Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Kolmapäev, 20. oktoober 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

5. Pidulik istung – Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki kõne poole ametiaja täitumise puhul
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  President. – Head kolleegid, mul on lühike kõne, mida ma teile aasta eest lubasin.

Oleme minu ametiajaga poole peale jõudnud. Päris alguses lubasin hoida teid oma tegevusega kursis.

Euroopa Parlamendi presidendina esindan ma teid kõiki. Kuhu ma ka ei läheks, mida ma ka ei teeks, on mul alati olnud au ja vastutus tegutseda selle auväärse parlamendi nimel.

Ent see kõne ei räägi minust, see räägib teist ja teie tegevusest. See räägib meist kõigist, sellest, mida me oleme viimase viieteistkümne kuu jooksul ühiselt Euroopa Parlamendis saavutanud, ja sellest, mis meid ees ootab.

 
  
 

Austatud kolleegid! Esmalt kriis. Meie kodanikud ootavad meilt, poliitikutelt, eelkõige kriisi ületamist – võitlemist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, eriti käesoleval aastal. Kriis ei alanud Euroopas, kuid sellest tuleb jagu saada siin, Euroopas. Euroopa Parlament on nõudnud komisjonilt ja nõukogult põhjalikke reforme. Eelkõige oleme aga vastu võtnud sellised üliolulised finantsuuendused nagu finantsjärelevalve pakett ning eeskirjad, millega piiratakse pankurite preemiaid ja milles käsitletakse panga käsutuses oleva kapitaliga seotud nõudeid. Seda tehes oleme ladunud vundamendi müürile, mis kaitseb meie kodanikke tulevaste kriiside eest.

Ent me peame tegema rohkem. Peame lõimima oma Euroopa turge paremini, sest see tagab majanduskasvu ja madalamad hinnad. Professor Monti aruandest peab saama seadus. Väärib märkimist, et selle aruande oluliste osade aluseks olid teie ideed – Euroopa Parlamendi liikmete ja komisjonide ideed.

Euroopa Parlamenti Euroopa Ülemkogus esindades ütlesin, et me peame rääkima rahvale ausalt vajadusest sel raskel ajal püksirihma pingutada, vajadusest kauem tööd teha ja hiljem pensionile minna. Vaid sel viisil suudame säilitada Euroopa jõukuse. See on pikaajaline struktuurireformide kava, mida ei ole võimalik täita üleöö. See aitab meil rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat ning kindlustada konkurentsivõime ja töökohad, mis on meie kodanike jaoks kõige olulisemad. Kriisist taastumine ja pikaajalise arengu jätkamine on meie kõige pakilisemad ülesanded.

Teiseks solidaarsus. Kriis on näidanud, kui oluline on Euroopa solidaarsus. Olen viibinud riikides, mida kriis on tabanud eriti rängalt – Leedus, Lätis, Rumeenias ja Kreekas. Edastasin sõnumeid solidaarsusest, kuid rõhutasin ka seda, et solidaarsust pole ilma vastutuseta. Oleme suutnud kriisi suures ulatuses pidurdada. Oleme päästnud patsiendi elu, ent peame nüüd kandma hoolt selle eest, et ta suudaks lahkuda haiglast omal jalal. Nagu ma varemgi ütlesin, vajame selleks pikaajalist kriisist väljumise strateegiat. Meil on vaja ka korralikku majanduse juhtimist. Vajame struktuurilisi, sotsiaalseid ja haridusalaseid muutusi. Kriisi ajal peame olema realistlikud, ent ka tähelepanelikud.

Kolmandaks energiapoliitika ja kliimamuutus. Energia on majanduses oluline kaup. Energia ja kliimakaitse kuuluvad meie põhiprioriteetide hulka ja on tähtsaks poliitiliseks tõukejõuks teistele majandusettevõtmistele. Nagu me kõik väga hästi teame, on energiavarustuse kindlusest koos keskkonnakaitse ja võimalikult odava elektriga saanud 21. sajandi põhiülesanne. Seepärast kuulutasime koos Jacques Delorsiga 5. mail 2010 välja deklaratsiooni Euroopa energiaühenduse loomise kohta. Me soovime, et nimetus Euroopa energiaühendus omandaks kõikide selles valdkonnas tegutsevate ELi ettevõtjate silmis märgilise tähenduse. Kordan: komisjon, parlament ja nõukogu on teinud selles valdkonnas juba kõvasti tööd ja töö nende pakiliste teemade kallal jätkub, kuid tähtis on anda veel üks tõuge ja tuua niisugune tegevus ühe katuse alla, nii et seda oleks võimalik korralikult ellu viia. Mul on hea meel kirjutada täna alla uuele gaasivarustuse kindlust käsitlevale määrusele, mille me koos vastu võtsime.

Ent tuleb veel palju pingutada, enne kui energiaturust saab ühtne ja ühine turg. Ma jätkan koos teiega tööd selle nimel. Kõige olulisem on see, et meie tegevus energiavaldkonnas kaitseks ka kliimat. Oleme selles vallas juhtival kohal ja tahame sinna jääda. Me kirjutasime Euroopa Parlamendis alla keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) käsitlevale kokkuleppele. See tegi meist keskkonnateadliku parlamendi, mis hakkab säästma energiat ja kasutama alternatiivseid energiaallikaid.

Neljandaks välispoliitika. Parlamendiliikmetena oleme demokraatia saadikud ja osa meie missioonist on aidata korraldada vabasid ja õiglasi valimisi. Ei möödu nädalatki, ilma et keegi meist ei edendaks meie töiste huvide kõrval meie põhiväärtusi. Oleme maailma suurim majanduskeskkond ja suurim abiandja, kuid me ei kasuta oma tugevaid külgi täielikult ära. Me peame oma sihtide saavutamise viisi läbi vaatama ning kaasama oma kaubandusläbirääkimistesse demokraatia ja inimõiguste toetamise. Me ei tohiks olla kahepalgelised, olenemata sellest, kas meie läbirääkimispartner on suur ja võimas või väike ja nõrk.

Minu ülesanne presidendina on tugevdada meie ühist häält ja edastada meie kodanike vaated väljapoole ELi piire. Nõnda tugevdame me oma parlamentaarset diplomaatiat. Olen esindanud teid G8 parlamentaarsetel kohtumistel. Olen teinud ametlikke visiite Hiinasse ja USAsse. Meie suhted USA Kongressiga, kus meil on esindajad, on muutunud sisukamaks. Ma olin esimene Euroopa Parlamendi president, kes külastas pärast kaheteistkümne aasta pikkust pausi Venemaad.

Tänu oma ühistele jõupingutustele oleme loonud sekretariaadi Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee jaoks ja teeme Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee vahendusel edukalt koostööd Ladina-Ameerikaga. Peame siiski tunnistama, et meil tuleb veel palju teha, enne kui saame alustada idapartnerluse raames parlamentaarset koostööd Euronestis.

Head kolleegid, lõpetasime just hääletamise Euroopa välisteenistuse üle. Olen sügavalt veendunud, et sellest saab peagi meie väga tugev külg, mis loob Euroopale võimalusi. Me pidasime nõukoguga läbirääkimisi kindla eesmärgiga teha sellest tänapäevane teenistus, mis esindaks liidu seisukohta ja Euroopa ühishuve. Ent tuleb tunnistada, et kompromissiks olid väga altid kõik asjaosalised, nii et olgu meie õnnitlused vastastikused. Nendes aruteludes osalesime me kõik.

Lugupeetud parlamendiliikmed, jätkem hetkeks välissuhted ja naaskem sel aastal tehtu juurde. Me lükkasime tagasi SWIFTi lepingu. See oli erakordselt tähtis hetk. USA valitsus nägi, et Euroopa Parlament suhtub pärast Lissaboni lepingu jõustumist asjadesse tõsiselt. Tulevikus märkavad seda peale USA ka paljude teiste riikide valitsused. Kui ajaloolased hakkavad kunagi seda hääletust hindama, ütlevad nad, et me tegime oma kodanike huvides õige otsuse. Saavutasime tasakaalu turvalisuse ja isikuvabaduse kaitsmise vahel. See on oluline, sest Euroopa Parlamendi liikmetena esindame me oma kodanikke.

Viiendaks inimõigused. Inimõigused on meie parlamendi ja ka minu jaoks esmatähtis teema. Ma tõstatan selle teema alati, kui seda vaja on. Ma tean, et mind toetab 735 inimõiguste kaitsjat ja et nende taga on 500 miljonit kodanikku. Venemaal küsisin ma president Medvedevilt inimõiguslaste ja ajakirjanike Anna Politkovskaja ja Sergei Magnitski mõrva kohta. Kui Liu Xiaobole anti Nobeli preemia, kordasin oma palvet ta viivitamata ja tingimusteta vabastada. Homme langetame otsuse, kellele anda sel aastal Sahharovi auhind. Olen võtnud nõuks kasutada Sahharovi auhinna võitjate võrgustikku ning ka Euroopa Parlamendi endiste presidentide foorumit tõhusa vahendina meie võitluses inimväärikuse, inimõiguste ja demokraatia eest kogu maailmas. Inimõiguslased võivad olla kindlad, et nende saatus läheb meile korda. Nad ise lähevad meile korda! Euroopa Parlament on koht, kus inimestest hoolitakse.

Kuuendaks naiste õigused. Olen kutsunud korduvalt üles valima ELi kõrgeimatele ametikohtadele rohkem naisi. Mul on olnud kõikide Euroopa Parlamendi liikmete võimas toetus. Pooldasin ka ettepanekut kehtestada valimisnimekirjade jaoks kvoodid. Poliitiline süsteem, mis ei suuda tagada oma otsuseid tegevates organites 52% rahvastiku korralikku esindatust, kaotab sideme ühiskonnaga. Euroopa peab ühinema töö- ja pereelu ühitavaks liiduks. Eriti majanduskriisi ajal on tähtis, et ebakindel töökorraldus ei takistaks emaks saamist. Me just arutlesime sel teemal, see on seotud ka Euroopa demograafilise kriisi ületamisega. Nagu ma veerandtunni eest kinnitasin, toetan otsustavalt igasugust sellesuunalist tegevust Euroopa Parlamendis, kuigi istungisaal ei ole selleks ilmselt kõige parem koht.

Aristoteles on öelnud, et ülearusus ja puudus on omased pahele ja kesktee voorusele. Peame tagama meeste ja naiste võrdse osalemise avalikus elus. Käigem Aristotelese jälgedes.

Seitsmendaks institutsioonilised reformid. Et ma teadsin, kui tähtis on Lissaboni leping, käisin Iirimaal, et nagu paljud teiegi seast veenda iirlasi lepingut kinnitama. Viibisin ka president Klausi juures Tšehhis, et kutsuda seal üles lepingut ratifitseerima. Nägime lepingu jõustamisega tõsist vaeva ja see läks meil korda.

Kallid kolleegid! Üks märkimisväärsemaid muudatusi on olnud Euroopa Parlamendi õigusloomepädevuse suurendamine. Meil on nüüd uued õigused, kuid ka uued kohustused. Lissaboni leping, millega tugevdatakse parlamendi rolli, lubab meil siiski teha paljusid otsuseid valitsustevahelise koostöö meetodi abil. Seepärast peame endiselt edendama ühendusemeetodit kui kodanikepoolse kontrolli tõhusat vahendit. Ent pidagem meeles, et otsused selle kohta, millise suuna Euroopa Liit peaks võtma, sõltuvad ikkagi suuresti liikmesriikidest, valitsusjuhtidest, presidentidest ja kantsleritest. Võimalus teha Euroopa institutsioonide tugevdamise nimel koostööd, mis on andnud Euroopale minevikus jõudu, on väga tähtis ja ma olen veendunud, et me leiame neid võimalusi ka tulevikus.

Euroopa Parlamendi presidendina olen pannud kogu oma energia sellesse, et tugevdada Lissaboni lepingu alusel Euroopa Parlamendi seisundit teiste Euroopa institutsioonide suhtes. Tegin seda sellepärast, et me esindame kodanikke, ja kuna nemad on meid otse valinud, võlgneme neile ka täieliku esindatuse suhtluses Euroopa institutsioonidega.

Oleme teinud otsustavaid samme selle poole, et komisjon oleks kohustatud Euroopa Parlamendile rohkem aru andma. Oleme muutnud ka parlamendi enda töökorraldust. Esimest korda on meil igakuine infotund Euroopa Komisjoni presidendiga, esimene arutelu liidu olukorra teemal on juba peetud. Meil toimuvad komisjoni esimeeste konverentsi ja volinike kolleegiumi korrapärased koosolekud ning ka mina korraldan kohtumisi komisjoni ja volinike kolleegiumiga.

Me oleme algatanud õigusloome kavandamist käsitleva dialoogi nõukogu eesistujaga. Kohtun korrapäraselt ka vahetuva eesistujariigi ametisoleva valitsusjuhiga. Esmakordselt ei ilmunud Euroopa Ülemkogu eesistuja mitte lihtsalt täiskogu istungile, vaid kohtus vahetult pärast ülemkogu ka komisjonide esimeeste konverentsiga. Peale selle ehitame üles tihedaid partnerlussidemeid riikide parlamentidega. Minu arvates on see väga tähtis. Soovin – nagu me kõik – tänada riikide parlamente koostöötahte eest. Vastutame nüüd ühiselt Euroopa tasandi õigusaktide eest. See on meie ühine vastutus Euroopa tuleviku eest.

Kaheksandaks – ja see on mu viimane punkt – eelarve. See on meie kõige olulisem ülesanne, kui pidada silmas tulevikku. Meie kohus on hoolitseda selle eest, et 2011. aasta eelarve toetaks majanduskasvu. Eelarve ülesehitusega määratakse kindlaks poliitiliste prioriteetide rida. Me peame tähelepanelikult jälgima, et see sisaldaks meie kodanikele lubatud raha. Kärped ei tohi olla ajendatud sisutühjast populismist. Meie kodanikke ei tohi riisuda sellistes valdkondades nagu haridus, koolitus, teadusuuringud või infrastruktuuriprojektid. Me peame esitama alati küsimusi väiksemate kulutuste rahaliste tagajärgede kohta Euroopa tasandil. Kas need rahalised tagajärjed tähendavad vähem Euroopat?

Meie lahkunud kolleeg Egon Klepsch, Euroopa Parlamendi endine president, ütles kommentaariks eelarve esimesele hääletusele parlamendis, et parlamendil tuli määratleda Euroopa avalikud huvid ja et see toiming osutus tema sõnul tõeliseks katsumuseks. Me kõik seisame praegu silmitsi just sellise katsumusega.

Suundun nüüd kokkuvõtte juurde.

 
  
 

Meid ootab ees suur hulk pakilist õigusloomega seotud tööd. Lõpetuseks tahaksin veel kord nimetada kõige olulisemad neist. Meie eesmärk on väljuda kriisist ja kaitsta oma kodanikke uue kriisi eest. Kordan: see kriis ei sündinud Euroopas, kuid sellest tuleb lahti saada siin Euroopas. Me ei saa kriisist jagu harjumuspäraste meetoditega. Seepärast on Euroopas nii suur tähtsus aruteludel – väga ulatuslikel aruteludel – ja Euroopa kodanike kujutlusvõimel.

Lisaks ühtsele turule on tähtis tugevdada ka ideede turgu, meie põhiväärtuste turgu. Me peame arutlema riigi rolli ja Euroopa tuleviku, teadmiste edasiandmise, alternatiivsete sotsiaalkindlustusskeemide, uute õppemeetodite ja kultuuri teemal.

Teie esindajana oli mul au osaleda tähtsatel sündmustel: Auschwitzi vabastamise 65. aastapäeval, Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeval, ametiühingu Solidarność loomise 30. aastapäeval ja Saksamaa taasühinemise 20. aastapäeval. Võib öelda, et alates painajalikest sõjaõudustest kuni Euroopa solidaarsuse ja taasühinemiseni.

Tuginedes aruteludele partneritega väljastpoolt Euroopa Liitu näen, et Euroopa mudelit austatakse kogu maailmas. Olgem uhked oma ühenduse koostöömeetodi üle – viimase kuuekümne aasta jooksul on see andnud meile rahu ja nüüd ühendatud Euroopa.

Kui me usume Euroopasse, peame uskuma ka endisse. Et hoiduda igasugustest Euroopa Liiduga seotud kahtlustest, peame tagasi minema liidu juurte juurde. Siis mõistame, et rahu, stabiilsust, jõukust ja avatud ühiskonda ei saa võtta enesestmõistetavana. Ohtlikud ja mõeldamatud sündmused võivad taas aset leida, kui me ei ohjelda populismi ega hooli oma põhiväärtustest – vabadusest ja solidaarsusest kõigi jaoks.

Mäletades minevikku, korrastagem olevikku ja mõelgem tulevikule. Meie poliitilised eelkäijad valisid õige tee. Nüüd sõltub meist, milliseks kujundada 21. sajand Euroopa ja kogu maailma jaoks. See võitlus väärib võitlemist. Selliste kolleegidega nagu teie ei karda ma sellesse võitlusesse astuda.

Tänan teid väga.

(Aplaus)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GIANNI PITTELLA
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika