Istungi stenogramm

Kolmapäev, 6. oktoober 2010 - Brüssel

16. Komisjoni määratud trahvid konkurentsieeskirjade rikkumise juhtudel (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus komisjoni määratud trahvide kohta konkurentsieeskirjade rikkumise juhtudel.

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Nagu alati on suur rõõm siin koos teiega päeval ja öösel olla ning ma räägin oma kolleegi ja sõbra Joaquin Almunia nimel, kes on hetkel Hiina ja Euroopa Liidu vahelisel äriõhtusöögil. Täiskogu palus komisjonil sõnastada oma poliitika konkurentsivastases võitluses trahvide määramise kohta. Seega on mul hea meel esitada tema nimel see ettekanne.

Nagu teate, on komisjon kohustatud võitlema konkurentsivastaste tavade vastu ja karistama nende eest, kui nendega kahjustatakse siseturul ettevõtjaid ja tarbijaid.

Meie käsutuses olev peamine vahend on meile antud volitused määrata trahve ettevõtjatele, kes on osalised sellistes kartellides, mis kasutavad piiravaid kaubandustavasid või kuritarvitavad oma dominantset positsiooni. Need trahvid kehtestatakse kooskõlas meie suunistega trahvide määramise meetodi kohta. Praegu kehtiv versioon võeti vastu vaid neli aastat tagasi.

Me võimaldame ka trahvi vähendamise võimalust ettevõtjatele, kes on valmis meie uurimistes osalema, näiteks juhul, kui nad juhivad meie tähelepanu kartelli olemasolule, ja ka ettevõtjatele, kes on nõus komisjoniga kokkulepet sõlmima. Nii hoitakse kokku kõigi osapoolte aega ja vahendeid. Igal juhul ei saa äriühingut sundida maksma üle 10% selle aastakäibest, mis on määratavate trahvide ülempiir.

Austatud parlamendiliikmed, trahvid on seega meie peamine vahend. Välistada ei saa siiski tulevikus individuaalsete sanktsioonide, eriti haldussanktsioonide kasutuselevõttu. Mitmed liikmesriigid lubavad tegelikult selliseid sanktsioone. Me tahame hoolikalt uurida sellise arengu õiguslikke ja poliitilisi tagajärgi.

Kas on vajadus formaalse õigusliku raamistiku järele? Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 23 sätestatakse komisjoni määratavate trahvide õiguslik alus, kuid mitte suunised trahvide määramise meetodi kohta. Artiklis 23 kehtestatakse aluspõhimõtted, sealhulgas äsja mainitud käibe ülempiir, samal ajal kui suunistes antakse üksikasjad nende kohaldamise kohta.

Paljudes Euroopa õigussüsteemides on üsna levinud tava kehtestada seadustes lai valik võimalikke sanktsioone ning ka haldussuunised lõpliku trahvi määramise meetodi kohta. See kehtib konkurentsieeskirjade rakendamise puhul Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Madalmaade kohta. Me ei näe sellises olukorras põhjust teha ettepanek võtta konkurentsijuhtumite korral vastu uus õigusakt Euroopa Liidu määratavate trahvide kohta.

Teine küsimus on, et kas enne määratavate trahvide taseme uurimist on vaja läbi vaadata eeskirjad. Tahaksin teile anda aimu, kui palju lähevad kartellid Euroopa majandusele maksma. Meie hinnangute kohaselt tekitasid 2005.−2008. aastal lõpetatud 18. kartelli peaaegu kaheksa miljardi euro ulatuses kahju. Uurimustest nähtub, et kartellide abil tõusevad hinnad 10−30%. See on ahvatlev väljavaade, millele oleks raske vastu seista, kui me ei teeks oma tööd ega rakendaks jõuliselt konkurentsiseadusi.

Meie trahvid on kehtestatud tasemel, millega karistatakse õiglaselt minevikus toimunud seadusevastase tegevuse eest. Need on kõrged, kuid nendes kajastub tekitatud kahju ja kartelli liikmete ebaseaduslik tulu. Meie trahvid peavad tulevikus ka heidutama tõhusalt ettevõtjaid mitte kasutama konkurentsivastaseid tavasid. Seepärast − ma kordan − ei näe me põhjust muuta 2006. aasta suuniseid trahvide kohta.

Kolmas ja viimane küsimus on, kas kriisi ajal tuleks trahve vähendada. Võite olla kindlad, et uurime väga hoolikalt nende ettevõtjate olukorda, kes mõnedel juhtudel väidavad, et neil ei ole võimalik maksta, ning oleme mitmete puhul trahvi märkimisväärselt vähendanud. Näiteks hiljutistes otsustes vannitoa sanitaarseadmete või suure tõmbetugevusega terase kohta vähendasime trahvi 25−75%.

Austatud parlamendiliikmed, meie huvides ei ole ettevõtjaid turult tõrjuda. Tegelikult on asi vastupidi. Konkurentsieeskirju kohaldatakse sageli nii, et uutel ettevõtjatel oleks võimalik turule tungida ning ajada siis oma tavapärast äri võrdsete võimalustega.

  Klaus-Heiner Lehne, fraktsiooni PPE nimel. − (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kõigepealt tahaksin komisjoni esindajat tänada paindlikkuse eest, mida ta just üles näitas! Volinik Barnier viitas asjaolule, et teatud tööstusharudes, ehitustööstuses on sektoris olulist ja äkilist majanduslangust arvestades trahvide määramisel ja makse edasilükkamise valiku − hinnaalanduseks ei saa seda nimetada − võimaldamisel toimunud aktiivne tegevus. Ma usun, et komisjon reageeris mõistlikult, kui arvestada erilist majandusolukorda, milles paljud ettevõtjad on end leidnud. Vaatamata sellisele kiiduväärt komisjoni paindlikkusele on siiski ilmselt olemas vajadus esitada põhjapanev küsimus, kas vaadeldav trahvide määramise süsteem vastab ikka mingil viisil õigusriigi põhimõttele.

Kas julgen öelda, et selles võib kahelda? Põhjus on selles, et niivõrd ulatusliku trahvide määramise raamistiku kehtestamine ilma konkreetsete kriteeriumide kehtestamiseta õigusaktis − nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 − endas annab selgelt komisjonile nii vabad käed, et võiks peaaegu kahtlustada, et määruse taga olevad otsused ei põhine tingimata õigusloomel, vaid hoopis suurel osal teataval juhuslikkusel. Kahjuks on Euroopa Liidu Üldkohus selle tava ja trahvi määramise meetodiga kaasa läinud ega ole seda kritiseerinud.

Ma kujutan siiski ette − ja me tõepoolest seisame silmitsi muutunud olukorraga, sest peagi ühineme Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning Lissaboni lepinguga on põhiõiguste harta muutunud meile siduvaks −, et pretsedendiõigus võib selles valguses muutuda. Seetõttu arvan, et tuleks seda tõesti arvesse võtta, ning mul on hea meel, et komisjon mõtleb selles valdkonnas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 sätete muutmisele kriteeriumide ja muude sanktsioonide puhul, muutes sätted konkreetsemaks ja kehtestades karmimad kriteeriumid, sealhulgas ka määratavate trahvimeetmete kohta. Isiklikult arvan, et see on vajalik selleks, et reageerida puudujääkidele õigusriigi põhimõtte järgimisel, mida paljud asjatundjad Euroopas näevad.

  Antolín Sánchez Presedo, fraktsiooni S&D nimel. − (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Trahvide teema on väga tähtis. Küsimus on konkurentsivastasele tegevusele vastamises ja see vastus peab olema tõhus ja kindel. Nõrk ebapiisav vastus ajendab ja ergutab rikkuma. Seepärast peavad trahvid heidutama eeskirjade rikkujaid, kuid toimima ka üldise hirmutusvahendina kõigi osaliste jaoks. Peab olema selge, et ebaseaduslik konkurents ei anna selle kasutajatele mingeid eeliseid ega hüvesid.

On tõsi, et komisjonil on trahvide kohaldamisel laialdased volitused. Volitused ei tähenda aga meelevaldset tegutsemist, sest on olemas eeskirjad, piirid ja kriteeriumid, on olemas tagatistega menetlus ning alati on olemas kohtulik kontroll.

Asutamisleping, määrus (EÜ) nr 1/2003, 2006. aasta suunised ja komisjoni teatis leebema kohtlemise programmi kohta − samuti 2006. aastast − moodustavad raamistiku, mis toimib päris hästi.

Süsteemi võiks siiski parandada. Teatavate küsimustele lahenduse leidmise poolt räägivad kogemused süsteemi rakendamisest, asjatundjate soovitused ning institutsioonide ja mõnede osalejate põhjendatud mured. Suurendada võiks läbipaistvust ja ettearvatust ning arutada võiks ka selle mõju üle väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning ettevõtjate jätkusuutlikkusele. Kaaluda võiks summade ja maksete paindlikkust ning nende sidumist leebema kohtlemise programmidega ja isegi seda, kuidas ületada erinevused eri liikmesriikide süsteemides.

Süsteem oleks lõplik, kui sellele lisada veel muid asjakohaseid võimalusi: näiteks individuaalse vastutuse rõhutamine, muude heastamisvahendite kaalumine − mitte vaid konkurentsivastase tegutsemise lõpetamiseks, vaid ka selle kordumise ennetamiseks − ning eraisikute hagide algatamine nii üksikisikute kui ka rühmade vastu kahjutasu maksmiseks.

Kõigile neile küsimustele tuleb lahendusi otsida jõuliselt, süstemaatiliselt ja positiivselt, ilma et seataks kahtluse alla viisi, kuidas konkurentsipoliitika toimib.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. − Austatud juhataja! Ma nõustun paljuski eelnevate sõnavõtjate öelduga. Mul on hea meel voliniku avalduse üle, sest kui seda hoolikalt kuulata, siis on komisjon tegelikult avatud parlamendi taotluse suhtes töötada välja parem abivahendite komplekt konkurentsivastase poliitika jaoks, mis lisati eelmise aasta konkurentsipoliitikat käsitlevasse raportisse.

Siiani on keskendutud põhiliselt trahvidele ja nende suurusele, kuid peame olema ettevaatlikud, et sellest ei saaks ideoloogiline arutelu. Jutt käib abivahendite komplektist, mille abil heidutada konkurentsivastaseid tavasid. Te osutasite õigustatult sellele, et meie majanduse ja ka meie tarbijate kahjud on märkimisväärsed. Ma arvan, et trahvid peavad olema mõistlikud, kuid kui ettevõtjad kaebavad trahvide üle, siis ei peaks nad kartellides osalema. See on parim tagatis, et nad ei peaks maksma liiga suuri trahve.

Eelmisel aastal palusime komisjonil esitada ettepanekud paremate vahendite kohta. Me palusime teil esitada ettepanekud, mis hõlmaksid selliseid küsimusi nagu ettevõtjate individuaalne vastutus (mida mainisite), läbipaistvus ja vastutus, lühemad menetlused, õigus kaitsele ja nõuetekohasele menetlusele ning leebema kohtlemise taotlemise tõhusa kasutamise tagamise mehhanismid, kuid ka ettevõtjate tegevuse vastavuse programmid ja Euroopa normide väljatöötamine. Ma tahaksin teada, kas komisjon kavatseb sellised ettepanekud esitada. Me saame aru, et see on väga keeruline, sest räägime liikmesriikide ja ELi pädevustest. Arvan aga, et meil on ühine eesmärk panna turg korralikult toimima.

  Jean-Paul Gauzès (PPE). − (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma mäletan, kuidas mõned aastad tagasi küsisin toonaselt konkurentsivolinikult, kas ta teab, kas on hinnatud, kui tõhusad on määratud trahvid tarbijate jaoks, ning sel teemal osutas toonane volinik meie komisjoni koosoleku alguses sellele, et on trahvidena suutnud tagasi kraapida miljoneid eurosid. Nii et vastus oli, et seda ei olnud kaalutud. Tundub, et sellest ajast saadik olete teostanud uuringuid selle kohta, kui suurt kahju on tegelikult tekitatud.

Tahan siiski juhtida teie tähelepanu kahele küsimusele. Esiteks see, et hinnad kehtestatakse rühma käibe alusel. Konkurentsieeskirju rikkunud − ja ma ei kiida seda heaks − ettevõtja võib aga rühmas olla üsna väike ettevõtja. See häirib mind eelkõige seetõttu, et tegemist on eri juriidiliste isikutega.

Lugupeetud volinik, teiseks − ja seda ütlesite teie ja mitte teie kolleeg − räägite sageli ennetamise vajadusest, väites, et ennetamine on parem kui survevahendid ja et igal juhul on see tõhusam. Nii et minu küsimus on, kas need tohutud trahvid, mis jõuavad alati ajalehe, mille kaudu need teatavaks tehti, esilehekülje uudistesse, mängivad tõepoolest ennetamises mingit rolli. Ja ma mõtlen, et kas poleks ennetamise huvides tõhusam keskenduda rohkem kontrollide arvule, mitte trahvide tasemele.

Nagu hiljutised juhtumid Prantsusmaal on näidanud, on ilmselt võimalik langetada otsuseid summade kohta, mille maksmiseks kulub 4–5000 aastat. Ma arvan, et me ei peaks nende arvude juurde kindlaks jääma. Me peame vaatama, missugused on konkreetsed tagajärjed ettevõtjale ebakindlas majandusolukorras.

Konkurentsieeskirjade kreeni ajamine ei ole õige. Trahvide kohaldamine on õige, kuid trahvid peavad olema tõepoolest proportsionaalsed, mispärast tahtsime teada, kas komisjon muudab või ei muuda oma eeskirju. Mulle tundub, et ütlesite, et te ei tee seda, mis on häbiväärne.

  Peter Skinner (S&D). − Austatud juhataja! Ma ei tea ettevõtjaid, kellel kuluks trahvide maksmiseks 400 aastat, kuid see tundub tõesti üsna karm. Ma saan siiski aru, lugupeetud volinik, et te ei tarvitse olla täna olukorras, kus saate uisapäisa poliitikat teha. Seetõttu esitan volinik Almuniale mõned küsimused, mis puudutavad teemat, millest täna õhtul räägime.

Ma tahaksin lühidalt teha kaks märkust. Esiteks palun komisjonil esitada mõjuhinnangud 2006. aasta suuniste kohta. Saan aru, et volinik Almunia töötajad on juba osutanud selle võimalikkusele. Ma ootan nendega kohtumist. Võib-olla on mul vaja lihtsalt end kurssi viia, kuid tahan olla kindel, et asi on selles.

Teiseks kuulsime täna, et keskmes on trahvid ja et trahve määratakse äriühingutele, mis rikuvad konkurentsitingimusi. Olemas võib olla trahvide hierarhia, kuid see ei tundu neid heidutavat. Nad teevad seda ikka.

Võib-olla peame olema leidlikud. Hindade fikseerimise korral võivad ahelas tagapool asetsevaid ettevõtjaid üsna sageli mõjutada tagajärjed, mis tabavad hindu fikseerinud ettevõtjaid, ning ilma ahelas tagapool asetsevate ettevõtjate süüta võivad neile need trahvid kaela langeda.

Mis oleks, kui komisjon hetkeks mõtleks sotsiaalsetele mõjudele? Mis oleks, kui komisjon mõtleks teistsuguse käsitusviisi kasutuselevõtmisele? Ühendkuningriigis lubatakse näiteks vastavate eeskirjadega trahvide määramise asemel vallandada juhatuse liikmed, millega tegelikult tegeletakse süüdlastega, võimaldades töötajatel ja äriühingutel ellu jääda − arvatavasti on see arukas mõtteviis ja võiksime seda kasutada eeskujuna või siis lihtsalt seda katsetada.

Näiteid on veelgi, nagu me siin üle kogu saali kuulsime, ja neid on ka teiste riikide kohta, kus me kindlasti saaksime samamoodi toimida. Kui me tegutseme arukalt, saame teha ära palju, et tagada, et kartelli mõtteviisi kasutavate juhatuse liikmete halb tava ei mõjutaks võrdselt selle ettevõtja töötajaid.

  Catherine Stihler (S&D). − Austatud juhataja! Ma teen lühidalt. Mul on hea meel selle üle, mida mu kolleegid täna õhtul on öelnud. Meile antud volitused määrata trahve konkurentsijuhtumite rikkumise juhtumitel on tõeline jõud, millega purustada kartelle, ennetada konkurentsivastaseid tavasid ning seada tarbijad esikohale.

Mul on kolm küsimust, mida tahan esitada komisjonile, see tähendab Jean-Paul Gauzèsile ja teistele. Esiteks, mida me saaksime ennetamiseks paremini teha? Teiseks, kas me uurime − sellest rääkis Peter Skinner − parimaid tavasid eri liikmesriikides? Peter Skinneri ettepanek juhatuse süülise käitumise ja selle kohta, mida saaksime teha juhatuse liikmetega, on ülimalt tähtis. Kolmandaks, kas oleks võimalik saada ajakava võimalike ettepanekute kohta?

  Seán Kelly (PPE). − Austatud juhataja! Artiklid 81, 101 ja 102 käsitlevad kõiki neid küsimusi kartelle, hindade fikseerimist, röövelikke hindasid puudutavates sätetes. Kindlasti on tegemist millegagi, mis peaks meile muret tegema, kuid sageli on raske tõestada, et need tegelikult olemas on. Näiteks on mul siin järgmine pealkiri: „Vastuolu konkurentsiga: 2009. aastal sõidukite hinnad peaaegu ei langenud”, kusjuures remondi ja hoolduse hinnad on kriisist hoolimata tõusuteel, kuigi palgad on vähenenud ja meil on pigem deflatsioon kui inflatsioon. Kas see on kartell?

Minu kodumaal kukub automaatselt kariloomade hind, kui vihma hakkab sadama. Ma arvan, et on vaja uurida suuniseid nii selleks, et kindlaks teha pikaajalised suundumused kui ka teie kohaldatavad karistused. Minu arvates tegi Peter Skinner täna väga huvitava ettepaneku panna juhatuse liikmed maksma. Ma lisaksin, et meil peaksid olema ka trahvid: rakendage mõlemat. Kindlasti seisab ees suur töö, kuid me liigume õiges suunas.

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Ma olen nüüd ära kuulanud kõik vastuväited ja palved ning annan need hoolikalt edasi oma kolleegile Joaquin Almuniale, kes ütles teile minu vahendusel, et ta ei näe praegu põhjust teha ettepanek täiesti uue trahve käsitleva akti kohta, kuna minu mainitud määrus (EÜ) nr 1/2003 võib meile lähitulevikus väga kasulikuks osutuda.

Mis puutub suunistesse, siis komisjon jälgib nende kohaldamist pidevalt ning on avatud kõigile ettepanekutele nende parandamiseks ning selles mõttes on suur kasu mõnedest teie mõtteavaldustest.

Lugupeetud Klaus-Heiner Lehne, Jean-Paul Gauzès, Peter Skinner! Meil ei ole midagi selle vastu, et lubada määruste kohaldamise kontrollimisel teatavat paindlikkust, kui see jääb pretsedendiõiguse suuniste piiridesse, et saaksime võtta arvesse majandusolukorda, mis on endiselt keeruline. Ma kordan siiski, et hetkel ei näe Joaquin Almunia vajadust 2006. aasta suuniste läbivaatamiseks. Ta on rahul suuniste toimimisega. Suunised on praeguses kriisis osutunud piisavalt paindlikeks, mis on meil võimaldanud arvesse võtta mõnede äriühingute rasket finantsolukorda, mida mõned teist ka mainisid.

Komisjonile on trahvide määramise meetodit käsitlevad suunised siduvad. See tähendab seda, et suunistega antakse ettevõtjatele õiguskindlus, kuna komisjon ei saa nendest ilma kaaluka põhjuseta kõrvale kalduda. Kui komisjon suunistest kõrvale kaldub, riskib ta sellega, et kohus vastavad otsused tühistab.

Lugupeetud Sophie in ’t Veld! Mis puutub trahvile lisanduvatesse eri sanktsioonidesse, siis peaksime hindama, millises ulatuses tuleks need vajaduse korral lõimida kehtivasse õiguslikku raamistikku. Kuigi liikmesriikides kehtivad alternatiivsed sanktsioonid, tundub, et neid kasutatakse vähestel juhtumitel ning trahvid on ikkagi peamine karistamise vorm.

Arutelus tuleks juhinduda kahest põhimõttest. Esiteks ei tohiks individuaalsete sanktsioonidega kahtluse alla seada kehtivat rikkumiste kontrollimise süsteemi, eriti leebema kohtlemise programmi. Teiseks ei vähenda asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmeid või töötajaid on individuaalselt karistatud, mis on seeläbi võimalik, kuidagi äriühingu vastutust konkurentsieeskirjade rikkumise eest.

Viimaseks usub komisjon, et trahvide praegune tase ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ühtlane kohaldamine on hea heidutusvahend konkurentsivastase tegutsemise vastu siseturul.

Üks märkus, Klaus-Heiner Lehne! Meil on konkurentsieeskirjade nõuetekohase rakendamise tagamiseks olemas haldussüsteem. Pealegi on sellel süsteemil palju eeliseid. Meil on ka seda süsteemi toetav Euroopa Kohtu pretsedendiõigus.

Antolín Sánchez Presedo mainis läbipaistvust ja see ei üllata mind, arvestades teisi arutelusid, mida koos temaga järelevalve üle oleme pidanud. Läbipaistvust on võimalik suurendada. Nagu mainisin, on meil paindlikud suunised ja konkreetselt tänavu oleme kasutusele võtnud parimad tavad.

Viimaseks tõstatasid Sophie in ’t Veld ja Catherine Stihler küsimuse parematest programmidest ja parematest vahenditest. Me võime selle küsimuse tõstatada täitmise programmide kaudu. Need on väga teretulnud! Ma tean väga hästi, et meie seisukohast suhtuvad ettevõtjad täitmise programmidesse tõsiselt, mis võib kaasa aidata ennetusele, mis tegelikult, Jean-Paul Gauzès, on ikkagi odavam kui hüvitamine ja karistamine.

Lõpetuseks: Peter Skinner ja Séan Kelly rääkisid äriühingutest, mis mõnikord karistuste tagajärjel kannatavad, ja sotsiaalsetest probleemidest, mida see võib põhjustada. Me jälgime pingsa huviga arengut liikmesriikides, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Sel põhjusel tahame teha ettepaneku, millele osutasime oma valges raamatus, et me tegeleme konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisega, et kontrollida, kui tõhusad need meetmed on ja et hinnata nende mõju. Seepärast käivitab komisjon peagi selleteemalise avaliku konsultatsiooni.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. − (RO) Euroopa Komisjon määrab kartellidele ja oma turuseisundit kuritarvitavatele äriühingutele aina sagedamini ja aina suuremaid trahve. 2009. aastal ületas komisjoni määratud trahvide summa kahe miljardi euro piiri. Ma tunnustan Euroopa täitevvõimu kiiret reaktsiooni. Samal ajal peame esitama endale küsimuse, kas kehtiv sanktsioonide süsteem on piisavalt terviklik. Komisjon mängib süüdistaja ja kohtuniku topeltrolli. Lisaks tabavad määratud trahvide negatiivsed tagajärjed ka äriühingute töötajaid, keda karistatakse töökohast ilmajätmisega. See tähendab, et inimestest, kes ei ole seadust rikkunud, saavad kaasnevad ohvrid. Ma usun seega, et konkurentsieeskirjade rikkumiste juhtumite tarbeks tuleb koostada paremate meetmete kogumik eesmärgiga edendada läbipaistvamat menetlust sõltumatu kohtu nimetamise kaudu ning võtta kasutusele võimalus karistada individuaalsel alusel juhatuse liikmeid, kes on vastutavad äriühingu ebaseadusliku tegutsemise eest.