Istungi stenogramm

Neljapäev, 7. oktoober 2010 - Brüssel

13. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Veronique Mathieu (A7-0253/2010)

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja, kolleeg Véronique Mathieu tegi oma raportis ettepaneku esialgu keelduda heakskiidu andmisest Euroopa Politseikolledži 2008. aasta eelarve täitmisele. Meie fraktsioon, Hollandi Vabaduspartei, leidis muidugi, et see seisukoht on täiesti õige. Kui täpne olla, siis näeb Politseikolledži toimik otsast lõpuni välja nagu mõni põnevik, mille peategelane on Hercule Poirot. Halb juhtimine, pettustele aldis raamatupidamisarvestuse süsteem, mitmesugused finantsrikkumised ja eelkõige „loomingulised” eelarvekulutused, rahaliste vahendite volitamata kasutamine ja nii edasi ... Olukord oli tegelikult lausa nii hull, et OLAF, Euroopa Pettustevastane Amet, oli sunnitud sekkuma.

On hea, et uurimine on käimas ja et pettuste vastu võetakse meetmeid. Kuid kas poleks olnud parem, kui me oleksime pettused algusest peale ära hoidnud? Kuidas sellel kõigel lasti juhtuda? Miks olid kontrollimehhanismid nii ilmselgelt ebapiisavad? Me oleme taas olukorras, kus meie kodanikel ei jää üle muud, kui vaadata ja pead vangutada. Hollandi kodanike nimel nõuame sõnaselgelt, et kogu see Euroopa politsei nukuteater võimalikult kiiresti lõpetataks ja et tõeline politseitöö jäetaks liikmesriikide Hercule Poirot’dele.

– Resolutsiooni ettepanek: Inimõiguste ja õigusemõistmise puudulik kaitse Kongo Demokraatlikus Vabariigis (RC-B7-0524/2010)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja, ma hääletasin selle algatuse poolt, et mõista hukka massilised inimõiguste rikkumised ning vägistamise kasutamise sõjarelvana naiste, poiste, tüdrukute ja väikelaste vastu; taotleda süüdistatavate vastutuselevõtmist; nõuda Kongo Demokraatlikus Vabariigis ÜRO stabiliseerimismissiooni läbikukkumise järel ÜROlt suuremat pühendumist; nõuda relvastatud konfliktile poliitilist lahendust, mis tuleb leida rahuprotsessi dialoogi taasalustamise abil; ning nõuda Ida-Aafrika järvede piirkonna riikidelt suuremat pühendumist rahu ja stabiilsuse edendamisele piirkonnas.

– Resolutsiooni ettepanek: Ülemaailmne surmanuhtluse vastase võitluse päev (RC-B7-0541/2010)

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja, ma hääletasin rõõmuga selle ettepaneku poolt. Viimasel täiskogu istungil hääletasime selle poolt, et kutsuda Iraani valitsust üles peatama Sakineh Mohammadi-Ashtiani hukkamist kividega surnuksloopimise teel. Seda tehtigi kuni juhtumi läbivaatamiseni, kuid see läbivaatamine on olnud ülimalt kummaline. Väidetavalt leiti ta nüüd mõrvas süüdi olevat, ehkki samas mõrvas tunnistati varem juba süüdi üks teine inimene. See teine inimene on nüüd vabaks lastud põhjendusega, et Ashtiani lapsed on isa tapjale andestanud.

Mõrvasüüdistus põhineb kohtudokumentidel, mis ei pea vett. Me peame kasutama oma mõjujõudu ja avaldama Iraani valitsusele rohkem survet, et hukkamine lõplikult peatataks ja ehk ka selleks, et Sakineh Mohammadi-Ashtiani saaks Brasiilias varjupaiga, mida Brasiilia president on pakkunud.

– Resolutsiooni ettepanek: Inimõiguste ja õigusemõistmise puudulik kaitse Kongo Demokraatlikus Vabariigis (RC-B7-0524/2010)

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! ÜRO andmetel pandi Kongo idaosas 2009. aastal toime vähemalt 8300 vägistamist, mida seal kasutatakse sõjarelvana. 2010. aasta esimese kvartali jooksul vägistati 1244 naist. Teadaolevate andmete põhjal toimub iga päev keskmiselt 14 vägistamist, ent juhtumite arv, millest ei teatata, on tohutu. On kohutav, et see olukord on rahvusvahelise üldsuse tugeva hukkamõistuta jätkunud; ka Euroopal on Kongo puhul oma vastutus kanda.

Seksuaalset ja soolist vägivalda tuleb alati vaadelda sõjakuriteona ja inimsusevastase kuriteona. On skandaalne, et rahvusvaheline üldsus on Kongo naiste ja laste vastu suunatud rünnakutest nii kaua mööda vaadanud. Seetõttu on mul väga hea meel otsusekindluse üle, mida on ilmutanud ÜRO eriesindaja Margot Wallström. Tema töö aitab suunata maailma pilku Kongole ja selle juhtkonnale. Meil kõigil on viimane aeg silmad lahti teha. Seetõttu toetan kogu südamest seda resolutsiooni, mille Euroopa Parlament täna hääletusel heaks kiitis. Ärgem pöörakem Aafrika naistele ja lastele enam kunagi selga.

– Resolutsiooni ettepanek: ELi tegevus naftamaardlate uurimisel ja nafta tootmisel Euroopas (RC-B7-0540/2010)

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Ma hääletasin selle vaieldamatult olulise resolutsiooni poolt, sest see tõhustab edaspidi kaitset ja tagatisi nafta puurimisel kõikides meredes, eriti aga tundlikes meredes ja neis meredes, mille eriomadusi tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta.

Samavõrd oluline on see, et me soovisime juhtida tähelepanu selles tulusas sektoris tegutsevate ettevõtjate vastutusele, sealhulgas rahalisele vastutusele, mis eeldab vajalike ettevaatusabinõude võtmist, vältimaks meie meredes selliste õnnetuste juhtumist, mis on aset leidnud mujal, näiteks Mehhiko lahes.

Ilmselgelt ei tähenda keskkonnakaitse ettevõtlusalgatuste õiguse eitamist, küll aga koostöös teiste kolmandate riikidega meie merede ohutuse tagamiseks ettevaatuspõhimõtte järgimise kohustust, nagu märkis volinik Oettinger.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Minu arvates on naftamaardlate uurimine Euroopas erakordselt tähtis teema. Seetõttu esitasin ma juulis selle kohta kirjalikult vastatava küsimuse. Aprillis Mehhiko lahes toimunud tõsine vahejuhtum on hoiatus, mille alahindamist me ei saa enesele lubada. Tegelikult on oht, et selliseid õnnetusi võib juhtuda ka Euroopas.

21. mail evakueeriti Põhjameres tõsise õnnetuse ohu tõttu naftaplatvorm, mille kaudu pumbatakse igal aastal 200 miljonit tonni naftat. Kolleegid, me ei tohi kunagi unustada, et kui sedalaadi katastroof peaks juhtuma mõnes suletud meres nagu Vahemeri, satuks kujuteldamatul määral ohtu hindamatu bioloogiline mitmekesisus, nagu kolleeg Iacolino äsja rõhutas.

Komisjoni andmetel toodeti 2008. aastal meie merede naftaplatvormidel ligikaudu 200 miljonit tonni naftat. See number on liiga suur majanduse jaoks, peab tingimata vabanema sõltuvusest fossiilkütustest. Viimasel ajal on uudistes kõneaineks olnud Taani valitsuse lubadus saavutada täielik sõltumatus seda liiki energiaallikatest 2050. aastaks. See eesmärk toob enesega kaasa palju keerulisi otsuseid, kuid see peab olema Euroopa Liidu igas tulevases keskkonna tegevuskavas oluliseks teetähiseks.

– Resolutsiooni ettepanek: Bioloogilise mitmekesisuse konverents – Nagoya 2010 (B7-0536/2010)

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja, ma tahaksin rõhutada eelkõige oma toetust muudatusettepanekule 11, milles nõutakse, et komisjoni tulevastes strateegiadokumentides nähtaks ette meetmed, mille eesmärk on ametlikult tunnustada põliste rahvaste õigusi nende territooriumide loodusvarasid majandada ja neist kasu saada.

– Raport: Veronique De Keyser (A7-0245/2010)

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja, ma hääletasin selle raporti vastu ja ma olen valmis selgitama, miks. Kõnealusel algatusel on kahtlemata omad head küljed, sest sellega pööratakse palju tähelepanu maailmale, eelkõige Sahara-tagusele maailmale, kus õigus tervishoiuteenustele ei ole veel nii juurdunud, kui peaks.

Kuid võrreldes olulisemate teemadega, mis minu arvates hõlmavad emade ja laste kaitset või õigemini rasedate naiste ja nende veel sündimata laste kaitset, pandi erilist rõhku reproduktiivtervise aspektidele, mille suhtes me väljendasime teatavat muret.

Ma olen siiski kindel, et Euroopa Parlamendi edasises tegevuses õnnestub meil suurendada tähelepanu neile kogukondadele, kus imikute suremus – ma kordan – on nii suur, et sellega ei saa enam leppida.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Ma ei saanud Veronique De Keyseri raporti poolt hääletada sel lihtsal põhjusel, et ma ei saa aru, mida tähendab planeeritud seksuaal- ja reproduktiivtervise Euroopa poliitika.

Tahaksin rääkida ühest mulle isiklikult teadaolevast asjast. Üks väljapaistev professor, günekoloog, loobus ülikoolikarjäärist ning investeeris rahalises ja kutsealases mõttes tervishoiu parandamisse Sahara-taguses Aafrikas. Ta ehitas kliinikuid, kus opereeris naisi, kellel pärast rasket sünnitust olid tekkinud uurised. Pärast mitut aastat, kui ta oli juba aidanud paljusid naisi, taotles ta Euroopa Liidult raha, et oma tööd laiendada. Vastus oli eitav ja põhjendused absurdsed. Ta olevat jätnud täitmata nõude edendada oma projektides seksuaal- ja reproduktiivtervist. Ma ei kujuta ette, mis võiks toetada naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist paremini kui uuriste ravimine sugu- ja erituselundite piirkonnas. Loogiliselt võttes oletan siis, et Euroopa institutsioonide jaoks tähendab seksuaal- ja reproduktiivtervis lihtsalt abordi- ja rasestumise vältimise poliitikat. Seetõttu ei saanud ma selle raporti poolt hääletada.

– Resolutsiooni ettepanek: ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika pärast 2013. aastat (B7-0539/2010)

  Jan Březina (PPE). – (CS) Ma hääletasin ühtekuuluvuspoliitika tulevikku käsitleva resolutsiooni poolt. Tahan rõhutada, et me oleme selle teemaga intensiivselt töötanud, kuigi ametlikud programmidokumendid ei ole veel kättesaadavad. Sellega näitame oma tahet olla üks peamisi ja hädavajalikke toimijaid otsuste tegemisel, mis käsitlevad struktuurifondide suhtes pärast 2013. aastat kohaldatavaid uusi eeskirju.

Samas ei toeta ma mõtet, et Euroopa Sotsiaalfondil peavad olema oma reeglid. Ma näen selles ohtu, et nii tekitatakse võimalus eraldada Sotsiaalfond ühtekuuluvuspoliitikast eesmärgiga viia see lähemale jõukamatele riikidele ja vähendada fondi vahendite kättesaadavust vaesematele riikidele. Ma ei tahaks sellist arengut näha; seda ei saa soovida keegi, kes sõltub tugevast ja tulemuslikust ühtekuuluvuspoliitikast. Olen nõus Euroopa Sotsiaalfondi oma eeskirjadega niivõrd, kui neid kohaldatakse fondi ülesannete ja tegevuse temaatilise määratlemise suhtes. Geograafilist abikõlblikkust, eesmärke, juhtimist, järelevalvet ja konkreetseid mehhanisme puudutavad eeskirjad peaksid aga jääma ühiseks.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja, ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid tahaksin teha kolm märkust. Esiteks on äärmiselt oluline siduda ja kohandada tulevane ühtekuuluvuspoliitika ELi 2020. aasta strateegiaga, sest ainult nii saab edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. Samuti peame ühtekuuluvuspoliitikaga tugevdama sotsiaalmeetmete rolli, et reageerida muutuvale demograafilisele olukorrale.

Teiseks tuleb ilmtingimata oluliselt lihtsustada rahastamise reegleid, et muuta ELi vahendid paremini kättesaadavamaks omavalitsuste ja kodanikuühenduste tasandil. Pahatihti kulub energiat ja aega bürokraatliku aruandluse reeglite täitmisele rohkem kui projektitööle.

Kolmandaks tuleb järgmise rahastamisperioodi raamistiku väljatöötamisse õigel ajal ja võrdsel määral kaasata niihästi regioonide kui ka ärisektori esindajaid.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Jean Lambert (A7-0261/2010)

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Määruse eelnõu, mille eesmärk on tagada, et kolmandate riikide kodanike suhtes kehtiksid samad sotsiaalkindlustusõiguste kooskõlastamise eeskirjad kui Euroopa kodanikele vastavalt läbivaadatud eeskirjadele määruses (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses, annab Euroopa Liidule võimaluse tagada inimväärne sotsiaalse kaitse kõigile kodanikele. Me peame veel kord rõhutama, et on oluline tagada sotsiaalkindlustuse vallas kõikide Euroopa ja kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine, sest see põhimõte sisaldub põhiõiguste hartas ja see on ka vahend, mis aitab praeguste eeskirjade lihtsustamise protsessi lõpule viia. Euroopa Liidu aluseks olevate väärtuste, näiteks inimõiguste jagamise, säilitamise ja edendamisega peavad tingimata kaasnema ühised eeskirjad, mida kohaldatakse täpselt ühtemoodi, ilma mis tahes tingimuste ja piiranguteta. Seetõttu toetan ma uhkelt ja kindlalt Itaalia seisukohta, et see määrus tuleb heaks kiita, kuna see võimaldab meil saavutada määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise ühtse süsteemi. Ma loodan, et ka kõik teised liikmesriigid vaatavad oma seisukohad läbi ja võtavad uued eeskirjad oma riigi õigusesse viivitamata üle.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esitatud soovituse poolt, sest Lissaboni lepingu jõustumise ja õiguslike aluste muutuste tõttu peab Euroopa Liit taas vaatama läbi eeskirjad, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes. See Euroopa Parlamendi soovitus puudutab määruse eelnõu, mille eesmärk on tagada, et kolmandate riikide kodanike jaoks, kes seaduslikult elavad ELis ja on piiriüleses olukorras, kehtiksid samad sotsiaalkindlustusõiguste kooskõlastamise eeskirjad. Euroopa Parlament soovitab nõukogu määruse heaks kiita ja sellega mitte enam viivitada, sest uus määrus lihtsustaks menetluste haldamist ja tagaks ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike võrdse kohtlemise sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Lisaks, Euroopasse ebaseadusliku sisserände tõkestamise vallas täpsustab see määrus liikmesriikide õigusi seoses nende volitustega teha otsuseid selle kohta, kas inimene elab nende territooriumil seaduslikult või mitte.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kolmandate riikide kodanikud, kes elavad seaduslikult Euroopa Liidu ühes liikmesriigis, ent kes puutuvad oma elus kokku teise liikmesriigi õigussüsteemiga, leiavad end sageli olukordadest, kus nad on kaitsetud või kus nende õigused on vastuolulised. Selliseid olukordi on kindlasti vaja vältida. Et neid inimesi koheldaks õiglaselt, tuleks anda neile õigused ja kohustused, mis on samaväärsed ELi riikide kodanike õiguste ja kohustustega, niivõrd kui see on võimalik. See samaväärsus on igati põhjendatud ja õigussüsteemide kooskõlastamist võib vaadelda õigluse küsimusena, eriti sotsiaaltoetuste vallas.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni eesmärk on tagada, et kolmandate riikide kodanike jaoks, kes seaduslikult elavad liikmesriigi territooriumil ja on vähemalt kahte liikmesriiki hõlmavas piiriüleses olukorras, kehtiksid samad sotsiaalkindlustusõiguste kooskõlastamise eeskirjad kui Euroopa kodanikele vastavalt läbivaadatud eeskirjadele määruses (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses (määrus (EÜ) nr 987/2009).

Kui komisjoni ettepanek esitati, siis konsulteeriti Euroopa Parlamendiga, kes võttis vastu kaks muudatusettepanekut, millest ühes viidati põhiõiguste hartale ja teises osutati tähelepanu kõrgetasemelisele sotsiaalkaitsele kui Euroopa Liidu eesmärgile, need mõlemad sisalduvad kehtivas määruses (EÜ) nr 859/2003. Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, et tagada uue määruse vastuvõtmine, mis kindlustab ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike võrdse kohtlemise sotsiaalkindlustuse vallas.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma olen nõus Jean Lamberti raportist tuleneva mõttega, et kolmandate riikide kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elavad seaduslikult Euroopa Liidus, peavad sotsiaalkindlustuse valdkonnas olema tagatud Euroopa kodanikega võrreldes samad õigused ja hüved. Selle hääletusega teeb Euroopa Parlament lõpu vastuvõetamatule diskrimineerimisele. Ma olen siiski pettunud, et mõned riigid, näiteks Taani ja Ühendkuningriik, ei osale neis kooskõlastamiskavades, mis puudutavad kolmandate riikide kodanikke. Kuidas õnnestub Euroopa Liidul kehtestada kolmandate riikide kodanike suhtes lihtsustatud ja ühtlustatud menetlused, kui mõned liikmesriigid eelistavad selle ühise edasiliikumisega mitte kaasa tulla? Tuleb tunnistada, et valitseb tõeline „à la carte Euroopa” tekkimise oht, kuid arvestades mõnede liikmesriikide tõrksust, mille juured on nende rahvuslikus identiteedis, peame tegutsema.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Määruse eelnõuga soovitakse tagada, et kolmandate riikide kodanike jaoks, kes seaduslikult elavad ELis ja on vähemalt kahte liikmesriiki hõlmavas piiriüleses olukorras, kehtiksid samad sotsiaalkindlustusõiguste kooskõlastamise eeskirjad kui Euroopa kodanikele eelnimetatud määruste kohaselt. Selle õigusakti vastuvõtmine aitab olulisel määral kaasa kolmandate riikide kodanike võrdse kohtlemise tagamisele kogu ELi territooriumil. Need inimesed osutuvad meie territooriumil sageli diskrimineerimise ohvriks; selle õigusaktiga võimaldatakse kolmandate riikide kodanikele ELi piires liikumisel sotsiaalkindlustusõiguste mõttes samad tagatised, mis on ette nähtud ELi kodanikele.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Lugupeetud kolleegid, tänane positiivne tulemus Lääne-Balkani riikidele kehtestatud viisanõude kaotamise hääletamisel Euroopa Parlamendis teeb mulle suurt rõõmu. Pärast seda, kui 2009. aasta detsembris kaotati viisanõue Serbia, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanike puhul, on pikisilmi oodatud vastavaid otsuseid Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kohta. Euroopa Liidu avamine uutele Balkani riikidele toob enesega kaasa palju positiivseid tulemusi kõigi osapoolte jaoks. Esiteks parandatakse sellega enneolematult tavakodanike olukorda, kes saavad nüüd ise Euroopa Liitu enda jaoks avastada ja kõigis liikmesriikides vabalt reisida. Teiseks tehakse sellega järjekordne väga tähtis samm teel eesmärgi poole, milleks on piirkonnas olukorra stabiliseerimine ning positiivse kliima loomine, mis võimaldab viia ellu edasisi reforme ning lõimida tulevikus kõik Balkani riigid Euroopa Liitu. Kuid me peaksime langetama vastava otsuse ka Kosovo kodanikele kehtestatud viisanõude suhtes. Selle riigi elanikud ei peaks jääma ainsaks täielikult isoleeritud rahvaks Balkanil ja kogu Euroopas vaba reisimisega seotud privileege tuleks laiendada ka neile. Ma olen väga rahul Euroopa Parlamendi algatusega kaotada Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania suhtes kehtestatud viisanõue. Sellega tehakse järjekordne samm Balkani riikide lõimimiseks Euroopasse ja see otsus saab minu tugeva toetuse.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See tekst tagab kolmandate riikide kodanikele sotsiaalse kaitse kogu Euroopa Liidus. Selles mõttes on tegemist edusammuga. Samas on kahetsusväärne, et täielikult eiratakse ebaseaduslike sisserändajate olukorda. Ka ebaseaduslikult ELis elavatel inimestel on õigus kaitsele. Euroopas, nagu ka mujal, peaks olema keelatud kuulutada, et mõni inimene – kes ta ka ei oleks – kaitset ei saa.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ükski kolmanda riigi kodanik, kes elab ELi territooriumil seaduslikult, ei peaks kogema mingit diskrimineerimist. Kolmandate riikide kodanikel peab vajaduse korral olema ka juurdepääs sotsiaalkindlustusele ilma liikmesriikide eri õigussüsteemide vastuoludeta. Seetõttu on väga oluline see direktiiv vastu võtta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni eesmärk on tagada, et kolmandate riikide kodanike jaoks, kes seaduslikult elavad ELis ja on vähemalt kahte liikmesriiki hõlmavas piiriüleses olukorras, kehtiksid samad sotsiaalkindlustusõiguste kooskõlastamise eeskirjad kui Euroopa kodanikele vastavalt läbivaadatud eeskirjadele määruses (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses (määrus (EÜ) nr 987/2009). Kui komisjoni ettepanek esitati, siis konsulteeriti Euroopa Parlamendiga, kes võttis vastu kaks muudatusettepanekut, millest ühes viidati põhiõiguste hartale ja teises osutati tähelepanu kõrgetasemelisele sotsiaalkaitsele kui Euroopa Liidu eesmärgile, need mõlemad sisalduvad kehtivas määruses nr 859/2003. Mõlemad muudatusettepanekud võeti nõukogu 26. juuli 2010. aasta esimese lugemise seisukohta põhjendustena 4 ja 7. Nõukogu on teinud mõned muudatusettepanekud: lisatud on ettepaneku õigusliku aluse artikli 79 lõike 2 punkti b alusel mõned põhjendused, mis käsitlevad teatud liikmesriikide osalust (põhjendused 17, 18, 19). Kahjuks ei osale Taani kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavate eeskirjade kooskõlastamises. Iirimaa on otsustanud osaleda. Ühendkuningriik on otsustanud mitte osaleda ning toimib seega jätkuvalt kehtivate eeskirjade alusel.

– Raport: Inés Ayala Sender (A7-0254/2010)

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan Lazaros Stavrou Lazarou nimetamist Euroopa Kontrollikoja liikmeks. Tal on väljapaistvad oskused avaliku halduse, rahvusvahelise maksuprogrammi ja majandusteaduse valdkonnas ning suur kogemus riigi rahanduse järelevalve, seire ja auditeerimise ning pettuste tõkestamise alal nii oma kodumaal kui ka Euroopa tasandil. Tuginedes Lazaros Stavrou Lazarou kuulamisele ja sellele, kuidas ta on seni oma ülesandeid täitnud, tahaksin rõhutada, et ta peab väga oluliseks infotehnoloogiliste süsteemide rakendamist ja teenuste automatiseerimist, aga ka menetluste detsentraliseerimist, et muuta avalik teave ja asutused tõhusamaks, läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi hääletus oli salajane, võin ma kinnitada, et kuna Lazaros Stavrou Lazarou vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikes 1 sätestatud tingimustele, olime positiivsel seisukohal tema kontrollikoja liikmeks nimetamise suhtes.

– Raport: Inés Ayala Sender (A7-0255/2010)

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Gijs M. de Vriesi nimetamine kontrollikoja liikmeks annab sellele asutusele kindlasti lisaväärtust, muu hulgas seoses institutsioonidevahelise koostööga Euroopa Liidus ja liikmesriikide järelevalveasutuste ressursside hindamisega. Seoses Gijs M. de Vriesi kogemusega, mis on saadud tööst Hollandi Audiitorkojas, Hollandi valitsuses ja Euroopa Parlamendis, tõstaksin ma esile tema pühendumise riigihangete seaduslikkuse kontrollimisele ning tema otsusekindluse pettuste ja korruptsiooniga võitlemisel, aga ka garantiid kontrollikoja otsustusprotsessides osalemiseks vajaliku vastutustundlikkuse, sõltumatuse ja pädevuse kohta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi hääletus oli salajane, võin ma kinnitada, et kuna Gijs M. de Vries vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikes 1 sätestatud tingimustele, olime positiivsel seisukohal tema kontrollikoja liikmeks nimetamise suhtes.

– Raportid: Inés Ayala Sender (A7-0254/2010) ja (A7-0255/2010)

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Kontrollikoda on asutus, mis kontrollib Euroopa Liidu tulusid ja kulusid, et veenduda nende seaduslikkuses, ning kontrollib vastavust usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, tegutsedes täiesti sõltumatult. Seetõttu tuleb kontrollikoja koosseisu kuuluvate inimeste ametissenimetamisel lähtuda võimete ja sõltumatuse kriteeriumidest.

Nõukogu algatusel on esitatud Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaate mitmest ELi liikmesriigist. Nad kõik esitasid oma elulookirjelduse ja vastasid kirjalikule küsimustikule ning neid kuulati eelarvekontrollikomisjonis. Enamik neist esitas piisavalt häid argumente, õigustamaks nende nimetamist Euroopa Kontrollikoja liikmeks, kus nad täidavad oma ülesandeid oskuslikult ja sõltumatult.

– Raport: Barbara Matera (A7-0259/2010)

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt. Usun nagu raportöörgi, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peab toetama töötajaid, kes on koondatud seoses struktuurimuutustega maailmakaubanduses. Asjaolu, et eelarvepädev asutus on 2010. aastal heaks kiitnud juba kaheksa ettepanekut fondi kasutuselevõtmiseks, osutab menetluste paindlikkusele ning näitab, et meil on õnnestunud leida täiendavad vahendid ja et me eraldame neid liikmesriikidele küllalt kiiresti. Mul on hea meel ka selle üle, et komisjon on leidnud maksete assigneeringute alternatiivse allika Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Ma toetan seda algatust, mille eesmärk on aidata Galicia 82 ettevõttest koondatud inimestel tööturule naasta. See ei asenda mingil juhul ettevõtete vastutust, mis tuleneb riigi õigusaktidest ja kollektiivlepingutest.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 703 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 14 (rõivatootmine) alla kuuluvas 82 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Hispaanias Galicias, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ma olen päri, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetab koondatud töötajate tööturule naasmist. Ma rõhutan ka, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 702 inimese koondamine 82 tekstiiliettevõttest õigustab Hispaania ametiasutuste taotlust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks. Aina suurem hulk koondatuid Galicia tekstiili- ja rõivatööstuses tugevdab arusaama, et kõigis Euroopa piirkondades on tekstiili- ja rõivatööstus samalaadses kehvas olukorras (muu hulgas ka minu kodumaal, kus see sektor sattus eriti suure löögi alla) tulenevalt rahvusvahelisest konkurentsist, mida osutavad eelkõige arenguriigid, kus tootmiskulud on väiksemad. Praegune ülemaailmne kriis on seda olukorda veelgi teravdanud. Loodan, et koondatud töötajatel on peagi võimalik tööellu naasta.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades praeguse ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju tööturule, tahaksin rõhutada Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi nõuetekohase rakendamise tähtsust. Kahjuks kasutatakse seda fondi väga vähe: tänavu aastaks ette nähtud 500 miljonist eurost on koondatud töötajate abistamise kavade rahastamiseks taotletud vaid 11%. Arvestades suurt tööpuudust, on selline olukord murettekitav ja arusaamatu.

Ma tõstaksin esile ka asjaolu, et pärast korduvaid hoiatusi ja raporteid on leitud maksete assigneeringute alternatiivne allikas Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel. Pidades silmas praeguse kriisi mõju, mis annab eriti teravalt tunda tekstiilisektoris, tahaksin rõhutada Galicia tekstiilisektori 82 ettevõttest koondatud 703 töötaja toetuseks 1 844 700 euro eraldamise kava tähtsust. Hispaania valitsuse algatuse taustal pean kahetsusväärseks, et Portugali valitsus ei ole selliselt sekkunud Galiciaga piirnevates Braga ja Viana do Castelo piirkondades toimuvasse, kus mitme ettevõtte äritegevuse lõppemise tõttu valitseb suur tööpuudus.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks on esitatud kolm järjekordset taotlust ja igaühe põhjuseks on järjekordse vabriku sulgemine Euroopas, sealhulgas Galicia tekstiilivabriku sulgemine Hispaanias. Kokku on sadu töötajaid koondatud. Tasub veel kord meenutada, et ka Portugalis valitseb selles sektoris tõsine kriis, mille põhjuseks on maailmakaubanduse erakordselt intensiivne liberaliseerimine, kusjuures sektori kaitseks ei ole võetud mingeid vajalikke meetmeid. Nüüd, mil on tehtud otsus Aasia tekstiilitoodete suhtes liberaliseerimismeetmete tugevdamise kohta, võib olukord muutuda veelgi hullemaks. See otsus langetati Pakistanile humanitaarabi andmise ettekäändel, samal ajal kui tegelikult teenib see Euroopa Liidu peamiste importijate huve. Iga uus taotlus kõnealuse fondi kasutuselevõtmiseks kinnitab, et kiiresti on vaja võtta kasutusele meie soovitatud meetmed, mis on suunatud tulemuslikule võitlusele tööpuuduse vastu ning seisnevad majandustegevuse hoogustamises, tagatisteta töökohtade kaotamises ja tööaja vähendamises töötasu kärpimata. Need meetmed hõlmavad ka võitlust ettevõtete ümberpaiknemise vastu ja eeldavad kokkuvõttes täielikku loobumist neoliberaalsest poliitikast, millel on ELi liikmesriikides ilmselgelt katastroofilised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Barbara Matera raporti poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Hispaania rõivatööstuse töötajate toetuseks. Nagu ma ütlesin septembris arutelul, mille käigus käsitleti fondi tulevikku pärast 2013. aastat, olen ma pettunud, et kõnealune fond, mis loodi majanduslanguse või üleilmastumise tõttu koondatud töötajate toetuseks, ei ole praegu Euroopa Liidu eelarvest rahaliselt tagatud. Ma tõepoolest ei usu, et teiste Euroopa programmide raha kasutamine Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamiseks oleks pikemas perspektiivis toimiv lahendus. Kui eelarvekomisjon hääletas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu Barbara Matera raportis mainitud Hispaania töötajate toetuseks, osutasime mina ja Belgia sotsialistist parlamendiliige Frédéric Daerden seetõttu vajadusele määrata selle fondi rahastamiseks edaspidi eraldi eelarverida. Siin on kaalul Euroopa Liidu usaldusväärsus majandusliku ebastabiilsuse tõttu kannatavate kodanike toetamisel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mõeldes puutumatult pühale üleilmastumisele ohvriks toodud Hispaania tekstiilitööstuse töötajatele, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, võiks ju hääletada selle näruse summa eraldamise vastu, mida Euroopa eliit neile pakub. See väike summa võib nende raskusi leevendada, kuid see ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab tekstiiltootmise ümberpaiknemist. Sellega antakse heakskiit niisuguste sotsiaalselt vastutustundetute miljardäride nagu Manuel Jove kasumiihale. Euroametnikele kuningriigis on puhta südametunnistuse hinnaks vaid kollektiivsus.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üks näide. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutamiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid mitmesugustes teistes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sageli on sellel kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi riigid on seda fondi minevikus juba kasutanud; seega peaksime nüüd võimaldama abi Galicia piirkonna rõivatööstuse 82 ettevõttest koondatud 703 töötaja toetuseks. Seetõttu hääletasin ma vastavalt.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Mul on hea meel kõnealustes kannatanud piirkondades Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise üle ja ma olen sellega täiesti nõus. Ma leian nimelt, et kogu protsess – alates taotluste koostamisest ja menetlemisest kuni eelarvepädeva asutuse lõpliku otsuse langetamiseni – on seni olnud üsna kohmakas ja keeruline. Selline on olnud mitme riigi kogemus.

Näiteks 2009. aastal moodustasid fondist taotletud toetussummad keskmiselt 5 552 700 eurot ja 13 liikmesriigi esitatud 30 taotlust puudutasid 17 majandusharu. Samas kiitis eelarvepädev asutus eelmisel aastal heaks 10 taotlust kogusummas 52 349 000 eurot, mis moodustab vaid 10,5% iga-aastasest maksimumsummast, mida sellest fondist võib eraldada.

Peamisteks põhjusteks on kogemuste puudumine selle fondi kasutamisel ja pikk rahalise ebakindluse periood, mil oodatakse eelarvepädeva asutuse otsust.

Usun, et hindamise ja otsuste tegemise lihtsustatud kord, mis kehtestati 2009. aasta lõpul, lihtsustab ja kiirendab fondist toetuse saamiseks taotluste esitamist ning seeläbi antakse tõhusat abi töötajatele, kes on maailmakaubanduse struktuuris toimunud muutuste tõttu kaotanud töö.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Selle juhtumi kohta võib öelda sama, mida eelnevalt käsitletud Taani juhtumi puhul. Töötajad, kes on koondatud, ilma et neil selles mingit süüd oleks, või Ameerika Ühendkuningriikide ja Ühendkuningriigi spekulantide vallandatud finants- ja majanduskriisi tõttu, vajavad kiiret abi. Hispaania esitas 5. veebruaril 2010 taotluse, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 14 (rõivatootmine) alla kuuluvas 82 ettevõttes, mis tegutsevad Hispaania NUTS II piirkonnas (Galicia (ES11)). Hispaania esitas täiendavaid andmeid taotluse kohta 11. mail 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele 1 844 700 euro suurune summa. Niisiis tuleks kasutusele võtta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendid, et rahuldada Hispaania taotlus. Seetõttu hääletasin ma kolleeg Matera raporti poolt.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Tänasel järjekordsel Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise hääletasin nii selle kui ka kahe järgmise raporti poolt. Leian, et Euroopa Liit peab toetama ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel töötuks jäänud inimesi. Tänased raportid näitasid, et abi vajavad kõik nii majanduslikes raskustes Hispaania kui ka Euroopa üks rikkamaid heaoluriike Taani. Samas pean kahjuks kurvastusega tõdema, et siiani ei ole meil olnud võimalust hääletada sarnase raporti poolt, mis puudutaks Eestit. Loodan, et meie valitsus õpib teiste liikmesmaade tegevusest ning otsustab ka meie töötuid toetada.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hispaania esitas 2010. aasta veebruaris abitaotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega Galicia piirkonna rõivatööstuse 82 ettevõttes. Ma hääletasin koondatute abistamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Kaubanduse dereguleerimine tekstiili- ja rõivatööstuses on kutsunud esile kaugeleulatuvad muutused maailmakaubanduses, kusjuures lõpptulemuseks on üldine suundumus viia tootmine ELi liikmesriikidest riikidesse, kus tootmiskulud on väiksemad, näiteks Hiinasse ja Marokosse. Lisaks on majanduskriisi tõttu tekstiilitööstuses läinud pankrotti suur hulk ettevõtteid, mille tulemuseks on olnud suur koondamislaine. Aastatel 2007–2009 koondati Galicia piirkonnas 32 700 inimest, sh tekstiilitööstuses 4414 inimest, kusjuures naised moodustavad koondatutest 80%. Ma leian, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite eraldamise korda tuleb lihtsustada, et juurdepääs fondile oleks hõlbus ettevõtete jaoks, keda mõjutavad finants- ja majanduskriis ning muutused maailmakaubanduses. Ma pean rõhutama selle fondi tähtsat rolli koondatud töötajate toetamisel tööturule naasmisel.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Lugupeetud kolleegid! Leedu, nagu Hispaania ja Taanigi, on teadlik sellest, kui palju head on võimalik Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu korda saata. Leedu sai sellest fondist abi kokku 2,9 miljoni euro ulatuses, mis oli mõeldud kriisi tõttu rängalt kannatanud ehitus- ja kodukaupade tootmise sektori töötajatele. Kuid see fond peab oma kasulikkust veel tõestama. Kiire vastumeetmena loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevus on bürokraatia tõttu aeglustunud ja muutunud keeruliseks. Peamiseks probleemid on seotud fondi kasutuselevõtmisega. Taotluste heakskiitmiseks kulub keskmiselt 294 päeva. Nagu ka Financial Times sel nädalal kirjutas, ootab kogu Euroopas üle 37 000 töötaja fondist ikka veel abi. Praeguseks on välja makstud vaid 140 miljonit eurot fondi kogu kasutatavast summast (2 miljardit eurot). Lisaks jaotatakse fondist raha ebaühtlaselt. Vaid 6% maksetest eraldatakse riikidele, kus sisemajanduse kogutoodang on ELi keskmisest väiksem. Ebakindluse vältimiseks peab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond olema paindlikum. Paljud liikmesriigid, sealhulgas Leedu, on abikõlblikud teiste fondide puhul, kus nõutav kaasrahastamine ja bürokraatia on väiksem.

– Raport: Barbara Matera (A7-0258/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Taani on taotlenud abi seoses 1443 inimese koondamisega NACE Revision 2 osade 27 ja 28 alla kuuluvas Taani kontserni Danfoss Group kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Lõuna-Taanis, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ma olen nõus, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Täiendav toetus koondatud töötajatele on osutunud vajalikuks ka riigis, mille puhul ei kujutataks eriti ettegi, et teda sellised raskused mõjutavad: Taanit peetakse enamiku teiste ELi liikmesriikidega võrreldes üldiselt enam suuteliseks ülemaailmsel turul konkureerima. Sellegipoolest tunnetatakse nüüd ka Taanis üleilmastumise tagajärgi, mis mõjutavad sektoreid, mille puhul võinuks arvata, et need on konkurentsi suhtes immuunsemad, näiteks elektrikaupade, masinate ja seadmete tootmise sektor. See murettekitav asjaolu sunnib meid mõistma praeguse majanduskriisi tõsidust ning vajadust leida üha tõhusamaid ja loomingulisemaid viise Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks, aidates samas koondatud töötajatel tööhõivesse naasta. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on üks selliseid mehhanisme.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma rõhutaksin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahastatava toetuskava võimalikku panust koondatud töötajate tööhõivesse tagasitoomisse ja nende sotsiaalsesse rehabiliteerimisse sellise erakordselt traagilise juhtumi korral nagu Danfoss Groupi kolme ettevõtte tegevuse lõpetamine. Kõik need ettevõtted asusid Lõuna-Taanis ja pankrotistusid 2009. aastal kolme kuu jooksul, jättes masinate ja elektroonikaseadmete tootmise sektoris tööta 1443 inimest. Praegune kriis on just seda sektorit eriti rängalt mõjutanud.

Tahaksin veel kord esile tuua asjaolu, et Euroopas valitseva suure tööpuuduse taustal on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi paraku väga kokkuhoidlikult kasutatud. Tänavu aastaks fondi kaudu rahastamiseks ette nähtud 500 miljonist eurost on otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajate abistamise kavade rahastamiseks taotletud vaid 11%. Samas toonitan, et pärast korduvaid hoiatusi ja raporteid on leitud maksete assigneeringute alternatiivne allikas Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Barbara Matera raporti poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Taani Danfoss Groupi töötajate toetuseks. Nagu ma ütlesin septembris arutelul, mille käigus käsitleti fondi tulevikku pärast 2013. aastat, olen ma pettunud, et kõnealune fond, mis loodi majanduslanguse või üleilmastumise tõttu koondatud töötajate toetuseks, ei ole praegu Euroopa Liidu eelarvest rahaliselt tagatud. Ma tõepoolest ei usu, et teiste Euroopa programmide raha kasutamine Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamiseks oleks pikemas perspektiivis toimiv lahendus. Kui eelarvekomisjon hääletas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu Barbara Matera raportis mainitud Taani töötajate toetuseks, osutasime mina ja Belgia sotsialistist parlamendiliige Frédéric Daerden seetõttu vajadusele määrata selle fondi rahastamiseks edaspidi eraldi eelarverida. Kaalul on Euroopa Liidu usaldusväärsus majandusliku ebastabiilsuse tõttu kannatavate kodanike toetamisel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mõeldes Taani töötajatele, kes on langenud üleilmastumise ohvriks, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle näruse summa eraldamise vastu, mida Euroopa eliit vastumeelselt neile pakub. See väike summa võib nende raskusi leevendada, kuid see ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem põlastusväärseks. Selle summa eraldamisega antakse heakskiit ettevõtete ümberpaiknemisele kasumi suurendamise nimel, nagu on teinud Danfoss Group.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid mitmesugustes teistes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sageli on sellel kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi riigid on seda fondi minevikus juba kasutanud; seega peaksime nüüd võimaldama abi 1443 töötajale, kes koondati NACE Revision 2 osade 27 ja 28 alla kuuluvas Taani kontserni Danfoss Group kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Lõuna-Taanis. Seetõttu hääletasin ma vastavalt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidus on kehtestatud õigusnormid ja eelarvevahendid täiendava abi andmiseks töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning selleks, et aidata neil uuesti tööturule integreeruda. Samuti on võimalik abi anda töötajatele, kes on koondatud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel. Ma leian, et see on ääretult tähtis.

Taani on esitanud taotluse 8 893 336 euro suuruse kogusumma kasutuselevõtuks. Taotlus on seotud 1443 inimese (toetus on mõeldud 1010-le neist) koondamisega neljakuulise vaatlusperioodi jooksul 1. märtsist 2009 kuni 30. juunini 2009 NACE Revision 2 osade 27 ja 28 (elektriseadmete tootmine, mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas Taani kontserni Danfoss Group kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Lõuna-Taanis. Ma hääletasin kavandatud meetmete poolt, tagamaks, et toetus jõuaks kiiresti kannatanud töötajateni, ja pidades silmas Euroopa solidaarsust liikmesriikide vahel.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu eraldatav raha läheb kollektiivsete koondamiste tõttu töö kaotanud töötajatele. Samas leian, et selle fondi tegevuses on mitmeid probleeme. Näiteks läheb kõige suurem osa sellest fondist makstavast rahast ELi kõige rikkamatele liikmesriikidele. Minu poolthäält ei tohiks tõlgendada toetusena ELi toetustekarussellile. Minu arvates on tegemist raha raiskamisega, kui Taani saadab raha ELile, ent pärast bürokraatlikus süsteemis ringlemist saadetakse seesama raha Taanile tagasi.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Taani Danfoss Groupi toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest minu arvates on selle fondi kasutamine praeguse majanduskriisi ajal hädavajalik. 8. septembril 2009 esitas Taani taotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kaudu finantsabi eraldamiseks seoses Danfoss Groupiga, kus koondati 1443 töötajat. Majandus- ja finantskriis on toonud kaasa mehaaniliste ja elektrooniliste seadmete nõudluse järsu vähenemise. ELi masinate ja seadmete tootmise sektoris muutusid tendentsid oluliselt 2008. aasta neljandas kvartalis nii Taanis kui ka Saksamaal, kus tootmine vähenes enam kui 25% võrra. Danfossi mehaaniliste ja elektroonikaseadmete müük vähenes 2008. aastal Euroopas kuni 52%, Ameerika Ühendriikides 48% ja Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas 23%. Tulenevalt konkurentsist, mida osutavad selles sektoris tegutsevad Aasia ettevõtted, kelle palgakulud on tunduvalt väiksemad kui Euroopa Liidus, on Danfoss Group viinud järk-järgult oma tootmise Taanist kolmandatesse riikidesse. Sellel on olnud tõsine mõju tööturule. Kutsun komisjoni üles töötama välja kaugelevaatavat keskkonnahoidlikku tööstuspoliitikat, mis suudaks tagada ELi konkurentsivõime maailmas ja säilitada ELis töökohad.

– Raport: Barbara Matera (A7-0257/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Kuna Taani on taotlenud abi seoses 198 inimese koondamisega elektroonika- ja mehaanikasektori ettevõttes Linak, mis tegutseb Lõuna-Taanis, NUTS II piirkonnas, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Ma olen päri ka sellega, et komisjoni ettepaneku seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üleilmastumise tagajärjed on tabanud järjekordset Taani elektromehaanikaettevõtet, Linakit. Kõige rohkem kannatavad seetõttu väheste oskustega töötajad majandussurutisest niigi mõjutatud piirkonnas, mis annab poliitiliste otsuste tegijatele erilist põhjust muretsemiseks. Käesoleval juhul ja muudelgi juhtudel tekitavad vanemaealised töötajad lisamuret ja nad peavad saama toetust spetsiaalselt neile suunatud meetmete kaudu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Arvestades praeguse majandus- ja finantskriisi mõju tööturule, hääletasin ma selle poolt, et vabastada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 1 213 508 eurot selleks, et toetada Lõuna-Taani elektroonikaseadmete tootja Linak A/Si koondatud 198 inimese naasmist tööturule. Kordan oma hoiatust, et kõnealust fondi kasutatakse hoolimata Euroopa suurest tööpuudusest äärmiselt harva. Samuti kordan, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil peavad olema oma vahendid ja seega ka oma eelarverida.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Barbara Matera raporti poolt, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Taani Linak A/Si töötajate toetuseks. Nagu ma ütlesin septembri arutelul, mille käigus käsitleti fondi tulevikku pärast 2013. aastat, olen ma pettunud, et kõnealune fond, mis loodi majanduslanguse või üleilmastumise tõttu koondatud töötajate toetuseks, ei ole praegu Euroopa Liidu eelarvest rahaliselt tagatud. Ma tõepoolest ei usu, et teiste Euroopa süsteemide rahaliste vahendite kasutamine Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamiseks oleks pikemas perspektiivis toimiv lahendus. Kui eelarvekomisjon hääletas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu Barbara Matera raportis mainitud Taani töötajate toetuseks, osutasime mina ja Belgia sotsialistist parlamendiliige Frédéric Daerden seetõttu vajadusele määrata selle fondi rahastamiseks edaspidi eraldi eelarverida. Siin on kaalul Euroopa Liidu usaldusväärsus majandusliku ebastabiilsuse tõttu kannatavate kodanike toetamisel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mõeldes üleilmastumise altaril ohverdatud Linaki kontserni Taani töötajatele, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle haletsusväärse summa eraldamise vastu. Samas võib see väike summa nende raskusi leevendada.

See ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab põhimõtteid, millest lähtudes selline juhtiv rahvusvaheline ettevõte nagu Linak viib oma tegevuse mujale, et suurendada oma kasumit, omamata niigi palju sündsust, et avaldada selle suurus.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liit on ala, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üks osa. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Ettevõtteid, kes viivad oma tegevuse mujale, kasutades ära väiksemaid tööjõukulusid teistes riikides, nimelt Hiinas ja Indias, on aina rohkem ja sellel on kahjulik mõju riikidele, kus austatakse töötajate õigusi.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on abistada ettevõtete ümberpaigutumiste ohvriks langenud töötajaid ja see fond etendab olulist rolli uute töökohtade leidmisel. Teised ELi riigid on seda fondi minevikus juba kasutanud; seega tuleks nüüd fondi kaudu anda abi seoses 198 inimese koondamisega elektromehaanikasektori ettevõttes Linak, mis tegutseb Lõuna-Taanis, NUTS II piirkonnas. Seetõttu hääletasin ma vastavalt.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Mul on hea meel kõnealustes kannatanud piirkondades Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise üle ja ma olen sellega täiesti nõus. Ma leian nimelt, et kogu protsess – alates taotluste koostamisest ja menetlemisest kuni eelarvepädeva asutuse lõpliku otsuse langetamiseni – on seni olnud üsna kohmakas ja keeruline. Selline on olnud mitme riigi kogemus. Näiteks 2009. aastal moodustasid fondist taotletud toetussummad keskmiselt 5 552 700 eurot ja 13 liikmesriigi esitatud 30 taotlust puudutasid 17 majandusharu. Samas kiitis eelarvepädev asutus eelmisel aastal heaks 10 taotlust kogusummas 52 349 000 eurot, mis moodustab vaid 10,5% iga-aastasest maksimumsummast, mida sellest fondist võib eraldada. Peamised põhjused on kogemuste puudumine selle fondi kasutamisel ja pikk rahalise ebakindluse periood, mil oodatakse eelarvepädeva asutuse otsust. Usun, et hindamise ja otsuste tegemise lihtsustatud kord, mis kehtestati 2009. aasta lõpul, lihtsustab ja kiirendab fondist toetuse saamiseks taotluste esitamist ning seeläbi antakse tõhusat abi töötajatele, kes on maailmakaubanduse struktuuris toimunud muutuste tõttu kaotanud töö.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu eraldatav raha läheb kollektiivsete koondamiste tõttu töö kaotanud töötajatele. Samas leian, et selle fondi tegevuses on mitmeid probleeme. Näiteks läheb kõige suurem osa sellest fondist makstavast rahast ELi kõige rikkamatele liikmesriikidele. Minu poolthäält ei tohiks tõlgendada toetusena ELi toetustekarussellile. Minu arvates on tegemist raha raiskamisega, kui Taani saadab raha ELile, ent pärast bürokraatlikus süsteemis ringlemist saadetakse seesama raha Taanile tagasi.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta, et toetada inimesi, kes koondati pereettevõttes Linak A/S, mis asub Taanis Sønderborgis. Taani esitas 8. septembril 2009 taotluse rahalise abi saamiseks summas 1 213 508 eurot (65% kogu vajaminevast eelarvest), et toetada Linak A/Sis koondatud 139 töötajat. Need koondamised langesid kokku teise suure koondamislainega Danfoss Groupis Sønderborgis, mis asub Lõuna-Taanis. Ma leian, et liikmesriigid on kohustatud toetama iga koondatud töötaja töölenaasmist. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond annab liikmesriikidele võimaluse toetada töötajaid, keda on mõjutanud ülemaailmne finants- ja majanduskriis ning suured muutused maailmakaubanduses. Rumeenias kaotas 2008. aasta märtsist 2010. aasta märtsini töö 381 296 inimest, sh 13 667 inimest ainuüksi Galaţi maakonnas. Ma arvan, et ka teised liikmesriigid, kes pole Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist veel taotlenud, sealhulgas Rumeenia, peaksid uurima ja järgima nende liikmesriikide eeskuju, kes on kasutanud fondi majandus- ja finantskriisi tõttu koondatud töötajate toetamiseks.

– Raportid: Barbara Matera (A7-0259/2010) ja (A7-0258/2010)

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma olen rahul täiskogu istungil toimunud hääletusega Hispaania ja Taani kodanike toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise küsimuses. Selle 2006. aastal asutatud Euroopa fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on restruktureerimise tulemusena koondatud. 2009. aastal muudeti eeskirju, et oleks võimalik paremini kasutada fondile määratud, ent seni kasutamata assigneeringuid. Kohustus üle 1500 Hispaania ja Taani töötajat selle fondi kaudu aidata on seega väga hea uudis. Praeguse majanduslanguse ajal tasub rõhutada selle fondi olulisust ja asjakohasust. Kuigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on loodud ajutiselt, tuleks seda siiski säilitada vähemalt nii kaua, kuni fondi kasulikkus on ilmne.

– Raportid: Barbara Matera (A7-0259/2010), (A7-0258/2010) ja (A7-0257/2010)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on ELis väga oluline fond, mille rakendusala on laiendatud, et anda toetust ka kriisi tagajärjel koondatud töötajaile. On hädavajalik, et fondi vahendid tehtaks otstarbekal ja tõhusal moel kättesaadavaks inimestele, kes neid tõepoolest vajavad. Seetõttu olen ma raportööriga nõus ja hääletasin nende raportite poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle olulise hääletusega palub Euroopa Parlament asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks. Euroopa Parlament tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks, et anda individuaalset ühekordset ja ajaliselt piiratud toetust eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud. Ka rõhutab Euroopa Parlament seda, milline võib olla Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi roll koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel. Lisaks rõhutatakse, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetab koondatud töötajate tööturule naasmist. Samas korratakse, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Barbara Matera kolm raportit, mida me täna hääletame, käsitlevad 82 tekstiiliettevõtte toetamist Hispaania Galicia piirkonnas ning kahe masinaehitus- ja mehhatroonikaettevõtte toetamist Lõuna-Taanis. Lubatud rahalise abiga toetatakse kokku 2344 inimest ning see aitab neil tööturule tagasi tulla.

– Raport: Veronique Mathieu (A7-0253/2010)

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle poolt, et mitte anda heakskiitu Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele kolledži 2008. aasta eelarve täitmisel, tuginedes minu sõbra ja kolleegi, eelarvekontrollikomisjoni liikme Véronique Mathieu suurepärasele raportile. Kõik raportis esitatud argumendid õigustavad seda otsust. Samas olen üllatunud, et raamatupidamise aastaaruandeid ei ole kinnitatud, ehkki Euroopa Kontrollikoda ei ole nende kohta olulisi märkusi teinud. Minu arvates on kummaline, et ehkki kolleeg Véronique Mathieu raportis, mille kiitis heaks eelarvekontrollikomisjon, tehakse ettepanek korraldada kolm hääletust (heakskiidu andmisest keeldumine, raamatupidamiskontode sulgemine ja resolutsioon), pandi täiskogu istungil tegelikult hääletusele ainult kaks küsimust: eelarve täitmine ja resolutsioon. Väga imelik ... minu meelest ei takistanud miski raamatupidamiskontode sulgemist. Tulemuseks on raamatupidamise seisukohalt veider olukord, kus 2010. aasta oktoobris ei sulgeta 2008. aasta raamatupidamiskontosid, 2009. eelarveaasta on lõppenud ja 2010. aastast on vaid paar nädalat jäänud. Kuidas sellest aru saada?

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kõik toetasid kohe erikomisjoni soovitust keelduda kõnealusele Euroopa Liidu institutsioonile eelarve täitmisel heakskiidu andmisest, mis tähendab, et selle „Politseiakadeemia” maine on igaveseks määritud. Tragikoomiline olukord, kus Euroopa Politseikolledž ei saa eelarve täitmisel heakskiitu teatavate pettustega seotud rahaliste toimingute tõttu, näitab meile, et korruptsioon ei tunne piire. Teisisõnu, uurimise alla on sattunud institutsioon, mis on loodud selleks, et kaitsta meid kurjategijate eest (kaudselt – politseiametnikele erialase koolituse pakkumise kaudu).

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin selle raporti poolt, milles soovitatakse mitte anda heakskiitu Euroopa Politseikolledži 2008. aasta eelarve täitmisele, sest raha väärkasutamise uurimine ei ole veel lõpule viidud. Ma hääletasin raporti poolt ka seetõttu, et minugi arvates on vastuvõetamatu, et nii paljude aastate möödudes puudub Euroopa rahastataval organisatsioonil usaldusväärne ja läbipaistev finantsjuhtimine. Kolledži uus direktor võis ju esitada tegevuskava, kuid see ei ole piisav ega ka vajalikul määral üksikasjalik. Kolledži 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine edastab ka tugeva sõnumi vajaduse kohta parandada töömeetodeid, et teha lõpp mittenõuetekohasele rahahaldamisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades tuvastatud rikkumisi ja Euroopa Politseikolledži suutmatust oma eelarvealast ja rahalist olukorda Euroopa Parlamendile selgitada, nõustun raportööri otsusega keelduda heakskiidu andmisest Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele kolledži 2008. aasta eelarve täitmisel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Politseikolledžil on olnud raskusi reguleerivalt ametilt eeldatava hea juhtimistava standardite järgimisega. Alates 2006. aastast on auditites korduvalt esile toodud probleeme seoses finantsmääruse, personalieeskirjade ja raamatupidamisarvestuse süsteemi järgimisega kolledžis, samuti vajakajäämisi eelarve haldamise, inimressursside, hankemenetluste ja koolituste korraldamisega seotud kulusid reguleerivate eeskirjade järgimisel. Resolutsiooni järgi peaksid kolledži edusammud olema märgatavad alles 2014. aastal, mil kolledži mitmeaastane töökava peaks olema täielikult rakendatud. Ma ei ole nõus, et kolledžil on vaja vähemalt üheksa aastat (2006–2014), et saavutada reguleerivalt ametilt eeldatava hea juhtimistava vastuvõetav tase.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Võttes arvesse teavet Euroopa Politseikolledži tegevuse ja puuduliku finantsjuhtimise kohta, toetan ma kolleeg Mathieu ettepanekut keelduda heakskiidu andmisest kolledži direktori tegevusele kolledži 2008. aasta eelarve täitmisel. Meid on üle ujutatud tohutul hulgal ELi ametitega, mis kohati on mõttetud, kuid Euroopa Politseikolledž on tähtis asutus kuritegevuse tõkestamise ning julgeoleku ja avaliku korra tagamise seisukohalt. 2007. aasta andmetest ilmneb, et kolledž suutis tagada endale 7,5 miljonit euro suuruse eelarve. Arvestades eriti praegust majanduslikult ja rahaliselt rasket olukorda, on kõigi kodanike huvides, et ELi ametite puhul saaks olla kindel, et nad suudavad kasutada neile eraldatud eelarveid läbipaistval ja vastutustundlikul viisil. Euroopa Parlamendi kontrolliv roll on vajalik veto panemiseks, kui juhtimisprotsessid on ebaselged nagu praegusel juhul. Seetõttu hääletan ma raportööri ettepaneku poolt.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Alates 2006. aastast ametina tegutseval Euroopa Politseikolledžil on olnud tõsiseid probleeme hea halduse miinimumnormide järgimisel, mida peavad täitma kõik ELi ametid. Kuigi ma hääletasin raporti ja 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumise otsuse poolt, tuleb märkida, et see on esimene kord, kui eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust üksiku organisatsiooni vastu kasutatakse. Samas kahtlen ma sellise heakskiidu andmise või mitteandmise mõttes ja kasulikkuses, kui seda tehakse kaks aastat pärast sündmuste toimumist ja kui – nagu praegusel juhul – juhtkond ja töötajad võivad olla vahetunud. Seega on oluline uurida, kas väga väikesed ametid suudavad olla tõhusad ja väga väikese töötajate arvuga võimelised täitma finantsmääruse haldusnõudeid.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Eelmisel nädalal hääletas rahvusvahelise kaubanduse komisjon ühehäälselt Euroopa Politseikolledži 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamise poolt ja kolledži raamatupidamiskontode sulgemise vastu. Võttes arvesse tõsiseid puudusi finantsmääruse ja personalieeskirjade järgimisel, hääletas ka Euroopa Parlamendi liikmete ülekaalukas enamus kolledži 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu ja seega ka 2008. aasta eelarve sulgemise vastu. Tore on näha, et Euroopa Parlament on täitnud oma ülesande selles heakskiidu andmise menetluses ning selgelt väljendanud oma vastuseisu hooletule juhtimisele. Õnnitlen Véronique Mathieu’d selle raporti puhul.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Kõiki Euroopa institutsioone, mis sõltuvad Euroopa Liidu eelarvest, peavad rangelt kontrollima Euroopa Kontrollikoda ja kõik auditeerimisvolitustega asutused. Kontrollimise käigus tuleb kindlaks teha, kas ühenduse raha kasutatakse nõuetekohaselt, kas need institutsioonid tegutsevad kindlaksmääratud eesmärkide järgi ja kas vahendeid raisatakse.

Teadaolevate kontrollimiste põhjal tehtud hinnangutele tuginedes võib üldiselt öelda, et asjaomased institutsioonid – mõnede harvade eranditega – kasutavad neile eraldatud raha korrektselt ja järgivad oma seatud eesmärke. Raportööri hinnangul ei saa seda aga öelda Euroopa Politseikolledži kohta, arvestades mitmesuguseid rikkumisi ja auditite käigus ilmnenud puudusi. Seetõttu hääletasin ma vastavalt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle hääletusega keeldub Euroopa Parlament andmast heakskiitu Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele kolledži 2008. aasta eelarve täitmisel.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Lugupeetud kolleegid! Raportööril on õigus väljendada muret Euroopa Politseikolledži hankemenetluste läbipaistvuse puudumise üle. Loodame, et Euroopa Pettustevastase Ameti uurimine on põhjalik ja range ning aitab tuua sellesse küsimusse rohkem selgust. Kuid see küsimus on seotud palju suurema probleemiga, nimelt Euroopa politsei- ja julgeolekujõudude ausameelsuse ja professionaalsuse sagedase puudumisega. Amnesty International ja Human Rights Watch on teatanud suurel hulgal juhtumitest kogu Euroopas, kus politsei on ületanud oma volitusi ja kasutanud ebaseaduslikke uurimismeetodeid. Enamikul juhtudel ei ole asutused uurimist korraldanud ja seaduserikkujaid karistanud rahvusvaheliste normide kohaselt; see aga suurendab karistamatuse tunnet. Sageli saavad ohvritest kergesti sihtmärgid seetõttu, et nad kuuluvad vähemuse hulka, olgu siis rahvuse või poliitiliste vaadete alusel. Tugevate politseijõudude eelduseks on tugev ja aus õigusriik ning kohtusüsteemi sõltumatus. Euroopa Politseikolledžil on üllad eesmärgid: edendada politseitöö ühtseid Euroopa norme ja piiriülest koostööd kuritegevuse vastases võitluses, kaitsta õigusriigi põhimõtteid ja tagada õigusaktide täitmine. Kõige tähtsam on nende eesmärkide saavutamine, ükskõik, millise foorumi kaudu seda tehakse.

– Raport: Tanja Fajon (A7-0256/2010)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) See Euroopa Parlamendi resolutsioon on eriti oluline Bosniale ja Hertsegoviinale ning Albaaniale kehtestatud viisanõude kaotamise seisukohalt. Viisavabadus võimaldab teoks teha Euroopa ühe põhiõiguse – õiguse liikuda vabalt kõigis liikmesriikides. On väga tähtis teha kõik selleks, et võimalikult pea saavutada Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kodanike jaoks viisavaba reisimine. Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania on viimaste kuude jooksul teinud märkimisväärseid edusamme. Ka on nende riikidega peetud olulisi kõnelusi. Kui need riigid saavad viisavabaduse, on noortel võimalik välismaal reisida ja õppida. Lisaks väheneb etnilise ja poliitilise ebastabiilsuse suurenemise risk, tugevneb poliitiline ja majanduslik koostöö piirkonnas, suureneb rahva toetus Euroopa Liidule ja paraneb Euroopa integratsiooni väljavaade.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Berliini müüri langemisest on möödunud 21 aastat, ent Euroopa on endiselt lõhenenud, sest kodanikel on ELis vabalt reisimiseks ikka veel vaja viisat. Olen pärit riigist, mis elas peaaegu pool sajandit kõige karmima kommunistliku režiimi all, ilma igasuguse õiguseta vabalt reisida. Seejärel kulus Rumeenial 15 aastat, veenmaks Euroopat, et tema kodanikud ei ole teise klassi inimesed ja et neilgi peaks olema võimalik seda põhilist inimõigust kasutada. EL ei toeta ega ole kunagi toetanud kunstlikke vaheseinte loomist, vaid on piiride lammutamisega kõik eurooplased ühendanud. Euroopa Parlament on pidevalt edendanud viisanõuete kaotamist, olles teadlik psühholoogilisest mõjust, mida praegune olukord avaldab neile, kes on ikka veel sunnitud ostma viisa, et külastada ELi riikides elavaid pereliikmeid või mujal õppida või lihtsalt reisida. Nüüd, 21 aastat pärast Euroopa taasühendamist, on ülim aeg kaotada viisanõue Euroopa elanike puhul, kes sooviksid ELi piires reisida.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin õigusakti ettepaneku poolt, milles tunnistatakse, et on oluline anda sel aastal jõustuva viisavabastuse kaudu Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele õigus vabale liikumisele Euroopa Liidus. Tegemist on protsessiga, mis järgneb hiljutistele sündmustele seoses Serbia, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga. Minu arvamus on, et see hääletus on oluline samm Euroopa lõimimise ning kõnealuse piirkonna poliitilise ja majandusliku koostöö seisukohalt. Samas peame oma jõupingutused suunama sellele, et jätkata Kosovole kehtestatud viisanõude kaotamisega, kuivõrd Kosovo on ainus piirkond Lääne-Balkanil, millega läbirääkimiste alustamist ei ole veel kavandatudki.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna usun kõigi kodanike võõrandamatusse õigusesse vabale liikumisele sõltumata kodakondsusest. Selle raportiga tehakse lõpuks järgmine samm Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele kehtestatud viisanõude kaotamisel. Paraku ei saa me mööda vaadata asjaolust, et viisanõude kaotamiseks peavad riigid kasutama biomeetrilisi passe, millele ma olen vastu, sest minu arvates rikutakse nendega kodanike isikuandmete kaitse põhimõtet.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle määruse ettepaneku poolt, sest see aitab täita mõningaid ELi varasemaid kohustusi seoses isikute vaba liikumisega kogu mandril. See võimaldab teatud Lääne-Balkani riikide kodanikel tunda, et ka nemad on osa Euroopa mandri taasühendamise protsessist. Ma leian, et me ei saa liikuda Euroopa identiteedi ja kodakondsuse loomise soovi täitumise poole, kui me ei kõrvalda tõkkeid, mis takistavad liikumisvabadust ELi liikmesriikide ja nende naabrite vahel. Mul on hea meel avatuse üle, mida selle sammuga Albaaniale ning Bosniale ja Hertsegoviinale väljendatakse. Nende riikide kodanike ühendamine endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanikega ELis vaba liikumise õiguse omamise mõttes aitab ravida ka mõningaid lähiminevikust pärinevaid haavu. Need on mõned argumendid, mis selgitavad seda, kuidas ma hääletasin.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Ehkki viimastel aastatel on tehtud edusamme, jäävad Balkani riigid, „Euroopa püssirohutünn”, sisuliselt rahvustevaheliste pingete potentsiaalseks kasvulavaks. Sellele lisanduvad poliitiline ebastabiilsus ning majanduslik ja sotsiaalne kriis. Bosnia ja Hertsegoviina on selle kohta kõige värskem näide, sest hoolimata kõikidest jõupingutustest kestab seal paraku vastasseis kogukondade vahel, keda sõjahaavad endiselt lahutavad.

Ma usun, et mandrit ikka veel jagavate müüride lammutamine annab tõuke reformidele ja leppimisele selles Euroopa osas. Raportis märgitakse, et pärast Serbia, Montenegro ja Makedoonia suhtes kehtestatud viisanõude kaotamist eelmise aasta detsembris on Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania jõudsalt edasi liikunud, mistõttu nende isoleerimine ja eraldamine ei ole enam õigustatud. Kuid üks selles piirkonnas seni veel lahendamata küsimus on Kosovo, mida paljud riigid, sealhulgas ELi liikmesriigid, ei tunnusta isegi iseseisva riigina. See küsimus peab lähemas tulevikus olema meie tähelepanu keskmes, sest see olukord võib tekitada etnilisel pinnal separatistliku tegevuse ohtliku pretsedendi.

  Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletan suure rõõmuga selle poolt, et Euroopa Liit on kontrollinud ja tunnustab viisanõude kaotamiseks vajalike tingimuste saavutamist meie mandri järjekordsete riikide, st Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania puhul. Samas on mul kahju, et teiste riikide, nimelt Ukraina ja Horvaatia puhul ei ole Euroopa Liit niisama külalislahke ning et riike, mis on saavutanud suveräänsuse ja sõltumatuse endisest Nõukogude Liidust, ei peeta vaid sel põhjusel (endisesse Nõukogude Liitu kuulumise tõttu) samasuguse tunnustuse vääriliseks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Tanja Fajoni raporti poolt, sest hindamislähetuste tulemused ja raportid on näidanud, et Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina on neile esitatud nõuete täitmisel teinud edusamme, ja see võimaldab kanda need riigid nende kolmandate riikide loetellu, kelle kodanikud on vabastatud kohustusest omada Schengeni alale sisenemiseks viisat.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Need, kes mäletavad Lääne-Balkanit laastanud pingeid ja konflikte, näevad kahtlemata, kui suurt edu on nüüdseks saavutatud piirkonnas rahu ja stabiilsuse tagamisel. On täiesti loomulik, et Euroopa Liit tahtis aidata kaasa tõkete kõrvaldamisele, mis eraldavad Lääne-Balkanit enamikust Balkani riikidest, ja võimaldada Lääne-Balkani kodanikele viisavaba pääsu ELi. Ma pooldan põhimõtteliselt liikumisvabadust takistavate tegurite kaotamist ja seetõttu toetan kõnealuste tõkete kõrvaldamist. Samas leian, et Balkani kodanike jaoks Euroopa territooriumil liikumise lihtsustamisega peaks kaasnema parem piiriülene koostöö ja viljakam teabevahetus nende päritoluriikide vahel, et tõkestada sealsete jõukudega seotud kuritegevuse laienemist.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma toetan kindlalt kõikidele Lääne-Balkani riikidele kehtestatud viisanõude kaotamise eesmärki. Viisanõude kaotamine 2009. aasta detsembris endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanike suhtes oli oluline samm nende Euroopasse integreerimise teel. Viisavabadusel on suur tähtsus inimeste elus, sest see tugevdab inimestevahelisi kontakte ja aitab kinnistada vaba liikumise põhimõtet, mis on Euroopa üks põhiõigusi.

Garantii, et Euroopa Liit annab lähitulevikus, 2010. aasta sügise algul, viisavaba reisimise võimaluse mõlemale riigile, eeskätt Bosniale ja Hertsegoviinale, vähendab etnilise ja poliitilise ebastabiilsuse suurenemise riski, tugevdab poliitilist ja majanduslikku koostööd piirkonnas, suurendab rahva toetust Euroopa Liidule ja parandab Euroopa integratsiooni väljavaadet, ühtlasi avardab see inimeste silmapiiri ning pidurdab Euroopa-vastaseid ja ekstremistlikke jõude. Ma hääletasin viisanõude kaotamist käsitleva resolutsiooni poolt, et Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania viisavabadusest võimalikult kiiresti kasu saaksid.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me toetame Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kodanike puhul viisanõude võimalikult kiiret kaotamist. 2009. aastal, kui tehti algust kõigile Lääne-Balkani riikidele kehtestatud viisanõude kaotamisega, seda võimalust neile riikidele ei antud.

Selle otsusega „tasutakse” nende riikide suutlikkuse eest „viia ellu vajalikud reformid”. Niisiis öeldakse, et me avame ukse riikidele, kes „püüavad meile igati meele järele olla”. Tekib küsimus, millist hinda nende riikide rahvad selle eest maksavad? Need, kes täna ütlevad, et „tasuvad” Balkani riikidele, on samad, kes eile tegid kõik võimaliku, et hävitada Jugoslaavia ja lammutada selle rahvaste saavutused. ELi ja NATO suurriikide käed on määritud kuritegudega, mille nad panid seal toime operatsiooni käigus, millega tekitati vihkamine ja sõda rahvaste vahel, kes juba ammu olid otsustanud oma tahte ühendada ja oma riiki ehitada. Seetõttu me ei toeta Jugoslaaviast järele jäänu lammutamist, mida edendavad need, kes tahavad saada enda kätte selle rikkuse, ekspluateerida selle rahvaid ja kasutada ära selle strateegilist asukohta, mis on ELi suurkapitali ammune unistus. Juba räägitakse, et järgmine piirkond, mis selle režiimi alla viiakse, on Kosovo, ELi-NATO protektoraat kõnealuses piirkonnas.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Mina ja liikumine, kuhu ma kuulun, ei ole absoluutselt nõus Tanja Fajoni ettepanekuga vabastada Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kodanikud kohustusest omada Euroopa Liidu välispiiri ületamisel viisat. Ma leian, selline samm on vastutustundetu ja seab ohtu Euroopa kodanike turvalisuse, sest sellega alahinnatakse poliitilisi probleeme ja raskusi neis riikides ning samas ülehinnatakse viimaste aastate puudulikku ja ebarahuldavat edasiminekut. Albaanias ei ole ikka veel loodud mingit õiguslikku süsteemi organiseeritud kuritegevuse ja laialdase korruptsiooni tõkestamiseks. Sarnased probleemid iseloomustavad kriminaalõigussüsteemi Bosnias ja Hertsegoviinas, kus koostöö politsei ja õigusorganite vahel on väga nõrk. Viisapoliitika võimaldab teatud määral kontrollida ja valida kolmandate riikide kodanikke, kellel siseneda lubatakse. Ilma sellest süsteemist tuleneva kontrollita on oht, et tekivad meie kodanikele ohtlikud olukorrad.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Selle hääletusega edastab Euroopa Parlament Albaaniale ning Bosniale ja Hertsegoviinale selge sõnumi Euroopa Liidu liikmelisuse väljavaadete kohta. Nende kahe riigi kodanike puhul viisanõude kaotamine soodustab kahtlemata noorte tudengite liikuvust ning tugevdab majanduslikku ja poliitilist koostööd Balkani piirkonnas, kus mõned riigid – Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik – viisavabadusest juba kasu saavad. Kuid ärgem tehkem endale illusioone; see Euroopa Parlamendi hääletus ei tähenda mingil juhul heakskiitu poliitikale, mida ajab praegune Albaania valitsus, kelle puhul me jääme juba juulis esitatud nõudmiste juurde. Selle sammu peamine eesmärk on luua sidemed riikide vahel. Muidugi on kahetsusväärne, et Kosovo iseseisvuse tunnustamisega seotud liikmesriikidevaheliste erimeelsuste tõttu ei kuulu Kosovo käimasolevasse protsessi Euroopa Liidu ja Balkani riikide vahel. Me peame selles suunas töötama.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Täna väljendas Euroopa Parlament jõuliselt toetust Lääne-Balkani riikide suhtes kehtestatud viisanõude kaotamise poliitikale, mida on ellu viidud alates eelmisest aastast, kui viisanõudest loobuti Serbia, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanike puhul. See otsus on märkimisväärne edusamm nende riikide lõimimisel Euroopasse; need riigid on tõendanud suutlikkust käivitada põhjalikke reformiprotsesse. Tanja Fajoni raporti tänase hääletusega kiitsime heaks komisjoni ettepaneku kaotada viisanõue ka Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina puhul. Ma leian, et diferentseeritud lähenemisega võinuks kaasneda seda piirkonda iseloomustavate etniliste ja poliitiliste erimeelsuste teravnemise oht. Kosovo on ainus piirkond, mis viisanõude kaotamise protsessi ei ole kaasatud. See erand tuleneb peamiselt praegustest probleemidest, mis on seotud selle riigi iseseisvuse tunnustamisega ja mis loodetavasti peagi lahenduse leiavad. Lõpetuseks pean märkima, et kõnealuse raporti eesmärgiks olev viisavabadus on inimeste elus väga tähtis, sest võimaldab neil reaalselt kasutada õigust vabale liikumisele.

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Ühe Europoli, Eurojusti ja Frontexi raporti kohaselt siseneb Euroopa Liitu igal aastal hinnanguliselt 900 000 ebaseaduslikku sisserändajat. Selle dokumendi järgi kaasneb Balkanilt pärit ebaseaduslike sisserändajatega märkimisväärne kuritegevuse oht seoses narko-, relva- ja inimkaubandusega.

Kuigi mõni neist riikidest on geopoliitilistel, usulistel või isegi etnilistel põhjustel siiani äärmiselt ebastabiilne, soovitatakse sotsialistist Tanja Fajoni raportis ei rohkem ega vähem kui kõigile Lääne-Balkani riikidele kehtestatud viisanõude kaotamist. Minu arvates ei saa mingil juhul lubada vaba liikumise õigust isikute puhul, kes tulevad sellistest riikidest nagu Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania; pealegi on see privileeg vastuolus Schengeni lepingute, Euroopa Liidu toimimispõhimõtete ja liiduga ühinemise korraga.

Sellise „põhiõiguse” rakendamine on tegelikkuses üks utoopia segapuder. Euroopa Liit peab juba praegu tegelema massiivse ja kontrollimatu sisserändega, mis tõsiselt kahjustab liidu liikmeks olevate riikide identiteeti, majandust ja ühiskonda. Me peaksime hoopis toetama inimeste põhiõigust säilitada kontroll oma piiride üle ja teha suveräänseid otsuseid selle kohta, kes võib ja kes ei või nende riiki siseneda.

  Mario Mauro (PPE), in writing. – (IT) Tanja Fajoni raportit ettepaneku kohta võtta vastu määrus, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, tuleb pidada positiivseks, sest see on asjakohane tagajärg viisanõude kaotamise kokkulepetele, mille EL 2007. aastal sõlmis Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Montenegro ja Serbiaga. Arvestades vajadust jätkata süstemaatilise kontrollimisega ka pärast viisanõude kaotamist, tuleks rõhutada, et sellel meetmel on kahtlemata oluline roll stabiilsuse tagamisel. Lisaks nõustun raportööriga selles, et viisanõude kaotamise otsene mõju inimeste elukvaliteedile aitab julgustada riiki, valitsusasutusi ja poliitikuid tegema jõupingutusi Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike reformide elluviimisel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kui me kaalume viisavabaduse laiendamist Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele, võiksime arutada väiteid, mille kohaselt Albaania on teinud edusamme organiseeritud kuritegevuse mõju likvideerimisel. See ei ole nii. Raportööri seletuskiri ja väliskomisjoni arvamus, milles pooldatakse Kosovole kehtestatud viisanõude kaotamist, on vastuvõetamatu provokatsioon. Seetõttu hääletan ma selle raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) Euroopa Liidus on alati arvatud, et liidu geograafilistes piirides elavad kodanikud peaksid saama kõigis liikmesriikides vabalt liikuda. Seda õigust on järk-järgult laiendatud kolmandatele riikidele ja nüüd on mitmesuguste Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikel võimalik ELis viisavabalt reisida.

Kõnealuse resolutsiooni eesmärk on kaotada Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele kehtestatud viisanõue, nagu on tehtud teiste Lääne-Balkani riikide, s.o endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia puhul. Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina poolt viimastel kuudel tehtud edusammude tõttu kaotab EL nende riikide kodanikele kehtestatud viisanõude; see aitab vähendada etnilise ja poliitilise ebastabiilsuse suurenemise riski, tugevdada poliitilist ja majanduslikku koostööd piirkonnas, suurendada rahva toetust Euroopa Liidule ja parandada Euroopa integratsiooni väljavaadet; ühtlasi avardab see inimeste silmapiiri ning pidurdab Euroopa-vastaseid ja ekstremistlikke jõude. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut kaotada Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanike puhul viisanõue. Viisarežiim ei tohiks mingil juhul Lääne-Balkani riikide kodanikke isoleerida ega neid Euroopa Liidust kui lähimast naabrist eemale suunata. Viisanõude kaotamise otsus järgneb nende kahe riigi edusammudele, eriti organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tugevdamise vallas. See on otsus, millel on suur psühholoogiline mõju elanikkonnale, näiteks tudengitele, kes seni on pidanud konsulaatides järjekorras seisma.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Ma hääletasin Tanja Fajoni raporti lõpliku versiooni poolt. Sellega seoses tahaksin selgitada, et olen vastu Kosovo kodanike puhul viisanõude kaotamisele, sest minu arvates on selles küsimuses vaja Serbia poolega kokku leppida. Ma olen täiesti nõus ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis Kosovo iseseisvust ei tunnusta. Ma leian ka, et kuni Serbia pole Kosovo iseseisvust tunnustanud, pole meil õigust teha mingeid samme selle piirkonna kaudsegi tunnustamise suunal. Nagu teada, pole mitu ELi liikmesriiki Kosovo iseseisvust tunnustanud. Olen veendunud, et me peame sellele küsimusele kaalutletumalt lähenema.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Viisanõude kaotamine 2009. aastal näitas sisuliselt, et paljud Balkanil elavad inimesed samastavad viisavaba reisimist sellega, et neile on antud täielikult vabad käed. Lugematu hulk inimesi on kasutanud vabamaid viisatingimusi Euroopa Liitu reisimiseks. Kui palju neist inimestest pärast neile teises riigis viibimiseks ette nähtud aja möödumist tegelikult oma kodumaale tagasi läks, ei tea keegi. Need inimesed ei näi mõistvat, et viisavabadusel pole midagi pistmist töökohtade ega elamisloaga. Kavatsusest tõkestada ebaseaduslikku sisenemist Euroopa Liitu tagasivõtulepingu kaudu ei tule midagi välja, kui viisavabadust endiselt kuritarvitatakse. Sellele tuleb lõpp teha. Seetõttu kujutab Kosovo endast meie jaoks eriti suurt probleemi. EL pole kunagi suutnud otsustada, kumb on tähtsam või õigem, kas territoriaalne terviklikkus või rahvaste enesemääramisõigus. Kuna me oleme mitmerahvuseliste riikide probleemist liiga kaua mööda vaadanud, ongi nüüd tekkinud jagunenud Balkani riik. Viisalepingu kasutamine selleks, et kaudselt sisuliselt sundida riike Kosovot tunnustama, kui mõned liikmesriigid seda teinud ei ole, on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ja rikub riikide õigusi. See tuleb võimalikult karmilt hukka mõista. Eeltoodud põhjustel hääletasin ma Tanja Fajoni raporti vastu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, sest Rumeenia kodanikuna tean väga hästi, kui oluline on liikumisvabadus. See on kõige olulisem vabadus, millel Euroopa Liit põhineb, ja suurim õigus, mis Euroopa kodanikele kuulub. Selle põhimõtte laiendamine Albaaniale ning Bosniale ja Hertsegoviinale on Euroopa lõimimise seisukohalt oluline samm.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma toetan täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostatud ettepanekut loobuda lühiajalise viisa nõudmisest Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikelt, kes ületavad välispiiri. Nimetatud riikides on tehtud suuri edusamme Euroopa Liidu nõuetele vastamisel. Komisjoni ettepanekust ilmneb, et pärast viisanõude kaotamist kavatseb komisjon asjakohaselt jälgida neid kahte riiki ning kõiki „negatiivsest nimekirjast” „positiivsesse nimekirja” kantud Lääne-Balkani riike seoses nendes riikides viisanõude kaotamise protsessi raames võetud meetmete tõhusa ja jätkusuutliku rakendamisega. Komisjon rõhutab ka, et neis riikides kehtiva viisanõude kaotamise protsessi lõpuleviimise põhiliseks eelduseks on biomeetriliste passide kasutuselevõtmine, mis tagab turvalisuse ja tõkestab ebaseaduslikku sisserännet.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Albaaniale ning Bosniale ja Hertsegoviinale kehtestatud viisanõude kaotamise protsessi positiivse lõppjärelduse vastu. Toetan prantslaste kriitilist seisukohta, millele nad asusid alaliste esindajate (COREPER) 29. septembri kohtumisel: olles väljendanud muret selle üle, et komisjoni ettepaneku ja hindamise vaheline aeg on liiga lühike, edastasid nad selle küsimuse Euroopa Parlamendile ja palusid rohkem aega kriteeriumide täitmise hindamiseks. Lahendamata küsimusi on ikka veel liiga palju, et nõustuda Albaania ja Bosnia kodanike puhul ELi sisenemiseks viisa omamise nõude kaotamisega. Need küsimused puudutavad eelkõige võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, biomeetriliste passide puudumist ning sisserände- ja piirikontrolli. Viimati nimetatud küsimusega seoses tahaksin teile meenutada, et märtsis saatis Belgia välja mitusada Albaania päritolu serblast ja makedoonlast, kes olid taotlenud Euroopas varjupaika pärast Serbia, Makedoonia ja Montenegro suhtes kehtestatud viisapiirangute kaotamist detsembris.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tänane hääletus avab tee Bosnia ja Albaania hilinenud, kuid väga teretulnud lisandumisele ELi viisavaba reisimise süsteemi. See julgustab kindlasti nende riikide kodanikke, andes neile naabritega võrreldes samasugused õigused ja privileegid. Nüüd peaks nõukogu kiiresti tegutsema ja nende riikide kaasamise heaks kiitma. Samas teeb meile muret mõnede liikmesriikide, eriti Prantsusmaa tõrksus. Tegelikult vastavad Bosnia ja Albaania praegu viisanõude kaotamise eelduseks olevatele ELi kriteeriumidele paremini kui Serbia ja Makedoonia aasta tagasi, kui neile viisavaba reisimine võimaldati. Kui nõukogu ei järgi Euroopa Parlamendi ja komisjoni seisukohta, saadetaks sellega Bosnia ja Albaania kodanikele täiesti vale sõnum.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me oleme selle raporti vastu, sest Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanike vabastamine kohustusest omada liikmesriikide välispiiride ületamisel viisat on riskantne. Meie arvates kehtib see eriti Albaania kohta, kus organiseeritud kuritegevus on sügavalt juurdunud ja võib edaspidi levida kogu Euroopa Liidus. Sellest hoolimata on minister Frattini teinud viisatingimuste leevendamise ettepaneku; see otsus on vastuolus Prantsusmaa, Hollandi ja Taani vastavate otsustega.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Endise Jugoslaavia riigid Makedoonia, Montenegro ja Serbia lisati hiljuti kõnealuse määruse positiivsesse nimekirja, mis tähendab seda, et nende riikide kodanikud on vabastatud kohustusest omada Euroopa Liidu territooriumile sisenemiseks viisat. Kuna edusamme on teinud ka Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina, siis niipea, kui nad vastavad viisanõude kaotamise kriteeriumidele, loobutakse nende puhul viisanõudest ja nad eemaldatakse negatiivsest nimekirjast. Oluline on otsustada, et Euroopa Liidu tulevaste kodanike üks põhiõigusi on õigus Euroopa Liidus reisida. Et viisavabadus teoks saaks, tuleb veel mõlemas riigis tugevdada võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu ja Albaania puhul töötada välja strateegia kodumaale tagasipöördujate lõimimiseks ning Bosnias ja Hertsegoviina puhul kriminaalõiguse ühtlustamiseks föderaalse kriminaalkoodeksi kohaselt. Võimalus lähitulevikus viisavabalt reisida aitab tõhustada poliitilist ja majanduslikku koostööd ning vähendada pingete riski piirkonnas. Lisaks aitab ELi toetus kindlasti avardada inimeste silmapiiri. Eeltoodud põhjustel hääletan ma selle dokumendi poolt.

– Resolutsiooni ettepanek: Inimõiguste ja õigusemõistmise puudulik kaitse Kongo Demokraatlikus Vabariigis (RC-B70524/2010)

  Damien Abad (PPE), kirjalikult. – (FR) Kuna inimõiguste olukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis ei ole paranenud, vaid muutub tegelikult pigem halvemaks, ning kuna iga päev pannakse toime süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi, nimelt ebaseaduslikke hukkamisi, inimrööve, seksuaalkuritegusid ja piinamisi, on minu arvates oluline hääletada selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Kasumid, majandus, kaevandamine ja maaressursid on relvastatud rühmituste kontrolli all ning konfliktid on kestnud juba aastaid hoolimata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni missioonist Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Seetõttu tuleb taotleda, et Kongo DV valitsus taastaks riigis stabiilsuse ja julgeoleku ning seega käivitaks rahuprotsessi.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tänasel täiskogu istungil võtsime väga suure häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka inimõiguste puudulik kaitse Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV). Me mõistsime hukka vägivalla ja eelkõige massilised vägistamised, mida selles riigis kogu suve vältel on toime pandud. Me peame kiiremas korras tõhustama võitlust karistamatuse vastu ja ennekõike tegema lõpu kõikidele inimõiguste rikkumistele olenemata sellest, millised need on. Tuleb läbi viia sõltumatu uurimine, et toimetada süüdlased kohtu ette. Lisaks taunime asjaolu, et kohapealsed ÜRO rahuvalvejõud ei ole suutnud seda vägivalda peatada. Nende olemasolu on siiski vajalik ja me peame võimaldama neil täita oma mandaati Kongo DVs.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Kongo Demokraatlik Vabariik peab viivitamatult astuma samme selleks, et täita oma kohustusi võitluses inimõiguste rikkumise vastu. Enamik relvastatud rühmitusi kasutab tänapäeval sõjaliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks vägistamist ja vägivalda. Nende vägivallategude tulemusena kaotavad naised sageli oma koha ühiskonnas, suutlikkuse hoolitseda oma laste eest või koguni oma elu. Tsiviilisikud kannatavad talumatult ja elavad vaesuses. Kongo Demokraatlik Vabariik peab võtma kõik võimalikud meetmed, et vältida edasisi rünnakuid tsiviilisikute vastu ning suurendada vastutust inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste eest. Samal ajal on oluline edendada piirkonnas rahu ja stabiilsust, kasutades olemasolevaid piirkondlikke vahendeid ja tehes rohkem jõupingutusi piirkonna majanduse arendamiseks. On väga tähtis, et nõukogu arengukoostööga seotud soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga tagataks soolise võrdõiguslikkuse mõõtme arvestamine kõigis poliitikavaldkondades.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kongo Demokraatlikus (?) Vabariigis leiab aset humanitaartragöödia, mis on küll meie silme alt ära, kuid see ei muuda olukorda vähem südantlõhestavaks. Loodan, et Euroopa Parlamendi algatus anda välja deklaratsioon, milles mõistetakse teravalt hukka kõik Kongo Demokraatlikus Vabariigis valitseva konflikti sõdivad osapooled, ja levitada seda laiemalt, sealhulgas ÜRO peasekretärile, parandab selle mõttetu sõja tõeliste ohvrite, tsiviilelanike olukorda. Teave Kongo Demokraatlikus Vabariigis valitseva olukorra kohta on seda murettekitavam, et erakordselt jõhkraid tegusid pannakse toime ÜRO rahuvalvajate laagri vahetus läheduses. Need 1244 naist, kelle vägistamises selle aasta kolme kuu jooksul osalesid kõik konfliktis osalevad jõud, ei ole mingil juhul pelgalt statistika. Igaüks neist elab läbi oma isiklikku tragöödiat. Veelgi šokeerivam on, et see olukord võib igal ajal korduda ja nad on täiesti kaitsetud. Olukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis kinnitab veel kord, et igasugust soolist vägivalda tuleb ametlikult käsitada inimsusevastase kuriteo ja sõjakuriteona.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Inimõiguste rikkumised jätkuvad hoolimata jõupingutustest, mida juhib ÜRO missioon Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV), ning humanitaarorganisatsioonide äärmiselt raskest tööst. Olukord on murettekitav, kutsudes esile tsiviilisikute massilisi vägistamisi relvastatud võitlejate poolt, talumatuid kannatusi, inimeste ümberasustamist ja alandavaid tingimusi põgenikelaagrites ning tsiviilisikute ja lapssõdurite sunniviisilist värbamist.

Kongo sõjaväel ei ole endiselt oma ülesannete täitmiseks piisavaid inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse. Resolutsioonis korratakse, et ümberkorralduste tegemiseks ja distsipliini parandamiseks Kongo sõjaväes on vaja anda väljaõpet ja maksta korralikku palka. Lisaks rõhutatakse vajadust kahekordistada jõupingutusi relvastatud rühmituste tegevuse lõpetamiseks ja võtta vastutusele inimõigusi rikkunud isikud. Samuti korratakse vajadust arendada tihedat koostööd Kongo DV valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse vahel, võttes arvesse naiste osalemist konflikti lahendamisel. Rahuprotsessi nimel tuleb viivitamatult jätkata dialoogi. Seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) On hädavajalik lõpetada kohalike kogukondade vastu suunatud vägivalla laienemine ja hävitustöö, näiteks majade, koolide, kirikute ja koguni tervete külade mahapõletamine, nagu on juhtunud Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Vägistamist ning muud naiste ja laste vastu suunatud seksuaalset vägivalda on kasutatud sõjarelvana (ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel pannakse iga päev toime umbes 14 vägistamist). Me ei saa lubada areneda üldisel karistamatuse tundel kuritegude puhul, mis on põhiõiguste väga tõsised rikkumised. Süüdlased tuleb tuua kohtu ette ning mõista süüdi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes. Ma kordan Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja Kongo valitsusele tehtud üleskutset algatada uurimine. Loodan ka, et ÜRO julgeolekunõukogu võtab kiiresti meetmeid, et tõhusalt vältida edasisi rünnakuid tsiviilelanikkonna vastu ja anda kannatanutele igakülgset abi, mida nad vajavad. Mul on hea meel, et Ameerika Ühendriigid on võtnud vastu nn konfliktimineraalide seaduse, ja loodan, et EL algatab sarnase õigusakti vastuvõtmise.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma olen mure ja rahutusega jälginud Kongo Demokraatlikus Vabariigis kujunevat olukorda, tsiviilisikute, eriti naiste suhtes toime pandud kuritarvitusi ning vägistamise kasutamist relvana tõelises kodusõjas osalevate sõjaliste rühmituste kokkupõrgetes. Ma osalesin Kongo Demokraatlikus Vabariigis inimõiguste ja õigusemõistmise puudulikku kaitset käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni koostamisel, kuna soovin, et leitaks võimalus sundida nende tegude toimepanijaid austama kodanikuõigusi ja -vabadusi, aga ka inimväärikust ja rahvusvahelisi kohustusi, mille see riik on enesele võtnud.

Ma tervitan Ameerika Ühendriikide algatust ehk nn konfliktimineraalide seaduse vastuvõtmist ning resolutsiooni koostajate loomulikku üleskutset, et komisjon ja nõukogu kaaluksid samalaadset õigusakti kui täiendavat vahendit selliste taunitavate ja barbaarsete tegude eest vastutavate isikute otsuste mõjutamiseks. Seepärast hääletasin ma selle resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Meil tuleb leida kiiresti poliitiline lahendus relvastatud konfliktile Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV), et Kongo idaosa elanikele oleks lõpuks võimalik tagada turvalisus ja stabiilsus. See on Euroopa Parlamendi täna vastu võetud resolutsiooni eesmärk. Sellele eelnes inimõiguste ülemvoliniku raporti avaldamine 1. oktoobril, milles loetletakse 617 kõige tõsisemat inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist, mille Kongo DV valitsusega seotud ja mitteseotud isikud on kümne aasta jooksul toime pannud. Selle kümnendi jooksul on kümned tuhanded inimesed tapetud ja paljud teised on sattunud vägistamise, vigastamise või mõne muu vägivallavormi ohvriks. Euroopa Liit on valmis toetama Kongo DV valitsuse ja Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide kõiki jõupingutusi, mille eesmärk on üheskoos edendada rahu ja stabiilsust selles piirkonnas, pöörates erilist tähelepanu lepitamisele, inimeste julgeolekule, kohtusüsteemi reformimisele ja tõhustamisele ning pagulaste ja riigisiseselt ümber asustatud isikute tagasipöördumisele ja integreerimisele.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest mõistan hukka naiste ja laste vastu suunatud vägivalla Kongo Demokraatlikus Vabariigis. On vaja kiiresti tõhustada võitlust karistamatuse vastu ning lõpetada viivitamatult vägivald ja inimõiguste rikkumised selles riigis.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kongo Demokraatlik Vabariik on riigipiiride kunstlikkuse ja sisevastuolude tõttu äärmiselt ebastabiilne. Sõdivate liikumiste levik ja nende toime pandud julmused moodustavad Aafrika ajaloo ühe kurvema lehekülje. Tragöödiate ning inimõiguste ja õigusaktide rikkumiste loetelu täieneb nii kiiresti, et isegi kõige paremini informeeritud vaatlejad ei suuda sündmustega sammu pidada. Rahvusvahelisele üldsusele sai hiljuti teatavaks massiliste vägistamiste laine, mida me saame pidada üksnes jälestusväärseks ning mis väärib taunimist ja teravaimat hukkamõistu. Sedalaadi vägivalla kasutamisele sõjarelvana – milles ei ole paraku midagi uut – peab kahtlemata järgnema meiepoolne tingimusteta hukkamõist ning vägivalla eest füüsiliselt ja moraalselt vastutavate isikute tulemuslik kohtulikule vastutusele võtmine. Kongo vajab rahu ja stabiilsust, kuid seda ei ole võimalik saavutada, kuni inimõiguste kõige jubedamate rikkumiste toimepanijad, kes seni on häbiväärsel kombel saanud nautida karistamatust, on kindlaks tehtud ja neid on teistele hoiatuseks karistatud.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Rahuvalveoperatsioonide eest vastutav ÜRO peasekretäri asetäitja Atul Khare on teatanud ÜRO Julgeolekunõukogule, et 30. juulist kuni 4. augustini langes Põhja-Kivu provintsis üle 500 inimese grupiviisilise vägistamise ohvriks, mille panid toime Rwanda Vabastamise Demokraatlikud Jõud (FDLR), üks hutu mässuliste rühmitus ja mai-mai võitlejad.

Ma mõistan selle grupiviisilise vägistamise ja muud inimõiguste rikkumised teravalt hukka ning olen rahul ÜROle ja Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsusele edastatud üleskutsega korraldada kõigi nende vahejuhtumite sõltumatu ja põhjalik uurimine ning tagada, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest vastutavad isikud võetaks nende tegude eest vastutusele ja antaks kohtu alla rahvusvahelise õiguse kohaselt.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me mõistame kindlalt hukka naiste ja laste vägistamise ning kõik inimõiguste rikkumised, mis Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV) on toime pandud. Sellistele tegudele on võimalik lõpp teha ainult siis, kui lõpeb väline sekkumine ja välisriikide sõjaline kohalolek selles riigis, sest just need tegurid toidavad konflikti. ÜRO ja ELi missioonid on juba näidanud, et nad ei ole lahendus, vaid osa probleemist. Meie fraktsioon tegi ettepaneku nõuda „lõppu Kongo DVs asuvatele missioonidele EUPOL ja EUSEC, mis on mööndavasti soodustanud vägivalla süvenemist ja olukorra halvenemist riigis, kuna nende abil on õpetatud välja julgeolekujõude, kes on pannud toime kuritegusid oma riigi tsiviilelanikkonna vastu”.

Euroopa Parlamendi enamus eelistas selle ettepaneku tagasi lükata ja asuda nende poolele, kes tahavad konflikti säilitada ja sellest kasu saada. Rahu on võimalik saavutada üksnes nii riigisiseste kui ka väljaspool riiki asuvate eri sidusrühmade vahelise poliitilise kokkuleppe kaudu. Kahtlemata peab see kokkulepe hõlmama piirkonna teisi riike, eelkõige Rwandat ja Ugandat, mis rikuvad Kongo DV suveräänsust ja sõltumatust ning etendavad konfliktis aktiivset rolli. Ennekõike aga peavad selles kokkuleppes osalema Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit kui peamised sõjamajanduse kasusaajad, mille aluseks on USA ja Euroopa ettevõtetes arvutite ja mobiiltelefoni komponentide tootmisel kasutatavate oluliste mineraalide müük.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kongo Demokraatlikus Vabariigis toimunud tõsised inimõiguste rikkumised, sealhulgas süstemaatilised ja massilised vägistamised, on tõeliselt šokeerivad. Kuigi Euroopa Parlamendi pädevus on selles valdkonnas piiratud, on oluline, et me oleme nende jubeduste hukkamõistmisel ühtsed ja seetõttu ma toetasin tänast resolutsiooni.

  Sabine Lösing (GUE/NGL), kirjalikult. – (DE) Ma mõistan massilised vägistamised ja tõsised inimõiguste rikkumised Kongo Demokraatlikus Vabariigis teravalt hukka. Olen väga rahul, et see hukkamõist resolutsiooni ühisettepanekusse lisati ja vastu võeti. Sellegipoolest hääletasin ma resolutsiooni ühisettepaneku vastu, sest nendesse kuritegudesse olid ja on suurel määral kaasatud Kongo sõjaväe- ja politseiüksused, keda on alates 2005. aastast välja õpetanud Euroopa Liidu EUPOLi ja EUSECi missioonid. Resolutsiooni ühisettepanekus toetatakse ja tervitatakse neid väljaõppemissioone sõnaselgelt. Ma pooldan nende missioonide viivitamatut lõpetamist, sest need on kaasa aidanud vägivalla laienemisele ja praeguse olukorra kujunemisele julgeolekujõudude väljaõpetamise kaudu, kes on korduvalt osalenud Kongo rahva inimõiguste tõsistes rikkumistes. Lisaks toetavad ELi toel välja õpetatud sõjavägi ja politsei korrumpeerunud Kabila režiimi repressiivaparaati.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) EL ei saa eirata mitmesuguseid relvakonflikte, mis maailmas aeg-ajalt puhkevad. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on vägivald kestnud mitu aastat ning põhjustanud miljonite inimeste surma, ümberasustamise või kodutuksjäämise.

Seetõttu on äärmiselt oluline veenda kõiki konflikti osapooli sõjategevust lõpetama, et nende piirkondade elanikud võiksid taas rahus elada. Väga tähtis on jätkata ÜRO kohapealsete missioonide toetamist, et leevendada kogu rahva, eriti vanurite, naiste ja laste kannatusi.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Üsna hiljuti langes Kongo Demokraatlikus Vabariigis üle 500 inimese massilise grupiviisilise vägistamise ohvriks. Selles massilises vägistamises on süüdi Kongo DV idaosa mitmesuguste relvastatud rühmituste liikmed. Ma toetan täielikult seda Euroopa Parlamendi resolutsiooni. Samas tahaksin lisada, et kuna ÜRO rahuvalvajate laager asus üsna selle linna lähedal, kus need seksuaalsed rünnakud aset leidsid, kuid ÜRO ei hoidnud seda šokeerivat intsidenti ära, peame kujundama oma seisukoha ÜRO baasi tegevuse suhtes Kongo DV idaosas. Me peame kindlaks tegema ÜRO rahuvalvajate juhid, kes selle eest vastutavad. Samuti oleks huvitav teada, kas ÜRO baasi ohvitserid ja sõdurid teavad, mis eesmärgil nad on sinna saadetud. Mulle tundub, et nad ei tea; sellele viitab nende vaikimine selle massikuriteo sooritamise ja rahvusvahelise õiguse eiramise teemal. ÜRO suutmatus oma otseseid ülesandeid täita on kuritegu!

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kongo Demokraatlikus Vabariigis endiselt toime pandavate vägivaldsete hirmutegude kirjeldamiseks puuduvad sõnad. Kõik, mida me teha saame, on kirjeldada neid ükshaaval. Grupiviisiline vägistamine, vigastamine, mõttetu vägivald, rüüstamised, alatud mõrvad, rääkimata põhivabaduste igapäevasest rikkumisest selles taandarenevas riigis ... Kuna õigussüsteem on olematu, pole järgnenud mingeid meetmeid ega reaktsioone; sellest tulenevalt on tekkinud karistamatuse tunne. Sellele võib lisada veel Kongo ametivõimud, kes pigem lahkuvad ametist kui asuvad täitma oma peamist ülesannet, mis seisneb kodanike kaitsmises. See resolutsioon, mis on kolmas omataoline, on suunatud Kongo juhtkonnale, aga ka Euroopa ja rahvusvahelistele organitele, kes ei saa enam kõrvaltvaatajaks jääda. Neil on kohustus tegutseda ja inimesi kaitsta – nimelt ÜRO missiooni kaudu, mis viibib Kongo Demokraatlikus Vabariigis kohapeal. Nad peavad edendama rahu ja stabiilsuse taastamist piirkonnas ning aitama kaasa sellise riigi loomisele, mis suudaks täies ulatuses täita oma põhiülesandeid ja tagada, et lõpuks ometi hakataks järgima õigusriigi põhimõtteid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma loodan, peamised osalised selles piirkonnas võtavad teadmiseks resolutsiooni, mida me äsja hääletasime. Me mõistame teravalt hukka vähemalt 500 naise ja lapse massilise vägistamise ja muud inimõiguste rikkumised, mille 30. juulist kuni 4. augustini panid Põhja-Kivu provintsis toime Rwanda Vabastamise Demokraatlikud Jõud (FDLR), üks hutu mässuliste rühmitus ja mai-mai võitlejad, samuti juhtumid Põhja- ja Lõuna-Kivu muudes piirkondades. Me kutsume kõiki osalisi üles tugevdama võitlust karistamatuse ilmingutega ning vägivalla ja inimõiguste rikkumise viivitamatut lõpetamist Kongo DVs, eriti Põhja-Kivus. Me rõhutame vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et lõpetada Kongo ja välismaiste relvarühmituste tegevus Kongo DV idaosas. Samuti kutsume ÜROd ja Kongo DV valitsust üles korraldama nende sündmuste sõltumatu ja põhjalik uurimine, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest vastutavad isikud võetaks vastutusele ja antaks kohtu alla vastavalt Kongo ja rahvusvahelisele õigusele.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Kahjuks ei austa paljud maailma riigid põhilisi inimõigusi. Vastupidi – nad on süüdi inimsusevastastes kuritegudes, sõdades, seksuaalses vägivallas ja kõigis muudes vägivallategudes meeste, naiste ja laste vastu. Juulist augustini langes ainuüksi Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosa kaevanduspiirkonnas grupiviisilise vägistamise ohvriks üle 500 inimese – lapsed, tüdrukud ja kuni 75aastased naised. Kõik see toimus ÜRO laagri läheduses. Vähe sellest, et ÜRO ei sekkunud; ta koguni teeskles nädalaid, et ei tea juhtunust midagi. Riigisisestel andmetel on seni elu kaotanud ligikaudu 6 miljonit inimest. Ma toetan seda resolutsiooni kogu südamest, sest sellega asub Euroopa Parlament kõige nõrgemate ja kaitsetumate poolele.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma toetasin Kongo Demokraatlikus Vabariigis inimõiguste ja õigusemõistmise puudulikku kaitset käsitlevat resolutsiooni. Minu arvates on selle resolutsiooni vastuvõtmine hädavajalik. Detsembri alguses toimub Kinshasas AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kohtumine. See resolutsioon võib saata Kongo juhtkonnale ja elanikele olulise sõnumi. See sõnum seisneb selles, et Euroopa Liit kavatseb tugevdada jõupingutusi eesmärgiga stabiliseerida olukorda kõnealuses piirkonnas, kontrollida praeguseid abimehhanisme, panna rohkem rõhku kohtusüsteemi reformidele ning ennekõike seista kindlalt vastu naiste- ja lastevastasele vägivallale ja teha lõpp süüdiolevate isikute karistamatusele.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma olen väga rahul Kongo Demokraatlikus Vabariigis inimõiguste ja õigusemõistmise puudulikku kaitset käsitleva resolutsiooni vastuvõtmisega. See resolutsioon heidab valgust arvukatele inimõiguste rikkumistele, mida kasutatakse sõjarelvana ja on suunatud Kongo naiste vastu, ning mõistab need rikkumised hukka. Need vägivaldsed teod laastavad riiki juba pikka aega. Ma rõhutan veel kord vajadust võidelda karistamatuse vastu, mis valitseb selles piirkonnas, ja ma palun komisjonil võimalikult kiiresti valmistada ette õigusakt, mis järgib Ameerika Ühendriikide nn konfliktimineraalide seaduse eeskuju.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Lugupeetud kolleegid, mulle teevad väga suurt muret sündmused Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kus viimase paari kuu jooksul on vägistatud sadu, kui mitte tuhandeid naisi ja lapsi. Poliitikuna, kuid ennekõike isa ja mehena, olen ma šokeeritud. See on kohutav. Süüdlased tuleb kindlaks teha ja kohtu ette tuua ning neid tuleb karistada rahvusvahelise õiguse kohaselt. Meie, rahvusvaheline üldsus, oleme läbi kukkunud. Kuid me oleme läbi kukkunud ka kodule palju lähemal, omaenda territooriumil. Me ei kaota kunagi aega, et taunida inimõiguste rikkumisi väljaspool Euroopa Liitu ja nõuda kiiret meetmete võtmist. Kui aga tähelepanu pöördub inimõiguste rikkumistele ELis, on reaktsioon enamasti loid. ELi tabab suur usalduskriis, kui ta ei suuda vähendada lõhet väljaspool ELi toime pandud kuritegude üllameelse taunimise ja kodus toimunud inimõiguste rikkumiste puhul võetavate meetmete vahel. Seda lõhet ei tohiks olla. Lissaboni leping avas uued võimalused inimõiguste tugevdamiseks. Ma pean eelkõige silmas ELi põhiõiguste hartat, mis on peale ELi institutsioonide nüüd kohustuslik ka liikmesriikidele. Seega on meie võimuses kaotada see inimõiguste vaakum ELis, kuid me peame kohe tegutsema.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Lugupeetud kolleegid, 30. juulist kuni 4. augustini 2010 pandi Kongo idaosas toime arvukalt inimõiguste rikkumisi ja seksuaalse vägivalla akte, mis olid suunatud laste, naiste ja ka meeste vastu. Inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumised kestavad tänini ja levivad piirkonnas murettekitava kiirusega. Euroopa Liit on võtnud pikaajalise kohustuse kogu Ida-Aafrika järvede piirkonna ees, millest osa asub Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Meie jõupingutused piirkonnas rahu ja stabiilsuse tagamisel ei ole aga seni toonud mingeid reaalseid tulemusi. Tänane resolutsioon on Euroopa Parlamendi järjekordne üleskutse lõpetada rünnakud tsiviilelanikkonna vastu Kongo idaprovintsides ning tagada ohvritele elementaarne arsti-, sotsiaal-, humanitaar-ja õigusabi. Igale relvastatud konfliktile leidub poliitiline lahendus, kuid selle leidmiseks peab olema tahet. Kongo idaosa julgeoleku ja stabiilsuse tagamine on seega eelkõige Kongo valitsuse ülesanne. Majandus- ja humanitaarabi on oluline, kuid sellest üksi ei piisa. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmete hääletuse kaudu kinnitati veel kord selgelt, et meie pühendumine Kongole hõlmab selget avaldust inimõiguste kaitse kohta iga kord, kui neid õigusi kõnealuses piirkonnas rikutakse. Seetõttu toetasin esitatud resolutsiooni ja usun, et komisjon leiab tõhusad mehhanismid resolutsioonis toodud soovituste ellurakendamiseks.

– Resolutsiooni ettepanek: Ülemaailmne surmanuhtluse vastane päev (RC-B7-0541/2010)

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel nädalatel on Euroopa Parlament ja kogu rahvusvaheline üldsus koondunud Sakinehi kaitseks, ent ka kõigi teiste meeste ja naiste kaitseks, kes elavad samades tingimustes Iraanis ja ka kõigis muudes maailma osades, kus põhiõigusi ikka veel rikutakse. Praegu on maailmas 154 riiki, kus surmanuhtlus on kaotatud. Neist 96 riiki on surmanuhtluse kaotanud kõigi kuritegude puhul, 8 riiki on surmanuhtluse säilitanud erakorraliste kuritegude puhuks, nagu sõjakuriteod, 6 riiki on kehtestanud hukkamiste moratooriumi ja 44 riiki on praktikas surmanuhtluse kaotanud (s.o riigid, mis ei ole hukkamisi täide viinud vähemalt 10 aasta jooksul, või riigid, mis on ennast sidunud kohustusega surmanuhtlust mitte kohaldada). Paljudes riikides ei tehta süüdistatavate vahel vahet; tegelikult hukatakse mõnedes riikides senini lapsõigusrikkujaid. Sellega rikutakse jämedalt rahvusvahelist õigust, mis on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis. Seega, ma kordan veel kord oma vastuseisu surmanuhtluse kohaldamisele mis tahes juhtudel ja tingimustel ning loodan, et surmanuhtlus kaotatakse nii kiiresti kui võimalik.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Viimastel aastatel on tehtud paljutõotavaid edusamme surmanuhtluse kaotamise poole. Riikide arv, kus see karistuse vorm on igaveseks kaotatud, on tõusnud 95ni. Õigupoolest piirdubki surmanuhtluse kohaldamine maailmas kahe piirkonnaga: Aasia ja Põhja-Aafrikaga. ÜRO resolutsioonid surmanuhtluse üldise moratooriumi kohta on selle tulemuse saavutamisele märkimisväärselt kaasa aidanud. Lisaks on EL endiselt surmanuhtluse vastu võitlevate organisatsioonide kõige suurem rahastaja. Ma leian siiski, et nende organisatsioonide konkreetsetele algatustele tuleb avaldada vajalikku poliitilist toetust. Kuna Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepanek väljendab sellist olulist toetust, hääletasin ma selle poolt. Ehkki edusamme on tehtud, on surmanuhtlus säilinud 58 riigis ja nende inimeste arv, kellele see karistus on mõistetud, tekitab muret. Eelmisel aastal hukati üle 700 inimese; sellele arvule tuleb lisada veel mitu tuhat inimest, kes oletatavasti mõisteti surma Hiinas. Seetõttu tahaksin rõhutada vajadust suurendada jõupingutusi rahvusvahelise avaliku arvamuse mõjutamisel. Isegi mõnes ELi liikmesriigis pooldaks suur osa kodanikke surmanuhtluse kasutuselevõtmist.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva puhul, mida tähistatakse 10. oktoobril juba kaheksandat aastat, soovime meie, Euroopa Parlamendi liikmed, võtta vastu resolutsiooni, milles kinnitatakse meie pühendumist surmanuhtluse kaotamisele ja soovi näha, et surmanuhtluse taunimise põhimõte võetaks omaks kogu maailmas. Maailmas on surmanuhtluse säilitanud 43 riiki; resolutsioonis kutsutakse surmanuhtlust rakendavaid riike üles kehtestama hukkamistele moratooriumi. Eesmärk on saavutada surmanuhtluse täielik kaotamine kogu maailmas – see on üks Euroopa Liidu prioriteete inimõiguste poliitikas.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Maailmas on palju riike, kus endistviisi rakendatakse surmanuhtlust; nende hulka kuuluvad riigid, mis on sõlminud Euroopaga nn inimõiguste klausleid sisaldavad kaubandus- ja majanduslepingud. Mõeldes riikidele, kus korraldatakse avalikke hukkamisi poomise, kividega surnuks loopimise või piinamisega samaväärsete meetodite kasutamise teel, peame lootma, et niisugused tekstid nagu see, mida me täna hääletasime, innustavad kogu Euroopat, mis liiga sageli unustab oma majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu ning ei kasuta seda rahvusvahelisel areenil selleks, et edendada inimväärikuse austamist kolmandates riikides.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Surmanuhtlus on üks vanimaid väga raskete kuritegude puhul kohaldatavaid karistusi, mida teatud riikides ei ole veel kaotatud. Surmanuhtlus on kõige julmem, ebainimlikum ja alandavam karistus, millega rikutakse inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigust elule. Maailmas on surmanuhtluse säilitanud 43 riiki. Seetõttu kutsub Euroopa Parlament riike üles astuma kiiresti samme surmanuhtluse kaotamiseks. Erilist muret tekitab surmanuhtluse kohaldamine alaealiste ja vaimu- või intellektipuudega isikute suhtes. Selle karistuse rakendamine kõige haavatavamate inimeste puhul tuleks võimalikult kiiresti kaotada. On väga oluline, et riiklikud institutsioonid asuksid jälgima surmanuhtlusega seotud küsimusi, et juhtida valitsuste tähelepanu konkreetsetele juhtumitele ja et kaalutaks võimalikke algatusi surmanuhtluse kaotamiseks.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on pühendunud kogu maailmas surmanuhtluse täieliku kaotamise kui inimõiguste vallas seatud esmatähtsa eesmärgi saavutamisele; selle tunnistuseks on Euroopa Parlamendi täiskogu istungil ülemaailmsel surmanuhtluse vastasel päeval vastu võetud deklaratsioon. See, et paljudes riikides rakendatakse endiselt surmanuhtlust, kõige julmemat, ebainimlikumat ja alandavamat karistust, eriti naiste ja koguni alaealiste puhul, on mõistetamatu. Surmanuhtluse rakendamist on seda raskem mõista, et pole olemas mingeid tõendeid selle kohta, nagu aitaks surmanuhtlus kuritegusid ära hoida paremini kui mõni muu karistus. On oluline, et Euroopa Liit jätkaks riikidevahelist koostööd toetavat tegevust, sest ainult koostöö, hariduse ja teadlikkuse suurendamise kaudu on võimalik jõuda kogu maailmas surmanuhtluse kaotamise soovi täitumiseni. Inimõiguste vallas Euroopa Liidu kõige ihaldatuma soovi täitumise eelduseks on ka valitsusvälise sektori tegevus, mis hõlmab tähelepanu juhtimist ebaõiglastele kohtumenetlustele, mille tulemusena määratakse šokeerivalt karme karistusi. Näitena võib nimetada karistust, mis määrati Iraanis ühele poisile, kes väidetava kuriteo toimepanemise ajal oli vaid 16aastane.

  David Campbell Bannerman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. − Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei leiab, et surmanuhtluse puhul on olemas õigustatud poolt- ja vastuargumente. Samas on Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei seisukohal, et surmanuhtluse rakendamise või mitterakendamise otsus on üksnes konkreetsete rahvusriikide, mitte ebademokraatliku ELi pädevuses. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei arvates on EL püüdnud selles valdkonnas sekkuda teiste riikide poliitikasse. ELil puudub õigus suruda mis tahes riigile peale surmanuhtluse kaotamise otsuse juurde jäämist või sellise otsuse tegemist. Samuti osutab Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei sellele, et EL on summutanud kõik selleteemalised arutelud Euroopa kontekstis hoolimata avalikust arvamusest selle küsimuse kohta. Surmanuhtluse säilitamine või kaotamine on ja peakski olema otsus, mis tehakse rahvusriigi tasandil demokraatlike vahendite kaudu. Iga riik, kus rakendatakse surmanuhtlust, peaks tagama tõendite kogumise ja vangide ülekuulamise nõuetekohased menetlused ning õiglase kohtupidamise.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Maailmas, kus 43 riigis endiselt rakendatakse surmanuhtlust ja kus lapsi sunnitakse vaatama pealt avalikke hukkamisi, peab Euroopa jätkuvalt nõudma selle karistuse kaotamist, sest sellega rikutakse julmalt ja lubamatult inimese õigust elule. Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates peaks EL surmanuhtluse kaotamisele kaasa aitamiseks kasutama diplomaatilisi vahendeid, avaldades valitsustele survet surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamiseks, pidades silmas selle täielikku kaotamist. Resolutsioonis nõutakse nõukogult ja komisjonilt suuniseid Euroopa tervikliku poliitika kohta seoses kümnete Euroopa kodanikega, kes ootavad kolmandates riikides surmanuhtluse täideviimist, ning teabe ja õigusabi tagamist, mis on minu arvates sama tähtis. Ma möönan ka ülemaailmse ja Euroopa surmanuhtluse vastase päeva heakskiitmise tähtsust.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Juba inimelu väärtus ja kohtute poolt ajaloo vältel tehtud arvukad vead annavad enam kui piisavalt põhjust surmanuhtluse vastu võitlemiseks. Surmanuhtluse kaotamine kogu maailmas on üks Euroopa Liidu esmatähtsatest eesmärkidest. Iga aasta 10. oktoobril on otsustatud tähistada Euroopa surmanuhtluse vastast päeva. Me oleme kindlalt pühendunud surmanuhtluse ülemaailmsele kaotamisele ja püüdleme selle põhimõtte üldise aktsepteerimise poole. Amnesty Internationali andmetel on maailmas veel 58 riiki, kus surmanuhtlust pole kaotatud, ja 2009. aastal toimus hukkamisi 18 riigis. Ainuüksi Hiinas hukati rohkem inimesi kui kõigis teistes riikides kokku. Euroopas on Valgevene ainus riik, kus surmanuhtlust endiselt rakendatakse. Euroopa Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, mis selle kampaania 1980ndate alguses algatas, ning EL on praegu peamine institutsiooniline toimija võitluses surmanuhtluse vastu ja selliste jõupingutuste peamine rahastamisallikas. Me peame võitlema hukkamiste suhtes moratooriumide kehtestamise nimel, kuni surmanuhtlus on lõplikult likvideeritud.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Surmanuhtluse kaotamine oli üks esimesi otsuseid, mille Bukarestis ametisse astunud ajutine valitsus langetas pärast Ceauşescu režiimi kokkuvarisemist, millele eelnesid rahvaülestõusud Timişoaras ja Bukarestis. See oli tervendav žest, arvestades Rumeenias alates 1930. aastatest valitsenud totalitaarsete režiimide poliitilisi ohvreid. Ma meenutan seda sündmust Euroopa lähiajaloost, sest Euroopa Parlamendi resolutsioon ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta on vastus 21. sajandil kasutatavale iganenud tavale. Surmanuhtlus on paljudes riikides endiselt õigusaktidega lubatud, kaasa arvatud mõnedes sellistes riikides, kes aktiivselt edendavad kodanikuõigusi ja -vabadusi kogu maailmas.

Surmanuhtlus ei ole üksnes hoiatav karistus, mis vähendab kuritegevust, vaid tõstatab ka väga tõsise probleemi, võimaliku väära õigusemõistmise, mille tulemusena võidakse surma saata süütuid inimesi. Minu arvates on selle resolutsiooni peamiseks plusspunktiks Euroopa Liidu liikmesriikide üleskutse surmanuhtlust rakendavatele riikidele kehtestada karistuste täideviimisele moratoorium. Seetõttu otsustasin hääletada resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Tänavu rakendati surmanuhtlust 12 riigis vaatamata hukkamõistule, mida selle ebainimliku karistuse suhtes on väljendanud enamik maailma riike ja rahvusvahelisi institutsioone, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ma leian, et surve avaldamine surmanuhtluse kaotamiseks neis 43 riigis, kus see karistus on riigi õigusaktidega endiselt ette nähtud, peab saama prioriteediks Euroopa Liidu poliitikas inimõiguste edendamisel ja eelkõige Euroopa uue välisteenistuse töö osaks.

  Mário David (PPE), kirjalikult. − (PT) Portugal oli üks esimesi riike maailmas, kus surmanuhtlus 1867. aastal kaotati. Portugali kodanikuna leian, et surmanuhtlus on ebainimlik ja kõige äärmuslikum inimõiguste eiramine. Seetõttu olen ma selle resolutsiooni ettepanekuga rahul ja hääletan selle poolt. Inimväärikuse edendamine ja sellest tulenev võitlus surmanuhtluse kaotamise nimel on Euroopa Liidu inimõiguste poliitika üks eesmärke ja peab selleks ka jääma. Tervikliku ja tulemusliku Euroopa surmanuhtluspoliitika huvides on, et Euroopa Liit räägiks oma institutsioonide ja eelkõige kõrge esindaja kaudu ühel häälel. Ülemaailmse moratooriumi kehtestamine surmanuhtluse kasutamise ja määramise suhtes maailma kõikides piirkondades ei ole üksnes oluline samm surmanuhtluse kaotamise poole kogu maailmas; ennekõike on seda vaja selleks, et inimlikkus suurema au sisse tõuseks.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) 10. oktoobril 2010 kaheksandat korda tähistatav ülemaailmne surmanuhtluse vastane päev annab Euroopa Parlamendile võimaluse korrata, et surmanuhtluse kaotamine kõikjal maailmas on Euroopa Liidu jaoks endiselt esmatähtis eesmärk, kuna surmanuhtlust rakendatakse ikka veel 18 riigis. 2009. aastal hukati üle 700 inimese ja sellele arvule lisanduvad veel tuhanded hukkamised Hiinas. Hukkamised ega surmanuhtlus ei ole kunagi parandanud kuritegevusega seotud statistikat. Seetõttu peaks Euroopa Liit propageerima kriminaalõigussüsteemidega kohaldatavaid alternatiivseid karistusi, suheldes riikidega, kus endiselt kohaldatakse seda inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastuolus olevat karistust. Samuti on Euroopa Parlament väljendanud sügavat muret, et surmanuhtlust kohaldatakse ka alaealiste ja vaimu- või intellektipuudega isikute suhtes, ning nõudnud, et surmanuhtluse kohaldamine selliste isikute suhtes viivitamatult ja jäädavalt lõpetataks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles soovitatakse, et Euroopa Liit kasutaks töös surmanuhtluse kaotamise nimel kõiki olemasolevaid diplomaatilisi vahendeid ja toetaks koostööd. Selles vallas võiks eeskuju võtta Portugalilt, sest Portugal oli esimene Euroopa riik, mille põhiseadusse kirjutati enam kui 140 aastat tagasi surmanuhtluse kaotamine. Kahjuks ei ole seda tehtud enam kui 40 riigis üle maailma, kus endiselt rikutakse inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigust elule.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Surmanuhtlusega rikutakse vastuvõetamatult iga inimese sisemist väärikust ning iga elu võõrandamatut ja kordumatut väärtust. Seetõttu väärib surmanuhtlus meie teravat hukkamõistu ja igaühe tingimusteta pühendumist selle kõrvaldamisele. Ma loodan, et rohkem riike liitub nende riikide rühmaga, kus surmanuhtlus on igaveseks kaotatud. Ma leian, et sõltumata konkreetsete tegude tõsidusest, mis teoreetiliselt võiks motiveerida või isegi põhjendada sellist karistust, on surmanuhtluse kaotamine tohutu samm tsiviliseerituse suunas ja selliste karistussüsteemide tunnus, kus püütakse eristada õigusemõistmise kättemaksust (näiteks nagu Euroopa Liidu liikmesriikide karistussüsteemides). Oluline on säilitada see hoidumine kättemaksuhimust ja tagada, et isegi kõige hullemaid kurjategijaid koheldaks väärikalt, isegi kui nad ei vääri seda. Tõepoolest, hoiak „silm silma ja hammas hamba vastu” ei oleks kooskõlas meie ühise pärandiga, mis seisneb austuses inimelu vastu, millest meie poliitilised otsustajad nii sageli mööda vaatavad. Minu mõtted on praegu ka kõigi nendega, kellele ei ole tagatud isegi näivalt õiglast kohtumõistmist ning keda tapetakse juhuslikult või teadlikult kõige barbaarsemal moel ja kõige halastamatutes tingimustes.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) 10. oktoobril tähistatakse kaheksandat korda ülemaailmset surmanuhtluse vastast päeva. Ma tervitan seda Euroopa Parlamendi resolutsiooni, sest minu arvates on see õige samm pärast hiljutisi resolutsioone Hiinas, Nigeerias, Põhja-Koreas ja Iraanis rakendatava surmanuhtluse kohta. Surmanuhtluse kasutamise ulatus kogu maailmas tekitab muret ja raske on saada teavet tegelike numbrite kohta, eriti eespool nimetatud riikides, kus demokraatia puudub või on väga piiratud. On oluline, et Euroopa Liit asuks selles küsimuses jõulisele seisukohale ning kasutaks kõiki õiguslikke ja üldisi poliitilisi vahendeid, et juhtida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu sellele teemale ja mõista hukka rahvusvahelise õiguse rikkumised. Seetõttu hääletan ma selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Liit juhib maailmas võitlust surmanuhtluse vastu. Liiga paljudes riikides, sealhulgas mitmes riigis, millega meil on tugevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed, hukatakse endiselt inimesi. Ma leian, et surmanuhtlusel ei ole 21. sajandil kohta, ja ma toetan tänast üleskutset kehtestada hukkamistele moratoorium.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Surmanuhtluse kaotamine kogu maailmas on Euroopa Parlamendi üks esmatähtsaid eesmärke ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni üks konkreetseid prioriteete. Surmanuhtlus on inimõiguste rikkumine ja see on mis tahes olukorras vastuvõetamatu. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament kiitis selle ettepaneku väga suure häälteenamusega heaks. Kuna Euroopa Liit on maailmas surmanuhtluse kaotamise kõige aktiivsem ja silmapaistvam propageerija, oli tal kohustus toetada kodanikuühiskonda ja organisatsioone kõikjal maailmas, kes selle põhilise inimõiguse nimel võitlevad. On vaja teha suur hulk tööd: toetada surmanuhtlusest de facto loobuvaid riike sellekohaste õigusaktide korrastamisel, vähendada teistes riikides määratud ja täide viidavate surmanuhtluste arvu ning aidata kaasa surmaotsuste tühistamise kampaaniatele, eriti juhtudel, kui kohtumenetluse tulemust ei peeta õiguslikult nõuetekohaseks. See on meie liidu üks alusväärtusi, mida me peame kaitsma avalikult ja nii tihti kui vähegi võimalik.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) 10. oktoobril tähistatav ülemaailmne surmanuhtluse vastane päev näitab taas Euroopa juhtrolli võitluses tsiviliseerituse nimel. See resolutsioon väärib vastuvõtmist, sest tõstab esile arvukad probleemid ja hälbed, mis on 43 maailma riigis tänapäeval ikka veel olemas. Resolutsioonis rõhutatakse õigustatult, et meie senised lahingud on toonud reaalseid tulemusi: järjest suurem hulk riike on ratifitseerinud mitu selleteemalist rahvusvahelist konventsiooni. See tähendab, et rahvusvahelisel tasandil pööratakse inimõigustele üha enam tähelepanu. Ma toetan ka üleskutset, et kõrge esindaja paruness Ashton peaks silmas pidama, et selle resolutsiooni poliitiline põhisisu peab olema ülemaailmse moratooriumi kehtestamine, mis oleks oluline samm surmanuhtluse kaotamise suunas.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. − (PT) EL on viimastel aastatel olnud peamine institutsioon võitluses surmanuhtluse vastu. See võitlus on olnud inimõigustega seotud välispoliitikas ELi prioriteet. Tõde on, et maailmas on veel üle 40 riigi, kus rakendatakse surmanuhtlust. Kuna üks neist riikidest – Valgevene – asub Euroopas, on meie arvates vaja teha jõupingutusi, et saavutada surmanuhtluse kaotamine kogu maailmas, sest see on kõige julmem, ebainimlikum ja alandavam karistus, millega rikutakse inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigust elule. Seetõttu hääletasin ma vastavalt.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mul pooldasin seda resolutsiooni, sest minu kui inimese südametunnistus sunnib mind võitlema surmanuhtluse kaotamise eest. See on kõigi humanistide võitlus. Surmanuhtluse kaotamisega tugevdame inimväärikust ja teeme edusamme inimõiguste küsimustes. Miski ei õigusta inimelu väärtuse suhteliseks muutmist. Seetõttu tahaksin teile meenutada, et Euroopa kui demokraatlik ala on olnud surmanuhtluse kaotamise nimel peetavas võitluses teerajaja. Seega on Euroopal kohustus see õigustatud võitlus prioriteediks seada.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna ma leian, et surmanuhtlus on kerge karistus neile, kes on toime pannud tõsiseid, ebainimlikke kuritegusid. Ma ei ole kindel, kas Läti kui ELi liikmesriik seda resolutsiooni rakendab, sest seal on varem olnud negatiivseid kogemusi. Läti Vabariik ei ole ikka veel rakendanud Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2004. aasta resolutsiooni Läti mittekodanike olukorra kohta. Lätis on üle 330 000 kodakondsuseta isikut. See tähendab, et üks ELi liikmesriik ei pööra kuigivõrd tähelepanu Euroopa Parlamendi seisukohale ja Euroopa Liidule tervikuna. Komisjon ja Euroopa Parlament aga käituvad nii, nagu oleks kõik korras. Kummaline suhtumine ... See näitab, et Euroopa Liidus kehtivad topeltstandardid. Euroopa Liit väljendab muret inimõiguste rikkumise üle Kongo Demokraatlikus Vabariigis, ent inimõiguste rikkumine ELi territooriumil näib olevat normaalne asjade seis.

  Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. – Euroopa Rahvapartei Iiri delegatsiooni nimel toetame surmanuhtluse kaotamist ja hääletasime ülemaailmse surmanuhtluse vastase päevaga seoses selle resolutsiooni poolt. Samas hääletasime resolutsiooni teksti kohta esitatud muudatusettepanekute vastu, sest me käsitame seda liiga laialivalguva ja tahumatu dokumendina, millel poleks mingit mõju surmanuhtlusele ja mille tulemusena võiksid paljud inimesed seoses ebaseadusliku narkokaubandusega kaotada elu.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Surmanuhtlus on kõige ebainimlikum ja julmem karistus. Sellega rikutakse kõige põhilisemat inimõigust – õigust elule. Seetõttu leian, et surmanuhtluse kaotamine peab olema üks Euroopa Liidu prioriteete, et edendada demokraatiat ja inimõigusi kogu maailmas. Euroopas on surmanuhtluse keelul tugev alus, sest see on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni protokollidega 6 ja 13. Euroopa Liit on kindlalt surmanuhtluse kohaldamise vastu, olenemata karistuse asjaoludest. ELi tegevus selles valdkonnas on inimõigustealases välispoliitikas esmatähtsal kohal. EL on korduvalt kutsunud üles kõikjal maailmas seda karistust kaotama ja pakub seetõttu nii suures ulatuses kui võimalik rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegutsevad surmanuhtluse kaotamise nimel. Euroopa demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendist on alates 1994. aastast sedalaadi projektide toetuseks eraldatud üle 15 miljoni euro.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Aeg, mille me pühendame mitmesugustele sotsiaalsetele teemadele, annab alati võimaluse mõtiskleda arutelu üle sel olulisel teemal ning ennekõike juhtida korduvalt tähelepanu eelseisvatele käitumismuutustele, mis järgnevad uute väärtuste vastuvõtmisele või vanade väärtuste uuele tõlgendusele, mis on määravaks teguriks sellise ühiskonna ülesehitamisel, kus me tahame elada.

Surmanuhtlus on üks kõige jubedamaid seadustatud meetmeid ja minu arvates ei õigusta seda ükski eelnevalt toime pandud tegu. Isegi mõrv ei õigusta surmanuhtlust, sest see tähendab ühe taunitava teo eest karistamist samaväärse teoga, mis on õiguslikust vaatepunktist seaduslik, kuna selle aluseks on kohtuotsus, ent eetilisest seisukohast õigustamatu.

Seetõttu tervitan ma kogu südamest seda resolutsiooni ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta, lootes, et sellest saab järjekordne samm surmanuhtluse tegeliku kaotamiseni kogu maailmas.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament kinnitab taas oma pikaajalist vastuseisu surmanuhtlusele kõigil juhtudel ja kõigil asjaoludel ning rõhutab veel kord, et surmanuhtluse kaotamine aitab suurendada inimväärikust ja edendada inimõigusi. Euroopa Parlament mõistab hukka kõik hukkamised sõltumata nende toimumise kohast ning nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid rakendaksid jõulisemalt ÜRO resolutsiooni, mis käsitleb ülemaailmset hukkamiste moratooriumi, et kaotada surmanuhtlus täielikult kõigis riikides, kus seda ikka veel kohaldatakse. Euroopa Parlament kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma meetmeid surmanuhtluse jätkuvaks piiramiseks ja nõuab, et hukkamistel järgitaks rahvusvahelisi miinimumnõudeid. Euroopa Parlament on sügavalt mures, et surmanuhtlust kohaldatakse ka alaealiste ja vaimu- või intellektipuudega isikute suhtes, ning nõuab, et surmanuhtluse kohaldamine selliste isikute suhtes viivitamatult ja jäädavalt lõpetataks.

  Charles Tannock (ECR), kirjalikult. – Briti konservatiivide delegatsioon on traditsiooniliselt andnud kõigile oma liikmetele surmanuhtluse küsimuses hääletamisel vabad käed. Me leiame, et surmanuhtluse rakendamise küsimus on iga inimese südametunnistuse asi.

Siiski tahaksime rõhutada, et isegi kui mõned parlamendiliikmed toetavad surmanuhtlust, siis meie arvates tuleks seda kohaldada ainult kõige kohutavamate kuritegude korral ja me mõistame täielikult hukka surmanuhtluse kasutamise alaealiste puhul.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Selle resolutsiooni vastuvõtmine pühapäeval tähistatava kaheksanda ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva eel edastab taas Euroopa Parlamendi üleskutse kehtestada täielik moratoorium kõigile hukkamistele. Üleskutse on suunatud riikidele, kus seda barbaarset karistust endiselt rakendatakse. Samuti kinnitatakse sellega Euroopa Parlamendi seisukohta, et ükski Euroopa kodanik ei peaks kartma hukkamist.

Resolutsiooni ettepanek: ELi tegevus naftamaardlate uurimisel ja nafta tootmisel Euroopas (B7-0540/2010)

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Eelmisel kevadel Mehhiko lahes naftaplatvormi Deepwater Horizon põhjustatud naftaleke on viinud kõnealuse resolutsiooni koostamiseni Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni poolt, et juhtida tähelepanu naftalekete ennetamise kiireloomulisele küsimusele. Seepärast hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest on oluline, et sätestaksime Euroopas ranged eeskirjad naftaplatvormidel õnnetuste ennetamiseks ja selleks, et liit tugevdaks keskkonnavastutust käsitlevaid õigusakte. Mõistan siiski hukka asjaolu, et viidet igasuguse uue naftapuurimise suhtes moratooriumi kehtestamise kohta ja ka uutele standarditele ei ole rakendatud kogu liidus ning enamik liikmeid on tänasel hääletusel selle vastu hääletanud. Moratooriumi kehtestamine oleks tegelikult olnud kooskõlas ennetuspoliitikaga ja naftaplatvormide ohutusmeetmete tugevdamisega ning ka Barack Obama poliitikaga samalaadse moratooriumi kehtestamise kohta Ameerika Ühendriikides kuni 2010. aasta detsembrini.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hiljuti Mehhiko lahes toimunud katastroof, mille tõttu on merre sattunud miljonid barrelid naftat, on juhtinud maailma tähelepanu Euroopa Liidu jaoks väga olulisele teemale. Juhtum on näidanud, et süvamerest nafta tootmisel tuleb järgida rangeid keskkonnakaitsemeetmeid. Euroopa peab selles sektoris säilitama siiski konkurentsivõime ja jätkama gaasi otsimist, et mitmekesistada oma energiaallikaid. Seepärast toetan uute ohutusstandardite vastuvõtmist, rangete ja karmide ühtsete standardite kohaldamist ning solidaarsusfondide moodustamist, et hüvitada ohvritele kogu põhjustatud kahju. Tõsine vajadus selliste meetmete järele tuleneb ka meie merede, näiteks Vahemere geomorfoloogilisest tüübist ning Liibüa ja Egiptuse rannikul praegu toimuvast naftapuurimisest. Naftaleke põhjustaks keskkonnakatastroofi, millega peaksime toime tulema ning mis tooks kaasa äärmiselt tõsised tagajärjed paljude Euroopa riikide majandusele ja keskkonnale. Kokkuvõtteks soovin öelda, et ma ei toeta ettepanekut moratooriumi kehtestamise kohta, sest usun, et kokkulepped kolmandate riikide ja nende naftaettevõtetega oleksid tõhusamad. Selline tegevussuund muudaks lihtsamaks standardite ülevõtmise ning investeerimise ennetustöösse ja tehnoloogiauuringutesse.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) On oluline, et EL tagaks oma ranniku kaitse, suutes ennetada selliseid probleeme ja nende tekkimisel neile ka reageerida. Kehtivate õigusaktidega tuleb ka tugevdada ohutuse taset naftamaardlate uurimisel ja nafta puurimisel. Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet pakub Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele tuge ja tehnilist abi selliste ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ja kohaldamisel, mis käsitlevad mereohutust ja -kaitset ning samuti laevade põhjustatud reostust.

Käesoleva aasta juunis esitasin volinik Oettingerile, volinik Kallasele ja volinik Georgievale kirjalikult soovituse laiendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vastutusvaldkonda ning kehtestada Põhja-, Mustas ja Vahemeres paiknevate Euroopa naftaplatvormide ohutuse kontrollimise mehhanismid. Samuti soovitasin, et kõnealune amet hakkaks vastutama naftapuurimisega seotud keskkonnakatastroofide ennetamise eest. See soovitus võimaldab mastaabisäästu nii rahaliste, inim- kui ka tehniliste ressursside mõttes. Mul on hea meel volinike vastuse üle, mis näitab tahet läbi vaadata Euroopa Meresõiduohutuse Ametit käsitlev määrus, ning ma kutsun Euroopa Komisjoni üles tegema kõik endast oleneva selle eesmärgi saavutamiseks.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hiljuti Mehhiko lahes aset leidnud õnnetus, mille põhjustas avamere-naftaplatvormil toimunud plahvatus, on juba ise piisav argument neile, kes hakkavad kaaluma Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi tegevuse kohta naftamaardlate uurimisel ja nafta tootmisel Euroopas ning hääletama selle resolutsiooni üle. Nagu on rõhutatud resolutsiooni tekstis, ei ole ka Euroopa kaitstud selliste laastava keskkonnamõjuga juhtumite eest, sest enamik naftapuurimisest ja -tootmisest toimub Põhjameres. Nüüd on see tegevus laienemas samuti Musta mere piirkonda ning ka selle mere puhul on omajagu samalaadseid inimtegevusest tulenevaid probleeme. Nagu resolutsioonis märgitud, on komisjoni ülesanne kavandada range poliitika, mida saab ELi tasandil jõustada õnnetuste vältimiseks naftaplatvormidega ning mis kujutaks endast olulist sammu võimalike juhtumite ja õnnetuste ennetamise suunas. Need on mõned põhjused, miks ma hääletasin selle resolutsiooni heakskiitmise poolt.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) EL peab õppima naftaplatvormi Deepwater Horizon õnnetusest ning tagama, et merepõhjas asuvate naftamaardlate uurimisel peetakse kinni rangetest ohutusstandarditest. Pidades silmas avamerel naftapuurimise riske ning kahtlusi selliste õnnetuste käsitlemise ja selliste õnnetustega kaasneva mõju üle, palutakse meie toetuse saanud resolutsioonis „moratooriumi kehtestamist igasugusele uuele süvamere-naftapuurimisele ELi vetes”. Samuti palume, et komisjon viiks koostöös liikmesriikidega läbi konkreetse hindamise ja koostaks tegevuskava ohutusstandardite parandamiseks olemasolevatel naftaplatvormidel. Lõpetuseks soovime kinnitust, et saastajad on juriidiliselt vastutavad ja ohvrid, näiteks kalamehed, saavad nõuetekohast hüvitist.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ELi tegevust naftamaardlate uurimisel ja nafta tootmisel Euroopas käsitleva resolutsiooni poolt, sest ma pean vajalikuks tugevdada ohutustingimusi ja parandada töötingimusi avamere-naftaplatvormidel Euroopa Liidus eesmärgiga ennetada selliseid looduskatastroofe, nagu toimus Mehhiko lahes.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse naftapuurimise olulisust sellega tegelevate riikide jaoks ja sellega kaasnevaid ohtusid (nagu on näha juhuslike naftaleketega kaasnevatest kohutavatest tagajärgedest), on väga oluline, et liit kehtestaks tingimused eesmärgiga muuta naftamaardlate uurimine võimalikult ohutuks. Selleks peavad kehtima asjakohased õigusaktid, milles sätestatakse peamised ohutusstandardid nafta ja gaasi tootmiseks avamerel, et tagada puurimise ja tarne ohutus Euroopa Liidus. Kuna ma olen portugallane, siis olen kohustatud teile meelde tuletama katastroofi Prestige, millel oli tõsine mõju Galicia rannikule, kusjuures tagajärjed ulatusid Portugali ja Prantsusmaa rannikule. Seepärast palun, et praegu kavandatavate meetmete puhul ei piirdutaks ainult naftaotsimise ja -puurimisega, vaid et nendega oleksid hõlmatud ka naftatransport ja -tarne. Kahjuks juhtub tankeritega õnnetusi sagedamini kui see meile meeldiks. Seega on oluline läbi vaadata ka selle valdkonna ohutusstandardid, et vähendada selliste katastroofide tõenäosust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Naftaplatvormi Deepwater Horizon põhjustatud leke on olnud Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele märguandeks, et vaadata kiiremas korras läbi kõik naftamaardlate uurimise ja nafta tootmise aspektid ELis ning võtta vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et seda liiki keskkonnakatastroofid ei leiaks meie vetes kunagi aset. Seepärast on vajalik ja kohustuslik kehtestada ühtne piiriülene Euroopa süsteem naftalekete ennetamiseks ja naftaleketele reageerimiseks.

Soovin juhtida tähelepanu komisjonile edastatud palvele esitada aruanne, milles hinnatakse Mehhiko lahe keskkonnareostuse taset ja bioloogilist seisundit, ning koostada samal ajal ülevaade ELi kiirreageerimissuutlikkusest avamererajatistega seotud õnnetuste korral ning töötada koostöös liikmesriikidega välja vastav Euroopa tegevuskava. Toetan nõuet koostada õigusakti eelnõu, mille eesmärk on tagada rangemate ohutusstandardite rakendamine kõikide ELi naftaplatvormide ja puurimistegevuse suhtes. Ma ei nõustu siiski moratooriumi kehtestamisega igasugusele uuele süvamere-naftapuurimisele ELi vetes, isegi kui need standardid kehtestataks kogu ELis, sest see meede on ebaproportsionaalne võrreldes mõjuga, mis sel meetmel võib majandusharule olla.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni üldine olemus on positiivne, sest selles juhitakse tähelepanu ennetamisvajadusele ja vajaliku abi pakkumisele naftalekkest põhjustatud keskkonnakatastroofide korral. Keskkonnamõju hindamisel ja vastutuse kindlaksmääramisel sõltumatuse ja kvaliteedi tagamine on oluline tegur, et kindlustada inimeste tervise ja keskkonnatervise kõrgetasemeline kaitse, ennetada seda, et võimalik ohtlik tegevus merepõhjas kahjustaks mere- ja rannikukeskkonda, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ning kindlustada rannikukogukondadele kohaliku põllumajanduse ja kalanduse õitseng. Peame siiski kritiseerima asjaolu, et sellist teemat käsitlevas resolutsioonis on täielikult ignoreeritud naftavarude füüsilise piiratuse küsimust, inimkonna äärmiselt suurt ja murettekitavat sõltuvust sellest peamisest energiaallikast, vajadust olemasolevate varude õiglasema ja hoolikama korraldamise järele ning vajadust otsida muid alternatiivseid energiaallikaid.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Ettevaatusabinõude, keskkonnakaitse ning Euroopas toimuva naftapuurimise ohutuse ja turvalisuse kõrge tase on ülimad põhimõtted, mille puhul me ei saa kompromisse lubada. Eelkõige peame tegema vajalikud järeldused Mehhiko lahes toimunud katastroofist, et ära hoida samalaadsed sündmused Euroopa Liidu mere- ja rannikuvetes.

Sellest olenemata kasutas Euroopa Parlament täna kainet mõistust ja lükkas tagasi maksimalistliku seisukoha, milles kutsuti üles kehtestama moratoorium igasugusele uuele süvamere-naftapuurimisele Euroopa vetes. Siin on kaalul meie Euroopa naftatööstuse ellujäämine ja tulevik kriisi ajal, aga samuti meie vajadus energiasõltumatuse järele.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Kõnealuses resolutsiooni eelnõus kutsutakse üles tugevdama ohutust ja ohutusstandardeid ELi naftaplatvormidel ning ELi suutlikkust reageerida liidus aset leidvate naftalekete korral. Pidades silmas hiljuti Mehhiko lahes seoses naftaplatvormil Deepwater Horizon toimunud plahvatuse ja naftalekke tagajärjel aset leidnud katastroofi, on tegemist muret valmistava probleemiga. Kõnealuses resolutsioonis kutsutaks üles kehtestama moratoorium uuele süvamere-naftapuurimisele ELi vetes kuni standardite kehtestamise ja järgimiseni. Usun kindlalt, et kõik Euroopa puurimisettevõtted peavad parandama töötingimusi ning seda saab teha ainult ühetaoliselt kõrgete ohutusstandardite kehtestamisega kõigi ELis tegutsevate avamereplatvormide suhtes.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest ma pean väga oluliseks uurida Euroopa Liidus hoolikalt kõiki nafta tootmise ja naftamaardlate uurimisega seotud aspekte. Tegelikult usun, et peab võtma reguleerivaid meetmeid, millega saaks ennetada hiljuti Ameerika Ühendriike tabanud keskkonnakatastroofi kordumist ELi merevetes. Tegelikult on nii, et kui samalaadne juhtum leiaks aset Vahemeres, mis on tuntud vee äärmiselt aeglase asendumise poolest, järgneks sellele tõsiste tagajärgedega keskkonnakatastroof. Pidades silmas selles valdkonnas praegu kehtivate, mitmeski aspektis üsna puudulike Euroopa õigusaktide läbivaatamist, on tõeliselt oluline astuda samme, et tagada võimalikult kõrged ohutusstandardid. Seepärast ühinen Euroopa Komisjonile esitatud palvega tutvuda hoolikalt USA ametivõimude uurimustulemustega eesmärgiga paremini määratleda ja rakendada kõrgetasemelised ettevaatusabinõud, mis tagaksid ka ranniku- ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletan selle resolutsiooni poolt, sest usun, et Euroopa vajab kiiresti oma ühist piiriülest naftalekete ennetamise ja neile leketele reageerimise süsteemi. Arvestades, et ELi veed piirnevad ka Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega, mistõttu ELi õigusaktidega ei nõua neilt asjaomaste vastutuse võtmist ja kahjude heastamist reguleerivate sätete järgimist, peab Euroopa Komisjon välja töötama naftaplatvormidel õnnetuste ennetamise poliitika ja laiendama Seveso II direktiivi kohaldamisala naftaplatvormidele. Praegu kehtivad keskkonnavastutuse alased õigusaktid sisaldavad mitmeid olulisi lünki ning seetõttu arvan, et tuleb kehtestada mõned uued õigussätted eesmärgiga võtta arvesse kõiki avameretootmisega kaasnevaid riske ning samuti tuleb nõuetekohaselt reguleerida ka vastutust naftaõnnetuste puhul. Naftakatastroofidest tulenevate kahjude hüvitamise fondi puudumise tõttu peab komisjon lisama keskkonnavastutuse direktiivi kohustuslikud finantskindlustussätted.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Olen täiesti nõus, et naftapuurimise suhtes kogu ELis tuleb kehtestada väga kõrged ohutusstandardid, ning eelkõige toetan ma naftaettevõtetele suunatud palvet säilitada ühesugused kõrged standardid kõikides riikides, kus nad tegutsevad – praegused erinevused liikmesriikide vahel on vastuvõetamatud ja ebaõiglased. Naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud tragöödia uurimise tulemusi tuleb nende avaldamisel põhjalikult analüüsida ning eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata ohutusstandardite läbivaatamisele uute puurimislitsentside väljastamisel. Võttes arvesse Šotimaal Põhjameres toimuva naftapuurimise suhtes kehtestatud kõrgeid standardeid, ei pea ma ühesuguse moratooriumi kehtestamist uuele puurimisele parimaks viisiks, kuidas lahendada kõnealune probleem, vaid leian, et selle asemel peaks uute litsentside väljastamisel tehtavate otsuste puhul olema väga olulisel kohal üksikasjalikud ohutuskontrollid.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Tihe seos naftamaardlate uurimise ja naftatootmise ning varasema ja tulevase keskkonnamuutuse vahel on tõestatud ning selles küsimuses viiakse pidevalt läbi uusi teadusuuringuid. Kui näidata aegsasti, mis juhtub selle tegevuse tulemusel aastal 2080, võib see ehk olla hoiatuseks, et lõpetada katastroofini viiv tegevus, mis mõjutab kogu maailma – kedagi ei säästeta, isegi mitte meid. Pole kahtlustki, et süvamere-naftapuurimisega kaasneb meile vastutus, mida veel hiljuti ei oleks ealeski arvesse võetud, kuid Mehhiko lahes toimunud katastroofiga samalaadse katastroofi toimumise oht ei saa meid külmaks jätta. On oluline, et Euroopa Liit tugevdaks ja ühtlustaks täna 27 liikmesriigis naftamaardlate uurimise ja naftatootmisega seotud ohutustasemed ning seda mitte ainult olemasolevatel naftaplatvormidel, vaid ka neil platvormidel, kus tegevus lõpetatakse. Teiseks peame kindlaks määrama ettevõtjate vastutuse ja seda reguleerima, alustades sellest, et jätame välja võimaluse rentida rajatisi kolmandatele isikutele. Seepärast nõustun raportööri öelduga ja tahan, et Euroopa Komisjon ja nõukogu sekkuksid otseselt eesmärgiga pakkuda selgust, läbipaistvust, ühtsust ja sellest tulenevalt ka ohutust meie territooriumil ja selle konkreetse teema käsitlemisel, mille puhul, kallid kolleegid, me ei tohi kunagi kaotada valvsust.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Arvestades, et kõnealuses dokumendis ei mainita kordagi bensiiniajastule järgnevat tulevikku, jään ma erapooletuks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Aastate jooksul naftamaardlate uurimise ja naftatootmise valdkonnas toimunud õnnetused on olnud hoiatuseks selle tegevusega kaasnevate ohtude osas. Kuid hiljutine äärmiselt tõsine õnnetus Mehhiko lahes on tõepoolest esile toonud vajaduse uute ja erinevate meetodite järele, et vältida samalaadseid olukordi tulevikus, sest need võivad ohustada kogu piirkonna keskkonnatasakaalu ja bioloogilist mitmekesisust ning kaasnev kahju mõjutab kõiki. Seepärast peab EL võtma vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et naftamaardlate uurimine ja naftatöötlemine Euroopas toimuks parimaid ohutuseeskirju järgides, vältides seega keskkonna- ja inimkatastroofe.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Ma toetan seda resolutsiooni ettepanekut täielikult. Pean vajalikuks suurendada naftatootmisettevõtete vastutust, et õnnetuse korral võiks kindlustus ja õnnetuse ennetamise reservfond lihtsalt katta kõik reostuse koristamisega seotud kulud ja kogu võimaliku keskkonnale põhjustatud kahju. Samuti on oluline 100%-line pangatagatis ja ettevõtjate rangem litsentsimine naftamaardlate uurimise ja naftatootmise sektoris.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult – (DE) Mehhiko lahe naftakatastroof näitab selgelt, et finantskaalutlused toovad liiga sageli kaasa ohutuseeskirjade eiramise ja kaine mõistuse kaotamise. Atlandi ookeani kirdeosas on tingimused sügavuse mõttes samalaadsed Mehhiko lahega ning seetõttu on sarnased ka riskid. Arutelu ohutuse üle on Euroopas eriti tähtis, kui pidada silmas asjaolu, et enamik naftapuurimisest ja naftamaardlate uurimisest toimub Põhjameres ning et arvestades ohutusnõuete karmistamist Ameerika Ühendriikides ja vastupidiselt Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioonis sätestatud kohustustele ei suudetud naabervetes kokkuleppele jõuda. See on seda olulisem, et kõrgete naftahindade ajal on eriti kasumlik ehitada kehvalt juurdepääsetavaid naftamaardlaid ja puurida naftat kõige ebasoodsamates tingimustes, näiteks üha sügavamalt. Seepärast on mul hea meel, et nüüd püütakse kehtestada ohutusstandardid ELi tasandil, ning ma hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest selles käsitletakse väga olulist teemat. Soovin siiski rõhutada, et küsimuse tõstatamisel oleks tulnud silmas pidada üldisemat raamistikku. Euroopa Komisjon vaatab praegu üle keskkonnavastutust käsitlevat ELi õigusakti ning peaks sellega seoses pakkuma lahendusi selliste ökokatastroofide vältimiseks, nagu leidis hiljuti aset Ungaris suure koguse punase muda lekkimise tõttu.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Mehhiko lahe katastroofi tagajärgi silmas pidades leian, et täna parlamendis vastu võetud resolutsioon ELi tegevuse kohta naftamaardlate uurimisel ja nafta tootmisel Euroopas on väga oluline.

Olles tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige, pean rõhutama, et süvamere-naftatootmine ja -gaasitootmine on ELi varustuskindluse seisukohast määrava tähtsusega. Süvamere-naftatootmine ja -gaasitootmine ei toimu sellistel äärmuslikel tingimustel nagu Mehhiko lahes. Kuid siiski tuleb võtta kasutusele kõik ettevaatusabinõud. Seepärast peame tegema tööd ennetamise vallas, et meil oleksid ajakohastatud õigusaktid, mis on tõhusalt kohaldatud ja millega suudetakse ennetada looduskatastroofe. Me ei saa siiski jätta tähelepanuta asjaolu, et seda liiki uurimine ja tootmine on sageli seotud riskidega. Seepärast peame mõtlema ka sellele, et oleksime tõesti suutlikud reageerima sellistele võimalikele õnnetustele, nagu leidis aset Mehhiko lahes.

Kõnealune resolutsioon on samm õiges suunas, sest selles julgustatakse tegema ELis edusamme nii ennetamise kui ka reageerimise vallas.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kas Euroopa Parlament soovib hääletada igasugusele uuele ELi vetes toimuvale süvamere-naftapuurimisele moratooriumi kehtestamise poolt? See on võimalus õppida 20. aprillil Mehhiko lahes aset leidnud naftakatastroofist, inim- ja keskkonnatragöödiast: 11 surnut, 800 miljonit liitrit lekkinud naftat ja hävitatud bioloogiline mitmekesisus. See on ainus tõeline poliitiline küsimus tänasel hääletamisel. Moratooriumi tagasilükkamisega on Euroopa Parlamendi täiskogu edastanud selgesõnalise sõnumi, mis ei käsitle kuidagi inimeste muret. Sellest olenemata on ilmselge, et avamere-naftapuurimine on riskantne tegevus ning kasutusele tuleb võtta kõik ettevaatusabinõud: tugevdada keskkonnavastutuse põhimõtet, luua Euroopa erifond koos kohustuslike sissemaksetega avamererajatiste käitajatelt ning seda eriti siis, kui naftapuurimine toimub Arktikas äärmiselt külmades tingimustes ja suurtel sügavustel. Üks on selge: keeldudes hääletamast ELi vetes uue süvamere-naftapuurimise peatamise poolt, jääb Euroopa Parlamendil puudu komisjoni seisukoht de facto moratooriumi kohta, nagu volinik Oettinger oma 7. juuli kõnes teatas.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Pärast naftaplatvormil Deepwater Horizon toimunud plahvatust lekkis 2010. aasta aprillist septembrini Mehhiko lahes vette peaaegu viis miljonit barrelit naftat ning see kahjustas nii piirkonna majandust kui ka ökosüsteemi. Kokku sattus ohtu enam kui 400 liiki – vaalad, delfiinid, lamantiinid, hallhaigrud, siidhaigrud jne. Kuna Euroopa Liidul on palju naftaplatvorme – Põhjameres on neid üle 500 –, siis tuleb Euroopa tasandil teha kõik selleks, et vältida katastroofi meie territooriumil. Selle resolutsiooni poolt hääletades nõuan ma rangeid Euroopa eeskirju õnnetuste ennetamiseks naftaplatvormidel ja selliste õigusaktide koostamist, millega tagatakse, et kõikide Euroopa Liidu naftaplatvormide ja kogu ELis toimuvad puurimistegevuse suhtes kohaldatakse alates Atlandi ookeanist kuni Musta mereni ühesuguseid kõrgeid standardeid. Lisaks tunnen heameelt komisjoni otsuse üle viia läbi ELi vetes toimuva naftapuurimise nn pingetest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Oht, et Euroopa Liidu vetes leiab aset tõsine õnnetus, on suur ning Euroopa ei ole lihtsalt valmis toime tulema sellise õnnetuse laastavate tagajärgedega. Komisjon ise tunnistas seda konsultatsiooni käigus. Avamere-naftapuurimine on märkimisväärselt laienenud ning seetõttu on suurenenud ka riskid, kuid ohutus on seevastu jätkuvalt üsna ebapiisav. Seoses sellega oleks vaid ajutine moratoorium igasugusele uuele avamere-naftapuurimisele ELi vetes riske vähendanud ja saatnud ka selgesõnalise sõnumi meie sõltuvuse kohta fossiilkütustest. Seepärast peame taas kord toetuma naftatööstuse vähesele usaldusväärsusele.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Pärast Mehhiko lahes kurikuulsal naftaplatvormil juhtunut, millega kaasnes naftatoru lõhkemise järel looduskatastroof, kutsub keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon Euroopa Komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu naftapuurimisele meres, pidades silmas eelkõige ELi vetes asuvaid platvorme. Mulle oleks meeldinud, kui keskkonnakomisjon oleks läinud kaugemale ja nõudnud samalaadseid tagatisi ka muudelt Euroopa Liidu liikmesriikide hulka mittekuuluvatelt Euroopa riikidelt, näiteks Norralt, kelle SKPst 90% on seotud merest nafta tootmisega. EL omab maailmas majanduslikku jõudu ning peab saama nõuda, et ka need Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, kes peavad ELi oma peamiseks partneriks, järgiksid kehtivaid ohutusmeetmeid ohtlikes süvavetes.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Mehhiko lahes aset leidnud looduskatastroof, mille põhjustas naftaplatvormi Deepwater Horizon uppumine, annab meile suurepärase võimaluse kaaluda Euroopa tegevuskava samalaadsete sündmuste ärahoidmiseks. Naftalekke tõttu Mehhiko lahe ja Ameerika Ühendriikide lõunaranniku ökosüsteemile põhjustatud kujuteldamatu kahju peaks meile olema suur stiimul tegutsemiseks. Esiteks peab liit suurendama oma suutlikkust reageerida katastroofi toimumisel kiiresti. Peame tagama, et siseriiklike teenistuste jaoks on kehtestatud asjakohased kooskõlastussüsteemid eesmärgiga suurendada nende teenistuste tõhusust, et võidelda lekke vastu või kõrvaldada selle lekke põhjustatud kahju. Teiseks on väga oluline olemasolevate või ehitatavate rajatiste ohutuse suurem jälgimine. Peaksime näiteks parandama naftapuurimiseks või rajatiste kolmandatele isikutele rentimiseks litsentside väljastamise protsessi jälgimist. Kolmandaks tuleb kehtestada asjakohane õigusraamistik, et reguleerida vastutusküsimusi ja mis tahes kahju heastamist, sest kehtivates õigusaktides on hulgaliselt olulisi õiguslikke lünki. Samuti peaksime kaaluma sellise hüvitisfondi loomist, millest sellistes olukordades hüvitataks kriisi vastu võetavaid meetmeid.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin seda tasakaalukat resolutsiooni, milles ei keelustata naftapuurimist süvavetes, vaid kohandatakse seda eesmärgiga tagada Euroopa ohutusstandardite järgimine, mis on ühed karmimad maailmas. Minu arvates tuleb nende standarditega tagada nii Euroopa jätkusuutlik energiaga varustamine kui ka avamere tegevuse ohutus ja kestvus. Kõik me mäletame kohutavaid pilte mustast merest Mehhiko lahes, inimelude kahetsusväärset kaotust, katastroofist mõjutatud inimeste muret ja naftaplatvormi Deepwater Horizon plahvatusest tulenevat märkimisväärset kahju. Seepärast edastan veel kord oma palve luua tõeline Euroopa tsiviilkaitsejõud, mida oleks võimalik pärast nii tõsist katastroofi kiiresti ja tõhusalt kasutada. Avamere-naftapuurimine ja naftatootmine süvavetes on äärmiselt oluline naftavarude vähenemise seisukohast. Siiski tuleb kontrollida nende mõju keskkonnale ning me peame tagama, et need ei kujuta tulevast ohtu mere- ja rannikupiirkondadele ja bioloogilisele mitmekesisusele. See on kõnealuses valdkonnas väga häid tulemusi saavutanud Euroopa Liidu rahvusvahelise ja keskkonnakuvandi jaoks suur probleem.

Resolutsiooni ettepanek: bioloogilise mitmekesisuse konverents – Nagoya 2010 (B7-0536/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt pärast nõukogu ja komisjoniga toimunud arutelu, mille käigus me arutasime bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi toimumise eel Euroopa Liidu plaane ja peamisi strateegilisi eesmärke bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel. Seepärast loodan, et EL esitab sel konverentsil kindla ja järjepideva seisukoha, mis sisaldab ideid selliste konkreetsete meetmete kohta, mis võetakse eesmärgiga tagada bioloogilise mitmekesisuse panus säästvasse arengusse. Soovin teile meelde tuletada, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on ökosüsteemi kvaliteedi alus, omab otsest mõju olulistele funktsioonidele, näiteks toiduainetööstusele ja veevarustusele, ning ennetab maanihkeid ja üleujutusi. Ma loodan ka seda, et poliitilised seisukohad, mille eesmärk on tagada bioloogilise mitmekesisuse lõimimine sellise majandustegevusega nagu põllumajandus, metsandus, kalandus ja turism, on piisavalt edasipüüdlikud, et kaitsta seda hindamatut, kuid siiski väga õrna pärandit – näiteks minu kodupiirkonnas Assoori saartel – teiste pimestavate välishuvide eest, mis võivad seda pärandit ohustada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin bioloogilise mitmekesisusega seotud ELi eesmärke käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Seistes silmitsi liikide ja seepärast ka elurikkuse üha suureneva kadumisega maal on oluline, et seaksime endale kõrged eesmärgid loomastiku ja taimestiku kaitsmisel, tagades samas, et inimkond saab neid rikkusi jätkuvalt kasutada. Parlament on propageerinud eesmärke, mis võimaldavad ressursse säästa, tuginedes rangele regulatiivsele süsteemile ja edendades uusi tehnoloogiaid.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Hääletasin enne Jaapanis Nagoyas sel kuul toimuvat konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungit selle ettepaneku poolt. Hinnanguliselt on üleilmne liikide väljasuremise kiirus 100–1000 korda kõrgem tavapärasest loomulikust tempost ning peamiselt vastutab selle eest inimene. On äärmiselt kurb, et 2010. aasta eesmärke bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise osas ei ole suudetud täita. Põllumajandusmaa moodustab ELi maast 45% ja on väärtuslik elupaik, mis sisaldab hea tervisega bioloogilist mitmekesisust. Põllumajandussektor on aidanud kaasa ELi bioloogilisele mitmekesisusele ning paljud looma- ja taimeliigid sõltuvad nüüd põllumajandussektorist ja -tavadest. Näiteks lagedate rohumaade taimestiku mitmekesisuse säilitavad lambad ja veised. Põllumajandustavade rakendamisel tuleb arvestada bioloogilise mitmekesisusega seotud küsimustega. Bioloogilise mitmekesisuse säästva kasutamise edendamiseks tuleb põllumajanduse keskkonnameetmete jaoks ette näha abi ja toetus. Nagoyas tuleb käsitleda põllumajandussektori tähtsust keskkonnale ning see küsimus peaks olema kesksel kohal, kui edaspidi arutletakse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku ja eelarve üle.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Olen resolutsiooniga nõus. Arvestades praegust olukorda, kus bioloogiline mitmekesisus on viimase 40 aasta jooksul vähenenud 30%, ning tulevikuväljavaateid, mille kohaselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kiirus kümnekordistub, tuleb nüüd astuda otsustavaid samme, et säilitada bioloogiline mitmekesisus ja edendada bioloogilise mitmekesisuse säästvat kasutamist. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ähvardab meie toiduga kindlustatust ning halvendab energiavarude olukorda ja suurendab kliimamuutust. Selleks et vältida nende protsesside halba mõju, peavad komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd sellise bioloogilise mitmekesisuse säilitamist käsitleva säästva ELi strateegia koostamisel, mis sisaldaks eesmärke aitamaks võidelda vaesusega, käidelda säästvalt jäätmeid ja vähendada kliimamuutust. Kavandatud tegevuse ja strateegiate elluviimiseks on kindlasti vajalik ka piisav rahastamine. Avaliku sektori toetusest tõenäoliselt ei piisa. Seepärast tuleb saada investeeringuid erasektorilt ja leida uusi rahastamisallikaid. Lisaks tuleb mitmeaastase finantsraamistiku heakskiitmisel kaaluda koostatud kavasid ja tagada, et neil on olemas vajalik rahastamine.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsioon ELi strateegiliste eesmärkide kohta Nagoyas toimuva bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungil on eriti tähtis just 2010. aastal, mille ÜRO on kuulutanud rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks, ning arvestades, et mõlemad eesmärgid – pidurdada märkimisväärselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kiirust aastaks 2010 ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine – ei ole täidetud.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamist koos geneetilistest ressurssidest saadava kasu säästva kasutamise ja õiglase jaotamisega tuleks jätkuvalt kaitsta ning ma usun, et see leiab kajastamist ka kõnealuses resolutsioonis. Komisjon ja liikmesriigid peavad konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungil rääkima ühel häälel ning nende sisemisi otsuste tegemise protsesse tuleb kiirendada. Eriti tähtis on tugevdada diplomaatilisi suhteid kolmandate riikidega.

Lõpetuseks pean oluliseks seda, et komisjon ja liikmesriigid lisaksid keskkonnateema oma suhetesse kolmandate riikidega, pöörates erilist rõhku integreeritud lähenemisviisi ja nn rohelise diplomaatia järgimise tähtsusele.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ELi strateegilisi eesmärke Nagoyas toimuva bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungil käsitleva resolutsiooni poolt peamisel seepärast, et ma usun siiralt, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine soodustab arenguriikide jätkusuutlikku kasvu. Tõepoolest, asjaolu, et saavutada ei ole suudetud 2010. aastaks sätestatud ülemaailmset bioloogilise mitmekesisuse eesmärki, nimelt vähendada järsult bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tempot, ega ka ELi eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, muudab nende eesmärkide saavutamiseks täiendavate meetmete võtmise veelgi vajalikumaks.

Teine probleem on geneetiliste ressursside ebaseaduslik kasutamine, millel on enamasti ebasoodne mõju nende sihtriikide suhtes, kus selline tegevus toimub. Olen nõus, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise küsimused kerkivad avalikes aruteludes üles üksnes hooti. Seepärast toetan resolutsioonis esitatud ettepanekut teha püsivamaid ja suunatumaid jõupingutusi, et propageerida bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmeid tavakodanike seas. Peame neid küsimusi mõistma ja toetama. Leian, et sama oluline on püüda lisada oma koduriigis bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ühiskonnaõpetusse.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Võttes arvesse, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ei ole Euroopa ja rahvusvahelises poliitilises tegevuskavas kiireloomuline küsimus, on mul hea meel sellise konkreetsete näitajate kogu rakendamise ja vastuvõtmise üle, mis põhineb teaduslikel andmetel ja mis on ette nähtud selleks, et mõõta Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide ja sihtide saavutamise osas tehtud edusamme seoses bioloogilise mitmekesisusega.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Sellise tundliku ja ühtlasi olulise küsimuse puhul, nagu seda on bioloogilise mitmekesisuse kui Euroopa ja ka üleilmse looduspärandi säilitamine, on oluline, et liikmesriigid ja komisjon jõuaksid üksmeelsele seisukohale, mille Euroopa Liit võtaks konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungil. Seepärast on mul selle resolutsiooni ettepaneku üle hea meel. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise keerukus nõuab paljusid mehhanisme, lahendusi ja jõupingutusi.

Seepärast usun, et erinevate maailma organisatsioonide, liikmesriikide ja vabaühenduste vahelise koostoime edendamine võimaldab välja töötada vahendid bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks seda eesmärki propageeriva keskkonnakaitsepoliitika raames. Lõpetuseks soovin rõhutada vajadust teavitada majanduslikust kasust, mis tuleneb turu sekkumisest bioloogilisse mitmekesisusse, ning lisada keskkonnaküsimused liikmesriikide ja komisjoni tegevuskavadesse, mis käsitlevad suhteid kolmandate riikidega ja mis on tuntud ka rohelise diplomaatiana.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) On kahetsusväärne, et olenemata ELi poolt 2001. aastal Göteborgis toimunud ELi tippkohtumisel võetud kohustustest ei ole bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ikka veel suudetud peatada. Kõnealuses resolutsioonis tuletatakse meile meelde, et bioloogilisel mitmekesisusel on oluline roll võitluses üleilmse näljaga ja toiduga kindlustatuses ning et see on eeltingimus mis tahes püüdlusele vähendada kliimamuutust ja sellele kohanduda. On aeg, et kõik liikmesriigid rakendaksid täiel määral Natura 2000 õigusaktid ning samuti elupaikade ja lindude direktiivid ning astuksid samme mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. See bioloogilist mitmekesisust kaitsev poliitika tuleb ellu viia nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil, et kaasata need küsimused arengukoostööpoliitikasse ja eelkõige liidu välistegevusse ning samuti kõikidesse tulevikus WTOga sõlmitavatesse kokkulepetesse.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu mul oli juba võimalus seoses eelmisel osaistungjärgul hääletusele pandud Esther de Lange raportiga mainida, nõustun ma sellega, et EL tervikuna ja eelkõige ühenduse poliitikaga hõlmatud piirkonnad peavad leidma säästva strateegia bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja ökosüsteemide säilitamiseks. Usun, et see muutub eriti asjakohaseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas ning seepärast jälgin ma eriti hoolikalt ühise kalanduspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika reforme, mida parajasti ette valmistatakse. Seda sellepärast, et bioloogilise mitmekesisuse piisav ja säästev säilitamine – olgugi, et see on oluline ja soovitav – ei saa rikkuda põllumajanduse ja kalanduse jätkusuutlikkust ja arengut.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) ÜRO on kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Kahjuks ei suuda Euroopa Liit oma 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse kohta kehtestatud eesmärke täita. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkub murettekitavalt kiiresti. Arvatakse, et 2050. aastaks on vähenemistempo kümnekordistunud. Selline bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei ole vastuvõetav mitte ainult eetilisest seisukohast, vaid ka ökoloogilisest ja majanduslikust seisukohast, sest sellega võetakse tulevastelt põlvedelt võimalus nautida sellisest bioloogilisest mitmekesisusest saadavat kasu, mille seisund on hea. On oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid räägiksid ühel häälel ja suurendaksid oma institutsioonidesiseste otsustamisprotsesside kiirust ja tõhusust, et nad suudaksid jõuda kiiresti üksmeelele konventsiooniosaliste konverentsi 10. istungil esitatava ELi seisukoha osas ning suunaksid rohkem ressursse ja aega oma diplomaatilistele püüdlustele suhetes kolmandate riikidega.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune resolutsioon sisaldab paari positiivset ja tähtsat punkti, samas on mõned punktid mitmetähenduslikud ja ebaselged ning mõned jällegi negatiivsed ja isegi murettekitavad. Oleme ühtmoodi mures, et me ei ole suutnud täita ELi ja maailma eesmärke vähendada märkimisväärselt bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Meil on hea meel selliste aspektide üle, nagu geneetilistest ressurssidest saadava kasu jagamine, keeldumine patentidest eluvormide ja eluprotsesside puhul, traditsiooniliste teadmiste ja põlisrahvaste tavade kaitsmine, seose loomine geneetilise mitmekesisuse ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse vahel, biokütuste mõju hindamine ning tähelepanu juhtimine eksootiliste liikide probleemile. Kuid me oleme vägagi vastu kavatsusele hakata kasutama looduse ja loodusvarade toetamiseks erarahastamise uusi vorme – näiteks ökosüsteemi teenuste eest maksmine, mida on selles resolutsioonis pooldatud enam kui üks kord – ja kritiseerime seda kavatsust. Nimetada tuleks ka selliseid mitmetähenduslikke ja ebaselgeid aspekte, nagu järgmise seisukoha pooldamine: „rahvamajanduse arvepidamises (...) arvestatakse bioloogilisest mitmekesisusest tuleneva väärtuse ning selle kaitse ja säästva kasutamisega seotud võimalustega”.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Oma poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb ELi strateegilisi eesmärke 18.–29. oktoobril 2010. aastal Nagoyas (Jaapanis) toimuva bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungil, andsin ma peamiselt seetõttu, et sellele tähtsale kohtumisele peab Euroopa minema ühise seisukohaga, mida saaks toetada võimalikult palju teisi osalevaid riike. Ainult siis, kui meil on selge arusaam eesmärkidest ja ettepanekutest, võime mängida olulist osa sõlmitavates üleilmsetes kokkulepetes. Eelkõige rõhutatakse resolutsioonis väga õigesti vajadust kiire sekkumise järele, et saavutada laiemas plaanis eesmärk leevendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, kasutades selleks juba olemasolevaid vahendeid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimese põhjustatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise meeletu kiirus on murettekitav. Bioloogilist mitmekesisust tuleks vaadelda kui kõige usaldusväärsemat keskkonna seisundit kajastavat näitajat. Kuna EL seisab silmitsi bioloogilise mitmekesisuse näitajate murettekitava langusega, mille tõttu ähvardab väljasuremine 42% imetajatest, 43% lindudest, 45% liblikatest, 30% kahepaiksetest, 45% roomajatest ja 52% mageveekaladest, siis ma usun, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on äärmiselt oluline just rakendatud õigusakt ja isegi selle karmistamine. Seepärast peame 2020. aasta strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seadma bioloogilise mitmekesisusega seoses kõrged sihid. Seepärast hääletasin just nii.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Bioloogiline mitmekesisus on kogu inimkonna olemasolu alus ning see tähendab, et bioloogilist mitmekesisust ja looduslikke elupaiku tuleb säilitada. Eriti mõjutab bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemide kadumine elanikkonna vaesemat osa, sest nad toetuvad ellujäämisel sageli looduslikele toodetele. Lääneriikide valitsused peaksid olema huvitatud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest ja selles küsimuses teadlikkuse suurendamisele kaasaaitamisest, sest pikas perspektiivis võib bioloogilise mitmekesisuse säilitamine olla kasulik ka majanduslikust seisukohast. Hoidun hääletamast, sest seatud eesmärgid on liiga kõrged ning juhtivat rolli omav EL saavutab oma eesmärgi ainult siis, kui ka sellised suured riigid nagu Hiina on valmis oma mõtteviisi muutma.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liit on mures bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise pärast ning sellepärast, et 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vallas üleilmselt seatud eesmärki – pidurdada märkimisväärselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kiirust – ei ole täidetud. Kõrgete eesmärkide saavutamiseks tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta konkreetsed teaduslikel andmetel põhinevad näitajad, et mõõta strateegiliste eesmärkide täitmiseks tehtud edusamme. Siiani läbi viidud uuringute prognooside kohaselt on bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tulenev heaolu vähenemine praegu umbes 50 miljardit eurot aastas (mis on umbes 1% SKPst) ning 2050. aastaks suureneb see 14 biljoni euroni. Seepärast peab Euroopa Liit seda probleemi väga pakiliseks. Ma toetan seisukohta, et kliima kaitsmise, aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise vahel on mitmeid seoseid. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks astutud sammudel on hea mõju kliimamuutusega kohanemisele ja selle muutuse leevendamisele. Nõustun resolutsioonis sisalduva palvega toetada jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada koostoimet ja seoseid bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja kliimapoliitika vahel. Kuid selleks, et aidata ennetada neid üleilmseid probleeme, tuleb märkimisväärselt suurendada bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise üleilmset rahastamist, tehes seda nimelt nii olemasolevate rahastamisallikate kaudu kui ka uute ja innovatiivsete allikate kaudu, sealhulgas uute ja innovatiivsete turupõhiste vahendite kaudu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Bioloogiline mitmekesisus on rikkalik pärand, mille oleme eelmistelt põlvkondadelt saanud ja mille peaksime jätma tulevastele põlvkondadele. Erinevalt mis tahes antropoloogilisest vaatenurgast on oluline ka tunnistada selle bioloogilise mitmekesisuse loomuomast väärtust.

Praegu on väljasuremisohus viiest liigist üks. See on hirmuäratav arv, mis nõuab, et võtaksime bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks asjakohaseid meetmeid.

Seda silmas pidades on mul hea meel selle resolutsiooni üle, mille lõppeesmärk on aidata kaasa varem 2010. aastaks seatud eesmärgi – pidurdada märkimisväärselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kiirust – tõhusale ja otsustavale elluviimisele ning millega süstematiseeritakse erinevad võimalused bioloogilise mitmekesisuse kaitseks kiireloomuliste meetmete võtmiseks, kehtestades 2020. aastaks uued eesmärgid.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit peab võtma rahvusvahelisel areenil bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel samasuguse kindlameelse hoiaku, nagu ta on võtnud kliimamuutuse vastases võitluses. Ülesanne säilitada bioloogiline mitmekesisus tõotab Nagoyas osutuda täpselt sama raskeks nagu Cancúnis globaalse soojenemise hävitava suundumuse muutmine. Probleemi suurust tuletavad meile meelde arvud: alates 1970. aastast on kadunud 30% looma- ja taimeliikidest. Euroopas jätkub bioloogilise mitmekesisuse vähenemine isegi vaatamata sellele, et suurenenud teadlikkuse tulemusel loodi ökoloogilised alad ehk Natura 2000 alad, mis hõlmavad peaaegu 18% Euroopa territooriumist. Mida me peaksime Nagoyas käesoleval aastal 18.–29. oktoobrini kestvalt kohtumiselt ootama? Parimal juhul seda, et Euroopa Liit räägib ühel häälel. Liidul peab jaguma ka julgust kõnelda teemadel, mis võivad põhjustada pahameelt, ning seda isegi võõrustajariigi Jaapaniga, kes ei saa karistamatult jätkata vaalade ja delfiinide mittesäästvat ja eriti barbaarset püüdmist. Lisaks peab Euroopa Liit edastama positiivse sõnumi: parim viis liikide mitmekesisuse kaitsmiseks on lisada see teema horisontaalselt majandustegevusse, näiteks kaubanduse, turismi ja transpordi valdkonda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi meie esmane kavatsus oli toetada seda dokumenti, siis Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide esitatud muudatusettepanek 1 lõike 16 kohta sundis meie fraktsiooni lõpuks hääletamisest hoiduma.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Bioloogiline mitmekesisus mõjutab meie kõigi elu. Kuid inimtegevuse tulemusena on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise protsess kogu maailmas üha kiirenemas. Selle sümptomid on massiline metsade hävitamine, kalavarude vähenemine ja veelgi rohkemate liikide kadumine. Teadlaste hinnangul võib 21. sajandi lõpuks kaduda 15–40% liikidest. Peaksime teadma, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemisel on pöördumatu mõju ökosüsteemide toimimisele ja nende pakutavatele teenustele, näiteks, toit, puhas vesi, pinnase väetamine, kaitse üleujutuste vastu ja energia tootmine. Bioloogilist mitmekesisust ohustavad paljud tegurid, näiteks kliimamuutus, kontrollimatu linnalähedane areng ja sissetungivad võõrliigid. Sooviksin siiski keskenduda ühele konkreetsele teemale. Pean silmas põllumajandust, mida nimetatakse sageli bioloogilisele mitmekesisusele ohtu kujutavaks teguriks. Loomulikult võib nõustuda sellega, et tööstuslik põllumajandus ei ole keskkonnasõbralik. Arvan siiski, et keskkonna jaoks on palju suurem oht põllumajandustegevuse lõpetamine. Oleme hiljuti täheldanud selle protsessi laienemist. Põllumajandustootmise kõikide aegade madalaim kasumlikkus, mille on muude tegurite hulgas põhjustanud hinnakõikumised, tähendab, et inimesed kaugenevad põllumajandusest ning see põhjustab elu kadumist suurtel aladel.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) 18.–29. oktoobrini toimub Jaapanis bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents. 2010. aastaks seatud eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei ole suudetud täita ei üleilmsel ega Euroopa tasandil.

Nagu Euroopa Parlamendi resolutsioonis rõhutatakse, saab bioloogilise mitmekesisuse vähenemine olema keskpikas ja pikas perspektiivis märkimisväärne ja kontrollimatu, kui just selle vähenemise peatamiseks midagi kiiresti ette ei võeta.

Parlament nõuab, et elusolendid ei sõltuks patentidest ning et ettevõtted ja tööstus lõpetaksid geneetiliste ressursside rüüstamise ning seda eelkõige arenguriikides.

Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks väga oluline.

Seepärast olin ma resolutsiooni, sealhulgas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku poolt.

Mõne nädala pärast leiab Cancúnis aset kliimamuutuse konverents ning seepärast on viimane aeg, et rahvusvaheline kogukond ja eelkõige Euroopa Liit, võttes arvesse oma kohustust kaitsta keskkonda, võtaksid Nagoya konverentsil kuulda ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte (TEEB) käsitlevat uuringut ja selles sisalduvaid soovitusi.

On tõeliselt oluline korrata fakti, et võitlus bioloogilise mitmekesisuse nimel ning võitlus kliimamuutuse ja vaesuse vastu on omavahel tihedalt seotud, nagu ka lahendused neile probleemidele.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Kuigi uuringute kohaselt on bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega kaasneva majandusliku kahju suuruseks hinnatud praegu umbes 50 miljardit eurot aastas, ei ole seda küsimust lisatud rahvusvahelisse poliitilisse tegevuskavva. Euroopa tasandil on juba olemas suurepärased vahendid ning me peame neid sihipäraselt arendama ja neid kooskõlastama kliimapoliitika raames võetavate meetmetega, et saada investeeringutest maksimaalset kasu. Investeerimine bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse tasub end ära.

Raport: Othmar Karas (A7-0251/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Basel II kokkulepetega reguleeritakse pangandustegevust ja eelkõige omavahendeid, mida pangad peavad oma maksevõimelisuse tagamiseks hoidma. Kõnealuses resolutsioonis käsitleb Euroopa Parlament riskide ja kasumi pikaajalist haldamist ning samuti teatavaid eeskirju, mida on vastavalt pankade suurusele kohandatud – nii et kõige tähtsamad pangad ei arvaks, et nad on pääsenud –, ning väidab, et nad ei tohiks uute õigusaktidega kohanemiseks tehtavaid kulusid üle kanda eraisikutele. Lisaks on Euroopa Parlament mures, et Basel II kokkulepet ei pruugita kogu maailmas järgida ühesugusel viisil. Ta palub Euroopa Komisjonil astuda samme suurema ühtlustamise suunas. Arvan, et neil soovitustel on õige suund: tulevaste kriiside tekkimise riski vähendamine ja eraisikute kaitsmine. Seepärast olin kahel käel selle resolutsiooni poolt.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma tänan raportööri Othmar Karasit töö eest, mida ta tegi hindamatu algatusraporti koostamisel. Kõnealune raport käsitleb Basel II reformi, mille eesmärk on finantskriisi silmas pidades tugevdada pangandussüsteemi. Tegelikult peab Euroopa olema selles läbirääkimiste etapis nõudlikum, et me saaksime vältida Euroopa majandussüsteemi võimalikku karistamist ja konkurentsimoonutusi. Võrreldes Ameerika Ühendriikide süsteemiga rahastatakse Euroopa süsteemi peamiselt pangalaenudest, kuid viimastel aastatel Euroopas valitsenud finantskriis ja sellest tulenev likviidsuse puudumine on kaasa toonud meie majanduse tugisambaks olevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavate laenude märgatava vähenemise. Hääletasin selle dokumendi poolt, sest olen veendunud, et Basel II reformi käsitlevates läbirääkimistes peab EL püüdma saavutada Ameerika Ühendriikidega võrdsed tingimused raamatupidamisstandardite, kommerts- ja investeerimispankade vaheliste nõuete pariteedi, likviidsuse ühemõttelise määratluse ning suurema läbipaistvuse reitinguagentuuride rolli puhul. Tulevaste majanduslanguse perioodidega toimetulekuks peame nüüdsest peale tagama kapitali suurema kvantiteedi, kvaliteedi ja likviidsuse. Samas oleks kohane võtta antitsüklilisi meetmeid ja ergutada majanduskasvu.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et ebaõnnestumise jaoks liiga suurteks peetavate finantseerimisasutuste küsimus vajab käsitlemist, kusjuures kapitalinõuded ja antitsüklilised puhvrid peaksid olema proportsionaalsed finantseerimisasutuse suuruse, riskitaseme ja ärimudeliga. Soovin kutsuda üles läbi viima kapitaliinstrumentide põhjaliku uurimise, võrreldes neid enne ja pärast kriisi eesmärgiga hinnata konkreetsete kapitaliinstrumentide tähtsust ja nende asjakohasust kriisisituatsioonis. Peagi tööd alustaval Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel peaks olema juhtiv roll kapitalinõuetega seotud meetmete ning antitsükliliste puhverstandardite alaste eeskirjade koostamisel ja rakendamisel ELi tasandil.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hoidusin selle raporti puhul hääletamast, sest kuigi selles tunnistatakse teoreetiliselt probleemi ning toetatakse vajadust Basel II eeskirjad läbi vaadata ja sisse seada tugevam järelevalve finantssüsteemi ja pankade üle, põigeldakse selles siiski kõrvale rangete eeskirjade vastuvõtmisest. Raportis alahinnatakse seda, kui suur oli pankade süü kriisi tekkimisel nende ülemäära järeleandlike ja spekulatiivsete kalduvuste tõttu ning seda eelkõige viimastel aastatel. Kui soovime Euroopas majanduspoliitikat, mis toetaks jätkusuutlikku majanduskasvu ja käsitleks lõpuks ka sotsiaalseid vajadusi, on meil vaja uut ettekujutust finantssüsteemi laadist ja rollist.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan kõnealuses raportis kavandatud meetmepaketi poolt. Antitsüklilise reguleerimise puhul on vajalikud standarditud kriteeriumid, millega tagatakse, et finantsturge ja turukeskkonda jälgivad laiaulatuslikult ja hoolikalt järelevalveasutused. Eelkõige hõlmavad need täielikku teabevahetust, reguleerivate meetmete ühtlustamist ning riskide ja nende kuhjumise reaalajas jälgimist, sealhulgas nõuet, et kõikidel finantsturgudel teostatavatel tehingutel oleks kontrollijälg. Seepärast on kvaliteetsete likviidsusstandardite väljatöötamisel kriisiga toimetulekul peamine roll. Need peaksid siiski olema piisavalt eristatud, et võtta arvesse pankade ärimudelite ja nende vastavate riskiprofiilide eripärasid. Seda silmas pidades peaks peagi tööd alustaval Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel olema juhtiv roll kapitalinõuetega seotud meetmete ning antitsükliliste puhverstandardite alaste eeskirjade koostamisel ja rakendamisel ELi tasandil.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et järelevalve finantsturgudel osalejate üle ja nende tegevuse reguleerimine on äärmiselt oluline üldsuse huvide ning arengu ja edusammude saavutamiseks vajaliku finants- ja majandusliku stabiilsuse kaitsmiseks. Peale selle on praegu kogetav kriis näidanud, et pangakapital oli maksevõime mõttes ilmselgelt ebapiisav. Kapitalinõuded ja antitsüklilised puhvrid peaksid olema proportsionaalsed finantseerimisasutuse suuruse, riskitaseme ja ärimudeliga. Teisest küljest sooviksin rõhutada Baseli komiteele esitatud palvet ja hoiatust selle kohta, kui tähtis on teha vajalikud kohandused reguleerivasse raamistikku, et Euroopa majandusse ja pangandussektorisse, mida iseloomustab suur sõltumatus, ei suhtutaks eelarvamusega ega asetataks neid globaalsel turul ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Püüded parandada rahvusvahelist finantssüsteemi Baseli komitees, G20 raames ja Euroopa Liidu tasandil tunduvad mulle olevat täiesti kasutud.

Septembris sõlmitud kokkulepped pankade kohustusliku kapitali mahu ja kvaliteedi kohta olid teretulnud, kujutades endast suuri edusamme ja suurt võitu sektori üle, mis oli nende meetmete vastu ja ähvardas laenu pakkumise lõpetada. See oli ilmselgelt Pyrrhose võit, sest pärast kokkuleppe sõlmimist sektori börsihinnad vaevu tõusid, mis ei olnud hea märk.

Pankadel on 2019. aastani aega, et hakata järgima uusi sätteid ning senikaua võib kõike juhtuda. Selle süsteemi puhul jääb kesksele kohale riskianalüüs, aga me juba teame, et see on täiesti mõttetu. Likviidsuse ja finantsvõimenduse suhtarvu probleemi ei ole lahendatud. Sama lugu on bilansivälise vara ja väärtpaberistamisega. See ei mõjuta avalikult sektorilt rahalist toetust mittesaavaid finantseerimisasutusi, näiteks riskifonde, olenemata sellest, kui ohtlikud on nad ise ja nende väärastunud tegutsemisviis.

Lühidalt öeldes ei ole midagi lahendatud ning midagi ei muutu, kui süsteemi lappimise asemel seda põhjalikult ei muudeta.

  Anne E. Jensen (ALDE), kirjalikult. – (DA) Euroopa Parlamendi liikmed Taani Liberaalsest Parteist hääletasid Karasi raporti (A7-0251/2010) poolt. Raportis käsitletakse mitmeid olulisi küsimusi ning samuti sisaldab see üleskutset rakendada Basel III kõige sobivamal viisil, arvestades samas finantssüsteemides esinevaid erinevusi. Euroopa Parlamendi liikmetel Taani Liberaalsest Parteist on siiski kahju selle pärast, et Taani soovitust Taani hüpoteeklaenumudeli kaitsmiseks ei võetud laiemalt arvesse. Mõned Baseli ettepanekud võivad põhjustada märkimisväärset kahju Euroopa tõhusatele hüpoteeklaenumudelitele, sealhulgas Taani samalaadsele mudelile.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Baseli komitee otsib võimalusi reformida Basel II raamistikku eesmärgiga tugevdada pangandussüsteemi vastupidavust. Komitee ettepaneku eesmärk on parandada kapitalibaasi kvaliteeti ning laiendada ja tugevdada kapitaliraamistiku ulatust. Samuti soovib komitee kasutusele võtta finantsvõimenduse suhtarvu, et aidata ohjata finantsvõimenduse ülemäärast kasutamist süsteemis, ja muud täiendavad antitsüklilised meetmed, näiteks headel aegadel moodustatavad kapitalipuhvrid. Lisaks tehakse ettepanek kehtestada ülemaailmsed standardid likviidsuse juhtimiseks.

Kuigi rahvusvaheline üldsus soovib Baseli raamistiku läbi vaadata, on siiski väga oluline, et sellise läbivaatamisega saavutatakse Euroopas pangalaenudega õige tasakaal erinevate ärimudelite, investeerimis- ja traditsioonilise jaepanganduse, erinevate juriidiliste vormide ja valdavalt ettevõtlussektori rahastamise vahel.

Lisaks peab Euroopa Parlamendil olema aktiivne roll ning ta peab tugevalt mõjutama nende eeskirjade läbivaatamist, mis on juba Baseli komitees läbirääkimise objektiks. Olles demokraatlikult valitud Euroopa organ, kes osaleb hiljem kapitalinõuete direktiivi käsitleva Euroopa Komisjoni ettepaneku menetlemisel, peaks Euroopa Parlament olema läbirääkimisprotsessi kaasatud varajases etapis.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Karasi raporti poolt, sest minu kolleeg on sellise täpsusega kirjeldanud kapitalinõuete direktiivi osas tehtud edusamme, aga ka kriitilisi küsimusi, mis sunnivad meid seda reformi kiiremas korras läbi viima. Ennekõike nõustun, et tuleb kindlustada Euroopa Parlamendi aktiivne roll ja varajane kaasatus läbirääkimistesse, et tagada mingi demokraatlik kontroll, mis võimaldaks võtta meetmeid, mis vastavad võimalikult suurel määral kõikide ettevõtete nõuetele. Peame tegema kõik endast oleneva, et kaitsta finantsteenuste lõppkasutajaid, ning seega tuleb uue kokkuleppega luua süsteem, mis ei sunni panku kandma oma tegevuskulusid üle lõppkasutajatele.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Pangad võtsid finantskriisi kõige otsustavamas etapis liigseid riske ega suutnud tagada piisavat kapitali nende riskide katmiseks. Nende pankade ebaõnnestumine tõi kaasa finantskriisi, mis toob jätkuvalt kahju inimestele kogu maailmas. Inimesed on pidanud maksma topelt, päästes kõigepealt maksumaksja rahaga pankasid ja kannatades seejärel majanduslanguse ja kulude kokkuhoiu all. Selleks et vältida sellise kriisi kordumist, tuleb finantsvaldkonna reguleeriv raamistik põhjalikult läbi vaadata ning see peab hõlmama karmima kapitaliraamistiku kehtestamist pankadele. Seepärast on stabiilsete ja vastutustundlike pankade loomiseks keskse tähtsusega ettepanekud, millega parandatakse kapitalinõuete direktiivi. Kõnealuses raportis kiidetakse heaks G20 ja Baseli komitee sätestatud eesmärgid ja ettepanekud, mille eesmärk on tagada, et pankadel on piisav kogus sobiliku kvaliteediga kapitali ning et nad on likviidsed ja suudavad tagada stabiilse rahastamise, mis on vajalik raskete turutingimustega toimetulekuks. Sotsiaaldemokraatidest Euroopa Parlamendi liikmed hääletavad selle raporti poolt, sest selles toetatakse reformiprotsessi, kuid me ei toeta ühtegi üleskutset nõrgendada Baseli komitees vastu võetud ettepanekuid. Soovime, et vajaduse korral uuritakse täiendavalt meetmete mõju, püüdes samas siiski tagada täielik, karm ja õigeaegne rahvusvaheline rakendamine.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõnealune dokument ei vasta neile probleemidele, mida praegune kriis ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed põhjustavad. Kiiresti on vaja põhjalikult muuta pangandussüsteemi eeskirju, mitte võtta poolikud meetmed nende säilitamiseks. Baseli kokkuleppes sätestatakse naeruväärselt madalad kapitalinõuded ning selles ei keelata ära ühtegi spekulatsioonivahendit. Hääletasin selle spekulatsioonide kattevarju vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Üleilmne finantskriis, mis põhjustab jätkuvalt probleeme kõikide riikide majandusele, on kinnitanud, et tugev pangandussektor on väga oluline selleks, et vältida samalaadse olukorra tekkimist tulevikus. Basel II ja kapitalinõuete direktiivi läbivaatamine aitavad kaasa tugeva pangandussüsteemi loomisele sellistel tingimustel, mis võimaldavad meil tulevikus vastu pidada lähiminevikus nähtud kriisiga samalaadsele kriisile.

Kõnealuse raporti eesmärk on parandada kapitalibaasi kvaliteeti ning laiendada ja tugevdada kapitalinõudeid riskimaandamise suhtes (näiteks tuletisinstrumentidest tuleneva vastaspoole krediidiriski, repotehingute jne suhtes). Samuti soovitakse kehtestada finantsvõimenduse suhtarv, et ohjeldada finantsvõimenduse ülemäärast kasutamist pangandussüsteemis, ja muud täiendavad antitsüklilised meetmed, näiteks parematel majandusperioodidel moodustatavad kapitalipuhvrid. Vähem oluline ei ole ka see, et raportis tehakse ettepanek kehtestada ülemaailmsed standardid likviidsuse juhtimiseks. Seepärast hääletasin just nii.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ma usun, et:

– ebaõnnestumise jaoks liiga suurteks peetavad finantseerimisasutused peaksid saama kasutada antitsüklilist kapitali, mis on proportsionaalne ettevõtlusriski suuruse ja tasemega;

– Baseli komitee ja Euroopa Komisjon peaksid selgitama vastastikuse osalusega finantslepingute käsitlemist;

– korraldada tuleks kapitaliinstrumentide põhjalik uurimine enne ja pärast kriisi, et hinnata konkreetsete kapitaliinstrumentide tähtsust ja nende asjakohasust tulevases kriisisituatsioonis;

– kvaliteetsed likviidsusstandardid on kriisiga toimetulekul väga olulised;

– vajalik on määratleda kvaliteetsete likviidsete varade kriteeriumid;

– Euroopa Komisjon peaks kogu euroala riikide võlakohustused kaasama kvaliteetsete likviidsete varade hulka, olenemata selle konkreetsest reitingust;

– peagi tööd alustaval Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel peaks olema juhtiv roll kapitalinõuetega seotud meetmete ning antitsükliliste puhverstandardite alaste eeskirjade koostamisel ja rakendamisel;

– antitsüklilise regulatsiooni puhul on vajalikud ühtlustatud kriteeriumid, et tagada finantsturgude ja turukeskkonna laiaulatuslik ja hoolikas jälgimine järelevalveasutuste poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis sätestatakse Euroopa Parlamendi seisukoht pangandussüsteemi kapitali- ja likviidsusnõudeid käsitlevate ja Baseli komitee (rahvusvaheline foorum, mille on moodustanud keskpangad ja pangandussektori järelevalvajad) poolt vastu võetavate rahvusvaheliste standardite ja suuniste eelseisva läbivaatuse kohta ning samuti G20 poolt selles küsimuses võetud kohustuste kohta. Kõnealused standardid tuleks ELi õigusraamistikku üle võtta ja kohandada kapitalinõuete direktiivi läbivaatamise kaudu. Plaanide kohaselt esitatakse Euroopa Komisjoni õigusakti ettepanek 2011. aasta esimeses kvartalis.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Soovin kinnitada oma toetust sellele raportile. Nagu Euroopa Komisjon teab, on Euroopa Parlament alati tundnud, et Basel II kokkuleppe ettevalmistamine ei peegelda piisavalt parlamentaarset protsessi. Kui finantsküsimuste üle otsustavate suuremate riikide vahel on nii palju kaalul, peab Euroopa Parlament veel kord põhjalikumalt uurima selliseid küsimusi nagu kapitalimäärad ja finantsvõimendus. Kõnealune raport on aidanud parandada institutsioonide kaasatuses valitsevat tasakaalutust Euroopa Parlamendi poolt ning Euroopa Komisjon peab seda tunnistama.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Mul on hea meel selle üle, et raportis tunnistatakse, et hüpoteeklaenud ja muud liiki väljastatavad väärtpaberid on tegelikult sama likviidsed ja turvalised kui riigivõlakirjad. Seepärast ühinen ka täiel määral raportis Taani hüpoteeklaenumudelile antud kaudsele toetusele, kuigi usun, et Taanit oleks tulnud tekstis selgesõnalisemalt mainida. Hoidun hääletamast seetõttu, et ELi konkurentsivõime huvides ei kutsuta raportis üles võtma vastu ülejäänud läänemaailmaga, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega võrreldes rangemaid finantseeskirju.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi finantsjärelevalve paketi vastuvõtmine septembris tähendas eelkõige organite ja mehhanismide loomist pangandussektori mikrotasandi usaldatavusjärelevalveks, kooskõlastades tegevust liikmesriikide järelevalveasutuste võrgustikuga. Algatusraportis, mille üle me täna hääletasime, keskendutakse teemale, mis minu arvetes langeb mõnevõrra selle uue struktuuri alla ning mida ma pean otsustavaks iga majanduse jaoks. Omavahendite kvantiteedi ja kvaliteedi kindlaksmääramine on kindlasti väga tundlik teema, mida tuleb analüüsida mõjust lähtuvalt – eelkõige lähtudes mõjust Euroopa majanduse elavdamisele – ja selle üldises kontekstis. Kuna meie ettevõtteid rahastab peamiselt pangandussektor, mis on üks majanduse alustala, on minu arvetes äärmiselt oluline, et pangad juhiksid oma riske ja kasumeid pikaajalist usaldusväärsust silmas pidades. Lisaks leian, et neid probleeme tuleks arutada ennetavalt ja Atlandi-ülest koostööd arvesse võttes. Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest üldiselt ma nõustun selle sisuga ning pean seda üheks sammuks ELi uue mehhanismi loomise suunas, mis aitaks planeerida, kooskõlastada ja teostada järelevalvet ELi majandus-, eelarve- ja sotsiaalvaldkonnas.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Praegune finantskriis on näidanud paljude pankade võetud riske ja nende riskide katmiseks vajaliku kapitali puudumist. See vastutustundetu käitumine maksab jätkuvalt kätte Euroopa kodanikele majanduslangusest tulenevate pankade päästmise ja ka kulukärbete näol. Finantsvaldkonna reguleeriva raamistiku mis tahes läbivaatamise käigus tuleb esitada ettepanekud, et parandada kapitalinõuete direktiivi, ning seepärast on selline läbivaatamine keskse tähtsusega, et luua stabiilsed ja vastutustundlikud pangad. Kõnealuses raportis kiidetakse heaks G20 ja Baseli komitee sätestatud eesmärgid ja ettepanekud, mille eesmärk on tagada, et pankadel on piisav kogus sobiliku kvaliteediga kapitali ning et nad on likviidsed ja suudavad tagada stabiilse rahastamise, mis on vajalik raskete turutingimustega toimetulekuks. Hääletasin selle raporti poolt, sest selles toetatakse reformiprotsessi, kuid ma ei toeta ühtegi üleskutset nõrgendada Baseli komitees vastu võetud ettepanekuid. Samuti teen ettepaneku, et vajaduse korral uuritakse täiendavalt meetmete mõju, püüdes samas siiski tagada täielik, karm ja õigeaegne rahvusvaheline rakendamine.

– Raport: Veronique De Keyser (A7-0245/2010)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Rahvusvaheline üldsus ei ole veel ükskõikseks muutunud, vaid on rakendanud Aafrikas elavate rahvaste toetuseks paljusid solidaarsusmeetmeid. Selle sektori arengutase on lääneriikide omast siiski veel kaugel. Kui võtame arvesse, et aafriklase eluiga võib olla eurooplase omast isegi 30 või 40 aastat lühem, on see suur probleem, isegi praegu. Head parlamendiliikmed, ma toetan Veronique De Keyseri raportis pakutud lahendusi ja soovin juhtida tähelepanu sellele, et tõeline Aafrika probleemi lahendus peitub võrdselt nii tervishoiusüsteemile aluse panemises kui ka viivitamatu abi andmises. Kui sõnastada üks tuntud ütlus ümber, siis usun, et kui me anname patsiendile rohtu, oleme teda üheks päevaks aidanud. Ent kui me pakume talle tervishoiusüsteemi vundamenti, ei ole me aidanud mitte üksnes teda kogu tema eluajaks, vaid ka tema lapsi. Just sel põhjusel toetan ma rahalise abi andmisel tasakaalustatud käsitust.

  John Attard-Montalto, Louis Grech ja Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Malta Tööpartei delegatsioon andis oma poolthääle raportile Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide ja ülemaailmse tervishoiu kohta, millega edendatakse põhiküsimusi ja -valdkondi, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja vähendada vaesust 2015. aastaks poole võrra. Me mõistame ühtlasi hukka asjaolu, et mõnes piirkonnas kannatavad naised endiselt suguelundite moonutamise, vägivalla ja vägistamise pärast. Oleme täielikult nõus selles raportis käsitletavate teemadega – eriti kõige pakilisemate terviseprobleemidega Sahara-taguses Aafrikas – ning üldise küsimusega, kuidas parandada selles piirkonnas tervishoiuteenuste pakkumist ja sotsiaalkindlustuskavasid. Minu delegatsioon ei ole aga nõus raporti lõikes 6 viidatud abortide pooldamisega.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Selles raportis tegeletakse mitme küsimusega. Sellele vaatamata teeb suurt muret lõige 6, milles käsitletakse aborte. Olen abordi vastu ja ma ei saa toetada dokumenti, milles seda tegevust pooldatakse. Sel põhjusel olen otsustanud hääletada muudetud raporti vastu.

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. – (SV) Rootsi konservatiivid andsid täna, 7. oktoobril 2010, oma vastuhääle raportile (A7-0245/2010) Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide ja ülemaailmse tervishoiu kohta. Tahaksime siiski juhtida tähelepanu sellele, et meie arvates käsitletakse selles raportis elutähtsat teemat – arstiabi kättesaadavus on arengu põhieeldus. Sahara-taguses Aafrikas surevad igal aastal sajad tuhanded lapsed haigustesse, mis ei ole elementaarse arstiabi kättesaadavuse korral kellelegi eluohtlikud. Meie arvates puudub selles raportis aga vastus küsimusele, kuidas seda arstiabi pakkuda. On selge, et kodanikuühiskond on arstiabi pakkumises kandnud ja kannab paljudes riikides siiani väga suurt rolli. Kategooriline vastuseis eraalgatuslike arstiabi osutajate ja vabaühenduste tööle ei ole õige liikumissuund, kui pidada silmas vaeste heaolu. Samal ajal soovime rõhutada, et me toetame tingimata raporti lõiget, milles käsitletakse naiste reproduktiivtervist ning mõistetakse hukka suguelundite moonutamine ja naiste vastu suunatud kohutavad vägivallateod.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Niipalju kui mina aru saan, seisneb Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteeme ja ülemaailmset tervishoidu käsitleva resolutsiooni väärtus selles, et küsimuse käsitlemisel lähtutakse kõnealuse piirkonna eripärast. Lääne tsivilisatsioonile omase sotsiaalkaitsesüsteemide korraldamise mudeli paigutamine täiesti erinevasse keskkonda on tõeline probleem. Paljud arengumaadele mõeldud Euroopa või USA projektid on ebaõnnestunud jäiga läänekeskse suhtumise tõttu. Selle tagajärjel on raisatud vahendeid ja tekitatud asjaomastele riikidele lisaprobleeme. Selles piirkonnas valitsev eriline olukord muudab veelgi endastmõistetavamaks tõiga, et tervisesse ei saa suhtuda kui kaupa. Seega tuleb solidaarsuse ja demokraatia väärtustele tuginedes kindlaks määrata, millist liiki arstiabi on võimalik mittetulunduslikel alustel pakkuda. Aja jooksul tehtud edusammud, sealhulgas ELi liikmesriikide toetusel toimunud areng, võidakse ärilistel kaalutlustel rakendatavate rutakate meetoditega olematuks muuta. Leian, et selles resolutsioonis käsitletakse seda küsimust õiglaselt ja järjekindlalt – seepärast hääletasingi selle poolt.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, milles püütakse käsitleda Sahara-taguse Aafrika kõige pakilisemaid tervishoiuprobleeme ja küsimust, millised süsteemid oleks võimalik nende lahendamiseks luua, pidades silmas ELi kohustust saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja vähendada äärmuslikku vaesust 2015. aastaks poole võrra.

Raportis uuritakse, kuidas on võimalik luua üldiseid, kättesaadavaid ja taskukohaseid tervishoiusüsteeme ning kuidas me saame jagada Euroopa parimat tava. Raportis käsitletakse eelkõige vastastikust tervisekindlustust, mis on mitmes Aafrika riigis juba kasutusele võetud ja tõhusaks osutunud.

Vastastikuse tervisekindlustuse seltsid ei ole mõeldud täitma riigi ülesandeid – pigem on need alternatiiv, mis võimaldab kõrvaldada arstiabi kättesaadavust takistavad asjaolud ja tagada kvaliteetse arstiabi parema kättesaadavuse kõigile kodanikele, sõltumata nende sissetulekust. Vastastikune tervisekindlustus on suutnud kohandada end ka nende mitteametlikku majandust esindavate sotsiaalmajanduslike kihtide vajadustega, kes muidu jäävad riiklikust ja kommertskindlustussüsteemist välja, ning seega on vastastikune tervisekindlustus asjakohane vahend üldise kindlustatuse saavutamiseks väikese ja keskmise sissetulekuga riikides.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Aafrikat on kurnanud kriis, loodusõnnetused, äärmuslik vaesus, sõjad ja epideemiad ning seepärast on hädavajalik, et aitaksime luua seal jätkusuutliku tervishoiupoliitika. Sel põhjusel toetasin seda raportit, millega nähakse ette tervishoiusüsteemid, mida rahastatakse ühiselt riigi vahendite, rahvusvahelise solidaarsuse ja kodanike osaluse abil. Selle saavutamiseks peavad Euroopa riigid pidama kinni oma lubadusest ja eraldama 2010. aastal koostööks vähemalt 0,7% oma rahvamajanduse kogutoodangust. EL peab toetama arvukate vastastikuse kindlustuse seltside tegevust, mille eesmärk on edendada arstiabi kättesaadavust. Liikmesriikidel palutakse jagada arenguriikide valitsustele oma teadmisi ning suuremat tehnilist ja rahalist abi, et juurutada ja laiendada sotsiaalkindlustussüsteeme. Lõpetuseks on ka Euroopa Investeerimispangal oma osa laenu tagamisel, raviasutustesse investeerimise kaasrahastamisel ja tervishoiutöötajate palkade osalisel rahastamisel. Üksnes nende ühiste jõupingutuste abil saab Aafrika endale kõigile kättesaadava jätkusuutliku tervishoiusüsteemi.

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide tugevdamine on arengupoliitika oluline tahk. Tervishoiusüsteemide puudujääkide korvamine mõjutab tervishoiutöötajate parema koolitamise, asjakohaste ennetuskampaaniate ja vähenevate ravikulude kaudu rahvatervist kogu maailmas. See aitaks vähendada HIVi, tuberkuloosi, düsenteeriat ja teisi suuri epideemiaid. On lubamatu, et eraettevõtted takistavad kasumi nimel juurdepääsu arstiabile. Veelgi vastuvõetamatum on see, et konservatiivsed usuvoolud ei tunnusta seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud põhimõtteid ning seavad kahtluse alla õiguse teha aborti, pannes sellega ohtu miljonite naiste tervise. Sahara-taguse Aafrika ja kogu maailma tervishoiusüsteemide täiustamiseks on ülioluline, et Euroopa Liit peaks paremini sammu ülejäänud rahvusvahelise üldsusega. ELi ülesanne on eelkõige soodustada mittetulunduslike, solidaarsusel põhinevate vastastikuse tervisekindlustuse struktuuride tärkamist ning võimaldada parandada kvaliteetse arstiabi kättesaadavust. Seetõttu toetan Veronique De Keyseri raporti vastuvõtmist.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Tervishoiuteenuste kättesaadavus on Aafrika mandri riikide elanikele tähtis. Seepärast on hea, et meie arutelu käsitleb tervisekindlustussüsteeme ja tervishoiu korraldamist väikese sissetulekuga riikides.

Kahjuks oleks raporti toon ja meelelaad võinud olla tunduvalt parem. Näiteks on kahetsusväärne, et Euroopas valitseb endiselt mõtteviis, mis laseb panna kirja selliseid fraase nagu „sotsiaalsete ja humanitaartingimuste tõttu, milles teatud rahvad elavad, ei saa kodanikud alati aru ennetava tegevuse mõttest”.

Leiame ka seda, et teatud mõttes valitseb raportis ajast ja arust suhtumine eratervisekindlustusse ja sõltumatutesse arstiabi osutajatesse. Teatavates Aafrika osades on nende sõltumatute arstiabi osutajate tegutsemise jätkumine praegu eluliselt tähtis, et oleks kättesaadav mingigi arstiabi.

Nendest puudujääkidest hoolimata leiame, et selle raporti eesmärk on kiiduväärt ja et selles pakutakse välja päris mitu head mõtet. Tahaksime toetada ka edumeelseid jõudusid, kes tegutsevad abiorganisatsioonides naiste reproduktiivtervisega seotud õiguste nimel. Seepärast otsustasime hääletada selle raporti poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle raportile Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide ja ülemaailmse tervishoiu kohta, sest selles kinnitatakse, et rahvusvaheline üldsus peab täitma oma aastatuhande arengueesmärkidega seotud kohustused ja Euroopa Liit peab kinni pidama oma lubadusest parandada Sahara-taguse Aafrika tervishoiuteenustele antavat abi. Pean rõhutama, kui tähtis on toetada jätkusuutlike vastastikuste mudelite arengut. Need mudelid peaksid põhinema solidaarsusel – solidaarsusel põhja ja lõuna vahel ning osalejate vahel –, kuid pikas plaanis tuleks nende abil saavutada autonoomsus ja omafinantseerimine.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Sahara-tagune Aafrika on jätkuvalt piirkond, kus on kõige lühem keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil (kahekümnest riigist, mille elanike keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil on kõige lühem, asuvad üheksateist Aafrikas), suurim suremuskordaja ning emade ja laste suremuskordaja. Samuti on see piirkond, kus HIV nakkusest põhjustatud surmade osa on kõige suurem – mitmes riigis ületab selle levimusmäär täiskasvanud elanike hulgas 15%. Need andmed, mida võib pidada rabavaks, hoiatavad meid, et nendele riikidele hädavajalik humanitaarabi tuleb juhtida korrektselt tervishoiuvaldkonda ja väga mahajäänud kogukondadele tuleb pakkuda elementaarset arstiabi. Selles on oma osa ka Euroopa Liidul ja üksikutel liikmesriikidel – mitte seepärast, et see äärmine viletsus võib olla tingitud Aafrika mandri koloniaalminevikust, nagu väidetakse raportis, vaid seetõttu, et eurooplasi seovad aafriklastega erilised sõprus- ja solidaarsussidemed, mida ei tohi unustada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Aafrika rahva tõsised probleemid ja tervishoiuga seotud pakilised vajadused on sama vaieldamatud kui arenenud maailma tõhusa sekkumise tähtsus, et tagada paremad elamistingimused mandril, mida on tabanud rohke ebaõnn alates loodusõnnetustest kuni sõdade, konfliktide ja rõhuva diktatuurini. Vastuvõetamatu on aga nende põhjuste kasutamine selleks, et sundida peale põhjapanevate ja ümberlükkamatute humanistlike väärtuste kehtestamist, nagu tehakse seoses õigusega elule. Uute lahkarvamust tekitavate põhimõtete pealesurumine ei aita vähearenenud Aafrika probleeme lahendada. Seepärast hääletasin ma vastu.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis on tahke, mida me peame tähtsaks – näiteks veendumus, et tervis ei ole kaup, ja mure „tervishoiu ja meditsiini kiiresti äriks muutumise” pärast. Meil on hea meel, et selles kaitstakse naiste õigust otsustada vabalt oma reproduktiivtervise küsimuste üle, mis puudutavad muu hulgas soojätkamist, rasestumisvastaseid vahendeid, aborti või sugulisel teel levivaid haigusi. Sama oluline on see, et raportis tõstetakse esile kvalifitseeritud tervishoiutöötajate nappust mitmes Aafrika riigis. Selle asemel et aidata hoida väärtuslikku tööjõudu päritoluriigis, on mõned Euroopa riigid paljude selliste töötajate ärameelitamisega ajude äravoolu kiirendanud. Teema, mille puhul raportis oleks saanud ja tulnud sügavamale minna, on nn välised tegurid, mis „võivad vähendada oluliselt nende riikide tegutsemisvabadust /../ ja aidata oluliselt kaasa rahva tervise parandamisele”. Kindlasti ei saa me eirata struktuurilise kohandamise programme, välisvõlga, kärpeid ega erastamist, mille eesmärk on saavutada elujõulisus, sealhulgas tervishoiusektoris, kus on juba tohutuid vajakajäämisi. Samuti ei saa me eirata viisi, kuidas EL proovib sundida iga hinnaga peale majanduspartnerluslepinguid, mis nõrgendaks nende riikide majandust veelgi.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Teabevahetus on oluline igas poliitikavaldkonnas. Tervishoiusektoris on aga riikide ja piirkondade vaheline teabevahetus eluliselt tähtis – selle abil on lihtsam uurida, millised aspektid on universaalsed, kättesaadavad ja taskukohased teistes piirkondades kui see, mille jaoks mõni meede sai algselt kavandatud. Seda arvesse võttes on mul selle raporti üle väga hea meel, sest selles esitletakse Euroopa parimat tava, ja me võime näha, kuidas seda on võimalik Sahara-taguses Aafrikas rakendada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma toetasin raportit Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide ja ülemaailmse tervishoiu kohta, sest pean ülioluliseks kaitsta õigust tervisele kui põhilist inimõigust. Kahjuks on hästi teada, et aafriklase eluiga on eurooplase omast vähemalt 30 aastat lühem, ning ainuüksi see erinevus paneb põhja ja lõuna solidaarsuse mudeli tõsiselt proovile. Hästi on teada ka see, et enamik Sahara-tagustest aafriklastest – eriti need, kes elavad maapiirkondades – ei saa endale ravimitega seotud kulutusi lubada. Raportis, mille üle me täna parlamendis hääletasime, eelistatakse jätkusuutlike tervishoiuteenuste rahastamist kas riigi vahenditest või rahvusvahelist solidaarsust väljendavatest vahenditest. Seoses sellega on Euroopa Liidul õigupoolest tähtis ülesanne võtta asjakohaseid meetmeid, et panna alus läbipaistvale rahastamissüsteemile, mille aluseks on elanikkonna tegelikest vajadustest tuletatud tervisenäitajad. Lisaks pean vajalikuks jätkata elanikkonna teadlikkuse parandamise programmidega haiguste ennetamise ja varajase diagnoosimise teemal. Lõpetuseks tahaksin rõhutada asjaomase valdkonna ametiasutuste peamist rolli nende eesmärkide saavutamisel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) On hädavajalik jätkata oma jõupingutuste ühendamist, et Euroopa Liidu investeeringuid Sahara-tagustesse tervishoiusüsteemidesse rakendataks tõhusalt eesmärgiga vähendada järjepanu seda suurt ebavõrdsust, mis valitseb praegu selle ja teiste mandrite vahel eeskätt laste sünni, eeldatava eluea ja HIV esinemuse vallas.

Tähtis on aga ka manitseda nende riikide juhte kasutama olemasolevaid vahendeid ettenähtud eesmärkidel ning tagada, et neid vahendeid ei eraldataks muud liiki tegevuse jaoks, sest teatavate riikide halb valitsemistava süvendab sageli tervishoiusüsteemide probleeme. Tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele, et sündimust tuleks hoida nendes riikides senisel tasemel ja isegi suurendada ning vabatahtlikku raseduse katkestamist ei tohiks liiga lihtsaks teha. Kuigi me peame kahtlemata austama naiste õigusi, ei tohiks korduv raseduse katkestamine olla sündimuse põhikujundaja. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mina toetasin raportit Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide ja ülemaailmse tervishoiu kohta. Tervis ei ole kaup. Pärast 2010. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta ja viis aastat enne nende eesmärkide täitmise tähtaega on meie kõigi kohus toetada meie partnerriike riikliku tervishoiupoliitika rakendamisel. Kulutused tervishoiule ei ole kulu, vaid tähtis investeering nende riikide jätkusuutlikusse sotsiaal-majanduslikku arengusse.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuidas me saame leppida sellega, et aafriklase ja eurooplase eluiga erineb 30 või 40 aasta võrra? Niisuguse murettekitava olukorra kujunemisele aitavad kaasa paljud tegurid: halb valitsemistava, loodusõnnetused ja äärmine vaesus. Selles olukorras on Aafrika tervisenäitajad ühed ärevusttekitavamad maailmas. Nagu öeldakse raportis, on Maailmapanga hinnangul vähe tõenäoline, et arengumaad suudaksid lähitulevikus maksutuludest oma tervishoiusüsteemi ülal pidada. Seoses sellega saaksid mittetulunduslikud süsteemid, mida rahastatakse mitmest allikast – riigieelarvest, rahvusvahelise toetuse kaudu ja kodanike endi osalusel –, aidata kaasa Sahara-taguse Aafrika hiiglasliku tervishoiuprobleemi lahendamisele. Tuleb tunnistada, et mõned Aafrika riigid on juba käivitanud rahvusvahelise kogukonna abiga paljulubavaid algatusi. Euroopa Liit etendab solidaarsusel põhinevate tervishoiustruktuuride rakendamisel siiski erilist osa, juhtides ja rahastades esmatasandi tervishoiusüsteeme ja parandades ravimite kättesaadavust. EL peab samuti toetama elanikkonna teadlikkuse parandamise programme haiguste ennetamise ja varajase diagnoosimise kohta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse tervisekindlustuse puudumist Sahara-taguses Aafrikas, mis tähendab suurele osale elanikkonnast arstiabi kättesaadavuse olematust. Tervishoiuteenused on tagatud neile, kelle rahakott seda võimaldab. Suur osa Sahara-taguse Aafrika rahvastest, eelkõige maapiirkondades, ei suuda kanda tervishoiuteenuste ja (isegi geneeriliste) ravimite kulusid vaatamata vabaühenduste ja muude valitsuse programmide vahendusel pakutavatele teenustele. Seega on raporti põhisõnum see, et tuleb luua solidaarsuspõhimõttel rajanev tervisekindlustus, et tagada rahva juurdepääs arstiabile. Seoses sellega palutakse raportis komisjonil toetada ja soodustada tervisekindlustussüsteemi loomist riiklike ametiasutuste, kõikide sidusrühmade ja rahastajate koondamise teel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Igal aastal sureb ligi kümme miljonit alla viie aasta vanust last, kellest neli miljonit on alla ühe kuu vanused vastsündinud. Vastsündinute suremus on pea täielikult koondunud vaestesse riikidesse, peamiselt Sahara-tagusesse Aafrikasse. Isegi praegusel ajal sureb maailmas igas minutis üks naine raseduse ja sünnitusega seotud tüsistuste tagajärjel. Peamised põhjused on verejooks, nakkused ja tõsine hüpertensioon. Maailma Terviseorganisatsiooni statistika alusel on arengumaa naisel oht surra raseduse tagajärjel 36 korda suurem kui arenenud riigis elava naise puhul. Paaril viimasel aastal on surmajuhtumite arv vähenenud 34%, kuid see näitaja ei moodusta pooltki sellest, mida nõutakse aastatuhande viienda arengueesmärgi saavutamiseks. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata enimohustatud inimrühmadele, nimelt maapiirkondades elavatele naistele, kõige vaesematele peredele, rahvusvähemustele, põlisrahvarühmadele ja konfliktipiirkonnas elavatele inimestele. Tervishoiusüsteemidesse tuleb rohkem investeerida, et tagada lõpuks kõigile kvaliteetsema arstiabi kättesaadavus.

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. – (SV) Tänasel Euroopa Parlamendi hääletusel andsin ma oma vastuhääle algatusraportile Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide ja ülemaailmse tervishoiu kohta. Raportis käsitletakse eluliselt tähtsat teemat – on endastmõistetav, et arstiabi kättesaadavus on arengu põhieeldus. Sahara-taguses Aafrikas surevad igal aastal sajad tuhanded lapsed haigustesse, mis ei ole elementaarse arstiabi kättesaadavuse korral kellelegi eluohtlikud. See on meile, arenenud maailmale häbiks. Tarvilik on abi, mis tagab arstiabi kättesaadavuse. Minu arvates puuduvad selles raportis aga sobivad vastused küsimusele, kuidas seda peaks tegema. On selge, et kodanikuühiskonnal, eelkõige usuorganisatsioonidel, on olnud arstiabi pakkujana ajalooliselt ja on ka praegu paljudes Saharast lõunas asuvates riikides väga suur roll. Raporti kohane tegutsemine – kategooriline vastuseis eraalgatuslike arstiabi osutajate ja vabaühenduste tööle – ei ole kindlasti õige toimimisviis kellegi jaoks, kes mõtleb tõesti vaeste heaolule. Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Oma resolutsiooniga Sahara-taguse Aafrika tervishoiusüsteemide ja ülemaailmse tervishoiu kohta tuletab Euroopa Parlament meelde „naiste õigust otsustada vabalt ise oma reproduktiivtervise küsimuste üle, mis puudutavad kas soojätkamist, rasestumisvastaseid vahendeid, aborti või sugulisel teel levivaid haigusi”. Ent mul on kahju, et see meede võeti vastu väga tagasihoidliku häälteenamusega – 313 poolt, 229 vastu. Tegemist on põhiõigusega, mille nimel on tuhanded naised nii Euroopas kui ka mujal maailmas sajandeid võidelnud ja võitlevad veel praegugi, pannes sageli oma elu ohtu. Kuigi ma mõistan tugevalt hukka kolleegide vähemuse võetud seisukoha, olen ma tänase hääletusega väga rahul.

– Resolutsiooni ettepanek: ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika pärast 2013. aastat (B7-0539)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Mina ja mu kolleegid leiame, et me peame Euroopa Liidu regionaalpoliitika edust kasu saama. See tähendab, et peab toimuma evolutsioon, mitte revolutsioon. See poliitika peab jääma tugevaks ja hästi rahastatuks – see peab olema tõeline majandusliku arengu taganttõukaja. Me tahame lihtsamaid eeskirju – mitte üksnes sõnastuse, vaid ka sisu poolest. Usume kindlalt, et äärepoolseimatele piirkondadele ja sealsetele linnadele tuleks pöörata erilist tähelepanu. Olles töötanud selle resolutsiooniga nii töörühma etapis kui ka parlamendi regionaalarengukomisjonis, olen saavutanud märkimisväärse edasimineku kahel rindel: et võetaks rohkem arvesse võimalike toetusesaajate vajadusi ja et SKP käsitust ei peetaks tarbetult pühaks. Leian, et SKP peaks jääma toetuste eraldamisel põhikriteeriumiks, kuid me peame kaaluma ka teisi kriteeriume. Olen leitud kompromissiga rahul, seepärast hääletasin selle resolutsiooni poolt. Võttes selle resolutsiooni vastu suure häälteenamusega, oleme ühendanud oma väed ja edastanud Euroopa Komisjonile ja Euroopa ministritele oma selge seisukoha.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle resolutsioonile ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat. See dokument sisaldab olulisi väiteid, näiteks vajadust säilitada ühtekuuluvuspoliitika ka pärast 2013. aastat, mis on tarvilik tingimus liikmesriikide liidu jaoks. Minu arvates peame olema väga ettevaatlikud seoses nõudega, et maaelu arengut tuleb ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames kooskõlastada ühtekuuluvuspoliitika arendamise eesmärkidega ning et seda tuleb korraldada piirkondlikul tasandil, et tagada selle kohandamine vastavalt vajadustele. Piisav piirkondlik areng on täiesti võimalik saavutada kokkulepete, mitte kohustuslike vahendite abil. Olen igati nõus, et ühtekuuluvuspoliitikat ei tuleks taasriigistada. Ühtekuuluvuspoliitika ei tohiks olla ei riiklik ega piirkondlik poliitika. See peaks olema Euroopa poliitika. Me peaksime liikuma Euroopa taasühendamisel põhinevalt ühtekuuluvuspoliitikalt Euroopa planeerimisel ja arengul rajanevale ühtekuuluvuspoliitikale. Euroopa Liidu muutmine piirkonnaks, mis on maailma kõige konkurentsivõimelisem nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes ja kõige keskkonnasäästlikum, on tulemusliku Euroopaga seotud siht, mille saavutamist meie kodanikud ootavad.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade arengutaseme erinevusi ja saavutada majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, mis on maakogukondade eluks ja arenguks väga tähtis. Mina hääletasin selle resolutsiooni poolt. On ülioluline, et EL jätkaks jätkusuutliku arengu toetamist maapiirkondades ja äärealadel. Iirimaa on saanud alates 1973. aastast regionaalarengu fondi ja ühtekuuluvuskomisjoni vahendusel umbes kümme miljardit eurot. Ma toetan resolutsioonis öeldut, et tuleb mõelda põhjalikult regionaalarengu tähtsusele, võtta seda arvesse ELi eelarves ning edendada Euroopa tugevat regionaalpoliitikat, mida rahastatakse sobival viisil, et saavutada sotsiaalne, majanduslik ja piirkondlik ühtekuuluvus. Et aidata ELi ühiskonnal kasvada ja õitseda, peab 2013. aasta järgne ühtekuuluvuspoliitika täitma Euroopa piirkondade vajadused. See poliitika peab olema lihtsustatud ja läbipaistev. Et saavutada konkreetsed ühtekuuluvuspoliitika sihid ja jaotada raha õiglaselt, peavad regionaalarengupoliitika ja piirkondlikul tasandil kooskõlastatav tegutsemisviis koos toimima.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Mina toetasin seda resolutsiooni. Ühtekuuluvuspoliitika on ELi poliitikas eriti tähtis osa, mille eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade arengutaseme erinevusi ja saavutada majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus. Tõhusalt rakendatud regionaalpoliitikal on suur lisaväärtus kogu ELi ja selle majanduskasvu jaoks. Euroopa Parlament on väljendanud korduvalt oma seisukohta, et ühtekuuluvuspoliitika arendamise taga on praegu üleilmsed probleemid, mis mõjutavad ELi piirkondi erinevalt. Seepärast on vaja parandada põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika üldist kooskõlastamist ELis. Tegelikult on ühtekuuluvuspoliitika suhtes kohaldatavate nõuete ja eeskirjade keerukus ja rangus üks põhitakistustest, mis ei lase nende vahendite potentsiaali ära kasutada. Et tagada ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel selle eesmärkide saavutamine, peab see olema piisavalt paindlik, et seda oleks võimalik kohandada üksikute piirkondade erijoontele, nii et need piirkonnad võiksid tulla toime endale omaste majanduslike ja sotsiaalsete raskustega.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ühtekuuluvuspoliitika on kõige tõhusam vahend Euroopa poliitika kohaldamiseks piirkondlikul tasandil. Täna vastuvõetud resolutsiooni ettepanek sisaldab tähtsaid aspekte, mille abil luuakse tihe seos Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. 2014.–2021. aasta eelarveraamistik peab toetama eraldatavate vahendite abil sihikindlat ühtekuuluvuspoliitikat. Kui pidada silmas majanduskriisi mõju vähemarenenud piirkondadele, peab lähenemiseesmärgil olema ka tulevikus suur kaal. Rumeenia puhul võimaldab selle poliitika kohaldamine läheneda nõuetekohaselt teistele ELi riikidele – esmajoones tänu sellele, et minu riigis saavad struktuurifondidest toetust kõik kaheksa arengupiirkonda. Nende fondide ligimeelitamise ja parima ärakasutamise korral oleks SKP tõusnud lähima viie aasta jooksul 15%. Ent ministeeriumide haldusosakondade vähese haldussuutlikkuse tõttu jääb vahendite kasutamise ulatus üheks Euroopa väiksemaks. Niisiis usun, et kasulik oleks olemasolevad haldusstruktuurid ministeeriumide tasandil ümber korraldada ja kohaldada töötajate valimisel rangeid oskustega seotud kriteeriume. Peale selle leian, et makropiirkondlikud strateegiad, näiteks Doonau strateegia, peavad jääma selle poliitika esmatähtsateks tahkudeks.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidul tuleb nüüd hakata kavandama ELi 2013. aasta järgse ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika rahastamist ja kooskõlastamist. Olen nõus Euroopa Parlamendi seisukohaga, et peame hakkama kohe planeerima ja jaotama struktuurifondidele ette nähtud ELi raha nii, et uueks pikaajaliseks finantsperioodiks oleks eraldatud piisavalt raha kõikide ELi piirkondade harmooniliseks arenguks. Euroopa on ühendatud, seega on väga tähtis saavutada ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid, et vähendada Euroopa piirkondade arengutaseme erinevusi ja saavutada majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus. Nõustun parlamendi arvamusega, et ühtekuuluvuspoliitika peaks olema enam tulemuskeskne ning et me peaksime püüdlema veelgi suurema tõhususe ja kasulikkuse poole, sest vaid nii muutub see poliitika tarbija jaoks mugavamaks ja tulutoovamaks. Selle saavutamiseks peame muutma põhjalikult haldusprotseduure, suurendama finantskontrolli, kooskõlastama riiklikke ja piirkondlikke menetlusi ning muutma need paindlikumaks ja lihtsamaks. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks peame rakendama ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitikat ning tagama, et see poliitika oleks sõltumatu ja hõlmaks kõiki Euroopa piirkondi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi eelarve suurendamine on tähtis, kuid selle paremaks rakendamiseks on oluline muuta paindlikumaks ja lihtsustada ka selle kasutamise eeskirju. ELil peavad olema poliitilised prioriteedid, mis soodustavad majanduskasvu ja parema tööhõive loomist, ja strateegiad, mis suurendavad näiteks konkurentsivõimet teadusuuringute ja uuendustegevuse vallas.

Minu arvates peaks 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika struktuur võimaldama kasutada lihtsat, õiglast ja läbipaistvat üleminekurežiimi, millega võetaks arvesse varasemaid kogemusi ja viimaseid suundumusi asjaomaste piirkondade sotsiaalses ja majanduslikus olukorras ning võimaldataks neil piirkondadel jätkata liikumist majanduskasvu ja arengu poole. ELi eelarve tuleks koostada koos Euroopa poliitilise tegevuskavaga. Näiteks on kõigi Euroopa juhtide tegevuskavas energeetika, meie aga investeerime teadusuuringutesse neli korda vähem kui 1980. aastatel. Leian, et Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia on hea lähtepunkt ja kindel alus edasiseks tööks.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates peaks Euroopa Sotsiaalfond jääma osaks määrusest, mis sisaldab ühtekuuluvuspoliitika vahendeid käsitlevaid üldsätteid. Ent leian, et sotsiaalfond peab tegutsema siiski vastavalt oma eeskirjadele.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Oma loomisest saati on Euroopa Liit on edendanud rahu ja heaolu, vabadust ja turvalisust ning ühtset turgu kui olulisi väärtusi. EL on edendanud säästva arengu kaudu ka sotsiaalset, majanduslikku ja piirkondlikku ühtekuuluvust. Need väärtused, mille tõttu me praegu enda üle uhkust tunneme, peaksid – endastmõistetavalt koos regionaalarengupoliitikaga – juhtima Euroopa lõimumist ka tulevikus. 2013. aasta on käegakatsutavas kauguses.

Selle eesmärgi saavutamiseks on järelikult tähtsad kõigi jõupingutused, sest Euroopa praegune olukord on võrdlemisi keeruline ja pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on see läbimas põhjalikke muudatusi. Ebasoodne üleilmne õhustik on nihutanud ELi prioriteete, et leida lahendus konkreetsetele või majanduslikele probleemidele, kuid need prioriteedid ei tohi kalduda kõrvale ELi regionaalpoliitika aluspõhimõtetest. 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika struktuuris peaks selgelt kajastuma asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika ei ole poliitika, mille abil jaotada rahalised vahendid ümber liikmesriikide ja piirkondade vahel. Pigem on see – või peaks olema – poliitika, mille sihiks on ELi sotsiaalne, majanduslik ja piirkondlik areng.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Võttes vastu resolutsiooni ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat, toetas Euroopa Parlament just praegu Brüsselisse lahtiste uste päevadele kogunenud piirkondade esindajate nõudeid. Parlament soovib edastada selge poliitilise seisukoha veel enne novembris avaldatavat viiendat ühtekuuluvusaruannet, milles sätestatakse ELi 2013. aasta järgse regionaalpoliitika põhieesmärgid. Praegune sotsiaalkriis annab regionaalarengupoliitikale erilise mõõtme. Kui piirkonnad peavad sellel majanduse ümberkorraldamise perioodil jätkuvalt hakkama saama, vajavad nad korralikku eelarvet. Euroopa 2020. aasta strateegia edukuse tagamiseks tuleb piirkondi rohkem kaasata ja Euroopa Komisjon peab jätkama rahalistele vahenditele ligipääsemise menetluste lihtsustamist. Lõpetuseks tuleb parandada ka ühtekuuluvuspoliitika teemalist teabevahetust, et Euroopa kodanikud mõistaksid struktuurifondide vajalikku rolli olulistes piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse projektides. See on üks kohaliku tasandi ettevõtmisi, mida Euroopa peab toetama.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle resolutsioonile ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat. Euroopa 2020. aasta strateegia edukuse jaoks on ülioluline rakendada ühtekuuluvuspoliitikat, mis soodustab Euroopa Liidus stabiilset ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning töökohtade loomist. Kuigi selle strateegia sihtide saavutamine on tähtis, peaksid ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika olema sõltumatud ning nende abil tuleks tagada raamistik kõikide Euroopa poliitikavaldkondade tugeva koostoime saavutamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu ma olen varemgi öelnud, on ELi ühtekuuluvuspoliitika ülitähtis, et vähendada ja leevendada 27-liikmelise ELi eri piirkondade tasakaalustamatust ja edendada Euroopa konkurentsivõimet. On hädavajalik toetada kõige ebasoodsamate piirkondade arengut, tõhustada uuendustegevuse, tehnoloogia ja hariduse jaoks ette nähtud tõhusate vahendite eraldamist ning rakendada meetmeid tööhõive ja eelkõige konkurentsivõime suurendamiseks. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid peaksid olema liikumapanevaks jõuks ka selles valdkonnas. Seepärast on mul hea meel soovituse üle innustada olemasolevaid tehnilise abi vahendeid rohkem kasutama, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning vabaühenduste suutlikkust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade arengutaseme erinevusi ja kasutada kasvupotentsiaali majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamiseks. See poliitika on osutunud Euroopa lõimumise, moderniseerimise ja jätkusuutliku arengu püüdluste seisukohalt väga tähtsaks. Vastavalt aluslepingute vaimule nõuavad need tunnusjooned ELi regionaalpoliitikat, mida rakendatakse kogu ELi territooriumil ja mis hõlmab kõiki Euroopa piirkondi.

Äärepoolseimate piirkondade, piirialade, geograafiliste eritingimustega piirkondade jm spetsiifiliste arenguprobleemidega piirkondade jaoks peaksid ka edaspidi kehtima soodsamad erisätted. Euroopa Liidu ees seisvad lühi- ja pikaajalised ülesanded eeldavad sellise Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmist, mis suudaks luua soodsa raamistiku stabiilseks ja jätkusuutlikuks majanduskasvuks ning töökohtade loomiseks Euroopas. Selle strateegia edukuse jaoks on praegu tähtis rakendada ühtekuuluvuspoliitikat. Tahaksin rõhutada ka seda, et piirkondlik ühtekuuluvus eeldab piirkondlikule arengule suunatud käsitust, mistõttu on vajalik ka piisav paindlikkus, et kohandada seda poliitikat piirkondlike iseärasustega ja toetada vähemarenenud piirkondade jõupingutusi oma sotsiaal-majanduslike raskuste ületamisel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sellel resolutsioonil on mitu head külge – eelkõige see, et selles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika eesmärki vähendada Euroopa piirkondade arengutaseme erinevusi ja kasutada kasvupotentsiaali majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamiseks.

See on poliitikavaldkond, mis hõlbustab moderniseerimist ja jätkusuutlikku arengut ja annab tunnistust teatavast solidaarsusest. Seetõttu oleks pidanud sellele suuremat rõhku panema. ELi eelarve kavandataval läbivaatamisel ja järgmises finantsraamistikus tuleb piirkondlikku mõõdet täies ulatuses arvesse võtta, vastasel korral on sotsiaalset, majanduslikku ja piirkondlikku ühtekuuluvust keeruline saavutada.

Ühtekuuluvuspoliitikat tuleb kohandada erimeetmete võtmise teel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondade vajadustele. Komisjon peab pakkuma välja piisavate rahaliste vahenditega kindlustatud alalised meetmed, mida on võimalik kohandada iga äärepoolseima piirkonna vajaduste järgi, et aidata nendel piirkondadel oma püsivalt ebasoodsates oludes toime tulla. Piirialade, geograafiliste eritingimustega piirkondade jm spetsiifiliste arenguprobleemidega piirkondade jaoks peavad ka edaspidi kehtima soodsamad erisätted. Ent me ei soovi, et ühtekuuluvuspoliitika oleks allutatud ELi 2020. aasta strateegia prioriteetidele, milles rõhutatakse konkurentsivõimet, dereguleerimist, kohanemisvõimet ja ettevõtlust – alati ühtekuuluvuse ja lähenemise arvelt.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Me otsustame praegu ühtekuuluvuspoliitika tulevikku, samal ajal kui tööpuudus üha kasvab ja eelarveid tõmmatakse koomale kogu Euroopas. Näiteks langeb SKP Borderi, Midlandi ja Westerni piirkonnas tõenäoliselt taas 75–100%ni Euroopa SKPst. Alates 2013. aastast tuleb rakendada meetmeid, milles võetaks arvesse Iirimaa, eriti Borderi, Midlandi ja Westerni piirkonna muutunud majandusolukorda. Teise eesmärgi programmid peavad keskenduma tulevikus sellele, et suurendada piirkondade suutlikkust osaleda tõhusalt Iirimaa ja Euroopa keskkonnahoidlikumas ja arukamas jätkusuutlikus majandusarengus. Kohalikud lennud Borderi, Midlandi ja Westerni piirkonda on majanduslik ja sotsiaalne vajadus. Seetõttu tuleb avaliku teenindamise kohustusega seotud rahastamine säilitada, sest neid siselende ei ole võimalik ilma selle rahata korraldada. EL peab jätkama piiriülese koostöö toetamist. Piiriülese koostööga kaasneb võimalus võidelda piirialadel võrgustike ja infrastruktuuride vahetamise abil tööturu killustatuse vastu.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa lõimumise aluspõhimõte, sest sellega tagatakse ELis võrdne areng ja erinevuste vähendamine ning kaitstakse samal ajal sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust. Lissaboni lepinguga tugevdati ühtekuuluvuspoliitikat. Nii on meie kõigi huvides, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika suurendaks kogu ELi arengupotentsiaali, edendaks Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja parandaks meie elukvaliteeti.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänu sellele, et nõukogus loodi Euroopa 2020. aasta strateegia, ja pärast seda, kui parlamendi regionaalarengukomisjon võttis vastu dokumendi tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta, on meil asjakohane ja hästi ajastatud raport, mille eesmärk on anda ühtekuuluvuspoliitikale tagasi selle keskne roll. Raportis rõhutatakse õigesti piirkondliku mõõtme tähtsust, mis avaldus selgemalt siis, kui uue lepingu alusel anti majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele täiendav piirkondlik staatus, ning viidatakse sobivalt ühtekuuluvuspoliitika peamistele põhimõtetele – mitmetasandilisele juhtimisele, partnerlusele ja integreeritud lähenemisviisile. Kõigil neil põhjustel hääletan ma raporti poolt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ilma niisuguse veenva ühtekuuluvuspoliitikata, nagu Euroopa Liidul alati on olnud, ei oleks ELil õnnestunud vähendada praegust tasakaalutust geograafiliselt ebasoodsamate piirkondade ja kõigi teiste piirkondade vahel. Nende poliitikavaldkondade tugevdamine praegusel etapil, mil kriis põhjustab selle pingutustnõudva, tasakaalutuse vähendamise ülesande täitmisel mõningaid viivitusi, on ülitähtis, et saavutataks ELi 2020. aasta strateegias visandatud eesmärgid ning et EL saaks ühe oma solidaarsuse põhisamba, mis on juba võimaldanud areneda ja edu saavutada enamikul Euroopa piirkondadel.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Tahaksin väljendada siirast lugupidamist Danuta Maria Hübneri vastu ja tänada teda regionaalarengu komisjoni nimel koostatud resolutsiooni eest. Resolutsioonis tõstatatakse väga õigel ajal regionaalarengu jaoks eraldatud ELi rahaliste vahendite rakendamise teema ning küsimus, kuidas kindlustada keskkond, kus neid vahendeid võib kasutada paindlikumalt, võttes arvesse riikide geograafilist asukohta ja nende majandusliku tõhususe põhinäitajaid. Minu riigis Lätis kasutatakse ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks eraldatud rahalisi vahendeid kahjuks väga ebatõhusalt. Läti majandusministeeriumi ning regionaalarengu ja omavalitsuste ministeeriumi ametnike korrumpeeritus pidurdab nii üksikisikute algatusvõimet kui ka kõiki samme ELi rahaliste vahendite tõhusamaks kasutamiseks. Et Lätis pole korraldatud ühtekuuluvusfonde käsitlevat teavituskampaaniat, ei tea selle riigi rahvas ELi pakutavatest võimalustest peaaegu mitte midagi. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest siis saan ma kasutada seda dokumenti teatavatele Läti ministritele ja riigiteenistujatele selgitamiseks, et on aeg hakata töötama ELis ja mõistagi Läti hüvanguks. Läti uuendamisvõimaluste käestlaskmine on kuritegu tulevaste põlvkondade vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) ELi ühtekuuluvuspoliitikaga nähakse ette toetus, et võimaldada vaesematel piirkondadel jõuda rikkamate piirkondadega samale tasemele. Seda toetust tuleks kasutada ebavõrdse majandusliku arengu tagajärgede tasakaalustamiseks. Ent me peame tagama, et rahalisi vahendeid jagatakse üksikutele piirkondadele õiglaselt ja läbipaistvalt. Samuti tuleks selgelt määratleda toetuste maksmisel kasutatavad kriteeriumid. Me peame pöörama enam tähelepanu äärealadele. Ma hääletan resolutsiooni vastu, sest selles ei selgitata piisavalt toetuste kontrollimise ulatust ega toetuste jaotamise otsuse tegemise meetodit.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Resolutsiooni ettepanekuga Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat annab Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile selgelt märku järgmisel programmitöö perioodil selle poliitika kujundamisel rakendatavatest miinimumnõuetest. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade arengutaseme erinevusi ja suurendada kasvupotentsiaali majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamiseks. Euroopa solidaarsust väljendav ühtekuuluvuspoliitika mängib Euroopa 2020. aasta programmis ülitähtsat osa. Selle tõhus rakendamine on oluline edasiseks moderniseerimiseks ning stabiilse majanduskasvu ja töökohtade loomiseks Euroopas. See poliitika on mõeldud ka konkurentsivõime suurendamiseks ja ELi kodanike elukvaliteedi parandamiseks. Ma olen kindlalt selle poolt, et tagasi lükataks kõik katsed ühtekuuluvuspoliitikat taasriigistada või sektoriteks jagada ja selle vahendeid eri sektorite vahel hajutada. Tähelepanu tuleks pöörata vajadusele mitmetasandilise juhtimise järele, sellele, kui otsustav on koostöö piirkondadega, et tagada võimalikult kasutajakeskne ühtekuuluvuspoliitika, samuti tarvidusele kooskõlastada maapiirkondade arengut paremini ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on tagada elanikkonnale võimalikult suur heaolu. Et saada selle poliitika hindamisest kasu ja tõhustada Euroopa rahaliste vahendite eraldamist käsitlevate otsuste tegemist, peavad ELi käsutuses olema peale SKP ka sotsiaalsed ja keskkonnaalased näitajad. Enam ei piisa sellest, kui pidada otsuste tegemisel ainukriteeriumiks majanduskasvu. Ühtekuuluvuspoliitika väljendab Euroopa piirkondade solidaarsust. Selle detsentraliseeritud juhtimine on tõhusaim viis reageerida piirkondade eritingimustele ja -nõuetele ning see on sellisel kujul riikide tööhõivepoliitika suur lisaväärtus. Seepärast oleme kindlalt vastu kõikidele kavadele taasriigistada Euroopa Sotsiaalfondi haldamine. Taasriigistamine ei tohiks olla ainus võimalus, kuidas selle fondi kaalu ja nähtavust suurendada.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Eesmärk saavutada ELi erineva arengutasemega piirkondade majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus on tähtis. 2020. aasta strateegia vastuvõtmisel peame looma raamistiku, mis oleks stabiilse majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks soodne. Resolutsioonis nõutakse ka maaelu arengu kooskõlastamist ühtekuuluvuse arendamise eesmärkidega ja selle korraldamist piirkondlikul tasandil, et tagada selle kohandamine vajadustele. Pärast kriisi on Euroopas kahjuks palju maapiirkondi, mis on veelgi rohkem kõrvale jäetud ja mille rahvaarv on selle tulemusel vähenenud. Selline asjade käik põhjustab maastiku seisundi halvenemist, mis suurendab hüdrogeoloogilist ebastabiilsust. EL peab andma piirkondadele võimaluse sekkuda, kasutades selleks sihipäraseid toetusi demograafilise languse käes vaevlevate piirkondade taasrahvastamiseks. Vaid nii saame tagada uued töökohad ja suurema piirkondliku arengu.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa solidaarsuse põhisammas. Just selle poliitika kaudu saavutame eesmärgi vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja kiirendada harmoonilist arengut kogu Euroopa Liidus. Saabuvaks perioodiks 2014–2020 tuleb kehtestada raamistik, mille abil on võimalik regionaalpoliitikat tõhustada. Mitmetasandilist juhtimist tuleb soodustada. Selleks tuleb kaasata õigusloomeprotsessi rohkem piirkondlikke ja kohalikke organeid – nagu nõutakse Lissaboni lepingus – ning järgida lähimuspõhimõtet, sest otsuseid tuleb teha tasandil, mis on rahvale võimalikult lähedal. Unustada ei tohi eritingimusi äärepoolseimates piirkondades, nagu Madeiral, kust mina pärit olen. Sellistel Euroopa piirkondadel on väga erilised arenguprobleemid ja Euroopa strateegiate rakendamisel peavad nende jaoks ka edaspidi kehtima soodsamad erisätted. Oleks soovitatav kasutada ka teisi näitajaid kui sisemajanduse koguprodukt, mis peab jääma regionaalpoliitika vallas abikõlblikkuse tuvastamisel endiselt põhikriteeriumiks. Nende näitajate abil tuleb võtta arvesse piirkondade eriomadusi, et anda täielikum pilt iga piirkonna tegelikust olukorrast.

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga hea meel, et võeti vastu resolutsioon, milles sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) jaoks suunised programmitöö perioodiks 2014–2020. Leian, et juhtides tähelepanu ERFi piirkondlikule iseloomule, kinnitame vajadust võtta regionaalpoliitika rakendamisel arvesse piirkondade erijooni. On tähtis, et korraldusasutused arvestaksid nende piirkondade tegelikku olukorda ja looksid ERFi jaoks poliitikavaldkonnad, mis vastavad tõepoolest kogukondade ja kohalike ettevõtjate vajadustele. Tuleb tunnistada, et ERFi haldamist iseloomustab meie piirkondades suur ebavõrdsus. See on põhjus, miks ma nõuan selle valdkonna standardite ühtlustamist Euroopa tasandil. Sama tähtis on leida rohkem võimalusi, kuidas muuta keskpikas plaanis poliitikavaldkondi vastavalt piirkondade majanduslikele ja sotsiaalsetele tingimustele ja arengule, et ERF saaks pakkuda tõelist lisaväärtust kogu programmitöö perioodi jooksul. Minu arvates on ERF suurepärane kasvu, tööhõive ja piirkondliku ühtekuuluvuse taganttõukaja ning sellest peab saama oluline vahend, et toetada meie rahva ja piirkondade huvides tõhusalt struktuurilise arengu projekte.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Selles raportis nõutakse lihtsat, õiglast ja läbipaistvat üleminekurežiimi. Üks põhiline katsumus on ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika jaoks olnud kliimamuutus, mis mõjutab erineval määral tuntavalt ka Austria piirkondi, sest sektorid, mida kliimamuutus kõige rohkem puudutab, hõlmavad turismi, põllumajandust ja metsandust. Nagu resolutsiooni ettepanekus on öeldud, tuleb juhtida piiratud vahendid esmajärgulistesse valdkondadesse ning ühised probleemid peavad saama ühised lahendused.

– Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Sotsiaalfondi tulevik (B7-0535/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 sätestatakse: „Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.” Seega pean tarvilikuks suurendada Euroopa Sotsiaalfondi, s.t ELi regionaalpoliitika sotsiaalse mõõtme tõhusust ja nähtavust. Seda kümmet miljonit eurot, mis investeeritakse igal aastal sotsiaalsesse Euroopasse (elukestev õpe, sotsiaalne kaasatus, töötajate kvalifikatsiooni kohandamine jne), tuleb kasutada tõeliselt edasiviivalt kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Ent Euroopa Sotsiaalfond peab jääma siiski ELi regionaalpoliitika lahutamatuks osaks, sest see tagab, et ükski rahaliste vahendite erinev eraldamine ei muuda asju keerulisemaks. Hääletasin selle dokumendi poolt, sest selles käsitletakse neid küsimusi väga selgelt ning esitatakse Euroopa Komisjonile tungiv palve teha Euroopa Sotsiaalfondist ELi poliitika põhivahend.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Olen selle resolutsiooniga nõus. Jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomise poliitika on Euroopa jaoks väga tähtis. Selle poliitika rakendamist peaksid toetama reformid hariduse, kutsehariduse ning välja- ja ümberõppe programmide vallas, et kohandada neid tööturu vajadustele, ning sellele poliitikale oleks vaja ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetust. Parimate tulemuste saavutamiseks on väga oluline, et kavandatud vahendeid kasutataks kooskõlastatult ja üksteist toetavalt. ELi tasandil on Euroopa Sotsiaalfondil kaalukas roll tööhõive ja töötingimuste parandamisel ning töötajate integreerimisel tööturule. Ent struktuurifondidest eraldatavatest toetustest üksi ei piisa. Et luua sotsiaalprogrammide rahastamiseks tulemuslik ja tõhus süsteem, tuleb struktuurifondidest abi andmine ühendada teiste olemasolevate vahendite ja programmidega, näiteks Euroopa mikrokrediidirahastuga Progress, mille vahendusel antakse väikeettevõtetele mikrokrediiti ja ettevõtete asutajatele toetust.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Sotsiaalfond on põhivahend, mis aitab edendada ELi riikides majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellest fondist saadav võimalikult suur rahaline toetus aitaks tugevdada Euroopa kodanike seas solidaarsustunnet, eriti uutes liikmesriikides. Aastatel 2007–2013 on Euroopa Liit eraldanud Euroopa Sotsiaalfondist Rumeeniale ligikaudu 3,5 miljonit eurot. Rakenduskavades keskendutakse kahele valdkonnale. Neist esimese eesmärk on arendada inimressursse, samas kui teine on ette nähtud avalike teenuste ja avaliku korra infrastruktuuri parandamiseks haldussuutlikkuse arengut käsitleva programmi alusel. Seoses sellega tuleb suurendada asjakohaste menetluste lihtsustamise ja täiustamise teel struktuurifondide potentsiaali. Põhieesmärk on aidata liikmesriikidel saavutada parimad tööhõivevõimalused ja kodanike aktiivne osalemine ühiskonnas. Tulevikus peab Euroopa Sotsiaalfondil olema suur osatähtsus Euroopa 2020. aasta strateegia toetamises. See nõuab kindlasti meetmete võtmist nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) On selge, et Euroopa Sotsiaalfondi tulevik ei sõltu mitte üksnes sellest, milline on Euroopa otsustajate arusaam selle mandri tulevikust, vaid ka sellest, mida kasulikku on need otsustajad suutnud minevikust õppida. See minevik annab meile praegu selgemalt kui kunagi varem märku, et mudel, mida Euroopa institutsioonid on seni tööhõive, koolitamise ja töö puhul kohaldanud, ei sobi enam tänapäeva majandusega kokku. ELi 2020. aasta strateegia ja selle põhivahendi – sotsiaalfondi – puhul tuleb arvestada, et tööhõive ja koolituspoliitika abil on võimalik muuta Euroopa fondide kulutused säästvaks üksnes juhul, kui see poliitika on tingimata mõeldud kohalike vajaduste täitmiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kui Euroopa majanduse nurgakivi tugevdamiseks ja toetamiseks. Tulevikus peame pöörama senisest tunduvalt rohkem tähelepanu sotsiaalfondile ja terves ELi 2020. aasta strateegias kohalikule mõõtmele ja väikeettevõtetele, mis moodustavad 99% Euroopa majandusstruktuurist. Lootuses, et liidu vaatenurk nendes üliolulistes küsimustes muutub, hääletan resolutsiooni poolt.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esitatud resolutsiooni poolt, sest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) on vaja tugevdada ja tõhustada – iseäranis majandus- ja sotsiaalkriisi ajal –, kuivõrd see fond on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel üks Euroopa Liidu põhivahendeid. Lisaks on väga tähtis täiustada ESFi finantsmenetlust, sest see lihtsustaks ja tõhustaks liikmesriikide jaoks ESFi kasutamist investeerimisel oskuste, tööhõive ning välja- ja ümberõppega seotud tegevusse, et luua rohkem ja paremaid töökohti. Tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele väga tähtsale asjaolule, et komisjon peab jaotama ESFile eraldatud ELi raha sihipäraselt, sest vaid siis on sotsiaalfond otsene vahend, mille abil inimesed võivad leida rakendust ja paremaid töökohti, pääseda välja vaesusest, vältida sotsiaalset tõrjutust ja elada täisväärtuslikku elu. Üksnes tõhusama ja tugevama ESFi abil saame rakendada tööhõive ja sotsiaalküsimuste vallas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning aidata vähendada tööpuudust ja vaesust Euroopas.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Ma toetasin resolutsiooni Euroopa Sotsiaalfondi tuleviku kohta mitmel põhjusel. Esiteks tunnustan ma asjaolu, et selles Euroopa Parlamendi resolutsioonis nõustutakse struktuurifondide jäämisega suures osas sotsiaalpoliitikavaldkonna eesmärkide peamiseks rahastamisvahendiks. Samal ajal toetan ma komisjonile esitatud palvet, milles toonitatakse, kui vajalik on vastastikune seotus teiste programmidega ja sidususe toetamine mitmeaastaste raamprogrammide raames, nagu Daphne, Progress, rahvatervise programm ja programm „Kodanike Euroopa”. Sugugi vähem tähtis pole komisjonile esitatud üleskutse tugevdada meetodite lihtsustamise ja täiustamise ning paindlikkuse suurendamise abil struktuurifondide potentsiaali, rõhutades sotsiaalse lõimimise mõõdet, et aidata liikmesriikidel parandada sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tulemusi ning saavutada jätkusuutlik majanduskasv. Lõpetuseks toetasin ma seda Euroopa Parlamendi resolutsiooni selles rõhutatud mõtte pärast, et ELi regionaal- ja sotsiaalpoliitika moodustavad omavahel seotud terviku ning et Euroopa 2020. aasta strateegia edukuse seisukohalt on vaja esitada selge raamistik kõigi Euroopa poliitikavaldkondade ja struktuurifondide sidususeni jõudmiseks. See on lõppsiht, mille saavutamine tehakse resolutsioonis komisjoni ülesandeks.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Sotsiaalfond etendab sotsiaalse ühtekuuluvuse vallas ülitähtsat rolli, aidates lõimida Euroopa piirkondade töötajaid. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisel on haridus ja kutseõpe valdkonnad, mis on ELi 2020. aasta strateegia edukuse seisukohast väga olulised. Euroopa Sotsiaalfondi osatähtsust võiks siiski veelgi suurendada. 2014.–2020. aasta struktuurifondide ülesehituse puhul tuleb võtta arvesse selle fondi eripära. Kavandada võiks mõned muudatused. Ent on tähtis, et Euroopa Sotsiaalfond jääks tegutsema struktuurifonde käsitlevate üldeeskirjade raamistikus, nagu see on praegu. Kui luua sellele eraldi õigusraamistik, oleks tagajärjeks paratamatult Euroopa poliitikavaldkondade killustumine ja asjatult keerulise olukorra tekitamine toetusesaajate jaoks. Euroopa poliitika sidusus peab käima käsikäes tervikliku ülevaatega eesmärkidest ja ressurssidest, mis nõuab vahendite paremat koostoimet. Seepärast peab Euroopa Sotsiaalfondi kohta kehtima ka edaspidi määrus fonde käsitlevate üldsätete kohta, kindlasti oma eeskirjadega, kuid mitte mingil juhul oma eelarvega.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Sotsiaalfondil on ülitähtis roll karjääri- ja töövõimaluste parandamisel, sest selle abil edendatakse töötajate oskuste kohandamist tööturu vajadustele ja töötajate lõimimist tööturule ning suurendatakse sotsiaalset kaasatust. On tähtis, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid investeerimiseks kutseoskustesse, tööhõivesse ning välja- ja ümberõppesse, et luua rohkem ja paremaid töökohti.

Et ELi 2020. aasta strateegia sihte oleks võimalik saavutada, tuleks seda vahendit kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) toetamiseks ning haridus- ja kutseõppesüsteemide kohandamiseks VKEde vajadustele. Suurt rõhku tuleb panna haridus- ja kutseõppesüsteemide ajakohastamisele, inimväärsele tööle (sh võitlusele ebastabiilse ja deklareerimata töö vastu), soolisele võrdõiguslikkusele, töö ja eraelu ühitamise tingimuste loomisele ning tööturult väljajäänute kaasamise tagamisele.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma jäin selle raporti üle hääletamisel erapooletuks, sest selles nõutakse küll Euroopa Sotsiaalfondi reformimist ja tugevdamist, kuid sellega pannakse ka sotsiaalfond teenima ELi 2020. aasta strateegiat. Me kõik teame, et Euroopa Sotsiaalfondi loomise eesmärk oli vähendada ELi liikmesriikides ja piirkondades jõukuse ja elatustaseme erinevusi ja edendada sel viisil majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Praegu, mil majanduskriis surub ELi veelgi sügavamasse langusse, suurendab tööpuudust, sunnib sulgema ettevõtteid ja tehaseid, toob kaasa vaesust ja sotsiaalset tõrjutust – vaatamata sellele, et EL nimetas 2010. aasta vaesuse vastu võitlemise aastaks –, ripub selle eesmärgi kohal siiski küsimärk. Kõikide Euroopa fondide, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetide läbivaatamisel tuleb lähtuda Euroopa kodanike ja ühiskonna, mitte silmanähtavalt ebaõnnestunud Lissaboni strateegiast tuleneva ELi 2020. aasta strateegia huvidest. Teatavad raporti lõiked, mis puudutavad näiteks haridussüsteemide, kutsehariduse ja -koolituse kohaldamist ettevõtete vajadustele, teenivad selgelt turu, mitte Euroopa kodanike huve.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Võttes arvesse, et struktuurifondid jäävad paljuski sotsiaalsete eesmärkide peamiseks rahastamisvahendiks, leian, et majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus tuleb omavahel tihedalt liita, parandades selleks suure tööhõive soodustamise ning rohkema hulga paremate ja kvaliteetsemate töökohtade loomise abil tööalast konkurentsivõimet ja töövõimalusi.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ma leian, et Euroopa Sotsiaalfond peaks olema Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel peamine rahastamisvahend. On väga tähtis, et liikmesriigid kasutaksid seda fondi investeerimiseks välja- ja ümberõppega seotud tegevusse, et parandada inimeste kutseoskusi ning luua rohkem ja paremaid töökohti.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Pidades silmas praegust tööhõive olukorda Euroopas, kus tööpuudus on jõudmas mitmes liikmesriigis rekordilisele tasemele, tuleks minu arvates kasutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks Euroopa Sotsiaalfondi, et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kohandada haridus- ja kutseõppesüsteeme ettevõtete vajadustele ning suurendada seeläbi inimeste tööalast konkurentsivõimet. Euroopa 2020. aasta strateegia edukus sõltub Euroopa ettevõtete ja sektorite konkurentsivõimest, samuti meie majanduse arengust selles kriisijärgses maailmas. Selleks peame pingutama ettevõtete (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning tehnoloogia- ja teadussektori) elujõulisuse ja arengu ning meie inimeste korraliku väljaõppe nimel. Minu arvates peaks Euroopa Sotsiaalfond neid eesmärke teenima ja sellepärast toetan ma täielikult resolutsiooni rõhuasetust väljaõppele ja haridusele kui tähtsale vahendile, millega võidelda jõukuse loomise ja konkurentsivõime suurendamise teel vaesuse, tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi tagajärgede tõttu on võitlus tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu äratanud Euroopa üldsuse hulgas ja Euroopa institutsioonides erilist tähelepanu. Seoses sellega on Euroopa Sotsiaalfond ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise võimalikkust silmas pidades topelttähtis. Praegusel ajal toonitatakse esmajoones väljaõpet ja kutseoskust, et saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuendamine ja areng. Eesmärk on luua rohkem ja paremaid töökohti, et kaotada vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Seepärast tahaksin ikka ja jälle korrata, kui tähtis ja vältimatu on Euroopa Sotsiaalfondi muutmine sarnaselt teiste struktuurifondidega paindlikumaks, lihtsamaks ja paremini kohandatavaks, et reageerida tõhusamalt Euroopa uuele tegelikkusele ja uutele sotsiaalsetele probleemidele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie arvates peaks Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetama liikmesriikide võetud meetmeid, et edendada tööhõivet ja töö kvaliteeti selle kõikides aspektides (väljaõpe, töötingimused, lepingulised suhted, tööaeg, töökorraldus), ning aitama vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja erinevusi tulu jaotumisel.

ESFi vahendite suurendamine võib aidata saavutada sotsiaalse kaasatuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ning hariduse ja väljaõppe eesmärke ning toetada samal ajal majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Täna parlamendis vastu võetud resolutsioonis tõstetakse esile mõnda neist meetmetest. Selles rõhutatakse olulisi küsimusi, millele ESF peaks keskenduma, ja juhitakse tähelepanu vajadusele jätkata „jõupingutusi sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks”. Ent me vajame enamat kui ESFi vahendid. Me peame muutma poliitikat. Peame loobuma stabiilsuse ja kasvu paktist ning asendama selle tõelise sotsiaalse arengu programmiga.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Pärast 1973. aastat, mil Iirimaa ühines Euroopa Liiduga, on ta saanud Euroopa Sotsiaalfondist rahalist toetust üle seitsme miljardi euro. Seda raha on kasutatud peamiselt pikaajalise töötuse ja noorte tööpuudusega toimetulekuks. Euroopa Liit annab ELi 2007.–2013. aasta Iirimaa inimressursside rakenduskava alusel Iirimaale Euroopa Sotsiaalfondi vahendusel 375 miljonit eurot. Kava kogueelarve on 1,36 miljardit eurot. Raha kasutatakse selleks, et pakkuda koolituskursusi töötutele, puuetega inimestele, kooli pooleli jätnutele ja ühiskonna äärealale jäänutele. Käes on üleilmastumise ajastu. Et tegeleda probleemide ja võimalustega, mida üleilmastumine Iirimaa tööjõu jaoks toob, toetatakse Iirimaal Euroopa Sotsiaalfondist ka elukestva õppe koolitusprogramme, mida on võimalik kohandada, et tulla toime üleilmastunud tööturu tegeliku olukorraga.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle resolutsioonile Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) tuleviku kohta. ESF on Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse põhitegur, sest selle abil toetatakse tööhõivet, töötajate lõimimist tööturule ja kutseõpet. Selles dokumendis oleme väljendanud selgelt oma vastuseisu Euroopa Komisjoni ettepanekule lüüa ESF teistest fondidest lahku. Tegelikult tuleks teha vastupidist: see fond peaks mõjususe suurendamist silmas pidades olema tihedalt seotud teiste, eelkõige regionaalpoliitika vahenditega. Oleme väljendanud oma poolehoidu sellele, et ESFi muutuks tõhusamaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks vahendiks, mis peab toimima sotsiaalse Euroopa ülesehitamisel edaspidigi võimsa hooandjana. ESFi peab saama kasutada täiel määral võitluseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning selle abil peab olema võimalik täita ELi eesmärgid kõnealuses valdkonnas.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on ELi peamine eelarvevahend, mis aitab kaasa sotsiaalsele ja tööturu lõimumisele. Ent on selge, et selles resolutsioonis keskendutakse liialt ESFi osale tööhõive edendamisel ega pöörata piisavalt tähelepanu selle põhirollile toetada haavatavate rühmade kaasamist, mida minu fraktsioon, sotsiaaldemokraadid ja demokraadid, on alati kõvasti toetanud. On ülioluline anda ESFi toetust haavatavatele rühmadele, kes kannatavad majanduslanguse tagajärjel kõige enam.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles raportis kaitstakse väidetavalt inimväärset tööd ja võideldakse ebakindla töö vastu. Üks asi on seda väita, ent me peame leidma ka vahendid, et seda teha. Euroopa 2020. aasta strateegia liigub sellele väitele vastupidises suunas. Mis kasu kogu sellest rääkimisest üldse on? Ei mingit. Miks loetleda üles vaeste tekitatud probleemid ja öelda mitte sõnagi rikaste põhjustatud probleemide kohta? See dokument on tulvil silmakirjalikkust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Sotsiaalfond on peamine vahend, mis võimaldab luua uut tööhõivet ja uusi töövõimalusi, edendada töötajate oskuste kohandamist tööturu nõuetele ja töötajate lõimimist tööturule ning tugevdada sealjuures sotsiaalset kaasatust. Seepärast on väga tähtis, et Euroopa Liit saavutaks sotsiaal- ja tööhõivevaldkonnas Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärgid. Seega on selle kaaluka vahendi tugevdamine meie jaoks oluline, et viia kavandatud strateegia korralikult ellu, suurendades toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on kogu majanduse käimapanev jõud ja mis vastutavad kõige enam majanduse ja tehnoloogia arengu ning töökohtade loomise eest.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Lätis on Euroopa Sotsiaalfondist saanud poliitiliste ja majanduslike spekulatsioonide sihtmärk. Teatavad ebaausad riigiteenistujad rikastuvad koolituseks ja ümberõppeks eraldatud vahenditest. Vastloodud koolituskeskustes ja teistes litsentseerimata asutustes, kus koolitajate kutseoskused on allpool vajalikke standardeid, lihtsalt pestakse töötute ja teiste väikese sissetulekuga rühmade koolitamiseks eraldatud raha. Teatavate „koolituskeskuste” nõutavad tasud on kõrgemad kui Läti Ülikoolis. Euroopa Sotsiaalfond peab asjade sellise hooletussejätmise eest maksma. Mina toetasin seda resolutsiooni. Mulle meeldis eriti lõige 15, milles Euroopa Parlament „kutsub komisjoni üles tugevdama menetluste lihtsustamise, paindlikkuse ja parandamise abil struktuurifondide potentsiaali /../, et aidata liikmesriikidel optimeerida sotsiaal- ja tööhõivepoliitika väljundeid ning luua jätkusuutlikku majanduskasvu”. Hääletasin poolt lootuses, et luuakse järelevalvemehhanism, millega astutaks julgelt vastu ebaausatele poliitelus osalejatele.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Sotsiaalfondi abil püütakse vähendada liikmesriikide majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. Seoses sellega on tunduvalt ettenägelikum alustada kutseoskusi käsitlevatest meetmetest, mis on Euroopa töötajate tööga kindlustatuse ja tööotsingute huvides. Me peame juba olemasolevat potentsiaali täielikult ära kasutama, et kaubandus- ja tööstusettevõtted ei saaks oskustööliste nappuse ettekäändel arvukalt odavaid välispetsialiste sisse tuua. Sellega seoses tuleks tagasi lükata ka kaalumise all olev mõte erinevatest kaartidest. Kui projektide aruandlus ja nende elluviimine põhjustab paljudes piirkondades probleeme ning kui näiteks Prantsusmaa avaliku ja erasektori partnerlust käsitlev koolitusprogramm on oodanud Brüsseli bürokraatide pädevusvaldkondade muutumise tõttu makseid kolm aastat, ei suuda fond oma ülesannet täita. Igal juhul tuleb selgeks teha, et on vaja pöörata enam tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on tegelikud tööandjad. Selles resolutsioonis põhimõtteliselt nõustutakse nende kaalutlustega, kuid kuna see sisaldab ka mõningaid puudujääke, jäin ma erapooletuks.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Panime tänasel täiskogu istungil hääletusele resolutsiooni ettepaneku Euroopa Sotsiaalfondi tuleviku kohta. On hästi teada, et Euroopa Sotsiaalfondil on tähtis ülesanne toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille põhieesmärk on saavutada kaasav majanduskasv, vaesuse vähenemine, tööhõive suurenemine ja koolitustaseme tõus lõppeesmärgiga luua uusi ja paremaid töökohti. Selles valguses on võimalik mõista selle fondi kui poliitilise vahendi esmatähtsust ja selle topeltväärtust, mis seisneb ühelt poolt tööhõive- ja ühtekuuluvuspoliitika toetamises ning teiselt poolt tõelises ja harmoonilises regionaalarengus. Viimati nimetatud aspekt – ma hakkan lõpetama – on eriti tähtis seepärast, et Euroopat ei saa pidada tõeliselt terviklikuks, ühtekuuluvaks ja ühendatuks, kui kõik selle ühiskonnad ei ole täiuslikult arenenud ega ole jõudnud nii kindlale ja ühtsele arengutasemele kui võimalik. Eelkõige ei tohi me unustada Lõuna-Euroopa piirkondi. Rahaliste vahendite jaotamine Ida-Euroopas – nii õige ja asjakohane, kui see võib ka olla – ei tohi toimuda nende piirkondade arvel, mis on Euroopa süda ja hing.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me toetasime dokumenti, milles märgitakse muu hulgas, kui tähtis on Euroopa Sotsiaalfond, et parandada tööhõivet ja töövõimalusi, edendada töötajate oskuste kohandamist tööturu nõuetele ja töötajate lõimimist tööturule ning tugevdada sotsiaalset kaasatust. Selles juhitakse tähelepanu Euroopa Parlamendi vastu võetud neljale tööhõivesuunisele ja väljendatakse heameelt asjaolu üle, et nende eesmärkide hulka kuuluvad tööhõive edendamine ja vaesusega võitlemine seoses (taas)lõimimisega tööellu väljaõppe kaudu. Selles rõhutatakse ka seda, et sisuline edu Euroopa 2020. aasta sihtide ja eesmärkide saavutamisel, eelkõige tööhõive ja sotsiaalküsimuste vallas, on strateegia usutavuse seisukohalt suure tähtsusega.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) See resolutsioon on väga tähtis, sest selles juhitakse tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi esmatähtsale rollile tööhõive ja töökvaliteedi parandamises. Selles pööratakse suurt tähtsust haridussüsteemidele ning kutseharidusele ja -koolitusele, inimväärsele tööle, soolisele võrdõiguslikkusele ning selle tagamisele, et tööturule pääseksid tagasi inimesed, kes on sealt praegu kõrvale jäetud. Kriis on kahjuks teinud noorte jaoks tööturule tuleku raskemaks ja toonud eakatele töötajatele kaasa töökohakaotuse. Struktuurifondide potentsiaali tuleb suurendada, et toetada neid, keda ähvardab kõrvalejätmine, optimeerida sellega kõigi huvides sotsiaalpoliitika väljundeid ja luua jätkusuutlik majanduskasv.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärk on edendada Euroopa Liidus tööhõivevõimalusi ning töötajate geograafilist ja kutsealast liikuvust ning hõlbustada tööstuse ja tootmissüsteemide muutusi. Selleks on kõige tähtsam kutsealane välja- ja ümberõpe, eriti praegusel majanduskriisi ja kasvava tööpuuduse ajal. ESFi eesmärk on suurendada töötajate tööhõivevõimalusi ja aidata parandada nende elatustaset. Seepärast on tegemist hädavajaliku vahendiga. Töökohtade loomine ja tööalase konkurentsivõime edendamine on vahendid liidu majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamiseks. Euroopa 2020. aasta strateegia majanduskasvu ja tööhõivealaste eesmärkideni jõudmiseks tuleb soodustada ELi poliitikavaldkondade koostoimet. Ometi ei poolda ma seda, et ESFist saaks teistest struktuurifondidest eraldi seisev rahastamisvahend, millel on oma eeskirjad ja eelarve. Minu arvates oleks koostoime saavutamine lihtsam, kui me parandaksime Euroopa fondide sektoriteks jagamise asemel hoopistükkis eri vahendite kooskõlastamist ja tõhustaksime nende kasutamist.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Osana praegusest arutelust, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika tulevikku pärast 2013. aastat, sätestatakse selles resolutsioonis Euroopa Parlamendi kohustus tagada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) jäämine ühtekuuluvuse rahastamise üldise strateegia osaks. Siiski on vaja suuremat paindlikkust ja fondi reguleerivate eeskirjade lihtsustamist. Et ESF saaks olla Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise põhivahend, tuleb selles keskenduda oskustele ja töökohtadele kogu ELis. Selle saavutamiseks peame tagama, et Euroopa Sotsiaalfond jääks ühtekuuluvuspoliitika osaks.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament hääletas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) tulevikku käsitleva resolutsiooni poolt.

Ajal, mil ESFi vajalikkus seatakse kahtluse alla – eelkõige teeb seda komisjoni president, kes soovib lõimida sotsiaalfondi märksa suuremasse, hägusamate eesmärkidega fondi – on Euroopa Parlamendi toetusel ESFile väga suur kaal.

Resolutsioonis toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi osatähtsust ELi regionaal- ja sotsiaalpoliitikas ning kutsutakse üles lihtsustama rahaliste vahendite eraldamise menetlusi. On tõsi, et need väga piiravad menetlused ei võimalda jaotada rahalisi vahendeid viisil, mis sobiks tõesti elanikkonna vajadustega. Sageli on tulemuseks eraldiste kasutamatajätmine, eriti Prantsusmaal, mis on lausa häbiväärne.

Mul on igatahes kahju, et resolutsioonis taaselustatakse dogma, nagu tuleks haridussüsteeme ajakohastada, ning kutsutakse üles kohandama neid üksnes ettevõtete vajadustele, et parandada juurdepääsu tööturule.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Sotsiaalfond etendab tööhõive parandamisel ja töökohtade loomisel esmatähtsat osa. Ma toetan resolutsiooni ettepanekus esitatud prioriteete, mille kohaselt tuleb ajakohastada haridussüsteeme (sealhulgas laiendada neid, et neis sisalduks ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele kohandatud koolitus), edendada inimväärset tööd ja loomulikult soolist võrdõiguslikkust, luues tingimused töö- ja pereelu ühitamiseks. Tuleb teha kõik võimalik selleks, et tagada ELi poliitikavaldkondade ja vahendite kooskõlastatud ja vastastikku täiendav koostoime (raporti lõige 13).

  Juhataja. – Tänase istungjärgu protokoll esitatakse Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks järgmise osaistungjärgu alguses.

Kui vastuväiteid ei ole, siis antakse tänasel osaistungjärgul vastu võetud resolutsioonid viivitamata üle saajatele ja resolutsioonides nimetatud organitele.