Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0188(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0209/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 07/09/2010 - 6.7
CRE 07/09/2010 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0297

Arutelud
Teisipäev, 7. september 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Kurt Lechner (A7-0218/2010)

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D).(SK) Tänan väga, lugupeetud juhataja! Soovisin anda selgituse Lechneri algatusraporti üle peetud hääletuse kohta, sest minu arvates on see väga oluline. Eeldan, et nüüd järgnevad selgitused Lechneri raportiga seotud hääletuse kohta, sest te olete minu poole pöördunud. Tänan teid tõesti väga.

Lugupeetud kolleegid! Lühidalt öeldes on Lechneri algatusraport, mida me arutasime ka eile õhtul, minu arvates väga tähtis. Selles raportis tehakse ettepanek ühendada äriregistrid või juriidiliste ja füüsiliste isikute samalaadsed registrid mitmes liikmesriigis, et pakkuda võimalikele kaubanduspartneritele, tarbijatele või võlausaldajatele kindlat ja usaldusväärset teabeallikat osaliste kohta ning saavutada seeläbi õiguslikes ja kaubanduslikes suhetes läbipaistvus ja õiguskindlus.

Ühtse turu toimimise eeltingimus on iga registreeritud üksuse alusandmete kogu loomine ning sellest tulenevalt ka äriregistrite ühendamine. Ka mina toetasin seda raportit, sest selles tehakse ettepanek integreerida Euroopa äriregistrite süsteem niinimetatud e-õiguskeskkonna projekti, mis tagab selle meetme parema rakendamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kindlasti mäletate imelist stseeni filmist „Doktor Živago”, kus keskklass ja aristokraatia naudivad restorani soojas säravas valguses šampanjat, samal ajal kui ümbritsevas pimeduses märatsevad inimesed. Meie tänahommikust arutelu kuulates meenus mulle see filmikaader ja see ei ole esimest korda nii.

Hiljutine Eurobaromeetri küsitlus näitas, et usaldus ELi vastu on kõigi aegade madalaimal tasemel. Väike osa ELi kodanikest usub praegu, et Euroopa Liit toob mingit kasu. Kuid härra Verhofstadtilt, härra Daulilt ja teistelt kuulsime, et see on sellepärast nii, et me ei tee piisavalt, sellepärast, et kodanikud tahavad Euroopalt rohkem tegusid. Kuulsime Euroopa Komisjoni presidendilt, et see kõik on liikmesriikide süü. Arvatavasti on inimloomuses mitte süüdistada oma ebapopulaarsuses iseennast, kuid oleks olnud kena nimetada, et kriis võib olla seotud euroga, finantsraskustest väljaaitamisega, ilmselge ebavõrdsusega rahva raha liigutamisel omavoliliselt, heites kõrvale valimistulemused.

Lubage mul lõpetada Edmund Burke’i sõnadega, mis tunduvad meie praeguse rahulolematuse juures ebaharilikult kohased: „Sellepärast, et pool tosinat rohutirtsu sõnajalalehe varjus oma jultunud sirtsumisega terve karjamaa kajama löövad, sellal kui tuhanded rammusad veised [..] tamme varjus puhates vaikselt oma mälu mäletsevad, ei maksa teil, palun väga, veel kujutleda, et need lärmitsejad ongi karjamaa ainsad asukad.”

 
  
  

Raport: Pablo Zalba Bidegain (A7-0210/2010)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Koreaga sõlmitava lepingu Achilleuse kand on tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine, eelkõige seoses Hiinast Koreasse imporditavate toodetega, mida on raske jälgida ja mis kahjustavad tõenäoliselt Euroopa tööstust. See avab turu ELi jaoks ettenägematul viisil, millega ei kaasne vastastikust kasu. Seetõttu ei toeta ma sellise lepingu sõlmimist Koreaga. Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportis on püütud nendele probleemidele tähelepanu juhtida ja hõlbustada kaitsemeetmete lihtsamat rakendamist. Selles vallas tuleks lepingut enne ratifitseerimist muuta. Muidu saeme oksa, millel Euroopa tööstus – ja mitte üksnes autotööstus – ise istub. Mulle valmistab hääletuse edasilükkamine heameelt, see on mõistlik samm.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja! Sooviksin kindlalt teada, kas need, kes soovivad kahe raporti üle peetavate hääletuste selgituste andmise ajal sõna võtta, võivad seda teha.

Pean silmas Binevi ja Winkleri raporteid. Kuna alustasime üksteisele järgnevate raportitega, soovisin olla kindel, et mul lubatakse sõna võtta, sest muidu ...

(Juhataja andis sõnavõtjale teada, et kodukorra artikli 170 lõike 3 järgi ei ole võimalik kahe nimetatud raporti üle peetava hääletuse kohta selgitusi anda.)

Seega ei anta nende kahe raporti üle peetava hääletuse kohta selgitusi.

 
  
  

Raport: José Bové (A7-0225/2010)

 
  
MPphoto
 

  Paolo Bartolozzi (PPE).(IT) Tänan teid, lugupeetud juhataja, ja vabandage mind! Tahaksin oma sõnavõtuga toonitada, kuidas agrotööstussektori kasvavatest kasumimarginaalidest hoolimata põhjustab Euroopa põllumajandustootjate sissetulekute püsiv vähenemine põllumajandustöötajate murettekitava majandusliku marginaliseerumise ning selle tagajärjel põllumajandustegevuse hülgamise.

See nõuab kursimuutust, mida tunnistab ka Euroopa Komisjon ise. Seda on rõhutatud ka täna hommikul Euroopa Parlamendis käsitletud ja hääletusele pandud raportis – millele ma tahaksin oma toetust avaldada – rohkete õigusloome- ja ametkondliku tasandi selgituste ja soovitustega.

Me peame tõepoolest võitlema ülemaailmse kaupadega spekuleerimise vastu ja tagama varustuskindluse. Peale selle tuleb tagada ka hindade suurem läbipaistvus, mitte üksnes selleks, et pakkuda põllumajandustootjatele õiglust ja väärikust, vaid ka selleks, et korrigeerida läbirääkimispositsioonidega seotud suurt tasakaalustamatust ning hoida ära paljude osaliste ebaausad tavad.

Põllumajandus tuleb tunnistada majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse sektoriks ning see peab taastama oma mõjuvõimu Euroopa ja maailmakaubanduses.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Arvan, et oleme võtnud täna vastu hea otsuse – sellise, mis teeb head põllumajandustootjatele ja tarbijatele, kuid ka kogu Euroopa majandusele. Selle algatusraporti olulisim tahk on poliitiline märguanne, mille see edastab. See annab väärtusahelale mõista, et ka põllumajandustootjatel – ja tõepoolest eelkõige põllumajandustootjatel – on õigus saada oma töö eest korralikku tasu. Praegune olukord ei saa jätkuda.

Mul ei ole mitte midagi madala hinnaga täisväärtusliku toidu pakkumise ja ostmise vastu, kuid rõhk on siin täisväärtuslikkusel. Kui toitu müüakse energeetiliselt väheväärtuslikul kujul, s.t kui toiduainete termiline töötlemine toob sisse rohkem raha kui selle müük, on süsteemis midagi viltu. Sellisel juhul ei ole konkurents õiglane. Kui konkurents ei ole õiglane, tuleb poliitika abil sekkuda. Just see on täna vastuvõetud ettepaneku sisu.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ka mina avaldasin Bové raportile toetust ning võin korrata oma kolleegi Jahri öeldut.

See annab nii poliitikas kui ka majandusahelas kõigile jõuliselt märku sellest, et Euroopa Parlament võtab asja tõsiselt. Eile õhtul oli meil elav arutelu. Mitte igaüks ei nõustu kogu raporti sisuga, kuid me kõik oleme nõus, et põllumajandustootjaid ei saa enam edasi kurnata. Praegu pigistatakse nad sõna otseses mõttes tühjaks. Nad saavad aina vähem ja vähem sellest lõpphinnast, mida meie maksame toidu eest suurkauplustes. See olukord tuleb lõpetada.

Me peame vaatlema turgu valitsevate osaliste rolli. Vajame toiduainete sektorisse ombudsmani, peame selgitama, kuidas maailmaturg meie toiduainetootjaid mõjutab. Peame uurima konkurentsiõigust. Mul on hea meel, et see raport tekitas Euroopa Parlamendis arutelu ning sai siin väärilise toetuse osaliseks. Tegu on olulise sammuga, mis tasakaalustab viimaste aegade ilukõnesid.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Toetasin põllumajandustootjate õiglast sissetulekut käsitlevat raportit ning mul on hea meel näha, et Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon suhtub huviga puudulikult toimivasse toiduainete tarneahelasse ning põllumajandustootjatele pakutava madala ostuhinna ja tarbijatelt küsitava kõrge hinna vahelisse vastuolusse. Soovin siiski veel kord rõhutada, et suurema toetuse andmine EL 15 riikide põllumajandustootjatele tähendab EL 12 riikide põllumajandustootjate lubamatut diskrimineerimist ja ebavõrdset konkurentsi. Näiteks on Tšehhi tarbijatel raske hankida piima, köögivilju, mune ja muid kaupu Tšehhi põllumajandustootjatelt, sest hargmaised ketid eelistavad subsideeritumaid ja seetõttu odavamaid EL 15 riikidest pärit kaupu. Seda tuleb võimalikult kiiresti muuta.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, lugupeetud juhataja! Usun, et põllumajandustootjate õiglast sissetulekut käsitlev raport on ülimalt tähtis eeskätt seepärast, et põllumajandustoodete hinnad ja kulud on kasvanud märksa järsemalt kui summad, mida põllumajandustootjad oma toodangu eest saavad. Niisuguses olukorras on just suured jaemüügiketid need, kes selle protsessi käigus tegelikult midagi ei kaota. Soovin öelda, et Euroopa Liidu eesmärk on alati olnud põllumajandustootjate sissetulekute parandamine, kuid me näeme, et maapiirkonna arendamiseks on võimatu neid kriteeriume täita. Põllumajanduses rakendatavad ressursid kasvavad pidevalt, kuid saavutusi ei ole. Mitmest uuest liikmesriigist, muu hulgas Lätist pärit põllumajandustootjad kannavad suuri kaotusi võrreldes tööstuslike tootjate ning kolleegidega majanduslikult tugevamates Euroopa riikides, kes saavad endale lubada põllumajandustootjatele antavaid lisatoetusi. Nii takistatakse suurel määral ka Euroopa Liidu ühtekuuluvuspõhimõtte rakendamist. Tunnen erilist heameelt ka raportis sisalduva avalduse üle, mille kohaselt peab selgelt avalikustama tarneahelates ja hulgimüügis põllumajandustootjate kulul kogunenud kasumi. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Toetan heameelega seda raportit. Pealkiri „Põllumajandustootjate õiglane sissetulek” ütleb kõik, andes mõista, et see sissetulek on olnud pikka aega ebaõiglane ja on seda ka praegu.

Õnneks liigume õiges suunas. Kasum tuleb tootjate, töötlejate ja jaemüüjate vahel õiglaselt jagada, kuid praegu seda ei tehta. See raport annab sellest vähemalt nõuetekohaselt märku ja me võime siit edasi minna.

Kui see on saavutatud, jõuame loodetavasti tugeva ja hästi rahastatud ühise põllumajanduspoliitika toimimiseni, et tagada põllumajanduslike pereettevõtete elujõulisus ning toiduainetega varustatus tulevikus. Täna oleme seda hästi alustanud. Loodetavasti jõuame sellega õigel ajal valmis.

 
  
  

Raport: Miguel Portas (A7-0236/2010)

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE).(SL) Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamist ja toimimist käsitleva raporti poolt. Paljude jaoks on Euroopa solidaarsus abstraktne mõiste, kuid see on mehhanism, mis peaks Euroopa kodanikele üksikisiku tasandil otseselt kasu tooma, eelkõige praegu, mil ollakse kitsikuses ja raskes olukorras.

Siiski on selgunud, et fond ei toimi õigesti. Seepärast eeldan, et komisjon suhtub fondi toimimise vahehindamise aruande ja määruse läbivaatamise nõudesse tõsiselt.

Ma kahtlen fondi sõltumatuses – see on seotud fondi tähtajatu kestusega. Usun, et fond kujutab endast poliitilist reaktsiooni praegusele olukorrale ning et tulevikus peaks Euroopa Liit edendama tööhõivet muude vahendite abil. See peab tagama Euroopa majanduse konkurentsivõime. Me peame hoiduma sellise mehhanismi loomisest, mis mängiks kaardid kätte neile, kes ei suuda muutuvate globaalsete oludega kohaneda. See on kontekst, millele toetudes ma hääletan.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Matera (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja! Selle algatusraporti Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöörina sooviksin esmalt tänada raportööri suure töö eest, mida ta tegi alguses eeskätt koos kõikide fraktsioonidega.

Usun, et see raport sisaldab mõningaid tähtsaid aspekte selle kohta, kuidas parandada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist vahehindamise kaudu. Need rakendusettepanekud on kooskõlas minu enda leidudega juhtumitest, mida olen 2010. aastal eelarvekomisjonis läbi vaadanud, ning need kattuvad vajadusega lihtsustada ja kiirendada fondiga seotud menetlusi.

Euroopa ettevõtete jaoks väga keerulises majanduslikus olukorras ja liikmesriikidest tulevate toetusetaotluste kasvava hulga tõttu oli minu arvates peamine rõhutada raportis seda, et fondi vahendeid tuleb 2013. aastast kasutada ka nende töötajate puhul, kes kaotavad majanduskriisi tagajärjel oma töö.

Lõpetuseks tahan öelda, et Euroopa institutsioonidel palutakse majanduskasvu taastumise soodustamiseks edastada jõuline märguanne, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kujutab endast tähtsat sõnumit meie kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, lugupeetud juhataja! Kui arvestame asjaolu, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et vähendada tööpuuduse ohtu ja suurendada üleilmastumise tõttu kannatavatele inimestele avanevaid uusi töövõimalusi, tekitab endiselt muret asjaolu, et igal aastal fondi eesmärkide elluviimiseks eraldatud 500 miljonist eurost on nii vähe kasutatud ning et vähemalt üheksa riiki ei ole isegi ühte taotlust esitanud. Loomulikult tuleb minna edasi selle kiiduväärt algusepaneku juurest, mida tähistas komisjoni otsus muuta fondist maksete tegemise mehhanism pärast kriisi vallandumist hõlpsamaks ja lihtsamaks ning seda mehhanismi ühtlasi parandada. See töö peab jätkuma. Minu arvates tuleb tegutseda just uutes liikmesriikides, kus on rohkesti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning kus paljud inimesed ei kaota oma tööd mitte ühes ettevõttes, vaid paljud kaotavad töö paljudes ettevõtetes. Just see aspekt vajab parandamist, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võiks tõepoolest rakendada nende riikide heaks, kelle sisemajanduse koguprodukt on Euroopa Liidu keskmisest väiksem. Tänan teid!

 
  
  

Raport: José Bové (A7-0225/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Oleme täna vastu võtnud tähtsa raporti, kus käsitletakse põllumajandustootjate õiglast sissetulekut ja toiduainete tarneahela paremat toimimist Euroopas. Toiduainete tarneahela tõhus toimimine ei sõltu mitte üksnes sellest, kui pikk on põllumajandustoodete teekond põllult töötlusse, hulgimüüki, jaemüüki ja tarbija söögilauale, vaid ka selle erilaadsusest ja komplekssusest. Põllumajanduslik tootmine sõltub suurel määral looduslikest ja kliimatingimustest, mida põllumajandustootjad saavad väga vähe mõjutada. Töötlev toiduainetööstus dikteerib põllumajandustootjatele hinnad, turustajad teevad sama nii töötlejate kui ka tarbijatega. Seepärast on oluline analüüsida hindu ja jälgida nende läbipaistvust. See ei tähenda vabaturu õiguse rikkumist, vaid piirab vahendajate monopoliseerivat mõju. Praegu alustavad finantsturgudel tööd järelevalve ja jälgimisega tegelevad institutsioonid. Mõned inimesed soovivad, et põllumajandusturul järelevalve ja jälgimisega ei tegeldaks. Sellised inimesed ei arvesta, et tootjad on väikesed ja sõltumatud, jäävad võimsate kaubanduslike huvide tõttu kaotajaks ja kannavad väga suurt kahju.

 
  
  

Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0219/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI).(FR) Lugupeetud juhataja! Tadeusz Zwiefka raport kajastab suurt kogemust ja märkimisväärset tööd olemasolevate õigusaktide, rahvusvaheliste konventsioonide – eelkõige Haagi konventsiooni – ja kohtupraktika uurimisel. Tuleb tunnistada, et tulemused on kohati vastuolulised.

Tegelikult lahendab see raport aga ainult osa probleemist. Kui mõelda ühele valdkonnale, kus Euroopa õigusaktid on täiesti seaduspärased, siis ei ole see mitte materiaalõiguse ühtlustamine, mis võib kaasa tuua õigusaktide standardimise kõikides liikmesriikides, vaid kohtualluvusega seotud vastuolusid reguleerivate eeskirjade ühtlustamine – eelkõige selleks, et teada, missugune kohus on pädev –, ning teiseks, kollisiooninormide ühtlustamine; s.t kohaldatavate õigusaktide sätestamine.

Missugust õigusakti kohaldada lepingute puhul, kui näiteks inimesed asuvad erinevates paikades? Või vara puhul, olgu tegemist kinnis-, vallas-, või immateriaalse varaga – mille hulka kuulub tööstusomand? Või lepingute puhul, isegi kui lepinguosalised paiknevad erinevates kohtades?

Kõike seda peab reguleerima Euroopa seadustik, lugupeetud juhataja! Kuni meil ei ole rahvusvahelise eraõiguse Euroopa seadustikku, seisame silmitsi märkimisväärsete raskustega. See raport võib probleemid osaliselt lahendada, kui kõne all on välisriigi kohtuotsuste tunnistamine.

 
  
  

Raport: Antonyia Parvanova (A7-0221/2010)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Nõustun raporti koostajaga selles, et ELi rahvusvähemuste hulka kuuluvad naised kannatavad mitmesuguste diskrimineerimisvormide all ning et meie kohus on pingutada ja nende tingimusi parandada, eelkõige seoses juurdepääsuga haridusele, tööturule, sotsiaalkindlustusele ja tervishoiusüsteemile. Ent raportis palutakse komisjonil koguda ka etnilise kuuluvuse järgi liigitatud statistilisi andmeid. Põhiõigusi ja vabadusi käsitlev harta keelab selgesõnaliselt andmete kogumise rassi alusel.

Seetõttu sooviksin esitada kaks küsimust. Kas komisjon on suuteline tegema sellist analüüsi ilma rahvusvahelisi õigusakte rikkumata või kas püütakse kuidagi muuta asjaomast harta artiklit nii, et sellist analüüsi oleks võimalik teha? Kas koostaja või parlament on üldse teadlik sellest vastuoksuslikust olukorrast? Vaatamata sellele hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Lugupeetud juhataja! Mina hääletasin rahvusvähemusrühmadesse kuuluvate naiste ühiskonda integreerimist käsitleva Antonyia Parvanova raporti vastu, sest see raport – samamoodi nagu peaaegu kõik poliitiliselt korrektsed sedalaadi ettevõtmised – ei anna soovitud tulemust. Näiteks jääb naeruväärsuse piiri peale see, kui kaugele läheb raportöör selleks, et vältida sõna „islam”. Teine näide on tunnistamine, et rahvusvähemusse kuuluvaid naisi diskrimineerivad samasse rahvusvähemusse kuuluvad mehed. Raportis märgitakse, et kombe, tava või usulise kaalutluse alusel toime pandud vägivalda ei õigusta miski, kuid peljatakse konkreetselt näpuga näidata ja otse välja öelda, et paljusid islami põhimõtteid ei saa Euroopa ühiskonnaga siduda. Kuni meie, Euroopa Parlament, sellest eitusfaasist ei välju, on kõik islamimaadest pärit naiste lõimimise eesmärgil võetud meetmed määratud juba eos nurjumisele.

 
  
  

Raport: Sirpa Pietikäinen (A7-0237/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Eakaid inimesi peetakse tänapäeval liiga sageli ja ekslikult kellekski, kes on tööks vähetõhusad ja sobimatud, kuigi ELi õigusaktides ollakse vanuse alusel diskrimineerimise vastu. Unustatud on suur lisaväärtus, mida nad oma aastatepikkuse kogemuse abil riikide majandusele pakuvad. Selliste asjaolude ja jätkuva soopõhise diskrimineerimise tõttu satuvad naised tööturul väga raskesse olukorda. Peale selle elavad nad statistika andmetel meestest kauem, mis tähendab, et vaesus ja väiksemad pensioni väljamaksed ohustavad neid suuremal määral, sest samal ametikohal töötanud meestega võrreldes on nad saanud väiksemat palka. Kõik need probleemid ilmnevad eelkõige maapiirkondades. Eespool räägituga seoses on mul hea meel, et koostamisel on resolutsioonid, mis meile seda probleemi meelde tuletavad ja panevad meid praeguse olukorra parandamiseks jõupingutusi jätkama.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Toetan seda raportit ja tahan juhtida tähelepanu eeskätt kolmele lõikele, mida pean väga oluliseks, arvestades, kui kiiresti tahetakse eakamad inimesed paigutada hooldusasutusse, selle asemel et hoolitseda nende eest kogukonnas või nende endi kodus. Eriti julgustavad on seetõttu lõiked 17, 19 ja 25. Me peame tagama, et eakamate inimeste hooldamisel lähtutaks õiguspõhistest meetmetest. Peame tagama, et eakatel inimestel oleks võimalik elada iseseisvalt oma kodus ning et neid sealjuures toetatakse. Me ei tohi lubada, et eakate inimeste erahooldussektorisse saatmisest lõigataks kasu.

Tahan juhtida tähelepanu ka töö ja hooldamise ühendamist käsitlevale lõikele 13. Teen Euroopa Parlamendile ja teistele parlamentidele kogu Euroopas – ning kaugemalgi – ettepaneku kaaluda poliitilise töö ja hooldamise ühendamist. Tahaksin teada, kui paljudel parlamendiliikmetel on nii poliitiline roll kui ka hooldaja ülesanne. Väga vähestel.

 
  
MPphoto
 

  Erminia Mazzoni (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest see sisaldab mõningaid väga tähtsaid põhimõttelisi avaldusi.

Kõigepealt tuleb öelda, et kuigi vananemist peetakse tavaliselt negatiivseks nähtuseks, kujutavad eakad endast majanduslikku ja sotsiaalset ressurssi, millele me tugineme, kuid mida me ei tunnusta; et majanduskriisil on tõsisemad tagajärjed naiste, eelkõige eakate naiste jaoks; et sotsiaalses kaasamises ei tohiks olla kohta vanuse alusel diskrimineerimisele; et naistel on suurem oht vaesuda ja eelkõige saada väiksemat pensioni, kuigi nad on heaolu tugisambad.

Raportis pakutakse välja oluline viis, kuidas aidata puhuda elu sisse rahvaste Euroopale, seega inimeste, kõikide inimeste Euroopale. Ettepaneku kohaselt tuleks välja töötada uurimuste, statistika ja andmete määratlemise käsitusviis. Selle aluseks peaks olema teadlikkus soolisest ebavõrdsusest vanemas eas, mille põhjuseks on peamiselt kogu eluea jooksul kogunenud sooline halvemus. Ettepanekus peetakse erinevaid vanuserühmi (sh vananemise ja soo vastastikuseid seoseid) arvestava käsitusviisi kasutuselevõttu vananemispoliitika tulevikusuunaks.

Resolutsioonis nõutakse kolme põhilist ja vajalikku asja: mehhanismi, et tagada pensioniõiguste kogunemine ka ajal, mis isik täidab hoolduskohustusi; soolise mõõtme arvessevõtmist pensionisüsteemide reformimisel ja pensioniea kohandamisel; ning tasu pakkumist hoolduskohustuste täitmise eest;

See on väga oluline teave juhul, kui liikmesriigid ja eelkõige Itaalia kohandavad oma riiklikud pensionisüsteemid Euroopa suuniste järgi. Need on tõelised Euroopa tasandi suunised.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Hääletasin raporti vastu, sest vastu on võetud ettepanek, mille kohaselt tuleks arvestada eakamate homo-, bi- ja transseksuaalsete naiste eriolukorda. Kas see tähendab, et nad peaksid olema paremas olukorras kui teised eakamad naised? Eilse arutelu käigus rõhutasin, et pensionieas naistel on suurem oht vaesuda selle tõttu, et nad hoolitsevad perekonna eest ja kasvatavad lapsi ning seepärast, et nende eluaegne sissetulek on meeste omast keskmiselt madalam ja see olukord peab muutuma. See aga ei ole kuidagi seotud nende seksuaalse sättumusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Toetasin hea meelega seda raportit. Olin ainuke inimene, kes osales eile õhtul arutelul, kuid ei võtnud tegelikult sõna. Põhjus oli selles, et minu arvates on raport mõneti valesti pealkirjastatud. Selle asemel et rääkida naiste rollist vananevas ühiskonnas, arutasime tegelikult eakate naiste kohtlemist ühiskonnas, mis vananeb.

Loomulikult on mõned esitatud teemad täiesti põhjendatud, eriti naiste ja meeste pensioni väljamaksete vaheline ebavõrdsus, mis ei ole demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetav. Sellegipoolest on edasine arutelu nii meeste kui ka naiste rolli üle vananevas ühiskonnas ülimalt hädavajalik. Seda tuleb arvesse võtta, eriti eelarve koostamisel. Ma ei usu, et seda oleks varem tehtud. Vananeva ühiskonna majanduslikku mõju ei ole asjakohaselt käsitletud. On viimane aeg seda teha, kui ei taheta, et need plaanid läheksid vett vedama.

 
  
  

Raport: Morten Løkkegaard (A7-0223/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja! Teie, mina ja mõni veel on siia jäänud. Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et see on vastutavatel kohtadel olevate poliitikute ja valijaskonna vaheliste suhete seisukohalt oluline ning kõik see võib olla meie esindusdemokraatia keskne osa. Usun, et see kõik on oluline eeldus, mis tagab kodanike täieliku, teadliku ja demokraatliku osaluse ELi lõimimisprotsessis.

Kahjuks tuleb märkida, et ka viimastel Euroopa tasandi valimistel oli suur hulk neid, kes ei läinud hääletama, ning olukord on üsna sarnane kõikides Euroopa riikides – ja mitte üksnes Euroopas. See näitab selgelt, kui vähe teavet saavad kodanikud Euroopa poliitikavaldkondade ja teemade kohta, ning kahetsusväärsel kombel ka seda, kui eraldiseisvana nad tunnevad end meie institutsioonist olevat.

Arvestades, et Lissaboni lepinguga nähakse ette uus viis, kuidas kaasata kodanikke Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessi, tuleb meil teha jõupingutusi selle lõhe vähendamiseks. Tegelikult peab institutsioon püüdma tagada piiramatu tasuta juurdepääsu kogu Euroopa Komisjoni väljastatud avalikule teabele.

Lõpetuseks pean juhtima tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on tagada, et Euroopa institutsioonid teeksid teabevahetuse parandamiseks koostööd inimeste ja vastutavate riiklike ametiasutustega. Lisaks tuleb kõige selle saavutamiseks julgustada liikmeriike tegutsema aktiivsemalt kodanike teavitamisel meie Euroopaga seotud asjadest.

 
  
MPphoto
 

  Morten Løkkegaard (ALDE) . – (DA) Lugupeetud juhataja! Esmajoones on mul hea meel, et võtsime täna vastu raporti, mis käsitleb paremat teabevahetust ELis. Hääletasin ka Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ühisresolutsiooni poolt, sest see on raport, mis tagab meile tugeva aluse. Raport sisaldab üldiselt kõiki ettepanekuid, mis võeti vastu märtsis kultuuri- ja hariduskomisjonis. Sooviksin siiski lisada, et vahepealsel ajal tehti rohkem kompromisse, mida ma loomulikult olin lootnud näha ka lõpphääletusel. See ei osutunud võimalikuks, sest kõva lobitöö nõrgestas teatud osaliste otsust viimasel hetkel. Võtan selle siiski teadmiseks ja mul on hea meel, et need ettepanekud on toonud kaasa suurepärase arutelu, mis võimaldab meil nüüd minna 46 ettepanekuga edasi parema teabevahetuse poole ELis.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Endise ajakirjanikuna oli mul eriti hea meel sellele raportile toetust avaldada. Tundes endise ajakirjaniku ja praeguse poliitikuna selle väitluse mõlemat poolt, näen ohtu selles, et teave võrdsustatakse ajakirjandusega. Me peame selles asjas väga ettevaatlikud olema.

Praegu valmistab mulle muret see, et majanduskriis jätab väga paljud ajakirjanikud ilma tööta. Selline on olukord praegu Iirimaal. Kohalikud ajalehed ja raadiojaamad vähendavad personali ning inimestest lahtisaamiseks avaldatakse survet. See tähendab, et ajakirjanduse kvaliteet kannatab, sest inimestel ei ole aega ega ressursse lugude uurimiseks ning teemade korralikuks kajastamiseks.

Kardan, et Euroopat ootab mahajäämus, sest kajastatakse kohalikke lugusid, mitte Euroopa tasandi sündmusi, kui need ei ole just meie liikmesriikide inimeste vaatenurgast tähtsad. See on ülesanne valitud parlamendiliikmetele – muuta meie tehtud töö kodus oluliseks, sest see on ülimalt vajalik.

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák (ECR). (CS) Selle raporti juures on hea kindlasti see, et selles on korduvalt tunnistatud liikmesriikide parlamentide suurenevat mõju ja rõhutatud lähimuspõhimõtet. See sisaldab ka mitmesuguseid ettepanekuid näiteks seoses suurema läbipaistvuse, teabe avalikustamise, ajakirjanike lihtsama akrediteerimisega jms, mis väärivad kahtlemata toetust. Teisalt sisaldab see ideid, mis on enam kui vastuolulised. Raportis tehakse ettepanek luua korrespondentide rühm, kelle ülesanne on kajastada Euroopa Liidu teemat harivamal viisil. Nõutakse ka, et igas liikmesriigis oleks ELi asjade osakond, kes peaks selgitama ELi poliitikasuundumuste mõju. Samas tehakse ettepanek suurendada eraldisi Euroopa Parlamendi infobüroole. Minu arvates saavutataks parem tulemus tõhususe parandamise ja uute meetoditega, mitte eelarve suurendamisega. Seetõttu lükkasin ma raporti tagasi.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, lugupeetud juhataja! Eeskätt valmistab mulle heameelt asjaolu, et see raport meenutab meile massimeedia kohustust teavitada inimesi Euroopa Liidus toimuvast ning et probleemid, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, tuleks lisada kooli õppekavasse. Olukorras, kus Euroopa Liidu kohta liigub tohutu hulk teavet, muutub liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi infobüroode tähtsus palju suuremaks. Tahaksin rõhutada ka vajadust kontrollida, milline on nende büroode tegevus ja kui tõhusalt kulutatakse raha, mida Euroopa Liit büroodele annab. Väga teretulnud on ka see, et raportis on toonitatud telekanali Euronews osakaalu. Tahaksin rõhutada, et see kanal peaks edastama teavet kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes, just nagu raportis märgitud. Näiteks Lätis saame sellelt kanalilt teavet vene keeles, kuid läti keeles, mis on ametlik keel, meile teavet ei anta. Sõltumatul ajakirjandusel on eriline roll. Tahaksin teha ka ettepaneku võtta vastu Euroopa Liidu ühised õigusaktid, mis võimaldaksid meil olla kursis tõepärase massimeediaga ka neid riikides, kus lihtsalt puudub poliitiline suutlikkus kehtestada sedalaadi riiklikud õigusaktid. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Emma McClarkin (ECR). – Lugupeetud juhataja! Selles ajakirjandust ja uut meediat käsitlevas raportis ja resolutsioonis, mille üle me täna hääletasime, oleks pidanud uurima viise, kuidas uus meedia ajakirjandust muudab. Selle asemel on raportist saanud tegelikult soovinimekiri Euroopa Parlamendi liikmetele, kes tahavad suurendada oma leheruumi ja ihkavad mõjutada seda, kui palju EList räägitakse. Ettepanekud kätkevad Euroopa koolitusprogramme ajakirjanikele, rohkemat raha parlamendi infobüroodele ja veel rohkem raha ELi teabevahetuspoliitikale.

Mina usun sõnavabadusse. Usun ka sõltumatusse ja usaldusväärsesse ajakirjandusse. Ajakirjanike ja avalik-õiguslike sõltumatute ringhäälinguorganisatsioonide sundimine ja rahastamine ELi teemade kajastamiseks ja Euroopa ideaali reklaamimiseks on jõhker propaganda ning seepärast hääletasin ma raporti ja resolutsiooni vastu. Edevuse õigustuseks on käest lastud võimalus uurida viise, kuidas soodustada sotsiaalse meedia kaudu demokraatlikku tegevust.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0222/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult.(FR) Andsin oma poolthääle Poola kolleegi Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1968. aasta oktoobri määrus (mida on muudetud 1968., 1976., 1992. ja kaks korda 2004. aastal) töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires (kodifitseeritud tekst). 1987. aasta aprillis tegi komisjon oma talitustele ülesandeks kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt pärast nende kümnendat muutmist, toonitades samal ajal, et see on miinimumnõue ning et sätete selguse ja nõuetekohase arusaadavuse huvides peavad komisjoni talitused püüdma kodifitseerida tekste, mille eest nad vastutavad, veelgi lühemate ajavahemike tagant. Ehkki 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega loodi kiirendatud töömeetod, on Euroopa õigusaktide kodifitseerimisel esinenud kahjuks viivitusi. Need viivitused mõjutavad nii meie kodanikke kui ka liikmesriike, eriti riikide valitsusi, õigusvaldkonnas töötavaid isikuid, õigusteaduse tudengeid ja õppejõude jt. On liiga palju sätteid, mida on korduvalt muudetud ning mis on nüüd hajutatult esialgses tekstis ja järgnevates muutmisaktides.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Otsides toetust oma ELi poliitika valitsustevahelisele ja territoriaalsele vaatenurgale, kaitsen alati täielikult lähimuspõhimõtet ning sean küsimärgi alla kuluka bürokraatliku ja halduskoormuse, mille EL sageli liikmesriikidele, kodanikele ja ettevõtetele tekitab.

Seepärast hääletan kindlalt Geringer de Oedenbergi raporti poolt, mis tuletab meile meelde parema õigusloome tähtsust. Selle võib osaliselt saavutada, kui hinnata põhjalikumalt õiguslike menetluste mõju enne asjaomase akti eelnõu esitamist komisjoni ametliku seadusandliku ettepanekuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Selle uue ettepanekuga tahetakse kodifitseerida nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires. Ettepanekuga säilitatakse kodifitseeritud õigusaktide sisu ja püütakse töötajate liikumisvabaduse suhtes kohaldatavaid õigusnorme selgemaks muuta. Euroopa Liit peab saavutama oma pikaajalise eesmärgi ja tagama töötajate liikumisvabaduse kõikides liikmesriikides. Kõigil töötajatel peab olema liikmesriikides õigus vabalt liikuda ja tööd saada.

Euroopa Liit peab muutma tööjõu liikuvuse läbipaistvamaks, aitama töötajatel parandada oma elutingimusi ja saada ühiskonnas korralikult jalad alla. Sellepärast tuleb eranditeta keelustada diskrimineerimine rahvuse ja tööhõivetingimuste alusel. Liikmesriigid peavad tegema tihedamat koostööd paindlikumate tööhõivetingimuste rakendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Liikumisvabadus on põhiõigus ning vahend, mis võimaldab suurendada töö- ja elutingimuste parandamise võimalusi. Selle eeliseid peavad saama kasutada alalised, hooajalised ja piirialade töötajad ning need, kes soovivad jätkata oma tegevust, et osutada teenuseid mis tahes liikmesriigis. Ma hääletan selle resolutsiooni poolt, sest tunnustan selle head mõju tööbüroode poolt teiste liikmesriikide kodanikele osutatud abile ning selliste liikmesriigi kodanike laste õigusele saada üldharidust, väljaõpet ja koolitust, kes on või on olnud tööl teises liikmesriigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Kõnealuse määrusega tahetakse asendada 1968. aasta määrust töötajate liikumisvabaduse kohta ja teisi akte, mis selle alla kuulusid. Seega on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt tegemist kodifitseerimisega, millega ei kaasne sisulised muudatused. Toetan täielikult seda ettevõtmist: muuta lihtsamaks ja selgemaks liidu õigusakt, mida on sageli muudetud ja mis koosneb mitmest aktist. Ainult sel viisil saame muuta liidu õigusaktid läbipaistvamaks, kui muudame need tavaeurooplasele kättesaadavamaks ja arusaadavamaks ning pakume nii inimestele uusi väljavaateid ja võimaluse saada kasu konkreetsetest neile antud õigustest, muutes sellega Euroopa kodanikukesksemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt kindlustamaks, et teises liikmesriigis töötavat kodanikku koheldakse tööhõive- ja töötingimustega (eeskätt töötasu, koondamise ja tööturule naasmisega) seoses samamoodi nagu selle teise liikmesriigi enda töötajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis piirdutakse selgelt ja lihtsalt liidus töötajate liikumisvabadust käsitlevate olemasolevate tekstide kodifitseerimisega, ilma et tehtaks olulisi muudatusettepanekuid. Seega hääletasin selle vastuvõtmise poolt. Ent tahaksin märkida, et see liikumisvabadus tähendab suuremat poliitilist lõimumist. Vaid Euroopa Liidu uus sotsiaalsuse mõiste, mis suudab tagada igale eurooplasele minimaalsed sotsiaalsed õigused, võimaldab töötajate vaba liikumist ilma sotsiaalsete probleemideta ja eeskätt sotsiaalse dumpinguta.

Arvan, et see liikumisvabadus tingib vajaduse rakendada miinimumstandardeid, mida on vaja tervishoiu, hariduse ja sotsiaalpensionide vallas, mis tuleks ELi tasandil tagada. Mis puutub sotsiaalsetesse õigustesse, siis muudab nende miinimumstandardite kehtestamine töötingimused ühtsemaks ning reguleerib füüsilist tööd nõudvate elukutsete puhul liikuvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel selle raporti üle, milles on õigesti tähelepanu juhitud Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna tähtsusele ELi kaubandusküsimustes. Raportis on sõnaselgelt kirjas, et Euroopa Parlament mõistab täielikult Šveitsi ja ELi vaheliste erisuhete põhjuseid. Läheksin veelgi kaugemale ja nõuan, et täiel määral austataks kõigi nelja EFTA riigi kodanikke otsuste langetamisel oma riigi ja ELi suhete kohta.

Üks ELi ja EMP riikidele ühist huvi pakkuv valdkond, mille suhtes ei kohaldata siseturu lepinguid, on kalandus. Viimastel kuudel on Island kehtestanud ühepoolse makrellikvoodi, mis võib ohustada selle riigi kalanduse jätkusuutlikkust. Kuigi ma toetan väga kalanduse riikliku kontrolli ideed, peab see toimuma piirkondliku koostöö ja rahvusvahelise õiguse alusel. Kutsun Islandi valitsust üles asuma koos naaberriikidega läbirääkimistelaua taha, et leida kujunenud olukorrale lahendus, mis on kõigile pooltele vastuvõetav ja vastutustundlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. See menetlus säilitab töötajate ühendusesisese liikumisvabaduse, mis on olnud üks ELi suuremaid saavutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Töötajate vaba liikumine liidus on kõikide liikmesriikide üks põhieesmärke ning toob kaasa majanduse arengu kõikides ELi riikides. Seepärast ei saa selles vallas toimuda mingit diskrimineerimist. Seega on väga oluline, et mis tahes määrused, mis võimaldavad seda eesmärki saavutada, on selgelt sõnastatud ja kodifitseeritud. Selle määruse vastuvõtmine võimaldab kõikidel liikmesriikidel liikuda oma tööhõivepoliitika kooskõlastamise suunas. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult.(HU) ELi õiguse lihtsustamine ja läbipaistvamaks muutmine, et see oleks liikmesriikide kodanikele arusaadavam ja paremini kättesaadav, on Euroopa Komisjoni arvates väga tähtis. Selle eesmärgi saavutamine ei ole aga võimalik seni, kuni eksisteerib palju märkimisväärselt muudetud õigusnorme, mis asuvad erinevates õigusaktides. Mõnel juhul on vaja teha tõsist uurimistööd, et teha kindlaks, milline õigusakt kehtib. Kuna ka nõukogu otsust tööhõive kohta Euroopa Liidus on korduvalt muudetud, tuleb ka see kodifitseerida. Minu arvates tuleb see ja teised sarnased ELi õigusaktid kodifitseerida võimalikult kiiresti. Sel põhjusel hääletasin kõnealuse määruse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Euroopa Liiduga liiga vara. Olulised sotsiaal-majanduslikud erinevused vanade ja uute liikmesriikide, eelkõige Bulgaaria ja Rumeenia puhul tekitavad ELis väga suure tööjõu rände idast läände. Selle õigustamine töötajate vaba liikumisega ei ole praegusel juhul õige argument, sest erinevused on nii suured, et need tekitavad odava tööjõu ja lõimumise probleeme vanade liikmesriikide tööturgudel. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin poolt sellepärast, et see küsimus on väga tähtis, eriti nüüd, kui arutletakse romide liikuvuse üle ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. (CS) Andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires – versioonile, milles on arvesse võetud Euroopa Parlamendi õigusalased vastuväited. Määruse vastuvõtmine esimesel lugemisel kiirendab selle kasutuselevõttu, mis on tähtis. Siiski peab tõdema, et mõned liikmesriigid seavad endiselt erinevaid takistusi inimeste vabale liikumisele ELis ning teevad seda erinevatel tasanditel ja erinevaid ettekäändeid kasutades, rikkudes nii Euroopa Liidu toimimise lepingut. Tahaksin sellega seoses juhtida tähelepanu sellele, kuidas Saksamaa politsei praegu põhjendamatult kiusab piirialadel Tšehhi Vabariigi autojuhte. Eilne töökohtumine kahe riigi kõrgemate politseiametnike vahel ei aidanud probleemi lahendamisele kaasa, vaid lõppes hoopis sõnasõjaga, millest haaras kinni ka meedia. Tahan, et komisjon hakkaks selle teemaga väga tõsiselt tegelema.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See oli küllaltki tehniline, kuid vastuolusid välistav raport. Sellepärast meie, roheliste fraktsioon, toetasime seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, sest see kaitseb töötajate liikumisvabadust ELis. Siseturul on vaja oskustöölisi, kes saavad piiranguteta liikuda liikmesriikide vahel. Sellepärast ma raportit toetasingi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa õigusaktide lihtsamaks ja selgemaks muutmine on väga oluline selleks, et õigus muutuks arusaadavamaks ja rahvale kättesaadavamaks. Kui inimesed saavad seadustest paremini aru, teavad nad paremini oma õigusi, mis on neile kasulik ja pakub neile nii uusi võimalusi.

Erinevates õigusaktides olevad sätted, mida sageli muudetakse, tuleb kodifitseerida, et Euroopa õigusaktid oleksid selged ja läbipaistvad ning rahvale omasemad.

See on veelgi tähtsam tööjõu vaba liikumise valdkonnas, millest on saanud üks Euroopa lõimimise jaoks olulisemaid tugipunkte ja mis on andnud liikmesriikide kodanikele uusi võimalusi, sest neil on õigus vabalt töötada teises liikmesriigis, kus neid tuleb kohelda omadega võrdselt ja keelatud on igasugune diskrimineerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires sai minu poolthääle, sest minu arvates on liikumisvabadus üks ELi ja siseturu aluspõhimõtetest. Kutsun Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles kasutama selle määruse vastuvõtmisega võimalust ja paluma liikmesriikidel kaotada Rumeenia ja Bulgaaria töötajatele praegu kehtivad takistused. Praegused takistused pärast 1. maid 2004 ELiga ühinenud liikmesriikide töötajate vabale liikumisele piiravad nende riikide kodanike õigusi. Need võivad viia ka ebaseadusliku töötamise ja sotsiaalse dumpinguni. Takistuste kaotamine kaitseb nii võõrtöötajaid kui ka kohalikke töötajaid. Selle eesmärgi saavutamine tagab ka ELi aluspõhimõtete kaitse ja järgimise. Loodan, et nii komisjon kui ka liikmesriigid näitavad üles vajalikku poliitilist tahet.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Kallid kolleegid! Vaba liikumine on töötajate ja nende perede põhiõigus. Raportis on tabavalt märgitud, et tööjõu liikumine Euroopa Liidus peab olema üks viis, kuidas ELi kodanikud saavad parandada oma elu ja töötingimusi. See on nii vabaduse kui ka väärikuse küsimus. Sellega seoses oli ELi mõju minu kodumaale Leedule väga suur. Teoreetiliselt võime vabalt töötada igas ELi liikmesriigis, välja arvatud mõned erandid.

Praegu on odavlennufirma Ryanair kuldaeg, mis lihtsustab reisimist. Leedu kolmest suurimast lennujaamast saab lennata enam kui 40 Euroopa linna. See on üheaegselt nii õnnistus kui ka needus. Palju muretsetakse selle pärast, et pideva rände tõttu toimub Leedust ajude äravool. Peaaegu 60 000 leedulast elab Ühendkuningriigis. 2001. aastal oli see arv alla 5000.

Iirimaal elab pea 90 000 leedulast. Oleme väike riik, kust lähevad ära kõige aktiivsemad 20ndates ja 30ndates aastates inimesed, kellele oleme andnud hariduse ja investeerinud nende õpingutesse. Leedu ja mõned teised ELi liikmesriigid peavad rohkem pingutama, kui tahame selle ohtliku suundumuse peatada.

 
  
  

Raport: Slavi Binev (A7-0212/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Nagu kõnealuses raportis selgelt mainitakse, kujutab euromüntide võltsimine endast märkimisväärset reaalset ohtu.

Just sellepärast võiks konkreetse määruse vastuvõtmine märkimisväärselt vähendada võltsitud euromüntide ringlust selle kaudu, et ametiasutused kohaldaksid käibel olevate müntide autentsuse kontrollimiseks ühiseid meetmeid ja nende meetmete kontrollimise korda. Seepärast hääletasin ma Slavi Binevi raporti poolt. Tänan teda tehtud töö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Selles määruse ettepanekus on määratud kindlaks meetmed, mida on vaja, et kaitsta eurot võltsimise eest. Muu hulgas nõuab see krediidiasutustelt ja teatavatelt muudelt ettevõtjatelt, näiteks sularahavedajatelt, et nad kontrolliksid nende euromüntide ja pangatähtede autentsust, mille nad vastu võtavad ja kavatsevad tagasi ringlusse lasta. See nõuab ka, et nad tuvastaksid võltsingud. Samal ajal on müntide autentimise kohustusliku ühise standardi puudumine toonud kaasa selle, et liikmesriigiti kasutatakse erinevaid tavasid, mis tähendab, et me ei suuda tagada valuuta järjepidevat kaitset kogu liidus. Oma fraktsiooni raportöörina tegin selle määruse ettepaneku nimel väga tihedat koostööd Slavi Bineviga. Nagu Binevgi, toetan ka mina Euroopa Komisjoni ettepanekut ning olen vastavalt hääletanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kord ja õigusraamistik, mis tagavad käibel oleva ühisraha kontrolli vajalike asutuste poolt, kujutavad endast rahandusasutuste ja turgude jaoks olulist kaitset pettuse eest. Valuuta kehtivuse ja ringluse tagamine nõuab ka sobivat korda, mis tuleb tagada riiklikul tasandil. Seda arvesse võttes on oluline kehtestada siduvad eeskirjad, mis asjaomase korra kontrollimisega parandavad eurode autentimist. Selliste küsimustega peaks tegelema sobiva ettevalmistuse ja oskustega inimesed, et menetlused oleksid tulemuslikud. Lisaks arvan, et selline täiustamine on vajalik selleks, et tarbijad ja turg tervikuna euroala rohkem usaldaks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euromüntide – eriti suurimate nimiväärtustega müntide – võltsimine kujutab endast märkimisväärset ohtu. Müntide autentimise kohustusliku ühise raamistiku puudumine võib takistada müntide kaitset. Äsja vastu võetud määrus on õiguslikult siduv dokument, mis võimaldab kehtestada ühise euromüntide autentimise meetodi.

Üks määruse põhieesmärke on kindlustada, et asutused tagavad selle, et ringlusse tagasi tulevate euromüntide ehtsust on kontrollitud. Autentimiseks tuleks kasutada münditöötlemismasinaid, mis on nimetatud artikli 5 lõikes 3, või seda peaksid tegema vajaliku koolituse saanud töötajad, järgides liikmesriikide määratud meetodeid. Peale selle soovitame anda asutustele õiguse võtta käitlemistasu, sest euromüntide autentimine toob sellesse protsessi kaasatud asutustele (krediidiasutused ja mitmed teised asutused, nagu sularahavedajad) vältimatult kaasa kulutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euromüntide ja pangatähtede võltsimisega võitlemine, samuti euromüntide autentimise menetlused on selle määruse vastuvõtmise põhjused. See võimaldab kehtestada kohustusliku ühise müntide autentimise raamistiku. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Raportis tegeletakse ringluses olevate võltsmüntide probleemiga.

Seni on võltsmüntide ringlusest kõrvaldamise tavad olnud liikmesriigiti erinevad. Sellega seoses on ettepaneku eesmärk tagada, et ametiasutused rakendaksid ringluses olevate euromüntide ühiseid autentimismeetmeid ja nende meetmete kontrollimise korda tõhusalt kogu euroalal. Hääletasin selle poolt, sest arvan, et kogu Euroopas on ühtsed meetmed hädavajalikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Majandus- ja rahanduskomisjoni liikmena osalesin aktiivselt selle raporti koostamises ja jälgisin seda. Hääletasin selle poolt.

Tahame väga, et müntide võltsimise vastu võitlemiseks kasutatavad süsteemid oleksid Euroopas ühtsed, eriti pärast seda, kui oleme võltsitud paberraha vastu võitlemisel saavutanud suurepärased kaitsemeetmed. Selle ettepaneku kohaselt, mille vastuvõtmist me arutame, on võimalik kontrollida ja jälgida võltsmüntide ringlust ja arvu igas liikmesriigis, kus praegu ei ole selleks piisavalt turvalisi standardseid süsteeme. Peame võitlema võltsimise vastu jõuliselt, kasutades tulemuslikke ja parimaid vahendeid, et mitte asetada suurt koormat meie kodanike ja ettevõtjate õlule ning lõpuks ka meie riigieelarvetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euromüntide (eelkõige suurema nimiväärtusega euromüntide) võltsimine kujutab endast märkimisväärset ohtu.

Müntide autentimise kohustusliku ühise raamistiku puudumine võib mõnes liikmesriigis olla asjaomaste asutuste jaoks takistuseks võltsingute aktiivsel kindlakstegemisel. Sellest tulenevalt on ühisraha kaitse ulatus ELis erinev.

Kavandatav määrus on õiguslikult siduv instrument, mis on nüüd vajalik, et võtta kasutusele asjaomaste asutuste kohaldatav euromüntide autentimise ühine meetod ja liikmesriikide läbiviidavad vajalikud kontrollid. Sellega seoses on kõnealuse ettepaneku eesmärk tagada ühiste meetmete tulemuslik rakendamine kogu euroalal, et parandada kontrolli ja kaotada võltsmündid.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Kõik võltsmündid ja ringlusse sobimatud mündid tuleb ringlusest kõrvaldada ja saata hävitamise eesmärgil asjaomastele riigiasutustele.

Hääletasime selle teksti poolt vaatamata asjaolule, et sellest puuduvad meetmed, mis kaitsevad kodanikke, kes on heas usus vastu võtnud võltsraha ja peavad sissemaksete tegemisel abitult pealt vaatama, kui pank selle kõrvaldab. Sageli on just eakad need, keda võltsraha ringlusselaskjad petavad. Sellepärast on meil vaja kehtestada süsteem, mis hüvitab vähemalt osagi rahast, mis neilt ära võetakse. Samuti on vaja kehtestada karmimad meetmed võltsijate jaoks ja nende jaoks, kes võltsmünte ringlusse lasevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Raport, millega tahetakse kehtestada euroala riikides ühised tõhusad võltsimisvastased meetmed, sai minu poolthääle. Praegu puuduvad ühtlustavad eeskirjad ringlusse sobimatute euromüntide autentimiseks ja kõrvaldamiseks. Sellised eeskirjad kaitseksid tarbijaid võltsmüntide eest. Sellepärast ma seda raportit toetasingi.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja! Slavi Binevi raport, millega tahetakse kehtestada ühine kord nii võltsmüntide autentimiseks kui ka ringlusse sobimatute müntide käitlemiseks, sai minu poolthääle.

Praegu peavad pangad ja rahatarnete eest vastutavad asutused kontrollima saadud pangatähtede ja müntide autentsust enne, kui võivad need ringluse tagasi lasta. Kui leitakse võltsmünte, tuleb need ringlusest kõrvaldada. Ent võltsmüntide jälgimise tavad on Euroopa Liidu liikmesriikides erinevad. Sellepärast arvan, et on õige toetada ettevõtmist, millega soovitakse tagada ühisraha samalaadne kaitse kogu euroalal.

 
  
  

Raport: Iuliu Winkler (A7-0242/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Pooldan makromajandusliku finantsabi andmist Moldova Vabariigile, sest see on üks riikidest, kellele on üleilmne majanduskriis mõjunud kõige raskemalt. Nagu raportis kirjas, peaks see meede aitama katta riigi välisfinantseeringu vajadused 2010. ja 2011. aastal, aga eelkõige kiirendama reforme, mis toetavad valitsuse majanduskava ja ELiga ühinemisele suunatud tegevust. Aitäh.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan seda ettepanekut, millega antakse Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi. Moldova on üks idapartnerlusriikidest, kellele mõjus majanduskriis väga raskelt – SKP vähenes järsult, eelarvepositsioon halvenes ja vajadus välisrahastamise järele suurenes. Sellepärast arvan, et õigeaegne abi aitab riigil tegeleda finantskriisi tagajärgedega kiiremini ja tulemuslikumalt ning leevendab riigi maksebilansipuudujääki ja vähendab eelarvepuudujääki.

Samuti luuakse tingimused riigis elluviidavate reformide jõulisemaks muutmiseks, sest toetatakse valitsuse majandusliku tasakaalustamise kava ja ELiga ühinemisele suunatud tegevust. Ent selleks, et antav abi oleks tulemuslik ja läbipaistev, tuleb suurendada Euroopa Komisjoni järelevalve- ja kontrollirolli selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Majanduskriisil on olnud Moldova Vabariigi majandusele tugev mõju. See on üks Euroopa Liidu idapartnerluse riikidest, kus on sissetulekud inimese kohta ühed madalamad. Võttes arvesse, et EL on võtnud endale kohustuse toetada idapartnerlusriike ja et Moldova Vabariigi uus valitsus on Euroopa Liidule selgelt avatud, arvan, et kuni 90 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmine Moldova Vabariigile on rohkem kui vajalik.

Pean märkima, et kavandatav abi on eriti kasulik sellepärast, et Moldova Vabariigi ebakindlat majandusolukorda raskendas ka selle suve suur üleujutus. Pean märkima, et aprillis allkirjastati valitsustevaheline kokkulepe, mille alusel annab Rumeenia Moldova Vabariigile 100 miljonit eurot tagastamatut rahalist abi, mis on mõeldud Moldova Vabariigi infrastruktuuri toetamiseks. Lõpetuseks ütlen, et ELi rahalist abi kasutatakse selleks, et parandada Moldova Vabariigi ja ELi vahelist poliitilist ja majanduslikku lõimitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Hääletasin raporti vastu. Peamiselt realistlikel ja praktilistel põhjustel. Moldova Vabariigile abi pakkumine võib üldiselt tunduda hea ideena selles mõttes, et Euroopa lähedal asuvate riikide toetamine aitab meil vältida vaesusest tingitud probleeme ja sellest tulenevat sisserännet Euroopasse. Sellegipoolest hääletasin ettepaneku vastu ja seda kahel põhjusel. Esiteks kahtlen sügavalt ELi eraldatavate rahaliste vahendite asjalikus ja eesmärgipärases kasutamises. Vaatamata Moldova ametivõimude sõnadele ja neilt saadud kinnitustele teame, et selles riigis on laialt levinud korruptsioon ning riigi majandus- ja rahasüsteem on endiselt väga iganenud. Sellepärast pole piisavat garantiid, et Euroopa raha kasutatakse mõistlikult ja vastutustundlikult. Lisaks, kui meil olekski piisavaid tagatisi, et raha kasutatakse tulemuslikult, näiks väljapakutud summa ikkagi ebapiisav. Ma ei saa aru, kuidas raportis mainitud 90 miljonit eurot suudaks reaalselt aidata riiki, mis on asunud sisemiste uuenduste ning majandusliku ja poliitilise elavnemise teele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Moldova Vabariik on üks neist Euroopa riikidest, keda majanduskriis on väga rängalt tabanud. Lisaks on Moldova valitsus olnud poliitiliselt ebakindel enam kui aasta ja see ainult suurendab majanduskriisi mõju, mitte ainult elanikkonnale, vaid ka riigieelarvele. Kui anda Moldovale umbes 90 miljoni euro suurust abi, mis on mõeldud kasutamiseks ainult maksebilansipuudujäägi katmiseks ja riigieelarve rahastamiseks ning mille kasutamist kontrollitakse, aitab see Moldoval saavutada Rahvusvahelise Valuutafondi seatud makromajanduslikud eesmärgid, suurendades keskpikas ja pikas perioodis nii riigi usaldusväärsust maailma finantsturgudel.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlament ja komisjon kavatsevad kehtestada kontrollisüsteemi, mis hoolitseb selle eest, et ELi toetus jõuab soovitud sihtkohta. Moldova poliitiline olukord on keeruline ja võib tekkida kiusatus teha mõni populistlik žest, sest saabumas on enneaegsed valimised. Samuti on mul hea meel peaminister Vlad Filati kinnituste üle ja tema otsustavuse üle pidada kinni oma lubadustest, millel on kindlasti ainult positiivne mõju Moldova majandusele. Rahvusvaheline üldsus peab näitama Moldovale head tahet, sest selles riigis on praegu rasked ajad. Euroopa Liidu huvides on ulatada Moldovale abikäsi, et liidu idapiiril oleks majanduslikult ja poliitiliselt stabiilne riik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Jäin Moldova rahalise abistamise raporti üle hääletamisel erapooletuks, vaatamata oma arvamusele, et EL peaks andma rahalist abi, et Moldova saaks täita oma majanduslikke kohustusi. Kahjuks aga sõltub rahastamine Rahvusvahelise Valuutafondi poolt sellele riigile seatud tingimuste täitmisest. See, et EL on sidunud rahalise abi andmise nõudega, et riik peab täitma Rahvusvahelise Valuutafondi dikteeritud nõudeid, on nii moraalselt kui ka poliitiliselt vastuvõetamatu. Rahvusvahelise Valuutafondi tegevuse katastroofilised tulemused on näha Kreekas ja teistes riikides, kus see fond on tegutsenud või tegutseb praegu. Meie ei ole sellega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta sai minult poolthääle. Meie fraktsiooni variraportöörina nõudsin kuni 90 miljoni euro suuruse rahalise abi andmist nii kiiresti kui võimalik. Moldova Vabariiki, mis on idapartnerlusriik, tabas majandus- ja finantskriis väga rängalt. Ent seal on ette võetud tähtsad poliitilised reformid, mida on vaja edendada ja nendega peab kaasnema Euroopa normide tegelik kohaldamine. Sellepärast arvan, et see rahalise abi andmine aitab kiirendada reforme.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades praeguse majandus- ja finantskriisi mõju Moldovale ja seda, et riik on asunud ELiga ühinemise teele, arvan, et oleks mõistlik, kui EL otsustaks anda talle makromajanduslikku finantsabi. Solidaarsust Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega ei tohiks kasutada ettekäändena ning keelata ELi nõuetekohane kontroll abi kasutamise üle ja abi saajatelt aruandmise nõudmine.

Kui abi kasutamist rangelt ei kontrollita, ei ole sellest kasu ja see võib isegi halvasti mõjuda sellistele riikidele nagu Moldova, kes tahab oma institutsioone stabiilseks muuta ning tugevdada demokraatiat ja õigusriiklust.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kavandatav makromajanduslik finantsabi Moldovale ei ole täiesti erapooletu abi. Otse vastupidi: abi andmine sõltub Rahvusvahelise Valuutafondi nõuete täitmisest, selle järelevalvest ning sellest, kas järgitakse majandus- ja rahanduspoliitika memorandumis sätestatud majandusreformi aluspõhimõtteid ja eesmärke: koondamine ja töötajate juurdevõtmise lõpetamine avalikus sektoris, selliste meetmete kehtestamine, mis nõrgendavad veelgi tööturu osapoolte vahelisi töösuhteid ja piiravad töötajate õigusi, pensioniea tõstmine, kõrgemad energiahinnad, erastamine, avaliku sektori palgatõusu peatamine, vähem abi põllumajandustootjatele, suuremad otsesed ja kaudsed maksud, koolide sulgemine ja ülikoolide erarahastamine ning sise- ja välisinvesteeringute täiendav vabaks laskmine.

Need on meie jaoks enam kui piisavad põhjused mitte toetada Moldovale makromajandusliku finantsabi andmist. See meetmepakett muudab juba praegu selle piirkonna vaeseima riigi veelgi vaesemaks. Kui EL ja Rahvusvaheline Valuutafond propageerib sellist jõhkrat rünnakut Moldova rahva õiguste vastu, võib öelda, et selliste „sõpradega” ei ole vaenlasi vajagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult.(PL) Raport Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta sai minu poolthääle. Moldova abistamine on tähtis, sest sellel võib olla oluline mõju riigi tulevikule Euroopas. Kui Poola president Bronisław Komorowski eelmisel nädalal Euroopa Parlamendis käis, ütles ta, et koostöö Moldovaga peaks saama üheks meie välispoliitika prioriteediks.

Paljud parlamendiliikmed olid sellise avalduse üle veidi üllatunud, aga Moldova on ju ikkagi Euroopa riik ja sellest võib kunagi saada Euroopa Liidu liikmesriik. Just sellepärast peaksime Moldovaga koostööd tegema ja tõsiselt mõtlema selle tuleviku peale. Loodan, et Moldova praegune põhiseaduslik kriis saab peagi läbi ja et valitakse parlament, mis suudab teha ajaloolisi muutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa Liidul on Moldova Vabariigiga head poliitilised ja majanduslikud suhted ning neid tuleb hoida ja laiendada. Sellepärast on selge, et tuleb toetada makromajandusliku finantsabi andmist Moldova Vabariigile, mida majanduskriis raskelt räsis. ELi lubatud abi on seotud selgete tingimustega ja jõuab õigetesse valdkondadesse. See finantsabi koos Rahvusvahelise Valuutafondi rahastamisega stabiliseerib Moldova Vabariigi eelarvet ja mõjub hästi läbirääkimistele riigi assotsiatsioonilepingu üle. Toetan makromajandusliku finantsabi paketti, mis tugevdab poliitilisi ja majanduslikke sidemeid ning mis ei ole lõppkokkuvõttes kasulik mitte ainult Moldovale, vaid ka kogu ELile.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Moldova Vabariigi majandust tabas üleilmne majanduskriis valusalt, nagu näitab selle eelarvepositsiooni halvenemine ja suurenev vajadus välisfinantseeringute järele. Halveneva majandusolukorra tõttu on Moldova Vabariik palunud Euroopa Liidult makromajanduslikku finantsabi. Hääletasin abi andmise poolt, sest arvan, et Euroopa Liit koos Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja teiste rahvusvaheliste institutsioonidega peaks osalema Moldova Vabariigi raske olukorra leevendamises. See abi on korralik tugi Moldova valitsusele Chişinăus, sest aitab katta maksebilansipuudujääki ja muud eelarvepuudujääki. Samal ajal parandab see meede ka Moldova ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid ja võimaldab ELil olla solidaarne riigiga, kes on allkirjastanud idapartnerluse raames lepingu.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin kolleeg Iuliu Winkleri esitatud raporti poolt, sest toetan Moldova Vabariigile majanduskriisiga võitlemise jaoks makromajandusliku finantsabi andmist. Euroopa Komisjon tahab anda 90 miljonit eurot vähemalt kolmes osas. ELi raha täiendab Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga rahalist abi, mida see riik on palunud. Euroopa makromajanduslik finantsabi on mõeldud Moldova Vabariigi reformide kiirendamiseks, toetades valitsuse majanduskava ja selle püüdlusi ELiga ühinemise suunas.

Valimisliit Euroopaga Liitumise Nimel, mida juhivad praegune president Mihai Ghimpu ja peaminister Vlad Filat, kinnitas taas lubadust edendada demokraatlikke reforme ja rakendada Euroopa norme. Euronesti parlamentaarse assamblee liikme ja rumeenlasena olen kindlalt veendunud, et stabiilsed, edukad ja sõbralikud idanaabrid on kogu Euroopa Liidu huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova majanduse stabiliseerumist ja elavnemist toetab Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabi. Halveneva majandusolukorra tulevikuväljavaadete tõttu on Moldova palunud ka liidult makromajanduslikku finantsabi. Makromajandusliku finantsabi programm on väga oluline ka nende Euroopa riikide finantsstabiilsuse parandamiseks, kes on hiljutise üleilmse kriisi üle elanud ning talunud kannatusi, mida on endaga kaasa toonud selle kriisi mõjud peamistele kaubanduspartneritele. Rahaline tasakaalustamatus on seotud eelarve ja maksebilansiga. See abi on oluline, et Moldova saaks väljuda kriisist kõige sujuvamal viisil. Kogu EL peab seega olema solidaarne. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Rahvusvaheline finantskriis on mõjutanud Moldova Vabariigi majandust väga tugevalt, muu hulgas on märgatavalt vähenenud SKP, halvenenud eelarvepositsioon ja kasvanud vajadus välisrahastamise järele. Kuna see riik on ELi vahetu naaber ja tal on tihedad suhted ELi liikmesriigi Rumeeniaga, on olukorra stabiliseerimine selles piirkonnas ja majanduslikest põhjustest tingitud ulatuslikule rändele kiire lõpu tegemine vägagi ELi huvides.

Moldova Vabariigi majanduse stabiliseerimist ja elavdamist toetab ka Rahvusvahelise Valuutafondi rahaline abi. Euroopa Komisjon peab tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas välistegevuse erinevate valdkondade meetmete ja liidu muu asjaomase poliitikaga. Liidu makromajanduslikku finantsabi peaks haldama komisjon. Et Euroopa Parlament ning majandus- ja rahanduskomitee suudaks jälgida kõnealuse otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud sammudest ning edastama neile asjakohaseid dokumente. See peaks tagama otsuse õige elluviimise ja maksumaksjate raha mõistliku kasutamise. Sellepärast hääletasin otsuse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult.(PL) Olen väga rahul, et Iuliu Winkleri raport Moldova Vabariigile makromajandusliku abi andmise kohta täna vastu võeti. Üks meie kui Euroopa Liidu liikmesriikide ülesandeid on toetada kõikvõimalike vahenditega riike, kes seda abi vajavad. See on tähtis küsimus, sest meie idapartneritele, sealhulgas Moldovale suurema tähelepanu pööramine näib hädavajalik.

Tugev Euroopa on Euroopa, kes räägib ühel häälel ja kus solidaarsus selle laiemas tähenduses – sealhulgas ka majanduslik solidaarsus – on üks aluspõhimõte. Minu arvates on Moldova majanduse stabiilsus tähtis tegur sealsete poliitiliste suhete parandamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Roheliste fraktsiooni seisukoht seoses makromajandusliku finantsabi andmisega on seni olnud selline, et tuleb vaadata, kas on tegelikke poliitilisi põhjusi, miks seda anda ei tohiks. Kuna Moldova Vabariigis praegu erilisi probleeme ei ole, puudub ka põhjus abi mitte anda. Sellepärast hääletasid rohelised selle poolt nii parlamendikomisjonis kui ka tänasel täiskogu istungil. Ent rohelised rõhutavad jätkuvalt, et komisjon peaks lõpuks ometi koostama poliitilise raamistiku makromajandusliku finantsabi jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Suhtume väga skeptiliselt sellesse, et Euroopa peaks võtma endale rahalise kohustuse abistada ELi mittekuuluvaid riike.

Üks asi on järgida partei Lega Nord armastatud juhtlauset „Aidakem inimesi nende enda kodus!” projektide kaudu, mis on mõeldud inimeste abistamiseks humanitaarmeetmetega, vaesuse vastu võitlemiseks ja lastekaitsekavade rahastamiseks, hoopis midagi muud aga on anda rahvusriigile makromajanduslikku finantsabi. On selge, et selline abi ei aita otseselt vaeseid, vaid riigisüsteemi, kes ei ole suutnud oma finantse hallata. Sellepärast hääletasime vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult.(PL) ELi liikmesriikide ja Moldova suhete parandamine nõuab kogu liidu jõupingutusi. Liit peaks sundima Venemaad lubama Moldoval langetada sõltumatu otsus Transnistria kohta, sest see on Moldova Vabariigi lahutamatu osa. Tuleb luua tingimused, mis võimaldavad kasutada selles piirkonnas Euroopa Liidu abi tulemuslikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Moldova Vabariigi assotsiatsioonilepingut käsitleva raporti PPE fraktsiooni esindava variraportöörina on mul hea meel, et ELi pakett Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmiseks võeti vastu suure häälteenamusega. Moldova Vabariigi euroopameelne valitsus vajab väga seda abi ning Euroopa Parlamendi hääletus selle üle on selge märk sellest, et EL toetab Moldova praegust valitsust ja selle tegevust mitme kriisi tagajärgede leevendamisel.

Loodan, et Euroopa toetus euroopameelsetele jõududele ja Moldova Vabariigi valitud teele saab nähtavamaks ka inimestele ning kinnitab, et Moldova Vabariik saab ELi konkreetset abi kõikides püüdlustes ühtlustada oma norme ja väärtusi ELi omadega, näiteks hea valitsemistava levitamises ja demokraatlike institutsioonide tugevdamises.

Lõpetuseks kordan, kui kahju mul on, et ELi otsus Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta võttis lubamatult kaua aega, ning kutsun ELi institutsioone üles võtma selle aasta kogemustest õppust, et tulevikus selliseid viivitusi vältida.

 
  
MPphoto
 
 

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmist käsitleva ettepaneku raportöörina on mul hea meel, et raport täiskogu istungil tõrgeteta vastu võeti. Märkimisväärne häälteenamus näitab üksmeelset toetust EP fraktsioonidelt. Moldova Vabariik on üks idapartnerlusriikidest, kellele üleilmne kriis mõjus väga rängalt. Abi aitab kaasa kriisist taastumisele ja rahuldab riigi välisfinantseerimisvajadusi. Lisaks olen veendunud, et see edendab Moldova reforme ja ELiga ühinemise püüdlusi. Kooskõlas fraktsiooni PPE tähtsaimate põhimõtete ja eesmärkidega esitasin muudatusettepanekud, mille eesmärk on abi tulemuslikkuse ja läbipaistvuse ning sellega seotud aruandekohustuse parandamine, eelkõige Moldova Vabariigi rahanduse juhtimise süsteemide parandamine.

Raportis on sätestatud Euroopa Komisjoni kohustus teavitada parlamenti korrapäraselt abi haldamisest ja esitada meile asjaomased dokumendid. Euroopa Parlamendi täiskogus toimunud hääletust iseloomustab sügav Euroopa-tunne. Tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele, et raport kiideti rahvusvahelise kaubanduse komisjonis heaks ühehäälselt. Samuti tänan väliskomisjoni abi eest raporti kiirel vastuvõtmisel.

 
  
  

Raport: Danuta Maria Hübner (A7-0232/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna selle eesmärk on parandada Assoori saarte ettevõtete konkurentsivõimet, et tagada stabiilsem tööhõive ja saada nii jagu majandusele ebasoodsast olukorrast, mis on tingitud geograafilisest asukohast.

Maksude ajutine kaotamine võimaldab Assooride ja Madeira kohalikel ettevõtjatel maksuvabalt importida teatavas koguses toorainet, varuosi, osiseid ja valmistooteid sellistes sektorites nagu kalandus, põllumajandus, tööstus ja teenindus. Ebasoodsates majandustingimustes parandab see konkurentsivõimet ja loob pikemas perspektiivis parema keskkonna investorite jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on Euroopa Parlamendil tegelik roll Euroopa õigusloomes. Nüüd, mil see raport on vastu võetud, teavitatakse Euroopa Parlamenti alati, kui esitatakse ettepanek muuta delegeeritud õigusaktide seisu (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290). See on oluline joon, sest Euroopa Parlament peab saama osaleda arutelus, mis puudutab vajalikke tehnilisi muudatusettepanekuid kaupade loetelus, millele rakendub ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamise ajutine peatamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Madeira ja Assooride autonoomsetesse piirkondadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan kindlalt raporti sisu. Liidu äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike probleemide lahendamiseks vajalike meetmete võtmine muutub majanduskriisi ajal eriti tähtsaks. Madeiral ja Assooridel asuvate autonoomsete piirkondade geograafiline eraldatus seab sealsed ettevõtjad kaubanduses märgatavalt ebasoodsamasse olukorda. See mõjub halvasti demograafilistele muutustele, tööhõivele ja sotsiaal-majanduslikule arengule.

Madeira ja Assooride piirkonna majandus sõltub suurel määral turismist, mis on küllaltki muutlik majandusressurss, mis omakorda sõltub paljudest teguritest, mida ei saa mõjutada kohalikud omavalitsused ja Portugali keskvalitsus. Madeira ja Assooride majanduse areng on seega piiratud.

Sellises olukorras on selge, et tuleb toetada turismist vähem sõltuvaid ettevõtjaid, et korvata turismi hooajalisuse mõju ja muuta niimoodi piirkonna tööhõive stabiilseks. Konkreetselt on abi vaja kohalikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning põllumajandustootjatele, et investeerida stabiilse tööhõive saavutamisse piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, mille eesmärk on peatada ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Madeira ja Assooride autonoomsetesse piirkondadesse, sest üleilmse kriisi ajal on tekkimas vajadus parandada kohalike ettevõtjate konkurentsivõimet ja tagada nendes äärepoolseimates piirkondades stabiilne tööhõive.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu ma jaanuaris sama küsimusega seoses ütlesin, leian, et ühepoolsete tollimaksumäärade kohaldamise ajutine peatamine on hädavajalik selleks, et parandada Portugali autonoomsete piirkondade Madeira ja Assooride ettevõtjate konkurentsivõimet ja seeläbi tagada neil saartel stabiilsem tööhõive.

Kõnealuse erandi vastuvõtmine on väga vajalik Portugali autonoomsete piirkondade arenguks, sest need piirkonnad sõltuvad väga suurel määral turismist ja on seega väga tundlikud igasuguste kõikumiste suhtes selles sektoris. See tähendab, et nende piirkondade majanduslikku arengut piiravad nende geograafiline asukoht ja kohaliku majanduse eripärad. Seega võimaldab kohaliku tööstuse igasugune ergutamine kindlasti parandada kohalike inimeste elutingimusi ning avab võimalusi uute töökohtade loomiseks neil saartel. See omakorda tagab, et inimesed ei lahku saartelt, ja loob arenguks vajalikud tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. Madeira ja Assooride piirkondlikud omavalitsused esitasid 2007. aasta augustis ja detsembris palve ajutiselt, ajavahemikul 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2019, kaotada ühises tollitariifistikus sätestatud ühepoolsed maksud teatavate tööstustoodete impordi pealt. Seetõttu võtab parlament vastu nõukogu määruse, kehtestades samal ajal nõude, et parlamenti tuleb teavitada delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest või nõukogu kavatsusest sellele vastu olla.

Oleme nende piirkondade taotletud maksukaotusega nõus, sest see on piirkonna arengu, samuti piirkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning kohalike põllumajandustootjate ja teiste tootjate jaoks tähtis meede; see on äärepoolseimaks piirkonnaks olemisest tingitud piirangute tunnistamine. Seetõttu hääletasime selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel selle äärepoolseimate piirkondade olukorda arvestava raporti vastuvõtmise üle. Nende piirkondade majandus on nende eripära tõttu habras ja nõuab seetõttu erilist oludele vastavat kohtlemist. Nüüdseks heakskiidetud meetmed on suunatud kohalike ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele, mis peaks aitama väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning kohalikel põllumajandustootjatel teha investeeringuid ja luua töökohti. See muudab tööhõive Madeiral ja Assooridel asuvates autonoomsetes piirkondades stabiilsemaks. Laialdase majanduskriisi ajal on see konkreetne meede, millega ergutada majandust ja tööhõivet keskpikas perspektiivis, ning aitab olulisel määral parandada Euroopa sidusust ja sulandumist. Tollimaksuvabastus kestab kümme aastat ja hõlmab paljusid tooteid, näiteks tööstuses kasutavad valmistooted ning tooraine, varuosad ja osised, mida kasutatakse põllumajanduses ja tööstuses. Nende meetmete mõju ei ole küll võimalik täpselt hinnata, sest need on osa paljudest meetmetest, mis on suunatud kõnealustele autonoomsetele piirkondadele iseloomulike probleemide lahendamiseks, aga Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt suurendavad kokkulepitud meetmed omavahendeid ja tulusid aastatel 2010–2019 umbes 0,12% aastas.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin poolt, sest kaalul on Portugali kahe piirkonna elutähtsad huvid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. (CS) Kallid kolleegid! Tahaksin kasutada võimalust ja juhtida tähelepanu sellele, et komisjon on määruse eelnõus unustanud, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist ei saa ta Euroopa Parlamendist mööda minna, vähemalt kui on tegu koostööga, mis hõlmab volituste üleandmist, et võtta vastu selliseid õigusakte. Ta näib olevat unustanud, et Lissaboni leping on nüüdseks jõustunud. Aitäh raportööridele, kes parandasid olulisi artikleid, näiteks sätestasid nõude, et komisjon peab Euroopa Parlamenti üleantud volituste alusel tollivaldkonna õigusaktide vastuvõtmisest eelnevalt teavitama ja meie arvamusega arvestama. Arvan, et see on komisjonile õppetund ka teiste valdkondadega seoses.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Madeira ja Assooride autonoomsete piirkondade valitsused on taotlenud ühise tollitariifistiku maksumäärade kohaldamise ajutist peatamist, et tugevdada kohalike ettevõtjate konkurentsipositsiooni ja tagada stabiilsem tööhõive neis liidu äärepoolseimates piirkondades. Kavandatav peatamine mõjutab ainult mainitud piirkondi ja aitab kohalikel VKEdel ja põllumajandustootjatel investeerida ja luua töökohti nendes äärepoolseimates piirkondades. Regionaalarengukomisjon toetas seda ettepanekut algses raportis. Esitati ja võeti vastu muudatusettepanekud (kodukorra artikli 46 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud menetlus), millega lisati tooteid esialgses ettepanekus toodud loetellu (uus kombineeritud nomenklatuuri kood), kehtestati määruse uus jõustumiskuupäev (2010. aasta 1. jaanuari asemel 2010. aasta 1. veebruar) ja kehtivuse lõppkuupäevaks määrati 31. detsember 2019. Tänasel hääletusel hääletasime meie (rohelised) selle poolt, sest pooldame taaskonsulteerimist ja kohustust Euroopa Parlamenti teavitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Ühepoolsete tollimaksude ajutine kaotamine seoses teatavate tööstustoodetega, mida Madeirale ja Assooridele imporditakse, on meede, mille eesmärk on parandada sealse majanduse konkurentsivõimet ja tagada niimoodi tööhõive neis kahes Euroopa Liidu äärepoolseimas piirkonnas. Ajutine kaotamine sõltub toodete lõppkasutusest, on kasulik ainult nende piirkondade ettevõtjatele ja selle eesmärk on meelitada sinna investeeringuid, luues nii pikaajalise võimaluse saavutada neis piirkondades stabiilne majanduslik ja sotsiaalne keskkond.

Ettepanek mitte ainult ei võimalda ajutist maksude kaotamist nendes kaubanduspiirkondades asuvatele tööstusharudele, vaid on kasulik ka kõikidele teistele selle piirkonna ettevõtjatele. Tollimaksuvabastust laiendati ka tööstuses kasutavatele valmistoodetele, toorainele ja muudele materjalidele, samuti varuosadele ja osistele, mida kasutatakse põllumajanduses ja tööstuses.

Äärepoolseimatele piirkondadele eriomane majandus on habras ja nõuab seetõttu erilist oludele vastavat kohtlemist. Kuigi on kahju, et dokumendis ei käsitleta suuremat arvu tooteid, on see äärepoolseimate piirkondade jaoks positiivne stiimul ja sellepärast hääletan selle poolt.

 
  
  

Raport: László Surján (A7-0240/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna see ettepanek ei tekita lisakulusid ning ainult täpsustab haldus- ja tegevuskulude eraldisi, muutes eelarve kolmanda jao täpsemaks, väljendan nagu raportöörgi heameelt nõukogu otsuse üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepinguga on pandud Euroopa Parlamendile uued kohustused. See olukord tähendab täiendavat haldustööd, mille tõttu vajavad parlamendiliikmed kvalifitseeritud töötajaid nõunikeks. Selle uue olukorra tõttu tekib kaks probleemi: kulude kasv seoses lisaassistentide vajadusega ning suurem ruumivajadus, et nad saaksid teha oma tööd heades töötingimustes. See olukord toob kaasa kulude kasvu. Seda on praeguse kriisi ajal keeruline selgitada, aga kui Euroopa Parlamendi töö peab olema korralik, siis peavad tal olema vajalikud rahalised ja inimressursid.

 
  
  

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0244/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikmete volituste sõltumatuse kaitsmine on Euroopa Parlamendi ülesanne ning seda sõltumatust ei tohi ohustada. Praegusel juhul, kui parlamendiliiget süüdistatakse erakonna rahastamise kohta valede raamatupidamisandmete esitamises enne tema valimist Euroopa Parlamenti, pole need süüdistused seotud tema tegevusega Euroopa Parlamendi liikmena. Seega peame praegusel juhul tema puutumatuse ära võtma. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Jäin meie kolleegi Viktor Uspaskichi puutumatuse üle hääletamisel erapooletuks, sest ei arva, et puutumatus on pisiasi. See kas on või ei ole. Puutumatus annab parlamendiliikmetele võimaluse oma tööd teha ja kaitseb neid võimaliku surve eest. Minu arvates ei saa puutumatust ilma Euroopa Kohtu otsuseta ära võtta.

Ma ei ole veendunud, et Leedu kohus käitus õiglaselt, sest Leedu valitsus ja president on sageli vihjanud Leedus lokkavale korruptsioonile. Kas me saame kindlad olla, et kohtuotsus on objektiivne? Kui me otsustame täna Viktor Uspaskichilt puutumatuse ära võtta, peame parlamendi kodukorrast puutumatuse mõiste välja jätma.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin Viktor Uspaskichilt puutumatuse äravõtmise vastu, sest dokumente lähemalt uurides sai selgeks, et kohtuasi tema vastu algatati parteipoliitilistel põhjustel. Leedu valitsus on teda kui vene vähemuse esindajat ja tema parteid korduvalt avalikult rünnanud. Nüüd süüdistatakse teda partei ebakorrektses raamatupidamises, mis kestis väidetavalt kolm aastat. Huvitaval kombel ei algatatud kohtuasja laekuri üle. Lisaks oli Viktor Uspaskich partei koordinaator ja seetõttu vastutav ainult esimesel aastal. Pildile annab viimase lihvi see, kuidas asja käsitleti Euroopa Parlamendis, kus Viktor Uspaskichile ei antud isegi võimalust oma arvamust avaldada ega esitada avaldust õiguskomisjonile. Seetõttu näib, et sotsialistist raportöör on selgelt selle poliitilise protsessiga seotud. Seda tuleb taunida, sest iga asja tuleb käsitleda õigusriigi kriteeriumide kohaselt, mida vähemalt antud juhul ei tehtud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See teema lisati septembri esimese osaistungjärgu päevakorda viimasel minutil. Õiguskomisjon otsustas eelmisel nädalal Viktor Uspaskichilt puutumatuse ära võtta. Meie fraktsioon pooldab õiguskomisjoni otsust, sest kohtuasi on seotud fraktsiooni rahastamise vale arvestamisega, mitte Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega. Väljendasime seda arvamust täna täiskogul selle raporti poolt hääletades.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Bernhard Rapkay raport on ebaseaduslik. Euroopa Parlament rikkus minu õigust end kaitsta. Esitasin raportöörile märkimisväärseid tõendeid poliitilise tagakiusamise kohta, aga ta keeldus pahatahtlikult minu tõendusmaterjali õiguskomisjoni teistele liikmetele edasi andmast.

Mul ei lubatud näha otsuse eelnõu ega kommenteerida seda õiguskomisjoni koosolekul. Mul ei lubatud rääkida sellest, et Venemaal olen ma ametlikult poliitilise tagakiusamise ohvriks tunnistatud, ega varasematest Euroopa Parlamendis aset leidnud sarnastest juhtumitest. Raportöör esitas otsuse eelnõus Leedu põhiseaduse vale versiooni ja tõlgenduse, sest Leedu seimi liikmete puutumatus hõlmab ka enne valimisi toimunud tegevust. Mul ei lubatud koosolekul selles küsimuses sõna võtta.

Lisaks on Euroopa Parlament rikkunud kohustuslikku pretsedendisätet. ELi ajaloos ei ole kunagi võetud puutumatust isikult, kes on minuga sarnases olukorras: 1) mind on ametlikult tunnistatud poliitilise tagakiusamise ohvriks; 2) nagu seim ise tunnistas, on riiklik julgeolekuamet, kes selle rünnaku alustas, politiseerunud – üks ameti juhtidest tunnistas, et rünnaku alustamise käsu andis seimi juhataja; 3) prokurörid ei luba mul kohtuda valijatega – Leedus teise linna reisida, aga valimiste ajal lubavad nad mul minna puhkusele, käia spordiüritustel ja käia usuga seotud kohtades; 4) tipppoliitikut ei saa võtta vastutusele probleemse raamatupidamise eest, nagu näitavad järgmised pretsedendid: Herkotzi, Blumenfeldi, Venelzi, Amadei, Gaibisso ja Marchiani juhtum.

Kaeban selle ebaseadusliku otsuse Euroopa Kohtusse ja see tühistatakse.

 
  
  

Soovitus: Salvatore Iacolino (A7-0209/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult.(IT) Austatud juhataja ja kallid kolleegid! Praegusel ajal on üleilmastumine nähtav kõikides eluvaldkondades ja see kehtib kahjuks ka kuritegevuse kohta. Nagu raportis kenasti seletatakse, näitab liikmesriikide ja Jaapani kriminaalkohtualase koostöö statistika, et Euroopa ja Jaapani võimud peavad tegema koostööd sellele vaatamata, et puudub õigusraamistik.

Sellepärast pidasin enda kohuseks hääletada selle raporti poolt ja mul on hea meel võimaluse üle Salvatore Iacolinot tema suurepärase töö eest tänada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Rahvusvaheline koostöö kriminaalvaldkonnas on tänapäeval eesmärk, mille poole EL peab pürgima võimalikult pühendunult. Praegune rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse kasv sunnib maakondlikke, riiklikke ja rahvusvahelisi organisatsioone sõlmima lepinguid, mis vähendavad bürokraatlikke ja haldusformaalsusi ning lihtsustavad kuritegude uurimist ja kurjategijate kohtu ette toomist. Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline leping, mille üle meil hääletada palutakse, pakub piisavaid tagatisi seoses õigusest kinnipidamisega ja üksikisikute õiguste austamisega. Eelkõige on see ajalooliselt tähtis võimalus, sest see kinnitab esimest korda õiguslikult kahe juriidilise isiku tahet luua kriminaalmenetluse ja kuritegude vastu võitlemise valdkonnas koostöövorme. Sellepärast hääletasin Salvatore Iacolino raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Lepingu eesmärk on teha Euroopa Liidu ja Jaapani vahel tõhusamat koostööd kriminaalasjadega seotud vastastikuse õigusabi valdkonnas. Minu arvates on selle lepingu allkirjastamine tähtis mitte ainult sellepärast, et see võimaldab selge ja sidusa õigusraamistiku loomist selle koostöö reguleerimiseks, vaid ka sellepärast, et varem ei ole liikmesriikide ja Jaapani vahel selles valdkonnas kahepoolseid kokkuleppeid olnud. Praegu üleilmastumisega seoses esilekerkivad probleemid tekitavad üha suurema vajaduse riikideüleste vastumeetmete järele. Selle selge näide on kuritegevuse vastu võitlemine, kus erinevate riikide koostöö ja üksteise abistamine on määrava tähtsusega.

Selle lepingu kohaselt on võimalik esitada ametlik taotlus, lihtsalt vahetada teavet (näiteks tunnistusi ja avaldusi, registreeritud andmeid, kontoväljavõtteid) või inimesi leida ja tuvastada. Taotluse saanud riigil on alati võimalus taotluse täitmisest keelduda „tavapärastel” alustel, aga enne taotluse täitmisest keeldumist peavad asjaomased riigid omavahel nõu pidama.

Seetõttu ma toetan seda lepingut, mis võimaldab tulemuslikumat õigusabi, pakkudes samas piisavaid tagatisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Organiseeritud kuritegevus on ammu levinud üle riigipiiride ja haarab nüüd enda alla paljusid maailma piirkondi. See olukord, milles me end tänapäeval leiame, nõuab seda, et rahvusvahelised organisatsioonid, riigid ja inimesed, kes on kuritegude ohvrid, reageeriksid ühiselt ja ühtselt. Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline leping kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi kohta on samm edasi selles valdkonnas. Õigusriikidel on kohustus hoolitseda selle eest, et rahvusvahelise õiguse kohaselt neid lahutavaid piire ei kasutaks kurjategijad kohtumõistmise eest põgenemiseks, jättes nii oma ohvrid ilma õiglasest hüvitisest.

Mida tulemuslikumad on iga üksikriigi politsei ja kohtuorganid, seda viljakam on kõigi jaoks teabevahetus ja parimate tavade juurutamine ning seda rohkem kasu me kõik saame vastastikusest õigusabist. Loodan, et nii juhtubki.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) 2009. aasta veebruaris andis nõukogu loa alustada läbirääkimisi kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi lepingu sõlmimise üle Euroopa Liidu ja Jaapani vahel. Nõukogu lubas selle lepingu sõlmida 30. novembri 2009. aasta otsusega Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist paluti Euroopa Parlamendil võtta vastu nõukogu otsus, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218.

Lepingud koostatakse teiste juba varem sõlmitud õigusalase koostöö lepingute eeskujul ning need käsitlevad eeskätt koostööd uurimiste korraldamisel või tõendite kogumisel, kuid ka teistes valdkondades, nagu teadete edastamine asjaomases riigis. Lepingu kõige olulisemad sätted käsitlevad ütluste ja seletuste võtmist ning võimalust korraldada videokonverentse, pangakontodega seotud andmete, dokumentide või väljavõtete saamist, isikute leidmist ja tuvastamist, samuti asjaomase riigi seadusandlike, haldus- ja õigusasutuste või kohalike asutuste valduses olevate materjalide edastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Õigusalase koostöö reguleerimine kriminaalasjade valdkonnas, et lihtsustada päringute tegemist ja võidelda nii tulemuslikult piiriülese kuritegevusega, on rahvusvaheliste vastastikuse õigusabi lepingute ning antud juhul Euroopa Liidu ja Jaapani vahel sõlmitud vastastikuse kriminaalasjades osutatavat õigusabi käsitleva lepingu eesmärk. Lihtne on ette kujutada raskusi, mis tekivad Euroopa uurijal (kohtu-, politsei- või tollitöötajal) kolmandast riigist asitõendite kogumisel. Tänapäeval tähendab üleilmastumine ja piiriülene kuritegevus seda, et kriminaalasjadega seotud küsimustes on riikidevaheline koostöö, Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelised töökontaktid ja õigusraamistik määrava tähtsusega. Lepingu antav lisaväärtus on vaieldamatu: uurimine, asitõendite, tunnistuste ja pangadokumentide hankimine ning isikute tuvastamine ja nende asukoha leidmine on kõik valdkonnad, kus nüüd on kavas arendada ametlikku koostööd Euroopa Liidu ja Jaapani vahel, et nimetatud toimingud oleksid tulemuslikumad ja kiiremad. Sellepärast kiitis parlament rõõmuga selle rahvusvahelise lepingu sõlmimise heaks ja mina olen sellega väga rahul.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Kõigepeal tänan Salvatore Iacolinot tema suurepärase töö eest.

Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et üksikute liikmesriikide ja Jaapani vahel kriminaalasjades viimastel aastatel aset leidnud koostööjuhtumite suur arv näitab vajadust ühe õigus- ja seadusandliku raamistiku järele, eelkõige sellepärast, et mingil arusaamatul põhjusel ei ole ELi liikmesriikide ja Jaapani vahel mingeid kahepoolseid lepinguid sõlmitud.

Leping on koostatud teiste juba varem sõlmitud õigusalase koostöö lepingute eeskujul ning käsitleb eeskätt koostööd uurimise läbiviimisel või tõendite kogumisel, kuid ka teistes toimingutes, nagu teadete edastamine asjaomases riigis. Lepingu sätete eesmärk on tagada sellise õigusabi andmine, mis on võimalikult tulemuslik ja vastab tänapäeva nõuetele, kuid annab samas ka vajalikud tagatised.

Keeldumise alustega seoses märgiksin, kui tähtis on säte, mis kaitseb liikmesriike lepingu võimaliku kasutamise eest surmanuhtlusega karistatavaid kuritegusid käsitletavates kohtuasjades. See kõik on kooskõlas Euroopa Liidu korduva üleskutsega kaotada surmanuhtlus või vähemalt seda mitte kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumine, mis iseloomustab praegust ajajärku, ei esine ainult majanduslikus mõttes, vaid ulatub ka muudesse valdkondadesse, sealhulgas kuritegevusse. Seepärast on riikide õigusalane koostöö kriminaalasjades alati päevakorras. Jaapani puhul on õigusraamistiku puudumisest hoolimata Euroopa ja Jaapani õigusasutused koostööd teinud. Seepärast on väga tähtis alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi lepingu üle. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Tahaksin tänada Salvatore Iacolinot suurepärase töö eest selle raporti koostamisel. Raporti õiguslik ja menetluslik alus on väga hea ning raport on otsustav edusamm õigusalase koostöö suunas – ja see ei puuduta mitte üksnes Jaapanit – ning loodan, et sellest võetakse eeskuju tulevaste raportite puhul, mis käsitlevad muude kolmandate riikide abistamist.

Euroopa kodanikud panevad tihti välisriigis toime kuriteo, seejuures mõnikord teadmata, et nad rikuvad vastuvõtva riigi seadusi. Igal juhul on väga oluline tagada õiguslik ja kohtulik abi, alustades tõlkimisest, võimalusest väljendada end oma keeles ning võimalusest saada abi ja nõustamist oma keeles. Me peame kindlasti võtma arvesse teatavaid raskusi, mis on seotud eri õigussüsteemidega, aga minu arvates tuleb kõikidel juhtudel järgida ja austada teatavaid tagatisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Globaliseerumine, mis iseloomustab praegust ajajärku, puudutab meie igapäevaelu kõiki tahke, sealhulgas kuritegevust.

Üksikute liikmesriikide ja Jaapani vahelist kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevad statistilised andmed näitavad, et ka õigusraamistiku puudumisel tuleb Euroopa ja Jaapani õiguskaitseorganitel ikkagi teha omavahel koostööd.

Võttes arvesse kahepoolsete kokkulepete puudumist Euroopa Liidu liikmesriikide ja Jaapani vahel ning olles teadlik ühtlustatud ja sidusa õigusraamistiku eelistest, andis nõukogu 2009. aasta veebruaris loa alustada läbirääkimisi kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi lepingu sõlmimise üle Euroopa Liidu ja Jaapani vahel.

Lõpetuseks võib öelda, et lepingus kehtestatud normid tagavad ilmselt parema kaitse kui teised sarnased, ka alles hiljuti allkirjastatud lepingud. Kõike seda arvesse võttes ei tekita käesoleva lepingu vastuvõtmine vastuväiteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) See on veel üks tähtis samm laiaulatusliku õigusalase koostöö alustamisel kolmandate riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise koostöö poole püüdlemine kuritegevuse vastu võitlemisel on õige, sest üleilmastumine laiendab ka riikides tegutsevaid kuritegelikke võrgustikke; võtame kas või näiteks maffiarühmitused.

Nende lepingute täiendamine ja laiendamine ka suure kuritegevusega riikidele võiks vähendada kuritegevuse levikut Euroopa Liidus. Sellepärast andsime oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Rui Tavares (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni (FIDH) 2008. aasta aruandes on kirjas, et Jaapanis mõistetakse endiselt inimesi surma ja suletakse nad kümneteks aastateks vanglatesse, kus salastatus ja eraldatus on tavalised. Viimastel aastatel, eelkõige 2008. aastal, on hukkamisi toimunud rohkem. 1986. aastast alates ei ole ühegi surmamõistetu juhtumit kohtus uuesti läbi vaadatud. Lepingus, mida EL sõlmida kavatseb, ei ole sätestatud väljaandmist.

Ent selles lubatakse hankida asitõendeid võimalike süüdistuste esitamiseks. See hõlmab ka arreteeritu ajutist üleandmist tunnistuste andmiseks. Artiklis 11 lubatakse ELi liikmesriikidel teatavatel tingimustel abipalve täitmisest keelduda, aga see ei takista täita palvet, kui asjaomane kohtuprotsess võib lõppeda surmanuhtlusega.

Pooldan õigusalast koostööd kriminaalasjades, kui austatakse kaitseõigust, menetluslikke tagatisi ja inimõigusi. Jaapani puhul on olukord pehmelt öeldes segadust tekitav. Sellepärast ei saa ma seda uut lepingut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Salvatore Iacolino esitatud teksti poolt, sest see on väga tähtis õigusalase koostöö leping ja reaalne samm rahvusvahelise õigussüsteemi kaasajastamise poole ning selle eesmärk on võidelda organiseeritud kuritegevusega.

Euroopa ja Jaapani ametivõimud peavad sageli tegema koostööd organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemises ning see rahvusvaheline leping on kindlasti kasulik Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise ühtse ja sidusa õigusraamistiku väljatöötamisel kriminaalasjadega seotud vastastikuse õigusabi valdkonnas.

Juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline leping tagab suurema kaitse kui varem õigusalase koostöö kohta sõlmitud sarnased lepingud.

 
  
  

Raport: Kurt Lechner (A7-0218/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit. Äriregistrite ühendamine on sobiv meede ELi majanduspiirkonna edasise integratsiooni soodustamiseks ning äriühingute ja tarbijate õiguskindluse suurendamiseks. Äriregistreid hallatakse tavaliselt riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Piiriülese majandustegevuse hoogustumine toob õiguskindlusest ja läbipaistvusest tulenevalt kaasa äriregistrite parema ühendamise vajaduse. See hoiaks kokku ka aega ja kulusid.

Praegune finantskriis näitas taas kord, kui tähtis on läbipaistvus kõikidel finantsturgudel. Finantsolukorra parandamise meetmed, mis suurendavad võimalusi kasutada kõige uuemaid ametlikke andmeid ettevõtete kohta, aitaksid kaasa usalduse taastumisele Euroopa kõikidel turgudel.

Sellega seoses on äriregistrid väga tähtsad, sest äriregistrite abil registreeritakse, uuritakse ja säilitatakse äriühingutega seotud teavet, nagu teave äriühingu õigusliku vormi, asukoha, kapitali ja seaduslike esindajate kohta, ning tehakse see teave avalikkusele kättesaadavaks. Sellepärast luuakse võlausaldajatele, äripartneritele ja tarbijatele tingimused selleks, et hankida riigipiiridest sõltumatult usaldusväärset ametlikku teavet ettevõtete kohta eesmärgiga tagada ELi turgudel vajalik läbipaistvus ja õiguskindlus.

 
  
MPphoto
 
 

  António Fernando Correia De Campos (S&D), kirjalikult. (PT) Äriregistrite ühendamine on hädavajalik, sest praegune killustatus mitte ainult ei kahjusta maailmamajandust, vaid ka tekitab tarbijates usaldamatust. Eriti olulised on mureküsimused, mida selline killustatus tekitab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on osa Euroopa majanduse selgroost, töökohtade loojatest, majanduskasvu tootjatest ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdajatest ELis ja piiriülestes suhetes, ning need põhjustavad ELi ühtse turu jaoks selgelt probleeme.

Pooldan täielikult ühe teabehankekoha loomist, kust peab saama infot kõikides ELi keeltes ja mille kohta piisavalt teavet levitatakse, et ELi äriregistrist oleks võimalik saada kvaliteetset, usaldusväärset ajakohast teavet.

Praegu, kui võetakse vastu kaugeleulatuvaid meetmeid kriisist väljumiseks, võib see vahend aidata parandada piiriüleseid kaubandussuhteid ja 500 miljoni eurooplase usaldust ühtsesse turgu. Sellepärast on mul hea meel raporti üle, mille üle täna siin istungisaalis hääletatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Siseturust rääkides peame mõistma, et üks selle tagajärgi on tihedam piiriülene kaubandus. See on hea ja seda tuleks edendada, aga sellega kaasneb vajadus anda avalikkusele usaldusväärset ametlikku teavet ELis tegutsevate ettevõtete kohta. Erinevatesse äriregistritesse kantava teabe ebaühtlus tähendab ka õiguskindlusetust. See ei ole kasulik ELi ettevõtetele ega tarbijatele. Sellepärast on vaja luua keskne Euroopa portaal, kus on standardsed andmed kõikide liikmesriikide kohta.

See parandab läbipaistvust, tõhusust, õiguskindlust ja Euroopa 500 miljoni tarbija usaldust, mis on tähtis, kui Euroopa tahab kriisist välja tulla. Lõpetuseks kordan majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust, et uus süsteem või portaal ei tohi suurendada Euroopa ettevõtete halduskoormust. Süsteem peaks lihtsustama kõikide turuosaliste elu, mitte olema järjekordne bürokraatlik takistus, mis tuleb ületada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Piiriülese majandustegevuse hoogustumine toob õiguskindlusest ja läbipaistvusest tulenevalt kaasa äriregistrite parema ühendamise vajaduse. See kärbiks ka kulusid ja suurendaks tõhusust. Äriregistrite ühendamine on sobiv meede ELi majanduspiirkonna edasise integratsiooni soodustamiseks ning äriühingute ja tarbijate õiguskindluse suurendamiseks.

Registreid hallatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning neis hoitakse territooriumil – riigis või piirkonnas – registreeritud nende ettevõtete andmeid, mille eest nad vastutavad. Praegu on juba olemas erinevad mehhanismid äriregistrite ühendamiseks: EBRi (European Business Register) ehk Euroopa Äriregistri algatus ja BRITE (Business Register Interoperability Throughout Europe) ehk äriregistrite üleeuroopalise koostalitlusvõime projekt. EBRi ja BRITE kasutamine on vabatahtlik ning BRITE on üksnes uurimisprojekt. Ühtne teabepunkt, kus oleks võimalik pääseda ligi teabele kõigi Euroopa äriühingute kohta, aitaks kokku hoida aega ja kulusid.

Seepärast tuleks kaaluda kõikide liikmesriikide kohustuslikku osalemist selles.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. (CS) Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut äriregistrite ühendamise kohta. Arvan, et teabe üle piiride edastamise võimalus on mitte ainult siseturu elavdamise viis, vaid eelkõige turu usaldusväärsuse ja õiguskindluse suurendamise vahend kõikide siseturul tegutsevate osapoolte jaoks. Me ei tohi unustada ka selle suurt mõju ettevõtete halduskoormuse vähendamisele. Halduskoormuse vähendamise rühm, mida juhib Edmund Stoiber, on väitnud, et elektroonilise äriteabe piiriülene kättesaadavus vähendaks ettevõtete halduskulusid aastas kuni 160 miljoni euro võrra.

Sellegipoolest tahaksin, et komisjon pööraks selle kava elluviimisel palju tähelepanu terviklahenduse koostoimevõimele ja tehnilisele neutraalsusele. Ma ei oleks rahul, kui ühelt poolt hoitakse halduskulusid kokku 160 miljoni euro ulatuses, aga teiselt poolt kulutatakse sama palju tehnilistele lahendustele ja äriregistrite ühendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kahtlemata tekitab majanduslik üleilmastumine vajaduse äriregistrid omavahel ühendada. Praegu hallatakse kogu teavet ettevõtete kohta vaid riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning seega tingib aina kasvav piiriülene nõudlus äriühinguid käsitleva teabe järele vajaduse rakendada seda kõikides liikmesriikides. Väga oluline on ühendada äriregistrid, et teha lõpp majanduskahjule ja probleemidele, mis mõjutavad kõiki sidusrühmi, olenemata sellest, kas need on äriühingud ise, nende töötajad, tarbijad või üldsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Eelkõige just ärimaailmas on vaja, et teatav teave oleks avalikult kättesaadav. Sellega seoses on mõistlik, kui äriregistreid hallatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil – ühelt poolt õiguskindluse tagamiseks ja teiselt poolt subsidiaarsuse põhimõtte järgimiseks –, aga teave on piiriüleselt kättesaadav. Tagada tuleb koostalitlusvõime, eelkõige piiriüleselt tegutsevate ettevõtete puhul, näiteks kui ettevõtte registrijärgne asukoht muutub või ettevõtted ühinevad. Halduskoostöö ei tohi mingil juhul tekitada bürokraatlikke takistusi ning mõelda tuleb ka keele ja kvaliteediga seotud probleemidele. See peaks niimoodi lihtsustama teenuste direktiivi rakendamist. Ent eelkõige kutsenõudeid arvestades ei ole piiriülene koostöö päris rahuldav.

Näiteks Austrias nõutakse giidina töötamiseks põhjalikku koolitust ja eksamite läbimist, aga teistes riikides mitte. Lubatud samaväärse staatuse ja kontrollide kehtestamisest selle probleemi lahendamiseks ei piisa. Austrias pakutavat kvaliteetset kutseõpet arvestades jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt.

Äriregistrite ühendamine on sobiv meede ELi majanduspiirkonna edasise integratsiooni soodustamiseks ning äriühingute ja tarbijate õiguskindluse suurendamiseks. Äriregistrist saadav teave ei ole võrdsustatav majandusvaldkonnas tavapäraselt kättesaadava teabega. Nende informatiivsus ja õiguslik tähtsus on liikmesriigiti erinev, millele tuleb kindlasti juhtida kasutajate tähelepanu, kui nad andmepäringuid teevad.

Olukorra eripärast tulenevalt peaks registrite ühendamine ja andmete vaatamine toimuma eraldi asetsevas hõlpsasti kättesaadavas ja lihtsalt kasutavas süsteemis. Lõpetuseks ütlen, et projekti tegelik tulemuslikkus eeldab siiski kõikide liikmesriikide osalemist, nii et see tuleks muuta kohustuslikuks kohe, kui tehnilised standardid on välja töötatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. (DE) Hääletasin äriregistrite ühendamist käsitleva raporti poolt, sest Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni variraportöörina suutsin jõuda Kurt Lechneriga heale kompromissile. Peamiselt tekitas mulle muret alljärgnev.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kurt Lechneri raport on algatusraport, mis ei ole vastuoluline ja mida oli meil lihtne toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Idee ühendada äriregistrid, et huvitatud osapooled saaksid nendega tutvuda, on kooskõlas kaubandusühenduste soovitud läbipaistvusega.

Üleilmastumine on viinud selleni, et ettevõtted muudavad nii ELis kui ka väljaspool ELi pidevalt asukohta, ja see, et kõik asjast huvitatud võivad vabalt selliste registritega tutvuda, on hea. Liiga sageli sooritavad olematud ettevõtted pettusi kasutades ära just seda, et neid ei saa kindlalt tuvastada, ja sellepärast tuleb sellesse algatusse ainult pooldavalt suhtuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Soullie (PPE), kirjalikult. (FR) Kiitus raportöörile selle väga mõistliku teksti eest, mis siin parlamendis suure häälteenamusega vastu võeti. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni äriregistriteteemalise arvamuse koostajana tahaksin rõhutada selle raporti tähtsust. Teave Euroopa Liidus toimuva äritegevuse kohta on väga tähtis meie ühtse turu arengu ja kasvu jaoks. Ootan komisjonilt õigusakti ettepanekuid selle teema kohta.

Kõikide liikmesriikide kohustuslik osalemine ühtses äriregistris oleks kasulik kogu liidule. See on aga võimalik ainult siis, kui ei suurendata ettevõtete halduskoormust ja salastatud andmed jäävad salastatuks, et säilitada usalduse õhkkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin selle raporti poolt, sest olen veendunud, et äriregistrite ühendamine parandab läbipaistvust juriidilistes ja äritehingutes. Projekti üldeesmärk oli muuta teabe kättesaamine turuosaliste jaoks lihtsamaks. Sellega taheti anda kõigile võimalus vaadata, kes on tegelikult mingi mis tahes õigusliku vormiga ettevõtte taga. Samamoodi kaitseks see ühendamine tarbija ja võlausaldaja huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult.(IT) Austatud juhataja! Miguel Portasi raport äriregistrite ühendamise kohta sai minu poolthääle, sest kõikide Euroopa riikide äriregistrite kohustuslik ühendamine, mille eesmärk on kaotada praegused takistused ettevõtete liikumisele ELis, on hea mõte.

Euroopa portaal, mille kaudu pääseb äriregistritesse ning mis on kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis kättesaadav ja võimaldab kõikidel kodanikel leida teavet Euroopa ettevõtete kohta, on kindlasti hea viis parandada ettevõtete arengut liidus.

 
  
  

Raport: Elisabeth Schroedter (A7-0234/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin poolt, sest arvan, et uue säästva majanduse aluseks peab olema oskustööliste olemasolu, mis ergutab uuendusi Euroopa tuleviku jaoks strateegiliselt tähtsates valdkondades, eelkõige energiasektoris ja teadustegevuses. Nende valdkondade teadmiste pakutav lisandväärtus ja ümberasumisvõimalused ning nende sobivus nii Euroopa äärepiirkondadesse kui ka selle keskossa tähendab suurt potentsiaali seoses uute tehnoloogiatega ning nende kohanemisega keskkonna ja inimkonna uue olukorraga.

Investeerimine sektoritesse, millega vältida kliimamuutust ja leevendada selle mõju, on väga tähtis. Merealadel on siinkohal oluline roll ja samamoodi on vaja investeerida alternatiivsesse energiatootmisesse, kasutades Euroopa kõikides piirkondades leiduvaid looduslikke ressursse.

Keskkonnavaldkonna uuendustega seotud teadmised on uue majanduse tulevik, sest majanduses on vaja palju tähelepanu pöörata teadmiste kasutamisele uuel viisil. See tähendab, et teadmised võivad anda lisandväärtust, aga töökohti loovad need ainult siis, kui toimub koostöö uurimiskeskuste, tootmise ja turustamise vahel, mis toob endaga kaasa töökohad kõige erinevamates valdkondades, alates teadustegevusest kuni teenuste ja kaubanduseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Praegune töökohaga seotud ebakindlus tööturul mõjutab märkimisväärselt noorte tööhõivega seotud olukorda liidus. Mul on hea meel, et raportis rõhutatakse tööturule pääsemist, noorte tööle saamise võimaluste parandamist ja selleks koolitusprogrammide täiustamist.

Noored peavad tööturust kasu saama ja eriti hea meel on mul koolituskeskuste, ülikoolide ja ärisektori vaheliste suhete parandamise üle. Need suhted aitavad esmakordselt tööturule saabuvaid noori ning loovad tööhõivevõimalusi koolilõpetajatele ja oskustega noortele.

Teiseks toetan seda, mida on raportis kirjutatud Euroopa, riiklike ja piirkondlike rahastamiskavade mitmetasandilise kooskõlastamise kohta.

Ent ma ei ole nõus arvamusega, et maapiirkondade arengu ja looduskeskkonda säästva põllumajanduse arengu toetamisel tuleks loobuda otsetoetusmehhanismidest, sest otsetoetusmehhanismid on parim viis põllumajandustootjatele sissetulekutoetust anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit. ELi majanduse säästvaks muutmiseks peame tagama tasakaalustatud majandusliku ja sotsiaalse arengu. Majanduskasv tuleb muuta vähem sõltuvaks ressursside ja energia tarbimisest, vähendada kliimat kahjustavaid heitkoguseid ja võidelda nii üleilmse soojenemise vastu. Samuti peame püüdma ära kasutada keskkonnahoidlike töökohtade loomise võimalusi teenindus- ja sotsiaalmajandussektoris. Selleks peab komisjon koostama keskkonnahoidlike töökohtade loomise strateegia, mida peaksid järgima piirkondlikud omavalitsused piirkonna arengustrateegiate vastuvõtmisel. Selle strateegia elluviimist tuleks rahastada ELi, riiklikest ja piirkondlikest vahenditest, mille jaotamist tuleks hoolikalt kooskõlastada. Abi kasutataks teadus- ja arendustegevuseks, uuenduste ja infrastruktuuri kohandamiseks ning uue tehnoloogia loomiseks näiteks taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Finantskriis surub endiselt Euroopat ja maailma paljusid piirkondi stagnatsiooni ja poliitikud ei küsi endalt, kuidas seda probleemi lahendada. Veelgi enam, paljud neist isegi arvavad, et selle tormi talumisest piisab, et 2008. aasta septembrile eelnenud olukord taastuks.

Mina seda arvamust ei jaga. Kui jätame arutelust keskkonna välja, tekitavad samad põhjused samu tagajärgi. Keskkond annab võimaluse luua uue arengumudeli. Uute töökohtade loomise potentsiaal on märkimisväärne, kui tagame endale võimaluse majandada säästvalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Olen selle raportiga nõus, sest see propageerib säästvate töökohtade loomist ehk selliste töökohtade loomist, mis arvestavad praeguse põlvkonna vajadusi, ohustamata sealjuures tulevaste põlvkondade võimalusi. Samuti rõhutatakse, et need töökohad peavad looma sotsiaalset heaolu, seega teenima nii inimese kui ka looduse huve. Uue säästva majanduse eesmärk peab olema ühine keskkonnaalane ja sotsiaalne jätkusuutlikkus, mis loob pikaajalised võimalused konkurentsivõime, sotsiaalse heaolu ja keskkonnakaitse parandamiseks. Kuna madalamat kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades suureneb ebakindlate töölepingute arv, on väga tähtis ka töökoha kvaliteet, seega edendab see raport ka heade töökohtade loomist.

Sellised töökohad peavad tagama stabiilse sotsiaalse suunitlusega töö, pöörates erilist tähelepanu töötajate tervisele, ohutusele, töö inimväärsusele ja oskustega seotud nõuetele. Sellepärast kutsun liikmesriike üles mitte ainult looma töökohti põhjalikku koolitust nõudvates valdkondades, vaid parandama ka nende töökohtade staatust, mis nõuavad vähem koolitust, luues selleks head töötingimused. Samuti olen nõus ettepanekuga kohandada elukestva õppe strateegiaid vanemate töötajate vajadustele, et tagada ka üle 55aastaste töötajate kõrge osalusmäär.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) ELi ühtekuuluvuspoliitikal on suur roll säästva majanduse tööhõivepotentsiaali parandamises, sest see vähendab piirkondade erinevusi ja ergutab majandust. Sellega seoses tuleks piirkondlikul ja kohalikul tasandil kasutada rohkem Euroopa struktuurifonde, et luua uusi, säästvaid ja püsivaid töökohti. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) aitab luua piirkondlikke kobarorganisatsioone teadustegevuse, innovatsiooni ja infrastruktuuri kohapealse sidumise kaudu seoses uue tehnoloogiaga.

Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on kõige paremad võimalused ja suutlikkus luua tingimusi, mida on kasvamiseks vaja uuenduslikele kobarorganisatsioonidele, mis võivad olla otsustavaks tõukeks kohalikule majandusarengule ja luua piirkonnas uusi töökohti. Ka VKEdel on määrav roll uuendustegevuse edendamisel Euroopas. Neid tuleb julgustada kasutama Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ettevõtlike hoiakute ja oskuste edendamiseks.

Koordineerimise puudumine ELi, riiklike ja piirkondlike rahastamiskavade vahel takistab aga nende eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on vaja paremat mitmetasandilist kooskõlastamist, et saavutada suurem koostoime erinevate ühiste poliitikavaldkondade vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest pean samuti keskkonnahoidlike töökohtade loomist säästva majanduse puhul oluliseks. Keskkonnahoidlik töökoht võib olla ka selline, mis aitab säästa energiat ja loodusvarasid, kasutades taastuvenergiat, kaitstes ökosüsteeme ning vähendades jäätmete tekke ja õhu saaste mõju. Tegelikult on selliste sektorite edendamise positiivne kõrvalmõju tohutult suur ning seda tuleks arendada. Samal ajal tuleb tagada piisavad töötingimused ning inimeste kutseharidus ja -koolitus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin selle raporti poolt sellepärast, et selles kritiseeritakse Euroopa 2020. aasta strateegiat, mis ei tee midagi ära töötuse vähendamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks, ja sellepärast, et raportis nõutakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi muutmist nii, et need tõepoolest edendaks tööhõivet ja võrdväärset sotsiaalset integratsiooni. Raportiga tahetakse ka alustada arutelu täispalga ja sotsiaalkindlustusega kvaliteettöökohtade loomise üle ja võtta vastu sellekohased meetmed, mis edendavad nii keskkondlikult ja sotsiaalselt säästvat majanduskasvu.

Sellega seoses pooldatakse raportis avaliku sektori jõulist rolli, selle säästva arengu edendamist avalike teenuste abil ning infrastruktuuriga, mis vastab keskkonna- ja sotsiaalsetele normidele. Selles pooldatakse uut tööstus-, haridus- ja oskuste poliitikat, mis looks elujõulise majanduse, edendades soolist võrdõiguslikkust ja töötajate esindajate jõulist rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. Toetan seda raportit, milles märgitakse, et töövõimalusi optimeerides tuleb pöörata erilist tähelepanu inimväärsele tööle ning töötajate tervishoiule ja ohutusele. Et tagada valmisolek üleminekuks ja hoida ära töötust, tuleb soodustada sotsiaalset dialoogi ja kollektiivlepinguid (mis uutes sektorites sageli puuduvad) ning tugevdada sotsiaalkindlustust, sissetulekutoetuse süsteeme ja ennetavaid sektorisiseseid koolitusalgatusi, soolist võrdõiguslikkust ning sotsiaalselt kaasavat tööturgu. Raport tugineb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) keskkonnahoidlike töökohtade määratlusele, mille kohaselt kõik töökohad, mis edendavad säästvat arengut, on keskkonnahoidlikud töökohad. Sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamiseks peaksid töötajad osalema selles protsessis kui partnerid. Raportis kutsutakse üles kaasama töötajate esindajaid, kes ILO määratluse kohaselt vastutavad töökoha keskkonnahoidlikkuse eest, et muuta töökohad, ettevõtted ja tööstusharud säästvamaks. Ühe edendatava eesmärgina tuleks suurem säästvus lisada mitmesuguste fondide, nagu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi finantsperspektiivi. Me peame asetama säästvate töökohtade loomise ELi eesmärkide etteotsa koos järkjärgulise üleminekuga kvaliteetsetele ja keskkonnahoidlikele töökohtadele ning nendesse investeerimisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue, säästva majanduse raames sai minu poolthääle, sest selles väidetakse, et keskkonnahoidlike töökohtade loomist ei tuleks vaadelda mitte ainult arvude tasandil. Samuti on vaja teada, kuidas saab tagada head töötingimused ja kuidas saab minna säästvale majandusele üle sotsiaalselt õiglasel viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See, et raporti koostamises osales nii palju – tervelt kuus – parlamendikomisjoni, näitab, et tööhõive küsimus on praegusel ajal väga tähtis ja et jätkusuutlikkuse mõiste on poliitilises arutelus vältimatu. Majanduse jätkusuutlikkuse ja selle töökohtade loomise võime pärast tunnevad muret nii töötajad, ettevõtjad, poliitikud, tehnilised töötajad, tavakodanikud, keskkonnakaitsjad, töösturid jpt. Üks peamisi probleeme on siinkohal just jätkusuutlikkuse maksumus ja see, kuidas kulud jaotuvad.

Me murrame pead selle üle, kui palju see vajadus, mis ei ole alati märgatav ega piisavalt täidetav, kahjustab turgude algatus- ja korraldusvõimet või tekitab lisaprobleeme majandusele, mida kriis ja ebakindlus juba niigi räsinud on. Praegusel ajal on üha enam vaja, et jätkusuutlikkus ei oleks midagi laialivalguvat ja seetõttu raskesti saavutatavat, vaid oleks toimiv arusaam inimtegevuse ja vastasmõju tõlgendamiseks maailmas, ka majandusvaldkonnas, nii et sellest oleks kasu kõigile, mitte ainult mõnele radikaalile.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Areng on säästev siis, kui selles arvestatakse praeguse põlvkonna vajadustega nii, et ei kahjustata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. Me vajame tegevuskava, mille puhul võetakse ühitatult arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid huve, tõhustatakse sotsiaalset dialoogi, suurendatakse ettevõtete sotsiaalset vastutust ning järgitakse ettevaatuse ja „saastaja maksab” põhimõtet. Tuleb mõelda pikas perspektiivis ning järgida konkurentsivõime ning sotsiaalse, majandusliku, territoriaalse ja keskkondliku ühtekuuluvuse eesmärke. Seepärast pooldame investeeringuid inim-, sotsiaal- ja keskkonnakapitali, uuenduslikku tehnoloogiasse ja uutesse ökoloogilistesse teenustesse.

Selle kohustusega osaleme kliimamuutuse vastu suunatud võitluses. EL on kohustunud vähendama 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 20% ning katma 20% oma energiavajadusest taastuvenergiaga ja suurendama energiatõhusust 20%. Valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma uuringu kohaselt saab üleilmset soojenemist vähendada 2 °Cni üksnes siis, kui arenenud riigid vähendavad 1990. aastaga võrreldes 2050. aastaks oma kasvuhoonegaaside heidet 80–90%. Seepärast soovitame luua keskkonnahoidlikke töökohti, mis aitavad saavutada sotsiaalsel õiglusel ja ökotõhususel põhinevat säästvat majanduskasvu, samuti edendada tööhõivet maapiirkondades, et hoida ära kõrbestumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Sellest algatusraportist on kasu mitmes valdkonnas ja selles on osaliselt arvestatud arvamusega, mille koostamise eest ma tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis vastutasin, kuigi selles ei tõsteta esile vajadust pöörata rohkem tähelepanu iga liikmesriigi eripärale, aga seda tuleks teha. Juhin tähelepanu mõnele heale küljele.

– Selles arvatakse, et ELi uus, säästev majandus peaks tagama tasakaalus majandusliku ja sotsiaalse arengu, ning rõhutatakse avaliku sektori olulisust.

– Selles nõutakse edasiviivat ja jätkusuutlikku tööstuspoliitikat, milles pööratakse rohkem tähelepanu ressursikasutuse tõhususele, ning rõhutatakse, et keskkonnahoidlik majandus peab võimaldama luua inimväärikaid, hästi tasustatud töökohti, mis parandavad energiatõhusust või aitavad kaasa tööstuse mitmekesistamisele.

– Selles juhitakse tähelepanu sellele, et üleminek säästvale majandusele on väga keeruline, ja sellepärast nõutakse selles erilise tähelepanu pööramist nendele valdkondadele, mida mõjutab deindustrialiseerimine, luues sotsiaalpartneritega nõu pidades sobiva rahalise abi süsteemid või lõimitud sekkumisviisid, mis sobivad säästva arenguga ja uuenduslikuma majandusega, mis suudab luua inimväärseid, hästi tasustatud ja õigustega töökohti, vähendades samas sotsiaalset ebavõrdsust ja piirkondlikke erinevusi, kusjuures väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine on eriti tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Täna on selle raporti üle hääletamiseks sobiv päev. Nimelt teatas Šoti valitsus täna, et Šotimaa on 2020. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide suunas liikumisel poolel teel. Hiljuti avaldatud aruandes tõsteti esile, et avamere tuulest energia tootmine võiks luua Šotimaal umbes 48 000 töökohta, ja Šotimaa valitsus tahab olla ELis säästva majanduse vallas uute töökohtade loomisel eesotsas. Kahju, et Ühendkuningriigi valitsus Westminsteris diskrimineerib jätkuvalt Šotimaa energiatarnijaid karistavate võrgutasudega, takistades nii nende ELi-ülese tähtsusega arengut. Hääletasin raportis tehtud üleskutsete poolt ja nõuan tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus neid kuulda võtaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Halvemate töötingimustega lühiajaliste lepingute arvu suurenemine on tänapäeval eriti märgatav noortega seoses. See on tõsine takistus kodanike stabiilse elu jaoks ja sellest tingitult ka säästva majanduse jaoks. Ökoloogilised suundumused arendustegevuses ja tööstuslikus uuendustegevuses on mõeldud suurendama tööhõivet, aidates samas ka keskkonda kaitsta.

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon teeb ettepaneku, et keskkonda säästva tehnoloogia kohustuslik kasutuselevõtt põllumajanduses suurendab tööhõivet ja põllumajandustootjate sissetulekuid. See on huvitav väide, mis kindlasti väärib arutelu ja põhjalikumat analüüsi. Ettepanek korraldada teabekampaaniaid, millega parandada kodanike teadlikkust keskkonnahoiu tähtsusest, väärib samuti toetamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. Energia säästvus on üks põhiteemasid, millega Euroopa ühiskond peab praegu tegelema, ning sellest võib lähiaastatel saada ka üks peamisi tööhõiveallikaid. Toetan seda algatust, sest sellega edendatakse töökohtade loomist ja kaitstakse töötajate õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Aeglaselt taanduv majanduskriis peaks julgustama Euroopa Liitu haldama ressursse kaalutlevamalt ja konkurentsivõimelisemalt. See on võimalik ainult siis, kui ettevõtlus on säästev, millega kaasneb palju lisakasu keskkonnale ja meie rahvale. Peame looma stabiilsed üldtingimused, milles on suur võimalus luua töökohti ELi keskkonnahoidlikus majanduses, mis tagab ettevõtluse jätkusuutliku arengu. Hääletan selle raporti poolt sellepärast, et majanduskasv, keskkonnakaitse ja sotsiaalne ühtekuuluvus on seotud ja täiendavad üksteist. Eesmärk ei tohiks olla ainult uute, säästvate, keskkonnahoidlike töökohtade loomine, vaid ka ärimaailma ja kogu ühiskonna julgustamine selles uues asjade korralduses kaasa lööma. Peame keskkonnahoidliku majanduse potentsiaali täiel määral ära kasutama, parandades sellega seoses ka üleilmset kuvandit Euroopast kui edumeelsest, säästvast ja keskkonnateadlikust majandusühendusest, mis on teistele eeskujuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Kriisi tagajärjel on majanduskasv ja tööhõive muutunud Euroopa Liidus esmatähtsaks küsimuseks. Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et see on tähtis selleks, et tehtaks hästi läbi mõeldud jõupingutusi selle nimel, et tõsta tööhõivet sellise poliitika abil, mis edendab tegusat vananemist ning noorte, puuetega inimeste, seaduslike sisserändajate ja teiste haavatavate elanikkonnarühmade kaasamist tööturule. Sellist poliitikat koos kvaliteetse hariduse ja erialase koolitusega peavad täiendama tulemuslikud stiimulid elukestva õppe jaoks ja kvalifikatsiooni parandamise võimaluste loomine.

Veel üks elanikkonnarühm, keda me ei saa tähelepanuta jätta, on noored koolilõpetajad. Peame looma liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite vahel tugeva partnerluse, mis aitab neil noortel leida esimest töökohta või pakub neile uusi võimalusi lisakoolituse saamiseks (sh õpipoisina ameti omandamine). Sellega seoses peavad liikmesriigid koondama jõud ja kasutama täielikult ära kättesaadavaks tehtud ELi vahendid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. (RO) Vaja on uute töökohtade loomise meetmeid, eelkõige nüüd, kui liikmesriikides valitseb sügav majandus- ja sotsiaalne kriis. Seda arvesse võttes on ELi ühtekuuluvuspoliitika väga tähtis tegur säästvas majanduses uute töökohtade võimaluste loojana, vähendades piirkondlikke erinevusi ja luues täistööhõivega ühiskonna. Peame ärgitama piirkondi kasutama struktuurifonde riiklike, kohalike ja piirkondlike projektide rahastamiseks ning Euroopa Sotsiaalfondi paremate haridus- ja töövõimaluste loomiseks.

Euroopa Sotsiaalfond on kättesaadav lahendus liikmesriikidele, kes tahavad investeerida oskuste parandamisse, tööhõive- ja koolitusvõimaluste edendamisse, ümberõppesse ja karjäärinõustamisse töötute jaoks, eesmärgiga luua rohkem ja paremaid töökohti. Et toetada liikmesriikide kogukondi ja piirkondi, palusin Euroopa Komisjonil rahastada katseprojekti, mille eesmärk on koolitamine ja heade tavade levitamine nende jaoks, kes otseselt tegelevad Euroopa fondide haldamise ja rakendamisega kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. (DE) Elisabeth Schroedteri algatusraport tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames sai täna minu poolthääle. Raporti peatähelepanu on keskkonnahoidlikel töökohtadel. Need on töökohad tööstus- ja teenindussektori peaaegu kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa säästva majanduse tekkimisele. Keskkonnakaitsest võib saada majanduse vedur, kui loome piisavalt vara investeeringuid soodustavad ennustatavad raamtingimused. Paljude hanke-lisakriteeriumide kehtestamine on vastuolus ELi eesmärgiga vähendada bürokraatiat. Mul on hea meel, et suutsime kokku leppida selles, et kriteeriumid piirduvad minimaalsete sotsiaalsete normidega. Enamik Euroopa ettevõtteid on kahtlemata eduka keskkonnakaitsepoliitika teerajajad maailmas. Et tagada nende jaoks õiglane konkurents, peame vältima tootmise viimist EList kolmandatesse riikidesse, kus on madalad keskkonnakaitse nõuded. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad sellest suundumusest jagu saamiseks võtma kiiresti jõulisi meetmeid. Minu selleteemaline muudatusettepanek sai täna enamuse toetuse.

Tuleb edendada mittediskrimineerimist ja võrdset kohtlemist töökohal. Sanktsioonid ja kvoodid on selleks valed meetodid. Nõue, et ettevõtte nõukogus peab olema 40% naisi, ei ole realistlik ja sellepärast seda ettepanekut ei toetatudki. Naistele ei ole kvoote vaja. Neile on vaja paremaid karjäärivõimalusi. Selleks on vaja kaotada naiste erialast arengut pärssivad takistused.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Tööhõive mõiste uues säästvas majanduses on tekitanud uue paradigma seoses majanduslike eelarvetega, mida on tänini peetud majandusliku arengu ja töökohtade loomise alustingimuseks. Säästev majandus eeldab suuri muutusi tööhõivevõimalustes, sest energiatõhususe sektori äriühingutel on väga tähtis roll kogu maailmas töökohtade loomisel. Saksamaa näide selles vallas kinnitab väga hästi selle sektori ettevõtete edukust uute töökohtade loomisel. Seepärast on oluline, et teised ELi riigid järgiksid Saksamaa eeskuju, nii et kogu Euroopas tekiks mitmekordistav mõju säästva majanduse tööhõivele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Taas kord on ühes ELi raportis kenad sõnad. Näiteks on selles juttu optimaalsetest tööhõivevõimalustest meeste ja naiste jaoks uues, säästvas majanduses, inimväärsest tööst, sotsiaalselt õiglasest üleminekust ja kvalifikatsioonivajaduste rahuldamisest. EL peab aga teadma, et just itta laienemise pärast on mõnes sektoris tööjõuturule avaldatav surve suurenenud ja olukorra paranemise märke ei ole näha. Lisaks on just viimastel aastatel tunduvalt levinud ebakindlad töötingimused, nagu töövahendusbüroode pakutav ajutine töö, osalise koormusega töö, madalapalgaline töö õpingute kõrvalt ja näiline FIEna tegutsemine. Tänapäeval ei taga isegi kõrge kvalifikatsioon enam töökohta.

Seni kuni endiselt räägitakse kolmandate riikide töötajatele töölubade andmisest kaubanduse ja tööstuse odava tööjõuga varustamiseks, püüdmata anda kohapeal elavatele töötajatele sobivat kvalifikatsiooni, jääb kõik see vaid tühjaks sõnakõlksuks. Nõuded kõlavad kenasti, aga paberil võib öelda mida iganes. Kuna ei saa eeldada, et sellele järgnevad sobivad meetmed, millega raportis öeldut ellu saab viia, jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Elisabeth Schroedteri raporti poolt, sest olen selle sisu ja käsitlusega nõus.

Säästvas arengus arvestatakse praeguse põlvkonna vajadustega nii, et ei kahjustata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. Lisaks majanduslike ja keskkonnaga seotud huvide käsitlemisele on ülemkogu järeldustes juttu investeeringutest inim- ja sotsiaalsesse kapitali, samuti uuendustegevusse, et luua eeldused konkurentsivõimeks, heaoluks ja sotsiaalseks ühtekuuluvuseks.

Lisaks on veel üks väga tähtis punkt dokumendis keskkonnahoidlike töökohtade mõiste seletus. Selliseid töökohti ei ole ainult keskkonnakaitsega otseselt seotud tööhõivesektorites. Need kõik on töökohad, mis aitavad kaasa säästvale majandusele üleminekule, aidates säästa energiat, kasutades taastuvenergiat ja vältides jäätmete teket.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Säästva majanduskasvu aluseks peab olema sotsiaalne õiglus ja keskkonnatõhusus. Euroopa majanduse ümberkujundamine igal tasandil – kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil – keskkonnahoidlikuks majanduseks viib suurte muudatusteni tootmises, turustamises ja tarbimises. Pooldan avalikkuse teavitamise ja teadlikkuse parandamise kampaaniate korraldamist, et juhtida tähelepanu sellele, et meie strateegia keskkonnahoidlikule, säästvale majandusele ülemineku jaoks on sotsiaalselt õiglane ja aitab suurendada tööhõivet.

Tahan rõhutada vajadust pöörata erilist tähelepanu elurikkusele uute, keskkonnahoidlike töökohtade loomisel kogu Euroopas, eelkõige Natura 2000 võrgustiku loomisel. Kutsun komisjoni üles esitama aastaks 2011 õiguslikke ja muid kui õiguslikke meetmeid sisaldav strateegia, mille abil edendada keskkonnahoidlike töökohtade loomist, mis on majanduskasvu ja jõukuse allikas kõigi jaoks.

Palun komisjonil ja liikmesriikidel kaasata teistesse ELi poliitikavaldkondadesse meetmed, mille sihiks on töötajate ümberõpe keskkonnahoidlikel töökohtadel töötamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Keskkonnahoidlike töökohtade loomine Euroopas on väga oluline. Ühelt poolt soodustavad need töökohad säästvat arengut ja teiselt poolt aitavad need saavutada kõrgeid kvantitatiivseid eesmärke, mille EL endale kliimamuutuse vastu võitlemises seadnud on. Kolleeg Elisabeth Schroedteri raport, milles propageeritakse nende edendamise meetmete rakendamist, sai minu poolthääle. Keskkonnahoidlike töökohtade arvu suurendamiseks tuleks eelkõige ärgitada ettevõtted investeerima puhtasse tehnoloogiasse – mõtlen siinkohal eelkõige maksusoodustuste tegemist VKEdele. Samuti tuleks julgustada piirkondi kasutama Euroopa struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi uute, säästvate ja püsivate töökohtade loomiseks. Peame siiski hoolt kandma selle eest, et riiklikud koolitus- ja haridussüsteemid suudavad rahuldada nõudlust kvalifitseeritud töötajate järele ning et töötajad, kelle töökohti need majanduse struktuurimuutused ohustavad, saaksid ümberõpet.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. (CS) Raport tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames ei saanud minult poolt- ega vastuhäält, sest ma ei jaga raportööri arvamust, et lahendame töötuse probleemi siis, kui vähendame heitkoguseid 40 aasta jooksul 90% võrra. Raport aitab küll kaasa uue tehnoloogia kasutuselevõtule, aga see ei pruugi tähendada seda, et Euroopa kodanikud saavad tööd. Oleme osa üleilmsest liberaliseeritud turust, mis pakub ettevõtetele, kogukondadele ja tarbijatele Aasia uut tehnoloogiat, mis võistleb Euroopa tehnoloogiaga peamiselt madalate hindade tõttu. See ei tähenda, et me ei peaks kehtestama keskkonnanorme, aga ärgem teeselgem, et need kaotavad töötuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel, et Euroopa Parlament võttis täna vastu sakslannast kolleegi Elisabeth Schroedteri juhtimisel koostatud raporti tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames. Nagu ta pärast hääletust ütles, on rohelised ammugi propageerinud seda, et Euroopa peaks sõlmima tõeliselt keskkonnahoidliku uue kokkuleppe, mis kiirendab üleminekut säästvale majandusele, mis on ainus rakendatav vastumeede praegusele majanduskriisile. Seetõttu on väga tore, et see raport, milles juhitakse tähelepanu uute, keskkonnahoidlike töökohtade loomise ja olemasolevate töökohtade keskkonnahoidlikuks muutmise potentsiaalile Euroopas ning esitatakse selleotstarbelisi soovitusi, sai erinevate fraktsioonide parlamendiliikmete enamuse poolthääled.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Kuigi me pooldame teatavaid selles raportis esitatud põhimõtteid, hääletasime selle vastu.

Uute töökohtade loomine keskkonnahoidlikes majandusharudes, taastuvate ressursside kasutamine, ökosüsteemi taastamine ja energia säästmine on vajalikud ja toetamist väärt. Ometi ei saa me lubada, et keskkonnahoidlikele töökohtadele ülemineku kulud peavad kandma meie ettevõtted, eriti veel praegusel kriisiajal.

Ettevõtetele, kes tahavad täielikult või osaliselt muutuda keskkonda säästva sektori osaks, tuleks leida rahastamisallikaid. Palju saastavate süsteemide asendamine keskkonda vähemõjutavate süsteemidega peab olema ka lihtsam, sest, nagu Itaalias sageli juhtub, on rahvas sellele vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit rõõmuga. Majandus- ja sotsiaalne kriis ei tohi takistada liikmesriikidel liikuda säästvama, vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava ressursitõhusa majanduse poole. See muudab meie majanduse vastupidavamaks, konkurentsivõimelisemaks ja üha kallinevast impordist vähem sõltuvaks. Komisjon peaks erilist tähelepanu pöörama keskkonnahoidlikele töökohtadele, eelkõige sellepärast, et OECD andmetel suudab keskkonnatoodete ja -teenuste sektor anda tööd väga erinevate oskuste ja võimetega inimestele, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajatele. Samuti soovin, et liikmesriigid looksid rahastamissüsteemid ja rahalised stiimulid, mis ergutavad VKEsid ellu viima keskkonnahoidlikku tööhõivepoliitikat. Samal ajal kui Euroopa tööhõivestrateegias määratletakse keskkonnahoidlikud töökohad laiatähenduslikult, tuleks siiski eristada töökohti, mis on saastamise ohjamise, ringlussevõtu, veemajanduse, looduskaitse, keskkonna- ja taastuvenergiatehnoloogia vallas ning keskkonnaga seotud teadus- ja arendustegevuse vallas. Keskkonnahoidlik majandus suudab tagada majanduskasvu ja vähendada üha suurenevat töökohtade ebakindlust, mis on tekkinud viimastel aastakümnetel, eelkõige noorte seas. Selle saavutamiseks on meil vaja sobivaid koolitus- ja haridusprogramme. Ainult nii saame parandada uue, säästva majanduse võimet töökohti luua.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa Ülemkogu on määratlenud, et areng on säästev siis, kui see rahuldab praegused vajadused, ilma et seaks ohtu tulevaste põlvkondade võime oma vajadusi rahuldada. Raportis on palju räägitud keskkonnahoidlike töökohtade loomisest. Üks väga tähtis asjaolu on see, et taastuvate energiaallikate valdkonnas on uute töökohtade loomise potentsiaal väga suur. Euroopas on sellise poliitika vastutustundliku järgimise hea näide Saksamaa. Säästva majanduse poole liikumisel peame pöörama tähelepanu sotsiaalsele õiglusele, sest nii võtavad kodanikud muutuse omaks. Sobiv koolitus ja töötajate kvalifikatsiooni süstemaatiline parandamine on samuti olulised. Säästev areng nõuab mitte ainult keskkonnanormide, vaid ka tööhõivenormide järgimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Minu poolehoid kuulub täielikult sellele raportile, milles käsitletakse tööhõivevõimaluste arendamist uue säästva majanduse raames. Elisabeth Schroedter mainib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) määratlust, mille kohaselt on töökoht keskkonnahoidlik siis, kui aitab kaasa säästvale majandamisele ja sotsiaalsele Euroopale. Seega hõlmab see määratlus enam kui kõrgtehnoloogilised töökohad energeetika ja keskkonnajuhtimise sektoris, millest komisjon räägib. Näiteks üks eesmärk on nõudlik säästev tööstuspoliitika, mis asetaks rõhu ressursside kasutamise tõhususele, ning ka inimväärsed hästi tasustatud töökohad. Soovitatakse laialdasemalt kaasata tööstust, ärgitada piirkondlikke asutusi kooskõlastama sel eesmärgil õigusraamistiku tingimusi, turumajanduse ohjamisvahendeid, toetusi ja riigihankeid ning töötada välja sihipärasem vastus mitte ainult vajadusele uute oskuste järele, vaid ka vajadusele luua uutes sektorites tööturu osapoolte vahel dialoog ehk kollektiivlepingud.

Uutes majandusharudes nõutakse väga suurt tootlust ja pööratakse vähem tähelepanu headele töötingimustele. Sellepärast ei ole lihtne veenda inimesi, kes töötavad tavatööstusharudes, kus on kindel sotsiaalkaitse, minema teise tööstusharusse. Liit on kohustatud võitlema üleilmse soojenemisega ja sellepärast on vaja head strateegiat, mis tagab sotsiaalse õigluse keskkonnahoidlikumasse majandusse üleminekul.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Raport, milles nõutakse, et töökohtade loomise eesmärgil töötataks välja ELi säästva majanduse strateegia, sai minu poolthääle. Samuti toetatakse selles ülemkogu üleskutseid vaadata läbi toetused, millel on keskkonnale negatiivne mõju, ning rõhutatakse vajadust inimväärse töö järele.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Raport tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames sai minu poolthääle, sest arvan, et liikmesriigid peavad oma majanduse muutma konkurentsivõimelisemaks, tõhusamaks ja vähese CO2-heitega majanduseks. Sellepärast kutsun ELi üles töötama välja säästev tööstuspoliitika ja kaasama tööstussektor ökoinnovatsiooni, et muuta majanduse kasv vähem sõltuvaks ressursside ja energia tarbimisest ning vähendada saastavaid heitkoguseid. Selleks et luua keskkonnatõhusas majanduses töökohti, peame investeerima energiatõhususse ning taastuvate energiaallikate ja keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutamisse hoonetes, transpordisektoris ja põllumajanduses. Tahan, et ELi 2020. aasta strateegia raames töötatakse välja Euroopa tööhõivestrateegia, mille abil saavutada säästev majandus ja milles pööratakse tähelepanu ka piirkondlike asutuste rollile.

Lisaks nõuan, et luuakse tõhusad rahastamissüsteemid ja rahalised stiimulid, mis aitavad VKEdel jõuda keskkonnahoidlike uuenduste ja tootmiseni. Lõpetuseks arvan, et tööhõivepoliitika võib olla vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel väga tähtis, ning palun tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid keskkonnatõhusa majandusarengu jaoks vajalike uute oskuste arendamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Kallid kolleegid! Säästva majanduse poole püüdlemine ei ole pelgalt keskkonnast tulenev vajadus, vaid ka üks sotsiaalse Euroopa alustugesid. Sellised muudatused kannavad vilja ainult siis, kui need on sotsiaalselt õiglased ning tagavad tööhõive ja sotsiaalkindlustuse suurenemise ja töötingimuste paranemise.

Sellepärast peab säästev majandus hõlmama mitte ainult sotsiaalset ja ökoloogilist, vaid ka tehnoloogilist ja majanduslikku säästvust. Need ei peaks olema vastuolus. Vaja on leidlikumaid meetmeid.

Võtame näiteks energiatõhususe. Leedus oli üks majanduskriisis kõige rohkem kannatada saanud majandusharusid ehitus. Enamik Leedu vanadest hoonetest ei ole kuigi ökonoomsed – nagu elanike küttearvetelt näha, ei kasutata imporditud energiat tõhusalt.

On tõenäoline, et riiklikud projektid, mille raames hooneid soojustatakse ja suurendatakse nende energiatõhusust, toovad raha sellele turule ehitussektori palkade ja investeeringute kaudu tagasi. Samal ajal vähendab see Leedu sõltuvust energiaimpordist.

Muidugi on see ainult üks näide ja ei pruugi kehtida kõigi liikmesriikide kohta. See aga näitab, et just kriisi ajal peame olema leidlikud ja ühendama jõud seal, kus tuleb luua alus säästvale tulevikule.

 
  
  

Raport: Rafal Trzaskowski (A7-0216/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. (CS) Toetasin raportit Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi ning takistuste kohta siseturu täielikul rakendamisel; peamiselt sellepärast, et selles ärgitatakse Euroopa Komisjoni ja juhitakse tähelepanu meetmetele, mille eesmärk on parandada majanduskoostööd Euroopa Liidu ja Šveitsi vahel. Eelkõige märgitakse raportis – ja täiesti õigesti –, et Šveitsi ja ELi vahel erinevates üksiksektorites sõlmitud 120 kahepoolset lepingut on tarbetult keeruline süsteem. Püüd anda endast parim õigusaktide lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks on õige, eriti kui kaotatakse takistused, mis ei lase ELi ettevõtetel Šveitsi turule pääseda ja vastupidi. Näiteks juhitakse raportis tähelepanu täiesti tarbetule nõudele, et Šveitsi turule sisenevad ettevõtted peavad esitama finantsgarantii. Minu arvates on see üleliigne takistus, mis tuleks kaotada ja millele raportis õigustatult tähelepanu juhitakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest siseturu täielik rakendamine ja selle tõhus toimimine on ELi jaoks sama tähtis kui tema kaubanduspartnerite, eelkõige Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide jaoks. Šveits, kes on ELi jaoks kaubandusmahu suuruselt neljas kaubanduspartner, on liiduga ühinemata sellega majanduslikult lõimunud kahepoolsete lepingute alusel. See tekitab talle lisaprobleeme, sest erinevalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingust ei ole nendes kahepoolsetes lepingutes automaatseid mehhanisme, mis kohandaks nende sisu ELi asjaomase õigustiku muutustele.

Vaatamata edusammudele seoses ELi liikmesriikide ja Šveitsi vahelise isikute vaba liikumise lepinguga, on selle rakendamisega teatud probleeme, mis vajavad lisatähelepanu. Sellepärast arvan, et kirja tuleb panna kõik võimalused, millega nimetatud lepingu rakendamist parandada saab, eeskätt selle ühtlustatum rakendamine ning liidu ja Šveitsi õigusaktide lähendamine ühisturu valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Šveitsi ajalugu ja omapära kajastuvad mitte ainult selle siseriiklikus valitsemises, vaid ka selles, kuidas ta on otsustanud suhelda teiste riikidega, ja piirangutes, mida ta neile suhetele kohaldab. Šveitsi soovimatus ühineda suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega või sõlmida sageli igavesti kehtivaid lepinguid, mis mõjutavad riigi õigussüsteemi, on pikaajaline. Samuti ei ole midagi muutunud selles, et ta eelistab oma kodanikke ja ettevõtteid välismaistele konkurentidele, kes seetõttu sageli ülemääraste õiguslike ja haldustakistustega kokku peavad puutuma.

Sellele vaatamata on Šveits olnud Euroopa Liidu jaoks tähtis partner ja sõlminud juba üle saja nendevahelisi suhteid reguleeriva kahepoolse lepingu. Kuigi Šveitsi otsus jääda Euroopa Majanduspiirkonnast välja ei kiirendanud ega soodustanud ELi majanduslikke suhteid selle riigiga, ei ole see siiski takistanud nendeni jõudmist igati positiivsel moel. Loodan, et need suhted tugevnevad ja arenevad.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) neli liikmesriiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) on Euroopa Liidu peamised kaubanduspartnerid, kusjuures Šveits ja Norra on kauplemise mahu järgi otsustades tähtsuselt neljandal ja viiendal kohal, ning kuuluvad ühisesse kultuuriruumi, jagades ühiseid põhiväärtusi ning kultuuri- ja ajaloopärandit.

Arvestades, et Lissaboni lepingu uued sätted võivad aeglustada siseturu õigusaktide rakendamist Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja EFTA riikides, olen nõus, et komisjon peab andma ametliku vormi EMP lepingu reguleerimisalasse kuuluvatest uutest ELi eeskirjadest ja õigusaktidest teavitamise protsessile, et vähendada lõhet uute õigusaktide vastuvõtmise ja nende võimaliku ülevõtmise vahel EMP ja EFTA riikides.

Samuti olen nõus, et EMP ja EFTA riikide parlamendid peaksid EMPd puudutavate ettepanekute puhul olema aktiivsemalt kaasatud ELi õigusloomeprotsessi. Seepärast teen ettepaneku, et komisjon esitaks EMP ja EFTA riikide parlamentidele seadusandlikud ettepanekud, mis saadetakse konsulteerimiseks ELi liikmesriikide parlamentidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Euroopa Parlamendi Šveitsi ja EMPga suhtlemise delegatsiooni juhina mõistan ma hästi raportis tõstatatud küsimusi. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonil on neli liikmesriiki: Šveits, Island, Norra ja Liechtenstein. 1994. aastal, kui sõlmiti EMP leping, said kolm neist siseturu osaks. Šveitsis korraldatud rahvahääletuse alusel, kus 50,3% hääletajatest oli ühinemise vastu ja 49,7% selle poolt, otsustas Šveits siseturuga mitte liituda. Seega otsustas Šveits ülejäänud Euroopaga eraldi suhelda. Šveits on sõlminud ELiga umbes 120 kahepoolset lepingut.

Need lepingud puudutavad isikute vaba liikumist, maanteevedusid, tsiviillennundust, teadusuuringuid, tehnilisi kaubandustõkkeid, riigihanketurgu ja põllumajandust. Šveits on ELi jaoks tähtsuselt teine majanduspartner ja Šveitsi ettevõtted annavad tööd enamale kui miljonile ELi kodanikule.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest mul on hea meel edusammude üle, mida on tehtud ELi ja Šveitsi vaheliste piiriüleste teenuste osutamise liberaliseerimisel, ning eelkõige isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe positiivse mõju üle. EList pärit lähetatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatest teenuseosutajate arv Šveitsis on aastatel 2005–2009 pidevalt kasvanud (statistika kohaselt käib iga päev Šveitsis tööl umbes 200 000 piiriülest töötajat, kes elavad ELis või EFTA riigis) ja see on osutunud mõlemale poolele kasulikuks. Arvan, et tulevikus peavad Šveitsi võimud ja kantonivalitsused võtma õppust ELi ja EMP kogemustest teenindussektori dereguleerimisel ja võtma üle teenuste direktiivi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Šveits kuulub koos Islandi, Norra ja Liechtensteiniga Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning on ELi oluline kaubanduspartner. Ent Island, Norra ja Liechtenstein muutsid oma kaubandussuhted ELiga veelgi tihedamaks, kui nad võtsid vastu Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu. Kuna Šveits on mahu poolest tähtsuselt neljas ELi kaubanduspartner, siis on EMP lepingu vastuvõtmine eriti oluline. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Selles raportis ei pöörata piisavalt tähelepanu Šveitsi suveräänsusele. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa tõelise majanduspiirkonna loomine on hädavajalik, nagu on kirjas ka Portos sõlmitud lepingus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, roheliste fraktsioon, toetasime raportit, kus on välja toodud mitmed takistused, mis segavad Šveitsil ja EMP riikidel siseturu eeskirju rakendada. Konkreetselt on seal kirjas järgmised mõtted: Euroopa Komisjon peab pärast Lissaboni lepingu jõustumist edastama EMP EFTA riikide parlamentidele õigusakti ettepanekud, mida saadetakse konsulteerimiseks ELi liikmesriikide parlamentidele. EMP EFTA riigid peavad eraldama piisavalt vahendeid teenuste direktiivi rakendamiseks, eelkõige selleks, et määrata üks riiklik kontaktisik, ning EMP EFTA riigid peavad rohkem osalema muu hulgas tarbijaõiguste direktiivi üle toimuvas arutelus.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasime selle raporti poolt, sest sellega kaotatakse ELi riikide ja ELi tähtsate kaubanduspartnerite vaheliselt vabakaubanduselt takistused.

Arvame, et just Itaalia ettevõtetele ja töötajatele oleks siseturu eeskirjade laialdasem rakendamine Šveitsis igati kasulik. Peame rõõmustama Šveitsi otsuse üle märkimisväärselt vähendada pankade salatsemist, et järgida Euroopa Liidu läbipaistvusnõuet.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, sest seal soovitatakse tihedamat koostööd ja heade tavade jagamist ning jagatakse soovitusi selle kohta, millised muudatused peavad toimuma pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Raportil on paljulubav sisu ning seal mainitakse, et keskmine õigusaktide ülevõtmata jätmise protsent on 0,7%, mis on umbes sama suur kui ELi liikmesriikideski.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Mul on väga hea meel, et parlament võttis selle raporti vastu nii suure häälteenamusega. Loodan, et teie poolthääled selle vastuvõtmisel tähendavad ka seda, et te toetate raporti kahte põhieesmärki (nagu ka mina seda teen). Neist esimene on see, et mina ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon tahtsime ELi mittekuuluvad EMP riigid ja Šveitsi lisada meie parlamendikomisjoni päevakorda, kus käsitletakse ELi tuuma – siseturgu. Loodan, et need partnerid jäävad sinna alaliselt, sest nad on ju liidu suurimad majanduspartnerid. Teine eesmärk oli lõpuks ometi tegeleda konkreetsete takistustega, et saavutada kõnealuses valdkonnas koostöö, eelkõige nendega, mis on ELi ja Šveitsi juhtinstitutsioonide vahel. Loodan, et parlamendi hääletus selles küsimuses veenab mõlemat osapoolt – nii Euroopa Komisjoni kui ka Šveitsi Konföderatsiooni valitsust – vaatama läbi praegu nende koostööd reguleerivad mehhanismid.

 
  
  

Raport: Pablo Zalba Bidegain (A7-0210/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Vabakaubanduslepingud võimaldavad allakirjutanud riikidel saada kasu kauplemisest suures valikus toodetega ning kasutada oma suhtelisi eeliseid. Seepärast on mul hea meel, et Euroopa Liit sõlmib peagi vabakaubanduslepingu Lõuna-Koreaga. Sellegipoolest peame olema alati ülivalvsad kavandatavate kaubanduslepingute tingimuste suhtes. Praegusel juhul peame vältima kiireid muudatusi, mis võivad kaubandusvood tasakaalust välja viia. See tingib vajaduse kaitseklauslite järele ja eelkõige vajaduse kaitsta meie autotööstust. Praktikas on mul hea meel, et raport on vastu võetud, sest see sisaldab Euroopa Parlamendi liikmete üleskutset võimaldada algatada impordi sissevoolu uurimine liikmesriigi, Euroopa Parlamendi, riigisisese nõuanderühma, juriidilise isiku, liidu tootmisharu nimel tegutseva ja sellest vähemalt 25% esindava ühingu või komisjoni enda taotlusel. Kui selgub, et Euroopa tootjaid mõjutab tõsiselt teatava toote impordi väga suur kasv, siis võib kehtestada kaitsemeetmed kaitsvate tollimaksude vormis.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Raport ELi ja Korea vabakaubanduslepingu kahepoolse kaitseklausli rakendamise kohta sai minu poolthääle. See kaitseklausel kaitseb ELi tööstust ja töökohti Korea impordi kahjuliku mõju eest. Ekspordivoo hoolikas jälgimine ja õiglase konkurentsi põhimõtte eiramise kiire lõpetamine on eriti tähtsad. Seega arvan, et parlament peab nõukogule ja komisjonile teada andma, et ta soovib selle määruse vastuvõtmist nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament on kiitnud heaks Lõuna-Koreaga sõlmitud vabakaubanduslepingusse lisatava kaitseklausli muudatusettepanekud. Ent see on alles esimene hääletus: lõpphääletus on lükatud edasi 18.–21. oktoobri osaistungjärguni, et meil oleks võimalik nõukogus esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda. Kõik Euroopa Komisjoni mõjuhinnangud on näidanud, et kaubanduse kasutegurid on Lõuna-Korea jaoks suuremad kui ELi jaoks. Vähim, mida komisjon võiks teha, on tagada meile usaldusväärne kaitseklausel. Meile tundub, et meie piirkondlike kaitsemeetmete nõue on õiguspärane, sest see, millist mõju avaldab ELi turu avamine Lõuna-Korea toodetele, võib liikmesriigiti väga palju erineda. Palju lihtsam on ennustada Euroopa ekspordi mõju näiteks 50 miljoni elanikuga riigis (võrreldes 500 miljoni elanikuga). Samuti on ülioluline, et Euroopa Parlamendil ja asjaomastel tööstussektoritel oleks õigus algatada kaitse eesmärgil uurimine ning et Euroopa Parlamendil oleks suurem sõnaõigus kaitsemeetmete heakskiitmisel või tagasilükkamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Loodan, et vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahel on mõlemale lepinguosalisele kasulik ja vabakaubanduse piiranguid on mõlema jaoks võimalikult vähe. Kaitsemeetmete eesmärk on kaitsta ELi tööstusharusid tõsise kahju eest. Lõuna-Koreaga oktoobris parafeeritud lepingus olevat kahepoolset kaitseklauslit tuleks täpsustada, et selle rakendamise erinevad tahud oleksid kenasti kirjas, et see oleks läbipaistev ja hõlmaks ka teist lepinguosalist.

Kuna nimetatud klauslid takistavad vaba kaubandust, peaksid need piirduma ainult suurema kahju vältimiseks vajalikuga, sest need peaksid olema asjakohased ja proportsionaalsed olukorraga, mille jaoks need kavandati. Loodan, et Euroopa tööstus muutub üha enam tugevamaks ja leidlikumaks, et me ei peaks seda võimalust kasutama.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek on õigusakt, mida on vaja ELi-Korea vabakaubanduslepingus kaitseklausli rakendamiseks. 15. oktoobril 2009. aastal sõlmiti ELi ja Korea Vabariigi vahel vabakaubandusleping. Leping sisaldab kahepoolset kaitseklauslit, mis näeb ette võimaluse kehtestada uuesti enamsoodustusrežiimi tollimäär, kui kaubanduse liberaliseerimise tulemusena suureneb import nii palju ja sellistel tingimustel, et tekitab või ähvardab tekitada suurt kahju samasugust või otseselt konkureerivat toodet tootvale liidu tootmisharule. Et need meetmed hakkaksid toimima, tuleb see kaitseklausel inkorporeerida Euroopa Liidu õigusse, sest nii kaitsemeetmete kehtestamise menetluslikud küsimused kui ka huvitatud poolte õigused tuleb täpselt kindlaks määrata.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle kaitseklausli vastuvõtmine, millega tunnistatakse maailma kaubanduse liberaliseerimise ja dereguleerimise kurbi tagajärgi, ei kaota ohte ja muret, mille vabakaubandus ELi ja Lõuna-Korea vahel võib tuua erinevates majandusharudes. See peab paika eriti mõnes liikmesriigis, näiteks Portugalis, ja piirkondades, mis sõltuvad kõige rohkem just neist majandusharudest.

Vaatame kas või tekstiili- ja rõivatööstust, millele selles lepingus erilist tähelepanu pööratakse, ning tööhõive peadirektoraadi ja Eurofoundi uuringut, milles räägitakse võimalusest, et selles sektoris võib tööhõive väheneda 2020. aastaks 20–25%, ja mainitakse isegi võimalust, et Euroopa Liidus kaob 50% töökohtadest. Meenutagem ka näiteks elektroonikatööstuse ja sõidukiosade tootmise olukorda.

ELi neoliberaalne fundamentalism toob jätkuvalt vabakaubanduse heaks rahvusvaheliste ettevõtete kasumi nimel ohvriks töökohad ja tootlikkuse. See suurendab üha enam puudujääki ja sõltuvust välisturgudest, samuti kaubanduse kroonilist tasakaalutust. Selle ideoloogiaga õigustatakse endiselt rünnakuid töötajate õigustele, sotsiaalset dumpingut ning miljonite väiketootjate ja paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laostamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) See leping on pärast Lissaboni lepingu jõustumist esimene kaubandusleping, esimene leping, mille Euroopa Parlament heaks kiidab. Seega peab parlament oma arvamuse maksma panema. Et kinnitada parlamendi uusi volitusi ELi kaubanduspoliitika kujundamisel, hääletasime rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esitatud muudatusettepanekute poolt, aga otsustasime mitte hääletada kogu resolutsiooni poolt, et saaksime jõuda nõukoguga paremale kokkuleppele. Parema lepingu saavutamiseks tuleks läbi vaadata mitu punkti. Tahame tõelist kaitseklauslit, klauslit, mis oleks tulemuslik ja mis võimaldab kaotada ELi erinevate liikmesriikide vahelised piirkondlikud moonutused ja eelkõige vältida olukordi, kus Euroopa Liidu tootjateletekitatakse suurt kahju. Siis on veel päevakorras parlamendi algatusõigus, et algatada uurimine seoses kaitseklausliga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Lõuna-Korea vaheline vabakaubandusleping on väga oluline ELi liikmesriikide majandusliku arengu jaoks. Ent selleks, et ei esineks moonutusi ning tekiks tasakaal mõlema poole impordi ja ekspordi vahel, on vaja kahepoolseid kaitseklausleid. Need klauslid võimaldavad hoida ära suurt kahju, mis võib tekkida ELi tööstusele teatavate toodete impordi liigse kasvu tõttu. Eespool mainitud kaitse tuleb seepärast lisada ELi õigusse, et need meetmed hakkaksid toimima.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Võrreldes teiste riikidega, kellega Euroopa Liit on vabakaubanduslepingu sõlminud või selle üle läbirääkimisi pidanud, on endisel Jaapani asumaal Lõuna-Koreal paremad sotsiaal- ja tööõiguse normid. See, et mõnes ELi liikmesriigis saaks piirkondlikul tasandil kohaldada ajutiselt kaitsemeetmeid, oleks vajalik ja proportsionaalne. Varasemad kogemused on näidanud, et vaja on sekkumisvõimalusi just seoses kaupade impordi ja ekspordiga, et oleks võimalik võtta vajalikke struktuuri kohandamise või muid sarnaseid meetmeid.

Samuti tuleb jälgida eksporti ja importi kõige rohkem mõjutatavates valdkondades, et vältida liidu tööstusharude märkimisväärset kahjustamist. Põhimõtteliselt edendab kaubanduslepingute sõlmimine ELi majanduskasvu ja seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult.(IT) Toetan täielikult resolutsiooni teksti, millega luuakse võimalus rakendada kaitseklauslit, kui Lõuna-Korea import ELi ohustab pärast vabakaubanduslepingu kehtima hakkamist tõsiselt Euroopa tootjaid ja tööstust.

Selle klausli piirkondlik kohaldamine on vajalik selleks, et mitte ainult liikmesriigid, vaid ka tööstus ja Euroopa Parlament saaksid nõuda uurimise alustamist, et kaitsta kiiresti Euroopa eksporti. Pablo Zalba Bidegaini resolutsiooni poolt hääletamisega saame suhetes nõukoguga asuda selgele ja otsustavale seisukohale, mis suurendab parlamendi rolli, sest parlament on ka sidusrühm, mitte ainult Euroopa kaubanduspoliitika täideviija.

Meid üllatas väga eesistujariigi Belgia samm panna ettepanek võtta vastu otsus lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta välisasjade nõukogu järgmise koosoleku päevakorda enne, kui parlament on alustanud arutelu selle lepingu üle ja hääletanud kaitseklausli üle, jättes niimoodi ära ametlikud kolmepoolsed läbirääkimised, vaatamata teadmisele, et lepingu lõplik sisu on kinnitamata. Sellepärast on ilmne, et on vaja kutsuda institutsioone üles üksteisest rohkem lugu pidama, nii nagu on kirjas Lissaboni lepingus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on maailma kõige nõudlikum tootmispiirkond, kus on kõige vastuvõtlikum turg. See olukord tekitab väga suuri probleeme, eelkõige meie tootjatele, kes peavad järgima paljusid õigusnorme, mis muudavad nende tootmiskulud suuremaks kui nende konkurentidel, kes tegutsevad mujal maailmas. Kui need konkurendid saavad vabalt meie turule, tekib ebavõrdne konkurents, mis tootjatele, töötlejatele ja kauplejatele üle jõu käib, ning see on Euroopa ühiskonnale keskpikas perspektiivis väga kahjulik.

Seda arvesse võttes olen väga rõõmus Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahel sõlmitavat kaubanduslepingut käsitleva raporti üle. Kuna lepingus on sätestatud kahepoolne kaitseklausel, mis ei lase suurel impordimahul tekitada märkimisväärset kahju Euroopa tööstusele, tunnistatakse raportis seda püsivat probleemi ja hakatakse võtma sobivaid meetmeid selle vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Lugupeetud juhataja! Nõukogu volitas 23. aprillil 2007 komisjoni alustama Korea Vabariigiga läbirääkimisi ELi ja Korea vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.

Leping parafeeriti 15. oktoobril 2009. Selles on kahepoolne kaitseklausel, mis näeb ette võimaluse kehtestada uuesti enamsoodustusrežiimi tollimäär, kui kaubanduse liberaliseerimise tulemusena suureneb import absoluutarvudes või võrdluses liidusisese toodanguga nii palju ja sellistel tingimustel, et põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju samasugust või otseselt konkureerivat toodet tootvale liidu tootmisharule.

Et need meetmed hakkaksid toimima, tuleb see kaitseklausel lisada ELi õigusse, muu hulgas seetõttu, et kaitsemeetmete kehtestamise menetluslikud küsimused ning huvitatud poolte õigused tuleb täpselt kindlaks määrata. Meie ees olev ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on õigusakt, mida on vaja ELi ja Korea vabakaubanduslepingu kaitseklausli rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) ELi ja Lõuna-Korea vabakaubandusleping on ELi jaoks väga tähtis. Meie, liberaalid, suhtume vabakaubanduslepingutesse väga pooldavalt, sest usume, et need on Euroopa majandusele ja kaubandusele kasulikud. Seepärast oleme väga skeptilised piirkondlike kaitseklauslite suhtes, mida Euroopa Parlament tahab vaba kaubanduse piiramiseks lepingusse lisada. Selle asemel tahaksime hoopis rõhutada vabakaubanduse kasulikkust ELi arengule. Et EL oleks üleilmsel turul konkurentsivõimeline, peaks Euroopa Parlament soodustama piiranguteta vabakaubanduslepingute abil kaubandust muu maailmaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Rohelised ei esitanud raporti projekti kohta muudatusettepanekuid, sest me ei ole Korea vabakaubanduslepingu poolt ja hääletame nõusolekumenetlusel selle vastu, kuna me ei ole nõus olukorraga, et üks vabakaubandusleping määrab meelevaldselt ära kogu ELi tööstuse saatuse. Lisaks oleme vastu maksuerandi klauslile, mida EL soovis vabakaubanduslepingusse lisada ja mis võimaldab eksportida Koreasse palju kütust tarbivaid autosid, mis ei ole kooskõlas Korea rangemate CO2 heite piirangute ja tähtaegadega. Lisaks tundub meile, et ELi 2020. aasta strateegiaga püütakse kannustada kogu ELi hõlmavat tööstuspoliitikat ja sellega peaks kaasas olema ajutine memorandum selliste kavandatavate vabakaubanduslepingute tühistamise kohta, mis on sellise poliitikaga vastuolus.

Sellele vaatamata pooldame praeguses olukorras karmide kaitseklauslite sätestamist ning see konkreetne kaitseklausel saab eeskujuks teistele vabakaubanduslepingutele. Samuti toetasime raportööri, kes oli vastu sellele, et Korea kaitsemeede on ainult autotööstuse huvides, ja tahtis, et mõeldaks kõikidele kaubandussuhetele ja vajadusele neid kaitsta.

 
  
  

Raport: José Bové (A7-0225/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Raport, millega ma tegelesin Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel, sai minu poolthääle, sest arvan, et see on vajalik selleks, et toiduainete tarneahelas kujunenud suhted tasakaalu viia ja nähtavaks teha, tagades õiglase ja konkurentsivõimelise hea tava raamistiku ja järelevalvesüsteemi, mis hoolitseb selle sujuva toimimise eest. Loodan nüüd, et komisjon arvestab suunistega, mille parlament täna vastu võttis, ja et need kajastuvad õigusakti ettepanekus, mille komisjon meile enne aasta lõppu esitab.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Raportis piirdutakse väidetega, et olukord toiduainete tarneahelas on kurb ja halveneb iga päevaga, ning kritiseeritakse komisjoni selle teatise puuduste pärast. Ent selles mööndakse, et toiduainetega kauplemine on ärile taandatud, ja pakutakse välja lahendusi konkurentsivõime, läbipaistvuse ja teavitamise parandamiseks toiduaineturul, puutumata sealjuures probleemi tuuma, mis on see, et tootmine on kapitalistlik ning röövib väikestelt ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetelt nende töö viljad ja töötavatelt tarbijatelt nende sissetuleku. Kreekas on rahvavaenulik poliitika, mida ajavad EL, Ülekreekaline Sotsialistlik Liikumine (PASOK) ja uue demokraatia valitsused, toetanud monopolide laiutamist toiduturul ja toiduainetega (nt piimatooted ja jahu) seotud kartellide loomist. Selle tulemusena on jaemüügihinnad lakke hüpanud ja suurendanud nii toiduainetööstuse tohutut kasumit veelgi ning toiduainete ostmine käib töölistele ja vaesematele peredele üle jõu.

Rahva toiduvajadus saab rahuldatud ainult siis, kui töölisklass, väikeste ja keskmiste põllumajandusettevõtete omanikud ja lihtrahvas astub üheskoos võitlusse monopolide vastu, et lõpetada rahvavaenulik poliitika ja kukutada sellised poliitikud, anda võim rahva kätte, muuta tootmisvahendid ühiskondlikuks varaks ning organiseerida plaaniline põllumajandustootmine, mis lähtub tööliste ja lihtrahva vajadustest rahvamajanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult.(IT) Lugupeetud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt, sest nagu raporti lõikes 3 kenasti täheldatakse, on kõik Rooma lepingutes nimetatud põllumajandusvaldkonna eesmärgid (tootlikkuse suurendamine, piisav toiduainetega varustamine, mõistlikud tarbijahinnad ja turgude stabiliseerimine) täidetud, v.a eesmärk tagada põllumajandustootjate õiglane sissetulek. Seetõttu peab komisjon kõikide eelarvega seotud ettepanekute esitamisel seda piisaval määral arvesse võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Meie põllumajandustootjatel peaks olema võimalik saada oma töö eest piisavat tasu, tootes samal ajal toiduaineid, mis vastavad rangetele kvaliteedinõuetele ja on tarbijatele taskukohased. Tänu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni tööle on José Bové raport tasakaalustatud ning selles esitatakse nendele probleemidele mitmeid lahendusi. Tootjaorganisatsioonide tugevdamine, teatavates sektorites tüüplepingute võimaldamine ning isereguleerimise toetamine – need on minu arvates head lahendused. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Põllumajandustootjate sissetulekud vähenesid 2009. aasta jooksul keskmiselt 12% ja tegevuskulud suurenesid 3,6%. Praegusi asjaolusid arvestades ei suuda põllumajandustootjad jätkata toiduainete tarneahelas tegutsemist kuigi kaua, sest tarbijate makstavad hinnad on 1996. aastast alates suurenenud ainult 3,3%.

Toiduainete tarneahel on keeruline struktuur, mis praegu ei toimi tulemuslikult. Põllumajandustootjad ei saa piisavat hüvitist kvaliteettoiduainete tootmisse investeeritud raha ja aja eest. Kui tahame, et põllumajandustootjad tagavad Euroopa toiduga varustatuse, peame tegelema selle turu kõikuvusega ja toiduainete tarneahela moonutustega. Põllumajandustootjatele tuleb tagada õiglane sissetulek.

Tagada tuleb põllumajandustootjate jaoks õiglased hinnad, turu piisav läbipaistvus ja tarbijate jaoks õiglased jaemüügihinnad. Komisjon peab toiduainete tarneahelat uurima. Mina isiklikult toetan neid, kes tahavad, et uuritaks kasumi jaotumist, et oleks võimalik kindlaks teha, kus täpselt tekib konkurentsi kahjustav moonutus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit ja selles ELi põllumajandustootjate olukorra üle väljendatud muret. Üleilmne majandus- ja finantskriis ning toiduaine- ja toormehindade kõikumine on tekitanud põllumajandustootjatele väga suuri raskusi ning seega ei kohelda ka tarbijaid õiglaselt. Kuigi toiduainehinnad on pärast 1996. aastat tõusnud 3,3% aastas, on põllumajandustootjatele makstavad hinnad tõusnud üksnes 2,1%, samal ajal kui tootmiskulud on suurenenud 3,6%, mis viitab sellele, et toiduainete tarneahel ei toimi korralikult. Lisaks vähenes põllumajandustootjate keskmine sissetulek ELi 27 liikmesriigis 2009. aastal rohkem kui 12% võrra, mistõttu põllumajandustootjate töö ei ole enam tasuv. Ent sellele vaatamata peavad põllumajandustootjad ning põllumajandus- ja toiduainesektor tootma toiduaineid, mis vastavad väga rangetele kvaliteedinõuetele ja mille hinnad on tarbijatele jõukohased. Olen nõus, et põllumajandussektoris on vaja rohkem läbipaistvust ning et Euroopa Komisjonil peab olema juhtroll ja ta peab tegema ettepaneku kehtestada kohustuslik iga-aastane aruandlus, mis kohustaks Euroopa peamisi kauplejaid, töötlejaid ning hulgi- ja jaemüüjaid teatama oma turuosa.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Iga põllumajanduskriisi ajal nõuavad põllumajandustootjad ja tarbijad tungivalt, et hinnad ja põllumajandustootjate tulud tehtaks lõplikult läbipaistvaks kogu põllumajandustootmise ahelas. See raport just seda püüabki ja sellepärast on igati alust seda toetada. Mul on siiski kahju, et vaid mõne hääle tõttu lükati tagasi ettepanek eelistada riigihangetes ühistuid, VKEsid ja tootjaorganisatsioone.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Läbipaistvus, konkurents ja pakkumine on vaid mõned tahud, mida José Bové on käsitlenud. Ta kutsub komisjoni ja nõukogu üles sekkuma, et parandada toiduainete tarneahela toimimist Euroopas.

Otsustasin hääletada Bové raporti poolt, sest usun kindlalt, et sammud toiduainete tarneahela tõhususe parandamiseks peavad hõlmama ebaausate kaubandustavade kaotamist, hindade jälgimist ning tootjate ja tarbijate suuremat kaasamist kvaliteedi kriteeriumide väljatöötamisse ning kohalikku majanduslikku arengusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Raport põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas sai minu poolthääle, sest arvan, et ELis tuleks sellele teemale pühendada rohkem tähelepanu. Üks asi selles raportis mulle siiski ei meeldi. Arvan, et seal oleks tulnud pöörata rohkem tähelepanu sellele, et põllumajandustootjate läbirääkimisjõud on töötlejatega võrreldes ebavõrdne. Toiduainetööstus on ühtne ja majanduslikult tugev, aga põllumajandustootjad on sageli killustunud ja kaubandusläbirääkimistel paratamatult nõrgemas positsioonis. Sellele vaatamata tahab komisjon parandada toiduainetööstuse ühtsust siseturul, et suurendada konkurentsi Euroopa toidutarneahelas.

Raportis ei ole peaaegu üldse juttu sellest, kuidas muuta põllumajandustootjad toiduainetööstuse ja kaubanduskettidega võrdseteks partneriteks. Samuti hämmastas mind ettepanek peatada riiklike ja piirkondlike päritolumärgiste süsteemide väljatöötamine ja hoopis võtta kvaliteedipoliitika raames kasutusele uus raamistik geograafiliste märgiste jaoks. Minu arvates on piirkondlikud märgistussüsteemid hea täiendus Euroopa märgistussüsteemile, kui need ei takista kaupade vaba liikumist siseturul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament võttis toiduainete hindu ja põllumajandustootjate tulusid käsitleva raporti vastu täna, teisipäeval, 7. septembril. See on sündinud kõikide fraktsioonide laialdases koostöös, milles oli suur osa Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonil.

Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon on teinud ettepanekud, mille eesmärk on tugevdada tootjate positsiooni turustajatega läbirääkimistes. Ühinen raportööriga üleskutsetes, et Euroopa konkurentsiõiguse norme tuleks kohandada nii, et turgu valitseva seisundi ärakasutamine lõpetataks.

Ettepanek luua tüüplepingud, milles on sätestatud koguse ja hinna klauslid, mis tagavad põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku, on minu arvates asjakohane. Vaja on uusi turueeskirju, mille abil saaks ühine põllumajanduspoliitika kriisidega paremini toime tulla.

Pean väga tähtsaks kvaliteettoodete ja säästva tootmise propageerimist, näiteks kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul. Sellepärast peavad kolmandatest riikidest imporditud tooted ebaõiglase konkurentsi vältimiseks vastama samadele nõuetele nagu Euroopa tooted.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna toiduainete tarneahelaga on probleeme tuvastatud Euroopa ja maailma tasandil, tuleb väga kiiresti leida lahendused. Raportis on pakutud välja mõned lahendused, millest ma rõhutaksin vajadust edendada Euroopa põllumajandus- ja toiduainetööstuse lisandväärtuse suurendamist, kuritarvitamist piiravate meetmete, nagu karistuste kehtestamise ja keeldu eiravate ettevõtjate avaliku nimekirja koostamise arvesse võtmise tähtsust ning Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse loomist. Samuti pean ülitähtsaks edendada toiduainete tarneahela ratsionaliseerimist, et vähendada toiduainete transpordi keskkonnamõju, edendada kohalike toiduainete turustamist ning tagada maapiirkondade majanduse säästev areng.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin José Bové raporti poolt. Mitte ainult sellepärast, et sellega ollakse õigel teel ja selles on väga olulist teavet, vaid ka sellepärast, et selles on tehtud komisjoni väga nõrgale algtekstile arvukalt parandusi. Raportiga edendatakse toodete mitmekesisust, põllumajanduse kultuuripärandit, jaemüügikohti, põllumajandustootjate võimalust oma tooteid otse müüa ning väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete ja ühistute rahastamist, mis tagaks piisava oma toiduga varustatuse ja keskkonnakaitse. Raportis rõhutatakse vajadust tagada põllumajandustootjatele õiglane sissetulek ja seetõttu kutsutakse selles komisjoni üles arvestama kõikide eelarvega seotud ettepanekutega. Raportis nõutakse jaemüüjate kvaliteedimärgiste õigusraamistiku täiustamist, et vältida märgiste liiga suurt arvu ning tagada tarbijatele suurem läbipaistvus ja tootjatele lihtsam turulepääs.

Samuti peetakse raportis vajalikuks keelata ühenduses ostuhinnast madalama hinnaga müümine ja nõutakse tungivalt, et komisjon vaataks läbi konkurentsi kahjustava tegevuse hindamiseks kasutatavad kriteeriumid, sest kuigi Herfindahli indeks võib olla kasulik monopoliohu hindamisel, ei anna see reaalset pilti kokkulepetega seotud ja oligopoolsest konkurentsi kahjustavast tegevusest, mis suuremahulises jaemüügis ilmselgelt eksisteerib.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Ühise põllumajanduspoliitika peamine eesmärk on alati olnud tagada põllumajandustootjatele õiglane tulu. Pärast seda, kui komisjon kehtestas läbivaatamise sätte, on ilmsiks tulnud palju algse põhimõtte rikkumisi, millest me ei saa mööda vaadata. Meie põllumajandustootjad on veendunud, et majanduslikus plaanis nende tööd alaväärtustatakse.

Nende muutumist tarneahela esimesest lülist ka teises lülis tähtsal kohal olevateks tegijateks ei peeta tänapäeval enam tarbijate makstava lõpphinna stabiliseerimise jaoks vajalikuks. Kaupade hinnakõikumisi, mis ainult kahjustavad tarbijat, on vaja ohjeldada. Minu arvates on vaja vaadata üle, kuidas kaup tarneahelas liigub, et vältida kaupade hinna tõusu, mis ei vasta kulude jaotumisele tehtud töö alusel.

Tuleb kontrollida, kas toote maksumus kasvab tarneahela alguses ja lõpus erinevalt ja on seega tarbijale kahjulik. Samuti on oht, et tooteid viiakse turule kõrgemate hindadega, milles ei kajastu toote kvaliteedi tegelik paranemine. Tarbijad peavad olema tarneahela kõikidele osalistele õiglase sissetuleku tagamisel esikohal.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Arvestades, et põllumajandus on sektor, mida majanduskriis tabas kõige rängemalt, arvan, et Euroopa Komisjon peab sätestama ja tagama meetmed, millega panna põllumajandustootjad tootma säästvalt ja eetiliselt ning tagada nende investeeringute hüvitamine. See looks tasakaalu, mis parandab Euroopa toidutarneahela toimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Toidukriis ja sellest tulenev toiduainete ja tooraine hindade kõikumine on toonud esile mure selle pärast, kuidas toiduainete tarneahelad Euroopas ja maailmas toimivad. Samuti näitasid need, et toiduainete hinnad on tõusnud 3,3% aastas, aga põllumajandustootjate sissetulekud on suurenenud ainult 2,1% ja nende väljaminekud on suurenenud 3,6%. See on märk sellest, et tarneahelas puudub hindade läbipaistvus. Kuna arvan, et tasakaalus kaubandussuhted mitte ei ainult paranda toiduainete tarneahela toimimist, vaid on kasulik ka põllumajandustootjatele, hääletasin selle raporti poolt.

Sellepärast kordan, et ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärk peab olema Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime säilitamine ja ELis põllumajandustootmise toetamine, et toiduainete tootmine kohalikul tasandil ei kaoks ja piirkondade areng oleks tasakaalus. See tuleb aga saavutada nii, et ei unustata õiglasi sissetulekuid põllumajandussektoris. Sellepärast saab säästvaid ja eetilisi tootmissüsteeme edendada ainult siis, kui põllumajandustootjate investeeringud ja töö selles valdkonnas saavad korralikult hüvitatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament on kutsunud üles tagama õiglasem tulu põllumajandustootjatele paremini toimiva toiduainete tarneahela raames. Ei ole vastuvõetav, et põllumajandustootjate tulu väheneb pidevalt, samal ajal kui toiduainetööstuse, rahvusvaheliste hulgimüüjate ja jaemüüjate sissetulek suureneb. Seepärast kutsume Euroopa Komisjoni üles võtma mõned praktilised meetmed (et võidelda turgu valitseva seisundi, kuritarvitavate kaubanduslike ja lepinguliste tavade, makseviivituste ja muu sellisega) eesmärgiga luua läbipaistev, tõhus majandus, kus kaupu müüakse õiglase hinna eest ning põllumajandustootjad suudavad teenida elatist.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle raporti poolt, sest selles käsitletakse kasumi ebaõiglase jaotamise probleemi toiduainete tarneahelas, pidades eriti silmas õiglast sissetulekut põllumajandustootjatele.

2009. aastal vähenes ELi keskmise põllumajandustootja sissetulek enam kui 12%, aga tarbijate jaoks on hinnad samaks jäänud või kallinenud, mis näitab seda, et toiduainete tarneahelas ei ole hinnad läbipaistvad ja kaupade hinnad muutuvad kõikuvamaks. Sellepärast tuleks toiduainete tarneahelas muuta hinnad läbipaistvamaks, et peatada supermarketite ja tööstuse kuritahtlik käitumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Põhimõtteliselt olen selle raporti poolt, sest arvan, et selles käsitletakse toiduainete tarneahela kõige tähtsamaid probleeme. Peame tegelema praegu süsteemis valitseva olukorraga – võimumoonutusega. Jaemüüjatel on liiga palju võimu, mis on viinud selleni, et põllumajandustootjad ei ole mitte hinnakujundajad, vaid hinnaga nõustujad. Olen küll raporti põhimõtetega nõus, aga kahtlen tõsiselt raportööri välja pakutud lahendustes. Ma ei poolda õigusnormide üleküllust. Rohkem bürokraatiat tekitab praeguses süsteemis ainult lisapingeid ja -kulusid. Samuti ei ole ma nõus sellega, et luuakse ELi organ, mis teostab järelevalvet kõikide turutehingute üle. Selle asutusega seotud kulud oleksid liiga suured.

Selle rolliga võiks tegeleda liikmesriikide tasandil supermarketite ombudsman. Kuigi olen ECRi mõne muudatusettepanekuga nõus, kardan, et minu valimisringkonna tootjatele oleks kiire liikumine vabama turu poole kahjulik. Soovimatus vähendada jaemüüjate võimu tarneahelas ei aita kuidagi kaasa sellele, et põllumajandustootjad ka edaspidi meid toiduga varustada suudavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas sai minu poolthääle, sest vaja on meetmeid, mis tagavad põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku, hindade parema läbipaistvuse tarbijate jaoks ja toiduainete tarneahela parema toimimise. Selleks tuleb eelkõige koostada õigusakti ettepanekuid, mis kaotaksid tarneahelas kasumi ebaõiglase jaotumise ning mis vähendaksid hindade kõikumist ja põllumajandustootjate haavatavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Oleme kõik ühel meelel, et põllumajandustootjad kannatavad oma töö iseloomu tõttu hindade kõikumise pärast kõige rohkem. Raportis on mõned head ideed nende kaitsmiseks, aga ülejäänu on kaheldav. Esiteks on oht, et kohustuslik turuosadest teavitamine jääb vaid bürokraatlikuks meetmeks. Samuti kahtlen mõneti, kas on õige rääkida turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest ja ebaõiglastest tavadest toiduainete tarneahelas, sest kui need tõesti eksisteerivad, tuleks rikkujate karistamiseks rakendada kehtivat konkurentsiõigust.

Sellepärast ei näe ma reaalset vajadust konkurentsieeskirjade ja ühise põllumajanduspoliitika uutmoodi sidumise järele. Jaemüüjate kaubamärkidega seoses me juba teame, et need pakuvad tarbijatele suuremat valikuvabadust, ja uuringud näitavad, et tarbijad hakkavad neid eelistama. Nii turg toimibki. Seega on raportis palju küsimusi, mis vajaksid veel kaalumist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Põllumajandustootjad peaksid saama õiglast tulu. On vastuvõetamatu, et alates 1996. aastast on põllumajandustootjatele makstavad hinnad tõusnud vaid 2,1%, samal ajal kui tegevuskulud on suurenenud 3,6%. Et toiduainehinnad on kasvanud 3,3% aastas, mis tähendab, et karistada on saanud just põllumajandustootjad. On tähelepanuväärne, et põllumajandustootja keskmine sissetulek langes 2009. aastal ELi 27 liikmesriigis rohkem kui 12%.

Kõik Euroopa Liidu toimimise lepingus nimetatud põllumajandusvaldkonna eesmärgid (tootlikkuse suurendamine, piisav toiduainetega varustamine, mõistlikud tarbijahinnad, turgude stabiliseerimine) on täidetud, v.a eesmärk tagada põllumajandustootjatele piisav sissetulek. Seepärast kutsume komisjoni üles parandama Euroopa toiduainehindade jälgimise vahendit eesmärgiga vastata tarbijate ja põllumajandustootjate vajadusele suurema läbipaistvuse järele toiduainehindade kujundamisel. Lisaks kutsun komisjoni üles kiiremas korras ellu viima Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse loomise katseprojekti (ning täiendama seda vahendit teabega hindade, marginaalide ja mahtude kohta), mille jaoks Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid 2010. aasta eelarves heaks 1,5 miljoni euro suuruse assigneeringu.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport ei ole oma pealkirja vääriline. Teksti lõpuks ei pakuta välja kuigi palju – peaaegu mitte midagi – konkreetset, kuidas saavutada põllumajandustootjatele õiglasi sissetulekuid. On vaid ebamäärased laused. See jätab ettepanekud, mida peaks tegema Euroopa Parlament, komisjoni ülesandeks.

Alustuseks on põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamiseks vaja selgelt lõpetada põllumajandusturu liberaliseerimise poliitika, mille kasuks otsustati ühise põllumajanduspoliitika reformi raames; samuti on vaja kaotada põllumajandus Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja nn vabakaubanduslepingute kohaldamisalast, sest need on olnud kasulikud mõnele suurele ettevõttele toiduainete tarneahelas, aga väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele hukatuslikud. Vaja on hinnapoliitikat, milles arvestatakse selle tegevuse tundlikkust, ja muudele meetmetele lisaks tuleks kehtestada õiglased põllumajandustootjatele makstavad miinimumsummad.

Vaja on jälgida impordikoguseid ning eelistada tuleks ELi tooteid, seades esmatähtsale kohale iga riigi enda toodangu ja toidualase iseseisvuse. Suurtel toidukauplustel peab olema oma riigisisese toodangu kvoot, mille nad peavad täitma ja mille seadmisel on pööratud erilist tähelepanu põllumajandus- ja toiduainetootmisest sõltuvuse määrale ning tasakaalule kauplemise ja põllumajandus- ja toiduainetoomise vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) José Bové raport toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas on esimene tähtis samm kasumi õiglasema jaotumise suunas ning selles suunas, et tunnistatakse, kui väärtuslikud on ikkagi tootjad, kellele ebaõiglased kaubandustavad on viimastel aastatel palju kahju tekitanud. Arvan, et selles sektoris on vaja sekkuda, et parendada tootjate läbirääkimispositsiooni. Nagu enamik Euroopa tootjaid, on ka minu kodupiirkonna tootjaid räsinud kasumi ebaühtlane jaotumine toiduainete tarneahelas ja põllumajandustoodete hindade langus, mis on jätnud oma jälje paljudele põllukultuuridele ja karjadele. Veneto maakonnas oli 2005. aastal üle 91 000 põllumajandusettevõtte, kellest nüüdseks on kadunud 14% – need olid peamiselt väiketootjad, kelle tähtsus turul on väike. Sellepärast hääletan algatusraporti poolt, lootuses, et sellele järgneb nõukogu ettepanek, mis paljude tootjate hädaolukorraga samavõrd arvestab.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Täna vastu võetud raport toiduainete tarneahela toimimise kohta valmistab mulle heameelt.

Ei ole kahtlustki, et toiduainete tarneahelas on probleeme, mille tõttu kannatavad kõige rohkem põllumajandustootjad. Põllumajandustootjatele makstavad hinnad peavad olema selgelt ja avalikult välja toodud. Palun Euroopa Komisjonil raportis tehtud soovitustega arvestada selle aasta lõpu poole avaldatavas teatises ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast 2013. aastat.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Austatud juhataja! See probleem on igivana ja olukord üha halveneb, sest toiduainete tarneahelas koonduvad võim ja turustamine.

Väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad püüavad saavutada inimväärset sissetulekut ja tarbijad peavad pidevalt taluma järske hinnatõuse. Pole kahtlustki, et tarneahela reeglid panevad paika suured jaemüügiettevõtted, sest neil on valitsev läbirääkimispositsioon. Sellepärast tuleb rakendada otseseid meetmeid ebaõiglaste kaubandustavade vastu võitlemiseks ja kehtestada hindade läbipaistvuse tagamise süsteemid, mis on ette nähtud selles direktiivis ja mille poolt ma hea meelega oma hääle andsin. Põllumajandustootjatele õiglase kasumi tagamiseks, mida ÜPPs saavutada tahetakse, sellest siiski veel ei piisa.

Peame täiustama hinnakontrollisüsteeme, tekitama stiimulid tootjaorganisatsioonide loomiseks, et parandada üksikpõllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni ja edendada toiduainete tarneahela korraldust, võttes arvesse põllumajandusettevõtete suuruse erinevust ja eri turgude konkreetseid tingimusi.

Ja lõpetuseks: selleks et tarneahela iga lüli saaks õiglast sissetulekut, eelkõige kui tahame tagada kvaliteedi ja kaitsta tarbijaid, peame tegelema selle küsimusega tulemuslikumalt ja üleilmselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Põllumajanduspoliitika eesmärk ei tohi olla lihtsalt taskukohased ehk madalad hinnad tarbijate jaoks. Selle eesmärk peab olema ka põllumajandustootjatele nende töö eest õiglase sissetuleku tagamine, lühikeste tarneahelate edendamine, tarbijate, tootjate, töötlejate ja turustajate mõttelaadi muutmine, et nad mõtleksid kohaliku ja hooajalise tootmise peale (kvaliteettooted jms), ning suurte turustusettevõtete ja vahendajate teatavate tavade kaotamine.

Nagu me oleme siin parlamendis mitmel korral öelnud, on põllumajandus teistest majandustegevustest erinev: sellepärast, et see toidab inimesi, hooldab maastikku ja on ühiskonna alus.

Sellepärast ei tohiks selle suhtes kohaldada konkurentsieeskirju ja kindlasti mitte rahvusvahelisi konkurentsieeskirju. On häbiväärne, kuidas põllumajandustoodetega, millest sõltuvad inimelud, käiakse ümber nagu finantstoodetega ülimalt spekulatiivsetel turgudel. José Bové raport on samm õiges suunas. Kahju, et parlamendi euroliidumeelse enamuse mõttemallid järgivad endiselt peamiselt Euroopa Liidu vigast kontseptuaalset raamistikku ja dogmasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Tekst, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, mis aitaksid põllumajandustootjatel saada õiglast tulu ja paneksid toiduainete tarneahela Euroopas paremini toimima, sai minu kindlameelse poolthääle. See on oluline hääletus, sest põllumajandustootjad ei saa õiglast tasu oma toodangu eest ja on sageli esimesed kuritegelike kaubandustavade ohvrid. See tekst on edasiminek, sest selles on kirjas, et kõikide osaliste läbirääkimispositsioon peab olema tasakaalus ja toiduaineturgudel peab valitsema õiglane konkurents, mis tagaks õiglase tulu põllumajandustootjatele ja hindade läbipaistvuse tarbijatele. Sellepärast on mul hea meel, et see tekst, mis on põllumajandustootjate ja tarbijate jaoks suur samm edasi, vastu võeti. Kui tahame, et säiliks põllumajanduse arenguvõime ja et Euroopas toimiks kvaliteetne toiduainete tarneahel, mis on kasulik tarbijatele, peavad põllumajandustootjad saama oma toodangu eest rohkem.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle raporti poolt, sest ostjate pealesurutud lepinguline põllumajandustootmine võib põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni nõrgendada.

Seetõttu on vaja uusi õigusakte, mis seoksid põllumajandustootjaid tihedamalt tarneahela teiste lülidega ja muudaksid hinnad tarbijate jaoks läbipaistvaks.

Ettepanek luua tüüplepingud, milles on sätestatud koguse ja hinna klauslid, parandaksid tootjate läbirääkimispositsiooni suhetes tarneahela järgmiste lülidega. Niisuguste tüüplepingutega saab vältida selliseid tavasid nagu lepingutingimuste muutmine, maksetega viivitamine ja kahjumiga edasimüümine. Mõnes sektoris peaks sellised lepingud olema isegi kohustuslikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin toiduainete hindu käsitleva Bové raporti poolt, sest me peame tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku, kaitstes samal ajal tarbijahindu. Mitmed hiljutised toidutoorme hindade kõikumised, näiteks piima puhul, on suunanud tähelepanu äärmuslikule olukorrale, milles paljud põllumajandustootjad praegu on. Müügihinnad langevad ning tootjad ei suuda enam elatist teenida. Ahela teises otsas ei saa tarbijad kunagi kasu hindade langusest, kui see aset leiab. Ent samal ajal kajastub hinnatõus, eriti kui see tuleneb spekuleerimisest, viivitamata lõpphinnas. Väga kiiresti on vaja suurendada vahendajate rolli läbipaistvust, eriti suurte turustajate puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. Hääletasin selle raporti poolt, sest on vastumeelne näha, kuidas põllumajandustootjaid aina rohkem röövitakse. Jõukus tuleb toiduainete tarneahelas õiglaselt ümber jagada. Loodan, et komisjon tegutseb kiirelt ning pakub välja mehhanismi oma tõstatatud probleemide lahendamiseks. See algatus aitaks jõustumise korral väga palju parandada põllumajanduskogukonna elujärge Iirimaal ning seepärast toetan seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Toetan Bové raportit toiduainete tarneahela parema toimimise kohta. Raportis käsitletakse põllumajandussektori tulevase arengu põhiküsimusi ning seega seda, kuidas kindlustada Euroopa elanikkonnale tervisliku värske toidu tarne järelevalve tingimustes. Põllumajandustootjate põhiprobleemid hõlmavad hindade läbipaistvust, õiglast konkurentsi, ostujõu kuritarvitamise piiramist, lepingute parendamist, tootjarühmade seisundi parandamist ning põllumajandusliku toorainega spekuleerimise piiramist. Raportiga pöördub Euroopa Parlament selgelt väikeste põllumajandustootjate poole üleilmse majanduskriisi ajal. Raport on suunatud ka kõikide toiduainete tarneahela osaliste vastu, kes põhjustavad hinnakujunduse probleeme. Me peame lahendama olukorra, kus kõrged kasumimarginaalid esinevad ainult toiduainete tarneahela tagumistes lülides. Me ei tohi lubada, et põllumajandustootjatele makstakse tootjahindu, mis on nende tootmiskuludest madalamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELis saab üksnes siis eksisteerida tugev, ise toime tulev põllumajandussektor, kui põllumajandustootjad saavad õiglast tulu ning nende toodangut müüakse õiglase hinnaga. Ent suur surve, mida avaldavad peamised toiduainete tarneahela lülid, on toonud kaasa põllumajandustootjatele makstavate hindade languse ning toodete maksumuse suurenemise tarbija jaoks. Tarbijahindade tõus peab kajastuma põllumajandustootjatele makstavas hinnas, sest ainult see tagab tasakaalustatud kaubandussuhted. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. (FR) Ühelt poolt ma toetan järeldust, millele jõuti selles Euroopa põllumajanduse kohutavat olukorda käsitlevas raportis, aga teiselt poolt on mul kahju, et ainus ettepanek, mida meile esitati, on see, et Euroopa Liidu kohalolekut oleks tunda üha rohkem: rohkem ELi õigusakte, rohkem euroopameelsust ja bürokraatlikku sekkumist.

Kui arvestada meie kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke identiteete ja traditsioone ning suuri erinevusi tavades ja ELi põllumajandustootjate majanduslikes ja sotsiaalsetes vajadustes, tuleb kõik liidumeelsete tehtu kiiresti kahtluse alla seada. Meie poliitika on ebaõnnestunud, kiirendanud maapiirkondade tühjenemist, suurendanud poolmonopoolsust ning suurte turustajate ja ostjate ebaõiglasi tavasid ning soodustanud erinevaid spekuleerimisvorme, mis meie põllumajandustootjaid hävitavad.

Põllumajandustootjaid tuleb kindlasti toetada, et nad saaksid õiglast tulu turvalises, paremini toimivas ja kvaliteetses toiduainete tarneahelas, aga terve mõistus ütleb, et seda tuleb teha riiklikul tasandil. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleb taasriigistada ja me ei tohiks anda rohkem kaalu Euroopa Komisjoni liberaalsetele internatsionalistlikele argumentidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (DE) Kuna mul José Bové raporti üle toimunud arutelul sõna võtta ei lastud ja ma ei saanud selgitada, miks ma selle raporti poolt ei hääleta, tahan taas kord selgitada, et praegu elame me veel Euroopa Liidus, mitte Nõukogude Liidus.

Sellepärast ei ole ma nõus mitte ühegi José Bové lahendusega, sest need ei ole kooskõlas meie sotsiaalse turumajandusega.

Olen nõus välja toodud tõsiste põhjustega, mis neid probleeme tekitavad, näiteks domineeriva ostujõu ärakasutamine, maksetega hilinemine, piiratud turulepääs jpm, mille pärast toiduainete tarneahel õigesti ei toimi.

Seetõttu peame tegutsema ja olemegi selleks valmis. Peame tagama põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku maailma töötlevat tööstust ja kaubandust mustamata. Erinevalt riigiasutustest peavad töötlev tööstus ja kaubandus tegelema reaalmajandusega. Kui aga rahalist abi, mida põllumajandustootjatel on õigus saada ja millele nad kindlasti loodavad, makstakse enam kui aasta hiljem, on see halb tava põllumajandustootjate sissetulekule sama kahjulik kui töötleva tööstuse ja kaubanduse teatavad tavad, mis ootavad läbivaatamist.

Seega ma ei hääleta raporti poolt, kui tulemuslikult ei kaotata lahknevusi, mis takistavad süsteemi toimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias ja Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles on palju ettepanekuid, millega tasakaalustada toiduainete tootmise ja tarnimise ahela erinevate osaliste võimu. Väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad on praegu selle ahela nõrk lüli ja õiglase tuluta ei ole võimalik edukalt võidelda inimeste lahkumise vastu maapiirkondadest ning samal ajal korraldada väikepõllumajandus ja sellega seotud töötlev tööstus ümber keskkonnasäästlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Olen kõikide José Bové raportis esitatud punktidega nõus. Euroopa Komisjoni kasutu hoiak põllumajandustootjate suhtes ja pidev soov tootmiselt, tarnimiselt, müümiselt ja hoiustamiselt makstavaid makse tõsta võib viia olukorrani, kus põllumajandustootmine väheneb Euroopas tänasega võrreldes 30–50%.

Pärast seda sõltuvad eurooplased täielikult märkimisväärselt odavama põllumajandustootmisega Hiina, India, Lõuna-Ameerika ja Venemaa tarnetest. José Bové raportis on Euroopa Komisjonile selgeks tehtud, et Euroopa Parlamendi liikmed ei luba president Barrosol ja tema volinikel põllumajandustootjatele survet avaldada ja lasta neid ELi avaliku sektori eelarve kasuks tulust ilma jätta. Peame kõigile neile, kes tahavad põllumajandustootjate elu raskemaks muuta, vastu näppe andma.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Toiduainete tarneahelas on midagi valesti. Üks näide on see, et poehindadel ei ole midagi ühist sellega, mida väikesed põllumajandustootjad oma raske töö eest saavad. Üha jälle ja jälle näeme valitseva ostujõu kuritarvitamist ja ebaõiglasi tavasid. Turustajad peavad näiteks jaekettide sünnipäevadel või ümberkorraldamisel oma vahendeid kasutama. Väikeseid ettevõtteid kurnatakse halastamatult ja veel kasutavad ettevõtted jälestusväärseid petturlikke märgistustavasid aegunud toodete jaoks; neist silmatorkavaim leidis aset ettevõttes Gammelfleisch & Co.

Kui me ei taha, et meie põllumajanduspiirkonnad hääbuvad ja põllumajandustootjaid jääb vähemaks, on viimane aeg lõpetada põllumajandustoetuste maksmine suurtele rahvusvahelistele põllumajanduskontsernidele ja miljonäridele ning selle asemel anda see raha neile, kes vajavad seda ellujäämiseks. Kui see ei ole ELi tsentraliseerituse ja Brüsseli süüst hoidumise süsteemi tõttu võimalik, on ainus mõistlik lahendus see, et põllumajandustoetustega hakkavad taas tegelema riigid. Selle raportiga ei saa olukorda reaalselt kuidagi parandada, kuigi mõned selles sisalduvad ideed on õiged. Seetõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et see on Itaalia toiduainetööstusele kasulik.

Eelkõige pean oluliseks, et võetakse vastu meetmed, millega soodustada põllumajandustootjate endi juhitud turgude ja lühikeste tarneahelate tekkimist, et väheneks vahendajate arv. See on tarbijatele kasulik, sest nad saavad osta tooteid õiglasema hinna eest. Samuti kutsun komisjoni üles võtma rangeid meetmeid väiketootjaid kahjustava ebaõiglase konkurentsi vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Majanduslanguse ja ilmastiku tujudega silmitsi seistes on Euroopa põllumajandustootjad kahtlemata raskustes. Põllumajandustoodete ja toiduainete hindade kõikumine tekitab ka märkimisväärseid probleeme. Euroopa Komisjoni teatises on mainitud hindade läbipaistvust, konkurentsi ja paremat tootekvaliteeti, aga puudu on mõned olulised asjad. Seetõttu on väga tähtis Euroopa Parlamendi arvamust näitav resolutsioon, mis täna vastu võeti ja milles juhitakse tähelepanu põllumajandustootjate väga ebavõrdsele läbirääkimispositsioonile, mis on viinud selleni, et paljud põllumajandusturu osalised kasutavad praegust olukorda ära, mis moonutab põllumajandustootjate tulu, ning sõlmitakse ebaõiglasi lepinguid ja kartellileppeid. Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et peame toiduainete tarneahela paremini tööle panema ja nõudma põllumajandustootjatele õiglast tulu, hindade läbipaistvust kogu toiduainete tarneahelas, konkurentsi, hindade kõikumise vastu võitlemist ja paremat teabevahetust turuosaliste vahel, võttes arvesse selliseid uusi probleeme nagu kliimamuutus ja elurikkuse kadu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) José Bové raport, milles käsitletakse üht praegust tõsist probleemi ja pakutakse välja kasulikke meetmeid olukorra leevendamiseks, sai minu poolthääle. Hääletasin siiski nende artiklite vastu, milles pakutakse välja meetmed, mis ei tee muud kui soodustavad majandusvabadust ja konkurentsi. Me ei tohi unustada, et õiglasele majanduspoliitikale alternatiivi ei ole. Seda põhimõtet tuleb järgida ka põllumajanduses selle sektori erisusele vaatamata. Ütlen veel kord, kui hämmeldunud ma olen, et raportis ei mainita maaelu arengu kavasid. Loodan siiski, et õiglased ja kasulikud meetmed leiavad endale komisjoni tulevastes õigusakti ettepanekutes teenitud koha.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raportis on mõned väga kasulikud ja olulised osad, näiteks püüe võidelda monopolidega põllumajandussektoris, et tagada sissetulek väikestele põllumajandustootjatele. Ent olen vastu raportis esitatud viisile lahendada põllumajandussektori probleeme uute ELi määruste kehtestamisega. See on vale otsus. Me vajame laiaulatuslikku võimu nihutamist tagasi riigi ja piirkonna tasandile, kus saab probleeme kõige vahetumalt lahendada. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) EP raport põllumajandustootjate õiglase tulu kohta sai minu poolthääle, sest ELi ühise põllumajanduspoliitika üks peamisi eesmärke – põllumajandustootjatele piisava tulu tagamine – on veel saavutamata. Kuigi toiduainehinnad on ELis pärast 1996. aastat tõusnud 3,3% aastas, on põllumajandustootjatele makstavad hinnad tõusnud üksnes 2,1%, samal ajal kui tootmiskulud on suurenenud 3,6%. See näitab, et toiduainete tarneahel ei ole tasakaalus, sest põllumajandustoodetega kauplejad, sisendituru ettevõtted, töötlejad ja jaemüüjad on turgu valitsevas seisundis. Sellepärast arvan, et vaja on soodustada põllumajandustootjate majandusorganisatsioonide arengut ja ühistute moodustamist, sest need suurendavad põllumajandustootjate mõju ja läbirääkimisjõudu. Olen nõus raportis esitatud ettepanekutega, mille abil suurendada toiduainesektori hindade läbipaistvust, eelkõige nendega, mille eesmärk on võidelda üleilmse toidukaupadega spekuleerimise vastu, hoida ohjes nende hindade kõikumine ning tagada parem teave hindade ja turuosaliste vaheliste lepingute kohta. Eriti on vaja vältida ostujõu ärakasutamist toiduainete tarneahelas. Olen väga nõus põllumajanduskomisjoni ettepanekuga luua selline programm, mis soodustab toodete müümist kohalikul turul ja tagab tootjaorganisatsioonide, põllumajandustootjate ühistute ja VKEde sooduskohtlemise toiduainete tarneahelas riigihankelepingute sõlmimisel. Kahju, et parlament selle ettepaneku tagasi lükkas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt selle pealkirjas nimetatud põhjustel: et tagada põllumajandustootjatele õiglane tulu. Kuigi see on üks ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest, on sellele alati pööratud vähem tähelepanu kui teistele eesmärkidele, nagu Euroopa toiduainetööstuse suurem tootlikkus ja üleilmne konkurentsivõime. Tean, mis tegurid takistavad Euroopa toiduainete tarneahela nõuetekohast toimimist. Need on saanud selgeks kaupade hindade suure kõikuvuse tõttu põllumajandus- ja toiduainesektoris.

Asjaomased probleemid näivad olevat tihedalt seotud koondumise suurenemisega töötleva tööstuse, hulgi- ja jaemüüjate ning jaekettide sektoris, nende turujõu suurenemisega ning valitseva ostujõu kuritarvitamise juhtudega toiduainete tarneahelas. Jagan raportööri arvamust, et parim vastumeede neile probleemidele on muuta hinnad toiduainete tarneahelas läbipaistvaks, et suurendada konkurentsi ja võidelda hindade kõikumise vastu, samuti parandada pakkumist ja nõudlust puudutava teabe liikumist turuosaliste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest selles on konkreetsed ettepanekud toiduainete tarneahela toimimise parandamiseks ja põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamiseks.

Toiduainete tarneahela toimimise parandamine peaks hõlmama järgmist: hügieenieeskirjade eristamine ja läbivaatamine, sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemide detsentraliseerimine ja lihtsustamine, vahetute suhete edendamine tootjate ja tarbijate vahel, lühikeste toidutarneahelate edendamine, tootjate ja tarbijate kaasamine kvaliteedi- ja õiglase kaubanduse kriteeriumide väljatöötamisse ning keskkonnasäästlikkuse kriteeriumide väljatöötamisse toitlustusteenuste jaoks, et parandada nii toidu kvaliteeti ja kohaliku majanduse arengut, vähendades samas nn toidukilomeetreid ja sõltuvust põllumajanduslikest kemikaalidest; lisaks vähendada tohutut toidukadu kogu toidutarneahelas (see on mõnes liikmesriigis kuni 30% toodetud ja turustatud toidust) ja suurendada Euroopa toiduabiprogrammi tähtsust toidutarneahelas. Toiduabiprogramm tagab toidu 43 miljonile vaesele inimesele Euroopas ja see tuleks läbi vaadata, et tuua kohalikke tootjaid ja tarbijaid üksteisele lähemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel José Bové raporti vastuvõtmise üle, sest kuigi selles ollakse nõus komisjoni ettepanekutega edendada põllumajandustootjate organisatsioone, rõhutab parlamendikomisjon seal siiski, et konkurentsieeskirjade läbivaatamisel tuleb arvestada turgude ja tarneahelate erinevat konkurentsitaset. Seetõttu tuleb arvestada sõltumatute kohalike jaemüüjate, turgude, kohalike toidutarneahelate ja elatuspõllumajandusel põhinevate toiduainete tarnesüsteemidega. Euroopa Liidu konkurentsieeskirjad peaksid parandama tootjaorganisatsioonide läbirääkimispositsiooni, et võimaldada neil saavutada õiglane hind oma toodangu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin José Bové raporti poolt, sest Euroopa toiduainete turg peab olema läbipaistvam. Toiduainete tarneahel ei toimi õigesti ja sellest puudujäägist saavad kasu eelkõige hangeldajad. Euroopa põllumajandustootjatele on vaja õiglasi ja turvalisi sissetulekuid. Sellepärast peame hoolt kandma selle eest, et nad toiduainete tarneahelas alati kaotajaks ei jääks. Selle saavutamiseks peame tagama neile õiglase konkurentsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Christel Schaldemose (S&D), kirjalikult.(DA) Euroopa Parlamendi Taani sotsiaaldemokraatide (Dan Jørgensen, Christel Schaldemose, Britta Thomsen ja Ole Christensen) nimel. Taani sotsiaaldemokraadid arvavad, et ELis tuleb toiduhindade osas selgus luua ja need läbipaistvaks muuta. Ent arvame, et selle raporti eesmärk on teine ning see võiks viia praeguste põllumajandustoetuste suurendamiseni ja toiduainete hinnakujunduse tsentraliseerituse suurendamisele. Sellepärast hääletasime lõpliku resolutsiooni vastu, kuigi toetame arvamust, et on vaja suurendada toiduainete hindade läbipaistvust ja parandada tulu jaotumist toiduainesektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. (CS) Mul on hea meel selle raporti üle, sest see tõstatab lõpuks ometi küsimuse, et mis Euroopa toiduainete tarneahelas tegelikult toimub. Põllumajandustootjad peavad enamikus tootevaldkondades taluma pidevat põllumajanduslike hindade langust, aga tarbijad maksavad jaemüügivõrgus lõpptoodete eest kas sama või isegi kõrgemat hinda. Kahtlemata on vajalik parandada tootjate ja tarbijate läbirääkimispositsiooni ning kaotada toiduainete tarneahela üksikosade läbirääkimispositsiooni erinevused üldiselt. Sellest teemast tuleks rääkida ka ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevatel aruteludel. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) José Bové raport põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas sai minu kindla poolthääle. Hind, mille saavad põllumajandustootjad oma toodete eest, ja hind, mida tarbijad lõpuks nende eest maksavad, on väga erinevad. Mis selle erinevuse põhjustab, seda ei tea keegi. Sellepärast on nii põllumajandustootjate kui ka tarbijate huvides nõuda toiduainete hindade kujunemises suuremat läbipaistvust. Raportis kutsutakse komisjoni üles tegema kindlaks põllumajandustootjate tegelikud tootmiskulud ja hind, mida neile nende toodete eest makstakse, et toiduainete tarneahela kõikide osaliste kasum oleks näha. Põllumajandustootjad ei pea olema jaekettide läbipaistmatu hinnakujunduse ohvrid.

Kui on selge, kui suurt kasu saavad teatava toote pealt vahendajad ja jaeketid, paraneb põllumajandustootjate läbirääkimispositsioon. Lisaks võimaldab parem läbipaistvus vähendada jaekettide võimalusi hinnakujunduses oma võimu kasutada. Läbipaistvus ja õiglane konkurents teevad toiduainete tarneahela ka säästvamaks. Praegu on nii, et Flandria impordib tomateid Hispaaniast ja Hispaania impordib tomateid Flandriast. Hindade ja kasumi parem läbipaistvus võimaldab selliseid tarbetuid keskkonda kahjustavaid tavasid vältida.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel José Bové raporti üle, milles nõuame põllumajandustootjatele õiglasemat tulu ning läbipaistvamat ja paremini toimivat toiduainete tarneahelat Euroopas. Ometi on mul kahju, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni enamusarvamuses ei arvestatud kuid tagasi kokku lepitud kompromissmuudatusettepanekuid ja raportist jäeti välja teatavad väga olulised punktid. See, et muu hulgas lükati tagasi lõige 52, milles nõuti tootjaorganisatsioonide, põllumajandustootjate ühistute ja VKEde sooduskohtlemist riigihangetes, ei jäta kahtlustki, et tootjate huvidele on eelistatud turustamis- ja töötlussektori huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Mul on hea meel tänase hääletuse tulemuste üle. Majanduse seisukohast on tootjate vabaühendused kõige tulemuslikum viis, kuidas põllumajandustootjad koostööd teha saavad. Sellised organisatsioonid suurendavad põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni turul, võrdsustavad nende võimalusi läbirääkimistel toiduainete töötlejatega ja võimaldavad tootmise optimeerimist liigse välise abita. Et konkurentsiga toime tulla, peavad põllumajandustootjad rohkem koostööd tegema. Põllumajandustootjate tegevuse kooskõlastamine ja koostöö organisatsiooni tasandil võimaldab paljut, näiteks piirkondlike toodete propageerimist ja tarbijate teavitamise kampaania korraldamist, tagades samas toodete mitmekülgsuse ELi turul.

Lisaks suudavad organisatsioonid paremini kindlaks teha vajadusi strateegilise planeerimise, kulude ratsionaliseerimise, tootmistõhususe parandamise ja põllumajandustoodete müügi korraldamise valdkonnas. Tootjaorganisatsioonidele kulutatud raha on kasulik inim- ja investeerimispotentsiaali arvestades ning seeläbi ka põllumajandusettevõtete tuludele ja turupositsioonile.

 
  
  

Raport: Miguel Portas (A7-0236/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Raport Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta sai minu poolthääle, sest pooldan täielikult arvamust, et seda fondi on vaja kiiremini kasutusele võtta. See peab eriti paika ajal, kui on vaja vastumeetmeid majandus- ja rahanduskriisist tingitud töötuse kasvule. Kõnealune fond on selleks paindlik ja alaline abivahend.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult.(IT) Austatud juhataja ja kallid kolleegid! Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osutunud tulemuslikuks abivahendiks ELis finantskriisi tagajärgedega tegelemisel, eelkõige tööhõive valdkonnas. Abitaotluste arvu suurenemine ning vahendite kasutuselevõtu ja taotluste rahuldamise korraga seotud probleemid nõuavad kiireid muutusi selle menetlusi ja eelarvet käsitlevates sätetes. Hääletasin selle raporti poolt lootuses, et need muutused toimuvad kiiresti.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on toetada töötajaid, eriti uues üleilmastunud majanduses ebasoodsatesse piirkondadesse ja sektoritesse jäänud töötajaid. Fondile on aastas ette nähtud 500 miljonit eurot, mille eesmärk on aidata inimestel tööle naasta. Fondi rahastamist ja toimimist tuleb kindlasti parandada: seda tuleb lihtsustada, nii et fondi saaks kasutada kiiremini ja lihtsamini. Need on majandus- ja rahanduskomisjonis minu poolt selle raporti kohta esitatud muudatusettepanekute tagamaad. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peab olema tõhus vahend Euroopa sotsiaalpoliitikas, mis on kohati puudulik. Seepärast arvan, et see tuleks jätta alles, ehkki lihtsustatud kujul, ning seepärast toetasin Portase raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Pooldan täielikult raportis öeldut, et on vaja lühendada aega, mis kulub rahalise abi jõudmisele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist töötajateni, kes on üleilmastumise või majanduskriisi tõttu oma tööst ilma jäänud. Et neil töötajatel sellest abi oleks, tuleb fondist abi anda kiiresti ja tulemuslikult.

Fondi vahendite kasutamist tuleb kindlasti märkimisväärselt kiirendada. Raportis kirjeldatakse selgelt, kuidas vähendada aega taotluse esitamise ja raha maksmise vahel. See parandaks fondi tegevust.

Lisaks on mul hea meel, et raportis tehakse ettepanek luua fondile riikliku tasandi teavitus- ja haldusstruktuur, mis edastaks asjaomastele isikutele paremini teavet taotluste menetlemise seisu ja tulemuste kohta ning raha maksmisele järgneva protsessi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult.(LT) Toetasin seda raportit. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi algne ainueesmärk oli leevendada globaliseerumise negatiivseid tagajärgi teatavate sektorite kõige kaitsetumate ja vähem kvalifitseeritud töötajate puhul, kes kaotavad töö maailma kaubanduses toimunud suurte muudatuste ja neist tingitud oluliste majandushäirete tõttu. 1. juunil 2009 laiendati fondi sekkumisvaldkonda ka töötajatele, kes kaotasid töö majandus- ja finantskriisi otsesel tagajärjel ja kelle taotlused on esitatud ajavahemikus 1. mai 2009 kuni 31. detsember 2011. Ehkki taotluste arv on viimasel ajal suurenenud, kasutatakse fondi endiselt vähe ELi vaeseimates piirkondades, kus töö kaotanud inimesed vajavad abi kõige enam. Fondi selline ebaühtlane kasutamine on seotud liikmesriikide erinevate strateegiatega. Toetan selles dokumendis kehtestatud sätteid, mille kohaselt tuleks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahalist toetust pakkuda võimalikult kiiresti ja tõhusalt, et selle abil saaks toetada võimalikult paljusid töötajaid. Tuleb koostada ja kiita heaks uued meetmed, et liikmesriigid saaksid valmistada ette taotlused fondi kasutamiseks kohe pärast kollektiivse koondamise kavatsuse teatavakstegemist ja mitte pärast koondamist ning lühendada aega, mis kulub toetuse eraldamise otsuse tegemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest majandus- ja rahanduskriisi kahjulik mõju Euroopa tööhõivele ja tööjõuturule on endiselt suur ning endistviisi toimub paljudes majandusharudes suurkoondamisi, nii et ELi liikmesriikide poolt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile esitatavate finantsabitaotluse arv suureneb samuti. Praegune rahalise toetamise kord on liiga keeruline ja raha saamisele kulub liiga palju aega. Praegu kulub liikmesriigil globaliseerumisega kohanemise fondilt rahalise abi saamiseks 12–17 kuud ja see tähendab, et enamik koondatuid ei saa rahalist abi õigel ajal ning kannatavad üleilmastumise ja kriisi tõttu. Seepärast peame kiiresti lihtsustama fondi menetlusi, sest ainult siis saab lühendada rahalise abi saamiseks kuluvat aega poole võrra. Lisaks peavad ELi institutsioonid kindlasti tagama sujuva ja kiire otsustamisprotsessi neis küsimustes, mis puudutavad rahalise abi andmist, sest selliste otsustega viivitamine võib töötajate praegust rasket olukorda ainult halvendada.

Samuti kutsun liikmesriike üles levitama häid tavasid ja eelkõige õppima nendelt liikmesriikidelt, kes on juba loonud globaliseerumisega kohanemise fondi teavitusvõrgud, milles osalevad sotsiaalpartnerid ja kohaliku tasandi sidusrühmad, nii et on olemas sobiv abisüsteem massilise töökaotuse puhuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on leevendada globaliseerumise negatiivseid tagajärgi teatavate sektorite kõige kaitsetumate ja vähem kvalifitseeritud töötajate jaoks, kes kaotavad töö majanduslikel põhjustel. See on praeguses majanduskriisis seda olulisem. Globaliseerumisega kohanemise fondi lisandväärtus seisneb selles, et see annab nähtavat ja konkreetset ajutist rahalist abi tööturule naasmise individuaalprogrammidele.

2009. aasta juunis vastu võetud erandit, mille alusel antakse abi töötajatele, kes on kaotanud töö majandus- ja finantskriisi tõttu, tuleb kohaldada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtimisaja lõpuni. Menetluste kiirendamiseks ja lihtsustamiseks tuleb tõhustada kooskõlastamist komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel, et vähendada otsuste langetamisele kuluvat aega.

Komisjon peab arvestama Euroopa Parlamendi ajakavaga ja parlamenti liikmesriikide taotluste hindamise käigus esile kerkinud probleemidest õigel ajal teavitama. Lõpetuseks loodan, et komisjon parandab aruandlust globaliseerumisega kohanemise fondi kasutamise kohta, saates parlamendile teavet maksete rakendamise kohta liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et sellega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles muutma Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tõhusamaks. See hõlmab muu hulgas antud abi analüüsi, milles võetakse arvesse fondi mõju toetuse saajate ühendamisele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keda töökohtade vähendamise kava võib mõjutada ja kelle töötajad võivad fondist toetust saada. Samuti olen nõus komisjoni ettepanekutega, mille eesmärk on lühendada poole võrra fondi kasutuselevõtuks vajalikku aega, eriti kuna komisjonil peaks olema piisavalt tehnilisi ja inimressursse, et ta saaks tõhusalt ja kiiresti tegeleda liikmesriikide esitatud taotlustega, järgides samal ajal eelarve neutraalsuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Liidu finantsinstrumentide vahehindamise raames hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest eelarvekomisjon on koostanud raporti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta, millega tahetakse toetada nende töötajate ümberõpet ja tööturule naasmist, kelle puhul on selgelt näha seos koondamise ja üleilmastumise või majanduskriisiga.

Meile, sotsiaaldemokraatidele, on selle raporti uurimine näidanud, et parempoolsed ja vasakpoolsed näevad asju väga erinevalt. Sotsiaaldemokraatide arvates on vaja fondi kasutamist jätkata, sest lisaks majanduskriisile kahjustab üleilmastumine kogu meie tööstust. Parempoolsed arvavad hoopis, et fond peaks tegevuse lõpetama 2013. aastal, sest on veendunud, et üleilmastumine on taas stabiilses majanduskeskkonnas hea asi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin Miguel Portasi koostatud raporti poolt, sest Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni liikmena on ta õigesti hinnanud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tähtsust ja rolli ning samas soovitanud selle täieliku kasutamise viise, et toetada eriti Euroopa töötajaid laastava neoliberaalse globaliseerumise ja majanduskriisi tulemusel koondatud ohvreid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta sai minu poolthääle. Fondi vahendite kasutamise taotluste arvu suurenemine ning vahendite koondamise ja kasutamise korra keerukus nõuavad kiirete muudatuste tegemist selle menetlus- ja eelarvekorras. Juhtumite erinevust arvestades peab Euroopa Komisjon koostama ettepaneku, millega muuta liikmesriikide suhtes kohaldatavad sekkumiskriteeriumid paindlikumaks, et vältida selle vahendi ebavõrdset kättesaadavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm (S&D), kirjalikult.(SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime täna toetada raportit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta. Globaliseerumisega kohanemise fond toetab üksiktöötajaid, kes globaliseerumise tõttu koondatakse, ning annab abi ümber- ja täiendusõppeks, et töötajad saaksid lihtsamalt tööturule naasta.

Raportis on konkreetsed ettepanekud globaliseerumisega kohanemise fondi vahendite kasutuselevõtu kiirendamiseks poole võrra, nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Samuti tehakse ettepanek, et kaasataks sotsiaalpartnerid nii taotlemise ajal kui ka rahastatavate meetmete rakendamisel. Lisaks tehakse raportis ettepanek kohaldada kauem erandit, mille alusel antakse abi ka töötajatele, kes on kaotanud oma töö majandus- ja finantskriisi tõttu. Meie arvates on see väga tähtis vahend võitluses finantskriisi mõju vastu ja selleks, et töötajad ei jääks tööturult alaliselt eemale.

Raporti lõikes 16 tehakse ka ettepanek, et komisjon uuriks võimalust luua alaline globaliseerumisega kohanemise fond. Tahaksime siiski juhtida tähelepanu sellele, et sõnastuses ei ole mingit lõplikku seisukohta selles küsimuses. On lihtsalt öeldud, et komisjon peaks uurima ja hindama, kas alaline fond oleks kasulik. Samuti juhime tähelepanu sellele, et tööturupoliitika on liikmesriikide kohustus. Seega ei tohiks globaliseerumisega kohanemise fondist saada riikliku tasandi meetmete aseaine, vaid see peaks liikmesriikides võetud meetmeid täiendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi muutused näitavad, et fondist abi saamise taotlused on ühitamatud ja suhteliselt harvad ning fond ei suuda korralikult aidata koondatud töötajatel tööturule naasta. Vaja on põhjalikult uurida, miks fondi ei ole piisavalt palju kasutatud, ja teha kindlaks viisid, kuidas liikmesriikidel, eelkõige kõige suurema tööpuudusega liikmesriikidel oleks seda lihtsam kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kollektiivse koondamise ohvritest töötajatele globaliseerumise negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ja neile solidaarsuse avaldamiseks asutas Euroopa Liit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”), millest rahastatakse koondatud isikute tööturule naasmise individualiseeritud programme. Fondile on aastas ette nähtud kuni 500 miljonit eurot.

Võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkriisi, on üllatav, kui vähe on fondi kasutatud. Tegelikult on alates 2007. aasta lõpust kuni 2009. aasta esimese poolaastani kasutada olevast 1,5 miljardist eurost võetud kasutusele ainult 80 miljonit eurot kaheksa liikmesriigi 24 431 töötaja nimel esitatud 18 taotluse kohta. Alates 2009. aasta maist fondis tehtud muudatustest kasvas esitatud taotluste arv 18-lt 46-ni, taotletud toetussummad suurenesid 80 miljonilt eurolt 197 miljoni euroni ning taotlejariikide arv kasvas 8-lt 18-ni. Sellest hoolimata ei ole üheksa liikmesriiki ikka veel fondi kasutanud.

Pealegi enamik taotlusi pärineb ELi piirkondadest, mille SKP on kõrgeim. Tuleb hinnata nende asjaolude põhjuseid, et fondi saaks kasutada kiiremini ja sagedamini ning et selle saaks muuta sõltumatuks fondiks, millele on ette nähtud oma kulukohustused ja maksete assigneeringud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle fondi kasutamine näitab, et meil oli õigus, kui kritiseerisime fondi kasutuselevõtu esimeses etapis mitmeid tahke seda käsitlevas määruses ja juhtisime osale neist taas tähelepanu määruse läbivaatamise ajal, mille komisjon pidi välja pakkuma, võttes mõneti arvesse meie kriitikat algsele versioonile.

Sellepärast oleme nõus, et komisjonilt tuleb paluda, et ta esitaks oma vahehindamise aruande juba 30. juunil 2011 ning lisaks sellele ettepaneku Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse läbivaatamise kohta, et kõrvaldada fondi kõige suuremad puudused.

Nagu ma istungisaalis esitatud sõnavõtus ütlesin, ei tohi me siiski unustada ennetavaid meetmeid, mida on vaja selleks, et rahvusvahelised ettevõtted ei muudaks oma asukohta, et võidelda töötusega ja et suurendada õigustega töökohtade arvu. Samuti ei tohi lasta kasutada seda fondi selleks, et mingil moel soodustada ettevõtte ümberkorraldamisest või rahvusvahelise ettevõtte ümberasumisest tingitud koondamisi.

Lõpetuseks nõuame, et ELi kaasrahastamismäära tuleks tõsta 65 protsendilt 80 protsendile, et fondi saaksid kasutada ka kõige suuremates rahalistes raskustes liikmesriigid, nii et neid, kes vajavad abi kõige rohkem, toetataks kiiresti ja tulemuslikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevus laialdase töötuse mõju vastu võitlemisel on Iirimaal ja Euroopas edukas. Globaliseerumisega kohanemise fond asutati 2007. aastal vastumeetmena üleilmastumisest tingitud probleemidele.

See algatus nõuab 500 miljonit eurot aastas. Selle kaudu abistatakse piirkondi, kus ettevõtted on üleilmsete olude muutumisest tingitud ümberasumise tõttu koondanud üle 1000 inimese. Taas kord tegeleb Euroopa Liit Iirimaal valitseva töötuse probleemiga. Sellega seoses on määrava tähtsusega nii globaliseerumisega kohanemise fond kui ka Euroopa Sotsiaalfond.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. (FR) Mina hääletasin Miguel Portasi raporti poolt. Pooldan selle põhieesmärki – globaliseerumisega kohanemise fondi tegevust jätkata, sest lisaks praegusele kriisile on üleilmastumine pikaajaliselt kahjulik meie tööstuse pakutavatele töökohtadele. Ent Euroopa parempoolsed keelduvad seda tunnistamast. Lisaks aitasin seda teksti paremaks muuta, et globaliseerumisega kohanemise fondi eraldisi tehes arvestataks ka VKEde ja alltöövõtjatega. Nende töötajad on eriti haavatavad, kuna sõltuvad rahvusvahelistest ettevõtetest. Seega peab see fond pakkuma neile koondamise korral reaalseid ümberõppevõimalusi. Samuti on mul hea meel, et on tunnistatud vajadust viia läbi uuringuid nende riigiasutuste kohta, kes vastutavad dokumentide esitamise eest eesmärgiga optimeerida globaliseerumisega kohanemise fondi kasutamist, sest fondi eriti ei teata ega kasutata, eriti Prantsusmaal. Arvestades, et ELi parempoolsed ei olnud nõus ettepanekuga jätkata globaliseerumisega kohanemise fondi tegevust ka pärast 2013. aastat, seisan ELi järgmise finantsperspektiivi arutelul selle eest, et fond muudetaks alaliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuna üleilmastumise või finantskriisi tõttu töö kaotanud töötajatele mõeldud raha tuleks kasutusse võtta kiiremini, hääletasin soovituste poolt, millega tahetakse parandada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi menetlus- ja eelarvesätteid. Fond loodi 2006. aastal, aga taotlusi on esitatud vähe, osaliselt sellepärast, et sekkumis- ja kaasrahastamiskriteeriumid on keerulised. Sellepärast tahtsime koos kolleegidega seda süsteemi muuta. Seega on see tekst märkimisväärne edasiminek, sest selles kutsutakse komisjoni üles menetlust veelgi lihtsustama, et parandada kõige ilmsemad kitsaskohad, ja nõutakse kiiremat tegutsemist abi andmisel. Lisaks on seni selle fondi rahastamiseks kasutatavad vahendid tulnud erinevatelt eelarveridadelt. Tekstis tehakse ettepanek luua 2011. aasta eelarves selleks eraldi rida; see on suur samm edasi. Seetõttu on mul hea meel nende soovituste vastuvõtmise üle, sest need on vajalikud ajal, kui majanduskriis meie kaaskodanikke räsib.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. Arvestades hiljutisi murranguid finantsmaailmas ning nendest tulenevat töökohtade kaotust, on töökohtade loomisel äärmiselt oluline ümberõpe ja tööturule naasmine, ning ma avaldan heameelt, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on hinnatud ümber ELi sotsiaalpoliitika vahendiks. Seepärast kutsun üles tagama suurem paindlikkus selles protsessis, kui taotluse vorm on täidetud, ning konsulteerima rohkem töötajate endiga, kui koostatakse fondi plaane. Iirimaal Delli ja Waterford Crystali töötajatega juhtunu ei tohi korduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Globaliseerumisega kohanemise fond ei ole mitte ainult oluline vahend nende abistamiseks, kes ei suuda turgude avanemisega toime tulla. See suurendab ka Euroopa Liitu uskumist. See on väga tähtis aspekt, mis väärib esiletõstmist. See võimaldab meil näidata, et me pole majandusmuutustes unustanud neid, kes ei suuda uuele olukorrale piisavalt kiiresti reageerida. Pean ka oluliseks seda, et usalduse aluseks peab olema vastastikkuse põhimõte. Vahendid, mis on eraldatud inimeste jaoks, kes püüdlustele vaatamata langevad turumuutuste ohvriks, peavad ka määratud abisaajateni jõudma. Vahendite eraldamine peab olema läbipaistev ja arusaadav ning neid ei tohi lihtsalt laiali loopida. Selliste inimeste olukord nõuab piiriülest ja piirkonnapõhist tegutsemist, mistõttu tuleb eraldisi teha kiiresti. See on ainus võimalus, kuidas globaliseerumisega kohanemise fond saab oma ülesannetega toime tulla ja kiire abistamisega suurendada usku ELi. Sellepärast toetan kõnealust raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Austatud juhataja ja kallid kolleegid! Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise raporti poolt, sest arvan, et see on tulemuslik vahend finantskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajate toetamisel.

Fond loodi selleks, et abistada reaalselt töötajaid, kes on koondatud ettevõtte ümberasumise või kriisiga seotud põhjustel, ja aidata neil tööturule tagasi naasta. Algatusraport, mille üle me täna hääletasime, paljastab teatavad kriitilised kohad fondi toimimises ja selles käsitletakse teatavaid ettepanekuid nii komisjonile kui ka liikmesriikidele sooviga fondi toimimine läbi vaadata, et sellest abi saamist lihtsamaks ja kiiremaks muuta.

Üks tähtis punkt, millele tahaksin teie tähelepanu juhtida, on ettepanek kohaldada kuni 2013. aasta lõpuni erandit, mis kehtestati 2009. aastal ja mis võimaldas laiendada fondi kohaldamisala, lisades kriteeriumide hulka ka majanduskriisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ülesanne on pakkuda abi töötajatele, kes koondatakse maailmamajanduses toimuvate muutuste tulemusena. 2009. aastast alates on fond töötuse vähendamise eesmärgil abistanud ka neid, keda on tabanud majanduskriis. Mina isiklikult arvan, et fond tuleks muuta alaliseks vahendiks, millega toetada tööotsijaid ja täiendada liikmesriikide sotsiaalpoliitikat.

See meede suunaks tähelepanu iga töötaja potentsiaali ärakasutamisele, olles nii vastukaaluks ettevõtete toetamiseks rakendatavatele meetmetele. Samuti ei tohi me unustada, et praegu on probleeme Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtu korra ja rakendamisajaga.

Arvestades, et koondatute jaoks on põhiprobleemid ümberõpe ja ajutine abi, on täiesti kindlasti vaja lihtsustada fondi menetlusi, et kasutada abi nii kiiresti ja tulemuslikult kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on olnud väga oluline vahend, aidates ELi miljoneid töötuid, kes on sattunud sellesse olukorda tootmise teisele kontinendile ümberpaigutamise tõttu. Meid praegu rõhuva kriisi olukorras ja kollektiivsete koondamiste arvu kasvu tõttu tuleb nii seda vahendit parendada kui ka leida uusi rahastamisallikaid. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopas suureneb töötus majanduskriisi ja ümberasumispoliitika tõttu.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik abimees ELile töökoha kaotanud töötajatele solidaarse toe pakkumisel. 2009. aastani fondi bürokraatia tõttu eriti ei kasutatud ja seetõttu arvan, et komisjoni nõue võtta meetmed, millega vahendite kasutuselevõtu menetlust lühendada, on määrava tähtsusega. Kui paranevad paindlikkus ja kättesaadavus, saab globaliseerumisega kohanemise fondist liikmesriikide sotsiaalpoliitikale vajalik abimees.

Seetõttu andsingi oma poolthääle

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Avaldan Miguel Portasi raportile toetust. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik abimees ettevõtte ümberasumise tõttu koondatud töötajatele lisaabi pakkumisel. Töötajate jaoks on see veelgi kasulikumaks osutunud, sest aitab neil majanduskriisi ajal tööturule uuesti siseneda.

Miguel Portasi raport on ülioluline ning sellega tahetakse parandada ja lihtsustada üht ELi kodanikele tähtsat ressurssi. Samuti on see käegakatsutav tõend sellest, kuidas EL püüab tegeleda nutuse finantsolukorraga, võidelda töötusega ja toetada oma kodanikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest olen nõus Euroopa Komisjonile esitatud palvega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi täiustada. See hõlmab tehtud maksete hindamist, võttes arvesse abisaajate tööturule naasmise ja kutsekvalifikatsiooni paranemise määra, fondile esitatud taotluste ja rahastatud meetmete võrdlevat analüüsi, tööturule naasmise näitajaid ning fondi mõju abisaajate võrgustikule ja väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest abisaajatele, keda koondamiskavad mõjutada võivad ja kelle töötajad võiksid fondist kasu saada.

Samuti olen nõus komisjoni palvega koostada liikmesriikide jaoks suunised globaliseerumisega kohanemise fondist abi taotlemise avalduste ülesehituse ja kasutamise kohta. Nende eesmärk oleks kiire kohaldamismenetlus ja sidusrühmade laialdane konsensus töötajate tulemuslikuks tööturule naasmiseks tehtavate sammude ja kasutatavate meetmete kohta.

Lõpetuseks olen nõus ettepanekuga, et liikmesriigid peaksid koos asjaosalistega (sh sotsiaalpartnerid) looma globaliseerumisega kohanemise fondi teavitus- ja haldusstruktuuri ning levitama häid tavasid ELi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Globaliseerumisega kohanemise fondi antav abi peab olema paindlik ja kohandatav vastavalt turu pidevalt muutuvatele ja sageli ootamatutele oludele. Fondi eesmärk on anda kiiret konkreetset abi tööjõuturu tõsiste probleemide tõttu töö kaotanud töötajate ümberõppeks.

Kutsun liikmesriike üles kaasama sotsiaalpartnereid ja edendama dialoogi nende ja ettevõtjatega kohe alguses, kui koostatakse taotlusi globaliseerumisega kohanemise fondist abi küsimiseks. Samal ajal nõuan tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid seda fondi uute oskuste levitamiseks, et muuta olemasolevad töökohad keskkonnahoidlikumaks ja luua uusi keskkonnasõbralikke töökohti, samuti edendada elukestvat õpet, et töötajad saaksid oma karjääri edendada ja aidata kaasa ELi konkurentsivõime parandamisele üleilmastunud keskkonnas.

Samuti pooldan seda, et fond tegutseks pärast 2013. aastat iseseisva fondina, millel on oma eelarve. Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema tihedat koostööd rahvusvahelistele äriühingutele antava abi tulemuslikul kontrollimisel ning tööjõuturu solkimise vältimiseks kindlasti investeerima tagatud õigustega töökohtade loomisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest olen nõus sellega, et selles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles muutma Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tõhusamaks ning analüüsima makstud toetusi, arvestades tööturule naasmise edukuse määra ning hinnates toetuse saajate kutseoskuste ajakohastamist. Samuti nõustun komisjoni ettepanekutega, mille eesmärk on vähendada poole võrra fondi kasutuselevõtuks kuluvat aega ning kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid antud menetlust puudutava kiire ja parema teabevahetuse loomiseks asjaomase liikmesriigiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Arutelu sellel teemal ei olnud lihtne. Viimastel kuudel on tõstatatud alljärgnevaid küsimusi: fondi reageerimisvõime (pööramata samal ajal rohkem tähelepanu selle probleemi põhjuste kaotamisele, nt parandades üleilmastunud maailmas toimuva uuendus- ja haridustegevuse üldstrateegiaid, ning liikmesriikides sotsiaalfondi paremale suunamisele ja kasutamisele), abistatavate majandusharude arvu väiksus (eelkõige varem ning mõeldes auto- ja tekstiilitööstusele, millega seoses saadi vastavalt 15 ja 13 taotlust). Samuti võib esitada näiteks küsimuse, kas koondamised on üleilmastumise või sektori uuendusvõimetuse tulemus, kas / mil määral meetmed asendavad/asendasid riigi antavat abi. Ühelt poolt eraldatakse fondile igal aastal (ainult) 500 miljonit eurot (ELi eelarves kasutamata jäänud vahendite arvelt), teiselt poolt võib fondile esitada piiramatul arvul taotlusi, kui kriteeriumid on täidetud (kes ees, see mees). Lisaks on tõstatatud küsimusi seoses sellega, et VKEdel on sellisest fondist raskem kasu saada ning abi on seotud riigiabi/maksudega. Lõpuks jõuti siiski üksmeelele ja raport võeti vastu, kaasa arvatud meie, roheliste fraktsiooni heakskiidul.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Pooldasin resolutsiooni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta. Globaliseerumisega kohanemise fondi eeskirju tuleb täiustada nii, et fondi saaks kasutada tulemuslikumalt. Loodan, et komisjon võtab kuulda parlamendi ettepanekuid, mille eesmärk on vähendada abi andmiseni kuluvat aega tervelt poole võrra. Kriisi tekitatud töötuselaine on tähendanud seda, et globaliseerumisega kohanemise fondi vahendid on muutunud eriti tähtsaks, sest need annavad koondatule individuaalset abi tööturule naasmiseks. Karmid abikõlblikkuse kriteeriumid ja pikaldased menetlused tähendavad seda, et liikmesriigid ei kasuta sellest fondist abi saamise võimalusi täielikult ära. Näiteks minu kodumaalt Poolast on globaliseerumisega kohanemise fondile esitatud ainult kolm abitaotlust. Sellise huvipuuduse peamine põhjus on eelkõige pikk menetluskäik.

Lisaks fondi toimimise eeskirjade täiustamisele on vaja pikendada praeguse kriisi tõttu töö kaotanud töötajate abistamise kriteeriumi kohaldamist vähemalt kehtiva finantsraamistiku lõpuni ja hoida kaasrahastamismäär 65% juures. Kriisi mõju avaldub tööturule veel mitu aastat, mistõttu on see abi praegu ja ka lähitulevikus vajalik. Samuti tahaksin juhtida komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu heade tavade levitamise kooskõlastamisele liidu tasandil, sest see soodustab globaliseerumisega kohanemise fondi sekkumise tulemuslikkust suurkoondamise korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Struktuurifondid on ELis ebavõrdsuse vähendamisel osutunud hindamatult väärtuslikuks, eeskätt sellepärast, et need toetavad äärepoolseimate piirkondade kõige haavatavamaid rühmi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomisega tunnistab Euroopa Liit, et üleilmastumine kui nähtus on toonud suuri ja alati mitte häid muutusi ning mõjutanud Euroopa erinevaid alasid erinevalt, sest on piirkondi, millele see on olnud kasulik, ja on piirkondi, mis on märkimisväärselt kahju saanud.

Siiski ei ole see fond olnud nii nähtav kui võiks, mis minu arvates on tingitud sellest, et liikmesriigi abitaotluse esitamisest vahendite saamiseni kulub väga palju aega. Sellisel viivitamisel on tõsised tagajärjed asjaomastele peredele ja see on tingitud taotlemise, vahendite koondamise ja rakendamise protsessi keerukusest, mistõttu on hädasti vaja seda lihtsustada. Ainult nii on võimalik saavutada selle fondi eesmärgid ja aidata rahvusvahelise kaubanduse süsteemi märkimisväärsest muutumisest tingitud koondamise tagajärjel tööta jäänud töötajad uuesti tööturule naasta. Raport, mille üle me täna hääletasime, on fraktsioonide saavutatud kompromiss, ja sellepärast ma toetasin seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) ELi hiljutise statistika kohaselt on töötute arv ELi 27 riigis kasvanud majandus- ja rahanduskriisi tõttu viimasel aastal 1,1 miljoni võrra. See selgitab, miks suurenes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise taotluste arv ajavahemikul 2009. aasta mai – 2010. aasta aprill 18-lt 46-le. Ja veel: kuigi abi taotlenud liikmesriikide arv on kasvanud kaheksalt 18-le, on siiski üheksa liikmesriiki, kes ei ole veel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt abi küsinud.

Seda arvesse võttes pooldasin raportit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta, sest majanduskriis võib ikka veel töökohtadele mõju avaldada. Just sellepärast peame paluma komisjonil esitada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise finantsalase vahehindamise tulemused ja asjaomane läbivaadatud määrus, kus on märkimisväärselt vähendatud fondi vahendite kasutuselevõtuks kuluvat aega.

Samuti juhin komisjoni tähelepanu avalikus sektoris toimuvatele koondamistele, mille puhul sellist vahendit kasutada ei saa, kuigi need koondamised on praegusest majandus- ja rahanduskriisist tingitud eelarvekärbete otsene tagajärg.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Pooldan täielikult Miguel Portasi raportit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta. Selles käsitletakse paljusid teemasid, sealhulgas taotlusprotsessi tõhusamaks muutmist ja fondi vahendite kasutamise kiirendamist töökoha kaotanute abistamiseks. Kuigi Ühendkuningriik praegu fondist raha ei taotle (tagasimakse tõttu), saame aru, kui kasulik see fond on majanduslikult rasketel aegadel liikmesriikide jaoks olnud.

Pooldan alalise fondi loomist pärast 2013. aastat, et aidata neid, kellele on üleilmastumisest ning finants- ja majanduskriisist tingitud muutused kahju teinud, ning arvan, et komisjon peab uurima võimalust muuta uue mitmeaastase finantsraamistiku (2013–2020) koostamisel globaliseerumisega kohanemise fond sõltumatuks, andes sellele päris omad maksete ja kulukohustuste assigneeringud.

 
  
  

Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0219/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit. Määrus, mida me täna hääletasime, põhineb Brüsseli konventsioonil, mis on üks ELi kõige õnnestunumaid õigusakte, millega pandi alus Euroopa õigusruumile. Pretsedendiõigusel põhinevate ühtsete Euroopa eeskirjade kohaldamine edendab suuremat õiguskindlust ja otsuste ennustatavust ning väldib paralleelseid menetlusi. Euroopa õigusruumi üks alustingimusi on kohtuotsuste vaba liikumine. Seepärast nõustun dokumendis väljendatud seisukohaga, et see määrus tuleb läbi vaadata, tagamaks kohtuotsuste tõhus liikumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Brüsseli I määrus on alus Euroopa õigusalasele koostööle tsiviil- ja kaubandusasjades. See on ELi üks edukamaid õigusakte, mis pani aluse Euroopa õigusalale. See on osutunud väga tulemuslikuks abimeheks piiriüleste kohtuvaidluste lahendamises, kuna toimub õigusalane koostöö, mille aluseks on üldised kohtualluvuseeskirjad, samuti paralleelsete kohtumenetluste kooskõlastamises ja kohtuotsuste levitamises. Olen nõus, et vaja on teha täiendusi, nagu välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine kõikides määruse kohaldamise valdkondades, mis võimaldab kiirendada kohtuotsuste vaba liikumist, tingimusel, et tagatakse vajalikud kaitsemeetmed.

Samuti arvan, et vaja on luua ELi kohtukultuur väljaõppe ja selliste võrgustike abil nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades, mis peaks parandama kohtunikevahelist suhtlemist. Tuleb luua hästi kättesaadav sidus õigusraamistik, mille peab komisjon erinevate kohtualluvust, täitmisele pööramist ja kohaldatavat õigust käsitlevate õigusnormide vastastikuste suhete seisukohalt läbi vaatama.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark, Anna Ibrisagic ja Alf Svensson (PPE), kirjalikult.(SV) Pooldasime kohtumenetluse lihtsustamist ELi üha liikuvamate kodanike jaoks. See ei tähenda, et oleme nõus Tadeusz Zwiefka raporti kõikide üksikasjadega ja toetame täielikult tulevikus sellest tuleneda võivaid reforme. Näiteks suhtume kriitiliselt püüdele kehtestada kollektiivnõuete esitamise võimalus, samuti juhime tähelepanu sellele, et arutlusel olevas tsiviilasjade alases koostöös ei või teha muutusi, mis mõjutavad Rootsis ajakirjandusvabadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna tean, kui tähtis on nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 rahvusvahelises eraõiguses ja et on vaja piisavat õigusraamistikku, mis võimaldaks tsiviil- ja kaubandusasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist, nõustun raportööriga, et selle määruse läbivaatamine tõstatab väga olulisi tehnilisi ja õiguslikke küsimusi. Pooldan välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamist, mida raportis välja pakuti, ning pean paljusid raportis tehtud ettepanekuid huvitavaks ja pragmaatiliseks. Seda arutelu tuleb hoolega jälgida.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Resolutsioon käsitleb nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (Brüsseli I määrus) rakendamist, võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut. See määrus on koos oma eelkäija, Brüsseli konventsiooniga, üks ELi kõige õnnestunumaid õigusakte, arvestades, et sellega pandi alus Euroopa õigusruumile, ning see on teeninud kodanikke ja ettevõtteid hästi. See on edendanud õiguskindlust ja otsuste ennustatavust ühtsete Euroopa eeskirjade kaudu.

Ent see vajab ajakohastamist. Pooldan välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude tühistamist, sest see soodustaks kohtuotsuste vaba liikumist ning oleks Euroopa õigusruumi loomisel oluline eesmärk. Tühistamine tuleb aga tasakaalustada asjakohaste tagatistega, mis on ette nähtud selle poole õiguste kaitseks, kelle vastu täitmist taotletakse. Leian, et komisjon peaks läbi vaatama erinevate kohtualluvust, selle täitmist ja kohaldatavat õigust käsitlevate õigusnormide vastastikused suhted ning et üldeesmärk peaks olema õigusraamistik, mis on ühtse struktuuriga ja kergesti kättesaadav.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Tadeusz Zwiefka raportis, mille üle täna hääletati, käsitletakse komisjoni rohelist raamatut Brüsseli I määruse (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) läbivaatamise kohta. Arutelu rohelise raamatu üle aitab meil mõneti valmistuda määruse tõeliseks läbivaatamiseks, mida on peagi oodata. See on parlamendile suur pähkel, sest määrus on väga keeruline ja tehniline. Lisaks langetab parlament selle keerulise ja tundliku materjali kohta otsuse koos nõukoguga ning seda esimest korda seadusandliku tavamenetluse raames. Praegu on fraktsioonid esitatud muudatusettepanekute suhtes väga erineval arvamusel, näiteks seoses välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamisega ja konkreetse kohtualluvusega tööhõiveasjades.

Sellepärast otsustas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis raportit selle praegusel kujul mitte toetada. Arvan siiski, et tulevikus teevad kõik fraktsioonid selles küsimuses edasiviivat koostööd, sest Brüsseli I määrus on ühisturu jaoks väga tähtis. Brüsseli I määruse tõhus läbivaatamine näitab, kuidas parlament kasutab oma uusi pädevusi, mille poole ta nii kaua püüdles.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Raport, mille me eile Euroopa Parlamendi istungil vastu võtsime, on hoolimata oma suhteliselt tehnilisest olemusest väga oluline Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala ja Euroopa õigusruumi aina suuremal lõimumisel ning seega Euroopa siseturu lõimimisel. Brüsseli I määrusega tehti märkimisväärseid edusamme õigusvaldkonnas: sellega määratakse kindlaks pädevad kohtud tsiviil- ja kaubandusasjades piiriüleste kohtuvaidluste korral ning see reguleerib tsiviil- ja kaubandusasjades teiste liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist. Nüüd tuleb see määrus üle vaadata, et ajakohastada selle sätteid ning edendada teatavaid menetlusi: kohtunikevahelist suhtlemist, autentsete dokumentide, vahekohtute ning kõige olulisemana välisriigi kohtuotsuste tunnustamise teemat. Süüvimata nende keeruliste õiguslike teemade üksikasjadesse, ootan pikisilmi selle määruse muudatust – muudatust, mis tagab Euroopa kodanikele parema õiguskaitse: õiguslike ja kohtuotsuste parema nii-öelda vaba liikumise, eri liikmesriikide kohtualluvuste ja õigussüsteemide suurema vastastikuse usalduse, eelkõige õiguskindluse Euroopas ja Euroopa kodanike õiguste tugevdamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. See algatus oli oluline õiguskoostöö rajamisel tsiviil- ja kaubandusasjades.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Toetasin seda raportit, sest minu arvates on see edusamm rahvusvahelise eraõiguse valdkonnas. See õigusharu vajab õigussüsteemide suurema omavahelise seotuse tõttu ajakohastamist.

Täpsemalt väljendudes toetan välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude tühistamist, ehkki arvan, et see samm tuleb tasakaalustada erakorralise menetluse abil, millega kaasnevad asjakohased tagatised võlgnikele. Samuti olen vastu vahekohtumenetluse määruse kohaldamisalast väljajätmise tühistamisele, aga olen seisukohal, et vahekohtu- ja kohtumenetluste vahelised suhted tuleb palju põhjalikumalt läbi mõelda ning et kuni täieliku läbivaatamise ja põhjalike konsultatsioonide läbiviimiseni ei tohiks võtta kaalumise alla ideed vahekohtumenetlust toetavate kohtumenetluste ainupädevusest liikmesriikide tsiviilkohtutes.

Lisaks nõustun raportööriga, kui ta nõuab laiaulatuslikke konsultatsioone ja poliitilist arutelu enne tema raporti projektis toodud soovitustest kaugemale ulatuvate meetmete võtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. (DE) Hääletasin Brüsseli I määrust käsitleva raporti vastu, sest minu arvates on sellest resolutsioonist puudu teatavad olulised punktid. Arvan, et määrust tuleb täiendada terviklikult. See hõlmab nõrgema poole kaitsmist protsessis selliseid pädevuse õigusnorme kohaldades, mis on neile soodsamad. See puudutab nii töötajaid kui ka tarbijaid, nagu määruses sõnaselgelt soovitakse. Ükski minu muudatusettepanek parandada nõrgema poole olukorda raportisse ei jõudnud. Minu arvates tuleb töövaidluste lahendamiseks luua eraldi organ, et Brüsseli I ja Rooma II määrus oleksid omavahel kooskõlas. Rooma II määruses on juba sätestatud, millist õigust tuleb kohaldada piiriüleste streigikahjude korral. Ma ei saa aru, miks ei või kohtumenetlus toimuda liikmesriigis, kus streik toimus. Nii jääb ikkagi võimalus valida endale kõige soodsam kohtualluvus. Minu eesmärk on see võimalus laiemas õigusloomeprotsessis kaotada.

Samuti olen vastu forum non conveniens’i (kohtu õigus menetlusest keelduda, kui on olemas pooltele sobivaim kohus) ja hagi esitamise keelu võimaluse sisseviimisele, sest need on tavaõiguse juriidilised instrumendid, mille sobimatust ELi volituste jaotusega on kinnitanud Euroopa Kohus mitmes otsuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tadeusz Zwiefka raportile Brüsseli I määruse rakendamise ja läbivaatamise kohta esitas fraktsioon PSE alternatiivse resolutsiooni, mida meie, rohelised, otsustasime mitte toetada, sest raport on rakendusraport, mille üle variraportöörid on õiguskomisjonis põhjalikult arutlenud. Alternatiivses resolutsiooni ettepanekus juhitakse tähelepanu õigetele asjadele, mis aga ei puuduta otseselt käesolevat raportit. Sellepärast hääletasime täna resolutsiooni selle versiooni poolt, mis õiguskomisjonis vastu võeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Määrus, mille me vastu võtsime, on tasakaalus ja sellega püütakse pakkuda õiguskindlust näiteks siis, kui on vaja teha kindlaks, millise Euroopa kohtu alluvusse kuulub tsiviil- või kaubandusasi piiriüleste vaidluste korral.

Euroopa Parlament tegutseb määruse tulevastel muutmistel kaasseadusandjana. Aga muutmine toimub tegelikult seadusandliku tavamenetluse raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Raport, milles soovitatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kehtivust pikendada aastani 2013 ja nõutakse seejärel selle alaliseks muutmist, sai minu poolthääle. Globaliseerumisega kohanemise fond annab abi koondatud töötajate ümberõppeks. See on eriti vajalik nüüd, kui Euroopas on sügav majanduskriis, mistõttu ma seda raportit toetasin, erinevalt konservatiividest ja liberaalidest kolleegidest, kes tahavad rahastamise lõpetada.

 
  
  

Raport: Antonyia Parvanova (A7-0221/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Hääletades täna, teisipäeval, 7. septembril 2010 algatusraporti üle, milles käsitletakse rahvusvähemusrühmadesse kuuluvate naiste integreerimist ühiskonda, tungib Euroopa Parlament praeguse poliitilise arutelu keskmesse. Vähemuste lõimimine liikmesriikidesse on tõesti tähtis teema ja väärib ELi institutsioonide toetust, eriti kui mõelda, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastat on jäänud veel mõned kuud. Sellepärast on mul hea meel, et raport, mis elavdab ELi tasandi arutelu ning ühendab vähemuste lõimimise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimused, vastu võeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Paljusid ELis elavaid vähemusi, eelkõige neisse kuuluvaid naisi, sealhulgas tüdrukuid, diskrimineeritakse mitmel moel ja nad on seetõttu sotsiaalsele tõrjutusele ja vaesusele vastuvõtlikumad kui kohalikud naised. Mingist rahvusest naine olemine ei ole demokraatlikus ühiskonnas takistus. Sellepärast tahab Euroopa Liit anda naistele üha rohkem õigusi ja leida rohkem uuenduslikke viise teadlikkuse parandamiseks naiste õigustest. Nii komisjon kui ka liikmesriigid peavad tagama olemasolevate soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide täieliku rakendamise, et rahvusvähemused saaksid tugiteenuseid ja osaleda erinevates haridusprogrammides. Ent ELis rahvusvähemusse kuuluvate naiste sotsiaalse integratsiooni küsimused on endiselt lahenduseta.

Veel ei ole ELis leitud sidusat poliitikat sisserändajate lõimimiseks ja sellepärast kutsun komisjoni üles kiiresti koostama ELi suuniste eelnõu eesmärgiga aidata liikmesriikidel tagada rahvusvähemusse kuuluvatele naistele parem ja kiirem juurdepääs haridusele, tööle, tervishoiule, sotsiaaltoetustele ja rahalisele abile. Nõustun parlamendi seisukohaga, et soolise võrdõiguslikkuse alaseid õigusakte tuleb täielikult rakendada ka rahvusvähemuste seas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis analüüsitakse naiste sotsiaalset lõimimist Euroopa Liidu poliitika valdkonnas. Lisaks analüüsitakse selles rahvusvähemustesse kuuluvate naiste rolli. See teadmiste pagas on oluline, et mõista nende naiste raskusi lõimumisel, sealhulgas väljakujunenud ehk traditsiooniliste vähemuste ning hiljuti kujunenud vähemuste, nagu sisserändajate puhul.

Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et on oluline rahuldada rahvusvähemusrühmadesse kuuluvate naiste õiguspäraseid soove. ELi tasandil tuleb võtta erimeetmeid, eelkõige sotsiaalset kaasamist edendava poliitika vastuvõtmisel. Lisaks, nagu väidab raportöör, on oluline julgustada neid naisi poliitiliselt ja sotsiaalselt osalema kõikides ühiskonna valdkondades, kaasa arvatud poliitikajuhtimises, hariduses ja kultuuris. See aitab võidelda praeguse alaesindatuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle raporti poolt, sest selles juhitakse tähelepanu sellele, et tuleb uurida ELis rahvusvähemusse kuuluvate naiste sotsiaalse integreerimise poliitikat ning teha kindlaks valdkonnad, kus see toimib, ja valdkonnad, kus lahenduste leidmine on keeruline.

Elame mitmekultuurilises ühiskonnas, mille moodustavad erineva kultuuri, rahvuse ja usuliste tõekspidamistega kogukonnad. Selleks peab kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika sisaldama laiemat soopõhist vaatenurka, mida on vaja selleks, et tagada rahvusvähemusse kuuluvate naiste erivajadustega arvestamine.

Rahvusvähemusse kuuluvate naiste sotsiaalse kaasamise küsimusega on vaja sihikindlalt tegeleda, et vältida mitmekordset diskrimineerimist, stereotüüpe, häbimärgistamist ja etnilist eraldatust.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et rahvusvähemusse kuuluvaid naisi diskrimineeritakse mitut moodi. Sellepärast on vaja parandada teadlikkust naiste õigustest, suurendada naiste mõjuvõimu ja julgustada neid asuma oma kogukonnas juhtrolli. Nii saab ka inimõigusi edendada. Vaatamata sellele, et sotsiaalne integratsioon on liikmesriikide ainupädevuses, peab komisjon sotsiaalse kaasamise poliitika ja meetmete kohta otsuste langetamisel arvestama ka sooküsimusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Üha mitmekultuurilisemas ühiskonnas saab rahvusvähemuste lõimimise poliitikat hästi kasutada diskrimineerimise, rassismi, vägivalla ning rahvusvähemuste alatähtsustamise (ühiskonna äärealadele sundimise) ja tõrjutuse vastu võitlemiseks. Teame, et rahvusvähemuste häbimärgistamine ja tõrjumine tekitab ainult rahulolematust ja mässumeelt, mis viivad lõpuks vastuhaku ja vägivallani.

Ühiskond peab teadma, kuidas lõimida ilma diskrimineerimata ja tunnustada ilma kõrvale jätmata. See aga ei tähenda, et me peaksime kiitma kõhklemata heaks kõik asjaomaste rahvusvähemuste kultuuri, traditsioonide ja uskumustega seonduva. See käib just naistega seotud tavade kohta. Peame meelekindlalt võitlema igasuguste seksuaalsel diskrimineerimisel põhinevate kultuuritavade ja rahvusvähemusse kuuluvate naiste vastu suunatud vägivalla vastu. Lõimimine tähendab ka kaitsmist ja antud juhul naiste (eriti tüdrukute) kaitsmist, sest nemad on sageli meile vastuvõetamatute tavade vaikivad ohvrid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See resolutsioon hõlmab Euroopa Liidu sotsiaalse kaasamise poliitikat rahvusvähemusrühmadesse kuuluvate naiste puhul. Rõhutaksin selles valdkonnas vajadust edendada koolitust, haridust ja väljaõpet nende naiste seas ning toetada nende juurdepääsu tööturule, et ennetada sotsiaalset tõrjutust ja diskrimineerimist.

Vaid kaasamise abil suudame võidelda etnilise eraldamise tekitatud häbimärgistamise ja eelarvamustega. On tähelepanuväärne, et Euroopa Liidus puudub õiguslikult siduv sotsiaalse integratsiooni poliitika põhiliselt seetõttu, et integratsiooniga tegelemine on liikmesriikide kohustus. Kuid integratsioonipoliitika on muutunud ELi tasandil üha tähtsamaks ning integratsiooni tähtsus suureneb veelgi, kui elanikkonna vananemise majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid muutuvad üha tuntavamaks. ELi eeskirjad ja põhimõtted kehtivad enamasti ainult ELi kodanike kohta, kes on samal ajal ka liikmesriigi kodanikud. Väljakujunenud vähemuste liikmeid, kes on saanud endale kodaniku õigusliku seisundi, kaitsevad Euroopa Liidu eeskirjad ja põhimõtted. Ent seda kaitset tuleks laiendada ka sisserändajatele, kes ei ole veel ühegi liikmesriigi kodanikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Rahvusvähemusest naiste sotsiaalne integratsioon on tähtis küsimus, sest nemad on altimad sotsiaalsele tõrjutusele. Selle hea näide on praegune lubamatu olukord Prantsusmaal, kus romisid välja saadetakse.

Selleks et selle vastu võidelda, peab igasugune diskrimineerimine, olgu see siis soo, rahvuse või nahavärvi alusel, olema tähelepanu keskmes ja ka liidu poliitika tähelepanu all.

Sellepärast on aeg lõpetada makromajanduslik poliitika, mis süvendab töötust, sotsiaalset ebavõrdsust ja diskrimineerimist. Nagu raportis on öeldud, tuleb püüelda tõelise sotsiaalse integratsiooni poole, püüdes pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, mis on universaalsed ja kättesaadavad mõlemale sugupoolele, kaasa arvatud sisserändajate peredele ja lastele (haridus, tervishoid, eluase ja sotsiaalkaitse).

Kaunilt kõlavaid deklaratsioone ja tühje sõnu on olnud küllalt. Praegu on hädasti vaja meetmeid, mis edendavad väärikust ja võrdsust, on selgeks lahenduseks sotsiaalprobleemidele ning ei moondu võõravihaks ja diskrimineerimiseks, mis on seda laiduväärsem, kui sellega tegeleb valitsus ise.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Ei saa korraga propageerida erinevate kultuuride ja rahvusvähemuste oma keele kasutamise aktsepteerimist ja samal ajal rääkida nende rahvusvähemuste sotsiaalse kaasamise soovist.

Need kaks asja on omavahel põhimõtteliselt vastuolus, sest sellise kaasamise jaoks peab olema midagigi ühist vastuvõtva ühiskonnaga, see tähendab ühine keel ja elementaarsed kooseksisteerimise reeglid, alustades vastuvõtva riigi ühiskonna seaduste ja tavade austamisest.

Ainus erand selle raporti põhjalikus euroloogikas on see, et arglikult ja kaudselt tunnistatakse, et tavadel, traditsioonidel ja usulistel tõekspidamistel põhineva diskrimineerimise ja vägivalla jaoks puudub õigustus.

Avaga oma silmad! Eurooplastel ei ole kõige vägivaldsemad ja diskrimineerivad tavad. Mitmenaisepidamine, naiste väliste suguorganite äralõikamine, nn taasneitsistamine, naiste kohtlemine alamate olenditena jne on nende kogukondade tavad, kes keelduvad järgimast meie seadusi ja tavasid ning tahavad isegi oma seadusi ja tavasid meile peale suruda. Sellise olukorra on tekitanud massilise sisserände poliitika, mida te meie kaaskodanikele kümneid aastaid peale olete surunud. On aeg see lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Andsin oma poolthääle Parvanova raportile, mis käsitleb rahvusvähemusrühmadesse kuuluvate naiste integreerimist ühiskonda. Diskrimineerimine on kahjuks kumulatiivne protsess ning rahvusvähemusrühmadesse kuuluvaid naisi mõjutab see seda enam. Tekstis palutakse liidu poliitikavaldkondades uurida põhjalikumalt nende naiste vastast soolist diskrimineerimist. Neile tuleks võimaldada osaleda aktiivselt ühiskonnas ning selleks peab neil olema juurdepääs haridusele ja tööturule, mis on nende emantsipeerumisel esmatähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – Ühe variraportöörina õnnitlen doktor Antonyia Paravanovat selle puhul, et võeti vastu tema raport, mille eesmärk on pakkuda välja lahendusi rahvusest tingitud ja soostruktuuridele tuginevate takistuste vähendamiseks rahvusvähemusest naiste jaoks. Kuigi tavaühiskonnas ei ole sooline võrdõiguslikkus sugugi veel reaalsus, on romidest naiste eluiga lühem, haridustase madalam, tööhõive palju väiksem ja elatustase madalam kui neil naistel, kes ei ole romid. Et saavutada täielik kaasatus, on soostatistika, näitajad ja võrdlusalused ning muu hulgas soo ja rahvuse alusel eristatud statistika väärtuslikud abivahendid ja edu täpseks hindamiseks vajalikud.

Eristatud andmete kogumine on rahvusvähemuste õiguste kaitsmise ja edendamise eeltingimus ja see peab olema kooskõlas liikmesriikide isikuandmekaitse eeskirjadega. Haridustase, majandustegevuse ulatus ja kogu pere vaesusest pääsemise võimalus on omavahel väga tugevalt seotud. Sellepärast on vaja eelkõige sihipärast tegevust, millega parandada hariduse ja ametliku töö kättesaadavust romidest naistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias ja Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle resolutsiooni poolt, sest arvame, et muu hulgas on ELis vaja struktureeritumat poliitikat selles valdkonnas, et parandada rahvusvähemustest naiste sotsiaalset kaasamist ja rõhutada, kui tähtis on harida vastuvõtvat ühiskonda, et see tunnustaks erinevaid kultuure, hoiatades ühiskonda rassismi ja eelarvamuse tagajärgede eest. Hääletasime raporti poolt ka sellepärast, et selles julgustatakse rahvusvähemusse kuuluvaid naisi poliitiliselt ja sotsiaalselt aktiivselt osalema kõikides ühiskonna valdkondades, kaasa arvatud poliitikas, hariduses ja kultuuris, et võidelda praeguse alaesindatuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa on integratsiooni ala ning seal ei tohi esineda mingit diskrimineerimist, eriti kui seda kasutatakse rahvusvähemusrühmade vastu ning kõige tugevamalt nendesse rühmadesse kuuluvate naiste vastu. Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on edendada meeste ja naiste vahelist võrdsust ning tavaühiskonnas on see aina suuremas ulatuses saavutatud. Ent teatavatesse rahvusvähemustesse kuuluvad naised kannatavat igat laadi diskrimineerimise all. Seepärast on oluline suurendada üldsuse teadlikkust nendest tavadest, et rahvusvähemusrühmadesse kuuluvaid naisi saaks täielikult lõimida. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult.(SK) Austatud juhataja ja kallid kolleegid! Minu arvates on rahvusvähemusest naiste sotsiaalse kaasamise teema väga tähtis ja tundlik valdkond, milles liikmesriigid ja Euroopa Liit peaksid üles näitama küpsust ja otsustavust, et sallivust ja võrdsust igapäevaellu tuua.

Minu arvates on lubamatu, et rahvusvähemuste esindajaid diskrimineeritakse, tõrjutakse, häbimärgistatakse ja isegi eraldatakse. Sellepärast toetan nõuet, et komisjon ja eelkõige liikmesriigid, kelle ainupädevusse kuulub sotsiaalse kaasamise poliitika, tagaksid olemasolevate soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alaste õigusaktide täieliku rakendamise.

Õiguslikke vahendeid tuleks täiendada haldusmeetmetega ning kultuurikampaaniatega, millega püütakse kaotada stereotüübid ning pakkuda alternatiive sotsiaalsele tõrjutusele ja vaesusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kõikide riikide ühiskondliku rahu jaoks on otsustava tähtsusega see, et rahvusvähemused lõimuksid ühiskonnaellu. Erinevalt raportis öeldust arvan, et süükoorem lasub neil, kes tahavad integratsiooni. Kogu Euroopas valitsevat eelarvekitsikust arvestades ei saa ma toetada raportit, milles pakutakse välja kulukaid meetmeid, mis ei anna tulemusi. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis juhitakse tähelepanu teemale, millest Euroopa avalikkus näib olevat üha enam teadlik mitte ainult väljaspool Euroopa Liitu aset leidvate sündmuste tõttu, mis koputavad meie südametunnistusele, vaid seetõttu, et saadakse aru, et sarnaseid probleeme on ka meil ning need nõuavad nii poliitikute kui ka kodanike sekkumist.

Rahvusvähemusest naistele avaldavad sageli survet nende autoriteetsemad pereliikmed, kes tahavad säilitada naisi orjastavaid traditsioone. Tavaliselt on selliste naiste haridustase madal ja neil ei ole piisavalt teavet, kuidas end kehtestada peres ja ühiskonnas. Sel tasandil võivad nad kokku puutuda ka võõravihaga.

ELi soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljatöötamine ja elluviimine peaks vähendama igaveseks suurt ebaõiglust, mida need naised kogu maailmas ja Euroopa Liidus taluma peavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) On hästi teada, et romide vastasus on Euroopas laialt levinud ja romid on pidevalt kohaliku ja keskvõimu rassistlike rünnakute, vihakõnede, ebaseadusliku väljatõstmise ja väljasaatmise ohvrid. Mainiksin siin konkreetselt Prantsusmaa ametivõimude hiljutist tegevust, kui nad romid välja saatsid.

Kui võtta arvesse, et ELil on palju mehhanisme ja vahendeid, mida saab kasutada Euroopa kodanikest romide põhiõiguste kaitsmiseks, neile kvaliteetse tavahariduse, töö, elamispinna, tervishoiu-, sotsiaal- ja avalike teenuste kättesaadavaks muutmiseks, parandades nii nende sotsiaalset kaasamist, kutsun liikmesriike üles:

– kaotama stereotüüpne suhtumine romidest naistesse ja tüdrukutesse, keda on diskrimineeritud mitmel moel nii rahvuse kui ka soo tõttu, eelkõige seoses nende õigusega haridusele, tööle ja tervishoiuteenustele; kaotama nende diskrimineerimine;

– kohaldama täielikult ELi direktiive diskrimineerimise vastu võitlemise kohta ja liikumisvabaduse kohta ning propageerima meetmeid ja ennetavaid programme romide kaasamiseks ühiskondlikku, poliitilisse, majandus- ja haridusellu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on väga hea meel selle raporti vastuvõtmise üle, sest seal on järgmised konkreetsed nõudmised: liikmesriigid peavad austama rahvusvähemustesse kuuluvate ja sisserännanud naiste põhiõigusi, sõltumata sellest, kas nad on alalised elanikud või mitte (lõige 11); liikmesriigid peavad sõltumata naiste õiguslikust seisundist muutma neile kättesaadavaks abiteenused, mis aitavad ära hoida soolist vägivalda ja kaitsevad neid selle eest (lõige 17); Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet peab tegelema soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste kõikide tahkudega, sealhulgas etnilise diskrimineerimise ja romide põhiõigustega (lõige 22); Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peab koguma andmeid, mis on eristatud soo ja rahvuse alusel; rahvuste võrdsuse küsimusega tegelevad organid peaksid töötama välja vahendid ja koolitused mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning vaja on sihikindlat tegutsemist mitmekordse diskrimineerimise, stereotüüpide, häbimärgistamise ja rahvusliku eraldatuse vältimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Meid hämmastas see raport väga, mistõttu hääletasime selle vastu, sest ühest küljest on küll õige teavitada väljastpoolt ELi pärit naisi nende õigustest perekonnas, kus nad sageli elavad segregeeritult, ei saa me teisest küljest pidada meie koduriigis külalistena elavaid inimesi paremaks kui meie oma kodanikud, kes on liikmesriikide alalised elanikud ja siin makse maksnud.

Kui me praegugi võrdleme, kui palju on tasuta tervishoiuteenuste, hariduse ja elamispinna saajate seas neid, kes ei ole ELi kodanikud, ja neid, kes on, näeme, et kaalukauss on selgelt esimeste kasuks. See tähendab seda, et inimesed, kes oma kodumaal elavad, töötavad ja makse maksavad, on madalamal pulgal kui äsja riiki saabunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, mille eesmärk on hinnata ELi rahvusvähemusse kuuluvate naiste sotsiaalse kaasamise poliitikat. See võimaldab konkreetsete meetmete võtmist, millega saavutada sooline võrdõiguslikkus rahvusvähemuste seas ja olemasolevate diskrimineerimisvastaste õigusaktide täielik rakendamine liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) See raport tõstatab küsimuse, kas rahvusvähemusse kuuluvad naised ei kuulugi sotsiaalse integratsiooni puudumise tõttu ELis soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele suunatud meetmete kohaldamisalasse. Rahvusvähemusest naised on palju aastaid küllaltki nähtamatud olnud, olgugi et enamik neist on kahes mõttes ebasoodsas olukorras – nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon ECR toetab täielikult kõikide (sh muidugi ka rahvusvähemusest naiste) võrdse kohtlemise põhimõtet. Sellegipoolest oleme raporti vastu ja seda mitmel väga konkreetsel põhjusel.

Esiteks ei ole me nõus, et ELi rahalisi vahendeid sotsiaalküsimuste jaoks veelgi suurendatakse. Kogu Euroopas kärbivad valitsused avaliku sektori kulusid ja fraktsioon ECR arvab, et EL peab tegema sama. Teiseks oleme põhimõtteliselt vastu igasugustele sammudele ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika suunas, aga meile tundub, et raporti mõnes osas räägitakse sisserände- ja varjupaigapoliitikast, mida aga on parem luua ja ellu viia riiklikul tasandil. Kolmandaks on sellised küsimused nagu laste hoolekanne, haridus ja tervishoid, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoid, liikmesriikide, mitte ELi pädevuses.

 
  
  

Raport: Sirpa Pietikäinen (A7-0237/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Raport naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas sai minu poolthääle, sest arvan, et on aeg parandada rahva teadlikkust vanemate põlvkondade soolisest ebavõrdsusest, mis tuleneb peamiselt elu jooksul kogetud soopõhistest takistustest. Tänapäeval on kõigile selge, et eakad naised on suuremas vaesuse ohus, sest nende pension on väiksem – seda sellepärast, et nende palk oli meeste omast väiksem või nad lõpetasid või katkestasid töö perele pühendumiseks, saamata selle eest tasu või sotsiaalkindlustust. Majanduslanguse ajal on naised veelgi suuremas vaesumisohus.

Meie institutsioonidel on viimane aeg hakata vananemisse positiivsemalt suhtuma. Sellepärast on mul väga hea meel komisjoni algatuse üle kuulutada 2012. aasta aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks. Vanuse ja soo sidumine peab saama asjaomaste valdkondade (majandus, sotisaalküsimused, rahvatervis, tarbijaõigused, digitaalteabe tegevuskava, maaelu ja linnade areng jms) poliitika loomise lahutamatuks osaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Selles raportis tuletab Sirpa Pietikäinen meile meelde, et naistel on tavapäraselt suurem oht vaesuda ja piiratud pensioni saada. Põhjuseid selleks on mitmeid, nt meeste ja naiste palkade suur erinevus, töötegevuse katkestamine või töötamisest loobumine perekonnale pühendumise tõttu või peamiselt äri- ja põllumajandusvaldkonnas oma abikaasa ettevõttes palgata ja sotsiaalkindlustuseta töötamine. Olen selle tähelepanekuga täielikult nõus. Ühenduse Femmes au Centre esinaisena võitlen korrapäraselt selle nimel, et juhtida tähelepanu sotsiaalsele ebavõrdsusele, mis tavaliselt tähelepanuta jäetakse, ning see on minu arvates üks nendest juhtudest. Ajal, mil me arutame oma pensionisüsteemide reformi, on väga oluline võtta arvesse meeste ja naiste kohtlemise erinevusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Kui Lissaboni leping kehtima hakkas, muutus mis tahes alustel diskrimineerimise keeld Euroopa Liidu õigusloomepädevuse osaks. Sellepärast tuleb levitada positiivset suhtumist eakusse ja luua eakatele võimalused täisväärtuslikku elu elada.

Mul on hea meel, et parlament esitas raporti, milles propageeritakse vananeva ühiskonna heaks tegutsemist. Eelkõige tuleb pöörata palju tähelepanu vaesuses elavatele eakatele naistele, sest tavaliselt on nende pension väiksem, kuna valdkondades, kus nemad töötasid, olid palgad väiksemad. Lisaks on eakad suur tarbijarühm, mistõttu kasvab kiiresti nõudlus eakatele mõeldud teenuste järele ja see nõdlus suureneb ka tulevikus. Kättesaadavate, taskukohaste ja kvaliteetsete avalike ning erateenuste kasutamisel on aga takistusi.

Sellpärast peab komisjon reguleerima paljude elementaarsete teenuste kättesaadavust ja tagama elukvaliteedi, et vältida füüsilist, psühholoogilist ja majanduslikku väärkohtlemist. Ühiskonna vananemist peetakse sageli kahjulikuks, sest see muudab tööjõu vanuselist struktuuri ning sotsiaalkaitse ja tervishoiu jätkusuutlikkust. Eakad on tõepoolest väärtus ning nad pakuvad kogukonnale ja perele olulist toetust; seega peame tagama neile õiguse elada inimväärikalt ja sõltumatult.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Võrreldes meestega on naistel tööturul keerulisem. Me peame viivitamata tegema lõpu diskrimineerimisele, millega nad puutuvad kokku töö otsimisel, karjääriredelil edenemisel ning õiglase palga saamise õiguse puhul. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid tuleb samuti kohandada naiste erivajadustega. Kõik need raskused süvenevad vanusega, mis kinnitab selle raporti tähtsust. Eelkõige väidan, et tuleks kasutada eakamate naiste teadmisi ja kogemusi. Lisaks õigustavad minu poolthäält raportis sätestatud järelevalvemehhanismid.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark, Anna Ibrisagic ja Alf Svensson (PPE), kirjalikult. (SV) Raport naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas (A7-0237/2010; 2009/2205(INI)) sai eile, 7. septembril 2010 meilt vastuhääled. Peamine põhjus selleks on see, et me ei poolda ettepanekut luua süsteem, kus kõigile ELi kodanikele antakse õigus saada põhisissetulekut, ega raporti nõuet luua naiste positiivse diskrimineerimise süsteem. Esitatud on ka ettepanek, et Euroopa Parlament peaks kutsuma liikmesriike üles võtma kasutusele uusi puhkusetüüpe, mis võimaldaks lisaks vanemapuhkusele võtta ka muud tasustatavat hoolduspuhkust. Sellega seoses tahaksime jääda subsidiaarsuse põhimõtte juurde. Samal ajal aga juhime tähelepanu sellele, et raportis on osi, millega me nõustume.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle raporti poolt, sest meie ühiskonna vananemist peetakse liiga sageli halvaks, kuigi ka eakad on majandusressurss ja kogemuste ammendamatu allikas. Lisaks on eakatel elanikkonna keskmisega võrreldes suurem oht vaesuda – 2008. aastal ulatus 65aastaste ja vanemate vaesusrisk ELis ligikaudu 19%ni, samas kui 2000. aastal oli see 17%.

Olen nõus, et vanadust tuleb käsitleda kõikehõlmavalt ja multidistsiplinaarselt ning samamoodi tuleb suhtuda võimaluste loomisse, eelkõige sõltuvate isikute eest mitteametlikult hoolitsejate ja eakamate inimeste vajaduste rahuldamisele suunatud toodete ja teenuste turgudel. Sellepärast tulebki paluda komisjonil esitada 2011. aasta lõpuks tegevuskava, mis sisaldaks kõiki neid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Naiste ebavõrdse seisundi kohta ühiskonnas on juba palju öeldud. Naisi diskrimineeritakse töökohal pidevalt, sest neile makstakse sama töö eest vähem, ning nad peavad olukorra sunnil karjääri katkestama või valima madalama palgaga töö, mis on kodule lähemal. Selle põhjus on eelkõige lapse sünd ja laste eest hoolitsemine ning seejärel vananevate vanemate või haige pereliikme eest hoolitsemine. Enamikul juhtudel ohverdavad just naised oma töö ja karjääri pere ja laste eest hoolitsemisele. Tuleb välja öelda, et ühiskond tavaliselt ootab neilt seda. Selle tagajärjel tekib rahaline sõltuvus partnerist ning sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksed on väikesed või olematud. Sellepärast on naised vanemas eas suuremas ohus kui mehed ja seega ühiskonnas kõige suuremas vaesumisohus elanikkonnarühm.

Olukorda halvendab see, et sageli hoolitsevad naised vanemas eas oma vanemate eest ja lapselaste eest selle eest tasu saamata ja kulutades neile kõik oma säästud ja sissetuleku. Eakate potentsiaali ei kasutata. Ühiskonna elukorraldus aitab sellele kaasa, sest noored ja vanad elavad eraldi. Varem elasid peredes mitu põlvkonda koos ning kõigil oli oma ülesanne ja roll, eakaid ei tõrjutud ega määratud elama vaesusesse. Toetan Sirpa Pietikäineni raportit ja hääletan selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas sai minu poolthääle. Euroopa Liidus erinevad meeste ja naiste palgad enam kui 17%. Meeste ja naiste sissetulekute erinevus suureneb pensionieas osaliselt palgaerinevuse pärast ja osaliselt sellepärast, et naised jäävad sageli aktiivsel eluperioodil koju laste või abi vajava pereliikme eest hoolitsema, valides sageli osalise koormusega töö. Liikmesriigid peavad kiiremas korras hakkama pensionisüsteemide reformimisel ja pensioniea kohandamisel arvestama soolise aspektiga, võttes arvesse naiste ja meeste erinevat töötamist ning eakamate naiste suurema diskrimineerimise ohtu tööturul.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades raportis öeldut, et „sugu muutub vananemisel oluliseks teguriks, kuivõrd naiste keskmine eluiga on umbes kuue aasta võrra pikem kui meestel”, ja et Euroopa elanikkond vananeb, on tõsiasi, et eakate naiste arv meie ühiskonnas suureneb. Peame hoolt kandma selle eest, et neil naistel oleksid sobivad elutingimused ja paljudel juhtudel tegus elu.

Nagu raportis õigesti mainitakse, ei tohi me unustada, et eakad naised on kõige suuremas vaesumisohus ja vajavad seega erilist tähelepanu. Minu arvates on sotsiaalabil ja sotsiaalsel riigil põhinevatest lahendustest tähtsam anda neile naistele ühiskonnas tegus roll. Paljud neist on spetsialistid, kelle kogemusi saab kasutada noorte heaks. Teised on vanaemad ja vanavanaemad, kes võivad olla peres peamised hooldajad, võimaldades nii noortel emadel sobitada paremini pere- ja tööelu. Need rollid on hindamatud ning aitavad meil neid julgustada ja kaitsta, luues ühiskonna, kus valitseb tõeline põlvkondadevaheline solidaarsus.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis käsitletakse eakamate naiste haavatavust, arvestades ELi vananevat elanikkonda, mida peetakse rahvamajanduse tulevaseks koormaks ning mille puhul eakate potentsiaali sageli eiratakse, sest neis nähakse pigem passiivseid objekte, aga mitte aktiivseid subjekte. Toonitaksin suuremat vaesuse ohtu, mis eakaid naisi varitseb, ning nõustun stiimulitega, mis tagavad eakamate värbamise, näiteks tööandjatele hüvitise maksmine. Ent ma pole nõus eakamate homo-, bi- ja transseksuaalsete naiste eriolukorraga.

ELi põhiõiguste harta jõustumisega on igasugune diskrimineerimine antud Euroopa Liidu õigusloomelisse pädevusse. Harta artikli 21 kohaselt on keelatud „igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu” ning artiklis 25 sätestatakse, et „Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus”. Arvan, et nende direktiivide rakendamine aitab võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi raport on üldiselt hea, oleks selles mõnes valdkonnas võidud minna veidi kaugemale, täpsemalt oleks võidud analüüsida põhjalikumalt topeltdiskrimineerimist, mille all kannatavad Euroopa Liidus miljonid naised – sisserännanud, puuetega naised, vähemusrühmadesse kuuluvad naised ja madala kvalifikatsiooniga naised – ja mis suureneb, kui nad vananevad.

Töötavad naised, keda on diskrimineeritud madala palga ja nende töö alahindamisega, millele sageli lisandub emadusega seotud diskrimineerimine, saavad väiksemat pensioni ja elavad allpool vaesuspiiri. Aeg on selline olukord kaotada ning muuta Euroopa Liidu poliitikat: lõpetada neoliberaalne poliitika ja püüda tööd väärtustada, järgida inimõigusi ning tagada kvaliteetsete avalike teenuste (eelkõige tervishoiu ja sotsiaalkaitse) kättesaadavus ja pension, mis võimaldab naistel elada väärikalt.

Seetõttu võitleme ka edaspidi sellise poliitika eest, mis väärtustab naiste rolli ja austab nende õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle Pietikäineni raportile, mis käsitleb naiste rolli vananevas ühiskonnas, sest ehkki naiste keskmine eluiga on pikem kui meestel, on naised vananedes suuremas ebakindluse ohus. Seda võib praegu täheldada Prantsusmaal, kus arutatakse pensioneid, palgaerinevusi ja naiste töötegevuse katkestamist või peatamist perekondlike kohustuste tõttu, mis vähendab vastavalt nende pensionit. See tekst tuletab meile meelde, et rohkem kui kunagi varem on vaja laiaulatuslikku diskrimineerimisvastast direktiivi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Kui 2009. aasta detsembris hakkas kehtima ELi põhiõiguste harta ja 2010. aasta kevadel Lissaboni leping, võttis Euroopa Liit endale kohustuse keelata ELis igasugune diskrimineerimine, olgu see siis sotsiaalse staatuse, rassi, nahavärvi või soo alusel. Ent ELi kodanikud, eelkõige eakad naised, on endiselt diskrimineerimise ohvrid. Kiidan selle raporti heaks, sest arvan, et kõikide vanuserühmade naiste ja noorte seadmine ühele tasemele on hädasti vajalik. Eakamad naised on mitmes eluvaldkonnas ebasoodsas olukorras. Üks tõsine näide selle kohta on nende sõltuvus avalikest teenustest, sest nende teenuste halb ülesehitus mõjutab naisi otseselt. Palga suurusest tingitud väike pension on veel üks halb asi, sest meestel on tavaliselt suurem sissetulek. Eakaid naisi ei tohi pidada koormaks, vaid meie ühiskonna aktiivseteks osalisteks, ja neisse tuleb selliselt suhtuda ka Euroopa Liidu tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias ja Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle resolutsiooni poolt, sest oleme nõus selle õigustepõhise vananemiskäsitlusega, konkreetsemalt selle seisukohaga, et eakad on õigustega kodanikud. Naiste karjääris eksisteerib endiselt takistusi ja selle tulemusel on mehed rohkem esindatud parematel töökohtadel, kus on suurem palk; vanemate meeste ja naiste puhul on see eriti selgesti näha. Lisaks tekivad eakamate naiste ette ületamatud takistused uue töökoha otsimisel, sest tööandjate silmis on nad täiesti väärtusetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi elanikkonna vananemine ja väiksem demograafiline kasv on põhjustanud muret seoses sotsiaalkindlustuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusega. Ent eeltoodu kehtib veelgi rohkem naiste puhul, sest eakamad naised tunnevad veelgi tugevamalt soolist ebavõrdsust. See olukord valmistab erilist muret, sest naistel on väga tähtis roll ühiskonnas, eriti kuna nad pakuvad kogukonnale ja perekonnale olulist tuge ülalpeetavate hooldajana. Seepärast on väga tähtis võidelda vanuselise diskrimineerimisega, mis mõjutab enim naisi. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Hääletasin selle resolutsiooni poolt eelkõige sellepärast, et juhtida ühiskonna tähelepanu eakatele naistele. Nende pension on tavaliselt palju väiksem kui meestel. On tavapärane, et naised elavad kauem kui mehed ja jäävad vanemas eas üksikuks. Ei ole just palju poliitikuid, kes on mõelnud sellele, et väljaspool tööd, kus teenitakse pension, on peaaegu kõik naised teinud tööd peres – kasvatanud lapsi ja lapselapsi – ning nende elutöö on palju suurem kui meestel.

Kui mõelda, et naised on meestest füüsiliselt hapramad, peame üksi elavaid eakaid naisi kohtlema erilise hoolitsusega. Meie kohustus on algatada sel teemal arutelu, et juhtida ühiskonna tähelepanu sellele, et nõrgemasse sugupoolde suhtutakse ebaõiglaselt ja mõnikord ükskõikselt. Hääletasin selle poolt, et pöörataks tähelepanu meie emadele ja vanaemadele – naistele, kes on pühendanud kogu oma elu lastele ja lastelastele. Me ei tohi neid üksi jätta, neid unustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Raportis naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas käsitletakse palju tähtsaid küsimusi, mida ei tohiks minu arvates kaaluda soost lähtudes. Ühiskonna kui terviku jaoks tuleb koostada raamtingimused, mis võimaldavad töötajatel töötada soovi korral kauem ja elada iseseisvalt nii kaua, kui see on võimalik. Positiivse diskrimineerimise suhtes olen aga rohkem kui kõhkleval seisukohal. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Humanitaarsest vaatevinklist peaksime täiustama eakatele naistele suunatud teenuseid ja tervishoidu ning üha enam suurendama selle kasvava elanikkonnarühma tähtsust, sest neil, nagu teistelgi eurooplastel, on õigus elada tervislikku, inimväärikat ja sõltumatut elu. Majanduslikust vaatevinklist peaksime püüdlema eakate naiste suurema tööhõive ning paindlikumate ja osalise koormusega töövõimaluste poole. Selle sageli unarusse jäetud potentsiaali ja kogemuse kasutamine edendab majanduskasvu, vähendab eakate vaesust, parandab pensionäride üldist elatustaset ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Hääletasin selle resolutsiooni poolt lootuses, et nende teemadega tegelemine korraga kahel viisil annavad võimaluse tegeleda algelisemate, aga vähem silmatorkavamate probleemidega, nagu sooline ja ealine ebavõrdsus töökohal, hooldajate alaväärtustamine ja alatasustamine, ning lõpuks ka ühiskonnas juurdunud tavaga eelistada soo ja eaga seotud probleemide lahendamisel vormi sisule. Kallitesse inimestesse tuleb nende vanusest ja soost hoolimata suhtuda kui väärtusesse, mitte kohustusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan Sirpa Pietikäineni raportit mitmesugustel põhjustel. Euroopa Liidu elanikkond vananeb. Statistika kohaselt elavad naised meestest kauem. Tööelus on vanuse alusel diskrimineerimine ELi õigusaktidega keelatud. Kehtivad õigusaktid ei loo aga otseselt olukorda, kus vanuselist diskrimineerimist tööelus enam ei eksisteeri.

Üldiselt on naistel keerulisem karjääriredelil edeneda, mis toob kaasa märgatavalt kiiva olukorra, kus mehed on juhtkonnas üleesindatud, eelkõige vanemate naiste ja meeste seas. Lisaks on naistel sageli raskem tööle naasta ning mida vanem on naine, seda väiksem on tema lisandväärtus tööandja silmis. Seetõttu peab eakaid naisi kaitsma mitte ainult tööl, vaid ka teistes eluvaldkondades, sest diskrimineerimine vanuse ja soo alusel rikub põhiõigusi.

Et võidelda kahekordse diskrimineerimisega, mis saab sageli osaks eakamatele naistele, tuleb tunnistada raportis sätestatud aspekte ja võtta meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis on juhitud tähelepanu teemale, mis muutub lääneriikides üha tähtsamaks, kui arvestada, kui palju lisatööd on naised tavaliselt ühiskonnas teinud, ja seda, et ümberpööratud demograafilises püramiidis võib olukord veel halvemaks minna. Lisaks neile küsimustele tuleb arvesse võtta seda, et naiste eluiga on meeste omast pikem ja pikeneb veelgi. See iseenesest on hea, aga sageli tähendab see seda, et üha rohkem naisi peavad hilisemas eluetapis üksi toime tulema.

Tänapäeval on tavaline, et täiskasvanud naine hoolitseb oma laste, vanemate ja ämma-äia eest, hiljem hoolitseb ta oma lapselaste, ema ja ämma eest ning veelgi hiljem on ta üksinda, lesk, kelle lapsed on tänapäeva ühiskonda iseloomustava suure liikuvuse tõttu kaugel ja ei ole kedagi, kes hoolitseks naise eest, kes hoolitses varem kõikide teiste eest.

Hääletasin selle raporti poolt, sest selles juhitakse sellele probleemile tähelepanu, esitatakse olukorra jälgimise võimalusi ja julgustatakse sekkuma selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Vananevat elanikkonda nähakse tulevase koormana riikide majandusel. Eakate potentsiaali eiratakse tõepoolest sageli. Elanikkonna vananedes muutuvad ka Rumeenias meestest kauem elavad naised (2008. aastal oli naiste keskmine eluiga 76 aastat ja meestel 69 aastat) haavatavamaks, eelkõige kuna mitut põlvkonda hõlmava perekonna sissetulekud vähenevad. Paremad võimalused töötada osalise koormusega suurendaks eakate naiste sissetulekut.

Eakad naised sõltuvad rohkem avalikest ja erateenustest, samuti tervishoiusüsteemist. Kutsun liikmesriike üles looma teenused, mis soodustavad kodust hooldust, sest see on kasulik mitte ainult neile naistele, kes seda teenust pakuvad, vaid ka neile, keda hooldatakse.

Hoolduse kvaliteeti saab tagada piisavate vahenditega ja tervishoiualase koolitusega. Liikmesriikide poliitikas tuleks pöörata neile teemadele erilist tähelepanu ja nad peaksid leidma piisavaid vahendeid, mis seda pikaajalist mõju vähendaks. Poliitilistele algatustele peaks järgnema tulemuslike programmide koostamine ja elluviimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa vananevat elanikkonda arvestades on riikide pensionisüsteemide bilanss ja sõltuvuse eest vastutamine ELi jaoks suur proovikivi. EL peab tegutsema kiiresti ja otsustavalt, et ELi sotsiaalne mudel ei nõrgeneks ja et eakad, eelkõige naised, ei vaesuks, sest statistika kohaselt on just naised need, kellel on meestest suurem kalduvus vaesuses elada.

Pooldan Sirpa Pietikäineni raportit, kus konkreetsemalt nõutakse tulemuslikumaid meetmeid eelkõige naiste ealise diskrimineerimise kaotamiseks töökohal. Lisaks pooldan põlvkondadevahelise solidaarsuse toetamist, nt kava toetada naisi, kes hoolitsevad lapselaste eest, kui lapsevanemad on töökohustuste tõttu ära. Lõpetuseks toetan mõtet suurendada sotsiaalkindlustuse sidusust, mis hõlmab muu hulgas pensioniskeeme, hoolduspuhkust ja osalise tööajaga töötamise võimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on hea meel selle raporti vastuvõtmise üle, sest seal on sellised roheliste fraktsiooni esitatud ettepanekud nagu meetmed arvestada pensionisüsteemide reformimisel soolise aspektiga, meetmed edendada tasustamata hooldamise võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, pöörata rohkem tähelepanu haigustele, mis tabavad rohkem eakaid naisi (näiteks liigesepõletik), ning tagada eakamatele sisserändajatele ning eakamatele lesbidele, homo-, bi- ja transseksuaalidele samasugused tulevikuväljavaated nagu on teistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Vastuvõetud raportis käsitletakse tähtsat teemat, mis sellegipoolest sageli tähelepanuta jääb.

ELi inimesed elavad üha kauem, venitades mõnikord n-ö kolmandat iga palju pikemaks, kui see oli varem. Seda eluperioodi peetakse siiski liiga sageli halvaks ning seda mõjutavad ühiskonna eelarvamused, vanemate inimeste kogemuse eiramine ja nende pidamine koormaks, mis teeb aktiivsetest inimestest passiivsed objektid.

See ohtlik nähtus puudutab peamiselt naisi, kes elavad meestest keskmiselt kauem ja keda praegune majanduskriis rängalt räsinud on, kuna tuntavalt on vähenenud neile suunatud teenuste arv. Paljud on endiselt vaesuse ohus ja mõistetud elama ebapiisava pensioniga. Loodan Euroopa kõikide, nii vanade kui ka noorte naiste huvides, et tänane hääletus on samm edasi nende rolli tähtsustamisel tänapäeva ühiskonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Kuigi toetan täielikult võrdse tööhõive ning meeste ja naiste võrdse palga nõuet, arvan, et oleksime pidanud pöörama rohkem tähelepanu pereteenustele, sest enamikul juhtudel on naised need, kes võtavad endale suuremaid kohustusi, kui peres on lapsi ja puuetega eakaid.

Kui parandada teenuseid, nii majanduslikke kui ka struktuuriteenuseid, mis peret abistavad – näiteks lasteaiad, tõhus ühistransport, eakate ja haigete koduhooldus – vabaneksid naised, eriti töötavad naised, paljudest kohustustest, mida nad tavaliselt täitma peavad. Oleme selle raporti vastu, sest selles nõutakse tegevuskava, mis hõlmab konkreetselt ka lesbide, homo-, bi- ja transseksuaalide lõimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Kiidan Sirpa Pietikäineni raporti heaks, sest selles näidatakse vananevat ühiskonda teises valguses. Tavaliselt kujutatakse seda protsessi ainult pessimistlikes toonides. Aruteludes keskendutakse kuludele ja koormale. Selle tagajärjena diskrimineeritakse eakaid, eelkõige naisi, kes elavad kauem, on suuremas vaesuse ohus, saavad väiksemat pensioni ning kellel on probleeme avalike ja erateenuste kättesaadavusega. Statistika kohaselt suureneb 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal Euroopa Liidus 17,1 protsendilt (2008. aastal) 2060. aastaks 30 protsendini ning 80aastaste ja vanemate osakaal suureneb 4,4 protsendilt 12,1 protsendini. Poola Statistika Keskbüroo andmetel on 2030. aastal eakaid 26% elanikkonnast, s.o 10 miljonit inimest.

On ülim aeg muuta eakate kohtlemist. Nad on tohutu potentsiaal, mis ootab kasutamist. See potentsiaal hõlmab muu hulgas suuri kogemusi, intellektuaalset kapitali, teadmisi ja sotsiaalseid oskusi. Mida varem me neid omadusi teadvustame ja kasutame, seda parem meile, meie majandusele ja ELi strateegiatele. Sellepärast olen väga rahul komisjoni ettepanekuga kuulutada 2012. aasta aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks. Edendame nn hõbedast majandust, investeerime eakatesse ja võitleme stereotüüpidega! Me peaks hindama seda, et eakad tahavad töötada. Ühiskonna elatustaset, kultuursust ja tarkust saab hinnata selle alusel, kuidas seal suhtutakse eakatesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Üks elanikkonnarühm, keda majanduskriis kõige rohkem räsib, on naised. Pere eelarvega hakkamasaamise on keerulises olukorras peamiselt naiste ülesanne. Töötav elanikkond väheneb ja töötavate inimeste arv iga pensionäri kohta väheneb samuti. ELi liikmesriikide prioriteediks peaks saama pere toetav poliitika. Naistel on raske ühendada laste kasvatamist ja pereelu tööeluga. Kuuleme sageli, et naisi diskrimineeritakse laste kasvatamisega seotud kohustuste pärast. See toimub nii töölevõtmisel kui ka edutamisel. Kõrgematel ametikohtadel on enamjaolt mehed. Hiljem mõjutab see ka pensioni suurust ja omakorda elukvaliteeti. Veel üks tähtis teema on pensioniiga. Kui naised töötavad vähem, saavad nad automaatselt ka vähem sotsiaalhüvesid ning see kajastub nende elukvaliteedis ja võib viia vaesumiseni.

Pensioniea erinevus vähendab nende võimalusi tööturul, sest tööandjad suhtuvad samaealistesse naistesse ja meestesse erinevalt, kuna nad ei taha tööle võtta peagi pensionile jäävaid naisi. Pensioni suuruse erinevus sõltub ka erinevast palgatasemest ning ka see tuleb kaotada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Raport, millega püütakse kaitsta eakate naiste põhiõigusi ELis, sai minu poolthääle. Eakamatel naistel on suurem oht vaesuda, sest nende pensionimaksed on olnud väiksemad ja töötatud aeg hoolduskohustuste tõttu lühem. Seepärast ma seda raportit toetasingi.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Tavaliselt seostatakse mõistet „vananev ühiskond” ennenägematu tulevase koormaga riigi majandusele. See arutelu keskendub ainult pensionile ja hoolekandesüsteemile. Raportis osutatakse, et naiste pensionimaksed on perekondlike kohustuste tõttu väiksemad ja see suurendab vanemas eas nende vaesumisriski. See allakäiguspiraal tuleb katkestada, tegeledes selle pideva muutumisega meie ühiskonnas terviklikult, mis peaks kuuluma eelkõige hariduse ja tööturupoliitika raamesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Kuigi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportis juhitakse tähelepanu Euroopa vananeva elanikkonna eest hoolitsevate naiste praktilistele probleemidele, ei saa fraktsioon ECR seda raportit toetada, sest arvame, et selles käsitletakse teemasid, mis ei ole mitte ELi, vaid liikmesriikide parlamentide pädevuses. Eelkõige oleme vastu ELi mis tahes sekkumisele tervishoiu, hariduse ja koolituse, pensionide, pensioniea ja lasteaedade valdkonnas.

 
  
  

Raport: Morten Løkkegaard (A7-0223/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ajal, mil kapitalistlik kriis süveneb, püüab Euroopa Parlament manipuleerida töötajate südametunnistusega ja organiseerida ELi propagandat era- ja avalikus meedias, et toppida kapitali huvides kinni opositsiooni suud ja luua illusioon imperialistlike kavade heakskiitmisest. Raportis propageeritakse avalike meediaagentuuride täielikku orjastamist euroliidu propagandaga ja nende sidumist erameedia monopolidega. Selle saavutamiseks tehakse ettepanek suurendada ühenduselt avalikule ja erameediale antavaid vahendeid, luua ja tugevdada keskse kontrolli süsteeme ja uudiste tsenseerimist. Selles propageeritakse ajakirjanike koolitamist kapitali huvide teenimise eesmärgil, liikmesriikides meedia tegevusse sekkumist Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse kaudu ja ELi kavade toetamist teabe- ja propagandabüroode jõulisemaks muutmisega ning ideoloogilise/poliitilise sekkumise suurendamisega ELi ja mäda ekspluateerimissüsteemi kasuks, tõestades taas kord, et jutt meedia sõltumatusest, nagu ka selle paljususest ja mitmekesisusest, on jõhker püüe töötajaid eksitada, mis aga ei suuda kaotada ainsat võimalust tavainimeste huvide kaitsmiseks – see kukutada ja purustada, et tavainimese tänapäevased vajadused saaksid rahuldatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopas avaliku sfääri loomine on minu arvates ülioluline. See ei ole kindlasti lihtsalt teoreetiline arutelu, vaid pigem demokraatia küsimus – teema, mille puhul on kaalul Euroopa Liidu legitiimsus. Meedia ja ka uued sotsiaalvõrgustikud on väga olulised Euroopa eduka avaliku sfääri puhul: meie, Euroopa Parlamendi liikmed, peame teavitama Euroopa üldsust oma tööst ajakirjanike, aga ka oma kodulehtede, Facebooki ja Twitteri kontode jms kaudu. Parem Euroopa-alane teavitustöö on praegu prioriteet ning toetan siiralt seda raportit, milles juhitakse tähelepanu meedia vastutusele selles valdkonnas ning ka Euroopa institutsioonide vastutusele, et nad annaksid endast parima, et lihtsustada juurdepääsu nende tööle ning levitada seda meedia kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Lissaboni lepingu kohaselt on parlament Euroopa tavainimeste elus tähtsamal kohal kui kunagi varem. Sellepärast tuleb parandada Euroopa Parlamendi ja selle liikmete, Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Liidu kodanike vahelisi suhteid. Eurobaromeetri uuringud on näidanud, et ELi inimesed tahavad ELi asjadest ja Euroopast rohkem teada.

Raportis öeldakse, et kui Euroopa inimesi ELi tegevusse rohkem kaasata, tuleb meedia ja teabekeskuste kaudu edastada selget ja asjakohast teavet. Eriti hea meel on mul selle üle, mida raportis öeldakse eurokeele ja liiga tehnilise keele piiramise kohta.

Teave, mida institutsioonid ELi kodanikele avaldavad, peab olema selge, arusaadav ja asjakohane. Selleks toetan raportis esitatud nõuet, et komisjon peab jätkama oma praegust kohalikul tasandil elluviidavat tegutsemisviisi, millega püütakse parandada ELi nähtavust kohalikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Selleks et selgitada, kuidas Euroopa Liit toimib, on vaja lahti seletada ühe lemmiktegevuse lihtsakoeline ja süstemaatiline protsess. See tegevus on pidev korrutamine, et kõiges on süüdi Euroopa Liit. Sellel tasandil on asjade selgitamine kõige kasulikum. Valitsused, erakonnad, õppeasutused ja avalik meedia peavad kaasa lööma ja seega selgitama avalikkusele ELi asju rohkem. Uuel suhtlusmeedial on potentsiaal Euroopa demokraatiat märkimisväärselt muuta. Asugem tegutsema!

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidu teemasid ei käsitleta liikmesriikide ajakirjanduses. Need on valdavad ainult rahvusvahelises meedias, mida jälgivad vaid vähesed tavainimesed. See ükskõiksus Brüsselis ja Strasbourgis toimuva vastu sai selgeks ka Euroopa Parlamendi valimiste ajal, kui valimas käidi vähem kui eelmine kord.

See on nii ajal, kui enamik inimesi ei ole Euroopa Liidu vastu. Eurooplaste suhtumist Euroopa Liitu võib ehk parimal juhul kirjeldada ükskõiksusena. Oleme nii paradoksaalses olukorras, sest kõik Brüsselis ja Strasbourgis tehtud otsused mõjutavad otseselt iga ELi kodaniku elu.

Lissaboni lepinguga seati ELi kodanikud ELi keskmesse ja otsustati nad kaasata ELi tasandi otsustamisprotsessi, ehkki seda tehti parlamendile kui ainsale otse valitud organile suuremate volituste andmise kaudu. Lisaks osaistungjärgul arutatavasse raportisse ettepanekute tegemisele on igal EP liikmel, samuti igal riigi tasandi poliitikul õigus oma koduriigis selgelt ja arusaadavalt toetada ja selgitada ELi tasandil tehtud otsuseid ja nende mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin alternatiivse resolutsiooni ettepaneku poolt, sest esiteks on selles tunnistatud läbipaistvuse ja demokraatia puudumist ELi institutsioonides ning seetõttu vajadust luua uusi võrgumeedia ja -ajakirjanduse vorme, et inimestel oleks ELi kohta rohkem teavet, ja teiseks on seal tunnistatud, kui tähtis on meedia- ja sõnavabadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Lissaboni lepingu vastuvõtmisega sai Euroopa Liit rohkem volitusi, eelkõige õigusloome valdkonnas.

Riikides vastu võetud seaduste aluseks on 80 protsendil juhtudest Euroopa Parlamendi otsused, aga inimesed ei ole teadlikud sellest mõjust oma igapäevaelule. Kohalik meedia ei tee seda muutust lihtsamaks, pöörates liiga palju tähelepanu riigis toimunud sündmustele. Euroopa Liitu puudutava teabe vahetust ajakirjanike vahel tuleb parandada, suurendada uudistekanali Euronews keelte arvu ning EP liikmete ja valijaskonna vahelist suhtlemist.

Uus tehnoloogia on õige ja targa kasutamise korral hea abivahend uudiste levitamises. Internet on aidanud levitada uudiseid eelkõige noorte seas, kes seetõttu tunnevad end rohkem ühiskonnaelu osalisena. Paljud neist loovad Euroopa Liidu kohta blogisid, jututube ja veebisaite, kust võib leida edasiviivat arutelu. Kriitika on kodanike õigus ja kohustus; muidugi kui selle aluseks on faktid, mitte kuulujutud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Üldsuse juurdepääs teabele ning valijate ja poliitikakujundajate vaheline suhtlemine on olulised tegurid igas demokraatlikus ühiskonnas ning põhitingimus, et kodanikud saaksid kasutada oma õigust osaleda avalikus elus. Olles teadlik sellest, kui oluline on luua alus Euroopa avalikuks sfääriks, mis tagab „Euroopa teemade esiletõusu [liikmesriikide osalemisel sotsiaalses meedias] riikide avalikes sfäärides”, hääletan kindlalt selle raporti poolt (alternatiiv koos minu fraktsiooni ja teiste Euroopa Parlamendi fraktsioonide esitatud muudatusettepanekutega). Eesmärk on luua läbipaistev ja sõltumatu avalik sfäär, mida ei tohiks segi ajada sotsiaalse meedia ärakasutamise või varjatud jälgimisega, mis minu arvates minu riigis pidevalt toimub: tuletaksin teile meelde TVI juhtumit, mida siin Euroopa Parlamendis tutvustasin.

Selle raporti puhul rõhutaksin ettepanekut, et Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus jälgiks ELi-teemaliste uudiste edastamist liikmesriikide avalik-õiguslikes ja eravõrkudes ning annaks sellest Euroopa Parlamendile aru, ning ettepanekut lõimida EuroParlTV tõhusamalt Euroopa Parlamendi internetisuhtluse strateegiasse. Esimene neist aitab oluliselt kaasa poliitikakujundamisele ning teine on oluline tegur suhtlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport ajakirjanduse ja uue meedia ning Euroopa avaliku sfääri loomise kohta sai minu poolthääle, sest arvan, et vaja on luua strateegiad, millega tuua Euroopa avalikkus ELi otsustajatele lähemale. Euroopa institutsioonide teabeedastust tuleb parandada, et paraneks läbipaistvus ja suureneks avalikkuse osalemine poliitilises arutelus, sest ELi tasandil langetatud otsustel on otsene mõju inimeste igapäevaelule.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi see on üldiselt hea ja väga vajalik, on Euroopa avaliku sfääri loomine takerdunud avalikkuse ükskõiksuse ja avaliku arvamuse kujundajate huvi puudumise tõttu. Avalik arvamus ei ole institutsioonide poolt teavitamisse ja avalikustamisse tehtud investeeringute abil paremaks muutunud, vaid kaugeneb EList murettekitavalt. Nagu raportöör ütles, peab samasugune avalik teabesfäär ehk -foorum alguse saama ka altpoolt, inimeste ja avaliku sektori tõelisest soovist kujundada meie ühist reaalsust. Sellele arvamusele vaatamata oleks tulnud resolutsiooniga rohkem parandada võimalusi selleks, mitte selgitada põhjalikult avalikkuse võõrandumise ja huvi puudumise tagamaid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis esitatakse mitmeid ettepanekuid, et suurendada Euroopa üldsuse osalemist Euroopa Liiduga seotud küsimustes. Oluline on edendada üldsuse osalemist Euroopa lõimumises ning üritada kodanikega suhelda, selle asemel et neid vaid teavitada. Teavitamine lihtsalt sisu kättesaadavaks tegemisega ei tekita liikmesriikide kodanikes huvi. Seepärast peab dialoogi loomiseks kodanikega „saatja” järgima suhtlemise põhimõtteid.

Meil on programmid, fondid ja toetused ELi kodanike jaoks, kellest enamik pole neist teadlikud. Seepärast rõhutaksin vajadust tagada liikmesriikide korrespondentide kohalolek, et nad saaksid luua silla selle vahel, mida tehakse Brüsselis ning milline on selle mõju nende riikides ja piirkondades. EL on iseenesest keeruline organisatsioon, mida ei ole lihtne selgitada. Euroopa avaliku sfääri loomiseks ei ole üht lihtsat lahendust. Ent institutsiooniline ja tehnoloogiline taust selleks ei ole kunagi olnud soodsam. Lissaboni leping on tähtis samm ELi demokratiseerimisel ja uus meedia pakub üldsusele uusi võimalusi osaleda Euroopa lõimumise protsessis.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Viimastel Euroopa Parlamendi valimistel täheldatud valijate osalusprotsendi vähenemine näitas taas kord, kui kiiresti tuleb mitmekordistada pingutusi, et vähendada lõhet ELi ja tema kodanike vahel. Majanduskriis, millega praegu Euroopa Liidu riigid silmitsi seisavad, nõuab samamoodi Euroopa kodanike tõelist toetust ja kestvat usaldust Euroopa institutsioonide vastu. Praeguse kriisi taustal toetab Lissaboni leping, eriti kodanikualgatuse toetamisega, demokraatlikumat liitu, ent seda ei saa kaaluda ilma ulatusliku kommunikatsioonipoliitika kehtestamiseta. Seepärast andsin poolthääle sellele resolutsioonile, mis edendab Euroopas avaliku sfääri loomist. See on kindlasti meie kõikide – Euroopa Parlamendi liikmete, riikide parlamentide liikmete, parteide, õppeasutuste ja avalike ringhäälinguorganisatsioonide – ülesanne. Ent tuleb säilitada teatav ettevaatus, sest rohkem suhtlemist tähendab tegelikult paremat suhtlemist. Euroopa avaliku sfääri loomisel tuleb tugineda usaldusväärsele, tegelikule ja sõltumatule teabele. Peale selle kvaliteedikriteeriumi tuleb jagatava teabe puhul kasutada ka õpetlikku lähenemisviisi, et muuta Euroopa institutsioonide toimimine arusaadavamaks ja seega meelepärasemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Ehkki Morten Løkkegaardi raport on vaid omaalgatuslik raport, on see loonud uue vaatenurga ajakirjanduse ja massimeedia rollile pidevalt muutuvas ühiskonnas.

Meie fraktsioon, keda toetasid Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, esitas alternatiivse resolutsiooni, millest jäeti välja osa esialgse raporti sätteid, näiteks see, et Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus jälgib ELi-teemaliste uudiste edastamist liikmesriikide avalik-õiguslikes ja eravõrkudes või et Brüsselis luuakse nii-öelda sõltumatute ajakirjanike rühm. Raporti lõppversioon, mis on küll vähem põhjalik kui esialgne projekt, on realistlik ja tasakaalustatud ning seepärast toetasin seda koos oma kolleegidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. (RO) Morten Løkkegaard väärib selle otsustava raporti eest tunnustust. Kommunikatsioon Euroopa Liidus on praegu Euroopa Liidu ühise poliitika oluline osa. Kahjuks käib see aga ELi institutsioonidele üle jõu. ELi kodanikud peavad ju teadma, milline on ELi institutsioonide otsuste otsene tegelik mõju. Selleks aga peavad nad saama piisavat teavet ELi otsuste mõju kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning selles vallas saab avalik-õiguslik meedia väga palju ära teha.

Lisaks peavad ELi institutsioonide kohalikud infobürood olema kommunikatsiooni parandamisel palju aktiivsemad ja koordineeritumad. Sellepärast arvan, et Euroopa Komisjon peab toetama ja institutsioonide tasandil julgustama ELis selliseid kommunikatsioonivorme, mis on riiklikul tasandil juba olemas. Lisaks peab komisjon looma vahetu kontakti avalik-õigusliku meediaga, et ELi kommunikatsioonistrateegia kaudu eraldatud vahendid leiaks tõhusamat kasutust. Teame kõik, et kommunikatsioon on liikmesriikide vastutusalas, ent ELi institutsioonid peavad selles valdkonnas rohkem kaasa lööma ja seda kooskõlastama.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Viimastel aastatel toimunud tehniline areng sunnib paljude valdkondade eksperte kohandama oma oskusi ja tööd uuele olukorrale. Massikommunikatsioon on üks valdkond, mida tehnilised uuendused palju mõjutavad. See tähendab, et piir ajakirjanike ja nende lugejate vahel ei ole enam selge, sest nende rollid on segunenud. Just sellepärast on mul hea meel ajakirjandust ja uut meediat käsitleva raporti üle.

Lisaks toonitatakse selles Euroopa Parlamendi soovi aidata kaasa Euroopa tasandi avaliku foorumi loomisele ja õhutada osalustahet. Mina isiklikult arvan, et ajakirjanikke tuleb julgustada jagama regulaarselt teavet ELi institutsioonide kohta, ja samal ajal peame regulaarselt hindama, kuidas uus meedia seda ELi avaliku foorumi loomist toetab. Uute sidevahendite ja uue kommunikatsioonitehnoloogia tekkimise tõttu tuleb koostada ka ELi ajakirjanike eetikakoodeks.

Samuti on vaja pöörata rohkem tähelepanu niisugustele kursustele koolide õppekavades, mis aitavad sellist uut ajakirjandust ette valmistada. Pooldan uue meedia lisamist Euroopa Parlamendi iga-aastase ajakirjanduspreemia valdkondade hulka. See oleks Euroopa Parlamendi tunnustus sellele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi institutsioonidel on raske suhelda Euroopa üldsusega, sest suurem osa sellest ei mõista ELis sisalduvate institutsioonide vajadust. Seepärast on aeg pakkuda välja meetodid, kuidas suurendada Euroopa üldsuse osalust ELiga seotud küsimustes. Me peame leidma viisi, kuidas teabevahetus saab algatada, soodustada ja edendada Euroopas arutelu ja teabe liikumist, toimugu see siis kas riikide meedias Euroopa-teemalise arutelu mahtude suurendamise või Euroopa avaliku sfääri kaudu. Seepärast on Euroopa avaliku sfääri loomine väga oluline samm, mis võimaldab kogu liikmesriikide elanikkonnal Euroopa sündmusi paremini mõista.

 
  
MPphoto
 
 

  Marek Henryk Migalski (ECR),, kirjalikult.(PL) Minu arvates on Morten Løkkegaardi raportis ajakirjanduse ja uue meedia ning Euroopa avaliku sfääri loomise kohta palju murettekitavaid punkte, mis piiravad meediavabadust. Eelkõige on minu arvates vastuvõetamatud lõiked 8, 14, 20, 23, 31 ja 39 ning põhjendused N ja O. Minu meelest takistab Morten Løkkegaardi raport ajakirjandusvabadust. Raportis rõhutatakse muu hulgas, et avalik-õiguslikul meedial on kohustus jagada teavet Euroopa Liidu kohta. Juhiksin tähelepanu ka asjaolule, et raportiga püütakse seada Euroopa Liidule uued rahalised kohustused, kui tehakse ettepanek suurendada parlamendi infobüroode jaoks mõeldud eelarveridu.

Ajakirjanduse ja uue meedia raportiga tehakse ka ettepanek hakata koolides õpetama uut õppeainet Euroopa Liidu kohta. Minu arvates ei tohiks ELi institutsioonid sekkuda õppekava kujundamisse, sest see peaks olema liikmesriikide pädevuses. Ma ei ole nõus raportööri arvamusega meedia rolli kohta Euroopa Liidus ega sellega, et tekitada liidule ja liikmesriikidele lisakulusid. Sellepärast otsustasin hääletada raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liitu käsitleva teabe tulemuslikuma levitamise kohta sai minu poolthääle. Läti inimesed ei adu ELi nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi erinevust. 99% lätlastest ei saa aru Euroopa Liidu institutsioonide ülesannetest ja tähtsusest. Peame selgitama ELi tegevuse mõtet kõikidele ELi kodanikele. Kui me seda kohe ei tee, tuleb Euroopa Parlamenti peagi valima vaid mõni inimene ning inimesed ei usalda enam ELi institutsioonide otsuseid ja õigusakte.

Hääletasin selle poolt, et ELi kommunikatsioonipoliitikale pöörataks rohkem tähelepanu, seega selle poolt, et inimesi teavitatakse võimalikult palju sellest, kuidas ja milleks ELi eelarvevahendeid kasutatakse. Kui meie sellesuunaline tegutsemine on võimalikult edukas, võib inimeste usaldus suureneda ja ELi kodanikud hakkavad Euroopa Parlamendi valimistesse tõsisemalt suhtuma. Kui nii peaks juhtuma, oleksid Euroopa Parlamendi liikmed palju tõsisemalt võetavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsiooni projekt ajakirjanduse ja uue meedia ning Euroopa avaliku sfääri loomise kohta (A7-0223/2010) sai 7. septembril minu poolthääle. Eurobaromeetri erinevate uuringute tulemused näitavad, et inimesed on ELi poliitikast ja teemadest alainformeeritud. Ent need samad küsitlused näitavad, et see teave on ühiskonnale tähtis. Küsitletud väitsid, et see teabepuudus on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed loobuvad hääletamast ega soovi usaldada ELi institutsioone. Selleks et kommunikatsioon oleks tulemuslik, peab see selgeks tegema, et ELi tasandil tehtud poliitilised otsused mõjutavad otseselt ELi kodanike igapäevaelu, vaatamata sellele, et nemad näevad ELi endiselt liiga kaugena ja arvavad, et ELil on liiga vähe mõjuvõimu nende tegelike probleemide lahendamiseks. Lisaks olen nõus arvamusega, et selleks et parandada inimeste teadmisi EList, tuleb koolide õppekavasse lisada ELi õppeaine.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest sellega luuakse ELi kodanikele ja ühiskonnale võimalus osaleda aktiivsemalt ELi ja riikide ühiskonnaelus. Seni ei ole ELi kodanikele piisavalt selgeks tehtud, et ELi tasandi poliitilised otsused puudutavad otseselt nende igapäevaelu. Liikmesriikide meedias puudub põhjendatud ja põhjalik teave ELi kohta. Jagan raportööri seisukohta, et liikmesriigid peaksid suurendama ELi institutsioonide juures tegutsevate akrediteeritud ajakirjanike arvu. Näiteks Leedust ei ole ELi institutsioonide juures praegu ühtegi akrediteeritud ajakirjanikku. Peame jätkama ajakirjanike koolitamist ja arendama nende teadmisi ELi keerulise otsustamisprotsessi kohta. Telekanal Euronews võiks hakata edastama saateid peaaegu kõikide liikmesriikide keeltes ja ELi institutsioonid võiksid esitada aruandeid sotsiaalses meedias, mis muutub üha populaarsemaks noorte seas. Eriti olen nõus raportööri üleskutsega austada ajakirjandusvabadust ja toimetuste sõltumatust, eelkõige avalik-õigusliku meedia õigust koostada oma programm vastavalt enda äranägemisele. Ent mõne liikmesriigi valitsus kärbib avalik-õigusliku meedia eelarvet ja püüab nii mõjutada töötajavalikut ja kava sisu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Kommunikatsioon on poliitikas hädavajalik. Seega, kui poliitikast korralikult teada ei anta, tekib probleem. Sellega seoses on Euroopa Liidu ees vaevanõudev ja keeruline ülesanne. Aeg on leida uued süsteemid, mille kaudu ELi kodanikke ELi asjadesse rohkem kaasata.

Raportis kaalutakse võimalusi, kuidas saab kommunikatsioon algatada ja edendada Euroopas arutelu ja teabe liikumist, nii üldisema Euroopa-teemalise arutelu kaudu liikmesriikide meedias kui ka Euroopa avaliku foorumi kaudu. Kuigi ma pooldan raporti meelsust, on mõned punktid ja nõuded minu arust ehk veidi ülepingutatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Pärast euro kasutuselevõttu on loodud sidus pakett meetmeid, millega kaitsta ühisraha võltsimise eest. See hõlmab õigusakte, tehnilisi abivahendeid ja institutsioonilisi muudatusi ning selles rõhutatakse kõikide asjaomaste asutuste tihedat koostööd riiklikul ja ELi tasandil. Komisjon märgib vastuses (E-0107/10) mu küsimusele, et võltsmüntide arv on endiselt väga väike – mitte üle 0,2 tuhande ringluses oleva mündi kohta. Lisaks on määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud, et liikmesriikides avastatud võltsitud pangatähtede ja müntidega seotud tehnilisi ja statistilisi andmeid koguvad ja indekseerivad pädevad riiklikud asutused. Kõigele sellele vaatamata viiks ettepanek võtta vastu kõnealune määrus võltsimise vastu võitlemise vahendite täiustamiseni, sest selles selgitatakse euromüntide autentimise ja ringlusse sobimatute müntide haldamise menetlusi.

Samas sätestatakse selles ühiste autentimismeetmete rakendamine ja nende meetmete kontrollimine liikmesriikide ametiasutuste poolt. Kõnealused ettepanekud parandavad võltsimisvastast võitlust ning sellepärast hääletasin asjaomaste sätete ja kogu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Morten Løkkegaardi raport ajakirjanduse ja uue meedia rolli kohta Euroopa tõelise avaliku sfääri loomises sai minu poolthääle. Nagu me oleme korduvalt öelnud, tuleb ELi institutsioonide ja avalikkuse vaheline lõhe kiiremas korras kaotada. Meenutagem siinkohal masendavalt madalat valijate arvu Euroopa Parlamendi valimistel. Samuti tuleb märkida, et kõik näidikud, mis näitavad eurooplaste usaldust Euroopa lõimumisse, vilgutavad praegu punast tuld. Eurobaromeetri viimane uuring on selles küsimuses eriti kõnekas – üle poole küsitletutest suhtuvad oma riigi ELi kuulumisse halvasti. Huvitav on aga see, et samal ajal on ootused suured, sest üle 80% neist ütles, et EL on ainus – ma rõhutan – ainus lahendus praegustele probleemidele.

Et paremini selgitada, mida EL teeb ning kuidas ja milliste vahenditega ta seda teeb, tuleb esmatähtsale kohale seada parem kommunikatsioon ja rohkem ELi uudiseid. See tekitaks vähem pettumust. Siiski rõhutan, nagu on esile toodud täna vastu võetud tekstis, et see peab toimuma usalduslikus õhkkonnas, kus austatakse toimetuste sõltumatust ja ajakirjandusvabadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Enamik fraktsiooni Verts/ALE muudatusettepanekuid võeti kultuuri- ja hariduskomisjonis vastu ning seal sai raport 24 poolt- ja 3 vastuhäält, erapooletuid oli 1.

Enamik Verts/ALE muudatusettepanekuid olid esitatud kompromissmuudatusettepanekute vormis. Nii oli ka lõikega 33, kus on kirjas, et ELi institutsioonid peaksid ELi kommunikatsioonipoliitika detsentraliseerima, et muuta see kohalikumaks ja piirkondlikumaks, ning lõikega 36, kus rõhutatakse, et tuleb uurida lahendusi, kuidas luua liikmesriikide või piirkondlike parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel parlamentidevahelisi suhteid.

Täna pidime hääletama fraktsiooni S&D esitatud ning fraktsioonide PPE ja ALDE toetatud alternatiivse resolutsiooni üle. Fraktsioon Verts/ALE toetas tehtud muudatusi, seega lõpuks ka raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Õige on püüda selgitada ELi kodanikele, mida Euroopa Liit ja kõik selle organid teevad ning mis on nende otstarve.

Konkreetsemalt peaksime püüdma hoolt kanda selle eest, et kodanikel oleks keskne roll, mis muidugi tähendab ka otsustamist selle üle, keda nad tahavad enda esindajaks. Praegugi leitakse kõige tähtsamate ametikohtade – näiteks välisasjade kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni presidendi ja nõukogu eesistuja ametikoht – täitjad ilma kodanikke kaasamata. Riikide meediat tuleks ärgitada avaldama uudiseid Euroopa Parlamendi liikmete toimetustest, sest nad on need inimesed end esindama valinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Raport, milles pakutakse välja viise, kuidas parandada olemasolevate meediavahendite abil inimeste teadlikkust ELi poliitikast ja otsustamisprotsessist, sai minu poolthääle. Valitud esindajana arvan, et avalikkus peab nägema, kuidas ELi poliitika mõjutab tema igapäevaelu. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

 
  
  

Raport: Slavi Binev (A7-0212/2010), László Surján (A7-0240/2010) ja Salvatore Iacolino (A7-0209/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See tehniline raport ei tekitanud erimeelsusi ja meie, rohelised, toetasime seda.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika