Istungi stenogramm

Esmaspäev, 6. september 2010 - Strasbourg

22. Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Tadeusz Zwiefka õiguskomisjoni nimel esitatud raport nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) rakendamise ja läbivaatamise kohta (KOM(2009)0174 – 2009/2140(INI)) (A7-0219/2010).

  Tadeusz Zwiefka, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Brüsseli I määruses kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, millistel kohtutel on pädevus tsiviil- ja kaubandusasjades, ning teiste liikmesriikide kohtuotsuste täitmise kohta. Üldiselt peetakse seda siiani väga edukaks, kuna see on edendanud kohtuotsuste vaba liikumist, suurendanud õiguskindlust ja võimaldanud vältida paralleelseid menetlusi, kuigi mõnedes ringkondades on seda kritiseeritud ebamugavate või mitteäriliste tulemuste andmise pärast. Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kvaliteeti on samuti peetud ebaühtlaseks. Brüsseli I määruse vastuvõtmise ajal toimus Euroopa Parlamendis vaid üks konsultatsioon. Nüüd käsitleb parlament mis tahes tulevast ettepanekut määruse muutmiseks õigusloomega seotud tavamenetluse raames, mistõttu on hea, et me komisjoni rohelise raamatuga juba töötame. Rohelises raamatus tõstatatud küsimused puudutavad välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude võimalikku tühistamist, määruse toimimist laiema rahvusvahelise korra raames, kohtu valikut käsitlevate sätete toimimist, määruse toimimist intellektuaal- või tööstusomandiga seotud vaidluste korral ja kohtuvaidluste peatamist reguleerivate sätete võimalikku reformi. Olen püüdnud koostada tasakaaluka edumeelse raporti. Mind puudutas reaktsioon oma kahele töödokumendile, kus ma kiitsin heaks välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamise, mis peaks Euroopa Liidu kodanikele konkreetset kasu tooma. Samal ajal olen veendunud, et see samm tuleb tasakaalustada erakorraliste menetluste abil, millega kaasnevad asjakohased tagatised võlgnikele. Sõltumatult välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamisest olen ma veendunud, et valitsuse õigusakte ei tuleks rakendada otse päritoluriigis, ilma et konkreetse riigi vastavad õigusorganid neid kontrolliks. Lisaks olen ma veendunud, et tuleb muuta põhimõtet, mille kohaselt võib täitmiskohustuse tagasi lükata või muuta ainult nendel juhtudel, kui kohtuotsus ei ole kooskõlas täitmisotsuse andnud riigi avaliku korraga. Teatud tingimustel ei pruugi valitsuse seadus olla kooskõlas päritoluriigi eelnevate kohtumäärustega.

Olen jätkuvalt vastu vahekohtumenetluse tühistamisele määruse kohaldamisalas. Usun aga, et peaksime vahekohtu- ja kohtumenetluste vahelised suhted palju põhjalikumalt läbi mõtlema ning et kuni täieliku läbivaatamise ja põhjalike konsultatsioonideni ei tohiks võtta kaalumise alla vahekohtute pädevuse kaitsmise ideed. Leian, et mõte anda määruse sätete suhtes täielikku tagasisidet, on väga paeluv. Praegu on selleks aga veel liiga vara. Nõuan põhjalikke konsultatsioone ja poliitilist arutelu, enne kui võetakse mis tahes meede teema suhtes, mis on laiem kui selles raporti projektis esitatud ettepanekud. Pooldan ka ideed jätkata Haagi konverentsil läbirääkimisi rahvusvahelisi kohtuotsuseid puudutava konventsiooni üle. Raportis käsitletakse mõnda väga keerulist rahvusvahelise eraõiguse valdkonna probleemi. Hoolimata sellest, et rohelises raamatus ei käsitleta laimuküsimust, on kindlasti olemas forum shopping’u probleem, kus valitakse kõige meelepärasem kohtualluvus, et laimujuhtudel suurim võimalik kahjusumma saada. Sõna- ja meediavabadus peavad jääma tasakaalu sellise üksikisiku õigustega, keda on laimatud või kelle õigust privaatsusele on rikutud. Seetõttu olen vastu laimuküsimuse käsitlemise väljajätmisele Brüsseli I määruse üldpõhimõtetest. Loomulikult kaalutlen ma selle üle, kas selline instrument nagu Brüsseli I määrus on rahvusvahelise eraõiguse põhimõtete reguleerimiseks sobiv instrument. Võib-olla oleks vaja koostada eraldi õigusakt, et reguleerida konflikti meediavabaduse ja peamiste inimõiguste vahel. Brüsseli I määrust ei koostatud liikmesriikide kohtuotsuste kvaliteedi hindamiseks. Euroopa Kohus sätestas oma Lugano arvamuses sõnaselgelt, et Brüsseli I määrus põhineb vastastikusel usaldusel.

Tahan tänada oma kolleege õiguskomisjonist, eelkõige Diana Wallist ja Evelyn Regnerit!

  Evelyn Regner (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Brüsseli I määrus on väga hea määrus. Seda ei saa täiustada mitte ainult välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude mõistliku tühistamisega, vaid reaalselt saab parandada ka töötajate ja tarbijakaitse aluspõhimõtteid. Seetõttu pean ma väga kahetsusväärseks, et Tadeusz Zwiefkaga ei olnud võimalik sel teemal kompromissi saavutada. Brüsseli I määruses sätestatakse, et nõrgema poole saab asetada Brüsseli I määruses kehtestatud olukorrast paremasse olukorda pädevust käsitlevate määruste tulemusel, mis on selle suhtes üldeeskirjadest soosivamad.

Seega oleks forum shopping’u või law shopping’u vältimiseks asjakohane sätestada töövaidluste seaduslik toimumispaik. See on eriti oluline, kui tahame vältida tulevikus selliseid juhtumeid nagu Vikingi juhtum, mis palju ärevust tekitas. Kahjuks ei ole mul rohkem aega teiste teemade käsitlemiseks.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE). – Austatud juhataja! See raport on väga oluline, kuid väga tehniline. Rahvusvahelise eraõiguse suhete standardimine on täieliku ühisturu konsolideerimise põhipunkt ja välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamise võtaksid nii ärikogukond kui ka õigusala töötajad suure entusiasmiga vastu.

Lepingu koostamise kulud oleksid väiksemad ja väiksemad oleksid ka liikmesriikide kohtutesse esitatud hagidest tulenevad võlgade sissenõudmise kulud. Sellele vaatamata avaldan ma siinkohal kahetsust, et selle raporti mõjud ei laiene ametlikele dokumentidele. Ma loodan, et see viga parandatakse, arvestades, et selliseid dokumente, kui need on väljastanud kohtu volitatud notarid, käsitletakse kõigis liikmesriikides – välja arvatud Ühendkuningriigis – kohtuotsustega samaväärselt.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Rahvusvahelistes tsiviilmenetlustes takistavad siseturu praktilist toimimist erinevused kohtualluvust ja otsustetegemist reguleerivates riigisisestes eeskirjades. Brüsseli I määruse kaheksa-aastane toimimisaeg on näidanud selle olulisust ja vajadust sellise dokumendi järele, mis moodustab koos Brüsseli II määrusega laiaulatusliku Euroopa tasandil vahendi tsiviil- ja äriõiguse menetlussuhete valdkonnas.

Selle dokumendi kasutuselevõtust on rahvusvahelise mõõtmega suhetes esilekerkinud vaidluste suhtes kehtinud ühtsed menetluseeskirjad, mida kohaldatakse kohtualluvusele ning kohtuotsuste tunnustamisele ja jõustamisele Euroopa Liidus.

Seega on seotud pooled hoolimata materiaalõiguse meetmete erinevusest saavutanud suurema õiguskindluse. Mina isiklikult leian, et Brüsseli I määrus on rahvusvahelise eraõiguse üks olulisemaid ja enimkasutatavamaid dokumente ja ma loodan, et selle kasutamise jätkamist toetatakse, et seda täiustataks pidevalt ja et see tõestaks enda vajalikkust ka kohtute otsustetegemise protsessis.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Toetame parlamendi ettepanekut avaldada oma arvamust Brüsseli I määruse tulevase läbivaatamise kohta. Tahan eelkõige tänada ka raportööri selle hästi koostatud raporti eest, mis võimaldab Euroopa Parlamendil tulevikku kajastada!

See on esimene kord, kui parlamendil on kaasseadusandja osa toimikus, mis käsitleb Euroopa tsiviilkohtuasjade koostöö tuuma. Meid rõõmustab parlamendi toetus eelseisva määruse läbivaatamise peamisele eesmärgile – kohtuotsuste vabale liikumisele liidus. Tahan rõhutada, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamine peaks olema tõeline edusamm õigusel rajaneva ala ülesehitamises; et komisjon ei näe selles pelgalt ülemäärase formaalsuse kaotamist, vaid sammu edasi üksteise kohtusüsteemide vastastikuses usaldamises; ja et selle tulemusena peaksid vähenema olemasolevad keeldumispõhjused, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid abinõusid.

Meile teeb heameelt parlamendi nõusolek sellega, et kohtu ja vahekohtukokkuleppe valikut tuleb liidus tulemuslikult kaitsta. Komisjon uurib kõige asjakohasemaid vahendeid selle eesmärgi saavutamiseks liidus, võttes arvesse seda teemat käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone. Tahan aga osutada sellele, et vahekohtukokkulepete kaitsmine ei tohiks piirata kohtuotsuste vaba liikumist liidus.

Rõhutan ka, et Euroopa Liit peab tugevdama oma kodanike kohtulikku kaitset maailmatasandil, luues õiguskeskkonna, kus arendatakse maailmakaubandust ja pakutakse meie Euroopa ettevõtetele võrdseid võimalusi äritegevuseks väljaspool Euroopat.

Komisjoni kutsub parlamenti avaldama eelseisval määruse läbivaatamisel oma seisukohta sellel teemal, mis puudutab tõeliselt õiglust Euroopas ja Euroopa Liidu õigusaktidega tagatud õiguste täitmist.

Komisjonil on hea meel, et parlament kohtumenetluse ajutise leevenduse tõhustamist toetab, ning märgib, et uurib parimat viisi selle edasiarendamiseks, mitte ainult Brüsseli I määruse kontekstis, vaid ka Euroopa pangakohtu arestimismääruse suhtes.

Näen selles raportis esimest sammu Brüsseli I määruse muutmiseks tulevikus. Ilmselt on meil võimalus seda arutlust tuleviks edasi arendada. Komisjon kavatseb esitada ettepaneku määruse läbivaatamiseks selle aasta lõpuks ja ootab huviga esmakordset koostööd parlamendiga sel teemal.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 7. septembril 2010 kell 12.30.