Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0032(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0210/2010

Esitatud tekstid :

A7-0210/2010

Arutelud :

PV 06/09/2010 - 16
CRE 06/09/2010 - 16

Hääletused :

PV 07/09/2010 - 6.11
CRE 07/09/2010 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/02/2011 - 6.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0301
P7_TA(2011)0061

Arutelud
Esmaspäev, 6. september 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

16. ELi-Korea vabakaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on Pablo Zalba Bidegaini raport rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel, kus tehakse ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse ELi-Korea vabakaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel (KOM(2010)0049 – C7-0025/2010 – 2010/0032(COD)).

 
  
MPphoto
 

  Pablo Zalba Bidegain, raportöör.(ES) Austatud president, volinik, nõukogu eesistuja, head kolleegid! Lõuna-Koreaga sõlmitud vabakaubanduslepingu vastuvõtmine loob uusi võimalusi nii Euroopa kui ka Korea tootmisharudele. Selleks aga, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid liidu tootmisharule, on väga tähtis, et meil oleks tõhus kaitseklausel.

Oleme kolleegidega rahvusvahelises kaubanduse komisjonis sellega viimased paar kuud töötanud ning seetõttu on oluline, et parlament kogu seda muudatuste paketti tugevalt toetaks.

Raport võeti juunis vastu 27 poolt- ja ühe erapooletu häälega. Selle klausliga on võimalik kohaldada kaitsemeetmeid, kui Lõuna-Koreast imporditud toodete tollimaksude vähendamine ähvardab liidu tootmisharule tõsist kahju tekitada.

Nagu teate, järgitakse Lissaboni lepingu jõustumisega parlamendile antud uute volituste kohaselt selle määruse puhul õigusloomega seotud menetlust. Kahjuks ei olnud võimalik nõukogu volitusel enne suvevaheaega kolmepoolseid läbirääkimisi pidada.

Esimesed ametlikud kolmepoolsed läbirääkimised toimusid 30. augustil ja nii variraportööridel kui ka mul endal oli võimalik kuulata nõukogu reaktsiooni meie muudatusettepanekutele. See kohtumine võimaldas meil mitmetes küsimustes edusamme teha ja mõnede lõigete lõpliku sõnastuse paika panna ning pärast kohtumist oli meil tunne, et nõukogul on tõsine soov kõige vastuolulisemates punktides kokkuleppele jõuda ning selle nimel ka kõvasti pingutada. Seda on meil loomulikult ülimalt hea meel näha.

Samal ajal jääb meile siiski mulje, et ei ole olnud piisavalt aega selgitada nõukogu seisukohta punktides, milles nõukogu seisukohad erinevad rahvusvahelise kaubanduse komisjoni seisukohtadest.

Seetõttu otsustasid kõik fraktsioonid ühehäälselt, et kätte on jõudnud aeg, mil parlamendi täiskogu peab rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juulis vastu võetud muudatuste kohta seisukoha võtma, kuna need on kaitseklausli kohaldatavuse ja tõhususe vaatepunktist üliolulised.

Samal ajal võeti vastu ühehäälne otsus mitte välistada ka seda, et kokkuleppele võidakse jõuda juba esimesel lugemisel, mis on meie arvates täiesti võimalik, kui nõukogu oma seisukohta selgitab.

Seetõttu hääletame homme ainult rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esitatud muudatusettepanekute üle ning lükkame õigusloomega seotud raporti üle hääletamise kodukorra artikli 55 kohaselt oktoobri teisele osaistungjärgule, mil loodame õigusloomega seotud menetluse positiivse lõpptulemuseni jõuda.

Usume, et raport sisaldab paljusid täiendusi, nagu protsesse kiirendava veebiplatvormi loomine, tootmisharule uurimisprotsessi algatamise võimaluse andmine, komisjoni kohustus raporteid esitada ja Korea impordi seire ja järelevalve tõhustamine. Need on punktid, milles oleme nõukoguga juba põhimõttelise kokkuleppe saavutanud.

Kuigi see on minu arust hea tulemus, ei pea me seda siiski piisavaks. On veel teisigi, veelgi tähtsamaid punkte, mis väärivad läbirääkijate täielikku tähelepanu ning mida kõik fraktsioonid peavad siin kaitsma, just nagu meie neid rahvusvahelise kaubanduse komisjonis kaitsesime. Üldiselt pean siinkohal silmas nelja punkti.

Esiteks peame leevendama kõige haavatavamate liikmesriikide võimalikku riski, võttes piirkondliku klausli regioonipõhiselt kasutusele, et sel moel tundlikumate tootmisharude mõjutamist vältida. Ei tohiks unustada, et kaitseklausel on oma olemuselt ajutine ja et selle eesmärgiks on kaitsta majanduse kõige tundlikumaid sektoreid, andes neile uue olukorraga kohanemiseks piisavalt aega.

Teiseks on ilmselgelt vaja seirata tooteid, mida tollimaksude tagastamise klausel mõjutab.

Kolmandaks peame kaitsma parlamendi rolli uurimiste algatamise protsessis ning viimaseks punktiks on otsustusprotsess või komiteemenetlus.

Lisaks sellele, et tahan tänada eesistujariik Belgiat läbirääkimistel üles näidatud hea tahte eest, soovin kõigile meelde tuletada, kui tähtsat rolli mängib komisjon praegu ja ka tulevikus läbirääkimiste eduka lõpptulemuse tagamisel.

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud president! ELi-Korea vabakaubanduslepingu kahepoolset kaitseklauslit rakendav määrus on väga tähtis õigusakt mitte ainult seetõttu, et pärast vastuvõtmist pakub see vajaduse korral liidu tootmisharule kaitset, vaid ka seetõttu, et tegu on esimese kaubandusküsimusi käsitleva toimikuga, millega Euroopa Parlament on kaasseadusandjana seotud. Seepärast on mul hea meel näha, millise pühendumuse ja vastutustundlikkusega parlament seda dokumenti käsitleb.

Hindan Euroopa Parlamendi pingutusi komisjoni ettepaneku muudatusettepanekute ettevalmistamisel väga lühikeste tähtaegade juures. Ühtlasi soovin kinnitada, et komisjon on täielikult pühendunud sellise kokkuleppe saavutamisele, mis tagaks liidu tootmisharu teatud allharude võimalikke muresid lahendava tõhusa kaitsemehhanismi.

Minuni jõudnud andmetel läks Korea kaitseabinõude määrust puudutav esimene mitteametlik kolmepoolne kohtumine hästi ning, nagu raportöör äsja mainis, tehti seal edusamme mitmete muudatusettepanekutega. Kokkuleppele jõuti näiteks nii tähtsates küsimustes nagu liidu tootmisharule kaitseabinõude uurimise algatamise nõudmise õiguse andmine ning tollimaksude tagastamist puudutavate ühendusesiseste eeskirjade kaasamine kaitseabinõude määrusesse.

Ma tean, et kõige suuremaid probleeme ei ole mitteametlikel kolmepoolsel läbirääkimistel veel üksikasjalikult arutatud. Loodan, et parlamendi, nõukogu ja komisjoni järgmisel kohtumisel, mis peaks minu arusaamist mööda aset leidma lähiajal, tehakse suuri edusamme ja et kokkuleppele suudetakse jõuda ka kõige keerulisemates küsimustes.

Soovin tänada austatud parlamendiliikmeid ning eriti rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) liikmeid, kes seda dokumenti prioriteetsena käsitlesid! Ühtlasi soovin ma korrata komisjoni pühendumust kogu vabakaubanduslepingu rangele rakendamisele. Ma ei viita siinkohal mitte ainult kaitsemehhanismile, vaid ka vabakaubanduslepingu teistele aspektidele, eriti mittetariifsete kaubandustõketega seonduvatele säästva arengu sätetele ja distsipliinidele.

Lõpetuseks soovin kasutada võimalust ja teavitada teid nõukogu värskeimatest uudistest ELi-Korea vabakaubanduslepingu vastuvõtmisprotsessi kohta. Nagu võib-olla juba kuulnud olete, kinnitatakse 10. septembrile kavandatud välisasjade nõukogu kohtumisel loodetavasti vabakaubanduslepingu allkirjastamine ja ajutine kohaldamine. Pärast selle otsuse vastuvõtmist on võimalik leping ametlikult allkirjastada ning parlamendile nõusolekumenetluseks edastada.

Ajutise kohaldamise kuupäeva määrab nõukogu hilisemas etapis. See otsus võetakse üsna tõenäoliselt vastu pärast seda, kui parlament on vabakaubanduslepinguga nõustunud ning kaitseabinõude määruse suhtes on kokkuleppele jõutud.

 
  
MPphoto
 

  President. – Tänan teid, volinik, Euroopa Komisjoni seisukoha esitamise eest!

 
  
MPphoto
 

  Daniel Caspary, fraktsiooni PPE nimel.(DE) Austatud president! Head kolleegid! See, millega parlament, nõukogu ja komisjon on viimastel nädalatel üheskoos hakkama saanud, on eeskujuks meile kõigile. Sooviksin tehtud töö puhul tänada eriti Pablo Zalba Bidegaini!

Euroopa Parlament näitab esimeses Lissaboni lepingu sõlmimisele järgnenud väliskaubanduspoliitilises küsimuses – milles meil on mängida otsustav roll –, et oleme tegutsemiseks valmis. Komisjoni esimene lugemine leidis aset juulis ning täna õhtul on kätte jõudnud arutelu aeg. Kui asi oleks ainult parlamendi teha, võiksime kaitseklauslite üle juba homme hääletada. Kahjuks ei ole teine asutus – mõtlen siinkohal nõukogu – siiani suutnud tagada tingimusi, et saaksime lepingu homme heaks kiita. Mul oleks olnud hea meel, kui nõukogu täna siin kohal oleks olnud. Lisaks oleks mul hea meel selle üle, kui nõukogu oleks veidi paindlikum ja kiirem.

Sooviksin ühe Euroopa Parlamendi rolliga seonduva asja kõigile selgeks teha: komisjonil, parlamendiliikmetel ja tootmisharul saab tulevikus olema õigus kaitseklausli kohaselt uurimisi algatada. Meie, Euroopa Parlament, tahame seda õigust samuti. Usun, et võin rääkida kõigi parlamendiliikmete nimel, kui ütlen, et sellest õigusest me ei loobu. Nõuan tungivalt, et komisjon ja nõukogu sellega läbirääkimistel võimalikult kiiresti nõustuksid.

Minu järgmine punkt puudutab tollimaksude tagastamist. Komisjon tegi ettepaneku see kaitseklauslitesse lisada. Nõuan tungivalt, et nõukogu selle blokeerimise lõpetaks ning komisjoniga nõustuks.

Minu kolmas punkt puudutab Lõuna-Korea CO2 piirangut, millega tuleb samuti tegeleda. Korea valitsus kavatseb autotööstuses CO2 piirangud kohaldada. Oleme kõik mures, et selle määrusega võidakse vajaduse korral raskendada Euroopa autode pääsu Korea turule. Nõuan tungivalt, et komisjon selle küsimuse tähtsust Koreale kindlasti rõhutaks. CO2 piirangu küsimus on meile otsustav katse. See ei aita edule kaasa, kui esimene osa Korea vastu võetud õigusaktist õõnestab vabakaubanduslepingut.

Seda silmas pidades soovin raportöörile ja kõigile asjaosalistele jätkuvalt palju edu. Oleksin väga tänulik, kui sellele küsimusele enne aasta lõppu lahenduse leiame.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Lange, fraktsiooni S&D nimel.(DE) Austatud president, lugupeetud volinik, head kolleegid! Esimese asjana sooviksin samuti tänada raportööri suurepärase koostöö eest, kuna see aitas parlamendil komisjonis ühehäälselt tähtsa põhiseisukoha vastu võtta – mis on väga tervitatav ning on kaitseabinõude määruse tähtsuse taas kord selgelt esile toonud.

Koos Lõuna-Korea lepinguga on see esimene leping, mille üle oleme läbirääkimisi pidanud pärast Lissaboni lepingu jõustumist, millega parlamendile anti uus täidetav roll. Teiseks kujutavad Lõuna-Korea vabakaubandusleping ja kaitseabinõude määrus endast tulevaste lepingute mudelit ning seetõttu peame siinkohal eriti ettevaatlikud olema. Need on kaks tähtsat põhjust, miks me ei peaks lahjendatud seisukohti hooletult vastu võtma, vaid mõistlike määruste vastuvõtmise eest võitlema.

Nagu te juba teate, lugupeetud volinik, tunneme eriti suurt muret kuue kindla punkti pärast. Sooviksin need punktid kiirelt üle korrata. Esiteks tollimaksude tagastamise mehhanism. Kui Korea tootjad kasutavad kaupade tootmisel kolmandatest riikidest pärit osi, ei pea nad nende pealt tollimaksu maksma ning võivad vastavaid kaupu Euroopasse eksportida, samal ajal kui Euroopa tootjad – isegi siis, kui nad kasutavad samu osi – peavad endiselt tollimaksu maksma. Seetõttu on Korea tootjatel konkurentsieelis. Seda tuleb valvsalt jälgida, et näha, kas see hakkab turgu moonutama. Seda ei ole võimalik saavutada tavalise deklaratsiooniga – pigem tuleb see muuta õiguslikult siduvaks ja liita see kaitseabinõude määrusega, kus selle alusel saaks uurimisi algatada.

Teiseks esineb kindlasti ka piirkondlikke variatsioone. Tundlikud sektorid ei ole kõigis liikmesriikides võrdse tugevusega esindatud. Seetõttu peame erilist tähelepanu pöörama sellele, kuidas individuaalsete piirkondade tundlikke sektoreid sihilike rünnakute eest kaitsta. Kuna oleme siseturul, ei ole see just lihtne ülesanne, ent poliitiline lahendus tuleb sellest hoolimata leida.

Kolmandaks, lugupeetud volinik, kuna tegu on esimese lepinguga pärast Lissaboni lepingu jõustumist, siis hõlmab see ka uut nõukogu ja parlamendi tasakaalu ja kuna oleme komisjoniga juba kokkuleppe saavutanud, on täiesti õiglane, et parlamendil ja nõukogul on selles lepingus võrdne roll.

Neljandaks on rakendusmenetlused loomulikult teie pärusmaa – meil ei ole mingit soovi operatiivsesse rakendamisse sekkuda –, kuid parlamendina on meie kohus tagada, et komiteemenetlus parlamendi õiguseid kahtluse alla ei seaks. Eriti tähtis on meie jaoks taganemisõigus – ka see tuleb meile tagada.

Minu viiendaks punktiks on see, et Lõuna-Koreaga seonduvad aastakümnete pikkused kogemused näitavad, et lisaks tariifsetele kaubandustõketele luuakse pidevalt juurde ka mittetariifseid kaubandustõkkeid. Seepärast peab meil ühtlasi olema ka selge mehhanism, millega teostada seiret, aruandlust ning algatada konsultatsioone, kui mittetariifsete kaubandustõkete valdkonnas peaks probleeme tekkima.

Minu kuues punkt on see, et kui me seda uut kaubanduslepingut tõsiselt võtame, siis peame seejuures kaasama ja tugevdama ka kodanikuühiskonda. See tähendab, et Rahvusvahelise Tööbüroo fundamentaalsed standardid – näiteks standard 87, mis annab töötajatele õiguse meelt avaldada – tuleb kindlalt juurutada ning rakendada. Kontrastina on Lõuna-Korea karistusseadustiku artiklis 314 sätestatud, et ettevõtte sujuva töö takistamine on kuritegu. Peame selles suhtes midagi ette võtma – kodanikuühiskonda tuleb tugevdada, Rahvusvahelise Tööbüroo fundamentaalsete keskkonnastandardite täitmine tuleb tagada ning lisaks tuleb kodanikuühiskond riigisiseste nõuanderühmade vahendusel lepingu täitmise seiresse kaasata.

Minu viimane punkt on see, lugupeetud volinik, et teie sõnul leiab ajutine kohaldamine üsna tõenäoliselt aset pärast kokkuleppe saavutamist. Sooviksin sõnapaari „üsna tõenäoliselt” välja jätta. Ajutine kohaldamine ei saa toimuda enne, kui parlament on sellesisulise otsuse langetanud!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Michael Theurer, fraktsiooni ALDE nimel.(DE) Austatud president, lugupeetud volinik, head kolleegid! Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni variraportöörina soovin tänada volinik De Guchti ja raportöör Pablo Zalba Bidegaini nende tulemusliku koostöö eest Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu ja kaitseklauslitega.

Esiteks soovin rõhutada, et meie, Euroopa Parlamendi liberaalid ja demokraadid soovime selle lepingu võimalikult kiiret ratifitseerimist ja vastuvõtmist, kuna pooldame vabakaubandust ja näeme Lõuna-Koreaga sõlmitud lepingus suurepäraseid võimalusi nii Euroopa Liidu kui ka Lõuna-Korea majandusele. Kaitseklauslite teemal peame aga liidu tootmisharu tõstatatud küsimusi väga tõsiselt võtma. Usume, et kaitseklauslid kujutavad endast vahendit, millega saab need probleemid lahendada. Loodame, et sellel nädalal toimuv hääletus näitab, et parlamendi poliitilised jõud moodustavad terviku ning nende kaitseklauslite toel sõlmitakse siin lõpuks hästi toimiv leping. Seetõttu kutsume nõukogu ja komisjoni üles meile tähtsates küsimustes vastu tulema.

Eelkõige on meie sooviks see, et tollimaksude tagastamise süsteemi ei hakataks ära kasutama. Me ei saa lubada olukorda, kus tollimaksude tagastamine avab Lõuna-Koreale ukse, kust voolavad sisse odavad tooted, eriti odavad põhitarbeained Hiinast ja teistest Aasia riikidest. Lisaks soovime, et Lõuna-Korea kaotaks mittetariifsed kaubandustõkked – näiteks autodele kohaldatavad CO2 piirangud –, sest nii väldime olukorda, kus uued kaubandustõkked tagauksest sisse veetakse.

Soovime sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimist. Loomulikult tuleb lepingu hilisemale kohaldamise ajaks leida lahendus ka komiteemenetlusele. Siin soovime näha parlamendi tugevat rolli. Meie arvates peab tootmisharul ja liikmesriikidel olema võimalus tulevikus uurimisi ja seiret algatada.

Meile teeb muret veel üks asi: lähipäevil arutab nõukogu lepingu ajutist kohaldamist ning jõuab tõenäoliselt ka hääletamiseni. Pean siinkohal igaks juhuks meelde tuletama, et Lissaboni lepingu kohaselt peab parlament oma nõusoleku andma. Ajutine kohaldamine käiks aga Lissaboni lepingu eesmärkidele risti vastu. Seetõttu kutsun nõukogu üles lepingu ajutist kohaldamist mitte heaks kiitma, vaid palun teil parlamendi otsuse ära oodata. Oleme teinud kõik endast oleneva, et õigeaegne otsustamine võimalikuks muuta, ning peaksime seda taas näitama ja hääletamisel ühise seisukoha võtma.

 
  
MPphoto
 

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud president, volinik De Gucht, head kolleegid! Soovin oma fraktsiooni nimel toetada komisjoni pingutusi, millega üritatakse selle täiskogu töönädala jooksul hääletusele panna ettepanek võtta vastu vabakaubanduslepingu kahepoolsete kaitseklauslite määrus.

Kaitseabinõude määrusel on otsene mõju läbipaistvusele ja avatusele – selgitades seejuures Euroopa Parlamendi õigusi olla tulevikus kõigi kaubanduslepingute kaasotsustav õigusloomega seotud ELi institutsioon – ning seetõttu ka endiselt ratifitseerimist ootava vabakaubanduslepingu paljude asjaosaliste ja mõjutatud osapoolte arvamuste, küsimuste ja murede tõsiselt võtmisele. Soovin öelda, et sellel teemal – eriti vabakaubanduslepingu teksti puhul – lähevad arvamused suuresti lahku, ja seda mitte ainult siin, Euroopa Parlamendis, vaid veelgi enam ettevõtete töötajate ning nende ettevõtete juhatuste vahel. Lisaks ei kehti see ainult suurettevõtjate puhul – veelgi laialdasemalt hõlmab see tegelikult mõlema kaubanduspartneri väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

See on 21. sajandi esimene vabakaubandusleping globaliseerunud majandusmaailma üliarenenud majandusriikide vahel ning jõustub majandus- ja finantskriisi tingimustes. Kaitseklausli mehhanismile omistatakse seega suurt tähtsust, mida laiendatakse siin esitatud konkreetsetest aspektidest tõenäoliselt palju kaugemale.

Kui soovime, et vastavate riikide majanduslik ja sotsiaalne areng kahe kaubanduspartneri töötajate ning kodanike huvides oleva kaubanduskoostöö, globaalse avatuse ja ühiste pingutuste tulemus oleks edukas, peame tagama lepingus sätestatud kaitsemeetmete rakendamise ning kohaldusvõimaluste õiguskindluse. Ajakavad ja tähtajad, piirkondlikud kaitseabinõud, tõendite hankimine, meetmete seire – kõik see on hädavajalik. Ja nagu mu kaasparlamendiliige juba mainis, peavad Euroopa Parlamendil olema samad õigused, mis nõukogul. Kodanikuühiskonna, ametiühingute ja ettevõtjate esindajate väljendatud tollimaksude tagastamise probleemid – nende endi kogemustel põhinevad mured – muudavad vajalikuks kindlate päritolu tähistamise eeskirjade kehtestamise.

Toetan samuti käsitlusviisi, mille kohaselt ei pea see klausel olema mitte ainult tõhus, vaid ka praktikas rakendatav. See klausel peab olema vahend, mida saaks tõsistes juhtumites kasutada. Toonitan taas, et seda määrust peavad toetama ning selle peavad heaks kiitma nõukogu ja kõik 27 liikmesriiki, sest vastasel juhul see ei jõustu.

 
  
MPphoto
 

  Anna Rosbach, fraktsiooni EFD nimel.(DA) Austatud president! Kõnealune vabakaubandusleping on majanduslikul ja sotsiaalsel tasandil ning keskkondlikus perspektiivis kasulik nii Koreale kui ka ELile. ELi huvides on see leping sõlmida enne, kui Korea sõlmib samasuguse lepingu Ameerika Ühendriikidega. Peame kiiresti tegutsema, sest president Obama andis hiljuti Torontos teada, et USA kavatseb Koreaga sõlmitava kaubanduslepingu ratifitseerida järgmisel aastal. Mul tekivad siiski juba mõned kahtlused, kas see leping on üldse nii lihtne, kui paistab. Koreas avastati äsja kõrgeimal tasandil asunud suur korruptsioonivõrgustik, mistõttu peame oma kõige tähtsamate kaubanduspartneritega seonduvatel sündmustel hoolikalt silma peal hoidma. Vabakaubanduslepingus rõhutatakse, et Korea kuulub sellesse rühma.

Lisaks peame leidma lahenduse sellele, kuidas tagada sõltumatute tööõiguse ekspertide või ELi otsene juurdepääs ettevõtte Kaesong Industrial Complex (KIC) töötajatele – teisisõnu soovime juurdepääsu Kaesongi kaubanduspiirkondadele, kus põhjakorealased Lõuna-Korea ettevõtjate heaks töötavad. Vastasel juhul riskeerime sellega, et anname juurdepääsu toodetele, mille valmistamisel kasutati sunnitööd ning eirati inimõigusi. Kui me neile aladele juurdepääsu ei saa, ei tohi me lasta KICi tooteid lepingusse lisada. Tervikpilti arvestades on aga väga hea, et selle lepinguga kaasneb suurem läbipaistvus, ettevõtjatele on võimalik süüdistus esitada ja et neid on võimalik kohtusse kaevata, kui nad kehtestatud nõuetele ei vasta. Lisaks on avaldatud ka töötajate töötingimused, mida on nüüd võimalik arutada ja uurida. Kui me sellega hakkama saame, on see kindlasti samm õiges suunas.

Lõpetuseks soovin veel öelda, et jääb mulje, nagu saaks sellest lepingust kõige rohkem kasu EL. Loodetavasti on selle tulemuseks täiendavad töökohad ja Euroopa kiirem majanduskasv.

 
  
MPphoto
 

  President. – Head kolleegid! Nagu näha, oleme üksmeelselt selle lepingu poolt ning võime heameelt tunda selle üle, et soovime seda esimesel võimalusel rakendada ja et see on meile väga tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Christofer Fjellner (PPE).(SV) Austatud president! Alustuseks soovin tänada Pablo Zalba Bidegaini, sest ma tean, kui palju ta selle lepingu nimel tööd on teinud, ja usun, et saavutatud tulemus on suurepärane.

Homne hääletus Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu kaitseklauslite üle on tegelikult ajalooline sündmus lausa kahel põhjusel. Esiteks tähendab see seda, et nüüd hakkame arutlema kõige ulatuslikumat vabakaubanduslepingut, mida EL on kunagi sõlminud. See on meie siiani kõige radikaalsem leping, mis hakkab sisse tooma suuremat kasumit kui ükski varasem leping. Loomulikult ei ole selles midagi imelikku. Selle peapõhjuseks on see, et Lõuna-Korea on üks meie kõige olulisemaid kaubanduspartnereid, maailma 11. tööstusriik, ja üks esimesi OECD riike, millega EL vabakaubanduslepingu sõlmib.

Lisaks on see esimene leping, milles kasutame nn globaalset Euroopat, mille lähtepunktiks on Euroopa konkurentsivõime ja see, mis on tähtis majanduslikult, mitte vaid poliitiliselt. On selge, et meil on suured eesmärgid. Näiteks pöörame siin põllumajandusele rohkem tähelepanu, kui seda varem üheski vabakaubanduslepingus on tehtud. See pakub meie tootmisharule palju uusi võimalusi. Loomulikult pakub see palju uusi võimalusi ka meie Lõuna-Korea sõprade tootmisharule, kuid see ju ongi vabakaubanduse mõte. See on raske, see oli raske ja see saab raske olema ka tulevikus, kuid tähtsate asjade saavutamine ongi väga tihti raske. See ongi kogu asja mõte.

Teiseks on siin tegu esimese juhtumiga, millesse on kaasatud ka Euroopa Parlament, kellel on selles küsimuses kaasotsustamisvolitused. See tähendab, et oleme pidanud end vastutusvõimelistena näitama ja minu arvates oleme sellega kenasti hakkama saanud. Peame tõestama, et suudame midagi omalt poolt pakkuda ja ELi rolli tugevdada, mitte ainult pidurdada. Arvan, et oleme selleks suutelised. Loomulikult ei võeta kuulda kõiki meie nõudmisi, kuid juba see, et me need esitanud oleme, tähendab seda, et komisjon on sunnitud näiteks sotsiaaltingimuste ja mittetariifsete kaubandustõkete küsimusele rohkem tähelepanu pöörama.

Mul on üks ettepanek, mida soovin eriti rõhutada, kuna ma ei ole nõus kaugeltki mitte kõigega, mille üle me komisjonis hääletasime. See puudutab piirkondlike kaitsemeetmete küsimust. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on mul selle kohta kahtlused tekkinud ja ma arvan, et oleks parem, kui rakendaksime kaitsemeetmed kogu ELis. Siseturg ja vaba liikumine pakuvad seda tüüpi piirkondlike kaitsemeetmete eiramiseks märkimisväärseid võimalusi ja ma ei usu, et keegi siinviibijatest sooviks vaba liikumist või siseturgu ärritada või kahtluse alla seada. Üldises plaanis on homne hääletus aga tähtis märk sellest, et meie kaubanduspoliitikas on algamas uus ajajärk, mis on minu meelest väga hea.

 
  
MPphoto
 

  Gianluca Susta (S&D).(IT) Austatud president, lugupeetud volinik, head kolleegid! Minu arvates peame endilt esiteks küsima, mida me Euroopana soovime, mida me Euroopana nõuame, ja milliseid kohustusi me endale seda tõsist majandus- ja finantskriisi, ülemaailmse mõjuga majandussurutist, ning eesseisvat rasket taastumist arvestades võtta kavatseme.

Mulle tundub, et ajal, mil mitmepoolsed suhted elavad läbi nii raskeid hetki ja Doha läbirääkimised endiselt seisavad, peaks sõlmitav vabakaubandusleping vastama vähemalt kahele põhinõudele. Ühest küljest tuleks vabakaubanduslepingus sätestada rahvusvaheline mängulaud, kus võrdsed maailmakaubanduse võimalused oleksid nii meil kui ka meie konkurentidel, ja teisest küljest peaks selles väljenduma suund, mille Euroopa majandus ja arendustegevus võtta plaanib.

Leping seda kahjuks aga ei sisalda. Selles ei võeta globaalset mõõdet üldse arvesse. Selles ollakse kas ühel või teisel poolel. Tegu on lihtsalt ühe nutikalt koostatud vabakaubanduslepinguga. See on tähtis kontseptuaalne dokument, millega oleks kindlasti võimalik luua uusi võimalusi täielikult reguleeritud maailmas, sellises maailmas, kus valitsevad vastastikkus, ühised eeskirjad ja ühised kvaliteedistandardid. Kahjuks aga ei ole maailm selline. Reaalsuses näeme aga hoopis seda, kuidas Euroopa töötlevat tööstust, mida tuleks arengu ja tööhõive suurendamiseks ning uute töökohtade loomiseks tugevdada, hoopis karistatakse, samal ajal kui finantsteenuste sektor olukorrast taas kasu lõikab.

Heal juhul ei ole sellel lepingul SKP suurendamisele peaaegu mingisugust mõju – parimal juhul tõuseb see vaid 0,03%. Ma ei näe selle järele vajadust. Pärast president Obama ettevaatlikku läbirääkimiste algust vajutavad pidurdavad kongressi suurima fraktsiooni vähemalt saja liikme mõjul isegi Ameerika Ühendriigid, sest kongressiliikmete sõnul mõjub selline leping – mis on üsna sarnane sellega, mida meiegi siin varsti allkirjastama hakkame – töökohti vähendavalt.

Korea ratifitseerimisprotsess on väga aeglane ning sellega ei tagata ei ökoloogilisi ega ka sotsiaalseid standardeid. Sellest hoolimata soovime ratifitseerimisega ruttu ühele poole saada.

Peame siiski ühte asja paluma. Seda palvet peegeldasid ka hääled, mida ettevalmistavates etappides andsime. Seda vabakaubanduslepingut ei saa ilma kaitseabinõude määrust vastu võtmata ajutiselt rakendada – esitasime parlamendile mitmeid tähtsaid muudatusettepanekuid, mis võimaldavad meil järgnevaid etappe tõhusamalt käsitleda.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 

  Niccolò Rinaldi (ALDE).(IT) Austatud president, lugupeetud volinik, head kolleegid! Oleme nagu ryong’id, Korea mütoloogilised lohed, kes on leebed, heatahtlikud, kuid samas ülimalt kindlameelsed. Teame, et oleme Euroopa institutsioon, mille meie kodanikud otse valivad, ning nõuame seetõttu tõhusat kaitseklauslit.

Parlament on nõus lepingu sõlmima juba pärast esimest lugemist, kuid tingimusel, et leping sisaldab konkreetseid ettepanekuid, milles võetakse arvesse Euroopa töötajate ja liidu tootmisharu huve ning eriti parlamendi institutsioonilisi õigusi. Meil on kuus nõuet, millest mõned on teised parlamendiliikmed juba esitanud.

Esimene neist on seotud ajutise rakendamisega enne kaitseabinõude määruse vastuvõtmist ning enne seda, kui parlament on lepingu heaks kiitnud.

Teine puudutab piirkondlikku või siis vähemalt paindlikku kaitseklauslit, sest Euroopa on mitmekesine ja seetõttu on oluline, et eri sidusrühmad lepinguga nõustuksid ja seda pooldaksid.

Kolmas ja veelgi tähtsam nõue käsitleb parlamendi menetluslikku rolli: uurimise algatamise õigust – loomulikult palusime seda õigust ka tootmisharule laiendada –, kogu teabe saamise õigust ning juurdepääsu veebiplatvormile.

Neljas nõue puudutab määruse rakendamisel toimuvat komiteemenetlust: nõukogul ei saa olla tähtsam roll kui parlamendil. Nõuame kindlalt, et parlamendil oleks tugev roll, mille korral menetlus – nõuandemenetlus – tagaks meile vetoõiguse, mida saaksime kasutada siis, kui komisjon otsustab pärast uurimist meetmeid mitte võtta.

Viies nõue käsitleb tollimaksude tagastamist – tollimaksud tuleb kaitseklauslitesse lisada ning need võetakse kokku üheks teguriks, mida uurimistel ja seirel arvesse võtta.

Viimane kuues punkt keskendub sellele, et vajame sotsiaal- ja töötingimuste ning keskkonnastandardite seiret ning korealaste ja eurooplaste võrdseid võimalusi kõiges, mis puudutab süsinikdioksiidi.

Oleme täielikult selle vabakaubanduslepingu ja ka iga teise vabakaubanduslepingu poolt, mis aitab kaasa stabiilsuse ja rahu saavutamisele. Siiski ei tohi selle sisusse naiivselt suhtuda ja samuti ei tohi nõukogu parlamendi rolli eirata.

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa (S&D).(EL) Austatud president! Meil palutakse täna heaks kiita rahvusvahelist kaubandust puudutav tähtis õigusakt, mille rakendamisel on Euroopa turule tõsised tagajärjed. Praegust rahvusvahelist majanduskriisi arvestades tuleb iga vabakaubanduslepingu sõlmimise korral hoolitseda sammhaaval selle eest, et vastav leping liidu tootmissektoritele tõsiseid kadusid ei tekitaks.

Vajame ELi-Korea vabakaubanduslepingu kaitseklauslit selleks, et seda oleks võimalik ELi õigusega liita, et see saavutaks õigusakti jõu ja et seda oleks võimalik ilma probleemideta rakendada. Samal ajal peab Euroopa Komisjon süstemaatiliselt impordi- ja ekspordiandmeid seirama, et tasakaalustamatuse korral viivitamatult sekkuda. Lisaks tuleb seirata töötingimuste ja keskkonnstandarditega seonduvaid spetsifikatsioone, et vältida ebaausate konkurentsitingimuste loomist samade või otseselt konkureerivate toodete vahel ainult seetõttu, et äsjamainitud kriteeriume ei suudetud täies ulatuses kohaldada.

Lõpetuseks soovin rõhutada seda, et toetame piirkondliku klausli kohaldamist, sest see kaitseb siseturu optimaalset toimimist, kuna võimaldab meetmeid võtta piirkondades ja riikides, mille tootmissektorid moodustavad põhiturust tihti tähtsa osa. Kuna ELi-Korea vabakaubandusleping on esimene, mis Euroopa niivõrd suurele Aasia turule avab, peame eriti ettevaatlikud olema, kuna sellest lepingust saab pretsedent kõigi järgnevate analoogsete lepingute puhul.

 
  
MPphoto
 

  Marielle De Sarnez (ALDE).(FR) Austatud president! Kõik vabakaubanduslepingud peavad põhinema vastastikkuse või mõlemapoolsel kasu põhimõttel ja ausalt öeldes ei ole see Lõuna-Koreaga sõlmitud lepingu puhul üldsegi nii.

Sooviksin välja tuua ühe arvu: autotööstus moodustab ELi-Korea praegusest kaubandusest 50%, ometigi impordib Euroopa Liit 450 000 Lõuna-Korea autot, kuid ekspordib vaid 33 000 Euroopa autot. Tegu on pehmelt öeldes ühekülgse kaubandussuhtega, mis toimub ülimalt tõsise kriisi taustal.

Tõsiasi on see, et sellest lepingust saab pretsedent. See sillutab teed teistele suurte Aasia riikidega sõlmitavatele lepingutele – pean silmas just Jaapanit, kuid selliseid riike on teisigi. Lisaks sellele on tegu esimese lepinguga pärast Lissaboni lepingu jõustumist, mistõttu on ülimalt oluline, et Euroopa Parlament – ja selles olen ma raportööriga täiesti ühel nõul – oma hääle kuuldavaks teeks ning komisjon seda kuulda võtaks.

Just selle tõttu peame, mis iganes ka ei juhtuks – ma ei ürita siin vabakaubanduslepingu hääletuse tulemusi ennustada –, kaitseklausli tõhusamaks muutma ning kindlasti tollimaksude tagastamise mehhanismi läbi vaatama, piirkondliku kaitseklausli rakendama, Euroopa Parlamendi menetluslikku rolli tugevdama, parlamendi õigusi austava ajutise komiteemenetluse kehtestama ja sotsiaal- ja keskkonnastandardid integreerima.

Lõpetuseks, nagu lubasite, volinik, ei soovi me, et see vabakaubandusleping kohaldataks ajutiselt enne seda, kui Euroopa Parlament on selle üle lõplikult hääletanud.

Tänan kuulamast ja loodan, et võtate mu kommentaare arvesse!

 
  
MPphoto
 

  Evelyn Regner (S&D).(DE) Austatud president! Lugupeetud volinik! See esimene pärast Lissaboni lepingu jõustumist sõlmitav vabakaubandusleping sisaldab palju head: Euroopa Parlamendi rolli on tugevdatud ja olemas on ka kaitseabinõud, mida ametiühingu või töötajate õiguste rikkumise korral rakendada.

Siiski ei tohi Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingut ELi tulevaste vabakaubanduslepingute loomisel aluseks võtta. Miks nii? Euroopa Liit on endale lepingutes, eriti Lissaboni lepingus, sätestatud eesmärkide ja väärtustega suured sihid seadnud ning peab neist ka kinni pidama – kui nüüd paar näidet tuua, siis sellised punktid on kindlasti inimõigused ja õiguskindlus.

Seetõttu soovin selle ja teised praegused vabakaubanduslepingud mõttelise joonega ühendada – eriti kehtib see Colombia ja Peruu, Andide piirkonna lepingu kohta, mille läbirääkimised on juba lõppenud ning mis ootab heakskiitu. Enne kolmandate riikidega lepingu sõlmimist tuleb kindlasti pidada ülipõhjalik inimõiguste dialoog. Vabakaubanduslepingu sisu tuleb kohandada vastavate riikide olukorda arvestades, seda eriti kaubanduse ning sotsiaal- ja keskkonnastandardite valdkonnas. Peame vältima olukorda, kus need riigid – ja EL – pingutavad vabakaubanduslepingu moosisaia nimel ning – olles selle nahka pistnud – pöörduvad vanade kommete juurde tagasi, neile andeks antud inimõiguste rikkumised taskus.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş (S&D).(RO) Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vabakaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel on kaitsemeede, mida vajame, et vältida olukorda, kus Korea importkaubad ähvardavad Euroopa Liidu tootmisharule ja töökohtadele tõsist kahju tekitada.

Tollimaksude tagastamise põhimõte, mille kohaselt on Korea ettevõtetel võimalik tollimaksud põhikomponentide kujul tagasi saada, on eriti tundlik küsimus, sest Korea võib sellest kasu lõigata ning see võib Euroopa konkurentsivõimele tugeva löögi anda.

ELi-Korea vabakaubandusleping on kasulik leping seni, kuni järgitakse ausa konkurentsi põhimõtet. Seda arvestades peab komisjon Lõuna-Korea ja Euroopa Liidu ekspordisuundumusi hoolikalt seirama just haavatavamates sektorites ja ebakorrapärade tekkimisel need kiirelt kõrvaldama.

Lisaks tuleb tõhustada kasutatavat kontrollsüsteemi ja võimaldada vastaval tootmisharul ning ametiühingutel ja sotsiaalpartneritel ning Euroopa Parlamendil kui ELi kodanike otsesel esindajal häirekella lüüa ja uurimise algatamist nõuda.

Euroopa Parlamendi roll kontrollsüsteemis ning tollimaksude tagastamist puudutavad küsimused on need probleemid, milles parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon peavad kiiresti üksmeele leidma. Seetõttu on parlamendi sellel istungjärgul raporti üle hääletamine väga edukas samm, mis viitab parlamendi valmisolekule see määrus võimalikult kiiresti vastu võtta.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Köstinger (PPE).(DE) Austatud juhataja! Soovin raportööri ja variraportööre tänada tehtud pingutuste ja hea koostöö eest ning loodan, et läbirääkimiste järgmised osad kujunevad neile sama edukateks!

Eelkõige tunnen heameelt ELi-Korea lepingu kaitseklauslit puudutavatel läbirääkimistel saavutatud suure edu üle. Euroopa Parlamendi juulis toimunud kiire hääletamine komisjonis ning septembrisse kavandatud muudatusettepanekute hääletus ja parlamendi suutlikkus läbirääkimistel kaasa rääkida näitavad selgelt, et suudame tõhusalt ja edukalt töötada ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Nõukogul soovitatakse tungivalt nüüd sama teha, et saaksime kaitseklauslis kiiresti kokkuleppele jõuda.

Tunnustan komisjoni sotsiaal- ja keskkonnastandardite deklaratsiooni ettepanekut. See on hea kompromiss, mis toob küsimuse tähtsuse suurepäraselt esile. Parlamendi rolli tugevdamine tundub olevat eriti tähtis samm kaubanduspoliitika demokraatlikumaks muutmise poole ning nõuan tungivalt, et nõukogu ja komisjon leiaksid lahenduse, mis tagab Euroopa Parlamendi tõhusa ja tugeva osalemise.

Soovin veel kord rõhutada, et selles küsimuses parlament ei tagane. Minu meelest on komisjoni ettepanek kaitseklauslile tollimaksude tagastamine liita väga hea mõte ning nõuan tungivalt, et nõukogu seda ettepanekut toetaks.

Palun komisjonil pöörata Korea valitsuse kavandatavale süsinikdioksiidi emissiooni piirangule rohkem tähelepanu ning pürgida läbirääkimistel Euroopa ettevõtetele kehtestatava ausa ja vaba piirangu poole. Süsinikdioksiidi emissiooni piirangu küsimus tuleb lahendada enne lepingu jõustumist.

Oleme saanud palju head tagasisidet peaaegu igast valdkonnast ja sektorist, nagu masinaehitus, ravimitootmine, elektrotehnika ning kemikaalid, lisaks arvukatelt teenusepakkujatelt. Kahtlemata oleksid mõned sektorid veelgi paremaid tingimusi soovinud, kuid üldiselt valitseb kõikjal, v.a autotööstuses, suur rahulolu. Isegi siin on mõnede tootjate ja varustajate vahel selgeid erinevusi. ELi-Korea leping on kindlasti samm õiges suunas.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu üldeesmärk peaks olema kaubanduse elavdamine ning tööhõive kasv. Mõnedele tootmisharudele kaasneb sellega suur hulk soodustusi, kuid teised saavad selle tõttu märkimisväärselt kannatada.

Pooldan teatud tootmisharude, sh autotööstuse õigustatud mure arvestamist ning seega toetan ka ELi-Korea vabakaubanduslepingu kaitseklauslit rakendava määruse vastuvõtmist. Võttes arvesse seda, et vabakaubandusleping võib tootmisharusid eri liikmesriikides erinevalt mõjutada, nõustun täielikult raportööri ettepanekuga, mille kohaselt peaks meil olema võimalik erijuhtudel piirkondlikul tasandil kaitsemeetmeid rakendada, kuna peame kindlasti arvesse võtma ka liikmesriikide erinevat olukorda. Mõjutatud piirkondadel peab olema võimalus võtta meetmeid, millega vältida ulatuslikku kahju piirkonna majandusele ja tööhõivele.

Soovin kokkuvõtvalt veel lisada, et lõppude lõpuks vastutab selle õigusakti nõuetekohase ja viivitamatu rakendamise eest komisjon, kes peab vältima euroala tõsist kahjustamist.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Liberadzki (S&D). (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Soovin sõna võtta mitmes autotööstust, eriti autode tootmist puudutavas küsimuses. Juhin teie tähelepanu kahele asjale – esimene puudutab Koreasse imporditud ning seejärel meile müüdavate autovaruosade väärtust, mille puhul kehtivad teatud läved, ning teine keskendub viisile, millega paigaldatud varuosade tollimakse kvoodi raames arvutatakse. Populaarsed Euroopa autotootjad näevad ohtu just neis kahes läves – Koreast imporditud varuosade koguses ning tollimaksude arvutamise viisis. Soovin tähelepanu juhtida küsimusele, kas suudame vastavad määrused jõustada.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE).(SV) Austatud juhataja! Mõnikord tundub mulle, et peame endale meelde tuletama, milles meie jõud, Euroopa arengu alusjõud, tegelikult peitub. Kus on see jõud peitunud? See on peitunud meie võimes turge avada, vabama kaubanduse võimalusi luua. Tänapäeva Euroopa olukord ei ole kiita, kuid ometigi võiks see palju hullem olla.

Kas meie eesmärk ei ole mitte ülemaailmse vabakaubanduse abil vaesusele lõpp teha ning samal ajal maailm vabamaks muuta? Seetõttu olen vahel veidi mures, kui kuulan kaasparlamendiliikmeid, kes üritavad ilmselgelt uusi tõkkeid luua ning vabakaubanduse arengut raskemaks muuta.

See on aga vale viis, kuidas probleemile läheneda. Tahtsin selle lihtsalt välja öelda ning volinik De Guchtile toetust avaldada. Just vabakaubandus toob vabaduse ja kaitseb inimesi vaesuse eest. See on tee, mille Euroopa Parlament peaks jalge alla võtma.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Kui seda küsimust eelmisel aastal arutati, võtsin selle poolt sõna. Mul on väga hea meel edusammude üle, mida siiani oleme teinud, ning soovin raportööri ja komisjoni selle eest tänada.

Arvan, et head vabakaubanduslepingud on Euroopa Liidule väga tähtsad. Eriti tähtsad on aga need lepingud, mis on sõlmitud riikidega, mille poliitilist filosoofiat me pooldame ning millega me nõustume. Minu meelest vajab selline riik nagu Korea Euroopa Liiduga tihedaid sidemeid kas või seetõttu, et seda ümbritsevad vaenuliku riigikorraga riigid. Loomulikult kaasnevad lepinguga suured hüved. On oluline, et me neist hüvedest ka kodanikke teavitaksime, et nad neid kasutada saaksid.

Koreal on vaba voli samamoodi toimida. Vabakaubanduslepinguga kaasneb küll ohte, kuid usun, nagu mu kolleeg Elisabeth Köstinger välja tõi, et kaitseabinõude abil saame neid vältida. Olen kindlasti selle lepingu poolt. Loodan, et see sõlmitakse võimalikult kiiresti, ning seejärel saame lepinguid sõlmida teiste sarnaste riikidega, mis meie filosoofiat jagavad, eriti Aasia riikide ning Jaapaniga.

 
  
MPphoto
 

  Jiří Havel (S&D). (CS) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Mul on ELi-Korea lepingu läbirääkimiste edu üle väga hea meel. Loomulikult on meie eesmärk turu arendamine. Konkurentsi suurenemine aitab meie tegevusele kaasa ja Lõuna-Korea on vaieldamatult sõbralik riik. Teisest küljest on endiselt käsitlemata nii mõnedki tõsised küsimused, millele leping praegusel kujul vastuseid ei paku. Endiselt on õhus vastastikused keskkonnakohustused, inimõiguste tagamise küsimus ja selle tagamine, et teistest riikidest pärit tooted ELi-Korea lepingu vahendusel Euroopasse ei jõuaks. Kõik need probleemid võivad Euroopa tööhõivele ja meie ettevõtjatele negatiivselt mõjuda. Loodan, et suudame nagu varem kiiresti edasi liikuda ja kõiki rahuldavale kokkuleppele jõuda. Ilma sellise kokkuleppeta oleks meil loomulikult väga raske selle lepingu poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE). (PL) Euroopa Komisjoni ettepanek vastab Euroopa Parlamendi ja eriti meie tootmisharu ootustele, kuna selles pakutakse tootmisharule kaitset ning nõutakse konkurentsivõimelise kaubanduse põhimõtete järgimist. Euroopa ühiskonda esindav Euroopa Parlament peab kaitseklauslite loomist väga oluliseks, kuna see aitab luua võrdsed võimalused eelkõige meie majanduse kõige haavatavamatele sektoritele. Arengu taga seisab vabakaubandus ja osalus maailmaturul, ent seda vaid siis, kui kõik pooled järgivad keskkonna- ja tööhõivestandardeid ning teisi riikliku toetuse vorme ei eksisteeri; teisisõnu: kui kaubandus põhineb vaid piiramatu konkurentsivõime põhimõttel.

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Nagu mitmed parlamendiliikmed on juba rõhutanud, siis komisjoni, parlamendi ja nõukogu läbirääkimised alles kestavad, mistõttu piirdun hetkel vaid kokkuvõtvate märkustega.

Esiteks käsitlen süsinikdioksiidi sätet. Kohtusin kümme päeva tagasi Da Nangis Korea kaubandusministriga. Arutasime süsinikdioksiidi sätteid, mida nad plaanivad Koreas vastu võtta. Need on ülimalt olulised, sest kui nende sisu ei ole vastuvõetav, võivad kontsessioonid, mille Korea on Euroopa autoekspordile teinud, üsna tühjad paista.

On selge, et Korea valitsus esitab oma ettepanekud enne 15. oktoobrit, mis tähendab seda, et meil on nende sisust täielik ülevaade, enne kui ratifitseerimise lõpparuteluni jõuame. Pöörame sellele küsimusele teravat tähelepanu. Tegin Korea kaubandusministrile selgeks, et kui need sätted ei ole vastuvõetavad, keeldub Euroopa kokkuleppe sõlmimisest.

Soovin selle lepingu kohta veel ühte asja mainida. Tegelikult on Ameerika Ühendriikide ja Korea vahel analoogne leping juba olemas, kuid praeguse hetkeni ei ole USA administratsioon seda veel Kongressile esitanud. Räägitakse, et oodata on USA-Korea uusi läbirääkimisi. Soovin lihtsalt rõhutada, et Korea kaubandusminister tegi selgeks, et USA-Korea lepingu võimalikud muudatused kohalduvad automaatselt ka Euroopa-Korea lepingule. Seetõttu ei ole põhjust karta, et kui Korea ja USA vahel midagi juhtub, siis kahjustab see ka Euroopa väljavaateid. Muudatused kohalduvad automaatselt ka Euroopale.

Nõustusime pärast tollimaksude tagastamise tingimuse jõustumist seirama selle mõju tundlikele sektoritele. Saadud teavet saame kasutada ka kaitseabinõude uurimistes. Oleme nendel kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkuleppe saavutamisele juba väga lähedal.

Pigem kardan ma seda, et parlament algatab piirkondlike kaitseabinõude menetlusi, sest minu arust ei ole piirkondlikud kaitseabinõud Lissaboni lepingu kohaselt enam võimalikud. Oleme valmis võimalikke alternatiive arutama, kuid nõukogu õigustalitlus tegi meile selgeks, et see on Lissaboni lepinguga täielikult vastuolus. Seetõttu peame sellega ettevaatlikud olema.

Ma ei saa ütlemata jätta, et vähemalt menetluste algatamisel ei näe ma selleks just palju võimalusi. Minu arvates ei ole siin küll tegu parlamendi õige rolliga. Loomulikult on teil resolutsiooni poolt hääletades võimalik komisjonilt nende menetluste algatamist nõuda, kuid ma kahtlen, kas nende ametlik algatamine peaks lubatud olema.

Soovin oma sissejuhatava sõnavõtu kohta veel viimase märkuse lisada. Tänan teid, et pöörasite pingsalt tähelepanu, kui rääkisin sekkumisest – sellest, kuidas see otsus võetakse üsna tõenäoliselt vastu pärast seda, kui parlament on vabakaubanduslepinguga nõustunud ning kaitseabinõude määruses on kokkuleppele jõutud!

Tõenäoliselt ei ole kasutatud sõnapaar „üsna tõenäoliselt” teile küll väga meeltmööda, kuid ma ei saa seda mõtet teiste sõnadega väljendada sel lihtsal põhjusel, et otsuse langetamine sõltub nõukogust. Ma ei saa nõukogu eest rääkida. Võin teile edastada vaid komisjoni seisukoha, milles nõuame nõukogult otsuse langetamist pärast seda, kui kaitseabinõude määrus on vastu võetud ning parlament on vabakaubanduslepingu heaks kiitnud.

Meie seisukoht on selline. Parlament peaks kolmepoolsetel läbirääkimistel paluma nõukogul see asi ette võtta ja võtma nõukogult lubaduse, et see ei langetaks otsust enne parlamendi lõpphääletust. Saan siiski vaid öelda üsna tõenäoliselt, kuna mul ei ole õigust öelda, mida nõukogu peaks või ei peaks tegema. Võin komisjoni seisukohta selgitada, kuid ei saa nõukogu eest rääkida.

Asjade seis on hetkel siis selline. Kolmepoolsed läbirääkimised kulgevad edukalt. Lähipäevil leiavad aset uued arutelud ja usun siiralt, et suudame kõigile vastuvõetava lahenduse leida.

 
  
MPphoto
 

  Pablo Zalba Bidegain, raportöör.(ES) Austatud juhataja! Tänan kaasparlamendiliikmeid toetuse eest!

Volinik De Gucht, nagu siin täna juba kuulnud oleme, on Euroopa Parlamendil väga kindel seisukoht.

Nagu üks mu kaasparlamendiliige ütles, on tegu ajaloolise hetkega, mis tekitab pretsedendi – see on ajalooline raport, millest võetakse eeskuju kõigis tulevastes lepingutes. Parlament soovib kokkuleppe saavutada juba esimesel lugemisel ning annan endast kõik, et see nii ka läheks.

Nagu üks mu kaasparlamendiliige mainis, on see ülitähtis hetk Euroopa tootmisharule, mis vajab selle lepinguga kaasnevaid uusi stiimuleid ja turge.

Lisaks on hetkel raske ka tööhõive olukord, mistõttu peame Euroopa tööhõive tagamiseks täiendavaid pingutusi tegema. Lisaks peame kindlustama selle, et leping ei kahjustaks Euroopa tootmisharu. Selle jaoks vajame tugevat kaitseklauslit nagu see, mille võttis vastu rahvusvahelise kaubanduse komisjon, mille parlament homsel hääletusel tõenäoliselt tõhusamaks muudab ja seejärel heaks kiidab.

Seetõttu on hetkel nõukogu ja komisjoni kord tegutseda. Komisjon peab meid jätkuvalt toetama ning ühtlasi palume mõlemal institutsioonil vastutustundlikult käituda. Soovin rõhutada, et meie eesmärk on saavutada kokkulepe juba esimesel lugemisel, nii et hakkame tegutsema. Usun, et see on võimalik, ning seega jääme nüüd ettepanekuid ootama.

 
  
MPphoto
 

  Robert Sturdy (ECR). – Austatud juhataja! Kahjuks jäi rong, millega siia sõitsin – Brüsseli rong, millega sõitsid veel mitmed nõukogu belglastest liikmed –, üle tunni aja hiljaks. Kuna võtan täiskogul sõnavõtuks mulle eraldatud aega väga tõsiselt, helistasin ette ja palusin oma nime sõnavõtjate nimekirjast eemaldada. Üritasin ette teatada ning mu sekretär helistas ja palus mu nime sõnavõtjate nimekirjast eemaldada.

Palun sellele tähelepanu juhtimise pärast vabandust. Kui ma oleksin kohale jõudnud, oleksin kindlasti ka sõna võtnud. Kahjuks ei olnud see hilinenud rongi tõttu võimalik ja mu nimi jäi endiselt sõnavõtjate nimekirja. Toetan kogu südamest Pablo Zalba Bidegaini!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid, võtan seda arvesse!

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika