Arutelud

Kolmapäev, 10. november 2010 - Brüssel

14. Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülene majandusnõukogu – ELi-USA andmekaitseleping (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmistel teemadel:

− nõukogu ja komisjoni avaldused eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu koosoleku kohta;

− nõukogu ja komisjoni avaldused ELi-USA andmekaitselepingu kohta.

  Stefaan De Clerck, nõukogu eesistuja. – (NL) Austatud president, Viviane Reding, volinik ja parlamendiliikmed! Nagu teate, on arutelu Ameerika Ühendriikide ja ELi koostöö üle kestnud juba tükk aega. Täpsemalt saime 28. mail 2010 komisjonilt ettepaneku, millega sooviti heakskiitu isikuandmete kaitse lepingut käsitlevate läbirääkimiste avamiseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Seda teemat on käsitletud palju kordi, ka siinsamas parlamendis.

Samal ajal on komisjon tegutsenud lähtuvalt tööst, mida on teinud ELi-USA kõrgetasemeline teabevahetuse, eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete kaitse kontaktrühm, kes koostas 2008. aastal raporti, mis on samuti Euroopa Parlamendile kättesaadavaks tehtud. Raportis käsitletud andmekaitse on Euroopa jaoks ülimalt oluline teema. Tegu on aluslepingu artiklis 16 kinnistatud põhivabadusega, mida eesistuja peab eriti tähtsaks. Seetõttu toetab eesistuja igasugust tegevust, mille eesmärk on edendada andmekaitset Atlandi-ülestes suhetes ja tagada andmekaitse piisav tase.

Lepingus tuleks arvestada andmekaitsepõhimõtetega, mis on sätestatud mitmes dokumendis: Euroopa Liidu põhiõiguste harta, 1995. aasta andmekaitsedirektiiv ja 2008. aasta raamotsus. Ütlesin, et peame saavutama andmekaitse piisava taseme, kuid seda ei tuleks tõlgendada nii, nagu see tase peaks olema alati võrdne või identne.

Üksikisiku õiguste kaitse tase peab olema piisav, kuid see, mil viisil see kaitse tagatakse, võib riigiti erineda. Igal süsteemil on oma iseäralikud jooned, ka andmekaitse vallas, ent need ei tohi saada põhjapanevaks probleemiks. Tähtis on, et suudaksime garanteerida lepingus sätestatavate kodanikuõiguste tagamise ja seda kõigi kasuks.

Kuidas Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit nende õiguste tagamise täpsemalt garanteerivad? Iga osapool peab ise otsustama. Oleme arvamusel, et nagu liikmesriigid saavad võtta eri viisil üle Euroopa direktiive, peaks ka rahvusvahelist lepingut saama eri viisil üle võtta. Ometi on kõigi jaoks igal juhul kõige olulisem lõpptulemus – õigused, mis on tagatud kõigi asjaomaste osapoolte kasuks mõlemal pool Atlandi ookeani.

Kuna nõukogu jagab parlamendi muret, esitab ta oma läbirääkimiste avamist lubavas otsuses taotluse, mille kohaselt peab komisjon esitama nõukogule läbirääkimiste käigus raporti, milles keskendutakse eelkõige sellele, kuidas lepingus sätestatavate õiguste tagamine garanteeritakse.

Minevikus sõlmitud valdkondlike kokkulepete iga valdkonna puhul erinevad andmekaitsemeetmed moodustavad nüüd olevikus justkui lahtiharutamatu sasipuntra, mis raskendab tublisti andmekaitsemeetmete rakendamise eest vastutavate politseiametnike tööd. Nimetatud kokkulepete üle peetavaid läbirääkimisi kimbutab ka suur ajaline surve. Nii oli näiteks broneeringuinfot (PNR) käsitlevate kokkulepete ja terroristide rahastamise jälgimise programmiga (TFTP); need arutelud on teile tuttavad. Nii et mis puutub sõlmitavasse kõikehõlmavasse andmekaitselepingusse, milles kinnistatakse andmekaitsepõhimõtted, peaksime vältima vajadust uute valdkondlikke kokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste järele.

Teisalt aga peame olema realistlikud ja mõistma, et üks kõikehõlmav andmekaitset käsitlev leping Ameerika Ühendriikidega ei suuda eales hoida ära kõiki võimalikke probleeme tulevikus. Seetõttu peame arvesse võtma, et tulevikus on siiski võimalik sõlmida konkreetseid lisakokkuleppeid.

Lepingust peab saama justkui katusleping, mis küll sätestab põhiõigused, kuid mis ei anna alust andmevahetuseks. Andmevahetus peab käima muude olemasolevate või tulevikus sõlmitavate lepingute alusel.

Austatud president! Lõpetuseks soovin rõhutada, et eesistuja püüdleb selle poole, et kõnealuse kõikehõlmava lepingu läbirääkimisvolitus valmiks samal ajal kolme broneeringuinfot käsitleva lepinguga Austraalia, Kanada ja Ameerika ühendriikidega ning et soovime väga seda teemat 2. ja 3. detsembril nõukogu istungil arurada. Tänan tähelepanu eest!

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud president! Paruness Ashton ei saanud täna tulla, mistõttu võtan sõna nii ELi ja USA tippkohtumise kui ka Atlandi-ülese majandusnõukogu – mida nimetatakse sageli AMNiks – teemal. Nagu teate, toimub tippkohtumine Lissabonis 20. novembril. Tippkohtumisel tuleb rõhutada ELi ja USA partnerluse lisandväärtusi ja jätkuvat aktuaalsust 21. sajandil.

Kasutan võimalust, et öelda, et hindame Euroopa Parlamendi aktiivset osalemist ELi ja USA suhete edendamises, ning teavitada parlamendiliikmeid meie eesmärkidest tippkohtumisel. EL ja USA kannatavad endiselt majanduskriisi järelmõjude käes. Seetõttu on majandus ja töökohtade loomine tippkohtumise põhiteemad.

Alustame G20 tippkohtumise asjakohaste tulemuste läbivaatusega ning võtame arutlusele meie osaluse jätkusuutlikus ja tasakaalustatud üleilmses taastumises. Samuti soovime, et tippkohtumisel rõhutataks vajadust saavutada WTOs põhjalik, kõikehõlmav ja tasakaalustatud kokkuleppe Doha arengukava kohta. Kinnitame ühist kavatsust seista vastu protektsionismile nii kodus kui ka piiri taga. Keskendume Atlandi-ülese majanduse pakutavate majanduslike hüvede laiendamisele. Mis puutub Atlandi-ülesesse majandusnõukogusse, ootan väga teie ideid, nagu on väljendatud ka resolutsioonis.

Soovin tõsta esile kolm aspekti: Atlandi-ülese majandusnõukogu strateegiliste komponentide tugevdamise tähtsus; AMNi tugi koostööle valdkondades, mis mõjutavad tööstusharusid ja tarbijaid ümbritsevat õiguskeskkonda nii ELis kui ka USAs; õigusloojate ülioluline roll meie taotluste kooskõlastamise eest seisjatena.

Räägin teile oma arvamusest ELi ja USA suhete kohta ja sellest, miks AMNi väga oluliseks pean. EL ja USA on majanduslikult väga tugevalt seotud; me oleme teineteise suurimad kaubandus- ja investeerimispartnerid; meil on ühised väärtushinnangud ning jagatud kohustus tegeleda üleilmsete küsimustega, olgu need siis seotud uuendus- või keskkonnaprobleemide, energiajulgeoleku või juurdepääsuga toorainetele. Isegi kui meie seisukohad majandus- ja regulatiivküsimustes ei ühti, demonstreerib seda tarbijaohutus ning andmekaitse.

Mis mind rahustab, on teadmine, et suudame raskes olukorras ühiselt töötada. Ühendasime edukalt jõud võitluses majandus- ja finantskriisiga; meie ühised pingutused G20 tippkohtumisel ning WTOs on aidanud seista vastu protektsionistlikele katsetele. EL ja USA on liikunud kaks viimast aastat järgmise etapi poole, mis seisneb aruka ja jätkusuutliku töökohtade arvu kasvu tagamises, seistes samal ajal silmitsi raskete ülesannete ning tärkava turumajandusega riikide pakutava konkurentsiga.

Küsimus on selles, kuidas aitab tugevdatud koostöö USAga neid eesmärke saavutada. Minu arvates peaks nii EL kui ka USA Atlandi-ülese partnerluse üle järele mõtlema ja võimalik, et selle uue olukorraga kohandamiseks ümber määratlema. Peaksime endilt juba praegu küsima, milline peaks Atlandi-ülene turg olema 2020. aastal. Kas EL ja USA on siis liidrid selliste uuenduslike tehnoloogiate vallas, millel on võime muuta ühiskonda, näiteks elektriautod ja arukad elektrivõrgud? Kas õnnestub ühiselt edendada avatud IKT-teenuste võrgustikke ja läbipaistvaid regulatiivmeetmeid? Kas meie VKEdel läheb hästi ning kas nad pääsevad oma intellektuaalomandiõigusi kaitstes uutele turgudele? Kas USA ja ELi vahelisest ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetusest on tarbijatele kasu? Kuidas tuleme toime turvariskide ja terrorismiga? Kas ühekülgse aktiivsuse või hoopis tõhusamate ühiselt vastu võetud ohutut kaubandust soodustavate otsuste toel? Kuidas tegeleme tärkava turumajandusega riikidest tingitud majandusprobleemidega valdkondades, nagu intellektuaalomandiõigused, juurdepääs toorainetele või kodumaiste tööstusharude subsideerimine? AMNi taasavamine on katse arendada kõike seda arvestavat strateegilist suhet.

Oleme leppinud AMNi USA poole kaasesimehe Michael Fromaniga kokku uute sihtide seadmises. Näeme AMNi peamise poliitilise platvormina, kus saame arutada majanduslikke, strateegilisi – ka kolmandaid riike käsitlevaid – ning regulatiivküsimusi. Komisjoni ja USA valitsuse nõustamisel on olnud meeletult palju abi õigusloojate, ettevõtjate ja tarbijate abist ning nad peaksid abistamist jätkama, sest nii jõuame Atlandi-üleste lahendusteni nii olemasolevatele kui ka tulevikus kerkida võivatele probleemidele.

AMNi järgmine koosolek toimub 17. detsembril Washingtonis. Kohtumisel keskendutakse kolmele põhiteemale: uuendus ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, Atlandi-ülese turu vormimine ning keskkonnasõbralikku majandust edendavate strateegiate koostamine.

Energiapoliitikast. ELi-USA energianõukogu tuleb kokku tippkohtumise eelõhtul ning jätkab ühiste lahenduste otsimist energiajulgeolekuprobleemidele. Meie soov on, et tippkohtumisel palutaks energianõukogul intensiivistada ELi ja USA koostööd rohelise energia tehnoloogiate arendamises ja rakendamises ning aidata kaasa teadusuurijate vahetusele, et nad saaksid takistusteta osaleda mõlema osapoole energialastes teadusprogrammides. See toetab meie pingutusi võitluses kliimamuutusega ja uute töökohtade loomises.

Oleme teadlikud, et kodanikud on mures üleilmse kliimamuutuse mõjude pärast. Kavatseme juhtida tippkohtumisel USA tähelepanu sellele, kui tähtis on, et Cancúni konverentsil astutaks märkimisväärne samm kõikehõlmava üleilmse raamistiku loomise poole kliimamuutuse probleemidega võitlemiseks.

Arengutoest. EL ja USA on maailma juhtivad humanitaarabidoonorid. Peale selle, et peame keskenduma aastatuhande arengueesmärkide täitmisele toiduga kindlustatuse ja kliimamuutusega toimetuleku vallas vaeseimates riikides, peame tegema tihedat koostööd tegevuse kooskõlastamiseks abisaavates riikides, et maksimeerida meie abi tõhusust ja mõju ning vältida pingutuste dubleerimist.

Julgeolekust. Kuna kodanike põhiõigused ja julgeolek on üksteist vastastikku täiendavad ning tugevdavad tahud, peame tagama nende vahel õige tasakaalu kõiges, mida teeme. Tean, et Viviane Reding käsitleb seda tähtsat teemat koos broneeringuinfo lepinguga täna hiljem. EL ja USA peavad tegema laiaulatuslikumat koostööd, et võidelda üleilmseid võrgustikke ähvardavate ohtudega, nagu küberkuriteod.

Lõpetuseks soovime rõhutada välispoliitikavaldkonnas ühiste strateegiate ja meie mõjuvõimu maksimeerimise tähtsust. Peame toetama Kesk-Ida rahuprotsessi eesmärgiga luua ühe aasta jooksul raamistik Iisraeli ja Palestiina omavalituse vahelise kokkuleppe sõlmimiseks. Mis puudutab Iraani, siis vaatamata sellele, et EL on kehtestanud rangemad sanktsioonid, töötame pingsalt ühise keele leidmise nimel.

Seega käsitletakse tippkohtumisel paljusid Atlandi-ülese suhte keskmes olevaid teemasid. Ootan huviga järgnevat arutelu.

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! 26. mail soovitas komisjon nõukogul anda volitused ELi-USA andmekaitselepingu läbirääkimisteks ning esitas läbirääkimissuuniste projekti. Seda soovitust volituse saamiseks arutatakse nüüd nõukogus. Ma tean, et Euroopa Parlament jagab mu seisukohta: see on ainulaadne võimalus; võimalus saavutada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse, muutes samal ajal meie Atlandi-ülest partnerlust dünaamilisemaks.

Oluline osa kuritegevusevastase võitluse tulemuslikus koostöös on asjaomase teabe jagamine ja seda mitte ainult ELi-siseselt, vaid ka USAga. Väga tähtis on ELi-USA julgeolekupartnerlus. See on hädavajalik, mistõttu peame võimaldama sellise koostöö toimimise.

Korduvalt on esile kerkinud isikuandmete kaitse küsimus. Alati, kui on arutatud Atlandi-ülest andmevahetust õiguskaitse eesmärgil, on see teema endast jälle märku andnud. Me usume, et selline leping lihtsustaks läbirääkimisi edasiste erilepingute üle, milles isikuandmete jagamise teemat käsitletakse. Samuti annaks see leping meile võimaluse rajada ühtne aluspõhi ning leida rahuldavad lahendused tulevaseks koostööks.

Lubage mul öelda väga selgesõnaliselt: vajame üldise sisuga lepingut, mis tagab sidusa ja õiguslikult siduva raamistiku isikuandmete kaitseks ja üksikisikute õiguste jõustamiseks. Me teame ka seda, et praegu on USA ja liikmesriikide ning USA ja ELi vahel sõlmitud palju andmete jagamise erilepinguid. Kõigil sellistel lepingutel on oma ad hoc andmekaitse eeskirjad. See tähendab, et isikuandmete töötlemisel kehtivad erinevad klauslid ja sätted. Seega on meil kaugeltki mitte rahuldav lahendus, mida põhiõiguste seisukohalt – ja õigus andmekaitsele on põhiõigus – raske õigustada on.

Teie toetusel olen võtnud endale kohustuse sellele killustunud vaatenurgale lõpp teha ja pidada läbirääkimisi nn katuslepingu saavutamiseks, mis:

(i) tagab sidusad ja ühtlustatud andmekaitsestandardid ning hõlmab olulisi põhimõtteid, nagu proportsionaalsuse põhimõte, andmete piiritlemine ja nende minimaalne säilitustähtaeg ning eesmärgi piiritlemine;

(ii) on kohaldatav kõigi tulevaste ja olemasolevate lepingute suhtes, mis käsitlevad teabejagamist õiguskaitse eesmärgil;

(iii) hõlmab kõiki vajalikke andmekaitsestandardeid kooskõlas liidu andmekaitse õigustikuga ning pakub välja üksikisikute suhtes jõustatavad õigused, halduslikud ja kohtulikud kaitsevahendid või mittediskrimineerimisklausli;

(iv) tagab andmekaitsestandardite tulemusliku kohaldamise ning kontrollimise sõltumatute avalike asutuste poolt.

Ma usun, et ka kodanikud ja ettevõtted ootavad ühtseid õiguslikult siduvaid andmekaitsestandardeid, mida kohaldatakse ühetaoliselt kogu liidus, ning ka Atlandi-ülest koostööd õiguskaitse eesmärgil. Usun ka, et peame seadma kaugeleulatuvad sihid.

Olen võtnud endale kohustuse seatud eesmärgid täita ja olen kindel, et võin arvestada Euroopa Parlamendi toetusega USAga hea kokkulepe saavutamisel, mis tagab kõrgetasemelise andmekaitse kõigile üksikisikutele ja võimaldab meil püüelda vajaliku ning tähtsa koostöö suunas Ameerika Ühendriikidega, et ennetada terrorismi ja organiseeritud kuritegevust.

  Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, Stefaan De Clerck, Viviane Reding, Karel De Gucht, head kolleegid! Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) fraktsioon toetab resolutsiooni ühisettepanekut ja tahab tänada kõiki sõnavõtjaid.

ELi-USA tippkohtumise eel ja G20 tippkohtumise ajal peame mõistma, et paljudel juhtudel – mitte ainult majandusküsimustes, vaid ka rahu ja keskkonnakaitset puudutavatel teemadel – on Euroopa ühine reaktsioon ainuke võimalus midagi üleilmsel tasandil ellu viia. Seetõttu sooviksime selles küsimuses tihedamat koostööd ning püüdleme koos Euroopa Parlamendiga selle saavutamise poole USA uue kongressi enamusega, kes selles kontekstis peaosa mängib. Karel De Gucht jõudis sellele järeldusele Atlandi-ülese majandusnõukogu puhul, Viviane Reding andmekaitse puhul ning ka SWIFTi puhul nägime, et parlamendil on selle elluviimises oluline osa. Koos tegutsedes on eurooplastel ja ameeriklastel, kes toodavad 60% maailma sisemajanduse koguproduktist, võimalus kehtestada sellised standardid ning reageerida otsusekindlalt sellistele probleemidele nagu terrorism, Iraani ja Lähis-Idaga seotud küsimused, kliimamuutus ja paljud teised teemad. Me peame siinkohal tegema asjakohaseid pingutusi.

Seetõttu loodan, et saame nendes üldistes poliitilistes küsimustes edasi liikuda ning et Atlandi-üleses majandusnõukogus, mis taaselustati tänu Karel De Guchti pingutustele, saavutatakse edu. Loodan, et saavutatakse algne eesmärk, nii et me saame eemaldada kaubandustõkked Atlandi-ülesele turule sisenemiseks, mis võib meile palju kasvu tuua ja samal ajal ebavajalikke kulusid ära hoida ning – Viviane Reding – võimaldada edasi liikuda ka põhiõiguste, andmekaitse ja sarnaste teemadega seotud küsimustes. Vajalik on tagada andmekaitse, kuid erinevatel põhjustel tuleb meil ka andmeid vahetada. Seetõttu on väga hea, et püüame siinkohal vaatamata oma erinevatele õiguslikele põhimõtetele ühistes standardites kokku leppida.

Kui lubate mul veel kommenteerida, siis tuleb sel juhul finantsturgudega seotud küsimuste puhul kindlasti mainida, et samal ajal kui võeti vastu õigusakt selle tagamiseks, et kahe aasta tagused sündmused korduda ei saaks, on FED otsustanud ilma konsulteerimata tuua turule 600 miljonit USA dollarit, mille tulemus on loomulikult inflatsiooni ja muude teemadega seotud kartused ning mõned probleemid üleilmses majanduses. Kui valuutakursid üksteise suhtes õiglased ei ole, siis ei too see meile kasu.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. − (DE) Austatud juhataja! Sooviksin lisada oma tänusõnad nõukogule ja komisjonile sissejuhatavate märkuste eest. Tahaksin keskenduda eelkõige Karel De Guchti öeldule, sest tuleb märkida, et alates 2. novembrist on USA muutunud. Mitte et koostöö USAga ennegi lihtne oleks olnud, kuid on põhjust karta, et nüüd on see veelgi raskem.

Karel De Gucht mainis protektsionismi. Ma usun, et sellega võitlemiseks tuleb meil ühiselt tegutseda. Võib pakkuda lühiajalisi lahendusi ühes ja teises valdkonnas, kuid pikaajalises perspektiivis see probleemi ei lahenda, sest tulemus on konkurentsialane protektsionism, mis ei ole kindlasti meie huvides. Viitasite energiaküsimustele. Täna avaldas komisjon energiat käsitleva teatise „Energia 2020”. Mõned selles avaldatud asjaolud on küll kriitikat väärt, kuid üldiselt ollakse õigel teel. Kahjuks ei suuda ma ette kujutada, et USA sarnaste suunistega dokumendi avaldaks. See on väga keeruline valdkond ja alates 2. novembrist seda enam. Mainisite ka elektriautosid ja tarkade elektrivõrkude arendamist koos USAga ning selle poole peaksime tõesti püüdlema. Samal ajal peame USA-le teatavaks tegema, et meil on ka teisi partnereid. Võime püüda arendada samalaadseid suhteid ka Hiina, Brasiilia või teiste riikidega. Peame jätma ameeriklastele mulje, et me ei sõltu ilmtingimata neist. Meile meeldiks nendega koostööd teha, kuid nad ei ole meie ainuke partner, eriti mis puudutab kliimamuutust. Me ei tohi unustada USA teguviisi ega president Obama suutmatust tegutseda, sest õigusakte ei olnud veel vastu võetud. Praeguse kongressi enamusega seda seadust enam ei arutatagi, mistõttu tuleb meil tõdeda, et kõik saab olema palju raskem, välja arvatud juhul, kui meil õnnestub mõnda nendest teemadest edasi arendada selliste riikidega nagu Hiina, India või Brasiilia. Seda tõsiasja tuleb meil selgelt tunnistada.

Elmar Broki kommentaaridele vastuseks ütlen, et alguses oli siin suur erinevus, kuid nüüd juba väiksem. Ka meie seisukohast vaadatuna on täiesti õige ja oluline, et USA oma eelarvet uuesti tasakaalustama hakkab. Mul ei ole selle vastu midagi, otse vastupidi – see on hea, et USA taas uusi töökohti luua püüab, hea nii neile kui ka meile. Seda tuleb aga teha kooskõlastatult. Seetõttu peavad ameeriklased harjuma suurema üleilmse koostööga ka selles valdkonnas ja eelkõige koostööga Euroopaga.

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Atlandi-ülene koostöö on Euroopa jaoks kõige olulisem teema. Meie arvel ei ole mitte ainult pool üleilmsest majandusest, vaid ka meie demokraatia on inimõiguste ja õigusriigi säilitamisel oluline liikumapanev jõud. Kahjuks aga tundub, et mõnikord peame teineteist enesestmõistetavaks või laseme sisetülidel meie esmastele ühishuvidele takistuseks olla.

Seetõttu toonitatakse meie ühisresolutsioonis strateegilise partnerluse tähtsust, kus rõhutatakse kooskõlastamist ja koostööd üleilmsete probleemide ning piirkondlike küsimustega tegelemisel ja kus seadusandjad täielikult ning arvestatavalt osalevad. See strateegiline partnerlus peab tuginema majanduslikule ja poliitilisele vabadusele.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed kordavad meie kindlat nõudmist saavutada 2015. aastaks Atlandi-ülese vabaturu eesmärk. See tähendab meie püüdluste elavdamist kaubandus- ja regulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks. Väga suur – ja kasvav – osa Atlandi-ülesest koostööst puudutab õiglust, õiguskaitset ja inimõigusi. Varem oli see erakorraline teema, kuid nüüd üks põhielemente. Mida rohkem me oma partnerluses jagatud ühisväärtusi austame, seda paremini me neid väärtusi laiemas maailmas kajastada saame.

Selles valguses võtab eelmise presidendi Georg Bushi uuendatud põhjendus uppumistunde – mis on ühemõtteliselt piinamine – tekitamise kohta kokku kõik, mis tema kaheksa kohutava valitsemisaasta jooksul valesti läks ning mis läänemaailma vähem vabamaks ja turvalisemaks muutis. Üha rohkem esilekerkivad tõendid Iraagi kinnipeetavate ilmselge väärkohtlemise kohta USA ja USA vägede poolt nõuavad läbivaatamist kõrgeimal tasandil, kaasaarvatud eesoleval tippkohtumisel ja sõltumatute uurimiste käigus.

Mul oli väga hea meel kuulata asepresidendi Redingi sõnavõttu andmekaitselepingu teemal. Selline nn katusleping on tõesti vajalik, sest praegu surume kirgi alla iga üksiku andmekaitselepingu puhul. Kui meil oleks vaid konsensus, raamistik, milles üksikuid andmete jagamise taotlusi hinnata saaks! See oleks väga väärtuslik, sest teema nõuab väga palju tähelepanu ja põhjustab rohkelt eriarvamusi. Suurepärane tulemus on pingutamist väärt.

  Reinhard Bütikofer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! 2. novembri valimised on üsna suur pöördepunkt Ameerika lähiajaloos ning jääb mulje, et riik võtab nüüd hingetõmbeks hoo maha. Sellises olukorras on seda enam tähtis anda märku meie usaldusväärsest koostööst ning määrata meie edasise koostöö selged prioriteedid.

Olen tänulik Karel De Guchtile Atlandi-ülese majandusnõukogu teema tõstatamise ja sellel tehtud märkuste eest. Peame Atlandi-ülesele majandusnõukogule uue elu sisse puhuma. Seni on see väga vähe ära teinud, kuid loota võime ikkagi. Austatud volinik, nõustun ka teie mainitud kahe asjaoluga ja toetan neid, nimelt kahepoolset koostööd – näiteks madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate standardimise ja reguleerimise eesmärgil –, kuid ka strateegilist komponenti. Me loodame, et see on samm edasi.

On kahetsusväärne, et Portugalis toimuval pooleteisttunnisel tippkohtumisel ei ole oma osa kliimapoliitikal. Sellele vaatamata on oluline, et meie esindajad president Barroso ja president Van Rompuy teevad selgeks, et Euroopa ei lase end sel teemal tagasi hoida ega mängust välja tõrjuda. Arengupoliitikale keskendumine on hea ning Euroopa vaatenurgast oleks hea ka see, kui saaksime püüelda mitte lihtsalt koostöö, vaid kvaliteetse koostöö suunas, rõhutades aastatuhande arengueesmärke ja kliimapoliitikat.

Lõpetuseks, arvestades tõsiasja, et USA presidendivõim on nõrgenenud ja et seal on uued isolatsionalistlikud suundumused, on tähtis, et Euroopa astuks sõltumatult selles valdkonnas rahvusvahelisi samme, näiteks Lähis-Idas palestiinlaste, Süüria või Liibanoni suhtes. Peame ameeriklastele üsna selgelt teatama, et oleme selleks ette valmistunud ning tahame osa vastutusest enda kanda võtta.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Ükski kahepoolne koostöö ei ole meile olulisem kui koostöö USAga. Meid ootab ebakindel aastasada, mida iseloomustab maailmamajanduse jõudude tasakaalu põhimõtteline üleminek Euroopa ja Põhja-Ameerika liberaalselt demokraatialt riikidele, mis ei jaga veel meie kohustusi õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste suhtes.

Nii kaua kui ma selles täiskogus praegusel ametikohal olen, võitlen loomulikult Põhja-Atlandi riikide demokraatia ühtsuse eest ühise tulevikuvisiooni edendamisel. Peame näiteks oma ühiste julgeolekueesmärkide saavutamiseks püüdlema maksimaalse koostöö poole, et tarbetuid raskusi vältida.

Seetõttu kiidan heaks andmekaitse raamistiku ja reisijate andmete edastamise lepingute valdkonnas tehtu, kuid soovitan tungivalt olla ettevaatlik võimalike tõsiste tagajärgede kaalumisel, mis võivad tuleneda uute õigusaktide tagasiulatuvast kohaldamisest olemasolevate seaduslike otsuste suhtes nii ELis kui ka Ameerika Ühendriikides.

Peame tunnistama ka seda, et ELil ei ole õiguspädevust läbirääkimiste suhtes, mida liikmesriikide valitsused kolmandate pooltega peavad. Loodan väga, et suudame selle ja paljude teiste ühise huvi küsimuste suhtes praktilise ja vastuvõetava lahenduse leida.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Austatud juhataja! Me usume, et koostöö ei tohi takistada sõltumatust. Me usume, et Euroopa Liit peab õppima eneseaustust. Me usume, et hea koostöö eeldab teise poole sõltumatuse austamist. Me usume, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide dialoogi ning suhteid tuleb arendada vastastikuse mõistmise ja sõltumatuse vaimus.

Väga tõsistest teemadest, mida ma kommenteerida tahaksin, tõstaksin esile järgmiseid, mis on peamiselt meie vastutuse all: vajadus avaldada tõsist survet Iisraelile Palestiina küsimuse ja Türgile Küprose küsimuse lahendamiseks; pakiline vajadus kaotada Ameerika Ühendriikides surmanuhtlus; tõsiasi, et president Obama ei ole pidanud oma lubadust sulgeda Guantánamo baas; vajadus kaitsta – ja ma kasutan seda mõistet teadlikult – isikuandmeid ja, lõpetuseks, laiaulatuslik kliimamuutuse probleem. Me peame veenma USAd endale tegelikku vastutust võtma.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Tahaksin minna tagasi volinik De Guchti sõnavõtu selle osa juurde, milles ta mainis rahvusvahelise koostöö arendamist. Me teame, kui tähtis see aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on. Rikaste ja vaeste riikide vaheliste ebavõrdsuste vähendamine ei ole ainult moraalse kohustuse täitmine, vaid aitab kaasa ka rahvusvaheliste konfliktide ja erimeelsuste põhjuste lahendamisele ning parandab suure osa maailma elukvaliteeti.

Seetõttu on toetamist väärt resolutsiooni ettepanekus antud soovitus kulutada 2015. aastaks 0,7% tööstusriikide SKPst sellel eesmärgil, kuid selle abi tulemuslikkuseks on vajalikud täiendavad meetmed. Vaja on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide koostöös abipoliitika alal, et vältida sekkumiste kattumist mitmetes geograafilistes piirkondades. Paremini tuleb määratleda abikavade rakendamise parimad tavad ning nendes tuleb austada abisaajate ja mitte abiandjate vajadusi. Abist kasusaavates riikides on oluline hea valitsustava, et suurendada sekkumise tulemuslikkust ning vältida väärtuslikke ressursside hajumist korruptsiooni, suutmatuse ja vastutuse puudumise tõttu.

Viimane punkt, mida mainiksin, on arengukoostööpoliitika ja kaubanduspoliitika sidusus. Näiteks ei ole mingit mõtet põllumajanduses ja kalanduses ühelt poolt majandusarengukavasid rahastada ning teiselt poolt nende riikide toodete importimiseks teistesse riikidesse uks sulgeda. Selles tähtsas sektoris on märkimisväärne samm edasi Doha kokkulepe.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Järgnevatel kuudel näeme, milline mõju on president Obama mõjuvõimu nõrgenemisel oma riigis pärast tema partei suhtelist ebaedu hiljutistel kongressi valimistel. Pean silmas näiteks seda, kas protektsionistlik suundumus suureneb ning mõjutab kaubandust ja majanduspoliitikat või kas president Obama pöörab rohkem tähelepanu välispoliitikale, nagu Iraani, Lähis-Ida või Afganistani konfliktid. Elame, näeme!

Euroopale ja eriti EL-le peaks see olema ainult piiratud huvi, sest EL peab olema suuteline oma rõhuasetused, eesmärgid ja huvid ise määratlema. Eriti kehtib see kogu maailma poliitika kohta, kus ELi osalus imeväike on. Lähis-Ida konflikti puhul ei pääse me isegi läbirääkimiste laua taha. Nagu kõik teavad, sörgime kõigis olulistes küsimustes – olgu selleks Iraani, Afganistani või Lähis-Ida konflikt – USA sabas ja meil ei ole oma visiooni. Valdkondades, kus oleks kohane USAga suuremat koostööd teha – nagu Küprose probleemi lahendamine, kus USA oma liitlast Türgit mõjutada võiks –, ei toimu praktiliselt midagi. President Obama tundub küll olevat rohkem huvitatud Vaiksest kui Atlandi ookeanist, kuid enda seisukohalt tuleb meil rohkem keskenduda Ida-Euroopale ja Lähis-Idale.

Kahtlemata on suuremat koostööd või kooskõlastamist USAga vaja ka Atlandi-üleses majandusnõukogus. Ei ole kahtlustki, et lääs ehk teisisõnu Euroopa ja USA peavad säilitama oma üleilmse liidripositsiooni teadusuuringute, uuendus- ja arendustegevuse valdkonnas. Lõpetuseks ei tohi me unustada, et tippkohtumisel peab oluline osa olema ka andmekaitse edendamisel ning kodanike õiguste säilitamisel ja toetamisel.

  Ioannis Kasoulides (PPE). − Austatud juhataja! Maailma raskuskese nihkub järjekindlalt läänest itta ning esile kerkivad uued maailma suurriigid, nagu Hiina ja India. Selles uues olukorras, kus EL säilitab maailmakaubanduses liidrikoha ning USA on endiselt meie esimene kaubanduspartner, tähendab meie koostöö palju enamat: see on rahvusvahelise süsteemi põhielement, kuna põhineb ühisväärtustel, ajaloolistel sidemetel ja strateegilistel huvidel, mis teiste strateegiliste partnerluste puhul alati ei kehti.

Atlandi-ülene partnerlus on arenenud liidust, mis külma sõja ajal sõlmida tuli, vabatahtlikuks liiduks. Mitmepooluseline maailm sunnib uuesti määratlema kahepoolse koostöö viise kõigis kahepoolsetes ja üleilmsetes küsimustes.

Me kordame veel kord ELi Nõukogu eelmise aasta septembri järeldusi, nõudes Atlandi-ülesele partnerlusele uue hoo andmist ning meie tugevatel külgedel ja eripäradel põhineva tõelise partnerluse rajamise viiside uuendatud kajastamist. Atlandi-üleses partnerluses tuleb keskenduda meie majanduskoostöö võimalike eeliste maksimeerimisele ja tugevdada Atlandi-ülest majandusnõukogu. Ühepoolne tegevus, nagu Föderaalreservi rahapoliitika lõdvendamine, on sama murettekitav kui renminbi devalveerimine.

  Stavros Lambrinidis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi plahvatuslik huvi Ameerika Ühendriikide osa suhtes algselt kõrvalejäetud SWIFTi lepingu taaselustamise vastu on mõnevõrra raugenud. See ei tähenda aga, et me oleme endises olukorras tagasi. Hoopis vastupidi. Euroopa Parlamendi pädevus majanduse, energia, terrorismivastase tegevuse ja põhiõiguste valdkonnas on suurenenud. Ameerika Ühendriigid on mõistnud, et Euroopa Parlamenti tuleb arvestada, ja selle eest peame tänama Brüsseli Ameerika suursaadikut William E. Kennardit. Meil seisavad ees olulised ja otsustavad läbirääkimised Viviane Redingi tõstatud küsimustes, kus Euroopa Parlament voliniku soovil komisjoni toetab. Samuti on Euroopa Parlament avanud teabevahetuse üksuse USA Kongressiga.

Võib-olla on esialgse vaimustuse vaibumine isegi hea, sest nii saame Euroopa Parlamendi ja kongressi vahelise tõelise pikaajalise koostöö välja arendada kaine mõistusega, kasutades selleks loodud uusi struktuure.

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Austatud juhataja, Stefaan De Clerck, Karel De Gucht, Viviane Reading! Oleme juba piisavalt palju kuulnud, kui olulised Atlandi-ülesed suhted on, ja ma ei usu, et keegi selles enam kahtleb. USA on üks meie kõige olulisemaid kaubanduspartnereid ja üks meie peamisi liitlasi ning sakslasena olen täiesti teadlik sellest, et seda, mida USA meie heaks teinud on, ei ole võimalik kunagi tasuda. Sellele vaatamata tuleb mainida ka seda, et pidevalt koogutades ei ole võimalik silmast silma läbirääkimisi pidada.

Kui Euroopa Liit soovib USAga korralikku partnerlust, siis on aeg näidata, et jääme oma seisukohtadele kindlaks. Viviane Reding, te tegite taas kord selgeks, et olete õige naine õigel ametikohal. Mainisite Euroopa andmekaitseseaduse peamisi põhimõtteid ja ma usun, et me ei pea ELi-USA andmekaitselepingu puhul selles suhtes järeleandmisi tegema. Kui me sõlmime lepingu, mille põhieesmärk on oma kodanikke kaitsta, siis ei saa siin allaandmist olla. Isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamine on mitmesugusel viisil sätestatud põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Lissaboni lepingu artiklites. ELi-USA andmekaitselepingu eesmärk peab olema seda ellu viia ning Euroopa Liidus rakendatud meetmeid hoida, mitte nõrgendada. Pean siinkohal silmas õigusi, mida mainisite andmetele juurdepääsu ning nende kustutamise ja parandamise suhtes, eesmärgi piiritlemist, proportsionaalsust, andmete tühistamise ja minimaalse säilitustähtaja põhimõtet.

Samal ajal peame sellise lepingu üle läbirääkimisi pidades loomulikult veenduma, et need ei toimuks vaakumis. Need mõjutavad Euroopa andmekaitsedirektiivi, mis peagi uuesti läbi vaadatakse, elektrooniliste suhtlusvahendite andmekaitsedirektiivi ja reisijate andmete edastamist, mille üle peab läbirääkimisi Sophia in´t Veld. Kõike seda tuleb vaadelda kontekstis. Viviane Reding, ma usun, et kui 2. ja 3. detsembril teie volituste üle komisjonis läbirääkimisi peetakse, seisab kogu siinne täiskogu kindlalt teie selja taga. Soovin teile edu ja õnne! Me toetame teid!

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

  Jan Philipp Albrecht (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kavandatav andmekaitseleping on samm selle austatud täiskogu pikaajalise soovi täitumise poole, milleks on luua USAga lõpuks ometi siduvad andmekaitse miinimumstandardid ja õigushüved. Meie eesmärk on täita õiguskaitse lünki ning saavutada Euroopa Liidu kodanike andmete tõhusam kaitse. Tihe koostöö meie USA partneritega on vajalik ja õige. Ometigi ei tohi me selle käigus kahjustada Euroopa kodanikele põhiseadusega antud õiguseid.

Komisjoni esitatud läbirääkimisvolitused selle lepingu sõlmimiseks on head ning annavad meile kätte õige suuna. Euroopa Parlamendi raportöörina on mul hea meel hetkel võimalust kasutada ning komisjonile kinnitada, et praegune projekt on parlamendi kõigis fraktsioonides laialdast toetust leidnud. Meie seisukohast on nüüd kiiresti vaja, et ka nõukogu selle ettepaneku vastu võtaks, kuna siis saavad läbirääkimised esimesel võimalusel jätkuda.

Ei ole kahtlustki, et meil saab olema raske Atlandi ookeani taga asuva partnerit kõigis oma muredes üksikasjalikult veenda. Siiski olen veendunud, et Ameerika Ühendriigid rajati vabadusele, demokraatiale ja põhiõigustele ning jagavad seetõttu meie austust üksikisiku õiguste ja riigiasutuste suhte vastu. Seetõttu ei ole asi võimatuses ega konfliktis – pigem on tegu reaalse võimalusega tugevdada meie ühiseid huve mõlemal pool Atlandi ookeani ning panna alus veelgi tihedamale koostööle.

Lõpetuseks soovin aga mainida veel ühte seisukohta, mis on meile parlamendis eriti tähtis: oma kodanike usalduse Atlandi-ülese andmekaitselepingu küsimuses võidame vaid siis, kui suudame ELis ühtse raamistiku luua. Seetõttu on ülimalt oluline, et ELi ja USA andmekaitseleping kujutaks endast raamistikku, mis ümbritseb kõiki lepinguid, mille EL ja liikmesriigid USAga sõlmivad. Seepärast ootan juba kannatamatult, et saaksin raportöörina teha oma osa Ameerika Ühendriikidega sõlmitava andmekaitselepingu suhtes ning teha tihedat koostööd oma kaasparlamendiliikmete, komisjoni, nõukogu ja loomulikult ka USA Kongressi ja USA valitsusega.

  Geoffrey Van Orden (ECR). – Austatud juhataja! Olin vahevalimiste ajal Ameerika Ühendriikides ja nägin seal toimunud poliitilist maavärinat oma silmaga. Eurooplased peaksid sellest õppust võtma nii riigisisesel kui ka Euroopa tasandil. Nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa kodanikud tahavad, et valitsus nende ellu vähem sekkuks ning riiklike kulutuste kärped ja puudujäägi kontrolli all hoiaks – meile peaks see tähendama väiksemat ELi eelarvet.

Kaitseküsimuste teemal jätkates tuletab Ühendkuningriigi hiljutine kaitse- ja julgeolekuaruanne meile meelde, et Suurbritannia esmane kaitse- ja julgeolekupartner on ikkagi Ameerika Ühendriigid. Selline staatus peaks olema ka kõigil Euroopa riikidel. Loodan südamest, et NATO uus strateegiline kontseptsioon toob endaga kaasa uue pühendumuspuhangu liidus, mis Ameerika Ühendriike Euroopa julgeolekuga seob. Me ei tohi lasta seda liitu ELi kaitse-eesmärkide kõrvalejuhtimisega nõrgestada ega õõnestada. Me ei saa endale dubleerimist ja kõrvalejuhtimist lubada, eriti veel ajal, mil kaitse-eelarveid armutult kärbitakse.

19. novembril toimuv eelseisev NATO tippkohtumine annab NATO 21 liitlasele, kes on ühtlasi ka ELi liikmesriigid, hea võimaluse tegeliku olukorra mõistmist näidata.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Meil on aeg nõuda USA-lt tungivalt konfliktide rahumeelse lahendamise nimel pingutamist; sõjalise okupatsiooni ja sõja lõpetamist, toimugu see siis Iraagis, Afganistanis või Lähis-Idas; Kuubale kehtestatud embargo lõpetamist; Iisraeli agressiivse poliitika toetamise lõpetamist, kuna see on põhjustanud humanitaarkriisi Gazas ja okupeeritud Palestiina aladel; ning tuumadesarmeerimise nimel töötamist.

Peame USA-le selgeks tegema, et terrorismivastast võitlust ei saa kasutada jätkuva ettekäändena rahvusvahelise õiguse ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise õõnestamiseks. Vaesuse vähendamiseks, maksuparadiiside kaotamiseks ja kapitali spekulatiivse ümberpaigutamise lõpetamiseks vajame tõhusat koostööd.

See tippkohtumine kattub Lissabonis toimuva NATO tippkohtumisega, kus soovitakse läbi vaadata NATO strateegia ja mille raames üritab USA saada ELi liitlastelt luba sõjategevuse laiendamiseks ülemaailmsele tasemele, mis võimaldaks sõjalise jõu ähvardusel tagada loodusvarade kasutamise, turukontrolli ja poliitilise üleoleku, pannes inimesed seetõttu suuremasse ohtu. Seetõttu soovime väljendada solidaarsust rahuliikumise ja töötajate pingutustele ning paljudele organisatsioonidele, kelle toel kogub jõudu kampaania „Yes to peace, no to NATO” (Jah rahule, ei NATO-le), ja 20. novembril Lissabonis toimuvale meeleavaldusele.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Türgi strateegiline tähtsus Atlandi-ülestes suhetes on ilmselge. Seda arvesse võttes ootan huviga nõukogu arvamust Türgi riikliku julgeolekunõukogu uue punase raamatu kohta. Ilmselgelt järgib see uus väljaanne Türgi välisministri strateegiat.

Eelseisvat Atlandi-ülest tippkohtumist silmas pidades on mu esimene küsimus nõukogule järgmine: kas nõukogu jagab kartust, et Türgi praegune välispoliitika mängib end kätte piirkonna revisionistlikele osalistele – peamiselt Iraani Islamivabariigile – ning õõnestab seetõttu Lähis-Ida stabiilsust?

Teiseks soovin teada, kas nõukogu kavatseb punase raamatu teema tõepoolest Atlandi-ülesel tippkohtumisel tõstatada, võttes arvesse seda, et Türgi olukord on ELile väga tähtis nii ELi kandidaatriigi kui ka NATO partnerina?

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Detsembris toimuva Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise eesmärk on eemaldada kaubandustõkked, mis on globalistide püha eesmärk, kuigi põhineb pigem usul kui mõistusel. Majandusteooria ei väsi meile kordamast, et rahvusvaheline kaubandus muudab maailma tervikuna rikkamaks. Palju vaoshoitumalt räägib see meile aga sellest, kas iga riigi kõik elanikud sellest kasu saavad või mitte.

Arenenud riikide probleem ei seisne mitte liiga paljudes, vaid hoopis liiga vähestes kaubandustõketes. Neil on liiga vähe kaubandustõkkeid selliste tärkava turumajandusega riikide vastu nagu Hiina, kus on madalad palgad, tohutult alaväärtustatud valuuta ning kunstlikult laostatud siseturg. See tähendab seda, et Hiina kaubad, mis maksavad madalate palkade tõttu juba nagunii vähe, muutuvad Hiina valuuta väikse väärtuse tõttu veelgi odavamaks. Laostatud siseturg tähendab seda, et nõudlus imporditud tarbekaupade järele on peaaegu olematu ja et puudub piisav nõudlus ka Hiina enda kaupade järele, mistõttu sõltub Hiina nüüd täielikult eksporditegevusest.

Euroopa vastab sellele ohule lubadusega konkurentsivõimelisemaks muutuda, seda näiteks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. See võiks olla võimalik siis, kui Hiina austaks rahvusvahelisi intellektuaalomandi õigusi. Kahjuks on olukord aga selline, et kui Läänes arendatakse välja mõni uuenduslik leiutis, teeb Hiina sellest tootest üsna armutult ja ilma igasuguse häbita koopia ning toodab seda vaid toote alghinna murdosa eest. ELi ja USA tippkohtumise raames arutatakse ka uute töökohtade loomist nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani. Kahjuks ei ole see globalismi põhimõtteid järgides just eriti tõenäoline.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). – (ES) Nagu juba öeldud, põhinevad Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted põhimõtetel, ideedel, ühisel ajalool ning ühisel vabadusejanul. Kui me aga sõnadest tegudeni ei jõua, ohustab neid väärtusi retoorikast ja lõtvumisest tingitud nõrgenemine. Üks kõige suuremaid töövõite, mille oleme siin täiskogul pärast presidendivalimisi Atlandi-üleste suhete olukorras saavutatud, on minu kolleegi José Millán Moni raport. See raport on homme hääletamisele tuleva resolutsiooni ühisettepaneku üks osa ning sisaldab mitmeid konkreetseid ideid, mis on vägagi vajalikud tõelise partnerluse loomisel, mille nimel peame kibekiiresti tööle asuma, lugupeetud volinik.

Oleme siin arutanud majandus- ja kaubandussuhete tähtsust – ainuüksi 15 ELi liikmesriiki investeerivad Texasesse rohkem kui 50 USA osariiki investeerivad Jaapanisse.

Peame tippkohtumise mehhanismidele uue hoo sisse andma, looma Euroopa ja USA assamblee ning, mis kõige tähtsam, looma kooskõlastus- ja konsulteerimismehhanismi, mille vahendusel tegeleda ülemaailmsete küsimuste ja maailma probleemsete piirkondadega – Lähis-Ida, Iraan, Afganistan – ning meie ja tärkava turumajandusega riikide suhetega.

Austatud juhataja! Kui president Obama hiljuti Lähis-Ida külastas, kuulsime teda mainivat, et nad peavad oma kõige tähtsamaks partnerluseks Ameerika Ühendriikide ja India koostööd. See meenutas mulle José Millán Moni raporti ühte põhipunkti, kus ta meenutas president Obama sõnu Berliinis, kus too väitis, et Ameerika Ühendriikide kõige tähtsam strateegiline liitlane on Euroopa. Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine annab meile suurepärase võimaluse seda küsimust täpsustada ning strateegilise partnerluse tähendust selgelt määratleda. Esimese asjana võiksime paluda USA-l toetada Euroopa Liidu nõudmist olla institutsiooniliselt esindatud näiteks ÜRO Peaassamblees – selle soovi põhjuseks on Lissaboni lepingu jõustumisega kaasnenud uued pädevusvaldkonnad.

  Adrian Severin (S&D). – Austatud juhataja! Alles üsna hiljuti võttis parlament vastu resolutsiooni, milles käsitleti Atlandi-üleste suhete arendamise uusi võimalusi pärast seda, kui Barack Obama Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti. Eelseisev Euroopa Liidu ja USA tippkohtumine toimub aga veidi teistsugustes oludes. See ei tähenda aga, et meil vastavad võimalused puuduksid. Probleem on lihtsalt selles, et olukord on veidi keerukam.

Seetõttu arvan, et meil esineb tippkohtumise ettevalmistamisel teatud raskusi. Loodan, et suudame oma Ameerika liitlasi veenda selles, et nad jätkaksid rahvusvahelistes suhetes mitmepoolsete lahenduste poliitikat ning näitaksid praktikas seda mitmepoolsust üles ka suhetes Euroopa Liiduga. Peame nõudma rahutagamis- ja rahukaitsemissioonide tsiviilmõõtme ning kriisiohjamise ja kriisijärgse taastamistegevuse arendamist.

Lisaks peame kindlasti üritama oma arenguabi poliitikat kooskõlastada, et selles ettevõtmises tõhusamaid tulemusi saavutada. Tuumarelva leviku tõkestamise vallas ei peaks me mitte ainult koostöövõimet säilitama, vaid ühtlasi ka arukalt käituma. Selle protsessi üks osa on uue START-lepingu ratifitseerimine, mida USA Kongressis endiselt alles menetletakse. Loodame, et kongressi tegelik olukord ei takista selle lepingu üle hääletamist.

USA kuulutas, et on Venemaaga juba suhete parandamist alustanud. Arvan, et see suhete parandamine on meile väga tähtis ning tulevikku vaadates näeme, et see on väga oluline ka Venemaa, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu üliolulistel globaalsetel teemadel toimuvate kolmepoolsete läbirääkimiste seisukohast. Eelkõige loodan seda, et selle tippkohtumise ajal õnnestub meil tugevdada Ameerika Ühendriikide soovi Euroopaga partnerlussuhteid elavdada. Vajame toimivat mehhanismi, mis tagaks meile Ameerika liitlastega alalise side, konsulteerimisvõimaluse ja kooskõlastatuse.

  Marietje Schaake (ALDE). – Austatud juhataja! Selleks et EL saaks olla usaldusväärne partner ning globaalse osalisena tegutseda, tuleb meil rääkida ühel häälel. President Obama ja tema administratsioon on selle täie õigusega välja öelnud ning me peame olema võimelised teineteist sellisel viisil kritiseerima. See on vajalik, et saaksime tagada usaldusväärse Atlandi-ülese koostöö, mida iseloomustaks täiendavus ja kooskõlastatus.

Kuidas meil on võimalik üheskoos inimõiguste kaitse, õigusriigi põhimõtte ning demokraatia nimel koostööd teha, kui Hillary Clinton pidas kõne ülemaailmse Interneti-vabaduse teemal, samal ajal kui USA nõuab võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu läbirääkimiste läbipaistmatust, mis paneb meid Interneti-vabaduse saatuse küsimuses tugevalt muretsema? See on vastuoluline ja õõnestab meie usaldusväärtust. Miks peame lekitatud dokumentide kaudu teada saama, et Iraagis toimusid piinamised, millele vaadati läbi sõrmede? Nõuame sõltumatu uurimise algatamist!

Miks ei vasta komisjon mu küsimusele selle kohta, mis puudutab USA administratsiooni päringuid Wikileaksi vastu kriminaalmeetmete võtmise kohta? Kas komisjon peab Atlandi-üleseid suhteid tähtsamaks kui Euroopa parlamendi liikmete küsimusi? Miks üritab USA panna Euroopa äriühinguid rakendama täiendavaid sanktsioone lisaks nendele, mille EL Iraani suhtes on kehtestanud? USA peaks austama ELi iseseisvust ja tema täiendavat rolli.

Nii EL kui ka USA peavad töötama läbipaistvalt, austama teineteise iseseisvust ning võimaldama meie meetmete demokraatlikku kontrolli. Kas mitte just see ei erista meid – USAd ja ELi – teistest, seda eriti põhivabaduste ja inimõiguste punktis?

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Atlandi-üleses dialoogis ühendavad meid mitmed asjad – viitan siinkohal põhiväärtustele, sellistele põhiõigustele nagu vabadus ja demokraatia –, kuid on ka asju, mis meid eristavad. Nendeks on näiteks eelmainitud õiguste kohaldamine ja defineerimine Atlandi-üleste suhete raames. See vastuolu kerkib korduvalt ja eriti selgelt esile just julgeolekuküsimustes. Teame juba pikka aega, et andmekaitse on pidevate arusaamatuste allikas. Seetõttu oleks raamleping – kui me ühe hea lepingu koostamisega hakkama saame – suur samm paremuse poole. Peame selles küsimuses leidma lahenduse, mis tagaks kodanikele nende õigused mõlemal pool Atlandi ookeani ning lepingu mõlema partneri territooriumil.

Teine tähtis valdkond, milles jagame küll põhimõtteid, kuid milles meie lahendusviisid tunduvalt erinevad, on kliimamuutused. Seetõttu oleks mul väga hea meel, kui küsimus läbirääkimiste päevakorda võetaks ning seda selgelt arutataks. Me ei saa lasta Euroopa Liidul Atlandi-ülese dialoogiga oma lubadusi ja kohustusi vähendada.

  Mirosław Piotrowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liidu üks peamisi koostööpõhimõtteid on inimeste vaba liikumise põhimõte. Arvestades ülesandeid, mis on antud talle kui rahvusvahelises õiguses tunnustatud üksusele, pürgib reformitud liit kõigi kodanike võrdse kohtlemise poole, mis hõlmab ka vabadust reisida maailma igasse paika. Eelseisva Euroopa Liidu ja USA tippkohtumise ootuses peame kordama, et 27 liikmesriigist neljale – sealhulgas Poolale – kehtib endiselt piirav viisanõue.

Kõigi ELi liikmesriikide võrdsest kohtlemisest viisanõudest loobumise programmi raames peab saama tippkohtumise üks põhipunkte. Sellest saab Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy tõhususe esimene proovikivi. Lisaks saame teada, kas president Barack Obamaga toimuvatesse kõnelustesse suhtutakse kui konkreetse dialoogi alustamisse või on tegu lihtsalt varsti toimuvale NATO tippkohtumisele eelneva viisakuskohtumisega. Viisaküsimuses kindla seisukoha võtmine näitab selgelt, kas USA võtab liitu tõsiselt ja näeb teda kui rahvusvahelises õiguses tunnustatud üksust.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Oleme fraktsioonide resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Loomulikult peame neid küsimusi arutama enne ELi ja USA tippkohtumist ning G20 tippkohtumist. Oleme Ameerika Ühendriikidega loomulikult liitlased, kuid liitlaseks olemine tähendab võrdsust ning õige liit saab olla ainult selline, kus poolte suhted määratakse kindlaks võrdsel tasandil.

Peame tegema tihedamat institutsioonilist koostööd peamiselt selleks, et edendada ülemaailmset demokraatiat ning inimõigusi, teadmistel ja teadusel põhinevat ühiskonda ning globaalset julgeolekut, stabiilsust ja andmevahetust – kõik see peab toimuma võrdsel ja vastastikusel alusel, nagu Viviane Reding ütles. Selles raamistikus on kahe silma vahele jäetud ülemaailmne uimastiäri ning oht, mis sellega rahvusvaheliselt poliitikale, julgeolekule ja stabiilsusele kaasneb.

Lisaks peame ühendama jõupingutused kriisiohjamise, konfliktide lahendamise ja kolmandate riikide arendamise vallas. Kuigi Euroopa toetab kolmandate riikide arendamist, ei tee seda kahjuks Ameerika Ühendriigid. Kui soovime tõelist tasakaalu, tuleb arengu- ja julgeolekuküsimused Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel üldiste rahvusvaheliste meetmete raames ära jagada.

  Knut Fleckenstein (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin enda ning transpordi- ja turismikomisjoni mõnede kolleegide nimel kolme asja öelda. Tegu on kriitiliste punktidega, mida palun komisjoni esindajatel arutelude käigus kindlasti käsitleda.

Esiteks tuleb tõdeda, et kuigi reisimise edendamise maks on juba vastu võetud, kujutab see endast meile vastuvõetamatut ja USA valitsuse ühepoolset otsust. Loodame, et teil õnnestub neid selles küsimuses ümber mõtlema panna.

Teiseks on Rumeenia, Poola, Bulgaaria ning Küprose väljajätmine viisanõudest loobumise programmist midagi sellist, mida Euroopa Parlament ei saa heaks kiita ning millel ei tohiks minu arvates jätkuda lasta.

Kolmandaks on meil hea meel ühiste jõupingutuste üle, mida tehakse rahvusvaheliste julgeolekustandardite viimistlemiseks ja aruka julgeolekupoliitika arendamiseks, kuid ühepoolsed meetmed, nagu konteinerite kohustuslik läbivalgustamine, ei ole ühepoolsuse ning ebavõrdelisuse tõttu siinkohal lahenduseks. Kulud on tuludega võrreldes täiesti tasakaalust väljas ning Euroopa sadamatelt ja ettevõtetelt on seda põhjendamatu nõuda.

  Vladko Todorov Panayotov (ALDE). – (BG) Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Pärast president Barack Obama ametisse asumist algas Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhetes uue ning stabiilse koostöö ajastu. Kahe nädala pärast toimuv Cancúni tippkohtumine annab USA-le ja Euroopale suurepärase võimaluse oma seisukohtades üksmeelele jõuda ning juhtida teisi riike kestva ja siduva lepingu poole, milles reguleeritakse võitlust ülemaailmsete kliimamuutuste vastu.

Me ei tohi siin hetkegi viivitada. Kyoto protokoll lõpeb juba kahe aasta pärast, kuid meil on vaja kindlust ja kohanemisaega. Peame arenguriikidele tehnoloogia ja sobiva rahalise abi edastamisel nendega koostööd tegema ning neile seeläbi selge sõnumi saatma.

Nagu Hiina saadik meie tänasel kohtumisel rõhutas, olen ka mina täiesti kindel, et USA, Euroopa Liit ja Hiina täidavad läbirääkimiste laua taha maha istudes oma kohust ja on tulevaste põlvkondade ohutuse kindlustava uue lepingu sõlmimise nimel tehtavate pingutuste vallas teistele eeskujuks.

  Godelieve Quisthoudt-Rowohl (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ameerika Ühendriigid ja Euroopa on Lääne saatusekaaslased. Pääs kolmandate riikide turgudele on ühine mure ja see oleks nii ELi kui ka USA huvides, eriti kui arvestada seda, et finantskriisile järgnev majanduse elavnemine algab tõenäoliselt tärkava turumajandusega riikidest, nagu Brasiilia, India ning Hiina, kus on endiselt märkimisväärseid ning diskrimineerivaid kaubandustõkkeid ja mittetariifseid kaubandustõkkeid.

Oleme veendunud, et Atlandi-ülene majandusnõukogu mitte ainult ei saa täita, vaid lausa peab täitma tähtsat rolli, milleks on Euroopa Liidu ja USA kaubandussuhete ühtse poliitika edendamine kolmandate riikidega. Nõuame tungivalt, et Atlandi-ülene majandusnõukogu töötaks ühtse poliitika ja USA ning ELi uute vabakaubanduslepingute ühisstrateegia nimel, kuigi ma mõistan, et sellega kaasnevad teatud probleemid. Tööstussektor nõuab selles küsimuses nii G8 ja G20 kui ka WTO läbirääkimiste raames täiesti õigustatult USA ja ELi kiiret ühtlustamist. Lisaks oleks meil väga hea meel – loodan, et USA jagab seda soovi –, kui Doha arenguvoorul nii kiiresti lõpplahenduseni jõutaks kui võimalik. Siinkohal ei piisa aga ainult sellest, kui me uusi ja sisukaid ettepanekuid teeme – tärkava majandusega riigid peavad meile vastu tulema. Ka selles punktis oleks USA ja ELi ühisstrateegiast mõlemale poolele kasu.

Kui lubate enda poole otse pöörduda, volinik De Gucht: kui asi puudutab koostööd, oleks väga hea, kui komisjon ja parlament võtaksid õppust tõhusast koostööst, mida Washingtonis kaubanduspoliitika valdkonnas tehakse.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Arvan, et eelseisva Euroopa Liidu ja USA kahepoolse tippkohtumise arutelude üks teemasid peab olema viisanõude kaotamine neljas ELi liikmesriigis – Rumeenias, Bulgaarias, Poolas ja Küprosel –, mille kodanikele kehtivad endiselt reisipiirangud.

Mõistan hukka USA poole paindlikkuse puudumise pideva arengu suhtes, mida need riigid üles on näidanud – seda eriti pärast nende ühinemist Euroopa Liiduga. Arvan, et Euroopa Liidu esindajad peavad viisanõudest loobumise programmiga ühinemist puudutavates tehnilistes üksikasjades norimisele kindlamalt ja tõhusamalt vastu seisma. Euroopa Liidu kohuseks on liikmesriikide kodanikele ühiselt, aktiivsemalt ja selgemalt solidaarsust väljendada.

Lisaks soovin rõhutada vajadust koostöö järele arengu- ja humanitaarabi valdkonnas, ajal mil USA ja Euroopa Liidu suhted on praeguses majanduslikus ja geostrateegilises olukorras tähtsamad kui kunagi varem.

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Mitte keegi siin täiskogul ei saa tagada, et mõlemal pool Atlandi ookeani võetud meetmed hoiavad tulevikus ära võimaliku finantskriisi. Seetõttu peame selle küsimuse taas päevakorda võtma ning järelevalve, pankade omakapitali, teatud finantsteenuste pakkumise keelamise ning maksuparadiisidega võitlemises palju kaugemale minema.

Teiseks soovin märkida, et meie rahanduse, majanduse ja valuutaga seonduv üksteisest sõltumine on kõigile ilmne. Just seetõttu on iga ühepoolselt ilma konsulteerimiseta vastu võetud otsus samm vales suunas. Loomulikult räägin hetkel Euroopa Arengufondi mõne päeva eest võetud meetmetest. Kui soovime näiteks rahvusvahelise rahandussüsteemi reformi, peame selleks kindlasti koostööd tegema.

Kui soovime rahvusvahelisi institutsioone tasakaalukamateks, läbipaistvamateks ja demokraatlikemaks muuta, peame samuti üheskoos tegutsema. Kui soovime, et Euroopa häält tähtsates küsimustes kuulda võetaks, peame ise ettevõtlikud olema ning ühel häälel arvamust avaldama. Seda saame näidata juba mõne tunni pärast näiteks G20 tippkohtumisel – nii ma vähemalt loodan.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Liidu kõige tähtsam strateegiline majandussuhe on suhe Ameerika Ühendriikidega. Peame kahepoolsetes küsimustes ning globaalsetes küsimustes pideva dialoogi säilitama ja tagama nii kooskõlastatud meetmed kui võimalik. Minu arvates on homse resolutsiooni põhisõnum just see.

Seepärast tunnen kahetsust, et maisse kavandatud tippkohtumine ära jäi. Lisaks pean täiesti absurdseks tol ajal antud põhjendust, milleks oli tegevuskava puudumine. Kahe niivõrd tähtsa ning ülemaailmse majanduskriisiga võitleva partneri puhul on tegevuskava alati olemas, kui meil on jätkuvalt lahendamata probleemid, nagu terrorism, kliimamuutused, energiajulgeolek või tuumarelva levik.

Lisaks esineb endiselt suuri piirkondlikke konflikte, nagu Lähis-Ida rahuprotsess, Iraani tuumarelva küsimus või Afganistani probleem, mis väärivad minu arvates kindlasti Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu kooskõlastatud meetmeid.

Loodan, et eelseisvat Lissaboni tippkohtumist saadab edu! Lahendamist vajavad mitmed probleemid, millest mõnda jõudsin ka mainida. Lisaks kõigele muule on maailmas toimumas muutused. Aasia on tõusuteel – peaksime mõtlema Hiina või president Obama äsja külastatud riigi, India tähtsusele. Räägitakse isegi Lääne-järgsest maailmast.

Muutuva maailmakorra tõttu vajame Euroopa ja Ameerika Ühendriikide veelgi tõhusamat koostööd. Meil on palju ühiseid huvisid, ideaale ja väärtusi. Kooskõlastatult tegutsedes oleme tugevamad.

Head kolleegid! Lissaboni lepinguga loodi ka uusi asutusi, et liidu rolli maailmas suurendada. Seetõttu peaksime samuti tõhustama Ameerika Ühendriikide ning meie dialoogi- ja koostöömehhanisme. Resolutsioon, mille parlament eelmise aasta märtsis vastu võttis, sisaldas palju ideid, kuidas Brüsseli ja Washingtoni asutuste dialoogimehhanisme paremaks muuta.

Lõpetuseks soovin veel öelda, et mul on kahju, et nõukogu esindaja viitas vaid andmevahetusele – ta ei tulnud siia tippkohtumisest rääkima. Me ei kuulnud sellest poolt sõnagi. Kahjuks peatus ka komisjon sellel teemal vaid väga põgusalt. Kes siia üldse tippkohtumisest rääkima tulid?

  Wolfgang Kreissl-Dörfler (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvusvaheline terrorism on ilmselgelt midagi sellist, millega peame võitlema üheskoos – selles ei kahtle keegi. Ometigi peame sellega võitlemisel lähtuma oma ühisväärtustest ja õigusriigi põhimõttest, mitte seaduse ülimalt individuaalsetest tõlgendustest, mida USA endine president George W. Bush hetkel oma raamatus ja vestlussaadetes kuulutab. Seda mainides viitan ühtlasi USA Kongressi uutele enamustele.

Meie jaoks on oluline tõsta andmekaitse taset ja austada oma kodanike õigusi. Peame ühe asja kindlasti selgeks tegema – vabaduse viise ei saa esitada vägivallapillil. Me ei saa käskida teiste riikide inimestel õigusriigi põhimõtet austada, kui me ühiselt samu põhimõtteid ei järgi ning vastavalt ei käitu.

Mul on väga hea meel, et president Obamaga on USAs kaasnenud uued tuuled, isegi kui tema positsioon tundub olevat viimasel ajal veidi nõrgenenud. Üks asi on selge – meie oleme õigusriigi põhimõtte kaitsjate poolel.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) (Sõnavõtja alustab sõnavõttu väljalülitatud mikrofoniga) …, mille tõttu maailma jõuvahekorrad muutuvad. Minu meelest on Atlandi-ülene piirkond endiselt maailma kõige arenenum ja tõhusam majanduspiirkond.

See on tõsi, et valitseb laialdane – ja mitmel põhjusel täiesti mõistetav – soov kaubanduslepingute järele näiteks selliste riikidega nagu Hiina. Ometigi ei tohiks me unustada tõsiasja, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhe on väga pikka aega olnud see side, mida peame teistest kallimaks pidama ja peaaegu armukadedalt valvama.

Sellisele järeldusele jõuan Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ajalugu vaadeldes. Seda ajalugu iseloomustab tõepoolest ühine armastus demokraatia, rahu, õiguste ja turumajanduse vastu. Atlandi-ülese majandusintegratsiooni tõhustamise protsessi kiirendamine on lausa hädavajalik, kui soovime edendada ülemaailmset arengut, mis põhineks väärtuste kogumil, millega üritatakse tagada vastuvõetav elatustase kõigile maailma inimestele – sellele järgneks õiglane ja mõjus mitmepoolsuse poliitika, mis aitaks kaasa demokraatlikuma vabama globaalse struktuuri loomisele.

Seetõttu pöördun selle palvega nende poole, kes vastutavad hetkel Euroopa Liidu välispoliitika eest. Aastate jooksul oleme tähele pannud, kuidas USA juhtkonna võimed – ametis olevast presidendist olenemata – on ülemaailmsetes Atlandi-ülestes otsustes väga suurt rolli mänginud. Ka meil on aeg praeguse olukorraga tegelema hakata. Meie jõud tuleneb 500 miljoni inimese tahtest ning uuest ja tugevamast institutsioonilisest struktuurist, mis peab aitama meil vältida kiusatust Ameerika hiiglase seljataha peitu pugeda – selle asemel peame oma inimeste saatuse oma kätesse võtma. Võib-olla peaksime oma sõbralt Ameerika Ühendriikidelt küsima, mida nad arvavad sellest, kui ka Euroopa Liidul oleks ÜROs üks koht.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Mul on ELi ja USA andmekaitselepingu üle väga hea meel. Peame seda kindlasti toetama, et kuritegevuse ja terrorismiga võitlemise nimel tehtavat koostööd tõhusamaks muuta. Nagu Euroopa Parlament on korduvalt maininud, tõstatab Euroopa andmekaitse õigusaktidega ühilduvate USA vastavate õigusaktide puudumine tõsise küsimuse punktis, millist kaitset eurooplased Ameerika Ühendriikides tegelikult saavad.

Seda arvesse võttes soovin komisjonilt ja nõukogult küsida, milliseid tagatisi eurooplastele nende õigusega halduslikule või kohtulikule edasikaebamisele ka tegelikult antakse, mil määral austavad andmeid töötlevad ning neile juurdepääsu omavad arvukad USA ametivõimud ja asutused proportsionaalsuse põhimõtet ning viimaks veel ka seda, kuidas tagatakse kogu protsessi järelevalve sõltumatu järelevalveasutuse poolt.

  Nuno Melo (PPE). – (PT) Maailmas on praegu raske aeg. Sellisel raskel ajal ei tohiks me kahelda, kes on meie liitlane ja kes vaenlane. Ameerika Ühendriigid on Euroopa üks põhilisi liitlasi. Terrorismiga võideldakse ülemaailmsel tasandil. Võitlus käib üksustega, millel ei ole meie ühisalas ega väljaspool seda isegi nägu. Võitluse eesmärk on kaitsta tsivilisatsiooni väärtuseid, mida me kindlustada üritame.

Ometigi tähendab nende kaitstavate väärtuste olulisus seda, et meil on võimalik ja kohustuslik parlamendis, komisjonis ja nõukogus andmekaitset, isikuõigusi ning eraelu puutumatuse õigust käsitlevaid selgeid eeskirju nõuda. Kuritegude ennetamine, uurimine ja karistamine ei saa toimuda põhiõiguseid eirates või neid rikkudes. Ei Euroopa ega ka USA tohi sel juhtuda lasta. Taas kord Atlandi-üleste suhete ülimat tähtsust ja Euroopa ning USA kõigil tasanditel toimuva koostöö olulisust rõhutades peaksime seetõttu toetama läbirääkimisi tulevase ülemaailmse lepingu nimel, milles sätestatakse eeskirjad, kaitstakse õigusi ega nõuta vastastikkuse põhimõtet järgides USA-lt vähem, kui oleme ise valmis USA-le selle ühiseesmärgi raames lubama.

  Edit Herczog (S&D). – Austatud juhataja! Mul on 15. detsembril toimuva Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise üle väga hea meel, eriti seetõttu, et seal tulevad arutlusele sellised teemad nagu innovatsioon, digitaalarengu tegevuskava ja energiatehnoloogiad. Viimase paari aasta jooksul oleme näinud, kui raske on ühtlustada olemasolevaid õigusakte – lihtne ei ole see ka tasakaalustatud tööstusharude ning teenuste tegevuskavade puhul. Seetõttu avaneb meile suurepärane võimalus kujundada õigusloomet nendes uutes valdkondades, kus see hetkel veel puudub. Nendest uutest valdkondadest me just räägimegi – uued katsumused, nagu vananev elanikkond või kliimamuutused, eeldavad meilt vastavate tehnoloogiavaldkondade rakendamiseks õigusloome täiendamist.

Lõpetuseks, lugupeetud volinik, soovin veel lisada, et meil on viimane aeg rääkida energiajulgeolekust ja mõelda tulevikku silmas pidades ka Atlandi-ülesele energianõukogule. Soovin teile 15. detsembri kohtumiseks kõike head!

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! ELi ja USA tegevuskava on üksikasjalikum kui kunagi varem ning mõlemad pooled peaksid võimalust kasutama ja pürgima ühise seisukoha poole sellistes küsimustes nagu finantsvaldkonna reguleerimine, kliimamuutused, tihenevad kaubandussidemed, tuumarelva levik ja võitlus terrorismiga. Tegevuskava kõige tähtsam punkt peab kindlasti olema aga majanduse elavdamine.

Atlandi-ülene majandussuhe on ülemaailmse heaolu seisukohast asendamatu, kuna ELi ja USA kahepoolse kaubandustegevuse väärtuseks on peaaegu 4,3 triljonit USA dollarit. Meie majanduspartnerlus on ülemaailmse majandusliku heaolu taga seisev peamine jõud, mis esindab suurimat, integreerituimat ja pikimat majandussuhet maailmas. Üheskoos moodustavad meie majanduspiirkonnad poole maailmamajandusest. Seetõttu peame koostama ühisstrateegiad täiendavate meetmete kohta, mida kavatseme võtta, et kriisist stabiilselt taastuda, reguleerides seejuures finantsturgusid, stiimulite pakette ja strateegiaid, millega piirata valuuta väärtusega manipuleerimist maailma teistes suurte majanduspiirkondades.

Teisest küljest peaksime kaaluma, kas ELi ja USA tippkohtumiste korraldamine kaks korda aastas on ikka hea mõte. President Obama otsus sel aastal toimunud Madridi tippkohtumisel mitte osaleda tõi päevavalgele ELi liigse sünergia. Sagedasi kahepoolseid tippkohtumisi nõudes riskime nende väärtuse langemisega, mistõttu need võivad lõpuks suisa ebaoluliseks muutuda.

  Françoise Castex (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinikud! Soovin tagasi pöörduda hetkel arutluse all oleva võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu juurde, mille üks pooltest on Ameerika Ühendriigid. Selles lepingus tõstatatakse küsimusi ka Ameerika Ühendriikidele, eriti USA patendiameti ametnikele. Lisaks sellele saatsid 75 USA õigusteaduste professorit president Obamale hiljuti ühise kirja. Nende arvates on võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping, mis on oma olemuselt tavaline rakendusleping, vastuolus USA põhiseadusega.

Sel ajal kui Euroopa Parlament, nagu te kõik teate, valmistub vastu võtma resolutsiooni võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kohta – ja selle lepinguga kaasneb veel praegugi märkimisväärne pahameeletorm ning sellel puudub meie kodanike üksmeelne toetus –, arvan, et peaksime USA läbirääkijatelt kahes konkreetses küsimuses väga selge vastuse saama. Kas võltsimisvastast võitlust käsitlevat kaubanduslepingut saab Ameerika Ühendriikides ratifitseerida? Kas võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping on nende arvates siduv või vabatahtlik leping? Sest iga võltsimisvastast võitlust käsitlev leping, mis ei hõlma ka Hiinat, Indiat ja Brasiiliat ning mida Ameerika Ühendriikides ei rakendata, ei ole just eriti tõsiseltvõetav. Tänan teid!

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Soovin volinik De Guchti ja volinik Redingit tänada nende pingelise, kuid realistliku hinnangu eest, mille nad ELi ja USA tippkohtumisele andsid. Arvan, et on aeg tunnistada tõsiasja, et USA ei suuda ilma Euroopata ühtegi oma strateegilist eesmärki saavutada. Ometi ei saa EL ilma Ameerikaga tihedat koostööd tegemata täita oma maailmatasemel osalise rolli. Paradoksaalsena tundub aga see, et globaliseerumine ja mitte lääneriikide esilekerkimine annab USA-le ja ELile pigem rohkem kui vähem põhjuseid oma koostööd tugevdada. Samal ajal näeme, et Atlandi-ülene lõhe vaid suureneb, mitte ei vähene.

Euroopa mängib Ameerika praegustes plaanides ja muredes väiksemat rolli, mistõttu on väga oluline mõista, et vastastikuse partnerluse tugevdamise aeg ja võimalused on piiratud. Järgneva kümne aasta jooksul avaneb USA-l ja ELil tõenäoliselt võimalus kokku leppida rahvusvahelises tegevuskavas, milles sätestatakse väärtustel põhineva ja stabiilse maailma eesmärgid, kuid see saab teoks vaid eduka koostöö puhul.

See peab algama Atlandi-ülese vabakaubanduspiirkonna loomise – mille eestvedajaks Euroopa Parlament on juba mitu aastat olnud –, Euroopa sisemise jaotuvuse kaotamise ja protektsionismi vastu võitlemisega.

  Simon Busuttil (PPE). – Austatud juhataja! Soovin sõna võtta andmekaitselepingu üldraamistiku teemal, mille suhtes on Viviane Reding juba läbirääkimisi alustanud. Harva läheb mööda mõni nädal, kui me ei kuule mõnest uuest terroristide õnnestunud või ebaõnnestunud rünnakust, ning see on ilmselgelt meie kodanike heaolule kahjulik. Vajame tõhusat vahendit, millega terrorismi vastu võidelda. See on ilmselgelt üks valdkond, milles me Atlandi ookeani taga asuvate sõpradega koostööd saame teha. Andmekaitse raamleping on ilmselgelt täiesti hädavajalik. Viviane Reding, teil on selle lepingu puhul meie toetus.

Loomulikult ei huvita see leping meid ainult terrorismivastase võitluse pärast – meile teeb muret ka andmekaitse küsimus. Soovime, et kaitseksite meie kodanike privaatsust ning eriti vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. See ei ole nullijäämise põhimõttel toimuv mäng. Me ei arva, et peame valima kas julgeoleku või privaatsuse vahel – meie arvates suudame tagada mõlemad.

Soovin, et Viviane Reding läheks neile läbirääkimistele, täis jõudu, mida Euroopa Parlamendi toetus talle annab, ja rahuliku südamega, teades, et toetame teda kokkuleppes, mis on meie kodanikele väga kasulik, kokkuleppes, mis tagab nii meie julgeoleku kui ka privaatsuse.

  Danuta Jazłowiecka (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Kaks aastat tagasi, kui Barack Obama Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti, tundus mulle, et tema eelkäija raskele ametiajale järgneb lõpuks aeg, mil Euroopa ja Ameerika suhted normaliseeruvad. Tundus, et aeg, mil Washington rahvusvahelisel areenil ühepoolselt käitus, on läbi saamas. Me kõik uskusime, et tohutu kriisiga silmitsi seistes teevad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit koostööd ning püüavad majandusliku julgeoleku tagamise nimel maailma muuta.

Nüüdseks on selge, et tegu oli asjatu lootusega. Pärast Kopenhaageni kliimakonverentsi tippkohtumist ning seda, kuidas president Obama eiras eesistujariik Hispaaniat, häbistasid ameeriklased taas kord meid ja ülejäänud maailma, võttes vastu ühepoolse otsuse raha juurde trükkida. Hoolimata Euroopa valitsuste esindajatele antud arvukatest lubadustest langetasid nad selle otsuse ilma igasuguse konsulteerimiseta. Enda huvides tegutsedes võtsid nad meetmeid, millel on Euroopa majandusele kahjulik mõju.

Eelseisval ELi ja USA tippkohtumisel tuleks väljendada meie hukkamõistu ning paluda meid partnerina kohelda. Koostöö ei ole mitte ainult meie, vaid ka Washingtoni huvides, pidades siinkohal eriti silmas uut kujunevat geopoliitilist maailmapilti.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Euroopa Liidu ja USA suhted on suhted kahe suure jõu vahel – sellest hoolimata ei saa ma märkimata jätta, et väiklane isekus tallab pragmaatilisuse tihti jalge alla.

Hetkel on arutamisel mõned väga tähtsad küsimused ning meie kohus on nendele küsimustele oma USA partneriga üheskoos lahendused leida.

Novembris toimuv tippkohtumine on USA ja ELi esimene kohtumine pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Arvestades seda, et Euroopa Liidule ja USA-le kuulub pool maailma majandusest, on üks väga tähtis teema kindlasti majandus. Suure kriisi ajal peame kooskõlastama makromajanduslikku poliitikat, jõudma kokkuleppele finantssektori reguleerimises ning üritama likvideerida maksuparadiise.

Meil tuleb keskenduda konkreetsetele probleemidele, mitte teha ühte asja teise arvelt – tahan öelda, et kahe partneri suhted ei peaks toimuma ülejäänud maailma arvelt –, vaid toimima sellisel viisil, mis on sobilik kahele vastutustundlikule ning juhtivale ülemaailmsele jõule.

Lisaks novembris toimuvale ELi ja USA tippkohtumisele pakub vastutustundliku ning pragmaatilise poliitika teostusvõimalusi ka detsembris korraldatav Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine.

  Malcolm Harbour (ECR). – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et mind märkasite, sest soovin südamest tänada volinik De Guchti selle eest, mida pean Atlandi-ülese majandusnõukogu väga tähtsaks ümberorienteerimiseks. Viibisin siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimehena juulis Washingtonis missioonil. Külastasin teda hiljem ja ütlesin talle, et peame kõnealuse majandusnõukogu sihid kõrgemale seadma ning vaatlema pikaajalisi strateegilisi tehnoloogilisi küsimusi, millega me mõlemad töötame – erilist tähelepanu vajab standardite aluste ümbertöötamine, millega minu komisjon on viimaste kuude jooksul aktiivselt tegelenud.

Peaksime tegelema tulevikutehnoloogiatele ühiste standardite loomisega, mitte iseseisvalt töötades uusi kaubandustõkkeid kehtestama. Nagu volinik oma avalduses mainis, aitab see meil rakendada ühiseid uurimisprogramme, ühiseid äritegevuse võimalusi ning tugevdab meie konkurentsivõimet võrreldes meie Ameerika Ühendriikide partneriga.

Arvan, et teie teadaande see punkt on väga tähtis. Mul on kahju, et nii vähesed minu kolleegid on sellel teemal sõna võtnud – näiteks Edit Herczog võttis –, kuid loodan, et meie ühine koostöö aitab selles küsimuses edusamme teha. Mul on kahju, et Elmar Brok on praeguseks lahkunud, kuna tahtsin talle öelda, et see uus suund tähendab seda, et vajame uusi inimesi, kes tema õigusloojate Atlandi-ülest dialoogi edendada aitaksid, kuna meil on uusi probleeme, mis lahendamist ootavad.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Soovin andmekaitselepingule viidates juhtida tähelepanu sellele, et kõik olemasolevad lepingud peavad eranditult Euroopa andmekaitsestandarditele vastama. See ei kehti mitte ainult pangandusandmete edastamise, vaid ka broneeringuinfo puhul. Komisjon ei tohi USAga andmekaitselepingut arutades sellest põhimõttest taganeda. Me ei saa lasta ELi standardeid USA omadega sobivaks kohandada. Vajame ühtlustatud kaitset, mitte killustatud käsitlust, mis valitseb veel tänapäevalgi – iga uue andmevahetust puudutava individuaallepinguga peavad kaasnema põhimõtted, nagu eesmärgikohasus, minimaalsed ooteajad ja andmetöötlusega seonduv ELi kodanike õigus mõjusatele õiguskaitsevahenditele.

Me ei tohi mitte mingi hinna eest lasta ELil minna seda teed, mis lõpeb üha õudsemateks muutuvate USA profileerimissüsteemidega, ega edastada USA-le ELi kodanike isikuandmeid. Vastasel juhul ei ole piisavate tagatisteta lepingul võimalustki Euroopa Kohtus vastu pidada.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! ELi ja USA delegatsiooni liikmena tunnen eelseisva tippkohtumise vastu eriti suurt huvi ning ootan pingsalt detsembris delegatsiooni liikmena USAsse minekut. Võime õigusega väita, et USA on meie loomulik liitlane, mispärast vaidleksin vastu siin täna õhtul esitatud väitele, mille kohaselt on maailm Ameerika poliitika tõttu pigem vähem kui rohkem turvaline. Kui soovime tõepoolest näpuga näitama hakata, peaksime pilgu pöörama riikide poole, kus puudub vabadus, kus ei ole demokraatiat ja kus varjatakse terroriste, enne kui hakkame näpuga Ameerikale näitama.

Seda arvesse võttes on oluline, et korraldaksime USAga rohkem kohtumisi ja tippkohtumisi kui võrdsed partnerid, sest seda nad austavad – just Kopenhaagenis paistis silma, et mõnede arvates koheldi meid nagu nõrgukesi. Me ei tohi lasta sel uuesti juhtuda, eriti sellistes küsimustes nagu kvantitatiivne lihtsustamine! Peame end kehtestama ning oma hääle kuuldavaks tegema!

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud komisjoni ja nõukogu esindajad, head kolleegid! Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted peavad põhinema julgeoleku täielikul tagamisel, sest vaid nii saab meie koostöö olla edukas. Peame kõik probleemid lahendama siin, Euroopa Liidu piires. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulka kuuluva nelja riigi kodanikele kehtiv viisanõue on tõsine vabadusepiirang. Eelmisel nädalal esitas parlamendi delegatsioon selle küsimuse Kanada ametivõimudele ning tundub, et nad võtavad selle küsimuse lahendamise enda õlule.

Kaubandussuhted Ameerika Ühendriikidega on väga tähtsad, kuna need tugevdavad meie eurot ning tagavad Euroopa Liidule positsiooni, mille alusel saame konkureerida suurte turgudega, nagu Hiina, Jaapan ja India – lisaks märkasime Kanada ettevaatlikku suhtumist USA ja Mehhiko turgudesse. Ameerika Ühendriikidega kliimamuutuste, säästva energia ja maailmaturu küsimuses koostöö tegemine on läbirääkimistele hea algus.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Võtan sõna andmekaitselepingu teemal. Minu jaoks on ilmselge, et pärast andmekaitselepingu sõlmimist tuleb USA ja ELi olemasolevad lepingud uuest raamlepingust lähtuvalt üle kontrollida ning ajakohastada. Just see on selle lepingu sõlmimise nimel tehtava töö põhieesmärk. Minu meelest tekib õigusliku ebakindluse oht just siis, kui me seda lepingut ei sõlmi. Lõppude lõpuks peab meie esmane kohus olema ikkagi oma kodanike kaitse.

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sooviksin kõigepealt vastata mitmele konkreetsele esitatud küsimusele ning alustan kliimamuutustest. USA esindajatekoja uus enamus piirab president Obama manööverdusvõimalusi tõenäoliselt veelgi. Peame kindlustama selle, et USA ei taganeks endale Kopenhaagenis võetud kohustustest, ning julgustama neid Cancúnis toimuva COP 16 kohtumise edukale lõpptulemusele kaasa aitama.

Samal ajal saame tegeleda konkreetsete küsimustega, nagu kiire rahastamine, raadamisest tingitud heitkoguste vähendamine ning vaeste ja arenguriikide kliimamuutustega kohandamise hõlbustamine. Nende küsimustega saame tegeleda ilma USA riigisiseste õigusaktideta ning sama kehtib ka puhaste tehnoloogiate arendamiseks tehtava bioloogilise uurimistöö kohta.

Küsiti ka USA viisanõudest loobumise programmi ning selle kohta, miks mitmed liikmesriigid – Bulgaaria, Küpros, Poola ja Rumeenia – selle programmiga endiselt liituda ei saa. Pöörame nende vastuvõtmisele väga suurt tähelepanu ning üritame USA vastaspoolega sellele küsimusele jätkuvalt lahendust leida.

Viisanõudest loobumise programmi raames reisijatele kehtestatud ESTA tasu puhul on komisjon avaldanud muret selle üle, et kõnealused uued nõuded ei ole kooskõlas USA võetud kohustusega hõlbustada Atlandi-ülest liikuvust – lisaks on need USAsse reisivatele euroopa kodanikele lisakoorem. Peame tagama selle, et julgeolekuküsimuste (nt broneeringuinfo) alal tehtav töö kulgeb käsikäes Atlandi-üleste seaduslike reisijate reisi hõlbustamisega.

Wikileaksi dokumente puudutavates küsimustes ei ole meil hetkel võimalik lekitatud dokumentide sisu kommenteerida. Oma põhimõtetest lähtudes seisab aga EL kindlalt selle eest, et keelustada täielikult kõik piinamise ja julma, ebainimliku ning alandava kohtlemisega seonduv. See on kõik, mida hetkel öelda võime.

Godelieve Quisthoudt-Rowohl esitas küsimuse USAga vabakaubanduslepingu sõlmimise võimalikkuse üle. Hetkel me seda ei kaalu, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, sest ELi-USA kaubandussuhte küsimuses kaubanduse peadirektoraadi korraldatud mittetariifsete kaubandustõkete uuringust selgub, et mittetariifsed kaubandustõkked on ELi-USA kaubandussuhete üks suurimaid takistusi – ELi ja USA sisemajanduse koguprodukt suureneks umbes 160 miljardit eurot ning eksport suureneks vastavalt 2,1% ja 6,1%, kui kaotada pooled mittetariifsed meetmed ja reguleerivad erinevused. Tegelikult ei olegi USA ja ELi vahele enam väga palju tariife jäänud. Ometi on olemasolevaid tariife tihti väga raske kaotada, kuid just sel põhjusel üritame Atlandi-üleses majandusnõukogus saavutada varajast ja eelnevat koostööd näiteks enne õigusnormide vastuvõtmist tähtsates valdkondades, eriti tärkavate turgude ja uute tehnoloogiate puhul.

Mis Atlandi-ülest majandusnõukogu ja selle tegevuskava puudutab, siis hetkel töötame koos USA vastaspoolega selle nimel, et kinnitada järgmise Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise lõplik tegevuskava, võttes siinkohal arvesse ka nõuandjate soovitusi. Põhiteemad, mida käsitleda kavatseme, on innovatsioon ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, meie riikide rohelisemaks muutmine ning Atlandi-ülese turu loomine. Nende teemade all on meil võimalik arutada paljusid küsimusi, sealhulgas e-tervist, elektrooniliste tervisekaartide koostalitusvõimet, turvalist kaubandust, kinnitatud kaubandusstandardite mõlemapoolset tunnustamist ning reguleerimise üldist käsitlust, innovatsioonialast partnerlust ja tarbekaupade ohutusega seonduvat teabevahetust. Lisaks arutame majandusprobleemidele ühiste lahenduste leidmist. Muu hulgas arutame novembri lõpus ka standardeid, nagu siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon meil teha palus. Kui ma ei eksi, toimub see 29. novembril.

Viimane küsimus puudutas sisseveetavate konteinerite 100% läbivalgustamise kohustust. Meile teeb muret USA nõue, mille kohaselt tuleb alates 2012. aasta juulist kõik USAsse suunduvad mereveokonteinerid läbi valgustada, enne kui need välisriigi sadamas laevale laaditakse. Usume, et sellise nõudega ei kaasne lubatud julgeolekuhüved ning et see hakkab ladusat kaubandustegevust takistama. Seetõttu ei kavanda komisjon ELi sadamates 100% läbivalgustamise kohustuse rakendamist. USA sisejulgeoleku sekretär Janet Napolitano teatas kavast 100% läbivalgustamise nõude tähtaega – 2012. aasta juuli – kahe aasta võrra pikendada. Komisjon loodab, et see viivitus paneb USA Kongressi oma poliitikat läbi vaatama ning tarneahela turvalisuse küsimuses riskipõhise käsitlusviisi kasuks otsustama.

Põhilised katsumused, mis ELil lähiaastatel ees seisavad, osutavad ELi ja USA koostöö paljudele sünergiatele ning võimalustele: majanduskriisiga tegelemine, valitsemine, majanduskasvu ja töökohtade taastamine reformide kiirendamise abil, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine ning oma ülesannete täitmine globaalsel tasandil. Eelseisvat ELi ja USA tippkohtumist ja sellele järgnevat silmas pidades on meil ees mitmeid tähtsaid ülesandeid. Üks neist on avatuma ning väljapoole vaatava ELi-USA suhte edendamine, mille raames võetaks arvesse nende suhete täielikku kohaldamisala, mida EL ja USA loovad tärkava turumajandusega riikidega, nagu Hiina, India, Venemaa ja Brasiilia.

Majandusvaldkonda puudutavad arutelud keskenduvad töökohtadele ja majanduskasvule. Võrdleme G20 tulemusi puudutavaid märkmeid, eriti finants- ja pangandusreformi ning vajaduse kohta koostada ülemaailmne kaubandusleping, ning otsime sealt ELi-USA lisandväärtust. Samal ajal peame rohkem keskenduma Atlandi-ülese turu kogupotentsiaali rakendamisele. Minu eesmärk on seada Atlandi-ülese majandusnõukogu sihid töökohtade loomisele, majanduskasvu edendamisele ning innovatsioonile. ELi ja USA Senati juhtide toel loodan Atlandi-ülese majandusnõukogu eelseisval 17. detsembri kohtumisel suuri edusamme teha.

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Kolleeg Karel De Gucht juba kõneles üldisest kokkuleppest ning suhetest Ameerika Ühendriikidega, mistõttu käsitlen mina lähemalt tulevast andmekaitse raamlepingut. Ei ole kahtlust, et terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb meil andmeid jagada, tagades samal ajal kodanike andmekaitseõigused. Läbirääkimised ongi suunatud mõlema eesmärgi saavutamisele tasakaalustatud viisil.

Nimetasin ennist, et selle aasta 26. mail esitas komisjon ettepaneku läbirääkimisvolituste saamiseks. Nüüd loodame, et nõukogu jõuab volitustes kokkuleppele – ehk juba detsembri alguses –, ning siis saame läbirääkimised käivitada. Olen täiesti nõus siin parlamendis öelduga. Meil tuleb nn vihmavarju-kokkuleppes asetada rõhk õiguskindlusele, mitte aga iga üksiku andmekaitselepingu puhul kirgi alla suruda, nagu märkis üks parlamendiliige.

Kui meil Ameerika Ühendriikides ja Euroopas õnnestub kehtestada ühised standardid, siis varem või hiljem muutuvad need üleilmseteks standarditeks. Peame demonstreerima, et niisugused standardid toetuvad meie õigust ja põhiõigusi hindavatele väärtustele ning õigusele vastastikkusele; mõlemad teemad tuleb otsustavalt Atlandi-üleste arutelude päevakorda võtta.

On tõstatatud ka üksikisikute õiguste küsimus taolises lepingus. Komisjoni tehtud ettepanekud tagaksid Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kodanikele üksikisikute suhtes jõustatavad õigused, näiteks õigus isiku kohta kogutud andmetega tutvuda, neid andmeid parandada ja kustutada, õigus haldus- ja õiguskaitsele olenemata kodakondsusest või elukohast ning õigus kahju hüvitamisele.

Nimetatud õiguste tõhusa kohaldamise eest seisavad hea andmekaitse standardite üle seiret ja kontrolli teostavad sõltumatud avalikud asutused. Sel taustal tuleks lepingusse lisada ka mittediskrimineerimise klausel, et tagada isikuandmete kaitse sõltumata isiku kodakondsusest või elukohast, unustamata seejuures vajadust saavutada õiguste ja julgeoleku tasakaal; ning vähemalt minu arvates ei tohiks lubada ka mingit rassilist diskrimineerimist.

Et see ei juhtuks, vajab komisjon ilmtingimata ka parlamendi tuge. Olen kuulnud, et soovite seada sisse või oletegi juba sisse seadnud uued kahepoolsed erisuhted parlamendi ja Ameerika Ühendriikide Kongressi vahel. Leian, et teie suhted on väga olulised selleks, et muuta taolised andmekaitselepingud arusaadavamaks ookeani kummalgi kaldal, ja nõnda saate läbirääkimistele suureks abiks olla.

  Stefaan De Clerck, nõukogu eesistuja. – (NL) Austatud juhataja! Teen väga lühidalt, kuna arvan samuti nagu komisjoni asepresident Reding, et meil oli hea arutelu, ning edasi liigume 2. ja 3. detsembril. Loodame, et nõukogul õnnestub siis läbirääkimiste volitused formuleerida, misjärel saab komisjon lõpuks asuda tõelise arutelu ja läbirääkimiste juurde.

See on võimalus ELi ja USA koostöö tõhustamiseks, võimalus julgeoleku ja privaatsuse tasakaalu saavutamiseks, võimalus killustatud sisuliste küsimuste koondamiseks ning ühtlasi võimalus Euroopa Parlamendi sõnaselge soovi tugevaks raamlepinguks vormimiseks.

Julgen arvata, et nõukogu on tänasest arutelust saanud aluse komisjoni läbirääkimisvolituste kinnitamiseks, eeldusel et komisjon annab kohaste ajavahemike tagant toimuvast aru ning et konkreetsete teemade, sh jõustatavate õiguste küsimuse, edasine käsitlemine kulgeb samuti koos tagasisidega. Seetõttu loodan, et lähiajal, arvatavasti pärast nõukogu 2. ja 3. detsembri kohtumist, õnnestub komisjonil saavutada häid tulemusi. Suur tänu tänase arutelu eest!

  Juhataja. – Olen saanud neli resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 11. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) EL ja USA on suurimad kaubanduspartnerid, hõlmates poole maailma majandusest. Ometigi tuleb aga kummalgi poolel teha tihedamat koostööd omaenda majanduse kasvu ja tööhõive edendamiseks, eriti nüüd, kus viimaste aastate majanduskriisiga on üle maailma kaotatud 30 miljonit töökohta. Atlandi-ülene majandusnõukogu on endiselt sobivaim vahend selleks, et luua 2015. aastaks Atlandi-ülene ühine turg. Minu arvates tuleks Lissaboni tippkohtumisel prioriteetse küsimusena arutada viisarežiimi kohaldamist kõikidele liikmesriikidele. Kuna liikumisvabadus on üks ELi kõrgelt hinnatud väärtusi, tuleb komisjonil jätkata poliitilist ja tehnilist dialoogi saavutatud edusammude ja edasiste tegevussuundade üle.

Soovin märkida ka seda, et Rumeenia valitsus kiitis hiljuti heaks õigusliku raamistiku riikliku viisainformatsiooni süsteemi loomiseks, mis lihtsustab viisataotluste teabe vahetamist teiste liikmesriikidega. Nimetatud IT-süsteem parandab kontrolli Rumeenia piiril ning ELi välispiiril. See on vajalik samm, mis suurendab Schengeni alaga ühinemise väljavaateid.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hädavajalik on sõlmida kiiresti Ameerika Ühendriikidega laiendatud andmekaitseleping, sest siis ei pea liikmesriigid neid küsimusi lahendama kahepoolsete lepingutega. Olen täiesti teadlik taolise lepingu allakirjutamise keerukusest, kuna Atlandi eri kallastel suhtutakse andmekaitsesse üsna erinevalt. ELis on isikuandmete kaitse otseselt sätestatud nii põhiõiguste harta artiklis 8 kui ka Lissaboni lepingu artiklis 16. Ameerika Ühendriikides puudub aga eraelu kaitset tagav üldine õigusakt, samuti ei viidata USA konstitutsioonis otsesõnu eraelu kaitsele kui põhiõigusele. Palju on ära teha andmetele juurdepääsu ning nende parandamise, vastastikkuse põhimõtte, õiguskaitse ja sõltumatu järelevalve vallas. Sel põhjusel soovitan nõukogul nii kiiresti kui võimalik volitused kinnitada, et läbirääkimised võiksid jätkuda, et saavutataks nii hädavajalik edasiminek ning et tulemused kätketaks viivitamata asjakohastesse õigusaktidesse.

  Kinga Gál (PPE), kirjalikult. – (HU) Kõigepealt tahaksin kiita raportööri suurepärase töö eest! Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Astana ülevaatekonverentsi eelõhtul vastu võetuna on raportil eriline tähendus ja sõnum sealsetele otsustajatele. Täheldan rahuloluga, et minu muudatusettepanekutega võeti raportisse viited rahvusvähemuste kaitse kohta, mis on OSCE üldise julgeolekukontseptsiooni ja selle inimmõõtme loomulik osa, ning et raportis õnnestus rõhutada ka OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku rolli. Ülemvoliniku tegevus ja vastutusala on eriti oluline rahvusvähemuste rahumeelse kooseksisteerimise tagamisel ning vähemusi ja etnilisi rühmi hõlmavate võimalike konfliktide ennetamisel. Ülemvoliniku rolli rõhutamine on vajalik ka selleks, et asjaomased pooled suhtuksid selle ametniku ettepanekutesse ja arvamustesse piisava tõsidusega, kuna nende jõustamiseks puudub ju mehhanism.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Aastaid on ELi ja Ameerika Ühendriikide suhete mõõdupuu olnud kliimapoliitika. Selles suhtes on USAst üha enam kujunenud kuvand kui omaette üksiküritajast. Kätte on jõudnud aga aeg, et me USAd teistmoodi vaatama hakkaksime.

Tõsi, Kyoto protokolli ratifitseerimisest keeldumisega distantseerisid Ameerika Ühendriigid end kliimapoliitika eesliinilt. Aeg on aga näidanud, et kogu see kokkulepe oli ebatõhus ning vale viis keerukate kliimamuutustega toimetulemiseks. Tehnoloogia ning puhta energia arendamise valdkondades tegutsevatesse tugevatesse partnerlussuhetesse investeerides on suurte heitkoguste tekitajad valinud palju lootustandvama ning uusi võimalusi pakkuva tee.

On aeg, et EL taipaks, mis toimub. Ameerika Ühendriigid ei hakka mingit heitkogustega kauplemise süsteemi looma. Hiljuti ütles Obama, et kõige tähtsam on teha õiget asja; see on muidugi kasulik, mida iganes me ka kliimamuutustest ei arva. Nende kasulike tegevuste hulka kuuluvad investeeringud puhtasse energiasse ja energiasektori isemajandamisvõime parandamine. Heitkogustega kauplemise kohta ütles Obama, et see pole mitte eesmärk, vaid vahend, ning et n-ö kassi nülgimiseks on ka muid viise.

Kas nüüd on Euroopast saanud kliimapoliitika puuslik, kes olukorrast aru ei saa ega oma vigadest ei õpi? Viime töökohad välismaale, tõstame energiahindu; valime alati mõistliku tegutsemise asemel raskema viisi. Samavõrd kui meil tuleb vältida saastamist, peame investeerima ka puhtasse energiasse, pöörama tähelepanu energiasektori isemajandamisvõimele ning metsastamisele, kuid heitkogustega kauplemine ei vääri meie toetust. Meile pakuti seda kui ettevalmistust rahvusvahelise süsteemi loomiseks, mis aga ei teostundki. Miks jätkame siis sellega oma kodanike piinamist, võttes neilt ära töökohad ja elatusvahendid?

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine annab kahtlemata kinnitust meie suhete erakordsest tähtsusest. Pidev üleilmastumine tähendab seda, et nii EL kui ka USA peavad tegema avatuse poliitikat ega tohi lubada Atlandi-ülese partnerlussuhte strateegilise tähtsuse kahanemist. Just seepärast tulebki neile läbirääkimistele läheneda maksimaalse avatusega – see on eelseisvate operatiivset laadi kohtumiste oluline eeltingimus. Paari viimase päeva jooksul on esiplaanile kerkinud kolm teemat, millele liidu läbirääkijad peaksid rõhuma: ELi ja USA erinev strateegiline lähenemisviis üleilmsele majanduskriisile, erinev poliitika planeedi ebasoodsale ökoloogilisele olukorrale ja kliimamuutustele reageerimisel ning julgeolekuküsimused. USA Föderaalreservi ühepoolsed otsused osta 600 miljardi dollari eest USA valitsuse võlakirju, mis võeti vastu ELiga konsulteerimata, nõrgendavad Euroopa majandusseisu. Sel põhjusel on esmatähtis, et EL avaldaks selgesõnaliselt oma poolehoidu teistele üleilmselt kasutatavatele valuutadele peale USA dollari. Pean oluliseks, et liit rõhutaks tungivalt oma rolli ökoloogilise tehnoloogia ja õigusloome eestvedajana maailmas ning avaldaks sel puhul survet nii USA administratsioonile kui ka kongressile. Leian, et meil tuleb ELi juhtidele südamele panna, et nad eelseisval tippkohtumisel annaksid Washingtonile selgesti mõista, et toetame President Obama jõupingutusi nii üleilmse tuumadesarmeerimise valdkonnas kui ka sel aastal Prahas Venemaa ja USA presidentide allkirjastatud uue START lepingu ratifitseerimisel.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) President Barack Obama kahe aasta taguse valimistriumfi järel on ELi ja USA seisukohad märkimisväärselt lähenenud, eriti desarmeerimise, kliimamuutustega võitlemise ja rahvusvahelistes konfliktikolletes pingete leevendamise kohta. See on tubli tulemus ning sama joont tuleb hoida. Kahjuks on ühiste Atlandi-üleste eesmärkide saavutamisel mõndagi veel ära teha. Suur osa USA ühiskonnast on jätkuvalt negatiivselt meelestatud kliimamuutustevastase võitluse suhtes. Kasvuhoonegaaside heite piiramist sätestav põhjalik eelnõu on endiselt takerdunud senatisse. Ka ELile olulises surmanuhtluse kaotamise küsimuses puudub edasiminek. ELi ja USA tippkohtumine toimub järgmisel kuul Lissabonis. Loodan, et ELil õnnestub veenda oma partnerit USAd liikuma edasi mainitud ühiste eesmärkide saavutamisel. Tähtis on ka kaasata Venemaad üha enam Atlandi-ülesesse dialoogi.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Kuna terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega muutub Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline andmevahetus üha vajalikumaks ning sagedasemaks, tuleb isikuandmete kaitseks koostada üldine ja ühine õiguslik raamistik. See peab tagama samasuguse kaitse, mida kohaldatakse Euroopa kodanikele liidu sees. Seepärast liigutakse komisjoni läbirääkimisvolitustega õiges suunas. Nimetatud õigusliku raamistiku kohaldamisala peab hõlmama ka olemasolevaid kahepoolseid lepinguid. Loodan, et nõukogu kinnitab volitused esitatud kujul ning et parlamenti teavitatakse viivitamata täielikult kõikidest läbirääkimistel toimuvatest arengusuundadest, kuna parlamendil on õigus öelda viimane sõna tulevase lepingu kohta.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Eelseisev Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumine on esimene omataoline pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning selle üks eesmärk on anda Euroopale rohkem võimalusi suhete arendamiseks kolmandate riikidega. Tippkohtumisel on meil võimalik kavandada Atlandi-ülese koostöö lähiaastate raamistik. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide positsioon maailmas ning ühised väärtused, nagu õigusriigi põhimõte, demokraatia ning inimõigused, määravad neile põhirolli 21. sajandi ülesannetega toimetulemiseks. Vajame asjalikku tõhusamat koostööd majandus- ja finantskriisist väljumisel, terrorismivastases võitluses, ülemaailmse stabiilsuse ning Lähis-Idas rahu tagamisel, tuumarelvade leviku tõkestamisel, arenguabi korraldamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel. Lähenemas on järjekordne kliimatippkohtumine Cancúnis. Loodan, et Ameerika Ühendriigid näitavad üles suuremat valmisolekut ühiste kohustuste võtmiseks võitluses kliimamuutuste vastu. Kuna meie roll rahvusvahelisel areenil on märkimisväärne, peame teistele riikidele eeskujuks olema. Hiljutine Mehhiko lahes toimunud keskkonnakatastroof näitas selgesti, et õnnetused ei tunne piire ja nende mõju on üleilmne, ning seda tunnevad lõpuks ka meie oma kodanikud. Ei ole mingit kahtlust, et vajame üleilmset koostööd. Eelmisel nädalal toimunud valimiste valguses väärib märkimist, et sellest võivad areneda Euroopa Parlamendi ja kongressi uued lähedasemad suhted. Intensiivsemast dialoogist tõuseb tulu mõlemale.

(1) Vt protokoll.