Istungi stenogramm

Neljapäev, 9. september 2010 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0215/2010)

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! (…) samm selles suunas, et ELi kodanikud hakkaksid paremini mõistma tekste, mida me vastu võtame. Palju on veel teha vaja, kuid on äärmiselt tähtis, et me sellega pidevalt tegeleksime.

On selge, et peame leidma viisi, kuidas tasakaalustada omavahel kaks erinevat õigussüsteemi: anglosaksi õigussüsteem ja Mandri-Euroopa Rooma õigusel põhinev süsteem.

Tähtis on ka mõjuhinnangut käsitlev lõik. See on äärmiselt tähtis lõik, mis peab kajastuma ka riiklikus õiguses. Mis sellesse puutub, siis pean rõhutama, et neis on tõsiseid puudusi. Väga oluline on küsimuse juurde tagasi tulla ja ma olen kindel, et me teeme seda juba varsti.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Et inimesed Euroopa Liitu tunnistaksid, vajame kindlasti lihtsaid selgeid õigusakte, millest inimesed aru saavad. Sellegipoolest on Euroopa Liidu toimimise aluseks ka usaldusväärsed õigusaktid. Seetõttu peaks Euroopa institutsioonide põhiteemaks olema Euroopa õigusloomeprotsessi lihtsustamine. Selle üks oluline aspekt on meie ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. Sellega anname uut hoogu majandusarengule ja uuendusele. Siiski ei leia Euroopat veel igalt poolt, kus seda kuulutatakse, vähemalt mitte minu riigi kogemuste järgi. Komisjon peab olema valvas ja kandma hoolt selle eest, et liikmesriigid ei kehtesta õigusakte, mis ületavad Euroopa nõuded.

  Daniel Hannan (ECR). - Austatud juhataja! Siin istungisaalis on hetki, mil päevakord on lausa naljanumber. Raport „parema õigusloome” kohta tuleb samadelt institutsioonidelt, kes on muutnud selle maailmajao üheks ülereguleeritumaks ja kõige vähem konkurentsivõimelisemaks blokiks meie planeedil ning kes on andnud meile ühise põllumajanduspoliitika bürokraatliku õudusunenäo ning ühise kalanduspoliitika ökoloogilise katastroofi.

Aga ma proovin olla konstruktiivne. Mul on hea ettepanek parema õigusloome jaoks: üritagem mitte kasutada õigusaktide koostamisel ilukõnet! Üritagem mitte kasutada täiskogu põhikirja selleks, et näidata, et me oleme kenad inimesed, et me hoolime töötusest, et me hoolime romadest või pikematest töötundidest või millest iganes! Riigi karmikäeline sekkumine ei ole harilikult parim viis probleemide lahendamiseks. Palju parem oleks, kui laseksime teha otsuseid võimalikult lähedal inimestele, keda need mõjutavad.

Seega on minu tagasihoidlik ettepanek parema õigusloome jaoks järgmine: paneme eksperimendi nimel parlamendi uksed järgmiseks kuueks kuuks kinni, ärme võtame mingeid õigusakte vastu ja vaatame, kas meie valijad hakkavad kaebama!

Resolutsiooni ettepanek (B7-0492/2010) – Resolutsiooni ühisettepanek (RC-B7-0493/2010)

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Täna mälestame Slovakkias holokausti ohvreid. Slovaki riigi ajal saadeti üle 100 000 juudi, roma, homoseksuaali ja füüsilise puudega inimese Slovakkiast kontsentratsioonilaagritesse. Just sellel põhjusel toetasin tänast resolutsiooni ettepanekut, mida ma ise ka tõlkima juhtusin, sest minu arvates on äärmiselt tähtis, et Euroopa Parlament annaks märku, et me ei taha midagi sellist ei tänapäeva Euroopas ega ka tulevikus. Oleme elanud Euroopas üle kaks suurt sõda ning nüüd, eriti arvestades veel sellega, et Prantsusmaa on alustanud laiaulatuslikku Rumeeniast pärit romade tagasisaatmist nende päritolumaale, on viimane aeg näidata, et sellised asjad on lihtsalt vastuvõetamatud ja selle resolutsiooni ettepaneku poolt hääletamine aitab seda sõnumit edasi anda. Austatud juhataja, ma tänan kõiki parlamendiliikmeid, kes meie resolutsiooni toetasid!

  Joe Higgins (GUE/NGL). - Austatud juhataja! Toetan resolutsiooni, millele andis allkirja ka Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete fraktsioon.

Romade kogukonna tagakiusamise ja väljaajamisega on Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja tema valitsus näidanud üles väga tülgastavat künismi. Kõige selle taga seisab vaid vähemusse kuuluva rõhutud kogukonna julm ärakasutamine selleks, et juhtida tähelepanu eemale katastroofiliselt majandus- ja sotsiaalpoliitikalt.

President Sarkozy poliitika on viinud Prantsusmaal massilise töötuseni ja paljude töölisklassi perede marginaliseerimiseni. President Sarkozy valitsus ründab nüüd süstemaatiliselt Prantsuse töötajate elukvaliteeti ja Prantsuse inimeste pensioniõigusi. President Sarkozy ja tema valitsus on Prantsuse keskklassi ning rahvusvaheliste suurettevõtjate esindajad ja nad üritavad meeleheitlikult teha ühest haavatavast kogukonnast patuoinast, millega juhtida tähelepanu enda ebapopulaarsusest eemale.

Annan au tuhandetele prantslastele, kes möödunud laupäeval selle poliitika vastu meelt avaldasid ning kutsun Prantsuse töötajaid üles järgima oma tugevat solidaarsuse traditsiooni, kus kõik vähemuste kogukonnad ja töörahvas võitleb ühes koos inim- ja kodanikuõiguste kaitsmise ning parema tuleviku eest, ning mitte laskma end selle künismiga petta.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Hääletasin ennekõike oma enda fraktsiooni resolutsiooni poolt, sest selles oli pakutud välja lahendusi, mitte poliitilise arvamuse stigmatiseerimist. Kahjuks ei võetud seda resolutsiooni ettepanekut vastu.

Mis puudutab resolutsiooni ettepanekut, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ja teised nende poliitika pooldajad, siis hääletasin mõnede tekstis olevate punktide poolt, mis minu arvates konstruktiivsed olid. Pean eeskätt silmas suulist muudatusettepanekut, mille kohaselt romade olukord Euroopas ei tohi mõjutada Rumeenia ühinemist Schengeni alaga.

Hääletasin ka lõike 10 teise osa poolt, milles nõuti tõhusat horisontaalset koordineerimist, et tagada tulevikus tõhus reageerimine sääraste olukordade puhul ning lõike 16 teise osa poolt, milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles austama romade põhiõigusi ja nende rakendamist.

Hääletasin ka põhjenduse L poolt, milles on öeldud, et liikmesriikides tuleks suurendada romade esindatust valitsusstruktuurides ja avalikus halduses. Ma ei saanud aga hääletada terve resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates on see demagoogiline.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Välisränne on Euroopas tõsine probleem. Igal aastal saabub Euroopasse 900 000 sisserändajat. Romade probleem on Euroopa-sisene, sest nende ränne liikmesriikide vahel ei küündi sadadesse tuhandetesse vaid tuhandetesse. See ei tähenda aga, et tegemist ei ole tõsise probleemiga.

Toetan Euroopa Parlamendi resolutsiooni romade olukorra kohta Euroopas. Minu arvates on väga positiivne, et probleemi käsitletakse üleeuroopalise probleemina. Isolatsioonis ei saa romade probleemi tõhusalt lahendada. Lahenduse leidmiseks tuleb kasutada Euroopa vahendeid ja teadmisi, eeskätt riikides, kus romasid on palju.

Romade ränne ja repatrieerimine ei tohi muutuda poliitiliseks probleemiks. Vähemuste õigusi ei tohi rikkuda. Õigused ja kohustused peavad aga kehtima ka nendele vähemustele endale, mitte ainult liikmesriikidele.

  Tunne Kelam (PPE). - Austatud juhataja! Hääletasin EPP resolutsiooni poolt, sest selle tekstis oli antud romade parema sotsiaalse kaasatuse probleemile konstruktiivne ja põhjalik Euroopa lahendus.

Selle asemel et kasutada romade sotsiaalset ja majanduslikku olukorda vahendina poliitiliselt motiveeritud rünnakute tegemiseks teatud seaduskuulekate valitsuste vastu, nagu Prantsusmaa ja Itaalia valitsus, pakub EPP välja Euroopa romade strateegiat.

Probleemi ühest liikmesriigist teise tõstmine ei aita meil vajalikke vahendeid leida. Seda saame teha ainult üheskoos probleemile konstruktiivselt lähenedes.

  Jens Rohde (ALDE). - (DA) Austatud juhataja! Meie Taani liberaalne partei otsustas hääletada romasid puudutava resolutsiooni ühisettepaneku poolt mitte niivõrd seepärast, et meie arvates on resolutsiooni tekst suures osas liiga emotsionaalselt laetud ja selles olevad rünnakud on põhjendamata, vaid pigem seepärast, et meie arvates on põhjust seada kahtluse alla see, miks Prantsusmaa otsustas nii järsku romasid välja saatma hakata. Mis sellesse puutub, siis meie arvates ei ole midagi, mida uurida Taanist või Saksamaalt väljasaatmiste kohta. Taani tegutses reeglite järgi ja kui Saksamaa ei saa saata koju nüüdseks lõppenud sõja põgenikke, siis kaob põgeniku staatuse põhimõte ja maailmas tekib täiesti uus õiguslik staatus. Pean ütlema, et Taani liberaalne partei on oma võitluses Taani ja Saksamaa vastu suunatud õigustamata kriitika vastu on olnud ebameeldivalt üksi. Meie ei toetanud ei sotsiaaldemokraadid ega Sotsialistlik Rahvapartei. Ei, nad hoopis lubasid rikkuda oma riigi ja meie naaberriigi mainet vaidluses, mille jaoks ei ole mingit dokumenteeritud õigustust. Minu arvates on see häbiväärne. Lõpetuseks tahan rõhutada, et viimane sõnaselge märk niinimetatud kriitikast Taani ja Saksamaa vastu eemaldati kindlasti tänase hääletusega.

  Gerard Batten (EFD). - Austatud juhataja! Ma ei hääletanud mitte ühegi kõne all oleva resolutsiooni poolt, sest ma ei tunnista põhimõtteliselt Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust ning ma ei hakka seda kunagi tunnistama.

Loomulikult peavad iseseisvad riigid saama ise otsustada selle üle, kes tohivad nende territooriumile tulla ja kes ei tohi ning mis on selle aluseks. ELi riigid loobusid sellest õigusest, kui tunnistasid ELi õiguse ülevõimu, eeskätt inimeste vaba liikumist käsitleva direktiivi 2004/38/EÜ vastuvõtmisega.

Prantslased ei saa kahte asja korraga. Nad ei saa olla Euroopa Liidu täisõiguslikud liikmed ja samal ajal Rumeenia mustlasi diskrimineerida.

Kui see prantslastele ei meeldi, siis ma soovitan neil võtta omaks Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei poliitika, milleks on Euroopa Liidust lahkumine ja oma iseseisvuse tagasisaamine.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Romasid puudutava resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmisega on Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon minu arvates tunnistanud väga õigesti oma vastutust romade olukorra eest Euroopa Liidus. Oma riigist saadud kogemuste põhjal tahaksin ma aga juhtida tähelepanu sellele, et romade integratsioonile tõhusaid lahendusi otsides ei piisa vaid sellest, et pakume rahalist abi või materiaalseid kaupu nende materiaalse olukorra paremaks muutmiseks. Palju olulisem on õpetada romadele, et piisava elatustaseme säilitamiseks on vaja suuremaid pingutusi, et saada võimalikult hea haridus ja alaline töökoht. Ainult läbi hariduse ja sotsiaalse integratsiooni vabanevad romad oma häbistavast positsioonist meie ühiskonnas. See ülesanne on raske ja ma loodan, et tuleme sellega toime.

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Austatud juhataja! Hääletasin selle poolt, et kõikidel Euroopa Liidu liikmetel peavad olema võrdsed õigused. Nende hulka kuuluvad ka romad.

Mõistan, et mõnede, näiteks Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmete arvates on selle resolutsiooni ettepaneku puhul rohkem tegemist vahendiga poliitilisteks meetmeteks Prantsusmaa vastu. Jah, tõepoolest, me peame vaatama asju nii, et me ei rakendaks poliitikat vahendina, vaid seepärast, et Euroopa Liit on väärtustel loodud ühendus ja et me näitame, kui pühendunud oleme põhimõttele, et peame vastutama meie kõige haavatavamate rahvastikurühmade eest.

Me teame, et hetkel on paljudes Euroopa riikides romade sotsiaalne osalemine väga madalal tasemel ja et sellel põhjusel ongi probleemi lahendamine eurooplaste ja Euroopa Liidu kodanike ühine ülesanne. Meil ei ole mingit legitiimsust, kui selgitame väljaspool Euroopat, kuidas tuleks läheneda inimõigustele, kui me Euroopa Liidus romade olukorda rahuldavalt lahendada ei suuda.

Loodan, et Euroopa Parlament suhtub sellesse kui konkreetsesse meetmesse. Loomulikult on parlament korraldanud eri väikesetasemelisi katseprojekte romade ühiskonda integreerimise edendamiseks hariduse jmt kaudu. Vahetevahel aga paistab, et täiskogu ei taha eraldada oma eelarvest rahalisi vahendeid selliste projektide elluviimiseks, vaid annab selle raha pigem Kreekale või mõnele muule riigile või isegi Euroopast väljajäävatele riikidele.

Peame romade probleemi Euroopa Liidus lõplikult lahendama. See tähendab, et peame näitama üles usaldusväärsust ja põhiväärtusi, mille alusel Euroopa Liit toimib.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Kuulasin tähelepanelikult Hannu Takkula sõnavõttu ja pean ütlema, et tegelikult on eraldatud väga suuri mitmekümne miljardi euroni küündivaid assigneeringuid, millest on aga seni kulutatud vaid 9 miljardit.

Minu arvates lõikavad president Sarkozy ja Prantsuse siseminister Brice Hortefeux, kes olid kord ise Euroopa Parlamendi liikmed, selle resolutsiooni ettepanekuga nüüd seda, mida nad ise külvasid. Nemad toetasid meie piiride avamist, nemad sõlmisid need lepingud, nad vahetevahel isegi kirjutasid või edendasid neid ja vähemalt nüüd peaksid nad aru saama, et paika pandud nõrgad tõkked, ajutised lahendused, mis lubasid romadel Prantsusmaale elama jääda alles pärast 2013. aastat, on kõik aia taha läinud.

Aga kõige vastuvõetamatum on meie kolleegide suhtumise juures minu arvates see, et diskrimineerimise vastu võitlemise ettekäändel toimub tegelikult põliste enamusrahvuste süstemaatiline diskrimineerimine või, kui nende oma sõnu kasutada, stigmatiseerimine. Vähemuste kaitsmine on küll hea, aga kas te ei arva, et vahetevahel võib tekkida nende vähemuste oma käitumise tõttu kultuurilisi, käitumis- või muud liiki probleeme, mille tõttu nende integratsioon tegelikult võimalik ei ole? Äkki teeksime nendele vähemustele teene, kui me ka need probleemid esile tooksime? Seda tasuks ju vähemalt korra proovida.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Mind hämmastab, kui kergemeelselt täiskogu vasakpoolsed selliste terminitega nagu „kollektiivne väljasaatmine” ümber käivad, kui jutt käib toimikutest Prantsusmaal, mida hinnatakse individuaalselt iga juhtumi puhul eraldi, ja inimestest, kes said abi, et nad saaksid vabatahtlikult kodumaale naasta. Liikmesriigil on tõepoolest õigus ja kohustus jõustada õigusriigi põhimõtetel rajatud riigis kehtivaid eeskirju ning võtta kasutusele vajalikud meetmed võitluseks ebaseadusliku sisserände ja sellega kaasnevate probleemidega. Igal juhul peitub üks oluline vahend selle probleemi lahendamiseks roma kogukondades endis. Tahan mainida Hollandi endise eluaseme, elamukvartalite ja integratsiooni ministri ning sotsialisti Eberhard van der Laani memorandumit, milles on muu hulgas öeldud, et romade seas on kuritegevuse tase ebaloomulikult kõrge, koolist puudumiste sagedus enneolematu ning lapsi kuritarvitatakse kerjamise ja kuritegelike tegevuste jaoks. Sotsialist Eberhard van der Laani sõnul eraldavad romad end selle positsiooniga Hollandi ühiskonnast. Seepärast on vaja teha palju tööd. Austatud juhataja, ma tean, et siin parlamendis ei ole seda eriti populaarne öelda, aga romadel, nagu kõigil teistel inimestel, on oma õigused, kuid ka kohustused.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuigi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepanek on palju paremini tasakaalustatud, ei hääletanud me selle poolt ühel olulisel põhjusel, millele tahame teie tähelepanu juhtida. See põhjus on üleskutse Euroopa Komisjonile kiirendada Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga.

Me leiame – ja sellele probleemile juhtisime tähelepanu juba laienemise ajal –, et need riigid ei ole veel võtnud vastu ranget ID-kaartide väljastamise ja rahvuse tunnistamise kontrollimise poliitikat.

Kas komisjon ja parlament teavad, et nende riikide isikutunnistusi saab omandada väga lihtsalt ka Euroopa-välistes riikides, mis võimaldab liikumisvabaduse tõttu Schengeni alasse ebaseaduslikult siseneda? Sellele probleemile tuleb palju tähelepanu pöörata ning asjaolu, et vastuolus terve mõistusega tahetakse Schengeni ala laienemist ilma seda tegemata, on täiesti vastutustundetu.

Lõpuks tahaksin loota, et meie järgmisel kohtumisel ütleb vähemalt üks nendest heategijatest Euroopa Parlamendi liikmetest, kes romasid nii väga toetavad, et ta võttis enda juurde elama kena roma pere, keda ta nüüd ülal peab, sest Euroopa Parlamendi liikme palgaga saavad nad seda endale lubada. Ei ole üldse raske näidata ka tegudega, mitte ainult sõnadega, et olete heategija.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Ma ei toetanud vastu võetud resolutsiooni ettepanekut, sest minu arvates ei anna see Euroopa romade küsimusele lahendust ning samal ajal rikub see Euroopa Liidu riikide vahelist poliitilist õhkkonda. Meie suutmatuse lahendada romade probleeme, võib võtta kokku järgmise lausega. Me teame, mida me ei taha, aga me ei tea, mida me tahame. Me ei taha karistada mitte kedagi kellegi teise tegude eest, sest nad kuuluvad samasse rahvusrühma. Me ei taha siiski ka, et mõned inimesed arvaksid, et seadus neile ei kehti. Me ei taha sundida kedagi oma kultuurist loobuma, aga me ei saa ka lubada, et rahvusliku identiteedi nimel rikutakse kooseksisteerimise aluspõhimõtteid. Prantsuse valitsus teab, mida ta ei taha. Kuni see ei ole seadust rikkunud, ei ole ka alust süüdistusteks. Kui see on seadust rikkunud, siis peavad kohtud selle üle otsustama. Veel üks lühike märkus sel nädalal Pariisis toimunud kohtumise kohta. Mul oleks hea meel, kui need riigid, millelt oodatakse positiivset lahendust romade probleemile, oleksid selliste kohtumiste puhul esimeste kutsutute seas.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Andsin ka oma hääle resolutsiooni ettepanekule, mis parlamendis häälteenamusega heaks kiideti. Resolutsioonis on käsitletud väga olulist õiguslikku punkti, millega tehakse väga selgeks, et ühtegi piirangut ei saa siduda rahvusega. Vastutus peab põhinema eranditult isiklikul käitumisel ning see on õiguslik aluspõhimõte. Romasid tuleb kohelda nagu kõiki teisi Euroopa Liidu kodanikke. See tähendab, et nad peavad seadusest kinni pidama ja kui nad seadust rikuvad, peavad nad kandma vastutust nagu kõik teised. Me ei saa lubada olukorda, kus rahvust saab kasutada põhjendusena, et keegi ei pea seaduse rikkumise korral vastutama. Asja iva seisneb selles, et piirangute kehtestamisel ei tohi võtta kunagi aluseks rahvust, sest piirangute kehtestamine peab põhinema eranditult isiklikul käitumisel.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0491/2010)

  Marian Harkin (ALDE). - Austatud juhataja! Tahan lihtsalt öelda, et ma toetan resolutsiooni ettepanekut eakate pikaajalise hoolduse kohta.

Arvestades praeguste demograafiliste muutustega, on eakate pikaajalise hoolduse küsimus kindlasti Euroopa küsimus, ja olgugi et peamiselt on tegemist liikmesriikide vastutusega, on see olukorra iseloomu ja ulatuse tõttu Euroopa küsimus ning sellena on seda tõepoolest ka tunnistatud.

Üks resolutsioonis tõstatatud küsimus, mida ma täielikult toetan, on vajadus võtta arvesse mitteametlike hooldajate vajadusi. Nemad teevad suure osa hooldustööst, mida eakad vajavad. Liikmesriigid peavad astuma konkreetseid samme nende toetamiseks ja kaitsmiseks koolituse, ajutist puhkust võimaldava asendushoolduse ning töö- ja pereelu ühitamise meetmete kaudu.

Üks teine resolutsiooni punkt, mida ma esile tuua tahaksin, on nõue, et kõikides liikmesriikides oleks tagatud pikaajaliselt hooldatavate inimeste põhiõiguste kaitse. Lisaks selle kaitse tagamisele peavad liikmesriigid tagama ka osutatavate teenuste kvaliteedikriteeriumide kehtestamise ja järgimise.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tahan väljendada oma täielikku toetust asjaolule, et eakate pikaajalist hooldust käsitlevale resolutsiooni ettepanekule pööratakse nii palju tähelepanu. Arvestades ebasoodsate demograafiliste muutustega Euroopas, on selles valdkonnas vaja viivitamatut tegutsemist. Lisaks sellele, et aitame eakatel olla aktiivsed ja tagame neile vajaliku hoolekande, ei tohi me unustada neid inimesi, kes neid hooldavad. Tihti on tegemist inimestega, kellel ei ole muud abisaamise allikat, sest lisaks eaka inimese hooldamisele peavad nad ka tööl käima. Neid kahte rolli ei ole lihtne omavahel ühitada. Pean silmas maapiirkondades elavaid peresid, kes peavad tihti kandma hoolt nõrga tervisega pereliikmete eest. Nende inimeste õiguslik olukord vajab reguleerimist. See julgustab teisi kandma hoolt eakate eest, kes tahavad väärikalt vananeda. Ma arvan, et me kõik tahaks seda.

Resolutsiooni ühisettepanek (RC-B7-0484/2010)

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Austatud juhataja! Kahjuks oli resolutsiooni ettepanek minu arvates ühekülgne. Arvestades olukorraga Lähis-Idas, peaksime meeles pidama, et seal on üks demokraatlik riik, millel on Euroopaga ühised väärtused: Iisrael. Demokraatia, inimõigused ja arvamusvabadus on seal olulised väärtused.

Seepärast on väga oluline, et me piirkonna olukorrale vaadates ka olukorda üldiselt vaataksime ja ei kavatseks ühel või teisel viisil ainsale sealsele demokraatlikule riigile kahju teha.

Kahjuks jäi aga Jordani jõe olukorra üle arutledes selline mulje. Me kõik teame, et piirkonna veevarud on piiratud. Teame ka, et niisutus- ja veekogumissüsteemide rajamisega on Iisrael teinud suuri jõupingutusi, et anda nii Iisraeli kui ka nn Palestiina territooriumide elanikele juurdepääs veele ning võimaldada seal põllumajanduse toimimist.

Loodan, et meie hoiak on konstruktiivne. Loodame, et teeme hetkel käimasolevatel rahuläbirääkimistel edusamme. Meie hoiak piirkonna suhtes peab olema konstruktiivne ja toetav. Me ei tohi Iisraeli süüdistada.

Kirjalikud selgitused

Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0215/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Kuidas saaks keelduda hääletamast sellise pealkirjaga raporti poolt? Kuidas on võimalik mitte rõhutata, et on vaja koostada õigusakte, mis on lihtsad, läbipaistvad ja millest Euroopa kodanikud aru saavad? Täpsemalt öeldes toetan täielikult seda omaalgatuslikku parlamendi raportit. Esiteks selle pärast, et peaksime alati pürgima paremate õigusaktide koostamise poole, ning teiseks selle pärast, et selles on toodud esile mitmeid tähtsaid probleeme. Üks nendest probleemidest puudutab Euroopa Komisjoni mõjuhinnanguid, mille sõltumatus ja usaldusväärsus peavad olema garanteeritud.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Parem õigusloome on saanud Euroopa Liidu tõhusa toimimise vältimatuks eelduseks ning võib aidata olulisel määral kaasa majanduskriisist ülesaamisele ja majanduskasvule. ELi institutsioonide tegevuse nõuetekohaseks kohandamiseks kodanike, ühisturul tegutsevate ettevõtjate ning riigi- ja kohalike asutuste ootustele, ning tagamaks, et otsuseid tehtaks nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Toetan resolutsiooni sätteid, mille kohaselt on vaja toetada õiguskeskkonna parandamise protsessi, mille eesmärk on Euroopa Liidu õiguse suurem läbipaistvus, tõhusus ja järjepidevus. Komisjonil kui õigusakte algataval institutsioonil on oluline rolli kvaliteetsete õigusakti ettepanekute ettevalmistamise protsessis, ettevõtjate halduskoormuse ja halduskulude vähendamise alal ning samuti koostöös liikmesriikidega tagamaks, et ELi õigust nõuetekohaselt rakendatakse.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. −(PT) See algatus on nähtud ette subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise analüüsimiseks, et tagada nendest kinnipidamine Euroopa Liidu ettepanekutes. Subsidiaarsus on dünaamiline ja arenev põhimõte, millega on võimalik Euroopa Liidu meetmeid vajaduse korral laiendada ning mis piirab meetmeid, kui need enam õigustatud ei ole.

Proportsionaalsus on juhtpõhimõte Euroopa Liidu ainuvolituste ja jagatud volituste rakendamise taga, mis ei tohi minna eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Valdkonnas paistavad silma kaks uuendust: mõjuhinnangu nõukogu loomine ning Lissaboni lepingu jõustumine, mis annab riikide parlamendiliikmetele tähtsa rolli otsustada nende kahe põhimõtte rakendamise üle, kasutades ex ante poliitilist kontrolli, mis tähendab, et ettepanek võidakse läbi vaadata või isegi eemaldada, või ex post õiguslikku kontrolli, mis tähendab pöördumist Euroopa Kohtu poole, kui on kahtlus, et neid põhimõtteid on rikutud. Sellise hindamissüsteemiga saab Euroopa Liit paremaid seadusi luua, oma ettepanekuid analüüsida ja õigustada ning kvaliteeti, täpsust ja läbipaistvust täiustada. Mul on hea meel näha, et mõjuhinnangute süsteem ootuspäraselt toimib, ning toetan analüüsiprotsessi tugevdamist.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raport on seotud komisjoni 15. ja 16. aruandega parema õigusloome kohta, mis hõlmavad 2007. ja 2008. aastat, kolmanda strateegilise ülevaatega õigusloome parandamise kohta (jaanuar 2009) ja halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammiga (oktoober 2009). Raportöör nõuab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rangemat jõustamist Euroopa õigusloomes, et anda liikmesriikidele võimalus rakendada oma õigusloomet puudutavad volitused ning tagada oma kodanike ootuste täitumine. Mis õigusaktide mõju hindamisse ja halduskoormuse vähendamisse puutub, siis nendes valdkondades on vaja täiendavaid jõupingutusi. Raportis juhitakse tähelepanu asjaolule, et 32% EList tulenevast halduskoormusest on põhjustatud Euroopa õiguse liiga rangest rakendamisest liikmesriikides, mis ületab ELi õigusaktide nõuded.

Uutes liikmesriikides on need probleemid väga levinud. Olen rahul asjaoluga, et raportis oli viidatud Euroopa kodanikualgatusega loodud uutele võimalustele. Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Liidu kodanikele antud esimest korda võimalus mängida Euroopa õigusloomes aktiivset rolli. Raport annab panuse meie õigusloometegevusele ning ma olen selle heakskiitmise poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin paremat õigusloomet käsitleva raporti poolt, sest selles propageeritakse põhimõtet, et eurooplased vajavad lihtsaid, läbipaistvaid ja arusaadavaid õigusakte. Väga tähtis on ka vähendada halduskoormust ja hinnata kõikide komisjoni uute ettepanekute majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning see, et mõjuhinnangute üle teostaks järelevalvet sõltumatu välisasutus, mis annab oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan täielikult jätkuvaid jõupingutusi, et luua eurooplastele õigusakte, mis on lihtsad, läbipaistvad ja arusaadavad. Hästi kavatsetud deklaratsioonidest, põhjalikest uurimustest ja arvukate institutsioonide selgetest aruannetest hoolimata kannatavad Euroopa õigusaktid ikka veel puuduste all, mida tihti esile tuuakse: liiga suur maht, sobimatu keerukus, ebaselgus ja pidev tagasisaatmine.

See asjaolu mitte ainult ei jäta eurooplasi Euroopa tasandil tehtavatest otsustest kaugele, vaid annab alust ka tihtipeale mitte eriti mõistlikeks või karmideks vaidlusteks Euroopa sissetungimise üle sellistesse asjadesse, mille üle Euroopa tasandil otsuseid või seadusi ei tehtaks, kui oleks tagatud hoolikam subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamine. Seetõttu on resolutsioon õigel teel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Resolutsiooni teema on parem õigusloome, mis hõlmab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, mis on Euroopa Liidu hea toimimise tagamiseks asendamatud ning mille juurde kuulub näiteks õigusloome protsessi kohta mõjuhinnangute koostamine, olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja kodifitseerimine ning Euroopa õigusest tuleneva halduskulude 25% vähendamine 2012. aastaks.

Selle valdkonna kõige tähtsamad aspektid on Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus, mis annab kodanikele võimaluse osaleda aktiivselt Euroopa õigusloomeprotsessis; asjaolu, et Euroopa Parlamendil on seadusandliku tavamenetluse raames võrdsed õigused nõukoguga ning liikmesriikide parlamentide kaasamine järelevalvesse subsidiaarsuspõhimõtte kohaldamise üle. Selles kontekstis, Lissaboni lepingu artikli 225 tingimuste kohaselt ning kuna minu arvates on see hea näide paremast õigusloomest, tegin omaalgatusliku raportiga ettepaneku koostada konkreetne direktiiv biojäätmete kohta, mille täiskogu juulis häälteenamusega vastu võttis. Loodan, et komisjon annab sellele peagi vastuse.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Ma mõistan, kui tähtsad on selged õigusaktid, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine, mõjuhinnangute kvaliteet ning asjaolu, et mõjuhinnangutega tuleb arvestada, mida tihtipeale aga üldsegi ei tehta, ning ennekõike mõistan, kui tähtis pidada iga Brüsselist tuleva õigusakti puhul kinni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Teisest küljest aga on minu arvates väga kahetsusväärne, et vaatamata asjaolule, et raportis juhitakse tähelepanu sellele, kuidas liikmesriigid õigusakte n-ö kuldavad, ei ole raportis mainitud väga huvitavat teavet, mida võib lugeda seletuskirjast. Tuhandetest kehtestatud õigusaktidest on ainuüksi 72 ELi õigusaktiga kehtestatud 486 teavituskohustust, mistõttu liikmesriikides võeti vastu enam kui 10 000 rakendusakti. Mulle tundub, et see teave näitab hoopis midagi vastupidist, et kogu selle kurja juureks on hoopis Euroopa Komisjonist tulev ülereguleerimine. Mis veelgi olulisem, mul tekib küsimus, kas subsidiaarsuse põhimõttest kinnipidamine ei ole kõigest formaalsus, sest asutamislepinguga on loodud valdkonnad, milles Euroopa Liidul on eksklusiivsed pädevused ja mida ei saa mingil juhul kahtluse alla seada, kuid samal ajal paistab, et kõigis teistes valdkodades ei saa teatud riikide parlamendid ikka veel kasutada täielikult oma selleteemalisi volitusi.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. − (FI) Filosoof Schopenhauer ütles, et peaksime kasutama tavalisi sõnu ja ütlema ebatavalisi asju. Paljud inimesed, poliitikud ja eeskätt õigusloojad teevad aga just vastupidist. Arvatavasti ei saa nad sellest ise arugi. Just sellel põhjusel ongi õigusloome tava jätkuv läbivaatamine ja täiustamine Euroopa Liidu jaoks äärmiselt tähtis. Hääletasin Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi õigusloomet käsitleva raporti poolt, sest selles on tõstatatud tähtsaid küsimusi õigusloome paremaks muutmise kohta. Esiteks peab parlament pidama meeles oma kohustust, sest liiga tihti on ELi õigusloojate tahe olla tähelepanu keskmes viinud olukorrani, kus mõni mõistlik direktiiv on takerdunud parlamendi arutelude käigus tehtud üksikasjalike muudatusettepanekute tõttu. Schopenhaueri põhimõtte kohaselt ei tähenda lihtsad ja läbipaistvad õigusaktid, et need on oma sisu poolest vähem väärt. Keerukuse ja sõnaväänamisega varjatakse tihtipeale hoopis ideede puudumist. Teiseks tahan tõstatada õigusaktide mõju hindamise küsimuse. Mõnede tähtsate õigusloomega seotud algatuste puhul, näiteks heitkogustega kauplemise direktiiv, on ajalugu näidanud, et mõjuhinnangutes esines tõsiseid vigu. Inimesed peavad olema täpsed, eriti keskkonda puudutavate õigusaktide koostamisel, kus probleemi lahendamine ühes kohas võib tekitada uue probleemi kusagil mujal. Nagu resolutsioonis öeldud, peab komisjon mõjude objektiivseks hindamiseks konsulteerima süstemaatiliselt ja põhjalikult kõigi huvitatud pooltega. Ma arvan, et VKE test, millele komisjon oma sisesuunistes alguse pani, on teretulnud areng. Kolmandaks peame mõistma, et riigiasutused mängivad halduskoormuse vähendamise seisukohalt tihti väga olulist rolli. Minu riigi ametlik masinavärk on põhimääruste rakendamisel nii põhjalik, et tihti on tagajärjeks halduskoormuse kasvamine. Liikmesriikide vastutust selles ei saa ignoreerida.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles tekstis on ainuke hea punkt üleskutse pikendada tööturu osapooltega komisjoni õigusloomega seotud ettepanekute üle peetavate konsultatsioonide tähtaega. Kõik ülejäänu on õõvastav. Tekstis tunnustatakse Edmund Stoiberi juhitud töörühma tööd. Rühm koosneb aga ärimeestest, kes propageerivad halduskoormuse vähendamist, tuues ettekäändeks dereguleerimist. Tehakse ettepanek piirata kodanikualgatuse õigusi, mis on tühine vahend, mis Lissaboni lepinguga meie iseseisvale rahvale jäeti. Kinnitatakse ka, et liikmesriikide parlamendid peavad esitama oma seisukohad komisjoni ettepanekute kohta kaheksanädalase tähtaja jooksul.

Olgugi et tekstis on rõhutatud, et Euroopa õigusaktid peavad olema arusaadavad, ei ole kusagil mainitud probleemi, et suurem osa komisjoni ja töörühmade dokumentidest on saadaval ainult inglise keeles. Mida muud saabki oodata kogult, mille liikmetest suur osa ei nõua üldsegi õigust olla tõeline parlament?

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) ELi käsitletud teemade keerukus tähendab, et enamikul juhtudel on vastuvõetud õigusaktid liiga keerulised ja need ei ole suurele osale Euroopa rahvastikust piisavalt arusaadavad. Seepärast on vaja koostada lihtsaid, läbipaistvaid ja meie liikmesriikide kodanike jaoks arusaadavaid õigusakte. Samuti on vaja praeguse kriisi taustal leida mehhanisme, millega on võimalik vähendada märgatavalt ELi õigusloome protsessiga kaasnevaid suuri kulusid, et saaksime olla esimesed, kes annavad head eeskuju ELi eelarve kasutamise alal.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Raportis väidetakse, et Lissaboni leping tugevdab liikmesriikide parlamentide rolli, aga tegelikult pidid liikmesriigid oma pädevustest veelgi suurema osa Brüsselile loovutama. Ka argielus on tegelikke olukordi, mis näitavad, et piiriüleselt on õiguse valdkonnas ikka veel probleeme.

Selle näiteks on juhtumid, kus lahutavad paarid on kahe eri liikmesriikide kodanikud ja kus vähemalt mõned ELi liikmesriigid suutsid leppida kokku kohtutele antud volituste reguleerimise suhtes. Või Euroopa keskkonnamõju hindamise valdkonnas, kus liikmesriigid lükkasid rakendamist edasi, et minna mööda nõudest suuremahulistele projektidele, nagu Temelini tuumaelektrijaama laiendamine. Nüüd võib küll paista, et kõige mõistlikum on koostada mõjuhinnang ja halduskoormuse vähendamise ning õigusaktide lihtsustamise eesmärk on samuti teretulnud, aga EL on seda juba aastaid teinud, kuid kodanikud ning ettevõtjad ei ole näinud erilisi tulemusi. Tõenäoliselt ei muuda raport seda olukorda ning sellel põhjusel hoidusin ma hääletamisest.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin paremat õigusloomet käsitleva raporti poolt, sest minu arvates on parem õigusloome Euroopa Liidu efektiivse toimimise eeltingimus ning see on ka meie kodanike õigus, mida ei ole võimalik saavutada ilma selgete õigusaktideta, millest avalikkus aru saab. Reguleerimispoliitika keskkonna parandamine Euroopa Liidus hõlmab mitmeid küsimusi, näiteks mõju hindamine, halduskoormuse vähendamine ning kehtivate õigusaktide lihtsustamine ja ühtlustamine. Eriti olen nõus alates 2005. aastast elluviidava komisjoni programmiga Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks, mille eesmärk on vähendada koormust 2012. aastaks 25%. On oluline vähendada Euroopa Liidu ettevõtete tegevuskulusid, et võimaldada neil edukalt tegutseda ka rasketes majandustingimustes ja olla konkurentsivõimeline ülemaailmsel tasandil, samuti tuleb riiklike haldusorganite tegevuskorda tõhusamaks muuta. Peame keskenduma asjatutele teavitamisnõuetele ja rakendama väikeettevõtlusalgatuses esitatud ainult-üks-kord-põhimõtet. Elektroonilised sidevahendid annavad suurepärase võimaluse halduskoormust vähendada. Tõlgenduserinevuste ja n-ö kuldamise vältimiseks on vajalik ELi institutsioonide aktiivne koostöö liikmesriikidega. Komisjoni sõnul on 32% EList tulenevast halduskoormusest põhjustatud mõnede liikmesriikide otsustest, mis ületavad ELi õigusaktide nõuded, ning nende liikmesriikide ebaefektiivsest haldusprotsessist. Ei tohi ka unustada, et konsulteerimine kõigi huvitatud pooltega, eelkõige tööturu osapooltega, on õigusdokumentide ettevalmistamisel ülimalt tähtis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetasin tugevalt seda raportit, mis rõhutab, et tingimata on vaja õigusloomet, mis on lihtne, läbipaistev ja Euroopa Liidu kodanikele arusaadav, ning et Euroopa Liidu institutsioonid peavad ettepanekuid koostades austama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Raport rõhutab komisjoni kui õigusakte algatava institutsiooni olulist rolli kvaliteetsete õigusloomega seotud algatuste ettevalmistamisel.

Parlament kohustub tegema kõik võimaliku, et neid ettepanekuid vastavalt ettenähtud õigusloomega seotud menetlusele kontrollitaks. Lisaks rõhutab raport ka liikmesriikide koostöö olulisust selle õiguse nõuetekohase rakendamise tagamisel.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. − (IT) Toetame tugevalt komisjoni aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise kohta, sest selles on nähtud ette mõjuhinnangute koostamine valmivate direktiivide puhul.

Need mõjuhinnangud, mille aluseks peavad olema tõsiseltvõetavad sõltumatud uurimused kulude ja kasu kohta, on äärmiselt tähtsad, et vältida valikute tegemist, mis paneksid kodanike ja ettevõtjate õlule liigse koormuse. Ennekõike peame aga vältima, et uued ELi õigusaktid ei looks juurde uut halduskoormust.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. − (PT) Parem õigusloome on saanud tähtsaks eeltingimuseks Euroopa Liidu heale toimimisele ning Euroopa õiguse nõuetekohasele kohaldamisele, lähtudes läbipaistvusest, tõhususest ja järjepidevatest otsustest. Lissaboni lepingu jõustumisega uuesti määratletud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete õige rakendamine peab aitama kaasa Euroopa kodanike jaoks lihtsamate ja järjepidevate õigusaktide loomisele, et otsuseid saaks võtta vastu Euroopa tasandil nii, et need on eurooplaste parimates huvides. Lissaboni lepingu kohaselt peab Euroopa Parlament tegema koostööd nõukoguga ning julgustama liikmesriikide parlamentide kaasamist järelevalvesse subsidiaarsuspõhimõtte kohaldamise üle.

Lisaks peab Euroopa Liidu õiguskeskkond toetama ka edaspidi mõjuhinnanguid ja vähendama halduskoormust. Nagu on kirjas raportis, mille poolt ma hääletasin, saab õigusakte muuta reaalselt paremaks ainult halduskoormuse vähendamisega ja Euroopa õiguse tõhusa rakendamisega liikmesriikide õiguses ning samuti tõhusate mõjuhinnangutega, milles on arvestatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnaga.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raporti poolt, sest selles on rõhutatud vajadust luua lihtsaid ja selgeid õigusakte, millest ELi kodanikud paremini aru saavad.

Selles valguses on paremat õigusloomet käsitleva raporti põhieesmärgid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte austamine, õigusloomega seotud ettepanekute kohta nõuetekohaste mõjuhinnangute koostamise tähtsus, halduskoormuse vähendamine ning õigusaktide lihtsustamine ja kodifitseerimine. Tuleb samuti märkida, et lihtsamad ja arusaadavamad õigusaktid on kesksel kohal ka edusammude tegemiseks ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika määratlemisel.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0492/2010) – Resolutsiooni ühisettepanek (RC-B7-0493/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Andsin poolthääle resolutsioonile, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis romade olukorra kohta Euroopas, sest mulle valmistavad suurt muret Prantsusmaa sammud roma kogukonna vastu ning loomulikult pooldan ma selle protsessi viivitamatut lõpetamist. Prantsusmaa alustas roma vähemusse kuuluvate Euroopa kodanike kollektiivse väljasaatmisega augustis. Roma kogukond on Euroopa Liidu suurim rahvusvähemus, mille populatsioone on mitmes ELi liikmesriigis.

Asutamislepingu kohaselt on Euroopa Liidu kodanike õigus vabalt reisida ja asuda elama igal pool Euroopas üks Euroopa kodanikuõiguse alustaladest. Ma ei mõista seetõttu Euroopa Komisjonis olevat surmvaikust. Komisjon oleks pidanud reageerima ning selgitama, et Euroopa kodanike väljasaatmine liikmesriigist on seaduslik ainult avaliku korra tagamise eesmärgil, seda tuleb hinnata individuaalselt, see peab olema proportsionaalne ohuga avalikule korrale ning kunagi ei tohi olla tagajärjeks rahvusvähemuse kollektiivne karistamine. Võime ka küsida, kas rahaliste vahendite kasutamine nn vabatahtliku lahkumise õigustamiseks ei kujuta endast mitte kodanike vabaduse manipuleerimist ja seadusevastast meedet, millega üritatakse vältida, et seda saaks määratleda väljasaatmisena.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Tahan öelda romasid puudutava arutelu kohta ühte asja: peame tegema lõpu ebaolulistele vaidlustele, mis puudutavad ainult Prantsusmaad, ja rääkima eurooplastena sellest Euroopa probleemist, mis nõuab Euroopa lahendust. Praegune arutelu näitab hästi, milliseid raskusi meil on veel Euroopa probleemide lahendamisega eurooplastena, mitte ühe või teise liikmesriigi kodanikena. Eurointegratsioon tähendab ennekõike ühiste väärtuste jagamist, mis annavad meile teatud vabadused, kaasa arvatud liikumisvabaduse, aga ka teatud kohustused, kaasa arvatud kohustus järgida elamisõigusega kaasnevaid tingimusi. Täna peame reageerima integratsiooni vajava rahva kannatustele. Kannatustele, mida kasutatavad ära mitmed maffiasarnased võrgustikud ning mis ei taga muud elatise teenimise võimalust peale kerjamise, varastamise ja prostitutsiooni. See on põhiprobleem, mis täna lahendamist nõuab.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekud väljendavad Euroopa ühesuunalist teed toetavate poliitiliste jõudude silmakirjalikkust, kes valavad romade olukorra ja tagakiusamise pärast krokodillipisaraid. Euroopa Komisjon otsustas üldsuse reaktsiooni valguses panna probleemi uurimiseks kokku eritöörühma. Nad arvavad, et see rahustab üldsuse protesti selle diskrimineerimispoliitika suhtes ning piirab Prantsuse ja Itaalia valitsuste otsuseid saata romad välja. Kapitali poliitilised esindajad, kes vaheldumisi liikmesriike juhivad ja üheskoos ELi otsuseid teevad, usuvad, et nende valitsuste otsuste hukkamõistmine vabastab nemad ja ELi vastutusest romade vastu suunatud pideva ja süstemaatilise diskrimineerimise eest.

See diskrimineerimispoliitika on aga kapitali imperialistliku riikidevahelise liidu südames. Mida haavatavam on ühiskonnarühm ja mida suurem on kapitali saadav kasum, seda teravam on diskrimineerimine. Romad põrkavad üha tihedamini kokku ELi, selle organite ja seda toetavate jõududega. Romad saavad austuse oma õiguste vastu ja oma tänapäevased vajadused rahuldatud ainult siis, kui nad astuvad koos töötajatega ühisesse võitlusse selle nimel, et see ärakasutav ühiskond kukutada ning ELi ja selle toetajate vastu võidelda.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. − (IT) Vasakpoolsete resolutsiooni ühisettepanekuga üritatakse tõlgendada direktiivi 2004/38/EÜ viisil, mida ma isiklikult poliitiliselt täiesti valeks ning ebaseaduslikuks pean. Direktiivi tekst on selge: liikmesriikides on liikumisvabadusel piirid ning vajaduse korral võib liikmesriik ELi kodanikke ka tagasi kodumaale saata. Resolutsioonis ei ole ka arvestatud üldse põhifaktiga, et Euroopa on kulutanud viimaste aastate jooksul juba sadu miljoneid eurosid romade ühiskonda integreerimise programmidele, millel ei ole aga olnud häid tulemusi, sest keskseks probleemiks on romade väga halb võime integreeruda kohalikku sotsiaalsesse struktuuri. Resolutsioon, mis eirab julgeolekuvajadusi, mida meie liikmesriikide kodanikud meilt ootavad ning mis hoopis sillutab teed inimeste vaba liikumise põhimõtte väga mitmekülgsele tõlgendamisele, tähistab edasist sammu teel sellise Euroopa loomise poole, mis ei mõista üldse inimeste suhtumist ega vajadusi. Nimetatud põhjustel hääletasin ma resolutsiooni ühisettepaneku vastu.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hiljutine etniliste mustlaste väljasaatmise laine Prantsusmaal, mida esitati kenasti vabatahtliku repatrieerimisena, on toonud Euroopa päevakorda taas arutelud ühe lahendamata probleemi üle. Loomulikult ei ole võimalik nende inimeste tagasisaatmisega nende päritoluriikidesse midagi lahendada. Nad tulevad esimesel võimalusel tagasi ja neid ei saa peatada, sest nad kõik on Euroopa kodanikud, kellel on õigus minna sinna, kuhu nad tahavad seni, kuni peetakse kinni direktiivi 38/2004 sätetest. Esmalt väljendan oma häälega mõnda reservatsiooni, mis mul Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni / Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku suhtes on, sest nad annavad vaikiva nõusoleku, et võimaliku lahendusena tohib kasutada ka väljasaatmist. Ma ei ole siiski mitte mingil juhul nõus teiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ühisettepanekuga, millega üritatakse president Sarkozy valitsuse vastu suunatud poliitilist vastureaktsiooni aluseks võttes teha mustlaste rahvusvähemusest teise rahvusenamuse ohvrit ja mitte süüdistada neid olukorras, millega nad juba sajandeid rahul on olnud.

Prantsusmaal ja Itaalias aset leidvate sündmuste taustal peab Euroopa tuletama endale meelde 10–12 miljoni suurust rahvusvähemust, mis on juba üle kogu Euroopa levinud ja millel on tõsiseid integratsiooniprobleeme. See et neid riigipiiride taha peidetakse, on aga vale lahendus. Ainus võimalik lahendus kestvate tulemuste saavutamiseks on nõuda selle vähemuse integreerimiseks ühiseid Euroopa jõupingutusi.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Üle 8000 roma tagasisaatmine Prantsusmaalt nende päritoluriikidesse, peamiselt Rumeeniasse ja Bulgaariasse, on kahtlemata probleem, mis Euroopa Parlamendi tähelepanu nõuab. Ma ei poolda tormakaid otsuseid ja ähvardusi, vaid eelistan olukorra põhjalikku uurimist ja sellele järgnevat hindamist. Astume Prantsusmaaga dialoogi. Anname Prantsusmaale võimaluse kõike selgitada ning alles siis teeme oma järeldused ning otsustame, kas tegemist on inimõiguste rikkumisega või koheldakse romasid siiski Euroopa õiguse piires. Ootan, et Euroopa Komisjonilt kui asutamislepingute järelevalvajalt aktiivset lähenemisviisi.

Oleks viga probleem mugavuse pärast süstemaatiliselt segaseks ajada ja üritada oodata, et see iseenesest kaob. Tahan lisada, et minu arvates on ainus võimalus, kuidas romade probleemi suhtes edusamme teha, võtta vastu ühine Euroopa strateegia, mis hõlmab kõiki asjaomaseid riike ning on seotud vahetult Euroopa Sotsiaalfondiga ja samuti muude ELi eelarve rahaliste vahenditega. Ennekõike peame aga tunnistama, et romade probleem on Euroopa probleem.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetan Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepanekut romade olukorra kohta Euroopas. Minu arvates on liikumisvabadus Euroopa kodanike põhiõigus, mis on tagatud direktiiviga 2004/38/EÜ. Direktiiv sätestab ka selle vabaduse tingimused, mis kehtivad kogu Euroopa Liidu ulatuses: inimesed, kes on liikmesriigis üle kolme kuu, peavad tõendama, et neil on olemas töökoht, piisavad vahendid äraelamiseks või et nad õpivad.

Seetõttu on väga tähtis suhtuda romade sotsiaalsesse ja majanduslikku integratsiooni kui Euroopa küsimusse ning leida sellele ka Euroopa lahendus. Kutsun seetõttu liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles küsimust tõstatama, et sellele Euroopa tasandil poliitiline lahendus leida.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Pooldan tõhusat lähenemisviisi, mille aluseks on dialoog kultuurilise mitmekesisuse ning selle üle, mida see inimeste jõukuse seisukohalt tähendab. Integratsiooniprotsessi võtmeks on haridus. Hariduse ja väljaõppe pakkumisega võitleme tõrjutuse, töötuse ja diskrimineerimise vastu. Samuti loome sellega õiglasema, loomingulisema ja dünaamilisema ühiskonna. Rahvusvähemuste integreerimine ei ole tähtis ainult tööturul, vaid kõikides ühiskonnavaldkondades. Eurointegratsiooni eesmärk ongi põhiõiguste kaitsmine ning ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine. Kiidan kõiki, kes edendavad integratsiooni kohalikul tasandil, kaasa arvatud poliitikuid, õpetajaid ja ühinguid. Just need inimesed aitavad tihti anda juurdepääsu elamispinnale, tervishoiuteenustele, haridusele, kultuurile ja paremale elukvaliteedile.

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. − (IT) Andsin poolthääle Renate Weberi resolutsiooni ettepanekule romade olukorra kohta Euroopas, sest selle sisu on tasakaalustatud ja konstruktiivne.

Diskrimineerimise vastu hääle tõstmisest või isegi nende reaalsete ja väga tõsiste probleemide ärakasutamisest parteipoliitiliste vaidluste jaoks ei piisa. Loomulikult peame kinnitama mittediskrimineerimise ja vaba liikumise põhimõtteid ning nendega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, nagu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsioonis tehtud on, kuid veel tähtsam on teha praktilisi reforme nende probleemide lahendamiseks ja põhiõiguste rakendamiseks. Sisseränne on Euroopa probleem ja nüüd on aeg sellega ka Euroopa tasandil tegeleda, nagu Renate Weberi resolutsioonis nõutud on.

Romade küsimus on vaid osaliselt seotud integratsiooni küsimusega ning igal juhul on sellel teatud omadusi, millega tuleb ka Euroopa tasandil tegeleda. ELi aluseks on liikmesriikide rahvaste territoriaalne stabiilsus. Ka rändav elustiil võib olla teatud rahvale omane ja ka seda tuleb austada, kuid kaasamine peab toimuma solidaarselt kooskõlas Euroopa eeskirjadega ning ilma et üksikud liikmesriigid oma äranägemise järgi tegutseksid. See on resolutsiooni ettepanek, mida me toetasime.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel romade olukorda Euroopas puudutava resolutsiooni ühisettepaneku vastuvõtmise üle. Arvestades komisjoni tegevusetuse ja president José Manuel Barroso vaikimisega, astus Euroopa Parlament välja Prantsuse presidendi valitsuse romade suhtes kasutusele võetud poliitika vastu.

Pean rõhutama, et president Sarkozy poliitika rikub Euroopa Liidus tagatud inimeste vaba liikumise põhimõtet. Rumeenia on Euroopa Liidu liikmesriik ja Euroopa Liit keelab liidu kodanike diskrimineerimise nende etnilise päritolu või rahvuse alusel. Lisaks sai Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aasta detsembris põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Resolutsioonis nõutakse selle olukorra lahendamiseks Euroopa strateegiat.

Resolutsiooni oli vaja, sest nii president Sarkozy tegevused kui kai Silvio Berlusconi tegevused Itaalias esindavad parempoolset Euroopat. Nad tahavad Euroopat, mis sobib pankadele ja riikidevahelistele ettevõtetele. Nad pooldavad kapitali vaba liikumist, aga kui tegemist on vaeste ja tagakiusatutega, siis sulgevad nad oma piirid ja saadavad nad välja.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Vastupidi oma kolleegidele ei kahtle ma, kas Prantsuse ametivõimude otsus saata romad riigist välja oli seaduslik. Seda võivad teha kõik liikmesriigid, tuues seaduslikult aluseks riigi julgeoleku ja avaliku korra säilitamise. Minu arvates on kahetsusväärne, et teemaga kaasnev arutelu paistab olevat suunatud kogu etnilise rühma süüdistamisele ja soovimatute ksenofoobsete reaktsioonide esilekutsumisele. Kui üks eurooplane paneb toime kuriteo, siis ei saa me järeldada, et kõik eurooplased on kurjategijad. Kui üks roma paneb toime kuriteo, siis ei saa järeldada, et kõik romad on kurjategijad.

Romade kaasamiseks loodud tugimehhanismide tugevdamine, võitlus igat liiki diskrimineerimisega ning romade laste koolitamine ja nende põhiõiguste kaitsmine on tähtis. Keegi ei ole seadusest üle, ei rändrahvad ega valitsused, ja kõik peavad vastutustundlikult probleemide lahendamisele kaasa aitama, mitte draamat juurde tekitama või pingeid suurendama.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Toetan resolutsiooni, milles avaldatakse muret Prantsusmaa ning teiste liikmesriikide ametivõimude poolt romade ja reisijate suhtes rakendatud ning nende riigist väljasaatmiseks kasutusele võetud meetmete pärast ning kutsutakse neid ametivõime üles romade väljasaatmist lõpetama. Samuti on resolutsioonis rõhutatud, et massiline väljasaatmine on keelatud nii põhiõiguste hartaga kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning et sellised meetmed rikuvad ELi asutamislepingut ja ELi õigust, kuna tegemist on diskrimineerimisega rassi ja rahvuse alusel. Samuti on rikutud direktiivi, mis käsitleb kodanike ja nende perede vaba liikumist Euroopa Liidus. Kiidan heaks volinik Redingi hilinenud kuid sellegipoolest kindla vastuse, et ta on veendunud, et komisjonil ei ole muud valikut, kui algatada Prantsusmaa vastu rikkumismenetlus vaba liikumist käsitleva direktiivi rikkumise suhtes. Romad on Euroopas kõige enam diskrimineerimise all kannatanud. Nad kannatavad jätkuvalt tõsise süsteemse diskrimineerimise all hariduse, elamispinna leidmise ja tööhõive valdkonnas ning samuti juurdepääsus tervishoiu- ja muudele avalikele teenustele. ELi kodanikena on romadel aga täielik ja võrdne õigus liikuda ja elada vabalt teistes ELi liikmesriikides.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Resolutsioonil on kaks eesmärki. Esiteks: juhtida tähelepanu romade raskele olukorrale, keda diskrimineeritakse üle Euroopa kõikides sotsiaal- ja majanduselu valdkondades. Teiseks: mõista hukka romade kasvav stigmatiseerimine mitmes võõrustajariigis, mis keelavad neil vabalt ELi piires liikuda, tuues aluseks õiguslikud põhjused, millel on vähe alust Euroopa õiguses või puudub see täielikult. On aeg, et me kõik täidaksime oma kohustusi ja hoiduksime igasuguse populistliku diskrimineeriva retoorika kasutamisest ning rakendaksime tõhusaid ja ennetavaid poliitilisi meetmeid romade integratsiooni võimaldamiseks. Ennekõike kehtib see päritoluriikidele, mis peavad kasutama paremini Euroopa Liidu eraldatud rahalisi vahendeid, kuid samuti võõrustaja- ja transiitriikidele. Seepärast on resolutsioonis selle ühise probleemi lahendamiseks üleskutse hakata ELi tasemel rakendama üldist romade integratsiooni kava.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Parlamendi arutelu romade probleemi üle on muutunud tõsiseks poliitiliseks vaidluseks vasak- ja parempoolsete vahel. Mitte üheski hääletuseks esitatud resolutsiooni ettepanekus ei olnud vastatud tähtsale küsimusele, kuidas romade vajadustele paremini vastu tulla. On üpris selge, et romasid diskrimineeritakse sotsiaalselt ja majanduslikult enamikus liikmesriikides, mis ei ole tingimata kasutanud kõiki integratsioonimeetodeid, mis Euroopa Liit on nende käsutusse andnud. Kui romadel on õigused, mida selgesti eiratakse, siis on neil kahtlemata ka kohustused, nagu kõigil teistel Euroopa kodanikel.

Sama kehtib ka liikmesriikidele, kelle kohustuseks on anda neile Euroopa kodanikele elukoht ja võimalus elatise teenimiseks. Mis puudutab sündmusi, mille pärast Prantsusmaad kritiseeriti ja mille õigusjärgsuse kohta me veel Euroopa Komisjoni otsust ootame, siis mõistan hukka igat liiki kollektiivsed väljasaatmised, mille puhul ei ole lähtutud Euroopa õigusest. Sellegi poolest ei ole ma nõus resolutsiooni ühisettepaneku kaheldavate avaldustega, milles selle suve sündmusi küüditamistega võrreldakse. Viide natsismi perioodile on täiesti vastuvõetamatu.

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Euroopa romade olukorda puudutav resolutsiooni ühisettepanek on president Sarkozyle suur solvang ja Euroopa Parlamendi poolne salvav korralekutsumine. Asjaolu, et president stigmatiseeris romasid oma sõnavõtus julgeoleku puudumise kohta, ning tema siseministri avaldused rumeenlaste vastu ja sadade romade häbitu seadusevastane väljasaatmine solvavad nii Prantsuse Vabariigi väärtusi kui ka Euroopa Liidu põhiväärtusi. Ajaloo vältel on romasid süstemaatiliselt marginaliseeritud, diskrimineeritud ning neid on patuoinana kasutatud. Ei ole oluline, kas nad on prantslased, rumeenlased või bulgaarlased, nad on Euroopa kodanikud. ELi asutamislepingu ja põhiõiguste harta aluseks olevatel õigusriigi, vabaduse, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetel üles ehitatud ühendus ei tohi lubada romadele osaks saanud häbiväärset kohtlemist. Seetõttu on see resolutsioon Prantsuse valitsuse tegude ning nendega kaasneva diskrimineeriva retoorika range ja ühemõtteline hukkamõistmine. Resolutsioon mõistab hukka seadusevastaseid väljasaatmisi. Resolutsioonis kutsutakse Euroopa valitsusi ja komisjoni üles koordineerima romade integratsiooni puudutavaid tegevusi vahenditega, mille parlament selleks eraldanud on.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Pooldan Euroopa romade olukorda ja liikumisvabaduse õiguse rikkumist puudutava resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist. Minu arvates on Euroopa Parlamendi seisukoht Euroopa sotsiaalses ja majanduslikus kliimas äärmiselt hea. Prantsuse valitsuse meetmed tuleb asendada vastutustundliku ühise Euroopa strateegiaga, milles on arvestatud kõne all olevale rahvusvähemusele iseloomulike omadustega ja vaba liikumise õigusega, mis neile kui Euroopa kodanikele antud on. Loodan, et Euroopa Parlamendi senine seisukoht muutub veel tugevamaks ja loob pretsedendi, kuidas rakendada raamotsust teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega ning Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava. Komisjon peab võtma kiires korras kasutusele meetmed, mis on kooskõlas resolutsioonis heaks kiidetud soovitustega, ning romade rahvusrühma vastu suunatud diskrimineerivad teod hukka mõistma. Komisjon peab samuti suhtuma tõsiselt oma rolli liikmesriikide koordinaatorina Euroopa Liidu romade integratsiooni strateegiate ja tegevuskavade rakendamisel.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Osalesin hääletusel romade olukorda ja liikumisvabadust Euroopa Liidus puudutava resolutsiooni üle, sest ma mõistan hukka Prantsuse ametivõimude ning ka teiste liikmesriikide ametiasutuste astutud sammud, mis on seotud romade ja nende väljasaatmisega. Loodan, et nimetatud ametiasutused lõpetavad romade väljasaatmise, mis on keelatud nii põhiõiguste harta kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Tuletan teile meelde, et need sammud on vastuolus asutamislepingu ja ELi õigusega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Resolutsiooni ettepanek esitatakse ajal, mil on tehtud vasturääkivaid avaldusi romade rahvusrühma kuuluvate inimeste väljasaatmise kohta Prantsuse territooriumilt. Minu arvates on teema liiga tõsine, et selle üle arutleda pigem emotsionaalselt kui ratsionaalselt ning see väärib teistsugust poliitilist kliimat, mis võimaldab arutelusid, kus on hoidutud klišeedest. Olen seetõttu seisukohal, et täiskogu ei oleks pidanud sellisel halval ajal selle teema üle otsustama.

Sellest lähtuvalt ei tunnista ma nagu alati mitte mingit liiki poliitilisi, sõjaväelisi või poliitilisi reaktsioone mõne etnilise rühma liikmete vastu ainult seepärast, et nad sellesse rühma kuuluvad. 20. sajandi ajaloost leiab kahjuks liiga palju olukordi, kus inimesi mõisteti hukka mitte selle pärast, mida nad teinud olid, vaid selle pärast, kes nad olid. Natsismi ja kommunismi brutaalne pärand on seda kahtlemata tõestanud. Minu arvates on Euroopa Liidu liikmesriikidel võrreldamatu mälestus sellest, kuidas nad etnilisi ja usuvähemusi kohelnud on.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. − (IT) Liikumisvabadus on küll auväärt kontseptsioon, aga kui sellega ei kaasne jäikust ja seaduslikkust, on oht, et see jääb vaid abstraktseks kontseptsiooniks. Kõik, kes neid põhimõtteid silmakirjaliku heategevuse nimel eiravad, vastutavad romade vastu suunatud vaenuliku suhtumise tugevdamise eest.

Mitte mingil juhul ei saa liikumisvabadus tähendada vabadust asuda kuhugi ebaseaduslikult elama ning sundida häbiväärsetes sanitaartingimustes elavaid naisi, lapsi ja alaealisi, kellele ei ole tihti võimaldatud ka integratsiooni koolide ja tööhõive kaudu, varastama, prostituutideks hakkama ja kerjama. EL on loonud enda tarvis üksikasjalikud eeskirjad Euroopa kodanike vaba liikumise jaoks, kehtestanud garantiisid, nõudeid ja piiranguid. Praktika on aga näidanud, et pärast Rumeenia ja Bulgaaria liitumist ELiga ja kümnete tuhandete romade väljarändamist läände ei ole need eeskirjad enam ajakohased.

Seetõttu peame kiireimas korras muutma rangemaks hetkel kohaldatavat direktiivi 2004/38/EÜ, mille kohaselt võib saata riigist välja ELi kodanikud, kes ei suuda pärast kolme kuu pikkust perioodi mõnes teises liikmesriigis õiguslikul viisil toime tulla. Riigist väljasaatmine, mis hetkel ei ole võimalik, kui ei ole tagatud majanduslikke stiimuleid ja see toimub vabatahtlikult, tuleb asendada kohustusliku väljasaatmise ja repatrieerimise põhimõttega, nagu tehakse hetkel välisriikide kodanikega. Tuleb ka kehtestada kohustuslikud mehhanismid, millega saaks sundida direktiivi 2004/38/EÜ rikkumise tõttu ühest liikmesriigist välja saadetud kodanikke nende oma päritoluriiki jääma.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Asjaolu, et Prantsuse valitsus ning teised Euroopa Liidu valitsused romasid oma riigist välja saatsid, on laiduväärne tegu. Kahjuks ei väljendanud Euroopa Komisjon ja nõukogu kohe oma vastumeelsust selle rassistliku ja ksenofoobse teo suhtes, mille eesmärgiks on juhtida meie tähelepanu kõrvale praegusest tõsisest sotsiaalkriisist ning leida patuoinaid. Meil ei ole mingeid pettekujutusi ELi institutsioonide rollist selles protsessis, eriti kui meenutame, et nad on ka kolmandate riikide puhul oma kriitika ja sekkumisega väga tagasihoidlikud.

Praegusel juhul, kui on tegemist ELi liikmesriikide kodanikega, on nad aga tegutsemata kõrval seisnud või teinud ainult kaudseid avaldusi. Kus on nüüd Euroopa Liit, mis väidab end olevat maailma suurim inimõiguste kaitsja? Siin ei saa me leppida ühegi teise hoiakuga peale hukkamõistmise. Kogemused on näidanud, et kui tegemist on Prantsusmaaga, ühega ELi juhtidest, ollakse alati tagasihoidlik.

Peame lõpetama selle neoliberaalse poliitika, mida konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid kogu aeg kasutavad. Vajame hädasti uut poliitikat kõigi jaoks tööõiguse, heaolu ja sotsiaalse arengu edendamiseks. Ainult nii on võimalik hoida ära, et Prantsusmaa valitsuse sarnased valitsused muudavad rassismi ja ksenofoobia oma riigipoliitikaks ja takistada ELi muutumist nii-öelda liikmesriikide politseijõuks, mis kasutab ära teatud valitsuste laiduväärt tegusid.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Vasakusse tiiba kuuluvate parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ühisettepanek viitab küll korduvalt võrdsuse põhimõttele, kuid selles on mitmeid vasturääkivusi.

Tahan jäädvustada protokolli, et ma olen esitatud dokumendi vastu, kuna selles nõutakse romade ja võõrustajariikide kodanike jaoks võrdseid õigusi ilma mõlema osapoole jaoks ka reaalseid võrdseid kohustusi nõudmata. Samuti olen teistsugusel arvamusel selle pärast, et dokumendis ei ole võetud õiguslikku seisukohta, vaid selles piirdutakse lihtsalt Itaalia ja Prantsusmaa poliitiliste meetmete kritiseerimisega.

Lisaks sellele eiratakse dokumendis täielikult kinnitust leidnud probleeme õiguskorra alal, mida mõned liikmesriigid üritavad kontrolli alla saada sellega, et kasutavad neile seadusega antud vahendeid.

  Charles Goerens (ALDE), kirjalikult. – (FR) Olgugi et ma hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt, tahaksin teha järgmise märkuse. Asjaolu, et ma resolutsiooni toetan, ei tähenda, et ma toetaksin mingil viisil teatud äärmuslikke märkusi, mis teisipäeva pärastlõunal toimunud arutelu käigus tehti. Arvestades asjaoluga, et teema vajab väga tundlikku käsitlemist, on romade tagasisaatmise võrdlemine II maailmasõja kontsentratsiooni- ja hävituslaagritega holokausti trivialiseerimine. See on kõige kindlam viis arutelude allasurumiseks. Vajame rahulikku tasakaalukat ja vastutustundlikku arutelu. Selline võrdlus näitab halba tahet või ebaküpsust. Igal juhul ei ole romadel sellest üldse kasu.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mind kohutasid väga meetmed, mis Prantsusmaa romade väljasaatmiseks kasutusele võttis (meetmed, mida teised liikmesriigid juba varem kasutanud olid) ning seetõttu andsin ka mina viivitamatult oma allkirja parlamendi resolutsioonile ning toetan selle vastuvõtmist. Praegu Prantsusmaal aset leidvad sündmused on vastuvõetamatud. Prantsusmaa viib teadlikult ellu diskrimineerivat poliitikat, mis on vastuolus Euroopa Liidu aluseks olevate põhiväärtuste ja põhimõtetega. Kõigepealt rikub see poliitika Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Liidus vaba liikumise põhimõtet, sest romad on täisväärtuslikud Euroopa kodanikud. Teiseks rikub see poliitika mittediskrimineerimise ja vähemuste austamise põhimõtet, mille kohaselt ei tohi mitte mingil juhul võtta selliseid meetmeid kasutusele ainult selle põhjal, et inimene kuulub mõnda vähemusse. Täna romad, homme araablased ja ülehomme juudid ning miks mitte naised ja seejärel vaesed? Kõik need põhimõtted on meie liidu aluseks ja need on siduvad meie kõigi jaoks, eriti aga individuaalsete liikmesriikide jaoks. Samuti on ülim aeg luua Euroopa romade kaasamise strateegia. Euroopa Liit vajab tugevamat poliitilist tahet: sotsiaalse integratsiooni, elamispinna, hariduse tagamine ja võitlus diskrimineerimisega on valdkonnad, milles Euroopa Liit tegutsema peab.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin romade olukorda Euroopas käsitleva resolutsiooni poolt, sest selles on mõistetud selgesõnaliselt hukka Prantsusmaa ametivõimude võetud meetmeid. Resolutsioon tuletab meile meelde kõikidele Euroopa kodanikele antud õigust liikuda ja elada vabalt Euroopa Liidus ning võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Nicolas Sarkozy ja ta valitsus eksivad, kui arvavad, et saavad täiesti karistamatult eirata Euroopa Liidu väärtusi, Euroopa õigust ja põhiõiguste hartat. Euroopa Parlament kutsus neid südikalt korrale ning teeb sedasama ka kõigi teiste liikmesriikidega, kellel tekib kiusatus midagi sarnast teha. Samuti kutsutakse resolutsioonis Euroopa Komisjoni üles oma kohustusi täitma, lõpetama viivitamine ning võtma kasutusele selge ja sihikindla strateegia romade kaasamiseks kõikides valdkondades – juurdepääs elamispinnale, tööhõivele, haridusele ja tervishoiuteenustele –, et teha lõpp nende vastuvõetamatule tõrjutusele.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Toetasin resolutsiooni ühisettepanekut, sest olen veendunud, et peame kiireimas korras mõistma hukka Prantsuse valitsuse poliitika, mis on tahtlikult stigmatiseerinud ühe rahvusrühma, sidudes selle vahetult kuritegevusega, ning seda vaid selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale probleemidest riigi sisepoliitikas. Minu arvates on romade probleemi selline ärakasutamine lubamatu ja parlament peab reageerima. Progressiivsed parlamendiliikmed, nagu sotsiaaldemokraadid, on seetõttu nõudnud selle diskrimineeriva retoorika ja kollektiivsete väljasaatmiste lõpetamist. Euroopa parempoolsed on aga toetanud Prantsuse valitsuse suundumist paremale. Peame võtma kiireimas korras kasutusele ulatusliku strateegia selle küsimuse lahendamiseks, mis mõjutab 10– 12 miljonit ELi kodanikku. Resolutsioon mõistab hukka asjaolu, et komisjon ei ole reageerinud, kuigi komisjon kui asutamislepingute järelevalvaja oleks pidanud Prantsuse valitsuse tegevusi taunima. Nende kollektiivsete väljasaatmistega eiratakse nii põhiõiguste hartat kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – (HU) Resolutsiooni ettepanek, mille esitasid Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon ning ka Rohelised ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed, sisaldab mitut põhjendamata ja isegi vastuvõetamatut avaldust. Nagu ma juba teisipäevases Euroopa Ülemkogule ja komisjonile esitatud küsimusi puudutavas arutelus mainisin, on poliitilised arvamused ja õiguslikud hinnangud kaks eri asja ja kui meie arvates võivad väljasaatmised olla laiduväärt või liialdatud, siis ainult Euroopa Komisjon on pädev hindama Prantsusmaa sammude seaduslikkust. Minu arvates vähendab see parlamendi autoriteeti, kui me süüdistame mõnda riiki põhjendamata teabe põhjal tõsistes rikkumistes, ilma et ootaksime ära komisjoni hinnangu ja teadmata, mis on selle tulemused. Parlamendi Euroopa romade strateegiat puudutava raporti koostajana tundus mulle, et praeguses olukorras peab Euroopa Parlament resolutsiooni ettepanekus tehtud progressiivsed ettepanekud ametliku resolutsioonina esitama.

Seetõttu on väga tähtis rõhutada, et EL ja selle liikmesriigid vastutavad ühiselt romade integratsiooni eest, mis vajab ulatuslikku strateegiat ELi tasandil. Nimetatud strateegia koostamisel tuleb kaasata romad alates rohujuurte tasemest kuni valitsusväliste organisatsioonideni, kaasa arvatud kõik kavandamise, rakendamise ja kontrolli aspektid. Peame ka rõhutama, et tuleb luua põhjalik arenguprogramm, mis on suunatud korraga kõikidele seotud poliitikavaldkondadele ning võimaldab vahetut sekkumist tõsiste struktuuriliste puuduste all kannatavates getodes.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates peame võtma vastu ja hakkama rakendama ühist Euroopa romade strateegiat, mis aitaks lahendada romade sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse probleemi. Euroopa vähemuste probleemid on keerulised ja väga tundlikud ning tihti kasutatakse neid ära kitsarinnalistel poliitilistel eesmärkidel. Minu jaoks on vastuvõetamatu selline poliitiline manipuleerimine, mis probleemide põhjuseid ei lahenda, vaid muudab hoopis vähemuste integratsiooni keerulisemaks. Romade sotsiaalse integratsiooni edendamiseks on vaja korralikku ELi rahastamist ja selle elluviimiseks liikmesriikide koostööd. ELi käsutuses on juba mitmeid vahendeid, mida on võimalik kasutada romade tõrjutuse lõpetamiseks, kaasa arvatud Euroopa Sotsiaalfondi kasutamise võimalus. Neid vahendeid täiendab võimalus kasutada 2% ühise Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) rahalistest vahenditest sotsiaalselt tõrjutud kogukondade elamiskulude katmiseks. Seepärast on väga tähtis tagada romade integreerimise praktilised meetmed, alustades nendest liikmesriikidest, mille elanikud nad on. Samal ajal peame loomulikult garanteerima liikumisvabaduse Euroopa Liidu piires ning ELi kodanike väljasaatmisel mõnest liikmesriigist tuleb igat juhtumit hinnata individuaalselt ning väljasaatmisotsuse aluseks peab olema vastav kohtuotsus.

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. − Mina ja mu kolleegid fraktsioonist ECR nõustume suurema osaga sellest resolutsioonist ning oleme ka edaspidi kogu südamest pühendunud ELi õiguses sätestatud võrdsete õiguste, võimaluste ja vabaduste tagamisele kõigile inimestele olenemata nende rassist, usust, soost või seksuaalsest sättumusest.

Olgugi et toetame täielikult romade integreerimist Euroopa Liidus, oleme arvamusel, et enne kui parlament selles küsimuses oma lõpliku otsuse teeb, peab Euroopa Komisjon oma rollis asutamislepingute järelevalvajana tegema põhjaliku õigusliku juurdluse. Nimetatud põhjustel hoidusime selle resolutsiooni puhul hääletamisest.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Arutelus valitseb hetkel skandaalne segadus ja peame selles veidi korda looma Mõned täiskogul tehtud ja resolutsiooni ettepanekusse lisatud märkused on vastuvõetamatud. Istungisaal ei tohi olla foorum poliitiliseks punktide kogumiseks, kui tegemist on liikmesriikide riigisisese poliitikaga. Prantsusmaa on rangelt ühenduse õigust rakendanud ja seda kinnitas ka komisjon. Kutsun komisjoni üles toimikut esimesel võimalusel käsile võtma ja pakkuma välja konkreetseid meetmeid romade integreerimiseks Euroopa Liidus.

Heade kavatsustega avalduste tegemise aeg on möödas, nüüd peame romade integreerimiseks Euroopas viima ellu tõeliselt euroopaliku strateegia. Mis sai 20 miljardist eurost, mis täiskogu heaks kiitis ja mis liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika raames eraldasid? Sellest rahast ei ole kasu neile, kellele see ette nähtud on. Peame sellele olukorrale lõpu tegema ja Euroopa raha haldamise üle suurema kontrolli enda kätte võtma.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit peab võtma kasutusele rangemad meetmed Prantsusmaal romadele suunatud diskrimineeriva ja brutaalse poliitika vastu. Liikumisvabadus ei ole kapitali eelisõigus. Eurokraatidele ei pruugi see küll meeldida, aga see õigus on kõigil Euroopa kodanikel. Praeguse Prantsuse valitsuse patuoinaks tehtud roma kodanike õiguste kaitsmine on kõigi Euroopa kodanike kohustus. EL peab seadma eeskuju ja selle ksenofoobse valitsuse poliitika hukka mõistma. Vastasel juhul julgustaks see ainult nende valitsuste ülemäärast käitumist, kes juba praegu tõsiste õigusrikkumistega tegelevad.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Juba mitukümmend aastat on Prantsusmaa olnud eeskujulik riik, kui tegemist on igalt poolt maailmast pärit kodanike integreerimisega, kes on tahtnud sinna elama asuda. Tasub meeles pidada, et alates 2014. aastast on Rumeenia kodanikele antud täielik liikumisvabadus ainult kümnes ELi liikmesriigis, kaasa arvatud Prantsusmaal. Lisaks sellele saab nõuda kõigilt ELi kodanikelt, et nad tõendaksid, et suudavad end ülal pidada, kui nad jäävad rohkem kui kolmeks kuuks mõnda riiki, mis ei ole nende päritoluriik. Kui nad osutuvad vastuvõtva riigi sotsiaalkindlustussüsteemi jaoks liiga suureks koormuseks, saab direktiivi 2004/38/EÜ lõigete 9 ja 10 alusel otsustada vajalike meetmete üle. Kuigi romade kollektiivse väljasaatmise võib kahtluse alla seada, peaksid inimesed, kes selle vastu nii tormikalt meelt avaldavad, pöörama sama palju tähelepanu ka teistele probleemidele. Nad peaksid näiteks mõtlema lastele, kelle pered ei luba neil koolis käia; lastele ja naistele, keda sunnitakse kerjama; kerjamisele, mis on elulaadiks kujunenud, ning sellele, et tööd ei taheta teha ja selle asemel kasutatakse hoopis ära kolmandate riikide sotsiaalkindlustussüsteeme. Seepärast hääletasin ma nii, nagu hääletasin.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin täiskogu vasakpoolsete, vasaktsentri ja liberaalide esitatud resolutsiooni ühisettepaneku vastu, sest president Sarkozy valitsuselt Prantsusmaal tuleb nõuda otsekohest mustlaste väljasaatmise lõpetamist. Kutsume ka komisjoni ja nõukogu üles sellest lähtuvalt tegutsema. Meie hukkamõistu ei vääri ainult väljasaatmised Prantsusmaalt, vaid ka Saksamaalt, Austriast, Rootsist, Belgiast ja Itaaliast. Vajame Euroopa strateegiat, millega võidelda vaesuse ja diskrimineerimise vastu, mille all romad Euroopas kannatavad. Romad on kuulunud Euroopa Liitu alates liidu laienemisest 2004. ja 2007. aastal. Seetõttu on neile nagu igale Euroopa kodanikule antud õigus vabaks liikumiseks ja elama asumiseks kogu ELi ulatuses.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Lõppkokkuvõttes otsustasin hääletada selles romasid puudutavas arutelus Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku poolt. Resolutsioonis on probleemi objektiivselt käsitletud ning pakutud välja ka mõistlikke lahendusi. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni resolutsiooni ettepanek aga näitab seevastu, kui vähe need poliitikud reaalsest elust teavad. Nad räägivad tõsisest ja süstemaatilisest diskrimineerimisest ning üldisest mustlastevastasest hoiakust ja eiravad seetõttu täielikult asjaolu, et romad peavad seadust järgima nagu iga teinegi Euroopa kodanik.

On selgesti näha, et väljasaadetavatelt romadelt sõrmejälgede võtmine on vasakpoolsetele pinnuks silmas. Nende arvates on see ebaaus diskrimineerimine. Need on aga samad inimesed, kellel ei ole midagi selle vastu, et kõigilt teistelt kodanikelt nõutakse passi väljaandmisel sõrmejälgi. Selline on vasakpoolsete loogika. Isegi siis, kui Sarkozy valitsuse käitumist ajendas oportunism, oli see Prantsusmaa enda huvide kaitsmiseks siiski arukas ja vajalik. Seetõttu hääletasin ma vasakpoolsete resolutsiooni ettepaneku vastu.

  Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. − (NL) Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) delegatsioon hääletas romade väljasaatmist käsitleva resolutsioon ettepaneku B7-0504/2010 poolt. See ei muuda aga kuidagimoodi asjaolu, et direktiivide kohaselt on individuaalsetel juhtudel alati võimalik inimesi sunniviisiliselt oma päritoluriiki repatrieerida, kui nende Euroopa direktiivide sätted seda lubavad.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selles on pakutud välja kooskõlalised pikaajalised meetmed romade probleemi lahendamiseks Euroopa Liidus. Fraktsiooni PPE resolutsiooni ettepanekus oli ka selgesõnaline ja otsene üleskutse, et romade probleem ei tohi mõjutada Rumeenia ühinemist Schengeni piirkonnaga. Pärast nimetatud ettepaneku tagasilükkamist hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt, mille esitasid Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ning teised fraktsioonid, mis ei ole küll nii põhjalik, kuid mille vaatenurk on üldjoontes ausam.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Konservatiivid ja Reformistide fraktsiooni romade olukorda Euroopas käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt järgmistel põhjustel. 1) Ettepanek keskendub meetmetele (Euroopa strateegia: tegevuskava, vahendite kasutuselevõtmine, liikmesriikide ja teiste koostöö, romade kaasamine jne), mida on vaja romade tõrjutuse lõpetamiseks, mida nad eri Euroopa riikides kogevad. 2) Ettepanek ei keskendu süüdistamisele. 3) Ettepanek ei juhi avaliku arvamuse tähelepanu eemale probleemi põhjusest, milleks on seniste romade integreerimiseks ettenähtud poliitika läbikukkumine. 4) Ettepanek ei panusta steriilsesse poliitilisse vastasseisu.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide kohustus on arendada ja toetada meetmete rakendamist, mis on vajalikud poliitilise ja sotsiaalse keskkonna loomiseks, mis toetaks romade integreerimiseks ette nähtud meetmete rakendamist hariduse, tervishoiu, sotsiaalkaitse ja tööturul kaasamise valdkondades. Samal ajal on väga huvitav aspekt ka roma naiste olukord, sest nii soo kui ka vähemusse kuulumise tõttu kannatavad nad topeltdiskrimineerimise all.

Kutsun Euroopa Komisjoni üles töötama välja kõikehõlmavat Euroopa strateegiat, mis käsitleks piiriülesele romade vähemusele omaseid probleeme. ELi institutsioonid peaksid näitama üles vähemalt minimaalset huvi diskrimineerimisega võitlemise vastu ja toetama romade integratsiooni.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon toetab hääletust parlamendis, mis täitis täies ulatuses oma rolli ELi põhiväärtuste tagajana. Parlament keeldus vaikimast olukorra kohta Prantsusmaal ning ei unustanud kritiseerida ka komisjoni hilinenud ja piiratud reaktsiooni. Need väljasaatmised on tegelikult hea näide Euroopale sellest, kui hästi suudab Euroopa enda põhiõiguste hartas sätestatud eeskirju järgida. Komisjoni kohustus on võtta kasutusele vajalikud meetmed ning koostada esimesel võimalusel analüüs, milles on toodud selgelt välja vastutavad valitsused.

Tänane hääletus avab olulise etapi meie institutsiooni usaldusväärsuse näitamise jaoks. Lahing vähemuste õiguste eest ei ole aga veel lõppenud. Nüüd on eriti tähtis tunnistada kõiki vähemuste õigusi ELis ja kanda hoolt selle eest, et neid õigusi ka rakendatakse.

  Catherine Soullie (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga kahju, et parlament võttis vastu sotsiaaldemokraatide, liberaalide, roheliste ja kommunistide esitatud resolutsiooni ettepaneku romade olukorra kohta Euroopas.

Minu arvates ei ole vastuvõetav, et Prantsusmaad nii kritiseeritakse, sest Prantsusmaa ei ole ainus liikmesriik, mis romasid tagasi nende kodumaale saatis. Teatud roma laagrite asutamine kahjustab selgelt avalikku korda ja mõnel juhul kujutab see endast isegi eraomandi õiguse rikkumist ning Euroopa Ühenduse asutamislepingute sätete kohaselt annab koormus, mida see meie sotsiaalkindlustussüsteemile avaldab, Prantsuse valitsusele õiguse võtta kasutusele kõne all olevad meetmed. Romade tagasisaatmine Rumeeniasse ja Bulgaariasse toimus Prantsuse ja Euroopa õiguse kohaselt ning rangelt inimõigustest kinni pidades.

Tunnustan Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni otsust luua romade integratsiooniga tegelev töörühm, et leida rändrahvaste probleemile Euroopa lahendus. Peame teemale konstruktiivselt lähenema.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. − (IT) Hoidusime hääletamisest Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Konservatiivid ja Reformistide fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku üle, sest me ei ole nõus punktiga, milles edendatakse Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni piirkonnaga, sest need riigid ei suuda tagada võrdseid sotsiaal-, majandus- ja julgeolekutingimusi. Meie seisukoht on sama, mis meie selgesõnalise ei puhulgi, kui hääletasime varem nende riikide ELiga ühinemise üle.

Teisest küljest aga hääletasime kindlameelselt vasakpoolsete esitatud resolutsiooni vastu, sest see ohustab selliste riikide nagu Prantsusmaa ja Itaalia, mis otsustasid astuda ranged sammud inimeste vastu, kes seadust ei austa, iseseisvust ja oma otsuste tegemise õigust. Meile peaks andma mõtlemisainet üks statistiline näitaja, mille kohaselt tõusis murdvarguste arv 200% pärast seda, kui Prantsusmaale saabus suur hulk romasid Ida-Euroopa riikidest.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult resolutsiooni ettepaneku B7-0492/2010 kohta. − (PT) Romade rahvusrühm on vähemus, mille liikmetest on suur osa mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud. Euroopa kodanikel on õigus liikuda vabalt ja asuda elama igasse ELi liikmesriiki seni, kuni nad peavad kinni direktiivi 2004/38/EÜ sätetest. Selle vabaduse piiramine on aga võimalik, kui ohus on avalik kord, julgeolek või rahvatervis. Sellegipoolest ei saa unustada, et meetmeid, nagu ELi kodanike väljasaatmine, tuleb rakendada iga juhtumi puhul eraldi, mitte rakendada neid tervetele rühmadele või kogukondadele.

Probleemi lahendus peitub romade jaoks soodsa strateegia rakendamises, mis võimaldab koostööd riikide, institutsioonide ja muude osapoolte vahel ning mille kavandamisel ja elluviimisel on kaasatud ka romade kogukonnad. Lisaks sellele on vaja luua programm, mis võimaldab sekkumist äärealadel, kus esineb struktuurilisi puudusi. Pean silmas võimalust, mida Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus pakub marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkuse seisukohalt, ja vajadust täiustada romade kaasamise Euroopa platvormi meetmeid. Sama tähtis on konstruktiivse dialoogi arendamine liikmesriikide ja romade kogukondade liikmete vahel. Nimetatud põhjustel hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult resolutsiooni ühisettepaneku RC-B7-0493/2010 kohta. − (PT) Romade rahvusrühm on vähemus, mille liikmetest on suur osa mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud. Kõikidel Euroopa kodanikel on direktiivis 2004/38/EÜ sätestatud õigused ja kohustused vaba liikumise kohta Euroopa Liidus. Liikmesriikidel on aga õigus piirata liikumisvabadust ja Euroopa Liidu kodanike sisserännet oma territooriumile olenemata nende rahvusest, kui on oht avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele.

Liikmesriigid ei ole kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni enne selle avalikku korda puudutava klausli rakendamist, mis on nende suveräänne õigus. Kuigi ma olen veendunud, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid vastutavad ühiselt romade kogukonna kaasamise edendamise eest integreeritud strateegia ja koostööga liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, muude Euroopa institutsioonide ja muude huvitatud osapoolte vahel ning kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega, ei poolda ma seda, et mõistetakse hukka komisjoni hilinenud ja piiratud reaktsioon romade olukorrale Euroopas ja inimõigustest kinnipidamise kinnitamisele, sest see on meie kõigi ühine vastutus. Nimetatud põhjustel hoidun hääletamisest selle resolutsiooni ettepaneku üle.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin romade olukorda ja liikumisvabadust Euroopa Liidus puudutava resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest minu arvates vajab ligikaudu 10–12 miljoni roma olukord Euroopa romade integreerimise strateegiat. Inimeste vaba liikumine on üks ELi aluspõhimõtetest. Olenemata nende rahvusest on ka roma päritolu Euroopa kodanikel õigus vabalt ELis liikuda. Nagu kõigil Euroopa kodanikel, nii on ka neil õigused ja kohustused. Kui inimene, olenemata tema etnilisest päritolust või rahvusest, paneb toime rikkumise, siis peab ta arvestama ka kõigi õiguslike tagajärgedega. Kuritegevusega ei ole aga seotud ühtegi rahvust või rahvusrühma. Ma arvan, et tervet rahvusrühma või kogu riigi rahvast ei saa ja ei tohi stigmatiseerida ainult mõnede selle liikmete toime pandud tegude alusel. Lissaboni leping teeb Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Dokumendi artiklis 2 on öeldud, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Minu arvates on ELil ja liikmesriikidel ühine vastutus edendada romade integratsiooni romasid käsitleva ELi strateegiaga.

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin vasakpoolsete esitatud resolutsiooni ühisettepaneku vastu, sest see annab Euroopa romade vähemuse probleemile vale suuna. Täiskogu istungil vastu võetud resolutsioon on ideoloogiline tekst, mitte konkreetne tegevuskava. Resolutsioon, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, on põhimõtteliselt silmakirjalikkuse väljendus, mida varjatakse n-ö progressiivse poliitilise aruteluga. Resolutsiooniga üritatakse panna meid uskuma, et me oleme nüüd kõik rassistid.

Loomulikult ei kehti see vasakpoolsetele poliitikutele. Resolutsioon koostati ja selle üle hääletati ilma korralike teadmisteta romade olukorra kohta Ida- või Lääne-Euroopas. Romade probleem ei ole riigisisene ja sellest ei saa rääkida ka rassipoliitika kontekstis. Romade probleemi on Euroopas juba väga kaua tuntud ja seda ei ole veel lahendatud. Klišeede ja poliitilise tegevuskava kasutamisega, mis väljendub peamiselt sotsiaaldemokraatide ja Prantsuse parempoolse valitsuse kokkupõrkes, ei saavuta me midagi muud peale vasakpoolsete valimiseesmärkide. Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni poolt just seetõttu, et selles dokumendis pakutakse välja meetmeid ja nõutakse kooskõlastamist Euroopa tasandil. Romade probleem ei ole mitte rassismi, vaid realismi küsimus. Kui romade probleem lahendatakse vasakpoolsete tingimuste kohaselt, siis kerkib see peagi uuesti ja põhjustab uusi kriisi teistes liikmesriikides. Tänase hääletuse tulemus on kahetsusväärne ja ebaproduktiivne.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0491/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin eakate pikaajalist hooldust käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates on väga tähtis garanteerida tingimused aktiivsena vananemise edendamiseks ning pakkuda rohkem toetust, et tagada kõigile ELi eakatele parem elukvaliteet. Selle resolutsiooni ettepaneku eesmärk on vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust; kaitsta Euroopa Liidu eakaid inimesi ning pakkuda eakatele kaitset ebavõrdse kohtlemise eest tervishoius, mille all nad tihti kannatavad; võtta vastu inimressursside strateegiad, et võidelda töötajate nappuse vastu; aidata levitada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et edendada eakate inimeste hooldust perekonnas ja sõltumatust.

Loodan, et selle ettepanekuga kogub Euroopa Komisjon andmeid hoolduse pikaajaliste parimate tavade kohta, mis annaksid lisaväärtust aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale (2012), eesmärgiga vähendada igat liiki eakate diskrimineerimine, parandada pikaajalist hooldust ja vähendada vaesuse mõju eakate inimeste seas. Soovitan samuti luua parimate tavade edendamiseks aktiivsena vananemise vaatluskeskuse.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Olgugi et see teatud riike, nagu Itaaliat ja Saksamaad, rohkem mõjutab, peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid tegelema vananeva rahvastiku küsimusega. Peame sellele tähelepanu pöörama. Sellele vaatamata tegutseme tihti vaid lühemas perspektiivis ning unustame tegeleda meie ühiskonnas toimuvate muutustega. Tegemist on suurepärase resolutsiooniga, sest see annab lühikese ja väga põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on vaja kohaneda (infrastruktuur, tervishoiusüsteemid, inimsuhted jne). On väga tähtis, et jätkame selles valdkonnas tööd. Peame juba täna homseid potentsiaalseid probleeme ennetama.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetan kõne all olevat raportit. Tööhõivepoliitika suuniste kohaselt peavad liikmesriigid tegema kõik võimaliku kõige tähtsama eesmärgi saavutamiseks, milleks on jätkusuutliku majanduskasvu tagamine ja töökohtade loomise tugevdamine. Peame lahendama ka liikmesriikide pikaajalised probleemid, nagu demograafilised muutused, globaliseerumine ja uute tehnoloogiate loomine. Selle saavutamiseks peame investeerima jätkusuutlikusse majanduskasvu, mis edendaks olemasolevate töökohtade säilitamist ning uute töökohtade loomist, pöörates erilist tähelepanu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis loovad Euroopas kõige enam töökohti. Peame pürgima ka järgmiste tööhõive-eesmärkide saavutamise poole: kvaliteetse hariduse ja elukestva õppe edendamine praeguste ja tulevaste töötajate seas, võitlus töötusega, pöörates erilist tähelepanu noorte, eakate, puuetega inimeste ja naiste tööhõivele ning samuti tuleb ebatüüpilisi töölepinguid veidi paremas valguses vaadata.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Euroopa Liidus toimuvate demograafiliste muudatuste tõttu on eakate inimeste arv kiiresti kasvamas ning me seisame silmitsi suurte katsumustega: peame tulema toime suurema nõudlusega tervishoiuteenuste järele ja kohandama tervishoiusüsteemid nii, et need vastaksid vananeva elanikkonna vajadustele, kuid oleksid ka jätkusuutlikud väiksema tööjõuga ühiskondades. Hetkel on vaesus eakate inimeste seas ulatuslik, sest ELi liikmesriikide pensioneid ja sotsiaaltoetusi kärbitakse märkimisväärselt, mistõttu on tähtis leida jätkusuutlikke rahastamissüsteeme pikaajalise hoolduse ja eakate hoolekande tagamiseks. Peame ka kehtestama kõikide hooldussektorite jaoks miinimumstandardid, kaasa arvatud miinimumpalga.

Lisaks rõhutan, et peame vähendama tervisest tingitud ebavõrdsust ning kaitsma eakaid inimesi ühiskonnas ja hooldusasutustes. Peame võitlema eakate sotsiaalse tõrjutuse ja igas vormis vanuselise diskrimineerimise vastu. Peame kaitsma aktiivselt vananemise tingimusi ning garanteerima, et eakad inimesed saavad elada väärikalt ja rahulolevalt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Kvaliteetne haridus ja väljaõpe on tähtsad inimese eneseteostuse, võrdsuse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemise, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. Kutsun liikmesriike üles reguleerima eakate hoolekandes tegutsevate hoolekandetöötajatele esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ning välja töötama ja rakendama täiendkoolitussüsteeme, mis aitaksid tõsta eakate hoolekandesüsteemis töötavate isikute haridustaset ning seeläbi parandada pakutavate teenuste kvaliteeti. Väga tähtis on suurendada investeeringuid geriaatrilise ravi võimaldamiseks, et suurendada eakate hoolduse kvaliteeti.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. − (DA) Taani sotsiaaldemokraatide arvates ei tuleks kehtestada lõigus 12 määratletud miinimumpalka. Sellele vaatamata otsustasid Taani sotsiaaldemokraadid hääletada resolutsiooni poolt, sest miinimumpalga kehtestamise nõudest hoolimata on selles mitmeid seisukohti ja algatusi, mida me toetame.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi otsus võtta vastu eakate pikaajalist hooldust käsitlev resolutsiooni ettepanek on väga hea, sest eakad kui Euroopa kodanikud vajavad võimalust oma õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning võimalust säilitada oma koht ühiskonnas ja hoida sidet teiste põlvkondadega. Ma arvan, et ELi liikmesriigid peavad pöörama tähelepanu elanikkonna vananemisele, et panna alus koostööle, mille eesmärk on luua jätkusuutlik süsteem eakate hooldusteenuste osutamise rahastamiseks ning hooldussektori töötajatele vajaliku erialase koolituse tagamiseks, pakkudes neile sobivat palka, mis võimaldab neil osutatavaid teenuseid täiustada. Lisaks peavad võtma linna- ja ruumilise arengu teenistused kasutusele meetmed, et lihtsustada eakate ja piiratud liikumisvõimega inimeste ligipääsu vajalikele teenustele: sotsiaalteenused, mis on kohandatud nende vajadustele, sotsiaalsed ja kultuuritegevused. Asjaomased ametiasutused peavad teavitama eakaid korrapäraselt nende õigustest ning neid mõjutavatest muudatustest õigusaktides.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.− (PT) Hääletasin kõne all oleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest see edendab eakate ligipääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja paremale hooldusele. Viimastel aastatel toimunud demograafiliste muudatuste ja eeskätt elanikkonna vananemise valguses vajavad eakad toetust, et nad saaksid elada enda kodus väärikat ja iseseisvat elu.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. − (SV) Peame tagama eakatele inimestele kõrge hooldamise standardi, mis peab olema hoolekandesüsteemi esmatähtis osa, mida arendatakse kooskõlas demograafilise muutumisega. Mõistame täielikult kõikide hooldussektori lepingute sotsiaalstandardite miinimumtaseme kehtestamist, kuid meie arvates on miinimumpalga kehtestamine kahetsusväärne, sest Rootsis ei ole see alati tagatud, kuna palgatasemete määramine on tööturu osapoolte kohustus. Palgataseme määramine ei kuulu ka ELi pädevuste hulka. Meie arvates ei peaks seda olukorda muutma, kuid hääletasime sellegipoolest resolutsiooni ettepaneku poolt, sest leiame, et selle põhiteema on väga tähtis.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Olukorras, kus on tegemist kasvava keskmise elueaga ja kus eakad on üha haavatavamad, sest nad peavad sõltuma sotsiaalteenustest, mis on tihti ebapiisavad ning rikuvad peresiseseid suhteid, on paljud inimesed sellel väga raskel eluetapil üksinda, neil ei ole äraelamiseks rahalisi vahendeid ning paljudel juhtudel kannatavad nad traagilise vaesuse all, mistõttu peavad liikmesriikide valitsused võtma üle põhihoolduse tagamise.

−Nagu Euroopas, nii on ka Portugalis pikaajalise hoolduse küsimus erakonna CDS-PP (demokraatlik ja sotsiaalne keskpartei / rahvapartei) jaoks väga tähtis ning juba mitu aastat oleme toetanud sobivate võrgustike loomist sedalaadi hoolduse ja toetuse pakkumiseks peredele ning eakatele ja hoolduse osutajatele erasektoris. Ma olen igati rahul, et resolutsiooni ettepanekus on kutsutud liikmesriikide valitsusi üles toetama mitteametlikke hooldajaid, kes on tihtipeale pereliikmed, ja et neile hooldajatele, kes võtavad enda kanda rolli, mis jääks muul juhul valitsuse kanda, luuakse tingimused oma eakate sugulaste eest hoolitsemiseks, ilma et neid näiteks professionaalselt halvemasse olukorda pannakse.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Viimastel aastatel on täheldatud ELis demograafilisi muutusi, mida iseloomustab rahvastiku vananemine. See nähtus on avaldanud survet eelarvetele ning suurendanud nõudlust tervishoiuinfrastruktuuri ja sotsiaalteenuste järele. Seetõttu on vaja võtta kasutusele poliitilised meetmed eakate kaasamiseks ning võitluseks igas vormis vanuselise diskrimineerimise vastu. Mind üllatab, et paljudes liikmesriikides on viimastel aastatel vähendatud geriaatrilise ravi rahastamist ja võimaldamist. Eakatele pakutavad hooldusteenused peavad olema kvaliteetsed.

Selle tõttu vajavad liikmesriigid poliitikameetmeid erialase koolituse parandamiseks. Samuti tuletan teile meelde vabatahtlike, religioossete ja heategevusorganisatsioonide määratut panust. Liikmesriigid peavad olema eriti valvsad pikaajaliselt hooldatavate inimeste põhiõiguste kaitsmise suhtes. Liikmesriigid peavad esmajärjekorras toetama koduse palliatiivhoolduse üksuste loomist ning töötama välja ja rakendama täiendkoolitussüsteeme, mis aitaksid tõsta eakate hoolekandesüsteemis töötavate isikute haridustaset. Komisjon peab teostama uurimuse, mis annab selgema pildi eakate inimeste hoolduse kasvavatest nõuetest ja esitada hinnang spetsialistide vajaduse kohta kuni 2020. aastani.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Edusammud teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning meie tsivilisatsioonide hea areng on aidanud kaasa inimeste eluea pikenemisele. Praeguses olukorras, kus valitsevad neoliberaalsed hoiakud ja kapitalismi pidev eesmärk saada üha suuremat kasumit, pööravad valitsused aga üha vähem tähelepanu eakate rollile ning nende jaoks on vananev elanikkond pigem koormaks saanud. See on vastuvõetamatu.

Olgugi et resolutsiooni ettepanekus ei käsitleta probleemi põhjust, nimelt sotsiaaltoetuse devalveerimise põhjuseid, on ettepanekus üleskutse võidelda eakate sotsiaalse tõrjutuse ja igas vormis vanuselise diskrimineerimise vastu.

Ettepanekus mõistetakse hukka ka asjaolu, et vähendatud on geriaatrilise ravi võimaldamist ning et spetsialiste ei ole piisavalt koolitatud eakate inimeste probleemidega tegelemiseks; samuti kohaliku omavalitsuse hooldussüsteem ja eakate koduhoolduse infrastruktuuri puudumine ning vajalike hooldusteenuste kättesaadavus.

Seetõttu toetame üleskutset, aga jätkame ka võitlust selle olukorra põhjustega ning selle nimel, et poliitikas hakataks eakatele rohkem tähelepanu pöörama.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Lugedes tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut, mille üle hääletasime, tuleb mulle meelde valus ja häbiväärne sündmus Prantsusmaalt, kus 2003. aastal suri kuumalaine tagajärjel enam kui 15 000 eakat inimest. Probleemi põhjuseks on vanadekodude personalipuudus ja meie ühiskondades, eriti minu oma riigis leviv ebatervislik trend, mis paljud meie eakad üksinda ja vaesusesse jätab. Ma ei saa ka unustada, millist suurt vastutust kannab Euroopa Liit meie sotsiaalkindlustussüsteemide lagunemise eest ELi majandus- ja kaubanduspoliitika tõttu; eelarvelisele maltusianismi tõttu, mida EL üritab peale suruda; ja puhtalt statistilise arusaamise tõttu sotsiaalkindlustusest, mida EL meie poliitiliste juhtidega jagab. Minu arvates vastutab EL koos seda toetanud valitsustega madala palgataseme, ostujõu ja pensionite eest. Ka ei saa ma unustada seda nn surmakultuuri, mida paljud täiskogule arutlemiseks esitatud tekstid edasi annavad. Tegelikult arvan ma, et just nendel põhjustel ei ole vaja anda Brüsselile mitte mingeid volitusi eakaid puudutava poliitika jaoks ja isegi mitte volitusi statistika koostamiseks.

  Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. − (SV) Selgitus hääletuse kohta: hääletasime täna eakate pikaajalist hooldust puudutava resolutsiooni ettepaneku B7-0491/2010 poolt. Tahaksime aga rõhutada, et me ei ole nõus kogu resolutsiooni sisuga. Kõige enam valmistab meile muret üleskutse kehtestada miinimumpalk. Mis sellesse puutub, siis peaksime kinni subsidiaarsuse põhimõttest. Gunnar Hökmark, Christofer Fjellner, Anna Ibrisagic, Anna Maria Corazza Bildt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Tegemist on minu fraktsiooni jaoks ülimalt silmapaistva ja väga tähtsa probleemiga, et võimaldada tõsiste terviseprobleemidega eakatel inimestel oma elu võimalikult heades tingimustes lõpuni elada. Seepärast on kriisist hoolimata vaja suunata võimalikult palju vahendeid pikaajaliselt hooldatavatele inimestele parima võimaliku toetuse tagamisse, et tagada eakatele võimalikult hea elukvaliteet. Seda on minu fraktsioon Portugalis propageerinud ning oleme esitanud selle teema kohta ka mitmeid ettepanekuid Portugali parlamendile.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Viimaste aastate jooksul toimunud demograafilised muudatused, eriti elanikkonna vananemine, on suurendanud survet eelarvele ning nõudlust parema tervishoiu ja sotsiaalteenuste infrastruktuuri järele. Hääletasin eakate pikaajalist hooldust käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, milles soovitatakse liikmesriikidel võidelda eakate sotsiaalse tõrjutuse ja igas vormis vanuselise diskrimineerimise vastu, sest liikmesriigid peavad tagama nõuetekohaste tervise- ja hooldusteenuste kättesaadavuse, mis on Euroopa solidaarsusmudeli aluspõhimõte.

Oluline on tunnistada nii hoolduse kvaliteedi kui ka järjepidevuse tähtsust ning seetõttu peavad liikmesriigid võtma kasutusele eakatele koduste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise programmid või riikides, kus need on juba kasutusele võetud, nende jätkamist munitsipaal- ja kohalike asutuste juhtimisel vastavalt nende pädevusele. Kõikides liikmesriikides peab olema garanteeritud pikaajaliselt hooldatavate inimeste põhiõiguste kaitse.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Toetan resolutsiooni ettepanekut täielikult. Loodan, et Euroopa Parlamendi deklaratsioonile järgneb veel teisigi meetmeid. Igale eakate diskrimineerimisel juhtumile tuleb reageerida rangelt ja tõhusalt. Äärmiselt tähtis on koostada liikmesriikide valitsuste jaoks õiguslikult siduv direktiiv, mis võimaldab õiguslike meetmete rakendamise juhtudel, kui kavatsetakse vähendada pensione ning kui riik ei ole pidanud kinni oma eakatega seotud kohustustest. 2009. aastal otsustas minu riigi Läti valitsus eelarveaugu kinnitoppimiseks vähendada pensione, millega hävisid inimeste lootused sotsiaalsele stabiilsusele ja õiglusele. Hääletasin resolutsiooni poolt lootuses, et sarnased rikkumised ja pahatahtlik võimu kuritarvitamine enam ei kordu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Oleme juba aastaid näinud, et lühi- või pikaajalise hoolduse rahastamine ei ole enam võimalik. Sellele vaatamata on kõik antud teemaga seotud meetmed kõrvale jäetud ja need, keda see mõjutab, ning nende sugulased on jäetud omaette. Nagu laste kasvatamise puhul, nii ei hinnata ühiskonnas ka eakate hooldamisega tegelevaid sugulasi ja vabatahtlikke töötajaid ning ka sotsiaalsed võrgustikud hävitatakse kapitalismi nimel. Inimesed on pandud hoopis uskuma, et meie sotsiaalsüsteemide toimimise tagamiseks ning sellest tulenevalt ka eakate hooldamiseks on vaja ohjeldamatut hulka sisserännanuid.

Tegelikult on kõik aga vastupidi. Sellega on eelseisva finantskatastroofi saabumist ainult kiirendatud. Arutelu rahalise elujõulisuse ja hooldamisega kaasneva finantskoormuse üle on jäänud liiga hiljaks. Kui tahame nüüd esmajärjekorras toetada koduse palliatiivhoolduse ja meditsiinilise hoolduse arendamist, siis ei saa me enam oma hoiakut muuta. Soov võidelda eakate väärkohtlemise vastu hoolduses, on igati teretulnud. Neid nõudmisi on juba aastaid vaja olnud. Kõigele vaatamata hääletasin ma resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. −Mul on hea meel resolutsiooni vastuvõtmise üle, mis põhimõtteliselt kutsub liikmesriike üles võtma arvesse viimastel aastatel toimunud demograafilisi muutusi, eriti elanikkonna vananemist, mis suurendab eelarvele survet ja tekitab suure nõudluse parema tervishoiu ja sotsiaalteenuste infrastruktuuri järele; soovitab liikmesriikidel võidelda eakate sotsiaalse tõrjutuse ja igas vormis vanuselise diskrimineerimise vastu.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. − (IT) Kõne all oleva resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmine näitab taas, et Euroopa Parlament ja parlamendiliikmed on igati pühendunud eakatele pakutava tervishoiu teemale. Vananevas ühiskonnas muutub teises nooruses inimeste kaitsmine ja nende elu paremaks muutmine üha olulisemaks.

Muu hulgas käsitleb resolutsioon järgmisi teemasid: eakate hooldusega tegelevate isikute jätkuv koolitamine; üleskutse liikmesriikidele rakendada eakatele inimestele suunatud teabekampaaniaid, mis keskenduvad toiduvalikule ja vedelikupuuduse ohu vältimisele; nn e-tervishoiuteenuste arendamine, et parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja tõhusust.

Mitte ükski liikmesriik ei tohi eirata oma kohustust muuta paremaks nende inimeste elutingimusi, kes elus üksinda toime tulema peavad. Loodan seetõttu, et eesmärgiga luua tõeline ühiskond kõigile saavad liikmesriigid resolutsiooni vastuvõtmisega uut hoogu tagamaks, et eri vanuses inimesed saaksid osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus, ilma et ühiskond nad saatuse hooleks jätaks.

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. − (SV) Hääletasin täna eakate pikaajalist hooldust puudutava resolutsiooni ettepaneku B7-0491/2010 poolt. Resolutsioonis on aga üks lõige, mida ma ei toeta. Resolutsiooni lõikes 12 nõutakse kõikide hooldussektori lepingute miinimumstandardite, sh miinimumpalga kehtestamist. Rootsi Kristlikud Demokraadid on selle vastu. See ei ole ka kooskõlas Rootsi kollektiivlepingute mudeliga. Rootsi mudel on nii töötajate kui ka tööandjate huvides. Usun siiralt, et palga küsimuses peavad jõudma kokkuleppele tööturu osapooled, mitte poliitikud, kes üritavad üksteist üle trumbata.

Resolutsiooni ühisettepanek (RC-B7-0484/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt, mis käsitleb Jordani jõe olukorda, eelkõige Jordani jõe alamjooksu piirkonnas, sest minu arvates on tähtis juhtida tähelepanu selle jõe ning eelkõige selle alamjooksu hävitamisele. Ettepanek kutsub Iisraeli ja Jordaania valitsust ning Palestiina omavalitsust üles looma Euroopa Liidu toetusel Jordani jõe vesikonna komisjoni, mis oleks avatud ka teistele jõeäärsetele riikidele.

Leian, et on vaja koostada juhtimiskava, et heastada Jordani jõe piirkonna laastamine ning samuti on vaja anda finants- ja tehnilist abi Jordani jõe ja eelkõige selle alamjooksu taaselustamiseks. Veemajanduse küsimus ja eelkõige vee õiglane jaotamine, arvestades kõigi piirkonnas elavate inimeste vajadusi, on äärmiselt tähtis kestva rahu ja stabiilsuse saavutamiseks Lähis-Idas. Seetõttu leian, et tuleb suurendada jõupingutusi, et osutada täiendavat rahalist ja tehnilist tuge veemajanduse projektidele, edendada vee õiglast jaotamist ja vajaliku tehnoloogia siirdamist sealse piirkonna riikidele.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. − Toetan Jordani jõe olukorda käsitlevat resolutsiooni, sest selles on nõutud konkreetsete meetmete kasutuselevõtmist, et lahendada probleem, mis avaldab vahetut mõju piirkonnas elavate inimeste majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele heaolule. Jordani jõe olukorra tõsine halvenemine avaldab mõju jõe veevarudest sõltuvate kogukondade kõikidele elatise teenimisega seotud aspektidele. Nõudes ühiselt koostatud piiriüleseid lahendusi veevarude saaste ja liigkasutuse probleemidele, toob resolutsioon esile, et Iisraeli, Palestiina ja Jordaania koostöö Jordani jõe probleemi lahendamisel aitaks luua piirkonnas usaldust ja tugevdada rahu.

Resolutsioonis on õigusega rõhutatud, et Jordani jõe taaselustamisega seotud kavad ja ettepanekud peavad moodustama ühe osa ELi suhetest jõeäärsete riikidega. Arvestades probleemi pakilise iseloomuga, peab EL andma Jordani jõe taaselustamisele esmatähtsa koha ka Jordani jõe piirkonda puudutavates ELi arenguprojektides.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Jordani jõe olukorda käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest jõe looduslikku ilu ning keskkondlikku, kultuurilist, ajaloolist, põllumajanduslikku ja majanduslikku väärtust tuleb säilitada. Veevarude õige majandamine, arvestades kõigi piirkonnas elavate inimeste vajadusi, on äärmiselt tähtis stabiilsuse saavutamiseks Lähis-Idas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Jordani jõe probleem ei ole seotud ainult tavalise murega veeteede keskkonnaseisundi halvenemise pärast. Nagu vastuvõetud resolutsioonis tunnistatakse, ei ole Jordan ainult jõgi. Jordani jõe tähtsus ei piirdu vaid selle tähtsusega jõena, sellel on ka poliitiline, sümboolne ja usuline väärtus eri laiuskraadidel asuvate riikide, rahvaste ning inimeste jaoks.

Kuna inimkonna ajalugu on andnud Jordani jõele nii suure tähtsuse, on igati õigustatud, et Euroopas ja ennekõike siin istungisaalis tuntakse tõsist muret jõe saatuse pärast. Loodan ning soovin, et Jordani jõe äärsed riigid suudavad oma traditsioonilistest erimeelsustest ja umbusaldusest kõrvale vaadata ning üritada üheskoos Jordani jõe seisundi halvenemist ära hoida.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Jordani jõgi – eriti Jordani jõe alamjooksu piirkond – on universaalse tähtsusega kultuurmaastik, millel on suur ajalooline, religioosne ja keskkondlik tähtsus. Kahjuks on seda laastanud liigkasutus, saaste ja vee väärkasutus, mille tõttu on hävinud 50% bioloogilisest mitmekesisusest. Jordani jõe ja eeskätt Jordani jõe alamjooksu piirkonna taaselustamine on sarnaste veeprobleemide all kannatavate Iisraeli, Jordaania ja Palestiina kohalike kogukondade jaoks ülioluline.

Samuti toob see tohutu suurt kasu majanduse ja usalduse loomise seisukohalt. Aktiivne koostöö asjaomaste valitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike kogukondade vahel võib oluliselt kaasa aidata rahu tagamisele selles piirkonnas. Seetõttu kutsume kõikide mõjutatud riikide ametivõime üles tegema koostööd ja taaselustama Jordani jõge, töötades välja ja rakendades poliitikat, mis keskendub käegakatsutavatele tulemustele majapidamiste ja põllumajanduse veevajaduse haldamisel ning vee ja loodusvarade kaitse tagamisel. Samuti kutsume nõukogu, komisjoni ja ELi liikmesriike üles julgustama ning toetama tervikliku kava koostamist, et heastada Jordani jõe piirkonna laastamist.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Nagu resolutsiooni ettepanekus öeldakse, on Jordani jõgi ja eelkõige Jordani jõe alamjooks ülemaailmse tähendusega kultuurmaastik, millel on suur ajalooline, sümboolne, religioosne, keskkonnaalane, põllumajanduslik ja majanduslik tähtsus Lähis-Idas ja mujal. Jõe ökoloogilise seisundi halvenemine ning sellest tulenev saaste tase on tõeliselt murettekitav.

Jordani jõe taastamine, mis on soovitud ja igati vajalik ning oluline nii keskkondlikust, sotsiaalsest kui ka kultuurilisest seisukohast, on loomulikult lahtutamatult seotud ka piirkonna geopoliitilise kontekstiga. Tuleb tunnistada, et Läänekaldal elav Palestiina elanikkond kannatab juba praegu tõsise veepuuduse all, mis on tingitud sellest, et suure osa veest kasutavad ära Iisrael ja läänekaldal paiknevad juudi asulad, ning samuti asjaolust, et Iisrael okupeerib jätkuvalt ühte osa Golani kõrgendikust, kus paikneb palju olulisi allikaid. Veevarude õiglane jaotamine, arvestades kõigi piirkonnas elavate inimeste vajadusi, on äärmiselt tähtis kestva rahu ja stabiilsuse saavutamiseks Lähis-Idas, mis on omakorda lahutamatu Jordani jõe alamjooksu taaselustamise vajadusest.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. − (CS) Olukord Lähis-Idas on olnud juba aastaid keeruline nii poliitilisest kui ka majanduslikust ja ökoloogilisest seisukohast. Piirkonnas on alati olnud vähe jõgesid, nende vool on ebastabiilne ning juba vanal ajal langetati metsi, et teha ruumi põllumaale, ja igal aastal hävib karjamaade tõttu põõsastikke, puid ning muud rohelist taimestikku. Jordani jõe veevool on juba praegu väga aeglane, vesi on saastatud ja Surnumeri kuivab järkjärguliselt. Piisavalt kiire jõe veevoolu tagamine on väga suur tehniline probleem, mille saab lahendada ainult rahumeelses poliitilises kliimas. Euroopa Liit on juba pikka aega osalenud aktiivselt mitmetes projektides, mille peaeesmärk on toetada kogu piirkonna rahumeelset arengut.

Seetõttu on soovitav toetada ka tähtsat programmi, milleks on Jordani jõe kesk- ja alamjooksu otstarbeka veerežiimi taastamine. Kuna sarnased probleemid on ka mitmel kohalikul valitsusel Sahelis ja Aasias, oleks nii komisjoni vastus kui ka konkreetsete korrigeerivate meetmete kasutuselevõtmine väärtuslikuks inspiratsiooniks sarnaste probleemide lahendamisele ka mitmes muus kohas. Toetan resolutsiooni ühisettepaneku vastuvõtmist.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ligipääs joogiveele on üks inimeste põhiõigustest ja juulis võttis ÜRO Cochabambas toimunud maailma rahvaste kliimateemalise tippkohtumise järel vastu isegi resolutsiooni, milles selle tunnistamist nõuti. Jordani jõgi on laastatud ning Iisrael, Jordaania ja Süüria on peaaegu kogu jõe voolu ümberjuhtimisega võtnud Palestiina rahvalt ligipääsu joogiveele. Euroopa Liit peab toetama igal juhul riikidevahelisi koostöökokkulepped jõe taastamiseks ja piirkonna veevarude jagamise parandamiseks.

Sellegipoolest on šokeeriv, et nii suurt huvi tuntakse ainult Jordani jõe vastu, kui samas hävitatakse nii palju teisi jõgesid. Seda resolutsioon propageeribki. Hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt lootuses, et sarnast tähelepanu pööratakse ka teistele maailma jõgedele.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Jordani jõe olukorda käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest kõik jõeäärsed riigid peavad selle taastamise vastu huvi tundma. Kogu Jordani jõe alamjooksu piirkond on rikutud: halvast haldamisest tuleneva saastumise tõttu on bioloogiline mitmekesisus vähenenud 50%.

1994. aastal allkirjastatud rahulepingus nõustusid Iisrael ja Jordaania Hašimiidi Kuningriik tegema koostööd Jordani jõe ökoloogilise taastamise nimel oma ühispiiridel ning kaitsma jõe veevarusid. Iisraeli ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel sõlmitud rahulepingust hoolimata on palestiinlased välja jäetud läänekaldal Jordani jõe alamjooksu ääres loodud Iisraeli turvaalast, mida praegu ebaseaduslikult asustavad Iisraeli asunikud, kes harivad maad veega, millele on palestiinlastel õigus.

See tähendab, et Palestiina elanikkonnal läänekaldal on tõsised veeprobleemid ning seepärast nõuame, et Iisrael lõpetaks oma asustamispoliitika rakendamise, kaasa arvatud Jordani jõe alamjooksu piirkonnas. Jordani jõe äärsed riigid peavad looma ELi toetusel Jordani jõe vesikonna komisjoni jõe taastamiseks, et tagada jõe vesikonnas asuva elanikkonna piisav veega varustatus.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt. Resolutsioonis on öeldud, et Jordani jõe olukord on katastroofiline. Surnumere veetase alaneb aastas 30 cm. Rannikuäärsed riigid, eeskätt Süüria ja Jordaania, kasutavad küll jõe veevarusid, kuid ei investeeri üldse reoveepuhastusseadmete arendamisse või joogivee puhastussüsteemidesse. Kui EL ei suurenda aegsasti surve avaldamist kõigile veevarude kasutajatele, on ökoloogiline katastroof vältimatu. Selles valguses on resolutsioon väga õigeaegne märk Süüria, Jordaania ja Iisraeli valitsustele. Kõik Lähis-Ida valitsused peavad aru saama, et EL ei ole päästetöötaja, kes nende probleemid lahendab. Peame sundima Süüria, Jordaania ja Iisraeli valitsusi tulevikule mõtlema. Peame toetama neid küll vajalike meetmete väljatöötamisel, kuid mitte mingil juhul ei tohi me anda raha inimestele, kes loodusvarasid järelemõtlematult ära kasutavad, et nad saaksid seda siis oma isekate eesmärkide saavutamiseks kasutada.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Kiidan heaks tänase tähtsa hääletuse reolutsiooni üle, mis juhib tähelepanu laastamistegevusele Jordani jõe ja eelkõige Jordani jõe alamjooksu piirkonnas ning väljendab selle pärast muret. Resolutsioon kutsub kõikide Jordani-äärsete riikide ametivõime üles tegema koostööd ja taaselustama Jordani jõge, töötades välja ja rakendades poliitikat, mis keskendub käegakatsutavatele tulemustele majapidamiste ning põllumajanduse veevajaduse haldamisel, vee kaitse tagamisel ning reo-, põllumajandus- ja tööstusheitvee majandamisel ning tagab selle, et Jordani jõe alamjooksule jookseks sisse piisav kogus magevett. Resolutsioon pooldab ka Jordani jõe alamjooksu piirkonnas sarnaste veeprobleemide all kannatavate Iisraeli, Jordaania ja Palestiina kohalike kogukondade koostööd ning palub Iisraelil ja Jordaanial täielikult täita rahulepinguga võetud Jordani jõe taaselustamisega seotud kohustusi.