Istungi stenogramm

Esmaspäev, 20. september 2010 - Strasbourg

17. Tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimine ja ennetamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on transpordi- ja turismikomisjoni nimel Christine De Veyraci koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta (KOM(2009)0611 – C7-0259/2009 – 2009/0170(COD)) (A7-0195/2010).

  Christine De Veyrac, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! ELi transpordipoliitika ei ole vaid rida majanduslikke eesmärke. See on lisaks ja eelkõige soov tagada võimalikult kõrged reisijate ohutuse standardid.

See on eesmärk, millele oleme viimastel aastatel lähedale jõudnud, ja seepärast peame edasi pingutama, et tagada lennundusohutuse optimaalne tase. Sellisel taustal arutame täna ettepanekut võtta vastu määrus tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta.

Pärast mitu nädalat kestnud keerulisi läbirääkimisi õnnestus meil suveks jõuda nõukoguga esimese lugemise suhtes kokkuleppele, mis tagab õnnetuste uurimisel ja ennetamisel ning ohvrite perekondade toetamisel tõelise edasimineku. Kui dokument võetakse homme vastu, tähendab see, et selles sätestatud meetmed saavad jõustuda 2010. aasta lõpul.

(Lärm saalis. Juhataja palus vaikust.)

Millised on selles raportis sätestatud meetmed? Esiteks suurendab määrus ohutusalase uurimise ja uurijate sõltumatust. Uurijatele tagatakse juurdepääs tõenditele ja eraldatakse õnnetuse põhjuste kindlakstegemiseks vajalikud ressursid.

Teine oluline punkt on see, et kõnealuses dokumendis selgitatakse ka Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) rolli lennuõnnetuse korral. Seal on selgelt öeldud, et amet, mille ülesanne on sertifitseerimine…

(Suurem lärm saalis.)

Tundub, et see ei huvita kedagi. Võin lõpetada, kui soovite. Ma ei kuule omaenda häältki.

(Juhataja palus sõnavõtjal jätkata.)

On selgelt öeldud, et amet, mille ülesanne on sertifitseerimine, ei peaks mingil juhul õnnetusi uurima, sest ta ei saa olla nii kohtunik kui ka kaitsja. Ent tal peab olema juurdepääs oma sertifitseerimiskohustuste täitmiseks vajalikule teabele ja ta peab pakkuma ohutusalase uurimise toetuseks oma ekspertteadmisi. Seepärast on määruses sätestatud, et vastavalt Chicago konventsiooni 13. lisale osaleb EASA uurimistel nõustajana.

Kolmas määrusega saavutatud edusamm on lennuõnnetuste uurimisorganite võrgustiku loomine, mis kinnitab ja tugevdab liikmesriikide vahel juba toimivat koostööd. See võrgustik, millel on paindlik ülesehitus, kuid mis pole iseseisev juriidiline isik, aitab parandada ohutusalaste uurimiste kvaliteeti eelkõige tänu liikmesriikide suuremale koostööle, heade tavade vahetamisele ja paremale uurijate väljaõppele.

Lisaks käsitletakse määruses ka kohtulike juurdluste ja tehniliste ohutusalaste uurimiste vahelisi seoseid. Ka selle poolest on määrus tõeline edasiminek, vaatamata liikmesriikide õigussüsteemide erinevustele, sest eelkõige tagab see, et ohutusalastel uurijatel on otsene piiramatu juurdepääs tõenditele, ning teiseks võimaldab sõlmida eelnevaid kokkuleppeid kohtu- ja uurimisorganite vahel.

Lõpetuseks nimetan asjaolu, mida ma pean kõige tähtsamaks: see on ohvrite ja nende perekondade kaitse. Dokumendis on sätestatud, et kõikide õhusõiduki pardal viibivate isikute nimekiri tuleb teha kättesaadavaks kahe tunni jooksul pärast selle õhusõidukiga toimunud õnnetusest teatamist. See vähendab perekondade jaoks kurnavat ooteaega.

Määruses kehtestatakse veel terve hulk meetmeid, mille puhul on mõeldud ohvrite perekondadele. Nende hulka kuulub võimalus piletit broneerides märkida kontaktisik, keda õnnetuse korral teavitada; kohustus teatada perekondadele uurimise käigust enne selle avalikustamist; lennuki pardal viibivate isikute nimede konfidentsiaalsus, kui nende perekonnad seda soovivad; ohvrite perekondadega kogu uurimise vältel ühendust pidava kontaktisiku nimetamine; liikmesriikide kohustus koostada hädaolukordade lahendamise kava; kõikide Euroopas registreeritud lennundusettevõtjate kohustus koostada kriisikava, mis sisaldab muu hulgas psühholoogilist toetust perekondadele; ning lisaks meeldetuletus kõikidele ELis tegutsevatele lennundusettevõtjatele kohustuse kohta tagada minimaalne kindlustuskaitse, et maksta ohvrite perekondadele hüvitist.

Viimane oluline punkt määruses on vahejuhtumite aruannete küsimus. See on õnnetuste ennetamise valdkonnas väga suur edasiminek, sest tekstis sätestatakse, et EASA-l ja liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema juurdepääs lennunduse vahejuhtumite kesksele andmekogule. Seda andmekogu analüüsitakse, et saaks võtta ennetavaid meetmeid ja seega õnnetusi ennetada.

Need on kompromissdokumendi põhieesmärgid. Tänan südamest variraportööre, kellega meil on olnud suurepärane töösuhe ja kes on võimaldanud meil selle tulemuseni jõuda.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma ei tahtnud varem sõna paluda ja sellega taas raportöörile vahele segada. Olen teiega täiesti päri: see, mis juhtus selle arutelu alguses, on häbiväärne. See arutelu puudutab lennuõnnetusi, see on seotud inimeste eluga ning meie võimalustega inimesi kaitsta ja hoida selliseid õnnetusi juhtumast. Minu arvates on see vähemalt sama oluline kui arutelud kodukorda puudutavate märkuste üle. Me peaksime mõtlema, kuidas vältida edaspidi sellist kaost olulisi küsimusi puudutava arutelu alguses.

(Aplaus)

  Juhataja. – Seda soovin paluda kõikidelt parlamendiliikmetelt. On väga tähtis, et nad lahkuksid istungisaalist võimalikult kiiresti, kui nad soovivad omavahel asju arutada. Nad võivad seda teha väljaspool istungisaali, kui keegi soovib kuulata. Härra Leichtfried, olen teiega täiesti nõus.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Tänan väga raportöör Christine De Veyraci ja variraportööre nende töö eest parlamendis ning selle eest, et nad on pidevalt toetanud komisjoni tema töös õigusakti ettepanekuga, mille põhjal on koostatud see uus ja väga oluline määrus Euroopa lennundusohutuse kohta.

Nagu raportöör ütles, pole see olnud lihtne teema. Vastupidi, see hõlmab küsimusi, mis on nõudnud väga taktitundelisi ja arukaid läbirääkimisi, et saavutada tasakaal sõltumatute ohutusalaste uurimistega kaasnevate eelisõiguste ning kohtuorganite uurimiste vahel – ühel pool on vajadus viia läbi uurimist ja teisel pool vajadus kaitsta uurimisega hõlmatud isikute anonüümsust.

Oleme seda teinud sellepärast, et soovime võtta sellest tööst õppust ning kehtestada lõpuks head ja ajakohased eeskirjad, mis aitavad meil oskuslikult uurimistööd teha ja tulevasi õnnetusi ja intsidente ennetada ning mis tagavad Euroopa kodanikele kõrgel tasemel lennundusohutuse. Seepärast oli nõnda oluline, et nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament olid valmis tegema vajalikke kompromisse. Soovin teid kõiki selle eest tänada.

Samuti tahaksin toonitada, et komisjon nõustub raportööri hinnanguga. Kokkulepitud tekst loob hea ja õiglase tasakaalu eri huvide vahel. Lõppkokkuvõttes võidab kõige rohkem muidugi Euroopa reisija. Lennundusohutus ja reisijate kaitse on komisjoni jaoks esmatähtis teema ja see on olnud ka kõikide läbirääkimistel osalenute jaoks põhieesmärk. Seepärast peaksime täna uhkust tundma.

Kutsun kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid üles toetama kompromissteksti, milleni raportöör on läbirääkimistel jõudnud.

  Werner Kuhn, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Malmström, kallid kolleegid! Pärast pikki läbirääkimisi on Christine De Veyrac esitanud meile suurepärase raporti. Enne öeldi sissejuhatuses õigesti, et tegemist on inimeste eluga, ning me peame tõesti arvesse võtma, et tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste uurimine ja ennetamine põhineb praegu 1994. aasta direktiivil. Oleme pärast seda loonud ühtse lennundusturu ja Euroopa avatud taevas on saanud tegelikkuseks. Viimase 15 aasta jooksul on Euroopa õhuliiklus rohkem kui kahekordistunud ja on ütlematagi selge, et meie ühiste pingutuste eesmärk on lennundusohutust pidevalt parandada. On väga tähtis, et uuriksime ja analüüsiksime iga intsidenti ja lennuõnnetust piinliku täpsusega, ning nagu Christine De Veyrac siin taas rõhutas, leiaksime kohtuorganite ja sõltumatute uurimisorganite vahel tasakaalu. Euroopa Lennundusohutusamet saab edaspidi selles väga suure rolli ja me peame ametit ka sellest küljest tugevdama.

Ent lisaks peame kasutama riikide pädevust, mis meil selles valdkonnas on – nii nagu meil Saksamaal on Saksa föderaalne lennundusamet ja teistes riikides samasugused ametid –, et suuta esitada uurimiste kohta asjakohaseid ja väga täpseid tulemusi, millest me saame õppida, aga mida me saame kasutada ka selleks, et raha kokku hoida ja oma koostööd parandada – sest meid on juba noomitud uute ametite peale raha kulutamise eest.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Brian Simpson, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Tänan meie raportööri suure töö eest sellel olulisel teemal. Tahan keskenduda kahele raportis käsitletud küsimusele: esiteks sellele, kuidas edendada lennuõnnetuste uurimist, ning teiseks niisugustesse õnnetustesse sattunud ohvrite ja nende sugulaste õigustele.

Transpordikomisjon on minu arvates muutnud mitmed komisjoni poolt esialgu välja pakutud sätted mõjukamaks. Nagu meie raportöör ütles, oleme selgitanud eelkõige EASA rolli lennuõnnetuste uurimistel, et tagada õnnetusjuhtumite uurimise sõltumatus ja hoida ära sellesse sekkumine. Me ei saa lubada reguleerival asutusel olla ka uurija. Niisiis on selgelt määratletud EASA kui nõustaja roll, mis on sätestatud ICAO 13. lisas.

Oleme otsustanud rohkem toetada ka uurimisorganite Euroopa võrgustiku loomist ja vajadust analüüsida andmeid üle Euroopa, et aidata parandada lennuõnnetuste uurimise kvaliteeti kogu Euroopas.

Samuti on oluline nimetada vajadust tõhusa vahejuhtumitest aruandmise süsteemi ja intsidentidest saadud asjakohase teabe jagamise järele, samuti piisava hüvitise maksmise järele.

Euroopa Parlament on sellel läbivaatamisel loonud ka võimaluse arutada taas ohvrite ja sugulaste õiguste kaitset, nõudes, et abi ja teavet antaks kahe tunni jooksul.

Lisaks tahaksin juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele vaadata üle vahejuhtumitest aruandmise direktiiv, et kaks direktiivi täiendaksid teineteist.

Leian, et see on suurepärane töö, ning tunnustan meie raportööre ja variraportööre nende pingutuste eest.

  Jelko Kacin, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Olen uhke selle dokumendi üle, mis koostati pärast nõukogu ja komisjoniga peetud edukaid kolmepoolseid läbirääkimisi, ning tahan Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel tunnustada volinikku tema saavutuste, järjepidevuse ja poliitilise julguse eest.

Oleme loonud raamistiku, mis toob palju kasu reisijatele, lennunduses töötavatele isikutele ja üldsusele ning mis on rahvusvaheliselt eeskujuks. Selle aasta kevadel, pärast tulemuslikku väitlust, koostas transpordi- ja turismikomisjon dokumendi projekti, mis oli hea alus edukaks kolmepoolseks aruteluks nõukogu ja komisjoniga. Ma tänan ka pilootide ja lennujuhtide liitu abi ja koostöö eest.

Lõppetapis täitis Euroopa Parlament otsustavat rolli õigusliku raamistiku järjestikuste muudatusettepanekutega, sest me olime vältinud võimalust teha muudatusettepanekuid nii-öelda delegeeritud õigusaktidega.

Kui soovime õnnetusjuhtumeid ennetada, peame uurima nende põhjuseid. Selle uurimise põhjalikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleb peamisi asjaosalisi kaitsta rutakate otsuste eest. Kohtuliku juurdluse osatähtsuse täpne kindlaksmääramine on õnnetuste uurimiseks väga tähtis. Euroopa Parlament on nõudnud, et lennuõnnetuste põhjuste uurimise sõltumatuse tagamiseks peame kaitsma tehnilist uurimist kohtuliku juurdluse sekkumise eest. Lisaks peame kõigist õnnetustest teatama ja kõiki õnnetusi uurima, ning ma mõtlen kõiki õnnetusi, mitte vaid traagiliselt lõppenuid. Ent uurimine on võimalik vaid siis, kui saame teada, et intsident on toimunud.

Teine selle määruse koostamise tulemus on komisjoni kinnitus, et ta vaatab lähiajal üle intsidentidest teatamist käsitleva direktiivi. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) tuleb uurimisse kaasata ja me oleme määranud kindlaks tema rolli. Reguleeriv asutus ei ole uurija, aga tal peaks olema juurdepääs teatavale teabele ja ta peaks olema valmis tegutsema nõustajana.

Läbirääkimiste ajal pööras volinik eritähelepanu õnnetuste ohvrite õigustele ja suutis kõik olulised elemendid säilitada.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Selle raporti tähtsust ei ole võimalik üle hinnata, sest see koondab nüüd Euroopa tasandil teabe, mida varem võis küll eri kohtadest kätte saada, mis aga ei võimaldanud kujundada üldpilti, sest meil puudusid piisavalt head vahendid teabe omavaheliseks seostamiseks.

Ajal, mil lennunduses valitseb tohutu konkurentsisurve, on muu hulgas väga oluline ja vajalik see, et teavet edastavad inimesed – eriti arvestades vea tehnilisi allikaid – oleksid kaitstud ka konkureerivate lennundusettevõtjate või omaenda lennundusettevõtja surve eest. Seoses sellega peame tõepoolest tagama, et kaitstaks ka seda teavet, mida me õnnetuste ennetamiseks kiiresti vajame, ning et oleks olemas selge tegutsemiskord tasakaalu saavutamiseks neil juhtudel vajaliku kohtuliku juurdluse ja ennetamise eesmärgil toimuva tehnilist laadi uurimise vahel, et need ei kattuks.

Tahaksin raportööri siiralt tänada. Tegime väga head koostööd ja oleme astunud selles küsimuses suure sammu edasi.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Tahaksin alustuseks teha kodukorda puudutava märkuse. Meie variraportöör Jacqueline Foster teatas mulle äsja, et ta ei saa osaleda. Ta saabub täna õhtul hiljem ja seega soovin kasutada tema kõneaega.

Esiteks tahan avaldada raportöörile siirast tänu suurepärase töö eest. Nii see määrus ise kui ka selle kvaliteet toovad kasu Euroopa lennuliiklusele ja ka lennuliikluse ohutusele.

Ent kui me tõesti soovime õnnetustest õppust võtta, siis peavad uurimised toimuma igasuguse sekkumiseta: ilma tarbijaorganisatsioonide sekkumiseta lennundusettevõtjate tegevusse ja eelkõige ilma kohtuorganite sekkumiseta. Kui riiklikud haldusorganid saavad sõltumatusse uurimisse sekkuda, on uurimise sõltumatus ohus. See oleks sama, kui näiteks lihunik kontrolliks ise oma toodangu kvaliteeti, ja see ei saa olla meie eesmärk.

Seepärast oleks meie jaoks olnud parim kehtestada niinimetatud Kanada mudel. See oleks tähendanud, et meil oleks täiesti sõltumatu uurimisorgan, mis paluks kohtuorganitel osaleda uurimises objektiivsete kriteeriumide põhjal, kui on toime pandud kuritegu. Sellist süsteemi kasutame me Hollandis, kus on suurepäraselt toimiv sõltumatu uurimiskogu. See uurimiskogu teeb isegi riigiasutustele väga otsekoheseid märkusi. See on parim süsteem ja nüüd võimaldab nõukoguga kokku lepitud tekst juurutada samalaadse sõltumatu uurimise.

Sellegipoolest on kogu pakett suur samm edasi. Eriti teabe andmine õnnetusse sattunud reisijate kohta on suur areng ja seetõttu ei jäta me homme hääletamata, vaid hoopis toetame raportööri poolthäältega.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lennutransport on turvalisim transpordiviis ja see on saavutanud kõige tähelepanuväärsemaid tulemusi süsinikdioksiidi heite vähendamisel. Seepärast tuleb igati pingutada, et tagada selline areng ka edaspidi.

Lennuõnnetuste uurimisorganite võrgustiku loomine liikmesriikides on hea mõte, juhul kui kõik organid on jätkuvalt üldsuse ees vastutavad ega lange maksimaalse kiire kasumlikkuse hävitava eesmärgi ohvriks. Hooldustööde üleviimine kolmandatesse riikidesse, varuosade võltsimine, meeskondade alatasustamine ning lennujuhtimise erastamine, mida endiselt aeg-ajalt ette tuleb, on peamised ohutust pärssivad tegurid.

EL peab selles valdkonnas sekkuma ja vastutuse võtma. Ta ei saa piirduda mustade nimekirjade avaldamisega ja lennuõnnetuste uurimise korraldamisega. Ta peab kutsuma korrale aktsionäre, kellele kuuluvad lennundusettevõtjad, kes ei taga optimaalseid ohutustingimusi, kui neid jääb vajaka. Mõned õnnetused tulenevad muidugi inimlikust eksimusest, aga need eksimused kinnitavad ikka ja alati teatud lennundusettevõtjate vajakajäämisi töökorralduses, töötingimustes, ergonoomias, väljaõppes ja kutseoskustes.

  Luis de Grandes Pascual (PPE). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Avaldan Christine De Veyracile kiitust tema raporti eest, mis on võimaldanud esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda. Pean siiski esitama kolm kriitilist märkust, mis osutavad vajadusele teha järeleandmisi alati, kui peetakse sedalaadi läbirääkimisi.

Esiteks on jäetud välja ohvrite individuaalne identifitseerimine. Kui DNA abil on võimalik ohvreid niiviisi identifitseerida, siis on loomulik, et perekonnad nõuavad, et neile antaks üle nendega seotud inimese surnukeha, mitte suvalise ohvri surnukeha.

Teiseks ei ole sõna „põhjused” asendatud sõnadega „seotud tegurid”. Sellest saab kohtuvaidluste allikas ja minu arvates on see tõsine viga – elame-näeme, kas see on nii –, sest tehniline uurimine tuleb eraldada kohtulikust juurdlusest.

Lisaks on minu arvates väga kahetsusväärne, et Hispaania delegatsioon võib lõpuks erapooletuks jääda, ehkki nad on selles küsimuses pooldaval arvamusel. Põhjus peitub lihtsalt selles, et alates 1987. aastast on mainitud seost Gibraltari lennujaamaga, mida nüüd reguleerib 2006. aastal Córdobas kokku lepitud ministrite deklaratsioon. Enne oli õigusaktide kohaldamine peatatud ning viidati erinevustele Ühendkuningriigi ja Hispaania vahel, kuid nüüd on vaid kolm viidet nendele õiguslikele erinevustele ja muud ei midagi.

Muidugi tähendab see, et me peame erapooletuks jääma, ehkki, ma kordan, me oleme raportist ja Christine De Veyraci tööst heal arvamusel. Tahan veel kord kiita teda hea raporti eest, mis on üldjoontes positiivne.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Minu arvates peame ütlema kohe alguses väga selgelt, et Euroopa lennundusohutuse standardid paranevad õnneks pidevalt. Ehkki lennuõnnetusi ja intsidente juhtub, on meil ohutus üldiselt üsna kõrgel tasemel. Kahjuks on lennundusohutus asi, mis ei püsi kõrgel tasemel iseenesest. Aeg-ajalt toimub intsidente ja õnnetusi. Neid tuleb uurida väga põhjalikult ning täiesti sõltumatult ja professionaalselt. Sellised sammud on vajalikud, et koostada uurimiste põhjal võimalikult pädevad soovitused, mis aitavad edaspidi õnnetusi ja intsidente ära hoida.

Praegu töötab tsiviillennundustööstuse lennuõnnetuste uurimise süsteem Euroopa Liidus optimaalsest väiksema võimsusega. Seepärast arvan, et see määrus, mis on Euroopa Parlamendi töö vili, on hea võimalus olukorda parandada. Christine De Veyraci meeskond tundub olevat koostanud väga asjatundliku projekti. Ent tahaksin juhtida teie tähelepanu ka ühele üsna olulisele tegurile. Projektile on lisatud kümneid märkusi ja muudatusettepanekuid. Arvestades, et see oli kompromissi tulemus, tundub mulle, et peaksime hääletama selle poolt, mis Euroopa Parlamendis, komisjonis ja nõukogus ühiselt läbi räägiti. Minu arvates tuleks muud ettepanekud, mis võivad erihuve arvestades õigustatud tunduda, tagasi lükata.

  Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tahaksin kõigepealt rääkida teemast, millel meie variraportöör Jelko Kacin ei saanud ajapuuduse tõttu peatuda, aga mis on sellegipoolest tema arvates väga oluline. Jutt ei ole ainult õnnetuste põhjuste uurimisest, vaid ka ohvrite ja nende perekondade kaitsmisest. Eriti minu fraktsioon on väga kindlameelselt seisnud selle eest, et õnnetuse asjaolude kohta antaks kiiresti teavet, vähemalt sugulastele, ja et seda teavet antaks ka samasooliste isikute partnerlussuhete puhul.

Üldiselt oleme juba märkinud, et raportööri koostatud raport on tõesti teedrajav. Me ei väsi seda kiitmast. Tõsiasi on see, et eelmine direktiiv on 16 aastat vana. Vahepeal on toimunud suur tehniline areng ja me vajame paremat lennundusohutust. Et olla valmis õnnetusi uurima, vajame teavet, mida saab sõltumatult hinnata. Ameerika Ühendriikidel on pikka aega selline sõltumatu uurimisorgan olemas olnud ja seal tagatakse kaitse, kui isik esitab tõendeid, mida võidakse hiljem kasutada tema kui asjaosalise vastu. Nüüd oleme selle saavutanud. Tahan siiralt tänada Christine De Veyraci väga hea töö eest.

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Lennuliikluse püsiv kasv on tinginud vajaduse kohandada lennuõnnetuste uurimise õigusraamistikku.

Christine De Veyrac on saavutanud suurepärase lõpliku kompromissi. Riikide uurimisorganite võrgustiku loomine soodustab teabevahetust, uurijate väljaõpet ja heade tavade andmebaasi loomist ning aitab välja töötada lennuõnnetuste uurimise Euroopa meetodid. Lisaks vähendab see liikmesriikide ebavõrdsust, edendab nende riikide uurimissüsteeme ja parandab lennundusohutuse taset.

EASA osalemiseks ohutusalastes uurimistes on sätestatud vajalik õigusraamistik. Uus õigusraamistik tagab ka vajaliku tasakaalu uurijate ja kohtuorganite sõltumatuse vahel seoses juurdepääsuga tundlikule teabele ja uurimiste koordineerimise viisiga.

Tagatakse ohvrite ja nende perekondade õigused ja abistamine. Liikmesriigid on kohustatud koostama ohvrite abistamise riikliku kava.

Liikmesriigid peavad kasutama võrgustikku, et edastada teavet tsiviillennunduses toimunud juhtumite kohta, mida EASA saab analüüsida ja milles ta saab selgust luua, et suurendada meie kodanike ohutust lennutranspordil.

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! On üsna selge, et 1994. aasta direktiiv täitis oma eesmärki, aga nüüd on see täiesti ajale jalgu jäänud. Nagu korduvalt öeldud, tähendab lennureisimise plahvatuslik kasv seda, et me vajame ajakohastatud ohutusmeetmeid, rohkem kooskõlastamist ja kontrollimist ning suuremat koostööd. Selle raporti juures meeldib mulle asjaolu, et seal on selgelt määratletud pädevate asutuste ülesanded.

Ma toetan ettepanekut, millele Brian Simpson ja raportöör juba vihjasid – et Euroopa Lennundusohutusametil ei tohiks ohutusalastes uurimistes mingil juhul mingit rolli olla. Selle ameti töö – ja ta teeb oma tööd väga hästi – on sertifitseerida õhusõidukeid, aga mitte uurida tervet õnnetusega seotud olukorda.

Pooldan ka ohutusametnike võrgustikku. Koolitused on ülimalt tähtsad, sest me peame vähendama eri liikmesriikides kohaldatavates standardites praegu esinevaid erinevusi.

Mis puutub reisijate nimekirja, siis üks suuremaid muresid pärast õnnetust on see, kui reisijate nimekirja avaldamisega viivitatakse. Asjaolu, et see tuleb nüüd koostada ühe tunni jooksul, on väga kiiduväärne. Kohustus märkida lennu broneerimisel kellegi nimi on üsna hirmutav, aga asjaolu, et nüüd saab loodetavasti märkida selle isiku nime, kellega õnnetuse või inimese hukkumise korral ühendust võtta, on samuti väga oluline, sest teadmatuses oodata on väljakannatamatu.

Ma mõistan DNAga seotud küsimust, aga kui me teeme seda – kui anname kontaktisiku nime –, siis võib DNA proovi teha hiljem. On tehtud palju arukaid ettepanekuid. Ma tunnustan raportööri ja variraportööre. Nad on teinud suurepärast tööd.

  Artur Zasada (PPE). – (PL) Täna arutame dokumenti, mis hakkab reaalselt mõjutama rohkem kui 800 miljonit lennureisijat, kes igal aastal kogu Euroopa Liidu territooriumil lennukiga sõidavad. See on märkimisväärne tekst selle poolest, et asjaomaseid eeskirju ei ole 16 aastat muudetud ja need pärinevad ajast, mil lennuliikluse maht oli palju väiksem. Meil on kaalul nende 800 miljoni reisija ohutus. Seda ohutust ei saa tagada ilma pilootide ja lennumeeskondade kasutatava vabatahtliku teatamissüsteemita. Vaid siis, kui meeskonnaliikmed ja piloodid tunnevad end kindlalt, kui nad kirjutavad või annavad aru pardal toimunud õnnetustest või juhtumitest, saame tagada reisijate ohutuse. Me ei saavuta seda eesmärki, kui lennunduses toimunud õnnetusi ja intsidente uurivad organid tunnevad prokuratuuri, kohtusüsteemi ja meedia survet raportite koheseks avaldamiseks. Me peame tagama ELi kodanike ohutuse, arvestades eriti asjaolu, et lennundusohutuse puudumise eest maksame lennuõnnetuste ohvrite verega. Seepärast tunnen selle nädala hääletuse puhul veel suuremat vastutust.

ISTUNGI JUHATAJA: Silvana KOCH-MEHRIN
asepresident

  Gabriel Mato Adrover (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Kaks aastat ja üks kuu tagasi toimus Madridi Barajase lennuväljal 154 ohvrit nõudnud lennuõnnetus, mis tõi kaotusi paljudele perekondadele, kellest enamik olid Kanaari saartel. Kõik parlamendiliikmed mõistavad nende valu.

Kahjuks pole nüüd, kaks aastat hiljem, tehniline uurimine veel lõpetatud. Ohvrite perekonnad ei tea siiani, mis juhtus, ja neil puuduvad vastused.

Ma leian, et selline olukord on kahetsusväärne peamiselt kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et ohvrite perekonnad ei vääri sellist teadmatust, ning teiseks seetõttu, et tähtsat teavet, mis oleks lennundusohutuse jaoks ülioluline ja võiks olla tulevaste intsidentide ennetamiseks hädavajalik, pole veel avaldatud.

Usun, et määrus, mille me homme vastu võtame, aitab muu hulgas kiirendada vähemalt tehniliste uurimiste läbiviimist ja tagada, et sellised juhtumid ei korduks.

Jagan kolleeg Luis de Grandes Pascuali muret ja tunnustan raportööri esimesel lugemisel saavutatud kokkuleppe eest, ent loodan, et me pole mõningate huvide rahuldamiseks liiga paljus järeleandmisi teinud. Ohvrid on olulised ja kõigepealt tuleb mõelda neile.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Arvan, et halvim, mis võib juhtuda, on teada, et teie sugulane viibis õhusõidukis, mis tõusis õhku ning millega on juhtunud õnnetus ja mis on alla kukkunud, ning teil puudub teave toimuva kohta. Ma arvan, et see raport – ma tunnustan selle eest siiralt raportöör Christine De Veyraci – parandab olukorda mõningal määral. Võimalus märkida kontaktisiku nimi ja lennundusettevõtjate kohustus avaldada reisijate nimekiri kahe tunni jooksul on minu arvates ääretult olulised selleks, et suuta vähendada teadmatust ja aidata neid, kes ei tea, mis on juhtunud.

Teiseks on leitud hea lahendus seoses siseste ja väliste uurimissüsteemide tasakaaluga – mida on alati raske saavutada –, et ühest küljest kaitsta neid, kes soovivad esitada tõendeid, ja teisest küljest kaitsta samal ajal ka üldsuse huve saada teada, mis on toimunud. Seepärast on see väga hea raport. Tahaksin raportööri veel kord kiita. Ta on saavutanud väga hea tulemuse.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Jagan seisukohta, et selle määruse ainueesmärk on ennetada tulevasi õnnetusi, kedagi enneaegu süüdistamata või vastutusele võtmata. Mul on hea meel, et see tagab uurimise sõltumatuse ja parandab kooskõlastamist selles ette nähtud võrgustikuga. See kaitseb eri meetmete kaudu ohvreid ja pereliikmeid ning kaitseb ka tundlikku teavet, mis peab olema täielikult salajas ja mida ei tohi kasutada muul eesmärgil kui uurimiseks. Me räägime heli- ja pildisalvestistest. Arvan, et oleks siiski pidanud lisama ka mõistliku tegutsemise (just culture) põhimõtte. Ka kõnealuse kutseala esindajad lootsid sellele, sest vahel paneb meedia neid proovile juba enne, kui toimub uurimine.

Lisaks tahtsin väljendada heameelt selle üle, et ettevõtjatelt nõutakse ohvrite perekondade kaitsmiseks miinimumkindlustuse sõlmimist, mida praegu ei tehta.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lennuliiklus suureneb pidevalt. Minu arvates on ohutus kõigist asjadest kõige olulisem. Seepärast vajame sõltumatut asutust, kes uuriks kõiki puudujääke ja laseks võtta parandusmeetmeid ning aitaks sellega lennundusohutust kõikide jaoks optimeerida.

Ka mina kiidan seda raportit.

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lennutransport muutub asendamatuks, arvestades inimeste liikuvust ja aina rohkem üleilmastuvat maailmamajandust.

Praegustes lennuõnnetuste uurimist reguleerivates Euroopa õigusaktides ei võeta arvesse selle valdkonna muutusi ega uusi osalisi, näiteks Euroopa Lennundusohutusametit.

Seepärast tuleb liikmesriikide suutlikkust tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisel ühtlustada. Esmatähtsaks tuleb siiski pidada õnnetuste ennetamist ja uurimine peab ennetamist alati toetama.

Tuleks märkida, et tugev surve kulude vähendamiseks soodustab ohutuse langust. Rahalist kokkuhoidu ei saa siiski inimesest tähtsamaks pidada ja me ei saa lubada selliseid ettepanekuid nagu teise piloodi nõude kaotamine või reisijatele seisukohtade võimaldamine.

Uurimine on tähtis, aga ennetus ja kvaliteetne teenus peavad olema esikohal.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Tunnustan raportööri selle eest, et määruse suhtes, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ja intsidentide uurimist ja ennetamist, jõuti esimesel lugemisel kokkuleppele.

Liikmesriikide ülesanne on tagada, et kõikidel nende territooriumil registreeritud lennundusettevõtjatel oleks ohvrite ja nende perekondade abistamise kava. Ent minu arvates on kaks tundi, mille jooksul lennundusettevõtja peab koostama reisijate nimekirja, kindlasti liiga pikk aeg. Tahan öelda ka seda, et me oleme rahul ettepanekuga kohustada Euroopa Liidus teenuseid osutavaid lennundusettevõtjaid järgima Montréali konventsiooni sätteid rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise kohta ka juhul, kui nende registrijärgne asukohariik ei ole kõnealust konventsiooni ratifitseerinud.

Tahaksin lõpetuseks rõhutada, et Euroopa Liit peab kindlasti allkirjastama tsiviillennunduse ohutuse kokkuleppe ka kolmandate riikidega, et ennetada intsidente ja aidata uurida lennuõnnetusi.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Tahaksin lisada paar sõna sugulaste teavitamise kohta, sest enne ei jätkunud mul selleks aega.

Sugulasi tuleb kohelda võrdselt ja neid ei tohi diskrimineerida. Perekonna määratlus erineb liikmesriigiti väga palju. Euroopa Parlament soovis väga kaitsta ka samasooliste isikute partnerlussuhteid, sest mõnes riigis neid tunnustatakse, aga mõnes mitte. Minu fraktsioon pakkus välja kompromisslahenduse, mille nõukogu ja komisjon võtsid vastu – seega kasutame nüüd seda perekonna määratlust, mida kohaldatakse ohvri riigis, see tähendab riigis, mille kodanik ohver on. See on suur saavutus ja tähtis kompromiss.

Teine asi, mida tahaksin toonitada, on see, et uute institutsioonide leiutamise asemel oleme tuginenud võrgustikku kuuluvatele riiklikele uurimisorganitele, kelle ülesanded oleme juba ühendanud.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Asjaolu, et sel täiskogu istungil valitseb nii suur üksmeel, on väga tähendusrikas sõnum reisijatele ja nende perekondadele. Seda tuleks vaadata kui tõestust tulemusliku töö kohta, mida raportöör ja variraportöörid on teinud.

Ootan huviga seda väga olulist tööd, mis seisab meil ees tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustiku loomisel. See on tähtis samm ohutusalaste uurimiste kvaliteedi parandamise, nende sõltumatuse suurendamise ning uurimismeetodite ja väljaõppe kõrgete standardite edendamise poole.

On tähtis, et uutes eeskirjades kajastub Euroopa Lennundusohutusameti abil saavutatud edasiminek ohutuses. See amet saab edaspidi ohutusalastele uurimistele oma pädevusvaldkonna ekspertteadmiste ja kogemustega kaasa aidata. Tahaksin veel rõhutada – nagu mitu kõnelejat rõhutas –, et amet osaleb vaid tehnilise nõustajana, jagades oma kogemusi ja osaledes hindamisel. Ta ei hakka ise õnnetusi uurima.

Komisjon on otsustanud kiiresti tegutseda, et lisada uutesse eeskirjadesse ettepanekud ajakohastada lennunduses toimunud intsidentide ja õnnetuste korral kasutatavat vahejuhtumitest aruandmise süsteemi, et saaksime lõppkokkuvõttes teha parimate vahendite abil tulemuslikult oma tööd, see tähendab kaitsta Euroopa reisijate elu.

Suur tänu väga sisuka arutelu eest!

  Christine De Veyrac, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Tänan teid kogu kaastöö eest selle teksti puhul ja ütlen nüüd „Suur tänu!” ka komisjonile, kes on seda kokkulepet väga palju toetanud.

Tahaksin veel kord kinnitada härra Zemkele, et homme tuleb vaid üks muudatusettepanek. See puudutab üht olulist viga, mis tulenes lihtsalt asjaolust, et nõukogu oli unustanud tekstis ühe lõigu. Seepärast pidime leidma parima viisi, kuidas seda parandada, ja selleks oli muudatusettepanek. Seda on aga vaid üks.

Härra Higgins – võib-olla ta ei kuulnud mind, aga see on vabandatav, sest alguses oli nii palju müra, ja ka Cecilia Malmström kordas seda –, on selgelt kirjas, et ameti roll piirdub sertifitseerimisega, ta ei saa mingil juhul viia läbi ühtegi õnnetuse uurimist, sest ta ei saa olla nii kohtunik kui ka kaitsja. Ent tal peab olema juurdepääs oma sertifitseerimiskohustuste täitmiseks vajalikule teabele ja ta peab pakkuma ohutusalase uurimise toetuseks oma ekspertteadmisi.

Härra Mato Adrover, mul on kahju – kui sain õigesti aru –, et teie delegatsioon jääb hääletusel erapooletuks, sest see dokument parandab suuresti olukorda seoses sellega, mida te üsna õigustatult kritiseerisite: perekondade teadmatuse ja ebakindlusega. Mis puutub meie järeleandmisse esimesel lugemisel, siis võivad ka variraportöörid kinnitada teile sama mida mina: tahaksin teile öelda, et Euroopa Parlament ei loobunud millestki; Euroopa Parlamendi huvid on kõikides küsimustes peale jäänud.

Olen väga rahul, et fraktsioonid on jõudnud üksmeelele dokumendis, mis puudutab inimelusid – nagu ütles härra Kühn. Pealegi loodan, et homme kajastub see raporti poolt hääletanute suures hulgas. Siis oleme valmis kinnitama Euroopa Parlamendi juhtivat rolli küsimustes, mis puudutavad tema kodanike kaitset, ja seega on meil EL, mis pakub kaitset.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 21. septembril kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Kahjuks on lennuliikluse pideva kasvu tõttu tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ohvrite arv märgatavalt suurenenud. Ainuüksi 2005. aastal toimus 1454 õnnetust – ligikaudu 90% rohkem võrreldes 2004. aastaga.

Seepärast vajame uusi õigusakte, mis vähendavad liikmesriikide uurimissuutlikkuse erinevusi ning loovad võrgustiku eri riiklike uurimisorganite vahel, et kasutada otstarbekalt oskusi, personali ja ressursse. Seetõttu pooldan ettepanekut võtta vastu määrus, mis ühest küljest tagab õnnetuste uurimise täieliku sõltumatuse ning teisest küljest kohustab lennundusettevõtjaid tagama ohvrite ja nende sugulaste õigused õnnetuse korral.