Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Kolmapäev, 22. september 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

10. Atlandi-ülesed suhted: USA turismimaks (arutelu)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused teemal „Atlandi-ülesed suhted: USA turismimaks”.

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel, nõukogu eesistuja.(FR) Lugupeetud juhataja, head parlamendiliikmed! Mul on taas au rääkida täna pärastlõunal kõrge esindaja paruness Ashtoni nimel, mitte nõukogu nimel, nagu ekraanil kirjas.

EL ja USA peavad väga oluliseks, et nende kodanikud saaksid Atlandi ookeani ühelt kaldalt teisele hõlpsasti reisida. Atlandi-ülest liikuvust saab parandada suurel määral sellega, et inimesed ei pea reisimiseks taotlema viisat ega tasuma mingit maksu. Ehkki USA kodanikud pääsevad Schengeni alale ilma viisata, ei saa sama öelda ELi kodanike kohta, kes soovivad minna USAsse.

USA viisavabadusprogrammist on ikka veel välja jäetud neli liikmesriiki – Bulgaaria, Küpros, Poola ja Rumeenia. Võime siiski tunda heameelt selle üle, et 5. aprillil lisati sellesse programmi Kreeka. See hea tulemus saavutati tänu komisjonile, kes teeb kõik selleks, et liikmesriigid saaksid kasutada viisavabadusprogrammi hüvesid, ning järjestikuste eesistujariikide püüetele seda küsimust edendada.

Seega on komisjon alates 2006. aastast koostanud igal aastal aruande kõikide kolmandate riikide kohta, kes nõuavad meie kodanikelt viisasid ja rikuvad seega vastastikkuse põhimõtet, sest EL peab selles valdkonnas täieliku vastastikkuse põhimõtte olemasolu väga tähtsaks. EL ei nõua teatavate kolmandate riikide kodanikelt viisat ja seega peaksid tegema nemad sedasama meie kodanike suhtes.

Julgeolekukaalutlustel, mida me väga hästi mõistame, otsustas USA kehtestada reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA), mida saab kasutada üksnes nende Põhja-Ameerikasse saabuvate reisijate puhul, kes on pärit viisavabadusprogrammiga hõlmatud riigist. Alates 8. septembrist on kõik need reisijad pidanud maksma 4 USA dollari suurust tasu, et katta halduskulud, mis on tekkinud ESTA rakendamisel. See summa tuleb maksta lisaks 10 USA dollarile, mida needsamad reisijad peavad maksma turismi edendava õigusakti alusel. Turismi edendamise ülesanne anti asutusele, mida rahastatakse fondist, kuhu need 10 USA dollarit makstakse.

Nende viimaste sündmuste ajel palusite te komisjonil võtta viivitamatult seisukoht selles küsimuses. 2008. aastal koostas ta aruande selle kohta, kas ESTAt tuleks pidada viisaga samaväärseks või mitte, ning tegi järelduse – toona küll esialgse –, et ei, ei tuleks. Kui USA valitsus avaldab lõplikud ESTAga seotud eeskirjad, esitab komisjon oma lõpliku aruande sellel teemal. On selge, et nimetatud maksu tasumine on komisjonipoolsel hindamisel oluline element. Nõukogu arvestab seda aruannet, võtab seejärel vajalikke meetmeid ja esitab soovitusi, mida ta peab asjakohaseks.

Nagu te mõistnud olete, taunitakse selle lisamaksu kehtestamist. Eesistujariik jagab ka Euroopa Parlamendi muret, mida ta on selles küsimuses korduvalt, eriti aga oma 22. oktoobri resolutsiooni lõikes 18 väljendanud. Ehkki see maks võib näida esmapilgul väike, ei tohiks siiski unustada, et seda peavad maksma kõik reisijad ja seetõttu võib see mõnikord osutuda peredele väga koormavaks.

Seepärast arvan, et see meede on vastuolus USA väljendatud valmisolekuga aidata kaasa kahe maailmajao liikuvusele ning et see on tõeline takistus USAsse sõita soovivatele ELi kodanikele.

Soovin lõpetuseks kinnitada, et eesistujariik teeb kõik endast oleneva, et aidata komisjonil saavutada täielik vastastikune viisavabadus USAga. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Olivier Chasteli tema märkuste eest ja selle eest, et ta pakkus nõukogu abi, sest niisuguses olulises küsimuses nagu praegune on nõukogu toetus hädavajalik.

Mis puudutab komisjoni seisukohta ESTA maksu küsimuses, siis pean rõhutama, et kohe pärast selle maksu teatavaks tegemist 6. augustil tegi mu kolleeg, volinik Malmström avalduse, milles väljendas oma arusaamist sellest, et see otsus tehti reisimise edendamise seaduses sätestatud kohustuste kohaselt, kuid milles ta pidas selle maksu kehtestamist siiski äärmiselt kahetsusväärseks.

Komisjon ütles selgelt, et ta muretseb sellepärast, kas see maks on kooskõlas USA korduvalt väljendatud lubadusega edendada Atlandi-ülest liikuvust, ning et see oleks USAsse sõitvate ELi kodanike jaoks lisakoormus.

EL rääkis sellest mitmel korral reisimise edendamise seaduse vastuvõtmise ajal otse Ameerika Ühendriikide Kongressi ja valitsusega. Komisjon esitas mitu diplomaatilist surveavaldust nii koos nõukogu eesistujariigi kui ka kolmandate riikidega. Nendes diplomaatilistes surveavaldustes kritiseeris komisjon ka seda, et neid makse kohaldatakse üksnes USA viisavabadusprogrammi raames reisivatele isikutele ja seega on tegemist diskrimineerimisega. Peale selle näib olevat kummaline, et välismaalased peavad maksma USAle turismi edendamise eest, sest see võib reisimist USAsse hoopis vähendada, mitte suurendada.

Komisjon kaalub praegu edasisi võimalikke meetmeid, mida saaks võtta USA vastu ELi vastastikkuse mehhanismi raames. Komisjon esitab USAle oma ametlikud märkused avaliku arutelu käigus, mille USA algatas vaheversiooni sätete teemal. Kehtiva ESTA kohta antav lõplik hinnang väljastatakse siis, kui ESTAt käsitlev lõppmäärus avaldatakse USA ametlikus teatajas, võttes arvesse võimalikke muudatusi.

Komisjon on palunud, et seda murettekitavat küsimust arutataks tulevases justiits- ja siseküsimuste nõukogus 7. ja 8. oktoobril kõikide liikmesriikidega. Sellest tulenevalt käsitletakse ESTA maksu ka järgmises ELi ja USA vahelises justiits- ja siseküsimuste nõukogus detsembris. Komisjon teavitab parlamenti loomulikult selle protsessi kõikidest etappidest ja ettevõetavatest surveavaldustest.

Minister Chastel kordas ka seda, kui oluline on kõikide ELi liikmesriikide võrdne kohtlemine, mida USA peab seoses viisakohustusega üles näitama. Siinjuures tahaksin teile meelde tuletada, et viimase kahe aasta jooksul on vastastikuse viisavabaduse süsteemis saavutatud märkimisväärseid edusamme.

Tänu komisjoni püüdlustele saavutada USAga täielik vastastikune viisavabadus on viisavabadusprogrammiga liitunud veel kaheksa liikmesriiki – seitse liikmesriiki 2008. aasta lõpus ja Kreeka 2010. aasta aprillis. Komisjon juhib jätkuvalt nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil USA tähelepanu sellele, kui oluliseks peab EL viimase nelja ELi liikmesriigi – Bulgaaria, Küprose, Poola ja Rumeenia – kaasamist viisavabadusprogrammi esimesel võimalusel.

Võin teile kinnitada, et komisjon nõuab koostöös nõukogu ja kõrge esindajaga selle küsimuse lisamist ükskõik millise tulevase ELi ja USA kohtumise päevakorda.

 
  
MPphoto
 

  Ernst Strasser, fraktsiooni PPE nimel.(DE) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Me peame ütlema Euroopa Parlamendina – kuid eriti kehtib see mõistagi meie fraktsiooni kohta – väga selgelt „ei” sellele 14 USA dollari suurusele turismimaksule, „ei” ebaõiglastele meetmetele, mida ameeriklased võtavad eurooplaste arvel, ja „ei” ühepoolsetele pingutustele Euroopa ja Ameerika vahelistes suhetes. Me ei tohi olla kuuldud teadetega rahul. Pean ütlema, et selle küsimuse kahetsusväärseks nimetamisest üksi ei piisa. Ei piisa, kui tõdetakse, et tegemist on diskrimineerimisega.

Täna hommikul ütles eesistuja Van Rompuy isiklikult, et üks peamisi partneritena koos töötamise põhimõtteid on vastastikkus. Ma ei taha nõuda, et kohtleksime ameeriklasi täpselt samamoodi, nagu nemad meid kohtlevad. Kuid meil tuleb selgelt välja öelda, et Euroopa peab reageerima selles küsimuses üheseltmõistetavalt ja nõudma, et ka komisjon ja nõukogu teeksid seda tõeliste meetmete vormis. Kutsun teid üles esitama sisulisi ettepanekuid ja arutama parlamendiga, kuidas te kavatsete seda küsimust käsitleda. Ameeriklased peavad mõistma, et meil on selle küsimusega – nagu ka kõikide teiste küsimustega – tõsi taga ning me tahame, et meid koheldaks partnerina, mitte kellenagi, kes siis, kui öeldakse: „Hüppa!”, küsib: „Kui kõrgele?”

 
  
MPphoto
 

  Juan Fernando López Aguilar, fraktsiooni S&D nimel.(ES) Lugupeetud juhataja! Ma ühinen selle aruteluga teadmises, et Euroopa seisukohast ei ole seda küsimust veel lõplikult otsustatud. Parlament peab aga mõistma, et USA on oma otsuse teinud. See otsus on vastuolus sooviga jätkata edukalt Atlandi-ülest dialoogi sel teel, et peale kaubavahetuse tihendatakse ka sotsiaaltavade vahetust ja inimeste vastastikust liikumist, mis tugineb üksteise usaldamisele ja vastastikkuse põhimõttele.

Me ei saa alistuda ja kohaldada diskrimineerivat maksu, mis ei aita kaasa nende sidemete edendamisele, mis tekitab lõhe ELi liikmesriikide vahele ja mõjutab otseselt avalikkust. See ei ole kooskõlas ka ELi suhtumisega USAsse ja tema kodanikesse. See suhtumine ei ole küll alati toetatud soovi tugevdada inimestevahelisi ja kaubandussidemeid, kuid see on alati edendanud kahe poolkera inimeste vahelistes suhetes Atlandi-ülest liikuvust.

Seepärast tuleb parlamendil minu arvates selgelt märku anda, et ta ootab komisjonilt Euroopa seisukoha kindlameelset kaitsmist ja vajaduse korral vastastikkuse sätte kohaldamist. See ei ole Atlandi-ülese dialoogi jaoks ilmselt hea, kuid sellega edastataks selge sõnum, et me ei ole valmis leppima lihtsalt vastastikkuse põhimõtte puudumisega inimeste liikumises ja sotsiaaltavade vahetuses, mis toimub tänu Euroopa ja USA lennuoperaatorite antud võimalusele, rääkimata siinjuures mõistagi majanduslikust mõjust, mida see avaldab raskele kriisile, mille all lennutranspordisektor mõlemal pool Atlandi ookeani niigi kannatab.

 
  
MPphoto
 

  Alexander Graf Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! USA valitsusel ja Kongressil oleks väga hea põhjus praegu tagasi astuda ja reisimise edendamise seadus tühistada.

Esiteks on veidi kummaline – sellele juhtis tähelepanu ka komisjon – kehtestada turismi edendav maks. Kui reisimine USAsse muutub kallimaks, reisib sinna riiki tõenäoliselt vähem inimesi. Neljaliikmelise perekonna puhul oleks see summa 40 USA dollarit, mis on paljude inimeste jaoks suur raha. Samuti näib veidi naeruväärne, et kõikidest riikidest maksustab just nimelt USA inimesi, kes selle kehtestamise arutelus ei osale. Tagaselja maksustamine on minu arvates mänginud Ameerika ajaloos teatud rolli, seega arvan, et nad peaksid selle maksu kehtestamist uuesti arutama.

Teiseks, kas Ameerika muutub ligitõmbavamaks paigaks, kui ta sunnib inimesi rohkem maksma? Ma ei usu seda. Ameerika Ühendriigid on ligitõmbav sihtkoht, mida iseloomustavad niisugused tuntud nimed nagu Yosemite, Suur kanjon, Everglades, Chesapeake Bay, Boston, New York, Washington ja San Francisco. Inimesed reisivad sinna igal juhul, selleks ei pea edendama turismi nii, nagu see on välja pakutud.

Peale nende punktide on veel mitu tõsist poliitilist küsimust, mida tuleks samuti käsitleda. Minu arvates on täiesti vastuvõetamatu, et seda maksu saab maksta üksnes niisuguste äriühingute krediit- või deebetkaardiga, mis on registreeritud USAs. Arvan, et see on vastuvõetamatu. Ma võiksime leppida küll andmete salvestamise ja tõendamisega USAs, kui neid kasutataks üksnes reisimise kontrollimise eesmärgil, kuid sisejulgeolekuministeeriumil on lubatud anda neid andmeid nõudmisel ka teistele Ameerika asutustele, välismaistele asutustele ja isegi transpordiga tegelevatele äriühingutele. Andmekaitse ja eraelu puutumatuse seisukohast on see samuti täiesti lubamatu.


Komisjon ja nõukogu peavad leidma nüüd sobivad vastused. Ma usun, et tulevasel ELi ja USA tippkohtumisel tuleks seda küsimust käsitleda. Arvan, et vastastikkuse põhimõte on hea, ehkki siinsel juhul kahetsusväärne, ning et mõlemad osapooled peaksid inimestevahelisi kontakte tihendama, mitte neid keerulisemaks muutma.

 
  
MPphoto
 

  Jan Philipp Albrecht, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja! Me arutame täna 14 USA dollari suuruse üldmaksu kehtestamist kõigile USAsse reisijatele. Esmajoones näib olevat veidi vastuoluline asjaolu, et kehtib viisavabadusprogramm, mis peaks lihtsustama inimeste sõitmist ELi ja USAsse, kuid samas nõutakse, et kõik ELi kodanikud peavad edastama ESTA kaudu oma isikuandmeid ja maksma reisimise eest lisamaksu.

Mõistagi tuleb meil austada meie Ameerika partnerite, eriti Kongressi otsuseid, kuid niisugune käitumine ei näe välja nagu usalduse ja koostöö märk. Mis puudutab piiride kaitset ja tõhusaid julgeolekumeetmeid, siis EL on näidanud ikka ja jälle, et soovib panna asjad toimima, ehkki mõnikord on see väga keeruline, kui arvestada meie oma väärtusi ja kodanikke. Kuidas on aga lood õigusega liikumisvabadusele, kui asi puudutab piirikontrolli? Kuidas on lood süütuse presumptsiooniga, kui asi puudutab julgeolekumeetmeid? Ning kuidas on lood õigusega andmekaitsele ja hüvitisele, kui asi puudutab isikuandmete kogumist?

Kui küsimus seisneks üksnes 14 USA dollari maksmises, ei oleks probleem kuigi suur, kuid sisejulgeolekuministeerium ei kogu ESTA abil mitte ainult reisijate andmeid, s.t arvukaid kontakt- ja isikuandmeid, sealhulgas tundlikku teavet. Nad tahavad saada ka juurdepääsu reisifirmade broneeringusüsteemides talletatud broneeringuinfole, mis sisaldab teavet peaaegu et isegi selle kohta, kes kellega magab! See on enam kui vastuvõetamatu, et volinik Malmström ei ole veel aru saanud, kuidas niisugune broneeringuinfo kasutamine on tõsises vastuolus kodanikuõigustega ega ole ELi õiguse kohaselt põhjendatav.

Olukord muutub veelgi problemaatilisemaks, kui arvestada, et selle 14 USA dollari suuruse maksu tasumisel saab kasutada vaid nelja tuntumat krediitkaarti, mille väljastajad asuvad USAs. Ma küsin endalt, kuidas te tagate, et neid ulatuslikult kogutud andmeid ei kasutata vähemasti terrorismi peatamiseks volitamise seaduse (PATRIOT Act) kehtimise ajal reisimisega mitteseotud uurimistes? Ma küsin teilt, komisjoni ja nõukogu esindajad, kas te teate, et kehtivat ELi õigust kahjustatakse juba sellega, et me lepime USA õigusakti kohaldamisega Euroopa kodanikele?

Komisjoni ja nõukogu esindajad, kallid kolleegid, teil on kohustus kaitsta ELi kodanike õigusi ja ELi õigust. See kehtib ka Atlandi-üleste suhete kohta USAga.

 
  
MPphoto
 

  Marek Henryk Migalski, fraktsiooni ECR nimel.(PL) Ma ei taha keskenduda selle arutelu teemale. Mõtlen selle all, et ei soovi käsitleda maksmise küsimust, maksu ennast ega niisugusel teel saadud andmete ja teabe võimaliku kasutamise küsimust. Ma soovin mõtiskleda kõige tähtsama üle. Pean silmas asjaolu, et ELis ja ka parlamendis püüame me teha nii, et kõiki ELi liikmesriike koheldaks võrdselt. Kahjuks ei kohtle Ameerika meid võrdselt ei kõnealuses küsimuses ega ka valdkonnas ning seega kehtibki mõnedele ELi liikmesriikidele viisakohustus, samal ajal kui enamikule neist see ei kehti. Ma arvan, et parlamendil, aga ka kõigil teistel Euroopa Liidu institutsioonidel tuleb veenduda, et kõiki liikmesriike koheldaks võrdselt, olenemata sellest, millal nad liiduga ühinesid. Ma ütlen seda oma riigi, aga ka teiste 2004. aastal ELiga ühinenud riikide kodanike huvides.

 
  
MPphoto
 

  Rui Tavares, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! See on tõepoolest erakordne olukord. Me käsitleme vastastikkust, mis ei ole võrdväärne. Kui see ei ole võrdväärne, siis ei ole see järelikult ka tõeline vastastikkus. Me käsitleme registreerimist, mis on üleliigne. Lõppude lõpuks küsime eurooplastelt juba broneeringuinfot ja andmeid ülemaailmse pankadevahelise finantsinfo ühingu (SWIFT) jaoks. Nüüd palume USAsse reisivatel eurooplastel veel ennast kõigepealt registreerida. Samuti käsitleme me turismimaksu, mis – nagu ütles kolleegist liberaal Lambsdorff – on täiesti vastuolus eesmärgiga suurendada turismi USAs.

Samas ei ole meil mitte mingisugust mõtet USAd selle pärast arvustada. Lõppude lõpuks teeb USA, s.o riik, mida ma juhtumisi tunnen ja väga imetlen, seda, mida tema valitud esindajad otsustavad. Usun, et probleem on pigem meis, mitte USAs.

Arvan, et tegemist on eeskätt meie diplomaatilise teenistuse mentaliteedi probleemiga. Kui me käisime hiljuti SWIFTi küsimust käsitleva delegatsiooniga Washingtonis, siis nägime, et meie ELi esindajad Washingtonis kulutasid Euroopa Parlamendi SWIFTi-teemalise hääletuse tulemuse varjamisele ja selle pärast vabandamisele rohkem aega kui selle 500 miljonit ELi kodanikku puudutava tulemuse põhjuste selgitamisele.

Tegemist on solidaarsuse puudumisega, sest kui viisavabadus ei kehti kasvõi ühele liikmesriigile, siis peaksid selle eest võitlema kõik liikmesriigid. Probleem on ka vastastikkusega, kuid mitte selles mõttes, millest siin on räägitud.

Me räägime siin vastastikkusest, justkui kukuks see taevast, justkui me peaksime seda paluma. Hästi, kuid ka meie võime vastata samaga. Teised riigid teevad seda. Kui USA karmistas 2007. aastal Brasiilia kodanikele kehtivaid julgeolekunõudeid, tegi Brasiilia viivitamata sedasama ka Brasiiliasse tulevate USA kodanike puhul ja USA tõmbus kohe tagasi.

Kui Euroopa soovib, et teda Atlandi-üleses dialoogis austataks, peab ta tegutsema sel viisil sagedamini.

 
  
MPphoto
 

  Elmar Brok (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, nõukogu eesistuja! Ma soovin teha veel mõned märkused. Nagu teate, juhin ma delegatsiooni Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks, ning me oleme viisanõudest loobumise teemal palju rääkinud. Me oleme rääkinud sellel teemal ka seoses Rumeenia, Bulgaaria ja teiste niisuguste riikidega. Selle asemel loodi aga uut tüüpi viisa, mille puhul me oleme nii lahked, et teeme oma kodanike andmed ameeriklastele uskumatult suures ulatuses kättesaadavaks, makstes selle eest nüüd ka maksu. Seda maksu kasutatakse Ameerika turismitööstuse reklaamimiseks. Arvan, et ameeriklased tutvustavad sellega ainulaadset ärimudelit, mille kohaselt saab panna nimelt kliendid maksma otseselt ka reklaami eest. Ma soovitan seda ärimudelit oma kodupiirkonna reisibüroodele. Minu arvates on selline tegutsemisviis uskumatu.

Mõistagi seisneb põhjus osaliselt ka selles, et Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel ei ole ikka veel küllaldaselt tihedaid sidemeid, mis võimaldaksid meil niisuguseid probleeme ära hoida mõistliku dialoogi abil. Põhjus võib seisneda ka selles, et nõukogu ja komisjon ei käsitle neid küsimusi piisavalt julgelt, ning ma usun – selles vallas jagan ma kolleegide arvamust –, et mõnikord võib olla kasu isegi ainult vastastikkuse nimetamisest.

Kui tulla lihtsalt siia ja kurta, et meile see ei meeldi ja et me oleme avaldanud mitu korda diplomaatilist survet, siis see vaid nõrgendab meie positsiooni, sest niimoodi ei võta keegi meid tõsiselt. Siis on tõepoolest nii, et alustasime tiigrina, kuid lõpetasime voodiesise vaibana. Seetõttu kutsun nõukogu ja komisjoni, aga ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles käsitlema seda küsimust nii, et Washington näeks ELi tõelist võimu.

 
  
MPphoto
 

  Saïd El Khadraoui (S&D).(NL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Minu arvates olete liiga ettevaatlikud. Te ei taha teha lõplikke avaldusi, sest lõplikku lahendust ei ole veel välja töötatud, kuid vahepeal peavad meie kodanikud juba maksu maksma. See on ju vastuvõetamatu. Te peate sekkuma ja tegema seda väga innukalt.

Nagu kolleegid juba mitu korda ütlesid, on hämmastav, et USA ametiasutused ei ole küsimusele, kuidas saada rohkem reisijaid, leidnud paremat vastust kui see, et kohustavad neidsamu reisijaid maksma 14 USA dollari suurust lisamaksu. Sellest läheb 4 USA dollarit reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) kulude katteks. Teisiti öeldes ei taha nad jätta tavapäraseid kulusid USA maksumaksja kanda, vaid asetavad need eurooplaste õlule.

See on esimene suurem erinevus selle maksu ja mitmesuguste lennundustasude või lennujaamamaksude vahel, mis on ka meil kehtestatud mitmes liikmesriigis, hiljuti näiteks Saksamaal. Ma pean neid mitme liikmesriigi võetud ühepoolseid meetmeid kahetsusväärseks. Tegelikult pooldan ma selles küsimuses üleeuroopalist toimimisviisi, milles tuleks ideaalsel juhul arvestada ka lendude väliskulude küsimust. See on aga hoopis muu teema. Euroopas ei ole mitte mingisugust diskrimineerimist – maksu maksavad kõik, samal ajal kui USAs maksame ainult meie. Ning meid, eurooplasi, on 900 000, kes me ennast igal kuul ESTA kaudu registreerime.

Me peaksime vaatlema põhjalikult ka seda, kas see meede on kooskõlas viisavabadusprogrammi sätte ja mõttega. See programm tähendab loomulikult seda, et kummagi osapoole kodanikud ei pea taotlema viisat ega maksma kõiki sellega seotud tasusid. ESTA muutub järk-järgult viisaga võrdväärseks. Sedasama ütles ka kolleeg Brok. Seepärast palun teil suhtuda sellesse tõsiselt ja mitte enam viivitada, vaid anda meie partneritele USAs väga selgelt märku, et see on vastuvõetamatu. Just niiviisi peab üksteisega toimima. Kaaluda tuleb kõiki võimalusi ja kui ameeriklased ei näita üles paindlikkust, tuleb meil kaaluda mõistagi vastamist samasuguste meetmetega.

Sellega seoses võiksin ma nimetada kolleeg Tajani jõupingutusi Euroopa turismipoliitika toimima hakkamise nimel. Lissaboni leping andis meile Euroopa tasandil selles küsimuses rohkem sõnaõigust. Võib-olla ei oleks paha idee vahetada lähikuudel selle üle mõtteid.

 
  
MPphoto
 

  Paweł Robert Kowal (ECR).(PL) Lugupeetud volinik! Ma arvan, et Elmar Brok on unustanud ka selle, et Poola kodanikud vajavad ikka veel viisat USAsse sõitmiseks, ning seda on raske mõista. Ma palun siinkohal, et selles küsimuses võetaks midagi ette, sest tegu on tõsise teemaga. Siiski ei usu ma, et oleks õige pidada viisaprobleemi üksnes korralduslikuks küsimuseks või käsitleda viisatasude ja muude kummaliste põhjendamatute maksude probleemi võimalusena näidata Euroopa Parlamendis oma jõudu, et protestida USA vastu.

Kui inimesed peavad viisateemat üksnes korralduslikuks küsimuseks või poliitilise nääkluse ajendiks, ei tea nad, mida viisad tänapäeva maailmas tähendavad. Mitte ühelgi koostöövahendil ei saa olla suuremat poliitilist tähtsust. Seepärast palun ma nii volinikul kui ka Euroopa Parlamendi liikmetel parandada suhteid USA Kongressiga. Meil on Euroopa Parlamendi liikmetena õigus pöörduda Kongressi poole ja avaldada survet, et nad võtaksid viisavaldkonnas hoopis teistsuguse hoiaku. Viisa on tõke kodanike vahel, see on tegelikult üks suuremaid poliitilisi takistusi Atlandi-üleses koostöös. Kuni me seda ei mõista, ei kanna meie jõupingutused vilja.

 
  
MPphoto
 

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL).(CS) Head kolleegid! Oli aegu, mil USAsse saabuvaid reisilaevu sadamas tervitati. See oli 19. sajandi lõpus, mil mu vanaisa laevaga sinna läks. Kui ma tänapäeval soovin USAd külastada, maksan ma mingisugust kummalist maksu. Sellel maksul on kindlasti mingi põhjendus, kuid ma kahtlustan, et pean tasuma seda selleks, et mind saaks jälgida. See kahtlus muutub seda tugevamaks, mida järjekindlamalt nõuavad USA läbirääkijad EList pärit isikute sageli tundlike andmete edastamist. Suusõnaliselt ei ole küsimus mingis seires, kontrollimises või viisa väljastamises. Tegelikult leiab inimene ennast nende miljonite hulgast, keda jälgitakse, ilma et tal oleks piisav kaitse selle eest, millist infot üle kantakse. Mis juhtub siis nende tundlike andmetega? Jumal teab! Kahe n-ö võrdse partneri vahel aga asjad tavaliselt nii ei käi.


USA võtab meetmeid, kuid ELil on raske otsustada, kas ta peaks neile reageerima või kuidas seda teha. Nende läbirääkimiste tulemused ei ole üldse rahuldavad ja näiteks USAga sõlmitud avatud taeva leping on väga ühepoolne. Ma mõistan, et mõlema partneri majandushuve kajastatakse sageli üsna otseselt lepingutes, mis on erinevates sektorites sõlmitud – või vastupidi, mida seal ei ole sõlmitud. Ma ei mõista aga, miks ei toimunud enne selle meetme võtmist asjakohast arutelu. Ma ei mõista eriti ka seda, kuidas on niisugused meetmed ELi kodanikele kasulikud. Loodan, et läbirääkimiste tulemusena jäävad viisad kasutusele võtmata ja loobutakse ankeetidest, milles kontrollitakse üksikasjalikult minu esivanemate perekonnaseisu.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Pärast seda, kui kaotati betoonseinad ja okastraadid, mis eraldasid Lääne-Berliini Ida-Berliinist ning jagasid kogu Euroopa ida- ja lääneblokiks, eeldasime me sinisilmselt, et sellega lõppes niisuguste paranoiliste riigikordade ajastu, mis takistasid inimesi vabalt suhtlemast, maailma tundma õppimast ja reisimast.

Me teame, et liikumisvabadus ja vastastikune teadlikkus aitavad Maa eri nurkadest pärit inimestel, ühiskondadel ja kultuuridel saada üle eelarvamustest ja hirmust tundmatuse ees ning edendavad rahvustevahelise usalduse väljakujunemist. Ma ei tea, mis on meie Ameerika sõpradega juhtunud. Nad on alati vabaduse ja demokraatia kaitseks välja astunud, kuid võib-olla on nad aru kaotanud. Oma lõunapiiril Mehhikoga on nad alustanud niisuguste piirdeaedade rajamist, mis meil, eurooplastel, õnnestus alles hiljuti kaotada. Nad kehtestavad järjest enam haldus- ja tehnilisi tõkkeid nende riiki tulevate isikute suhtes. Head kolleegid, mis on selle tulemus? Võib-olla president Obama ei taju seda, kuid väljastpoolt näib, et USA valitsus püüab oma riiki teataval määral taraga piirata, et muuta see täielikult suletud aiaks, mis on täis kuulekalt õnnelikke inimesi, nagu on Kim Jong-ili riigikorraga Põhja-Koreas. Ma tahaksin uskuda, et see ei ole nii. Seepärast peaksime võib-olla selgitama oma Ameerika sõpradele, et niisugune maks ja isikuandmete väljanuhkimine, mida nad nõuavad vastutasuks nende riigi külastamise eest, on täiesti häbiväärsed niisuguse vaba ja demokraatliku suurvõimu jaoks, nagu seda on Ameerika Ühendriigid.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE).(MT) Olen pärit ühest nendest riikidest, kus kaotati mõnda aega tagasi viisanõue Ameerika Ühendriiki sõitmisel. Vaid veidi aega pärast viisanõude kaotamist mitmes riigis näeme, et USA kehtestab uue, teise nimega viisa. Seda nimetatakse ESTAks ja inimestel tuleb selle eest ikkagi maksta. Alguses öeldi meile, et see maksab kümme dollarit, nüüd öeldakse, et see maksab neliteist dollarit, kuid keegi ei garanteeri, et see tasu enam ei tõuse. See on vastuvõetamatu, sest see on järjekordne viisa. Ma loodan, et Euroopa Komisjon mõistab, millega on tegu, ning suhtub sellesse ka vastavalt. On aga veel üks põhjus, miks see on halb otsus ja sündmus: see tuli väga ebasobival ajal. See tuli siis, kui me olime Euroopa Parlamendis hääletanud just SWIFTi lepingu üle ja ulatanud USAle abikäe. Minu arvates ei olnud USA reaktsioon sellele mitte ootuspäraselt heatahtlik, vaid pahatahtlik, kui pidada silmas niisuguse korra ja maksu kehtestamist. Soovin rõhutada, et Euroopa Parlament ei ole veel otsust langetanud paljudel teemadel, näiteks broneeringuinfo ja andmekaitset käsitleva üldlepingu vallas. Minu arvates on oluline, et meie ja USA vaheline koostöö tugineks usaldusele, sest muidu ei saavuta me tulemust, mis meeldiks mõlema poole kodanikele ja oleks neile soodne.

 
  
MPphoto
 

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Ka mina arvan, et USAsse reisimise maksu kehtestamine on kahetsusväärne. See meede on vastuolus USA lubadusega muuta Atlandi-ülene liikumine lihtsamaks. Ma ei arva aga, et EL vastab sellele samaväärse liigutusega USA kodanike suhtes. Kaks halba ei tee kokku head. Seepärast usun, et lahenduse leidmiseks tuleb edendada kahepoolset dialoogi. Seda silmas pidades peab Euroopa Komisjon püüdma rohkem parandada suhteid USAga.

Kahjuks lisandub see ebaõiglane maks teisele diskrimineerivale meetmele, mille USA kehtestas ühepoolselt mõnede ELi liikmesriikide suhtes ja mis kahjustab samuti Atlandi-ülest koostööd ja usaldust. USAsse sõitmiseks vajavad ikka veel viisat ELi nelja liikmesriigi – Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja Küprose – kodanikud. Kahjuks ei saa meie riikide kodanikud vabalt USAsse sõita. Eriti kahetsusväärne on see, et selle 2009. aasta juulist kehtiva USA õigusaktiga kaotati võimalus lisada mõni neist riikidest viisavabadusprogrammi, sest kohustusliku viisanõude kaotamist takistab ikka veel esmajoones rahuldamata jäetud viisataotluste osakaal. Arvestades, et keeldumiste hulk sõltub tegelikult USA esindajate otsustest, siis usun, et USA peaks tegema suuremaid jõupingutusi ja parandama viisa andmise korra läbipaistvust. Sellepärast toetan ka mina asepresidendi mõtet ja soovin komisjonilt uuesti paluda, et ta nõuaks kõikide ELi kodanike – sealhulgas nende, kes on pärit USA sissesõiduviisa nõudega riikidest – võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise tagamist. Lugupeetud kolleegid! On vale ja kurb, kui viisaküsimuse lahendanud riigid on unustanud, et seda teemat arutatakse, ning on jätnud kahe silma vahele ka Euroopa Parlamendi ametlikud suhted USA ametiasutustega. Arvan ka seda, et vaja on näidata rohkem solidaarsust, mitte kohalikku egoismi.

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma nõustun kõikide märkustega selle meetme ebasoodsa mõju kohta. Seda 14 USA dollari suurust maksu tuleb maksta iga kahe aasta järel ja see kehtib riikides, kellel on USAga head suhted. Meil olid väga edukad läbirääkimised avatud taeva lepingu, reisijate andmete vahetamise ja muu sellise üle, kuid praegune probleem annab täiesti vastupidise tulemuse, sest sisuliselt on meil tegemist uue viisa kehtestamisega.

Nagu kolleeg Busuttil ütles, on tegemist viisaga – isegi piletita reisivatel imikutel peab olema kinnitatud reisiluba. Nõustun selles küsimuses komisjoniga, et see on kahetsusväärne ega ole kooskõlas USA lubadusega lihtsustada Atlandi-ülest liikumist.

Sellega tekitatakse hoopis uusi tõkkeid ajal, mil me neid tegelikult kaotame. Sealjuures kehtestab USA senat veel maksu, et püüda anda riiki tulevate isikute arvu vähenemisele vastupidine suund. Enamikku sellest summast kasutatakse USA reklaamimiseks puhkuse sihtkohana. Mina arvan aga, et sellega vähendatakse tegelikult inimeste indu sinna sõita.

Näiteks minu kodumaal on USAga pikaajalised sidemed. 40 miljonit USA elanikku on Iiri päritolu ja kahe riigi vahel käib tihe kaubavahetus. Enamikul juhtudel inimesed seda summat maksma ei hakka.

Õigusakti põhieesmärk on peamiselt riigikassa täitmine ja USA kui turismisihtkoha atraktiivsuse edendamine. President Obama ütles, et välismaised külastajad jätavad USAsse 120 miljardit dollarit ja toetavad miljoneid töökohti ning et see meede toob sisse veel 4 miljardit USA dollarit ja 40 000 uut töökohta.

Mina usun, et tulemus on vastupidine, sest ajalehe Telegraph Travel lugejatele korraldatud veebiküsitluses ütles neist 44%, et selle maksu tõttu loobuksid nad USAsse sõitmisest. Selle uuringu põhjal arvan, et uus kord ei anna oodatud tulemust, et sellel on ebasoodne mõju ning et tegelikult kahjustab see USAd ja selle turismitööstust.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D).(RO) Atlandi-ülesed suhted on Euroopa välispoliitika prioriteet. Liikuvus on Euroopa kodakondsuse mõiste kese, mis on sätestatud ka põhiõiguste hartas ja aluslepingutes. Kõikidel ELi kodanikel, sealhulgas järelikult ka uute liikmesriikide kodanikel on võrdne õigus liikumisvabadusele Schengeni alal ja kolmandatesse riikidesse minemisel. Seda kõike arvestades väljendame me jätkuvalt oma pettumust selle pärast, et nelja liikmesriigi – sealhulgas Rumeenia – miljonid kodanikud on jäetud ebaõiglaselt ELi ja USA vahelisest konkreetsest liikuvuspartnerlusest kõrvale.

Kolleegid väljendasid oma muret ESTA – mille abil kehtestatakse Euroopa kodanikele tegelikult teatav viisa – edendamise pärast. Selle maksuga ei kaasne mitte ainult 14 USA dollari suurune tasu, vaid ka ELi kodanike isikuandmete kogumine. USA sisejulgeolekuministeerium hindab praegu selle maksu/viisa kohaldamist. Komisjon peab leidma koos USA valitsusega lahenduse, kuidas see kaotada. Tahan rõhutada, et see otsus võib avaldada ettenägematut mõju pooleliolevatele teemadele, mis puudutavad Atlandi-üleseid suhteid julgeoleku ja liikuvuse vallas, näiteks tulevasele ELi ja USA vahelisele lepingule broneeringuinfo kohta. Kui USA valitsus maksust ei loobu, toetame me komisjoni, kui ta võtab kooskõlas ELi viisapoliitika aluspõhimõtetega vajalikke meetmeid, et toimida samaväärselt ELi reisivate USA kodanike suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Wim van de Camp (PPE).(NL) Lugupeetud juhataja! Nagu kolleeg Brok, soovin ka mina rõhutada, et peame heade suhete hoidmist USAga väga tähtsaks. EL teeb USAga koostööd paljudes valdkondades ja me võime selle üle uhked olla.

Teiseks ühinen kõikide kolleegidega ja nõustun kõikide küsimustega, mida on juba küsitud. Mul ei ole tõesti kuigi palju lisada. On tähtis, et komisjon ja tõenäoliselt ka nõukogu vastaksid nendele küsimustele kiiresti. Peame aga kahetsusväärseks, et USA valitsus on selle ühepoolse otsuse teinud. Me võiksime sama hästi alustada arutelu, kas küsimus seisneb tegelikult 14 USA dollaris. Küsimus ei ole selles, kas turistid maksavad oma viisa eest või Washingtonis Coca-Cola eest, vaid selles, et ELi koheldakse teatava põlgusega. On toimunud paljusid kõnelusi SWIFTi ja muu sellise üle ning sellele järgneb niisugune ühepoolne tegevus.

Komisjon peab täna selgitama, mida ta on teinud. Praegu ei avalda teadaanded valdkonna uuringute kohta Euroopa Parlamendile enam mitte mingisugust muljet. Me tahame lihtsalt teada, mida te ütlesite USA valitsusele ja kas teil ei olnud võimalik seda ära hoida. Veel kord – ma tunnen ennast üsna solvatuna, et niisugune kord on meie jaoks ühepoolselt kehtestatud, kui arvestada, kui palju me USAga koostööd teeme. Maksmisviisi kohta juba esitati küsimus, kuid seda ei tuleks üleüldse esitada, kui te seda maksu ei soovi.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Władysław Zemke (S&D).(PL) Meil on olukord, kus Euroopa Parlamendis on niisugustest liikmesriikidest pärit liikmed, mille kodanikud ei pea taotlema USAsse sõitmiseks viisat. Kahjuks on siin parlamendis aga ka liikmeid sellistest liikmesriikidest nagu Poola, mille kodanikud peavad USA viisat taotlema. Poolas võtab viisa taotlemine kaua aega ja mõnikord ka alandatakse selle käigus inimesi. Viisa taotlemiseks maksavad minu kodumaa kodanikud üle 100 USA dollari ja seda tuleb tasuda ka siis, kui neile viisat ei anta. Seepärast on meie jaoks kõige olulisem ELi solidaarsus. Meie jaoks on tähtis, et Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu ütleksid väga selgelt, et kõikide liidu liikmesriikide kodanikke tuleb kohelda täpselt ühtemoodi. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon ja nõukogu ei räägi sellest mitte üksnes siin, Euroopas, vaid et seda seisukohta pooldatakse järjest enam USA valitsusega suhtlemisel.

Parlamendis tasub meil aga endalt küsida, mida saame meie, Euroopa Parlamendi liikmed, ühiselt teha, et nende liikmesriikide kodanike probleem lahendada. Ma arvan, et kõige tähtsamad on siinjuures meie sidemed USA Kongressiga, sest USA õigussüsteemis mängib see viisa- ja maksupoliitikas otsustavat osa. Soovin väljendada suurt rahulolu ka selle üle, et esimest korda näevad komisjoni ja nõukogu esindajad enda sõnul tunneli lõpus valgust ja võib-olla üsna varsti ei pea niisugustest riikidest nagu Poola pärit kodanikud enam USA viisat taotlema.

 
  
MPphoto
 

  Monika Hohlmeier (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Täna veidi hiljem osaleme me vastuvõtul, mis on pühendatud ELi ja USA vaheliste suhete tihendamisele. Asjaolu, et see toimub täna, on eriti tähelepanuväärne. Meil kõigil on seega võimalus öelda suursaadikule, mida me siin täiskogus just rõhutasime. Meil peaks olema võimalus teha seda isiklikult.

USA ei muuda praegu meie tööd ega ka meievahelist sõprust just eriti lihtsaks. Minu arvates näeme meil paljudes küsimustes praegu elevanti portselanipoes, mitte elegantset esinemist poliitilisel areenil.

14 euro suurune tasu ei ole kindlasti otsustav tegur. Kui aga kolme lapsega perekond tahab külastada USAd, siis on tegemist märkimisväärse summaga, mis võib lõppkokkuvõttes takistada sinna sõitmist. Kui teil tuleb peale selle esitada veel internetis põhjalikke andmeid selle kohta, millise lennuettevõtte lennukiga te sõidate, kuhu te lähete, millises hotellis peatute ning mis on teie krediitkaardinumber, siis tekib palju küsimusi selle kohta, miks on see kõik vajalik. Ja kui te siis kuulete headelt tuttavatelt, kuidas nad on pidanud ootama tunde Ameerika lennujaamas ja tegema läbi alandava julgeolekukontrolli, küsite te endalt mõnikord, kas USA ikka teab, et paljudes valdkondades kohtleb ta oma sõpru üsna ebaviisakalt ja et võib-olla mõnes asjas, mida tal nende isikute suhtes on vaja ja tuleks teha, sihib ta märgist kaugelt mööda.

Mis puudutab meie Atlandi-üleseid suhteid, siis pean ütlema, et meil on USAga head sidemed. See peaks tähendama ka seda, et meid tuleks sellele vastavalt kohelda. Ma kutsun komisjoni ja teid, volinik, üles nõudma ühemõtteliselt, et viisavabadus tagataks ka neile liikmesriikidele, keda see veel ei hõlma, ning kui sellele ei järgne sobivat reaktsiooni, siis kehtestage palun USA kodanike suhtes samaväärsed meetmed. Siin ei ole küsimus põhimõttes „silm silma, hammas hamba vastu”, kuid meil peab olema võimalik tegutseda võrdsetel alustel ja me ei tohi lubada ennast kohelda nii, nagu feodaal kohtleb oma pärisorja. Me ei ole pärisorjad, me oleme võrdsed.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE).(RO) Viimase Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes on öeldud, et Atlandi-ülesed suhted tuginevad ühistele väärtustele. Tegelikkus on aga selline, et USA kodanikud saavad vabalt ELi territooriumile tulla. Euroopa Liit on nõustunud broneeringuinfo ja SWIFTiga ning ka Euroopa kodanike isikuandmeid käsitlevate lepingutega. Mõned eurooplased vajavad USAsse sõitmiseks ikka veel viisat. Peale selle peavad eurooplased andma USAsse jõudmisel oma sõrmejäljed, ükskõik kas nad reisivad viisaga või mitte. Euroopa kodanikud peavad näitama veebi kaudu oma reisimiskavatsust ja hiljuti kehtestatud korra kohaselt tuleb neil maksta USAsse saabumisel 14 USA dollarit.

Ma ei näe, kus on siin ühised väärtused. Arvan, et EL peab järgmisel tippkohtumisel novembris nõudma viisanõude kaotamist kõikide ELi kodanike puhul ja kohtlema teisel pool Atlandi ookeani elavaid inimesi samamoodi, nagu meid koheldakse.

 
  
MPphoto
 

  Evelyn Regner (S&D).(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, austatud nõukogu eesistuja! 14 USA dollari suurune maks USAsse sõitmise eest segab Atlandi-üleste suhete edendamist. See tuleks kaotada mitmel põhjusel: see muudab reisimise kallimaks, on diskrimineeriv ja lihtsalt ebasõbralik.

Eriti kahetsusväärne on see, et seda maksu saab maksta vaid USA sisejulgeolekuministeeriumi kodulehel ja krediitkaardiga. Mida teevad inimesed, kellel ei ole krediitkaarti? Kas USAsse saavad sõita ainult krediitkaardi omanikud? Nagu paljudel eelkõnelejatel, on ka minul segased tunded seoses tõigaga, et ELi kodanike krediitkaardiandmeid hakatakse edastama.

See teema pahandab kindlasti ELi kodanikke. Nad ootavad, et Euroopa Komisjon ja nõukogu näitaksid siinjuures oma meelekindlust. Palun käituge enesekindlate eurooplastena ja kui vaja, kohaldage vastastikkuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 

  Alfreds Rubiks (GUE/NGL) . – (LV) Tänan teid, lugupeetud juhataja. Ma ei arva, et USA valitsus, kes kulutab iga päev miljardeid sõjategevusele, vajaks raha. Nad ei vaja raha, vaid juurdepääsu uutele lisaandmetele, mis olid ja on kättesaadavad SWIFTi programmi kaudu – meie kodanike andmetele. Ma tunnen, kuidas nii USA valitsus kui ka Kongress tahab näidata, kes on meie kahepoolsetes suhetes peremees. Mul on olemas isiklik kogemus. Kui Euroopa Parlament arutas SWIFTi programmi, võttis USA Läti suursaadiku nõunik endale vabaduse kutsuda mind, ELi ja Euroopa Parlamendi liiget, enda juurde, et arutada seda küsimust ja mõjutada minu hääle andmist. Mul on igati alust arvata, et küsimus ei ole rahas. Lätis on paljudel inimestel sugulased USAs. Nad on ka minu valijad. Nad ei ole rõõmsad, kui me ei seisa siin nende huvide eest. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Tänan teid märkuste ja toetussõnade eest, mis aitavad loodetavasti viia tulemuslikult lõpule meie arutelud USAga selles väga keerulises küsimuses.

Kõigepealt soovin parlamendiliikmetele kinnitada, et uurime ELi vastastikkuse mehhanismi raames kõiki võimalikke meetmeid USA suhtes, muu hulgas ka võimalust kehtestada ELi ESTA, mille kohta, nagu te teate, tehakse praegu teostatavusuuringut. Loomulikult teavitatakse teid tulemustest ja võimalikest ettepanekust edasise tegevuse kohta.

Rääkides sellest, kas käsitleda seda maksu varjatud viisalõivuna, pean ütlema, et kui võtta aluseks esialgne hinnang, mille komisjon 2008. aastal kehtiva ESTA kohta andis, siis – nagu on sätestatud lõppmääruse vaheversioonis – ei saa ESTAt praegu pidada võrdväärseks Schengeni viisa taotlemise korraga, mis on kindlaks määratud ühistes konsulaarjuhistes, mida teatakse nüüd viisaeeskirjana.

Mis puudutab komisjoni reaktsiooni USA uutele ESTAt käsitlevatele eeskirjadele, siis soovin teile siinkohal jällegi teada anda, et pärast ESTA lõppmääruse avaldamist USA ametlikus teatajas esitame ametlikud märkused ja lõpphinnangu. Kahtlemata teame me väga hästi, kui tundlik on isikuandmete kogumise ja nende kaitse teema ning see on komisjoni jaoks üks tähtsamaid küsimusi.

Seoses edasise diplomaatilise ja poliitilise tegevusega tahaksin teile teatada, et komisjon on juba palunud eesistujariiki võtta see teema järgmise, oktoobris toimuva justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumise päevakorda. Olen kindel, et selle maksu teemat käsitletakse ka järgmisel ELi ja USA vahelisel justiits- ja siseministrite nõukogu kohtumisel detsembris.

Olen võtnud teadmiseks nende austatud parlamendiliikmete mure, kes on pärit liikmesriikidest, mille kodanikud peavad USAsse sõitmiseks endiselt viisat taotlema. Mõistan neid täielikult ja soovin kinnitada, et me jätkame järjekindlalt surve avaldamist selle nimel, et ELi kõnealused neli liikmesriiki lisataks USA viisavabadusprogrammi esimesel võimalusel.

Seda teemat käsitles ka volinik Malmström selle aasta aprillis viimasel ELi ja USA ministrite kohtumisel. Kaks kuud hiljem oli see Washingtonis taas tema vestlusteemaks ja mõistagi on see küsimus, mis tõstatatakse kõikidel poliitilistel tasanditel. Me nõuame tungivalt, et sellele probleemile leitaks kiire lahendus.

Lubage mul vastata lõpetuseks Elmar Broki märkustele. Soovin tõesti rõhutada, et kui Euroopa Parlament tihendaks suhtlust oma USA kolleegidega, siis oleks sellest suur abi, sest nagu me kõik teame, on ESTA maksu projekti ja viisapoliitika eestvedajaks suurel määral USA Kongress, ning teie toetus ja abi oleks selles küsimuses tõepoolest väärtuslik.

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel, nõukogu eesistuja. – (FR) Lugupeetud juhataja, volinik, head parlamendiliikmed! Ma ütlen lõpetuseks mõne sõna. Meie arutelu järel näib nüüd veelgi selgem olevat, et Atlandi-ülese liikuvuse parandamiseks peab EL jätkama koostööd Ameerika ametivõimudega. Seepärast on mul hea meel, härra juhataja, et USA suursaadik Euroopa Liidus on osalenud paljudel meie aruteludel. Minu arvates on see märk sellest, et USA on meie arutelusid kuulanud.

Meil on endiselt – komisjon tuletab seda meile meelde oma vastastikuse viisavabaduse aruandes – neli liikmesriiki, mille kodanikud peavad USAsse sõitmiseks viisat taotlema. Selle olukorraga ei saa leppida, kui arvestada viisavabadust, mis kehtib Ameerika kodanike jaoks Schengeni ala külastamisel. Eesistujariik teeb seega kõik võimaliku, et toetada komisjoni, kui ta jätkab olukorda lahendavate meetmete võtmist.

Peale selle peame tegema kõik, mis võimalik, et USAsse sõit oleks võimalikult odav, ükskõik kas sõidu eesmärk on turism, äritegevus või ülesannete täitmine. Te võite olla kindlad, et eesistujariik toetab endiselt ELi kurssi, mis on Ameerika ametiasutuste suhtes võetud.

Nõukogu otsustab tulevased meetmed pärast seda, kui komisjon esitab sügisel oma vastastikuse viisavabaduse aruande ja kui Ameerika ametiasutused avaldavad lõppmääruse, sealjuures võtab nõukogu arvesse ka komisjoni lõpphinnangut reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) kohta.

 
  
 

(Istung katkestati kell 17.20 ja seda jätkati kell 18.00.)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult.(RO) Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2009. aasta resolutsioonis paluti USAl täieliku vastastikkuse põhimõtte alusel kohelda kõiki ELi kodanikke võrdselt. USA viisavabadusprogramm ei kehti aga endiselt neljas riigis: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas ja Küprosel. Peale selle kehtestas USA ka tasu ELi kodanikele reisiloa väljastamise eest. Uus kord kehtib alates 8. septembrist 2010. Ma arvan, et Euroopa Komisjon peab oma suhetes USAga seadma viisade väljastamise vastastikkuse põhimõtte teema tähtsamale kohale ja püüdma samas saavutada kõikide ELi kodanike võrdse kohtlemise.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika