Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel George Lyoni koostatud raport ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat (2009/2236(INI)) (A7-0204/2010).
Meil on rõõm tervitada volinik Cioloşt. Komisjon määrab Strasbourgi istungitele ühe või teise voliniku üksteist esindama, kuid minu arvates on see, et käsitletava valdkonna eest vastutav volinik on kohal ja osaleb selles arutelus, märk tähelepanuväärsest kohusetundest. Minu meelest on see ülimalt rõõmustav.
George Lyon, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin kõigepealt avaldada kaastunnet oma Saksa kolleegidele ja õnnitleda Hispaania kolleege pärast eileõhtust suurepärast mängu.
Ma soovin välja tuua kaks küsimust, mis on minu arvates põhilised ja millele me peame ühise põllumajanduspoliitika reformist kõneldes vastama. Milleks ühist põllumajanduspoliitikat vaja on? Miks on see 21. sajandil endiselt oluline? Praeguse majanduskriisi, võlgades sipleva riikide rahanduse ja rangete eelarvete ajal on ülitähtis, et ühine põllumajanduspoliitika annaks nendele küsimustele vastuse, kui soovime, et maksumaksjad jätkaksid meie põllumajandustootjate nii vajalikku toetamist ka tulevikus.
Üks põhiülesandeid, mille lahendamisega ühiskond peab hakkama saama, on see, kuidas rahuldada maailmas kasvavat nõudlust toiduainete järele, mis ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul 2050. aastaks kahekordistub. On mõistagi suur katsumus tulla toiduainete nõudluse kahekordistumisega toime olukorras, kus kliimamuutuse mõjul on vähem maad, vähem vett ja vähem energiat. Kuidas selle ülesandega hakkama saada ja hoida ära täiuslik torm, mida ennustas 2009. aastal Sir John Beddington, Ühendkuningriigi juhtiv nõuandja teadusküsimustes, kes ütles, et „2030. aastal sukeldume täiuslikku tormi, sest kõik need asjad hakkavad toimuma samal ajal”? Kui me sellega ei tegele, on oodata tõsist destabiliseerumist, ägedate meeleavalduste sagenemist ja tõenäoliselt oluliste probleemide lisandumist seoses rahvusvahelise rändega, sest inimesed hakkavad toidu- ja veepuuduse vältimiseks elukohta vahetama.
Selline on meie ülesande ulatus. Leian, et toimetulek kliimamuutusega ja põllumajandusliku tootmise muutmine säästlikumaks on eesmärgid, mis peavad olema tulevase reformi keskmes. Need on olulised sammud, kui tahame jätkuvalt tagada Euroopa kodanike toiduga kindlustatuse ja aidata endiselt kaasa toiduainete kasvava üleilmse nõudluse rahuldamisele.
Reform peaks julgustama ka keskkonnahoidlikku majanduskasvu, arendades selliseid väikesemahulisi taastuvaid energiaallikaid nagu tuuleenergia, biomass, biogaas ja teise põlvkonna biokütused. See aitaks luua uusi töökohti ning annaks põllumajandustootjatele võimalusi mitmekesistada tootmist ja teenida lisasissetulekut. Samuti peame vastama üleskutsele suurendada keskkonnakaitset, tagades põllumajandustootjatele võimaluse osaleda põllumajandus- ja keskkonnakavades nii, et järgmise reformi ajal saaks sellise kavaga hõlmatud suurem osa põllumajandusmaast. Kasutades präänikut, mitte piitsa – präänikuga meelitamise eelistamine eeskirjade ja määruste piitsaga vehkimisele on väga oluline põhimõte –, saame sellele tegevuskavale põllumajandustootjate toetuse.
Reformi oluliseks edasiviivaks jõuks peab olema ka õiglus: õiglus nii vanade kui ka uute liikmesriikide suhtes otsetoetuste jaotamisel kogu ELis, õiglane jaotus põllumajandustootjate ja liikmesriikide vahel, kusjuures aegunud andmete alusel toetuste maksmine tuleb 2020. aastaks lõpetada. Ei ole õige ega põhjendatud jätkata toetuste maksmist selle põhjal, kuidas põllumajandustootjad harisid maad kümmekond aastat tagasi. Vajame ka põllumajandustootjate õiglast kohtlemist toiduainete tarneahelas, mis võimaldaks neil saada endale kauplustekettide võimu. Niisiis peavad õiglus ja õigluse põhimõte olema tulevase reformi keskmes.
Peame käsitlema ka hindade kõikumist turul, kuid sel teemal kutsun ma üles mõningasele ettevaatlikkusele. Jah, vajame endiselt sekkumist ja eraladustusabi. Peame tõepoolest uurima muid vahendeid, näiteks saagiriski kindlustamist ja futuuriturge. Vajame tõesti spetsiaalset eelarverida, mida saaks kasutada tegevuse rahastamiseks kriisi korral. Kuid peaksime heitma kõrvale igasuguse mõtte pöörduda tagasi laiaulatusliku turgude korraldamise juurde, mida nägime minevikus. Seda on juba proovitud ja see ebaõnnestus. Pakun, et me ei soovi taas sama allakäigurada käia.
Lõpetuseks olen kindel, et Euroopa Parlament toetab meie reforme, ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamist, sellele uue kursi andmist, et astuda vastu 21. sajandi uutele ülesannetele. Seda raportit toetades annab parlament sellele arutelule kuju ja paneb paika tegevuskava ning ma kutsun volinikku üles kasutama meie mõtteid, kui ta avaldab käesoleva aasta novembris oma ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta.
Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! On mõistagi suur au osaleda nendel aruteludel, mis pakuvad mulle erilist huvi, sest ma pean tegema ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta. Nagu ma varem enda ärakuulamistel Euroopa Parlamendis ütlesin, pean ma suhet parlamendiga ülioluliseks vahendiks, mis aitab kujundada ühise põllumajanduspoliitika lõplikult ümber nii, et see vastaks paremini kodanike ootustele ja et Euroopa kodanikud saaksid sellest veel paremini aru.
Tahaksin siiralt tänada George Lyonit raporti eest, mille ta täna hääletusele paneb, samuti kogu tema meeskonda ning loomulikult kõiki põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmeid, kes on esitanud seda dokumenti rikastavaid muudatusettepanekuid.
Mulle teeb heameelt ka selles raportis sisalduv üleskutse ja tahe parandada suhtlemist ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa Liidu põllumajanduse tuleviku teemal. Minu meelest on see raport lisaks oma väga olulisele tehnilisele sisule juba iseenesest väga hea vahend, et edastada teavet, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat, seda, millega on olnud tegemist seni, vajadust sellise poliitika järele tulevikus ja vajadust selle poliitika arenemiseks.
Märgin ära ka teie üleskutse ühise põllumajanduspoliitika uuesti sõnastamiseks nii kooskõlas Lissaboni lepinguga, milles on sätestatud ÜPP selged eesmärgid, kui ka Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Minu arvates on meil siin võimalus kohandada ühine põllumajanduspoliitika paremini kodanike praeguste ootustega, lisaks selle tavapärasele eesmärgile tagada turvaline turu varustamine.
Te soovitasite ka meetmeid, millega parandada toiduainete tarneahela toimimist ja selles osalevate eri ettevõtjate vahelist tasakaalu ning samuti suurendada põllumajandustootjate seisukohtade läbipaistvust ja nende võimalusi läbirääkimistel. Need punktid ei kajastu mitte üksnes ühise põllumajanduspoliitika reformis, vaid ka teistes komisjoni tulevastes algatustes.
Lugesin väga hoolikalt ka teie ettepanekuid tulevaste otsetoetuste kohta vahenditena, mis ei peaks mitte ainult tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku, vaid kindlustama tulevikus ka vähima vajaliku avalike hüvede pakkumise. Leian, et siin peitub uus otsetoetuste mõiste ja uus õigustus põllumajandustootjatele minimaalse põhisissetuleku tagamiseks, kuid samuti stiimul pakkuda avalikke hüvesid.
Märkasin ka teie soovitust vaadata läbi nende otsetoetuste jaotamise kriteeriumid, alustades sellest uuest kriteeriumist, et tagada samas nende ühtlasem jaotus eri liikmesriikide, piirkondade ja põllumajandustootjate kategooriate vahel. Sealjuures tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku tootmise eripära vähem soodsates ja keerulistes piirkondades.
Nimetaksin ka – nagu ütles George Lyon – vajadust tagada ka edaspidi, et ühine põllumajanduspoliitika keskenduks turule, ning see tuleb saavutada läbimõeldult, et põllumajandustootjad ei peaks kokku puutuma väga korrapäratute turgudega. Sellest vaatevinklist on keskendumine turgudele minu arvates täielikult kooskõlas turu korraldamise mehhanismide parandamisega, mis aitab tagada konkreetsemalt nende turgude tõhusa toimimise, mõjutamata – nagu ma ütlesin – nende eesmärkide saavutamist, mis on seotud põllumajanduse alalhoidmisega terves Euroopas ja meie põllumajandusliku tootmise mitmekesisuse säilitamisega.
Mul on paar märkust esitatud muudatusettepanekute kohta, mida hakatakse arutama. Leian, et toiduainete tootmine on ühise põllumajanduspoliitika oluline eesmärk. Selle tootmise eest saadakse tasu otse turgudelt, kuid me peame võtma arvesse ka avalikke hüvesid, mida ei tasustata turgude kaudu ja mis tuleb katta avaliku sektori rahalise toetusega. Põllumajandusliku tootmise puhul võime võtta arvesse kaht aspekti: toiduainete tootmist ning avalike hüvede pakkumist. Sellega kaasnevad aspektid, mille puhul toimub tasustamine turgude kaudu, ja aspektid, mille puhul turgudelt tasu ei saada ja mida tuleb toetada riigi rahaga.
Kui rääkida ühise põllumajanduspoliitika ülesehitusest, siis olen korduvalt öelnud, et minu arvates peab ühine põllumajanduspoliitika koosnema kahest sambast, et lisaks ÜPP eesmärkide saavutamise selgemaks muutmisele oleks tagatud meie käsutuses olevate vahendite parem korraldamine. Meil on vahendid, mida tuleb kasutada igal aastal ja mille tulemusi saab mõõta igal aastal, kuid meil on ka mõned sellised meetmed, mida tuleb rakendada mitme aasta jooksul sellistes programmides, mille puhul kulub tulemuste saamiseks aastaid. Et tagada ühise põllumajanduspoliitika raames meie käsutuses olevate vahendite parem korraldamine, on meil minu arvates vaja neid kaht sammast, mis peavad mõistagi teineteist täiendama ja mille eesmärgid peavad olema selgemalt määratletud. Seejärel oleks asjakohane ja hea mõte selgitada, kuidas tuleb rakendada meetmeid, mida need sambad hõlmavad.
Mis puudutab nõuetele vastavust, siis leian, et sel on olnud otsetoetustele hea mõju. Sellega on ka selgelt määratletud lähtepunkt riigi rahaga tasustatavate avalike hüvede jaoks. Nõuetele vastavuse meetmeid saab loomulikult lihtsustada. Saame tagada, et nende sisu oleks selgem nii põllumajandustootjate kui ka riiklike või piirkondlike ametiasutuste jaoks, kes neid meetmeid rakendavad ja kontrollivad. Sealjuures arvan, et põhiliste otsetoetustega seotud keskkonnanõuetele vastavus on hea lähtepunkt ka selleks, et määratleda hiljem selgelt muud meetmed, mis ergutaksid avalike hüvede pakkumist.
Turumeetmetest rääkides usun – nagu ma teile ütlesin –, et keskendumine turgudele on vajalik, kuid peame kaitsma ka turvavõrke ja vaatlema põhjalikult uusi meetmeid, mis võivad aidata meil saavutada eesmärki stabiliseerida turuhinnad ja sissetulekud.
Mis puudutab väikeste, keskmise suurusega ja suurte põllumajandusettevõtete ülesehitust, siis olen nõus, et nad peaksid toimima paremini – ja see käib ka väikeste põllumajandusettevõtete kohta –, kuid peame olema võimelised tagama, et see muutus toimuks nende eriomases keskkonnas, rakendades ulatuslikumalt nende eriomaseid arenguvarusid. Seega saab nende põllumajandusettevõtete ümberkorraldamine olla tihedalt seotud lähenemisega turgudele, nihkumata sealjuures ühtse põllumajandusmudeli suunas, nii et me suudame säilitada põllumajanduse mitmekesisuse.
Pärast neid märkusi kuulan nüüd tähelepanelikult teie kommentaare ja tähelepanekuid ning ma kinnitan teile, härra Lyon, et tutvun väga põhjalikult parlamendi poolthääled saanud raporti sisuga ja tuginen sellele kindlasti, kui valmistan lähikuudel ette komisjoni õigusloomega seotud algatusi.
Giovanni La Via, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Minu meelest on Lyoni raporti tugev külg see, et selles on selgelt määratletud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kogum, mis on varasemast tunduvalt avaram ja mis on kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga.
Nagu raportist selgub, peab selle põllumajanduspoliitika kohaldamisalaks jääma Euroopa, ja me peame takistama kõiki neid, kes kavatsevad seda taasriigistada, kes soovivad sellele riiklikku toetust. On võetud jõuline seisukoht, et me vajame vahendeid, mis vastavad märksa avaramatele kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas selleks, et täita avalikud eesmärgid ja eesmärk pakkuda avalikke hüvesid ilma turuta. Raportis tehakse selgeks, et uue ühise põllumajanduspoliitika jaoks eraldatavad vahendid peavad olema vastavuses nende vahenditega, mida see poliitika kasutas senini.
Michel Dantin, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Alustuseks tahaksin tänada George Lyonit ja samuti variraportööride meeskonda, kes tegid minu arvates temaga selle raporti juures tõhusat koostööd.
See raport annab meie fraktsiooni jaoks edasi Euroopa põllumajanduse püüdlused. See on koostatud pärast 2007. ja 2008. aasta toorainekriise ning pärast 2009. aasta põllumajanduskriisi, mis õpetasid, et liberalism pole põllumajanduse jaoks lahendus.
Meie põllumajandus peab eelkõige võimaldama, tagama 450 miljoni eurooplase toiduga kindlustatuse, kuid me peame ka leidma endale koha maksejõulistel turgudel. On selge, et 20. sajandi keskpaigast alates valitsenud tingimused on arenenud, et meetodid on arenenud ja peavad veelgi arenema, et need peavad muutuma ning et põllumajanduspoliitika vahendid peavad samuti arenema. Põllumajandust tuleb selle arengu käigus toetada.
Kui esimene sammas, mida rahastatakse üksnes ELi eelarvest, peab toetama põllumajandusega seostatavaid ühiskonna nõudmisi, siis teine, kaasrahastatav sammas, peab jätkuvalt toetama põllumajanduse ja põllumajandusliku toiduainetööstuse ajakohastamist, et võtta arvesse uut olukorda. See poliitika peab olema ka õiglasem – jah, ütlesin just „õiglasem” – riikide ja ka põllumajandustootjate endi suhtes. Meie selge soov on anda 14 miljonile põllumajandustootjale ja nende perekondadele tagasi lootus ja tagada eelkõige asendajad 4,5 miljonile põllumajandustootjale, kes on praegu üle 60 aasta vanad ja peagi sellest ametist lahkuvad. Põlvkonnavahetuse küsimus on üks meie muredest.
Wojciech Michał Olejniczak, fraktsiooni S&D nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja! Viimastel kuudel Euroopa Parlamendis toimunud arutelud osutavad ühemõtteliselt vajadusele muuta ühist põllumajanduspoliitikat. Keegi meist ei kahtle, et ühine põllumajanduspoliitika peaks saabuvatel kümnenditel aitama tagada toiduga kindlustatuse, kandes hoolt hea ja tervisliku toidu eest, ning hoidma samas bioloogilist mitmekesisust ja kaitsma keskkonda.
Tulevikus peaks ühine põllumajanduspoliitika vastama rohkem sellistele sotsiaalsetele vajadustele nagu töökohtade loomine ning naiste ja noorte inimeste tähtsuse suurendamine põllumajanduses. Tahaksin rõhutada eriti seda, et põllumajandustootjatele tuleb kindlustada nende raske töö ja meie kvaliteetsete kaupadega varustamise eest püsiv ja piisav sissetulek.
Raport, mille me täna vastu võtame, sisaldab ettepanekuid, mille on esitanud fraktsioone ja üksikuid liikmesriike esindavad parlamendiliikmed. Meil tuleb teha suuri otsuseid, millega määratakse kindlaks valitav tee, nii et ühisele põllumajanduspoliitikale tulevikus kuluv raha tooks kasu nii põllumajandustootjatele kui ka tarbijatele.
Lõpetuseks tahaksin siiralt tänada George Lyonit, kes võimaldas meil teha nõnda head koostööd.
Marit Paulsen, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! George Lyon on astunud mõne võib-olla küll väikese, ent sellegipoolest üliolulise sammu põllumajanduspoliitika muutmise poole. Vajame ühist Euroopa põllumajanduspoliitikat. Unustagem kõik mõtted selle poliitika taasriigistamisest. Peame mõistma ka seda, et elame uuel ajastul, mil kerkivad esile väga keerulised ülesanded, ja nende lahendamine on meie kohus. Üks neist ülesannetest on mõistagi leida toitu üheksale miljardile inimesele. Samas seisame silmitsi tohutute katsumustega, mis on seotud kliimaga ja loodusliku ringluse toimimisega.
Ärgem nähkem põllumajanduses keskkonna jaoks tonti ega probleemi. Põllumajanduses ja metsanduses peituvad põhilahendused meie ülikeerulistele küsimustele.
Martin Häusling, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, lugupeetud George Lyon! Tahaksin esmalt tänada raporti eest. Oleme raportööridena tulemuslikku koostööd teinud ja ma usun, et oleme leidnud suurepärase kompromissi, mida saame igati toetada. On oluline, et Euroopa Parlament edastaks kindla sõnumi, mis väljendaks meie kavatsust jätkata tegelemist ühise põllumajanduspoliitikaga.
Kompromissi puhul on mõistagi nii, et me ei saa kõike, mida soovime. Mis on minu arvates siiski meie jaoks oluline ja mida tahaksin rõhutada, on see, et meil on väljavaade saada keskkonnahoidlikum ühine põllumajanduspoliitika – ja ma ei mõtle keskkonnahoidliku all pelgalt säästvat energiapoliitikat, vaid üleüldse säästvat põllumajanduspoliitikat – ning et me ei hakka käsitama konkurentsi mitte üksnes maailmaturu suhtes võetud positsioonina, vaid hakkame selle puhul pöörama rohkem tähelepanu Euroopa põllumajanduse olukorrale, keskenduma konkurentsitingimustele Euroopa põllumajanduses, ning seda tehes arendame Maailma Kaubandusorganisatsiooni tulevase põllumajanduspoliitika eeskirjade järgimise kõrval ka omaenda tugevat ja ühtset Euroopa põllumajanduspoliitikat.
On tähtis, et määraksime tulevikus esimese samba otsetoetusi kooskõlas säästva põllumajanduspoliitikaga ning et meil oleks tugev teine sammas maapiirkondade arenguks, rõhuasetusega töökohtadele.
Kuid me ei toeta – tegime selle selgeks ka parlamendikomisjoni tasandil – maailmaturu suhtes rakendatavat põllumajanduspoliitikat, mis põhineb eksporditoetustel. Me lükkame ka edaspidi selle strateegia tagasi ja erinevalt paljudest teistest oleme praeguse põllumajanduspoliitika mineviku hindamisel kriitilisemad. Teisisõnu tahame me põllumajanduspoliitikat, mis eemaldub industrialiseerimisest ja suuremast kontsentreerimisest ning vaid konkurentsil põhinevast turupoliitikast. Selle asemel tahame keskenduda tõsiasjale, et põllumajanduspoliitika on tõeline tulevikupoliitika, millega püütakse maapiirkondade jaoks ette näha strateegia toiduohutuse ning pinnase, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse edendamiseks. Meie arvates peaksime kasutama põllumajanduspoliitikat ka võitluseks kliimamuutusega ja lisaks sellele olulise mehhanismina töökohtade kindlustamiseks.
James Nicholson, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! See raport võimaldab parlamendil visandada oma vaated enne, kui komisjon teeb käesoleva aasta lõpuks ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta. Kuigi meie hääletame oma fraktsiooniga selle raporti poolt, tahaksin selgeks teha, et mõne osaga ei ole me nõus. Teise samba ülesehituse säilitamine on kindlasti ülioluline ja see osutub ühise põllumajanduspoliitika pikaajalise edu jaoks kahtlemata keskseks.
Järele kaaludes leian siiski, et see oleks hea lähtepunkt ulatuslikuks aruteluks sel teemal, ja see näitab, et parlamendikomisjonis suudetakse koostööd teha. Meil, Euroopa Parlamendil, on suur vastutus kanda hoolt selle eest, et igasugused tulevased reformid tagaksid põllumajanduse kui majandusvaldkonna konkurentsivõime ja ellujäämise ka tulevikus. Ühine põllumajanduspoliitika on läbinud tohutuid muutusi ja me peame tagama selle vastavuse 21. sajandi nõuetele. Peame meeles pidama, et ÜPP pole üksnes põllumajandustootjate jaoks, vaid see annab meile ohutud ja kindlad toiduvarud ja ulatuslikud avalikud hüved ning toob kasu keskkonnale. Leian, et nende eesmärkide saavutamiseks peab eelarve jääma vähemalt samale tasemele. Tahan tänada ka raportööri väga hea raporti ja koostöö eest.
João Ferreira, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja! Palun võtke vastu minu tunnustus.
Varasemad ühise põllumajanduspoliitika reformid on viinud põllumajandusturgude liberaliseerimiseni. Nad on põhjustanud sügavat ebaõiglust toetuse jaotamisel riikide, toodete ja tootjate vahel. Nad on hävitanud tootmise reguleerimise vahendid, näiteks kvoodid ja tootmisõigused, aga ka sekkumise ja turu reguleerimise meetmed. Nad sunnivad järgima põllumajanduses Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirju, kasutades põllumajandust muude huvide puhul vahetuskaubana.
Tulemust on lihtne näha: enneolematu tootmise hülgamine miljonites väikestes ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetes, ebakindlus seoses sissetulekutega ja suurenev hindade kõikumine ning toidusõltuvuse teravnemine loendamatutes riikides ja piirkondades.
Kõik see nõuab ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku muutmist, millega tagataks toiduga kindlustatus ja sõltumatus toiduga varustamisel, pidades esmatähtsaks riikide ja piirkondade tarvidust arendada tootmist vastavalt oma vajadustele, kuid samas edendades keskkonnasäästlikkust ja maaelu arengut; millega soodustataks mitmekesisemat tootmist ja hoitaks ära mitmekesisuse vähenemine, tunnistades samas eri sektorite ja piirkondade eripära; millega kaotataks toetuste ümberkujundamise ja neile ülempiiri kehtestamise teel praegune tasakaalu puudumine toodete, tootjate ja riikide vahel ning viimasena, millega nähtaks ette sekkumismehhanismid, et tagada toodete eest õiglased hinnad ja anda põllumajandustootjatele sissetulek, mis kindlustaks tootmise järjepidevuse ja püsiva toiduga varustamise.
Lorenzo Fontana, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Alustuseks tahaksin avaldada tunnustust George Lyonile tehtud töö eest ning samuti põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimehele ja sekretariaadile. Olen tänulik ka volinik Cioloşele, sest ta on loonud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoniga vaieldamatult hea töösuhte, mis on väga tähtis. Loodan, et komisjon pöörab ka tulevikus õigusloomeprotsessi eelseisvate etappide käigus jätkuvalt erilist tähelepanu tootjatele ja tarbijatele, keda on turu ülesehituse ja hiljutise kriisi tõttu kahtlemata karmilt karistatud.
Minu piirkonnas Venetos on 150 000 põllumajandusettevõtet, mis oma ponnistuste tulemusel ei tooda mitte üksnes kvaliteetseid tooteid, vaid kaitsevad ka oma maakeskkonda, ja see on meie arvates väärtus, mida tuleks nii hoida kui ka edasi viia.
Ent selleks, et meie põllumajandustootjad oleksid endiselt võimelised tegevust jätkama, paluvad nad meil näha ette suuremad kaitseabinõud hindade kõikumise vastu ja jätkata otsetoetuste jaotamist. Samuti on oluline säilitada ühise põllumajanduspoliitika teine sammas. Maaelu arengu poliitikat tuleb kaitsta eelkõige sellepärast, et see aitab areneda Euroopa erinevatel kohaliku põllumajanduse vormidel, millelt nõutakse üha rangemate kvaliteedistandardite järgimist.
Meie põllumajandustootjad, kes on turukonkurentsis sageli ebasoodsas olukorras, paluvad esmatähtsate meetmete seas vähendada neile peale sunnitud bürokraatiakoormust, sest sellel on kahtlemata oma osa põllumajandustootjate konkurentsivõime vähenemises.
Diane Dodds (NI). - Lugupeetud juhataja! Tahaksin raportööri selle raporti eest tänada. On tõesti hea, et meil on raportöör, kes oskab kuulata – seda näitavad tema külaskäigud liikmesriikidesse ja seda näitavad ka raporti lõpptulemused.
Põllumajandusliku tootmise tulevik ja ühine põllumajanduspoliitika peavad andma põllumajandustootjatele piisava ja kindla sissetuleku. Esimese samba maksed peavad sisaldama ka edaspidi põllumajandustootjate otsetoetusi, mis annavad neile kindlustunde vähima vajaliku sissetulekuga. Selleks vajame ÜPP eelarvet, mis jääb vähemalt praegusele tasemele või mida oleks veelgi olulisem suurendada, et võtta arvesse liidu laienemist.
Hindade kõikumine turul on kahjustanud seda sektorit kogu Euroopas. Me peame hoidma alles turvavõrgud, et säilitada stabiilsus ja tagada tasuvus. Ühise põllumajanduspoliitika vahendite jaotamisel tuleb võtta arvesse liikmesriikide tootmiskulusid.
Komisjon peaks uurima üksikasjalikumalt õigluse määratlust. Pindalapõhised toetused, mis tooksid Põhja-Iirimaa põllumajandustootjatele kaasa väiksemad ühtsed otsetoetused, kahjustaksid seda sektorit, kus paljud põllumajandustootjad vaaguvad niigi hinge. Põhja-Iirimaal on palju põllumajandustootjaid, kellel on vähe maad, kuid kes harivad seda tõhusalt, ja selline toetus ei vastaks ei nende tööle ega ka finantskohustustele. Seetõttu tuleb 2013. aasta järgses ühises põllumajanduspoliitikas arvesse võtta piirkondlikke erinevusi.
Albert Deß (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud Dacian Cioloş, kallid kolleegid! Täna toimub meil oluline arutelu George Lyoni raporti teemal ja ma tahaksin kasutada võimalust, et tänada kolleeg Lyonit südamest kompromissivalmiduse eest, mida ta selles dokumendis üles on näidanud. Oleme suutnud saavutada hea kompromissi, mida võivad pooldada mitmed fraktsioonid, ja ma loodan, et seda kompromissi toetab lõunasel hääletusel suurem osa parlamendist.
Euroopa ühine põllumajanduspoliitika oli ja on üks Euroopa ühendamise protsessi tähtsamaid sambaid. Selles raportis kirjeldame ühise põllumajanduspoliitika mõju pärast 2013. aastat. Euroopa põllumajandussektor toodab kvaliteetseid toiduaineid, kaitseb olulisi maapiirkondi ja paljusid töökohti, säilitab ja arendab kultuurmaastikke ja bioloogilist mitmekesisust ning võib taastuvtooraine ja -energia tootmisega aidata fossiilkütuseid alles jätta. Selleks, et Euroopa põllumajandus saaks jätkata nende funktsioonide täitmist ka tulevikus, peame leidma 2013. aasta järgse perioodi jaoks käsituse, mis võimaldaks meil kõiki neid ülesandeid täide viia.
Mulle teeb heameelt, et volinik Cioloş on väljendanud oma selget soovi näha kahest sambast koosneva süsteemi edasikestmist. Minu fraktsioon toetab seda. Esimese sambaga tasakaalustatakse piiranguid, mille alusel Euroopa põllumajandus tegutseb võrrelduna maailma muude põllumajanduspiirkondadega, samas kui teise sambaga luuakse meetmete kogum, millega võimaldatakse 27 liikmesriigil tagada, et põllumajandusele antakse tema ülesannete täitmiseks lisatoetust. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni suur enamus hääletab selle raporti poolt.
Luis Manuel Capoulas Santos (S&D). – (PT) Austatud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Sotsiaaldemokraatidel ja demokraatidel on eriti hea meel näha, et meie põhiettepanekud kajastuvad Lyoni raportis. 80–90% meie muudatusettepanekutest võeti arvesse ja me suutsime 50st põllumajanduskomisjonis hääletatud ettepanekust toetuse saada 49-le.
Oleme iseäranis rõõmsad selle üle, et Lyoni raport sisaldab selget valmisolekut säilitada ühise põllumajanduspoliitika tõeliselt ühendusemeelne olemus ja soovi, et selle jaoks nähtaks jätkuvalt ette piisav eelarve. Selles raportis mõistetakse hukka aegunud kriteeriumide kasutamine põllumajandustootjatele toetuste jaotamisel ning nähakse ette nende asendamine uute kriteeriumidega, mis põhinevad peamiselt keskkonnaküsimustel, kavatsusel liikuda põllumajandustootjatele ja liikmesriikidele eraldatavate toetuste õiglasema jaotamise poole, mida mitmed kolleegid on ikka ja jälle nimetanud, ning selles raportis tunnistatakse, et turu reguleerimise ning riskijuhtimise ja kriisiohje jaoks peavad olema asjakohased strateegilised vahendid. See hõlmab ka uut toetuste süsteemi, mis põhineb selliste teenuste ja avalike hüvede pakkumise hüvitamisel, mis toovad kasu tervele ühiskonnale, kuid mida ei tasustata turgude kaudu.
Komisjonil on niisiis oma novembris esitatava teatise jaoks mitu inspiratsiooniallikat ja mul on hea meel, et volinik on juba näidanud üles valmidust meie soovitusi arvesse võtta.
Loodetavasti saan kuue kuu pärast kiita volinik Cioloşt samasuguse rahuldustundega, nagu ma praegu tunnustan kolleeg George Lyonit, kes tegi suurepärast tööd, mis õilistab ja tugevdab Euroopa Parlamendi rolli, mille see sai siis, kui võtsime endale Lissaboni lepinguga kaasotsustuspädevuse.
Britta Reimers (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tahaksin tänada meie raportööri edasiviiva koostöö ja oluliste tahkude eest, mida rõhutatakse selles raportis ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat. Raportis kutsutakse üles pigem arendama edasi senist ühist põllumajanduspoliitikat kui töötama välja uut. See on hea.
Põllumajanduse esmane ülesanne nii praegu kui ka tulevikus on toota meie kodanikele toitu. Pidevalt kasvav vajadus avalike hüvede järele, rahvaarvu suurenemine ja samaaegne loodusvarade nappus muudavad selle täitmise keerulisemaks. Põllumajandustootjatelt nõutakse üha suuremat toodangut üha väiksemate vahenditega. Jõudlust suurendamata ei ole see võimalik. Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu ülesanne on tagada selleks vajalikud raamtingimused. Kui tahame tulevikus säilitada Euroopas tugeva ja mitmekesise põllumajandussektori, peame võtma arvesse ka põllumajandustootjate vajadusi, sundima neile peale võimalikult vähe bürokraatiat ja lubama võimalikult suurt ettevõtlusvabadust, et põllumajandustootjad saaksid teenida mõistlikku sissetulekut.
Alyn Smith (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Ma ei kavatse olla erandiks ja seetõttu kiidan ka mina oma Šoti kolleegi George Lyonit hea raporti eest. Selles raportis on paljugi, millega võib rahule jääda, ja ma kordan mitme kolleegi suust täna hommikul kõlanud tähelepanekuid. Iseäranis meeldib mulle raportis väljendatud väga selge suhtumine, et ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärk on toiduainete tootmine. Kõik muu on väga väärtuslik, väga soovitav, ent siiski teisejärguline.
Peame endale selgeks tegema, et toiduga kindlustatus on meie Euroopa julgeoleku lahutamatu osa ja ühise põllumajanduspoliitika esmane avalik hüve, mille eest tasub raha välja käia. Ma nopiksin eelkõige välja Giovanni La Via märkused eelarve kohta, millele on täna hommikul tähelepanu pööranud silmapaistvalt vähe parlamendiliikmeid. Vahest on selline tõsine keskendumine eelarvele pisut šotlaslik, kuid kui meile pole selle poliitika jaoks eraldatud piisavaid rahalisi vahendeid, on kõik mõttetu. Oleksin tänulik, kui meie volinik ütleks paari sõnaga, kuidas ta kavatseb kaitsta selle eelarve säilitamist, kui paljud liikmesriigid, sealhulgas Ühendkuningriik, tahavad lõpetada otsetoetuste maksmise põllumajandustootjatele.
Võite siiski kindlad olla, et Euroopa Parlament toetab toimiva ühise põllumajanduspoliitika ja toimiva eelarve säilitamist, ning see on hea alus jätkuvaks aruteluks.
Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin avaldada tunnustust George Lyonile, kes on koostanud raporti, milles on visandatud Euroopa põllumajanduse kõige tähtsamad ülesanded.
Head kolleegid! Meil on probleem, kuidas kõrvaldada ebavõrdsus toetuste maksmisel eri liikmesriikides, ja see on väga tõsine probleem. Kui vaatleme praeguseid toetusi – ja kui me peaksime selle süsteemi säilitama –, näeme suuri erinevusi. On riike, kus toetus on pärast 2013. aastat üle 500 euro hektari kohta, ja on riike – peamiselt uued liikmesriigid –, kus see toetus on isegi alla 100 euro. Peame selle probleemi käsile võtma ja lahendama. Me ei saa pikas plaanis niisuguste suurte erinevustega jätkata. Selle küsimuse lahendamine saab olema keeruline.
Ma tänan Alyn Smithi, kes on märganud eelarveprobleemi. Ilma suurema eelarveta ei saa me seda probleemi lahendada, sest nendelt, kellel on rohkem, on väga raske ära võtta – pigem tuleks nendele, kellel on vähem, juurde anda. Tsiteeriksin Prantsuse revolutsiooni lipukirja: „Vabadus, võrdsus, vendlus!” Meil pole vabadusega muret, kuid võrdsust ja vendlust on rohkem vaja. Palun kolleege vanadest liikmesriikidest, et aitaksite selle keerdküsimuse lahendada võrdsuse ja vendluse vaimus.
Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Austatud juhataja! Minagi tunnen selle olulise raporti üle heameelt, kuigi olen pisut pettunud, et selles ei suudeta esitada arusaama ühisest põllumajanduspoliitikast, millega peatataks inimeste lahkumine maapiirkondadest ja antaks tegusatele põllumajandustootjatele võimalus pakkuda ühiskonna nõudlusele vastavaid kaupu ja teenuseid.
Me vajame ühist põllumajanduspoliitikat, millega tagataks rangete standardite alusel toodetud kvaliteetne toit, maa hooldamine ja majandamine ning vee, pinnase ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, ühist poliitikat, et kindlustada maapiirkondades töökohad ja tugevam majandus, poliitikat, millega tõhustataks võitlust kliimamuutuse vastu.
Ühist põllumajanduspoliitikat tuleb muuta, et aidata neid, kes seda hädasti vajavad. Praegu läheb suurem osa suuromanikele ja tootjatele. Ühise põllumajanduspoliitika jaoks on vaja ka korralikku eelarvet. Tänan George Lyonit.
Giancarlo Scottà (EFD). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, lugupeetud George Lyon, head kolleegid! Praeguses olukorras vajavad põllumajandusettevõtted uuenduste ja arengu jaoks tugevat toetust.
Põllumajandustootjate rolli tuleb põhjalikult muuta: põllumajandustootmise süstematiseerimise abil saavad talupidajatest põllumajandusettevõtjad ja sellega edendatakse majanduse arengut. See on minu arvates ülioluline, et võita loendamatud mahajäetud piirkonnad tagasi lühikeste, suletud põllumajandusharude loomiseks, teisisõnu süsteemide jaoks, millega tekitatakse otsene seos maaviljeluse ja müügi vahel. Need süsteemid saaksid toimida ja levida kogu Euroopa Liidus.
Leian, et komisjon peaks uue ühise põllumajanduspoliitika raames toetama põllumajandusühistute moodustamist, et vähendada tootmiskulusid ja suurendada põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Komisjon peab võtma endale ülesande määratleda nende eesmärkide saavutamiseks piisav eelarve. Uue ühise põllumajanduspoliitika rahastamine peab olema seotud tulemustega, et vältida raiskamist ja kõikvõimalikke spekulatsioone.
Peale selle tahavad paljud noored praegusel kriisiajal põllumajandusliku tootmise juurde tagasi tulla. Paraku on nende teel mitmesuguseid takistusi. Maa on liiga kallis ja maaelu arengu poliitikaga on raske toime tulla. Tõsiasi, et maad tuleb kaua oodata ja et seda antakse pigem sissetulekute kui noorte ettevõtjate ideede põhjal, takistab seda rühma oma potentsiaali ära kasutamast. Minu arvates peab komisjon suhtuma noorte põllumajandustootjate aitamisse toetavalt ja paindlikult. Algust tuleb teha ka teavitamistööga, alustades koolidest ja ülikoolidest, et edendada...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Olen nõus kolleegidega, kes tõstsid esile selle raporti kvaliteeti ja laialdast üksmeelt, mis selle suhtes põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis leiti.
Ühelt poolt on tegemist edasipüüdliku raportiga, sest selles proovitakse anda vastuseid praegustele olulistele lahendamist vajavatele küsimustele. Teiselt poolt on tegemist tasakaalustatud raportiga, milles püütakse reageerida uute liikmesriikide õigustatud muredele selle pärast, kuidas ühisest põllumajanduspoliitikast õiglaselt kasu saada.
Tahaksin rõhutada eriti artikleid, milles viidatakse ühise põllumajanduspoliitika struktuurile. ÜPP peab ka edaspidi tuginema oma kahele sambale. Nende kaotamine hävitaks ühise põllumajanduspoliitika või muudaks selle niisuguseks, et tema abil ei oleks mingil juhul võimalik aidata põllumajandust ajakohastada ja selle konkurentsivõimet edendada. Maaelu arengu samba hävitamine oleks viga ja see aeglustaks põllumajanduse ajakohastamist kogu Euroopas, ent eelkõige uutes liikmesriikides.
Teine võtmeküsimus on ÜPP eelarve säilitamine vähemalt praegusel tasemel. Euroopa põllumajandustootjad on kohustatud järgima rangeimaid kvaliteedistandardeid. See kajastub eurooplaste söögilaual oleva toidu kvaliteedis ja meie üleilmses konkurentsivõimes. Põllumajandustootjad vajavad siiski toetusi, et olla võimelised neid standardeid järgima. Hästi üles ehitatud, korralikult rahastatud ühine põllumajanduspoliitika tähendab ohutut, kvaliteetset toitu eurooplastele.
Minu arvates võimaldab selle raporti hääletus parlamendil anda nõukogule ja komisjonile selgelt, ühemõtteliselt märku meie, Euroopa kodanike esindajate seisukohast.
Paolo De Castro (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Euroopa põllumajandussüsteemi arenguga kaasnevad ülesanded on lähiaastatel tohutud: kasvavat nõudlust toiduainete järele tuleb rahuldada loodusvarasid säästlikult kasutades ja samal ajal tuleb suurendada ka keskkonnasäästlikkust.
See väljavaade, mis tugevdab sidemeid põllumajandussektori ja avalike hüvede loomise vahel, annab põllumajandusele uue strateegilise tähtsuse: tulevase ühise põllumajanduspoliitika kujundamine on praegu lahendus meie ühiskonna suurtele ülesannetele ja see poliitika saab üliolulise kaalu reageerimisel olukorrale, mida võib juba pidada toidukriisiks. Sellepärast tuleb rohkem toota ja vähem saastata – see ongi see keeruline eesmärk, mille Euroopa põllumajandus peab lähiaastatel saavutama.
Nende oletuste põhjal on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, mille esimees mul on au olla, koostanud jõulise ja sisutiheda dokumendi, täna parlamendile esitatud raporti, mille George Lyon on koos kõikide fraktsioonidega eeskujulikult üle vaadanud. Oleme veendunud, et see raport aitab panna aluse tulevasele ühisele põllumajanduspoliitikale ning annab Euroopa Komisjonile mõned selged vihjed, mis võimaldavad tal valmistada ette aasta lõpus esitatavat teatist ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat.
Liam Aylward (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Ka mina tahaksin tänada kolleeg George Lyonit suurepärase töö eest selle raportiga. Ühine põllumajanduspoliitika seisab silmitsi paljude keeruliste ülesannetega ning laienenud Euroopas on oluline, et EL säilitaks tugeva ja piisavate vahenditega põllumajanduspoliitika, millega kantakse hoolt põllumajandustootjate, maakogukondade ja ühiskonna eest ning tagatakse toiduga kindlustatus. Oluline on ka see, et kaasrahastamise kaudu ei toimuks ÜPP taasriigistamist. Ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks Euroopa poliitikavaldkonnaks.
Viimase viiekümne aasta jooksul on ÜPP suurendanud tootlikkust, aidanud kaasa põllumajanduskogukonnale õiglase elatustaseme kindlustamisele, taganud varude kättesaadavuse ning kandnud hoolt selle eest, et kvaliteetne toit jõuaks tarbijateni mõistlike hindadega. Euroopa kodanikud on saanud toiduga kindlustatuse, keskkonnakaitse, kliimamuutusega võitlemise, maakogukondade säilitamise ja põllumajandusega tegelevate perekondade toetamise näol põllumajandusest suurt kasu.
Et ühine põllumajanduspoliitika saaks jätkata Euroopa kodanike eest hoolitsemist ja nende nõudmiste täitmist, tuleb seda tugevalt toetada, ja see tähendab mõistagi kindlat eelarvet. Teiseks peaks tulevases ÜPPs olema kesksel kohal läbipaistvus ja proportsionaalsus. Euroopa põllumajanduspoliitika peaks toetama põllumajandustootjaid peamiselt selleks, et toota kvaliteetseid toiduaineid, ning ei tohiks takistada ega koormata neid ülemääraste haldusnõuete ja bürokraatiaga.
Euroopa põllumajandustootjad toodavad kvaliteetseid ja rangetele standarditele vastavaid toiduaineid. Tuleb tagada, et kogu Euroopa Liitu imporditav toodang oleks sama kvaliteetne ja valmistatud samade standardite alusel kui ELi tooted. Peame tagama ka võrdsed võimalused, õiglase konkurentsi ja selle, et Euroopa põllumajandus oleks elujõuline ka tulevikus.
Hynek Fajmon (ECR). – (CS) Praeguse ühise põllumajanduspoliitika puhul seisneb suurim ülekohus selles, et vanadele ja uutele liikmesriikidele jaotatakse toetusi ebavõrdselt ja ebaõiglaselt. Tänavu saavad 2004. aastal ühinenud uute liikmesriikide põllumajandustootjad vaid 70% nendest toetustest, mis antakse põllumajandustootjatele vana Euroopa Liidu viieteistkümnes liikmesriigis. Bulgaarlased ja rumeenlased saavad vaid 40%. Samas tegutsevad kõik Euroopa Liidu ühisturul. Arvan kindlalt, et see ebaõiglus tuleb kaotada nii ruttu kui võimalik. Põllumajandustootjatel peab olema kogu liidus võrdne koht ja samad toetuste saamise tingimused. Seepärast toetan muudatusettepanekut 6, milles nõutakse selle eesmärgi võimalikult kiiret saavutamist, ja loodan, et ka kolleegid toetavad seda.
Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Ühine põllumajanduspoliitika kavandati selleks, et kaitsta Euroopa sõltumatust toiduainete tootmisel. 1970ndatel kulus ligi 70% ELi eelarvest põllumajandusele. Kuid pärast mitmeid järjestikuseid reforme vähenesid eelarveperioodiks 2007–2013 kulutused põllumajandusele 35%ni.
Praeguse ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist kavandatakse kahjuks samades konkurentsitingimustes kui eelmise poliitika oma. On solvav, et majanduskriisi kasutatakse ettekäändena põllumajandustootjate toetuste kärpimiseks. Lisaks tulevat just neile panna süüks praegust kriisiolukorda.
Uue ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärk peaks olema edendada üldkehtivat mudelit, milles arvestataks toidu tervislikkust, keskkonnakaitset ja võitlust süsinikdioksiidiheite vastu. Me ei tohi unustada, et traditsioonilise põllumajanduse agrokeemiline mudel kannab tõsist vastutust kasvuhooneefekti ja kliimamuutuse eest ning et see peab muutuma just sellepärast, et see toimib põllumajandustootjate, rahva ja planeedi bioloogilise mitmekesisuse vastu.
John Stuart Agnew (EFD). – Lugupeetud juhataja! Olen sellest teemast huvitatud kui tegev põllumajandustootja. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuplaanid peavad tooma praktilist kasu ja olema taskukohased. Sõjaväelastel on väljend „pole nimesid, pole karistust”. Kuid üks fraktsiooni PPE liige hääletas parlamendikomisjonis selle raporti vastu. Vahest seetõttu, et praeguse finantskliima juures põhjustavad kulud muret ja raportis väljendatud entusiasm seoses teise samba kohaste mittepõllumajanduslike eesmärkidega suunab vahendid põllumajandustootjate juurest eemale.
Raporti kinnisidee kliimamuutuse suhtes võib viia selleni, et võetakse kuulda nõuandeid, mis sunnivad põlluharijaid pumpama traktori heitmeid maa alla. Selle tagajärjel suureneb kütusetarbimine ja lõpptulemusena reostatakse merepõhja. Olen ise olnud tunnistajaks sellele, kuidas tööettevõtja püüab suunata reovett maa alla, et ELi eeskirju täita, ja see annab mulle aimu eesootavatest keerdküsimustest. Mäletsejate kasvatajatelt võidakse nõuda, et nad vähendaksid metaani heitkoguseid, asendades heina ja silo kallima teraviljasöödaga. Kui meil peab olema ühine põllumajanduspoliitika, siis olgu see põllumajandustootjatele abiks, mitte takistuseks.
Esther Herranz García (PPE). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Lähikuudel ootab meid ees põhjalik arutelu uue ühise põllumajanduspoliitika teemal. Oluline on jõuda rahuldava kokkuleppeni, seetõttu loodan, et eesistujariik Belgia suudab saavutada seda, mida eesistujariik Hispaania ei suutnud. Loodetavasti suudab eesistujariik Belgia suunata arutelusid nii, et liikmesriigid võtaksid endale ülesande säilitada tulevikus tõeliselt tugev ühine põllumajanduspoliitika, millel on piisav eelarve, et rahuldada 27 liikmesriigi – nii vanade kui ka uute – vajadusi. Ühtlasi loodan, et ei kordu 2005. aasta, mil raha jäi puudu ja asjad tuli kiiresti ümber korraldada.
Eelseisva ühise põllumajanduspoliitika reformiga paneme kaalule selle sektori elujõulisuse, mis peale selle, et pakub mittemateriaalseid kaupu ja teenuseid, näiteks hoolitseb keskkonna eest, peab tagama ka Euroopa rahvale toiduvarud. Oleme olnud minevikus tunnistajateks ahastamapanevale toiduainepuudusele – see on põhjus, miks Euroopa Parlament peaks tegema ELi toodangul põhinevast varustuskindlusest järgmise reformi põhieesmärgi, jätmata kõrvale muid ülesandeid, näiteks võitlust kliimamuutusega.
Stéphane Le Foll (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Saan aru, et teil oli lühike ja õnnelik öö. Tänan volinikku, et ta kogu selle arutelu ära kuulas, ja tahaksin tunnustada George Lyonit töö eest raportiga, mida ta täna hommikul esitleb.
Mis on eesmärk? Panna inimesi mõistma, et tänapäeva maailmas on põllumajandus, toit ja keskkond proovikivi tervele Euroopale. See on eesmärk. Mida me selle raportiga saavutada tahame? Esiteks heita kõrvale ühise põllumajanduspoliitika taasriigistamise ja suurendada kaasrahastamist. Teiseks säilitada põllumajanduseelarve, mis oleks nende proovikivide ja toiduga kindlustatuse tähtsa küsimuse vääriline. Kolmandaks tagada, et põllumajandus suudaks pakkuda avalikke hüvesid, mida ühiskond nõuab. Neljandaks reguleerida ja takistada hindade kõikumist turul – minu arvates on see oluline. Peame selle teema juurde tagasi tulema ja veelgi sügavamale minema.
Minu viimane märkus puudutab esimest ja teist sammast. Hoiatan kõiki selle ülesehituse toetajaid – kes teevad seda vahest õigustatult – ohu eest, et eelarvearutelude raames vähendatakse lõppkokkuvõttes märkimisväärselt esimest sammast ja kõik kantakse üle teise, kaasrahastatavasse sambasse. See oleks vastuolus püstitatud eesmärgiga hoida ära ühise põllumajanduspoliitika taasriigistamine. Ütlen seda just täna hommikul seepärast, et nimelt sellele küsimusele keskendub meie arutelu.
Austatud volinik, tahaksin pakkuda lõpetuseks ühe lihtsa mõtte. Ühine põllumajanduspoliitika loodi samal ajal Euroopa Majandusühendusega. Praegu oleme Euroopa Liidus. Minu arvates peaks meil tõesti olema oluline poliitika...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Richard Ashworth (ECR). – Lugupeetud juhataja! Selles muutlikus maailmas on eluliselt tähtis, et ühine põllumajanduspoliitika pidevalt muutuks, et see oleks kursis tulevikuülesannetega ega elaks minevikus.
Reformitud ühisel põllumajanduspoliitikal on tulevikus ülitähtis ülesanne tegelda selliste küsimustega nagu toiduga kindlustatus, hindade kõikumine turul ja kliimamuutus, kuid ma tahaksin nimetada veel kolme põhimõtet, mis on minu arvates sama olulised.
Esiteks peame tunnistama, et parim viis ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks on luua elujõuline ja paindlik põllumajandussektor. Minu meelest ei tohiks me seda eesmärki silmist lasta.
Teiseks peab selle saavutamiseks olema ühises põllumajanduspoliitikas tootmine lihtsam, õiglasem ja läbipaistvam.
Kolmandaks peab see andma rahale väärtuse. Praegu on kõikidel rahvastel ja sektoritel majanduslikult raske aeg ja ma manitsen parlamendikomisjoni olema oma Euroopa eelarvega seotud ootustes lõpuni realistlik. Minu arvates tähendab see, et peaksime tagama vahendite tõhusa kasutamise. Raportöör on koostanud suurepärase raporti. Ma tunnustan teda tehtud töö eest ja toetan raportit hea meelega.
John Bufton (EFD). – Austatud juhataja! Tulevikus pööratakse ühise põllumajanduspoliitika puhul järjest rohkem tähelepanu selle seosele kliimamuutusega. Minu valimisringkonnas Walesis asendatakse olemasolevad kavad ja teine sammas Glastiri kavaga, mis keskendub kliimamuutusega seotud eesmärkidele ja süsinikdioksiidi sidumisele. Põllumajandustootjatele makstakse hektari kohta veekaitse, metsa uuendamise ja muu sellise eest. Ühise põllumajanduspoliitika reformimisel pärast 2013. aastat on oluline mitte ohverdada esimest sammast selleks, et edendada teise samba uusi eesmärke.
Ühtsed otsetoetused on elutähtsad paljudele põllumajandustootjatele, kes sõltuvad neist toetustest, millest võib kergesti ilma jääda. Kui Walesi põllumajandustootjad pole Glastiri korraldusega rahul, kas neile pakutakse siis mõistlikke alternatiive või karistatakse neid selle eest, et nad kava tarvitusele ei võtnud? Valik, mille puhul puudub alternatiiv, pole mingi valik.
Walesi põllumajanduse juured ulatuvad väga sügavale ja paljud kogukonnad sõltuvad suuresti põllumajanduslikust tootmisest. Praegused põllumajanduspoliitika reformid, mis põhinevad üksnes kliimamuutuse ideoloogial, võivad seada Walesi põllumajandustraditsioonid ja Walesi majanduse tuleviku ohtu.
Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Ühise põllumajanduspoliitika kohandamisega on nähtud vaeva aastaid ja praegu oleme jõudmas selle pideva reformi uude etappi.
Lugupeetud volinik, George Lyoni raportis tunnistatakse põllumajanduse kui strateegilise sektori võimalikku osatähtsust Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide järgimisel. Tahame, et meil oleks pärast 2013. aastat tugev ühine põllumajanduspoliitika, mis säilitab oma ühtse olemuse, kahjustamata mõne valdkonna või piirkonna eripära. Selle orienteeritus turule jätkuks praegusel moel. Suurenev hindade kõikumine turul koos liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevate nõuetega võib mõjuda põllumajandustootjate sissetulekutele halvasti.
Vajame korralikku turvavõrku. Otsetoetusi tuleb rahastada täielikult liidu eelarvest ning ühisele põllumajanduspoliitikale tuleb teha eesootavate uute ülesannete ja eesmärkide täitmiseks piisav eelarveeraldis, mis peab jääma vähemalt 2013. aasta tasemele, sest lisakärped võivad ohustada selle tõhusust.
Lugupeetud volinik, meie põllumajandustootjad peavad taas pingutama, et kohaneda. Kõikide asetleidvate muudatustega peab kaasnema realistlik üleminekuperiood.
Tahaksin tänada George Lyonit ja kõiki variraportööre tehtud töö eest. Nad on koostanud raporti, mida me saame parlamendis toetada ja mis on hea märk soovist lõpetada Euroopa põllumajandustootjate ebakindlus.
Juhataja. – Meil on nüüd probleem: eelnevalt registreerimata on soovinud sõna võtta 23 parlamendiliiget. Nagu teate, on kodukorra järgi sätestatud viis sellist sõnavõttu. Pealegi oli kogu arutelu jaoks ette nähtud 57 minutit, meil on aga nüüdseks kulunud 59, kusjuures sõna pole veel saanud volinik ega ka raportöör, et arutelu lõpetada.
Et see teema tundub mulle väga oluline – mida tõendab erakordselt suur hulk sõnasoovijaid –, anname sõna kümnele inimesele, seda on kaks korda rohkem, kui ette nähtud.
Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Eemaldumine vanast toetuse taseme kehtestamise meetodist ning ühise põllumajanduspoliitika vahendite uue ja õiglase jaotuse kasutuselevõtt kogu Euroopa Liidu põllumajandustootjate puhul, tegemata vahet „vanadel” ja „uutel” liikmesriikidel, on 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid ülesandeid.
Ma pooldan toetuste kahesambalist korraldust, mille järgi maksed tehakse põllumajandustootjatele ning need on määratud põllumajandusettevõtete arendamiseks ja ajakohastamiseks, mitte omanikele, kes võtavad raha, kuid ei investeeri seda põllumajandusse, takistades sel moel olulisi muudatusi. Uute ülesannete vastuvõtmisel peab ühine põllumajanduspoliitika jätkuvalt hoolitsema keskkonnaalaste väärtuste ja toiduga kindlustatuse eest. Lisaks teen ettepaneku jätta läbiproovitud ja end tõestanud turu reguleerimise vahendid puutumata. Näiteks piimakvoodid. Kui nende kohaldamine lõpetatakse, mida on siis meil asemele panna? On loomulikult mõned ideed, kuid meil puudub kindlus...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D). – (RO) Avaldan tunnustust raportöörile, variraportööridele ja kõigile neile, kes on selle ühise põllumajanduspoliitika tuleviku jaoks nii olulise projektiga seotud.
Üleilmastunud maailmas peab Euroopa Liit koos ühenduse turuga astuma ühtseid samme, et tagada toiduga kindlustatus ja hoolitseda taastuvate loodusvarade eest. Samuti peab ta võitlema kliimamuutuse vastu ja hoogustama teadustööd, et saada selle pakutavatest võimalustest suurimat kasu.
Ühine põllumajanduspoliitika peab pakkuma väljavaateid ja stabiilset raamistikku, mis soosiks tootlikkust ja konkurentsivõimet suurendades põllumajandusliku tootmise arengut, ning samuti kandma hoolt selle eest, et turg toimiks nõuetekohaselt, tagades sellega strateegilise varustamise sõltumatuse kõigis olulisemates tootmisvaldkondades.
Minu arvates on meil ülioluline säilitada ühise põllumajanduspoliitika kaks sammast ja teha esimese samba puhul, mis on piisavalt tugev, et tagada põllumajandustootjatele õiglane elatustase kõikides liikmesriikides, selgelt vahet...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
José Bové (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin loomulikult tänada meie raportööri George Lyonit, kellega koos tegime me kõik minu arvates tööd ühises arusaamas, et tuleb edasi liikuda. Tahan öelda lühidalt, vaid paari sõnaga, et tõendus sellest on näha meile kõigile.
Tõenduseks on see, et Euroopa on praegu põllumajanduslike toorainete netoimportija. Meil peab olema edasipüüdlik põllumajandus- ja toidupoliitika, et saaksime oma kodanike toiduvajadused täita.
Lisaks tuleb meie praegust ühist põllumajanduspoliitikat reformida kolmel põhjusel. See ühine põllumajanduspoliitika on ebaõiglane nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka keskkonnaalaselt. Majanduslikult: tootjatele makstav summa on väiksem kui nende tootmiskulud. ÜPP peab võimaldama selle probleemi lahendada. Sotsiaalselt: toetused jaotatakse riikide, piirkondade ja põllumajandustootjate vahel ebaõiglaselt. Kaheksa protsenti toetustest eraldatakse kahekümnele protsendile põllumajandustootjatele. Keskkonnaalaselt: vajame ühist põllumajanduspoliitikat, millega hoolitaks pinnasest, hoolitaks...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Peter van Dalen (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Lühidalt võib ühise põllumajanduspoliitika kohta öelda järgmist: meil on nüüd rohkem riike, rohkem esmatähtsaid küsimusi ja vähem raha. See tähendab, et ühist põllumajanduspoliitikat tuleb põhjalikult reformida ja selle reformiga tuleb alustada täiesti algusest. Et toit on põllumajandussektori kõige tähtsam ühisvara, tuleb saabuvatel kümnenditel tagada toiduainete tootmine, pidades eriti silmas toiduga kindlustatust.
Lisaks tahame, et Euroopa toit oleks kvaliteetne, ning peame tähtsaks loomade heaolu ja keskkonda. Turg ei korva siiski alati meie põllumajandustootjate pingutusi avalike hüvede pakkumisel. Nende üleilmsed konkurendid ei pea järgima selliseid nõudeid või kui nad seda siiski peavad, on neile kehtestatud nõuded tunduvalt leebemad. Seepärast vajame toetust seal, kus turg ei suuda seda pakkuda. On hea, et raportis kutsutakse üles andma toetust hektari kohta. See takistaks põllumajanduse edasist intensiivistumist ja muudaks keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise väljavaate realistlikumaks. See on viis, kuidas saame oma põllumajandustootjate vaeva eest tasuda.
Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Me kõik teame, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on väga keeruline ja tundlik teema. Niinimetatud aegunud põhimõtte jätkuv kohaldamine põllumajandustoetuste suhtes – isegi pärast ELi laienemist – on toonud Euroopa majanduspoliitikasse märkimisväärse ebaproportsionaalsuse.
Seetõttu on vaja võimalikult ruttu kehtestada põllumajandustootjatele rahalise toetuse jaotamise süsteemi erapooletult õiglased kriteeriumid, sest need looksid õiged tingimused põllumajandustootjate tõeliseks majanduslikuks konkurentsiks ühtsel Euroopa turul.
Raha tuleb jagada välja nõuetekohaselt ja tasakaalustatult, et kõikide ELi riikide põllumajandustootjatel oleks õigus võrdsele toetusele ja et nad saaksid üksteisega õiglaselt konkureerida.
Seepärast peaksime minu arvates toetama esitatud raporti muudatusettepanekut 6, mis aitaks tuua Euroopa põllumajandusliku tootmise toetusmehhanismidesse õiglust.
Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Põllumajanduspoliitika vajab ühtset raamistikku. See peab tugevdama Euroopa Liitu tervikuna, kuid peab võtma arvesse ka piirkondlikke erinevusi. Viimatinimetatu on eriti oluline minu kodumaa Austria jaoks, kui mõelda konkreetsetele keskkonna- ja investeerimisprogrammidele.
Põllumajanduspoliitika ees on tohutud ülesanded. Hinnangute kohaselt kasvab maailma rahvaarv üheksa miljardi inimeseni ja samas tuleb meil silm silma vastu seista selliste kliimamuutuse tagajärgedega nagu veepuudus ja põud. Nende probleemide lahendamiseks on ülioluline, et EL ei teeks tõhusamat koostööd üksnes liidu sees, vaid tegutseks ühtselt kogu maailmas.
Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Tänase arutelu käigus on meile põllumajanduslikust vaatepunktist sisendanud julgust kõik parlamendi fraktsioonid. Olen eriti rahul rõhuasetusega sellele, et noori tuleks julgustada põllumajandusse tulema – see on lausa eluliselt tähtis –, samuti olen rahul sellega, et ühist põllumajanduspoliitikat ei tohiks taasriigistada, et volinik pidas oluliseks kahe samba säilitamist, sest ilma esimese sambata puuduks vajadus teise samba järele, kuna põllumajandustootmine ei oleks sel juhul kasumlik ja avalikud hüved ei oleks tagatud, ning sellega – nagu ütles Diane Dodds –, et tuleb läbi mõelda, mida me peame silmas sõna „õiglane” all, võttes arvesse eelkõige mitmesuguseid kulusid ja ostujõudu kogu liidus.
George Lyon oli ainus, kes viitas aegunud põhimõtetele. Minu arvates on põllumajandustootjate jaoks väga tähtis saada kohe praegu selge sõnum sellest, mis võib toimuma hakata, et nad ei peaks arvama huupi, kas vanal mudelil põhinevat karja osta või müüa. Seepärast jään ootama voliniku võimalikult peatset selget sõnumit selle kohta.
Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, austatud volinik! Minagi tahaksin tänada ja tunnustada meie kolleegi George Lyonit suurepärase raporti eest, mis on esimene kiiduväärt samm ühise põllumajanduspoliitika uuesti sõnastamise poole.
Uue ÜPP eesmärk on luua oluline Euroopa põllumajandus-, toidu-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, mitte selline Euroopa, mis on vaid üks taltsutamatu vabaturg. Me tahame, et ühine põllumajanduspoliitika õigustaks rohkem avaliku sektori vahendeid, mille maksumaksja on panti pannud ja millega ta on nõustunud, et ta oleks õiglasem Euroopa raha jaotamisel 27 liikmesriigi ja põllumajandustootjate vahel ning tõhusam riigi raha nõuetekohasel kasutamisel.
Põllumajandusliku tootmise reguleerimiseks tuleb kehtestada uued avalikud mehhanismid, et tagada tarbijatele toiduga kindlustatus. Me pooldame tugevat ühist põllumajanduspoliitikat, millel on oma eesmärkide saavutamiseks vajalik eelarve. Sellega seoses tuuakse Lyoni raportis täiesti õigustatult esile ühise põllumajanduspoliitika uued ülesanded, mis puudutavad eelkõige kliimamuutust, veemajandust, taastuvenergiat, bioloogilist mitmekesisust ja pinnase erosiooni.
Selles raportis nõutakse lihtsamat, vastutustundelisemat ühist põllumajanduspoliitikat, mis vastaks tõhusamalt Euroopa põllumajandustootjate vajadustele, pidades silmas järjepidevust ja säilitades...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ühine põllumajanduspoliitika on oluline ja on seda veel kaua aega, vähemalt seoses tööhõivega. Euroopas on tööhõive põllumajanduses vähem kui kümne aastaga vähenenud 25%, kadunud on ligi neli miljonit töökohta. Kui tahame lahendada rõhuvat töötuseprobleemi, ei saa me lasta ühisel põllumajanduspoliitikal isevoolu minna, vaid peame sellesse investeerima ja tagama alalise kasvu saavutamiseks piisavad vahendid. Seepärast tuleb uue ÜPPga tagada vähemalt sama suured rahalised vahendid kui minevikus.
Lugupeetud volinik, Euroopa Parlamendi tänane palve teile ei olnud siiski mitte tagada sama suured rahalised vahendid, vaid nende kasv. Lõplik ja vaidlustamatu nõue on, et tuleb säilitada praegusega võrdne rahastamine, kuid palve on suurendada põllumajandusele eraldatavaid rahalisi vahendeid, suurendada neid märkimisväärselt. Lyoni raportis on mõned väga head punktid, meetmed hindade kõikumise vaoshoidmiseks, selle sektori toetamiseks, põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamiseks ja praeguse...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Ka meie toetame tugevat ühist põllumajanduspoliitikat, mis ei oleks mõeldud üksnes põllumajandustootjatele, vaid ka üle 500 miljonile Euroopa kodanikule, millel oleks meile antud üha suurenevate ülesannete täitmiseks sobiv edasipüüdlik eelarve ning mis eelkõige toimiks kõikides Euroopa piirkondades. Selle tagamine on Assooridele, kus põllumajandus on säästva arengu mudeli asendamatu sammas, eluliselt tähtis.
Selles uues ühises põllumajanduspoliitikas tuleks loobuda raha jaotamise aegunud kriteeriumidest, sest see on toonud Portugalile ja Portugali põllumajandustootjatele suurt kahju. Uues ÜPPs tuleks võtta arvesse põllumajanduse eripära ning näha ette turu reguleerimise ja riskijuhtimise vahendite kogum, millega oleks võimalik tagada turu nõuetekohane toimimine ja põllumajandusliku tootmise stabiilsus.
2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitikaga tuleks suurendada Euroopa põllumajandusmudeli konkurentsivõimet, tagada toiduainete tarneahelas kujunenud suhetest tuleneva lisandväärtuse nõuetekohane jaotamine siseturul ning avada välisturud...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Juhataja. – Mul on kaks sõnavõtutaotlust, mis on seotud kodukorra järgimisega. Esimesena on sõna Mairead McGuinnessil.
Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Vaid üks kodukorda puudutav märkus. Tean, et kolleegid jagavad minu muret seoses registreerimata sõnavõttudega. Teie olete selles küsimuses otsustaja, kuid põllumajanduskomisjoni kuuluvad parlamendiliikmed, kes on selle toimiku kallal kaua tööd teinud ja osalenud sellel arutelul päris algusest peale, väärivad minu arvates oma kaalutletud arvamuste ärakuulamist. Mina ei saanud sõna seetõttu, et te lihtsalt ei vaadanud minu poole, kuigi mu pilk kohtus kolme ülejäänud silmapaariga teie ümber, lugupeetud juhataja. Kas ma tohiksin – kuniks mul sõna on – paluda komisjonil kommenteerida võimalust, et vähem soodsad piirkonnad viidaks esimese samba alla? Esitan sel teemal ka kirjaliku avalduse. Head kolleegid, loodetavasti toetate te seda küsimust.
Juhataja. – Proua McGuinness, kinnitan teile, et olen peaaegu kogu aeg teie poole vaadanud ja märkasin teie sõnasoovi.
Paraku on häda selles, et see menetlus pole niiviisi üles ehitatud, teisisõnu ei tule selle ülesehituse järgi eelistada asjaomase komisjoni liikmeid, vaid neid parlamendiliikmeid, kel õnnestub anda oma sõnavõtusoovist märku kõige esimesena. Selline on kodukord. Pealegi on ette nähtud, et sõna saab viis parlamendiliiget, meie aga oleme andnud sõna kümnele.
See on väga tähtis küsimus. Fraktsioonidele eraldatud aeg jagati parlamendiliikmete vahel nii, et kõik saaksid minuti, kuid peaaegu keegi pole rääkinud alla pooleteise minuti. Seetõttu pole kuidagi võimalik tulla vastu – kuigi me kõik seda soovime – nendele, kes tahavad sõna võtta väljaspool oma fraktsioonile eraldatud aega.
Nüüd on sõna Franz Obermayril, teemaks samuti kodukorrast kinnipidamine.
Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, eeldan, et te pidasite silmas mind. Tahaksin jätkata eelmise kõneleja alustatud teemal. Ma tänan teid muidugi lahkuse eest, et lubasite viie kõneleja asemel kümmet. Me mõistame loomulikult teie ajalisi piiranguid, kuid loodetavasti mõistate teie ka meid. See on väga tähtis küsimus. Euroopas on kohti, mis ägavad väga suure koormuse all ja on ülimalt suures ohus. See on mõistagi tõsi ka ilma parlamendikomisjonide tööta.
Teiseks, te märkisite, et registreerimata sõnavõttude menetlusega seotud probleem ei ole lahenenud. Me palume lahendada selle küsimuse võimalikult ruttu, sest ma ei tea, kas me peaksime hakkama moodustama päev varem järjekorda või esitama kolm päeva varem sõnasoovi ja veetma seejärel öö istungisaalis, et saada lõpuks võimalus rääkida. Kui ära kuulatakse vaid kümme kõnelejat, on oluline, et meile öeldaks ka seda, kes need kümme on.
Kui asjakohased struktuurid pandaks paika võimalikult ruttu, oleks sellest suur abi ja see oleks ka õiglane. Sel moel tuleks teil taluda vähem stressi ja te oleksite märksa populaarsem, kui saaksite anda sõna rohkematele inimestele. Samuti teeks meile rõõmu, kui leitaks meie suhtes õiglane lahendus. Palun teilt järeleandlikkust ja tänan veel kord mõistva suhtumise eest.
Juhataja. – Teil on täiesti õigus. See juhataja tähelepanu püüdmise põhimõte on kahtlemata täiesti subjektiivne, sest juhatajal on küll silmad, kuid need ei paikne mõlemal pea küljel nagu mõnel roomajal, mis tähendab, et kes tabab juhataja pilgu, see tabab. Sekretariaadi töötajad saavad selles suureks abiks olla. Sellegipoolest on teil õigus: see on küsimus, millega parlamendi juhatus pole arukalt tegelnud – mõistan seda.
Näiteks Mairead McGuinnessi märkus, et asjaomase komisjoni liikmetel peaks olema eesõigus, tundub mulle täiesti mõistlik, kuid seda pole sätestatud. Sätestatud on vaid see, et juhataja suunab arutelu vastavalt oma äranägemisele, mis paneb juhataja kahtlemata väga keerulisse olukorda.
Pealegi ei järgi parlamendiliikmed ise kodukorda: sinine kaart ei ole ette nähtud selleks, et registreerimata sõnavõttu soovida. Sinine kaart on mõeldud parajasti kõneleva sõnavõtja katkestamiseks, et esitada talle 30 sekundi küsimus. Ometi leidub parlamendiliikmeid, kes lasevad pidevalt oma sinise kaardi käiku.
Peame korraldama parlamendiliikmetele lühikese koolituse selle kohta, et sinisel kaardil on konkreetne otstarve ning et registreerimata sõnavõtu soovimiseks tuleb käega märku anda, tõsta valge kaart või kasutada mõnda muud vahendit, mitte sinist kaarti.
Ma ei tahaks siiski seda arutelu pikendada. Oleme graafikust üsna maas ja sellele teemale kulunud aja jooksul oleksime saanud kuulata kahte-kolme sõnavõttu.
Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Lugupeetud juhataja! Ma pole kindel, kas siin eriti küsimusi oli. Ma märkasin kahtlemata, et siin kinnitati mõnda põhimõtet, mis – nagu on näha olnud – kajastusid hästi ka raportis.
Igal juhul on põhiline, mida ma sellest arutelust olen välja lugenud, vajadus ühise põllumajanduspoliitika järele, sellise põllumajanduspoliitika järele, mis oleks ühenduse poliitika, ning samuti see, et me vajame eelarvet, mis peab olema põllumajandusele seatud eesmärkide täitmiseks piisav. Seetõttu tundub mulle, et vajame realistlikku eelarvet. Minu arvates on realistlik eelarve selline, mis peab sammu ühisele põllumajanduspoliitikale kehtestatud eesmärkidega.
Oleme märganud, et nõuame oma põllumajandustootjatelt üha enam ja enam. Nõuame mõistagi ka seda, et eraldatud vahendeid kasutataks tõhusamalt ja selle kohta antaks selgemalt aru. Ma märkasin muide, et istungisaalis viibib minu kolleeg, eelarvevolinik Janusz Lewandowski. Vahest on ta tulnud siia nimelt sooviga kinnitada meile, et ühine põllumajanduspoliitika saab endale eelarve, mis vastab sellele seatud eesmärkidele.
Olen välja lugenud ka seda, et kui põllumajandus – ühine põllumajanduspoliitika – peab saavutama sellele seatud eesmärgid, peame võtma arvesse kõiki erinevusi Euroopa Liidu kõikide põllumajanduse vormide vahel. Peame arvestama selle mitmekesisusega nii, et piirkondades, kus see avaldub, ei aitaks need erinevad põllumajanduse vormid saavutada mitte üksnes turu varustatuse, tootmise ja turu varustuskindlusega seotud eesmärke, vaid aitaksid liikuda ka selle poole, et keskkonda, loodusvarade majandamist ja maapiirkondade majanduse arengupotentsiaali tunnustataks rohkem. Peame mõtisklema selle üle, kuidas põllumajandus ja põllumajanduslik toiduainetööstus saaksid seda toetada.
Panin tähele sedagi, et kõik need mõtted ühise põllmajanduspoliitika tulevikust peavad aitama julgustada ka noori, peavad andma väljavaateid noortele, kes tahavad endale põllumajanduses kohta leida, kes tahavad sellesse investeerida. Nii oleks põllumajandustegevus ka tulevikutegevus ja me suudaksime saavutada oma eesmärgid.
Tahaksin veel anda selge sõnumi ja vastata Seán Kelly küsimusele otsetoetuste kohta. Usutavasti ei ole mingit kahtlust, et kui me tahame õiglasemat põllumajandust ning läbipaistvamat ja tõhusamat ühist põllumajanduspoliitikat, peame määratlema nende otsetoetuste jaotamise selged kriteeriumid kooskõlas püstitatavate eesmärkidega. Seepärast ei ole aegunud alused minu arvates õiglased, läbipaistvad ja objektiivsed kriteeriumid. Peame asendama need aegunud alused tunduvalt selgemate sihtidega, millega loodaks teatud määral õiglust ja võimaldataks võtta paremini arvesse Euroopa Liidu põllumajanduslikku mitmekesisust. See annaks liikmesriikidele ja piirkondadele abinõud, et saada nende käsutuses olevatest vahenditest rohkem tulu.
Lõpetuseks tahaksin uuesti kinnitada, et Euroopa vajab ühist põllumajanduspoliitikat. Vajame ühist põllumajanduspoliitikat kogu Euroopa Liidule ja loomulikult ühist põllumajanduspoliitikat, mis ei takistaks maailma muudel piirkondadel arendada oma põllumajandust.
George Lyon, raportöör. – Austatud juhataja! Lubage mul esmalt puudutada lühidalt mõnda põhiküsimust, mille kolleegid selle arutelu käigus tõstatasid. Toiduainete tootmisele ja ühisele põllumajanduspoliitikale uus strateegiline tähtsus – jah, muidugi. Kaks sammast – kahtlemata nõustun ma sellega. Toiduainete tootmine ühise põllumajanduspoliitika keskmesse – jah, sellest ÜPPs kahtlemata räägitaksegi. Kõik muu on lisand, mis aitab tagada kasumliku põllumajandussektori, millega oleks võimalik tuua keskkonnaalast kasu, tulla toime kliimamuutusega ja kõige muu raportis nimetatuga.
Tugev eelarve, mis oleks õiglane vanade ja uute liikmesriikide suhtes – jah, kahtlemata. Väga paljud parlamendiliikmed tõstatasid selle eraldi teemana ja sellega peame tõesti tegelema. Raha jagamine liikmesriikide vahel peab olema objektiivne ja läbipaistev. See peab vastama Euroopa 2020. aasta strateegia ülesannetele. On lausa eluliselt tähtis, et põllumajanduslikku tootmist ja ühist põllumajanduspoliitikat nähtaks nende eesmärkide täitmisel lahenduse, mitte probleemi osana.
Tahaksin avaldada tunnustust oma variraportööridele Michel Dantinile, Martin Häuslingile, Wojciech Michał Olejniczakile ja Jim Nicholsonile. Tegime koos tohutult palju tööd, et panna kokku minu arvates väga tugev raport, milles tuuakse ära siinse parlamendi selge arusaam sellest, millises suunas peaks ühine põllumajanduspoliitika liikuma pärast 2013. aastat. Võib öelda, et see annab Euroopa Parlamendile komisjoni ja põllumajandusnõukoguga suhtlemisel ja läbirääkimisel väga tugeva positsiooni. Lugupeetud volinik, ühinege meiega ja koos saame kindlasti need tõekspidamised ellu viia.
(Aplaus)
Juhataja. – Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub täna, neljapäeval, 8. juulil 2010 kell 12.00.
Tahaksin veel kord vabandada nende parlamendiliikmete ees, kellele me sõna anda ei saanud. Nagu Mairead McGuinness ütles, võivad nad esitada oma sõnavõtud kirjalikult.
Edastan selle küsimuse juhatusele, sest see vajab selgitamist. Teen juhatusele ka ettepaneku – ja ma loodan, et te kõik toetate mind selles –, et registreerimata sõnavõttude raames ei tuleks sõna anda nendele parlamendiliikmetele, kes ei ole kohal arutelu alguses, kui raportöör oma raportit tutvustab või kui volinik sõna võtab. On olnud juhuseid, kus parlamendiliikmed on olnud nördinud, et neil ei võimaldatud rääkida, samas kui nad ise ei kuulanud ei voliniku ega raportööri selgitusi ega kokkuvõtteid. Peaksime olema karmimad, kuid selle nimel tuleb pingutada meil kõigil.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)
Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühine põllumajanduspoliitika on üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kui võtta arvesse, et kulutused põllumajandusele moodustavad umbes 43% ELi eelarvest. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 33 alusel peavad ÜPP eesmärgid tagama Euroopa tarbijatele mõistlikud hinnad ja põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme.
Hiljutise majandus- ja finantskriisi tagajärjel vähenesid põllumajandustootjate sissetulekud 2008.–2009. aastal keskmiselt 12,2%, laenu saamiseks kehtestati karmimad tingimused ja maapiirkondades suurenes töötuse määr. Toodete hindade kõikumine põllumajandusturgudel on märgatavalt suurenenud ja on oodata selle jätkuvat suurenemist. Seetõttu leian, et tulevases ühises põllumajanduspoliitikas tuleks sätestada vähim vajalik turvavõrk, mis aitaks toime tulla turuhindade ebakindlusega, ning näha selle sektori majanduskriiside jaoks ette kiired ja tõhusad lahendused.
Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul suureneb maailma rahvastik 2050. aastaks praeguselt kuuelt miljardilt üheksa miljardini ja toiduainete nõudluse kahekordistumine nõuab vastavat kasvu üleilmses toiduainetootmises. Seepärast on toiduga kindlustatus tulevikus põllumajanduse põhiülesanne ja liidu kohus on hoolitseda Euroopa kodanike huvides selle eest ka edaspidi.
Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Ühise põllumajanduspoliitika kohandamine uue sotsiaalse ja majandusliku olukorraga on vajalik samm. Selle sammu astumiseks peame vastama mõnele võtmeküsimusele. Nõustun täielikult vajadusega tagada toiduga kindlustatus. Kuid mil määral soovime me olla sõltumatud ja kui meelsasti oleme me nõus selle eest juurde maksma?
Senini on ühise põllumajanduspoliitikaga hoitud kõrgel nende toiduainete hinnad, mis teistes riikides on odavamad. EL ei saa edendada vabakaubandust ja kaitsta samal ajal oma põllumajandusturgu. Põllumajandustoodete riikidevaheliste hinnaerinevuste vähendamiseks tuleb leida lahendused, mis võimaldaksid ELil rakendada sobivaid üleilmseid kvaliteedistandardeid.
Mulle valmistab siiski kõige rohkem muret ühise põllumajanduspoliitika reformide senine mõju põllumajandustootjatele. Toetuste lahutamisega tootmisest on suudetud üksnes suunata otsetoetused suurmaaomanikele, kes ei pruugi tingimata olla põllumajandustootjad. Toetuste lahutamine tootmisest on vajalik ületootmise vältimiseks. Kutsun komisjoni üles esitama mõned õiglasemad kriteeriumid, et ühisest põllumajanduspoliitikast saaksid kasu ikkagi põllumajandustootjad. Vajame põllumajandustootjate jaoks stiimuleid, eriti selleks, et julgustada noori maapiirkondadesse kolima. Praeguse naeruväärse otsetoetuste süsteemi säilitamise korral seda paraku ei toimu.
Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Ühise põllumajanduspoliitika abil on võimalik pakkuda lahendusi paljudele probleemidele, mis mõjutavad praegu Euroopa põllumajandusettevõtteid. Üheski teises ELi liikmesriigis pole see nii ilmne kui Iirimaal, kus nähakse võrdselt vaeva nii ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppe õiglase ja täieliku järgimise nimel kui ka selle nimel, et liikuda 21. sajandi põllumajandustootmise vajalike muudatuste rakendamisega edasi. Et tagada Euroopa põllumajanduskogukonna usaldus ja toetus, peaks uus ÜPP siiski pakkuma põllumajandustootjatele stabiilsust ja toodangu eest praegugi makstavat õiglast hinda. Euroopa kodanikud saaksid vastutasuks peale usaldusväärsete ja kvaliteetsete toodete, mille valmistamine vastavalt ELi rangetele tootmisstandarditele on tagatud, osa ka näiteks ÜPP teises sambas sisalduvast sotsiaalsest ja kultuurilisest mõjust. Eelkõige peab EL säilitama Euroopa põllumajandustootjate usalduse. Põllumajanduskogukond on teadlik, et selle uue kokkuleppega on saabumas muudatused, ja ta on praegu valmis neid vastu võtma. Et kasutada ära seda jaatavat suhtumist, peavad ELi institutsioonid tagama kokkuleppe, mis oleks ajakohane, ent samas terviklik ja kõigi suhtes õiglane.
Béla Glattfelder (PPE), kirjalikult. – (HU) Euroopa vajab tõhusat ja ühist põllumajanduspoliitikat ka pärast 2013. aastat. Seepärast peaks ELi põllumajanduseelarve jääma vähemalt praegusele tasemele.
Euroopal on eriline vastutus tagada maailmas toiduohutus. Seda põhjusel, et just Euroopas on võimalik toota kõige rangemate keskkonnakaitsestandardite alusel kõige ohutumat toitu. Seepärast on ühise põllumajanduspoliitika põhiülesanne säilitada Euroopa Liidu põllumajandusliku tootmise võimsus.
Seetõttu on eluliselt tähtis kanda hoolt selle eest, et otseteotused ei väheneks.
Teise samba kohaste maaelu arengu toetuste puhul tuleb tagada nende kasutamine eelkõige põllumajanduslikel eesmärkidel.
Põllumajandustootjaid tuleks kaitsta sekkumishindade tohutu kõikumise eest, mis on viimastel aastatel tavaliseks muutunud. Vajame turusekkumise vahendeid ja teatud sektorites, näiteks veini- ja piimasektoris meetmeid varude piiramiseks. Need vähendaksid põllumajandustootjatele hinnakõikumiste tagajärjel tekkivat kahjumit.
Euroopa toidukaubandus on tunduvalt kontsentreeritum kui töötlev toiduainetööstus või põllumajanduslik tootmine. Sajad põllumajandustootjad peavad sageli võistlema suurte hüpermarketikettidega ja nende koht läbirääkimistel on tunduvalt nõrgem. Seetõttu peame aitama parandada põllumajandustootjate vahelist koostööd. See nõuab nende vabastamist rangetest ELi põllumajandusvaldkonna konkurentsieeskirjadest.
Kolmandatest riikidest importimisel tuleks kohaldada sama rangeid keskkonnakaitse, toiduohutuse, loomade heaolu ja muid eeskirju kui Euroopa põllumajandustootjate suhtes.
Elisabeth Jeggle (PPE), kirjalikult. – (DE) George Lyoni algatusraportiga kaasatakse Euroopa Parlament varajases etapis arutellu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemal. Tahaksin tänada kõiki asjaosalisi tehtud töö eest. Tulevikueesmärgid on sõnastatud kogu ühenduse jaoks.
Kui me tahame jätkuvalt tagada terves Euroopas põllumajanduse ulatusliku ja säästva arengu, tuleb minu arvates arvesse võtta kolme lihtsat punkti. 1. On oluline kanda hoolt selle eest, et ühine põllumajanduspoliitika oleks pärast 2013. aastat piisavalt rahastatud ja et me näeksime ette asjakohase eelarve.
2. Tuleb säilitada läbiproovitud ja end tõestanud kahesambaline ülesehitus, mis seisneb tugevas esimeses ja sama tugevas teises sambas. Ainus viis Euroopa põllumajandusmudeli säilitamiseks on tagada esimeses sambas oma toiduainete tootmine rangeimate standardite kohaselt ning näha teise sambaga ette head väljavaated maapiirkondade arenguks, luua sellega töökohti ja infrastruktuur põllumajandustootjatele ja mittepõllumajandustootjatele, meestele ja naistele ning eelkõige noortele.
3. Suured hinnakõikumised liberaliseeritud turgudel ja kliimamuutuse mõjud tingivad jätkuvalt vajaduse turvavõrgu järele. Meil on tekkinud uued eesmärgid seoses turule orienteerituse, tooteohutuse ja loomade kaitsega ning kliimamuutuse tagajärjel samuti vajaliku keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisusega. Nende ülesannetega toimetulemiseks on tulevikku silmas pidades parim poliitika hea põllumajanduspoliitika, mis on ka kõigi meie kodanike huvides.
Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Käesoleva resolutsiooniga loobutakse järgmisel finantsplaneerimise perioodil aegunud põhimõttest määrata otsetoetusi pindalapõhiselt. Me näeme selleks ette võimaliku üleminekuperioodi. Selline periood on vajalik, kuid seitse pikka aastat oleks ülemineku jaoks liig. Uue meetodi rakendamisega venitades võime raskendada ühise põllumajanduspoliitika reformi olulise sihi – eesmärgipäraste, õiglaste, tasakaalustatud, lihtsate ja läbipaistvate toetuste – saavutamist. Üks pooltargument ühise põllumajanduspoliitika eelarve säilitamiseks 2013. aasta tasemel on uute liikmesriikide põhjendatud ootused, et neile määratavad ÜPP toetused oleksid võrreldavad vanadele liikmesriikidele antavate toetustega. Olen veendunud, et ÜPP saab olla tugev ja tõeliselt ühine üksnes siis, kui sellega tagatakse õiglane konkurents kõikide Euroopa põllumajandustootjate vahel. Moonutamata konkurents Euroopas on ühtlasi eeltingimus Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõimele maailmaturgudel. Tahaksin tuua esile resolutsioonis väljendatud poliitilist tahet tugevdada toormetootjate positsiooni toiduainete tarneahelas, et toormetootjaorganisatsioonid saaksid muutuda tõhusamaks ning saaksid suhelda suurte jaemüüjate ja töötlemisettevõtetega võrdsetel alustel. Loodetavasti tugevdatakse ühises põllumajanduspoliitikas maaelu arengu osatähtsust ning maaelu arengu strateegias keskendutakse maakogukondadele, keskkonna parandamisele, põllumajanduse ajakohastamisele ja ümberkujundamisele, sidususe tugevdamisele, toodete turustamise ja konkurentsivõime parandamisele, töökohtade säilitamisele ja loomisele maapiirkondades ning kliimamuutusele, taastuvenergiale ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat on meie jaoks ülioluline. ÜPPst sõltub mitu tähtsat asja: Euroopa Liidu eelarve struktuur ning põllumajanduse, põllumajandustootjate ja maapiirkondade tulevik. Kogu Euroopa Parlament peab teadma, kui oluline on ühine põllumajanduspoliitika ELi tuleviku jaoks. Eluliselt tähtis on mõistagi otsetoetuste küsimus, nagu ka vajadus kaotada ebavõrdsus toetuste maksmisel eri liikmesriikides. Praegu on toetuste taseme erinevus eri liikmesriikides liiga suur. See õõnestab solidaarsus-, võrdsus- ja ühtsustunnet. Põllumajandustootjad vajavad nii praegu kui ka pikas plaanis kõige enam stabiilset sissetulekut. Ilma selleta on väga keeruline ajakohastada põllumajandusettevõtteid ja säilitada põllumajanduse soodne mõju loodus- ja kultuurikeskkonnale. Seepärast püüelgem selle poole, et aidata tulevaste ühise põllumajanduspoliitika muudatustega tagada Euroopa põllumajandustootjatele stabiilne sissetulek. Tänan teid väga.
Mairead McGuinness (PPE), kirjalikult. – Mul on selle raporti üle hea meel – see on esimene samm 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika sisu ja vormi uurimisel. See raport kinnitab taas, et meil on ÜPP ka pärast 2013. aastat, et see peaks jääma ühtseks poliitikavaldkonnaks ja et selle eelarve peaks jääma vähemalt praegusele tasemele. Raportis ollakse kindlad, et ÜPP peab olema jätkuvalt ELi poliitika, ja selles lükatakse tagasi kõik katsed seda poliitikat taasriigistada. Põllumajandustootjad peaksid julgust juurde saama sellest, et Euroopa Parlament mõistab nende muret. 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitikaga tuleks toetada aktiivseid põllumajandustootjaid ning tasuda neile selle eest, et nad toodavad toitu ja pakuvad ühiskonnale paljusid avalikke hüvesid, arvestades ka rangeid loomade heaolu ja keskkonnastandardeid. Et tagada piisavad turvavõrgud äärmusliku hindade kõikumise vastu turul, mis hakkab tõenäoliselt tulevikus turgu iseloomustama, on olulised turutoetusmeetmed. Vaid seitse protsenti ELi põllumajandustootjatest on alla 35aastased – see tuletab meile selgelt meelde, et meil on vaja luua tingimused noorte hoidmiseks põllumajandustootmise juures. 2013. aasta järgses ühises põllumajanduspoliitikas on oluline keskenduda põhjalikult noortele põlvkondadele, et kindlustada põllumajanduse uuenduslik ja tõhus areng.
Ivari Padar (S&D), kirjalikult. – (ET) Head kolleegid! Alustuseks soovin tänada kolleeg George Lyonit väga tasakaalustatud raporti koostamise eest. Usun, et sellega on loodud hea alus arutelude jaoks juba lähitulevikus. Põllumajanduspoliitika muutmine on selle koosseisu vahest üks suuremaid ülesandeid. Tõsi, neid õigeid vilju hakkame maitsma alles märksa hiljem ehk kümne aasta pärast. Kuigi põllumajanduse kõige olulisem ülesanne on toiduga varustatus, on järjest rohkem aru saadud põllumajanduse kui avaliku hüve tähtsusest. Olgu selle kinnituseks nii sotsiaalpoliitika, keskkonna või kultuurilised aspektid. Suhteliselt väike osa elanikkonnast ju tegelikult toidab 100% elanikest, kasutab säästlikult maad ja hoiab maapiirkondades sotsiaalset tasakaalu kogu Euroopa Liidu ulatuses. Raport on hea start edasisteks aruteludeks. Tänan tähelepanu eest!
Ulrike Rodust (S&D), kirjalikult. – (DE) Tänan raportööri. Meie ees olev raport sisaldab mitmeid minu fraktsiooni ideid. Meil on nüüd väga hea tulemus.
Meie esmane eesmärk peab olema tagada Euroopas kvaliteetsete toiduainete tootmine.
Arutelul põllumajandusreformi korraldamise üle räägiti pidevalt avalike hüvede eest tasumisest. Minu arvates on selle arutelu suund õige.
Ühine põllumajanduspoliitika saab teenitud tunnustuse üksnes siis, kui suudame veenda ELi kodanikke selles, et asjaga nähakse tõepoolest vaeva ja raha ei jagata lihtsalt kõigi vahel laiali.
Maapiirkondade arengul on veelgi suurem osatähtsus. Oma põllumajanduse hävimise ja kõrbestumise vältimiseks peame maapiirkondadest lahkumise peatamiseks välja töötama uued vahendid.
Tegusad maapiirkonnad ei ole ligitõmbav elukeskkond mitte üksnes põllumajandustootjatele, vaid ka inimestele, kes ei soovi elada linnas.
Peaksime raporti täiskogus suure häälteenamusega praegusel kujul heaks kiitma, et anda väljapoole selge sõnum.
Csaba Sógor (PPE), kirjalikult. – (HU) Euroopa lõimumisprotsessi alguses ei taganud ühine põllumajanduspoliitika mitte üksnes rahvale toiduvarusid, vaid pani ka aluse kaasaegsele Euroopa põllumajandusele ja teistele konkreetsetele poliitikavaldkondadele. Euroopa Liit sai hiljuti kaksteist uut liikmesriiki. See tähendab, et ELi põllumajandustootmisega seotud elanikkond, mis koosnes enne 2004. aastat kuuest miljonist inimesest, kasvas veel seitsme miljoni inimese võrra. Lisaks suurenes pärast uute liikmesriikide ühinemist ELi põllumajandusmaa 40% – 130 miljonilt hektarilt 185 miljoni hektarini. Ühinemise ajal ootasid uued liikmesriigid, et peagi saavad nende põllumajandustootjad ühisest põllumajanduspoliitikast sama suurt toetust kui vanade liikmesriikide põllumajandustootjad. See on siiski võimalik üksnes juhul, kui pärast 2013. aastat ei vähendata põllumajanduspoliitikale eraldatavaid vahendeid. EL peab võtma arvesse liikmesriikide erinevaid olukordi ja vajadusi, sest Euroopa põllumajandus edendaks liikmesriikide, põllumajandustootjate ja kodanike huvisid võrdselt ainult siis, kui vahendeid ei jaotata ajakohastamise taseme erinevuse tõttu ebaõiglaselt.
Csaba Sándor Tabajdi (S&D), kirjalikult. – (HU) Ühine põllumajanduspoliitika vajab põhjalikku ja julget reformimist, milles võetaks arvesse uute liikmesriikide erilist olukorda. ÜPP säilitamine oleks Euroopa maksumaksjate silmis mõistlik ja seda oleks võimalik kaitsta läbirääkimistel rahandusministritega üksnes juhul, kui oleme võimelised näitama, et põllumajandus suudab lisaks ohutule Euroopa toidule pakkuda ühiskonnale ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid avalikke hüvesid. Usun, et suudame ühise põllumajanduspoliitika päästa vaid põhjaliku reformiga. Uute liikmesriikide põllumajanduslikke investeeringuid tuleks subsiidiumidega toetada. Vastasel korral areneks Euroopa põllumajandus kahel või – võttes arvesse olukorda Rumeenias ja Bulgaarias – kolmel eri kiirusel. See suurendaks veelgi 15 vana ja 12 uue liikmesriigi vahelist lõhet. Et saavutada Euroopas „roheline” põllumajandus ja pakkuda keskkonnahoidlikke avalikke hüvesid, on vaja uusi investeeringuid, eriti uutes liikmesriikides. Põllumajandustootjaid ei tuleks karistada, vaid neile tuleks anda rahalisi stiimuleid abiks selliste masinate ostmisel, mis võimaldavad keskkonna- ja pinnasehoidlikku maaharimist, kasvatatavate liikide genofondi asendamist ning investeeringuid keskkonna ja vee puhtuse kaitsmiseks.
Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Ühise põllumajanduspoliitika reformimisel ei tohi me unustada lõimumis-, solidaarsus- ja ühtsuspõhimõtteid. Otsetoetused mõjutavad märkimisväärselt toiduga kindlustatust. Need mitte üksnes ei aita stabiliseerida põllumajandustootjate sissetulekuid, vaid hüvitavad ka kulutused, mis tulenevad üha suuremate põllumajandusele kehtestatavate nõuete järgimisest. Kui me ei kaota otsetoetuse suuruse erinevusi, jaotab see vahend – ühise põllumajanduspoliitika põhiline rahastamisvahend – ka edaspidi Euroopa Liidu vanadeks ja uuteks liikmesriikideks. Aegunud jaotuskriteeriumidest loobumine oleks nii sümboolne märguanne täielikumast lõimumisest kui ka aitaks kaasa võrdsete konkurentsitingimuste tagamisele ühtsel ühenduse turul. Lisaks on oluline, et maaelu arengu strateegia jääks üheks ühise põllumajanduspoliitika põhielemendiks, toetades majanduslikku ja sotsiaalset arengut laiemas mõttes. Siin on oluline osa põllumajandusettevõtete pideval ümberkujundamisel ja ajakohastamisel ning samuti mitmetel uuendustel, mille eesmärk on suurendada laienenud liidus tõhusust ja konkurentsivõimet. Tugev teine sammas on võimalus aidata noortel põllumajandustootjatel põllumajandustegevust alustada ning samuti võimalus parandada elukvaliteeti, kaasata ühiskonda ja edendada maapiirkondades naiste olukorda.
4. Läbirääkimiste taasalustamine Mercosuriga assotsieerimislepingu sõlmimiseks ja selle mõju ELi põllumajandusele – Valmistumine 14. juulil 2010. aastal Brasílias toimuvaks ELi ja Brasiilia tippkohtumiseks (arutelu)
Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:
– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel Mairead McGuinness, Albert Deß, Georgios Papastamkos, Véronique Mathieu, Mariya Nedelcheva, Michel Dantin, Giovanni La Via, Elisabeth Jeggle, Peter Jahr, Christa Klaß, Elisabeth Köstinger, Esther de Lange, Sergio Paolo Frances Silvestris, Astrid Lulling, Béla Glattfelder, Esther Herranz García, Gabriel Mato Adrover, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Joseph Daul, Maria do Céu Patrão Neves, Czesław Adam Siekierski, Christophe Béchu, Rareş-Lucian Niculescu, Hans-Peter Mayer ja Jean-Pierre Audy, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide nimel James Nicholson ja Janusz Wojciechowski, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel José Bové, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel George Lyon ning Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel Luis Manuel Capoulas Santos ja Karin Kadenbach läbirääkimiste taasalustamise kohta Mercosuriga assotsieerimislepingu sõlmimiseks ja selle mõju kohta ELi põllumajandusele (O-0079/2010/variant 2 – B7-0315/2010), ja
– suuliselt vastatav küsimus, mille esitas komisjonile Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel Luis Yáñez-Barnuevo García valmistumise kohta 14. juulil 2010. aastal Brasílias toimuvaks ELi ja Brasiilia tippkohtumiseks (O-0091/2010 – B70317/2010).
Mairead McGuinness, esitaja. − Lugupeetud juhataja! Tänan teid selgituse eest ühe minuti kohta, kuid ma tahaksin kasutada juhust: mul on üks kodukorda puudutav märkus. Ma olen üks esimese suuliselt vastatava küsimuse esitajatest. Ma pole üldse rahul, et meil on nüüd ühisarutelu kahe küsimuse üle. Ma olen püüdnud maikuust saadik Mercosuri küsimust päevakorda saada. Minu arvates ei peaks see olema ühisarutelus käsitletav küsimus ja ma tahan kõigiti väljendada oma vastuseisu selle suhtes, mis täna hommikul toimus. Ma ei tea, kuidas see juhtus ja miks see juhtus. Ma olen selle pärast väga rahulolematu. Kas ma võin selle küsimuse juurde arutelu käigus tagasi pöörduda? Tahaksin saada selgitust ja loodan, et kolleegid toetavad mind selles.
Juhataja. - Proua McGuinness, nagu te teate – sest olete selle parlamendi liige olnud juba kaua aega –, otsustas esimeeste konverents, et käesolev arutelu korraldatakse just nii, nagu see praegu toimub. Ma võtan muidugi teie rahulolematust selles küsimuses arvesse, kuid palun teil aru saada, et me ei hakka praegu seda arutama, sest siis ei saa need parlamendiliikmed, kes sõna võtma peavad, seda teha.
James Nicholson, esitaja. − Austatud juhataja! Ma arvan, et oleme täna hommikul siin hädas seetõttu, et meiega pole nõu peetud. Minu arvates oleks olnud sünnis meie kui Mercosuri puudutava küsimuse esitajatega vähemalt rääkida, miks nii juhtus. Ma tean, et esimeeste konverents on see kõige tähtsam otsustaja, kuid austatud juhataja, te olete Euroopa Parlamendi juhatuse väga lugupeetud liige ning ma loodan, et te ütlete juhatusele edasi, et kui siin parlamendis arutletakse põllumajanduse üle, siis peate selleks piisavalt aega andma.
Täna hommikul ei olnud ilmselgelt piisavalt aega. Te nägite, et oli nõudlus ja oli probleem. Kas saaks nii, et Euroopa Parlament töötaks oma liikmete pärast, mitte juhatuse pärast? Meie oleme siia valitud selleks, et oma inimesi esindada, mitte juhatus, kes saab prisket palka...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Juhataja. - Härra Nicholson, võtame teie sõnu arvesse ja loomulikult edastame teie mured parlamendi juhatusele. Mitte juhatus ei korralda arutelusid. Juhatus aitab poliitilistel organitel arutelusid korraldada.
Mairead McGuinness, esitaja. − Lugupeetud juhataja! Asi pole selles, et praegu on suvi ja me oleme kõik pahurad. Asi on lihtsalt selles, et me tõstatame väga põhjendatud küsimusi ja võtame oma tööd tõsiselt. Mul kulub 30 sekundit, sest mul on kaks tühja lehte. Ma esitasin komisjonile viis küsimust. Ma ei kavatse sõna võtta enne, kui kuulen vastuseid. Ma tulen tagasi arutelu lõpus.
Juhataja. – Tänan teid väga, proua McGuinness. Ma võimaldan teile hiljem selle aja, mida te praegu ei kasutanud.
James Nicholson, esitaja. − Austatud juhataja! Arvan, et paljusid üllatas komisjoni hiljutine otsus taasalustada Mercosuriga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle. Et oleme sisenemas ajajärku, mil toimub ühise põllumajanduspoliitika reformimine – me just arutlesime selle üle –, teavad kõik, et põllumajandusel on nimetatud lepingus suur osa.
Kuigi ma olen nõus, et komisjoni talitustel on õigus läbirääkimisi taasalustada, oleksid nad kindlasti pidanud parlamenti oma kavatsustest teavitama. Selle küsimusega võidakse avada Pandora laegas paljudes Euroopa põllumajanduse valdkondades ja seepärast kahtlen ma tõsiselt, kas on arukas mingisse tulevasse tehingusse asuda.
Brasiilias ja Argentinas on pidevalt tõsiseid probleeme seoses loomade jälgitavuse ning muude tervisekaitse- ja ohutusküsimustega. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni Santa Catarina osariigis toimunud missiooni viimases aruandes jõuti järeldusele, et seoses kariloomade liikumisega Argentinast Brasiiliasse või ka Brasiilia eri osariikide vahel rakendatakse väga vähe kontrollimeetmeid. Lisaks ei kohaldatud kõrvamärgistuse eeskirju. Need on üksnes mõned näited paljudest, mida ma võiksin ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni eelmise aasta oktoobrikuu aruandest välja tuua.
Pean volinikule väga otsekoheselt ütlema, et kui ta visalt sel teel püsib, siis kohtab ta igal sammul vastuseisu. Ma saan mingil määral aru, miks see võib näida ligitõmbava variandina, sest Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimised ei edene kuidagi, kuid ma usun tõesti, et see võib WTO hävitada. Kui Mercosuril õnnestub saavutada kokkulepe ELiga, siis miks peaks need riigid jätkama läbirääkimisi WTOga?
Te peate aru saama, et loomade tervise, heaolu või jälgitavuse standardites ei tehta järeleandmisi. Euroopa Liidu tarbijad ja tootjad peavad olema kaitstud ja ma ei usu, et kaubanduskokkulepe Mercosuriga seda võimaldab. Tegelikult on sel hoopis vastupidine mõju.
José Bové, esitaja. − (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Läbirääkimiste taasalustamine Mercosuriga ajal, mil Euroopa Liit valmistub oma põllumajanduspoliitikat ümber määratlema, näitab ohtlikku järjepidevuse puudumist komisjoni poolt. Euroopa juba impordib 500 000 tonni veiseliha. Meie turu veel suurem avamine oleks Euroopa vähem soodsate piirkondade veisekasvatajatele kahjulik, kusjuures puuduks igasugune tagatis tervisekaitse- ja sotsiaalsete standardite kohta. Me ei saa sellega leppida.
Euroopa ostab sisse 38 miljonit tonni soja ja loomasööta. See import Brasiiliast ja Argentinast hoiab oma ainuvalduses enam kui 19 miljonit hektarit. See on koondunud kolme ettevõtte kätte, kelleks on Cargill, ADM ja Bunch. 2001. aastast 2004. aastani hävitati soja tõttu rohkem kui 1,2 miljonit hektarit troopilisi ja ekvatoriaalseid metsi. See on üks peamisi kasvuhoonegaaside heite suurenemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjuseid.
Euroopa Parlament on otsustanud koostada raporti autonoomia taastamise kohta seoses taimsete valkudega loomasöödas. Selle otsuse ajendiks on vajadus tagada keskkonnasäästlik põllumajandus ja võidelda kliimamuutusega. Kõnealune kavandatav kahepoolne leping muudab need jõupingutused täiesti olematuks. Euroopa Komisjon alahindab taas oma põllumajandust ja põllumajandustootjaid, et saada juhuslikku kasu teenuseid osutavatele ettevõtetele. Need järeleandmised ei teeni mitte Mercosuri riikide põllumajandusega tegelevate perekondade, vaid põllumajanduskontsernide huve. Veenvat tõendust selle kohta leiab Tysoni kontserni, rahvusvahelisel lihaturul suure kaaluga USA äriühingu aruandes, kus ta teatas, et on investeerinud Brasiiliasse – ma tsiteerin seda aruannet –, et kasutada seda riiki hüppelauana Euroopasse eksportimisel.
Muud ettevõtted, näiteks Doux’ kontsern, olid seda sammu juba ette näinud, ostes 1998. aastal ära Brasiilia Frangosuli kontserni. Paljud kodulinnukasvatajad – eriti Bretagne’is – maksid selle tehingu eest teatud hinda.
Euroopa näib soovivat ajada oma ümberpaigutamispoliitikat, tugevdades rünnakuid põllumajandustootjate vastu. Peame selle hullumeelse protsessi peatama ja pakkuma oma kodanikele kvaliteetseid kohapeal toodetud toiduaineid.
George Lyon, esitaja. – Lugupeetud juhataja! Ma püüan teha lühidalt. Läbirääkimiste taasalustamine Mercosuriga põhjustab tõsist muret.
Ma esindan Šotimaad, kus toodetakse palju veiseliha. See on suurte kuludega seotud süsteem ja on ülioluline, et see tootmissüsteem jätkaks tegevust. Vastasel juhul jääb suur osa Šotimaa maapiirkondadest turgu üleujutava odava importkauba tõttu mahajäetuks. Meil on suur mure selle pärast, et Šoti veiselihatööstus võidakse tuua ohvriks vajadusele Mercosuri riikidega läbi rääkida ja kokku leppida.
Seetõttu tahaksin tõstatada selle kohta hulga küsimusi, kusjuures see pole ainult Šotimaa probleem, vaid see on probleem ka iirlaste ja prantslaste jaoks ning terves Euroopas. Eriti tahaksin teilt küsida, miks ei peetud enne seda teadaannet nõu Euroopa Parlamendiga ning parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoniga. See, kui meid oleks enne teadaannet kas või viisakuse pärast teavitatud, oleks kindlasti vähemalt aidanud kaasa parlamendi ja teie mõistlikele suhetele selles küsimuses.
Teiseks, millised läbirääkimisvolitused läbirääkijad põllumajandustoodete valdkonnas saavad? Kas keegi oskab mulle öelda, mis teemadel neil lubatakse läbi rääkida? Mitu tonni veiseliha? Kui ulatuslik oleks ligipääs? Kas mingit tariifi ei ole või on miinimumtariifid? Kas keegi võiks mulle öelda, millised need volitused on?
Veel kaks küsimust. Millal viiakse läbi mõjuanalüüs, et teada saada, milline võiks olla mingi kokkuleppe mõju, sõltumata selle suurusest? Enne kui me millelegi alla kirjutame, võiksime vähemalt teada, milline see mõju on, eriti ajal, mil me ühise põllumajanduspoliitika üle uuesti läbi räägime ja otsustame, kuidas tulevikus põllumajandustootjate toetamise üle otsustada. Need kaks asja on omavahel läbinisti seotud. Seetõttu on meil vaja aru saada, milline see mõju on.
Lõpetuseks küsin: milline on põllumajandusvoliniku osa selles küsimuses? Siiani oleme kuulnud väga vähe sellest, milliseks kujuneb tema roll kõnealustes läbirääkimistes ning kas tema vastutab teie läbirääkijatele volituste andmise eest. Kas Euroopa Parlamendiga peetakse nõu enne lõpliku kokkuleppeni jõudmist? Tahaksin kuulda neile küsimustele mingeid vastuseid.
Juhataja. - Tahaksin juhtida kõigi tähelepanu asjaolule, et sõnavõtjad, kes siiani kõnelesid, sealhulgas Luis Manuel Capoulas Santos, on esimese meie arutelu teemaks oleva küsimuse esitajad, ning järgmine sõnavõtja Luis Yáñez-Barnuevo García on teise küsimuse esitaja.
Luis Manuel Capoulas Santos, esitaja. – (PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ladina-Ameerika tervikuna ja eriti Mercosuri riigid on Euroopa Liidu strateegilised partnerid. Meil on nendega ühine ajalugu ja ühised sotsiaalsed väärtused. Pealegi on selles geopoliitilises piirkonnas tehtud märkimisväärseid edusamme vabaduse, demokraatia ja inimõiguste austamise vallas. Seetõttu on poliitiliste ja kultuuriliste sidemete süvendamine nendega ning vastastikuse majandusliku kasu suurendamine vägagi mõistlik.
Seepärast on minul hea meel Euroopa otsuse üle taasalustada läbirääkimisi assotsieerimislepingu sõlmimiseks Mercosuriga, kuigi mul on kahju Argentina hiljutiste protektsionistlike meetmete pärast, mis on täiesti vastuolus Euroopa poolt üles näidatud avatud suhtumisega, ja ma mõistan need hukka.
Ma pean aga komisjoni hoiatama võimalike negatiivsete tagajärgede eest Euroopa põllumajandussektorile, kui neid läbirääkimisi ei korraldata hoolikalt. Me kõik teame, kui tasakaalust väljas on meie kaubavahetus Mercosuriga ning vastavad tootmistingimused ja nõuded, mida esitatakse põllumajandustootjatele ühel ja teisel pool Atlandi ookeani.
Seetõttu tahaksin lisaks ametlikus korras kirjalikult esitatud küsimustele – eriti sellele, milles küsiti, kuidas komisjon kavatseb käsitleda tundlike toodete teemat – saada vastust ka küsimusele, kuidas komisjon kavatseb reageerida Argentina mõistetamatule tegevusele.
Luis Yáñez-Barnuevo García, esitaja. – (ES) Lugupeetud juhataja! Täna on päev õnnitlusteks: esimene neist on mõeldud Hispaania välisministrile Moratinosele, kellel õnnestus või on õnnestumas tuua hulk Kuuba poliitilisi vange Hispaaniasse, teine poliitilisele vangile Guillermo Fariñasele, kes oma näljastreigi, visaduse ja ohverdustega saavutas neile vangidele vabaduse.
Pöördudes nüüd teema juurde, mille pärast me siin oleme, tahaksin eelkõige tunnustada nõukogu läbirääkimiste alustamise eest suure kaubanduslepingu üle, mis on ka poliitiline ja puudutab koostööd Euroopa Liidu ja Mercosuri vahel, mille kohta võeti vastu otsus selle aasta 18. mai Madridi tippkohtumisel. Vastupidi siin räägitule on Euroopa Parlament korduvalt väljendanud oma toetust neile läbirääkimistele. Ta on teinud seda delegatsioonis Mercosuri riikidega suhtlemiseks ja delegatsioonis Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees ning mitmetel parlamendi istungjärkude täiskogu istungitel. Me räägime millestki, mis võiks olla ja peaks olema maailma kõige mahukam kaubandusleping, mis tooks arengu, heaolu, edasimineku ja tööhõive 800 miljonile inimesele ning suurendaks tublisti kaubavahetust ja teenuskaubandust nende kahe piirkonna vahel.
Põllumajandus on vaid üks osa sellest suurlepingust. Läbirääkimiste käigus tuleb püüelda tasakaalustatud kokkulepete poole, kuid mitte protektsionistliku mõttelaadiga, mis on arengu ja heaolu vaenlane – nii Euroopa kui ka mõne Mercosuri riigi protektsionism. Igatahes on nii, et tööstus ja teenused moodustavad 97% Euroopa sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandus ainult 2,1%. Seega pole põhjust karta nende kohase proportsiooni ja põhjendatuse pärast.
Austatud volinik! Järgmine Euroopa Liidu ja Brasiilia tippkohtumine, mis toimub 14. juulil, peaks seega edendama ja kiirendama neid läbirääkimisi, mille lõpuleviimine on praeguse majanduskriisi ajal isegi veel suurema tähtsuse omandanud. See leping aitab leida lahendust.
Karel De Gucht, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! Et see on ühisarutelu, siis tahaksin istungi juhataja nõusolekul käsitleda istungi alguses nii Mercosuriga kavandatava assotsieerimislepingu mõju põllumajandusele kui ka eelseisvat tippkohtumist. Seetõttu on mul hea meel vastata mis tahes kujul, mille istungi juhataja on otsustanud.
Alustan Mercosurist. Läbirääkimiste taasalustamine assotsieerimislepingu sõlmimiseks Mercosuriga on Euroopa Liidu jaoks ülimalt tähtis nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes. Poliitiliselt on Mercosur Ladina-Ameerika suurim piirkondlik integratsiooniprojekt, mistõttu on üleliigne rõhutada, milline geopoliitiline tähtsus on meie jaoks sidemete tugevdamisel selle maailmajaoga. Meil on olemas lepingud Tšiili ja Mehhikoga, hiljuti jõudsid lõpule läbirääkimised Colombia, Peruu ja Kesk-Ameerikaga ning seetõttu on igati loogiline luua sidemed ka Mercosuriga.
Majanduslikust küljest võiks edukas leping tuua olulist kasu nii ELile kui ka Mercosurile. Praegusel majanduslikult raskel ajal ei saa me endale lubada jätta tähelepanuta neid töökohtade ja majanduskasvu võimalusi, mida see leping kahele piirkonnale pakub.
Mercosur on suur ja arenev majandusüksus, mille sisemajanduse koguprodukt on kokku 1300 miljardit eurot ning eeldatav SKP kasv 2010. aastal 5% ringis ja 2011. aastal 4%. Mercosur on ELi jaoks üha olulisem partner. ELi ekspordi mõttes on ta võrdne Indiaga ja ületab selliseid riike nagu Kanada ja Korea. Viimase nelja aasta jooksul enne kriisi suurenes ELi eksport Mercosuri riikidesse rohkem kui 15% aastas.
Mercosur on ka välismaiste otseinvesteeringute puhul meie võtmepartner. ELi investeeringud Mercosuri ületavad 165 miljardit eurot, seda on rohkem kui ELi investeeringud Hiinasse, Indiasse ja Venemaale kokku. Arvestades Mercosuri suurust ja potentsiaali ning asjaolu, et see on siiani veel üsna kaitstud turg, peaks majanduslik kasu ELi ettevõtetele olema üks suuremaid seoses nende vabakaubanduslepingutega, mis on hiljuti sõlmitud või mille üle EL praegu läbi räägib selliste suurte kaubanduspartneritega nagu Korea ja India.
Kõnealuste läbirääkimiste taasalustamine on ka märk sellest, et mõlemad piirkonnad jätkavad vabakaubanduse edendamist ja protektsionismist loobumist. Komisjon tegi selle otsuse pärast põhjalikku uurimist ja sisearutelu. Sellele otsusele jõudmisel hindas komisjon positiivselt Mercosuri vihjeid, mida tehti mitteametlikus dialoogis tehnilisel tasandil sellistel teemadel nagu kaubavahetus, riigihanked või mõned teenindussektorid.
Tahaksin lisada, et kohe pärast seda, kui volinike kolleegium oli otsuse vastu võtnud, läksin ma rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja me arutasime läbirääkimiste taasalustamist põhjalikult. Võin isegi lisada, et nõukogu arvates kohtlesin ma Euroopa Parlamenti palju paremini kui neid, mille üle neil üldse hea meel polnud. Me tegime seda volituste põhjal, mis meil on, mistõttu meil pole uusi volitusi vaja. See oli kolleegiumi nõuetekohane otsus ja Euroopa Parlamenti teavitati ulatuslikult otsekohe pärast seda.
On aga väga selge, et meie Mercosuri partnerite vastutulelik suhtumine võimaldab kindlasti läbirääkimisi taasalustada, kuid ei taga muidugi edukat lõpptulemust. See on midagi hoopis muud. Et lõpptulemuseni jõuda, peame läbi rääkima ulatusliku lepingu üle, eriti sellistes valdkondades nagu kaubavahetus ja teenuskaubandus või intellektuaalomand, sealhulgas geograafilised tähised.
Esimene kohtumine Mercosuriga toimus möödunud nädalal Buenos Aireses. See oli üsna tehniline läbirääkimisvoor ja põgus kohtumine pärast enam kui viieaastast katkestust. Seal tehti kindlaks, kuhu läbirääkimised 2004. aastal pooleli olid jäänud, ja käsitleti läbirääkimiste kulgemise ja meetoditega seonduvaid küsimusi. Me hoiame loomulikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbirääkimiste kulgemisega igati kursis.
Mis puudutab teie konkreetseid küsimusi, siis komisjoni töö aluseks on läbirääkimisjuhised, mille nõukogu võttis vastu 1999. aastal. Neis juhistes on komisjonile tehtud ülesandeks saavutada läbirääkimistel tasakaalustatud ja kõikehõlmav leping Mercosuriga, et liberaliseerida olulisel määral kõiki kaubandusvaldkondi kooskõlas ELi kohustustega WTOs. See kehtib kõigi valdkondade kohta, mida leping hõlmab, sealhulgas põllumajanduse kohta.
Komisjon on vägagi teadlik põllumajanduse tundlikust olemusest neil läbirääkimistel ja võtab seda Mercosuriga kõneldes arvesse. Ärgem unustagem sedagi, et meil on ka olulised aktiivsed põllumajanduslikud huvid Mercosuris, näiteks seoses veini, juustu, puu- ja köögiviljade ning geograafiliste tähistega. Sellega seoses oleme teadlikud, et kõige tundlikumate sektorite puhul võivad kaasnevad meetmed vajalikuks osutuda. Praegu on aga veel liiga vara arutada, mida need meetmed hõlmata võiksid. Oleme läbirääkimisi alles alustamas ja pole veel jõudnud sisu arutamiseni.
Praeguseks pole me põllumajandusalaseid pakkumisi teinud. Keegi – ma ei tea, kes – esitas küsimuse põllumajandusvoliniku positsioonist seoses sellega. Kaubandusvolinik ei otsusta, millised põllumajandusalased pakkumised tehakse. Peame selle omavahel kokku leppima – põllumajandusvolinik ja mina – ja kui me kokkuleppele ei jõua, siis läheb asi volinike kolleegiumi, kes teeb otsuse. Nõnda see toimub ja niisiis on Dacian Cioloş neisse aruteludesse täielikult kaasatud.
Teame ka, et peame arvesse võtma varasemaid põllumajandusalaseid pakkumisi, mida EL on Doha voorus teinud ja mille puhul Mercosur on eeldatavasti üks peamisi kasusaajaid. Sellega seoses lubage mul selgitada, et läbirääkimiste taasalustamine Mercosuriga ei õõnesta mingil moel meie pühendumust Doha arengukava edukale lõpuleviimisele. Põhimõtteliselt peame läbirääkimisi ainult selliste vabakaubanduslepingute üle, mis on kooskõlas WTO eeskirjadega ja mis WTO õigustikul rajanedes hõlmavad palju enamat kui Doha vooru. Usun, et kui teeme õiged valikud, on võimalik mõlemad läbirääkimised edukalt lõpule viia.
Mis puudutab toiduohutust, siis on ütlematagi selge, et importtooted peavad täielikult vastama ELi toiduohutusnõuetele. Ütlen väga otsekoheselt, et meil pole kavatsust oma tervisekaitse- ja ohutusnõuetes järeleandmisi teha – ei Mercosurile ega kellelegi teisele. EL ei luba mitte mingitel läbirääkimistel kindlasti vähendada ELi kaitsetaset. WTO eeskirjad annavad meile õiguse kehtestada omaenda kaitsetase, eeldusel, et see põhineb tunnustatud teaduslikul tõendusmaterjalil – see on puutumatu õigus.
Lõpetuseks, mis puudutab võimaliku lepingu mõju, siis ELi ja Mercosuri vahelise kaubanduslepingu püsiva mõju hindamine on juba läbi viidud ja hinnang on olnud avalikult kättesaadav 2009. aasta märtsist saadik. Lisaks täiendab komisjon seda mõjuhinnangut lähikuudel rohkem majandusele keskendunud uuringuga.
Nüüd asun ma ELi ja Brasiilia tippkohtumise teema juurde ja alustan ülevaatega meie suhetest. Brasiilial on vaieldamatult suur rahvusvaheline tähtsus, mis on kooskõlas tema territooriumi suuruse, rahvaarvu ja majandussaavutustega. See riik toetab mitmepoolsust, on G 20 liige ja tähtis osaline üleilmsetes aruteludes kliimamuutuse, majanduse juhtimise, ÜRO reformi, kaubandusküsimuste ja vaesuse vähendamise üle. Lisaks on Brasiilia tihti mitteametlikuks ühenduslüliks lääneriikide ning tärkava turumajandusega riikide ja arenguriikide vahel. Brasiilia on üks üheksast riigist, kellega EL on sõlminud strateegilise partnerluse. See sõlmiti 2007. aastal ja ühine tegevuskava, mis kajastab selle partnerluse konkreetseid tegevusvaldkondi, on olemas aastast 2008.
Ühiste algatuste rohkus, vastastikuse mõistmise ulatus ja suhete süvenemine – sealhulgas 18 praegu käimasolevat dialoogi – on tunnistuseks meie rahulolust selle ühise tegevuskava elluviimisega. Nüüd tuleb neljas ELi ja Brasiilia tippkohtumine, kus meie eesmärk on vaadata üle edusammud oma suhetes ja arutleda peamiste maailmaprobleemide üle. Aeg on selliste hinnangute tegemiseks eriti sobiv, sest president Lula ametiaeg hakkab lõpule jõudma.
Mis puudutab keskkonnaküsimusi, siis kolmandal tippkohtumisel Stockholmis kavandasime koostööd, pidades silmas eelmise aasta detsembri Kopenhaageni tippkohtumist ja bioenergiaalast algatust, mis hõlmab Brasiiliat, ELi ja Aafrika Liitu. Eelseisvad Cancúni ja Nagoya konverentsid kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse teemal on tippkohtumise päevakorras tähtsal kohal, sest suurem kooskõlastamine Brasiiliaga on eduka tulemuse saavutamiseks ülioluline.
Vastavalt ettepanekule, mille president Lula ELi ja Mercosuri tippkohtumisel Madridis tegi, püüame praegu leida Brasiiliaga ühist seisukohta Cancúni jaoks. Aafrika Liidu komisjon on saanud meie ühise ettepaneku kolmepoolseks koostööks bioenergia vallas ja me loodame neilt peagi vastust kuulda.
Mis puudutab koostööd mitmepoolsetel foorumitel, siis püüdleme kooskõlastamise poole enne Sŏuli G 20 kohtumist, et saada Brasiilia toetus eesmärgile saavutada ELi kohane esindatus ÜRO süsteemis ja sihikindlalt liikuda Doha vooru lõpuleviimise suunas. Brasiilia tahab tugevdada oma mõju selles üleilmse juhtimise süsteemis ja ta vajab meie toetust, et saada ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Edasijõudnud tärkava turumajandusega riigina asub Brasiilia EList väga erinevale seisukohale Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi reformimise suhtes.
Üldises plaanis on täiesti selge, et meil on üleilmse tähtsusega partneritena ühine tegevuskava ning me peame leidma viisi, kuidas oma erimeelsused lahendada ja püüda üksteisele läheneda. Me kinnitame sellel tippkohtumisel oma kindlat tahet tugevdada massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja õhutame tihedamale koostööle. Brasiilia oli vastu Iraani-vastastele sanktsioonidele, mille ÜRO Julgeolekunõukogu eelmise aasta juunis vastu võttis. EL aga väljendas heameelt Brasiilia ja Türgi jõupingutuste üle, mille tulemuseks oli Teherani deklaratsioon, tuues välja selle puudused, kuid rõhutades ka selle väärtust võimaliku usaldust suurendava dokumendina ja kutsudes Iraani kasutama juhust tõsiseid läbirääkimisi jätkata. Kuigi me oleme taktika suhtes eriarvamusel, on meil ühine arusaam tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga hõlmatud põhimõtete kohta ja selle kohta, et Iraan peab tõestama oma tuumaprogrammi rahumeelset olemust.
Ma käsitlesin Mercosuriga peetavaid läbirääkimisi põhjalikult oma kõne esimeses pooles. Need tõstatatakse muidugi ka tippkohtumise aruteludes. Kahjuks ei ole mina siis Brasílias, kuid arvestades, et alles hiljuti kohtusime me pärast pikka pausi esialgsete tehniliste kõneluste pidamiseks, ei ole tõenäoline, et tippkohtumisel võetakse vastu kindlaid otsuseid kõnealuste läbirääkimiste kohta. Tippkohtumisel käsitletakse ka piirkondlikke teemasid – Kuubat, Hondurast, Paraguayd ja Venezuelat. Päevakorras on nii Brasiilia roll olukorra stabiliseerimisel Paraguays, tema keeldumine tunnustamast Hondurase uut valitsust kui ka tema suhted Kuuba ja Venezuelaga.
Lõpetuseks ütlen, et praegu viiakse veel lõpule rasket tööd mõne küsimuse kallal, mida meie eelduste kohaselt tippkohtumisel käsitletakse. Esimene neist on horisontaalse tsiviillennunduslepingu ja lennuohutuslepingu allkirjastamine. Teine on teadaanne ühise töökava kohta kolmepoolseks koostööks arenguriikidega. Kolmandaks kirjutatakse 14. juulil Brüsselis alla komisjoni ja Brasiilia riikliku justiitsnõukogu vahelisele eellepingule kolmepoolse koostöö edendamiseks valimisabi ja õigussüsteemi reformimise vallas.
Meie suhted Brasiiliaga ei lõpe selle tippkohtumisega. Meil on samal ajal käimas ka muud ettevõtmised, mis aitavad anda täielikumat mõõdet meie kahepoolsele, piirkondlikule ja üleilmsele tegevusele. Kuid ma olen oma sõnavõtuaja juba ületanud. Püüan tuua veel näiteid teie küsimustele vastates.
Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE nimel. – (EL) Austatud juhataja! Mis puudutab Mercosuri riike, siis rõhutaksin suurt põllumajandustoodete sektori kaubandusbilansi puudujääki Euroopa Liidu kahjuks. Ometi tõkestab Argentina toidukaupade importi kolmandatest riikidest, kahjustades sellega tõsiselt Euroopa põllumajanduslike toiduainete, sealhulgas Kreeka virsikukeedise eksporti. Tahaksin volinikult küsida, kas ta tõstatas selle küsimuse eelmisel nädalal Buenos Aireses toimunud läbirääkimiste esimeses voorus. Lisaks tahan teada, kas Argentina seisukoht tekitab küsimusi seoses tema meetmete mittevastavusega Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele ja nendekohastele kohustustele.
Lühike kõrvalepõige: lugupeetud volinik, läbirääkimised Andide piirkonna ja Kesk-Ameerika riikidega on lõpule viidud. Ausalt öeldes tekitavad järeleandmised, mida Euroopa põllumajanduse valdkonnas tegi, põhjendatud muret ja tõstatavad teatud küsimusi: mis õigustusega andis Euroopa kvoote riisi- ja suhkrusektoris, kui need ületavad nende riikide tootmisvõimsuse? Kas kokkulepped sisaldavad puhaseksportija klauslit, et vältida kaubanduskolmnurga väljaarenemist? Kas komisjon saab meile kinnitada, et puu- ja köögiviljasektori impordihinnad säilivad?
Austatud volinik! Ka mina tahaksin lisada oma hääle nende kolleegide omale, kes rääkisid vajadusest tihedama institutsioonidevahelise koostöö järele komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel. Komisjon peab aru saama, et Lissaboni lepinguga muutusid institutsioonidevahelise koostöö tingimused ja institutsioonidevaheline kultuur. Mida kiiremini te selles suunas liigute, seda tulemuslikumaks ja korralikumaks kujuneb nende kahe institutsiooni koostöö.
Edite Estrela, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja! Esimene ELi ja Brasiilia tippkohtumine, millele eesistujariik Portugal 2007. aastal kaasa aitas, täitis seletamatu tühiku. Brasiilia oli ainus BRICi riik, kellega Euroopal polnud strateegilist partnerlust sõlmitud.
ELi ja Brasiilia dialoogi tugevdamine on vägagi mõttekas, sest see võimaldab meil süvendada koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu energiavarustuse kindlus, säästev areng, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutus jne.
Brasiilia rahvaarv, majandusareng ja poliitiline stabiilsus teevad temast tähtsa osalise rahvusvahelisel areenil.
Nüüd, kui neljas ELi ja Brasiilia tippkohtumine on peatselt toimumas, on tähtis seada tasakaalu saavutatud edusammude tähistamine ja uurimine, kuidas me saame seda partnerlust arendada, et võiksime vastu astuda ühistele probleemidele ja ühtlustada seisukohad, pidades silmas näiteks järgmisel aastal Mehhikos toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi. Kõnealune tippkohtumine on ka üks võimalus viia edasi Mercosuriga peetavaid läbirääkimisi, et jõuda järeldusele assotsieerimislepingu suhtes ja saada üle praegustest erimeelsustest.
Marielle De Sarnez, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Meil oli just siin istungisaalis ühise põllumajanduspoliitika teemal arutelu, kus me kordasime, kui tähtis on toetada Euroopa mudelit, mis on maailmas ainulaadne.
Kuid samas on komisjon otsustanud ilma eelneva avaliku aruteluta taasalustada Mercosuriga läbirääkimisi, mille tagajärjed meie põllumajandusele ja eriti Euroopa loomakasvatusele – mis on juba praegu hädas – võivad olla katastroofilised. Veiseliha import kasvab 70%, kodulinnuliha import 25%. Need ujutavad Euroopa üle oma odavama hinnaga, mis tuleneb sellest, et nad pole toodetud samal tasemel tervisekaitse-, keskkonna- ja sotsiaalsete nõuete järgi.
Lugupeetud volinik, seetõttu tahaksin väljendada teile oma muret. Meie põllumajandus on suurtes raskustes. Selle edasisel destabiliseerimisel on tõsised tagajärjed. Me ei saa arendada Euroopa kaubanduspoliitikat, ilma et võtaksime arvesse ja kaitseksime üht meie peamistest varadest. Komisjon peab seda sõnumit ja nõuet kuulda võtma.
Elie Hoarau, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Paljud kolleegid on mures tagajärgede pärast, mida läbirääkimiste taasalustamine Mercosuriga assotsieerimislepingu sõlmimiseks võiks Euroopa põllumajandusele põhjustada.
Ma jagan koos oma fraktsiooniga neid muresid. On tõepoolest kartusi – ja üht äärepoolseimat piirkonda esindava parlamendiliikmena on mul kogemus banaanilepingute põhjal –, et Mercosuriga sõlmitav leping võib anda paljudele Euroopa põllumajandussektoritele ränga hoobi. Sellepärast on mõju hindamine ülimalt tähtis. On ka kartusi, et Mercosuri põllumajandus muutub selle lepinguga rohkem tootlikkusel põhinevaks, natuke liiga tootlikkusel põhinevaks, ja see teeb kahju nende riikide väiketootjatele. Seetõttu tuleb leida tasakaal, et leping ei muudaks Ladina-Ameerikat ja Euroopat suurjõududeks, mida iseloomustab peamiselt kaubanduslik dogma.
Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Hiina sekkumine Kesk- ja Ladina-Ameerikas on ELi läbirääkimistele hoogu juurde andnud. Enam kui 200 miljoni tarbijaga Mercosuri riigid, kellega, nagu teame, on meil palju ühiseid väärtusi ja huve, on meie kodumaiste toodete tähtsaim turg Ladina-Ameerikas. Meie sihiks on maailma suurim vabakaubanduspiirkond, kus on kokku 700 miljonit elanikku ja 100 miljardi euro suurune kaubandusmaht.
See on loomulikult suur argument vabakaubanduslepingu kasuks, mida tuleks põhimõtteliselt toetada. Kuid küsimuseks jääb, miks meil on Mehhiko, Tšiili, Mercosuri, Peruu ja Colombiaga eraldi lepingud, mitte üks ühine leping. Ja kui juba eraldi lepingud sõlmitakse, tuleb kaasata ka väiksemad riigid – mitte ainult kaubandusühenduste kaudu. Siin on selgelt puudu järjepidevusest.
Me ei tohi tähelepanuta jätta ka põllumajandussektori halbu aimdusi odava importliha kohta. Lõppude lõpuks, kui meie kehtestame oma põllumajandustootjatele bürokraatlikke eeskirju ning kvaliteedi, keskkonna- ja loomakaitsenõudeid, ei kehti sama Mercosuri riikides toodetud liha kohta. Me ei tohi rohkem õõnestada ELi suutlikkust end ise varustada – mis pole praegugi enam täielik – ega suurendada maalt lahkuvate Euroopa põllumajandustootjate arvu.
José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Meil kõigil on hea meel Kuuba poliitiliste vangide vabastamise üle. Kuid mis puudutab õnnitlusi, siis ma pole kuulnud, et nendega oleks pöördutud katoliku kiriku ja eelkõige Euroopa Parlamendi poole, kellel oli oluline osa kõigi nende kindlameelses kaitsmises, kes võitlevad oma vabaduse ja väärikuse eest Kuubal.
Mis puudutab Mercosuri teemat, siis on veel mitmeid asju, mida on vaja selgitada. Nagu volinik De Gucht ütles, esitas komisjon Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelise assotsieerimislepingu sõlmimiseks mõned läbirääkimisjuhised, mille nõukogu ja parlament vastu võtsid. Läbirääkimised on olnud ummikus kuus aastat ning on teada, et neid on taasalustatud Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise raames ja ka Euroopa Parlamendi toetusega.
Praegu on eesmärk saavutada tasakaalukas kokkulepe, milles arvestatakse üldiselt kõigi Euroopa Liidu sektorite huve. Ma ei saa aru, miks mõni sektor või huvirühm peaks nende läbirääkimiste tulemusel ebasoodsasse olukorda jääma. Seda pole juhtunud kümme aastat ja pole mingit põhjust, miks see peaks tulevikus juhtuma. See sõltub meie läbirääkijate meelekindlusest. Kuid kui selline olukord tekiks, on selge, et komisjon peab tulema välja kompensatsioonimeetmetega nende sektorite jaoks, mida see olukord mõjutab.
Nii on tehtud kolmandate riikidega: Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega ning kõige hiljutisemate lepingute puhul Andide Ühendusega. Peamine põhjus, miks seda nende riikidega tehti, on vajadus kaitsta Euroopa Liidu tootjaid – antud juhul banaanitootjaid.
ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK asepresident
Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Oma 4. mai 2010. aasta koosolekul otsustas volinike kolleegium taasalustada läbirääkimisi assotsieerimislepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Mercosuri riikide vahel. Kõik märgid näitavad, et kui need läbirääkimised päädivad lepinguga, tekivad Euroopa põllumajandustootjatel tõsised probleemid – eriti veiseliha-, kodulinnuliha-, teravilja- ning puu- ja köögiviljasektoris. Samuti võivad järgneda hukatuslikud tagajärjed muude sektorite, näiteks sealihasektori jaoks. Ma pean teid hoiatama ebaausa konkurentsi eest, mida see maailma kolmas lõimunud turg võib tuua.
Kui Euroopa tahab, et teda peetaks tervisekaitsenõuete, hügieeni ja jälgitavuse vallas ning keskkonna ja eriti ka sotsiaalsete standardite austamisel teerajajaks, ei taga väga piirava vastavusnõuete süsteemi kehtestamine oma tootjatele ikkagi veiselihatootmise – konkreetsemalt Brasiilia veiselihatootmise – täielikku vastavust veterinaar- ja tervisekaitsestandarditele.
Kui nõustume Mercosuri riikidest lähtuvate importtoodetega, mis ei vasta Euroopa standarditele, riskime sellega, et võtame oma tarbijate huvide kaitsmisel endale raske koorma ja karistame Euroopa tootjaid topeltstandardite rakendamisega.
Lugupeetud volinik, ma palun teil olla selles küsimuses eriti valvas.
Liam Aylward (ALDE). - Austatud juhataja! Mercosuri parem juurdepääs ELi turule hävitaks suure osa liikmesriikide tööstusest. Minu peamine mure on eelkõige veiselihatööstus Iirimaal ja mujal. See ei ole paanikakülvamine. Iirimaa ekspordib umbes 90% oma veiselihatoodangust, kusjuures Mercosuri soovitud veiselihakvoot tooks kaasa otsese võistluse Iiri veiselihatööstusega.
Euroopa põllumajandustootjad tegutsevad rangete tervisekaitse- ja ohutuskriteeriumide alusel. Nad järgivad kõiki neile kehtestatud standardeid ning pakuvad tarbijatele kvaliteetseid ja ohutuid tooteid.
Varem kinnitas komisjon Euroopa tarbijatele ja Euroopa Parlamendi liikmetele pidevalt, et Euroopa Liitu imporditavad kaubad on kvaliteetsed. Kuid põllumajandustootjate organisatsioonid ja Euroopa Parlamendi liikmed tõendasid, et komisjoni seisukohad importtoodete ja ELi toodete võrdse kvaliteedi ja võrdsete standardite kohta olid valed. Selle tulemusel vähenes Brasiiliast eksporditavate ühikute arv kolmelt tuhandelt vähem kui tuhandeni.
Niisiis, austatud volinik, minu küsimus on järgmine: kuidas saab komisjon tarbijatele tagada, et kõik Euroopa Liitu imporditavad tooted on ühtlase kvaliteediga ja vastavad Euroopa Liidu standarditele, arvestades varasemaid kogemusi ning praeguste Toidu- ja Veterinaarameti tööreiside juhuslikkust? Lubage öelda, lugupeetud volinik, et varasemad kogemused ei anna mulle suurt lootust või kindlustunnet tuleviku suhtes.
Daniel Caspary (PPE). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Läbirääkimisi Mercosuri riikidega on taas alustatud ning kui ma tõlgendan täna kõlanud kriitikat õigesti, on peamine probleem see, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni polnud asjast teavitatud. Olen nõus, et peame kõigi nende teemade kooskõlastamist Euroopa Parlamendis parandama.
Loomulikult on Mercosuri läbirääkimiste alustamine kolleegide jaoks põllumajanduskomisjonis ülimalt tähtis teema. Kuid samuti nagu oli infost selle teema kohta puudu põllumajanduskomisjonis, ei teavitatud minu kolleege rahvusvahelise kaubanduse komisjonist tänase suuliselt vastatava küsimuse esitamisest. Ma arvan, et meie kõik – juhatus ja Euroopa Parlamendi fraktsioonid – peame olema hoolikamad, et me ajaksime tõesti ühtset poliitikat ja et kõik asjaomased komisjonid oleksid korrakohaselt asjasse pühendatud.
Tahaksin rõhutada eriti üht mõtet. Olen tegelikult tänulik, et komisjon taasalustas läbirääkimisi. Selle aasta 5. mail toetas Euroopa Parlament Salafranca raportis läbirääkimiste taasalustamist. Teisisõnu teeb komisjon just seda, mida Euroopa Parlament suure häälteenamusega otsustas. Sellele vaatamata väidan, et me ei taha lepingut iga hinnaga. Loomulikult tuleb põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektori huve tervikuna arvesse võtta. Tõenduseks sellest, et me saame põllumajandussektori huve vabakaubanduslepingutes edukalt arvestada, on näiteks Lõuna-Koreaga sõlmitud vabakaubandusleping, millele põllumajandussektor on reageerinud väga pooldavalt ja kus tuntakse ära uusi turuvõimalusi.
Samuti oleme saanud meeldivat tagasisidet kaubanduslepingu kohta Kesk-Ameerikaga, kus samuti avanevad uued turud, näiteks piimandussektoris. Oleksin tänulik, kui komisjon püüaks lähinädalatel innukamalt võtta arvesse kõiki huve – nii tööstuse kui ka teenindussektori ja põllumajanduse omasid.
Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste läbirääkimiste taasalustamisel on positiivne taust, mis võimaldab taastada dialoogi kaubandussuhete üle.
Siiani on jätkunud vaid kõnelused ja on hea, et tänane arutelu on ajendanud komisjoni hästi tähele panema, mida me mõtleme.
Kuigi Euroopa Liit saab kindlasti kasu veini, oliiviõli, erilihatoodete ning puu- ja köögiviljahoidiste valdkonnas, on loogiline eeldada, et need ei korva mitte mingil juhul seda mõju, mida võib oodata ELi loomakasvatusele ja põllumajandustoodangule, näiteks suhkru- ja teraviljasektorile.
Ma palun, et komisjon töötaks eesmärgiga saavutada kokkulepe, mis on täielikult tasakaalus ja milles võetakse arvesse teatud toodete tundlikkust. See peaks sisaldama vajalikke mehhanisme igasuguste puuduste vältimiseks, näiteks ranget kontrolli imporditud toodete tervisekaitselise ja fütosanitaarse kvaliteedi üle.
Teise olulise küsimusena tuleb vältida tulemuste osalist kattumist Doha vooru omadega ja Euroopa Liidu järeleandmiste kahekordistamist põllumajanduse valdkonnas. Siinkohal väljendan ka kriitikat piiravate meetmete suhtes, mida Argentina on mõningate Euroopa toodete vastu võtnud, ja loodan komisjoni kindlakäelisele tegutsemisele, et see olukord peagi lahendada.
Albert Deß (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Mercosuri riigid on meie jaoks kindlasti olulised kaubanduspartnerid. Kuid, lugupeetud volinik, kaubandusel Mercosuri riikidega ei tohiks lasta ühesuunaliseks muutuda. Ikka ja jälle avalikkuses esitatud väited, et Euroopa sulgeb ennast põllumajandusturgude ees, on valed. Me ostame üle 90% Aafrikast eksporditavatest põllumajandustoodetest ja 45% Kesk- ja Lõuna-Ameerika põllumajandusekspordist. Euroopa ei ole kindlasti väliskaubanduse ees suletud.
Austatud volinik, ma kritiseerin just teabepoliitikat. See pole olnud hea. Mina, põllumajanduspoliitik, sain nende läbirääkimiste alustamisest teada siis, kui tegin lahti ajalehed. Tulevikus ei peaks me teabe saamiseks ajakirjandusele lootma jääma. Ma palun tungivalt, et te teavitaksite siin parlamendis olevaid põllumajandussektori esindajaid läbirääkimiste kulgemisest.
Teiseks kritiseerin seda, et antud juhul on eesmärk vabakaubandus, mis ei põhine standarditel. Kuidas saab olla nii, et me nõuame rangete tarbija-, looma- ja keskkonnakaitsestandardite täitmist Euroopas, kuid ei nõua samu standardeid importtoodete puhul? Ma toon teile selle kohta ühe näite. Eelmisel aastal võttis Euroopa Parlament vastu maailma rangeima taimekaitsetooteid käsitleva õigusakti. Paljud toimeained on Euroopas keelatud. Lugupeetud volinik! Meil ei saa olla tulevikus olukorda, et toiduained tuuakse Euroopasse riikidest, kus kasutatakse toimeaineid, mis on Euroopas tarbijakaitse pärast keelatud. Tarbijakaitse on puutumatu ja meil oleks parem seda läbirääkimistel meeles pidada. Siis pole meil oma konkurentidelt midagi karta ja meie, Euroopa põllumajandustootjad, püsime kindlalt konkurentsis.
Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud volinik! Ungarlastel on kõnekäänd, mis ütleb, et mida pikem jutt, seda tõenäolisemalt on see vale. Te ei räägi tõtt! Euroopa Komisjonis on olnud ainult üks aus volinik, Dacian Cioloş, kes ütles, et me peame valima WTO ja Mercosuri vahel, sest muidu laostame Euroopa põllumajanduse. See on tõde, härra De Gucht. Mis teisse puutub, siis eesistujariik Hispaania ja komisjon on rikkunud Lissaboni lepingut, sest Euroopa Parlament on välja jäetud. Daniel Gaspary võib ju öelda, et väliskomisjon andis loa, kuid parlamendile pole volitusi antud. See on teine põhjus, miks ma küsimuse esitan. Lisan, et uued liikmesriigid muide ainult kaotavad sellega. Me pooldame liberaliseerimist, aga kui Hispaanial ja Portugalil on erihuvid, siis peaksid nad Euroopa Liidu sellest välja jätma. Nad peaksid selle ise lahendama. Pole mingit vajadust selleks mingit ELi raamistikku luua.
Béla Glattfelder (PPE). – (HU) Euroopa Komisjon määratles läbirääkimisvolitused umbes üksteist aastat tagasi. Maailm on nende viimase üheteistkümne aasta jooksul muutunud. Keskkonna- ja kliimakaitsest on saanud tähtsad küsimused ning muutunud on ka Euroopa Liit ise, sest tema liikmesriikide arv on kasvanud 15st 27ni. Euroopa Komisjon pole neid muutusi arvestanud. Ta pole palunud uusi volitusi. See on tõsine viga. Üksteist aastat vanadel volitustel põhinevaid läbirääkimisi ei saa jätkata, need tuleb lõpetada. Tuleb luua uued volitused, võttes arvesse viimastel aastatel ELiga liitunud kaheteistkümne liikmesriigi huve ning ka kliima- ja keskkonnakaitse ja loomade heaoluga seonduvaid üldisi kaalutlusi. Nõuetekohaste volitusteta võime jõuda üksnes vastuvõetamatute kokkulepeteni.
Mairead McGuinness, esitaja. − Lugupeetud juhataja! Minu otsus oma sõnavõtt edasi lükata, kuni kuulen loodetavaid vastuseid, oli tark. Ma panin tähele, kui palju aega komisjon kulutas – rohkem kui keegi teine meist siin istungisaalis –, ja mul on kahju, et ma ei saanud konkreetseid vastuseid viiele otsesele küsimusele.
Volituste kohta ütlen, et 1999. aastast pärinevad volitused on kaugelt vananenud ja enamikku praegustest parlamendiliikmetest ei olnud 1999. aastal siin. Minge tagasi algusesse. Viimane sõnavõtja puudutas mõningaid küsimusi, millel ka mina tahan peatuda.
Kuna te ei käsitlenud mõju hindamist, vaid ainult ütlesite, et olete hindamise läbi viinud, siis lubage mul rääkida teile mõnest mõjust meie põllumajandustootjatele. Mercosuri lihafoorum, mis esindab Brasiiliat, Argentinat, Uruguayd ja Paraguayd, nõudis tungivalt, et läbirääkijad ei jätaks kasutamata nende jaoks väga erakordset võimalust. Kõrvutage seda ELi tootjate rõõmu – või pigem hirmu, ärevuse ja vihaga.
Juhtub see, et töökohad kaovad kogu Euroopa maapiirkondadest ja meie toiduainetootmise maht väheneb. Vaadake, kuidas see mõjutab keskkonda – valdkonda, milles Euroopa peab ennast liidriks, pidades silmas kliimamuutust –, nende riikide maaomandi probleeme, metsade maharaiumist, põlisrahvaid ja sunniviisilist tööd ning eriti veiselihasektorit.
Ütlen teile, kes te seda ei mõista: see on rünnak meie veiselihaturu kvaliteetse osa vastu. Kui oma seda turuosa õõnestame, hävitame Euroopa Liidu veiselihatootmise ja -turu. USA ja Jaapan sellist tehingut ei tee, sest nemad kaitsevad oma tootjaid ja rangeid standardeid, mida nad hindavad.
Euroopa Parlament kehtestab meie tootjatele ranged toiduainetootmise standardid. Meil ei ole varem õnnestunud neid kaitsta. Komisjoni tegevuses on puudujääke ja me ei saa lubada, et sedalaadi kokkulepe sünnib ELi tootmise kahjuks ajal, mil me reformime oma põllumajanduspoliitikat. Kooskõla põllumajanduse ja kaubanduspoliitika vahel ei ole. Euroopa Parlament peab nõudma, et see leitaks.
Christophe Béchu (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Tahan vaid öelda, et me pole ehk oma päevakorda täna väga hästi organiseerinud.
Kui vabakaubanduslepingute sõlmimine tähendab, et lubame Euroopasse tuua tooteid, mis ei vasta ei meie sotsiaalsetele ega keskkonnastandarditele, on ühise põllumajanduspoliitika reform mõttetu.
On selge, et me ei saa jätkata sellist silmakirjalikku mõtteviisi – ühest küljest kehtestame oma põllumajandustootjatele keskkonnapiirangud seoses tervisekaitse ja ohutuse jälgitavusega, põhjendades, et peame kaitsma tarbijaid, aga teisest küljest laseme oma maailmajakku vabalt tuua tooteid, mis ei vasta neile standarditele.
Just seda teemat arutatakse Mercosuriga peetavatel läbirääkimistel kulisside taga. Kuigi meile öeldakse, et Euroopa Parlamenti oli väga hästi teavitatud ning kõik on olnud nii läbipaistev ja selge kui võimalik, ei jäta asjade algatamise viis meile head muljet läbirääkimistest, mida peetakse samal ajal, kui toimuvad teised läbirääkimised WTOs. Järjepidevuse ning tarbijate ja oma põllumajandustootjate huvides ei saa me minu arvates sama teed edasi minna.
Spyros Danellis (S&D) . – (EL) Lugupeetud juhataja! Ehkki kaubanduslepingu sõlmimine Mercosuriga toob kasu mõlemale poolele, annab see tohutu tagasilöögi põllumajandussektorile. Isegi komisjoni president Barroso tunnistas seda asjaolu, kui ta ütles, et komisjon kavatseb võtta erimeetmed võitluseks eelkõige põllumajandusele avalduvate negatiivsete tagajärgedega.
Ausalt öeldes kahjustavad kahepoolsed lepingud nüüd mõningaid põllumajandussektoreid ning peale selle ei taga Euroopa Liidu suuremad nõuded põllumajandustoodete kohta nende paremat kvaliteeti võrreldes kolmandatest riikidest pärit odavama toodanguga.
Austatud volinik! Kuidas te kavatsete selle probleemiga tegelda ja milliseid objektiivseid kriteeriume komisjon plaanib rakendada, et niisugune mitmete põllumajandussektorite diskrimineerimine ei tugevneks?
Marian Harkin (ALDE). - Lugupeetud juhataja! Täna hommikul, nagu teate, arutleme ühise põllumajanduspoliitika üle pärast 2013. aastat, kuid ometi õõnestab meie arutelu suurel määral läbirääkimiste taasalustamine Mercosuriga. Ma küsin: kus on järjepidevus?
Mõni nädal tagasi, kui teatati, et te alustate taas läbirääkimisi Mercosuriga, oli mul teiega lühike kohtumine. Sellel kohtumisel ütlesite te, et kui sõlmitakse kaugeleulatuv leping, tuleb tõenäoliselt teha järeleandmisi põllumajanduse osas. See teeb mulle väga suurt muret. Me räägime juba võimalikest järeleandmistest põllumajanduse osas ja ma tahaksin, et te seda selgitaksite.
Oma vastuses kõnelesite eelseisvatest tippkohtumistest kliimamuutuse teemal. Kas te viite praegu läbi mingeid hindamisi sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside heite ülekandumine, metsade hävitamine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine seoses edasise põllumajandustoodete importimisega Mercosuri riikidest? Mina olen pärit Iirimaalt. Me ekspordime 90% oma veiselihast. Hiljutised uuringud on näidanud, et Brasiilia heitkogused on Iirimaa samast näitajast kolm kuni kaheksa korda suuremad. Kas seda võetakse teie mõjuhinnangutes kuidagi arvesse?
Giancarlo Scottà (EFD). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Eesistujariik Hispaania on otsustanud sellele lepingule alla kirjutada. See otsus on põhjustanud mõningast muret, nagu juba kuulsime, ja seda küsimust esitades pärivad kolleegid selgitust mõju kohta, mida need läbirääkimised võivad Euroopa tootjatele ja toodetele avaldada.
Ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et vabakaubandussuhte loomine kahe poole vahel võimaldab Euroopasse importida loomseid saadusi, mis sisaldavad antibiootilisi kasvuaktivaatoreid, mida pole piisavalt uuritud, ja geneetiliselt muundatud põllumajandustooteid, mis võivad seada ohtu põllumajandustootjate toodetud toiduainete ohutuse. Seetõttu kutsun komisjoni üles asuma mõjukamale seisukohale, et tagada kvaliteetne Euroopa toodang. Samuti peab komisjon võtma ülesandeks hoolitseda selle eest, et Euroopa rangeid tootmisstandardeid tunnustataks rahvusvahelisel tasandil ja nendesamade standardite järgimist nõutaks kõigi imporditud toodete puhul.
Lisaks usun, et komisjon peaks võtma arvesse mitmesuguste kõnealuse sektori ühenduste muresid, et tagada läbipaistvad ja õiglased läbirääkimised, mis ei kahjusta Euroopa majandust.
Diane Dodds (NI). - Lugupeetud juhataja! Ma olen ülimalt mures, et komisjon kavatseb järeleandmatult jätkata kaubanduskõnelusi 1999. aastast pärinevate volituste alusel. Kahtlemata mõjutab see negatiivselt kogu Euroopa Liidu põllumajandust.
Põllumajanduse ohverdamine muudes valdkondades saadava kasu eest ei ole lihtsalt vastuvõetav. Ühendkuningriigi veiselihatööstus elab praegu läbi tootjahindade langust. Kui nende kõneluste tulemusel import suureneb, näeme minu arvates põllumajandustootjate lahkumist sellest valdkonnast. Kuidas kavatseb Euroopa nende inimeste eest hoolitseda? Kas pole ebaõiglane, et meie põllumajandustootjad peavad konkureerima tootjatega riikidest, kus ei pea järgima samu kvaliteedi-, ohutus- ja jälgitavusnõudeid, mida peavad Euroopa Liidu põllumajandustootjad? Komisjon, kes väidab, et ta tegutseb oma kodanike parimates huvides, peab seda ka tõesti tegema. Peame need kõnelused lõpetama ja hoolitsema oma põllumajandustootjate eest.
Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Läbirääkimised Mercosuri riikidega peatati 2004. aastal. Tänavu alustati neid taas ja need toimuvad 1999. aastast pärinevate volituste alusel. Niisugusele tähtsale otsusele oleks pidanud eelnema poliitiline arutelu Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Ma saan aru, et panused on neil kõnelustel väga suured, sest Mercosuri riigid on ELi tööstustoodetele ja teenustele tohutu suur turg. Kuid me peaksime ka kaitsma oma põllumajandustootjate ning põllumajandus- ja toiduainesektori huve.
Kui kahepoolne leping sooduskaubanduse kohta Mercosuri riikidega sõlmitakse, võib sellel olla väga kahjulik mõju muu hulgas kodulinnu-, veise- ja sealihasektorile, suhkru- ja etanooli- ning piimatoodete sektorile. Kui nii juhtuks, oleks põllumajandustootjatele vaja pakkuda mingit liiki hüvitist. Asjatundjate hinnangul võib sellise lepingu sõlmimise tagajärjel jääda põllumajandustootjatel saamata väga suur tulu. See on veelgi suurem siis, kui leping on nii kahepoolne kui ka sõlmitud WTO tasandil.
Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Täna käsitletava küsimuse allkirjastajana tahaksin pöörduda tagasi ühe konkreetse teema, s.o toiduohutuse juurde.
Oma tänases sissejuhatuses ütlesite, et ELi imporditavad tooted peavad vastama meie nõuetele ja et WTO annab meile õiguse hoida alles oma eeskirjad, juhul kui need põhinevad teaduslikul tõendusmaterjalil. Aga kui vaadata meie põllumajandustootmist ja tooteid, ei saa kõike teaduslikult tõendada. Loevad näiteks ka üldised tingimused, milles loomi kasvatatakse ja milles põllumajandustegevus toimub.
Meil on Euroopas mõned suurepärased õigusaktid, mis puudutavad bioloogilise mitmekesisuse tulevikku. Tahaksime kuulda teilt mõningaid vastuseid selle kohta, kuidas te kavatsete selles kaubanduslepingus kinni pidada toiduohutuse ning tarbija-, looma- ja keskkonnakaitse põhimõtetest. Poliitikud peavad suutma otsustada, isegi kui teaduslikku tõendusmaterjali pole. Me ei taha kloonitud loomade liha Mercosuri riikidest.
Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Üks Prantsuse sotsialistist poliitik ütles kord: „Kui oled poliitilises vähemuses, pole sul seaduse kohaselt õigus.” Te saate aru, et meie arvates need volitused enam ei kehti. Lugupeetud volinik, me peame neid volitusi uuendama ja on kahetsusväärne, et nõukogu, kes peaks andma vajalikud juhised, puudub.
Tahaksin juhtida teie tähelepanu ka Mercosuri poliitilistele tahkudele. Kaubanduses on põhiasi usaldus. Milline poliitiline pädevus on Mercosuril läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Liiduga? Maailmas on kolm regiooni: Euroopa Liit, kes tahab lõimitud kaubandust, Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe riigid ja Mercosur. Mercosur oleks 2007. aasta tippkohtumisel peaaegu laiali läinud. Riigid ei jõua ühinemistes kokkuleppele. Venezuela äärepealt ei ühinenud sellega.
Kuidas me saame läbirääkimisi pidada sellises poliitiliselt ebastabiilses piirkonnas? Kõigepealt kontrollige Mercosuri poliitilist stabiilsust ja seejärel sõlmime kaubanduslepingud.
Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Usun, et oleme palju rääkinud jätkusuutlikkusest. Oleme selle üle arutanud kaks tundi, kuid üks asi ei ole kohe kindlasti jätkusuutlik, ja iga istungi juhatajaga on ilmselgelt täpselt sama probleem: me ei tea, millal avaldada soovi sõnavõtuks, et meie soov ka täidetaks.
Minust on nüüd mööda vaadatud juba teist korda, kuigi ma palusin sõna hulk aega ette. Minu arvates on see ülekohus. On ilmselgelt vaja, et iga juhataja, sealhulgas eelmine juhataja, paneks paika selged reeglid, milles võetaks arvesse, millal me peame registreerimata sõnavõttude ajal sõna paluma.
Mulle ei sobi, kui ma palun kohe pärast arutelu ja eelmist päevakorrapunkti väga viisakalt võimalust sõna võtta selleks, et mind siis eirataks. Palun öelge meile, millal te kavatsete inimesi eirata. Palun andke meile teada, kui te tõesti ei soovi kellelgi lasta kõnelda sellisel olulisel teemal nagu jätkusuutlikkus. Siin puudub tõesti igasugune jätkusuutlikkus, kui me peame igalt juhatajalt paluma, et meile võimaldataks meie parlamentaarne õigus sõna võtta. Ma palun tungivalt seda olukorda selgitada, sest niisugune käitumine on ebaõiglane.
Juhataja. − Kallid kolleegid! Selgituseks ütlen, et mul on umbes 18 inimest sõnavõtjate nimekirjas. Ma saan aru, et kõik tahaksid sõna võtta, kuid meil on registreerimata sõnavõttude jaoks aega viis minutit, nii et ma saan lasta kõnelda viiel inimesel – üks minut igaühele. Täna võimaldasin rääkida kaheksal inimesel. Püüdsin aega jaotada võrdselt, vastavalt fraktsioonide suurusele, kui te seda tähele panite: kolm sõnavõtjat oli fraktsioonist PPE, kaks fraktsioonist PSE, üks fraktsioonist ALDE, üks fraktsioonist EFD ja üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete seast. Seega tegin enda arvates kõik, mida suutsin.
Karel De Gucht, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! Püüan vastata mõnele küsimusele, sest tõstatatud on palju küsimusi, kuid paljudele neist vastasin juba sissejuhatavas sõnavõtus.
Esiteks volituste teema. Mitu parlamendiliiget kritiseerisid seda, et me töötame 1999. aastast pärinevate volituste alusel. Need 1999. aasta läbirääkimisjuhised teevad meile ülesandeks – ma tsiteerin – „saavutada läbirääkimistel tasakaalustatud ja kõikehõlmav leping Mercosuriga, et liberaliseerida olulisel määral kõiki kaubandusvaldkondi kooskõlas ELi kohustustega WTOs. See kehtib kõigi valdkondade kohta, mida leping hõlmab, sealhulgas põllumajanduse kohta.” See on ikka veel nii. See on see, mida ka praegu tegema peame, mistõttu neile volitustele pole palju lisada.
Vahepeal on meil tekkinud kliimamuutuse probleem ja maailm on sellest ajast muutunud. Jah, ka meie oleme seda märganud ja võtame seda läbirääkimistel arvesse. See pole põhjus volituste muutmiseks.
Üks parlamendiliige ütles, et nõukogu peaks olema siin ja meid juhendama. Nõukogu ei pea meid juhendama. Meil on läbirääkimisteks volitused olemas ning kui läbirääkimised on möödas ja me jõuame lõpuks tulemuseni, siis meie parafeerime, nõukogu kirjutab alla ja Euroopa Parlament ratifitseerib. Nõukogu ei juhenda meid. Ja on hea, et see nii on, sest see on ühenduse küsimus ja Euroopa Liidu ainupädevusvaldkond, mistõttu komisjonil on väga selge pädevus. Me jääme selle juurde.
Olen valmis pikalt ja laialt kõigi osiste üle arutama. Tegin seda rahvusvahelise kaubanduse komisjonis ja olen valmis sinna tagasi minema. Teid hoitakse kursis sellega, mille üle me läbi räägime, mida on välja pakutud jne, kuid igaühel on oma ülesanded ja meie täidame ülesannet, mida komisjon seoses sellega täitma peab.
Mis puudutab Argentina hiljutiste protektsionistlike meetmete probleemi, siis need meetmed ja tavad valmistavad ELile kindlasti muret ning me palusime Argentinalt otsekohe selgitust. Kaubanduse peadirektoraadi peadirektor saatis 12. mail kirja oma Argentina kolleegile. ELi delegatsioon Buenos Aireses algatas ametliku demarši ning Argentina esindusega ja suursaadikuga Brüsselis peeti mitu kohtumist, et väljendada meie suurimaid muresid. Samuti oleme nõudnud, et kohustus loobuda igasugusest protektsionismist lisataks otse ELi ja Mercosuri ühiskommünikeesse.
Tõstatasime selle teema eelmisel nädalal Buenos Aireses kahepoolsetel kohtumistel asjaomaste Argentina ametiasutustega, ajakirjanduses ning ELi ja Mercosuri läbirääkimiste esimese vooru raames. Meie sõnum oli väga jõuline ja selge. Me andsime märku, et need meetmed – sõltumata sellest, kas nad põhinevad kirjalikel õiguslikel alustel või mitte – on vastuolus selle vaimuga, milles peetakse ELiga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, ja need võivad läbirääkimiste kulgu selgelt halvasti mõjutada.
Kavatsesime seda teemat Argentinaga edasi arutada 6. juulil ühiskomitees, kuid Argentina teatas möödunud nädalal kohtumise edasilükkamisest. Me nõuame, et see kohtumine leiaks aset nii ruttu kui võimalik.
Lisaks tunduvad need meetmed esmapilgul olevat vastuolus Argentina kohustustega G 20 raamistikus ja võib-olla ka tema WTOs võetud kohustustega. Me jälgime ka edaspidi seda küsimust väga tähelepanelikult ning kui need meetmed ja tavad jäävad alles, siis analüüsime neid hoolikalt, enne kui teeme otsuse selle probleemi parima võimaliku lahenduse üle.
Komisjoni seisukoht on jätkuvalt see, et protektsionistlikke meetmeid tuleks vältida, eriti praeguses üleilmses majandusolukorras, kusjuures üks asi, mida mainiti – kaubandusbilansi puudujääk Argentinaga – on kindlasti väga hea.
Räägin suhkrust.
komisjoni liige. − (FR) Komisjon on täiesti teadlik suhkru teema tundlikkusest. Just seetõttu piirdus Colombiale ja Peruule tehtud pakkumine vaid tagasihoidlike koguste tollimaksuvabade tariifikvootidega ja kvoodiväliseid tariifialandusi ei tehta. Sarnased kvoodid antakse Kesk-Ameerikaga peetavate läbirääkimiste raames. Colombia, Peruu ja Kesk-Ameerika kogused moodustavad kokku vähem kui 2% Euroopa tarbimisest.
Mis puudutab taimetervise-, keskkonna- ja muid meetmeid…
komisjoni liige. − Ma ütlesin oma avaldustes väga selgelt, et me peame kinni toiduohutusnõuetest ja neid saab maksma panna WTO raames. Me teeme seda. Kui vaadata veiselihaimporti – ja see on osaliselt ka vastus Marc Tarabellale, kes on vahepeal täiskogu istungilt lahkunud –, on näha, et pärast seda, kui Brasiilia loomalihaga tekkisid sanitaar- ja fütosanitaarprobleemid, vähenes selle import oluliselt. Nii et me rakendame neid: peame nende üle järelevalvet ja rakendame neid ning teeme seda ka edaspidi.
Kuid me peaksime aru saama, ka siin Euroopa Parlamendis, et teatud hulk Euroopa nõudeid on otsustatud ELis ja et nendeni jõuti poliitilises protsessis, milles Euroopa Parlament põhjalikult osales, ning et me ei saa neid WTO kaudu peale suruda.
Peame jääma nende nõuete juurde, mida me saame kehtestada ja mida me saame WTOd tunnustama panna. Teeme seda kindlasti toiduohutuse puhul. Teiste puhul peab Euroopa Liit kaaluma, mida ta tegelikult teha tahab. Peab aru saama, et kui meie põllumajandusele kehtestatakse sedalaadi nõudeid, on sellel majanduslikud ja rahanduslikud tagajärjed. Kuid me ei saa neid kehtestada teistele riikidele.
Olen püüdnud vastata enamikule küsimustele, mis parlamendiliikmete sõnavõttudes kordusid, aga ma olen muidugi valmis edasisteks aruteludeks. Eeldan, et see pole viimane kord, kui me Mercosuri teemat siin täiskogus arutame.
Juhataja. − Lugupeetud volinik, ka mina olen kindel, et see pole viimane kord, kui me seda teeme.
Ühisarutelu on lõppenud.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)
Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Mercosuri ja ELi vaheliste läbirääkimiste taasalustamine septembris on ELi jaoks ülimalt tähtis. Ühest küljest on vastanditerohkes maailmas, kus BRICi riigid on saavutamas üha enam mõju, väga oluline, et EL looks privilegeeritud suhted Ladina-Ameerika riikidega, kus tal on rohkem investeeringuid kui Venemaal, Indias ja Hiinas kokku. Koos soodustatud kaubandussuhtega tagab see üleilmselt tohutute majanduseeliste koondumise. Teisest küljest oleme teatud määral avatud põllumajandustoodete kaubandusele ning meil on määratletud tervisekaitse ja taimetervise eeskirjad, mida on vaja kaubavahetuseks nende blokkide vahel. Mercosuri konkurentsivõime põllumajandusturgudel on viimastel aastatel tugevnenud ja suurenenud. Seetõttu on vaja läbi viia mõjuanalüüs lepingu tagajärgede kohta Euroopa põllumajandustegevusele, mis ei tohi mingil juhul praegu rohkem lööke saada. See tähendab, et me ei tohiks söösta protsessi, mis jõuab lõpule liiga kiiresti, ilma et arvestataks võimalikku negatiivset mõju Euroopa põllumajandusele või liigset protektsionismi, mis seab ohtu ELi tähtsa koha selles maailma valdkonnas.
Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Läbirääkimiste taasalustamine Mercosuri riikidega, pidamata nõu ELi liikmesriikidega, oli väga ebaaus mäng. Läbirääkimised peatati 2004. aastal, kui saadi aru, et ELi ja Mercosuri liikmete vaheline kaubandus võib avaldada ebasoodsat mõju meie põllumajandusele. Kõige suurem on kahju oht veise-, sea- ja kodulinnuliha sektoris, piima-, puu- ja köögivilja- ning suhkru- ja bioetanoolisektoris. Hinnanguliselt põhjustaks kõnealuse lepingu sõlmimine kahju mitmest miljardist eurost kuni mitu korda suurema summani. Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelise kaubanduse liberaliseerimisele peab eelnema täpne analüüs sellise lepingu mõju kohta ühenduse turule ning hoolikad konsultatsioonid asjaosaliste esindajatega. Meie turu avamine importkaubale ei ole läbinisti halb algatus, kuid see on hea ainult siis, kui samad standardid kehtivad kõigis riikides. Vastasel juhul kannavad WTO raames tehtavate järeleandmiste kulu meie põllumajandustootjad.
Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Kõnelused Mercosuriga võivad endast kujutada kohutavaid muutusi Euroopa põllumajanduse tuleviku jaoks. Pean ütlema, et komisjoni suhtumine asjasse on olnud hirmuäratav. Tundub, nagu nad kavandaksid tehingut ja kasutavad põllumajandusstandardeid vääringuna, millega osta tehing Mercosuri riikidega. Minu arvates on selline suhtumine hirmuäratav. Näib, et põllumajandustootjad on kaubanduskokkulepete esimesed ohvrid ja esimesed, keda süüdistatakse, kui kaubanduskokkulepped ei toimi. Tahaksin, et komisjonil oleks järjekindlam ja hoolivam suhtumine põllumajanduslike pereettevõtete sektori tulevikku. On julgustav näha siin nii palju põllumajandusega seotud parlamendiliikmeid kõigist fraktsioonidest, kes toetavad põllumajanduse kaitset. Hoolimatus Euroopa Parlamendi murede suhtes ei toimi, volinik De Gucht, ja ma palun teil tungivalt pidada meiega rohkem nõu, kui soovite, et parlament mingile võimalikule lepingule alla kirjutaks.
Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Tundub, et läbirääkimistel Mercosuriga püüeldakse vaid ühe eesmärgi poole: loovutada kaitsetu Euroopa põllumajandus. Ma ei taha teada, kui mõõtmatult suurt kasu saavad sellega tööstus ja teenindussektor, ma tahan teada, kui suurt kahju saab põllumajandus. Keegi ei oska praegu hinnata kahju, mida võimalik leping Mercosuri riikidega võib meie põllumajandustootjatele põhjustada. Tundlikku põllumajandussektorit ei tohi läbirääkimistel loovutada. Sama kehtib ka Euroopa tarbijate kohta, kes leiavad eest toiduained, mida pole toodetud ELi rangete tootmisstandardite kohaselt. Ühelt poolt on see riskantne ELi kodanike tervise pärast, sest tingimused, milles imporditud toiduained on toodetud, ei ole selgelt teada, ning teiselt poolt saab Euroopa põllumajandusele osaks ebavõrdne kohtlemine, sest ELi tootmis- ja töötlemisstandardid Mercosuri riikidest imporditud põllumajandustoodete kohta ei kehti. Kui keegi on valmis kõik kasu või eelise saamiseks ära andma, siis on nende kirjeldamiseks väljend: „Nad müüksid maha oma lihase vanaema.” Müüge aga oma vanaema maha, lugupeetud volinik, kuid ärge loovutage Euroopa põllumajandust.
Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Mercosuriga läbirääkimiste taasalustamine, mille Euroopa Komisjon ühepoolselt otsustas, ei ole heaks endeks Euroopa põllumajandusele, mis on enneolematus kriisis. Lisaks sellele, et enne nende läbirääkimiste taasalustamist ei olnud poliitilist arutelu, paneb see leping selgelt kaalule meie Euroopa põllumajanduslikud huvid. Pärast 2008. aasta juulis Doha vooru raames tehtud pakkumisi ei saa juttugi olla mingitest uutest järeleandmistest põllumajanduse vallas.
Juba siis jõudsime viimase piirini ja selle ületamine tapaks meie põllumajanduse. Kuigi see ei pruugi olla komisjoni ebaterve kavatsus, kahtlen ma siiski tema võimes hoolitseda selle eest, et EL ei maksaks kahekordset hinda. Loomulikult, kui nähakse mingit protektsionismi katset, on parim majanduskriisile reageerimise viis olla kaubandusele avatud, kuid mitte iga hinna eest ja mitte ELi kahjuks. Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmena, kellel on võimalik ELi ja Mercosuri vabakaubandusleping heaks kiita või tagasi lükata, olen ma vastu alandatud hindadega kahepoolsele lepingule, mis tooks ohvriks Euroopa põllumajanduse ja mille tulemuseks oleks vähe rahuldavaid edusamme Euroopa ülejäänud majanduse heaks.
5. Kalandus- ja vesiviljelustoodete importimise kord ELi ühise kalanduspoliitika tulevast reformi silmas pidades (arutelu)
Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kalanduskomisjoni nimel Alain Cadeci koostatud raport, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete importimise korda ELi ühise kalanduspoliitika tulevast reformi silmas pidades (2009/2238(INI)) (A7-0207/2010).
Alain Cadec, raportöör. − (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, kallid kolleegid! Üks selles raportis sisalduv jõuline idee on vajadus luua hädavajalik side ühise kaubanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika vahel.
Sellest vaatepunktist võime üksnes väljendada heameelt, et merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki, kellega me pidevalt suhtleme, ja kaubandusvolinik Karel De Gucht on komisjoni pingil taas kokku saanud. Kaks volinikku ühe raporti pärast! Milline au! Pean ütlema, et selline komisjoni kahekordne esindatus on üllatav ja meelitav ning pealegi üsna ebatavaline.
Tulgem nüüd tagasi raporti enda juurde. Kolmandatest riikidest imporditavad kalandus- ja vesiviljelustooted moodustavad enam kui 60% ELis tarbitavast kogusest. ELi nii murettekitavalt suur sõltuvus impordist on kahe ilmingu tulemus: esiteks on ELi tootmises toimunud langus ja teiseks on ELi turg impordile järjest rohkem avanenud tulenevalt kaubanduspoliitikast, mida komisjon on viimasel kümnendil rakendanud.
Need suundumused muudavad elu raskeks ELi kaluritel, kellel on paradoksaalsel kombel keeruline müüa oma saaki piisavalt tasuvate hindadega, kuigi enamiku liikide puhul ületab nõudlus pakkumise. Euroopa kalurid lepivad sellega, et neile on kehtestatud sotsiaalsed, keskkonna- ja tervisekaitsepiirangud, kuid nad panevad kibestunult pahaks, et selliseid piiranguid ei kohaldata samal moel kolmandatest riikidest tohututes kogustes imporditavate toodete suhtes.
Siin on lihtsalt kaalul majanduslikult elujõulise Euroopa kalandussektori püsimajäämine. Kogu selle sektori ulatuses luuakse töökohti, seal toodetakse ohutuid ja kvaliteetseid toiduaineid ning see aitab kaasa meie rannikualade kultuurilise identiteedi säilitamisele.
Kallid kolleegid! Euroopa kalanduse püsimajäämine ei ole küsimus, mille üle vaielda. Põhimõtteliselt nõuame järgmist. Esiteks peab Euroopa Liit säilitama olulise kalandus- ja vesiviljelustoodete tollikaitse, nii et teatud kolmandatele riikidele, eelkõige arenguriikidele antud soodustused tähendaksid siiski midagi ja WTO mehhanismid tagaksid endiselt tõhusalt meie töötleva tööstuse varustatuse. Peame neid tooteid tollimaksude ohu eest kaitsma, kasutades selleks nn Šveitsi skeemi ja nõudes nende käsitamist tundlike toodetena.
Teiseks peab kaubandussoodustuste andmine teatud kolmandatele riikidele sõltuma sellest, kas seal järgitakse rangeid sotsiaalseid, keskkonna- ja vähemalt tervisekaitsestandardeid.
Kolmandaks nõuame, et kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate kaubandusläbirääkimiste pidamise volitused antaks kaubandusvolinikult üle merenduse ja kalanduse volinikule. See tähendab, et kalandus- ja vesiviljelustoodete eripära võetaks siis rohkem arvesse. Arvan, et praegu on parim aeg selle põhjapaneva arutelu tingimused läbi vaadata. Oleme tõepoolest tähtsa ühise kalanduspoliitika reformi eel.
Lisaks märgime, et WTO Doha voor on seiskunud ja see annab meile võimaluse kaaluda uuesti läbi mõned halvasti ajastatud järeleandmised, mida komisjon valmistus Euroopa Liidu nimel tegema. Peale selle alustas komisjon täna siin koos meiega viibiva volinik De Guchti algatusel just avalikku arutelu, et luua Euroopa 2020. aasta strateegia raames ühise kaubanduspoliitika jaoks uusi suuniseid. Euroopa Parlamendil on nüüdsest peale kaasotsustusõigus nii kaubandus- kui ka kalanduspoliitika valdkonnas ning ta kavatseb teha oma hääle igati kuuldavaks ja veenduda, et tema seisukohti neis küsimustes austataks.
Minu arvates peaks selle esimene tõendus olema asjaolu, et komisjon ja nõukogu võtavad raportis sisalduvaid soovitusi tõepoolest arvesse. Igal juhul oleme eelseisvatel kuudel vägagi valvel ja mina isiklikult kavatsen nende küsimuste kallal tööd jätkata.
Maria Damanaki, komisjoni liige. − Lugupeetud juhataja! Esmalt tahaksin tänada Alain Cadeci ja Euroopa Parlamendi komisjone, kes seda algatusraportit toetasid. Te väljendasite kahjutunnet, et rohelises raamatus ühise kalanduspoliitika reformi kohta ei pööratud piisavalt tähelepanu küsimustele, mida te siin tõstatate. Minu eesmärk on kinnitada teile täna taas, et komisjon töötab selle kallal, võttes igati arvesse kõiki poliitikavaldkondi, millel võiks olla ühise kalanduspoliitika reformile mingi mõju. Nagu ma olen juba öelnud, on selle reformi eesmärk pöörata teistpidi see allakäiguspiraal, milles me praegu oleme. Meil on kalandussektor, mis ei ole ökoloogiliselt jätkusuutlik ega majanduslikult hästi toimiv. Meil on vaja tugevat kalandust, mis tagaks varude säästva kasutamise ja võimaldaks samal ajal meie kaluritel, nende peredel ja asjaomastel kogukondadel teenida oma tegevusega inimväärset elatist.
Meil on vaja kalandust, mis on valmis astuma vastu turul ette tulevatele raskustele nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil ja nii praegu kui ka tulevikus. Ma kuulen teie muresid ebaausa konkurentsi pärast kolmandate riikidega ning võrdsete võimaluste puudumise pärast, mis puudutab sotsiaalseid tingimusi, keskkonna- ja säästlikkusnõudeid ning tervisekaitsealaseid õigusakte. Ütlen teile, et sedasama muret väljendasid kõik liikmesriigid, kelle esindajad võtsid sõna viimasel põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil. Niisiis on meil vaja leida vastus.
Kui me muudame ühise kalanduspoliitika reformi raames Euroopa kalanduse eeskirju, on üks meie suuremaid proovikive just see, et me peame andma endast parima, tagamaks võrdsed võimalused kõigile ELi turule toodud toodetele. Sellega seoses peaksime näiteks me kõik ühiselt töötama eesmärgiga rakendada täiel määral ja tõhusalt oma õigusakte ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügi vastu võitlemiseks.
Samuti tahan öelda, et me püüdleme jätkuvalt selle poole, et meie partnerid austaksid kõiki rahvusvahelisi merenduse ja kalanduse hea valitsemistava põhimõtteid ja vahendeid ning suhtuksid vastutustundlikult keskkonnakaitsesse ja sotsiaalsetesse tingimustesse.
Toetan väga teie nõudmist meie poliitikavaldkondade suurema sidususe järele. Peame töötama koos ning vaatlema asju üldiselt ja terviklikult. Nagu me mainisime, imporditakse juba kaks kolmandikku Euroopas tarbitavast kalast, et meie töötlev tööstus oleks pidevalt toorainega varustatud ja tarbijatele pakutaks õiglaseid hindu. Üht kolmandikku ELi turust varustab aga siiski ELi sektor, milles on töökohad ja mis esindab ühiskonna seda osa paljudes Euroopa piirkondades. Niisiis, ajal, mil meil on käimas meie ühise kalanduspoliitika tõsine reform, peaks ELi kaubanduspoliitikas jätkuvalt arvesse võtma ELi kalandussektori keerulist olemust ning selle majanduslikku ja sotsiaalset tegelikkust. Ootan rõõmuga tihedat koostööd kolleeg De Guchtiga, et tagada vajalik aeg vajalike kohanduste tegemiseks, pidades silmas käimasoleva ühise kalanduspoliitika reformi tempot.
Mis puudutab WTO läbirääkimisi, siis pöörame erilist tähelepanu käimasolevatele aruteludele toetuste üle. Meie seisukoht on, et peaksime alati suutma toetada oma liikmesriikide keskkonnahoidlikke ja uuenduslikkusel rajanevaid algatusi. Kui rääkida turupoliitika läbivaatamisest, nõustun raporti projektiga selles, et ühise kalanduspoliitika uues turupoliitikas peaks praeguse ühisturukorralduse vahendid taas läbi vaatama. Läbivaatamise mõte peaks olema tootjaorganisatsioonide tugevdamine, et nad suudaksid nii kvaliteedi kui ka koguse pakkumise siduda paremini nõudlusega. Samuti on selle mõte toetada turu varustatust ja stabiilsust. Läbi vaadatakse ka sätted turustusstandardite ja tarbijale antava teabe kohta.
Siinkohal jõuame märgistuse teema juurde. Tarbijad tahavad mereandidest, mida nad ostavad, rohkem teada. Nad tahavad teada, kust kala on püütud või kus kasvatatud ning kas tooted vastavad keskkonnanõuetele ja kas need on püütud säästlikult. Komisjon on valmis töötama õigusloomega seotud algatuste kallal, mille eesmärk on anda tarbijatele neile vajalikku teavet.
Lõpetuseks mõni sõna vesiviljeluse kohta. Komisjon tahab igati saavutada vesiviljeluse säästva arengu strateegia eesmärgid, mille üle me Euroopa Parlamendi raportis juba arutlesime. Me jagame ka seisukohta, et vesiviljeluse arendamine Euroopa Liidus võib anda tulemuseks väiksema sõltuvuse impordist ja pidevalt suureneva tarbijate nõudluse parema täitmise.
Enne kui lõpetan, tahaksin rõhutada, et tänane arutelu aitab ühise kalanduspoliitika reformi ettevalmistamisel palju kaasa, kuid see on ka oluline poliitiline märguanne, hea märguanne Euroopa kalandussektoris tegutsevatele inimestele, kes on valmis rangemaks korraks, kuid kes ootavad ka tulevikuks lootust andvat sõnumit.
Karel De Gucht, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Komisjonil on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle koostada algatusraport kala ja kalandustoodete importimise korra kohta. Euroopa Parlamendi algatatud arutelu on hea alus, kust minna edasi mõtetega teemal, kuidas käsitleda kaubandusläbirääkimisi reformitud ühise kalanduspoliitika kontekstis.
Ma palun Euroopa Parlamendi liikmetel arvestada järgmisi tähelepanekuid küsimuste kohta, mis parlamendi raporti projektis tõstatati.
Komisjon on teadlik kalandussektori eripärast ja tähtsusest eriti rannikualade kogukondade jaoks. Selle valdkonna tundlikkust võetakse ühise kaubanduspoliitika rakendamisel arvesse.
Tahaksin toonitada, et ELi kaubanduspoliitika peab sellest mõjutatud kalandussektori eri osade, sealhulgas tootjate, töötlejate ja tarbijate erisugused huvid omavahel sobitama. Komisjoni eesmärk kalandus- ja vesiviljelustooteid puudutavas kaubanduspoliitikas on saavutada tasakaalustatud tulemus muu hulgas kohase hankepoliitika, ELi tootjate olukorra ja huvide ning tarbijate nõudluse vahel, võttes samal ajal arvesse võimalikke arengupoliitika sihte.
Me kõik tunnistame, et oma turunõudluse rahuldamisel, mis ei hõlma ainult tarbijaid, vaid ka töötlevat tööstust, sõltub Euroopa Liit imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodetest tugevasti. Arvestades praeguseid suundumusi ja võimalikku sõltuvuse kasvu, on käimasolev ühise kalanduspoliitika reform ELi jaoks hea võimalus parandada selle sektori majandustulemusi ja võimet maailmas konkureerida.
Me ei tohiks eirata võimalust, et tulevikus jätkub laialdasem üleilmastumine, arvestades praegusi üldisi suundumusi rahvusvahelises kaubanduses nii mitmepoolsel kui ka kahepoolsel/piirkondlikul tasandil. Mis puudutab läbirääkimisi vabakaubanduskorra üle, siis komisjon on võtnud, võtab ja peaks võtma turulepääsu käsitlevates läbirääkimistes arvesse ELi kalandussektori keerulist olemust ja tagama tasakaalu kaubanduspoliitikast mõjutatud erinevate huvide vahel, nagu ma just mainisin. Neid rahvusvahelise kaubanduse üldisi suundumusi arvestades püüab komisjon tagada vajaliku aja vajalike kohanduste tegemiseks, pidades silmas käimasoleva ühise kalanduspoliitika reformi tempot.
Ma märgin lühidalt ära ühe peamistest raportis sisalduvatest ettepanekutest. See on võimalus eemaldada kalatooted Doha arengukava raames käsitletavate, mittepõllumajandustoodete turulepääsu reguleerivate eeskirjade kohaldamisalast. Olen teiega selles küsimuses väga aus. Peale selle, et kalatooteid on mittepõllumajandustoodete turulepääsu reguleerivate eeskirjade kohaldamisalast väga raske eemaldada, võivad praeguses arutelude etapis muud meetodid, näiteks eriotstarbeline läbirääkimisrühm, viia selleni, et ELile saab osaks tohutu surve oma turgu veel liberaliseerida.
Komisjon võtab asjakohaselt arvesse raporti projektis esitatud üleskutset anda kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate läbirääkimiste volitused kaubandusvolinikult üle kalandusvolinikule. Vastavalt komisjoni töös kehtivale kollegiaalsuse põhimõttele vastutavad kõik komisjoni liikmed otsuste ja meetmete eest ühiselt. See tähendab ka, et kaubandusvolinik ja kaubanduse peadirektoraat, kes vastutavad kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate läbirääkimiste eest, ei tegutse üksi, vaid peavad läbirääkimisi tihedas koostöös merenduse ja kalanduse voliniku ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadiga, kes on otseselt kaasatud läbirääkimiste kõigisse etappidesse.
Komisjon tahab Euroopa Parlamendile taas kinnitada, et kalandussektori erivajadusi võetakse kaubandusläbirääkimiste käigus arvesse. Komisjon kaitseb kaubandusläbirääkimistes tõepoolest selle ELi sektori huve ja arvestab selle tundlikkust nii palju kui võimalik, isegi kui meie kaubanduspartnerid avaldavad meile tugevat survet.
Kaitstes kaubandusläbirääkimistel ELi kalandussektori huve, on komisjoni püüdlus kõrvaldada ka igasugused meie kaubanduspartnerite kaubandustõkked, mis võiksid ohustada ELi tööstuse ekspordipotentsiaali, ning tagada võrdsed võimalused kahe- ja mitmepoolses kalatoodete kaubanduses.
Lõpetuseks ütlen, et raport väljendab sidusrühmade muret selle pärast, kas ELi tootjatele ja kolmandatest riikidest pärinevatele importtoodetele tagatakse võrdsed võimalused. EL on võtnud endale kindlalt ülesandeks edendada kolmandate riikidega peetavates kaubandusläbirääkimistes kõrvuti turu avamisega nii töö- kui ka keskkonnastandardeid – näiteks meie kaubanduslepingutesse lisatud säästva arengu peatüki raames või paljudes rahvusvahelistes foorumites, kus neid küsimusi arutatakse, näiteks ÜROs, selle Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis ning piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides, kus EL aktiivselt osaleb.
Lõpetuseks ütlen, et mul on tahe ja valmidus pidada austatud parlamendiliikmetega edasisi arutelusid komisjoni rolli üle kaubandusläbirääkimistes seoses kalandus- ja vesiviljelustoodetega.
Yannick Jadot, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinikud! Minu arvates peame tähele panema Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni vastastikust lähenemist selles küsimuses ja sellega seoses esitatud ettepanekutes.
On räägitud sellest, et kalandus on Euroopa ruumilise planeerimise, tööhõive ja kultuurilise identiteedi jaoks ülimalt tähtis sektor. Samuti on see sektor, millel on väga tugev mõju kalavarudele, kusjuures praegu toimub enamiku varude puhul märkimisväärne ülepüük. Liigagi sageli tahaksid inimesed panna meid uskuma, et Euroopa ühise kalanduspoliitika peamine eesmärk on kohandada kalandussektor üleilmse kalandustoodete kaubandusega, mille ülimalt karmi mõju me näeme praegu nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka muidugi keskkonna mõttes.
Seega kaitseme aktiivselt sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumide palju tugevamat lõimimist kalandustooteid puudutavatesse kaubanduslepingutesse. Me toetame ideed, et kalandustooted tuleks eemaldada mittepõllumajandustoodete turulepääsu reguleerivate eeskirjade kohaldamisalast, sest kala ei ole sokk või pesumasin, vaid sellel on ülim tähtsus toiduga kindlustatuse ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt. Kuid meie tegevus peab olema selge. Kuna me toome selle sisse rahvusvahelistesse läbirääkimistesse, peab Euroopa poliitika olema eeskujulik ja me peame liikuma selle poole, et meil oleks rohkem ja paremini tasustatud kalureid, kes ei kurnaks kalavarusid ära ei meie territoriaalvetes ega seal, kus me ostame kalastusõigusi.
Antonello Antinoro, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud, kallid kolleegid! Ma tänan Alain Cadeci suurepärase töö eest, mida ta on teinud sellisel olulisel teemal nagu kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise kord.
Ma olin valmistunud rääkima oma kõnes näiteks vajadusest tagada, et imporditud tooted vastaksid samadele tervisekaitse-eeskirjadele ja samadele nõuetele, kuid näen, et teised on sellest juba rääkinud, nii et oleks üsna mõttetu ajaraiskamine see uuesti üle korrata. Pean aga mainima üht põhiaspekti, mida ma enda arvates volinik De Guchti kõnes tajusin ja millest kõneles enne mind sõna võtnud parlamendiliige: nimelt seda, et praegu on kahe voliniku pädevuse või neile kuuluma pidava pädevuse vahel mõned väikesed lahkhelid.
Jättes kõrvale igasuguse silmakirjalikkuse, usun, et seda tuleb rõhutada, sest nagu siin öeldi, on kalandussektoril põhjapanev osatähtsus, kui me tahame, et meie kalurid ei vähendaks jätkuvalt oma püügimahtu selle pärast, et meie oleme sundinud neid seda oma merede kaitseks tegema. Kui tahame, et inimesed ei näeks ka edaspidi meie kalureid Euroopa vaeslapse osas, siis peame pühendama sellele küsimusele rohkem tähelepanu.
Volinikud Damanaki ja De Gucht väljendasid mõlemad kavatsust tegelda selle teemaga süvitsi, kuid minu arvates on oluline, et oleks vaid üks lähenemissuund. Samuti usun, et kalandusvolinikuga seonduv aspekt, koos kõigega, mida see pärast parlamendis kaasa toob, on otsustava tähtsusega selles, et probleem lahendataks ja see raport saaks olulise tulevikuväljavaate.
Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinikud, kallid kolleegid! Kalandus- ja vesiviljelustooted on Euroopa toidulaual tähtsal kohal, nagu me kõik teame, ja see tähendab, et oma vajaduste täitmiseks peame importima enam kui 60% neist toodetest, nagu volinik Damanaki õigesti ütles. See lihtne asjaolu selgitab väga hästi Alain Cadeci raporti tähtsust ja mul oli variraportöörina hea meel otsida koostöös temaga võimalikult laialdast üksmeelt, et kaitsta kõnealust sektorit, selles olevaid töökohti ja eelkõige Euroopa tarbijaid.
Seetõttu toetab Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis selle raporti peamisi eeldusi ja põhilisi järeldusi, eelkõige seoses murede ja soovitustega vajaduse kohta tagada imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete terviseohutus ning keskkonnakriteeriumid, mis tuleb nende toodete püüdmisel, tootmisel ja töötlemisel nõudeks muuta.
Raport käsitleb õigustatult ka muid teemasid, mis vajavad samamoodi toetust, kuid ajapuudusel ei saa ma neid praegu selgitada. Nimetatud põhjustel hääletab minu fraktsioon ilmselt selle raporti poolt. Ma tunnustan Alain Cadeci tema suurepärase töö eest.
Pat the Cope Gallagher, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Alustuseks õnnitlen Alain Cadeci selle raporti koostamise puhul. Viimaste aastate kalahindade langus on otseselt ja oluliselt põhjustatud konkurentsist, mis tuleneb nii loodusliku kui ka kasvatatud kala impordist. Nende toodete tootjatele ei kehti selliseid valdkondi nagu säilitamist ja hügieenistandardeid puudutav nõudlik kord, mis kehtib ELi ettevõtjatele. Nad tulevad Euroopa turule hinnaga, mis ei ole Euroopa tootjate jaoks majanduslikult tasuv.
Seda küsimust tuleb ühise kalanduspoliitika reformi raames käsitleda ja ma tean, et volinik Damanaki teeb seda. Meil on tohutu sõltuvus imporditud toodetest, nagu volinikud märkisid, kuid kui ma näen, et minu enda koduriik impordib 181 miljoni euro eest 46 000 tonni aastas, tundub, et tarbijad teavad vähe, mis on imporditud kala ja loodusliku kala vahe.
Kui tahame seda probleemi lahendada, peame otsima impordi asendamise võimalusi, et vähendada seda näiteks kümne aasta jooksul 66 protsendilt 50 protsendini. Aga selleks peame tagama, et praegu seda sektorit lämmatavat bürokraatiat lihtsustataks ning et kõik peadirektoraadid ja ka kõik valitsusasutused ja eri liikmesriigid töötaksid üheskoos selle sektori parimates huvides.
Isabella Lövin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Ma rõõmustan Alain Cadeci raporti üle, mis käsitleb kala importimist Euroopa Liitu. Euroopa enda püügimaht on vähenenud ärevusttekitava kiirusega – ainuüksi 1997. aastast saadik 26%. Enam kui 60% praegu Euroopas tarbitavast kalast on imporditud. See ei tohiks nii olla. Kui me majandaksime oma kalavarusid vähemalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, võiks Euroopa püügimaht praegusega võrreldes kahekordistuda ning samal ajal oleksid meil olemas tugevad ja elujõulised kalavarud.
Seda eesmärki silmas pidades peame nüüd tagama, et me ei kannaks oma ülepüügiprobleeme üle teistele riikidele. Cadeci raportis mainitakse mitmeid olulisi vahendeid, mida EL saab kasutada. Esimene neist on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise määrus. Kogu kalal, mis ELi turule tuuakse, peavad olema kinnitatud dokumendid, milles on näidatud, kus, millal ja kelle poolt kala on püütud. See on esimene samm, aga see ei ole kaugeltki piisav. Suures osas maailmast on ebaseaduslik kalapüük probleem, millega võitlemiseks vaestel riikidel ressursid puuduvad. Riikides, kus lokkab korruptsioon, ei ole kalaeksportijal keeruline õigeid dokumente saada. Seetõttu peab EL kui maailma suurim kalaimportija võtma vastutuse ning andma käegakatsutavat tehnilist ja rahalist abi ja vahendeid, mida on vaja selleks, et lihtsustada nõuete täitmist ja kontrolli arenguriikides.
Teine vahend on ÜROs juba olemas. Meil on head rahvusvahelised lepingud, kuid me peame neid ka rakendama. 2006. aastal tegeles EL ÜROs muu hulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendi rakenduslepingu küsimusega. Peame seda jätkama.
Marek Józef Gróbarczyk, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Tahaksin Alain Cadeci südamest tänada sellise julge raporti eest, mis on praegu üles ehitatava ühise kalanduspoliitika jaoks äärmiselt oluline. Juba raporti koostamise ajal võis täheldada paljusid ühise kalanduspoliitika valdkondi, mille puhul meie arvamus erineb oluliselt komisjoni omast, ning kahjuks käib see ka lõpliku raporti kohta. Kalurite meelest peaks sellel tähtsal raportil olema tohutu mõju tulevase ühise kalanduspoliitika ülesehitusele turukorralduse mõttes.
Proua Damanaki, te kordasite mitmel kohtumisel, et aruteludes individuaalselt ülekantavate kvootide teemal peaksime kritiseerimise asemel esitama ettepanekuid lahendusteks tulevase poliitika raames. Olen veendunud, et selles raportis sisalduvate ideede kasutamine on üks alternatiiv käsitusele, mida komisjon meile peale surub.
Diane Dodds (NI). - Lugupeetud juhataja, austatud volinikud! Esmalt tänan ma raportööri tema raporti eest. 24. juulil 2008. aastal kiitis ELi kalandusnõukogu Euroopa kalalaevastikku mõjutavale majanduskriisile reageerides heaks ajutised ja konkreetsed meetmed laevastiku edendamiseks ja ümberkorraldamiseks. Just siis, kui paljud kalurid püüdsid neid meetmeid ära kasutada, tabasid neid üleilmse majanduslanguse tagajärjed. Minu kodumaa Põhja-Iirimaa kalurite poolt teistesse Euroopa osadesse müüdavate norra salehomaaride ehk langustiinide väärtus langes järsult. Samal ajal on imporditud karpe ja kala üha enam saada.
Euroopa vajab kala. Meil on kalaimporti vaja, kuid ma väidan, et mitte iga hinna eest. Ühest küljest tahavad kolleegid, et meie kalurid ei saaks mingeid toetusi. Kuid vastuolu tekib sellest, et samas kui me püüame neid toetusi ära jätta, lubab Euroopa poliitika importida reguleerimata kalandus- ja vesiviljelustooteid ning see õõnestab jätkusuutlikku ja majanduslikult elujõulist kalandussektorit, mille poole me püüdleme.
Euroopa ei saa kahte teed minna. Järjepidevus puudub ja selle olukorra lahendamiseks toetan ma Alain Cadeci raportit.
Carmen Fraga Estévez (PPE). – (ES) Austatud juhataja! See raport sündis vastusena ELi kalandussektori nurjumisele ja vähesele kaitstusele.
Lugupeetud volinik! See sektor ei palu protektsionismi, vaid praegu – arvestades, et kaubanduse peadirektoraadi vastutavad isikud on selle kaua aega tähelepanuta jätnud – seda, et ta ei langeks veelgi sügavamale.
Seetõttu toetame eriti seda Alain Cadeci raportis sisalduvat nõudmist, et läbirääkimiste pidamine kalanduspeatükkide üle antaks kaubanduse peadirektoraadilt üle merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadile, nagu on ka põllumajanduse puhul, sest meil on siin tegemist eriti tundlike toodetega, mille klassikaline näide on tuunikala.
Tuunikala puhul on meil skandaalne näide päritolureeglite loovutamisest tingimusi arvesse võtmata lepingutes Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga, mis tuleb üksnes kasuks meie peamistele konkurentidele Taile ja Filipiinidele.
Lugupeetud volinik! Kas te teate, et lisaks sellele, et oma poliitikaga lämmatate kõnealuse ELi sektori, on Paapua Uus-Guinea jõudmas väga halva kvaliteediga töökohtade loomise ja säästva arenguta ajajärku? Kas te olete teadlik selles piirkonnas tegutsevate vabaühenduste aruannetest, mis käsitlevad laste tööd, ebasanitaarseid tingimusi, hügieeni puudumist tehastes, katastroofilist keskkonnamõju Madangi rannikule ja ebaseaduslikku kalapüüki? Kas teie vastutate selle vältimise eest?
Pat the Cope Gallagher (ALDE). - Austatud juhataja! Parlamendiliikmete tänane käitumine on häbiväärne. Seda ei juhtu üheski teises maailma parlamendis. Kui siin puudub igasugune austus kalanduskomisjoni esimehe ja kalanduse vastu üldiselt, siis teen ettepaneku, et lükkaksite istungi edasi, kuni inimestel tekib lugupidamine selle parlamendi vastu ja nad oma koosolekute pidamise siin lõpetavad.
(Aplaus)
Juhataja. − Härra Gallagher, me peame jätkama. Palun kõigilt kolleegidelt vaikust, et saaksime töötada veel kümme minutit ja lõpetada arutelu selle tähtsa raporti ja töö üle.
Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud proua Damanaki! Euroopa kalanduspoliitika ees seisavad tohutud ülesanded. Meie kalurid peavad toime tulema vähenevate varudega ja samal ajal rinda pistma maailmaturul valitseva konkurentsiga, mis pole alati õiglane. Meil on kiiresti vaja ellu viia põhjalikud reformid, et teha lõpp ülepüügile Euroopa vetes ja tagada Euroopa kalandussektori ellujäämine.
Nõustun volinik Damanakiga, et me ei tohiks tahta oma kaluritelt liiga palju, ühest küljest nõudes, et nad teeksid järske muudatusi, ja teisest küljest liberaliseerides kaubandust. Kui teha neid kaht asja korraga, paneb see meie kalurite õlgadele liiga suure koorma. Parim viis konkurentsivõimet suurendada on lasta kalavarudel taastuda. Teine viis võimaldada Euroopa kalandussektoril ellu jääda on parem turustamine. Teatud tingimustel on Euroopa tarbijad nõus Euroopa kala eest rohkem maksma, kui nad on selle päritolust teadlikumad.
Britta Reimers (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud! Avaldan Alain Cadecile tunnustust tema eduka ja tasakaalustatud raporti eest. Samuti tänan teda suurepärase koostöö eest.
Kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise reguleerimisega on seotud suured raskused. Oma 12 miljoni tonni suuruse mahuga ja 55 miljardi euro suuruse väärtusega on ELi kalandusturg maailma suurim. See turg kasvab kiiresti ja sõltub üha enam kolmandatest riikidest imporditud toodetest. Seega tuleb meil kontrollida, milliste tingimuste alusel kolmandatest riikidest pärit tooted on toodetud ja imporditud.
Me oleme nüüd esitanud täiskogu istungil kaks muudatusettepanekut. Need puudutavad meie vajadust tunnistada erilist majandusolukorda Euroopa äärealadel. Kuid meie arvates ei ole turu liberaliseerimine raskuste ainus põhjus. Ka massilisel kalatoodete sisseveol ELi turule, mida on nimetatud ebaausaks, ei ole otsest mõju...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mul ei ole palju aega, mistõttu tahaksin üksnes rõhutada üht Alain Cadeci raporti teemat. Kala ei tohiks käsitleda samamoodi kui muid tööstustooteid, vaid see peaks kuuluma tundlike toodete suhtes kohaldatavate WTO kaubanduseeskirjade alla. ELi kaubanduspoliitikas pööratakse selle tundliku sektori eripärale ja ELi tootjate huvidele vähe tähelepanu. Seetõttu on hea mõte hinnata, kas oleks soovitav lõpetada mittepõllumajandustoodete turulepääsu reguleerivate eeskirjade kohaldamine kalandustoodete suhtes, et lihtsustada kalandustoodetega kauplemise vastavusse viimist toiduainete ja tundlike toodete kohta kehtivate nõuetega.
Catherine Trautmann (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Tahaksin tunnustada kolleeg Alain Cadeci tema suurepärase töö eest.
Täna hääletatav dokument tähendab teatud muutust selles, kuidas meie institutsioon näeb vabakaubanduse ideed. Protektsionismi kaldumata võib siin kaitstavat kurssi nimetada vähem naiivseks.
Me oleme kõik nõus, et Euroopa toodangust ei piisa, ja selle asemel et kohe impordist abi otsida, peame esmalt püüdma rohkem pingutada kalavarude kaitsmiseks ja uuendamiseks, sealhulgas vesiviljeluse kasutamise teel, et tagada Euroopa Liidus selle sektori jätkusuutlikkus ja selles olevad töökohad, samuti Euroopa kalanduse väiksem sõltuvus kolmandatest riikidest.
Mis puudutab importi, siis peame tagama, et Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turg ei kannataks ebaausa konkurentsi tõttu, mida põhjustavad leebemad sotsiaalsed ja tervisekaitsetingimused ning naeruväärselt väikesed tollimäärad. Seetõttu pooldan ma Euroopa märgist, mis tagab vastavuse meie standarditele – nii keskkonnaalastele kui ka sotsiaalsetele.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Euroopa Liit on praegu Euroopa suurim kalandus- ja vesiviljelustoodete turg, kuhu imporditakse ligikaudu 60% tarbitavast kalast. Ühenduse kalatoodang ei ole ega saa lähitulevikus olla piisav, et rahuldada nõudlust sedalaadi toodete järele, ja nende importimine on muutunud hädavajalikuks.
Sellega seoses on vaja hoolitseda kahe põhilise asja eest: esiteks luua tingimused selleks, et ELi tarbijatele oleksid kättesaadavad kvaliteetsed imporditud kalandus- ja vesiviljelustooted, ja teiseks luua ausa konkurentsi raamistik nii imporditud kui ka Euroopa kalandus- ja vesiviljelussektoris püütud ja valmistatud toodete jaoks.
Seega on vaja, et Euroopa Liitu imporditavad kalandus- ja vesiviljelustooted vastaksid samadele sotsiaalsetele, keskkonna-, tervisekaitse- ja kvaliteedistandarditele, nagu nõutakse ELi toodetelt. Ka ühise kalandus- ja vesiviljelustoodete turu reform on vajalik – eelkõige on vaja läbi vaadata mehhanismid, mida kasutatakse võitluseks sellise nähtusega nagu tollimaksude järkjärguline allasurumine ja importkaupade tihenev konkurents.
See Euroopa Parlamendi raport, mida Alain Cadec on imetlusväärselt eest vedanud, on õigeaegne ja seal kaalutakse mitmeid olulisi ettepanekuid kalandussektori ja sellega seotud sektorite, sealhulgas turustamise säästva arengu kohta.
Josefa Andrés Barea (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Damanaki ja volinik De Gucht! Tänan teid, et viibite siin sellel arutelul väga tähtsa raporti üle, mis puudutab seda olulist korda.
Kalandus on tähtis teema, millega seoses tuleb rõhutada kaht põhiküsimust: seda, et me ei suuda end ise varustada, ja seda, et ebaausat konkurentsi esineb sageli. Seetõttu on vaja kalapüüki Euroopas kaitsta ja hoida ära ebaaus konkurents.
Tahaksin pöörduda kaubandusvoliniku poole: te ei saa jätkuvalt pidada kala mittetundlikuks tooteks, selle suhtes ei tohiks enam kohaldada mittepõllumajandustoodete turulepääsu reguleerivaid eeskirju, see ei saa olla lihtsalt tööstustoode, see peab olema tundlik toode ning selle suhtes tuleb kohaldada Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni eeskirju.
Me ei saa olla jätkusuutlikud, tagada liikide säilimist ega hakata turul tõeliselt tegutsema, kui me ei pea kala tundlikuks tooteks.
Robert Atkins (ECR). - Lugupeetud juhataja! Ma võtan taas sõna sooviga öelda teie kaudu esimeeste konverentsile, et keegi peab oma tööd paremini korraldama. Meile öeldi algul, et hääletus toimub kell 12.00. Seda on iga viie minuti tagant viie minuti kaupa edasi lükatud. Inimestel on vaja lennukile jõuda. See on tülikas. See naeruvääristab Euroopa Parlamenti. Võtke end kokku!
(Aplaus)
Juhataja. − Me ütlesime, et hääletus lükatakse edasi kella 12.15 või 12.20ni, nii et lubage meil volinike vastustega jätkata. Olen kindel, et saame hääletada kell 12.20.
Maria Damanaki, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Mina ei saa küll end kokku võtta, aga ma saan rääkida lühidalt.
Tahan öelda, et me tegeleme kõigi muredega, mida parlamendiliikmed on maininud. Nagu me Karel De Guchtiga juba mainisime, püüame leida tasakaalu. Meil on vaja elujõulist kalandussektorit ja meil on mõned kohustused WTO ja teiste rahvusvaheliste organite ees. Tahan kõigile taas kinnitada: me anname endast parima, et meie ühise põllumajanduspoliitika reform tooks meie kaluritele helge tuleviku.
Alain Cadec, raportöör. − (FR) Lugupeetud juhataja! Ma leian, et meie kolleegide käitumine niisuguses parlamendis nagu see siin on täiesti lugupidamatu ja vastuvõetamatu. See, mida te siin teete, on häbiväärne. Te panete mind piinlikkust tundma. Ainus, mille pärast teie muretsete, on hääletamine ja kojuminek. Me töötame tähtsa raporti kallal, nii et olge vähemalt viisakad ja kuulake inimesi või lahkuge istungisaalist.
Kallid kolleegid! Oma väikesest pahameelepuhangust hoolimata ei kahtle ma, et mõne minuti pärast hääletab enamik teist selle raporti poolt, ning kuna mul on võimalus, siis pean tänama kolleege kalanduskomisjonist, eriti selle esimeest Carmen Fraga Estévezi, kes nõustus kõnealuse teema üles võtma ja usaldas raporti mulle.
Samuti tahaksin tänada variraportööre Luis Manuel Capoulas Santost, Britta Reimersit, Marek Józef Gróbarczyki ja Isabella Lövinit osaluse eest kõigis aruteludes ja muudatusettepanekute tegemises.
Tahan tänada kõiki, kes raporti koostamisel kaasa aitasid, ja selle valdkonna esindajaid, kes võimaldasid mul mu uurimistöö läbi viia – eriti kaubanduse peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnikke. Ma pean silmas Zoltan Somoguyd ja Miriam Garcia Ferreri kaubanduse peadirektoraadist ning Pierre Amilhati, Christian Rambeaud ja Juan Rancot merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadist. Tänan teid, proua Damanaki, et te siin olite, ja ka teid, härra De Gucht, kuigi ma pole täiesti rahul teie vastustega – mis polnud tegelikult vastused, sest need eelnesid minu sõnavõtule.
Igatahes tänan veel Mauro Belardinellit meie fraktsioonist, Ollivier Gimenezi, oma assistente Emilie Herrbachi ja Vincent Guerre’i ning mainin eriliselt ära Philippe Musquari, kes aitas mind raporti ja selle kontseptsiooniga väga palju.
Lõpetuseks tänan teid ette teie häälte eest.
Juhataja. − Selgituseks ütlen, et Karel De Gucht ei vastanud siin saalis valitseva lärmi tõttu, ja seetõttu palun mõlemalt meie volinikult lärmi pärast vabandust.
Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.
(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)
***
Mul on edastada üks teadaanne. Minust paremal istub proua Eva Dudzinska. Ta on Euroopa Parlamendis töötanud peaaegu 35 aastat. Viimase kümne aasta jooksul on tema töö olnud tihedalt seotud täiskogu istungitega. Nüüd läheb ta pensionile. Ma tahaksin teda tänada ja soovida talle tulevikuks kõike head.
(Aplaus)
6.1. ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist EList Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames (A7-0224/2010, Alexander Alvaro) (hääletus)
– Enne hääletust:
Alexander Alvaro, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Kolleegid ilmselt mõistavad, et pärast seda, kui Euroopa Parlament selle lepingu veebruaris tagasi lükkas, tuleb nüüd tõdeda, et vahepeal on meil koostöös komisjoniga õnnestunud lepingu teksti märgatavalt parandada.
Ma kasutaksin võimalust tänada kolleege Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist Euroopa Parlamendis, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonist, kes selle tekstiga töötasid. Nende abiga valmis vaatamata keerulistele tingimustele leping, mis kaitseb meie kodanike õigust eraelu puutumatusele, ent samas ka nende õigust turvalisusele. Ma meenutan teile, et see oli meie esimene võimalus puhuda elu sisse Lissaboni lepingule, nii et see ei oleks pelgalt elutu tekst.
– Pärast hääletust:
Juhataja. – Ma tänan ja õnnitlen kolleeg Alexander Alvarot ja ka eelmist raportööri Jeanine Hennis-Plasschaerti, samuti kõiki kolleege, kes on selle lepinguga väga palju tööd teinud. Tänan teid väga.
Rui Tavares (GUE/NGL). - Austatud juhataja, ma juhin teie tähelepanu raporti muudatusettepanekule, milles kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles suhtlema Euroopa Parlamendiga andmete hankimise kontrollimiseks Washingtoni lähetatava ELi ametniku ametissemääramisel. Ma palun, et te võtaksite isiklikult nõukogu ja komisjoniga võimalikult kiiresti ühendust, et see toimuks asjakohase parlamentaarse järelevalve all.
Juhataja. – Tänan, et te seda mulle meelde tuletasite. Ma räägin nendega sellest.
6.2. Euroopa välisteenistus (A7-0228/2010) (hääletus)
Juhataja. – Ma tahaksin kiita raportöör Elmar Broki ja ka meie läbirääkijaid, kelleks olid Elmar Brok, Guy Verhofstadt ja Roberto Gualtieri. See oli suur töö, millele aitasid kaasa ka paljud Euroopa Parlamendi komisjonid. Oleme saavutanud laialdase üksmeele. Ma tänan kõiki. Samuti tahaksin rõhutada, et lähitulevikus koostavad Ingeborg Gräßle ja Bernhard Rapkay kaks olulist raportit, nii et me peame selle teemaga tööd jätkama.
Jelko Kacin (ALDE). - Austatud juhataja! Esmaspäeva hommikul üritati tappa meie kolleegi Petar Miletićit, kes on Kosovo rahvusassamblee liige ja serbia vähemuse liberaalse partei Samostalna Liberalna Stranka fraktsiooni juht. Teda tulistati kaks korda ja ta sai haavata.
Ta on üks meie seast – parlamendiliige. Igasugune rünnak parlamendiliikme vastu tähendab rünnakut demokraatia vastu. See kallaletung oli suunatud Lääne-Balkani piirkonna püsiva stabiilsuse saavutamiseks tehtavate jõupingutuste vastu. Petar Miletić on praegu Mitrovicë haiglas intensiivraviosakonnas. Soovigem talle kiiret ja täielikku paranemist ning väljendagem oma täielikku poliitilist ja inimlikku toetust talle.
(Aplaus)
Juhataja. – Me kõik oleme sellega nõus, mida te ütlesite.
– Enne muudatusettepaneku 11 hääletust:
Pier Antonio Panzeri (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma teen ettepaneku kustutada sõnad „kõik isikud”, kui sisuliselt viidatakse dialoogile. Seega peaks viimane lause kõlama nii: „leiab, et kumbki pool peaks dialoogi suhtuma pragmaatiliselt, sest see oleks kasulik nii Kosovole kui ka Serbiale”.
(Suuline muudatusettepanek võeti vastu.)
– Enne lõike 4 hääletust:
Ulrike Lunacek (Verts/ALE). - (DE) Ma tahaksin vaid, et lisataks Rahvusvahelise Kohtu nõuandva arvamuse ametlik pealkiri.
Loen selle inglise keeles ette. Ametlik sõnastus on „Kosovo omavalitsuse ajutiste institutsioonide poolt Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega”.
(Suuline muudatusettepanek võeti vastu.)
– Pärast muudatusettepaneku 5 hääletust:
Ulrike Lunacek (Verts/ALE). - Austatud juhataja! Siin viidatakse hiljutistele vägivallaaktidele Kosovos. Kolleeg Kacin juba mainis üht neist, kui eelmisel esmaspäeval tulistati Kosovo parlamendi serblasest liiget Petar Miletićit. Minagi ühinen Euroopa Parlamendiga, soovides talle kiiret paranemist.
Aset on leidnud teinegi vahejuhtum ja sellele ei olnud võimalik viidata enne muudatusettepanekute lõppu. Ma loen selle suulise muudatusettepaneku ette: „väljendab sügavat muret Põhja-Mitrovicas 2. juulil 2010 kodanike teeninduskeskuse avamise vastaste meeleavalduste ajal toimunud pommiplahvatuse üle, mis surmas ühe ja vigastas kümmet inimest, ning 5. juulil 2010 toimunud rünnaku üle Kosovo seadusandliku kogu serbia rahvusest liikme vastu; mõistab hukka kõik vägivallaaktid ning kutsub osapooli üles käituma vastutustundlikult; nõuab tungivalt, et EULEX üritaks igati pingeid lahendada ja vältida edasist vägivalda, ning palub Kosovo politseil EULEXi kaasabil algatada viivitamata nende juhtumite põhjalik ja erapooletu uurimine, et toimepanijad kohtu alla anda”.
Libor Rouček (S&D). - Austatud juhataja! Me muudame ära ühe sõna: „kõiki valimistega seotud materjale” tuleks asendada sõnadega „valimistega seotud materjale”.
(Suuline muudatusettepanek võeti vastu.)
6.5. Olukord Kõrgõzstanis (B7-0419/2010) (hääletus)
6.6. AIDS/HIV ja XVIII rahvusvaheline AIDSi konverents (18.–23. juuli 2010, Viin) (B7-0412/2010) (hääletus)
– Enne hääletust:
Michael Cashman (S&D). - Austatud juhataja! Arvestades selle hääletuse tähtsust Viini konverentsi eel, esitan ma taotluse viia lõpphääletus läbi nimelise hääletusena.
Francesco Enrico Speroni, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Minu fraktsioon on selle vastu.
(Taotlus lükati tagasi.)
Astrid Lulling (PPE). – (FR) Rahunegem nüüd maha. Et Luksemburgi kodanikud räägivad ja kirjutavad nii prantsuse kui ka saksa keeles, siis lubage mul enne selle väga tundliku resolutsiooni hääletamist juhtida tähelepanu asjaolule, et lõike 17 prantsuskeelne versioon erineb oluliselt saksakeelsest versioonist.
Saksakeelses versioonis öeldakse, et liikmesriike ja komisjoni kutsutakse üles...
(DE) ...toetama meetmeid, mille eesmärk on tagada abortide ohutus.
– (FR) …toetama meetmeid, mille eesmärk on tagada abortide ohutus. Mulle on öeldud, et seda lauseosa ei esine ei prantsuskeelses ega ingliskeelses tekstis.
Austatud juhataja, ma palun teil täpsustada, kas autentne on prantsuskeelne tekst. See aitaks kindlasti paljudel parlamendiliikmetel hääletuse ajal otsusele jõuda.
Juhataja. – Me parandame kõiki tõlkeid, et need oleksid originaaltekstidega kooskõlas. Me kontrollime seda. Tänan teid.
Michael Cashman (S&D). - Austatud juhataja! Arvestades äsjast hääletust, lubaks ehk see fraktsioon, kes oli selle vastu, meil nüüd lõpphääletuse läbi viia nimelise hääletusena ja loobuks oma vastuseisust.
Francesco Enrico Speroni, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Me oleme endiselt selle vastu.
(Taotlus lükati tagasi.)
– Pärast hääletust:
Gay Mitchell (PPE). - Austatud juhataja! Ma ei taha hääletamist venitada, ja mul on hea meel näha, et kolleeg Cashman on nii häälekas. Ma leian, et sellistes küsimustes peaksid kõik parlamendiliikmed saama vabalt hääletada. Nii saab kindlaks teha Euroopa Parlamendi tegeliku seisukoha. Pool Euroopa Parlamenti käitub erakonna juhiste järgi ja vaid pooled parlamendiliikmed saavad vabalt hääletada. Kui me tõepoolest tahame kindlaks teha Euroopa Parlamendi seisukoha sellistes küsimustes, peaks hääletamine kogu parlamendis olema vaba.
(Aplaus)
– Pärast hääletust:
Michael Cashman (S&D). - Austatud juhataja, kui kedagi siin saalis nimepidi nimetatakse, siis on tal õigus vastata. Siin nimetati minu nime. Seetõttu tahan ma kolleeg Mitchellile ja teistele öelda, et olenemata erakonnast on meil kõigil võimalik vabalt hääletada, ja Euroopa Parlament hääletas demokraatlikult.
(Aplaus)
6.7. Kassettlahingumoona konventsiooni (KLK) jõustumine 1. augustil 2010 ja ELi roll (B7-0413/2010) (hääletus)
6.8. Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat (A7-0204/2010, George Lyon) (hääletus)
– Enne hääletust:
Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma ei palunud sõna kodukorda puudutavas küsimuses, vaid tahaksin juhtida austatud juhataja ja kolleegide tähelepanu ühele tõlkeprobleemile. Ma olen esitanud kolleeg Lyoni raporti kohta muudatusettepaneku ehk põhjenduse AE: „arvestades, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema suunatud multifunktsionaalse, säästva põllumajanduse säilitamisele ja arendamisele kõikjal Euroopas”. Kahjuks on tõlgetes kasutatud sõna „ulatuslik”. Kuid sõnal „flächendeckend” saksakeelses tõlkes on hoopis teistsugune tähendus. See tähendab „kõikides Euroopa piirkondades”. Kõikjal tuleks tegelda põllumajandusega – ka kõikjal mägipiirkondades. „Ulatuslik” tähendab hoopis midagi muud.
Juhataja. – Tänan teid, et sellele tähelepanu juhtisite. Me parandame tekste ja viime need originaaliga kooskõlla.
– Pärast lõike 44 hääletust:
George Lyon, raportöör. − Austatud juhataja! Näib olevat tekkinud mõningane segadus sellega, mida me tegelikult hääletame. Tõlkes öeldi, et me hääletame lõiget 44, ent teie teatasite, et lõige 45 on vastu võetud. Te peaksite selle segaduse lahendama ja õiged hääletustulemused välja kuulutama.
Juhataja. – Me hääletasime lõiget 44, nagu ma ka ütlesin. Kordan: muudatusettepanek lükati tagasi ja lõige 44 võeti vastu. Niisugune oli selle hääletuse tulemus.
Pablo Arias Echeverría (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Me hääletasime äsja lõiget 44 ja ehkki ma pooldasin seda, vajutasin ma „vastu”, sest siin oli väike segadus: meile öeldi, et me hääletame lõiget 45, ehkki tegelikult hääletasime lõiget 44.
Juhataja. – Lugupeetud kolleegid, kuna proteste on nii palju, siis – palun kuulake mind – me hääletame lõiget 44 uuesti. Me hääletame lõiget 44. See hääletus oli minu jaoks ka segane, sest te ei tõstnud oma käsi.
– Enne lõike 59 hääletust:
Elizabeth Lynne (ALDE). - Austatud juhataja! Me vajame selgitust. Ma ei tea, kas teie kuulutasite selle lõike valesti välja või oli asi tõlkes, kuid inglise keeles öeldi jälle 52. Meil ei palutud hääletada lõiget 59, nii et me ei tea, kus me järjega oleme.
Juhataja. – Me hääletame nüüd lõiget 59. Teie ekraanil on praegu lõige 59. See on eraldi hääletus.
– Enne põhjenduse C hääletust:
Elizabeth Lynne (ALDE). - Austatud juhataja, ma tahaksin vaid öelda, et põhjendus AE on enne põhjendust C. Me ei ole põhjendust AE veel hääletanud.
Juhataja. – Meil on siin hoopis teistsugused andmed. Me peame nüüd hääletama põhjendust C.
– Enne põhjenduse AE hääletust:
Albert Deß (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kuna selle hääletuse alguses tehti selgeks, et saksakeelne versioon on originaaltekst, siis loobub Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon osade kaupa hääletamisest. Minu fraktsioon võib hääletada põhjenduse AE poolt.
Juhataja. – Kolleeg Deß, ma selgitan. Selle taotluse esitas lisaks Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile veel üks fraktsioon. Niisiis jätkame kavakohaselt ja hääletame osade kaupa, sest seda taotles ka üks teine fraktsioon.
Albert Deß (PPE). - (DE) Sellisel juhul palun ma oma fraktsioonil kaks korda poolt hääletada. Et saksakeelne versioon on originaaltekst, ei pea me teisel hääletusel vastu hääletama.
Juhataja. – Lugupeetud kolleegid, esimehed, palun kuulake tähelepanelikult.
6.9. Kalandus- ja vesiviljelustoodete importimise kord ELi ühise kalanduspoliitika tulevast reformi silmas pidades (A7-0207/2010, Alain Cadec) (hääletus)
7. Parandus (kodukorra artikkel 216) (vt protokoll)
Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Austatud juhataja! Ma andsin oma poolthääle Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele lepingule, mis käsitleb finantsandmete vahetamist terroristide rahastamise jälgimise eesmärgil.
Me teame, millist ohtu kujutab terrorism meie enda ja meie Atlandi-taguse partneri julgeolekule. Ma ei pea teile meelde tuletama kõiki neid terrorirünnakuid, mis Euroopa pinnal kogu viimase kümnendi jooksul on toime pandud. Samuti on selge, et meie Ameerika partner on väga oluline strateegiline liitlane, mitte ainult üleilmse julgeoleku vallas, vaid ka majanduses ja ka teistes valdkondades.
Asepresident Joe Biden väljendas vaid paar kuud tagasi siin Euroopa Parlamendis selgelt pühendumist sellisele strateegilisele partnerlusele. Niisiis peaksime olema uhked, et andsime lõpuks nõusoleku lepingule, mis on terroristliku tegevuse jälgimiseks nii oluline, eriti kuna uus leping sisaldab olulisi parandusi ja Euroopa Parlamendi täpsustusi on suuresti arvesse võetud.
Gerard Batten (EFD). - Austatud juhataja! Selle resolutsiooni vastu hääletamiseks on hulk põhjuseid, kuid 60 sekundit on nende käsitlemiseks liiga lühike aeg. Me peame muidugi terrorismile vastu seisma, kuid valitsused ei tohi seda kasutada ettekäändena oma kodanike järele nuhkimiseks. See konfidentsiaalne teave kuulub kodanikule, mitte Euroopa Liidule, Euroopa Parlamendile ega isegi mitte riigile.
Selliseid lepinguid tuleks sõlmida suveräänsete riikide vahel, kes oma rahvale demokraatliku protsessi kaudu aru annavad. Igal juhul on see ühepoolne leping ja meil pole mingit põhjust uskuda, et USA sellest kinni peab. See leping on vastuolus Ühendkuningriigi andmekaitseseadusega, mis keelab ilma nõusolekuta vahetada teavet kolmandatest riikidest partneritega. Briti valitsusel on selles küsimuses erandi õigus ja ma loodan, et ta saab üle oma tavalisest selgrootusest ja hääletab selle lepingu vastu, nagu mina seda tegin.
Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Ma hääletasin Alexander Alvaro raporti poolt. Et meie tegevus oleks tulemuslik, peavad meil terrorismi vastu võitlemiseks olema toimivad vahendid. Üks väga oluline ennetav vahend hõlmab järelevalvet ning terroristideni jõudvate ja neile kuuluvate rahaliste vahendite vähendamist. Tegelikult sõltub terroristide tegevus väga sageli just rahast. Kui raha ei ole, on terrorismi vähem, ja see muidugi ongi meie jõupingutuste eesmärk. Raha liikumise parem jälgimine võib terroristlikku tegevust ja terrorismiaktide ettevalmistamist suuresti takistada. Seetõttu on mul väga hea meel, et meil on õnnestunud jõuda kokkuleppele ja et me oleme vastu võtnud nii selle lepingu kui ka raporti.
Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Ma hääletasin Alvaro raporti poolt. Minu arvates on väga tähtis, et meil on võimalik terrorismi vastu ühiselt võidelda. Samuti on väga tähtis, et samade väärtushinnangutega riigid teevad koostööd. On oluline tugevdada Atlandi-üleseid suhteid Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Me teame, et meil on samad väärtushinnangud.
Kahtlemata tuleb järgida andmekaitsealaseid õigusakte, kuid sellegipoolest ei saa me terrorismi puhul andmekaitse taha pugeda. See peab täiesti selge olema. Ma usun ja loodan, et saame sel moel jätkata võitlust terrorismiga ja tuua nõnda maailma rahu.
Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Kodanikuvabaduste ja turvalisuse vahel peab alati valitsema habras tasakaal. Mulle näib, et pärast üheksa aasta tagust kaksiktornide ründamist on see tasakaal mitmel korral paigast ära läinud.
Tasakaal on paigast ära poliitikas valitseva väära eelduse tõttu, sest poliitikute arvates peab nende tegevus olema proportsioonis rahva pahameelega, mitte aga tuvastatud probleemi lahendamise vajadusega. Ka Euroopa Parlament on selle vea teinud, kuid ta pole olnud ainuke. Riikide parlamendid on samamoodi käitunud – mõlemal pool Atlandi ookeani.
Kuid praegu arvan ma siiski, et see tasakaal on paigas. Me pole kiirustanud, me oleme lisanud mõistlikud tagatised, ja ma arvan, et me võimaldame maailma julgeolekujõududel teha tulemuslikku koostööd võitluses terrori vastu ilma, et selle eest tuleks maksta vastuvõetamatut hinda kodanikuvabaduste näol. Just sellistele asjadele peakski Euroopa Liit keskenduma: piiriülestele probleemidele, mida ei saa jätta liikmesriikide hooleks. Kui Euroopa Liit alati nii tegutseks, poleks ülejäänutel meist sellist probleemi.
Joe Higgins (GUE/NGL). – (GA) Austatud juhataja! Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti vastu. Välisteenistust tuleb vaadelda ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning selles ühises poliitikas Lissaboni lepinguga tehtud muudatuste taustal.
Lissaboni leping annab rohkem vahendeid Euroopa laskemoona- ja sõjatööstuse tugevdamiseks ning sellesama lepingu tõttu on suurtel Euroopa riikidel – suure sõjalise võimekusega riikidel – lihtsam sõjalistele missioonidele asuda. Ei ole kahtlust, et tulevikus on Euroopa Liidu tugevaimad riigid valmis alustama sõjalisi kampaaniaid väljaspool Euroopat, kui nende arvates on see neile majanduslikult kasulik – täpselt nii, nagu Ameerika Ühendriigid on teinud.
Välisteenistusest saab Euroopa kapitalistide majanduslike, poliitiliste ja sõjaliste huvide edendamise tööriist ning see ei aita kaasa rahu saavutamisele kogu maailmas, vaid teenib hoopis vastupidist eesmärki.
Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Mina toetasin Elmar Broki raportit. Euroopa Parlamendi ühisseisukohas kasutatakse maksimaalselt ära need uued võimalused, mida Lissaboni leping pakub. Ma toetan eelkõige Euroopa Parlamendi poliitilist ja rahalist järelevalvet Euroopa välisteenistuse üle. Olen rahul, et kõrge esindaja on nõustunud looma välisteenistuse peakorteris spetsiaalse inimõiguste ja demokraatia struktuuriüksuse. Kõige tähtsam on aga see, et me toetame jätkuvalt asjakohase geograafilise tasakaalu loomist praktiliste sammudega, mis tähendab, et välisteenistuse töötajad esindavad kõiki 27 liikmesriiki. See protsess on alles alanud. Minu arvates on oluline, et 2013. aastaks kavandatud läbivaatamine hõlmaks ka võrdse esindatuse küsimust.
Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma hääletasin selle raporti poolt, sest olen veendunud, et Euroopa välisteenistuse loomine on ELi välispoliitika arendamises ja muutumises oluline ja ajalooline samm.
Ma olen iseäranis rahul raporti lõiguga, milles rõhutatakse vajadust tagada ELi kogu välistegevuse suurem poliitiline kooskõlastatus Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste konsultatsioonide kaudu. Nii välditakse kattuvat tööd ning tagatakse ELi strateegiliste huvide ja põhiväärtuste edendamise pikaajaline järjekindlus välisriikides.
Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Ma hääletasin selle raporti vastu. Kuigi paljud siin on kahtlemata vaimustuses Euroopa välisteenistuse loomisest, mis on järjekordne samm teel liidu poole, vihastab Ühendkuningriigi valijaid riikliku suveräänsuse vähenemine. Ka hämmeldab neid mõte, et Ühendkuningriigi välispoliitika tuleks – või seda võiks – allutada kellelegi, keda britid ei ole valinud.
Meie välisminister lubab nüüd teha kõrge esindajaga tihedat koostööd, sest Euroopa välisteenistusel on arvestatav mõju sellele, kui edukas Euroopa maailmaareenil tulevikus on. Ühendkuningriigi maksumaksjate jaoks on irooniline, et seesama valitsus, kes palub ministeeriumidel oma kulusid 40% võrra kärpida, pooldab teenistust, millega kaasnevad kulud moodustavad hinnanguliselt 900 miljonit eurot ja mida Briti maksumaksjad ei vaja ega taha. Need meie hulgast, kes olid 2008. aastal põhimõtteliselt Euroopa välisteenistuse loomise vastu, on jäänud oma seisukoha juurde.
Eija-Riitta Korhola (PPE). - (FI) Lugupeetud juhataja! Euroopa välisteenistuse loomise hääletusel toetasin ma muudatusettepanekuid, milles rõhutatakse riikide parlamentide kaasamist välisteenistuse üle teostatavasse järelevalvesse. Muudes punktides hääletasin ma vastavalt oma fraktsiooni seisukohale. Vajadus on ilmne: on aeg, et Euroopa Liitu tunnustataks selgemalt mitte ainult kui üleilmset maksjat, vaid ka kui üleilmset jõudu. Muutuse vajalikkusele osutab see, et meie roll ÜRO suurima rahastajana on suuresti jäänud märkamatuks.
Lisaks loodan ma, et selle rolli muutus kajastub ka ÜRO Julgeolekunõukogu struktuuris. Loodetavasti õnnestub sellistel rahvusvahelistel organisatsioonidel vaadata üle oma arusaamad praegustest üleilmsetest struktuuridest.
Inese Vaidere (PPE). – (LV) Tänan teid, juhataja. Euroopa välisteenistus pakub võimalust muuta Euroopa Liidu välispoliitika tõhusamaks, ühtsemaks ja strateegiliselt sidusamaks. Meil on viimane aeg tõestada, et suudame tegutseda kooskõlastatult ja et meie mõjuvõim ei ole maailmas vähenenud. Euroopa välisteenistus esindab kogu Euroopa Liidu ühiseid seisukohti. Eri liikmesriikide huve ja tundlikke küsimusi arvesse võtmata ei suuda välisteenistus aga tulemuslikult toimida. Selline praktika peab muutuma Euroopa Liidu välispoliitika prioriteediks. Välisteenistuse moodustamise ühemõtteliseks juhtpõhimõtteks peab olema piisav geograafiline esindatus. Juba välisteenistuse töö esimestest päevadest peale tuleb tagada liikmesriikide diplomaatiliste korpuste professionaalne ja proportsionaalne esindatus selles. Kavandatud kompromiss – märkimisväärne esindatus – paneb välisteenistuse moodustajatele erilise vastutuse tagada, et kõik liikmesriigid oleksid vastloodud teenistuses tõepoolest korralikult esindatud. Ma olen kolleeg Brokile tänulik tema suurepärase töö eest selle raportiga. Tänan teid.
Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Me tegime täna otsuse, millega kiirendatakse Euroopa välisteenistuse loomist. Ma tahan juhtida tähelepanu mõningatele olulistele probleemidele, mida me peaksime arvesse võtma.
Esiteks tuleb välispoliitikat kooskõlastada paljude teiste valdkondadega ning on keeruline eraldada välispoliitikat tööst sellistes valdkondades nagu arengupoliitika, kaubanduspoliitika, üleilmsete finantseerimisasutuste toimimine või majandusküsimused üleilmastuvas maailmas. Teiseks peaks ELi diplomaatiline teenistus peegeldama Euroopa Liidu olemust. Vastutus oluliste regulatiivsete, järelevalve ja eelarvega seotud ülesannete eest lasub Euroopa Parlamendil. Kolmandaks tekitab suurt muret ebaselgus küsimuses, kes välisteenistust kontrollib. See võib viia veel ühe Euroopa Liidu institutsiooni loomiseni. Neljandaks ei ole liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega tehtava koostöö vormide valdkonnas pädevus selgelt määratletud. Viiendaks ja viimaseks pidagem meeles, et hea diplomaatia ehitatakse üles paljude aastate jooksul. Euroopa välisteenistus peaks tuginema Euroopa Liidu väärtushinnangutele ja identiteedile.
Lõpetuseks tahaksin öelda, et Euroopa Liit peaks olema paremini ette valmistatud kriiside ohjamiseks maailma tasandil ning tsiviil- ja sõjalise võimekuse...
(Juhataja katkestas kõneleja.)
Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti poolt, sest tean, et see on Lissaboni reformilepingu tulemus. Sellegipoolest on mul seoses selle uue teenistusega mõningaid küsimusi ja probleeme. Juba esimestel päevadel, kui seda ideed arendama hakati, öeldi, et välisteenistusega ei kaasne suuri kulusid. Nüüd aga teame kõik, et see läheb Euroopa maksumaksjatele väga palju maksma.
Muidugi vajab kõrge esindaja vahendeid. Kuid siiski, kui me loome uusi institutsioone, uusi süsteeme, tasub alati kohe alguses välja öelda, mis nendega kaasneb, vältimaks muljet, et me liigume edasi justkui süütute valede abil.
Mulle teeb muret, et suured liikmesriigid saavad välisteenistuse kaudu veel suurema sõnaõiguse. Seetõttu loodan, et inimeste valimisel välisteenistuse eri ametikohtadele saab kogu Euroopa võrdselt esindatud ja et ka Euroopa riikide parlamentidel oleks selles oma osa. Nii saaksime tagada välisteenistuse õiglasema toimimise.
David Martin (S&D). - Austatud juhataja! Ma olen välisteenistust puudutava hääletusega rahul, kuid nüüd, mil me oleme hääletanud, tuleks minu arvates liikuda protseduuri ja struktuuride juurest edasi ning keskenduda välisteenistuse tööle. On oluline, et nüüd, mil Catherine Ashtonil on meeskond olemas, rakendaks ta Euroopa põhiväärtusi tegelikkuses.
Ennekõike peab ta tähelepanu pöörama inimõigustele. Ta on muu hulgas lubanud, et igas välisbüroos saab olema inimõiguste küsimustega tegelev ametnik. Ta peab selle lubaduse täitma, kuid samas tuleb paika panna struktuur, mille raames see ametnik keskusele aru annab, nii et selles, kuidas Euroopa Liit inimõigustega tegeleb, oleks tagatud teatud ühtsus.
Praegu on meil paljude riikide, muu hulgas Hiinaga seatud sisse inimõigustealane dialoog, millel puudub igasugune tähendus. Et välisteenistus oleks väärt seda raha ja vaeva, mida me sellele kulutame, peab ta hakkama näitama tulemusi eelkõige Euroopa väärtushinnangute ja inimõiguste vallas.
Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Neis aruteludes Euroopa välisteenistuse loomise teemal on midagi veidrat, peaaegu liigutavat – justkui polekski Euroopa Liidul juba praegu diplomaatilise teenistuse täielikku aparaati. Minge ükskõik millisesse kolmandasse riiki ja te leiate sealt Euroopa Liidu saatkonna, mis kõrgub mis tahes liikmesriigi diplomaatilise esinduse üle. Euroopa Liidu diplomaatiline korpus on riikide teenistused juba välja surunud. Paruness Ashtoni palk on peaaegu kaks korda suurem kui Suurbritannia välisministri William Hague’i oma ja tema kontrolli all olev eelarve ületab välisministeeriumi eelarvet umbes 20 korda.
Mõnes mõttes ei olekski nii halb, kui Euroopa Liidu ühine välispoliitika oleks liikmesriikide välispoliitikast ilmselgelt parem, kuid see ei ole ju nii. Mida teeb Euroopa Liit? Ta isoleerib Taiwani ja poeb Pekingi türannide embusse, ta keeldub suhtlemast Castro-vastaste Kuuba teisitimõtlejatega, ta arendab sooje suhteid Teherani ajatolladega ja suunab raha Hamasile. Ma arvan, et me suudaksime tegutseda paremini. Me oleme suuruselt neljas sõjaline jõud ja suuruselt viies majandus maailmas. Ma arvan, et suudaksime ajada oma välispoliitikat nii, et see oleks meie huvides!
Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Mina hääletasin Elmar Broki raporti vastu neljal põhjusel. Välisteenistuse struktuuris on mitmeid puudujääke, mille üksikasjad teevad meile endiselt suurt muret.
Teine põhjus on see, et Euroopa Liidu saadik hakkab tulevikus haldama komisjoni rahalisi vahendeid. See seab need vahendid mitmel moel ohtu ja tagatised, mis peaksid pakkuma kaitset nende ohtude eest, on endiselt täiesti ebaselged.
Kolmas põhjus on Euroopa Parlamendi õiguste loovutamine nõukogu õigusaktis. Me oleme faktiliselt selles menetluses kaasotsustajad, ent ometi oleme lubanud oma parlamentaarsetest õigustest nõukogu õigusaktiga üle astuda. Seetõttu ütleksin seoses oma teemaga – finantsmäärusega –, et ma ei pea tänaseid otsuseid enesele siduvaks.
Neljas põhjus on see, kuidas me üksteist tegelikult Euroopa Parlamendis kohtleme. Me leppisime Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal kokku parlamentaarses reformis ja menetlustes, mis kõik on nüüd jalge alla trambitud – muu hulgas juhatuse ja presidendi heakskiidul. Mis mõte on parlamentaarsel reformil, kui me hiljem selle raames sätestatud menetlusi ei järgi, vaid rikume neid?
Kõigi nende põhjuste tõttu ei saa ma selle raporti poolt hääletada.
Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Ma hääletasin Kosovo resolutsiooni Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist erinevalt. Kahjuks ei olnud mul muud võimalust kui hääletada selle dokumendi vastu.
Selles resolutsioonis on mitmeid sisulisi küsimusi, millega ma olen nõus ja mida me kõik ilmselt võime toetada. Kosovo elanikele peab olema tagatud elujõuline demokraatia, õiglane ja erapooletu kohtusüsteem ning korruptsioonivaba ühiskond, kus austatakse inimõigusi ja eelkõige vähemuste õigusi. Lühidalt öeldes tahaksin näha Lääne-Balkani Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete raames Kosovo provintsis püsivat stabiilsust ja majandusarengut.
Samas esindan ma riiki, mis ei ole Kosovo iseseisvust tunnustanud. Seetõttu on minu jaoks vastuvõetamatud selles tekstis sisalduvad arvukad viited riikluse tunnustele, näiteks sõnad „riik”, „valitsus”, „kodanikud”, „piirid” jne.
Mul on kahju, et nende riikide seisukohta, kes ei tunnusta Kosovo iseseisvust, ei võetud rohkem arvesse.
María Muñiz De Urquiza (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Nagu me oleme teistelgi puhkudel öelnud, ei või ühtki Hispaania sotsialistide delegatsiooni hääletust tõlgendada nõusolekuna Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise otsese või kaudse rahvusvahelise tunnustamisega.
Samuti tahame oma vastuhäälega väljendada oma vastuseisu Euroopa Parlamendi nõudmisele, et Euroopa Liidu liikmesriigid annaksid rahvusvahelise tunnustuse territooriumile, mille lahkulöömist ei toeta ükski ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon ega poolte omavaheline kokkulepe. Me kinnitame, et kohaldatava rahvusvahelise õiguse määravad ära ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 sätted.
Samas ei sea me kahtluse alla Balkani riikide ja nende elanike väljavaateid Euroopa Liitu astumiseks ning meie arvates võib sellele tulemuslikult kaasa aidata piirkondadevaheline dialoog, mida eesistujariik Hispaania edendas 2. juunil Sarajevos toimunud kõrgetasemelisel konverentsil.
Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt. Minu arvates on kiiduväärne, et Euroopa Parlament arutab koos komisjoni ja nõukoguga Kosovo tulevikku, mis on väga oluline küsimus.
Kosovot võib pidada Balkani keerulise poliitilise piltmõistatuse viimaseks tükiks. Seega on väga tähtis, et see tükk paigutataks õigesse kohta ning et seda protsessi suunataks tasakaalukalt ja rahulikult. Kosovo iseseisvust on juba tunnustanud 69 riiki, sealhulgas 22 Euroopa Liidu liikmesriiki. On oluline märkida, et Euroopa Liiduga lõimumise väljavaated on Balkani riikide jaoks tugevaim stiimul vajalike reformide läbiviimiseks, aga see on ka piirkonna stabiilsuse tagamise üks tegureid.
Kosovo ei ole erand. Nii et kui me tahame Kosovo Euroopa külge kinnitada ja tagada Balkani piirkonnas stabiilsuse, peab meil olema ühine lähenemine kogu piirkonna ja eriti Kosovo suhtes.
Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni raportöörina tahaksin tänada Ulrike Lunaceki suurepärase koostöö eest. Tekst, mille me täna vastu võtsime, on palju parem kui parlamendikomisjoni esitatud tekst, sest me oleme selgelt välja öelnud, et Kosovo jagamine ei tule kõne allagi. See on väga oluline. Me oleme nõudnud – ja sama nõuet sisaldas ka parlamendikomisjonis koostatud projekt –, et ka ülejäänud viis liikmesriiki tunnustaksid Kosovot. Selline käitumine oleks loogiline, sest Euroopa Parlament nõudis juba 2005. ja 2007. aastal kolmeneljandikulise häälteenamusega Kosovo tunnustamist. Enamik liikmesriike on seda nüüdseks teinud.
Seega tuleb olukorda selgust tuua: me peame selgelt välja ütlema, et uusi läbirääkimisi Kosovo staatuse üle enam pidama ei hakata. Täna tsiteeriti ajakirjanduses kolleeg Panzerit, kellest ma väga lugu pean. Ta olevat öelnud, et pooldab uusi läbirääkimisi Kosovo staatuse üle. See oleks väga ohtlik ja seetõttu on oluline olukorda selgust tuua. Samuti on tähtis, et see raport kinnitab Kosovo jagamatust ja tunnustamist ning Kosovo kaasamist sõelumisprotsessi, s.t hõlmamist ühinemiseelse strateegiaga.
Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Juba Pariisi ja Rooma lepingute sõlmimisest peale on Euroopa Liidus riigiülesuse eesmärk tõstetud kõrgemale vabaduse ja demokraatia eesmärgist. Nüüd tegeleb Euroopa Liit selle ideoloogia eksportimisega. Me säilitame Kosovos – nagu ka Bosnias – protektoraati ainsa eesmärgiga hoida paljurahvuselist riiki kunstlikult koos.
Ma olin algusest peale Kosovo iseseisvuse toetaja. Mulle tundus ilmselge, et kui üle 90% inimestest on rahvahääletusel pooldanud omariiklust, siis tuleks seda neile võimaldada. Kuid samas tuleks seda põhimõtet kindlasti laiendada sellel territooriumil elavatele rahvusvähemustele ja lähtuda etnilistest piiridest, teisisõnu võimaldada serblastel, kes on sobivalt koondunud Serbia riigi piiri lähedale, teha ka de jure seda, mida nad teevad de facto, ehk lasta end valitseda oma kaasmaalastel.
Tegemist on riigiülesuse ja demokraatia vastuoluga. Te võite hoida koos paljurahvuselist riiki, nagu oli Jugoslaavia föderatsioon, Ottomani impeerium, Habsburgide impeerium ja Nõukogude Liit, kuid niipea kui te lasete inimestel hääletada, valivad nad demokraatliku enesemääramisõiguse. Me peaksime seda tunnustama.
Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Austatud juhataja! Ma hääletasin sellegi resolutsiooni poolt, sest minu arvates tuleks meil veel kord rõhutada oma toetust Balkani piirkonna riikide Euroopa Liiduga lõimumise püüdlustele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames.
Albaania on kindlasti üks neid riike, kus on reformide elluviimisel tõelisi edusamme tehtud. Siiski on tegemist ka riigiga, kus tuleb teha rohkem, et liikuda lähemale Euroopa Liidu normidele ja täita ühinemiskriteeriume. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kinnistamiseks ning riigi jätkusuutliku arengu tagamiseks on veel vaja teha tublisti jõupingutusi. Poliitiline kriis, mis järgnes 2009. aasta juunis toimunud parlamendivalimistele, on taunimisväärne. Me peame oma Albaania partneritele selgeks tegema, et täielikult toimivad esindusorganid – eelkõige parlament – on tugeva demokraatliku süsteemi selgroog ja vahest kõige olulisem poliitiline kriteerium Euroopa Liiduga ühinemiseks.
Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Albaania ekskommunistidest sotsialistid üritavad Albaania edukat valitsust destabiliseerida. Me taunime seda, kuid kahjuks üritatakse praegu täpselt sama Makedoonias. Kaks päeva tagasi viibis Euroopa Parlamendis selle riigi sotsialistidest opositsiooni juht Branko Crvenkovski. Ta pidas volinik Fülega salajasi kõnelusi ja hiljem avaldas – vastuolus kõigi Euroopa Liidu normidega – nende eraviisiliste kõneluste kohta pressiteate, milles väitis, et volinik nõustub tema sisepoliitiliste argumentidega. Nii see ei olnud, ja ma rääkisin eile sellest ka volinik Fülega. Euroopa Komisjoni liiget ei tohi sotsialistliku propaganda huvides ja sisepoliitilistel eesmärkidel ära kasutada.
Makedoonia valitsusel on demokraatlik legitiimsus. Valitsus teeb suurepärast tööd, et Makedoonia võiks saada Euroopa Liidu liikmeks. Opositsioonil on õigus olla valitsuse vastu, kuid tal ei ole õigust sel eesmärgil Euroopa Liitu ära kasutada.
Resolutsiooni ettepanek: olukord Kõrgõzstanis (B7-0419/2010)
Laima Liucija Andrikienė (PPE). - Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest tahan ühineda kolleegidega ja mõista hukka Kõrgõzstanis eelmisel kuul puhkenud vägivalla.
On taunitav, et sajad relvastatud kirgiisid vallutasid linnatänavad, tulistasid tsiviilelanikke ja süütasid kauplusi ning valisid oma sihtmärke ainuüksi rahvuse järgi. Ma soovin väljendada kaastunnet ligikaudu 300 hukkunu ja 2000 vigastatud või haiglasse sattunud inimese perekondadele. Euroopa Liit peab jätkuvalt nõudma, et Kõrgõzstani ametivõimud viiksid läbi nende vägivallaaktide usaldusväärse, erapooletu ja sõltumatu uurimise.
Inese Vaidere (PPE). – (LV) Juunis Lõuna-Kõrgõzstanis tekkinud rahvuspõhise vägivallapuhangu tagajärjel kaotasid sajad inimesed elu, tuhanded on vigastatud ja kümned tuhanded on olnud sunnitud kodunt põgenema. See annab tunnistust vajadusest, et Euroopa Liit oleks aktiivsemalt kaasatud Kesk-Aasias aset leidvate protsesside lahendamisse. Kõrgõzstanile antav abi peaks olema suunatud inimestele, mitte konkreetsele valitsusele. Veel 22. juunil toimunud Kesk-Aasia delegatsiooni kohtumisel väitis Kõrgõzstani suursaadik Azilov, et kõnealuste vägivallaaktide näol ei olnud tegu etnilise puhastusega ja et välisajakirjandus ei kajasta olukorda objektiivselt. Usbekistan on selles küsimuses teist meelt. Raportist nähtub, et Kõrgõzstanis on piisava põhjuseta vahistatud mitu inimõiguste kaitsjat. Neid asjaolusid tuleb meeles pidada, kui hakatakse hindama Euroopa Liidu strateegiat Kõrgõzstani praeguse poliitilise võimu suhtes. Samal ajal tuleb pidada kõnelusi ka piirkonna teiste riikide, eeskätt Kõrgõzstani naabrite Venemaa ja Hiinaga. Neil riikidel on selles piirkonnas suur mõju. Raportis esitatakse Kõrgõzstani valitsusele üleskutse viia läbi konflikti usaldusväärne ja vastutustundlik uurimine, võimaluse korral välisvaatlejate juuresolekul. Ma toetan seda raportit, sest see uurimine on hädavajalik. Tänan teid.
Resolutsiooni ettepanek: AIDS/HIV ja XVIII rahvusvaheline AIDSi konverents (18.–23. juuli 2010, Viin) (RC-B7-0412/2010)
Anna Záborská (PPE). – (SK) Ehkki Euroopa Liit on peaaegu 30 aastat viinud ellu aktiivset poliitikat, eriti Aafrika riikides, nenditakse täna esitatud raportis, et HIVsse/AIDSi nakatunud inimeste arv on kasvanud. Raportis öeldakse, et ainuüksi 2008. aastal nakatus 2,7 miljonit inimest. Euroopa Liit on panustanud miljardeid eurosid, ent nakatunud inimeste arv kasvab.
Tahaksin küsida, kas see annab alust arvata, et me teeme ehk midagi valesti? Kas me oleme juba 30 aastat valesti tegutsenud? Näib, et kondoomide jagamine ei aita võidelda HIV/AIDSi leviku vastu sama tõhusalt kui partneritevaheline truudus.
Ka õigus teha aborti ei ole lahendus, sest arstid suudavad juba võimaldada HI-viirusega nakatunud naisel sünnitada terve laps. Meie Aafrika sõbrad ütlevad meile sageli: „Vähe sellest, et me oleme vaesed, te tahate, et meid oleks ka vähem.”
Seksuaal- ja reproduktiivõiguste poliitika ei aita Aafrikat. Seetõttu paluksin Euroopa Komisjonil hinnata, mil määral on HIV/AIDSi vastu võitlemisele kulutatud raha tulemusi andnud.
Resolutsiooni ettepanek: kassettlahingumoona konventsiooni (KLK) jõustumine 1. augustil 2010 ja ELi roll (RC-B7-0413/2010)
Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Ma eelistasin jääda selle resolutsiooni puhul erapooletuks, sest lõikes 2 märgitud tähtaeg, mis kehtib ka Rumeenia kohta, võib olla liiga lühike, arvestades Genfis peetavaid läbirääkimisi teatavat liiki tavarelvastuse keelamise konventsiooni üle.
Ma leian, et ÜRO mehhanism on piisav mitmepoolne raamistik kassettlahingumoona käsitleva rahvusvahelise õigusakti käsitlemiseks ja selle üle läbirääkimiste pidamiseks, kui läbirääkimistel osaleb 110 riiki.
Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ühine põllumajanduspoliitika on olnud edukas. Seetõttu oli mul hea meel Euroopa Parlamendi laialdase toetuse üle, sest me oleme juba palju saavutanud: esiteks elanikkonna stabiilse varustamise toiduga, teiseks kultuurmaastike hooldamise ja säilitamise ning kolmandaks oluliste ressursside uuendamise ning keskkonna, taimede ja loomade kaitsmise.
Muidugi on meil ka uusi ja tulevikus esile kerkivaid ülesandeid. Nende hulka kuuluvad keskkonnahoidlik majanduskasv, taastuvenergia ja võitlus näljahädaga maailmas. Ühise põllumajanduspoliitikaga tekitame kõikjal Euroopa Liidus teatud mõttes töökohtade allika, mis ei sõltu ettevõtte suurusest ega vormist. George Lyoni raportis on need Euroopa ühise põllumajanduspoliitika ülesanded väga hästi välja toodud ja raportis tunnustatakse sõnaselgelt ühise põllumajanduspoliitika kahesambalist struktuuri. Nüüd tuleb meil ühiselt leida sobivad rahalised vahendid nende poliitiliste ülesannete täitmiseks.
Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma hääletasin Lyoni raporti poolt. Ma olen raportööriga nõus selles, et tuleb töötada välja ühine põllumajanduspoliitika, millega jätkataks viimastel aastatel ellu viidud ulatuslikke reforme ning mis pakuks konkreetseid ja uuenduslikke lahendusi arvukatele probleemidele, mis meil tuleb lähiaastatel lahendada.
Ma arvan, et raportis kirjeldatud viis põhivaldkonda – toiduga kindlustatus, jätkusuutlikkus, põllumajandus kogu Euroopa territooriumil, bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnakaitse ning keskkonnahoidlik majanduskasv – moodustavad suurepärase lähtealuse tulevase ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks, mis võtab arvesse praegust kiiret arengut nii Euroopas kui ka mujal maailmas.
Christa Klaß (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! George Lyoni raport Euroopa põllumajanduspoliitika tuleviku teemal on võimaldanud meil kujundada selge seisukoha ning esitada komisjonile ühemõttelised ja rakendatavad standardid.
Ma hääletasin selle raporti poolt ja mul on hea meel, et see pälvis Euroopa Parlamendis laialdase toetuse. Arvestades kasvavaid nõudmisi, mis on seotud tervisliku keskkonna ja tervisliku toiduga ning ettenägelikkuse ja jätkusuutlikkusega põllumajandustootmises, peab Euroopa Liit olema valmis neid olulisi valdkondi subsideerima ja toetama.
Euroopal on kohustus tagada oma kodanike varustamine toiduga. Euroopal kui looduslikult soodsa kliimaga piirkonnal on ka kohustus hoolitseda selle eest, et kogu maailma inimesed oleksid toiduga varustatud. Seejuures peab aga Euroopa Liit tegema paremat ja sidusamat koostööd ülejäänud maailmaga. Euroopa peab tagama maapiirkondade elanikele sobiva elatise. Me peame meeles pidama üht asja: me võime vajaduse korral toitu ka importida, kuid mitte viisil, mis ei vasta meie tingimustele. Me peame Euroopas looma tervisliku keskkonna ja seda hoidma. Meie põllumajandustootjad vajavad õiglast palka.
Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Ma hääletasin selle raporti poolt. Samas olen selle poolt, et säilitataks võimalus põllumajandusturgudesse rasketes olukordades osaliselt sekkuda. See ei ole vastuolus vaba turu põhimõtetega.
Me peame pöörama rohkem tähelepanu maapiirkondade arengule, infrastruktuuri laiendamisele, haridusküsimustele ja demograafilisele olukorrale. Noorte põllumajandustootjate arv väheneb pidevalt ja eakate põllumajandustootjate arv kasvab. Elutingimused ja elatustase on põllumajandusettevõtetes ja maapiirkondades märksa kehvemad kui linnapiirkondades. Lisaks moodustavad põllumajandusega tegelevate perede sissetulekud ligikaudu 60% nende perede sissetulekutest, kes elatavad end muul moel. Põllumajandustootjad on selle vastu protestinud.
Kokkuvõttes peaksime eesmärgiks seadma põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutliku arengu.
Inese Vaidere (PPE). – (LV) Tänan teid, juhataja. Ma toetan seda resolutsiooni, sest selles rõhutatakse mitmeid tulevase ühise põllumajanduspoliitika eeldusi, mis väärivad toetust. Selles toonitatakse, et põllumajanduspoliitika rahastamine peab säilima vähemalt järgmise pikaajalise rahastamisperioodi jooksul. Teiseks nõutakse selles, et põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi tuleks jätkuvalt täies ulatuses rahastada Euroopa Liidu eelarvest. Kolmandaks viidatakse selles vajadusele tagada aus konkurents – kõige olulisem element, mis praeguses ühises põllumajanduspoliitikas puudub. Kuigi minu kodumaa Läti on nüüdseks juba mõnda aega olnud Euroopa Liidu liikmesriik, saavad meie põllumajandustootjad toetust ligikaudu 90 eurot hektari kohta, samas kui Kreeka põllumajandustootjatele makstakse umbes 550 eurot ning Saksa ja Prantsuse põllumajandustootjatele üle 300 euro hektari kohta. Need laastavad erinevused moonutavad konkurentsi ja kogu Euroopa Liidu turgu. Pealekauba suurendatakse nendega lõhet uute ja vanade liikmesriikide vahel, eiratakse ühtekuuluvuse põhimõtteid, aeglustatakse nende põhimõtete rakendamist ning takistatakse riikide majanduslikku arengut. Uus poliitika tuleb kujundada õiglaselt, toetades võrdsust, et kõrvaldada laastavad erinevused ja tagada aus konkurents kogu Euroopa Liidus.
Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Austatud juhataja! Ma pean ütlema, et hääletasin George Lyoni raporti poolt. Mõnes punktis oli mul nii-öelda riiklikke reservatsioone või siis hääletasin ma veidi erinevalt. Me peame mõistma, et kuigi see Lyoni ettepanek on väga hea ning hõlmab terviklikult põllumajandust ja selle reformimist Euroopa Liidus, ei ole ühine põllumajanduspoliitika kõikides olukordades täiesti ühtemoodi sobiv – mina esindan väikest riiki Soomet, kus põllumajandusega tegelemise tingimused on väga erinevad suurte liikmesriikide nagu Prantsusmaa ja Saksamaa tingimustest. Seetõttu tegin ma hääletamisel mõned erandid.
Loodan, et tulevikus pööravad Euroopa Parlament ja Euroopa Liit suuremat tähelepanu ka väikepõllumajandusele, väikeriikidele ja sealsele põllumajandusele, sest põllumajandus on teatud mõttes riigi elukindlustus. Iga liikmesriik vajab omaenda põllumajandust ja peab tagama selle säilimise.
David Martin (S&D). - Austatud juhataja! Ma hääletasin George Lyoni raporti vastu, sest kõik Euroopa riikide valitsused kärbivad praegu eelarvet. Ühendkuningriigis vähendatakse õdede ja õpetajate palku ja pensione. Politseinike arvu vähendatakse ja vange vabastatakse, sest nende vanglas hoidmine on liiga kulukas. Ometi peavad Euroopa Parlamendi liikmed, kes kuuluvad konservatiivide ja liberaalide parteidesse, mis moodustavad Ühendkuningriigi valitsuse, võimalikuks hääletada selle poolt, et hoida põllumajanduskulud 2013. aastani senisel tasemel ja pärast seda 2013. aasta tasemel.
Minu arvates on see täiesti vastuvõetamatu. Minu meelest on vale, et põllumajandustootjad võetakse erikaitse alla, nii nagu ei ühtegi teist ühiskonnaosa. Kui riigiteenistujad peavad leppima oma sissetulekute vähenemisega, siis peavad samasuguste kärbetega leppima ka ülejäänud ühiskonnaliikmed. Ühendkuningriigi valitsus ja teiste Euroopa riikide valitsused tavatsevad öelda, et me oleme praeguses olukorras koos. Kui me oleme selles koos, siis peame ka tagajärgi kandma koos.
Syed Kamall (ECR). - Austatud juhataja! Ilmselt on mõistetav, miks seadsid Euroopa poliitilised liidrid pärast Teist maailmasõda oma sõjast laastatud riike vaadates eesmärgiks toiduga kindlustatuse ja ühise põllumajanduspoliitika.
Nüüd, 60 aastat hiljem, vaadakem ka seda, millised kulud kaasnevad selle poliitikaga Euroopa Liidu kodanikele. Vaadakem näkku faktile, et kodanikud maksavad kolm korda: esiteks maksudena, et maksta kinni bürokraatia, teiseks maksudena, et maksta kinni toetused, ning kolmandaks kõrgemate hindadena, mida nad kaupluses peavad tasuma. Selle asemel et rääkida ühise põllumajanduspoliitika reformimisest, peaksime hoopis seadma eesmärgiks selle kaotamise. Ühisest põllumajanduspoliitikast loobumine võimaldaks tõhusatel põllumajandustootjatel edukalt tegutseda. Nii jääks maksumaksjatele rohkem raha alles ja nad saaksid seda kasulikumalt tarvitada, tarbijad aga peaksid maksma madalamat hinda.
Reformimisest ei piisa – on aeg ühisest põllumajanduspoliitikast loobuda.
Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Ma hääletasin George Lyoni raporti poolt. See on tasakaalustatud raport, mis tagab, et kogu Euroopas on võimalik tegelda põllumajandusega ja toota toitu ning selle kaudu kindlustada kodanike varustamine toiduga.
Raportis olid mõned punktid, mille puhul ma hääletasin oma fraktsioonist erinevalt, sest minu arvates on teatud olukordades vaja turu reguleerimist ja sekkumist. Need meetmed on vajalikud, et tagada toiduga varustamine ja jätkusuutlik areng.
Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ma hääletasin selle raporti poolt. Kaks tahku on selle raporti puhul minu jaoks eriti olulised. Esimene neist on keskkonnaalast, sotsiaalset ja kvalitatiivset laadi. On tähtis, et imporditud tooted vastaksid samadele nõuetele, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toodangu suhtes, sest mis kasu on sellest, kui me majandame oma kalavarusid säästvalt, samal ajal kui teised kaubanduspartnerid peaaegu hävitavad kalavarud maailma ookeanides?
Teine tahk on majanduslik. Kui Euroopa Liidu toodang katab ainult 40% tarbimisest ja kalavarud on maailmaturgudel ohus, siis on vesiviljelusel ilmselgelt väga hea võimalus. Me peaksime seda majandusharu arendama ja teadusuuringutega toetama ning ennekõike struktureerima selle jätkusuutlikult, sest vesiviljelussektor annab inimestele tööd ja lõpptulemusena Euroopa Liidule ka lisandväärtust.
Inese Vaidere (PPE). – (LV) Tänan teid, juhataja. Selles raportis rõhutatakse vajadust säilitada Euroopa Liidus keskkonda säästev ja majanduslikult elujõuline kalandus, sealhulgas püsivate mahtudega mittetööstuslik kalapüük rannikuvetes, mis aitaks säilitada asjaomaste piirkondade kultuurilist identiteeti, tagada tootmise kõikides etappides töökohad ning pakkuda ohutuid ja kvaliteetseid tooteid. Kahjuks on aga reaalsus selline, et Läti kaluritele eraldatavad püügikvoodid ja Euroopa Liidu toetused on nii väikesed, et majanduslikult kasulikum on paadid vanarauaks anda ja kalapüügist loobuda. See on tõeliselt traagiline olukord, kui 550 kilomeetri pikkuse rannajoonega riigis hävitatakse traditsiooniline majandussektor – kalapüük. Kahju tekitatakse väikesemahulisele kalapüügile tervikuna, sest Euroopa Liidu poliitika toetab suurettevõtteid, kelle püügitavad on sageli keskkonnale kahjulikud. Seetõttu toetasin ma seda raportit, sest selles nõutakse praeguse olukorra muutmist.
Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Alain Cadeci suurepärase raporti poolt ja osalesin enne ka Euroopa Parlamendi arutelus, kuid kuna siis polnud registreerimata sõnavõttudeks aega, kasutaksin ma praegu juhust, et öelda paar sõna.
Esiteks on Euroopa Liidu esmane kohustus hoolitseda oma kodanike eest, eriti kalandussektoris, sest inimesed on seal töötanud aastaid, enne neid on seal aga sadu ja tuhandeid aastaid olnud hõivatud nende esivanemad. Kalandussektori töötajaid tuleb kaitsta.
Teiseks peavad Euroopa Liitu imporditavad tooted vastama samadele standarditele või ehk isegi rangematele standarditele kui Euroopa Liidus valmistatud tooted.
Kolmandaks peame vesiviljeluse edendamiseks palju rohkem ära tegema. See aitaks probleemi lahendamisele suuresti kaasa.
Syed Kamall (ECR). - Austatud juhataja! Ma tahaksin tänada teid ja kõiki teie töötajaid kannatlikkuse eest. Ma pean ütlema, et kui ma ühise kalanduspoliitika kohta esimest korda lugesin, arvasin, et lühendis CFP viitab täht C kommunistlikule (communist), mitte aga ühisele (common) kalanduspoliitikale. Selles poliitikas on tegelikult lähtutud tsentraalse planeerimise ideest, mille puhul tsentraalsed planeerijad otsustavad, kui palju iga riigi kalurid võivad kala püüda. Nagu ka kommunismi puhul, on tulemuseks katastroof. See on toonud kaasa kalavarude kahanemise, ja üha rohkem kalureid kaebab neile eraldatud kvootide nappuse üle.
Meil tuleks kindlasti õppida kalavarude eduka säilitamise ja kaitsmise kogemustest. Vaadakem omandiõigustel põhinevaid süsteeme Islandil ja Uus-Meremaal, kus, nagu eelmine kõneleja ütles, hoolitsetakse rannikualade kogukondade eest – neile antakse alalised õigused, mida nad võivad edasi müüa, vahetada või tulevastele põlvedele jätta. Kahtlemata on see parim lahendus, sest see on toonud edu ja aidanud kalavarusid kaitsta, erinevalt ühise kalanduspoliitika süsteemist, mis on Euroopas täiesti läbi kukkunud.
Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Me hääletasime vastu sellele häbiväärsele terrorilepingule, mille alusel hakatakse niinimetatud terrorismivastase koostöö raames Euroopa Liidu kõikide elanike andmeid Ameerika Ühendriikide salateenistustele edastama. Euroopa Parlamendis olevad kapitali esindajad, kes hääletasid SWIFTi lepingu poolt, ei tea selle lepingu sisu, sest „konfidentsiaalse” tekstiga lubati tutvuda vaid „usaldusväärsetel” parlamendiliikmetel, kusjuures Euroopa Parlament on viimase kuue kuu jooksul selle lepingu kahel korral tagasi lükanud. Neile antud kinnituste kohaselt garanteerib USA, et salateenistused tagavad isikuandmete kaitse.
Selle terrorilepingu heakskiitmine annab tunnistust, et Euroopa Parlament, kes tegutseb väidetavalt demokraatlikult, seadustab sellise sügavalt tagurliku, lihtrahvavaenuliku, ühtlustava europoliitika. Peale selle täidab Euroopa Parlament juhtivat rolli riikliku terrorismi ja represseerimise õigusliku raamistiku institutsionaliseerimises, mille tulemuseks on täielik kontroll demokraatlike õiguste ja kodanikuvabaduste üle. Ükski terrorileping ei austa kodanikuvabadusi. Nende meetmete sihtmärk on rahvaste ja nende avangardi, kommunistliku liikumise ning orjastava kapitalistliku süsteemi barbaarsusele allumast keelduvate radikaalsete jõudude võitlus ja vastupanu. Mida enam kapital ja tema poliitilised esindajad tõhustavad meetmeid, et piirata ja lämmatada töötajate õigusi ning tugevdada ja kaitsta iseenda suveräänsust, seda suurem on vastupanu ja allumatus ning vältimatu võitlus monopolide ja nende tagurlike liitude võimu kukutamiseks.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 2010. aasta veebruaris keeldus Euroopa Parlament allkirjastamast Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut finantsandmete edastamise kohta ning nõudis läbirääkimiste taasalustamist. Nüüdseks on selle lepingu tingimusi Euroopa kodanike huvides märkimisväärselt paremaks muudetud. Seetõttu hääletasin ma seekord selle lepingu poolt, eriti kuna sellega nähakse pikas plaanis ette andmetest väljavõtete tegemise täielikult Euroopa süsteemi loomine. Kõnealune leping on seega ajutine lahendus, mis võimaldab Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel terrorismi vastu võidelda, ent seda ei saa pidada lõplikuks lepinguks.
Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletusel Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu üle, mis käsitleb pangaandmete edastamist SWIFTi kaudu terrorismivastase võitluse eesmärgil, otsustasin ma jääda erapooletuks. Võrreldes eelmise sõnastusega on selle lepinguga astutud suur samm edasi. Euroopa Parlamendil õnnestus saavutada mitmed tagatised, mis tugevdavad andmekaitset ja asjaomaste inimeste õigusi.
Sellele vaatamata ei ole Europoli määramine andmete edastamise eest vastutavaks asutuseks minu arvates õige. Europol ei ole sõltumatu asutus, vaid politseiasutus, ja ma kahtlen, kas Europol on võimeline erapooletult kontrollima Ameerika Ühendriikide ametiasutuste edastamistaotluste nõuetelevastavust. Arvestades edastatavate isikuandmete väga tundlikku olemust, ei saanud ma selle lepingu poolt hääletada.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) On kindel, et pärast 11. septembrit 2001 ei pea ükski inimene oma julgeolekut ja füüsilist turvalisust enam enesestmõistetavaks. Seega tuleb iga meetme puhul, mille eesmärk on taastada eurooplaste usk, arvesse võtta isikuandmete kaitset: on väga tähtis tagada, et selline teave ei muutuks avalikuks. Sellise teabe (eriti finantsandmete) töötlemine on aga oluline vahend võitluses rahvusvahelise terrorismi vastu. Seetõttu andsin poolthääle Alexander Alvaro raportile lepingu kohta, milles määratletakse tingimused, mille alusel USA riigikassa saab alates 1. augustist juurdepääsu 200 riigis asuva ligikaudu 8000 asutuse ja panga finantsandmetele, mida haldab Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication (SWIFT). Pidades silmas vajalikke tagatisi, näiteks Euroopa kodanike õigust esitada halduskaebus ja olla koheldud samamoodi nagu USA kodanikud, ning teabe säilitamise tähtaja lühendamist, võib öelda, et selline koostöö Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on sobiv vastus üleilmastumise kahjulikele mõjudele.
Emine Bozkurt (S&D), kirjalikult. − (NL) PvdA (Hollandi tööpartei) delegatsioon Euroopa Parlamendis toetab seda lepingut, lootes, et Euroopa kodanikke puudutavate andmete massiline edastamine lõpeb peagi. Lepingus on sätestatud, et Euroopa töötab välja omaenda süsteemi pangaandmete kogumiseks ja sorteerimiseks. See võimaldab andmete edastamist individualiseerida. Hoides andmed enda järelevalve all, on meil paremad võimalused oma kodanike õigusi kaitsta. Komisjon esitab sellekohase ettepaneku ühe aasta jooksul ja meil peaks olema võimalik oma süsteem kolme aasta jooksul juurutada. Sellest hetkest muutub oluliseks vastastikkuse küsimus. Euroopa järelevalveametnikud kontrollivad Ameerika Ühendriikides igapäevaselt, mida Euroopa pangaandmetega tehakse. Ameerika Ühendriikide taotluste kontrollimine ja kinnitamine tehakse ülesandeks Europolile. Euroopa Parlamendi surve tulemusena on sätestatud, et sõlmitud leping tuleb läbi vaadata. Kõigile meie soovidele küll vastu ei tuldud, kuid see, mille me saavutasime, tagab, et Ameerika Ühendriigid ei saa niisama lihtsalt meie andmetes nuhkida. Uues lepingus on leitud tasakaal eraelu puutumatuse kaitsmise ja turvalisuse tagamise vahel. Võitlus terrorismi vastu jääb alati meie peamiseks eesmärgiks.
Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin uut SWIFTi lepingut käsitleva Alexander Alvaro raporti poolt. Selles lepingus on sätestatud tingimused, mille alusel edastatakse terrorismivastase võitluse raames teatavaid SWIFTi hoitavaid pangaandmeid Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile. Kasutades meile Lissaboni lepingu jõustumisel antud uusi volitusi, sundisime komisjoni pidama Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi tasakaalustatuma lepingu sõlmimiseks. Ehkki see leping on rahuldav, võinuks mõningaid punkte siiski paremaks teha. Tänane pooldav hääletus ei anna ameeriklastele täielikku tegevusvabadust – Euroopa Parlament on eelseisvatel kuudel ülimalt valvas, eriti seoses menetlusega, mille käigus muudetakse Europoli volitusi, pannakse paika Washingtonis asuv sõltumatu asutus ja luuakse terrorismi rahastamise jälgimise Euroopa programm.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin uut SWIFTi lepingut käsitleva raporti poolt, sest nõukogu ja Ameerika Ühendriikidega on kokku lepitud tagatistes, mis Euroopa Parlamendile neli kuud tagasi esitatud lepingus puudusid. Lepingus, mis käsitleb pangaandmete edastamist Ameerika Ühendriikidele, on sätestatud, et Euroopa Liit peab andmeplokkide edastamise vältimiseks välja töötama oma süsteemi. Eelmises lepingus seda sätet ei olnud.
Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin selle raporti vastu, mis käsitleb pangaandmete edastamist Euroopa Liidu poolt Ameerikale, samadel põhjustel, mille tõttu minu fraktsioon oli vastu juba eelmisele katsele lepingut peale suruda, ehkki praeguses lepingus on tehtud mõningaid „tehnilisi” parandusi. Euroopa Parlament ei tohiks heaks kiita komisjoni nõusolekut edastada Ameerika Ühendriikide valitsusele ja salateenistustele isikuandmeid terrorismivastase võitluse ettekäändel. Ma olen vastu komisjoni nõudmisele, et Ameerika Ühendriikidele edastataks üldist teavet finantstehingute kohta, sest sellega rikutakse isikuandmete kaitse põhimõtet ning Ameerika Ühendriikide salateenistused kasutavad selliseid andmeid ja materjale enda eesmärkidel ilma igasuguse sisulise kontrollita.
Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. − Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei hääletas täna Alexander Alvaro raporti vastu, sest me ei taha anda Euroopa Liidule rohkem võimu isikuandmete üle. Selle meetmega rikutakse rängalt eraelu puutumatuse põhimõtet. Konfidentsiaalsed ja isiklikud finantsandmed kuuluvad inimesele endale, mitte Euroopa Liidule ega Euroopa Parlamendile.
Me oleme otsustavalt terrorismi leviku vastu, kuid isikuandmete konfidentsiaalsust tuleb kaitsta, kui pole põhjust inimest kuriteos kahtlustada. Kui Ühendkuningriik sõlmib Ameerika Ühendriikidega lepingu, peab see olema täielikult vastastikune leping, mitte selline peaaegu ühepoolne leping, milles Euroopa Liit on nõustunud osalema. Selliste küsimuste üle peavad otsustama liikmesriikide valitsused, mitte Euroopa Parlament.
Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Veebruaris hääletasin ma selle lepingu vastu, sest see oli vastuolus vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning Euroopa finantsandmete terviklikkuse ja turvalisuse põhimõtetega. Uus leping on parem kui eelmine. Parandused hõlmavad näiteks terrorismi mõiste kitsamat määratlust, ühtse euromaksete piirkonna andmete edastamise välistamist, järelevalvemehhanismi ja Euroopa elanike õiguste tunnustamist. Samas lubab see leping jätkuvalt andmeplokke edastada. Europoli valik on vale. Europol ei ole kohtu- ega andmekaitseasutus. Europolile uute ülesannete andmise eelduseks on õigusliku aluse muutmine, milles on oma sõna öelda ka Euroopa Parlamendil. Lepingu artikli 20 sõnastus kahandab mitmesuguste Euroopa Parlamendi taotlusel arvesse võetud õiguste tunnustamise tõhusust. Ma ootan, et komisjon esitaks algatuse terrorismi rahastamise jälgimise Euroopa programmi loomise kohta, ja loodan, et see pakuks veenvamat lahendust ning lubaks andmete hankimist üksnes Euroopa Liidus. Kõigi nende põhjuste tõttu otsustasin jääda erapooletuks, sest minu südametunnistus ei luba mul otsustada, et see leping on nüüd vastuvõetav.
Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Võitlus terrorismi vastu peab olema Euroopa Liidu jaoks üks esmatähtsaid ülesandeid. Ennetav koostöö Ameerika Ühendriikidega selles valdkonnas, nimelt teabe ja andmete jagamisel, on vajalik, et tõhustada võitlust terrorismi vastu, ennetada edaspidiseid rünnakuid ja tagada Euroopa üldsuse julgeolek. Seetõttu hääletan raportis kavandatud meetmete poolt. Lepingus tehtud muudatused kajastavad enamikku küsimusi, mille pärast Euroopa Parlament 11. veebruaril lepingut tagasi lükates muret väljendas, aga ka vajadust tagada asjaomaste andmete käsitlemisel, s.t töötlemisel, säilitamisel ja hilisemal kustutamisel proportsionaalsus. Ma rõhutan ka tugevdatud tagatisi, mida see uus leping andmekaitse vallas Euroopa kodanikele annab, nimelt õigust esitada kohtu- ja haldusotsuste peale kaebusi, õigust läbipaistvusele, asjaomastele kodanikele teabe edastamist ja andmete kasutamise valdkonna piiritlemist tegevusega, mis on otseselt seotud terrorismi või selle rahastamisega.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuus kuud tagasi tegutses Euroopa Parlament põhiõiguste kaitsjana, kui lükkas tagasi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu pangaandmete edastamise ja töötlemise kohta ehk niinimetatud SWIFTi lepingu. Tänu parlamendiliikmete ja eelkõige meie fraktsiooni tegevusele on koostatud uus versioon. See sisaldab olulisi sisulisi parandusi, näiteks andmeplokkide edastamise lõpetamist. Seega tagatakse üksikisikute õiguste parem kaitse, ent samas tunnistatakse terrorismivastase võitluse raames finantsandmete jälgimise tähtsust. Seetõttu otsustasin ma hääletada uue lepingu poolt. Sellegipoolest kavatsen jätkuvalt pöörata erilist tähelepanu järgmistele punktidele: Euroopa andmekaitseasutuste eesõigused ja Europoli määramine kontrollivaks asutuseks, nende inimeste tegelik õiguskaitse, kelle õigust eraelu puutumatusele on rikutud, ning Ameerika ametiasutustele edastatavate andmete asjakohasuse jälgimine ja hindamine.
Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle poolt, et sõlmida uus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist terroristide rahastamise jälgimise programmi raames, sest minu arvates pakub komisjoni esitatud uus ettepanek Euroopa Liidu kodanikele paremaid tagatisi, eelkõige seoses andmekaitsega. Tegelikult leian, et igasugusel eurooplaste isikuandmete edastamisel kolmandale riigile julgeoleku eesmärgil tuleb järgida menetluslikke tagatisi ja kaitseõigust ning see peab olema kooskõlas kohaldatavate riiklike ja Euroopa andmekaitsealaste õigusaktidega.
Mõni kuu tagasi oli selle lepingu esimene versioon liiga ebamäärane ega pakkunud samalaadseid tagatisi. Seepärast lükkasime selle tagasi. Täna on mul hea meel, et meie parandusettepanekuid on arvesse võetud, sealhulgas ettepanekut luua Euroopa tasandil samalaadne andmevahetussüsteem ja tagada, et järelkontroll usaldatakse Euroopa ametnikele, kellel peab olema õigus seista vastu andmetest väljavõtete tegemisele Ameerika Ühendriikide pinnal.
Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. − Ma toetasin Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames. Tänu raportööri ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmete märkimisväärsetele jõupingutustele sisaldab lepingu praegune tekst eelmise versiooniga võrreldes olulisi parandusi. Tulevase terrorismivastase võitluse seisukohalt, mille puhul on samas tagatud kodanike põhiõigus oma isikuandmete kaitsele, on eriti oluline artikkel 2, mis käsitleb õigusliku ja tehnilise raamistiku väljatöötamist Euroopa Liidu piires andmetest väljavõtete tegemiseks. Komisjon peaks selle ülesande täitma hoolsalt ja õigel ajal. Lepingule artikli 2 lisamine võib suuresti vähendada väljapoole Euroopa Liidu piire analüüsimiseks saadetavate andmeplokkide hulka. Artiklid 15 ja 16 tagavad kodanikele parema õiguskaitse ja suurema läbipaistvuse.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle raportile SWIFTi lepingu kohta, mis käsitleb pangaandmete edastamist Ameerika Ühendriikidesse, sest minu arvates sisaldab nõukogu ja Ameerika Ühendriikidega läbi räägitud leping nüüd kodanike andmete kaitse tagatisi, mis välistavad töötlemata andmete edastamise kolmandatele riikidele. Tegemist on terrorismivastase võitluse seisukohalt olulise lepinguga ja see tagab Euroopa kodanike põhivabaduste kaitse.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Terrorism kui nähtus ja selle suurenev mõju Euroopa ühiskonnale seab löögi alla niisugused põhiväärtused nagu inimese eraelu puutumatuse tagamine ja vajadus kaitsta kollektiivset julgeolekut.
Euroopa Parlament kritiseeris varem Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut andmete käsitlemise kohta, sest ei pidanud seda piisavalt heaks. Uus versioon on eelmisest parem. Ma loodan, et leping vastab selle sõlmimise põhjustele ja et lepinguosalised oskavad lepingu sätteid õigesti tõlgendada, pärssimaks ja tõkestamaks terroristide finantstegevust.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Selles protsessis tehtud edusammud annavad tunnistust kasust ja eelistest, mida institutsiooniline koostöö Euroopa integratsiooni edukal tugevdamisel pakub. Pärast seda, kui Euroopa Parlament oli tõstatanud probleemid ja teinud ettepanekuid, saavutati Ameerika Ühendriikidega tasakaalustatud leping finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemise ja nende edastamise kohta, arvestades eelkõige, et seda tehakse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames. Tahaksin rõhutada, et lepingusse on lisatud tagatised kodanike õiguste kaitseks ja tingimused, mille alusel toimub andmete võimalik edaspidine edastamine kolmandatele riikidele ning ennetatakse andmete lubamatu kasutamise ja majandusluure riske. Samuti on tagatud võimalus korrigeerida selliseid andmete edastamisega seotud olukordi, kus hilisema otsuse kohaselt on tegu olnud lubamatu tegevusega. See leping reguleerib paremini menetlusi ja koostööd, mis on institutsioonilistele suhetele Ameerika Ühendriikidega kasulik.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) On vastuvõetamatu, et neli kuud pärast seda, kui Euroopa Parlament lükkas SWIFTi lepingu tagasi, jõudsid parlament ja nõukogu Ameerika Ühendriikide ametiasutustega kokkuleppele lepingu sõlmimises, mis ei taga turvalisust ega eraelu puutumatust, tuues ettekäändeks terrorismivastase võitluse. On kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi enamus hääletas selle lepingu poolt.
Andmebaaside vahetamist ja kasutamist, olgu Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liidu ametiasutuste poolt, ümbritseb suur määramatus, mis võib tekitada kontrollimatuid ohte. Nii kurjategijad, kahtlusalused kui ka süütud inimesed haaratakse protsessi, mille tulemuslikkus ei ole kuidagi tagatud, nagu on ilmnenud.
Nagu me ka varem ütlesime, tähendab selle lepingu rakendamine, et säilitatakse ebaõiged meetmed, mis võetakse õiguste piiramise eesmärgil niinimetatud terrorismivastase võitluse raames.
Me oleme nõus, et igasuguse kuritegevusega tuleb võidelda, kuid seda tehes tuleb keskenduda ennekõike selliste nähtuste päritolule ja ennetamisele, mitte panna rõhku ebamäärastele turvameetmetele, mis on vastuolus kodanikuvabaduste ning kodanike põhiõiguste ja tagatistega ning mis nõrgendavad veelgi demokraatiat, milles me elame.
Me ei ole nõus vahetama vabadust suurema turvalisuse vastu, sest nii kaotame lõpuks mõlemad. Me toetame turvalisemat ühiskonda, kus inimestel on ulatuslikud demokraatlikud õigused ja vabadused.
Evelyne Gebhardt (S&D), kirjalikult. − (DE) Terrorismivastane võitlus eeldab lepingutega reguleeritud rahvusvahelist koostööd. Samas ei tohi need lepingud nõrgendada kodanike põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Tänapäeval hõlmavad need õigused ka andmete kaitset. Ameerika Ühendriikidega sõlmitav SWIFTi leping aga ei taga andmete piisavat kaitset. Terrorismivastast võitlust ei tohi kasutada ebapiisava andmekaitse ettekäändena. Selle lepingu teised tõsised puudused on näiteks pangaandmete kontrollimine ilma kohtu loata, andmete säilitamise pikk tähtaeg, mis on Saksa riigiõiguse alusel lubamatu, ning inimeste ebapiisavad võimalused end andmete ebaõiglase kasutamise eest kohtus kaitsta. Need on tõsised põhiõiguste rikkumised. Kuid Euroopa Liidul ei ole lubatud põhjendamatult piirata olemasolevaid põhiõigusi. Seetõttu olen ma endiselt SWIFTi lepingu vastu.
Sylvie Goulard (ALDE), kirjalikult. – (FR) Täna, pärast põhjalikku kaalumist, hääletasin ma muudetud SWIFTi lepingu poolt. Kompromiss ei ole kindlasti täiuslik, kuid me peame ühendama terrorismivastase võitluse vajadused kodanikuvabaduste tagamisega. Lepingu uut versiooni on parandatud, eriti mis puudutab andmete edastamise eesmärki.
Nii tundlikus küsimuses nagu isikuandmete kaitse oleksin ma soovinud näha veel rangemaid tingimusi, eriti seoses sõltumatule ametiasutusele (milleks ei ole Europol) antud ülesandega kontrollida taotluste nõuetelevastavust või seda, kui tulemuslikult saavad inimesed, kelle õigusi on rikutud, kasutada õigust hüvitisele.
Olles solidaarne oma fraktsiooniga, kellele me võlgneme tänu veebruaris peetud lahingu ja mitmete selle tulemusel tehtud paranduste eest, otsustasin ma seda lepingut toetada. Nagu kolleegid, kavatsen ka mina väga tähelepanelikult jälgida lepingu tingimuste täitmist Ameerika Ühendriikide poolt ning nõukogu ja komisjoni lubaduste täitmist. Kui lubadusi rikutakse, soovitan ma lepingu läbivaatamise ajal lepingu lõpetada.
Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma olen erilise tähelepanuga jälginud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisi läbirääkimisi SWIFTi lepingu üle pärast seda, kui see viimati Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni eestvedamisel tagasi lükati. Alates veebruarist on Euroopa Parlamendil oma uusi volitusi kindlakäeliselt kasutades õnnestunud saavutada märkimisväärseid parandusi ja täiendavaid tagatisi. Nende hulka kuuluvad näiteks meie fraktsiooni toetatud paralleelne lähenemisviis, lepingu korrapärane läbivaatamine, esialgne hindamine kuue kuu pärast, eduaruande esitamine kolme aasta pärast, õigus andmeid vaadata ja parandada, võimalus blokeerida teatud andmete edastamist, järelevalve andmetest väljavõtete tegemise üle Euroopa ametiisiku poolt Ameerika Ühendriikides jne. Vaatamata suurtele edusammudele ei ole see leping siiski täiuslik ja selles on palju puudusi. Pärast põhjalikku kaalumist otsustasin ma hääletada uue lepingu poolt, sest terrorismivastase võitluse õiguslik raamistik on vajalik ja me oleme lõpuks ometi teel andmete edastamise kontrollimise Euroopa süsteemi poole, mis võimaldab andmetest väljavõtete tegemist Euroopa pinnal. Nüüdsest on Euroopa institutsioonide ülesanne lepingu tingimuste täitmist rangelt ja hoolikalt kontrollida.
Matthias Groote ja Bernhard Rapkay (S&D), kirjalikult. − (DE) Saksa sotsiaaldemokraatide (SPD) delegatsioon Euroopa Parlamendis toetab võitlust rahvusvahelise terrorismi vastu ning isikuandmete alalist kaitsmist nii otsusekindlalt ja tulemuslikult kui võimalik. Arvestades andmete kaitsmise tähtsust, ei teinud SPD delegatsioon oma otsust kergekäeliselt. Pärast pikka ja hoolikat kaalumist on meil nüüd siiski võimalik hääletada selle lepingu poolt: sotsiaaldemokraatidel õnnestus sätestada Euroopa alaline kontroll andmetest väljavõtete tegemise üle kohapeal, Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumis, sealhulgas võimalus peatada andmetest väljavõtete tegemine. Meie jaoks oli esmatähtis piirata andmeplokkide edastamist. Leping ei hõlma ühtse euromaksete piirkonna andmeid, enamik ülekandeid jääb üldse puutumata. Viieaastane andmete säilitamise tähtaeg kavatsetakse igal aastal üle vaadata ja ebavajalikud andmed kustutatakse varem. Lisaks on ette nähtud andmekaitse standardite täitmise iga-aastane kontroll, milles osalevad andmekaitseinspektorid. Kuigi meie oleksime eelistanud järelevalve ja andmete edastamise ülesannete andmist mõnele kohtuasutusele, peab Europol täitma lepingus ette nähtud volitusi andmete edastamise heakskiitmisel Euroopa Liidu range kontrolli all. Ehkki Europolil on olemas usaldusväärne andmekaitsesüsteem, tuleb see viia kooskõlla Lissaboni lepinguga, et Europol saaks täita oma ülesandeid täieliku demokraatliku kontrolli all.
Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle Alvaro raportile Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja nende edastamist terrorismi vastu võitlemise raames, sest minu arvates on selles lepingus nüüd saavutatud tasakaal kahe eesmärgi vahel, milleks on julgeoleku tagamine terrorismivastase võitluse raames ning vabadus ja kodanike eraelu puutumatus.
Erinevalt veebruaris esitatud SWIFTi lepingust, mille vastu ma hääletasin, kaitseb uus leping isikuandmeid paremini: kodanikel on õigus oma andmeid vaadata ja parandada, neile on tagatud õigus esitada haldus- ja kohtulikke kaebusi ning lepingus on sätestatud mitmed andmete edastamisega seotud piirangud.
Sellegipoolest peab Euroopa Parlament valvsalt jälgima andmete edastamist kontrolliva Europoli volituste muutmist ja terroristide rahastamise jälgimise Euroopa programmi väljatöötamist.
Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ning eesistujariik Hispaania olid Ameerika Ühendriikidega pangaandmete vahetamist käsitleva lepingu parandamise üle peetud läbirääkimistel edukad. Edastatavate pangaandmete hulka on piiratud (Euroopa Liidu siseste tehingute andmeid ei edastata) ning Euroopa Liidu määratud töötajad hakkavad andmete edastamist reaalajas kontrollima ja kinnitama.
Vaatamata mõningastele läbirääkimistel saavutatud edusammudele on endiselt suureks probleemiks andmeplokkide edastamine. See tähendab, et Ameerika Ühendriikide ametiasutustele on ikkagi kavas edastada süütute kodanike andmeid ja meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, ei saa sellega nõustuda. Lisaks näeme tõsiseid õiguslikke ja praktilisi puudusi Europoli määramises andmete edastamist kontrollivaks asutuseks.
Seetõttu otsustasime mitte hääletada Ameerika Ühendriikidega sõlmitava andmete edastamist käsitleva lepingu poolt.
David Martin (S&D), kirjalikult. − Arvestades järeleandmisi ja tingimusi, mille Euroopa Liit finantsandmete jagamist käsitleva SWIFTi lepingu puhul saavutas, on mul nüüd hea meel seda lepingut toetada. Ma olen eriti rahul sellega, et meie fraktsioon aitas saavutada pisteliste päringute keelamise, otsese järelevalve programmi üle Euroopa Liidu ametiisiku poolt ja andmete säilitamise tähtaegade iga-aastase ülevaatamise. Siiski on edasine järelevalve selle lepingu üle väga oluline, et tagada lepingu tingimuste jätkuv vastuvõetavus Euroopa Parlamendile ja Euroopa kodanikele.
Clemente Mastella (PPE), kirjalikult.. − (IT) Ma hääletasin poolt, sest leian, et komisjoni ja Ameerika Ühendriikide vahel läbi räägitud lepingu toetamine on õige tegu ja märk suurest vastutustundest.
Isikuandmete edastamine on Euroopas ülimalt tundlik küsimus, arvestades Euroopa valusaid kogemusi totalitaarsete režiimidega, mis selliseid andmeid võltsisid ja moonutasid. Uue lepingu kohaselt on võimalik edastada teatud hulk pangaandmeid Ameerika Ühendriikide ametiasutustele tingimusel, et andmete edastamine vastab rangetele isikuandmete kaitse eeskirjadele. Euroopa Parlamendi liikmed kavatsevad seda jälgida. Sellist teavet võib kasutada ainult siis, kui seda peetakse terrorismivastaste uurimiste läbiviimise seisukohalt oluliseks: andmetele juurde pääsemise eelduseks on piisavate tõendite esitamine Ameerika Ühendriikide ametiasutuste poolt.
Uus leping on võit kõigi Euroopa institutsioonide, eriti aga Euroopa Parlamendi jaoks. Meie nõudmine tagada Euroopa kodanike eraelu puutumatuse parem kaitse täideti. Eurooplastele pakutakse kahekordset garantiid: esiteks on tagatud nende andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise täielik läbipaistvus ning teiseks on ette nähtud nõuetekohased menetlused kaebuste esitamiseks, et kaitsta oma eraelu puutumatust. Need on piisavad tagatised, millega kindlustatakse, et neid kaht tingimust – julgeolekut ja eraelu puutumatust – on võimalik täita ja tagada.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle raporti vastu. Raportis kiidetakse heaks Ameerika Ühendriikide sissetung Euroopasse selliste organisatsioonide nagu SWIFT kaasosalusel. Selles toetatakse kõikide kodanike isikuandmete edastamist Ameerika Ühendriikidele – nii lai on nõukogu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu kohaldamisala. Selles ei nõuta nende andmete kaitse ega õiguskaitsevahendite kohta ühtki tõelist tagatist. See raport ja leping, mis sellega heaks kiidetakse, sümboliseerivad Euroopa orjastamist Ameerika imperialismi poolt.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Võitlus terrorismiga on Euroopa ja kogu demokraatliku maailma mure. Et see võitlus oleks edukas, on ülimalt vajalikud igasugused mehhanismid, mis aitavad võimalikke rünnakuid avastada. SWIFTi leping on võitluses terrorismiga väga võimas relv, sest see annab juurdepääsu privilegeeritud finantsteabele, mis puudutab riikidevahelisi rahaülekandeid. Uute läbirääkimiste pidamine Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu üle annab Euroopa Liidule võimaluse aidata tulemuslikult kaasa uute terroristide ja võimalike rünnakute paljastamisele. Ameerika Ühendriigid on ilmutanud suurt koostöötahet, soovides sõlmida lepingu, mille alusel edastatud andmeid kaitstakse tõhusalt ja mille puhul on tagatud võimalikult suur vastastikkus. Täna heaks kiidetud resolutsiooni projekt on hea lähtepunkt eelseisvate keeruliste läbirääkimiste pidamiseks Ameerika Ühendriikidega.
Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin veel kord vastu SWIFTi lepingule, mis käsitleb Euroopa pangaandmete töötlemist ja nende edastamist Ameerika Ühendriikidele terrorismivastase võitluse ettekäändel, sest minu arvates on Ameerika Ühendriikide sellekohane nõue vastuvõetamatu ning see seab ohtu Euroopa kodanike vabadused ja õigused. Selle ettepanekuga on konservatiivseimad jõud püüdnud meid seotud käte ja jalgadega üle anda Ameerika Ühendriikide huvidele, hoolimata põrmugi kodanike julgeolekust või nende eraelu puutumatusest. Euroopa Parlament ei saa lubada eurooplaste kodanikuõiguste ja -vabaduste kahjustamist terrorismivastase võitluse ettekäändel.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) SWIFTi lepingu puhul on andmekaitse puhas teesklus. Piiramatute andmehulkade säilitamine nii pika aja jooksul ilma igasuguse kohtuliku menetluseta on vastuolus meie arusaamaga tänapäevasest riigist, mis on rajatud õigusriigi põhimõtetele. Kui Euroopa politseiasutus Europol, millel on terrorismi vastu võitlemisel andmete suhtes omad huvid, määratakse asutuseks, mis hakkab jälgima andmekaitse eeskirjade täitmist ja terrorismikahtluse tegelikku olemasolu, siis on see niisama hea, kui panna rebane kanala valvuriks. Pealegi on mõte, et andmekaitsevolinikud, kes on sageli osutunud hambutuks, võiksid saavutada andmete edastamise tõkestamise või andmete kustutamise Ameerika Ühendriikides, lausa naeruväärne. Seega pole tõhusamat andmekaitset isegi mitte plaanis tagada ja seetõttu sai SWIFTi leping minult selge „ei”.
Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin Alexander Alvaro raporti poolt, sest minu arvates on võitlus terrorismi vastu oluline. Terrorism on oht ja selle vastu tuleb võidelda. Ameerika Ühendriigid on võitluses terrorismi vastu oluline partner ning me peame tegema temaga koostööd, et tuvastada ja peatada võimalik rahastamine, sest selle najal terroristid tegutsevadki.
Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Terrorismivastase võitluse varjus hakatakse ausate Euroopa kodanike kontoandmeid plokkide viisi Ameerika Ühendriikidesse saatma. Uuesti kokkukäkerdatud SWIFTi leping seda olukorda kuigivõrd ei muuda. Me ei saa garanteerida oma kodanikele piisavat andmekaitset järgmistel põhjustel. Tundlikke andmeid salvestatakse plokkide kaupa, mitte aga üksikjuhtudel, kui on põhjust isikut kahtlustada. Andmeid säilitatakse põhjendusi esitamata viie aasta jooksul. Vastavust andmekaitse eeskirjadele peab hakkama tagama Europol, kuid sellel asutusel on andmete suhtes omad huvid. Seega kontrollib täitevasutus iseennast – kas see peaks tõepoolest olema sõltumatu kontrollorgan? Euroopa Liidu kodanikel, kelle õigusi on rikutud, pole faktiliselt mingit võimalust kohtusse pöörduda ja seal edu saavutada. Nad peaksid kõigepealt suutma tasuda Ameerika Ühendriikides kohtumenetluse algatamise kulud! Sellest, mida veebruaris tähistati Euroopa Parlamendi eduna, on saanud läbikukkumine. Isegi raportöör tunnistab, et ta ei ole täiesti rahul. See leping ei taga mingit reaalset ja tõhusat andmekaitset ning tuleks seetõttu tagasi lükata.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Lõplik leping vastab enamikule Euroopa Parlamendi nõudmistele, sest see kaitseb nii julgeolekut kui ka Euroopa Liidu kodanike eraelu puutumatust ning tagab käsitletavatele probleemidele õiguslikult siduvad lahendused. See leping tähistab ka uut etappi Euroopa Parlamendi pädevuses, tagades Euroopa demokraatliku järelevalve rahvusvaheliste lepingute üle. Lisaks lepingus tehtud parandustele on nõukogu ja komisjon võtnud õiguslikult siduva kohustuse luua õiguslik ja tehniline raamistik, mis võimaldab teha andmetest väljavõtteid Euroopa Liidu pinnal. See kohustus tagab keskpikas perspektiivis, et andmeplokkide edastamine Ameerika Ühendriikide ametiasutustele lõpetatakse. Andmetest väljavõtete tegemise Euroopa süsteemi loomine on väga oluline parandus, sest andmeplokkide jätkuv edastamine läheb vastuollu Euroopa Liidu õigusaktide ja tavade aluseks olevate põhimõtetega.
Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi tänasel täiskogu istungil uue SWIFTi lepingu poolt. Tegemist on väga olulise lepinguga, mille eesmärk on ebaseaduslikku rahastamist tõkestades teha lõpp terrorismile ja organiseeritud kuritegevusele. On oluline, et see uus leping tagab ka Euroopa kodanike isikuandmete kaitse. Uues lepingus viidatakse vajadusele luua terroristide rahastamise jälgimise Euroopa programm. See on kohustus, mis tuleb täita viie aasta jooksul. Seega peavad Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu hakkama kohe seda kohustust täitma, et Euroopa saaks lähitulevikus veel paremad vahendid oma kodanike julgeoleku kaitsmiseks.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin poolt, sest nõustun saavutatud kokkuleppega ning tahan täita oma kohust ja kanda oma vastutust, toetades Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel läbi räägitud lepingut. Me teame, et eraelu puutumatuse austamine peab olema tasakaalus vajadusega kaitsta kollektiivset julgeolekut, kuid selline nähtus nagu terrorism, mida paljud eurooplased iga päev peavad pelgama, nõuab erakorralisi meetmeid. Ma pean märkima, et kuna ma olin kaasatud oma erakonna Partido Social Democrata sisesesse valimisprotsessi, ei olnud mul võimalik hääletada eelmise lepingu poolt, nagu ma kavatsesin. Ma tean, et tegemist on Euroopas tundliku küsimusega. Selle põhjuseks on inimeste kogemused elust totalitaarsete režiimide all, mis ilma igasuguse legitiimsuseta tungisid oma kodanike eraellu. See leping ei ole selline. Me võitleme õiguspäraselt terrorismi vastu ja teeme seda uutmoodi, aina uuenduslikumalt. See on ainus viis tagada Euroopa kodanike põhivabaduste kaitse. See leping võimaldab edastada pangaandmeid, ent näeb ette korralikud julgeoleku- ja eraelu puutumatuse tagatised. Sätestatud on ranged isikuandmete kaitse nõuded, mille kohaselt isikuandmetele juurde pääsemiseks tuleb tõendada, et pädev asutus viib läbi terrorismivastast uurimist.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Uue SWIFTi lepingu vastuvõtmine Euroopa Parlamendi enamuse poolt kahjustab läbirääkimisi põhiõiguste siduva kaitse üle rahvusvahelises julgeolekukoostöös. Ehkki esimest projekti on veidi parandatud, on suurte andmeplokkide edastamine ilma algse kahtlustuseta ja ülemäära pikad andmete säilitamise tähtajad pälvinud suurt kriitikat. Konservatiivide, sotsiaaldemokraatide ja liberaalide suur koalitsioon on niisiis nõustunud kehtivatest õigusriigi põhimõtetest nõrgemate standarditega ning riskib sellega, et see õigusakt on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Meie, rohelised, oleme uue lepingu vastu ning edumeelse jõuna nõuame me tugevamat eraelu puutumatuse kaitset ja õigusriigi põhimõtete järgimist Atlandi-üleses koostöös.
Euroopa Parlamendi raportöörina tervikliku andmekaitselepingu teemal, mida kavandab õigusküsimuste volinik Viviane Reding, teen ma isiklikult koostööd Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Kongressiga, et töötada välja selle valdkonna siduvad eeskirjad. Seepärast on tõesti kurb näha, et täna SWIFTi lepinguga nõustudes on Euroopa Parlament nõrgendanud oma mõjuvõimu Ameerika Ühendriikide suhtes. Tõeline muutus põhiõiguste siduva kaitse poole terrorismivastases võitluses nõuab suuremat julgust ja vaeva.
Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Ma ei taha, et minu vastuhäält uuele lepingule tõlgendataks vastuhäälena terrorismivastasele võitlusele. Terrorirünnakuid tuleb ennetada ja iga terroriakt tuleb karmilt hukka mõista. Teiselt poolt tuleb aga arvesse võtta kodanike õigusi. Kodanike õigused ei ole enesestmõistetavad – me oleme nende eest võidelnud. Olen kindel, et kui seda lepingut oleks pikemalt arutatud, olnuks mõlemal poolel – Ameerika Ühendriikidel ja Euroopa Liidul – võimalik saavutada täiesti rahuldav tulemus.
Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka Kommunistlikku Parteisse kuuluvad parlamendiliikmed hääletasid vastu konservatiivide, liberaalide ja sotsiaaldemokraatide resolutsiooni ühisettepanekule Euroopa välisteenistuse loomise kohta, sest see põhineb tagurlikul Lissaboni lepingul. Lissaboni lepingu sätteid rakendatakse Euroopa Liidu militariseerimiseks (tsiviil-sõjaline komitee, kriisiohjamise keskus, satelliidikeskus, sõjaline komitee, euroarmee, EULEX jne), et kohaldada Ameerika Ühendriikide ennetava sõja doktriini. See on NATO strateegia ja sõjapidamise tööriist. See annab Euroopa Liidule õiguse sõjaliseks ja tsiviilsekkumiseks terrorismivastase võitluse ettekäändel, isegi liikmesriikide sees. Välisteenistus piirab veelgi liikmesriikide etnokraatlikke suveräänseid õigusi, omistades Euroopa Liidule ülesandeid peaaegu kõigis riigi poliitikavaldkondades. Sellest saab vahend, millega tagatakse ühenduse õiguse ülimuslikkus liikmesriikide õiguse suhtes. Sellega tugevdatakse Euroopa Liidu olemasolevaid imperialistlikke sekkumis- ja repressioonimehhanisme (Frontex jne) ning luuakse uusi (näiteks Euroopa prokuratuur). Me mõistame hukka Euroopa Parlamendi esindajate, komisjoni, eesistujariigi ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi vastuvõetamatu salajase tegutsemise, mille eesmärk on varjata süvenevat antagonismi ja vastasseisu suurte imperialistlike jõudude vahel.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma toetasin kompromissi, milles kolleegid Elmar Brok ja Guy Verhofstadt kõrge esindaja, nõukogu ja komisjoniga kokku leppisid, ning seega Euroopa välisteenistuse loomist. Sellele kompromissile eelnesid ulatuslikud läbirääkimised ning mulle näib, et kompromiss on rahuldav ja tasakaalustatud. See võimaldab Euroopa Parlamendil tugevdada oma õigusi ja säilitada ühendusemeetod. Täna oli eelkõige vaja tagada Euroopa välisteenistuse kiire moodustamine, et jääks aega ametissenimetamisteks ja et saaks tulla välja viimastel kuudel kehtinud ebarahuldavast süsteemist.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Läbirääkimised Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa Liidu ühtse sõltumatu asutuse loomise üle on jõudmas lõpule. Ma loodan, et ka nõukogu peab kokkuleppest kinni ja otsus Euroopa välisteenistuse kohta võetakse vastu juuli lõpus. Me peame tagama, et Euroopa välisteenistus alustaks tööd nii kiiresti kui võimalik ning et tema tegevus aitaks kaasa Euroopa kõrgetasemelise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisele, tagaks Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse ja tugevdaks Euroopa Liidu rolli maailmaareenil. Euroopa Parlament peab püüdma tugevdada parlamentaarset kontrolli, rakendades ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning täites aktiivselt oma ülesandeid, mis on seotud õigusloomega ning eelarve koostamise ja täitmisega. Me peame kandma hoolt selle eest, et Euroopa välisteenistuse töö rajaneks eelarve neutraalsuse põhimõttel ning et välditaks Euroopa välisteenistuse ülesannete, funktsioonide ja ressursside dubleerimist teiste institutsioonide omadega. Lisaks tuleb meil lahendada vastutuse ja aruandluskohustuse küsimus nii Euroopa Liidu eelarveliste vahendite kasutamise kui ka pädevuse jagamise valdkonnas.
Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Elmar Broki koostatud raporti vastuvõtmise poolt, sest see tähistab olulist sammu Euroopa välisteenistuse töölehakkamisel.
Euroopa Parlamendil on Euroopa välisteenistuse toimimises oluline roll, sest parlamendiga tuleb konsulteerida enne igasuguste Euroopa Liidu missioonide alustamist kolmandates riikides. Lisaks kuulub välisteenistuse eelarve Euroopa Parlamendi poliitilise kontrolli alla.
Rumeenia on valmis pakkuma Euroopa välisteenistuses töötamiseks vajalike teadmistega personali teenuseid niipea, kui välisteenistus moodustatakse. Minu kodumaa on näidanud tahet osaleda Euroopa kriisiohjamismissioonidel. Me oleme enamikule Euroopa Liidu tsiviil- ja sõjalistele missioonidele saatnud üle 200 eksperdi, politseiniku, sõjaväepolitseiniku, diplomaadi, kohtuniku ja sõduri.
Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et personali värbamise poliitikas tuleb järgida pädevuse ja geograafilise tasakaalustatuse põhimõtteid.
Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit peab Lissaboni lepingu vastuvõtmisega saadud uusi volitusi kasutades toetuma tugevale diplomaatiale. Euroopa välisteenistuse loomine tähistab märkimisväärset edasiminekut selles valdkonnas.
Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest oma ülesannete edukaks täitmiseks vajab kõrge esindaja kiiresti pädevate diplomaatide tuge. Minu otsuse aluseks on lõppjäreldused, mis tehti 21. juunil toimunud Madridi konverentsil, kus saavutati institutsiooniline tasakaal.
Võrreldes esialgse projektiga keskendub seegi resolutsioon Euroopa Liidu huvidele. Komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil on nüüd võimalik ühiselt luua tõhus ja toimiv Euroopa diplomaatiline teenistus. Ma olen kindel, et edasistel läbirääkimistel Euroopa välisteenistuse loomise üle austatakse seda tasakaalu.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Euroopa välisteenistuse loomise mõningad asjaolud on algusest peale olnud ebaselged ja vastuolulised. Me peaksime teatava murega uurima võimalikke vastuolusid, mis võivad esile kerkida Euroopa Liidu tulevase diplomaatilise teenistuse tegevuse ja tavakohaselt liikmesriikide poolt ellu viidava tegevuse vahel. Kas liikmesriigid ei saa enam oma välispoliitikat vabalt määratleda? See, mille pärast ma muret väljendan, ei pruugi juhtuda kohe, kuid sellegipoolest tasub endalt küsida, millist mõju avaldab sellise Euroopa teenistuse loomine keskpikas ja pikas perspektiivis. Lühidalt: kui sisuline eesmärk on jäljendada Ameerika Ühendriikide mudelit, mille kohaselt välispoliitikat haldab otseselt ja eranditult föderaalvalitsus üle 50 osariigi peade, siis tuleks meeles pidada, et Ameerika Ühendriikide valitsuse valib rahvas ja tema välispoliitikale antakse iga nelja aasta tagant demokraatlik legitiimsus, mis Euroopa Komisjonil, Euroopa Ülemkogul ja isegi tulevasel Euroopa välisteenistusel puudub. Hääletades Elmar Broki raporti vastu, tahan ma niisiis öelda, et eelistaksin valitsustevahelist Euroopa välispoliitikat, sest tuginemine ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale Euroopa tasandil ei tagaks nii tundlikus valdkonnas tehtavate otsuste riigiülesust.
Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa maksumaksjad saavad suurema kontrolli selle üle, kuidas Euroopa välisteenistus Euroopa Liidu rahalisi vahendeid kulutab. On kiiduväärt, et Euroopa Parlament on saanud suurema eelarvepädevuse selles valdkonnas ajal, mil seadusandja hakkab selle teenistuse eelarvet kontrollima. Euroopa Liidus töötab praegu umbes 7000 diplomaati ja ametnikku, kes tagavad Euroopa Liidu eesmärkide ülimuslikkuse liikmesriikide eesmärkide ja isegi valitsustevaheliste eesmärkide suhtes. Kõik Euroopa välisteenistuse töötajad on poliitiliselt vastutavad Euroopa Parlamendi ees, kelle pädevus on pärast Lissaboni lepingu jõustumist laienenud. Euroopa Parlament saavutas võidu, surudes läbi põhimõtte, et suur osa Euroopa välisteenistuse tööst peaks hõlmama inimõiguste edendamist ja rahu tagamist maailmas. See näitab, et Euroopa Liit võtab enesele teadlikult väga tähtsa ülesande eksportida põhilisi inimõigusi, mida praegu paljudes maailma riikides paraku teadlikult rikutakse.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist käsitleva raporti poolt. See on väga oluline samm, mis aitab tugevdada Euroopa rolli maailmas ja kooskõlastada 27 liikmesriigi välispoliitikat. Läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga nägi Euroopa Parlament välisteenistuse Euroopa Liidu mõõtme tugevdamist, mille tulemusena suurenes Euroopa Parlamendi enda roll selle uue teenistuse poliitika ja eelarve valdkonnas.
Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti vastu, sest see teenistus luuakse arusaamatuid menetlusi kasutades, selle pädevus on ebaselge ja Euroopa Parlamendi kui Euroopa Liidu ainsa valitava institutsiooni roll piirdub selgelt ainult eelarveliste aspektidega. Ma hääletasin välisteenistuse vastu ka seetõttu, et sellest peab saama Euroopa Liidu edasise militariseerimise vahend, sest teenistuse tegevus hõlmab ka sõjalist tegevust, isegi humanitaarabi ja -sekkumise juhtudel. Euroopa Liit ei tohiks siduda välispoliitikat ega kriisi korral rakendatavat solidaarsuspoliitikat sõjalise tegevusega ega sõjaväestatud struktuuride ja mehhanismidega. Euroopa Liit peaks kujundama tegevuspõhimõtted ja asutused, mis tagavad meie autonoomse ja rahumeelse rolli rahvusvahelistes suhetes, millel ei ole midagi tegemist Ameerika Ühendriikide militaarse oportunismi ja sekkumisega. Euroopa Liit peaks järgima rahvusvahelist õigust ja ÜRO asutamishartat, et tagada maailmas rahu ja solidaarsus.
Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. − Ma jäin muudatusettepaneku 80 hääletamisel erapooletuks, sest kuigi välisteenistuse juhtimise kontroll liikmesriikide valitsuste poolt peab olema tagatud, annab see muudatusettepanek Euroopa Parlamendile õiguse teha sama. Suveräänse riigi jaoks ei ole vastuvõetav, et mingi Euroopa Liidu organisatsioon kontrollib tema välisteenistust. See ei ole Euroopa Parlamendi asi.
Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin suure rahuloluga Elmar Broki raporti poolt. Pärast mitu kuud kestnud arutelusid Euroopa Parlamendis, nõukogu ja komisjoniga on lõpuks ometi saavutatud kokkulepe. Ma loodan, et nüüd hakkab Euroopa välisteenistus kohaldama põhiõiguste hartat, lähtudes Lissaboni lepingu mõttest ja eesmärgist, nii et arengupoliitikas ja Euroopa Liidu välisabi jaotamisel eelistataks ühendusemeetodit, ning et liikmesriigid (täpsemalt teatud liikmesriikide teatud välisministeeriumid) suhtuvad tõsiselt selle uue üksuse loomisse ning Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena kõrgele esindajale antud uutesse volitustesse ja ametitunnustesse. Loodan ka, et seda, mida mõningad liikmesriigid või nende valitsuste vastutavad ametnikud peavad sekkumiseks oma riigi või valitsuse pädevusse, ei juhtu ning et Portugali valitsus võitleb välja esindatuse, mis tänu meie riigi esindajate väärtustele, pädevusele, omadustele ja proportsionaalsele arvule lisab meile prestiiži. Euroopa Parlamendi liikmetena ei taha me välisteenistust, mis oleks valitsustevahelise kontrolli ja tasakaalu tulemus, vaid välisteenistust, mis kuuluks Euroopa Liidule.
Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. − (IT) Ühine välispoliitika ja ühine majanduspoliitika on Euroopa lõimimiseks vajalikud eesmärgid. Tuleb meeles pidada, et ka ühisraha kasuks otsustati vajaduse tõttu kiirendada lõimimist, mis oli Nice’is seisakuni jõudnud. Arvestades, kuidas Euroopa välisteenistust korraldatakse, on oht, et see hakkab lähtuma halvavast mittemidagitegemise põhimõttest, selle asemel et tähistada moraalse ühendava protsessi algust.
Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma olen Elmar Broki raportiga muudetud kujul rahul. Oli oluline seista vastu ettepanekule kaasata arengupoliitika ühe osana meie välispoliitikasse. Me vajame sõltumatut arenguteenistust, mis annab aru sõltumatule arengu- ja humanitaarabi volinikule. Sellest raportist tulenevalt vastutab arengupoliitika volinik arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi programmide koostamise, kavandamise ja rakendamise kogu tsükli eest. Me peame tagama, et rakendamine toimuks vastavalt kokkuleppe sõnastusele ja mõttele. Mõned ettepaneku osad võivad olla altid erinevatele tõlgendustele. Kuid Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud tugevdavad komisjoni pädevust tegevuseelarve suhtes ning tagavad parlamentaarse järelevalve ja selge demokraatliku aruandlusliini.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist käsitleva raporti poolt, sest saavutatud kokkulepe tugevdab välisteenistuse ühendusepõhist identiteeti ning tema poliitilist ja eelarvealast vastutust Euroopa Parlamendi ees.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2006. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles tunnustati Euroopa universaalsete suhtluskeelte – inglise, hispaania, portugali ja prantsuse keele (järjekord põhineb kõnelejate arvul) – strateegilist tähtsust suhtlusvahendite ning solidaarsuse, koostöö ja majanduslike investeeringute vahenditena. 2008. aastal tõdes komisjon, et need keeled moodustavad olulise silla maailma eri piirkondade rahvaste ja riikide vahel.
Nüüd, mil pannakse paika Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist, on minu arvates väga tähtis, et välisteenistus kasutaks täielikult ära nimetatud Euroopa keelte potentsiaali suhtlusvahenditena ja kinnitaks need oma töökeeltena. Teenistuses kasutatavaid keeli puudutavad välisteenistuse eeskirjad ja tavad peegeldavad seda, mil määral see teenistus keskendub välissuhtlusele.
Eeltoodule lisaks kinnitan, et olen Euroopa välisteenistuse loomise üle väga rõõmus, ja loodan, et välisteenistuse tegevus vastab talle pandud lootustele. Pädev ja tõhus välisteenistus, mis suudab Euroopa Liitu rahvusvahelisel areenil esindada ja teeb aktiivset koostööd liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega, on Euroopa Liidule väga kasulik.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine. Euroopa välisteenistus on kõrgele esindajale alluv funktsionaalselt sõltumatu liidu organ, mis on loodud Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 27 lõike 3 kohaselt. Ka Euroopa Parlamendil on Euroopa Liidu välispoliitikas oma osa, sest ta täidab Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikes 1 sätestatud poliitilise kontrolli funktsiooni ning aluslepingutes ette nähtud seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Kõrge esindaja peab Euroopa Parlamendiga regulaarselt konsulteerima ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja põhiotsuste suhtes ning tagama, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse. Euroopa välisteenistus abistab selles tegevuses kõrget esindajat. Seoses Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsuga ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna salajastele dokumentidele ja teabele tuleks kehtestada erikord. Et mul mingeid vastuväiteid ei olnud, hääletasin selle otsuse vastuvõtmise poolt.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me hääletasime selle raporti vastu, mille aluseks on nõukogu ja Euroopa Parlamendi enamuse vahel peetud läbirääkimised Lissaboni lepingu ühe olulisema aspekti ja Euroopa Liidu föderalismi nurgakivi üle, kusjuures Euroopa Liidule on nüüd Euroopa põhiseaduse toel omistatud juriidilise isiku tunnused. Välisteenistus hõlmab enam kui 5000 inimest Euroopa Liidu saatkondades maailma eri riikides.
Olukorda teravdab veelgi asjaolu, et meie fraktsiooni ettepanekuid ei võetud vastu, iseäranis neid, milles öeldi, et Euroopa Liidu sõjalised struktuurid ei peaks olema Euroopa välisteenistuse osa ja et nende vahel ei peaks olema isegi mingit institutsioonilist seost. Sama toimus Euroopa Liidu luurestruktuuridega.
Eriti murettekitav on see, et tagasi lükati meie poolt nõukogule esitatud ettepanek lõpetada nõukogu volialas tegutsevate sõjaväeliste ja tsiviil-sõjaväeliste struktuuride arendamine ja need struktuurid laiali saata ning lõpetada sõjaväelise ja tsiviil-sõjaväelise tegevuse rahastamine. Seega annavad Euroopa Liidu tulevik ja Euroopa Liidu valitud tee palju põhjust muretsemiseks.
Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Üheksa aastat tagasi, Belgia eelmise eesistumise ajal, alustati Laekenis tööd põhiseaduse lepinguga, mille eesmärk oli tugevdada Euroopa Liidu välispoliitikat, muuta see ühtseks ja rahvusvahelisel areenil nähtavaks. Vaatamata paljudele Euroopa Liidu aluslepingute reformimisega seotud raskustele on belglastel nüüd võimalik oma pingutused lõpule viia ja panna tööle Euroopa välisteenistus – Lissaboni lepingu jõustumise (1. detsember 2009) esimesel aastapäeval. Meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, kellele see leping andis suuremad volitused, on võimalik sellele kaasa aidata. Pärast mitu kuud kestnud läbirääkimisi Euroopa Parlamendi delegatsiooni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Ashtoni vahel areneb välisteenistus nüüd Euroopa Parlamendi soovitatud moel. Elmar Broki ja Guy Verhofstadti raport on oluline dokument, milles kogu see töö on kokkuvõtlikult esitatud, ja see väärib toetust. Mida õnnestus Euroopa Parlamendil kõrge esindajaga peetud läbirääkimistel saavutada? Esiteks valitsustevahelise teenistuse asemel Euroopa Liidu diplomaatilise teenistuse, mis tähendab kindlustunnet, et 60% töötajatest nimetab ametisse Euroopa Liit. Teiseks Euroopa Parlamendi poliitilise ja eelarvelise kontrolli Euroopa välisteenistuse üle, mis tähendab õigust vestelda delegatsioonijuhtide ametikohtadele kandideerivate inimestega ja kontrollida välisteenistuse rahaasju, nagu me teeme komisjoni ja nõukogu puhul. Kolmandaks ametikohtade võrdse rahvuselise ja soolise jaotuse ning teenistuse koosseisu ülevaatamise 2013. aastal, et kõrvaldada võimalik tasakaalustamatus.
Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel kokkuleppe üle, mille kolm Euroopa Liidu institutsiooni ja paruness Ashton Euroopa välisteenistuse loomise küsimustes saavutasid. Tegemist on korralduse ja koosseisu mõttes tasakaalustatud teenistusega ning see luuakse eesmärgiga abistada paruness Ashtonit tema töös Euroopa Liidu kõrge esindajana. Lisaks tugevdatakse selle kokkuleppega Euroopa Parlamendi poliitilise ja eelarve kontrolli volitusi. Loodan siiralt, et välisteenistus leiab Euroopa Liidu huvides parimat rakendust. Euroopa Liit näitab sellega tõelist poliitilist ühtsust ja kõneleb rahvusvahelisel areenil ühel häälel. Euroopa Liit saab nii vaid tugevneda ning tema tegevus muutub õiguspärasemaks ja tulemuslikumaks.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Paruness Ashtoni ettepanek on vastuvõetamatu. See toob kaasa Euroopa diplomaatia standardimise tema enda ja komisjoni egiidi all ning tähendab liikmesriikide välispoliitilise pädevuse eitamist. Selle raporti väike voorus seisneb asjaolus, et see nõuab kõikide liikmesriikide esindatust Euroopa diplomaatilise personali hulgas paruness Ashtoni ja komisjoni käsul. Selliseks siis ongi muutunud meie roll Euroopa Liidus – anuda õigust olla vait, kuid see-eest võrdselt! Ma hääletan selle dokumendi vastu.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Lissaboni lepingu vastuvõtmise tulemusena moodustatakse Euroopa välisteenistus, mis loob aluse tugeva Euroopa diplomaatilise teenistuse tekkeks. Euroopa välisteenistuse loomise eesmärk on tagada Euroopa välistegevuse ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise sidusus.
Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin Euroopa välisteenistust käsitleva raporti vastu, sest minu arvates institutsionaliseeritakse selle asutusega Euroopa Liidu militariseerimine. Oma antud häälega tahtsin ma väljendada täielikku vastuseisu Euroopa välisteenistuse loomise teemal peetud läbirääkimistele, sest raportöörid ja paruness Ashton andsid järele mõne liikmesriigi survele ning unustasid täielikult demokraatia reeglid. Välisteenistus muutub sui generis institutsiooniks, mis tegutseb väljaspool igasuguse demokraatliku süsteemi põhilisi kontrollimehhanisme. Minu arvates on vaja tagada, et Euroopa Parlamendil kui Euroopa Liidu ainsal demokraatlikult valitaval institutsioonil ja liikmesriikide parlamentidel oleks lisaks eelarvekontrollile ka poliitiline kontroll Euroopa välisteenistuse üle. Minu fraktsioonile teeb eriti tõsist muret välisteenistuse märkimisväärne sõjaline suund ja asjaolu, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika alla koondatakse suurem osa Euroopa välispoliitika tsiviilkaitselistest aspektidest – täpsemalt kõik, mis on seotud arengukoostöö ja konfliktide lahendamisega. Seetõttu ei saa Euroopa välisteenistuse loomine toetust Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonilt, mis on pühendunud rahule ja Euroopa Liidu demilitariseerimisele.
Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Pärast pädevates parlamendikomisjonides ja eri fraktsioonides viimastel nädalatel peetud vaevanõudvaid arutelusid Euroopa välisteenistuse teemal tahaksin ma tänada kolleeg Broki tema suure pühendumise eest sellele teemale. Tänane hääletus paneb aluse tugevale diplomaatilisele teenistusele Euroopa Liidu tasandil. Nii tugevdatakse välisteenistuse ühendusepõhist identiteeti ning tagatakse tema poliitilise ja eelarvelise aruandluse kohustus Euroopa Parlamendi ees. Lisaks on vähemalt 60% uue teenistuse töötajatest Euroopa Liidu ametnikud. Siiski on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendis peetavad välisasjade eriesindajate kuulamised jäävad mitteametlikuks. Loodetavasti saab see küsimus mõne aasta jooksul lahenduse. Kõigest hoolimata muutuvad Euroopa Parlamendi kontrollivolitused tugevamaks, eelkõige seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud missioonidega, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.
Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − Ma otsustasin hääletada Euroopa välisteenistust käsitleva raporti poolt ning väljendada oma täielikku poolehoidu selle institutsiooni loomisele, mis on Lissaboni lepingu peamisi uuendusi ja mille näol on tegemist Euroopa tuleviku seisukohalt ajaloolise otsusega. Me suutsime vaid seitse kuud pärast uue lepingu jõustumist leida üksmeele ning kindlustada uue teenistuse poliitilise ja eelarvelise aruandluse kohustuse Euroopa Parlamendi ees. See järelevalve tagab tõeliselt demokraatliku kontrolli välisteenistuse üle, mis on minu jaoks ülimalt tähtis.
Raport tagab geograafilise tasakaalu ja Euroopa välisteenistuse tegevuse eri tahkude parema sidususe. Euroopa Liidu diplomaatiliste teenistuste töö dubleerimise asemel on eesmärk nende teenistuste tugevdamine. Selline kokkulepe annab selgelt tunnistust Euroopa Liidu soovist oma jõud koondada ja oma väärtushinnanguid tõhusamalt propageerida. Nii saab Euroopa Liit rahvusvahelisel areenil tegelikku mõju avaldada. See on võimalus nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide jaoks.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Liidu välispoliitika eri valdkondade õigeaegne kooskõlastamine komisjoni poolt on ilmselgelt oluline. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi alluvuses tegutseva Euroopa välisteenistuse loomine võimaldab muuta Euroopa Liidu välistegevuse maailmaareenil tulemuslikumaks, eelkõige selleks, et vältida vastuolusid ja töö dubleerimist ning tagada pikaajaline järjepidevus Euroopa Liidu strateegiliste huvide ja põhiväärtuste edendamisel välisriikides.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Kuuludes põhiseaduskomisjoni, kus Euroopa välisteenistuse loomist laialdaselt arutati ja kus mul oli võimalus oma seisukohti väljendada, ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, hääletan ma selle raporti poolt. Euroopa Parlament esitas fraktsioonide ühise seisukoha. Fraktsioonide ühine huvi oli kasutada võimalikult palju ära Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile antud uued volitused poliitilise ja rahalise kontrolli teostamiseks Euroopa välisteenistuse üle. Ma kordan oma esialgset ja sageli – sealhulgas raporti projektide muutmiseks esitatud ettepanekutes – korratud muret, mille võib kokku võtta vajadusena tagada loodavas välisteenistuses geopoliitiline tasakaal. Tahaksin rõhutada kõrge esindaja lubadust luua geograafilise tasakaalu põhimõttel meeskond, mis koosneb kõigi 27 liikmesriigi esindajatest, välistades igasuguse diskrimineerimise ja edendades võrdõiguslikkust.
Bernhard Rapkay (S&D), kirjalikult. − (DE) Õiguskomisjoni raportöörina Euroopa välisteenistuse teemal tahaksin rõhutada, et muu hulgas seoses kõrge esindaja ettepaneku artikli 6 kohta tehtud muudatusettepanekutega ei ole täna heakskiidu saanud raport personalieeskirjade kohandamise üle peetavates aruteludes minu kui raportööri ega kogu Euroopa Parlamendi suhtes mingil moel siduv. See puudutab eriti joonealuseid märkusi täna vastu võetud tekstis. Raport õigusakti ettepaneku kohta, mille üle Euroopa Parlamendiga on üksnes konsulteeritud, ei saa olla siduv valdkondades, kus Euroopa Parlamendil on teistsuguse õigusliku aluse tõttu kaasotsustuspädevus.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi heakskiit sillutab teed ühtsemale ja tulemuslikumale Euroopa välispoliitikale, mis vastab paremini kodanike ootustele. Siiski olnuks võimalik luua parem välisteenistus.
Meil on kahju, et Catherine Ashtonil, komisjonil ja mitme liikmesriigi valitsusel ei olnud julgust seada sihiks edasipüüdlikumat lahendust. Me toetame kompromissi, sest Euroopa Parlamendil õnnestus Catherine Ashtoni esialgset ettepanekut tublisti parandada. Ma pean silmas tugevat inimõigustega tegelevat struktuuriüksust, arengupoliitika tagatisi ja ühenduse poliitika taasriigistamise vältimise tagatisi, tugevdatud demokraatlikku kontrolli, läbipaistvamat välisasjade eelarvet ja soolist tasakaalu töölevõtmisel.
See kompromiss ei ole siiski täiuslik. Nõrkadeks külgedeks on näiteks ebaselgelt määratletud kriisiohjamisega tegelevad struktuuriüksused, Catherine Ashtoni alaliste asetäitjate puudumine ja välisteenistuse poolt kodanikele osutatavate konsulaarteenuste piiratud ulatus. Palju sõltub nüüd sellest, kuidas seda kompromissi rakendatakse – pall on seega jälle Catherine Ashtoni, liikmesriikide ja komisjoni väljakupoolel. Nad peavad tegema koostööd, tekitama ühtekuuluvustunde ja saama üle lõhestavast võistlemisest.
Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Nagu ikka, on erinevaid huve ja seisukohti raske arvesse võtta ja tasakaalustada. Kuid praeguses vägikaikaveos ei tohiks me unustada peaeesmärki saavutada tõhus ja ühtne Euroopa Liidu välispoliitika. Selgitamist vajavad veel järgmised küsimused. • Personal – kes ja kui palju? • Võrdõiguslikkus – personal tuleks valida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete alusel. • Milline on Euroopa välisteenistuse pädevus? • Eelarvealane järelevalve peaks jääma Euroopa Parlamendile. • Maksumaksjate jaoks väga tähtis küsimus: kui suured on kulud? Igal juhul peaksid need kulud jääma mõistlikesse ja arusaadavatesse piiridesse. Seoses sellega peame rakendama sünergiat, et saavutada maksimaalne kvaliteet ja kulude kokkuhoid.
Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka Kommunistliku Partei esindajad Euroopa Parlamendis hääletasid selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest selle eesmärk on kinnistada Kosovo ebaseaduslik lahkulöömine, mis suruti läbi NATO jõu ja relvadega ning Euroopa Liidu ja teiste imperialistlike jõudude survel. Resolutsioon mõistab NATO õigeks Serbia sõjas ja tükeldamises ning toetab NATO vägede ja baaside pikaajalist kohalolekut Kosovos ja kogu piirkonnas, aga ka Euroopa Liidu sekkumist EULEXi kaudu saadetavate vägede abil. Selle resolutsiooniga püütakse õõnestada Haagi Rahvusvahelise Kohtu otsust Kosovo lahkulöömise seaduslikkuse kohta. Euroopa Liidu imperialistlik poliitika, mis on selle resolutsiooni aluseks, süvendab Kosovo töötajate probleeme, ärakasutamist, korruptsiooni, kuritegevust ja kapitalistlikke ümberkorraldusi, pakkudes neile ainsa väljapääsuna sisserännet. See süvendab piirkonnas ebastabiilsust, serblaste ja kõigi teiste Kosovo elanike rõhumist ning teravdab EULEXi ja NATO kohalviibimisest tulenevaid probleeme.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Kosovo on osa väga tundlikust geograafilisest alast, millel Euroopa Liit peaks pidevalt silma peal hoidma. Ma tahaksin kõigepealt rõhutada, et kahetsusväärselt puudub Euroopa Liidus ühtne poliitiline kurss selle riigi suhtes. Seda ühtsuse puudumist taunitakse ka resolutsioonis. Viis Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole veel Kosovo iseseisvust tunnustanud, ehkki seda taotleti 2008. aastal. Et tagada nii Euroopa Liidu sisemine ühtsus kui ka usaldusväärsus muu maailma silmis, peab meil seega olema ühine poliitiline seisukoht, eriti sellistes elementaarsetes küsimustes nagu viisade väljastamine. Mulle näib ka, et kõigi selle piirkonna riikide lõimimine Euroopaga on väga vajalik piirkonna stabiliseerimiseks, mis on omakorda meie ühenduse kui terviku huvides. Kosovo puhul annab Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade tugeva stiimuli viia ellu vajalikud reformid, eriti inimõigustega seotud reformid, mida on juba algatatud ja mida me peame julgustama. Ma toetan kõhklematult seda resolutsiooni, mis käsitleb neid olulisi küsimusi.
Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin Kosovo Euroopa väljavaateid käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu, sest selles käsitatakse Kosovot iseseisva riigina. See resolutsioon eirab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/99 ja kutsub koguni Euroopa Liidu viit liikmesriiki, sealhulgas Kreekat, kes ei ole tunnustanud Kosovo ühepoolset iseseisvuse väljakuulutamist, seda tegema – teisisõnu minema vastuollu ÜRO resolutsiooniga. Seega ei aita see resolutsioon probleemi lahendada ega tagada piirkonnas stabiilsust ja rahu. Lisaks nõutakse resolutsioonis EULEXi veelgi tugevamat kohalolekut Kosovos.
Mário David (PPE), kirjalikult. − (FR) Ma hääletasin selle resolutsiooni vastu. See resolutsioon, olukorra analüüs ja soovitatud tegevussuund kinnitavad, et kõigil neil, kes olid Kosovo eraldumise vastu, oli täiesti õigus.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriigid ei ole Kosovot veel üksmeelselt tunnustanud. Ettevaatus, millega mõned sellesse uude riiki suhtuvad, tuleneb kindlasti poliitilistest ja strateegilistest ajenditest, ent neile lisanduvad ka praktilisemat laadi põhjused, mis on tingitud eelkõige korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse murettekitavast levikust Kosovos, mistõttu Kosovo puhul ei saa tõetruult väita, et seal järgitakse õigusriigi põhimõtteid.
Oleks hea, kui Kosovo esitaks nagu ka teised Balkani piirkonna riigid tõendeid selle kohta, et on hakanud pöördumatult elu viima poliitilisi põhimõtteid ja reforme, mis ühelt poolt toetavad tema soovi kuuluda Euroopasse ja teiselt poolt tugevdavad tema poliitilist ülesehitust, luues alused, mis võimaldavad kodanikel demokraatia omaks võtta ja välistada vägivald, eriti etniline vägivald konfliktide lahendamise viisina. Kosovol on veel pikk tee käia.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Käesolevas resolutsioonis meenutatakse, et Kosovo kuulutas iseseisvuse välja 17. veebruaril 2008 ja seda on tunnustanud 69 riiki, ning julgustatakse liikmesriike töötama välja ühist lähenemist Kosovo suhtes, pidades silmas Kosovo kavandatud ühinemist Euroopa Liiduga. Minu arvamus on, et vaatamata relvastatud konflikti väga raskele pärandile on Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade tugev stiimul vajalike reformide elluviimiseks Kosovos, ja ma kutsun üles võtma praktilisi meetmeid, et muuta see väljavaade Kosovo kodanikele käegakatsutavamaks, tagades inimõigusi ja tugevdades õigusriiki.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Juba asjaolu, et mitu Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole ikka veel Kosovo iseseisvust tunnustanud, ütleb meile, et selle resolutsiooni sisu on vastuvõetamatu. Kahjuks kaitseb Euroopa Parlamendi enamus taas akti, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekus, mille enamus tagasi lükkas, öeldakse, et dialoogi ja läbirääkimiste taasalustamine vastavalt rahvusvahelisele õigusele on ainus tee, mis võib sellesse piirkonda tuua stabiilsuse ja püsiva rahu.
Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. − (IT) Ulrike Lunaceki resolutsiooni ettepanek näitab selgelt, kui vähe on see riik edusamme teinud, ja minu arvates muudavad välja toodud probleemid Kosovo ühinemise Euroopa Liiduga veelgi vähem usutavaks, sest see süvendaks Euroopa Liidu heterogeensust, millele aitasid kaasa eelmised laienemised. Sarnaselt sellele, mida ma olen öelnud Albaania lõimimise kohta Euroopa Liiduga, leian, et me oleme teelahkmel: Euroopa Liit peab valima, kas ta on pelgalt liit, mille aluseks on üksnes geograafilised kriteeriumid, või tahab ta saada orgaanilisemaks ja ühtsemaks liiduks, mis koosneks riikidest, millel on oma erinevustele vaatamata Euroopa ideaaliga kooskõlas olevad ühisjooned. Keskne asjaolu, et viis liikmesriiki ei tunnusta selle riigi suveräänsust, jääb takistuseks, mis praeguse seisuga muudab Kosovo ühinemise Euroopa Liiduga paradoksaalseks. Neil põhjustel ei saa ma Lunaceki resolutsiooni ettepanekut toetada.
Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Resolutsiooni projekt, mis käsitleb Kosovo lõimimist Euroopaga, on dokument, mille autor ei ela ilmselgelt reaalses maailmas ega mõista, et Kosovot ei tunnustata rahvusvahelise üldsuse liikmena. Püüe vähendada pinget Kosovo majandusliku olukorra parandamisega, et teha võimalikuks põliselanike, teisisõnu serblaste, goranide, romade ja teiste olemasolevate rahvusrühmade kooseksisteerimine albaanlastest enamusega, vältida vähemusrahvustesse kuuluvate elanike tagakiusamist ja tegelda kindlakäeliselt klannidega, kes kõikjal Euroopas narkootikume levitavad – need on peamised küsimused, mis võivad kaasa aidata olukorra paranemisele selles piirkonnas ja tugevdada piiriülest koostööd. Endiselt ei ole õnnestunud hakata kodanikke uuesti registreerima ja riik on ikka veel täielikult sõltuv välisriikide majandusabist. Puudub poliitiline tahe tagada vähemalt ausad kohalikud valimised ja kohalike omavalitsuste toimimiseks vajalikud tingimused. Võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega on sellel territooriumil endiselt üksnes vormiline ning sama võib öelda detsentraliseerimise ja avaliku teenistuse reformimise kohta. Need meetmed ei ole riigis valitsevale olukorrale seni mingit tegelikku mõju avaldanud. Lokkav, laialt levinud korruptsioon ning relvade ja narkootikumide salakaubavedu külvab piirkonnas rahutust. On veider, et sellel territooriumil kasutatakse vääringuna eurot, eriti kuna Euroopa ühisraha kasutamise peamised eeldused ei ole isegi mitte pealiskaudselt täidetud. Ilmselgelt ei saa Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon sellise projektiga nõustuda.
Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma olin väga ebameeldivalt üllatunud, kui lugesin selle nädala algul ajalehtedest, et üks relvastatud mees tulistas neli kuuli Kosovo parlamendi serblasest liikme pihta. See rünnak pandi toime neli päeva pärast Mitrovicës serblaste meeleavaldusel toimunud plahvatust. Põhimõtteliselt peab Euroopa Liit tegelema demokraatia juurutamise ja stabiilsuse tugevdamisega Kosovos. Seetõttu pidanuks see ettepaneku projekt kajastama eelkõige tegelikku olukorda kõnealuses piirkonnas, näiteks kohtusüsteemi pikaleveninud reformi ja Euroopa missioonide raskusi Priština kohaliku omavalitsusega suhtlemisel. Piirkondlik koostöö Lääne-Balkani riikide vahel on väga oluline nende majandusliku arengu seisukohalt, eriti aga vastastikuse austuse ja õigusriigi põhimõtete järgimise seisukohalt. Belgradi ja Priština koostöö, eriti kohalikul tasandil, on kodanike jaoks põhimõttelise tähtsusega, ennekõike halvimas olukorras olevates sektorites, näiteks keskkonna, infrastruktuuri ja kaubanduse valdkonnas. Lõpetuseks ütlen, et mis puudutab Kosovo staatuse tunnustamist, siis resolutsioonis sisalduvas sõnumis, mille üle me vaidleme, tulnuks selgelt öelda, et see ei peegelda kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide seisukohta.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Viis Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Prantsusmaa, ei ole Kosovo iseseisvust tunnustanud. Seetõttu on vastuvõetamatu, et täna esitati raport, milles soovitatakse Kosovo lõimimist Euroopa Liiduga. Pealegi austan ma liiga palju selle provintsi elanikke, et sundida neid lisaks hiljutiste konfliktide tagajärgede talumisele kohaldama Kopenhaageni kriteeriume. Ma hääletan selle vastuvõetamatu ja provokatiivse teksti vastu.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Lääne-Balkani piirkonna riikide piirkondlik stabiilsus ja nende lõimimine Euroopa Liiduga on alati kuulunud Euroopa Liidu prioriteetide hulka. Selles keerulises protsessis on mõned kõnealuse piirkonna riigid liikunud Euroopa Liidule lähemale teistest kiiremini, näiteks Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Montenegro. Kosovos on see protsess mitmesugustel põhjustel olnud aeglasem ja Kosovo kodanikud ei saa ikka veel Euroopa Liidu riikidesse viisavabalt reisida. Sellest olukorrast tuleb kiiresti välja tulla, kuid see sõltub täielikult ja eranditult Kosovost, kes peab ellu viima selleks vajalikud reformid.
Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin Kosovot käsitleva resolutsiooni vastu, sest selles kutsutakse viit liikmesriiki, kes ei ole tunnustanud Kosovo ühepoolset iseseisvuse väljakuulutamist, seda tegema. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon on alati olnud vastu Kosovo ühepoolsele iseseisvuse väljakuulutamisele, sest see akt on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Me pooldame hoopis dialoogi taasalustamist viisil, mis rahuldab mõlemat poolt, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1244/99 ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sest see on ainus võimalik viis saavutada selles piirkonnas rahu ja stabiilsus.
Francisco José Millán Mon ja José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE), kirjalikult. – (ES) Me tahaksime Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Hispaania delegatsiooni nimel märkida, et lähtusime Kosovo Euroopaga lõimimist käsitleva resolutsiooni hääletamisel sellest, et resolutsioonis käsitatakse Kosovot nii, nagu oleks tegemist täiesti normaalses olukorras oleva iseseisva riigiga, võtmata arvesse asjaolu, et selle territooriumi staatus on rahvusvahelise üldsuse seas endiselt väga vastuoluline – ka Rahvusvaheline Kohus ei ole veel oma nõuandvat arvamust esitanud – ja viis Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Hispaania, ei ole Kosovot tunnustanud.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Euroopa Parlament edastas täna selge sõnumi, et iseseisva Kosovo tulevik peitub Euroopa Liiduga lõimumises. See sõnum on julgustav nii Kosovo valitsuse kui ka kodanike jaoks. Lisaks esitatakse resolutsioonis selge üleskutse viiele Euroopa Liidu liikmesriigile, kes pole Kosovot riigina veel tunnustanud, seda kiiresti teha, et suurendada meie toetuse mõjukust. Euroopa Parlamendi liikmete selge enamus lükkas edasised arutelud Kosovo staatuse üle tagasi, pidades silmas, et juulis on oodata Rahvusvahelise Kohtu avaldust. Selle resolutsiooniga pooldab Euroopa Parlament võimalikult kiiret kõneluste alustamist viisanõude kaotamise teemal. Kosovo elanikele ei tohiks enam keelata reisimisvabadust, mida Euroopa Liit tõenäoliselt aasta lõpuks selle piirkonna teistele riikidele võimaldab. Minu resolutsioonis nõutakse selle vajaliku sammu astumist kiiremas korras, et vabastada Kosovo elanikud nii piirkondlikust kui ka rahvusvahelisest isolatsioonist.
Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka Kommunistlik Partei hääletas selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest ta on vastu Albaania ühinemisele Euroopa Liiduga – samadel põhjustel, miks ta on vastu Kreeka astumisele ja jätkuvale kuulumisele sellesse imperialistlikku rahvusvahelisse liitu. Ühinemine on kasulik Euroopa Liidu ja Albaania kapitalistidele, eriti energeetika-, kaevandus- ja transpordisektoris. See teenib agressiivsete ja imperialistlike Euroopa Liidu ning NATO huve, ent on kahjulik töötajatele, vaestele põllumajandustootjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Resolutsiooni ettepanekus kutsutakse üles kiirendama ja edendama kapitalistlikke ümberkorraldusi, mida Albaania kodanlikest erakondadest koosnev autu, lihtrahvavaenulik poliitiline süsteem koostöös Euroopa Liiduga peale surub. Selline rünnak lihtrahva vastu, mis põhjustas 1990ndatel rahvaülestõuse, toob enesega kaasa erastamised, massilise tööpuuduse, rände, maapiirkondade mahajätmise, suurema ekspluateerimise, kuritegevuse ja korruptsiooni. Sellega püütakse ennenägematul moel avalikult sekkuda riigi siseasjadesse ja poliitilise opositsiooni süsteemi ning nõutakse erakondade ja parlamendi tegevuse ebademokraatlikku korraldamist. Euroopa Liidu ja Albaania kodanlike jõudude poliitika, milles seatakse eesmärgiks ühinemine, teravdab Albaania arenguprobleeme, raskendab töötajate olukorda, suurendab kapitali väljavoolu ja rändevooge ning seab piirkonna julgeoleku suurde ohtu.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Andes poolthääle resolutsiooni projektile, mis käsitleb Albaania ühinemist Euroopa Liiduga, otsustasin ma väljendada poolehoidu resolutsiooni kahele peamisele ideele. Ühelt poolt toetan ma selle riigi pikaajalist kaasamist, mida õigustavad eelkõige need suured pingutused ja edusammud, mida on juba tehtud. Albaanias on tõepoolest võetud positiivseid meetmeid, et tõkestada korruptsiooni ja tugevdada riigis demokraatlikku süsteemi. Teiselt poolt on vaja veel väga palju teha, et kinnistada demokraatiat ja tagada riigi jätkusuutlik areng. 2009. aasta juunis Albaanias toimunud parlamendivalimistele järgnenud poliitiline kriis näitas meile kõigile, et see riik võib veel sattuda tõsistesse raskustesse. Seetõttu vajab ta kogu meie toetust.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) See raport näitab, mida suudab Euroopa propaganda, kui minevikus tehtud vigadest tahetakse mööda vaadata. Kolleeg Chountise raportis rõhutatakse tõepoolest Albaania probleeme, kuid samal ajal näib see peaaegu ütlevat, et me oleme kohustatud Balkani riigid Euroopa Liitu vastu võtma, justkui oleks see saatuse poolt ette määratud ja sellele ei võiks keegi vastu vaielda. Ma pole sellega üldse nõus. Albaanial on praegu ilmselgeid probleeme sisemise poliitilise stabiilsusega ja korruptsioon on seal väga laialt levinud. Albaania ühinemine tooks kaasa uusi probleeme lisaks neile, millega Euroopa Liit sattus silmitsi ja millega ta peab tänini tegelema pärast suurt laienemist, mille tulemusena liikmesriikide arv peaaegu kahekordistus. Peale Euroopa Liidu bürokraatide võimujanu ja tsentraalse juhtimise soovi pole ühtki põhjust tõugata jätkuvalt Albaaniat Euroopa Liiduga ühinemise poole. Arvestades praegust olukorda selles Balkani vabariigis, ei saa ma aru, kuidas aitaks Albaania ühinemine kaasa Euroopa lõimumisele.
Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arusaama kohaselt peaks Albaania jätkama oma teed võimaliku ühinemise poole Euroopa Liiduga. Liit peaks oma laienemisstrateegiat ellu viima järk-järgult ja rangeid reegleid järgides. Samuti peaks liit toimima liikumapaneva jõuna oluliste reformide elluviimisel Euroopa Liiduga ühineda soovivates kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides. Samas teavad kõik, et Euroopa Liiduga ühinemise tee on raske. Euroopa Liitu astumise tingimused on selged ja hästi teada ning neid ei ole alati lihtne täita. Albaanial on veel pikk tee käia, nagu raportis ka selgelt öeldakse. Kõigepealt on Albaanial vaja täita Kopenhaageni kriteeriumid, sealhulgas stabiliseerida demokraatlikud institutsioonid. Sellega seoses tahaksin ma rõhutada ja toetada peaminister Sali Berisha jõupingutusi praegusele poliitilisele kriisile tulemusliku lahenduse leidmiseks ning samas kritiseerida sotsialistliku opositsiooni alatut käitumist. See, kui kiiresti iga riik Euroopa Liiduga ühinemise poole liigub, sõltub niisiis kandidaatriigist või potentsiaalsest kandidaatriigist endast. Loodan, et Albaania liigub Euroopa Liidu poole otsusekindlalt ja kõhklematult.
Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA) Kuigi ma hääletasin selle raporti poolt, peaksid minu arvates albaanlased ise otsustama, kas nad tahavad kuuluda Euroopa Liitu või mitte.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Albaania ei ole Lääne-Balkani piirkonna ebastabiilses olukorras mingi erand. Albaanias teatakse, et praegune kriis ähvardab kahjustada reforme, mille elluviimisega on algust tehtud ja mille eesmärk on suuresti kiirem lähenemine Euroopa Liidule. Kui meenutada Enver Hoxha diktatuuri aega, siis on selge, et Albaania pakub vähe kindlustunnet selle suhtes, et ta suudab alustatud teed järjekindlalt jätkata ning parandada oma arengutaset ja austust õigusriigi põhimõtete ja isikuvabaduste vastu vastuvõetava määrani, arvestades Euroopa standardeid. Albaania liitumisel NATOga on tehtud oluline samm, kuid sellest ei piisa, et Euroopa Liit võiks pidada Albaaniat tugevaks kandidaatriigiks.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Kuigi resolutsioonis tunnustatakse Albaania reformiprotsessi edusamme, rõhutatakse samas, et nii demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kinnistamiseks kui ka riigi jätkusuutliku arengu tagamiseks on veel vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi. Ma usun, et Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade on ajend mitmeteks reformideks Lääne-Balkani riikides ning aitab oluliselt kaasa piirkonna rahu ja stabiilsuse suurendamisele ning konfliktide vältimisele, soodustab heanaaberlikke suhteid ning aitab jätkusuutliku arengu kaudu lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi. Iga riigi edusammud Euroopa Liiduga ühinemise suunas sõltuvad aga riigi enda jõupingutustest Kopenhaageni kriteeriumide ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga kaasnevate tingimuste täitmisel. Loodetavasti suudab riik need tingimused edukalt täita.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle dokumendi vastu, sest olen albaanlaste sõber. Kuidas me saame tahta, et nad astuksid Euroopa Liitu, mis teenib oma finantseliidi huve kõigi teiste arvelt? Ükski laienemine ei ole mõeldav nii kaua, kuni Euroopa Liit soodustab rahvastevahelist konkurentsi ja privilegeeritute huvide kaitset. Lisaks ei ole postkommunistlik Albaania kuigivõrd näidanud oma suutlikkust võidelda selles riigis vohava organiseeritud kuritegevusega. Ma hääletasin selle dokumendi vastu.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Piirkondlik stabiilsus ja Lääne-Balkani piirkonna riikide lõimimine Euroopa Liiduga on liidu jaoks alati olnud esmatähtsad eesmärgid. Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade sunnib selle piirkonna riike tegema täiendavaid jõupingutusi, et viia ellu reformid, mis on vajalikud selleks, et täita Euroopa Liidu täisliikmeks saamiseks seatud eesmärgid. Rõhutada tuleks nende riikide püüdlusi suurendada rahu ja stabiilsust, vältida konflikte ja soodustada heanaaberlikke suhteid. Albaania on lõimisprotsessis kaugele jõudnud ning juba vastanud komisjoni küsimustikule, mida komisjon vajab Albaania ühinemistaotlust puudutava arvamuse koostamiseks.
Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. − Ma hääletasin Albaaniat käsitleva resolutsiooni poolt, sest selles kinnitatakse Euroopa Parlamendi toetust Albaania väljavaadetele ühineda Euroopa Liiduga, kui riik on saavutanud poliitilise stabiilsuse ja usaldusväärsuse ning täielikult täitnud Kopenhaageni kriteeriumid. Resolutsioonis tunnustatakse reformiprotsessis tehtud edusamme ning rõhutatakse, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja jätkusuutliku arengu kinnistamiseks on veel vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi. Resolutsioonis kiidetakse heaks viisanõude kaotamise ettepaneku vastuvõtmine ja nõutakse Albaania kodanikele kehtiva viisanõude kaotamist 2010. aasta lõpuks. Samuti rõhutatakse võimude lahususe põhimõtte ja sõltumatu kohtusüsteemi tagamise tähtsust, nõudes, et selles valdkonnas tehtaks edusamme. Korruptsioon, organiseeritud kuritegevus ja inimkaubandus kuuluvad selle riigi puhul kõige murettekitavamate probleemide hulka ning resolutsioonis võetakse nende suhtes seisukoht. Lisaks käsitletakse raportis vähemuste õigusi, romasid, ametiühinguõigusi ja sotsiaalset olukorda, naiste õigusi ning valitsuse poolt kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetavaid konsultatsioone seaduseelnõude ja läbiviidavate reformide küsimustes. Raportis kutsutakse üles arendama ja kasutama taastuvenergiat, ühistransporti ja keskkonnaalaseid õigusakte.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Mul on selle resolutsiooni vastuvõtmise üle hea meel, sest selles väljendatakse heameelt kohtusüsteemiga seotud edusammude üle, kuid rõhutatakse, et reformid on alles algusjärgus; väljendatakse arvamust, et kohtusüsteemi reform, sealhulgas kohtuotsuste täitmine, on Albaania ELi liikmesuse taotlemise protsessis oluline eeltingimus, ning rõhutatakse, et demokraatlikus ühiskonnas on oluline võimude lahususe põhimõte; samuti rõhutatakse, et läbipaistev, erapooletu ja tõhus kohtusüsteem, mida ei mõjuta poliitiline ega muu surve või kontroll, on õigusriigi seisukohast põhjapaneva tähtsusega, ning nõutakse, et selles valdkonnas võetaks viivitamatult vastu ulatuslik pikaajaline strateegia, mis hõlmaks juhiseid vajalike õigusaktide ja rakendusmeetmete vastuvõtmiseks; kutsutakse opositsiooni üles osalema selle väljatöötamisel ja toetama täiel määral kohtusüsteemi reformi; rõhutatakse lisaks, et kohtusüsteem vajab kogu riigis tõhusalt toimimiseks piisavaid rahalisi vahendeid; oodatakse seetõttu komisjonilt uusi abialgatusi ning väljendatakse sellega seoses rahulolu, et hiljuti alustas Tiranas tööd raskeid kuritegusid menetlev kohus.
Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − (DA) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see sisaldab mitmeid õigeid üleskutseid olukorra parandamiseks Albaanias. Samas ei tohi minu poolthäält mingil juhul tõlgendada otsese või kaudse üleskutsena, et albaanlased ühineksid Euroopa Liiduga. See küsimus on täielikult albaanlaste endi otsustada.
Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Kuigi ma hääletasin selle raporti poolt, on minu kindel seisukoht, et albaanlased peaksid ise otsustama, kas nad soovivad Euroopa Liiduga ühineda või mitte.
Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − (LT) Nii Albaania kui ka Kosovo on teinud demokraatlike reformide elluviimisel edusamme, et tugevdada õigusriiki ja tagada riigi jätkusuutlik areng. Sellegipoolest tuleb jätkuvalt nende eesmärkide poole püüelda, eelkõige võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, riigiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisel ja õigusriigi põhimõtete järgimisel. Albaanias on parlamendivalimiste tulemuste tõttu tekkinud poliitilised pinged kestnud juba üle aasta. Need on kahjustanud riigi püüdlusi saada Euroopa Liidu liikmesriigiks. Albaania poliitilised jõud peavad alustama konstruktiivset dialoogi, et jõuda kokkuleppele tulemustes ja valimisseaduses, mis tagab uue, täiesti läbipaistva valimisprotsessi. Ma hääletasin nende resolutsioonide poolt, sest neis kutsutakse ka Euroopa Liidu liikmesriike üles otsima uusi viise kõnealuste Balkani riikidega suhtlemiseks. Üks võimalus on edendada inimestevahelisi sidemeid õpilaste, üliõpilaste ja teadlaste akadeemiliste vahetuste kaudu.
Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. − (DE) Me tahaksime teha järgmise märkuse resolutsioonis sisalduva viisanõude kaotamise teema kohta. Me peaksime põhimõtteliselt toetama Lääne-Balkani riikidele kehtiva viisanõude kaotamist, kuid selle eelduseks on kõigi kehtestatud tingimuste igakülgne täitmine.
Resolutsiooni ettepanek: olukord Kõrgõzstanis (B7-0419/2010)
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin eri fraktsioonide koostatud resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Selles resolutsioonis kinnitatakse vajadust eraldada Kõrgõzstanile suurem summa kui see, mis maksti juba välja vastuseks ÜRO hädaabipalvele eraldada 71 miljonit USA dollarit humanitaarabiks. Lisaks on minu arvates vaja sellele riigile peale hädaabi anda ka vahendeid riigi olukorra stabiliseerimiseks ja sedalaadi sündmuste kordumise vältimiseks. Seega tuleks töötada välja vahendid, mis aitaksid kaasa julgeoleku taastamisele Kõrgõzstanis.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata ametlikul poliitilisel tasandil tehtud edusammudele valitsevad Kõrgõzstanis endiselt ebastabiilsus ja konfliktid ning pole märkigi, et olukord võiks peagi stabiliseeruda. See riik, mis saavutas iseseisvuse pärast Nõukogude Liidu lagunemist, on näidanud, et ei suuda inimõiguste ja isikuvabaduste tagamiseks kehtestada paremaid standardeid.
Minu arvates saab Euroopa Liit vahendajana täita stabiliseerivat rolli ning praeguses konfliktijärgses olukorras peaks ta selles riigis, mille naabriteks on Venemaa ja Hiina, aktiivselt kaasa aitama tulemusliku rahusobitamise ja demokratiseerimise keerulise ülesande täitmisele.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Selles resolutsioonis väljendatakse sügavat muret Lõuna-Kõrgõzstanis puhkenud traagiliste ja vägivaldsete kokkupõrgete pärast ning avaldatakse kaastunnet kõigi ohvrite perekondadele. Tahaksin rõhutada resolutsioonis sisalduvat üleskutset teha kõik mis võimalik, et olukord normaliseerida ning luua vajalikud tingimused pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud inimeste vabatahtlikuks ohutuks ja väärikaks naasmiseks kodudesse. Samuti kutsutakse resolutsioonis komisjoni üles kiirendama koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega humanitaarabi andmist ning alustama hävitatud kodude lühi- ja keskpika perspektiiviga ülesehitusprogramme, kaotatud varade asendamist ja rehabilitatsiooniprojekte koostöös Kõrgõzstani ametivõimude ja muude abiandjatega, et luua soodsad tingimused pagulaste ja siseriiklikult ümberasustatud isikute tagasipöördumiseks.
Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE), kirjalikult. – (PL) Seoses rahutuste ja kokkupõrgetega, mis toimusid 11. juunil Lõuna-Kõrgõzstanis, eriti Oši ja Džalalabati linnades, ning mille käigus kaotas elu umbes 300 inimest ja üle 2000 sai haavata, leian ma, et Euroopa Parlament kui demokraatia, avaliku korra ja inimõiguste kaitsja peaks otsustavalt reageerima igale sellisele sündmusele ning püüdma takistada niisuguseid destabiliseerivaid protsesse, mis Kõrgõzstanis praegu aset leiavad. Seetõttu tahaksin väljendada solidaarsust ja toetust Kõrgõzstani rahvale, toetades seda resolutsiooni ja hääletades selle vastuvõtmise poolt.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Lõuna-Kõrgõzstani linnades Ošis ja Džalalabatis hiljuti aset leidnud vägivaldsed kokkupõrked on minu jaoks väga murettekitavad. Arvestades Euroopa Liidu kohustusi selle piirkonna ees, mis on võetud eelkõige Kesk-Aasia strateegia kaudu, tuleb meil niisiis pöörata rohkem tähelepanu Kõrgõzstani abistamisele. Olukord on murettekitav. See tähendab, et Euroopa Liidu antavat humanitaarabi on vaja oluliselt suurendada ja see tuleb toimetada kõigi inimesteni, kes nende tõsiste konfliktide tõttu on kannatanud.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma väljendan heameelt selle resolutsiooni vastuvõtmise üle peamiselt seetõttu, et selles kutsutakse üles suurendama oluliselt Euroopa Liidu humanitaarabi Lõuna-Kõrgõzstanis hiljuti puhkenud vägivalla tõttu kannatavatele inimestele ja nõutakse stabiliseerimisvahendi ulatuslikku kasutamist, ning kuna selles rõhutatakse meie veendumust, et Euroopa Liit peaks Lõuna-Kõrgõzstanis võtma endale olulisema rolli ka pikemas plaanis. Samuti korratakse resolutsioonis Euroopa Parlamendi üleskutset komisjonile koostada ettepanekud arengukoostöö rahastamisvahendi summade ümberpaigutamiseks, aitamaks tagada Euroopa Liidu piisava reageerimise muutunud olukorrale Kõrgõzstanis, ning korratakse ka üleskutset keskenduda Euroopa Liidu Kesk-Aasia poliitikas inimeste julgeolekule.
Resolutsiooni ettepanek: AIDS/HIV ja XVIII rahvusvaheline AIDSi konverents (18.–23. juuli 2010, Viin) (RC-B7-0412/2010)
John Attard-Montalto, Louis Grech ja Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. − Malta Tööpartei delegatsioon andis poolthääle resolutsiooni ühisettepanekule Euroopa Liidu HIV- ja AIDSi-vastase tegevuse kohta, eriti kuna see käsitleb põhiküsimusi ja esmatähtsad eesmärke, mis on seotud selle ülemaailmse ja traagilise probleemiga. See probleem mõjutab väga suurel määral paljude inimeste elu, iseäranis aga naisi ja lapsi niisugustes vaesuse tõttu kannatavates piirkondades nagu Sahara-tagune Aafrika, kus HIV/AIDS on 22,4 miljonil inimesel. Kuigi esmapilgul tundub, et resolutsioonis puuduvad otsesed viited abordi propageerimisele, ei toeta meie delegatsioon lõikeid, mis võiksid abordi tegemist õigustada.
Carlo Casini (PPE), kirjalikult. − (IT) Meil on taas kord tegemist kahetsusväärse olukorraga, kus arutelus reaalse ja tõsise probleemi üle (milleks antud juhul on võitlus HIV vastu) kasutatakse argumente, millega pakutakse välja ebaõigeid lahendusi eluõiguse küsimusele. See teeb poolt hääletamise võimatuks. Väljendist „seksuaal- ja reproduktiivtervis” on saanud vahend, mille abil veendakse parlamente abordi tegemist propageerima. Me ei tohi lasta end eksitada.
Igaüks, mina sealhulgas, peab edendama seksuaal- ja reproduktiivtervist, kuid kui nende sõnade all mõeldakse teistsugust ja tegelikult lausa vastupidist olukorda (kusjuures inimese tapmist käsitatakse naise õigusena vabadusele), tuleb pettus paljastada. Abort on maailmas tõeline tragöödia, kuid see on tõeline tragöödia ka siin, Euroopas! Selle resolutsiooni vastu hääletades ei taha ma takistada laiaulatuslikke jõupingutusi võitluses AIDSiga, vaid väljendada vastuseisu sellele meetodile ja sisule, mida ma mainisin.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle HIVd/AIDSi ning XVIII rahvusvahelist AIDSi konverentsi käsitlevale resolutsioonile, sest tuleb suurendada jõupingutusi, et seada HIV/AIDS maailma rahvatervises prioriteediks ning hõlbustada kõikide seda viirust kandvate inimeste juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja tööhõivele. Väga oluline on tõkestada HIV/AIDSi kandjate häbimärgistamist ja diskrimineerimist ning tagada nende õiguste kaitse.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Fraktsioonid peaksid sellise teema puhul jõudma laialdase üksmeeleni ja hoiduma selle teema kasutamisest mingitel muudel eesmärkidel. Resolutsiooni ühisettepanek, millele on alla kirjutanud vaid Euroopa Parlamendis esindatud vasakpoolsed ja äärmusvasakpoolsed erakonnad, viitab ilmselgelt resolutsiooni eesmärgi kahetsusväärsele õõnestamisele. Me peaksime tundma muret inimeste pärast, nende haiguse ja sellest tingitud kannatuste pärast ning mõtlema, millist mõju avaldab see ühiskonnale, eriti vähim arenenud riikides. Me peame neid inimesi meeles pidades töötama selle nimel, et leida paremad lahendused selle nuhtluse vastu võitlemiseks ja tema tagajärgede leevendamiseks.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) AIDS on jätkuvalt kogu maailmas tõsine humanitaarprobleem ning seetõttu eeldab üleilmset seostatud vastutegevust, millesse on kaasatud eri piirkondade ja mandrite riigid, institutsioonid ja ühiskonnad. AIDSiga seotud sotsiaalse häbimärgistamise jätkumine ja selle suure suremusega haiguse levik, millel on eriti laastav mõju vähim arenenud riikidele ja väga kehva humanitaarolukorraga riikidele, peavad sundima Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioone rohkem mõtlema ja pühenduma sellele, et eraldada reaalseid vahendeid igakülgseks ja tulemuslikuks vastutegevuseks, mille raames tagatakse ennetuspoliitika vajalik ühtlustamine ja selle haiguse piisav ravi. Sellegipoolest ei ole ma nõus HIV-vastase võitluse ühendamisega nii tundliku küsimusega nagu abort.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsioonis kirjeldatakse laiaulatuslikku käsitust AIDSi/HIV probleemist, tuginedes praegustele andmetele. Selles rõhutatakse kõige tähtsamaid küsimusi, mida me kahtlemata toetame, sealhulgas tervishoiu üldise kättesaadavuse edendamist ning valitsuste kohustust seda põhimõtet järgida ja võimaldada tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile. Toonitatakse vajadust edendada, kaitsta ja austada HIV/AIDSi kandjate inimõigusi, eriti seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi. Samuti juhitakse tähelepanu majanduslikele, õiguslikele, sotsiaalsetele ja tehnilistele tõketele ning karistavatele õigusaktidele ja meetmetele, mis takistavad tulemuslikku võitlust HIVga, ning vajadusele tagada õiglane ja paindlik rahastamine uue ennetustehnoloogia, sealhulgas vaktsiinide ja mikrobitsiidide uurimiseks. Ka nõutakse, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid taas seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise ning õiguste valdkonna meetmete rahastamist arengumaades, kus see on murettekitavalt vähenenud.
Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin täie veendumusega selle resolutsiooni poolt, mis järgmise Viinis peetava rahvusvahelise AIDSi konverentsi eel kohustab Euroopa Liidu liikmesriike jõustama uusi õigusakte, et tagada taskukohased ja mõjusad HIV ravimid, soodustada arenguriikides täiendavate teadlikkuse suurendamise kampaaniate läbiviimist, suurendada rahastamist uute vaktsiinide ja mikrobitsiidide uurimiseks ning võidelda patsientide diskrimineerimise vastu. Kogu maailmas on AIDS enam kui 33 miljonil inimesel, kellel on väga piiratud juurdepääs retroviirusvastasele ravile. Ma loodan, et tuleval nädalal toimuval rahvusvahelisel konverentsil järgitakse neid soovitusi.
Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Enne järgmist rahvusvahelist AIDSi konverentsi, mis peetakse juulikuus Viinis, pidasid Euroopa Parlamendi liikmed vajalikuks edastada valitsustele tugev sõnum. Seetõttu andsin ma poolthääle sellele resolutsioonile, mis kutsub komisjoni ja nõukogu üles suurendama jõupingutusi HIV/AIDSi kui ülemaailmse rahvatervise prioriteediga tegelemisel, pidades inimõigusi keskse tähtsusega küsimuseks HIV/AIDSi ennetamisel ja ravis ning haigete toetamisel.
Ravi saavate haigete osakaal on praegu ikka veel liiga väike ning taskukohaste ja mõjusate HIV ravimite pakkumiseks on vaja seadusi. Ma mõistan kindlalt hukka kahepoolsed kaubanduslepingud, milles seatakse majandushuvid jätkuvalt tervishoiust kõrgemale, eirates Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud lepingut. Lisaks toonitatakse selles resolutsioonis, et me peame võitlema igasuguste õigusaktide vastu, milles HIVga nakatamist käsitatakse kuriteona ning millega soodustatakse haiguse või viiruse kandjate häbimärgistamist ja diskrimineerimist.
Lõpetuseks: statistika nakatunud naiste ja tüdrukute kohta näitab, et senine ennetuspoliitika on läbi kukkunud, ning seetõttu on minu arvates vaja võtta lõpuks vastu realistlik lähenemisviis, suurendades uute vaktsiinide ja mikrobitsiidide uurimise rahastamist.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) HIV/AIDS on endiselt kogu maailmas üks sagedasemaid surmapõhjusi – 2008. aastal suri selle tõttu kaks miljonit inimest ning prognooside kohaselt jääb see tähtsaks enneaegse surma põhjuseks ka eelseisvatel kümnenditel. Nakatunute arv kasvab kiiremini kui ravi maht ja 2009. aastal jäi kaks kolmandikku ravi vajavatest inimestest sellest ilma, mis tähendab, et kümnele miljonile inimesele ei olnud vajalik tõhus ravi kättesaadav. Seetõttu väidan, et Euroopa Liit peab tegema kõik endast oleneva, suurendamaks investeeringuid teadusuuringutesse, ravisse ja haridusse, et seda olukorda parandada. Edendada tuleb ka HIV/AIDSi kandjate häbimärgistamise ja diskrimineerimise lõpetamist. Samuti väidaksin, et Euroopa Liit peab erilist tähelepanu pöörama Sahara-tagusele Aafrikale, kus HIV/AIDS on 22,4 miljonil inimesel ja kus see probleem on jätkuvalt kõige teravam.
Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma andsin poolthääle Euroopa Parlamendi kõigi fraktsioonide ühisresolutsioonile, mis käsitleb HIV/AIDSi probleemi olulisi elemente, näiteks vajadust tagada avalike tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigi kodanike jaoks. Resolutsioonis nõutakse, et valitsused täidaksid oma kohustust teha avalikud tervishoiuteenused kättesaadavaks kõikidele kodanikele. Lisaks kaitseb see resolutsioon HIV-positiivsete seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi. Samuti rõhutatakse selles vajadust tagada rahastamine, mis vastab uute ennetusmeetmete, sealhulgas vaktsiinide uurimise vajadustele.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) HIV/AIDS on siiani kogu maailmas levinud katk, millega maailm kuidagi toime ei tule. Nakatunute arv ja seega ka suremus on jätkuvalt eriti suur arenguriikides. Samas registreeritakse ka Euroopa Liidus aina rohkem uusi nakatunuid ja registreerimata nakatunute arv võib olla palju suurem. Hirm haiguse teadvustamise ja häbimärgiga elamise ees on endiselt väga levinud. Selle haiguse tõkestamiseks viiakse läbi palju teadusuuringuid, sealhulgas Euroopa Liidus. Et teadusuuringud HIV/AIDSi valdkonnas on olulised, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.
Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) 18.–23. juulil 2010 Viinis peetava järgmise rahvusvahelise AIDSi konverentsi eel pean ma toetama täna vastu võetud resolutsiooni, millega edastatakse riikide valitsustele selge sõnum. On tõepoolest vaja jõustada uued õigusaktid, et tagada taskukohased ja tõhusad HIV ravimid, sealhulgas retroviirusvastased ning muud ohutud ja mõjusad ravimid. Ma rõhutaksin, et Euroopas ja Kesk-Aasias on vaid 23% HIV-patsientidest retroviirusvastasest ravist teadlikud. Näiteks Balti riigid on need Euroopa Liidu liikmesriigid, kus vajadus AIDSi ennetamise poliitika järele on kõige suurem. Seetõttu pöördun ma Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poole palvega koguda rohkem teavet HIV/AIDSiga inimeste olukorra kohta ning tagada neile õigus elada täisväärtuslikku ühiskondlikku ja seksuaalelu ja saada järglasi.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma esitan selle selgituse hääletuse kohta, sest tahaksin rõhutada, et kuigi ma hääletasin enamiku lõigete poolt, jäin lõike 17 suhtes erapooletuks. Ma jäin erapooletuks ainult seetõttu, et prantsuskeelses versioonis – erinevalt portugalikeelsest – viidatakse võimalusele, et seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine võiks hõlmata abordi aktsepteerimist. Ma kaitsen õigust elule ja seetõttu ei saanud ma puhta südametunnistusega poolt hääletada. Tahaksin rõhutada, et väljendi „seksuaal- ja reproduktiivtervis” kasutamist ei või muuta vahendiks, millega parlamente veendakse abordi tegemist propageerima. Sellegipoolest kordan, et pooldan täielikult võitlust HIV/AIDSi vastu.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See ühisresolutsioon võeti kokkulepitud sõnastuses vastu 400 poolt- ja 166 vastuhäälega vaatamata sellele, et fraktsioon PPE taotles seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õiguste puhul osade kaupa hääletamist, nagu ta teeb iga kord. See näitab ka, et fraktsioonis PPE on seisukohad selles küsimuses lahknenud. Olen tulemusega rahul, eriti kuna kõik meie ettepanekud, mis puudutasid seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi, jäid teksti alles.
Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) HIVsse/AIDSi nakatumine on ülemaailmne nähtus ja see ei ole kuidagi seotud niinimetatud riskirühmade ega konkreetsete piirkondadega. Tänapäeval ei ole see enam narkomaanide või homoseksuaalide probleem, vaid kõikide inimeste probleem. Kõige suuremas ohus on noored, haritud inimesed, valgenahalised inimesed ja suurettevõtete töötajad.
Peaaegu pooled HIV kandjad on naised. Nemad on nakatumisele vastuvõtlikumad, sest viirus levib meestelt naistele palju kergemini kui vastupidi. Käesoleval aastal 18.–23. juulini Viinis peetaval XVIII rahvusvahelisel AIDSi konverentsil rõhutatakse vajadust tugevdada naistele ja noortele suunatud teavituskampaaniaid. Kõigil naistel peab olema lihtne juurdepääs teabele seksiga seotud tervishoiuaspektide, järglaste saamise ja raviteenuste kohta. Samuti on oluline jagada rasedatele HIV ravimeid tasuta, et vältida haiguse kandumist emalt lapsele. HIV/AIDSi ennetamiseks tuleb koolides anda õpetust seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õiguste kohta.
Koolis antava seksuaalhariduse puudumise mõju ilmneb kõige selgemalt HIVsse ja teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatunud noorte hulgas ning noorte naiste varajastes, planeerimata rasedustes. HIV/AIDSi epideemia levik, sellest tulenev surmaoht ja noorte haigete suur osakaal peaksid olema piisavad põhjused, et hakata koolides andma korralikku seksuaalharidust. Seetõttu hääletasin ma HIVd/AIDSi ja XVIII rahvusvahelist AIDSi konverentsi käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise poolt.
Charles Tannock (ECR), kirjalikult. − Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon pooldab kogu südamest seisukohta, et inimõigused peavad olema tagatud kõikidele inimestele, sõltumata rassist, soost ja seksuaalsest sättumusest. Me toetame täielikult ravi ja ennetustöö edendamist ning kõikide inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele, samuti teadlikkuse suurendamist ja hariduse edendamist võitluses HIV ja AIDSiga.
Samas leiame, et soo jätkamisega seotud õigused, mille hulka kuulub õigus teha aborti, on iga inimese südametunnistuse küsimus ning et selles resolutsioonis sisalduvad ettepanekud riivavad suveräänse riigi õigust kehtestada ise oma tervishoiu- ja abordipoliitikaga seotud eesmärgid.
Seetõttu jäi Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon selle resolutsiooni hääletamisel erapooletuks.
Resolutsiooni ettepanek: kassettlahingumoona konventsiooni (KLK) jõustumine 1. augustil 2010 ja ELi roll (RC-B7-0413/2010)
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Kassettlahingumoona konventsiooni eesmärk on keelustada kassettlahingumoona kui relvaliigi kasutamine, tootmine, ladustamine ja edasiandmine ning konventsioonis nähakse ette kassettlahingumoona kõrvaldamine ja hävitamine. Ma toetasin resolutsiooni ühisettepanekut, milles kutsutakse kõiki liikmesriike üles seda konventsiooni ratifitseerima, et Euroopa Liidul oleks võimalik seda järgida. Seetõttu on oluline võtta vajalikke meetmeid, et riigid, kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, seda teeksid. Nende liikmesriikide puhul, kes on konventsiooni juba allkirjastanud, annab jõustumine võimaluse võtta vajalikke meetmeid konventsiooni rakendamiseks lahingumoona varude hävitamise, mahajäänud lahingumoona kõrvaldamise, ohvrite abistamisega jne.
Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin kassettlahingumoona konventsiooni jõustumist ja ELi rolli käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest see küsimus on ülimalt tähtis, ent ka seetõttu, et Kreeka on kahjuks üks neist riikidest, kes ei ole sellele konventsioonile isegi mitte alla kirjutanud. Kõik riigid peavad seda konventsiooni viivitamata rakendama hakkama. Kassettlahingumoonaga seostub sageli suur surmade arv ja see kujutab endast tõsist ohtu tsiviilisikutele, eriti kui seda kasutatakse asustatud alade lähedal. See lahingumoon tekitab traagilisi tagajärgi ka konfliktijärgses olukorras, põhjustades tsiviilelanike hulgas vigastusi ja surmajuhtumeid, sest maasse jäänud lõhkemata lõhkekehasid leiavad sageli lapsed ja teised pahaaimamatud süütud ohvrid.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik riigid, kes mäletavad veel sõjas osalemist, on teadlikud kassettlahingumoona hävitavatest tagajärgedest. Euroopa Parlamendi toetus kassettlahingumoona keelustamisele ja likvideerimisele on täiesti põhjendatud. Kardan siiski, et poliitikute valmisolek ja konventsiooni ratifitseerimine mitme riigi poolt ei pruugi olla soovitud tulemuste saavutamiseks piisav.
Sellele vaatamata on vaieldamatult tegemist olulise sammuga õiges suunas ning Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on kohustatud seda toetama.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades Euroopa Liidu võõrandamatut rolli rahu ja julgeoleku ning rahvaste vabaduse, elu, inimõiguste ja elukvaliteedi kaitsmisel, toetan ma seda resolutsiooni ja rõhutan, et kõik liikmesriigid peavad positiivselt ja kiiresti reageerima üleskutsele kassettlahingumoona konventsioon viivitamata allkirjastada ja ratifitseerida. Ma tõstaksin esile asjaolu, et kassettlahingumoon on äärmiselt surmav ja kujutab endast tõsist ohtu tsiviilelanikkonnale, sealhulgas konfliktijärgsel ajal. Kahetsusväärselt on sedalaadi lõhkematerjali peamisteks ohvriteks lapsed. Toetan Euroopa pühendumist võitlusele valimatult tapvate relvade leviku vastu ning loodan, et liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võtavad sellega seoses ühtseid ja otsustavaid meetmeid kolmandate riikide suhtes.
Paweł Robert Kowal (ECR), kirjalikult. – (PL) Meie resolutsiooni ettepanek on tasakaalustatud. Selles tunnustatakse neid liikmesriike, kes on kassettlahingumoona konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, ent nenditakse samas, et mõned liikmesriigid ei saa oma olukorrast tulenevalt seda konventsiooni praegu allkirjastada. Meie tekstis kutsutakse neid riike (sealhulgas näiteks Poolat) üles võtma nõuete täitmiseks tavarelvade Genfi konventsiooni lisaprotokolli raames meetmeid (näiteks oluliselt vähendama lõhkemata lõhkekehade arvu ja laialipaiskumise raadiust), et vähendada võimalikke kaotusi tsiviilelanike hulgas. Selle tee on valinud Poola ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid, näiteks Soome, Läti, Eesti, Rumeenia ja Slovakkia, aga ka Ameerika Ühendriigid.
Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. − Kahjuks sisaldavad selle ühisresolutsiooni põhjendused positiivset viidet Euroopa julgeolekustrateegiale ning ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, mida mina ja minu fraktsioon ei poolda. Et aga kassettlahingumoona konventsioon, mille on vastu võtnud 107 riiki, on väga tähtis, allkirjastas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ühisresolutsiooni kassettlahingumoona konventsiooni jõustumise ja ELi rolli kohta, sest kassettlahingumoona keelustamise seisukohalt tuleb seda ühisresolutsiooni pidada suureks edusammuks.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Kassettlahingumoona konventsiooni allkirjastamine 20 liikmesriigi poolt annab tunnistust Euroopa Liidu pühendumisest võitlusele valimatult tapvate relvade leviku vastu. Me ei saa unustada, et sedalaadi relvad on tuhandete tsiviilisikute hukkumise peamine põhjus, sest need tapavad valimatult, eriti lapsi ja muid süütuid inimesi, kes ei ole ohust teadlikud.
Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Kahjuks sisaldab see ühisresolutsioon positiivseid viiteid Euroopa julgeolekustrateegiale ning ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, mida mina ja minu fraktsioon ei poolda. Et aga kassettlahingumoona konventsioon, mille on vastu võtnud 107 riiki, on väga tähtis, toetab ka Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, sealhulgas mina, ühisresolutsiooni selle konventsiooni jõustumise ja Euroopa Liidu rolli kohta. Minu arvates võib seda ühisresolutsiooni pidada kassettlahingumoona keelustamise seisukohalt edusammuks ja seetõttu hääletasin ma selle poolt.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kassettlahingumoon on üks salakavalamaid relvi, sest selle kasutamise tõttu saavad surma peamiselt süütud inimesed. Ennekõike on ohus lapsed, kes võivad lõhkemata seadeldised kogemata plahvatama panna ja selle tulemusena raskeid vigastusi saada. Kassettlahingumoona konventsioon, mille on allkirjastanud 20 liikmesriiki, keelab selliste relvade kasutamise ja kohustab kassettlahingumoona omavaid riike seda hävitama. Ma nõustusin resolutsiooniga, sest kassettlahingumoona konventsioon on esimene samm nende surmavate relvade lõpliku keelustamise poole. Siiski hääletasin ma resolutsiooni vastu, sest ma ei usu, et leping saaks sundida riike kassettlahingumoona keelustama.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi valdav enamus on andnud kindlalt märku, et on selle salakavala relva vastu, mis ohustab inimesi sõja- ja kriisipiirkondades. Kassettlahingumoon mõjutab siiamaani tuhandeid inimesi – peaaegu eranditult tsiviilisikuid, eriti aga paljusid lapsi, kes peavad sageli väikesi pomme pallideks ja muudeks mänguasjadeks. Niisiis võttis Euroopa Parlament selle valimatult tapva ja ebainimliku relva suhtes ainsa võimaliku seisukoha ning ütles üksmeelse „ei” kassettlahingumoona kasutamisele Euroopas ja mujal maailmas. Euroopa Parlament nõuab, et kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid, kes ei ole veel kassettlahingumoona keelustamise rahvusvahelist lepingut allkirjastanud ega ratifitseerinud, teeksid seda nii kiiresti kui võimalik, soovitatavalt enne aasta lõppu. Meie, rohelised, surusime läbi nõude, et riigid, keda ei ole veel nimepidi esile tõstetud, tuleb esile tuua, et kodanikuühiskond saaks avaldada survet seal, kus seda on kõige enam vaja. Eesti, Soome, Kreeka, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Türgi pole veel seda lepingut allkirjastanud ega ratifitseerinud. Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Ungari, Itaalia, Leedu, Holland, Portugal ja Rootsi on lepingu allkirjastanud, kuid peavad selle veel oma parlamendis ratifitseerima.
Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. − Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon pooldab igati jõupingutusi, mille eesmärk on vähendada sõdurite ja tsiviilisikute kannatusi, ning hääletas seetõttu kõnealuse resolutsiooni poolt. Me oleme siiski arvamusel, et meie relvajõudude tegutsemisvõimet ja julgeolekut ei tohi kuidagi kahjustada. Seetõttu tuleks selgelt välja öelda, et kassettlahingumoona konventsioonis esitatud kassettlahingumoona määratlus ei hõlma lahingumoona, mis hävitab või inaktiveerib end ise, s.t lahingumoona, mida kasutavad meie riikide vastutustundlikud relvajõud.
Mina isiklikult taunin lõike 10 sõnastust, milles kutsutakse kõrget esindajat üles tegema kõik, et „saavutada liidu ühinemine KLKga”. Lissaboni lepingu üks paljudest kahetsusväärsetest tagajärgedest on see, et Euroopa Liit saab nüüd ise rahvusvaheliste konventsioonidega ühineda. See eesõigus peaks kuuluma suveräänsetele riikidele, mitte sellistele organisatsioonidele nagu Euroopa Liit, kuigi on selge, et leidub neid, kes püüavad muuta liitu suveräänseks riigiks. Sellest on äärmiselt kahju.
Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi ning pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib ÜPP reformi, nagu ka kõiki uusi põllumajandust käsitlevaid õigusakte, heaks kiita üksnes Euroopa Parlamendi nõusolekul.
Põllumajandustootjad toodavad kaupu, mida tarbib kogu ühiskond, kuid nemad ei ole ainsad, keda ühine põllumajanduspoliitika mõjutab, sest põllumajandus, keskkond, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutus ja loodusvarade, näiteks vee ja maa säästev majandamine on omavahel seotud. Selge seos on ka põllumajanduse ning Euroopa Liidu suurte maapiirkondade mõistliku majandusliku ja sotsiaalse arengu vahel. Põllumajandustootjad pakuvad ka toitu, mida me vajame selleks, et elada.
See esimene resolutsioon ÜPP tuleviku kohta on meie, Euroopa Parlamendi liikmete panus arutelusse selle üle, kuidas reformida ÜPPd seoses uue mitmeaastase eelarve kehtestamisega 2013. aastal ning kuidas määratleda peamised põhimõtted, mis peaksid reguleerima uue ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamist. Selle hääletuse puhul keskendus Euroopa Parlament küsimusele, kuidas lahendada uusi ülesandeid, milleks on näiteks võitlus kliimamuutusega ning toiduga kindlustatuse, toidu kvaliteedi, ettevõtete konkurentsivõime ja põllumajandustootjate sissetulekute tagamine.
Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat edendab ühtlustavat europoliitikat, mille eesmärk on juurida vaesed põllumajandustootjad keskmise suurusega põllumajandusettevõtetest välja ja tugevdada suuremahulist kapitalistlikku põllumajandustootmist. Ühisel põllumajanduspoliitikal, niinimetatud tervisekontrolli-reformidel ja WTO otsustel on olnud vaestele keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele ränk mõju. Enne seda, kui Kreeka ühines EMÜ/ELiga, eksportis ta põllumajandussaadusi. Nüüd kulutab Kreeka 2,5 miljardit eurot, et importida tooteid, mida ta suudaks ise toota. Igal aastal kaob põllumajandussektoris 20 000 töökohta, tootmine väheneb, aastatel 2000–2008 kahanes põllumajanduslik tulu 20% võrra ja 75% põllumajandusettevõtete aastane brutokasum jääb vahemikku 1200–9600 eurot.
Selles raportis käsitatakse väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jaoks valusaid tagajärgi eduna. Raporti eesmärk on kohandada ühist põllumajanduspoliitikat monopoolse kapitali põllumajandusstrateegiaga (ELi 2020. aasta strateegias nimetatakse seda konkurentsivõimeliseks põllumajanduseks), suurte põllumajandusettevõtetega, mis koondavad enda kätte maa ja ühenduse toetused vaeste, keskmise suurusega põllumajandusettevõtete arvelt, ning metsiku konkurentsiga turuosade võitmise nimel Euroopa Liidu ja maailmaturul. Komisjoni otsus peatada või tühistada ühenduse toetused/abi kõigi nende liikmesriikide põllumajandusele, mis ei vasta stabiilsuspakti finantsdistsipliini nõuetele, liigub samas suunas.
Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Praegu on Euroopa Liidu liikmesriikides 13,6 miljonit elanikku otseselt hõivatud põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris. Neile lisandub viis miljonit inimest, kes töötavad põllumajanduslikus toiduainetööstuses. Nende iga-aastane toodang moodustab Euroopa Liidus kokku enam kui 337 miljardit eurot.
Arvestades, et Euroopa Liidul on kohustus tagada oma kodanike toiduga kindlustatus ja põllumajandussektorite pikaajaline areng, peab põllumajandus läbi tegema suured muutused, et säilitada tootlikkus ajal, mil ta peab kohanema praegusest rangemate keskkonnaalaste piirangutega.
Maa harimise vähendamise poliitika, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuse vastu, vähendab haritava maa pindala ja kehtestab põllumajanduslikule tootmisele lisatingimusi, et vähendada keskkonnale ja kliimale avaldatavat mõju. Lisaks tuleb Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat kohandada uue sotsiaal-majandusliku kliimaga kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse energiakulude suurenemist.
Raportis on õigesti välja toodud peamised probleemid, mis tuleb ühise põllumajanduspoliitika raames alates 2013. aastast lahendada, mistõttu ma hääletasin selle poolt.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) George Lyoni raporti eesmärk on kindlustada ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat ja muuta seda paremaks, võttes arvesse majanduskriisi ja tõsiseid finantsraskusi, mis liikmesriikide, maksumaksjate, põllumajandustootjate ja tarbijate ees seisavad. Seetõttu peab Euroopa Liit reageerima kasvanud demograafilisele survele, aga ka nõudluse kasvule siseturul. Kuid raportis, mille poolt ma hääletasin, märgitakse ka, et lihtsalt intensiivsemast tootmisest ei piisa. Sisuliselt seisab ühise põllumajanduspoliitika ja meie põllumajandustootjate ees ülesanne toota rohkem toiduaineid vähesema maa, vee ja energiaga. Täiskogu osaistungjärgul esitati mitu muudatusettepanekut. Ma hääletasin muudatusettepaneku 1 poolt, mille kohaselt peab põllumajandustoodetel olema suur toiteväärtus. Samas hääletasin muudatusettepaneku 2 vastu, milles kutsuti üles loobuma ühise põllumajanduspoliitika kahesambalisest struktuurist.
Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt. Ühise põllumajanduspoliitika reformi taustaks on majanduskriis ning liikmesriikide, maksumaksjate, põllumajandustootjate ja tarbijate tõsised finantsraskused. Uus ühine põllumajanduspoliitika tuleb kohandada muutuva olukorraga Euroopas ja maailmas ning see peab võimaldama täita mitmesuguseid ülesandeid. Euroopa põllumajandus peab tagama toiduga kindlustatuse oma tarbijatele ja aitama kaasa pidevalt kasvava maailma rahvastiku toitmisele. See kujuneb väga keeruliseks, sest tootmise kasvu piiravad energiakriis, energiahinna tõus ja vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks takistab kliimamuutuse mõju täiendavate suurte maa-alade kasutuselevõtmist tootmise eesmärgil, mistõttu Euroopa Liidu ja maailma põllumajandus peab tootma rohkem toitu vähesema maa, vee ja energiaga. Ma leian, et ühise põllumajanduspoliitika nurgakiviks peaks ikkagi olema selle tagamine, et Euroopa põllumajandus suudaks konkureerida tugevalt subsideeritud kaubanduspartneritega nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Šveits ja Norra ning et Euroopa Liidu põllumajandustootjatele oleksid tagatud õiglased kaubandustingimused. Samuti tuleb jätkata põllumajandusliku tegevuse toetamist kogu Euroopas, et tagada kohalik toiduainete tootmine ja tasakaalustatud territoriaalne areng.
Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − (NL) Kolleeg Lyoni algatusraport on oluline. Komisjon teab nüüd Euroopa Parlamendi seisukohta kõnealusel teemal ja peab uute ettepanekute esitamisel seda nõuetekohaselt arvesse võtma. Minu erakonna seisukoht on, et ühine põllumajanduspoliitika jätkub ka pärast 2013. aastat. Põllumajandus on meie kodanike jaoks tähtis. Toiduga kindlustatus, maastik, keskkond, loomade heaolu, kliima jne on väärtused, millele põllumajandus saab palju kaasa aidata. Ent sihikindlat poliitikat tuleb toetada piisavate rahaliste vahenditega. On probleeme, mida on juba mainitud, ja tekib uusi, mis tuleb lahendada. Liit koosneb nüüd suurest hulgast liikmesriikidest. Ma toetan seda raportit, sest selles nõutakse põllumajandusele 2013. aastale järgnevast eelarvest võrreldavate rahaliste vahendite eraldamist. On vaja teha mõningaid ümberkorraldusi. Esiteks vajame lihtsustatud korda ja vähem bürokraatiat. Teiseks tuleb meil loobuda mudelist, mille puhul kõik põllumajandustootjad ei saa toetust, ja võtta kasutusele mudel, mille puhul toetus põhineb põllumajandusmaa pindalal. Sellega seoses on eriti tähtis üleminekuperiood, mil me liigume ettevaatlikult selle mudeli poole.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) 2007.–2013. aasta programmiperioodi lõppedes peab uus ühine põllumajanduspoliitika lahendama meie põllumajandustootjate jaoks väga olulise probleemi: tuleb tagada vähemalt samal hulgal rahalisi vahendeid kui varem ning jagada need võrdselt vanade ja uute liikmesriikide vahel, tuginedes peale hektarite arvu ka muudele objektiivsetele hindamiskriteeriumidele. Ma hääletasin George Lyoni raporti poolt, sest toetan täielikult selles esitatud eesmärki säilitada tootmisega seotud toetused ebasoodsatele põllumajanduspiirkondadele ja sektoritele, kohandades toetusi konkreetsete piirkondadega. Ma pean tähtsaks ka geograafiliste tähiste edendamise poliitikat, kolmandatest riikidest kauba importimise lihtsustamist kooskõlas Euroopa Liidu standarditega ja toiduainete tarneahela eri osaliste positsiooni tugevdamist.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Selle raportiga omistatakse põllumajanduspoliitikale strateegiline tähtsus toiduga kindlustatuse ja säästva arengu tagamisel. Keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamine põllumajanduse valdkonnas võimaldab luua palju töökohti ja aitab otsustavalt kaasa Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Euroopa Parlament on selles raportis esitanud oma seisukoha ühise põllumajanduspoliitika reformimise ja rahastamise kohta pärast 2013. aastat. Raport käsitleb ka seoseid põllumajanduspoliitika ja kliimamuutuse tõkestamise vahel.
Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. − (DA) Raport tervikuna: „Meie, Taani sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada vastu raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat, sest meie arvates ei väljenda see piisavalt soovi reformimise järele, mis oleks väga vajalik. Me oleksime tahtnud näha, et Euroopa Liidu eestvedamisel lõpetatakse hiljemalt 2013. aastaks igasuguste eksporditoetuste maksmine, olenemata teiste WTO kaubanduspartnerite tegevusest. Raport seda teemat ei käsitle. Mis puudutab toetuste maksmist, siis oleksime soovinud praeguste tagasihoidlike nõuete asemel näha rangemaid keskkonna-, kliima- ja säästvusnõudeid. Raport seda teemat ei käsitle. Me oleksime soovinud näha ka Euroopa Liidu eelarve põllumajandustoetuste osa olulist vähendamist. Raport ei käsitle ka seda teemat. Seetõttu ei saa Taani sotsiaaldemokraadid toetada lõplikku raportit Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kohta pärast 2013. aastat.”
Muudatusettepanek 3: „Meie, Taani sotsiaaldemokraadid, leiame, et Euroopa Liidu toetused tuleks Euroopa põllumajanduspoliitikast kõrvaldada. Põllumajanduses peaks juhtpõhimõte olema vaba ja õiglane kaubandus ning säästvus. Me hääletasime selle muudatusettepaneku vastu, sest meie arvates on see vastuoluline, kuna nõuab Euroopa Liidu abi eraldamist vaba ja õiglast kaubandust moonutamata. Samas on Euroopa Liidu toetusskeemidel praegu just nimelt vaba ja õiglast kaubandust moonutav mõju.”
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin kindlalt selle poolt, et tagataks uute ja vanade liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate toetuste võrdne jaotumine alates 2013. aastast kehtima hakkava ühise põllumajanduspoliitika raames, sest see aitaks kõrvaldada ebaõigluse hiljuti ühinenud liikmesriikide, sealhulgas Rumeenia suhtes.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Me oleme ühise põllumajanduspoliitika tulevase reformi määratlemisel teelahkmel. Tegemist on küsimusega, mis puudutab muidugi eurooplasi, ent ka muu maailma kodanikke. Seetõttu ei peaks reformimisega tegelema mitte eksperdid, vaid põllumajandustootjad ja tarbijad. Me peame uuesti läbi mõtlema uue ühise põllumajanduspoliitika üldeesmärgid. Eurooplastel on toidu tootmise ja pakkumise suhtes uued ootused. Nad tahavad põllumajandust, mis hoiab keskkonda ning vastab kvaliteedi, jälgitavuse, toiduohutuse ja ökoloogilise jalajäljega seotud rangetele standarditele. See uus poliitika peaks moodustama osa üldisest kaugemast eesmärgist ja täitma suure ülesande – suutma vastata toiduainete tootmise ja toiduga varustamise nõudluse kahekordistumisele, mis toimub praegusest ajast kuni 2050. aastani, olukorras, mida iseloomustab veenappus, haritava maa vähenemine ja kliimamuutusega võitlemise vajadusest tingitud uus energialepe. Põllumajandusturgude üldine korraldus tuleb ümber vaadata, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika kaht peamist eesmärki: tagada toiduohutus ning säilitada väiketootjate ja nende perekondade elatis nii Euroopas kui ka maailma kõige vaesemates riikides.
Diane Dodds (NI), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, kuid pean rõhutama, et minu edasine toetus sõltub sellest, kas komisjon võtab nüüd arvesse järgmisi eesmärke ja tagab nende täitmise.
1. Ühise põllumajanduspoliitika eelarve peab andma meie põllumajandustootjatele piisava ja kindla sissetuleku ning tarbijatele toiduga kindlustatuse.
2. Me peame säilitama esimese samba maksed, et hüvitada põllumajandustootjatele nende töö ja kindlustada põllumajandussektorile otsetoetused.
3. Me peame määratlema, mida me mõistame ühise põllumajanduspoliitika raames õiglase jaotuse all, ja uurima tootmiskulusid. Kui Põhja-Iirimaale tehtavaid pindalapõhiseid toetusi praegusega võrreldes vähendataks, hävitataks sellega majandussektor, mis niigi vaevalt elus püsib. Piirkondade vahel tuleb kindlasti vahet teha.
4. Me peame säilitama turukontrollimeetmed, et ohjata hindade kõikumist ja tagada tasuvus.
Leonidas Donskis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Euroopa Parlamendi resolutsioon ühise põllumajanduspoliitika kohta käsitleb kaugelevaatavat ja sihikindlat reformi. See resolutsioon saab minu ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni poolthääle. Kõige tähtsam on, et selles tunnistatakse senist ebaõiglust uute liikmesriikide põllumajandustootjate suhtes. Resolutsioonis nõutakse, et me täidaksime alates 2004. aastast ühinenud 12 uue liikmesriigi ootused ja kohtleksime neid Euroopa Liidu rahaliste vahendite jaotamisel õiglaselt. Euroopa Parlamendi pädevus on selles küsimuses pärast Lissaboni lepingu jõustumist kasvanud ja ma loodan, et nõukogu ei pöördu tagasi vanade ja uute liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate ebavõrdsete otsetoetuste juurde ega kiida heaks mingit täiendavat üldist rahastamist, mis võib kahjustada ausat konkurentsi Euroopa Liidu ühtsel turul. Uus ühine põllumajanduspoliitika peab tagama, et põllumajandustootjad saaksid tõhusat ja eesmärgipärast toetust, mis oleks kasulik ühiskonnale laiemalt, eriti tarbijatele. Resolutsioonis juhitakse tähelepanu toiduga kindlustatusele ja kvaliteetsete toodete pakkumisele mõistliku hinnaga. Liberaalina võin ma praegust ühise põllumajanduspoliitika eelarvet pooldada üksnes juhul, kui uus ühine põllumajanduspoliitika loob lisaväärtust, mitte ei moonuta turgu, kui see muudab Euroopa Liidu oma kaubanduspartnerite suhtes konkurentsivõimelisemaks, loob töökohti ning soodustab põllumajanduse ja maapiirkondade tasakaalustatud arengut, kaitstes keskkonda ja maastikke. Euroopa Parlamendi soovitatud muudatused on õige samm, mida Euroopa liberaalid, mina nende hulgas, pooldame ja ootame.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2013. aastat, sest ühist põllumajanduspoliitikat on vaja tugevdada ning tarvis on piisavat eelarvet, et täita Euroopa põllumajanduse ees seisvad ülesanded, nagu võitlus kliimamuutuse vastu, toiduga kindlustatuse ja toidu kvaliteedi ning sektori konkurentsivõime tagamine.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin väljapakutud resolutsiooni muudatusettepaneku 69 vastu, sest see muudab küsitavaks ühise põllumajanduspoliitika üldise käsituse ja ohustab Portugali põllumajanduse huve, soovitades kaotada struktuurimeetmete rahastamise, tagamata selle asendamist esimese samba muudatuste kaudu. Lisaks tähendab selline ettepanek menetluslikke probleeme Euroopa Liidu rahaliste vahendite tulevasel jaotamisel põllumajandustootjatele. Praegust süsteemi tuleb lihtsustada, mitte keerulisemaks muuta. Ma rõhutaksin ka asjaolu, et Portugali riik on esimese samba vahenditest raisanud sadu miljoneid eurosid. Kui teine sammas kaotatakse ja mõned meetmed kantakse teisest sambast esimesse üle, jäävad paljud praegu toetatavad meetmed toetuseta, sest eelarve ei võimalda seda ilmselgelt, ja tulemuseks on ühise põllumajanduspoliitika nõrgenemine. Tegelikult ei saa me aru, millist kasu annaks ühise põllumajanduspoliitika vahendite ülekandmine teiste poliitikavaldkondade alla. Selle asemel pooldame meetmeid, mis kindlustaksid ainsa tõeliselt ühise poliitika, mis Euroopa Liidus olemas on.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühine põllumajanduspoliitika on suurendanud tootlikkust, taganud varustuskindluse ja varustanud tarbijaid kvaliteetse toiduga mõistlike hindade eest. Uus ühine põllumajanduspoliitika peab lahendama uued kiireloomulised ülesanded ning sellest peaks kujunema tulevikuraamistik, mille aluseks on stabiilsus, prognoositavus ja kriisiaegne paindlikkus.
Ühise põllumajanduspoliitika reformimisel tuleb arvesse võtta majanduskriisi ja võitlust kliimamuutuse vastu ning vajadust säilitada konkurentsivõime maailmas. Eeldatakse, et põllumajandussektor suudab oluliselt kaasa aidata uue Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele kliimamuutuse vastu võitlemise, uuenduslikkuse ja keskkonnahoidliku majanduskasvu kaudu uute töökohtade loomise vallas ning tagada jätkuvalt Euroopa tarbijate varustamise ohutu ja kvaliteetse toiduga.
Ma leian siiski, et ühises põllumajanduspoliitikas tuleks esmatähtsaks eesmärgiks seada niinimetatud esimese põlvkonna avalike hüvede pakkumine ja juhtpõhimõtteks peaks olema sõltumatus toiduga varustamisel, s.t et liikmesriigid suudaksid end ise varustada. Ma pooldan ka turu reguleerimist piimasektoris, tootmisest kuni turustamiseni. Sellega seoses leian, et piimakvootide säilitamine on eluliselt tähtis.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Muude põhjalike muudatuste seas, mis ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) tuleb teha, tuleks kehtestada põhimõte, mis puudutab õigust toidule ja sõltumatusele toiduga varustamisel; seada prioriteediks suutlikkus end ise toiduga varustada ning riikide ja piirkondade võime arendada tootmist, et rahuldada oma riiklikud või piirkondlikud toiduvajadused; ning toetada meetmeid, millega edendatakse kohalikku tootmist ja hoitakse kohalikku keskkonda, kaitstakse vett ja pinnast, suurendatakse GMO-vaba toidu tootmist, soodustatakse põllumajandustootjateni jõudvate seemnete bioloogilist mitmekesisust ja koduveiste liikide mitmekesisust. Selline põhisisu oli mitmesugustel muudatusettepanekutel, mille me käsitletava raporti kohta esitasime.
Selle muudatusettepaneku ja selles sisaldunud põhimõtete tagasilükkamine Euroopa Parlamendi suuremate fraktsioonide poolt vaid rõhutab, millist kurssi nad kavatsevad järgida. Sellele viidatakse ka raportis. Vaatamata sellele, et raportis toetatakse mõningaid olulisi asjaolusid, näiteks ÜPP taasriigistamise ja üldeelarve vähendamise välistamist, ning soovitatakse toetusi riikide ja tootjate vahel õiglasemalt jaotada, on seal säilinud ÜPP varasemates reformides valitsenud seisukoht – põllumajandusturgude täielik liberaliseerimine ja ÜPP allutamine Euroopa Liidu huvidele WTOga peetavatel läbirääkimistel. Meie peame sellist seisukohta vastuvõetamatuks.
Anne E. Jensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Taani liberaalide partei kolm liiget andsid täna poolthääle raportile, mis käsitleb Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat. Raportis käsitletakse põllumajanduse ajakohastamist ja tõhustamist, keskkonna olukorra ja loomade heaolu parandamist ning põllumajanduse osatähtsust energia- ja kliimapoliitikas, aga ka põllumajandussektorile kohaldatavate eeskirjade lihtsustamist. Me ei nõustu mõningate avaldustega Euroopa Liidu põllumajanduseelarve kohta ja Taani liberaalide partei jätkab tööd selle nimel, et Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmine järk-järgult lõpetataks. Üldiselt osutab see raport siiski viimastel aastatel ellu viidud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformide tugevdamisele ja edasiarendamisele.
Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidu uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) kavatsetakse jõustada alates 2014. aastast. George Lyoni raport on sissejuhatus järgmisel kolmel aastal peetavatele pingelistele läbirääkimistele pärast 2013. aastat kehtiva ÜPP üle. Euroopa Liidu põllumajanduse reformimisel on Euroopa Parlamendil nüüd esimest korda täielik kaasotsustuspädevus ja õigus tegutseda liikmesriikide, nõukogu ja komisjoni kõrval olulise läbirääkijana. George Lyoni raportis sisalduvate esimeste ettepanekutega seab Euroopa Parlament väga selge suuna: kindel pühendumine ühisele põllumajanduspoliitikale koos selle kahe samba, otsetoetuste ja maaelu arenguga, mis väärivad kaitsmist ka pärast 2013. aastat rakendatavas põllumajandusmudelis. Ainult ÜPP, mille rahastamine järgmisel finantsplaneerimise perioodil jätkub vähemalt 2013. aasta eelarve tasemel, võib tagada mitmeotstarbelise põllumajanduse kõikjal Euroopas ja seega ka varustamise kvaliteetse toiduga. Minu kodumaa Austria jaoks tuleb leida sobiv mudel, eelkõige selline, mis kaitseb väikesemahulisi struktuure ja tagab toimiva tasakaalu mägipiirkondade jaoks. Lisaks toidu tootmisele on põllumajandusel märkimisväärse osatähtsus kultuurmaastike säilitamisel. Ma toetan Lyoni raportit, sest selles sisaldub minu muudatusettepanek, mille eesmärk on kaitsta põllumajandust kõikjal Euroopa Liidus, milles on arvestatud mägipiirkondi ning mis tagab noortele põllumajandustootjatele stabiilsed tulevikuväljavaated.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Minu arvates vajab Euroopa põllumajandus alalist ühist poliitikat, mis tasandaks paratamatuid erinevusi liikmesriikide vahel. Lisaks tuleb tagada, et ühist põllumajanduspoliitikat rahastataks täies ulatuses ja õiglaselt Euroopa Liidu eelarvest. Seetõttu hääletasin ühise põllumajanduspoliitika taasriigistamise vastu, sest uus poliitika eeldab piisavalt rahalisi vahendeid ja seda tuleb rohkem toetada, arvestades keerulisi ülesandeid, mis selles Euroopa Liidu toiduga kindlustatuse seisukohalt olulises sektoris järgmistel aastatel täita tuleb. Toiduga kindlustatus on tõepoolest tarbija õigus, mida tuleb kaitsta samamoodi nagu niinimetatud teise põlvkonna avalikke hüvesid, milleks on näiteks keskkond, piirkondlik areng ja loomade heaolu.
Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Kuigi mul on hea meel selle raporti üle, mis käsitleb põllumajanduse tulevikku, ei jaga ma seisukohta, et ühise põllumajanduspoliitika abil on õnnestunud saavutada eesmärgid kindlustada õiglane elatustase, stabiliseerida turud, toota mõistliku hinnaga kvaliteetset toitu, arendada maapiirkondades majandustegevust ning tagada toiduga kindlustatus ja sõltumatus toiduga varustamisel. Tegelikkus on hoopis teistsugune. Tarvitseb vaid vaadata suure põllumajandusriigi Prantsusmaa olukorda: tulud on vähenenud 34% võrra.
Ka pärast 2013. aastat ei suuda ühine põllumajanduspoliitika kaitsta meie põllumajandustootjaid spekulantide ja metsiku üleilmse konkurentsi eest ega korvata toiduainetööstuses tegutsevate rahvusvaheliste kontsernide ja suurte turustajate ülemäärast arvu. Pärast 2013. aastat kehtima hakkav ühine põllumajanduspoliitika on kiilutud komisjoni ultraliberaalse ja internatsionalistliku turuloogika ning tulevase keskkonnahoidliku ühise põllumajanduspoliitika vahele, teenides tegelikult ökoäri uuskapitalistide huve. Selle loogikaga tuuakse ohvriks meie maaelu, ent sellest ei saa kasu vaesed riigid ega Euroopa vähem soodsad või kõrbestunud alad. See õigustab ühise põllumajanduspoliitika võimalikult kiiret taasriigistamist.
Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Põllumajandus on nüüd ja edaspidi Euroopa Liidu majanduse strateegiline sektor, mis peab ühise põllumajanduspoliitika kaudu lahendama tulevased ülesanded ning tagama sõltumatuse ja eurooplaste kindlustatuse toiduga. Ma hääletasin selle erakordselt tähtsa raporti poolt, sest minu arvates vajab ühine põllumajanduspoliitika järgmisel programmiperioodil toetust tugevast, hästi liigendatud eelarvest, mis oleks lahendamist vajavaid ülesandeid arvestades piisav. Ma leian, et me peame maaelu arengu tihedalt siduma regionaalpoliitikaga, et tagada konkreetses piirkonnas võetavate samalaadsete meetmete piisav sidusus ning soodustada sellega ka Euroopa Liidu territoriaalset ühtekuuluvust. Samuti on minu arvates vaja arvesse võtta piirkondade territoriaalseid erijooni ja prioriteete. Me peame edendama ühtseid norme ja eesmärke, võttes arvesse iga piirkonna eripära. See võimaldab meil Euroopas saavutada dünaamilise, universaalse ja säästva põllumajanduse.
Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat, sest minu arvates näitab Euroopa Parlament, kellele on Lissaboni lepingu jõustumisel antud uued volitused, selle suurepärase raportiga selgelt, et ta on võtmas endale uusi ülesandeid.
Euroopa Parlament on selle poolt, et ka pärast 2013. aastat säiliks ühine põllumajanduspoliitika, mis on oma nime väärt ja mille eelarve on vähemalt võrdne praegusega, et tagada kvaliteetne toodang ja varustuskindlus 27 liikmesriigis. Mul on hea meel, et minu sellesuunalised muudatusettepanekud on selles tekstis oma koha leidnud.
Minu üleskutse, et me säilitaksime teatud turumeetmed, mis toimivad põllumajandustootjate ja nende toodete hindade puhul turvavõrguna, leidis samuti suure toetuse. Me peame suutma ennetada ületootmise kriise, muu hulgas selleks, et kaitsta põllumajanduslikku tegevust kõigis Euroopa piirkondades. Samuti on soovitatav säilitada konkreetsed tootmispotentsiaali haldamise vahendid, mis on mõnes sektoris kasutusel.
Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolhääle ühise põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlevale George Lyoni raportile, eriti aga kahe samba säilitamisele. Täna täiskogu istungil toimuv Lyoni raporti hääletus on väga tähtis ja sümboolne, sest Euroopa Parlamendi liikmed on esimesed, kes võtavad seisukoha ja esitavad oma ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta. Ma olen täiesti kindel, et volinik Cioloş arvestab novembris esitatavates komisjoni ettepanekutes selle hääletuse tulemusi.
Taas leidsid selgelt kinnitust sellised Euroopa põllumajanduse esmatähtsad valdkonnad nagu toiduga kindlustatus, turu reguleerimine ja ruumiline planeerimine ning nendega seotud eelarvelised vahendid, mis peavad vastama ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele. Unustada ei tohi bioloogilise mitmekesisuse toetamise meetmeid. Bioloogiline mitmekesisus peab olema ühise põllumajanduspoliitika keskmes, sest bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole enam luksus, vaid tegemist on liikide ja elupaikade alleshoidmisega.
Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. − (IT) 2009. aasta kriis osutas põllumajanduse toetamise meetmete süsteemi nõrkustele. Kriisi mõju oli tunda põllumajandustootjate sissetulekutes, mis vähenesid 12%, kuigi need on juba niigi ligikaudu 50% väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2013. aasta järgne strateegiline plaan peab vastama selle umbes 30 miljonile töötajale tööd andva sektori tähtsusele. See peab hõlmama ühise põllumajanduspoliitika tugevdamist, asjakohast fiskaalpoliitikat ja eelarve haldamist, arvestades põllumajanduse mitmekülgset kasulikku mõju keskkonnale, tervisele ja kliimamuutusele. Oluline on tagada mõistlikud tarbijahinnad ja põllumajandustootjate õiglased sissetulekud, kasutades eesmärgipäraseid toetusi. Põllumajandusel peab olema suurem roll ELi 2020. aasta strateegias ning tuleb panna paika kavad aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu tagamiseks. Mida rohkem võetakse meetmeid toodete ohutuse ja säästvuse nimel, seda rohkem kasvab turu ebastabiilsus, sest nendega asetatakse Euroopa tootjad impordiga võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Mõistlikke tarbijahindu ja õiglasi sissetulekuid on raske tagada, kui ei kehtestata rangemaid reegleid Euroopa toodangu eelistamise põhimõtte järgimiseks.
Mairead McGuinness (PPE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendil on Lissaboni lepingu alusel suuremad volitused, eriti põllumajanduspoliitika valdkonnas. Lisavolitustega kaasneb vastutus ja 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku käsitleva Lyoni raporti heakskiitmine näitab, et Euroopa Parlament võtab oma vastutust tõsiselt. Me mõistame, et ÜPP peab säilima, et sellel peab olema piisav eelarve ja et toit on osa avalikest hüvedest, mida põllumajandustootjad meile pakuvad ja mille eest neile tuleb tasuda. Me hääletasime kahesambalise struktuuri säilitamise poolt. Turutoetusmeetmeid käsitatakse ÜPP olulise osana. Me lükkasime tagasi katsed seda poliitikat taasriigistada. Raportis nõutakse vanast toetussüsteemist loobumist 2020. aastaks ja tehakse ettepanek kasutada praeguse süsteemi asendamiseks pindalapõhiseid makseid, millele lisanduvad objektiivsed kriteeriumid. Komisjon peab esitama sellekohased ettepanekud, kuid tegutseda on vaja ettevaatlikult. George Lyoni raport võimaldab riigisisest paindlikkust ÜPP kohandamisel kohalike, piirkondlike ja riiklike vajadustega, sealhulgas vajadusega kasutada tootmisega seotud toetusi, kui selleks on erilised põhjused. Meie esmatähtis ülesanne on tagada eelarve – kui see on saavutatud, saame hakata korralikult üksikasju arutama.
Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle dokumendi voorusteks on turutõrgete möönmine ja kliimamuutusega võitlemise pooldamine. Sellega voorused ka lõpevad. Mööndes turutõrkeid, propageerib see dokument siiski turgude liberaliseerimist, põllumajandustootjate reageerimist turusignaalidele, Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet maailma ja piirkondlikel turgudel ning ökokapitalismi. Selline raamistik on kliimamuutuse vastu võitlemisel sama kasutu kui CO2-turg, biokütused ja GMOd, mille üle selles tekstis uhkust tuntakse. Vastupidi, see toetab produktivismi ja kohalike põllukultuuride kasvatamise hävitamist nii Euroopas kui ka kõikjal mujal maailmas.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin väljapakutud resolutsiooni muudatusettepaneku 69 vastu, sest see muudab küsitavaks ühise põllumajanduspoliitika üldise käsituse ja ohustab Portugali põllumajanduse huve, soovitades kaotada struktuurimeetmete rahastamise, tagamata selle asendamist esimese samba muudatuste kaudu. Lisaks tähendab selline ettepanek menetluslikke probleeme Euroopa Liidu rahaliste vahendite jaotamisel põllumajandustootjatele. Praegust süsteemi tuleb lihtsustada, mitte keerulisemaks muuta. Ma rõhutaksin ka asjaolu, et Portugali riik on esimese samba vahenditest raisanud sadu miljoneid eurosid. Kui teine sammas kaotatakse ja mõned meetmed kantakse teisest sambast esimesse üle, jäävad paljud praegu toetatavad meetmed toetuseta, sest eelarve ei võimalda seda ilmselgelt, ja tulemuseks on ühise põllumajanduspoliitika nõrgenemine. Tegelikult ei saa me aru, millist kasu annaks ühise põllumajanduspoliitika vahendite ülekandmine teiste poliitikavaldkondade alla. Selle asemel pooldame meetmeid, mis kindlustaksid ainsa tõeliselt ühise poliitika, mis Euroopa Liidus olemas on.
Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Praeguse ühise põllumajanduspoliitika kaudu toetatakse ümberpaigutatud ja spekulatiivset tööstusliku tootmise süsteemi, mis toob kasu suurtele põllumajandusettevõtetele, mitte aga väiketootjatele. Toetuste lahtisidumine tootmisest soosib suurmaaomanikke ning ohustab väike- ja pereettevõtteid. Vaatamata Lissaboni strateegia läbikukkumisele ei ole Euroopa Liit oma majanduspoliitikat muutnud. Liit ei sea eesmärgiks mitte toiduga kindlustatust, vaid konkurentsivõimet, mis on kasulik üksnes suurtele rahvusvahelistele kontsernidele. Minu arvates tuleb põllumajandussektorit pidada Euroopa Liidu strateegiliseks sektoriks. Seetõttu pean vajalikuks ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku reformi, et tagada väiketootjate juurdepääs toetustele, maale, seemnetele ja veele ning toetada sellega sotsiaalset, tootlikku ja säästvat põllumajandusmudelit.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Viimaseid aastakümneid on iseloomustanud põllumajanduse suur langus kogu Euroopa Liidus. Ühist põllumajanduspoliitikat on lugematuid kordi reformitud ning iga kord on põllumajandustoetusi reguleerivad eeskirjad muutunud keerulisemaks ja bürokraatiakulud suuremaks. Samuti on sellega seoses probleemne see, et Euroopa Liit kohustab järgima rangeid kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja loomade heaolu tagamise nõudeid, ent samas lubab importi riikidest, kus selliseid nõudeid ei kohaldata ja kus tootmine on mõistagi tunduvalt odavam. Et säilitada Euroopa Liidus toiduga kindlustatus ja suutlikkus end ise varustada, vähemalt osaliselt, on oluline toetada väikesi põllumajandusettevõtteid ja äärepoolseimate piirkondade põllumajandust. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisest on kasu üksnes siis, kui sellega ei kaasne ümberkorraldused, mis sunnivad veel suuremat hulka põllumajandustootjaid tegelema põllumajandusega kõrvaltegevusena või koguni põllumajandusettevõtteid sulgema ning mis kiirendavad põllumajanduse väljasuremist. Raportis kirjeldatud lihtsustused teevad põllumajandustootjate elu kindlasti kergemaks ja seetõttu hääletasin ma selle poolt.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma toetan Lyoni raporti ülesehitust ja lähenemisviisi. See algatusraport on oluline alus suuniste määratlemiseks, mida Euroopa Parlament kavatseb tulevase põllumajanduspoliitikaga seoses järgida kuni komisjoni teatise avaldamiseni selle aasta lõpul. Euroopa Parlament on esimest korda ühehäälselt välja öelnud, kuidas algatada konstruktiivne dialoog sisu ja esmatähtsate eesmärkide üle, mis tuleb omistada põllumajandusliku toidutootmise konkurentsivõimele ja maapiirkondade säästvale arengule. Euroopa põllumajanduse ees on palju ülesandeid, millel on märkimisväärne mõju paljude liikmesriikide majandusele. Need ülesanded on ka Euroopa Liidu eelarvet puudutavate arutelude teemaks, sest eesmärk on muuta need ülesanded põllumajandussektori kasvuvõimaluseks ja paljude Euroopa põllumajandustootjate arenguvõimaluseks.
Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament võttis George Lyoni raporti vastu. See on raportööri suurepärase töö tulemus ning selles abistasid teda variraportöörid ja kõik parlamendiliikmed, kes esitasid muudatusettepanekuid, osalesid arutelus ja püüdlesid üksmeele poole. See raport peegeldab tõelist üksmeelt 27 liikmesriiki ja eri fraktsioone esindavate parlamendiliikmete seas, mis on juba iseenesest tähtis, eriti aga arvestades Euroopa Parlamendi uut kaasotsustuspädevust. Mitmete läbirääkimisvoorude lõpptulemusena valminud raportis võetakse seisukohad, mis on tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) aluseks ja mis on meie arvates eriti olulised: mitte vähendada eelarvet, mitte taasriigistada ÜPPd, säilitada ÜPP kaks sammast, rakendada toetuste jagamise uut süsteemi, eristada esimese ja teise põlvkonna avalikke hüvesid, mitte muuta nõukogu jaoks võimatuks tunnistada kehtetuks otsus piimakvootide kaotamise kohta, tunnistada vajadust turvavõrgu järele, suurendada toiduainete tarneahela läbipaistvust ja möönda vajadust ÜPPd lihtsustada. Nüüd on tarvis jälgida komisjonis tehtavat tööd kuni lõpliku teatise avaldamiseni novembris.
Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, ent esitan selgituse hääletuse kohta, rõhutamaks, et turu haldamist käsitleva lõike 44 puhul hääletasin ma raportööri väljapakutud lõike esimese osa vastu ja teise osa poolt, sest selles sisalduv Euroopa Parlamendi seisukoht on kooskõlas Portugali strateegiliste huvidega. Raportööri väljapakutud sõnastusest tulenes – paindliku tõlgenduse korral – piimakvootide kaotamise võimalus. Ma tean ja toetan Portugali põllumajandussektori korduvalt väljendatud seisukohta, mille kohaselt võib piimakvootide süsteemi kaotamine Portugali tootjatele tõsist kahju põhjustada. Tuleb tõdeda, et 93% Euroopa Liidus toodetud piimast müüakse Euroopa turul ja see annab suure osa Euroopa Liidu piimatööstusettevõtete sissetulekutest. Piimakvoodid võimaldavad jätkata ja püsivalt kasvatada piimatootmist 27 liikmesriigis. See aitab kohandada pakkumist (Euroopa ja rahvusvahelise) nõudlusega piimasektoris ning võimaldab hindadel ja seega ka sissetulekutel stabiliseeruda. Selle süsteemi kaotamine alternatiivi välja pakkumata viib tootmisest loobumiseni riikides, kus see on vähem konkurentsivõimeline, ja Portugal kuulub nende hulka.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonil õnnestus sisse viia suur hulk muudatusettepanekuid, milles käsitleti otsetoetuste maksmise keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eeltingimusi, kliimamuutuse vastu võetavaid meetmeid, laiemat ja kaasavamat käsitust maapiirkondade arendamisest ning põllumajandustootjate õiglast sissetulekut. Lisaks viisime sisse selge vahetegemise põllumajanduses ja toiduainete turustamisel konkureerimise eri tasandite vahel ning toetasime kindlat seisukohta, et praegune põllumajandustootjatele maksete tegemise süsteem, mille aluseks on varasemad saagid ja sissetulekud, tuleks asendada süsteemiga, milles otsetoetuste arvutamisel võetakse arvesse avalike hüvede põhimõtet. Seega teeb selle raporti vastuvõtmine meile suurt rõõmu.
Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Ma toetasin seda raportit, sest minu arvates peab Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika jääma ühiseks poliitikaks ja mingit taasriigistamist selles valdkonnas tulevikus olla ei tohiks. Ühise põllumajanduspoliitika üks tähtis eesmärk peab olema Euroopa Liidu põllumajandustootjatele võrdsete tingimuste loomine, eriti mis puudutab otsetoetusi.
Brian Simpson (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlament on taas taganenud oma kohustustest, jättes ühise põllumajanduspoliitika reformimata. Minu arvates tuleks see raport ümber nimetada ebatõhusatele põllumajandustootjatele suuremate toetuste maksmise raportiks. Miks peaks maksumaksja raha kasutama selleks, et stabiliseerida turge, hoida hindu kunstlikult kõrgel ja toetada majanduslikult rasketel aegadel põllumajandust, kui põllumajandustootjad saavad maksumaksjalt juba niigi muid toetusi? Mina kui Tööpartei esindaja Euroopa Parlamendis ei usu, et see raport võiks mingilgi moel kaugeleulatuvaid muutusi esile kutsuda. Sellega karistatakse tõhusaid põllumajandustootjaid ja toetatakse ebatõhusaid. Sellega karistatakse arenguriike, nõudes viivitamist eksporditoetuste järkjärgulise kaotamisega, mis peegeldab kõige hullemat ja jultunumat protektsionismi. Sellega ei lahendata suurt maaelu jätkusuutlikkuse probleemi, vaid hoitakse jäigalt kinni otsetoetuste süsteemist, mis pidurdab mitmekesisuse edendamist ja maapiirkondade kaitset. Me hääletame selle vastutustundetu raporti vastu, lootes, et ühel päeval hakatakse väärtustama tõhusat põllumajandust, maapiirkondade haldamist hakatakse pidama oluliseks, tarbijaid ei röövita enam kunstlikult kõrgele aetud hindadega ja arenguriigid saavad õiglase kohtlemise osaliseks. Need peaksid olema ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid.
Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetasin seda raportit, sest see on strateegiliselt tähtis niisugustele riikidele nagu Portugal ja Euroopa äärepoolseimatele piirkondadele ning Euroopa Parlament on teinud suuri pingutusi, et hääletada selle poolt oma ametiaja esimesel aastal.
Ühine põllumajanduspoliitika moodustab olulise osa Euroopa Liidu 2013. aasta järgsest finants- ja eelarveraamistikust ning väärib üksikasjalikku analüüsi. Selle poliitika üks olulisemaid tahke on kodumaine põllumajanduslik tootmine, mis võib oluliselt kaasa aidata toiduga kindlustatusele ja kaubavahetusele kolmandate riikidega ning vähendada liikmesriikide kaubandusbilansi puudujääki.
Euroopa põllumajandustootjad tagavad toiduainete tootmisel ohutuse ja kvaliteedi, sest järgivad rangeid keskkonna- ja loomakaitse-eeskirju, ning neile tuleks selle eest tasuda, mitte kahju teha. Selleks tuleb kolmandatele riikidele, kellega Euroopa Liit on sõlminud kaubanduslepingud, kehtestada tingimused, mis on samaväärsed standarditega, mida peavad järgima Euroopa siseturu tootjad.
Mulle tundub, et endiselt on vajadus niisuguse põllumajanduseelarve järele, millest eraldatakse vahendeid õiglaselt ja mille raames pööratakse erilist tähelepanu sellistele piirkondadele nagu Madeira ja Assoorid, mida mõjutavad kaugusest ja eraldatusest, väikesest pindalast, ebasoodsast kliimast ja geograafilisest asendist tulenevad püsivad piirangud ning mis peaksid seetõttu saama alalist toetust.
Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Hea põllumajanduspoliitika on selline, mis põhineb tarbijate vajadustel, mitte tootjate soovidel. Põllumajanduses on hõivatud vaid 5% Euroopa Liidu, sealhulgas Slovakkia elanikest, kuid igaüks meist on põllumajandussaaduste tarbija. Tarbija jaoks on oluline kvaliteet ja hind. See ei kehti ainult autode ja televiisorite, vaid ka leiva, köögivilja, liha ja piima kohta. Kuid ühine põllumajanduspoliitika pöörab kogu selle asja täiesti pea peale, sest lähtub sellest, mida vajavad põllumajandustootjad. Esitatud raport on koostatud Euroopa Liidu endise käsitusviisi vaimus, selles pööratakse liiga palju tähelepanu tagajärgedele ja eiratakse põhjusi. Piisab ühest näitest: raportis soovitatakse soodustuste ja toetuste abil suurendada noorte senist väikest huvi põllumajandusliku töö ja maaelu vastu. Samas lahendaksid toimiv turg ja konkurentsil põhinev keskkond selle probleemi loomulikul viisil. Ilmselt seisneb selle raporti ainus vähemalt osaliselt positiivne külg nõudmises tagada õiglus, mis on Slovakkia ja uute liikmesriikide jaoks eriti oluline. Kui Euroopa Liit otsustab ka pärast 2013. aastat jätkata senist kulukat ja ebatõhusat põllumajandustoetuste poliitikat, tuleks selle raames kohaldada kõigile võrdseid reegleid.
Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Kalandussektor on elanikkonna varustamise seisukohalt Euroopa Liidus strateegilise tähtsusega ning täidab olulist osa rannikuäärsete kogukondade kohalikus arengus, tööhõives ja kultuuritraditsioonide säilitamises. Kahjuks oleme viimastel aastatel olnud tunnistajaks tootmise järkjärgulisele vähenemisele, muu hulgas mõningate mere ökosüsteemi kaitseks kehtestatud Euroopa Liidu õigusnormide tõttu, näiteks Vahemere määruse tõttu, mille eesmärk on edendada säästvat kalapüüki, kuid mis tegelikult on kogu sektori põlvili surunud. Meie kalureid sunnitakse vähem kala püüdma, kuid kuna nõudlus kasvab, siis kasvab ka import kolmandatest riikidest. Et vältida ebaausat konkurentsi ja kaitsta tarbijaid, peavad imporditud tooted vastama samadele eeskirjadele nagu Euroopa Liidu tooted. Imporditud tooted on sageli odavamad, kuid nad on ka kehvema kvaliteediga ja nende ohutust ei ole võimalik tagada. Seetõttu on oluline tugevdada ausat, läbipaistvat ja jätkusuutlikku kaubandust selles sektoris. Muu hulgas on vaja kehtestada ranged sertifitseerimise ja märgistamise kriteeriumid seoses kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja jälgitavusega.
Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda käsitleva algatusraporti eesmärk on kaitsta pikas plaanis keskkonna suhtes vastutustundliku ja majanduslikult elujõulise kalandus- ja vesiviljelussektori püsimajäämist Euroopa Liidus. See, mida me praegu näeme, on sisuliselt kalandus- ja vesiviljelustoodete impordi kasv ühenduse toodangu arvelt. Nagu raportöörile, tundub ka mulle kõige tähtsam olevat ühenduse tootmise taastamine. Samas mõistan, nagu ka raportöör, et see peab toimuma kooskõlas säästva majandamisega. Näiteks tuleb meie loodusvarade majandamist silmas pidades piirata väljapüütava kala kogust. Lisaks näib olevat vajalik edendada vastutustundlikku tarbimist, milles peetakse tähtsamaks tootmise kvaliteeti ja säästlikkust.
Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − (NL) Kolleeg Cadeci raport esitati õigel ajal. Sellele eelnesid konsultatsioonid ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva rohelise raamatu teemal ja see on esitatud aegsasti enne komisjoni uusi õigusaktide ettepanekuid. Kalandus- ja vesiviljelustoodete import on tohutult kasvanud, kuid see kasv on olnud vajalik. Kala tarbimine on Euroopas endiselt tõusuteel ja seda suurenenud nõudlust ei ole võimalik piisavalt täita väljapüütava loodusliku kala koguse ega Euroopa kalakasvanduste toodangu suurendamisega. Sellegipoolest on väga oluline, et imporditud tooted vastaksid samadele nõuetele nagu Euroopa kalandustooted, ja me ei või piirata seda nõuete samaväärsust üksnes toiduohutusega. Minu arvates tuleb arvesse võtta keskkonna- ja sotsiaalseid tingimusi. Import on vajalik. Ma ei poolda varjatud protektsionismi, kuid me peame vältima ebaausat konkurentsi. Odava importkala suured kogused ohustavad Euroopa tootmist nii kalapüügi- kui ka kalakasvatussektoris. Seetõttu hääletan ma selle algatusraporti poolt.
Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin Alain Cadeci raporti poolt. Praegusel ajaloolisel hetkel on kalandus- ja vesiviljelustoodete importimise korra küsimus või pigem väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevate toodete ühtsele turule importimise tingimuste määratlemise küsimus määrava tähtsusega. Arvestades, et eksport katab 60% sisenõudlusest ja et nõudlus peaks 2030. aastaks märkimisväärselt kasvama, peab Euroopa leidma vastused selle sektori ettevõtjate küsimustele ja õigustatud muredele. Ma olen kolleeg Cadeci seisukohaga nõus: olukorda on vaja uurida ja jälgida, et Euroopa Liidu selle valdkonna poliitika kujundamine ei tooks kaasa liikmesriikide ja kolmandate riikide tootjate erinevat kohtlemist.
Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) See raport käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete importimist Euroopa Liitu ja tingimusi, mille alusel importimine peaks toimuma. Imporditud tooted peavad vastama samadele kvaliteedinõuetele nagu Euroopa Liidu toodang. Raportis nõutakse kalandustoodete ökomärgise loomist. See tähendaks, et tarbijad saavad teavet toodete päritolu ning nende püüdmise sanitaar-, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tingimuste kohta.
Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Arvestades kalandussektori strateegilist tähtsust elanikkonna varustamise ning eri liikmesriikide ja kogu Euroopa Liidu tasakaalustatud toitumise seisukohast, leian, et sarnaselt põllumajandussektorile on kalandus strateegiliselt tähtis sektor, mis sõltub loodusvarade kaitsest ja säästvast kasutamisest.
Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Sarnaselt põllumajandusega ei saa kalanduse ja vesiviljeluse puhul aluseks võtta puhtalt vaba kauplemise põhimõtet. Euroopa Liidu toodang ei suuda Euroopa nõudlust rahuldada ja imporditud tooted täidavad praegu 60% nõudlusest. Sellegipoolest tuleb meil tagada, et Euroopa Liidu tulevased impordiskeemid võimaldavad saavutada õige tasakaalu, nii et Euroopa tootmine, mis on juba niigi kriisis, ei kannataks kolmandatest riikidest tuleneva ebaausa konkurentsi tõttu. Läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) tuleks kalandustooteid sarnaselt teatavate põllumajandustoodetega käsitada tundlike toodetena. See hõlbustaks kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul imporditollimaksude säilitamist. Sel moel oleksid Euroopa kalurid kaitstud nii mõistliku ja paindliku tollimaksu kui ka ökomärgisega. Samal ajal peab arenguriikidel olema võimalik arendada oma kalapüüki. Selleks peame kahtluse alla seadma, kui asjakohased on rahvusvahelised lepingud, mis võimaldavad osta arenguriikides püügilube ja lubavad kolmandate riikide laevastikel tegelda nende riikide rannikualadel tööstusliku kalapüügiga, mis jätab need riigid ilma suurest osast oma loodusvaradest.
Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda ühise kalanduspoliitika reformi silmas pidades, sest minu arvates tuleb kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimisega seotud küsimustele pöörata erilist tähelepanu, arvestades ühise kalanduspoliitika käimasolevaid reforme.
Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Me hääletasime eelmisel osaistungjärgul Guido Milana raportit Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale uue hoo andmise kohta. Nüüd kutsutakse meid üles hääletama järgmist raportit, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete importimise korda.
Raportist ilmneb, et Euroopa impordib praegu 60% tarbitavast kalast. Lisaks eeldatakse, et tarbimine kasvab 2030. aastaks veelgi ja see kasv kaetakse peaaegu täies mahus täiendava impordiga.
Me ei saa teha nägu, nagu rahuldaks Euroopa toodang meie nõudlust (see oleks võimatu nii praegu kui ka tulevikus). On tõsiasi, et ühise kalanduspoliitika tulevase reformi raames ei saa jätta käsitlemata impordiküsimust ja otsimata paremat lahendust, olgu see siis Euroopa toodangu suurendamine (mitte üksnes püügikoguse suurendamise, vaid ka vesiviljelusse investeerimise teel), nõudmine, et imporditud kala vastaks samadele standarditele nagu Euroopa Liidus püütud või toodetud kala, või tarbijale kala päritolu kohta piisava teabe andmine. Nagu raportöör märgib, on tegemist küsimusega, mis väärib ühise kalanduspoliitika reformi raames tõsist kaalumist.
José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu turg, mille maht oli 2007. aastal ligikaudu 12 miljonit tonni ja väärtus 55 miljardit eurot, on maailma suurim kalandus- ja vesiviljelustoodete turg, edestades Jaapani ja USA turge. Alates 2005. aastast kiiresti suurenenud nõudlusega turg sõltub üha enam impordist. ELi toodang katab praegu alla 40% tarbimisest, mis tähendab, et impordist sõltuvuse määr on üle 60%. Tarbimisprognooside kohaselt võib nõudlus aastaks 2030 suureneda veel ligikaudu 1,5 miljoni tonni võrra, mis tuleks peaaegu täies mahus katta täiendava impordiga.
Ma pooldan ettepanekut võtta vastu määrus, mis koondaks kõik vesiviljelust käsitlevad ühenduse õigusnormid ühte dokumenti, nagu ma soovitasin ka juunis täiskogu osaistungjärgul. Sellega seoses, ja arvestades, et Portugalis tarbitakse ühe elaniku kohta Euroopas kõige rohkem kala, leian ma, et vesiviljelus on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtis valdkond. Seetõttu on mul eriti hea meel, et toetust on leidnud säästva vesiviljeluse poliitika, mille eesmärk on vähendada kalandus- ja vesiviljelustoodete sektoris sõltuvust impordist.
João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Andmete kogumisel ja süstematiseerimisel tehtud tööd, mis sai võimalikuks tänu sellele raportile, tuleb hinnata, sest see aitab meil saada ülevaate praegusest olukorrast, mis on mitmeski mõttes murettekitav, nagu raportis õigesti nenditakse.
Euroopa Liidu liikmesriikide säästva kalandus- ja vesiviljelussektori olemasolu on majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest vaatevinklist vastuolus kaubanduspoliitikaga, mida Euroopa Liit rakendab. Rahvusvahelise kaubanduse dereguleerimine ja liberaliseerimine ning juhtimine täiendavuse loogika (mis peaks olema rahvusvahelise kaubanduse aluseks) asemel konkurentsivõimelisuse loogika poole tähendab importijate ja turustajate huvide edendamist. Seejuures määratakse tuhanded tootjad hävingule, sundides neid loobuma oma elatisest, suurendatakse toidupuudust ning ohustatakse selliseid põhikriteeriume nagu toidu ja keskkonna ohutus ja kvaliteet.
Kalandus ja vesiviljelus (nagu ka põllumajandus) on eluliselt tähtis strateegiline sektor, mis ei sobi kokku kaupmeheliku suhtumisega. Sellest tuleneb vajadus kaubanduse reguleerimise järele, mis võib hõlmata kaubanduse kaitsemeetmete kasutamist, nagu raportis soovitatakse. Me sooviksime rõhutada ka vajadust reformida kiiresti kalandustoodete ühist turukorraldust, mida me samuti toetame.
Christofer Fjellner (PPE), kirjalikult. − (SV) Ma hääletasin täna kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda käsitleva algatusraporti vastu. Ma toetan täielikult Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori muutmise ja taaselustamise vajadust. Samas eeldatakse raportis, et teatud määral on probleeme võimalik lahendada välismaailmast tuleneva konkurentsi eest kaitse pakkumisega. Pikas plaanis ei suuda Euroopa kalandus protektsionismi ja toetuste abil ellu jääda. Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori probleemid tuleks lahendada ühise kalanduspoliitika eelseisva läbivaatamise raames.
Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) On aeg parandada alahindamisest ja viivitustest tulenenud minevikuvead. Kalandus on meie majandus- ja sotsiaalsüsteemis võtmetähtsusega sektor ning väärib seega austust. Ühise kalanduspoliitika eelseisval reformimisel on meie kohus võtta otsustavaid meetmeid, et tagada sissetulekud, turgude stabiilsus ning toodete, sealhulgas vesiviljelustoodete parem turustamine. Lisaks tuleb suuremat tähelepanu pöörata toiduga kindlustatuse teemale, et kaitsta tarbijaid.
Seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt. Arvestades turgude liberaliseerimise negatiivset mõju kohalikule majandusele, rõhutatakse resolutsioonis mõistliku tollikaitse strateegilist tähtsust. Me peame tõepoolest ohjeldama konkurentsi, mis tuleneb väljastpoolt Euroopa Liitu imporditavatest odavatest toodetest, mis sageli ei vasta sotsiaalsetele, keskkonna-, tervishoiu- ja kvaliteedistandarditele.
Toodete jälgitavuse huvides peame kehtestama ka ranged sertifitseerimis- ja märgistamiskriteeriumid, et teavitada tarbijaid müügil olevate toodete geograafilisest päritolust, nende tootmise või püüdmise tingimustest ja ennekõike nende kvaliteedist. Lõpuks tahaksin rõhutada, et suuresti impordist sõltuval turul ei ole enam põhjendatud, kui tooteid eemaldatakse turult, et need hävitada. Säästetud raha võiks eraldada programmidele, mida viivad ellu tootjate organisatsioonid.
Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Euroopa vesiviljeluse, kalakasvatuse ja looduslike kalatiikide säästev arendamine ning paremate põhitingimuste loomine on Euroopa kalandussektori konkurentsivõime jaoks oluline. Selles kontekstis on ülimalt tähtis imporditud kalandustoodete kvaliteet. Arvestades kolmandatest riikidest imporditava toodangu mahu pidevat kasvu, tuleb meil tagada, et see toodang vastaks Euroopa standarditele. Euroopa kalandussektoris lähtutakse rangetest kvaliteedistandarditest ja tuginetakse suurele hulgale erialateadmistele – neid kaubamärke peame jätkuvalt kaitsma. Sellega seoses on mul hea meel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise direktiivi üle, mis jõustus jaanuaris. See on oluline samm, mille eesmärk on vältida üleilmseid konkurentsimoonutusi ja toetada ausaid, seaduskuulekaid kalureid. Ma toetan Alain Cadeci raportit, milles tõstetakse esile Euroopa kalandussektori ulatuslikku ja olulist tahku.
Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise korda ühise kalanduspoliitika reformi silmas pidades, sest minu arvates on väga oluline kehtestada eeskirjad, mis on kooskõlas selle sektori vajadustega. Euroopa Liit on maailma suurim kalandustoodete turg ja on hästi teada, et Euroopa Liidu omatoodang ei suuda sisenõudlust rahuldada. Seega on esmatähtis tagada kolmandatest riikidest imporditud toodete vastavus Euroopa Liidus kehtestatud sotsiaalsetele, keskkonna, tervishoiu ja kvaliteedistandarditele, et vältida odavatest, halva kvaliteediga toodetest tulenevat ebaausat konkurentsi. Euroopa Parlamendi poolt täna vastu võetud raportis nõutakse tungivalt, et kalandustoodete kvaliteedi, jälgitavuse ja märgistamise suhtes rakendataks rangemaid ja läbipaistvamaid kriteeriume.
Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liit kui maailma suurim kalandustoodete importija jagab teiste suuremate kala importivate riikidega poliitilist vastutust selle eest, et WTO kaubanduseeskirjad oleksid kooskõlas kalavarude kaitse ja majandamise võimalikult rangete ülemaailmsete standarditega. Euroopa Liit peab pingutama vesiviljeluse kalatoodangu jätkusuutlikuks suurendamiseks, et vähendada kalandus- ja vesiviljelustoodete sektoris importi. Mulle teeb eriti suurt muret geneetiliselt muundatud kala importimise ja turustamise võimalus. Minu arvates tuleb sellise kala müük Euroopa Liidus välistada. Seetõttu toetan rangeid sertifitseerimisnõudeid, mille abil oleks seda probleemi võimalik tulemuslikult ohjata. Ma toetan ka ettepanekut pöörata suurt tähelepanu teadus- ja arendustegevusele Euroopa vesiviljelustoodete valdkonnas, sest see annab ainult 2% maailma toodangust.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Püsimajäämiseks peab iga riik suutma end ise toiduga varustada. Kalandus on toiduga varustamise ja mitmesuguste töökohtade pärast tähtis. Nagu ka põllumajanduses, peavad meie kalurid järgima rangeid keskkonna-, loomakaitse- ja kvaliteedistandardeid, mis mõistagi kajastub toodete hinnas. Imporditud toodete puhul pole aga vastavust meie eeskirjadele kuidagi võimalik kontrollida. Seda olulisem on kehtestada importimise, toidu märgistamine ja kvaliteedi kohta selged eeskirjad ning vältida sisemajandusega konkureerimise soodustamist. Me peame hoolitsema ka selle eest, et me ei lööks vesiviljeluse puhul palli omaenda väravasse, kui koormame ökosüsteeme veel enam või jätame kohalikud kalurid tööta, selle asemel et tagada parem keskkonnakaitse. Väljapakutud meetmed on samm õiges suunas ja ma hääletasin selle raporti poolt.
Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Kalandus- ja vesiviljelustoodete Euroopa Liitu importimise kord ning eriti tingimused, mille alusel lubatakse liitu kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid, mis konkureerivad Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodetega või mida müüakse Euroopa toodete kõrval, on ülimalt tähtis küsimus ja seda tuleb tingimata käsitleda iga kõnealust majandussektorit puudutava analüüsi käigus. Selle valdkonna reguleerimine on vajalik, arvestades, et Euroopa suutlikkus end ise varustada on praegu väga väike ja 60% nõudlusest kaetakse impordiga.
Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle raporti näol oli algselt tegemist kaitsekõnega impordi suhtes võetud protektsionistlikule hoiakule, mille aluseks oli suuresti veendumus, et Euroopa Liidu kaluritel peaks olema eelisjuurdepääs Euroopa Liidu turule, selle erandiga, et kui nende püütud kalast ei piisa, võivad Euroopa Liidu töötlejad kala importida. Kuna meie seisukoht on, et ülemäärane rahvusvaheline kaubandus viib kalavarude ülekasutamise ja ammendumiseni, sest riigid püüavad eksporti suurendada, oli üksmeelele jõudmiseks hea alus olemas. Hea hulk meie muudatusettepanekuid võeti vastu. Kõige olulisemas neist meenutatakse, et kuigi kalatoodete rahvusvaheline kaubandus võib tuua kaasa arenguriikide suurema toiduga kindlustatuse, on see toonud kaasa ka suurema kalapüügi ekspordituru varustamiseks ning see võib suurendada varude ammendumist. Teistes muudatusettepanekutes rõhutati vajadust tugevdada varude majandamist ja järelevalvet kalanduse üle, aga ka vastutustundliku tarbimise vajadust, ning märgiti, et kala on loodusvara, mille hulk on piiratud – see aga tähendab, et kala püüdmisel, eksportimisel ja tarbimisel on piirid.
Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljuti võeti vastu Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia. Nüüd on õige aeg reguleerida kalandus- ja vesiviljelustoodete importi, sest Euroopa Liidu turg on praegu maailma suurim kalandus- ja vesiviljelustoodete turg. Et aga tootmine ei ole nõudluse rahuldamiseks piisav, sõltub Euroopa Liit nimetatud toodete impordist. Seetõttu on vaja reguleerida nende toodete importimise viisi, et tagada ühenduse tootjate kohta kehtivate kvaliteedinõuete ja hea tava laienemine ka kolmandatele riikidele.
Ma olen raportööriga tollikaitse küsimuses sama meelt. Tundub, et praegusel ajal ei ole võimalik tollimakse kaotada ja samas eeldada, et meie omatooted suudaksid kolmandate riikide toodetega konkureerida ja neid asendada.
Nagu ma olen varem märkinud, on kalanduse ja vesiviljeluse valdkond Madeira kehtiva majandusliku ja sotsiaalse arengu kava üks prioriteete. Madeira on seadnud eesmärgiks edendada selle sektori konkurentsivõimet varude säästva majandamise, kalatootmise mitmekesistamise, toodete kvaliteedi hindamise ja tootlikkuse suurendamiseks kalanduses hõivatud töötajate koolitamise kaudu.
Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.
Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Ma andsin täna poolthääle Alain Cadeci raportile, milles tõstatatakse palju olulisi küsimusi seoses Euroopa Liidu vesiviljelustoodete turu kaitsmisega, pidades silmas ühise kalanduspoliitika reformi. Ma toetasin seda raportit, sest tahtsin eriti esile tõsta ühe ohu, mida selles mainitakse: tarbijad ei saa usaldusväärset, põhjalikku teavet eri kalatoodete tervisealaste omaduste, koostise ja päritolu kohta. Kui tarbijatel teadmised puuduvad, muutub ainsaks ostuteguriks hind. Euroopa tootjad pakuvad tooteid, mis on imporditud toodetega võrreldes sageli palju parema kvaliteediga, kuid selles ebavõrdses võitluses on nad määratud kaotama. Seetõttu on vaja karmistada märgistamist käsitlevaid õigusnorme. Tänan teid.
9. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
(Istung katkestati kell 14.10 ja seda jätkati kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS asepresident
10. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu seitsme resolutsiooni ettepaneku üle Zimbabwe, eeskätt Farai Maguwu juhtumi kohta(1).
Anneli Jäätteenmäki, esitaja. – (FI) Austatud juhataja! Euroopa Parlament on ka varem arutanud inimõiguste rikkumisi Zimbabwes. Kahjuks oleme taas sunnitud neid käsitlema. Seekord on tegemist inimõiguste aktivisti Farai Maguwu juhtumiga. Ta on vaid meelsusvang, kes vahistati ja vangistati sellepärast, et ta seisis teiste isikute inimõiguste eest ning andis seejärel ajakirjandusele teavet inimõiguste kohta riigis.
Euroopa Parlament nõuab tema vabastamist ning kõikide inimõiguste rikkumiste uurimist ja muidugi lõpetamist Zimbabwes. See juhtum on eriti jõhker. Võib öelda, et on erakordselt ebameeldiv, kui isik, kes kaitseb teiste inimõigusi, peab ise kannatama.
Véronique De Keyser, esitaja. – (FR) Austatud juhataja! Farai Maguwu juhtumi taga on terve teemandikaevandamise küsimus.
Zimbabwe on vabatahtlikult ühinenud Kimberley protsessiga, mis võimaldab selle liikmetel müüa teemante rahvusvahelisel turul, tingimusel, et nendega kauplemisega ei rahastata relvastatud konflikte. Ent 20. ja 21. juunil Tel Avivis peetud Kimberley protsessi kohtumise käigus ei suutnud osalejad jõuda kokkuleppele küsimuses, kas inimõigused tuleks samuti Kimberley protsessi lõimida. Arvukad rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid on mõistnud hukka inimõiguste rikkumised Zimbabwe teemandikaevandustes, rikkumised, mille on pannud toime julgeolekuteenistused. Üks nende teavitajaid oli Manicalandis asuva inimõiguste uurimis- ja arenduskeskuse juht Farai Maguwu. Sellepärast vahistati Maguwu 3. juunil ja sellepärast on teda tollest ajast saadik kinni peetud väga rasketes tingimustes, väites, et ta on rikkunud riigi julgeolekunorme. See on ilmselgelt vastuvõetamatu.
Selle resolutsiooniga nõuame vangi viivitamatut vabastamist, kaevanduse demilitariseerimist, inimõiguste sätete lisamist Kimberley protsessi ning teemantide kaevandamisest saadud tulu ümberjaotamist rahvale näiteks selle valdkonna sõltumatu fondi kaudu.
Samuti kutsume komisjoni ja nõukogu üles jälgima väga valvsalt hea valitsemistava ja demokraatia küsimusi Zimbabwes ning olema valvsad ka meie poolt selle riigiga peetavas dialoogis, mida on iseloomustanud ebapiisav edasiminek.
Judith Sargentini, esitaja. − (NL) Austatud juhataja! Me arutame siin kaht küsimust või täpsemalt ühe isiku juhtumit ja üht küsimust. Esiteks arutame Farai Maguwu juhtumit. Ta on inimene ja inimõiguste aktivist, kes vahistati Zimbabwes ja keda on seejärel vanglas tugevalt väärkoheldud. Teiseks arutame Kimberley protsessi järelevaataja kummastavat tegevust. See järelevaataja peaks jälgima olukorda Zimbabwes, ent ometi on ta tegelikult loonud sidemed Zimbabwe valitsusega ja kasutanud Maguwult saadud teavet, seades sellega Maguwu ohtlikku olukorda. Lisaks arutame ka Kimberley protsessi endaga seotud küsimust.
Varasema arenguorganisatsioonide lobistina osalesin ma läbirääkimistes selle süsteemi rajamiseks. See on osutunud edukaks süsteemiks. See on peatanud teemantide müügist saadud tulu kasutamise sõdade rahastamiseks Kongos, Angolas, Sierra Leones ja Libeerias või selle rahastamise summat vähendanud. Ent nüüd on tekkinud oht, et Kimberley süsteemi kasutatakse teise käitumisviisi seadustamiseks, ja selleks on režiimipoolsed inimõiguste rikkumised. Neid see resolutsioon ei hõlma ja seepärast nõuame muudatust. Käesoleva Euroopa Parlamendi resolutsiooniga saadetakse sõnum, et tegemist on ainult konfliktiteemantide või vereteemantidega. Pealegi kaevandatakse kõiki teemante kohutavates tingimustes. See oleks tohutu samm edasi, sest see võimaldaks meil mõista hukka nii olukord Zimbabwes kui ka Angola režiimi juba pikaajalised inimõiguste rikkumised lundade vastu. Siiani pole meid selles punktis edu saatnud, sest Kimberley süsteem tähendab koostööd riikidega, kes suhtuvad laitvalt teistesse riikidesse, kes nende siseasjadesse sekkuvad. Ent see märguanne Euroopa Parlamendilt võiks olla üks esimesi, mis toob seal muudatusi.
Alain Cadec, esitaja. − (FR) Austatud juhataja! Kõigepealt ütlen, et võrreldes tänase hommikuga on siin parlamendis lõpuks veidi rahu ja vaikust.
Kallid kolleegid! Ma toetasin resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Zimbabwes ja eelkõige Farai Maguwu juhtumi kohta, sest Euroopa Parlament ei saa vaikida, kui Zimbabwes on nüüdseks juba mitukümmend aastat toime pandud inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisi.
Uurimis- ja arenduskeskuse juht Farai Maguwu vahistati oma riigis võimude poolt pärast seda, kui ta mõistis hukka teemandikaevandustes toimuva inimõiguste rikkumise. Seda tehes kasutas ta üksnes oma sõnavabadust ja õigust saada teavet inimõiguste ja kõigi põhivabaduste kohta. Euroopa Parlament nõuab, et ta vabastataks ning et Zimbabwe austaks poliitilisi õigusi ja põhivabadusi, nii et kodanikuühiskonnal lubataks end hirmuta väljendada.
Lisaks peab Zimbabwe väga täpselt täitma kohustusi, mille ta Kimberley protsessi raames teemanditootmise vallas võttis, et pääseda relvastatud konflikti rahastamise nõiaringist.
Marie-Christine Vergiat, esitaja. − (FR) Austatud juhataja! Istungisaal on vaikne, ma ütleksin, et võib-olla liigagi vaikne, ja vähemalt minul on kahju, et meie seas ei ole rohkem nendest küsimustest huvitujaid. Öelda, et olukord Zimbabwes on traagiline, on kahjuks liiga tagasihoidlik väljendusviis. See on traagiline nii majanduse, ühiskonna kui ka eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise mõttes. Viimased valimised toimusid hirmu õhkkonnas. Uurimis- ja arenduskeskuse juhi Farai Maguwu vahistamine pärast intervjuud Kimberley protsessi järelevaataja Abbey Chikane’iga on seega kahjuks vaid veel üks seik selle riigi pikas inimõiguste rikkumiste loetelus.
Kaevandamistingimused Marange teemandikaevandustes on eriti kohutavad: sunniviisiline töö, piinamine, salakaubandus, isegi mõrvad; kõik on sõjaväe kontrolli all ja toimub Mugabe sõprade hüvanguks. Valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas Maguwu organisatsioon, on korduvalt need tingimused hukka mõistnud. Seepärast ongi nii üllatav, et Chikane esitas positiivse aruande, milles tehti järeldus, et sealne kaevandustegevus vastab Kimberley protsessi nõuetele. Istungjärkudevahelisel kohtumisel Tel Avivis ei suudetud selle aruande järelmeetmete kohta otsust teha. Austatud volinik! Kas te saate meile kinnitada, et liikmesriikide üksmeele puududes on Euroopa Liit tõepoolest väljendanud vastuseisu Zimbabwest pärineva seadusliku teemandiekspordi taastamisele, et ta teeb seda jätkuvalt Peterburi konverentsil, et ta võitleb Kimberley protsessi laiendamise nimel, nii et kaasataks inimõiguste austamine, ning et ta teeb kõik endast oleneva, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, mida on vaja Zimbabwest pärineva teemandiimpordi ärahoidmiseks, kui seal valitseb selline olukord? Kas te saate aidata meil mõista, kuidas põhjendati Chikane’i otsust näidata rohelist tuld, kui tundub, et salateenistuse agendid on mõned märkmed tema toimikust kõrvaldanud?
Euroopa Liit on Zimbabwe peamine humanitaarabi andja. Seega peab tema arvamus selles küsimuses olema eeskujuks. Ta peab jääma oma seisukohtade juurde. Kas te saate meile öelda, milline on Euroopa Liidu seisukoht Peterburis?
Geoffrey Van Orden, esitaja. − Austatud juhataja! Alates saadikuks valimisest 1999. aastal olen ma teinud kõik endast oleneva, et ärgitada Euroopa Parlamendis vastuseisu massilisele ebaõiglusele, mida Mugabe ja tema käsilased on Zimbabwe rahva suhtes rakendanud. Pean ütlema, et see on valdkond, milles Euroopa Parlament kõneleb ühehäälselt.
Täna arutame Zimbabwe teemandikaevanduste tööliste järjepidevat kuritarvitamist valitsuse julgeolekujõudude poolt. Zimbabwe on Kimberley protsessi täisliige. See mitteametlik organ, mis reguleerib töötlemata teemantide üleilmset kaubandust, on siiani võtnud vähe meetmeid, et selline kuritarvitamine peatada. Kutsun Kimberley protsessi üles kaaluma rangeid Zimbabwe-vastaseid meetmeid rikkumiste eest ja ühinen hukkamõistuga Farai Maguwu hiljutise vahistamise suhtes. Maguwu on südametunnistusega inimene, kes julges avalikustada vägivalla, mida Zimbabwe julgeolekujõud Chiadzwas toime panid.
Zimbabwe valitsus peab Maguwu ja lisaks kõik teised poliitvangid viivitamata vabastama ning me peaksime tuletama meelde, et sõnavabadus on üks põhikohustusi, mille kõik osalised eelmise aasta üldises poliitilises kokkuleppes võtsid. Praegu täidetakse suur osa Zimbabwe rahva põhilistest arstiabi- ja toiduvajadustest rahvusvahelise toetusega. Zimbabwe valitsus peaks kasutama märkimisväärset tulu, mida teemandikaevandus tõenäoliselt annab, et luua teemandivaldkonna sihtfond majandustegevuse käimalükkamiseks ning tervishoiu, hariduse ja sotsiaalvaldkonna rahastamiseks, mida praegu toetavad rahvusvahelised abiandjad.
Paraku on Zimbabwel veel pikk tee käia, enne kui saame öelda, et tema rahvas elab vabaduses ja demokraatias ja kindlas õigusriigis. On aeg suurteks muutusteks ning EL ja Lõuna-Aafrika riigid peaksid avaldama rohkem survet hea valitsemistava tagamiseks Zimbabwes.
Michael Gahler, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Asjaolu, et Farai Maguwu vahistati, kuna ta avaldas teavet Marange teemandikaevandustes valitsevate tingimuste kohta, näitab, kelle käes on tegelik võim ja kes Zimbabwes praegu päriselt valitseb ning et rahvusliku ühtsuse valitsus, see sundkorras loodud koalitsioonivalitsus on tegelikult võimul vaid vanas osas, nimelt piirkonnas, kus elavad need, keda Mugabe toetab.
Seepärast on minu arvates oluline, et me mõistaksime jätkuvalt need tingimused hukka ning et meie, Euroopa Liit, hoiaksime ka edaspidi mustas nimekirjas neid, kes ikka veel Zimbabwe rahvast rõhuvad.
Sest just need, kes Farai Maguwu vahistasid, lõikavad samal ajal teemandikaevandusest kasu, pistavad oma taskusse teemantide müügist saadud tulu ega paku seda riigieelarve kaudu rahvale. Seepärast loodan, et me mõistame selle olukorra väga suure enamusega hukka ja et nii EL kui ka Lõuna-Aafrika nõuavad viimaks nende tingimuste lõpetamist.
Michael Cashman, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Olukord Zimbabwes on paranenud, aga kahjuks mitte piisavalt. Oleme olnud tunnistajaks Maguwu ja teiste inimõiguste kaitsjate kinnipidamisele. Samuti oleme näinud HIV leviku ennetamise ja selleteemalise nõustamisega tegelnud homo- ja biseksuaalsete inimeste kinnipidamist ja vahistamist.
Kui ma inglasena sel teemal sõna võtan, siis nad eiravad seda. Nad eiravad meid, eurooplasi. Aga lubage mul öelda Aafrika riikidele midagi ilmselget: te teate, et Zimbabwes toimuv on vale. Kui te ei võta sellega midagi ühiselt ette, kaotate igasuguse moraalse mõjuvõimu sellel mandril ja kogu maailmas. Me räägime sellest, et Aafrika ja tema tulevik on teie kätes. Vaadata pealt, kuidas inimesi vahistatakse selle eest, et nad üritavad avalikustada inimõiguste rikkumisi ja kaitsta tavainimesi, seista käed rüpes, Aafrika, tähendab olla kaasosaline.
Paweł Robert Kowal, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Me püüame alati leida tõhusaid viise väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide mõjutamiseks – see mõju peaks tooma kaasa muudatused ja otsuse järgida inimõigusi. Need viisid ei tohiks kunagi mõjutada elanikkonda või humanitaarabi, aga me peame püüdma leida aruka võimaluse avaldada survet president Mugabe režiimile, et sellised juhtumid nagu Farai Maguwu oma enam ei korduks.
Inimõiguste kaitse küsimus on meie põhilise usaldusväärsuse küsimus. Siinkohal peame jääma selgelt oma otsustele kindlaks. Inimõigusi kas austatakse või mitte. Me ei tohi rahulduda väikeste edusammudega. Mulle on jäänud mulje, et mõnes sõnavõtus oldi rahul väikeste edusammudega. Me oleme öelnud selgelt: president Mugabe valitsus ei ole õiguspärane ja tema tegevus tuleb hukka mõista. Me peaksime ütlema seda sõnaselgelt.
Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Ka mina soovin ühineda nendega, kes on siin istungisaalis nõudnud Farai Maguwu viivitamatut vabastamist. Me peame mõistma hukka kinnipidamistingimused, milles ta viibib, samuti selle, et menetluse käigus pole austatud tema põhilisi inimõigusi.
Nagu teate, on kodanikuühiskonna organisatsioonidel oluline roll, ja mitte üksnes Kimberley protsessi edu tagamisel, vaid ka üldise demokraatia kaitsmisel Zimbabwes.
Ent see riik ei suuda demokraatia teel edasi minna, kui inimõiguste aktiviste sunnita