Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0041(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0217/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/10/2010 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0358

Arutelud
Teisipäev, 19. oktoober 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Carmen Fraga Estévez (A7-0260/2010)

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Soovin samuti raportööri ja nõukogu lepingu nimel tehtud töö eest tänada. Usun, et see on suur samm Lissaboni lepinguga parlamendi ja eriti kalanduskomisjoni edusammude tunnustamise suunas, ja arvan, et see saab määravaks jõuks, mis tagab tulevaste kalandusalaste lepingute sõlmimise õigusloomega seotud menetluse abil.

Soovin selle lepingu puhul just seda rõhutada.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kontrollimine on väga tähtis ning seda tuleks korraldada tõhusalt, mõjusalt ja nii tihti kui võimalik, pöörates seejuures tähelepanu piirkondadele, kus ebaseadusliku kalapüügi oht on suurim. Seetõttu on vastu võetud määruses sätestatud uued kontrollimeetmed meile ülimalt vajalikud. Piirkondlikes kalandusorganisatsioonides kasutatavad kontrollsüsteemid tuleks liidu õigusesse üle võtta sellisel viisil, mis väldiks keerukate menetlustega kaasnevaid viivitusi ja õigusaktide lünki. Jagan raportööri arvamust, et neid viivitusi ei ole enam võimalik inimressursside puudumisega õigustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt, kuna jagan raportööri arvamust, mille kohaselt Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem tuleb kiiresti ELi õigusesse üle võtta. Viitan just nendele sätetele, kus kehtestatakse uus sadamariigi kontrollsüsteem, millega keelatakse Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimine ja ümberlaadimine, mille seaduslikkust vastav riik ei ole tõendanud.

Ometigi olen üsna veendunud, et pärast nende muudatuste ülevõtmist tuleb kaaluda mõnda kompromisslahendust ning kõiki sellest tulenevaid muudatusi tuleb rakendada niikaua, kui need on konventsiooni tingimusi arvestades teostatavad.

 
  
  

Soovitus: Jarosław Leszek Wałęsa (A7-0262/2010)

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! See leping tähendab ka võitlust kalurite kaitsmise eest, sõda ebaseadusliku kalapüügiga, kontrollimeetmeid – mis peavad olema kalanduspoliitika aluseks – ja sammukest lähemale säästva kalapüügi poole.

Lisaks tähendab see kõrgemaid kontrollitasemeid ja Euroopa kalurite ja kalandussektori kaitsmist. Seepärast on mul lepingu sõlmimise üle väga hea meel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni põhieesmärk on tagada lepingus sätestatud piirkondade kalavarude optimaalne kasutamine. Tasub meeles pidada, et konventsiooni eesmärk on tagada laialdane rahvusvaheline koostöö ning teadusuuringute kasutamine, mis kindlustaks avamere elusressursside võimalikult säästva majandamise.

Konventsiooni põhimuudatusteks on Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni struktuuri ühtlustamine, eelarvesse maksete tegemise valemi ajakohastamine, eri poolte kohustuste uued määratlused ja vaidluste lahendamise protsessi läbivaatamine. Olen raportööriga nõus ja arvan, et need muudatused mõjuvad hästi Euroopa Liidule, millel on tänu sellele konventsioonile luba selles piirkonnas kalapüügiga tegeleda.

 
  
  

Raport: Britta Thomsen (A7-0264/2010)

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest ebakindlatest töösuhetest rääkides käsitleme taas kord ebavõrdsust ja diskrimineerimist, mille all naised Euroopas kannatavad.

Majanduskriis on seda ebavõrdsust veelgi suurendanud, kuna see mõjutas madalamalt tasustatud töid, mida teevad peamiselt naised, sh ka koduseid töid ja hooldustöid, mis moodustavad uurimuste andmetel ettevõtete (sh osalise tööajaga) töökohtadest 31,5%. Palgavahe mõju on tunda ka Euroopas ning turvatunde puudumine mõjutab ka töid, mida teevad kõrgema haridustasemega naised.

Meeste ja naiste koduse ühise vastutuse puudumine on turvatunde puudumise ja diskrimineerimise üks põhjuseid. Peame töötama selle nimel, et saaksime pakkuda kvaliteetset lastehoiu ja vanurite hoolekande teenust ning et naistel oleksid tööturule pääsemiseks paremad tingimused. Tuleks veel lisada, et võõrtöölised teevad Euroopa naiste töid, et meil oleks võimalik tööturule pääseda.

Kokkuvõttes peame jätkama tööd tegeliku võrdsuse saavutamise nimel.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Tööturg on nihkunud standardsetelt töövormidelt mittestandardsete suunas, mille tõttu peame vältima olukorda, kus tööandjad eelistavad odavaimaid ja kõige kasulikumaid töövorme, mis lõppebki ebakindlate töökohtade tekkega.

Töötajaid, kes on haavatavas olukorras, kuna nende töökohal ei järgita isegi kõige elementaarsemaid töötervishoiu- ja tööohutuseeskirju ning kuna neil puudub igasugune diskrimineerimisvastane kaitse, sotsiaalkaitse ja kollektiivse esinduse võimalus, tuleb kaitsta alandavate töötingimuste ja ärakasutamise eest. Seetõttu pooldan töötajate kaitsmiseks vastu võetud töötajate sotsiaalseid miinimumstandardeid, võrdse juurdepääsu võimaldamist tervishoiule ja vanaduspensionidele ning mõistliku palga ja tööaja tagamist. Minu arvates peaksid liikmesriigid tavaliste töökohtade ebakindlaks muutumise vältimiseks vastu võtma tööhõive tingimusi reguleerivad ranged õigusnormid.

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Kestev majandus- ja finantskriis on ebakindlates töösuhetes naiste probleemi veelgi teravdanud. Kuna sellised naised peavad tihti nii töö- kui ka perekondlikke kohustusi täitma, leiavad nad end nõrgemalt läbirääkimispositsioonilt, mille tagajärjeks on tihti halvemad töötingimused.

Hääletasin selle raporti poolt, sest ka minu arust tuleb liikmesriikidel ja tööturu osalistel paluda ulatuslikult ühtlustada oma õigusnorme ja lepingutingimusi, mis reguleerivad standardseid ning ebatüüpilisi töövorme, samas unustamata ohtu, et deklareerimata töö osakaal kasvab. Seetõttu palume komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ebakindlaid töösuhteid käsitlev strateegia, et võtta arvesse sugude tasakaalustatud esindatust.

Ühtlasi nõutakse selles raportis tungivalt, et komisjon esitaks meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist käsitleva ettepaneku. Peame liikmesriikidele meelde tuletama, et nad võtaksid viivitamata üle direktiivi 2006/54/EÜ. Seetõttu kutsume liikmesriike üles tugevdama lapsehoiu- ja hooldusvõrgustikke ning pakkuma alternatiivseid lahendusi juhtudel, kui lapsehoiu- ja hooldusvõrgustike puudumine takistab täistööajaga tööle pääsemist, võimaldama seda soovivatel naistel täistööajaga töötamist, ja parandama naiste osalemist tööturul ja nende majanduslikku sõltumatust.

 
  
MPphoto
 

  Andrea Češková (ECR).(CS) Hääletasin ebakindlates töösuhetes naiste olukorda käsitleva raporti vastuvõtmise poolt, sest minu meelest on osalise tööajaga töö, ajutine töö ja muud analoogsed töövormid naistele tööturul kasulikud – eriti kasulikud on need naistele, kes hoolitsevad laste eest ja soovivad ka samal ajal tööl käia. Need paindlikud töövormid on minu meelest väga kasulikud ning peaksime neid veelgi enam toetama, et tööandjatel tekiks hoopis huvi neid töövorme kasutada, andes sel moel naistele rohkem otsustamisruumi.

Samal ajal ei saa ma nõustuda lastehoiukvootide määramisega: öeldes näiteks, et 2013. aastaks pannakse 33% kuni kolmeaastastest lastest lastehoiuasutustesse. Peame edendama perekondade otsustusvabaduse põhimõtet ja jätma nende laste eest hoolitsemise otsuse nende teha.

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). (SK) Tahaksin praegu võimalust kasutada, sest istungi juhataja ei soovinud eilsel arutelul kõigile soovijatele sõna anda, ja teha seda just sel teemal, mis on ülimalt tähtis, kuna Britta Thomseni raportis juhitakse tähelepanu naiste üha ebakindlamaks muutuvatele tingimustele tööturul ning aina halvenevale sotsiaalsele olukorrale.

Tööturu ebakindlus avaldab naistele üldist mõju. Esimese hoobi saavad nn mittestandardsed töökohad, on need siis teenindus- või põllumajandussektoris, ja seda eriti ülemaailmset kriisi arvestades. Kuna nendes sektorites töötavad põhiliselt naised, puudutavad vallandamised eelkõige neid. Taas kord on tegu valdkonnaga, kus peame ilmselget turuloogikat eirama ning õigluse, rahvastiku ostujõu ja nõudluse toetamiseks vajaduse korral tõhusalt sekkuma, et teha lõpp näiteks selliste lepingute sõlmimisele, kus ei ole määratud töötundide arvu.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Selle raporti poolt hääletanute suur hulk on hoiatav märk sellest, et parlament peab ebakindlates töösuhetes naiste probleemi väga tõsiseks. Euroopas on endiselt just naised need, kes ebakindlate töösuhete rasket koormat kannavad – samal ajal muudab meie riike mõjutav rahvusvaheline kriis olukorra üha tõsisemaks. Euroopa Liit on alati üles näidanud pühendumust soopoliitikale, andes välja vastavaid õigusakte, mille liikmesriigid on seejärel üle võtnud, ning peab tõeliselt võrdse tööle juurdepääsu nimel jätkuvalt pingutama.

See algatusraport annab komisjonile ja liikmesriikidele selgelt märku, et ebakindlad töökohad tuleks keelustada ning ebakindlates töösuhetes naiste sotsiaalset kaitset tuleks suurendada. Avaldan raportöör Britta Thomsenile tunnustust!

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Kui mõned punktid välja arvata, olin selle raporti poolt. Raportis juhiti tähelepanu minu raportile eelmisest istungjärgust, milles käsitleti naiste vaesust Euroopa Liidus. See on näide sellest, et võtame tööga seonduvaid ohte tõsiselt.

Paljud naised ja perekonnad küsivad, kas Euroopa poliitikutel on sotsiaalprobleemidele praktilisi lahendusi ja konkreetne poliitika nende leevendamiseks. Poliitikud ei tohiks majandusse sekkuda. Majanduslik vabadus on ühisturu üks iseloomujooni. Kui kasumi tagaajamine viib aga selleni, et mõned ettevõtted nõuavad töötamist ohtlikes ja ebakindlates oludes, peavad seadusandjad selle vältimiseks vastavad tõkked püstitama. Peame lõpuks mõistma ka seda, et kodus töötavate naiste töö ei ole samuti piisavalt kindel. Kindlustusettevõtted on selle juba numbritesse teisendanud ja sama peaksid tegema ka poliitikud. Kutsun komisjoni üles esitama ettepanekuid, mis aitaksid tunnustada naiste koduseid töid kui mitterahalist investeeringut riiklikku heaolusse.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio (EFD).(IT) Austatud juhataja! See naiste kaitsmist käsitlev raport on nii tähtis kui ka märkimisväärne. Euroopa institutsioonidel on aga kahjuks üks suur ühine viga – nende jutt ja teod ei käi kokku. Eelmisel reedel ja laupäeval toimus kõige tähtsamate Euroopa vabamüürlaste loožidega kohtumine, kus osalesid ka komisjoni president José Manuel Barroso, parlamendi president ja president Herman Van Rompuy, ent seal ei puudutatud poole sõnanagi seda, et enamik loožidest ei luba naistel ühineda. Ja mis veelgi tähtsam, kohtumine toimus Euroopa Parlamendi ruumides, suletud uste taga, ning sisse ei lastud isegi parlamendi töötajaid. Kõik see on selges vastuolus läbipaistvuse põhimõtetega, millest kõik Euroopa institutsioonid peaksid oma tegemistes lähtuma.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Brian Simpson (A7-0217/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen selle ettepaneku poolt, kuna sellega soovitakse teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks, mis looks eelkõige üldise raamistiku, mis aitaks toetada ja jälgida kombineeritud transporti edendavat poliitikat. Saarte puhul peaks see tähendama lisatuge, mis aitaks kaasa mere- ja õhutranspordi kombineerimisele, kuna need on sel juhul ainsad transpordiviisid. See statistiline uuring annaks meile ka parema ülevaate äärepoolseimate piirkondadega seonduvatest kuludest, seda nii kaupade kui ka reisijate puhul, mis võib mõjutada teiste vahenditega seonduvate otsuste langetamist (nt üleeuroopalised võrgustikud, eriti meremagistraalid), mille raames tuleks käsitleda meretransporti saarte ning saarte ja Euroopa maismaa vahel. Soovin kinnitada, et toetan jätkuvalt raportööri arvamust, et võimaluse korral kohandada neid sätteid Lissaboni lepinguga kasutusele võetud delegeeritud õigusakte käsitlevatele uutele reeglitele, et tugevdada Euroopa Parlamendi volitusi selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletan Brian Simpsoni raporti poolt, sest pean kaupade ja reisijate merevedu käsitlevaid statistilisi aruandeid väga tähtsaks. Õigupoolest on Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks kaubaliikide kaupa andmete kogumine kohustuslik juba praegu.

Raportis on selgesõnaliselt välja toodud, et „kõikehõlmava ja ühetaolise statistika olemasolu kaubaliikide kaupa kõigi transpordiliikide kohta looks eelkõige üldise raamistiku, mis aitaks toetada ja jälgida kombineeritud transporti edendavat poliitikat, st võimaluse optimaalselt kombineerida eri transpordiliigid ühes transpordiahelas ning ajakohastada kaubatranspordi logistika”.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Nõustun ettepanekuga võtta vastu määrus kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta, kuna sellega soovitakse teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks. Praegu koguvad 18 liikmesriiki selliseid andmeid vabatahtlikult. Lisaks on Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks kaubaliikide kaupa andmete kogumine kohustuslik juba praegu. Aruannete kogumine annab ülevaate kaubaliikide kaupa kõigi transpordiliikide kohta ja annab võimaluse kombineerida eri transpordiliigid ühes transpordiahelas ning ajakohastada kaubatranspordi logistikat. Arvatakse, et enamasti ei tekita asjakohaste andmete kogumine vastajatele lisakoormust, kuna asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid (nt tollidokumendid).

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Hetkel kehtiva direktiivi 2009/42/EÜ kohaselt toimub mereveostatistika jaoks kaubaliikide kaupa andmete kogumine vabatahtlikkuse alusel. Selle direktiivi muudatusettepanekuga muutuks kaubaliikide kaupa andmete kogumise kohustuslikuks. Olen selle muudatusettepanekuga rahul, kuna see ei tekita lisakoormust, võttes arvesse seda, et liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid.

Nende eeskirjade kohustuslikuks muutmine ka meretranspordile tundub hea mõte, sest Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks kaubaliikide kaupa andmete kogumine kohustuslik juba praegu. Lisaks tunnen heameelt raportööri esitatud muudatusettepanekute üle, mis puudutavad määruse jõustamist, mille puhul lähtutakse delegeeritud õigusaktide menetluskorrast. Parlament peaks seda Lissaboni lepinguga antud privileegi kindlasti kasutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna nõustun, et kaubaliikide kaupa kogutud terviklike ja standardsete andmete olemasolu on ülitähtis kõigi transpordiliikude puhul. See teave looks eelkõige üldise raamistiku, mis aitaks toetada ja jälgida kombineeritud transporti edendavat poliitikat, st võimaluse optimaalselt kombineerida eri transpordiliigid ühes transpordiahelas ning ajakohastada kaubatranspordi logistika. Teen ettepaneku, et Euroopa statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda vastavalt ühistele põhimõtetele ja normidele, et transpordiliigid oleksid võimalikult hästi võrreldavad.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse rannikut omavate liikmesriikide meretransporti puudutavate andmete kogumist ja registreerimist. Ettepanekuga muudetakse andmete kogumise viisi – see hakkab nüüdsest käima kaubaliikide kaupa, nagu toimitakse juba teiste transpordiviiside puhul. Arvan, et see on hea plaan ning toetan raportööri seetõttu ilma vähimagi kõhkluseta.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Kuigi ühtne turg sai valmis juba mõnda aega tagasi, näitavad selle mitmetes punktides esinevad erinevused kaupade ja inimeste juurdepääsule seda, et ühtse turu piirid on ikkagi riiklikku laadi. Liikmesriigid võivad küll olla otsustanud selles küsimuses Euroopa asutustele järele anda, ent seesugused erinevused, mis mõnda piirkonda karistavad ja mõnda soosivad, ei tohi edasi eksisteerida. See täiendav säte, mille eesmärgiks on inimeste ja kaupade kohtlemist ühtlustada, on suurepärane samm Euroopa ühtse turu täieliku integreerimise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu liikmesriigid peavad aitama luua Euroopa andmebaasi, kuhu kogutakse nii kaupade ja reisijate merevedu kui ka nende veoga tegelevaid laevu käsitlevad igakuised andmed. See võimaldab ELi eritalitlusel Eurostat koguda Euroopa statistikat iga transpordiliigi kohta, mis järgib ELi standardeid. Nende andmete kasutamine aitab luua Euroopa statistiliste andmete integreeritud süsteemi, et Euroopa riikide transpordiliigid oleksid võimalikult hästi võrreldavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ettepaneku eesmärk on teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks ning ühtlustada 27 liikmesriigi kogutavaid ja töödeldavaid andmeid. Nagu raportöör ütleb, siis kõikehõlmava ja ühetaolise statistika olemasolu kaubaliikide kaupa kõigi transpordiliikide kohta looks eelkõige üldise raamistiku, mis aitaks toetada ja jälgida kombineeritud transporti edendavat poliitikat, st võimaluse optimaalselt kombineerida eri transpordiliigid ühes transpordiahelas ning ajakohastada kaubatranspordi logistika.

Võttes arvesse, kui tähtis on rahvusvahelises kaubanduses kaupade ohutu ja tõhus transport, olen komisjoni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2009/42/EÜ, et teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks. Praegu koguvad 18 liikmesriiki selliseid andmeid vabatahtlikult. Viiel liikmesriigil pole rannikuala ja nad ei esita kõnealuse direktiivi kohaselt andmeid. Enamasti ei tekita asjakohaste andmete kogumine vastajatele lisakoormust, kuna asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid (nt tollidokumendid). Hääletasin raporti poolt, kuna nõustun, et Euroopa statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda vastavalt ühistele põhimõtetele ja normidele, et transpordiliigid oleksid võimalikult hästi võrreldavad.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Määruse ettepaneku eesmärk on teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks, sest nagu raportöör usub, siis enamasti ei tekita asjakohaste andmete kogumine vastajatele lisakoormust, kuna asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid (nt tollidokumendid). Lisaks on Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks kaubaliikide kaupa andmete kogumine kohustuslik juba praegu.

Nõustume samuti, et statistika olemasolu kaubaliikide kaupa kõigi transpordiliikide kohta looks eelkõige üldise raamistiku, mis aitaks toetada ja jälgida kombineeritud transporti edendavat poliitikat, st võimaluse optimaalselt kombineerida eri transpordiliigid ühes transpordiahelas ning ajakohastada kaubatranspordi logistika. See sõltub aga loomulikult olemasoleva statistika võrreldavusest, mis eeldab standardite ja ideede teatavat ühtlustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Selle ettepaneku lihtne eesmärk on teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks. Kaubaliikide kaupa tuleb hetkel juba andmeid koguda Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks ning see aitaks kaasa kõnealuse valdkonna ühtlustamisele. Asjakohaste andmete kogumine ei tekita vastajatele lisakoormust.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2009/42/EÜ, et teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks. Praegu koguvad 18 liikmesriiki selliseid andmeid vabatahtlikult. Viiel liikmesriigil pole rannikuala ja nad ei esita kõnealuse direktiivi kohaselt andmeid. Enamasti ei tekita asjakohaste andmete kogumine vastajatele lisakoormust, kuna asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid (nt tollidokumendid). Lisaks on Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks kaubaliikide kaupa andmete kogumine kohustuslik juba praegu. Euroopa statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda vastavalt ühistele põhimõtetele ja normidele, et transpordiliigid oleksid võimalikult hästi võrreldavad, mille tõttu ma selle ettepaneku poolt hääletasingi. Kõikehõlmava ja ühetaolise statistika olemasolu kaubaliikide kaupa kõigi transpordiliikide kohta looks eelkõige üldise raamistiku, mis aitaks toetada ja jälgida kombineeritud transporti edendavat poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Olen kogu südamest Brian Simpsoni raporti poolt. Olen nõus, et andmete kogumine kaubaliikide kaupa on mereveostatistika jaoks andmete kogumisel oluline. Selline statistika annab importijatele ja eksportijatele võimaluse kaubaveoks parim võimalik lahendus leida. Euroopa tarbijale tähendab see kaupade hinna langust ning eksportijatel on võimalik kolmandatest riikidest välja veetud kaupade eest paremat hinda saada. Sellised statistilised andmed aitavad vältida ettenägematuid kulusid ja aitavad nii kodu- kui ka välismaiste kaupade ringlust parandada. Soovitaksin selliseid statistilisi andmeid koguda ka õhuvedude puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Statistika on meiepoolseks reageerimiseks väga tähtis, kuna annab meie käsutusse faktid, mille alusel otsuseid langetada. Statistiliste andmete kogumisel on aga alati tähtis säilitada vajalike faktide kogumise ja halduskulude tasakaal. Kuni praeguseni kogusid 18 liikmesriiki kaupade ja reisijate merevedu puudutavaid andmeid vabatahtlikult. Selline toimimisviis on loogiline siis, kui vastavate andmete kogumine ei tekita kogujale lisakoormust, kui liikmesriikidel on tõepoolest võimalik neid andmeid juba olemasolevatest andmeallikatest koguda. Võrdlemise eesmärgil kaupade ja reisijate mereveo täieliku statistika kogumine kõigi kaupade ja transpordiviiside kohta tundub mulle halduskulusid arvestades liiga kulukas. Seetõttu hääletasin vastavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Raportis esitatakse mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on kohandada kontrolliga regulatiivmenetlust käsitlevaid sätteid Lissaboni lepinguga kasutusele võetud delegeeritud õigusakte käsitlevate uute reeglitega. Raportööri eesmärk oli muuta ELi direktiivi kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta. Praegu koguvad 18 liikmesriiki selliseid andmeid vabatahtlikult. Viiel liikmesriigil pole rannikuala ja nad ei esita kõnealuse direktiivi kohaselt andmeid.

Tasub mainida, et enamasti ei tekita asjakohaste andmete kogumine vastajatele lisakoormust, kuna asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid (nt tollidokumendid). Kaubaliikide kaupa tuleb andmeid koguda Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks. Võttes arvesse vajadust tõhusate, kooskõlastatud ja keskkonnasõbralike mere-, maismaa- ning siseveetranspordi side- ja transpordivõrkude loomise järele, on kõigi transpordiviiside kohta andmete kogumine ja analüüsimine tõepoolest väga tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Brian Simpsoni raporti poolt, sest direktiivi 2009/42/EÜ muutes annab see viimase lihvi asjakohastele õigusaktidele, mis reguleerivad Euroopa sees ning Euroopast väljapoole veetavate kaupade ja reisijate vedu puudutavate andmete kogumist. Varasemalt oli andmete kogumine kohustuslik vaid maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi puhul, kuid muudatusettepanekus muudetakse andmete kogumine kohustuslikuks ka meretranspordi puhul – tulevikus tuleb esitada mitmeid andmeid liikmesriikidesse imporditavate ja sealt eksporditavate kaupade kohta. Sellised andmed ei ole vajalikud mitte ainult statistilistel eesmärkidel. Ühtlasi annab direktiivi muudatusettepaneku rakendamine järgmisest aastast alates meie käsutusse andmeid meretranspordi kohta, muudab transporditavate kaupade tüübid läbipaistvamaks ja tõhustab teatud kaupade transporti, sest tänu võrreldavusele on võimalik igale kaubatüübile kõige tõhusam transpordiviis leida.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanekuga üritatakse teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks. Praegu koguvad 18 liikmesriiki selliseid andmeid vabatahtlikult ning kaubaliikide kaupa tuleb andmeid koguda Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks.

Kõikehõlmava ja ühetaolise statistika olemasolu kaubaliikide kaupa kõigi transpordiliikide kohta looks eelkõige üldise raamistiku, mis aitab toetada ja jälgida kombineeritud transporti edendavat poliitikat, st võimaluse optimaalselt kombineerida eri transpordiliigid ühes transpordiahelas ning ajakohastada kaubatranspordi logistika.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2009/42/EÜ, et teha kohustuslikuks kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks. Praegu koguvad 18 liikmesriiki selliseid andmeid vabatahtlikult. Viiel liikmesriigil pole rannikuala ja nad ei esita kõnealuse direktiivi kohaselt andmeid. Enamasti ei tekita asjakohaste andmete kogumine vastajatele lisakoormust, kuna asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik andmete koostamisel kasutada juba olemasolevaid andmeallikaid (nt tollidokumendid). Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon hääletas selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Usun, et kohustuslik kaubaliikide kaupa andmete kogumine mereveostatistika jaoks on ülimalt tähtis, kui soovime edendada kombineeritud transporti ning eri transpordiliikide kombineerimise võimalust. Kuna kaubaliikide kaupa tuleb juba andmeid koguda Euroopa maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi statistika jaoks, pean meretranspordi kohta statistika kogumist sisaldavat ühist raamistikku vajalikuks, sest see aitab ühtlasi tagada eri transpordiliikide võimalikult hea võrreldavuse.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks direktiivi 2009/42/EÜ läbivaatamine tagama just selle ning eeldatavasti hakatakse seda andmetele kohaldama alates 2011. aastast, järgides seega ELi 18 liikmesriigi eeskuju, kes juba praegu vabatahtlikult andmeid koguvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Head kolleegid! Statistiliste andmete süstemaatilise kogumise küsimus on meile kõigile väga oluline. Leedus moodustab kaupade merevedu kõigi kaupade veost vaid väikse protsendi ning seetõttu on meil võimalik selles valdkonnas veel palju ära teha. Lisaks on meie rannikuturismi sektoril suur kasvupotentsiaal. Kaubatranspordi logistikat ajakohastades ning kombineeritud transporti edendades – kombineerides optimaalselt eri transpordiliigid ühes transpordiahelas – on meil võimalik Läänemere piirkonna heaolu suurendada. See on eriti tähtis, kui soovime tulevikus säilitada Euroopa sadamate (nt Leedu sadam Klaipėda) konkurentsivõime. Balti riikide tihedam koostöö aitab neid ühendada ning muudab meie piirkonna turu ühtlasemaks ning Euroopa Liidule paremini juurdepääsetavaks. Hetkel on Balti riigid Euroopa transpordivõrgust suures osas ära lõigatud. Loodetakse, et 2020. aastaks kasvab transport Balti riikide vahel kahekordseks, mistõttu tuleb sobiva infrastruktuuri ja hea juurdepääsu küsimusele tõsise tähelepanu pöörata. Kõige tähtsam on aga see, et andmete kogumine ei tekita liikmesriikidele lisakoormust. Meil ei ole midagi kaotada.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0270/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse, et Taani esitas abitaotluse, mis puudutab 951 töötaja koondamist NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Nordjyllandis, hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni ettepanekuga ning parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ühtlasi tunnen heameelt komisjoni ettepaneku üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on tähtis ELi struktuurifond, mis võimaldab meil aidata töötajaid, kes on maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel töötuks jäänud. Nii on juhtunud paljudes ELi liikmesriikides, ka Hispaanias, kus on fondi olemasolust eriti palju abi olnud. Seda silmas pidades nõustun raportööri otsustega ning otsustasin raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Maailmakaubanduse olulisi struktuurimuutusi arvestades on ülioluline, et Euroopa majandussektoris suudetakse tõhusalt rakendada vahendeid, millega pakkuda tuge raskustesse sattunud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning aidata neid uuesti tööturuga siduda. Arvestades, et Taani on esitanud abitaotluse, kuna Nordjyllandi piirkonna 45 ettevõttes on koondatud 951 inimest, soovin meelde tuletada mitmeid põhjuseid, mille esitasin selgitustes hääletamise kohta, kui arutati teemat Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Cataluña automoción / Hispaania.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See on resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28.

Laevandussektorile masinaid ja seadmeid tootnud Taani piirkonna Nordjyllandi tööstust tabasid turumuutused ja ülemaailmne krediidikriis ootamatult, kuna sellega kaasnes tellimuste arvu järsk langus, mis lõppes koondamistega enam kui 40 ettevõttes.

Sellistes piirkondades nagu Nordjylland, mis on ühest sektorist eriti sõltuvad, on turu taastumine ja töötajate ümberpaigutamine teistele tegevusaladele enamasti aeglasem ning vaevalisem. Usun, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine on praegusel juhul õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Võttes arvesse ülemaailmset majanduskriisi, mis on eriti raskelt mõjunud tööhõivele, on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine paljude Euroopa kodanike ja perekondade raske olukorra leevendamisel lausa määrava tähtsusega, aidates kaasa nende sotsiaalsele taasintegreerumisele ning tööarengule ja pakkudes samal ajal ettevõtete vajadustele vastavaid uusi vahendeid ning edendades majandust. Taani tegevuskava, millega soovitakse aidata 951 koondatud inimest, kes töötasid väikse Nordjyllandi piirkonna 45 ettevõttes, mis tegelesid masinate ja seadmete tootmisega, mahub just sellesse raamistikku. Sellel juhul tegi 40% koondatud töötajatest käsitsitööd või metalli- ja masinatööd ning 33% tegi kvalifitseerimata tööd. Olukord viitab selgelt sellele, et meil peab olema võimalik tagada ülemaailmse kriisi tõttu kannatavate inimeste tõhus tehniline ja ametialane hindamine. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad tehtavaid pingutusi, mille eesmärk on võtta meetmeid niivõrd tähtsa vahendi – mida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond endast kahtlemata kujutab – kasutuselevõtmise kiirendamiseks ja tõhustamiseks, kuna hetkel rakendatakse selle raames pakutavaid võimalusi endiselt väga vähesel määral. Sel aastal taotleti olemasolevast 500 miljonist eurost vaid 11%.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Taas kord palutakse parlamendil kinnitada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abi maksmine töötajatele, kes on kriisi või ümberpaigutamiste tagajärjel koondatud. Taas kord jaotatakse see abi ära eelarveridade vahel, mis olid algselt teistele Euroopa programmidele määratud, kuna praeguses finantsraamistikus puuduvad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil oma vahendid.

Olukorra parandamiseks töötasin 2011. aasta eelarve koostamise ajal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi mitmete maksete assigneeringute loomise nimel. 20. oktoobril 2010 toimunud parlamendi eelarveprojekti lugemise hääletusel kiideti heaks 50 miljoni euro eraldamine.

Kuigi see summa on aastase vajadusega võrreldes üsna sümboolne, ei ole seda veel kinnitatud, sest Euroopa Ülemkogu lükkas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile oma vahendite andmise ettepaneku tagasi. Seetõttu hoian sellel küsimusel jätkuvalt silma peal, lootes selle mehhanismi eelarve ja õigusloomega seonduvat konsolideerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Avaldan Barbara Materale kokku nelja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva raporti eest siiralt tunnustust. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rakendusala laiendamine töötajateni oli tähtis samm, mis andis meile võimaluse Euroopa kodanikke otseselt toetada. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kui vahendi eesmärk on aidata neid, keda globaliseerumise mõjud on ootamatult tabanud. Selleks et eraldatud raha ka tõhusalt kasutada saaks, peab see kiiresti ja suunatult oma ettenähtud kohta jõudma. See on ainus võimalus tagada Euroopa kodanike abistamine ning ELi usaldatavuse suurendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Taani juhtumi puhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt, kuna pean fondi väärtuslikuks vahendiks, millega majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid aidata.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda ettevõtete ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele reaalset abi ning aidata neid uuesti tööturuga siduda – pärast 2009. aasta muudatusettepaneku jõustumist laienes abi ka majanduskriisi tõttu kannatada saanutele. Tänane hääletus puudutas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt 7 521 359 euro suuruse abi taotlemist Nordjyllandi piirkonnas masinaid tootnud 45 ettevõtte 1122 töötaja olukorra parandamiseks.

Lõpetuseks pean mainima, et mul on selle raporti vastuvõtmise üle hea meel, kuna see näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tõhus vahend, millega globaliseerumisest ja majanduskriisist põhjustatud töötusega võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles nõuti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutamist seoses 951 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Nordjyllandis. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond annab täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning aitab neid uuesti tööturuga siduda. Taani taotles Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid autotööstuses toimunud koondamiste leevendamiseks, mis vastab fondi abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Nüüd tuleb veel tagada see, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetab koondatud töötajate taassidumist tööturuga, pidades seejuures siiski silmas, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abi ei tohiks asendada riigisisesest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) On väga tähtis, et me ei peaks töötuse leevendamise lahenduseks sekkumatuse poliitikat. Selles valdkonnas on ülimalt oluline, et inimesed tunneksid nii enda riigi valitsuse kui ka ELi kui terviku tuge. Kuigi hääletasin raporti poolt, ei saa ma endiselt aru, kuidas toetusteks jagatava summa jaotamine toimub. Miks eraldatakse Hollandile iga koondatu pealt 3000 eurot, kuid Hispaania saab 1000 ning Taani 7000 eurot? Kas ümberõpe maksab Taanis seitse korda rohkem kui Hispaanias? Sellest vägagi kimbatusseajavast tõsiasjast hoolimata olen sunnitud raportöör Barbara Materaga nõustuma – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine on Taani puhul hetkel tõesti vajalik. Kahju, et Läti valitsus taotlust ei esitanud ega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist palunud. Lätis on hetkel 180 000 töötut.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse, et Taani esitas abitaotluse, mis puudutab 951 töötaja koondamist NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Nordjyllandis, hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni ettepanekuga ning parlamendi esitatud muudatusettepanekutega.

Soovin järgmised punktid eraldi välja tuua, kuna minu arvates on need eriti tähtsad: 1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond aitab koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda, vabastamata seejuures ettevõtteid nende kohustustest; 2) tänu parlamendi sagedastele taotlustele on komisjon esmakordselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise raames kindlaks määranud maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid; 3) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus; 4) komisjoni ettepanekus antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Võttes arvesse, et Taani esitas abitaotluse, mis puudutab 951 töötaja koondamist NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Nordjyllandis, hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni ettepanekuga ning parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ühtlasi tunnen heameelt komisjoni ettepaneku üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle hääletusega võtab Euroopa Parlament teadmiseks, et Taani esitas abitaotluse, mis puudutab 951 töötaja koondamist NACE Revision 2 osa 28 (masinate ja seadmete tootmine) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Nordjyllandis. Taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Oma resolutsioonis palub Euroopa Parlament asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ning näha üksikisikule ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; ja rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond võib aidata koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Laevaehitajate Liitude Ühenduse (CESA) hinnangul langeb ülemaailmse finantskriisi tõttu 2014. aastaks ülemaailmne nõudlus laevaehitussektori teenuste järele ning tulevikus viiakse laevaehitus peamiselt Aasias asuvatesse odavtööpiirkondadesse. Arvestades seda, et Euroopal puudub laevaehitussektorit toetav poliitika, on väga ebatõenäoline, et tootmine pärast praeguse kriisi lõppemist kriisieelsete tasemeteni jõuab. Ka minu kodulinnas Galaţis asuv Dameni laevatehas võitleb praegu majandus- ja finantskriisi mõjudega – ainuüksi 2009. aastal koondati seal umbes 600 töötajat. 2010. aastal koondatakse tõenäoliselt veel 500 töötajat. Toetasin oma häälega Euroopa Parlamendi resolutsiooni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta, kus Taani palus 7 521 359 euroga kaasrahastada Nordjyllandi piirkonnas ajavahemikus 15. veebruar 2009 kuni 14. november 2009 koondatud 951 töötaja abistamise programmi. Koondamised toimusid laevaehitussektorile masinaid ja seadmeid tootvas 45 ettevõttes.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Kõne all on kesktaseme piirkonnas Nordjyllandis masinaid ja seadmeid tootvate ettevõtete abistamine. Põhja-Jüütimaa kirdepoolses tipus asuva piirkonna 45 ettevõttest koondati ajavahemikus 15. veebruar kuni 14. november 2009 kokku 951 inimest. Selleks et aidata neid uuesti tööturuga siduda, eraldatakse Taanile fondist 7 521 359 eurot.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0269/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Nagu ma selle aasta märtsis Reimer Böge raporti hääletusel juba selgitasin, on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kasulik vahend, millega majandus- ja finantskriisi tagajärgi likvideerida – see on väga väärtuslik algatus, mille raames antav finantsabi pakub olukorrale reaalset leevendust. Sellest ajast saati on rahuldatud veel mitu teistki taotlust, sh kõnealune taotlus. Ma arvan, et just see näitab kõige paremini, kui kasulik see mõte on.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Madalmaad on palunud abi seoses Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutsevas ettevõttes NXL Semiconductors Netherlands toimunud 512 töötaja koondamisega, hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Nõustun ka komisjoni ettepanekuga, et seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisega on komisjon kavandanud maksete assigneeringute alternatiivse allika Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel, seda pärast Euroopa Parlamendi sagedasi meeldetuletusi, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread kindlaks määrata.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on tähtis ELi struktuurifond, mis võimaldab meil aidata töötajaid, kes on maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel töötuks jäänud. Peame Madalmaade elektroonikasektori töötajaid selles sektoris toimunud koondamiste tõttu fondi vahenditega toetama. Seda silmas pidades nõustun raportööri otsustega ning otsustasin raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Ümberkorraldamise ja ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, et seda oleks võimalik kiiresti ja tõhusalt rakendada. Arvestades, et Madalmaad on palunud abi seoses Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutsevas ettevõttes NXL Semiconductors Netherlands toimunud 512 töötaja koondamisega, ning viidates põhjendustele, mille esitasin selgitustes hääletamise kohta, kui arutati Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Hispaania piirkonnas Kataloonias, hääletan ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Taas kord seisame silmitsi probleemiga, mis tekib siis, kui ühe linna, praegusel juhul Nijmegeni, põhitööstusharu raskustesse satub – veelgi teravamaks muudab olukorra see, et mõne teise samaväärse tööhõivepotentsiaaliga tööstusharu arendamise peale ei ole mõeldudki.

Parlamendi vastu võetud resolutsioone uurides mõistame selgemini, kui tõsine ja laialdane on see probleem mitmetes Euroopa riikides. Need riigid ei ole endiselt näidanud, et suudavad kooskõlastatust ning investeeringuid ja uuendustegevust puudutavat olematut atraktiivsust suurendada.

Kuna edusamme ei paista, kardan, et fondi kasutuselevõtmise taotlusi hakatakse esitama massiliselt ja et ainult fondist endast ei pruugi piisata, kui soovime aidata töötajaid, kes on langenud vastavas ettevõttes toimunud äkiliste ja ootamatute muudatuste ohvriks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju tööstustegevusele ning elektroonikasektori spetsiifilistele töödele, vajame kiiresti rakendatavat ja tõhusat programmi, millega aidata 512 töötajat, kes koondati Madalmaade piirkondades Gelderland ja Eindhoven tegutsevast elektroonikasektori ettevõttest NXL Semiconductors Netherlands. Tähelepanu tasub juhtida sellele, et piirkondlikul ja sotsiaalsel tasandil mõjutab Gelderlandi provintsi kõige rohkem Nijmegenis asuva NXP tootmisettevõtte tegevuse soikumine, kuna see äriühing oli piirkonna suurim tööandja, pidades ühtlasi silmas, et kõnealune äriühing on pakkunud oma ettevõttes tööd paljudele madala kvalifikatsiooniga töötajatele, kellest paljud on seal töötanud aastakümneid. Praeguse olukorra tõttu vajame veelgi enam kava, millega neid endisi töötajaid toetada, nende ümberõpet korraldada ning aidata neid uuesti tööturuga siduda. Soovin teid fondi vahendite kasutuselevõtmise ja kasutamise hõlbustamise ning kiirendamise mehhanismide tagamisega kaasnevate ohtude eest veel kord hoiatada.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Madalmaade juhtumi puhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt, kuna pean fondi väärtuslikuks vahendiks, millega majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid aidata.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda ettevõtete ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele reaalset abi ning aidata neid uuesti tööturuga siduda – pärast 2009. aasta muudatusettepaneku jõustumist laienes abi ka majanduskriisi tõttu kannatada saanutele. Tänane hääletus puudutas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt 1 809 434 euro suuruse abi taotlemist Gelderlandi ja Eindhoveni piirkonnas tegutseva elektroonikaettevõtte NXL Semiconductors Netherlands 1590 töötaja olukorra parandamiseks.

Lõpetuseks pean mainima, et mul on selle raporti vastuvõtmise üle hea meel, kuna see näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tõhus vahend, millega globaliseerumisest ja majanduskriisist põhjustatud töötusega võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles sooviti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist seoses Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutsevas ettevõttes NXL Semiconductors Netherlands toimunud 512 töötaja koondamisega. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond annab täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning aitab neid uuesti tööturuga siduda. Madalmaad taotlesid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid autotööstuses toimunud koondamiste leevendamiseks, mis vastab fondi abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Nüüd tuleb veel tagada see, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetab koondatud töötajate taassidumist tööturuga, pidades seejuures siiski silmas, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abi ei tohiks asendada riigisisesest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Madalmaad on palunud abi seoses Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutsevas ettevõttes NXL Semiconductors Netherlands toimunud 512 töötaja koondamisega, hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega.

Soovin järgmised punktid eraldi välja tuua, kuna minu arvates on need eriti tähtsad: 1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond aitab koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda, vabastamata seejuures ettevõtteid nende kohustustest; 2) tänu parlamendi sagedastele taotlustele on komisjon esmakordselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise raames kindlaks määranud maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid; 3) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus; 4) komisjoni ettepanekus antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et Madalmaad on palunud abi seoses Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutsevas ettevõttes NXL Semiconductors Netherlands toimunud 512 töötaja koondamisega, hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Ühtlasi tunnen heameelt komisjoni ettepaneku üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Arvestades, et koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet; arvestades, et Madalmaad on palunud abi seoses Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutsevas ettevõttes NXL Semiconductors Netherlands toimunud 512 töötaja koondamisega; arvestades, et taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, palub Euroopa Parlament asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ning näha üksikisikule ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud ja rõhutab seda, milline võib olla Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi roll koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Toetasin oma häälega Euroopa Parlamendi resolutsiooni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta seoses Madalmaades tegutseva ettevõtte NL/NXP Semiconductors esitatud taotlusega.

26. märtsil 2010 esitasid Madalmaad seoses ettevõtte NXP Semiconductors 590 töötajast 512 töötaja koondamisega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile finantsabi taotluse – tegu on Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutseva ettevõttega. Koondati 425 meest ja 87 naist, sealhulgas seitse töötajat, kellel on tõsine terviseprobleem või puue (1,3%). Madalmaad rõhutavad nende koondamiste tõsist mõju, kuna NXP Semiconductors oli seal tööstuse valdkonnas suurim tööandja ning pakkus tööd paljudele madala kvalifikatsiooniga töötajatele, kellest paljud on seal töötanud aastakümneid. Töökohtade puudumine piirkonna teistes sarnastes pooljuhtide tootmisega tegelevates ettevõtetes tekitab vastavale tegevusele spetsialiseerunud töötajatele probleeme.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi roll on eriti oluline koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel. Ometigi soovin komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu juhtida sellele, et peame välja arendama ELi tööstuspoliitika, mis oleks säästev ja aitaks luua uusi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Alates 1. maist 2009 on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rakendusala laiendatud. Nüüd võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel. Gelderlandis ja Eindhovenis, NUTS II piirkonnas elektroonikasektoris tegutsevas ettevõttes NXL Semiconductors Netherlands koondati 512 töötajat. Nende töötajate abistamiseks eraldatakse Madalmaadele 1 809 434 eurot.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0271/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, millega kiideti heaks Portugalile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 2,4 miljoni euro eraldamine eesmärgiga toetada Qimondast koondatud töötajaid. Raha eraldamise aluseks oli 2009. aasta detsembris esitatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise taotlus. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eesmärgiga pakkuda täiendavat abi töötajatele, keda on mõjutanud rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimunud suured muudatused. Fondi abipaketiga leevendatakse 839 töötaja olukorda, kes koondati Portugalis tegutsevast ettevõttest Qimonda AG ajavahemikus 8. juuni 2009 kuni 8. oktoober 2009. See summa katab järgmiste meetmetega seonduvad kulutused: oskuste tunnustamine, kutsekoolitus, töökohtade loomise eesmärgil antav koolitus ja abi, iseseisvate tööotsingute abi, tööhõivestiimulite abi ning töökohal antav praktika. Seetõttu usun, et peame andma endast kõik, et kiirendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist, pidades meeles institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise resolutsiooni poolt, millega eraldatakse Portugalile kokku 2 405 671 eurot, et leevendada 839 töötaja koondamist ettevõttes Qimonda AG 8. juunist 2009 kuni 8. oktoobrini 2009. Nende vahenditega soovitakse aidata Qimondast koondatud töötajaid, kasutades selleks oskuste tunnustamist, kutsekoolitusi, töökohtade loomise eesmärgil antavat koolitust ja abi, iseseisvate tööotsingute abi, tööhõivestiimulite abi ning töökohal antavat praktikat. Portugal esitab Norte piirkonna olukorra parandamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise taotluse juba teist korda. 2009. aastal võeti tekstiilisektorit tabanud koondamiste leevendamiseks fondist kasutusele 832 800 eurot. Lõpetuseks on mul kahju, et Portugali valitsus ei ole õppinud fondi potentsiaali täielikult kasutama. Sel ajal kui Madalmaade ettevõtte NXP Semiconductors endised töötajad saavad 3535 eurot inimese kohta ja Taani Nordjyllandi piirkonna endised töötajad 7908 eurot inimese kohta, saab iga Qimonda endine töötaja fondi abist vaid 2867 eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Portugal on taotlenud abi seoses 839 inimese koondamisega Qimonda AGs, rahvusvahelises äriühingus, mis tegutseb elektroonikasektoris NUTS II tasandi Norte piirkonnas, hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Lisaks nõustun sellega, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on tähtis ELi struktuurifond, mis võimaldab meil aidata töötajaid, kes on maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel töötuks jäänud. Fondi tõhususe tagamiseks on ülioluline, et selle vahendid vajaduse tekkimisel kiiresti ja tõhusalt kasutusele võetakse. Seetõttu olen raportööri järeldustega nõus ning otsustasin raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Vila do Condes tegutsenud Qimonda sulgemine tekitas riigi Norte piirkonnas hoobilt juurde 1000 töötut. Tol hetkel oli piirkonnas juba nagunii riigi kõige kõrgem tööpuuduse tase: 2009. aasta perioodil jaanuar–oktoober külastas riigi põhjapoolse piirkonna tööhõivekeskuseid keskmiselt 22 000 töötut kuus. Portugal esitas 17. detsembril 2009 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses Qimonda AGs toimunud 839 töötaja koondamistega.

Komisjoni antud hinnangu põhjal jõuti järeldusele, et taotlus vastas kõigile vajalikele tingimustele. Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta, mille eesmärk on aidata uuesti tööturuga siduda neid töötajaid, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

Seetõttu toetan otsust, millega võetakse ELi 2010. aasta üldeelarve raames Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Portugali kasuks kasutusele 2 405 671 eurot. Lisaks soovin rõhutada, et ettepaneku menetlemine peab kindlasti olema nii kiire kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) 2005. aastal komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatusel loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mis põhines komisjoni raportil „Euroopalikud väärtused globaliseeruvas maailmas”, on saanud uue kuju, mis muudab selle läbipaistvamaks, ja laiemad eesmärgid, mille raames käsitletakse praeguse kriisi tagajärgi ning osutatakse viisidele, kuidas fondide vahendeid kiiremini kätte saada. Loodan, et fondi vahendid võetakse kiiresti kasutusele ka Portugali juhtumi puhul.

Kuigi hääletasin selle raporti poolt, on minu meelest kahetsusväärne, et eri taotlusi analüüsides selgub tõsiasi, et Portugali valitsus ei ole taas kord suutnud fondi maksimaalselt rakendada, nagu seda on teinud teised riigid – kõige kõnekamalt iseloomustavad seda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt ühe inimese kohta taotletud summad.

Täna hääletati näiteks ka teiste Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abitaotluste üle ning selgus, et Madalmaade ettevõte NXP Semiconductors saab iga koondatud töötaja aitamiseks 3534 eurot ning Taani piirkonna Nordjyllandi iga endise töötaja aitamiseks eraldatakse 7908 eurot. Portugali ettevõtte Qimonda endised töötajad, kes vastavad fondi toetuse tingimustele, saavad fondilt inimese kohta vaid 2867 eurot. Eraldatud vahenditega rahastatakse näiteks oskuste tunnustamist, kutsekoolitusi, töökohtade loomise eesmärgil antavat koolitust ja abi, iseseisvate tööotsingute või tööhõivestiimulite abi ning töökohal antavat praktikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest pean Portugali puhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist väga vajalikuks, et Qimondas koondatud tööliste olukorda leevendada. Kasutusele võetavast 2,4 miljonist eurost koondamiste negatiivsete mõjude kaotamiseks kahjuks küll ei piisa, ent ometigi on see märkimisväärne abi. Vahendite kasutuselevõtmine peab olema lihtne ja kiire ning hõlmama ka koolitusprogramme, mis aitavad koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Portugali ettevõte Qimonda, Saksamaa ühe ülemaailmse mõjuga ettevõtte osa, oli Portugalis veel üsna hiljuti lausa edukuse võrdkuju ning oma sektori üks juhtivaid ettevõtteid. Qimonda oli Portugali suurim eksportija ning enne pankrotini viinud probleemide avalikuks tulemist valmistuti seal uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks ning lisaks oli ettevõte suutnud kindlustada päikseelementide tootmise rahastamise riiklikest vahenditest. Qimonda töötajad olid kõrge kvalifikatsiooniga ning nende tootlikkuse määr oli samuti väga kõrge – mitte miski ei andnud alust arvata, et ettevõte võib nõnda kiiresti pankrotti minna. 2008. aastal kaalus ettevõte isegi Portugali linna Vila do Conde ümber kolme uue tehase rajamist. Qimonda asus tööstusliku minevikuga Norte piirkonnas, mis on ettevõtete sulgemise ja töötuse suurenemise tõttu tugeva hoobi saanud. Kui varem oli Qimonda oskustöölistele atraktiivne piirkond, siis praeguseks on olukord tunduvalt muutunud.

Loodan, et Qimonda töötajad saavad fondi kasutuselevõtmisest piisavat abi ja et neil õnnestub end uuesti tööturuga siduda. Tahaksin avaldada nende ja nende peredega solidaarsust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Vila do Condes asunud Qimonda tehase sulgemine on Põhja-Portugali kõrget töötuse taset veelgi tõstnud. Koondati 900 töötajat, kellest suurem osa oli madala haridustasemega: 36,6% oli saanud põhikoolihariduse ning vaid 10,7% läksid edasi kõrgharidust omandama. Seetõttu tasub tähelepanu pöörata 839 koondatud töötaja abistamise kava tähtsusele, kuna see aitab leevendada piirkonnas valitseva tõsise majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi mõju. Lisaks soovin rõhutada, kui tähtis on oskuste tõendamine, kutsekoolitused, töökohtade loomise eesmärgil pakutavad tööhõivestiimulid ning töökohal antav praktika. Teisest küljest on ülimalt kahetsusväärne, et kahe aasta jooksul on see alles teine taotlus, mille Portugal on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile esitanud, et Norte piirkonna töötajatele otsest abi hankida. Arvestades töötute suurt hulka Portugalis ning riigi rahanduse üliviletsat olukorda ja lisades siia kokkuhoiumeetmetest tuleneva 2011. aasta majanduslanguse, on valitsus kohustatud pädevamalt tegutsema, et töötutele reaalset abi anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) 17. detsembril 2009 Portugali valitsuse esitatud taotluse põhjal kiitis parlament heaks Portugalile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 2,4 miljoni euro eraldamise eesmärgiga toetada Qimondas koondatud töötajaid. Selle raames eraldatakse Portugalile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kokku 2 405 671 eurot, et leevendada 839 töötaja koondamist Qimonda AGs vahemikus 8. juunist 2009 kuni 8. oktoobrini 2009. Hinnanguliselt on selle paketi kogumaksumuseks 3,7 miljonit eurot, millest 2,4 miljonit (ehk 65% kogumaksumusest) taotleti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt.

Kahjuks ei olnud komisjon ja nõukogu abi andmas tol hetkel, kui oleks olnud veel võimalik seda Saksamaa juurtega rahvusvahelist ettevõtet vee peal hoida ja töötajate koondamist vältida. See vähene töötutele antav abi saabub alles praegu, hilinenult.

See on 16. taotlus, mida tuleb 2010. aasta eelarve raames käsitleda, ning hõlmab järgmiseid meetmeid: oskuste tunnustamine, kutsekoolitus, töökohtade loomise eesmärgil antav koolitus ja abi, iseseisvate tööotsingute abi, tööhõivestiimulite abi ning töökohal antav praktika.

Norte piirkond, kus koondamised aset leidsid, on 2009. aastal tekstiilisektoris toimunud koondamiste tõttu fondile esitatud varasema taotluse põhjal juba abikõlbulikkuse kriteeriumidele vastavaks tunnistatud. Tol korral eraldati Portugalile 832 000 eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Portugali juhtumi puhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt, kuna pean fondi väärtuslikuks vahendiks, millega majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid aidata.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda ettevõtete ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele reaalset abi ning aidata neid uuesti tööturuga siduda – pärast 2009. aasta muudatusettepaneku jõustumist laienes abi ka majanduskriisi tõttu kannatada saanutele. Tänane hääletus puudutas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt 2 405 671 euro suuruse abi taotlemist elektroonikaettevõttes Qimonda AG koondatud 839 töötaja olukorra parandamiseks.

Lõpetuseks pean mainima, et mul on selle raporti vastuvõtmise üle hea meel, kuna see näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tõhus vahend, millega globaliseerumisest ja majanduskriisist põhjustatud töötusega võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles sooviti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist seoses 839 inimese koondamisega Qimonda AGs, rahvusvahelises äriühingus, mis tegutseb elektroonikasektoris NUTS II tasandi Norte piirkonnas. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond annab täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning aitab neid uuesti tööturuga siduda. Portugal taotles Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid autotööstuses toimunud koondamiste leevendamiseks, mis vastab fondi abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Nüüd tuleb veel tagada see, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetab koondatud töötajate taassidumist tööturuga, pidades seejuures siiski silmas, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abi ei tohiks asendada riigisisesest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Portugal on taotlenud abi seoses 839 inimese koondamisega Qimonda AGs, rahvusvahelises äriühingus, mis tegutseb elektroonikasektoris NUTS II tasandi Norte piirkonnas, hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega.

Soovin järgmised punktid eraldi välja tuua, kuna minu arvates on need eriti tähtsad: 1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond aitab koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda, vabastamata seejuures ettevõtteid nende kohustustest; 2) tänu parlamendi sagedastele taotlustele on komisjon esmakordselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise raames kindlaks määranud maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid; 3) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus; 4) komisjoni ettepanekus antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Loomulikult hääletan rahastamisotsuse poolt, mille eesmärk on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine Portugali ettevõttes Qimonda koondatud töötajate olukorra leevendamine.

Hetkel tuleb ära märkida, et abiandmise otsus tehti liiga hilja ning abi raames eraldatav raha jõuab Portugali veelgi hiljem – mitte varem kui novembri lõpus või detsembri alguses. Praegune olukord ei olnud vältimatu ning sündmused ei oleks pidanud niimoodi arenema. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond võiks olla ja peaks olema tõhusam, nii et kollektiivse vallandamise ohvrid ei peaks kiiret abi ootama 17 kuud, nagu praegusel juhul.

Kui Euroopa suhtub finantskapitali jätkuvalt nii lahkelt, ei tohi see kriisiohvreid jätkuvalt halvasti kohelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et Portugal on taotlenud abi seoses 839 inimese koondamisega Qimonda AGs, rahvusvahelises äriühingus, mis tegutseb elektroonikasektoris NUTS II tasandi Norte piirkonnas, hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Ühtlasi tunnen heameelt komisjoni ettepaneku üle, sest selle seletuskirjas antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Portugal on taotlenud abi seoses 839 inimese koondamisega Qimonda AGs, rahvusvahelises äriühingus, mis tegutseb elektroonikasektoris NUTS II tasandi Norte piirkonnas. Taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlament hääletas selle poolt, et paluda asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks. Parlament tuletas meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ning näha üksikisikule ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud. Parlament rõhutab seda, milline võib olla Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi roll koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on ELi õigusloome ja eelarvega seotud vahend, mis loodi, et pakkuda täiendavat abi töötajatele, keda on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjed mõjutanud. Arvestades, et Portugal on taotlenud abi seoses 839 inimese koondamisega Qimonda AGs, rahvusvahelises äriühingus, mis tegutseb elektroonikasektoris NUTS II tasandi Norte piirkonnas, tunnen heameelt selle üle, et parlament raporti vastu võttis. Loodan, et abi antakse nii paindlikul ja tõhusal viisil kui võimalik, kasutades selleks lihtsat ja kiiret protsessi, mis võimaldaks globaliseerumise ning majandus- ja finantskriisi tõttu koondatud töötajatel end uuesti tööturuga siduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Qimonda AGs, rahvusvahelises äriühingus, mis tegutseb elektroonikasektoris NUTS II tasandi Norte piirkonnas, koondati ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu 839 inimest. Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondist eraldatud 2 405 671 euroga rahastatakse individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti, mida täiendavad riiklikud ja ettevõtte rakendatud meetmed.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0272/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Toetan ettepanekut eraldada Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondist Katalooniale 2 752 935 eurot, et pakkuda täiendavat abi mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmisega tegelenud 23 ettevõttest koondatud 1429 töötajale, kes koondati maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel. Koondamised leidsid aset üheksakuulise perioodi ajal (23. veebruar 2009 – 22. november 2009).

Abi tuleb kasutada selleks, et koondatud inimesi uuesti tööturuga siduda – 25% juhtudest ei olnud sellistel inimestel põhiharidust või oli neid kool lõpetamata jäänud ning 40% juhtudest oli koondatutel vaid põhiharidus. 75% koondatutest on meessoost ning 25% on üle 55 aasta vanad. Fondist saadav abi ei tohi mitte mingil juhul asendada riigisisesest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid. Toetan samuti eelarvekomisjoni raportis esitatud küsimust, miks 23% töötajatest ei kaasata kutsesobivuse määramisse ning milliseid meetmeid pakutakse konkreetselt kõnealustele töötajatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 1429 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas 23 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Hispaanias Kataloonias, hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni ettepanekuga ning parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Lisaks nõustun sellega, et Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi vahenditega tuleb aidata koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda, ning soovin korrata, et fondist saadav abi ei tohi mingil juhul asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Globaliseerumise tagajärjel koondatud töötajatele rahalise abi andmisel tuleb igat juhtumit eraldi vaadelda ning abistamise eesmärk peab olema aidata koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda. Seetõttu tuleb kindlasti rõhutada, et fondist saadav abi ei tohi mingil juhul asendada äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning ühtlasi ei ole see mõeldud äriühingute rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Seda silmas pidades rõhutatakse institutsioonide kolmepoolsel arutelul põhinevas ühisavalduses vajadust tagada niivõrd lihtsad ja kiired Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise menetlused kui võimalik. Arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 1429 inimese koondamisega 23 ettevõttes, mis tegutsevad Kataloonias, hääletasin selle resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin oma hääle ettepaneku poolt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Cataluña automoción / Hispaania, kuna selle eesmärk on pakkuda täiendavat abi Kataloonia töötajatele, keda on rahvusvahelise kaubanduse struktuuris toimuvate suurte muudatuste tagajärjed mõjutanud, ning aidata koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kui mõtlen sektorit tabanud kriisi peale, meenuvad mulle Hispaania endise peaministri José María Aznari sõnad, kes kord rääkis, kui üllatunud oli Ameerika Ühendriikide endine president George Bush, kui sai teada, et Hispaania suurim ekspordiartikkel ei olnud mitte põllumajandustooted, vaid autod. See on julgustav märk sellest, et Edela-Euroopa tööstusriikide vanad stereotüübid hakkavad lõpuks kaduma.

Kahjuks sai Hispaania tööstuse ajakohastamise kava, mida arendatakse eriti Rahvapartei eestvedamisel, ülemaailmse kriisi tõttu tugeva tagasilöögi. Nõudluse vähenemine ELi autotööstuse toodangu järele on väga tõsiste tagajärgedega ning 2009. aasta teises kvartalis vähenes tootmine peaaegu 40% – selline olukord ähvardab ohtu seada töökohad mitte ainult Hispaanias, vaid kogu Euroopa Liidus.

See tagasilöök teeb mu murelikuks ning seetõttu loodan, et Hispaania majandus suudab kriisile pädevalt reageerida ja et fondilt saadav abi on vaid osa lahendusest.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Hispaaniale abi andmine seoses 1429 inimese koondamisega mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmisega tegelevas 23 ettevõttes, mis tegutsevad Hispaanias Kataloonias, peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, kui soovime tagada tehnilise ja tööalase arengu paljudele eurooplastele, keda praegu valitsev ülemaailmne majandus- ja finantskriis on otseselt mõjutanud. Umbes 25% kava raames abistatavatest töötajatest ei ole saanud kooliharidust või ei ole haridusteed lõpuni käinud ning üle 40% töötajatest on ainult põhiharidus. Euroopa põhitootmissektorite tööjõu madal haridus- ja koolitustase on Euroopa 2020. aasta strateegia arengueesmärke arvestades suur probleem. Säästva, nutika ja kaasava kasvu toetamiseks peab meil olema strateegia, millega tagame liikmesriikidele ja Euroopa üldsusele saadavalolevate vahendite (nt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi) suurema tõhususe ja kasumlikkuse. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 500 miljoni euro suurusest eelarvest kasutati sel aastal vaid 10%, mis on Euroopa tööpuuduse levikut ning uue töökoha leidmise raskusi arvestades täiesti vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.

(IT) Hääletasin Hispaania juhtumi puhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt, kuna pean fondi väärtuslikuks vahendiks, millega majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid aidata.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda ettevõtete ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele reaalset abi ning aidata neid uuesti tööturuga siduda – pärast 2009. aasta muudatusettepaneku jõustumist laienes abi ka majanduskriisi tõttu kannatada saanutele. Täna vastu võetud raportis käsitleti 2 752 935 euro suurust Hispaania abitaotlust, mis on seotud 1429 inimese koondamisega mootorsõidukite tootmisega tegelevas 23 ettevõttes.

Lõpetuseks soovin ära märkida, et neli tänast hääletamist, mis puudutasid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist umbes 14 miljoni euro ulatuses, näitavad selgesti, et fond on kasulik ning tõhus vahend, millega globaliseerumise ja majanduskriisi põhjustatud töötuse vastu võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles nõuti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutamist Hispaania autonoomses piirkonnas Kataloonia seoses 1429 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas 23 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Kataloonias. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond annab täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning aitab neid uuesti tööturuga siduda. Hispaania taotles Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid autotööstuses toimunud koondamiste leevendamiseks, mis vastab fondi abikõlbulikkuse kriteeriumidele. Nüüd tuleb veel tagada see, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetab koondatud töötajate taassidumist tööturuga, pidades seejuures siiski silmas, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abi ei tohiks asendada riigisisesest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania taotles abi seoses 1429 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas 23 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Hispaanias Kataloonias, hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni ettepaneku ning parlamendi esitatud muudatusettepanekutega.

Soovin järgmised punktid eraldi välja tuua, kuna minu arvates on need eriti tähtsad: 1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond aitab koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda, vabastamata seejuures ettevõtteid nende kohustustest; 2) tänu parlamendi sagedastele taotlustele on komisjon esmakordselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise raames kindlaks määranud maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid; 3) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus; 4) komisjoni ettepanekus antakse selge ja üksikasjalik teave taotluse kohta, analüüsitakse abikõlblikkuse kriteeriumeid ning selgitatakse taotluse heakskiitmise põhjuseid; see vastab Euroopa Parlamendi nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hispaania taotles abi seoses 1429 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas 23 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Kataloonias. Taotlus vastab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Katalaanina on mul hea meel, et parlament palus asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks ning tuletas meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks, nähes üksikisikule ette ühekordse ja ajaliselt piiratud toetuse eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud. Parlament rõhutab seda, milline võib olla Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi roll koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) 2010. aasta jaanuaris esitas Hispaania taotluse, et saada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahalist toetust, pidades silmas koondamisi mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmisega tegelevas 23 ettevõttes, mis tegutsevad Kataloonia piirkonnas. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitleti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu koondatud töötajate olukorra parandamiseks. Koondamised on põhjustanud finants- ja majanduskriis, mis tingis järsu, enneolematult suure ja kiire nõudluse languse sõidukite järele Hispaanias ja kogu maailmas.

2009. aasta veebruarist novembrini koondati ainuüksi Kataloonia piirkonnas umbes 2330 töötajat, kellest 75% on mehed ja ligikaudu 25% töötajatest on üle 55aastased. Toetan koondatud töötajate rahalist abistamist ja koolitamist, et neil oleks võimalik leida uus töökoht nii pikaks ajaks kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi praeguse kasutuselevõtmise eesmärk on toetada Hispaania piirkonnas Kataloonias mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmisega tegelenud ettevõtetest koondatud 1429 töötajat. Komisjon tegi selle juhtumi puhul ettepaneku fondist 2 752 935 euro eraldamiseks, toetades sellega 23 ettevõttest koondatud töötajate uuestisidumist tööturuga, kuna taotlus, mille kohta esitati aprillis lisaandmeid, vastab fondi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele.

 
  
  

Raportid: Barbara Matera (A7-0270/2010, A7-0269/2010, A7-0271/2010, A7-0272/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. – (DE) Mul on väga hea meel, et Euroopa Parlament otsustas täna aidata paljusid inimesi, kes on globaliseerumise tõttu kannatada saanud. Euroopa fondide abi tuleb nüüd aga anda kiiresti ja ilma bürokraatiata, et kannatanutel oleks võimalik töö leida nii kiiresti kui võimalik. Tegu on Euroopa Liidu ülimalt tähtsa ja silmapaistva toetusega, mis näitab inimestele selgesti, et EL tahab ja suudab üksikisikuid hädaolukordades aidata. Sellest hoolimata peame andma endast kõik, et globaliseerumist nii tõhusalt kujundada kui võimalik. Seepärast on tähtis, et Euroopa Liit toetaks rahvusvahelistes majandussuhetes ausa konkurentsi põhimõtteid. Nõnda on kindel, et teatud sektorid kohe alguses ebasoodsasse olukorda ei satu.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Tunnustaksin hea meelega Barbara Materat suurepärase töö eest! Hääletasin täna nelja taotluse poolt, millega sooviti eraldada abivahendeid Hispaanias, Taanis, Madalmaades ja Portugalis töö kaotanud töötajatele. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mis ei tohi ületada 500 miljonit euro suurust summat, loodi 2006. aastal eesmärgiga aidata tööotsijatel uusi töökohti leida, rahastada spetsiaalseid väljaõppe kursusi, aidata töötajatel oma ettevõtteid luua ning pakkuda ajutisi sissetulekutoetuseid, nagu liikumistoetus, tööotsingutoetus, koolitustoetus või tööturuga uuesti sidumise toetus.

Fond on väga paindlik ning sellest on abi olnud Euroopa paljude piirkondade probleemide leevendamisel. Peame kindlasti tegema kõik meist oleneva, et selle vahendi kasutuselevõtmist kiirendada, eriti arvestades selle positiivset mõju võitluses majanduskriisiga.

 
  
  

Raport: Carmen Fraga Estévez (A7-0260/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Tunnen heameelt raporti üle, milles sätestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni tingimused ning Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) heaks kiidetud soovitused, mis võimaldavad vastu võtta kontrolli- ja rakendusmeetmed kõigi kalalaevade puhul, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks. Teatavad NEAFCi vastuvõetud sätted on ühenduse õiguses rakendatud iga-aastase lubatud kogupüüke ja kvoote käsitleva määrusega ning raportööri seisukohta tuleks toetada, austades seejuures selle iganenud viisi kõrvalejätmist, kuna õigusaktid muutuvad ebaselgeks ja mõjuvad ELi usaldusväärsusele halvasti. Kõige enam tähelepanu tuleb pöörata piirkondlike kalandusorganisatsioonide meetmete rakendamisele võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu, et konventsiooniga vastu võetud kontrolli- ja rakendussüsteem kiiresti ELi õigusesse üle võetaks, hoides parlamenti samal ajal igakülgselt ja kohaselt kursis kõigi piirkondlike kalandusorganisatsioonidega toimuvate läbirääkimistega ning tagades selle, et läbirääkimistel viibivad ka parlamendi vaatlejad.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Esiteks soovin raportööri tehtud töö eest kiita! Hääletasin selle raporti poolt, kuna arvan samuti, et Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem tuleb ELi õigusesse üle võtta. Üldiselt pooldan uusi õigusnorme, mis reguleerivad ebaseadusliku või teatamata kalapüügiga tegelevate kalalaevade tegevust, kuna neidsamu õigusnorme äsja vastu võetud raportis käsitletigi.

Kiidan heaks ka selle, et lisati uus sadamariigi kontrollisüsteem, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimise, mille seaduslikkust välismaise laeva lipuriik ei ole tõendanud. Ometigi olen üsna veendunud, et pärast nende muudatuste ülevõtmist tuleb kaaluda mõnda kompromisslahendust ning kõiki sellest tulenevaid muudatusi tuleb rakendada niikaua, kui need on konventsiooni tingimusi arvestades teostatavad. Lõpetuseks olen üsna kindel, et ülevõtmine toimuks palju kiiremini ja tõhusamalt, kui parlamenti läbirääkimiste kõigis etappides toimuvast pidevalt teavitatakse, tagades selle, et läbirääkimistest võtavad vaatlejatena osa ka täiskogu liikmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit peab kindlasti looma ühenduse süsteemi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Õigusnormide ettepanekutes tuleks üle võtta meetmed, millega sätestatakse püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. On ülitähtis, et õigusnormides järgitakse ühise kalanduspoliitika eesmärke ning aidatakse kaasa säästva arengu tagamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Metodoloogilisest vaatepunktist on konventsioonide sisu läbivaatamine ja ajakohastamine täiesti õige ning nõnda on toimitud ka praegusel juhul. Ometigi tuleb siinkohal küsimuse alla seada parlamendi roll selles läbivaatamises. Kui formaalsusküsimused kõrvale jätta, tuleb Euroopa institutsioonidega seotud asutuste toimimist pidevalt jälgida, et tagada nende tõhusus, ajakohasus ning võime ületada katsumused, mis võivad pärast vastava lepingu allkirjastamist muutuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga (NEAFC) hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem, kuna sellega kehtestatakse uus kontrolli- ja rakendusmeetmete süsteem, millega tagatakse piirkonna kalavarude kaitse ning tasakaalustatud kasutamine. Süsteemi hüvedeks on näiteks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade järelevalve ning kontrollisüsteem, mille eest vastutab see riik, mille sadamas kalatooted maha laaditakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades seda, kui tähtis on kalandus Euroopale (nii töökohti loova ja sissetulekut andva majandustegevuse kui ka inimeste toitmise tõttu), peaksime alati väga teraselt kaaluma iga määrust, millega üritatakse Euroopa kaluritele uusi ja rangemaid kohustusi määrata.

Selle ettepanekuga soovitakse ajakohastada ELi õigusakte, milles võetakse üle Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga vastu võetud kontrolli- ja rakendussüsteem. Selliste meetmete põhieesmärk on edendada kolmandate riikide laevade puhul konventsiooni nõuete järgimist, sh uue kontrollisüsteemi rakendamist, mille eest vastutab see riik, mille pinnal sadam asub. See võimaldab keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimise, mille seaduslikkust ei ole tõendanud.

Lisaks sätestatakse ettepanekus uued meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kontrollimiseks. Usun, et sellised meetmed kaitsevad Euroopa kalureid ELi eeskirjadele mittevastava kala pääsemise eest Euroopa turule, millest võidavad lõppkokkuvõttes ju kõik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest jagan arvamust, mille kohaselt tuleb Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga (NEAFC) hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ELi õigusesse üle võtta. Uute eeskirjade hulgast soovin eraldi välja tuua ebaseaduslike ja mitteametlike kalalaevade kontrolli ning uue sadamariigi kontrollisüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimine ja ümberlaadimine, mille seaduslikkust muu konventsiooniosalise riigi laeva lipuriik ei ole tõendanud. 2007. ja 2008. aastal ei olnud parlament Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) aastakoosolekul esindatud. Seetõttu ei saa ma mainimata jätta tõsiasja, et Lissaboni lepingut arvesse võttes peaks parlament seda küsimust puudutavate rahvusvaheliste konventsioonide teemal peetavatel läbirääkimistel edaspidi kindlasti esindatud olema.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune kontrollisüsteem hõlmab ka sätteid, mis võimaldavad edendada kaitse- ja rakendusmeetmete järgimist kolmandate riikide laevade puhul, et tagada täielik vastavus Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni (NEAFC) kaitse- ja majandamismeetmetele. See aitab kaasa kontrollisüsteemi aukude paikamisele, eriti küsimustes, mis puudutavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ning pälvis seetõttu meie heakskiidu.

Raportis tehakse ettepanek, mille kohaselt peaksid need liikmesriigid, kelle laevadel on lubatud kalastada NEAFC reguleeritavas piirkonnas, võtma süsteemi raames kasutusele vastavad kontrollimeetmed. Peame tähelepanu juhtima tõsiasjale, et tänapäevase kalastustegevuse kontrollimine esitab liikmesriikidele lisanõudmisi kas siis ühise kalanduspoliitika raames või piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleerimisalas.

Seetõttu tuleks järelevalvele eraldatud rahalised vahendid meie arvates uuesti läbi vaadata, eriti kui arvestada kaasrahastamise ülemmäärasid, mis on sätestatud ühise kalanduspoliitika raames liikmesriikidele eraldatavatele rahalistele vahenditele, millega liikmesriigid kontrolliseadmeid hangivad, täiustavad ja/või ajakohastavad. Seetõttu tegime ettepaneku tõsta hetkel 50% määr 75%ni, võttes arvesse, et hetkel toimub selle määruse läbivaatamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon, mille konventsiooniosalisteks said hiljuti ka ühendus ja EL, jõustus 1982. aastal.

Konventsiooni eesmärk on tagada Kirde-Atlandi kalavarude pikaajaline kaitse ning optimaalne kasutamine, lähtudes seejuures ühiskonna huvidest, säästvuse põhimõttest ning keskkonnast. Kontrolli- ja rakendusmeetmete võtmine aitab tagada konventsiooni ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) soovituste jõustumise. Neid kohaldatakse kõigi laevade suhtes, mida kasutatakse kalavarude püügiks konventsioonis määratletud piirkondades.

Ettepaneku eesmärk on liidu õigusakte ajakohastada. 2006. aastal võttis NEAFC vastu uue süsteemi, et parandada oma soovituste järgimisega seotud kontrolli- ja rakendustegevust. Teise muudatusena lisati uus sadamariigi kontrollisüsteem, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimise, mille seaduslikkust välismaise laeva lipuriik ei ole tõendanud. Selles sätestatakse uued meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kontrollimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu määrus Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatava kontrolli- ja rakendussüsteemi kohta, mille on allkirjastanud ka EL, sest minu arvates tuleb see süsteem ELi õigusesse üle võtta. 2006. aastal võttis Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon vastu uue süsteemi, et parandada oma soovituste järgimisega seotud kontrolli- ja rakendustegevust, mille peale ütlesid nii Euroopa Liit kui ka Euroopa Parlament, et on täielikult nende soovituste vastuvõtmise poolt. Eriti tugevalt toetati neid sätteid, kus kehtestatakse uus sadamariigi kontrollsüsteem, millega keelatakse Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimine ja ümberlaadimine, mille seaduslikkust ei ole vastav riik tõendanud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et see soovituste kogu kohandab eelnevalt kehtinud süsteemi praegustele vajadustele ümber ning seetõttu arvan, et selle ülevõtmine võiks võimalikult kiiresti toimuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga on väga tähtis, et tagada kalavarude säästev kasutamine ja jõukuse õiglasem ning võrdsem jaotumine. Kalapüügiga seotud kogukondade püsimajäämine sõltub just nende tingimuste täitmisest.

Kõigi kalalaevade kontrollimine, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalavarude püügiks konventsioonis määratletud piirkondades, ning rakendusmeetmed on antud juhul määrava tähtsusega. See raport on kindel samm paremuse suunas. Peaksime kõik sellele omalt poolt kaasa aitama ning raportis esitatut edasi arendama. Ühise kalanduspoliitika põhieesmärk peaks olema ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Euroopa Parlament on mitmel puhul korranud, et kõige tähtsamaks tuleb pidada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmete rakendamist piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt. Seetõttu tuleb Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) vastu võetud kontrolli- ja rakendussüsteem raportööri hinnangul kiiresti ELi õigusesse üle võtta. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) jõustus 1. jaanuarist 2010. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) on ette nähtud, et ELi kalalaevadel peab olema kalapüügiluba püügitegevuseks väljaspool ELi vesi. Hääletasin Carmen Fraga Estévezi raporti poolt, kuna tunnen, et peame ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrolli alla saama.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Kirde-Atlandi kalanduskoostöö tähendab eelkõige õiglaseid kvoote kõigile osalistele. Kõigile osalistele kohaldumiseks peab kehtestatav õiguslik alus põhinema loogikal. Mitte kellelgi ei tohi olla Atlandi kalavarude kasutamise ainuõigust. Hääletasin selle ettepaneku poolt lootuses, et vastavate õigusaktidega tagatakse võrdsed võimalused ning võrdne vastutus kalapüügiga seonduvate rikkumiste puhul ning et puuduksid lemmikud ja väljatõrjutud, nagu sageli juhtub, kui õigusaktide koostamisel ELi suurriikide huve silmas peetakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Suurenev sissetulek ja paranenud infrastruktuur toovad arenguriikides kaasa suurenenud kalatarbimise. Kalapüügikogused muutuvad juba praegu aasta-aastalt suuremaks ning see suundumus jätkub ka tulevikus. Uuringutest on selgunud, et ookeanide ja maismaavete kalavarude suurenemise taga on peamiselt vesiviljelus. Üha enam juhtub nii, et suurenevad laevastikud üritavad kala püüda aina vähenevatest varudest. Armutu ülepüügi ohjeldamiseks tulebki meil kindlasti kontrolli- ja rakendussüsteem kehtestada. Kalurite kirjeldused sellest, kuidas neid avamerel nagu orje vangis hoitakse ning kuidas nad peavad erakordselt väikse palga eest halastamatult tööd rabama tingimustes, mis sarnanevad suuresti orjapidamisega, annavad meile samuti alust muretsemiseks. Kui soovime, et ka meie järeltulijad teaksid, kuidas kala maitseb, on kontrolli kehtestamine möödapääsmatu. Kõige selle tõttu tundub vähemalt osaline kalanduspoliitika taasriigistamine loogilisena – nõnda oleks võimalik piirkondlike probleemidega terviklikult tegeleda. Hääletamisel lähtusin just sellest.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Raportis mainitakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni, mis jõustus 17. märtsil 1982. aastal. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) loodi eesmärgiga tagada konventsioonis sätestatud soovituste kohaldamine.

Raportis rõhutati nende kontrolli- ja rakendusmeetmete rakendamise tähtsust, mida kohaldatakse kõigi laevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalavarude püügiks konventsioonis määratletud piirkondades. Kõige tähtsamaks tuleb pidada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmete rakendamist piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt. Seetõttu on NEAFC vastu võetud kontrolli- ja rakendussüsteem muutmine prioriteetide küsimus ning süsteem tuleks ELi õigusaktidesse üle võtta nii kiiresti kui võimalik.

Ühtlasi rõhutab raportöör, et ELi kalalaevadel peab olema kalapüügiluba püügitegevuseks väljaspool ELi vesi. See raport võimaldab meil kõrvaldada Euroopa Liidu laevastikke käsitlevates õigusnormides siiani olevaid õiguslünki, parandades selles valdkonnas Euroopa Liidu usaldusväärsust ning aidates kaasa võitlusele ebaseadusliku kalapüügiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Parlamendi ja nõukogu ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem (NEAFC), on väga tähtis, kui võtta arvesse seda, et ettepaneku eesmärk on ajakohastada ELi õigusakte, millega võetakse üle NEAFC kontrolli- ja rakendussüsteem.

Nagu teistelgi kordadel, kui piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitused on kalanduse valdkonnas ELi õigusesse üle võetud, üritatakse ka praegusel juhul kehtestada rangemaid kontrollimeetmeid, et võidelda ebaseadusliku kalapüügiga, täita õigusaktide võimalikke lünki ning kaitsta ühise kalanduspoliitika põhimõtet tagada säästev kalapüük nii ELi vetes kui ka väljaspool neid.

Minu meelest kindlustatakse tekstis, milles täna kokku leppisime ja mille üle hääletasime, parlamendi eesõigused õigusliku tavamenetluse kontekstis, ning märgitakse, et see sisaldab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 punktist e ja artiklist 291 tulenevaid vajalikke muudatusi.

Eelnimetatud põhjustel hääletangi selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon, mille üks osaline on EL, kiideti heaks nõukogu otsusega nr 81/608/EMÜ ja see jõustus 17. märtsil 1982. Kõnealuse konventsiooni ja Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni soovituste (edaspidi „NEAFC konventsioon”) kohaldamise tagamiseks võib vastu võtta kontrolli- ja rakendusmeetmeid, mida kohaldatakse kõigi laevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalavarude püügiks konventsioonis määratletud piirkondades.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on ajakohastada ELi õigusakte, millega võetakse üle NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteem. NEAFCi uue süsteemi kohaldamiseks tuleb käesoleva ettepaneku kohaselt tunnistada kehtetuks nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2791/1999, millega rakendati 1998. aastal vastu võetud esimene NEAFCi süsteem.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Olen selle raporti poolt, sest kuigi Euroopa on teatud kalaliikide püüki piiranud (õigupoolest lausa ära keelanud), leidub endiselt arvukalt ebaseaduslikke kalalaevu, millel ei tegeleta mitte ainult kaitsealuste kalaliikide püügiga, vaid kus eiratakse isegi töötajate kaitset käsitlevate ELi direktiivide nõudeid.

Selle raporti vastuvõtmine tähendab seda, et ajavahemikul 2007–2010 jõustunud uued soovitused saavad seaduse jõu ja et need on äärmiselt oluline vahend nii ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemisel kui ka ELi laevastiku jaoks õiguslike tühimike vältimisel. Teiseks võiduks on uue kontrollisüsteemi kehtestamine, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimine ja ümberlaadimine, mille päritolu on kahtlane või ebaseaduslik.

 
  
  

Soovitus: Jarosław Leszek Wałęsa (A7-0262/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kuna NAFO põhieesmärk on teha koostööd ja konsulteerida NAFO konventsiooni piirkonna kalavarude optimaalsel kasutamisel, ratsionaalsel majandamisel ja kaitsel ning edendada ideid, mis oleksid suunatud rahvusvahelisele koostööle, et parandada avamere elusressursside säästvat majandamist teadusuuringute põhitõdede alusel, on siin esitatud muudatus väga oluline, kuna kõnealuse muudatusega vaadatakse konventsioon põhjalikult läbi eesmärgiga ühtlustada seda teiste piirkondlike konventsioonide ja muude rahvusvaheliste dokumentidega ning lisada sellesse kalavarude majandamise nüüdisaegsed põhimõtted. Tõhusate meetmetena soovin esile tuua järgmised punktid: konventsiooni struktuur muutus lihtsamaks; eelarvesse maksete tegemise valemit on ajakohastatud, et see kajastaks konventsiooniosalistele osutatavate teenuste puhul põhimõtet, mille kohaselt kasutaja maksab; kohustuste uued määratlused; otsuste langetamise protsess on läbi vaadatud ja loodi uus vaidluste lahendamise menetlus, mis on Euroopa Liidu huvides. Need täiendused on tulevikus ühise kalanduspoliitika edendamisel hindamatu väärtusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu nõukogu otsus, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatused, sest esitatud muudatusettepanekud aitavad kaasa Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni sisemise struktuuri uuendamisele ning volituste ümberjagamisele.

Siiski usun, et Lissaboni lepingut arvesse võttes peaks parlament rahvusvaheliste konventsioonide teemal peetavatel läbirääkimistel edaspidi kindlasti esindatud olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades seda, kui tähtis on kalandus Euroopale (nii töökohti loova ja sissetulekut andva majandustegevuse kui ka inimeste toitmise tõttu), peaksime alati väga teraselt kaaluma iga määrust, millega üritatakse Euroopa kaluritele uusi ja rangemaid kohustusi määrata. Praegusel juhul on aga tegu sellise esitatud muudatusettepanekuga, mis parandab Euroopa Liidu püügivõimalusi: need on Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatused, millest on väga palju abi. Seetõttu hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest jagan arvamust, mille kohaselt tuleb Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ELi õigusesse üle võtta. Uute eeskirjade hulgast soovin eraldi välja tuua ebaseaduslike ja mitteametlike kalalaevade kontrolli ning uue sadamariigi kontrollisüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimine ja ümberlaadimine, mille seaduslikkust muu konventsiooniosalise riigi laeva lipuriik ei ole tõendanud. 2007. ja 2008. aastal ei olnud parlament Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) aastakoosolekul esindatud. Seetõttu ei saa ma mainimata jätta tõsiasja, et Lissaboni lepingut arvesse võttes peaks parlament seda küsimust puudutavate rahvusvaheliste konventsioonide teemal peetavatel läbirääkimistel edaspidi kindlasti esindatud olema.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) NAFO põhieesmärk on teha riikidevahelist koostööd NAFO konventsiooni piirkonna kalavarude säästval majandamisel ja kaitsel.

Toetame ja hindame selles piirkonnas teaduslikel alustel põhineva rahvusvahelise koostöö põhimõtet. Seetõttu usume, et 2007. ja 2008. aastal vastu võetud ning eelnimetatud eesmärkidega kooskõlas olevat konventsiooni muudatusettepanekut, millega ühtlustatakse konventsiooni teiste piirkondlike konventsioonide ja muude rahvusvaheliste dokumentidega ning lisada sellesse kalavarude majandamise nüüdisaegsed põhimõtted, tuleks toetada.

Kahjuks ei saa me märkimata jätta kahetsusväärset viivitust, mis parlamendi seisukoha palumisele eelnes. Komisjoni ettepanek ühenduse õigusesse ülevõtmise kohta, on kuupäevast 8. märts 2010. Järelikult on dokumendi koostamiseks ja selle esitamiseks parlamendile kulunud rohkem kui kaks aastat.

Tulevikus võime vajada kiiremat kaasamist ja osalemist ning parlament peaks sellistel teemadel peetavatel läbirääkimistel ideaalis samuti esindatud olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile kirjutati alla 24. oktoobril 1978. aastal Ottawas ning see jõustus 1. jaanuaril 1979. aastal.

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) põhieesmärk on teha koostööd ja konsulteerida NAFO konventsiooni piirkonna kalavarude optimaalsel kasutamisel, ratsionaalsel majandamisel ja kaitsel ning edendada ideid, mis oleksid suunatud rahvusvahelisele koostööle, et parandada avamere elusressursside säästvat majandamist teadusuuringute põhitõdede alusel.

Konventsiooniosalised võtsid Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatuse vastu NAFO aastakoosolekul 2007. ja 2008. aastal. Kõnealuse muudatusega vaadatakse konventsioon põhjalikult läbi eesmärgiga ühtlustada seda teiste piirkondlike konventsioonide ja muude rahvusvaheliste dokumentidega ning lisada sellesse kalavarude majandamise nüüdisaegsed põhimõtted. Seetõttu teeb see muudatus organisatsiooni struktuuri tunduvalt tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile kirjutati alla 24. oktoobril 1978. aastal Ottawas ning see jõustus 1. jaanuaril 1979. aastal pärast seitsme allakirjutanu ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjade hoiuleandmist Kanada Valitsusele. NAFO põhieesmärk on teha koostööd ja konsulteerida NAFO konventsiooni piirkonna kalavarude optimaalsel kasutamisel, ratsionaalsel majandamisel ja kaitsel ning edendada ideid, mis oleksid suunatud rahvusvahelisele koostööle, et parandada avamere elusressursside säästvat majandamist teadusuuringute põhitõdede alusel. Konventsiooniosalised võtsid Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatuse vastu NAFO aastakoosolekul 2007. aastal (ingliskeelne tekst) ja 2008. aastal (prantsuskeelne tekst). Selle muudatusega vaadatakse konventsioon põhjalikult läbi eesmärgiga ühtlustada seda teiste piirkondlike konventsioonide ja muude rahvusvaheliste dokumentidega ning lisada sellesse kalavarude majandamise nüüdisaegsed põhimõtted, mistõttu hääletasingi selle muudatuse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kalavarude kaitsmise eesmärgil kaalusime nende optimaalset kasutamist ja ratsionaalset majandamist juba oma 30 aastat tagasi. Nüüd vaadatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) õigusnormid läbi eesmärgiga ühtlustada neid mitte ainult teiste piirkondlike konventsioonide ja muude rahvusvaheliste dokumentidega, vaid ka selleks, et ühtlustada neid tänapäeva teadmistega, näiteks kalavarude majandamise nüüdisaegsete põhimõtetega. Kalapüügikvoodid ja kalavarude majandamine on maismaavete ning ookeanide täieliku ülepüügi vältimiseks hädavajalikud. Seetõttu peame tagama selle, et sellised organisatsioonid nagu NAFO püsivad tänu ühtlustatud struktuurile ja heale organiseeritusele endiselt teovõimelistena. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata liigsete kulude vältimisele. Kõige selle tõttu tundub vähemalt osaline kalanduspoliitika taasriigistamine loogilisena – nõnda oleks võimalik piirkondlike probleemidega terviklikult tegeleda. Hääletamisel lähtusin just sellest.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Ettepaneku eesmärk on ajakohastada ELi õigusakte, millega võetakse üle Loode-Atlandi Kalanduskomisjoni kontrolli- ja rakendussüsteem. Uus menetlus võeti vastu eesmärgiga parandada oma kalandussoovituste järgimisega seotud kontrolli- ja rakendustegevust, seda eriti kolmandate riikide laevade puhul. Muudatustega kehtestati ka uus sadamariigi kontrollisüsteem, mis võimaldab tulemuslikult keelata Euroopa sadamates sellise külmutatud kala lossimise, mille seaduslikkust välismaise laeva lipuriik ei ole tõendanud.

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kontrolliks kehtestatakse uued meetmed. Peamine põhjus, miks ma poolt hääletasin, on teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Jarosław Leszek Wałęsa raportis viidatakse muudatusettepanekutele Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonis, mis allkirjastati 24. oktoobril 1978. aastal Ottawas ning mis jõustus 1. jaanuaril 1979. aastal. Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) eesmärk on koostöö ja konsulteerimise abil tagada kalavarude optimaalne kasutamine, ratsionaalne majandamine ja kaitse. Selle organisatsiooni põhieesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd, et parandada avamere elusressursside säästvat majandamist teadusuuringute põhitõdede alusel. Raportööri esitatud konventsiooni muudatusettepanekud ühtlustavad konventsiooni rahvusvaheliste ja piirkondliku tasandi dokumentidega.

Muudatusettepanekud on järgmised: ajakohastati NAFO struktuuri (üldnõukogu ja kalapüügikomisjon liideti üheks organiks); uuendati eelarvesse maksete tegemise valemit; lisati konventsiooniosaliste õiguste ja kohustuste uued määratlused; muudeti otsuste langetamise protsessi ja kehtestati uus vaidluste lahendamise menetlus, võimaldades vaidluste kiiret lahendamist, mis on Euroopa Liidu huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Jarosław Leszek Wałęsa raportiga muudetakse 1978. aasta Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni konventsiooni ning see on ühtlasi suur samm edasi Loode-Atlandi kalavarudealase koostöö ja majandamise edendamise suunas. Hääletasin konventsiooni muudatusettepaneku poolt, sest teadusuuringutest saadav teave muudab selle piirkonna mere elusressursside kasutamist puudutava koostöö tõhusamaks. Lisaks on selle muudatusettepaneku heakskiitmine märk parlamendi uuest rollist pärast Lissaboni lepingu jõustumist, kuna selles rõhutatakse konventsioonide heakskiidu ja ajakohastamise menetluse kiirendamise vajadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) põhieesmärk on tagada NAFO konventsiooni piirkonna kalavarude ratsionaalne majandamine ja kaitse. EL on selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni üks konventsiooniosalisi ning võttis NAFO aastakoosolekul 2007. aastal sarnaselt teiste konventsiooniosalistega vastu Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatuse. Muudatusettepanekus lihtsustatakse ja ajakohastatakse organisatsiooni struktuuri, et kohanduda kalavarude majandamise nüüdisaegsete põhimõtetega; kehtestatakse kohustuste uued määratlused konventsioonisalistele, nimelt lipuriikide ja sadamariikidele; ning selgitatakse NAFO konventsiooniosaliste õiguseid ja kohustusid.

Pidades silmas ELi huve, eriti ELile konventsiooniga antud püügivõimalusi, olen seisukohal, et muudatusettepaneku heakskiitmine on ülitähtis ja et seda võib kritiseerida vaid selle esitamise viibimise tõttu.

Jagan raportööri kahetsust komisjoni viivituse üle, sest sellest ajast, kui muudatusettepanek 2007. aastal toimunud NAFO aastakoosolekul vastu võeti, on komisjonil oma ettepaneku esitamiseks kulunud üle kahe aasta.

See raport saab mu poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin Jarosław Leszek Wałęsale tema suurepärase raporti eest tunnustust avaldada ning ühtlasi tuletada meelde ja rõhutada asjaolu, et Lissaboni leping jõustus 2009. aasta detsembris. Seoses kalanduskomisjoni uute volitustega peaks Euroopa Parlament olema edaspidistel tulevaste rahvusvaheliste konventsioonide üle peetavatel läbirääkimistel hästi esindatud.

2007. ja 2008. aastal ei olnud Euroopa Parlament Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) aastakoosolekul esindatud. Euroopa Parlament andis oma pädevuste raames nõusoleku, kuid soovib samal ajal tuletada nõukogule ja komisjonile meelde uusi menetlusnõudeid ning vajadust austada Euroopa Parlamendi uusi volitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile kirjutati alla 24. oktoobril 1978. aastal Ottawas ning see jõustus 1. jaanuaril 1979. aastal pärast seitsme allakirjutanu ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjade hoiuleandmist Kanada Valitsusele. NAFO põhieesmärk on teha koostööd ja konsulteerida NAFO konventsiooni piirkonna kalavarude optimaalsel kasutamisel, ratsionaalsel majandamisel ja kaitsel ning edendada ideid, mis oleksid suunatud rahvusvahelisele koostööle, et parandada avamere elusressursside säästvat majandamist teadusuuringute põhitõdede alusel.

Konventsiooniosalised võtsid Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatuse vastu NAFO aastakoosolekul 2007. aastal (ingliskeelne tekst) ja 2008. aastal (prantsuskeelne tekst). Kõnealuse muudatusega vaadatakse konventsioon põhjalikult läbi eesmärgiga ühtlustada seda teiste piirkondlike konventsioonide ja muude rahvusvaheliste dokumentidega ning lisada sellesse kalavarude majandamise nüüdisaegsed põhimõtted.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Toetan soovitust Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon põhjalikult läbi vaadata, kuna sellega lisatakse konventsioonile kalavarude majandamise nüüdisaegsed põhimõtted. Ühest küljest tähendab see meetmete ühtlustamist ning teisest küljest lipuriikide ja sadamariikide kohustuste uusi selgeid määratlusi.

 
  
  

Raport: Britta Thomsen (A7-0264/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Äriühingutel tuleks keelata alaliste töökohtade muutmine ebatüüpilisteks töökohtadeks, kuna see viib töökohakindluse kadumiseni. Olukord on veelgi tõsisem, kui võtame arvesse mitteametlikult töötavate naiste arvu suurenemist ja seda, et paljudel naistel ei ole muud võimalust kui ebakindel töökoht vastu võtta. Sellest hoolimata näidatakse naiste osakaalu ebakindlates töödes liiga väiksena, kuna näiteks tasulisi majapidamistöid ja hooldustöid ei võeta arvesse. Olemasolev õiguslik raamistik tuleks kohandada praegustele olukordadele, mis võivad viia ebakindlate töötingimusteni, eriti aga sunnitud osaajatöö ning selleni, et äriühingud ei teavita elementaarsete töötingimuste puudumisest: puuduv töökohakindlus, madal tasu, sotsiaalkaitse puudumine, puuduvad väljavaated tööturul edasijõudmiseks ja isegi töötajate kollektiivse esinduse puudumine. Selliste olukordade vältimiseks peame edendama põhikoolitusi ja erialast enesetäiendust, enda õiguste paremat tundmist ning naiste töö- ja pereelu tõelise olukorra vaatlemist, sest kuigi naiste sissetulekut nähakse teise sissetulekuna, võib see olla eksitav, kuna tihti on tegu perekonna ainsa sissetulekuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa 2020. aasta strateegias tehakse ettepanek tõsta 20–64aastaste vanuserühma tööhõive määr 75%-le ning vähendada vaesuseohus elavate inimeste arvu. Nende eesmärkide saavutamiseks oleks sobilik rakendada meetmeid ebakindla tööhõive kõigi vormide – sh suuliste töölepingute, selliste töölepingute vastu, milles on sätestatud alla kümne töötunni nädalas – ja lühikese tähtajalise töö lepingute vastu. Peale selle on veel töökohti, kus eiratakse tervishoiu ja ohutuse miinimumnõudeid ning kus valitseb seetõttu kõrgem vigastuste määr ja suurem haiguste oht ning kokkupuude mitmesuguste ohtudega.

Seda tüüpi lepingud ning nendega kaasnevad riskid ohustavad tihti just naisi, keda nende soo, vanuse, perekonna olemasolu või sisserändaja seisundi tõttu karistatakse. Euroopa Liit peaks sekkuma ja rakendama õigusloomega seotud meetmeid, et kindlustada sooline võrdõiguslikkus ja vähendada soolist vahetegemist tööturul. Liikmesriigid peaksid omalt poolt suurendama järelevalvet, et vähendada naiste ärakasutamise juhtumeid, võitlema mitteametliku töötamise vastu ning tööandjate vastu hoiatavaid meetmeteid võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Mul on väga hea meel, et Euroopa Parlament algatas arutelu ebakindlates töösuhetes olevate naiste olukorra leevendamiseks. Ebakindlates töösuhetes on peamiselt naised – tihti ei tagata neile isegi kõigile töötajatele kehtestatud kohustuslikke sotsiaalseid miinimumstandardeid. Naised kalduvad vastu võtma madalalt tasustatud töökohti, kus neil on võimalik töö- ja pereelu sobitada, ning on seetõttu sunnitud sotsiaaltagatistest loobuma ja kehvade töötingimustega nõustuma. Sotsiaalkaitse on turvalise paindlikkuse oluline osa. Seetõttu tuleb liikmesriikidel ja tööturu osalistel probleemide vastu võitlemiseks ulatuslikult ühtlustada töövorme reguleerivaid õigusnorme ja lepingutingimusi. Liikmesriigid peavad vähendama naiste kahekordset töökoormust, mis on ebakindlates töösuhetes olevate naiste ülemäärase osakaalu üks põhjusi. On väga tähtis tagada kõikide töötajate võrdse juurdepääsu võimaldamine sotsiaalteenustele ja -hüvitistele, sealhulgas rasedus- ja sünnituspuhkus, tervishoid ja vanaduspensionid ning haridus ja koolitus, sõltumata nende teenistustingimustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel, et raportöör juhtis meie tähelepanu tööhõivemaailma ühele tahule, kus esinevad endiselt ulatuslikud soolised erinevused. Majandus- ja finantskriis on ebakindlates töösuhetes töötajate olukorda vaieldamatult halvendanud, seda eriti naiste puhul, keda ebakindla töö koorem kõige enam rõhub. Hiljutised uuringud on näidanud, et 55% äriühingutes teevad osaajatööd ainult naised. Lisaks on välja arvutatud, et 31,5% töötavatest naistest töötavad osalise tööajaga, samal ajal kui töötavate meeste hulgas on selleks näitajaks seevastu 8,3% – lisaks kaasneb ebakindla tööga kõrgem vigastuste määr ning suurem haiguste oht ja kokkupuude ohtudega. Kokkuvõtvalt on tegu ebavõrdse olukorraga, mida Euroopa Parlament ei tohi eirata.

Hääletasin selle raporti poolt, sest ka minu arust tuleb selle probleemiga võidelda ning paluda liikmesriikidel ja tööturu osalistel ulatuslikult ühtlustada oma õigusnorme ja lepingutingimusi. Lisaks loodan, et komisjon ja liikmesriigid tõhustavad oma töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete järelevalvet. Peame veel palju ära tegema, enne kui naistele tööturul võrdsed võimalused suudame tagada.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidus sisaldab pelgalt kirjeldav termin „ebakindlates töösuhetes naised” kahesugust diskrimineerimist, millest mõlemad on väga tõsised. Esimene neist puudutab naiste tööd, mida käsitletakse sellel osaistungjärgul ühes teises toimikus nüüdisaegsuse ja säästvuse vaatepunktist. Teine punkt puudutab mitmetes liikmesriikides leiduvat kaheastmelist tööturgu, mille puhul ühtedel töötajatel on õigused ja kaitse, kuid teised jäetakse enamasti nende kontrolli alt väljas olevate olude meelevalda. Andmeid objektiivselt vaadates tundub üha tõenäolisem, et tulevikus kaasneb korrapärase tööga vajadus nõustuda suuremate riskidega kui praeguseni. Sellist muutust tuleks aga ohjata, et vältida lepingutingimuste suhtes nõrgimaid isikuid kahjustavat spekuleerimist – seda eriti nende puhul, kes leiavad end ebasoodsast olukorrast. Euroopa institutsioonidel lasub kohustus vältida diskrimineerimist ning võimaldada igaühel vabalt oma oskustele, võimekusele ja kalduvustele vastavalt tööeesmärkide poole püüelda. Kasutan võimalust ja juhin teie tähelepanu sellele, et takistuste kõrvaldamiseks kavandatavate meetmete võtmiseks peame ebakindlat tööd tegevate naiste olukorda täiendavalt uurima, vältides samal ajal liigset pealetükkivust.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin ebakindla tööga võitlemise poolt, kuna ebakindel töö on majanduskriisi tõttu laialdasemalt levima hakanud. See aitab tõhusamalt suurendada töökohakindlust, tõsta madalat tasu, mida enamasti maksustamiseks üldse ei esitatagi, parandada juhutöid tegevate inimeste sotsiaalkaitset, parandada töökeskkondasid, mis ei vasta tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuetele, ning tõhustada töötajate kaitset õnnetuste eest.

Samal ajal aitavad need meetmed meil tõhusamalt võidelda soopõhise diskrimineerimisega, mis ebakindla töö valdkonnas valitseb ning mille põhjustatud ebainimlike töötingimuste ohvriks langevad just naised.

Peamiselt naissoost koduabiliste ärakasutamine, naiste diskrimineerimine palga osas ning naissoost migrantide ekspluateerimine, kes ei ole oma õigustest teadlikud ega oska neid kaitsta, on vaid mõned paljudest põhjustest, miks hääletan nende meetmete poolt, millega üritatakse seda ülekohtust sotsiomajanduslikku olukorda leevendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvan, et liikmesriigid peavad töötama selle nimel, et nad suudaksid näha naistele, kes on ebakindlates töösuhetes, ette ametiühingukaitse võimalus niisuguste õiguste osas nagu väärikas tasu, rasedus- ja sünnituspuhkus, õiglane ja korrapärane tööaeg ning mittediskrimineeriv töökeskkond. Arvan, et liikmesriikidel tuleks muuta ametiühingutes osalemise takistamine karistatavaks ning pakkuda kergesti kättesaadavaid nõustamisteenuseid naistele, kes ei saa loota töönõukogu toetusele, nagu kodumajapidamistes ja põllumajandussektoris töötavad naised.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, milles tõstetakse esile tõsiasi, et ebakindlal tööl on naistöötajatele ebaproportsionaalselt suur mõju. See näitab veelgi selgemalt, kui vajalik on täiendada sätteid, milles käsitletakse rasedus- ja sünnituspuhkust ning õigust saada lapse sünni korral isale antavat puhkust, mis võimaldaks meestel ja naistel töö- ja perekondlikud kohustused tasakaalus hoida. Ebakindel töö viitab mittestandardse töösuhte tüübile, mida iseloomustavad peamiselt järgmised omadused, nagu väike või puuduv töökohakindlus, madalatasemeline tasustamine, sotsiaalkaitse õiguste puudumine, diskrimineerimisvastase kaitse puudumine ning töökeskkond, kus puuduvad tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded. Värskeimate andmete kohaselt töötab 31,5% töötavatest naistest osalise tööajaga ning töötavate meeste hulgas on selleks näitajaks seevastu 8,3%. Ebakindel töö ei ole mitte üksnes naiste ja meeste vahelise palgaerinevuse oluline põhjus, vaid ka takistus karjäärivõimalustele, millega kaasnevad paremad töökohad ja tööalane enesetäiendamine, mille tõttu jäävad paljud madalalt tasustatud ebakindlale tööle lõksu. Vähem arenenud riikidest pärit naised tulevad tihti Euroopa Liitu, et töötada muus riigis madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ebakorrapärastes tingimustes või isegi ebaseaduslikult. Ebakindlate töösuhtevormide ohvriks satuvad meie ühiskonna kaitsetuimad esindajad ja seejuures võetakse inimestelt tööväärikus ning võimalus endale ja oma perele inimväärne elu kindlustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuigi ebakindlates töösuhetes naiste osakaal võib olla suur, ei ole ebakindel töö siiski sooline probleem, ning selline käsitlusviis on tugevasti lihtsustatud.

Nagu olen juba mitmel korral vastu vaielnud, näitab ajalugu meile, et paindumatud tööõiguse mudelid on hukule määratud. Ameerika Ühendriikide näide tõestab selgelt, et paindlikkus ei tähenda ilmtingimata ebakindlust, vaid pigem dünaamilist tööturgu. Suurema paindlikkusega ei kaasne suurem ebakindlus – tegelikult on olukord hoopis vastupidine.

Kriisi lõppedes saame aru, et meile harjumuspärased mudelid on kokku kukkunud ja et kui soovime tõepoolest töökohti juurde luua, tuleb tööturul hakata nägema ebatüüpilisi lepinguid – seonduvad need siis osaajatöö, juhusliku või ajutise olemusega vahetustega töö, kodus töötamise või kaugtööga – kui tavalisi töövorme, kaotamata seejuures turvalisuses, mille dünaamilisus ja paindlikkus meile annab. Sel puhul võidavad paindlikumatest süsteemidest peamiselt naised, kusjuures nende töö- ja perekonnaelu või emaduse sobitamine ei ole nii kurnav kui traditsioonilisemate töövormide puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.

(PT) Praegune majandus- ja finantskriis on raskendanud vaeste naistöötajate probleemi, kes leiavad end tööturul tihti väga haavatavalt positsioonilt, kuna peavad oma töö- ja perekondlikke kohustusi sobitama.

Hääletasin selle raporti poolt ja nõustun, et peame probleemiga võitlema, kannustades liikmesriike ja tööturu osalisi välja arendama uusi ning tõhusaid strateegiaid töökohakindlusetuse kaotamiseks ning võttes seejuures arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Sooviksin eraldi välja tuua selle resolutsiooni ühe nõudmise, kus komisjonil palutakse esitada ettepanek meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime algatusraporti poolt, kus tõstetakse esile ebakindla töö soolist külge, mõistetakse hukka mitmeid olukordi ning nõutakse meetmete paketti, millega naiste vastu suunatud diskrimineerimisega võidelda. Üldiselt on tegu hea raportiga, kuid ometigi sisalduvad siin mõned vasturääkivused, millega me ei nõustu.

Kõige tähtsamad selles raportis esitatud head ettepanekud on järgmised:

selles kutsutakse komisjoni toetama liikmesriike kampaania väljatöötamisel, mille eesmärgiks on ebakindlates töösuhetes olevate töötajate töökohtade järkjärguline muutmine alalisteks töökohtadeks;

selles palutakse komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ebakindlaid töösuhteid käsitlevad strateegiad, et rõhutada inimväärseid ja rohelisi töökohti ning võtta arvesse sugude tasakaalustatud esindatust;

selles nõutakse tungivalt, et nõukogu ja komisjon määraksid liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes ja uues soolise võrdõiguslikkuse strateegias kindlaks ebakindla töösuhte omadused.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Päev pärast vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamise rahvusvahelist päeva hääletasin otsustavalt raporti poolt, milles käsitletakse ebakindlates töösuhetes töötajate olukorda. See on fakt: meeste ja naiste võrdõiguslikkuse soodsast arengust hoolimata on naised tööhõivet puudutavates küsimustes endiselt palju haavatavamal positsioonil. Naised on ebakindlates töösuhetes palju tihemini kui mehed. Meeste ja naiste potentsiaalsete töökohtade, töökvaliteedi, sissetuleku ning tasu vahel on endiselt arvukaid erinevusi.

Seetõttu on esmatähtis, et komisjon edendaks aktiivselt naiste ja meeste võrdseid võimalusi tööhõivepoliitikas uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia, ebakindlates töösuhetes olevate töötajate töökohtade järkjärgulise alalisteks töökohtadeks muutmise ja selleteemaliste riiklike ettepanekute toetamise abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Naiste tööelu ja karjääri takistab tihti stereotüüp naisest kui nõrgema ja kehvema stressitaluvusega olevusest, kes võib igal hetkel rasedaks jääda ning seetõttu haiguspuhkusele jääda ning ka teisi puhkuseid meestest tihemini välja võtta. See muudab töökoha otsimise naistele raskemaks ning need, kes töökoha leiavad, saavad seal vähem palka kui samu tööülesandeid täitvad mehed. Majanduskriis on neid probleeme teravdanud ja selgeks teinud, kui laialdaselt naisi tööturul ära kasutatakse. Lühiajalised töölepingud ja osaajatöö lepingud, mille puhul ületunde ei tasustada, on vaid mõned näited paljudest lepingutüüpidest, mida ma vastuvõetamatuks pean.

Seetõttu on ülitähtis juhtida tähelepanu sellele, et tööõigust tuleb järgida võrdselt kõigi töötajate puhul. Peame võitlema raskes olukorras viibivate inimeste ärakasutamisega, mille korral sunnitakse neid töötama karmides ja ebatervislikes tingimustes – eriti siis, kui räägime naistest, kes peavad lisaks võitlema ka stereotüüpidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Britta Thomseni raporti poolt, kuna arvan, et ebakindlates töösuhetes naiste töötingimusi käsitlevad õigusaktid tuleks läbi vaadata. Enamikus riikides on muutunud veel mõne aasta eest valitsenud tingimused, mille tõttu paljud naised tegid ebakindlaid töid. Tihti on nii, et sellised naised ei ole oma õigustest teadlikud ning lõppkokkuvõttes on neil suurem oht õiguskaitse kaotada ja ebaausalt ning ilma edasikaebamisõiguseta vallandatud saada. Selline olukord tuleb kaotada, koheldes kõiki töötajaid võrdse väärikusega. Seetõttu tuleb meestele ja naistele tagada võrdne ligipääs tööalase ümberõppe ja koolituse võimalustele. Eriti kehtib see naiste puhul, kes vajavad suuremat kaitset raseduse ja rinnaga toitmise ajal ning tööle tagasi pöördumise korral, mis on tihti kriitiline periood.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. (FR) Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga seonduva töö raames üritatakse sotsiaaldemokraat Britta Thomseni raportis sotsiaalse arengu vaatepunktist suuremeelsed olla. Ent nagu ikka on seda tüüpi raport täis üsna ähmaseid kompleksettepanekuid, mis on tegelikult vastuvõetamatud ja tugevalt seotud vasakpoolsete, ökoloogiliste ja sisserännet pooldavate vaadetega.

Näiteks ei ole võimalik kaaluda naissoost migrantide asustamise toetamist – seda eriti olukorras, kus ei ole tegelikult täpsustatud, kas tegu on seaduslike või ebaseaduslike sisserändajatega. Kui see on tõsi, et need naised või mehed on globaliseerumise ja üliliberaalse uusorjuse esimesed ohvrid, siis peame selleks, et nad paljudesse kohutavatesse lõksudesse (väärkohtlemine, vägivald või seksuaalne ärakasutamine) ei langeks, võimaldama neil kohe alguses oma päritoluriiki jääda.

Peame sisserändepoliitika suunda muutma, nii et inimestel, kellel tekib kiusatus majanduslikel põhjustel välja rännata, oleks võimalik koju jääda – selleks peame rahvusvahelise abi uuesti määratlema viisil, mis võimaldaks vastavatel riikidel poliitiliselt ja majanduslikult stabiilseks muutuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ebakindlus ei mõjuta mitte ainult töötingimusi ja -suhteid, vaid ka töötajate elu stabiilsust ja kvaliteeti. Ebakindlus mõjutab Euroopas rohkem naisi kui mehi, teravdades tööl soolist ebavõrdsust, seda eriti sotsiaalõiguste ja palkade vallas. Olukord on veelgi tõsisem majapidamistööde ja naissoost migrantide tehtava töö puhul.

Kestva kriisi ajal mõjutas töökoha kaotus eelkõige ebakindlates töösuhetes töötajaid. Majanduslanguse ning lepinguliste töökohtade kadumise tõttu muutub tööhõive struktuur veelgi ebakindlamaks. Sellele tsüklile tuleb tagurpidikäik anda. Töökohal tuleb tagada sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalõigused. Võitlus ebakindluse ja naiste kahekordse töökoormaga peaks olema ELi kõige kiireloomulisem eesmärk, mistõttu hääletan selle raporti poolt, kuna see on tubli samm õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Britta Thomseni raporti poolt, kus käsitletakse ebakindlates töösuhetes naiste probleemi, sest mulle valmistab suurt muret eriti see, et majanduskriisi tagajärgede käes kannatavad eelkõige naised. Kriis on suuremat mõju avaldanud ebakindlatele töösuhetele, milles on enamasti just naised. Toetan seda resolutsiooni ettepanekut, kuna peame otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise vastu tõhusamalt võitlema. Hetkel on ebakindlates töösuhetes liiga suur hulk naisi ja lisaks peavad nad neid töösuhteid veel koduste kohustustega sobitama. Toetan raportit seepärast, et soovin muuta hetkel valitsevat ebaõiglast olukorda, kus naistel on tööhõivevõimalustele halvem juurdepääs, kus enamik naisi on ebakindlamates töösuhetes ja kus nad teenivad endiselt vähem kui sama tööd tegevad mehed. Kõige selle tõttu hääletan resolutsiooni ettepaneku poolt, milles tõstetakse muu hulgas esile vajadus kindlustada sooline võrdõiguslikkus ja vähendada soolist vahetegemist tööturul ning kutsutakse liikmesriike üles võitlema mitteametliku töötamise vastu selle muutmise kaudu korrapäraseks tööks.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Toetan ebakindlates töösuhetes olevate naiste olukorda käsitlevat raportit, sest ma ei suuda lihtsalt ette kujutada, et 21. sajandil esinevad naiste puhul ELis endiselt suured erinevused tööhõivevõimalustes, töö kvaliteedis, äraelamiseks vajalikus sissetulekus ja võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu saamisel. Kahjuks on ebakindlates töösuhetes olevate naiste ülemäärane osakaal põhiline tegur, mis soodustab endiselt suuri soolisi palgaerinevusi, ning ühtlasi jagan arvamust, et naiste töökohtade kvaliteedi parandamine aitab vähendada soolisi palgaerinevusi.

Lisaks leian, et kõikidel töötajatel, sealhulgas ebakindlates töösuhetes olevatel naistel, on õigus kutsealasele koolitusele ja täiendõppele ning tütarlaste ja noorte naiste võimalusi hea hariduse, koolituse ja väljaõppe saamiseks tuleb parandada. On väga tähtis, et komisjon toetaks liikmesriike kampaania väljatöötamisel, mille eesmärgiks on ebakindlates töösuhetes olevate töötajate töökohtade järkjärguline muutmine alalisteks töökohtadeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Kahjuks lööb meeste ja naiste palgaerinevus eriti teravalt välja just kriisi ajal. Peame selle arutelu käsitlusala tunduvalt laiendama ning seejärel koostama konkreetsed ettepanekud, millega tööl käivate naiste töösuhteid reguleerida. Lisaks peame pakkuma sotsiaalkaitset just üksikemadele, puudega naistele ning rasketööstuses töötavatele naistele. Ühiskonna kohuseks on sel moel tööandjatele selge sõnum saata, et soo alusel palga või töötundide vähendamise võimaluste ärakasutamine ei ole meile vastuvõetav. Peame looma eraldi ELi fondi, millega toetada neid üksikemasid, kes töökohast ja elatusvahenditest ilma jäävad. Selles suhtes on Britta Thomseni ettepanek väga õigeaegne. Olen täielikult selle raporti poolt ja näen seda kui uut lahendust naiste tööprobleemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Nende tööhõivevormidega seonduvaid probleeme kogevad peamiselt naised, kuna karjääri ja perekonna ühitamatud vajadused sunnivad paljud naised ebakindlale tööle ning muudab vaesuse hilisemas elus vältimatuks. Selles küsimuses ei tohi me kahe silma vahele jätta seda, et need tööhõivevormid mõjutavad ka mehi ja et vaesuse oht võib olemas olla ka täistööajaga töötamise puhul. Kohalikud sotsiaalsüsteemid ja sotsiaalmeetmed on aga loodud selleks, et rasket tööd tegevaid kohalikke inimesi vajaduse korral aidata. Raportis keskendutakse liiga palju naissoost migrantidele, kes otsivad endale tihti osaajatöö, ja selles sätestatakse kaudselt, et uues riigis elamist tuleks toetada. On tõsi, et inimkaubitsejate valelubadused, globaliseerumisega kaasnevad probleemid ning – ebaseadusliku riiki sisenemise korral – uued orjatöö vormid äriühingutes mõjutavad naisi eriti valusalt. Imporditud vaesuse toetamine ei ole lahendus. See vaid suurendab sotsiaalprobleeme ning võib sotsiaalse rahu igaveseks ohtu seada. Asjade sellise suundumuse toetamine on vale samm. Lõppkokkuvõttes on midagi võimalik muuta vaid piirkondlikul ehk päritoluriikide tasandil. Selline tagaukse kaudu aitamine tuleb kõige karmimaid võimalikke meetmeid võttes kohe lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Äriühingud reageerisid kriisile ajutiste töökohtade vähendamisega (näiteks tähtajaliste lepingutega töötajate puhul) ning palkasid tööjõudu või töötajaid muud tüüpi ajutiste töösuhete alusel.

Oleksin resolutsiooni toetanud, kui selles ei oleks julgustatud tööandjaid tegema konkreetseid samme, millega naissoost migrante integreerida. Leian, et selline tegevus diskrimineerib meie naistöötajaid. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Raportöör määratleb mõistet „ebakindel töö” kui tööhõivevormi, millega kaasneb väike töökohakindlus, madal tasu, sotsiaalkaitse õiguste või tööhõivega seotud hüvede puudumine, diskrimineerimisvastase kaitse puudumine, piiratud väljavaated tööturul edasijõudmiseks ja töötajate kollektiivse esinduse puudumine või töökeskkond, mis ei vasta tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuetele.

Finants- ja majanduskriis on ebakindla töö veelgi nähtavamaks ning pakiliseks probleemiks muutnud. Äriühingud on ajutisi töökohti otsustavalt vähendanud ning kardetakse, et kaotatud töökohti ei taastata enam kunagi. Kahjuks mõjutab praegune olukord kõige enam naisi ning probleem on kõige nähtavam teenindussfääris (sellistes valdkondades nagu majutus ja toitlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö) ja põllumajanduses. Nendes sektorites töötavad naised ei ole täistööajaga töötajad, mis tähendab seda, et nende palgad ja pensionid on väiksemad, nad saavad vähem sotsiaalabi ning neil puuduvad karjäärivõimalused. Hiljutistest uuringutest selgub, et naistel on raskem töökohta leida kui meestel.

Lisaks valitseb meil suur meeste ja naiste palgaerinevus (umbes 18%, mille puhul teenivad naised tunnis viiendiku vähem kui mehed). Neid probleeme arvestades hääletasin raporti poolt, mis pakub tööhõivepoliitikaga seonduvale raskele olukorrale lahenduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Britta Thomseni raporti poolt. Praegu tunda andva majanduslanguse ajal peavad teatud töötajate rühmad selle eest kõrget hinda maksma. Ebakindlas töösuhtes töötajad seisavad kriisiga silmitsi, ilma et neil oleks tagatisi, mis teiste töötajate olukorda leevendavad. Lisaks on naised selles kategoorias veelgi kriitilisemas seisus. Ebakindla töö probleem on naiste hulgas tõsine, seda eriti teenindussfääris ja põllumajanduses, ning olukorra parandamiseks peame viivitamatult tõhusaid meetmeid võtma. Olukorra põhjused on erinevad. Naiste ja meeste tööhõive- ja palgaerinevus on endiselt liiga suur, et saaksime võrdsuse saavutamist väita, mistõttu oleks ebakindla töö leviku peatamiseks tõhus võtta meetmeid, nagu rasedus- ja sünnituspuhkus, tervishoid ja vanaduspensionid. Ebavõrdse tööhõive olukorra parandamist peame aga kindlasti alustama noorte naiste harimisest ja koolitamisest. Lõpetuseks vajame madala kvalifikatsiooni põhjuste, aluste ja kulude põhjalikumaid teadusuuringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ebakindlad töökohad on hetkel üha süveneva sotsiaalse ebastabiilsuse üks tähtsaid põhjuseid – niigi kõrge tööpuuduse tase tõuseb endiselt mitmes riigis, sealhulgas minu kodumaal Portugalis.

Tavaliselt mõjutavad ebakindluse või muutlikkuse erinevad vormid esimesena ja kõige tugevamalt just naistöötajaid – madalamad palgad (isegi sama töö puhul), kõrgem tööpuuduse tase ning pikaajalistest sotsiaalsetest teguritest (konkreetselt emadusest) tingitud suurem töökohakindlusetus.

Olukorra negatiivne mõju ei piirdu tõsise diskrimineerimisega, mille all naised on alati pidanud kannatama – pigem mõjutab see, et naistel puudub võrdne juurdepääs tööturule, nende majanduslikku iseseisvust ning isiklikku sõltumatust.

Seetõttu kujutab töökohakindlusetusega võitlemine eriti naiste jaoks väga edumeelset sammu sotsiaalse stabiilsuse ja soolise võrdõiguslikkuse poole, mis on Euroopa Liidu ühed põhiväärtused.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Praegune majandus- ja finantskriis on endaga kaasa toonud ka ebakindlate töökohtade arvu kasvu, seda eriti naiste töökohtade puhul. Paljusid majanduslanguse ajal kaotatud alalisi töökohti ei taastata, vaid need asendatakse ebatüüpiliste ja väga ebatüüpiliste töölepingutega. Selle tagajärjeks on töötingimuste taseme järsk langus. 31,5% ELi töötavatest naistest töötab osalise tööajaga (30 tundi nädalas või vähem) ning töötavate meeste hulgas on selleks näitajaks seevastu 8,3%.

Usun, et pensioniskeemide jätkusuutlikkus, eneseabiprojektide laenuvõimalused ning töökohtade loomine ja alternatiivse sissetuleku loomise skeemid võivad parandada ebakindlates töösuhetes olevate naiste olukorda.

Palun Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada ebakindlaid töösuhteid käsitlevad strateegiad, et rõhutada inimväärseid ja rohelisi töökohti ning võtta arvesse sugude tasakaalustatud esindatust. Nõuan tungivalt, et liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid, et vähendada igas liikmesriigis soolisi palgaerinevusi, nagu pensionide erinevus, 10% võrra aastaks 2020, kuna see on väga oluline elatustaseme parandamiseks, vaesuse vastu võitlemiseks ja majanduskasvu tõstmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin Britta Thomseni suurepärase töö eest tunnustada! Naised peavad liigagi tihti nõustuma töötingimustega, mis on kõike muud kui inimväärsed. Seetõttu peame naistöötajate olukorral valvsalt silma peal hoidma, eriti naiste puhul, kes on rasedad või toidavad oma last rinnaga. Naistele, kes pärast rasedus- ja sünnituspuhkust tööle tagasi lähevad, tuleb tagada võimalus tööturuga uuesti aktiivselt liituda.

Liikmesriikidelt nõutakse tungivalt valvsust kõiges, mis puudutab naistöötajaid kahjustavalt kohtlevaid tööandjaid. Sellised kuritarvitajad tuleb nii kiiresti kohtu alla anda kui võimalik. Lisaks tuleb koostada uus Euroopa tööhõivestrateegia, et kaasata ebakindlates töösuhetes olevad naised sotsiaalkindlustus- ja tööõigusaktidega tagatud kaitse süsteemidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Madala – deklareerimata või mitteametliku – palgaga töötajad, puuduva sotsiaalkaitse või olematute tööhõivega seotud hüvedega töötajad, ilma tööturul edasijõudmise võimaluseta töötajad … Hetkel kestva majanduskriisi tõttu nn ebakindlates töösuhetes töötajate arv aina suureneb. Selliste töötajate hulgas valitseb suur sooline lõhe: ebakindlates töösuhetes naised on tunduvas ülekaalus. Kuna arvan samuti, et nende kaitset tuleb tõhustada, toetasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles käsitleti ebakindlates töösuhetes töötajate olukorda. Kutsun liikmesriike üles tagama, et tööandjad, kes kohtlevad naistöötajaid kuritarvituslikult või kahjustavalt, antakse võimalikult kiiresti kohtu alla. Lisaks tuleb võtta meetmeid, millega ebakindlas töösuhtes töötajatele tagatakse ametiühinguõiguste kaitse selliste õiguste puhul nagu väärikas palk, rasedus- ja sünnituspuhkus ning õiglane ja korrapärane tööaeg. Lisaks loodan, et Barcelona lastehoiu eesmärke asutakse saavutama nii kiiresti kui võimalik ning et kõrvaldatakse kõik takistused, mis ei võimalda naistel nii osaajatööl kui ka täistööajaga töötades töötada nii suure koormusega, kui nad soovivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tegu on üliolulise raportiga ja mul on väga hea meel, et EP selle vastu võttis, peamiselt seepärast, et raportis juhitakse tähelepanu ebakindlate töösuhete soopõhisele olemusele ja tuletab meelde standardsetelt töösuhete vormidelt mittestandardsetele ülemineku suundumust tööturul, mistõttu on vaja takistada mittestandardsete töösuhtevormide muutumist ebakindlaks tööks, ollakse seisukohal, et nende probleemide vastu võitlemiseks tuleb liikmesriikidel ja tööturu osalistel paluda ulatuslikult ühtlustada oma õigusnorme ja lepingutingimusi, mis reguleerivad standardseid ja ebatüüpilisi töövorme, et vältida olukorda, kus eelistatakse kõige mugavamat ja odavamat tööd, samas unustamata ohtu, et deklareerimata töö osakaal kasvab, ja nõutakse tungivalt, et nõukogu ja komisjon määraksid liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes ja uues soolise võrdõiguslikkuse strateegias kindlaks ebakindla töösuhte omadused.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Praegune majanduskriis mõjub naistele raskemalt, sest nad asuvad palju tundlikumas tööhõivevaldkonnas: nende töö ei piirdu tavaliselt töökohaga, vaid laieneb ka kodule ja perekonnale. Enamiku ebakindlast tööst teevad ära naised, kes leiavad end seetõttu ilma töökohakindluseta, madala palgaga ning väiksema sotsiaalkaitse ja madalama kvalifikatsiooniga.

Sellistes oludes leiavad haiguse või lapse sünni tõttu töölt eemal viibinud naised – kes on seejärel valmis tööle naasma – väga sageli, et on töökohast ilma jäänud. Need probleemid on meie delegatsioonile väga olulised: soovin veel lisada, et sarnaste probleemidega seisavad silmitsi mitte ainult töötud naised, vaid ka need naised, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad. Oleksime selle raporti tervikuna heaks kiitnud, kui seal ei oleks edendatud poliitikat, millega soovitakse väljastpoolt Euroopa Liitu naistöötajaid integreerida, seda kahjuks Euroopa kodanike arvelt. Seepärast hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Hääletasin ebakindlates töösuhetes naiste olukorda käsitleva raporti poolt. Majanduskriis on tööturu ebakindlust veelgi süvendanud. Tööandjad on töökohti vähendanud või võtnud tööle ajutisi töötajaid, tehes neile kehvema finantspakkumise. Aset leidnud koondamiste lained tähendavad samuti, et paljud inimesed leidsid end ühtäkki väljaspool tööturgu. Olukord on eriti raske kooli lõpetanutele, vanematele inimestele ja naistele. Kriis on tööhõives esinevat soolist ebavõrdsust veelgi teravdanud. Seda on tunda saanud eriti naised, kes moodustavad nn ebakindlas töösuhtes töötajatest kõige suurema osa. Palgaerinevus on suurenenud ning sotsiaalkaitset puudutav ebavõrdsus on süvenenud. Olukord on ühtlasi pärssinud naiste karjäärivõimalusi ning soodustanud tööga seonduvate sooliste stereotüüpide kinnistumise. Seetõttu vajavad ebakindlates töösuhetes naised erilist kaitset.

Muu hulgas peaks neile kohalduma sotsiaalkindlustusskeemid ning töökohtade kaitset käsitlevad õigusaktid. Naistele rahalise kaitse pakkumine töökoha kaotuse või raseduse ja sünnituse korral on samuti tähtis. Ebakindlates töösuhetes naistel peaks olema ka ametiühingukaitse võimalus. Lisaks tuleks kodumajapidamistes töötavatele naistele tagada sotsiaalõigusi puudutavad tasuta kättesaadavad nõustamisteenused. Soovin tähelepanu juhtida ka vajadusele reguleerida hooajatöötajate õiguslikku positsiooni, sest hooajatöötajaid ähvardab eeskirjade eiramine nende töö iseloomu tõttu palju enam.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Värskeimate andmete kohaselt töötab 31% töötavatest naistest osalise tööajaga ning töötavate meeste hulgas on selleks näitajaks seevastu 8,3%. Osalise tööajaga töötajatel on väiksem sissetulek ning seetõttu saavad nad väiksemat sissetulekut kui täistööajaga töötavad töötajad. Kollektiivides on nad meeskonnatöö seisukohast halvemal positsioonil – see väljendub näiteks ametikõrgenduste andmisel või kõrgemate ametikohtade täitmisel. Näeme, et 36% kõrgelt haritud meestest (kõrgharidus või kõrgem haridusaste) töötab juhina, samas kui kõrgelt haritud naiste seas on vastav näitaja üksnes 15%. Mis madalamasse sissetulekusse puutub, siis tuleb mainida, et Euroopas – jättes siinkohal kõrvale töötundide arvu ja erinevad töölepingud – on meeste ja naiste palgaerinevus keskmiselt 18%.

 
  
MPphoto
 
 

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon Euroopa Konservatiivid ja Reformistid usub kindlalt, et sotsiaalpoliitikat ja tööõigust puudutavad otsuseid ei tule vastu võtta mitte ELi, vaid liikmesriikide tasandil, kus sellega tegeleb vastava riigi valitsus ja kohalikud omavalitsused. Tunnistame, et miinimumstandard töötajate kohtlemise kohta töökohal on oluline, ja tunneme heameelt, et Euroopa Parlament suurendab selle probleemiga seoses inimeste teadlikkust, kuid ometigi arvame, et selline standard peaks kehtima nii meestele kui ka naistele ning et näiteks töölepinguid ja lastehooldust käsitlevad konkreetsed soovitused ei kuulu ELi vastutusalasse.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika