Istungi stenogramm

Esmaspäev, 18. oktoober 2010 - Strasbourg

18. Euroopa standardimise tulevik (lühiettekanne)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Edvard Kožušníki siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel esitatud raport Euroopa standardimise tuleviku kohta (2010/2051(INI)) (A7-0276/2010).

  Edvard Kožušník, raportöör. − (CS) Täna käsitletav raport esitatakse eelkäijana standardimispaketile, millega komisjon praegu töötab. Selles vaadatakse õiguslikult läbi Euroopa standardimise kehtiv õigusraamistik ja me saame seda kasutada, et määratleda standardimise areng saabuvatel aastakümnetel. Seega on parlamendi huvides kasutada raportit selleks, et edastada komisjonile ja asjaomastele spetsialistidele meie kontseptsioon Euroopa standardimise tulevasest arengust.

Siseturu potentsiaali täieliku ärakasutamise, Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamise ja Euroopa 2020. aasta strateegia täitmise alus on Euroopa standardimise süsteemi vorm. Oleme seega sellele teemale siseturukomisjonis suurt tähelepanu pööranud. Oleme pidanud intensiivseid arutelusid kõigi sidusrühmadega nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil ning üksikute liikmesriikide organisatsioonide tasandil. Andsime Euroopa standardimise parima vormi otsimisel endast parima väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajate, samuti tarbijate esindajate, puuetega inimeste, keskkonnakaitsjate ja muude ühiskonna huvisid esindavate organisatsioonide huvides.

Euroopa standardimise tulevase vormi aruteludes järeldasime, et selle kuju läbivaatamisel peaksime lähtuma olemasolevast süsteemist, mis on edasiarendamiseks stabiilne alus. Me ei saa teha radikaalseid muutusi, mis nõrgendaksid kehtiva süsteemi põhiväärtusi. Tõhusalt toimiva Euroopa standardimise süsteemi saavutamiseks peavad liikmesriikide standardimisorganisatsioonid, mis osalevad kehtivas standardimisprotsessil vähemaktiivselt, lähenema tugevamatele liikmesriikide organisatsioonidele. Euroopa standardimise süsteemi stabiilsuse alus on tugevad liikmesriikide standardimisorganisatsioonid, mis suudavad üksteisega ja ka muude huvitatud pooltega tõhusalt suhelda.

Peame tulevikus rohkem keskenduma sidusrühmade suuremale kaasamisele standardimise protsessi endasse. Eesmärk on tagada, et loodavad standardid oleksid laiapõhjalise konsensuse tagajärg ja oleksid seetõttu lõppkokkuvõttes representatiivsemad. Standarditele juurdepääsu lihtsustamine oli teine teema, mida me oma pikas arutelus käsitlesime. Tahaksin eriti mainida standardite koostamise protsessi. See peaks vastama nende saajate ja kasutajate olemusele. Standardite hõlpsamaks rakendamiseks peavad need olema arusaadavamad ja lihtsamad kasutada.

Teenuste suurema liberaliseerimise jaoks on vaja rohkem mõelda teenuste standardimisele. Peame seda valdkonda ülioluliseks, et suurenda teenuste piiriülest konkurentsivõimet. Euroopa teenuste standardite koostamisega on võimalik kaotada teenuste ees siseturul olevad tõkked ja teha seda tundlikult. Tõkete kaotamine ja konkurentsivõime suurendamine on viis, kuidas parandada Euroopa teenuste läbipaistvust ja kvaliteeti ning soodustada konkurentsi, mis käib käsikäes uuendustegevusega. Kriisijärgsel perioodil on majanduskasvu mootorid uuendused ja uued tehnoloogiad. Standardite loojate, uuendajate, akadeemikute ja teadlaste vahelise tihedama koostöö saavutamine on proovikivi Euroopa standardimise jaoks. Kui kõik need neli rühma ei ole intensiivselt kaasatud standardite koostamise protsessi, on Euroopal keeruline standardida oma teadmisi vähem süsihappegaasi tekitava majanduse, elektriautode, nanotehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades. See, kas Euroopa standardimise süsteem mängib globaliseerunud maailmas jätkuvalt juhtrolli, sõltub sellest, kuidas suudetakse teadusuuringute ja arengu tulemused muuta standardite koostamise protsessiks.

Siinkohal tahaksin tänada kõiki kolleege meie komisjonis ja ühtlasi kolleege meie partnerkomisjonist − ITRE komisjonist, kes osalesid väga aktiivselt raporti koostamises. Tahaksin eriti välja tuua, et suutsime saavutada fraktsioonides raporti lõplikule kujule kõigi nõusoleku.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin kõigepealt väljendada oma rahulolu raportööri ja variraportööride, kellega suutsime saavutada eri poliitilistes seisukohtades hea tasakaalu, tehtud töö üle. Raportis saadetakse Euroopa Komisjonile valjult ja selgelt poliitiline sõnum ning selles sisalduvad olulised suunised teema järgmiseks läbivaatamiseks.

Me tegime kindlaks, et kehtiv süsteem toimib hästi ning vajadust radikaalsete muutuste järele ei ole. Meie esitatud parandusettepanekutega ei kahjustata süsteemi aluseks olevaid kehtivaid põhimõtteid ehk pigem riigisisese delegeerimise põhimõtet ning selle mitteavalikku ja vabatahtlikku olemust. Sellele vaatamata on üldsuse huvides oluline mängida aktiivsemat rolli ja aidata kaasa uute standardite loomisele. Ma arvan, et standardimise protsessis on tähtis ja asjakohane väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalus.

Raport on alles algus: me jätkame saabuvatel kuudel tööd, et tagada, et Euroopa standardimine vastab Euroopa majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele.

  Zigmantas Balčytis (S&D). − (LT) Kõigepealt tahaksin oma kolleegi selle väga tähtsa raporti ettevalmistamise eest tänada. Standardimine on eriti tähtis ühise siseturu kujundamiseks, nii Euroopa Liidu kui ka üksikute liikmesriikide ettevõtjate konkurentsivõime tagamiseks ning kaubandustõkete kõrvaldamiseks. Toetan komisjoni ettepanekut koostada standardimispakett, mis saab loodetavasti olema piisavalt terviklik ja võimaldab kõrvaldada olemasolevad puudujäägid, mis praegu takistavad meil toodete ohutuse tagamist ning mille tõttu on tarbijakaitse tase eri liikmesriikide erinev. Ühtsete standardite Euroopa tasandil kehtestamine on eriti tähtis kiiresti arenevate tehnoloogiate ja uuenduste valdkonnas. Ühtsed standardid peaksid kehtima ja olema kohaldatavad kõigis liikmesriikides, et tagada mitte ainult Euroopa konkurentsivõime, vaid ka meie inimeste tervise nõuetekohane kaitse ning see, et turule jõuavad ohutud tooted.

  Jaroslav Paška (EFD). − (SK) Euroopa normimise süsteem on rahvusvaheline süsteem, milles kehtestatakse ühtsed ja üldiselt kohaldatavad eeskirjad ja normid, mida kasutatakse tootmissektoris üle maailma.

Kuna ühiskondliku progressi käigus suurenevad teadmised, muutuvad tehnoloogiad, elukorraldus ja -viis, peab ka normimine kui üldiselt kasutatavate eeskirjade määratlemise konkreetne valdkond olema aktiivne ettevõtmine, mis on avatud progressile. Kui Euroopa Liit soovib, et tal oleks tõeliselt arenenud ja uuenduslik majandus, ei tohi ta vältida uute normide väljatöötamise valdkonnas aktiivsuse olulist suurendamist, mis võimaldaks turul kasutusele võtta uusi teadus- ja tehnoloogilisi leiutisi. Sellest vaatevinklist lähtudes usun, et on aeg ajakohastada Euroopa standardimise ja normimise mehhanismid, mille aluseks on praegu enamasti liikmesriikide traditsioonid ja töökohad. Täna peavad need mehhanismid siiski olema lihtsamad ja tõhusamad.

  Csanád Szegedi (NI). − (HU) Head kolleegid! Jobbiku esindajatena kutsutakse meid sageli ELi skeptikuteks ja me oleme sellega tegelikult päri. Me oleme ELi skeptikud, kuid see ei tähenda, et me ei toeta ELi liikmesriikide koostööd. Oleme selgelt Euroopa Ühendriikide põhimõtte vastu ja toetame rahvuste Euroopat, kuid standardimine on üldiselt teema, millega me saame nõustuda, mida me saame toetada. Pidevalt väidetakse aga, et me kogu aeg protestime ja ütleme kõigele ei, ei, ei. Noh, standardimine on teema, mida ka meie tahaksime hõlbustada ja toetada. Tahaksin ühtlasi paluda kõigil liikmesriikidel standardimist toetada ja kaasparlamendiliikmetel Kožušníki raportit toetada. Sel korral saame ühel meelel olla.

  Elena Băsescu (PPE). − (RO) Euroopa standardite vastuvõtmine võib otsustavalt kaasa aidata VKEde ühisturule pääsule ning seal nende positsiooni kinnistumisele. Seda silmas pidades vajavad VKEd lihtsaid standarditud laenutooteid, mida on võimalik kiiresti kasutusele võtta ning milleks on vaja võimalikult vähe dokumente ja lihtsustatud finantsanalüüsi. Euroopa standardimise süsteem peab ergutama ja toetama uuendustegevust ning kehtestama ühtse aluse standardi terviklikumaks käsitlemiseks. Ma usun ka, et kasuks tuleks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte korrapärane kohaldamine Euroopa tasandil. See aitaks kinnistuda mõtle-alguses-väikselt-põhimõttel VKEsid puudutavas riiklikus poliitikas. Selle taustal tahaksin ühtlasi mainida, et hiljuti anti Rumeenias välja määrus ELi õigusaktide ühtset jõustamist toetavate meetmete rakendamise kohta, milles ühtlustatakse toodete turustamise tingimused.

  Zuzana Roithová (PPE). − (CS) Selle raportiga julgustatakse komisjoni jätkama siseturul standardite hoolika ühtlustamisega. Globaalse kaubanduse jätkuva liberaliseerimise käigus võimaldab see meil kaitsta Euroopa kodanikke ebakvaliteetsete ja ohtlike, eriti Aasia päritolu toodete eest. Tänan oma kolleege komisjonist, kes toetasid minu eelnõud, milles antakse roheline tuli ohutute lastejalatsite standardite koostamiseks! On viimane aeg tegutseda, sest praegusel laste põlvkonnal on odavate, kuid füüsiliselt kahjulike Hiina jalatsite tõttu ortopeedilised defektid.

Hämmastav, et meil on Euroopas head õigusaktid ohutute mänguasjade kohta, kuigi lapsed puutuvad mänguasjadega kokku vaid lühikest aega, kuid meil ei ole piisavaid standardeid kingade ja susside kohta, mis on lastel terve päev jalas. Ma loodan, et komisjon vastab sellele üleskutsele − mis ei ole esimene − ja võtab asjakohased meetmed. Minu arvates on häbiväärne, et Saksamaa ja Prantsuse tööstuslobi on võitnud ja et rahvusvaheliste standardite komiteedes ei räägi Euroopa Liit mitte ühel häälel, vaid 27 keeles.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Tänan suurepärase raporti eest! See on hea alus edasiseks tööks. Standardimisprotsessis on kõige tähtsam läbipaistvus ja demokraatlikkus ning nõrgemate sotsiaalsete sidusrühmade, tarbijate ja keskkonnaorganisatsioonide suurem osalus. Standardimisel ei tohi lasta muutuda vaid suurettevõtete lahingutandriks.

Mul on hea meel, et raportis võetakse arvesse asjakohase esindatuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb asjakohaselt arvestada kõigi sidusrühmade seisukohtadega. Oluline on ka see, et sotsiaalsed sidusrühmad oleksid paremini esindatud. Ma arvan, et seda võiks teha, andes neile tehnilistes komisjonides hääleõiguse. Oluline on ka teise tootmisliini arendamine. Ma loodan, et komisjon pöörab sellele tõsiselt tähelepanu!

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada raportööri tervikliku raporti eest, mis on saanud üldise heakskiidu osaliseks! Tahaksin tänada ka austatud parlamendiliikmeid, kes on siia nii kauaks kohale jäänud, et aidata istungi juhatajat tema ülesannete täitmisel, tõhustada arutelu ja jagada väga häid ideid.

Raport on väärtuslik, kuna toetab Euroopa Komisjoni mõni aeg tagasi algatatud arutelu. Selles juhitakse tähelepanu tulevasele Euroopa standardimise süsteemile: siseturu rakendamise, Euroopa ettevõtete konkurentsivõime suurendamise olulisele koostisosale ja uuendustegevuse soodustamise olulisele vahendile.

Järgmise kümne aasta jooksul peab Euroopa standardimine kohanduma uute katsumustega energia, keskkonna ja ühiskonna valdkondades, nagu te mainisite. Nende seas on uute majandusjõudude ilmumine, tehnoloogia areng, kliimamuutused, süsiniku juhtimine ja taastuvad energiaallikad. Need on mõned uutest teguritest, millega silmitsi peame seisma.

Me jagame raportööri vaadet, et saame lähtuda olemasolevast süsteemist. See on tugev alus edasiseks tööks. Sellegipoolest on ruumi paranemiseks. Arutelus esitatakse mitu ettepanekut süsteemi täiustamiseks selle praegustesse piiridesse jäädes. Komisjon kiidab heaks riigisisese delegeerimise põhimõtte tähtsuse rõhutamise. Samal ajal juhitakse raportis tähelepanu selle põhimõtte negatiivsele tagajärjele: standardimise protsessis olevad puudujäägid, mis on seotud tervishoidu ja ohutust, tarbijate ning keskkonnahuve esindavate sotsiaalsete sidusrühmadega. Sotsiaalsete sidusrühmade osalus on ülitähtis, sest sellega lisandub süsteemile oluline legitiimsuse ja aruandekohustuse element ning paraneb konsensuse kvaliteet. Komisjon uurib, kuidas tagada praktikas sotsiaalseid sidusrühmi esindatavate organisatsioonide liikmesus Euroopa standardimisorganisatsioonides, ja aidata kaasa sidusrühmade tasakaalustatumale osalusele standardite kehtestamise protsessis.

Komisjon jagab seisukohta, et kuna CETELECi jaoks on riigisisese delegeerimise põhimõttel keskne roll, on liikmesriikide standardiametid Euroopa standardimise mudelis põhiosalised. Kõik liikmesriikide standardiametid peavad seega suutma leida kindla aluse, millelt on võimalik saavutada konsensus. Raportis märgitakse, et ressursside, tehnilise asjatundlikkuse ja sidusrühmade standardimise protsessi kaasamises on nende vahel märkimisväärsed erinevused. Liikmesriikides on siin ruumi paranemiseks.

Kuigi standarditele juurdepääsu küsimus ei tohiks piirduda standardite hinnaga, tunnustab komisjon standardiametitele suunatud üleskutset vähendada kulusid erihindade kehtestamise, standardite komplektide väiksema hinnaga pakkumise ning eriti VKEdele juurdepääsu parandamiseks lisavõimaluste otsimise teel.

Euroopa standardimisel on tohutu potentsiaal toetada õigusloomet riikliku poliitika valdkonnas. Hindame seda, et raportis tunnustatakse seda potentsiaali ja rõhutatakse vajadust liikuda standardite koostamise uutesse valdkondadesse, nagu teenused. Uus Euroopa mudel peab aitama kaasa Euroopa uuendustegevusele ja jätkusuutlikule arengule, nagu raportis on välja toodud.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kes osalesid selle väga kasuliku ja inspireeriva raporti koostamises.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 21. oktoobril 2010 kell 12.00.