Istungi stenogramm

Teisipäev, 19. oktoober 2010 - Strasbourg

15. Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Barbara Weileri siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (uuesti sõnastatud) (KOM(2009)0126 – C7-0044/2009 – 2009/0054(COD) (A7-0136/2010).

  Barbara Weiler, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Nõukogu eesistuja, volinik, head kolleegid! Soovin kõigepealt tänada õiguskomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni variraportööre, oma kolleege ja kõiki, kes sellele suurepärasele tulemusele kaasa aitasid. Ilma tõhusa ja ausa koostööta komisjoni ning eesistujariigi Belgiaga ei oleks me kindlasti sellist tulemust saavutanud.

Võite ette kujutada, et raportöörina on mul saavutatud tulemuse üle väga hea meel, sest esiteks suutsime sellega oluliselt parandada vanemat direktiivi ning teiseks võtsime kasutusele uusi võimalusi maksetähtaegadest paremini kinnipidamise edendamiseks. Saavutasime oma eesmärgi. Ütleksin, et panime aluse VKEde, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate likviidsuse parandamiseks ning uutesse toodetesse, töökohtadesse ja protsessidesse tehtavate investeeringute tagamiseks.

Miks oli selle direktiivi parandamist vaja? 2000. aasta õigusakt ei olnud siduv ning see ei olnud ka eriti tõhus. Viimastel aastatel on maksetähtaegadest kinnipidamine kõikides liikmesriikides alla käinud. See juhtus juba enne finants- ja majanduskriisi. Reformi nõudsid ka väikeettevõtjad, kes esitasid oma soove väikeettevõtlusalgatuse raames. Nad tahtsid, et maksetähtaegadest kinnipidamine oleks Euroopas palju tõhusamalt korraldatud.

Mis tulemustesse puutub, siis võin kõigepealt öelda, et astusime uuele teele. Meil on ranged eeskirjad. Põhimõtteliselt tuleb maksta arved ära 30päevase tähtaja jooksul ning on vaid mõned erandid, mis peavad olema õigustatud. Kehtestasime hilinenud maksete puhul kõrgema, 8% intressimäära. Kehtestasime sissenõudmiskuludele täiesti ebabürokraatlikult kindla summa, milleks on 40 eurot, ning muutsime väikeettevõtjatele oma õiguste kehtestamise endisest palju lihtsamaks.

Meie uue tee teiseks aspektiks on aga positiivsed stiimulid ja vahendid, näiteks korralike maksjate nimede avalikustamine, rohkem teavet väikeettevõtjatele nende õiguste kohta, maksmine osamaksetena ja alternatiivsete vaidluste lahendamise võimaluste kasutamine.

Õigusakt on samuti osa parema õigusloome lähenemisviisist ning see kehtib ka ELi institutsioonidele. Selle üle oleme eriti uhked, sest nagu te ette kujutada võite, ei suhtunud just kõik sellesse entusiasmiga.

Loomulikult oli konflikte ja soovin neist mõnda mainida. Esiteks oli kindlasti suuri erimeelsusi ja väga erinevaid arvamusi parlamendis. Ainuüksi 100 esitatud muudatusettepanekut näitasid, et esmalt oli teema vaja parlamendis põhjalikult läbi arutada. Kindlasti ei olnud komisjon alati rahul meie püüdlustega, nagu meie otsus laiendada direktiivi ka ettevõtjatevahelisele tasandile, kuid arvan, et üldiselt saavutasime hea tulemuse.

Kõige enam probleeme oli nõukoguga. Mul on kahju, et nõukogu ei ole alati täitnud oma eesmärki ja väikeettevõtjaid abistanud. Eriti kahetsusväärne on see suhteliselt rikaste ja hästi korraldatud riikide jaoks, nagu Saksamaa ja Austria.

Esindusorganisatsioonide kohta võin ainult öelda, et nad olid asjalikud, olgugi et me muidugi alati ei nõustunud või nende arvamusi ei jaganud.

Kokkuvõtteks ütlen, et järgmisena ootame, et nõukogu korraldab pärast homset hääletust omapoolse positiivse lõpphääletuse ning seejärel saavad liikmesriigid seda õigusakti üle võtma hakata. Me ei eelda, et ülevõtmine võtab aega kaks aastat. Ootame hoopis, et liikmesriigid hakkavad seda juba järgmise aasta jaanuaris oma riigisisestesse õigusaktidesse üle võtma.

  Antonio Tajani, komisjoni liige. – (IT) Austatud juhataja! Ma arvan, et aruteluga saab lõpu väga tähtis tööperiood. Komisjon, parlament ja nõukogu otsustasid anda üheskoos konkreetse vastuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE), võttes kasutusele ühe osa väikeettevõtlusalgatusest. Loodan, et homme võetakse vastu direktiiv, mis annab paljudele Euroopa VKEdele väga suure kergendustunde.

Maksmata arvete hulk on liiga kaua kasvanud. Eelmisel aastal kasvas see 8% ja hetkeks küündivad võlad kokku juba 300 miljardi euroni. See probleem jätab VKEd tõsistesse raskustesse. Tihti valitseb oht, et nad peavad tegevuse lõpetama, kuna nad ei suuda enam tegutseda olukorras, kus suured ettevõtjad ja eriti riigiasutused ei pea oma lubadustest kinni. Minu arvates on liidu institutsioonid valmis andma ELi majandusele positiivse vastuse. Kui vastuvõtmist ootav õigusakt täielikult jõustunud on, pääseb ligikaudu 180 miljardit eurot tagasi ringlusesse, mis stimuleerib majanduskasvu ja uuenduslikke ideid VKEde kasuks.

Nagu teate, on juurdepääs laenule meie ettevõtjate arengu ja konkurentsivõime kasvu alus. Seetõttu usun, et otsus seda komisjoni direktiivi toetada on meie majanduse jaoks väga tähtis, sest sellega saavad vastuse miljonid Euroopa ettevõtjad ning see annab lootust miljonitele töötajatele, kellel on tööd tänu nendele ettevõtjatele, kes moodustavad meie majanduse selgroo.

Soovin tänada eesistujariiki Belgiat tähtsa rolli eest vahendajana ning samuti soovin tänada Euroopa Parlamendi liikmeid, kes sellel etapil kõvasti tööd tegid, alustades Barbara Weileri, Raffaele Baldassarre ja Francesco De Angelisega. Samuti tänan kõiki variraportööre, tänu kellele me hea lahenduse leidsime!

Ühtlustades riigiasutuste maksetähtajad, mis peavad oma arved nüüd 30 päeva jooksul tasuma, anname minu arvates ettevõtjatele märkimisväärse rahasüsti. Need eeskirjad julgustavad ka neid riigiasutusi, mis oma maksetega viivitavad, oma juhtimismeetodeid nüüdisajastama. Kui riigiasutus kaupu või teenuseid ostab, siis tegelikult on nende eelarves selleks juba raha eraldatud. Seepärast ei tohiks võlgade õigeaegne maksmine neile raskusi valmistada. Tuleb ka rõhutada, et lühemad maksetähtajad aitavad riigiasutustel raha säästa.

Üks teine tähtis punkt kokkuleppes on, et ettevõtjad peavad maksma oma arved 60 päeva jooksul, kui osapooled ei ole leppinud kokku teisi ja võlausaldajate vastu ausaid tingimusi.

Kokkuvõtteks pean veel rõhutama, et liikmesriikidel on õigus kasutada edasi või kohandada sätteid, mis on võlausaldajate jaoks palju soodsamad, kui seda praegune direktiiv ette näeb. Seega ei keela direktiiv liikmesriikidel võtta kasutusele palju lühemaid maksetähtaegasid või rangemaid karistusi.

Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Uus direktiiv näitab liidu sihikindlust anda Euroopa ettevõtjatele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele otsustavat abi majanduskriisist ülesaamiseks, mida komisjon mitmete meetmetega saavutada kavatseb. Esitasime äsja teatise uuendustegevuse kohta ning järgmisel nädalal esitame ka teatise uue tööstuspoliitika kohta. Ilma juurdepääsuta laenudele ei ole aga võimalik uuendusi ja tööstuspoliitikat ellu viia.

Homme annab parlament üksmeelselt koos nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoniga nendele ootustele konkreetse vastuse.

  Francesco De Angelis, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänan Barbara Weilerit suurepärase töö eest! Selle direktiiviga teeb Euroopa lõpu menetlusele, mis on sundinud väga paljusid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) alla andma. Parlament astub välja, et kaitsta VKEsid, kes on kõige haavatavamad ettevõtjad ning kõige enam kriisi tõttu kannatavad, likviidsuse ja laenule juurdepääsemisega seotud probleemide eest. Praegune arvete maksmisega viivitamise tava sunnib paljud väikeettevõtjad pankrotti minema, mis avaldab omakorda negatiivset mõju tööhõivele.

Sel põhjusel on see direktiiv nii tähtis. Direktiiviga sätestatakse maksimaalseks maksetähtajaks 60 päeva, tõstetakse viivis hilinenud maksmise korral 8%ni ning samuti muudetakse seadusevastaseks võlausaldajate jaoks ebaausad lepingutingimused. Teisisõnu sätestab direktiiv konkreetsed maksetähtajad, stiimulid ja – mis kõige tähtsam – selles ei ole erandeid. Need on meetmed, mille eesmärk on kaitsta VKEsid, stimuleerida meie majandust ja tootlikkust ning ergutada tööhõivet.

On aeg, et liikmesriigid astuvad kiired ja tõhusad sammud direktiivi rakendamiseks, mis tõestab, et Euroopa on olemas, et sellest on kasu ja et see saab mõju avaldada.

  Raffaele Baldassarre, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Austatud juhataja! Volinik Tajani, Barbara Weiler, head kolleegid! Mul on väga hea meel ning olen uhke selle üle, et sain õiguskomisjoni nimel direktiivi vastuvõtmisele kaasa aidata. Tegemist on tähtsa antitsüklilise meetmega, mis pakub tõelist toetust ettevõtjatele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), sätestades nii Euroopa Liidu riigiasutustele kui ka eraettevõtjatele kindlad maksetingimused ja vastavad karistused arvete õigeaegse tasumise edendamiseks. Kui kõik osalised maksaksid oma arved õigeaegselt ära, saaks Euroopa majandus sellest 300 miljardi euro suuruse rahasüsti.

Meie turg ei saa ühiseks ja meie konkurents ausaks, kuni on kehtestatud ühtsed eeskirjad, mis kõikidele kehtivad. See on uue hilinenud maksmisega võitlemist käsitleva direktiivi juhtmotiiv. Direktiiv sunnib riigiasutusi olema palju tõhusamad ja vooruslikumad ning aitab siseturul ning vabal konkurentsil palju ühtlasemalt areneda, mis toob VKEdele kasu.

Täiskogu suutis anda otsustava panuse selle eduka tulemuse saavutamisele, saades rahva ja Euroopa tootmissüsteemi üldise heaolu nimel üle igasugusest survest ja lahkarvamustest.

  Małgorzata Handzlik, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Mul on hea meel, et saame viimaste kuude arutelud täna ilusasti kokku võtta. Kõik, kes direktiiviga töötasid, teavad, kui raske oli üksmeelt saavutada vaatamata sellele, et kõik osapooled teadsid, kui tähtis see probleem on.

Arvan, et meetmed, mille üle me homme hääletame, on hea uudis ettevõtjatele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellele tuleb arved nüüd õigeaegselt ära maksta. Hilinenud maksete probleem ei ole kõikide liikmesriikide jaoks sama. Sellegipoolest ei tohi me unustada, et ettevõtjad tegutsevad Euroopa ühisturul ning tihti teistes liikmesriikides. Ettevõtjad vajavad garantiid, et nende arved makstakse õigeaegselt olenemata sellest, kas nad asuvad Poolas, Hispaanias, Prantsusmaal või Maltal.

Head kolleegid! Täna küsis minult üks ajakirjanik, kas direktiiv on piisavalt jõuline ja milliseid põhivahendeid selle raames turu käitumise muutmiseks kasutada saab. Minu arvates teeb direktiivi jõuliseks maksimaalne ning pikendamisvõimaluseta 60päevane maksetähtaeg riigiasutustele. On ülitähtis, et teave direktiivi peamiste vahendite kohta jõuaks ettevõtjateni. Nad peavad teadma, et neil on õigus nõuda võlgu olevate summade sissenõudmiskulude hüvitamist, et maksetähtajad on lühemad ja et lepingutingimused, millega on välistatud maksete hilinemise korral viivise nõudmise õigus, kompensatsiooni maksmine või mis sisaldavad õigustamata pikendatud maksetähtaegasid, on lihtsalt ebaausad. Ainult siis hakkavad ettevõtted direktiivi sätteid kasutama ning nõudma, et maksetähtaegadest ning ka muudest õigustest kinni peetakse. Maksmisega viivitamine peab olema erand, mitte reegel. Minu arvates on direktiiv tugev sõnum Euroopa institutsioonidelt, et just nii asjad olema peavadki. Soovin tänada kõiki nende koostöö ja tähelepanu eest!

  Bernadette Vergnaud, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin kõigepealt tänada meie raportööri Barbara Weilerit tehtud töö ning nõukoguga saavutatud märkimisväärse kompromissi eest, sest komisjoni esialgses ettepanekus oli palju tõsiseid puudusi!

Soovin käsitleda nelja tähtsamat punkti, mis direktiivis saavutati.

Esiteks on mul hea meel, et on olemas garantii võrdse kohtlemise kohta avalikus ja erasektoris. Komisjon nõudis karmimaid sanktsioone avaliku sektori jaoks, olgugi et viimane teenib üldsuse huve. See tulenes teadmatusest liikmesriikide avaliku sektori raamatupidamisarvestuse kohta. Selle tulemusel oleksid riigiettevõtjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda sattunud.

Teine samm edasi on maksetähtaegade pikendamine 30 päeva asemel 60 päevale tervishoiuasutuste jaoks, mille komplekssed eelarvemenetlused nõuavad pikemaid maksetähtaegasid, mille eest nad ise ei vastuta.

Maksetingimuste puhul oli samuti vajalik keelustada võlausaldajate suhtes ebaausate ettevõtjatevaheliste lepingute kasutamine, mida kasutatakse tihti suurte kontsernide ning väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate vahel.

Viimaks – ja see on seotud peamiselt väikeste või keskmise suurusega ettevõtjatega, kes maksmisega viivitamise tõttu kannatavad – võib 8% intressimäära kehtestamine hilinenud maksete puhul ning sissenõudmiskulude kompenseerimise õigus julgustada neid ettevõtjaid kompensatsiooni nõudma. Seni on nad sellest loobunud, kartes, et see ohustab nende muid ettevõtmisi.

Seetõttu on mul hea meel, et saan hääletada selle õigusakti üle. Loodan, et see kujutab endast Euroopa ettevõtjate elujõulisuse ja heaolu jaoks tõelist arengut, mida on vaja nii eduka kui ka ausa siseturu jaoks.

  Jürgen Creutzmann, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Volinik Tajani, head kolleegid! Homme võtab Euroopa Parlament vastu ajaloolise direktiivi hilinenud maksmisega võitlemise kohta. See on esimene direktiiv, mida saab kirjeldada lihtsalt kolme lausega. Esiteks peavad riigiasutused edaspidi maksma põhimõtteliselt kõik arved 30 päeva jooksul, kui ei ole lepitud kokku veel lühemaid maksetähtaegasid ja kui ei ole erilisi tingimusi, mille tõttu on vaja maksta arved hiljemalt 60 päeva jooksul. Teiseks on ettevõtjatel maksetähtaegade kokkuleppimisel õigus kehtestada lepingutes kuni 60päevane maksetähtaeg ning üle 60päevased maksetähtajad on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on selgesõnaliselt kokku lepitud ja kui see ei pane võlausaldajat väga ebasoodsasse olukorda. Kolmandaks on võlausaldajal nimetatud maksetähtaegade ületamisel õigus võlgnikult sisse nõuda minimaalne kindel summa 40 eurot ning nõuda intressi, mis on vähemalt 8% üle Euroopa Keskpanga viiteintressimäära.

See direktiiv aitab Euroopa väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel oma likviidsust märgatavalt parandada ning nad ei pea enam pankadelt nii palju laenusid võtma. Suured turul esindatud võlgnikud ei saa enam sundida väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid andma neile pikemaid maksetähtaegasid ning see on väga hea. Lisaks saavad individuaalsed liikmesriigid kasutada edasi lühemaid maksetähtaegasid senises vormis. Eeldame, et seda tehaksegi, sest me ei suuda ette kujutada, et hilinenud maksmist käsitlev direktiiv halvendab maksetähtaegadest kinnipidamist liikmesriikides.

Euroopas tegutsevad ettevõtjad teavad, et edaspidi rahuldatakse nende nõuded maksimaalselt 60 päeva jooksul. See on suur samm edasi ja lisaks veel samm Euroopa siseturu täideviimise poole. Võime olla õigusakti vastuvõtmise üle väga rahul. See aitab nii väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid kui ka Euroopa siseturgu.

  Malcolm Harbour, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Soovin oma fraktsiooni nimel ning samuti siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimehena tänada eeskujuliku meeskonnatöö eest eriti raportööri Barbara Weilerit ning samuti kõiki kohalviibivaid kolleege meie parlamendikomisjonist. Samasugused kiidusõnad on mul ka nõukogule ja komisjonile.

Hetkel räägitakse palju arukast reguleerimisest, aga arvan, et see ongi väga hea näide arukast reguleerimisest. Esiteks on direktiiv suunatud otse nendele probleemidele, mille all paljud väikeettevõtjad kannatavad praeguses majandusolukorras, kus valitsevad hetkel väga rasked tingimused. Peame rõhutama, et liikmesriigid peavad selle ettepaneku võimalikult kiiresti ellu viima.

Teiseks analüüsis komisjon väga õigesti nii eelmise direktiivi probleeme kui ka selle edukaid külgi. Soovin rõhutada, et tegemist on esimese direktiiviga, mille puhul viidi täies ulatuses ellu iga parlamendikomisjoni koordinaatorite kokkulepe kutsuda komisjon esitama iga ettepaneku kohta täielik mõjuhinnang. Meile esitati väga põhjalik mõjuhinnang, milles oli selgesti tuvastatud muutmist vajavad valdkonnad.

Kõige tähtsam on nõudmine riigiasutustele, et nad peavad pidama kinni samadest standarditest, mis kehtivad erasektori jaoks ning et nad ei saa nendest nõuetest kinni pidades enam oma positsiooni väiketarnijate suhtes kuritarvitada. See on suur saavutus ja soovin tänada eriti eesistujariiki Belgiat – ja näen, et nad on täna õhtul siin esindatud –, sest nad ei andnud järele mõnede liikmesriikide nõudmistele saada selle 60 päeva kohustuse suhtes erandit.

Ütlesime eesistujariigile Belgiale, et sellel direktiivil ei ole mõtet, kui nad seda lubavad. Direktiivil ei ole mingit mõtet, kui riigiasutused selle nõuetest pääsevad.

Arvan, et see on hea näide arukast reguleerimisest. Lõpetuseks on mul kaks märkust. Esiteks peame direktiivi igas liikmesriigis nõuetekohaselt ja järjepidevalt kasutusele võtma. Teiseks peab selle tulemuseks olema uuenenud suhtumine, et ei ole enam vastuvõetav, et suured kliendid väikeettevõtjaid maksetega hilinedes ära kasutavad. Minu arvates saavutab see direktiiv selle.

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Esmalt soovin tänada volinik Tajanit ta avalduse eest, mida ma kogu südamest toetan!

Liiga tihti leiame, et just riigiasutused ise on halvad maksjad ja just nemad sunnivad üldjoontes heas seisundis ettevõtjaid pankrotistuma ning kahjustavad tõsiselt meie ettevõtete konkurentsivõimet. Nad võivad päästa valla kohutava ahelreaktsiooni, millel on tõsised sotsiaalsed tagajärjed, mis võivad vahetevahel anda hindade ja kulude tõusu ning sellest tuleneva kulutuste tõusuga tagasilöögi sellele samale riigiasutusele, mis selle ahelreaktsiooni esialgu valla päästis.

Kõike seda silmas pidades ei ole üldse üllatav, kui väikeettevõtja peab likviidse vara puudumise tõttu pankroti välja kuulutama, eriti majanduskriisi ja majanduslanguse ajal nagu see, mida me hetkel läbi elame. Seepärast otsustati kehtestada hilinenud maksete puhul väga ranged karistused. Muu hulgas kuuluvad vastuvõetud raporti juurde järgmised kriteeriumid. Eraettevõtjatel on õigus kehtestada omavahelistes lepingutes oma maksetähtajad, kuid nad peavad pidama sellegipoolest kinni kindlast maksetähtajast (30 + 30 päeva). Riigiasutused peavad maksma arved eraettevõtjatele 30 päeva jooksul. Sätestatud on ka uued eeskirjad suurettevõtetele, nagu postiteenuste, energeetika- ja transpordisektori ettevõtted, mis konkureerivad eraettevõtjatega, olgugi et nad rahastab riik, mille kohaselt nad on võrdsel tasandil eraettevõtjatega, ning selle tõttu kehtivad neile samad eeskirjad kui eraturul.

Nüüd peavad liikmesriigid selle sätte võimalikult kiiresti kasutusele võtma, et anda uut elujõudu ikka veel raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu volinik ja mitmed kolleegid juba rõhutasid.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arvestades suurte võlgadega, mis ka Ungari majandust mõjutavad ja tagasi hoiavad, peame kindlasti toetama määrust, mis tugevdab maksedistsipliini ning suurendab finantsprotsessi ennustatavust, mis aitab omakorda parandada finantsettevõtjate olukorda. Ühest küljest muudavad esitatud muudatusettepanekud esialgse ettepaneku palju selgemaks ja see on väga hea. Teisest küljest aga nõrgendavad need esialgsete eesmärkidega võrreldes esialgse ettepaneku tugevat mõju ennekõike just ametiasutuste puhul. 30päevase maksetähtaja puhul erandi tegemine on keelatud eriti riigiasutuste puhul. Peame võtma kasutusele määruse kontekstis, mis teeb selle tähtaja võimalikuks. Mis sanktsioonidesse puutub, siis tuleb ettevõtjaid ja ametiasutusi võrdselt kohelda. Peaeesmärk on majanduse taastamine ja õigeaegse arvete maksmise tagamine, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate finantsstabiilsust. Ettepanekus ei ole selle kohta ühtegi sätet.

Oma suurt turuosa ja domineerivat rolli kuritarvitades sunnivad suured rahvusvahelised ettevõtjad oma kodustele partneritele peale lepinguid, milles on sätestatud 90- või 120päevased maksetähtajad, mille rikkumisel võivad lisanduda ka riiklikud sanktsioonid. Haavatav tarnija aga ei julge nendest sanktsioonidest kinnipidamist nõuda isegi siis, kui seadus on selgelt tema poolt, sest kardab kaotada tellimusi. Selle vältimiseks vajame iga juhtumi jaoks kohustuslikke määrusi, millega on sätestatud kohustuslikud karistused hilinenud maksete puhul ning isegi trahvid võlausaldajatele, kui naid neid karistusi ei rakenda. Suur tänu tähelepanu eest!

  Andreas Schwab (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Loomulikult on täiesti tavaline, et me siin Euroopa Parlamendis esmalt oma kaasparlamendiliikmeid täname, kuid ma arvan, et antud direktiivi puhul on need tänusõnad tõepoolest kohased. Kõigepealt soovin tänada volinik Tajanit, kes saavutas midagi haruldast sellega, et suutis sobitada omavahel parlamendi nõudmised ja õigustatud murepunktid ning komisjoni töö ja seda veel nii uskumatult avatud viisil. See oli tõeliselt positiivne edusamm nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahelises koostöös. Võin sel puhul vaid kinnitada seda, mida juba öeldi: see on hea näide arukast reguleerimisest ja seda oleks palju rohkem vaja.

Arvan, et ka meie siin Euroopa Parlamendis mängisime oma tähtsat osa selles, et direktiiv jõuaks lõpuks nõukogusse ja saavutaks sellise tulemuse, mis paljude sõnavõtjate sõnul on niivõrd positiivne. Lähtusime õiguskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vahel tavalisest komisjonidevahelisest strateegiast. Tegime tihedat koostööd, ületades selle käigus ka fraktsioonidevahelise lõhe. Soovin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esindajana kõiki asjaosalisi tänada ja väljendada ka oma austust raportöörile Barbara Weilerile, kes vaatamata sellele, et ta oli esialgu hoopis teistsuguse sisu määratlenud, suutis täiskogu raportöörina lõpuks siiski parlamendikomisjoni enamuse seisukohta väga tõsiselt ja kindlameelselt esindada. Vaatamata variraportööride kõvale tööle ei oleks ilma selleta selline edu võimalik olnud.

Viimaks tahan mainida veel ühte asja. On üks asi, mida seni vaid lühidalt mainitud on, nimelt 40 euro suurune kindel summa, mille saab hilinenud maksmise korral võlgnikult sisse nõuda. Arvan, et kui see meede liikmesriikides kasutusele võetakse ja kui tarbijad sellest teada saavad, peame seda veel mitu korda üle selgitama, sest täiesti tavalise kaupade kohaletoimetamise puhul on 40 eurot tegelikult väga hea vahend nende hilinenud maksete ennetamiseks, millele me Euroopas lõpu teha tahame. Arvan, et komisjon ja liikmesriigid peavad sellegipoolest avalikku arvamust palju mõjutama, et selgitada tarbijatele, miks see on Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvides.

  Alan Kelly (S&D). – Austatud juhataja! Soovin tänada volinikku tema suurepäraste märkuste eest! Tegemist on suurepärase õigusaktiga ja eriti soovin kiita oma kolleegi Barbara Weilerit selle eest, kuidas ta selle koostamisega toime tuli! Ta tegi ära lihtsalt suurepärase töö, mis on hea näide sellest, kui häid õigusakte me koostada suudame. Direktiiv tagab meie majanduse jaoks parema raharingluse ning seepärast on see hea meie ettevõtetele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning samuti ühiskonnale üldiselt. Veel tähtsam on aga see, et direktiiv aitab meil lahendada hetkel kõige suurema probleemi, milleks on töökohtade loomine.

Direktiiviga sätestatakse selged ja kindlad põhimõtted, millega saab teha turgudele ja liikmesriikidele arusaadavaks, et hilinenud maksed ei ole enam lubatud. See peaks suurendama likviidsust. Kui maksmata summad ettevõtjatele õigeaegselt tagasi makstakse, saavad nad laenusid palju paremini ära kasutada, oma ettevõtteid suurendada ning uusi töökohti luua. Lisaks tean oma riigis Iirimaal viimasel ajal aset leidnud maksejõuetuse juhtumite põhjal – eriti ehitussektoris –, et paljudest hilinenud maksetest saavad lõpuks võlad, mis ettevõtjad tegutsemist lõpetama sunnivad. Nii juhtus ühe minu jaoks väga lähedase ettevõtjaga, kes pidi suure arvu töötajaid koondama.

Pooldan ka korralike maksjate nimede avalikustamist. Minu arvates on see hea mõte. See tasustab häid tavasid ning loob stiimuleid.

Unustada ei tohi ka põllumajandustootjaid. Nad on kannatanud juba pikka aega töötlemisettevõtete ja selvekaupluste maksetega hilinemiste tõttu. Suurettevõtted on seni võitnud. Loodetavasti annavad need õigusaktid põllumajandustootjatele tugevama positsiooni läbirääkimisteks, et seda haavatavat toiduahela lüli paremini kaitsta.

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Kõigepealt pean ma tänama raportööri Barbara Weilerit suurepärase töö eest, sest see ülesanne ei olnud alguses üldsegi mitte lihtne! Sellegipoolest olen kindel, et võime lõpliku raportiga rahule jääda.

Erinevalt esialgsest komisjoni ettepanekust, mis minu arvates mõnevõrra reaalsusest eemal oli, on muudetud tekst kaubanduslikes ja lepingulistes suhetes valitsevale reaalsusele palju lähemal. Ettepanekuga oli võimalik ka lihtsustada ja selgitada minu arvates väga põhimõttelist suunamuutust standardite arusaadavamaks muutmise poole. Kui on midagi erilist, mis rõhutamist vajab, siis see on asjaolu, et erinevalt komisjoni esialgsest ettepanekust suutsime säilitada lepingulise vabaduse põhimõtte kaubanduslikes ja lepingulistes suhetes. Samal ajal on hea, et suutsime kaasata sätte, mille kohaselt Euroopa Liidu institutsioonidel on sama staatus, mis liikmesriikide riigiasutustel. See tähendab, et edaspidi peavad need institutsioonid maksma arved õigeaegselt, mida hindavad eriti Euroopa rahalistest vahenditest abisaajad. Mul on ka väga hea meel, et suutsime kustutada väga naeruväärse sätte, mille kohaselt oleksid pidanud riigiasutused, kes maksmisega ühe päeva hilinevad, maksma lisaks standardsele intressile hilinenud maksete eest veel ka kindla suurusega trahvi, mis moodustaks 5% võlgnetavast summast. Ma ei pea rõhutama, milline oleks olnud sellise sätte mõju juba niigi koormatud riigieelarvetele.

Soovin veel kord tänada raportööri ja oma kolleege pingutuste eest, et leida raporti vormi jaoks ühine kompromiss. Minu arvates tasus see end igal juhul ära.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Soovin lisada ka omapoolsed õnnitlused ja tänusõnad, mis on täna õhtul kindlasti välja teenitud. Soovin tänada volinik Tajanit tema isikliku pühendumuse eest, nõukogu üles näidatud paindlikkuse eest ning loomulikult oma kolleege selle eest, et kompromiss, mis meile, ettevõtjatele nii tähtis on, juba esimesel lugemisel saavutati. Eriti tänan oma sõpra Małgorzata Handzliki fraktsioonist PPE.

Olin enne täiskokku astumist ise ettevõtja, mistõttu tean väga hästi, et hilinenud maksed on väikeettevõtjate jaoks tõsine probleem. Vahetevahel on selle tagajärg isegi pankrot. Muidu tekitab see aga parimal juhul ebakindlust ning võib äritegevust kahjustada.

Riiklike haldusasutuste jaoks makseperioodi piiramine 60 päevaga on loomulikult suur saavutus, sest nagu volinik Tajani äsja ütles, peavad riigiasutused makseid kõigest vormistama ning nii on see vaid bürokraatia vähendamise küsimus.

Mul on samuti hea meel, et kehtestasime ettevõtetevahelised eeskirjad, mis annavad väikeettevõtjatele nüüd õigusraamistiku hilinenud maksete korral suurettevõtjatele nõuete esitamiseks, mida nad varem tihti teha ei julgenud.

Arvan, et leidsime hea tasakaalu, kus ühest küljest on austatud lepingulist vabadust, mis on endiselt tähtsal kohal, ning teisest küljest on väikeettevõtjatele antud vajalikud vahendid, et kaitsta end suurettevõtjate või riigiasutuste meelevalla alla sattumise eest. Selle asemel et võlgade sissenõudmise peale aega raisata, saavad nad suunata oma vahendid nüüd sellele, et jõustada oma õigust saada võlad tasutud ning saada intressi ja kompensatsiooni.

Arvan, et see kokkulepe peaks olema vahend hilinenud maksete ärahoidmiseks, mitte – nagu Malcolm Harbour ütles – vahend hilinenud maksete sissenõudmise jõustamiseks, et luua õigeaegse maksmise kultuur, mis aitab kaasa siseturu paremale toimimisele ja millest loomulikult sidusrühmadele kasu on.

Näitasime, et parlament saab võtta kasutusele konkreetseid meetmeid, mis reaalselt mõju avaldavad, töökohti juurde loovad ning VKEdele abiks on. Nüüd on kõige tähtsam, et nõukogu ja liikmesriigid täidavad oma kohustusi ning kannavad hoolt nende eeskirjade nõuetekohase jõustamise eest.

  Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Tänan Barbara Weilerit, kes aitas minu arvates väga Euroopa väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning seeläbi ka Euroopat ennast! Praegusel liidu majanduse jaoks väga kriitilisel ajal tehakse tõsiseid ja kaugeleulatuvaid pingutusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugevdamiseks. Me kõik teame, et hilinenud maksed on tihtipeale nende ettevõtjate pankrotistumise ja töökohtade kaotamise põhjus. Suutsime suure vaevaga ning veelgi suurema kompromissivalmidusega saavutada töökohtade säästmise nimel kokkuleppe, mis võib küll suhteliselt karm olla, kuid mis on kindlasti väga vajalik ja aus.

Kindlasti mõistate, et kreeklasena olen sellest teemast veel eriti huvitatud ning see tähendab mu jaoks väga palju. Asjaolu, et Kreeka nõustus võiks öelda, et väga kitsaste maksete piiridega, näitab, et minu riik on pühendunud selle olukorra muutmisele. Üldine 30päevane maksetähtaeg tähendab lihtsalt, et tuleb muuta meie maksete heakskiitmist puudutavaid haldusmenetlusi. 60päevane erand, eriti sellistes sektorites nagu tervishoid, annab meile varu osamaksete maksmise menetluste käsitlemiseks, mida ei ole alati lihtne kontrollida.

Tahan, et meid selles edu saadaks, ja arvan, et nii juhtubki, sest võlgneme seda nii Kreeka kui ka kogu Euroopa töötajatele ja ettevõtjatele. Peame andma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimaluse töötada paremate stiimulitega ning aidata kaasa hästitoimivale majanduskasvule.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Õigeaegse maksmise probleem kaubandustehingutes mõjutab ka põllumajandustootjaid ning põllumajandustoodete tarnijaid. Tihti kehtestatakse väga pikad maksetähtajad ning seetõttu on põllumajandustootjate majandusolukord halvemaks muutumas. Tihti ei saa põllumajandustootjad oma toodangu eest õigeaegselt tasutud.

Hiljuti valminud José Bové koostatud raportiga asus Euroopa Parlament põllumajandustootjate poolele ning otsustas, et seda liiki tehingute puhul ei tohi maksetähtaeg ületada 30 päeva. Peame töötama selle nimel, et see maksetähtaeg võetakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides tõhusalt ja praktikas kasutusele. Põllumajandustootjaid tuleb kaubandusettevõtete ja eriti suurte jaemüügikettide ebaausa tegevuse eest kaitsta.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Volinik Tajani, Barbara Weiler! Direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul on võimas ja tähtis õigusakt, mille täiskogu vastu võttis, sest täiskogu on saanud Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) õigustatud nõudmiste eest võitlejaks, sest ettevõtjad on juba aastaid arvete hilinenud maksmise tõttu kannatanud. See on väga tõsine probleem, mis on takistanud ettevõtete arenemist ning mõnel juhul ajanud pankrotti hästitoimivaid ettevõtteid, mis juba olid pankade kõrgete intressimäärade tõttu suure surve all.

13. septembril parlamendi ja nõukogu saavutatud kokkuleppe alusel saavad ettevõtjad edaspidi toetuda kindlatele tähtaegadele, mille jooksul nende arved tasutud saama peavad ning nii riigiasutused kui ka erasektori ettevõtjad peavad nendest tähtaegadest kinni pidama. Direktiiv parandab kindlasti raha liikumist Euroopa ettevõtjate jaoks, kes saavad kasutada edaspidi tähtsat õigusvahendit oma õiguste täielikuks ja tõhusaks jõustamiseks. Ma ei tahaks näha, et selle VKEde jaoks kasuliku direktiivi tõttu suurenevad ostuhinnad.

Loodan, et liikmesriigid oskavad reageerida sellele jõulisele sõnumile, mille Euroopa Parlament praeguse majanduslanguse perioodil välja saadab, võttes praeguse Euroopa direktiivi kiireimas korras üle oma riiklikesse õigusaktidesse.

  Oldřich Vlasák (ECR). – (CS) See tähtis ettepanek hilinenud makseid käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta, mille üle me täna arutame, on esialgsest otsusest oluliselt parem. Sellegipoolest on mul kahju, et me ei suutnud lõplikus kompromissis tagada võrdset staatust kõikidele osapooltele ning võrdseid võimalusi avaliku ja erasektori jaoks. Kui maksetähtajad ettevõtetevaheliste lepingute korral ei tohi ületada põhimõtteliselt 60 kalendripäeva – seda perioodi on võimalik erandjuhul veel pikendada –, siis riigiasutustega, kaasa arvatud omavalitsuste ja linnadega sõlmitud lepingute korral ei tohi maksetähtajad ületada 30 päeva. Minu jaoks tundub see vale, sest kõik osapooled peaksid tegutsema samades tingimustes.

Õigustus, et riigiasutuste eeliseks on asjaolu, et nad saavad taotleda rahastamist ettevõtetest palju atraktiivsematel tingimustel või et nad sõltuvad palju vähem stabiilsete suhete loomisest, võib pidada küll paika riigiasutuste või Euroopa institutsioonide puhul, aga kindlasti ei kehti see suurele osale väikelinnadele ja vallavalitsustele mitte ainult Tšehhi Vabariigis, vaid igal pool Euroopas. Seetõttu on ettepanek selliste väikelinnade vastu üsna diskrimineeriv.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma olen nõus, et direktiiv 2000/35/EÜ vajab tugevdamist ning et on vaja leida vahendid, mida on vaja selleks, et teha lõpp või vähemalt piirata märgatavalt hilinenud maksmist äritehingute puhul.

Hilinenud maksete majanduslikud ja poliitilised tagajärjed riiklikel turgudel ning eriti Euroopa turul on kõigile märgatavad. Jätkuv majanduslangus on olukorda veelgi halvemaks muutnud, konkurentsivõimet ja kasumlikkust veelgi rohkem kahjustanud ning seadnud tõsisesse ohtu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE), mis kujutavad endast olulist osa Euroopa turust, loovad jõukust ning mängivad väga olulist rolli uute töökohtade loojatena.

See Euroopa Komisjoni poliitiline otsus on samm õiges suunas, millele ka Mario Monti oma raportis viitas, kui ta rääkis sellest, et on vaja sekkuda ning ärikliima VKEde jaoks palju soodsamaks muuta. Mõeldes sellele, kas riigiasutused peavad nõuetest kinni või kas 8% intressimäär aitab hilinenud makseid ennetada, ei saa ma varjata asjaolu, et mul on tulemuse suhtes kahtlusi, kui mõtlen teatud piirkondadele oma riigis ning teistes liikmesriikides, mis hakkavad nendest uutest eeskirjadest kinnipidamisega palju vaeva nägema.

Loodan, et see uus lähenemisviis loob tõelisi võimalusi muutuste tegemiseks. Nüüd on kõige tähtsam jälgida direktiivi ülevõtmist eri riiklikesse õigussüsteemidesse koos riiklike ja kohalike ametiasutustega tagamaks, et seda tehtaks igal pool ühtlaselt.

  Regina Bastos (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Volinik, head kolleegid! Soovin kõigepealt avaldada tunnustust oma kaasparlamendist raportööri tehtud tööle ning tänada kõiki, kes temaga selle raporti koostamisel koostööd tegid ning aitasid kaasa sellele, et kokkulepe esimesel lugemisel saavutati.

Kõik siinolijad mõistsid, et direktiivil, millega sõnastatakse ümber eelmine, peaaegu 10 aastat vana direktiiv, on eesmärk lõpetada väga levinud probleem: Euroopa Liit ja hilinenud maksed. Sellised viivitused on mõnede liikmesriikide riigiasutuste puhul põhjendamatult pikad. Sellel taval on väga negatiivne mõju nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kui ka siseturu majanduselule. Seda ei saa enam lubada, eriti arvestades praeguse majandus- ja finantskriisiga.

See õigusloomega seotud muudatusettepanek annab seotuse ja mõtte Euroopa majanduse virgutamise ning väikeettevõtlusalgatuse rakendamise plaanile. Direktiiv parandab kindlasti ettevõtjate likviidsust. Võlausaldajad saavad enda käsutusse tõhusa ja tulemusliku vahendi oma õiguste jõustamiseks nn halva maksekäitumise puhul. Kui direktiiv on jõustunud, saab riigiettevõtete laiduväärsest käitumisest erand. Riiklikud haldusasutused peavad andma head eeskuju ja maksma oma arved kaupade ja teenuste eest ühe kuu jooksul. Nüüd on asjaomaste institutsioonide, nõukogu ja liikmesriikide kohustus kanda hoolt selle eest, et direktiiv saaks võimalikult kiiresti üle võetud.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on hilinenud maksete tõttu tihti rahalistes raskustes ja praeguses majanduskliimas võib hilinenud maksetest tulenev puudulik likviidsus kaupade ja teenuste pakkujate jaoks isegi pankrotti tähendada.

Nüüd saavutati nõukoguga üksmeel hilinenud maksmist käsitleva direktiivi ajakohastamise kohta, mis kehtestaks ettevõtjate ja riigiasutuste vahelistele tehingutele 30päevase maksetähtaja. Minu arvates on tähtis tunnustada ka üldist lepingulist vabadust ettevõtetevaheliste tehingute puhul ning seepärast on minu arvates hea idee, et maksetähtaegasid ettevõtetevaheliste tehingute korral saab pikendada 60 päevani, kui mõlemad osapoolsed seda soovivad.

Maksetähtaegade pikendamise võimalus riigiasutuste jaoks on palju piiratum ja riigiasutuste hilinenud maksetest on mõnedes liikmesriikide saanud tõsine probleem. Kreekas tuli näiteks pikendada keskmist maksetähtaega kuni 165 päevani (kuigi asjad on teel paremuse poole, nagu mu kreeklasest kaasparlamendiliige mainis). Hispaanias on keskmine maksetähtaeg 138 päeva, Itaalias 128 päeva.

Hilinenud maksete tõttu on lõiganud kasu finantsettevõtted, sest ettevõtjad on olnud sunnitud tulutsükli kiirendamiseks oma tasumata arveid müüma. Need finantsteenused maksavad raha ja tuleb rõhutada, et ettevõtjatel on õigus saada sissenõutav võlg tagasi, ilma et nad peaksid selle eest vahendajatele maksma ning täiendavaid väljaminekuid tegema.

Kokkulepitud intress hilinenud maksete eest, viiteintressimäär pluss 8%, on vastuvõetav, kuid minimaalset kindlat sissenõudmiskulu 40 euro ulatuses võib näha liigsena näiteks väikeste või korduvate tarnete puhul. Me ei tohi unustada, et sissenõudmiskulud peavad olema mõistlikud, mis tähendab, et need peavad olema seotud kuludega, mis võlausaldaja reaalselt kandma pidi. Nendele väikestele märkustele vaatamata on hilinenud maksmist käsitlevast direktiivist kindlasti palju kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Ebastabiilses majanduskeskkonnas avaldavad hilinenud maksed VKEdele negatiivset mõju. Selle süsteemi parandamine on küll vaevanõudev eesmärk, kuid see on ka vajalik selleks, et töötajad ja tarnijad saaksid õigeaegselt tasustatud. Uued äritehingute puhul hilinenud makseid käsitlevad määrused peaksid lihtsustama ja kiirendama võlgnetavate summade sissenõudmise protsessi ettevõtete jaoks. Arvan, et kõikidel osapooltel peavad olema võrdsed võimalused ja eeskirjad peavad kõigile kehtima.

Viimase kolme aasta jooksul on üle 30 000 VKE pidanud finantsprobleemide tõttu oma tegevuse lõpetama. Üks nendest probleemidest on riigiettevõtete hilinenud maksed toodete või teenuste eest.

Soovin lõpetuseks väljendada oma toetust direktiivi ettepanekule, mis edendab äritehingute süsteemi paremat järelevalvet ja hindamist.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Ma ei kahtle selles, et võtame selle muudetud direktiivi homme vastu ning avame sellega uksed uuele ärikultuurile, kus õigeaegsed maksed on tavaline praktika ja kus hilinenud makseid rangelt karistatakse. Kõige enam hindavad väiksemad ettevõtjad asjaolu, et riigiasutused ja riigi eelarvega seotud institutsioonid ei saa enam kaupade ning teenuste eest mitmeks kuuks võlgu jääda ja maksavad arved ehk isegi 30 päeva jooksul.

Mul on hea meel, et nõukogu nõustus uue võlgnikult sisse nõutava summaga 40 eurot ning toetab samuti kõrgemat sissenõudmiskulude intressimäära, mis on võrreldes praegusega 1% suurem. Arvan, et see ei ole mõeldav minimaalsete maksmata summade sissenõudmisel, mille põhjuseks on vead ja mis ei avalda nähtavat mõju ettevõtete maksevõimele. Õnneks ei kehti see tarbijate hilinenud maksete puhul.

Mul on hea meel, et mu parlamendikomisjon ja nõukogu nõustusid, et kahekordse karistuste süsteemi kasutuselevõtmine era- ja riigiettevõtete jaoks, nagu komisjon soovis, ei ole võimalik. Märkasin paradoksi, et näiteks haiglad peaksid maksma oma eravõlausaldajatele palju suuremaid trahve, kui nad ise oma võlgnikelt nõuda saaksid. See muudatus loob väga kvaliteetse vahendi. Tänan Barbara Weilerit!

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Head kolleegid! Mul on väga hea meel Barbara Weileri koostatud raporti üle, mille eesmärk on kaotada õiguslikke lünki ja luua aus ärimoraal Euroopa Liidus. Sellegipoolest ei tohi meil olla illusioone. See on vajalik, kuid mitte piisav meede, sest me kõik teame, kuidas dominantsed ettevõtted saavad survet avaldada. See on väga tähtis ja vajalik meede, aga sellest ei piisa. Täiendav kontrollimine on tähtis, sest on teada asjaolu, et väikeettevõtjad, kaasa arvatud põllumajandussektori ettevõtjad on toiduainete tarneahelas eriti halvas olukorras, nagu mainiti ka José Bové koostatud raportis. Nad kannatavad ostjate ja suurte jaemüügikettide dominantse rolli all. Barbara Weileri raportil on samuti oluline mõju, kuid vaja on veel täiendavat tõhusat järelevalvet ja kontrollimist. Tänan tähelepanu eest!

  Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Paljudes liikmesriikides valitseb hetkel suur ebavõrdsus ettevõtete maksetähtaegade alal, eriti siis, kui on tegemist riigiettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurte ettevõtetega. Need meist, kes ettevõtluse alalt tulevad, teavad, et praeguses majanduskriisis ning kasvavate raskustega rahastamise saamise alal on ettevõtetel üha rohkem probleeme likviidsusega ja et paljudes liikmesriikides on neil isegi üha kasvav oht pankrotti sattuda.

Paistab selge olevat, et olemasoleval direktiivil, mis selle valdkonna reguleerimiseks loodi, oli vaid piiratud mõju, ja ettepanek, mida nüüd analüüsime, on tähtis samm maksetähtaegadest kinnipidamise poole mitte ainult ettevõtete ja riigiasutustevahelistes suhetes, vaid ka ettevõtetevahelistes suhetes, mis on eriti tähtis. Meil on nüüd õigusakt, mis annab meile rohkem lisandväärtust, selgema karistuste süsteemiga hilinenud maksete puhul ning aitab märkimisväärselt kaasa ka riigi- ja suurettevõtete dominantse positsiooni kurutarvitamise takistamisele.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Liikmesriikide õiguskeskkond võlgade sissenõudmise valdkonnas on väga erinev. Seega on liikmesriigiti väga erinevad ka kogemused õigeaegse maksmisega kaupade ja teenuste eest.

Siiski on meil midagi ühist: hilinenud maksed tekitavad tohutuid probleeme väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Minu oma riigis on kahte liiki investoreid, kes tihti arvete maksetähtaegadest kinni ei pea. Esimesse rühma kuuluvad eri tasandite riigiasutused alates kohalikest ametiasutustest kuni kohalike omavalitsusteni ning piirkondlikest asutustest kuni valitsuse tasandini välja. Teise rühma kuuluvad suured välistöövõtjad, kes tihti väiksemaid alltöövõtjaid raskesse olukorda panevad ning seda eriti ehitus- ja põllumajandussektoris. Väikeettevõtetel ei ole tavaliselt rahalisi varusid, mis võimaldaksid neil mitu kuud järjest töötajatele palka maksta, ilma et ettevõtjad ise tehtud töö eest raha saaksid. Lootkem seepärast, et uus direktiiv muudab olukorda loodetult paremaks ja et arvete tahtlik maksmatajätmine muutub Euroopa Liidus minevikunähtuseks.

  Giovanni Collino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Volinik Tajani, head kolleegid! Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) Itaalias ja kogu Euroopa Liidus kannatavad kriisi tagajärgede tõttu väga. Nemad kannatavad kõige enam suurte võlgade tõttu, sest neil on palju raskem tagatisi leida. Nemad vajavad kõige enam likviidseid varasid, sest neil on vähem kapitali, mida kasvatada. Nad on alati turul esinevate probleemide tõttu kõige raskemas olukorras, sest nad ei saa kasutada suurt mitmekesisust laenukapitali kasutamiseks. Just nende huvides hääletame homme raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul.

Riigiasutuste ülesanne on teenida kodanikke ja nende huvisid, mis on antud juhul majanduslikud huvid. Just nendest huvidest lähtudes tuleb haldusmenetlused koostada, sätestada ja kasutusele võtta, et austada nende väärtust ja pingutusi, kes vastutavad nii paljude perede tuleviku eest, kui nende ettevõtetes töötajaid on.

Tänu Euroopa Parlamendile on homsest peale VKEd palju paremini kaitstud nende riigi- ja erasektori ettevõtete eest, mis on seni panustanud liiga palju sellele, et nad saavad arvete eest maksmist edasi lükata. Kokkuvõtteks, austatud juhataja, soovin tänada raportööri ja volinik Tajanit nende pühendumuse eest!

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Kõik, kes on ettevõtluses või kaubanduses tegutsenud, teavad, et midagi nii triviaalset kui hilinenud maksed võivad tekitada suuri probleeme.

Kiidan raportööri lähenemisviisi ning olen nõus tema hinnanguga komisjoni ettepaneku kohta ning tema seisukohtadega muudatusettepanekute ja täienduste suhtes. Teisest küljest võiks aidata olukorrale kaasa see, kui saaks koostatud veelgi rohkem meetmeid, mis annaksid positiivse stiimuli kõigile kaubandussuhete osapooltele ning julgustaksid neid maksete maksmisega mitte viivitama. Näiteks võiks toetada Euroopa Liidu liikmesriikides õigeaegsete maksete toimimisjuhendite kasutamist või korralike maksjate nimekirja avalikustamist. Ei tule mõelda ainult sanktsioonidele hilinenud maksete puhul, vaid tuleb üritada luua ennetavalt ka sundimatut õigeaegse maksmise kultuuri.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Uue äritehingute puhul hilinenud makseid käsitleva määrusega saame kõikide Euroopa Liidu ettevõtjate olukorda oluliselt paremaks muuta. Eriti väikeettevõtjate jaoks on vastuvõetamatu, et nad peavad arvete maksmist mitu kuud ootama. Seetõttu on mul väga hea meel, et kavatseme täna kehtestada kindlad maksetähtajad ja sissenõudmiskulud nii era- kui ka riigiettevõtete jaoks. Sellise üleeuroopalise ühtlustamisega aitame parandada kaubandustehingute kvaliteeti kogu Euroopa ulatuses, millest on kasu ennekõike väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Nüüd peame ette võtma tööstuse mustad lambad. Mustad lambad on need, kes tellimuse esitamise ajal juba väga hästi teavad, et nad ei makse selle eest kunagi.

  Antonio Tajani, komisjoni liige. – (IT) Austatud juhataja! Arvan, et arutelu näitas, et parlament on valmis – olgugi et eri nüanssidega – toetama seda uut direktiivi, mis annab konkreetsed vastused kõikidele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning miljonitele eurooplastele, kes tahavad, et liidu institutsioonid kindlustaksid nende töökohad.

Olin mitu aastat Euroopa Parlamendi liige ning seetõttu on mul hea meel kogu parlamendi ning eriti raportööride suurte pingutuste üle, et see tähtis õigusakt saaks kiiremas korras vastu võetud. Soovin tänada eesistujariiki ja kõiki osalenuid: komisjoni talitusi, minu oma ametit, eesistujariigi Belgia esindajaid ja parlamendiliikmete assistente.

Me ei saa siiski käed rüpes istuda, nagu keegi soovitas, vaid peame kandma hoolt selle eest, et need eeskirjad kõikides liikmesriikides kiiresti kasutusele võetakse, milleks neil on maksimaalselt 24 kuud, kuid loodame siiski, et nad teevad seda palju kiiremini. Kinnitan teile, et komisjon jälgib direktiivi ülevõtmist ja rakendamist tähelepanelikult ning esitab parlamendile kehtestatud ajakava kohaselt sellekohase aruande.

Tänan teid veel kord komisjoniga tehtud koostöö eest ning selle erakorralise tulemuse eest, mille me nii lühikese aja jooksul saavutasime!

  Barbara Weiler, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui me seda küsimust oma valijatega arutame, siis avastame kahtlemata, et nad toetavad meid väga, mis ei ole Euroopa toimikute puhul alati enesestmõistetav. Kogu hilinenud maksete teemat ei kritiseeri ainult meie valijad, vaid kõik arvavad, et arved tuleb õigeaegselt tasuda. Seda arvavad kõik olenemata sellest, millisesse fraktsiooni nad kuuluvad, ning see ei olene ka sellest, millise tööstusharu esindajatega rääkida. Seega valitseb laiaulatuslik üksmeel. Soovin tänada ka oma kaasparlamendiliikmeid, kes täna õhtul näitasid, et nad on saavutatud üksmeelega rahul!

Soovin mainida veel kolme olulist punkti. Nagu ma arutelu alguses ütlesin, paneme homme rattad käima. Sellegipoolest peame ikka veel tähelepanelikult jälgima, kas nendest abinõudest, mille me mikroettevõtjate, näiteks põllumajandusettevõtete ja käsitööettevõtete, jaoks kasutusele võtsime, piisab, et nad sissenõutavad summad kätte saavad. Peame hoolega jälgima, kuidas piiratud lepinguvabadus toimima hakkab. See on midagi uut, mida me Euroopa siseturul proovima hakkame ja mida kõik meist ka enam-vähem toetavad. Peame veel vaatama, kas 8% intressimäär hilinenud maksete puhul on piisav. Parlament oleks tahtnud kehtestada 9% intressimäära. Vaatame, kuidas see toimib. Palun ka komisjonil sellele tähelepanu pöörata, et liikmesriigid rakendamise käigus direktiivi ei lahendaks.

Näen silmapiiril ka häid tulemusi. Kuulsin, et Hispaania esitas juba meie meetoditest lähtudes uue riikliku õigusakti ja ma tean, et nii toimivad ka teised liikmesriigid. Igal juhul jälgib meie parlamendikomisjon olukorda või koostab direktiivist lähtudes mõjuhinnangu, et ka liikmesriigid saaksid parlamendi ametiaja lõppedes teada, kes on ja kes ei ole rakendanud direktiivi hilinenud maksmisega võitlemise kohta nii, nagu me soovime. Soovin tänada kõiki, kes selle tulemuse saavutamisele kaasa aitasid, kaasa arvatud eesistujariiki Belgiat, mida ei ole toetuse eest vast piisavalt tunnustatud. Teame, kui tõhusalt ja põhjalikult te läbirääkimisi korraldasite. Olete küll väike riik, aga ütleksin, et teil on väga arukad ja tõhusad meetodid Euroopas tulemuste saavutamiseks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 20. oktoobril kell 12.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta on tähtis vahend nõuetekohase ja ausa suhte loomiseks riigiasutuste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Kui direktiiv jõustub, on võimalik karistada asutusi, mis arveid õigeaegselt ei maksa, ning see annab ettevõtjatele tähtsa mõjutusvahendi võlgade sissenõudmiseks.

Selline õigusakt oli vajalik, et luua turul tasakaal ning anda erasektorile garantiid, et riigiasutused on nendega võrdsete õigustega osapool, mida saab eeskirjade rikkumist eest vastutusele võtta. Direktiiv annab mõistliku 30päevase maksetähtaja, mida saab pikendada 60 päevani erandjuhtudel, näiteks haiglate puhul. Direktiiv tagab ka õiguse kompensatsiooni ja intressi saamisele hilinenud maksete korral.

Olgugi et hääletamiseks esitatud direktiiv kaldus komisjoni esialgse ettepanekuga võrreldes palju rohkem selliste ametiasutuste poole, mis arveid õigeaegselt ei maksa, tagab see ka piisava toetuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning suurtele ettevõtetele, millel on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides raskusi võlgnikelt osutatud teenuste eest raha sissenõudmisega.

Ma olen pettunud, et 5% trahv kaotati. Sellegipoolest näen seda tagasisammu kui strateegilist vahendit, millega võita nõukogu aruteludes võimalikult paljude ELi riikide poolehoid.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raport hilinenud maksmisega võitlemise kohta on nähtud ette siseturu toimimise parandamiseks, et parandada õigeaegse maksmise kultuuri ja toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate maksmisvõimalusi. Praegu on väga levinud praktika, et arved makstakse vahetult enne tähtaja möödumist või siis selle möödudes. Esitatud ettepanekus olevad meetmed võivad panna aluse uuele ärikultuurile, milles õigeaegsed maksed on reegel ja hilinenud makseid vaadatakse kui vastuvõetamatut kliendi kuritarvitamist ja lepingutingimuste rikkumist. Hilinenud maksete sissenõudmiskulude hüvitamiseks saaks kehtestada uue 1% hüvitismäära nii eraisikutele, ettevõtjatele kui ka riigiasutustele. Osamaksete hilinemise korral tuleks arvutada intressi ja muid karistusi üksnes hilinenud summade alusel. Ettepanekus soovitatakse kehtestada 30päevane maksetähtaeg. Erandid on lubatud ainult erakorralistes tingimustes. Siin on aga vaja selgelt määratleda, mis on need erakorralised tingimused. Raportöör teeb ettepaneku kehtestada riigiasutuste jaoks maksimaalselt 60päevane maksetähtaeg, mida ma täielikult toetan. Intress hilinenud maksete eest peaks olema progressiivne, et motiveerida võlgnikku võlguolevat summat võimalikult kiiresti tasuma. Õiguslikku lähenemisviisi, kaasa arvatud trahve, peaksid liikmesriigid täiendama minu arvates veel nn soovituslike meetmetega, nagu elektrooniliste arvete edendamine, makserežiimi kohandamine suuremate tööde või teenuste puhul või õigeaegselt maksjate nimetamine.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Säästva arengu komisjon on juba pikka aega selle eest võidelnud, et teha riigist arvete maksmise küsimustes eeskujulikku kodanikku. Selle aasta veebruaris kiitis parlament heaks säästva arengu komisjoni seaduse eelnõu, mille kohaselt peab riik maksma viivist, kui maksmisega ületatakse lepingus või seadusega sätestatud maksetähtaeg (30 või 60 päeva). Ka säästva arengu komisjon on propageerinud võimalust kompenseerida nõudeid, mis on tekkinud, kui riik on võlgu ettevõtetele ja ettevõtted on aastaid võlgu sotsiaalkindlustusele või maksuametile. See teeks asjad lihtsamaks ettevõtetele, mis vaatamata sellele, et riik neile ise ei maksa, peavad ikkagi sotsiaal- ja tulumaksu maksma. Oleme seepärast täiesti nõus heakskiidetud tekstiga, mis kehtestab keskmiselt 30päevase maksetähtaja, mille jooksul riik tarnijatele võla tasuma peab. Seda maksetähtaega saab pikendada konkreetsetel juhtudel 60 päevani. Samuti kehtestatakse hilinenud maksete puhul viivise maksmise kohustus. Need eeskirjad põhinevad absoluutsel õigusel ning aitavad leevendada paljude ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) olukorda.

  Liem Hoang Ngoc (S&D), kirjalikult. – (FR) Soovin tänada Barbara Weilerit selle kvaliteetse raporti ning samuti nõukoguga peetud läbirääkimiste tulemuse eest, sest esimesel lugemisel saavutatud kokkulepe sisaldab kõiki tähtsamaid elemente, mis Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis esitas ning mis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis hääletusel heaks kiideti!

Eriti hea meel on mul näha, et eraettevõtted ja riigiasutused on nüüd võrdsel tasandil. Komisjoni esialgne ettepanek sisaldas palju rangemaid karistusi riigiasutustele. Meie fraktsiooni arvates oli see seisukoht aga vastuvõetamatu, sest erinevalt eraettevõtetest ei keskendu avaliku sektori asutused peamiselt kasumile, vaid nad tegutsevad pigem üldsuse huvidest lähtudes.

Asjaolu, et võlausaldajal on nüüd sissenõudmiskulude hüvitamise õigus, on samuti suur samm edasi, sest seni ei ole paljud ettevõtted, eriti VKEd, tahtnud võlgnikelt viivist sisse nõuda lihtsalt seepärast, et asjaomaste menetlusega kaasnevad kulud kaaluksid üle igasuguse tulu.

Viimaks paistab mõistlikuna ka tekstiga sätestatud maksimaalselt 30päevane maksetähtaeg, kui võtta arvesse, et võimalik on ka teatud paindlikkus, eriti näiteks riiklike tervishoiuasutuste puhul, mida meie fraktsioon eriti tähtsaks peab.

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Majanduskriisi ajal peame teostama reforme ettevõtluskeskkonna parandamiseks, sest see on kõige parem ja kõige otsesem võimalus, mis meil on majanduse stimuleerimiseks ning uute töökohtade loomiseks. Direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul on üks parimaid näiteid sellest. Hilinenud maksmine kaupade ja teenuste eest on liikmesriikides väga märgatav tava. Veelgi enam – tihti käituvad nii just riigiasutused, kus ei tohiks teoreetiliselt olla mingeid probleeme arvete maksmisega. See on tõsine takistus ettevõtete tegevusele ning takistab ka nende arengut. Sellisele käitumisele tuleb lõpp teha. Kõige enam saavad kõne all olevast direktiivist kasu ühe kindla liikmesriigi piires tegutsevad ettevõtted ning eriti just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes saavad eksportida kaupu ning teenuseid teistesse liikmesriikidesse kartmata, et nad peavad arvete tasumist mitu kuud ootama. Kasvava konkurentsi ja suurenenud pakkumise tõttu, mis uute eeskirjadega kaasnevad, võidavad ka kõik Euroopa tarbijad. Direktiiv on oluline samm õigeaegse maksmise kultuuri parandamise poole Euroopas. Selliste otsuste tegemisega rajame Euroopa, mis on atraktiivne investoritele ja meie oma ettevõtetele. Tulevikku vaadates peame tegema ka julgeid otsuseid arengu edendamiseks.

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult. – (CS) Paljudes ELi liikmesriikides on väga tavaline, et avaliku sektori asutused ning suured ettevõtted nõuavad 90päevaseid ja isegi pikemaid arvete maksetähtaegasid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on seetõttu riigiettevõtete ja suurte ettevõtete jaoks pankade eest. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sisevõlg kuhjub ning sellest saab majanduslik mürk, mis väljendub pikkades maksetähtaegades, mille jõustamine on väga raske. See tugevdab majanduslikku ebavõrdsust ja vähendab ka konkurentsi. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peavad katma pikki maksetähtaegasid laenudega, mida nad saavad pankadelt alati palju halvematel tingimustel, kui seda saaksid suurfirmad või avalik sektor. Kõikidele osapooltele kehtivate uute eeskirjadega saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad end oluliselt paremini selle varjatud laenamise eest kaitsta. Välja pakutud 8% kindel intressimäär hilinenud maksete puhul on ka hea ennetusvahend suurfirmade jaoks. Ette nähtud 30päevane maksetähtaeg on pakkuja ja ostja jaoks tasakaalus ning 30päevane kauba või teenuse vastavuse kontrollimise periood hoiab ära kontrollimismenetluse kuritarvitamise maksetähtaja pikendamise eesmärgil. Eelkõige takistavad Euroopa eeskirjad seda, et avalik sektor ja suured ettevõtted saavad väänata liikmesriikide tasandil vastu võetud seadust. Tänan kogu südamest raportööri selle väga väärtusliku raporti ning suurepärase tulemuse eest!

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Toetan seda direktiivi ettepanekut, mis on hetkel jõus oleva direktiiviga võrreldes otsustav samm edasi! Kui direktiiv on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil üle võetud, parandab see märgatavalt peamiselt riigiasutuste arvete maksmist ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis saavad edaspidi arvestada palju kindlama rahavooga.

On teada, et paljudes Euroopa riikides hilinevad raskes olukorras olevad riigiasutused üldiselt maksmisega ning tihti lähevad mõned ettevõtted selle tõttu pankrotti. Silmatorkav näide sellest tuleb Itaaliast, kus 2009. aasta lõpuks olid riigiasutused ettevõtetele ligikaudu 60 miljardit eurot võlgu ja maksetega oodati keskmiselt 186 päeva ning erandjuhtudel isegi 800 päeva. Tasub mõelda vaid summadele, mis jäädi võlgu hotellidele, mis võtsid vastu 2009. aastal Abruzzo piirkonda tabanud raske maavärina ohvreid.