Istungi stenogramm

Kolmapäev, 10. november 2010 - Brüssel

22. Demograafilised probleemid ja põlvkondadevaheline solidaarsus (lühiettekanne)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Thomas Manni tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel esitatud raport demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (2010/2027(INI)) (A7-0268/2010).

  Thomas Mann, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on edastanud olulise demograafiliste muutuste küsimuse märguande. Esiteks on kokku pandud ühine pakett noortele ja vanadele. Selles võetakse uus uuenduslik lähenemisviis, mis põhineb õiglusel põlvkondade vahel. Me ei pea silmas üksteise kõrval eksisteerivaid põlvkondi, vaid nende kokkusaamist. Selleks et anda arutelule stabiilne alus, peaksid liikmesriigid esitama põlvkondade bilansid. See võimaldab luua usaldusväärsed mudelid ja prognoosid põlvkondade maksevoogude kohta. Statistikaametitel on lihtne arvutada, kui suured on maksutulu, sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksed. Mõjuhinnang põlvkondade vaatekohast on eelkõige ette nähtud selleks, et võtta kasutusele põlvkondade koormamisega seotud soovitavate mõjude ja soovimatute kõrvalmõjude seadusjärgne mõju hindamine. See kavatsetakse muuta kohustuslikuks kõikides liikmesriikides ja ELi tasandil.

Saadame Euroopa Komisjonile ja nõukogule selge sõnumi pensioni kohta. Meil ei ole vaja ühtset Euroopa pensioniiga! Selle asemel tuleks jälgida riiklike pensioniigasid. Eakaid töötajaid ei tohi sundida vastu nende tahtmist suvaliselt kokku lepitud pensioniea tõttu töötamist lõpetama. Ka Euroopa Kohus lükkas selgelt oma oktoobri otsuses tagasi sunnitud pensionile mineku alates pensionieast. Pensionäridel on kindlasti lubatud kandideerida vabadele ametikohtadele ning neid ei tohiks seada ebasoodsasse olukorda oma vanuse tõttu. Eakamate kodanike puhul nõuame üle 50aastastele suunatud Euroopa tööhõivepakti ettepanekut. 2020. aastaks tuleb saavutada kolm eesmärki. Esiteks üle 50aastaste töötavate töötajate osakaal peab tõusma üle 55%. Teiseks tuleb kogu Euroopas kaotada varajane pensioniiga ja selle rahalised stiimulid. Kolmandaks muudetakse liikmesriikides kättesaadavaks rahalised vahendid üle 60aastastele inimestele, et võimaldada neil tööturule kauemaks jääda.

Vanuseskaala teises otsas on noored. Nõuame Euroopa noortegarantiid! Pärast maksimaalselt neljakuulist töötust tuleb kõikidele noortele pakkuda töökohta, praktikakohta või muid väljaõppevõimalusi. Seejuures peab kehtima toetamise ja nõudmise põhimõte. Toetamine ei ole siiski n-ö ühesuunaline tänav. Kui noortel ei ole piisavalt kvalifikatsioone, peab neil olema võimalus neid hankida, et saada töövõimeliseks. Mul oli väga hea meel näha, et Euroopa Komisjon on juba käsitlenud ühte minu raportis nimetatud ettepanekut. Mõned nädalad tagasi kuulutas ta 2012. aasta aktiivse vananemise Euroopa aastaks. See on õige märguanne õigel ajal.

Ainus tilk tõrva meepotis on komisjoni enamuse otsus nõuda täiendavaid diskrimineerimisvastaseid määruseid, mistõttu tuleb vanemate inimeste jaoks kehtestada uued kriteeriumid kindlustuslepingute sõlmimise, reiside broneerimise ja autode rentimise kohta. See toob kaasa üksnes bürokraatia suurenemise ja tagab suure rahalise kulu, mis ei aita kaasa põhiideele kaitsta inimesi tõhusalt tõrjutuse eest. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on seega esitanud alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mis ei sisalda seda nõuet. Muus osas olime siiski tööhõive- ja sotsiaalkomisjoniga nõus. Mitmete ühisettepanekute ja 22 kompromissi abil saavutasime laialdase üksmeele.

Tahaksin tänada oma kolleege ja kaasparlamendiliikmeid teistest fraktsioonidest tõhusa koostöö eest! Saame noored ja vanad kokku tuua ning teemegi seda. Loodan, et selle raportiga õigluse kohta põlvkondade vahel oleme astunud koos olulise sammu edasi.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Tänan Thomas Manni meile nende väga oluliste ettepanekute esitamise eest! Arvan, et kõige olulisem eakate seisukohalt on see, et peame muutma oma suhtumist pensionile minekusse ja ka töösse. Ideaalis peaks kohustusliku pensionile mineku asemel olema järkjärguline pensionile minek ja vabatahtlik pensionile minek. Minu juurde tuli kaks nädalat tagasi inimene, kes ütles, et ta oli pensionile läinud. Küsisin, kas ta on 65, ning ta ütles: „Ei, kui ootaksin järgmise aastani, oleksin sunnitud minema. Praegu saan minna oma tingimustel.” Kui ta oleks saanud töötada 67. või 70. eluaastani, oleks ta seda teinud. Avan, et see on väga oluline asi, millega tuleks arvestada.

Teiseks arvan, et eriti ebasoodsates tingimustes on noored ning noored minu kodumaal Iirimaal on ebasoodsamates tingimustes kui kunagi varem, sest nüüd lasub neil panganduskriisist tulenev suur võlg ja hoolimata sellest, et nad on kõrgelt haritud, on neil ainult üks valikuvõimalus – valida pilet välismaale, kui nad tahavad töötada; kodus nende jaoks töökohti ei ole.

Vajame noorte inimeste töölevõtmisega seotud uuendusi. Toetan eriti Thomas Manni soovitust selle kohta, et kui nad on teatava arvu kuid tööta, tuleks neile mingi töö anda. Need on väga positiivsed ettepanekud ja ma toetan neid.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Tahan väga kiita raportööri, sest olen kindlasti nõus paljude sätetega, mis on kehtestatud demograafiliste probleemide käsitlemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse tugevdamise kohta. Mis puutub aga eakatesse inimestesse, ei saa ma nõustuda pensionile minemist käsitleva sätte kaotamisega enne tavapärasesse pensioniikka jõudmist. Väga sageli on eakad inimesed sunnitud minema varem pensionile teatavate asjaolude tõttu ja sageli oma tahte vastaselt. Arvestades aga majanduskriisi tagajärgedega, on varane pensionile mineku võimalus sageli ainuke ellujäämisvõimalus eakatele inimestele, kes on koondatud. Seepärast peame arvestama asjaoluga, et riiklikud pensionisüsteemid erinevad liikmesriigiti, ning võtma arvesse kõikide liikmesriikide praktikat, mitte järgima ainult ühe või mõne riigi eeskuju.

  Elizabeth Lynne (ALDE). – Austatud juhataja! Tahaksin tänada väga Thomas Manni tema töö ja hea koostöö eest komisjonis! Mul on hea meel, et nii paljud minu muudatusettepanekud võeti komisjonis vastu. Peame seisma silmitsi asjaoluga, et paljusid vanemaid inimesi koheldakse paljudes liikmesriikides endiselt halvasti ja muidugi on halvim näide sellest eakate kuritarvitamine.

On ka teisi viise, kuidas eakaid halvasti koheldakse, sealhulgas vanuseline diskrimineerimine töökohas ning seetõttu on mul hea meel, et nõuame selles raportis 2000. aasta tööalase kohtlemise direktiivi nõuetekohast rakendamist ning eakate teadlikkust oma õigustest.

Mul on ka hea meel, et mu muudatusettepanek, milles nõuti kohustusliku pensioniea kaotamist, võeti vastu, ehkki liikmesriigi tasandil kehtestatud fikseeritud pensioniiga muidugi säilitati. On vale sundida vanemaid inimesi töötamist lõpetama, kui nad tahavad jätkata ja suudavad seda veel teha.

Peame säilitama ka survet nõukogule loobuda horisontaalse direktiivi blokeerimisest juurdepääsu kohta kaupadele ja teenustele, mis muu hulgas hõlmab vanuselist diskrimineerimist. On juba ülim aeg selleks, et eakad inimesed omaksid samu õigusi kui kõik teised. Paluksin teil hääletada esialgse raporti ja mitte PPE muudatusettepaneku poolt.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin kiita raportööri Thomas Manni suurepärase raporti eest! Arvan, et õiglus põlvkondade vahel on arenenud ühiskonna oluline omadus. Sisuliselt tähendab see ainult seda, et ükski põlvkond ei tohi ega peaks elama teise kulul. Seda, mis on loogiline ning ilmselge inimeste eraeludes ja perekonnas, on raskem ühiskonnas esindada. Kui riik võtab vastu laenu, mida ta ei suuda tagasi maksta, on see järgmise põlvkonna koorem. Igaüks, kes liigkasutab toormaterjale, kahjustab järgmist põlvkonda. Ütlemine, et oleme planeedi Maa oma lapselastelt üksnes laenanud, on võib-olla parim viis selle konflikti seletamiseks. Minu jaoks tähendab see, et peame uurima iga õigusakti, iga määrust ja iga direktiivi tagamaks, et nad kindlustavad õigluse põlvkondade vahel. Minu arvates on raport oluline samm õiges suunas.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Põlvkondadevahelise solidaarsuse küsimusel on palju külgi – olukord, mida Thomas Mann oma dokumendis hästi kirjeldab. Üks kõige olulisemaid asju on kindlustatuse küsimus vanemas eas ning eriti vanema ea jätkusuutlik ja stabiilne rahastamine, mis pikemas perspektiivis tagab korraliku pensionitaseme. Seega on minu arvates selles raportis probleeme punktiga 99, milles raportöör väidab muu seas, et ümberjaotuse põhimõttel töötav süsteem tuleb asendada kapitalimaksetel põhineva süsteemiga.

Praegune kriis on toonud esile ka ohud, mis kaasnevad mõnede erapensionifondide maksejõulisuse piiratusega, mida on rängalt tabanud nii intressimäärade kui ka investeeringute väärtuse langus. Näiteks kaotasid 2008. aastal erapensionifondid enda väärtusest üle 20%. Maksejõulisuse languse tagajärjel olid nad sunnitud ka oma varad kahjumiga maha müüma. Paljud neist vaevlevad endiselt maksejõulisuse äärel. Kapitalimaksetel põhinevad pensionifondid ei saa olla reaktsioon demograafilistele suundadele. Need on peamiselt oluliste ohtudega finantsteenused. Seega arvan, et ei ole mõistlik seada sellisesse ohtu nii olulist sotsiaalset ülesannet nagu väärikuse tagamine vanas eas.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Demograafilised muutused muudavad järk-järgult ja oluliselt elanikkonna ning vanusepüramiidi struktuuri. Keskmine sündimuse tase Euroopa Liidus on 1,5 last, mis kuulub selgelt maailmas madalaimate hulka. Selle tulemusena võime oodata tõsiseid probleeme, mis on seotud Euroopa elanikkonna demograafilise vananemisega.

Üks selle põhjuseid on minu arvates see, et teatavad struktuurid on väga vähearenenud, mis takistab paljudel perekondadel uute liikmete saamist. Poliitika, mille eesmärk on töö- ja pereelu tasakaalustamine ning samuti maksukergenduse ja muude hüvede tagamine, on oluline eeltingimus sündimuse taseme suurendamiseks. Teisest küljest peame võtma vastu õiguslikke meetmeid eakate inimeste integratsiooni parandamiseks aktiivsesse ellu, millega peab praktikas kaasnema ebaõiglase vanusel põhineva diskrimineerimise aktiivne kaotamine.

Kiidan ja toetan täielikult nn aktiivse vananemise poliitikat, mille eesmärk on võimaldada inimestel jääda tervislikuks isegi kõrgemas eas, osaleda sotsiaalses elus ning parandada lisaks oma elukvaliteedile ka ühiskonna elukvaliteeti tervikuna põlvkondadevahelise solidaarsuse vaimus.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Praegune probleem on see, et noored ja vanad inimesed seisavad töö otsimisel silmitsi raskustega, mistõttu on põlvkondadevahelise õigluse saavutamine lähiaastatel üks Euroopa ja liikmesriikide poliitika esmatähtsaid sotsiaalseid ülesandeid. Usun, et turvalise paindlikkuse mõiste edendamine ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärk saavutada 75% tööhõive on olulised sammud selles suunas. Minu arvates peaksid nii Euroopa Komisjon kui ka nõukogu võtma kasutusele põlvkondade loenduse teabe pakkumise viisina. Oluline on ka suurendada Eurostati säästva arengu näitajaid absoluutselt igas liikmesriigis.

Tahaksin lõpetada õnnesoovidega Thomas Mannile, sest ta on oma raportis edukalt määratlenud mitmeid väga atraktiivseid lahendusi. Nende seas on Euroopa noortegarantii algatus ja üle 50aastastele suunatud Euroopa tööhõivepakti algatus.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Saabuvatel aastatel tuleb lisaks kriisi mõjule silmitsi seista ka paljude teiste suurte probleemidega. Üks suurimaid nende seas on demograafilised muutused ning sellest tulenev rahvastikukadu teatavates piirkondades. Liikmesriigid mängivad olulist rolli, et tagada tingimused, mis kindlustavad, et mõju kodanikele on minimaalne. Nad vajavad tugevat toetust, mis põhineb määratletud vajadustel, eelkõige asjakohaste ELi rahastamisvahendite, näiteks struktuurivahendite abil.

Nende saabuvate probleemide lahendamiseks tuleb minu arvates erilist tähelepanu pöörata eriti noortele, kaasates nad ühiskonnaellu. Peame noortesse investeerima ja pakkuma neile juurdepääsu sobivale haridusele, millele järgneb võimalus saada sobiv töökoht, või julgustada neid valima karjäär ettevõtjana. Ma usun, et see võimaldab meil tagada noorte sotsiaalse kaasatuse ning võidelda ühe peamise teguriga, mis põhjustab vähenevat sündivust ja sotsiomajanduslikke erinevusi põlvkondade vahel.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage mul alustuseks tänada ja kiita Thomas Manni väga hea raporti eest! Selles esitatakse väga põhjalik ja ulatuslik analüüs selle demograafilise valdkonna probleemidest. Komisjonil on väga hea meel, et raportis rõhutatakse strateegiaid, mis võimaldavad liikmesriikidel ja Euroopa Liidul end elanikkonna vananemiseks ette valmistada, ning viise, kuidas tagajärgedega paremini hakkama saada.

Oma raportis esitate sel teemal mitmeid praktilisi lahendusi: Programm „Aktiivsed eakad”, Euroopa noortegarantii, üle 50aastastele suunatud Euroopa tööhõivepakti algatus, vanuselise juhtimise algatus, põlvkondade tandemi algatus jne. Selles esitatakse ka üsna palju huvitavaid ettepanekuid põlvkondadevahelise solidaarsuse mõiste määratlemiseks ja kohaldamiseks, sest see on, nagu te ka ütlesite, üks Euroopa Liidu eesmärke pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Nagu teate, on komisjon selles valdkonnas alustanud juba tööd kahe olulise asjaga: meie roheline raamat pensionide kohta, millele järgneb järgmisel aastal valge raamat, milles kirjeldatakse tulevasi tegevusi, ning meie ettepanek, mis põhineb teie ettepanekul, Thomas Mann, kuulutada 2012. aasta aktiivse vananemise Euroopa aastaks.

Komisjon esitab peagi oma kolmanda Euroopa demograafiaalase aruande, milles sätestatakse elanikkonna viimased suundumused. Selles näidetakse ka, kuidas majanduskriis on mõjutanud liikmesriikide suutlikkust olla valmis elanikkonna vananemiseks.

Järgmine kümnendik tähendab Euroopa Liidu jaoks suuri demograafilisi muutusi. Suured inimrühmad, kes sündisid beebibuumi ajal, lähenevad pensionieale, samal ajal kui uued tööturule jõudvad rühmad on palju väiksemad. Samuti on nooremad Euroopa põlvkonnad palju tõenäolisemalt näiteks erineva migratsiooni taustaga ja see muutus paneb poliitikakujundajad liikmesriikides proovile.

Sellest saab suur takistus Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisel, juhul kui me ei suuda mobiliseerida alakasutatud demograafilist potentsiaali. See nõuab jõupingutust aktiivse vananemise edendamiseks, et parandada noorte tööturu olukorda, integreerida paremini sisserännanuid ja nende järeltulijaid, edendada tööjõu rännet ning aidata kaasa töö- ja hooldamiskohustuste ühitamisele. Kogu selles suures töös ootame meie komisjoni poolel aktiivset koostööd Euroopa Parlamendiga.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 11. novembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Inimkonna ajaloos on suured muutused saanud alguse kahe muutuja toimimise alusel: demograafiline tegur ja usuline tegur. Praegusel ajal lähenevad need kaks tegurit ohtlikult teineteisele. Kui nüüd on juba pikka aega räägitud n-ö tsivilisatsioonide kokkupõrkest ja sellest, kui oluline on Euroopa jaoks olla näide näiliselt vastuoluliste kultuuride tsiviliseeritud kooseksisteerimise kohta, tähendab Euroopa elanikkonna progressiivne vananemine ja vähenev sündivus seda, et peame uuesti üle vaatama tootlikkuse teguri. Seni kui meie eakad inimesed peavad rahastama meie noori, kes ei leia tööd ja keda on järjest vähem, on meil vaid kaks võimalust: lubada teistel, mitteeurooplastel, juhtida meie majanduskasvu või usaldada end rahvusvahelise rahastamise keerisesse, mis võib muuta meie kapitali tootlikuks. Alles siis, kui kaks põlvkonda muutuvad teineteise jaoks ressursiks ja töötavad koos ühise arengukava nimel, võime hakata rääkima Euroopa kasvuprotsessist. Julgustan raportööri, teid, austatud juhataja, ning teid, kaasparlamendiliikmed, kaaluma istungi pidamist uue Euroopa majandusarengu poliitika kohta, mis põhineb põlvkondadevahelisel toel, et maksimeerida noorte ja vanade panust Euroopa Liidu arengusse.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Tahaksin väljendada oma toetust üle 50aastastele suunatud Euroopa tööhõivepakti algatuse idee kohta, mis täiendaks ELi 2020. aasta strateegia eesmärke, mis on suunatud eakate aktiivsusele tööturul. Saabuva kümnendi kohta on prognoositud, et tööjõud väheneb kolm miljonit just siis, kui ELis on üks madalaimaid sündivusi maailmas. Üle 55aastaste kodanike osakaal tööturul on alla Lissaboni strateegias sätestatud 50% sihtmäära. Ajal kui vanusepüramiidi valitseb üha enam vanem põlvkond, usun, et on vaja konkreetseid meetmeid tasakaalu loomiseks sotsiaalse solidaarsuse vajaduse ja sotsiaalkindlustussüsteemide ebatõhususe vahel, mis seisavad silmitsi uute majandusalaste ja demograafiliste ülesannetega. Arvan, et vajame eakate inimeste omandatud kogemusi, mida hetkel piisavalt ei kasutata diskrimineerivate eelarvamuste tõttu, millega tuleb tõhusamalt võidelda.

Viimasena tahaksin rõhutada, et eakad naised on endiselt mitmete nii soo kui ka vanusega seotud diskrimineerimise vormide ohvrid. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata eakate üksikute naiste olukorrale, kes moodustavad paljudel põhjustel, mille hulka kuulub pikem eluiga, üha märkimisväärsema osakaalu elanikkonnast.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa, mida mõjutavad demograafilised muutused, seisab silmitsi tõelise katsumusega säilitada tasakaal sotsiaalsete õiguste, teenuste austamise ning põhimõtte „Ühiskond kõigile” vahel. Arvan, et ühiskonnale tervikuna on kasulik kasutada ära inimeste oskusi nende karjääri lõpus. See muudab vajalikuks julgustada ametivõime, eraettevõtteid või valitsusväliseid organisatsioone, kes töötavad välja uuenduslikke kavasid kaasama eakaid inimesi mitmesugustesse tegevustesse. Põlvkondadevahelise solidaarsuse kehtestamise põhivahenditeks jäävad sotsiaalne dialoog ja probleemi arutelu mõjutatud rühmadega. Selleks on võimalik koostada kavasid, sealhulgas haridussüsteeme, mis tõmbavad noorte tähelepanu sellistele probleemidele ja hõlbustavad dialoogi eakatega. Teisest küljest on kasulik soodustada eri vanuses töötajatest koosnevaid töökollektiive ja julgustada toetust ettevõtjatele, kes alustavad selliste töödega, sest põlvkondade segunemine suurendab konkurentsivõimet ja aitab saavutada ühtlasemat majanduskasvu. Sotsiaalmajandus ning rahaline toetus Euroopa Sotsiaalfondilt pakuvad vahendeid konkreetsete kavade loomiseks ja arendamiseks, mille eesmärk on aktiivne vananemine ja põlvkondadevahelise solidaarsuse ergutamine.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis demograafiliste probleemide kohta käsitletakse sotsiomajanduslikke probleeme, mis tulenevad asjaolust, et ühiskond järjest vananeb ja seetõttu on tulevastel põlvkondadel suur finantskoormus. Põlvkondadevahelise õigluse tagamine on üks Euroopa sotsiaalpoliitika põhieesmärke. Euroopa elanikkond vananeb. Sündivus ELi riikides on endiselt madal. Kuigi sisseränne on paljudes riikides leevendanud ebapiisavat sündivust, ei saa me seda kordaminekuks pidada. Suur osa sisserännanute perekondade lastest on ainult madalat haritud ja võitlevad hiljem tööpuudusega. Suur osa sisserändajatest loob oma sotsiaalvõrgustikud ühiskonda integreerumata. Nõustun raportööriga, et sisserändajate valmidus kohaneda ja vastuvõtja valmidus neid vastu võtta on sisserände tingimus. Teine varjatud probleem on sündide sotsiaalne struktuur. Protsentuaalselt koosneb enamus, välja arvatud sisserändajad, sotsiaalselt haavatavatest ja kõige nõrgematest ühiskonnakihtidest pärit lastest. Kahjuks on tänapäeval juba reegliks saanud, et kvalifitseeritud vastutustundliku ellusuhtumisega inimesed saavad sageli ainult ühe lapse, samal ajal kui halvasti kohanevad ja sotsiaalselt haavatavad saavad keskmiselt neli last. Seega lahendavad nad sageli oma hetkelised majandusprobleemid laste sünnitamisega. Neil põhjustel ja ka raportööri nõutud meetodite tõttu on mul heameel toetusprogrammi üle kvalifitseeritud vastutustundliku ellusuhtumisega inimeste sündivuse suurendamiseks halvasti kohanevate inimeste asemel, nagu see praegu on.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Demograafilised muutused on üks peamisi katsumusi, millega Euroopa silmitsi seisab. Sada aastat tagasi moodustas Euroopa elanikkond 15% maailma elanikkonnast. 2050. aastaks prognoositakse ainult 5%. See tõsine olukord mõjutab juba negatiivselt majandust, sotsiaalkindlustussüsteeme ja ühiskonna koostist üldse. Seega on kiiresti vaja meetmed sündivuse suurendamiseks. Vastavalt olemasolevatele uurimustele esineb märkimisväärne ebakõla perekondade soovitud laste arvu ja tegeliku laste arvu vahel: vastavalt 2,3 ja 1,5. Selleks et reageerida vananeva ühiskonna katsumustele, peab Euroopa võtma vastu poliitika, mis edendab kõikidest vanuserühmadest naiste tööhõivet, ning kasutama täielikult ära naiste ja sisserändajate tööhõive potentsiaali. Lastesõimede ja -aedade suhtes on olemas parimad tavad – eriti Portugalis –, mis edendavad sünnitus-, isadus- ja vanemahoolduspuhkusesüsteeme, ning samuti poliitika, mis tasakaalustab pere- ja tööelu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kui praegused demograafilised suundumused jätkuvad, näeme paari aasta pärast sügavat muutust elanikkonna struktuuris ja vanusepüramiidis. Hinnanguliselt väheneb 0–14aastaste noorte arv 100 miljonilt (1975. aastast pärit arv) 66 miljonile 2050. aastal ning tööealise elanikkonna arv väheneb praeguselt 331 miljonilt 268 miljonile 2050. aastal. Lisaks suureneb üle 80aastaste inimeste osakaal 4,1%-lt 2005. aastal 11,4%-le 2050. aastal. Ühiskonna vananemine on üks ELi suurimaid katsumusi. EL ja liikmesriigid peavad kiiresti ja ühiselt tegutsema üksnes seetõttu, et juba praegu näeme suurt tööpuudust noorte seas ning juba esineb raskusi pensionikavade rahastamisel. Põlvkondadevahelise õigluse ja solidaarsuse põhiväärtuste edendamisega tuleb seega töötada viisil, et mis seob pensionikavad, eelarve, võla, tervishoiu ja rehabilitatsiooni, sündimuse edendamise ning perekonnakaitse ja diskrimineerimisevastase poliitika. Seda tuleks teha, rakendades arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Inimlik ühiskond saab põhineda ainult põlvkondadevahelise õigluse ja solidaarsuse põhimõttel. Ei saa olla õiglust ilma solidaarsuseta. Euroopa peab silmitsi seisma kahe probleemiga – kõrge töötuse määr noore põlvkonna seas ja ebakindlus suutlikkuses rahastada pensionifonde. Üle 60aastaste inimeste osakaal suureneb igal aastal kahe miljoni võrra (alates 2015. aastast). Samal ajal on oluline käsitleda väheneva sündimuse küsimust – juba mitmeid kümnendeid kestnud protsess. See asetab liiga suure koormuse noorele põlvkonnale, kelle arv on vähenemas ja võib kaasa tuua jaotuskonfliktid. Eakaid inimesi tuleks näha kui eelist. Nende kogemust ja valmidust aktiivselt ühiskonna ehitamises osaleda tuleks julgustada igal tasandil. Liikmesriigid peaksid väärtustama ja tunnustama mitteametlikke tegevusi põlvkondadevahetuse solidaarsuse tugevdamisel miljonite eakate perekonnaliikmete poolt, kes hoolitsevad nii nooremate kui ka vanemate ühiskonnaliikmete eest. Üks põhilahendusi on kodanikuühiskonna parem kaasamine, mis omab pikka traditsiooni sotsiaalse toetuse korraldamisel. Toetan ka AGE platvormi kuulutada 2012. aasta põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Thomas Manni raportist tuleb selgelt välja probleeme, millele peame suuremat tähelepanu pöörama. Kaugeleulatuvad muutused Euroopa elanikkonna struktuuris on ilmseks muutumas. Sündimus kogu ELis on nõnda praegu 1,5 last naise kohta. Sellele peame oma poliitikas nõuetekohast tähelepanu pöörama. Ühest küljest peame rõhutama praktika ja töökohtade olulisust noorte jaoks. Euroopa noortegarantii nõudmine, mille alusel tuleb noortele pärast maksimaalselt neljakuulist töötust pakkuda töökohta, praktikakohta, täiendusõpet või muud väljaõppevõimalust, on huvitav ettepanek, mida peaksime üksikasjalikumalt uurima. Teisest küljest tuleb viidata aktiivse vananemise olulisusele ja õiglusele põlvkondade vahel. Ka selles valdkonnas peame tulevikus muudatusi tegema. Toetan Thomas Manni raportit.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Head kolleegid! Demograafilised muutused, tööealiste inimeste vähenev arv ja sündimuse langus tähendavad, et vanus on uus lõhede põhjustaja maailmas. Näib oluline luua põlvkondadevaheline algatus, mis on suunatud eakatele inimestele, ning parandada suhteid nende ja ülejäänud ühiskonna vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka elamistingimuste parandamisele ja eakate inimeste tervishoiule, seda eriti piirkondades, kus elanikkond väheneb 20–30%. Bulgaarias on näiteks keskmine pension umbes 100 eurot, mistõttu on vajalik tagada pensionäridele parem ja väärikam elu. Tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et on oluline koostada kataloog kõige tõsisematest probleemidest, mis võimaldab luua konkreetseid lahendusi. Oluline on ka leida ja kasutada ära hea tava eeskuju piirkondadest, mis tulevad ühiskonna vananemise ja selle mõjudega hästi toime, eriti aktiivse vananemise Euroopa aasta kontekstis. Tänan teid!

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Demograafiline probleem on peamine katsumus Euroopa riikide ja piirkondade jaoks väheneva ja vananeva elanikkonna taustal – olukord, millega seisab silmitsi enamik liikmesriike. Sellega seotud demograafilised ohud on ELi tasandil sotsiaalpoliitika prioriteet. Ajal mil elanikkonna vananemine jätkub, sündimus väheneb ja valitseb demograafiline ebaühtlus, peab see poliitika määratlema konkreetsed meetmed tekitatud mõjuga võitlemiseks. Viimase kahekümne aasta jooksul on maapiirkondade elanikkond äärealadel, eriti noorte seas, märkimisväärselt vähenenud. Noorte roll erinevuste vähendamisel linna- ja maapiirkondades ning demograafilise ebaühtluse tasakaalustamisel, mis on oluline ühtekuuluvuspoliitika eesmärk, on oluline. Peame võtma kasutusele maakeskkonna hüved alates investorite toetamisest Interneti lairibaühenduse loomiseni. Eurostati andmetel suureneb keskmine tööiga 2060. aastaks 7%. Liikmesriigid peavad koostama selge ühise poliitika põlvkondadevahelise solidaarsuse loomiseks ja elanikkonna kaasamiseks tööturul palju vanemas eas kui praegu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tahaksin kiita Thomas Manni raportit. Demograafilised probleemid, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, muutuvad üha ilmsemaks, mõjutades sealjuures enim maapiirkondi. Statistika näitab, et üksnes 7% Euroopa talupidajatest on alla 35aastased, kui samal ajal peaks 4,5 miljonit talupidajat järgmise kümne aasta jooksul pensionile minema. Meid ohustab tööealise elanikkonna langus maapiirkondades, mille mõju põllumajanduslikule tootlikkusele on tulevikus ebasoodne.

Demograafiliste probleemide käsitlemiseks maapiirkondades on vaja uusi vahendeid. Üks põhiküsimusi on juurdepääsu tagamine haridusele, et pakkuda noortele maapiirkondades kutseharidust ja meelitada nad põllumajandussektorisse. Teine oluline aspekt oleks, kui kõik liikmesriigid rakendaksid meetmed talupidajate varajaseks pensionile saatmiseks koos meetmetega noorte talupidajate toetamiseks. Mõlema komplekti meetmete rakendamine tõhustaks märkimisväärselt põllumajandusettevõtete juhtimist, täiendades põllumajandusettevõtete juhtide põlvkonda. Viimasena on veel üks põhiküsimus toetuse tagamine ettevõtjatele juurdepääsul põllumajandusprojektideks eraldatud rahalistele vahenditele, mida tuleb pidada stiimuliks, eriti noorte kaasamisel põllumajandusse.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Austatud juhataja! Tahaksin toetada oma kolleegi Thomas Manni raportit, milles käsitletakse mitmeid olulisi küsimusi, millega Euroopa Liit lähitulevikus või juba praegu silmitsi seisab. Hiljutised protesteerimised Prantsusmaal pensioniea suurendamise vastu on märgiks selgest lõhest Euroopa kodanike ootuste ja üldiste demograafiliste suundumuste vahel. Oodatav eluiga on Euroopas stabiilselt suurenenud, samal ajal kui elanikkond väheneb. Mõlemad suundumused toovad koos paratamatult kaasa maksukoorma suurenemise tulevastele põlvkondadele, kui pensionisüsteeme ulatuslikult ei muudeta. Erimeelsuseid, mida pensionireform Prantsusmaal põhjustas, on võimalik emotsionaalselt mõista, kuid võttes arvesse Euroopa demograafilist olukorda, tuleb märkida, et Prantsusmaa valitsuse ettepanek ja parlamendi lõplik otsus on ainuke asjakohane reaktsioon vältimaks nii Prantsusmaa töötavate kui ka pensionil olevate inimeste vaest tulevikku. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused peavad astuma pikemasse dialoogi kodanikega, et suurendada teadlikkust demograafiliste muutuste ja sellega kaasnevate sotsiomajanduslike proovikivide kohta. Konsensusele jõudmine on oluline, et õigustada vajalikke, kuid ebapopulaarseid reforme.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Euroopa rahvastik vananeb aasta-aastalt, seda hoolimata suurest sisserändest ja mõnevõrra suurenenud sündimusest, ning johtuvalt sellest tuleb meil silmitsi seista uute probleemide ja väljakutsetega. Jälgides Euroopa demograafilist püramiidi, on selge, et tulevikus peame rohkem eakaid tööturule suunama, ning nõustun selles osas raportööriga, et rahvastiku vananemine pakub ka suuri võimalusi konkurentsi- ja innovatsioonivõime parandamiseks ning seeläbi majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks. Eakate tööhõive suurendamine on kahtlemata väga oluline, kuid eelkõige peame tegelema põhjuste, mitte tagajärgedega, ehk me peaksime seadma prioriteediks sündimuse tõstmise. Euroopa kogemus sisserändajate lõimumisel on näidanud, et lahendus pole ka sisserände soodustamine, vaid vastupidi. Suur integratsioonilaine Euroopasse on pannud põliselanikud kartma, et nad jäävad vähemusse omal maal ning sisserändajad ei võta omaks kohalikku keelt ja kultuuri. Sellest tulenevalt on murettekitavalt paljud eurooplased hakanud vastureaktsioonina toetama paremäärmuslasi, kelle põhimõtted on vastuolus omakorda Euroopalike põhiväärtustega. Arvestades Euroopa vananevat demograafilist olukorda, on kahetsusväärne ja vastuoluline, et noorte inimeste seas on üsna kõrge tööpuudus (iseäranis Ida-Euroopas) ning me ei suuda olemasolevaid noori piisavalt väärtustada. Põlvkondadevahelise õigluse tagamine on kindlasti oluline küsimus, millega tegeleda, et välistada jaotuskonflikte.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa vananeb teistest mandritest kiiremini. Üks murettekitav asjaolu on see, et üle 65aastaste inimeste ja tööealiste inimeste (vanusevahemikus 15–64) vahekord kahekordistub 2060. aastaks (25,4%-lt 53,5%-le). Sellise suhte kasv Rumeenias on häiriv, sest hinnanguliselt suureneb see 21,3%-lt 2008. aastal 65,3%-le 2060. aastal.

Võttes arvesse elanikkonna vananemise ulatust ja kiirust, peavad liikmesriigid oma tööhõivepoliitikas silmas pidama soolist tegurit, uute vormide leidmist töö korraldamiseks ettevõtetes ning samuti paindlike mooduste soodustamist, mis võimaldaksid järkjärgulist pensionile jäämist, töötingimuste parandamist ning diskrimineerimisvastaste tavade edendamist töölevõtmise ja kutseõppe valdkonnas.

Samal ajal kutsun liikmesriike üles:

– edendama lähenemisviisi, milles võetakse arvesse vananemist töökohas, ning töötama välja selle üksikasju, eriti kasutades järkjärgulise pensionilejäämise võimalusi, arvestades seejuures eri töökohtade raskusastme ning töö-, tervise- ja ohutustingimustega;

– säilitama varajase pensionile mineku võimalust teatavate töötajate rühmade jaoks vastavalt nende töötingimustele ning eritingimustes, nagu koondamine või ümberkorraldamine.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) See on väga oluline raport, mida Euroopa Komisjon peaks kasutama prioriteetide määratlemisel ja töö kavandamisel 2012. aastaks, mis kuulutatakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks. Olen parlamendis korduvalt tõstatanud aktiivse vananemise küsimuse ja see peaks saabuvatel aastatel olema Euroopa Liidu ning kõikide liikmesriikide prioriteet.

Demograafiat ei saa muuta. Seistes silmitsi Euroopa ühiskonna vananemisega, on oluline saavutada pensioniealiste inimeste tööalane aktiivseks muutmine. Me ei tohi jätta kõrvale nende kogemusi ega eirata nende soovi töötamist jätkata. Seega toetan raportööri esitatud algatusi ning eriti üle 50aastastele suunatud Euroopa tööhõivepakti ja aktiivse vananemise algatust. Ülioluline on ka inimväärse pensioni algatus. Kooskõlas raportiga pöördun nõukogu ja liikmesriikide poole kiirete korralduste tegemiseks, et tagada asjakohase pensioni maksmine kõikidele eurooplastele, mis tagab neile väärika elu üksnes vaesusepiiri ületamise asemel. Peame töötama kõikide eakate inimestega seotud paljude diskrimineerimise vormide vastu. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et eakatel inimestel on vähem vajadusi. Eakate inimeste puhul on raskused juurdepääsul laenudele ja diskrimineerimine tööturul tavapärased. Tavaline juhtum on absurdne olukord, kus 40aastast naist peetakse töötamiseks liiga vanaks, samal ajal kui koolilõpetajatelt oodatakse mitu aastat ametikogemust.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Viis demograafilisest kriisist välja on läbi perekonna, sest traditsioonilise perekonna rolli nõrgenemise tõttu me sellesse kriisi sattusimegi. Eakate töötajate ja naiste osakaalu suurendamine aktiivses tööhõives on üksnes lühiajaline lahendus. See annab meile natuke aega, mida peame kasutama eriti noorte motiveerimiseks looma perekondi ja kasvatama lapsi. Meie lühiajaline strateegia ei tohi siiski sattuda otsesesse vastuollu sellega, mida tahame pikemas perspektiivis saavutada. Selleks et noorte laste emad saaksid tööle tagasi minna, peame ehitama piisavalt koolieelseid lasteasutusi. Unustame siiski, et lapsed õpivad oma peamised sotsiaalsed harjumused kolme esimese eluaasta jooksul; et lastesõimedes õpivad lapsed ennast kehtestama pigem karjudes, kui teisi inimesi austades; et lapsed kasutavad sellel perioodil õpitud käitumismudeleid kogu oma elu jooksul. Vanemlik hoolitsus ei ole lapse jaoks luksus vaid loomulik norm. Lastesõimed ja lasteaiad on ja jäävad alatiseks kompromissiks. Nagu iga kompromissiga, kehtib ka siin see, et kui talutavaid piire ületatakse, on tagajärjed hullemad kui oskame praegu ette kujutada. Kas võime olla kindlad, et põlvkond lapsi, kes veedab rohkem aega võõraste kui oma vanematega, on ühel päeval samamoodi valmis võtma vastutust vanade, haigete ja puuetega inimeste eest nagu meie täna?