Istungi stenogramm

Kolmapäev, 10. november 2010 - Brüssel

19. OSCE tugevdamine – Euroopa Liidu roll (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu avaldus OSCE tugevdamise ja Euroopa Liidu rolli kohta.

  Olivier Chastel, komisjoni asepresidendi / kõrge esindaja nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Mul on au kõneleda teile liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Catherine Ashtoni nimel.

Nagu te teate, kogunevad kolme nädala pärast 56 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis osaleva riigi riigipead ja valitsusjuhid Astanas toimuvale tippkohtumisele. See kuupäev – 35 aastat Helsingi lõppaktist, 20 aastat Pariisi hartast ja 11 aastat Istanbuli tippkohtumisest – ja valitud asukoht Kasahstanis annavad tunnistust selle sündmuse tähtsusest.

OSCE otsib uut stiimulit. Mõned inimesed on kahelnud selle organisatsiooni asjassepuutuvuses. Osalevate riikide vahelised lahkarvamused, selle suutmatus saada üle viimastest külma sõja järgse aja jälgedest ning ummikseisus konfliktid on seda pidevalt halvanud, õõnestades selle usaldusväärsust. President Medvedevi 2008. aasta juunis esitatud palve Euroopa julgeolekuarhitektuuri läbivaatamise ja lepinguga vastavusse viimise kohta ei saanud mitte üksnes positiivset vastust, vaid elavdas ka dialoogi OSCEs ja algatas Corfu protsessi. OSCEs alguse saanud arutelud on aidanud koos teiste asjakohaste julgeolekufoorumitega usaldust taastada. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on selles suhtes keskset rolli mänginud ning seda rolli rõhutab ja toetab ka Libor Roučeki resolutsiooni ettepanek. Läbivaatamiskonverents, mille viimane etapp toimub Astanas, on olnud järgmise tippkohtumise korraldamise alus.

Meie esindajad Viinis peavad praegu läbirääkimisi lõppdokumendi üle, mida nad eri riigipeadele ja valitsusjuhtidele esitavad. See dokument koosneb kolmest osast: esiteks OSCE põhimõtete, eeskirjade ja kohustuste uuestikinnitamisest; teiseks meie ühiste probleemide ja prioriteetide kirjeldusest ning viimasena Euroopa Liidu jaoks väga olulisest aspektist – tegevuskavast. Lõppdokument peab olema piisavalt selge, et see oleks arusaadav ka kõigi meie kaaskodanike jaoks.

Euroopa Liidu ja teiste osalevate riikide ühine eesmärk on OSCE taastamine julgeolekuühendusena, mis hõlmab tohutut Euro-Atlandi ja Euraasia piirkonda; ühendusena, mis on ühtne ja ilma eraldavate piirideta, mille kodanikud elavad vabaduses ja rahus, kus vaidlused lahendatakse rahumeelselt ning kus austatakse OSCE acquis’ moodustavaid ühiseid põhimõtteid, standardeid ja kohustusi. See on eesmärk, mille see tippkohtumine peab seadma, kohustus, mille see peab täitma – ja tegevuskava on selle saavutamise aluseks.

Nagu seal resolutsiooni ettepanekus rõhutatakse, peab tegevuskava OSCEd iseloomustava ja ainulaadseks muutva globaalse julgeolekukoostöö mõiste kaitsmiseks saavutama tasakaalu kolme mõõtme vahel. EL tagab, et tegevuskava peegeldab 2010. aasta juunis välisministrite välja toodud prioriteete kõigis kolmes mõõtmes.

Poliitilis-sõjalise mõõtme suhtes on tehtud julgustavaid edusamme aruteludes usalduse ja julgeoleku suurendamise meetmeid käsitleva Viini dokumendi üle. Ka tippkohtumise suhtes on mõned edusammud saavutatud. Euroopa tavarelvastuse lepingu (CFE) puhul on pakiline selle rakendatavuse taastamine. Läbirääkimised sujuvad hästi ning riigipeade ja valitsusjuhtide ülesanne on jätkamiseks vajalikku stiimulit pakkuda.

Vaja on tugevdada OSCE võimeid kõigi kolme mõõtme suhtes, et võimaldada sellel varajase hoiatamise, konfliktiennetuse, kriisilahendamise ja rekonstruktsiooni osas paremini oma rolli täita.

Liidu ja selle partnerite esitatud konkreetsed ettepanekud on nüüd laual. Julgeolekuühenduse loomine tähendab Transnistria, Mägi-Karabahhi ja Gruusia konfliktides probleemsete küsimuste lahendamist, mis ähvardavad ikka veel lõkkele lüüa, nagu 2008. aasta sündmused näitasid. Edusammude puudumine õõnestab usaldust ning see tippkohtumine peab andma võimaluse ühise poliitilise kohustuse võtmiseks, et lahendada need konfliktid, tugevdada jõupingutusi selles suunas ja kindlustada seda kohustust tegevuskavaga.

Peale selle küsimuse lahendamist peab OSCE vaatama tulevikku ning ühendama oma jõupingutused teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et seista vastu uutele piiriülestele ohtudele. Need ohud on piisavalt hästi teada, mispärast ei hakka ma neid siin loetlema, ja Euroopa Liit loodab ka, et konfliktide lahendamise raames tegeletakse ka energiajulgeoleku küsimusega.

OSCEs tuleb anda uut stiimulit majanduslikule ja keskkonnamõõtmele; rohkem tuleb pühenduda headele juhtimistavadele ja läbipaistvusele ning lahendus kliimamuutuste kontekstis energiavarustusest tulenevale julgeolekuprobleemile peab olema kindlam.

Inimõigused, põhivabadused, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted on nende väärtuste ja põhimõtete aluseks, millele julgeolekuühendus peab tuginema. Nende uuesti rakendamisest ei piisa – väga oluline on neid tugevdada ja nende rakendamist kindlustada. Riigipeadele ja valitsusjuhtidele esitatakse selles valdkonnas võimalikud jätkamisviisid: võetud kohustuste tõhusam läbivaatamine ja rakendamine ning OSCE institutsioonide soovituste parem järgimine. Euroopa Liidu jaoks on just inimmõõde erilise tähtsusega: see on kodanike ja liikmesriikide kooseksisteerimise alus. Liidu tähelepanu on suunatud ajakirjandusvabaduse suurendamisele ning OSCE alas vabade ja demokraatlike valimiste tähtsusele. Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo rolli tuleks selles suhtes tugevdada ning selle autonoomiat säilitada. Tagada tuleb ka ressursid, mis on vajalikud, et kindlustada kõrge esindaja tööd ajakirjandusvabaduse edendamise nimel.

  Andrzej Grzyb, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja! Meil on olemas teave välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt ning teiselt poolt on meil olemas ka Libor Roučeki koostatud resolutsioon, milles on öeldud, et Corfu protsess on toonud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni uut energiat, mida kinnitas oma avalduses ka kõrge esindaja nimel sõna võtnud Olivier Chastel.

Tahan öelda, et OSCE on ja jääb ka edaspidi väga oluliseks institutsiooniks piirkondlike konfliktide lahendamisel, rahvusvähemustega seotud küsimustega tegelemisel ning liikmesriikides demokratiseerumise toetamisel. Peame säilitama tasakaalu ka OSCE kolme mõõtme vahel, milleks on poliitilis-sõjaline mõõde, majanduslik ja keskkonnamõõde ning inimmõõde. Tavapärase julgeoleku mõiste nõndanimetatud kõva võimu tingimustes, mis käsitleb julgeoleku tagamist militaarjõudude või stabiliseerimisjõudude kohalolekuga, on sama tähtis kui julgeolek majanduslike, sotsiaalsete, toidu või ökoloogiliste tingimuste osas. OSCE peaks panema suuremat rõhku nendes valdkondades tegutsemisele.

Soovin siinkohal rõhutada rolli, mida Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo demokratiseerimise vallas mängib, millele on ka tõepoolest juba viidatud, näiteks selle roll valimiste vaatlemisel ja raportites soovituste esitamisel. OSCE-l saab olema suurem roll, kui tugevdame seda näiteks ODIHRile suurema toetuse andmisega.

Soovin ka rõhutada, et OSCE positiivne roll ei piirdu üksnes selle tegevusega vahendajana, vaid seda võib näha ka OSCE enda tegevuste juhtimisel. OSCE muudab meid ka eesistujariikidega lähedasemaks. Nimetan näiteks praegust eesistujariiki, milleks on Kasahstan ja mis on muu hulgas aidanud kaasa ka Kõrgõzstanis kriisi lahendamisele ning Türkmenistani ja Usbekistani suhete vahendamisele. Saame siiski aru, et Kasahstanis on puudujääke inimõiguste austamises, mille kohta annavad mõnikord teavet muu hulgas ka inimõiguste üle järelevalvet teostavad organisatsioonid.

Detsembris Astanas toimuval tippkohtumisel tuleks võtta vastu tegevuskava, mis viiks OSCE alas julgeolekuühenduse harta valmimiseni. See tegevuskava on ka Euroopa Liidu liikmesriikide huvides. Soovin väljendada oma tugevat toetust nii esitatud seisukohtadele kui ka Libor Roučeki esitatud resolutsioonile.

  Libor Rouček, fraktsiooni S&D nimel. – (CS) See aasta tähistab 35 aasta möödumist Helsingi konverentsi lõppaktist. Helsingi protsessiga on aidatud kaasa tähtsatele ajaloolistele muutustele Euroopas. Kontinent, mis oli varem Teise maailmasõja ja külma sõja tõttu lõhestunud, elab nüüd rahus ning koostöös. Enamiku endise raudse eesriide taha jäänud riikide kodanikud saavad nüüd osa inim-, tsiviil- ning demokraatlikest õigustest ja vabadustest.

Sellest olenemata ei ole siiski kõik Helsingi protsessi eesmärgid täielikult saavutatud. Paljudes piirkondades on ikka veel konflikte naabrite ja etniliste rühmade vahel. Paljudes riikides on probleeme tsiviilõiguste ja demokraatia kehtestamisega. Lisaks sellele on kõik OSCE liikmesriigid avatud uutele probleemidele ja julgeolekuohtudele, nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, uimastikaubandus, energiajulgeolek ning keskkonna- ja Interneti-turvalisus.

35 aastat pärast Helsingit ja 11 aastat pärast viimast tippkohtumist Istanbulis vajab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon uut stiimulit, uuendamist ja reforme. Corfu protsess pakubki nende reformide arutamiseks sobivat raamistikku ning selle haripunkt on eelseisev detsembris toimuv tippkohtumine Astanas.

Euroopa Parlament on oma homme hääletusele tulevasse resolutsiooni ühendanud mitmeid ettepanekuid ja soovitusi selle tippkohtumise kohta, näiteks teeme ettepaneku arutada ja võtta tippkohtumisel vastu konkreetne tegevuskava, mis käsitleb konfliktiennetust, kriisijuhtimist ja konfliktijärgset rekonstruktsiooni, aga ka tegevuskava, mis tooks välja võimalused OSCEs julgeolekusektori harta koostamiseks.

Nagu juba öeldud, on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon unikaalne ning oluline osa Euro-Atlandi ja Euro-Aasia julgeolekustruktuurist, millel on ulatuslik liikmeskond, ühendades riike Vancouverist Vladivostokini. Selle organsatsiooni unikaalsus seisneb koostöös poliitiliste ja sõjaliste, majanduslike, keskkonna- ning inimõiguste mõõtmete ühendamises. Euroopa Liit ning selle ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mida toetab ka Lissaboni leping, peaks laiendama nende kahe organisatsiooni koostööd, kuna ainult sellise koostööga saab ühiseid eesmärke saavutada.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja! Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents oli ajaloolise tähtsusega ning tänane Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon on vajalik ja tunnustatud koostööorganisatsioon. Tänapäeval on OSCE sageli selline organisatsioon, millel on lubatud siseneda kriisipiirkondadesse, kuhu teised siseneda ei tohi. Seepärast on OSCE väga tähtis organisatsioon näiteks Kesk-Aasias, tegeledes seal politseitöö toetamise, uimastipreventsiooni või piiril julgeoleku tagamisega.

Eriti unikaalne on OSCE inimmõõde. Selle raames on see organisatsioon välja töötanud inimõiguste töömudelid, inimkaubandusevastased meetmed ning arendanud habrastes riikides suutlikkust. EL on omalt poolt keskendunud üha enam politseioperatsioonidele ja nendes sõjaväestatud karabinjeeride kasutamisele. ELil on kindlasti väga jõuline arenguabipoliitika. OSCE-l on aga õnnestunud arengupoliitikas julgeoleku ja keskkonna väärtuslik ühendus luua.

EL peab sellest õppima, kuid eelkõige võiksid ELi enda operatsioonid OSCE omadelt õppust võtta. Üldiselt on OSCE palju varem esindatud, kuna sellel on rohkem kogemusi ja oskusi ning väga kogenud eksperdid. See on just nii tugev kui liikmesriigid soovivad. OSCE ja ELi koostöö, vastastikune austus ning tunnustamine on kõik väga olulised tegurid.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Reinhard Bütikofer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Olivier Chastel ütles kunagi, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) otsib uut dünaamilisust. Parlament tahab aidata OSCEd selle dünaamilisuse leidmisel. See resolutsiooni ettepanek, mis koostati asepresidendi juhtimisel, võtab OSCE rolli suhtes väga progressiivse seisukoha, mida ka enamik parlamendiliikmetest toetas.

OSCE on saanud erinevatest suundadest uut hoogu. Väga positiivne oli näiteks Ameerika Ühendriikide asepresidendi osalus oma ettepanekutega. Nüüd on vaja Korfu protsessi eesmärgid selgelt määratleda. See on väga tähtis eelseisva tippkohtumise jaoks. Kõik OSCE kolm mõõdet vajavad täiustamist, eriti demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo.

Samuti tahame ka uusi meetmeid kasutusele võtta. See ongi selle resolutsiooni ettepaneku juures nii väärtuslik. Näiteks tõstatatakse selles küsimus, kas Euroopa Liit tohib osaleda edaspidi OSCE missioonides ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raamistikus. Näiteks Kõrgõzstani puhul oleks olnud hea, kui meil oleks see võimalus olnud ja kui oleksime saanud seal näiteks koos meie partneritega Venemaalt nii tegutseda.

Samuti tehti ettepanek – ja ka Libor Rouček mainis seda juba –, et Korfu protsessi eesmärk peab olema julgeolekuühiskonna harta loomine OSCE piirkonnas.

See on õige vastus Venemaa astutud sammudele, sest Venemaa arvates on vaja uusi läbirääkimisi ühise julgeoleku üle Euroopa-Atlandi piirkonnas.

Olen kindel, et OSCE jääb Euroopa-Atlandi piirkonna ühise julgeolekuarhitektuuri lahutamatuks osaks ning loodan, et saame aidata omalt poolt kaasa selle edukusele.

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! OSCE mängib tähtsat ja kasvava tähtsusega rolli rahu ja stabiilsuse edendamises Euroopa kontinendil. Asjaolu, et OSCE täisväärtuslike liikmete hulka kuuluvad ka Ameerika, Kanada, Venemaa ja paljud Kesk-Aasia riigid, annab sellele organisatsioonile palju usaldusväärsust ja mõju – „Vancouverist kuni Vladivostokini”, nagu OSCE ise kiidab.

OSCE on kiiresti võtmas üle Euroopa Nõukogu positsiooni tähtsaima ja kõige asjakohasema foorumina demokraatia – demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) toetab valimiste vaatlemist – inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete küsimuste arutamiseks Euroopas. OSCE välimissioonid sellistes riikides nagu Gruusia ja Moldova aitavad stabiliseerida ühiskondi, mis on kannatanud viimasel ajal lahkhelide ja külmutatud konfliktide tõttu.

Praegune OSCE eesistujariik Kasahstan on aidanud parandada organisatsiooni profiili ning suunanud meie tähelepanu Kesk-Aasiale ning eriti julgeolekuküsimustele ja rahvusvahelise terrorismi vastasele võitlusele.

Kahtlemata on palju võimalusi ELi ja OSCE suhte edasiarendamiseks. Loodan aga, et selle partnerluse kujundamise käigus paneb kõrge esindaja suurt rõhku ka jõupingutuste dubleerimise vältimisele, et hoida ära maksumaksjate raha raiskamist ajal, mil tuleb rakendada karme kokkuhoiumeetmeid. Peaksime ka mõtlema OSCE, ELi ning eriti julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning NATO tegevuse kooskõlastamisele programmis „Partnerlus rahu nimel”.

Viimaseks teen ettepaneku, et need kaks organisatsiooni – Euroopa Nõukogu ja OSCE – võiksid mõelda liitumisele. Sellega oleks võimalik palju raha kokku hoida.

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Minu fraktsioon toetab asjaolu, et pärast mitut aastat võtab Euroopa Parlament OSCE teema tõsiselt käsile ning annab sellega põhimõtteliselt positiivse vastuse ELi ja OSCE suhte küsimusele ning Helsingis kokku lepitud eesmärkide, väärtuste ja mehhanismide küsimusele, kuid eelkõige küsimusele OSCE praeguste ülesannete kohta. Teie raportis, lugupeetud asepresident, on selgesti öeldud, et Euroopa Liit ja OSCE ei ole salajased konkurendid, vaid partnerid, kes saavad ning peavad kasutama oma oskusi ja teadmisi Euroopa komplekssete probleemide lahendamiseks.

Soovin rõhutada kahte aspekti, mis on seotud Astanaga. Vajame Euroopas uut üleeuroopalist arutelu meie kontinendi tuleviku üle julgeolekupoliitika seisukohalt, sest meie kontinent on palju suurem kui ainult EL ja seda iseloomustab ikka veel tõsine tasakaalustamatus julgeoleku valdkonnas. Korfu protsess toob endaga kaasa väljavaated struktureeritud arutelu pidamiseks ning liikmesriigid peavad korraldama selle nii, et saavutada lõpuks konkreetseid tulemusi desarmeerimise ja relvatööstuse konversiooni valdkonnas. Nii nagu EL ja OSCE teineteist selles valdkonnas vajavad, nii on vaja paremini struktureeritud koostööd ka kliimakaitse ning energiaga varustuskindluse küsimustes.

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Eesistuja Chastel, head kolleegid! Soovin rõhutada oma sõnavõtus valimiste vaatlemise missioonide tähtsat rolli meie suhete tugevdamises Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) ning üldisemalt ka meie välistegevuse tugevdamise valdkonnas.

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste austamise tagamine on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest. Sellest tulenevalt mängib valimisprotsessi aususe tagamine keskset rolli liidu välistegevuse usaldusväärsuse tagamisel. Kuna nii OSCE kui ka Euroopa Liit korraldavad mõlemad valimiste vaatlemise missioone, on koostöö selles valdkonnas mõlema huvides.

Seepärast paistab mulle, et Euroopa välisteenistuse (EEAS) loomine nõuab menetluste väljatöötamist, mis võimaldavad OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürool (ODIHR) ja EEASi valimiste vaatlemise missioonide osakonnal teha tihedat koostööd. Sellega välditakse duplitseerimise ohtu ning tugevdatakse ELi välistegevuse rolli OSCE piirkonnas.

See koostöö peab toimuma enne ja pärast vaatlejate väljasaatmist ning samuti selle ajal, sest efektiivne missioon on hästi ette valmistatud, toimib kohapeal tõhusalt ning seda jälgitakse nõuetekohaselt. Soovin korrata siinjuures, kui tähtis on Euroopa Parlamendi roll selles küsimuses. Asjaolu, et Euroopa rahva vahetult ja demokraatlikult valitud esindajad saavad vaadelda valimisi väljaspool ELi piire ja tagada nende nõuetekohane korraldamine, on liidu jaoks väga tähtis eelis ning me peame seda iga hinna eest kaitsma.

Viimaks veel see, et Euroopa julgeolekuharta tunnistab ka majanduslike ja keskkonnategurite tähtsust. Nendest sõltuvad tihti stabiilsus ja julgeolek. Sel põhjusel on väga tähtis rõhutada OSCE ja Euroopa Parlamendi eksperthinnangu tähtsust nendes valdkondades. Majanduslike ja keskkonnandmete korrapärane kasutamine ning arendamine on lisagarantii meie ühiste missioonide edukuse jaoks.

Valimiste vaatlemise missioonide tugevdamine parema ELi ja OSCE koostööga ning saates Euroopa Parlamendi liikmeid kõne all olevatesse piirkondadesse, aitab liidu välispoliitikat tugevdada. Nii saavutame tõesti Lissaboni lepingus sätestatud eesmärgid.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Soovin tänada teid selle ettepaneku eest, sest me kõik teame, et Euroopa Liit on kõige tähtsam ja mõjukam organisatsioon Euroopas! Samas on OSCE-l ja Euroopa Nõukogul nii palju kogemusi nii paljudes valdkondades, et kui me näiteks lisaksime Euroopa Liidu mõjuvõimu OSCE kogemustele etniliste konfliktide lahendamise valdkonnas, siis tugevdaksime sellega märgatavalt humanitaarolukorda Euroopa Liidus. Kus annab OSCE lisandväärtust? Nagu ma äsja mainisin, annab OSCE lisandväärtust etniliste konfliktide lahendamise valdkonnas, sest OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik tegutseb vahendajana enamuste ja vähemuste vahel ning on osalenud arvukate etniliste konfliktide lahendamises. Euroopa Liidul seevastu aga puudub vähemuste kaitsmise süsteem, nagu me teame. Termin „vähemus” lisati alles hiljuti Lissaboni lepingu preambulasse ja kuna mõned minu kaasparlamendiliikmed mainisid külmutatud konflikte, tasub märkida, et 90% nendest on etnilised konfliktid. Teisisõnu peab liit neid kogemusi kasutama. Näiteks tuleb võtta aluseks OSCE arvukaid romade vähemusele suunatud programme. Soovitan neid komisjonile ning teen ka ettepaneku, et komisjon võtaks romasid käsitleva ELi strateegia ulatusliku raamdokumendi koostamisel arvesse OSCE kogemusi selles valdkonnas.

Lisaks tuleb arvestada OSCE 1992. aasta Kopenhaageni dokumendiga, mille vähemusrahvuste iseseisvust puudutav eeskiri kehtib veel tänaseni. Viimaks ütleksin ka paar sõna meediavabaduse kohta. OSCE ametnikku kuulates panin tähele, et meediavabaduse piiramise korral kritiseerib OSCE ametnik ELi liikmesriike palju julgemalt kui komisjoni esindajad. See on üks põhjusi, miks toetan ELi ja OSCE suhte institutsionaliseerimist, sest see tugevdab Euroopa Liitu, rahu ELis ja liidu humanitaarolukorda. Tänan tähelepanu eest!

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Toetan seda, mida Reinhard Bütikofer ütles OSCE kolme mõõtme või dimensiooni vahel tasakaalu tagamise kohta. Soovin rõhutada, et eriti tuleb kaitsta inimmõõdet.

Mul on hea meel, et raportis on arvestatud asjaoluga, et Astana tippkohtumise eel tuleb eesistujariiki Kasahstani kutsuda üles austama OSCE põhiväärtusi ja inimõigusi. Me teame, et sealne olukord ei ole rahuldav. Seal pannakse toime palju tõsiseid inimõiguste rikkumisi, vanglates valitsevad kohutavad tingimused jne.

Mul on ka väga hea meel näha, et raportis on viidatud sellele, et Euroopa Parlament peab inimmõõtmes palju aktiivsemalt osalema hakkama. On tõeliselt märkimisväärne saavutus, et kodanikuühiskond saab täies ulatuses osaleda, ning peame toetama kodanikuühiskonna korraldatud paralleelselt toimuvat üritust enne Astana tippkohtumist. Sellest tippkohtumisest ei tohi saada Kasahstani jaoks vaid harjutus avaliku arvamuse kujundamise alal.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Soovin öelda, et Euroopa Liit peab tugevdama koostööd OSCEga, eriti valdkondades, kus meil on oma huvid, nagu Transnistrias või Gruusias Sarkozy kuuepunktilise rahuplaani raames. See koostöö vajab tugevdamist ka inimõiguste küsimuste puhul, nagu Heidi Hautala äsja ütles.

Tasub aga meeles pidada, et Euroopa Liit on eraldiseisev üksus ja koostöö OSCEga ei peaks tähendama, et peame pidama kinni OSCE otsustest, mille liikmete hulka kuuluvad ka teised riigid peale Euroopa riikide, nagu teate. Kui liit nõustuks OSCEga täielikku koostööd tegema, oleks see Euroopa Liidu jaoks hoopis vastupidise mõjuga. Koostöö peab olema küll tihe, aga sellegipoolest peavad mõlemad osapooled jääma eraldiseisvateks üksusteks.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Oma asutamisest saati on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhiülesanne olnud potentsiaalsete konfliktide eest hoiatamine ja nende ennetamine. OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik ja tema büroo täidavad organisatsiooni institutsioonilises süsteemis eriülesandeid, mille eesmärk on ennetada enamuste ja vähemuste vaheliste pingete tekkimist. Britid nimetavad seda varajase hoiatuse süsteemiks diplomaatias. Olgugi et Euroopa Liidu territooriumil garanteerivad vaidluste lahendamise ennekõike ELi institutsioonid, saaks teatud juhtudel täita tähtsat rolli ka OSCE. Üks näide sellest oleks Slovakkia keeleseadus, mille puhul OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik üritas osapooli lepitada. Kahjuks ei saa lepitamise tulemuse kohta öelda, et see eriti edukas oli. Diskrimineeriv ja erinevate rahvusvaheliste kokkulepetega vastuolus olev keeleseadus tekitab endiselt pingeid. Selle tuvastas Euroopa Nõukogu komisjon „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon). Ehk oleksime täna selle probleemi lahendusele lähemal, kui OSCE oleks andnud tähtsa institutsioonina varajasi hoiatusi konfliktist ja teinud tõhusamat tööd pingete maandamise nimel.

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Meile öeldakse, et OSCE ülesanne on poliitiliste ning meediavabaduste ja inimõiguste edendamine. Eesistuja Chastel, kas võiksite öelda, kuidas sobib see kokku asjaoluga, et sel aastal täidab OSCE eesistujariigi rolli Kasahstan ja et OSCE detsembri tippkohtumine leiab aset Kasahstani pealinnas Astanas? Kas te teate, et Kasahstanis surutakse häbematult alla poliitilisi õigusi, piiratakse meediavabadust ja rikutakse pidevalt inimõigusi?

Ametiühingute ja sotsiaalsete õiguste eest võitlevaid aktiviste pannakse fabritseeritud süüdistuste alusel pidevalt vangi. Septembris külastasin delegatsiooni koosseisus Kasahstani ja sain veenvaid tõendeid inimeste brutaalsest kohtlemisest vanglates. Sellegipoolest võttis Euroopa Komisjoni president Barroso alles kahe nädala eest pidulikult ja ilma ühegi kritiseerivat sõna ütlemata vastu president Nazarbayevi, mehe, kes nende hirmsate tegude eest vastutab. Miks, eesistuja Chastel? Kas asi on raua- ja terasetehingutes? Kui te mõtlete tõsiselt Kasahstani vaprate inimõiguste ning demokraatlike, poliitiliste, töötajate ja sotsiaalsete õiguste eest võitlejate toetamisele, siis tuleb OSCE tippkohtumine Kasahstanis viivitamatult tühistada.

  Olivier Chastel, komisjoni asepresidendi / kõrge esindaja nimel. – (FR) Austatud juhataja! Soovin esmalt tänada teid ja kõiki sõnavõtjaid selle suurepärase arutelu eest! Loomulikult annan teie ettepanekud paruness Ashtonile edasi, eriti ettepanekud vahendite parema kasutuse, tema uue teenistus – Euroopa Välisteenistuse – kasutamise ning koostöö kohta. Ma ei kavatse enam korrata seda, mida ma arutelu alguses ütlesin. Paljud teist tõstatasid juba mitmeid üldlevinud küsimusi.

Eriti palju käsitleti ühte kindlat teemat: inimõiguste olukorda Kasahstanis. Selle aspekti esiletoomine on igati õigustatud ja paljud teist tegidki seda. See on ELi jaoks väga tähtis teema ja me käsitleme seda küsimust iga kord, kui me Kasahstani juhtidega kohtume. Vastupidiselt sellele, millele viitate, räägiti president Nazarbayevi viimase visiidi ajal ka vajadusest jätkata pingutusi poliitiliste õiguste, sotsiaalsete õiguste ja demokratiseerimise alal.

Sel põhjusel soovin öelda kokkuvõtteks lihtsalt, et Kasahstani juhtimisel korraldatav tippkohtumine Astanas annab meie kõrgematele ametnikele võimaluse vabastada Euroopa tema mineviku koormast, aidata rajada julgeolekuühiskonda, mis ulatub Vancouverist kuni Vladivostokini – nagu Libor Rouček esile tõstis – ning mõelda meie uutele missioonidele 21. sajandi poliitilises ja julgeolekukeskkonnas.

Meil on hea meel, et parlament toetab Euroopa Liidu ja selle esindajate prioriteete. Vajame seda tugevat toetust, et rõhutada, kui tähtis on üksikinimese väärikus, kui oluline on vabade ja ausate valimiste korraldamine ning kooskõlastatud koostöö võitluses riikidevaheliste ohtudega ja kui tähtis on harmoonilise majandusliku ning sotsiaalse arengu saavutamine jätkusuutlikus keskkonnas. Loodan, et Astana tippkohtumisel näidatakse üles piisavalt poliitilist tahet, et kirjutada OSCE ajalukku uus peatükk. Võite olla kindlad, et Euroopa Liit täidab seal kindlasti oma kohustusi.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 11. novembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nüüdisaegne Euroopa seisab silmitsi uute katsumustega, nagu terrorism, küberohud ning inim- ja uimastikaubandus. Nende katsumuste ületamiseks vajame tõhusat süsteemi ohtude tuvastamiseks ja konfliktide lahendamiseks. OSCE on õige kontekst kaugeleulatuva arutelu pidamiseks Euroopa julgeoleku teemal. See on üks suuremaid foorumeid rahvusvahelist julgeolekut puudutavate ideede jagamiseks ning OSCE on juba tõestanud, et suudab tõhusaid meetmeid kasutusele võtta. Kahjuks on viimase aja sündmused näidanud, et OSCE struktuurid ei vasta enam nüüdisaegse maailma vajadustele, mida näitab väga selgelt lahendamata konflikt Kaukaasias või ebapiisav reageerimine 2008. aasta Gruusia konflikti puhul. Nende struktuuride nüüdisajastamine on meie kõigi huvides, et nendest saaks edaspidi vahend kiireks reageerimiseks esile kerkivatele ohtudele. OSCE võimekust selles valdkonnas tuleb tugevdada organisatsiooni vananenud tegevusmehhanismide muutmise ning uute mehhanismide loomisega. Ainult nii saab panna OSCE positsiooni, kust see on suuteline töötama tõhusa julgeoleku tagamise nimel Euroopas ja Euraasias. Euroopa julgeoleku huvides peame jätkama 2008. aastal Korfus alanud protsessi. Meie toetusel saab OSCEst kaalukas ning efektiivne jõud õiguskorra kaitsmiseks Euroopas ning Euraasias. Toetan algatust, mille eesmärk on tugevdada ELi ja OSCE koostööd.

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Toetan arutelu Libor Roučeki raporti üle, mis käsitleb detsembris toimuvat Astana tippkohtumist, kus me loodetavasti OSCEd tugevdada suudame. EL peab võtma kindla seisukoha selle organisatsiooni suhtes, mis saaks mängida tähtsat rolli piirkondliku julgeoleku alal ning aidata kaasa demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamisele.

Selles kontekstis vajavad minu arvates vastamist kaks küsimust. Esiteks OSCE inimmõõtme tugevdamise küsimus. Lissaboni lepingu järgsel perioodil, mil välisteenistus võimaldab koostada tervikliku julgeolekukontseptsiooni, on inimõigused ja demokraatia väga tähtsad. Teiseks soovin rõhutada, et Korfu protsessi raames tuleb suunata rohkem tähelepanu lahendamata konfliktide lahendamisele ning selles valdkonnas annab OSCE teiste samalaadsete piirkondlike organisatsioonidega võrreldes tõelist lisandväärtust.

Soovin tuua esile Libor Roučeki raporti lõike 8, mille puhul väliskomisjonis laialdane üksmeel valitses. Kindlasti tuleb rõhutada vajadust leida Transnistria konfliktile alaline lahendus, mis põhineb Moldova Vabariigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamisel. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja jätkata kiiresti ja lisatingimusteta läbirääkimisi 5 + 2 formaadis.