Istungi stenogramm

Esmaspäev, 20. september 2010 - Strasbourg

23. Intellektuaalomandi õiguste jõustamine siseturul (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni nimel Marielle Gallo koostatud raport intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul (KOM(2009)0467 – 2009/2178(INI)) (A7-0175/2010).

  Marielle Gallo, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Et alustada ulatuslikku arutelu, peab Euroopa Parlament haarama kinni võimalusest hääletada seda algatusraportit. See ei ole lihtsalt minu raport, vaid arvukate kompromisside vili. Juba ligi kümme aastat oleme kõikides oma dokumentides korrutanud, et Euroopa majandus peab põhinema teadmistel. Digitaalajastu tormilise saabumise tõttu peame tõusma nüüd selle kogu maailma puudutava ülesande kõrgusele.

Loovuse ja innovatsiooniga seotud majandusvaldkonnad moodustavad praegu 7% ELi sisemajanduse koguproduktist ja annavad 14 miljonit töökohta. Karmis konkurentsis on need valdkonnad Euroopa majanduse põhivara ja nad peavad jääma selleks ka edaspidi. Seepärast peame neid kaitsma – vastasel juhul nad kaovad.

Millise vahendiga saab neid kaitsta? Millise vahendiga saab õhutada loojaid uuendustegevusele? Millise vahendiga on võimalik tagada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja selle üleilmne levik? Millise vahendi abil saab kanda hoolt selle eest, et meie uurijad, loojad, kunstnikud, insenerid ja haritlased saaksid tasustatud? Millise vahendiga saab võimaldada loomemajandusel ja uuenduslikel sektoritel toimida ja areneda? Millise vahendiga saab julgustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning noori loojaid muutma 2020. aastaks ettevõtlikult Euroopa majandust?

Vastus kõikidele nendele küsimustele on endastmõistetav: intellektuaalomandi õigusega. Kõik on nõus, kui räägitakse intellektuaalomandi õiguse seosest füüsilise varaga. Mõned meist pole siiski veel taibanud, mis on juhtunud pärast interneti kasutuselevõttu. Nad pole veel mõistnud, et kaitsta tuleb ka digitaalset vara – muusikat, filme, raamatuid, videomänge, tarkvara.

Me ei tohi interneti ees hirmu tunda. See on enneolematu võimalus, mille üle me peame rõõmustama. Tagame kõigi ELi kodanike juurdepääsu internetile – neil on sellele õigus. Peame siiski kohaldama interneti suhtes ka intellektuaalomandit kaitsvaid õigusakte, sest seadustes öeldakse ka seda. Kui me seda ei tee, kujuneb sellest džungel ja džunglis kehtivad džungliseadused.

Kas me seda soovimegi? Kas me tahame kergekäeliselt ohverdada loovuse ja uuendustega seotud valdkonnad ning need sel moel hävitada? Kas me oleme Euroopa seadusandjad, kes annavad alla ja võtavad abiks demagoogia ja populismi, või suudame me asjade üle järele mõelda ja võtta endale kohustusi?

Küsin teilt seda seepärast, et selle raporti eesmärk on anda komisjonile märku meie võimest ühendada oma jõupingutused ja leida sobivad lahendused. Lõpetagem üldsusele meelepäraste vastuste andmine. Proovigem üle olla oma tühistest poliitilistest lahkarvamustest, et saaksime töötada üldistes huvides. Ärgem andkem komisjonile vaba voli. Loovtöö ja uuendustega seotud sektorite ning neist sõltuvate inimeste saatus on meie kätes. Ärgem komistagem selle takistuse taha – arutelu on alles algamas.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Kõigepealt soovin tänada Marielle Gallot tugeva ja tasakaaluka raporti eest. Selle raportiga kinnitatakse, et Euroopa Liit austab intellektuaalomandi õigusi ja autoriõigust ning kaitseb Euroopa kõige loomingulisemat sektorit. See ülesanne seostub hästi Euroopa Komisjoni teatisega Euroopa digitaalse tegevuskava kohta, milles viidatakse ka sellistele teemadele nagu orbteosed ja läbimüüdud teosed.

Soovin öelda, et tänane raport on hästi tasakaalustatud ja hoolikalt läbi mõeldud. Raportis ei piirduta piraatluse ja võltsitud toodete kitsa käsitlusega, sest selles pooldatakse eelkõige ennetuspõhist süsteemi, et suurendada teadlikkust autoriõiguse tähtsusest nende kodanike hulgas, kes rikuvad tahtmatult pidevalt seadust. Tahaksin öelda, et vajame praegu – ja viitan siinkohal ka Pablo Arias Echeverría raportile – tugevat ärimudelit, mis kaitseks autoriõigust ja intellektuaalomandi õigusi ning samas võimaldaks osta kirjandusteoseid või filme mõistliku hinnaga.

Leian, et see raport peaks olema edasiste arutelude lähtepunkt. Tahaksin tänada raportööri selle eest, et ta tõstab oma raportis väga õnnestunult esile vajaduse kaitsta nii autoriõigust kui ka süsteemi, mis püsib suuresti loomingulisusel.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Mul on hea meel arutelu all oleva raporti üle, mis on osa Euroopa Parlamendi üldisest tööst selle nimel, et parandada intellektuaalomandi õiguste jõustamist. Hindan raportöör Marielle Gallo tööd väga kõrgelt.

Tahaksin siiski tõsta esile paari põhimõttelist küsimust, mille oleks võinud raportisse sisse panna. Esiteks tuleb selgelt eristada autoriõiguse rikkumise võimalikke sotsiaal-majanduslikke tagajärgi. On vastuvõetamatu, et tõsised rikkumised, mis võivad mõjutada oluliselt inimeste tervist ja puutumatust, kuuluksid samasse kategooriasse rikkumistega, millel on piiratud rahaline mõju. Teiseks on meil vaja sätet, mille kohaselt internetiteenuste pakkujad ei vastuta oma klientide tegude eest ega ole kohustatud osalema oma võrgus toimuvate tehingute kontrollimises ja filtreerimises.

  Toine Manders (ALDE). – (NL) Tahaksin tänada raportööri hea koostöö eest. Proua Gallo, õiguskomisjonis asusid tõepoolest kõik fraktsioonid koos tegutsema ja jõudsid kompromissini. See tõi lõppkokkuvõttes kaasa tohutult laialivalguva ja emotsionaalse arutelu, mis leidis aset ka minu fraktsioonis. Lõpuks esitasime raporti pooldajate ja vastaste arvamuste keskteena alternatiivse resolutsiooni.

Loodan, et see resolutsioon läheb homme läbi, kuid on häbilugu, et see arutelu on nii pikale veninud ja lahendus on veel leidmata. Me kõik tahame rohkem uuendusi, rohkem e­kaubandust ja paremat siseturgu, ent ometi ei taha me kaitsta intellektuaalomandi õigusi, mis on lõppude lõpuks meie uuenduste alus. Sellest on väga kahju. Niisiis kutsun ma kõiki üles hääletama homme õigesti – söandan öelda, et see tähendab hääletamist Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud alternatiivse resolutsiooni poolt.

Vajame Euroopa seisukohta. Kutsun ka volinik Barnier’d üles tegema ettepaneku intellektuaalomandi õigusi käsitleva ELi õigusraamistiku kohta, sest näiteks mitmes piirkonnas kehtivate litsentside järele on tohutu vajadus. Praegu sellised litsentsid puuduvad ja see takistab siseturu arengut.

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! See, et antud küsimuses ei ole lihtne kokkuleppele jõuda, pole juhus, sest me ühendame kaks ühtimatut teemat. Kui me oleksime keskendunud kaubamärgi kaitsmisele, oleksime tõenäoliselt saavutanud hea kokkuleppe. Selle küsimuse liitmine internetiteemaga on aga vale ka sisulisest küljest, sest selle valdkonna strateegiad peavad olema materiaalõiguse omadest erinevad ja uuemad. Ei ole lihtne neid strateegiaid ühest valdkonnast teise üle kanda.

Peame endale selgeks tegema ka selle, et iga internetiga seotud süüdistuse eest maksame me kodanikuõiguste rikkumisega, sest neid asju ei nähta ega avastata iseenesest.

Lisaks tundub mulle ilmselge, et kui ähvardada interneti vahendusel pakutava kultuuri nautimise eest karistusega, nii et peaaegu iga kord, kui ma kasutan internetti, on mul oht sattuda vanglasse, jään ma ilma ka võimalustest, mida internet kunsti, kultuuri ja loomingu valdkonnas pakub. Seepärast ärgitan teid seda küsimust edasi arutama. See oleks arukam lahendus.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Võitlus võltsitud toodete vastu on kahtlemata esmatähtis, ka Euroopa Parlamendis. Sellegipoolest pean ütlema, et ma lihtsalt ei saa seda kolleegi raportit kolmapäeval toetada, sest muu hulgas jagan ma paljude noorte ja teiste kodanike muret, et selles raportis tehakse katse – näiteks artiklis 22 – tuua tagaukse kaudu uuesti au sisse internetitõkked.

Kahetsusväärne on ka see, et komisjon on kasutanud sõnu „piraatlus” ja „võltsimine” sünonüümidena, ja seda on tehtud ka selles raportis. See suurendab õiguslikku ebakindlust. Interneti teel pakutavate mittekaubanduslike vahetusteenuste kohta ei ole sobiv kasutada sõna „piraatlus”. See muudaks miljonid kodanikud sisuliselt kurjategijateks. Sellele on pööratud õigustatult tähelepanu ka alternatiivses raportis, mille on esitanud Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis.

Olen väga kindlalt ka uue asutuse loomise vastu. Usun, et praegused struktuurid saavad selle küsimuse käsitlemisega väga kokkuhoidlikult hakkama.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Omand – kas intellektuaalne või materiaalne – on turumajanduse nurgakivi. Seepärast on tähtis kaaluda, kuidas reguleerida seda küsimust suures üksmeeles. Igal juhul vajame teenuste koondamist ühte kohta. Tarbijatel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel peab olema lihtsam omandada vastavaid litsentse.

Eriti oluline on intellektuaalomandi õiguste üleeuroopaliste litsentside kättesaadavus. Vajame intellektuaalomandi jaoks siseturgu. Eeskätt vajame ka võimalust kasutada kogu Euroopas originaalkeeles koostatud litsentse. Iga keel on tähtis kultuuriilming, ühes keeles välja antud litsentsid peaksid kehtima kogu Euroopas ja neid võiksid saada kasutada kõik kodanikud. Vajame koostalitlusvõimet ja tehnoloogilist neutraalsust, et saaksime seda intellektuaalomandit vastavalt kasutada. Ja eelkõige vajame ka sanktsioone nende jaoks, kes rikuvad konkurentsi- ja kaubandusõigust.

  Christian Engström (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Sellel raportil on mitu puudust, kuid tõstan esile ühe põhiprobleemi: järjekindlusetuse. Raporti alguses on öeldud, et meil ei ole õigusloomeks vajalikke fakte ja arve, ja seepärast on meil vaja intellektuaalomandi vaatluskeskust, et need faktid ja arvud saada. Järgnevalt kritiseeritakse raportis komisjoni, sest see pole õigusakte kavandanud. Veidi tagapool pakutakse välja mitteseadusandlikud meetmed jne.

Nõustun raporti alguses öelduga: meil puuduvad poliitika väljatöötamiseks vajalikud faktid ja arvud. See ongi põhiprobleem ja see on põhjus, miks Euroopa institutsioonidel ei ole õnnestunud luua neis küsimustes head poliitikat. Seepärast soovitan fraktsioonide Verts/ALE, S&D ja GUE/NGL resolutsiooni, milles öeldakse, et peame iga hinna eest saama faktid ja arvud, siis järele mõtlema, mida teha, ja seejärel saame koostada õigusakte.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Liikmesriikide erinevad intellektuaalomandi valdkonna õigusaktid ei lase seda intellektuaalomandit igal pool võrdselt hästi kaitsta. Sellel on kahjulik mõju tegevusvabadusele siseturul ja see takistab kõnealuses valdkonnas uuenduste ja investeeringute tegemist. Intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ilmneb ka seoses organiseeritud kuritegevusega üha sagedamini. Kahjuks pakub internet selleks väga mugavat keskkonda.

Ühtlaselt kõrgetasemelise kaitse on seepärast võimalik saavutada üksnes Euroopa Liidu sihipärase ühise lähenemise abil. Seetõttu tuleks toetada liikmesriikide eeskirjade ühtlustamist, sest see on siseturu toimimiseks vajalik eeltingimus.

Suur tänu raportöörile, kes on tõstatanud selle tähtsa küsimuse. Olen kindel, et arutame seda teemat Euroopa Parlamendis veel korduvalt.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostajana olen pettunud, et kolleeg Marielle Gallo ei ole kinni pidanud meie esitatud soovitustest. Vahepeal on Euroopa Komisjon vastuseks minu küsimusele muidugi kinnitanud, et käsitleb ettepanekut luua registreeritud kaubamärkidele Euroopa kaitse juba järgmisel aastal. Tänan teid, volinik. Peame võitlema võltsingute, eriti Aasiast pärit võltsingute vastu kõigi olemasolevate vahenditega, mis on Gallo raportis õigesti välja pakutud. Mul on loomulikult kahju, et seoses võitlusega autoriõigusega kaitstud tööde internetist allalaadimise vastu on tekkinud parlamendiliikmete vahele selline ületamatu lõhe. Autoriõigusega kaitstud tööde laialdast levitamist interneti vahendusel tuleb reguleerida, kuid seda tuleb teha tasakaalustatud meetodite, mitte gümnaasiumiõpilaste kriminaalkurjategijateks tembeldamise teel. Autoriõigust käsitlevad ELi õigusaktid pole õigesti koostatud ja nendes ei ole ette nähtud tänapäevaseid eeskirju, et toetada autoreid ja nende tööde laialdast kasutamist. Vastupidi, neis antakse tegelike autorite ja tööde kasutajate ees eelis pigem autoriõiguste omanikele ja kollektiivsetele haldajatele. Mulle valmistab muret, et selles raportis isegi ei püüta leida autoriõiguse seaduse ja digitaalmaailma hädavajalikku tasakaalu.

  Juhataja. – Olen veendunud, et komisjon annab vastuse teile kõigile. Härra Barnier, sõna on teil.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Kuulan Euroopa Parlamendi liikmete sõnavõtte alati väga tähelepanelikult. Komisjon ei ole kõiketeadja ning vajab neid analüüse ja ettepanekuid alati. Seepärast tahaksin Marielle Gallot ja Euroopa Parlamenti südamest tänada jätkuva huvi eest selle vastu – mida tõendab ka see raport –, et parandada ja tugevdada intellektuaalomandi õiguste austamist.

Tean, et see raport on olnud palju kordi arutluse all – see on üsna tavapärane. Leian siiski, et raportis pakutakse välja hea tasakaal kõigi asjassepuutuvate huvide vahel. Tahaksin eelkõige öelda veel kord – korrates Piotr Boryse ja Paul Rübigi sõnu –, et intellektuaalomandi tõhus kaitse tegelikult turgutab loomingulisust ja uuendusmeelsust ning kindlustab Prantsusmaal töökohad.

Lubage mul aga lisada, et rääkides kaitsest ja loomingu eest õiglase tasu saamisest, ei viita me üksnes kultuurilisele või tööstuslikule loomingule, vaid ka teatavale demokraatiailmingule. Siinkohal pean ma silmas kirjutavate ajakirjanike tööd, mis väärib samuti kaitset ja õiget tasu. Üldjoontes teame me ka võltsimisega seotud ohte – Piotr Borys oli vist see, kes viitas tervisega seotud probleemidele.

Lugupeetud parlamendiliikmed, tahaksin rõhutada, et komisjon pühendab end lähikuudel väga tihedale koostööle kõigi fraktsioonidega, et hoogustada võitlust võltsimise ja piraatlusega, mida Zuzana Roithová just äsja mainis. Komisjon jätkab oma võitlust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu ja kasutab selleks nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke meetmeid. Samuti leian, et iga võitlus peab olema ilmtingimata seotud positiivsete meetmetega, näiteks seaduslike toodete soodustamise ja arendamisega.

Tahaksin rõhutada vajadust – mis minu arvates on olemas – suurendada kodanike ja loomulikult noorte – kuid mitte üksnes noorte – teadlikkust nendest nähtustest, kasutades – kordaksin siin Christian Engströmi nõudmist – ümberlükkamatut statistilist teavet tagajärgede ning võltsimise ja piraatluse ulatuse kohta ning samuti võimalikult õiglast analüüsi nende mõju kohta ühiskonnale ja majandusele. See on mõte, mida väljendas hetk tagasi Ioan Enciu.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu vaatluskeskuse väljaarendamisele ja teistele meie 2009. aasta septembri teatises välja kuulutatud meetmetele, mis on seotud halduskoostöö ja sektoritevahelise dialoogiga.

Lugupeetud parlamendiliikmed, järgmisel sügisel esitan tegevuskava, mis käsitleb kõiki neid võltsimise ja piraatluse küsimusi ja tahke. Teabevahetuse ja teadustegevuse ning meie riikide piirikontrollipunktide töötajate koolitamise vallas hakkab see tegevuskava põhinema usutavalt ja kindlakäeliselt loodava vaatluskeskuse tööl ja teadmistel.

Pöörame erilist tähelepanu ka intellektuaalomandi austamise õigusliku raamistiku ja – see on loomulikult öeldud härra Jahrile – Euroopa raamistiku parandamisele. Lahendus põhineb tasakaalustatud, proportsionaalsel käsitlusel, milles austatakse kodanike põhiõigusi. Lisaks tahaksin öelda proua Lichtenbergerile – nagu ma olen ka varem teie komisjonidele öelnud –, et me ei kavatse teatud käitumist, eriti noorte käitumist mingilgi moel kriminaalseks tembeldada. See ei ole asja mõte.

Komisjon valmistab sügiseks ette aruande, milles käsitletakse direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta. Seepärast soovin kinnitada härra Mandersile, kes selle kohta küsis, kuid eelkõige öelda teie raportöörile proua Gallole, kes selle mõtte esile tõstis, et me esitame – usun, et selleks tekib vajadus – käesoleva raporti põhjal selle direktiivi kohta mõned muudatusettepanekud, et parandada Euroopas intellektuaalomandi õiguste jõustamist.

  Juhataja. – Tänan teid, volinik. See võeti väga hästi vastu.

Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Olin Gallo raporti vastu, sest see on arengut pärssiv ja tarvitamiskõlbmatu ettepanek, mis on vastuolus interneti avatusega ja põhiõigustega ning jätab mitmed küsimused õiguse mõttes halli tsooni. Veelgi enam, selles aetakse segamini võltsimine ja failide jagamine. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon esitas alternatiivse resolutsiooni, milles keskendutakse vajadusele kaitsta kunstnike ja loomemajanduse töötajate õigusi ja huve ning samas tagada Euroopa tarbijatele ulatuslik juurdepääs kultuuritoodetele ja -teenustele. See on edasiviiv ja edumeelne ettekujutus intellektuaalomandi õiguste jõustamisest, milles püütakse töötada nii loojaid kui ka tarbijaid silmas pidades intellektuaalomandi õiguste jaoks välja õiglane, tasakaalustatud ja tulevikku suunatud Euroopa raamistik. Tähtis on see, et selles tehakse vahet kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul failide jagamisel ning ollakse vastu viimatinimetatu kriminaliseerimisele. Alternatiivse resolutsiooniga püütakse tagada ka võrgu neutraalsus, kaitsta isikuandmeid ja teisi põhiõigusi, tagada õiguskaitse, seista vastu kohtuvälistele autoriõiguse jõustamise meetmetele ja lükata tagasi nn kolme rikkumise seaduse (Hadopi) kehtestamine kogu Euroopas ning selles tehakse ettepanek luua uuenduslikke alternatiivseid ärimudeleid. Pange tähele, tegemist on õigusloomega mitteseotud raportiga. Komisjon teeb üsna pea õigusakti ettepaneku.

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult. – (PL) Intellektuaalomand on lai mõiste, mis hõlmab patendiõigust, kaubamärke ja logosid ning samuti autoriõigust. Raportis piirdutakse piraatlusküsimusega ja hõlmatakse sellega ka autoriõiguse rikkumine, mis üldjuhul tähendab kellegi teise kaubamärgiga seotud rikkumist. Raportis käsitletakse intellektuaalomandi õiguste jõustamist vaatluskeskuse loomise, haldusmenetluste rakendamise ja asjakohaste rahvusvaheliste lepingute kaudu. Kaubamärke kasutatakse erinevatele majandustegevuses osalejatele kuuluvate kaupade ja teenuste eristamiseks. Ebaõiglaseid kaubandustavasid järgivad üksused võivad proovida mõne toote või teenuse mainet turul ära kasutada. Kõikide piraatlusega võitlemiseks kavandatud meetoditega kaasneb maksumaksja rahastatava politseilaadse süsteemi väljatöötamine. Tegelikult vajame me jõupingutusi tolliasutuste tugevdamiseks, eeskätt selleks, et parandada niisuguste ohtude avastamist nagu kahjulikud taimekaitsevahendid, võltsitud ravimid, kahjulikud toiduained ja kahjulik loomatoit. Liberaalid püüavad ühelt poolt nõrgendada iga riiki, kus valmistatakse odavaid tooted, ja teiselt poolt sunnivad nad riikidele peale monopolide kaitsmist. Need küsimused tuleks jätta valdkondlike ühenduste otsustada. Riigi ainus ülesanne peaks olema lahendada võimalikke vaidlusi. Selle eesmägi saavutamiseks peab Euroopa Liit koostama ja rakendama õigusakte siiani registreeritud patentide, kasulike mudelite ja kaubamärkide ning samuti autoriõiguse kohta. Peame kontrollima paremini ka Euroopa Liidu välispiire, ELi toodetega konkureerivate toodete ülemäärast sissevoolu kolmandatest riikidest ja nende toodete kvaliteeti.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Intellektuaalomandi õiguste jõustamine siseturul (Mario Gallo, A7-0169/2010). See raport, mis sisaldab küll arvukalt häid mõtteid ja järeldusi, on kahjuks tüüpiline näide ühendusele omasest vähesest planeerimisest ja isegi otsustusvõimetusest intellektuaalomandi õiguste valdkonnas. Veelgi silmatorkavam näide sellest on muidugi komisjoni teatis intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamise kohta siseturul (KOM(2009) 467), millele raportis muu hulgas viidatakse. Minu arvates on eriti ärevusttekitav see, et komisjon pole ikka veel suutnud põhjalikult analüüsida intellektuaalomandi õigusi käsitleva 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ mõju. Ühenduse patendi puudumine on endiselt oluline takistus tõhusa ühenduse süsteemi loomisel intellektuaalomandi õiguste kaitseks. Viimane märkus on seotud ettepanekuga luua võltsingute ja piraatluse jälgimiseks Euroopa keskus. Me ei vaja rohkem asutusi, bürokraatiat ja kulusid. Komisjonil on piisavalt vahendeid, et täita sellele keskusele määrata soovitavaid ülesandeid ise.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et on koostatud resolutsioon, mille sätted on seotud suuresti kultuuri- ja haridusteemadega – olen selle valdkonna komisjoni liige. On laialdaselt teada, et peale teaduslike ja tehnoloogiliste uuenduste aitab ka kultuuritegevus Euroopa majanduse konkurentsivõimet tublisti suurendada. Euroopa haridus- ja arengupoliitika peab põhinema teadmiste edasiandmisel, teabe levitamisel ja sellel, et võimalikult suurele tarbijaskonnale tagatakse lihtsam juurdepääs tehnoloogilisele arengule ja kultuuriloomele. Selle saavutamiseks tuleb pakkuda tarbijatele kulude poolest paremaid tingimusi, võimaldades sealhulgas eeskätt haridus-, kultuuri- ja mittekaubanduslikes asutustes teenuseid kasutada piiramatult või väikese tasu eest. Seepärast on minu arvates kasulik eristada hariduslikel eesmärkidel kasutamist ja kaubanduslikel eesmärkidel kasutamist, sest see aitaks ilmselgelt anda uuendustegevusele Euroopa tasandil taganttõuke. Samal ajal on meie jaoks tähtis harida oma noori, nii et nad saaksid intellektuaalomandiga seotud probleemidest aru. Teine oluline aspekt on teoste autorite sissetulekute kaitsmine. Selle meetme jaoks on vaja rangeid eeskirju, et reguleerida nende toodete või teenuste kasutamine kolmandate isikute poolt. Lõpetuseks tuleb pöörata rohkem tähelepanu orbteostele – see on mõte, mida resolutsiooni projektist ei leia.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Vargus on alati vargus. Lindistuse varastamine interneti vahendusel on sama kui selle varastamine plaadipoest. Ometi suhtutakse internetis toimuvasse piraatlusesse või vargusesse märksa lõdvemalt ja leebemalt kui poevargustesse. Internetipiraatlusesse tuleb suhtuda tõsiselt. Arvutisidevõrgud on praktilised, tõhusad ja loomulikud vahendid digitaalse infosisu levitamiseks, kuid see ei tähenda, et nende loominguline sisu peab olema ilma mingi tasuta kõigile vabalt kättesaadav. Tundub, et mõned selle raporti vastastest kahjuks nii arvavad. Loomesektori nagu ükskõik millise teise sektori tulevik sõltub sellest, kas inimestele makstakse nende töö eest. Kui muusikute, näitlejate või filmirežissööride tasud libisevad piraatide kukrusse, on tagajärjeks kultuuri vaesestumine, sest professionaalsed kunstnikud ei ela enam ära. Kas me seda tahamegi? Teine võimalus, mida raportis kiiduväärselt pakutakse, on töötada arvutisidevõrkude jaoks välja õiglased eeskirjad, millega kaitsta autoriõigust. Need põhineksid vanadel moraalinormidel, mille puhul on ammusest ajast olnud reegliks: ära varasta.