Istungi stenogramm

Esmaspäev, 20. september 2010 - Strasbourg

1. Istungjärgu jätkamine

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

(Istung algas kell 17.00.)

  Juhataja. – Kuulutan neljapäeval, 9. septembril 2010 katkestatud Euroopa Parlamendi istungjärgu taasalanuks.

2. In memoriam

  Juhataja. – Esmalt pean Euroopa Parlamendile kurbusega teatama Egon Klepschi surmast. Egon Klepsch oli Euroopa Parlamendi president aastatel 1992–1994. Klepsch pühendas suurema osa oma tööelust tegutsemisele ühinenud Euroopa nimel. Ta oli Euroopa Parlamendi liige üle kahekümne aasta ehk peaaegu viis ametiaega. Palun teil mälestada Egon Klepschi minutilise leinaseisakuga.

(Parlament tõusis ja pidas minutilise leinaseisaku.)

Avatud on ka kaastundeavalduste raamat, kuhu te saate sissekandeid teha.

3. Presidentuuri teatis

  Juhataja. – Nagu teate, on suur hulk Prantsuse ametiühinguid teatanud ametlikult oma kavatsusest neljapäeval, see tähendab 23. septembril 2010 streikida. Streigis osalevad ühistransporditöötajad ja streik algab kolmapäeval, 22. septembril kell 22.00. Oleme saanud teavet ka selle kohta, et streik võib alata isegi kaks tundi varem, kell 20.00. Esimeeste konverents on otsustanud, et Euroopa Parlament järgib oma tavalist töökava ja selle kuu osaistungjärk lõpeb plaanikohaselt pärast hääletust neljapäeval.

Streik mõjutab lennu- ja raudteeliiklust, samuti ühistransporditeenuseid, sealhulgas bussi- ja trammiliiklust Prantsusmaal. Seega võib osutuda võimatuks, et me saame transpordivahendeid kasutada samamoodi, nagu seni oleme saanud. Ent oleme võtnud kõik vajalikud meetmed, et tagada teile koju naasmiseks transport. Esialgsed korraldused on tehtud ja neid tuleb veel.

Esimesed korraldused on järgmised. Tellimusreise tegev Thalys’ rong sõidab graafiku järgi ning tagatakse pendelbussiteenus Euroopa Parlamendi ja raudteejaama vahel. See on juba korraldatud. Meie teenistused hoolitsevad transpordi eest eri lennujaamadesse väljaspool Prantsusmaa territooriumi. Kvestorite kogu on juba välja andnud teatise, milles on andmed lisaressursside kohta, et oleks võimalik tühistada praegune ametisõitudeks kasutatavate autode 20 km sõidu piirang, nii et minek Šveitsi ja Saksamaa lennujaamadesse oleks lihtsam. Seega tühistatakse 20 km piirang, mida kohaldatakse Euroopa Parlamendi ametiautode suhtes. Te saate nende sõidukitega kaugemale sõita. Strasbourgi munitsipaalasutused edastavad sel nädalal teadaande ja hoiavad Euroopa Parlamendi liikmeid kursis kõikide alternatiivsete transpordivõimalustega.

Euroopa Parlamendi juhatus koguneb täna kell 18.30. Arutame sammhaaval ja üksikasjalikult, kuidas saame kõige paremini tagada parlamendiliikmete võimaluse Strasbourgis asuvast Euroopa Parlamendist koju minna. Homme hommikul saadetakse teile e-kiri sellekohase teabega. Kui saame uut infot, võtame teiega uuesti ühendust kolmapäeva hommikul. Esimene põhjalik teave saadetakse teile e-posti teel homme ennelõunal ja kolmapäeva hommikul võidakse edastada lisateavet. Kui me saame mingit teavet Strasbourgi munitsipaalasutustelt, saadan selle teile kohe edasi. Jälgime olukorda ka edasi, et pääseksite raskusteta koju. Tahaksin meelde tuletada, et see info on esialgne. Anname teile lisateavet homme ja ülehomme.

  John Bufton (EFD). – Austatud juhataja! Tänan teid tänase teate eest. Kogu Euroopas ja eelkõige minu kodumaal Ühendkuningriigis kohutab inimesi segadus, mis meil siin valitseb. Tuleme kord kuus Strasbourgi – sel kuul kaks korda –, et istungit pidada. See on täielik jant. Hääletamine võiks täitsa vabalt toimuda Brüsselis, kui oleme seal. Iga korraga, mil me siia tuleme, kaasneb miljonitesse eurodesse ulatuv lisakulu, ja nii kogu aeg. Kindlasti on meil nüüd aeg avada silmad – teil ja Euroopa Parlamendil on aeg avada silmad – ning märgata tõsiasja, et me ei peaks üldse siin koos käima.

(Aplaus)

  Juhataja. – Tahaksin kolleegile öelda, et see küsimus ei ole tänase aruteluga seotud. Me arutame tehnilisi küsimusi, nimelt seda, kuidas jõuda neljapäeval oma sihtkohtadesse. Teie tõstatatud küsimus on täiesti teine probleem. See on seotud asutamislepingutega ja Euroopa Liidu siseste kokkulepetega ega ole üldse seotud kõnealuse teemaga.

  Francesco Enrico Speroni (EFD). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tahaksin vaid lisada, et Strasbourgi eeliseks võrreldes Brüsseliga on see, et ta asub Saksamaa piiri ääres ja seepärast on palju lihtsam leida alternatiivseid transpordiviise kui Brüsselis.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud. Ma kordan, et lisateavet sel teemal antakse teisipäeval ja kolmapäeval.

4. Eelmise istungi protokolli kinnitamine

  Juhataja. – 9. septembri 2010. aasta protokoll on välja jagatud. Kas kellelgi on märkusi?

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Tahaksin kõnelda kodukorra artikli 172 alusel 9. septembri istungi protokolli punktist 5.2 ja samal ajal – ma esitan oma märkused koos – teha kodukorra artikli 145 alusel isikliku avalduse.

Austatud juhataja! Hääletati väga olulist resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Prantsusmaa valitsus, kelle poliitika eesmärk on hävitada rändrahva ebaseaduslikud laagrid. Selle hääletuse tähtsusest hoolimata otsustasid kummalisel kombel need fraktsioonid, kellel oli võimalik täita nimelise hääletuse taotlemise kohustust, seda mitte teha.

Nüüd on nii, et samal ajal kui mina kuulun oma kolleegidega ilmselgelt vähemusse, mis hääletas selle Prantsusmaa valitsust hukka mõistva resolutsiooni vastu – kuulusime 245 parlamendiliikmest koosnevasse vastu hääletanud vähemusse –, väitsid mõned parlamendiliikmed, eelkõige Jean-Pierre Audy ja Véronique Mathieu, et me hääletasime poolt. See, mis võinuks olla lihtne viga, muutus ametlikuks valeks, kui seda kordas Euroopa asjade riigisekretär Pierre Lellouche ja Prantsuse rahvuskogu fraktsiooni UMP esimees Jean-François Copé.

Kuid minu sõnavõtt arutelus, minu selgitus hääletuse kohta, minu püüe astuda vastu Hannes Swoboda sotsialistlikule muudatusettepanekule olid üheselt mõistetavad. Miks ei toimunud nimelist hääletust? Eirates kõiki meie tavasid, oli see kindlasti Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni püüe varjata – austatud juhataja, olen peaaegu lõpetanud – oma ridades esinenud ülejooksmist ja kompromiteerida oponenti, kelle hääli ta himustab. See on haletsusväärne poliitiline manööver.

  Juhataja. – Mõistan teie märkust protokolli kohta, aga see oli ka isiklik märkus. Kavatsen seda nii käsitleda. Te vihjasite oma isiklikule avaldusele. Kas on veel märkusi protokolli kohta?

(Eelmise istungi protokoll kinnitati.)

5. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

6. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktide allakirjutamine (vt protokoll)

7. Parlamendi komisjonide koosseis (vt protokoll)

8. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

9. Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)

10. Petitsioonid (vt protokoll)

11. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll)

12. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll)

13. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

14. 5. mai 2010. aasta protokolli parandus (vt protokoll)

15. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

16. Tööplaan

  Juhataja. Päevakorra projekti lõplik versioon, mille esimeeste konverents oma reedesel, 17. septembri 2010. aasta koosolekul kodukorra artiklite 130 ja 131 kohaselt koostas, on välja jagatud.

Esmaspäev

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on esitanud taotluse jätta päevakorrast välja lühiettekanne, mis puudutab Marielle Gallo raportit intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Meie fraktsioon märkis juba möödunud nädalal esimeeste konverentsi koosolekul, et Gallo raport – algatusraport, mis on siin Euroopa Parlamendis väga vastuoluline – tuleks ümber hinnata, arvestades meie jätkuvat arutelu sel teemal. Tõsiasi on see, et uue kodukorra alusel tutvustati ja hääletati seda raportit väga kiiresti. Ent meil on juba mitu alternatiivset resolutsiooni, mis pannakse samuti hääletusele. Olukord on meie silmis praegu väga segadusttekitav. Julgeksin isegi ennustada, et ükski nimetatud projekt, mis siin hääletusele pannakse, ei saa lõppkokkuvõttes häälteenamust. Seda esiteks.

Teiseks oleme vahepeal teada saanud, et lähipäevil tutvustatakse komisjoni algatusi autoriõiguse valdkonnas. Komisjon on teinud otsuse seadusandliku lähenemisviisi kohta ja menetlusse võetakse direktiivide eelnõud. See tähendab, et samal ajal, kui me koostame õigusakti, hääletame algatusraportit, mis selle õigusaktiga kindlasti üle võetakse.

Seepärast taotleme selle punkti päevakorrast välja jätmist.

  Marielle Gallo, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Me ei saa nõustuda veel ühe palvega selle raporti hääletus edasi lükata.

Mis puutub selle sisusse, siis pole õige öelda, et üksmeel puudub, sest see raport tugineb arvukatele kompromissidele, mille üle on vaieldud ja arutletud mitu kuud.

Vormist rääkides tahaksin siin istungisaalis meelde tuletada, et juuni alguses hääletati seda õiguskomisjonis ja edasised arutelud toimusid siis, kui lepiti kokku kolmes edasilükkamises. Praegu pole selle raporti hääletamise edasilükkamiseks muud põhjust, kui vaid lasta teatud isikutel ja fraktsioonidel üksmeelele jõuda. Ent see ei paku üldist huvi.

Üldist huvi pakub just see, et me võtame seisukoha selle algatusraporti suhtes, mis ei lähe vastuollu ühegi tulevase õigusnormiga, sest selles palutakse vaid kehtivaid õigusakte kohaldada ja neid mitte tagasi lükata.

  Juhataja. – Marielle Gallo toetab selle punkti päevakorda jätmist, aga ma küsisin, kas keegi soovib toetada Martin Schulzi ja tema ettepanekut.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud proua Gallo, head kolleegid! Arvan, et kolleeg Martin Schulz ütles just seda mida vaja, see tähendab, et teil ei ole häälteenamust. Lisaks hääletab liberaalide fraktsioon teie raporti vastu. Ma ei näe mingit mõtet täna tõestada, et ükski raport ei saa häälteenamust.

Arutelu tuleb pidada peaaegu kõikides fraktsioonides. Ma tean, et teie olete oma fraktsioonis ühehäälsed – kahtlen selles, aga oletagem, et olete ühehäälsed –, ent teistes fraktsioonides arutelud alles toimuvad ning ei ühel ega teisel pool ole veel selget enamust. Seepärast arvan, et seekord on Martin Schulzist väga mõistlik taotleda selle algatusraporti edasilükkamist.

(Parlament lükkas taotluse tagasi.)

Neljapäev

  Juhataja. – Olen saanud Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonilt taotluse lükata edasi hääletus, mis puudutab resolutsioonide ettepanekuid inimõiguste ja õigusemõistmise puuduliku kaitse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

  Philip Bradbourn, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Jah, tahaksin teha fraktsiooni ECR nimel ametliku ettepaneku lükata neljapäevane hääletus edasi. Tahan selgitada, et me peame silmas vaid hääletust, mitte ülejäänud tööplaani.

Teen seda sellepärast, et nagu te ise selle istungi alguses üksikasjalikult kirjeldasite, võib parlamendiliikmetel tekkida neljapäeval probleeme kodumaale naasmisega, samuti tean ma tervest parlamendist paljusid liikmeid, kes tegelikult kavatsevad lahkuda Strasbourgist kolmapäeval. Seepärast on täiesti mõistlik paluda selle konkreetse punkti hääletamisega ligi kahe nädala võrra viivitada ja lükata see edasi täiskogu lühiistungini Brüsselis.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Ehkki see on tavatu koostöövorm, tegi minu fraktsioon juba eelmisel nädalal ettepaneku, et me ei korraldaks neljapäeval ühtegi hääletust, sest kuigi meil polnud mingit kavatsust õõnestada prantslaste õigust streikida, nagu Joseph Daul kartis, ei soovi me, et suurt hulka Prantsusmaa ja Saksamaa töötajaid kasutataks selleks, et pakkuda eelkõige Euroopa Parlamendi personalile väga kallist sõitu, ning sellega streigist mööda hiilitaks. Nii palju kui ma aru saan, toetab Euroopa Parlament kindlalt seda mõistlikku suhtumist. Ka minu fraktsioon on hääletuse edasilükkamise poolt.

  Francesco Enrico Speroni, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! See pole vaid õigusakti hääletus, seega on see minu arvates hoopis teistsuguse tähtsusega.

Arvan, et streik mõjutab kõiki Euroopa Parlamendis esindatud poliitilisi jõude suhteliselt võrdselt. See ei mõjuta vasak- või parempoolseid erinevalt, seega on esindatus igal juhul olemas, ehkki see võib olla väiksemaarvuline, ja seega saame kindlasti hääletada.

(Parlament nõustus ettepanekuga.)

(Tööplaan kinnitati.)

  Joseph Daul (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Ma ei saanud hääletusest aru.

Kas me hääletasime esimeeste konverentsi otsustatud päevakorra poolt või vastu?

Vastu? Seega neljapäeval istungit ei toimu?

Hääletust ei toimu? Seega soovite registreeruda ja saada tasu ilma hääletamata? Väga hea!

  Juhataja. – Austatud härra Daul! Me võtsime vastu vaid ühe päevakorrapunkti, nimelt selle, et neljapäeval ei toimu hääletust ühes konkreetses küsimuses. Ülejäänu jääb muutmata. Hääletust ei toimu teemal, mis käsitleb inimõiguste ja õigusemõistmise puudulikku kaitset Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Sel teemal toimub arutelu ja kõik muud päevakorrapunktid jäävad samaks. Vaid seda hääletust ei toimu.

17. Tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimine ja ennetamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on transpordi- ja turismikomisjoni nimel Christine De Veyraci koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta (KOM(2009)0611 – C7-0259/2009 – 2009/0170(COD)) (A7-0195/2010).

  Christine De Veyrac, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! ELi transpordipoliitika ei ole vaid rida majanduslikke eesmärke. See on lisaks ja eelkõige soov tagada võimalikult kõrged reisijate ohutuse standardid.

See on eesmärk, millele oleme viimastel aastatel lähedale jõudnud, ja seepärast peame edasi pingutama, et tagada lennundusohutuse optimaalne tase. Sellisel taustal arutame täna ettepanekut võtta vastu määrus tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta.

Pärast mitu nädalat kestnud keerulisi läbirääkimisi õnnestus meil suveks jõuda nõukoguga esimese lugemise suhtes kokkuleppele, mis tagab õnnetuste uurimisel ja ennetamisel ning ohvrite perekondade toetamisel tõelise edasimineku. Kui dokument võetakse homme vastu, tähendab see, et selles sätestatud meetmed saavad jõustuda 2010. aasta lõpul.

(Lärm saalis. Juhataja palus vaikust.)

Millised on selles raportis sätestatud meetmed? Esiteks suurendab määrus ohutusalase uurimise ja uurijate sõltumatust. Uurijatele tagatakse juurdepääs tõenditele ja eraldatakse õnnetuse põhjuste kindlakstegemiseks vajalikud ressursid.

Teine oluline punkt on see, et kõnealuses dokumendis selgitatakse ka Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) rolli lennuõnnetuse korral. Seal on selgelt öeldud, et amet, mille ülesanne on sertifitseerimine…

(Suurem lärm saalis.)

Tundub, et see ei huvita kedagi. Võin lõpetada, kui soovite. Ma ei kuule omaenda häältki.

(Juhataja palus sõnavõtjal jätkata.)

On selgelt öeldud, et amet, mille ülesanne on sertifitseerimine, ei peaks mingil juhul õnnetusi uurima, sest ta ei saa olla nii kohtunik kui ka kaitsja. Ent tal peab olema juurdepääs oma sertifitseerimiskohustuste täitmiseks vajalikule teabele ja ta peab pakkuma ohutusalase uurimise toetuseks oma ekspertteadmisi. Seepärast on määruses sätestatud, et vastavalt Chicago konventsiooni 13. lisale osaleb EASA uurimistel nõustajana.

Kolmas määrusega saavutatud edusamm on lennuõnnetuste uurimisorganite võrgustiku loomine, mis kinnitab ja tugevdab liikmesriikide vahel juba toimivat koostööd. See võrgustik, millel on paindlik ülesehitus, kuid mis pole iseseisev juriidiline isik, aitab parandada ohutusalaste uurimiste kvaliteeti eelkõige tänu liikmesriikide suuremale koostööle, heade tavade vahetamisele ja paremale uurijate väljaõppele.

Lisaks käsitletakse määruses ka kohtulike juurdluste ja tehniliste ohutusalaste uurimiste vahelisi seoseid. Ka selle poolest on määrus tõeline edasiminek, vaatamata liikmesriikide õigussüsteemide erinevustele, sest eelkõige tagab see, et ohutusalastel uurijatel on otsene piiramatu juurdepääs tõenditele, ning teiseks võimaldab sõlmida eelnevaid kokkuleppeid kohtu- ja uurimisorganite vahel.

Lõpetuseks nimetan asjaolu, mida ma pean kõige tähtsamaks: see on ohvrite ja nende perekondade kaitse. Dokumendis on sätestatud, et kõikide õhusõiduki pardal viibivate isikute nimekiri tuleb teha kättesaadavaks kahe tunni jooksul pärast selle õhusõidukiga toimunud õnnetusest teatamist. See vähendab perekondade jaoks kurnavat ooteaega.

Määruses kehtestatakse veel terve hulk meetmeid, mille puhul on mõeldud ohvrite perekondadele. Nende hulka kuulub võimalus piletit broneerides märkida kontaktisik, keda õnnetuse korral teavitada; kohustus teatada perekondadele uurimise käigust enne selle avalikustamist; lennuki pardal viibivate isikute nimede konfidentsiaalsus, kui nende perekonnad seda soovivad; ohvrite perekondadega kogu uurimise vältel ühendust pidava kontaktisiku nimetamine; liikmesriikide kohustus koostada hädaolukordade lahendamise kava; kõikide Euroopas registreeritud lennundusettevõtjate kohustus koostada kriisikava, mis sisaldab muu hulgas psühholoogilist toetust perekondadele; ning lisaks meeldetuletus kõikidele ELis tegutsevatele lennundusettevõtjatele kohustuse kohta tagada minimaalne kindlustuskaitse, et maksta ohvrite perekondadele hüvitist.

Viimane oluline punkt määruses on vahejuhtumite aruannete küsimus. See on õnnetuste ennetamise valdkonnas väga suur edasiminek, sest tekstis sätestatakse, et EASA-l ja liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema juurdepääs lennunduse vahejuhtumite kesksele andmekogule. Seda andmekogu analüüsitakse, et saaks võtta ennetavaid meetmeid ja seega õnnetusi ennetada.

Need on kompromissdokumendi põhieesmärgid. Tänan südamest variraportööre, kellega meil on olnud suurepärane töösuhe ja kes on võimaldanud meil selle tulemuseni jõuda.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma ei tahtnud varem sõna paluda ja sellega taas raportöörile vahele segada. Olen teiega täiesti päri: see, mis juhtus selle arutelu alguses, on häbiväärne. See arutelu puudutab lennuõnnetusi, see on seotud inimeste eluga ning meie võimalustega inimesi kaitsta ja hoida selliseid õnnetusi juhtumast. Minu arvates on see vähemalt sama oluline kui arutelud kodukorda puudutavate märkuste üle. Me peaksime mõtlema, kuidas vältida edaspidi sellist kaost olulisi küsimusi puudutava arutelu alguses.

(Aplaus)

  Juhataja. – Seda soovin paluda kõikidelt parlamendiliikmetelt. On väga tähtis, et nad lahkuksid istungisaalist võimalikult kiiresti, kui nad soovivad omavahel asju arutada. Nad võivad seda teha väljaspool istungisaali, kui keegi soovib kuulata. Härra Leichtfried, olen teiega täiesti nõus.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Tänan väga raportöör Christine De Veyraci ja variraportööre nende töö eest parlamendis ning selle eest, et nad on pidevalt toetanud komisjoni tema töös õigusakti ettepanekuga, mille põhjal on koostatud see uus ja väga oluline määrus Euroopa lennundusohutuse kohta.

Nagu raportöör ütles, pole see olnud lihtne teema. Vastupidi, see hõlmab küsimusi, mis on nõudnud väga taktitundelisi ja arukaid läbirääkimisi, et saavutada tasakaal sõltumatute ohutusalaste uurimistega kaasnevate eelisõiguste ning kohtuorganite uurimiste vahel – ühel pool on vajadus viia läbi uurimist ja teisel pool vajadus kaitsta uurimisega hõlmatud isikute anonüümsust.

Oleme seda teinud sellepärast, et soovime võtta sellest tööst õppust ning kehtestada lõpuks head ja ajakohased eeskirjad, mis aitavad meil oskuslikult uurimistööd teha ja tulevasi õnnetusi ja intsidente ennetada ning mis tagavad Euroopa kodanikele kõrgel tasemel lennundusohutuse. Seepärast oli nõnda oluline, et nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament olid valmis tegema vajalikke kompromisse. Soovin teid kõiki selle eest tänada.

Samuti tahaksin toonitada, et komisjon nõustub raportööri hinnanguga. Kokkulepitud tekst loob hea ja õiglase tasakaalu eri huvide vahel. Lõppkokkuvõttes võidab kõige rohkem muidugi Euroopa reisija. Lennundusohutus ja reisijate kaitse on komisjoni jaoks esmatähtis teema ja see on olnud ka kõikide läbirääkimistel osalenute jaoks põhieesmärk. Seepärast peaksime täna uhkust tundma.

Kutsun kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid üles toetama kompromissteksti, milleni raportöör on läbirääkimistel jõudnud.

  Werner Kuhn, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Malmström, kallid kolleegid! Pärast pikki läbirääkimisi on Christine De Veyrac esitanud meile suurepärase raporti. Enne öeldi sissejuhatuses õigesti, et tegemist on inimeste eluga, ning me peame tõesti arvesse võtma, et tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste uurimine ja ennetamine põhineb praegu 1994. aasta direktiivil. Oleme pärast seda loonud ühtse lennundusturu ja Euroopa avatud taevas on saanud tegelikkuseks. Viimase 15 aasta jooksul on Euroopa õhuliiklus rohkem kui kahekordistunud ja on ütlematagi selge, et meie ühiste pingutuste eesmärk on lennundusohutust pidevalt parandada. On väga tähtis, et uuriksime ja analüüsiksime iga intsidenti ja lennuõnnetust piinliku täpsusega, ning nagu Christine De Veyrac siin taas rõhutas, leiaksime kohtuorganite ja sõltumatute uurimisorganite vahel tasakaalu. Euroopa Lennundusohutusamet saab edaspidi selles väga suure rolli ja me peame ametit ka sellest küljest tugevdama.

Ent lisaks peame kasutama riikide pädevust, mis meil selles valdkonnas on – nii nagu meil Saksamaal on Saksa föderaalne lennundusamet ja teistes riikides samasugused ametid –, et suuta esitada uurimiste kohta asjakohaseid ja väga täpseid tulemusi, millest me saame õppida, aga mida me saame kasutada ka selleks, et raha kokku hoida ja oma koostööd parandada – sest meid on juba noomitud uute ametite peale raha kulutamise eest.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Brian Simpson, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Tänan meie raportööri suure töö eest sellel olulisel teemal. Tahan keskenduda kahele raportis käsitletud küsimusele: esiteks sellele, kuidas edendada lennuõnnetuste uurimist, ning teiseks niisugustesse õnnetustesse sattunud ohvrite ja nende sugulaste õigustele.

Transpordikomisjon on minu arvates muutnud mitmed komisjoni poolt esialgu välja pakutud sätted mõjukamaks. Nagu meie raportöör ütles, oleme selgitanud eelkõige EASA rolli lennuõnnetuste uurimistel, et tagada õnnetusjuhtumite uurimise sõltumatus ja hoida ära sellesse sekkumine. Me ei saa lubada reguleerival asutusel olla ka uurija. Niisiis on selgelt määratletud EASA kui nõustaja roll, mis on sätestatud ICAO 13. lisas.

Oleme otsustanud rohkem toetada ka uurimisorganite Euroopa võrgustiku loomist ja vajadust analüüsida andmeid üle Euroopa, et aidata parandada lennuõnnetuste uurimise kvaliteeti kogu Euroopas.

Samuti on oluline nimetada vajadust tõhusa vahejuhtumitest aruandmise süsteemi ja intsidentidest saadud asjakohase teabe jagamise järele, samuti piisava hüvitise maksmise järele.

Euroopa Parlament on sellel läbivaatamisel loonud ka võimaluse arutada taas ohvrite ja sugulaste õiguste kaitset, nõudes, et abi ja teavet antaks kahe tunni jooksul.

Lisaks tahaksin juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele vaadata üle vahejuhtumitest aruandmise direktiiv, et kaks direktiivi täiendaksid teineteist.

Leian, et see on suurepärane töö, ning tunnustan meie raportööre ja variraportööre nende pingutuste eest.

  Jelko Kacin, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Olen uhke selle dokumendi üle, mis koostati pärast nõukogu ja komisjoniga peetud edukaid kolmepoolseid läbirääkimisi, ning tahan Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel tunnustada volinikku tema saavutuste, järjepidevuse ja poliitilise julguse eest.

Oleme loonud raamistiku, mis toob palju kasu reisijatele, lennunduses töötavatele isikutele ja üldsusele ning mis on rahvusvaheliselt eeskujuks. Selle aasta kevadel, pärast tulemuslikku väitlust, koostas transpordi- ja turismikomisjon dokumendi projekti, mis oli hea alus edukaks kolmepoolseks aruteluks nõukogu ja komisjoniga. Ma tänan ka pilootide ja lennujuhtide liitu abi ja koostöö eest.

Lõppetapis täitis Euroopa Parlament otsustavat rolli õigusliku raamistiku järjestikuste muudatusettepanekutega, sest me olime vältinud võimalust teha muudatusettepanekuid nii-öelda delegeeritud õigusaktidega.

Kui soovime õnnetusjuhtumeid ennetada, peame uurima nende põhjuseid. Selle uurimise põhjalikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleb peamisi asjaosalisi kaitsta rutakate otsuste eest. Kohtuliku juurdluse osatähtsuse täpne kindlaksmääramine on õnnetuste uurimiseks väga tähtis. Euroopa Parlament on nõudnud, et lennuõnnetuste põhjuste uurimise sõltumatuse tagamiseks peame kaitsma tehnilist uurimist kohtuliku juurdluse sekkumise eest. Lisaks peame kõigist õnnetustest teatama ja kõiki õnnetusi uurima, ning ma mõtlen kõiki õnnetusi, mitte vaid traagiliselt lõppenuid. Ent uurimine on võimalik vaid siis, kui saame teada, et intsident on toimunud.

Teine selle määruse koostamise tulemus on komisjoni kinnitus, et ta vaatab lähiajal üle intsidentidest teatamist käsitleva direktiivi. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) tuleb uurimisse kaasata ja me oleme määranud kindlaks tema rolli. Reguleeriv asutus ei ole uurija, aga tal peaks olema juurdepääs teatavale teabele ja ta peaks olema valmis tegutsema nõustajana.

Läbirääkimiste ajal pööras volinik eritähelepanu õnnetuste ohvrite õigustele ja suutis kõik olulised elemendid säilitada.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Selle raporti tähtsust ei ole võimalik üle hinnata, sest see koondab nüüd Euroopa tasandil teabe, mida varem võis küll eri kohtadest kätte saada, mis aga ei võimaldanud kujundada üldpilti, sest meil puudusid piisavalt head vahendid teabe omavaheliseks seostamiseks.

Ajal, mil lennunduses valitseb tohutu konkurentsisurve, on muu hulgas väga oluline ja vajalik see, et teavet edastavad inimesed – eriti arvestades vea tehnilisi allikaid – oleksid kaitstud ka konkureerivate lennundusettevõtjate või omaenda lennundusettevõtja surve eest. Seoses sellega peame tõepoolest tagama, et kaitstaks ka seda teavet, mida me õnnetuste ennetamiseks kiiresti vajame, ning et oleks olemas selge tegutsemiskord tasakaalu saavutamiseks neil juhtudel vajaliku kohtuliku juurdluse ja ennetamise eesmärgil toimuva tehnilist laadi uurimise vahel, et need ei kattuks.

Tahaksin raportööri siiralt tänada. Tegime väga head koostööd ja oleme astunud selles küsimuses suure sammu edasi.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Tahaksin alustuseks teha kodukorda puudutava märkuse. Meie variraportöör Jacqueline Foster teatas mulle äsja, et ta ei saa osaleda. Ta saabub täna õhtul hiljem ja seega soovin kasutada tema kõneaega.

Esiteks tahan avaldada raportöörile siirast tänu suurepärase töö eest. Nii see määrus ise kui ka selle kvaliteet toovad kasu Euroopa lennuliiklusele ja ka lennuliikluse ohutusele.

Ent kui me tõesti soovime õnnetustest õppust võtta, siis peavad uurimised toimuma igasuguse sekkumiseta: ilma tarbijaorganisatsioonide sekkumiseta lennundusettevõtjate tegevusse ja eelkõige ilma kohtuorganite sekkumiseta. Kui riiklikud haldusorganid saavad sõltumatusse uurimisse sekkuda, on uurimise sõltumatus ohus. See oleks sama, kui näiteks lihunik kontrolliks ise oma toodangu kvaliteeti, ja see ei saa olla meie eesmärk.

Seepärast oleks meie jaoks olnud parim kehtestada niinimetatud Kanada mudel. See oleks tähendanud, et meil oleks täiesti sõltumatu uurimisorgan, mis paluks kohtuorganitel osaleda uurimises objektiivsete kriteeriumide põhjal, kui on toime pandud kuritegu. Sellist süsteemi kasutame me Hollandis, kus on suurepäraselt toimiv sõltumatu uurimiskogu. See uurimiskogu teeb isegi riigiasutustele väga otsekoheseid märkusi. See on parim süsteem ja nüüd võimaldab nõukoguga kokku lepitud tekst juurutada samalaadse sõltumatu uurimise.

Sellegipoolest on kogu pakett suur samm edasi. Eriti teabe andmine õnnetusse sattunud reisijate kohta on suur areng ja seetõttu ei jäta me homme hääletamata, vaid hoopis toetame raportööri poolthäältega.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lennutransport on turvalisim transpordiviis ja see on saavutanud kõige tähelepanuväärsemaid tulemusi süsinikdioksiidi heite vähendamisel. Seepärast tuleb igati pingutada, et tagada selline areng ka edaspidi.

Lennuõnnetuste uurimisorganite võrgustiku loomine liikmesriikides on hea mõte, juhul kui kõik organid on jätkuvalt üldsuse ees vastutavad ega lange maksimaalse kiire kasumlikkuse hävitava eesmärgi ohvriks. Hooldustööde üleviimine kolmandatesse riikidesse, varuosade võltsimine, meeskondade alatasustamine ning lennujuhtimise erastamine, mida endiselt aeg-ajalt ette tuleb, on peamised ohutust pärssivad tegurid.

EL peab selles valdkonnas sekkuma ja vastutuse võtma. Ta ei saa piirduda mustade nimekirjade avaldamisega ja lennuõnnetuste uurimise korraldamisega. Ta peab kutsuma korrale aktsionäre, kellele kuuluvad lennundusettevõtjad, kes ei taga optimaalseid ohutustingimusi, kui neid jääb vajaka. Mõned õnnetused tulenevad muidugi inimlikust eksimusest, aga need eksimused kinnitavad ikka ja alati teatud lennundusettevõtjate vajakajäämisi töökorralduses, töötingimustes, ergonoomias, väljaõppes ja kutseoskustes.

  Luis de Grandes Pascual (PPE). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Avaldan Christine De Veyracile kiitust tema raporti eest, mis on võimaldanud esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda. Pean siiski esitama kolm kriitilist märkust, mis osutavad vajadusele teha järeleandmisi alati, kui peetakse sedalaadi läbirääkimisi.

Esiteks on jäetud välja ohvrite individuaalne identifitseerimine. Kui DNA abil on võimalik ohvreid niiviisi identifitseerida, siis on loomulik, et perekonnad nõuavad, et neile antaks üle nendega seotud inimese surnukeha, mitte suvalise ohvri surnukeha.

Teiseks ei ole sõna „põhjused” asendatud sõnadega „seotud tegurid”. Sellest saab kohtuvaidluste allikas ja minu arvates on see tõsine viga – elame-näeme, kas see on nii –, sest tehniline uurimine tuleb eraldada kohtulikust juurdlusest.

Lisaks on minu arvates väga kahetsusväärne, et Hispaania delegatsioon võib lõpuks erapooletuks jääda, ehkki nad on selles küsimuses pooldaval arvamusel. Põhjus peitub lihtsalt selles, et alates 1987. aastast on mainitud seost Gibraltari lennujaamaga, mida nüüd reguleerib 2006. aastal Córdobas kokku lepitud ministrite deklaratsioon. Enne oli õigusaktide kohaldamine peatatud ning viidati erinevustele Ühendkuningriigi ja Hispaania vahel, kuid nüüd on vaid kolm viidet nendele õiguslikele erinevustele ja muud ei midagi.

Muidugi tähendab see, et me peame erapooletuks jääma, ehkki, ma kordan, me oleme raportist ja Christine De Veyraci tööst heal arvamusel. Tahan veel kord kiita teda hea raporti eest, mis on üldjoontes positiivne.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Minu arvates peame ütlema kohe alguses väga selgelt, et Euroopa lennundusohutuse standardid paranevad õnneks pidevalt. Ehkki lennuõnnetusi ja intsidente juhtub, on meil ohutus üldiselt üsna kõrgel tasemel. Kahjuks on lennundusohutus asi, mis ei püsi kõrgel tasemel iseenesest. Aeg-ajalt toimub intsidente ja õnnetusi. Neid tuleb uurida väga põhjalikult ning täiesti sõltumatult ja professionaalselt. Sellised sammud on vajalikud, et koostada uurimiste põhjal võimalikult pädevad soovitused, mis aitavad edaspidi õnnetusi ja intsidente ära hoida.

Praegu töötab tsiviillennundustööstuse lennuõnnetuste uurimise süsteem Euroopa Liidus optimaalsest väiksema võimsusega. Seepärast arvan, et see määrus, mis on Euroopa Parlamendi töö vili, on hea võimalus olukorda parandada. Christine De Veyraci meeskond tundub olevat koostanud väga asjatundliku projekti. Ent tahaksin juhtida teie tähelepanu ka ühele üsna olulisele tegurile. Projektile on lisatud kümneid märkusi ja muudatusettepanekuid. Arvestades, et see oli kompromissi tulemus, tundub mulle, et peaksime hääletama selle poolt, mis Euroopa Parlamendis, komisjonis ja nõukogus ühiselt läbi räägiti. Minu arvates tuleks muud ettepanekud, mis võivad erihuve arvestades õigustatud tunduda, tagasi lükata.

  Gesine Meissner (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tahaksin kõigepealt rääkida teemast, millel meie variraportöör Jelko Kacin ei saanud ajapuuduse tõttu peatuda, aga mis on sellegipoolest tema arvates väga oluline. Jutt ei ole ainult õnnetuste põhjuste uurimisest, vaid ka ohvrite ja nende perekondade kaitsmisest. Eriti minu fraktsioon on väga kindlameelselt seisnud selle eest, et õnnetuse asjaolude kohta antaks kiiresti teavet, vähemalt sugulastele, ja et seda teavet antaks ka samasooliste isikute partnerlussuhete puhul.

Üldiselt oleme juba märkinud, et raportööri koostatud raport on tõesti teedrajav. Me ei väsi seda kiitmast. Tõsiasi on see, et eelmine direktiiv on 16 aastat vana. Vahepeal on toimunud suur tehniline areng ja me vajame paremat lennundusohutust. Et olla valmis õnnetusi uurima, vajame teavet, mida saab sõltumatult hinnata. Ameerika Ühendriikidel on pikka aega selline sõltumatu uurimisorgan olemas olnud ja seal tagatakse kaitse, kui isik esitab tõendeid, mida võidakse hiljem kasutada tema kui asjaosalise vastu. Nüüd oleme selle saavutanud. Tahan siiralt tänada Christine De Veyraci väga hea töö eest.

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Lennuliikluse püsiv kasv on tinginud vajaduse kohandada lennuõnnetuste uurimise õigusraamistikku.

Christine De Veyrac on saavutanud suurepärase lõpliku kompromissi. Riikide uurimisorganite võrgustiku loomine soodustab teabevahetust, uurijate väljaõpet ja heade tavade andmebaasi loomist ning aitab välja töötada lennuõnnetuste uurimise Euroopa meetodid. Lisaks vähendab see liikmesriikide ebavõrdsust, edendab nende riikide uurimissüsteeme ja parandab lennundusohutuse taset.

EASA osalemiseks ohutusalastes uurimistes on sätestatud vajalik õigusraamistik. Uus õigusraamistik tagab ka vajaliku tasakaalu uurijate ja kohtuorganite sõltumatuse vahel seoses juurdepääsuga tundlikule teabele ja uurimiste koordineerimise viisiga.

Tagatakse ohvrite ja nende perekondade õigused ja abistamine. Liikmesriigid on kohustatud koostama ohvrite abistamise riikliku kava.

Liikmesriigid peavad kasutama võrgustikku, et edastada teavet tsiviillennunduses toimunud juhtumite kohta, mida EASA saab analüüsida ja milles ta saab selgust luua, et suurendada meie kodanike ohutust lennutranspordil.

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! On üsna selge, et 1994. aasta direktiiv täitis oma eesmärki, aga nüüd on see täiesti ajale jalgu jäänud. Nagu korduvalt öeldud, tähendab lennureisimise plahvatuslik kasv seda, et me vajame ajakohastatud ohutusmeetmeid, rohkem kooskõlastamist ja kontrollimist ning suuremat koostööd. Selle raporti juures meeldib mulle asjaolu, et seal on selgelt määratletud pädevate asutuste ülesanded.

Ma toetan ettepanekut, millele Brian Simpson ja raportöör juba vihjasid – et Euroopa Lennundusohutusametil ei tohiks ohutusalastes uurimistes mingil juhul mingit rolli olla. Selle ameti töö – ja ta teeb oma tööd väga hästi – on sertifitseerida õhusõidukeid, aga mitte uurida tervet õnnetusega seotud olukorda.

Pooldan ka ohutusametnike võrgustikku. Koolitused on ülimalt tähtsad, sest me peame vähendama eri liikmesriikides kohaldatavates standardites praegu esinevaid erinevusi.

Mis puutub reisijate nimekirja, siis üks suuremaid muresid pärast õnnetust on see, kui reisijate nimekirja avaldamisega viivitatakse. Asjaolu, et see tuleb nüüd koostada ühe tunni jooksul, on väga kiiduväärne. Kohustus märkida lennu broneerimisel kellegi nimi on üsna hirmutav, aga asjaolu, et nüüd saab loodetavasti märkida selle isiku nime, kellega õnnetuse või inimese hukkumise korral ühendust võtta, on samuti väga oluline, sest teadmatuses oodata on väljakannatamatu.

Ma mõistan DNAga seotud küsimust, aga kui me teeme seda – kui anname kontaktisiku nime –, siis võib DNA proovi teha hiljem. On tehtud palju arukaid ettepanekuid. Ma tunnustan raportööri ja variraportööre. Nad on teinud suurepärast tööd.

  Artur Zasada (PPE). – (PL) Täna arutame dokumenti, mis hakkab reaalselt mõjutama rohkem kui 800 miljonit lennureisijat, kes igal aastal kogu Euroopa Liidu territooriumil lennukiga sõidavad. See on märkimisväärne tekst selle poolest, et asjaomaseid eeskirju ei ole 16 aastat muudetud ja need pärinevad ajast, mil lennuliikluse maht oli palju väiksem. Meil on kaalul nende 800 miljoni reisija ohutus. Seda ohutust ei saa tagada ilma pilootide ja lennumeeskondade kasutatava vabatahtliku teatamissüsteemita. Vaid siis, kui meeskonnaliikmed ja piloodid tunnevad end kindlalt, kui nad kirjutavad või annavad aru pardal toimunud õnnetustest või juhtumitest, saame tagada reisijate ohutuse. Me ei saavuta seda eesmärki, kui lennunduses toimunud õnnetusi ja intsidente uurivad organid tunnevad prokuratuuri, kohtusüsteemi ja meedia survet raportite koheseks avaldamiseks. Me peame tagama ELi kodanike ohutuse, arvestades eriti asjaolu, et lennundusohutuse puudumise eest maksame lennuõnnetuste ohvrite verega. Seepärast tunnen selle nädala hääletuse puhul veel suuremat vastutust.

ISTUNGI JUHATAJA: Silvana KOCH-MEHRIN
asepresident

  Gabriel Mato Adrover (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Kaks aastat ja üks kuu tagasi toimus Madridi Barajase lennuväljal 154 ohvrit nõudnud lennuõnnetus, mis tõi kaotusi paljudele perekondadele, kellest enamik olid Kanaari saartel. Kõik parlamendiliikmed mõistavad nende valu.

Kahjuks pole nüüd, kaks aastat hiljem, tehniline uurimine veel lõpetatud. Ohvrite perekonnad ei tea siiani, mis juhtus, ja neil puuduvad vastused.

Ma leian, et selline olukord on kahetsusväärne peamiselt kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et ohvrite perekonnad ei vääri sellist teadmatust, ning teiseks seetõttu, et tähtsat teavet, mis oleks lennundusohutuse jaoks ülioluline ja võiks olla tulevaste intsidentide ennetamiseks hädavajalik, pole veel avaldatud.

Usun, et määrus, mille me homme vastu võtame, aitab muu hulgas kiirendada vähemalt tehniliste uurimiste läbiviimist ja tagada, et sellised juhtumid ei korduks.

Jagan kolleeg Luis de Grandes Pascuali muret ja tunnustan raportööri esimesel lugemisel saavutatud kokkuleppe eest, ent loodan, et me pole mõningate huvide rahuldamiseks liiga paljus järeleandmisi teinud. Ohvrid on olulised ja kõigepealt tuleb mõelda neile.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Arvan, et halvim, mis võib juhtuda, on teada, et teie sugulane viibis õhusõidukis, mis tõusis õhku ning millega on juhtunud õnnetus ja mis on alla kukkunud, ning teil puudub teave toimuva kohta. Ma arvan, et see raport – ma tunnustan selle eest siiralt raportöör Christine De Veyraci – parandab olukorda mõningal määral. Võimalus märkida kontaktisiku nimi ja lennundusettevõtjate kohustus avaldada reisijate nimekiri kahe tunni jooksul on minu arvates ääretult olulised selleks, et suuta vähendada teadmatust ja aidata neid, kes ei tea, mis on juhtunud.

Teiseks on leitud hea lahendus seoses siseste ja väliste uurimissüsteemide tasakaaluga – mida on alati raske saavutada –, et ühest küljest kaitsta neid, kes soovivad esitada tõendeid, ja teisest küljest kaitsta samal ajal ka üldsuse huve saada teada, mis on toimunud. Seepärast on see väga hea raport. Tahaksin raportööri veel kord kiita. Ta on saavutanud väga hea tulemuse.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Jagan seisukohta, et selle määruse ainueesmärk on ennetada tulevasi õnnetusi, kedagi enneaegu süüdistamata või vastutusele võtmata. Mul on hea meel, et see tagab uurimise sõltumatuse ja parandab kooskõlastamist selles ette nähtud võrgustikuga. See kaitseb eri meetmete kaudu ohvreid ja pereliikmeid ning kaitseb ka tundlikku teavet, mis peab olema täielikult salajas ja mida ei tohi kasutada muul eesmärgil kui uurimiseks. Me räägime heli- ja pildisalvestistest. Arvan, et oleks siiski pidanud lisama ka mõistliku tegutsemise (just culture) põhimõtte. Ka kõnealuse kutseala esindajad lootsid sellele, sest vahel paneb meedia neid proovile juba enne, kui toimub uurimine.

Lisaks tahtsin väljendada heameelt selle üle, et ettevõtjatelt nõutakse ohvrite perekondade kaitsmiseks miinimumkindlustuse sõlmimist, mida praegu ei tehta.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lennuliiklus suureneb pidevalt. Minu arvates on ohutus kõigist asjadest kõige olulisem. Seepärast vajame sõltumatut asutust, kes uuriks kõiki puudujääke ja laseks võtta parandusmeetmeid ning aitaks sellega lennundusohutust kõikide jaoks optimeerida.

Ka mina kiidan seda raportit.

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lennutransport muutub asendamatuks, arvestades inimeste liikuvust ja aina rohkem üleilmastuvat maailmamajandust.

Praegustes lennuõnnetuste uurimist reguleerivates Euroopa õigusaktides ei võeta arvesse selle valdkonna muutusi ega uusi osalisi, näiteks Euroopa Lennundusohutusametit.

Seepärast tuleb liikmesriikide suutlikkust tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisel ühtlustada. Esmatähtsaks tuleb siiski pidada õnnetuste ennetamist ja uurimine peab ennetamist alati toetama.

Tuleks märkida, et tugev surve kulude vähendamiseks soodustab ohutuse langust. Rahalist kokkuhoidu ei saa siiski inimesest tähtsamaks pidada ja me ei saa lubada selliseid ettepanekuid nagu teise piloodi nõude kaotamine või reisijatele seisukohtade võimaldamine.

Uurimine on tähtis, aga ennetus ja kvaliteetne teenus peavad olema esikohal.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Tunnustan raportööri selle eest, et määruse suhtes, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ja intsidentide uurimist ja ennetamist, jõuti esimesel lugemisel kokkuleppele.

Liikmesriikide ülesanne on tagada, et kõikidel nende territooriumil registreeritud lennundusettevõtjatel oleks ohvrite ja nende perekondade abistamise kava. Ent minu arvates on kaks tundi, mille jooksul lennundusettevõtja peab koostama reisijate nimekirja, kindlasti liiga pikk aeg. Tahan öelda ka seda, et me oleme rahul ettepanekuga kohustada Euroopa Liidus teenuseid osutavaid lennundusettevõtjaid järgima Montréali konventsiooni sätteid rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise kohta ka juhul, kui nende registrijärgne asukohariik ei ole kõnealust konventsiooni ratifitseerinud.

Tahaksin lõpetuseks rõhutada, et Euroopa Liit peab kindlasti allkirjastama tsiviillennunduse ohutuse kokkuleppe ka kolmandate riikidega, et ennetada intsidente ja aidata uurida lennuõnnetusi.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Tahaksin lisada paar sõna sugulaste teavitamise kohta, sest enne ei jätkunud mul selleks aega.

Sugulasi tuleb kohelda võrdselt ja neid ei tohi diskrimineerida. Perekonna määratlus erineb liikmesriigiti väga palju. Euroopa Parlament soovis väga kaitsta ka samasooliste isikute partnerlussuhteid, sest mõnes riigis neid tunnustatakse, aga mõnes mitte. Minu fraktsioon pakkus välja kompromisslahenduse, mille nõukogu ja komisjon võtsid vastu – seega kasutame nüüd seda perekonna määratlust, mida kohaldatakse ohvri riigis, see tähendab riigis, mille kodanik ohver on. See on suur saavutus ja tähtis kompromiss.

Teine asi, mida tahaksin toonitada, on see, et uute institutsioonide leiutamise asemel oleme tuginenud võrgustikku kuuluvatele riiklikele uurimisorganitele, kelle ülesanded oleme juba ühendanud.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Asjaolu, et sel täiskogu istungil valitseb nii suur üksmeel, on väga tähendusrikas sõnum reisijatele ja nende perekondadele. Seda tuleks vaadata kui tõestust tulemusliku töö kohta, mida raportöör ja variraportöörid on teinud.

Ootan huviga seda väga olulist tööd, mis seisab meil ees tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustiku loomisel. See on tähtis samm ohutusalaste uurimiste kvaliteedi parandamise, nende sõltumatuse suurendamise ning uurimismeetodite ja väljaõppe kõrgete standardite edendamise poole.

On tähtis, et uutes eeskirjades kajastub Euroopa Lennundusohutusameti abil saavutatud edasiminek ohutuses. See amet saab edaspidi ohutusalastele uurimistele oma pädevusvaldkonna ekspertteadmiste ja kogemustega kaasa aidata. Tahaksin veel rõhutada – nagu mitu kõnelejat rõhutas –, et amet osaleb vaid tehnilise nõustajana, jagades oma kogemusi ja osaledes hindamisel. Ta ei hakka ise õnnetusi uurima.

Komisjon on otsustanud kiiresti tegutseda, et lisada uutesse eeskirjadesse ettepanekud ajakohastada lennunduses toimunud intsidentide ja õnnetuste korral kasutatavat vahejuhtumitest aruandmise süsteemi, et saaksime lõppkokkuvõttes teha parimate vahendite abil tulemuslikult oma tööd, see tähendab kaitsta Euroopa reisijate elu.

Suur tänu väga sisuka arutelu eest!

  Christine De Veyrac, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Tänan teid kogu kaastöö eest selle teksti puhul ja ütlen nüüd „Suur tänu!” ka komisjonile, kes on seda kokkulepet väga palju toetanud.

Tahaksin veel kord kinnitada härra Zemkele, et homme tuleb vaid üks muudatusettepanek. See puudutab üht olulist viga, mis tulenes lihtsalt asjaolust, et nõukogu oli unustanud tekstis ühe lõigu. Seepärast pidime leidma parima viisi, kuidas seda parandada, ja selleks oli muudatusettepanek. Seda on aga vaid üks.

Härra Higgins – võib-olla ta ei kuulnud mind, aga see on vabandatav, sest alguses oli nii palju müra, ja ka Cecilia Malmström kordas seda –, on selgelt kirjas, et ameti roll piirdub sertifitseerimisega, ta ei saa mingil juhul viia läbi ühtegi õnnetuse uurimist, sest ta ei saa olla nii kohtunik kui ka kaitsja. Ent tal peab olema juurdepääs oma sertifitseerimiskohustuste täitmiseks vajalikule teabele ja ta peab pakkuma ohutusalase uurimise toetuseks oma ekspertteadmisi.

Härra Mato Adrover, mul on kahju – kui sain õigesti aru –, et teie delegatsioon jääb hääletusel erapooletuks, sest see dokument parandab suuresti olukorda seoses sellega, mida te üsna õigustatult kritiseerisite: perekondade teadmatuse ja ebakindlusega. Mis puutub meie järeleandmisse esimesel lugemisel, siis võivad ka variraportöörid kinnitada teile sama mida mina: tahaksin teile öelda, et Euroopa Parlament ei loobunud millestki; Euroopa Parlamendi huvid on kõikides küsimustes peale jäänud.

Olen väga rahul, et fraktsioonid on jõudnud üksmeelele dokumendis, mis puudutab inimelusid – nagu ütles härra Kühn. Pealegi loodan, et homme kajastub see raporti poolt hääletanute suures hulgas. Siis oleme valmis kinnitama Euroopa Parlamendi juhtivat rolli küsimustes, mis puudutavad tema kodanike kaitset, ja seega on meil EL, mis pakub kaitset.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 21. septembril kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Kahjuks on lennuliikluse pideva kasvu tõttu tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ohvrite arv märgatavalt suurenenud. Ainuüksi 2005. aastal toimus 1454 õnnetust – ligikaudu 90% rohkem võrreldes 2004. aastaga.

Seepärast vajame uusi õigusakte, mis vähendavad liikmesriikide uurimissuutlikkuse erinevusi ning loovad võrgustiku eri riiklike uurimisorganite vahel, et kasutada otstarbekalt oskusi, personali ja ressursse. Seetõttu pooldan ettepanekut võtta vastu määrus, mis ühest küljest tagab õnnetuste uurimise täieliku sõltumatuse ning teisest küljest kohustab lennundusettevõtjaid tagama ohvrite ja nende sugulaste õigused õnnetuse korral.

18. EÜ ja Pakistani vaheline tagasivõtuleping – Ühenduse tagasivõtulepingud kolmandate riikidega (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Csaba Sógori esitatud soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Pakistani Islamivabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2009)0106 – C7-0264/2009 – 2009/0036(NLE)) (A7-0231/2010),

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile kolmandate riikidega sõlmitud ELi tagasivõtulepingute kohta sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel Sylvie Guillaume ja Claude Moraes, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel Hélène Flautre ja Judith Sargentini ning Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel Cornelia Ernst, Rui Tavares ja Marie-Christine Vergiat (O­0104/2010) (B7-0453/2010), ning

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile kolmandate riikidega sõlmitud ELi tagasivõtulepingute kohta Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel Nathalie Griesbeck ja Renate Weber (O-0116/2010) (B7-0461/2010).

  Csaba Sógor, raportöör. – (HU) Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on see esimene tagasivõtuleping, mis nõuab ka Euroopa Parlamendi nõusolekut. 18. septembril 2000 volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Pakistani vahel sõlmitava tagasivõtulepingu üle. Pärast mitut läbirääkimiste vooru, peaaegu kümme aastat hiljem, kirjutasid Euroopa Ühendus ja Pakistan 26. oktoobril 2009 Brüsselis lepingule alla.

Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on Euroopa Liit saanud Euroopa Ühenduse õigusjärglaseks, mis tähendab, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest peab ka Euroopa Parlament andma esildatud lepingule oma nõusoleku. Väliskomisjon andis esildatud lepingule positiivse hinnangu ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon kiitis selle heaks.

Lepingu eesmärk on edendada taotluse esitanud ja taotluse saanud riikide haldusasutuste vahelist koostööd, et kiirendada tagasivõtmisprotsessi. Selleks sätestatakse lepingus täielikult vastastikune kohustus võtta tagasi oma riigi kodanikke, kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid; esitatud on ka tagasivõtumenetluse nõutavad tehnilised sätted. Lepingust peaks saama oluline vahend võitluses ebaseadusliku sisserände vastu Euroopa Liitu ning see suurendaks kodanike julgeolekut ELis. Pakistan on sageli selliste sisserändajate päritolu- või transiidiriik, kes ei vasta või kes enam ei vasta kehtivatele tingimustele ELi liikmesriigi territooriumile sisenemiseks, seal viibimiseks või elamiseks.

Pakistaniga sõlmitud leping on tähtis ka piirkondlikul tasandil, sest see toetab ELi jõupingutusi tõhustada koostööd teiste selle piirkonna riikidega. Leping sisaldab sõltumatuse klauslit, mida kohaldatakse rahvusvahelisele õigusele ja andmekaitse-eeskirjadele. Isiku tegeliku tagasisaatmise eest vastutavad täielikult liikmesriigi või Pakistani pädevad ametiasutused. Nad peavad selleks täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid sätteid. Lepingu kohaselt luuakse tagasivõtmise ühiskomitee, kes võib võtta vastu oma töökorra. Et tagasivõtmise ühiskomitees osaleb Euroopa institutsioonidest ainukesena Euroopa Komisjon, palub Euroopa Parlament komisjonil anda korrapäraselt teavet ühiskomitee tegevuse kohta. Leping jõustub sellele kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et ratifitseerimismenetlused on lõpule viidud, järgneva teise kuu esimesel päeval.

Tänan komisjoni tema avalduse eest ja oma kolleege kriitiliste märkuste eest. Usun, et öeldu põhjal kiidab Euroopa Parlament selle lepingu heaks.

  Claude Moraes, esitaja. – Austatud juhataja! Tahan Csaba Sógorit tema töö eest tänada. Fraktsioon S&D hääletas parlamendikomisjonis aga selle lepingu vastu kahel olulisel põhjusel, mis mõlemad põhinevad inimõiguste kaitsel.

Meie arvates ei ole selle lepinguga täielikult tagatud rahvusvaheliste konventsioonide täitmine. Näiteks ei ole Pakistan 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni osaline ja see tekitab ebastabiilse olukorra. Meile ja meie fraktsioonile tundub loogiline, et selliste peamiste rahvusvaheliste konventsioonide allkirjastamine peaks olema tagasivõtulepingute sõlmimise oluline eeltingimus. Euroopa Liit on praegu sõlminud üksteist tagasivõtulepingut ning alustanud läbirääkimisi veel seitsme lepingu üle, millest kaks (Pakistani ja Gruusiaga) on sõlmimisel ja üks (Türgiga) allkirjastatakse peatselt.

Seepärast ei pea Euroopa Parlament seda küsimust kaaluma vaid ühe korra, praegusel juhul. Komisjon peab läbirääkimistel nende lepingute üle võtma arvesse muret, mida Euroopa Parlament, kellel on nõusoleku andmise volitused, inimõiguste pärast tunneb. Ei saa eeldada, et me lihtsalt kinnitame lepinguid, kui põhiõiguste täitmine on endiselt küsitav. Seega on meie fraktsiooni jaoks ülioluline, et enne sellistele lepingutele nõusoleku andmist oleks Euroopa Parlamendil olemas kõik faktid. Ent hoolimata asjaolust, et esimene sedalaadi leping jõustus 2004. aastal, ei ole nende lepingute tõhusust ja nende rakendamise tagajärgi tõendite põhjal hinnatud.

Seepärast palub fraktsioon S&D volinikul esimesel võimalusel selline hindamine läbi viia. Me usume tagasivõtulepingutesse, aga nende aluseks peavad olema põhilised inimõigused ja tagatised. Pakistan on üks väheseid riike, mis ei ole allkirjastanud Genfi pagulasseisundi konventsiooni, ja see muudab meie jaoks olukorra keeruliseks.

  Hélène Flautre, esitaja. – (FR) Austatud juhataja! Tegelikult arvan, et meie raportöörist on väga mõtlematu paluda meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, ratifitseerida ja kiita heaks leping, mis on tegelikult väga problemaatiline. Esiteks puudutab see Pakistani, mis ei ole lihtsalt tavaline riik. Pakistan võtab juba praegu vastu rohkem pagulasi kui ükski teine riik maailmas. Ja mida me eelkõige palume tal teha? Muidugi võtta tagasi pakistanlasi, aga ka afgaane, kes on siia Euroopasse pagenud sõja eest, mida me Afganistanis peame. Minu arvates hakkab see olukord juba näotuks muutuma.

Tõsi on see, et Pakistan ei ole ratifitseerinud Genfi konventsiooni, ning tõsi on see, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee palub meil ratifitseerida tagasivõtulepinguid vaid riikidega, mis pakuvad mitmeid tagatisi seoses varjupaigaõiguse ja rahvusvahelise kaitsega. Pakistanis see nii ei ole.

On veel väga palju küsimusi. Kui peaksin homme poolt hääletama, siis ma isegi ei tea, mille poolt ma hääletan. Kui uurite lähemalt neid erinevaid artikleid, võib selle artikli mõju olla milline tahes, alates kahekümnest või ka alates sajast kuni kahekümne tuhandeni ja võib-olla ka enamani. Miks? Sest keegi ei ütle, milline on reaktsioon kõigele, mida tagasivõtmiskomitees otsustatakse. Kes on kohustatud tõendama, et isik saabus pärast lepingu ratifitseerimist?

Kes on kohustatud tõendama, et isik saabus ELi otse Pakistanist? Mis saab kolmekümnepäevase perioodi lõpus, kui Pakistan ei vasta ega väljasta reisidokumente? Kas kavatseme, nii nagu komisjoni liikmed soovitavad, aktsepteerida seda veidrat ELi reisidokumenti?

Mul ja ka teil, proua Malmström, puuduvad vastused, ma tean, et te ei suuda mulle vastuseid anda. Küsisin Pakistani suursaadikult ja ka temal pole vastuseid. See kõik peidetakse tagasivõtmiskomitees.

Kuna me ei suuda öelda, milliseks kujuneb selle lepingu tegelik mõju, ei saa ma öelda, et olen sellega nõus. Kõik sõltub vastustest nendele küsimustele.

Minu arvates peaksime homme vastu hääletama.

  Rui Tavares, esitaja. – (PT) Austatud juhataja! Seoses Pakistaniga sõlmitava tagasivõtulepinguga arvan, et seekord tuleks analüüsida paljusid eri valdkondi.

Esiteks, kuna see on esimene sedalaadi leping, mida Euroopa Parlament on alates Lissaboni lepingu jõustumisest hääletanud, võiks see minu arvates olla pretsedendiks. Seepärast arvan, et kui selline leping on esitatud, peab parlament seda palju üksikasjalikumalt ja põhjalikumalt kontrollima.

Niisiis olen arvamusel, et Euroopa Parlamendil oleks väga soovitav väljendada oma kahtlusi ja eelkõige lootust märksa suuremale selgusele. Samuti tuleb loota, et kui Euroopa Parlament peab edaspidi võtma vastu praegu esitatuga sarnaseid lepinguid, on tõendamiskohustuse jälgimine ja kontrollimine nendes palju põhjalikumalt sätestatud. See tõendamiskohustus peab lasuma õigetel isikutel: ametiasutustel, mitte sisserännanutel, vaestel või pagulastel.

Lisaks on mul selle lepingu suhtes tõsiseid kahtlusi põhjusel, et see sõlmitakse Pakistaniga. Esiteks on küsimus selles, et leping ei puuduta mitte pakistanlaste tagasivõtmist, vaid pigem afgaanide tagaukse kaudu tagasivõtmist. Nagu mõni kolleeg juba märkis, on see teadagi riik, mis ei ole allkirjastanud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, ja Euroopa Liit ei saa sel teemal olla kahepalgeline. Me kas austame inimõigusi 100% ja täidame enda allkirjastatud konventsioone või me ei austa neid 80% või 90% juhtudel ja anname volitused isikutele, kes ei pruugi inimõigusi austada.

Pakistani naiste ning usuliste ja etniliste vähemuste väljasaatmise ja tagakiusamise juhtumeid on palju ning me ei saa kindlasti tegutseda nii, et Pakistani ametiasutused pole selles küsimuses läbipaistvad.

Kokkuvõtteks tahaksin meelde tuletada, et alles kaks nädalat tagasi arutasime Pakistanis toimunud üleujutusi. Need on põhjustanud 21 miljoni isiku, sealhulgas pagulaste ja haavatute ümberasustamise ning mitme tuhande inimese hukkumise. Leian, et Euroopa Parlament näitab üles teatavat ükskõiksust, kui ta vaid kaks nädalat hiljem kavatseb võtta vastu lepingu, mis põhimõtteliselt tähendab nende pakistanlaste tagasisaatmist, kes on põgenenud seal praegu valitseva tõsise olukorra eest.

  Nathalie Griesbeck, esitaja. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tahaksin kõigepealt Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel kinnitada, et me oleme loomulikult tagasivõtulepingute poolt, sest need on olulised vahendid ebaseadusliku sisserände vastases võitluses. Need tunduvad olevat ka palju tõhusamad kui kasvav hulk kahepoolseid lepinguid.

Tahaksin toonitada kolme mõtet. Selles uues õigusraamistikus, mis meil praegu on, tuleks Euroopa Parlamenti nende lepingute läbirääkimisest ja rakendamisest järjepidevalt ja korrapäraselt teavitada, sest me otsustame ühiselt.

Teiseks on siiani vastu võetud üksteist lepingut ja alustatud läbirääkimisi veel seitsme üle. Ent lepinguid ei ole kunagi hinnatud ja mina oleksin pidanud vajalikuks enne järgmiste lepingute sõlmimist eelmisi lepinguid hinnata.

Kolmas mõte, millel peatun, puudutab inimõigusi ja täiesti õiget märkust, mille kolleegid just tegid: millise tagatise saab komisjon anda selliste kolmandate riikide puhul, mis ei ole Genfi konventsiooni osalised?

Kordan: ehkki olen isiklikult koos oma fraktsiooniga Pakistaniga sõlmitava tagasivõtulepingu poolt, on endiselt väga palju ebaselgeid valdkondi, mida ei ole täpsemalt arutatud, ehkki Cecilia Malmström – keda ma tänan – on oma avalduses andnud tagatised seoses järelevalvega ja seoses Pakistaniga peetavate keeruliste läbirääkimistega, mille eesmärk on, et see riik sõlmiks peamised rahvusvahelised lepingud, mida ta ei ole veel allkirjastanud, ning ehkki ta on andnud tagatise, et valitsusvälised humanitaarabi organisatsioonid saavad kohapeal järelevalvekomitees osaleda.

Tõsi on siiski see, et me peaksime selle lepingu sõlmimise tingimuseks seadma Genfi konventsiooni allkirjastamise Pakistani poolt, sest me peame väga hoolikalt jälgima, et me ei kaotaks vajalikku tasakaalu, mis tuleb saavutada meie kõigi ohutuse ning inimõiguste austamise ja kaitse vahel, olenemata sellest, millisest maailma piirkonnast me räägime. See on meie väärtuste alus ELis.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Pakistan on tõesti olnud viimasel kuul väga palju tähelepanu keskmes ning loomulikult oleme kõik tundnud kahetsust kohutavate inimkaotuste ja paljude ümberasustatute pärast. Nagu teate, on nii komisjon kui ka nõukogu väga pingsalt üritanud olukorda leevendada. Selleks on nad otsinud võimalusi kaubavahetuse suurendamiseks ja riigi ülesehitamiseks ning abistamiseks eesmärgiga hoida ära tulevasi katastroofe. Seda arutati ka eelmisel nädalal nõukogu istungil.

Asudes tänase päevakorrapunkti juurde, tahan tänada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja raportöör Csaba Sógorit väga tulemusliku töö eest sel teemal ning komisjoni toetamise eest, kui võtsite juulis vastu oma arvamuse.

Tagasivõtuleping on nüüd juba mitu aastat olnud rändevoogude juhtimise oluline vahend ja Lissaboni lepingus on tagasivõtulepinguid selgelt mainitud.

Kui soovime, et rände- ja varjupaigapoliitika oleks Euroopa kodanike jaoks usaldusväärne, peab see tuginema põhimõttele, et isikud, kellel pole seaduslikku õigust territooriumil viibida, saadetakse tagasi. Siinkohal ongi vaja tagasivõtulepinguid. Need hõlbustavad riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasisaatmist päritolu- või transiidiriiki ning need on valitsustevahelised lepingud, milles on sätestatud kord, mida tuleb järgida.

Aja jooksul on tagasivõtulepingud muutunud seotuks ka viisapoliitikaga. Mitme tagasivõtulepingu puhul on need saanud viisalihtsustuslepingute läbirääkimiste lahutamatuks osaks.

Komisjon soovib neid läbirääkimisi praeguste või tulevaste volituste alusel jätkata.

Tahaksin peatuda mõnel teemal, mille üle kõnelejad suuliselt vastatavates küsimustes muret väljendasid. Komisjon soovib igati täita oma ELi toimimise lepingu artiklist 218 tulenevat kohustust teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõikidel ELi tagasivõtulepingute läbirääkimiste ja sõlmimise etappidel. Me võtame neid kohustusi täites igakülgselt arvesse Euroopa Parlamendi rolli vastuvõtmismenetluses, nimelt nõuet, et tema annab nõusoleku tulevaste tagasivõtulepingute sõlmimiseks.

Me esitame kogu vajaliku teabe, kohaldades meetmeid, mis tagavad käimasolevate läbirääkimiste korral konfidentsiaalsuse, ning järgides täpseid kokkuleppeid Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete tulevases raamistikus.

Vahepeal on peadirektor Stefano Manservisi andnud teile 12. juulil toimunud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kinnisel istungil esimesed ajakohastatud üldandmed käimasolevate läbirääkimiste kohta. Nathalie Griesbeck mainis ka komisjoni avaldust ning loomulikult jälgime seda väga hoolikalt ja anname teile vastavalt aru. Me peaksime ühiselt mõtlema ka sellele, kuidas edaspidi koostööd tõhustada.

Mis puutub lepingutesse riikidega, kes ei ole Genfi konventsiooni osalised, soovime loomulikult, et Pakistan selle allkirjastaks. Oleme kõvasti püüdnud teda veenda ja üritada neid läbirääkimisi jätkata, sest komisjon on – nii nagu te kõik – inimõigusi ja rahvusvahelist kaitset käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide väärtuste väga veendunud kaitsja ning nende õigusaktide nõuetekohane kohaldamine peab olema ELi poliitika keskpunktis.

Seepärast oleme töötanud välja rahvusvahelist kaitset käsitleva Euroopa Liidu õigustiku – pagulaseks kvalifitseerumise direktiivi ja varjupaigamenetluste direktiivi –, mis hõlmab ka inimõiguste kaitset ELi tagasisaatmispoliitikas, nimelt tagasisaatmist käsitlevat direktiivi. Lisaks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustunud täitma Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni.

Need õigusnormid tagavad, et ühtegi isikut ei või ühestki liikmesriigist välja saata ega tagasivõtumenetlusele allutada enne, kui on täielikult läbi kaalutud ja välistatud oht, et tagasisaatmisel võib isik sattuda tagakiusamise, piinamise või ebainimliku või inimväärikust alandava karistuse ohvriks.

Varjupaika käsitlev ELi õigusakt nõuab eelkõige, et liikmesriigid hindaksid iga varjupaigataotlust eraldi, tagades taotleja viibimise territooriumil seni, kuni ametiasutused on asjaomase taotluse kohta otsuse teinud, ning seejärel peavad nad tagama tõhusa õiguskaitse kohtu ees.

Need normid on väga olulised mittetagasisaatmise põhimõtte järgimisel ning mingil juhul ei piira neid ükski tagasivõtuleping. See on äärmiselt oluline punkt.

Kõik ELi tagasivõtulepingud sisaldavad sõltumatuse klauslit, mis nõuab sõnaselgelt, et neid norme järgitaks. Me ei tohiks ka unustada, et tagasivõtulepingutel võib olla suur osatähtsus migrantidega salakaubitsemise võrgustike tegevuse nõrgestamisel. Vastavalt selle aasta alguse poole avaldatud ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo aruandele, milles hinnati Pakistanist lähtuvat kuritegelikult toetatud rännet, ulatus selle nii-öelda tööstusharu aastatulu 1,25 miljardi dollarini. Aruandes soovitati muu hulgas, et Pakistan sõlmiks tegevus- ja koostöölepingud põhipartneritega, sealhulgas vastastikuse õigusabi ja väljaandmise üldlepingud.

Mis puutub viisalihtsustuslepingutesse, siis selliste läbirääkimiste alustamise otsuse tegemiseks ei ole olemas eeltingimuste loetelu, aga Euroopa Liit võtab arvesse tagasivõtulepingute sõlmimist või nende üle toimuvaid läbirääkimisi, välissuhete eesmärke, kehtivate kahepoolsete lepingute senist rakendamist ning justiits- ja siseasjade valdkonnas sellega seotud küsimustes tehtud edusamme, sealhulgas põhiõigusi.

Tuleb märkida, et kõikide riikide kohta, millega EL on viisalihtsustuslepingud sõlminud, on komisjon andnud nõukogule esialgsed läbirääkimisvolitused pärast nõukogu järeldusi, milles nähakse ette inimestevaheliste sidemete edendamine asjaomase riigiga.

Tagasivõtulepingute täitmist jälgivad tagasivõtmise ühiskomiteed. Need luuakse iga lepingu alusel. Lisaks kogume igasugust asjakohast teavet jõustunud lepingute rakendamise kohta. Siiani pole suurematest probleemidest teatatud ning seda pole teinud isegi nendes valdkondades tegutsevad vabaühendused, vaatamata sellele, et osa riike, kus sellised lepingud on täielikult jõustunud, on olnud väga tundlikud.

Igal juhul ei saadeta tagasivõtulepingu alusel kedagi tagasi, kui sellega kaasneks oht, et isik satub tagakiusamise, piinamise või ebainimliku või inimväärikust alandava karistuse ohvriks.

Kui see peaks juhtuma, siis ei tulene see tagasivõtulepingust, vaid asjaomase liikmesriigi ebaseaduslikust otsusest, mille peaks riigi kohus läbi vaatama. Lisaks kavatseb komisjon selle aasta lõpus, nagu Euroopa Ülemkogu on Stockholmi programmis nõudnud, esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule suunatud teatise vormis täieliku hinnangu ELi tagasivõtulepingute kohta. Komisjon võtab nimetatud hinnangu puhul arvesse teie soovitust mainida selgelt võimalust abistada tagasisaadetud isikuid taaslõimumisel. Igatahes anname me juba eri projektidele abi ja tagasisaatmisfond pakub vahetu vastuvõtmise võimalust saabumisel riiki, kuhu isik tagasi saadetakse.

Selle toetamiseks leidub eri viise: me viime läbi hindamisi, oleme kehtestatud direktiive. Komisjon jälgib olukorda väga pingsalt ning hoiab teid võimalikult palju kursis, nagu on kirjas meievahelises üldlepingus ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni poolt juulis vastu võetud teatises. Seda arvestades loodan, et saate lepingu vastu võtta.

  Gabriele Albertini, väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kaheksa aastat pärast Euroopa Komisjoni ja Pakistani vaheliste läbirääkimiste algust on lõpuks jõutud kokkuleppele Euroopa Liidus ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise menetluses.

Väliskomisjon palus luba koostada arvamus selle väga tähtsa lepingu kohta, pidades silmas eelkõige Pakistani ümbritsevas piirkonnas toimuvat ja inimõiguste küsimust.

Meil oli väliskomisjonis pikk arutelu ja väljendati mitmeid kartusi seoses ebastabiilse olukorra ja jätkuva inimõiguste rikkumisega Pakistanis, samuti asjaoluga, et Pakistaniga peetud läbirääkimised ei taganud Pakistani tagasi saadetud isikute õigusi ja ohutust. Lisaks olime mures, et juba jõustunud 11 tagasivõtulepingut ei ole veel hinnatud.

Lõpuks jõudsid väliskomisjoni liikmed järeldusele, et Pakistaniga tagasivõtmise alal tehtava koostöö selget raamistikku eelistatakse olukorrale, kus esineb oht, et liikmesriigid jätkavad Pakistanist pärit ebaseaduslike sisserändajate väljasaatmist vastavalt vajadusele ning ilma järelevalveta inimõiguste austamise üle.

Artikliga 16 tagatakse, et EL võib seda järelevalvet teostada. Seega kordan väliskomisjoni nõuet, et hinnataks siiani sõlmitud lepinguid, ja toetan lepingu vastuvõtmist.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Esiteks peatun Pakistani teemal. Me arutame seda küsimust Pakistani jaoks keerulisel ajal ja ma arvan, et me kõik oleme täiesti solidaarsed inimestega, kes on selle katastroofi tõttu kannatanud. Csaba Sógor juba kõneles täpsemalt lepingust. Seepärast tahaksin teha mõne üldise märkuse kolmandate riikidega sõlmitud Euroopa Liidu tagasivõtulepingute kohta.

Esiteks on need lepingud mõistlikud ja vajalikud, sest meil on Euroopas õigusaktid, mis reguleerivad sisserännet. Ent kui meil on õigusaktid, mis reguleerivad sisserännet, siis on meil ka inimesed, kes elavad siin ebaseaduslikult. Sellest võime loogiliselt järeldada, et peame ka repatrieerimist kasutama. Arvestades mitmeid põhimõtteid, mida ma just mainisin, on vasakpoolsed – sotsialistid – tihti meie poolel, aga kui tuleb juttu kindlatest otsustest sellise lepingu tegeliku sõlmimise kohta, keelduvad nad nõusolekut andmast. Seepärast leian, et peame siiski jääma järjepidevaks.

Teiseks tuleb austada põhilisi inimõigusi. Sellise lepingu alternatiiv ei ole muidugi see, et meil on paremad inimõigustealased normid. Igaüks, kes lükkab kõnealuse lepingu tagasi, on nõus sellega, et meil on Euroopa Liidus 27 erinevat õigusakti, mida ei jälgita nii hoolikalt, kui seda tehtaks Euroopa tasandil.

Kolmas ja minu jaoks kõige olulisem küsimus on see, kuidas saame tegelikult muuta partnerluse kolmandate riikidega tulevikus atraktiivseks. Paluksin komisjonil edaspidi suuremat koostööd teha. Kui avame Euroopa turud maailma kaubandusläbirääkimistel, peavad kolmandad riigid andma meile ka võimaluse rääkida repatrieerimisest või seoses seadusliku sisserände küsimusega peavad kolmandad riigid olema valmis võimaldama meile mööndusi seoses repatrieerimisega. Teisisõnu on tähtis teha selles küsimuses tihedamat koostööd.

  Sylvie Guillaume, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Katastroofiline humanitaarolukord, mis Pakistanis praegu valitseb, on sundinud meid kaks nädalat edasi lükkama hääletuse ELi ja selle riigi vahelise tagasivõtulepingu üle, kuid ma pean möönma, et see ei paku erilist leevendust.

Meie valik on nüüd väga keeruline. Kuidas me saame selle lepingu tegelikult heaks kiita, kui nii palju küsimusi on vastuseta ja endiselt on nii palju probleeme? Ei ole mõtet hakata üksikasjalikult arutama Pakistani kurba olukorda seoses inimõiguste austamisega, aga tahaksin siiski korrata seda, mida teised parlamendiliikmed on juba öelnud: see riik ei ole ei Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni ega kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni osaline.

Olukord on seda murettekitavam, et see leping on eelkõige ja selgelt suunatud afgaanidele ning komisjoni avaldused, mis piirduvad sellega, et Pakistanil palutakse allkirjastada pagulasseisundi konventsioon, ei muuda olukorda kuidagi. Seepärast peame enne lepingu sõlmimist avaldama selge seisukoha: pagulasseisundi konventsiooni ja muude põhiõiguste kaitset käsitlevate dokumentide allkirjastamine on igasuguste läbirääkimiste eeltingimus.

Seda olukorda iseloomustab pidev ebatäpsus täna arutatava lepingu rakendamise ümber. Lepingu kohaldamisala, ülesehitust, eesmärke ja tehnilisi sätteid, mis puudutavad nii tagasivõtumenetlust ennast kui ka isikuandmete vahetamist, ei saa nimetada muuks kui ebamääraseks. Probleemiks ei ole vaid selle lepingu rakendamine, vaid kogu läbirääkimiste käik ja tagasivõtulepingud üldiselt.

Oleme mitu korda palunud komisjonil anda seni sõlmitud lepingutele hinnang. Me pole seda saanud ja teie tänastest sõnadest ei piisa. Kuidas me saame mõistlikult ja kätt südamele pannes selle lepingu heaks kiita, kui me pole näinud ühtegi hinnangut? Lisaksin veel, et samasugune järeldus on tehtud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni tellitud uuringus, mis on meile edastatud. Euroopa Parlament ei saa täielikult oma volitusi kasutada, kui teda nende lepingute üle peetavate läbirääkimise ja nende rakendamise ajal nõuetekohaselt ei teavitata.

Et Euroopa Parlament on nüüd kaasseadusandja, peab ta oma seisukoha kinnitama. Seepärast rõhutaksin, et homne hääletus on tema rolli puhul suure märgilise tähtsusega. Ajal, mil partnerluslepinguid räägitakse läbi näiteks selliste riikidega nagu Liibüa, on meie ülesanne see leping tagasi lükata, väljendades sellega Euroopa Parlamendi muret inimõiguste pärast ja soovi saavutada läbirääkimistel suurem läbipaistvus.

  Cecilia Wikström, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Nagu paljud kolleegid on öelnud, arvan, et pärast augustikuiseid laastavaid üleujutusi võib seda pidada mitte kõige paremaks ajaks, mil arutada ELi ja Pakistani vahelist tagasivõtulepingut. Meil on endiselt silme ees jubedad pildid ohvritest ja me jagame nende kannatusi.

Ent ärgem laskem end eksitada eri teemasid segi ajades. Tagasivõtuleping on lihtsalt viis selgitada õiguslikke küsimusi ELi ja Pakistani vahel. Leian, et lepingut tuleks vaadelda laiemalt, arvestades olusid, milles me tegutseme seaduslikku rännet toetades ja samal ajal ebaseaduslikku rännet kontrolli all hoides. Ma tänan komisjoni tagatiste eest, mille ta on andnud seoses lepingu jälgimisega. Volinik ütles, et Pakistanile avaldatakse survet Genfi konventsiooni allkirjastamiseks ning et komisjon on kohustunud teavitama Euroopa Parlamenti rakendamise tulemustest kõikides etappides.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, mida ma täna esindan, toetab tagasivõtulepingut käsitlevat raportit ning me tahaksime ka paluda, et komisjon annaks meile rahuldava vastuse küsimusele, mis puudutab kõikide tagasivõtulepingute hindamise mehhanismi võimalikult peatset kehtestamist. Asjaolu, et Pakistan ei ole Genfi konventsiooni allkirjastanud, muudab kindlasti olukorra keerulisemaks, aga tuletagem meelde, et kõik meie liikmesriigid on kohustatud konventsiooni ja ELi aluslepinguid täitma ning oleks tõsine rikkumine, kui nad saadaksid inimese tagasi riiki, kus esineb tema õiguste rikkumise oht. Seda nimetatakse mittetagasisaatmise põhimõtteks ja seda kohaldatakse olenemata sellest, kas Pakistan on Genfi konventsiooniga ühinenud või mitte. On olemas ka kaudne tagasisaatmiskeeld ja ma tahaksin vaid väga lühidalt öelda, et see leping on hädavajalik, sest see reguleerib meie koostööd Pakistaniga.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) On kindel, et inimlik varjupaigapoliitika nõuab väljasaatmispoliitikat. Varjupaigataotlejad, kelle taotlused on tagasi lükatud, peavad minema mujale. Ent see pole sama mis inimeste tunnetega mängimine. Mingil viisil on Euroopa tulnud mõttele, et kui isikut ei saa saata tagasi tema päritoluriiki, siis võtame lihtsalt lähima riigi või riigi, millest ta enne Euroopasse saabumist läbi sõitis. Ma nimetan hoopis seda inimeste tunnetega mängimiseks.

Läheme juba nii kaugele, et üritame saata inimesed tagasi Liibüasse ja pesta oma käed puhtaks, kui Liibüa soovib saata inimesi tagasi Eritreasse. Me üritame ilmselgelt vastutust enda õlult ära veeretada, kui on tegemist teistest riikidest pärit inimestega – käesoleval juhul Pakistani saadetud afgaanidega. Kuulsin üht oma kolleegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist selle kohta küsimas, kuidas saame muuta tagasivõtulepingud nimetatud teiste riikide jaoks atraktiivseks. See ei tundu mulle humaanne viis inimesi kohelda ega õige viis saavutada hea Euroopa varjupaigapoliitika.

Aga just hea Euroopa varjupaigapoliitika eest me kõik võitleme. Saata inimesed edasi sellisesse riiki nagu näiteks Türgi, mille kaudu väga paljud varjupaigataotlejad lõppkokkuvõttes liiguvad –, tähendab, et need inimesed ei saa alustada uut elu, sest nad ei ole ei kohas, kus nad soovivad olla, ega ka kohas, kus nad on teretulnud, ning ükski rahasumma ei saa seda muuta.

  Cornelis de Jong, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon on vastu kavandatavale tagasivõtulepingule Pakistaniga. See on vale leping valel ajal.

ÜRO andmetel on Pakistani infrastruktuur – teed, raudteed, sillad jne – nii tõsiselt üleujutusest kahjustatud, et need on samasuguses olukorras nagu aastakümneid tagasi. Pakistanis põgenevad miljonid inimesed vee eest või avastavad naastes, et neile kuulunud varast ei ole midagi järel. Võiks arvata, et sellises olukorras on Euroopa põhimure inimesi aidata. Seepärast on minu arvates ebameeldiv täheldada, et just nüüd peame tegema otsuse tagasivõtulepingu kohta, mis tähendab paratamatult seda, et Euroopa saab tagasi Pakistani saata ebaseaduslikud varjupaigataotlejad ning isikud, kelle taotlused on tagasi lükatud. Kas see on näide väärtustel põhinevast ühendusest, mille üle Euroopa Liit uhkust tunneb?

Lisaks puuduvad lepingus piisavad inimõigustega seotud tagatised. Pakistan ei ole praegu stabiilne riik. Seepärast on mul komisjonile ja õigupoolest ka nõukogule järgmine küsimus. Kuidas te saate olla kindlad, et Pakistan, mis ei ole tegelikult ratifitseerinud Genfi konventsiooni, aga võtab sellegipoolest vastu arvukalt pagulasi, pakub kindlasti pagulastele praeguses olukorras kaitset?

Võiks eeldada, et leping sisaldab tagatisi, mis toetavad neid kohustusi, mille riik võtab isikut teise riiki välja saates. Ainus, mida oleme selle kohta tegelikult kuulnud, on see, et Euroopa Komisjon peab tagama, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ning Genfi konventsioonist.

Kuid minu küsimus volinikule on järgmine. Kuidas kavatseb komisjon seda teha? Kas saadate ametnikud Pakistani kaasa, kui inimesed on lennukile pandud, ja kui kaua te jälgite nende inimeste saatust – või te lihtsalt esitate meile aruande, kui nende jaoks on juba liiga hilja? Leping sisaldab liiga vähe tagatisi ja on valesti ajastatud. Seepärast on minu fraktsioon otsustanud, et see tuleks päevakorrast maha võtta.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Tahaksin juhtida tähelepanu probleemile, mis meil on Türgiga. Nagu teate, on Euroopa Komisjon üritanud nüüdseks juba mitu aastat sõlmida Türgiga tagasivõtulepingut, aga Türgi on pidevalt nendele püüdlustele vastu olnud.

See olukord on vastuvõetamatu kahel põhjusel. Esiteks võiks kandidaatriigilt vastuseisu asemel oodata koostöövalmidust. Teiseks ei ole Türgi tavaline Euroopa Liidu naaberriik. Meil on väga pikk ühine piir. Lisaks on Türgi üks suuremaid ja olulisemaid ebaseaduslike sisserändajate päritolu- ja transiidiriike. Võin seoses sellega viidata ka Europoli, Eurojusti ja Frontexi hiljutisele memorandumile, milles kirjeldati Türgit kui üht peamist Afganistanist, Pakistanist ja Balkani maadest tuleneva heroiinikaubanduse transiidiriiki. Küsimus pole üksnes narkokaubanduses, vaid organiseeritud kuritegevuses üldiselt.

Väidetavalt on tagasivõtulepingu teemal Türgiga peetavad läbirääkimised läinud üsna hästi võrreldes eelnenud aastatega, ent näeme siiski, et Türgi valitsus hakkab nüüd kehtestama teatud tingimusi, mis on täiesti vastuvõetamatud. Kui EL kõneleb viisalihtsustusest, siis Türgi valitsus hakkab kõnelema piiride avamisest ja Türgist pärit isikute liikumisvabadusest. Muidugi süvendab see vaid probleemi, selle asemel et olemasolevatele muredele lahendust pakkuda.

  Carlos Coelho (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Tahaksin kiita kolleeg Csaba Sógorit tema esitatud raporti eest. Selle raporti ja alustatud läbirääkimiste tähtsust peegeldab hästi tõsiasi, et kokkuleppele jõudmiseks on kulunud kümme aastat.

See leping pole oluline üksnes Pakistani jaoks, vaid ka meie suhete jaoks teiste kõnealuse piirkonna riikidega. Need lepingud toetavad võitlust ebaseadusliku sisserändega, aga iga ebaseadusliku sisserändaja tagasisaatmine võib põhineda vaid individuaalsel otsusel ning selle puhul tuleb täielikult järgida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja vastutust, pöörates eritähelepanu mittetagasisaatmise põhimõttele.

Pakistan on kahtlemata oluline ebaseaduslike väljarändajate päritolu- ja transiidiriik. Ent kahetsusväärne on see, et ta ei ole veel otsustanud ratifitseerida ei kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ega piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni. See tekitab tõsiseid kahtlusi, kas tagasipöördumine on ohutu, eriti kuna leping ei sisalda rangeid tagatisi ega mehhanisme põhiõiguste kaitseks.

Hoolimata sellest, et soovitut ei ole kaugeltki saavutatud, on siiski hea kõrvaldada oht, et liikmesriigid peavad lahendama repatrieerimise küsimusi olenevalt olukorrast. Samuti on hea, et luuakse Pakistaniga tehtava koostöö selge raamistik, mis võimaldab Euroopa Liidul inimõigusi jälgida.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Me kõneleme siin tagasivõtulepingutest ning paljudele meist valmistab muret põhiküsimus, kuidas tagada väljasaadetud isikute õiguste kaitse ja ohutus.

Kogemus näitab, et tagasivõtulepingud ei kajasta seda teemat piisavalt. Tavaliselt eeldatakse, et kui kaks riiki sõlmivad lepingu, jälgivad nad lepingus sätestatud eesmärgi saavutamist. Ent alati see nii ei toimi ja tagasivõtulepingud on selle ilmekas näide. Riigid sõlmivad need lepingud tihti laiemas koostööraamistikus, mis hõlmab muid ja – vähemalt lepinguosaliste jaoks – olulisemaid valdkondi, näiteks energiavarustuse kindlust, terrorismivastast võitlust, politseikoostööd või kaubandust. Tagasivõtulepingud moodustavad seega vaid väikese osa pragmaatilistest kahepoolsetest suhetest.

Kallid kolleegid, olgem ausad. Arenenumate riikide jaoks on tagasivõtulepingud ka viisakam võimalus saada ametlikult lahti ebaseaduslikest sisserändajatest vähem arenenud päritoluriigi nõusolekul, ja viimane saab vastutasuks hüvitist näiteks strateegiliste kaubanduspartnerlussuhete sõlmimise kaudu.

Mõelgem nüüd ka põhilisele: vähem arenenud päritoluriigi pelk nõusolek ei näita vähimalgi määral, et tal on poliitiline tahe või õiguslikud või institutsioonilised ressursid oma kodanike sissevooluga toimetulemiseks, rääkimata nende inimõiguste kaitsest. Meie kui inimõiguste kaitsele pühendunud parlamendiliikmete jaoks on väga oluline teadvustada seda tagasivõtulepingute varjatud tausta, ning seega peame nõudma, et inimõigused ja läbipaistvus oleksid tagasivõtulepingute sõlmimisel esikohal.

  Nicole Kiil-Nielsen (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Komisjon kirjutas 2005. aastal, et „[liikmesriikide pädevate asutuste tehtud] väljasaatmisotsused peavad vastama 1951. aasta Genfi konventsioonile, 1967. aasta protokollile ja rahvusvahelistele lepingutele. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.”

Kindel on see, et Pakistanis toimuvad tõsised inimõiguste rikkumised: kehtib surmanuhtlus, leiavad aset piinamine, eeluurimise ajal aset leidnud surmajuhtumid, kadumised, auroimad. Nagu öeldud, on mitu rahvusvahelist lepingut, mida see riik ei ole allkirjastanud. Kuidas me saame olla kindlad, et tagasisaadetud isikute õigusi ja nende ohutust kaitstakse?

Puuduvad tagatised etniliste või usuliste vähemuste või naiste jaoks. Ei mainita seda, milliseid tagajärgi toob leping afgaani pagulastele, samuti puudub kava lepingu rakendamise jälgimiseks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt. Inimõiguste ja inimväärikuse nimel peab Euroopa Parlament selle lepingu tagasi lükkama.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Ebaseaduslike Pakistani sisserändajate tagasisaatmine nende päritoluriiki on iseenesest õige. Põhiküsimus seisneb selles, miks peaks Pakistaniga olema sõlmitud leping, et lubada neil nende enda riiki minna. Ma peaksin olema üllatunud, aga ma pole.

On neid, kes on vastu enda tagasisaatmisele isegi Pakistani loaga. Nende vastuseis tundub tulenevat sellest, et Pakistan ei täida asjaomaseid inimõigustealaseid standardeid. See on päris tõsi. Aga see on nii enamikus Kolmanda Maailma riikides ja tegelikult ka mõnes Euroopa riigis. Kas nad arvavad, et kõikidel ebaseaduslikel sisserändajatel riikidest, kus rikutakse inimõigusi, tuleks lubada jääda? Kui nad tõesti nii arvavad, siis on arusaamatu, miks nad lepivad sellega, et nende ohtlike riikide ülejäänud elanikud jäävad oma riiki. Kas me ei peaks kutsuma kogu Pakistani, Hiina, Afganistani, Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Aafrika elanikkonda kolima Euroopa Liitu? See on nende seisukoha juures ebaloogiline.

  Ernst Strasser (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! See leping on õige ja vajalik ning tänu komisjonile oleme nüüd jõudnud tulemuseni. Humanitaarõiguse miinimumnormide arvessevõtmine päritoluriigis on muidugi iga tagasivõtulepingu oluline osa. See on igasuguse sellelaadse lepingu sõlmimise eeltingimus.

Siin ei ole juttu varjupaigataotlejatest – ma pöördun selle märkusega roheliste ja vasakpoolsete poole. Lugege lepingut! Tegemist ei ole nendega, kes vajavad kaitset; jutt on inimestest, kes elavad siin ebaseaduslikult. Just nendest me räägimegi. Me ei saa tagasivõtulepingutes hõlmata varjupaigataotlejaid ja kaitset vajavate inimeste väljasaatmist.

Praegu peame tagama – ja seoses sellega olen tänulik hinnangu eest, mille te oma avalduses just andsite –, et tagasisaatmisotsuseid ka rakendatakse, sest tegelike tagasipöördumiste arv on tublisti väiksem kui tagasisaatmisotsuste arv. Mul on käepärast 2008. aasta andmed, mille kohaselt oli 609 000 ebaseaduslikku elanikku ja 608 000 tagasisaatmisotsust ning tegelikult saadeti tagasi 214 000 inimest. Me vajame ühist Euroopa strateegiat, aga selle rakendamiseks vajame ka kolmandate riikidega ühist strateegiat.

  Rita Borsellino (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Me ei pääse tänasel tagasivõtulepingute arutelul mööda sellisest valusast teemast nagu Euroopa Liidu ja Liibüa vaheline leping.

Me teame, et osa sellest lepingust keskendub ebaseadusliku sisserände vastasele võitlusele. Oleme mures, sest siiani on komisjon meile sel teemal vähe öelnud, kuigi Lissaboni leping kohustab komisjoni andma Euroopa Parlamendile teavet kohe.

Nagu teame, ei ole Liibüa Genfi inimõiguste konventsiooni osaline, samuti ei ole ta siiani näidanud, et on omaks võtnud rahvusvahelisele õigusele vastavad käitumisnormid. Ma pean silmas Eritrea sisserändajaid, keda hoitakse ebainimlikes tingimustes Liibüa Braki kinnipidamiskeskuses, samuti ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroode sulgemist. Ent eelkõige pean ma silmas viimase nädala sündmusi, mil Liibüa patrull-laev avas rahvusvahelistes vetes tule Mazara del Vallo laevastikku kuuluva Itaalia kalalaeva pihta, väites, et pardal viibisid ebaseaduslikud sisserändajad. See on ülimalt murettekitav selgitus, mis tuletab meelde Liibüa ja Itaalia vahel sõlmitud lepingut. Muu hulgas on selles ette nähtud sisserändajate tagasisaatmine Liibüasse ilma varjupaiga palumise õiguseta ja iga juhtumit eraldi hindamata, samal ajal kui selles on sisserändajate peatamiseks lubatud ka tulirelvi kasutada.

Arvestades, et osa lepingust on ka käesoleval juhul salajane, tahaksin ma teada, kas komisjon on selle sisust teadlik ning kas ta peab seekord vajalikuks nõuda selgitusi seoses Liibüa ametiasutuste õigusega avada laeva pihta tuli, kui nad kahtlustavad, et laeval viibib ebaseaduslikke sisserändajaid. Sest kui see oli nii...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Varjupaik on täpne ja kindlaksmääratud õiguslik mõiste, millel pole mingit pistmist tagasivõtulepinguga.

Pakistaniga sõlmitud leping on ELi vahend võitluseks ebaseadusliku sisserände vastu ega puuduta rahvusvahelist kaitset või varjupaika.

Pole võimalik kahelda lepingu eesmärgis: saata tagasi kõik Pakistani kodanikud, kes ei vasta või kes enam ei vasta kehtivatele tingimustele liikmesriiki sisenemiseks, seal viibimiseks või elamiseks, samuti saata tagasi kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on Pakistani ametiasutuste väljastatud viisa või elamisluba ja kes on tulnud liikmesriiki ebaseaduslikult otse Pakistanist.

Repatrieerimise käigus tuleb tagada põhiliste inimõiguste austamine ning nõuda rahvusvahelise õiguse, eriti mittetagasisaatmise põhimõtte ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimist.

Lühidalt öeldes kohaldatakse lepingus sätestatud meetmeid vaid nende isikute suhtes, kes viibivad ELis ebaseaduslikult, ning need ei puuduta isikuid, kellele on antud varjupaika või kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on menetlemisel.

Seepärast ei saa ega tohi me minu arvates eri teemasid segi ajada – see võib takistada jõudmast kokkuleppele, mis on Euroopa Liidu ühise sisserändepoliitika väljatöötamisel väga oluline.

Sellepärast toetame lepingut, aga nõuame Pakistanilt tagatisi.

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Pakistani üleujutus on viimase 80 aasta rängim ja praegu selle lõppu ei paista. Miljonid inimesed on kannatanud. Paljud on jäänud koduta ja rahvast ähvardab nälg. Kas me kavatseme saata inimesed tagasi sama lennukiga, millega saadame Pakistani humanitaarabi?

Euroopa Liidu ja Pakistani Islamivabariigi leping oleks vastutustundetu. Me ei saa eirata Pakistanis valitsevat inimõiguste olukorda, mis jätab kõvasti soovida. Pakistan ei ole allkirjastanud isegi Genfi pagulasseisundi konventsiooni. Me peaksime sõlmima lepinguid kohastel tingimustel, näiteks nõudes Genfi konventsiooni või muude põhiõigusi kaitsvate lepingute sõlmimist.

Seepärast olen väga huvitatud ka lepingutest, mida Euroopa Liit räägib läbi teiste riikidega. Oluline on see, et me saaksime nendega tutvuda ja võiksime nõnda tagada lepingute mõistlikkuse. Näiteks milline on seis Türgiga sõlmitava tagasivõtulepinguga? Väidetavasti on läbirääkimised peaaegu lõpetatud. Mõnel liikmesriigil on veel vastuväiteid lõppteksti kohta.

Kas volinik oskab öelda, mis takistab läbirääkimisi? Mida Euroopa Komisjon teeb, et saavutada vastuvõetav tulemus? Ning kas komisjon astub lõpuks järgmise sammu, kui leping on sõlmitud? Kas Türgi ärimehed ja üliõpilased saavad lõpuks viisavabalt Euroopasse sõita? Peale kõige muu on ennekuulmatu, et Euroopa Liit rakendab igasuguste riikide puhul viisavabastust, aga ei tee seda oma kandidaatriikide puhul.

  Birgit Sippel (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Oma sissejuhatuses ütles raportöör, et Euroopa Parlament peab nüüd lepingut toetama. Võib-olla oli see tõlkeviga, aga sellegipoolest ütlen väga selgelt, et ma ei pea seda lepingut toetama ja ma ei tee seda kindlasti.

See esimene Lissaboni lepingu jõustumise järgne leping edastab eriti olulise märguande. Ent millise märguande me edastame ELile ja sellest väljapoole? Vaadates lepingu toetajaid, näen ma eelkõige piibli põhimõtet: peseme oma käed süüst puhtaks, sest meil on siiski leping. Ent meil pole mingit aimu, mis saab neist inimestest nendes riikides, kui me nad tagasi saadame. Oleksin soovinud pagulaste kohtlemise ja inimõiguste kaitsmise küsimuses näha rohkem tundlikkust. Selle lepingu vastuvõtmine kahjustab tõsiselt meie usaldusväärsust demokraatia ja inimõiguste valdkonnas. Seepärast palun veel kord kõikidel oma kolleegidel seda lepingut mitte toetada.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Piiravad ELi välispiiri kaitse meetmed koos rangelt kohaldatavate tagasivõtulepingutega võivad peatada ebaseaduslike sisserändajate voo. Lampedusa juhtum on minu arvates selle ilmekas näide. Kui 2008. aastani jooksid kümned tuhanded pagulased igal aastal Itaalia rannikule tormi, siis praegu on ülerahvastatud vastuvõtulaagrid märgatavalt tühjenemas. Seepärast peaks Euroopa Parlament toetama komisjoni järgmiste lepingute kiires läbirääkimises, näiteks Türgi puhul.

Seoses sellega tuleb kindlalt tagasi lükata sellised absurdsed nõudmised nagu näiteks Liibüa riigipea kolonel Gaddafi nõue, et Euroopa Liit maksaks Aafrikale vähemalt viis miljardit eurot aastas ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks. Selle asemel tuleb arvukad ELi pakutavad rahalised toetused, näiteks arenguabi, siduda riikide valmisolekuga teha ebaseadusliku sisserändega võitlemisel Euroopa Liiduga sisulist koostööd. Samuti peame vastu astuma varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele ja võltstaotlustele kogu ELis ning tugevdama tulemuslikult piirikaitseagentuuri Frontex.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ligikaudu 80% Euroopa Liidu välispiiril avastatud ebaseaduslikest sisserändajatest leitakse Kreekas. 2009. aastal võeti Kreekas vahi alla ligikaudu 126 000 ebaseaduslikku sisserändajat. Nendest ligi 5000 (täpsemalt 4852) olid pärit Pakistanist ja 36 472 Türgist.

Järeldan sellest järgmist: leping Pakistaniga on väga tähtis. Selle sõlmimine on võtnud tegelikult väga kaua aega – nüüdseks on möödas kaheksa aastat. Artiklis 16 sätestatakse inimõiguste kaitse ja meil on selle lepingu suhtes suured ootused.

Tuletaksin Euroopa Parlamendile meelde, et Hispaanias, Maltal ja Itaalias on tänu nendele lepingutele vähem ebaseaduslikke sisserännanuid. Loodan, et Türgiga sõlmitav leping ei võta veel kaheksat aastat, lugupeetud volinik. Te olete nüüd korduvalt öelnud, et oleme lõpusirgel. Ent ühtegi teadaannet pole edastatud. Loodan, et rohkem viivitusi ei tule. Me ei saa aega raisata.

  Franziska Keller (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Üks selgitust vajav punkt, mis praegu väga selge ei tundu, on see, et ebaseaduslikult riigis viibivad inimesed ei pruugi olla Euroopa Liitu tulnud ebaseaduslikult. Nad võivad vabalt olla varjupaigataotlejad, kelle taotlused on tagasi lükatud, või nad võivad olla saabunud turistiviisaga ja jäänud kauemaks; seega ei ole nad samasugused nagu need, kes on tulnud siia vägagi ebaseaduslikult, kuritegu toime pannes.

Lugupeetud proua Malmström, te ütlesite, et soovite vastata Euroopa kodanike ootustele. Meie kodanikud ootavad, et meil oleks Euroopa Liit, kus austatakse inimõigusi ja inimest. Nendele ootustele tuleks samuti vastata. Tahaksin teada, kuidas teil on võimalik jälgida inimesi, kes tagasi saadetakse, et kaitsta neid tagakiusamise ja piinamise eest. Kuidas te sellesse suhtute? Kuidas see praktikas välja näeb?

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Suurt vaimustust, mis kaasneb Türgi demokraatlike edusammudega viimase rahvahääletuse tulemusel, peab vaatlema laiemalt, sest Türgi pole siiani suutnud ELiga pagulaste ja sisserändajate tagasisaatmise vallas koostööd teha. Selles mõttes pole Türgi üksnes päritoluriik, vaid ta on tihti ka Lähis-Idast, Iraagist ja Iraanist pärit pagulaste transiidiriik. Me peame siiski pagulaste ühisel tõrjumisel koostööd tegema. Ehkki Frontex saab aidata tehnilistes küsimustes, ei tähenda see kindlasti, et EL peab kandma Türgi piirivalve üldised kulud. Euroopa Liit ei saa olla Ankara lüpsilehm ja ühinemiseelne abi on niigi erakordselt helde. Seepärast peab Türgi täitma Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja põhiõiguste puudujääke ei tohi kasutada vabandusena, et keelduda pagulasi tagasi saatmast. On lubamatu, et ühest küljest üritab Ankara saavutada soojemaid suhteid Brüsseliga, aga teisest küljest suunab rohkelt pagulasi otse Euroopa Liitu, kus ootab väidetavalt eldoraado. Seepärast tuleb tagasivõtuleping sõlmida võimalikult kiiresti.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Tahaksin selles arutelus kõnelda ühest kolmandast riigist, nimelt Moldova Vabariigist.

2007. aastal ratifitseeris Euroopa Parlament tagasivõtulepingu Moldova Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahel. Ent sellel poliitikal on mõningaid puudujääke. Liiga vähe oli hinnatud selle mõju Moldova Vabariigile ning lepingu läbirääkimis- ja rakendamismenetlus ei olnud piisavalt läbipaistvad. Kommunistliku valitsuse võimuloleku ajal 2001.–2009. aastani emigreerus Moldova Vabariigist rohkem kui 600 000 inimest Euroopa Liitu. Üks põhjus oli inimõiguste eiramine. Arvukad Euroopa Inimõiguste Kohtu avaldused, milles mõistetakse Moldova hukka, on selle üks tõendus.

Nende küsimuste lahendamiseks peab EL tagama sobiva kaubanduspoliitika ja pakkuma rohkem arenguabi. Seda silmas pidades arvan, et Moldovale finantsabi andmist, mille EL on ette võtnud, tuleb jätkata.

  Harlem Désir (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Esimest korda palutakse Euroopa Parlamendil anda tagasivõtulepingule oma nõusolek. See on väga suur vastutus, mida Euroopa Parlament peaks minu arvates tõsiselt võtma, sest see hõlmab asjassepuutuvate isikute ohutust.

Pakistan on riik, mis ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud Genfi pagulasseisundi konventsiooni ega kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni. See leping võib mõjutada peale Pakistani kodanike ka teiste riikide kodanikke, kes põgenevad sõja ja rahutuste eest. Ma pean silmas eelkõige afgaane, kes võidakse selle lepingu alusel saata tagasi riiki, mis ei paku mingeid tagatisi.

Seepärast on Euroopa Parlamendi esimene ja minu arvates kõige õigustatum nõue see, et meile esitataks varasemate vastuvõtulepingute hinnang, sest lõppude lõpuks on komisjon seda lubanud.

Teiseks palume Pakistanil allkirjastada need Genfi konventsioonid enne lepingu kavandamist.

Kolmandaks – see on vähim, mida soovime – palume võimaldada Euroopa Parlamendil osaleda tagasivõtmise ühiskomitees. Teisisõnu soovime, et ka tema saaks jälgida tingimusi, mille kohaselt ükskõik millist tulevast lepingut rakendatakse.

Arvan, et praeguses olukorras peaksime homme oma nõusolekut mitte andma.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Arutaksin hea meelega teiega Türgi, Liibüa ja Moldova teemal, aga meil hakkab aeg otsa saama. Seega jään aruteluteema juurde, aga tuleksin hea meelega mõni teine kord tagasi teiega neid teemasid arutama.

Mis puutub Pakistani, siis nagu mõni kõneleja mainis, oleme tagasivõtulepingut selle riigiga arutanud palju aastaid. Arvatavasti nõustute te kõik, et Euroopa lepingu sõlmimine Pakistaniga on palju parem kui arvukate rohkem või vähem ebaselgete kahepoolsete lepingute sõlmimine. Et see on Euroopa leping, siis saab selle täitmist jälgida ja kontrollida, see on palju läbipaistvam, me saame seda siin täiskogu istungil arutada, meil on rohkem mõjujõudu sellistes küsimustes nagu põhiõigused ja inimõigused ning meil on suurem õigusselgus.

Tahaksin toonitada seda, mida oma sissejuhatuses juba ütlesin: ELi varjupaigaõigustik nõuab, et liikmesriigid tagaksid kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele rahvusvahelise kaitse, kui pärast iga varjupaigataotluse eraldi kontrollimist tehakse kindlaks, et isik vajab rahvusvahelist kaitset. Pagulaseks kvalifitseerumise direktiivis – te kõik teate, et ma soovin seda direktiivi tugevdada ja läbirääkimised käivad – on selle kohta määratud kindlaks suhtelised kriteeriumid ning ükski tagasivõtuleping ei saa liikmesriike sellest põhikohustusest ja -ülesandest vabastada.

Avaldus, milles oleme omavahel kokku leppinud Euroopa Parlamendile teatamise ja suurema läbipaistvuse kohta, on väga oluline ning komisjon võib kindlalt kinnitada, et täidab seda. Nagu ütlesin, hinnatakse kõiki tagasivõtulepinguid. See hindamine on alus edasisele tagasivõtustrateegiale ja mul on hea meel hakata seda teiega arutama.

Vastuseks küsimusele, kuidas me saame kontrollida, mis nendest inimestest saab, ütlen, et komisjonil ei ole loomulikult mingit võimalust kõiki neid kontrollida. Liikmesriigid pole kohustatud seda tegema. Nad pole kohustatud komisjonile aru andma, aga eelseisvat hindamist arvestades mõtleme sellele ning vaatame, kuidas saame edaspidi liikmesriikide, vabaühenduste ja kohapeal töötavate inimestega koostööd teha, et selles asjas edasi jõuda.

Niisiis on see hindamine väga oluline. Selles määratakse kindlaks tulevane tagasivõtupoliitika, aga see ei tohiks meid takistada tegemast edusamme lepingus, mis meile on esitatud.

See leping on meile tähtis, et juhtida korralikult oma rändepoliitikat, ning lubades teile esimesel võimalusel hindamise kohta tagasisidet anda, kutsuksin teid üles hääletama homme tagasivõtulepingu poolt.

  Csaba Sógor, raportöör. – (HU) Austatud juhataja! Loodan, et te ei ole minuga liiga range, sest ma kasutasin oma esimesest neljast minutist ära vaid kolm minutit ja kakskümmend sekundit. Vabandan, kui kulutan nüüd pisut rohkem aega.

Meid kohutas väga see, mis juhtus Pakistanis üleujutuste ajal, ning me oleme endiselt väga mures iga inimõiguste rikkumise pärast, mis toimub kas Pakistanis või mujal maailmas. Veel rohkem tunneme muret, kui inimõigusi rikutakse isegi riikides, mis on allkirjastanud Genfi pagulasseisundi konventsiooni. Ülimalt mures oleme aga siis, kui mõni kolleeg, kes toetab Pakistani elanikke – täiesti õigusega – ja seisab inimõiguste rikkumiste vastu, ei pruugi tunnustada rahvusvähemusi enda liikmesriigis.

Tahaksin korrata seda, mida arutelus juba ütlesin: ehkki inimõiguste küsimus on tõepoolest tähtis, ei käsitle see leping esmajoones inimõigusi. See käsitleb ka ELi kodanike ja liikmesriikide ootust, et meie tagaksime julgeoleku. Lubage mul kõnelda juhtumist, mis leidis aset 2010. aasta mais Ühendkuningriigis. Kaks Pakistani üliõpilast, Abid Nasser ja Ahmad Faraz Khan, peeti kinni kahtlustatuna terrorismis. Briti kohus tegi otsuse, et nende kahe üliõpilase Pakistani tagasisaatmine seaks nende elu ohtu, ja neil lubati jääda Ühendkuningriiki. Nii et kui räägime tagasipöörduvatest inimestest, on meil ilmselgelt alati õigus võtta Pakistan vastutusele inimõiguste rikkumise eest, aga eelkõige peaksime usaldama oma liikmesriikide kohtunikke ja kohtuid ning vahest saame tagada, et isikute inimõigusi ei rikuta.

Pakistan ei vasta kriteeriumidele mitmes mõttes, aga me ei tohiks unustada, et seal on alates 2004. aastast olnud vähemuste ministeerium ning – võib-olla ka teie kriitiliste märkuste tõttu – ratifitseeris ta sel aastal kaks rahvusvahelist lepingut: kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO 1984. aasta konventsiooni. Pean ütlema, et võib-olla muutsid nad meelt ja ratifitseerisid need sellepärast, et teie olite selle lepingu pärast kriitilised, aga ehk võin öelda ka seda, et kui te hääletate homme vastu, siis tähendab teie otsus, et te ei usalda oma liikmesriikide kohtuid. Seetõttu kutsun kõiki üles andma Pakistanile võimalus jätkata seda teekonda pärast ligi kümme aastat kestnud läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ning loodetavasti allkirjastab Pakistan ka Genfi konventsiooni.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril 2010 kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Kallid kolleegid! Selles arutelus, mis käsitleb EÜ ja Pakistani vahelist tagasivõtulepingut ja ühenduse tagasivõtulepinguid kolmandate riikidega, tahaksin juhtida tähelepanu küsimustele, mis puudutavad tööd Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise lepinguga, mis käsitleb ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist. Selle teema puhul juhindume peamiselt soovist tugevdada ELi ja Gruusia koostööd, et võimaldada tõhusamat võitlust ebaseadusliku sisserände vastu, ning seega keskendume mõlemad eesmärgile töötada välja piisavalt kiire ja tõhus menetlus, mis võimaldab identifitseerida isikuid, kes ei vasta või kes enam ei vasta Gruusia või ELi liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, ning tagada nende ohutu tagasipöördumine ja transiit kooskõlas õiguslike nõuetega. Olen arvamusel, et selline leping tuleks jõustada võimalikult kiiresti, sest sel puhul ei ole meil tegemist arvukate vastuoluliste küsimustega, nagu on Pakistani puhul. Otse vastupidi – Gruusias austatakse inimõigusi. Gruusia on allkirjastanud 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni, mida on muudetud pagulasseisundit käsitleva 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga. Peale selle on ta ka Euroopa Nõukogu liikmesriik.

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Soovin kõigepealt rõhutada, milline märgiline tähtsus on esimesel tagasivõtulepingul, mille Euroopa Liit on sõlminud ühtsena. Pealegi on Pakistan ELi oluline partner, eriti terrorismivastases võitluses. Üldiselt valitseb arvamus, et EL peab parandama oma strateegiat ja hakkama selle riigiga rohkem tegelema. Arvan, et Pakistaniga tagasivõtmise küsimuses tehtava koostöö jaoks on vaja selget ja hästi üles ehitatud raamistikku. Selle lepinguta jätame end silmitsi ohuga, et liikmesriigid tegutsevad omapäi ja saadavad ebaseaduslikke sisserändajaid sellesse riiki tagasi väljaspool igasugust Euroopa õigusraamistikku ja olenevalt olukorrast. Kui nii läheb, pole ELil üheski küsimuses sõnaõigust ja eelkõige puudub tal võimalus nõuda tagatisi põhiõiguste kaitse kohta. Tuleb rõhutada, et EL on esindatud tagasivõtmise ühiskomitees, mis luuakse kooskõlas lepingu artikliga 16, ning selle alusel saab ta jälgida põhiõiguste austamist tagasivõtmisel. Lisaks käsitleb artiklis 15 sätestatud sõltumatuse klausel inimõiguste austamist Pakistanis.

19. Kaubandus- ja majandussuhted Türgiga (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Metin Kazaki esitatud raport kaubandus- ja majandussuhete kohta Türgiga (A7-0238/2010).

  Metin Kazak, raportöör. – (BG) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Selle raporti koostamise peamine põhjus on asjaolu, et Türgi on üks Euroopa Liidu olulisemaid kaubanduspartnereid. Ametliku statistika järgi on Türgi majanduse mahult maailmas seitsmeteistkümnendal kohal ja Euroopas kuuendal kohal ning ELi suuruselt seitsmes kaubanduspartner. 2008. aastal jõudis Euroopa Liidu ja Türgi kaubavahetus kõrgpunkti – saja miljardi euroni aastas.

Seoses sellega saame teha kokkuvõtte peamistest rõhuasetustest ja tegevussuunistest, mis on sätestatud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raporti mitmes punktis.

Esiteks, ehkki 1996. aastal loodud tolliliit on Euroopa Liidu ja Türgi vahelises majanduslikus ja kaubanduslikus lõimumises olnud vaieldamatult edukas, kehtivad mittetariifsed tõkked endiselt, samuti esineb väga palju bürokraatiat ja keerulisi menetlusi, millega Türgi peaks kiiresti midagi ette võtma.

Teiseks peaks komisjon jätkama kaubandusalast suhtlust ja dialoogi Türgiga, eriti ühise konsultatiivkomitee ja tolliliidu ühiskomitee raames. Neid platvorme tuleks tulemuslikumalt kasutada, kui soovime ülejäänud probleemid lähiajal lahendada.

Türgi peab peatama oma diskrimineeriva praktika välismaiste ettevõtete suhtes ja loobuma avalikel hangetel Türgi pakkujatele 15% hinnaeelise andmisest.

Euroopa Liidul on vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega, kellega Türgil pole veel õnnestunud selliseid lepinguid sõlmida. See avaldab negatiivset mõju Türgi majandusele, sest võimaldab Euroopa Liidu partneritele ühepoolset sooduspääsu Türgi turule.

Tunnistades Türgi ees seisvaid raskusi selliste lepingute sõlmimisel, kutsume komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Türgi kaasatakse kolmandate riikidega sõlmitavate eelseisvate vabakaubanduslepingute mõju hindamisse ning edastatakse teavet Euroopa Liidu seisukoha ja nende lepingute alaste läbirääkimiste hetkeolukorra kohta.

Viiendaks on võltsitud tooted kahepoolsetes kaubandussuhetes tõsine probleem. Need muudavad Türgi välismaiste otseinvesteeringute jaoks vähem atraktiivseks ja seepärast peab Türgi tõhusalt kohaldama oma uusi õigusakte intellektuaalomandi õiguste teemal.

Kuuendaks on Türgil oma piirkonnas suur mõjuvõim ja väga oluline roll Musta mere, Kaukaasia ja Vahemere piirkonnas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. Euroopa Liit võiks saada nendest piirkondlikest sidemetest suurt kasu, sest need tagavad pääsu uutele turgudele ning pakuvad uusi võimalusi, mis aitavad tugevdada majanduslikke sidemeid nende piirkondade ja Euroopa Liidu vahel.

Seitsmendaks peaksime nimetama Türgi tööturu peamist probleemi – see on naiste vähene osalus tööturul, sest naistele kiputakse mitteametlikult tööd pakkuma. Seepärast peab Türgi seadma naiste tööhõive oma majandus- ja sotsiaalpoliitika keskmesse.

Komisjon ja nõukogu peavad vaatama läbi viisamenetlused, mis piiravad Türgi ärimeeste ja veokijuhtide liikumist ning tõkestavad kaubandust. Ühtlasi peab komisjon kontrollima, kas liikmesriigid täidavad selles küsimuses Euroopa Kohtu otsuseid.

Raportis on muid tahke, mille puhul Euroopa Parlamendi fraktsioonid saavutasid kompromissi, aga lisaks sellele otsustasin ise esitada kaks muudatusettepanekut seoses Türgi tööhõivet ja vaesust käsitleva statistika ajakohastamisega ning lühimärkusega rahvahääletuse kohta põhiseadusreformi üle, mis eeldatavasti edendab demokraatia arengut Türgis ja toob kaasa vabaturu põhimõtete tõhusama rakendamise.

Austatud kolleegid! Loodan, et eelseisval täiskogu istungi arutelul tunneme samasugust koostöövaimu ja tulemuslikkust, mida täheldasime rahvusvahelise kaubanduse komisjoni aruteludel.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja, lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed! Tänan Metin Kazaki, kes koostas selle tasakaalustatud ja õiglase raporti kaubandus- ja majandussuhete kohta Türgiga. Samuti tänan rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmeid hindamatu töö eest selle raportiga.

Selle raporti põhialus on küll ELi ja Türgi tolliliit, kuid arutatud on ka muid küsimusi – näiteks maanteevedusid, kvoote ja viisasid –, millel mina kui kaubandusvolinik eelistan mitte peatuda.

Ma ei pea Euroopa Parlamendile meelde tuletama, et Türgi on ELile väga oluline majandus- ja poliitiline partner. Türgi on tõepoolest ELi suuruselt seitsmes kaubanduspartner ja EL on Türgi peamine kaubanduspartner. Lisaks on Türgi ainus mahuka kaubandusega riik, millega ELil on tolliliit. Peale selle on Türgi kandidaatriik. See kõik selgitab tõeliselt ainulaadset kahepoolset suhet.

ELi ja Türgi kaubandussuhete õigusraamistik on tolliliit. Nagu raportis märgitud, on tolliliit olnud abiks meie kahepoolse kaubavahetuse arendamisel mõlema poole hüvanguks. Ent endiselt on hulk raskusi, millest paljud tulenevad sellest, et Türgi ei ole tolliliitu nõuetekohaselt ja täielikult rakendanud, põhjustades sellega suuri ja kasvavaid kaubandusprobleeme, mis on jäänud aastateks lahenduseta. Seevastu Euroopa Liit on tolliliitu täielikult rakendanud.

Mõni aasta tagasi pakkus komisjon Türgile võimalust süvendada tolliliitu ja sõlmida lisalepingud, mis hõlmaksid muu hulgas teenuseid ja avalikke hankeid, aga Türgi ei võtnud meie pakkumist vastu.

Komisjon on valmis astuma vajalikke samme, et jätkata ELi ja Türgi kahepoolsete kaubandussuhete edendamist. Olen valmis Türgiga edasi arutama, kuidas lahendada Türgi probleemid seoses vabakaubanduslepingutega, mille EL on sõlminud kolmandate riikidega. Tehnilisel tasandil tehakse suurt tööd, et anda Türgi partneritele teavet teiste riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute läbirääkimiste kulu kohta. Asjaomastes mõju hindamise uuringutes oleme viidanud ka ELi ja Türgi tolliliidule. Innustame Türgit pidevalt teavitama meid õigel ajal oma tundlikest teemadest ja muredest. Lisaks teavitame oma vabakaubanduspartnereid ELi ja Türgi tolliliidust ning nõuame, et ka nemad sõlmiksid Türgiga vabakaubanduslepingu. See ELi vabakaubanduspartneri kohustus lisatakse tavaliselt asjaomasesse lepingusse eraldi artikli või avaldusena.

On tõsi, et meil on probleeme mõne liikmesriigiga, kes tõrguvad lisamast sellist sätet meie vabakaubanduslepingutesse. Mul on selle pärast kahju, aga ma võin teile kinnitada, et teen ka edaspidi kõik endast oleneva, et tagada ELi ja Türgi tolliliidu jätkuvalt hea toimimine.

Lubage mul ausalt öelda, et Türgi poolt esineb teatud vastupanu ja soovimatus tolliliitu täielikult rakendada. Raportis rõhutatakse selgelt neid valdkondi ja Türgi võetud meetmeid, mis ei ole tolliliiduga kooskõlas. Usun, et see raport aitab Türgil leida motivatsiooni teha vajalikud edasiviivad sammud tolliliidu üldise toimimise parandamiseks ning asuda läbi rääkima uusi lepinguid, mis tugevdaksid meie kahepoolset kaubandus- ja majandussuhet.

Tahaksin kasutada ka võimalust teatada teile, et olen isiklikult võtnud kohustuse edendada Türgi ja ELi kaubandussuhteid. Selle aasta juunis külastas mind Türgi väliskaubandusminister ja me leppisime kokku, et hoiame järjepidevalt ühendust. Hiljaaegu esitas ta mulle kutse tulla lähikuudel kohtumisele Ankarasse. Võtan selle kutse vastu lootuses, et liigume jätkuvate kaubandusprobleemide kiire, püsiva ja sõbraliku lahendamisega edasi.

Tänan teid tähelepanu eest.

  Godelieve Quisthoudt-Rowohl, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Türgi on Euroopa Liidu jaoks tugev kaubanduspartner ja vastupidi. Ehkki Türgi on viimastel aastatel oma kaubandust väga palju hajutanud, oleme meie, Euroopa Liit, endiselt Türgi suurim kaubanduspartner. Ent head asja saab alati paremaks muuta ja see on selle raporti eesmärk.

Niisiis palume Türgil alandada oma kõrgeid tariife näiteks põllumajandustoodete puhul ja kõrvaldada kaupade vaba liikumise kohta kehtivad mittetariifsed tõkked. Kaubandust edendaks ka menetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine. Türgil on viimasel ajal muidugi õnnestunud teha ka mõningaid edusamme, nagu volinik mainis. Sellele vaatamata kasvaks välisinvesteeringute vool, kui intellektuaalomandit käsitlevaid õigusakte oleks võimalik parandada ja kui Türgi selle valdkonna eeskirju ka tegelikult täidaks. Türgis ei ole õigusakte tõhusalt rakendatud. Peame kutsuma Türgit üles rakendama täielikult ka assotsiatsioonilepingu lisaprotokoll. Endiselt esineb kaupade vaba liikumise takistusi, mis tuleb kõrvaldada.

Kui arutame siin Euroopa Parlamendis, sealhulgas rahvusvahelise kaubanduse komisjonis Türgi küsimust, on arutelu väga tihti ülimalt emotsionaalne. Seepärast tahaksin raportööri eriliselt tänada selle eest, et tal on oma väga avatud ja heas koostöös kõikide variraportööridega õnnestunud koostada tekst nii, et see kajastab meie kõigi seisukohti. Selle tõenduseks oli ka parlamendikomisjonis toimunud hääletus. Suur tänu, härra Kazak!

  Francesca Balzani, fraktsiooni S&D nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa Liidul ja Türgil on tugevad kaubandussuhted. Tolliliit on võimaldanud Euroopa Liidu ja Türgi kaubavahetuse mahul kasvada märkimisväärse summani – saja miljardi euroni aastas.

Esmajoones muudab Türgi geopoliitiline asend ta oluliseks ühenduslüliks Vahemere, Lähis-Ida, Aasia ning Kaukaasia ja Musta mere piirkondade vahel. Peale selle on Türgi riik, mis on Euroopale vastandlik selle poolest, et tema demograafilised suundumused on täiesti teistsugused, ta on noor riik ning riik, mis asus esimesena kriisi lahendama ja viima ellu keerukaid reforme, mida see areng on nõudnud.

Seega on ta meid täiendav riik, sest ta erineb Euroopa Liidust mitmeti, ja järelikult on olemas väga palju vastastikust potentsiaali. Just sellele peame keskenduma. Peame olema hoolsad, et seda potentsiaali mitte raisata, vaid muuta see viljakateks investeeringuteks.

Euroopa Liit on tõepoolest oluline kaubanduspartner, aga Türgi vaatab aina enam Venemaa, Aafrika ja Lähis-Ida poole. Ka tolliliitu ei kohaldata ikka veel avalike hangete või teenuste suhtes ja rahvusvahelise kaubanduse ees on endiselt suuri tõkkeid.

Seepärast peame pingutama, et kõrvaldada tõkked, mis ei lase seda potentsiaali kasutada – ja ma usun, et raport, mida me täna arutame ja lähipäevil hääletame, liigub selles suunas –, sest on valdkondi, milles me peame tegelikult panema selle potentsiaali kasvama. Need valdkonnad on energeetika, keskkond, teenustevõrk ja infrastruktuur. Sellepärast on see raport tähtis samm. Arvan, et Metin Kazaki tööd tuleks toetada, ja tänan teda selle eest.

  Niccolò Rinaldi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Mul on hea meel Metin Kazaki raporti üle, milles öeldakse meile eelkõige, et Euroopa Liidul on olemas märkimisväärne vahend, millega edendada edaspidi oma suhteid, sealhulgas poliitilisi suhteid Türgiga: see on kaubanduspoliitika.

Türgi strateegilist geopoliitilist asukohta Vahemere, Lähis-Ida, Kesk-Aasia ja Kaukaasia piirkondade pärast juba mainiti. Türgi luuletajal Nâzım Hikmetil on kaunis luuletus, mille read ütlevad, et see riik on justkui kaugelt Aasiast täisgalopil Vahemereni saabuva ratsu pea. Me tahaksime, et see ratsu ehk Türgi oleks tõeline tugipunkt suhetele nende piirkondade vahel, mille jaoks Türgi on üks keskusi.

Ent selleks tuleb stabiliseerida poliitilised ja kaubandussuhted Armeeniaga ja lahendada Küprose küsimus ning ma toonitaksin Metin Kazaki raporti lõiget 11 seoses tolliliidu käivitamise ja kohaldamisega Türgi poolt okupeeritud Küprose osa suhtes. Niisiis pole kõik täiuslik. Ka kolleeg Balzani märkis, et esineb mõningaid probleeme, eriti seoses võltsingute ja intellektuaalomandi kaitsega ning tolliliidu kohaldamisega teenustesektori ja hangete suhtes.

Ma tänan Metin Kazaki. Vahemere piirkond peab muutuma ja me soovime seda muuta koos Türgiga, mille majandus peaks Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel kasvama praegusest kuni 2020. aastani ligikaudu 37% – sellele pole vaja enam midagi lisada.

  Franziska Keller, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Ka mina tahaksin tunnustada raportööri väga hea raporti eest, mis näitab muu hulgas, kui oluline kaubanduspartner on Türgi Eurooa Liidu jaoks ja vastupidi ning kui tähtis on tolliliit.

Endiselt on hulk probleeme, millega peab tegelema mõlemal pool – nii Türgis kui ka ELis. Türgis on näiteks suur vajadus tugevdada töötajate õigusi. Aga on ka probleeme, mille me peame lahendama siin, Euroopa Liidus. Üks neist on viisanõude kaotamine. Me ei peaks viisanõuet kaotama üksnes veokijuhtide ja ärimeeste jaoks, vaid ka üliõpilaste, turistide ja teiste inimeste jaoks, et tugevdada nii riikide- kui ka inimestevahelist koostööd. Mis puutub vabakaubanduslepingutesse, siis peame Türgi täielikult läbirääkimistesse kaasama, sest vabakaubanduslepingud mõjutavad väga palju ka teda.

Üldiselt peaks meie suhe Türgiga lähtuma õiglusest. See tähendab väga selget avaldust, et EL täidab oma lubadused ja võtab Türgi ELi liikmeks kohe, kui Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud.

  Kyriacos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud juhataja! Türgis peetud rahvahääletusel põhiseadusreformi üle oli positiivne tulemus, aga see on vaid väike samm universaalsete isiku-, poliitiliste ja ametiühinguvabaduste arengu poole.

Kurdid ja paljud teised jätsid referendumil hääletamata või hääletasid vastu just seetõttu, et nad soovivad ulatuslikumat arengut ja enesestmõistetavaid õigusi. On kahetsusväärne, et endiselt puuduvad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standarditele vastavad õigusaktid, mis austaksid täielikult ametiühinguorganisatsioonide õigusi, kollektiivläbirääkimisi ja streigiõigust.

Meie oma fraktsiooniga soovime rõhutada, et edusamme ei saa mõõta vaid riigi kaubandus- ja majandussuhetega. Me tunneme heameelt, et Euroopa Parlament on kasutanud kõnealust raportit ka selleks, et saata Türgile järjekindel sõnum. ELi ja Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli valikuline kohaldamine – või pigem kohaldamata jätmine –, ilma et see avaldaks tõsiseid tagajärgi ühinemisläbirääkimistele, on vastuvõetamatu.

Kui Türgi soovib kaubavahetust Küprose türgi kogukonna ja ELi vahel, võiks ta aktsepteerida Küprose Vabariigi presidendi Dimítris Christófiase ettepanekut tagastada Famagusta ÜRO kaudu selle seadusjärgsetele elanikele ja anda kaubandus linna sadamas Euroopa Liidu egiidi alla, selle asemel et otsida kaudseid viise tunnustada üksust, mis rahvusvahelise õiguse ja ÜRO resolutsioonide kohaselt on ebaseaduslik.

See ettepanek, millel ei ole tagamõtet, aitaks oluliselt tugevdada Küprose türgi kogukonna majandust ja samal ajal olla lähtepunktiks suurematele püüdlustele saare kaht kogukonda lepitada.

  William (The Earl of) Dartmouth, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Raportis kirjeldatakse Türgit kui majanduse mahult Euroopas kuuendal kohal olevat riiki. Ent tõsiasi on see, et Türgi maismaapindala on kokku üle 300 000 ruutmiili ning üksnes kolm ja pool protsenti sellest – vähem kui 10 000 ruutmiili – asub Euroopas. Vaid EL suudab liigitada Türgi Euroopa riigiks!

ELil on olnud Türgiga tolliliit alates 1995. aastast. See on väga ebatavaline. Seejuures on teised samasugused riigid vaid Monaco ja Andorra. Ütleksin nüüd välja põhilise. Tolliliidu olemasolu ja tegelikult ka edu muudab Türgi ELi liikmeks saamise, mille tagajärjel tekib täielik poliitiline liit koos kõikide sellest tulenevate kaugeleulatuvate tagajärgedega, täiesti tarbetuks. Selle üle vaieldakse Euroopas veel mõnda aega.

  Laurence J. A. J. Stassen (NI) . – (NL) Austatud juhataja! Meile on esitatud raport, mis käsitleb vabakaubandust ja majandussuhteid Türgiga. Alates 1996. aastast, mil selle riigiga loodi tolliliit, on Türgi ja Euroopa riikide kaubavahetus märkimisväärselt kasvanud.

Hollandi Vabaduspartei arvates on vabakaubandus rõõmustav ning me toetame ettepanekuid kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked ja bürokraatlikud takistused. Vabakaubandus toob kasu meile kõigile, nii Türgile kui ka Euroopa riikidele. Samal ajal tuleb selgelt öelda, et koostöö Türgiga peab piirduma kaubandussuhetega. Hollandi Vabaduspartei on vastu selle riigi ühinemisele Euroopa Liiduga. Euroopa võib teha koostööd kogu maailmaga, selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Iisrael ja Jaapan, aga see ei tähenda, et need riigid peaksid saama ka Euroopa Liidu liikmeks.

Vabakaubandust Türgiga ei tohi mingil juhul pidada sammuks Türgi ELiga ühinemise poole. Hollandi Vabadusparteil ei ole tõesti mingeid vastuväiteid sellele, et Türgi on Euroopa Liidu kaubanduspartner, aga ta lükkab otsustavalt tagasi ulatusliku lõimumise Euroopaga ja Türgi saamise ELi liikmeks.

  Ria Oomen-Ruijten (PPE). – (NL) Euroopa Parlamendi raportöörina Türgi küsimuses tahaksin kiita selle raporti koostajat tema ettepanekute selguse eest. Olen temaga nõus: tolliliidust on olnud palju kasu nii Türgi kui ka Euroopa ettevõtjatele.

Ent nagu volinik lisaks ütles, tuleb see tolliliit alles lõpule viia ja mitmes punktis pole see sugugi täiuslik. Võimalused ja probleemid meie kaubandussuhetes Türgiga on ilmselged. Olemasolevad kaubandustõkked ja tehnilised takistused tuleb viivitamata kõrvaldada ning ka ühenduse õigustiku ülevõtmise jätkamine võimaldab edasist ühtlustamist. Peale selle on eriti tähtis, et me alustaksime võitlust võltsitud toodete vastu, sest need on väga suureks pinnuks silmas paljudele Euroopa margitoodete tootjatele. Võltsitud tooted, sealhulgas mänguasjad, võivad olla tõeliselt ohtlikud muu hulgas ka Türgi kodanikele.

Tuleb arutada paljusid asju ka sotsiaalmajanduse teemal, eriti seoses ametiühinguõigustega. Kui me soovime seda sotsiaalmajandust, siis on vähemalt väike samm edasi astutud. Energeetika valdkonnas on meil ühised huvid ja seega peaksime neile keskenduma. Siis on veel viisavaba reisimine – pahatihti olen näinud, kuidas Türgis on inimesed raskustes, sest neid koheldakse erinevalt. Tahaksin juhtida voliniku tähelepanu veel ühele küsimusele.

On tähtis, et Türgi rakendaks täielikult assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli. Selle ratifitseerimine kõrvaldaks väga suure takistuse edasistelt kaubandussuhetelt, millest saaksid kasu nii Türgi kui ka Euroopa Liit. On hea, et meil on nüüd see raport, ning me tõstatame kõik poliitilised küsimused ja vastused veel kord peatses raportis, mille koostab väliskomisjon.

  Kader Arif (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Esiteks tahaksin teha üldise märkuse selle raporti kohta, mis kajastab minu arvates meie suhet Türgiga. Ehkki ma pean raportööri ja variraportööre nende töö eest tunnustama, tahan öelda, et see on ebaselge. See näitab meie otsustusvõimetust selle riigi suhtes.

Kui rahvusvahelise kaubanduse komisjonis võeti muudatusettepanekuid ükshaaval vastu või jäeti need vastu võtmata, kerkis üha uuesti päevakorda üks põhjapanev küsimus – või isegi alateadlik küsimus –, mis jääb aga suuresti väljapoole majandus- ja kaubandussuhteid Türgiga: kas oleme selle riigi ELiga ühinemise poolt või vastu?

Nendes peegeldub mõningane kahtlus, mida pole arvesse võetud: kas Türgit tuleks pidada lihtsalt kolmandaks riigiks, millega võib hästi arendada kaubandussuhteid, või kandidaatriigiks, mis tekitab seega teatud kohustusi, mida mõlemad pooled peavad täitma?

Praegu on tõepoolest keeruline öelda, kas see raport kajastab täpselt meie reaalseid suhteid nimetatud riigiga, ja eelkõige, kas selles on tegelikult määratletud ELi asjaomane strateegia. Sõltub sellest, kummal poolel me oleme: kas tahame lihtsalt privilegeeritud partnerlust või soovime, et Türgi ühineks tõepoolest?

Tahaksin vaid hoiatada vastuoluliste sõnumite eest, mida me välja saadame. Me ei saa suhtuda ebamääraselt oma ühisesse saatusesse, muretsedes samal ajal, et Türgi tundub ise EList eemalduvat. Partnerlus nõuab otsekohesust, aga ka usaldust. See nõuab otsekohesust, sest Türgi peab tegelikult kõvasti pingutama, et viia ellu põhjalik reform ja täita oma kohustused. Ent see nõuab ka usaldust, mis omakorda eeldab, et me julgustaksime ja edastaksime positiivseid sõnumeid.

Kui türklased hääletasid mõni päev tagasi oma põhiseaduse reformi, siis tegid nad ka seda, mida EL neilt ootab: nimelt viivad nad oma õigusaktid sammhaaval vastavusse meie standarditega, et oleks võimalik saada täieõiguslikuks liikmesriigiks. Pikk tee on veel ees ning tuleb palju pingutada, aga hoidugem tekitamast lisatakistusi ja juhtimast oma suhet eemale selle eesmärgist: liikmeks saamisest.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud juhataja! Kas kõnelejale tundus, et reformitud põhiseadus, millele ta viitas, avaldas ka sellist mõju, et kohtuvõimu sõltumatus väheneb oluliselt, ja kas ta kiidab sellise asja heaks?

  Kader Arif (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Ma näen endiselt vaid häid külgi, mis kaasnevad sellise alati ülikeerulise reformiga. Märgid sellest, et sõjaväel on vähem võimu ja demokraatia areneb, on minu jaoks oluline sõnum ELile.

Alati võib kritiseerida ja arvata, et mõni asi on tegemata jäetud, aga edusamm on siiski edusamm. Ma ei ole loomult pessimist ning arvan, et kõigi Türgi võetud meetmete suund on õige ja et ta väljendab oma soovi ühineda. Seepärast üritagem teda toetada.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Soovin kiita raportöör Metin Kazaki. See on suurepärane raport ja erinevalt eelmisest kõnelejast Kader Arifist ei arva mina, et see peaks hõlmama kõiki asju maa peal, sest see on just nimelt kaubandus- ja majandussuhteid käsitlev raport. ELi üks probleem on see, et kui raport koostatakse, siis loetletakse selles üles kõikvõimalikud asjad, aga ei öelda õieti midagi. Käesolevas raportis on asjakohased küsimused selgelt kirjas ja selle eest soovin ma Metin Kazaki tänada.

1996. aastal ELi ja Türgi vahel sõlmitud tolliliit on aidanud Türgil Euroopa turgudel kanda kinnitada ning Türgi on tugev kaubanduspartner kõikidele Euroopa riikidele ja ELile. Sellegipoolest on kahetsusväärne, et igasugused probleemid tunduvad ikka veel tolliliitu pärssivat. Türgi ametiasutused nõuavad importkauba jaoks tihti lubasid ja litsentse, mis on lepinguga vastuolus. Me teame muidugi, et ELi riigid on selles samuti süüdi. Selle küsimuse lahendamiseks on vaja mõlema poole tegusid.

Raportöör mainis siin ka võltsitud tooteid. See nõuab veel väga palju tööd. Türgi üks suur probleem on kindlasti tema varimajandus. Selle maht on ligikaudu 50–70% tervest riigi majandusest, see mõjutab igal juhul kaubandust ja majandust ning Türgi peab selle kallal tööd tegema.

Edaspidi tuleb erilist tähelepanu pöörata Türgi ja ELi kaubandus- ja majandussuhetele ning tolliliidu toimimist tuleb parandada igal tasandil. Türgi vajab Euroopa Liitu, aga Euroopa Liit vajab ka Türgit.

  Niki Tzavela (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin tunnustada Metin Kazaki tema objektiivse raporti eest. Lubage mul siiski esitada kaks realistlikku märkust.

Esimene puudutab lõiget 26, mis käsitleb energiatarneid. Arvan, et nii komisjon kui ka Euroopa Parlament on Türgi tähtsust energiasektoris üle hinnanud. Türgi ei tooda energiat. Türgi on erakordne kanal energiavõrkude jaoks. Ta ei lahenda meie jaoks ühtegi probleemi; on muid võrke, mille kaudu saab energiat tarnida.

Me peaksime olema realistlikud ja nägema, et energiasektoris on kõik, mida me arutame (Nabucco jne), olemas vaid paberil, sest riik ise ei saa meid energiaga varustada. Vastupidi, see on riik, kus on mahukas tööstus, mis vajab energiat, ja sellest vaatenurgast peaksime seda ka kaaluma.

Teine punkt, mida soovin kommenteerida, puudutab kaubandust. Me ei saa kõnelda kaubavahetuse avamisest Türgiga, kui selles riigis õitseb järeletehtud Euroopa kaupade turg. Kuhu te ka lähete, näete poeakendel, vabaõhuturgudel ja Türgi basaaridel Euroopa kaupade väidetavalt väga hästi järele tehtud koopiaid. Pealegi on Türgi riik, kuhu tuuakse järeletehtud kaupa ka Kaug-Idast. Kui me ei lahenda oma Euroopa turgu kahjustavaid kaubandusprobleeme Türgiga, ei saa me muudes aruteluvaldkondades edasi minna.

  Georgios Papastamkos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Me tunnistame ELi ja Türgi kaubandussuhete tähtsust. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon jäi vastutustundlikule seisukohale, aidates sellega võimalikult palju tasakaalustada arutatava raporti esialgset teksti.

Me kutsume Türgit üles rakendama täielikult ja viivitamata ning otsekoheselt kõiki oma kohustusi, mis tulenevad ELi ja Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokollist, ning tuletame meelde, et nende täitmata jätmine võib edaspidi tõsiselt kahjustada läbirääkimisprotsessi.

Ka mina tahaksin ühineda Niccolò Rinaldi ja Niki Tzavelaga ning rõhutada tõsiasja, et Türgi on üks juhtivaid riike, mis toodab järeletehtud kaupu, mis ELis konfiskeeritakse – ma kordan: üks juhtivaid riike –, ning et ta ei kohalda tõhusalt eeskirju, mis reguleerivad intellektuaalomandi kaitset.

ELi välistegevuse, sealhulgas ühise kaubanduspoliitika eesmärk on kaitsta demokraatlikke põhimõtteid, austada ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ning luua partnerlussuhteid kolmandate riikidega, mis jagavad neid väärtusi.

Seda olulist Lissaboni lepingus väljendatud põhimõtet tuleb järgida täht-tähelt. Meil tuleb alati silmas pidada, et Euroopa Liit ei pea läbirääkimisi Türgiga, vaid Türgi peab läbirääkimisi, et Euroopa Liiduga ühineda. Ennast kohandama peab Türgi. Seda oligi tarvis tõestada.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Türgi on Euroopa Liidu suuruselt seitsmes kaubanduspartner ja ainuke ELi kandidaatriik, millel on ELiga tolliliit.

Selle tulemusena on Türgil ja Euroopa Liidul eriline suhe, milles kaubandus- ja majanduskoostööl on suur osatähtsus. Seda arvestades peavad mõlemad partnerid tegema koostööd oma kaubanduspoliitika kohandamiseks, eriti seoses vabakaubanduslepingute sõlmimisega kolmandate riikidega.

Ka tolliliitu peab tugevdama. Selleks tuleb lepingusse lisada põllumajandussaadused, teenused ja avalikud hanked, samuti lahendada viisaküsimus Türgi ettevõtjate jaoks, kes soovivad Euroopa Liitu tulla.

Ajal, mil majanduskriisi mõju on veel tunda, muudab see kahe piirkondliku võimu tihedama koostöö majanduse ja kaubanduse tasandil seda olulisemaks. Euroopa Liit peab edastama Türgile selgema sõnumi, nii et ta saaks sellesse riiki edukalt edasi anda Euroopa põhiväärtused.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Türgi on riik, mis on pikka aega pidanud läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemise üle. Läbirääkimised on olnud kauakestvad ja keerulised, osaliselt seetõttu, et Türgi kultuuritavad on tõesti väga kauged tänapäeva Euroopa tsiviliseeritud väärtustest.

Nõuetekohane kaubanduspartnerlus võib aidata arendada koostööd valdkondades, kus Türgi kodanikud ja ühiskond leiavad eurooplastega ühise keele, luues vastastikku kasulikke töö- või kaubandussidemeid. Seejärel on nende heade suhete põhjal võimalik arendada paremaid isikutevahelisi suhteid ja luua vastastikust usaldust. Sellepärast peame rääkima oma Türgi sõpradega avameelselt kõikidest küsimustest, mis puudutavad meid, eurooplasi, kui Türgi naabreid ja kaubanduspartnereid. Näiteks peaksime neile otsekoheselt selgitama, et igaüks, kes viib turule võltsitud tooteid, on tavaline varas, kes kasutab jõhkralt ära autoriõiguse, patentide ja muude intellektuaalomandi õiguste omanikke. Samuti tuleb neile selgitada, et tolliliidus ei ole kohta pettemanöövritel ega ükskõik milliste tehniliste või tollitõkete loomisel kaubanduspartneri suhtes. Usun kindlalt, et neis kaubandusküsimustes on endiselt vaja julgustada kannatlikult meie Türgi sõpru käituma tsiviliseeritult ja korrektselt.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Kõigepealt tahaksin tänada raportöör Metin Kazaki heade kavatsuste eest ja püüdluste eest koostada objektiivne raport, mis käsitleb kaubandussuhteid Türgiga. Raport hõlmab kõige vastuolulisemaid teemasid, mis on seotud kahepoolse suhte negatiivsete tahkudega, ja seetõttu arvan, et raportil on omad plussid.

Peamine on tagada, et Türgi kohandaks edasi oma majandusalaseid õigusakte Euroopa Liidu standarditega. Sellised tavad nagu avalike hangete puhul kehtiv 15% hinnaeelis kodumaistele pakkujatele diskrimineerivad välisinvestoreid. Keerulised menetlused ja vorminõuded, kaupade vaba liikumise takistused või tariifsed tõkked ning pidevad viivitused lisaprotokolli rakendamisel pärsivad dialoogi. Vaid kõikide vastuvõetud lepingute täielik rakendamine edendab kasutoovate kaubandussuhete arengut ja hõlbustab Euroopa Liiduga ühinemise protsessi. Ma usun, et Türgi on selle ülesande täitmisel edukas, ja soovin talle edasiste reformide elluviimisel igati edu.

  Mara Bizzotto (EFD). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Majanduslikus mõttes on hea, kui Euroopa süvendab oma kaubandussuhteid kiiresti kasvavate naaberriikidega. Ent Euroopa Liit on alati vähemalt teoreetiliselt oma kaubanduspoliitika elluviimisel kolmandate riikide suhtes võtnud arvesse ka sotsiaalseid ja humanitaarseid tahke.

Seepärast nõuame, et neid tingimusi rakendataks kindlalt Türgis – riigis, kus hakkab taas rohkem levima islam, kus naiste olukord halveneb pidevalt (arvestades, et 2009. aastal tapeti koduvägivalla juhtumites 1500 naist), ning kus kristlased elavad islamiäärmuslaste rünnakute hirmus. Mõelgem kas või Luigi Padovese julmale mõrvale.

Raportis julgustab Euroopa Parlament Türgit võtma juhtiv roll avatud ja õiglase kaubanduse edendamisel. Üks on selge: me peame tundma muret poliitilise juhtrolli pärast, mida Türgi üritab kujundada araabia maailmas, ning sõpruse pärast, mida Türgi arendab Iraaniga ja selliste terrorirühmitustega nagu Hamas.

Igatahes, kui kaubanduspoliitika peab olema, siis las see olla. Sellest ei tohi aga saada Trooja hobune, mis aitab Türgil Euroopasse siseneda.

  Elisabeth Köstinger (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Euroopa Liidul ja Türgil on väga head majandussuhted ning muidugi on tähtis edendada kaubandust Türgiga edasi ning tagada püsiv majanduskasv ühelt poolt Euroopa Liidus ja teiselt poolt ka Türgis. Sellest vaatenurgast avaldan heameelt algatusraporti üle, milles käsitletakse praegust kaubandussuhete arengut, isegi kui areng ei ole vaid positiivne. Siinkohal tahaksin mainida niisuguseid küsimusi nagu võltsimisvastane võitlus, farmaatsiatoodete impordi keelamine, aga ka avalike hangete valdkonnas esinevad ebakõlad, millesse me peame rangelt suhtuma.

Eriti soovin nimetada protektsionistlikke meetmeid, mida Türgi on võtnud põllumajandussaadustega kauplemise valdkonnas ja mis lähevad vastuollu tolliliidu sätetega. Türgis on tööhõive tase põllumajandussektoris üle 26%. Seepärast on arusaadav, et eritähelepanu tuleb pöörata põllumajandussektorile ja seal töötavatele põllumajandustootjatele. See ei tohi mingil juhul kahjustada Euroopa põllumajandusettevõtteid ega olla vastuolus tolliliidu suunistega. Türgis kehtivad tõkked ja protektsionistlikud meetmed tuleb olemasolevate lepingute raames võimalikult kiiresti kõrvaldada. Kvaliteetsete põllumajandustoodete eksporti Euroopa Liidust ei tohi takistada kaubandust tõkestavad ebaõiglased meetmed. Selles mõttes on vaja see täiesti selgeks teha.

  Danuta Jazłowiecka (PPE). – (PL) Euroopa Liidu ja Türgi suhted said alguse ligi 50 aastat tagasi. Neis suhetes on olnud tõuse ja mõõnu ning tiheda koostöö ja kriisi perioode. Üle kümne aasta on Türgi ja Euroopa Liit olnud seotud tolliliidu kaudu, mis on vastastikuse kaubandus- ja majanduskoostöö alus ning mida pole veel täielikult rakendatud, nagu on kirjas Metin Kazaki raportis. Takistusi esineb mõlemal pool ja me peame kutsuma nii Türgit kui ka ELi liikmesriike üles need takistused kõrvaldama.

Türgi on selles piirkonnas, millele me omistame võtmetähtsust, aeglaselt omandamas suurt mõjukust ning ilma temata ei kanna kunagi vilja katsed mitmekesistada gaasiallikaid või -tarneid või saavutada Lähis-Idas stabiilsus. Tihe koostöö Türgiga muutub meie jaoks aina olulisemaks. Hiina huvi Türgi kui Lähis-Idasse ja Kaukaasia piirkonda avaneva värava vastu kasvab. Kui me ei suuda tõkkeid vastastikuste kaubandussuhete eest ületada, võime Türgi kaotada, nii nagu kaotasime Aafrika.

Vähehaaval on näha, et inimesed hakkavad Türgi ühinemise otsuse korduvast edasilükkamisest ja ebaselgetest avaldustest väsima. Nagu näitavad viimased avaliku arvamuse küsitlused, on Türgi ühiskonna huvi Euroopa Liiduga ühinemise vastu kadumas. Täielikult toimiv tolliliit võiks olla vahend tihedamate suhete sõlmimiseks ning looks tugevad kaubandus- ja majandussidemed, arvestades eriti seda, et täpset ajakava Türgi ühinemiseks Euroopa Liiduga on raske kindlaks määrata.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D). – Austatud juhataja! ELi kaubandus- ja majandussuhted Türgiga on ka poliitiliselt tähtis teema. Ent hoolimata selle tõsiasja tunnistamisest on ELil aina keerulisem hoiduda muljest, et ta mängib Türgiga mängu „Kes suudab kauem olla silmi pilgutamata?”. Soovimata ühinemisläbirääkimiste katkestamise eest kõrget hinda maksta, ootab ta algatust türklastelt, kes on tülpinud läbirääkimiste pikast ajast ja keerukusest.

Hea uudis on see, et viimaste andmete kohaselt on türklased ELiga üha enam rahulolematud, ning kuigi ELil on juhtiv koht Türgi peamise majanduspartnerina, on tihedalt kannul teised, näiteks Venemaa, Hiina, Araabia Ühendemiraadid, USA ja Iraan. Seepärast ei tohiks meie Türgiga arendatavate kaubandussuhete edu pärssida vajadust teha lõpuks otsus, kas võtta Türgi ELi vastu või mitte, pidades silmas selle otsuse mõju ELi kohale rahvusvahelisel areenil.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Me ei saa kindlasti pooldada meedet, mis liberaliseerib veelgi kaubandust Euroopa Liidu ja Türgi vahel, eriti põllumajandussektoris.

Türgis on tööjõukulu palju väiksem kui meil, seega tähendaks meie piiride avamine nende toodetele Euroopa ettevõtjate kahjustamist. See tähendaks ebaõiglast konkurentsi. Mõte sellest, et soosida Türgi ühinemist Euroopa Liiduga ja lihtsustada kaubandust, on viga.

Meie arvates on nende poliitiline, halduslik ja sotsiaalne süsteem meie omast liiga kaugele liikunud. Ka usuvabaduse austamise mõttes oleme üksteisest valgusaastate kaugusel. Olla Türgis kristlane tähendab olla erinev. Usuline sallimatus, mida esineb nii pealinnas kui ka teistes suurlinnades, hakkab eeslinnades ja maapiirkondades reegliks muutuma. Seepärast keeldume panemast oma ettevõtjaid ebasoodsasse olukorda sellega, et kingime Türgile lihtsustatud kaubavahetuse meie riikidega.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kui me räägime siin Euroopa Parlamendis elujõulistest kaubandussuhetest ja tolliliidu arendamisest Türgiga, siis tuleb seda loomulikult vaadata selle riigi Euroopa Liidule lähenemise protsessi osana, mis arvukate Euroopa Parlamendi liikmete meelest peab viima Türgi ühinemiseni Euroopa Liiduga. Me teame ka seda, et selle ühinemise kritiseerijad räägivad alati privilegeeritud partnerlusest, mis peab olema ühinemise alternatiiv, ning ma pean ütlema, et Türgil üldjoontes juba on kehtiva tolliliidu kaudu selline privilegeeritud partnerlus, mida ta vajab muidugi ka muudel – poliitilistel – tasanditel. Kui arvestame Türgi vastupanu, mida näeme endiselt seoses Armeenia genotsiidi tunnistamisega, kui arvestame, et Türgi ei soovi ikka veel lahendada Küprose küsimust Euroopa huvides, ja kui arvestame, et kurde diskrimineeritakse siiamaani, siis mõistame, et ainuüksi kaubandussuhete paranemine ei tee Türgi euroopastumist võimalikuks.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Tahaksin kõigepealt väljendada heameelt 12. septembril peetud põhiseaduse rahvahääletuse rõõmustava tulemuse üle. See näitab Türgi rahva tahet saavutada demokraatlik süsteem, mis on Euroopas ainus vastuvõetav valik.

Raporti sisu kinnitab veel kord vajadust ühtlustada Türgi ja ELi kaubanduspoliitikat. Tõhusate meetmete rakendamine, mille eesmärk on kõrvaldada tolliliidu raames olemasolevad tehnilised tõkked, toetaks Türgit teel Euroopasse. See riik on taastumisel majanduskriisist näidanud tohutut potentsiaali. Samal ajal kui nõudlus on maailmas vähenenud, on Türgi väliskaubanduse maht kahekordistunud ja lähiaastatel on tema majanduskasv hinnangute kohaselt 7%.

Pean rõhutama, et Rumeenia ja Türgi suhted on viimastel aastatel märkimisväärselt süvenenud. Mõlemad riigid on suurimad kaubanduspartnerid Balkani piirkonnas ja nende aastane kaubandusmaht on üle seitsme miljardi USA dollari. Türgil on võtmetähtsusega koht ka terve ELi energiainfrastruktuuri arendamise projektides, näiteks Nabuccos.

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Pikaajaline tolliliit ELiga on olnud Türgile kasulik. Aga et tolliliit toimiks veel paremini, tuleb viivitamata leida lahendus mitmele lahtisele küsimusele.

Türgi peab rohkem pingutama, et kohandada oma kaubanduspoliitikat ja piirkondlikku kaubavahetust: ta peab vähendama bürokraatiat, kaupade järeletegemist ning ametiühingute ja vähemuste inimõiguste rikkumisi; ta peab tegelema naiste vähese osalusega tööturul ja edendama noorte tööhõivet.

Ent veel tähtsam on see, et ta peab rakendama täielikult assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli, lõpetama Küprose laevade ja õhusõidukite suhtes kehtestatud embargo, tunnustama Küprose Vabariiki, ühtlustama oma õigusnormid ühenduse õigustikuga ning austama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone, mis käsitlevad ametiühinguid, streigiõigust ja kollektiivläbirääkimisi.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin tunnustada Metin Kazaki tema väga hea ja objektiivse raporti eest.

Tegelikult on Euroopa Liidu ja Türgi kaubandussuhted erakordselt olulised, mistõttu me peame neid käsitlema väga läbimõeldult. Ent me peame rõhku panema ka punktidele, mida tuleb parandada.

Tahaksin ära märkida kaks sellist punkti: me vaatasime küsimuse läbi ja arutelu selle üle, kas Türgi on Euroopa riik või mitte, kestab edasi. Me soovime kindlasti, et Türgi oleks Euroopa riik, nii et ta saaks kunagi Euroopa Liidu liikmeks. Ent kui mõelda piraattoodetele, järeletehtud toodetele ja intellektuaalomandi kaitse puudumisele, on Türgi kindlasti rohkem Aasia kui Euroopa riik.

Teine punkt, mida soovin kommenteerida, puudutab tolliliitu. Tolliliidul on keskne koht Euroopa püüdlustes saavutada Euroopa ühinemine. On mõeldamatu, et kandidaatriik ei kohalda täielikult tolliliitu ja et leidub liikmesriik, millega Türgi keeldub tolliliidus ühinemast, nagu ta on teinud Küprose Vabariigi puhul.

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Siin kõneldu põhjal on selge, et selle raporti suhtes valitseb suur üksmeel. Tahaksin öelda paar sõna järgmistel teemadel: Türgi ees seisvad probleemid vabakaubanduslepingute sõlmimisel Euroopa partneritega, viisaküsimus ja intellektuaalomandi õiguste jõustamine.

Alustan viimasest punktist. Intellektuaalomandi õiguste jõustamist ja võltsimise teemat on arutelu jooksul korduvalt mainitud. Ka mina olen mures ja komisjon jätkab surve avaldamist nendes küsimustes. Pärast rohkem kui kahe aasta jooksul esitatud korduvaid palveid nõustus Türgi hiljuti lõpuks looma töörühma intellektuaalomandi õigustega seotud küsimuste arutamiseks. See on rõõmustav esimene samm ja ma loodan, et töörühm aitab nendes olulistes küsimustes edu saavutada.

Teiseks kõnelen probleemidest, millega Türgi puutub kokku vabakaubanduslepinguid sõlmides. Türgi on aastaid öelnud, et ta kannatab kahju, sest vabakaubanduslepingu sõlmimisel mõne ELi vabakaubanduspartneriga esineb raskusi. Ent tuleks rõhutada, et tõsiseid vabakaubanduslepingutega seotud raskusi on väga vähe. Pealegi pole Türgi komisjoni talituste korduvatest nõuetest hoolimata esitanud asjaomaseid andmeid, mis näitavad väidetavat kahjulikku mõju Türgi majandusele.

Lisaks tuleks märkida, et komisjon on oma tegevuses igati järginud tolliliidu lepingut ja teinud isegi rohkem, kui ta on kohustatud, aidates Türgil alustada vabakaubanduslepingute alaseid läbirääkimisi oma vabakaubanduspartneritega. Me oleme valmis tutvustama Türgile veel võimalusi, kuidas tema sellekohased mured lahendada. Kas see hõlmaks Türgi valitsuse kutsumist Euroopa Komisjoni ja kolmandate riikide läbirääkimistele vabakaubanduslepingute üle, on muidugi täiesti teine küsimus.

Mis puutub viisaküsimustesse, siis neid tolliliit ei hõlma. Komisjon kaalub üksikasju, kuidas alustada protsessi isikute ELi ja Türgi vahelise liikumise edasiseks lihtsustamiseks, eelkõige sujuva üleminekuga uuele ELi viisaeeskirjale, mis pakub Türgi viisataotlejatele praktiliselt paremaid võimalusi. Samuti märgib komisjon, et ta on otsustanud osaleda dialoogis, mis võib liikuvust veelgi parandada, kui nõukogu on andnud selleks loa. Ent selle eeltingimus on ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu heakskiitmine.

  Metin Kazak, raportöör. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada kõiki kolleege, variraportööre ja volinik Karel De Guchti erakordselt positiivsete soovituste ja seisukohtade eest, mis on toetanud arutelu raporti üle, mis käsitleb kaubandus- ja majandussuhteid Türgiga.

Minu arvates võime arutelu põhjal teha järelduse, et Türgi ja Euroopa Liidu suhted on tegelikult mõlema poole jaoks väga olulised ning et nende arendamise vajaduses pole kahtlust. Vastuseks mõne kolleegi küsimusele, kas need suhted on seotud sellega, et Türgi saab lõpuks Euroopa Liidu liikmeks, ütlen oma seisukoha: mida põhjalikumaid ja edukamaid kaubandus- ja majandussuhteid me arendame, seda paremini edenevad Türgi ühinemisläbirääkimised.

Türgi ja Euroopa Liit peavad kindlasti veel palju rohkem tööd tegema, enne kui tolliliidu sätted on tegelikult ja täielikult rakendatud ja kohaldatud, aga usun siinkohal, et peamine nõue on võrdsetes kogustes head tahet ja ausust nii Euroopa Liidu kui ka Türgi poolt.

Tänan veel kord kõiki, kes on sellele arutelule kaasa aidanud. Usun, et parlamendikomisjon kaalub tõstatatud küsimusi hoolikalt ning et need annavad kindla tõuke, uue mõõtme ja uue hingamise kõikidele lahendamata küsimustele tolliliidu nõuandemehhanismis, et nad saaksid lähiajal oma resolutsiooni koostada.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – Toetan väga raportit, mis käsitleb kaubandus- ja majandussuhteid Türgiga. ELi ja Türgi vahelise seose tugevdamine kindlamate kaubandus- ja majandussidemete kaudu toob mõlemale poolele palju kasu. On juhitud tähelepanu noorte tööpuudusega seotud sügavale kriisile Türgis. Tarbetute kaubandustõkete ja koormavate menetluste kõrvaldamisega kaasneb kaubandusmahu suurenemine, mis omakorda mõjutab soodsalt tööhõive taset. Tuleb toetada tolliliidu väljakujunemiseks tehtud pingutusi ja eriti selle liidu laiendamist, et hõlmata põllumajandussaadused. Niisugune areng oleks märk Türgi soovist viia ellu vajalikud reformid. Resolutsiooniga nõutakse ka samme, mis lisaksid ELi ja Türgi suhetele soovitavat hoogu.

20. Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktid (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel Esther de Lange esitatud raport bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise kohta (2009/2108(INI)) (A7­0241/2010).

  Esther de Lange, raportöör. – (NL) Selle algatusraportiga lööb Euroopa Parlament häirekella meie bioloogilise mitmekesisuse – meie liigirikkuse ja ökosüsteemide pärast. Liikide väljasuremine on suurem kui eales varem: see ähvardab 30% kahepaiksetest, üle 40% imetajatest, lindudest, liblikatest ja roomajatest ning isegi üle 50% mageveekaladest. Loomulikult ei ole see vastuvõetav, ja mitte ainult bioloogilisest või ökoloogilisest vaatenurgast vaadatuna. Minu arvates on meil ka eetiline kohustus hoida Maad sellisena, et meie lapsed ja lapselapsedki saaksid sellest rõõmu tunda.

Lõppude lõpuks on panustamine bioloogilisse mitmekesisusse ka meie majanduslikes huvides. Terved ökosüsteemid parandavad muu hulgas süsinikdioksiidi probleemi, annavad puhast vett ning tagavad parema saagi ja rohkem tooraineid. Nende ökosüsteemide kahjustumine läheb meile üle maailma maksma 50 miljardit eurot aastas ja see summa muudkui kasvab. Meie, Euroopa Liit ja liikmesriigid, oleme selles valdkonnas haledalt läbi kukkunud. Meie eesmärk peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks ei ole kaugeltki saavutatud.

Seepärast on nüüd peamine küsimus, kuidas tagada uue, 2020. aastaks endale seatud eesmärgi saavutamine. Ennekõike on see loomulikult poliitilise tahte küsimus, kuid minu raportis esitatakse ka mitmeid konkreetseid soovitusi. Näiteks tuleb lõpp teha kolkamentaliteedile. Loodusvaldkonna poliitika ja rahalised vahendid on teineteisest liiga eraldatud. See peab muutuma – vaja on terviklikumat lähenemisviisi. Bioloogiline mitmekesisus ei peaks olema mitte ainult Euroopa looduskaitsepoliitika, vaid ka muude poliitikavaldkondade, näiteks kalandus-, põllumajandus- ja regionaalpoliitika osa. Ma tean, et esimesed sammud selle poole on juba tehtud, kuid me peame minema veel kaugemale. Selleks pakub võimalusi näiteks ühise põllumajanduspoliitika reform, sest sellega nähakse ette muu hulgas sotsiaalteenuste hüvitamine või põllumajandustootjatele toetuse maksmine säästva tootmise eest looduskaitsealadel või nende lähedal.

Teiseks soovin rõhutada, et peame saavutama olukorra, millest võidavad kõik ning kus majandus ja keskkonnakaitse saavad toimida käsikäes. See annab võimaluse luua Euroopas ka keskkonnahoidlikke töökohti.

Samuti peaksime tagama Natura 2000 alade parema koostöö ja vastastikuse seotuse. Piiriülene tegevus praegu enamasti puudub, kuigi loomad ja taimed riigipiiridele mingit tähelepanu ei pööra. Lisaks palume, et komisjon võtaks juhtimisel ohjad ja pakuks suuremat selgust. Lõppude lõpuks on liikmesriikide erinevused näiteks Natura 2000 rakendamisel väga suured.

Kokkuvõttes toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid ja plaane, mis puudutavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamist 2020. aastaks. See on tõepoolest vähim, mida me võime eesmärgiks seada. Kuid meie plaanidesse peaks kuuluma ka bioloogilise mitmekesisuse taastamine. Lisaks tuleb loomulikult suurendada bioloogilisele mitmekesisusele rahvusvahelisel tasandil pööratavat tähelepanu. Selleks peab Euroopa järgmisel kuul toimuval Nagoya konverentsil valjul, selgel ja ühel häälel sõna võtma.

Uute plaanide puhul on väga tähtis nii ökoloogilise kui ka sotsiaal-majandusliku mõju hindamine – selle näol ei ole tegemist viivitamistaktika ega vabandusega, vaid see on vajalik selguse saavutamiseks.

Lõpetuseks palume, et Euroopa Komisjon töötaks välja uue tegevuskava näiteks sissetungivate võõrliikide kohta. Lõppude lõpuks võib ühe liigi kaitsmiseks olla vaja teise liigi tegevuse aktiivset reguleerimist. Halloravate ohjamiseks võetavate meetmeteta ei ole punaoravatel Ühendkuningriigis suuri võimalusi. Samuti on selgunud, et tuhandete metshamstrite loodusesse laskmisel pole olnud suurt mõju, sest üks rebane suudab ära süüa kolmsada hamstrit aastas. Lühidalt öeldes oodatakse meilt järgmistel aastatel sihikindlust ja realistlikkust.

Kokkuvõtteks sooviksin tänada variraportööre viljaka koostöö eest, mille tulemuseks oli selle raporti ühehäälne vastuvõtmine keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis, ning samuti volinik Potočnikut, kes ei saa täna siin viibida, sest väisab bioloogilise mitmekesisuse küsimustes New Yorki. Usun siiski, et volinik De Gucht, kes sai seda sõnavõttu kuulata oma emakeeles, ütleb selle kõik oma kolleegile kenasti edasi.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Nagu öeldud, osaleb volinik Potočnik praegu New Yorgis ÜRO arutelul rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse aasta üle. Seega olen kindel, et te mõistate, miks ta ei saa täna siin isiklikult kohal olla.

Seepärast on minu ülesanne tänada komisjoni nimel Esther de Langet, kes koostas selle väga õigeaegse raporti bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja ELi loodusvaldkonna õigusaktide rakendamise kohta. Sooviksin rõhutada sõna „õigeaegne”, sest EL on praegu oma bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse poliitikaga ristteel.

Komisjon jagab parlamendiliikmete suurt muret selle pärast, et bioloogiline mitmekesisus väheneb inimtegevuse tagajärjel väga kiiresti. Komisjon on teadlik, et meie ellujäämiseks vajalikud bioloogilise mitmekesisuse pakutavad ökosüsteemi teenused vähenevad tohutult, ja see valmistab komisjonile muret.

Alates sellest, kui 2010. aasta eesmärk vastu võeti, oleme ELis hakkama saanud paljude asjadega, mille üle võime uhkust tunda. ELi Natura 2000 kaitsealade võrgustik on laienenud, see hõlmab nüüd peaaegu 20% ELi territooriumist ja laieneb veelgi nii maal kui ka vees. Sellest olenemata ei ole me suutnud täita oma eelmist ELi eesmärki – peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks. Hoolimata sellest ebaõnnestumisest ja keerukatest aruteludest Euroopa ennenägematu majanduskriisi üle kiideti kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks bioloogilise mitmekesisuse valdkonna uus visioon ja eesmärk.

Meie uus eesmärk peegeldab suuri plaane. Selle kohaselt kutsutakse ELi üles muutma bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine 2020. aastaks poole väiksemaks ja võimaluse korral seda mitmekesisust taastama, suurendades ELi püüdlusi hoida ära bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas. President Barroso kinnitas hiljuti oma kõnes liidu olukorrast, et ta tahab seda kurssi järgida ning peab seda teemat väga tähtsaks ja sellega tegelemist pakiliseks küsimuseks.

Me teame, mis on eesmärkide täitmisel olnud peamised probleemid. Üks põhiprobleem on bioloogilise mitmekesisuse poliitika enda olemus. Bioloogiline mitmekesisus on keeruline ja mitmeid valdkondi hõlmav küsimus. Selle lahendamine on antud paljudesse kätesse ja niisugune hajutatus on kujunenud takistuseks, sest kokkuvõttes jõuame tavapärase probleemini, et kui kõik on süüdi, ei ole kedagi süüdistada.

ELis on kätte jõudnud muutuste aeg ja paljusid bioloogilisele mitmekesisusele väga märkimisväärset mõju avaldavaid poliitikavaldkondi vaadatakse parajasti läbi. Nii on see ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitikaga. Seetõttu oleme väga olulisel ristteel. Me võime minna õiget teed, lõimides bioloogilise mitmekesisuse sügavuti neisse poliitikavaldkondadesse, ja leida turvalise kodutee, või me võime teha vea ja valida teise tee ning mitte kunagi jõuda sihtpunkti – kokku lepitud 2020. aasta eesmärgini – ning seista silmitsi bioloogilise mitmekesisuse pöördumatu vähenemise ja võimalike katastroofiliste tagajärgedega.

Resolutsioonis räägitakse palju bioloogilise mitmekesisuse vähenemise väga murettekitavatest suundumustest Euroopas ja kogu maailmas, suurest survest liikidele ja ökosüsteemidele, võimalikest lahendustest, ökosüsteemi teenuste väärtusest ning nende teenuste tihedatest seosest aastatuhande arengueesmärkidega ja kliimamuutuse vastase võitlusega.

Meid ootab ees hiiglaslik ülesanne säilitada elu oma planeedil, kuid me ei tohiks lasta end heidutada katsumuse suurusest. Komisjon ei ole kohe kindlasti heitunud ja me töötame välja ELi uue strateegia, mille eesmärk on saavutada 2020. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse alased eesmärgid.

Samuti töötab komisjon praegu teatisega Natura 2000 kaitsealade võrgustiku rahastamise kohta. Olemasolevate vahendite parem kasutamine suurendab kindlasti bioloogilist mitmekesisust ja looduskaitsest saadavat kasu.

Oleme täiesti nõus raportis teravalt esile tõstetud olulise vajadusega rakendada täiel määral looduskaitsealased õigusaktid, sest nendeta ei suuda me kunagi oma uut eesmärki täita.

Ootame põnevusega arutelusid parlamendiliikmetega, et töötada koos välja meetmete pakett, mis lubab meil saavutada oma eesmärgi bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas. Sooviksin kasutada võimalust avaldada tunnustust väga väärtusliku panuse eest, mille Esther de Lange raport sellesse arutelusse andis.

  Isabella Lövin, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Lugupeetud juhataja! Tuhat tänu Esther de Langele töö eest selle raporti koostamisel. Mul on väga hea meel, et kalanduskomisjon toetab seisukohta, millega rõhutatakse meie eri poliitikavaldkondade sidususe saavutamise tähtsust. 50 aasta pärast on 70–90% maailma ookeanide röövkalavarudest välja püütud. See on küsimus, millesse EL peab väga tõsiselt suhtuma, sest see kahjustab meie merede ökosüsteemide vastupidavust, mida me praegu väga vajame, et suuta süsinikdioksiidi siduda ja pakkuda sellega lahendust kliimamuutuse vältimiseks.

Euroopa Liit peab selles küsimuses olema esirinnas nii sügisel Nagoyas kui ka ühise kalanduspoliitika reformimisel. Kalanduskomisjonil on väga hea meel rõhutada vajadust mereala ruumilise planeerimise ja integreeritud merenduspoliitika järele. Me ei saa kauem lubada, et eri valdkonnad toimiksid üksteisest sõltumatult, justkui loodus ei oleks omavahel seotud, ning bioloogilise mitmekesisuse vähendamise pidurdamiseks sätestatud eesmärkidele tuleb meil tõsist rõhku panna ka oma kalanduspoliitikas.

  Richard Seeber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Esther de Langet selle suurepärase raporti eest ja ka variraportööre väga hea koostöö eest. Faktid ja arvud on teie ees. Need on selles raportis esitatud ning on ilmselge, et meil on moraalne kohustus bioloogiline mitmekesisus säilitada, kuid meil on kohustus ka keskkonna ja majanduse ees.

Oleks rumal, kui me ei oleks tulevikus selles küsimuses edukamad. Ma näen vaid üht probleemi – see on vastuvõtt kodanike poolt. Kui räägime konkreetselt Natura 2000 võrgustikust, siis näeme, et mõnes riigis oleme nende võrgustike loomisel ja rakendamisel väga edukad, samas kui teistes riikides me seda ei ole. Komisjon peaks tõesti püüdma hoolikamalt tagada, et ka kõnealuses küsimuses kohaldatakse igal pool samu norme. Paljudel kodanikel ei ole midagi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vastu. Nad saavad sellest aru. Nad ei saa aga aru sellest, miks mõnes riigis ei olda südamega asja kallal, samas kui teistes riikides ollakse üleliia ranged. Kui suudaksime kehtestada ühesugused reeglid, saaksime inimestelt poliitilise heakskiidu, mis on pikas plaanis selle poliitika edukuse kohustuslik eeldus.

Seepärast palun, et komisjon koostaks suunised, mis annaksid meile selles valdkonnas lõpuks ometi ühesugused juhised. Austatud juhataja! Teie olete ometi tuttav riigiga, kus käsitletakse just mõnda bioloogilise mitmekesisuse valdkonna küsimust väga hooletult ja kus süüdistatakse alati Euroopat selles, et ta ei suuda hinnata kõiki ühe mõõdupuu järgi.

  Jo Leinen, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ma ei kavatse näidata näpuga ühegi konkreetse riigi peale, kuid arvan, et meie kõigi peale näidatakse küll näpuga, sest ELi 2010. aasta strateegia ei ole toiminud ja me peame mõtlema välja uued ülesanded järgmiseks aastakümneks kuni 2020. aastani. Mõne nädala pärast toimub Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste ÜRO konverents ja ma loodan, et see ei valmista samasugust pettumust, nagu juhtus Kopenhaagenis peetud ÜRO kliimakonverentsiga. Lihtsalt ei tohi lubada, et selline tähtis üleilmne looduskaitsekonverents taas läbi kukuks, ja ELil peab selle tagamisel olema suur roll. Peame nõudma bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks laialdase üleilmse programmi loomist. Peame näitama üles solidaarsust nende meetmete rahastamisel ja EL peab rääkima ühel häälel, mitte 27 eri häälega.

Mainitud on ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte (TEEB) käsitlevat uuringut. Liikide vähenemise tõttu kaotatakse igal aastal 50 miljardit eurot. Seda arvestades on ELi eelarve vahenditest looduskaitseks eraldatud 0,2% väga väike ja armetu summa. Me lihtsalt peame liikide kaitsmiseks keskpikas finantskavas rohkem raha ette nägema. Mis puudutab ELi solidaarsust muu maailmaga, siis vajame ka vahendit, mida saaksime kasutada selleks, et anda endi hävitatud liikide eest midagi vastu, eelkõige ravimtaimede puhul. Arengumaadele tuleb maksta hüvitist.

Samuti arvan, et edu võti peitub bioloogilise mitmekesisuse käsitlemisel valdkonnaülese teemana. Põllumajandus, metsandus, kalandus, mereressursside kasutamine – kõiki neid valdkondi tuleb nüüd vaadelda liikide seisukohast. Ka mullakaitsedirektiiv omandab uue tähenduse. Muld on puhver süsinikdioksiidi jaoks ja mullastiku muutused tähendavad halba.

Parlament kavatseb bioloogilise mitmekesisuse eest välja astuda. Minu tänusõnad raportöörile!

  Gerben-Jan Gerbrandy, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Ka mina soovin tänada raportööri töö eest selle raportiga, mille koostamine tulenes kahetsusväärsest asjaolust, et meie Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegia on läbi kukkunud. See 2000. aastast pärit strateegia oleks pidanud peatama bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Strateegia ei ole osutunud mitte läbikukkumiseks, vaid koguni ülimaks fiaskoks. Lõppude lõpuks ei ole meil õnnestunud vähenemise tempot isegi aeglustada. Jätkame inimritsikatena oma planeedi paljakssöömist ja meie nälg paistab olevat rahuldamatu.

Kas siis midagi ei ole ette võetud? Loomulikult on. Natura 2000 on paljudes liikmesriikides osutunud väga edukaks. Tulemusi on saavutatud, kuid need on olnud väga tagasihoidlikud. See on ilmselge, kui vaadata ohustatud loomaliikide pidevalt kasvavat nimekirja. On tehtud palju suurepäraseid avaldusi, näiteks Euroopa Ülemkogu poolt, ning kindlasti lisandub loetellu veel üks homselt ÜRO Peaassamblee kohtumiselt, kuid kriitilisel hetkel pööravad needsamad inimesed pilgu kõrvale. Kui king pigistab ja tuleb langetada sisulisi otsuseid, peetakse kalureid korraga tähtsamateks kui paljude kalaliikide ellujäämist, konkreetsel põllumajandustootjal lubatakse suurendada oma valdusi tundlike loodusalade arvelt või peetakse puidutööstust metsamaa kaitsmisest olulisemaks.

Mõjukate uuringute tulemusel teame, et pikas plaanis lähevad need valed valikud meile maksma 7% aasta sisemajanduse koguproduktist, mis ulatub igal aastal 14 triljoni euroni – see on 12 nulliga arv! Suuremat hoopi on raske ette kujutada. Järgnevatel kuudel on meil võimalus näidata, et meil on tõsi taga – ja isegi mitte uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia määratlemisega, vaid uue põllumajanduspoliitika ja uue kalanduspoliitika määratlemise ning uute kaubanduskokkulepetega. Just nimelt meie põldudel otsustatakse meie floora ja fauna saatus.

Las needsamad ministrid esitavad oma suurepärased avaldused ning hoiavad siis pea kõrgel ja näitavad õigeid valikuid tehes julgust üles. Vastasel juhul on uus bioloogilise mitmekesisuse strateegia samasugune papist tiiger nagu selle eelkäija. Üht tean ma kindlalt: erinevalt päris tiigritest papist tiigrid välja ei sure – inimkond tekitab neid enam kui küll.

  Sandrine Bélier, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Nagu juba mainitud, on käimas rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse aasta ja käesoleval aastal on meil palutud pühenduda kolmikkriisi lahendamisele. Kui me soovime nende kolme üksteisega seotud nähtusega võidelda ja välja tulla ökoloogilisest kriisist, millel on otsene mõju meie majandusele ja sotsiaalsele mudelile, vajavad need kolm nähtust järjepidevat ja terviklikku käsitlust.

See kolmikkriis hõlmab toiduga kindlustatust, kliimamuutust ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Soovin teile meelde tuletada, et bioloogilisel mitmekesisusel puudub hind, kuid selle vähenemisel ja hävitamisel on hind, mis avaldub suuremas vaesuses ja ebavõrdsuses ning majandusele, heaolule ja kultuurile märkimisväärse kahju põhjustamises.

Nagu juba mainitud – ja nüüd teame seda kindlalt –, sõltub 40% meie maailma majandusest otseselt looduse pakutavatest hüvedest, ja 60% neist on järsus languses. Euroopa on viimase 40 aasta jooksul kaotanud 30% oma bioloogilisest mitmekesisusest. See kadu on praegu hinnanguliselt 1% Euroopa Liidu SKPst – 50 miljardit eurot aastas – ning võib 2050. aastaks jõuda 14 triljoni euroni, kui me midagi ette ei võta, sest vähenemine hoogustub ning ELi selle valdkonna varasema poliitika ebaõnnestumise põhjused on kõigile teada ja raportis sõnaselgelt välja toodud. Ka kavandatud meetmed on raportis esitatud. Seepärast loodame, et raport kiidetakse ülekaalukalt heaks, ja täname Esther de Langet tehtud töö eest.

Peame nüüd sõnadest ja kavatsustest tegudeni jõudma, eesmärkide juurest vahendite juurde liikuma. Mõnest asjast on siiski kahju ja seda on raske varjata: et olenemata vajadusest kiiresti tegutseda puudub nõukogu ja komisjoni reaktsioon, et nõukogu blokeerib ikka veel neljandat mullakaitsedirektiivi, et kogu riikliku rahastamise sõltuvusseseadmine bioloogilise mitmekesisuse hoidmisest lükati keskkonna­, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis vaid ühe häälega tagasi ning et bioloogilise mitmekesisusega seotud probleemid ei ole leidnud laialdasemalt käsitlemist ELi 2020. aasta strateegias, mis tagaks meie majandusmudeli keskkonnasäästlikumaks muutmise kaudu püsiva väljumise kriisist.

Me vajame järjepidevust. Veel on aega mõista, et me peame oma looduslikku kapitali täie pühendumusega kaitsma ja suurendama. See on õige investeering tulevikku.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Oleme kahetsusega täheldanud, et just nüüd – 2010. aastal, rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse aastal – oleme eesmärkide täitmisest alles kaugel. Bioloogiline mitmekesisus väheneb Euroopas ja kogu maailmas järsult ning see on ülimalt murettekitav. Bioloogiline mitmekesisus on Jumala looming ja maailma looduslik kapital. See annab meile toitu ja tooraineid, mida me kasutame, ning tagab ka püsiva kliima.

Seepärast on aeg lõpetada jutt – ka siin, parlamendis – ning hakata tõsimeeli võtma käegakatsutavaid meetmeid. Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Parlament peavad rääkima ühel häälel, kui soovitakse saavutada kõrgelennulist 2020. aasta eesmärki – nimelt peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning kehtestada üleilmne tulevikukava, millega tagada ökosüsteemide kaitsmine, väärtustamine ja taastamine.

  João Ferreira, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Euroopa tasandil sellise järjepideva ökoloogilise võrgustiku loomine, mille raames ühendatakse olulised ja representatiivsed elupaigad – millest paljud on ohustatud –, on bioloogilise mitmekesisuse säilimise oluline eeldus, kuid ainult sellest ei piisa.

Selle võrgustiku majandamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid, et peale ohutegurite jälgimise ja olemasolevate elupaikade säilitamise saaks ka kahjustatud piirkondi taastada ja ümber klassifitseerida. Seepärast on kahetsusväärne, et koos Natura 2000 võrgustikuga ei ole loodud konkreetseid rahastamisvahendeid, mis oleksid mõeldud sellesse võrgustikku kuuluvate alade majandamiseks. See on paljuski ohustanud võrgustiku tõhusust ja teeb seda jätkuvalt. Samuti on kahetsusväärsed 2010. aasta eelarves ELi keskkonnakaitse rahastamisvahendisse tehtud kärped – samas eelarves suurendati sõjalisi kulutusi.

Kuid bioloogilise mitmekesisuse tõhus säilitamine oma paljude tahkudega nõuab ka selle teema lisamist mitmetesse olulistesse valdkondlikesse tegevuskavadesse ning just siin vajab Euroopa Liidu poliitika – alustades põllumajanduspoliitikast ja lõpetades kaubanduspoliitikaga – põhjalikku ümberkorraldamist. Kasutan ära võimaluse, et selle valdkonna eest vastutav volinik on praegu siin. Meie bioloogilise mitmekesisuse heaks on Euroopa Liidu poliitikas vaja veel paljugi ära teha ja hulgaliselt panustada.

  Anna Rosbach, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! On tõepoolest kahetsusväärne, et meil on siin täna arutlusel bioloogilist mitmekesisust käsitlev raport, milles öeldakse, et me peame oma planeedi eest hoolt kandma. See peaks olema enesestmõistetav. Aga et me ilmselgelt ei ole võimelised oma maa, vete, mägede, taimede ja loomade eest ise hoolitsema, on meil nüüd põhjalik ja laiaulatuslik raport, mis käsitleb kriitiliselt bioloogilise mitmekesisuse igapäevast vähenemist. Seepärast nõustun raportööriga, et ühine kalanduspoliitika peab kaitsma bioloogilist mitmekesisust. See nõuab muudatusi, kuid neid on vaja.

Sama kehtib põllumajanduse kohta. Ei ole hea minna edasi taimekaitsevahendite kasutamise teed. Ka sellesse poliitikavaldkonda tuleb lõimida bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, et see muutuks tööstuse loomulikuks osaks.

Tööstusel on suur tähtsus. Üleilmsel tasandil on raske olla konkurentsivõimeline, kui samal ajal tuleb võtta arvesse Euroopa Parlamendi soove. Kuid ma sooviksin tööstuses ning põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas tegutsejatele siiski öelda, et siin maailmas on ka elanikud ning ka nende lastel peaks olema võimalik linnulaulu kuulda. Kõige olulisem on siiski see, et kõik ELi kodanikud järgiksid neid kenasid sõnu looduse kaitsmise kohta ka igapäevaelus.

  Cristina Gutiérrez-Cortines (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Arvan, et bioloogilise mitmekesisuse aastal oleme rääkinud väga palju toimuvast katastroofist, kuid väga vähe lahendustest. Leian, et ühiskond vajab lahendusi ja probleemi uut käsitlust.

Esiteks tuleks Euroopa jaotamine biogeograafilisteks piirkondadeks sõnastada konkreetses poliitikavaldkonnas, sest Euroopa eri piirkondades ei ole probleemid ühesugused. Seepärast peaks meil olema bioloogilise mitmekesisuse mikropoliitika, sest bioloogiline mitmekesisus on kohaliku tasandi küsimus.

Teiseks on kohutav, et me peaksime pöörama selja kõikidele mullastikuga ja põllumajandusmaa hülgamisega seotud meetmetele, samas kui loomade toiduahela pärast on vaja iga piirkonda üksikasjalikult uurida. Seda ei ole tehtud. Paljud ei tea, et mitmes piirkonnas suureneb teatud puude istutamisega lindude arv ja et teatud taimede istutamine toob kaasa ka rohkem putukaid. Asjatundjad tunnistavad, et putukate puudumine tähendab bioloogilise mitmekesisuse traagilist vähenemist, eelkõige lindude puhul. Midagi ei ole öeldud mullastiku, putukate ja mulla orgaanilise rikkuse kohta. Tundub, et mullast rääkimine on Euroopas kuritegu.

Lõpetuseks soovin öelda, et maaomanikud on kõige tähtsamad. Sidusrühmi käsitlev muudatusettepanek, mille ma parlamendikomisjonis esitasin, lükati tagasi. Kuid kui meil on linnud või loomad, siis kas põllumajandustootjatel, kes kasvatavad taimi, mida need linnud või loomad sööma tulevad, ei olegi midagi öelda? Kas nende elupaiga omanikul ei olegi midagi öelda? Kas põllumajandustootjatel ei ole midagi öelda? Arvan, et kui me soovime saavutada suuremat bioloogilist mitmekesisust, tuleb Euroopas selline ideoloogilist diktatuuri peale suruv käitumine lõpetada.

  Andres Perello Rodriguez (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Esther de Lange ütleb, et häirekell kajab, ja tal on õigus. Samuti on näiteks Euroopa Parlamendis esitatud sõnavõttudes tunda pettumust selle pärast, et aastatuhande arengueesmärgid on saavutamata.

Tõsi ta on, et kaalul on väga palju. Meie looduskeskkond on nii õrn, et kui ühel päeval otsustaks suur kala, et ta ei kavatse enam väikest kala süüa, siis peaksime selle eest maksma oma tervise ja heaoluga.

Euroopa Liit on praegu kliimamuutuse vastases võitluses esikohal ning on seal juba mõnda aega olnud ka uuenduslike meetmete ja looduskaitse poolest. Kuid täitmata eesmärkide järgi tundub, et tahtest on puudu jäänud, ning mitte ainult rakendamisel ja kooskõlastamisel, mida siin juba mainitud on, vaid ka laienemisel meie ülimalt piiratud erikaitsealadest kaugemale.

Loomulikult ei ole bioloogiline mitmekesisus muuseumieksponaat, mille võib getosse sulgeda ja vaid aeg-ajalt üle vaadata, nagu vahepeal tundub juhtuvat. Bioloogiline mitmekesisus on kui elusolend, mis ei tunne piire. Seega on see nagu kogu planeeti hõlmav doominoefekt, mis tähendab, et kui üks kivi langeb, siis järgnevad ka kõik ülejäänud.

Soovin juhtida tähelepanu ka üleilmse ja liidukesksema tegutsemistahte vajadusele, eelkõige seoses mullaga, sest subsidiaarsuse põhimõtte kasutamine ainsa meetodina mulla ja metsamaa majandamisel võib osutuda bioloogilise mitmekesisuse uueks hirmuäratavaks vaenlaseks. Seepärast juhin ma tähelepanu lõikele 67 ja võimalikule hääletuse tulemusele ning palun teil teise osa vastu hääletada, sest olen veendunud, et ühine mullastikupoliitika aitaks meil kaitsta kogu Euroopa territooriumi, mis – meeldib see meile või mitte – on nii mitmekesine ning vajab nii hädasti liikmesriikide poliitilist tahet ja Euroopa Liidu suuremat sekkumist selle sõna kõige laiemas tähenduses: ka mullastiku teema nõuab rohkem liidu osalust.

  Bas Eickhout (Verts/ALE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada kolleeg Esther de Langet tema raporti eest Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kohta. Euroopa lihtsalt ei suuda bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peatada. See on tõsine küsimus, mis vajab tähelepanu, ja Esther de Lange palub täiesti õigustatult meie tähelepanu.

Meie, Euroopa Parlament, toetame komisjoni tema püüdlustes vähemalt peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2020. aastaks. See tähendab midagigi, sest vastasel juhul peame 2020. aastal taas tõdema, et eesmärki ei ole saavutatud. See tähendab, et muuta tuleb meie põllumajanduspoliitikat ja seda, kuidas me kulutame raha oma kalanduspoliitikale. Samuti tähendab see, et muuta tuleb meie infrastruktuuripoliitikat ja ka arusaama regionaalarengust.

Kõiki neid küsimusi käsitletakse tulevastes finantsperspektiivides ning ma eeldan, et Esther de Lange ja ka Peter van Dalen, kes on bioloogilise mitmekesisuse kohta nii palju ilusat rääkinud, annavad meie aruteludes nende finantsperspektiivide üle oma sõnadele konkreetse kuju. Lõppude lõpuks on oluline see, et meie, Euroopa, tugevdaksime ja kaitseksime tõepoolest oma bioloogilise mitmekesisuse poliitikat. Vastasel juhul jääb see taas vaid tühipaljaks sõnakõlksuks.

  James Nicholson (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kõnealuses raportis tunnustatakse väga arukalt põllumajandustootjate rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja nende üldist osatähtsust heade keskkonnatavade edendamisel.

Kuna arutame ühise põllumajanduspoliitika peatset reformi, on arutelu üks peamine argument see, et tuleb hakata keskenduma põllumajandustootjate vastutusele selles valdkonnas ning sellele, kuidas tasuda neile keskkonnaalase kasu või avalike hüvede eest, mida nad pakuvad.

Ma ei arva, et peaksime selles küsimuses oma lähenemisviisi muutma. Soovin, et põllumajandustootjaid julgustataks osalema põllumajanduse keskkonnameetmete võtmises, selle asemel et kohaldada nende suhtes rangeid nõudeid.

Selles vallas pooldan ma pigem präänikut kui piitsa. Esther de Lange raportis nimetatakse lisatoetusena makstava otsetoetuse ideed, mis on minu arvates väga huvitav ja mis julgustaks põllumajandustootjaid aitama rohkem keskkonda kaitsta.

Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et me vajame mullakaitsedirektiivi. Ma ei usu, et me seda vajame. Meil on juba piisavalt vahendeid. Peame praegu selles valdkonnas endi ees seisvatele probleemidele vastu astuma ja ma ei kahtle, et suudame seda reformidega teha.

  Elena Oana Antonescu (PPE). – (RO) Ka mina soovin tänada raportöör Esther de Langet kõikide jõupingutuste eest selle dokumendi koostamisel ja koostamise korraldamisel.

Olgu tegemist loodusliku ökosüsteemi säilitamise, kliima reguleerimise, vee ja õhu või mullaviljakusega, toidu, kütuse, kiudude või ravimite tootmisega – kõik see sõltub bioloogilisest mitmekesisusest. Euroopa Komisjon ja eelkõige liikmesriigid peavad aktiivselt tegelema ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks vajalike loodusvarade kaitsega. Selleks tuleb pakkuda taastuvaid energiaallikaid ning tagada tervisliku keskkonna säilitamiseks vajalik looduse ilu ja puhkeväärtus, kaitse ja ökoloogiline tasakaal.

ELi keskkonna rahastamisvahendisse eraldatud summade suurenemine oleks teretulnud, isegi kui need moodustavad ELi eelarvest väikese osa. Vajame uusi investeerimisprogramme ja peame leidma viisi julgustada nii avalikku kui ka erasektorit tegema investeeringuid, mis on bioloogilisele mitmekesisusele kasulikud, ning teisest küljest tõkestama investeeringuid, mis kahjustavad bioloogilist mitmekesisust. Peame kehtestama head tavad projektide tõhususe ja lisaväärtuse kohta.

Ka mina ühinen raportööri palvega, et komisjon kaaluks kõiki projektide kestvuse jaoks olulisi tegureid ja kehtestaks projektide seisukorra süstemaatilise jälgimise korra.

  Kathleen Van Brempt (S&D). – (NL) Lugupeetud juhataja! Siin parlamendis kolleege kuulates on märgata, et kõik nõustuvad kõnealuse küsimuse kiireloomulisusega. See on muidugi tõsi, kuid sellisel juhul vajame julgust, et asja kallale asuda.

ÜRO Keskkonnaprogramm on välja arvutanud, et investeerimiselt bioloogilisse mitmekesisusse võib teenida dividende: iga kulutatud euro pealt on võimalik tagasi saada 3–75 korda rohkem. See tähendab, et panustamisel bioloogilisse mitmekesisusse võib olla märkimisväärne majanduslik lisaväärtus. Sellisel juhul on meil siiski vaja julgust jääda selle mõtteviisi juurde järjepidevalt kõikides valdkondades, sealhulgas kalanduses, põllumajanduses ja struktuurifondide puhul. Kuigi me oleme viimase 10–15 aasta jooksul teinud põllumajanduses märkimisväärseid edusamme, oleme oma lõppeesmärgi saavutamisest tegelikult väga kaugel.

Kui tahta, võib põllumajandus bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele kaasa aidata, selmet seda hävitada. Seepärast peame ELi kaudu tegelikult lisaks keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kasutamisele järgima seda põhimõtet järjepidevalt kõikvõimalikes valdkondades.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Selle raporti tähtsus näitab vajadust tõhustada jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse küsimuses. On kahetsusväärne, et 2001. aastal Göteborgis kokku lepitud ELi eesmärki stabiliseerida bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks ei ole saavutatud. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tagajärjel on ohus meie tulevik ja meie heaolu ning sel on otsene majanduslik mõju. Natura 2000 võrgustiku õigusaktide nõuetekohasel kohaldamisel on bioloogilist mitmekesisust käsitlevate eesmärkide elluviimisel suur osa.

Seoses sellega kannustan ma liikmesriike seadma Natura 2000 võrgustiku rakendamise esmatähtsaks eesmärgiks. Samuti on oluline, et komisjon tagaks bioloogilise mitmekesisuse küsimuste suurema seotuse teiste poliitikavaldkondadega, näiteks põllumajanduse, kalanduse, regionaalpoliitika, turismi ja arenguga. Keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste teadusuuringute eelarve peab kaheksandas raamprogrammis kasvama, et vastata probleemide suurusele. Seepärast tuleb kehtestada uus keskne 2020. aasta eesmärk, mille kohaselt takistatakse bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ELis ja kogu maailmas.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Laulusõnad ütlevad, et kõikidel Jumala lastel on koht kooris – mõned laulavad kõrgel, mõned madalal häälel ja mõned lihtsalt plaksutavad käsi. Kahjuks oleme tunnistajaks sellele, et paljud Jumala lapsed surevad välja ning seda peamiselt inimese, Homo sapiens’i tegevuse tulemusel. Meil on aeg selles küsimuses midagi mõistlikku ära teha.

Nõustun täielikult Esther de Lange ja teiste sõnavõtjatega, et kätte on jõudnud aeg, mil me peame tegutsema. Majanduslikud argumendid on ümberlükkamatud: kui midagi ette ei võeta, suureneb praegune 50 miljardi euro suurune kulu – 1% SKPst – 2050. aastaks 14 triljonini.

Sellest olukorrast võivad võita kõik, kuid vaja on kaht asja. Nõustun James Nicholsoniga: kaluritele ja põllumajandustootjatele tuleb kindlasti pakkuda präänikut, kuid ka haridust, eriti siis, kui on tegemist noortega.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) ÜRO Peaassamblee kuulutas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Selle tähistamine pakub võimalust viia ellu üleilmne kampaania, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust bioloogilisest mitmekesisusest. Eurobaromeetri 2010. aasta aprilli andmete kohaselt teadis vaid 38% uuringus osalenud inimestest, mis on bioloogiline mitmekesisus. Peame suurendama teadlikkust bioloogilise mitmekesisuse tähtsusest inimelu kvaliteedi jaoks ning rõhutama seniseid saavutusi loodusvarade kaitsmisel, samuti julgustama tegema uusi ja suuremaid jõupingutusi võitluses bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu.

Väga edukad on muinsuskaitsepäevad, mil pööratakse üldsuse tähelepanu ajaloo- või arhitektuuripärandile, mida prantslased nimetavad sõnaga patrimoine. Arvan, et komisjon võiks teha samalaadse algatuse ja määrata kindlaks päeva, mil tähistataks meie looduspärandit, et suurendada bioloogilise mitmekesisuse nähtavust ja tähtsust. Minu arvates on ka peagi Nagoyas toimuvat bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi silmas pidades väga tähtis, et Euroopa Liit ütleks välja oma seisukoha bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohta pärast 2020. aastat, arvestades oma finantspoliitikat ja liikmesriikide üksmeelt seoses meetmetega, mille nad peaksid tulevikus oma riigi õigusesse üle võtma, ning ma palun, et liit seda teeks.

  Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Me peame kohtlema looduse suurepärast kingitust säästval ja vastutustundlikul viisil. Ka mina leian, et loodust saab kaitsta majandamise kaudu. Maakasutus ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ei ole vastandlikud mõisted. Vastupidi – integreeritud majandamisega luuakse elupaiku.

Me näeme seda näiteks minu riigis. Mõju võimendub majandamata piirkondades, kus viinamarjaistandused on suletud. Haruldane liblikaliik apollo tuleb neisse piirkondadesse tagasi. Ta elab pigem puhtana hoitud seintel kui prügis. Bioloogilisele mitmekesisusele on eriti kasulikud integreeritud taimekaitse kasutuselevõtt ja võimalus keskenduda taimekaitses konkreetsetele patogeenidele. Eriteenuste puhul vajab põllumajandus ka erilist hüvitamist. On tähtis tagada see neile tulevikus Euroopa hea ühise põllumajanduspoliitika kaudu.

Oleme juba algust teinud mitmete õigusnormidega. Mõnda neist tuleb kindlasti veel järele proovida. Samuti täheldame, et Euroopa eeskirju ei rakendata kõikides liikmesriikides ühesuguses ulatuses. Seoses sellega vajame suuremaid nõuete järgimise kohustusi ja samuti ühesuguseid rakendamise kontrolle. Mullakaitsega saavad liikmesriigid juba praegu pihta hakata. Nad ei pea ootama Euroopa direktiivi.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Olen Esther de Langele väga tänulik, sest mul on selle teemaga oma kogemus. Arvukad Ungari põllumajandustootjad on viimasel aastal minuga ühendust võtnud ühise põllumajanduspoliitika raames toimuva karjamaatoetuste vähendamise pärast, kui põlispuid ja -põõsaid ei kõrvaldata. Põllumajanduse toetamise ja bioloogilise mitmekesisuse vahel on toimunud tõsine kokkupõrge. Ühelt poolt maksame põllumajandustootjatele kunstlike linnumajade paigaldamise eest, kuid teiselt poolt julgustame neid hävitama lindude ja loomade looduslikke elupaiku. Ungari vanasõna võtab selle hästi kokku: parem käsi ei tea, mida vasak teeb. Seepärast on väga oluline, et bioloogiline mitmekesisus oleks Natura 2000 programmi läbivaatamisel järgmisel aastal, ühise põllumajanduspoliitika reformimisel ja uue veepoliitika väljatöötamisel aastatel 2011–2012 esmatähtis.

  Rovana Plumb (S&D). – (RO) Tänan raportööri selle tähtsa raporti eest. Pean mainima ELi peamist vahendit bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmiseks: see on Natura 2000 võrgustik, mis hõlmab 18% ELi maismaapindalast ja 17,84% Rumeeniast.

Komisjoni finantsprognooside kohaselt suurenevad Natura 2000 võrgustiku iga-aastased majandamiskulud 6,1 miljardi euroni ja Rumeenia puhul 342 miljoni euroni. Võttes arvesse eesmärki, mis meil tuleb bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel saavutada, arvan, et komisjon peab alates 2014. aastast suurendama uues mitmeaastases finantsraamistikus bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks eraldatavaid summasid ja viima läbi praeguse eelarveraamistiku vahehindamise, pidades silmas eelkõige seda, et eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks ei ole suudetud täita.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on tähtis ja päevakajaline küsimus, kuigi kahjuks paljud alahindavad seda.

Suur hulk 27 liikmesriigi kodanikke ei mõista bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõsist ohtu ega mõju, mis selle tõttu meie riikide kliimale, keskkonnale ja majandusele avaldub.

Olen kindel, et just meie ülesanne on täiel määral ja tõhusalt rakendada kehtivad Euroopa õigusaktid, siduda rahastamisallikad Euroopa bioloogilise mitmekesisuse säilitamise poliitikaga ja lihtsustada eeskirju ligipääsuks projektide rahastamisele kohalikul tasandil. Räägin programmist LIFE, mida Elena Oana Antonescu mainis.

Lisaks peab nii maa- kui ka mereelupaikade säilitamine olema Euroopa tegevuskavas tähtsal kohal, kuid see peab olema esmatähtis ka kõikide liikmesriikide jaoks, kellel tuleb tööd teha oma tegevuse ühtlustamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine peab olema mõõdupuu kõigil kohalikel tasanditel.

Kokkuvõtteks toonitan, et Euroopa Parlamendi kohus on anda Euroopale valjult märku vajadusest parandada meie endi, kuid ennekõike tulevaste põlvkondade elukvaliteeti.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Seoses selle raportiga soovin juhtida tähelepanu murettekitavale olukorrale. Mitme hiljuti läbi viidud uuringu põhjal on Mustas meres täheldatud enneolematut kalade suremuse kasvu. Selles piirkonnas on suurimateks mere bioloogilist mitmekesisust mõjutavateks saastajateks Dnepri, Doni, Dnestri ja Doonau jõgi, mis kannavad igal aastal Musta merre 600 000 tonni fosforiühendeid ja 340 tonni anorgaanilisi lämmastikuühendeid. Ekspertide rühma hinnangul võib elu Mustast merest divesiniksulfiidi tõttu umbes 30 aastaga üldse kaduda.

Leian, et need küsimused peaksid olema Euroopa tegevuskavas kõige tähtsamad. Seepärast on mul hea meel raporti üle, mida täna siin parlamendis on arutatud, ja ma soovin raportööri selle dokumendi eest tänada.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Tänan Esther de Langet selle suurepärase raporti eest. Meie arutelu bioloogilise mitmekesisuse üle on ülimalt tähtis, kuid tundub, et meie mõttevahetustest on välja jäänud väga oluline teema, nimelt geneetiliselt muundatud kultuurid. Need kultuurid kujutavad endast tõsist ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Praegu kasvatatakse geneetiliselt muundatud kultuure Euroopas veel vähe, kuid meile avaldatakse survet, et lubaksime selliseid kultuure rohkem kasvatada. See on väga ohtlik väljavaade. See põllumajandussuund kujutab endast tõsist ohtu bioloogilisele mitmekesisusele.

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on just see hind, mida me peaksime maksma, kui lubaksime geneetiliselt muundatud monokultuure laialdaselt viljeleda. Seepärast peaks Euroopa Liit astuma samme selle takistamiseks. On küll tõsi, et poliitiliselt ei ole kogu ELi hõlmav keeld praegu võimalik – näen seda eri rühmade seisukohtadest –, kuid me peaksime kindlasti kaaluma Euroopa Liidu toetuste maksmise lõpetamist piirkondades, kus kasvatatakse geneetiliselt muundatud kultuure, sest neid ei tohiks rahastada Euroopa Liidu vahenditest.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Bioloogiline mitmekesisus puudutab meid kõiki. Ühesugused eeskirjad on olulised, sest probleemid, mis kaasnevad bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tuleneva ökosüsteemide hävimisega, ei peatu piiridel. Seepärast kiidan heaks komisjonile ja liikmesriikidele edastatud üleskutse parandada mitmest küljest nende otsusetegemise struktuure ja eeskirjade järgimist.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Bioloogiline mitmekesisus on biosfääri looma- ja taimeliikide mitmekesisuse mõõdupuu, see on pikaajalise evolutsiooni tulemus.

Evolutsioon on mehhanism, mis on kolme miljardi aasta jooksul võimaldanud elul kohaneda Maa muutuvate oludega ja mis peab edasi kulgema, et eluvorme ka tulevikus toetada. Bioloogilist mitmekesisust ei tuleks näha mitte ainult evolutsiooni tulemusena, vaid ka reservina, kust evolutsioon ammutab jõudu, et kutsuda esile kõiki geneetilisi ja morfoloogilisi muutusi, mis põhjustavad uute elusolendite tekkimist.

Bioloogiline mitmekesisus on meie planeedi elukindlustuspoliis. Seega tuleb igati püüda seda kaitsta, sest see moodustab universaalse pärandi, mis võib pakkuda inimkonnale kohest kasu, näiteks säilitada kliima tasakaalu, nii kohalikus plaanis kui ka tervel planeedil, ning samas on see uurimisainet pakkuv allikmaterjal, mis võimaldab meil saada põhiteadmisi inimestele omaste bioloogiliste mehhanismide mõistmiseks või kasutada säästlikul viisil floorat ja faunat toidu ja meditsiini tarvis.

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on pärast 2010. aastat – bioloogilise mitmekesisuse aastat – õigustatult üks Euroopa eesmärke.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt vastata paarile teravalt päevakorral olevale küsimusele ja seejärel esitada mõned kokkuvõtlikud märkused.

Esimene teema on bioloogilist mitmekesisust käsitlevad ühised eeskirjad. Komisjon töötab koos liikmesriikide ja sidusrühmadega, et koostada suunised peamiste loodust mõjutavate valdkondade kohta, milleks on näiteks tuuleenergia, sadamad ja suudmealad. Samuti kavatseme korraldada teavitamiskampaania Natura 2000 kohta.

Uus bioloogilise mitmekesisuse strateegia keskendub rangelt sellele, et tugevdada sidusust peamiste bioloogilist mitmekesisust, põllumajandust, kalandust ja regionaalarengut mõjutavate ELi poliitikavaldkondadega. Strateegia eesmärk on töötada välja mõõdetavad sihid ja saavutatavad eesmärgid, et seada töövaldkonnad 2020. aastani tähtsuse järjekorda. Komisjon sätestab selle uues tegevusstrateegias.

Mullakaitse kohta nii palju, et komisjoni ettepanek võtta vastu raamdirektiiv on blokeeritud. Näeme selles peamist lünka oma loodusvarade kasutamise ja säästmise poliitikas. Nõustume teie murega mulla seisundi halvenemise ja sellega kaasnevate keskkonnatagajärgede pärast. Võite kindlad olla, et me näeme kõvasti vaeva, et nõukogus selles küsimuses edasi liikuda.

Lisaks on rahustav näha, et nii komisjoni kui ka parlamendiliikmete meelest on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja ökosüsteemi teenuste taastamine kiireloomulised ja tähtsad teemad. Paistab, et arvame ühtemoodi ka põhjustest, miks me ei suutnud kahjuks täita bioloogilise mitmekesisuse alaseid eesmärke, mille EL oli 2010. aastaks seadnud. Resolutsioonis esitatud üleskutse on selge ja ühemõtteline: me ei tohi enam ebaõnnestuda. Me ei saa vaadata 2020. aastal ELi kodanikele silma ja öelda, et EL ei kasutanud kõiki oma võimalusi, peatamaks bioloogilise mitmekesisuse kadumine Euroopas.

Lõpetuseks jagan parlamendiliikmetega meie käesoleval aastal algatatud üleeuroopalise bioloogilise mitmekesisuse kampaania loosungit „Oleme kõik seotud”. Ainult seotuna suudame peatada massilist väljasuremist ja tagada liigirikka planeedi.

Edastan kõik teie märkused selle teema eest vastutavale volinikule Janez Potočnikule. Nagu te kõik teate, viibib ta praegu New Yorgis just seda küsimust käsitleval konverentsil.

  Esther de Lange, raportöör. – (NL) Austatud juhataja! Tänan kolleege eri seisukohti sisaldavate sõnavõttude eest. Igal juhul on need kõik näidanud tervikliku käsitluse ja süvalaiendamise tähtsust. Mul on hea meel Euroopa Komisjoni kavatsuse üle võtta seda arvesse ja pöörata sellele küsimusele oma strateegias suurt tähelepanu. Seepärast loodan, et kõnealune strateegia pakub meile vajalikku selgust näiteks seoses liikmesriikide suurte erinevustega – Richard Seeber juhtis sellele tähelepanu.

Mis puudutab süvalaiendamist, siis põllumajanduspoliitika kohta on kõik vajalik öeldud. Igal juhul on valdkonnal, mis hõlmab enam kui 50% maapiirkondadest, suur osatähtsus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Mainitud on ka kalandus- ja struktuuripoliitikat. Ma pean Bas Eickhoutile kohe vastama, et jah, see süvalaiendamine on loomulikult seotud rahastamisega ja minu jaoks ei ole oluline, millisest rahastamisvahendist see raha tuleb või millise nimega asju nimetatakse – peaasi, et see on tõhus. Kui varem tabasime me ühe hoobiga ühe kärbse, s.t saavutasime ühe poliitikaeesmärgi ühe rahalise kulutusega, siis oma tulevases poliitikas peame ühe hoobiga tabama märksa rohkem – nimelt kolm kärbest. Ühe selles valdkonnas tehtava kulutusega peame saavutama nii konkreetse asjaomase sektori poliitikaeesmärgid kui ka teise poliitikavaldkonna ja soovitatavalt kolmandagi poliitikavaldkonna eesmärgid. Sellest olukorrast võidavad kõik, ka rahalises mõttes.

Mainitud on rahvusvahelise tegevuse ja järgmisel kuul toimuva Nagoya kohtumise edukuse tähtsust. Mullastiku teemal sooviksin öelda veel üht. Andres Perello Rodriguez sõnas, et ühesugune mullastikupoliitika käsitlus on Euroopas väga tähtis. See on viimane, mida me soovime, võttes arvesse, et mullastik on Euroopa eri osades täiesti erinev. Perello Rodriguez on teretulnud heitma pilku minu elukohale, mis asub kolm meetrit merepinnast madalamal. Usun, et sealsed mullastikuprobleemid on täiesti teistsugused kui Pürenee poolsaarel. Raportis rõhutatakse mullastikupoliitika tähtsust ja kutsutakse liikmesriike üles oma kohust täitma, kuid minu arvates on ühetaolisus selles valdkonnas väga ohtlik.

Lõpetuseks veel üks märkus. Oleme nüüd rääkinud avalikust sekkumisest, riigiasutuste ülesannetest ja riiklikust rahastamisest. Kuid me ei ole rääkinud ettevõtete sotsiaalsest vastutusest. Ka see peab kõnealusesse arutellu kuuluma. Lõppude lõpuks saavutatakse selles arutelus edasiminek alles siis, kui tarbijad on nõus maksma säästvalt ja õiglaselt toodetud kaupade eest õiglast hinda.

JUHATAJA: EDWARD McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  János Áder (PPE), kirjalikult. – (HU) Lugupeetud juhataja! Kahjuks peame kõik tunnistama, et eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks ei ole täidetud. Mõningate hinnangute kohaselt on bioloogilise mitmekesisuse määr viimase 40 aasta jooksul langenud 30%, samas kui sellise ülisuure languse põhjused ei ole vähenenud. Neid asjaolusid silmas pidades on meie esmane ülesanne leida võimalikult kiiresti valdkondlikes tegevuskavades lahendus bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustele. See on suur proovikivi poliitikutele, sest on palju muid tähtsaid majandus- ja sotsiaalhuve, mis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalike jõupingutustega vastuolus. Peame siiski meeles pidama, et oma heaolu ja majandusarengut säilitades ei tohi me jätta tulevasi põlvkondi ilma kasust, mida bioloogiline mitmekesisus pakub. Pean oluliseks rõhutada seda raporti osa, kus kutsutakse üles peatama geneetilise mitmekesisuse ja kohalike liikide vähenemine. Mida oleks Ungari maastik väärt halli karjata, mangalitsa tõugu seata, Ungari musta-valgekirju karjata või tähnilise kanata? Võiksin jätkata, nimetades Törökbálinti õunu, Milota Kreeka pähkleid või Beszterce ploome. Geneetilise mitmekesisuse säilitamine põllumajanduses ja loomakasvatuses on paljude Euroopa riikide keskne huvi, pidades silmas põliste koduloomaliikide väärtust majanduslikus, sotsiaalses, keskkonnaalases ja viimase, kuid kindlasti mitte vähem olulisena toiduohutuse mõttes. Lõpetuseks soovitan seoses programmiga LIFE+, et komisjon kaaluks tõsiselt ELi kaasrahastamise määra suurendamist, sest liikmesriikidelt nõutava ülisuure panuse tulemuseks on programmi vähene rakendamine.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Bioloogilist mitmekesisust tuleb tingimata kaitsta. Hinnanguliselt on üleilmne väljasuremise määr tavapärasest loomulikust määrast 50–1000 korda kõrgem. ELis on väljasuremisohus 42% imetajatest, 43% lindudest ja 52% mageveekaladest. Arvatakse, et 2050. aastaks on vähenemine kümme korda suurem. Tuleb tagada, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei jätkuks praeguses kiires tempos.

Nagu ma nõukogu viimasel kohtumisel ütlesin, valmistab suurt muret asjaolu, et 2001. aastal Göteborgis kehtestatud ELi eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks ei ole suudetud täita. Kui soovitakse vältida suurt keskkonna-, ökoloogilist ja majanduskahju, tuleb sellisele põhiväärtusele nagu bioloogiline mitmekesisus pöörata nõuetekohast tähelepanu.

Kiidan heaks pikaajalise plaani taastada ELi bioloogiline mitmekesisus 2050. aastaks, kuid selle saavutamiseks peab nimetatud küsimus olema käimasolevate põllumajanduse tulevikku ja keskkonda käsitlevate läbirääkimiste päevakorra eesotsas ning lõplike tulemuste saavutamiseks tuleb rakendada konkreetseid meetmeid.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Nõuetele vastavuse süsteem on ühise põllumajanduspoliitika osa ja sisaldab mitmeid eeldusi mulla kaitseks. Lisaks on sellega ette nähtud kontrolli- ja karistusmehhanism otsetoetuste vähendamiseks, kui ei täideta kehtestatud norme, mis ei hõlma mitte ainult keskkonnakaitset, rahvatervist, floorat ja faunat, vaid ka loomade heaolu. Nõuetele vastavus on seotud nõudega hoida maa põllumajanduse ja keskkonna seisukohast heas korras. Arvan, et nõuetele vastavuse süsteemi tuleb kohaldada sissetulekutoetuse otsemaksete suhtes ja enamiku keskkonnamaksete suhtes, mis on tehtud maaelu arengu toetamiseks. Liikmesriigid peavad selle põhimõtte kehtestama ka riiklikul või piirkondlikul tasandil, pidades ühtlasi silmas kehtivat ühist ELi raamistikku.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub väga kiiresti. Mõningate liikide väljasuremine on 50–1000 korda tavapärasest suurem. Meie esmatähtsaks eesmärgiks peab saama bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine – esiteks eetilistel põhjustel, sest me peaksime kestlikku planeeti tulevastele põlvkondadele hoidma, ja teiseks keskkonnaalastel põhjustel, sest elusorganismide liikide ulatuslik vastastikmõju on meie planeedi elamiskõlblikkuse tagamiseks hädavajalik. Kolmandaks tuleb bioloogilise mitmekesisuse vähenemine peatada majanduslikel põhjustel, sest loodus ja selle algupärane mitmekesisus annavad meile peamisi elu allikaid – toitu, vett, kütust ja kiude – ning suurendavad mullaviljakust ja tagavad taimede tolmeldamise. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on meie jaoks oluline ka kliimamuutuse ilmingute ja tagajärgede vähendamiseks, sest maa- ja meresüsteemid seovad süsinikdioksiidi ning on ainus looduslik mehhanism süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks. Keskkonnadirektiiviga tehakse võimalikuks kohalike oludega kohandatud meetmete rakendamine. Kuid siiski tuleb tagada, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ei oleks liikmesriikide erinevused väga suured. Oluline on sätestada kaitsepõhimõtted, mida tuleb alati järgida. Samuti tuleb bioloogilise mitmekesisuse kaitset laiendada kalanduse valdkonda. Põllumajandustootjad on bioloogilise mitmekesisuse tõhusal kaitsmisel eriti tähtsad. Et rahvaarv kasvab, on vaja tootmist suurendada ning samal ajal toetada elu maapiirkondades ja säilitada bioloogiline mitmekesisus, nii et need kolm tahku oleksid tasakaalus.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) ÜRO on kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Kahjuks ei suuda EL täita eesmärke, mille ta bioloogilise mitmekesisuse kohta 2010. aastaks on kehtestanud. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub murettekitavalt kiiresti. Arvutuste kohaselt kiireneb vähenemistempo nii, et vähenemine võib 2050. aastaks olla praegusest kümme korda suurem. ELis ähvardab väljasuremine 42% imetajatest, 43% lindudest, 45% liblikatest, 30% kahepaiksetest, 45% roomajatest ja 52% mageveekaladest. Komisjon märkis 2008. aastal ühenduse bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamise vahehindamisel, et 50% liikidest ja kuni 80% elupaikadest, mille kaitsmine kuulub Euroopa huvidesse, on kehvas seisus. Selline bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei ole vastuvõetav mitte ainult eetilisest seisukohast, vaid ka ökoloogilisest ja majanduslikust seisukohast, sest me võtame tulevastelt põlvedelt võimaluse saada kasu hea tervise juures olevast bioloogilisest mitmekesisusest. Bioloogilise mitmekesisuse võimalikult suure kaitse tagamiseks tuleb sellealast Euroopa poliitikat kooskõlastada ja siduda teiste valdkondade poliitikaga, eelkõige põllumajandus-, metsandus- ja kalanduspoliitikaga ning loodusõnnetuste ennetamise poliitikaga.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Bioloogilise mitmekesisuse küsimuse lisamist ELi õigusaktidega hõlmatud valdkondadesse tuleb tunnustada selle majandusliku väärtuse tõttu. Soovisin omalt poolt kõnealuses raportis rõhutada hüvitise maksmist põllumajandustootjatele, kes pakuvad bioloogilise mitmekesisuse suurenemist toetavaid lisateenuseid. See peaks toimuma „boonustingimuste” näol, mille puhul antakse boonuspunkte sellise tegevuse eest, mida rakendatakse lisaks kohustustele. Samuti teeme õigesti, kui rõhutame vajadust edendada geneetilist mitmekesisust, kasutades selleks piirkondade oma traditsioonilisi põllumajandussorte.

Tegemist on olulise küsimusega, millest ma olen vägagi teadlik, sest traditsiooniline piimakari minu kodupiirkonnas Vogeesides kaob, kui väljastpoolt ei saabu õigeaegset abi. Samuti soovisin väga rõhutada, et programmi LIFE+ raames rahastatavate projektide elluviimisel tuleb juhinduda jätkusuutlikkusest, sest kahjuks oleme täheldanud, et mõned projektid lakkavad eksisteerimast, kui rahastamine lõpeb.

Lõpetuseks jagan seisukohta, et andmete kogumist ei saa eirata, ning avaldan heameelt riikliku ulukiseirekeskuse loomise üle Prantsusmaal. Seirekeskus tegeleb maad mööda rändavate loomade rände ja talvitumise küsimustega eelkõige tänu jahimeeste vaatlustele, mis tõestab – kui selleks peaks vajadus olema –, et jahimehed osalevad aktiivselt bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmine on ühiskonnale kasulik. Meie vastutuse idee kohaselt peame hoidma oma planeedi sellises seisus, et see oleks ka tulevastele põlvedele elamiskõlblik keskkond. Kahjuks ei ole praegune olukord kiita. Bioloogiline mitmekesisus väheneb järsult. Praegune liikide väljasuremise määr võib maailmas kasvada nii suureks, et ületab tuhandekordselt looduslikku määra. Kui me midagi ette ei võta, võib see arv teadlaste sõnul kasvada 2050. aastaks kümnekordseks. Ka võib ökosüsteemide hävitamise tulemuseks olla märkimisväärselt suur kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine, mis võib suurendada globaalset soojenemist ja vähendada Maa võimet siduda süsinikdioksiidi. Euroopa Liidu kõige tähtsam vahend bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on liikmesriikide määratud erikaitsealadest koosnev Natura 2000 võrgustik. Selle peamine eesmärk on soodustada bioloogilist mitmekesisust looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitsmise teel. Et see kokkulepe aga tõhusalt toimiks, on vaja õigusaktide võimalikult kiiret ühtlustamist, sealhulgas kooskõlastatud ja üheseid meetmeid liikmesriigi tasandil.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Viimastel aastatel täheldatud suur mesilaste arvu vähenemine – kusjuures me ei tea, kas see tuleneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest või geneetiliselt muundatud taimedest – näitab meile ennekõike seda, et me ei tea veel paljutki. Lisaks sellele, et bioloogilise mitmekesisuse mõju ökosüsteemide püsivusele on endiselt suuresti teadmata, ei tea me isegi piirkondlikul tasandil, kui suur on mitmekesisus selles konkreetses piirkonnas. Seepärast tuleks 2010. aastat, bioloogilise mitmekesisuse aastat, kasutada selleks, et omandada puuduvaid teadmisi ja ka suurendada teadlikkust – ühelt poolt nii, et riigid ja kohalikud ametiasutused saaksid bioloogilise mitmekesisusega arvestada oma säästvas arengus, rabade kaitsmisel ja veekogude loodusliku ilme taastamisel, ning teiselt poolt nii, et keskmine kodanik saaks selles osaleda. Pruugib vaid mõelda näiteks vooljale pargitatrale, mis oli algul aedades kasvav ilutaim, kuid on nüüdseks laialt levinud ja välja tõrjunud pärismaised taimed. Tema juurestik on tekitanud palju kahju kallaste tugistruktuuridele. Me ei tohi mitte mingil juhul lasta end ära võluda põllumajanduse või metsanduse monokultuuridest. Põllumajandusreformi võib kasutada selleks, et liikuda masstootmise juurest säästlikkuse ja maastike kaitse suurendamise poole. Lisaks vajame strateegiaid, et kliimakaitse, s.t energiataimede istandused ja bioloogiline mitmekesisus ei võistleks enam sama kasvulava eest.

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult. – (CS) Mul on selle raporti üle hea meel ja ma usun, et selles soovitatakse mõningaid samme õiges suunas. Teisest küljest jällegi tunnen, et sisuliselt puudub selles kriitiline suhtumine praegusesse tegevusse kõnealuses valdkonnas ja suurem edasipüüdlikkus tuleviku suhtes. Lõpuks ometi tuleb tunnistada asjade tegelikku seisu. Euroopa Liit ei ole suutnud täita oma eesmärki peatada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Nii Euroopa õigusaktid kui ka üldine arusaam sellest küsimusest keskenduvad ikka veel liikide kaitsmisele. On aeg asuda kaitsma ökosüsteeme, sealhulgas planeedi ökosüsteemi. Oluline on mõista religioossete või ideoloogiliste eelarvamusteta, et inimene on planeedi biosfääri osa ja et inimesed ei saa eksisteerida planeedi ökosüsteemita. Praegused kiireloomulised probleemid, sealhulgas kasvuhoonegaaside küsimus, mulla hävimine, mere ökosüsteemide puhul valitsev oht, toidupuudus ja muud probleemid võib kokku võtta ühe ühisnimetajaga: see on surve Homo sapiens’i arvukuse suurenemise tõttu. Kui me ei vaata kogu probleemi oma liikide ökoloogia vaatenurgast, üle sotsiaal-, majandus- ja poliitikavaldkonna, siis avastame 2020. aastal, et me ei ole taas suutnud täita eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning mis veelgi hullem, me avastame, et planeedi ökosüsteem on teinud läbi veel suurema allakäigu meie liikide suutmatuse poole ellu jääda.

21. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Carlos José Iturgaiz Angulo (PPE). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Soovin edasi anda sõnumi Oswaldo Payált, kellele Euroopa Parlament andis Sahharovi auhinna.

„Armsad sõbrad! Kuuba inimesed tahavad muutust. Nad tahavad astuda rahumeelselt uude eluetappi, jättes seljataha kõik, milles on viha, vägivalda, allasurumist, valesid ja hirmu, avades oma südame lepitusele ja olles valmis igas mõttes edasi minema.

Need muutused, mida meie suhtes praegu õigusaktidega rakendatakse, on juba Kuuba inimeste südametes ja meeltes, kuid inimeste kodaniku- ja poliitilisi õigusi tuleb austada. Peavad toimuma vabad ja demokraatlikud valimised ning inimestel peab olema vabadus reisida, töötada ja osaleda riigi majandus-, poliitika- ja kultuurielus.

Muutused tähendavad õigusi ning need õigused Kuubal puuduvad. Paljusid kiusatakse ikka veel taga ja vangistatakse selle pärast, et nad võitlevad Kuuba rahva õiguste eest.

Euroopa ühine seisukoht on see, et solidaarsus on tähtsaim, ja see seisukoht peaks kestma jääma. Peaksite teadma, et kuigi Kuuba valitsus ei algata muutusi, mida paljud Varela projekti ja muid kodanikualgatusi toetavad kuubalased soovivad, on siiski inimesi, kes tegutsevad praegu selle nimel, et neid rahumeelseid muutusi saavutada. Just neid algatusi peaksite te toetama, pidades siiski kinni ühisest seisukohast, nii et tegemist oleks ka ühise lähenemisviisiga.”

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Inimõiguste kaitsmine, inimeste erinevuste austamine ja selle austuse väljanäitamine on demokraatlikus ühiskonnas sama tähtsad kui võitlus vägivalla vastu.

Kui ühiskonnas kõrgel kohal olev isik, keda inimesed iseenesest mõista austavad, ei võta neid põhimõtteid oma avalikes sõnavõttudes omaks või heidab nende üle isegi nalja, võib see õhutada või toetada agressiivset käitumist ühiskonnas. Kui Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuht teeb avalikul kogunemisel nalja Hitleri ja tema jõleduste üle ning annab neile positiivse tähenduse, tuleks selline käitumine avalikult hukka mõista, sest kui seda ei tehta, võib sellega kaasneda niisuguse käitumise aktsepteerimine üldsuse poolt. Seepärast kutsun Silvio Berlusconit üles mõtlema tõsiselt järele oma idiootlike Hitlerit puudutavate naljade üle, aga ka oma maitsetute ja – lubage mul lisada – rumalate märkuste üle noorte naiste kohta, mis tulenevad võib-olla osaliselt hindamisvõime kaotamisest, sündsustunde puudumisest või vähesest austusest naiste vastu.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Laupäeval avaldas Itaalia ajaleht Il fatto quotidiano dokumendi, mille on allkirjastanud mafiooso ja endine Palermo linnapea Vito Ciancimino, kes kirjutas selles, et Marcello Dell’Utri ja Silvio Berlusconi on temaga samast puust – et nad kuuluvad samasse maffia võimu all olevasse poliitilisse süsteemi.

See uudis on pälvinud kohtunikkonna tähelepanu, sest päevavalgele tuli tõde 1992. aastal maffia korraldatud veresaunast, mille käigus tapeti kohtunikud Falcone ja Borsellino. Nimelt tegi riik maffiale järeleandmisi, et pommide ajajärk lõpetada, ning nagu välja tuleb, aitas see kaasa peaministri partei Forza Italia moodustamisele, milles oli tõepoolest abiks Dell’Utri, kes mõisteti seotuse pärast maffiaga seitsmeks aastaks vangi ja kes on nüüd ikka veel Itaalia parlamendi senaator.

Pidades silmas seda sündmust ja hiljutist linnapea Angelo Vassallo mõrva Camorra poolt, rõhutan veel kord, kui oluline on palve, mille Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon minu jätkuva surve tõttu esitas ning milles paluti taas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil koostada raport organiseeritud kuritegevuse kohta Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa ei saa edaspidi enam teist põske ette keerata ning karta käsitleda probleemi, mis ei ole enam kohaliku tähtsusega, vaid ulatub kaugemale ja mõjutab praegu väga lähedalt ühe liikmesriigi valitsust.

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE). – (EL) Lugupeetud juhataja! Nagu teada, on haljasalad linnakeskkonnas ülimalt tähtsad. Eksperdid ütlevad, et neid peaks tegelikult olema 7–10 m2 elaniku kohta, mis ongi Euroopa keskmine. Kuid suured Kreeka linnad on tänapäeval lämmatavad, sest sellest nõudest on täidetud vaid 25–35%, ja haljasalasid oleks kiiresti juurde vaja.

Üks ilmselge lahendus oleks kasutada olemasolevat avalikku ruumi vähemalt haljasaladena. See tähendaks paljude linnades asuvate sõjaväekasarmute ja Ateenas asuva endise Hellenikoni lennujaama kasutamist.

Kreeka valitsuse, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelise memorandumi leheküljel 28 on ette nähtud, et uuesti tuleb uurida võimalust kasutada riigivõla tasumiseks riigi vara. Kui lõpptulemusena kasutatakse selleks niigi vähest reservmaad, lööb see keskkonna tasakaalu Kreeka linnades täiesti paigast, ja selle eest maksavad järeltulevad põlved.

Komisjon nullib ise liikmesriigi kohta kehtestatud dokumendis sisalduva paari sõnaga igasuguse Euroopa linnakeskkonna poliitika. Ma küsin: kas Euroopa institutsioonid kavatsevad sellega leppida?

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Poolas on rahvas mures viivituste pärast 10. aprillil Smolenski lähedal Poola presidendi lennukiga toimunud õnnetuse uurimisel. Olukord, kus Venemaa ei edasta dokumente või teeb seda aja võitmiseks väga aeglaselt, ei ole vastuvõetav. Minu arvates peaks uurimine muutuma rahvusvaheliseks küsimuseks, et Euroopa Liit, sealhulgas Euroopa Parlament saaks kasutada oma mõjuvõimu uurimise kiirendamiseks ja avaldada Venemaale suuremat rahvusvahelist survet. Kardan, et rahvusvahelise surveta ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu surveta ei saada selles küsimuses kunagi selgust. Seepärast palun, et näitaksite selles küsimuses üles mõningast solidaarsust Poolaga.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Pärast pidurdamatutest finantsspekulatsioonidest põhjustatud katastroofi, pärast kuid kestnud tegevusetust ja lubadusi kehtestada finantsturgude suhtes meetmed jõudis sel nädalal meieni Euroopa Komisjonilt kinnitus. Põhimõtteliselt läheb kõik edasi vanaviisi. Finantsspekulatsioonid jätkuvad ja endiselt kasutatakse nende spekulatsioonide põhivahendeid – tuletisinstrumente, tagatiseta müüke, vahetuslepinguid või krediidiriski vahetustehinguid. Mürgisele rämpsule ei tule lõppu. Maksuparadiiside pärast löödi lärmi ja jagati katteta lubadusi, et neile tehakse lõpp, kuid nüüd valitseb selles küsimuses haudvaikus ja nende eksistents jätkub.

Kõike seda vastukaaluks sügavale vägivallale, millega sunniti töötajaid ja teisi inimesi tooma suuri ohvreid, et toetada finantskapitali kuritarvitamist. Vastus asjaolule, et Euroopa Liidul ei ole ilmselgelt aimugi, mida ette võtta selle kriisi tagajärgedega, mida ta aitas tekitada, on siin, Portugalis, Prantsusmaal, Kreekas, Hispaanias ja kogu Euroopas, sest inimesed tõstavad häält ja võitlevad sügava sotsiaalse taandarengu vastu, mida Euroopa Liit tahab neile peale suruda.

  Juhataja. – Järgmisena võtab sõna Gerard Batten, kes teeb ajalugu sellega, et on esimene poliitik, kes on riietanud end oma erakonna värvidesse.

  Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja! Tundub, et Ühendkuningriigi asepeaminister Nick Clegg annab peagi teada koalitsioonivalitsuse otsusest järgida Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ja anda hääleõigus Tema Majesteedi vanglates olevatele kinnipeetavatele.

Peaminister David Cameroni pressiesindaja on väidetavalt öelnud, et oleks „kahju”, kui keeld kaotataks täies ulatuses. Ta ei vaevunud selgitama, miks osaline keeld oleks moraalselt vastuvõetavam ja miks pätil või murdvargal peaks olema suurem õigus hääletada kui mõrvaril, vägistajal või pedofiilil.

Seaduskuulekaid inimesi ja kuriteoohvreid solvab see, kui ka neil, kes seadust rikuvad, on õigus valida seadusetegijaid. Üht asja võin ma täiesti kindlalt väita: Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei järgmises manifestis võetakse kohustus kõik sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada.

  Juhataja. – See sõltub sellest, kes on Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei juht.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Sooviksin täna taas mainida Alpides ja Aadria mere ääres asuvat piiriülest Kesk-Euroopa piirkonda, mis koosneb Friuli-Venezia Giuliast, Sloveeniast ja Kärntenist. See piirkond peegeldab Euroopa lingvistilist ja kultuurilist mitmekesisust ning näitab, kui suurtest ajaloolistest raskustest on võimalik üle saada. Näiteks Kärnteni üksmeele rühm on mitu aastat töötanud selle nimel, et Kärnteni sakslastest enamus ja sloveenlastest vähemus elaks rahumeelselt koos, ning Euroopa Parlament andis sellele rühmale töö eest Euroopa Kodaniku auhinna.

Kuid seda rahumeelset koostööd kahjustas enne Horvaatiaga Ljubljanas sõlmitava piirileppe rahvahääletust esitatud Sloveenia väide, et Sloveenia on Kärnteni, Trieste ja Gorizia endale võtnud, kuigi Lõuna-Kärnteni inimesed otsustasid 1920. aastal, s.t täpselt 90 aastat tagasi täiesti demokraatlikul rahvahääletusel kuuluda Austria koosseisu. Lisaks ei ole Sloveenia mingil juhul endise Jugoslaavia õigusjärglane ja seega Austria riigilepingule õiguslikult alla kirjutanud osaline. Kõige rohkem käib Sloveenia Jugoslaavia jälgedes, säilitades vastuolus rahvusvahelise õigusega Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistliku Nõukogu (AVNOJ) otsused, ning see ei ole hea.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Soovin esile tõsta teemat, mis on ülimalt päevakohane Rumeenias, kuid ma kahtlustan, et teataval kujul eksisteerib see kõikides ELi liikmesriikides. Pean silmas tõsist olukorda, mis mõjutab väikeettevõtteid ja hävitab nende võimaluse kasvada ja taastuda pärast majanduskriisi.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riikliku nõukogu hinnangul langevad kaheksa ettevõtet kümnest Euroopalt toetust saanud ettevõttest projektidest välja kaasrahastamise puudumise tõttu. See kehtib kõikide Euroopa rahastamist sisaldavate programmide kohta. Usun, et sellises olukorras peavad ühelt poolt EL ja teiselt poolt liikmesriigid kindlaks määrama ja ellu viima uued väikeettevõtete toetamise meetmed, pidades silmas eelkõige seda, et 70% kogu ELi töötavatest inimestest teenib leiba neis ettevõtetes.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Alustame peagi ajavahemikku 2007–2013 käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemist. See peab põhinema institutsioonidevahelisel koostööl ja pakkuma konkreetseid lahendusi majandus- ja finantskriisi mõju leevendamiseks. Lisaks pakuvad Lissaboni lepingu jõustumine ja ELi 2020. aasta strateegia praeguse finantsperspektiivi vahekokkuvõtte tegemiseks uusi väljavaateid.

Kutsun komisjoni üles ilmutama paindlikkust ja kiirust, kui liikmesriik kavatseb kooskõlas ERFi määrusega paluda rakenduskavade või riikliku strateegilise raamistiku läbivaatamist.

Praegune majanduskriis võib põhjustada eelarveprioriteetide mõningase muutumise, eelkõige selleks, et tagada eelisvaldkondade piisav rahastamine. Seda silmas pidades kutsun üles edendama solidaarsust ja tõhusust energiavarude valdkonnas ning samuti transpordiinfrastruktuuri, põllumajanduse ja maapiirkondade lairiba-infrastruktuuri valdkonnas – kõik need on esmatähtsad valdkonnad, mis võivad aidata kaasa töökohtade loomisele.

  Antonyia Parvanova (ALDE). – Soovin juhtida teie tähelepanu kriminaalsüüdistuse saanud Bulgaaria kodaniku inimõiguste raske rikkumise juhtumile. Mario Abdel Gani el Makusi, palestiinlase poeg, on farmakoloogiaüliõpilane, kes vahistati 7. juunil oma kodus Sofias ja viidi kohalikku politseijaoskonda – politsei arvates – kallaletungi eest.

Kahe tunnistaja sõnul oli Mario kallaletungi ajal kodus olnud, aga ka toidupoes sisseoste teinud, ja seda tunnistavad ka poe kuue videovalvekaamera lindistused. Tema suhtes kohaldati määramata ajaks eelvangistust, mis on nüüdseks kestnud juba 70 päeva. Kogu selle aja jooksul on politsei keeldunud läbi vaatamast videovalvekaamerate lindistusi ja küsitlemast tunnistajaid, kes olid sel ajal temaga koos kodus olnud, s.t kallaletungikohast kaugel.

Usun, et kogu juhtum selle noormehe ja tema perega on pretsedenditu, kuid sedalaadi juhtumid on viimasel aastal Bulgaarias tavapäraseks muutunud. Seepärast soovin öelda, et miski ei õigusta seda, kui inimene – kes on süütu seni, kuni on tõestatud vastupidist – vahistatakse ja politsei hoiab teda ümberlükkamatute tõenditeta 70 päeva eelvangistuses.

Palun rohkem läbipaistvust siseministeeriumi ja riigiprokuröri töömeetodites.

  Catherine Grèze (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! 32 maputše vangi on nüüdseks 70 päeva näljastreiki pidanud ja nad võivad surra. Täna ühinesid nendega Tšiili parlamendi liikmed.

Nad on näljastreigil, et nõuda tavaõiguse kohaldamist ja oma õigust maad kasutada. Põlisrahvastel peab olema juurdepääs kollektiivsele omandile oma esiisade maadel. Euroopa Parlament on selle põhimõtte kaitseks juba välja astunud ja see on sätestatud asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides.

Seda õigust ei ole Tšiili kunagi tunnistanud, mistõttu on levinud meetmed, millel on ebaõiglaselt ebaproportsionaalne mõju maputšedele, kes kõigele vaatamata moodustavad 5% rahvastikust.

Kui soovitakse päästa maputšede kogukonda, kes on määratud elama maa ja loodusvaradeta, peab Tšiili leidma julgust tunnistada selle kogukonna õigusi ja nõustuda tema nõudmistega.

Samuti on oluline, et meie siin Euroopa Parlamendis, ÜRO ja ka kõik muud rahvusvahelised institutsioonid võitleksid põlisrahvaste õiguste austamise eest. Austatud juhataja, mida te kavatsete selles küsimuses ette võtta?

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Kaks aastat tagasi päästis investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumine valla finantsturgude krahhi ning seejärel majandus- ja sotsiaalkriisi, mida meie inimesed siiamaani omal nahal tunnevad. Reageerima peab tasakaalukalt. Euroopa Liit on olnud kiire, armutu ja järeleandmatu kohaldatud kokkuhoiuprogrammides, kuid ääretult aeglane või isegi hooletu kõiges muus, mis võiks majanduses õigluse majja tuua.

Alles sel nädalal võtab Euroopa Parlament vastu esimesed finantssüsteemi järelevalve meetmed. Pangandussüsteem peab alles järgmise üheksa aasta jooksul hakkama kohaldama nende omakapitali käsitlevaid nõudeid ja kõiki muid üldsuse nõudmisi, milleks on nimelt võitlemine spekulatiivse kapitaliga, maksuparadiiside kaotamine või finantstehingute maksustamine. Kõik see on edasi lükatud ning just seetõttu on 29. septembril peetav üleeuroopaline aktsioonide päev nii vajalik ja tähtis terves Euroopas.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud kolleegid, kas te suudate ette kujutada kuriteoohvreid, kes kannatavad päevast päeva kõige elajalikumas vormis füüsilise vägivalla, peksmise, ahistamise, seksuaalkuritegude, vaimse julmuse, ähvarduste ja terrori all? Viitan naistevastase vägivalla ohvritele, eelkõige perevägivalla või suhtevägivalla ohvritele. Üks nende vapper ja tugev rühm võttis minuga eelmisel nädalal ühendust ja kaebas, et Ungaris ei toetata ega aidata seda väga suurt inimeste rühma ikka veel. Kui nad pöörduvad politsei poole, öeldakse neile, et see on nende eraasi ja politsei ei sekku. Kui nad lähevad lastehoolekande- või lastekaitseasutusse, kästakse neil midagi ette võtta, või vastasel juhul võetakse laps neilt ära. Kutsun kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid seisma selles küsimuses ühise rindena, korraldama naistevastase vägivalla ohvritele teemakohase kuulamise ja esindama nende õigusi kõikvõimalikes foorumites.

  Nuno Teixeira (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Kogu suve möllasid Portugalis taas tulekahjulained, mis laastasid metsi ja põllumaid, hävitasid kodusid ja eravaldusi ning hoidsid hirmu all inimesi, kes elasid pidevalt laastava tule kartuses.

Ainuüksi augustis registreeriti Portugalis üle 9000 tulekahju. See on suurim arv alates 2006. aastast. Olukorra tõsidust arvesse võttes on väga tähtis, et ei uuritaks ainult põhjuseid, vaid leitaks ka lahendused. Lahendusi mainides ei viita ma mitte ainult vajadusele kavandada ja pakkuda tõhusaid materjale ja inimressursse tulekahjudega võitlemiseks, vaid ka vajadusele paljud piirkonnad taasmetsastada ja toetada tulekahju tõttu kannatanud inimesi.

Madeira autonoomses piirkonnas, kust mina pärit olen, on need põlengud kahju teinud paljudele kohalikele omavalitsustele. Pärast veebruaris toimunud loodusõnnetust suurendasid augustis aset leidnud tulekahjud madeiralaste kannatusi veelgi. Nad arvasid, et eriti pärast viimase aasta jooksul neile osaks saanud katsumusi võivad nad oma elukorralduse taastamisel loota kõigi abile ja solidaarsusele.

  Alan Kelly (S&D). – Austatud juhataja! Mulle ei valmista rõõmu teadmine, et samal ajal, kui mina seisan siin täna teie ees, jälgib EL ülima hoolikusega majandusarengut minu koduriigis Iirimaal.

Täna jõudis Iirimaa võlakirjade intressimäär 6,5%ni ja olukord riigis on väga problemaatiline. Tegelikult on laenamine minu riigi jaoks praegu kallim kui kunagi varem. Minu valimisringkonna inimesed küsivad, kuidas me sellisesse olukorda sattusime. Lihtne vastus on: puhta ahnuse tõttu.

Mul oli hea meel, kui volinik Almunia nõudis hiljuti tulemuslikult Iirimaa täieliku zombie-panga Anglo Irish sulgemist. Komisjon pidi tegutsema, sest see pank ohustas minu riigi tulevikku. Anglo pidi meile maksma minema kaks miljardit, siis viis miljardit, seejärel kümme miljardit. Kas järgmisel kuul saame teada, et Anglo läheb meile maksma 30 miljardit?

Iirlased on vastupidav rahvas. Tuleme selle olukorraga toime, kuid ainult EKP abiga ja poliitilise stabiilsusega, millele aitavad kaasa kohesed muudatused riigi valitsemises.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Sellel nädalavahetusel tabas Sloveeniat tugev vihm, mis on põhjustanud suuri üleujutusi ja tõsist majanduslikku kahju. Paljudes kohtades oli jõgede veetase viimaste aastasadade kõrgeim. On ka inimohvreid, kuigi peaksin lisama, et kõik elu kaotanud hukkusid tunnelitesse lõksu jäänud autodes. Ainuüksi pealinnas Ljubljanas on ikka veel enam kui 1200 elamut vee all. Ka transporditeed ja ­rajatised said kõvasti viga.

Sloveenia on väike riik, kuid me võime võrrelda nende üleujutuste tagajärgi suve alguses mõnda Kesk-Euroopa riiki tabanud üleujutuste katastroofiliste tagajärgedega. Kasutan võimalust teavitada teid olukorrast minu riigis, sest usun, et ka Euroopa Parlamendis ootab meid hulk tööd tagajärgedega tegelemiseks.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). – (DA) Lugupeetud juhataja! Pärast meie viimast kohtumist on enam kui 50 kurdi rahvusest linnapea üle langetatud Türgis lõplik kohtuotsus. Mida need linnapead siis tegid? Nad võtsid endale vabaduse kirjutada avalik kiri Taani peaministrile. Olukord Euroopa Liidu kandidaatriigis Türgis on nii absurdne, et linnapäid karistatakse ELi liikmesriigi riigipeale kirjade kirjutamise eest. Absurdseid asju on veel. Esmaspäeval, 18. oktoobril, mõistetakse kohut 151 kurdi poliitiku ja juristi üle, sealhulgas Diyarbakıri linnapea Osman Baydemiri ja Türgi inimõiguste organisatsiooni IHD asepresidendi Muharrem Erbey üle. Süüdistused võivad lõppeda eluaegse vanglakaristusega. Kutsun juhatajat üles tagama, et Euroopa Parlament oleks nendel kohtuistungitel vaatlejana kohal.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Romade väljasaatmine Prantsusmaalt on märk sellest, et ei teata, mida teha, nagu seda on näiteks ka eeskirjad, millega aetakse kodutud linnakeskustest välja.

Romade probleem peidab endas äärmise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemi. Äärmises vaesuses elavad inimesed vajavad solidaarsust ja abi – need on lastega emad, vanurid, nõrga tervisega inimesed ja isoleeritud kogukonnad, inimesed, kes on sattunud nii rasketesse tingimustesse, et nad ei suuda end enam ise aidata. Küsimus ei ole ainult rahas, vaid selles, et tuleb hakata käituma igaühe ja kõigi hüvanguks nagu ühiskond, mis hoolib neist inimestest. Seepärast otsigem võimalusi kaasata sotsiaalselt puudust kannatavate rühmade abistamiseks võimalikult palju vabatahtlikke. Otsigem võimalusi muuta olemasolevate rahaliste vahendite kasutamine vabatahtlike jaoks lihtsamaks. Kui me ei suuda neid leida, siis jäämegi ühele kohale tammuma.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Austatud kolleegid! Kui minu riigi parlament lükkas tagasi seadusemuudatuse, millega oleks keelustatud igasugune lastevastane vägivald, sealhulgas kehaline karistus, näitas see vaid veel kord, et tänapäeva ühiskonnas valitseb sallimatus oma noorimate ja nõrgimate liikmete arvamuse suhtes ning samuti soovimatus ja võimetus mõista laste õiguste ja huvide tähtsust. Taas andis see tunnistust asjaolust, et vajame kiiresti arutelu laste õiguste kaitse ja nendevastase vägivallaga võitlemise teemal.

Kuid minu riigis peavad paljud lapsele laksu andmist kultuuripärandi vormiks või tõhusaks kasvatusmeetodiks. Ma ei saa sellega kuidagi nõustuda ning soovin rõhutada, et emotsionaalse kontrolli puudumine ja sellest tulenev agressiooni õigustamine – nimetades seda hariduseks – on vale ja lubamatu.

Soovin öelda, et vägivald kujutab endast tõsist ohtu laste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning nende isiksuse ja sotsiaalsele arengule. Võttes arvesse, et lapsed on ühiskonna kõige haavatavam rühm, kutsun komisjoni ja nõukogu üles tugevdama lastevastase vägivallaga võitlemise meetmeid ning kehtestama kõikides ELi liikmesriikides kohustuslikud standardid ja tegema aktiivsemat koostööd liikmesriikide ja vabaühendustega, et peatada lastevastane vägivald.

Samuti kutsun liikmesriike üles astuma vajaliku sammud ja võtma ennetavaid meetmeid lastevastase vägivallaga võitlemiseks.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Lugupeetud juhataja! Soovin juhtida teie tähelepanu algatusele, millest paljud teist on teadlikud, kuid mis vajab meilt suuremat tuge – see on nimelt Euroopa Ülemkogu simulatsioonimäng noortele. Seda algatust ja Strasbourgis toimuvat virtuaalset täiskogu istungjärku kasutavad paljud noored eurooplased selleks, et püüda paremini mõista Euroopa Liidu toimimist.

Valijate väikese aktiivsuse ja üleüldise loiduse ajal on oluline, et toetaksime ja aitaksime kõiki, kes on huvitatud lõimumisest Euroopa Liidus ja soovivad sellele omalt poolt kaasa aidata. Just sellepärast ja pidades silmas tänavust aruannet Euroopa Ülemkogu simulatsioonimängu kohta, kutsun teid üles kohtuma oma liikmesriikide delegatsioonide liikmetega, et saaksime anda neile aimu, kuidas me tegelikult töötame. Mida enam me seda algatust propageerime, seda enam aitab see kaasa meie ehitatava Euroopa tulevikule.

  Nuno Melo (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Nõukogu hiljutine otsus avada ELi turg Pakistanist pärit tekstiili- ja rõivatoodetele on viga. Tekstiili- ja rõivatooted moodustavad 20% Portugali tootmissektorist, kuhu kuulub 200 000 töötajat ja 7000 ettevõtet. See on minu riigis peamine tegevusala, nagu autotööstus on Itaalia, Saksamaa või Prantsusmaa jaoks.

See tähendab, et need ettevõtted peavad nüüd otseselt konkureerima Pakistani ettevõtetega, kes ei pea maksma oma töötajate sotsiaalse kaitse eest, kellel puuduvad keskkonnakaitsekulud, kes ei pea eriliselt hoolt kandma teatava tooraine kasutamise eest ning kus kahjuks isegi lapstööjõu kasutamine on meie teada igapäevane nähtus.

Lugupeetud juhataja, püüan öelda, et Euroopa ettevõtted ei karda konkurentsi mujalt pärit ettevõtetega, aga nad ei saa töötada, kui normaalseid turutingimusi õõnestatakse.

Seepärast, austatud juhataja, väljendan ma siinkohal oma protesti. Lisaks protestimisele soovin ma olukorda kajastada. Euroopa Parlament peaks arutama seda Euroopa tekstiili- ja rõivatööstusele elutähtsat küsimust esimesel võimalusel.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Sotsiaalne Euroopa on jõudnud otsustavasse pöördepunkti, kus mitmete streikidega näidatakse üles oma arvamust kokkuhoiumeetmete kohta.

Prantsusmaal streigivad haridus-, transpordi-, õigus- ja haldusvaldkonna ning tööstussektori töötajad, Kreekas streigivad transporditöölised ja Rumeenias ametiühingu liikmed. Järgmistel kuudel suureneb sotsiaalne rahulolematus kindlasti veelgi. Seepärast arvan, et meie esmatähtis eesmärk peab olema majanduskasvu saavutamine, kuid seda siiski tihedas seoses uute töökohtade loomise ja olemasolevate töökohtade kaitsmisega.

Ka meie vastutame praeguse kriisi eest. Solidaarsus peab olema Euroopa majandus- ja sotsiaalpoliitikas kesksel kohal. Liikmesriikidele, kellel on raskusi majanduse elavdamise meetmete rakendamisel, tuleb anda suuremat abi, et lõhe eri liikmesriikide majandustingimuste vahel ei laieneks ja oleks võimalik leevendada niigi valusat sotsiaalset mõju.

  Tanja Fajon (S&D). – (SL) Kibestumine, viha ja pettumus on sõnad, mida võiksin kasutada enamiku sloveenlaste tunnete kirjeldamiseks seoses inimeste nimetamisega Euroopa Liidu kõrgematele diplomaatilistele ametikohtadele. See ei ole nii ainult selle pärast, et Sloveenia kukkus esimesest ametissenimetamise voorust välja, vaid peamiselt seepärast, et 29 juhtivast kohast läheb ainult neli uutele liiduga ühinenud liikmesriikidele.

Ma ei usu, et neis liikmesriikides ei oleks sobilikke kandidaate. Vastupidi – olen kindel, et uutes liikmesriikides on südikust ja tahtmist enam kui küll. Kuid ikkagi on Euroopa institutsioonides enamik kõrgemaid ametikohti üldiselt suurimate liikmesriikide esindajate käes.

Olen sellisele Euroopa poliitikale väga vastu, sest selles puudub poolehoid noorte, hiljuti ühinenud liikmesriikide huvide suhtes. Oleme kõik osa liidust, et langetada otsuseid ühiselt. Olgu see kriitika meie valitsuste pihta ja meeldetuletus neile. Praegu ei ole hea aeg uuteks eraldusjoonteks ja usalduse kaotuseks. Inimesed usuvad meisse ainult siis, kui oleme seesmiselt kindlad ja ühtsed, ning ainult siis, kui me räägime ühel häälel 27 liikmesriigi eest ja see hääl ei moodustu ainult käputäie liikmesriikide häältest.

  Gabriel Mato Adrover (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Kavatseme jälle rääkida vabakaubanduslepingutest Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel. Olen juba rääkinud Colombia ja Peruuga sõlmitud lepingutest, mis kahjustavad väga suurel määral Kanaari saarte banaanikasvandusi, ning täna soovin kõnelda Marokost.

Komisjon võttis 16. septembril vastu ettepaneku Marokoga sõlmitud assotsieerimislepingu uue põllumajanduspeatüki kohta. Ettepaneku kohaselt suurendatakse tomatikvoote, säilitatakse oktoobrist maini kestev hooaeg, selle asemel et pikendada seda terve aastani, ega vaadata üle piiril kehtiva hinna süsteemi, mis on osutunud petturlikuks, nagu Euroopa Pettustevastane Amet ise tunnistas.

See leping on ELi tootjate, eelkõige Andaluusia, Murcia, Valencia ja Kanaari saarte tootjate jaoks hävitav ning komisjon teab seda väga hästi. Komisjon ei saa pilku kõrvale pöörata ja esitada ettepanekut uue tagatisteta lepingu kohta, kui praegust lepingut rikutakse ja selle vastu ei võeta mingeid meetmeid.

Piiril kehtiva hinna süsteem tuleb kiiremas korras läbi vaadata ja ma palun, et komisjon teeks seda viivitamata. Komisjonil on kohustus kaitsta põllumajandustootjaid, tehke siis seda!

  Rovana Plumb (S&D). – (RO) Minu tõstatatav küsimus käsitleb õigusriigi põhimõtte austamist ja juhtimise professionaalsust Rumeenias.

2009. aasta alguses vahetati välja prefektid ja aseprefektid. Nende ametissenimetamise otsustes öeldi, et nad täidavad oma ülesandeid ajutiselt, kuni korraldatakse konkurss isikute püsivaks ametissenimetamiseks. 2009. aasta septembri lõpus korraldas täitevasutus need konkursid ja tulemused avaldati oktoobri alguses. Valitsus pidi väljastama valitud isikute püsiva ametissenimetamise otsused, kuid seda ei ole siiani tehtud. Olukorda arvestades soovin juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu rikkumisele, millega Rumeenia valitsus on hakkama saanud, ning palun Rumeenia valitsusel austada õigusriigi põhimõtet ja suurendada professionaalsust juhtimisel.

  András Gyürk (PPE). – (HU) See, et Euroopa välisteenistus alustab peagi tööd, saab suuresti teoks tänu ühise välispoliitika senisele edukusele. Me ei ole siiski rõõmsad selle üle, et juhtide ametissenimetamisel ei kasutata ikka veel geograafilise tasakaalu põhimõtet. Eelmisel nädalal avaldatud nimekirja vaadates märkasime, et ainult neli peaaegu 30 missioonijuhist on pärit uutest liikmesriikidest. Me ei pea seda vastuvõetavaks. Me ei usu, et kutsealane sobilikkus sõltub rahvusest. Ametissenimetamisel tuleks arvesse võtta nii pädevust kui ka proportsionaalse esindatuse põhimõtet. Eeltoodut silmas pidades kutsume Catherine Ashtonit üles tagama tulevastel ametissenimetamistel nõuetekohase piirkondliku proportsionaalsuse. See kehtib nii missioonijuhtide kui ka teiste ametnike kohta, kuni geograafilise tasakaalu põhimõte on täidetud. Euroopa Parlamendi heakskiitu ei saa pidada pelgalt vormitäiteks.

  Eduard Kukan (PPE). – (SK) Euroopa Liidu laienemine on jätkuvalt päevakajaline teema. Islandi ja Horvaatia oodatav ühinemine liiduga annab lootust kõigile, kes toetavad laienemist ja soovivad selle jätkumist.

Kindlasti annab see lootust Lääne-Balkani riikidele, eelkõige praegu, kui piirkonnas valitseb majanduskriis ja ebakindlus kasvab. Serbia ja Euroopa Liidu riikide vahel hiljuti saavutatud kompromiss ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vastuvõtmise üle – see resolutsioon puudutab Rahvusvahelise Kohtu nõuandvat otsust Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni küsimuses – kinnitas ELi potentsiaali vaevaliste küsimuste lahendamisel piirkonnas.

EL on otsustanud toetada Serbia ja Kosovo dialoogi. Me ei tohi unustada, et selle dialoogi edukusest ei sõltu mitte ainult selle piirkonna pikaajaline stabiilsus, vaid ka ELi ja tema välispoliitika usaldusväärsus.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Tänan, et andsite mulle sõna. Soovin kasutada võimalust ning mõista hukka Birma hunta ja selle kontrolli all tegutseva valimiskomisjoni, kes teatas eelmisel nädalal Rahvusliku Demokraatia Liiga ja ka üheksa muu poliitilise organisatsiooni laialiminekust. Rahvusliku Demokraatia Liiga juht Aung San Suu Kyi on Euroopa Parlamendi antud Sahharovi auhinna laureaat. Ta toetab hunta ja opositsiooni dialoogi, nagu ta tõestas 2000. aastal, kui pidas kindralitega läbirääkimisi sõjaväe järkjärgulise kõrvaldamise üle poliitilisest elust. Kahjuks ei saavutatud kõnelustega murrangut.

Novembris Birmas toimuma pidavad valimised on esimesed valimised pärast 1990. aastat, mil sõjaväehunta keeldus aktsepteerimast opositsiooni ülekaalukat võitu ja sundis Aung San Suu Kyi koduaresti. Euroopa Parlament peaks andma selgelt märku meie vastuseisust sõjalisele režiimile, inimõiguste rikkumisele ja põhiliste kodanikuvabaduste eiramisele Birmas.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) ELi 2020. aasta eesmärkides asetatakse kindlasti tähtsale kohale haridus ja oskuste omandamine.

Praeguse programmiperioodi jooksul on peamine eesmärk majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine, mis loob raamistiku hariduse ja oskuste arendamiseks nii, et selleks saab kasutada kohalikke vahendeid.

Iga piirkond saab oma olukorda parandada, kui lisab haridusse ja kutseõppesse regionaalse aspekti. On ametialasid, mida praktiseeritakse nüüd vaid teatud piirkondades ja millel on oht kaduda, sest pole enam võimalust, et neid kaasataks riiklikesse kutseõppekavadesse. Sama kehtib mõningate kohalike oskuste kohta, mida antakse edasi vaid suust suhu.

Ma väidan, et piirkonnad peaksid saama rahalist abi sobivate programmide kaudu ning julgustust kujundada välja hariduse ja kutseõppe regionaalne aspekt. Just siin võivad Euroopa rahalised vahendid kasulikuks osutuda, sest vastasel juhul võivad paljud ametialad kaduda.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi (EFFIS) andmete kohaselt kuulub 70% sel aastal ELis põlenud alast Portugalile, kusjuures 3. septembrini oli põlenud 115 000 hektarit, millest 13 000 hektarit asub suure keskkonnaväärtusega kaitsealadel, ning sotsiaal-majanduslik mõju oli 385 miljonit eurot.

Teame, et metsade hävitamise tulemuseks on tõsine sotsiaal-majanduslik ja keskkonnakahju ning et ennetamine on tähtsam kui ravi, sest taastumine on aeglane, raske ja kallis. Tulekahjude küsimus kerkib Euroopa Parlamendi sõnavõttudes päevakorda igal aastal ja kui need ei puuduta Portugali, siis puudutavad mõnda muud riiki.

Seda silmas pidades palun Euroopa Komisjonil hoolikalt kaaluda resolutsioone, mille Euroopa Parlament on alates 1995. aastast üksteise järel tulekahjude eest kaitsmise ja tulekahjudega võitlemise teemal välja andnud, eelkõige 16. septembri 2009. aasta resolutsiooni ning loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise mehhanismi, kusjuures mul oli au olla selle resolutsiooni puhul põllumajanduskomisjoni variraportöör. Neid resolutsioone rakendati ainult osaliselt ning mõnikord lünklikult ja ebatõhusalt. Kui see saaks tehtud, siis võib-olla ei peaks me 2012. aasta septembris metsatulekahjude küsimust enam käsitlema.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

22. E-kaubanduse siseturu väljakujundamine (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Pablo Arias Echeverría koostatud raport e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (A7­0226/2010).

  Pablo Arias Echeverría, raportöör. – (ES) Lugupeetud juhataja! Nagu te kõik teate, on internet ja uued tehnoloogilised lahendused enneolematu revolutsioon, mistõttu meil tuleb ajakohastada oma majanduses e-kaubandust reguleerivaid mehhanisme, et suudaksime lahendada endi ees seisvad rasked ülesanded.

Vaid mõni aasta tagasi ei olnud praegu meie käsutuses olevaid uusi internetikaubanduse süsteeme ning uusi tehnoloogiaid ja võimalusi olemas. Nüüd on nad aga tõelisus ja peagi muutuvad nad asendamatuks.

Meie kui seadusandjad peame olema piisavalt avatud, et luua üldsuse jaoks vahendeid, millega saaks lahendada praeguseid probleeme, kuid millega oleks võimalik ette näha ja lahendada ka tulevasi probleeme. See on küsimus, millele peame pühenduma, ja vastutus, mille peame endale võtma.

Peame valmistama ette tee selle jaoks, mis tulemas, ja nende jaoks, kes tulemas – peame ületama tõkked, mis selle eesmärgi saavutamist takistavad.

E-kaubandus on meie käsutuses olev vahend, millel on tohutu potentsiaal elavdada ja parandada meie majanduse konkurentsivõimet ning tugevdada siseturgu. See on vahend, millega on võimalik luua rohkesti lisandväärtust ja pakkuda sel kriisiajal Euroopa inimestele ja ettevõtetele suurepäraseid võimalusi.

On ülitähtis, et Euroopa Liidu juhid rakendaksid vajalikke meetmeid Euroopa piiriülese e-kaubanduse praeguste tõkete ületamiseks ja et me muudaksime selle keskkonna usaldusväärseks, lihtsamaks ja seda reguleerivad eeskirjad läbipaistvaks.

See on ainus viis tagada, et inimesed ja ettevõtted saavad lõigata selle tohutu potentsiaali vilju. See on ainus viis, kuidas saame olla konkurentsivõimelised maailmaturul, kus kedagi järele ootama ei jääda. Me kas teeme tarmukalt, otsustavalt ja jõuliselt kõik mida vaja või lähevad meie konkurendid meil eest ära.

Raportis, mida ma täna esitlen, pakutakse välja meetmed piiriülese e-kaubanduse tõkete ületamiseks. Meil on võimalus siseturg e-kaubanduse jaoks ette valmistada, aga peale selle aidata seda ka e-kaubanduse abil täiendada.

Selles raportis esitatud meetmete eesmärk on muuta juurdepääs internetile Euroopas kvaliteetsemaks, edendada Euroopa kvaliteedimärgi loomise teel tarbijate usaldust, suurendada võrgu kontrolli ja järelevalvet ning viia läbi teavituskampaaniaid, et kasutajad oleksid teadlikud oma õigustest ja sellest, kuhu probleemide korral pöörduda. Samuti on nende meetmete eesmärk kaitsta eraomandit ja kasutajate isikuandmeid, soodustada selliste ideede arendamist, mis innustavad ettevõtteid müüma oma tooteid interneti teel, täiustada maksesüsteeme ja lihtsustada maksude tasumise eeskirju.

Lisaks kõigele muule tundsin, et pean selles raportis rõhutama vajadust parandada internetti kasutavate alaealiste kaitset.

Minu arvates on kõik need meetmed üliolulised, et edendada e-kaubandust ja kohandada selle valdkonna praegused eeskirjad tulevikuga, milles me juba elame. Meil on kohustus pakkuda turumehhanisme, mis muudavad meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja tugevdavad meie riikide majandust. See kava on kahtlemata tegevusalus, mida saame ilma takistuste ja tõketeta edaspidi täiendada.

Kirjeldatud põhjustel tahaksin paluda Euroopa Parlamendi toetust, et nende mõtetega edasi liikuda.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Mul on hea meel, et raportöör on lähtunud ka minu raportist, mis käsitleb tarbijate usaldust digitaalse keskkonna vastu ja mille Euroopa Parlament viimasel istungjärgul heaks kiitis. Kuigi internetikaubanduse maht on kasvanud poole võrra, kasutatakse Euroopa majanduses selle potentsiaali minimaalselt ära. Muu hulgas keeldub ligi kolmandik interneti vahendusel tegutsevatest jaemüüjatest ja turustajatest kauplemast teistest liikmesriikidest pärit klientidega. Selle põhjuseks on teatud ettevõtjate katsed luua kunstlikult eraldi siseturud, et kohaldada eri hindu, ja samuti püsivad õiguslikud tõkked, mida pole suudetud veel Euroopa tasandil ületada. Mulle valmistab rõõmu, et kolleeg teeb oma tänases raportis ka ettepaneku internetti kasutavate laste ja noorte turvalisuse kohta ja hoiatab selles põhiliste ohtude eest, milleks on pornograafia, tubaka või alkoholi anonüümne ostmine, hasartmängude mängimine ja sotsiaalsete võrgustike kaudu võõrastega suhtlemine. Loodan, et komisjon on e-kaubanduse toetamisel varasemast edukam, vähemalt siis, kui kõne all on laste kaitsmine interneti ohtude eest.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) E-kaubandus on alles lapsekingades ja kasutajate suurenev usk internetitehingute turvalisusse on ülitähtis, pidades silmas sedalaadi kaubanduse arengut ja osakaalu siseturu parema toimimise saavutamisel.

Raportis rõhutatakse digiallkirjade ja avaliku põhiinfrastruktuuri tähtsust turvaliste üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja e-kaubanduse turvalisuse tagamisel. Minu arvates tuleb teha midagi selleks, et kiirendada Euroopa valideerimisasutuste portaali loomist. See aitaks tagada võimaluse kasutada elektroonilist allkirja piiriülestes tehingutes. Kutsume ka komisjoni üles pakkuma välja konkreetseid meetmeid e-arvete idee toetuseks, et tagada 2020. aastaks elektrooniliste arvete kasutamine kogu Euroopas.

Lõpetuseks loodan, et 2015. aastal teostatakse vähemalt pool kõigist riigihangetest elektrooniliselt kooskõlas 2005. aastal Manchesteris aset leidnud e-valitsust käsitleval ministrite konverentsil kokku lepitud tegevuskavaga.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Sellel arutelul e-kaubanduse üle tahaksin tuua esile kolm küsimust, mida on minu arvates oluline selgitada.

Esimene neist on seotud vajadusega sobitada kokku tarbijate õigused ja autoriõigus. Teine on seotud laste õiguste kaitse ja e-kaubanduse turvalisusega. Me ei saa seada ohtu laste õigusi ja me peame tagama e-kaubanduse turvalisuse. Kolmas küsimus puudutab aga komisjoni püstitatud sihte lairibaühenduse vallas, eriti eesmärki tagada 2013. aastaks kõigile Euroopa Liidus baaslairibaühendus.

Teades, et praegu puudub vähemalt 30 protsendil peredest isegi juurdepääs internetile ja et 20 protsenti ELi inimestest elab vaesuses, tekib küsimus: kuidas kavatseb Euroopa Komisjon täita 2013. aastaks eesmärgi tagada kõigile lairibaühendus?

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Esitatud raport käsitleb väliseid meetmeid elektroonilise kaubanduse edendamiseks, kuid selles pööratakse vähe tähelepanu üksikute riikide sotsiaalsetele ja kultuurilistele tavadele.

Mõnes riigis müüakse teatud farmaatsiatooteid vabalt, samas kui teistes on nende müük rangelt reguleeritud. Mõnes riigis on nõrgematoimelised narkootikumid ja mitmesugused erootikakaubad vabalt kättesaadavad, samas kui teistes on ametivõimud seadnud sellistele toodetele juurdepääsuks ranged piirangud. Liberaalsel suhtumisel elektroonilise turu avamisse tuleb seepärast tähele panna ka üksikutes riikides sedasorti toodete kohta kehtestatud eeskirjade kaitset, eriti kui küsimuse all on noorte kaitsmine.

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! E­kaubandus on toonud tohutult palju kasu nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Leidub siiski üks tahk, millega ma rahul ei ole ja millele soovin pöörata tähelepanu: need on e­piletid. Pileteid, eriti suurte kontsertide ja spordiürituste pileteid, müüakse pööraste hindadega. See ei ole vastuvõetav.

Minu oma kodus Iirimaal olid meil nädalavahetusel üleriigilised jalgpalli finaalmängud. Korraldajateks olid asjaarmastajad, kuid kõige kallimad piletid maksid 70 eurot. Ükski klubi ega enesest lugupidav isik ei müüks neid pileteid kallimalt. Kui hangeldajad tabataks neid tänaval müümas, vahistataks nad. Ent samas pakuti neid pileteid internetis vabalt hinnaga 350–500 eurot. Võite öelda, et nende müük ei õnnestuks ilma nõudluseta, kuid samas on see tegu minu arvates kõlvatu, ebaõiglane ja tulutu. See on tarbijale muidu nii kasuliku e-kaubanduse varjupool.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Esiteks tahaksin tänada raportöör Pablo Arias Echeverríat ja kogu Euroopa Parlamenti Euroopa e-kaubanduse turu laiaulatusliku väärtustamise eest.

See raport on õigeaegne meeldetuletus sellest, et e-kaubanduse turg ei ole paljude ettevõtete ja tarbijate jaoks veel tegelikkus. Murettekitav märk puuduvatest sidemetest laiema siseturuga on ka e-kaubanduse turu killustatus. Enamik tarbijaid on saanud siseturul vahetu kogemuse internetist oste tehes. See viib nad kokku müüjatega tervest Euroopast. Paljud müüjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, on väga huvitatud uute turgude arendamisest interneti vahendusel avanenud võimaluste abil.

Tähelepanu pööramine takistustele, millega kodanikud internetimaailmas silmitsi seisavad, on suur samm selle poole, et muuta terviklik siseturg lubadusest tegelikkuseks. Niisiis, mida me saame teha, et täita siseturul olevad lüngad ja panna e-kaubandus paremini tööle?

Komisjon kaalub oma vastust sellele raportile hoolikalt. Paljud küsimused on tõstatatud eri strateegilistes valdkondades, sealhulgas digitaalse tegevuskava valdkonnas. Lühidalt öeldes visandatakse selles raportis kaks käsitlusviisi, mida peaksime uurima. Esiteks tuleb teha kergemaks ja lihtsamaks nii tarbijate kui ka ettevõtete elu. Selleks võime näiteks ühtlustada tarbijalepinguid käsitlevad eeskirjad ja muuta menetlused sujuvamaks, et need tooksid piiriüleseid tehinguid tegevatele ettevõtetele muu hulgas jäätmekäitlustasude, autoritasude, käibemaksualaste aruandluskohustuste ja arvete esitamise vallas vähem kulusid.

Seoses sellega tunneb komisjon heameelt raportis väljendatud toetuse üle tarbijaõiguste direktiivile, mis on praegu vaatluse all siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis. Me teeme tarbijate elu kergemaks, kui jõustame ELi õigusakte, eriti seoses teenuste direktiiviga, millega keelatakse tarbijate diskrimineerimine asukoha põhjal. Tarne- ja makseküsimuste lahendamine on e-kaubanduse arendamisel samuti oluline tegur. Et lihtsustada kodanike ja ettevõtete suhtlemist riigiasutustega, võime luua ühtsed kontrollipunktid.

Komisjon on moodustanud digitaalse tegevuskava jaoks töörühma asjaga seotud volinikest, et tagada digitaalküsimustes ühine poliitika. Komisjon on võtnud endale ülesandeks edendada ka isereguleeruvaid lahendusi ja kaalub võimalust luua e-kaubanduse jaoks ELi usaldusmärgis, et täiendada internetiõiguste juhist.

Teiseks peame tagama paremini eeskirjade järgimise ja kontrollima tõhusamalt siseturgu. Õigused, mida tegelikult ei jõustata, on väärtusetud. Raportis nimetatud alternatiivsed vaidluste lahendamise võimalused võivad pakkuda internetis oste sooritavate tarbijate jaoks vähekuluka, lihtsa ja kiire hüvitusmehhanismi. Me uurime, kuidas saaks alternatiivseid vaidluste lahendamise võimalusi ELis kõige paremini täiustada, ja esitame ettepaneku luua 2012. aastaks e-kaubanduse tehingute jaoks kogu ELi hõlmav veebipõhine vaidluste lahendamise süsteem.

Meil on kavas kanda hoolt ka selle eest, et massiliste kaebuste korral oleks tarbijatel kogu ELis võimalik hüvitist saada. Samuti on 2011. aasta lõpuks kavandatud ettepanekud alternatiivsete vaidluse lahendamise võimaluste ja kollektiivse hüvitamise kohta. Teadmine riigiasutuste koostööst siseturu tähelepanelikul jälgimisel on usalduse loomise alus. Tarbijakaitsekomisjon ja riigiasutused tegutsevad järjepidevalt selle nimel, et suruda maha internetis toimuvat ebaseaduslikku tegevust.

Komisjon kontrollib e-kaubanduse turgu ka iga-aastase tarbijaturgude tulemustabeli abil. Selle kuu alguses alustasime e-kaubanduse põhjalikku uurimist. 2011. aasta alguses pühendame teatise e-kaubanduse direktiivi kohaldamise hindamisele ja mõtiskleme selle parema jõustamise üle.

Lõpetuseks soovin veel kord tänada kõiki, kes on selle väga kasuliku ja tiivustava raportiga seotud. Lubage mul ühtlasi vabandada John Dalli nimel, kes ei saa siin isiklikel põhjustel viibida.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  António Fernando Correia De Campos (S&D), kirjalikult. – (PT) Austatud juhataja! Nagu ütles Mario Monti, on Euroopa Liidu vajadus ühtse turu järele suurim hetkel, mil liidu populaarsus on väikseim. Peame leidma viisi selle turu parandamiseks ja tugevdamiseks ning eelkõige selleks, et tagada selle toimimisel läbipaistvus, usaldusväärsus ja kvaliteet.

Üks selline viis on e-kaubandus. Digitaalse turu abil on võimalik luua töökohti ja arendada kaubandust, kuid selleks, et turg saaks laieneda üle riigipiiride, tuleb saada üle turu õiguslikust killustatusest, tagada tarbijate õigused ja suurendada avalikkuse usaldust. Seepärast vajame selgeid eeskirju, mis käsitlevad lepinguid, käibemaksu kooskõlastamist, intellektuaalomandit, maksesüsteeme, kauba õiglaste ja konkurentsivõimeliste hindadega kättetoimetamist posti teel ja vaidluste lahendamist. Peame tagama teenuste direktiivi artikli 20 järgimise ja välistama tarbijate diskrimineerimise nende päritolu põhjal. Ühtse turu akt on suurepärane võimalus sihte seada. Tahaksin tänada Pablo Arias Echeverríat avatuse eest, mida ta on üles näidanud töö algusest kuni lõpuni, mil jõuti kõikehõlmava ja üksmeelse dokumendini.

  Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on õitsenud aastaid tänu kaubandusele, eksportides ja importides üle maailma kõike, toorainetest lõpptoodeteni. Et juhtida ühtne turg Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmiseni, vajame tõhusalt toimivaid, hästi seotud turgusid, mis võimaldaksid konkurentsil ja tarbijate juurdepääsul toodetele tõugata tagant kasvu ja uuendusi. Uuringutulemuste põhjal on riigisisesel ja piiriülesel e-kaubandusel suuri erinevusi, mis on paljuski tingitud siseturul esinevatest takistustest. Internetikaubamajadega korraldatud katse tulemused on murettekitavad – 61% kõikidest piiriülestest tehingutest ebaõnnestus mitmesugustel põhjustel. Seda silmas pidades leian, et selles valdkonnas tuleks viivitamata koostada ühised Euroopa standardid, mis kõrvaldaksid lahknevused liikmesriikide õigusaktides. Peame suunama oma jõupingutused sedalaadi kaubanduse reguleerimisele ja kasutama täielikult ära selle võimalused, et toetada oma püüdlust edendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet kogu maailmas.

23. Intellektuaalomandi õiguste jõustamine siseturul (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni nimel Marielle Gallo koostatud raport intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul (KOM(2009)0467 – 2009/2178(INI)) (A7-0175/2010).

  Marielle Gallo, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Et alustada ulatuslikku arutelu, peab Euroopa Parlament haarama kinni võimalusest hääletada seda algatusraportit. See ei ole lihtsalt minu raport, vaid arvukate kompromisside vili. Juba ligi kümme aastat oleme kõikides oma dokumentides korrutanud, et Euroopa majandus peab põhinema teadmistel. Digitaalajastu tormilise saabumise tõttu peame tõusma nüüd selle kogu maailma puudutava ülesande kõrgusele.

Loovuse ja innovatsiooniga seotud majandusvaldkonnad moodustavad praegu 7% ELi sisemajanduse koguproduktist ja annavad 14 miljonit töökohta. Karmis konkurentsis on need valdkonnad Euroopa majanduse põhivara ja nad peavad jääma selleks ka edaspidi. Seepärast peame neid kaitsma – vastasel juhul nad kaovad.

Millise vahendiga saab neid kaitsta? Millise vahendiga saab õhutada loojaid uuendustegevusele? Millise vahendiga on võimalik tagada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja selle üleilmne levik? Millise vahendi abil saab kanda hoolt selle eest, et meie uurijad, loojad, kunstnikud, insenerid ja haritlased saaksid tasustatud? Millise vahendiga saab võimaldada loomemajandusel ja uuenduslikel sektoritel toimida ja areneda? Millise vahendiga saab julgustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning noori loojaid muutma 2020. aastaks ettevõtlikult Euroopa majandust?

Vastus kõikidele nendele küsimustele on endastmõistetav: intellektuaalomandi õigusega. Kõik on nõus, kui räägitakse intellektuaalomandi õiguse seosest füüsilise varaga. Mõned meist pole siiski veel taibanud, mis on juhtunud pärast interneti kasutuselevõttu. Nad pole veel mõistnud, et kaitsta tuleb ka digitaalset vara – muusikat, filme, raamatuid, videomänge, tarkvara.

Me ei tohi interneti ees hirmu tunda. See on enneolematu võimalus, mille üle me peame rõõmustama. Tagame kõigi ELi kodanike juurdepääsu internetile – neil on sellele õigus. Peame siiski kohaldama interneti suhtes ka intellektuaalomandit kaitsvaid õigusakte, sest seadustes öeldakse ka seda. Kui me seda ei tee, kujuneb sellest džungel ja džunglis kehtivad džungliseadused.

Kas me seda soovimegi? Kas me tahame kergekäeliselt ohverdada loovuse ja uuendustega seotud valdkonnad ning need sel moel hävitada? Kas me oleme Euroopa seadusandjad, kes annavad alla ja võtavad abiks demagoogia ja populismi, või suudame me asjade üle järele mõelda ja võtta endale kohustusi?

Küsin teilt seda seepärast, et selle raporti eesmärk on anda komisjonile märku meie võimest ühendada oma jõupingutused ja leida sobivad lahendused. Lõpetagem üldsusele meelepäraste vastuste andmine. Proovigem üle olla oma tühistest poliitilistest lahkarvamustest, et saaksime töötada üldistes huvides. Ärgem andkem komisjonile vaba voli. Loovtöö ja uuendustega seotud sektorite ning neist sõltuvate inimeste saatus on meie kätes. Ärgem komistagem selle takistuse taha – arutelu on alles algamas.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Kõigepealt soovin tänada Marielle Gallot tugeva ja tasakaaluka raporti eest. Selle raportiga kinnitatakse, et Euroopa Liit austab intellektuaalomandi õigusi ja autoriõigust ning kaitseb Euroopa kõige loomingulisemat sektorit. See ülesanne seostub hästi Euroopa Komisjoni teatisega Euroopa digitaalse tegevuskava kohta, milles viidatakse ka sellistele teemadele nagu orbteosed ja läbimüüdud teosed.

Soovin öelda, et tänane raport on hästi tasakaalustatud ja hoolikalt läbi mõeldud. Raportis ei piirduta piraatluse ja võltsitud toodete kitsa käsitlusega, sest selles pooldatakse eelkõige ennetuspõhist süsteemi, et suurendada teadlikkust autoriõiguse tähtsusest nende kodanike hulgas, kes rikuvad tahtmatult pidevalt seadust. Tahaksin öelda, et vajame praegu – ja viitan siinkohal ka Pablo Arias Echeverría raportile – tugevat ärimudelit, mis kaitseks autoriõigust ja intellektuaalomandi õigusi ning samas võimaldaks osta kirjandusteoseid või filme mõistliku hinnaga.

Leian, et see raport peaks olema edasiste arutelude lähtepunkt. Tahaksin tänada raportööri selle eest, et ta tõstab oma raportis väga õnnestunult esile vajaduse kaitsta nii autoriõigust kui ka süsteemi, mis püsib suuresti loomingulisusel.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Mul on hea meel arutelu all oleva raporti üle, mis on osa Euroopa Parlamendi üldisest tööst selle nimel, et parandada intellektuaalomandi õiguste jõustamist. Hindan raportöör Marielle Gallo tööd väga kõrgelt.

Tahaksin siiski tõsta esile paari põhimõttelist küsimust, mille oleks võinud raportisse sisse panna. Esiteks tuleb selgelt eristada autoriõiguse rikkumise võimalikke sotsiaal-majanduslikke tagajärgi. On vastuvõetamatu, et tõsised rikkumised, mis võivad mõjutada oluliselt inimeste tervist ja puutumatust, kuuluksid samasse kategooriasse rikkumistega, millel on piiratud rahaline mõju. Teiseks on meil vaja sätet, mille kohaselt internetiteenuste pakkujad ei vastuta oma klientide tegude eest ega ole kohustatud osalema oma võrgus toimuvate tehingute kontrollimises ja filtreerimises.

  Toine Manders (ALDE). – (NL) Tahaksin tänada raportööri hea koostöö eest. Proua Gallo, õiguskomisjonis asusid tõepoolest kõik fraktsioonid koos tegutsema ja jõudsid kompromissini. See tõi lõppkokkuvõttes kaasa tohutult laialivalguva ja emotsionaalse arutelu, mis leidis aset ka minu fraktsioonis. Lõpuks esitasime raporti pooldajate ja vastaste arvamuste keskteena alternatiivse resolutsiooni.

Loodan, et see resolutsioon läheb homme läbi, kuid on häbilugu, et see arutelu on nii pikale veninud ja lahendus on veel leidmata. Me kõik tahame rohkem uuendusi, rohkem e­kaubandust ja paremat siseturgu, ent ometi ei taha me kaitsta intellektuaalomandi õigusi, mis on lõppude lõpuks meie uuenduste alus. Sellest on väga kahju. Niisiis kutsun ma kõiki üles hääletama homme õigesti – söandan öelda, et see tähendab hääletamist Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud alternatiivse resolutsiooni poolt.

Vajame Euroopa seisukohta. Kutsun ka volinik Barnier’d üles tegema ettepaneku intellektuaalomandi õigusi käsitleva ELi õigusraamistiku kohta, sest näiteks mitmes piirkonnas kehtivate litsentside järele on tohutu vajadus. Praegu sellised litsentsid puuduvad ja see takistab siseturu arengut.

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! See, et antud küsimuses ei ole lihtne kokkuleppele jõuda, pole juhus, sest me ühendame kaks ühtimatut teemat. Kui me oleksime keskendunud kaubamärgi kaitsmisele, oleksime tõenäoliselt saavutanud hea kokkuleppe. Selle küsimuse liitmine internetiteemaga on aga vale ka sisulisest küljest, sest selle valdkonna strateegiad peavad olema materiaalõiguse omadest erinevad ja uuemad. Ei ole lihtne neid strateegiaid ühest valdkonnast teise üle kanda.

Peame endale selgeks tegema ka selle, et iga internetiga seotud süüdistuse eest maksame me kodanikuõiguste rikkumisega, sest neid asju ei nähta ega avastata iseenesest.

Lisaks tundub mulle ilmselge, et kui ähvardada interneti vahendusel pakutava kultuuri nautimise eest karistusega, nii et peaaegu iga kord, kui ma kasutan internetti, on mul oht sattuda vanglasse, jään ma ilma ka võimalustest, mida internet kunsti, kultuuri ja loomingu valdkonnas pakub. Seepärast ärgitan teid seda küsimust edasi arutama. See oleks arukam lahendus.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Võitlus võltsitud toodete vastu on kahtlemata esmatähtis, ka Euroopa Parlamendis. Sellegipoolest pean ütlema, et ma lihtsalt ei saa seda kolleegi raportit kolmapäeval toetada, sest muu hulgas jagan ma paljude noorte ja teiste kodanike muret, et selles raportis tehakse katse – näiteks artiklis 22 – tuua tagaukse kaudu uuesti au sisse internetitõkked.

Kahetsusväärne on ka see, et komisjon on kasutanud sõnu „piraatlus” ja „võltsimine” sünonüümidena, ja seda on tehtud ka selles raportis. See suurendab õiguslikku ebakindlust. Interneti teel pakutavate mittekaubanduslike vahetusteenuste kohta ei ole sobiv kasutada sõna „piraatlus”. See muudaks miljonid kodanikud sisuliselt kurjategijateks. Sellele on pööratud õigustatult tähelepanu ka alternatiivses raportis, mille on esitanud Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis.

Olen väga kindlalt ka uue asutuse loomise vastu. Usun, et praegused struktuurid saavad selle küsimuse käsitlemisega väga kokkuhoidlikult hakkama.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Omand – kas intellektuaalne või materiaalne – on turumajanduse nurgakivi. Seepärast on tähtis kaaluda, kuidas reguleerida seda küsimust suures üksmeeles. Igal juhul vajame teenuste koondamist ühte kohta. Tarbijatel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel peab olema lihtsam omandada vastavaid litsentse.

Eriti oluline on intellektuaalomandi õiguste üleeuroopaliste litsentside kättesaadavus. Vajame intellektuaalomandi jaoks siseturgu. Eeskätt vajame ka võimalust kasutada kogu Euroopas originaalkeeles koostatud litsentse. Iga keel on tähtis kultuuriilming, ühes keeles välja antud litsentsid peaksid kehtima kogu Euroopas ja neid võiksid saada kasutada kõik kodanikud. Vajame koostalitlusvõimet ja tehnoloogilist neutraalsust, et saaksime seda intellektuaalomandit vastavalt kasutada. Ja eelkõige vajame ka sanktsioone nende jaoks, kes rikuvad konkurentsi- ja kaubandusõigust.

  Christian Engström (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Sellel raportil on mitu puudust, kuid tõstan esile ühe põhiprobleemi: järjekindlusetuse. Raporti alguses on öeldud, et meil ei ole õigusloomeks vajalikke fakte ja arve, ja seepärast on meil vaja intellektuaalomandi vaatluskeskust, et need faktid ja arvud saada. Järgnevalt kritiseeritakse raportis komisjoni, sest see pole õigusakte kavandanud. Veidi tagapool pakutakse välja mitteseadusandlikud meetmed jne.

Nõustun raporti alguses öelduga: meil puuduvad poliitika väljatöötamiseks vajalikud faktid ja arvud. See ongi põhiprobleem ja see on põhjus, miks Euroopa institutsioonidel ei ole õnnestunud luua neis küsimustes head poliitikat. Seepärast soovitan fraktsioonide Verts/ALE, S&D ja GUE/NGL resolutsiooni, milles öeldakse, et peame iga hinna eest saama faktid ja arvud, siis järele mõtlema, mida teha, ja seejärel saame koostada õigusakte.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Liikmesriikide erinevad intellektuaalomandi valdkonna õigusaktid ei lase seda intellektuaalomandit igal pool võrdselt hästi kaitsta. Sellel on kahjulik mõju tegevusvabadusele siseturul ja see takistab kõnealuses valdkonnas uuenduste ja investeeringute tegemist. Intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ilmneb ka seoses organiseeritud kuritegevusega üha sagedamini. Kahjuks pakub internet selleks väga mugavat keskkonda.

Ühtlaselt kõrgetasemelise kaitse on seepärast võimalik saavutada üksnes Euroopa Liidu sihipärase ühise lähenemise abil. Seetõttu tuleks toetada liikmesriikide eeskirjade ühtlustamist, sest see on siseturu toimimiseks vajalik eeltingimus.

Suur tänu raportöörile, kes on tõstatanud selle tähtsa küsimuse. Olen kindel, et arutame seda teemat Euroopa Parlamendis veel korduvalt.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostajana olen pettunud, et kolleeg Marielle Gallo ei ole kinni pidanud meie esitatud soovitustest. Vahepeal on Euroopa Komisjon vastuseks minu küsimusele muidugi kinnitanud, et käsitleb ettepanekut luua registreeritud kaubamärkidele Euroopa kaitse juba järgmisel aastal. Tänan teid, volinik. Peame võitlema võltsingute, eriti Aasiast pärit võltsingute vastu kõigi olemasolevate vahenditega, mis on Gallo raportis õigesti välja pakutud. Mul on loomulikult kahju, et seoses võitlusega autoriõigusega kaitstud tööde internetist allalaadimise vastu on tekkinud parlamendiliikmete vahele selline ületamatu lõhe. Autoriõigusega kaitstud tööde laialdast levitamist interneti vahendusel tuleb reguleerida, kuid seda tuleb teha tasakaalustatud meetodite, mitte gümnaasiumiõpilaste kriminaalkurjategijateks tembeldamise teel. Autoriõigust käsitlevad ELi õigusaktid pole õigesti koostatud ja nendes ei ole ette nähtud tänapäevaseid eeskirju, et toetada autoreid ja nende tööde laialdast kasutamist. Vastupidi, neis antakse tegelike autorite ja tööde kasutajate ees eelis pigem autoriõiguste omanikele ja kollektiivsetele haldajatele. Mulle valmistab muret, et selles raportis isegi ei püüta leida autoriõiguse seaduse ja digitaalmaailma hädavajalikku tasakaalu.

  Juhataja. – Olen veendunud, et komisjon annab vastuse teile kõigile. Härra Barnier, sõna on teil.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Kuulan Euroopa Parlamendi liikmete sõnavõtte alati väga tähelepanelikult. Komisjon ei ole kõiketeadja ning vajab neid analüüse ja ettepanekuid alati. Seepärast tahaksin Marielle Gallot ja Euroopa Parlamenti südamest tänada jätkuva huvi eest selle vastu – mida tõendab ka see raport –, et parandada ja tugevdada intellektuaalomandi õiguste austamist.

Tean, et see raport on olnud palju kordi arutluse all – see on üsna tavapärane. Leian siiski, et raportis pakutakse välja hea tasakaal kõigi asjassepuutuvate huvide vahel. Tahaksin eelkõige öelda veel kord – korrates Piotr Boryse ja Paul Rübigi sõnu –, et intellektuaalomandi tõhus kaitse tegelikult turgutab loomingulisust ja uuendusmeelsust ning kindlustab Prantsusmaal töökohad.

Lubage mul aga lisada, et rääkides kaitsest ja loomingu eest õiglase tasu saamisest, ei viita me üksnes kultuurilisele või tööstuslikule loomingule, vaid ka teatavale demokraatiailmingule. Siinkohal pean ma silmas kirjutavate ajakirjanike tööd, mis väärib samuti kaitset ja õiget tasu. Üldjoontes teame me ka võltsimisega seotud ohte – Piotr Borys oli vist see, kes viitas tervisega seotud probleemidele.

Lugupeetud parlamendiliikmed, tahaksin rõhutada, et komisjon pühendab end lähikuudel väga tihedale koostööle kõigi fraktsioonidega, et hoogustada võitlust võltsimise ja piraatlusega, mida Zuzana Roithová just äsja mainis. Komisjon jätkab oma võitlust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu ja kasutab selleks nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke meetmeid. Samuti leian, et iga võitlus peab olema ilmtingimata seotud positiivsete meetmetega, näiteks seaduslike toodete soodustamise ja arendamisega.

Tahaksin rõhutada vajadust – mis minu arvates on olemas – suurendada kodanike ja loomulikult noorte – kuid mitte üksnes noorte – teadlikkust nendest nähtustest, kasutades – kordaksin siin Christian Engströmi nõudmist – ümberlükkamatut statistilist teavet tagajärgede ning võltsimise ja piraatluse ulatuse kohta ning samuti võimalikult õiglast analüüsi nende mõju kohta ühiskonnale ja majandusele. See on mõte, mida väljendas hetk tagasi Ioan Enciu.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu vaatluskeskuse väljaarendamisele ja teistele meie 2009. aasta septembri teatises välja kuulutatud meetmetele, mis on seotud halduskoostöö ja sektoritevahelise dialoogiga.

Lugupeetud parlamendiliikmed, järgmisel sügisel esitan tegevuskava, mis käsitleb kõiki neid võltsimise ja piraatluse küsimusi ja tahke. Teabevahetuse ja teadustegevuse ning meie riikide piirikontrollipunktide töötajate koolitamise vallas hakkab see tegevuskava põhinema usutavalt ja kindlakäeliselt loodava vaatluskeskuse tööl ja teadmistel.

Pöörame erilist tähelepanu ka intellektuaalomandi austamise õigusliku raamistiku ja – see on loomulikult öeldud härra Jahrile – Euroopa raamistiku parandamisele. Lahendus põhineb tasakaalustatud, proportsionaalsel käsitlusel, milles austatakse kodanike põhiõigusi. Lisaks tahaksin öelda proua Lichtenbergerile – nagu ma olen ka varem teie komisjonidele öelnud –, et me ei kavatse teatud käitumist, eriti noorte käitumist mingilgi moel kriminaalseks tembeldada. See ei ole asja mõte.

Komisjon valmistab sügiseks ette aruande, milles käsitletakse direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta. Seepärast soovin kinnitada härra Mandersile, kes selle kohta küsis, kuid eelkõige öelda teie raportöörile proua Gallole, kes selle mõtte esile tõstis, et me esitame – usun, et selleks tekib vajadus – käesoleva raporti põhjal selle direktiivi kohta mõned muudatusettepanekud, et parandada Euroopas intellektuaalomandi õiguste jõustamist.

  Juhataja. – Tänan teid, volinik. See võeti väga hästi vastu.

Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Olin Gallo raporti vastu, sest see on arengut pärssiv ja tarvitamiskõlbmatu ettepanek, mis on vastuolus interneti avatusega ja põhiõigustega ning jätab mitmed küsimused õiguse mõttes halli tsooni. Veelgi enam, selles aetakse segamini võltsimine ja failide jagamine. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon esitas alternatiivse resolutsiooni, milles keskendutakse vajadusele kaitsta kunstnike ja loomemajanduse töötajate õigusi ja huve ning samas tagada Euroopa tarbijatele ulatuslik juurdepääs kultuuritoodetele ja -teenustele. See on edasiviiv ja edumeelne ettekujutus intellektuaalomandi õiguste jõustamisest, milles püütakse töötada nii loojaid kui ka tarbijaid silmas pidades intellektuaalomandi õiguste jaoks välja õiglane, tasakaalustatud ja tulevikku suunatud Euroopa raamistik. Tähtis on see, et selles tehakse vahet kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul failide jagamisel ning ollakse vastu viimatinimetatu kriminaliseerimisele. Alternatiivse resolutsiooniga püütakse tagada ka võrgu neutraalsus, kaitsta isikuandmeid ja teisi põhiõigusi, tagada õiguskaitse, seista vastu kohtuvälistele autoriõiguse jõustamise meetmetele ja lükata tagasi nn kolme rikkumise seaduse (Hadopi) kehtestamine kogu Euroopas ning selles tehakse ettepanek luua uuenduslikke alternatiivseid ärimudeleid. Pange tähele, tegemist on õigusloomega mitteseotud raportiga. Komisjon teeb üsna pea õigusakti ettepaneku.

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult. – (PL) Intellektuaalomand on lai mõiste, mis hõlmab patendiõigust, kaubamärke ja logosid ning samuti autoriõigust. Raportis piirdutakse piraatlusküsimusega ja hõlmatakse sellega ka autoriõiguse rikkumine, mis üldjuhul tähendab kellegi teise kaubamärgiga seotud rikkumist. Raportis käsitletakse intellektuaalomandi õiguste jõustamist vaatluskeskuse loomise, haldusmenetluste rakendamise ja asjakohaste rahvusvaheliste lepingute kaudu. Kaubamärke kasutatakse erinevatele majandustegevuses osalejatele kuuluvate kaupade ja teenuste eristamiseks. Ebaõiglaseid kaubandustavasid järgivad üksused võivad proovida mõne toote või teenuse mainet turul ära kasutada. Kõikide piraatlusega võitlemiseks kavandatud meetoditega kaasneb maksumaksja rahastatava politseilaadse süsteemi väljatöötamine. Tegelikult vajame me jõupingutusi tolliasutuste tugevdamiseks, eeskätt selleks, et parandada niisuguste ohtude avastamist nagu kahjulikud taimekaitsevahendid, võltsitud ravimid, kahjulikud toiduained ja kahjulik loomatoit. Liberaalid püüavad ühelt poolt nõrgendada iga riiki, kus valmistatakse odavaid tooted, ja teiselt poolt sunnivad nad riikidele peale monopolide kaitsmist. Need küsimused tuleks jätta valdkondlike ühenduste otsustada. Riigi ainus ülesanne peaks olema lahendada võimalikke vaidlusi. Selle eesmägi saavutamiseks peab Euroopa Liit koostama ja rakendama õigusakte siiani registreeritud patentide, kasulike mudelite ja kaubamärkide ning samuti autoriõiguse kohta. Peame kontrollima paremini ka Euroopa Liidu välispiire, ELi toodetega konkureerivate toodete ülemäärast sissevoolu kolmandatest riikidest ja nende toodete kvaliteeti.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Intellektuaalomandi õiguste jõustamine siseturul (Mario Gallo, A7-0169/2010). See raport, mis sisaldab küll arvukalt häid mõtteid ja järeldusi, on kahjuks tüüpiline näide ühendusele omasest vähesest planeerimisest ja isegi otsustusvõimetusest intellektuaalomandi õiguste valdkonnas. Veelgi silmatorkavam näide sellest on muidugi komisjoni teatis intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamise kohta siseturul (KOM(2009) 467), millele raportis muu hulgas viidatakse. Minu arvates on eriti ärevusttekitav see, et komisjon pole ikka veel suutnud põhjalikult analüüsida intellektuaalomandi õigusi käsitleva 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ mõju. Ühenduse patendi puudumine on endiselt oluline takistus tõhusa ühenduse süsteemi loomisel intellektuaalomandi õiguste kaitseks. Viimane märkus on seotud ettepanekuga luua võltsingute ja piraatluse jälgimiseks Euroopa keskus. Me ei vaja rohkem asutusi, bürokraatiat ja kulusid. Komisjonil on piisavalt vahendeid, et täita sellele keskusele määrata soovitavaid ülesandeid ise.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et on koostatud resolutsioon, mille sätted on seotud suuresti kultuuri- ja haridusteemadega – olen selle valdkonna komisjoni liige. On laialdaselt teada, et peale teaduslike ja tehnoloogiliste uuenduste aitab ka kultuuritegevus Euroopa majanduse konkurentsivõimet tublisti suurendada. Euroopa haridus- ja arengupoliitika peab põhinema teadmiste edasiandmisel, teabe levitamisel ja sellel, et võimalikult suurele tarbijaskonnale tagatakse lihtsam juurdepääs tehnoloogilisele arengule ja kultuuriloomele. Selle saavutamiseks tuleb pakkuda tarbijatele kulude poolest paremaid tingimusi, võimaldades sealhulgas eeskätt haridus-, kultuuri- ja mittekaubanduslikes asutustes teenuseid kasutada piiramatult või väikese tasu eest. Seepärast on minu arvates kasulik eristada hariduslikel eesmärkidel kasutamist ja kaubanduslikel eesmärkidel kasutamist, sest see aitaks ilmselgelt anda uuendustegevusele Euroopa tasandil taganttõuke. Samal ajal on meie jaoks tähtis harida oma noori, nii et nad saaksid intellektuaalomandiga seotud probleemidest aru. Teine oluline aspekt on teoste autorite sissetulekute kaitsmine. Selle meetme jaoks on vaja rangeid eeskirju, et reguleerida nende toodete või teenuste kasutamine kolmandate isikute poolt. Lõpetuseks tuleb pöörata rohkem tähelepanu orbteostele – see on mõte, mida resolutsiooni projektist ei leia.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Vargus on alati vargus. Lindistuse varastamine interneti vahendusel on sama kui selle varastamine plaadipoest. Ometi suhtutakse internetis toimuvasse piraatlusesse või vargusesse märksa lõdvemalt ja leebemalt kui poevargustesse. Internetipiraatlusesse tuleb suhtuda tõsiselt. Arvutisidevõrgud on praktilised, tõhusad ja loomulikud vahendid digitaalse infosisu levitamiseks, kuid see ei tähenda, et nende loominguline sisu peab olema ilma mingi tasuta kõigile vabalt kättesaadav. Tundub, et mõned selle raporti vastastest kahjuks nii arvavad. Loomesektori nagu ükskõik millise teise sektori tulevik sõltub sellest, kas inimestele makstakse nende töö eest. Kui muusikute, näitlejate või filmirežissööride tasud libisevad piraatide kukrusse, on tagajärjeks kultuuri vaesestumine, sest professionaalsed kunstnikud ei ela enam ära. Kas me seda tahamegi? Teine võimalus, mida raportis kiiduväärselt pakutakse, on töötada arvutisidevõrkude jaoks välja õiglased eeskirjad, millega kaitsta autoriõigust. Need põhineksid vanadel moraalinormidel, mille puhul on ammusest ajast olnud reegliks: ära varasta.

24. Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamine (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel João Ferreira koostatud raport, mis käsitleb komisjoni teatist „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” (KOM(2009)0082 – 2009/2151(INI)) (A7-0227/2010).

  João Ferreira, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Viimase aasta jooksul on ajalehepealkirjad ja uudisteaknad olnud tulvil sõnumeid tormidest, üleujutustest, kuumalainetest, tulekahjudest ja muudest loodusõnnetustest, millel on tõsised tagajärjed inimestele, maale, majandusele ja keskkonnale.

Ent see ei ole nii olnud vaid sel aastal. Esimese kuue aasta jooksul pärast ELi solidaarsusfondi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Umbes kolmandik neist kuulub suurõnnetuste kategooriasse. Teiste loodusõnnetuste puhul fondi vahendite eraldamise taotlusi ei esitatud, kuigi neil õnnetustel oli märkimisväärne ja paljudel juhtudel pikaajaline mõju elanikkonnale, keskkonnale ja majandusele.

Katastroofid on väga ebaõiglased. Nad mõjutavad peaaegu alati kõige rohkem neid, kes suudavad end kõige vähem kaitsta, olgu tegemist inimeste või riikidega. Seepärast öeldakse selles raportis, et ühenduse lähenemisviis katastroofide ennetamisel peab keskenduma eeskätt sellele, et vähendada kõnealuses valdkonnas praegu esinevat piirkondade ja liikmesriikide ebavõrdsust, aidates eelkõige tõhustada ennetustegevust suure riskiga ja vähese majandusliku suutlikkusega piirkondades ja liikmesriikides.

Loodusõnnetusi ja laiemas plaanis inimtegevusest tingitud katastroofe saab ja tuleb ära hoida.

Katastroofid käivad sageli käsikäes tegevusega, mis loob inimkonna ja teda ümbritseva keskkonna vahel ebavõrdse suhte.

Selles raportis tunnistatakse, et ELi mõne valdkondliku poliitikameetmega – näiteks ühise põllumajanduspoliitikaga – on julgustatud tootmisest loobuma ja põhjustatud kõrbestumine ning aidatud sel moel teatavate piirkondade ja nende elanike puhul kaasa riski suurenemisele.

Seepärast on tähtis liikuda olude parandamise ja põhjaliku muutmise poole. Katastroofide ennetamisel on oluline soodustada mõistlikku maakasutust ning majanduslikku ja sotsiaalset arengut tasakaalus loodusega.

See raport on tulvil suuniseid ja soovitusi. Selle koostamisel olid suureks abiks parlamendikomisjonides toimunud arutelud, mõttevahetused variraportööride ja eri seisukohti esindavate raportööridega ning kõigi fraktsioonide ettepanekud raporti lõppversiooni kohta. Soovin tänada kõiki osaluse ja üles näidatud huvi eest, samuti valmisoleku eest väitluseks, mis osutus põhjalikuks ja rikastavaks.

Tahaksin tuua lühidalt esile mõned raportis esitatud soovitused: luua katastroofide ennetamiseks sobiv finantsraamistik, mis tugevdab ja toetab olemasolevaid rahastamisvahendeid; määratleda liikmesriikidele eriabi andmiseks hulk meetmeid, et parandada riskiolukordi; tugevdada liikmesriikide varajase hoiatamise süsteeme ning luua eri varajase hoiatamise süsteemide vahel seos ja tugevdada seda; luua avalik põllumajanduskindlustuskava; luua Euroopa põuavaatluse ja kõrbestumise järelevalve keskus ning rakendada erialgatus metsakaitse ja tulekahjude ärahoidmise alal.

Ennetustöö juurest edasi liikudes ja hiljutiste loodusõnnetuste ajal saadud kogemusi meeles pidades on tekkinud tungiv vajadus vaadata läbi solidaarsusfondi käsitlevad määrused, et selle vahendeid oleks võimalik paindlikumalt ja õigeaegsemalt kasutusele võtta.

Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Euroopa Parlament on koostanud katastroofide teemal juba mitmeid resolutsioone. Mõned selle raporti soovitustest olid juba nendes varasemates resolutsioonides. See vaid suurendab nende pakilisust. Neid soovitusi tuleb järgida ja ellu viia. Kahjuks on selles valdkonnas väga vähe ära tehtud ja sellise asjade viibimise eest vastutab eeskätt komisjon.

Ärgitan komisjoni nägema laialdases üksmeeles, mille see raport parlamendikomisjonis hääletamisel ja arutamisel lõi – ja mida loodetavasti selle istungi hääletusel kinnitatakse –, selget märki, et sellesse resolutsiooni tuleb suhtuda tõsiselt ja et selles sätestatud meetmed väärivad elluviimist.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE). – (PT) Lugupeetud juhtaja, lugupeetud volinik! See raport on väga tähtis, eriti praegu, mil loodusõnnetusi ja inimtegevusest tingitud katastroofe esineb üha sagedamini ja need lähevad inimesi, sotsiaal-majanduslikku olukorda ja keskkonda silmas pidades üha rohkem maksma. Seetõttu on ülioluline tegutseda kiiresti ja tõhusalt, eriti selle raporti keskse teema – ennetustegevuse – vallas.

Mul oli au olla selles küsimuses põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. Soovin kasutada võimalust ja avaldada tunnustust João Ferreirale, tänu kellele said sellesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportisse lisatud osa põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamustest, mille tulemusel sai koostatud tulutoov dokument.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile valmistab kõige enam muret üleujutuste, põudade ja tulekahjude mõju eeskätt põllumajanduslikule tootmisele ja metsandusele.

Meil on meeles, kuidas Portugal võitles sel aastal Madeira üleujutustega, mis tekitasid ainelist kahju 1,3 miljardi euro eest, ja suviste metsatulekahjudega, mille põhjustatud kahju on hinnanguliselt 385 miljonit eurot.

Seda silmas pidades usume, et hädavajalik pole mitte üksnes panna paika selles raportis visandatud ennetusmeetmed, vaid sekkumise seisukohalt ka ühine ja kohustuslik Euroopa põllumajanduskindlustuskava, usaldusühingu vormis asutatavad põllumajandusfondid ning ELi solidaarsusfondi reform.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Loodusõnnetused on Euroopa Liidus märkimisväärselt sagenenud ja ägenenud. Selle tõestuseks on sellesuvised üleujutused ja metsatulekahjud. Lisaks inimelude kaotusele on need katastroofid mitmes liikmesriigis kahjustanud märkimisväärselt infrastruktuuri, majanduslike eesmärkide saavutamist, põllumajandusmaad ning samuti loodus- ja kultuurivarasid.

Soovin rõhutada eriti ühtekuuluvuspoliitika tähtsat osa loodusõnnetuste ennetamisel. Minu arvates peame püüdlema selle poole, et vähendada Euroopa piirkondade ebavõrdsust. Selleks tuleb eelkõige aidata parandada ennetustööd suure katastroofiriskiga ja väiksemate rahaliste vahenditega piirkondades ja liikmesriikides. ELi-poolne rahastamine on ainus lahendus, mis võimaldab nendel riikidel katastroofide tekitatud kahjuga toime tulla.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! On juba öeldud, et viimastel aastatel on loodusõnnetuste ja inimese tegevusest tingitud katastroofide arv järjest kasvanud, põhjustades suurt kahju varale ja ohustades tõepoolest inimelusidki. Möödunud aasta oli üleujutuste poolest minu riigis aegade halvim. Tahan tänada volinik Barnier’d ja komisjoni meie suhtes üles näidatud paindlikkuse eest solidaarsusfondi vahendite – 13 miljoni euro – eraldamisel.

Kahjuks pole mõned Iirimaa ametiasutused nii paindlikud olnud. Näiteks Bandonis on tehtud ühine otsus võtta viivitamata ajutisi meetmeid – süvendada jõge, et kui sel aastal tuleb samasugune üleujutus, ei tekitaks see nii suurt kahju –, ent siseveekalanduse amet on selle vastu, nii et praegu on nad järjekordse üleujutuse korral ilmselt jälle ohus.

See kõik viitab vajadusele kasutada – nagu ütles raportöör – komisjoni jõudu, volitusi ja mõjuvõimu, et tagada meetmete võtmine selliste katastroofide leevendamiseks tulevikus. Loodetavasti neid katastroofe enam ei tule.

  Juhataja. – Sõnum on: hädas on Bandon!

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Viimase aasta jooksul on mitut liikmesriiki tabanud terve hulk loodusõnnetusi, mis pole mitte üksnes tekitanud tõsist ainelist kahju, vaid on põhjustanud ka inimelude kaotust, mida ei ole võimalik rahasse ümber arvutada.

Pidades silmas, et loodusõnnetuste põhjustatud kahju ületab üksikute riikide võimeid nendega toime tulla, tahaksin veel kord rõhutada vajadust ajakohastada solidaarsusfondi. Täpsemalt tähendab see, et tuleb suurendada läbipaistvust ja kohandada kriteeriume ning samuti võimaldada vahendeid kiiremini eraldada. Vaadates läbi eelkõige solidaarsusfondi vahendite kasutamise tingimused, peame võtma arvesse ka piirkondlikku aspekti, et ei tekiks mõistusevastast olukorda, kus rahaline abi jääb andmata piirkondadele, mis seda kõige enam vajavad. Et loodus riigipiiridest ei hooli, tahaksin mainida ka vajadust jagada kogemusi ning edendada eriti piirialadel kooskõlastamist ja koostööd.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et minu märkused on täienduseks eelkõneleja tähelepanekutele. Lisaks üleujutuste kahju likvideerimiseks ja ennetustööks vajalikele rahalistele eeldustele leidsime me minu kodukandis Saksimaal – kus olid viimased üleujutused –, et eelkõige on vaja parandada märkimisväärselt liikmesriikide koostööd. Selleks tuleb vaid leppida kokku ennetavates meetmetes. Sellest, et jõe alamjooksul on kõik korras, ei ole kasu, kui ülemjooksul pole õnnestunud üleujutuse eest kaitsmise meetmeid korralikult rakendada. Tähtis on ka tagada teabevahetuse tõhusus.

Seepärast peaks põhirõhk olema piiriülesel koostööl, sest loodusõnnetused ei jää riigipiiri taha pidama. Vaid üheskoos õnnestub meil nende katastroofidega tõhusalt võidelda.

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportöörina tahaksin eelöeldule lisada meie arvamuses kirja pandud mõtted.

Me peame oma arvamuses lisaks varajase hoiatamise süsteemide, solidaarsusfondide ja operatiivkoostöö kohta öeldule eriti tähtsaks seda, et abi andmisel tuleb kohaldada mittediskrimineerimise põhimõtet.

Teisisõnu tuleb kannatanud piirkondadele abi anda vajadusepõhiselt ja ilma, et inimtegevusest tingitud katastroofide või loodusõnnetuste ohvriks langenud abisaajaid diskrimineeritaks rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse, poliitiliste või teiste vaadete, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisu, vanuse või muu staatuse alusel.

Tuletame meelde ka seda, et loodusõnnetuste ja erakorraliste olukordade ajal satuvad ohtu põhilised inimõigused ja neid tuleb kaitsta.

  Juhataja. – Suur tänu! Oleme teile tänulikud ka kreeka keelest pärit sõna „katastroof” eest.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Oma kolleegi ja sõbra Kristalina Georgieva nimel, kellel ei olnud võimalik täna õhtul siin viibida, tahaksin tänada João Ferreirat selle põhjaliku, ulatusliku, väga tasakaaluka ja hästi ajastatud raporti eest.

Nagu te kõik olete öelnud ja nagu ütles eeskätt Miroslav Mikolášik hetk tagasi, oleme näinud katastroofide arvu suurenemist väljaspool Euroopat – eelkõige Pakistanis, kuid ka Haitil –, ent ka kodus, Euroopa pinnal, eriti Kesk-Euroopas. Oma sõnavõttudes mainisite Madeirat, Iirimaad, Portugali ja Peter Jahr ka üleujutusi Saksimaal. Ent mul pole läinud meelest ka 2002. aasta üleujutused, mis ajendasid mind tolleaegse regionaalpoliitika volinikuna mõtlema ja lõpuks pakkuma Romano Prodi toetusel välja idee luua solidaarsusfond, mida on pärast selle asutamist pidevalt kasutatud.

Need sündmused tuletavad meile meelde, et me ei tohiks rahulolevaina istuma jääda, vaid peame pidevalt täiustama oma menetlusi, tugevdama oma katastroofidele reageerimise võimet ja edendama ennetusstrateegiaid – ennetus on alati parem kui ravi –, et vähendada nende katastroofide traagilisi tagajärgi nii palju kui võimalik.

Komisjon on võtnud endale kohustuseks käsitleda samamoodi tasakaalustatult ka ennetustööd, ettevalmistust ja reageerimist. Härra Ferreira, te rõhutate ELi rahastamisvahendite tähtsust liikmesriikide ennetustöö toetamisel.

Härra Luhan mainis piirkondlikke fonde, mille abil oleks samuti võimalik toetada riiklikke ennetavaid meetmeid. Meil on olemas solidaarsusfond, mille tähtsust nimetas Seán Kelly ja mida, proua Papadopoulou, juhitakse minu arvates objektiivselt, kuigi selle kasutamiseeskirju võib alati hinnata. Sellest mulle üsna tuttavast solidaarsusfondist toetatakse ka erakorralisi meetmeid, et hüvitada inimestele tekitatud kahju.

Komisjon tegeleb praegu kõigi nende olemasolevate vahendite tõhususe hindamisega. Oleme töötamas välja hulgaliselt ennetavaid meetmeid, mida liikmesriigid saaksid ELi-poolse rahastamise taotlemisel kohaldada. Meie eesmärk on suurendada ka fondide kasutuselevõttu – just seda nõudis minu mäletamist mööda Maria do Céu Patrão Neves.

Ennetustöösse investeerimine on vajalik, sest see on järjekordne viis vähendada korrastamis- ja ülesehitamiskulusid. Härra Ferreira, nagu te nimetasite, peame riskide kaardistamiseks metoodika välja töötama.

Tegutseme selle nimel, et luua olemasolevate riiklike algatuste ja parimate tavade alusel suunised, mille põhjal oleks võimalik kehtestada Euroopa Liidu ühine seisukoht spetsiifiliste riskide suhtes. Ma pean silmas viimastel aastatel Kreekat, Portugali ja Hispaaniat tabanud metsatulekahjusid ja äärmuslikke kliimakatastroofe. Me julgustame kuni 2012. aasta lõpuni liikmesriike võtma headel tavadel põhinevaid ennetavaid meetmeid.

Sel aastal võtsime vastu ka rohelise raamatu metsade kaitse kohta ja oleme loomas jälgimissüsteemi, et analüüsida ELi tabavaid põualaineid.

Ja lõpetuseks – praegu astutakse mitmeid samme, et suurendada meie teadmisi katastroofidest ja nende mõjust. Seega saame neid küsimusi tulevikus paremini arutada.

Nagu teate, esitab komisjon – ja selle president, kes palus mul töötada 2004. aastal pärast hiidlainet ja teisi katastroofe nende loodusõnnetuste tagajärgede analüüsi raames mõtte kallal luua Euroopa kodanikukaitse üksus – peagi Kristalina Georgieva juhtimisel ettepanekud tugevdada ELi võimet katastroofi korral reageerida.

Me jätkame ka tööd ettepanekutega parandada ennetustegevust. Sel põhjusel arvan ma, et komisjoni tegevus, komisjoni ettepanekud teile ja liikmesriikidele leevendavad neid muresid, mida te, härra Ferreira, oma raportis pärast kõiki neid katastroofe väga kasulikult ja mõjusalt esile tõstate.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda raportit, sest pean seda ülitähtsaks eriti niisuguste riikide inimestele nagu Portugal või piirkondadele nagu Madeira ja Assoorid (kust mina pärit olen), mida tabavad sageli suured põlengud, tormid ja maavärinad. Selliste piirkondade inimeste jaoks tähendab võimalus saada parema kindlustusraamistiku abil paremat kaitset, suuremat abi alaliselt Euroopa üksuselt ja paremat toetust tänu solidaarsusfondi suuremale paindlikkusele märkimisväärset edasiminekut.

Tuleks suurendada ja eraldi toetada kogumit ennetavatest meetmetest, mis hõlmavad selliseid piirkondi nagu metsad ja rannikualad või põllumajandustegevust aladel, kus rahvaarv on vähenemas ja mida ohustavad loodusõnnetused. Seepärast kutsun komisjoni üles esitama metsade kaitseks ning metsatulekahjude ja maavärinate ennetamiseks õigusloomega seotud algatusi ja looma põllumajandustootjatele kättesaadav Euroopa avalik põllumajanduskindlustuskava. Samuti on vaja läbi vaadata ja paindlikumaks muuta ELi solidaarsusfondi eeskirjad, et tuua kasu näiteks äärepoolseimatele piirkondadele, kus ilmnevad lisaraskused, nagu oli selgelt näha Madeira traagilise juhtumi puhul.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Raport loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise kohta – mille variraportöör ma olin – kajastab laialdast üksmeelt vajaduse suhtes leida paljude loodusõnnetusi ennetavate sektorite ja üksikisikute seas ettevaatav ja kõikehõlmav lahendus. Sellega nähakse ette ka solidaarsuspõhimõttele tuginev parimate tavade vahetamine ja suurem koostöö. Vaatamata sellele, et vastutus loodusõnnetuste ennetamise eest lasub eeskätt liikmesriikidel, sätestatakse raportis hulk põhimeetmeid, millest mõned sisaldusid juba Euroopa Parlamendis varem vastu võetud raportis (mille autor ma olin): riskikaartide koostamine, rahastamisvahendite tugevdamine ja toetamine, solidaarsusfondi eeskirjade läbivaatamine, varajase hoiatamise süsteemide uurimine ja arendamine ning Euroopa põuavaatluse ja kõrbestumise järelevalve keskuse loomine. Tahaksin rõhutada ka seda, kui tähtsad on sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ettepanekud, millega nähakse muu hulgas ette direktiivi eelnõu, milles julgustatakse rakendama veepuuduse, põua ja kliimamuutusega kohanemist käsitlevat ELi strateegiat ning esitama metsade kaitset ja tulekahjude ennetamist käsitlevad õigusakti ettepanekud.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Viimastel aastatel on ELi liikmesriigid langenud märkimisväärselt paljude katastroofide ohvriks. Selle tagajärjel on 21 riiki esitanud 62 rahalise abi taotlust. Kahju on peaaegu alati raske hinnata, peamiselt inimelude kaotuse tõttu. Kodanike kaitsmise ja katastroofide ennetamise eest vastutavad eelkõige ja peamiselt liikmesriigid. Seepärast on täiesti õigustatud suurem ennetusalane koostöö, nagu ka jõupingutuste parem kooskõlastamine, suurem solidaarsus ja vastastikune abistamine, sest loodusõnnetused kipuvad tabama enamasti kõige suuremas kitsikuses elavaid inimesi, kellel puuduvad enda, oma pere ja vara kaitsmiseks vajalikud vahendid.

Ma pooldan mõtet panna alus riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koostööle, mis põhineks vastutusel katastroofide ohjamise, ruumilise planeerimise ning riskide kaardistamise ja ohjamise eest ning võrgustiku loomisel kogemuste ja ennetavate meetmete vahetamiseks kodanikuühiskonna osalusel. Samal ajal on asjakohane ja vajalik luua loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamiseks sobiv ELi finantsraamistik, mis tugevdaks ja ühendaks olemasolevaid, sealhulgas ühtekuuluvus-, regionaalarengu- ja maaelu arengu poliitika vahendeid.

  Georgios Stavrakakis (S&D), kirjalikult. – (EL) Soovin esmalt kiita João Ferreirat erakordse raporti eest. Ulatuslikud viited kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suurele osatähtsusele katastroofide ohjamise tsüklis on väga olulised, sest just nendele asutustele langeb katastroofi puhkemisel põhiraskus. Tahaksin tänada ka eraldi viite eest mägi- ja saartepiirkondade vajadustele ning tarvidusele vähendada piirkondade ebavõrdsust oma elanike kaitsmise võime poolest. Me ei tohi unustada, et selles valdkonnas on saadud kogemusi ja arendatud mõtteid kõikidel tasanditel: kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Nüüd tuleb vaid seada sisse asutuste koostöö ja kooskõlastada strateegiad. Nagu on öeldud ka minu muudatusettepanekutes, mille ma regionaalarengukomisjonis esitasin, peame ennetustöö parandamiseks selles raamistikus:

– kasutama ühenduse algatuse INTERREG raames saadud väärtuslikke kogemusi;

– tugevdama ja arendama riikidevahelist, piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd;

– rakendama täielikult Euroopa ühtse hädaabinumbri 112;

– lihtsustama katastroofide ohjamise eeskirju ja muutma ELi solidaarsusfondi paindlikumaks. Me kõik peame tunnistama oma vastutust ja viima raporti ettepanekud ellu.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud katastroofid on viimastel aastatel Euroopas sagenenud ja ägenenud, tekitades märkimisväärset kahju inimestele ja varale. Seetõttu tuleb täiustada Euroopa ennetussüsteemi. Eriti tähtis on teha võimalikult kiiresti kindlaks ohustatud piirkonnad, sealsete üleujutuste tõenäosus, ohtu sattuda võivate inimeste arv ja potentsiaalne kahju. Selline üleujutuste direktiivis sätestatud reageerimisviis suurendab katastroofide ohjamise tsüklis meie tõhusust. 2010. aasta 15. juunil Var’i piirkonda tabanud tormid tuletavad meile meelde, et peame tugevdama veelgi ELi võimet õnnetustele reageerida. Pean silmas eelkõige vahendit loodusõnnetuste ohvrite aitamiseks – ELi solidaarsusfondi –, mis on ülimalt jäik ega vasta vajadustele. Künnised, mis tuleb enne fondi vahendite kasutuselevõttu ületada, on nii kõrged ja keerulised, et kahju hindamine jätab kannatanud teadmatusse või isegi eluliselt tähtsast abist ilma. Katastroofis kannatanud inimeste ja piirkondade jaoks on ülioluline kehtestada Euroopa solidaarsuse näitamise tingimused nii ruttu ja laiaulatuslikult kui võimalik.

25. Vaesuse vähendamine ja töökohtade loomine arengumaades (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arengukomisjoni nimel Eleni Theocharouse koostatud raport edasiste sammude kohta vaesuse vähendamiseks ja töökohtade loomiseks arengumaades (2009/2171(INI)) (A7-0192/2010).

  Eleni Theocharous, raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Me kõik teame, et eriti Aafrika, kuid ka maailma teised piirkonnad, mida halvavad nii vaesus kui ka demokraatia puudujääk, on rahvusvahelise süsteemi nõrk koht.

Olin nõus seda raportit koostama – endastmõistetavalt kõigi fraktsioonide abiga – kindlas veendumuses, et Euroopa Liit saab aidata vaesusega võidelda mitmel moel, eelkõige töökohtade loomise teel. Loomulikult tuleb Euroopa Liidul aidata ligi poolt planeedi rahvastikust, kes elab allpool vaesuspiiri.

Pidades meeles arengumaade elanike vähest usaldust arenenud riikide vastu ja eurooplaste võimalikku reaktsiooni pidevale vahendite väljavoolamisele vaestesse riikidesse, oleme püüdnud algusest peale selgitada, et kolmanda maailma arendamine toob igakülgselt märkimisväärset kasu ka Euroopa Liidule endale. Näiteks võib töökohtade loomine aidata lahendada kontrollimatu rände probleemi ja samal ajal vähendada vaeste riikide ebastabiilsust.

Pidades silmas ka seda, et arengu põhieeldus on demokraatia ja demokraatlike institutsioonide loomine, taastamine ja edendamine, demokraatiat suurendavate institutsioonide toimimine, samuti mõistagi inimõiguste ja laste õiguste kaitsmine ning kodanikuühiskonna tegutsemine ja kaasamine, lisasime raportisse ka selle eriti olulise asjaolu.

Peame iseäranis tähtsaks hariduse edendamist ning teadlaste ja teiste kvalifitseeritud töötajate vaba valikut jääda oma kodumaale.

Võtsime erilise tähelepanu alla AIDSi pandeemia ja selle tagajärjed kui eriti raskendavad asjaolud, mis aitavad vaesuse nõiaringil edasi püsida. Niisiis sätestasime meetmed, mis tuleb võtta nende asjaolude käsitlemisel, et need ei aeglustaks edusamme vaesusevastases tegevuses.

Lõpetuseks võtsime arvesse arvukaid edutuid ponnistusi, mida on teinud maailma kogukond ja mida on tehtud kõikide vaesusküsimuse käsitlemisel rakendatavate rahvusvaheliste konventsioonidega. Esitati üheksakümmend seitse muudatusettepanekut ja paljudes neist jõudsime ka kokkuleppele.

Alles jäi hulk ideoloogilisemat laadi muudatusettepanekuid, mille puhul me ei ole täielikku kokkulepet saavutanud, ja mitu vormilist küsimust. Ent ma ei usu, et neil oleks vaesuseprobleemi tõeliselt lahendada püüdes erilist praktilist väärtust.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Praeguses majanduskriisis, mille tagajärjel on tõusnud toidu- ja kütusehinnad, on miljonid inimesed sunnitud vaesust taluma. See on arengumaadele suureks katsumuseks. Kuigi EL on maailma suurim abiandja, on edusammud võitluses vaesusega võrdlemisi aeglased. Tungivalt on vaja ümber mõtestada arenguabipoliitika, rakendada uudseid rahastamismeetodeid ja võidelda nendes riikides maksupettusega.

Loodan, et praegu toimuval tippkohtumisel, kus arutatakse aastatuhande arengueesmärke, pakutakse välja tõhusad mehhanismid, millega vaesuse vähendamist kiirendada.

ELi liikmesriigina on Rumeeniast saanud arenguabi andja. Aprillis andis minu riik Moldova Vabariigile tagastamatut abi kogusummas sada miljonit eurot.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahaksin esitada veel ühe arvamuse põllumajanduse vaatenurgast. Põllumajandusel on maailmas vaesuse leevendamisel ja elanikkonna toiduga varustamisel ülioluline roll. Säästva ja stabiilse põllumajanduse väljaarendamiseks vajame aga maailmaturul põllumajandustoodetele sobivaid hindu. Sobivad hinnad on arengumaade toimiva põllumajanduse loomise tähtis majanduslik eeldus. Lisaks on mõistagi vaja ka poliitilist stabiilsust ja korruptsiooni puudumist. See annab võimaluse võidelda nälja vastu, luua töökohti ja vähendada vaesust.

Mul on veel üks märkus, mis puudutab eksporditoetusi. Euroopa Liit on teinud selles valdkonnas minevikus vigu. Ent me tunnistasime neid möödalaskmisi ja parandasime need. Euroopa põllumajanduspoliitika järjekordne süüdistamine nende eksporditoetuste pärast oleks lihtsalt vale.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Investeeringud tervishoidu ja haridusse üldjuhul suurendavad arengumaade kodanike heaolu ja on kestva arengu eelduseks kõikides ühiskonnakihtides. Minu arvates on väga kurb, et nende riikide eelarves – rääkimata Euroopa Liidu arenguabist – ei võeta seda piisavalt arvesse ega suudeta eraldada tervisele ja põhiharidusele isegi minimaalset 20%.

Toetan täielikult nõudmist teha põhiharidusest ja rahvatervisest arengupoliitika nurgakivi, nii et nendes valdkondades ei vähendataks riiklikke kulutusi ega rahvusvahelist abi. Komisjon peab kandma hoolt selle eest, et rahalisi vahendeid kulutataks nende eesmärkide saavutamiseks tõhusalt, kavandatud sihtkohtades ja kindlaksmääratud, kõige enam kannatavate sihtrühmade heaks.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Et vähendada arengumaades vaesust ja luua töökohti, on vaja tõelisest solidaarsusest juhinduvat koostööstrateegiat ja arenguabipoliitikat, mis toetaks nende riikide sõltumatut ja iseseisvat arengut.

Aastatuhande arengueesmärkide õigeaegse saavutamise etteaimatav ebaõnnestumine on muutnud veelgi hädavajalikumaks parandada selle valdkonna puudusi ja järjekindlusetust.

Kui puuduvad haridussüsteemid ning üldine, tasuta ja kvaliteetne tervishoid, kui ei seata põhieesmärgiks põllumajandussektori arendamist, sõltumatust toiduga varustamisel ega toiduga kindlustatust, siis vaesus ei vähene. Kui ei mitmekesistata majandust, ei toetata kohalikku tootmist, puuduvad õiglased kaubandussuhted ja sunnitakse peale vaba ja reguleerimata kaubandust, siis pole võimalik luua püsivaid ja pikaajalisi tagatud õigustega töökohti.

Lõpetuseks tahaksin avaldada kahetsust selle pärast, et välisvõlast ja võla teenindamisest tingitud kitsendused arengumaadele jäetakse endiselt tähelepanuta. Õiglane oleks see võlg tühistada.

  Michel Barnier, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Tahaksin tänada – endiselt oma kolleegi Kristalina Georgieva nimel – Eleni Theocharoust selle väga laiahaardelise, tasakaaluka ja päevakajalise raporti eest. Selle raporti teema on üks küsimustest, mille üle maailma liidrid just praegu ÜROs kõige kõrgemal tasemel arutlevad. Teie raportis rõhutatakse õigesti meie rahvusvahelise koostöö põhiülesandeid: vaesuse vähendamist ja töökohtade loomist. See küsimus on praegu veelgi pakilisem, kui võtta arvesse majandus- ja finantskriisi ning nafta, toorainete ja – nagu te, proua Băsescu, isegi ütlesite – mõningate toiduainete hinna väga järsku tõusu.

Finantsteenuste eest vastutava ametnikuna tunnen ma ka isiklikult muret tohutu toorainetega spekuleerimise pärast. Tõstatasin selle küsimuse täna hommikul koos kolleeg Dacian Cioloşega Brüsselis ühel arutelul ja me seadsime endale kohustuse võtta – lisaks sellele, mida ma sel nädalal tuletisinstrumentide reguleerimise kohta juba ütlesin – kasutusele vahendid, millega ohjata ja vähendada minu arvates lausa skandaalset kaupadega, eriti põllumajandusliku toorainega spekuleerimist nende riikide arvel, kes on kõige võimetumad omaenda toiduvajadusi täitma.

Töökohtade loomine ja sotsiaalkaitse on osutunud üldise vaesuse vähendamisel tõhusateks vahenditeks ja on võimaldanud eelkõige võidelda kriisi negatiivse mõjuga sotsiaalsfäärile. 2009. aasta aprillis võttis komisjon vastu teatise kohustuse kohta toetada arengumaid kriisiga toimetulemisel ja ka nõukogu on seda eestvedamist toetanud. See näitab meie tähelepanu tööhõivele ja kõige haavatavamate sotsiaalkaitse edendamisele. Sellegipoolest ei tule meil pakkuda toetust üksnes kriisi tekkimisel, vaid meil tuleb tegutseda ka tulevikku silmas pidades. Härra Ferreira, ma arvan, et see on teie sõnavõtu tuum – peame võtma meetmeid nende riikide, eriti kõige nõrgemate riikide pikaajaliseks toetamiseks.

Ka Euroopa ministrid kinnitasid oma pühendumist aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele sel nädalal vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldustes ja nagu te teate, on just praegu New Yorgis toimumas tippkohtumine. Tööhõive edendamist ja sotsiaalkaitsestrateegiaid, mida mainis Miroslav Mikolášik, on ülemkogu järeldustes kirjeldatud aastatuhande arengueesmärkide tähtsa osana. Komisjon on veendunud, et neid kaht aspekti arvestamata ei ole lihtsalt võimalik vaesuse vastu võidelda ning – nagu te, proua Theocharous, mõjukalt esile tõstsite – meie arengutegevuse keskmesse tuleb asetada kõige haavatavamad.

Meie strateegiad on mõistagi kasutud, kui neid ei rakendata, kui nad ei jõua aruteluetapist kaugemale. Haavatavate riikide jaoks mõeldud sihtotstarbelise FLEX-mehhanismi kasutuselevõtt on hea näide sellest, kuidas abiandjad saavad aidata sotsiaalsektori kulutuste taset säilitada. Tahaksin mainida ka ELi rahastamisvahendit kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades – selle kaudu antakse abi kõige kaitsetumatele. Peter Jahr tõstis õigesti esile põllumajandustootmise võimekuse küsimuse, et toetada nende riikide iseseisvust ja sõltumatust – kasutan pigem sõna „sõltumatus” kui „oma toiduga varustatus” – piirkondlikul tasandil. Neid püüdlusi toetab arengupoliitika raames väga innukalt ka kolleeg Andris Piebalgs.

Proua Theocharous, tõstate oma raportis õigustatult esile ÜRO inimväärse töö tagamise suunised ja ülemaailmse tööhõivepakti. Me toetame neid algatusi ja ma nõustun teiega täielikult – peame sotsiaalkaitse toetuseks välja kujundama Euroopa seisukoha. Komisjon on asunud tegema selle ühise seisukohani jõudmiseks teatavat eeltööd. Esimest sammu on võimalik näha 2010. aasta Euroopa arenguaruandes, milles käsitletakse just sotsiaalkaitset vähim arenenud riikides.

Peame leidma ka uudseid lahendusi. Minu arvates on sotsiaalse majanduse organisatsioonid just need üksused, mis saaksid osaleda nende uudsete lahenduste pakkumisel.

Lõpetuseks soovin tänada teid selle eest, et juhtisite meie tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse tähtsusele vaesuse vähendamisel. Komisjon ja liikmesriigid nõustuvad teiega selles punktis täielikult. Veelgi enam – just sel põhjusel võttis nõukogu 14. juunil vastu tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks Euroopa tasandil ja pani selle aastatuhande arengueesmärkide kokkuvõtte lisasse.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 21. septembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletus raporti üle, mis käsitleb vaesuse vähendamist ja töökohtade loomist arengumaades, on langenud kokku aastatuhande arengueesmärkide püstitamise kümnenda aastapäevaga. Kuigi edusamme on tehtud, on ilmselgelt vaja tegevust hoogustada, et saaksime need ülesanded 2015. aastaks edukalt täidetud. Esimest korda ajaloos on näljahädas miljard inimest. Ainuüksi sel aastal kasvas äärmuslikku nälga kannatavatele inimeste arv veel 64 miljoni võrra. See tegelikkus sunnib meid keskenduma töökohtade loomisele arengumaades, sest see on vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest võitusaamiseks kõige tõhusam viis. Seda meeles pidades on vaja järjekindlamat abi, et toetada haridust ja peatada kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Hiljutine toiduhinnakriis on tõstnud esile pinge, mida põhjustab toiduga kindlustatuse puudumine vaestes riikides. Seepärast tuleb pöörata rohkem tähelepanu põllumajandusele, sest praegu on see lõviosale arengumaade elanikkonnast – millest 75% on koondunud maapiirkondadesse – ainus elatusallikas.

26. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

27. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 23.00.)