Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0036(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0231/2010

Arutelud :

PV 20/09/2010 - 17
CRE 20/09/2010 - 17

Hääletused :

PV 21/09/2010 - 5.5
CRE 21/09/2010 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0323

Arutelud
Teisipäev, 21. september 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

6. Hääletuse selgitused
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Pablo Arias Echeverría (A7-0226/2010)

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE). (HU) E-kaubandusest on saanud nüüd Interneti lahutamatu osa, kuid kahjuks on ikka märgatavaid puudujääke, eriti piiriülese kaubanduse seisukohalt. Koordineerimata riigisisesed eeskirjad võivad tõsiselt takistada kaupade vaba liikumist Euroopas. Küsitluste kohaselt ostis 2009. aastal üks kolmest Euroopa tarbijast midagi elektrooniliselt, kuid ainult 7% tegid seda teisest liikmesriigist. Ühest teisest küsitlusest nähtub selgesti, et 60% piiriülesest ostuproovidest on edutud, kuna varustajal on võimalik tehing tagasi lükata või keelduda saatmisest. Euroopa võib uhkustada 500 miljoni tarbijaga, kuid nende olemasolu ei ole Internetist tunda. Me peame andma endast parima, et luua tingimused ka ühtseks ja toimivaks elektrooniliseks turuks. Seepärast toetasin raportit.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). − Austatud juhataja! Tänan, et andsite mulle võimaluse selgitada oma vaateid sellele hääletusele. Ma usun, et me kõik nõustume, et see on väga tähtis: e-kaubanduses on ikka veel liiga palju tõkkeid. On tähtis, et saaksime Interneti teel osta digitaal- ja füüsilisi kaupu kogu ELis. Mul on hea meel iga idee üle, millega murtakse selle saavutamiseks ELi-sisesed tõkked. See on arvatavasti üks Euroopa Liidu headest külgedest.

Samal ajal on siiski nii palju kaubandust ülejäänud maailmaga ning ma loodan, et me ei püüdle seejärel globaalse õigusakti, vaid parema jurisdiktsioonide vahelise koordineerimise poole, et tagada tõkete murdmine ja see, et Euroopa Liidu riikide kodanikud saavad kasutada odavamate hindade eelist ülejäänud maailmas ning osta Interneti teel tooteid, kaupu ja teenuseid ülejäänud maailmast.

Samal ajal peaksime tunnistama, et kuna alati on piisavalt ülekandekiirust, salvestusvõimalusi ja andmeid, siis hinnad liiguvad nulli suunas ning aja jooksul muutub mõnede digitaaltoodete hind nulliks.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). − Austatud juhataja! Minu äriinimestest valijad suhtuvad sellesse raportisse väsinud resignatsiooniga. Selles on olemas kõik kulunud klišeed, mida seostame ELi direktiividega: „e-kaubandusel on märkimisväärne Interneti-potentsiaal”; „see on siseturul oluliseks katalüsaatoriks ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel”; „kõigi sidusrühmade jaoks on alles jäänud tõkete ületamiseks oluline teha koostööd”. See ei aita üldse kaasa tegelikule kaubandusele ja vabale kaubavahetusele. Ei ole vaja direktiive ega määruseid, et lubada ettevõtjatel üksteiselt osta ja üksteisele müüa: nad juba teevad seda ilma vajaduseta seda sõnaselgelt seadustada.

Kui üks mu valijatest müüb midagi Interneti teel firmale, mis asub maailma teises otsas, Austraalias või Uus-Meremaal, siis saab ta seda teha ilma ELi ühisturu regulatiivse superstruktuurita. Tegelikult teevad nad seda sageli märksa väiksemate probleemidega võrreldes Euroopa eeskirjade rägastikust läbisaamise katsega, mis arvatavasti selgitab, miks Euroopa Liidus olemise aja jooksul on meie kaubandusbilanss olnud positiivne maailma kõigil mandritel, välja arvatud Euroopas. Võib-olla selgitab see, miks tehnoloogilise revolutsiooni esile kerkides avastavad minu valijad uuesti oma globaalse kutsumuse.

 
  
  

Raport: Christine De Veyrac (A7-0195/2010)

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu raportist selgelt nähtub, on lennuliiklus aastaid stabiilselt kasvanud. See toob kaasa suurema õnnetuste ohu hoolimata suurtest edusammudest ohutuse vallas.

Euroopa eeskirjad lennuõnnetuste uurimise kohta on kehtestatud 1994. aasta direktiivis, mis koostati ajal, mil ei olnud veel asutatud Euroopa Lennuohutusagentuuri EASA. Toetan seega täielikult raportööri eesmärki kehtestada uue määruse abil selge õigusraamistik, mille kohaselt EASA on Euroopas peamine lennuohutusküsimustega tegelev asutus.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). (ES) Austatud juhataja! Määrusega parandatakse ohutusalaseid uurimusi selle kohta, kuidas tulevikus õnnetusi ennetada; koordineerimist võrgu loomise läbi ning ohvrite ja nende perede eest hoolitsemist, kuid ma olen pettunud, et sellesse ei lisatud kahte punkti: esiteks mõistliku tegutsemise põhimõte, mille kohaselt ei karistata personali otsuste eest, mis on võetud kooskõlas nende kogemuste ja väljaõppega, ja mille kohaselt ei ole lubatud raske hooletus, tahtlikud rikkumised ega hävingut põhjustavad teod; teiseks iseregulatsioon, millega välditakse tundliku teabe sattumist meedia kätte, millega välditakse perede tarbetut kannatamist.

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák (ECR).(CS) Austatud juhataja! Me teame, et kehtiv ühenduse süsteem tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste uurimiseks ei ole nii hea kui peaks. Viimastel aastatel on transport järsult kasvanud ja Euroopa Liit laienenud ning on olemas paremad uurimismeetodid. Määruse eesmärk on seega reageerida kujunenud olukorrale ja tagada tõhusam õnnetuste ennetamine.

Esitatud määrus võimaldab hõlmata EASA − mis on tegutsenud 2002. aastast ja vastutab õhusõidukite sertifitseerimise eest − õnnetuste uurimise protsessi, luua tsiviillennunduse uurimisasutuste Euroopa võrk ning teha ettepanekud esitatud uurimisraportite laadi ja ulatuse muutmise kohta, sealhulgas nõue, et õnnetuses osalenud õhusõiduki pardal olevate reisijate nimekirjade tehakse kättesaadavaks. Arutlusalune tekst on parlamendi ja nõukogu kompromissi tulemus. Tšehhi Vabariik nõustus nõukogus kompromissiga. Raport on tehnilist laadi ja aitab kaasa suuremale ohutusele lennunduses. mistõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D).(PL) Aprillis toimunud Islandi vulkaanipurse näitas, et tegelikult on lennundus nagu veskikivi Euroopa kaelas. Hetkel ei ole alternatiivi. Ei raudtee- ega ükski muu transpordiliik ole suutnud lennundust asendada. Siit ka küsimus selle ohutuse ja usaldusväärsuse kohta. Lennundusega seotud intsidentide − see on see, mis meid huvitab − või lennuõnnetuste puhul on ülitähtis, et suudaksime põhjused tõhusalt kindlaks teha, kõigepealt selleks, et teha kindlaks vastutus. Isegi veel tähtsam on aga see, et suudaksime ennetada õnnetusi, eeskätt peaaegu-kokkupõrkeid ja katastroofe selles väga tähtsas transpordivaldkonnas.

Ma tahaksin väljendada tänu nii raportööridele kui ka variraportööridele eri küsimuste käsitlemise eest. Nad on esile tõstnud vastutusvaldkonnad ja viisid, kuidas probleeme lahendada. See on hea määrus. Ma toetasin seda.

 
  
  

Raport: Alejo Vidal-Quadras (A7-0112/2010)

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimastel aastatel on mitmed liikmesriigid sageli kogenud häireid gaasitarnetes, mis näitab, et Euroopa Liidu suurenev sõltuvus välistest energiatarnetest võib pikas perspektiivis kahjustada liikmesriikide majandus- ja poliitilisi huvisid.

Ma toetan täielikult ideed, et energiakindlust tuleks pidada Euroopa Liidu globaalses julgeolekus ülimalt oluliseks teguriks ning et ELi gaasivarustuse säilitamise, eriti kriisiolukorras, tagatist peab omakorda pidama strateegiliseks eesmärgiks.

Hääletasin seetõttu raporti poolt ja kordan raportööri lootust, et seda määrust hakatakse kiiresti kohaldama.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Eelmise talve Venemaa ja Ukraina gaasikriisil oli negatiivne mõju Euroopa kodanikele ja Euroopa majandusele ning ühtlasi paljastas see Euroopa Liidu haavatavuse ja sõltuvuse välistarnetest.

Liit peaks kujundama oma energiapoliitika kooskõlas Lissaboni lepinguga talle antud volitustega solidaarsuse vaimus ja tagama seega energiavarustuse kindluse kogu ELis. Mis puutub ootamatutesse gaasivarustuse häiretesse, siis nõustun raportööri arvamusega, kes on tõhustanud ühenduse hädaolukorra piiritletud geograafilises piirkonnas väljakuulutamise võimalusi käsitleva artikli sätteid, teiste sõnadega riigis, milles on näiteks kogu gaasivarustuse kokkukukkumise tõttu tekkinud kriis, isegi kui ELi tasandil ei ole gaasivarustus vähenenud üle 10% künnise. Pean ka õigeks luua konkreetne ühenduse mehhanism, mida rakendatakse piirkondlikul tasandil.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Gaasivarustuse kindlus oli, on ja jääb pikaks ajaks küsimuseks, mis on rahvusvahelise poliitilise olukorra jaoks kriitilise tähtsusega, kuid mis üle kõige on siiski kriitilise tähtsusega, et tagada normaalsed elamistingimused Euroopa elanikele, tagades neile piisavas koguses hädavajalikku loodusressurssi. Raporti autori esitatud ideed, näiteks hädaolukorra väljakuulutamise süsteemi täiustamine seostades selle konkreetse geograafilise piirkonna kriteeriumidega; selgete künniste määratlemine, mis võimaldab liikmesriikidel turule sekkuda; varustust ja äriteavet käsitlevate andmete kaitse tsentraliseerimine ning tõhustamine parandavad ilma kahtluseta energiakindlust ja tagavad selle järjepidevuse. See probleem on eriti oluline paljude selliste Euroopa riikide majandusele, mis toetub energia saamiseks. Loomulikult toetasin ma raportit.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Me oleme vastu võtnud tähtsa raporti gaasivarustuse kindluse kohta. Raportis esitatud meetmed on samm õiges suunas, kuid ei anna ühiskonnale ega majandusele täielikku kindlustunnet. Viimaste aastate kogemused näitavad, et mitmed liikmesriigid on tegutsenud isiklikest huvidest lähtuvalt ning ei ole proovinud selles valdkonnas kujundada Euroopas tõelist, koordineeritud ja vastastikku kasulikku poliitikat.

Peaksime üritama saavutada tootmise eraldamist ülekandmisest ning peaksime likvideerima monopolid ja kõrvaldama gaasi rahvusvahelise poliitika areenilt. Allikate ja gaasi tarneteede mitmekesistamine, infrastruktuuri arendamine, gaasi käsitletavate üksuste koostöö ja rahvusülene koostöö on need hädavajalikud sammud, mida tuleks võtta. Minu arvates on see dokument ühise energiapoliitika kujundamise algus.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (PPE).(LV) Tänan teid, austatud juhataja! Gaasivarustuse kindlus on Euroopa majanduse ja strateegilise julgeoleku üks kõige tähtsamaid tahke. Üks meie põhieesmärkidest on võime rääkida energiatarnijatega energiapoliitilistes küsimustes ühel häälel. Ma hindan kõrgelt volinik Oettingeri saavutatut, kuid minu arust on tema mainitud viis või seitse aastat liikmesriikidega arutamiseks liiga pikk aeg. Ühist energiapoliitikat on vaja kiiresti. See on hädavajalik, et tagada energiavarustuse allikate mitmekesisus, eeskätt Balti riikide jaoks, kuna ainus tarnija − Venemaa − kasutab oma monopoolset seisundit, et sekkuda sellest sõltuvate riikide poliitilistesse sündmustesse. Euroopas tuleb luua gaasiühendused ja teha seda kooskõlas solidaarsuse põhimõttega, mis on Euroopa Liidu poliitika nurgakivi. Väljakannatamatu oleks olukord, kus meil on mitmekesised gaasitarnijad, kuid gaas tuleks ikka juhtida siia Venemaalt. Euroopa peab hakkama vahetult koostööd tegema Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riikidega, uurima nn tight gas ja shale gas projekte ja alternatiivseid energiaallikaid. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Vito Bonsignore (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina hääletasin selle meetme poolt. Euroopa Liidul on aeg selgelt energiakindlust ja energiavarustust reguleerida: eelmise aasta vaidlused näitasid, kui suurel määral sõltume kolmandatest riikidest pärit energiast.

Siin istungisaalis heakskiidetud määruses käsitletakse lõpuks seda probleemi, et ennetada edaspidi kriise, mis on tähtis samm energiakindluses edasiliikumiseks. Liikmesriike kutsutakse üles tagama asjakohast energiavaru peredele ning kaitstud klientidele, teisisõnu hädavajalikele struktuuridele ja teenustele. Neid kutsutakse ühtlasi üles koostama ennetavad ja hädaolukorra lahendamise kavad.

Me liigume seega riigi subsidiaarsuse põhimõtte suunas, mida liit ja minu fraktsioon nii kalliks peavad. Ma toetan eriti muudatusettepanekut nr 62. Lõpetuseks juhin teie tähelepanu, kui lubate, oma riigi ettenägelikkusele, kes on avanud suuri gaasivarusid omavate riikidega eri suhtluskanaleid.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Täna võttis Euroopa Parlament vastu määruse gaasivarustuse kindluse kaitsmise kohta. See on väga oluline samm Euroopa Liidu ühise energiapoliitika rakendamise suunas. See on samm Euroopa Liidu liikmesriikide energiasolidaarsuse ja suurema piirkondliku koostöö suunas.

Ma hääletasin selle dokumendi poolt, sest usun, et see määrus võimaldab meil tagada, et sellistel Euroopa Liidu energiasaartel nagu Balti riigid on gaasi ka siis, kui need, kellele kuulub varustuse monopol, keeravad ühepoolselt kraanid kinni.

See määrus sillutab teed ka Euroopa Liidu rahastatavate energiainfrastruktuuride projektidele, mis aitavad kaasa energiaisolatsiooni lõppemisele. Määrusest jäeti siiski välja sätted, milles nõuti selliste kolmandate riikide varustajate nagu Gazprom tegevuse rangemat jälgimist, eeskätt konkurentsi vallas, ning määruses piirdutakse üldiste sätetega.

Keskkonnakaitse on teine sama tähtis aspekt. Arvestades, et määruses võimaldatakse kolmandate riikide projektide rahastamist Euroopa Liidu fondidest, siis loodan ma, et Euroopa Komisjon ruttab sõltumatu keskkonnamõjuhinnangu meetme rakendamisega.

 
  
  

Raport: Csaba Sógor (A7-0231/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle lepingu eesmärk on tõhustada asjaomaste riikide valitsuste koostööd, et kiirendada riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõttu, ning selleks on kehtestatud selgelt kõik vajalikud tehnilised sätted: tagasivõtutaotlused, tõendamise vahendid, ajapiirid, tagasitoimetamis- ja transpordiviisid.

Ma hääletasin poolt, sest olen veendunud, et see leping on vajalik, kuna on põhiline vahend võitluses ebaseadusliku rände vastu Euroopa Liidus.

Leping sisaldab normide mittepiiramise tingimust muude rahvusvahelise õiguse ja andmekaitse eeskirjade seisukohalt: riigid peavad kinni rahvusvahelisest õigusest tulenevatest asjakohastest kohustustest, nagu mittetagasisaatmise põhimõte, ning vastutavad väljasaatmise eest oma riigi kohtus.

Mittetagasisaatmisel on ka menetluslikud tagajärjed, kuna riigid on kohustatud hindama halva kohtlemise tagajärgi, sealhulgas kaudse väljasaatmise korral vahendajariiki.

Lepinguga asutatakse − ja ma kohe lõpetan − ühine vastuvõtukomisjon ning ma tahaksin siinkohal, austatud juhataja, rõhutada, et Euroopa Parlament kahjuks selles ei osale. Ma kutsun seega Euroopa Komisjoni üles andma meile korrapäraste ajavahemike tagant nõuetekohaselt aru oma tegevusest.

 
  
MPphoto
 

  Joe Higgins (GUE/NGL). − Kui irooniline, et Euroopa Parlament hääletab täna lepingu üle, millega visata vaesed ja ilma ühegi pennita Pakistani kodanikud Euroopa Liidust välja, tagasi kodumaale, mida rüüstavad kohutavad üleujutused. Pakistani kaua kannatanud vaesed, talupojad ja töölised kannatavad rohkem kui kunagi varem nüüd, kus 20% nende maast laastavad üleujutused, saak on hävinud, kariloomad otsa saanud, lapsed näljas ja kuni 20 miljonit inimest hädas.

Oleks palju sobivam, kui arutaksime seda, kuidas rünnata vaesust, leevendada ja lõpetada see Pakistanis, näiteks sundida Rahvusvahelist Valuutafondi tühistama Pakistani hävitav võlakoorem või võtma Pakistani töötajatelt ja vaestelt isiklik võlakoorem nende võlgade kustutamise teel, ning suurendada abi kannatuste leevendamiseks, kusjuures seda abi ei tohiks saata korrumpeerunud valitsuse kaudu, vaid see peaks alluma olukorra tegelike ohvrite ehk talupoegade, tööliste ja vaeste demokraatlikule kontrollile. See oleks märksa asjakohasem reaktsiooni Pakistani rahva kannatustele.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). − Austatud juhataja! Ma jäin Euroopa Liidu ja Pakistani lepingu üle hääletamisel erapooletuks. Lepinguga tundub, et suurendatakse rahvusriikide – ma peaks pigem ütlema liikmesriikide – võimalusi saata ebaseaduslikud sisserändajad tagasi Pakistani. Pealtnäha tundub see olevat ihaldusväärne Ühendkuningriigile, kuid ainult Ühendkuningriik kui suveräänne rahvusriik peaks olema see, kes otsustab, kes võib või kes ei või selle piiri ületada.

Selle lepingu lõpetamine oleks selle õiguse loovutamine Euroopa Liidule, mida ma teha ei saa. Ühendkuningriik peab haarama kontrolli oma sisserändepoliitika üle, olgu siis tegu seadusliku või ebaseadusliku sisserändega, ning mitte loovutama seda Euroopa Liidule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Rohde (ALDE). − Ma tahaksin öelda, et Taani liberaalid on väga rahul tänase hääletusega ELi ja Pakistani tagasivõtu lepingu üle. Lõpuks on pärast mitmeid aastaid kestnud komisjoni ja Pakistani läbirääkimisi jõutud lepinguni, mis võimaldab võtta tagasi sisserändajad, kes enam ei vasta üheski ELi liikmesriigis riiki sisenemise või seal elamise tingimustele.

See leping on tähtis vahend võitluses ebaseadusliku Euroopa Liitu sisserände vastu, eriti kuna Pakistan on oluline sisserändajate päritolu- ja transiitriik. Selle lepinguga nõustub Pakistan tagasi võtma oma kodanikud ning teatud tingimustel ka kolmandate riikide kodanikud. Selle lepinguga suureneb Euroopa territooriumil julgeolek.

 
  
  

Raport: Metin Kazak (A7-0238/2010)

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma hääletasin Euroopa Liidu ja Türgi suhteid käsitleva Kazaki raporti poolt, mille poolt hääletati rahvusvahelise kaubanduse komisjonis ja siin istungisaalis. Kuigi Türgi ehitas mõnda aega tagasi koos Euroopaga tollitõkke, on mõlema poole vahel ikka veel palju takistusi ja tõkkeid.

Kui tahame kaasa aidata kaubanduse konkreetsele ja positiivsele suurenemisele, peab Türgi arvestama parlamendi seisukohaga ning tagama seega vabakaubandust puudutavate Türgi õigusaktide suurema kooskõla ühenduse õigusaktidega, rakendama konkreetseid menetlusi võltsimise vastu võitlemiseks − sealhulgas ka rahvatervise jaoks olulistes sektorites, nagu ravimitööstus − ning tagama kaupade vaba liikumise tollialal, milleks tuleb tühistada tollimenetlused, mis kahjustavad Euroopa tööstust ja põllumajandust.

Türgi peab vältima ka diskrimineerivat tegevust Euroopa tööstuse vastu riigihangete valdkonnas ning pidama kinni Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastu võetud lepingutest.

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI).(BG) Austatud juhataja! Arvestades siin istungisaalis esitatud argumente, hääletasin loomulikult Kazaki raporti vastu. Ma ei saa hääletada raporti poolt, mille koostas raportöör, kes on praktiliselt kogu oma hariduse eest, mis on maksma läinud tohutult raha, võlgu otseselt Türgi valitsusele. Minu põhimõtete kohaselt on tegemist huvide konfliktiga. See tähendab minu jaoks, et raport ei ole koostatud erapooletult, ja seepärast hääletasin selle vastu.

Tahaksin lisaks öelda veel ühte asja. Me näeme, et see raport sisaldab punkte, mis ei ole kuidagi seotud ei kaubanduse ega majandusega. Raportis mainitakse ja tunnustatakse Türgi põhiseaduse värskeimat parandust, milles mina ei näe midagi muud kui islamistide võitu inimeste üle, kes tahavad, et Türgi oleks ilmalik riik. Kahjuks tagasid Türgi ilmalikkuse sõjaväelased − lisaksin, et paralleelselt kohtusüsteemiga.

Türgi kaldus ja kaldub aina enam käima islamistlikku rada mööda ning hääletasin raporti vastu, sest ma ei nõustu seda olukorda tagant kiitma.

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Türgi roll maailma kaubanduses on viimastel aastatel kasvanud, eelkõige riigina, mis suudab aina enam ära kasutada oma ainulaadset geopoliitilist asukohta.

Tolliliidu loomine Euroopa Liiduga 1996. aastal võimaldas süvendada majandussuhteid. Sellest ajast on saavutatud olulisel määral turuintegratsiooni, eeskätt kaupade vaba liikumisega. Integratsiooni puhul on konkreetne hiljutine saavutus uue Türgi tollikoodeksi vastuvõtmine ja üldise soodustuste süsteemi kasutuselevõtt.

Me ei saa eitada, et Türgist on saanud viimastel aastatel Euroopa Liidu jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid. Tõepoolest on ELi imporditurgude seas see seitsmendal ja eksporditurgude seas viiendal kohal.

Sellest on saanud Euroopa ettevõtjatele investeerimisbaas, mis aina enam integreerub ELi tarne- ja tootmisahelaga, sageli kõrge lisandväärtusega segmentides.

Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt, sest olen nõus ideega, et kõigepealt peame panema tolliliidu paremini toimima. Ma toetan seega Türgi ja Euroopa Liidu suhteid.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Euroopa Liidul ja Türgil on ulatuslikud kaubandussuhted. 1996. aastast alates on olemas ka tolliliit, kuid sellegipoolest on ikka veel mitmeid kaubandustõkkeid. Seetõttu on mul eriti hea meel, et täna kutsus parlament Türgi Vabariiki üles tühistama oma liialt keerulised impordimenetlused ning kooskõlastama oma töödeldud põllumajandustoodete kvoodisüsteemi, sest need ei vasta tolliliidu tingimustele.

Teiseks peame töötama koos, et tagada, et Türgi Vabariigist imporditud põllumajandustooted vastavad samadele normidele kui need, mis on toodetud Euroopa Liidus.

Ma hääletasin täna raporti poolt. On aga tõsi, et palju on veel teha. Hakakem tööle!

 
  
MPphoto
 

  Vito Bonsignore (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kiidan raportööri tema töö eest ja eelkõige tema käsitusviisi eest, sest oleme Türgiga juba palju aastaid liitumisläbirääkimisi pidanud. Seepärast on tegemist keerulise hetkega.

Ütlematagi on selge, et Türgi on suurepärane Euroopa kaubanduspartner tänu oma soodsale asukohale loodusliku väravana Aasiasse. Euroopa Liit on Türgi suurim kaubanduspartner. Statistika on hea, sest see sisendab kindlust.

Kaubandussuhteid tuleb parandada ja ma olen seetõttu nõus lõigetega 16 ja 20, milles kutsutakse Türgit üles tühistama impordilitsentse ja lõpetama teatavate farmaatsiatoodete impordi keelamine.

Viimaseks olen nõus ka sellega, et tolliliitu tuleks tugevdada ja see peaks olema kaugeleulatuvam, et kaubandus muutuks kasumlikumaks.

 
  
MPphoto
 

  Peter van Dalen (ECR).(NL) Austatud juhataja! Hääletasin Kazaki raporti poolt, sest see parandab majandus- ja kaubandussuhteid Türgiga. See tugevdab Euroopa Liidu ja Türgi naabrussidemeid. Just see ja mitte midagi enamat on see, mida me vajame.

Ma jäin Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni muudatusettepaneku nr 1 hääletamisel erapooletuks. Ma jagan nende vaadet, et Türgi ei tohiks Euroopa Liiduga liituda, kuid Kazaki raport ei hõlmanud seda teemat. Sel põhjusel jäin muudatusettepaneku üle hääletamisel erapooletuks ja see on tõesti põhjus, miks hääletasin raporti poolt, sest lõppkokkuvõtteks on meil vaja hoolt kanda heade suhete eest Türgiga.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Hoolimata liidu ja Türgi suhete paranemisest eksisteerib ikka veel takistusi tariifsete ja mittetariifsete tõkete kujul, mida koos muude formaalsuste ja menetlustega on vaja lihtsustada. Problemaatilisi küsimusi on mõlemal poolel. Nende seas on meie partneri poole pealt intellektuaalomandi õigustest mittekinnipidamine ja võltsitud kauba probleem.

Me tahame partnerlust Türgiga ja seega peaksime väga hoolikalt uurima kaubandushäirete põhjusi, enne kui probleemid muutuvad tõsisemaks. Kas on võimalik, et olles palju aastaid oodanud, et liit võtaks vastu ühise seisukoha Türgi liitumise kohta, on see riik hakanud nüüd otsima alternatiivseid liitlasi? Analüüsida tuleb ka liidu ja Türgi majanduse suhteid, arvestades mõlema poole demograafilist ülesehitust ja tulevikuprognoose.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Hääletasin loomulikult Vaba ja Demokraatliku Euroopa Fraktsiooni muudatusettepaneku poolt ja Kazaki raporti vastu, sest Türgiga on täiesti võimalik hoida optimaalseid kaubandussuhteid, ilma et see riik Euroopa Liiduga liituks.

Tundub, et raportöör on silmad kinni ringi käinud, kui arvestada tema väidet, et Türgis hiljuti toimunud referendumi tulemus edendab selles riigis demokratiseerumist. Vastupidiselt on väljaspool kahtlust, et AKP islamistid on kindlasti kallutanud oma partei võimubaasi enda kasuks. Pärast igapäeva- ja ühiskondliku elu islamiseerimist on nad nüüd sillutanud tee Türgi riigiasutuste täielikuks islamiseerimiseks. Siin ei tohiks olla kahtlust: Türgi põhiseaduse heakskiidetud parandused ei ole midagi enamat ega midagi vähemat kui avalik rünnak Türgi viimaste ilmalike institutsioonide Türgi armee ja põhiseaduskohtu vastu!

 
  
  

Raport: Esther de Lange (A7-0241/2010)

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna heakskiidetud raport on bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisel samm õiges suunas. Viimaks on bioloogilise mitmekesisuse idee seotud vastutustundliku juhtimise ideega.

Me peame viivitamata võtma vastu keskkonnasõbralikkusega seotud rakendusmeetmed, kui tahame päästa oma planeeti ja ülal pidada tulevasi põlvkondi. Nüüd, kus me ei suutnud saavutada oma eesmärki peatada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävinemine, peavad liikmesriigid ja asutused kasutama seda kümneaastast ajapikendust, et tõsta tõsiselt teadlikkust.

Euroopa Liidu keskkonnapärand alates makiidest kuni okaspuumetsadeni kujutab endast bioloogilise mitmekesisuse mõttes väga ainulaadset floora ja fauna rikkust. Selle keskkonnapärandi kadumise peatamine − kohe lõpetan − on kohustus, mis meil on meie enda ja meie tulevaste põlvkondade ees.

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE).(SL) Ma hääletasin bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ettenähtud ELi õigusaktide rakendamise poolt.

Raportis on esitatud mitmed kasulikke nõuded, kuid selle peamine järeldus on, et tulemusi ei ole saavutatud poliitilise tahte puudumise tõttu. See on ka põhjus, miks õigusakte ei ole nõuetekohaselt rakendatud. Eksisteerivad andmelüngad, järelevalve ja rahastamine on ebapiisavad ning lõimimine valdkonnapõhiste meetmetega on vilets.

Meil on vaja palju selgemat aruandlust nii heade tavade kui ka riikide kohta, mis ei ole selles valdkonnas edukad olnud. Siin ei peaks Euroopa Komisjon teostama mitte poliitilist, vaid rangelt professionaalset rolli. Me peame kaitsma inimkonna, mitte üksikute liikmesriikide valitsuste loodust ja tulevikku.

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning võitlus nende edasise halvenemise vastu on katsumused, mille väärtus meie ühiskonnale on mõõdetamatu. Bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamine ei ole üksnes meie moraalne kohustus, see on ka meie poliitiline ja majanduslik kohustus: hoida meie planeeti, et see saaks ülal pidada meie tulevasi põlvkondi.

Nagu Euroopa keskkonnapoliitikas tavaks, võimaldatakse selle valdkonna direktiivides paindlikkust, et kujundada rakendusmeetmed vastavalt kohalikele tingimustele. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted kahtlemata õigustavad sellist arusaama, kuid liikmesriikide erinevused on sageli nii suured, et selle tulemusena on direktiivide tõhusus väiksem.

Ma nõustun raportööriga, et bioloogilise mitmekesisuse valdkonnapõhise käsitusviisi tulemusel on sageli väga killustunud ka bioloogilise mitmekesisuse finantseerimine ELi eelarvest.

Kuigi killustatud rahastamisel võib olla positiivne mõju selles mõttes, et on võimalik kasutada mitmeid allikaid, siis võib kohustuslik kaasrahastamine ja nn à la carte menüü kasutamine maaelu- ja struktuuripoliitikas tähendab seda, et ainult liikmesriigid, kes on teadlikult teinud sellise otsuse, on need, kes tegelikult kasutavad fonde bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Euroopa Liidus ähvardab väljasuremine 42% imetajatest, 43% lindudest, 30% kahepaiksetest, 45% roomajatest ja 52% kaladest ning 2050. aastaks tõuseb liikide kadumise tempo kümme korda.

Kahjuks ei saa Euroopa kodanikud olukorra kriitilisusest aru ja Euroopa Komisjon suhtub nendesse arvudesse leigelt. See on ilmne märk keskkonnadirektiivide järjepideva ja nõuetekohase kohaldamisega seotud meelekindluse puudumisest ning soovimatusest algatada liikmesriikide suhtes määruste rikkumiste eest menetlusi. Kui me tõesti tahame oma lastele ja tulevastele põlvkondadele jätta keskkonna, mis on vähemalt osaliseltki samasugune nagu praegu, ei saa viivitada ega vältida tegutsemist. Ma toetan seetõttu esitatud meetmeid, mis võivad aidata kaasa keskkonna pöördumatu kahjustamise ennetamisele.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Taime- ja loomaliikide mitmekesisus moodustab baasi, millelt varustatakse maailmas kasvavat rahvastikku toidu ja toormaterjalidega. See on samuti hädavajalik meie jõupingutustes kohanduda kliimamuutusega. Bioloogiline mitmekesisus on ohus kogu maailmas, eriti inimrassi süü tõttu. Seega peame peatama bioloogilise mitmekesisuse kadumise ning püüdma heastada juba tehtud kahju. Parim viis bioloogilist mitmekesisust kaitsta on seda jätkusuutlikult kasutada. See tähendab, et Euroopa põllumajandusettevõtjad peaksid olema meie liitlased, mitte vastased. Me peaksime tulevikus aina rohkem pidama neid oma liitlasteks.

Lubage mul aga lõpetada positiivselt. Minu esindatavas piirkonnas Saksimaal õnnestus meil pärast 200 aastat reintrodutseerida hundid. See on hea näide ja sellele peavad järgnema teised head näited.

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). (SK) Keskkond ja selle bioloogiline mitmekesisus seisavad hetkel silmitsi konkreetse probleemiga, kus tootmismeetodites ja elustiilis suhtutakse loodusesse kui kaupa ja inimese vajaduste rahuldamise vahendisse.

Kuna me praegu kahjuks eirame bioloogilise mitmekesisuse eetilist ja ökoloogilist tähtsust, siis peaksime olema vähemalt järjepidevad sellele väärtuse andmisel. Looduse majanduslik väärtus kajastub praeguses hinnasüsteemis vähe või üldse mitte. Kui tahame ennetada finants- ja muud kahju, siis peaksime vastu võtma asjakohased seadused ning edendama Euroopa Liidu kodanike seas bioloogilise mitmekesisuse tähtsust. Enamik kodanikke leiab kahtlemata, et bioloogilise mitmekesisuse kadumine on tõsine probleem, kuid kahjuks ei näe nad, et see puudutab neid isiklikult. Üks põhjustest, miks tavainimene on bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastases võitluses passiivne, on see, et nad ei tea, mida nad saaksid teha.

Seetõttu hääletasin esitatud raporti poolt ning nõustun raportööriga, et selles valdkonnas on hädasti vaja avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniat.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Loodusrikkused on suurim varandus inimkonna omanduses. Kahjuks põhjustame meie, inimesed, suure osa selle rikkuse kadumisest. Üks sammudest, mida oleme astunud looduse kaitsmiseks iseenda eest, on selliste programmide nagu Natura 2000 loomine. Tähelepanu tuleks pöörata ka rangematele õigusaktidele ja suurematele trahvidele, mis määratakse inimestele või firmadele, kes aitavad teadlikult kaasa Euroopa loodusrikkuste mitmekesisuse hävitamisele.

Ma toetan ka seda osa de Lange raportist, milles räägitakse ühise põllumajanduspoliitika raamides põllumajandusettevõtjate hüvitamisest lisaks osutatud ökosüsteemi teenuste eest. Põllumajandusettevõtjad armastavad maad ning nad armastavad ja kaitsevad loodust ning teevad seda isegi siis, kui neile selle eest lisahüvitist ei maksta. Finantstoetus on siiski hädavajalik, et põllumajandusettevõtjad ei peaks ise kandma kõiki bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisega seotud kulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on seotud paljude teiste Euroopa Liidu poliitikasuundadega. Antud juhul mõjutavad kalandus-, energia- ja põllumajandussektorid kõik Läänemere tõsist seisundit Uuringute kohaselt on see meri, mis on praktiliselt Euroopa Liidu sisemeri, üks kõige reostatumatest.

Euroopa Komisjon väljendab muret bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üle, kuid samal ajal tehakse ebapiisavaid pingutusi, et võidelda seda põhjustavate tegurite vastu. Euroopa Liidu seisukohalt on arvatavasti vaja öelda, et iga ELi liikmesriik peab tegema oma kodutöö. Igaüks peab tegema pingutusi, et tagada jätkusuutlik kalanduspoliitika ja Natura 2000 nõuetekohane toimimine, et vähendada saastust, nii CO2 heiteid kui ka reoveesaastet, ning vähendada pestitsiidide ja fosfaatide kogust.

Just täpselt need tegurid aitavad märkimisväärselt kaasa Läänemere eutrofeerumisele, mis põhjustab bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Saastusele aitab märkimisväärselt kaasa energiaalaste äriprojektide elluviimine Läänemeres ning nende rakendamisega seotud kriitika puudumine.

 
  
  

Raport: João Ferreira (A7-0227/2010)

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie hääletus raporti üle oli väga mitmekesine ja täis ideid, kuidas parandada oma meetmeid, et ennetada keskkonnakatastroofe.

See põhineb kaalutlusel, et praegused ennetusmeetmed on kahjuks osutunud ebapiisavaks või ei ole neid ellu viidud. See tähendab, et seisame silmitsi kahepoolse vajadusega: viia ellu teatavad täiustatud riigisisesed ja Euroopa meetmed, millega kaasneb nõue muuta solidaarsusfondi kasutamise tingimusi, ning sama tähtis vajadus, et piirkonnad ja kohalikud valitsuse pööraksid suuremat tähelepanu katastroofide ennetamisele. Raportis kutsutakse neid üles parandama ka katastroofide ennetamise tegevuse kavandamist ja rakenduskavasid. See on samm edasi, üks paljudest sammudest edasi parema maa kaitsmise meetmete suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Maakohtade rahvastikukadu, kõrbestumine ning katastroofide arvu kiire kasv − tugevad vihmasajud, põud, rahe, tulekahjud jne − sunnivad liikmesriike sekkuma piiratud ressursside ja piiratud vahenditega. Kõige olulisem küsimus, mida tahaksin siinkohal esile tõsta, on põllumajandusmaailma ellujäämine, sest seda tabavad sageli loodusõnnetused, milles hävivad põllumajandusettevõtjate sissetulekud.

Euroopa Komisjon peab seega võtma kohustuse seada sisse Euroopa põllumajanduse riikliku kindlustuse skeem, millega paremini lahendada põllumajandusettevõtjate riskide ja sissetulekute ebastabiilsuse küsimus, mis on seotud loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofidega, millele on viidatud Ferreira ettepaneku, mille poolt ma just hääletasin, lõikes 37.

 
  
  

Raport: Eleni Theocharous (A7-0192/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Kõige vaesemate aitamine on üks Euroopa Liidu põhifunktsioonidest. Selles ei ole mingit kahtlust ja ma tänan raporti autorit selle käsitlemise eest! Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmena tunnen end aga olevat kohustatud juhtima tähelepanu raporti lõikele 54, milles raportöör soovitab läbi vaadata toetuste poliitika kooskõlas ühise põllumajanduspoliitikaga.

Ma olen nõus, et toetuste süsteem on vaja läbi vaadata, kuid me ei saa lubada, et kordub sama olukord, mis suhkruturu reformi tulemusel. Selle reformiga pidi toetatama kõige vaesemaid tootjaid kolmandates riikides, kuid kasu said sellest Lõuna-Ameerika suurmaaomanikud ja mitte väikeste istanduste omanikud. Olgem seega ettevaatlikud ja teostagem täpsed analüüsid, enne kui otsustame mis tahes reformi kasuks! Ma hääletasin lõike 54 vastu, kuid toetasin raportit tervikuna.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Raport on tegelikult üsna tasakaalus, kuid hääletasin sellegipoolest selle vastu. Ehkki raport on tasakaalus, lähtub see eeldusest, et kui me anname veel rohkem raha ja abi Aafrikale, eriti Sahara-tagusele Aadrikale, siis lõpuks jõuab see abi sinna mandrile kohale. Poliitiliselt võib nii olla korrektne rääkida, kuid ma kardan, et see ei peegelda tegelikkust.

Kui me vaatame, kui palju me oleme alates 1940ndatest Sahara-tagusesse Aafrikasse investeerinud, siis näeme, et me räägime sadadest miljarditest dollaritest või eurodest ning praegu näeme tulemusena veel enam vaesust ja hädasid. Ma arvan, et peaksime otsetoetuste arendamist jätkama ning peale selle süstemaatiliselt pikaajalist abi vähendama.

Peame eelkõige tagama, et me ei soodustaks süstemaatilist kapitali väljavoolu Põhja-Aafrikast rikastesse riikidesse. Möödunud neljakümne aasta jooksul toimunud ebaseaduslik kapitali väljavool moodustab 1,8 triljonit USA dollarit! Te ei kujuta ette, mida me sellise rahaga Sahara-taguse Aafrika jaoks teha saaksime!

 
  
MPphoto
 

  Vito Bonsignore (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu tänusõnad raportöörile tema töö eest! Euroopa Liit on alati olnud pühendunud arenguriikide toetamisele ja täna hääletusel olnud raport meenutab meile, et meil on veel väga palju teha.

Nende riikide tingimuste arendamiseks peame soodustama tööõigus- ja kutseohutusnormide arendamist − ma tahaksin siinkohal väljendada kiitust lõike 38 eest, milles osutatakse sugudevahelisele võrdsuse tähtsusele riigi majandusedus. Peame tegelikult tagama naistele õiglase juurdepääsu töömaailmale.

Raportöör rõhutab raporti lõikes 37 õigesti, et Euroopa Liit peab kasutama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et kaotada laste töö, mis on üks suuremaid takistusi vaesuse vähendamise teel. Raportis on mõned väga olulised punktid, mistõttu hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). − Austatud juhataja! Ma arvan, et siin täiskogul valitseb üksmeel. Ma usun, et mitte keegi ei saa olla vaesuse vähendamise ja töökohtade loomise vastu arenguriikides.

Mõned aastad tagasi juhtisin mõttekoda Cote d’Ivoire’il, kus ma rääkisin noorte Aafrika poliitikutega. Ma küsisin neilt, kuidas meie Euroopa Liidust saaksime neid aidata. Nad andsid mulle mõned vihjed. Esiteks ütlesid nad, et peaksime kandma hoolt selle eest, et meie saadetava abiga ei aidata korrumpeerunud valitsustel võimul püsida. See on liiga sageli probleem.

Teiseks ütlesid nad, et peaksime soodustama avatud turgusid ja liberaliseerumist, kandes hoolt, et nad saaksid lahti riigimonopolidest, mis osutavad viletsaid teenuseid. Kolmandaks peaksime reformima ühist põllumajanduspoliitikat − või selle lõpetama − ja lõpetama toetused, mis võimaldavad ELi põllumajandusettevõtjatel luua arengumaade põllumajandusettevõtjate hindu alla. Nad ütlesid ka, et peaksime loobuma piiride kohandamisvahenditest, mis on põhimõtteliselt roheline imperialism, et takistada arengumaadest sissevedu.

Viimaseks arutame alternatiivsete fondivalitsejate direktiivi üle. EPP, sotsialistid ja rohelised tahavad keelata investeeringud arengumaades. Me peame püüdma leidma lahenduse sedasorti majanduslikule mõttetusele.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada ja see näitab, et me ei unusta maailma kõige vaesemaid isegi majanduslanguses.

Ma pean samal ajal ütlema, et ma olin mõned aastad tagasi Aafrikas vabatahtliku töötajana. Olin igapäevane ajaleheostja ja nägin üllatusega, kui palju oli valitsusväliseid organisatsioone kritiseerivaid artikleid. Mitte et nad ei teinud head tööd, vaid asi oli selles, et nad üritasid avaldada mõju oma kultuuri, vaadete ja seisukohtadega maailma kohta ning suruda neid kohalikele inimestele peale.

Meil on aeg arutelu pidada. Osana sellest arutelust peame mitte ainult võtma ühendust nende riikide valitsustega, kuid veelgi tähtsam on, et räägiksime kohalike liidrite, ühiskondlike organisatsioonide, kirikuõpetajate, preestritega jne ning teeksime midagi head rahaga, mida me neis vaestes riikides kulutame.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: László Surján (A7-0249/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin raporti poolt, et tagada, et leitakse rahalised vahendid, et katta OLAFi ametikohtade loetelu muutmine ning lisada see korrigeerimine 2010. aasta eelarvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on teinud kiiduväärt tööd pettuste vastu võitlemisel Euroopa tasandil. Selle käsutuses olevate vahendite ja selle tööjõu tugevdamine õigustab selle eelarve suurendamist, mida ma meelsasti toetan. Iseendastmõistetavalt eelistaksin, kui see ei osutuks vajalikuks ja OLAFil oleks kohe praegu rohkem rahalisi vahendeid ja personali, et saaks paremini täita tähtsat missiooni, millele ta on pühendunud. Tugevam, sõltumatum ja aktiivsem OLAF on hädavajalik ELi jaoks, mis tahab olla Euroopa üldsusele läbipaistvam ja arusaadavam.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Paranduseelarve nr 5 projekt 2010. aasta üldeelarvele 2010 (5/2010) hõlmab Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ametikohtade loetelu muutmist ja traditsiooniliste omavahendite ning käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside prognoosi muutmist, asjaomaste Ühendkuningriigile võimaldatavate korrigeerimiste kandmist eelarvesse ja nende rahastamist ning Madalmaade ja Rootsi 2010. aasta kogurahvatulu põhiste maksete vähendamise rahastamise muutmist, mis põhjustab muutusi ELi eelarvesse kantavate omavahendite sissemaksete liikmesriikidevahelises jaotuses. Omavahendite arvutamise eeskirjad on üksikasjalikult sätestatud asjakohastes õigusaktides. OLAFi puhul teeb komisjon ettepaneku veel 20 tähtajatu töölepinguga administreerija (AD) ametikoha kohta, kuna ametil on praegu võimalik lõpetada oma ametikohtade loetelu kohandamise kava, värvates selleks kandidaatide seast vastava arvu inimesi tähtajatult ametnikena tööle.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Tahaksin siinkohal väljendada, et ma ei nõustu otsustavalt sellega, kuidas OLAF praegu töötab. Kuigi pettustega tuleb tegeleda, tuleb seda teha viisil, mis on kasuks Euroopa kodanikele, s.t sõltumatul ja tõhusal viisil, mis kaitseb kõigi kodanike isiklikke andmeid.

Praegu ei suuda OLAF neid nõudeid täita. Tekstis viidatakse aga konkreetselt ajutiste töölepingute tähtajatuteks muutmisele. Töökohast sõltumata ei tohiks mitte ühelegi töötajale keelata õigust korralikule lepingule. Seega jään erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu finantshuvisid ja võidelda pettuste, korruptsiooni ja mis tahes eiravate tegevuste, sealhulgas Euroopa institutsioonide toime pandud õigusrikkumiste vastu. Arvestades selle tähtsat rolli, peavad sellel olema vahendid ja inimressursid, mida see vajab oma eesmärkide saavutamiseks. Vaatamata ELis valitsevale kriisile on korrigeeriva eelarve vastuvõtmine õigustatud, et varustada OLAF vahenditega, mis on vajalikud selle nõuetekohaseks toimimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Ma jäin hääletamisel erapooletuks, sest kuigi ma pooldan veel 20 tähtajatu töölepinguga ametikoha loomist personalile, kes praegu töötab Euroopa Pettustevastases Ametis tähtajalise töölepingu alusel, ei usu ma, et Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatust tuleks praegu korrigeerida. Ühendkuningriigile võimaldati tagasimaksed 1984. aastal, sest seda peeti surutises olevaks piirkonnaks. Liiatigi ei usu ma, et see oleks õiglane, sest alates 2002. aastast on Saksamaa, Madalmaad Rootsi ja Austria maksnud ainult 25% sellest, mis nad võlgnevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2000 lubas liit soodustingimustel tollivaba sissepääsu ELi turule peaaegu kõigile stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate maade ning territooriumide päritoluga kaupadele, et elavdada Lääne-Balkani riikide majandust. See määrus ja selle arvukad muudatused kodifitseeriti nõukogu määruses (EÜ) nr 1215/2009.

Kaubandussoodustused anti perioodini, mis lõpeb 31. detsembril 2010, ja kehtivad hetkel kõigi Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo toodetele, mis on nimetatud määruse reguleerimisalas. Kaubandussoodustuste lõppemine jätab soodustuse saajad ilma objektiivsest majanduslikust eelisest kaubanduses ELiga.

Selle taustal on ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eesmärk muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1215/2009, et võimaldada pikendada selle kehtivust kuni 31. detsembrini 2015 ning teha teatavad korrigeerimised, mis on seotud Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbiaga sõlmitud stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingute jõustumisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Tähtis hääletus − see, mis on seotud eelarvega. Tegelikult, arvestades, et nõukogu seisukoht paranduseelarve nr 5/2010 projekti kohta hõlmab muudatusi OLAFi ametikohtade loetelu muutmist ilma talle ettenähtud rahalisi vahendeid suurendamata ning traditsiooniliste omavahendite (s.o tollimaksude ja suhkrumaksude) ning käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside prognoosi muutmist, asjaomaste Ühendkuningriigile võimaldatavate korrigeerimiste kandmist eelarvesse ja nende rahastamist ning Madalmaade ja Rootsi 2010. aasta kogurahvatulu põhiste maksete vähendamise rahastamise muutmist, mis põhjustab muutusi ELi eelarvesse kantavate omavahendite sissemaksete liikmesriikidevahelises jaotuses; arvestades, et paranduseelarve nr 5/2010 projekti eesmärk on ametlikult kajastada seda eelarvelist muudatust 2010. aasta eelarves, arvestades, et nõukogu võttis oma seisukoha vastu 13. septembril 2010, võtsime me paranduseelarve nr 5/2010 projekti teadmiseks; kiitsime nõukogu seisukoha paranduseelarve nr 5/2010 projekti kohta muutmata kujul heaks ning teeme presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr x/2010 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Komisjon teeb ettepaneku veel 20 tähtajatu töölepinguga administreerija (AD) ametikoha loomise kohta Euroopa Pettustevastases Ametis (OLAF), kuna ametil on praegu võimalik lõpetada oma ametikohtade loetelu kohandamise kava, värvates selleks kandidaatide seast vastava arvu inimesi tähtajatult ametnikena tööle.

Viimastel aastatel on Euroopa Parlament korduvalt, viimati 5. mail 2010 väljendanud seisukohta, et OLAF peaks järk-järgult liikuma üldise ja piiramatu institutsioonilise sõltumatuse suunas, et tagada, et selle tegevust ei saaks tahtlikult või tahtmatult piirata asjaoluga, et selle personal ning juhtkond on osa Euroopa Komisjoni struktuurist.

 
  
  

Raport: Pablo Arias Echeverría (A7-0226/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest ma usun, et e-kaubandus ei saa jääda siseturult kõrvale, kuna tegemist on Euroopas olulise perspektiivika majanduskasvu sektoriga.

E-kaubandus saab kaasa aidata teadmiste majandusele, anda lisaväärtust ja võimalusi Euroopa ettevõtjatele ja tarbijatele ning tõsta meie majanduse konkurentsivõimet Euroopa 2020. aasta strateegia taustal, sealhulgas arendades ja edendades uusi ettevõtlusvorme väikese ja keskmise suuruse ettevõtetele. Eelmisel aastal ostis üks kolmest Euroopa tarbijast vähemalt ühe eseme Internetist, kuid ainult 7% julges seda teha mõnest teisest liikmesriigist.

See tendents tuleb ümber pöörata ning selle saavutamiseks võib kasulikuks osutuda raportööri esitatud idee luua Euroopa usaldusmärgis. Vajadus töötada välja kindel ja uuenduslik e-maksevahendite meetod võib samuti kaasa aidata Euroopa tarbijate usalduse suurenemisele teiste liikmesriikide e-teenuste vastu. Loomulikult tuleb ELis laiendada ja demokratiseerida juurdepääsu Internetile. Komisjon peab tegema tööd, et hoida ära, et tarbijakaitse-eeskirjade mitmekesisusest ei saaks takistus e-kaubanduse arenemisele Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Kuna ELi Euroopa 2020. aasta strateegia saavutamiseks on ülimalt tähtis, et elektrooniline kaubandus oleks kogu Euroopas laialt levinud, siis toetan ma seda, mida raportis on öeldud elektroonilise kaubanduse siseturul soodustamiseks ja tõhustamiseks ettenähtut meetmete rakendamise kohta.

Elektrooniline kaubandus on eriti tähtis ettevõtjatele ja VKEdele. Elektrooniline kaubandus ja Euroopa Interneti-siseturg aitavad ettevõtjatel ja väikefirmadel osutada uuenduslikke kvaliteetseid ning tarbijatele sobivaid teenuseid ja see parandab nende konkurentsivõimet globaalmajanduses.

Lairibaühendusega seotud eesmärgid tuleb saavutada ning igaühel ELis peab olema 2013. aastaks juurdepääs lairibateenustele. Ma tunnustan seda, mida raportis selle kohta öeldakse.

Ma toetan ka seda, mida raportis öeldakse elektroonilise kaubanduse reklaamimise kohta ja klientide julgustamise kohta uurida enda õiguste kohta. Tähtis on, et Euroopa tarbijad usaldaksid Internetist oste tehes süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Ma hääletasin raporti poolt. Siseturu e-kaubanduse potentsiaal ei ole veel mitmetel põhjustel avanenud. Tarbijad ei usalda elektroonilise turu turvalisust ning paljud neist ei osta Interneti kaudu, sest tarbijakaitse-eeskirjad ja kaitse tase erinevad oluliselt. Ma usun, et peame suurendama tarbijate usaldust Interneti-turu vastu, teavitades neid nende õigustest, turvalistest makseviisidest ning tagades tarbijakaitse turvalisuse ja isikuandmete kaitse valdkondades.

Ma nõustun ettepanekuga luua Euroopa usaldusmärgis ja rakendada seda, mis suurendaks ostjate usaldust Interneti vastu. Osa ettevõtjaid ei kasuta majandusturgu ka teatavate tülikate asjaolude tõttu, mistõttu peame välja töötama algatused, et stimuleerida ettevõtjaid Interneti teel kauplema, näiteks täiustades Interneti maksemehhanisme, lihtsustades käibemaksuaruandlust, ühtlustades posti- ja pangakulud ning lahendades tõhusamalt tarnijate ja tarbijate konflikte.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) E-kaubanduse staatus muutub praegu pidevalt. Enam ei ole tegemist tärkava tehnoloogia, vaid aina enam leviva reaalsusega. See on väga tähtis piiriülese kaubanduse edendamise vahend, parandades juurdepääsu suuremale arvule kõrgema kvaliteediga toodetele ning alandades konkurentsis hindu.

Kümme aastat pärast e-kaubanduse direktiivi vastuvõtmist ei kasva piiriülene e-kaubandus võrreldes kodumaise e-kaubandusega siiski nii kiiresti, kusjuures 60% piiriülestest tellimise katsetest ebaõnnestus kas tehnilistel või õiguslikel põhjustel.

Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selles määratletakse probleemid, mis mõjutavad Euroopa e-kaubandust, ning näidatakse, kuidas luua tõeline ühtne Euroopa Interneti-turg. Selle saavutamiseks on vaja kõigi Euroopa tarbijate ja jaemüüjate kasuks paremini rakendada Euroopa õigusakte; suurendada pingutusi, et saavutada e-kaubanduse kasutajate kõrgem kaitse; sisendada kasutajatesse usaldust uurida ühtset turgu kogu selle potentsiaalis; teavitada neid nende õigustest, mis on seotud e-kaubanduse ning sellega, kuidas end kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna see toob VKEdele kasu ning arendab digitaalühiskonda, kuid ka seepärast, et seista vastu turu killustumisele ja standardida eeskirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Nõuetekohase ühtse Interneti-turu rajamine Euroopa jaoks on üks meie ees seisvatest suurtest katsumustest. Euroopa jaoks muutub eelkõige praeguse majanduskriisi tõttu eriti tähtsaks teha pingutusi, et eemaldada tõkked e-kaubanduse teelt. EL on hetkel 500 miljoni tarbijaga turg. See ei kajastu siiski üldse teostatud Interneti-tehingute arvus. Põhjus ei ole mitte selles, et Euroopa tarbijatele ei meeldi e-kaubandus, vaid selles, et kui tarbija on kord teinud otsuse sooritada ost Interneti teel, kohtab ta igasuguseid probleeme ja lõpuks selgub, et tehingut ei saa sooritada. Sel puhul on olulised e-kaubandust käsitlevas raportis avaldatud arvud.

Praegu on e-kaubanduses liikmesriikide vahel liiga palju erinevusi, mis on olukord, mis saab põhjustada ainult klientide rahulolematust. Arvestades, et raportis märgitakse ka, et koos uuenduslike teenustega ja keskkonnasäästliku tööstusega peitub e-kaubanduses suurim majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas tulevikus saadav kasu ning see avardab seega ühtse turu uusi võimalusi, tuleb komisjoni esitatud ettepanekuid ja ka parlamendi lisaks soovitatud ettepanekuid viivitamata rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) E-kaubandusega toetab Internet tugevalt majandustegevust, mistõttu on tähtis eemaldada selles sektoris ühtse turu moodustamise teel olevad takistused, kuna killustunud riigisisesed eeskirjad takistavad selle kasumliku sektori elujõulisust. Ma nõustun raportööriga, kes tõstis esile e-kaubanduse puudused tarbija seisukohalt. On kahetsusväärne, et 61% piiriülestest tehingutest ei saa lõpetada, sest e-pood ei teeninda tarbija riiki. Lisage siia kasutaja makse turvalisusega seotud hirmud. Interneti-ostu võimalikkus sõltub tavaliselt Interneti-ühenduse kvaliteedist. Esikohale tuleks seada Interneti-kasutajate arvu suurendamine, eeskätt ühenduse kvaliteedi parandamise ja hindade taskukohasemaks muutmise teel. Vaja on ka suurendada Internetist ostvate tarbijate usaldust. Sarnaselt raportöörile pooldan ma Euroopa usaldusmärgise loomist ning paremat järelevalvet veebi üle, eeskätt isikuandmete kaitsete seisukohast. Tuleb teha ka spetsiaalseid pingutusi, et kaitsta alaealisi Interneti-kasutajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) E-kaubanduse siseturg on Euroopa jaoks ülimalt tähtis, eriti kui soovitakse saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärke. Siiski on veel takistusi, mis tuleb ületada. Raportis esitatakse meetmed, millega tahetakse just seda teha. Minu jaoks pakuvad enim huvi autoriõiguste rikkumiste kontroll Internetis ning sellise turvalise ja uuendusliku Interneti-maksete süsteemi väljatöötamine, millega ei kaasneks tasusid, mis pärsiks või piiraks valikut. Seega on lihtsam võidelda piraatluse vastu, ergutada ettevõtjaid Internetis kauplema ning võimaldada kasutajatele juurdepääsu Internetile ja seda usaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) E-kaubandus kujutab endast 21. sajandi ELile ülimalt tähtsat turgu, eeskätt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel. Meie ees on tohutu katsumus kujundada tõeliselt ühtne Interneti-turg Euroopas, mis võimaldab ELil globaalsel turul konkureerida. Euroopa ettevõtjate ja tarbijate usaldus digitaalvallas on piiratud selliste tarbetute e-kaubanduse teel seisvate tõkete tõttu nagu Euroopa turu killustatus, turvatunde puudumine tarbijale, tehingute turvalisuse puudumine, hüvitusmehhanismide puudumine jne. Hädavajalik on lihtsustada piiriüleseid eeskirju ja leida praktilised lahendused sellistele küsimustele nagu autoriõigused, tarbijakaitse, märgistamine ja valdkonnapõhised eeskirjad, e-jäätmed ning ümbertöötlemistasud, Interneti-aruandlus ja -arved.

On hädavajalik, et võetaks täielikult üle ja rakendatakse olemasolevaid õigusakte, näiteks teenuste direktiivi. Samal ajal peab komisjon lõpetama ühtse digitaalturu suhtes kohaldatavate ELi õigusaktide hindamise ning esitama algatused, mis tunduvad olevat vajalikud peamiste takistustega tegelemiseks. Ma toetan komisjoni 13 soovitust, mille eesmärk on töötada välja meetmed ja tavad piiriülese e-kaubanduse valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) E-kaubandus on siseturu väljakujundamiseks elutähtis: see kõrvaldab teabetõkked, millega lähenetakse tarbija jaoks täiusliku konkurentsi ideaalile. Sellega saab laiendada potentsiaalset turgu väikestele riigisisestele tootjatele, kellel muidu puuduks võimalus kaubelda teistes ELi riikides, kaitstes neid ning edendades töökohtade loomist tootmissektoris.

Lisaks vähenevad keskuse ja äärealade vahemaad, millega paraneb tänu toodete tarnete suurenemisele elukvaliteet maakohtades ning sellega edendatakse müüdavatele kaupadele kehtivaid ühesuguseid standardeid, kuna samu tooteid pakutakse mitmel turul. Seepärast on ülioluline leida lahendused ja ületada põhitakistused Interneti kasutamiseks kaupade müügi jaoks: turvalisus ja garantiid. Arvestades füüsiliste piiride puudumist, peab see ülesanne jääma asjakohastele rahvusülestele organitele, milleks meie territooriumil on Euroopa institutsioonid.

Raportis antakse kauplejatele eeskirjade raamistik tegutsemiseks ja investeeringute planeerimiseks, selles antakse tarbijatele kindlustunne neile pakutavate garantiide suhtes ning sellega aidatakse tootjad sammu võrra edasi kriisile lahenduse leidmise püüdmisel. Viimaks ometi!

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Internetis ostude tegemise suhtes valitseb veel suhteliselt kõrge Interneti-pettuste arvu tõttu umbusaldus. Seepärast hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles kutsutakse komisjoni üles looma Euroopas varase hoiatamise süsteem, sealhulgas andmebaas, mille eesmärk on peatada ebaseaduslikud kaubandustavad, võidelda pettuste vastu ja suurendada tarbija turvalisustunnet Interneti-tehingute ajal, sealhulgas isikuandmete kaitse suhtes. Minu arvates tuleb erilist tähelepanu pöörata sidevahendi abil sõlmitud lepingutele, et kaitsta tarbijate õigusi ajal, mil Interneti teel kaupade ja teenuste ostmine on tõusuteel, näiteks turismi- ja transpordisektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt. 500 miljoni tarbijaga siseturul võimaldab e-kaubanduse suurema paindlikkuse ja tarbijate suurema Interneti-tehingute usalduse edendamine mitte ainult kasutada ühtse digitaalturu majanduspotentsiaali, vaid soodustada ka uute turuniššide arendamist väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, millega luuakse potentsiaalselt uusi töökohti. Riigisisese ja piiriülese e-kaubanduse erinevused tähendavad, et tarbijad, eriti need, kes elavad kaugetes või äärepoolsemates piirkondades ja samuti piiratud liikumisvõimega inimesed, ei saa sellest kaubandusest ega selle pakutavast tohutust kauba- ja teenuste valikust kasu. Ma osutaksin siiski sellele, et kiiresti on vaja, et kõik liikmesriigid hakkaksid nõuetekohaselt rakendama teenuste direktiivi − instrumenti, mille abil on võimalik ühtne digitaalturg välja kujundada. Täpsemalt on seda vaja tõhusamini jõustada, et lõpetada klientide kodakondsuse alusel diskrimineerimine. Ma tahaksin rõhutada, et e-kaubanduse ühtse digitaalturu rakendamiseks peab täielikult toimima ühtse teeninduskeskuse süsteem. Sama tähtsad on siiski sellised meetmed nagu Euroopa Liidus posti- ja pangatasude ühtlustamine, käibemaksu tagastamise lihtsustamine sidevahendite teel sõlmitud lepingute puhul või .eu-domeeninime registreerimise suurendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, sest saan seda üldiselt toetada. Eriti oli mul hea meel täheldada, et komisjonis võeti enamik minu muudatusettepanekutest vastu. Nii toetatakse VKEsid, et nad osaleksid aktiivsemalt e-kaubanduse turul. Samal ajal tõstatatakse raportis tarbetult posti liberaliseerimise küsimus, millele ma komisjonis vastu seisin. Ma jään selle vastuväite juurde ja olen jätkuvalt vastu liberaliseerimise üleskutsele ning kordan kindlalt oma üleskutset komisjonile panna moratoorium postiteenuste liberaliseerimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse avaldaja variraportöörina toetan Euroopa e-äri lahutamatu osa e-kaubanduse arendamist. Tulevikus aitab ELis ühtse info- ja sideteenuste turu väljakujundamine ületada probleeme, millega e-kaubandus praegu silmitsi seisab. Euroopast peab saama selles sektoris tähtis globaalne abistaja. Selle saavutamiseks tuleb kiiresti ja ühtselt lahendada jooksvad raskused.

Ma viitan siinkohal erinevatele käibemaksumääradele, tarbijakaitseseadustele ning eeskätt diskrimineerimise lõpetamisele e-kaubanduse klientide suhtes mitmetes liikmesriikides, mida on üles näidanud teatavad kauplejad ja teenuseosutajad. Euroopa peab toetama oma kodanikke, kes tahavad Interneti-maailmas aktiivselt osaleda, pakkudes hõlpsat juurdepääsu hariduskavadele ja Euroopa fondidele, mis on konkreetselt mõeldud riist- ja tarkvara ostuks ning Internetile juurdepääsuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin e-kaubanduse siseturu väljakujundamist käsitleva raporti poolt. ELi 2020. aasta strateegia üks eesmärkidest on edendada teadmistepõhist majandust. Selle eesmärgi täielikuks saavutamiseks peab Euroopa Komisjon esitama meetmed lairibateenuste kiiruse suurendamiseks ja nende teenuste hinna suuremaks ühtlustamiseks. Eeskirjad ja tavad tuleb ühtlustada, et tagada kaugmüüjatele võimalus jõuda turgudele, mis asuvad väljaspool nende riigipiiri.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Oma 19. mai 2010. aasta teatises Euroopa digitaalse tegevuskava kohta näitas komisjon oma soovi lihtsustada Interneti-tehingud ning sisendada suuremat usaldust digitaaltehnoloogiasse. Raportis sisalduvate andmete kohaselt on üks kolmandik eurooplastest Interneti teel oste sooritanud, kuid ainult 7% tarbijatest julgeb valida piiriüleseid tehinguid ning vaid 12% väljendab usaldust sedalaadi tehingute vastu. Seetõttu on hädavajalik tugevdada sellistes tehingute tegemisel tarbijate turvalisust (või selle tajumist), et soodustada tohutu potentsiaaliga turu arenemist, milleks peavad tehingud tarbija jaoks olema lihtsamad, mugavamad ja sageli ka odavamad. Nõuetekohase ühtse e-turu jaoks on hädavajalik, et tarbijad tunneksid Internetist oste sooritades end turvaliselt ja et ettevõtjad saaksid aru Interneti-kaubanduse tohutust potentsiaalist, et suurendatakse sidusjuurdepääsu ja kõrvaldatakse piiriülesed tõkked.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Killustatud riigisisesed eeskirjad takistavad tõsiselt kaupade vaba liikumist Euroopas. Euroopa Liidu e-kaubanduse seisundit kajastavad arvud näitavad, et 2009. aastal ostis Euroopas üks kolmest tarbijast vähemalt ühe eseme Internetist, kuid ainult 7% julges midagi osta teisest liikmesriigist. Avaldamata ELi uuringust e-kaubandustavade kohta nähtub, et tarbijate üritustest osta esemeid ELis piiriüleselt luhtub 60%, kuna müüja keeldub tehingut aktsepteerimast või kaupu lähetamast, isegi kui ostjad saaksid välismaal Interneti-ostu sooritades vähemalt 10% kokku hoida (isegi koos transpordikuludega) pooltel juhtudel 11 000 uuritud juhtumist. Pean seega rõhutama vajadust tervikliku õigusliku ja regulatiivse raamistiku järele, millega ületada piiriülesed tõkked, suurendada lisandväärtust ning reguleerida tegevusriske, mis on pidevalt muutumas ja peaaegu alati edasi arenemas. Seega on vajalik pidev tähelepanu ja järelevalve, seades esikohale sidetöötluse ning tehingute usaldusväärsuse. E-kaubanduse ühendamiseks on hädavajalik tõsta ettevõtjate ja tarbijate turvalisust ja usaldust, eeskätt mis puudutab makseid ning tarneid ja tagastamisteenuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) E-kaubandust käsitlevas raportis on mõned vastuolud ja selles rõhutatakse liigselt siseturu loomise vajadust. Me tunnistame e-kaubanduse tähtsust, kuid palju on vaja teha, et tagada, et selleks ei saaks uute tõsiste probleemide kandja.

Nagu me arutelu ajal rõhutasime, on tähtis saada selgust paljudes küsimustes, eriti autoriõiguste, laste ja tarbijate õiguste ja turvalisuse kaitses.

Tõsi on, et raportis esitatakse mitmeid soovitusi e-kaubanduse turul osalejate usalduse suurendamiseks, kuid mitte kõik neist ei ole nii asjakohased, kui need võiksid olla, ja ei pruugi isegi arvestada selles väga keerukaks osutuda võivas protsessis kõiki kaalul olevaid huvisid ja õigusi.

On tõsi, et e-kaubanduse tarneahel peab olema läbipaistvam, et tarbija teaks alati tarnija nime ning ka tema ärinime, geograafilist aadressi, kontaktandmeid ja maksukohuslase numbrit. Alati peavad olema siiski kaitstud laste ja noorte ning erinevate sõltuvustega inimeste õigused.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Elektrooniline kaubandus loob turuvõimalusi, eeskätt VKEdele. Elektrooniline kaubandus võib mängida tähtsat rolli Iiri ja Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle oluliseks tähiseks oleva raporti poolt, sest see on märkimisväärne samm Euroopa ühtse turu täieliku rakendamise ja integreerimise suunas. Globaliseerumise ja digitaliseerumise ajastul ei saa Euroopa Liit lubada mahajäämust tõhusa e-kaubanduse siseturu loomisel, mis peaks saama konkurentsivõimeliseks ka maailmaareenil. Loodetavasti järgnevad sellele raportile edasised sammud, et stimuleerida üleeuroopalise digitaalturu loomist. Selline areng aitab ka elutähtsate teadusuuringute ning arendustegevuse ümberhindamisel ja taaskäivitamisel.

Peame eelkõige teostama järelevalvet ja jälgima e-kaubanduse rakendamist, et tagada, et ELi kodanikel on lihtsam juurdepääs digitaalärile nii ettevõtjate kui ka klientidena. Raportis kehtestatud meetmed peaksid oluliselt hõlbustama liikmesriikide vahel äri ajamist, tingimusel et liikmesriigid saavutavad tõelist edu lepingute eeskirjade ühtlustamisel ning vastuolus olevate seaduste probleemi lahendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. − Ma tunnen heameelt üleskutse üle suurendada ELi piirides e-kaubandust. EL peab siiski julgustama, et see toimuks Euroopa õigusakte austades, ning on hädavajalik saavutada tarbijakaitse kõrge tase.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. (FI) Ma soovin tänada kolleegi Echeverríat suurepärase raporti eest, mille poolt mul oli väga suur rõõm hääletada! E-kaubandus on uus ja rahvusvaheline sektor ning selle tulemusel peab Euroopa Liit võtma endale normide ja tavade ühtlustamises olulise rolli. Ma tahaksin eriti mainida neid punkte raportist, milles nõutakse, et tagame kvaliteetsete ja üldiste lairibaühenduste olemasolu kogu liidus. See eesmärk on e-kaubanduse õitsenguks ülimalt tähtis.

Kõigile ELi kodanikele 2013. aastaks lairibaühenduse ja 2020. aastaks ülikiire lairibaühenduse tagamine on kaugeleulatuvad eesmärgid, kuid need on inimeste elukvaliteedi parandamiseks elutähtsad. Ka mina soovin raportööri tänada tema tähelepanekute eest tarbijakaitse ja eraelu puutumatuse kaitse kohta e-kaubanduse maailmas. Seda küsimust tuleb edaspidi hoolikalt uurida, eriti lastele osutatavate teenuste puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult.(CS) Kuigi Internet on tänapäeval kõige kiiremini arenev jaemüügikanal ning Interneti teel sooritatavate ostude arv aasta-aastalt kasvab, on liikmesriikidevaheliste piiriüleste tehingute arv kahjuks soiku jäänud. Võib peaaegu et öelda, et liidus puudub B2C siseturg. Minu arvates oleks tarbijaõiguse täielik ühtlustamine ja riigisiseste eralduste kõrvaldamine paralleelselt liberaalse tarbijakaitsega tähtis stiimul kauba piiriülese e-kaubanduse kaudu müügi suurendamiseks. Ma näen siiski väga suurt probleemi mõnedes riikides sidusteenustele juurdepääsu piiramises IP-aadressi alusel. Põhimõtteliselt selles valdkonnas õiguslikke tõkkeid ei ole, kuid selles osas on elektrooniline siseturg ikkagi piiratud.

Ma jagan seisukohta, et komisjon peaks kasutama siinkohal kõiki oma täitevvahendeid ning sekkuma siseturul IP-aadresside blokkimisega loodavate kunstlike tõkete tekitamise vastu. Raportis räägitakse ka 2020. aasta eesmärkidest lairibaühendustele juurdepääsu valdkonnas. Mina isiklikult ei poolda nii ilmseid eesmärke, eriti sektoris, mis areneb dünaamiliselt ja kus seega on väga raske ennustada, mis suuna võib areng võtta järgmise kümne aasta jooksul. Kriitikale vaatamata pean seda raportit tasakaalustatuks ning seega hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin Echeverría raporti poolt, sest ma usun, et e-kaubandus on ELi poliitikas peamine turg, kus on võimalik ja on vaja ette näha teatud sekkumist, et suurendada ELi majanduse konkurentsivõimet ELi 2020. aasta strateegia taustal.

Ma tõepoolest usun, et Euroopa ühtse turu pakutavate võimaluste täielikuks ärakasutamiseks peaksime arendama edasi e-kaubandust, millel on potentsiaal avaldada positiivset mõju ühtemoodi nii tarbijatele kui ka konkurentsivõimele. Samas vaimus toetan ma raportisse Euroopa usaldusmärgise lisamist, mis on vajalik, et tagada piiriülesel elektroonilisel turul pakutavate kaupade usaldusväärsus ja kvaliteet.

Kriisi ja finantsraskuste ajal, milles me praegu tegutseme, peame toetama meetmeid, mis võivad avaldada positiivset ja suurt mõju tööhõivele ning kasvule ja nende meetmete hulka võime arvestada e-kaubanduse. Seega usun, et täna vastu võetud raport on hea tulemus, mitte ainult ettevõtjatele ja VKEdele, vaid eelkõige tarbijatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult.(PT) Ühtne turg on alati olnud üks Euroopa Liidu suurimatest eesmärkidest. Tänapäeval võib piiriülene e-kaubandus väga oluliselt kaasa aidata ühtse turu edasiarendamisele. Tarbijad on Interneti teel ostude sooritamise oma riigis juba laias laastus omaks võtnud, kuid sama ei kehti liikmesriikidevahelise e-kaubanduse kohta, peamiselt ostja ja müüja vahelise vastastikuse usalduse puudumise tõttu. E-kaubanduse turu arendamine on seega kõigi turul osalejate usalduse suurendamiseks ülimalt tähtis. Selles valdkonnas tuleb rakendada Euroopa õigusakte, et luua usaldusväärsem õhkkond. Seetõttu hääletasin nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin poolt, sest usun, et e-kaubandus ja selle arenemist ikka veel takistavate tõkete ületamine on majanduse jaoks põhjapaneva tähtsusega. Riigisiseste eeskirjade killustatus takistab tõsiselt Euroopas kaupade vaba liikumist ning 60% klientide üritustest osta kaupu väljaspool oma riigi piire ebaõnnestub.

Eesmärk on luua tõeline ühtne Euroopa Interneti-turg. Tänu Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni (Põhja liiga) muudatusettepanekule sisaldab raport viidet raskustele, mida inimesed, kes elavad saartel ja mägedes, kogevad Interneti pääsu puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Raportit kasutatakse selleks, et rutata edasi ulatuslikuma maksuseaduste ning posti- ja finantsteenuste hinnakõikumiste ühtlustamisega ELi tasandil. Seetõttu hääletasin selle teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Komisjoni hiljutises teatises määratleti tulevikustrateegiad, millega tahetakse vähendada killustatust ja soodustada e-kaubanduse kasvu.

Kuigi e-kaubandus on riigisisesel tasandil hästi käivitunud, on piiriüleste ostude osakaal siiski väike, ulatudes 2009. aastal vaid 7%ni. Peamised takistused on seotud keele ning praktiliste ja juriidiliste küsimustega.

Ma nõustun raporti käsitusviisiga, mille kohaselt on kindlaks tehtud viis prioriteeti sektori stimuleerimiseks: parandada juurdepääsu Internetile, ületada Interneti-turu killustatus, suurendada tarbijate usaldust, julgustada ettevõtjaid oma tooteid Internetis turustama ning tagada Internetti kasutavate laste ohutus. See kõik peaks toimuma selgel ja ühtsel õiguslikul taustal, pidades eelkõige silmas üldsuse huvide teenimist. Ma arvan, et põhjapanevaks stiimuliks saab olema üldsuse usaldus, mida tuleb toetada ja võimendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Internetist on saanud kõige levinum kaugmüügi vorm. Vastuseks minu küsimusele (E 4964/2010) komisjoni esitatud teabe kohaselt kasutas eelmisel aastal rohkem kui 1/3 (37%) ELi tarbijatest Internetti isiklikuks kasutuseks kaupade või teenuste ostmiseks või tellimiseks. See on viie protsendipunktine tõus võrreldes 2008. aastaga ja kümne protsendipunktine tõus võrreldes 2006. aastaga. Tarbijad ei usalda aga ikka veel piisavalt piiriülest ostude sooritamist ning väga erinevate riigisiseste eeskirjade tõttu eelistavad ettevõtjad mitte investeerida piiriülesesse kaubandusse. Seega erineb kaugmüügi tihedus liikmesriigiti väga oluliselt. Selle kaubandusvormi kasv on praeguses majanduslanguses siiski ülimalt tähtis. Selles konkreetses raportis üritatakse leida lahendus e-kaubanduse siseturu killustatuse probleemile, esitades selleks sellised ettepanekud nagu ühtsete eeskirjade ja tavade vastuvõtmine, mis võimaldaksid kaugmüüjatel kaubelda väljaspool oma riigi piire. Ajal mil traditsioonilised äritehingud vaevlevad seisakus, võivad uued tehnoloogiad ja nende pakutavad võimalused osutuda väärtuslikuks uute ning alternatiivsete kaubandusalgatuste väljaarendamiseks, mistõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Jäin selle raporti üle hääletamisel erapooletuks hoolimata sellest, et pean e-kaubanduse ja heade Interneti-võrkude ja -teenuste edendamist kogu elanikkonnale vajalikuks ja seda isegi kõige eraldatumates piirkondades.

Ma nõustun ka, et on hädavajalik võidelda diskrimineerimisega, mille all kannatavad paljud üldsuse liikmed, kes soovivad Internetist oste sooritada, kusjuures diskrimineerimise aluseks võib olla asukohariik või tehingu sooritamisel kasutatav e-posti aadress.

Ma nõustun raportis esitatud mitmete soovitustega. Sellegipoolest ei ole mul kahju, et mõned liikmesriigid ei ole veel täielikult üle võtnud teenuste direktiivi, sest ma ei toeta komisjoni poliitikat postiteenuste sektoris ja ma ei kiida heaks ELi 2020. aasta strateegiat: need on need põhivalikud, mis on laias laastus vastutavad keerulise sotsiaalse olukorra eest, mille käes EL praegu vaevleb.

Tulevikus loodavad sideteenuste sektori ja isegi e-kaubanduse mudelid on kindlasti paremad, kui keskendutakse pigem inimestele ja nende õigustele, mitte lihtsalt ei lähtuta ärihuvidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin e-kaubandust käsitleva Echeverría raporti poolt: e-kaubandus on üks sektoritest, millel on saabuvatel aastakümnetel kõige suurem vastukaja nii majanduskasvu kui ka tööhõive mõttes ning Euroopa Liit peab selle potentsiaali täielikult ära kasutama.

Ärge unustage, et e-kaubandus võimaldab ja edendab uute nišiturgude arendamist mõnedele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mida muidu ei oleks olemas!

Ma toetan pealegi ideed, et meie e-kaubanduse poliitikasuundade ja seadusjärgsete raamistike väljatöötamisel oleme pööranud erilist tähelepanu haavatavate tarbijate vajadustele, kellel muidu puuduks võimalus pääseda juurde palju suuremale valikule tarbekaupadele. Ma mõtlen neid, kes on isoleeritud või piiratud liikuvusega, madala sissetulekuga kodanikke ja inimesi, kes elavad raskemini ligipääsetavates, kaugetes või äärepoolseimates piirkondades.

Lõpetuseks: ma muutsin komisjoni teksti, et tõsta esile vajadust töötada välja Interneti-tarbijatele õppevahendid: peame parandama võimalikult paljude inimeste digitaaloskusi ning suurendama nende teadlikkust nende õigustest ning kohustustest (peamised Interneti, e-kaubanduse ja eriti andmekaitseeeskirjadega seotud tarbijaõigused).

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selles e-kaubandust käsitlevas tähtsas raportis rõhutame muu seas piiriüleste Interneti-maksesüsteemidesse (nt krediit- ja deebetkaadid ning e-rahakotid) uskumise suurendamist, koostalitusvõime ja ühiste standardite tõstmist, tehnilistele tõketele lahenduse leidmist, elektroonilisteks tehinguteks kõige turvalisemate tehnoloogiate toetamist, eraelu puutumatust ning turvalisust käsitlevate õigusaktide ühtlustamist ja tõhustanust, pettuste vastu võitlemist ning üldsuse teavitamist ja harimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Me teame hästi, kui palju on puudusi ja millised need on nende inimeste jaoks, eriti Itaalias, kes elavad mägi- või saarekogukondades. E-kaubanduse siseturu kujundamine lihtsustaks juurdepääsu Internetile ning parandaks elukvaliteeti nendes ELi riikides ja piirkondades, kus puuduvad head ühendused.

Tähtis on arendada algatusi, millega antakse ettevõtjatele stiimuleid toodete Interneti kaudu turustamiseks, tagades samal ajal kasutajatele, eriti lastele, turvalisuse. Me ei saa lasta ebaausatel ettevõtjatel potentsiaalseid kasutajaid petta, mistõttu tuleb teostada sihipäraseid ja sagedasi kontrolle.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Ma loodan, et see raport annab Euroopa Komisjonile selgelt märku, et on vaja võtta edasisi samme Euroopa Liidus Interneti-kaubanduse parandamiseks. Me nõuame haldusmenetluse ühtlustamist ja lihtsustamist, sest selle praegusel kujul takistab see meil ostude sooritamist välismaistelt Interneti-lehtedelt, isegi kui tunneme sealsete kaupade vastu suurt huvi. Me tahame samuti tagatist, et 2013. aastaks on kogu ELis kättesaadav lairiba Interneti-ühendused. See ettepanek ei ole juba kaua aega enam ainult unistus. See ei ole mitte aina rohkem võimalik, vaid lisaks ei ole vaja kedagi veenda, kui kasulik on üldise Interneti-ühenduse olemasolu siseturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma ei suutnud raporti poolt hääletada, ehkki see sisaldab mitmeid häid punkte, eriti need, milles kaitstakse tarbijahuvisid ja tunnustatakse VKEde huvisid e-kaubanduse turul.

Eriti taunin neid punkte, milles kiidetakse komisjoni postiteenuste liberaliseerimisele suunatud kolmanda postiteenuste direktiivi rakendamise eest, mille tulemuseks ei ole mitte madalamad hinnad ja paremad teenused, nagu väidetakse raportis, vaid ELi postiteenuste edasine halvenemine.

Ma ei saa ka hukka mõista asjaolu, et mõned liikmesriigid ei ole veel teenuste direktiivi üle võtnud, sest ma tahan, et komisjon valmistaks kiiresti ette raporti, kirjeldades üldjoontes selle teksti rakendamise klimaatilist mõju.

Ma kahetsen, et see tekst on laias laastus koostatud konkurentsile avatuse vaimus, mida me taunisime, kui lükkasime tagasi Lissaboni lepingu.

 
  
  

Raport: Christine De Veyrac (A7-0195/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin raporti poolt, sest selle eesmärk on parandada lennundusõnnetuste ennetamist ning ohvrite ja nende perede abistamist. Ma toetan tingimusteta raportööri arusaama, kes nõuab juhtumite analüüsi Euroopa tasandil, mis on midagi, mida kunagi varem ei ole tehtud. Raportis tehakse ka ettepanekud ohvrite ja nende perede paremaks abistamiseks, nagu kohustus maksimaalselt kahe tunni pärast teavitada peresid pardal olnud reisijate nimedest. Pall on nüüd transpordiministrite väljakupoolel, kes loodetavasti võtavad selle õigusakti võimalikult ruttu vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Ma hääletasin raporti poolt. Lennuliiklus aina tiheneb ning kuigi ohutusstandardid on paranenud, on suurenenud ka õnnetuste oht, mistõttu tuleb muuta ja ajakohastada õnnetuste uurimise Euroopa õigusakte.

Ma tunnustan, mida raportis öeldakse ohvrite ja nende perede õiguste kohta. Ohvri perel on õigus saada võimalikult ruttu asjakohast teavet. Lennuliinidel peab kriisi puhuks paigas olema tõhus operatiivplaan. Tähtis praktiline meede oleks kohustada lennuliine nimetama koordineerimise eesmärgil keegi, kes oleks peamine kontaktpunkt, kellele esitada tähtis teave ning kes oleks toeks reisijate peredele.

Meetmed, milleks raportis üles kutsutakse, on abiks õnnetuse korral; eriti see osa raportist, mis käsitleb ohvritele ja nende peredele antavat abi ning rühmi, kes tegutsevad nende nimel. Euroopa tsiviillennunduse sektoris tuleb tagada kõrged ohutusstandardid ja me peame tegema kõik, et vähendada õnnetuste arvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetan seda ettepanekut! Praegu kehtiv ELi direktiiv, mis käsitleb õnnetuste ja juhtumite uurimist tsiviillennunduses, kiideti heaks 1994. aastal. Lennunduse turg ja olukord on aga muutunud, mistõttu peame vastu võtma uue ELi määruse, mis vastab praegusele olukorrale. Esiteks on vaja kehtestada ohutusalaste uurimisasutuste võrk. Sinna kuuluksid liikmesriigi valitsus ja ELi asutused (Euroopa Lennundusohutusagentuur, EASA) ning see vastutaks uurimise kvaliteedi parandamise, teabe liigitamise ja analüüsimise eest, koostöö edendamise eest liikmesriigi valitsusasutuste vahel ning lennuohutusele kaasaaitamise eest. Lisaks tuleb selgemalt määratleda reisijate ja nende perede õigused.

Määruse eesmärk on laiendada nõuet, et lennuliin esitaks võimalikult ruttu, vähemalt kahe tunni jooksul pärast õnnetust reisijate nimekirja, ja seda nõuet ei kohaldata üksnes lennuliinidele, mis lendavad ELi, vaid ka lennuliinidele, mis töötavad Euroopasse suunduvate lendudega. Eesmärk on kohustada lennuliine küsima reisijatelt lennu broneerimise ajal teavet isiku kohta, kellega õnnetuse korral ühendust võtta. Me peame looma tingimused, kus ohvri perel on spetsiaalne juurdepääs teabele ohutusalase uurimise edusamme puudutavale teabele.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest selles esitatakse lahendused probleemidele, mida viimasel ajal lennuõnnetused põhjustanud on ja seda mitte ainult tehnilisest vaatenurgast, vaid ka selleks, et anda ohvrite peredele kindlustunnet. Selles selgitatakse ka EASA ja liikmesriikide ametiasutuste rolli õnnetuse põhjuste õiglases ja erapooletus uurimises.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Lennuliiklus aina tiheneb ning hoolimata ohutuse vallas tehtud edusammudest nähtub raportitest ikka pidev lennuõnnetuste kasv. Euroopa Liidul on aeg seda sektorit täpsemalt reguleerida.

Ma toetan seega kindlalt raportööri eesmärki ennetada kahetsusväärsete lennuõnnetuste arvu ning parandada õnnetuste uurimist. Tegelikult pärinevad asjakohased õigusaktid 1994. aastast, mil Euroopa Lennuohutusagentuur (EASA) ei olnud veel asutatud.

Ma hääletasin seega selle määruse poolt, milles antakse EASA-le lennuohutuses juhtiv roll ning eelkõige nõustun eesmärgiga anda üldine juurdepääs tundlikule teabele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Viimastel aastatel on lennuliiklus erakorraliselt kasvanud. Vaatamata arvukatele tehnoloogilistele täiustustele on õnnetuste oht suurenenud. Seepärast on hädavajalik kohandada selleteemalisi ELi õigusakte. Toetan seega Christine De Veyraci ettepanekuid kohandada 1994. aasta õnnetuste ennetamist käsitlevat direktiivi praegu lennundusturul valitseva olukorraga. Riigisiseste uurimisasutuste võrgu loomisega on võimalik vähendada liikmesriikide erinevusi eelkõige tänu ressursside ühendamisele ja parimate tavade vahetamisele. Kaitsta tuleb ka ohvrite ja nende perede õigusi. Ma toetan raportööri taotlust, et lennuliinide kohustust esitada reisijate nimekiri ühe tunni jooksul pärast õnnetuse toimimist ei kohaldataks mitte ainult ELi lennuliinidele, vaid kõigile Euroopas tegutsevatele lennuliinidele. Lõpetuseks on mul hea meel raportööri ettepaneku üle, et Euroopa Lennuohutusagentuuri kirjeldatakse ohutusalastes uurimistes osalemisel nn nõuandjana. Tähtis on, et määruses ei antaks ametile pädevust olla ohutusalastes uurimistes nii kohtunik kui ka vandemeeste kogu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) On elutähtis tagada Euroopas tsiviillennundussektori ohutus ning vähendada õnnetuste ja intsidentide arvu uurimis- ja ennetusmenetluste abil. Hääletasin määruse poolt, sest ma usun, et sellega toetatakse keskkonda, milles julgustatakse spontaanset intsidentidest teatamist, nõudes, et Euroopa lennuohutusalased uurimised oleksid tõhusad kiired ja kvaliteetsed. Ma nõustun, et uurimise peaks teostama liikmesriigi ametiasutus või ohutusalaste uurimiste eest vastutavad ametiasutused. Lisaks pean tähtsaks, et luuakse Euroopa ametiasutuste võrk, et suurendada uurimismeetodite ja vastava koolituse kvaliteeti. Veel üks punkt, mida oluliseks pean, on see, et tuleb kehtestada normid õigeaegse teabe andmiseks pardal õnnetuse ajal olnud isikute ja ohtlike kaupade kohta ning see, et ohvritele ja nende peredele antavat abi tuleb parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Lennuliikluse intensiivistumise tulemusel on suurenenud lennuõnnetuste toimumise oht. Vaatamata kasutusele võetud ohutusabinõudele jäävad praegusesse õnnetuste uurimise süsteemi lüngad. Selles valdkonnas on ohutussüsteemi aluseks tagasiside ja õnnetustest ning intsidentidest saadud õppetunnid. Tähtis on tõhustada ohutusalaste uurimiste eest vastutavate ametiasutuste koostööd selleks konkreetse Euroopa võrgu loomise teel. Ohutuse puudujääkide kindlakstegemiseks ning parandusmeetmete vastuvõtmiseks peab see võrk tagama uurimise täieliku sõltumatuse ning selle tõhususe, kiiruse ja kvaliteedi.

Tähtis on tagada tõhusad ennetusmeetmed ning Euroopa tsiviillennunduses ohutuse kõrge tase ning mitte kokku hoida pingutusi, et vähendada õnnetuste ja intsidentide arvu, et tagada üldsuse usaldus õhutransporti. Lisaks ohutusalastele uurimistele tuleb erilist tähelepanu pöörata ka lennuõnnetuste ohvritele ja nende peredele antava abi tõhustamisele, milleks peavad kõigil Euroopa lennuettevõtetel olema kriisi- ja abiplaanid.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Uudised lennukatastroofide kohta kohutavad meid pidevalt. Ma loodan, et tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimist ja ennetamist käsitlev uus määrus vastab edukalt reisijate ohutuse vajadusele täpsema meetmena kui direktiiv 94/56/EÜ, mida see asendab. Ma usun, et peamiselt tuleks keskenduda kontrollidele, koostööle ja teabevahetusele ennetaval eesmärgil. Lisaks tuleks teostatud õnnetuste uurimiste tulemusi säilitada keskselt ning neid analüüsida, et parandada lennutranspordi ohutust ning ohjata tõhusamalt kriitilisi olukordi. Ma arvan, et sel puhul peaks Euroopa reisijatel olema võimalik nimetada õnnetuse puhuks kontaktisik, mis on USAs laialdaselt levinud tava. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsamana usun, et on vaja tihedamat koostööd ja sekkuvate ning ohvreid ja nende peresid abistavate päästeteenistuste üle teostatavat järelevalvet.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin raporti poolt, milles tehakse ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimist ning ennetamist, sest selles kehtestatakse uued eeskirjad, mis võimaldavad tõhustada õnnetuste ennetamist, läbipaistvust ja uurimise kiirust õnnetuse toimumise korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades seda, et juba aastaid on tsiviillennunduses lendude ja reisijate arv märkimisväärselt suurenenud ning kuigi sellega on kaasnenud lennuõnnetuste ja intsidentide arvu vähenemine, peab ohutus nüüd ja alati jääma kesksele kohale. Arvestades ka seda, et lennuõnnetuste uurimist käsitlev direktiiv on pärit 1994. aastast ning möödunud aja jooksul on tsiviillennunduses palju muutunud, tundub mulle, et need eeskirjad tuleb kiiresti läbi vaadata.

Ma nõustun raportööriga selles, mida ta ütleb suurema koordineerimise ja integreerimise vajaduse kohta lennuõnnetuste uurimisel. Arvestades ELi aina suuremat integreeritust ning seda, et lennuõnnetuste tagajärjed ei mõjuta vaid ühte liikmesriiki, ei ole mõistlik, et liikmesriikide lennundusasutuste vahel on ikka veel nii vähe kontakte.

Ma arvan selle taustal, et Euroopa Lennuohutusagentuurile võiks anda uue rolli.

Lõpetuseks tundub see olevat üks valdkondadest, kus on hädavajalik, et Euroopa Liit tegutseks koordineeritult ja integreeritult, et tagada kõigi reisijate ohutus Euroopa õhuruumis.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Lennutransport mängib tänapäeval kahtlemata otsustavat rolli inimeste liikuvuses ja maailma majanduse dünaamikas. Selle tähtsus ja mõju kasvavad kindlasti ühiskonnas, mille olemust määratleb aina enam globaliseerumine ning milles on esikohal aja ja ruumi kasulik ärakasutamine. Praeguses ülemaailmses kriisis, kus on tugev surve vähendada kulusid ning kulutusi, on vaja kasutajate huvide kaitsmiseks tõhusaid eeskirju ja uurimisraamistikku. Ohutus on valdkond, mis teeb kasutajatele suurimat muret ning mõjutab oluliselt piletite hinda. Ma tõstan seega esile selle raporti mõju tsiviillennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kvaliteeti ja sõltumatusse, liikmesriikide uurimissuutlikkuse ühtlustamissesse ning samal ajal ka sellesse, et tagada, et selle valdkonna Euroopa õigusaktid on hästi kohandatud ja ajakohased, arvestades sektoris toimuvaid muutusi ning selliste uute osalejate nagu Euroopa Lennuohutusagentuur ilmumist. Ma osutaksin siiski sellele, et esikohale tuleb seada õnnetuste ennetamine ning selleks tuleks lähtuda uurimistes, et teha kindlaks probleemid ja leida lahendused.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me hääletasime poolt, sest tunnistame tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide ning nende ärahoidmise tähtsust.

Me peame positiivseks asjaolu, et liikmesriikidele on antud aktiivne roll konkreetselt nende vastavate uurimisasutuste kaudu, millest moodustub liikmesriikide ametiasutuste Euroopa võrk selles valdkonnas. Võrgule on omistatud konkreetsed eesmärgid: soovituste tegemine pädevate liikmesriikide ametiasutustele, teabe jagamine uurimismeetodite kohta, iga liikmesriigi uurijate väljaõppe koordineerimine ja korraldamine, ühise uurimismetodoloogia väljatöötamine ELi jaoks ning ressursside jagamise raamistiku väljatöötamine ja juhtimine.

Me jälgime selle võrgu tulevikku, sest usume, et selle tegevus peab jääma rangelt eespool loetletud piiridesse ning see peab vastavalt ettepanekule toimuma liikmesriigi osalusskeemi raamistikus vastutavate riigisiseste ametiasutuste kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Selle raporti poolt hääletama veensid mind lennuõnnetuste sõltumatum ohutusalane uurimine, parem abi ohvrite peredele ning andmete ja eraelu optimaalne kaitse uurimise ajal, mis on meetmed, mis parandavad lennunduse ohutust. Ma hääletasin hea meelega selle teksti poolt, milles kohustatakse lennufirmasid esitama kahe tunni jooksul õnnetuse toimumisest reisijate manifesti, et oleks võimalik teavitada peresid. Lisaks on väga hea mõte moodustada ohutusalaste uurimiste eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrk, sest see võimaldab esitada soovitusi lennunduspoliitika ja -eeskirjade kohta ning – mis veelgi tähtsam – vahetada ressursse ja häid tavasid. See on tähtis tekst ja mul on hea meel, et on tehtud tähtis samm edasi reisijate ohutuse aina kõrgemate normide tagamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Viimastel aastatel on lennuliikluse maht pidevalt kasvanud. Sellega kaasneb loomulikult suurem õnnetuste oht ning on ülioluline, et sellise ohtu miinimumini vähendamiseks seatakse sisse piisavad menetlused. See raport on samm edasi õigusraamistiku parandamisel ning seega hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Ma nõustusin raportiga, sest aasta-aastalt on lennuliiklus pidevalt kasvanud. Lennuohutus ja lennunduse julgeolek on kõige tähtsamad eesmärgid. Praegu on eriti tähtsaks muutunud reisijate lennuohutuse tagamine, reisijate, meeskonna, maapealse meeskonna, üldsuse ja vara kaitsmine lennuõnnetuste eest ning lennukite ohutuse ja turvalisuse tagamine. Lennukatastroofi korral tuleb õnnetust uurida sõltumatult, et teha kindlaks mis tahes ohutusega seotud puudujäägid ja võimaldada nende kõrvaldamiseks võtta meetmeid. Liikmesriikide erinevusi uurimissuutlikkuses tuleb vähendada. Praegu reguleerib õnnetuste uurimist 1994. aasta ELi direktiiv. Kuna lennundusturg on muutunud ja on keerukam, siis on seega osutunud vajalikuks kehtestada uus õigusakt selliste organite nagu Euroopa Lennuohutusagentuur (EASA) kohta. Uues määruses tuleb kehtestada agentuuri kaasamiseks ohutusalastesse uurimistesse selge õiguslik raamistik. Samal ajal peaks liikmesriikide uurimisasutuste võrgu loomine võimaldama vähendada hetkel ELis olevaid uurimissuutlikkuse erinevusi. See võib ühtlasi aidata parandada uurimiste kvaliteeti ja olla õiguslikuks raamistikuks liikmesriikide ohutusalaste uurimistega tegelevate asutuste koostöös. Tähtis ja vajalik on ka rakendada Euroopa tasandil ettepanekuid, mille eesmärk on parandada lendude ohutust või uurimismenetlusi. Kõige tähtsam on tagada lennunduse ohutus ning õigeaegne ja sobiv abi lennuõnnetuste ohvritele ja nende peredele. See tagaks olulise toetuse ohvrite peredele, kes sageli kaotavad pea, kui lisaks armsa inimese kaotusega toime tulemisele seisavad nad silmitsi tohutu kontaktide ja menetluste hulgaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. − Euroopa Lennuohutusagentuuri (EASA) rajamisega on liikmesriikide uurimisasutuste vahel parem korraldatus. See aitab kogu Euroopa asutustel ühendada oma ressursid ja leiud ning loodetavasti aitab tulevikus kaasa õnnetuste ennetamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Ma toetasin De Veyraci raportit, sest pean tsiviillennunduse ohutust Euroopas üheks kõige tähtsamaks küsimuseks praeguses ELi tegevuskavas. Uue määrusega seame endale eesmärgi vähendada lennuõnnetuste arvu miinimumini, parandada ohutusnorme, kaitsta täielikult kodanikke ning samal ajal püüda neisse sisendada usaldust lennutranspordi vastu.

Oluline osa meetmest, millele on mul hea meel teie tähelepanu juhtida, on pühendatud lennuõnnetuste uurimisele, mida tuleb teha ilma igasuguse surveta, et pädevad asutused saaksid oma otsuse teha täiesti erapooletult. Lisaks nõustun ma otsusega lisada sellesse sätted, mis on seotud viivitamatu teabe andmisega õnnetuses osaleva lennuki pardal olevate kõigi isikute (ja ohtlike kaupade) kohta ja seda nii ilmsetel ohutusega seotud põhjustel kui ka selleks, et parandada ohvritele ja nende peredele antavat abi. Viimaseks: tekst näeb ette ka võimaluse, et reisijad teatavad isiku nime, kellega vajaduse korral saab ühendust võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest arvan, et selle lõplik versioon kujutab endast suurepärast kompromissi. Ohvrite ja nende perede õigused ning neile osutatav abi tagatakse sellega, et iga liikmesriik peab koostama riigisisese hädaolukorrakava tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste puhuks ja tagama, et kõigil selle riigi territooriumil registreeritud lennuliinidel oleks olemas kava tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ohvritele abi andmise kohta. Uue õigusaktiga tagatakse, et lennuõnnetuste uurimised teostatakse ilma reguleerivate või sertifitseerimisasutuste, lennuoperaatorite või muude asutuste surveta, kellel võib olla huvide konflikt. Uurimisasutuse võetud avaldusi ja piloodi kabiinist või lennuliikluse kontrollüksusest võetud helisalvestisi või fotosid kasutatakse ainult uurimiseks, välja arvatud juhul, kui tekib vajadus avaldada see teave kohtuasutusele. See võimaldab kõigil asjaga seotud isikutel uurijatega avameelselt rääkida. Ma kiidan heaks raportööri sel teemal tehtud jõupingutused ja loodan, et tulevikus sõlmib Euroopa Liit tsiviillennunduse ohutust käsitlevad lepingud ka riikidega, mis ei kuulu ELi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult.(PT) Lennundusõnnetuste uurimist käsitlev ELi õigusakt on pärit 1994. aastast. Arvestades selles sektoris viimastel aastatel toimunud suuri muutusi, ei vasta see õigusakt enam praegustele vajadustele. Vaatamata lennuohutuse olulisele paranemisele viimastel aastatel tähendab lennuliikluse pidev kasv seda, et lisandub lennuõnnetuste toimumise oht. Seega on vaja suurendada investeeringuid mitte ainult ohutusse, vaid ka ennetusse ning nõuda lennuliinidelt − eriti odavlennuliinidelt −, et kasumit ei tohi saavutada ohutuse arvelt. Väga tähtis on ka seada esikohale ohvrite toetamine ja ohvrite perede abistamine. Seetõttu hääletasin nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Tegemist on väga tähtsa algatusega, mistõttu toetasin seda. Ma loodan, et projekti edasi arendades võetakse arvesse intsidente, kus olukord ei viinud õnnetuse või katastroofi toimumiseni. Ma pean silmas erakordseid olukordi, kus reisijad satuvad inimfaktori tõttu ohtu. Tunnistasin ise seda juhtumit, kui 2010. aasta jaanuaris üritas Air Balticu lennuk, millel ma reisijana viibisin, kolm korda Riia lennujaamas õhku tõusta. Pärast kolmandat üritust juhiti lennuk kõrvale n-ö lisakontrollide tegemiseks. Me peame lisama määrusesse võimaluse, et reisijad saaksid esitada kaebusi juhtumite kohta, kui lennuliin üritab varjata lennuki vigastusi või erakorralist olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Tänapäeval on taevas hakanud aina enam ummistuma. Selle tulemusena toimub aina sagedamini lennuohutusega seotud intsidente ja õnnetusi. Sedalaadi juhtumid tuleb ELis täielikult ja eelkõige kiiresti lahendada.

Peame mõtlema ka ohvritele perele, kes minevikus on oma leinas sageli üksi jäetud. Hääletasin raporti poolt, sest tõhus koostöö ELi riikide vahel lennuohutuse ja intsidentide lahendamise valdkonnas on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Liikmesriikide uurimisasutuste võrgu loomise eesmärk on vähendada tulevikus ELis uurimissuutlikkuse erinevusi. Kavatsus on selline, et koos õnnestub meil parandada uurimiste kvaliteeti ja kehtestada õiguslik raamistik liikmesriikide ohutusalaste uurimistega tegelevate asutuste vahel, et suurendada tsiviillennunduse ohutust. Kavandatud meetmed peaksid kaasa aitama lennuohutuse paranemisele. Seega hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin De Veyraci raporti poolt, sest pean seda märkimisväärseks sammuks edasi selles sektoris. Tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimist ja ennetamist käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide tsiviillennundusametitele antava teabe läbipaistvust. Ühtlasi on tegemist praegu kohaldatavate normide, mis pärinevad 1994. aastast, möödapääsmatu ajakohastamisega.

Märkimisväärsed on ka meetmed, millega nähakse ette liikmesriikide ametiasutuste vahel tõhusa kommunikatsioonisüsteemi loomine eesmärgiga edendada koordineerimist ja kogutud andmete paremat vahetust. Reguleeritud on juurdepääs tundlikule teabele eesmärgiga võimaldada pädevatel asutustel saavutada intsidendis või õnnetuses osalejatega koostöö.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Lennuliiklus on aastaid pidevalt kasvanud, kuid vaatamata märkimisväärsetele ohutusega seotud edusammudele on see ainult suurendanud lennuõnnetuste ohtu. Sellises olukorras on hädavajalik tagada, et õnnetusi uuritakse sõltumatult, et oleks võimalik kindlalt kindlaks teha ohutuses olevad puudujäägid ning võtta korrigeerivaid meetmeid.

Õnnetusi käsitlev Euroopa õigusakt on praegu 1994. aastal vastu võetud direktiiv: liiklus on selle teksti vastuvõtmisest möödunud aja jooksul suurenenud ja keerulisemaks muutunud. Lisaks on selliste uute organite nagu Euroopa Lennuohutusagentuur (EASA) asutamine esile tõstnud erinevused liikmesriikide uurimissuutlikkuses ning tekitanud vajaduse uue ja vajadustele paremini vastava õigusakti järele.

Liikmesriikide uurimisasutuste võrgu loomine peaks võimaldama vähendada hetkel ELis olevaid uurimissuutlikkuse erinevusi. See võib ühtlasi aidata parandada uurimiste kvaliteeti ja tagada liikmesriikide asutuste koostöös õigusliku raamistiku. Ma usun, et sedalaadi meetmed aitavad tõhusalt kaasa lennuohutuse paranemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Ma toetasin De Veyraci raportit, mille eesmärk on parandada tsiviillennunduse ohutusnorme. Sellel kesksel foonil tuleb valgust tuua intsidentide ja õnnetuste täpsetesse põhjustesse. Selleks on vaja tagada sõltumatu uurimine. Teiste sõnadega tuleb uurimine teostada ilma selliste ametiasutuste surveta, kes vastutavad lennunduse reguleerimise või sertifitseerimise eest ning võivad olla osaliselt juhtunu eest vastutavad. Euroopas tsiviillennunduse ohutusnormide eest vastutavate asutuste võrguks ühendamine võimaldab edendada teabevahetuse kaudu parimaid tavasid ning võrgu esitatud soovitused parandavad selles sektoris Euroopa eeskirju. Viimaseks: see tekst sisaldab sätteid, mille eesmärk on parandada ohvrite perede kohtlemist õnnetuse korral, nagu nõue, et lennufirmad esitavad täieliku reisijate manifesti hiljemalt kaks tundi pärast õnnetust, ja keeld selle manifesti avaldamiseks seni, kui peresid on teavitatud ning nad ei ole teabe avaldamise vastu. Need on kaks olulist sammu edasi ja mul on selle üle hea meel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Fraktsioon Verts/ALE esitas transpordi- ja turismikomisjonis mitu muudatusettepanekut, näiteks n-ö esialgse aruande parem määratlus, uurimiste suurem sõltumatus, sealhulgas ka sõltumatus finantshuvidest, lennuandmete salvestiste parem kättesaadavus, ohvrite sugulaste parem teavitamine, sealhulgas tundliku ohutusalase teabe avaldamine kohtuasutustele ning liikmesriikide ja uurimisasutuste parimad tavad. Enamik neist muudatusettepanekutest võeti vastu, ehkki kokkulepitud kompromissi tõttu muutus sõnastus nõrgemaks. Arvestades, et istungil toimunud hääletuse ajal suuri muutusi ei toimunud, säilitame oma positiivse seisukoha nii õigusloomega seotud resolutsiooni kui ka muudetud ettepaneku kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast 1994. aastast pärineva lennuõnnetuste uurimist käsitleva Euroopa direktiivi vastu võtmist on lennuliiklus järsult kasvanud. Kuigi ohutus on märkimisväärselt paranenud, on see kasv loomulikult suurendanud õnnetuste toimumise tõenäosust. Sellega on ka kaasnenud tehnoloogia keerulisemaks muutumine ning uute osalejate, nagu Euroopa Lennuohutusagentuur, esiletulek.

Mulle tundub hädavajalik, et lennuõnnetuste uurimine oleks sõltumatu ja läbipaistev eesmärgiga parandada vead ohutuses ning kaitsta reisijaid. ELi tasandil uurimise eest vastutava liikmesriikide asutuste võrgu edendamine võib samuti kaasa aidata liikmesriikidevahelise uurimissuutlikkuse tasakaalustamatuse vähendamisel.

Ohvrite ja nende perede abistamine tuleb samuti igas riigis esikohale seada, tehes kohustuslikuks tagada, et kõigil riigis asutatud lennuliinidel on olemas abistamiskavad. Ma olen transpordi- ja turismikomisjoni raportööri tööga rahul ning samuti Euroopa Ülemkoguga juuni lõpus saadud kokkuleppega, mille tõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin raporti poolt, sest sellega tahetakse muuta lennundusintsidentide ning -õnnetuste uurimine sõltumatuks ja läbipaistvamaks.

Mul on väga hea meel, et see tekst vastu võeti. See peaks kiirendama uurimisprotsessi ja parandama ohvrite peredele antavat teavet, tagades samal ajal tänu nendele kiiduväärt meetmetele eraelu puutumatuse. See tekst võimaldab seega reageerida ohvrite perede palvetele, kes peavad hakkama saama uurimisega, mis sageli tekitab neis abituse tunde.

See uus ELi õigusakt peaks võimaldama anda õnnetuse ohvrite peredele paremat teavet. Selle sätetega kaitstakse paremini eraelu puutumatust, kuna kõigepealt tuleb kahe tunni jooksul teavitada peresid ning (nii ühenduse kui ka ühendusevälised) lennuliinid peavad ametiasutustele edastama pardal olnud reisijate nimekirja.

Vastu võetud tekst aitab ühtlasi parandada ja kiirendada uurimisi, ilma et sellele avaldaks survet ametiasutused, kes vastutavad lennundussektori reguleerimise ja kontrollimise eest. See on võimalik tänu eri lennudokumentide kättesaadavusele ja edaspidi uurimise lõpparuande kohustuslikule avaldamisele 12 kuu jooksul pärast asjaomase lennukiga toimunud intsidenti või õnnetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Mul oli hea meel kuulda De Veyraci raporti tänase hääletuse tulemusi. Loomulikult toetan selle dokumendi vastuvõtmist. Kehtiv tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimise süsteem on nüüdseks 16 aastat vana. Selle aja jooksul on lennuliiklus Euroopa kohal oluliselt kasvanud. Kasvanud on ka õnnetuste oht. Õnnetuste uurimise komisjonidele tuleks tagada vabadus huvitatud osapoolte sekkumisest ja aja, poliitikute, meedia ja kohtuorganite survest. Esikohale tuleb seada õnnetuse põhjuse leidmine ning see, kuidas ennetada sarnaseid sündmusi tulevikus, ja mitte süüdlase leidmine.

Ohutuse tagamisel on hindamatu roll ka potentsiaalsete õnnetuste põhjuste otsimisel. Seepärast on tähtis võimalikult ruttu kasutusele võtta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ohutuse ohje süsteemid ja õiglase kultuuri kavad, mis näevad ette pilootide, kabiinimeeskonna, lennukontrolöride ning maapealse personali vabatahtliku ja sanktsioonideta täheldatud rikkumistest teatamise. Kahjuks ei avastata distsiplinaar- või muude karistuste hirmus paljusid tõsiseid probleeme ja intsidente.

 
  
  

Raport: Alejo Vidal-Quadras (A7-0112/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Me kõik mäletame 2006., 2008. ja 2009. aastate gaasikriise. Nende tulemusena katkes gaasivarustus miljonitele eurooplastele, kes jäid Venemaa ja Ukraina risttule vahele. Ma tunnustan parlamendiliikmete tööd selle teemaga. Resolutsioon teeb võimalikuks omavahelise võrkude ühendamise ja parema kriisiohje. Mis minusse puutub, siis leian, et tegu on suurepärase näitega sellest, mida võib saavutada Euroopa solidaarsusega. Käsikäes ja õlg õla kõrval oleme selgelt palju tugevamad!

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Viimasel aastakümnel on maagaasi tarbimine Euroopas järsult kasvanud. ELi-sisese gaasitootmise vähenedes ja nõudmise suurenedes on tõusuteel ka sõltumine imporditud gaasist. 2009. aastal, võttes sõna selle määruse projekti esitamisel tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, rõhutasin, et turvalise ja ühtse energiaturu loomine on võimatu, kui Euroopa Liidus on energiasaari, mis sõltuvad täielikult ühest välisest gaasitarnijast ning millel puudub juurdepääs Euroopa infrastruktuuridele. Gaasivarustuse kindluse teema jääb ka edaspidi oluliseks. Hääletasin seetõttu selle raporti poolt, mille eesmärk on parandada üksikute liikmesriikide ja ELi kui terviku gaasivarustuse kindlust. Eriti tähtis on see, et dokumendis märgitakse, et mõnedest liikmesriikidest on saamas niinimetatud gaasisaared, sest nende infrastruktuur ei ole ühendatud teiste liikmesriikidega ning see takistab tõhusalt toimiva gaasi siseturu teket. Ma usun, et selle dokumendiga oleme astunud esimese sammu tõelise Euroopa energialõimumise suunas, keskendudes piiriüleste ühenduste loomisele, energiavarustuse allikate ja tarneteede mitmekesistamisele ning energiatõhususega seotud algatuste elluviimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit vajab jätkusuutlikku gaasiturgu, võrkude mitmekesisust, läbipaistvat toetavat siseturgu ja usaldusväärset järelevalvet kolmandatest riikidest tarnete üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidu energiakindluse poliitika peaks võimaldama ka ette näha 2009. aasta gaasikriisile sarnanevaid kriisiolukordi, mitte ainult neile reageerima. ELi kasvav sõltuvus välistest energiaressurssidest, mis on pärit peamiselt poliitiliselt ebastabiilsetest ja ettearvamatu käitumisega riikidest, võib mõjutada liikmesriikide majandushuvisid. ELi energiahaavatavuse tõttu on vaja vastu võtta globaalne energiapoliitika, milles on ühendatud sise- ja välisaspektid. Kõigi energia siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks mõeldud meetmetega peab kaasnema aktiivne diplomaatiline tegevus, mille eesmärk on tõhustada koostööd peamiste tootja-, transiit- ja tarbijariikidega.

Pideva gaasivarustuse tagamine ELi riikidesse, eeskätt kriisiolukordades, peab olema ühine strateegiline eesmärk. Absoluutselt hädavajalik on koostada riigisisesed ennetus- ja hädaolukorra lahendamise kavad. Nende kavade ELi tasandil koordineerimine tagab nende tõhususe. Vahepeal tuleb kõige tõhusamaks meetodiks varustushäirete vastu pidada ulatuslikku konkurentsivõimelist turgu, mis saab kasu hästiarendatud ühendustest ja infrastruktuuridest.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa energiastrateegias, mis on vaja välja töötada, on kriitilise tähtsusega tegur ELi gaasivarustuse kindlus. Praeguse energiasõltuvuse taustal on tähtis tootjad, jaotajad, tarbijad ja riigiasutused kokku tuua, et nad räägiksid ühel häälel ning tagaksid, et liit ei oleks energia geopoliitikas nõrk lüli.

Ma ühinen sel puhul raportööriga ja kiidan ettepanekut võtta vastu määrus, et kaitsta gaasivarustuse kindlust. Määrus aitab paralleelselt energia siseturgu käsitlevate õigusaktidega vähendada liidu kaitsetust ELi-välise gaasivarustuse häirete vastu. Sellega tõhustatakse ühtlasi Euroopa gaasiettevõtjate juhtivat rolli maailmas.

Raportöör osutab olulisele rollile, mida ettevõtjad mängivad gaasikriiside ohjes. Ma toetan tema ettepanekut suurendada nende rolli varase hoiatussüsteemi raamistikus. Mis puutub ühenduse hädaolukorra väljakuulutamisesse, siis jagan raportööri seisukohta, et komisjoni ettepaneku 10% künnise kohta ei hõlma teatavates piirkondades võimalikku 100% gaasikatkestuse stsenaariumit. Seetõttu peaks olema võimalik kuulutada välja ühenduse hädaolukord konkreetses geograafilises piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult.(PT) Määrus aitab kaasa gaasivarustuse kriisi lahendamisele Euroopas. Ülioluline on kehtestada eeskirjad, millega kaitstakse ja parandatakse gaasitarnete juhtimist Euroopas. Ma usun, et liidu hädaolukordade juhtimise parandamiseks on hädavajalik tagada suurem ühenduste võimsus liikmesriikide vahel ja ka parem tegevuse koordineerimine. Ma nõustun samamoodi ka tähtsusega, mida määruses on omistatud liikmesriikide ning komisjoni ennetus- ja hädaolukorra lahendamise kavadele. Hädaolukorrale reageerimine peab olema ka paindlik, et oleks võimalik leida lahendus erineva pikkuse ja intensiivsusega kriisidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) ELi gaasivarustuse küsimus on strateegiline prioriteet, eeskätt ajal, mil sõltuvus impordist on märkimisväärselt kasvanud. Venemaa ja Ukraina gaasikriis ning jätkuv ulatuslik suutmatus ennustada, kuidas Ida-Euroopa partnerid käituvad, on sundinud ELi võtma meetmeid oma gaasivarustuse allikate ja transiiditeede mitmekesistamiseks. Kahjuks on vaatamata selleteemalistele arvukatele aruteludele põhiprojektid, nagu Nabucco, ikka alles algfaasis, mis tähendab, et sõltuvus püsib ja seetõttu püsib ka Euroopa haavatavus selles küsimuses. Ma loodan, et see määrus, mis on tõhusam kui direktiiv 2004/67/EÜ, mida see asendab, stimuleerib tänu otsekohaldatavusele Nabucco projekti ja muid alternatiivseid lahendusi, andes samal ajal ka suutlikkuse reageerida gaasitarnete häirete korral kiiresti, koordineeritult ja tõhusalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) ELi energiasõltuvuse vähendamine peaks meie ühises energiapoliitikas esikohal olema. Me kõik teame, mida selle saavutamiseks on vaja teha, ning see langeb kokku kliimamuutuse vastu võitlemiseks võetud kohustustega: me peame 20% ulatuses energiat kokku hoidma, eeskätt energiatõhususe suurendamise teel, ning suurendama 2020. aastaks taastuvate energiaallikate osakaalu 20%ni, mitmekesistades samal ajal meie energiaallikaid. Euroopa peab ka tagama energiasektoris solidaarsuse kõigi oma liikmete vahel, parandades gaasi- ja naftavarude juhtimist liikmesriikides ning hoolitsema infrastruktuuride ehitamise eest, et juhtida energia riikidesse, kus on selle puudujääk. Meil on vaja Euroopas avalikku poliitikat, mida rahastaksid ühiselt Euroopa Liit ja liikmesriigid, kui tahame saabuvatel aastakümnetel astuda vastu energia- ja keskkonnakatsumustele ning aidata kaasa kasvu tekkimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin raporti poolt, milles tehakse ettepanek võtta vastu määrus gaasivarustuse kindluse kaitsmise meetmete kohta, sest ma usun, et võimalike tulevaste kriiside ohjamiseks on vaja Euroopa tasandil koordineeritumat tegutsemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Gaas moodustab hetkel üle veerandi Euroopa Liidule tarnitavast energiast ning üle poole sellest on pärit ELi-välistelt tarnijatelt. 2020. aastal imporditakse üle 80% kasutavast gaasist ning juba praegu sõltuvad mõned liikmesriigid 100% ulatuses gaasiimpordist.

See tõstatab tõsiseid varustuse kindlusega seotud küsimusi, mida näitas ka hiljutine kriis. Loomulikult tekitab selline olukord vajaduse võtta Euroopas meetmeid, et tagada piisavate infrastruktuuride olemasolu, mis on piisavalt suutlikud, et ennetada ja lahendada ootamatuid probleeme gaasivarustuses. Kiiresti on vaja lahendada ka tekkivad probleemid, mis on seotud maagaasivarustuse kindlusega Euroopas ning transiidiriskidega.

Praeguse ettepaneku aluseks on − põhjendatult − kolm keskset küsimust, mis on põhjus, miks hääletasin poolt: i) uue ELi määruse otsekohaldatavus; ii) ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade kehtestamine varustuse katkemise puhuks ning iii) Euroopa Komisjoni rolli tõhustamine hädaolukorras meetmete koordineerimisel ja ELi või piirkondlikul tasandil hädaolukorra väljakuulutamisel, millega rakendatakse solidaarsuse põhimõtet liikmesriikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Määrus gaasivarustuse kindluse kohta asendab direktiivi 2004/67/EÜ ning on konkreetne vastus reaalsele probleemile, millega liit silmitsi seisab. See olukord sai selgeks eelmisel talvel Venemaa ja Ukraina gaasikriisi ajal, mis mõjutas rängalt miljoneid eurooplasi ja meie majandust ennast. Energiavarustuse, eriti gaasivarustuse kaitseabinõud on majanduslikuks ja ühiskondlikuks stabiilsuseks ning heaoluks hädavajalikud. Arvestades kriise, mille tunnistajaks oleme Euroopas olnud ja mis tavaliselt juhtuvad ajal, mil inimesed vajavad energiat väga külmade ilmastikutingimuste tõttu kõige rohkem, tagab see uus Euroopa õigus Euroopa tasandil reageerimissuutlikkuse nii selleks, et lahendada tarbijatele teenuse osutamise küsimus, kui ka selleks, et püüda leida lahendus välistarnete katkemisele. Selle määruse täitmine aitab seega märkimisväärselt vähendada ELi kaitsetust energia välistarnete häirete vastu ning ka tugevdada Euroopa gaasiettevõtjate domineerivat rolli maailmas ja liidu geopoliitilist positsiooni globaalse strateegilise osalejana. Ma kiidan ühtlasi heaks ennetavate tegevuskavade nõude.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me tunnistame muret, mida on väljendatud gaasivarustuse kindluse kohta, milles liikmesriigid peavad mängima aktiivset rolli konkreetselt oma vastavate pädevate ametiasutuste kaudu, kuid leiame, et küsimus, mis tõstatati Venemaalt pärineva gaasi kohta, on liialdatud. Kui kardate probleeme, siis on lahendus läbi rääkida tarne- ja tootmisallikate üle ning neid mitmekesistada, mitte kasutada seda ettekäändena, et süvendada Euroopa integratsiooni ja veelgi kontsentreerida ja tsentraliseerida otsuste langetamist, kõige vähem infrastruktuuride projektide üle, millega toetatakse gaasi siseturu integreerimist.

Nagu ma arutelu ajal ütlesin, on tuleviku mõttes tähtsam ennustatav naftakriis, mille tõttu peab Euroopa Liit aktiivselt edendama oma sõidukiparkides rafineeritud naftatoodete asendamist ja parimaks asendajaks on maagaas.

Pealegi ei tohi unustada, et olemas on ka mittefossiilset päritolu maagaas: jäätmetest toodetud biometaan. Tegelikult toodavad seda mitmed Euroopa riigid, eriti Rootsi, Šveits ja Hispaania. See on lahendus, mida ELi investeeringute abil tuleks stimuleerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Raporti põhiteemad olid piirkondlik läbipaistvus, solidaarsus ja koostöö. Euroopa majandusarengu ja poliitilise stabiilsuse nimel tuleb tagada gaasivarustuse kindlus.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult.(PL) Gaasivarustuse kindlus sõltub tarneteede ja varustusallikate mitmekesistamisest, et vältida kolmandate riikide monopoli ning ka selleks, et kasutada ära turumehhanisme ja kõrvaldada avariid tarneteedes. Tuleb teha selget vahet eri gaasi kasutajate vahel: kodukasutajad, gaasil töötavad elektrijaamad ja tööstus. Määruses on rõhutatud võimalust suurkasutajate kiireks kütuse ümberlülitamiseks. Ei tohi siiski unustada, et gaasiturbiinide puhul ei ole muude kütuste kasutamine lihtne. Teine probleem on selguse puudumine solidaarsuse ja turupõhimõtete suhte vahel.

Tungivalt on vaja teha kindlaks gaasihindade määramise põhimõte hädaolukorras varustamise korral. ELil ei ole eriti oma gaasi, kuid liigub selle kütuse suunas, samal ajal kui kivisütt, mida ELil on, varsti enam ei kasutata − isegi mitte sellistes olukordades −, sest Euroopa Komisjon usub ebatõenäolist hüpoteesi, et kivisüsi avaldab kliimale antropogeenset mõju. Venemaale see muret ei valmista ja suurt välisnõudlust arvestades kohandab ta oma energiasüsteemi kivisöe- ja tuumaenergiale. Ma toetasin seda määrust, kuid peame aru saama, et see lahendab vaid väikese osa energiakindluse probleemist.

Kliima- ja energiapaketi kahjulikud sätted viivad vältimatult minu riigis Poolas praegu olemasoleva energiakindluse kadumiseni. Peagi võib Poola silmitsi seista puudujäägiga, mis võib ulatuda kuni 10% selle energiavajadusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Gaasikindluse määrus on gaasivarustuse kindluse poliitikas tähtis samm liikmesriikide solidaarsuse põhimõtte praktikas rakendamise suunas. Eriti saab määruse osana kokkulepitud meetmetest kasu minu piirkond, mis sõltub suures ulatuses ühest tarnijast. See küsimus on ühtlasi kriitilise tähtsusega siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. Määrus aitab vältida ja lahendada gaasikriisi ja seeläbi tagada, et siseturg on võimeline nõuetekohaselt toimima ja edasi arenema. Poola võidab ühisest gaasipoliitikast.

Tänu määruse sätetele võib Poola hädaolukorras loota liidu toetusele ning − mis veelgi tähtsam − saab riik osaleda selles küsimuses ELi poliitikas tänu sellistele meetmetele nagu ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad, mis töötatakse välja igas liikmesriigis. Eriti olulised on liidus hädaolukorra väljakuulutamise sätted (juhul kui kaks liikmesriiki on välja kuulutanud hädaolukorra) ning geopoliitilise riski kriteeriumi lisamine üldisele gaasikindluse riski hindamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Ma nõustusin raportiga, sest tänapäeval on mitmekesise katkematu gaasivarustuse ja tarbijate kaitse muutumas eriti tähtsaks. Miljonid Euroopa kodanikud ja ELi majandus kannatasid tõsiselt Venemaa ja Ukraina gaasikriisis. Energiakindlus on üks ELi prioriteetidest. Selleks peab meil olema ühtne seisukoht ELi poliitika kohta ja koordineeritud tegevus. Seega peab olema koostöö piirkondlikul ja piiriülesel tasandil ning otsused tuleb langetada paindlikult. Lõpuks on varem puhtalt rahvuslikest huvidest lähtuv energiapoliitika liikumas Euroopa tasandile. Energiakogukonna alus peab olema konkurentsivõimelisus, jätkusuutlikkus ning eelkõige varustuskindlus. Määrus vähendab märkimisväärselt ELi haavatavust välistarnete häiretest ning tugevdab Euroopa gaasiettevõtjate juhtivat rolli maailmas ja liidu geopoliitilist positsiooni. Samal ajal peab Leedu püüdma mitmekesistada energiaallikaid: arutelud uue tuumaelektrijaama ehitamise üle peavad põhinema korrektsetel alustel, mitte jääma vaid jutu tasemele, sest see mõjutab kahtlemata ka energiasildu läänega ja veeldatud maagaasi terminalide ehitamist. Mida rohkem energiaallikate alternatiive Leedu leiab, seda kindlam see on. Me peame tegema kõik, et tagada, et tulevikus ei oleks me Venemaa energia tarbijad, vaid äripartnerid, kes tagavad kanalid, et juhtida energiat idast läände.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. − Kuna maailmas on maagaasi lõplik kogus, siis on ülioluline, et selle tarnimine nendele, kes seda kõige enam vajavad, oleks kindel. Selle otsuse alusel võib välja kuulutada konkreetses mõjutatud geograafilises piirkonnas liidu hädaolukorra lahendamise kava. See on abiks neile, kelle gaasivarustust ootamatult mõjutatakse, ja haavatavatele energiatarbijatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin poolthääle Vidal-Quadrasi raportile, milles tehakse ettepanek võtta vastu määrus, sest usun, et liikmesriikide koordineerimise laiendamiseks tehtud jõupingutused gaasivarustuse kindluse kaitsmise meetmete kehtestamiseks on seda väärt.

Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas gaasitarbimine kiiresti kasvanud ja sisemaise toodangu vähenedes ning tuleneva importi kasvades on tekkinud vajadus lahendada selle sektori probleemid koordineeritud viisil. Euroopa Komisjon pidas selles uues kontekstis vajalikuks minna kaugemale praegu kehtiva direktiivi 2004/67/EÜ sätetest, et saavutada riigisiseste õigusaktide suurem ühtlus.

Ma nõustun määruse taga oleva keskse ideega, mille eesmärk on tagada ettevõtetele ja klientidele kindel gaasivarustus, sealhulgas varustuse häirete korral, investeeringute stimuleerimise teel, eeskätt infrastruktuuri.

Ma usun, et piisav ja mitmekesine gaasi infrastruktuur on keskse tähtsusega, eeskätt piirkondades, mis on energiavarustuse allikatest isoleeritud. Lõpetuseks tahaksin esile tõsta nõuet koostada riigisisesed hädaolukorra lahendamise kavad ning määratleda solidaarsusmehhanismid, mis käivitatakse ELi tasandil hädaolukorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Maailmas, milles hiljuti valitsesid naftahinna kõikumised ja maagaasi varustuse häired, muretsetakse Euroopa Liidus aina enam energiakindluse puudumise pärast. Me oleme aina enam teadlikud oma haavatavusest selliste häirete puhul. Selle tulemusel tuleb astuda konkreetseid samme, et võtta vastu tõhus energiapoliitika.

Ma hääletasin raporti poolt, sest usun, et energiakindlusesse tuleb suhtuda Euroopa Liidu kui terviku julgeoleku osasse ning et pideva gaasivarustuse tagamine on ELi strateegiline eesmärk. Riigisiseste kavade osana tuleb koostada ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise meetmed, viidates samal ajal vajadusele koordineerida neid kavasid ELi tasandil.

Lisaks toetan ettepanekut võtta vastu määrus gaasivarustuse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ. Määruse täielik ja viivitamata rakendamine paralleelselt siseturu õigusaktidega vähendab oluliselt Euroopa Liidu haavatavust globaalsel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu gaasivarustuse kindlus peaks tagama kõigile eurooplastele juurdepääsu energiale, mida on vaja nende põhivajaduste rahuldamiseks, näiteks toiduvalmistamiseks ja kütmiseks, ning tagama juurdepääsu olulistele avalikele teenustele, näiteks haiglatele ja koolidele.

See peaks tagama ka töökohtade säilimise.

Need peavad olema prioriteedid ning nende elluviimiseks on vaja riiklikke meetmeid. Üldsuse turvalisust ei tohi jätta turu hooleks või ressursside kontrollimise tallermaaks. Sel puhul on ennetamine ülioluline, nagu ka liikmesriikidevaheline solidaarsus energiakriisi või -katastroofi ajal.

Energiakindlus on tõend detsentraliseerimise, mitmekesisuse ja tootmisprotsesside lähedusest ning ka liikmesriikide võrkude lõimimisest. Üldsuse vajadustest lähtudes peetakse energiavarustuse kindluse parimaks tagatiseks seega mikrotootmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Vidal-Quadrasi raport, milles sedastatakse uus ELi gaasivarustuse kindlust käsitlev määrus, on kindlasti tõhus vahend ennetamaks kasvavat ohtu, et kriisi korral katkevad gaasitarned.

Tegemist on mehhanismiga, mis võimaldab kõrge kaitse taseme peredele, ilma et moonutataks turgu, kus jätkub tarnete juhtimine. Raport on väärt positiivset hääletustulemust ka täpsuse eest, millega püütakse leida lahendus seni ebaselgetele põhiküsimustele. Ma viitan ennetavatele meetmetele ja hädaolukorraaegsele korraldusele. Meie süsteemi nõrkusi kriisi ajal ärakasutavatel tarnijatel tuleb edaspidi ületada märksa keerulisemaid takistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Selles tekstis on maagaasist tehtud tarbekaup. See ei ole tarbekaup! Tegemist on energiaressursiga ning seega inimkonna ühise eelisega. Seda eristab asjaolu, et tegemist on fossiilkütusega. Nimetatud kahel põhjusel tuleb seda kasutada piirangutega, mis on vajalikud meie ökosüsteemi kaitsmiseks, ning teha seda Euroopa kodanike ja inimkonna üldistes huvides.

Maagaasi allutamine gaasi siseturu konkureerivale ja spekulatiivsele loogikale ning selle sisenemis- ja väljumispunktide mitmekordistamine on hullumeelsus ning toob kasu ainult gaasifirmade aktsionäridele. Selle loogika rakendamine ka tarnehäirete korral on irvitamine Euroopa inimeste üle. On viimane aeg asutada riiklik energiakeskus, millest tõuseks tulu Euroopa kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult.(PT) Gaas on kogu ELis kasvava tähtsusega energiaallikas. Minevikusündmused on näidanud gaasivarustuse kindluse tähtsust, sest EL on väga paljus sõltuv Ida-Euroopast, täpsemalt Venemaalt pärit gaasist. Seega on vaja vastu võtta konkreetsed meetmed gaasi siseturu loomiseks ja sellel turul tõhusa konkurentsi kujundamiseks, et ELil oleks võimalik saavutada kõigi liikmesriikide varustuskindluse kõrgeim tase. Selle eesmärgi saavutamiseks peame jõudma ühisele ja tõhusale arusaamale selle kütuse varustuskindluse kohta, mis peab toetuma läbipaistvuse, solidaarsuse ja siseturu toimimisega kooskõlas olevatele meetmetele. Seetõttu hääletasin nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liit ei peaks sõltuma transiitriikide, nagu Ukraina ja Valgevene, juhtide tujudest. Ma olen veendunud, et selle hääletusega saadame selge seisukoha neile, kes tahavad spekuleerimise ja väljapressimisega teenida süsivesinike arvelt lisakasumit. Ma tahaksin ka, et küsimust kõigi liikmesriikide ühtse nafta hinna kohta uuritaks selle määruse taustal. Praegu saab Saksamaa gaasi hinnaga, mis on üks kolmandik sellest, mida maksab Läti.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) ELi jaoks on tähtis saavutada teatav kolmandatest riikidest tarnitava gaasi sõltumatus ja seega on oluline liidusisene koostöö valdkondades, kus see on mõistlik. Teisest küljest peavad energiapoliitikaga seotud põhilised pädevused jääma riigisisesele tasandile ning selles mõttes läheb raport mõnes kohas liiga kaugele. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin raporti poolt, sest olen nõus arvamusega, et EL peab lähiminevikust õppima ja olema valmis gaasivarustuse kriisi kordumiseks. Nagu näeme, ei piisa alati üksnes riigisisestest meetmetest, et tulla toime varustuses esinevate häiretega.

ELi liikmesriigid peavad ette valmistama kriisiohjekavad ja neid koordineerima nii piirkondlikul kui ka ühenduse tasandil. Kahetsusväärselt sõltuvad mõned ELi liikmesriigid ühest gaasitarnijast. Kriisi korral on olukord eriti ohtlik selliste piirkondade jaoks, mis ei ole ühendatud üleeuroopalise gaasivõrguga. Need niinimetatud energiasaared vajavad eriti ühenduse rahalist toetust, et ühendada gaasivõrgud ühtsesse ELi süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma toetan kogu südamest Vidal-Quadrasi raportit. Gaasi ja seega ka energiaga varustamine on Euroopa Liidu ja selle arenemise ning heaolu jaoks kriitilise tähtsusega.

Seega on oluline vastu võtta Euroopa käsitusviis ja strateegia. Panused on liiga kõrged ja me ei saa selle küsimuse lahendamist jätta üksikute liikmesriikide süsteemide hooleks. Ma olen ühise energiastrateegia poolt, mille eesmärk on luua selge ja jätkusuutlik energiasüsteem, mis on suuteline tõhustama potentsiaalset varustust.

Ühine käsitusviis ei tohi siiski tähendada ühte varustuspartnerit. Me oleme olnud tunnistajaks rollile, mida energiaküsimus mängib geopoliitilisel areenil ja kuidas see võib mõjutada riikide suhteid. Kriiside ja hädaolukordade ennetamiseks pean seega vajalikuks rääkida läbi kõigi varustuskanalite üle Idas, Kaukaasias või Vahemere vastaskaldal ning neid ära kasutada. Sellega ennetatakse ELi uuesti haavatavaks muutumist energia seisukohalt ning kinnitatakse taas meie rahvusvahelist geostrateegilist rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Saadaolevate fossiilkütuste seas on gaas see, mis tekitab kõige vähem CO2 heitkoguseid, mis annab talle põhirolli Euroopa üleminekul madala süsinikuga energiasüsteemile. Praegu on veerand Euroopas tarbitavast põhienergiast gaas, kusjuures peaaegu 60% tarbitavast gaasikogusest veetakse sisse. Kuigi ELi 2020. aasta strateegia taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid võivad aidata stabiliseerida gaasi nõudluse suurenemist, võib sisetootmise languse tulemuseks siiski olla olukord, kus ELi sõltuvus gaasi sisseveost jääb samale tasemele või isegi suureneb. 2009. aasta Venemaa ja Ukraina gaasikriis, mille tõttu vähenes ELis gaasi sissevedu kahe nädala jooksul 30%, tõstis selgelt esile asjaolu, et praeguses olukorras, kus sõltuvus gaasi sisseveost ning varustuse ja transiidiga seotud riskid on tõusuteel, tuleb läbi vaadata kehtiv gaasivarustuse kindlust käsitlev direktiiv ning kujundada välja täielikult piirangutest vabastatud energia siseturg, mille tõttu on kiiresti vaja vastu võtta meetmed, et suurendada gaasivarustuse kindlust ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Me kõik mäletame gaasitarnete häireid Venemaalt Ukrainasse 2008./2009. aasta talvel, mille tulemusel puudus 17 liikmesriigis gaasivarustus, jättes paljud kodanikud ilma kütteta ajal, mil välistemperatuur oli kõige madalam. Me peame tegema kõik, mis võimalik, et selle kordumine ära hoida. Ma hääletasin kaasparlamendiliikme Vidal-Quadrasi raporti poolt, milles tehakse ettepanek Euroopas gaasivarustuse kindluse kaitsmise meetmeteks. Mul on hea meel, et uues õigusaktis võetakse kasutusele gaasiettevõtjate varustuskindluse tagatis niinimetatud kaitstud klientidele (kodumajapidamised ja oluliste teenuste osutajad, näiteks haiglad) 30 päevaks kriisi korral. See on tõeline edasiminek. Euroopa Komisjoni võimalus kuulutada liidus või piirkonnas välja hädaolukord aitab ka kiiresti kasutusele võtta koordineeritud meetmed, et tulevikus kriisiolukord võimalikult kiiresti lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Täna vastu võetud õigusakt on kiiduväärt, ehkki võib-olla hiljaks jäänud samm meie gaasivarustuse tsükliliste häirete küsimuse lahendamiseks. Lõplik tekst läheb algselt ettekujutatud tekstist märksa kaugemale. Ülioluline on, et selles pannakse komisjonile vastutus ELi-ülese koordineerimise eest hädaolukorras. Selles käsitletakse ka üksikute tarbijate vajadusi, tagades, et varustushäirete korral on kõigile Euroopa majapidamistele tagatud vähemalt 30päevane gaasivaru, ning kohustades kõikides gaasiühendustes kasutama niinimetatud vastassuunalise voo tehnoloogiat, mis võimaldab kriisile paindlikult reageerida. Kahjuks puudub ELil siiski ühine strateegia gaasi rolli kohta Euroopa energiapoliitikas.

Gaas mängib kindlasti rolli ELi üleminekul taastuvatel energiaallikatel põhinevale majandusele ning Euroopa peab sellesse küsimusesse suhtuma strateegilisemalt. Gaasimaastik on muutumas ka uute varustusallikate või ressursside (näiteks kildagaas) tõttu või nõudlust mõjutavate meetmete (näiteks ELi õigusakt ehitiste energiatõhususe kohta) tõttu. Rohelised usuvad, et komisjon peab neid arengusuundi arvestama ning gaasivarustust ja gaasi rolli korralikult analüüsima enne veebruaris toimuvat niinimetatud energiatippkohtumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Me oleme gaasivarustuse raporti poolt, sest sellega tahetakse vähendada Euroopa Liidu haavatavust ja samal ajal tagada gaasivarustus kodumajapidamistele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning oluliste sotsiaalteenuste osutajatele ka keerulises olukorras.

Tekstis rõhutatakse ka läbipaistvuse küsimust, sest ainult piisava teabe esitamisel on võimalik võtta tõhusaid otsuseid. Viimaseks rõhutatakse selles solidaarsuse vaimu, mis on vajalik, et kõigil liikmesriikidel oleks kriisi korral juurdepääs piisavale gaasikogusele oma klientide tarbeks. Seda arusaama jagab ka president Buzek, kes korraldas liidu 27 liikmesriigi parlamendi ja Euroopa Parlamendi vahel kohtumise, millel käsitleti Euroopa energiaühenduse loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Viimastel aastatel on kogu ELis olnud mitmeid gaasivarustuse häireid, mille on põhjustanud varustajate ja transiitriikide vaidlused, sealhulgas Vene-Ukraina gaasivaidlus 2009. aasta jaanuaris. Sellised häired on näidanud pakilist vajadust gaasivarustuse mitmekesistamiseks ELis. Ma toetan eriti raportis tehtud üleskutset LNG installatsioonide kasulikkuse hindamiseks. Walesis on meil South Hookis, Milford Havenis kõrgtehnoloogiline rajatis, millega saaks oluliselt kaasa aidata ELi gaasi sisseveost, mis sageli tehakse maailma ebastabiilsetest ja ebademokraatlikest osadest, sõltuvuse leevendamisele.

 
  
  

Raport: Csaba Sógor (A7-0231/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Me kõik oleme teadlikud Pakistani hiljuti tabanud keskkonnakatastroofist, ulatuslikest kahjustustest selle riigi maale, hukkaläinud saagist, rohkem kui kümnest miljonist ümberasustatud inimesest ja tuhandetest hukkunutest. Meie eesmärk on abistada seda riiki ning töötada välja solidaarsusel põhinevad ja koordineerivad algatused, et võimaldada riigil kiiresti taastuda.

Me ei tohi siiski lasta silmist vajadust teha Euroopa piirkonnast turvaline koht, sest kahjuks on seda aastaid takistanud pidev ebaseaduslik sisserändajate vool ja salakaubavedu. Tagasivõtu menetlust käsitlevas lepingus, millele jõuti pärast kaheksa aastat kestnud Euroopa Komisjoni ja Pakistani läbirääkimisi, visandatakse selgem koostöö ja ühise vastutuse raamistik ning selles nähakse salakaubaveo ja inimkaubanduse tõkestamise vahendit. Selle lepinguga ennetatakse repatrieerimisi, mille toimumise üle ei teosta EL järelevalvet.

Liikmesriigid peavad kõigepealt kinni pidama rahvusvahelisest õigusest tulenevatest asjakohastest kohustustest, nagu mittetagasisaatmise kohustus, millel on menetluslikud tagajärjed, sest riigid peavad hindama päritoluriigis halva kohtlemise ohtu.

Tagame ühtlasi Pakistanile püsiva koostöö ja ergutame tehnilise abi kavade ning majandus- ja sotsiaalarengu kavade teostamist ning võitlust tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Pakistaniga lepingu sõlmimine on kasulik samm, mille Euroopa peab tegema ebaseadusliku sisserände küsimuse meelekindlaks lahendamiseks. Praegu tahavad eurooplased kindlamat julgeolekut ja rangemat poliitikat, et kontrollida meie riike vaevavat sisserändajate voogu. Soojalt tuleb toetada igasugust teksti, mis – nagu see tekstki – on kollektiivne vastus meie kodanike nõudmistele ja võimaldab menetlust, et saata tagasi isikud, kellel puudub juriidiline alus ELi territooriumil viibida.

Mis puutub mõnede kaasparlamendiliikmete tehtud märkustesse Pakistani tagasisaadetute elamistingimuste kohta, siis arvan, et kuigi tegemist on olulise küsimusega, ei tohiks see siiski takistada lepingu sõlmimist, mis nii või teisiti sisaldab ELi kohustust hankida edaspidi Pakistanilt vajalikud miinimumgarantiid inimõiguste ja pagulaste kohtlemise kohta. Euroopa peab suunama oma diplomaatilised ja poliitilised jõupingutused selles suunas, kuid see ei tähenda, et see peaks loobuma oma pinnal tagamast seda, mida inimesed tahavad: julgeolekut ja seaduste järgimist. Seega hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament on heaks kiitnud ELi ja Pakistani tagasivõtulepingu, mis võimaldab välja saata suure hulga Pakistani kodanikke, kes elavad Euroopas ebaseaduslikult. Kuigi meil on vaja kolmandate riikidega lepinguid, milles määratletakse Euroopas ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtumenetlus, siis Pakistani puhul on tegemist erijuhtumiga. Islamabad ei ole tegelikult ikka veel ratifitseerinud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni. Lepingut kohaldatakse ka inimeste suhtes, keda transporditakse läbi Pakistani, kellest paljud on afgaanid, keda on nüüdsest lihtsam saata tagasi sõjast räsitud riiki, millest nad põgenesid. See on vastuvõetamatu! Lisaks tabas Pakistani suvel toimunud üleujutuste tõttu selle ajaloo kõige raskem kriis. Praegu on olukord selline, et turvaline naasmine sellesse riiki, milles on niigi probleeme tohutu ümberasujate arvu tõttu, ei ole võimalik. Inimliku ja mõistliku sisserändepoliitika kujundamine on üks põhikatsumustest, millega ühiskond silmitsi seisab, ja seda tuleb teha õigusriigi põhimõttest lähtudes. Seepärast ei saa ma kõnealust tagasivõtulepingut toetada seni, kuni Pakistan ei ole ratifitseerinud Genfi konventsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) On hästi teada, et Pakistan on paljude ebaseaduslike sisserändajate päritoluriik. Sel põhjusel on kasulik seada sisse kiired ja tõhusad vahendid selle riigi ametiasutustega ühenduse võtmiseks.

Ma olen teadlik kahtlustest, mis selle täiskogu vasakpoolsetel selle lepingu suhtes on, kuid minu arvates ajavad nad ebaseadusliku sisserände segamini varjupaigaõigusega ning head isiklikud tunded hea avaliku poliitiga.

Ma nõustun resolutsiooni üldise sisuga. ELi ja Pakistani leping ei ole ainult selle kohta, mida nimetatakse tagasivõtuks: on hea näha, et tegemist on ühtlasi kahepoolse lepinguga, mille eesmärk on ebaseaduslike sisserändajate saatmine või – võib öelda ka – väljasaatmine oma vastavalt territooriumilt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Lepingu eesmärk on tõhustada ELi liikmesriikide ja Pakistani valitsuste koostööd, et kiirendada tagasivõtuprotsessi. Selleks otstarbeks on lepingus sätestatud riigi kohustus võtta täielikul vastastikkuse alusel tagasi oma kodanikud ja teatavatel tingimustel kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud. Selles sisalduvad ka tagasivõtumenetlusega seotud vajalikud tehnilised sätted. Pakistan on oluline sisserändajate, kes ei vasta või enam ei vasta ELi liikmesriiki sisenemise, sealviibimis- või elamistingimustele. Kuigi läbirääkimised kestsid kümme aastat, on mul selle lepingu vastuvõtmise üle hea meel, sest see on selles küsimuses eelistatav varasematele ad hoc lepingutele ning sellel on kasulik mõju mitte ainult ELi-Pakistani suhetele, vaid kogu piirkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meie vastuhääl ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu allkirjastamisele on põhjendatud kõigepealt seetõttu, et sellega luuakse õigusliku ebakindluse olukord. Tähtsam põhjus on siiski meie kriitika Euroopa Liidu kehtestatud sisserändepoliitika suhtes.

Selle juriidiline keerukus ei taga sisserändajate õiguste austamist: see teeb nad kurjategijateks, mille on hukka mõistnud paljud organisatsioonid; see paneb Pakistanile kohustuse võtta vastu oma kodanikud, kelle olukord on ebaseaduslik; ning sellega tahetakse teha Pakistan vastutavaks kõigi selle territooriumi läbivate afgaanide eest.

Teiseks on selle lepingu puhul tegemist veel ühe skandaalse näitega silmakirjalikkusest, mis domineerib ELis otsuste langetamisel, sest EL tahab oma käed puhtaks pesta vastutusest nii USA sissetungimise järgsest Afganistani rahva olukorra, NATO jätkuva okupatsioonisõja eest kui ka vastutusest Pakistani rahva eest sõjas, mis on nüüd laienenud Pakistani.

ELi jaoks on inimesed, kes põgenevad sõja, nälja ja viletsuse eest ning otsivad endale ja oma perele normaalseid elutingimusi, ebaseaduslikud sisserändajad või isegi terroristid. ELi jaoks on sisserändajad, kes põgenevad NATO kuritegude eest, keda meelitavad enda sekka kuritegelikud kambad ja keda kasutatakse odava tööjõuna orjapidamisele sarnanevatel tingimustel, ebaseaduslikud sisserändajad, kes tuleb välja saata. Selline seisukoht ei ole vastuvõetav!

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin ELi ja Pakistani tagasivõtulepingu vastu. See on 12. seda laadi leping, kuid esimene, mille peab kinnitama Euroopa Parlament. Hoolimata Euroopa Komisjonile esitatud arvukatest taotlustest ei esitanud viimane hinnangut ega aruannet varasemate lepingute kohta, mis oleks meile andnud selge ülevaate tingimustest, mille kohaselt selliseid lepinguid täidetakse. See leping tekitab erinevatel põhjustel vastuväiteid eriti Pakistani puhul, mille poliitiline olukord on väga habras. Pakistan, mis ei ole tuntud hoolika inimõigustest kinnipidajana, ei ole pagulasi ja kodakondsuseta isikuid käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide osalisriik. See oleks pidanud läbirääkimistel olema sine qua non. Lisaks on lepingus arvukad hallid kohad: puudub tagatis, et alaealised on selle reguleerimisalast välja jäetud ning nii menetlused kui ka tähtajad on mõnevõrra ähmased. Selle lepingu heakskiitmisega loob Euroopa Parlament kahetsusväärse pretsedendi ning lasi käest võimaluse esitada kuvand institutsioonist, mis tunneb muret inimõiguste austamise pärast ja nõuab sellistes lepingutes suuremat läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle soovituse vastu. Kuigi Pakistan võtab vastu rohkem pagulasi kui ükski teine riik maailmas, ei ole see allkirjastanud Genfi pagulaskonventsiooni. EL ei tohi tegeleda inimeste väljasaatmisega, kui nende põhiõigustest ei hoolita. Peame tagama, et inimõigused oleksid garanteeritud.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti vastu, sest ELi-Pakistani tagasivõtuleping võimaldab saata inimesi riiki, mis ei ole alla kirjutanud 1951. aasta Genfi konventsioonile, mis ei austa inimõigusi ja mille siseolukord ei taga naasvatele inimestele vajalikku turvalisust.

Saates tagasi Pakistani teiste riikide − näiteks Afganistani − kodanikke, kes on ELi saabunud Pakistani kaudu, ei austa EL ühtlasi varjupaigaõigust, sest seeläbi on võimalik, et isik saadetakse välja riigist riiki, mille üle puudub ELil kontroll. Lisaks ei sisalda tagasivõtuleping tagatisi ega järelevalvemehhanisme, see on täis seaduseauke ja mitmetimõistetavusi ning selles ei austata piisavalt isiklike andmete kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Parlament on korduvalt hukka mõistnud Pakistani selle diskrimineeriva poliitika ja toime pandud tagakiusamisaktide eest, eriti Afganistani pagulaste vastu. Vaid kuu aega tagasi jätsid kohutavad üleujutused miljonid pakistaanlased kodutuks.

Selle lepinguga sülitatakse inimlikule reaalsusele. Lisaks vastuolule inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 13 on leping vastuolus isegi pagulaste kaitse eeskirjadega. Selle teksti poolt hääletamine tähendab eitada rahvusvahelist õigust ja inimlikkust, mille pärijaks EL end siiani väidab olevat. Ma hääletasin vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine on alati olnud ELi jaoks esikohal. Pakistaniga äsja vastu võetud lepingu läbirääkimised kestsid mitu aastat ning see tundub mulle olevat tasakaalustatud dokument, mille eesmärk on saata välja ainult need inimesed, kes on ELis ebaseaduslikult. Seega ei käsitleta selles varjupaigataotlejaid ega inimesi, kelle eesmärk on end ELis sisse seada ja taotlevad selleks võõrustajariigi ametiasutustel oma olukorra seadustamist. Me ei saa ebaseaduslikke sisserändajaid ajada segi inimestega, kelle eesmärk on end ELis seaduslikult sisse seada. Järelikult on väga oluline avaldada Pakistanile jätkuvalt survet, et see ratifitseeriks 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ebaseadusliku sisserände vastane võitlus peaks olema iga riigi jaoks endastmõistetav asi, mitte surve avaldamise viis. Tagasivõtulepingud on hädavajalikud, et tagada varjupaigataotluse tagasilükkamise korral üleandmismenetluse selgus. Kogemused näitavad, et vastasel juhul võivad tekkivad vaidlused kesta aastaid ja ebaseaduslikud sisserändajad võivad seda viivitust kasutada peitu pugemiseks ning ära kadumiseks. Me peame võitlema varjupaigasüsteemi väärkasutamise ja petturitest varjupaigataotlejate vastu kogu ELis ning andma piiride turvalisuse eest vastutavale Frontexile suuremad volitused. Majandusmigrandid tuleb saata tagasi nende päritoluriiki, mis tähendab järjekindla Euroopa repatrieerimiskava kehtestamist ja rakendamist. Ma toetan lepingut Pakistaniga kui veel ühte sammu majandusmigrantide, kes hellitavad ekslikult lootusi leida paradiis, kasvava ja kontrollimatu voolu peatamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Kolmandate riikidega sõlmitavad tagasivõtulepingud on tähtis vahend võitluses ebaseadusliku sisserändega Euroopa Liitu ja need aitavad tagada liidu turvalisust. Pakistan on oluline sisserändajate, kes ei vasta või enam ei vasta ELi liikmesriiki sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele. Lepingu eesmärk on tõhustada koostööd taotlevate riikide ja riikide, millele on taotlus esitatud, valitsuste vahel, et kiirendada ning tõhustada tagasivõtuprotsessi. Hääletasin seega raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti vastu, sest ELi-Pakistani tagasivõtuleping võimaldab saata inimesi riiki, mis ei ole alla kirjutanud 1951. aasta Genfi konventsioonile, mis ei austa inimõigusi ja mille siseolukord ei taga naasvatele inimestele vajalikku turvalisust. Saates tagasi Pakistani teiste riikide − näiteks Afganistani − kodanikke, kes on ELi saabunud Pakistani kaudu, ei austa EL ühtlasi varjupaigaõigust, sest seeläbi on võimalik, et isik saadetakse välja riigist riiki, mille üle puudub ELil kontroll. Lisaks ei sisalda tagasivõtuleping tagatisi ega järelevalvemehhanisme, see on täis seaduseauke ja mitmetimõistetavusi ning selles ei austata piisavalt isiklike andmete kaitset.

Hiljuti riigis toimunud üleujutused on veel üks põhjus, miks muretseda sinna saadetud inimeste saatuse pärast. Vaid kaks nädalat tagasi väljendas Euroopa Parlament muret selle katastroofi tagajärjel Pakistanis tekkinud humanitaarolukorra pärast. Selle õiguse silmakirjalikkus saab selgeks, kui see vastuvõetamatu tagasivõtuleping vastu võetakse. Mina oma häält selleks ei anna!

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Nagu 385 kaasparlamendiliigetki hääletasin ELis ebaseaduslikult elavate isikute tagasisaatmist käsitleva ELi-Pakistani tagasivõtulepingu poolt.

Pärast kaheksa aastat kestnud komisjoni ja Pakistani läbirääkimisi täiendab see instrument 11 muud tagasivõtulepingut, millega tõhustatakse märkimisväärselt varjupaiga- ja sisserändepoliitikat, mida Euroopa tahab kujundada. See on rahvusvahelisel õigusel, eriti mittetagasisaatmise põhimõttel põhinev õiguslik raamistik: isikut ei saadeta riiki, „kus tema vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu”.

Lepingu mahategijatele ütleksin, et leping on vähemalt ELi tasandil järjepidev ja tõhus – mitte miski ei takista liikmesriike kahepoolsete lepingute sõlmimast. Meie sisserändepoliitika on terviklik ning sisaldab võitlust ebaseadusliku sisserände vastu, mida ei tohi mingil juhul soodustada.

See on parim viis kaitsta tulevasi sisserändajaid, kes tahavad jõuda Euroopa Eldoraadosse ja kes on enamikul juhtudel südametunnistuseta salakaubavedajate, mitmesuguse kaubitsemise ja majandusliku kurnamise ohvrid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Mul on siiralt kahju, et selle lepingu poolt hääletati! Pakistan on riik, mis juba praegu võtab vastu kõige rohkem pagulasi maailmas, kuid ei ole isegi allkirjastanud Genfi pagulaste konventsiooni. Selle lepinguga seavad liikmesriigid endale sihtmärgiks peamiselt Afganistani kodanikud: on ülimalt küüniline ja kõlblusevastane saata tagasi selle sõja ohvrid, milles liikmesriigid osalevad.

Lisaks ei ole Euroopa Komisjon nagu Pakistani ametivõimudki selgitanud meile selle lepingu teostatavust ja mõju: kellelgi ei ole sellest vähimatki aimu. Minu kaasparlamendiliikmetest on vastutustundetu loobuda Lissaboni lepinguga antud uutest eesõigustest ja pimesi nõustuda Euroopa Komisjoni kolmandajärgulised tagatised lepingu kohta, millega tõenäoliselt rikutakse inimõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Me oleme ELi ja Pakistani vahel ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu sõlmimist käsitleva raporti poolt. Leping aitab tõhustada võitlust ebaseadusliku sisserändega ELi, võimaldades ebaseaduslikult elavate Pakistani kodanike väljasaatmist ja nende tagasivõttu päritoluriigis. Meie eesmärk peaks olema laiendada sedalaadi lepingud teistele riikidele, millest tavapäraselt saabub meile ebaseaduslikke sisserändajaid.

Ajutistes varjupaigakeskustes raisatakse sageli aega päritoluriigist repatrieerimisloa taotlemisega, kui ebaseaduslikult ELis elava isiku kodakondsus on kindlaks tehtud, mis viib maksimaalse viibimisaja ületamisele. Sellised lepingud nagu see, mille me täna heaks kiitsime, vähendavad ooteaega ja see muudab ebaseaduslike sisserändajate probleemi lahendamise lihtsamaks ja vähem kulukamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Esimest korda pärast Lissaboni lepingu jõustumist hääletas Euroopa Parlament tagasivõtulepingu üle. Sellised lepingud sümboliseerivad sisserändepoliitikat, millega ehitatakse Euroopa kindlust, ajades siit minema inimesed, kes otsivad meie pinnal varjupaika kas vaesuse või sõja tõttu.

Nüüd on parlamendi käsutuses vahendid, et sundida nõukogu ja komisjoni sõnadelt tegudele minema.

Meile esitatud lepingus on mitmeid puudujääke ja see ei sisalda ühtegi tagatist Pakistani tagasisaadetavate inimeste olukorra kohta. Me teame liigagi hästi, kuidas austatakse inimõigusi Pakistanis, mis ei ole isegi alla kirjutanud 1951. aasta Genfi konventsioonile.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon nõuab olemasolevate tagasivõtulepingute hinnangut, kuna sellega tõstetakse esile sellise poliitika, mis põlgab inimesi, kellel ei olnud õnne sündida ELi territooriumil, laastavad tagajärjed.

Euroopa Parlament ei paranda selle hääletusega oma seisundit: see on käest lasknud võimaluse teha kuuldavaks oma hääl, kuidas inimõigusi tuleks praktikas rakendada.

 
  
  

Raport: Metin Kazak (A7-0238/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. − Muudatusettepanek võimaldab paljudel inimestel ELis ja neid esindavatel Euroopa Parlamendi liikmetel anda märku oma rahulolematusest Türgi liikmesuse ja kaasneva poliitilise liiduga ning selle vastu seismisest. Me ei taha aga, et see toimuks Türgiga vabakaubanduse − milles ei ole tariifseid tõkkeid − toetamise arvelt, nii et suur osa raportist jääks samaks. Paljud valikud tekitavad pahameelt: vabakaubanduslepingutes lubatakse tariifseid tõkkeid. Tolliliitudega kõrvaldatakse need sisemiselt, kuid väliselt lubatakse neid jätkuvalt ja võimaldatakse kehtestada isegi uusi tõkkeid. Ja loomulikult piiravad ning keelavad tolliliidud liikmete kaubandusläbirääkimiste vabadust. Hoolimata nendest probleemidest tolliliitude kui kontseptsiooniga nõustume Türgi olukorra taustal selle osaga raportist, mis käsitleb tolliliitu, sest see võimaldab neil, kes on Türgi täieliku ELi liikmesuse vastu, oma hääl kirja panna. Tähele peaks panema, et ainult 38 Euroopa Parlamendi liiget 736st hääletas Türgi poliitilise liiduga ühinemise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Türgi sammub jõudsalt riigi avatuma ja demokraatliku arengu suunas ning seda mitte ainult majanduslikus ja kaubanduslikus mõttes, vaid ka õigusriigi põhimõtte austamise seisukohast.

Türgi on ELi jaoks üks peamisi majandus- ja kaubanduspartnereid, olles ELi imporditurgude seas seitsmendal kohal ja eksporditurgude seas viiendal kohal. Vaatamata oma ainulaadsele geopoliitilisele asukohale ja rollile maailmakaubanduses on Türgi säilitanud tehnilised kaubandustõkked ning kasutab ikka veel liiga palju kaitseabinõusid.

Palju on veel teha selleks, et võidelda võltsimise vastu, muuta avaliku sektori lepingud läbipaistvamaks ning välisfirmadele avatuks ja võimaldada kaupade vaba liikumist. Sarnaseid jõupingutusi on vaja ka inimõiguste valdkonnas. Tegelikkuses püsib kurdi vähemust diskrimineeriv poliitika ning ikka veel rikutakse naiste ja ametiühingute õigusi. Seetõttu on vaja kindlasti esikohale seada inim- ja põhiõiguste üldist ja jagamatut olemust austavad põhimõtted ning selles valdkonnas tuleb teha ära suur töö.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Türgi on Euroopa Liiduga olnud alates 1996. aastast tolliliidus ja kahe poole majandus- ja kaubandussuhted on väga palju edasi arenenud. Türgi on ELi seitsmendal kohal olev kaubanduspartner, samal ajal kui EL on Türgi esimesel kohal olev kaubanduspartner. Me peame kaubandust tõhustama, kuid see peab tooma kasu mõlemale poolele. Seepärast hääletasin oma fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, esitatud muudatusettepanekute poolt, milles nõuti suuremat vastastikkust. Türgi peab lõpetama protektsionistlikul eesmärgil dumpinguvastase akti kasutamise, vaatama üle oma tehnilised kaubandustõkked ning parandama tööstusomandi õiguste kohaldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest Türgist on saanud Euroopa Liidu suuruselt seitsmes kaubanduspartner, samal ajal kui EL on Türgi suurim kaubanduspartner. Türgi on lüli Vahemere, Lähis-Ida, Aasia, Musta mere ja Kaukaasia piirkondade vahel ning selle tolliliidu leping pärineb 1963. aastast.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Küsimuse all olev teema on kahtlemata kaubanduslikku ja majanduslikku laadi, kuid lõppude lõpuks ei saa me eirata asjaolu, et räägime riigist, mis ootab ELi liikmeks saamist ning mille liitumise vastu on esitatud vastuväiteid.

Mind veenis selle raporti vastu hääletama poliitiline külg, ehkki ma hindan kiire kasvuga riigiga kaubandussuhete süvendamise positiivset külge. Riigiga majandussuhete parandamisest ei tohi saada − ja ma kardan, et nii võib juhtuda − Trooja hobune, mille abil suruda läbi riigi ühinemine ELiga.

Ma kahtlustan, et parlamendi Türgis hiljuti toimunud põhiseadusliku referendumi heakskiitmine julgustab Türgi valitsuse poliitikat. Ma usun siiski, et peaksime tõsiselt piirduma Türgiga kaubandussuhete loomisega, kuigi peame pöörama nagu kord ja kohus tähelepanu mõjule, mida see avaldab meie põllumajandussüsteemile, ning ohule, et Euroopa ujutatakse üle võltstoodanguga (mille osakaalult on Türgi Hiina järel teisel kohal).

Täna on Türgi siiski Euroopa identiteedile ja solidaarsusele suurem oht kui kunagi varem ja me kõik peaksime olema veendumusel, et see riik jääks väljapoole Euroopa piire, mis on ka loomulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Statistika kohaselt on Euroopa Liit Türgi kõige suurem kaubanduspartner. Viimastel aastatel on aga kaubanduse maht vähenenud arenguriikide kasuks. Seda mahtu ja Türgi ja Euroopa Liidu stabiilseid sidemeid silmas pidades tuleb nagu kord ja kohus tähelepanu pöörata ka kaubandus- ja majandussuhetele.

Sellel taustal tuleb võtta vajalikke meetmeid, et neid suhteid veelgi edasi arendada. 14 aastat tagasi rajatud Türgi ja Euroopa Liidu tolliliit, mis ei ole ikka veel lõplikult välja kujundatud, peab muutuma tõhusamaks. Seda silmas pidades tuleb kohe pöörata tähelepanu lahendamata probleemidele ning Türgi ja Euroopa Liit peavad oma kaubanduspoliitikat veelgi enam kooskõlla viima, eriti vabakaubanduslepingute ja piirkondliku kaubanduse taustal. Selliste meetmetega on võimalik luua soodne olukord, millest võidaks mõlema poole majandus. Eriti tähtis on, et EL pööraks rohkem tähelepanu Türgile, kuna viimase roll on viimastel aastatel kasvanud, ning kasutaks rohkem ära selle ainulaadset geopoliitilist positsiooni Vahemere, Lähis-Ida, Musta mere ja Kaukaasia piirkondade vahelülina.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Türgi on Euroopa Liidu strateegiline partner. Arvestamata − ehkki see on tähtis − otsekaubandust Türgi ja meie riikide vahel, asub Türgi kohe meie kagupiiri taga, kuulub samasse kaitseallianssi, mis enamik ELi liikmesriike, ning võimaldab meile juurdepääsu energiaressurssidele ja toormaterjalidele. Lisaks märgib hiljuti toimunud põhiseaduslik referendum sammu ühenduse õigustiku vastuvõtmise suunas ja seda peab nagu kord ja kohus tunnustama.

Raporti väärtus on selles, et seal keskendutakse liidu jaoks kõige tähtsamale küljele ja tõstetakse esile selle tähtsust, lisaks plusspooltele. Eeskätt nähtub sellest, kuidas suhted kõnealuse riigiga eri tasanditel toimivad. Nende keerukust on institutsioonide lubatavuse poolt või vastu olevas lihtsas otsuses raske kokku võtta.

Kõik need kaalutlused on alus, millelt saab ehitada Türgi teed Euroopa suunas, ning need on ka põhjus, miks pidada Türgit märksa lähedasemaks, kui aluslepingute alusel võib väita. Ma arvan, et raportööri seatud kurssi on mõlema poole huvides mõistlik järgida.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Türgiga kaubandussuhteid käsitlevas raportis osutatakse kõige suurematele saavutustele ning raskustele ELi ja Türgi kaubanduses. Türgil on ELiga olnud alates 1963. aastast assotsiatsioonileping, mis viis tolliliidu loomiseni 1996. aastal. Tolliliidu rajamine aitas kaasa turu paremale lõimumisele ja Türgist on saanud ELi üks peamisi kaubanduspartnereid: näiteks 2009. aastal eksportis Türgi ELi kaupa 33,6 miljardi euro väärtuses ja impordis EList 40,4 miljardi euro ringis. Hoolimata nendest saavutustest aitaks ELi ja Türgi kaubandus- ning finantssuhete edasisele arengule kaasa liidu laiendamine, et hõlmata teenused ja avaliku sektori lepingud, ning praeguste probleemide, nagu Türgis intellektuaalomandi õiguste kohaldamise vajakajäämised, kõrvaldamine.

Raporti kohaselt takistab Türgi kandideerimine ELiga liitumiseks tolliliidu ulatuslikku reformimist. Seega on vaja kaaluda, missugune mainitud lõimumise ja koostöövõimalustest oleks mõlemale poolele kõige tulusam ja majanduskriisi ajal kõige kasulikum. Minu arvates on raportöör käsitlenud kõiki olulisi küsimusi ja raport tervikuna ei ole ühele poole kallutatud. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Türgiga kaubandus- ja majandussuhteid käsitleva raporti poolt. 1996. aastal rajatud ELi ja Türgi tolliliidu täielikuks rakendamiseks on hakatud kõrvaldama allesjäänud bürokraatlikke takistusi ning tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid. Ma arvan, et sama tähtis on, et Türgi seaks naiste tööhõive oma majandus- ja sotsiaalpoliitikas kesksele kohale, arvestades naiste tööturul osalemise madalat taset.

 
  
MPphoto
 
 

  Nigel Farage (EFD), kirjalikult. − Muudatusettepanek võimaldab paljudel inimestel ELis ja neid esindavatel Euroopa Parlamendi liikmetel anda märku oma rahulolematusest Türgi liikmesuse ja kaasneva poliitilise liiduga ning selle vastu seismisest. Me ei taha aga, et see toimuks Türgiga vabakaubanduse − milles ei ole tariifseid tõkkeid − toetamise arvelt, nii et suur osa raportist jääks samaks. Paljud valikud tekitavad pahameelt: vabakaubanduslepingutes lubatakse tariifseid tõkkeid. Tolliliitudega kõrvaldatakse need sisemiselt, kuid väliselt lubatakse neid jätkuvalt ja võimaldatakse kehtestada isegi uusi tõkkeid. Ja loomulikult piiravad ning keelavad tolliliidud liikmete kaubandusläbirääkimiste vabadust. Hoolimata nendest tolliliitudega seotud probleemidest oleme Türgi olukorraga arvestades tolliliidu poolt, sest see võimaldab väljendada oma seisukohta neil, kes on Türgi liitumise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit ja Türgi on juba palju aastaid olnud olulised kaubanduspartnerid. Selle mõlemapoolselt kasuliku partnerluse teele on Türgi pool veeretanud mitmeid takistusi, üritades piirata Euroopa toodete pääsu oma turule, milleks on ta kehtestanud administratiivseid ja bürokraatlikke tingimusi.

Loodan, et need tõkked kaotatakse, et Türgi asub otsustavalt võitlema Euroopa toodete võltsimise vastu ja kaitseb loojate seaduslikku õigust saada oma leiutiste eest tasu ning et ELi ja Türgi kaubandus- ja majandussuhted kasvavad ning muutuvad tugevamaks.

Nagu mul juba oli võimalus öelda, siis sõltumata sellest, millised on ELi ja Türgi suhted tulevikus, loodan, et neis keskendutakse ning minnakse dialoogi ja tõhusa koostöö teed ja et Türgi jätkab teekonda, mida ta on alustanud läänelikus stiilis vabaduse ja demokraatia suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) 1963. aastal kirjutasid Türgi ja EMÜ alla assotsiatsioonilepingule, milles nähti ette tolliliidu asutamine 1996. aastal. See võimaldas tolliliidu abil majandussuhteid süvendada. Tolliliidu reguleerimisalasse jäävate toodete seas on kõik tööstustooted ja töödeldud põllumajandustooted. 2009. aastal suurenes Türgi eksport ELi 33,6 miljardi euroni, kusjuures import EList kerkis 40,4 miljardi euroni. Maailmapanga statistika kohaselt sai Türgist suuruselt 17. majandusriik maailmas ning suuruselt kuues majandusriik Euroopas. Riik oli välismaiste otseinvesteeringute poolest 20. kohal. 1996. aastal loodud tolliliit ei laiene põllumajandustoodetele ning riigihangetele. Avaliku sektori lepingute puhul võimaldab Türgi siiamaani kohalikele pakkujatele 15% hinnaalandust. Ma kutsun Türgit üles vähendama bürokraatiat, tühistama allesjäänud tariifsed ja mittetariifsed tõkked ning kõrvaldama ebavajalikud takistused ELi ja Türgi vahelises kaubanduses!

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportiga soovitakse kinnitada majandus- ja kaubandussuhteid Türgiga. Tegelikult on eesmärk allutada see riik ELi huvidele. Viited sellele on selgesõnalised ja neid on palju: ELi ja Türgi vaheliste järelejäänud tariifsete ja mittetariifsete tõkete kõrvaldamine, avatud kaubandus- ja investeeringute korra säilitamine, Türgi vastupanuvõime suurendamine muutuda siseturul protektsionistlikuks ning tolliliidu laiendamine põllumajandustoodetele, teenustele ja riigihangetele.

Nende majandus- ja kaubandussuhete arendamisest lõikavad kasu üksnes ELi ja Türgi suured monopolid ning see on selgelt kahjulik töötajatele, kes kaotavad oma õigused konkurentsivõime suurendamise arvelt, ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ja põllumajandusettevõtjatele, kes seisavad silmitsi suuremate tootmiskulude ja ka sissetulekute vähenemise ning oma toodete madalamate hindadega.

Türgile avaldatav surve pidada kinni sõlmitud lepingutest on siiski positiivne. Sinna hulka kuulub suhete normaliseerimine kõigi ELi riikidega, sealhulgas Küprosega. Majandus- ja kaubandussuhteid ei tohi seada esikohale inimeste huvide arvelt ning Türgiga suhete edasiarendamise eeltingimuseks peab olema Küprose põhjaosa okupeerimise lõpetamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Minu arvates on raportis üks rabav ebatäpsus, sest selles väidetakse, et Türgi on Euroopas suuruselt kuues majandus. Igal juhul lükkab geograafia selle väite kategooriliselt ümber, sest peaaegu kogu Türgi asub Aasia mandril.

Muudatusettepanek, milles parlament väljendab oma heameelt Türgis hiljuti toimunud referendumi üle, õõnestab suhete neutraalsust, andes sellele suurema poliitilise tähenduse ning kaldudes kõrvale üksnes majanduslikust hinnangust. Ma kardan, et seetõttu ei saa ma toetada Kazaki raporti vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Me hääletasime Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni esitatud resolutsiooni ettepaneku poolt, ehkki see on ebarahuldav. Selles väidetakse siiski selgelt, et ELi ja Türgi suhete süvendamine asendab ning muudab vananenuks selle riigi Euroopa Liiduga liitumise.

Igasugune Türgi ja ELi suhete süvendamine peab edaspidi siiski sõltuma rangelt sellest, kas Türgi tunnustab Küprost, mille olemasolu see jätkuvalt eitab ja millest osa ebaseaduslikult ja sõjaliselt okupeerib. Türgi − uhke riik ja kunagine meie liitlane kommunismi ohu vastu − on sild Euroopa ja Aasia vahel. See on sild, kuid geograafiliselt, demograafiliselt, ajalooliselt ega kultuuriliselt ei ole tegu Euroopa maaga.

Lõpetuseks: tunnistage, et 1963. aastal Ankaras külma sõja haripunktis ja strateegilistel põhjustel antud lubadused ei ole enam asjakohased ning et meie − eurooplased ja türklased ühtemoodi − raiskaksime märksa vähem aega, kui kaaluksime priviligeeritud partnerlust, mitte liitumist, mida ei taha meie kodanikud ja mille vastu on ka paljud türklased.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Türgi on Euroopa Liidu tähtis kaubanduspartner. Otseses võrdluses on ELi 27 liikmesriigi kaubanduses Türgi suuruselt seitsmes impordi- ja viies ekspordiriik. 2009. aastal ulatus kogu kaubandusmaht peaaegu 80 miljardi euroni. Türgi jaoks on Euroopa Liit nii impordi kui ka ekspordi tugevaim kaubanduspartner, jättes kaugele maha sellised riigid nagu Venemaa, Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Tugevad majandus- ja kaubandussuhted peavad jätkuma ning neid tuleb edasi arendada. Ühise tolliliidu loomine 1996. aastal oli konkreetselt üks tähtis samm selles suunas. Peame siiski kõrvaldama Türgi poolt sellised erinevused nagu dumpinguvastased meetmed või välisfirmade diskrimineerimine, mis on vastuolus kehtivate lepingutega. Ka intellektuaalomandi õiguste valdkonnas on vaja teha tööd, et saavutada vastavus aluslepingutega. Ma toetan kindlasti Kazaki omaalgatuslikku raportit, milles paljastuvad probleemid meie kaubandussuhetes Türgiga ja kutsutakse üles nende lahendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. (FR) Kazaki raport tahab meid uskuma panna, et 1963. aasta EMÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu alusel rajatud tolliliit on õnnestumine, suurendades tänapäeva Euroopa Liidu ja Türgi majandus- ning kaubanduslõimumist; et tänu sellele on muu hulgas olnud võimalik toetada majanduskasvu Euroopas ja seega ka Prantsusmaal. Arvestamata tõsiasja, et Türgi on selles protsessis oma kohustusi vaid vähesel määral täitnud, oleme aastakümnete jooksul täheldanud ümberkolimiste ja töökohtade meeletus koguses kadumist. See ei anna rahvusvahelises alliansis kuidagi välja majandusliku ja sotsiaalse väärtuse mõõtu ei minu kodumaale ega meie naabritele Euroopas. Selle tunnistamise asemel minnakse aga raportis isegi nii kaugele, et kritiseeritakse riigisiseste tehniliste eeskirjade ja normide kasutamist riigi turgude kaitsmise vahendina; normide, mida raportöör peab liigseteks dumpinguvastasteks meetmeteks, mis seega kärbivad Türgi kaubandust Euroopaga. Selle eesmärk on iseendastmõistetavalt tugevdada Türgi ELiga liitumise protsessi − seekord lähtudes tööstuslikust ja kaubanduslikust kasust kasumijanustele Euroopa-meelsetele, internatsionalistidele ja ultraliberaalidele. Selge, et lükkame tagasi kõik, mis järgib seda joont.

 
  
MPphoto
 
 

  Morten Løkkegaard (ALDE), kirjalikult.(DA) Ma tahaksin esile tõsta oma heameelt selle üle, et oleme suutnud Euroopa Parlamendis jõuda kokkuleppele kutsuda üles veel tihedamale majanduskoostööle Türgiga hoolimata sellest, et suur osa Euroopa elanikest suhtub väga skeptiliselt ELi ja Türgi suuremasse lõimumisse. Skeptilisus on täiesti arusaadav. Türgi on paljude aastate jooksul pidanud väga raskeks järgida nõudeid, mida EL on täiesti õigustatult liitumisele seadnud. Sellegipoolest peab Euroopa jätkama survet Türgi kunagiseks liitumiseks.

Oma 75 miljoni elanikuga on Türgi Euroopa eksportijate jaoks tohutu turg ning juba praegu on see Euroopa suuruselt seitsmes kaubanduspartner. Türgi ostab suure osa ELi eksportkaubast, millega luuakse Euroopas kasvu ja töökohti. Me ostame Türgist odavat kaupa, mis tagab meie tarbijatele poodides odavama ja mitmekesisema kaubavaliku. Teiste sõnadega: Türgi on Euroopa majandusele oluline.

Türgi ja ELi vaheline lõimumine on suurenenud aga ainult kaubavahetuses. Teenuste sektor on jäänud maha ja ma kutsuksin seega üles teenuste sektori lisamisele kaubanduslepingusse. Samal ajal tuleb Türgile avaldada survet, eriti selleks, et see eemaldaks tõkked kaupade vabalt liikumiselt. See on vajalik, et liitumisläbirääkimised saaksid jätkuda. Kui seda ei juhtu, on raske ette kujutada, et me teeme Türgiga aina tihedamat koostööd. Türgi liitumine ELiga on ikka veel pikaajaline eesmärk. Seetõttu on tähtis, et suudaksime koos lahendada vastastikused probleemid ja et Türgi täidaks oma kohustused vastavalt liitumislepingule.

Ma loodan, et vaatamata Türgi ELiga liitumist ümbritsevale skeptilisusele suure osa Euroopa elanike seas, suudame säilitada Türgi kui lähedase kaubandus- ja koostööpartneri ning et me ei peleta Türgit eemale sellega, et suurte ELi riikide juhid lükkavad Türgi tulevikus liitumise korduvalt tagasi.

Me vajame Türgit ja mitte ainult majanduslikus mõttes. Türgi on tähtis piirkondlik osaleja Lähis-Idas ja NATO tähtis koostööpartner. Nii et ärgem heitkem Türgit kõrvale, vaid arendagem selle asemel meievahelist koostööd, eriti majanduskoostöö tõhustamise teel!

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Raport on tõeline kiidulaul tolliliidule ja tingimusteta vabakaubandusele, Türgi ja kolmandate riikide vahelistele vabakaubanduslepingutele, Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutele ja Nabucco projekti elluviimisele. Me ei saa toetada raportit, mille ülesehitus ei vasta meie nägemusele, ja seda hoolimata vasakpoolsete esitatud muudatusettepanekutest, mis raporti paremaks tegid – Eriti puudutasid need sotsiaalmajanduslikku olukorda, noorte ja naiste tööpuudust ning ametiühingute õigusi – ja ka positiivsest viitest Türgi kohustustele vastavalt assotsiatsioonilepingu lisaprotokollile. Nad tahavad Türgist teha vabal turul 28. riigi, anda sellele riigile Euroopa Liidu liikmesriigi täisõigused ja -kohustused. Me oleme selle venitamistaktika vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Türgi jaoks on Euroopa Liit juhtiv kaubanduspartner. Kuigi kaubandusmaht on seega väga suur, ei kõhelda raportis visandamast probleeme, mis meie kaubandussuhetes eksisteerivad.

Üks nendest probleemidest, millest me kindlasti mööda vaadata ei tohi, on asjaolu, et Türgi ei ole juba viiendat aastat järjest täitnud kohustust kohaldada assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli ning pole kõrvaldanud kõiki takistusi kaupade vaba ringlemise teelt. Näiteks on jäänud uksed suletuks Küproselt pärit kaupadele.

Need ja teisedki asjaolud, mida tõstis suures osas esile Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, võimaldasid tasakaalustada raportit, milles õigustatult ei viidata sügavamatele Euroopa Liidu ja Türgi poliitilistele sidemetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Nagu kõik teised riigid, on Türgi suveräänne riik ning seda peab sellena austama. Euroopa Liidu jaoks on vastuvõetamatu võtta endale vabadus ähvardada Türgit läbirääkimiste katkestamisega, mida pealegi peetakse üsna ebasoovitava liitumise teemal, kui võtta arvesse selleks vajalikku sotsiaalset ja eelarve ühtlustamist.

Täiskogu ei vääriks Türgi rahva sõprust, kui see hääletaks raporti poolt, milles pannakse neile põllumajandustoodetelt kõigi maksude tühistamisega kohustus hävitada töökohad põllumajanduses (50% töökohtadest Türgis) ja edendatakse investorite huvisid rahva huvide arvelt. Ma hääletan selle teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) On hästi teada, et Türgi on üks peamistest ELi kaubanduspartneritest. Need suhted on vanad ja said alguse 1963. aastal; neid süvendati tänu tolliliidu loomisele 1993. aastal, mis oli ette nähtud esialgses lepingus. Kõigest hoolimata on ikka veel palju bürokraatlikke takistusi, mis kaubandus- ja majandussuhete suuremat kasumlikkust mõlemale poolele tagasi hoidnud. Järelikult peab Türgi tegema lisapingutusi, et võidelda ühise kasu nimel selliste takistuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Ma sooviksin, et Türgi valitsus suhtuks sellesse resolutsiooni kui avanssi, mis on põhjus, miks ma poolt hääletasin. Kui Türgi teeb edaspidi Küprose ja Armeenia küsimustes ELi struktuuridega koostööd, siis hääletan igasuguse Türgi kasuks tingimuste lõdvemaks laskmise vastu. See on ebanormaalne, et Türgi ei suuda isegi tunnistada eelmise sajandi alguses toimunud Armeenia genotsiidi, milles mõrvati miljoneid inimesi. Türgi praegune Armeenia blokeerimine saadab Euroopa Liidule negatiivse sõnumi. Avanss on makstud – ootame Türgi poolelt häid muutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) ELi liikmesuse küsimus on midagi, mida ei tohiks erinevate kultuuriliste ja usuliste tõekspidamiste tõttu, mis juba praegu seavad sotsiaalse rahu liidus ohtu, põhimõtteliselt esitadagi. ELiga liitumine ei tähenda ainult majandussuhteid. Selle tulemuseks on poliitilised ja kultuurilised probleemid ning ELi leiavad tee just nimelt need usulised ning sotsiaalpoliitilised vaated, mis ei sobi kokku Euroopaga, mida iseloomustavad läänelikud ja kristlikud tavad. Kui arvestada, et ainuüksi perioodil 1996−2005 sai Türgi 1,3 miljardi euro ulatuses ELi toetusi, siis peab olema võimalik arutada strateegilise partnerluse küsimust. Türgiga kaubandussuhete parandamiseks paremini toimiva tolliliidu kujundamise kaalumine on ajaraisk, kui Türgi valitsus ei täida oma kehtivaid kohustusi Küprose suhtes. Hääletasin seetõttu täna raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti vastu, sest Metin Kazak õppis Türgi riigilt saadud stipendiumiga Prantsusmaal ja seega on olemas ilmne huvide konflikt.

Ma pean seetõttu asjakohasemaks saata resolutsioon tagasi komisjoni ja vahetada välja raportöör. Tekstis kirjeldatakse Türgi majandust Euroopa, mitte Aasia majandusena. Ma ei tahaks mõelda, et ELi ja Türgi vahelise kaubanduse suurendamist võidakse võtta kui vabandust viimase liitumisele Euroopa Liiduga. Me ei taha Euraabiat!

 
  
MPphoto
 
 

  Paul Nuttall (EFD), kirjalikult. − Muudatusettepanek võimaldab paljudel inimestel ELis ja neid esindavatel Euroopa Parlamendi liikmetel anda märku oma rahulolematusest Türgi liikmesuse ja kaasneva poliitilise liiduga ning selle vastu seismisest. Me ei taha aga, et see toimuks Türgiga vabakaubanduse − milles ei ole tariifseid tõkkeid − toetamise arvelt, nii et suur osa raportist jääks samaks. Paljud valikud tekitavad pahameelt: vabakaubanduslepingutes lubatakse tariifseid tõkkeid. Tolliliitudega kõrvaldatakse need sisemiselt, kuid väliselt lubatakse neid jätkuvalt ja võimaldatakse kehtestada isegi uusi tõkkeid. Ja loomulikult piiravad ning keelavad tolliliidud liikmete kaubandusläbirääkimiste vabadust. Hoolimata nendest probleemidest tolliliitude kui kontseptsiooniga nõustume Türgi olukorra taustal selle osaga raportist, mis käsitleb tolliliitu, sest see võimaldab neil, kes on Türgi täieliku ELi liikmesuse vastu, oma hääl kirja panna. Tähele peaks panema, et ainult 38 Euroopa Parlamendi liiget 736st hääletas Türgi poliitilise liiduga ühinemise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Viimastel kuudel on tähtis teema olnud ELi liikmesriikide viisapoliitika Türgi äriinimeste suhtes. Pärast Prantsusmaaga viisanõuete lõdvemaks laskmist, kirjutas Istanbuli Kaubanduskoda selle aasta veebruaris alla ka lepingule Itaaliaga. Vastavalt sellele antakse äriinimestele viis aastat kehtiv Schengeni korduvviisa, kui nad esitavad Istanbuli Kaubanduskoja soovituskirja. Viisa võimaldab neil reisida kõigisse Schengeni maadesse. Saksamaad on seejärel ebaõiglaselt kritiseeritud selle kitsendava viispoliitika pärast. EL peaks selle asemel suhtuma tõsiselt Saksamaa viisade liberaliseerimisega seotud kahtlustesse. Saksamaa on ELi riik, mis kannab kõige suuremat Türgi sisserändajate koormat. Valitseb suur oht, et nõndanimetatud äriinimese viisat kasutatakse tagatrepi kaudu alaliselt elama asumiseks. Mitte Türgi Kaubanduskoda, vaid riik, kuhu reisitakse, peaks üksikjuhtumi kaupa otsustama, kas väljastada äriviisa või mitte. Probleem on lihtsalt selles, et Prantsusmaa ja Itaalia liberaalne viisapoliitika on avanud ka ukse ülejäänud Schengeni alale. See on riigi suveräänsuse tõsine riive. Komisjon peaks seda probleemi Türgiga kaubandussuhete arendamise raames kiiresti kaaluma.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Raportis sedastatakse, et ELiga liitumise üle peetavate läbirääkimiste taustal tuleks kõigepealt süvendada tolliliitu Türgiga. Järelikult tuleb tolliliitu laiendada näiteks põllumajanduse ja teenuste sektoritele ning riigihangetele. Käimasolevad läbirääkimised ei puuduta ainult majandussuhteid. Need puudutavad ka poliitilisi ja kultuurilisi küsimusi ning erinevaid usulisi ja sotsiaalpoliitilisi vaateid, mis ei sobi kokku Euroopaga, mida iseloomustavad läänelikud ja kristlikud tavad. Türgi on aastaid saanud ühinemisabina miljardeid eurosid, mis on enam kui küllalt, et edendada strateegilist ja kaubanduspartnerlust. Türgiga tolliliidu süvendamisega peavad kindlasti kaasnema Türgi edusammud Küprose küsimuses, inimõiguste ja demokraatia vallas ning usu- ja sõnavabaduses. Türgil on nendes küsimustes veel pikk tee käia. Ma hääletasin seega vastu raportile, mis kujutab endast veel ühte vargset sammu selles suunas, et tulevikus saab Türgist ELi täisliige.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin raporti poolt, sest see sisaldab teatavaid punkte, mida ma pean tähtsaks. Tänavu juba viiendat aastat järjest ei ole Türgi täielikult rakendanud partnerluslepingu lisaprotokolli ega kõrvaldanud takistusi kaupade vaba liikumise teelt.

Ankara peab tõhustama ka intellektuaalomandi õiguste kaitset ning kohaldama võltsimisvastases võitluses Euroopa norme. Viimaseks on ka vajalik kaubandustõkete olulisel määral vähendamine, eriti põllumajandustoodete puhul. Kui Türgi soovib tegelikult arutelusid ja läbirääkimisi jätkata, et saada Euroopa Liidu liikmesriigiks, siis peab ta kõigepealt näitama üles austust teatavates põhjapaneva tähtsusega küsimustes, millest peamised on seotud Küprose ning kaubandustagatiste ja -eeskirjadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Türgi roll maailma kaubanduses on üha tugevnenud, sest see tegutseb Vahemere piirkondade ja naaberpiirkondade vahelülina.

Sellel taustal on tolliliit võimaldanud meil saavutada ELi turgude ja Türgi märkimisväärse lõimumise taseme. Tolliliit hõlmab kõiki tööstustooteid ja töödeldud põllumajandustooteid ning selle edukus on nähtav statistikast: ELi imporditurgude seas on Türgi seitsmendal ja eksporditurgude seas viiendal kohal. Tolliliitu ei saa siiski veel nimetada väljakujunenuks ning see tundub kannatavat probleemide käes, mis on seotud järelejäänud tehniliste kaubandustõkete ja liigsete kaitseabinõude kasutamisega.

Sellel taustal ja arvestades ka Türgi ja ELi suhete tähtsust, on ettepaneku eesmärk pöörata nõuetekohast tähelepanu kaubandus- ja majandussuhetele mõlema poole vahel, võtta vastu algatused, mis on vajalikud, et tõsta veelgi nende suhete kvaliteeti ning muuta tolliliit paremini toimivamaks. Need meetmed võivad olla mõlemale majandusele vastastikku kasulikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin raporti poolt, arvestades Türgi ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse suurt mahtu ja stabiilseid sidemeid. Türgi on ELi jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid, olles ELi imporditurgude seas seitsmendal ja eksporditurgude seas viiendal kohal. Kaks kolmandikku kõigist välismaistest otseinvesteeringutest pärineb EList ja seega on Türgist saanud Euroopa ettevõtjatele investeerimisbaas, mis aina enam lõimub ELi tarne- ja tootmisahelaga, sageli kõrge lisandväärtusega turusegmentides. 2009. aastal eksportis Türgi ELile 33,6 miljardi euro väärtuses tooteid ja importis EList 40,4 miljardi euro väärtuses tooteid. Ma toetan asjaolu, et VKEd moodustavad 99% Türgi ettevõtetest ning tagavad Türgis 70% ulatuses töökohti. Türgi peab astuma esimese sammu ja hakkama kiiresti rakendama Nabucco valitsustevälist lepingut, määratlema ühise välisenergia strateegia ja avama läbirääkimised energiapeatüki üle, mis suurendaks energia valdkonnas veelgi koostööd. Ma arvan, et Türgi ja ELi kaubandus- ning majandussuhetele tuleb pöörata tähelepanu, mida need väärivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Raport on tõeline kiidulaul tolliliidule ja tingimusteta vabakaubandusele, Türgi ja kolmandate riikide vahelistele vabakaubanduslepingutele, Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutele ja Nabucco projekti elluviimisele. Me ei saa toetada raportit, mille ülesehitus ei vasta meie nägemusele, ja seda hoolimata vasakpoolsete esitatud muudatusettepanekutest, mis raporti paremaks tegid – Eriti puudutasid need sotsiaalmajanduslikku olukorda, noorte ja naiste tööpuudust ning ametiühingute õigusi – ja ka positiivsest viitest Türgi kohustustele vastavalt assotsiatsioonilepingu lisaprotokollile. Nad tahavad Türgist teha vabal turul 28. riigi, anda sellele riigile Euroopa Liidu liikmesriigi täisõigused ja -kohustused. Me oleme selle venitamistaktika vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Tänane hääletus raporti üle näitab seda, et arvestades Türgi ja ELi vahelist olulist kaubamahtu ning sügavalt kinnistunud suhteid, tuleb nagu kord ja kohus pöörata tähelepanu nende kaubandus- ja majandussuhetele, ning selle taustal tuleb astuda sammud, mis on vajalikud, et neid suhteid veelgi parandada. Mitmed tehnilised küsimused on siiani lahendamata ning selles suhtes tuleks kohe tegutseda. Tolliliidu toimivust tuleks parandada; lahendamata küsimused vajavad kohe tähelepanu; Türgi ja EL peaksid veelgi enam viima kooskõlla oma kaubanduspoliitika, eriti vabakaubanduslepingute ja piirkondliku kaubanduse taustal. Nende meetmete rakendamisel ei ole kaotajaid ja need tulevad kasuks mõlemale majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ma toetasin Türgiga kaubandus- ja majandussuhteid käsitlevat raportit. Sellest raportist nähtub, kui tähtis on ELi ja Türgi vaheline kaubandus. 2008. aastal küündis see vähemalt 100 miljardi euroni. Raportis osutatakse nõrgale kohale ja tuuakse õigustatult välja tõsiasi, et lahendamist ootavad veel paljud probleemid. Praeguses raportis on need loetletud erapooletult. Selles kinnitatakse õigusega, et ELi poliitika eesmärk on „(...) demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, (...)”. Türgi peaks ühtlasi tegema jõupingutusi, et täielikult austada kooskõlas ELi normide ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidega ametiühingute õigusi ning teeks seda kindlasti ühinemis-, streigi- ja kollektiivlepingute õiguste kaudu.

Euroopa Liit peab võtma enda õlule kohustuse viisakorra liberaliseerimise kohta ja mitte ainult veoautojuhtide, vaid ka ärimeeste ja naiste, turistide, üliõpilaste ja eakate puhul. Meie suhted Türgiga peavad olema ausad, õiglased ja siirad. See tähendab, et peame jätkuvalt selgesti ja valjusti kordama sõnumit, et EL täidab lubaduse võtta Türgi liidu liikmeks nii pea, kui see riik vastab kõigile Kopenhaageni kriteeriumidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rui Tavares (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Raport on tõeline kiidulaul tolliliidule ja tingimusteta vabakaubandusele, Türgi ja kolmandate riikide vahelistele vabakaubanduslepingutele, Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutele ja Nabucco projekti elluviimisele. Me ei saa toetada raportit, mille ülesehitus ei vasta meie nägemusele, ja seda hoolimata vasakpoolsete esitatud muudatusettepanekutest, mis raporti paremaks tegid – Eriti puudutasid need sotsiaalmajanduslikku olukorda, noorte ja naiste tööpuudust ning ametiühingute õigusi – ja ka positiivsest viitest Türgi kohustustele vastavalt assotsiatsioonilepingu lisaprotokollile. Nad tahavad Türgist teha vabal turul 28. riigi, anda sellele riigile Euroopa Liidu liikmesriigi täisõigused ja -kohustused. Me oleme selle venitamistaktika vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. − (RO) Hääletasin Türgiga kaubandus- ja majandussuhteid käsitleva resolutsiooni poolt, sest see ei ole mitte üksnes riik, mis on ELiga ühinemas, vaid ka Euroopa Liidu strateegiline partner. Tolliliit Türgiga on üks kõige tihedamaid ja edasiarenenumaid kaubandussuhteid, mis ELil saab kolmanda riigiga olla. ELi arvele langeb 88% kõigist Türki tehtavatest välismaistest otseinvesteeringutest. Türgi geostrateegilist asukohta arvestades on see üks riikidest, mis aitab oluliselt kaasa ELi energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamisele. Sel puhul tahan rõhutada Nabucco projekti tähtsust ja me kutsume Türgit üles rakendama Nabucco valitsustevahelist lepingut. Ergutame Türgit ka investeerima tohutusse potentsiaali, mida pakuvad selle taastuvad energiaallikad. Musta mere piirkond on erilise geostrateegilise tähtsusega ELi energiakindluse ja energiavarustuse mitmekesistamiste mõttes, arvestades selle lähedust Kaspia mere, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia piirkondadele. EList on saanud pärast Rumeenia ja Bulgaaria liitumist ELiga ka oluline piirkonnas osaleja. Selle taustal usun, et EL peaks välja töötama Musta mere strateegia, milles ka Türgil on mängida väga oluline roll

 
  
  

Raport: Esther de Lange (A7-0241/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilitamine on erakorraline olukord, mida me ignoreerime või – pigem – millele oma täielikku tähelepanu ei pühenda.

Teatud uuringud näitavad, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tuleneva heaolu vähenemise hind on praegu ligikaudu 50 miljardit eurot aastas, kuid tegemist on ilmselgelt ökoloogilise ja mitte majandusliku probleemiga. ÜRO on nimetanud 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse aastaks, rõhutades selle probleemi rahvusvahelist olemust ja üliolulisust, eelkõige aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. EL on võtnud endale ka kohustuse tagada bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kaasamine paljudesse ELi poliitikasuundadesse. Lisaks on EL võtnud vastu elupaikade direktiivi, mis kannab omakorda hoolt Natura 2000 nime all tuntud erikaitsealade ökoloogilise võrgustiku loomise eest.

Ma usun, et kõik liikmeriigid peavad arendama bioloogilise mitmekesisuse haldamist ja selle austamist, säilitades maakohad ja kaitsealad ning säilitades ja arendades jätkuvust suure loodusliku väärtusega kaitstud maa-, mere- või põllumajanduslike alade vahel. EL peab rohkem toetama ka uuringute ja uute ideede rahastamist ning pühendama rohkem tähelepanu sellele, et tagada kõigi Euroopa eeskirjade ja direktiivide kooskõlastatus, eriti nende, mis puudutavad bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Ma andsin oma poolthääle Esther de Lange raportile, sest usun, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks saab veel palju teha. Toetan eelkõige seda lõiget, kus sätestatakse, et edukaks võitlemiseks toiduga kindlustatuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuse kolmekordse kriisi vastu on vaja ühtset lähenemisviisi ja ELi bioloogilise mitmekesisuse tulevikustrateegiat, mis on vaesuse ja näljaga võitlemise strateegiaga täielikult lõimitud ning mis aitaks kliimamuutust leevendada ja sellega kohaneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Selles parlamendi algatusraportis mõistetakse hukka edusammude puudumine bioloogilise mitmekesisuse kaitse valdkonnas. Poliitilise tahte, rahastamise, Euroopa õigusaktide ülevõtmise jms puudumise tõttu ei ole saavutatud 2010. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise miinimumeesmärki ja see on lükatud edasi 2020. aastasse. Raportis esitatakse loetelu meetmetest, mis tuleb selle kiireloomulise eesmärgi täitmiseks rakendada. Kuna olen mures meie keskkonnaseisundi pärast ja toetan raportööri Esther Lange esitatud lähenemisviisi, siis hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Toetasin raportit ja hääletasin täieliku veendumusega selle poolt! Peame tegutsema inimtegevusest põhjustatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks. Me kõik kahetseme, et seda eesmärki ei ole saavutatud Göteborgi säästva arengu kava ega võrgustikuga Natura 2000. Usun, et bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel on oluline osa talunikel. Usun ka, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise programmidele tuleb teha kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub murettekitava kiirusega. Tegelikult on raportööri sõnul inimtegevusest põhjustatud liikide väljasuremist hinnatud looduslikust väljasuremisest 50–1000 korda kõrgemaks. Euroopa tasandil on võrgustiku Natura 2000 eesmärk aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele looduslike elupaikade ning metsiku taimestiku ja loomastiku säilitamise kaudu. Sellele vaatamata mõistab raportöör õigustatult hukka liikmesriikide vahelised erinevused Natura 2000 direktiivide ülevõtmises ja tõlgendamises. Probleemne on ka bioloogilise mitmekesisuse valdkonna killustatud rahastamine. Enamik kulutusi jagatakse tegelikult Euroopa Põllumajandusfondi Maaelu Arenguks (EAFRD), ühise kalanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Ühenduse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vahel. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb leida sünergiad. Lõpetuseks avaldan heameelt komisjoni järgmise teatise üle bioloogilise mitmekesisuse pikaajalise strateegia kohta. Oleks kasulik, kui teatis ja sellega seotud nõupidamine ajendaksid formuleerima täpseid poliitilisi eesmärke ja rakendama Euroopa tasandil asjakohaseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega võitlemisel täheldatud ebaõnnestumised nõuavad kiiresti Euroopa tasandil reageerimist ja ma usun, et see resolutsioon aitab sellele kaasa. Seetõttu pooldan selget seisukohta, mille kohaselt on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine minimaalne eesmärk, mis tuleks 2020. aastaks saavutada. Selle saavutamiseks on vaja erinevaid meetmeid ja resolutsioonis pakutakse välja mõned, mille seast rõhutaksin suuremat piiriülest koostööd ja bioloogilise mitmekesisuse väärtustamist, eelkõige keskkondlikust ja bioloogilisest vaatenurgast. Selles valdkonnas rõhutaksin ma eelkõige bioloogilise mitmekesisuse olulisust ja ökosüsteemide vastupidavust kliimamuutuste mõjude vähendamisel ja sellega kohanemisel. Teiseks usun, et selle resolutsiooni jaoks on oluline tunnistada, et jätkusuutlikku majandusarengut ja looduskaitset ei tohi eraldada. Usun ka, et keskkondliku infrastruktuuri arendamisel on oluline näidata töökohtade loomise potentsiaali.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Euroopa Liit saab kasu tohututest loodusvaradest metsamaastike, puuliikide, maismaa- ja mereloomade kujul, mille olemasolu toetavad mitmesugused kliimatingimused ja takistavad käitumisviisid, mis ei ole alati kohased. Õnneks kehtestati mõnda aega tagasi teatud piirmäärad ja vähendatud on selle tohutu rikkuse säilitamist takistavaid tegureid.

Sellest hoolimata väärib kaalumist asjaolu, et bioloogiline mitmekesisus moodustab ideaalse vastastikuse kontrollmehhanismi looduse loomsete, taimsete ja mineraalsete koostisosade vahel. See võimaldab säilitada tasakaalu, mis soodustab mitmekülgset toitumist, ennetab looduskatastroofe ja aitab võidelda kliimamuutuste ja kasvuhooneefektiga. Olen selle raporti heakskiitmise poolt, sest see on esimene samm kaugemale põhimõttelistest deklaratsioonidest – mida loomulikult peaaegu ühehäälselt toetatakse – konkreetsete meetmete suunas bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Bioloogilise mitmekesisuse arengusuundumuste näitajad on äärmiselt murettekitavad. Ennustatakse, et 2050. aastaks kiireneb liikide hävimine kümme korda. Euroopas on väljasuremisohus 42% imetajatest, 43% lindudest, 45% liblikatest, 30% kahepaiksetest, 45% roomajatest ja 52% mageveekaladest. Selline olukord on vastuvõetamatu, mitte ainult eetiliselt, vaid ka keskkondlikult ja majanduslikult. Sellepärast peab Euroopa Komisjon tagama bioloogilise mitmekesisuse parema lõimimise oma eri tegevusvaldkondadesse, eelkõige põllumajandusse, regionaalpoliitikasse, tööstusesse, arengukoostöösse ning teadusesse ja uuendustegevusse. Liit peab võtma eesmärgiks ka rahvusvaheliste pingutuste tugevdamise bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel ja aitama seega saavutada aastatuhande arengueesmärke 2015. aastaks. Euroopa Parlament võttis selle raporti peaaegu ühehäälselt vastu ja peab vastavalt toimima ka siis, kui arutleme ühise põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika või uue finantsperspektiivi reformi üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine ei ole pelgalt meie eetiline kohus – arusaama inimese hoolekandeülesandest kohustab meid säilitama oma planeeti nii, et see võiks ülal pidada ka tulevasi põlvkondi. See on loogiline ka ökoloogilisest ja majanduslikust vaatepunktist. Hiljutised uuringud on näidanud, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tulenev hind on peaaegu 50 miljardit eurot aastas (alla 1% ELi SKP-st) ning tõuseb 2050. aastaks 14 triljoni euroni ehk 7%-ni prognoositavast SKP-st aastas. ELi jaoks on väga oluline suutlikkus täita aktiivset rolli üleilmsel tasandil võetud otsustes bioloogilise mitmekesisuse visiooni ja eesmärkide valdkonnas pärast 2010. aastat. Seetõttu oli vajalik, nagu on esitatud ka täna hääletuse läbinud raportis, luua visioon ja eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja säästva kasutamise kohta pärast 2010. aastat.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktide raporti poolt, sest vaja on julgeid meetmeid, mis võimaldavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamist ja ökosüsteemide taastamist, kasutades eriti lähenemisviisi, mis lõimib ELi eri valdkondade poliitika ja tunnustab bioloogilist mitmekesisust kui kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise põhiosa.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Raportööri tsiteerides ohustab bioloogilise mitmekesisuse hävimine meie toiduga kindlustatust, puhke- ja turismivõimalusi, võimet tulla toime kliimamuutusega, puidu-, ravimite- ja energiaallikaid. Seetõttu olen ma nõus, et ELis tervikuna ja eriti liidu poliitikaga hõlmatud valdkondades tuleb leida jätkusuutlik strateegia bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja ökosüsteemide säilitamiseks. Ma usun, et eriti tähtis on see põllumajanduses ja kalanduses, mistõttu jälgin ma eriti põhjalikult praegu ettevalmistatavaid ühise kalanduspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika reforme. Seda põhjusel, et bioloogilise mitmekesisuse adekvaatne ja jätkusuutlik säilitamine, mis on nii ülioluline kui ka soovitav, ei pidurda kuidagi jätkusuutlikkust ega põllumajanduse ja kalanduse arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) ÜRO on nimetanud 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Kahjuks ei saavuta EL oma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise eesmärki 2010. aastaks. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub murettekitava kiirusega. Ennustatakse, et 2050. aastaks suureneb bioloogilise mitmekesisuse vähenemise määr kümme korda. ELis on väljasuremisohus 42% imetajatest, 43% lindudest, 45% liblikatest, 30% kahepaiksetest, 45% roomajatest ja 52% mageveekaladest. 2008. aasta EÜ bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamise vahehindamises teatas komisjon, et kaitsestaatus on ebasoodne 50%-le liikidest ja ligi 80%-le elupaikadest, mis on ELi kaitsehuvide seisukohalt tähtsad. Selline suutmatus peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist on vastuvõetamatu mitte üksnes eetiliselt, vaid ka ökoloogilisest ning majanduslikust perspektiivist, kuna see jätab tulevased põlvkonnad ilma rikkalikust bioloogilisest mitmekesisusest. Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitsepoliitika tuleb koordineerida ja lõimida teiste valdkondade poliitikaga, eelkõige põllumajandus-, metsandus- ja kalandus- ja ka looduskatastroofide ennetamise poliitikaga, et tagada bioloogilise mitmekesisuse maksimumkaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles raportis juhitakse sõnaselgelt tähelepanu mitmetele olulistele teemadele: õigusaktide puudulik rakendamine, nende nõrk ja puudulik lõimimine eri valdkondade poliitikatesse, teaduslike teadmiste nappus ja andmete lünklikkus, poliitilise tahte puudumine, ebapiisav rahastamine ning tõhusalt suunatud lisavahendite puudumine spetsiifiliste probleemide, nagu näiteks sissetungivate võõrliikidega toimetulemiseks.

Üldiselt jagame raportis väljendatud muresid ja nõudmisi. Näeme positiivsena meie arutelus keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoniga tehtud ettepanekute peatükkide kaasamist, eelkõige nende, mis puudutavad rahastamist ja bioloogilise mitmekesisuse kaasamist asjaomaste valdkondade poliitikasse.

Siiski ei saa me jätta esile toomata ja valjuhäälselt tagasi lükkamata raportisse kaasatud viidet võimalike ökosüsteemide teenuste maksude uuenduslike süsteemide kohta, isegi juhul, kui see on kaasatud üksnes ettepanekuna, mida kaaluda. Selline loodusega kauplemine on vastuvõetamatu! Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on kapitalistliku süsteemi tagajärg – süsteemi, mis põhineb looduse ja loodusvarade kurnamisel ja nendega kauplemisel, arvestamata nende looduslikku taastumisvõimet.

Sellises süsteemis ei ole võimalik keskkonnaprobleemidele õiglaseid ja tulemuslikke lahendusi leida.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle algatusraporti poolt, sest Euroopa Liit peab perioodil tänasest päevast kuni 2020. aastani tegema kõik võimaliku bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamiseks ja ökosüsteemide taastamiseks. Kahetsen väga tõsiasja, et ei ole saavutatud bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise eesmärki 2010. aastaks. Euroopa Komisjon peab tagama bioloogilise mitmekesisuse parema lõimimise liidu teistesse tegevusvaldkondadesse, eelkõige põllumajandusse, metsandusse, kalandusse, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikasse, tööstusesse, arengukoostöösse ning teadusesse ja uuendustegevusse.

Riiklikud kulutused iseenesest ei võimalda meil põhieesmärki saavutada, mistõttu tuleb bioloogilise mitmekesisuse aspekt lõimida ka ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) 80% Prantsusmaa bioloogilisest mitmekesisusest paikneb meretagustel territooriumidel (äärepoolseimad piirkonnad, ülemeremaad ja -territooriumid). Hiljuti liigitas UNESCO 42% Réunioni saarest UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaks. Need on kõik objektiivsed põhjused, miks Euroopa Liit peaks tegema erilisi jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja selle tegeliku potentsiaali edendamiseks äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja territooriumidel. Praegu ei vasta Prantsusmaa äärepoolseimad piirkonnad ning Euroopa ülemeremaad ja territooriumid programmide Natura 2000 ja Life+ kriteeriumidele. Peame selle puuduse kõrvaldama.

Seetõttu tegin ma ettepaneku luua 2011. aasta eelarve projektis spetsiaalne eelarverida. See eelarverida kataks eriprogrammi BEST loomise äärepoolseimatele piirkondadele ning ülemeremaadele ja territooriumidele nende kaitsmise ja bioloogilise mitmekesisuse edendamise eesmärgil. Seda programmi edendati Réunioni saare konverentsi lõpus ning Euroopa Ülemkogu on Prantsusmaa eesistumisajal programmi toetanud. Aeg on see algatus tegelikkuseks muuta!

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle raporti teema on väga ulatuslik ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine lõimib väga suure ulatusega poliitikavaldkonnad. Paljud keskkonnaprobleemid on sellised, mis õigustavad ELi tasandil sekkumist. Samamoodi saab paljusid probleeme paremini juhtida kohalikul tasandil ning subsidiaarsuse põhimõtet tuleb täielikult austada. Selles raportis kutsutakse üles selgeks tegevuseks mitmetes valdkondades ning on oluline, et nii komisjon kui ka liikmesriigid seda meeles peaksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Olen selle raporti seisukohaga nõus, sest bioloogilise mitmekesisuse hävimine on tõsine oht. Bioloogiline mitmekesisus on ülitähtis tasakaalustatud arenguks ja vaesuse vähendamiseks ning väga oluline meie planeedile, inimeste heaolule ja püsimajäämisele ning kultuurilisele rikkusele. Praegu aga hävib bioloogiline mitmekesisus inimtegevuse tõttu ettenägematul määral. Seda arengut oleks võimalik muuta, kui kohalik elanikkond bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest ja tasakaalustatud kasutamisest kasu saaks. Märkimisväärne on, et bioloogilise mitmekesisuse hävimise põhjustavad enamasti sektorid, sest bioloogilise mitmekesisuse aspektidele pööratakse liiga vähe tähelepanu valdkondlikus poliitikas, sealhulgas sellistes valdkondades nagu loodusvarade säilitamine, põllumajandus, kalandus, regionaalpoliitika ja ruumiline planeerimine, metsandus, energia ja transport, turism, arengu- ja majanduskoostöö. Eriti asjakohane ja vajalik on peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine Euroopas. Seda eesmärki aitavad saavutada riiklikul, ELi ja Euroopa tasandil strateegiad. Paljud sellised strateegiad on kavandatud erimeetmete võtmiseks peamiste liikide ja elupaikade kaitseks, kuid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on kõige olulisem võtta asjaomaste valdkondade poliitika kavandamisel ja rakendamisel arvesse bioloogilise mitmekesisuse vajadusi. Olen rahul eesmärgiga peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste hävimine, taastada need võimalikult ulatuslikult ning suurendada ELi osa maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) 2010. aasta on bioloogilise mitmekesisuse aasta. Esther de Lange raporti abil teeb parlament bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks head järeldused. Ma toetan seda tulevikku suunatud raportit, sest olen kindel, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ettepanekud on tulevikus konfliktide ärahoidmiseks väga olulised. Tervislik keskkond, bioloogiline mitmekesisus, viljakate muldade ja puhaste veekogude kaitse – need on põhilised eeltingimused selleks, et tagada ka maailma rahvastiku tulevastele põlvkondadele toiduainetega kindlustatus. Ilma taluniketa on bioloogiline mitmekesisus aga mõeldamatu. Põllumajandus juba toetab tugevalt keskkonna- ja kliimakaitset, näiteks CO2 säilitamisega mullas. Selle põllumajandusliku teenuse säilitamiseks avalikes huvides on tulevikus vaja piisavat tunnustust ja toetust. Ajal mil suureneb asfalteerimine ning põllumaa betoneerimine teede, ehitiste ja tööstusettevõtete rajamiseks, vajame üleeuroopalisi meetmeid põllumajanduse kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest leian, et bioloogilise mitmekesisuse hävimise ja ökosüsteemide pideva laastamise vastane võitlus jätkusuutliku arengu strateegia kaudu peab olema Euroopa Liidu õigusloomega seotud tegevuste üks nurgakivisid. Bioloogiline mitmekesisus on peamine vahend inimkonna eksisteerimiseks maa peal ja tuleviku põlvkondade heaolu jaoks. Just seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

Vastavalt kõigile meie käsutuses olevatele andmetele ja juhul, kui inimtegevuse tagajärjel tekkinud bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamiseks ei ole võetud vajalikke meetmeid, toob see 2050. aastaks kaasa äärmiselt vaesunud ja pöördumatult kahjustatud looduse. EL on seadnud endale 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise miinimumeesmärgi strateegia abil, mis on sidus ja terviklik vaesuse ning nälja vastu võitlemise ja kliimamuutuse leevendamise strateegiatega. Oleme ka kutsunud komisjoni üles tagama bioloogilisele mitmekesisusele kesksemat kohta teistes ELi poliitikasuundades.

Lisaks programmile LIFE peame kindlaks määrama ka uued vahendid, mis toimivad sünergias eri valdkondade – nagu kalandus, põllumajandus ja keskkond üldisemas mõistes – muude oluliste poliitikasuundadega. Lõpetuseks olen täielikult nõus laialdase selleteemalise teabekampaania korraldamisega Euroopa Liidu kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Bioloogilise mitmekesisuse tohutu vähenemine jätkub murettekitava kiirusega. Bioloogilist mitmekesisust tuleks vaadelda kui kõige usaldusväärsemat keskkonnaseisundi peegeldajat. Kuna EL seisab silmitsi murettekitavate bioloogilise mitmekesisuse vähenemise arvuliste näitajatega, kus väljasuremisohus on 42% imetajatest, 43% lindudest, 45% liblikatest, 30% kahepaiksetest, 45% roomajatest ja 52% mageveekaladest, usun ma, et just vastu võetud õigusakt on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja isegi selle tugevdamise seisukohalt oluline ja hädavajalik. Seetõttu hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Olen täiesti nõus selle raporti autorite seisukohaga, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ei ole pelgalt meie eetiline kohus, vaid sellel on ka ökoloogiline ja majanduslik väärtus ning see on kliimamuutuse leevendamise alus. Ma arvan, et programmi Nature 2000 muutmiseks tehtud ettepanekud on just need, mida vajasime.

See kehtib eelkõige nende ettepanekute kohta, kus rõhutatakse vastupidavate ökosüsteemide loomist, mis suudavad reageerida survele ning täidavad väärtuslikke ökosüsteemi funktsioone, ning mitte ainult nende suhtes, kus keskendutakse programmi kriteeriumidele vastavate elupaikade ja liikide kaitsmisele. Tuleb aru saada ka selliste liikmesriikide väljavaatest, mis võtavad ette suured infrastruktuuriprojektid. Mõistliku keskkonnakaitse ja infrastruktuuri arengu kompromissi väljatöötamine on aktuaalne küsimus. Areng ei tohi loodusele kahjulik olla, kuid loodus ei tohi ka arengut takistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan Esther de Lange raportit, sest selles käsitletav teema on tundlik, oluline ja peamine element meie planeedi ning järelikult tulevaste põlvkondade püsimajäämiseks. Vajadus säilitada bioloogiline mitmekesisus ja kaitsta seda väljasuremisohu eest on oluline ka kliimamuutusega kohanemise poliitika, ülemaailmse näljavastase võitluse ja toiduga kindlustatuse seisukohalt.

Seetõttu peab parlament küsimust tõsiselt käsitlema, eelkõige olukorras, kus ei õnnestunud saavutada 2010. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise eesmärki, mida on kooskõlas nõukogu ja komisjoni suunistega pikendatud 2020. aastani. Nõustun raportööri hoiatusega kõigile institutsioonidele, kaasa arvatud liikmesriigid, keda kutsutakse üles täitma juhtivat rolli tõsise kohaliku poliitika juurutamisel ELi suuniste rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan entusiastlikult seda raportit bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise kohta. See on tulemus, mille olulisust keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsfääris ning laiades valdkondades, nagu põllumajandus, kalandus ja turism, me kõik tunnistame ning mis sedasama olulisust rõhutab.

Täna tahan ma esile tõsta teise küsimuse, mis küll arutelust välja ei jäänud, kuid märkimisväärset tähelepanu saanud ei ole. Ma pean silmas bioloogilise mitmekesisuse olulist väärtust ja moraalset kohust, mis meil selle kaitsmise suhtes on. See sõltub inimkonnast, kellel on suurim võim bioloogilise mitmekesisuse üle ja suurim kohustus seda kaitsta ja saavutatud pärand tulevastele põlvkondadele rõõmuks ja hoolitsemiseks üle anda. Seega täidab EL bioloogilise mitmekesisuse õigusloome kaudu oma kohustusi. See teema pälvib kahtlemata minu toetuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub murettekitava kiirusega: kogu maailmas on praeguste üleilmsete liikide väljasuremine looduslikust väljasuremisest palju ulatuslikum. Komisjon on teatanud, et Euroopa kaitsehuvide seisukohalt tähtsatest liikidest on väljasuremisohus 50% ja elupaikadest hävimisohus 80%.

Eesmärk peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine on väga oluline kliimamuutuse otstarbel, arvestades, et maismaa ja mere ökosüsteemid neelavad umbes poole antropogeensetest CO2-heidetest. Kahjuks ei ole rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil algatused ja kokkulepped bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamiseks minu arust suuri tulemusi saavutanud ning tundub, et Euroopa üldsust ei ole sel teemal piisavalt hästi teavitatud.

Sel aastal on esitatud ettepanekud uuteks algatusteks, mille eesmärk on peatada ökosüsteemide vähenemine, ning komisjon on esitanud neli poliitilist võimalust, mille hulka kuulub ka bioloogilise mitmekesisuse taastamine rahvusvahelisel tasandil. Ma loodan 2010. aasta lõpuks näha uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia ettepaneku avaldamist, mis hõlmab ka mõnda õigusakti ettepanekut. Euroopa Liidu keskkonnanõukogu nõustus oma 15. märtsi järeldustes uue põhieesmärgiga peatada 2020. aastaks ökosüsteemide teenuste vähenemine ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) 2010. aasta on nimetatud ülemaailmseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Bioloogiline mitmekesisus kui maailma looduskapital on väga oluline inimelu eksisteerimiseks maa peal ja ühiskonna heaolule ning seda nii otseselt kui ka kaudselt, pakutavate ökosüsteemi teenuste kaudu. Soovin rõhutada bioloogilise mitmekesisuse säilitamise olulisust ELi 2020. aasta strateegia rakendamises ja seda mitte ainult võimaliku loodava tööhõivepotentsiaali, vaid ka panuse tõttu loodusvarade tõhusasse ja säästvasse kasutamisse. On murettekitav, et ei suudetud saavutada üleilmset eesmärki vähendada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimise määra, nii nagu see 2002. aasta ülemaailmsel jätkusuutliku arengu tippkohtumisel määratleti, ning vaesuse ja nälja vähendamise ja tervishoiu ning inimeste heaolu parandamise 2015. aasta eesmärki vastavalt aastatuhande arengueesmärkidele. Ma usun, et peamine põhjus, miks Euroopa kodanikud bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastases võitluses kaasa ei löö, on nende teadmatus, nagu on esile tõstetud ka hiljutises Eurobaromeetri küsitluses: ainult 38% eurooplastest tunnevad mõistet „bioloogiline mitmekesisus”, kusjuures 28% tunneb nimetatud sõna, kuid mitte selle tähendust, ja vaid 17% usub, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on neid juba mõjutanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Inimtegevus põhjustab bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tohutu kiirusega. Euroopas on väljasuremisohus peaaegu pooled imetajatest ning samalaadne olukord valitseb ka lindude seas. Kui see viimaste aastakümnete jooksul täheldatud määral jätkub, on tulemuseks pöördumatult kahjustatud keskkond. Kuna praegune olukord valmistab mulle sügavalt muret ja rahvusvahelises poliitilises tegevuskavas ei käsitleta bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastast võitlust nii kiireloomuliselt kui vaja, siis toetan kaasparlamendiliikme Esther de Lange raportit. Raportis esitatakse mitmed ideed bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastase võitluse tõhustamiseks Euroopas ning kutsutakse üles juurutama eripoliitikat nende avaliku ja erasektori investeeringute toetamiseks, mis bioloogilist mitmekesisust soodsalt mõjutavad, ja seda kahjustavate investeeringute pärssimiseks. On selge, et tõelise tõhususe saavutamiseks peavad ELi võitlusega kaasnema ka rahvusvahelised meetmed ning on kohustuslik, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid bioloogilise mitmekesisuse kaitse lõimimist üleilmsetesse protsessidesse, nagu aastatuhande arengueesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Liit peab vastutama 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse hävimisega võitlemise strateegia masendava läbikukkumise eest. Nüüdsest on kõigi poliitikakujundajate võimuses mitte korrata samu vigu perioodil tänapäevast 2020. aastani ning vaadata kaugemale deklaratsioonidest ja liikuda edasi tegude juurde. Seetõttu kutsub parlament üles eelkõige kolme peamise meetme rakendamiseks: võtta vastu ühtne lähenemisviis kõigi valdkondade poliitikas (põllumajandus, kalandus, transport, tööstus jne); lõpetada liikmesriikide Euroopa keskkonnaõigusaktide rikkumised; eraldada 0,3% SKT-st bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise meetmetele.

See et parlament raporti poolt hääletas, on suurepärane algus. Nõukogu ja komisjoni ülesandeks jääb seda jätkata ja tagada ilma lisakaalutlusteta mulla raamdirektiivi ummikseisust väljatoomine, asjakohane rahastamine Natura 2000 elupaikade haldamiseks ning bioloogilise mitmekesisusega seotud tingimuste rakendamine riigiabi andmisel. Ärgem unustagem fakti, et ummikseisu tekitab tõsiasi, et bioloogilise mitmekesisuse hävimise piiramiseks kavandatud strateegia edu hõlmab meie majandusarengu mudeli põhjalikku läbivaatamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Toetasin kindlalt resolutsiooni ettepanekut bioloogilise mitmekesisuse ning taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kohta, sest see õhutab valitsusjuhid tegudele. 2010. aasta on bioloogilise mitmekesisuse aasta. Viimase 40 aasta jooksul on bioloogiline mitmekesisus kolmandiku vähenenud. Peaaegu pooli imetajaid ja linde ähvardab väljasuremisoht. Euroopa Parlament tahab bioloogilise mitmekesisuse vähenemise 2020. aastaks peatada.

Seetõttu peame alates tänasest katsetama kõigi Euroopa toetuste ja poliitika mõju bioloogilisele mitmekesisusele, et suunata rahalisi vahendeid meetmetesse, mis keskkonnale soodsat mõju avaldavad. Oktoobri keskel toimub kümnes konverents bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni teemal. Probleem seisneb selles, et Euroopa keskkonnaministrid määratlevad oma seisukoha alles neli päeva enne konverentsi algust. Nagu selgus 2010. aasta märtsi keskel, kui toimus CITESi konverents, oli ilmselgelt vaja laiaulatuslikumaid eelkonsultatsioone. Leppides ELi ühenduse seisukohas kokku neli päeva enne konverentsi algust, on tõesti liiga hilja sarnaselt meelestatud riikidega liitu astuda. Bioloogilise mitmekesisuse küsimus peab Euroopa prioriteetide nimekirjas kõrgemal kohal olema. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine tuleb lõimida meie põllumajandus- ja kalanduspoliitikasse ning looduse kaitsmiseks tuleb teha kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades meie ökosüsteemide hävimise ohu suurenemist ja pöördumatute keskkonnakahjustuste ohtu, on ressursside bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine meie eetiline kohus. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega seotud muredel on ka sotsiaalne ja majanduslik tagapõhi, sest jätkusuutlik areng on seotud majandusliku stabiilsusega. Seetõttu on väga oluline lõimida bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise eesmärk mitmetesse Euroopa tasandil tegevusvaldkondadesse, vähemalt kliimamuutusevastasesse võitlusesse, ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidesse ja tööhõive loomise eesmärki. Kättesaadavaks tuleb teha selleks vajalikud rahalised vahendid.

Ma ei saa jätta märkimata kalanduse väga olulist rolli sellisele riigile nagu Portugal ning seetõttu pooldan seisukohta, et ühine kalanduspoliitika peab lihtsustama nende õigusaktide järgimist, mida kohaldatakse bioloogilisele mitmekesisusele ja mille eesmärk on selle valdkonna jätkusuutlikkus. Teistes äärepoolseimates piirkondades olulistes tegevusvaldkondades, nagu põllumajandus, metsandus, turism, teadustöö ja uuendustegevus, nõuab nende tööhõivepotentsiaal jätkusuutlikuma majanduse ja ökoloogiliste aspektide arendamist ning ressursside tõhusa kasutamise ja säästva tarbimise ning tootmise poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – On kahetsusväärne, et EL ei ole täitnud oma bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise eesmärke 2010. aastaks, sest meie bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on väga oluline nii eetilistel, ökoloogilistel kui ka majanduslikel põhjustel.

See on küsimus, mis ei saa sõltuda ainult riiklikest kulutustest, vaid peab moodustama ka osa kogu ELi ettevõtete vastutuse strateegiatest, et peatada ökosüsteemide hävitamine ja need võimalusel taastada. Toetasin ettepanekut peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimine, eelkõige seetõttu, et minu valijaskonnas Walesis on mitmeid ökosüsteeme.

Usun samuti, et selle eesmärgi saavutamine võimaldab ELil olla üleilmne juht meie bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säilitamise püüdlustes ning näidata arenevatele riikidele meie kohustust 2015. aasta aastatuhande arengueesmärkide suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) 2010 oli see aasta, kus Euroopa Liit lõpuks bioloogilise mitmekesisuse pärast muretsema hakkas. Tuleb öelda, et ELi selle valdkonna strateegia on masendav läbikukkumine hoolimata alates 2001. aastast tehtud korduvatest pingutustest, eelkõige väljasuremisohus olevate liikide suure arvuga tegelemisel.

Seetõttu toetasin ma Esther de Lange raportit, mille Euroopa Parlament 21. septembril vastu võttis. Raportis mõistetakse hukka ELi keskpärased tulemused ning nõutakse, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid oma kavatsused lõpuks teoks teeksid.

Vastu on võetud kolm peamist meedet ning kutsutakse üles nende kiireloomulisele rakendamisele: ühtne lähenemisviis bioloogilisele mitmekesisusele kõigi kõnealuste valdkondade poliitikas (põllumajandus, kalandus, transport, tööstus jne); ühenduse keskkonnaõigusaktide rakendamine ja järgimine liikmesriikides; kõnealuse valdkonna meetmete rahastamise suurendamine lisaks programmiga LIFE pakutavatele vahenditele. Praegu ei toeta liikmesriigid programmi LIFE projekte piisavalt.

Eelkõige tuleks meie kodanikke teavitada bioloogilise mitmekesisuse olukorrast ning meie ökosüsteeme ähvardavast tõsisest ohust. Ainult 17% Euroopa kodanikest on bioloogilise mitmekesisuse tõsisest vähenemisest teadlikud.

 
  
  

Raport: João Ferreira (A7-0227/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Sel suvel saime lõputult uudisraporteid, kus meid teavitati kahte riiki – Venemaad ja Pakistani – tabanud keskkonnakatastroofidest.

On tõsi, et need on ettenägematud ja kontrollimatud loodusõnnetused, kuid tõsi on ka see, et mõnikord aitab inimtegevus halvenenud keskkonnaseisundit veelgi teravdada. Linna- ja maa-alade planeerimisega seotud probleemide tulemusel tekkinud saastatus, happevihmad, tööstuslik reostamine ja maanihked ning teatavate piirkondade kõrbestumine on vaid mõned meie tegevuse tagajärgedest.

Võttes arvesse asjaolu, et loodusõnnetused ohustavad ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust, kahjustavad sotsiaalset arengut ja pärsivad sotsiaalset ühtekuuluvust, on väga oluline levitada parimaid ennetustavasid ja tõsta teadlikkust kohalike geograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete olude kohta.

Tähtis on ka täide viia riskide kaardistamine ja ohjamine Euroopa tasandil, edendada heade ja jätkusuutlike põllumajandus- ja tööstustavade rakendamist ning tugevdada eri varajaste hoiatussüsteemide vahelisi ühendusi. Ma usun ka, et on vaja kaaluda praeguse ELi solidaarsusfondi kasutusele võtmist võimalikult kiiresti ja paindlikult ning lihtsustada halduseeskirju, et loodusõnnetuste korral võimalikult kiiresti tegutseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin João Ferreira raporti poolt, mis märgib olulist sammu loodusõnnetuste ohjamises, sest raportis on ühendatud nende õnnetuste ennetamine, põhjused ja tegurid, mis suurendavad kaitsetust loodusõnnetuste suhtes, ning ühtse ELi fondi loomine. Me teame, et ennetamine on parem kui ravi. Seetõttu usun, et katastroofiriski vähendamine aitab päästa elusid.

Seepärast olen esitanud toetust saanud muudatusettepaneku, kus taotletakse rahastamisvõimaluste leidmist, millega toetatakse õnnetuse ennetamisse kaasatud tegevusi ning riskihindamist ja -vähendamist enne õnnetuse toimumist, ja mille eesmärk on pakkuda väikese sissetulekuga elanikkonna rühmadele mikrokrediidirahastut ja makrotasandi kindlustust.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Torm Xynthia, Madeira üleujutused, Kreeka metsatulekahjud – loodusõnnetused, millel on tohutud tagajärjed inimkonnale ja majandusele, panevad eurooplased pidevalt proovile. See parlamendi algatusraport tuletab meile meelde, et „ennetav lähenemisviis on tõhusam ja vähem kulukam kui katastroofidele reageerimisel põhinev lähenemine” ning esitab rakendatavate meetmete loetelu. Ma hääletasin raporti poolt, sest pean seda väga kasulikuks ja leian, et Euroopa Komisjon peaks selle võimalikult kiiresti eeskujuks võtma, eelkõige metsatulekahjude ennetamise suhtes. Minu jaoks on järgmine samm Euroopa kodanikukaitse üksuse loomine, mis aitab liikmesriikidel tõsiste loodusõnnetustega toime tulla.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin raporti poolt. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu liikmesriike räsinud märkimisväärsel arvul katastroofe. Seetõttu peame tugevdama ennetuse olulisust. Kuna tõsi on, et liikmesriigid on oma kodanike kaitse ja õnnetuste ennetamise eest esmased ja põhivastutajad, on igati õigustatud suurendada ennetamisalast koostööd, parandada jõudude koordineerimist ning tugevdada solidaarsust ja üksteise abistamist. Nõustun raportis esitatud ettepanekuga, et on vaja luua ELi tasandil loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamiseks sobiv finantsraamistik, mis tugevdaks ja ühendaks olemasolevaid vahendeid, kaasa arvatud ühtekuuluvuspoliitikas, regionaalpoliitikas ja maaelu arengu poliitikas. Liikmesriikide jaoks on otsustava tähtsusega katastroofide ennetamise ja ohjamise alase teadus- ja arendusvõime suurendamine ning liikmesriikidevahelise koordineerimise ja koostöö suurendamine selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) See raport on lähedalt seotud bioloogilise mitmekesisuse raportiga ning loomulikult hääletasin ma poolt. Katastroofid on piiriüleste mõõtmetega, mistõttu vajame Euroopa võrgustikku, mille raames riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused koostööd teha saavad. Andsin oma hääle solidaarsusfondi läbivaatamise ideele. Hääletasin ka ohtude ja riskide kaardistamise ühiste meetodite poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Kuna arvandmete kohaselt on loodusõnnetuste arv viimastel aastatel väga kiiresti suurenenud ning see toob kaasa tohutud majanduslikud ja sotsiaalsed kulud, peavad liikmesriigid üles näitama suuremat seotust teadus- ja arendustegevusega, et samalaadseid sündmusi tulevikus ennetada ja nende arvu vähendada. Sama ideed silmas pidades peavad liikmesriigid algatama konkreetsed koordineerimis- ja koostöömehhanismid. Seetõttu on tähtis ühest küljest tugevdada varajase hoiatamise mehhanisme liikmesriikides ning luua ja ühtlustada eri varajaste hoiatussüsteemide vahelised ühendused ning teisest küljest uurida ja töötada välja maa- ja linnapiirkondade kohandamise meetmed, arvestades äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise sagenemist. Õnnetuste esinemissageduse ja suurusjärgu tingib sageli poliitika, mis tekitab inimese ebaõige suhte keskkonnaga.

Selliste õnnetuste ennetamine tuleb kaasata tähtsatesse valdkondlikesse meetmetesse, et edendada tasakaalustatud maakasutust ning majanduslikku arengut harmoonias loodusega. Katastroofide ennetamiseks tuleb luua ELi tasandil finantsraamistik, mis täiendaks olemasolevaid vahendeid, kaasa arvatud ELi poliitika vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) ELi solidaarsusfondi esimese kuue aasta jooksul esitati 62 rahalise abi taotlust. Ligi kolmandik neist kuulub suurõnnetuste kategooriasse.

Mul on hea meel, et solidaarsusfond toetas näiteks minu kodupiirkonda Bretagne’i pärast tormi Xynthia laastavat mõju. Euroopa solidaarsus on väga oluline, et ohjata paremini loodusõnnetuste majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi ning mõjusid keskkonnale ja inimestele.

Raportöör tuletab meile meelde, et katastroofide ennetamine peab olema liikmesriikide sellealase koostöö prioriteet. Seetõttu on esitatud ettepanek luua riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste võrgustik, et vahetada ennetavate meetmetega seotud häid tavasid. Ühinen raportööriga ka üleskutses luua ELi tasandil katastroofide ennetamiseks sobiv finantsraamistik, et praeguseid vahendeid tõhustada ja koordineerida.

Ühtekuuluvuspoliitikal on õnnetuste ennetamises väga oluline osa. See aitab vähendada piirkondadevahelisi erinevusi selles valdkonnas, arendades eelkõige eriti riskiohtlike piirkondade suutlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Oleme üha sagedamini olnud tunnistajaks loodusõnnetuste hävitavale jõule Selles resolutsioonis, mille poolt ma hääletasin, tuuakse esile mitmed tähtsad tegevused. Rõhutaksin nendest liikmesriikidevahelist koostööd katastroofide ohjamise praktiliste teadmiste jagamisel, pöörates erilist rõhku ennetamisele. Riiklikel uurimis- ja arendusasutustel peaks olema ka sellel tasandil mehhanismid.

Toetan ka isoleeritud piirkondade, hõredalt asustatud ja elanikest tühjaks jäävate piirkondade, mägipiirkondade ning ääremaade ja äärepoolseimate piirkondade tunnistamist ning nõuetekohaselt arvesse võtmist. Tegelikult tuleks nendele piirkondadele erilist tähelepanu pöörata.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) ELis registreeritud loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide arv ning tõsidus on viimastel aastakümnetel järsult suurenenud. ÜRO andmetele tuginedes on sellise kaitsetuse suurenemiseks põhjused näiteks kliimamuutus, mulla intensiivne kasutamine ning tööstusareng ja linnaarendus.

Ennetamise mitmed aspektid on juba eri ELi instrumentidesse kaasatud. Need instrumendid on aga osutunud ebapiisavateks ja vahel on nende rakendustase jätnud soovida, seades kahtluse alla ELi tõelise strateegilise lähenemisviisi kohaldamise katastroofide ennetamisele.

Liikmesriigid on küll oma elanikkonna kaitse ja õnnetuste ennetamise eest esmased vastutajad, kuid need nähtused ei hooli riigipiiridest ning on enamikul juhtudel oma ulatuselt rahvusvahelised. Seetõttu on väga oluline edendada ELi tasandil tõhusat ja solidaarsusel põhinevat lähenemisviisi. Ei ole kahtlustki, et ennetav lähenemisviis on tõhusam ja vähem kulukam kui lihtsalt katastroofidele reageerimine.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasvavale sunniviisilisele rändele keskkonna olukorra halvenemisest mõjutatud piirkondadest, pakkudes sellistele põgenikele kaitset ja abi ümberasumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Ma usun, et põllumajandusvaldkonna esindajad peavad täitma oma rolli õnnetuste ohjamise mehhanismis eesmärgiga hinnata selle valdkonna tegelikku olukorda ning võtta vastavalt parandamismeetmed. See on vajalik olemasolevate ressursside tõhusamaks koordineerimiseks, mis aitab ühtlustada Euroopa Liidu poliitikat oma viivitamatu reageerimise võime kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) India ookeani tsunami 2004. aastal, Haiti maavärin 2010. aastal ja torm Xynthia veebruaris – kui palju tragöödiaid veel vaja on, et ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ennetamiseks lõpuks välja töötatakse? Loodusõnnetusi ja inimtegevusest tingitud katastroofe esineb üha sagedamini, mistõttu peame tagama tõhusamad ja paremini kooskõlastatud meetmed riiklikul tasandil ning paindlikumad meetmed Euroopa tasandil. Lisaks ennetamisele tahan veel kord rõhutada seda, et 2006. aastal koostas Michael Barnier raporti loodusõnnetuste kiirreageerimisüksuse loomise kohta. Mis takistab meil seda vastu võtmast ja kasutamast?

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) On selge, et loodusõnnetusi esineb tänapäeva Euroopas sagedamini ning see olukord nõuab ennetamist, reageerimist ja kooskõlastatud lahendusi Euroopa tasandil. Ma usun, et sellise koordineerimise aluseks peab olema nendele nuhtlustele reageerimistasandite täiendavus. Pean tähtsaks ka solidaarsusfondi hindamist ja selle kasutusele võtmise läbivaatamist nii, et see oleks paindlikum ja kohandatavam nende piirkondade eripäradele ja erinevustele, mille kasutamiseks fond kavandatud on.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kasvav arv loodusõnnetusi on mõjutanud ELi liikmesriike, paljusid nendest suurel määral. Tähelepanuväärne on, et ELi solidaarsusfondi esimese kuue aasta jooksul esitati 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Loodusõnnetused ohustavad bioloogilist mitmekesisust, kahjustavad säästvat arengut ja pärsivad sotsiaalset ühtekuuluvust. Nende õnnetuste põhjuste hulgas on maapiirkondade rahvastikuränne ja kõrbestumine ning üheaegselt mõjutavad sellised õnnetused vargsi nende protsesside võimendumist. Kliimamuutus muudab loodusõnnetused veelgi hullemaks. Lahendused hõlmavad ennetamist ja kõige kaitsetumate piirkondade toetamist. Selline ennetamine peab olema osa Euroopa tasandil koostööst ja koordineerimisest ning Euroopa solidaarsuse tugevdamise põhimõttest. Seetõttu toetan katastroofide ennetamiseks sobivat finantsraamistikku. Selline raamistik peab tugevdama ja soodustama selliseid olemasolevaid vahendeid nagu ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu poliitika, regionaalpoliitika, solidaarsusfond, seitsmes raamprogramm ja programmid Life+. Järgmistes finantsperspektiivides tuleb seda eesmärki selgelt kajastada. Leian ka, et on vaja läbi vaadata Euroopa solidaarsusfondi määrused, kohandades abikõlblikkuskriteeriume iga piirkonna ja katastroofi omadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle raporti vastuvõtmine on erilise tähtsusega aastal, mil mitmeid Euroopa riike on kimbutanud katastroofid, avaldades sügavat mõju nende riikide elanikkonnale, territooriumidele, majandusele ja keskkonnale. See tõsiasi on aidanud kaasa sellele, et üldsus mõistab paremini katastroofide ennetamise tähtsust ning kollektiivne teadlikkus sellise ennetamise tugevdamise tähtsusest on suurenenud. Oleme käsitlenud sellistest katastroofidest tulenevaid kogemusi võrdlevas analüüsis koos katastroofide põhjuste ja tagajärgedega, mis on selle raporti olulised osad.

Üritasime raportisse hõlmata mitmeid suuniseid ja soovitusi, mida eri katastroofidele kohaldada saab. Vaieldamatu märguanne, mille laialdane konsensus selle raporti toetamiseks arutelul ja hääletusel andis, tähendab, et Euroopa Komisjon ja nõukogu peavad nüüd siin esitatud meetmed rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – Soovin tänada Euroopa Parlamendi liiget Ferreirat ettepaneku eest töötada välja Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek niivõrd ulatusliku asjakohasuse ja tähtsusega teemal. Poola kodanikuna olen näinud ja kogenud loodusõnnetuste – eelkõige üleujutuste – traumeerivat mõju oma riigi elanikkonna heaolule. Euroopa kodanikuna tunnistan ma Euroopa tasandil solidaarsusel põhineva ennetamismehhanismi tähtsust. Kasutan siinkohal ka võimalust rõhutada, et meil on teatavad instrumendid – täpsemalt üleujutuste direktiiv –, mis kohustavad liikmesriike arendama välja loodusõnnetuste ennetusmehhanisme.

Hiljutine Poola juhtum näitab selle õigusakti ebaõige rakendamise tagajärgi. Loodusõnnetused ei diskrimineeri ning seda ei tohiks teha ka nende ennetamises ega püüdlustes neile reageerida. Olen veendunud, et kui kaalul on inimelu, keskkond, majandus ning elanikkonna või piirkonna ohutus, siis on tegemist rohkem moraalse kui poliitilise küsimusega. Nendel põhjustel ühinesin oma kolleegide poolthäälega selle resolutsiooni ettepaneku suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Portugali tulekahjud, Saksimaa üleujutused, Kreeka metsatulekahjud, torm Xynthia Lääne-Prantsusmaal – viimased aastad on meile näidanud, kui vajalik on tõeline Euroopa tasandil strateegia loodusõnnetuste käsitlemiseks ja kui palju kasu see tooks. Ennetusstrateegia, kuid ka strateegia Euroopa Liidu reageerimissuutlikkuse ja -võime kohta selliste katastroofidega vastamisi olles. Seetõttu andsin oma kindla poolthääle raportile, milles kutsutakse üles töötama selle küsimuse suhtes välja Euroopa tasandil lähenemisviisi, mis oleks ühendusepõhine, üleilmne, koordineeritud ja tasakaalustatud ning kooskõlas väga olulise Euroopa solidaarsuspõhimõttega. Loodan siiralt, et komisjon esitab kiiresti konkreetsed ettepanekud liikmesriikidevahelise koostöö tugevdamiseks ja tavade vahetamiseks selles valdkonnas, et võimaldada paremat suhtlemist pädevate asutuste vahel, parandada menetlusi, kiirendada Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist ning eelkõige tagada katastroofide ennetamise hõlmamine järgmisesse Euroopa Liidu finantsperspektiivi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – João Ferreira raportis tõstetakse esile mitmed võimalikud katastroofide põhjused ja pikaajalises perspektiivis on nendest kõige tõsisemad tuumamaterjaliga seotud õnnetused. Kuni tänaseni kannatavad suured ELi piirkonnad Tšernobõli katastroofi tõttu ja ma olen veendunud, et sellist asja nagu ohutu tuumaenergia, ei ole olemas. Mitmete ELi liikmesriikide valitsused kavandavad uute tuumajaamade rajamist, suurendades sellega lihtsalt tuumakatastroofide ohtu tulevikus. Minu fraktsioon ja Šotimaa valitsus jäävad kindlaks arvamusele, et meie energiavajadused ei tohi põhineda tuumaenergial.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustun raportis öelduga, sest viimastel aastatel on ELi liikmesriike kimbutanud mitmed katastroofid, mis on avaldanud märkimisväärset ja kestvat mõju nende riikide keskkonnale ja majandusele. Kui räägime inimelude kaotusest, siis on kahju tihti keeruline hinnata. Raportis tuuakse välja vajadus vaadata läbi solidaarsusfondi määrus ning rõhutatakse vajadust luua katastroofide ennetamiseks sobiv finantsraamistik ning asjakohased rahalised vahendid katastroofide ennetamiseks ja nendega võitlemiseks. See tugevdaks ja ühendaks selliseid olemasolevaid vahendeid nagu ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu poliitika, regionaalpoliitika, solidaarsusfond, seitsmes raamprogramm ja programmid Life+. Raportis kutsutakse Euroopa Komisjoni üles hindama võimalust pakkuda välja saadavalolevate vahendite süstemaatilisem ühiskasutus, et parandada ennetusmehhanismide tulemuslikkust kogu ELis. Mul on hea meel, et lõpuks on tunnistatud vajadust luua Euroopa riiklik põllumajanduslik kindlustusskeem. Komisjon peaks esitama ettepaneku Euroopa riikliku kindlustusskeemi kohta, et käsitleda paremini loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofidega seotud riske ja põllumajandustootjate sissetulekute ebastabiilsust. Põllumajandustootjate sissetulekute vahel suuri tasakaalutusi põhjustavate erinevate kindlustusskeemide rohkuse vältimiseks ELis peab nimetatud süsteem olema praegusest mudelist põhjalikum. Pean kiireloomuliseks vajadust muuta loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofidega seotud minimaalne kompensatsioonisüsteem kättesaadavaks ka kõigi liikmesriikide põllumajandustootjate jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa katastroofide ennetamise raamistik aitaks loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetusele väga palju kaasa. Lõuna- ja Lääne-Iirimaa olid eelmisel aastal tunnistajaks paljudele katastroofidele. See algatus on väga olulise tähtsusega. Tunnustan fokuseeritust koolituse ja teadlikkuse tõstmise meetmetele ning varajase hoiatamise mehhanismide tugevdamise kavasid. Raportis on pandud suurt rõhku ennetamisele ning riiklike, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli tähtsusele selles. Just need asutused peavad loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide korral kõigepealt tegutsema ja seetõttu tuleks neile anda selliste õnnetuste ennetamises oluline roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Meie riike on kimbutanud katastroofid, mille mõjud ühiskonnale ja ökosüsteemidele on laastavad. Selliste katastroofide ulatus peegeldub äärmuslike loodusnähtuste esinemissageduse suurenemises, rääkimata inimlikust veast tasakaalustatud regionaalses planeerimises. Tunnistades ELi ennetustegevuse olulist märkimisväärsust, liigub raport õiges suunas. See kehtib ka nõudmises liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerituse kohta.

Sellele vaatamata on tähtis tugevdada ka Euroopa Liidu suutlikkust konkreetseks reageerimiseks, nimelt kohustuma katastroofide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks kasutama Euroopa tasandi vahendeid, mis on ühendatud liikmesriikide vahenditega, ning kohalikke ja ühenduse strateegiaid. Kui me tahame saavutada parimaid tulemusi vahendite kõige intelligentsema kasutamisega, siis ei tohi unustada reageerimistaset ja need peavad üksteisega kooskõlas olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Raport komisjoni teatise „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” kohta väärib ilma konkreetsete kommentaarideta heakskiitu. Pidev vastastikune teabe ja heade tavade vahetamine tooks kindlasti kaasa teaduslike teadmiste täiustumise ning parandaks kõigi sekkumisvõimet.

Piiriülene koostöö mitmetel tasanditel, kas makroregionaalsel või regionaalsel, suurendaks olemasolevate ennetusmeetmete tõhusust. Väga oluline on ka rõhutada vabatahtlike tegevuste tähtsust ja seetõttu tuleb suurendada liikmesriikidevahelist koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Loodusõnnetuste ja kaudselt inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamine peaks olema üks ELi prioriteetidest, kuigi see ei ole lihtne ülesanne. Üha rohkem väidetakse, et muu hulgas sellised tegurid nagu intensiivne maakasutus, tööstuse ja linnade juhuslik kasv, maapiirkondade hülgamine, kõrbestumine ja äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise sagenemine on põhjustanud liikmesriikide muutmise nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusest tingitud katastroofide suhtes kaitsetumaks. Seetõttu on tähtis, et me kõik ühendaksime jõud eespool nimetatud tegurite vastaseks võitluseks, nii et sellised katastroofid – mis põhjustavad suurt kahju omandile ja on vastutavad inimelude kaotuse eest – nii tihti ei korduks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest pean inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist väga tähtsaks. Ülioluline on suurendada Euroopa loodusressursside säilitamise programmide rahastamist. Metsadest, järvedest ja jõgedest on saanud ettevõtete varad. Peame lisaks sellele resolutsioonile töötama välja ühise Euroopa raamistiku ning ohjeldama rangelt tarbijate ükskõikset suhtumist loodusvarade suhtes.

Olen sellise olukorraga kokku puutunud oma kodumaal Liivimaal, kus metsi barbaarselt hävitatakse. Läti valitsus nurjab järvede ja jõgede säilitamiseks mõeldud ELi projektid. Läti õigusaktid võimaldavad haruldaste kalaliikide hävitamist ja vastutust selle eest ei võta keegi. Hääletasin poolt, lootes, et see seisukoht EList Läti valitsuseni jõuab.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Äärmuslike ilmastikutingimuste esinemise sagenemine põhjustab ELis tõsiseid loodusõnnetusi, mis tabavad eriti raskelt maaelanikke. Liikmesriigid on kohustatud paigutama katastroofiabisse ja ennetamisse rohkem vahendeid.

Eelkõige on tähtis tagada, et selliste katastroofide ohvrid saavad raskustesse sattumise korral kiiresti toetust, kaasa arvatud rahaline abi. Ideaalne lahendus oleks kõigi ELi liikmesriikide vaheline koostöö kogemuste ja praktiliste meetmete jagamisel. Ma hoidusin hääletamisest, sest minu arust on raport liiga üldsõnaline ega täpsusta konkreetseid meetmeid, mida võtta tuleks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest kevadel ja suvel peaaegu kogu Euroopat mõjutanud üleujutused, rääkimata igal aastal teatavaid liikmesriike tabavatest üleujutustest, on näidanud katastroofide ennetamise tähtsust. Hääletasin raporti poolt ka sellepärast, et raportis antakse põhiroll loodusõnnetuste ja põllumajanduse seosele, esitades peamised lahendused meie ees olevatele probleemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Viimastel aastatel on Euroopa Liidu liikmesriike tabanud traagiliste tulemustega loodusõnnetused. Mõned kuud tagasi sai Poolast ja teistest Kesk-Euroopa riikidest laastava üleujutuse ohvrid. Ei möödu ühtegi kuud, ilma et meedias ei edastataks teavet Euroopa elanikke tabanud katastroofidest. Peame aga tegema pingutusi, mõeldes sellele, milliseid samme me loodusõnnetuste ennetamiseks tegema peaksime.

Raportis näidatakse õigesti, et loodusõnnetuste peamine põhjus on inimese ebaõige suhe ümbritseva füüsilise keskkonnaga. Toetan ka raportis olevat ettepanekut luua ELi tasandil inimtegevusest tingitud katastroofide vastaseks kaitseks sobiv finantsraamistik. Arvan ka, et ettepanek tugevdada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koostööd loodusõnnetustega võitlemise valdkonnas on hästi kavandatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Hääletasin täna Euroopa Parlamendi istungil loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist käsitleva raporti poolt. See on väga oluline algatus pikal teel selliste õnnetuste ennetamise suunas nagu metsatulekahjud, üleujutused, veidrad ilmastikunähtused ning tehnoloogilised ja tööstusõnnetused. Põhieesmärk on luua katastroofide ennetamiseks sobiv finantsraamistik, mis lõimitakse 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi ja kus pööratakse erilist tähelepanu kõige isoleeritumatele ja kõige hõredamalt asustatud piirkondadele toetuse pakkumisele. Peamiselt taotletakse raportis tasakaalustatud maaelu arengu poliitika loomist Euroopa riikliku põllumajandusliku kindlustusskeemi kaudu, mis on välja töötatud selleks, et ennetada ELi eri kindlustusskeemide rohkusest tulenevaid probleeme. Samaaegselt tuleb anda kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele minimaalne kompensatsioon, kui nad tahavad olla võimelised selliste katastroofide põhjustatud kahju taastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Oluline on meeles pidada, et õnnetused kahjustavad tavaliselt rohkem neid, kellel ei ole ressursse, et kaitsta ennast, oma peret ja oma vara. Hääletasin raporti poolt, sest asjakohane ja vajalik on luua ELi tasandil loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamiseks sobiv finantsraamistik, mis tugevdaks ja ühendaks olemasolevaid vahendeid, kaasa arvatud ühtekuuluvuspoliitikas, regionaalpoliitikas ja maaelu arengu poliitikas. EL peab rahaliselt toetama esmajärjekorras ennetusmeetmete kogumit, mille liikmesriigid peavad rakendama üldjuhul riski tekitavate olude parandamiseks, asustatud alade kaitsmiseks, suurte infrastruktuuride ohutuse järelevalveks ning ehitusohutus- ja maakasutusalaste õigusaktide koostamiseks ja läbivaatamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meie riike on kimbutanud katastroofid, mille mõjud ühiskonnale ja ökosüsteemidele on laastavad. Selliste katastroofide ulatus peegeldub äärmuslike loodusnähtuste esinemissageduse suurenemises, rääkimata inimlikust veast tasakaalustatud regionaalses planeerimises. Tunnistades ELi ennetustegevuse olulist märkimisväärsust, liigub raport õiges suunas. See kehtib ka nõudmises liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerituse kohta.

Sellele vaatamata on tähtis tugevdada ka Euroopa Liidu suutlikkust konkreetseks reageerimiseks, nimelt kohustuma katastroofide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks kasutama Euroopa tasandi vahendeid, mis on ühendatud liikmesriikide vahenditega, ning kohalikke ja ühenduse strateegiaid. Kui me tahame saavutada parimaid tulemusi vahendite kõige intelligentsema kasutamisega, siis ei tohi unustada reageerimistaset ja need peavad üksteisega kooskõlas olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Viimastel aastatel on Euroopa Liidu liikmesriigid langenud märkimisväärsel arvul loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide ohvriks: tulekahjud, tormid, üleujutused, põuad jne. Selliste sageli riigipiiridest kaugemale ulatuvate õnnetuste mõjud inimestele ning majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed on tõsised. Kuna ma usun, et on väga oluline võtta kasutusele Euroopa lähenemisviis selliste katastroofide ennetamise kohta, siis toetan ma kaasparlamendiliikme Ferreira raportit. Samaaegselt liikmesriikidevahelise koostöö suurendamisega ja nende ressursside ühiskasutusse võtmisega, et tugevdada ennetusmehhanismide tõhusust kogu liidus, peame tagama ka selle, et selliste katastroofide ennetamist võetaks paremini arvesse ELi mitmesuguses poliitikas. Lisaks peame edendama paremat koordineerimist ja liikmesriikide koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide ennetamisega seotud teadus- ja arendustegevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Rohelised toetavad seda raportit, sest seal märgitakse, et loodusõnnetustel ja inimtegevusest tingitud katastroofidel võivad olla väga tõsised tagajärjed piirkondade ja liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning rõhutatakse, et katastroofide ennetamise põhieesmärk on kaitsta inimelusid, inimeste turvalisust ja füüsilist puutumatust, põhilisi inimõigusi, keskkonda, majanduslikke ja sotsiaalseid infrastruktuure, sealhulgas kommunaalvõrke, eluasemeid, sidesüsteeme, transporti ja kultuuripärandit. Raportis rõhutatakse, et ennetav lähenemisviis on tõhusam ja vähem kulukam kui katastroofidele reageerimisel põhinev lähenemine ja ollakse seisukohal, et piirkondade kohalike geograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete olude tundmine on loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisel põhiline.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Jättes kõrvale tõsiasja, et liikmesriigid on oma kodanike kaitse ja õnnetuste ennetamise esimesed ja põhivastutajad, nõustun ma raportööri lähenemisviisiga, kus kutsutakse üles suuremale koordinatsioonile ja koostööle kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste vahel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Ühenduse lähenemisviisis peab põhimureks olema vähendada piirkondade ja liikmesriikide ebavõrdsust selles valdkonnas. Väga oluline on ennetamist hinnata valdkonnaülesest vaatenurgast, arvestades liidu mitmesuguseid poliitikasuundi, kaasa arvatud asjakohast finantsplaani.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. (PL) Toetasin resolutsiooni komisjoni teatise „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” kohta. Sel aastal on Euroopas olnud väga tõsised pakased, üleujutused, troopilised kuumalained ja tornaadod. Miljonid eurooplased on kannatanud. Samalaadsed sündmused toimuvad ka tulevikus. Katastroofide arvu suurenemisega silmitsi seistes ei piisa enam liikmesriikidevahelisest vabatahtlikust koostööst ega ELi ajutisest abist katastroofide ennetamisel, nendele reageerimisel ja nende mõjudega toime tulemisel. Vajame kogu liidu jaoks ühtset strateegiat, mille raames võetakse kasutusele ühtseid meetmeid reguleeriv protokoll teatavat liiki ja eelkõige sageli toimuvate loodusõnnetuste puhuks (metsatulekahjud, üleujutused ja põuad).

Väga oluline on riikidevaheline solidaarsus ning eelkõige tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, mis oma geograafilise asendi, asutustiheduse ning majandus- ja sotsiaaltingimuste tõttu vähem privilegeeritud on. Seda strateegiat tuleb kajastada uues 2014.–2020. aasta finantsraamistikus. Selles kontekstis on tähtis ühendada olemasolevad abivahendid, nagu ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu poliitika, regionaalpoliitika, solidaarsusfond, seitsmes raamprogramm ja programmid Life+. Vastavalt Euroopa Parlamendi eelmistele resolutsioonidele tuleb pöörata tähelepanu Euroopa põuavaatlussüsteemi väljatöötamisele ning koostada erialgatus metsakaitse ja tulekahjude ärahoidmise alal. Kordan ka oma palvet, et parlament ja nõukogu esitaksid viivitamata uue ettepaneku halduseeskirjade lihtsustamise ja ELi solidaarsusfondi paindlikkuse suurendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Rui Tavares (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Meie riike on kimbutanud katastroofid, mille mõjud ühiskonnale ja ökosüsteemidele on laastavad. Selliste katastroofide ulatus peegeldub äärmuslike loodusnähtuste esinemissageduse suurenemises, rääkimata inimlikust veast tasakaalustatud regionaalses planeerimises.

Tunnistades ELi ennetustegevuse olulist märkimisväärsust, liigub raport õiges suunas. See kehtib ka nõudmises liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerituse kohta.

Sellele vaatamata on tähtis tugevdada ka Euroopa Liidu suutlikkust konkreetseks reageerimiseks, nimelt kohustuma katastroofide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks kasutama Euroopa tasandi vahendeid, mis on ühendatud liikmesriikide vahenditega, ning kohalikke ja ühenduse strateegiaid. Kui me tahame saavutada parimaid tulemusi vahendite kõige intelligentsema kasutamisega, siis ei tohi unustada reageerimistaset ja need peavad üksteisega kooskõlas olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Kui on tõsi, et loodusõnnetuste ennetamise ja käsitlemise eest vastutab peamiselt liikmesriik, siis usun ma, et Euroopa institutsioonid peavad tugevdama liikmesriikidevahelist koostööd saadavalolevate vahendite süstematiseerimise ja optimeerimisega ning tegutsema nii ELi kui ka piirkondlikul tasandil, et teineteist paremini täiendada.

Selle strateegia eesmärk peaks olema vähendada piirkondade ebavõrdsust võimes kaitsta oma elanikkonda ja oma investeeringuid teadustegevusse ning selliste nähtuste ennetamisse, nendeks valmisolekuks ja nende lahendamiseks, pöörates erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele. Katastroofi korral peaksid tihti kombineeritud riskidega kokkupuutuvate piirkondade – nagu Madeira – looduslikud piirangud võimaldama kasutada ühtekuuluvuspoliitika raames eri rahalisi vahendeid ning selliste vahendite käiku laskmise tingimused tuleb muuta paindlikumaks.

Minu jaoks on selge, et solidaarsusfond tuleb läbi vaadata, et muuta selle kasutusele võtmine kiiremaks ja abikõlblikkuskriteeriumid paindlikumaks. Raportis, mida ma toetan, kajastatakse neid muresid. Tahaksin meenutada 2010. aasta veebruaris Madeiral toimunud tõsise loodusõnnetuse ohvreid ja nende pereliikmeid ning kordan Madeira taastamise solidaarsusfondi käikulaskmise äärmist tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” poolt, sest ma usun, et ELi tegevus selles valdkonnas on väga oluline. Vajalikud on investeeringud katastroofi ennetamise meetmetesse, sest ennetusmeetmed on tavaliselt vähem kulukamad kui heastavad meetmed.

Arvestades selliste katastroofide nagu 2002. aasta üleujutused, 2007. aasta metsatulekahjud ja selle suve üleujutused piiriülest aspekti, vajame katastroofide mõjude leevendamiseks tõhusate ennetus-, sekkumis- ja tegutsemisvahendite kogumit. Komisjoni kavandatud erimeetmete eesmärk on teha kindlaks riskipiirkonnad ja taastada looduslikud jõesängid; taastada valgalad, märgalad ja nendega seotud ökosüsteemid ning neid kaitsta; puhastada ja korrastada metsad; edendada taasmetsastamist; hoida ja kaitsta rannajoont; ennetada ja leevendada maavärinate mõjusid ning koostada loetelu headest tavadest, mille eesmärk on lihtsustada huvipoolte teabevahetust.

Üks tähtis samm praeguse katastroofide ennetamise poliitika vahendite tõhususe arendamisel peab olema nendega seotud toimingute paindlikkuse suurendamine ning ELi solidaarsusfondile juurdepääsuprotsessi kiirendamine, nii et taotletud vahendid võimalikult ruttu abivajajateni jõuaksid.

 
  
  

Raport: Eleni Theocharous (A7-0192/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt. Ma usun, et suurem rõhk tuleb asetada sotsiaalkaitsesüsteemidele, et takistada vaesuse suurenemist ja tegeleda sotsiaalprobleemidega ning aidata seejuures stabiliseerida majandust ning säilitada ja edendada tööalast konkurentsivõimet. Esikohale tuleb seada sotsiaalsete põhivajaduste toetamine ning ebasoodsamas olukorras olevate ja kriisist rängalt mõjutatud laste ja naiste, riskirühma kuuluvate noorte, madalapalgaliste lihttööliste ja sisserändajatest tööliste, põllumajandustööliste ning puuetega isikute kaitsmise edendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Toetan raporti üleskutset kõigile arengumaadele ühineda Rahvusvahelise Tööbüroo inimväärse töö tegevuskavaga ja rakendada ilma eranditeta õigust olla vaba sunniviisilisest tööst, eriti laste puhul.

Hinnanguliselt töötab maailmas 218 miljonit last. Nendest 126 miljonit teevad ohtlikku tööd. Hariduseta ja tahtevastaselt tööle sunnitud lapsed on määratud elama vaesuses. Laste töö vastu võitlemiseks tuleb rakendada märkimisväärseid meetmeid, et luua selle asemel töökohti täiskasvanutele ning pakkuda lastele sobivat kooliharidust.

Rahvusvaheline üldsus peab võtma endale kohustuse teha kõik endast olenev, et kaotada laste töö ja võtta selleks otsustavad meetmed.

Toetan ka raportis öeldut arengumaade inimeste põhivajaduste katmise kohta ning erilise tähelepanu pööramise kohta toiduga kindlustatusele ja joogivee kättesaadavusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Olen raportis öelduga nõus. Vaesuse vähendamiseks arengumaades on oluline mitte üksnes luua töökohti, vaid ka tagada, et need uued töökohad oleksid jätkusuutlikud. Selle saavutamiseks on vaja võtta meetmeid makromajandusliku poliitika koordineerimiseks ning keskenduda reaaltoodangu, sissetulekute ja tööhõive stabiilsusele. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted vajavad eriti põllumajandussektoris tõhusat rahalist abi, nagu mikrokrediit, mikrokindlustus ja riiklik rahaline toetamine. Komisjon ja doonorriigid peavad vaatama läbi olemasolevad võimalused seoses arengu rahastamise täiendavate ja uudsete allikatega ning leidma uusi võimalusi, et arengumaad saaksid mitmekesistada oma tuluallikaid ja rakendada tõhusaid, konkreetseid ja toimivaid rahastamisprogramme. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata arengumaade ühe suurima probleemi lahendamisele – laste töö vastu võitlemisele ja kõigile lastele alghariduse omandamise võimaluse andmisele. Selle saavutamiseks tuleb rakendada õigus olla vaba sunniviisilisest tööst.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Ka mina toetasin raportit ja hääletasin selle poolt. ELi leping sisaldab vaesusega võitlemise kohustust. Arengumaadel on kõige suuremad sotsiaalsed katsumused. Olen nõus ideega, et valitsused seavad esikohale laste, kaitsetute naiste, põllumajandustööliste ning puudega isikute kaitse. Hääletasin ka nõudmise poolt, et arengumaade eelarvetest ja ELi arenguabist eraldataks vähemalt 20% tervishoiule ja põhiharidusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa Parlament kutsub seal üles vaesuse vähendamiseks arengumaades, kus nälg, alatoitumine ning toidu ja põhiliste avalike teenuste kättesaamatus mõjutavad miljoneid nende maade elanikke.

Teine suur probleem, millega arengumaad vastamisi seisavad, on see, et enamikul elanikkonnast puudub piisav sotsiaalkaitse vaatamata sellele, et sotsiaalkaitse süsteemid on osutunud vaesuse vähendamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisel võimsateks hoobadeks.

Tahaksin rõhutada laste töö probleemi, sest see on üks üldise alghariduse saamise ja vaesuse vähendamise suurtest takistustest ning takistab ka kõnealuste laste tervislikku üleskasvatamist ja neile vajaliku hariduse andmist.

Seetõttu nõustun ma parlamendi üleskutsega haridusabi edendamiseks ning laste töö poliitika rakendamiseks ülemaailmse laste töö ja hariduse töörühma tugevdamise kaudu. Lisaks on väga tähtis, et rahvusvaheline üldsus, kõik asjaomased riigid ja EL võtaksid endale kohustuse teha kõik endast olenev, et kaotada viivitamata laste töö. Peale selle tuleb kõigis arengustrateegiates pöörata erilist tähelepanu kõige haavatavamatele ja tõrjutumatele, eriti naistele, lastele, eakatele ja puudega inimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Ajal kui New Yorgis toimub rahvusvaheline tippkohtumine aastatuhande arengueesmärkide teemal ja Euroopa Parlament on võtnud vastu raporti vaesuse vähendamise kohta arengumaades, pean ma oluliseks rõhutada rolli, mida mikrokrediit nende eesmärkide saavutamisel täita võib. Mikrokrediit tähendab üldiselt väikeste laenude andmist nendele ettevõtjatele, kellele tavalised pangalaenud kättesaadavad ei ole. Arengumaades aitab see anda praktilise väljundi paljudele majanduslikele mikroprojektidele, mis edendavad jõukuse loomist ja seega arengut. Projektide põhiline rahastamine aitab asjaomastes riikides majandusvõrgustikku luua ja väikseid kohalikke osapooli kaasata. Seega võimaldab mikrokrediit anda sellistele osapooltele vastutuse omaenda arengu eest ja vähendada sõltuvust tavalisest arenguabist. Mikrokrediiti antakse eri valdkondadele, nagu põllumajandus, väikesed käsitööettevõtjad ja sotsiaalmajandus, ning seega võib mikrokrediit kohalikku arengut märkimisväärselt hõlbustada. Seetõttu kutsun ma Euroopa Komisjoni ja liikmesriike seda usaldusväärset arenguabi vahendit tõsiselt võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Selleks et reageerida arengumaades valitsevale vaesuse katkule, peab nendes riikides olema asjakohane majandusolukord. See raport suurendab vajadust muuta menetlused vähem bürokraatlikumaks, edendada hoiustamist ja juurdepääsu laenudele ning tugevdada piirkondlikku koostööd. Raportis mainitakse ka, et tuleb kiiresti edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatust avaliku poliitika kujundamisse ja järelevalvesse, tugevdada asjaomaste esindusorganisatsioonide rolli ning naiste õiguslikku ja sotsiaalset seisundit. Usun samuti – nagu on mainitud ka raportis –, et keskkonnapoliitika peaks hõlmama investeerimist keskkonnahoidlikesse töökohtadesse ja keskkonnahoidlikku tööstusesse, näiteks arendades vaestes riikides taastuvenergiat ja energiatõhusust. Lisaks rõhutatakse raportis doonorriikide probleemide teemal abi andmiste menetluste lihtsustamist ja rahastamise uudseid allikaid. Mina pean neid ülioluliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Pädevate asutuste avaldatud statistika vaesuse ja alatoitumise kohta on rohkem kui üksnes arvud. Nende protsentide ja absoluutväärtuste taga on inimesed, kes pingutavad, et ots otsaga kokku tulla või kannatavad viletsast või halva kvaliteediga toidust tulenevate tõsiste haiguste käes.

Vaesuse vähendamise kohustusse tuleb suhtuda suurema vastutusega ja seda ei saa taandada loosungitele ega mõttetutele avaldustele. Peame probleeme põhjalikult uurima ja leidma lahendused, mis sobitavad vähemarenenud riikide huvid arenenud riikide huvidega, ettevõtete huvid tarbijate omadega, töösturite huvid põllumajandustootjate omadega ja nii kõigi kaasatud kategooriate puhul. Kindlasti ei luba me teistel enda tiibade kärpimisega kõrgele tõusta, vaid koormad tuleb vastavalt meie oma tugevusele ja võimetele jagada. Seetõttu on tähtis näidata häid turumajanduse tavasid, et edendada majanduskasvu ja arengumehhanisme, pakkudes samaaegselt õigeid algatusi ning koolitust vaesuselõksust väljarabelemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Esimest korda ajaloos mõjutab nälg miljoneid inimesi. Ainuüksi sel aastal on suurt nälga kannatavate inimeste hulka lisandunud 64 miljonit inimest. See reaalsus kohustub meid keskenduma töökohtade loomisele arengumaades, sest see on kõige tõhusam viis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ületamiseks. Seda meeles pidades on vaja püsivamat abi, et toetada hariduse omandamist ja peatada kvalifitseeritud töötajate väljaränne. Hiljutine toiduainete hinnakriis on rõhutanud pinget, mille põhjustab vähene toiduga kindlustatus arengumaades. Seetõttu tuleb pöörata rohkem tähelepanu põllumajandusele, sest praegu on see ainuke elatusvahend enamikule arengumaade elanikele, kellest 75% on koondunud maapiirkondadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, kus antakse ülevaade töökohtade loomise ja vaesuse vähendamise peamistest probleemidest aastatuhande arengueesmärkide tähtaja lähenemisel. Raportis korratakse nõudmist, et ELi liikmesriigid täidaksid oma abiandmise lubadusi. Lisaks pööratakse raportis erilist tähelepanu valitsemisele ja suutlikkuse suurendamisele, püüdes samal ajal arendada suuremat sidusrühmade osalust. Keskendutakse ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) aitamisele arengumaades infrastruktuuri arendamise ja tehnoloogia ülekandmise kaudu. On oluline mitte üksnes luua töökohti, vaid tagada, et need töökohad oleksid kvaliteetsed. Kõik arengumaad peaksid allkirjastama Rahvusvahelise Tööbüroo (ILO) inimväärse töö tegevuskava ja ÜRO sotsiaalkaitse algatuse, et tagada piisavad töönormid ja kõrgetasemeline kõikehõlmav sotsiaalkaitse, mis jõuab kõige vaesemate ja tõrjutud inimesteni. Tõepoolest, erilist tähelepanu tuleb pöörata laste töö vastu võitlemisele. Raportis nõutakse kõigi jaoks tasuta ja täielikku juurdepääsu haridussüsteemile, st põhiharidusele ja kõrgharidusele, samuti kutseharidusele, et kohalikest elanikest võiks saada kvalifitseeritud spetsialistid, kuna hariduseta lapsed on määratud elama vaesuses ja majandusseisakus.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Täna hääletusel olnud raportis rõhutatakse, kui tähtis on, et arengumaad rakendaksid rahvusvahelisi töönorme; sätestaksid piisava rahastamise mikroettevõtetele, eriti põllumajandussektoris; võitleksid korruptsiooni vastu ja ärataksid sotsiaalpartnerites huvi majandusarengus osaleda.

Raportis sätestatakse ka, et haridus peaks olema kõigile kättesaadav, kuna inimressursside arendamine peab olema kõigi arengustrateegiate osa ja on määrava tähtsusega töökohtade loomiseks. Mis puudutab doonorriike, siis nõutakse lubaduste järgimist kulutada 2015. aastaks 0,7% SKTst arenguabile ning ka arengupoliitika koordineerimist komisjoni ja ELi liikmesriikide vahel.

Meeldetuletuseks ütlen, et 2005. aastal elas Maailmapanga hinnangul äärmises vaesuses ehk vähem kui 1,25 USA dollariga päevas 1,4 miljardit inimest Need arvud puudutavad eelkõige Sahara-tagust Aafrikat (51%). Sellele järgneb Lõuna-Aasia (40,3%). Ja veel: endiselt elab 2,5 miljardit inimest nn mõõdukas vaesuses ehk vähem kui 2 USA dollariga päevas.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. (FR) Eile avati ÜRO aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumine. Kuigi on saavutatud edu, oleme kaugel eesmärkide saavutamisest, mis seati vaesuse vähendamiseks praegusest kuni 2015. aastani.

Nende eesmärkide saavutamiseks on esimene kohustus töökohtade loomine arengumaades, sest IMFi ja ILO viimase ühisaruande andmetel on 2010. aastaks maailmas rohkem kui 210 miljonit töötut, sest kriisi tõttu on alates 2008. aastast kadunud üle 30 miljoni töökoha. ILO kutsub üles mitte käsitlema tööhõivet muude poliitikasuundade tulemusena, vaid kui peaeesmärki ja kasvustrateegiate tugisammast.

Jätkusuutlik areng ning töökohtade ja inimväärse töö nõude toetamine aitavad kaasa majanduse mitmekesistamisele, kooskõlale ILO normidega, kõigi inimeste sotsiaalkaitseõigustele, investeeringutele avalikesse teenustesse ja põhivajaduste suunamisele, nagu juurdepääs veele, tervishoiule ja toiduga kindlustatusele. Suurem tööhõive on ka stabiilsuse ja demokraatia tugevdamise eeltingimus. See on Theocharouse raporti tuum.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest seal toetatakse naiste õigusliku ja sotsiaalse seisundi tugevdamist eesmärgiga ennetada diskrimineerimist ja naiste potentsiaali ärakasutamist arengumaade majanduslikuks ning sotsiaalseks arenguks. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine nendes riikides on ka investeering parema majandusedu saavutamisse. Tähtis on ka tagada, et arengupoliitika alus oleks jätkuvalt põhiharidus ja rahvatervis. Rahvusvahelise abi vähendamist nendes valdkondades ei saa õigustada praeguse majanduskriisiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Seda teemat ei saa käsitleda, ilma et mainitaks Euroopa Liidu juhtrolli arengumaadele abi andmises. Vaatamata juba tehtud pingutustele tuleb tunnistada, et selles valdkonnas on veel palju teha ja üsna ilmselge on see, et vaesuse ja töötuse katk nendes riikides jätkub. Pärast iseseisvumist sidusid paljude nende riikide juhid end Euroopa-vastase retoorikaga. Loomulikult on sellised argumendid tänapäeval ajast ja arust. Kahjuks jätab palju soovida meieni jõudev teave arengumaade korruptsioonitasemetest ning inimõiguste austamisest, vabadustest ja kaitsemeetmetest.

Liit teeb hästi, et säilitab abiandmise taseme ja võitleb parimate tavade rakendamise eest. Enda nõudmistes ei tohi järele anda ega kindlasti mitte tegeleda nendega, kes teiste inimeste viletsusest kasu lõikavad.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine nõuab selget pühendumist inimeste täielikule arendamisele ning majandus- ja võimusuhete rajamist moraalsele alusele. Edendada tuleb vaesuse laiemat määratlust, mis esitati ÜRO raportis „Vaesuse ümbermõtestamine – raport sotsiaalse olukorra kohta maailmas 2010. aastal” ja mis hõlmab puudust, sotsiaalset tõrjutust ja vähest osavõttu. Arengumaade valitsused peavad mitmekesistama oma majandust, järgides jätkusuutlikku viisi arenguks, lihtsustades ettevõtete – eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete – esilekerkimist ning võideldes bürokraatia ja korruptsiooniga. Rahastajad ja partnerriigid peaksid tagama, et arengukavas seataks tähtsamale kohale põllumajandus, eriti väiketalupidamine ning väikesed ja keskmise suurusega keskkonnasõbralikud agrotööstusettevõtted. Nad peavad pühenduma haridusele ja ametialasele väljaõppele, laste töö vastu võitlemisele ning piisavate töönormide ja kõrgetasemelise kõikehõlmava sotsiaalkaitse rajamisele. Laste töö kujutab endast takistust üldise alghariduse saamisele ja vaesuse vähendamisele. Seetõttu tuleb tugevdada asutusi ning asutustevahelist kooskõlastamist ja ühtlustamist haridusabi ja laste töö poliitika valdkonnas. Toetan ka suuremate jõupingutuste edendamist soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raporti lõplik versioon sisaldab üksteisega vastuolus olevaid positiivseid ja negatiivseid punkte.

See jätab algusest peale halva mulje, kui tugevat jätkusuutlikku majanduskasvu ettevõtete vajadustest alamaks peetakse. Majanduskasvu põhjus peab olema inimesed. Töötajad on need, kes loovad jõukuse ja majanduskasvu, ning tootmine tuleb korraldada nende heaks ja sotsiaalsete vajaduste täitmiseks, mitte kasumi saavutamiseks. Materiaalse tootmise korraldamine inimestele kasu toomise asemel kasumi tootmiseks põhjustab vaesust ja töötust. Ometigi on raporti väidetav eesmärk sellega võidelda.

Raportist võime leida ka häid punkte, eelkõige kohad, kus räägitakse erastamispoliitikate ümbermõtestamisest seoses selliste avalike teenustega nagu vesi, kanalisatsioon ja üldhuviteenused; avalike teenuste toetamisest ja vajadusest loobuda maksuparadiisidest.

Meie usume, et esitatud eesmärki on võimalik saavutada ainult siis, kui korraldatakse ümber majandus- ja kaubandussuhted, eraldudes viivitamata neoliberalismist, kehtestatakse kaubanduse liberaliseerimise kokkulepped vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsioonile ning järgitakse juba kehtivaid või läbirääkimistel olevaid vabakaubanduslepinguid. Tuleb ka kustutada arengumaade riigivõlad ja likvideerida võlahaldus ning tühistada rahvusvaheliste finantsasutuste rakendatud struktuurilise reguleerimise poliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle arengumaid käsitleva raporti paljude heade punktide hulgas on erastamispoliitika ümbermõtestamise nõue, eelkõige sellistes valdkondades nagu vesi ja kanalisatsioon. Ma arvan, et see ümbermõtestamine kehtib ka arenenud maailma suhtes ja ma usun, et veeteenused on niivõrd olulise tähtsusega, et tuleks võimaldada nende olemasolu vaid rahva hüvanguks ja mitte erakasumi tootmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Toetasin raportit, sest vaesuse vähendamine ja töökohtade loomine on suurimad probleemid, millega tänapäeva maailm vastamisi seisab, ning need on tasakaalustatud arengu ja majanduskasvu eeltingimus, eelkõige arengumaades. Mul on hea meel, et raportis nõutakse erastamispoliitika ümbermõtestamist, eriti mis puudutab selliseid avalikke teenuseid nagu jäätmete kõrvaldamine ja -käitlus, vesi ja küte, omandi hooldus ja muud ühiskondlikult tähtsad teenused. Omavalitsused ja riikide valitsused peavad avalike teenuste pakkumist rangelt kontrollima. Teenused peavad olema kõigile võrdselt kättesaadavad ja võrdse kvaliteediga olenemata sissetulekust või sotsiaalsesse gruppi kuuluvusest. Väga murettekitav on avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete erastamine, võttes näiteks Vilniuse. Lihtne on hävitada olemasolevad teenused ja nende pakkujate infrastruktuur. Mis aga juhtub siis, kui ettevõtte lõpetab konkreetse teenuse tootmise või pakub seda väga kõrge hinna eest? Huvipoolte põhieesmärk on näidata, et riik või omavalitsus ei suuda teenuseid nii edukalt pakkuda kui eraettevõtted ja seejärel läheb teenuste pakkumine erakätesse. Kes julgeb väita, et see meid mõjutanud ei ole? Avalikud teenused on liiga tundlik teema ja inimestele liiga oluline, et neid hooletult erakätesse usaldada. Selliste teenuste kindlustamine ja arendamine peab olema prioriteet.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Raportis on rõhutatud peamiseid katsumusi töökohtade loomisel ja vaesuse vähendamisel majanduskriisi kontekstis. Nõutakse, et ELi liikmesriigid täidaksid oma abi andmise lubadusi, nagu aastatuhande arengueesmärkides on kokku lepitud. Lisaks taotletakse ka sidusrühmade suurema osaluse edendamist väiksemas maaomandis ja keskendutakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) aitamisele arengumaades infrastruktuuri arendamise ning tehnoloogia ülekandmise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Nõutakse, et Euroopa Liit kiirendaks edusamme ülemaailmses vaesuse ja nälja vastases võitluses, sest äärmises vaesuses kannatab umbes 1,4 miljardit inimest. Sellel on palju põhjuseid. Kurb tõsiasi on see, et poliitiliste tingimuste, demokraatia ja õigusriigi austamise puudumise ning ebasoodsate geograafiliste tingimuste tõttu on paljude arengumaade võimalused enda heaks midagi ära teha piiratud. Tõelise edu saavutamiseks arenguabi nimel tuleb võtta õiged meetmed, mis on suunatud probleemi põhjusele. Raportis rõhutatakse, kui tähtis on, et arengumaad laiendaksid oma tootmissektorit ning vähendaksid liigset bürokraatiat ja korruptsiooni, edendaksid haridust, rakendaksid rahvusvahelised sotsiaal- ja kaitsestandardid ning pakuksid mikroettevõtetele rahalisi vahendeid, eriti põllumajandussektoris. Toiduga kindlustatus on riigi ja selle elanike jaoks eluliselt oluline. Mida rohkem riik end ise toiduainetega varustada suudab, seda iseseisvam see on ja seda väiksem on konfliktioht. Selle peamine eeltingimus on põllumajandustootmise säilitamine ja edendamine ning mulla ja vee kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest usun, et vaesuse vähendamiseks on oluline mitte üksnes luua töökohti, vaid ka tagada, et need töökohad oleksid kvaliteetsed. Väikesed ja mikroettevõtted vajavad eriti põllumajandussektoris asjakohast rahastamist ja mikrokrediiti, et säilitada olemasolevaid töökohti ja luua uusi.

Selles osas toetan komisjonile ja liikmesriikidele esitatud taotlust suurendada arengumaade väikestele ja mikroettevõtetele ning põllumajandustootjatele eraldatud riiklikke rahalisi vahendeid, nagu nõutakse ILO ülemaailmses tööhõivepaktis.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Olen vaesuse vähendamist ja töökohtade loomist arengumaades käsitleva raporti poolt, eelkõige olen nõus sellega, mis puudutab stiimulit tunnustada sotsiaalse majanduse (nt ühistud) panust arengumaades töökohtade loomisse ja väärika töö edendamisse ning lisada sotsiaalne majandus ELi arenguprogrammidesse ja koostööstrateegiatesse.

Tähtis on ka, et arengumaad allkirjastaksid ILO inimväärse töö tegevuskava, et nende riikide töötajatel oleks vähemalt asjakohased töönormid.

Peame kiiresti lõpetama meeletu võidujooksu laste töö ärakasutamisega ning edendama selle asemel haridust kui uute põlvkondade tuleviku vundamenti.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Raport on vastuvõetav. Seal ei seata küll kahtluse alla kaubanduse liberaliseerimist ja tuginetakse WTO-le, kuid märgatav hulk esitatud meetmeid võib lõunapoolsete riikide kodanike elutingimusi hästi arendada.

Selle raporti kasuks räägivad sotsiaalkaitse süsteemide edendamine, sotsiaalse majanduse hõlmamine koostöökokkulepetesse, kõigile mõeldud kvaliteetse tervishoiusüsteemi kaitse ning põhi-, kõrg- ja kutsehariduse tasuta kättesaadavus, joogivee kättesaadavuse kaitse ning ELi stiimulid inimeste valitud isikute austamiseks.

Raportis kaitstakse isegi sõltumatute parlamentide loomist, millel oleks tegelik õiguslik võim, eelarvepädevus ja järelevalve volitused. Selliste soovituste rakendamine võib võimaldada selle algatusraporti kiiduväärt kavatsuste elluviimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna EL on ala, kus valitseb solidaarsus, siis tuntakse vaesuse ja töökohtade loomise pärast arengumaades ilmselget muret. Me kõik teame, et seda eesmärki on võimalik saavutada ainult kindla ja jätkusuutliku kasvuga stabiilses keskkonnas. Seetõttu peavad arengumaade valitsused mitmekesistama oma majandust tootmissektorite arendamise kaudu, taotledes samal ajal liigse bürokraatia vähendamist, et muuta väikese ja keskmise suurusega ettevõtted tööhõive ja majanduskasvu juhiks. Nende väärtuste edukal ülekandmisel arengumaadesse on ELil otsustav roll vaesuse vähendamisel ja töökohtade loomisel nendes riikides. Seetõttu hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Me peame osalema protsessis, mille eesmärk on õpetada arengumaid omaenda SKTd looma, edendades nii nende riikide majandusarengut. Nii toimides on meil võimalus peatada tervete rahvaste ränne Euroopasse. Tähtis on panna arengumaade elanikud mõistma, et nad peavad oma koduriigid ise üles ehitama, mitte Euroopasse tõotatud maad otsima tulema. Peame õpetama oma sõpradele arengumaades, kuidas olla sõltumatud ja edukad. Ma usun, et peaksime oma teadmisi ja kogemusi jagama, mistõttu hääletasin resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Arengukomisjoni raportis on võetud vaesuse vähendamises ja töökohtade loomises õige suund. Läänemaailma tööstusriigid peavad kehtestama meetmed, mis võimaldavad vähemarenenud riikidel ise oma vajadusi täita ja tugeva majanduse üles ehitada. Selles suhtes on märkimisväärne roll suutlikkusel oma elanikele piisavalt toiduaineid toota. Need riigid peavad ka mitmekesistama enda majandust, et mitte sõltuda impordist.

Selle saavutamiseks on vaja eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis loovad töökohti. Peame olema kriitilised ja likvideerima vajaduse korral ELis mõned eksporditoetused, mis toetavad meie põllumajandustööstust, kuid aitavad kaasa arengumaade põllumajanduse hävitamisele. Tuleb kaotada ka maksuparadiisid. Vaatamata raportis olevatele paljudele headele meetmetele hoidusin ma hääletamisest, sest ilmselgelt ei saa need meetmed kohustuslikuks arenguabi andmiseks võetud suuna määratlemisel. Mõõtmatud tahteavaldused ei vii olukorda kuidagi edasi ja suured abirahasummad kaoksid korruptsiooni tõttu jätkuvalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Arengumaades vaesuse vähendamise küsimuses peaks Euroopa Parlament rõhutama sotsiaalseid standardeid, mis mõjutavad nende riikide elanike elatustaset. Euroopa Liit on kohustatud võitlema laste töö ja sunniviisilise töö vastu. Meeles tuleb pidada ka seda, et miljonite arengumaade elanike peamine elatusvahend on põllumajandus.

Toetan täielikult ka raporti ettepanekut toetada väiketalupidamist. Rõhutamist väärib ka see, et raportisse on kaasatud üleskutse austada ühise põllumajandusliku maakasutuse traditsioone, mis on inimestele sajandeid suhteliselt hea elatustaseme kindlustanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidul on eelisõigus anda enda territooriumil seadusi ning keskenduda eelkõige selle vajadustele, kuid samal ajal ei tohi me unustada oma kohustusi ülejäänud maailma ja eelkõige arengumaade suhtes.

Eleni Theocharousi raporti põhimõte on just see, et vaesuse vähendamine ja töökohtade loomine arengumaades on oluline nende riikide elanikele, kuid ka meie kodanikele. Enamikul juhtudel ajavad vaesus ja töökoha otsimine tuhandeid meeleheitel inimesi ringi rändama, lootuses paremat tulevikku leida.

Seetõttu usun, et strateegiat, mille eesmärk on luua konkreetsed kohalikud algupärased tingimused, tuleb toetada ning et see on selliseid tingimusi kogevate riikide ja seda toetava Euroopa Liidu eelis.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Selle raporti teema on väga aktuaalne ja pakiline ning ka tähtis ja strateegiline. Aktuaalne ja pakiline seetõttu, et kõigile on teada, et vaesuse määr on kogu maailmas suurenenud ning sama kehtib ka rikaste ja vaeste lõhe kohta. Tähtis ja strateegiline seetõttu, et Euroopa investeeringud vaesuse vähendamisse ja töökohtade loomisse arengumaades täidavad otsustavat sotsiaalset rolli; edendades ühiskondlikku rahulolu, majanduslikku rolli, ergutades majandust; ja moraalset rolli, väljendades väärtusi, millesse me usume.

Minu poolehoid raportile selle praegusel kujul ei kahanda aga vajadust, et samuti tuleks toimida ka Euroopas olevate puuduste korral. Pooldan seda mitte ainult eespool arengumaade kohta välja toodud põhjustel, vaid ka põhimõtte ja tunde tõttu, et me võlgneme üksteisele tugevama solidaarsustunde ja ka seetõttu, kuna olen veendunud, et eurooplased ei saa teisi aidata, kui neil endal hästi ei lähe.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Tugev jätkusuutlik majanduskasv stabiilses keskkonnas aitab luua jõukust ja kvaliteetseid töökohti, tehes sellest kõige kindlama ja jätkusuutlikuma viisi vaesusest väljatulemiseks. Nälja, alatoitumise ning toidu ja põhiliste avalike teenuste kättesaamatuse on miljonitele inimestele põhjustanud nendes riikides arendatud ja rakendatud vale majandus-, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika. Arengustrateegiates tuleb pöörata erilist tähelepanu kõige haavatavamatele ja tõrjutumatele, eriti naistele, lastele, eakatele ja puudega inimestele.

Seda teades usun ma, et arengumaad peavad pöörama erilist tähelepanu laste töö vastu võitlemisele, et selle asemel luua töökohti täiskasvanutele ning pakkuda lastele sobivat kooliharidust; seadma esikohale sotsiaalsete põhivajaduste toetamise ning ebasoodsamas olukorras olevate ja kriisist rängalt mõjutatud laste ja naiste, riskirühma kuuluvate noorte, madalapalgaliste lihttööliste ja sisserändajatest tööliste, põllumajandustööliste ning puuetega isikute kaitsmise edendamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest muu hulgas pööratakse seal tähelepanu laste töö vastu võitlemisele; kutsutakse ELi üles tunnustama sotsiaalse majanduse panust; kutsutakse arengumaid üles laiendama maaomandit vaeste ja omandiõiguseta inimeste hulgas, andes slummides ebaseaduslikult elavatele kodututele õigused maale, millel nad elavad; kaitstakse ametiühingute ühinemisvabadust ja õigust pidada kollektiivläbirääkimisi; võideldakse eri diskrimineerimisvormide vastu ja nõutakse erastamispoliitika ümbermõtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie hoidumine hääletamisest on tingitud sellest, et võeti vastu lõike 94 algne tekst, kus kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles „töötama välja sidusa lähenemisviisi, mis austab vaba turu põhialuseid ja tagab kaubanduse vastastikkuse”.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) See on küll kasulik raport, kus määratakse kindlaks abi-algab-kodust-lähenemisviis kui parim võimalus kogu maailma vaeseid rahvaid toetada, kuid minnakse kaugemale ja nõutakse makstud maksude riigiti avaldamist, kliimamuutuse mõju leevendamise täiendavat rahastamist ja põllumajandustoetuste poliitika läbivaatamist.

Täiskogu kiitis heaks ka muudatusettepaneku, kus süüdistatakse ELi abi Euroopa põllumajandustootjatele arengumaade turgude hävitamises. Olen küll selle resolutsiooni enamiku ettepanekute poolt, kus rõhutatakse ka abi koordineerimise vajadust ülemaailmsel viisil, kuid hääletasin selle muudatusettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. (PL) Toetasin raportit vaesuse vähendamise ja töökohtade loomise kohta arengumaades. Vaesusega võitlemine on 2020. aasta strateegia peamine prioriteet, mis kehtestab ELi järgmiste aastate püüdluste põhisuuna. See eesmärk hõlmab 120 miljonit praegu vaesuses elavat eurooplast. Arengumaades tõhusalt vaesusega võitlemiseks tuleb likvideerida vaesus Euroopas.

Sel puhul on oluline hariduslik aspekt. Haridus ja kvalifikatsioonide parandamine on parimad võimalused töö leidmiseks ning samuti vaesusest välja rabelemiseks. Arengumaades on eriti oluline tagada hariduse kättesaadavus kõigile lastele olenemata nende soost. Isegi riikides, kus keskmine sissetulek inimese kohta on suhteliselt kõrge, on teatavate ühiskonnarühmade – rahvusvähemuste ja tüdrukute – juurdepääs haridusele takistatud. Vaestes riikides käivad koolis ainult umbes pooled lastest.

Liit peab oma abiprogrammides tegema rohkem, et tagada tasuta õppematerjalid, koolilõunad ja koolibussid. Olulised on ka haridust ja laste sotsiaalhooldust käsitlevad õigusaktid ning välismaal õppimisvõimaluste toetamine, töötades samas välja huvitavad programmid, millega julgustatakse noori oma riiki tagasi pöörduma, et nad kvalifitseerituna oma ühiskonna heaks töötaksid. Tähtis on ka algatada laste sunniviisilisest tööst teadlikkuse tõstmise kampaania.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Loobusin selle raporti üle hääletamast, sest raport sisaldab tagasihoidlikult öeldes vastandlikke sätteid.

Ühelt poolt nõutakse erastamispoliitika ümbermõtestamist, eriti seoses avalike teenustega, toetatakse investeerimismeetmeid nende kasuks, kinnitatakse ebaseaduslikult hõivatud maa-alade ja sotsiaalse majanduse kasulikku mõju arengule ning märgitakse vajadust rakendada ILO rahvusvaheliste töönormide konventsioonid.

Samal ajal on aga parlamendi häälteenamusega võetud vastu lõige, kus kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles austama vaba turu põhialuseid, ja see on minu arvates vastuvõetamatu.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika