Istungi stenogramm

Esmaspäev, 20. september 2010 - Strasbourg

21. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Carlos José Iturgaiz Angulo (PPE). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Soovin edasi anda sõnumi Oswaldo Payált, kellele Euroopa Parlament andis Sahharovi auhinna.

„Armsad sõbrad! Kuuba inimesed tahavad muutust. Nad tahavad astuda rahumeelselt uude eluetappi, jättes seljataha kõik, milles on viha, vägivalda, allasurumist, valesid ja hirmu, avades oma südame lepitusele ja olles valmis igas mõttes edasi minema.

Need muutused, mida meie suhtes praegu õigusaktidega rakendatakse, on juba Kuuba inimeste südametes ja meeltes, kuid inimeste kodaniku- ja poliitilisi õigusi tuleb austada. Peavad toimuma vabad ja demokraatlikud valimised ning inimestel peab olema vabadus reisida, töötada ja osaleda riigi majandus-, poliitika- ja kultuurielus.

Muutused tähendavad õigusi ning need õigused Kuubal puuduvad. Paljusid kiusatakse ikka veel taga ja vangistatakse selle pärast, et nad võitlevad Kuuba rahva õiguste eest.

Euroopa ühine seisukoht on see, et solidaarsus on tähtsaim, ja see seisukoht peaks kestma jääma. Peaksite teadma, et kuigi Kuuba valitsus ei algata muutusi, mida paljud Varela projekti ja muid kodanikualgatusi toetavad kuubalased soovivad, on siiski inimesi, kes tegutsevad praegu selle nimel, et neid rahumeelseid muutusi saavutada. Just neid algatusi peaksite te toetama, pidades siiski kinni ühisest seisukohast, nii et tegemist oleks ka ühise lähenemisviisiga.”

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Inimõiguste kaitsmine, inimeste erinevuste austamine ja selle austuse väljanäitamine on demokraatlikus ühiskonnas sama tähtsad kui võitlus vägivalla vastu.

Kui ühiskonnas kõrgel kohal olev isik, keda inimesed iseenesest mõista austavad, ei võta neid põhimõtteid oma avalikes sõnavõttudes omaks või heidab nende üle isegi nalja, võib see õhutada või toetada agressiivset käitumist ühiskonnas. Kui Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuht teeb avalikul kogunemisel nalja Hitleri ja tema jõleduste üle ning annab neile positiivse tähenduse, tuleks selline käitumine avalikult hukka mõista, sest kui seda ei tehta, võib sellega kaasneda niisuguse käitumise aktsepteerimine üldsuse poolt. Seepärast kutsun Silvio Berlusconit üles mõtlema tõsiselt järele oma idiootlike Hitlerit puudutavate naljade üle, aga ka oma maitsetute ja – lubage mul lisada – rumalate märkuste üle noorte naiste kohta, mis tulenevad võib-olla osaliselt hindamisvõime kaotamisest, sündsustunde puudumisest või vähesest austusest naiste vastu.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Laupäeval avaldas Itaalia ajaleht Il fatto quotidiano dokumendi, mille on allkirjastanud mafiooso ja endine Palermo linnapea Vito Ciancimino, kes kirjutas selles, et Marcello Dell’Utri ja Silvio Berlusconi on temaga samast puust – et nad kuuluvad samasse maffia võimu all olevasse poliitilisse süsteemi.

See uudis on pälvinud kohtunikkonna tähelepanu, sest päevavalgele tuli tõde 1992. aastal maffia korraldatud veresaunast, mille käigus tapeti kohtunikud Falcone ja Borsellino. Nimelt tegi riik maffiale järeleandmisi, et pommide ajajärk lõpetada, ning nagu välja tuleb, aitas see kaasa peaministri partei Forza Italia moodustamisele, milles oli tõepoolest abiks Dell’Utri, kes mõisteti seotuse pärast maffiaga seitsmeks aastaks vangi ja kes on nüüd ikka veel Itaalia parlamendi senaator.

Pidades silmas seda sündmust ja hiljutist linnapea Angelo Vassallo mõrva Camorra poolt, rõhutan veel kord, kui oluline on palve, mille Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon minu jätkuva surve tõttu esitas ning milles paluti taas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil koostada raport organiseeritud kuritegevuse kohta Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa ei saa edaspidi enam teist põske ette keerata ning karta käsitleda probleemi, mis ei ole enam kohaliku tähtsusega, vaid ulatub kaugemale ja mõjutab praegu väga lähedalt ühe liikmesriigi valitsust.

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE). – (EL) Lugupeetud juhataja! Nagu teada, on haljasalad linnakeskkonnas ülimalt tähtsad. Eksperdid ütlevad, et neid peaks tegelikult olema 7–10 m2 elaniku kohta, mis ongi Euroopa keskmine. Kuid suured Kreeka linnad on tänapäeval lämmatavad, sest sellest nõudest on täidetud vaid 25–35%, ja haljasalasid oleks kiiresti juurde vaja.

Üks ilmselge lahendus oleks kasutada olemasolevat avalikku ruumi vähemalt haljasaladena. See tähendaks paljude linnades asuvate sõjaväekasarmute ja Ateenas asuva endise Hellenikoni lennujaama kasutamist.

Kreeka valitsuse, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelise memorandumi leheküljel 28 on ette nähtud, et uuesti tuleb uurida võimalust kasutada riigivõla tasumiseks riigi vara. Kui lõpptulemusena kasutatakse selleks niigi vähest reservmaad, lööb see keskkonna tasakaalu Kreeka linnades täiesti paigast, ja selle eest maksavad järeltulevad põlved.

Komisjon nullib ise liikmesriigi kohta kehtestatud dokumendis sisalduva paari sõnaga igasuguse Euroopa linnakeskkonna poliitika. Ma küsin: kas Euroopa institutsioonid kavatsevad sellega leppida?

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Poolas on rahvas mures viivituste pärast 10. aprillil Smolenski lähedal Poola presidendi lennukiga toimunud õnnetuse uurimisel. Olukord, kus Venemaa ei edasta dokumente või teeb seda aja võitmiseks väga aeglaselt, ei ole vastuvõetav. Minu arvates peaks uurimine muutuma rahvusvaheliseks küsimuseks, et Euroopa Liit, sealhulgas Euroopa Parlament saaks kasutada oma mõjuvõimu uurimise kiirendamiseks ja avaldada Venemaale suuremat rahvusvahelist survet. Kardan, et rahvusvahelise surveta ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu surveta ei saada selles küsimuses kunagi selgust. Seepärast palun, et näitaksite selles küsimuses üles mõningast solidaarsust Poolaga.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Pärast pidurdamatutest finantsspekulatsioonidest põhjustatud katastroofi, pärast kuid kestnud tegevusetust ja lubadusi kehtestada finantsturgude suhtes meetmed jõudis sel nädalal meieni Euroopa Komisjonilt kinnitus. Põhimõtteliselt läheb kõik edasi vanaviisi. Finantsspekulatsioonid jätkuvad ja endiselt kasutatakse nende spekulatsioonide põhivahendeid – tuletisinstrumente, tagatiseta müüke, vahetuslepinguid või krediidiriski vahetustehinguid. Mürgisele rämpsule ei tule lõppu. Maksuparadiiside pärast löödi lärmi ja jagati katteta lubadusi, et neile tehakse lõpp, kuid nüüd valitseb selles küsimuses haudvaikus ja nende eksistents jätkub.

Kõike seda vastukaaluks sügavale vägivallale, millega sunniti töötajaid ja teisi inimesi tooma suuri ohvreid, et toetada finantskapitali kuritarvitamist. Vastus asjaolule, et Euroopa Liidul ei ole ilmselgelt aimugi, mida ette võtta selle kriisi tagajärgedega, mida ta aitas tekitada, on siin, Portugalis, Prantsusmaal, Kreekas, Hispaanias ja kogu Euroopas, sest inimesed tõstavad häält ja võitlevad sügava sotsiaalse taandarengu vastu, mida Euroopa Liit tahab neile peale suruda.

  Juhataja. – Järgmisena võtab sõna Gerard Batten, kes teeb ajalugu sellega, et on esimene poliitik, kes on riietanud end oma erakonna värvidesse.

  Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja! Tundub, et Ühendkuningriigi asepeaminister Nick Clegg annab peagi teada koalitsioonivalitsuse otsusest järgida Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ja anda hääleõigus Tema Majesteedi vanglates olevatele kinnipeetavatele.

Peaminister David Cameroni pressiesindaja on väidetavalt öelnud, et oleks „kahju”, kui keeld kaotataks täies ulatuses. Ta ei vaevunud selgitama, miks osaline keeld oleks moraalselt vastuvõetavam ja miks pätil või murdvargal peaks olema suurem õigus hääletada kui mõrvaril, vägistajal või pedofiilil.

Seaduskuulekaid inimesi ja kuriteoohvreid solvab see, kui ka neil, kes seadust rikuvad, on õigus valida seadusetegijaid. Üht asja võin ma täiesti kindlalt väita: Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei järgmises manifestis võetakse kohustus kõik sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada.

  Juhataja. – See sõltub sellest, kes on Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei juht.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Sooviksin täna taas mainida Alpides ja Aadria mere ääres asuvat piiriülest Kesk-Euroopa piirkonda, mis koosneb Friuli-Venezia Giuliast, Sloveeniast ja Kärntenist. See piirkond peegeldab Euroopa lingvistilist ja kultuurilist mitmekesisust ning näitab, kui suurtest ajaloolistest raskustest on võimalik üle saada. Näiteks Kärnteni üksmeele rühm on mitu aastat töötanud selle nimel, et Kärnteni sakslastest enamus ja sloveenlastest vähemus elaks rahumeelselt koos, ning Euroopa Parlament andis sellele rühmale töö eest Euroopa Kodaniku auhinna.

Kuid seda rahumeelset koostööd kahjustas enne Horvaatiaga Ljubljanas sõlmitava piirileppe rahvahääletust esitatud Sloveenia väide, et Sloveenia on Kärnteni, Trieste ja Gorizia endale võtnud, kuigi Lõuna-Kärnteni inimesed otsustasid 1920. aastal, s.t täpselt 90 aastat tagasi täiesti demokraatlikul rahvahääletusel kuuluda Austria koosseisu. Lisaks ei ole Sloveenia mingil juhul endise Jugoslaavia õigusjärglane ja seega Austria riigilepingule õiguslikult alla kirjutanud osaline. Kõige rohkem käib Sloveenia Jugoslaavia jälgedes, säilitades vastuolus rahvusvahelise õigusega Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistliku Nõukogu (AVNOJ) otsused, ning see ei ole hea.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Soovin esile tõsta teemat, mis on ülimalt päevakohane Rumeenias, kuid ma kahtlustan, et teataval kujul eksisteerib see kõikides ELi liikmesriikides. Pean silmas tõsist olukorda, mis mõjutab väikeettevõtteid ja hävitab nende võimaluse kasvada ja taastuda pärast majanduskriisi.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riikliku nõukogu hinnangul langevad kaheksa ettevõtet kümnest Euroopalt toetust saanud ettevõttest projektidest välja kaasrahastamise puudumise tõttu. See kehtib kõikide Euroopa rahastamist sisaldavate programmide kohta. Usun, et sellises olukorras peavad ühelt poolt EL ja teiselt poolt liikmesriigid kindlaks määrama ja ellu viima uued väikeettevõtete toetamise meetmed, pidades silmas eelkõige seda, et 70% kogu ELi töötavatest inimestest teenib leiba neis ettevõtetes.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Alustame peagi ajavahemikku 2007–2013 käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemist. See peab põhinema institutsioonidevahelisel koostööl ja pakkuma konkreetseid lahendusi majandus- ja finantskriisi mõju leevendamiseks. Lisaks pakuvad Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi 2020. aasta strateegia praeguse finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemiseks uusi väljavaateid.

Kutsun komisjoni üles ilmutama paindlikkust ja kiirust, kui liikmesriik kavatseb kooskõlas ERFi määrusega paluda rakenduskavade või riikliku strateegilise raamistiku läbivaatamist.

Praegune majanduskriis võib põhjustada eelarveprioriteetide mõningase muutumise, eelkõige selleks, et tagada eelisvaldkondade piisav rahastamine. Seda silmas pidades kutsun üles edendama solidaarsust ja tõhusust energiavarude valdkonnas ning samuti transpordiinfrastruktuuri, põllumajanduse ja maapiirkondade lairiba-infrastruktuuri valdkonnas – kõik need on esmatähtsad valdkonnad, mis võivad aidata kaasa töökohtade loomisele.

  Antonyia Parvanova (ALDE). – Soovin juhtida teie tähelepanu kriminaalsüüdistuse saanud Bulgaaria kodaniku inimõiguste raske rikkumise juhtumile. Mario Abdel Gani el Makusi, palestiinlase poeg, on farmakoloogiaüliõpilane, kes vahistati 7. juunil oma kodus Sofias ja viidi kohalikku politseijaoskonda – politsei arvates – kallaletungi eest.

Kahe tunnistaja sõnul oli Mario kallaletungi ajal kodus olnud, aga ka toidupoes sisseoste teinud, ja seda tunnistavad ka poe kuue videovalvekaamera lindistused. Tema suhtes kohaldati määramata ajaks eelvangistust, mis on nüüdseks kestnud juba 70 päeva. Kogu selle aja jooksul on politsei keeldunud läbi vaatamast videovalvekaamerate lindistusi ja küsitlemast tunnistajaid, kes olid sel ajal temaga koos kodus olnud, s.t kallaletungikohast kaugel.

Usun, et kogu juhtum selle noormehe ja tema perega on pretsedenditu, kuid sedalaadi juhtumid on viimasel aastal Bulgaarias tavapäraseks muutunud. Seepärast soovin öelda, et miski ei õigusta seda, kui inimene – kes on süütu seni, kuni on tõestatud vastupidist – vahistatakse ja politsei hoiab teda ümberlükkamatute tõenditeta 70 päeva eelvangistuses.

Palun rohkem läbipaistvust siseministeeriumi ja riigiprokuröri töömeetodites.

  Catherine Grèze (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! 32 maputše vangi on nüüdseks 70 päeva näljastreiki pidanud ja nad võivad surra. Täna ühinesid nendega Tšiili parlamendi liikmed.

Nad on näljastreigil, et nõuda tavaõiguse kohaldamist ja oma õigust maad kasutada. Põlisrahvastel peab olema juurdepääs kollektiivsele omandile oma esiisade maadel. Euroopa Parlament on selle põhimõtte kaitseks juba välja astunud ja see on sätestatud asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides.

Seda õigust ei ole Tšiili kunagi tunnistanud, mistõttu on levinud meetmed, millel on ebaõiglaselt ebaproportsionaalne mõju maputšedele, kes kõigele vaatamata moodustavad 5% rahvastikust.

Kui soovitakse päästa maputšede kogukonda, kes on määratud elama maa ja loodusvaradeta, peab Tšiili leidma julgust tunnistada selle kogukonna õigusi ja nõustuda tema nõudmistega.

Samuti on oluline, et meie siin Euroopa Parlamendis, ÜRO ja ka kõik muud rahvusvahelised institutsioonid võitleksid põlisrahvaste õiguste austamise eest. Austatud juhataja, mida te kavatsete selles küsimuses ette võtta?

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Kaks aastat tagasi päästis investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumine valla finantsturgude krahhi ning seejärel majandus- ja sotsiaalkriisi, mida meie inimesed siiamaani omal nahal tunnevad. Reageerima peab tasakaalukalt. Euroopa Liit on olnud kiire, armutu ja järeleandmatu kohaldatud kokkuhoiuprogrammides, kuid ääretult aeglane või isegi hooletu kõiges muus, mis võiks majanduses õigluse majja tuua.

Alles sel nädalal võtab Euroopa Parlament vastu esimesed finantssüsteemi järelevalve meetmed. Pangandussüsteem peab alles järgmise üheksa aasta jooksul hakkama kohaldama nende omakapitali käsitlevaid nõudeid ja kõiki muid üldsuse nõudmisi, milleks on nimelt võitlemine spekulatiivse kapitaliga, maksuparadiiside kaotamine või finantstehingute maksustamine. Kõik see on edasi lükatud ning just seetõttu on 29. septembril peetav üleeuroopaline aktsioonide päev nii vajalik ja tähtis terves Euroopas.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud kolleegid, kas te suudate ette kujutada kuriteoohvreid, kes kannatavad päevast päeva kõige elajalikumas vormis füüsilise vägivalla, peksmise, ahistamise, seksuaalkuritegude, vaimse julmuse, ähvarduste ja terrori all? Viitan naistevastase vägivalla ohvritele, eelkõige perevägivalla või suhtevägivalla ohvritele. Üks nende vapper ja tugev rühm võttis minuga eelmisel nädalal ühendust ja kaebas, et Ungaris ei toetata ega aidata seda väga suurt inimeste rühma ikka veel. Kui nad pöörduvad politsei poole, öeldakse neile, et see on nende eraasi ja politsei ei sekku. Kui nad lähevad lastehoolekande- või lastekaitseasutusse, kästakse neil midagi ette võtta, või vastasel juhul võetakse laps neilt ära. Kutsun kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid seisma selles küsimuses ühise rindena, korraldama naistevastase vägivalla ohvritele teemakohase kuulamise ja esindama nende õigusi kõikvõimalikes foorumites.

  Nuno Teixeira (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Kogu suve möllasid Portugalis taas tulekahjulained, mis laastasid metsi ja põllumaid, hävitasid kodusid ja eravaldusi ning hoidsid hirmu all inimesi, kes elasid pidevalt laastava tule kartuses.

Ainuüksi augustis registreeriti Portugalis üle 9000 tulekahju. See on suurim arv alates 2006. aastast. Olukorra tõsidust arvesse võttes on väga tähtis, et ei uuritaks ainult põhjuseid, vaid leitaks ka lahendused. Lahendusi mainides ei viita ma mitte ainult vajadusele kavandada ja pakkuda tõhusaid materjale ja inimressursse tulekahjudega võitlemiseks, vaid ka vajadusele paljud piirkonnad taasmetsastada ja toetada tulekahju tõttu kannatanud inimesi.

Madeira autonoomses piirkonnas, kust mina pärit olen, on need põlengud kahju teinud paljudele kohalikele omavalitsustele. Pärast veebruaris toimunud loodusõnnetust suurendasid augustis aset leidnud tulekahjud madeiralaste kannatusi veelgi. Nad arvasid, et eriti pärast viimase aasta jooksul neile osaks saanud katsumusi võivad nad oma elukorralduse taastamisel loota kõigi abile ja solidaarsusele.

  Alan Kelly (S&D). – Austatud juhataja! Mulle ei valmista rõõmu teadmine, et samal ajal, kui mina seisan siin täna teie ees, jälgib EL ülima hoolikusega majandusarengut minu koduriigis Iirimaal.

Täna jõudis Iirimaa võlakirjade intressimäär 6,5%ni ja olukord riigis on väga problemaatiline. Tegelikult on laenamine minu riigi jaoks praegu kallim kui kunagi varem. Minu valimisringkonna inimesed küsivad, kuidas me sellisesse olukorda sattusime. Lihtne vastus on: puhta ahnuse tõttu.

Mul oli hea meel, kui volinik Almunia nõudis hiljuti tulemuslikult Iirimaa täieliku zombie-panga Anglo Irish sulgemist. Komisjon pidi tegutsema, sest see pank ohustas minu riigi tulevikku. Anglo pidi meile maksma minema kaks miljardit, siis viis miljardit, seejärel kümme miljardit. Kas järgmisel kuul saame teada, et Anglo läheb meile maksma 30 miljardit?

Iirlased on vastupidav rahvas. Tuleme selle olukorraga toime, kuid ainult EKP abiga ja poliitilise stabiilsusega, millele aitavad kaasa kohesed muudatused riigi valitsemises.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Sellel nädalavahetusel tabas Sloveeniat tugev vihm, mis on põhjustanud suuri üleujutusi ja tõsist majanduslikku kahju. Paljudes kohtades oli jõgede veetase viimaste aastasadade kõrgeim. On ka inimohvreid, kuigi peaksin lisama, et kõik elu kaotanud hukkusid tunnelitesse lõksu jäänud autodes. Ainuüksi pealinnas Ljubljanas on ikka veel enam kui 1200 elamut vee all. Ka transporditeed ja ­rajatised said kõvasti viga.

Sloveenia on väike riik, kuid me võime võrrelda nende üleujutuste tagajärgi suve alguses mõnda Kesk-Euroopa riiki tabanud üleujutuste katastroofiliste tagajärgedega. Kasutan võimalust teavitada teid olukorrast minu riigis, sest usun, et ka Euroopa Parlamendis ootab meid hulk tööd tagajärgedega tegelemiseks.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). – (DA) Lugupeetud juhataja! Pärast meie viimast kohtumist on enam kui 50 kurdi rahvusest linnapea üle langetatud Türgis lõplik kohtuotsus. Mida need linnapead siis tegid? Nad võtsid endale vabaduse kirjutada avalik kiri Taani peaministrile. Olukord Euroopa Liidu kandidaatriigis Türgis on nii absurdne, et linnapäid karistatakse ELi liikmesriigi riigipeale kirjade kirjutamise eest. Absurdseid asju on veel. Esmaspäeval, 18. oktoobril, mõistetakse kohut 151 kurdi poliitiku ja juristi üle, sealhulgas Diyarbakıri linnapea Osman Baydemiri ja Türgi inimõiguste organisatsiooni IHD asepresidendi Muharrem Erbey üle. Süüdistused võivad lõppeda eluaegse vanglakaristusega. Kutsun juhatajat üles tagama, et Euroopa Parlament oleks nendel kohtuistungitel vaatlejana kohal.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Romade väljasaatmine Prantsusmaalt on märk sellest, et ei teata, mida teha, nagu seda on näiteks ka eeskirjad, millega aetakse kodutud linnakeskustest välja.

Romade probleem peidab endas äärmise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi. Äärmises vaesuses elavad inimesed vajavad solidaarsust ja abi – need on lastega emad, vanurid, nõrga tervisega inimesed ja isoleeritud kogukonnad, inimesed, kes on sattunud nii rasketesse tingimustesse, et nad ei suuda end enam ise aidata. Küsimus ei ole ainult rahas, vaid selles, et tuleb hakata käituma igaühe ja kõigi hüvanguks nagu ühiskond, mis hoolib neist inimestest. Seepärast otsigem võimalusi kaasata sotsiaalselt puudust kannatavate rühmade abistamiseks võimalikult palju vabatahtlikke. Otsigem võimalusi muuta olemasolevate rahaliste vahendite kasutamine vabatahtlike jaoks lihtsamaks. Kui me ei suuda neid leida, siis jäämegi ühele kohale tammuma.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Austatud kolleegid! Kui minu riigi parlament lükkas tagasi seadusemuudatuse, millega oleks keelustatud igasugune lastevastane vägivald, sealhulgas kehaline karistus, näitas see vaid veel kord, et tänapäeva ühiskonnas valitseb sallimatus oma noorimate ja nõrgimate liikmete arvamuse suhtes ning samuti soovimatus ja võimetus mõista laste õiguste ja huvide tähtsust. Taas andis see tunnistust asjaolust, et vajame kiiresti arutelu laste õiguste kaitse ja nendevastase vägivallaga võitlemise teemal.

Kuid minu riigis peavad paljud lapsele laksu andmist kultuuripärandi vormiks või tõhusaks kasvatusmeetodiks. Ma ei saa sellega kuidagi nõustuda ning soovin rõhutada, et emotsionaalse kontrolli puudumine ja sellest tulenev agressiooni õigustamine – nimetades seda hariduseks – on vale ja lubamatu.

Soovin öelda, et vägivald kujutab endast tõsist ohtu laste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning nende isiksuse ja sotsiaalsele arengule. Võttes arvesse, et lapsed on ühiskonna kõige haavatavam rühm, kutsun komisjoni ja nõukogu üles tugevdama lastevastase vägivallaga võitlemise meetmeid ning kehtestama kõikides ELi liikmesriikides kohustuslikud standardid ja tegema aktiivsemat koostööd liikmesriikide ja vabaühendustega, et peatada lastevastane vägivald.

Samuti kutsun liikmesriike üles astuma vajaliku sammud ja võtma ennetavaid meetmeid lastevastase vägivallaga võitlemiseks.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Lugupeetud juhataja! Soovin juhtida teie tähelepanu algatusele, millest paljud teist on teadlikud, kuid mis vajab meilt suuremat tuge – see on nimelt Euroopa Ülemkogu simulatsioonimäng noortele. Seda algatust ja Strasbourgis toimuvat virtuaalset täiskogu istungjärku kasutavad paljud noored eurooplased selleks, et püüda paremini mõista Euroopa Liidu toimimist.

Valijate väikese aktiivsuse ja üleüldise loiduse ajal on oluline, et toetaksime ja aitaksime kõiki, kes on huvitatud lõimumisest Euroopa Liidus ja soovivad sellele omalt poolt kaasa aidata. Just sellepärast ja pidades silmas tänavust aruannet Euroopa Ülemkogu simulatsioonimängu kohta, kutsun teid üles kohtuma oma liikmesriikide delegatsioonide liikmetega, et saaksime anda neile aimu, kuidas me tegelikult töötame. Mida enam me seda algatust propageerime, seda enam aitab see kaasa meie ehitatava Euroopa tulevikule.

  Nuno Melo (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Nõukogu hiljutine otsus avada ELi turg Pakistanist pärit tekstiili- ja rõivatoodetele on viga. Tekstiili- ja rõivatooted moodustavad 20% Portugali tootmissektorist, kuhu kuulub 200 000 töötajat ja 7000 ettevõtet. See on minu riigis peamine tegevusala, nagu autotööstus on Itaalia, Saksamaa või Prantsusmaa jaoks.

See tähendab, et need ettevõtted peavad nüüd otseselt konkureerima Pakistani ettevõtetega, kes ei pea maksma oma töötajate sotsiaalse kaitse eest, kellel puuduvad keskkonnakaitsekulud, kes ei pea eriliselt hoolt kandma teatava tooraine kasutamise eest ning kus kahjuks isegi lapstööjõu kasutamine on meie teada igapäevane nähtus.

Lugupeetud juhataja, püüan öelda, et Euroopa ettevõtted ei karda konkurentsi mujalt pärit ettevõtetega, aga nad ei saa töötada, kui normaalseid turutingimusi õõnestatakse.

Seepärast, austatud juhataja, väljendan ma siinkohal oma protesti. Lisaks protestimisele soovin ma olukorda kajastada. Euroopa Parlament peaks arutama seda Euroopa tekstiili- ja rõivatööstusele elutähtsat küsimust esimesel võimalusel.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Sotsiaalne Euroopa on jõudnud otsustavasse pöördepunkti, kus mitmete streikidega näidatakse üles oma arvamust kokkuhoiumeetmete kohta.

Prantsusmaal streigivad haridus-, transpordi-, õigus- ja haldusvaldkonna ning tööstussektori töötajad, Kreekas streigivad transporditöölised ja Rumeenias ametiühingu liikmed. Järgmistel kuudel suureneb sotsiaalne rahulolematus kindlasti veelgi. Seepärast arvan, et meie esmatähtis eesmärk peab olema majanduskasvu saavutamine, kuid seda siiski tihedas seoses uute töökohtade loomise ja olemasolevate töökohtade kaitsmisega.

Ka meie vastutame praeguse kriisi eest. Solidaarsus peab olema Euroopa majandus- ja sotsiaalpoliitikas kesksel kohal. Liikmesriikidele, kellel on raskusi majanduse elavdamise meetmete rakendamisel, tuleb anda suuremat abi, et lõhe eri liikmesriikide majandustingimuste vahel ei laieneks ja oleks võimalik leevendada niigi valusat sotsiaalset mõju.

  Tanja Fajon (S&D). – (SL) Kibestumine, viha ja pettumus on sõnad, mida võiksin kasutada enamiku sloveenlaste tunnete kirjeldamiseks seoses inimeste nimetamisega Euroopa Liidu kõrgematele diplomaatilistele ametikohtadele. See ei ole nii ainult selle pärast, et Sloveenia kukkus esimesest ametissenimetamise voorust välja, vaid peamiselt seepärast, et 29 juhtivast kohast läheb ainult neli uutele liiduga ühinenud liikmesriikidele.

Ma ei usu, et neis liikmesriikides ei oleks sobilikke kandidaate. Vastupidi – olen kindel, et uutes liikmesriikides on südikust ja tahtmist enam kui küll. Kuid ikkagi on Euroopa institutsioonides enamik kõrgemaid ametikohti üldiselt suurimate liikmesriikide esindajate käes.

Olen sellisele Euroopa poliitikale väga vastu, sest selles puudub poolehoid noorte, hiljuti ühinenud liikmesriikide huvide suhtes. Oleme kõik osa liidust, et langetada otsuseid ühiselt. Olgu see kriitika meie valitsuste pihta ja meeldetuletus neile. Praegu ei ole hea aeg uuteks eraldusjoonteks ja usalduse kaotuseks. Inimesed usuvad meisse ainult siis, kui oleme seesmiselt kindlad ja ühtsed, ning ainult siis, kui me räägime ühel häälel 27 liikmesriigi eest ja see hääl ei moodustu ainult käputäie liikmesriikide häältest.

  Gabriel Mato Adrover (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Kavatseme jälle rääkida vabakaubanduslepingutest Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel. Olen juba rääkinud Colombia ja Peruuga sõlmitud lepingutest, mis kahjustavad väga suurel määral Kanaari saarte banaanikasvandusi, ning täna soovin kõnelda Marokost.

Komisjon võttis 16. septembril vastu ettepaneku Marokoga sõlmitud assotsieerimislepingu uue põllumajanduspeatüki kohta. Ettepaneku kohaselt suurendatakse tomatikvoote, säilitatakse oktoobrist maini kestev hooaeg, selle asemel et pikendada seda terve aastani, ega vaadata üle piiril kehtiva hinna süsteemi, mis on osutunud petturlikuks, nagu Euroopa Pettustevastane Amet ise tunnistas.

See leping on ELi tootjate, eelkõige Andaluusia, Murcia, Valencia ja Kanaari saarte tootjate jaoks hävitav ning komisjon teab seda väga hästi. Komisjon ei saa pilku kõrvale pöörata ja esitada ettepanekut uue tagatisteta lepingu kohta, kui praegust lepingut rikutakse ja selle vastu ei võeta mingeid meetmeid.

Piiril kehtiva hinna süsteem tuleb kiiremas korras läbi vaadata ja ma palun, et komisjon teeks seda viivitamata. Komisjonil on kohustus kaitsta põllumajandustootjaid, tehke siis seda!

  Rovana Plumb (S&D). – (RO) Minu tõstatatav küsimus käsitleb õigusriigi põhimõtte austamist ja juhtimise professionaalsust Rumeenias.

2009. aasta alguses vahetati välja prefektid ja aseprefektid. Nende ametissenimetamise otsustes öeldi, et nad täidavad oma ülesandeid ajutiselt, kuni korraldatakse konkurss isikute püsivaks ametissenimetamiseks. 2009. aasta septembri lõpus korraldas täitevasutus need konkursid ja tulemused avaldati oktoobri alguses. Valitsus pidi väljastama valitud isikute püsiva ametissenimetamise otsused, kuid seda ei ole siiani tehtud. Olukorda arvestades soovin juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu rikkumisele, millega Rumeenia valitsus on hakkama saanud, ning palun Rumeenia valitsusel austada õigusriigi põhimõtet ja suurendada professionaalsust juhtimisel.

  András Gyürk (PPE). – (HU) See, et Euroopa välisteenistus alustab peagi tööd, saab suuresti teoks tänu ühise välispoliitika senisele edukusele. Me ei ole siiski rõõmsad selle üle, et juhtide ametissenimetamisel ei kasutata ikka veel geograafilise tasakaalu põhimõtet. Eelmisel nädalal avaldatud nimekirja vaadates märkasime, et ainult neli peaaegu 30 missioonijuhist on pärit uutest liikmesriikidest. Me ei pea seda vastuvõetavaks. Me ei usu, et kutsealane sobilikkus sõltub rahvusest. Ametissenimetamisel tuleks arvesse võtta nii pädevust kui ka proportsionaalse esindatuse põhimõtet. Eeltoodut silmas pidades kutsume Catherine Ashtonit üles tagama tulevastel ametissenimetamistel nõuetekohase piirkondliku proportsionaalsuse. See kehtib nii missioonijuhtide kui ka teiste ametnike kohta, kuni geograafilise tasakaalu põhimõte on täidetud. Euroopa Parlamendi heakskiitu ei saa pidada pelgalt vormitäiteks.

  Eduard Kukan (PPE). – (SK) Euroopa Liidu laienemine on jätkuvalt päevakajaline teema. Islandi ja Horvaatia oodatav ühinemine liiduga annab lootust kõigile, kes toetavad laienemist ja soovivad selle jätkumist.

Kindlasti annab see lootust Lääne-Balkani riikidele, eelkõige praegu, kui piirkonnas valitseb majanduskriis ja ebakindlus kasvab. Serbia ja Euroopa Liidu riikide vahel hiljuti saavutatud kompromiss ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmise üle – see resolutsioon puudutab Rahvusvahelise Kohtu nõuandvat otsust Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni küsimuses – kinnitas ELi potentsiaali vaevaliste küsimuste lahendamisel piirkonnas.

EL on otsustanud toetada Serbia ja Kosovo dialoogi. Me ei tohi unustada, et selle dialoogi edukusest ei sõltu mitte ainult selle piirkonna pikaajaline stabiilsus, vaid ka ELi ja tema välispoliitika usaldusväärsus.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Tänan, et andsite mulle sõna. Soovin kasutada võimalust ning mõista hukka Birma hunta ja selle kontrolli all tegutseva valimiskomisjoni, kes teatas eelmisel nädalal Rahvusliku Demokraatia Liiga ja ka üheksa muu poliitilise organisatsiooni laialiminekust. Rahvusliku Demokraatia Liiga juht Aung San Suu Kyi on Euroopa Parlamendi antud Sahharovi auhinna laureaat. Ta toetab hunta ja opositsiooni dialoogi, nagu ta tõestas 2000. aastal, kui pidas kindralitega läbirääkimisi sõjaväe järkjärgulise kõrvaldamise üle poliitilisest elust. Kahjuks ei saavutatud kõnelustega murrangut.

Novembris Birmas toimuma pidavad valimised on esimesed valimised pärast 1990. aastat, mil sõjaväehunta keeldus aktsepteerimast opositsiooni ülekaalukat võitu ja sundis Aung San Suu Kyi koduaresti. Euroopa Parlament peaks andma selgelt märku meie vastuseisust sõjalisele režiimile, inimõiguste rikkumisele ja põhiliste kodanikuvabaduste eiramisele Birmas.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) ELi 2020. aasta eesmärkides asetatakse kindlasti tähtsale kohale haridus ja oskuste omandamine.

Praeguse programmiperioodi jooksul on peamine eesmärk majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine, mis loob raamistiku hariduse ja oskuste arendamiseks nii, et selleks saab kasutada kohalikke vahendeid.

Iga piirkond saab oma olukorda parandada, kui lisab haridusse ja kutseõppesse regionaalse aspekti. On ametialasid, mida praktiseeritakse nüüd vaid teatud piirkondades ja millel on oht kaduda, sest pole enam võimalust, et neid kaasataks riiklikesse kutseõppekavadesse. Sama kehtib mõningate kohalike oskuste kohta, mida antakse edasi vaid suust suhu.

Ma väidan, et piirkonnad peaksid saama rahalist abi sobivate programmide kaudu ning julgustust kujundada välja hariduse ja kutseõppe regionaalne aspekt. Just siin võivad Euroopa rahalised vahendid kasulikuks osutuda, sest vastasel juhul võivad paljud ametialad kaduda.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi (EFFIS) andmete kohaselt kuulub 70% sel aastal ELis põlenud alast Portugalile, kusjuures 3. septembrini oli põlenud 115 000 hektarit, millest 13 000 hektarit asub suure keskkonnaväärtusega kaitsealadel, ning sotsiaal-majanduslik mõju oli 385 miljonit eurot.

Teame, et metsade hävitamise tulemuseks on tõsine sotsiaal-majanduslik ja keskkonnakahju ning et ennetamine on tähtsam kui ravi, sest taastumine on aeglane, raske ja kallis. Tulekahjude küsimus kerkib Euroopa Parlamendi sõnavõttudes päevakorda igal aastal ja kui need ei puuduta Portugali, siis puudutavad mõnda muud riiki.

Seda silmas pidades palun Euroopa Komisjonil hoolikalt kaaluda resolutsioone, mille Euroopa Parlament on alates 1995. aastast üksteise järel tulekahjude eest kaitsmise ja tulekahjudega võitlemise teemal välja andnud, eelkõige 16. septembri 2009. aasta resolutsiooni ning loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise mehhanismi, kusjuures mul oli au olla selle resolutsiooni puhul põllumajanduskomisjoni variraportöör. Neid resolutsioone rakendati ainult osaliselt ning mõnikord lünklikult ja ebatõhusalt. Kui see saaks tehtud, siis võib-olla ei peaks me 2012. aasta septembris metsatulekahjude küsimust enam käsitlema.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.