Istungi stenogramm

Kolmapäev, 6. oktoober 2010 - Brüssel

13. Lissaboni lepingu sotsiaalsätted (arutelu)

  Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Lissaboni lepingu sotsiaalmääruste kohta.

  Philippe Courard, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Tänan võimaluse eest võtta sõna asepeaministri Lorette Onkelinxi nimel mitmete uute perspektiivide kohta, mida Lissaboni leping sotsiaalasjades pakub.

Arvan tõepoolest, et meil tuleb vaadata sotsiaalseid edasiminekuid Euroopa õiguses. Seega sätestab artikkel 9 horisontaalse sotsiaalse kaitse klausli, mis kohustab Euroopa institutsioone võtma arvesse nõudmisi, mis seonduvad tööhõive kõrge taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagatise, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ning hariduse, koolituse ja inimtervise kaitse kõrge tasemega.

Nõue tuleneb avaldusest lepingu artikli 3 lõikes 3, et siseturg tuleb rajada poliitika kaudu, mis rajaneb sotsiaalsel turumajandusel, mis on kõrge konkurentsivõimega ja suunatud täielikule tööhõivele ning sotsiaalsele progressile.

Sellest lähtuvalt nõuab artikkel 9 nüüdsest sotsiaalse mõõte arvestamist kogu Euroopa poliitika määratlemisel. Asi on õiglase tasakaalu taastamises tahkude vahel, mida meil praktikas teostada tuleb. Tegemist on eesistujariigi Belgia prioriteetse läbiva eesmärgiga.

Tulevikus tuleb meil seega pöörata palju enam tähelepanu Euroopa tasandil arendatava poliitika sotsiaalsele mõjule. Samal ajal kui meil on tarvis muuta majanduskasv Euroopa Liidus maksimaalseks, peame ergutama ka kasvu viljade ausat ja õiglast jaotamist seinast seina ning ilmutama iseäranis huvi kõige kaitsetumate inimeste saatuse vastu.

Peame samuti arvesse võtma Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalset mõõdet, mille – nagu teate – Euroopa Liit võttis vastu juunis toimunud Euroopa Ülemkogul. See strateegia, mis on suunatud tööhõivele ja kasvule, hõlmab majanduslikku, sotsiaalset, tööhõive- ja keskkonnamõõdet. See rajaneb piiratud arvul kvantitatiivsetel eesmärkidel ja mõnedel suunistel.

Viiest fikseeritud eesmärgist on üks konkreetselt pühendatud võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Sellega seatakse eesmärk tuua vähemalt 20 miljonit inimest Euroopa Liidus 2020. aastaks vaesusest välja. Ühes 10. suunisega moodustab see strateegia sotsiaalse samba.

Ehkki meile võib valmistada pettumust eesmärkide puudumine selles, näitab see sellegipoolest soovi saavutada konkreetne ja selgelt tuvastatav eesmärk, mis on valdkonnas uus ning kehtestab uue dünaamika, mida meil on tarvis ära kasutada. Liikmesriikidel tuleb teatada iga aasta riiklike reformiprogrammide rakendamisel tehtud edusammudest.

Minu seisukoht on alati olnud, et peame muutma selle ELi 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõte kasu maksimaalseks. Soovin teha eesistujariigist Belgia sotsiaalse eesistujariigi par excellence. Selles kontekstis pakub Euroopa 2020. aasta strateegia võimalust nähtavuseks: Euroopa sotsiaalpoliitika. Sellest saab tõeline katsumus, sest liikmesriigid on oma reformikavade ja seetõttu oma kvantitatiivsete eesmärkide saavutamise poliitika määratlemisega ametis ning samal ajal tegelevad nad ka oma riigisiseste eelarvetega, mis piiravad nende rahalist vabadust.

Lisaks oli finantskriis alles hiljuti ja majanduse taastumine annab end aeglaselt tunda. Peame seetõttu veenduma, et eelarve konsolideerimine ei avaldaks negatiivset mõju tööhõive- ja sotsiaalsele poliitikale. ELi 2020. aasta kasvustrateegia peab olema jätkusuutlik ja kaasav: seda ei tohi iseloomustada töökohtadeta kasv; sellest peab ilmnema soov võidelda töökohtade ebakindlusega. Võitlus vaesusega peab seepärast tõesti meie jaoks põhimure olema.

Nõukogus teeb eesistujariik Belgia kõvasti tööd, et panna see dünaamika toimima, kuid on samuti tundlik rolli suhtes, mida komisjon selles kontekstis etendama peab. Soovitaksin siiralt komisjonil tungivalt sel teemal dünaamiline olla. Mõtlen siinkohalt juhtalgatusi, mis tal vastu on tarvis võtta, eriti platvormi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks, mis peab pakkuma laiemat perspektiivi sotsiaalsetele probleemidele, millega Euroopa silmitsi seisab.

Muu hulgas peab komisjon kasutama seda meetodit, et pakkuda meile välja mooduseid, kuidas konkreetselt rakendada Lissaboni lepingu artikli 9 uut horisontaalset sotsiaalset klauslit.

Nagu näete, on eesistujariik Belgia väga edasipüüdlik, kuid usun tõesti, et meil on tarvis rahuldada oma kaaskodanike vajadusi ja nõudmisi. Sotsiaalse mõõteta on Euroopa üritus määratud äpardumisele. Ka siin on teil etendada oma roll arutelu jätkamisel selle strateegia üle, mitte ainult Euroopa tasandil, vaid ka tõstes esile sotsiaalset mõõdet oma konkreetsetes riikides.

  László Andor, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 toodud horisontaalses sotsiaalses klauslis seisab: „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse” muu hulgas „piisava sotsiaalse kaitse tagamise” ja „sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid”. Komisjon on pühendunud klausli rakendamisele, kaasa arvatud oma üldise sotsiaalse mõju hindamise raames sotsiaalse mõju hindamise tugevdamise abil.

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste konkreetse olukorra suhtes arvab komisjon, et oluline on tagada liikmesriikide ametivõimude õiguskindlus. Komisjon ei pea aga vajalikuks praegusel etapil mitmest sidusrühmast koosneva töökonna loomist, et lahendada raskused, mida mõnedel üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajatel esineb ühtse turu eeskirjade tõlgendamisel.

Komisjon on teadlik, et paljud ametivõimud ja sidusrühmad peavad sotsiaalsetele teenustele kohalduvaid ELi eeskirju takistuseks taoliste teenuste korraldamisel ning rahastamisel. Aruteludest ametivõimude ja sidusrühmadega aga ilmneb, et olemasolevates eeskirjades võetakse suurel määral arvesse üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste spetsiifikat. Teatatud probleemid on väga tihti tingitud puudulikust teadlikkusest ja teabest eeskirjade kohta või kahtlustest selle kohta, kuidas taolisi eeskirju rakendada tuleks.

Sel põhjusel on komisjon teinud kättesaadavaks strateegia, sealhulgas interaktiivse teabeteenistuse, dokumendid korduma kippuvate küsimustega ja koolitusalgatuse kohalikele ametivõimudele. Komisjonil on käsil korduma kippuvate küsimustega dokumentide päevakajastamine. Pärast lõplikku viimistlemist esitab komisjon need liikmesriikidele ja sidusrühmadele sotsiaalse kaitse komisjonis.

Teine arutelufoorum liikmesriikidega on riigihangete nõuandekomitee. Äsja on lõppenud avalik arutelu – üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste – paketi üle, mille eesmärk on selgitada ja lihtsustada riigiabi eeskirjade kohaldamist nendele teenustele. Komisjon jagab laekunud panuste hinnangut parlamendi, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja liikmesriikidega. Nagu komisjon on arvukatel puhkudel teatanud, võetakse paketi ümbertöötamisel sotsiaalsete teenuste spetsiifikat nõuetekohaselt arvesse.

Lisaks on olnud komisjonil viimasel paaril aastal viljakas dialoog peamiste sidusrühmadega olemasolevate ELi eeskirjade võimaliku kohandamise üle – iseäranis sotsiaalkaitsekomitees ja parlamendi fraktsioonidevahelises töörühmas avalike teenuste küsimustes. Juulis osales komisjon eesistujariigi Belgia korraldatud seminaril liikmesriikide ja eri sidusrühmadega. Jällegi on aruteludest ilmnenud, et samal ajal kui on tugev ja õiguspärane huvi viimistlemise vastu, ei olnud tegelikku vajadust muuta olemasolevate ELi eeskirjade alusstruktuuri, et neid üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste spetsiifikaga kohandada. Ehkki see on nii, on komisjon teadlik, et eesistujariik Belgia on esitanud ettepanekuid olemasolevate eeskirjade täpsustamise ja kohandamise kohta. Komisjon kaalub neid ettepanekuid tähelepanelikult.

Meenutan samuti, et 26. ja 27. oktoobril eesistujariigi Belgia egiidi all korraldatav üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kolmas foorum annab võimaluse arutada neid ettepanekuid ja võib-olla ka teisi.

Viimaseks, komisjon on töötanud sotsiaalkaitsekomitees sotsiaalteenuste vabatahtliku kvaliteediraamistikuga. Komisjon on teinud taolise raamistiku koostamisel väga tihedat koostööd peamiste sidusrühmade, sotsiaalsete partnerite, kohalike ametiasutuste, teenuseosutajate ja -kasutajatega.

Kokkuvõtteks on komisjon pühendunud uue horisontaalse sotsiaalse klausli, sealhulgas üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste rakendamisele.

Nagu olen selgitanud, on arvukaid foorumeid aruteluks ja dialoogiks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste sidusrühmadega. Komisjon ei näe seetõttu vajadust täiendava töökonna loomiseks. Komisjon on aga pühendunud raskuste lahendamisele, millega seisavad silmitsi mõned üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajad ühtse turu eeskirjade tõlgendamisel, sealhulgas tulevase ühtse turu akti raames, mille komisjon võtab vastu enne oktoobri lõppu.

  Andreas Schwab, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni leping ei andnud Euroopa Liidule sisuliselt uusi volitusi sotsiaalpoliitika valdkonnas. Artikkel 9 – nõukogu esindaja on sellele juba viidanud – laiendab olemasolevaid volitusi sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtte kontekstis, mis on väga oluline Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile ja mille tõime sisse Euroopa konventsiooni, mis sisuliselt sillutas tee Lissaboni lepingule.

Meie teine tähelepanek on, et kunagise voliniku Mario Monti raportiga, mille pealkiri on „Kodanike seadmine liidu keskmesse”, tegi Euroopa Komisjon huvitava ja väärtusliku panuse sellesse, kuidas võiksime saavutada edu siseturu võimsate positiivsete impulsside ühendamisel ühise tarbijaturu sotsiaalsete elementidega. Sel põhjusel, volinik Andor, ootame pikisilmi niinimetatud ühtse turu akti, millega volinik Barnier hetkel töötab. Arvame, et selle abil saab Monti-Kroes paketiga tõeliselt edukalt toime tulla. Oleme aga skeptilised, kas riigihankedirektiivide avamine ja kontsessioonide direktiivi loomine tegelikult seaks Euroopa siseturu õigele rajale, kuna on ilmselge, et oleme selgelt avaliku sektori paisutamise vastu.

Nõukogu esindaja on sellele juba viidanud, kuid seda olulisem on, et nii suur ja oluline kui ka sotsiaalne konsolidatsioon võib olla – ja ütlen seda selle parlamendi noorema põlvkonna liikmena, et arvame sisse kõik varieelarved –, on Freiburgis tegutsev professor Bernd Raffelhüschen kõnelnud asjaolust, et meil on pensionivõlgade suhtes tekkinud mitmed varjatud eelarved, kui kaalume sotsiaalset konsolidatsiooni, ning et teeme poliitika, mis annab tuleval kümnendil ausa võimaluse ka nooremale põlvkonnale.

Seetõttu arvan, et seisame koos – ja nõukogu esindaja on sellele juba viidanud – silmitsi suurte probleemidega; et Euroopa Parlament ja fraktsioon EPP jagavad selles probleemis seisukohta ning et peaksime tegema kõik võimaliku, et toetada Euroopa Komisjoni pingutusi nii siseturumeetmete paketi kui teisalt ka sotsiaalsete meetmete loomiseks, mis peavad sotsiaalse turumajanduse taustal seda siseturgu täiendama. Ootan seetõttu pikisilmi järgnevat arutelu ja olen tänulik teie tähelepanu eest!

  Proinsias De Rossa, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada nõukogu ja komisjoni tänaste avalduste eest ning fraktsioone ALDE, Greens/EFA ja GUE/NGL nende toe eest, et see küsimus tänases päevakorras oleks.

Uued sotsiaalsed klauslid ei puuduta ainuüksi üldist huvi pakkuvaid teenuseid, nagu anti mõista varasemas EPP sõnavõtus täna pärastlõunal, ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul on meil tarvis jõuda järeldusteni nendes küsimustes, mida on aastaid intensiivselt arutatud, mitte aga vanu argumente üles soojendada.

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku küsimuse raportöörina ootan pikisilmi koostööd kõikide fraktsioonidega, kes tunnistavad tugeva sotsiaalse turumajanduse vajadust, ning loodan pakkuda välja konkreetseid ettepanekuid, et lahendada dilemmasid, millega üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajad silmitsi seisavad.

Nagu olete kahtlemata teadlikud, on Euroopa kodanikel suured lootused, et pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist kujuneb Euroopa poliitikavaldkondades ja õigusaktides välja ühtsem ja dünaamilisem sotsiaalne mõõde. Tõepoolest, üks nendest olulistest aruteludest Lissaboni referendumite ajal Iirimaal käsitles uusi sotsiaalseid klausleid, sealhulgas artikleid 3, 9, 14 ja sotsiaalset protokolli, ning tõepoolest puudelisuse ja võrdsusega seonduvaid paljusid teisi.

Alati on oluline, et vastaksime kodanike ootustele. Selle majandus- ja sotsiaalse kriisi ajal on see topeltoluline paljudele miljonitele meie kodanikest, kes on juba kriisi ja rakendatavate abinõude tõttu kaotanud – ja paljudele teistele, kes kaotavad – töökohad, eluasemed, säästud, pensionid, avaliku sektori tervishoiuteenused ning – tõepoolest – laste haridusvõimalused.

Euroopa Liidu stabiilsust häiriks sügavalt, kui liikmete kolleegium ja Euroopa Ülemkogu asuks seisukohale, et need lepingu uued artiklid ei muuda midagi, ja jätkaks sotsiaalsete eesmärkide kohtlemist turueesmärkide suhtes teisejärgulisena. Kui me oma vastutusaladel toime ei tule, ootavad tagaplaanil äärmuslikud ksenofoobsed ja sallimatud parteid, kes on valmis kasutama ära olemasolevat viha ning rahulolematust.

Minu tänane konkreetne palve komisjonile ja nõukogule on see, et nad aktsepteeriksid, et meil on tarvis dünaamilist protsessi, et teha edusamme üldist huvi pakkuvate teenuste, eriti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul.

Voliniku tänane avaldus on minu arvates kahetsusväärne. Loodan järgmistel kuudel veenda teda, et ta eksib, et meil on tõesti tarvis dünaamilist protsessi, et meil on tõesti tarvis kõrgetasemelist töökonda, mis sisaldaks mitte ainult teda ennast ja teisi peadirektoraate, vaid kodanikuühiskonna liikmeid, ametiühinguid, nõukogu ja regioonide komiteed.

Meil on tarvis muutust ajendavat mehhanismi, mida tunnistaksid kõik. Lugupeetud volinik, olen kuulnud teid ja José Manuel Barrosot ütlevat, et sidusrühmad rääkivat teile, et tegelikult probleemi ei ole. Sidusrühmad minule seda ei räägi. Olen viimasel kuuel kuul kohtunud tosinatega neist. Nad räägivad mulle, et on haldus- ja õigusprobleeme ning et nendega on tarvis kiiresti tegelda. Kardan, et lähtuvalt sellest, mida teie ja nõukogu siin täna ütlesite, ei tegeleta nendega kiiresti. Loodan, nagu ütlen, et suudan teie meelt järgmiste kuude jooksul muuta. On aga edasilükkamatu vajadus mehhanismi, kõrgetasemelise mehhanismi järele, mis hõlmaks sidusrühmi ja kindlustaks, et otsused, mida on vaja teha, tehakse ja rakendatakse.

Arvan, et kõige olulisem on, et parlament sellesse protsessi kaasatud oleks. Peame silmas pidama, et peame tegelema muredega ning näitama, et Euroopal on tõsi taga sotsiaalse turumajanduse ja mitte ainuüksi ühtse turu loomisel.

  Marian Harkin, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Mul on Lissaboni lepingu kulunud, märkustega, allajoonitud, narmendav ja teeplekkidega eksemplar. See oli minu pidev reisikaaslane 12 kuud, kui üritasin veenda Iiri kodanikke poolt hääletama. Kui Iiri kodanikud küsisid minult, miks nad peaksid poolt hääletama, oli üks esimesest viiest põhjusest, mis ma neile tõin, et leping tekitaks sotsiaalsema Euroopa.

Alles 12 kuud tagasi ratifitseerisime lepingu ja nüüd peame poliitikutena oma lubadused täitma. Oleme võtnud sõna uue horisontaalse sotsiaalse klausli – artikli 9 – teemal, mis kohustab liitu arvestama poliitika kujundamisel otsuste sotsiaalseid tagajärgi. Tegemist on läbiva eesmärgiga, mis pakub meile suuremat rakendusala, et saaksime ELi õigusaktide koostamisel, muutmisel või rakendamisel olla põhjalikumad, kuid artikkel 9 ei taga soovitud poliitikatulemusi. Tegemist on võimsa vahendiga, mis on meie käsutuses, kuid peame endalt küsima, kas kasutame seda või on see lihtsalt tegelikkuse ilustamine.

Sotsiaalpoliitika oli algupärastesse aluslepingutesse kehvasti sisse kirjutatud, kuid arvan, et see on palju tugevam Lissaboni lepingus. Peale üldist huvi pakkuvaid teenuseid käsitleva protokolli on mainitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14. Selles tehakse selgelt teatavaks liikmesriikide ja ELi üldist huvi pakkuvate teenustega seotud ühine vastutus. Seni on EL kohaldanud siseturu eeskirju, kuid artiklis 14 seisab, et aluslepingute kohaldamisel „hoolitsevad liit ja liikmesriigid(...), et niisugused teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid.” See kujutab nihet ELi poliitikas ja peab kajastuma komisjoni teatistes ning ettepanekutes.

Samuti on nõukogus ikka veel tõkestatud diskrimineerimisvastane direktiiv. See on oluline õigusakt, mille rakendamine on meil vaja tagada. Seega, samal ajal kui Lissaboni lepinguga kehtestatakse aluspõhimõtted ja kaitstakse sotsiaalpoliitika õigusakte, ei ole sotsiaalpoliitika tulevik üheselt määratletud. Meie – komisjon, nõukogu ja parlament – saame kasutada ja peame kasutama Lissaboniga antud vahendeid.

  Karima Delli (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Philippe Courard! Lugupeetud volinik! Euroopa Liidu põhieesmärk, mis on kirjas Lissaboni lepingus, on täielikult tööhõivele ja sotsiaalsele edasiminekule suunatud sotsiaalse turumajanduse arendamine. Seetõttu sisaldab see horisontaalset sotsiaalset klauslit, milles seisab, et kogu ELi poliitika määratlemine ja rakendamine peab juhinduma tööhõive kõrge taseme edendamisest, piisavast sotsiaalsest kaitsest ja võitlusest tõrjutusega.

Sotsiaalsete õiguste ja iseäranis üldist huvi pakkuvatele teenustele juurdepääsu õiguse tunnistamine muudetakse siduvaks põhiõiguste hartaga. Harta sisaldab õigusi ja põhimõtteid, nagu õigus pääseda juurde sotsiaalkindlustusmaksetele, elamispinnatoetustele ja sotsiaalteenustele.

Kuidas saate parlamendi algatatud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kolmanda foorumi eelõhtul väita, et Lissaboni lepingu sätete kohaldamisel tarvitseb nendele üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele kohaldada vaid konkurentsi ja siseturgu käsitlevaid eeskirju, ilma et kohandataks nende korralduse ning rahastamise konkreetseid viise?

Kas ei vasta tõele, et teenuste direktiiv seab näiteks kahtluse alla üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste rolli, millel on tugev kohalik alus kogukonna liikmetest, kelle eesmärk ei ole rahaline kasu? Millal lakkate pead liiva alla peitmast ja millal võtate lõpuks endale Euroopa Liidu toimimise lepingu uue artikli 14 sätete kohaselt kaasseadusandjana vastutuse?

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Pean tunnistama, et Lissaboni leping ja selles võetud sotsiaalsed kohustused jätavad lugedes hea mulje. Me ei saa aga eirata tõsiasja, et sajad tuhanded inimesed tulid Brüsselis ja teistes Euroopa pealinnades tänavaile. Nad protestiside kriisile suunatud vale ja ebasotsiaalse poliitika vastu.

Oleme vaevalt hakanud saama üle praegusest kõige hullemast kriisist, aga juba kuuleme paljudelt valitsustelt, et riigivõlga on tarvis ohjata. Avariilangevarjud, mida päästeplaanid endast kujutavad, tuleks nende sõnul kokku pakkida ja investeeringute programmid tühistada. Komisjon nõuab stabiilsuse ja kasvu pakti piiramist. Trahvida tuleb riike, kus makstakse õigustatud töötasu ja palka, kus tööturul järgitakse veel eeskirju või kus sotisaaltoetuse süsteemid on n-ö liiga sotsiaalsed – see tähendab, et liiga head. Pankurid jätkavad, nagu ei oleks midagi juhtunud. Pensione ja palkasid tuleb kärpida ja võib-olla tõsta tarbimismakse. Sotsiaalse tervisekindlustuse sissemaksed tõusevad, samal ajal kui teenused vähenevad.

Euroopa Kohtu otsuste valguses Vikingi, Lavali ja Ruefferti kohtuasjades ei ole ametiühingud ainsad, kes kardavad, et Euroopa Liidu sotsiaalne tasakaal on ebakindel. Ametiühingute üleskutse sotsiaalse kaitse klauslile väärib meie täit toetust. Töötajate õigustele, ametiühingute õigustele ja sotsiaalsele kaitsele on tarvis anda vähemalt sama tähtsus – ning tõepoolest ülimus nende ees – kui siseturule ja teenuste osutamise vabadusele. See tuleb selgelt paika panna põhiseaduses. Juhin nendele asjaoludele tähelepanu, sest asjaomased lõigud pelgalt näevad head välja – tegelikult ei muuda nad midagi.

Inimväärikust ei ole võimalik kindlustada minimaalsete sotsiaalsete standarditeta. Sotsiaalse progressi klausel parandaks Euroopa Liidu rängalt kahjustatud mainet elanikkonna seas ja aitaks pidurdada sotsiaalseid kartusi.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Oleme Euroopa Liidus tunnistajaks sellele, mis on minu arvates murettekitav areng, kus üha enam inimesi tõugatakse ajutisele renditööle, petlikule füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ja McJobs-tüüpi töökohtadele ning kus töötajate sotsiaalseid õigusi tõugatakse tagaplaanile. Euroopa Inimõiguste Kohus ei näi kärpivat oma praktikas ainult töötajate kaitse standardeid, vaid välistab ka eeliskohtlemise sotsiaalselt tegutsevatele ettevõtjatele riigihankelepingute sõlmimisel.

Lissaboni leping teeb kõik paremaks, öeldi meile, kuid isiklikult ei ole ma erilist sotsiaalset muutust näinud. Tehakse katseid vähendada näiteks majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi Euroopa Sotsiaalfondi kasutavate liikmesriikide vahel. Ent kui projektide aruandekohustus ja teostamine toob kaasa probleeme paljudes regioonides, ei täida fond oma missiooni. Juhiksin mööda minnes tähelepanu, et siseturu vabadused kätkevad liiga tihti ainult hargmaiste konglomeraatide vabadusi, mis tõrjuvad välja kohalikke tööandjaid, see tähendab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Arvan, et see peab muutuma võimalikult pea.

  Jean-Paul Gauzès (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Lissaboni leping annab kaheldamatult Euroopale uued sotsiaalsed eesmärgid. Jätkusuutlik areng Euroopas rajaneb sotsiaalse turumajanduse kõrgel konkurentsivõimel, mis tähendab täielikku tööhõivet ja sotsiaalset edasiminekut, võitlust sotsiaalse tõrjutuse ning diskrimineerimisega, õigluse edendamist ja vaesuse likvideerimist. Lissaboni leping kinnitab sotsiaalsete partnerite rolli ja edendab sotsiaalset dialoogi ametiühingute ning tööandjate organisatsioonide edendajate vahel Euroopa tasandil.

Nendes eri küsimustes on tegelik olukord kindlasti teistsugune, kui mõned sõnavõtjad siin kirjeldasid. Praegu võime olukorda dramatiseerida; kuid vastab tõele, et on murettekitavaid olukordi, et kriis ei ole veel läbi ning et sellel on tagajärgi. Euroopa aga rakendab valdkonnas meetmeid, mida peame oma kodanikele selgitama, et luua just finantssektoris mingi kord, ja selles suhtes on Euroopa üks esimesi, kes teeb jõupingutusi selle sektori korrastamiseks meie töö alusel.

Lubage mul teha lühidalt mõned tähelepanekud! Eriti üldist huvi pakkuvate teenuste puhul ütlen selgelt, et peaksime võtma arvesse konkreetseid riigisiseseid olusid, sest on tõsi, et mõned meie kaaskodanikest tunnevad veidi muret – mõtlen siinkohal prantslasi, kui nad ekslikult tunnevad, et Euroopa ohustab avalikke teenuseid, mis on Prantsusmaal traditsioonilised. Samamoodi peaksime riigihangete lepingute puhul võtma arvesse konkreetseid olusid ja eriti neid, mis võimaldavad koostööd mitme ametivõimu vahel.

Sellest hoolimata oleneb sotsiaalpoliitika majanduse tervisest ja majanduslikust kasvust. See on sotsiaalse turumajanduse esmane eesmärk.

  Elizabeth Lynne (ALDE). – Austatud juhataja! Erinevalt mõnedest teistest sõnavõtjatest ei usu ma, et Lissaboni leping muudab sotsiaalpoliitika valdkonnas sama palju kui mõnedes teistes valdkondades.

Oleme tööhõive vallas teinu juba aastaid ühiselt otsuseid, kuid lähtuvalt üldiselt kohalduvatest II jao sätetest on artiklis 9 viide muu seas inimtervise kaitsele. Üks direktiiv, mis on sellest puudutatud, on elektromagnetväljade direktiiv, ja tean, et komisjon on seda vaadanud. Kui elektromagnetväljade direktiiv läbib meil tööhõive- ja sotsiaalkomisjoniga terve menetluse, peame kindlustama – ja loodetavasti liikmesriigid nõustuvad –, et tehnika viimast sõna magnetresonantstomograafia (MRI) skannerit võib kasutada.

II jaost lähtuvalt katab artikkel 10 mittediskrimineerimist. Nagu mitu teist sõnavõtjat on öelnud, on väga oluline, et veenduksime, et kaupadele ja teenustele juurdepääsu käsitlev horisontaalne direktiiv vabastatakse nõukogust, ning veenduksime, et need liikmesriigid, kes seda blokeerivad, tühistaks oma vastuväited, nii et saaksime tõelise kaupadele ja teenustele juurdepääsu käsitleva diskrimineerimisvastase direktiivi.

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL) . – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Tuleb öelda, et mis on valdav Maastrichti lepingu kohaldamisel, ei ole üldse see, mida kirjeldate: selleks ei ole ei artikkel 9 ega 14 avalike teenuste kaitsmiseks. Pigem on selleks konkurentsi, piiramatu vabakaubanduse, sotsiaalse kaitse nõrgestamise, pensionide ja palkade purustamise ning õiglasest maksude ühtlustamisest keeldumise põhimõtted.

See aasta on näiteks kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aastaks. Märkigem täpselt, mida olete teinud, mis sellega vastuolus on, komisjoni ja nõukogu liikmed. Viimastel päevadel tehtud otsused, mis tõukavad meid eelarvepoliitika ülikarmistamise ja selle suunas, et komisjon hakkab sisuliselt tribunaliks selle teostamisel, on vastuolus iga viimse kui ühe sotsiaalse projektiga. Selle asemel et uskuda, et eelarvepoliitika karmistamine ja sotsiaalne taandareng päästavad Euroopa Liidu kriisist, arvan, et peame kasutama täiesti erinevat mõttekäiku; tegelikult vastupidist mõttekäiku. Sotsiaalne areng aitab kriisi lõpetada.

Sooviksin seetõttu teha teile ettepaneku, mille esitan edaspidi arutelul läbivaatamiseks. Ettepanek kätkeks uue süsteemi loomist, mis võimaldaks Euroopa Keskpangal osta – sealhulgas raha loomise kaudu, nagu seda kõik pangad nüüd teevad – vajaduse korral liikmesriikide võlg tervenisti või osaliselt ning samal ajal luua Euroopa fond inim-, sotsiaalseks ja ökoloogiliseks arenguks.

Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga toetusel tuleks sellel fondil võimaldada avalike teenuste – ehk teisisõnu ühenduse üldist huvi pakkuvate teenuste – laiendamist ning osutada abi tööstuse, teadusuuringute ja koolitamise tarbeks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Surve, mida komisjon ja Euroopa suurriigid avaldavad haprama majanduse ning vaesuse kõrgemate tasemetega riikidele, on vastuolus kõikide majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtetega, mille kohta eesistujariik Belgia on siin Lissaboni lepingu niinimetatud sotsiaalse klausli – artikli 9 – nimel sõna võtnud.

Tõde on, et stabiliseerimis- ja kasvu pakti irratsionaalsetest kriteeriumidest väljapoole on olnud võimalik liikuda ainult siis, kui liikmesriikidel oli tarvis toetada pankasid tingituna nende tekitatud mürgiste jäätmete tulemusel tekkinud probleemidest. Nüüd, kui pangad on imenud sisse riigiabina miljardeid eurosid ja suurimates raskustes riikide riigivõlad on tõusnud taevasse, on naasnud surve vähendada võlgu ning puudujääke, arvestamata tööhõivet, sotsiaalset kaasatust või üldiselt kättesaadavaid õigusi avaliku sektori haridusele ja tervishoiule, elamispinnale või elu võimaldavale töötasule ja pensionidele. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse nimel kehtestatakse mõnedes riikides, nagu Kreeka ja Portugal, eelarvepoliitika karmistamise meetmed, sotsiaalne ebaõiglus on suurenemas ning kasvav töötus, vaesus ning sotsiaalne tõrjutus ähvardavad Euroopa Liidus 120 miljonit inimest.

Kui uus Portugali valitsuse äsja välja kuulutatud eelarvepoliitika karmistamise programm käiku läheb, libiseb Portugal tagasi majandussurutisse. See tõstatab küsimusi. Mis sorti sotsiaalne Euroopa see on? Kus on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aastal miinimumsissetuleku tagatised, millega vaesust tõrjuda? Kus lõppeb makromajandusliku poliitikaga sotsiaalsete ja sotsiaalse jätksuutlikkuse eesmärkide integratsioon? Kus on avalike teenuste kaitse ja edendamine? Millal saame valdkondadevahelise sotsiaalse suunise ja sotsiaalse mõju tulemusliku hindamise stabiilsus- ning kasvu pakti poliitikale, konkurentsipoliitikale, siseturule, eelarve- ja rahanduspoliitikale? See on kogu Euroopas suureneva töötajate võitluse eesmärk.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Poliitilised eesmärgid on selged. Soovime Euroopat, kus on jätkusuutlik sotsiaalne turumajandus, põhiõigused, mittediskrimineerimine, täielik tööhõive, integreeritud sotsiaalne klausel, sotsiaalne sidusus ja üldist huvi pakkuvad teenused, mida tuleb määratleda subsidiaarsuse kaudu. See on meie eesmärk. Meil on aga selle eesmärgi saavutamiseks Euroopa tasandil liiga vähe vahendeid. Enamik vahenditest leidub liikmesriikide tasandil. Meil on tarvis majanduslike, konkurentsipoliitika ja sotsiaalsete vahendite tasakaalu, kui soovime, et suudaksime need eesmärgid kogu Euroopas teostada. Peaksime seetõttu laiendama oma rahandusliidu majandus- ja sotsiaalseks liiduks. Meil on samuti tarvis selgesti välja tulla ja öelda, et vajame rohkem solidaarsusakte ning et koolitamine, kvalifikatsioonide hankimine inimestele, kasv ja tööhõive ei ole elemendid, mida seada Euroopa sotsiaalse poole vastu. Need on tegelikult eeltingimused, kui soovime võidelda vaesuse ja tõrjutusega ning teha lõpu töötavate vaeste viletsusele.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL). – (FR) Austatud juhataja! Tulin äsja fraktsioonidevahelise avalike teenistuste töörühma koosolekult. Mõnikord küsin endalt, kas räägime samade inimestega. Teie jaoks on kõik korras. Enamik asjaomastest osapooltest ei saa parimal juhul Euroopa õigusaktidest midagi aru või saavad neist liigagi hästi aru.

Räägite Euroopa Liidu poliitika sotsiaalse mõju mõõtmisest. Niisiis ütleksin teile: on vast sobiv valdkond, millega töötate – andke tuld! Kui, nagu väidate, avalike teenustega ja eriti kohalike avalike teenustega mingit probleemi ei ole, siis kohustuge võtma ette avalike teenuste liberaliseerimise korralik, ammendav läbivaatamine terves Euroopa Liidus.

Vaba ja aus konkurents pidi hindu langetama. Olen prantslane. Toon teile lihtsalt näiteid, mis ehk selgitavad, miks prantslased natuke Euroopat sellel teemal pelgavad: eraettevõtjatele üleantud postiteenuste, raudtee-, õhu- ja veetranspordi hinnad on tõusnud hüppeliselt.

Universaalse teenuse idee pidi tagama, et kõige lihtsamad teenused on kõigile kättesaadavad. Tegelikkuses jätkub kõige vaesematele inimestele sellest vaevalt ja diskrimineerimise esinemine kasvab. Mis juhtus teie suure jõukuse ümberjagamisega, kui teame, et ebavõrdsus rikkaimate ja vaeseimate vahel Euroopas jätkuvalt suureneb?

Seega jah, lugupeetud volinik, nagu paljud parlamendiliikmed juba teilt küsinud on, siis millal otsustab komisjon arvestada aluslepingute artiklite 9 ja 14 tagajärgi ning lisaks ka üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid käsitlevat protokolli; teisisõnu, millal hakkab komisjon austama parlamendi õigusi? Palun, mida te kardate?

  László Andor, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon tervikuna arvab nagu minagi, et meie eesmärk on arendada sotsiaalset turumajandust. Võin öelda, et minu jaoks isiklikult ja minu portfelli jaoks on selles väljendis sõna „sotsiaalne” olulisem kui „turg”. Muidugi tuleb komisjonil lõppkokkuvõttes välja pakkuda väga tasakaalustatud lähenemisviis ning seda siis esindada ja rakendada. Olen aga alati esindanud sotsiaalseid eesmärke ja me oleme seda väga tõsiselt võtnud.

Panin arutelul ka tähele, et tulevane ühtse turu akt võetaks parlamendis vastu pettumusega, kui see ei sisaldaks väga tugevat sotsiaalset mõõdet. Just selle nimel olemegi töötanud: kindlustamaks, et see väga oluline dokument on sotsiaalsetes küsimustes jõuline. Olen osalenud asjaomases volinike rühmas ja kindlustanud, et lülitataks sisse punktid, mis puudutavad pensione ja teisi küsimusi, mis on väga olulised Euroopa majanduse sotsiaalse mõõtme tugevdamise seisukohalt.

On aga palju teisi küsimusi. Oleksin kindlasti vastu lähenemisviisile, kus oleks ainult üks konkreetset liiki lahendus, st rajataks veel üks kõrgetasemeline organ, et kindlustada sooritust sotsiaalsed küsimustes.

Minu vastuses ei olnud midagi, mis osutaks vastuseisu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste dünaamilisele protsessile. Tegelikult oleme eesistujariigi Belgia oktoobri konverentsi eel üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste dünaamilises protsessis. Kuulan nii selle konverentsi avamist kui ka järeldusi ja olen väga lootusrikas, et seal tõstatatakse mitmed üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega seotud küsimused, mis näitavad meile teed edasi.

Üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid võetakse väga tõsiselt tulevases vaesusevastase võitluse platvormis, mis avaldatakse aasta lõpus. Ka Philippe Courard, sotsiaalse integratsiooni ja vaesusevastase võitluse riigisekretär, viitas sellele oma sissejuhatuses.

Olen avatud lisameetmete rakendamisele. Kõigepealt aga sooviksin näha, mida need sündmused ja dokumendid toovad Euroopa sidusrühmade laiemast ringist. Sooviksin rõhutada, et ehkki ametlikult on toimumas teatav taastumine, oleme majanduskriisi väga raskes järgus ja et palju valu on tingitud mitte lihtsalt kriisist endast, vaid samuti kriisist väljumise meetmetest.

Komisjon on kutsunud järjekindlalt üles arvestama sotsiaalsete teenuste ja haavatavate rühmade huve. Viimastel nädalatel olen esinenud arvukate sõnavõttudega ja kutsunud üles ettevaatusele liikmesriikide makromajanduslike poliitikasuundade puhul.

Eelarvete konsolideerimine on vältimatu, sest riikidele kogunes suuri võlgu. Eelarvepoliitika karmistamine – eriti arutu eelarvepoliitika karmistamine – ja jäigad kulutustekärped ei ole aga vältimatud. Kõikidel liikmesriikidel, isegi nendel, kellele avaldub turgude surve, on ruumi kaaluda, kuidas saavutada mõõdukas eelarvete konsolideerimine. Kõigil on suutlikkus tasakaalustada eri variante – kulutuste kärpeid või tulude tõusu – ja nad saavad rakendada õiglust; nad saavad arvestada kaitsetute rühmade huve. Komisjon on sellele üles kutsunud.

Isegi praegustel rasketel aegadel kutsume üles sotsiaalsele teadlikkusele. Just seal on Euroopa aasta meid palju aidanud. Tegemist on olnud teadlikkuse tõstmise kampaaniaga ja selles mõttes on olnud tegemist õnnestumisega, sest see on aidanud saavutada kaks väga olulist Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärki. Selle kampaaniata ei oleks me olnud edukad väga nõudlike tööhõive tõstmise ja vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamisel Euroopas.

Mõistagi ei usu keegi, et see oleks saavutatav üleöö. Peame oma vahendeid täiustama. Aktsepteerin, mida auväärt parlamendiliige ütles Euroopa Sotsiaalfondi kohta. See ei ole toiminud laitmatult, kuid uurime just seda, kuidas oleks võimalik Euroopa Sotsiaalfondi täiustada uuendustegevuse kaudu, millega Euroopa Sotsiaalfond peaks tegelema ja kuidas seda tuleks kasutada. See kõik on osa protsessist. On mitmeid konverentse selle arutamiseks, eriti selles kontekstis, kuidas lahendada – muude küsimuste hulgas – romadest elanikkonna olukorda. Eesistujariik Belgia korraldab konverentsi konkreetselt selle kohta, kuidas Euroopa Sotsiaalfond saaks olla kasulikum vaesuse vähendamisel.

Uue fondi loomise suhtes on mul kahtlusi. Arvan, et kõigepealt tuleks meil uurida, kuidas saaks sotsiaalfondi olemasolevate vahenditega kasutada sotsiaalsete tingimuste parandamiseks. Siinkohal rõhutaksin Euroopa Investeerimispanga rolli infrastruktuuri ja teenuste arendamisel Euroopas.

Keegi ei nõua sotsiaalsete teenuste erastamist. Need on peaasjalikult liikmesriikide pädevuses. Kui riigihankeid või riigiabi puudutavaid ELi eeskirju kohaldatakse õigesti, arvestades kõiki olulisi parameetreid, tagavad need kvaliteedi, kulusäästlikkuse ja läbipaistvuse. Need on väga olulised eesmärgid, mida me ei tohiks õõnestada, eriti läbipaistvust, kui püüame saavutada teisi eesmärke, ükskõik kui olulised või asjakohased need ei oleks.

Loodan, et need tähelepanekud on veenvad ja et eelseisvad sündmused, eriti järgmine üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ja vaesuse teemaline konverents, pakub rohkeid võimalusi, et arutada, kuidas jätkata. Võin teile kinnitada, et vaesuse vähendamine ja sotsiaalsete standardite parandamine Euroopas on vägagi komisjoni töö keskmes ning vägagi minu isikliku töökava keskmes.

  Philippe Courard, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin tänada kõiki parlamendiliikmeid sõnavõttude kvaliteedi eest!

Nõukogu on palunud komisjonil töötada välja platvorm, mis ei piirdu vaesusega, vaid mis tõesti kehtestab laiema dünaamika tõrjutusevastase võitluse ja sotsiaalse heaolu rolliga tegelemiseks.

Sooviksin öelda, et eelarvepoliitika karmistamise meetmete puhul, mille kohta volinik äsja sõna on võtnud, oli ilmselgelt oluline kaaluda rakendatavaid meetmeid kindlustamaks, et eelarvepoliitika karmistamine ei muuda inimesi veelgi vaesemaks. Võitlust vaesusega ei tohi praegu tõesti unustada.

Tänaksin komisjoni ka jõupingutuste eest üritada luua suurem õiguskindlus üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste puhul ja eriti nende konkreetsete omaduste suhtes.

Meie tõeline soov on jätkata arutelusid, iseäranis sotsiaalkaitsekomiteega, ja lisaks ka täiustada dialoogi eri sidusrühmadega, nii institutsionaalsete kui ka mitteinstitutsionaalsetega. Nagu Proinsias De Rossa rõhutas, on selge, et arutelus üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste üle on ja peab jääma Euroopa Parlamendi kaasatus ulatuslikuks. Ka artikkel 14 on oluline element, mida peame kasutama üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste teemalistel aruteludel. Tõepoolest kujuneb sellest üks põhiteema, mida arutatakse 26. ja 27. oktoobril toimuval kolmandal foorumil.

Lõpuks on arutelud sotsiaalküsimuste teemal nõukogus keerukad eelarvepiirangute tõttu, nagu teate. Sellest hoolimata täidavad sotsiaalsed teenused vajalikke – asendamatuid – ülesandeid, mis seetõttu nõuavad väga konkreetset tähelepanu, ja ehkki nende konkreetseid omadusi tunnustatakse, tähendab see, et peame nendega tegelemiseks pakkuma väga konkreetset moodust.

Lõpetan tänusõnadega volinik Andorile tema dünaamilisuse ja soovi eest liikuda edasi kõiges sotsiaalküsimustega seonduvas!

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Finantskriis on toonud kaasa Euroopa üldsuse sotsiaalse olukorra tõsise halvenemise. Taastumine ei ole olnud kiire, arvestades kõrget töötust ja majanduse nõrka kasvu. Euroopa 2020. aasta (ELi 2020. aasta) strateegia eesmärk on kirjeldada kava, mis aitaks kaasa majanduskasvu loomisele, mis võiks pakkuda liidus kõrgemat tööhõivet ja konkurentsivõimet. Seda määratlevate algatustega luuakse meile tee, mida mööda liikudes muudame Euroopa eurooplasi kaasavamaks. Lissaboni leping kinnitab Euroopa sotsiaalpoliitika mõõdet. Euroopa kuulub Euroopa üldsusele ja osa selle missioonist on aidata kaasa tööhõive võimaldamisele ning elamis- ja töötamistingimuste parandamisele. Rõhutaksin sotsiaalsete partnerite dialoogi üliolulist rolli ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete rolli majandust liigutava jõuna. Peame saavutama Lissaboni lepingu sotsiaalsete küsimuste eesmärgid ELi 2020. aasta strateegias sisalduvate konkreetsete ettepanekute, näiteks selliste algatuste nagu „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” või „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” määratlemise kaudu. Euroopa peab olema konkurentsivõimelisem ja suutma seista silmitsi üleilmastumise katsumustega, olles aga kaasav ja taotledes arengut, mis on jätkusuutlik ning tagab sotsiaalse integratsiooni.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Lissaboni leping kinnitab uuesti liikmesriikide pühendumust sotsiaalsetele põhiõigustele, mida kirjeldatakse Euroopa sotsiaalhartas (1961) ja ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste hartas (1989). Lissaboni leping kinnitab uuesti, et Euroopa Liit töötab Euroopa jätkusuutliku arengu nimel. ELi majandus on sotsiaalne turumajandus, kus edendatakse suurel määral konkurentsivõimet. Selle eesmärkide hulka kuulub täielik tööhõive, sotsiaalne edasiminek ning keskkonnakaitse ja kvaliteedi parandamise kõrge tase. EL võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega ning edendab õiglust ja sotsiaalset kaitset, soolist võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja laste õiguste kaitset.

Augustis oli töötuse määr kogu EL 27-s 9,6%, kusjuures noorte töötuse määr oli 20%. Majandus- ja finantskriis on avaldanud dramaatilist mõju sotsiaalsele keskkonnale, kusjuures Euroopa kodanike peamine mure tänapäeval on töökohad ning elu kvaliteet. Euroopa Liidus on olulised eelkõige selle 500 miljonit kodanikku, mistõttu peab Euroopal olema sotsiaalne tahk. Sotsiaalne Euroopa peab pakkuma Euroopa kodanikele töökohti ja korralikku elatist, selle noortele kõrgetasemelist haridust ning väljavaadet integreerumiseks tööturuga ja pensionäridele korralikku elatist ning kvaliteetseid tervishoiuteenuseid.