President. − Järgmine päevakorrapunkt on Alejo Vidal-Quadrasi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni nimel esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ (KOM(2009)0363 – C7-0097/2009 – 2009/0108(COD)) (A7-0112/2010).
Alejo Vidal-Quadras, raportöör. − (ES) Austatud president! Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajaks korduvatele näidetele sellest, kui haavatavad on liikmesriigid energiaküsimustes, eriti mis puudutab gaasivarustust.
Varustuse katkemistest Euroopa Liidu põhja- ja idaosas 2005/2006 ja 2008/2009 talvel sai tõeline luupainaja. Viimaste Euroopa talvede karmus sunnib meid veelgi rohkem, kui see on võimalik, tegema kõik, mis meie võimuses, et vältida tulevikus sarnaste olukordade kordumist.
Liit impordib enamiku energiavarustusest, mistõttu võib diplomaatia mängida selles strateegilises valdkonnas tähtsat rolli. Me oleme teadlikud komisjoni jõupingutustest selles valdkonnas ja kiidame need heaks, kuid peame end varustama otsesema mõjuga mehhanismidega.
Me ei tohi unustada, et kogetud varustuskriisides takistasid riigisisesed turueeskirjad ja vastastikuste ühenduste puudumine osutamast mõjutatud liikmesriikidele täielikult rahuldavat abi.
Hääletatava määruse eesmärk on olla kindel samm edasi selle probleemi lahendamisel. Me oleme kulutanud palju aega, et selles küsimuses edasi liikuda, ning suutnud ületada eri riiklikest vaatenurkadest tõusetunud raskused. See on olnud pikk ja raske läbirääkimiste protsess.
Kokkulepe, mille üle täna hääletame, näitab, et liikmesriigid on vaadanud kaugemale oma huvidest, et keskenduda rohkem Euroopale. Määruse vastuvõtmise järel on meil võimas vahend, mille abil suurendada gaasivarustuse kindlust Euroopa Liidus tervikuna.
Määrus võeti pärast nõukoguga peetud edukaid kolmepoolseid läbirääkimisi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonis ühehäälselt vastu.
Tahaksin kasutada võimalust ja tänada kõiki variraportööre suurepärase töö eest, mis kajastub vastavalt ka tekstis, ning ka kõiki komisjoni liikmeid, kes esitasid arvamusi ja kelle muudatusettepanekutest leidis märkimisväärne osa koha tekstis.
Ma tahaksin ka tänada Euroopa Komisjoni väärtusliku toetuse eest kaasseadusandjatele ning tunnustada lahket koostööd, mida tegi nõukogu eesistujariik Hispaania, mille esindajad hoidsid meid täielikult kursis tehtava töö edusammudega.
See määrus tagab kõigile Euroopa kodanikele turvalisuse ja nad on edaspidi kriiside korral paremini kaitstud. Lisaks antakse selles liikmesriikidele teatav paindlikkus, mis võimaldab neil lisaks pakkuda kaitset teistele klientidele, näiteks riigiteenistustele.
Liikmesriigi põhjendatud soov kaitsta tarbijaid oma riigi turul peab aga olema tasakaalus teiste liidu liikmesriikide kodanike suhtes ülesnäidatava solidaarsusega.
Kriisi korral on määruse järgi gaasivarustusettevõtjatel kohustus varustada kaitstud kliente gaasiga ilma katkestusteta vähemalt 30 päeva jooksul. Lisaks peavad liikmesriigid ehitama üles infrastruktuurid või neid ajakohastama, et parandada riigisisese energiaturu integreerimist ning vähendada energiasaarte arvu.
Üks selle määruse kõige olulisematest saavutustest on see, et sellega kehtestatakse kõigi liikmesriikide gaasiühenduste vastassuunavoogude läbilaskmise kohustus, mis vastab vajaduse ja elujõulisuse kriteeriumidele. Vastassuunavood, mis tagatakse lühiajaliste ja rahaliselt mõistlike investeeringutega, lubavad varustust Euroopas enneolematul tasemel mitmekesistada. Selles suhtes on heaks näiteks Yamali gaasijuhe, millega varustatakse Valgevene kaudu Poolat, Tšehhi Vabariiki, Slovakkiat ja Saksamaad.
Parlamendi veel üks saavutus on see tähtis roll, mis on antud komisjonile, kellel on teatud meetmete puhul vetoõigus, kui komisjon leiab, et sellised meetmed võivad ohustada teiste liikmesriikide varustuskindlust.
Lisaks mängib komisjon kriisiolukorras gaasi koordineerimisrühma kaudu otsustavat rolli liikmesriikidevahelise koordineerijana. Määrus annab tõelisele probleemile tõelise lahenduse. Sellega tõhustatakse gaasivarustuse kindlust ja pannakse kõigile turu sidusrühmadele kohustus edaspidi tõsiste varustusprobleemide lahendamisel koostööd teha.
Turu nõuetekohane ja tõhus toimimine, ühenduste ehitamine ning varustajate ja marsruutide mitmekesistamine pakuvad tulevaste kriiside vastu parimat kaitset.
Austatud president! Gaasikindlust käsitlev määrus kujutab endast olulist kvalitatiivset muutust, kus liikmesriigid heidavad kõrvale puhtalt riiklikud kavad igakülgse ja euroopaliku käsitusviisi kasuks.
Tõsi on, et mõnede liikmesriikide Euroopa Liidu südametunnistuse äratamiseks läks vaja kahte ohtlike tagajärgedega kriisi, kuid nende meelemuutus on ainult kiiduväärt, kui sellel on samasugused tagajärjed nagu patukahetsusel.
Viimaseks, austatud president, on see määrus ajalooline verstapost liidu gaasivarustuse kindluse teel ning ümberlükkamatu tõend meie suurepärase integratsiooniprojekti väärtusest. Määruse nõuetekohane ja kiire rakendamine saadab meie varustajatele, kes on üldiselt meie sõbrad, väga tugeva sõnumi. Nimelt et liidu gaasivarustuse kohta ei kehti enam hüüdlause „Iga mees enda eest!”. Selle asemel kehtib nüüd: „Üks kõigi, kõik ühe eest!”.
Günther Oettinger, komisjoni liige. − (DE) Austatud president! Head kolleegid! Gaas mängib meie energiapoliitikas olulist rolli ja selle valdkonna strateegia on selge. Kõigepealt vajame tõhusat Euroopa õigusraamistikku, et tagada gaasivarustuse kindlus. Teiseks peaksime mitmekesistama imporditud gaasi allikaid ja marsruute. Peame ka edasi arendama ja kindlustama vajalikke infrastruktuure ning energiapartneritega ja transiitriikide suheldes peame ühiselt kaitsma Euroopa huvisid. See kõik peab põhinema hästi toimival siseturul.
Eelmise aasta jaanuari gaasikriis ning Moskva ja Minski vahel eelmises juunis toimunu kinnitasid, et me oleme oma gaasistrateegiaga õigel teel. Sel põhjusel olen ma tänulik, et komisjoni ettepanekust lähtunud läbirääkimised parlamendis ja liikmesriikidega said kõigest ühe aastaga asjaliku lahenduse. See on hea uudis Euroopa Liidu äriringkondadele ja kodanikele. Ma tahaksin eriti tänada Euroopa Parlamenti ja ka Alejo Vidal-Quadrasi sellel teemal üles näidatud pühendumuse eest. Te olite kindlad tulemustes, mida oli võimalik saavutada, ja olete juhtinud selle protsessi veenva lõpplahenduseni. Ma tahaksin väljendada oma tänu ka liikmesriikidele, mis olid valmis loobuma osast oma volitustest ning saama Euroopa raamistiku osaks.
Määruse eelnõu on esimene õigusakt, mille alus on uue Lissaboni lepingu energiat käsitlev üksikasjalik artikkel. Te olete sisenemas uuele territooriumile ning kasutate ära oma värskelt omandatud ulatuslikke volitusi. Mitte keegi ei saa garanteerida, et gaasivarustus ei katke. Seda tähtsam on, et rakendaksime vajalikke ettevaatusabinõusid. Me usume, et tihe koostöö liikmesriikidega gaasi küsimuses on olulisem kui kunagi varem. Me anname Poolale nõu, et see tagaks kohe alguses, et Venemaaga sõlmitav uus gaasivarustuse leping oleks kooskõlas Euroopa seadustega ning et sellega ei rikutaks formaalselt lepingumenetlusi.
Me tunnustame üldkogu üleskutset euroopalikuks lähenemisviisiks, kiiremaks ennetustegevuseks, uuteks tehnilisteks võimalusteks (nagu vastassuunavoogude läbilaske võimsus), infrastruktuuri laiendamiseks ja ühiseks Euroopa energia-välispoliitikaks. Me toetame ka parlamendi ettepanekut rajada siseturg ja teostada selle üle järelevalvet. Iga eramajapidamise kohta kehtestatud kohustuslikud miinimumnormid näitavad solidaarsust ja vastutust, mida Euroopa enda kodanike ees tunneb. Kogu Euroopas hakkab kehtima kohustuslik 30päevane varustamise kohustus äärmuslikel tingimustel, näiteks kui infrastruktuurid lakkavad töötamast või temperatuurikõikumiste ja nõudluse haripunktide korral. 30 varustuskindluse päeva ei ole tõeline turvavõrk, kuid sellel alusel saame talvele ja võimalikele kriisidele tulevikus läheneda suurema kindlusega.
Me peaksime rohkem rääkima ühel häälel, jõudma sisemiselt oma seisukohale, nii nagu me teeme seda praegu, ja esinema välismaailmale ühtse rindena.
Paljusid määruses sisalduvaid meetmeid on juba rakendatud, näiteks neid, mis käsitlevad gaasiinfrastruktuuri ja vastassuunavoogude läbilaskevõimet. Praegu toetame parlamendi eraldatud rahaliste vahenditega 31 gaasivaldkonna projekti. Kokku 1,4 miljardit eurot aitab käiku lasta eri riiklikke ja erarahastamisi. Viimastel kuudel oleme saavutanud palju sellest, mille rakendamist määrusega on kavatsetud. Teha on aga ikka veel palju. Ma olen kindel, et määrus ei jää sel teemal viimaseks. Seetõttu olen huvitatud selle määruse vahepealsest läbivaatamisest ja võimalikust jätkamisest ning vastavate plaanide kohandamisest ja avardamisest kahe või kolme aasta pärast.
Me tahame, et seda määrust hakataks peale selle vastuvõtmist kiiresti rakendama. Komisjon tahab varases etapis meetmeid võtta, et tagada meie energia välissuhetes ühine lähenemisviis. Määruse tulemusel suureneb gaasi koordineerimisrühma roll. Rühma juhib komisjon ja see saab kokku iga kuu. Meil on hea meel, et koostöö saab toimuma mitte ainult Euroopa, vaid ka piirkondlikul tasandil. Üks näide sellest on katseprojekt, mis hõlmab kolme Balti riiki − Eestit, Lätit ja Leedut − ja mis on osa Balti energiaturu ühendamise plaanist BEMIP. Lühidalt on meil vaja üldises Euroopa mõõtes piirkondlikke lahendusi.
Ma saan teile kinnitada, et komisjon ootab infrastruktuuride teemal laiapõhjalist arutelu. Infrastruktuuri pakett, mille kavatseme teile esitada novembris, on selleks õige võimalus, nagu ka järgmine rahastamisperiood.
(Aplaus)
Bogusław Sonik, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse esitaja. − (PL) Euroopa kodanikud ootavad Euroopa Liidult meetmeid ja otsuseid, mis väljendaksid nähtavalt ja konkreetselt meie tahet, et riigiüleseid infrastruktuure juhitaks ühiselt. Määrus vastab nendele ootustele. Konkreetselt käsitletakse selles transporti ja võimalust kiirelt reisida mis tahes sihtpunkti Euroopas, kasutades selleks kiireid raudtee-, maantee- ja õhuühendusi, ning lisaks käsitletakse määruses ka turvalisust, sealhulgas energiakindlust.
Me oleme aastaid parlamendis rääkinud, et energiavarustusse tuleks suhtuda kui strateegilisse poliitilisse küsimusse. Euroopa ei tohi sõltuda ühest varustajast, kuid selline on olukord Kesk- ja Ida-Euroopas, mis saavad enamiku oma tarnetest Venemaalt. Gazprom on korduvalt demonstreerinud, et kasutab gaasi strateegilise relvana Moskva poliitilise mõju suurendamiseks, tehes gaasiga varustamise keeruliseks. Meie kui poolakad, kui poolakatest Euroopa Parlamendi liikmed, oleme juhtinud tähelepanu Põhja gaasijuhtme egoistlikule olemusele: see investeering on ette võetud ilma Euroopa Liidu liikmesriikidega konsulteerimata.
Tänane gaasisolidaarsuse määrus väljendab eurooplaste teadlikkust, et ainult koos saame rajada tõhusa ning vastastikku kasuliku gaasihanke- ja -jaotussüsteemi. Süsteemi, milles ükski riik ei jää üksi, kui peaks ilma gaasita jääma. Selle määruse sätete elluviimiseks on meil aga vaja valitsuste poliitilist tahet ja ka Euroopa Liidu finantspingutusi.
Sandra Kalniete, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse esitaja. − (LV) Tänan teid, austatud president! Tegemist on väga tähtsa raportiga ja mul on hea meel, et parlamendi resolutsioonis kajastatakse nende liikmesriikide, mis on energiavaldkonnas isolatsioonis, muresid, sest need riigid sõltuvad paljus kolmandate riikide varustusest ning neil puudub infrastruktuur, mis ühendaks neid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ma loodan, et selle määruse vastuvõtmine võimaldab arendada ühiseid energiapoliitilisi projekte. Mul on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel hea meel näha eri punkte, milles parlament on seda ettepanekut paremaks teinud. Esiteks on täpsustatud ja selgelt määratletud tarbijate klass, kellele tagatakse gaasivarustus äärmuslikus olukorras. Teiseks on piiratud, tugevdatud ja konkretiseeritud Euroopa solidaarsuse printsiibi toimimist, pannes rõhku piirkondlikule koostööle ja komisjoni volituste ja vastutuse laiendamisele. Viimaseks on tarnete katkemisel sõnaselgelt esikohale seatud turupõhised lahendused, mitte muud, turul põhinevad mehhanismid. Neid võib kohaldada ainult juhul, kui turg ei suuda tagada tarneid kaitstud tarbijatele. Lõpetuseks soovin tänada Alejo Vidal-Quadrasi suurepärase koostöö eest!
Jacek Saryusz-Wolski, välisasjade komisjoni arvamuse esitaja. − Austatud president! Energiakindlus on üks peamisi vahendeid tuleviku kaitsmisel. See on avalik teenus, mida EL on kohustatud oma kodanikele osutama. Küsimus ei ole selles, kas, vaid selles, kuidas ühendus peab tegutsema, et tagada liikmetele energiavaldkonnas kindlustunne. Selleks on vaja kahte asja: esiteks nõuetekohaseid õigusakte ja teiseks poliitilist visiooni ja tahet neid akte ellu viia.
Mis puutub õiguspaketti, mille üle Alejo Vidal-Quadras on pidanud väga tõhusaid läbirääkimisi, siis minu hinnangul on võrreldes esialgsete eesmärkidega saavutatud kaks kolmandikku eesmärgist tagada energiakindlus ELi kui terviku jaoks. Paketis on kaugeleulatuvad eeskirjad infrastruktuuride kohta, tutvustatakse ühenduse süsteemi hädaolukorrale reageerimiseks ning tuuakse sisse siduva sättena artiklis 194 sätestatud solidaarsuse põhimõte.
On aga ka olulisi väljajätmisi, eeskätt ELi energiapoliitika välismõõtmes. Määrusest on välja jäetud kõrge esindaja roll ning selles viidatakse vaid ähmaselt lõunakoridorile ja meie koostööle Euroopa naabruspoliitika partneritega.
Üldiselt on aga teksti puhul tegemist tohutu edasiminekuga, õigemini küll tingimusel, et seda nõuetekohaselt täitma hakatakse.
(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)
Herbert Reul, fraktsiooni PPE nimel. − (DE) Austatud president! Head kolleegid! Kõigepealt tahaksin tänada täiskogu neid liikmeid, kes on selle projektiga nii tõsist tööd teinud, ja eriti Alejo Vidal-Quadrasi. See näitab, et Euroopa poliitiline süsteem suudab reageerida kriisidele ja leida kasulikke lahendusi.
Me oleme selliseid varustuskindluse olukordi mitmel korral näinud. Tulemusena on varustuskindluse probleem saanud märksa selgemaks. Me oleme olnud sunnitud tegutsema ja me oleme võtnud vajalikke meetmeid. Me oleme leidnud lahendusi, mis ei ole sirgjoonelised, mis hõlmavad uusi vahendeid ja millega − ning see on minu jaoks selle kõigega seoses huvitav külg − mitte ainult ei panda Euroopas paika infrastruktuuri standardid, mitte ainult ei looda ühiseid reegleid ennetamis- ja hädaolukorrakavade kohta, mitte ainult ei tagata kindlustunnet − millele Günther Oettinger õigustatult viitas −, et me suudame oma kodanikele tagada tulevikus 30päevase varustuskindluse, vaid mis ka näitavad, et suudame sõlmida kompromisse, millel on elujõulised tulemused. Protsess oli töörohke, kuid praegu on selge, et keskendutakse võrkusid ehitatavate ja haldavate ettevõtete rollile ja kohustustele. Teine oluline tegur on see, et tuleb tagada meetmete paindlikkus ning selgitada, et me ei kehtesta nõudeid, mis ei tasu ära või mis ei ole enam arukad või mõistlikud, näiteks lisades paindlikkuse vastassuunavoogude läbilaske võime kujul. Me ei ütle, et kõike tuleb teha hinnast hoolimata, vaid jätame endale ruumi, et hinnata üksikuid juhtumeid ja parandada piirkondadevahelist koostööd.
Sama tähtis on viide asjaolule, et kuigi liikmesriigid peavad teadma oma kohustusi, siis juhul kui nad ei leia vajalikku lahendust, siis on see komisjonile lisatöö. Komisjoni rolli on tugevdatud, kuid see ei ole ainus poliitikakujundaja. Komisjon vastutab otsuste langetamise eest, kui muud lahendused ei ole enam võimalikud, ning sellel on ka viimase sõna õigus. Meil on vaja paindlikkust ja süsteeme, millega hoitakse koorem mõistlikes piirides. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsamana ütlen, et me peame tagama, et lahendused oleksid olemas. See on hea uudis Brüsselist Euroopa inimestele.
Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. − (DE) Austatud president! Ma tahaksin kõigepealt loomulikult tänada soojalt Alejo Vidal-Quadrasi soodsa raporti eest ja eelkõige tema ning variraportööride tulemusliku koostöö eest! Tahaksin ühtlasi väljendada oma tänu komisjoni esimehele, kes juhtis eesistujariik Hispaaniaga peetud koosolekuid!
Me oleme saavutanud hea tulemuse. Loomulikult taandub see kõik Euroopa tasandil solidaarsusele, mis on selle keskmes, gaasijuhtmete ühisele arendamisele, vastassuunavoogude läbilaskevõimele ja − mis kõige tähtsam − haavatavas olukorras olevate tarbijate kaitsele. Kõike seda käsitletakse otseses õigusaktis, nagu siin on öeldud. Mõned on selles suhtes olnud väga kriitilised, kuid see on väga tähtis, sest võimaldab meil välja saata selge seisukoha.
Günther Oettinger juba vaatab tulevikku ning on öelnud, et see ei ole veel selle loo lõpp. Ma tahaksin teda selles suhtes toetada. Me peaksime astuma mõned sammud edasi. Hiljuti avaldas Delorsi rühm raporti Euroopa energiaühenduse loomise võimaluse kohta. Ma tean, et meie esimees on väga selle poolt. Mulle meeldib tema vaatenurk, sest ma usun, et Euroopa energiaühenduse loomine energiaküsimuste käsitlemiseks ilma lepingut muutmata aitaks oluliselt kaasa Euroopa ühendamise edule ja jätkumisele. Tähtis on ka, et me ei takerduks aruteludesse lepingu muutmise üle. Solidaarsus tuleb tõepoolest esikohale seada.
Minu teine märkus puudutab meie ühisrinnet nii sise- kui ka välisküsimustes. Mida pean siseküsimuste all silmas? Ma räägin sellest, kui palju me vajame lisaks uusi infrastruktuure, mida mainis ka Günther Oettinger. Mida enam võtame kasutusele päikese- ja tuuleenergiat, seda enam peame arendama oma infrastruktuuri, sest lisaks hoidlate mahu suurenemisele peame tagama ka selle, et päikese- või tuuleenergia ebapiisavuse korral saaksid sekkuda teised energiatootjad. Seega on Euroopa ühine infrastruktuurivõrk väga tähtis.
Loomulikult peaksime ühisrindena esinema ka suhetes välismaailmaga. Meil on aina suuremas osas ühisturg, samal ajal kui teistes riikides seda ei ole. Venemaal ei ole ühist avatud turgu. Selle asemel on seal riigimonopolid. Kui me tahame selle süsteemi vastu astuda, siis peame seda tegema üheskoos ja ühise Euroopa energia-välispoliitika alusel, kuid võib-olla toetudes ka Euroopa gaasiettevõtjate ühisele lähenemisviisile, et saavutada soodsam hinnatase ja paremad tingimused ning loomulikult selleks, et arendada välja selline infrastruktuur nagu Nabucco. Minu jaoks on see põhjus, miks täna liikuda ühise Euroopa energiapoliitika suunas.
Adina-Ioana Vălean, fraktsiooni ALDE nimel. − Austatud president! Kõigepealt pean tänama raportöör Vidal-Quadrasi tema suurepärase töö eest selle tähtsa raportiga! Igakord tuletab talv meile meelde seda, et Euroopa sõltub Venemaa, Ukraina ja teiste riikide gaasitarnetest. Energiavarustuse kindlusest on ELi jaoks saanud prioriteet ja see on väga tervitatav.
See õigusakt on rõõmustav samm selles suunas, et vähendada Euroopa haavatavust ja kinnitada meie kodanikele, et gaasivarustus jätkub tõsiste häirete korral, et hinnad jäävad tasukohaseks ning et solidaarsus on esikohal. Tegema peab siiski veel rohkem. Me peame jätkama energiateede ja energiavarustuse allikate mitmekesistamist. Energiavarustuse kindluse tähendus on erinev rumeenlase, hollandlase või soomlase jaoks. Erinevad geopoliitilised olukorrad tingivad vajaduse Euroopa lähenemisviisi järele ning Euroopa lähenemisviisi jaoks on vaja energiaturu täielikku terviklikkust.
Ei ole uudis, et ELis on säilinud palju protektsionistlikke tõkkeid. Protektsionism kahjustab turgu ja seega ka tarbijaid, hoiab hinnad kõrgel ning õõnestab meie varustuskindlust. Uudis on aga see, kui poliitik teeb avalduse, et energiapoliitika ei tohi olla seotud poliitikaga − ja ma ütlen selle valjusti välja. Iga päev kuuleme mitmetähenduslikest lepingutest, suletud uste taga tehtud tehingutest, monopolidest ja poliitilistest kokkulepetest.
Rumeenias on energiastrateegia kujundamine käputäie inimeste kätes, kes kuuluvad presidendi juhitavasse julgeolekunõukogusse. Vastutus? Mitte rumeenlaste ees! Demokraatia? Mitte rumeenlastele! Selle poliitika tagajärjed on lõpuks aga Rumeenia kodanike kanda, kellele aasta lõpus saadetakse kopsakad gaasiarved.
On aeg nõuda suuremat läbipaistvust, vastutust ja demokraatiat selles, kuidas meie liikmesriigid energiapoliitikat käsitlevad. Vastasel juhul ei parane tarbijate olukord. Laseme vabaturul hindu reguleerida − turg teeb seda kahtlemata poliitikutest paremini. Meil on vaja, et komisjon lammutaks protektsionistlikud tõkked ja käitumismudelid.
Claude Turmes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. − (DE) Austatud president! Tänusõnad Alejo Vidal-Quadrasile ja kõigile, kes läbirääkimistes osalesid! Ma tahaksin ühtlasi tänada eesistujariik Hispaaniat, kes on tõepoolest aidanud meil selles valdkonnas kiirelt edu saavutada. Me oleme saavutanud hea tasakaalu nii siseturu ja ettepoole vaatava kavandamise kui ka piirkondliku tasandi ja Euroopa kui terviku vahel. Mul on ka hea meel, et valdkond, kus me kõige rohkem edu oleme saavutanud, nimelt vastassuunavoogude läbilaskevõime, mängib määruses silmatorkavat rolli.
Ma tahaksin tulevikku vaatamise eesmärgil tõstatada kolm küsimust. Esiteks, mis puudutab infrastruktuure, näeme potentsiaali põhi-lõuna ühenduste arendamiseks eelkõige Poolas, Ungaris ja Slovakkias. Väga tähtis on, et meil oleks rohkem põhi-lõuna ühendusi. Gaasihoidlate puhul peame kaaluma Hannes Swoboda esiletõstetud küsimust. Kui elektriturul saab on tulevikus rohkem gaasi, mis on tõenäoline, siis on meil vaja kiire tsükliga hoidlaid. Me peame hindama oma infrastruktuure, et teha kindlaks, kas meil on aeglase või kiire tsükliga hoidlad, sest me peame rohkem keskenduma kiire tsükliga hoidlatele.
Teiseks puuduvad meil minu arvates täielikult usaldusväärsed andmed, mille alusel hinnata gaasinõudlust tulevikus. Missugune on ELi ehitiste direktiivi mõju? Missugune mõju on Saksamaa-suguse riigi väljaöeldul, et pärast 2050. aastat on kõik selle ehitised, nii vanad kui ka uued, nullenergiahooned? PRIMESi mudel ei ole piisavalt detailne ega sõltumatu, sest selle autor on sama isik, kes töötas välja EURELECTRICi stsenaariumid. See tähendab, et meil on vaja paremaid andmeid, et vältida investeeringute raiskamist.
Kolmandaks saavad riigipead 4. veebruaril 2011 kokku. Enne seda tähtsat 4. veebruari tippkohtumist peaks komisjon minu arust esitama meile dokumendi, milles hinnatakse ümber globaalne gaasiturg. Kildagaasi avastamine USAs on veeldatud gaasi kättesaadavust suurendanud. Mida see meie jaoks tähendaks, kui peaksime kildagaasi Euroopas avastama? Meil on vaja komisjonilt dokumenti, milles antakse riigipeadele hinnang globaalse gaasituru hetkeolukorra kohta. Minu arvates on olukord kahe või kolme aasta tagusega võrreldes märksa parem.
Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. − (PL) Tänusõnad on kindlasti asjakohased, sest Alejo Vidal-Quadras ei ole mitte ainult keskne isik nõukoguga saavutatud kompromissis, vaid ta on ka keskne isik selle parlamendi poliitiliste jõudude vahelises laiapõhjalise konsensuse saavutamises. See on väga tähtis! Euroopa konservatiivid ja reformistid toetavad kompromissi hoolimata sellest, et parlament tegi esialgselt ettepaneku märksa kaugeleulatuvamate meetmete kohta, eeskätt mis puutub infrastruktuuride ehitamisse, kuid ka Euroopa Liidu poliitilisse kaasamisse kriiside lahendamisse, sealhulgas rahvusvahelise mõõtmega kriiside lahendamisse.
Võib öelda, et resolutsiooni algses versioonis pandi ettevõtjatele ja liikmesriikidele palju rohkem kohustusi. Täna arutluse all olevas redaktsioonis on palju rohkem valikuvõimalusi. Jääb üle vaid loota, et see ei ole ettekäändeks ükskõikse poliitika jätkumisele nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate seas, ükskõikne poliitika selle suhtes, kuidas Venemaa kuritarvitab oma nn gaasirelva Kesk-Euroopas. Jääb üle loota, et Euroopa Komisjon näitab viimaks üles täielikku otsusekindlust Gazpromi vastu, kes kuritarvitab oma monopoolset seisundit, sest ka Gazpromil on poliitilised põhjused, et säilitada mitte üksnes täielik kontroll gaasijuhtmete, sealhulgas Euroopa Liidu territooriumil asuvate gaasijuhtmete üle, vaid säilitada ka täielik kontroll toormaterjalide üle, sealhulgas pärast seda, kui toormaterjal on ELi turul müüdud. See toimub ühisturu arvelt, see toimub konkurentsi ja tarbijate õiguste arvelt ning see toimub gaasitööstuses nüüdisaegse tehnoloogia väljatöötamise arvelt.
Mõistagi võiks määrus olla parem, kuid tegemist on ikkagi liidu energiapoliitika parima võimaluse ja garantiiga gaasivarustusega seotud kriiside olukorras ja seega peaks täiskogu seda tänasel hääletusel võimalikult laialdaselt toetama.
Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (FR) Austatud president! Kas me peame tagama energiakindluse ja -sõltumatuse? Jah, peame. Energiakindluse ja -sõltumatuse täielikuks tagamiseks on hädavajalik, et kõrvaldaksime gaasi ja muud energiaallikad spekulatiivsete turgude põhjustatud tõsiste probleemide seast, kuulutaksime need riiklikeks varadeks ning sõlmiksime tariifilepingud, milles austatakse tootjariikide inimesi ning tagatakse Euroopa tarbijatele kindlustunne. See võiks olla parlamendi ja nõukogu kontrollitava Euroopa energiaagentuuri missioon.
Liit ei tohi käituda rahvusvaheliste gaasi- ja naftakompaniide esindajana, eriti pärast katastroofi Florida ranniku ääres, mille tunnistajaks me just olime. Rahvusvahelised äriühingud ei hooli tarbijate huvidest. Need teenivad ainult aktsionäride huvisid ja suhtuvad põlgusega gaasi tootvates riikides elavate isikute õigusesse ise otsustada, mida teha oma maapõue saadustega.
Erinevalt meie raportöörist ei ole ma veendunud, et turu ja gaasitööstuses tegutsevate eraettevõtjate vaba tegutsemine tagab gaasivarustuse kindluse liidus. Gaasivarustuse tagamiseks kõigile liidu kodanikele peame natsionaliseerima suured gaasikontsernid ja looma nende üksuste alusel Euroopa huvirühma, mida kontrollitakse rahvusvaheliselt ja eelkõige riiklikult.
Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. − (EL) Austatud president! Lugupeetud Alejo Vidal-Quadras! Tänan teid suurepärase raporti puhul, mis seab meie siseturu korda! Ma tahaksin siiski tuua selgust ühes punktis. Euroopa ei ole sugugi saanud kindlustunnet ega lahendanud alternatiivsete gaasivarustajatega seotud ülisuurt probleemi.
Mulle tundub, et olukord on vastupidine, kui ma vaatan, kes on Euroopas kavandatavate gaasijuhtmete elujõulisuseks vajalikud varustajad ning näen ikka ainult ühte varustajat. Et saaksite aru, kui tõhusalt on Venemaa suutnud meid ümbritseda, siis teadke, et see riik on taganud endale gaasivarustuse lepingud kõigi potentsiaalsete Euroopa varustajatega − isegi Iraaniga. Mul ei ole vastuväiteid, kuid kuna see nii on, lugupeetud volinik, siis on meil vaja ettepanekut kaubandussidemete kohta, mille aluseks oleksid vastastikused huvid Venemaaga ja mis vormistatakse koostöös Antonio Tajaniga, kui me tahame Venemaad endaga majanduslikult siduda.
Minu küsimus on: kas te olete kaalunud LNG tegevuskava kiirendamist? Põhja-Aafrikas ja Pärsia lahe regioonis on varustajaid. Kas te kavatsete suurendada LNG terminalide arvu Vahemeres? Alternatiivsed varustajad on olemas ja ma palun teid selle küsimusega nagu kord ja kohus tegeleda.
Béla Kovács (NI). − (HU) Head kolleegid! Maagaasikaubanduse globaalse laienemise ja rahvusvahelistumisega on kaasnenud oht, et rahvusvahelistel, poliitilistel või majanduslikel konfliktidel on otsene või kaudne mõju ühendatud gaasiturule, seades ohtu selle toimimise ja järelikult ka varustuskindluse. Igasuguses gaasi turumudelis suudetakse käsitleda vaid lühiajalise suutlikkuse, tarnete juhtimise, tehnilisi/tehnoloogilisi ning hinnakõikumiste probleeme ning viia teenuste kulud tervikuna võimalikult madalale. Varustuskindlust peab seega määratlema kui tagatist, et tarbijatele, kes vajavad katkematut varustust, on alati olemas taskukohase hinnaga vajalik gaasikogus. Varustuskindluse poliitika sõnastamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata temperatuurist sõltuvatele majapidamistele, mis ei saa ümber lülituda muudele energiaallikatele. Sellised tarbijad ei saa oma energiakindluse eest võidelda. Tänasel täielikult liberaliseeritud gaasiturul on riigi, selle valitsuse ja reguleerivate asutuste kohustus kanda hoolt selle eest, et teenuse üldleping sisaldaks kõiki vastuvõetavaid nõudeid teenusele.
Arturs Krišjānis Kariņš (PPE). − (LV) Austatud president! Lugupeetud volinik! Me kõik sõltume millestki. Euroopas sõltume energiatarnetest kolmandatest riikidest. Eriti sõltuvad oleme gaasisektorist ja iseendastmõistetavalt sõltume suures osas vahetult ühest varustajast, nimelt Venemaast. Me teame, et varustajana võib Venemaa olla problemaatiline. 2009. aasta jaanuaris näiteks jäid mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid Venemaa ja Ukraina vaidluste tõttu ilma maagaasi tarneteta. Mis on lahendus? Lahendus on loomulikult kaheosaline. Esiteks, nagu eri sõnavõtjad on öelnud, varustuse mitmekesistamine. Teiseks omavaheliste ühendustega siseturu arendamine. Nii et kui räägime Euroopa ühisest energiapoliitikast, siis tegelikult peame silmas vajadust arendada välja toimiv siseturg, mis meid kaitseb. Milles on probleem? Selles, et Euroopas on mitu riiki ja piirkonda, mis on ülejäänud Euroopa Liidust täielikult ära lõigatud. Konkreetselt Balti riigid on täielikult ära lõigatud ja sõltuvad täielikult Venemaa gaasitarnetest. Selle tulemus on näiteks see, et Balti riikide tarbijad maksavad maagaasi eest praegu 30% rohkem kui samasugused tarbijad Saksamaal. Seega loodan ma kogu südamest, et komisjoni algatatud ja Alejo Vidal-Quadrasi lõpetatud määrus on samm õiges suunas. Suund on õige, kuid peame leidma lõpliku lahenduse. Me peame lõpetama eri liikmesriikide eraldatuse infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute abil, nii et meil tekiks ühisturg ja nii et meil tekiksid eeltingimused vabaks siseturuks, mis tagaks gaasivarustuse kindluse. Tänan teid!
Teresa Riera Madurell (S&D). − (ES) Austatud president! Täiskogule on täna siin meenutatud, et 2009. aasta jaanuari kriis paljastas midagi rohkem kui meie energiasõltuvuse. Me saime õppetunni, et väga suur osa probleemist on meie endi piiride sees. Hispaania ei saa näiteks aidata uusi liikmesriike, mida see probleem puudutab, olgugi et omab loodusressursse.
Ma tahaksin teile meenutada, head kolleegid, et ehkki see võib tunduda ilmsena, on sisemiseks solidaarsuseks vaja, et gaasi saaks lihtsalt vedada läbi kogu liidu ilma tehniliste või lepinguliste takistustega, kasutades selleks eelkõige piiriüleseid ühendusi, mis praegu on kaugel täiuslikkusest.
Sellel põhineb määruse väärtus, mis seob kindlalt ühenduste ehitamise energiakindlusega, tõstes esile vajadust mitmekesistada allikaid ja likvideerida energiasaared.
Lubage mul, austatud president, lõpetada oma sõnavõtt tänusõnadega komisjonile, Alejo Vidal-Quadrasile ja eesistujariigile Hispaaniale nende kaasabi eest energiaasjades ülesnäidatavale solidaarsusele rekordilise ajaga sisu andmisel.
Jorgo Chatzimarkakis (ALDE). − (DE) Austatud president! Kõigepealt tahaksin tänada Günther Oettingeri ja tunnustada Alejo Vidal-Quadrasi raporti eest! Eesistujariik Hispaania abiga on osutunud võimalikuks koostada väga hea dokument. Maagaas on tähtis ja selle tähtsus kasvab. Oma sõnavõtus ütles Claude Turmes, et selles olukorras peame muutma oma vaatenurka. Riigis, mida ma esindan, sõltuvad pooled majapidamised maagaasist, millest aga 40% tuleb Venemaalt.
Seepärast on tähtis uute aktide juurdelisamine olemasolevale direktiivile. See on ka õige. Tänu sellele on meil ennetuskavad ja -meetmed ning hädaolukorra lahendamise plaanid kolme eri taseme kriisi kohta. Me ei taha, et korduksid pildid, mida me nägime 2009. aasta talve gaasikriisi ajal. Me ei taha näha, kuidas meie partnerid Euroopas ja Euroopa naaberriigid külmetavad. Seepärast on selle raporti kujul tegemist osaga meie ühisest Euroopa vastutusest, mis hõlmab mitte ainult ELi liikmesriike, vaid ka naaberriike.
Head kolleegid! Õigusakt on hea, kuid peame proovima ka muid teid. Seepärast on mul hea meel Günther Oettingeri teate üle, et toetatakse kõiki infrastruktuurimeetmeid, millest mõnda on siin mainitud, sealhulgas Nabuccot, Nord Streami ja South Streami. See võimaldab meil mitmekesistada ja see tagab, et me ei sõltu ühest varustajast. Mida me vajame, on hoidlad. Meil on kindlasti vaja rohkem hoidlaid. Saksamaal on meil 70 päeva varu, kuid see ei ole nii igas riigis. Me peame kõigis riikides sellega seotud standardeid tõstma. Teine probleem on energiasegu. See on endiselt meie suurim katsumus, mille ületamiseks peame koostööd tegema. Tänan teid väga ja ma loodan, et uut õigusakti saadab edu!
Evžen Tošenovský (ECR). − (CS) Austatud president! Lugupeetud volinik! 2009. aasta jaanuaris raputas Euroopat Venemaa gaasitarnete vähenemine, mida me teame kui 2009. aasta jaanuari gaasikriisi. Me peame siiski olema väga ettevaatlikud, sest see olukord ei mõjutanud kogu Euroopat ning uuringutest nähtub, et pigem oli tegu struktuurilise probleemiga. Me ei peaks seega püüdma mõtlematult liigselt reguleerida, sest suur või isegi liiga suur hoidlate või määruste arv vastuseks tarnetele tähendaks gaasihinna kerkimist ja võib muuta lõpptarbija jaoks olukorra keerulisemaks ning lisaks loomulikult õõnestada konkurentsivõimet.
Minu arvates on raportis jõutud väga mõistlikule järeldusele terviklahenduse paindlikkuse säilitamise huvides. Mul on väga hea meel ka volinik Oettingeri arvamusavalduse üle, et aja jooksul on vaja hinnata raporti mõju gaasi hinnale ning gaasiturul võetud meetmete kogumõju.
Fiorello Provera (EFD). − (IT) Austatud president! Head kolleegid! Gaasitootmine väheneb Euroopas stabiilselt ning lähitulevikus tõuseb eelkõige nõudlus energia järele ja see langeb kokku majanduse taastumisega, mida me kõik ootame.
Seega on väga tähtis rakendada ohtralt turvalisi varustusmeetmeid, eeskätt kriisi ajal, mil gaasivarustus sõltub välistest geopoliitilistest teguritest.
Selle määrusega paraneb gaasisektoris oluliselt sidusrühmadevaheline koordineerimine ning hoitakse ära selliste olukordade kordumine, nagu juhtus Vene-Ukraina kriisi ajal. Samal ajal ei seata kahtluse alla iga üksiku liikmesriigi eesõigusi energiavaldkonnas.
Ma avaldan tunnustust raportöörile Vidal-Quadrasile ja tänan teda, et ta võttis kaalumisele mõned meie muudatusettepanekutest, mis on meie jaoks nii olulised! Märgin hea meelega ka ära sõnad volinikult, kes kutsus üles suuremale ja tihedamale piirkondlikule koostööle selles sektoris ning tänan teda osavõtlikkuse eest!
Nick Griffin (NI). − Austatud president! Advokaadid kihutavad kiirabiautode järel: alati kui juhtub õnnetus, tormavad kohale parasiidid, et kasutada ära kellegi halba õnne. Euroopa Liidu toetajad on erilised kiirabikütid: alates oletusest, et inimene on põhjustanud kliima globaalse soojenemise, kuni maavärinate ja metsatulekahjudeni on igast kriisist saanud vabandus sellele, et krabada endale veel rohkem võimu.
Vene-Ukraina gaasikriis oli kunstlik probleem, mille tekitas uuskonservatiivide sekkumine Ida-Euroopa poliitikasse. Vastus on lõpetada n-ö karu õrritamine ja jätta Euroopa rahvastele vabadus osta gaasi, mida Venemaal meile müüa on vaja. Selle asemel kasutatakse kriisi vabandusena selleks, et EL saaks haarata enda kontrolli alla gaasivarustuse ja meelitada meid vastastikuse sõltuvuse püünisesse, mille eesmärk on suruda läbi liit, mida hääletajad mitte kunagi heaks ei kiidaks.
Küsimus ei ole gaasivarustuses. See on sotsialistliku üliriigi hiiliv türannia: kasutatakse pettust, et saada endale see, mida ei ole demokraatlikult võimalik saada. Kui langeb põhjendatud vajaduse mask, siis kehtestatakse uus fašism, ja seda ei tehta mitte kastoorõli, vaid surmava külma abil. Seepärast hääletavad vabadust armastavad inimesed selle raporti vastu.
Amalia Sartori (PPE). − (IT) Austatud president! Head kolleegid! Ma tahaksin tänada Alejo Vidal-Quadrasi tema suurepärase raporti eest ning tema oivaliste ja tunnustatud vahendajaoskuste eest, tänu millele hääletame laialdase toetuse pälvinud määruse üle selle esimesel ja ainsal lugemisel!
Ka mina hääletan koos oma delegatsiooni ja fraktsiooniga meelsasti selle määruse poolt, sest kindlasti on see võrreldes siiani järgitud poliitikaga märk olulisest edasiminekust, isegi kui see on vaid üks tähtis kivi teel, mis viib kindlalt selleni, et rakendame järjekindlalt uusi ja kaugeleulatuvaid meetmeid, nagu volinik juba teatas.
Ma kiidan heaks parlamendi avaliku ja ametliku otsuse valida siseturul solidaarsuse poliitika, mis on ühtlasi ka hoiatus neile, kes selles valdkonnas on viimastel aastatel spekuleerimisega tegelenud. Me peaksime siiski mitmekesistama ressursside transpordikoridore, allikaid ja kvaliteeti. Mulle tundub, et selles mõttes võiks tähelepanu koondada laiemalt lõunakoridori küsimusele.
Ma toetan ja nõustun täielikult väitega, et varustusega seotud riskide ületamiseks on turg ainus tõeline garantii. Turg on ja jääb ning niisiis peame püüdlema selle poole, et tagada konkurentsiturg, kehtestades selleks määruseid, direktiive ja võttes kasutusele palju võrke ja varustuse allikaid, et tagada, et selles sektoris ei oleks enam allikate ja võrkude monopole.
Marek Siwiec (S&D). − (PL) Gaasivarustuse kindlus on erandlik ja strateegiline teema. Kokku tegi selles küsimuses tööd neli komisjoni. Te väidate, et komisjonid töötasid lühikest aega, kuid kokku oli see väga pikk aeg − esitati arvamusi ja toimus mõttevahetus. See oli erandlik teema, sest see puudutab geopoliitikat, tehnoloogiat ja masinaehitust, kuid samuti − mis kõige tähtsam − puudutab see Euroopa solidaarsuse olemust. Kui kaugele tahame selles valdkonnas ühisturu rajamisega minna? Kui kaugele tahame koostegutsemises minna? Kui kaugele on suured ja tähtsad tegelased valmis minema, et võtta kriisi korral väetid ja ettevalmistamatud oma kaitsva tiiva alla?
Kokku on lepitud kompromissis. Kompromissis, mis ehkki kiiduväärt, on nagu iga teine kompromiss. On hea, et on olemas kompromiss. Kui ma aga meenutan kaugeleulatuvaid algseid kavatsusi, siis tuleb mulle meelde, et me tahtsime minna kaugemale. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni jaoks Euroopa Parlamendis on raporti pealkirjas kõige tähtsam sõna „kindlus”. See aga on tavaliste inimeste kindlus. Nende, kes maksavad arveid, loevad lehti ja avastavad, et keegi võib lihtsalt nende gaasivarustuse läbi lõigata. Ma arvan, et nende huvide vaatenurgast, hirmul inimeste − inimeste, kes igal talvel kardavad, et keegi katkestab nende gaasivarustuse või et nad peavad hakkama rohkem maksma − vaatenurgast on tegemist raportiga, mis nende hirmusid natuke vähendab, ja ma arvan, et on väga hea, et selle kohta on seesugune ettepanek tehtud.
Öelgem siiski ausalt ka seda, et arutelus selle üle, kes ja millistel tingimustel võib välja kuulutada gaasivarustuse hädaolukorra, kokkuleppele ei jõutud! Esitati ettepanek, et riik, mis on ohustatud, võiks seda teha. Kui esimeses ettepanekus oli öeldud, et seda võib teha kaks riiki, siis kukkus ka see läbi. Täna on meil ebamäärane määratlus, mille kohaselt seda teemat hakkavad arutama täpsustamata jäetud ametiasutused. Nii et kokkuvõttes: tehtud on küll väike, kuid õigesuunaline samm.
Norica Nicolai (ALDE). − (RO) Ma tahaksin rõhutada vaid kahte asjaolu: gaasivarustaja ja transiitriikide tähtsust. Samal ajal tahaksin raportööri tänada selle eest, et ta on andnud meile võimaluse seda küsimust arutada, ja selle eest, kuidas ta selle küsimusega on tegelenud!
Türkmenistani raportöörina usun ma, et see riik on Euroopa Liidu jaoks üks põhivarustajatest, arvestades selle riigi varusid ja võimalusi avada oma turg Euroopa Liidule, nagu see on seda teinud teistele Aasia riikidele, konkreetselt Hiinale. Ma arvan, et kõik Euroopa projektid, sealhulgas Nabucco ja White Stream, sõltuvad suhetest selle riigiga. Sellel taustal usun ma, et suhete parandamine varustajariikidega oleks ääretult kasulik, kui samal ajal säilitatakse Euroopa Liidu kehtestatud standardid. Pühendumus, mida need riigid on üles näidanud mitte ainult Euroopa Liiduga majanduslikule, vaid ka demokraatlikule strateegilisele partnerlusele, on selline suhe, mida tuleb Euroopa Liidu välispoliitikas kaitsta.
Teiseks tahan ma rõhutada oma kodumaa Rumeenia tähtsust transiitriigina. Ma arvan, et nii Rumeenia kui ka Bulgaaria võivad mängida tasakaalustavat rolli.
Adam Bielan (ECR). − (PL) Energiakindlus on täna üks suveräänsuse kõige tähtsamatest tingimustest. Seega peab Euroopa Liit selles valdkonnas võimalikult kiiresti järjepüsivale poliitikale jõudma. Hetkel kehtiv 2004. aasta gaasikriise käsitlev direktiiv on täiesti ebapiisav täna eksisteerivate riskide korral, sest sellega ei ole võimalik kaitsta riike, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riike nädalaid kestvate gaasitarnete vähendamiste eest. Ehkki see oli valus kogemus, saime teada, kui tõsine see oht on Venemaa ja Ukraina vahelise kahe gaasikriisi ajal 2008. ja 2009. aastal.
Võiksime öelda, et parem hilja, kui mitte kunagi. On kiiduväärt, et uue määruse vastuvõtmisega oleme lõpuks hakanud kujundama ühist energiapoliitikat. See määrus peaks kaasa aitama mehhanismide loomisele, mis võimaldavad koordineerida tegevust järjekordse gaasikriisi korral ning parandada ka infrastruktuuride võrku, mis ühendab liikmesriikide gaasisüsteeme. Nõukoguga saavutatud kompromiss ei ole kindlasti ideaalne. Minu arvates olid algselt Euroopa Parlamendi esitatud meetmed oluliselt paremad. Sellest hoolimata ja kui arvestada praegust seaduste ebatäiuslikku olukorda, siis arvan, et esitatud ettepanekuid tuleks toetada.
Jaroslav Paška (EFD). − (SK) Gaasivarustuse kindlust käsitlev määrus annab vastuse probleemile, mille me enda jaoks teadvustasime eelmise aasta alguse energia- ja gaasikriisi ajal.
Komisjoni koostatud näidismääruses tehakse ettepanek suure hulga meetmete kohta, mille kaugeleulatuv eesmärk on saavutada energiakindluse kõrgem tase kogu Euroopa Liidu jaoks. Me pidime aga parlamendi komisjonides algset sõnastust täpsustama või täiustama mitmetes küsimustes, mida ettepanek käsitles. Parlament pidi täpsustama ettevõtjate rolli hädaolukordade lahendamisel, sõnastama uuesti vastassuunavoogude kasutamise ulatuse ning lahendama kulude jagunemise küsimuse, mis oli seotud investeeringutega uutesse piiriülestesse infrastruktuuridesse. Täpsustatud on hädaolukorra automaatse väljakuulutamise ühenduse mehhanismi tingimusi, sidudes selle liikmesriikide ennetus- ja hädaolukorra lahendamise plaanidega. Parlament tegi ka ettepaneku selle kohta, kuidas käsitada tundlikku äriteavet, et vältida selle väärkasutamist. Vaatamata raportööri ja parlamendi komisjonide tohututele pingutustele ei ole paljud küsimused lahendust leidnud. Sellisteks küsimusteks on peamiselt kaitstud klientide määratlus ning N-1 infrastruktuurinormide kohaldamine. Me peame nende küsimustega direktiivi vastuvõtmise järel uuesti tegelema.
Romana Jordan Cizelj (PPE). − (SL) Tänasel istungjärgul arutame arvatavasti ühte kõige olulisemat dokumenti. Paljud meie kodanikud pidid 2009. aasta talve kõige külmemal ajal külmetama, sest nende radiaatorid jäid külmaks. Just sellistes hädaolukordades kui gaasivarustus on Euroopas tõsiselt häiritud, saame näidata üles Euroopa solidaarsust.
Määrus, mille üle arutleme, on tõend selle kohta, et kodanike heaolu on meie töö keskmes. Määruses määratletakse gaasijaotusvõrguga ühendatud majapidamisi nn kaitstud klientidena. Määruse kohaselt on vaja võtta meetmeid selleks, et tagada neile piisav varustus ka hädaolukorra ajal. See tähendab, et me peame tõhustama infrastruktuure nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel. Me peame tagama gaasijuhtmete nõuetekohase toimimise – see tähendab vastassuunavoogusid. Me peame ka koostama tõhusa ennetusmeetmete kava hädaolukordade puhuks.
Ma tahaksin siinkohal julgustada Euroopa Komisjoni, et see nõuaks liikmesriikidelt tungivalt määruse nõuetest õigeaegselt kinnipidamist. Mul on hea meel täheldada, et raportöör kuulas liikmesriikide esitatud argumente ja võttis arvesse nende konkreetset olukorda. Seega on need lahendused olulised ka Sloveenia jaoks, kus olemasolev Venemaalt ja Alžeeriast lähtuvaid gaasitarneid kombineeriv võrk on piisav, et rahuldada tavapärast nõudlust ning seda hoolimata N-1 normi puudustest.
Lõpetuseks tahaksin tänada raportöör Alejo Vidal-Quadrasi, kes juhtis oskuslikult läbirääkimisi, mis toimusid parlamendis ja institutsioonide vahel. Ta on tõesti teinud suurepärast tööd ja ma loodan, et enamik häältest toetab teda.
Anni Podimata (S&D). − (EL)Austatud president! Kas tohin alustada sellega, et tunnustan Alejo Vidal-Quadrasi tema osaluse eest üksikasjaliku kompromissi saavutamises nõukoguga esimesel lugemisel?
Uues määruses pakutakse lahendusi tõsistele loomupärastele probleemidele maagaasi varustuskindluses ELis sellega, et selles kiirendatakse meetmeid Euroopa tasandil, antakse gaasi koordineerimisrühmale suuremad volitused, kinnitatakse varased hoiatus- ja häiretõstmiskriteeriumid, ning loomulikult sellega, et selles kehtestatakse sätted, mis kaitsevad tarbijaid ja tagavad neile parema teenuse, eelkõige kaitstakse ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid, kelle peame esikohale seadma.
Ma tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele − ja parlament on seda korduvalt rõhutanud −, et peame loobuma energiavarustuse kindluse killustatud käsitusest ja võtma energiasektoris vastu ühtse Euroopa poliitika, alustades piirkondliku koostöö tõhustamisest ja energiaallikate ja -kanalite projektide mitmekesistamisest, näiteks Nabucco ja ITGI gaasijuhtmed, mille puhul on tegemist pigem täiendavate kui vastanduvate projektidega, mis võivad ELi energiavarustuse kindluses mängida katalüsaatori rolli.
Ivo Strejček (ECR). − (CS) Austatud president! Eelmise aasta energiakriis oli ebameeldiv, kuid see ei näidanud turu struktuurilist läbikukkumist. Seega ei ole vaja gaasituru ega gaasivarustuse turu liigset reguleerimist, sest lõppkokkuvõttes oleks selle ainus tulemus gaasihindade tõus lõpptarbija jaoks. Ma tahaksin selle taustal teha kolm märkust: esiteks tuleb väga hoolikalt määratleda nõndanimetatud kaitstud tarbijate kategooria, et vältida liiga laialdast määratlust, mis kindlasti viiks lõpptarbijate jaoks kõrgema gaasihinnani. Teiseks peame käsitlema väga ettevaatlikult määratlust kohustusliku perioodi kohta, mille jooksul peavad varustajad gaasi tarnima, ja see ei tohi olla 60 päeva, vaid võib olla ainult 30 päeva, sest muidu oleks loomulikult vaja ehitada väga suured gaasihoidlad, mis mõjutaksid hinda lõpptarbijale. Kolmandaks on iseenesestmõistetavalt vaja määratleda nõndanimetatud kõige külmem ajavahemik.
Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE). − (PL) Tahaksin avaldada tänu raportöör Vidal-Quadrasile, kes aasta tagasi seisis silmitsi erakordselt keerulise probleemiga koostada raport energiakindlusega seotud küsimuste kohta Euroopa Liidu gaasivarustuse kaitsmise valdkonnas. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on täielikult teadlikud kokkuleppest, millele on üheskoos jõutud. Gaasivarustuse kindlust käsitlevast määrusest peab saama see akt, mida Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja nende ametiasutused ning ka gaasiettevõtjad saavad kasutada, et võtta piisavaid ennetavaid meetmeid gaasivarustuse katkemise mõjude ärahoidmiseks. Nagu siin kuulsime, ütles raportöör, et tegemist on õigusaktiga, mis on vastus Euroopa Liidu reaalsele probleemile.
Ma tahaksin viidata hetkeolukorrale ja märkida, et kujunemas võib olla uus kriis. See puudutab seda, mis toimub Poola ja Venemaa vahelise lepinguga. Tegemist on Euroopa Komisjoni jaoks uue proovikiviga. Praegu on Poolast saanud küsimuses, kuidas rakendada gaasituru kolmandat liberaliseerimispaketti, Euroopa Komisjoni ja Vene Föderatsiooni lahingutander. Kui komisjon tahab olukorda proovile panna, siis peaks ta selleks kasutama mitmekesise gaasivarustusega riiki, mitte Poolat, mille valikud on selles küsimuses väga piiratud. Poola on hetkel tõsises energiakriisi ohus, kuna puudu on 1,7 miljardit kuupmeetrit gaasi. Seepärast on oht, et Poola majandus võib kokku kukkuda. Me ootame selle valdkonna probleemide lahendamisel Euroopa Komisjoni toetust. Tuleb öelda, et Poola on Venemaa süsteemis transiitriik, mitte lõppkasutaja. Ma loodan, et olukorra edasiarenemine Euroopa Liidu idapiiril paneb enamikku liikmesriike hindama gaasivarustuse kindluse kaitsmise olulisust ja tähtsust.
George Sabin Cutaş (S&D). − (RO) Euroopa Liit ei saa endale lubada sõltuvust gaasivarustusallikate Euroopa-välisest monopolist. 2009. aasta Venemaa ja Ukraina gaasikriis näitas meile, kui haavatavad me ilma ühise Euroopa strateegiata oleme.
Selle tagajärjed olid ilmsed selle mõjust Euroopa majandusele ja tarbijate rühmale, kes olid niigi haavatavad. Selles ELi-välises kriisis selgus samamoodi see, kui suur on liikmesriikide omavaheline sõltuvus. Seepärast usun, et on vaja luua ühine strateegia, edendada ELi varustusteede ja gaasivarustusallikate mitmekesisust, et EL oleks suuteline kriisile reageerima.
Liikmesriikidevaheline solidaarsus, mis on Lissaboni lepingu teada-tuntud põhimõte, on elutähtis euroopaliku gaasivarustusmehhanismi loomiseks. Nabucco projekt omandab selles mehhanismis tähtsa strateegilise koha. Euroopa Liit peab seda toetama, sest see on ainus elujõuline alternatiiv Vene energiamonopolile.
Paweł Robert Kowal (ECR). − (PL) Tahaksin väga tänada raportööri kompromissi saavutamise eest, mis on eriti oluline energiaküsimuste seisukohalt! Ma tahaksin tänada ka Günther Oettingeri tema rolli eest Poola ja Venemaa gaasivarustuse kokkuleppes! Me hindame väga asjaolu, et Euroopa Komisjon mängib selles olulist rolli.
Tänases Euroopas on energia see, mis määrab ära paljude riikide üksteisest sõltuvuse, ja seega kuulan hämmastusega, kuidas siin istungisaalis väidetakse, et me räägime kõigest energiast, et see on vaid majandusküsimus ja et see on kõik, mida me arutame. Ei, paljude Euroopa riikide jaoks on energia see, mis määrab nende sõltuvuse, ja seda põhjusega, sest just nii asi on. Kui keegi vajab veenmist, siis piisab vaid, kui nad loevad Venemaa selleteemalisi dokumente.
Venelastel on energiaküsimustes kaks arusaama. Esimene on seotud majandusküsimuste ja eimillegi muuga ning teine on otseselt seotud poliitika ja julgeolekuga. Kui meil täna midagi puudu on, siis on see parem arusaam, et ka meie võime küsimusele kahel moel läheneda, ja see hõlmab neid Euroopa Komisjoni asutusi, mis vastutavad välissuhete eest.
András Gyürk (PPE). − (HU) Ma nõustun nende parlamendiliikmetega, kes ütlevad, et me suudame gaasivarustust käsitleva määruse abil gaasivarustuse häireid paremini vältida. Ma tänan selle eest raportööri! Eriti oluliseks pean kaitstud tarbijaid puudutavaid sätteid. Mul on hea meel, et esialgse kitsendava määratluse asemel laiendati kaitset ka kaugküttevõrkudele ja VKEdele. Jutt ei ole tühisest tarbijate arvust: üksnes Ungaris sõltub 600 000 majapidamist kaugküttevõrkudest. Ka VKEde kaitsmine on tähtis, sest nagu me 2009. aasta esimestel päevadel nägime, võivad sellised ettevõtjad gaasivarustuse häirete korral leida end pankroti veerelt.
Head kolleegid! Lubage mul teile meelde tuletada, et ehkki gaasivarustuse määruse vastuvõtmine on oluline, ei saa see asendada investeeringuid energiasse. Eelmisel nädalal saatis neli uut liikmesriiki energiavolinikule Günther Oettingerile kirja, milles nõuti Visegardi grupi nimel, et EL suurendaks rahalisi vahendeid energiasse investeerimiseks, eeskätt arvestades järgmist seitsmeaastast finantskava. Meil jääb vaid kirjas öelduga nõustuda. Tõepoolest on ainus viis rahuldava gaasivarustuse tagamiseks see, kui EL hakkab ehitama alternatiivseid tarneteid. Ja minu arvates peaks see kavatsus kajastuma ka eelarvenäitajates.
Eija-Riitta Korhola (PPE). − (FI) Austatud juhataja! Minu siirad tänusõnad kolleeg Vidal-Quadrasile suurepärase töö eest! Meeldib see meile või mitte, sõltub Euroopa toimimine aina enam gaasist, millega varustab meid Venemaa. Seepärast ei piisa sellest, et ELi suhted oma gaasivarustajaga on korras. Me peame ühtlasi muutma ELi sisemist infrastruktuuri ja õigusakte, et valmistada end ette kriisideks, mida me ise ei põhjusta. Liikmesriigid peavad varustuskindluse tagamiseks määratlema kõigi turul tegutsejate rollid ja vastutuse valdkonnad. Lähiajalugu näitab, et seda peab tegema.
Euroopa sõltuvuse määr on murettekitav. Impordi osakaal on juba üle 40% maagaasi tarbimisest Euroopas ja ennustuste kohaselt võib see 2020. aastaks kerkida 70%ni. Tagajärg on majanduslik ja poliitiline sõltuvus, mis ei ole hea. Tulevikus võib tänu veeldatud gaasi tootmisele olukord paraneda, sest selle hind on langenud, ja samuti tänu hiljuti tootma hakatud kildagaasile, mida on avastatud maailma eri paikades, sealhulgas Poolas. Loodetavasti parandab see varustuskindlust ning tekitab gaasi ostmisel juurde valikuvõimalusi. Abiks on ka taastuvate energiaallikate tõhusate vormide väljaarendamine.
Hiljutised vaidlused Venemaa ja tema naaberriikide vahel näitasid, kui ebakindel on meie sisemise varustuskindluse olukord. Seepärast on tähtsad konkreetsed meetmed, nagu selle tagamine, et gaasivoog liikmesriikide vahel toimuks ka vastupidi, või solidaarsuspõhimõtte kohaselt tagamine, et meil on ka piisav gaasivaru meie kriisis olevatele naabritele. Tähtis on ka teadlikkus liikmesriikide erinevast olukorrast ja selle endale tunnistamine.
Zigmantas Balčytis (S&D). − (LT) Ma tahaksin kõigepealt raportööri tänada selle väga tähtsa dokumendi ettevalmistamise eest! Suurenev sõltuvus imporditud energiast, eeskätt gaasist, on üks ELi julgeolekupoliitika ees seisvatest katsumustest, mille ületamiseks on vaja ELi ja meie kõigi ühiseid pingutusi.
Euroopa Komisjon peab mängima eriti olulist rolli ja seda mitte ainult kriisiolukorras, vaid ELi energiapoliitika üldises kujundamises ja eriti mis puudutab lepinguid kolmandatest riikidest pärit varustajatega.
Lugupeetud volinik! Ma tõesti ei soovi, et Poola ja Venemaa kokku lepitud Yamali gaasijuhtme tingimused või viis, kuidas see leping sõlmiti, mõjutaks negatiivselt uusi ja tulevasi energiastrateegiaid, mis on kooskõlas täna arutatud dokumendiga. Ainult ühel häälel rääkides, koordineerides kõigi ELi liikmesriikide vahelist tegevust ja näidates üles solidaarsust, saame aidata kaasa soovitud energia siseturu loomisele, mis on kindel, ühtne ja kõigile tarbijatele õiglane.
Tunne Kelam (PPE). − Austatud juhataja! Tänane arutelu näitab, et Euroopa on mitmetest varustuskriisidest õppetunni saanud. Eesti esimene kogemus, mis oli seotud iseseisvusega, oli 1992. aasta detsembris, kui Venemaa katkestas täielikult gaasi- ja naftatarned. See tegi meid hoopis tugevamaks.
Täna oleme tunnistajaks julgustavale koostööle, eeskätt parlamendi ja komisjoni vahel. Ma tahaksin teid, volinik Oettinger, tänada teie tarmuka ja vastutustundliku lähenemisviisi eest neile probleemidele! See on paljulubav üritus siduda ELi praktilised mehhanismid solidaarsusega. Oluline on, et oleme ette näinud ühise infrastruktuuri ning ühised varustusnormid paralleelselt komisjoni kasvava vastutuse ja koordineerimisega. Eelkõige vajame aga ikkagi ELi integreeritud varustusvõrku. Ma tahaksin juhtida tähelepanu Claude Turmesi ettepanekule parandada meie põhi-lõuna ühendusi ja tagada tuleviku tarbeks gaasihoidlate olemasolu.
Csaba Sándor Tabajdi (S&D). − (HU) On tähtis, et EL reageeriks ühenduse tasandil energiakindluse huvides, kuid tegutsema peavad ka liikmesriigid, mis ei ole veel enda poliitilisi suhteid Venemaaga korda saanud. 80% Ungari gaasiimpordist pärineb Venemaalt ning seega on Ungari tarbijad liialt sõltuvad. Eriti haavatavad on kaugkütte kasutajad. Seetõttu tahab Ungari kindlasti mitmekesistada nii varustusallikaid kui ka transporditeid. Me toetasime ühehäälselt ja toetame jätkuvalt nii Nabucco kui ka South Streami juhtmete ehitamist kui ka ELi allikate kasutamist. Kõige odavam on meile siiski tagada Ukraina kaudu saabuvate tarnetele stabiilne lahendus. Me palume komisjonil tagada, et EL tegutseks ühenduse tasandil, et see oleks Venemaa ja Ukraina vahemeheks ning seaks sisse Ukraina transiitteede tagatiste süsteemi.
Reinhard Bütikofer (Verts/ALE). − (DE) Austatud juhataja! Ma tahaksin Günther Oettingerile rõhutada kahte asjaolu, mida teised parlamendiliikmed on arutelu jooksul juba maininud. Esiteks rõhutas Claude Turmes gaasinõudluse ennustatavust. Gaasivarustuse seisukohalt vaatame seda küsimust ainult ühest vaatenurgast.
Günther Oettinger, ma küsin teilt, kuidas kavatsete tulevikku vaadates selle teise põhjapaneva küsimuse strateegiasse lisada? Teiseks tahaksin järelkajana Hannes Swoboda märkusele toetada Euroopa Liidu energiaühenduse ideed. Mõttekoda Notre Europe, millele pani aluse Jacques Delors, tõstis hiljuti selle mõtte esile, mida tegi ka endine volinik Michaele Schreyer mitu aastat tagasi. Günther Oettinger, kas peate seda oma töös heaks eesmärgiks?
Ilda Figueiredo (GUE/NGL). − (PT) Austatud juhataja! Ma tahaksin käimasolevas arutelus maagaasi varustuskindluse üle rõhutada, et maailmas on maagaasi varustus juba praegu väga mitmekesine. Seda tuleb tõesti endale tunnistada!
Tuleviku mõttes on aga tähtsam ennustatav naftakriis, mille tõttu peab Euroopa Liit edendama aktiivselt enda sõidukiparkides rafineeritud naftatoodete asendamist. Parim asendaja on maagaas.
Sellegipoolest ei tohi unustada, et olemas on ka mittefossiilset päritolu maagaas: jäätmetest toodetud biometaan. Tegelikult toodavad seda mitmed Euroopa riigid, eeskätt Rootsi ja Šveits ning minu meelest isegi Hispaania. Peaksime ELi investeeringute seisukohalt selles suunas aktiivsemalt liikuma ning peame seda asjaolu arutelu käigus alati meeles pidama.
Andreas Mölzer (NI). − (DE) Austatud juhataja! Kasvava gaasinõudluse taustal on enamik gaasivarustajatest teada andnud olulisest hinnatõusust. Räägitakse, et gaasi hulgihind kahekordistub. Ma arvan, et tõenäoliselt provotseerib Moskva talvel veel ühe gaasikriisi. Minevikus ei ole EL oma vahendaja rollis vististi piisavalt kindlameelselt käitunud. Käimasolevates vaidlustes ELi uute juhtivate esindajate kohustuste üle tunnevad mõjutatud liikmesriigid taas kord, et neid on hätta jäetud.
ELi nõrgal kriisiohjel on aga ka muud tagajärjed. Poolas on taas tegutsema hakanud suletud tuumajaamad, kavatsetakse investeerida veeldatud gaasi terminali, mis konkureerib vahetult Balti gaasijuhtmega. Ehkki eile teatatud ostukoostöö võib tunduda mõistlik lahendus, ei lahenda see põhiprobleemi. Järjekordse gaasivaidluse ajal näeme, kas Euroopa energiakriisist varajase hoiatamise süsteem on väärt paberit, millele see on kirjutatud, ning kas on võimalik lahendada Lissaboni lepingu järgset kohustustega seotud segadust. Tõde on selles, et me ei saa lihtsalt lõpetada Vene gaasist sõltumist ning et isegi Nabucco projekt ei muuda seda olukorda eriti.
Andrzej Grzyb (PPE). − (PL) Günther Oettinger ütles, et tegemist on esimese energiadokumendiga alates Lissaboni lepingu jõustumisest. Paljude riikide Lissaboni lepinguga seatud põhieesmärk oli tõepoolest energiasolidaarsus ning nii oli see ka minu kodumaa Poola puhul. Gaasikriisid − eeskätt 2009. aasta kriis, kuid ka varasemad kriisid − näitasid, et ilma energiaturuta, ilma infrastruktuurita, sealhulgas ilma ühendusteta, uute võrkudeta ja uute varustusallikateta, ilma Euroopa Komisjoni koordineeriva rollita ja eelkõige − ma tahan seda tugevalt rõhutada − ilma komisjoni ja nõukogu poliitilise tahteta ei saa me gaasikriise vältida. Hetkel ei ole Poola veel sõlminud lepingut umbes 2,5 miljardi kuupmeetri gaasi tarneteks.
Määrus võiks olla parem − ideaalile lähedasem −, eeskätt kohustuste seisukohalt, sealhulgas Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide rolli seisukohalt. Günther Oettinger kinnitas, et kahe või kolme aasta pärast tuleb määruse tõhusust kuidagi hinnata. Juba see tõendab, et me ei ole määruses kõike hõlmanud.
Silvia-Adriana Ţicău (S&D). − (RO) Euroopa Liidu energiakindlus sõltub energiaallikate ja -teede mitmekesistamisest. Ma usun, et Euroopa Liit peaks rohkem investeerima energiainfrastruktuuridesse ja -tõhususse. Mis puutub gaasisektori energiainfrastruktuuri − ma viitan siinkohal uute gaasijuhtmete ehitamisele ja tahaksin rõhutada Nabucco projekti tähtsust Euroopa Liidu energiakindlusele −, siis oleks Euroopa Liidule oluline investeerida uutesse gaasihoidlatesse, liikmesriikidevaheliste ühenduste parandamisse neile vastassuunavoogude tagamise teel ning rajatistesse taastuvatest energiaallikatest gaasi toomiseks.
Tahaksin rõhutada, et Lissaboni lepinguga on loodud uus raamistik liikmesriikide vahel energiakriisi korral solidaarsuse edendamiseks. Ma tahan ühtlasi kiita raportöör Vidal-Quadrasi tema pingutuste eest, sest selle määruse puhul on tegelikult tegemist sammuga edasi Euroopa Liidu energiakindluse suurendamise teel!
Alajos Mészáros (PPE). − (HU) Alejo Vidal-Quadras ja volinik Oettinger väärivad tänu selle tähtsa raporti teoks saamise eest. Eriti teretulnud on see määrus Kesk-Euroopa riikide jaoks, millest mõned sõltuvad sajaprotsendiliselt Venemaa gaasiimpordist. See ei loo mitte ainult sõltuvust, vaid selle puhul on tegemist ka ohtliku poliitilise relvaga. Fossiilkütusega võrreldes tekitab gaas kõige vähem CO2 heitkoguseid, mille tõttu on sellel tähtis roll Euroopa kliimamuutuse vastases võitluses. ELi hädaolukordade kontseptsioon tuleb siiski ümber hinnata, kuna see on seotud impordi 10% vähendamisega. See võib tegelikult välja anda mõne liikmesriigi, näiteks Slovakkia gaasi koguimpordi mõõdu. Mõistlikum oleks, kui ELi hädaolukord kuulutatakse välja konkreetses geograafilises piirkonnas. Häireteta gaasivarustuse tagamine mõistliku hinnaga peab isegi kriisiolukorras olema esikohal. Minu arvates võib raport selle eesmärgi saavutamisele märkimisväärselt kaasa aidata.
Ioan Enciu (S&D). − (RO) Kõigepealt tahaksin ka mina tunnustada Alejo Vidal-Quadrasi tema pingutuste eest selle tähtsa raporti koostamisel. Me kõik teame, kui tähtis on energiavarustus Euroopa Liidule. Komisjon ja volinik Oettinger peavad edaspidigi aktiivselt tegelema nende küsimuste lahendamisega, mis määravad ära gaasivarustuse ressursside mitmekesistamise projektide edukuse, ning leidma nii poliitilised lahendused kui ka kõige soodsamad rahalised ressursid.
Euroopa energiavarustuse kindluse põhiteema on energiainfrastruktuuri, ühenduste ja vastassuunavoogude läbilaskevõime, hoidlate ning – mis kõige tähtsam – solidaarsusel põhineva liikmesriikidevahelise järelevalve ja juhtimise parandamine. Tähtis on ka jätkata arutelu tulevase Euroopa energiaühenduse üle.
Danuta Jazłowiecka (PPE). − (PL) Täna hääletamisele tulev määrus on verstapost ühise energiapoliitika kujundamises. Energiasolidaarsusega seotud sätted on kindlasti selle tõenduseks. Nendega tagatakse, et võetakse kasutusele õigusaktid, mis võimaldavad hädaolukorras ühiselt ja ühtselt reageerida. Tekst, mille üle hääletame, on tõesti erinev parlamendi esitatud kaugeleulatuvast visioonist. See annab siiski lootust hädaolukorra mehhanismi tõhusaks toimimiseks tulevikus. Tänuväärseks peaks pidama üksnes asjaolu, et me jõudsime kiiresti kokkuleppele nõukoguga, milles eri liikmesriikide huvid olid vastuolus.
Ma tahaksin siinkohal avaldada tänu meie raportöörile Vidal-Quadrasile, kes oli algusest peale avatud kaasparlamendiliikmete ettepandud meetmetele ja kõigile vastuvõetava kompromissi saavutamisele. Määrus näitab ka seda, et Euroopa Parlament mängib olulist rolli institutsioonidevahelise konflikti puhul ja et ta on piisavalt julge, et võidelda meetmete eest, mis sageli tunduvad liikmesriikidevahelise üksmeele puudumise tõttu saavutamatud.
Edit Herczog (S&D). − (HU) Ma tunnustan volinikku ja parlamenti koostöö eest selle laiapõhjalise dokumendi koostamisel. Kuigi tegemist on sammuga õiges suunas, on selge ka see, et seadus on vaid investeeringute eeltingimus. Motivatsiooni tekitamine Euroopas investeeringute tegemiseks võib meid aidata ka üle elada kriise. Määrus võib olla ka hea tõend selle kohta, et koostöö ei tähenda loobumist riigi suveräänsusest, vaid on Euroopa kodanike vabaduse avardamine. Ungaris käib laialdane arutelu. Meie, Ungari sotsialistid tahame kujundada Euroopas energiakindluse. Aasta tagasi lubas Ungari valitsusjuht riigi energia suhtes täielikult sõltumatuks teha. Sotsialistidest Euroopa Parlamendi liikmetena on meil hea meel, et ta muutis meelt ning et ka tema näeb tulevikku energiakindluses ja ELi koostöös.
Ioan Mircea Paşcu (S&D). − Austatud juhataja! Energiakindlus on olnud ELi tegevuskavas olulisel kohal alates 2006. aastast, kui Venemaa esimest korda gaasivarustuse katkestas. Tegemist ei ole mitte ainult majandus-, vaid ka väga poliitilise küsimusega, sest see mõjutab oluliselt ELi välispoliitikat ja seega ka ELi rahvusvahelist positsiooni. Kuigi see asjaolu on üldtunnustatud, ei suuda EL tegelikkuses peatada kasvavat sõltuvust energiast, millega varustajatel on olulised poliitilised huvid ja kes ei kõhkle ära kasutamast ELi kasvavat haavatavust. Seda mõnede oluliste uute liikmete vastupanu tõttu.
Lõpetuseks aga oleks vale öelda, et praegu energiasüsteem puudub − see on olemas, kuid on individuaalne, mitte kollektiivne ja selles tahab iga ELi riik end kaitsta eelissuhetega üksikute varustajatega, kelle soosingu eest nad on mõnikord valmis vihaselt võitlema.
Niki Tzavela (EFD). − (EL) Austatud juhataja! Kuna mitmed siin istungisaalis on viidanud Nabucco gaasijuhtmele kui väga tähtsale projektile Euroopa energiakindluse tagamiseks, siis tahaksin, et volinik ütleks meile − kui ta seda oskab −, millisesse etappi sellega on jõutud ja mis edusamme on Nabucco projektiga tehtud.
Günther Oettinger, komisjoni liige. − (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Käimasolev arutelu, mis algselt oli gaasi ja gaasivarude teemal, on saanud üldisema iseloomu ning on laienenud energiapoliitikale tervikuna. Loomulikult on tõsi, et me sõltume gaasist. See ei kehti aga mitte ainult gaasi, vaid ka teiste energiaallikate, sealhulgas sama palju nafta, maailmaturult pärit kivisöe ja tuumatoormaterjalide suhtes. Meie sõltuvus hoidlaid omavatest riikidest, nagu Šveits ja Norra, kasvab isegi taastuvate energiaallikate puhul. Euroopa sõltub teistest riikidest. Seepärast kasvab energiatõhususe, mis teiste sõnadega on meie energia sihipärasem kasutus ja mitte selle raiskamine, tähtsus. Lähikuudel tahame oma järeldusi teiega üksikasjalikult arutada.
Tõstatatud on energiaühenduse teema ja ma usun, et Euroopa Liidust peab saama solidaarsusel põhinev tõhusam energiaühendus. Jacques Delors’i lähenemisviis näitab meile, mis suunas peaksime liikuma. Minu nõuanne ei ole siiski, et me peaksime lähiaastatel kehtestama uusi õigusakte. Teiste sõnadega peaksime õiguslikult aktiivselt lähtuma artiklist 194 ning kasutama ka muid võimalusi, et luua siseturg. Meil puudub tõeline elektri ja gaasi siseturg. Liikmesriigid räägivad erineval määral toredasti siseturust, kuid tegelikult ei tee nad selle heaks midagi ning keskenduvad hoopis oma riiklikule tööstuspoliitikale. Nad peaksid neid õigusvahendeid kasutama. Nelja või viie aasta pärast oleksime heas positsioonis liikmesriikide ja üldsusega meie õigusbaasi edasiarendamisest rääkima.
Mis puudutab energiaühendust, usun ma, et Šveits, Norra, Serbia, Horvaatia − ja endise Jugoslaavia riigid üldiselt − koos Maroko, Maghrebi riikide, Lähis-Ida, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga kuuluvad tihedalt seotud energiaühendusse ja neile lisandub eeskätt Türgi.
On tehtud üleskutseid energia- ja gaasituru ennustusteks. Me tahame esitada 2050. aasta teekaardi ühe osana eri alternatiive. On selge, et seni kui energiasegu jääb peamiselt liikmesriikide südameasjaks, sõltume oma ennustuses selle kohta, kui palju gaasi kasutatakse elektri tootmiseks ja missugused on meie gaasivajadused, liikmesriikide poliitikute arvutustest. Meie üksi ei ole selles valdkonnas vastutavad. Tahame sellegipoolest esitada ettepaneku meie gaasikasutuse kohta saabuvatel aastakümnetel. Praegu kasutame gaasi rohkem kui 400 miljardit kuupmeetrit. Kas 2030. või 2040. aastaks on see näitaja tõusnud 500 või 600 miljardini või langenud 300 miljardini? See on väga tähtis küsimus, kui tahta ennustada meie infrastruktuurivajadusi ja meie sõltuvust teistest riikidest.
Sõltuvuse küsimuses peame meeles pidama, et meil on olemas märkimisväärsed gaasivarud. Järgmise 15−20 aasta jooksul need aga ammenduvad. Tüüpiline näide on Holland. Tõsi on, et me sõltume peamiselt Venemaast, mille osakaal Euroopa gaasiturust on praegu 25%. Veerand meie gaasist on pärit Venemaa varudest. See on suur kogus, kuid see on siiski kontrollitav. Selge on aga see, et vastav näitaja Läti, Leedu, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia puhul on 50−100%, samal ajal kui Portugali puhul on see null. Meil on ida ja lääne lõhe, mis sõltub sellest, kui lähedal või kaugel on Siberis asuvad gaasivarud. Saame märkimisväärses osas tarneid Alžeeriast ja Norrast ning peaksime esile tõstma veeldatud gaasi, mida tarnitakse laevade või terminalide kaudu Lähis-Idas asuvast Qatarist.
Mis puutub meie sõltuvusse Venemaast, siis pean kõigist probleemidest hoolimata seda meie partneriks. Novembris toimub kümne aasta ELi-Venemaa energiadialoog. Tõsiasi on see, et oleme vastastikku sõltuvad. Kuidas nii? Kuna venelaste vastutusmäär Nord Streami gaasijuhtme rahastamise eest on üle 50%, mis tähendab üle 4 miljardi euro suurust investeeringut, siis on nende huvides, et juhtmes voolaks gaas, sest vastasel korral ei ole investeering neile tasuv. Lisaks tahavad venelased meile gaasi müüa, et neil oleks Euroopa valuutat, mille eest autosid, tehaseid, masinaid, kõrgtehnoloogilist kaupa ja ekspertide teenuseid osta, et arendada Venemaa majandust. Ma usun seega, et kui me teeme koostööd, oleme vastastikku sõltuvad, selle asemel et olla väljapressimise ohvrid.
Järgmine valdkond, mida peame käsitlema, on mitmekesistamine ning meie teistest riikidest sõltuvuse vähendamine. Peame ühest küljest tagama olemasolevate gaasijuhtmete renoveerimise, et meie tehniline sõltuvus ei suureneks. Teisest küljest peame keskenduma uutele valdkondadele. Ma arvan, et mis puudutab Venemaa gaasi, peaksime sõltuma venelastest. Venelased peaksid olema meie partnerid, kui nad müüvad meile oma gaasi või kauplevad sellega, kuid nad ei peaks seda olema kolmandatest riikides pärit gaasi puhul. Suurimad gaasivarud on Kaspia mere piirkonnas. Ehkki ma tunnen, et Venemaa gaas on tihedalt seotud meie partneri Venemaaga, ei usu ma, et gaasitarned Kaspia mere piirkonnast peaksid meile Venemaa kaudu tulema. Venelased peaksid meile müüma oma gaasi, mitte kauplema kolmandatest riikidest pärit gaasiga. Venemaa ei varusta meid Alžeeriast või Norrast pärit gaasiga. Seega peab Euroopa Liit looma otseühenduse Kaspia piirkonnaga, mis oleks võimalikult lühike, kus ei oleks kõrvalepõikeid ja mis ei teeks meid ilma vajaduseta sõltuvaks Venemaa kauplemissüsteemist. Selleks on aga vaja solidaarsust. Ma tahaksin seega küsida kõigilt liikmesriikidelt, sealhulgas Austrialt, Ungarilt, Rumeenialt, Bulgaarialt ja Poolalt: kas me oleme valmis töötama koos, et leida lõunakoridori probleemile lahendus, mis vastaks Euroopa huvidele? Või oleme me jagunenud? See on kriitilise tähtsusega küsimus. Kui oleme ühtsed ja ei võta vastu teisi pakkumisi, mis üldjuhul ei ole Euroopa huvides, siis suudame Kaspia piirkonnas läbimurde saavutada. Me töötame tõsiselt Nabucco projektiga. Igal nädalal toimuvad töökoosolekud ning 1. oktoobril leiab aset tippkohtumine Türkmenistani ja Aserbaidžaaniga. Me ei saa otsust ise teha. Selle teevad investorid. Saame siiski teha kõik võimaliku, et tagada, et oleme liikmesriike ja meie naaberriike, sealhulgas Türgit, Aserbaidžaani ning Gruusiat hõlmava otsuse vahendajad. Ma olen endiselt seda meelt, et oleme Nabuccoga õigel rajal.
Te ütlete, et peaksime rohkem investeerima. See võib nii olla, kuid ma võin teile lubada, et me kasutame nõuetekohaselt parlamendi ja liikmesriikide kaasfinantseeritud infrastruktuuridele eraldatud iga eurot Euroopa eelarves valdkondades, kus meil ei ole kasulik üksinda tegutseda. Te teete varsti otsuse finantsperioodi kohta. Me peame rääkima selle prioriteetidest. Kui tahate kulutada rohkem raha infrastruktuuridele, siis tuleb meil ka leida rohkem raha, mis ei tundu olevat päriselt teostatav, või siis kulutama vähem raha teistes valdkondades. Mind huvitab, kuidas see eri töövaldkondi, sealhulgas parlamenti hõlmav protsess toimib.
Tänan teid veel kord toetuse eest! Te olete selles valdkonnas edusamme teinud ja oleme üheskoos liikmesriike veennud. Mul on hea meel, et saan teile kõigile öelda, et me rakendame määrust kiiresti ning vastavalt raportile kavandatule analüüsime nelja pärast selle tugevaid ja nõrku külgi ning esitame oma lõppjäreldused selle kohta, kas on mõtet määrust edasi arendada ja selle sisu laiendada.
(Aplaus)
Juhataja. – Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub täna, teisipäeval, 21. septembril kell 12.00.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)
Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. − (RO) Raporti vastuvõtmisel tõhustub ELi energiakindluse poliitika õiguslik raamistik märkimisväärselt. Arvestades energiakriisi, millega Euroopa on pidanud silmitsi seisma, on esikohal energiaallikate mitmekesistamine. Ma usun, et elutähtis on toetada Kaspia mere piirkonna gaasivarustuse sektori alternatiivseid ja usaldusväärseid projekte. Kuna Nabucco gaasijuhet on täiel võimsusel võimalik kasutusele võtta alles 2018. aastal, on AGRI projekt rohkem kui vajalik. Nimetatud gaasijuhtmega ühendatakse Euroopa turg Aserbaidžaani-Gruusia-Rumeenia energiakoridori kaudu Kaspia mere piirkonna gaasiressurssidega. Eelmisel nädalal kirjutasid nelja osalisriigi poliitilised juhid Bakuus alla Bakuu deklaratsioonile. Esimesi gaasitarneid Aserbaidžaanist võib oodata juba kolme aasta pärast, eeskätt seetõttu, et Rumeenia on juba alustanud Constanţas asuva terminali kohta teostatavusuuringu tegemist. Lisaks moodustavad rakenduskulud poole Nabucco gaasijuhtmega seotud kuludest. Pidades silmas selles kokkuleppes esitatud energiakindluse tagatisi, loodan ma, et EL pöörab sellele vajalikku tähelepanu.
George Becali (NI), kirjalikult. − (RO) Meie tänase arutelu teema on gaasivarustuse kindlus. Me arutame seda talve lähenedes. 2009. aasta jaanuaris tõstis Venemaa ja Ukraina vaheline maagaasikriis esile Euroopa kasvava sõltuvuse impordist. Seekord on kasvanud ka varustuse ja transiidiga seotud riskid. Seepärast on meil ikkagi vaja investeerida infrastruktuuridesse. Kui kaua aega selliste infrastruktuuride teostamine võtab? Kindlasti mitu aastat. Kas meil on see aeg, kui iga talv tähendab uut gaasikriisi? Kui palju peame vahepeal tegema järeleandmisi Ukrainale ja Venemaale? Ma usun, et peame leidma alternatiivse lahenduse − ja olema valmis selle kasuks otsustama −, mitte ainult allikatele, vaid ka võrgule, milles oleksid ühendatud nii sise- kui ka välisaspektid. Kui ma räägin alternatiividest, siis pean silmas midagi, mida asjatundjad nimetavad White Streami juhtmeks, mis läbib Aserbaidžaani, Gruusiat, Musta merd, Rumeeniat ja Bulgaariat. Lisaks peab energia siseturu nõuetekohase toimimise tagamise kõigi meetmetega kaasnema aktiivne energiadiplomaatia.
Jolanta Emilia Hibner (PPE), kirjalikult. − (PL) Ma tahaksin väljendada oma austust Alejo Vidal-Quadrasi suhtes tema töö ja pühendumuse vastu gaasivarustuse kindlust käsitlevale määrusele! Mul on hea meel, et selle erakordselt tähtsa dokumendiga suudeti saavutada nii hea kompromiss. Kõigi liikmesriikide huvid kõige olulisemates küsimustes said kooskõlla viidud ja tänu sellele on Euroopa Liidul võimalik gaasivarustuse häirete korral kiiresti ja solidaarselt reageerida. Raport hõlmab kõige olulisemaid küsimusi liikmesriikide kaitsmise kohta võimalike gaasivarustuse häirete eest ning ennetavate ja hädaolukorra lahendamise meetmete hea koostöö kohta ELis.
Üks oluline muudatus on komisjoni ja liikmesriikide kohustus teha liidu tasandil koostööd võimalike hädaolukordade ennetamiseks. Määruse kohaselt saab Euroopa Komisjon edaspidi vaid ühe riigi taotlusel kuulutada välja hädaolukorra regioonis, mida on tabanud gaasivarustuse häired. Esitatud kompromissiga suureneb uute ja kiirete reaktsioonimeetmete tõttu Euroopa Komisjoni roll. Sellisel kujul on määruse puhul tegemist gaasivarustuse kindluse tagatisega isegi kõige tundlikemates piirkondades. Hädavajalik on siiski investeerida infrastruktuuride arendamisse, et määruse sätted ei jääks ainult paberile.
Lena Kolarska-Bobińska (PPE), kirjalikult. − (PL) Me räägime Euroopa välisteenistuse taustal palju Lissaboni lepingu jõustumisest. Tasub siiski ka tähelepanu juhtida meetmetele, mida võetakse energiapoliitika valdkonnas. Lissaboni lepingu artiklis 194 on kehtestatud selles valdkonnas selged prioriteedid: tagada ühtne energiaturg, gaasivarustuse kindlus, energia tõhus kasutamine ja säästmine ning edendada energiavõrkude sidumist ja meetmeid imporditud energiast sõltuvuse vähendamiseks. Vidal-Quadrasi raport gaasivarustuse kindluse kohta on tähtis samm lepingu eesmärkide saavutamise teel. Selles peegeldub Euroopa solidaarsuse vaim, mis on tänapäeval nii tähtis. Sedalaadi dokumendid on väga tähtis sõnum kodanikele ajal, mil räägitakse palju rahvuslikest huvidest ja detsentraliseerimise tendentsidest, mis ajavad liitu lahku. Raportist nähtub, et Euroopa Parlament koostöös Euroopa Komisjoniga teeb Euroopa koostöö ja solidaarsuse väärtused tegelikkuseks. Järgmine samm selles suunas on Euroopa Komisjoni dokument pealkirjaga „Towards a New Energy Strategy for Europe 2011−2020” (Euroopa uus energiastrateegia aastateks 2011−2020). See on veel üks samm tervikliku energiapoliitika suunas ELi 2020. aasta strateegia taustal, kuid see on ka samm Lissaboni lepingu eesmärkide saavutamise suunas. Raportist, mille ma koostasin ja millega praegu parlamendis töötan, nähtub ka see, et ühenduse meetod on energiavaldkonnas eriti tähtis.
Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. − (RO) Varustuse kindlus sõltub tulevikus kütusesegu arenemisest, Euroopa Liidus ja ELi varustavates kolmandates riikides tootmise väljaarendamisest ning ka investeeringutest hoidlatesse ning varustusteede ja -allikate mitmekesistamisest nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament suutis muudatuse ettepanekus lisada määrusesse eraldi artikkel Nabucco gaasijuhtme projekti kohta. See kinnitab, et Euroopa Liidu institutsioonid peavad tulevikus ja ka Nabucco gaasijuhtme projekti suhtes eriti tähtsaks poliitilist tahku ja rahastamist. Konkreetselt tagatakse selle määrusega, et Euroopa kodutarbijaid varustatakse gaasiga isegi kriisi ajal, et vältida 2009. aasta jaanuari olukorda, kui mitmetesse liikmesriikidesse gaasi ei tarnitudki. Euroopa Komisjon peab võimalikke hädaolukordade juhtumeid koordineerima ning tagama, et kõik liikmesriigid oleksid kaitstud.
Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − (LV) On selge, et Euroopa Liit ei peaks sõltuma sellest, millise jalaga Ukraina või Valgevene president hommikul voodist välja astub. On selge, et EL ei peaks sõltuma tarbetute vahendajate sobingutest, kes tahavad teenida gaasivarustuse valdkonnas spekuleerimise ja manipuleerimisega. On selge, et gaasivarustusest ei tohi saada poliitiline relv kitsalt rahvuslikes huvides. Kuidas peaksime aga hindama tõsiasja, et maagaasi hind on Lätis kolm korda kõrgem kui Saksamaal? Lätil ja Saksamaal, mis on mõlemad ELi liikmesriigid, on eri võimalused oma majanduse arendamiseks. Asjaolu, et Läti Vabariik elab üle ränka kriisi ja et selle SKT ühe inimese kohta on 1/10 Saksamaa näitajast, tekitab küsimuse, kas kõigil ELi liikmesriikidel on ühesugused arengutingimused. Sellele küsimusele kiiresti lahenduse leidmine on esmatähtis, vähemalt mis puudutab ühiseid gaasi hindasid kõigi ELi liikmesriikide jaoks. Vastasel korral muutub küsitavaks sõnapaar „ühendatud Euroopa”.
Algirdas Saudargas (PPE), kirjalikult. − (LT) Ma tahaksin nõustuda oma kaasparlamendiliikmetega ja rõõmustada, et nii lühikese ajaga kiidetakse heaks nii tähtis määrus. See on tõenduseks sellele, et reaalse probleemi korral suudab Euroopa tegutseda kiiresti ja tõhusalt.
Gaasivarustuse kindlust käsitlev määrus tugevdab liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtet ja on veel üks samm ühise energiapoliitika suunas. Arvatavasti loodame kõik, et 2009. aasta kriis ei kordu ja et me ei pea määruses kehtestatud mehhanisme kasutama, kuid see, mis tegelikult toimub, on hoopis midagi muud. Mitte just kaua aega tagasi − juunis − vähenesid Venemaa ja Valgevene vaidluste tõttu gaasitarned Leetu pooleni ning see on meid veennud selle määruse õiges ajastuses.
Ma olen sageli osutanud sellele, et isoleeritud ühest varustajast sõltuvate turgude jaoks, nagu meie Balti riikides, on see määrus tõhus üksnes siis, kui need turud liidetakse ühisesse Euroopa Liidu gaasivõrku. Erainvesteeringutest sageli ei piisa vajalike uute gaasijuhtmete ehitamiseks ning seega on vaja lisarahastamist.
Ma tahaksin tänada oma kolleege, kes seda mõistsid ja sellega määruse üle läbi rääkides arvestasid, ja komisjoni, kes on andnud ametliku lubaduse lahendada energiainfrastruktuuride paketi abil energiasaarte probleem. Jääb üle vaid pöörduda liikmesriikide poole, et nad seda määrust nõuetekohaselt rakendaksid.
Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. − (PL) Gaasivarustuse kindlust käsitleva määruse vastuvõtmine avab tee tulevikus ELi tasandil ühise gaasituru loomiseks. Iga liikmesriigi kohustus valmistada ette ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad, kohustus kuulutada liidus välja hädaolukord – juhul kui kaks liikmesriiki on hädaolukorra välja kuulutanud –, geopoliitilise kriteeriumi kohaldamine ELi gaasikindluse üldises riskihinnangus on dokumendis sisalduvad tähtsad sätted. Arvestades võimalust transportida gaasi mõlemas suunas, saab riik, mida ohustab energiavarustuse puudujääk, vajalikku abi mõnest teisest riigist, millel on õigel ajal olemas piisav gaasireserv. Ilma kahtluseta on alanud koostööl ja solidaarsusel põhinevate meetmete kasutamine. Energiaallikate mitmekesistamisele viitamine võimaldab liikmesriikides selles valdkonnas tegevust aktiviseerida ning on abiks juba alustatud projektidele, nagu Nabucco. Kokkuvõttes: tänu raportis esitatud meetmetele ja pingsale investeerimisele infrastruktuuridesse on meil võimalik ennast kaitsta olukorra eest, mis juhtus 2008. aastal Ukrainaga, või ennast selle vastu paremini kindlustada. Vene gaasitarnetest täieliku sõltumatuse saavutamine on meelepett, kuid saame vähemalt tugevdada oma positsiooni läbirääkimistes Venemaaga. Ma tahaksin tänada kõiki, kes aitasid kaasa kompromissi väljatöötamisele küsimuses, mis on kogu liidu jaoks nii tähtis!
Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Parlamendi läbiräägitud kompromiss on reaalne samm Lissaboni lepingu sätete rakendamiseks. Sellega luuakse esialgsed tingimused liikmesriikide solidaarsuse praktiliseks rakendamiseks olukorras, kus gaasivarustus on häiritud. Me peame seda kordaminekuks. Sätted, milles käsitletakse ülekandeinfrastruktuuri, kriisile liidu tasandil reageerimise süsteemi, ühist riskihindamist ja selle baasil ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamist ning hinnangusse geopoliitilise tahu lisamist, ei näita mitte ainult parlamendiliikmete läbirääkimiste edukust, vaid nendega luuakse ka alus energiapoliitika rohkem ühendusele suunatuks muutmisele, mis on midagi, mida proovis saavutada juba parlamendi eelmine koosseis.
Vladimir Urutchev (PPE), kirjalikult. − (BG) Vaid 18 kuud on möödunud sellest, kui 2009. aasta jaanuaris katkesid gaasitarned marsruudil Venemaa-Ukraina-EL. Toona tabas see kõige raskemini Bulgaariat, kuid kogu EL sai aru, kui haavatavad on peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riigid gaasivarustuse kindluse küsimuses. Seepärast on mul hea Alejo Vidal-Quadrasi raporti vastuvõtmise üle, milles on leitud üleeuroopaline õiguslik vastus selliste gaasikriiside esinemisele ja tagajärgedele. Lisaks õigusloomega seotud gaasivarustuse kindluse resolutsiooni terviklikkusele tahaksin ma rõhutada järgmisi aspekte: integreeritud ELi gaasivõrgu loomine, millega tagatakse kahesuunaline gaasivoog üksikute riikide vahel; piiriülese juurdepääsu tagamine hoidlatele ja piiriülese gaasiülekande säilitamine juhul, kui käivitatakse kõrgeim kriisi tase (hädaolukord). Mis puutub minu kodumaasse Bulgaariasse, siis nende nõuete täitmine tähendab lõppkokkuvõttes seda, et luuakse ühendused naaberriikidega, et Bulgaarial on rohkem võimalusi gaasi oma territooriumil varuda, ning seda, et nüüd on olemas alternatiiv meie sõltuvusele ühest välisest gaasivarustajast. Tegelikult välistatakse selle uue ELi õigusaktiga Gazpromi varustusmonopol meie riigis, mis peaks toimuma järgmise nelja aasta jooksul. Tänan teid tähelepanu eest!
Artur Zasada (PPE), kirjalikult. − (PL) Ma tänan raportööri väga hästi koostatud dokumendi eest! Pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi suudeti saavutada üleeuroopaline kompromiss. Minu arvates on kokkuleppes eriti tähtsad punktid iga liikmesriigi kohustus kahe aasta jooksul välja töötada ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad ning kohustus kuulutada liidus välja hädaolukord, kui kaks riiki on selle välja kuulutanud. Läbirääkimiste veel üks kordaminek oli kohustus teha kolme aasta jooksul määruse jõustamisest võimalikuks gaasijuhtmetes kahesuunalised vood. Ma tänan veel kord raportööri! See dokument on samm tõelise Euroopa energiaühenduse suunas.