Istungi stenogramm

Kolmapäev, 22. september 2010 - Strasbourg

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Reimer Böge (A7-248/2010)

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin sel otsustaval hetkel avaldada kiitust Euroopa Parlamendile ja eelkõige raportöör Reimer Bögele, kes on endale üha enam nime teinud Euroopa Liidu stabiilse eelarvepoliitika kaitsjana. Minu arvates on tähtsad järgmised aspektid. Esiteks tuleb ELi eelarve endiselt toime ka ilma krediidita ja nii see peabki jääma. Teiseks annab finantsperspektiiv ehk teisisõnu seitsmeaastane finantsraamistik liikmesriikidele suurema kindluse planeerimisel. Kolmandaks peame meie ja liikmesriigid leppima sellega, et rahalist manööverdamisruumi on vähem. Neljandaks tähendab see minu arvates seda, et kui liikmesriigid annavad Euroopa Liidule lisaülesandeid, tuleb edaspidi järgida põhimõtet, et liikmesriigid peavad sellega koos andma ka vajalikud rahalised vahendid.

Raport: László Surján (A7-0250/2010)

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Teame kõik seda kuulsat jalgrattametafoori, et Euroopa Liit peab kogu aeg edasi liikuma, muidu kukub ümber. Mina olen alati mõelnud, et saaki ründav hai oleks parem võrdlus – et see peab kogu aeg edasi ujuma, muidu lämbub ära –, aga las see olla.

Vaatame hoopis, miks see on nii. Tõtt-öelda on Euroopa Liidust saanud raha ümberjagamise masin. See peab imema endasse üha enam vahendeid, et anda need siis oma lemmikklientidele. Kui ta seda enam ei tee, siis jalgratas tõesti kukub ümber ja hai lämbub. Sellepärast meil toimubki selline ebatavaline tsirkus, et kui iga riigi valitsus otsib võimalusi kulusid kokku hoida, kasvab Euroopa Liidu eelarve edasi.

Minu kodumaal püütakse iga ministeeriumi eelarves teha kärpeid 25–40% ulatuses, aga üks eelarve suureneb 60% võrra – need on meie netomaksed Euroopa Liidule. Majanduse elavdamisest on asi kaugel: me võtame tootvast sektorist raha ja inimesi ning suuname need bürokraatiasse. See ainult kinnitab inimeste arvamust, et Euroopa Liidust on saanud väljapressija.

Raport: Linda McAvan (A7-0153/2010)

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Avalikkuse teadlikkus ravimite kõrvaltoimetest on midagi enamat teadmisest, kuidas ravimiettevõtted käituvad. See on midagi enamat kui on kirjas pakendi infolehel või internetis.

Tahaksin juhtida tähelepanu patsiendi ja arsti vahelisele isiklikule kontaktile. Tavakogemus näitab, et turul on rühm ravimeid, mille kõrvaltoimete kohta käivat teavet sihilikult eiratakse. Need ravimid on apteekides vabalt saaval ja naised tarvitavad neid ilma eelneva juhendamiseta. Vaid mõned arstid hoiatavad, et rasestumisvastased hormoonpreparaadid tõstavad stressihormooni taset, tekitavad tromboembooliat, rinna-, emaka- ja maksavähki, ajurabandust ja rasestumisprobleeme ka pärast nende kasutamise lõpetamist. Olgem tõeliselt ausad ja levitagem teavet võrdselt kõikide ravimite kohta.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Kallid kolleegid! Lubage mul arstina toonitada, kui tähtis on see täna vastu võetud uus määrus, mis võimaldab ravimi kõrvaltoime kohta käiva teabe jagamist kogu Euroopa Liidus. Kuigi tervishoid ei kuulu ELi pädevusse, suutsid liikmesriigid kokku leppida ühise andmebaasi vajaduses ja üksikasjades. Tegu oleks andmebaasiga, kuhu kantakse ELi ravimite kasutamisega seotud kogemused ning kus seda teavet saab näha ja hinnata. See on ELi patsientidele suurepärane uudis, mis näitab ka Euroopa riikide edasise lõimumise kasulikkust. Hindan keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportööride tööd, sest nad jõudsid kõikides vaidlusküsimustes kokkuleppele, ja eriti hea meel on mul selle üle, et parlamendikomisjoni eelnõud täiustati karmimate isikuandmekaitse kriteeriumidega.

Raport: Linda McAvan (A7-0159/2010)

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Tänane hääletus kahe ravimiohutuse järelevalvet käsitleva dokumendi üle muudab ravimijärelevalve tulemuslikumaks, mis suurendab meie ohutust. Neis kahes dokumendis sisalduvad kompromissid on tasakaalus. Uues süsteemis arvestatakse nii ravimite ohtlikkuse kui ka kasulikkusega.

Selles arvestatakse kenasti ka kontrollivajadusega, tekitamata sealjuures liiga palju bürokraatiat, ning keskne ravimite kasutusse lubamise menetlus muutub ladusamaks. Kompromiss aitab kindlustada süsteemi rahastamise ning loob võimaluse, et Euroopa Ravimiamet võtaks oma teenuste eest tasu. Muidugi on see kompromiss, aga esialgsete arvamuste lahknevust arvestades on see minu arust mõistlik lahendus.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Tahaksin kiita raportööri selle teksti eest, mis ta koostas kahe ravimiohutuse järelevalvet käsitleva direktiivi muutmiseks.

Peame sellega kaasnevad võimalused täiel määra ära kasutama. Puutume kokku vaid mõne liikmesriigi kartusega, et kas kõrvaltoimetest kooskõlastatud teadaandmise süsteem on töökindel. Teabevahetus liikmesriikide vahel peab olema võimalikult kiire.

Veel üks märkus: statistika näitab, et haigusi esineb kõige sagedamini vanemate ja eakate seas. Need on inimesed, kelle nägemine on halvenenud. Sellest ei ole mingit kasu, kui pakendi infolehel on kõikehõlmav teave (mis sisaldab sageli ka tarbetut teavet), sest patsiendid ei näe seda ka oma tavaprillidega, kuna kiri on nii väike.

  Michèle Rivasi (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Pean küll Linda McAvanile kiitust avaldama sellise kvaliteetse töö eest, mille üle me täna hääletasime, aga tahaksin juhtida teie tähelepanu ühele puudusele seoses nn katsejänestega.

Nimelt on üks asi kahe silma vahele jäänud. See ei saanud olla suulise muudatusettepaneku teema, sest kokkuleppele jõuti esimesel lugemisel. Küsimus on inimestes, keda kasutatakse kliinilistes uuringutes katsejänestena, et kontrollida ravimi või vaktsiini kahjutust või ohtlikkuse ja kasulikkuse suhet enne sellele kasutamisloa saamist.

Need inimesed võivad olla mehed, naised, lapsed ja eakad. Kõnealuses tekstis käsitleme inimestele mõeldud ravimite võimaliku kõrvaltoime uurimist.

Vaja on toonitada, et kliinilistes katsetes osalejaid hoitakse manustatavatest ainetest teadmatuses ning kõrvaltoime võib ilmneda alles 10, 20 või 30 aastat hiljem.

Need nn katsejänesed on ravimiohutuse järelevalves unustatud inimesed. Seda on oluline meeles pidada ja sellele on vaja tähelepanu juhtida.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Toetan väga ravimiohutuse järelevalve süsteemi ratsionaliseerimist seoses inimestele mõeldud ravimitega. Arvan, et see on valdkond, kus EL saab kindlasti lisandväärtust luua ja kus koostöö suurendab patsientide ohutust.

Ka pärast ravimite täielikku kasutusse lubamist võib esineda kõrvalmõjusid ja ravimi ohutust saab täielikult hinnata alles pärast seda, kui see on turule lastud. Sellepärast peamegi ka hiljem valvsad olema. See ettepanek parandab ELi ravimiohutuse järelevalve süsteemi tugevdamisega patsientide ohutust. See täiendab andmebaasi EudraVigilance, kuhu kogutakse teavet ravimite kõrvaltoimete kohta. ELi uue ravimiohutuse veebiportaali loomine parandab inimeste jaoks selge ja arusaadava ohutusalase teabe kättesaadavust.

See on esimene kolmeosalisest paketist, millega täiustatakse ELi ravimiõigusakte ja minu arvates on see hea esimene samm.

Raport: Christa Klaß (A7-0239/2010)

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Vaatamata sellele, et biotsiidid (nt desinfitseerivad ained ja säilitusained) on meie igapäevaelu osa, võib nende vale kasutamine või kasutusloa puudumine ohustada märkimisväärselt inimesi, loomi ja keskkonda.

Seega on tervise ja keskkonna kaitsmiseks vajalik, et nii ELis kui ka väljaspool ELi registreeritud tootjate tooted vastaks ELi ühtsetele normidele. Tuleb rõhutada, et turule lastavate ja kasutatavate toodete kasulikkus on palju suurem kui nendega seotud riskid, aga olemasolevatest riskidest tuleks kaotada nii palju riske kui võimalik.

Mina isiklikult toetan toote tunnustamise riigisisese korra suuremat ühtlustamist ELi tasandil ning eelkõige tarbijate paremat kaitset ja informeeritust. Toodetel peavad olema selged, lühikesed ja arusaadavad etiketid, mis on mõeldud eelkõige tavainimesele, kes neid tooteid kasutab.

  Anna Záborská (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Toetan väga seda resolutsiooni. Mägialad ja hõreda asustusega alad rikastavad maastikku, loodust ja elukvaliteeti.

Mõtlen eelkõige Slovakkia piirkondadele ja kutsun teid, kallid kolleegid, külastama Kõrg-Tatraid, et oma silmaga näha selle piirkonna ilu.

Lisaks selle resolutsiooni sisule, mis tuleks kohe ellu viia, tahaksin, et avalik sektor võtaks endale kohustuse neid piirkondi abistada. Igapäevaelus eelistatakse linnu ja linnakogukondi. Avalikke teenuseid osutatakse linnades ja teistes tihedalt asustatud aladel, aga väiksemates linnades ja külades või hõredalt asustatud aladel neid teenuseid sageli ei pakuta. Aga ka väikelinnades ja külades on oma elukvaliteet ja neid ei tohiks alahinnata.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Mul on hea meel, et sain seda raportit toetada. Arvan, et see on väga tähtis raport. Suurt asustustihedust ja rahvusvahelist liikuvust arvestades peame pöörama erilist tähelepanu haigustekitajate ja haiguste leviku tõkestamisele. Peame tegutsema tulemuslikult, aga samas ei tohi ohustada keskkonda. Neid materjale tuleb käsitleda erilise hoolega. Biotsiidid on karmide tervishoiu- ja hügieeninõuete täitmisel möödapääsmatud ja meie igapäevaelu osa. Sellegipoolest arvan, et selle määruse üle tuleb läbirääkimisi jätkata ka tulevikus, sest selliste toodete kasutusse lubamine ja turustamine peab toimuma eriti rangete kriteeriumide kohaselt.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Biotsiide kasutatakse peamiselt hügieeni- ja puhastusvaldkonnas, aga neid leidub ka mööblis ja kangastes. Biotsiidid kaitsevad bakterite, putukate, toidukahjurite, hiirte ja rottide eest. Edaspidi peavad biotsiidid vastama kogu ELis kehtivatele miinimumnõuetele. Olen Christa Klaßile väga tänulik väite eest, et määrus peab olema ühtmoodi kasulik nii tarbijatele kui ka tootjatele. Teisisõnu: kulud peavad olema proportsionaalsed, raamtingimused õiglased ja registreerimiskulud vastuvõetavad. Kui meil tõesti õnnestub see teoks teha, oleme ettevõtluse, aga eelkõige tarbijate huvides astunud järgmise sammu ELi turu ühtlustamise poole.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja ja kallid kolleegid! Palun vabandust, pidin lapse lutiga tegelema. Täna vastu võetud raportis on mõned head asjad, mis loodetavasti varsti ellu viiakse.

Täpsemalt tahaksin avaldada rahulolu selle üle, et soovitakse kaitsta VKEsid, eelkõige seoses toote koostise kohta teabe hankimisel, sest see käib väikestele ettevõtetele sageli üle jõu, ja mitte ainult hinna pärast.

Nende toodete turulelaskmise korda on püütud korduvalt lihtsamaks muuta, eelkõige lühendades aega, mille jooksul pädevad asutused asjaomaseid otsuseid langetavad. Lõpetuseks loodan, et saame jätkata samamoodi, et ELi siseturu ühtlustamine aitaks ettevõtetel saavutada tõelise hiilguse ja pakkuda suuremat konkurentsi.

Raport: Peter Skinner (A7-0170/2010)

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Mul on hea meel ettepanekute paketi üle, millega tahetakse ELis luua tulemuslikum, lõimitum ja kestlikum finantsjärelevalve süsteem, mille eesmärk on kaotada ELi finantsjärelevalve puudujäägid, mis tulid meie kõigi üllatuseks ilmsiks hiljutise finantskriisi ajal.

Toetan täielikult seda määruse eelnõud, milles on esitatud uus finantsjärelevalve struktuur, sest varasem kurb kogemus tõi selgelt esile vajaduse uute õigusnormide, tulemuslikuma järelevalve ja kaugeleulatuvama reformi järele selles valdkonnas. Arvan, et suurem konkurents, mille aluseks on kõigi jaoks võrdsed ja läbipaistvad tingimused ning ühtsed õigusnormid, kindlustab Euroopa Liidus hoiustajate, investorite ja tarbijate piisava kaitse.

Raport: Sylvie Goulard (A7-0168/2010)

  Joe Higgins (GUE/NGL). – (GA) Austatud juhataja! Jäin ELi finantssüsteemi jaoks uue ameti asutamise küsimuses erapooletuks, sest uus kord ei muuda olulisel määral finantssüsteemi tööd ega võta finantsturge kontrolli alla. Eelkõige ei kaota see kord suurte pankade spekuleerimist ja liigkasuvõtmist ega riskifondidena tuntud spekulatsioonifonde.

Näiteks eile laenas finantsturg Iiri valitsusele 1,5 miljardit eurot, aga nelja punkti võrra kallima protsendiga kui seda oleks antud Saksamaale. See tähendab, et selle riigi töötajad peavad neile asutustele maksma lisamiljoneid.

Uus nõukogu ei muuda midagi. ELi finantsprobleeme ei lahenda miski muu kui kogu süsteemi avaliku sektori kätesse andmine ja seal demokraatliku kontrolli kehtestamine.

  Edward Scicluna (S&D). – Austatud juhataja! Tahaksin kiita kõiki raportööre, kes selle ELi finantssektori järelevalve jaoks ülitähtsaid reforme käsitleva paketi kallal tööd tegid. ELi finantssüsteemi selline muutmine on majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks suur ettevõtmine.

Kriis näitas, et meie õigusraamistik ei olnud piisavalt tugev, et turud alati ei korrigeeri enda tegevust ise ja – mis veelgi hullem – need olid selliste süsteemsete riskide meelevallas, mida keegi ei jälginud. Eriti hea meel on mul selle üle, et asutati Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kelle ülesanne on tegutseda varajase hoiatajana, kes teavitab süsteemsetest riskidest või tasakaalutusest.

Seoses järelevalveasutustega olen rahul, et saavutati tasakaal, mis ei nõrgenda liikmesriikide rolli. Nüüd peame hoolitsema selle eest, et neil kolmel asutusel oleksid korralikuks toimimiseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid.

Kokkuvõttes on parlament nõukoguga kompromissile jõudmiseks palju vaeva näinud ja suurt poliitilist tahet üles näidanud, et selle hädavajaliku reformipaketi üle jõutaks kokkuleppele ja see hakkaks kehtima 2011. aasta alguses.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja ja kallid kolleegid! Mul on hea meel, et see raport vastu võeti. Üks ELi asutuste strateegiline eesmärk tulevastel aastatel on siseturu taaskäivitamine.

Majanduskriis näitas, kui võimatu on selle eesmärgi saavutamine, kui meie finantsteenuste turg on killustunud. Igasugused finantsvahendajad, infrastruktuur ja turud on ju üksteisest sõltuvad ja potentsiaalselt hädavajalikud kogu süsteemi jaoks, seda niipalju, et nendest ühe kokkukukkumine võib põhjustada laastavaid tagajärgi makrotasandil.

Majanduse elavnemine, mida kõik eurooplased kärsitult ootavad, põhineb finantssektoril, mis on terve ja kindel – just sellepärast, et selle jaoks on olemas piisavad õigusaktid ja järelevalve.

Arvan, et finantsjärelevalve paketi vastuvõtmine ja eelkõige Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine on oluline samm, millega saavutada ELi ühtse järelevalvesüsteemi eesmärk, et tekitada ettevõtetes ja kodanikes usaldust.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et saime luua tingimused finantskriisi algul kokku kukkunud finantsturgude tulemuslikuks järelevalveks. Mul on hea meel, et EL loob vahendid, millega saab ehk järgmisi kriise ära hoida, ja sellepärast toetasin kõiki raporteid selles finantsturge hõlmavas finantsjärelevalve paketis. Eesmärk peaks olema hea juhtimise eeskirjade täpsem järgimine, aga eelarvevahenditega priiskamine ja võlgade suurendamine tulevaste põlvkondade arvelt ei ole selle head näited. Sellepärast ei olnud ma nõus Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ettepanekuga anda välja ELi võlakirju, millest ta rääkis Euroopa Parlamendile hiljuti ühes kõnes, mille teema oli kasu, mida saavad need riigid, kes järgivad hea juhtimise eeskirju. Jutt oli kasust ELi võlakirjade näol.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! See kuuldav kauge kaja on ELi turmtuli, liidu avarünnak Londoni City majanduslikule jõukusele, mis toidab seda ümbritsevat majandust minu valimisringkonnas.

Uus järelevalvesüsteem, mille poolt parlament just nii suure häälteenamusega hääletas, ei ole avastatud probleemiga võrreldes proportsionaalne vastumeede. Keegi ei ole veenvalt tõestanud, keegi pole isegi tõsiselt püüdnud väita, et kasutusele võetavad meetmed oleksid kaks aastat tagasi kriisi ära hoidnud. Selle asemel näeme kadedusest, Londoni seisundiga rahulolematusest ja kapitalismivihast ajendatud meetmeid.

Võite selle krediidikriisi pärast süüdistada väga paljusid inimesi: pankasid, seadusandjaid ja valitsusi, et nad hoidsid intressimäärad liiga kaua liiga madalal, aga te ei saa süüdistada börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid ettevõtteid, kes olid pigem ohvrite seas, aga kannatasid ära ega tulnud abi lunima.

Need ettevõtted ei kavatse käed rüpes istuda ja oodata, millal volinik Barnier oma inspektorid kohale saadab. Nad on juba teel Šveitsi, Šanghaisse ja Singapuri ning muudavad Londoni ja kogu ELi vaesemaks.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Olen Euroopa Parlamenti tulnud Londonist ja nagu te võte arvata on paljud minu valijad väga mures selle pärast, mis mõju see avaldab mitte ainult Euroopa suurimale finantskeskmele, vaid ka selle kahele suurimale finantskeskusele: London on koduks Cityle ja Canary Wharf Groupile.

Kui vaadata finantskriisi, on väga lihtne langeda mõttelõksu, et lahendus peitub rohkemates õigusnormides, aga sinna lõksu parlament ja kõik institutsioonid langevadki. Me unustame ära, mis roll oli õigusnormidel rämpslaenude kriisi loomisel, kui pankadel kästi anda laenu klientidele, kes ei olnud selleks sobilikud. Kui iga kümnes neist klientidest sattus makseraskustesse, oli kriis käes. Samuti peame tegema vahet õigusnormidel ja järelevalvel. Võiks väita, et seadusandjatel olid vahendid olemas, aga nad ei kasutanud neid õigesti.

Räägitakse, et üks kasulik asi oleks ELi ühtne reeglistik. Huvitav-huvitav. Aga probleem on ju teatavasti selles, et paljud ELi riigid eiravad sageli eeskirju ja jätavad trahvid maksmata. Kuidas saab luua võrdset tegevuskeskkonda, kui nii paljud eeskirjadest kinni ei pea?

Raport: Marielle Gallo (A7-0175/2010)

  Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Aitäh raportöörile, et ta püüdis nõustuda mõne ettepanekuga, ja muidugi selle eest, et ta kaitses autoriõigusi, mida ma pooldan. Aga see, et teatav failivahetus on raportis määratletud karistatava rikkumisena, et tunnistatakse teenuseosutajate karistamisvolitusi ning et massilist failivahetust ei peeta rikkumiseks, tähendab seda, et me ei saa hääletada kummagi raporti poolt.

Marielle Gallo raport tekitas palju huvi ja oleks olnud sobiv, aga arutelu keskmes on teravad vastu- ja pooltargumendid Prantsusmaa HADOPI nime all tuntud seadusele, mille alusel jäetakse eeskirjade rikkujad internetiühenduseta. Euroopas ei ole veel olnud tõelist arutelu teiste riikide asjaomaste uute õigusnormide teemal.

Loodan, et jõuame Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonis Euroopa Parlamendis ning parlamendi enamusega aruteludes ja komisjoni volinik Barnier’ väitel peagi esitatavale direktiivi ettepanekule muudatusettepanekute esitamisel ühisele seisukohale. Siis püüame jõuda rohkem tasakaalus seisukohale kui täna ning arvestada nii internetikasutajate õiguste kui ka intellektuaalomandi kaitsmise vajadusega.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Marielle Gallo raport jagas parlamendi kolmeks. Üheski raportis ei pakutud välja nii vajalikke ja tasakaalus õigusnorme intellektuaalomandi jaoks. Marielle Gallo raportis käsitletakse piraatlust digitaalsetes võrkudes ühepoolselt ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esitatud praktilistele meetmetele vaatamata jäetakse tähelepanuta meetmed meie sektorit hirmsasti laastava võltsimise vastu. Lisaks pakutakse välja intellektuaalomandiga seotud rikkumiste kriminaalkaristuse teatav ühtlustamine, selle asemel et tegeleda sellega, et asjatundjate teades on kriminaalõigus liikmesriikide ainupädevuses. Siiski olen rahul sellega, et raportis tõstetakse esile ennetamist ja harivaid kampaaniaid. Mulle meeldib, et fraktsiooni ALDE resolutsiooni projektis käsitletakse põhjalikumalt õigusi ja kohustusi, eelkõige internetiteenuse pakkujate omi, aga see esitati viimasel minutil. See on selgelt ajendatud fraktsiooni PPE ettepanekust, aga kahjuks ei ole selles midagi uut. Teiste seas ka Françoise Castexi esitatud resolutsiooni projekt on keerulisem ja võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu teemal toimunud kohtumist arvestades ajakohasem. Samuti meeldivad mulle sihipärasemad meetmed võltsravimite vastu. Ent ma ei ole nõus Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse volituste piiramisega. Seega lõpptulemusena ei toetanud ma ühtegi neist kolmest resolutsiooni ettepanekust.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Minu arvamus Gallo raportist on järgmine. Ükski täna siin istungisaalis hääletusele pandud raportitest ei ole hea ja sellepärast andsin kõigile kolmele vastuhääle. Neil on palju puudujääke. Näiteks on kaubamärgiga seotud rikkumised aetud segamini autoriõigustega seotud rikkumistega, nõutakse õigusnorme ja järelevalvet ning ärgitatakse looma ebamõistlikku hüvitamissüsteemi, aga samal ajal mööndakse, et kõigepealt tuleb hinnata kehtivate õigusnormide mõju.

Arvan, et põhiõigused ja vabaturg on ikkagi ühildatavad. Kui ohustatakse pelgalt edastamise põhimõtet, kahjustaksime interneti praegust paindlikkust. Kui internetiteenuse pakkujad tehakse vastutavaks sisu õiguspärasuse eest, oleksid nad sunnitud oma riskide maandamiseks liiklust jälgima ja filtreerima. Selle tulemusena muutuksid ettevõtted ettevaatlikuks, nad ei suudaks kasvada ega töötajaid juurde palgata ning uutel ettevõtetel oleks raskusi interneti kättesaadavusega.

Pelgalt edastamise põhimõtte kaotamine laiendaks internetiteenuse osutajate rolli, tehes neist ka järelevalveasutused. Kusagil mujal ei vastuta sõnumitooja sõnumi sisu eest. Samuti ei ole ühtegi teist kohta, kus me käsiks kodanikel seaduskuulekad olla iga kord, kui nad mingit teenust kasutavad. Kujutage näiteks ette, et alati, kui marke müüakse, tuleks ostjale öelda, et siberi katku bakterite kirja teel saatmine on keelatud.

Mina toetan kogu südamest hoopis volinik Neelie Kroesi ja tema digitaalset tegevuskava. Tema suur ettevõtmine näitab, kuidas on võimalik ühendada turumajandust ja põhiõigusi, kaasa arvatud internetis.

Hiina on hea näide sellest, kuidas internet on sõnavabaduse piiramise ja järelevalvega ära rikutud. Ärme vali sama teed! Põhja-Euroopa riigid näitavad meile vabatahtlike kokkulepete ja toimiva konkurentsiga teed. Peame vaatama põhja, mitte itta.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan tänada raportöör Marielle Gallot selle raporti eest. Peame kehtestama ühised, üleeuroopalised intellektuaalomandi õigused, sest tõtt-öelda on Euroopal sellises olukorras vaja uuenduslikkust. Meil on vaja loovust. Need kaks asja annavad tõelist lisaväärtust. Kui me suudame tagada uuendustevoo ja loovuse, mille tagajärjel sünnivad loovad lahendused, on selge, et neid tuleb kaitsta ja arendada. On täiesti selge, et me ei saa nõustuda intellektuaalomandi õiguste rikkumisega. Praegu on see probleem tööstuses, paljudes loomevaldkondades ja spordis.

Sellepärast on mul hea meel selle üle, et Marielle Gallo raport on esimene samm õiges suunas. Meie kui seadusandjad ei saa mingilgi moel andestada piraatlust ega vargust, toimugu see siis internetis või mujal. Peame hoolt kandma selle eest, et loomevaldkonnad jäetaks rahule. Nad saavad luua ja uuendusi teha ning selle tulemusena saame meie võidelda intellektuaalomandi õiguste jätkuva rikkumise vastu ja kohaldada sanktsioone. Sel moel saame loomevaldkondade abil luua Euroopa lisandväärtust.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Nagu paljudel teistelgi erinevate poliitiliste vaadetega parlamendiliikmetel, oli ka minul kahtlusi selle raporti suhtes, eelkõige kui taheti failivahetuse probleemid seostada võltskaupadega seotud terviseriskidega (nt failivahetus lennukis ja võltsravimid). Need kaks ei ole võrreldavad ja tuleb hoida selgelt lahus.

Samuti peame leppima erinevusega aatomitemaailma toodete ja teenuste ning bittidemaailma toodete ja teenuste ehk digitaalse majanduse vahel. Peame aru saama, et kiirema andmetöötluse, odavama andmehoiu ja kiirema võrguühenduse vallas liiguvad paljude digitaaltoodete hinnad nulli poole.

Kahjuks on nii, et samal ajal kui paljud loovisikud sellele reageerivad ja otsivad muid raha teenimise viise, loovutades osa oma toodetud sisust, ei ole muusikatööstus sellega kaasa läinud ja tahab, et inimesed elaksid aastatetaguses füüsilise meedia maailmas. Muusikatööstusel on aeg ärgata ja oma ärimudelid digitaalse majandusega kooskõlla viia.

Resolutsiooni ettepanek B7-0518/2010

  Edward Scicluna (S&D). – (MT) Minu kui Malta saarte ja Gozo esindaja jaoks Euroopa Parlamendis on see teema väga südamelähedane. Alustan Gozost. On kahju, et kuigi Malta valitsus esitas Malta ühinemisläbirääkimistel deklaratsiooni nr 36, mille eesmärk oli kaitsta Gozo tulevikku, ei ole selleks vahendeid leitud. See resolutsioon, kus nõutakse mägipiirkondade ja saarte jaoks ELi raamistikku, peaks siiski gozolastele kindlust pakkuma, sest selles ei käsitleta mitte lihtsalt üht poliitilist meedet, vaid liidu mitut poliitikavaldkonda, mis mõjutavad saarte arengut. Konkreetselt nõutakse resolutsioonis, et komisjon ja liikmesriigid näeksid eelarvetsükli 2014–2020 finantsraamistikus neile saartele ette erivahendid. Eelkõige on liidu mägipiirkondadel ja saartel ühisjooni, mida teistel, isegi sama riigi piirkondadel ei ole. Olen väga rahul, et resolutsioonis nõutakse liidu programme ja poliitikat, mis muudaks saared konkurentsivõimeliseks ja kohandaks neid ees ootavatele katsumustele. Samuti on mul hea meel, et resolutsioonis on kirjas, et liikmesriigid, sealhulgas Lõuna-Euroopas asuvad Malta ja Küpros, väärivad piirkondlikke arenguprogramme. Resolutsioonis esitatakse taheavaldus kaitsta liikmesriikide, eelkõige Gozo sarnaste saarte huve. Sellepärast olen selle resolutsiooni poolt.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Toetan täielikult parlamendi seisukohta mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade kohta. Need on tavaliselt looduslikult tähtsad alad, mistõttu peab nendele antav abi olema seotud nende loodusvarade kaitsmisega. Peame toetama neid piirkondi nii, et nad saaksid uuenduslikult ära kasutada oma parimaid omadusi, ent samuti peame hoolitsema nende loodusrikkuste kohase kaitsmise eest.

Samuti tahaksin juhtida tähelepanu põllumajandustootjate raskele olukorrale neis piirkondades, kus maaharimine on ainus või üks vähestest elatusallikatest. Põllumajandustootjate eest tuleks eriliselt hoolt kanda. Selline solidaarsus ei peaks põhinema ainult rahalisel toetusel, vaid võib hõlmata ka noorte hariduse ja uuendusliku tehnoloogia toetamist.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Reimer Böge (A7-0248/2010)

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiitus raportöörile tehtud töö eest. Hääletasin selle teksti poolt, sest arvan, et sellises keerulises majandusolukorras ei saa Euroopa Liit tegutseda jäikade vahenditega ning mitmeaastane finantsraamistik on osutunud jäigaks.

Rääkimata teatavate institutsioonide (nõukogu ja komisjon) kitsarinnalisusest, mis ei ole küll selline käitumine, mida ELi kodanikud ootavad. Väljaspool seda istungisaali on miljonid töötajad kaotanud töö ja vajavad abi. ELi eelarve peab olema tõeliselt euroopalik.

Arvan, et keerulises majandusolukorras on vajalik, kui mitte hädavajalik, et eelarve oleks paindlikum. Siis saab EL reageerida märgatavalt hetkevajadustele, aga ka neile vajadustele, mida eelarve vastuvõtmise ajal ette näha ei osata. On tulnud aeg varustada EL omavahenditega.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Kõnealuse ettepaneku võimalike kaugele ulatuvate tagajärgede tõttu ja sellepärast, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanism tuleb paremini läbi mõelda, olen raportööri järeldustega nõus. Seepärast olen otsustanud hääletada selle vaheraporti poolt.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Reimer Böge raporti poolt, et mõista hukka see talumatu finantsolukord, milles me praegu oleme. Kuigi Lissaboni lepinguga anti ELile uusi õigusi ning liikmesriigid nõuavad ja kuulutavad välja ELi suuremahulisi projekte, keelduvad komisjon ja nõukogu kulupiire üle vaatamast. See ei ole mõistlik ja näitab nende kitsarinnalist suhtumist ELi tulevikku. Majanduslangus nõuab ELilt rohkem tegutsemist, aga selleks tuleb ELi eelarvet tugevdada ning praegune piiratud ja sobimatu finantsraamistik välja vahetada. On aeg järgida meie aluslepinguid, milles on kirjas, et liidul peavad olema eesmärkidele vastavad vahendid. Koos EP liikmete enamusega toetame arvamust, et meil on vaja omavahendeid (nt eurovõlakirjad). Liikmesriigid peaksid mõistma, et ELi poliitika lisandväärtus on riikide kulude kokkuhoiul tähtis abivahend.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu Euroopa Liidu toimimise lepingus kirjas, peab EL hankima endale oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalikud vahendid. Lisaks on Lissaboni lepingu jõustumisega lisandunud uusi tegutsemisvaldkondi, millest üks on Euroopa välisteenistus. Seetõttu arvan, et ELi uute vajaduste rahuldamiseks ei piisa ainult vahendite ümberpaigutamisest või prioriteetide ümbermääratlemisest mitmeaastases finantsraamistikus. See tähendab, et mitmeaastane finantsraamistik ja institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvad paindlikkusmehhanismid tuleb kindlasti läbi vaadata. EL peab olema paindlikum, et saaks luua reserve ja manööverdamisruumi, selleks et kiireloomulistele või ootamatutele olukordadele oleks võimalik kiiresti ja tulemuslikult reageerida. Sel põhjusel hääletan selle raporti ja selles esitatud soovituste poolt.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie arvates peame suutma leida piisavalt vahendeid näiteks ELi uue, 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia jaoks; samuti peab ELi eelarve suutma rahuldada teatavaid muid vajadusi, näiteks abistamisvajadus ja kliimamuutuse vastu võitlemise vajadus. Lisaks on Lissaboni lepinguga seoses nüüd ELil mitu uut pädevusvaldkonda, sealhulgas välispoliitika, sport, kosmoseuuringud, energeetika ja turism. Sellegipoolest arvame, et seda tuleks rahastada peamiselt juba olemasolevate vahendite ümberpaigutamisega ELi eelarves, näiteks põllumajanduse eelarvest, nii et ELi eelarve kogusuurus ei kasvaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Lihtsa aastaeelarvega ei ole Euroopa Liidu meetmete tulemuslik kavandamine ja järjepidevus järjekindel. Selle asemel on vaja mitmeaastast finantsraamistikku, mis annab institutsioonidele piisavad vahendid oma ülesannete elluviimiseks.

Mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise vahehindamise tulemusena sündis resolutsioon ja raport, mille üle me hääletasime. Resolutsioonis on mõned minulegi muret tegevad levinud mureküsimused seoses mitmeaastase finantsraamistiku puudujääkidega ja liidu praeguse rahalise võimetusega oma eesmärke saavutada.

Euroopa Liidule suunatud kriitika on sageli selle raamatupidamise läbipaistmatuse tulemus. Liidu eelarve ja mitmeaastase kava täielik avaldamine ning nende kestlikkus ja kõikide sidusrühmadega arvestamine eelarve koostamisel, kus osaleb muidugi ka Euroopa Parlament, peavad olema need sammud, mis kaotavad sellised kahtlused ning julgustavad inimesi ja poliitikuid olema selles valdkonnas tegusamad.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ajavahemikul 2007–2009 jõuti praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradeni või isegi ületati need. Sellised tähtsad projektid nagu Galileo, rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades ja Euroopa majanduse elavdamise kava on edasi liikunud ainult mitmeaastase finantsraamistiku viimasel neljal aastal, kui kasutati ära olemasolevad ülejäägid või institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud vahendid. Praeguse finantsraamistiku tulevaste perioodide ülejäägid on väga väikesed. Rubriigi 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel) raames on ülejääk alla 50 miljoni euro aastas ja kõikide eelarveridade ülejääk kokku on 2012. aastal 436 miljonit eurot ja 2013. aastal 435 miljonit eurot. Seda ülejääki vähendavad aga olemasolevad kulukohustused, mida ei ole veel eelarvesse lisatud. Lissaboni lepinguga on kaasnenud uued volitused ja organid ning ELi 2020. aasta strateegia, mis on juba vastu võetud ning milles propageeritakse mõistlikku, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, tuleb nüüd vajalike rahaliste vahenditega ellu hakata viima. Seetõttu pooldame praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kiiremas korras läbivaatamist ja selle paindlikku haldamist.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis nõutakse, et võimalikult kiiresti võetaks vastu vahendid, mida on vaja Lissaboni lepingu eelarvesätete rakendamiseks. See tähendab, et liidu eelarve allutatakse veelgi enam neoliberalismi, föderalismi ja militarismi vajadustele. Need kolm on Euroopa praeguse integratsiooniprotsessi peamised suunad, mis on nüüd sellesse lepingusse kirjutatud ja seal edasi arendatud.

Kuna meie seisukoht selles küsimuses on hästi teada, ei jäänud meil muud üle kui selle raporti vastu hääletada. Oleme alati kritiseerinud praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kõhnust, millega on kaasnenud struktuurifondide vähenemine 0,37 protsendini ELi SKPst. See on viinud kärbeteni sotsiaal- ja keskkonnaprogrammides ning teadusuuringute, hariduse ja kultuurivaldkonnas.

Sellepärast pooldame eraldatavate vahendite suurendamist ja eesmärkide muutmist. Pooldame liidu sellist eelarvet, mis teenib tõelist majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, täistööhõivet koos õigustega, investeerimist ja avalikke teenuseid, keskkonnakaitset, koostööd ja rahu.

Seetõttu ei ole me nõus, et liidu eelarve on üha enamate ühiskondliku elu tahkude kaubanduslikuks muutumise ning liberaliseerimise, tööga kindlustatuse puudumise, struktuurse töötuse, kolmandate riikide siseasjadesse sekkumise ja sõja teenistuses.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) ELi eelarve on Iirimaa maapiirkondade ja põllumajandustootjate sissetuleku seisukohast oluline. Aastatel 2010–2013 läheb umbes kaks miljardit eurot aastas Iiri põllumajandustootjatele, maakogukondadele ja toiduainesektorile. Praegu on käimas tähtsad eelarveläbirääkimised, et jõuda kokkuleppele alates 2013. aastast põllumajandussektorile eraldatavas summas.

Iirimaa põllumajandussektorile iga aasta antavatest vahenditest on täiesti selge, et need läbirääkimised on Iirimaa ja eelkõige Iiri maapiirkondade jaoks elutähtsad.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Reimer Böge raportis on selge soovitus, et kavandamise soodustamiseks ei tohi ELi projektide finantsstruktuur sõltuda kasutamata eelarvevahenditest. Ühes sektoris kasutamata või hädaolukordadeks kõrvale panemata jäänud vahendeid ei tuleks kasutada teistes valdkondades, nagu põllumajanduse puhul sageli tehakse. ELi põllumajanduseelarve muudatused ei tohiks tähendada kaudset eelarvekärbet aastal 2010. Sellepärast pooldan mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel reservide loomist. Ka reservide kasutamine peab olema selgelt ette määratletud ja neid ei tohiks kasutada teistes valdkondades.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raportis nõutakse uusi vahendeid ELi uute poliitikavaldkondade elluviimiseks. Need poliitikavaldkonnad tulenevad otseselt Lissaboni lepingust, mille liberaalne pimedus ja demokraatiavastasus on nüüdseks täiesti selged. Hääletan selle raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepinguga on antud ELile uued volitused mitmes valdkonnas, sealhulgas välistegevuses, spordis, kosmoseuuringute ja kliimamuutuse valdkonnas. ELil on vaja eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks piisavaid vahendeid. Mitmeaastane finantsraamistik, millega ma olen nõus, luuakse selleks, et ELil oleks piisav finantskava, millega saavutada seatud kõrged poliitilised eesmärgid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle raporti vastuvõtmisega palub parlament nõukogul ja komisjonil võtta muu hulgas arvesse järgmisi soovitusi: a) teha koostööd Euroopa Parlamendiga, et võtta kiiresti vastu uued õigusaktid, mida on vaja Lissaboni lepingu eelarvesätete rakendamiseks, ja vaadata läbi praegu kehtiv mitmeaastane finantsraamistik, et tagada vajalikud vahendid algatuste jaoks, mida praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal ei olnud võimalik ette näha, ning b) järgida täiel määral ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 3, milles on sätestatud, et finantsraamistikuga kehtestatakse kõik sätted, mida on vaja iga-aastase eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks, ja artikli 312 lõiget 5, milles on sätestatud järgmine: „Kogu finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul võtavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kõik vajalikud meetmed asjaomase vastuvõtmise hõlbustamiseks”.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Kõnealuses raportis vaatleb Reimer Böge kriitiliselt praeguse mitmeaastase finantsraamistiku erinevaid probleeme ning viitab konkreetselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 311 ja 312 sätestatud raamtingimustele. Praegust majanduskliimat arvestades tuleb tegeleda eelarvesisese prioriteetide ümberseadmisega, unustamata ELi eelarve lisandväärtust Euroopas.

Raport: László Surján (A7-0250/2010)

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune turu ebastabiilsus ja teatavate liikmesriikide eriline haavatavus seoses finantsturgudega õigustavad täielikult Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi loomist. Loodan küll, et seda kasutatakse võimalikult vähe, mis tähendab, et liikmesriigid suudavad kriisiga ise toime tulla, aga pean toonitama, kui oluline võib see mehhanism olla suurte finantsraskuste korral.

Sel aastal Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi tagatiste kasutamise jaoks mõeldud eelarverea loomine annab liidule võimaluse näidata üles solidaarsust ja reageerida kiiremini igasugustele vahepeal tekkinud probleemidele. See on ka märk usaldusest finantsturgude jaoks, sest on ELi ühine abi turu turvalisusse ja stabiilsusse ning aitab lahendada finantskrahhiga seotud olukordi.

Neile headele külgedele vaatamata arvan, et vaja on väga põhjalikult uurida selle mõju liidu eelarvele, sest see on tõenäoliselt märkimisväärne. Vajaduse korral tuleb kiirus mõistlikkuse nimel ohverdada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See paranduseelarve sai alguse eelarvekomisjoni ja selle esimehe ettepanekust kasutada paranduseelarvet Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi tagatiste rahastamiseks uue eelarverea „pro memoria” loomiseks. Meie mälu järgi lõi nõukogu Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi 2010. aasta mais Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 2 alusel vastu võetud määrusega ilma parlamendi osaluseta ja see on mehhanism, mis loob võimaluse, et liit saab rahalistes raskustes liikmesriikide abistamiseks kapitaliturult vahendeid laenata. ELi eelarvet kasutatakse ainult siis, kui laenu saav liikmesriik ei suuda seda tagasi maksta. Seega luuakse 2010. eelarveaasta paranduseelarves ELi antud tagatise jaoks uus eelarvepunkt 01 04 01 03 ja tulude poolel vastav uus artikkel 802. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute ning tulude lahtrisse tuleks teha märge „pro memoria”.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Nõukogu välja mõeldud finantsstabiilsusmehhanism, millega muudetakse ELi uute laenude andmine sõltuvaks Rahvusvahelise Valuutafondi majandus- ja finantsreformide elluviimisest, sai minult juulis vastuhääle. Selle jubedad tagajärjed on Kreekas näha. Täna palutakse meil hääletada sellise finantsstruktuuri loomise poolt, mis kinnitab seda ja seega tagab selle katastroofilise mehhanismi elluviimise. Muidugi ma hääletan sellise struktuuri rakendamise vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kogu maailma, k.a ELi laastanud majandus- ja finantskriis on toonud endaga kaasa palju proovikive, kaasa arvatud vajadus, et EL peab reageerima nõrgema majandusega riikide vastu suunatud spekulatiivsetele rünnakutele, mis võivad ohustada ühisraha. Sellepärast oligi vaja luua Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, et toetada liikmesriike, keda sellised rünnakud ohustavad. Selle mehhanismi lisamine eelarvesse, paranduseelarvesse, tuleb vastu võtta, sest selle kasutamine on erakorralistel, vältimatutel ja ettenägematutel juhtudel õigustatud.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Kreekale abi andmiseks räägiti meid ära, väites, et see on abistava laenu keelu erand, mis on kooskõlas artikliga 136. Ent artikli 136 alusel ei saa anda Kreekale laenu, sest selles lubatakse ainult aluslepingute vastavate sätetega kooskõlas olevaid meetmeid. Neid mitte ainult ei ole ELi toimimise lepingus, vaid need on seal sõnaselgelt ära keelatud. Seega ei luba see säte laialdasemaid meetmeid. Euroala rahandusministrid otsustasid Kreekat aidata, andes talle laenu, mille keskmine intressimäär on 5%. See tähendab, et laenu anti poliitilistest huvidest lähtuva intressimääraga, mis on turumäärast madalam ja seega ebaseaduslik toetus. Seetõttu oli Kreekale antav abi juriidilisest vaatevinklist väga vastuoluline, kui mitte otseselt ebaseaduslik. Mis puutub tegelikesse tagajärgedesse, siis kardan, et kui euroala riigid vastutavad jätkuvalt teiste liikmesriikide võlgade eest, siis 10 aasta pärast eurot enam ei eksisteeri. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmisega Euroopa Parlament 1. võtab paranduseelarve nr 7/2010 projekti teadmiseks; 2. kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve nr 7/2010 projekti kohta muutmata kujul heaks ning teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 5/2010 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning 3. teeb presidendile ülesandeks edastada kõnealune resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin selle uue eelarverea loomise vastu, sest nõukogu ja komisjon võtsid selle vastu meetmepaketi raames, mille eesmärk on säilitada euroalal finantsstabiilsus seoses nn erakorraliste artiklitega, kaasamata Euroopa Parlamenti mingisugusessegi selleteemalisse arutellu. Seni kuni ei ole selge, kust selle jaoks raha tuleb – isegi kui mõni liikmesriik peaks sellise avalduse tegema – ei saa ma praeguses olukorras võtta endale vastutust sellise eelarverea loomise eest.

Raport: Sharon Bowles (A7-0247/2010)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Selle meetme üle hääletamisel ei saa kuidagi toetada käibemaksusüsteemi. On selge, et elektroonilise tagasimakse korra ja üheainsa tagasimakse taotluse kasutuselevõtu ajakava ei olnud tegelikult realistlik ning paljud maksumaksjad ja väikeettevõtted oleksid võinud selle pärast kannatada. Selles tähtsas meetmes on sellest aru saadud ja seega tunnistatakse ka liikmesriikide olulist rolli ning väidetavalt antakse neile volitused tagasi, kuigi ainult kuueks kuuks. See ei lase ka Ühendkuningriigi ja teiste liikmesriikide VKEdel ELi asjatundmatuse tõttu kehtestatud ebarealistliku ajakava pärast rahalist kahju saada. Seetõttu hääletame selle poolt.

  John Bufton, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Selle meetme üle hääletamisel ei saa kuidagi toetada käibemaksusüsteemi. On selge, et elektroonilise tagasimakse korra ja üheainsa tagasimakse taotluse kasutuselevõtu ajakava ei olnud tegelikult realistlik ning paljud maksumaksjad ja väikeettevõtted oleksid võinud selle pärast kannatada. Selles tähtsas meetmes on sellest aru saadud ja seega tunnistatakse ka liikmesriikide olulist rolli ning väidetavalt antakse neile volitused tagasi, kuigi ainult kuueks kuuks. See ei lase ka Ühendkuningriigi ja teiste liikmesriikide VKEdel ELi asjatundmatuse tõttu kehtestatud ebarealistliku ajakava pärast rahalist kahju saada. Seetõttu hääletame selle poolt.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Raportöör on kiitnud heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku teha vajalikud muudatused, mis lihtsustaksid käibemaksu tagasimaksmist olukorras, kus mõni tehinguosaline asub väljaspool ELi. Arvan, et see oli vajalik ja hea samm ning seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Kui ettevõtted tegelevad aasta lõpus raamatupidamisega, näitavad nende kontode saldod huvitavaid asju töö, müügi, makstud maksude ja palju muu kohta.

On näha, milline oli olukord aasta tagasi ja 12 kuud hiljem. Ent neis ei ole näha nende kahe ajahetke vahelist teed. Sellel ei ole maksude jaoks mingit tähtsust, aga ettevõtte ellujäämise seisukohalt on see tee ülioluline. See, kui raha liigub ja kontod on tasakaalus, kuigi ajutiselt on likviidusus kadunud, ei ole igapäevases juhtimises tühiasi.

Et ettevõtted saaksid pärast kogetud kriisi kenasti taastuda, ei tohiks neilt nõuda käibemaksu ettemaksmist, kui nad samal ajal ei suuda maksta oma töötajatele ja tarnijatele. See on tõesti parim viis võidelda maksudest hoidumisega, kui ei karistata töötajaid, kes peavad raha kulutama ja seda ringluses hoidma. Sellepärast on käibemaksu kiirem tagastamine ja menetluste lihtsustamine, mida raportis välja pakutakse, väga teretulnud.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et ettepanek lihtsustada käibemaksu tagastamist elektroonilise menetluse kasutuselevõtmisega on kasulik. Arvan, et mu hääl on maksumaksjatele kasulik, sest kaitseb nende õigust käibemaksu maha arvata.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan raportis esitatud soovituste poolt. Käibemaksu tagastamise direktiivis käsitletud käibemaksu tagastamise lihtsustamine parandab siseturu lõimumist. Kuna on selgeks tehtud, et tähtaegade ületamine on mõnikord liikmesriikide süü, kuna nad avasid oma veebiportaalid liiga hilja või oli nendega tehnilisi probleeme, siis olen veendunud, et selle tulemusena ei tohiks ohtu seada maksukohustuslase õigust käibemaks maha arvata. Maksumaksja käibemaksu mahaarvamise õiguse säilitamine on Euroopa Liidu praeguses majanduskliimas muutunud eriti oluliseks ja asjakohaseks. Siseturul tegutsevatele ettevõtetele käibemaksu tagastamisega viivitamine võib tekitada neile ettevõtetele suuremaid probleeme, eelkõige nende rahalisi vajadusi arvestades. See omakorda ei mõju hästi ELi majanduse elavnemisele ja siseturu toimimisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvan, et kehtiva käibemaksu tagastamise direktiivi kohta esitatud muudatusettepanekud, mis võimaldavad võtta veebiportaalide toimimise parandamiseks vastu teatavaid rakendusmeetmeid, on väga tähtsad. Praeguste maksueeskirjade tõhustamiseks ja lihtsustamiseks, kulude vähendamiseks ja siseturu terviklikkuse jaoks peavad teatavad liikmesriigid käibemaksu elektroonilise tagastamise meetmed kiiresti ellu viima.

Jagan täielikult raportööri seisukohta, et käibemaksu tagasimaksmisega viivitamisel võivad siseturu ettevõtete jaoks olla väga rasked tagajärjed, eriti praeguses majanduskliimas, kus mis tahes finantskoormuse suurenemine võib osutuda katastroofiks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et see parandab olulisel määral maksumenetluste tõhusust ja läbipaistvust Euroopa Liidus. Tahaksin esile tõsta seda, kuidas raportis kaitstakse maksumaksjate õigusi, eelkõige seoses käibemaksu mahaarvamise ja tagastamisega. ELi erinevates liikmesriikides tegutsevate ettevõtete bürokraatlikku koormust kergendavate meetmete rakendamine ja menetluste standardimine on siseturu tugevdamiseks ja ELi majanduse elavnemise jaoks olulised. See, et mõned liikmesriigid käibemaksu elektroonilise tagastamisega seotud meetmete rakendamisega viivitavad, on kahetsusväärne. On selge, et praeguses majandusolukorras on käibemaksu tagastamisega viivitamisel siseturul tegutsevate ettevõtete jaoks tõsised finantstagajärjed.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kui asi on maksude tagastamise lihtsustamises ettevõtete jaoks, olen ma sellega nõus. Kui asi on käibemaksu, mitte tulumaksu suurendamises, siis ma sellega nõus ei ole. Liberaalses Euroopas on ettevaatus lubatud. Jään erapooletuks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõukogu direktiivis 2008/09/EÜ (käibemaksu tagastamise direktiiv) püüti lihtsustada käbemaksu tagastamist ja vähendada halduskoormust elektroonilise protsessiga, mis võimaldaks maksumaksjatel esitada ainult ühe tagasimaksetaotluse. Ent direktiivi rakendamisega viivitamine enamikus liikmesriikides on esile kutsunud kaebusi mitmelt ettevõttelt, nii et nüüd on vaja teha mõningaid muutusi sellesse, et kaitsta maksumaksjate huve ja teada anda, et käibemaksu tagastamisega viivitamisel võivad olla siseturul tegutsevate ettevõtete jaoks rasked rahalised tagajärjed ning see võib ELi jaoks tähendada majanduse aeglasemat elavnemist. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Hääletasin poolt, sest arvan, et käibemaksu kohaldamise jaoks on vaja välja töötada ühine meetod. Loodan, et käibemaksu kohaldamise ühtlustamine loob olukorra, kus käibemaksumäär hakkab sõltuma riigi SKPst. Praegu takistab Läti kõrge käibemaksumäär majandusarengut, süvendab kriisi veelgi ja surub elanikkonda vaesusse. Käibemaksuga koos on tõstetud kõiki makse ning see ei lase ettevõtlusel ja kogu majandusel areneda. Loodan, et käibemaksu kohaldamise jaoks loogilise ja selge meetodi väljatöötamine mõjub hästi kogu ELi maksupoliitikale.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Käibemaksu tagastamine on eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks rahaliselt väga määrav. Arvutisüsteemi rikete tõttu on nüüd kartus, et maksukohustuslase õigus käibemaksu maha arvata võib ohtu sattuda. Seega oleks hea, kui tähtaeg nihutatakse 2010. aasta septembrist 2011. aasta märtsi, nagu raportöör nõuab. Hääletasin selle raporti poolt, sest selles on selgelt välja toodud maksmisega viivitamise mõju ja tagajärjed majandusele.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle poolt, sest direktiiviga lihtsustatakse käibemaksu tagastamise protsessi ja eelkõige vähendatakse halduskoormust, võttes kasutusele elektroonilise menetluse, mis võimaldab maksumaksjal esitada ainult ühe tagastamistaotluse oma asukohaliikmesriigis. Käibemaksu tagastamisega viivitamist tuleb vältida, sest sellel võivad olla siseturul tegutsevate ettevõtete jaoks tõsised finantstagajärjed ja see võib seetõttu avaldada halba mõju majanduse elavnemisele ELis ja siseturu nõuetekohasele toimimisele.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Raportis on ettepanekud käibemaksu elektroonilise tagastamise korra parandamiseks. Lisaks on seal ka lahendused müügimaksu tagastamisega seotud tehnilistele probleemidele. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tänase hääletusega Euroopa Parlament: 1) kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; 2) palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2; 3) palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; 4) palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta, ning 5) teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Raport: Linda McAvan (A7-0153/2010)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ravimiohutuse järelevalve süsteem on viimastel aastatel muutunud selles mõttes, et liikmesriikide töö on paremini kooskõlastatud. Sellegipoolest on kehtivates õigusaktides lünki, mistõttu esitas komisjon muudatusettepanekud, mille abil ELis ravimiohutuse järelevalvet parandada ja menetlusi ratsionaalsemaks muuta.

Raportis mitte ainult ei kiideta komisjoni väljapakutud muudatusi heaks, vaid ka täiendatakse neid mõnes valdkonnas, näiteks järgmistes: ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee tegevuse laiendamine, et see saaks teha inimtervishoius kasutatavate ravimite alalisele komiteele soovitusi; tervishoiutöötajate rolli suurendamine ravimite kõrvaltoimest vabatahtliku teavitamise kaudu; patsientide osaluse suurendamine ravimite kõrvaltoimest otseteavitamise kaudu; nõue, et pädevad asutused ja ettevõtted peavad kõikidest (mitte ainult raskekujulistest) kõrvaltoimetest teada andma andmebaasi EudraVigilance, mis tähendab, et esimest korda on ELis kogu teave ravimite kõrvaltoimete kohta ühes kohas, ning nõue, et pakendi teabelehel oleks selgem teave ravimi põhiomaduste kohta.

Kõikidel eelnimetatud põhjustel hääletasingi selle raporti poolt. Ravimiohutuse järelevalve on kahtlemata ELi tervishoiupoliitikas esmatähtis.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ravimiohutuse järelevalve on Euroopa tervishoius tähtsal kohal, kuna igal aastal sureb ravimi kõrvaltoime tõttu hinnanguliselt peaaegu 200 000 inimest. Kliinilistest katsetest ei piisa turule lastavate ravimite kõikide kõrvaltoimete avastamiseks. Talidomiidi ja rofekoksiibi juhtumid on liiga hiljutised, et neid unustada.

Mul on hea meel ettepaneku üle muuta ELi sätteid kiireloomulise juriidilise menetluse alustamiseks, kui antakse teada turule lastud ravimitega seotud ohtlikest olukordadest, sest vaja on kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist. Komisjoni otsus asendada praegune ravimiohutuse järelevalve töörühm ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteega oli õige. Enamik eksperte on kinnitanud, et olemasolev töörühm toimib küllaltki kaootiliselt, keskendudes ainult tsentraliseeritud menetluse teel müügiloa saanud ravimitele, ning tal pole võimu tagada, et leide käsitleks inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee, mis juhib kogu süsteemi. Mul on hea meel ettepaneku üle määrata ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteesse veel kaks esindajat, kes esindaksid patsiente ja tervishoiutöötajaid.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna hääletusel olnud meetmete abil suurendame Euroopas patsientide kaitset, tagades neile rohkema analüütilise teabe andmise teatavate ravimite soovimatu kõrvaltoime kohta.

Olen veendunud, et riiklike andmebaasidega seotud keskse andmebaasi loomine, mida raportöör ette näeb, tagab selle, et kõik ELi kodanikud on ELis kasutuses olevate ravimite soovimatutest kõrvaltoimetest teadlikud. Euroopa Liidul on kohustus hoida oma kodanikke võimalikult informeeritud, sealhulgas tervishoiuvaldkonnas, sest ainult nii saavad nad langetada parimaid valikuid.

Samuti olen veendunud, et mõistlik ravimiohutuse järelevalve poliitika aitab kaudselt ära hoida ravimimürgituse või vale kasutamise juhtumeid. Sellega seoses võib põhjalikumat uurimist vajavatel ravimitel olev must sümbol, mille juures on kiri „Käesoleva ravimi ohutuse suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet”, ohutust suurendada ning anda inimestele täpsemat infot. Neil põhjustel hääletasin mõlema teksti poolt, mille esitas raportöör Linda McAvan.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on lubamatu, et patsientide ohutuse ja tootekvaliteedi pealt nii palju kokku hoida tahetakse. Euroopa Komisjoni esialgsed ettepanekud oleksid praegust süsteemi nõrgendanud, kohustades peamiselt ettevõtteid koostama kõnealuste ravimite loetelu ning hoiatama, analüüsima ja teavitama enda pakutavate ravimite kõrvaltoimetest. Ent tõhususe ja patsiendiohutuse alus on ravimiohutuse järelevalve võrgustike ja komiteede sõltumatus. Nõukoguga sõlmitud kompromiss hõlmab läbipaistvuse parandamist ja mis veelgi olulisem – see ei luba ebapiisavalt katsetatud ravimeid turule lasta, kuigi Euroopa Komisjon algselt nii kavandas.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve osas määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, sai minu poolthääle. Seda sellepärast, et nõukoguga saavutatud kokkuleppe tulemusena saab Euroopas luua tulemusliku ja läbipaistva ravimiohutuse järelevalve süsteemi, eelkõige ELi ravimiohutusportaali loomise kaudu ja selle kaudu, et patsientidele antakse võimalus teavitada riiklikke pädevaid asutusi kõrvaltoimetest.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ravimiohutuse järelevalve süsteemi kasutatakse ravimite ohutuse jälgimiseks pärast nende avalikku kasutusse lubamist. Euroopa Liidus sureb igal aastal ravimi kõrvaltoime tõttu 197 000 inimest. Tervishoiutöötajate, ettevõtete ja patsientide endi poolt ravimi kõrvaltoimest teavitamisel põhineva ravimiohutuse järelevalve hea süsteemi loomine on seega esmatähtis. Tsentraliseeritud menetluse eeskirjad on sätestatud määruses, milles käsitletakse uusi ravimeid ning vähi-, HIV ja degeneratiivsete haiguste ravimeid, aga keskse süsteemi sätted on esitatud direktiivis 2001/83/EÜ. Sellepärast pooldan ravimiohutuse järelevalve alase koostöö parandamist, et oleks olemas täielikum kõrvaltoimete andmebaas ja et erinevates liikmesriikides ei teostataks topeltjärelevalvet ühe ja sama kõrvaltoime üle. Mul on hea meel nende meetmete üle, mille eesmärk on ärgitada tervishoiutöötajaid vabatahtlikult teavitama pädevaid asutusi ravimite kõrvaltoimetest. Eriliselt tahaksin toonitada iga liikmesriigi jaoks sellise veebiportaali loomist (direktiivi artikkel 106), kus kogu asjaomane teave ravimite kohta oleks kõigile soovijatele kättesaadav. Need riiklikud veebiportaalid on ühendatud ELi veebiportaaliga, mida haldab Euroopa Ravimiamet (määruse artikkel 26) ja mis on ELi kõikides ametlikes keeltes kättesaadav.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Praegu kannatab Euroopa Liidus liiga palju patsiente ravimite kõrvaltoime all. Sellepärast hääletasin selle raporti poolt, milles püütakse nimetatud probleemiga midagi ette võtta. Tekstis on kava luua riiklikud ja ELi veebisaidid, kus patsiendid saavad kõrvaltoimetest teada anda ja koostada nii andmebaasi. Samuti peab läbipaistvuse eesmärgil olema lisakatsetusi vajavate ravimite pakendi teabelehel must sümbol. Lühidalt öeldes on see tekst märkimisväärne samm edasi patsientide suurema kaitsmise suunas, andes neile konkreetset teavet ravimite kasutamise ja kõrvaltoimete kohta.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ravimitööstus on tänapäeva ühiskonnas nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka teaduslikus mõttes üks tähtsamaid sektoreid. EL ei ole erand. Lisaks ELi inimeste üldise heaolu parandamisele pakub see sektor majanduskasvu ja säästlikku tööhõivet. Kehtivatele õigusaktidele vaatamata sureb ELis igal aastal ravimi kõrvaltoime tõttu hinnanguliselt umbes 197 000 inimest. Seda arvestades peavad kindlasti olemas olema sidusad ja mõistlikud sektoripõhised õigusaktid. Ettepaneku peamine eesmärk on parandada inimtervishoius kasutatavate ravimite ja veterinaarravimite kasutusse lubamise ja järelevalve korda, et inimesed ja loomad ei kannataks ravimite kõrvaltoime tõttu, nagu varem. Nõustun uute vastu võetud meetmetega, sest need on lõppkokkuvõttes lisandväärtus, mis tähendab tarbija jaoks praktilisi lahendusi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Elanikkonna tervis on tähtis poliitikavaldkond ja see peab nii ka jääma. Ravimiettevõtted toovad igal aastal turule palju uusi elukvaliteeti ja tervist parandavaid ravimeid. Raportööri sõnul sureb selliste ravimite kõrvaltoime tõttu igal aastal hinnanguliselt 197 000 inimest. Peaksime kiiremas korras väga põhjalikult läbi vaatama uute ravimite kasutusse lubamise korra ja uurima üksikasjalikult teavet kõrvaltoimete kohta. Lisaks peaksid patsiendid ise saama lihtsalt esitada aruandeid mitte ainult ravimiettevõtetele, vaid ka riigiasutustele. Hääletasin raporti poolt, sest uued õigusnormid on minu arvates patsientide ohutuse tagamiseks piisavad.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Linda McAvani raporti poolt, sest arvan, et tervishoiupoliitika kooskõlastamine ELi tasandil on vajalik. Ravimijärelevalve tähendab terviseohutuse tagamist ja Euroopa tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse parandamist.

Meil on liidu kodanike ees kohustus teostada ravimiohutuse üle järelevalvet, kui ravimid on turule jõudnud, ning parandada ELi õigusakte Linda McAvani raportis nimetatud eesmärkidel. Olen nõus raporti ülesehituse ja sisuga, sest selle eesmärk on tihedam koostöö liikmesriikide vahel, ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee loomine ning ravimiohutuse järelevalve süsteemi parem läbipaistvus ja iga inimese ärakuulamine, et ohtlikud ravimid saaks turult eemaldada ja panna alus paremale tervishoiusüsteemile.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest selle teema – ravimiohutuse järelevalve – on teaduslikult ja tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnas üha tähtsam, eelkõige seoses biomeditsiiniliste uuringutega. See tugevdab varasemaid õigusnorme, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta, muutes need tänapäevastele vajadustele sobivaks.

Sellega seoses tahaksin eriliselt esile tõsta liikmesriikide koostöö tähtsust. Kuna tekib palju suurem kõrvaltoimete teabekogu, saab kiiremini avastada haruldasemaid seaduspärasusi. Teisisõnu muudab see ravimiohutuse järelevalve tulemuslikumaks. Sellega seoses tuleb esile tõsta asjaolu, et uue süsteemi kohaselt tuleb kõikidest ravimite kõrvaltoimetest teavitada Euroopa Ravimiametit. Kriteeriumide laiendamine ja asutuste tsentraliseerimine soodustab biomeditsiinilist uurimistegevust ja on ühiskonnale kasulik.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Ravimid on eurooplaste tervise jaoks tähtsad, aga sellegipoolest võib neil olla kõrvaltoimeid, mis põhjustavad Euroopa Komisjoni sõnul umbes 5% haiglaravi juhtudest.

Ravimiohutuse järelevalve kujutab endast korda ja teadust, mis hõlmab muu hulgas ravimite ohutusteabe kogumist ja haldust, selle teabe hindamist ohutusega seotud probleemide avastamise eesmärgil, abinõusid ning kasutatud menetluste ja saadud tulemuste hindamist. Komisjon tahab praegust ravimiohutuse järelevalve süsteemi menetluste lihtsustamise, läbipaistvuse parandamise ning asjaosaliste rolli ja osalemise parema määratlemisega parandada.

Arvan siiski, et vaja on veel muutusi, eelkõige seoses tarbija- ja andmekaitsega. Näiteks peaks andmebaas EudraVigilance olema tarbijatele ja tervishoiutöötajatele täielikult kättesaadav, et vältida ravimite kõrvaltoimete kordumist, ning samuti peaksid nad saama kasutada mitte ainult elektroonilist teavitamisvormi, vaid ka teisi abivahendeid, näiteks e-post, faks ja telefon. Lisaks peaks järelevalvesüsteemide rahastamine olema minu arvates ka edaspidi avalik, et oleks arusaadav asutuste vastutus.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Ravimiohutuse järelevalve on tegevus ja teadus, mis hõlmab ravimite ohutusteabe kogumist ja haldust, selle teabe hindamist ohutusprobleemide avastamise eesmärgil, abinõusid selliste probleemide lahendamiseks, mis tähendab ka probleemi kohta teabe andmist ning kasutatud menetluste ja saadud tulemuste hindamist. Kehtivate ELi õigusaktide kohaselt on ravimitele võimalik anda müügiluba kahel viisil: a) tsentraliseeritud menetluse teel, mille puhul ravimitootja esitab Euroopa Ravimiametile (EMEA) ühe taotluse, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 726/2004, või b) vastastikuse tunnustamise süsteemi teel, kus üks riik juhib uue ravimi hindamist ja koordineerib vastastikuse tunnustamise kaudu tegevust teiste liikmesriikidega. Toetan raportit, sest Euroopa keskne andmebaas EudraVigilance peaks olema ka tarbijatele ja tervishoiutöötajatele täies ulatuses kättesaadav. Kui teha kontrollitud teave kergesti kättesaadavaks, aitab see ära hoida ravimite välditavate kõrvaltoimete kordumist. Sel moel saab tõhusalt ühtlustada erinevusi teabes, mis on eri liikmesriikides ravimite kõrvaltoimete kohta saadaval. Andmebaas EudraVigilance peab olema üldsusele kättesaadav, et taastada kodanike usk tervishoiuasutuste võimesse rahva tervist kaitsta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi täna vastu võetud ettepanekud täiustavad tervishoidu, on rohelised mures toodete turulelubamise sätete pärast. Kavandatav toodete turulelubamise tsentraliseerimine ELi tasandil sobib asjaomase tööstusharu soovidega, aga võib ohustada toodete hindamise põhjalikkust. Sellepärast jäid rohelised lõpphääletusel erapooletuks. ELi tasandi load ei peaks tähendama leebemaid norme. Täna vastu võetud ettepanekud viiks selleni, et biotsiididele antakse ELi load, mis annavad asjaomasele tööstusharule täieliku pääsu kogu ELi turule, ilma et nende lubade haldamiseks vajalike vahendite olemasolu oleks enne tagatud. Rohelised tunnevad muret, et Euroopa Kemikaaliameti võimalused (k.a ajalised võimalused) lubade andmise karme kriteeriume jälgida vähenevad tunduvalt. Meid lohutab siiski see, et parlamendiliikmed toetasid roheliste nõuet, et liikmesriikidel peab olema õigus seada biotsiidide kasutamisele täiendavaid piiranguid.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Põhjalike kliiniliste katsete ja turustamisloa nõuetele vaatamata on Euroopa Liidus kasutatavatel ravimitel raskeid kõrvaltoimeid, mis nõuavad väga sageli haiglaravi ja samuti lõpevad väga tihti surmaga.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlament võttis vastu ravimiohutuse järelevalvet käsitleva õigusakti, mis täiustab ELi selleteemalisi õigusnorme seoses inimtervishoius kasutatavate ravimitega.

Edaspidi saavad patsiendid ravimi soovimatust kõrvaltoimest ise vahetult teada anda. Samal ajal parandab ELi veebiportaali loomine ravimitealast teavitamist. Mul on hea meel isikuandmete kaitse sätete üle. Need sätted parandavad ravimite kvaliteeti ja suurendavad ohutust patsientide jaoks.

Sellele vaatamata on vaja parandada veel ravimiohutuse järelevalve rahastamist, mis sõltub praegu endiselt laboritepoolsest rahastamisest (ja seega nende heast tahtest), ja tagada ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee sõltumatus Euroopa Ravimiametist, kes väljastab ELis suure osa ravimite turustamislubadest.

Nüüd on pall komisjoni käes, eelkõige seoses pakendi teabelehtede täiustamisega.

Raport: Linda McAvan (A7-0159/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Selle paketi vastuvõtmine on patsientide ohutuse suurendamiseks ülioluline, sest patsiendid saavad siis loodavate andmebaaside kaudu turul kättesaadavate ja inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta palju paremat teavet, mis on ajakohane, üksikasjalik ja sisaldab ka pakendi teabelehtede tõlkeid ELi kõigisse keeltesse. Selle paketi meetmetega paraneb ravimiohutuse järelevalve olukord Euroopas märkimisväärselt, mistõttu ma hääletasin selle raporti poolt.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ravimiohutuse järelevalve süsteem on viimastel aastatel muutunud selles mõttes, et liikmesriikide töö on paremini kooskõlastatud. Sellegipoolest on kehtivates õigusaktides lünki, mistõttu esitas komisjon muudatusettepanekud, mille abil ELis ravimiohutuse järelevalvet parandada ja menetlusi ratsionaalsemaks muuta.

Raportis mitte ainult ei kiideta komisjoni väljapakutud muudatusi heaks, vaid ka täiendatakse neid mõnes valdkonnas, näiteks järgmistes: ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee tegevuse laiendamine, et see saaks teha inimtervishoius kasutatavate ravimite alalisele komiteele soovitusi; tervishoiutöötajate rolli suurendamine ravimite kõrvaltoimest vabatahtliku teavitamise kaudu; patsientide osakaalu suurendamine ravimite kõrvaltoimest otseteavitamise kaudu; nõue, et pädevad asutused ja ettevõtted peavad kõikidest (mitte ainult raskekujulistest) kõrvaltoimetest teada andma andmebaasi EudraVigilance, mis tähendab, et esimest korda on ELis kogu teave ravimite kõrvaltoimete kohta ühes kohas, ning nõue, et pakendi teabelehel oleks selgem teave ravimi põhiomaduste kohta.

Kõikidel eelnimetatud põhjustel hääletasingi selle raporti poolt. Ravimiohutuse järelevalve on kahtlemata ELi tervishoiupoliitikas esmatähtis.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse ravimiohutuse järelevalve osas direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, sai minu poolthääle. Seda sellepärast, et nõukoguga saavutatud kokkuleppe tulemusena saab Euroopas luua tulemusliku ja läbipaistva ravimiohutuse järelevalve süsteemi, eelkõige ELi ravimiohutusportaali loomise kaudu ja selle kaudu, et patsientidele antakse võimalus teavitada riiklikke pädevaid asutusi kõrvaltoimetest.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu jaoks on tarbijate ohutus ülioluline, eriti kui asjaomased tarbijad on ka patsiendid, kes loodavad võetavate ravimite abil terveks saada või vähemalt märkimisväärselt oma elukvaliteeti parandada.

Sellepärast peangi uute ravimiohutuse järelevalve eeskirjade kohta saavutatud kompromisskokkulepet tähtsaks, sest sellega antakse Euroopa Ravimiametile tsentraliseeritud volitused selles valdkonnas, eelkõige ravimiohutuse järelevalve andmebaasi loomise kaudu. Laialdasema, parema ja lõimituma teabe kättesaadavus võib olla väga tähtis teatavate kõrvaltoimete raskusastme ja esinemissageduse vähendamisel ning tõsiste kõrvaltoimetega ravimite müügi peatamise või turult kõrvaldamise korra lihtsustamisel ja kiirendamisel.

Veel üks minu jaoks tähtis asi on otsus luua lihtsalt kasutatav veebiportaal, kus kõik eurooplased saavad emakeelset teavet mis tahes ravimi kohta. Patsiendi õigus ohutusele ja teabele on minu arvates põhiõigus ning sellepärast pööran erilist tähelepanu ravimeid käsitleva paketi teistelegi ettepanekutele, mida veel siin istungisaalis arutatud ei ole.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ravimiohutuse järelevalve süsteemi kasutatakse ravimite ohutuse jälgimiseks pärast nende avalikku kasutusse lubamist. Euroopa Liidus sureb igal aastal ravimi kõrvaltoime tõttu 197 000 inimest. Tervishoiutöötajate, ettevõtete ja patsientide endi poolt ravimi kõrvaltoimest teavitamisel põhineva ravimiohutuse järelevalve hea süsteemi loomine on seega esmatähtis. Tsentraliseeritud menetluse eeskirjad on sätestatud määruses nr 726/2044, milles käsitletakse uusi ravimeid ning vähi-, HIV ja degeneratiivsete haiguste ravimeid, aga keskse süsteemi sätted on esitatud kõnealuses direktiivis. Sellepärast pooldan ravimiohutuse järelevalve alase koostöö parandamist ELi tasandil, et oleks olemas täielikum kõrvaltoimete andmebaas ja et erinevates liikmesriikides ei teostataks topeltjärelevalvet ühe ja sama kõrvaltoime üle. Mul on hea meel nende meetmete üle eesmärgiga ärgitada tervishoiutöötajaid vabatahtlikult teavitama pädevaid asutusi ravimite kõrvaltoimetest. Eriliselt tahaksin toonitada iga liikmesriigi jaoks sellise veebiportaali loomist (direktiivi artikkel 106), kus kogu asjaomane teave ravimite kohta oleks kõigile soovijatele kättesaadav. Need riiklikud veebiportaalid on ühendatud ELi veebiportaaliga, mida haldab Euroopa Ravimiamet (määruse artikkel 26).

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ravimiohutuse järelevalve, mis tähendab ravimite kõrvaltoimete hindamist, avastamist ja ennetamist, on väga tähtis teema, eelkõige arvestades asjaolu, et kõrvaltoimed on tähtsuselt viies haiglasurmade põhjustaja, mille tõttu sureb Euroopa Liidus aastas hinnanguliselt 197 000 inimest.

Kogu protsess peab toimuma väga läbipaistvalt ja pädevatele asutustele tuleb anda piisavaid vahendeid. Need organid peavad oma tegevuses juhinduma ainult sellest, mis on patsientide ja rahvatervise jaoks parim, ning seetõttu peavad need olema avalik-õiguslikud asutused, mis on mis tahes ärihuvidest sõltumatud.

Meil peab kehtima tervishoiutöötajate ja patsientide osalusega süsteem, mille kaudu saab ravimi kõrvaltoimest turvaliselt ja usaldusväärselt teada anda.

Jagame raportööri arvamust, et liikmesriigid peavad jääma ELi ravimiohutuse järelevalve süsteemi tähtsaimateks osalisteks. Seega peab iga liikmesriigi pädev asutus ka edaspidi tegutsema organina, kes kogub kokku kõik teated ravimite kõrvaltoimete kohta.

Samuti oleme nõus sellega, et liikmesriike tuleb kohe teavitada, kui ettevõte annab ELi andmebaasi (Eudravigilance) teada ravimi kõrvaltoimest, ning tuleb luua raportööri kirjeldatud hoiatussüsteem.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Jäin Linda McAvani ravimiohutuse järelevalvet käsitleva raporti üle hääletamisel erapooletuks, sest ravimeid võtvate patsientide ohutuse ja tulemuslikkuse aluseks peab olema ravimiohutuse järelevalve komiteede sõltumatus. Selleks on möödapääsmatu avaliku sektori poolne rahastamine, mida aga kõnealuse tekstiga ei tagata, sest edaspidi rahastavad neid toiminguid laborid, aga see on vaieldav süsteem. Vaatamata sellele, et nõukoguga saavutatud kompromiss parandas ravimikatsetusi ja menetluste läbipaistvust, ei saanud ma seda teksti toetada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest liiga kaua on eksisteerinud selge vajadus varustada patsiente korrektse teabega. Kõrvaltoimetest tingitud surmad on viimastel aastatel ELis sageduselt viiendal kohal ja sellepärast ei saanud selliste meetmetega, nagu parlament välja pakkus, enam kauem viivitada.

Seetõttu hääletasin selle poolt, et hoolitseda haigete elukvaliteedi eest, pakkuda patsientidele kindlust seoses võimalike kõrvaltoimetega, teha ravimitest haigete tõelised abilised ning kõrvaldada ravimid probleemide korral kohe turult. Ühe kõikides ELi keeltes veebiportaali loomine on oluline uuendus ja suur abi Euroopa kõikidele patsientidele, kes võivad seeläbi tunda tõelist ühtsust oma tervise kaitsmisel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ravimitööstus on tänapäeva ühiskonnas nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka teaduslikus mõttes üks tähtsamaid sektoreid. EL ei ole erand. Lisaks ELi inimeste üldise heaolu parandamisele pakub see sektor majanduskasvu ja säästlikku tööhõivet. Kehtivatele õigusaktidele vaatamata sureb ELis igal aastal ravimi kõrvaltoime tõttu hinnanguliselt umbes 197 000 inimest. Seda arvestades peavad kindlasti olemas olema sidusad ja mõistlikud sektoripõhised õigusaktid. Kuna ettepaneku peamine eesmärk on parandada avalikkusele ravimite ja nende kõrvaltoime kohta jagatavat teavet ning arvestades, et tänu esialgses ettepanekus tehtud muudatustele on saadud hea üldkokkulepe, olen uute meetmetega nõus. Lõppude lõpuks on need lisandväärtus, mis tähendab tarbija jaoks praktilisi lahendusi.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et teave tuleb muuta inimestele nende emakeeles kättesaadavaks. Läti elanikkonna seas on vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste osakaal üle 40%. Sellele vaatamata ei ole Lätis müüdavate ravimite kohta venekeelset teavet kusagilt saada. Minu kodumaal on palju eakaid, kes ei räägi üldse läti keelt. Aga Läti ametivõimud keelavad sihilikult vene keele kasutamise ravimite pakendi teabelehtedel. Toetasin seda resolutsiooni lootuses, et see probleem ka õigusaktide paketi teksti jõuab.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ravimiohutuse järelevalve on süsteem, mille abil jälgitakse ravimite ohutust pärast nende turulelubamist. Et tagada patsientide parim kaitse, tuleb teavet ravimite kõrvaltoimete kohta koguda kogu ELis kiiresti ja bürokraatiavabalt. Ainult nii saab tegutseda kiiresti ja hinnata järelmeetmeid. Lisaks oleks võimalus saada kõrvaltoime kohta teavet kesksest andmebaasist patsientide jaoks väga kasulik. Hääletasin raporti poolt, sest selle eesmärk on kiire bürokraatiavaba tegutsemine ravimiohutuse järelevalve vallas.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Ravimiohutuse järelevalve on ravimite ohutuse jälgimine pärast nende turulelubamist ja seetõttu on see tervishoiu vallas väga oluline. Kliinilised katsed ei pruugi tuvastada ravimite kõrvaltoimeid, kui need on harvad, ilmnevad vaid pikaajalise tarvitamise järel või koostoimes teiste ravimitega. Seetõttu põhjustavad ravimite kõrvaltoimed ELis hinnanguliselt 197 000 surmajuhtumit aastas. Sellepärast on kõrvaltoimetest teavitamise süsteem ja nendega seotud seaduspärasuste otsimine tulemusliku tervishoiupoliitika tähtsad osad. ELi tasandil toimuva ravimiohutuse järelevalve tugevdamise tõttu on teatatud kõrvaltoimete arv suurem, mis tähendab, et ka harva esinevaid seaduspärasusi saab kiiremini tuvastada, võimalik on vältida töö dubleerimist ühe ja sama kõrvaltoime jälgimisel erinevates liikmesriikides ning ohtlikud ravimid on võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusest kõrvaldada. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Ravimiohutuse järelevalve süsteemi kasutatakse ravimite ohutuse jälgimiseks pärast nende avalikku kasutusse lubamist. Kehtivate ELi õigusaktide kohaselt on ravimitele võimalik anda müügiluba kahel viisil: a) tsentraliseeritud menetluse teel, mille puhul ravimitootja esitab Euroopa Ravimiametile (EMEA) ühe taotluse, või b) vastastikuse tunnustamise süsteemi teel, kus üks riik juhib uue ravimi hindamist ja koordineerib vastastikuse tunnustamise kaudu tegevust teiste liikmesriikidega. Detsentraliseeritud süsteemi eeskirjad on sätestatud direktiivis 2001/83/EÜ. Hääletasin selle raporti poolt, sest siis on Euroopa patsiendid paremini kaitstud ning saavad paremat teavet ravimite kasutamise ja kõrvaltoimete kohta. Uute õigusnormidega luuakse ravimiteemalised riiklikud ja ELi veebisaidid, mis jagavad patsientidele rohkem teavet. Patsientidel on võimalus ravimi kõrvaltoimest riiklikele ametiasutustele teada anda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi täna vastu võetud ettepanekud täiustavad tervishoidu, on rohelised mures toodete turulelubamise sätete pärast. Kavandatav toodete turulelubamise tsentraliseerimine ELi tasandil sobib asjaomase tööstusharu soovidega, aga võib ohustada toodete hindamise põhjalikkust. Sellepärast jäid rohelised lõpphääletusel erapooletuks. ELi tasandi load ei peaks tähendama leebemaid norme. Täna vastu võetud ettepanekud viiks selleni, et biotsiiditoodetele antakse ELi load, mis annavad asjaomasele tööstusharule täieliku pääsu kogu ELi turule, ilma et nad peaksid enne tagama nende lubade haldamiseks vajalike vahendite olemasolu. Rohelised tunnevad muret, et Euroopa Kemikaaliameti võimalused (k.a ajalised võimalused) lubade andmise karme kriteeriume jälgida vähenevad tunduvalt. Meid lohutab siiski see, et parlamendiliikmed toetasid roheliste nõuet, et liikmesriikidel peab olema õigus seada biotsiidide kasutamisele täiendavaid piiranguid.

Raport: Christa Klaß (A7-0239/2010)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan ettepanekut, millega tahetakse parandada kehtivaid biotsiidide tootmist ja kasutamist käsitlevaid õigusnorme. Biotsiidide vastutustundlik ja piiratud kasutamine on meie igapäevaelu osa, sest need aitavad ära hoida haiguste levikut ning tagavad rangete tervise- ja hügieeninormide täitmise. Aga õigusaktid peavad tagama kaitse kõrge taseme biotsiidide tootmisel ja kasutamisel. Selleks tuleb sätestada tarbijatele ja tootjatele biotsiidide jaoks ühtsed kohustuslikud normid. Tarbijate kaitsmiseks tuleb luua usaldusväärne materjalide ja toodete riskile vastava märgistamise süsteem, olenemata sellest, kas biotsiidid on toodetud Euroopa Liidus või väljaspool seda. Samuti on vaja selgemalt määratleda etiketile kantav teave ja selle täpne asukoht, et teave oleks õige.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest kahjulike organismide ja haigust tekitavate pisikute tapmiseks kasutatavad biotsiidid peavad olema ohutumad ja seda ka keskkonna seisukohalt. Tulevane kord uute biotsiiditoodete ELi turule lubamiseks on lihtsam. Hääletasin selle poolt, et keelustatakse kõige mürgisemad kemikaalid, eelkõige need, mis on kantserogeensed, viljakust kahjustavad või geene ja hormoone mõjutavad.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on tõenäoliselt kõige liikuvama elanikkonnaga ja eelkõige linnastutes tihedalt asustatud piirkond. Sellistes tingimustes on bakterite ja haiguste levik tõenäolisem, mistõttu on biotsiidid vajalik elu osa, et järgida karme tervishoiu- ja hügieeninorme. Biotsiidid peavad olema toimivad, mistõttu võib nendega ümberkäimine olla ka ohtlik.

Uusi õigusnorme biotsiidide kohta tuleb aga kohaldada õiglaselt neid tootvate eraettevõtete suhtes, et nad ei satuks olukorda, kus neil ei ole biotsiidide tootmiseks toormaterjali. Oleks kurb, kui selline olukord tekiks ajal, mil neid aineid väga vajatakse. Parlamendi täiskogule esitatud raportis on selgelt viidatud sellele, et komisjoni ettepanek võtta vastu määrus vajab märkimisväärselt täiustamist, et selles nimetatud eesmärke oleks võimalik ka saavutada. Uues määruses tuleb arvestada kolme olulise valdkonnaga: keskkonnakaitse, tarbijakaitse ning nende ohutum ja tegelikkusele suunatum elluviimine tootja poolt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hoiak biotsiidide suhtes peab parandama tervisekaitset, tekitamata sealjuures soovimatuid riske. Selles resolutsioonis on esitatud muudatusettepanekud komisjoni ettepanekule biotsiidide kohta ning selle eesmärk on standardida kehtivad õigusnormid ELi tasandil ja kohandada neid tehnika arengule. Seega on see kohe alguses õigustatud ettevõtmine.

Esiteks arvan, et tuleb tagada keskkonna- ja loomade kaitse, pannes rõhku ettevaatusprintsiibi järgimisele. Samuti suurendab resolutsioon kasuliku teabe jagamist asjatundjatele ja kasutajatele ning teadus- ja arendustegevuse tähtsust, mida ma tahaksin esile tõsta.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest kahjulike organismide ja haigust tekitavate pisikute tapmiseks kasutatavad biotsiidid peavad olema ohutumad ja seda ka keskkonna seisukohalt. Tulevane kord uute biotsiiditoodete ELi turule lubamiseks on lihtsam. Hääletasin selle poolt, et keelustatakse kõige mürgisemad kemikaalid, eelkõige need, mis on kantserogeensed, viljakust kahjustavad või geene ja hormoone mõjutavad.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Selle määruse ettepaneku peamine eesmärk on parandada Euroopa Liidus kasutatavate ja turule lastavate biotsiidide ohutust ning lihtsustada nende turulelubamist kogu liidus. Sellepärast püüab komisjon oma ettepanekus võtta vastu määrus ELi praegused õigusaktid tarbijate ja tootjate huvides ühendada ja ajakohastada.

Seega kavatsetakse reformida praegust süsteemi, laiendades selle kohaldamisala, et see hõlmaks ka biotsiididega töödeldud materjale ja tooteid, kehtestades kogu liitu hõlmava loasüsteemi väheohtlikele toodetele, vähendades loomkatseid, kooskõlastades andmenõudeid, suurendades Euroopa Kemikaaliameti volitusi ning tagades määruse ühtse kohaldamise kogu Euroopa Liidus.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Esitatud raporti eesmärk on ühtlustada ELi kehtivad õigusaktid ja samal ajal kohandada neid tehnika arengule. Biotsiidid on meie ühiskonnas hädavajalikud, sest aitavad täita rangeid tervise- ja hügieeninõudeid. Paljud mikroorganismid on algsete toodete suhtes juba resistentseks muutunud, nii et praegused biotsiidid muutuvad tugevama toime tõttu üha enam ohtlikumaks. Toetan täielikult raportööri eesmärki arvestada mitte ainult tootjate tavadega, vaid eelkõige tarbijate ja ka keskkonna kaitsmisega. Biotsiidide suhtes kohaldatavaid õigusnorme tuleks laiendada ka väljaspool ELi tegutsevatele tootjatele. Me ei tohi nõuda oma tootjatelt suuremat tarbija- ja keskkonnakaitset, mis suurendab nende kulusid, nõudmata midagi väljaspool ELi tegutsevatelt tootjatelt, kes asjaomaseid kaupu ELi impordivad.

ELis biotsiide ostvad tarbijad peavad olema kindlad, et need tooted vastavad miinimumnõuetele sõltumata sellest, kas need on toodetud Poolas või Saksamaal või pärinevad EList või Hiinast. Raport on selgesõnaline. Selles nõutakse konkreetseid teostatavaid muutusi õigusnormides ja arvestatakse keskkonnamõjuga. Sellepärast hääletan selle vastuvõtmise poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist, sai minu poolthääle. Tegin seda sellepärast, et sellega täiustatakse biotsiidide turulelubamise, müügi ja kasutamise eeskirju ELis, et kaitsta ettevaatusprintsiipi järgides inimeste ja loomade tervist ning keskkonda.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ranged hügieeninormid, millega meie ühiskond on harjunud, nõuavad biotsiidide pidevat ja suuremahulist kasutamist. Samal ajal tahame, et need tooted oleksid üha tugevama toimega, mis tähendab, et need on ka ohtlikumad.

Sellepärast tuleb biotsiidide turustamise ja kasutamise õigusnormide koostamisel pöörata erilist tähelepanu tarbijate ja kasutajate kaitsmisele. Nagu ma olen muudelgi puhkudel öelnud, peavad selle valdkonna eeskirjad olema ühtsed ja kehtima kogu Euroopa Liidus, sest vastasel juhul ei saa me tagada ELi kõikide tarbijate kaitset ja keskkonna kaitset, mis ei ole vähem tähtis.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle määrusega tahetakse standardida ELi tasandil olemasolevaid õigusnorme ja kohandada neid tehnika arengule. Tarbijad peavad saama kindlad olla, et ostetavad tooted vastavad ELi siseturu miinimumnõuetele sõltumata sellest, millises liikmesriigis need on ostetud. See tähendab, et töödeldud materjalide ja toodete selge märgistus on sama oluline kui vastav luba biotsiidide jaoks, sõltumata sellest, kas need pärinevad EList või väljastpoolt ELi. ELi biotsiidituru aastane käive on hinnanguliselt 890 miljonit eurot, mis on umbes 27% maailmaturu selle valdkonna käibest. Ligikaudu 25% ELi turust on kolme suure ettevõtte käes. Seetõttu on vajalik saavutada tasakaal suurte ettevõtjate huvide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) huvide vahel. Tootmisharus, mida valitsevad mitu suurt tööstuslikku tootjat, tuleb anda rohkem abi VKEdele. Seda saab teha VKEde vabastamisega biotsiidi turustamise aastamaksust. Lisaks peaksid liikmesriigid looma riikliku kasutajatoe, mis oleks täiendus Euroopa Kemikaaliameti suunisdokumentidele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Jäime esimesel lugemisel erapooletuks, sest meile tekitasid muret teatavad tähtsad küsimused, mida enamik parlamendist eiras, kuigi liikmesriikidel on reaalne vajadus kaitsta oma kodanike tervist ja keskkonda turul kasutatavate biotsiidide kahjuliku mõju eest.

Euroopa Kemikaaliametil, mis vastutab biotsiidi teadusliku hindamise eest enne selle kasutusselubamist, on nüüd hindamise tulemuse alusel arvamuse koostamiseks ja komisjonile esitamiseks aega varem kavandatud üheksa kuu asemel ainult kolm kuud. Me ei arva, et selline vähendamine on rahva tervise ja keskkonna kaitsmiseks vajalikku rangust soodustav. Loodame, et seda küsimust saab tulevastel komisjoni ja nõukoguga peetavatel läbirääkimistel veel kaaluda.

Meil on hea meel, et liikmesriigid saavad riiklike lubade andmisel arvestada piirkondlike erinevustega ja kohalike keskkonnaprobleemidega oma territooriumil ning et tekstis on mainitud subsidiaarsuse põhimõtte järgimist. Samuti on meil hea meel nanomaterjalide suhtes kohaldamiseks kavandatud korra üle ning haavatavamate elanikkonnarühmade, nagu lapsed ja rasedad, suurema kaitse üle.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletusele pandud tekst on algsest ettepanekust märkimisväärselt parem, mistõttu avaldan Christa Klaßile kiitust tulemusliku vahendustöö eest. Mul on hea meel saavutatud eesmärkide üle – et on saavutatud parem andmekaitse ettevõtete jaoks ning et võetakse järk-järgult kasutusse tsentraliseeritud kord turulepääsu lubade andmiseks ELi tasandil.

Karmimate märgistamise nõuete sätestamine aitab kindlasti ka tarbijatel langetada teadlikumaid ja ohutumaid valikuid. Liigume õiges suunas, aga natuke on veel vaja teha: õigusraamistik teadus- ja arendustegevuse jaoks ei ole veel kooskõlas teiste õigusnormide arenguga selles sektoris, näiteks kemikaalidirektiiviga REACH.

Lisaks ei ole välja kuulutatud Euroopa Kemikaaliametile uute hindamiskohustuste täitmiseks vajalikku finantspaketti. Ootan komisjonilt selgitusi, sest sellele asutusele on REACH-direktiiviga pandud juba niigi suur töökoormus.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle teksti poolt. See õigusakt, mille Euroopa Parlament esimesel lugemisel heaks kiitis, muudab parasiitide ja pisikute vastu kasutatavad biotsiidid ohutumaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Selle määruse ettepaneku üldeesmärk on ajakohastada ühenduse eeskirjad biotsiidide kohta, mille valik ulatub putukatõrjevahenditest kuni veepuhastuskemikaalideni (põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide jaoks on eraldi õigusaktid). Esmakordselt kohaldatakse neid õigusnorme ka biotsiididega töödeldud materjalide suhtes.

Samuti võtsime vastu kõige mürgisemate ainete keelu, mis hõlmab eelkõige kantserogeenseid, viljakust kahjustavaid ning geene ja hormoone mõjutavaid aineid, ning karmistasime ühtlasi nõuet, et muud ohtlikud ained tuleb järk-järgult asendada vähem ohtlikega.

Tulevane biotsiidide turule lubamise süsteem, mis on ELi tasandil tsentraliseeritud, võetakse kasutusele järk-järgult ning see tagab parema kooskõla 27 liikmesriigi menetluste vahel ja seega ka suurema ohutuse.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Biotsiidid on mõeldud kaitseks kahjurite, putukate ja bakterite eest ning neid kasutatakse nii igapäevaelus kui ka põllumajanduses. Et parandada biotsiidide kasutamise ohutust ja luua järelevalvesüsteem, on loogiline, et nende suhtes kohaldatakse kogu ELis ühtesid ja samu katseid ning norme. Põllumajandustootjate esindajana Euroopa Parlamendis tahan, et biotsiide kasutatakse vastutustundlikult. See ettepanek on hea alus ühtsetele õigusnormidele ELis. Ausa konkurentsi nimel pooldan eriti kõiki uusi biotsiide käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse ka kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes. Ent põllumajandus peab saama jätkuvalt toota ohutuid toiduaineid ja sööta mõistliku hinna eest. Tootmist ja tootmiskulusid otseselt mõjutavaid ettepanekuid tuleb hinnata eriti hoolikalt. Sobivate kahjurivastaste meetmete kasutamist ei tohi teha keeruliseks ega kalliks, mis muudab need majanduslikult ebaotstarbekaks. Igatahes peab uus määrus rahuldama nii tarbijate kui ka tootjate nõudmised.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Biotsiidide roll on alati olnud mõneti vastuoluline, tõenäoliselt sellepärast, et nende tuvastamine ja määratlemine ei ole alati lihtne. Kindel on aga see, et biotsiididel on meie igapäevaelus palju kasutusviise ja sellepärast on vaja mõista nende tegelikku mõju meie ohutusele ja tervisele.

Neil põhjuseil hääletasin selle tööstusharu õigusnormide lihtsustamise ja ühtlustamise poolt ELis ja liikmesriikides, et meie õigusnormid vastaksid uutele üldsuse vajadustele. Lubade saamise kriteeriumide ühtlustamise süsteemi loomisega kaob juba loa saanud toodetega seotud riskide topelthindamine. See on vee üks samm, mille parlament on teinud kodanike tervise kaitsmisel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Igal aastal lastakse turule umbes 90 miljonit tonni biotsiide, mida kasutatakse kahjurite ja bakterite tõrjumiseks. Seetõttu on Euroopa Liidu mure selles küsimuses täiesti loomulik, sest tahame, et biotsiidid oleksid ohutumad ja keskkonnasäästlikumad. Seega tahetakse parandada inimeste tervise kaitset, keelates ära kõige mürgisemad kemikaalid, nagu kantserogeenid ja viljakust kahjustavad ained. Samuti tahetakse parandada loomade ja keskkonna kaitset. Sellele vaatamata arvan, et lisaks selle ettepaneku vastuvõtmisele on vaja kehtestada ka ELi imporditavate toodete ulatuslik sertimine. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Täna hääletusele pandud määrus biotsiidide turulelaskmise ja kasutamise kohta võimaldab meil astuda veel ühe sammu lähemale biotsiidide tsentraliseeritud registreerimissüsteemile. Määrusega REACH kehtestatud kemikaalide registreerimise süsteem näitab, et erinevatest riiklikest registreerimissüsteemidest loobumine on tõesti õigustatud. Praegu on sageli selline olukord, et mingit toodet ei saa mõne liikmesriigi turule lasta ainuüksi sellepärast, et sealsed registreerimistoimingud on keerulised ja liiga kallid. Teisalt aga peame biotsiidide turulelubamise lihtsustamisel tagama kaitse kõrge taseme, sest need tooted on tervisele ohtlikud.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Biotsiidid on meie ühiskonna lahutamatu osa ning rangete tervishoiu- ja hügieeninõuete täitmiseks hädavajalikud. Biotsiidid peavad haiguste ja nakkuste vältimiseks olema tugeva toimega, aga ühtlasi on nad ka ohtlikud, mistõttu tuleb nendega ümber käia optimaalselt.

Uus biotsiide käsitlev määrus peab tagama, et neid õigusnorme suudavad tootmises järgida eeskätt keskmise suurusega ettevõtjatest tootjad, ilma et nad satuksid seeläbi ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Lisaks peavad nii biotsiide sisaldavate materjalide tootjad kui ka tarbijad saama olla kindlad, et kogu Euroopa Liidus kehtivad teatavad miinimumnõuded. Minu arvates tuleb komisjoni esitatud määruse eelnõud muuta oluliselt paremaks, et saavutada püstitatud eesmärgid: näiteks senise direktiivi nõrkade külgede kaotamine, loa andmise menetluse parandamine ning sujuvama otsustusprotsessi tagamine, edendades samal ajal täiendavalt kaitse taset.

Uutes sätetes tuleb arvestada kolme olulise valdkonnaga: keskkonnakaitse, tarbijakaitse ning nende ohutum ja tegelikkusele suunatum elluviimine tootja poolt. Uues määruses nähakse ette ka toote turustusloa lihtsustatud menetlus, et vältida tarbetuid kulusid ja liigseid tasusid.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Tulevases määruses nähakse ette toote turustusloa lihtsustatud menetlus teatavatel tingimustel, et vältida tarbetuid kulusid ja liigseid tasusid. Samuti vaadatakse selles läbi kehtiv 1998. aasta direktiiv ning koondatakse lubade andmine Euroopa Kemikaaliameti kätte. Pooldan keskse turulepääsu lubade andmise korra järkjärgulist kehtestamist: 2013. aastast alates väheohtlike toodete jaoks ja 2017. aastast kõikide biotsiidide jaoks. Ohtlike toimeainete (kantserogeensed, mutageensed, viljakust kahjustavad, lagunematud ja elusorganismidesse kogunevad ained) väljajätmise kriteeriume võib kaaluda siis, kui asenduskava on olemas. Järelikult antakse asendamiseks sobivat toimeainet sisaldavale biotsiidile luba ainult kolmeks aastaks, kui on olemas inimeste ja keskkonna jaoks ohutu alternatiiv. Uues määruses tuleb arvestada kolme olulise valdkonnaga: keskkonnakaitse, tarbijakaitse ning nende ohutum ja tegelikkusele suunatum elluviimine tootja poolt.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi uus biotsiidimäärus ei ole ainult siseturuküsimus. See puudutab ka tervist ja keskkonnakaitset. See on lühidalt öeldes Euroopa Parlamendi tänane sõnum.

Muidugi tuleb nende kahjuritõrjetoodetega seoses rahuldada mitu tootjate nõuet, nagu pääs ELi turule, loa hankimisele kuluv lühike aeg, topeltkatsete vältimine ning kooskõla pestitsiidide suhtes kohaldatavate õigusnormidega. See ei tähenda kuidagi tühja allkirjastatud tšeki andmist tootjatele. Jälgitakse kindlalt kõige ohtlikumate ainete asendamispõhimõtet. See puudutab peamiselt lagunematuid, elusorganismidesse kogunevaid ja toksilisi aineid ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid aineid.

Tunnistatakse, et vastutus lasub kõikidel asjaosalistel, kaasa arvatud biotsiididega töödeldud tooteid turule laskvatel tootjatel. Me ei tohi unustada toksiliste diivanite juhtumit! Siiski on mul kahju, et ei nõustutud muudatusettepanekuga, et tootjad peaksid Stockholmis asuva kemikaaliameti ülesannete täitmise tagamiseks maksma aastamaksu, mis oleks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) madalam. Üks on aga selge: piiratud vahenditega on raske teha usaldusväärseid katseid ja vähendada nii kasutajate terviseriske.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Jäime selle raporti üle hääletamisel erapooletuks, sest inimeste tervise ja keskkonna kaitsmisel tehtud edusammud kaotasid tähtsuse biotsiiditootjatele tehtud kingituste tõttu, mis ohustavad Euroopa Kemikaaliameti toimimist. Võime nõustuda, et aja jooksul peavad kõik biotsiidid läbima keskse menetluse, aga meile on vastuvõetamatu, et teaduslikule hindamisele antud aega vähendatakse märkimisväärselt ning samas vähendatakse ka ameti rahalisi vahendeid.

Ei ole võimalik teha rohkem tööd kiiremini ja odavamalt, ilma et kvaliteet ei kannataks. Hääletamine näitab parempoolsete ja paremtsentristide tõelisi kavatsusi – lubada biotsiidide leebemat hindamist ja otsest pääsu kogu siseturule inimeste tervise arvel. Veidi lohutust pakub liikmesriikide õigus biotsiidide kasutamist piirata või see keelustada. Kaitse kõrge taseme tagamine jääb nende ülesandeks.

Raport: Peter Skinner (A7-0170/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopal on vaja finantsjärelevalveorganit, mis on keeruline, aga tõhus struktuur, mis suudab valitseda Euroopa Liidu finantsasutusi ja tagada nende nõuetekohase toimimise. Seda arvesse võttes on mul väga hea meel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomise üle, sest arvan, et see on ainus võimalus, kuidas parandada praegusi õigusnorme Euroopa siseturul, tagades nii turgude nõuetekohase toimimise kui ka korruptsioonituse, säilitades ühtlasi finantssüsteemi stabiilsuse ning tagades ELi ja rahvusvahelise järelevalve kooskõla. Finantssüsteemide riske saab tuvastada ainult parema järelevalve teel, mis hoiatab meid õigel ajal sellise kriisi eest, mis 2008. aastal maailma laastas. See suur kriis tegi selgeks selle sektori reformivajaduse, et tihendada konkurentsi, arendades tõeliselt pädevaid järelevalveasutusi, mis tõepoolest suudavad selles olulises valdkonnas midagi vajalikku ära teha.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) See ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, on üks osa finantsjärelevalvepaketist. Selle paketiga luuakse kolm ELi asutust, mis teostavad järelevalvet finantssektori kolme haru üle: pankade, kindlustuse ja finantsturgude üle. Toetasin täielikult nii seda raportit kui ka finantsjärelevalvepaketti tervikuna, sest see on minu arvates suur ja eelkõige vajalik samm edasi. Selle abil näitame, mida õppisime praeguse finantssüsteemi probleemidest tingitud majanduslangusest ning selle kohutavatest tagajärgedest majandusele ja töökohtadele. Selle uue järelevalvevõrgustikuga tahetakse finantssüsteem stabiilseks muuta ja seda stabiilsust hoida.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (EKJA) tulevane kohustus on tegeleda mitmete praktiliste küsimustega, näiteks kahju- ja elukindlustuspoliisid, mis on omamoodi investeeringud, ning tööandjapensionid. Kui mõelda, et uute liikmesriikide kindlustusturge arendavad välismaised Euroopa investorid, on selliste piiriüleste võrgustike järelevalvekomiteel tähtis roll liikmesriigi kõikidele kodanikele turvalisuse tagamises. Samuti saab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus sekkuda riiklike järelevalveasutuste tegevusse, kui neil tekib probleeme ELi tehniliste standardite ühtse rakendamisega.

Arvan, et see algatus koos EKJA volitustega lahendada riiklike järelevalveasutuste erimeelsusi, kui nad õigusaktide kohaselt peavad tegema koostööd või jõudma kokkuleppele, on Euroopa finantsteenuste lõimimises samm edasi. Lühidalt öeldes on see tasakaalus süsteem, mis väärib täielikku toetust.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest praeguste järelevalvekomiteede asemele luuakse kolm ELi järelevalveasutust. Neil on palju suuremad volitused kui praeguse süsteemi nõuandev roll. Samuti võivad nad läbivaatamissätte tõttu saada tulevikus lisavolitusi. Lisaks luuakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis jälgib Euroopa majanduses kogunevaid riske ja hoiatab nende eest.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa finantssüsteemi toimimine sõltub hoolikast riskijuhtimisest ja kogu sektori struktuuri stabiilsuse täpsest hindamisest. Uue järelevalveasutuse loomine tähendab, et liidu institutsioonid võtavad endale selge vastutuse kriiside vältimise, muidusöömise heidutamise ning käitumise ja suhtumise järelevalve eest.

Meie riiklike turgude üha suurem lõimumine, millega kaasneb kaitsvate takistuste vähendamine, nõuab koostööd sisemiste ja väliste ohtude kaotamisel.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Pooldan komisjoni ettepanekut luua ELi kolm uut tsentraliseeritud asutust kindlustuse ja tööandjapensionide jaoks ning arvan, et nende loomine on Euroopat 2008. aastal tabanud majandus- ja finantskriisi arvestades seda enam oodatud.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek luua Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus sai minu poolthääle, nagu eelmisedki raportid ELi finantsjärelevalve asutuste loomise kohta. Rõhutaksin taas kord seda, kui tähtis on, et Euroopa Liit ja eelkõige siseturg saab järelevalveasutused, et vähendada tulevaste finantsturge raputavate olukordade kahjulikku mõju majandusele ja rahandusele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks asi, mida hiljutine kriis meile kõigile (poliitilistele veendumustele ja maailmavaatele vaatamata) õpetas, on see, et vaja on reformida järelevalveasutuste struktuuri, luues selleks ELi organid, ning ühtlasi mõelda uuesti läbi kogu makro- ja mikromajanduslik järelevalve.

Saavutatud kokkuleppel, mis täna hääletusele pannakse, on lugematul arvul häid külgi. Üks neist on pankade, kindlustusettevõtete ja finantsturgude järelevalveks sõltumatute ELi asutuste loomine. Need organid ei asenda riiklikke järelevalveorganeid, vaid teevad nendega koostööd, teostades usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja süsteemset riskianalüüsi, et ELi pangandussektorit ja finantsturge ei tabaks samasugune suur kriis nagu hiljutine seda oli.

Olen lugematu arv kordi öelnud, et mina isiklikult ei karda ELi järelevalveasutusi. Minu arvates peavad nad saama täita oma ülesandeid sõltumatult ja pädevalt, et parandada turgude ja turuosaliste usaldust, eelkõige kindlustus- ja pensionisektoris.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selleks et kaitsta ELi turgude ja asutuste läbipaistvust ning usaldusväärsust avalikkuse ees, on vaja suurendada kindlustus- ja tööandjapensionituru ELi tasandi järelevalveasutuste volitusi, vahendeid ja sõltumatust. Nii on ELi asutuste praegune finantsturgude järelevalve reform tulemuslik ja kaotatakse oht, et kordub praegu maailmamajanduses valitsev kriis, mis on mõjutanud eriliselt ka Euroopa ühiskonda. Komisjon on esitanud rea ettepanekuid, millega tahetakse luua ELis tõhusam, sidusam ja kestlikum finantsjärelevalvesüsteem. Selle aluseks on Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem. Sel eesmärgil teeb komisjon ettepaneku luua kolm uut liidu detsentraliseeritud asutust: Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus. Tuleb märkida, et nende kolme asutuse loomise mõju Euroopa Liidu eelarvele küünib aastatel 2011–2013 ligikaudu 59 699 000 euroni.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport on üks osa nn finantsjärelevalvepaketist. Selle üle hääletades ei unustanud me, kuidas nõukogu, komisjon ja parlamentki selle valdkonna meetmetega viivitasid ja piirdusid selliste otsuste vastuvõtmisega, mis ei kaota põhiprobleemi – finantsspekulatsiooni, kaasa arvatud riigivõlakindlustust, mis on tõeliselt spekulatiivne tuletisinstrument. Kui seda ei kaotata, on ELi selle valdkonna asutuste loomine sama hästi kui mõttetu.

Meie vastuhääl sellele raportile on ennekõike protest selle vastu, et ei ole esitatud ettepanekuid kaotada maksuparadiisid, kehtestada maks kapitali liikumisele ja lõpetada tuletisinstrumentidega kauplemine.

See tähendab, et peamised spekuleerimissüsteemid jäävad turule alles ja praeguste meetmete eesmärk on pigem soodustada võimsate riikide ja nende finantsgruppide poolset kontrolli haprama majandusega liikmesriikide üle kui tegeleda otseselt finantsspekulatsiooni probleemiga ja see kaotada.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlament on pidevalt nõudnud kõikidele ELi tasandi asutustele võrdseid võimalusi. Samal ajal on ELis suuri puudujääke lõimunud finantsturgude järelevalves. Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, saab minu poolthääle. Arvan, et vaja on asutust, mis tagab finantssüsteemi stabiilsuse, finantsasutuste maksejõulisuse ja likviidsuse, turgude ja finantstoodete läbipaistvuse ning hoiustajate ja investorite kaitse. Samuti arvan, et selline asutus ei saa tegutseda ilma asjakohase teabeta tehingute ja ettevõtjate kohta.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (EKJA) loomine on üks komisjoni ettepanekutest, mille aluseks on Jacques de Larosière’ 2009. aasta veebruari raportis esitatud soovitused. Larosière’ raportis soovitati tugevdada järelevalveraamistikku, et vähendada tulevase finantskriisi võimalust ja raskusastet. Pooldan EKJA loomist, mis peaks tagama reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtlase taseme kogu ELis. See ELi asutus teostab järelevalvet kindlustussektori riiklike järelevalveasutuste üle ning tagab ELis sobiva ja piisava kaitse investorite ja kindlustatute jaoks. Selle asutuse otsused on vahetult kohaldatavad finantsasutuste suhtes ja see võib hoiatada komisjoni ohtlike toodete või tehingute eest turul.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, sai minu poolthääle, sest arvan, et vaja on täita praegused lüngad kooskõlastamises, ELi õigusaktide ühtses kohaldamises ja riiklike järelevalveasutuste vahelises usalduses.

Hiljutine finantskriis ju näitas, kui saamatud on mõned riiklikud järelevalvesüsteemid, mis ei suutnud midagi ette võtta Euroopa finantsturgudel tekkinud probleemsete olukordadega. Seetõttu saan ma ainult rõõmustada ja toetada otsust tugevdada järelevalveraamistikku sekkumise teel, mille eesmärk on tuvastada vahendid, millega on võimalik tulevikus vältida finantssüsteemi toimimisega seotud probleeme.

Uue finantsjärelevalvesüsteemiga täidame sektoris olevad lüngad, parandame siseturu toimimist ning tagame lisaks ühtlaselt head õigusnormid ja hea järelevalve, arvestades samal ajal alati iga liikmesriigi vajadustega.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kindlustuse ja tööandjapensionide süsteemid on liikmesriikide ülesanne. On selge, et Euroopa Liit avaliku sektori eelarve vähendamise ajal selles suunas ei liigu. Seda tuletab meile meelde komisjoni 7. juulil esitatud roheline raamat vanaduspensionide kohta. Seda arvestades on mõeldamatu, et ELi järelevalveasutus võiks sellise sektori üle järelevalvet teostada. Hääletan selle teksti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine finantskriis tõi esile suured puudused finantsjärelevalves nii üksikjuhtude kui ka kogu süsteemi tasandil. Järelevalvesüsteemid on olnud riiklikud ega ole kohanenud finantssüsteemis toimunud üleilmastumisega, mille puhul erinevad finantsgrupid tegutsevad piiriüleselt, ning asjaomaste süsteemsete riskidega. Seetõttu ei ole ELi õigusaktide kohaldamisel olnud mingit koostööd, kooskõlastamist ega sidusust. Seega on selle direktiivi eesmärk parandada siseturu toimimist, tagades hea järelevalve ja usaldatavusalased õigusnormid ning kaitstes hoiustajaid, investoreid ja kõiki soodustatud isikuid. Niisiis on vaja kaitsta finantsturgude terviklikkust, tõhusust ja sujuvat toimimist, hoida avaliku sektori eelarve stabiilse ja kestlikuna ning parandada rahvusvahelist kooskõlastust ja koostööd järelevalve valdkonnas. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse loomine koos paljude teiste järelevalvemehhanismidega, mille üle otsustatakse ja mis viiakse ellu siis, kui see tõesti vajalik on, on tulemusliku järelevalve jaoks hädavajalik.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Finantskriis tõi arvukalt esile finantssüsteemi nõrku kohti. Eriti just sellistes tundlikes valdkondades nagu kindlustus, edasikindlustus ja tööandjapensionid on vaja hoolt kanda selle eest, et seal ei kasutataks riskantseid finantstooteid ja nn kaardimajakesi. Näiteks hiljuti pankrotistus üks võrgukindlustusettevõte, kelle klientide nõuded jäidki rahuldamata. Kaebustelained paljastasid ka suuri puudusi nõustamises, kui klientidele müüdi tööandjapensionide jaoks kindlana väljapakutud riskantseid finantspakette. Kui tahame järelevalvekohustust korralikult täita, peame tegelema seda laadi probleemidega, mis on ELis esile kerkinud, ja looma õiglased tingimused. Vaja on karmimat finantsjärelevalvet. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse loomine ei tundu olevat optimaalne lahendus, aga see on parem kui mitte midagi, mistõttu ma hääletasin selle poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Nagu praegune majandus- ja finantskriis näitab, ei piisa ajal, mil pangad ja kindlustusettevõtted tegutsevad piiriüleselt, nende ettevõtete üle vaid riiklikul tasandil järelevalve teostamisest. Aga see on hea, et liikmesriikidele on ka tõsiste eelarveprobleemide korral jäetud õigus öelda viimane sõna. Selles raportis aga minnakse ELi majanduse juhtimisega liiga kaugele ja sellepärast jäin hääletusel erapooletuks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest olen komisjoni ettepanekuga ja parlamendi esitatud muudatusettepanekutega nõus.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel näha, et Euroopa Parlamendis toetavad nii paljud meie fraktsiooni poolt finantskriisi ajal võetud kohustusi. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem tuli kindlasti läbi vaadata. Riiklike järelevalveorganite tegevuse kooskõlastamatus suurendas finantsasutuste kokkukukkumise riski. Kolme uue ELi asutuse rajamisega pankade, finantsturgude ning kindlustus- ja pensioniettevõtete tegevuse järelevalveks lõime kõikehõlmava finantsjärelevalveraamistiku. Nii reguleerib Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus pankade tegevust standardselt ja kooskõlastatult. Tal on reaalsed sunnivolitused ja talle jääb viimane sõna vaidlustes riiklike pangandusjärelevalve asutustega. Kui hoolitsetakse finantsasutuste maksejõulisuse ja finantsturgude suurema läbipaistvuse eest, paraneb ka investorite, ettevõtete, hoiustajate ja tarbijate kaitse. Seega ei ole see uus abivahend ainult finantsekspertide privileeg, vaid toob tõelist kasu kõigile.

Raport: Sylvie Goulard (A7-0168/2010)

  Damien Abad (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa finantsjärelevalve loomist soovitas Euroopa Komisjon 2009. aasta septembris ja selle soovituse aluseks oli Jacques de Larosière juhitud töörühma tegevus. Seega saab liidul olema 2011. aasta 1. jaanuarist nn juhtimiskeskus, kes tuvastab finantsriske ja võtab vajaduse korral meetmeid. See roll antakse kolmele uuele pankade, finantsturgude ja kindlustuse järelevalve asutusele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopa Liidul on vaja organit, mis vastutaks konkreetselt finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, suudaks tuvastada finantsstabiilsuse riske ning vajaduse korral väljastada hoiatusi ja teha soovitusi nende riskidega tegelemiseks. Avalike teenuste osutamise kaitse, uuendustegevuse ärgitamine ja VKEde rahastamise parandamine on kolm eesmärki, mis viivad kestliku õiglase majanduskasvuni.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et ELi praeguses süsteemis on makrotasandi finantsjärelevalves palju vigu ja see probleem on liiga tähtis, et seda eirata. Selle probleemi lahendamiseks elluviidud algatused peaksid olema teretulnud. Kui hiljuti maailma laastanud finantskriisist mingitki kasu oli, siis seda, et see juhtis tähelepanu majandussüsteemide haprusele, pidevale majandusriskile, milles me elame, ja karjuvale vajadusele luua ELi makromajandusliku järelevalve asutus. Sellepärast on hea, et kõikide fraktsioonide parlamendiliikmed hääletasid selle raporti poolt ja see võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu, mis näitab üldist muret eelarvesõltumatuse pärast. Arvan, et see uus finantsjärelevalve süsteem peab kindlasti toimima nii, et see ei takista majanduse rahastamist, kaitseb ühtset turgu, säilitab ELi staatuse ja hoiatab riskidest õigel ajal. Nimetatud põhjustel olengi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise poolt.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) See ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, on üks osa finantsjärelevalve paketist. Selle paketiga luuakse kolm ELi asutust, mis teostavad järelevalvet finantssektori kolme haru üle: pankade, kindlustuse ja finantsturgude üle. Toetasin täielikult nii seda raportit kui ka finantsjärelevalvepaketti tervikuna, sest see on minu arvates suur ja eelkõige vajalik samm edasi. Selle abil näitame, mida õppisime praeguse finantssüsteemi probleemidest tingitud majanduslangusest ning selle kohutavatest tagajärgedest majandusele ja töökohtadele. Selle uue järelevalvevõrgustikuga tahetakse finantssüsteem stabiilseks muuta ja seda stabiilsust hoida.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Praegune majanduskriis tõstatas palju küsimusi, millele peame kiiremas korras vastuse leidma, ning näitas, et kuigi Euroopa Liidul on palju majanduspoliitika kooskõlastamise vahendeid, ei ole neid seniajani täiel määral kasutatud ja et praeguses juhtimissüsteemis on märkimisväärseid lünki. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomine on tähtis uuendus, sest seni ei ole keegi teinud makromajanduslikku analüüsi süsteemsete riskide hindamiseks Euroopa tasandil. Sidusa makro- ja mikrojärelevalve loomise aluseks on tihe koostöö Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja asjakohase teabe omanike vahel (kõigi sektorite eest vastutavad ELi järelevalveasutused ja riiklikud järelevalveasutused).

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Nõudsin, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul oleks kiire ja selge teabevahetuse tagamiseks rohkem volitusi. Süsteemsete riskide nõukogu määrab ühised näitajad, mille alusel liigitada standardselt erinevate piiriüleste finantsasutuste riske ja tuvastada nende tekitatavaid riske. Süsteemsete riskide nõukogu töötab ka välja nn valgusfoorisüsteemi, mis näitab erinevaid riskitasemeid. Teaduslikku nõuandekomiteesse kuuluvad ka eksperdid, kes parandavad süsteemsete riskide nõukogu võimet hinnata riskide koondumist ja tagavad selle võimalikult hea teadmistepagasi. Euroopa Keskpanga president on esimesel viiel aastal süsteemsete riskide nõukogu eesistuja, et see nõukogu oleks vajalikul määral tähelepanu äratav ja usaldusväärne.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Hääletasin ELi finantsjärelevalve reformi poolt vaatamata sellele, et mul on suuri kahtlusi langetatud otsuse kasulikkuses. Õigusnormide kehtestamise vajadusega tegeleti palju rohkem kui pankade ja finantssektori vajadusega vaba turukeskkonna järele. Riiklikud ja ELi järelevalveasutused on määratletud täiesti segaselt ja nendevahelised piirid on ähmased. Parimal juhul võib see viia õiguskindlusetuseni kõikide finantsturuosaliste jaoks, halvimal juhul ELi asutuse volituste kuritarvitamiseni, mille eest ei saa turuosalised end peaaegu kuidagi kaitsta.

ELi ühtse finantsturu puudumisel on kaheldav, kas liikmesriikide finantsturu valdkondade üle otsustavate tugevate riigiüleste järelevalveasutuste olemasolu on seaduslik. Kui me ELis nii suures õigusloomevaimustuses oleme nagu finantsturgude puhul praegu lood on, ei jää meil muud üle, kui vaadata pealt, kuidas Hiina meid maailma areenilt kõrvale lükkab. Nii et samal ajal kui meie kritiseerime ebaausat konkurentsi, on Hiina juba mõnda aega nautinud rikkalikke riigitoetusi, odavat tööjõudu ja keskkonnakaitse nõuete mittetäitmist ning lisaks veel reklaaminud end uuenduste ja kaasaegse tehnoloogia abil. See peaks meile muret tekitama ja hoiatuseks olema.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Enamik majandusteadlasi arvab, et ennustused ei ole kunagi kindlad, mistõttu on ainus abi järelevalve ja enesekaitse. Euroopa Parlament on koos majandus- ja rahandusministrite nõukogu ja asjaomaste volinikega teinud suurepärast tööd.

Ärme teeskle, et sellest piisab või et see muudab mineviku olematuks, aga tulevikus saame suurendada usaldust pangandusse ja finantssektorisse, kui makrotasandi usaldatavusjärelevalve antakse sellise organi kätesse, mis vastutab kogu ELi turu ja kogu euroala, mitte ainult selle allosade järelevalve eest.

Lisaks laieneb selle organi järelevalvealane tegevus ELi riikidelt kõikidele riikidele, mille valuuta on mingil moel euroga seotud, ning seega meie ettevõtetele ja kõigile neile, kellega nad tehinguid teevad.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletan selle raporti poolt, sest nõudsin, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul oleks kiire ja selge teabevahetuse tagamiseks rohkem volitusi. Süsteemsete riskide nõukogu määrab ühised näitajad, mille alusel liigitada standardselt erinevate piiriüleste finantsasutuste riske ja tuvastada nende tekitatavaid riske.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan enamiku raportis esitatud ettepanekute ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise poolt. Euroopa Parlament, kes on teadlik oma kohustustest ja kasutab oma uusi, Lissaboni lepingu alusel saadud volitusi, peab olema olulisel määral kaasatud ELi järelevalveraamistiku täiustamisse. Kuna olemasoleva järelevalvestruktuuri nõrku külgi, mida praegune majanduskriis esile tõi, ei saa kaotada, on veelgi vajalikum luua makrotasandi usaldatavusjärelevalve süsteem, mis suudab tagada ELi finantsturgude stabiilsuse. Samuti on vaja kaitsta ühtse turu ühtsust ning varustada EL vahenditega, mis aitavad kaitsta eurot ja teisi rahvusvahelisi valuutasid kogu maailmas. Samuti tahaksin rõhutada, kui kasulik on süsteemsete riskide nõukogu, arvestades ettepanekut, et see peaks tegelema makrotasandi majandusanalüüsiga Euroopa tasandil, et avastada süsteemseid riske. Kuna on selgunud, et mikrotasandi usaldatavusjärelevalve liikmesriikide tasandil on nõrk, usun, et tihe koostöö süsteemsete riskide nõukogu, keskpankade, järelevalveasutuste ja reaalmajanduse vahel ei muuda süsteemsete riskide nõukogu tegevust mitte ainult legitiimseks, vaid parandab märkimisväärselt ka selle tõhusust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks asi, mida hiljutine kriis meile kõigile õpetas, on see, et vaja on reformida järelevalveasutuste struktuuri, luues selleks ELi organid, ning ühtlasi mõelda uuesti läbi kogu makro- ja mikromajanduslik järelevalve.

Olen lugematu arv kordi öelnud, et mina isiklikult ei karda ELi järelevalveasutusi. Minu arvates peavad nad saama täita oma ülesandeid sõltumatult ja pädevalt, et parandada turgude ja turuosaliste usaldust.

Konkreetsel juhul on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise eesmärk anda Euroopa Liidule tulemuslik järelevalvesüsteem, mis ei takista majanduskasvu, kaitsta ühtset turgu killustumisohu eest ning lisaks lahendada killustunud riikliku tasandi riskianalüüsi probleem ELi makrotasandi järelevalve loomisega, parandades ühtlasi varajase hoiatuse süsteemi tulemuslikkust ja võimaldades konkreetset tegutsemist riskianalüüside alusel.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine on seega oodatud ja loodan, et selle ülesannete kvaliteetne täitmine paneb aluse paremale järelevalvele ELis.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Otsustus- ja poliitika kujundamise protsessis, mis käsitleb praegusele kriisile reageerimise raamistikku, kus on hädavajalik tagada liidu finantssüsteemi makromajandusliku usaldatavusjärelevalve tõhusus, peab EL seadma esmatähtsaks niisuguste struktuuride loomise, mis suudavad püsiva ja hoolikalt kaalutletud hindamise põhjal ennetavalt sekkuda. Kuna Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saab kontrollida ja hinnata finantssüsteemi riske ajal, kui see toimib väidetavalt normaalselt, võib see kindlustada finantsstabiilsuse, mis on reaalmajanduse arenguks hädavajalik, ning panna nii aluse majanduskasvule, jõukusele ja töökohtade loomisele. Tõstaksin esile raportööri soovi, et ettepanek peaks olema tasakaalus ja realistlik ning oleks tagatud tulemuslik järelevalve, mis kindlustab majanduse rahastamise, kaitseb ühtset turgu ning ELi huve ja eesmärke.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle ja teiste finantsjärelevalvepaketi raportite üle hääletades ei unustanud me, kuidas nõukogu, komisjon ja parlamentki selle valdkonna meetmetega viivitasid ja piirdusid selliste otsuste vastuvõtmisega, mis ei kaota põhiprobleemi – finantsspekulatsiooni, kaasa arvatud riigivõlaga spekuleerimist.

Meie vastuhääl sellele raportile on ennekõike protest selle vastu, et ei ole esitatud ettepanekuid kaotada maksuparadiisid, kehtestada maks kapitali liikumisele ja lõpetada tuletisinstrumentidega kauplemine.

See tähendab, et peamised spekuleerimissüsteemid jäävad turule alles ja praeguste meetmete eesmärk on pigem soodustada võimsate riikide ja nende finantsgruppide poolset kontrolli haprama majandusega liikmesriikide üle kui tegeleda otseselt finantsspekulatsiooni probleemiga ja see kaotada.

Nende meetmete rakendamisel võib olla algul mõningane kasulik mõju, aga need on liiga piiratud, ja kui põhimeetmeid vastu ei võeta, näitab aeg, et spekuleerimine jätkub.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle asutada vastuseks Euroopa Liitu tabanud finants-, majandus- ja sotsiaalsele kriisile uus asutus – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Süsteemsete riskide nõukogu hakkab tegutsema Euroopa Keskpanga tiiva all ning seirama ja hindama finantssüsteemi kui terviku stabiilsusriske. Lisaks annab süsteemsete riskide nõukogu liikmesriikidele koonduvate süsteemsete riskide kohta varajasi hoiatusi ja esitab vajaduse korral soovitused nende riskide vähendamiseks. Euroopa Keskpanga, riikide keskpankade, ELi järelevalveasutuste ja riiklike järelevalveasutuste juhid on kõik süsteemsete riskide nõukogu liikmed. Seega aitab süsteemsete riskide nõukogu oma makromajandusliku järelevalvega kaasa tulevaste kriiside ärahoidmisele.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Olen veendunud, et Jacques de Larosière eksperdirühm teostas kvaliteetse analüüsi kriisi põhjuste ja lahenduste kohta ELi tasandil. Sellele vaatamata on mul teatud kahtlusi komisjoni õigusaktide paketis. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomist võin ette kujutada. Sellisel asutusel on minu arvates teatav õigustus. Liidul on sellist strateegilist asutust vaja. Lisaks arvan, et oma olemuse tõttu ei ole ohtu, et sellest saab kontrollimatu bürokraatiamehhanism. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist on mul aga küll täiesti teistsugune arvamus. Ettepanekust selgub, et luuakse jõuline ja keeruline bürokraatiamasin, ja praegu ei ole selge, kas selle laialdasi volitusi kasutatakse liikmesriikide volituste arvelt või mitte. Et Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem ei läheks algselt plaanitust kaugemale, tuleb selle volitused nii täpselt sätestada, et ei oleks vähimatki kahtlust, et finantsturgude igapäevane järelevalve jääb liikmesriikide ja nende sõltumatute siseriiklike järelevalveasutuste kätesse, ning samal ajal säilitatakse liikmesriikide eelarvekohustused. Kuna kogu õigusaktide pakett neile nõuetele ei vasta, ei saa ma hääletada selle poolt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine finantskriis tõi esile finantsjärelevalve peamised nõrgad kohad nii mikro- kui ka makrotasandi usaldatavusjärelevalves. Järelevalvesüsteemid ei ole kohanenud finantssüsteemis toimunud üleilmastumisega, mille puhul erinevad finantsgrupid tegutsevad piiriüleselt ja sellega seonduvad süsteemsed riskid. Seetõttu ei ole ELi õigusaktide kohaldamisel olnud mingit koostööd, kooskõlastamist ega sidusust. Seega on selle direktiivi eesmärk parandada siseturu toimimist, tagades hea järelevalve ja usaldatavusalased õigusnormid ning kaitstes hoiustajaid, investoreid ja kõiki soodustatud isikuid. Õigupoolest on selle ainus puudus see, et see ei ole piisav. Niisiis on vaja kaitsta finantsturgude terviklikkust, tõhusust ja sujuvat toimimist, hoida avaliku sektori eelarve stabiilse ja kestlikuna ning parandada rahvusvahelist kooskõlastust ja koostööd järelevalve valdkonnas. Ma usun, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomine on oluline selleks, et saavutada tõhus järelevalvesüsteem ja vältida süsteemseid riske, mida põhjustab suurte finantsgruppide piiriülene olemus. Lisaks on vaja mitmeid muid meetmeid, et vältida lähimineviku selliste tõeliselt ebamoraalsete olukordade kordumist, mis kahjustasid majandust, aktsionäre, hoiustajaid, maksumaksjaid ja süsteemi usaldusväärsust.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Toetan täielikult seda raportit ja sätteid, mille eesmärk on parandada turu stabiilsust. Raport oli vajalik siseturu ühtsuse kaitsmiseks. Siseturu kaitsmine on väga tähtis.

Sellegipoolest kahtlen Euroopa Keskpanga poolses järelevalves, sest varem oli sageli nii, et keskpangad, kellel oli järelevalvekohustus, seda ei täitnud, ja suur osa kriisist ongi nende süü. Mina oleksin eelistanud teistsugust järelevalveorganit. Sellepärast hääletasin teksti poolt, aga jäin õigusloomega seotud resolutsiooni üle hääletamisel erapooletuks.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Nagu praegune majandus- ja finantskriis näitab, ei piisa ajal, mil pangad ja kindlustusettevõtted tegutsevad piiriüleselt, nende ettevõtete üle vaid riiklikul tasandil järelevalve teostamisest. Aga see on hea, et liikmesriikidele on ka tõsiste eelarveprobleemide korral jäetud õigus öelda viimane sõna. Selles raportis aga minnakse ELi majanduse juhtimisega liiga kaugele ja sellepärast jäin hääletusel erapooletuks.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Jäin erapooletuks. Ühelt poolt on makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve kompromiss parem kui praegune finantsriski hindamise ja reguleerimise puudumine ELi tasandil. Teiselt poolt aga ei ole esitatud lahendused probleemidega proportsionaalsed. Ettepanekus ei võeta piisavalt arvesse finantssüsteemi moodustavate tohutult paljude toodete ja toimijate omavahelist sõltuvust ega nende suhet reaalmajandusega. Seda ei saa taandada n-ö osade summa lahendusele, mis on järelevalvesüsteemi aluseks.

Lisaks ei saa eirata asjaolu, et Euroopa Keskpank võib ise olla süsteemse riski tegur, kui tunnistab panga varasid tagatisena oma laenudele. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogust saab nõrk lüli süsteemis, mis koondab toimivad volitused riikide vahel sõlmitavatesse kokkulepetesse, mis on nende endi huvides, ja laiendab nii valitsustevahelist toimimisviisi, mida praegugi Euroopa finantsvaldkonna lõimimisel järgitakse.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest olen komisjoni ettepanekuga ja parlamendi esitatud muudatusettepanekutega nõus. Rahvusvaheliste finantsturgude integreerumist arvestades on vaja, et Euroopa Liit teeks suuremaid jõupingutusi maailma tasandil. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks kasutama kõrgetasemelise teaduskomitee eriteadmisi ja võtma kõik vajalikud kohustused ülemaailmsel tasandil, et tagada ELi seisukoha arvestamine finantsstabiilsust puudutavates küsimustes, tehes selleks eelkõige tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu ja kõigi G20 liikmetega.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Raport finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise kohta sai minu poolthääle, sest see on ELi finantsturu uue ülesehituse oluline osa ja see pakett on suur samm finantsturgude reguleerimise suunas. Õiguskomisjoni Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu käsitleva arvamuse raportöörina arvan, et süsteemsete riskide nõukogu loomine on edusamm, kuigi oleksin tahtnud, et selle sekkumisõigused oleksid olnud suuremad. Tulevikus tuleks ELi järelevalveasutustele anda rohkem pädevusi. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve on mõttekas ainult riigiülesel tasandil. 27 eraldiseisval järelevalveasutusel oleks üleilmse finantsturu riske raske hinnata.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kriis on näidanud, et riiklike asutuste järelevalvest mikrotasandil ei piisa selleks, et süsteemseid riske kindlaks teha ja õigel ajal maandada. Peame finantsstabiilsusriskide jälgimiseks, hindamiseks ja vältimiseks looma tulemusliku järelevalvesüsteemi ELi tasandil. Raportis on selgelt esile toodud, kui tähtis on Euroopa ühtse turu terviklikkuse säilitamine. Samamoodi tähtis on kaitsta siseturgu kaupade eest, mis pärinevad riikidest, kus ei väärtustata demokraatiat, keskkonnahoidu ja sotsiaalseid tagatisi, mistõttu muutuvad sealsed kaubad ja teenused üha odavamaks ja meie Euroopa ettevõtted ei suuda sellistel tingimustel nendega konkureerida. Olen nõus president Barroso sel kuul tehtud tähelepanekutega: „Meil on olemas inimesed. Meil on olemas ettevõtted. Neil mõlemal on vaja kaasaegset ja avatud ühtset turgu.” Siseturg on ELi suurim vara, aga me ei kasuta seda täiel määral. ELi 20 miljonist VKEst tegeleb piiriülese kaubandusega ainult 8%. Veel vähesemad tegelevad piiriülese investeerimisega. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu oleks ELi järelevalvestruktuuri põhisammas ja muudaks nii siseturu toimimise ühtsemaks. Lisaks mainitud väärtustele oli ühtne turg üks peamisi põhjusi, miks Leedu ja teised liikmesriigid Euroopa Liitu astusid. Igasugune suurem lahkheli või arusaamatus ohustaks kümnenditepikkust piiride ja takistuste eemaldamist.

Raport: Antolín Sánchez Presedo (A7-0163/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest finantskriis tõi nähtavale maailma finantsturgude puudujäägid ja Euroopa turud ei olnud erand, see tähendab, et ka need ei olnud üha enam lõimunud maailmamajanduses mõjutamatud. Üheaegselt ettepanekutega luua integreeritud järelevalve nii mikro- kui ka makrotasandil on raportis esitatud valdkondlike, peamiselt pangandust ja väärtpabereid käsitlevate direktiivide läbivaatamise pakett, milles kohandatakse neid uue pangandusjärelevalve süsteemi ülesehitusele. Kuna ka G20 riigid on võtnud endale ülesande luua tulevase finantssektori jaoks jõulisem ja maailma tasandil sidusam järelevalve- ja õigusraamistik, peab ELi tegutsemine olema edasipüüdlik ning tegeleda tuleb konkreetsete juhtumitega, leida vastuseid nii makro- kui ka mikrotasandi järelevalve ning üleilmse reguleerimise jaoks, samuti tuleb keskenduda süsteemsete riskide kooskõlastamisele maailma tasandil ja selles valdkonnas koostööd teha. See on ainulaadne võimalus võtta kasutusele mitmekülgne järelevalve, mis on meie poliitiline eesmärk.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Selles küsimuses on Euroopa Parlament asunud selgele seisukohale, et finantsjärelevalvet on vaja Euroopa tasandil rohkem ühendada. Mul on selle üle hea meel, sest arvan, et ELi kohustus oli sellega seoses midagi ette võtta, näitmaks ELi kodanikele, et võtame pangandussektori stabiilsemaks muutmisel jõulisi ja käega katsutavaid meetmeid. Sellepärast toetasin seda raportit ja nõukoguga saavutatud kompromissi, sest eesmärk on saada need asutused tööle alates 1. jaanuarist 2011. Loodan, et nüüdsest suudavad need asutused oma volitusi täiel määral ära kasutada.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin finantsjärelevalve paketi poolt järgmistel põhjustel. Kolme asutuse loomisega peab kaasnema üks reeglistik, mis tagab sidusa ühtlustamise ja ühetaolise kohaldamise. See parandab siseturu toimimist. Need asutused peavad tagama reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide huve ja finantsasutuste erinevusi. Tehnilistes standardites tuleb käsitleda tõepoolest tehnilisi küsimusi ja nende väljatöötamiseks on vaja järelevalveekspertide eriteadmisi. Delegeeritud õigusaktidena vastu võetavate tehniliste standarditega tuleks arendada edasi, täpsustada ja kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud põhiõigusaktides sätestatud eeskirjade järjekindla ühtlustamise ja ühtse kohaldamise tingimused, mis täiendavad või muudavad õigusakti teatavaid väheolulisi osi. Kõnealuses direktiivis tuleb määratleda olukorrad, kus võib olla vaja lahendada menetluslikke või sisulisi liidu õigusaktidele vastavuse küsimusi ning kus järelevalveasutused ise ei pruugi suuta neid küsimusi lahendada. Niisuguses olukorras peaks ühel asjaomastest järelevalveasutustest olema võimalus saata küsimus ELi pädevale järelevalveasutusele.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest selle põhieesmärk on tarbijakaitse. Vastuseks olemasolevate finantsteenuste keerukusele nõudsin, et ELi järelevalveasutuste tegevuses arvestataks tarbijakaitsega. Neil on volitused uurida teatavat liiki finantsasutusi, -tooteid (nt kahjulikud tooted) ja -tegevust (nt katteta lühikeseks müük), hinnata riske, mida need asutused võivad kujutada finantsturgudele, ning vajaduse korral väljastada hoiatusi. Teatud erijuhtudel, mis on sätestatud finantsõigusaktides, võivad ELi järelevalveasutused keelata või piirata teatavaid riskantseid finantstooteid või -tehinguid või isegi paluda komisjonil esitada õigusakti ettepanekud, mille eesmärk on sellised tehingud või tooted alatiseks keelustada.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Raport, milles Euroopa Parlament kiidab heaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse loomise, sai minu poolthääle. Selle asutuse eesmärk peab olema parandada siseturu toimimist, tagades eelkõige õigusnormide ja järelevalve kõrge, tulemusliku ja sidusa taseme, arvestades sealjuures kõikide liikmesriikide erinevaid huvisid, kaitsta kindlustatuid ja teisi soodustatud isikuid, tagada finantsturgude terviklikkus, tulemuslikkus ja sujuv toimimine, kaitsta finantssüsteemi stabiilsust ja tugevdada rahvusvahelise järelevalve kooskõlastatust, et see oleks kasulik kogu majandusele, sealhulgas finantsasutustele ja teistele asjast huvitatud isikutele, tarbijatele ja töötajatele. Selles dokumendis kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles uurima, kuidas saaks tugevdada ja rohkem lõimida kindlustuse ja tööandjapensionide järelevalvesüsteemi, ning ühtlasi püüda üles ehitada ühine finantsteenuste turg. Arvestades asjaolu, et finants- ja majanduskriis tekitasid tõelise ja suure ohu siseturu stabiilsusele, nõuab parlament keskpikas perspektiivis ka rahvusvaheliste asutuste järelevalvet ELi tasandil ning liidu mehhanismi loomist, et saada jagu tulevastest kriisidest.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Riiklike turgude üha suurem seotus, finantsturu paljude põhiosaliste mitmekeelsus või vähemalt riigiülesus ja eelkõige praegu maailmas tuntav majandus- ja rahanduskriis on näidanud, et järelevalve toimimine ELi tasandil on vaja uuesti läbi mõelda, sõnastada ja korraldada.

Süsteemi kohandamises praegusele olukorrale on need kolm ELi asutust, millest selles resolutsioonis räägitakse, eriti tähtsad, sest neile on antud eriülesanded uues struktuuris, mis peaks suutma paremini jagu saada praegu tekkivatest uutest proovikividest, mis mõjutavad Euroopa Liidu kõigi elanike elu.

Loodan, et kavandatav süsteem on reaalselt edukas ning meie ühised jõupingutused riske vähendada ja tagada turgude läbipaistvus ja ausus ei piirdu praegu leitud lahendustega. Samuti loodan, et suudame alati õppida kogemustest ja arvestada heade tavadega, et parandada seda, mis parandamist vajab.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kolmele nn ELi järelevalveasutusele antud volitused ei piirdu ainult sellega, mida nende nimedest välja võib lugeda. Need peaksid olema seotud ülemkoguga. Nad ei tohiks ilma ülemkogu loata kehtestada mingeid meetmeid, välja arvatud tegevuskava muutmine, kui on vaja kaitsta investoreid, hoiustajaid ja siseturu toimimist koostöös rahvusvaheliste asutustega. Hääletan selle teksti vastu. ELi järelevalveasutuste pädevused ja eesmärgid tuleb läbi vaadata.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Parlament on alates finantsteenuste tegevuskava käivitamisest etendanud keskset rolli ühtse finantsteenuseturu rajamises, edendades aktiivselt ühtlustamist, läbipaistvust ja ausat konkurentsi ning tagades samal ajal investorite ja tarbijate kaitse.

Euroopa Parlament nõudis ammu enne finantskriisi järjekindlalt, et kõigile Euroopa Liidu tasandi osalejatele loodaks tõeliselt võrdsed võimalused. Samuti juhtis parlament järjest rohkem integreeritud finantsturgudega seoses tähelepanu ELi tasandi järelevalve olulistele puudustele. Parlament kutsus kõikides raportites Euroopa Komisjoni üles analüüsima, kuidas saavutada lõimitum järelevalvestruktuur. Samuti märkis ta, et vaja on tõhusamat järelevalvet kõige tähtsamate turuosaliste süsteemsete ja usaldatavusriskide üle.

Et järelevalvestruktuuri lõimida, esitas komisjon ettepanekud õigusaktide kohta, millega luua ELi järelevalveasutuste võrgustik, mis koosneb kolmest sambast: sammas pangandussektori jaoks, sammas kindlustuse ja tööhõivepensionide jaoks ning sammas väärtpaberite ja turgude jaoks. Lõpuks tuleb luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis jälgib ja hindab võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühe või enama asutuse loomine on vajalik, aga ebakõlade märkamiseks ja probleemide alguse ennustamiseks finantssektoris sellest ei piisa. Teine samm on nende asutuste kohandamine, et neile antavad ülesanded ei oleks tarbetud, vaid konkreetsed ja täidetavad.

Uued asutused ei ole selleks, et näpuga näidata, otsida vastutajad ja neid karistada, vaid selleks, et uurida turge, juhtida tähelepanu kriitilistele olukordadele, soovimatutele suundumustele ja käitumisele ning seejärel pakkuda välja lahendusi. Eesmärk ei tohi olla sanktsioonid, sest ükski rahaline karistus ei taasta usaldust. Selle asemel peame keskenduma probleemide vältimisele, ennetavatele lahendustele ning nende näitajate tuvastamisele, mis teistest enam näitavad võimalike probleemide tekkimist. Raportis analüüsitakse tulevasi kriitilisi olukordi ja püütakse neile lahendust leida, luues mehhanismi, mis – arvestades meie praegusi teadmisi finantsmehhanismidest – võib osutuda väga hästi toimivaks.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Vastuseks olemasolevate finantsteenuste keerukusele hääletasin selle poolt, et ELi järelevalveasutuste tegevuses arvestataks palju tarbijakaitsega. Neil on volitused uurida teatavat liiki finantsasutusi, -tooteid (nt kahjulikud tooted) ja -tegevust (nt katteta lühikeseks müük), hinnata riske, mida need asutused võivad kujutada finantsturgudele, ning vajaduse korral väljastada hoiatusi. Teatud erijuhtudel, mis on sätestatud finantsõigusaktides, võivad ELi järelevalveasutused keelata või piirata teatavaid riskantseid finantstooteid või -tehinguid või isegi paluda komisjonil esitada õigusakti ettepanekud, mille eesmärk on sellised tehingud või tooted alatiseks keelustada.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus on pärast majandus- ja rahanduskriisi täiesti vajalikuks muutunud. Kriis tõi esile turu järelevalve puudujäägid ja ELi kodanike, täpsemalt hoiustajate, investorite ja pensionikogujate haavatavuse. Neid on vaja rohkem kaitsta. Üks võimalus selleks on teostada kindlustus- ja tööandjapensionide asutuste üle järelevalvet. Sealjuures tuleks minu arvates pöörata erilist tähelepanu piiriülestele asutustele. Toetan kolleeg Peter Skinneri raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelkõige sellepärast, et Euroopa Parlament hoiatas ammu enne kriisi, et järelevalve teatavate üha enam lõimunud finantsturgude üle on pinnapealne. Arvan, et Euroopa Parlamendi esitatud tekst vastab paremini vajadusele ennetada ja ohjata tulevasi kriise, eelkõige finantsturgude läbipaistvuse parandamise meetmete abil.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan selles raportis ELi järelevalveasutuste volituste kohta esitatud meetmete poolt. Vaatamata sellele, et praegune olukord Euroopa ja maailma majanduses paljastas finantsturu nõrgad küljed, on see ka hea võimalus ELile luua tugevam järelevalve- ja õigusraamistik, mis vastab paremini üleilmastunud majanduse vajadustele. Liidu vastumeetmed kriisile peavad olema julged nii makro- kui ka mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ja samuti õigusnormide vallas. Arvan, et uue järelevalvesüsteemi aluseks peab olema ettevaatusprintsiip, sest see on keeruline süsteem. Samuti peavad ELi järelevalveasutused suutma minna kaugemale kui riiklike finantsasutuste süsteemsete riskide jälgimine ja suutma hinnata ka piiriüleseid ning Euroopa ja kogu maailma tasandi süsteemseid riske.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Et väljuda finantskriisist, mis raputas maailma, destabiliseeris majanduse ning suurendas töötust ja võlgu, on meil vaja õigusnorme ja järelevalvet. Sellepärast pidime näitama oma toetust ja hääletama nende kuue raporti poolt, milles kavandatakse suurejoonelist majanduse juhtimise reformi. See kokkulepe on viimane samm sõltumatute ja jõuliste asutuste loomises, mida eurooplased vajavad. Selle hääletusega võtsime endale vastutuse, sest 1. jaanuaril 2011 luuakse need asutused turgude, panganduse ja kindlustuse järelevalveks ning samuti luuakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille eesistuja on Euroopa Keskpanga president.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu nüüdseks on majandus- ja rahanduskriis selgeks teinud, sõltub Euroopa integratsiooniprotsessi edukas jätkumine täielikult ELi võimest leida lahendusi ELi tasandi ühtsete järelevalveasutuste volituste suurendamiseks. Riikide suveräänsus sõltub üha enam riigiülesest sekkumisest liidu struktuuride kaudu, kellel on vahendid ja volitused, mis võimaldavad neil tegutseda ja sätestada strateegiaid üksikute riikide soovidest ja huvidest sõltumata. Sellepärast kordan, et toetan ELi selliste struktuuride volituste tugevdamist, kellel on voli tegutseda ja teostada järelevalvet ELi erinevate finantssektorite üle ehk Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse volituste tugevdamist.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa Komisjoni ettepanek ajakohastada mitut pangandus- ja väärtpaberidirektiivi, et need sobituksid ELi uude finantsjärelevalve süsteemi, tuleb heaks kiita. Uus finantsjärelevalveraamistik peab tegelema enamaga kui riiklike järelevalveasutuste õigusnormide kohaselt tegutsevate finantsasutuste riskidega ja keskenduma ulatuslikumatele süsteemsetele riskidele, edendades Euroopa süsteemsete riskide alast koostööd rahvusvahelisel tasandil.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine finantskriis tõi esile suured puudused finantsjärelevalves nii üksikjuhtude kui ka kogu süsteemi tasandil. Järelevalvesüsteemid ei ole kohanenud finantssüsteemis toimunud üleilmastumisega, mille puhul erinevad finantsgrupid tegutsevad piiriüleselt ja sellega seonduvad süsteemsed riskid. Seetõttu ei ole ELi õigusaktide kohaldamisel olnud mingit koostööd, kooskõlastamist ega sidusust. Seega on selle direktiivi eesmärk parandada siseturu üldist toimimist, tagades hea järelevalve ja usaldatavusalased õigusnormid ning kaitstes hoiustajaid, investoreid ja kõiki soodustatud isikuid. Niisiis on vaja kaitsta finantsturgude terviklikkust, tõhusust ja sujuvat toimimist, hoida avaliku sektori eelarve stabiilse ja kestlikuna ning parandada rahvusvahelist kooskõlastust ja koostööd järelevalve valdkonnas. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomine ja selle volituste kindlaksmääramine on oluline selleks, et saavutada kõikides sektorites tõhus järelevalvemudel. Lisaks on vaja mitmeid muid meetmeid, et vältida lähimineviku selliste tõeliselt ebamoraalsete olukordade kordumist, mis kahjustasid majandust, aktsionäre, hoiustajaid, maksumaksjaid ja süsteemi usaldusväärsust.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Nagu praegune majandus- ja finantskriis näitab, ei piisa ajal, mil pangad ja kindlustusettevõtted tegutsevad piiriüleselt, nende ettevõtete üle vaid riiklikul tasandil järelevalve teostamisest. Aga see on hea, et liikmesriikidele on ka tõsiste eelarveprobleemide korral jäetud õigus öelda viimane sõna. Selles raportis aga minnakse ELi majanduse juhtimisega liiga kaugele ja sellepärast jäin hääletusel erapooletuks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses direktiivis tuleb määratleda olukorrad, kus võib olla vaja lahendada menetluslikke või sisulisi liidu õigusaktidele vastavuse küsimusi ning kus järelevalveasutused ise ei pruugi suuta neid küsimusi lahendada. Niisuguses olukorras peaks ühel asjaomastest järelevalveasutustest olema võimalus saata küsimus ELi pädevale järelevalveasutusele. See järelevalveasutus peaks tegutsema selle asutamise määruses ja kõnealuses direktiivis sätestatud korras.

Raport: José Manuel García-Margallo y Marfil (A7-0166/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Finantskriis näitas, et finantsvaldkonna õigusnormid ei ole piisavad ja et turujärelevalve on nõrk. Teame kõik, et tõeliselt piirideta ühtse siseturu jaoks ei piisanud ainult koostööst riiklike järelevalveasutuste vahel. Sellepärast arvan, et ELi uus järelevalveasutus muudab tulevaste kriiside vältimise lihtsamaks, sest vaja on paindlikumaid asutusi, kes suudaksid kiiremini reageerida. Arvan, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul saab olema oluline osa järelevalves ja finantsstabiilsuse võimalike ohtude hindamises. Vaja on rida eeskirju, mis looksid kõigile võrdsed võimalused ning suurendaksid hoiustajate, tarbijate, maksumaksjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaitset. Kindlasti on vaja kaitsta kriisi tõttu kõige rohkem kannatada saanute olukorda ja kindlustada laenude kättesaadavus tulevaste kriiside korral. Samuti peame erilist tähelepanu pöörama suurtele finantsasutustele, keda peetakse tavaliselt pankrotistumise jaoks liiga suureks, aga nagu me nägime, võivad need kokku kukutada kogu maailma finantssüsteemi.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) See ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, on üks osa finantsjärelevalve paketist. Selle paketiga luuakse kolm ELi asutust, mis teostavad järelevalvet finantssektori kolme haru üle: pankade, kindlustuse ja finantsturgude üle. Nagu Peter Skinneri ja Sven Giegoldi raportite puhul, toetasin täielikult nii seda raportit kui ka finantsjärelevalve paketti tervikuna, sest see on minu arvates suur ja eelkõige vajalik samm edasi (vt Peter Skinneri raporti üle toimunud hääletuse selgitust).

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiitus raportöörile järjekindla tegutsemise ja saavutatud kompromissi eest. Nüüd tunnistavad kõik, et kõigepealt näitas finantskriis ja seejärel majanduskriis, kui tähtis on, et EL räägiks ühel häälel: üleilmses majanduskriisis ei tohi EL olla killustunud.

Nägime, et ELi finantsõigusaktid ei olnud piisavad ja järelevalve tulemuslik. Seetõttu püütakse raportiga need puudujäägid kaotada: püüe luua selgete kohustustega tõeline euroasutus on täiesti kiiduväärt. Kavatsus luua tulevaste kriiside lahendamise mehhanism on samuti kiitust väärt.

Meie kohus on kaitsta eelkõige kodanike ja investorite huve, sest mõned neist on oma hoiustest ilma jäänud. Sellepärast on õige luua finantsasutuste poolt eelrahastatav eurofond, mis muudatusettepaneku 137 kohaselt kaitseb hoiustajaid. Seetõttu arvan, et raporti eesmärgid on tasakaalus, sealhulgas see, et VKEdel on selge roll (vt muudatusettepanekud 169–170), sest nemad maksavad kriisi eest ikka veel kõige kallimat hinda. Sellepärast andsingi oma poolthääle.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Pangandussüsteem, millel on tähtis sotsiaalne ja majanduslik roll, kipub püüdlema mitme eesmärgi poole ja tekitab sageli soovimatut kõrvalmõju.

Kui aktsionäride põhieesmärk on rikkuse tootmine, siis mõne sidusrühma eesmärk võib olla toetada ettevõtlussüsteemi, mis on alati vähelikviidne, või toota rikkust finantsinstrumentide kaudu, mis soodustavad säästmist. Ilma et see mõjutaks nende eesmärkide pühadust, ei saa eirata neis ettevõtetes tehtud juhtimisotsuste mõju ümbritsevale majandusele ja ühiskonnale.

Seetõttu on poliitika kohustus kaitsta erinevate toimijate soove, paludes, et keegi ei hülgaks enda moraalseid ja sotsiaalseid kohustusi. Sellepärast on Euroopa Liidul kohustus teostada vajalikku järelevalvet, et nad kõik saaksid täita oma eesmärgid, ilma et tekiks vastuolusid teiste asjaosalistega. Sellise asutuse loomine, mis suudab selle eesmärgi lähemale tuua, on kiiduväärt tegu.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan enamiku raportis esitatud ettepanekute ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomise poolt. Finantskriis tõi esile paljud finantsjärelevalve ja eelkõige liidu pangandussüsteemi puudujäägid. Seda arvestades mõistis Euroopa üldsus, et parlament ja komisjon võtavad kiireloomulisi meetmeid. Järelikult on praegu meie kohustus töötada välja ennetusvahendid, mis võimaldaksid paremini kohandada ELi majandust võimalike tulevaste ohtude jaoks. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomine on finantsjärelevalve jaoks tähtis, sest selle kohus on sätestada kriisiohje tegutsemiskord ja juhtimismudel, alates varasest sekkumisest kuni võimalike maksejõuetuse probleemide lahendamiseni vajaduse korral.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest selles on uuenduslikud ettepanekud finantsasutuste, eelkõige piiriüleste finantsasutuste järelevalve kohta. Minu arvates on oluline, et suurtele finantsasutustele pööratakse selles dokumendis erilist tähelepanu, sest nende pankrot võib põhjustada kogu finantssüsteemi kokkukukkumise. Finantsasutuste poolt eelrahastatava eurofondi loomine, et kaitsta hoiustajaid ja päästa raskustesse sattunud asutusi, kui nende pankrot võib hävitada kogu süsteemi, on minu arvates sobiv lahendus, mis täidab lüngad ja parandab meid praegusesse sügavasse kriisi viinud süsteemi tõhusust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks asi, mida hiljutine kriis meile kõigile õpetas, on see, et vaja on reformida järelevalveasutuste struktuuri, luues selleks ELi organid, ning ühtlasi mõelda uuesti läbi kogu makro- ja mikromajanduslik järelevalve. Selle tulemus on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus.

Üleilmne finantskriis kahjustas tõsiselt usaldust panganduse vastu ning turud ja üldisemalt kõik eurooplased peavad taas hakkama usaldama pankade kindlust ja – mis kõige tähtsam – järelevalveasutusi. Sellepärast on sellele uuele Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele antud roll tuleviku jaoks nii otsustava tähtsusega.

Ei ole mingitki kahtlust, et kui on finantsasutusi, mille pankrot võib kokku kukutada kogu süsteemi, siis me ei saa jätkata nii, et ei tee midagi.

Nagu selle järelevalvepaketi koostamisel tähtsat rolli mänginud kolleeg José Manuel García-Margallo y Marfil täiesti õigesti ütles, on ainult kaks võimalust: kas anda riiklikele järelevalveasutustele suuremad volitused või suurendada ELi tähtsust. Kas rohkem protektsionismi või rohkem siseturgu. Selles küsimuses ei ole mul mingit kahtlust, millise tee peaksime valima: vaja on rohkem ELi ja rohkem siseturgu, kus on tagatud hoolikas ja pädev järelevalve.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kindlustab selle, et ELi institutsioonide teostatav põhjalik finantsturgude järelevalvesüsteemi reform on tulemuslik. See on alus piisavate volitustega sekkumiseks, et hiljutine üleilmne finantskriis ei korduks, sest ühiskond ja maailma majandus ei elaks seda üle. Riigiasutuste tegevusel põhinev süsteem oleks täiesti sobimatu, sest nende pädevus lõpeb oma riigi piiril, aga turuosalised on finantsasutused, kes tegutsevad piirideta kogu ELi territooriumil. Seetõttu pean kiitma raportööri tähelepanu pööramist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning ettepaneku Euroopa-meelsust.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on veel üks finantsjärelevalve paketti käsitlev raport ja selle aluseks on ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis on lahutamatu osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist.

Ühes selle artiklis on kirjas, et ameti eesmärk on kaitsta avalikke huve, soodustades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas plaanis ning tulemuslikkust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtete jaoks.

Ka sel juhul ei kaota need otsused põhiprobleemi ehk finantsspekulatsiooni. Kui tuletisinstrumentide turgu ja maksuparadiise ei kaotata, on ELi selle valdkonna asutuste loomine sama hästi kui mõttetu.

Meie vastuhääl sellele raportile on ennekõike protest selle vastu, et ei ole esitatud ettepanekuid kaotada maksuparadiisid, kehtestada maks kapitali liikumisele ja lõpetada tuletisinstrumentidega kauplemine.

Kõnealusest finantspaketist jääb selge mulje, et sellega püütakse luua illusioon kriisi probleemide lahendamisest, aga siiski ei tegeleta põhiküsimustega, mis võimaldavad finantsgruppidel teenida tohutuid kasumeid spekuleerimise teel, kaasa arvatud haprama majandusega liikmesriikide riigivõlaga spekuleerimine.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EPJA) loomine on üks komisjoni ettepanekutest, mille aluseks on Jacques de Larosière 2009. aasta veebruaris vastu võetud raportis esitatud soovitused. Mul on hea meel, et loodi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus kui ELi vastumeede finants- ja majanduskriisile, mis ohustab tõsiselt siseturu stabiilsust. See ELi järelevalvesüsteem loodi selleks, et seada sisse tihe koostöö ja kooskõlastamine liikmesriikide ja ELi asutuste vahel, et tagada ELi finantssüsteemi stabiilsus, ning see kaotab erinevate riiklike kordade vahelised lõhed. Uus liikmesriikide keskpankade juhtidest koosnev nõukogu jälgib makromajanduslikke riske ja tegutseb kohe, kui need Euroopas tekivad. EPJA otsused on vahetult kohaldatavad finantsasutuste suhtes ja ta võib hoiatada komisjoni ohtlike toodete või tehingute eest turul. Lisaks on EPJA-l tähtis osa süsteemsete riskide tuvastamises ja ta osaleb ka kriisi lahendamises.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. – (DE) José Manuel Garcia-Margallo suurepärane raport, mis on märkimisväärne osa finantsjärelevalve paketist, sai minu poolthääle. Meie väga selged nõudmised kahe aasta möödumisel üleilmse finantskriisi algusest on suur ettevõtmine. Tulevane Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EPJA) ühendab riiklike finantsteenuse osutajate järelevalveorganid. See on hädavajalik eeltingimus tihedalt lõimunud finantsturgude kontrolli alla saamiseks. ELi ühtse õigusnormide kogumi loomiseks tuleb välja töötada kohustuslikud tehnilised standardid. Eesmärk on vältida edukalt konkurentsimoonutusi finantsturgudel ja lõpetada liigne hangeldamine. Finantsturutehingud peavad muutuma läbipaistvamaks. Selleks peame jälgima riskantseid tooteid, nagu tuletisinstrumendid ja nn lühikeseks müük. Tarbijate ja VKEde huvides ei ole vastuvõetav, et turuosalised suuresti varjavad oma tegevust finantsturu järelevalve eest. Euroopa Parlamendi liikmed on kenasti kasutanud 1. detsembril 2009 kehtima hakanud Lissaboni lepinguga saadud poliitilist mõjuvõimu. Oleme unustanud fraktsioonide eraldavad piirid ja leidnud koos lahendused, mis toovad ELi lisandväärtuse selgelt esile. Ühtegi kriisi ei saa riigid lahendada üksinda. Aeg on kehtestada tulemuslik pangandusjärelevalve, mis, nagu volinik Barnier ütles, ei lase kriisil muutuda kunagi katastroofiks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine finantskriis tõi esile suured puudused finantsjärelevalves nii üksikjuhtude kui ka kogu süsteemi tasandil. Järelevalvesüsteemid on olnud riiklikud ega ole kohanenud finantssüsteemis toimunud üleilmastumisega, mille puhul erinevad finantsgrupid tegutsevad piiriüleselt, ning asjaomaste süsteemsete riskidega. Seetõttu ei ole ELi õigusaktide kohaldamisel olnud mingit koostööd, kooskõlastamist ega sidusust. Seega on selle direktiivi eesmärk parandada siseturu toimimist, tagades hea järelevalve ja usaldatavusalased õigusnormid ning kaitstes hoiustajaid, investoreid ja kõiki soodustatud isikuid. Niisiis on vaja kaitsta finantsturgude terviklikkust, tõhusust ja sujuvat toimimist, hoida avaliku sektori eelarve stabiilse ja kestlikuna ning parandada rahvusvahelist kooskõlastust ja koostööd järelevalve valdkonnas. Arvan, et Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomine on tõhusa järelevalve saavutamiseks vajalik. Lisaks on vaja mitmeid muid meetmeid, et vältida lähimineviku selliste tõeliselt ebamoraalsete olukordade kordumist, mis kahjustasid majandust, aktsionäre, hoiustajaid, maksumaksjaid ja süsteemi usaldusväärsust.

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult. – (PL) Poola vaatevinklist, aga ka kogu liidu vaatevinklist on ühtsete õigusaktide olemasolu väga tähtis. Paljud finantsjärelevalve paketi määrused said täna tuule tiibadesse. Finantskriis paljastas paljud üleilmse finantssüsteemi nõrgad küljed, kaasa arvatud sobiva finantsasutuste järelevalve puudumine Euroopas. Vastumeetmena nendele puudustele võtsime vastu ettepanekud, millega tugevdada finantsturgude järelevalvet ELis.

Poola pooldas algusest peale tugevaid ja sõltumatuid järelevalveasutusi, kellel on volitused langetada siduvaid otsuseid riikideülesel tasandil. Meie jaoks oli tähtis, et need ELi järelevalveasutused on väga jõulised ja väga ulatuslike pädevustega.

Suutsime selle eesmärgi suures osas saavutada. Samuti tuleb märkida, et leitud lahendustega võib rahule jääda. Need lahendused ühendavad 27 liikmesriigi huvid. Selle eest tuleb suuresti tänada Euroopa Parlamenti. Euroopa Parlamendi liikmed on esimest korda rääkinud finantsküsimustes ühel häälel ja jõudnud kokkuleppele langetatud otsuste seaduslikkuses.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Nagu praegune majandus- ja finantskriis näitab, ei piisa ajal, mil pangad ja kindlustusettevõtted tegutsevad piiriüleselt, nende ettevõtete üle vaid riiklikul tasandil järelevalve teostamisest. Aga see on hea, et liikmesriikidele on ka tõsiste eelarveprobleemide korral jäetud õigus öelda viimane sõna. Selles raportis aga minnakse ELi majanduse juhtimisega liiga kaugele ja sellepärast jäin hääletusel erapooletuks.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Praegune finantskriis on toonud esile selle, mida Euroopa Parlament kritiseeris palju aastaid tagasi: piisava finantsalase reguleerimise puudumine ja turu järelevalvemehhanismide nõrkus.

Parlament hoiatas, et kriisi vältimiseks selles süsteemis on vaja püüelda kolme eesmärgi poole: turgude liberaliseerimine, kontrollimehhanismide tugevdamine ja hoiuste maksustamise ühtlustamine. Õigusnormide lünkade täitmiseks ning järelevalvesüsteemi nõrkade külgede korvamiseks ja kaotamiseks soovitab komisjon luua riiklike järelevalveasutuste võrgu ning võtta kasutusele ühtne reeglistik, mis kaitseks Euroopa Liidus hoiustajaid, investoreid ja tarbijaid.

„Euroopa” lahendus tähendaks järelevalveasutuste kolleegiumidele õiguse andmist dikteerida eeskirju, mille järgimine oleks kohustuslik, kui liikmesriikide järelevalveasutused ei suuda kokkuleppele jõuda. Parlamendi raportis tehakse ka ettepanek luua Euroopa fond, mida rahastatakse finantseerimisasutuste maksetega, et kaitsta hoiustajaid ja asuda päästma raskustesse sattunud asutusi, kui nende pankrot võib hävitada kogu süsteemi. Raporti lõppeesmärk on luua tulevaste kriiside lahendamise mehhanism, mis vähendab tõenäosust, et Euroopa maksumaksjad satuvad olukorda, kus nad peavad tulema toime finantssüsteemi kokkuvarisemise tagajärgedega.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest olen Euroopa Komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega nõus.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Majandus- ja finantskriisi ajal peab Euroopa Liit võtma Euroopa tasandil karme meetmeid ning suurendama järelevalvet pangandusasutuste ja finantsturgude üle. Nelja uue organi loomine on hea alternatiiv, mis tagab tiheda koostöö riiklike järelevalveasutustega.

Jutt ei ole mitte kogu nende pädevusalasse kuuluva sektori järelevalve asutustest, vaid spetsiifilistest finantsasutustest, kuhu kuuluvad riiklike järelevalveasutuste tippesindajad, kes aitavad ELi liikmesriikides ühtlustada asjaomased standardid ja määrused. Konkreetselt Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus hindab krediidi kättesaadavust ja maksumust tarbijatele ja VKEdele.

G20 tippkohtumise lõpuks isegi mitte ei kaalutud pankade maksustamise ideed, mida José Manuel Barroso ja Herman Van Rompuy jõuliselt välja pakkusid. Peame veel kriisi meelevallas olevas Euroopas tegutsema koos selle nimel, et luua ühised liidu tasandi eeskirjad.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Kriis paljastas riigipiiridega killustatud liidu järelevalveraamistike nõrgad küljed ja näitas, et riigiüleste finantsasutuste üle on vaja paremat järelevalvet. ELi otsustajate arvates oli kindlasti vaja kasutusele võtta ühtne finantsjärelevalve süsteem. Aasta otsa on tehtud tõsist tööd ja püütud töötada välja selle ELi järelevalvesüsteemi ülesehitus. Parlament nõudis kohe alguses finantsturgude ranget järelevalvet liidu tasandil ning veenis nõukogu ja komisjoni oma seisukohas. Luuakse kolm uut järelevalveasutust, mille pädevused on palju suuremad kui praeguste järelevalvekomiteede nõuandvad volitused.

Neljanda organi – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu – ülesanne on turu olukorra hoolikas jälgimine ja hoiatamine, kui Euroopa majanduses riskid suurenevad. Majandus- ja rahaliit nõuab hästi toimiva Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomist ja tänase hääletuse tulemus on tähtis samm selles suunas.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kallid kolleegid! Finantsõigusnormide ebapiisavus ELis ja turu järelevalve vähene areng said selgeks finantskriisi ajal. Tõenäoliselt ei ole mul vaja teile meelde tuletada, et Leedu on üks neid riike, kes üleilmses finantskriisis kõige rohkem kannatasid. Mingil ajal põhines Leedu majanduskasv peaaegu täielikult odavatel laenudel, mida andsid peamiselt välismaised laenuandjad, kes tahtsid saada kiiret kasumit. Ettevõtlus oli kriisi alguseks vaevu jalad alla saanud. On iseenesest mõistetav, et ei ole mingit mõtet jätkata kriisi ajal tulemusetuks osutunud mehhanismide kasutamist. Nüüd on vaja jõulist ja kõrgelennulist poliitikat, mis looks Euroopas tulemuslikuma, lõimituma ja kestliku järelevalvesüsteemi. Mul on hea meel komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute üle, sest komisjon oli selle koostanud peamiselt panganduse vaatenurgast, eirates laenuvõtjate arvamust.

Meie jaoks on oluline, et see hõlmaks ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest nende tegevus sõltub pankadelt saadud rahast rohkem kui suurtel ettevõtetel. Loodan, et suudame luua usaldusväärse liiduasutuse, millel on selged volitused ja kriisiohjemeetmed, mis tagab selle, et mis tahes lühiajalise muutuse tõttu finantssüsteemis ei kannata kõige rohkem ELi maksumaksjad.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – See raport ja teised finantsjärelevalve paketi raportid, mille üle me hääletasime, näitavad teed uuele ajastule finantsjärelevalves – ajastule, kus pangad ei saa enam ära kasutada õigusnormisüsteemide nn halle alasid ning EL saab pakkuda paremat kaitset riskantsete finantstoodete ja -teenuste eest. Nende raportite üle peaks eriti hea meel olema tarbijatel, sest ELi uute järelevalveasutuste loomine tähendab seda, et EL suudab nüüd kehtestada õigusnormid finantsasutuste piiriülestele toimingutele ja hoolt kanda selle eest, et pankade otsustes arvestatakse väga palju tarbijate huvidega.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel näha, et Euroopa Parlamendis toetavad nii paljud meie fraktsiooni poolt finantskriisi ajal võetud kohustusi. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem tuli kindlasti läbi vaadata. Riiklike järelevalveorganite tegevuse kooskõlastamatus suurendas finantsasutuste kokkukukkumise riski. Kolme uue ELi asutuse rajamisega pankade, finantsturgude ning kindlustus- ja pensioniettevõtete tegevuse järelevalveks lõime kõikehõlmava finantsjärelevalveraamistiku. Nii reguleerib Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus pankade tegevust standardselt ja kooskõlastatult. Tal on reaalsed sunnivolitused ja talle jääb viimane sõna vaidlustes riiklike pangandusjärelevalve asutustega. Kui hoolitsetakse finantsasutuste maksejõulisuse ja finantsturgude suurema läbipaistvuse eest, paraneb ka investorite, ettevõtete, hoiustajate ja tarbijate kaitse. Seega ei ole see uus abivahend ainult finantsekspertide privileeg, vaid toob tõelist kasu kõigile.

Raport: Ramon Tremosa i Balcells (A7-0167/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopa finantsturg ei suuda ellu jääda ega piisavalt toimida, kui liikmesriikide finantsjärelevalve mehhanismid jäävad erinevaks. Arvan, et EL peab välja töötama uue finantssüsteemi, milles on jõuline finantsjärelevalve, mis toimib kõikides liikmesriikides ühtemoodi. Nii luuakse mehhanismid, mis takistavad praeguse kriisi sarnaste olukordade tekkimist, tagavad õigeaegse reageerimise ja aitavad kaasa meie suurte turgude süsteemsete probleemide lahendamisele. Neid mehhanisme tuleb kindlasti tugevdada, sest nendeta aitab EL kaasa sellele suurele lüngale finantsvallas, mis takistab hindade ja finantsturgude stabiilsust, mida me aga nii väga tahame. Ainult siis, kui kehtestame ELis pangandusele ja finantssüsteemidele õigusnormid ja teostame nende täitmise üle järelevalvet ning jagame palju ja salastatult andmeid, saame olla maailmaturul konkurentsivõimelisemad ja stabiilsemad ning meie majandus muutub jõulisemaks ja kindlamaks.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Taas kord kiidan heaks nõukoguga saavutatud kompromissi finantsjärelevalve paketi ning konkreetselt Euroopa Keskpanga rolli kohta (vt minu selgitusi Peter Skinneri, Sylvie Goulardi, Antolín Sánchez Presedo, José Manuel García-Margallo y Marfili ja Sven Giegoldi raportite kohta). Euroopa Keskpank on tõestanud, et suudab finantskriisiga tulemuslikult ja mõistlikult toime tulla. See peab olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus tähtsal kohal, sest kaalul on selle nõukogu tõsiseltvõetavus ja tulemuslikkus.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Keskpank (EKP) on seni näidanud, et teab, kuidas tööga hästi toime tulla. Selle peakorteris Frankfurdis võeti inflatsioonivastast võitlust tõsiselt ja pärast euro käibele võtmist ei ole ootamatult järske hinnatõuse olnud.

Kõik see on tingitud EKP tehniliste töötajate professionaalsusest ning pidevast teabevahetusest finants- ja teadussektoriga, et teostada tulemuslikku poliitika järelevalvet ja tagada alati tipptaseme tehnika kasutamine. Lisaks tähendas Eurotoweriks kutsutud hoones tegutseva keskpanga maine, mis osaliselt pärines Saksamaa keskpangalt (Bundesbank), mis oli varem de facto Euroopa Kekspank, seda, et Euroopa kriisi on võimalik ohjeldada, ja oli näha teatavaid märke, millega tegelemiseks ei olnud kellelgi volitusi.

Sellepärast on Euroopa Keskpank parim kandidaat ELi uue järelevalvesüsteemi juhi kohale. Lootusi liialt kõrgeks ajamata võime kindlad olla, et see organisatsioon, mis on seni näidanud, et tal on oskusi, pädevust ja teadmisi, tuleb oma tööga hästi toime.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et finantsjärelevalve jaoks on vaja ELi tasandil tegutsemist. Aga ei tohiks hellitada naiivseid lootusi. Uus finantsstruktuur ei päästa meid majandus- ja finantskriisist täielikult. Siiski on Euroopa Liidul nüüd õigusraamistik, mis võimaldab kiiremat sekkumist. Euroopa Keskpank on asutus, mis tõestas oma väärtust kiire tulemusliku tegutsemisega majanduskriisi ajal. Sellepärast on mul hea meel, et uus organ – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu – luuakse EKP tiiva alla. Sellegipoolest taunin otsust mitte anda süsteemsete riskide nõukogule volitusi kohaldada liikmesriikide või finantsasutuste suhtes sanktsioone.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Liidus praegu arutlusel olev kavandatav finantsjärelevalve- ja õigusraamistik ei suuda toimida tulemuslikult, kui järelevalve on endiselt riiklikul tasandil killustunud. Selle põhimõtte alusel hääletan selle raporti poolt. On selge, et tulevasi kriise ei ole võimalik ära hoida. Siiski on võimalik leevendada nende sotsiaalset ja majanduslikku mõju liidule, kui töötame välja viimistletud mehhanismid mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul kui makrotasandi usaldatavusjärelevalve organil saab seega olema tähtis roll. Kuigi see ei saa liikmesriikide ega finantsasutuste suhtes kohaldada meetmeid ega sanktsioone, tagab selle tegevuse tõsiseltvõetavuse eeskätt Euroopa Keskpanga maine.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks asi, mida hiljutine kriis meile kõigile õpetas, on see, et vaja on reformida järelevalveasutuste struktuuri, luues selleks ELi organid, ning ühtlasi mõelda uuesti läbi kogu makro- ja mikromajanduslik järelevalve.

Nagu ma varem lugematu arv kordi öelnud olen, siis isiklikult mind ELi järelevalveasutused ei hirmuta. Minu arvates peavad nad saama täita oma ülesandeid sõltumatult ja pädevalt, parandades nii turgude ja turuosaliste usaldust. ELil on hädasti vaja välja arendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve erimeetodid süsteemse riski avastamiseks ehk teisisõnu ELi tasandi finantsstabiilsuse riskide avastamiseks ning vajaduse korral häirekella löömiseks ja olukorra järelevalveks.

Praegu vastu võetav järelevalvestruktuur ja eelkõige Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN), mis ei saa kohaldada liikmesriikide ega finantsasutuste suhtes mingeid meetmeid ega sanktsioone, sõltub siiski suuresti Euroopa Keskpanga (EKP) võimest teha oma toiminguid ja täita talle pandud ülesandeid. Arvan, et keskpanga maine on uuele süsteemsete riskide nõukogule lisandväärtus.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Vajadus luua tingimused finantsturgude jõulisemaks ja tulemuslikumaks järelevalveks ELi tasandil on viinud parlamendi suure pühendumuseni, mis on praeguse majandus- ja finantskriisi edenedes aina selgemaks ja hinnatumaks muutunud. Liikmesriikide individualistlikel vaatenurkadel põhinev riikliku tasandi järelevalvesüsteem on üha enam lõimunud finantsturgude üleilmsuse tõttu osutunud üha enam toimimisvõimetuks ja ebausaldusväärseks. Sellepärast pooldangi seda parlamendi ettepanekut võtta vastu õigusloomega seotud resolutsioon. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul, mis saab piisavat tehnilist toetust Euroopa Keskpangalt ning kasutab selle võimekust ja ressursse, saab kindlasti olema suur roll selles, et EL saaks tegutseda varem ja kiiremini, kuna see nõukogu analüüsib teavet süsteemi suundumuste kohta ja teeb kindlaks võimalikud ohud. See on hädavajalik uute kriiside ennetamiseks või kui need on vältimatud, siis nende kahjuliku mõju leevendamiseks ja selleks, et leida suundumuse kiireks ümberpööramiseks vajalikud meetodid.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kuigi süsteemse riski järelevalveorgani loomine on sobiv, ei ole selle Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalve alla seadmine asjakohane. Selline organ peaks olema õigupoolest riikidevaheline. Selles ettepanekus aga see nii ei ole. EKP presidendi juhitav organ, mis järgib pimesi euroliberaalide doktriini eraettevõtete kasuks, ei tee kunagi midagi nende huvide vastaselt. Hääletan selle raporti vastu, sest see kehtestab Euroopa Keskpanga kontrolli Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üle.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vajadus reageerida tulevasele finantskriisile ning uued makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve mudelid on viinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomiseni. Ent uue süsteemi teeb mõjusaks ainult Euroopa Keskpanga (EKP) maine, sest ESRN ei saa liikmesriikide ega finantseerimisasutuste suhtes kohaldada meetmeid ega sanktsioone ja tema tehtavad hoiatused ei ole siduvad. EKP kooskõlastatava ja temale alluva järelevalvestruktuuri eesmärk on olla valmis tulevasteks kriisideks, et saaks rakendada nende tekkimist ennetavaid meetmeid. Samuti on vaja hoolitseda selle eest, et süsteemi kõrgema tasandi juhtideks valitakse inimesi võimete ja saavutuste alusel, mitte liikmesriikide vahelise poliitiliselt otstarbeka võimujagamise teel.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) EL loob finantsstabiilsuse kindlustamise raamistikku. Uute raskete finantskriiside vältimiseks on ELil vaja asutusi, mis tegeleks süsteemis tähtsate finantsasutuste maksejõuetusega.

Luuakse uus makrotasandi usaldatavusjärelevalve organ – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) – ja uus mikrotasandi usaldatavusjärelevalve organ – Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem. Nende tulemuslikkuse tagab EKP autoriteetsus, kuna süsteemsete riskide nõukogu ei saa liikmesriikide ega finantseerimisasutuste suhtes kohaldada meetmeid ega sanktsioone ja tema soovitused ei ole siduvad. Järelikult sõltub nende mõjukus EKP märkimisväärsest mainest ja selle töötajate tunnustatud eriteadmistest.

Järelevalvesüsteemi põhieesmärk on vältida tulevikus selliseid kurbi olukordi nagu praegune kriis ja tagada finantsstabiilsus. Uue finantstururegulatsiooni ja -järelevalve poliitika edu toetub just mikro- ja makrotasandi järelevalve seotusele. Nii on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadil tähtis roll tõhusa ja kiire andmevahetuse tagamises.

Raport: Sven Giegold (A7-0169/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Euroopa Parlamendil on alati olnud tähtis roll finantsteenuste ühtse turu loomisel ja ühtlustamise, läbipaistvuse ning konkurentsi edendamisel, et need, kes kõige rohkem kaitset vajavad (näiteks väikeinvestorid ja tarbijad), saaksid seda ja et see kaitse oleks neile paremini kohandatud. Olime juba korduvalt nõudnud selliste tingimuste loomist ja juhtinud tähelepanu mõnele finantsturu järelevalve puudujäägile. Sellepärast nõuan, et Euroopa Komisjon uuriks, kuidas saavutada lõimitumat järelevalvestruktuuri, luues samal ajal üha jõulisemalt integreeritud ühtse finantsteenuste turu. Loodan, et selle raportiga saame aidata kaasa sellise liidu organi loomisele, mis juhib jõulist ELi ühtlustamisprotsessi ja on eeskuju kogu maailmale.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) See ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, on üks osa finantsjärelevalve paketist. Selle paketiga luuakse kolm ELi asutust, mis teostavad järelevalvet finantssektori kolme haru üle: pankade, kindlustuse ja finantsturgude üle. Nagu Peter Skinneri ja José Manuel García-Margallo y Marfili raportite puhul kahe teise järelevalveasutuse kohta, toetasin täielikult nii seda raportit kui ka finantsjärelevalve paketti tervikuna, sest see on minu arvates suur ja eelkõige vajalik samm edasi (vt Peter Skinneri raporti üle toimunud hääletuse selgitust).

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomine on osa ELi strateegiast tugevdada ELi turujärelevalve täitevvõimu rolli, et vältida olukordi, mis viivad selliste süsteemsete riskideni, mis on 2008. aasta septembrist alates raputanud finantsturge ja seejärel peaaegu kõikide riikide majandust. Selle asutuse uus omadus ei ole mitte see, et ta saab keskse järelevalve volitused, sest sellega tegelevad ka kõik teised Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi asutused, vaid see, et ühele ELi asutusele antakse esmakordselt kohustus teostada otsest järelevalvet turuosaliste üle ning see eeldab ka lubade andmist, uurimist ja sanktsioonide kohaldamist.

See toimub ajal, mil eelmine süsteem piirdus vaid õigusnormide loomise ja ettepanekute koostamisega, mis seejärel edastati liikmesriikide asjaomastele asutustele. Avaldan siirast tunnustust selle proovikiviga seoses ning ootan huviga, kuidas direktiivide sätteid rakendatakse ja mis selle ameti loomisega muutub (direktiiv reitinguagentuuride kohta, kus põhiosalised ei ole mitte ainult väga tähtsad, vaid ka suurimad toimijad maailmas).

  David Casa (PPE), kirjalikult. – See uus ELi järelevalveasutus saab olema osa ELi finantsjärelevalve struktuurist. Täpsemalt hakkab see vastutama konkreetsete asutuste ehk mikrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. EVJA-l saab olema eriti tähtis roll reitinguagentuuride õigusnormide loomises ja järelevalves. Olen väga rahul sellega, mida majandus- ja rahanduskomisjon on selles küsimuses saavutanud. Hääletasin raportööri koostatud raporti poolt.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, kuigi praegused edusammud ei vasta lubadustele, mis anti G20 2009. aasta tippkohtumistel, kus Euroopa poliitilised liidrid võtsid endale kohustuse luua finantstoodete ja -asutuste jaoks mõjusad ja karmid õigusnormid. See õigusaktide pakett aga ei asenda majanduse juhtimise puudumist. Eelarvete ühtlustamiseta, ühtse tööstuspoliitikata ning majanduskasvu ja töökohtade loomise jõuliste algatusteta ei saa me seista vastu turu survele ja tagada Euroopas toodetud rikkuse õiglast jaotumist kõikide kodanike vahel.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomise poolt samadel põhjustel nagu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse loomise puhulgi, sest pean neid võrdselt tähtsaks. Teen seda sellepärast, et turgude haavatavus viimastel aastatel finantskeskustes toimunud tohutu spekuleerimise suhtes, Euroopa ettevõtete pankrotistumise suhtes ning sellest tingitud tagasilöökide suhtes liidu siseturu ja majanduse elavusele on näidanud, et ELi ja maailma turgude suhtes kohaldatavaid õigusnorme on vaja karmistada. Seda tõestasid ka Lehman Brothersi sarnased juhtumid, mis tõid nähtavale liidu nõrgad küljed lõimunud maailmas. Samuti arvan, et raportis kavandatud Euroopa Stabiilsusfondi loomine võiks olla kasulik lisa kõige riskialtimate finantsasutuste järelevalvele.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest sellest pooldatakse ELi finantsturgude reformi järelevalve tagamise abil ja finantssüsteemi riskide parema tuvastamise eeskirjade kehtestamise abil. Toetan neid meetmeid, sest nendega luuakse ELi tasandil ühtne asutus piiriüleste asutuste järelevalveks ja neid mõjutavate kriiside lahendamise mehhanism.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks asi, mida hiljutine kriis meile kõigile (poliitilistele veendumustele ja maailmavaatele vaatamata) õpetas, on see, et vaja on reformida järelevalveasutuste struktuuri, luues selleks ELi organid, ning ühtlasi mõelda uuesti läbi kogu makro- ja mikromajanduslik järelevalve.

Saavutatud kokkuleppel, mis täna hääletusele pandi, on lugematul arvul häid külgi. Üks neist on pankade, kindlustusettevõtete ja finantsturgude järelevalveks sõltumatute ELi asutuste loomine. Need organid ei asenda riiklikke järelevalveorganeid, vaid teevad nendega koostööd, teostades usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja süsteemset riskianalüüsi, et ELi pangandussektorit ja finantsturge ei tabaks samasugune suur kriis nagu hiljutine seda oli.

Pärast kriisi laastamistööd finantsturgudel on vaja hädasti taastada usaldus. See sõltub suuresti järelevalveasutuste tegevusest. Nad peavad oma ülesandeid täitma pädevalt ja tulemuslikult, et vajalik usaldus jõuaks ka investeerijate ja ettevõteteni.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopat ja arenenud riike laastanud kriisini viinud asjaolusid arvestades on finants- ja spekulatiivturgude jaoks mõjusate õigusnormide loomiseks vaja kooskõlas parlamendi ja liidu teiste institutsioonide püüdlustega sekkuda tõhusalt ja tulemuslikult väärtpaberitehingute tasandil. Eesmärk on luua seire, hindamise, järelevalve ja sekkumise alusstruktuur, mis väldib koostöös mõjusa õigusraamistikuga selliste olukordade kordumist, mis viisid praeguse majandus-, finants- ja sotsiaalse kriisini. Sellega seoses tuleb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele anda mitte ainult sobiv õiguslik vorm, vaid ka õiguslik, halduslik ja rahaline autonoomia, et tagada turgude ohutus ja stabiilsus ning tehingute läbipaistvus, mis võimaldaks vältida süsteemseid riske.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Uued asutused parandavad koostööd riiklike reguleerivate asutuste vahel ja muudavad finantsteenuste sektori järelevalve sidusamaks. Uued asutused suudavad kaotada praeguse järelevalvesüsteemi nõrgad küljed ja hoolitseda selle eest, et mõnes liikmesriigis juba mõnda aega esilekerkinud probleemid enam ei korduks. Need ELi tasandi muudatusettepanekud täiendavad Iiri valitsuse juba elluviidud meetmeid Iiri finantsteenuste sektori suhtes kohaldatavate õigusnormide karmistamisel.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Esindasin Euroopa Parlamenti Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni iga-aastasel parlamentaarsel assambleel, mis toimus 20.–25. septembril Hanois, mistõttu olin Strasbourgist eemal ja ei saanud finantsjärelevalve paketi üle hääletada. Tahan rõhutada, et olen täielikult selle poolt.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Sven Giegoldi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse teemalise raporti poolt, sest Euroopa Liidul on hädasti vaja finantsturgude järelevalve vahendeid, mis väldiks uusi finants- ja majanduskriise. Selle asutuse ja järelevalvepaketi teistes osades käsitletud asutuste loomisega läheme vahel väga erinevate huvidega ainult koordineerivatelt riiklikelt asutustelt üle liidu tasandi asutustele. Nii hakatakse reitinguagentuuride tegevuse üle, mis on suuresti selle finantskriisi vallapäästja, teostama otsest liidu tasandi järelevalvet. Kahtlemata on see samm õiges suunas, isegi kui tee eesmärgini on veel pikk.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) loomine, mis on üks komisjoni ettepanekutest, mille aluseks on Jacques de Larosière 2009. aasta veebruaris vastu võetud raportis esitatud soovitused, on kiiduväärt tegu. See asutus parandab märkimisväärselt Euroopa finantssektori järelevalvet. EVJA otsused on vahetult kohaldatavad finantsasutuste suhtes ja ta võib hoiatada komisjoni ohtlike toodete või tehingute eest turul. Lisaks on EVJA-l tähtis osa süsteemsete riskide tuvastamises ja ta osaleb ka kriisi lahendamises. Samuti võib EVJA eriolukorras langetada lihthäälteenamusega oma volituste piires otsuse, milles kohustatakse riiklikke järelevalveasutusi teatavaid meetmeid võtma. Need meetmed peavad soodustama finantsturgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin poolt sellepärast, et olen Euroopa Ülemkoguga saavutatud kokkuleppega rahul. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomine on väga tähtis tulemus Euroopa Parlamendi jaoks, kes kasutas oma teadmisi ja oskusi selle määruse paremaks muutmisel, aga see tulemus teeb eriti uhkeks Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid).

Oleme ju alati võidelnud selle eest, et kaotada suured lüngad õigusnormides ja järelevalvesüsteemide haprus. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuli kindlasti siduda ELi järelevalveasutustega ning uutele asutustele tuli anda suuremad volitused. See muudab need vahendid tõeliselt liidu omadeks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutine finantskriis tõi esile suured puudused finantsjärelevalves nii üksikjuhtude kui ka kogu süsteemi tasandil. Järelevalvesüsteemid olid riiklikud ega kohanenud üleilmastunud finantssüsteemiga, mille puhul erinevad finantsgrupid tegutsevad piiriüleselt, ning asjaomaste süsteemsete riskidega. Seetõttu ei ole ELi õigusaktide kohaldamisel olnud mingit koostööd, kooskõlastamist ega sidusust. Seega on selle direktiivi eesmärk parandada siseturu toimimist, tagades hea järelevalve ja usaldatavusalased õigusnormid ning kaitstes hoiustajaid, investoreid ja kõiki soodustatud isikuid. Niisiis on vaja kaitsta finantsturgude terviklikkust, tõhusust ja sujuvat toimimist, hoida avaliku sektori eelarve stabiilse ja kestlikuna ning parandada rahvusvahelist kooskõlastust ja koostööd järelevalve valdkonnas. Euroopa Finantsturujärelevalve Asutuse loomine on tõhusa järelevalve saavutamiseks vajalik. Lisaks on vaja mitmeid muid meetmeid, et vältida lähimineviku selliste tõeliselt ebamoraalsete olukordade kordumist, mis kahjustasid majandust, aktsionäre, hoiustajaid, maksumaksjaid ja süsteemi usaldusväärsust.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et Euroopa Liit vajus sellesse kriisi suuresti sellepärast, et väärtpaberite, pangavahendite ja pensionifondide üle teostatud järelevalve ei olnud piisav. Me ei pea mitte ainult teostama finantsturgude järelevalvet ja tuvastama riske, vaid ka looma mehhanismi, mis kaotaks finantsspekulatsioonid ja vale finantsaruandluse.

Ainult siis saab Euroopa Liit reageerida erinevate liikmesriikide probleemidele õigel ajal. Mõtlen siinkohal Lätit, Kreekat ja Ungarit, kes oleksid äärepealt maksejõuetuks jäänud. Samamoodi on vaja ELis teha kindlaks nende inimeste nimed, kes esitasid valeteavet ja varjasid liikmesriikide tegelikku siseolukorda.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Nagu praegune majandus- ja finantskriis näitas, ei piisa piiriülestel turgudel tegutsevate ettevõtete järelevalvest riiklikul tasandil. Aga see on hea, et liikmesriikidele on ka tõsiste eelarveprobleemide korral jäetud õigus öelda viimane sõna. Selles raportis aga minnakse ELi majanduse juhtimisega liiga kaugele ja sellepärast jäin hääletusel erapooletuks.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Jäin erapooletuks. Ühelt poolt on makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve süsteem praeguse, riigipiiridega killustatud järelevalve olukorraga võrreldes edasiminek. ELi järelevalveasutuste õigusakti eelnõus ei ole aga kirjutatud midagi selle kohta, kuidas toimida finantsettevõtetega, kes on juba nii suured ja mitmekesised, et liit ei saa lubada neil pankrotistuda, sest nad on süsteemne risk. Dokumendis tuleks selgelt välja öelda, et sellised ettevõtted tuleb osadeks jagada ja need osad, mis tegutsevad läbipaistmatute finantstoodetega, tuleb sulgeda.

Lisaks ei olda selles dokumendis piisavalt karmikäelised reitinguagentuuridega. Parlament oleks pidanud selgemalt välja ütlema, et riigivõla hinda ei saa määrata reitinguagentuuride oligopol, mis nimetab end turuks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest olen komisjoni ettepanekuga ja parlamendi esitatud muudatusettepanekutega nõus. See asutus peab tegutsema eesmärgiga parandada siseturu toimimist, eeskätt reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme tagamisega, võttes arvesse kõigi liikmesriikide huve ja finantsasutuste erinevusi.

Raportid: Peter Skinner (A7-0170/2010), Sylvie Goulard (A7-0168/2010), Antolín Sánchez Presedo (A7-0163/2010), José Manuel García-Margallo y Marfil (A7-0166/2010), Ramon Tremosa i Balcells (A7-0167/2010) ja Sven Giegold (A7-0169/2010)

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament võttis täna vastu õigusaktid, millega luuakse ELi uued finantsjärelevalveasutused (panganduse, kindlustuse, pensionide, väärtpaberite ja turgude jaoks) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Tänase hääletusega mitte ainult ei loodud ELi tasandi finantsjärelevalve, vaid see tähistab ka ELi uue finantssüsteemi loomist ja Euroopa finantsturgude õigusnormide karmistamist. Liiduülesed õigusnormid on ainus võimalus tulla toime probleemidega finantsvaldkonnas ja vältida naasmist finantskaosesse. See tõstab esile ELi tähtsuse ajal, mil pead on tõstmas taasriigistamine. Järelevalveasutused saavad olema tähtsamad kui algselt kavandatud ja neil saavad ELi parlamendi pealekäimise tõttu olema tõelised hambad.

EP liikmete fraktsioonideülene üksmeel andis neile asutustele reaalsed volitused, kuigi mõni liikmesriik, kes ei tahtnud finantskriisist õppust võtta, oli sellele vastu. Kahjuks peab parlament jätkama võitlust selle nimel, et uued asutused saaksid teostada mõttekat järelevalvet. See tähendab, et vaja on hoolt kanda selle eest, et uutel asutustel oleks piisav personal ja turuinfrastruktuuri (nt kesksed vastaspooled ja kauplemisteabe hoidlad) otsese järelevalve volitused. Rohelised juba teevad teiste fraktsioonidega sellesuunalist tööd.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Lõpphääletus finantspaketi üle tähistas parlamendiga peetavate ELi vähimate finantsõigusnormide teemaliste läbirääkimiste lõppu. Hääletasin selle finantspaketi vastu, sest esitatud lahendused ei olnud praegust kriisi arvestades piisavad ja veel vähem suudavad need ära hoida järgmisi kriise.

Finantssektori reguleerimise eesmärgil uute asutuste loomisest ei piisa, kui neil asutustel on tõsiseid puudujääke. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosseis räägib enda eest, sest seal on ainult Euroopa Keskpanga, komisjoni ja riikide keskpankade esindajad.

Euroopa Parlamendis vastu võetud meetmed on parimal juhul esimene samm finantsasutuste korraliku järelevalvesüsteemi loomisel.

On aeg reaalsusele näkku vaadata ja näha seda sotsiaalset kahju, mida nn majandus- ja finantsrealism on tekitanud. Esitatud lahendused ei ole kriisile vastavad ja neist pole mingit kasu.

Raport: Marielle Gallo (A7-0175/2010)

  Damien Abad (PPE) , kirjalikult. – (FR) Raportis on esile tõstetud võltsimise ja intellektuaalomandi õigustega seotud võrgurikkumiste kahjulikkus kogu loomemajandusele, töökohtadele ja ELi majandusele tervikuna. Olen veendunud, et intellektuaalomandi õiguste paremaks kaitseks tuleb muuta seaduslik sisu internetis ligitõmbavamaks. Lisaks arvan siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmena, et tarbijatele tuleb teadvustada võltsitud kaupadega seotud riske, mis puudutavad nii tervist kui ka ohutust. Sellepärast hääletasin selle raporti poolt ja arvan jätkuvalt, et võltsimise vastu võitlemiseks tuleb korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis on eelkõige suunatud noortele.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Marielle Gallo raport intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul sai minu poolthääle. See on algatusraport, mis tähendab, et see ei ole õigusloomeline, aga see on minu arvates tasakaalus. Minu jaoks on selle teema juures keeruline see, et ühelt poolt on vaja kaitsta intellektuaalomandi õigusi, sest need tagavad loovuse ja uuenduslikkuse, aga teiselt poolt on vaja välja töötada seaduslikud teenused, mis teevad loomingulise sisu võimalikult paljudele inimestele lihtsalt kättesaadavaks. Ootan nüüd, et Euroopa Komisjon esitaks ettepanekud, milles on need kaks nõuet ühendatud ehk oleks kaitstud autoriõigused ja loominguline sisu oleks laialdaselt kättesaadav. Jagan raportööri arvamust, et tuleks läbi viia uuringud, mille käigus hinnata arengut ja Euroopa digitaalturu võimalikke täiustusi, pidades nõu sidusrühmadega ja kaasates sellesse endiselt ka Euroopa Parlamendi.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Intellektuaalomandi õiguste rikkumine on tõeline oht meie majandusele ja ühiskonnale, sest uuenduslikkus ja loovus on Euroopa majandusele märkimisväärne lisandväärtus. Intellektuaalomandi õiguste rikkumine internetis on muutunud murettekitavalt ulatuslikuks, eriti loomingulise sisu tööstuse jaoks, ja olemasolev õigusraamistik ei suuda tagada õiguste valdajatele tõhusat kaitset internetis ning kindlustada ühtlasi kõigi, sealhulgas tarbijate huvide tasakaalu. Mul on hea meel ettepaneku üle luua see vaatluskeskus, mille abil koguksime ja vahetaksime igasugust teavet kõigi intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kohta, teeksime kindlaks internetis toimuvate intellektuaalomandi õiguste rikkumiste tõelise ulatuse ning võtaksime vajalikke meetmeid liidu tasandil, et võidelda võltsimise ja muude internetis toimuvate intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tahaksin avaldada tunnustust õiguskomisjoni ja raportööri tegevusele, mille tulemusel võetakse see raport vastu.

Kuigi see ei ole õigusloomega seotud resolutsioon, annab parlament komisjonile märku, et loomeinimesi, eelkõige rahvusartiste, kes on võrgupiraatluse tõttu kõige suuremas ohus, tuleb kaitsta.

Rumeenia artistid, kes tahaksid, et see raport vastu võetakse, on järgmised: TAXI, MORANDI, Elena Gheorghe, George Nicolescu, Florin Chilian, Cleopatra Strătan and Pavel Strătan, NICO, PROCONSUL, CLASS, Claudia Cream, HI-Q, VOLTAJ, Cristina Rus, DIRECŢIA 5, SMILEY, HARA, SIMPLU, SISTEM, Ştefan Hruşcă, Delia Matache, DJ PROJECT, Laurenţiu Duţă, Mihai Mărgineanu, DEEPCENTRAL, Cătălin Josan, XONIA, Z.O.B., PLANET MOLDOVA, KEO, NEXTEK, Andreea Bălan, Deepside Deejays, Aisa & DJ Yaang, Liviu Hodor, Arsenium, Andreea Bănică, BUG MAFIA, Leya, Sasha Lopez, Celia, David Deejay, GeoDaSilva, Giulia Anghelescu, SUNRISE INC, IMPACT, Alina Crişan, DJ LAYLA DYA, DJ Sava, No 7, Lili Sandu, Lavinia, Guess Who, Grasu XXL, Nelu Strătan ja PARAZIŢII.

Mul on hea meel, et sain isegi selle tasakaalus raporti edule veidi kaasa aidata, seda nii õiguskomisjonis kui ka Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) fraktsioonis vastu võetud seisukohtade kaudu.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Intellektuaalomandi õiguste rikkumine ei ohusta mitte ainult tarbijate tervist ja ohutust, vaid kõiki majandusharusid, eelkõige loomemajandust ja uuenduslikke tööstusharusid.

Sellepärast tuleb resolutsioonis nimetatud meetmed rakendada, eelkõige koolitada ettevõtteid, kuidas hankida patente ja võidelda võltstoodete vastu, ning neid selles toetada, samuti korraldada Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi teavituskampaaniaid selle kohta, kuidas võltsimine ja piraatlus kahjustavad majandust ja ühiskonda. Samuti olen nõus sellega, et on vaja rohkem avalikkuse teavitamise kampaaniaid, mis on suunatud Euroopa noortele tarbijatele.

Samuti toonitaksin vajadust leida paremaid makseviise, mis soodustaksid sisu seaduslikku hankimist, mis suurendaks omakorda ka seaduslikke elektroonilisi ülekandeid ELis.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti vastu, sest kui Marielle Gallo ja parempoolsed võrdsustavad mittekaubandusliku failivahetuse võltsimise ja vargusega, teevad nad miljonitest internetikasutajatest, kes kuulavad muusikat ja vaatavad filme, seadusrikkujad. Nii vastandavad nad artistid nende kuulajas- ja vaatajaskonnaga, ilma et see neile sentigi rohkem sisse tooks. Kuigi Euroopa parempoolsed väidavad vastupidist, ei kaitse nad loovisikuid, vaid hoopis suurettevõtteid ja nende aegunud majandusmudelit. See raport ei ole midagi muud kui jätk Prantsusmaa valitsuse poliitikale, mis muretseb rohkem suurte helisalvestusettevõtete ja meelelahutustööstuse huvide kui kodanike põhivabaduste pärast. Selline suhtumine ei ole digitaalajastu loometööd takistavate küsimuste lahendamiseks sobiv.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa tootmissüsteemi ülesehitus ja selle rahvusvaheline konkurentsieelis on tihedalt seotud uuenduslikkusega ja laiemas mõttes inimkapitaliga. Uute lahenduste otsimine ja edasiarendamine on tulevastel aastakümnetel ELi liikmesriikide heaolu ja õitsengu alus.

EL ei tooda praegu rikkust kindlasti mitte toormaterjalide või odava tööjõu tõttu, vaid ideede, teenuseosutajate koolitamise ja turule kasulike ideede leidmise võime tõttu. Sellepärast on seoses meie alalise kohaloluga maailma areenil vaja soodustada intellektuaalomandi loomist õiglaste tasudega, mida tagab ajutine ainukasutusõigus. Eelkõige kritiseeritakse raportis võltsimist ja piraatlust ning pakutakse välja meetmed nende kahe nuhtluse vastu võitlemiseks.

Samal ajal pooldan sihtotstarbeliste meetmete vastuvõtmist interneti ja kultuurivaldkonna jaoks, et vältida massilisi nähtusi, mille vastu on raske võidelda, soodustades samas head käitumist.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Internetipiraatlus on tõepoolest omandanud ärevust tekitavad proportsioonid ja kahjustab intellektuaalomandi õigusi. Hääletasin siiski selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest see ei taga kõikide asjaosaliste huvide võrdset arvestamist ja võib kahjustada tarbijate huve. On oht, et kehtestatakse tsensuur valdkonnas, mis on omandanud kodanike elus suure rolli ja seda just tänu sõnavabadusele. Sellepärast arvan, et selles küsimuses on vaja õiglasemat, mitte ainult ühepoolset tegutsemist. Seda arvestades arvan, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, et Euroopa tarbijatele pakutakse võimalusi osta materjale seaduslikult, mitte neid ebaseaduslikult alla laadida.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Marielle Gallo raportis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul on ühildatud kaks teineteist täiendavat õigust. Neist üks on teose autori ja/või toimetaja intellektuaalomandi õigus ja teine üldisem teose kasutajate teadmisõigus.

Euroopa Liit ei saa olla ainult siseturg, kus ettevõtted tegutsevad ning kaitsevad oma tooteid ja teenuseid, vaid see on ka ühine kodanike ja vabaduse ala, kus kodanikud võivad end väljendada ja teadmisi otsida ning tulemusi teistega jagada. Kõige erahuvidele allutamine ning liigsete, põhjendamatute ja ebaõiglaste piirangute seadmine loomingu vabale levitamisele võib kahjustada ühisruumi, kus mõtete väljendamine on tähtis avalik vara.

Seega on loomingu kaitsmine oluline, aga sama tähtis on see, et kaitsmine ei oleks liiga range, mis takistaks loometeoste lihtsat ja kiiret täielikku kättesaadavust kogu ühiskonnale, alustades internetikogukonnaga.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Enamikule inimestele tähendab omand midagi materiaalset. Liiga sageli aga unustatakse, et ka loomingu suhtes tuleb kohaldada omandiõigust, st autoriõigust. Nii saavad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad, autorid ja teised loomeinimesed seaduslikku tasu oma teoste kasutamise eest, aga tarbijatele peab mitmekülgne seaduslik sisu olema internetis kättesaadav. Marielle Gallo täna, 22. septembril hääletusele pandud raportist selgub üks asi: võrgupiraatlus, mille vastu intellektuaalomandi õiguste omanikud näivad olevat jõuetud, muutub laialt levinuks. Seetõttu on vaja kirjandus- ja kunstiinimeste autoriõiguste kaitsmise süsteemi, milles on arvesse võetud kasutajate õigusi ja kohustusi ning põhivabadusi ja mis soodustab uuenduslikkust õiguslikult selges keskkonnas ning on kasulik nii tarbijatele kui ka õiguste omanikele. Sellepärast toetan seda pärastlõunal hääletusele pandud teksti.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Prantsusmaal, nagu ka Euroopas, on loome-, teadus- ja uuendustegevus ootel. Taastada tuleb selgus ja usaldus kõikide sidusrühmade jaoks. Sellepärast on intellektuaalomandi õiguste käsitlemine õigustatud. Ütlesime antud häältega oma seisukoha, et tuleb võidelda võltsingute (eelkõige ravimite võltsingute) vastu, parandada noorte teadlikkust intellektuaalomandi küsimustest ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Teisalt hääletasime lõpuks Marielle Gallo raporti vastu, et tehtaks vahet internetikasutajate eraotstarbelisel failivahetusel ja kasumit teenivate võrgustike toodetud võltsingutel.

Meil on kahju, et vastu võetud raportis ei kajastu parlamendis ja Prantsusmaal (telekommunikatsiooni pakett ja Hadopi seadus) jõuliselt kaitstud seisukohad, et enne sanktsioonide kohaldamist internetikasutajate suhtes tuleb teha kohtuotsus. Selles väga tundlikus küsimuses peavad sidusrühmad leidma poliitiliselt ja tehnoloogiliselt erapooletud lahendused, mis tagavad lõppkokkuvõttes põhivabadused ning lihtsustavad omandiõiguste austamist ja loometegevust.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle resolutsiooni vastu, sest arvan, et Mariele Gallo raport ei taga neutraalsuspõhimõtte järgimist ja isikuandmete kaitset. Samuti ei eristata selles äri- ja eraotstarbelist failivahetust. Komisjon peab intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral kohaldatavate karistuste jaoks õigusraamistiku loomisel arvestama rikkumise raskusastme ja sotsiaal-majandusliku mõjuga. Sellega seoses arvan, et raskeid süütegusid, millel võivad olla tõsised tagajärjed inimeste tervisele, ei saa liigitada samasse kategooriasse, kuhu kuuluvad väikese majandusliku mõjuga süüteod ja võrgutoodete piraatlus, ja nende eest ei saa ühtmoodi karistada.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Jäin selle raporti üle hääletamisel erapooletuks, sest ei arva, et selles on saavutatud tasakaal võltsimise ja piraatluse vastase võitluse, loovisikute õiguste ja interneti kasutamise vabaduse vahel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kunstiline, teaduslik, tööstuslik ja kultuuriline looming väärib kaitset ja just sellepärast eksisteerivad rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalomandi õigused. Need kindlustavad teose või leiutise puutumatuse ning peavad kaitsma seda võltsimise ja piraatluse eest. Kaasaegne tehnoloogia, eelkõige internet, on aga muutnud piraatluse ja võltsimise lihtsamaks ja kättesaadavamaks.

Me kõik teame, kui lihtne on internetist midagi ebaseaduslikult alla laadida või osta sealt võltskaupu ning kuidas selline käitumine mõjutab just loomemajandust. Jagan raportööri arvamust, et tarbijaid on vaja harida intellektuaalomandi õiguste küsimuses, et nad ei nõustuks võltsimise ja piraatlusega, ükskõik kui lihtne ja tühine see neile ka ei tunduks.

Samuti arvan, et võrgupiraatluse vastu võitlemiseks on vaja luua digitaalne siseturg, mis muudaks digitaalse sisu seaduslikult kättesaadavaks. Need on head toimivad meetmed piraatluse ja võltsimise vastu ning kooskõlas meetoditega, mida mina selles küsimuses pooldan.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Intellektuaalomandi õiguste kaitsmine on eesmärk, mis peaks Euroopa Liitu ühendama edasipüüdliku ja õiglase ühiskonna ning konkurentsivõimelise majanduse loomise nimel. Selle raporti vastuvõtmisega aitab Euroopa Parlament täita õigusraamistiku lünki ja kaotada nii praegused sagedased autoriõiguste rikkumised internetis. Vaja on luua tingimused tulemuslikuks sekkumiseks ELis, tagades liikmesriikide ja riiklike asutuste tihedama koostöö ühises sekkumisraamistikus, eelkõige seoses piirideta turu ehk internetiga. Euroopa võltsimis- ja piraatlusalasel vaatluskeskusel peab olema oluline osa autoriõiguste rikkumise vastase võitluse tõhustamisel rahvusvahelisel turul.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis on palju vastuolusid. Ühelt poolt on seal küll asju, mida me täielikult toetame, konkreetsemalt autoriõiguste kaitsmine, kus isegi öeldakse, et loovuse ja kultuurimajanduse ergutamine ei tohi toimuda loomeinimeste huvide vastaselt, aga teiselt poolt tungitakse sellega patentide ja võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu valdkonda, arvestamata sealjuures erinevate sektorite iseärasustega. Sellepärast jäime lõpuks erapooletuks.

Tahame sellega näidata, et me saame aru, et autoriõigustega on probleeme ja neid õigusi on vaja kaitsta erinevates valdkondades, kaasa arvatud internetis.

Teame, et vaja on võidelda võltsimise ja piraatluse vastu, aga samamoodi ei tohi me unustada sektorite erinevust ning ajada segi autoriõigused ja patendid, eelkõige tarkvara ja ravimitega seoses.

Oleme nõus üleskutsega komisjonile, et tuleb püüda saavutada tasakaal erinevate huvide vahel, aga me ei ole kindlad, et see niimoodi saavutatav on. Ootame siiski muutusi, eelkõige seoses autoriõiguste ja loomemajanduse kaitsmisega sellistes riikides nagu Portugal, unustamata samas ka teisi huve, näiteks ebasoodsas olukorras elanikkonnarühmade huvid.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Marielle Gallo raportis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul on peamiselt juba komisjoni teatises esitatud materjal, milles nõutakse kahekordset kaitset, see tähendab nii õiguste kui ka tarbijate kaitset.

See on tähtis raport, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on minu kodupiirkonnas väga levinud ja mis on sageli intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu kaitsetud. Lisaks toetan raportis kavandatud erakasutaja kaitset, mille puhul nn isiklikku koopiat rikkumiseks ei peeta, ning teabekampaaniate korraldamist, et teavitada tarbijaid materiaalsete või interneti kaudu saadud toodete seaduslikkusest või ebaseaduslikkusest. Marielle Gallo head tööd ja raporti sisu arvestades hääletan tema raporti poolt.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Esitasin sellele resolutsioonile ühe muudatusettepaneku, et pandaks rohkem rõhku tähtsatele majandusharudele, millest kõnealused kogukonnad väga palju sõltuvad. Lissaboni lepingu artiklis 174 on kirjas, et Euroopa Liidu uus eesmärk on territoriaalne ühtekuuluvus. See tähendab, et Euroopa Liit peab pöörama rohkem tähelepanu mägipiirkondades, kaugetel väikestel saartel ja kõrvalistes kohtades elavate inimeste majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele.

Olen kindlalt veendunud, et EL peab reageerima neile vajadustele kohe ja rakendama selleks konkreetseid meetmeid. Eriti vajavad tähelepanu kalurid, kes töötavad saarte ümber väikestel alustel. Väikesemahuline kalapüük on kaugetes piirkondades eluliselt tähtis, kui puuduvad teised töövõimalused. Iirimaal on enamik sellistes kohtades tegutsevaid aluseid alla 15 meetri pikkused ning nende püütud kalade liik ja kogus ei mõjuta kuigi palju üldisi kalavarusid.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Pooldan kindlalt autoriõiguste kaitset ja arvan, et praegu kaitstakse neid sageli näiliselt ehk ainult paberil, samal ajal kui tehnoloogia teeb autoriõigusi käsitlevate õigusaktide eiramise väga lihtsaks. Ka mina ei ole nõus sellega, et internetikasutajatest, kes vahetavad faile erakasutuseks, tehakse kurjategijad. Jagan tarbijaorganisatsioonide arvamust, et asi on lihtsalt sellepärast nii, et puudub selge seaduslik võimalus, mida internetikasutajad hõlpsasti kasutada saaks. Oleks parem, kui soodustaksime autoriõigustega kaitstud materjali seaduslikku kättesaadavust internetis, näiteks kogu ELis tegutseva platvormi kaudu, kus pakutakse sellist materjali tasuta või sümboolse tasu eest ja makstakse litsentsitasusid reklaami rahade eest. Peame mõtlema loovalt ja kohandama õigusaktid 21. sajandi tegelikkusega. Meie resolutsioonis, mis kahjuks tagasi lükati, pooldasime selliste uute majandusmudelite toetamist, mis tagaksid realistliku rahastamise ja selged põhimõtted tulude jaotamiseks autorite vahel. Marielle Gallo raport on internetist failide allalaadimise suhtes piirav, kuna selles tahetakse karistada failide allalaadimist samaväärselt kui võltsravimite või -autoosade tootmist, aga see on tõeliselt ebaproportsionaalne.

Kavandatud mitteseadusandlikud meetmed, mille eesmärk on jõustada paremini õigusakte, panevad mind põhiõigustega seoses veidi muretsema. Arvan, et Marielle Gallo resolutsiooni vastuvõtmisega on parlament saatnud avalikkusele väga halva sõnumi selle kohta, kuidas ta tõlgendab intellektuaalomandi õiguste ja põhiõiguste vahelist tasakaalu.

Loodan, et konkreetsete õigusaktide ettepanekute üle arutlemisel tuleb terve mõistus tagasi.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) On selge, et intellektuaalomandi õigusi tuleb austada. Ja on selge, et nende õiguste rikkumist tuleb karistada, sest see kahjustab loomeinimeste, majanduse ja ettevõtete huve. Sellegipoolest ei saanud me Marielle Gallo raportit pooldada, sest mõne märkuse taha materiaalsete kaupade võltsimise kohta, mille vastu komisjon võitleb aralt, on tegelikult peidetud võitlus internetist allalaadimisega, mis kahjuks puudutab miljoneid inimesi.

Marielle Gallo on ju selle erakonna esindaja, kes kehtestas Prantsusmaal Hadopi seaduse. Gallo raportis ei ole selgelt kirjas, et tema tuliselt propageeritavad meetmed hõlmavad tagatist, et rikkumiste korral toimub kohtulik menetlus ja saab kasutada kaitsevahendeid. Samuti puudub õigus teha eraotstarbelisi koopiaid. Me ei saa miljoneid internetikasutajaid Euroopas teha kurjategijateks, nende tegevust jälgida ja neid süüdistada selle eest, et kultuuritööstus ei suuda kohaneda uue tehnoloogiaga ja teha kodanikele väärt jaemüügipakkumisi.

  Sylvie Goulard (ALDE), kirjalikult. – (FR) Algatusraport intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul võeti vastu 328 poolthäälega. Vastu hääletas 245 ja erapooletuks jäi 81. Jah, Marielle Gallo (Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon) raport sai enamuse poolehoiu, aga arutelu oli segane. Gallo ei suutnud kaotada erimeelsusi ega sillutanud teed õigusaktidele. Mina hääletasin vastu. Tekstis ei ole põhivabaduste austamine ja intellektuaalomandi õiguste kaitsmine tasakaalus ning selles ei arvestata tehnoloogia hetkeseisu. On tõsi, et kuigi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ning Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esindajate esitatud alternatiivsed resolutsioonid ei olnud üdini head, ei olnud neis valesid ja sobimatuid lahendusi. Sellegipoolest käitusin nii nagu vaja ja toetasin mõnd sätet võltsingute (eelkõige võltsravimite) vastase võitluse kohta, noorte teadlikkuse parandamise kohta seoses intellektuaalomandi küsimustega ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise kohta. Aeg on teha poliitiliselt ja tehnoloogiliselt erapooletult põhjalikku tööd, et ühildada lõpuks ometi põhivabadused, loometegevus ning autorite ja artistide intellektuaalomandi õiguste kaitsmine.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuigi ma toetasin muudatusettepanekuid võltsimise vastu võitlemise kohta, noorte teadlikkuse parandamise kohta intellektuaalomandi küsimustes ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuendustegevuse toetamise kohta, sai algatusraport intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul minu vastuhääle. Pandi ju raportis ühte patta internetikasutajate eraotstarbeline failivahetus ja kasumit taotlevate võrgustike toodetud võltsingud. Lisaks on mul väga kahju, et raportis ei ole mainitud ülitähtsat nõuet, et enne sanktsioonide kohaldamist internetikasutajate suhtes peab olemas olema kohtuotsus. Selle raporti vastu hääletamisega tahtsin näidata, et ma ei kiida heaks teksti, kus puudub tasakaal põhivabaduste kaitsmise ja intellektuaalomandi õiguste austamise vahel.

  Matthias Groote (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Marielle Gallo raporti vastu, sest ei saa toetada meetmeid, millega kaasneb kas või väga väike võimalus, et inimesed jäävad ilma internetiühendusest või kaob interneti sõltumatus. Raportis ei tehta vahet kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul failivahetusel, mistõttu muudetakse eraisikutest internetikasutajad kurjategijateks. Lisaks ei ole raportis määratletud mõistet „piraatlus”, mis võib sellisele kiirele kurjategijaks tembeldamisele vastu töötama hakata. Samal ajal aga viidatakse raportis väga vastuolulise võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu nõuetele ning üleskutsele läbirääkimisi kiirendada. Ma ei saa sellist raportit toetada.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Marielle Gallo raporti vastu, sest selles ärgitatakse korraldama ehtsat piraadijahti ja see meenutab kahjuks Prantsusmaal Hadopi seaduse üle toimunud arutelu. Ainult sunniabinõudele suunatud raport, mis Strasbourgis läbi läks, paneb ohtlikult ühte patta nii materiaalsete kaupade, eelkõige ravimite võltsimise ja eraotstarbelise digitaalsete failide jagamise. Miljonid internetikasutajad, kes omavahel faile vahetavad, muusikat kuulavad ja filme vaatavad, saavad nii potentsiaalseteks kurjategijateks. Mina ja mu sotsiaaldemokraatidest kolleegid kaitsesime alternatiivset seisukohta, milles arvestatakse rohkem praeguse tegeliku olukorraga ja kaitstakse tarbijate põhivabadusi. Meie strateegia ei oleks vähendanud autoriõigustest saadavat tulu, sest tegime ettepaneku töötada välja sellised uued kaubandusmudelid, mille kohaselt saaksid autorid tasu selle eest, et nende töid internetis kasutatakse. Meie kui Prantsusmaa ja Euroopa sotsid peame olema eriti valvel, et põhivabadusi veelgi rohkem ei kahjustataks.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Marielle Gallo raport intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta sai minu poolthääle. Parlamendikomisjonis vastu võetud seisukoht toetab uuendustegevust ja tööhõivet loomemajanduses ning tarbijate turvalisust. Teisalt käsitletakse selles võltsimise erinevaid vorme ja piraatlusest tingitud ohte. Arvan, et raport on üldiselt tasakaalus, mistõttu hääletasin alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute vastu. Loodan, et Marielle Gallo täna vastu võetud raport aitab kaasa sellele, et pannakse tugevam alus infoühiskonna digitaalse sisu väärtusahelate õiglasele ja tasakaalus arendamisele.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Tahan tänada kolleeg Marielle Gallot väga põhjaliku raporti eest. Kuigi fraktsioonid olid selle sisu üle eriarvamusel, oli kahtlemata olemas vajadus parandada inimeste teadlikkust loomemajanduse mõjust tööhõivele ja majandusele üldiselt ning selle sõltuvusest piisavatest kaitsemehhanismidest. Sellepärast hääletasin ettepaneku poolt. Näiteks vastupidiselt nende inimeste hirmudele, keda teevad ärevaks eraelu puutumatuse kaitse küsimused, ei tehta selles raportis mingeid ettepanekuid võtta vastu õigusakte, ammugi veel kehtestada karistusi, vaid rõhutatakse hoopis intellektuaalomandi olulisust Euroopa Liidu majanduse jaoks. Samuti nõutakse raportis tungivalt sellise õiglase süsteemi väljatöötamist kehtivate õigusaktide raames, mis tagaks omandi, sõnavabaduse ja üksikisiku kaitsega seotud põhiõigused.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Intellektuaalomandi õiguste austamine ja jõustamine on põletav teema, mille pärast muretsevad paljud Euroopa ettevõtjad. Sellepärast tuleb komisjonile tunnustust avaldada selle eest, et ta sellele teemale oma teatises sobivalt tähelepanu pöörab. Parlamendi esitatud raporti sisule on mul aga mitu põhimõttelist vastuväidet. Erinevalt raportist on mulle meeltmööda komisjoni arvamus, milles leitakse, et kodanikuõiguste edendamise kehtiv ELi raamistik on tulemuslik ja siseturu nõuetekohaseks toimimiseks piisavalt ühtlustatud, mistõttu ei ole vaja selle jaoks võtta vastu lisaõigusakte. Olen kindlalt vastu igasugustele üleskutsetele luua ELi õigusraamistik, mis lubab võtta meetmeid intellektuaalomandi kuritarvitajate vastu. Selles küsimuses arvan, et õige oleks tunnustada liikmesriikide õigusakte. Kui Prantsusmaa on loonud selles valdkonnas oma õigusakti, mis kujutab endast küll digitaalset giljotiini, siis minul pole selle vastu midagi. Aga ma lihtsalt ei taha, et selline vastuoluline vahend laieneks kogu ELile. Samuti on mul palju kõhklusi selliste uute asutuste loomise suhtes nagu võltsimise ja piraatluse vaatluskeskus, samamoodi ka võltsimisvastast võitlust käsitleva mitmepoolse kaubanduslepingu suhtes, millega ei ole ühinenud need riigid, kus on kõige rohkem intellektuaalomandi õiguste rikkumisi. Neil ja teistel põhjustel hääletasin raportis väljapakutu vastu.

  Isabella Lövin (Verts/ALE), kirjalikult. – (SV) Nagu paljud teisedki Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmed, toetan ka mina Marielle Gallo raportit, sest loomeinimeste peres sündinud ajakirjaniku ja kirjanikuna arvan, et üha sagedamini toimuvate intellektuaalomandi õiguste rikkumistega on hädasti vaja midagi ette võtta. Kui artistid, kirjanikud, heliloojad, filmitegijad, fotograafid ja muusikud ei saa teenida mõistlikku sissetulekut, on meie ühiskond kultuuriliselt ja intellektuaalselt vaene ning kaugel keskkonda hoidvast ja kultuuri edendavast kasvupotentsiaalist, mis on minu arvates säästliku ideoloogia alus. Samuti tahaksin rõhutada, et enamat kui miljonit Euroopa kultuuritöötajat esindavad organisatsioonid toetasid seda raportit, kaasa arvatud Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon ja Euroopa Kirjanike Nõukogu. Olen olnud Rootsi Ajakirjanike Liidu liige peaaegu 25 aastat ja saanud mitmel korral abi oma autoriõiguste kaitsmisel, kui minu töid on väärkasutatud, nii kaubanduslikult kui ka kunstiliselt väärkoheldud ja kontekstist välja rebitud. Samal ajal olen kuulunud ka Rootsi kirjandusõiguste haldamise organisatsiooni (ALIS). Enne hääletust tahtsin toetada Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud alternatiivset raportit, milles ei nõutud üldisi kriminaalmeetmeid ja mis oli Marielle Gallo raportiga võrreldes rohkem tasakaalus. Kui see hääletusel tagasi lükati, jäi Marielle Gallo raport ainukeseks võimaluseks toetada autoriõiguste omanike õigust oma töö eest tasu saada.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Võltsimine on Euroopa turul tohutu probleem. Kuigi see teema on arutlusel olnud juba mitu aastat, saavad kahjuks vaid vähesed aru, millist kohutavat kahju autoriõiguste rikkumised meie majandusele tekitavad. Seega on vaja parandada institutsioonide teadlikkust sellest, et nad peavad hoolikalt kaaluma võimalusi, kuidas leida konkreetseid lahendusi, millega saab rahule jääda.

Samuti toonitatakse ja õigupoolest nõutakse raportis, et komisjon peab võrgupiraatlusega midagi reaalselt ette võtma. See ei ole küll lihtne, aga vaja on saavutada tasakaal interneti vaba kasutamise ja piraatlusevastase võitluse vahel. Marielle Gallo raport sobib selle eesmärgiga suurepäraselt ja sellepärast hääletan ma selle poolt.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles tekstis tunnistatakse Prantsuse revolutsiooniga 1789. aastal loodud intellektuaalomandi õigusi. Siiski kehtestab see ettevõtjatele eraõiguse mõistmise õiguse, mis oli revolutsioonieelse korra tava. Kuna olin ka Prantsusmaa Hadopi seaduse vastu, siis hääletasin selle raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kogu ajaloo vältel ei ole kunagi intellektuaalomandi õigusi austatud. Ent infotehnoloogia edusammud, eeskätt internetis, on seda probleemi süvendanud. Samuti on vaja rõhutada, et igasugune intellektuaalomandi õiguste rikkumine on majanduskasvule väga kahjulik ning üks varimajanduse ja kõige sellest tuleneva kahju põhjusi. Ainult intellektuaalomandi õiguste karmi jõustamisega on võimalik tagada tehnilise ja teadusliku uuendustegevuse areng, uute patenteeritavate avastuste tegemine ja kultuuritööstuse kasv, mis kõik on ELi majanduse arengule väga kasulikud. Usun, et selle raporti vastuvõtmisega aitame palju kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Marielle Gallo raporti poolt, sest selles pooldatakse selgelt intellektuaalomandi õiguste kaitsmist. Neid õigusi ohustatakse paljudel tasanditel ja neisse suhtutakse põlgusega. Kannataja ei ole mitte ainult majandus, vaid ka loomemajandus, sport ja muusikatööstus. Sellega seoses on mainitud ka autoriõigustega kaitstud materjali loata internetti ülespanemist. Kuna üha rohkem leiab aset just piiriüleseid intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, on vaja sellega tegelemiseks ELi õigusraamistikku.

Sellega seoses on raportis tagatud, et kõik intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmed peavad olema vajalikud, proportsionaalsed ja demokraatlikule ühiskonnale kohased. See on minu jaoks eriti oluline. See kindlustab selle, et ühelt poolt on autoriõigused paremini kaitstud ja teiselt poolt ei looda seaduslikult toimivatele eratarbijatele tarbetuid piiranguid.

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. – (PT) Marielle Gallo raport intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul sai minu poolthääle, sest arvan, et selles esitatud seisukoht nimetatud küsimuses on õiglane ja tasakaalus.

Intellektuaalomandi õigused ei ole vähem kaitsmist väärt kui teised õigused. Loomeinimesed ja uurijad ning nende töid turustavad ettevõtted väärivad kaitset. Euroopa majanduse aluseks on ka loovus, teadustegevus ja innovatsioon.

Ei saa õigustada teatavate anarhistlike vasakpoolsete leppimist intellektuaalomandi õiguste rikkumisega interneti vabaduse kaitsmise ettekäändel. Samamoodi nagu laimamine, mustamine ja rassiviha ei muutu see seaduslikuks ainult sellepärast, et see toimub internetis.

Ka intellektuaalomandi õiguste rikkumine ei tohi lubatavaks muutuda. Õigus teha isiklikke koopiaid on isegi piisav kaitsemeede, mis lubab isikutel omada kaitstud teoste koopiaid. Aga me ei tohi lubada loomeinimeste omandiõiguste rikkumist, eeskätt sellepärast, et piraatlus ja võltsimine ohustavad sageli tarbijate tervist ja turvalisust.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen täielikult nõus sellega, mida öeldakse Marielle Gallo raportis intellektuaalomandi õiguste kohaldamise karmistamise kohta, ja üleskutsega komisjonile vaadata kiiremas korras läbi õigusaktid, et kaitsta intellektuaalomandi õigusi nii sise- kui ka välisturul.

Ajal, mil ühiskond digitaliseerub, on vaja leida seadusandlikke ja mitteseadusandlikke meetmeid, mis tagavad püsiva tasakaalu võltsimise ja piraatluse vastase võitluse ning interneti vaba kättesaadavuse vahel. Ainult nii saame parandada ELi majandusharude pääsu geograafiliste piirideta digitaalturule. Selleks peame tegelema mitmel territooriumil kehtivate litsentside küsimusega, mis praegu ei võimalda toodete seaduslikku müümist ja tarbijate juurdepääsu teabele, et teha internetis turvalisi oste.

Olen täiesti nõus sellega, kuidas on Marielle Gallo raportis rõhutatud ELi tolli tähtsust, sest tolliasutused peavad tänapäeval saama võtta konkreetseid meetmeid, et tõkestada intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba levikut. Sellepärast soovin, et komisjon töötaks välja tollipoliitika, milles käsitletakse omandiõigustega seotud probleeme, ning kiirendaks arutelu ja läbirääkimisi võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Gallo raporti poolt, sest intellektuaalomandit tuleb kaitsta sama jõuliselt nagu materiaalset omandit. Intellektuaalomand on oma vormist sõltumata arengu, innovatsiooni ja majanduskasvu edasiviiv jõud. Sellepärast peab see olema asutuste tegevuskavas erilisel kohal. See asjaolu on eriti tähtis Euroopa Liidus, kus on olemas teatav uuenduspotentsiaal. Kahtlemata on nii, et kui intellektuaalomandi õigusi tulemuslikult ei kaitsta, otsustavad asjatundjad oma uurimistegevuse teistesse riikidesse üle viia.

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Marielle Gallo raporti vastu järgmistel põhjustel. Minu arvates on see raport pooltoores ja tasakaalust väljas. Sellepärast koostas meie fraktsioon alternatiivse resolutsiooni. Selles on paremini läbi mõeldud ja rohkem tasakaalus käsitlus. Minu arvates on internetikasutajate range kurjategijaks tembeldamine ohtlik. Näiteks muusika allalaadimisega tegelevad peamiselt lapsed ja noored. Üks tähtis asi, mis Marielle Gallo raportist puudub, on mittekaubandusliku failivahetuse ja kaubandusliku autoriõiguste rikkumise eristamine. Muidugi peavad loomeinimeste ideed olema kaitstud ja kohaselt tasustatud ning nendest ideedest ebaseaduslikult kasusaajaid tuleb karistada. Usun, et peame unustama aegunud õigusliku mõtlemisviisi ja leidma tasakaalu teadmiste võrdse kättesaadavuse ning muusika-, kirjandus- ja filmivaldkonna teenuste õiglase tasustamise vahel. Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatud resolutsioonis on selline käsitlus, aga Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide)fraktsiooni raportis seda ei ole.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See täna vastu võetud raport sisaldab arhailist ühe vitsaga löövat vastumeedet intellektuaalomandi õiguste rikkumisele ja selles ei suudeta mõista muutunud olukorda intellektuaalomandi vallas. Kahju, et parlamendiliikmed ei tahtnud tunnistada, et võltsimine ja autoriõiguste rikkumine on kaks selgelt erinevat asja. Naeruväärne on võrdsustada näiteks eraotstarbeline muusika allalaadimine kaubanduslikul otstarbel võltsimisega organiseerunud kurjategijate poolt. Vaja on leida uusi lahendusi, milles arvestatakse erinevate intellektuaalomandi õigustega ja nende mõjuga tarbijate tervisele ja turvalisusele. Siiski on ka selge, et uues olukorras on vaja leida uusi viise loovisikute tasustamiseks.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Üleilmastunud maailmas, kus internet on kontrollimatu ja kaitseta, valitseb võltsimine ja piraatlus. Kui intellektuaalomandit, mis on ettevõtete väärtuslik vara, ei väärtustata, siis ei soodustata uuendustegevust ega majanduskasvu, sest tehtud töö õiglane tasustamine ei ole tagatud.

Kaubamärkide võltsimine on eraldi teema, mis lisaks ettevõtetele majandusliku kahju tekitamisele võib ka tarbijatele ohtlik olla. Veel üks hea asi on see, et raportis lubatakse internetist seaduslikult faile alla laadida, kui neid kasutatakse eraotstarbel. Selline tegevus kasumi saamise nimel on aga kuritegu. Meie hääletasime seetõttu raporti poolt.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin seda raportit, sest lisaks tuumakale sisule oli selle käsitlus tasakaalus, vaatamata mõne internetiettevõtte ja sotside survele, aga selline hämamine tuleb kunagi lõpetada. Kuigi see raport ei ole õiguslikult siduv, paneb see aluse intellektuaalomandi üle mõtlemisele digitaalajastul ja rõhutab erinevaid aspekte, millele tahaksin veel kord tähelepanu juhtida. Piraatlus ja failivahetus, mis hõlmavad miljoneid kasutajaid, on kultuuritööstuse, loomemajanduse ja töökohtade seisukohalt kahjulik. Kuigi olemasolevate arvnäitajate üle võib vaielda, on probleem olemas. Seetõttu palutakse raportis, et Euroopa Komisjon esitaks usaldusväärsed arvud. Mõne arvates on kultuuriteoste seadusliku hinna ja nende internetis „vaba“ kättesaadavuse vaheline lõhe tingitud turutõrkest. Sellegipoolest peame võtma endale vastutuse. Ebaseaduslik allalaadimine ei saa muutuda seaduslikuks paremäärmuslaste propageeritava isikuvabaduste kaitsmise ettekäändel. Ka kultuuritööstus peab midagi ära tegema, et hinnad oleksid vastuvõetavad, et kohaneda uue digitaalse nõudlusega ja et autoritele makstaks õiglast tasu.

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – (PL) Oma raportis intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul rõhutab Marielle Gallo, kui tähtsad on intellektuaalomandi õigused, patendiõigused, võltsimisvastane võitlus tervise ja turvalisuse seisukohalt tundlikes valdkondades, puuetega inimestele kasutamiseks sobivate vormingute loomine ja levitamine, ühtse digitaalturu loomine, internetis toimuv tööstusspionaaž ja tööstusomandi alla kuuluvate andmete vargus. Need on kõik väga tähtsad küsimused, mis nõuavad konkreetseid meetmeid.

Marielle Gallo rõhutab, kui oluline on kohandada ELi intellektuaalomandi õiguste valdkonna õigusraamistik praegustele suundumustele ühiskonnas ja tehnika arengule. Ta teeb ettepaneku asutada Euroopa võltsimis- ja piraatlusalane vaatluskeskus. Kõige rohkem tekitasid vaidlusi internetis intellektuaalomandi õiguste rikkumist ja võltstoodete müüki käsitlevad sätted. Marielle Gallo kutsub kõiki asjaosalisi võtma konkreetseid meetmed, et hoiatada ja harida inimesi seoses autoriõiguse väärtuse ning intellektuaalomandi õiguste rikkumise ja võltsimise mõjuga töökohtadele ja majanduskasvule, ning rõhutab, kui oluline on selles valdkonnas harida noori. Eeltoodut arvestades otsustasin seda raportit pooldada, sest see aitab kaasa intellektuaalomandi õiguste paremale kaitsmisele siseturul.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Marielle Gallo raporti vastu, sest intellektuaalomandi õiguste õigusraamistiku täiendamiseks on vaja õiguslikke, mitte soovitusliku õiguse vahendeid. Intellektuaalomandi õiguste austamine soodustab uuendustegevust ja loovust. Digitaalarengu tegevuskava elluviimiseks on vaja nii tarbijaõiguste kaitsmist kui ka autoriõiguste ja nendega seotud õiguste austamist. ELi õigusaktid tuleb kiiresti kohandada tehnoloogia edusammudele ja infoühiskonna arengule. Arvan, et direktiiv 2001/29/EÜ tuleb läbi vaadata, et infoühiskonnas autoriõiguste kaitsega seotud õigusraamistik oleks ELi tasandil ühtlustatud. See läbivaatamine on vajalik selleks, et liikmesriikides on täheldatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklite 5, 6 ja 8 sätete erinevat rakendamist, mille tõttu on neid liikmesriikides erinevalt tõlgendatud ja kohtutes langetatud erinevaid otsuseid. Komisjon ja liikmesriigid peavad kiiresti rahuldama siseturu arendamise vajaduse, luues selleks ELi tasandil lihtsa ja kättesaadava litsentsimisraamistiku. Nõudsin tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuses digitaalse televisiooni pakutavate võimaluste rohkemat kasutamist, näiteks subtiitrite kasutamist, mis võimaldab litsentse konkreetse teose levitamiseks mitmes keeles, muutes selle nii kogu ELis kättesaadavaks.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Minu vastuhääl sellele raportile ei tähenda kuidagi seda, et ma ei ole nõus intellektuaalomandi õiguste kaitsmise alaste õigusaktidega. Lihtsalt ma ei ole nõus selle õigusvaldkonna probleemide sellise käsitlusega. Mõjusad intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu suunatud meetmed on vajalikud ja need tuleb rakendada. Ainuüksi sel põhjusel tuleb seda küsimust käsitleda palju eristavamalt. Tavakodanikke ei tohi panna ühte patta organiseeritud kuritegevusega. See on kohatu ja ebaproportsionaalne.

Resolutsiooni ettepanek B7-0518/2010

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Mägipiirkondades ja hõredalt asustatud aladel on spetsiifilised probleemid, mistõttu on neil vaja konkreetset toetust regionaalprogrammide kaudu. Abivajaduse ja struktuurifondide kasutamise vajaduse hindamine peab ka edaspidi toimuma SKP alusel, et abistataks ja ergutataks vähem arenenud riike. Vaja on majanduskasvu, mis kajastub elukvaliteedi paranemises. Järelikult täiendab mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade strateegia meetmeid, mis on vastu võetud nende piirkondade probleemidest jagusaamiseks.

Resolutsioonis kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles hoolt kandma selle eest, et need piirkonnad saaksid uue mitmeaastase finantsraamistiku eriotstarbelistest eraldistest ka edaspidi kasu, ja sellepärast ma seda resolutsiooni toetasingi.

  Sophie Briard Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Resolutsioonis tunnistatakse Lissaboni lepingu jõustumist, territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte järgimist kui Euroopa Liidu üht tähtsaimat eesmärki ning vajadust anda rohkem abi geograafilise asukoha tõttu ebasoodsas olukorras olevatele aladele (mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad). Resolutsiooni tähtsaimas punktis nõutakse ELi konkreetse paindliku ja lõimitud poliitikaraamistiku loomist mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud aladega tegelemiseks, lähtudes nende ühisomadustest. Mulle kui ELi ühtekuuluvuspoliitika eest vastutava parlamendikomisjoni liikmele tundub, et nende piirkondade heaks tuleb rohkem ära teha ja nende abistamiseks tuleb kavandada konkreetsed meetmed.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõnealuse resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selles on kasulikke soovitusi ebasoodsate geograafiliste või demograafiliste tingimustega piirkondade abistamiseks, et oma probleemidega toime tulla. Nende piirkondade tulemuslikkus on ELi keskmisest madalam ning nende SKP on madal ja töötuse määr kõrge. Ühtekuuluvuspoliitika on kõige mõjusam vahend rasketes tingimustes piirkondade arendamiseks, toetades otseselt nende sotsiaal-majanduslikku arengut.

Kuigi mägipiirkondadel ja saartel on mõned ühised probleemid, näiteks on nad raskesti ligipääsetavad või sõltuvad vähestest majandusharudest, siis tegelikult ei ole nende arengupiirangud ühed ja samad. Sellepärast arvan, et ELi toetus tuleb kohandada iga piirkonna eriomadustele vastavaks. Sellise sihipärase strateegiaga on lihtsam lähendada neid piirkondi ülejäänud ELile ja parandada paljude ELi kodanike elutingimusi, sest neist 10% elavad mägipiirkondades ja 3% saartel. Looduslikult ebasoodsate tingimustega alad peavad saama võimalikult hästi ära kasutada ELi poolt struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu antavat rahalist abi. Mõni liikmesriik, kaasa arvatud Rumeenia, peab olulisel määral parandama oma süsteemi ELi rahaliste vahendite küsimiseks ja kasutamiseks.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mägipiirkondades, saartel ja hõredalt asustatud aladel on konkreetsed probleemid, mis nõuavad erikäsitlust. Sellised probleemid on eeskätt halb ligipääsetavus, energiavarustus ja piirkondlik lõimumine, aga ka kliimamuutus ja ränne.

Hääletasin selle raporti poolt, sest leian, et neid piirkondi teistest piirkondadest eristavad omadused nõuavad nende arengu suunamist eraldi regionaalarengukavade ja -programmide abil, mis tuleb luua nende eriomadusi ja potentsiaali arvesse võttes.

Samuti tahan rõhutada, et kasutatavaid statistilisi näitajaid tuleb piirkonniti kohandada ja need ei tohiks piirduda ainult majanduslike näitajatega. Nii saaks luua nende piirkondade arengust täpsema pildi.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et Lissaboni lepingus seatakse territoriaalne ühtekuuluvus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrval üheks Euroopa Liidu põhieesmärgiks, sest selle tulemusena avaldub Euroopa solidaarsus rohkem ja nähtavamalt. ELi ühtekuuluvuspoliitika peab hõlmama liidu kõiki piirkondi, eriti selliseid geograafiliste erijoontega piirkondi nagu Portugali Madeira saarestik ja Assoorid. Olen veendunud, et saame kaotada arengu erinevused liikmesriikides ja piirkondades ning liikmesriikide vahel ja piirkondade vahel ainult siis, kui meil on konkreetne paindlik ja lõimitud poliitikaraamistik, millel on õiguslik ja rahaline mõju ja mida saab kohandada iga piirkonna jaoks parima sekkumise tarvis, sobides ühtlasi lahendama nende piirkondade ühiseid probleeme, nagu üleilmastumine, kliimamuutus ja demograafilised muutused.

Toetan seda resolutsiooni ning kutsun nii komisjoni kui ka liikmesriike üles hoolitsema selle eest, et need piirkonnad saaksid eriotstarbelisi eraldisi, eelkõige uue mitmeaastase finantsraamistiku raames, ning töötama iga piirkonna jaoks eraldi välja kohandatud ELi meetmed ja programmid, mille eesmärk on parandada nende piirkondade taristut ning muuta need konkurentsivõimelisemaks ja probleemidega paremini toimetulevaks.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Iga kümnes eurooplane elab mägipiirkonnas. Mõned sellised piirkonnad, eelkõige uutes liikmesriikides, on ebasoodsas olukorras alad, kus vaesus ja infrastruktuuri puudumine mõjutavad olulisel määral inimeste elutingimusi. Need piirkonnad peavad ka edaspidi olema üks prioriteet ELi ühtekuuluvuspoliitika jaoks, mille konkreetsed vahendid tuleb kohandada mägipiirkondade probleemide olemusele ja raskusastmele vastavaks. Hääletasin reolutsiooni poolt, sest arvan, et EL peab solidaarsuse alusel tegutsema jõuliselt selle nimel, et tagada ennekõike tervishoiu- ja haridusteenuste kättesaadavus kohalikele elanikele ning kasutada ära ka Euroopa mägede pakutavat turismi- ja majanduspotentsiaali, et luua töökohti, kahjustamata sealjuures ökoloogilist tasakaalu.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte kinnitati 2007.–2013. aasta struktuurifondide määrustes ja see on sätestatud Lissaboni lepingus kui üks Euroopa Liidu põhieesmärke, millega tahetakse saavutada ELi ühtne areng, vähendades piirkondlikke erinevusi ja kaotades arengutakistused, kaasa arvatud looduslike ja geograafiliste tingimustega seotud takistused. Resolutsioonis arvatakse, et mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad on ühtsed alad ja neil on mõned tähtsad ühisomadused, mis eristavad neid teistest piirkondadest, et nad väärivad eraldi regionaalarenguprogramme, ja sellega seoses rõhutatakse liidu äärepoolsetel aladel asuvate saareliikmesriikide erilist olukorda. Võiksin veel lisada kaluri- ja maakogukondade probleemid, kaasa arvatud Iirimaa lääneranniku, sealhulgas Donegali ranniku ja saarte probleemid. Lisaks nõutakse resolutsioonis ELi konkreetse paindliku ja lõimitud poliitikaraamistiku loomist mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud aladega tegelemiseks, lähtudes nende ühisomadustest.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva ELi strateegia kohta sai minu poolthääle, sest vaja on konkreetseid meetmeid nende piirkondade nõrkadest külgedest jagusaamiseks ja nende potentsiaali ärakasutamiseks kooskõlas Lissaboni lepingus sätestatud uue eesmärgiga, milleks on territoriaalne ühtekuuluvus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu piirkondlikest erinevustest üks nõuab erikäsitlust ja see on mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade olukord. Neis piirkondades on geograafilise asukoha ja demograafilise olukorra tõttu erilised probleemid, mistõttu väärivad need ühtekuuluvuspoliitikas ja regionaalpoliitikas erikohtlemist.

Aluslepingutes sätestatud ühtekuuluvuspoliitika ei saa olla pelgalt ELi õiguses kajastuv poliitiline eesmärk. See peab olema konkreetne ja objektiivne poliitika, millega tahetakse saavutada säästev areng kõigis piirkondades, kaasa arvatud nendes piirkondades, kus on looduslikel põhjustel rohkem raskusi ja mis asuvad kaugemal (nt saared) või on halvemini ligipääsetavad (nt mägipiirkonnad).

See teema on minu kui portugallase jaoks eriti tähtis, mistõttu loodan, et komisjon arvestab selle resolutsiooniga ja teeb selles esitatud ettepanekud teoks.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses resolutsioonis oleks võinud olla suunised ja soovitused nende piirkondade jaoks, mille taristuga seotud ja geograafilised piirangud takistavad nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Aga selle küsimuse analüüs on nii pinnapealne ega puuduta tõeliselt tähtsaid teemasid.

Mainides ainult territoriaalset ühtekuuluvust, jäetakse tähelepanuta üks majandusliku ja sotsiaalse arengu tugisambaid – majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Dokumendis kiidetakse heaks Lissaboni lepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse nimetamine üheks liidu uueks eesmärgiks.

Nagu me juba mitu korda rõhutanud oleme, tuleb uute ühtekuuluvuseesmärkide saavutamiseks eraldada piisavalt rahalisi vahendeid, et need ei oleks ainult tühjad sõnad aluslepingutes või propagandaväljendid. Seda pole tehtud. Ühtekuuluvuseesmärgi saavutamiseks seni eraldatud vahendid on osutunud ebapiisavaks ja ELi senine poliitika on erinevusi hoopis suurendanud, mitte vähendanud.

Kuigi nii mägipiirkondadel, saartel kui ka hõredalt asustatud aladel on piirangud ja ebasoodsad tingimused, tuleb neist igaüht kohelda isemoodi, vastavalt nende konkreetsetele erinevustele ja omadustele. Samuti saame ainult kahetsusega tõdeda, et äärepoolseid piirkondi konkreetselt üldse ei mainitagi.

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. Resolutsioon mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva ELi strateegia kohta sai minu poolthääle, sest arvan, et Euroopa Liidu geograafiliste alade territoriaalse ühtekuuluvuse ja ühtse arengu teema tuleb uuesti tõstatada.

Arvan, et ainult ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kohalike ametivõimude suurem koostöö ja kooskõlastamine saavad muuta geograafiliselt ja demograafiliselt ebasoodsas olukorras piirkonnad konkurentsivõimeliseks. Samuti ei tohi unustada iga piirkonna eripära, et piirkondliku arengu vahendite jaotamine oleks õiglane ja tulemuslik. Konkreetselt peab Euroopa Liit hoolitsema saarte eest, et neid ei peetaks tähtsusetuteks ääremaadeks, nagu sageli juhtub.

Selleks peab ühtekuuluvuspoliitika olema seotud teiste poliitikavaldkondadega, mille kaudu saab avaldada märkimisväärset mõju nende piirkondade tulevikule. Mõtlen siin näiteks rändevoogude reguleerimise vahendeid, sest rändajad avaldavad piirkonna (nt Sitsiilia saare) sotsiaal-majanduslikule arengule märkimisväärset mõju.

  Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE), kirjalikult. – (FR) Lõige 3 (Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek 1) sai minu poolthääle, sest arvan, et SKP peaks olema üks peamisi kriteeriumeid, mitte ainus kriteerium, mille alusel otsustada regionaalpoliitilise finantsabi vajaduse üle.

Hääletasin lõike 4 esimese osa vastu ja teise osa poolt, sest arvan, et mägipiirkondadele, saartele ja hõredalt asustatud aladele suunatud regionaalpoliitika jaoks on vaja õigus- ja finantsraamistikku.

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. – (IT) Mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva ELi strateegia koostamisel võetakse sobiv ülesanne kohandada lisakriteeriumi „territoorium” hindamise alusel ühtekuuluvuspoliitika rakendusmeetmeid. Selle sekkumisega saab minu arust osutada „erilist tähelepanu” territoriaalsete erisustega piirkondadele, millest on juttu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174, ilma et see õõnestaks näitaja „SKP inimese kohta” kasutamist vahendite eraldamise võrdlusalusena.

Komisjoni avalduse eesmärk on muu hulgas lihtsustada juhtimise korraldust, mis võib muidu ohustada ELi sekkumismeetmete tulemuslikkust. Sellega aga oleks pidanud kaasnema julgem kontrolli leebemaks muutmine, sest see pärsib süsteemi toimivust.

Kulutuste läbipaistvus ei ole eesmärk, millest võib loobuda, aga see tuleb saavutada vähem bürokraatliku järelevalvesüsteemi abil, mis sobib paremini veel ühtlustamata süsteemi vajadustega, et mitte tekitada ELi riikide vahel ebavõrdsust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumine muutis territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte veelgi tähtsamaks ja tõi nähtavale mure piirkondadevaheliste erinevuste pärast. Mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad peaksid saama kasu neile omistatud eristaatusest ja see peaks aitama neil neile omaste piirangutega toime tulla. Seega selleks, et need piirkonnad kohaneksid paremini, on väga vaja ELi strateegiat kõige ebasoodsamas olukorras piirkondade sotsiaal-majandusliku arengu edendamiseks. See strateegia peaks hõlmama konkreetseid programme, mis võimaldavad neil piirkondadel oma mahajäämusest jagu saada. Sellepärast ma hääletasingi nii, nagu ma hääletasin.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Erinevates dokumentides rõhutatakse alati, et maapiirkonnad, äärepoolseimad piirkonnad ja antud juhul mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad vajavad eristrateegiat või isegi toetusi. Samal ajal võetakse mitmeid meetmeid, mis kiirendavad neist piirkondadest lahkumist. Pruugib vaid mõelda taristuprobleemidele, nagu ühistranspordi või postiteenuste puudumine, mis muudavad piirkonnad muust maailmast üha eraldatumaks ja sunnivad sealseid elanikke ostma endale autod ja leidma muid lahendusi. Kui me ei taha, et osa maast jääb inimtühjaks, ei piisa vaid nende alade eritoetustest, näiteks mingi objekti säilitamise otstarbel. Selle asemel tuleb leida püsiv tasakaal geograafiliste ja majanduslike puuduste vahel. Seda arvesse võttes on resolutsiooni ettepanekus esitatud ideed toetamist väärt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Mägipiirkondi on kogu ELis ja neid, eelkõige Alpisid, iseloomustab eeskätt keskendumine põllumajandusele ja metsandusele. Muu hulgas tekivad probleemid elanikkonna vananemise, halva infrastruktuuri ja teenuste halva kättesaadavuse tõttu. Just mägipiirkondade põllumajandustootjad on eriti suure surve all, sest nende kulutused on suured ja sissetulekud võrdlemisi väikesed. Ent neil on tähtis roll maastiku säilitamises, säästvas majandamises, mahetoidu tootmises ja mägiturismis. Seda tuleb kohaselt tunnistada ja uurida mägipiirkondade spetsiifilisi probleeme. EL peab mägialade ja kogu Alpipiirkonna põllumajanduse tuleviku kaitsmise korralikult kätte võtma. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Oma erisuse tõttu on mägialadel oma probleemid, eelkõige elanikkonna kiire vananemine, transpordiprobleemid, energiavarustuse küsimused ja piirkondliku lõimituse puudumine. Kuna esindan Euroopa Parlamendis Edela-Prantsusmaa valijaid ja olen eriti tundlik Püreneede probleemide suhtes, sai resolutsioon mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva ELi strateegia kohta minu poolthääle. Tekstis nõutakse eelkõige ELi konkreetse poliitikaraamistiku loomist nende piirkondade probleemidega tegelemiseks, et nad saaksid paremini jagu oma alalisest ebasoodsast olukorrast ja kohandaks oma arengumudelit nii, et kasutada kõige paremini ära oma tugevad küljed. Samuti nõutakse selles nelja struktuurifondi, Ühtekuuluvusfondi ja ELi teiste finantsinstrumentide paremat kooskõlastamist, et need oleksid võimalikult tulemuslikud ja soodustaksid nii nende piirkondade majanduslikku arengut. Mina toetan neid eesmärke.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament toetas jõuliselt resolutsiooni, kus kiidab heaks Lissaboni lepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse nimetamise üheks liidu oluliseks eesmärgiks ja samuti artikli 174. Selle vastuvõtmisega arvab parlament, et artikli 174 sätete alusel tuleb luua konkreetsed arengustrateegiad ja meetmed nende piirkondade probleemidest jagusaamiseks ja potentsiaali elluviimiseks; arvab, et mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad on ühtsed alad ja neil on mõned tähtsad ühisomadused, mis eristavad neid teistest piirkondadest; arvab, et nad väärivad eraldi regionaalarenguprogramme, ning tõstab sellega seoses esile liidu äärealadel asuvate saareliikmesriikide erilist olukorda.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Meie pooldame seda avaldust, sest vaja on luua mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitlev ühine ELi strateegia. Peame soodustama selliseid algatusi nagu euroregioon, mis hõlmab Itaalia ja Prantsusmaa vahel asuvaid ühiste huvidega piirkondi. Just oma geograafilise asukoha pärast tekitavad äärepoolsed piirkonnad sealsetele inimestele probleeme, aga Euroopa majanduse hüvanguks on vaja neid hoida ja kaitsta, sest need on looduse seisukohalt tähtsad alad.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et mägipiirkondade ja saarte arendamiseks on vaja ELi tasandi strateegiat, kus arvestatakse näiteks majanduse ja taristu arendamise, tööhõivepoliitika, loodusvarade kaitsmise, tsiviilkaitse, keskkonna- ja energiapoliitikaga.

Territoriaalne ühtekuuluvus on üks ELi tähtsamaid eesmärke, mis pandi paika Lissaboni lepingus eesmärgiga vähendada piirkondlikke erinevusi ning kaotada looduslikud ja geograafilised kitsaskohad. Selleks on vaja konkreetseid abinõusid ja spetsiaalseid arengustrateegiaid. Neile piirkondadele tuleb luua ülejäänud Euroopa Liiduga võrreldes võrdsed võimalused. Üks selline võimalus võiks olla säästliku turismi edendamine mägipiirkondades, luues nii tähtsa elatusallika nende alade inimestele. Samuti rõhutatakse just Euroopa ministrite 15. aprilli 2010. aasta Madridi deklaratsioonis turismipoliitika meetmete tõhusamat kooskõlastamist ning Euroopa turismi muutmist uuenduslikumaks, säästlikumaks ja sotsiaalsemaks.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidus on piirkondade arengutase väga erinev. Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi kui ELi solidaarsuse väljendusega püütakse need erinevused kaotada ja edendada ühtset arengut, kasutades selleks rahalisi vahendeid taristu parandamiseks ning erinevatele sektoritele suunatud poliitikavaldkondade kohandamist iga piirkonna eripäradele.

Mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad on eriti ebasoodsas olukorras piirkonnad, sest nende sotsiaal-majanduslikku arengut mõjutavad nende looduslikud ja geograafilised tingimused. Sellepärast tuleb neile pöörata erilist tähelepanu, eeskätt arvestades lisaks SKP-le ka teisi arengunäitajaid, mis kajastavad õigesti iga piirkonna eripära, kaotades piiriüleste programmide jäigad abikõlblikkuse kriteeriumid, kooskõlastades erinevatest allikatest rahastamise ning töötades välja vertikaalse, kõiki juhtimistasandeid hõlmava tegutsemisviisi.

Sellega seoses võib sama loogika järgi öelda, et resolutsioonis esitatud ettepanekuid tuleks piirkonna eripäradele sobivalt kohaldada ka äärepoolseimate piirkondade suhtes, millel on kõnealuste aladega üht-teist sarnast.

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. – (DE) Jäin selle resolutsiooni ettepaneku üle hääletamisel erapooletuks, sest arvan, et praegu on tekkimas tohutul arvul igasuguseid strateegiaid: Doonau, Läänemere, Musta mere, Vahemere, kliimamuutuse vastu võitlemise strateegia jms, nii et varsti on vaja strateegiate strateegiat, et nende kõigiga kursis olla. Kõrvaliste alade toetamine on lisatud isegi Lissaboni lepingusse ja sellepärast on sellel oma õiguslik põhimõte. Samuti on see ühtekuuluvuspoliitika üks tähelepanukese, seda rõhutatakse komisjoni algatustes ning nõukogu ja parlamendi otsustes. Vaja on hoopis selgeid Euroopa tasandi otsuseid seoses ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalpoliitika jätkumisega pärast 2013. aastat. Nii arvestataks ka mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade toetamisega. Ent meil ei ole vaja tohutult palju resolutsioonide ettepanekuid erinevatel teemadel, sest need ainult kahjustavad tegeliku eesmärgi saavutamist ja nende jaoks ei ole praegu mingit põhjust.