Istungi stenogramm

Neljapäev, 21. oktoober 2010 - Strasbourg

4. Merel kaotsi läinud konteinerid ja kahju hüvitamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitas Euroopa Komisjonile transpordi- ja turismikomisjoni nimel Brian Simpson merel kaotsi läinud konteinerite ja kahju hüvitamise kohta (O-0115/2010 – B7-0469/2010).

  Brian Simpson, esitaja. – Austatud juhataja! Nagu te ütlesite, kõnelen täna hommikul transpordi- ja turismikomisjoni nimel küsimuses, millest on nõnda kaua mööda vaadatud, nimelt konteinerite kukkumisest laevadelt merre.

Mind paneb imestama, et veel nüüdsel ajalgi läheb igal aastal konteinereid tuhandete kaupa kaotsi, kusjuures suurem osa neist kukub laevadelt ookeanidesse. Hinnanguliselt läheb igal aastal merel kaotsi koguni 10 000 konteinerit. Tundub, et laevandusettevõtted ja kindlustusandjad on üsna rõõmsalt valmis selle arvuga leppima ega võta sellega seoses midagi ette. Euroopa vetes läheb aastas kaotsi 2000 konteinerit ja paistab, et see arv suureneb aasta-aastalt. Need konteinerid on laevandusele nuhtluseks, võivad saastata merevett nii mürgise kui ka mürgitu materjaliga ja tekitavad kohalikele omavalitsusüksustele suuri puhastuskulusid.

Transpordikomisjon nõuab nüüd meetmeid selle arvu vähendamiseks ja saadab laevandussektorile sõnumi, et me ei ole valmis säärast olukorda enam kauem kannatama. Madalmaade instituut MARIN leidis, et peamised põhjused, miks konteinerite virn võib ümber minna, on vigased kinnitusköied, ülekaalulised konteinerid ja ebatäpne lastimine. Lisaks on suuremate konteinerlaevade meeskondadel keeruline ette arvata, millal võib raske last ilmastikutingimuste mõjul hakata vööri ja/või ahtri poole liikuma, mis võib nendel aladel suurendada vertikaalset kiirendust rohkem, kui laeva projektis ette nähtud.

Veel tähendab asjaolu, et mürgitute ainete osas puudub otsese vastutuse ja kulude hüvitamise konventsioon, seda, et puhastuskulud jäävad kohalike omavalitsusüksuste kanda. Euroopa Parlament nõuab nüüd, et laevandusettevõtted võtaksid selles küsimuses vastutuse. Me tahame, et komisjon asuks selle vastuvõetamatu olukorra lahendamiseks aktiivsemalt tegutsema. Täna palun komisjonil uurida projekti Lashing@Sea tulemusi ning esitada ettepanekud konteinerite kinnitamise viiside ja varustuse täiustamiseks.

Teiseks soovime näha samme, millega tagatakse kõikide konteinerite nõuetekohane kaalumine sadamas ja korrektne lastimine enne laeva mereleminekut, samuti konteinerite asukoha hõlpsamaks tuvastamiseks vajalike automaatsete raadiomajakate paigaldamine.

Kolmandaks palume komisjonil vaadata üle hüvitamiskord, et mitte petta kohalike ja piirkondlike omavalitsusüksuste lootusi.

Lõpetuseks tahan tulla tagasi laiema laevandussektori kohustuste juurde, et see end kokku võtaks. Ma mõistan, et suurtes tormides läheb konteinereid kaotsi. Ma ei saa aga leppida sellega, et konteinerid kaovad viletsa töö tõttu või sellepärast, et need on üle koormatud või valesti virna laotud, või põhjusel, et laevandussektori üldine suhtumine sellesse probleemi on ükskõikne.

Konteinerite üle parda kukkumine on ohtlik. 20 000 konteineri kadumine aastas on vastuvõetamatu. Riskitakse inimeludega ja seetõttu me nõuamegi tegutsemist. Laevandussektor ei paista tegutseda tahtvat. Võib-olla meie peaksime.

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – (GA) Lugupeetud juhataja! Tänan Brian Simpsonit selle eest, et ta tõstatas kõnealuse olulise teema, mis pakub huvi paljudele Euroopa Parlamendi liikmetele ja ka komisjonile.

komisjoni liige. − Komisjonil on projekti Lashing@Sea tulemuste üle hea meel. Merel kaotsi läinud konteinerite probleemiga tegelemine on peamiselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ülesanne, sest see küsimus on reguleeritud rahvusvahelisel tasandil. Sellegipoolest teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et edendada üleilmselt kokkulepitud kordade kehtestamist Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni üksustes.

Mis puudutab teist küsimust ülekaaluliste ja ebaõigesti lastitud konteinerite kohta, siis konteinerite lastimiseelne kaalumine ning lastimine ja kinnitamine ei ole hõlmatud ELi eeskirjadega. Nimetatud küsimust reguleeritakse riiklikul tasandil või rahvusvaheliste lepingutega.

Komisjonil ei ole praegu kavas selles valdkonnas õigusloomega seotud algatust teha. Kuid see võib muutuda, kui rahvusvahelisi kõnelusi ei saada edu ja laevade stabiilsuse või tugevuse või konteinerite kadumisega tekib suuremaid probleeme.

Enne ükskõik millise uue ettepaneku tegemist peab komisjon põhjalikult hindama vastava meetme mõju laevandusettevõtetele. Praegu ei ole komisjonil selle konkreetse teema kohta piisavalt teavet.

Mis puudutab kolmandat küsimust konteinerite asukohta tuvastada aitavate jälgimissüsteemide kohta, siis seda võimalust võiks põhjalikumalt uurida. Kuid miljonite konteinerite varustamine jälgimisseadmetega oleks kulukas ja enne lõpliku otsuse langetamist sääraste süsteemide kohustuslikuks muutmise kohta tuleks nõuetekohaselt hinnata sellest saadavat kasu.

Komisjon võib kaaluda ka direktiivi 2002/59/EÜ sätete selgemaks muutmise otstarbekust. Selle direktiiviga loodi ühenduse laevaliikluse seiresüsteem ja kohustati liikmesriike tagama, et laevakapten teavitab vastutavat kaldajaama igast merel triivimas nähtud konteinerist.

Kui hakatakse uurima võimalust tagada konteinerite jälgitavus, tuleb arvestada sedalaadi meetmete maksumusega. Kuid sellist otsust võib kaaluda võimaliku logistika- ja turvaeesmärkidel välja töötatava konteinerite jälgimise süsteemi raames.

Lõpetuseks konteinerite kadumisega tekitatud kahju hüvitamisest. Selle küsimusega võib tegelda merekindlustust reguleeriva direktiivi 2009/20/EÜ raames. Samuti hõlmab naftareostust tekitavate ainete merre suunamist direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb merereostust ja karistusi sellega seotud rikkumiste eest.

Ka keskkonnavastutuse kohta kehtestatud direktiiv 2004/35/EÜ näeb ette otsese vastutuse ettevõtjatele, kes kahjustavad keskkonda ohtlike või saastavate kaupade mereveo käigus. Sellised ettevõtjad on kohustatud hüvitama kaitsealustele liikidele ja looduslikele elupaikadele tekitatud kahju.

Lisameetmete võtmist selleks, et kehtestada kaotsi läinud konteineritega tekitatud kahju hüvitamise kord, tuleks põhjalikult hinnata lähtuvalt ELi samme õigustavast proportsionaalsuse põhimõttest. Komisjon leiab, et praegu peaks esmatähtis olema töö, mida teeb normide täiustamiseks Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

  Dominique Riquet, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja ja volinik! Nagu Brian Simpson märkis, läheb igal aastal Euroopa vetes kaduma mitu tuhat konteinerit ja need kujutavad endast väga suurt ohtu kahel põhjusel: neist lähtub paljuräägitud saasteoht, kuid seetõttu, et mitmed neist ei upu, vaid jäävad hulpima pinnalähedasse veekihti, kust neid on keeruline leida, on nad suureks ohuks ka turvalisele laevaliiklusele, sõltumata sellest, kas tegu on kaubalaevade või konkreetselt kõige väiksemate kalapüügi- või lõbusõidualustega. Nagu teada, on selle tulemuseks rängad ja eluohtlikud õnnetused.

Tegemist on ülimalt tõsise probleemiga ning eeldatavasti vastab komisjon meile, et tal ei ole tegutsemiseks piisavalt teavet, või leiab, et olemasoleva korra raames tuleb võtta mõningaid meetmeid. Tegelikult ei ole asjad nii. Olukorra lahendamiseks ei tehta mitte midagi.

Seetõttu soovime me, et pakutaks välja tõelisi meetmeid. Me tahame ennetavaid meetmeid. Pean siin silmas meetmeid, mis seonduvad konteinerite laadimise ja lastimise meetoditega, samuti võimalusega varustada konteinerid – see on saavutatav rahuldavates majandustingimustes – raadiomajakatega, mille abil saab tuvastada kadunud konteinerite asukoha ja seeläbi kas võimaldada laevadel neid vältida – säästes nii inimelusid – või konteinerid veest välja tuua, kui need sisaldavad mürgiseid aineid. Mürgiste või väga mürgiste ainete korral peaks raadiomajakas suutma saata välja ka kokkulepitud signaali, et keskkonnale tekkivat ohtu saaks ennetada ja piirata.

Lisaks peaks raadiomajakast olema kasu konteinerite omanike kindlakstegemisel, sest tekib tegeliku vastutuse probleem, millele on viidatud ka suuliselt vastatavas küsimuses. Tõsiasi, et omanikud ei ole teada ning konteinereid ja nende asukohta pole võimalik tuvastada, tähendab, et konteinerite tagasisaamise ega ka kahju hüvitamise asjus ei saa mitte midagi teha.

Nõuame tungivalt, et komisjon ei tõdeks üksnes vahendite puudumist või olemasolevate vahendite piisavust, sest asi ei ole nii. Küsimuse all on keskkonnaohutus, aga kaalul on ka elud, ja me ei tohi seda unustada.

  Saïd El Khadraoui, fraktsiooni S&D nimel. – (NL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Tahan oma fraktsiooni nimel toetada transpordi- ja turismikomisjoni esimehe Brian Simpsoni märkusi ja küsimusi. Konteinerite ja loomulikult nende sisu – ei maksa unustada, et me räägime ka sellest – kaotsiminek on kahtlemata üks alahinnatud ja hooletusse jäetud probleem. Nagu öeldud, hõlmab see ainuüksi Euroopa vetes koguni 2000 konteinerit aastas koos kõigi neist tulenevate tagajärgedega keskkonnale ning võimaliku mõjuga meeskondadele, teistele laevadele ja rannikupiirkondadele, mis mõistagi üsna sageli peavad tegelema prügi ärakoristamisega. Niisiis peame nimetatud küsimusega tegelema.

Sellel probleemil on hulk põhjusi: halb ilm, kiirus, konteinerite vilets kinnitamine ja paigutus, ülekaal jne. Minu fraktsioon on seisukohal, et probleem on üleeuroopaline ja see õigustab komisjonipoolseid samme. Me ei tohiks passiivselt eemale tõmbuda ja oodata Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meetmeid. Eelkõige saab midagi ära teha sääraste juhtumite dokumenteerimiseks ja sellealase teadlikkuse suurendamiseks Euroopa sadamates. Komisjon võiks selle teema tõstatada ka sotsiaaldialoogi – sadamasektoris peetava Euroopa sotsiaaldialoogi – raames ja pakkuda välja lahendusi, näiteks uusi konteinerite lastimise viise või kohandatud väljaõpet.

Dominique Riquet rõhutas – ja seda leian ka mina –, et väga tark oleks tagada konteinerite jälgitavus. See pole tähtis üksnes kõnealuse teema raames, vaid kogu logistikaahela jälgimiseks. Austatud volinik, seetõttu ootan ma eelolevate kuude ja aastate jooksul mõningaid pisut konkreetsemaid samme.

  Gesine Meissner , fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kunagi oli esilehekülje uudiseks ühe ketse täis konteineri jõudmine mingile saarele, kus sealsed elanikud selle õhinaga vastu võtsid. Ühel teisel juhul ujus kaldale hulk kummiparte. Need on loomulikult meeldivad näited laevalasti kadumisest, aga tõsi on see, et paljudel juhtudel võivad kadunud konteinerid tekitada tõsist kahju. On selge, et me peame sellega seoses midagi ette võtma.

Hollandi valitsusele valmistas probleem muret ja alustati uurimist, et selgitada välja, mis on selle tekitanud. Uurimise käigus tuvastati mitu põhjust. Kuigi ELis kehtivad õigusaktid, milles on ette nähtud, kuidas last tuleb kinnitada, ja vaatamata sellele, et iga laeva pardal on vastavate õigusaktide kogumik, kinnitatakse last õigesti vaid 46%-l laevadest. See tähendab, et meil ei ole vaja mingeid uusi norme. Teil oli selles suhtes õigus, lugupeetud volinik. Sageli ei ole last massi järgi õiges tasakaalus. Teine põhjus on see, et paljud lähimerevedusid tegevad meeskonnad võtavad lasti kinnitustest lahti enne sihtkohta jõudmist, et kiirendada lossimist. Virnastamisvead koos vana või kahjustunud varustusega võivad samuti probleemi põhjuseks olla. Kõigel sellel võib mõistagi olla oluline keskkonnamõju. Ligikaudu 70% laevadelt kaduma läinud esemetest vajub põhja, aga siin kerkib küsimus, millist kahju tekitavad nad merepõhjas. 15% kaubast jõuab randa, ülejäänud 15% hulbib ookeanis ja kujutab endast ilmselgelt suurt ohtu teistele laevadele, platvormidele ja keskkonnale.

See tähendab, et merel toimunud õnnetuste korral peame uurima, millises ulatuses olid need seotud konteineritega. Seejärel tuleb rääkida laevandusettevõtete ja sadamate käitajatega, et nad ka tegelikult õigusakte täidaksid. Peale selle tuleb korraldada korrapäraseid ülevaatusi. Kaks tuhat konteinerit on tõepoolest liiga palju ja ma arvan, et teostatavusuuringud võtaksid liiga kaua aega. Me peame kohe tegutsema, sest säärane olukord lihtsalt ei saa kauem kesta.

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

  Jaroslav Paška , fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Minu silmis lahendavad merel kaotsi läinud konteineritega tekitatud kahju hüvitamise probleemi hästi korraldatud suhted kolme osalise vahel – need on veetavate kaupade omanik, laevandusettevõte ja kindlustusandja.

Kaupade ohutuse eest merel vastutavad vedaja, laevandusettevõte ja eelkõige meeskond. Meeskonna vastutusalasse kuulub ka konteinerite üle parda kukkumise või libisemise vältimine ehk kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide täitmine, samuti kaupade ohutu veo tagamine rahvusvahelise meretranspordi käigus.

Minu meelest peaksime kõnealuse küsimuse puhul esimese sammuna kaaluma, kuidas tagada nende õigusaktide täitmine, mis käsitlevad kaupade kinnitamist enne merele minekut. Leian, et see on antud juhul keskne teema. Alles seejärel peaksime püüdma koostada uued ja täiendavad kaubaveoeeskirjad. Üksnes siis, kui teame, milline on tegelik lähtepunkt ja olukord õigusaktide täitmisel, peaksime püüdma muuta juba kehtivaid, rahvusvahelisi laevavedusid reguleerivaid ja vajaduse korral ka Euroopa Liidu siseseid norme.

  Jim Higgins (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Kolleeg Brian Simpson esitas väga olulised küsimused ja ma pean ütlema, et voliniku vastus neile ei rahulda mind mitte sugugi. Kas tal on üldse tahe või valmidus teha midagi uue õigusakti kehtestamiseks?

– Tegemist on ülimalt olulise teemaga ja ma kiidan kolleeg Brian Simpsonit selle tõstatamise eest, sest statistikat vaadates on näha, et olukord tegelikult halveneb.

Ligikaudu 50% maailma laevade tonnaažist moodustavad lahtise lastina veetavad mürgitud ained. Kogu maailmas on konteinerlaevastik kiiresti kasvanud – alates 1984. aastast 140% ehk 32,6 miljonilt brutotonnilt 78,3 miljoni brutotonnini – ja tekkinud probleem vajab reguleerimist.

Probleem seondub ka suurenenud kiirusega, sest konteinerlaevad sõidavad palju kiiremini kui puistlastilaevad. Nad sõidavad nüüd kiirusega 27 sõlme – see on tohutu kiirus, arvestades kokkupõrgete ja muude sääraste juhtumite võimalust. Nii et siitki tuleneb suur probleem.

Lisaks on raskusi seoses laevastiku enda tegeliku vanusega. Kui vaadata konteinereid vedava laevastiku iga, siis suurem osa laevu on 19–24 aastat vanad, mis tähendab, et olulised probleemid tulenevad tegelikest konstruktsioonilistest puudustest. Meil on vaja õigusloomega seotud algatust. Me ei saa leppida minnalaskmise meeleoluga. Meil on vaja ka otsese vastutuse konventsiooni, et ELi vetest läbi sõitvad laevad peaksid automaatselt hüvitama konteinerite kadumise tõttu tahtmatult merre lastud mürkidega tekitatud kahju.

Mida ma põhimõtteliselt öelda tahan, on see, et meil tuleb tegutseda, sest olukord üha halveneb, ning nagu Brian Simpson märkis, räägime me suurema osa õnnetuste puhul inimlikust veast konteinerite kinnitamisel, nende käitlemisel jne, nii et me peame tõesti laevandusettevõtted käsile võtma.

  Inés Ayala Sender (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Novembris möödub täpselt kaheksa aastat sellest, kui naftatanker Prestige, mille pardal oli 70 000 tonni toornaftat, sattus Galicia ranniku lähedal õnnetusse. Selle tagajärjel lekkis tankerist 20 000 tonni naftat. See esmane leke koos tolleaegse arenguministri Francisco Álvarez-Cascose valeotsustega põhjustas tõelise katastroofi ning läbi aegade suurima keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku tragöödia Galicia rannikualal.

Üheks võimalikuks lekke põhjuseks peeti just lainete ja tormide meelevallas merepinnal hulpivaid kaotsi läinud konteinereid. Säärased konteinerid on potentsiaalsed relvad, mis võivad paiskuda igasuguste laevade, sealhulgas Prestige’i-suguste naftatankerite, aga ka praamide, reisi- ja ristluslaevade kerede vastu.

Projekti Lashing@Sea tulemused paljastavad tõsiseid puudujääke ja hooletut suhtumist asjaga seotud valdkondades. Näiteks ei koolitata ega juhendata sadamates lastijaid ja stividore ega ka laevameeskondi. Need on pidevalt väljaõpetamata ja alakomplekteeritud, vaatamata sellele, et laevad, millel nad töötavad, on tõelised merekoletised.

Peale selle kasutatakse parimaid võtteid konteinerite kinnitamiseks ja jälgimiseks üldjuhul ebapiisavalt ning sageli on konteinerid üle koormatud. Lõpetuseks tuleb teha nendest merekoletistest tulenevate füüsikaliste mõjude kulu- ja riskianalüüs. Nende mõjude hulka kuulub näiteks niinimetatud parameetriline resonants, mis võib kiirendada konteinerite kadumist laeva ahtriosast.

Seetõttu nõuame, et komisjon võtaks kohe ennetavaid meetmeid, samuti et stividore ja meeskondi koolitataks ja juhendataks rohkem ning neile pakutaks täiendusõppekursusi. Me nõuame ka tehniliste ohutusmeetmete rakendamist: kaalu kontrollimist sadamates, kinnitusseadmete ja virnastamisvõtete täiustamist ning piisavat märgistamist, et teha kindlaks kaotsi läinud konteinerite asukoht, kusjuures konteinerite jälgimise teenust saaks põhimõtteliselt pakkuda projekti Galileo raames.

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et Euroopa Komisjoni 15. sajandil olemas ei olnud. Kui oleks olnud, siis oleks Christoph Kolumbus koos oma kaaslastega ilmselt asunud teele lähimas konteineris, mis oleks kohe põhja vajunud, ja nad ei olekski kunagi Ameerika mandrile välja jõudnud.

Me teame probleemi põhjust. Me teame, et midagi tuleb sellega seoses ette võtta. Mida ütleb komisjon? Ta ütleb, et midagi ei saa teha. See lihtsalt ei ole vastuvõetav. Me teame, et põhjuseks on ebatäpne lastimine, konteinerite vigased kinnitusköied ja ülekaal, et konteinerid kukuvad vette ka siis, kui tormi pole, ning et üksikud riigid ei saa oma õigusaktidega siin midagi muuta. Kes teine peaks veel olukorda muutma kui mitte komisjon, kes vastutab selle eest, et niisugused asjad Euroopa vetes ei juhtuks?

Me ei muretse üksnes keskkonnakahju pärast. Ohus on ka inimelud. Mis juhtuks, kui väike plastkerega alus rammiks üht sellist konteinerit keset Atlandi ookeani? Alus upuks. Ei upuks mitte üksnes see alus ise, vaid ka selle pardal olevad inimesed. Pole kuigi tore hulpida pikka aega päästevestiga keset Atlandi ookeani põhjaosa. Me peame sellega arvestama. Seega on minu arvates vale, kui midagi ei toimu. Leian, et komisjon peab võimalikult kiiresti kehtestama õigusaktid, et tekkinud olukorrale lõpp teha. See on ohtlik ja halb ning midagi tuleb ette võtta. Kutsun komisjoni üles kiiresti tegutsema, sest antud juhul lasub vastutus temal.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Pean täna kõne all olevat küsimust merel kaotsi läinud konteinerite kohta väga oluliseks, sest sellega tõstatatakse eelkõige ELi rannikupiirkondade majanduse jaoks erakordselt tähtis teema. Seega arvan, et komisjon peab püüdma luua kindlustusfondi, millest hüvitatakse merel kaotsi läinud konteineritest lekkivate, mõnikord ohtlike ainete tõttu tekkinud kahju.

Lisaks on soovitav parandada meresõiduohutust, karmistades õigusakte, milles nähakse ette kontroll kaupade lastimise üle, ja takistades kahjulike mürgiste kaupade ebaseaduslikku lastimist laevadele. Sellist kindlustusfondi olen ma nõudnud juba ka teistel sarnastel juhtudel.

  Brian Simpson, esitaja. – Lugupeetud juhataja! Lühidalt öeldes olen ma komisjoni vastuses meie esitatud suuliselt vastatavale küsimusele pettunud.

Ma saan aru, et üleilmne leping oleks ideaalne ja kaasata tuleb Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, kuid see organisatsioon on küll üks maailma aeglasemaid. Tööd tehakse seal teosammul, aga meie soovime kohest tegutsemist.

Austatud volinik, kui ma viskan tahtlikult merre 2000 rasket metallkasti koos neis sisalduvate materjalidega, antaks mind kohtu alla. Ometi laseme me sellel igal aastal ELi vetes sündida.

Ma palun teid, ärge mängige siin Pontius Pilatust ega peske oma käsi probleemist puhtaks, sest see süveneb. Tegemist on tõsise mureküsimusega ja te peate sellega tegelema. Te ei saa peitu pugeda, öeldes, et peame hindama seda ja toda või mida tahes.

Te kuulsite, mida parlamendiliikmed ütlesid. Palun püüdke nüüd hakata lahendust otsima.

  Máire Geoghegan-Quinn , komisjoni liige. – (GA) Austatud juhataja! Olen kõikidele arutelust osa võtnud parlamendiliikmetele tänulik ning tahan toonitada, et ma mõistan täielikult kõnealuse teema tähtsust ja seda, kui oluliseks peavad parlamendiliikmed komisjoni edasiliikumist poliitikaga, mis lahendaks antud konkreetse küsimuse. Leian, et arutelu ja see, mida kõik arutellu lisasid, näitas teema tähtsust.

komisjoni liige. − Arvan ka, et arutluse käigus tõusis esile keskkonnakaitse tähtsus. Huvitaval kombel jõuti teemaarenduse käigus Gesine Meissneri kummipartidest ja jalatsitest koguni Kolumbuseni, kes rahvapärimuse kohaselt väisas minu kodusadamat Lääne-Iirimaal. Mul on väga hea meel, et ta võttis ette oma kuulsa merereisi!

Kuid ma tahan veel kord rõhutada kõikidele parlamendiliikmetele, eriti aga Brian Simpsonile, kellele kõnealune valdkond erilist huvi pakub ja kes on selle kallal nii palju tööd teinud, et me suhtume antud teemasse väga tõsiselt. Me teame, et merel kaotsi läinud konteinerite arv on järsult tõusnud ja nagu ma enne mainisin, volinik Kallas tegeleb selle probleemiga. Tema arvates ei ole probleemiks üksnes konteinerite kinnitusköied, vaid ka ülekaal. Mõnikord on põhjuseks veel laeva tugevus – ka seda küsimust puudutati – ning samuti laevade vanus – selle teema tõstatas Jim Higgins.

Nagu ma juba märkisin, on merekeskkonna ohutus ja kaitse komisjoni jaoks väga tähtis. Me ei saa neis küsimustes järeleandmisi teha ja eesotsas volinik Kallasega kaalume kindlasti edasiste sammude vajalikkust. Kahtlemata on volinik Kallas selles küsimuses otsuse langetamiseks rõõmuga nõus tegema nii teiega, lugupeetud härra Simpson, kui ka teie komisjoniga tihedat koostööd.

Meie käsutuses on juba õige mitmeid vahendeid, et tagada ohutus ja ennetada saaste tekkimist, sealhulgas niisuguse saaste tekkimist, mis pärineb merel kaotsi läinud konteineritest. Mis puudutab konkreetset tegevust antud valdkonnas, siis leian, et ELi tasandi sammud ei paista praegu vajalikud olevat. Siiski arvestan ma teie märkusega selle kohta, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon tegutseb väga aeglaselt ja komisjon peab lahenduste kiiremaks leidmiseks sekkuma.

Sellegipoolest arvan – ja ma tean, et volinik Kallas on samuti kindlal veendumusel –, et õige koht nende teemade käsitlemiseks on ikkagi Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja tõenäoliselt saaks projekti Lashing@Sea viimaste tulemuste ülevaatamist edendada seal.

Nimetatud projektiga kinnitatakse ühtlasi, kui oluline on kordade ja normide väljatöötamine üleilmsel tasandil, et liikmesriikide ja teiste riikide ettevõtjate jaoks säiliksid varem kõneks olnud võrdsed võimalused.

Lubage mul lõpetuseks toonitada, et neid küsimusi tuleks kõigepealt arutada Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis. Komisjon osaleb selles organisatsioonis vaatlejana ja valmistab oma seisukohti ette koostöös liikmesriikidega.

Võin teile kinnitada, et edastan tänase arutelu tulemused volinik Kallasele, ning ma tean, et ta tegeleb kõnealuse teemaga ja edendab seda siin väljatoodut arvestades.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Tahan kiita otsust tõstatada merel kaotsi läinud konteinerite teema. Käesoleva aasta 8. veebruaril sattusid Poolast Rootsi sõitvad praamid otsesesse ohtu. Rotterdamist Peterburi teel olnud Soome prahilaev Linda kaotas Poola ja Rootsi aluste kasutatavaid mereteid ületades kolm konteinerit, mis sisaldasid 8,3 tonni keskkonnaohtlikuks liigitatud aineid, 7 tonni mereelustikku ohustavaid tooteid ja 5,5 tonni tuleohtlikke aineid. Õnneks oli seekord võimalik tragöödia ära hoida.

Olen nõus, et kõiki konteinereid tuleb sadamas kaaluda ja need tuleb enne laevade mereleminekut korrektselt lastida. Kuid see on pikaajaline kava. Praegu on eesmärk see, et komisjon kehtestaks määruse, milles nähakse ette erijärelevalve ohtlikuks liigitatud aineid sisaldavate konteinerite üle. Sellest tulenevalt tahan komisjonilt küsida: millal võime oodata esimesi samme selles vallas?