Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2244(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0301/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/11/2010 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0392

Istungi stenogramm
Neljapäev, 11. november 2010 - Brüssel EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
Protokoll
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0171/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE). (PL) Austatud juhataja! Alternatiivsed investeerimisfondid on liidu majanduse jaoks väga olulised. Nende fondide valitsejad peavad täitma õigusnorme ja standardeid, mis võimaldavad osutada teenuseid liikmesriikide territooriumil, ning finantsturgude järelevalve peab olema asjakohane ja tõhus. Selleks peame kõrvaldama kõik ebatäpsused nende fondide eest vastutavates õigus- ja haldussüsteemides. Esitatud ettepanekud parandavad järelevalvesüsteemide läbipaistvust ja tulemuslikkust ning tõhusamate õigusnormide vili on finantsinstitutsioonide stabiilsuse ja usaldusväärsuse suurenemine ning selle tulemusena Euroopa majanduse paranemine.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Tänane hääletus on Euroopa Liidu märkimisväärne samm alternatiivsete investeerimisfondide reguleerimisel. Direktiivi alusel tuleb fondivalitsejad registreerida ja neile tegevusluba anda ning nad peavad järgima rangeid tegevusjuhendeid Euroopa Liidus. See on tegelikult esimene kord, kui seda sektorit reguleeritakse, ning usun, et dokument, mille üle hääletasime, on aidanud saavutada – loodan, et õige pea – tõeline finantstoodete ühtne turg.

Tahaksin rõhutada, kui oluline roll on Euroopa Parlamendil, kes on nõudnud rangeid eeskirju finantssektori põhjalikumaks jälgimiseks, mille tulemusena on finantssektor muutunud ka – loodan, et mu sõnad teid ei pahanda – eetilisemaks. Hiljutised õppetunnid finantskriisist, mille vallandas investeerimisfondidega ülemäärane spekuleerimine, peaksid panema meid tundma heameelt selle direktiivi üle, mis pakub suuremaid tagatisi üldsuse kaitseks.

Hääletasin saavutatud kompromissi poolt ning tahaksin ka kasutada võimalust, et kiita raportööri Jean-Paul Gauzès’i tema tohutu ülesande eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Kui vaatasime päris alguses, 18 kuud tagasi, esialgset ettepanekut, siis nägime dokumenti, mis oli kui kortsus särk. See oli ilmselgelt ettepanek, mille puhul tööstusharuga polnud nõu peetud – ettepanek, mis oleks sulgenud turud, muutnud Euroopa investorite jaoks väga keeruliseks investeerimiskohaks, et investeerida ELi-välistesse fondidesse, ning alandanud pensionifondide tootlust, mõjutades investeeringuid arenevatel turgudel. Ma olin väga mures nende ettepanekute pärast.

Õnneks jõudsime pärast variraportööride tööd ning suurepärast koostööd, samuti voliniku ja eesistujariigi Belgia head tööd vastuvõetava lahenduseni, mis nüüd toimib ja hoiab turge avatuna, suurendab läbipaistvust ja tagab, et Euroopa investorid saavad jätkuvalt investeerida ELi-välistele turgudele. Me peame pingsalt jälgima Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse rolli, et tagada, et see ei kaotaks juurdepääsu ELi-välistele fondidele, aga üldkokkuvõttes peame jõudma kompromissini, mis on vastuvõetav kogu parlamendis.

 
  
  

Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A7-0294/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). (LT) Hääletasin selle väga olulise dokumendi poolt. Nüüd, mil Euroopa Parlamendi otsus kaotada viisanõue Hiina Rahvavabariigi (Taiwani) kodanike suhtes, kes sisenevad Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja Schengeni riikidesse, on nii suure ja märkimisväärse häälteenamusega vastu võetud, avaldan siirast heameelt Taiwani kodanike üle. Nüüdsest saavad nad siseneda ELi liikmesriikidesse viisavabalt. Lisaks saavad alates tänasest kõik ELi liikmesriikide kodanikud, sealhulgas Küprose, Bulgaaria ja Rumeenia kodanikud, reisida Taiwani ilma viisata. Mulle tundub, et Taiwan ja tema rahvas väärivad sellist otsust, ning avaldan heameelt selle Euroopa Parlamendi otsuse üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Mul ja minu fraktsioonil on hea meel selle üle, et Taiwani kodanikud saavad nüüd vabalt Euroopa Liitu siseneda. Ent nii palju kui ma tean, ei ole ükski ELi liikmesriik Taiwani tunnustanud. Siiski pole ma viisavabaduse vastu ja arvan, et see on hea, et Taiwani elanikud saavad külastada ELi ilma viisata. Ent milline on olukord Euroopa uusima riigi Kosovo puhul? Kosovot on tunnustanud kokku 22 ELi liikmesriiki ning vaid viis riiki pole seda teinud, aga viisaläbirääkimised Kosovoga pole veel alanudki. Komisjon pole sellega ikka veel tegelema hakanud. Loodan, et volinik Malmström alustab lõpuks viisaläbirääkimisi Kosovoga, et tagada Euroopa uusima riigi kodanikele samasugune reisimisvabadus nagu Taiwani kodanikele.

 
  
  

Raport: Kathleen Van Brempt (A7-0246/2010)

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek (ALDE).(SV) Austatud juhataja! Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava on dokument, mida kasutatakse energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringute rahastamiseks. Projektid, millega saab kiiresti alustada ja mis aitavad otseselt kaasa sellele, et muuta majandus keskkonnasäästlikumaks ja tasuvaks. Kokkulepe, millega lõpuks vabastati 1,4 miljardit Rootsi krooni programmi jaoks, on samm sellise Euroopa suunas, mis meie ühiste pingutuste toel aitab keskkonnasäästlikkuse põhimõtte järgimist lihtsustada ja odavamaks muuta.

Energiatõhususe projektide käivitamine loob uusi töökohti, muudab majanduse keskkonnasäästlikumaks ning võimaldab meil olla vähem sõltuv naftat tootvatest riikidest, mis on eriti oluline praegusel kriisiajal. Just nii peaks EL toimima. Raha, mida ei kasutata, saab sellist laadi käibefondi abil rakendada muude kasulike projektide jaoks. Ent nõukogul kulus aega selle mõistmiseks. Läbirääkimised olid väga keerulised ning liikmesriigid tegid kõik, mis suutsid, et üritada oma varasematest lubadustest kõrvale põigelda. Täna olen rahul sellega, et meie, Euroopa Parlamendi liikmed, ei andnud alla.

Läbirääkimiste jooksul püüdsin tutvustada lihtsamaid eeskirju ja läbipaistvust taotlemisel. Seepärast olen väga rahul, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline kokkulepe keskendub samuti selgelt halduskulude madalal tasemel hoidmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eile võttis Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy erakorraliselt sõna ning ütles, et üleilmastunud maailmas on väljaspool Euroopa Liitu raske hakkama saada. Jah, muidugi, sellest ongi tulnud pikad töötu abiraha saajate järjekorrad Norras või toidukriisist tulenevad rahutused Šveitsis. Aga ta ütles veel midagi muud: ta ütles, et ohtlik asi euroskeptilisuse puhul on praegu see, et tänapäeva patriotism põhineb teiste riikide mustamisel, ning selles suhtes oli tal tuline õigus.

Tõeline patrioot rõõmustab kõikide inimeste vabaduse üle ning hindab teiste riikide patriotismi. Kui Van Rompuy väljendas oma teist mõtet, mis oli see, et euroskeptilisus tähendab natsionalismi, mis tähendab sõda, siis ta oleks võinud mõelda liitlasvägede eesmärkidele kahes sõjas, mille lõppu me täna tähistame. Nad võitlesid kõikide riikide vabaduse eest, kõikide Euroopa riikide suveräänsuse taastamise eest. Tänu nende patriotismile ei ühendatud Euroopat türanniaga, taastati suveräänsus ja sõltumatus ning sai tegelikult võimalikuks ka Euroopa Liit. Just täna peaks ta seda meeles pidama.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0608/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Avaldan heameelt president Barack Obama otsuse üle osaleda sel kuul Lissabonis ELi ja USA tippkohtumisel ning hääletasin täna resolutsiooni poolt. Tuleb arutada niivõrd paljusid olulisi küsimusi. EL ja USA kohtumise päevakord on tihe nagu alati ning mõlemad pooled peaksid kasutama võimalust esitada ühised seisukohad sellistes küsimustes nagu finantsregulatsioon, kliimamuutus, lepingute põhjalikumaks muutmine ja terrorismivastane võitlus.

Majanduse elavnemine peab siiski olema kõige olulisem päevakorrapunkt. Meie majanduspartnerlus on põhiline üleilmse majandusõitsengu hoob. Meie riikide majandus kokku moodustab poole üleilmsest majandusest. Seepärast peame koostama ühised strateegiad oma edasiseks tegevuseks, et tagada stabiilne kriisist taastumine, sealhulgas finantsturgude reguleerimine, stiimulipaketid ja strateegiad, et saada hästi hakkama teiste suuremate üleilmsete toimijate valuutamanipulatsioonidega.

 
  
  

Raport: Thomas Mann (A7-0268/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Austatud juhataja! Hääletasin Manni raporti vastu, sest see on näide poliitiliselt korrektsest enesepettusest. Hoolimata asjaolust, et viimase 20 aasta jooksul toimunud massilisel sisserändel on olnud kohutavad sotsiaal-majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed, soovib Thomas Mann lubada veelgi suuremat sisserännet Euroopa Liitu.

Minu arvates on eriti küüniline lõige 110, milles märgitakse, et „vastuvõtjariigi elanikkonna seas seaduslikke sisserändajaid aktsepteeriva õhkkonna saavutamine sõltub otseselt täpse ja tervikliku teabe esitamisest”. Otse ölduna tähendab see tegelikult, et meil saab olema veelgi rohkem ühepoolset valitsuse propagandat multikultuursuse teemal, mis on täielikult läbi kukkunud, ja massiline sisseränne. Pealegi, kui soovite täpset ja terviklikku teavet sisserändepoliitika kohta, siis peate lõpuks tegema kulude-tulude analüüsi selle kohta ning just seda sisserände nimel lobitöö tegijad ei soovi.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0608/2010

 
  
MPphoto
 

  Peter Skinner (S&D). – Austatud juhataja! Pean ütlema, et kui kompromiss oli see resolutsioon hea, aga paljudele siin Euroopa Parlamendis tundub, et see on liiga pikk ega jõua otseselt nende küsimuste tuumani, milleni peaksime jõudma. Selle teemad tuleks eraldada ja seda tuleks lühendada: Atlandi-ülese majandusnõukogu küsimusi oleks võinud lühendada võib-olla kümne- või kolmepunktilise kavani või muud moodi, et saaksime seda tegelikult kasutada, kui pöördume lõpuks USA administratsiooni või oma kolleegide poole USA Kongressist.

Arvan, et peame arutama ka selliseid küsimusi nagu nulltariifiga mängimine, kui sellises protsessis osalemisega saab USA ja ELi vahelist praegust kaubandust edendada ja konkurentsi suurendada. See võiks hõlmata põllumajandust, aga igal juhul parandab see kogu meie tegevust.

Pealegi ei tohi Euroopa Parlament oodata, et USA administratsioon otsustaks, mida me teeme Atlandi-üleses majandusnõukogus. Me peame aruteluteemad ise kehtestama. Väga õige on selle poolt hääletada – ning ma hääletasin selle poolt, sest ma aitasin läbirääkimisi pidada – aga seetõttu saan aru, et sellel on ka oma nõrgad küljed. Minu arvates peaksime seejärel vaatama John Boehneri juhitava uue kongressi poole – olen kindel, et ta nimetatakse spiikriks – ning Darrell Issa ja tema kolleegide poole, keda me peame ilmselt vastu võtma, et saaksime edaspidi selles küsimuses paremini tegutseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(PT) Lugupeetud juhataja! Mul on kodukorda puudutav märkus. Eksisin raporti puhul ja tegin ka kirjaliku avalduse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumise kohta, seega palun teilt luba see nüüd esitada.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0604/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates peab Euroopa Parlament näitama, et ta võtab tõsiselt julgeoleku, terrorismivastase võitluse ning organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse küsimusi. Suhtume tõsiselt ka sellesse, et võtta arvesse oma suhteid selliste partneritega nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia.

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist peab Euroopa Parlament nüüd andma oma nõusoleku ELi ja kolmandate riikide vahelistele lepingutele reisijate isikuandmete (PNR) edastamise kohta eesmärgiga need lepingud sõlmida. Seepärast peame seda otsustusõigust vastutustundlikult kasutama.

Pidades silmas asjaolu, et Euroopa Parlament on juba korra – selle aasta 5. mail – otsustanud lükata edasi USA ja Austraaliaga sõlmitavatele lepingutele nõusoleku taotluse hääletamise ning et praegune ELi ja Kanada vaheline leping reisijate isikuandmete edastamise kohta enam ei kehti, peaksime tagama, et anname õigel ajal rohelise tee nendele olulistele meetmetele, mis suurendavad julgeolekut Atlandi-üleses piirkonnas ja mujal.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0602/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE).(PL) Austatud juhataja! Algatus „Innovaatiline liit” on Euroopa tuleviku jaoks väga oluline. Wielkopolska piirkonnas Poznańis, kus ma elan, on piirkondlikud asutused mitu aastat pidanud igal aastal üritust, mida nimetatakse maailma innovatsioonipäevadeks. See on väga väärtuslik algatus, täpsemalt seepärast, et see on nõuetekohane kooskõlastus piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil, mis võib muuta projekti „Innovaatiline liit” edukaks. Seepärast kiitsin heaks resolutsiooni Euroopa innovatsioonipartnerluste kohta juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames ning arvan, et me kõik peaksime osalema innovatsioonialases tegevuses, sest nagu ma ütlesin, on see tuleviku huvides väga tähtis.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0603/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). (LT) Hääletasin selle väga olulise resolutsiooni poolt, sest mulle tundub, et liidu roll Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis on eriti oluline, et saavutada OSCE seatud eesmärgid. Lisaks tuleb rõhutada, et ehkki need on väga erinevad struktuurid, järgivad nii Euroopa Liit kui ka OSCE samu põhimõtteid ja väärtusi, see tähendab inimõiguste austamist ja demokraatiat.

Olen nõus, et resolutsiooni säte, millega kutsutakse Kasahstani üles astuma konkreetseid samme enne kõrgetasemelist kohtumist, et kaitsta ja austada OSCE põhiväärtusi, nagu inimõigused, õigusriigi põhimõtted ja sõnavabadus. Avalik foorum toimub kavakohaselt samal ajal kui OSCE tippkohtumine ning soovin tõesti, et see oleks edukas ja sellel puuduksid takistused. Soovin veel kord rõhutada, et OSCEd peavad juhtima riigid, kes austavad inimõigusi ja kaitsevad inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi. Nad peaksid olema eeskujuks teistele OSCE liikmetele.

 
  
  

Raport: Thomas Mann (A7-0268/2010)

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et selles tehakse vajalikke ja huvitavaid ettepanekuid, et lahendada eesseisvad demograafilised probleemid. Liikmesriikide sotsiaalpoliitikas tuleb pöörata erilist tähelepanu noortele, kes on tõelised arengu ja kasvu tagajad. Peame toetama noorte viivitamatut kaasamist tööturule ning nende pidevat õpet, et edendada tööalast arengut.

Perekonda tuleb samuti kaitsta palju mõjusamate ja põhjalikumate meetmetega, sest perekonna unustamine tähendab ühiskonna ühe olulise koostisosa tähelepanuta jätmist. Seepärast rõhutan nende lõigete olulisust, mis sisaldavad sätteid, mille eesmärk on toetada perekonda.

Pealegi, kui tahame olla valmis paremini ja tõhusamalt ohjama elanikkonna vananemise mõju, siis peame toetama ka sotsiaalkaitsesüsteemide ja eelkõige pensionisüsteemide ajakohastamist. Nagu ütles Altiero Spinelli: „Euroopa loomine sõltub ka sinust”, ning see on praegu tegelik võimalus.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Demograafilised muutused, mis on Euroopa Liidus viimase paarikümne aasta jooksul aset leidnud, on juhtinud tähelepanu sellele, et tuleb reformida sotsiaalhoolekande- ja pensionisüsteemi ning töötada välja tõhus rändepoliitika. On muutunud tavaks julgustada inimesi ennetähtaegselt pensionile minema ning see on põhjustanud kutsetegevuse kahanemise 55–64aastaste inimeste seas. Samal ajal on väga tõsine probleem noorte tööpuudus, mis on suurem kui muudes vanuserühmades. Seoses sellega peaksime üritama kaasata tööturule ja ka hoida tööturul eri vanuserühmadesse kuuluvaid töötajaid. Lisaks võib avatum rändepoliitika koos tõhusa assimilatsiooni ja lõimumisega leevendada rahvaarvu ebapiisava suurenemise tagajärgi. Mõistagi ma toetasin raportit.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE).(PL) Austatud juhataja! Toetasin Manni raportit, milles käsitletakse demograafilisi probleeme ja põlvkondadevahelist solidaarsust. See on väga hea raport teemal, mis on iseenesest väga oluline. Põhiteema on kaupadele ja teenustele juurdepääsul vanuselise diskrimineerimise keelamise küsimus. Kui räägime solidaarsusest, siis peaksime alati meeles pidama ka solidaarsuse seda eritahku – põlvkondadevaheline solidaarsus.

Eakamad inimesed ei tohi kannatada diskrimineerimise all oma vanuse tõttu. Neil on täielikud õigused kohaliku, piirkondliku, riigi ja Euroopa ühiskonna liikmetena. Euroopa Liit kannab hoolt oma noorte eest – nad on näiteks järgmise aasta eelarve üks prioriteete. See on hea, sest just noored otsustavad Euroopa tuleviku, aga teisest küljest peaksime pidama meeles neid, kes on juba teinud väga palju tööd Euroopa ülesehitamise nimel.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Toetan täielikult Manni raportit. Usun tõesti, et põlvkondadevaheline solidaarsus on sama oluline nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus. Soovin rõhutada kolme eriküsimust.

Olen täielikult nõus lõikega 24, milles kõneldakse kohustusliku pensioniea tühistamisest, et inimesed saaksid valida, millal lõpetada töölkäimine, aga samal ajal tuleks alles jätta pensioniiga, mis laseb pensionile jääda neil, kes seda tahavad, saades sealjuures oma hüvitisi.

Mul oli eriti hea meel näha, et mitu minu muudatusettepanekut hooldajate ja pereliikmest hooldajate kohta on arvesse võetud, eelkõige lõige 125, mis käsitleb pereliikmest hooldajate küsimust, kaasa arvatud nende õigust vabalt otsustada, kas nad tahavad olla hooldajad, ning võimalusega ühitada hooldamine palgatööga, ning tagada neile täielik juurdepääs sotsiaalkindlustusskeemidele ja vanaduspensionile.

Samamoodi toetan Euroopa noortegarantii algatust, et pakkuda noortele pärast maksimaalselt neljakuulist töötust töökohta, praktikakohta, täiendusõpet jne, et toetada nende taaslõimumist või lõimumist töökohal. Nagu alguses ütlesin, on põlvkondadevaheline solidaarsus ülioluline, eriti praeguses majandusolukorras.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė Mikulėnienė (PPE). (LT) Hääletasin selle Thomas Manni koostatud dokumendi poolt, sest see kajastab põlvkondadevahelise koostoime probleeme. Tavaliselt räägime Euroopa Liidu demograafilistest probleemidest noorte vaatevinklist. Selles dokumendis üritatakse ühendada kõikide põlvkondade erijooni ja seotud probleeme tervishoiu-, haridus-, tööturu- ja muudes sellistes sektorites, üritades leida tasakaalustatud lahendusi nendele probleemidele.

Mis puudutab vanemat põlvkonda, siis peaksime olema tänulikud nende panuse eest Euroopa Liidu arendamisse nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Me peame tagama, et need inimesed saavad vananeda väärikalt. Ent tänu vananevale Euroopale tundub, et seda on üsna keeruline saavutada. Seepärast peame mitte ainult looma tingimused perepoliitika parandamiseks, vaid kasvatama üles ka noore põlvkonna, kes oleks valmis looma lisandväärtust, näiteks haridussüsteemi või mitteformaalse hariduse kaudu. Muidugi peame pingutama selleks, et lõimida noored tööturule. Seega tänan teid selle raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Rahvastikuteadlased ütlevad meile, et püsima jäämiseks peab sündimus olema 2,1 elussündi naise kohta. Kogu Euroopas on Albaania ainus riik, kus sündimus on jätkusuutlikul tasemel, või Türgi, kui peate Türgit Euroopa riigiks – ja üheski muus riigis see nii pole. ÜRO raporti kohaselt arvatakse, et Euroopas, sealhulgas Venemaa Euroopa osas, väheneb rahvaarv järgmise 40 aasta jooksul 100 miljoni inimese võrra. Ainuüksi Saksamaal kahaneb elanike arv 20 miljoni võrra.

Puuduvad prognoosid selle kohta, mis juhtuks, kui me midagi ette ei võta, sest me ei saa midagi selles suhtes teha, kuna sündimuse langus on juba toimunud. Ainus küsimus on, kuidas me sellega hakkama saame. Kuidas jõudsime sellesse etappi? Mis viis meid sellesse kitsikusse? Me ei soovi liigselt lihtsustada – sest ilmselgelt on palju muutusi – et tegeleda muutuva töökorralduse, rasestumisvastaste vahendite leviku, naiste teistsuguse rolliga ühiskonnas ning pikaealisusega.

Ent ma mõtlen, kas üks probleemi osa on see, kuidas riik on laiendanud ja pigistanud meie erasektorit, võtnud endale töökohti ja kohustusi, mis on tavaliselt olnud pere kanda – lapsehoid, haridus ja sotsiaalkindlustus. Esimene hällist hauani heaolus kasvatatud põlvkond või teisisõnu need, kes on vabastatud tavapärastest täiskasvanu kohustustest, on samuti esimene põlvkond, kes pole lapsi saanud.

Meil on praegu valida, kas saabub demograafiline kokkukukkumine või toome sisse 100 miljonit inimest, kes hoiaksid meie näitajaid muutumatuna ja maksaksid meie pensione. See peaks olema olulisim teema Euroopas ning see pole küsimus, mida saame lahendada, arutades tööturu õigusnormide muudatusi.

 
  
  

Raport: Maria Da Graça Carvalho (A7-0274/2010)

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE). (HU) Avaldan heameelt komisjoni ettepaneku üle, et meie teadusuuringute raamprogramme tuleks lihtsustada. Aja jooksul laienesid need programmid tänu headele pakkumisvõimalustele, aga samal ajal kasvas haldamise ja kontrolliga seotud ebakindlus. Me vajame uut kava, mille puhul usutakse rohkem pakkujatesse ning mis lisaks teadusliku ja tehnilise hindamise protsesside tugevdamisele võtab arvesse ka finants- ja haldusprotsesside lihtsustamist.

Loomulikult kaasneb iga finantstehinguga teatav risk, aga selliste riskide ülemäärane halduskontroll suurendab ka kogu protsessi üldkulusid. Me peame üritama tagada, et meie teadusuuringud on atraktiivsed ja juurdepääsetavad maailma parimate teadlaste, Euroopa ettevõtete ja ülikoolide jaoks. See nõuab ka eeskirjade ja menetluste võimalikult kiiret ühtlustamist, mida tuleks teha isegi seitsmenda raamprogrammi ajal, aga kindlasti kaheksanda raamprogrammi ettevalmistamise ajal. Seepärast hääletasin samuti selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Euroopa majandusarengu alustala on investeerimine haridusse, mis on inimkapitali ja innovatsiooni investeerimise vorm, mis aitab luua tänapäevaseid meetodeid ja tehnoloogiaid. Innovatsiooni investeerimiseks tuleb keskenduda teadusuuringute toetamisele. Näitena võib siinkohal tuua raamprogrammid, mida oleme arutanud ja mis on suurimad rahvusvahelised teadusuuringuprogrammid maailmas. Toetades sellist laadi teadusuuringuid, on Euroopal võimalus parandada konkurentsivõimet üleilmsel tasandil, luua töökohti tuhandetele inimestele ning parandada kõikide eurooplaste elukvaliteeti.

Selleks et järgida raamprogrammides kõrgeimaid standardeid, on raportöör otsustanud võimalikult palju bürokraatiat vähendada ja haldusmenetlust lihtsustada. Selle tulemusena oleks lihtsam pääseda juurde selle teadustöö rahastamisele Euroopa Liidus ning see ongi pealegi see, mida soovime. Muidugi toetasin raportit.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D). (IT) Austatud juhataja! Hõlbustades juurdepääsu abisüsteemile, mis on kavandatud teadusuuringute raamprogrammi raames, toetatakse oluliselt kogu Euroopa tootmissüsteemi konkurentsivõimet. Olen veendunud, et tänase hääletamisega oleme tõsiselt aidanud kaasa selle vajaliku eesmärgi saavutamisele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektoris, mis on iga liikmesriigi majanduse selgroog. Tegelikult on sellised ettevõtted oma toodangu heast kvaliteedist hoolimata raskustes, et saavutada lihtne juurdepääs ressurssidele, mis on vajalikud nende tootmisstandardite täiendavaks tõstmiseks.

Samuti tuleb märkida, nagu ka raportöör märkis, et hääletamine oli äärmiselt õigeaegne, sest see järgnes vahetult seitsmenda raamprogrammi vahehindamisele ja kaheksanda raamprogrammi ettevalmistustele. Tänan raportööri tema töö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė Mikulėnienė (PPE). (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, millega lihtsustatakse teadusuuringute raamprogrammide rakendamist Euroopa Liidus. Kahjuks pean märkima, et ma ei saanud osaleda ulatuslikumal arutelul täiskogu istungi jooksul, aga dokument on tõesti oluline ning avaldan heameelt selle vastuvõtmise üle.

Oluline on luua ühtsed tingimused kõikide ELi liikmesriikide teadlastele, tagada võrdne tasu teadustegevuse eest, liigitamata teadlasi vastavalt nende riigi elatustasemele, sest teadusvaldkonna edusammud on kogu Euroopa Liidu ja mitte vaid eri riikide küsimus. Praegu on valdav seisukoht see, et uutest liikmesriikidest pärit teadlaste töö on vähem väärtuslik kui vanadest liikmesriikidest pärit teadlaste töö. Selline diskrimineerimine on vale ja vastuvõetamatu.

Samuti on oluline tagada võrdsed võimalused kõikidele teadusasutustele ning neid mitte liigitada vastavalt nende suurusele ja finantssuutlikkusele. See on eriti oluline uute ELi liikmesriikide teadusasutuste jaoks. Väärtust ei loo mitte organisatsiooni suurus, vaid teaduslikud edusammud. Seepärast on oluline anda võimalusi mitte ainult ülikoolidele, vaid ka mittetulunduslikele teadusinstituutidele või muudele teadusorganisatsioonidele, et esitada taotlusi ja osaleda teadusuuringute programmides. Seepärast tahan avaldada kiitust kõikidele teaduritele ning paremate teadusuuringute mehhanismidega liigume edasi.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0605/2010

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Volinik ütles, et ta soovib kaaluda turutoetusi ning sekkuda, kui on vaja, aga meie vajame teatavat kindlust loomakasvatajate jaoks. Neid rünnatakse igast suunast; hinnad on väga palju tõusnud, osaliselt tulenevalt spekulatsioonist.

Mul on väga hea meel näha, et me viisime ellu muudatusettepaneku, milles palutakse komisjonil viivitamata tegeleda GMOde juhusliku sisaldusega imporditud söödas. Me kontrollime seda ning peaksime sellega tegelema ning oleme käed rüpes istunud ja keeldunud sellega tegelemast.

Kuulsime ka ELi eeskirjade täitmisega kaasnevatest kõrgetest kuludest, nii et meil puuduvad ühtsed tingimused kolmandatest riikidest importimisel. Ent võib-olla on üks kõige olulisemaid küsimusi kogu toidutarneahela valdkond. Eile andis kontrollikoda välja aruande suhkrusektori kohta ning üks nende soovitusi oli see, et komisjon jälgiks korrapäraselt hinnakujundust ning et komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et sektoris kohaldatakse nõuetekohaselt konkurentsiõigust, kindlustades seega lepingu eesmärgi, et varud jõuavad tarbijateni mõistliku hinnaga. Me ei soovi seda teha mitte ainult suhkrusektoris. Me peame seda tegema terves toidutarneahelas.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D). (IT) Austatud juhataja! Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest oleme aastaid näinud Euroopas sagedasi kriise, mis mõjutavad loomakasvatussektorit.

Põhjuseid on mitu, sealhulgas lamba- ja kitseliha nõudluse vähenemine, osaliselt ulatusliku lihaimpordi tõttu kolmandatest riikidest. Loomakasvatussektorit on siiski mõjutanud ka paljud kaudsed põhjused. Mõtlen probleeme piima- ja piimatoodete sektoris ning teraviljahinna kõikumise probleemi, millega on kaasnenud väga ulatuslik spekuleerimine.

Pidades silmas ÜPP reformi pärast 2013. aastat, tuleb küsimusega hoolikalt tegeleda ning pakkuda välja meetmeid, mida on vaja hindade kõikumise mõju piiramiseks põllumajandussektoris nüüd ja edaspidi. Seepärast kutsun komisjoni üles töötama välja kiiremad vahendid, mis võimaldavad lahendada kriisiolukordi iga ühise turu korralduse puhul kiiresti.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). (GA) Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti poolt ning mul oli hea meel mõne märkuse üle, mida volinik Cioloş täna hommikul oma sõnavõtus tegi.

Ent tahan öelda paari asja. Esiteks oli eilne kontrollikoja aruanne komisjoni ränk süüdistamine, kinnitades, et pärast 1,2 miljardi euro eraldamist hüvitistena, paljude tehaste sulgemist ja tuhandete töökohtade kadumist oleme suhkrutarnete puhul praegu vaid 85% ulatuses isemajandavad.

Teiseks osalesin sel nädalal siin parlamendis peetaval põllumajandusseminaril ning sama olukord kehtis Euroopa Liitu eriti Vietnamist imporditava kala suhtes, kellest osa võis olla isegi saastatud. Loomakasvatussektoris kehtib sama, kui kolmandad riigid, kes ekspordivad toorainet Euroopa Liitu, võivad seda teha eelisseisus võrreldes Euroopa Liidu riikidega.

Hädavajalik tingimus Euroopa Liidu jaoks kõikide nende küsimuste lahendamisel on tagada, et kolmandatest riikidest imporditavate toodete suhtes kohaldatakse samu õigusnorme, kontrolle ja tasakaalustamismeetmeid ning sama rangeid õigusnorme kui meie enda tootjate toodete suhtes Euroopa Liidus.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0297/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et Iirimaa on taotlenud abi seoses 850 inimese koondamisega õhutranspordisektori ettevõttes SR Technics Ireland Ltd, mis tegutseb Dublinis, NUTS III piirkonnas, andsin ma resolutsioonile poolthääle, sest nõustun komisjoni ettepaneku ja Euroopa Parlamendi lisatud asjaomaste muudatusettepanekutega. Samuti nõustun ma palvega asjaomastele institutsioonidele teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise kiirendamiseks ja parlamendi seisukohaga, milles mõistetakse hukka komisjoni tõsised puudujäägid konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmide rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Mul on siiralt hea meel, et ELi 7,45 miljoni euro suurune toetus, millega aidatakse ettevõttest SR Technics Ireland Ltd koondatud 850 töötajat, heaks kiideti. Töötajad, nende pered ja Põhja-Dublini piirkond vajavad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist antavat toetust hädasti, sest nimetatud ettevõtte sulgemine, mille tagajärjel kaotati rohkem kui tuhat oskustööliste kohta, puudutab neid teravalt. Ma juhtisin 2009. aasta keskel ettevõtte SR Technics delegatsiooni, mis kohtus volinik Špidlaga, kui meile anti kinnitus selle fondi vahendite kättesaadavuse kohta. Seejärel kulus Iiri valitsusel kuus kuud, et esitada taotlus EGFist abi saamiseks, ja veel seitse kuud, et vastata komisjoni lisaselgituste päringule. Delli taotluse aeglase ja ebatõhusa käsitlemise tõttu võib suur osa eraldatud vahenditest minna tagasi Brüsselisse, kuid seda õppetundi eirati. Iiri valitsus peab tegutsema kiiremini, kui ta soovib, et see toetus jõuaks otse abivajajateni, et seda ei kasutataks riigi makstavate vahendite katmiseks ja et pakutavad kutse- ja ümberõppeprogrammid oleksid kooskõlas töötajate vajadustega. Hämmastaval kombel valmistub valitsus alles nüüd, neli aastat pärast nimetatud fondi asutamist looma selle koordineerija ametikohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin poolthääle raportile EGFi kasutuselevõtmise kohta seoses Iirimaa ettevõtet SR Technics puudutava taotlusega. Sellega antakse märkimisväärset toetust töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu. Et aidata neil uuesti tööturule integreeruda, peab fondi vahendite kasutuselevõtmine olema kiirem ja lihtsam. Seetõttu tuleb kindlaks määrata ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Iiri ettevõte SR Technics on kõvasti kannatanud õhutranspordisektori praeguse majandus- ja finantskriisi tõttu – ta jäi ilma olulistest hoolduslepingutest, mistõttu oli sunnitud koondama rohkem kui tuhat töötajat. Arvestades lepingutest ilmajäämist ja nende piirkondade konkurentsi, kus pakutakse teenuseid odavamalt, tekivad kartused selle ettevõtte ja teiste sedalaadi ettevõtete elujõulisuse pärast. Peale selle, et ma nõustun EGFi kasutuselevõtmisega kõnealuse olukorra lahendamiseks, pean väljendama muret ka selle pärast, kuidas lennuettevõtted vähendavad õhusõidukite hooldus- ja remonditöid ning millist mõju võib see avaldada lennuohutusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Järjekordne EGFi kasutuselevõtmine on heaks kiidetud, käesoleval juhul Iirimaa ettevõtet IE/SR Technics käsitleva taotluse alusel.

Nagu tööhõive- ja sotsiaalkomisjon rõhutas, viivitati selle taotluse läbivaatamisega kahjuks aasta aega, enne kui see esitati eelarvepädevale institutsioonile, sest töötajad koondati 2009. aasta aprillis.

Koondatud töötajate toetamise meetmete hulka kuuluvad aga ka kutsenõustamine ja koolitus põhioskuste omandamiseks, koondatud praktikantide koolitus töökohal ja väljaspool töökohta, kutseõpe ning ettevõtluse ja ettevõtjate toetamine.

Viimaseks tuleb rõhutada, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon pidi juhtima tähelepanu vajadusele esitada nende juhtumite kohta ka ametiühingute seisukoht, et nad saaksid soovi korral osaleda taotluse esitamises ja meetmete rakendamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Viimasel ajal on rohkem kui ühel korral leidnud tõestust tõsiasi, et EGF on kasulik vahend võitluses töötuse vastu, mis on üleilmastumise sage kõrvalmõju. EGFi saab kasutada töökohtade loomise meetmete, ümberõppeprogrammide ja ettevõtjaid toetavate seminaride rahastamiseks. Neil ja ka muudel põhjustel toetasin ma kolleeg Matera raportit veendunult. Et raha kasutamine oleks tõhus, peab see olema sihipärane ja jõudma kiiresti nendeni, kes seda vajavad. Meil tuleb Euroopa kodanikele abi andmist esmatähtsaks pidada ja see peab meil alati meeles püsima.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Austusest Iiri töötajate vastu, kes sattusid üleilmastumise tagajärjel raskesse olukorda, jään ma erapooletuks. Olukorras, kus nad on hätta jäänud ELi kaitstava uusliberaalse poliitika tagajärjel, tekib õigustatult tahtmine hääletada selle viletsa summa vastu, mille eurokraadid neile vastumeelselt eraldasid. See vähene, mis neile antakse, võib küll leevendada nende kannatusi, kuid see ei muuda EGFi põhimõtteid vähem põlastusväärseteks. Fondiga toetatakse ümberpaigutusi, mida ettevõtte SR Technics omanikud kasumi suurendamiseks on jätkanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja EGF on üks osa sellest. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutuste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. EGFi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaigutuste ohvriks, ja väga tähtis on aidata neil saada tulevikus uus töökoht. Mitmed ELi riigid on juba EGFi kasutanud ja seega peaksime andma abi ka Iirimaale, kes palus seda seoses 850 inimese koondamisega õhutranspordisektori ettevõttes SR Technics Ireland Ltd, mis tegutseb Dublinis, NUTS III piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) EGFile eraldatakse igal aastal 500 miljonit eurot, et anda rahalist abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tagajärjel. Hinnangute kohaselt saaks seda abi igal aastal kasutada 35 000–50 000 töötajat. Vahendeid saaks kasutada uue töö otsingute, täpseid vajadusi arvesse võtva koolituse, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtte alustamise, liikuvuse ning ebasoodsas olukorras olevate või vanemate töötajate toetamiseks. Et ettevõtte töötajad seda toetust saaksid, peab seal nelja kuu jooksul olema koondatud vähemalt 500 töötajat. Iiri ettevõttel SR Technics Ireland Ltd on seega täielik õigus seda toetust saada, sest ta koondas 1135 inimest. Ma annan raportile poolthääle, sest SR Technics Ireland täidab kõiki toetuse saamise nõudeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) EGFi kasutuselevõtmine Iiri õhutranspordisektori ettevõtte SR Technics puhul puudutab 1135 töökohta ja sellega saaks neid töökohti päästa. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Lugupeetud kolleegid! Taas oleme me siin saalis selleks, et kiita heaks erakorraline assigneering ELi piirides. Ma ütlen seda kahetsusega, sest see meede osutab kriisile ja paljudele probleemidele, mis on seotud majanduse, tööturu, töötajate ja nende peredega. Õnneks on meil aga olemas sedalaadi vahendid. Just sellises olukorras näitab Euroopa Liit oma väärtusi ja seda, milles seisneb tema erinevus teistest. ELi solidaarsus ja ELi vajaduste kaitsmine on väärtused, mille eest tuleb hea seista. Just selle sõnumi soovivad edastada Euroopa Parlament ja Euroopa Liit ning ma loodan, et seda sõnumit kantakse edasi sügavama tundlikkusega, osaliselt ka selleks, et võidelda aeglaselt leviva Euroopa-vastase retoorika vastu ning näidata, kui tähtis on tegelikult ELi toetus ja abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Iirimaa on taotlenud abi seoses 850 inimese koondamisega õhutranspordisektori ettevõttes SR Technics Ireland Ltd, mis tegutseb Dublinis, NUTS III piirkonnas, andsin ma resolutsioonile poolthääle, sest nõustun komisjoni ettepaneku ja Euroopa Parlamendi lisatud asjaomaste muudatusettepanekutega.

Samuti nõustun ma järgmisega:

– palvega asjaomastele institutsioonidele teha vajalikke jõupingutusi EGFi kasutuselevõtmise kiirendamiseks, rõhutades sealjuures, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid,

– komisjoni väljapakutud maksete assigneeringute alternatiivse allikaga Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel, seda pärast Euroopa Parlamendi sagedasi meeldetuletusi, et EGF loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad, ning seetõttu tuleb kindlaks määrata ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread, ja

– parlamendi seisukohaga, mille järgi ta peab kahetsusväärseks komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmide rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis peaks märkimisväärselt suurendama vajadust sellise abi järele.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Ma nõustun raportööri ja Iiri ametiasutustega, kes kinnitavad, et üleilmne majandus- ja finantskriis on õhutranspordisektorile avaldanud ränka mõju ning et reisijate, läbitud kilomeetrite ja töös olevate õhusõidukite arv on tuntavalt vähenenud. Seepärast toetan ma ELi abi andmist sektorile, mille elavdamisel on otsustav tähtsus nii Iirimaa kui ka Euroopa majanduse jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Iirimaa taotlus EGFi kasutuselevõtmise kohta seoses 850 inimese koondamisega ettevõttes SR Technics Ireland Ltd vastab kõikidele õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Selleks laiendati 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, ajutiselt EGFi kohaldamisala, et selle abil saaks sekkuda just niisugustesse olukordadesse nagu praegune, mis on üleilmse finants- ja majanduskriisi otsene tagajärg, juhul kui „nelja kuu jooksul koondatakse mõne liikmesriigi ettevõttes vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.” Seda arvestades andsin ma resolutsioonile poolthääle, sest nõustun komisjoni ettepaneku ja parlamendi lisatud asjaomaste muudatusettepanekutega, ning ma väljendan heameelt selle üle, et komisjon on kooskõlas Euroopa Parlamendi sagedaste taotlustega kindlaks määranud maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle raporti vastuvõtmisega palub Euroopa Parlament asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi EGFi kasutuselevõtmise kiirendamiseks ning tuletab üldiselt meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks ning näha üksikisikule ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud. Selles rõhutatakse, et EGF võib aidata koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Ma andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile EGFi kasutuselevõtmise kohta, et toetada koondatud töötajaid. 2009. aasta oktoobris esitas Iirimaa taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega õhutranspordisektori ettevõttes SR Technics, mis tegutseb Iirimaal Dublini piirkonnas. Üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel vähenes õhutranspordi kasutamine ja see on põhjustanud nimetatud sektoris suuri koondamislaineid. Iirimaal registreeriti 2009. aasta aprillist augustini 1135 koondamisjuhtu, 850 neist ettevõttes SR Technics Ireland Ltd. Ehkki ma tunnistan EGFi suurt osa selles, et aidata koondatud töötajaid uuesti tööturuga siduda, nagu kinnitab ka see, et ainuüksi 2010. aastal on heaks kiidetud umbes 11 taotlust kogusummas üle 30 miljoni euro, arvan siiski, et liikmesriigid ei tea ega kasuta seda vahendit veel piisavalt. Ma kutsun Euroopa Komisjoni üles analüüsima majanduskriisi ajal avalikus sektoris toimunud koondamisi ning töötama välja EGFiga sarnane vahend, et toetada liikmesriikide avalikus sektoris koondatud töötajaid.

 
  
  

Raport: Eva Lichtenberger (A7-0301/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikme mandaadi sõltumatuse kaitsmine on Euroopa Parlamendi ülesanne ja seda sõltumatust ei tohi ohustada. Kõnealusel juhul süüdistatakse parlamendiliiget peamiselt õigusrikkumistes, mis on seotud tema juhtimis- ja raamatupidamisalase tegevusega Euroopa Noortekaardi Poola ühingu ja osaühingu CAMPUS nõukogu esimehena ajavahemikus enne tema valimist Euroopa Parlamendi liikmeks. Õigusrikkumistel, milles teda süüdistatakse, ei ole mingit seost tema tegevusega Euroopa Parlamendi liikmena ja sellisel juhul peaksime puutumatuse ära võtma. Sellepärast hääletasin ma nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Poola Koszalini ringkonnaprokurör süüdistab Poola kodanikku ja Euroopa Parlamendi liiget Krzysztof Lisekit kolmes õigusrikkumises. Need on finantsõigusrikkumised, mis on Poola õigusaktide kohaselt ebaseaduslikud. Selleks, et parlamendiliikme vastu esitatud süüdistusi saaks Poola õigusaktide kohaselt uurida, esitati taotlus tema puutumatuse äravõtmise kohta. Euroopa Liidu kehtivates õigusaktides on selgelt sätestatud, kuidas tuleb Euroopa Parlamendi liikmete puutumatust ja selle äravõtmist käsitleda. Selleks tuleb korraldada hääletus. Ma hääletan Krzysztof Liseki puutumatuse äravõtmise poolt esiteks sellepärast, et see on tema huvides, ja teiseks sellepärast, et vaid nii saab ta kaitsta ennast süüdistuste eest, mis talle kodumaal esitati.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin puutumatuse äravõtmise taotluse poolt, sest – eeldusel, et taotlus on põhjendatud, isegi kui see põhineb vaid põhjendatud kahtlusel – usun, et see taotlus tuleb rahuldada institutsioonide väärikuse ja ka asjaosaliste huvide pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Arvestades, et Krzysztof Lisekit süüdistatakse peamiselt õigusrikkumistes, mis on seotud tema juhtimis- ja raamatupidamisalase tegevusega Euroopa Noortekaardi Poola ühingu ja osaühingu CAMPUS nõukogu esimehena ajavahemikus enne tema valimist Euroopa Parlamendi liikmeks, arvestades, et õigusrikkumistel, milles hr Lisekit süüdistatakse, ei ole mingit seost tema tegevusega Euroopa Parlamendi liikmena, ja arvestades, et ei ole esitatud veenvaid tõendeid fumus persecutionis’e olemasolu kohta, otsustas Euroopa Parlament täna Krzysztof Lisekilt puutumatuse ära võtta.

 
  
  

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0171/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Ma hääletasin alternatiivsete investeerimisfondide direktiivi käsitleva Gauzèsi raporti vastu, sest sellega kahjustatakse olulist osa Ühendkuningriigi kõige tähtsamast sektorist – finantsteenuste sektorist. Selles heidetakse ühte patta kõik fondid, mida eurofondide direktiiv juba ei hõlma, alates investeerimisühingutest ja lõpetades riskifondidega, nii et tulemuseks on õigusakt, mis läheb kalliks maksma. Sellega pandi Euroopa fondivalitsejatele ja investoritele koorem, mida kolmandad riigid oma fondivalitsejatele ja investoritele ei pane. See tähendab ilmselgelt, et andekad lähevad Londonist ära, ELi-välistesse riikidesse. Nagu tavaliselt, tekitab ELi õigusakt sektorile märkimisväärseid lisakulusid, mis on ülemäära suured VKEdele ja soodustavad seega suuremaid toimijaid. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide tingimuste karmistamisega põhjustatakse Ühendkuningriigis ja Euroopas ajal, mil üleilmastunud majanduses on konkurentsivõime säilitamiseks vaja suuremaid investeeringuid, hoopis investeeringute vähenemist. Seda tehakse madala künnisega, mis puudutab eriti börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid fonde, sest direktiiv hakkab nende kohta kehtima kiiresti, juba pärast väikese arvu investeeringute tegemist. Kapitalinõuded on eriti koormavad börsivälise kapitali ja riskikapitali jaoks. Riskikapitali on vaja uute töökohtade loomiseks alustavates ettevõtetes.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Arvestades, et alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad esindavad peaaegu 1000 miljardi dollari väärtuses varasid, etendavad nad Euroopa majanduse rahastamisel olulist osa, ja arvestades, et finantskriis sai alguse investeerimisturult, ehkki need fondid ei olnud vahetult finantskriisi põhjustajad, peetakse vajalikuks reguleerida kõigi finantsteenuste osutajate tegevust, et seeläbi ohjeldada just nimelt neid suure riskiga fonde. See aitab kaitsta investoreid ja edendada turgude stabiilsust. Niisugune reguleerimine on väga tähtis, sest sellega asendatakse liikmesriikide eeskirjad üleeuroopalise määrusega ning luuakse tingimused erisuguste fondide iseärasuste arvessevõtmiseks nende süsteemsete riskide põhjal. Kriisiaegset tegutsemiseeskirjade loomist kõigi finantsteenuste osutajate jaoks peetakse tõeliseks ühtset turgu edendavaks teguriks, mis muudab võimalikuks ühiste üleeuroopaliste eeskirjade raamistiku. Direktiivis väljapakutud eeskirjad muudaksid läbipaistvamaks fondide endi juhtimise ja nende fondide turustamise nii ELis – eri liikmesriikides väljastatud lihtsa tegevusloa alusel – kui ka kolmandates riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Marta Andreasen ja Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ma hääletasin alternatiivsete investeerimisfondide direktiivi käsitleva Gauzèsi raporti vastu, sest sellega kahjustatakse olulist osa Ühendkuningriigi kõige tähtsamast sektorist – finantsteenuste sektorist.

Selles heidetakse ühte patta kõik fondid, mida eurofondide direktiiv juba ei hõlma, alates investeerimisühingutest ja lõpetades riskifondidega, nii et tulemuseks on õigusakt, mis läheb kalliks maksma. Sellega pandi Euroopa fondivalitsejatele ja investoritele koorem, mida kolmandad riigid oma fondivalitsejatele ja investoritele ei pane. See tähendab ilmselgelt, et andekad lähevad Londonist ära, ELi-välistesse riikidesse. Nagu tavaliselt, tekitab ELi õigusakt sektorile märkimisväärseid lisakulusid, mis on ülemäära suured VKEdele ja soodustavad seega suuremaid toimijaid.

Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide tingimuste karmistamisega põhjustatakse Ühendkuningriigis ja Euroopas ajal, mil üleilmastunud majanduses on konkurentsivõime säilitamiseks vaja suuremaid investeeringuid, hoopis investeeringute vähenemist. Seda tehakse madala künnisega, mis puudutab eriti börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid fonde, sest direktiiv hakkab nende kohta kehtima kiiresti, juba pärast väikese arvu investeeringute tegemist. Kapitalinõuded on eriti koormavad börsivälise kapitali ja riskikapitali jaoks. Riskikapitali on vaja uute töökohtade loomiseks alustavates ettevõtetes.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liitu tabanud finantskriisi juured peituvad arvukate investeerimisfondide, eriti USAs asuvate fondide ohjeldamatus tegevuses. Nende alternatiivsete fondide hulka kuuluvaid riskifonde iseloomustab äge spekuleerimine. See näib olevat üks põhjus, mis on tekitanud kriisi, mille tagajärgede tõttu me praegu kannatame. Et kaitsta edaspidi Euroopa turgu nende alternatiivsete fondide ohjeldamatuse eest, hääletasin ma kolleeg Gauzèsi raporti poolt. See dokument on suur samm finantsvaldkonna reguleerimise poole. Praeguse hääletusega tugevdame me Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse volitusi. See finantsturgudega tegelev ELi asutus luuakse 1. jaanuaril 2011 ja tema väljastab rangete tingimuste alusel loa, mis võimaldab alternatiivsete fondide juhtidel ELis tegutseda. Direktiivi kohaselt peab neil olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud, nad peavad järgima tegevus- ja organisatsioonilisi nõudeid ning tegutsemis- ja läbipaistvuseeskirju. Sellega antakse liikmesriikide pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele õigus neid kontrollida ja kehtestada neile sanktsioone. Hiljem hakkavad väljaspool ELi asuvate fondivalitsejate kohta kehtima samasugused eeskirjad nagu ELi fondivalitsejatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin kolleeg Gauzèsile tema erakordse töö eest kiitust avaldada. Ma hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on vaja Euroopa hoiustajatele tagada selged ja ohutud finantsinstrumendid. Olen veendunud, et saame turu edaspidist ebastabiilsust ära hoida ainult range ja konkreetse reguleerimisega. Raport, mida me täna hääletasime, on seetõttu osa Euroopa Liidu elluviidavast laiemast majanduse ja finantsvaldkonna reguleerimise raamistikust. Selles mõttes on ka investeerimisfondide põhjendatud reguleerimine tõhus vahend, millega hoida ära süsteemi häireid, näiteks liigseid riske süsteemi jaoks oluliste asutuste suhtes. Samuti toetan ma Euroopa loa mõtet, mida viiakse ellu tegevusloa andmise ja järelevalve kaudu, mida kohaldatakse kõigile ELis asuvatele ja seal tegutsevatele alternatiivsete fondide valitsejatele. Viimaseks väljendan heameelt nõuete üle, mis käsitlevad järelevalveasutustele esitatavat teavet ja millega tahetakse tagada suurem läbipaistvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Finantsturgude hiljutised probleemid on näidanud, et paljud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate strateegiad on kaitsetud mõningate või isegi paljude riskide ees, mis mõjutavad investorit, teisi turuosalisi ja turgusid endid. Ma hääletasin parlamendi seisukoha poolt, sest nõustun, et on vaja tagada range kontroll alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tegevuse juhtimise üle. Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid tuleks juhtida ja nende tegevust korraldada nii, et vähendada võimalikult palju huvide konflikte. Nõustun, et kõnealuse direktiiviga kehtestatud organisatsioonilised nõuded ei tohiks mõjutada süsteeme ja järelevalvet, mis on riiklike õigusaktidega kehtestatud investeerimisettevõttes või tema heaks töötavate üksikisikute registreerimise kohta. Vaja on täpsustada direktiivi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste õigusi ja kohustusi ning tugevdada mehhanisme, millega tagatakse tõhus piiriülene järelevalvealane koostöö.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Finantskriisi põhjustasid ülepaisutatud finantssüsteem ning tema spekulatiivne tegevus ja läbipaistvuse puudumine. Nagu kõiki kriise, tuleb ka seda lahendada struktuurimuutustega, teistsuguse tegutsemisviisiga ja tõketega, millega takistada halbade toodete edasikandumist majandusse. Sisulise tähtsusega on ka järelevalvemeetmed, mis peaksid olema ühtlased. Kuid ei komisjoni direktiiv ega Euroopa Parlamendi raport taga riskifondide ega börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide tõelist järelevalvet ja kontrolli. Arvestades arvukaid erandeid ja raportis esitatud järelevalvetingimusi, näib, et spekuleerimine ja hägusus ei kao kuhugi. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Ehkki Euroopa Liidu majanduskasvu pärsib ikka veel 2008. aasta majanduskriisi mõju, hääletasin ma Jean-Paul Gauzèsi raporti poolt, sest see aitab investeerimisfondide parema järelevalve kaudu korrastada finantssüsteemi. Tõepoolest on kinnitust leidnud asjaolu, et spekulatiivsed fondid põhjustasid kriisi süvenemist. Euroopa loa süsteemi loomisega kehtestab Euroopa Liit tegutsemisjuhised nimetatud finantseerimisasutustele, kes peavad nüüd ELis täitma teatud tingimusi. Lõppkokkuvõttes muutub ühtne turg läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. (FR) Pärast Euroopa Parlamendi hääletust hakkab EL lõpuks ometi reguleerima kõige spekulatiivsemate investeerimisfondide tegevust. Palju aega on möödunud Poul Rasmusseni 2008. aasta algatusraportist, milles tehti ettepanek kehtestada nende rahanduse mustade aukude kohta ranged piirangud. Selleks oli vaja aga finantskriisi, et liikmesriigid ja Euroopa Parlamendi enamus nõustuksid vastu võtma alternatiivseid fonde käsitleva siduva õigusakti. Esimest korda hakatakse neid fonde kontrollima – olenemata sellest, kas nad asuvad Euroopas või mitte – ning nende tegevust piirama ja läbipaistvamaks muutma. Ettevõtete tükeldamine ei ole enam võimalik ja samal ajal suurendatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse järelevalvevolitusi. Rahanduse tõhusaks järelevalveks on Euroopas veel palju vaja teha. Selle eest peaks vastutama üksnes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, mitte liikmesriikide asutused. Ettevõtteid tuleks spekuleerimise eest rohkemgi kaitsta. Kui konservatiivid ei oleks oma tingimusi esitanud, oleks liit saanud vastu võtta veel rangema ja tõhusama õigusakti. See on alles esimene samm. Täna vastu võetud tekst vaadatakse läbi nelja aasta pärast. See annab pärast hindamise läbiviimist võimaluse veel rohkem ära teha, et kaitsta majandust ja töökohti spekuleerimisest põhjustatud kahju eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Majanduse paremaks juhtimiseks rakendatakse küll uusi eeskirju, kuid sellest siiski ei piisa. Parlament võttis alternatiivseid fonde ja kapitaliinvesteeringuid käsitleva raporti vastu suure häälteenamusega ning sellega jätkab ta uute eeskirjade kehtestamist majanduse paremaks juhtimiseks. Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kes esindavad peaaegu 1000 miljardi dollari väärtuses varasidhttp://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=REPORT&reference=A7-2010-0171&language=ET" \l "_part2_def1" , etendavad Euroopa majanduse rahastamisel olulist osa. Ehkki need fondid ei olnud vahetult finantskriisi põhjustajad, ei või ka nende juhtimine jääda kõrvale kõigi finantsteenuste osutajate tegevuse üldisest reguleerimisest. Parlament suutis lisada uued peatükid, mis käsitlevad odavat ülesostmist ja tasustamist, ning tegi palju selleks, et mõjutada loasüsteemi, depositooriumi kohustusi, omavahendite nõudeid ning finantsvõimendusele tuginemist reguleerivaid eeskirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on esimene ELi direktiiv, mis hakkab reguleerima riskantseid investeerimisfonde – riskifonde –, ja see on rohkem kui aasta kestnud läbirääkimiste kõrgpunkt. Nagu dokumendis öeldud, on uute eeskirjade eesmärk kontrollida fondivalitsejate tegevust ja tagada nende fondide juhtimise suurem läbipaistvus, et kaitsta investoreid ja edendada finantsturgude stabiilsust.

Tegelikult ei ole me aga veel jõudnud asja tuumani – neid spekulatiivseid fonde ei ole kaotatud ja peale selle on olemas ka tuletisinstrumentide turg, mis tähendab, et spekuleerimist võimaldavad mehhanismid on endiselt alles. Suurepärane võimalus finantsturge asjakohaselt reguleerida on raisku lastud. Nõukogu ja enamik Euroopa Parlamendi liikmetest alistusid rahandusvaldkonna lobitöö survele.

Finantskriis näitas, et ülemaailmse finantssüsteemi häirete põhjuseks on nii liigsed riskid – kõnealused fondid on selle üks näide – kui ka süsteemi võimetus riske juhtida. Uute üleeuroopaliste eeskirjadega kehtestatakse riskifondide jaoks ühised tegevusloa andmise ja järelevalve nõuded, kuid nendega ei suudeta kaugeltki veel ära hoida tõsiseid süsteemseid riske. Seepärast ei saa me selle ettepaneku poolt hääletada.

Arutlusel on aga uued direktiivid, nii et veel on võimalik jõuda asja tuumani, täpsemalt teha lõpp nendele spekulatiivsetele fondidele. Elame-näeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Ma andsin poolthääle kompromissile, mis saavutati pärast kuid kestnud läbirääkimisi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate reguleerimise üle. Hääletasin poolt sellepärast, et ehkki sellel on omad puudused, oleks vastuvõetamatu lubada mõningatel investeerimisfondidel jätkata tegutsemist täiesti karistamatult, kui me teame, et nemad aitasid kaasa kriisi süvenemisele ja levikule. Ma taunin eriti seda, et finantsvõimendust käsitlevad sätted on puudulikud, et tagatised, mis on seotud maksuvabades piirkondades asutatud fondidega, kellel on võimalik taotleda endale Euroopa luba, on nõrgad ning et kohustused, mis kehtestati börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatele fondidele, mis on tihti spetsialiseerunud registreerimata ettevõtete odavale ülesostmisele, on samuti väikesed. Ma mõistan hukka asjaolu, et meil tuleb lubada neil kiskjatel tegutseda kogu ELis pelgalt registreerimise põhjal, kuid väga vähese kontrolli all. Mida muud aga oligi meil oodata dokumendilt, mille eesmärk ei ole reguleerida mitte spekulatiivseid fonde, vaid nende valitsejaid, ja mis püüab juhtida riske, mitte ära hoida spekuleerimist?

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin alternatiivsete fondide valitsejaid käsitleva dokumendi poolt, sest finantsturgude nimetatud sektorit on tähtis õigusaktidega reguleerida. Selles sektoris osalejad viivad ellu strateegiaid, mis on äärmiselt riskantsed ning mis kahjustavad tööhõivet ja reaalmajandust. Saavutatud on palju kiiduväärset, näiteks fondivalitsejate tasustamise kontrollimine, mille eesmärk on mitte julgustada võtma ülemäärseid riske ega ka maksma selle eest tasu, kui nimetada vaid üht näidet. Direktiivi suund on ilmselgelt õige, ehkki sellel on mõningaid tõsiseid puudusi. Suurt pettumust valmistas asjaolu, et järelevalve eest vastutavad liikmesriikide asutused, mitte Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, mis loodi hiljuti finantsjärelevalve paketi hääletuse ajal. Me peame aga olema endiselt valvsad ning meil tuleks praegu ette valmistada järgmisi samme, et need turud hakkaksid taas teenima majanduse huve ja oleks võimalik ära hoida uusi finantskriise.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – See direktiiv on üks esimesi õigusakte, millega EL vastab finantskriisile. Selle direktiiviga liigutakse finantsturgude uue õigus- ja järelevalveraamistiku poole. See on õigusloomeprotsessis, mis viiakse loodetavasti peagi lõpule, esimene samm õiges suunas. Süsteemide paikasaamine on tähtis, et hoida ära 2008. aasta reguleerimiskriisi kordumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, sest arvan, et fondivalitsejaid tuleb registreerida ja nad peavad järgima põhilisi tegutsemiseeskirju. Nad valitsevad ligikaudu 1000 miljardi dollari väärtuses varasid ja etendavad seega Euroopa majanduse rahastamisel olulist osa. Nende tegevus, mida on raportis väga ilmekalt kirjeldatud, hõlmab väga erinevaid tooteid ja osapooli, näiteks alternatiivseid fonde, börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid fonde, kinnisvarafonde ja toorainefonde. Nende omaduste tõttu on esmatähtis võtta Euroopa tasandil meetmeid kõigile finantsteenuste osutajatele suunatud ühtlustatud ja konkreetsete eeskirjade kujul. Need eeskirjad peavad tagama finantssüsteemi suurema stabiilsuse ja investorite parema kaitse ning pakkuma vahendeid tõeliselt ühtse Euroopa finantstoodete turu loomiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Gauzèsi raportiga on kahjuks lastud käest võimalus saavutada kriisi põhjustanud spekulatiivsete fondide tõhus reguleerimine. Vaatamata nende fondide hävituslikule tegevusele ja ohule, mida nad tekitavad praegusele finantsarhitektuurile, alistusid nõukogu ja parlament finantssektori jõulisele lobitööle, mille eesmärk oli säilitada need ülimalt tulusad, vaid vähestele kasulikud vahendid. Seepärast hääletasin vastu sellele raportile, mis võimaldab Euroopa Liidus turustada väljaspool liitu asuvaid alternatiivseid fonde, ilma et nad peaksid järgima uusi üleeuroopalisi eeskirju. See on must auk, mis muudab olematuks kõik uue õigusaktiga tehtud edusammud.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Head kolleegid! Tänase hääletusega minnakse alternatiivseid investeerimisfonde käsitlevate õigusaktide vallas palju edasi. See tähendab eelkõige läbipaistvuse parandamist, sisulisi eeskirju finantssektori reguleerimiseks ja tõhusamat õigusakti. Arvan, et ajal, mil kõik riigid on rahalistes raskustes, võivad alternatiivsed investeeringud, kui neid õigesti mõistetakse ja kasutatakse, olla kasulikud ja aidata kaasa majanduse olukorra paranemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Soovin kiita Jean-Paul Gauzèsi suurepärast raportit alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitleva direktiivi kohta. Tänu raportile saab finantsturgude reguleerimises suurendada läbipaistvust ja järelevalvet ning kehtestada tegutsemiseeskirjad. See on esimene edusamm ja loodetavasti järgnevad sellele ka teised, mis aitavad finantssüsteemi põhjalikult ja igakülgselt reformida.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. Ma hääletasin selle dokumendi ja selles sisalduvate Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute vastu. Vastupidi selles öeldule ei reguleerita sellega tegelikult midagi. Poolt hääletamine tähendaks finantssektori surverühmade võitu rahva üldiste huvide üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) 2007. aastal tekkinud finantskriisi põhjustasid suured investeerimispangad, mille portfellis oli mitu alternatiivset investeerimisfondi ehk riskifondi. Neid ei kontrollitud ja sageli sisaldasid nad kahtlase väärtusega varasid. Kriis tõi selle olukorra esile. Nüüd on vaja võtta konkreetseid meetmeid, et hoida ära tulevased kriisid, mille võivad põhjustada finantsmehhanismid, mida keegi ei kontrolli ja mille kogust ei saa sageli kindlaks määrata. Direktiivis kiidetakse heaks mitmesugused standardid, mis järgimise korral muudavad finantsmehhanismid läbipaistvamaks ja kontrollitavaks, ning seega saavad ka need mehhanismid olla Euroopa majanduse rahastamise allikaks, mitte kokkuvarisemise põhjustajaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Arvestades majanduskriisi halbu tagajärgi kogu maailmas, on minu arvates väga asjakohane, et Euroopa Parlament püüab kontrollida alternatiivsete investeerimisfondide tegevust. Et nende fondide käive on väga suur – 1000 miljardit eurot, võib igasugune viga nende kohaldamisel avaldada Euroopa finantsstabiilsusele väga halba mõju. See direktiiv on ülimalt oluline ja ajakohane, sest finants- ja väärtpaberiturul spekuleerijad ja ebaausad investorid püüavad alati neid fonde isikliku rikastumise eesmärgil ära kasutada. Direktiiv näeb ette teatud piirangud ja annab ELile võimaluse vältida nende fondide labast ärakasutamist. Ma loodan, et see direktiiv on alles esimene samm selle poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Investeerimisfondid aitavad rahastada Euroopa majandust. Eri tüüpi fondide, näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide, kinnisvarafondide ja toorainefondide süsteemsed riskid on aga mõistagi erinevad. Rangemad eeskirjad, mis on pangandus- ja finantskriisi tagajärjel finantssektoris kehtestatud, peavad hõlmama igat liiki finantsinstrumente. Ühest küljest on oluline vähendada kahju saamise riski ja võimalust, et juhtimistasandil tehakse valesid otsuseid. Samas ei tohi selle tulemuseks olla tarbetu bürokraatia tekitamine. Me vajame eeskirju ka lühikeseks müügi kohta, sest sellel oli samuti finantskriisis oma osa. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kes juhivad peaaegu 1000 miljardi dollari väärtuses varasid, etendavad Euroopa majanduse rahastamisel olulist osa. Nende tegevus hõlmab väga erinevaid tooteid ja osapooli: alternatiivseid fonde, börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid fonde ja kinnisvarafonde. Eriti oluline on arvesse võtta börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide süsteemsete riskidega seotud iseärasusi. Nimetatud fondide juhtimine ei või jääda kõrvale kõigi finantsteenuste osutajate tegevuse üldisest reguleerimisest. Finantskriis näitab, et häireid ülemaailmse finantssüsteemi toimimises põhjustas ühelt poolt turuosaliste ülemäärane ja süsteemse iseloomu omandanud riskeerimine ning teiselt poolt vastavate riskijuhtimissüsteemide nõrgad küljed. Komisjoni ettepaneku ja raportiga püütakse saavutada finantssüsteemi suurem stabiilsus ja edendada investorite kaitset. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi seisukoha poolt, sest usun, et:

– kehtiv direktiiv ei reguleeri alternatiivseid investeerimisfonde ning nende reguleerimine ja kontroll võib jätkuda liikmesriikide tasandil;

– vaja on tagada alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tegevuse juhtimise range kontroll;

– alternatiivse investeerimisfondi valitsejale tuleb panna selge kohustus kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt nende riskiprofiili või nende valitsetavate alternatiivsete investeerimisfondide riskiprofiile, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olevad tasustamispoliitika ja -tavad ning neid rakendada;

– seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kontrollimisega peaksid teavitamis- ja avaldamisnõuded ning konkreetsed meetmed, mis kaitsevad odava ülesostmise eest, kuuluma ülderandi alla;

– vaja on täpsustada käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste õigusi ja kohustusi ning tugevdada mehhanisme, millega tagatakse tõhus piiriülene järelevalvealane koostöö.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad vastutavad tähelepanuväärse hulga Euroopas investeeritud varade valitsemise eest. Nende osa finantsinstrumentide turul toimuval kauplemisel on suur ning nad võivad oluliselt mõjutada turgusid ja äriühinguid, millesse nad investeerivad. Olen veendunud, et alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tegevusel on märkimisväärne mõju asjaomastele turgudele, kuid hiljutised finantsprobleemid on osutanud ka sellele, et fondivalitsejate tegevus võib laiendada või võimendada riske kogu finantssüsteemis. Selle direktiivi eesmärk peab olema ka luua stiimuleid maksuvabades piirkondades asutatud fondide ümberasumiseks liitu, mis ei oleks kasulik mitte üksnes reguleerimise ja investorite kaitse seisukohast, vaid tagaks nii valitsejatele, fondidele kui ka alternatiivsetesse fondidesse investeerijatele korraliku sissetuleku. Lisaks soovin praegu rõhutada, et liikmesriikide kooskõlastamata reageerimine niisugustele riskidele muudab nende tõhusa juhtimise keeruliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ma hääletan selle raporti vastu, sest selles piirdutakse üksnes alternatiivseid investeerimisfonde juhtivate ettevõtete tegevuse reguleerimisega, kuid ei puudutata kõnealuste finantstoodete laadi ega sisu. Finantssektorile kehtestatud loovuse kohustuse juures jäetakse tähelepanuta seda tüüpi fondide puhul otsustava tähtsusega spekuleerimise destabiliseeriv mõju ja sellega kaasnev ahnus. Väljapakutud eeskirjad on erakordselt nõrgad. Need sisaldavad ELi tasandil nii palju erandeid ja kitsendusi, et ei erine tegelikult praegusest mudelist, kus kehtivad erisugused riiklikud eeskirjad. Raportis ei suudeta teha selget vahet ka neil, kes töötavad niisugust tüüpi fondidega, ja neil, kes töötavad tavapärases pangandussüsteemis, ega takistada maksuparadiisides asuvate spekulatiivsete fondide tegevust. Selle asemel sillutatakse selles süsteemselt oluliste varade väärtusele künniste kehtestamisega teed ametlikule killustamisele, mille tagajärjel kaotatakse palju investeerimisettevõtteid, mis peaksid kuuluma selle direktiivi kohaldamisalasse. ELi avaliku sektori finantsvarade tagatis on üldine hüve, mis on liiga tähtis selleks, et seda väljapakutud tagasihoidliku direktiiviga kahjustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Finantskriis tõi esile vajaduse hakata rangelt kontrollima finantsturu eri osaliste tegevust, eriti nende oma, kes osalevad alternatiivsete investeerimisfondide juhtimises ja valitsemises. Tegelikult on alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate mõju turgudel, millel nad tegutsevad, üldiselt kasulik, kuid finantsturgude hiljutised probleemid on näidanud, et nende tegevus on kaitsetu mitmesuguste riskide ees ja et nende asjakohaseks juhtimiseks on vaja kogu ELis sidusat raamistikku. Ühtse õigus- ja järelevalveraamistiku kehtestamine ühenduse tasandil on osutunud sobivaks vahendiks, mis aitab juhtida alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tegevusega kaasnevaid piiriüleseid riske ja tugevdada seega siseturgu. Neil põhjustel hääletasin ma Euroopa Parlamendi seisukoha poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin avaldada kolleeg Gauzèsile kiitust tema suurepärase töö eest. ELi direktiiv, mis käsitleb riskifonde, börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid ja muid alternatiivseid investeerimisfonde, mille Euroopa Komisjon esitas 2009. aasta aprillis vastuseks finantskriisile ning mis on kooskõlas G20 tippkohtumisel kokku lepitud suunistega, kiideti lõpuks suure häälteenamusega heaks. See on samm edasi ELi püüdlustes saavutada finantsjuhtimine, mis hakkaks toimima 2011. aasta algusest. Uued eeskirjad muudaksid rahvusvahelise finantssüsteemi vastutustundlikumaks ja läbipaistvamaks ning võimaldaksid vähendada spekuleerimist. Direktiivi kohaselt peavad mujal kui ELi liikmesriikides asuvate spekulatiivsete fondide investorid (riskifondide valitsejate elukoht on sageli maksuparadiisi kuuluvas riigis) ELi turul tegutsemiseks järgima samu tingimusi, mis on kehtestatud ELi ettevõtetele. Et taotleda ELi pädevalt järelevalveasutuselt Euroopa luba, peavad alternatiivsete fondide valitsejad nõustuma selgete eeskirjade, spekuleerimise vähendamise ja suurema läbipaistvusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE hääletas raporti vastu, ehkki roheliste fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed hääletasid majandus- ja rahanduskomisjonis Gauzèsi raporti poolt. Nad tegid nii sellepärast, et nimetatud komisjonis toimunud hääletamise ajal oli tekst tunduvalt põhjalikum kui see, milles nõukoguga kokkuleppele jõuti. Sellegipoolest tuleb möönda, et see dokument on esimene samm õiges suunas, sest varem ei pidanud riskifondid olema läbipaistvad. Nõukogu koostatud versioon ei rahulda aga mõningaid Euroopa Parlamendi põhinõudmisi ja nõrgendab teatud tahke, mida komisjon oma esialgses ettepanekus kavandas.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes jõuti kokkuleppele, et arvesse võeti investeerimisettevõtete küsimust ja et õigusakti ettepanekute esitamisel kaalutakse asjaolusid põhjalikumalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon hääletas spekulatiivseid fonde käsitleva raporti vastu.

Vaatamata selle lehekülgede arvule ja jõupingutustele, mida raportöör näib olevat teinud, on see raport uskumatult nõrk. See ei aita mitte kuidagi lahendada probleeme, mis meil lahendada tuleb.

Esitatud ettepanekud on sageli vastuolus sellega, mida tuleks teha, et hoida ära 2008. aasta sügisel aset leidnud riskilaenude kriisi kordumine.

Seega ei võimalda raport Euroopa Parlamendil avaldada komisjonile ega nõukogule survet, et nad lõpetaksid eelarvet piirava poliitika, mis hävitab järk-järgult kõik meie sotsiaalpoliitika vahendid.

See on halb sõnum, mida edastada vahetult enne Nicolas Sarkozy juhitavat G20 tippkohtumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) On õige, et me peaksime püüdma õppida vigadest, mis põhjustasid üleilmse finantskriisi. Ehkki reguleerimine on mõningates sektorites vajalik, eelistan ma isiklikult läbipaistvust ja teavitamiskohustust. Kui pankadel oleks olnud kohustus teavitada kliente sellest, kuidas nende raha kasutatakse ja mida see nende jaoks tähendab, ei oleks kriisi tekkinud. Ettevõtete tegevust piirav reguleerimine peaks olema lahendus ainult siis, kui asjaomast viga ei saa parandada, näiteks siis, kui kaalul on inimeste tervis või elu. Seega olgem reguleerimisega ettevaatlikud. Avaliku sektori institutsioonide ülesanne ei ole võtta inimestelt ära vastutustunnet oma otsuste eest, vaid teha nii, et neil oleks otsuste langetamisel olemas kogu vajalik teave. Ärgem unustagem, et loomulik toetus teadusuuringutele ja haridusele pärineb erasektorist või investeerimisfondidest, mis laenavad raha paljutõotavatele ettevõtlusprojektidele ning investeerivad uue tehnoloogia arendamisse, tundes ja kaaludes kõiki võimalikke riske. Kui meie turvalisuse saavutamise püüe vähendab investorite indu leida ELis uusi võimalusi, jääme me alati sõltuma ebatõhusatest ja bürokraatlikest avaliku sektori investeerimisprogrammidest. Siis jääme tehnoloogia valdkonnas veel rohkem maha. Minu arvates on esitatud raport kompromiss, milles puudutatakse mõningaid minu muresid selle sektori ülereguleerimise pärast. Seepärast ma toetasin seda.

 
  
  

Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A7-0294/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Määruses (EÜ) nr 539/2001 loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab Euroopa Liitu sisenemiseks olema viisa. Kuni viimase ajani kuulusid Taiwan ja Põhja-Mariaanid määruse I lisasse ja sellest tulenevalt kehtis nende kohta viisanõue. Arvestades, et Taiwan ei kujuta endast liidule ohtu ei ebaseadusliku sisserände ega avaliku julgeoleku seisukohast, ning arvestades, et Põhja-Mariaanide kodanikel on Ameerika Ühendriikide pass ja seega on nad Ameerika Ühendriikide kodanikud, on tekkinud vajadus kanda need territooriumid rangemate nõuetega I lisast üle leebemate nõuetega II lisasse. Seepärast toetasin raportööri seisukohta, et seda ülekandmist tuleks lubada.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Asjaolu, et Agustín Díaz de Mera raport võeti vastu suure häälteenamusega, näitab, kui kasulik on otsus kaotada viisanõue Taiwani suhtes. Sellega kinnitab Euroopa Parlament, et usub viimastel aastatel toimunud olulise demokraatia arengu edukusse. Ma soovin esile tuua Taiwani märkimisväärse majandusarengu. Euroopa Liit on Taiwani jaoks tähtis kaubanduspartner, Taiwani majandus on maailmas 25. kohal ja see kasvab järjest – rohkem kui 13% võrra aastas. Seda püsivat arengut silmas pidades on ebatõenäoline, et Euroopa Liitu hakkavad Taiwanist saabuma ebaseaduslikud sisserändajad. Seepärast usungi, et inimeste liikumisele kaasa aitamine peab saama kahepoolse koostöö üheks keskseks teemaks. Otsuses kaotada kohustusliku viisa nõue Taiwani kodanike suhtes võetakse arvesse ka seda, kas nende reisidokumendid vastavad tehnilistele turvanõuetele. Biomeetriliste passide kasutuselevõtmine 2008. aastal on üks kaalukamaid meetmeid, mida seni on rakendatud. Ma loodan, et nõukogu kiidab Euroopa Parlamendi otsuse heaks ja et uued sätted jõustuvad juba käesoleval aastal. Lõpetuseks arvan, et Taiwani ametiasutuste otsus kaotada viisanõue Rumeenia, Bulgaaria ja Küprose kodanike suhtes on asjakohane, kui pidada silmas vajadust arvestada vastastikkuse kriteeriumi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Käesolevas määruses loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liidu välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Otsus kolmandatele riikidele viisanõude kehtestamise vajaduse kohta määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi. Käesoleva ettepaneku eesmärk on vabastada viisanõudest Taiwani kodanikud. Euroopa Parlament toetas ettepaneku eesmärki. Oluline on töötada välja ühine sisserändepoliitika, aidates samal ajal kaasa kaubandussuhete tugevdamisele Euroopa Liidu ja Taiwani vahel. Taiwani majanduskasv on viimastel aastatel olnud märkimisväärne ja sealne sissetulek inimese kohta on üks maailma suuremaid. Taiwan on ka suurepärane koostööpartner teaduse, investeeringute, uue tehnoloogia, hariduse, kultuuri ja turismi valdkonnas. Seega edendaks Taiwani vabastamine viisanõudest tema kaubandus- ja majandussuhteid ELiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin poolt, sest usun, et Taiwan tuleks kanda üle positiivsesse nimekirja ja vabastada viisanõudest. Arvestades ELi ja Taiwani kaubandussuhteid, usun, et see otsus avaldab head mõju. Enamikule selle piirkonna riikidele, millel on sarnane majandusareng, on juba kehtestatud viisavabadus, ning see otsus tugevdab ELi vankumatut tahet seada esmatähtsaks meetmed, mis aitavad kaasa majanduskasvule ning arvukamate ja paremate töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma toetan Taiwani kodanike vabastamist viisanõudest ja seega riigi ülekandmist positiivsesse nimekirja. See otsus avaldab soodsat mõju ELi ja Taiwani majandussuhetele, kusjuures Taiwan on ELi kaubanduspartnerite seas tähtsuselt juba 19. kohal. EL on Taiwani suurim välisinvestor. Viisavabastus peaks edendama turismi – EL on Taiwani kodanike jaoks juba üks olulisemaid sihtpiirkondi. Sellega ei suurendata ebaseadusliku sisserände ohtu – aastatel 2006–2008 avastati keskmiselt vaid 45 Taiwanist pärit ebaseaduslikku sisserändajat, mis on väga väike arv – ega ohustata avalikku julgeolekut. Suurendatakse hoopis piirkondlikku ühtekuuluvust, sest EL on juba kehtestanud viisavabaduse piirkonna teiste riikide ja territoriaalüksustega, millel on sarnane majandusareng, näiteks Hongkongi, Aomeni, Jaapani, Lõuna-Korea ja Singapuriga. Mul on hea meel, et Taiwan võttis vastu meetmed, mis on vajalikud passi ja ID-kaardi turvalisuse tagamiseks, ja et ta võttis kasutusele biomeetrilised passid, ning samuti on mul hea meel, et ta teatas võetud meetmetest, mille tulemusel ei kohelda ELi teatud liikmesriike enam teistest erinevalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on rõõm anda poolthääl ELi otsusele, mille kohaselt on Taiwanile viisavabaduse andmise tingimused täidetud. Viimastel aastakümnetel on Taiwanis toimunud oluline demokraatia areng ja märkimisväärne majanduskasv ning praegu on ta maailmas 25. kohal. Euroopa Liidu ja Taiwani vahel on majandus- ja kaubandussuhted ning koostööd tehakse teadusuuringute, teaduse, tehnoloogia, hariduse ja keskkonna valdkonnas. Seda arvestades edendab Taiwanile viisavabaduse kehtestamine ELi ja Taiwani kahepoolseid suhteid, partnerlussidemeid mitmesugustes valdkondades ja mõlemapoolset turismi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle määruse (EÜ) nr 539/2001 uuele muudatusele, millega lisatakse Taiwan ja USA juurde kuuluvad Põhja-Mariaanid positiivsesse nimekirja, kus on loetletud riigid, mille kodanikud on Euroopa Liitu tulles viisanõudest vabastatud. Ma usun, et see tagab ELi kodanikele suurema liikumisvabaduse. Samal ajal loodan, et Taiwan täidab omalt poolt kohustust eemaldada Rumeenia ja Bulgaaria nende riikide nimekirjast, mille kohta kehtib veel tema viisanõue.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Igaüks, kes on kunagi sõitnud Euroopa Liidust väljapoole, on kindlasti märganud, kui palju on ELis kehtiv liikumisvabadus muutnud meie elu paremaks. Sisepiiride kaotamine on tublisti soodustanud kaupade ja inimeste liikumist. Et ELis on võrdlemisi lihtne ringi liikuda, on seda olulisemad meie välispiirid ja seda suurem vajadus võtta ilma süümepiinadeta vastu Euroopa Liitu sisenemist puudutavad meetmed, mis oleksid kooskõlas eeskätt liikmesriikide kodanike vajadustega. Ehkki me peaksime neid, kes tahavad meie riikidesse tulla, kohtlema alati inimväärselt ja austama nende inimõigusi, usun ma, et ELil on õigus põhjalikult analüüsida, millised riigid saab positiivsesse nimekirja lisada. Sellega seoses arvan, et Taiwani lisamine kõnealusesse nimekirja on mõistlik, kui arvestada selle saare inimarengut ja majanduse arengu taset ning asjaolu, et seal kohaldatakse piisavalt õigusriigi põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Taiwani lisamine nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, on Hiina Rahvavabariigi ilmselge provotseerimine, sest sellega rikutakse tema institutsioonide suveräänsust kogu tema territooriumil. See kujutab endast häbiväärset katset suurendada lõhesid ja rikkuda Hiina territoriaalset terviklikkust.

Selle otsuse kinnitamisega tunnustab EL vaikimisi Taiwanit ning rikub rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat, sest Taiwan ei ole kunagi olnud suveräänne riik. Seda on tegelikult tunnistanud mitmel korral ka ÜRO Peaassamblee, mis ei ole kunagi nõustunud selle riigi kuulumisega ÜROsse.

Praegusel kapitalismi kriisi süvenemise ajal on enamiku Euroopa Parlamendi liikmete sõnum taas see, et eesmärk pühitseb abinõu. Kõnealusel juhul tahetakse piirata Hiina erakordset majandusarengut sellega, et soodustatakse separatismi tema piirides. See on järjekordne USA arvamust järgiv seisukoht, millega rikutakse Hiina suveräänsust, nagu tehti hiljuti ka siis, kui üks liikmesriik müüs relvi Taiwani väidetavale ametiasutusele.

On lubamatu, et Euroopa Parlamendi enamus toetab ikka veel riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist, nagu tehti ka Serbia puhul Kosovoga ja nagu tehakse Sudaani puhul Lõuna-Sudaaniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament hääletas 11. novembril selle poolt, et kanda Taiwan üle nende kolmandate riikide nimekirja, mille kodanikud on vabastatud viisanõudest liikmesriikide välispiiri ületamisel, ning mul on selle resolutsiooni vastuvõtmise üle väga hea meel. Paljude kõnealuse piirkonna riikide suhtes (Hongkong, Aomen, Jaapan, Lõuna-Korea jt) on viisavabadus kehtinud juba mõnda aega. Veel olulisem on aga see, et viisanõudest vabastamine on suurepärane vahend, millega edendada suhteid ja sidemeid inimeste, näiteks üliõpilaste, teadlaste, turistide jt vahel. Olen veendunud, et see soodustab ka Euroopa Liidu ja Taiwani tihedamat koostööd hariduse, kultuuri, teadusuuringute ja isegi turismi valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Need kolmandad riigid, kelle kodanike suhtes kehtib viisanõue, määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, hinnates asjaomase riigi olukorda ebaseadusliku sisserände, julgeoleku, liidu välissuhete ja vastastikkuse põhimõtte seisukohast. Pidades silmas asjaolu, et need kriteeriumid aja jooksul tõenäoliselt muutuvad, on ühenduse õigusaktidega ette nähtud läbivaatamise kord, et vabastada viisanõudest need riigid, kus on toimunud positiivne areng eespool nimetatud aspektides. Díaz de Mera García Consuegra täna heaks kiidetud ettepanek on seotud Taiwani ülekandmisega kõnealusesse nimekirja. Viimastel aastakümnetel on Taiwanis toimunud oluline demokraatia areng, tänu millele on tal tekkinud ulatuslikud majandus- ja kaubandussuhted ELiga. Seepärast usun, et tänane otsus oli tähtis, sest sellega rõhutatakse, et ELi hiljuti vastu võetud otsused, mille tulemusel on Taiwan saanud ELi jaoks suuruselt neljandaks kaubanduspartneriks Aasias, olid õiged.

 
  
MPphoto
 
 

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult.(PL) Viimastel aastakümnetel on Taiwanis toimunud palju muutusi. Institutsioonilised reformid, arenev kodanikuühiskond ning kodanikuvabaduste ja -õiguste austamine on aidanud Taiwani poliitilist stabiilsust tugevdada. Peale selle tegutseb Taiwan innukalt rahvusvahelisel tasandil paljudes valdkondades, sealhulgas loodusõnnetuste ohvrite abistamisel. Taiwani majandus kasvab praegu jõudsalt ja töötus on seal väike. Alates 1950ndatest on Taiwanis viidud edukalt ellu palju reforme. Taiwani poliitikas on toimunud märkimisväärne demokraatia areng. 1980ndatel tehtud muudatuste tulemusena toimusid 1996. aastal esimesed demokraatlikud valimised. Euroopa Liidu ja Taiwani vahel on ulatuslikud majandus- ja kaubandussuhted. EL on suurim välisinvestor Taiwanis. Taiwan on ELi jaoks suuruselt neljas kaubanduspartner Aasias. Nad teevad koostööd ka teadusuuringute ja hariduse, kultuuri ja keskkonna valdkonnas. Taiwanist pärit ebaseaduslike sisserändajate arv on ELis väga väike. Taiwanisse minekul ei nõuta viisat enamiku ELi liikmesriikide kodanikelt, välja arvatud Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Nende kolme liikmesriigi kodanikele hakkab lähitulevikus samuti kehtima viisavaba reisimise kord. Olen veendunud, et Taiwani kodanike viisanõudest vabastamine parandab kaubandussuhteid Euroopa Liiduga veelgi, soodustab tihedamat koostööd teadusuuringute, hariduse, kultuuri ja keskkonna valdkonnas ning edendab mõlemapoolset turismi.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, sest ettepaneku põhieesmärk on arendada ühist sisserändepoliitikat, aidates samal ajal kaasa Euroopa Liidu ja Taiwani kaubandussuhete tugevdamisele.

Pärast esimesi demokraatlikke valimisi 1996. aastal on Taiwanis toimunud oluline demokraatia areng ning kodanikuvabaduste ja ­õiguste austamise nimel ellu viidud sisulisi institutsioonilisi reforme, mis on aidanud tugevdada tema poliitilist stabiilsust. Kui vaadata majanduse nurga alt, siis Taiwanis on toimunud märkimisväärne majanduskasv ja tal on ulatuslikud majandus- ja kaubandussuhted Euroopa Liiduga. Peale selle tehakse koostööd teadusuuringute, teaduse, hariduse, kultuuri ja keskkonna valdkonnas.

Viisanõude kaotamist õigustab ka asjaolu, et Taiwanist pärit ebaseaduslike sisserändajate saabumine ELi on vähetõenäoline. Taiwani vabastamine viisanõudest parandab kaubandussuhteid Euroopa Liiduga, soodustab tihedamat koostööd kultuuri, hariduse, keskkonna ja teadusuuringute valdkonnas ning edendab mõlemapoolset turismi. Me võlgneme seda Taiwani kodanikele osaliselt piirkondliku ühtekuuluvuse pärast, sest Euroopa Liit on juba kehtestanud viisavabaduse piirkonna teiste riikide ja territoriaalüksustega, millel on sarnane majandusareng.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Need kolmandad riigid, kelle kodanike suhtes kehtib viisanõue, määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, hinnates asjaomase riigi olukorda ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeoleku, liidu välissuhete, piirkondliku ühtekuuluvuse ja vastastikkuse põhimõtte seisukohast. Liikmesriigid abistavad komisjoni nimekirjade läbivaatamisel. Liikmesriikide ülesanne on osutada vajadusele lisada mis tahes kolmas riik positiivsesse või negatiivsesse nimekirja. Komisjoni järeldused tuginevad liikmesriikide esitatud teabele ning piiriületuse- ja sisserändealase teabe, analüüsi ja infovahetuse keskuse esitatud olulistele andmetele. Taiwani ülekandmine positiivsesse nimekirja on õiglane – see on tasuks edusammude eest majanduse ja demokraatia vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Käesolevas juhtumis häirib mind asjaolu, et Taiwani ja Hiina suhted ei ole asjakohaselt reguleeritud. Kui lubame Taiwani kodanikel vabalt ületada ELi piire, soodustame Hiina ja Taiwani suhete edasist jahenemist. Arvestades, et Hiinal on maailma poliitikaareenil tähtis koht ja et Taiwani küsimus on jätkuvalt hell teema, ei tohiks me astuda ennatlikke ja taunitavaid samme. Hääletasin vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kui asi puudutab viisasid ja kolmandaid riike, kelle kodanike suhtes kehtib viisanõue, on hädavajalik hinnata iga üksikjuhtu eraldi. Varasemal ajal müüdi viisasid kahjuks sageli. Meil tuleb need skandaalid lõpetada ja tagada Schengeni eeskirjade järgimine. Viisanõuete suhtes tuleb kohaldada vastastikkuse põhimõtet, kuid nagu me näeme USA puhul, kes kasutab viisanõudeid läbirääkimistel avalikult surve avaldamise vahendina, siis alati see nii ei ole. Tähtis on kolmandatel riikidel vahet teha. Taiwan on erijuhtum. Siiani on seal olnud üsna hea majanduskasv, mistõttu EL võib eeldada, et sealt pärit ebaseaduslike sisserändajate oht on väike. Ma ei saa aga toetada seda, et inimesi, kellel puudub alaline elukoht Taiwanis ja Taiwani ID-kaart, koheldaks teistega võrdsetel alustel. Seetõttu ei hääletanud ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Head kolleegid! Hääletasin määruse ettepaneku poolt, sest minu arvates on õige ja asjakohane kanda Taiwan üle positiivsesse nimekirja. Taiwan on ELi jaoks hea kaubanduspartner ning tema nõudlikud sotsiaalsed normid ja kõrge elatustase on väga sarnased ELi enim arenenud piirkondade omadega. Taiwani vabastamine viisanõudest parandab kaubandussuhteid Euroopa Liiduga, soodustab tihedamat koostööd kultuuri, hariduse, keskkonna ja teadusuuringute valdkonnas ning edendab mõlemapoolset turismi. Nagu aga raportöör Díaz de Mera García Consuegra ilmekalt näitas, ei ole muude loetletud riikide ülekandmine positiivsesse nimekirja põhjendatud, sest erinevalt Taiwanist ei ole neil samasuguseid norme ega nõudeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin poolt, sest arvestades Taiwani arengut demokraatliku valitsemise, majanduse ja hariduse valdkonnas, usun, et Taiwani lisamine nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, s.t positiivsesse nimekirja on põhjendatud ning sellega aidatakse ühtlasi kaasa ELi ja nimetatud territooriumi kaubandussuhete tugevdamisele. Tähelepanu tasub juhtida asjaolule, et see meede ei kujuta ohtu ei ebaseadusliku sisserände ega avaliku julgeoleku seisukohast, ja peale selle soovin rõhutada Taiwani valitsuse lubadust laiendada 2010. aasta lõpuks viisavabadust kõigile 27 liikmesriigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me toetasime seda teksti. Määruse (EÜ) nr 539/2001 muutmise põhieesmärk on vabastada Taiwani passi omanikud viisanõudest Euroopa Liitu sisenemisel. Nagu komisjoni ettepanekus juba üksikasjalikult esile toodi, väärib viisavabaduse põhimõte kahtlemata toetamist, arvestades, et Taiwani majandusarengu, hariduse ja demokraatliku valitsemise tase on võrreldav selle piirkonna Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluvate riikide Lõuna-Korea ja Jaapani omaga. Pärast aastakümneid kestnud pingeid on Taiwani praeguse valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi suhete poliitiline õhustik nüüd väga hea, mida tõendavad otselennud ning enneolematult tihedad äri- ja inimestevahelised kontaktid üle Taiwani väina. See annab võimaluse viisavabadus ilma probleeme tekitamata teoks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Taiwan ei kujuta endast liidule ohtu ei ebaseadusliku sisserände (aastatel 2006–2008 avastati vaid 45 Taiwanist pärit ebaseaduslikku sisserändajat) ega avaliku julgeoleku seisukohast.

Nagu raportöör Díaz de Mera García Consuegra täna hommikul ütles, vabastasid Taiwani võimud ametlikult kõik ELi kodanikud viisanõudest. Ma nõustun raportööriga, sest ühise sisserändepoliitika arendamine on tähtis. Samal ajal aidatakse kaasa kaubandussuhete tugevdamisele Taiwaniga, mis on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner Aasias ning mida iseloomustavad poliitiline stabiilsus, institutsioonilised reformid ja kodanikuvabaduste ja ­õiguste austamine.

 
  
  

Raport: Kathleen Van Brempt (A7-0246/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Minu arvates on niisuguse abi andmine energeetikaprojektidele just kriisi ajal määrava tähtsusega, sest sellega elavdatakse töökohtade loomise kaudu Euroopa majandust. Arvan, et Euroopa Parlamendi taotlus lisada toetuse saajate hulka ka energiatõhususe projektid on asjakohane. Nende lisamine sunnib teataval määral juhtima tähelepanu suurtelt piiriülestelt projektidelt piirkondlikumat laadi projektidele, mis avaldavad ulatuslikumat mõju kogu Euroopas. Meil tuleb meeles pidada, et esialgu vajamineva investeeringu summa on üks põhiprobleeme, millega piirkondlikud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted vastamisi seisavad, kui nad investeerivad kõnealuses määruses nimetatud taastuvenergia projektidesse. Tehnilise abi kasutuselevõtmine nende projektide elluviimiseks on kiiduväärt. Soovin rõhutada ka raportööri esiletõstetud punkti, nimelt seda, et piirkondlike omavalitsuste kriisiaegsed eelarveprobleemid ei tohi takistada nende juurdepääsu rahastamisele. Mis puudutab kohaldamisala, siis minu arvates on kavakohane toetus projektidele, mis on seotud detsentraliseeritud kohalike taastuvenergiaallikatega ja nende ühendamisega elektrivõrku, sama oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 663/2009 loodi majanduse elavdamiseks Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR), mille raames eraldati 3,98 miljardit eurot 2009. ja 2010. aastaks. Säästva energia investeerimisabi võib olla kõige tõhusam ja kasulikum, kui see suunatakse kohalikule tasandile. Seepärast hääletasin selle teksti poolt. Selle kohaselt luuakse rahastamisvahend, millega toetatakse energiatõhususe ja taastuvenergia projekte, mille mõju liidu majanduse elavdamisele on kiire, mõõdetav ja oluline ning mis suurendavad energiajulgeolekut ja vähendavad kasvuhoonegaaside heidet. Selle vahendi abisaajad on soovitavalt kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutused ning nende nimel tegutsevad avaliku või erasektori üksused.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Tunnustan raportööri tema suurepärase töö ja julgustavate tulemuste eest. Hääletasin selle meetme poolt, sest usun, et ajutise vahendi loomine energiasõltuvuse vähendamiseks ning taastuvenergia ja kohaliku energia kasutamiseks (kuigi selle vahendi suurus on vaid 146 miljonit eurot) on minu fraktsioonile hea vihje selle kohta, millist meetodit järgida Euroopa Liidu eelarve nutikama kohaldamise puhul. Olen tegelikult veendunud, et see rahastamisvahend muutub finantskriisi taustal veel olulisemaks, sest see aitab ettevõtetel kriisist tõhusamalt taastuda ja võib tulevikus olla heldema energeetikafondi loomise katseprojekt. Usun, et meede on kasulik ka selle poolest, et võimaldab rakendada projekte, mis aitavad elavdada majandust ja täita kliimamuutuste vastaseks võitluseks püstitatud eesmärke. Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamine on suur samm edasi. Lõpetuseks avaldan lootust, et need projektid jagunevad geograafiliselt võrdselt ning et kogu õiguslik struktuur (ja kogu otsustajate koosseis) saab täpsemalt kindlaks määratud.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Täiendavate taastuvate energiaallikate arendamine ja energiatõhususe edendamine aitab kaasa keskkonnasäästlikule majanduskasvule, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku majanduse arendamisele ning kliimamuutuste vastasele võitlusele. Kõnealuste poliitikavaldkondade toetamisega luuakse Euroopas uusi töökohti ja keskkonnasäästikke võimalusi, millega soodustatakse konkurentsivõimelise, kindla ja jätkusuutliku majanduse arendamist. Rahastamist riiklikest vahenditest tuleb suurendada, et töötada välja energia säästmise, energiatõhususe ja taastuvenergia projekte. ELil tuleb veel luua tingimused, et erasektor investeeriks rohkem energeetikavaldkonna teadusuuringutesse, tehnoloogiaarendusse ja tutvustamistegevusse. Soovin juhtida tähelepanu ka asjaolule, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kaheksanda raamprogrammi prioriteedid on energiajulgeolek, võitlus kliimamuutuste vastu ja keskkond. Vaid niiviisi saame säilitada oma tootmissektori konkurentsivõime ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  Giles Chichester (ECR), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi konservatiividest liikmed on seisukohal, et praeguses rahandus- ja majandusolukorras tuleb ettepanekuid ELi uute kulude kohta väga põhjalikult kontrollida. Mis puudutab seda konkreetset vahendit, siis meile valmistas see muret ELi eelarve põhimõtete ja distsipliini seisukohalt. Euroopa Parlamendi konservatiividest liikmed märgivad siiski ära ettepanekust tuleneva lisaväärtuse ja asjaolu, et selles käsitletakse esmatähtsaid poliitikavaldkondi. Seega saame kompromissettepanekut toetada kui erandit, kuid mitte mingil juhul ei tohi see luua pretsedenti.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Parim viis reageerida viimastel aastatel maailmas aset leidnud nõudluse vähenemisele on stimuleerida olemasolevate vahendite ringlust. Avalik sektor on kahtlemata parim tasand, kus selle saavutamiseks midagi ette võtta. Tegelikult loodetakse, et sellele sektorile antakse tõuge, mis võimaldab tal kulusid kokku hoida ja soodustada Euroopa majanduses tarbimist ning samal ajal luua töökohti, mida ei saa ümber paigutada. Tuleb siiski rõhutada, et seda meedet on hädasti vaja. Ennustuste kohaselt võib sellele meetmele peagi järgneda palju teisi samasuguseid majanduse elavdamiseks võetavaid meetmeid ja seega pööratakse talle vähem tähelepanu. Kiire tegutsemine hoiaks ära ohu, et see juhtub, ja samal ajal tagaks ka suurema tõhususe.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel peab olema parem juurdepääs vahenditele, mida investeerida taastuvenergia ja energiatõhususe projektidesse. Usun, et kogemuste vahetamine liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel aitab arendada elujõulisi energiatõhususe projekte, mille raames peetakse kinni ka kliimamuutuste vastu võitlemise kohustustest. ELil tuleb aga rakendada rahastamismehhanisme, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Kokkuvõttes annan ma poolthääle ettepanekutele, mida tutvustati raportis, mille eesmärk on energeetikavaldkonna projektide suurema rahalise toetamisega elavdada Euroopa majandust. Mul on hea meel ettepaneku üle kasutada Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava kasutamata assigneeringuid uue rahastamisvahendi loomiseks, millega toetatakse energiatõhususe ja taastuvenergia projekte. Tänu finantsstiimulitele aitavad need projektid lisaks Euroopa majanduse elavdamisele ka suurendada energiavarustuse kindlust ja vähendada kasvuhoonegaase ELis. Võimalus suurendada tõhusust vahendite kasutamise kaudu kohalikul ja piirkondlikul tasandil on samuti üks selle ettepaneku häid külgi. See võimaldab juhtida mõju edasikandumist, näiteks muuta kohalik ja piirkondlik majandus VKEde, sotsiaalse lõimumise või piirkondade külgetõmbe suurendamise abil dünaamilisemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse abimeetmete kehtestamist Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava energiatõhususe ja taastuvenergia projektide jaoks. Energiatõhususe ja taastuvenergia projektide rahastamine ergutab majanduse elavnemist, loob töövõimalusi ja aitab võidelda kliimamuutuste vastu ning võib osutuda finantskriisile reageerimisel otsustavaks vahendiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) ELi energiasõltuvus on hästi teada, nagu ka asjaolu, et liikmesriigid on püüdnud seda vähendada oma energiatootmismeetodite mitmekesistamise ja taastuvenergia eelistamisega. Neid jõupingutusi takistas märkimisväärselt majandus- ja finantskriis, mis meid praegu ümbritseb. Energeetikavaldkonna programm, mille raames antakse ELi toetust majanduse kiiremaks elavdamiseks, võib aidata viimase aja suundumuse ümber pöörata ja taastada algatusvõime, et suurendada liikmesriikide energeetilist sõltumatust. On hästi teada, et niisuguste projektide esialgsed kulud on väga suured ning et nende osalejate toetamine, kes riskivad sellesse valdkonda investeerida, toob kõigile kasu. Sellel sektoril on lisaks keskkonna kaitsmisele ka suutlikkus luua rohkem töökohti Euroopas, mis tahab olla muust maailmast sõltumatum. Ma loodan, et see programm on viljakas ja täidab tõepoolest oma algset eesmärki ning et selle raames suudetakse vältida bürokraatiat ja ülemääraseid kulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tegemist on ettepanekuga muuta määrust, millega loodi Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava, mille raames eraldati 2009. ja 2010. aastaks toetusteks 3,98 miljardit eurot. Soovin meelde tuletada, et seda summat ei kasutatud ja nüüd tahetakse komisjoni ettepanekul luua olemasolevate vahendite rakendamiseks säästva energia rahastamise algatus.

Kasutamata vahendid – 146 miljonit eurot – suunatakse selle uue rahastamisvahendi raames eeskätt linnakeskkonda puudutavatele säästva energia projektidele. See vahend hõlmab konkreetselt järgmist:

– avalikke hooneid ja erahooneid, mille puhul kasutatakse taastuvenergiat ja/või energiatõhusaid lahendusi;

– suure energiatõhususega elektri ja soojuse koostootmisjaamadesse, sealhulgas mikrokoostootmisüksustesse, ning eelkõige taastuvenergial töötavatesse kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkudesse tehtavaid investeeringuid;

– detsentraliseeritud kohalikke taastuvenergiaallikaid ja nende ühendamist elektrivõrku;

– mikrotootmist taastuvatest energiaallikatest;

– keskkonnasäästlikku linnatransporti, et suurendada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate integreerimist transpordisüsteemi, rõhuasetusega ühistranspordil, elektrisõidukitel ja vesinikkütusega sõidukitel ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel;

– kohalikku infrastruktuuri, sh avaliku välisinfrastruktuuri säästlikku valgustust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Soovin tänada raporti koostajat suurepärase õigusloomega seotud algatuse eest. Ma toetasin seda, sest energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna projektide rahastamine aitab ergutada majanduse elavnemist, luua töökohti ning edendada sotsiaalset lõimumist ja piirkondade külgetõmmet. Need projektid on kõige tõhusamad, kui neid rakendatakse munitsipaal-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuid mõningatel põhjendatud juhtudel võivad need olla tõhusamad riiklikul tasandil. Finants- ja majanduskriis ning sellest tulenevad väiksemad eelarvelaekumised mõjutavad eriti ebasoodsalt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rahalisi vahendeid, kuid kriisi ajal tuleb siiski tagada, et nende omavalitsuste raske eelarveseisund ei takistaks neid vahenditele juurde pääsemast. Mul on hea meel, et määrusel peab olema lühiajaline majanduslik mõju ning et projekti taotluse saamise ja selle kohta lõpliku otsuse tegemise vahele ei tohi jääda rohkem kui kuus kuud. Nagu me teame, suureneb ELi sõltuvus naftat ja gaasi tarnivatest riikidest. Mõningates riikides edenevad projektid, mis käsitlevad hoonete renoveerimist, gaasi- ja elektriinfrastruktuuri, energiasüsteemide omavahelist sidumist, avamere tuuleparke ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, väga aeglaselt. Nende projektide kasutamata vahendid saab eraldada energeetikavaldkonnale. Raport on eriti oluline Leedu jaoks, kes muutub järjest sõltuvamaks Venemaalt pärit energiast. Seepärast loodan, et valitsus teeb kõik endast oleneva vahendite taotlemiseks ning suunab need vahendid kohalikule tasandile, et luua lisaväärtust ja otsest kasu kodanikele ning selle kaudu vähendada kütteostuvõimetust. Samuti loodan, et raport ei takerdu bürokraatiamasinasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Energiatõhususe ja energiajulgeoleku parandamine on ELi esmatähtis eesmärk. Euroopa 2020. aasta strateegias on nende valdkondade suhtes seatud suured eesmärgid. Seega on kohustustega sidumata vahendite kasutamine Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava energiatõhususe ja taastuvenergia projektide toetamiseks kiiduväärt, eriti kui arvestada finantskriisi. Investeerimisprojektide arendamine nimetatud valdkondades on majanduskasvu ja keskkonnasäästlikuma majanduse jaoks eluliselt tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Ma toetan igati mõtet, et meil tuleb eraldada 146 miljonit eurot energeetikavaldkonna projektidele. Kui vahendeid kasutatakse mõistlikult, on selle otsuse mõju käegakatsutav. See otsus näitab rohelist tuld kõigile neile, kes püüavad tootmis-, transpordi- ja transiidisektori kulusid otsustavalt vähendada. Kulud vähenevad ning see tähendab, et sissetulekud suurenevad ja järelikult saavad ELi riigid tasakaalustatud eelarvepoliitikat rakendades kiiremini jagu üleilmse finantskriisi tagajärgedest. ELi vahendite eraldamine energeetikavaldkonna projektidele on hea ajend ELi valitsusjuhtide, kohalike ametiasutuste ja ettevõtjate jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Teadusuuringud ja arendustegevus on hästi toimiva majanduskasvu lahutamatu osa ning kliimamuutusi või energiatõhusust käsitlevate ELi eesmärkide saavutamise eeldus. See on üks põhjusi, miks on teadusuuringud ja uuendustegevus Euroopa 2020. aasta strateegia keskmes. Toetusi käsitlevad eeskirjad peavad olema ühemõttelised, et hoida võimalikult palju ära kuritarvitamist. Samas ei tohi aga kontrollimise ja toetuse taotlemise keerulise korra tulemusel kaudselt kõrvale jätta väikeettevõtjaid ja VKEsid. Seepärast tuleb toetusi käsitlevad eeskirjad iga paari aasta järel just nimetatud tahke silmas pidades läbi vaadata ja võimaluse korral neid ka lihtsustada. Kavandatud läbivaatamine ei vasta nendele nõuetele ja sellepärast hääletasin ma vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on just kriisi ajal tähtis majandust toetada ja elavdada ning samal ajal keskenduda sektoritele, mis ei ole veel küpsed, vaid vajavad hoopis arendamist ja investeeringuid. Samuti nõustun sättega, et vahendit tohib kasutada ainult selliste meetmete raames, mille mõju ELi majanduse elavdamisele on kiire, mõõdetav ja oluline ning mis suurendavad energiajulgeolekut ja vähendavad kasvuhoonegaaside heidet. Jätkuv struktuurne kriis on paradoksaalsel kombel hea võimalus see küsimus uuesti päevakorda võtta. Probleemid, mida suurriigid on kogenud, võivad aidata Euroopa majandusel taastuda. See aga eeldab tulevikupilti, võimekust ja julgust viia ellu uut strateegiat. Praeguses olukorras on ainus eduka väljavaatega strateegia investeerimine uuenduslikesse lahendustesse, et öelda lahti senistest tehnoloogilistest ja teaduslikest põhimõtetest.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest olen seisukohal, et Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava kohustustega sidumata vahendite kasutamine sihtotstarbelise rahastamisvahendi loomiseks, millega toetada energiatõhususe ja taastuvenergia projekte, väärib kiitust. Tegelikult aitab selle Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega täielikult kooskõlas oleva projekti rahastamine otsustavalt kaasa jätkusuutliku majanduse arendamisele, kliimamuutuste vastu võitlemisele ja tööhõive edendamisele, samas kui see on ka väga asjakohane vahend praeguse majandus- ja finantskriisiga toimetulekuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin avaldada kolleeg Van Bremptile kiitust tema suurepärase töö eest. Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava käsitleva õigusakti muutmine võimaldab olemasolevatest vahenditest rahastada projekte, mis hõlmavad järgmist: avalike ja erahoonete renoveerimist energiatõhususe parandamiseks või üleminekuks taastuvenergia kasutamisele; taastuvenergial töötavate elektrijaamade ehitamist ja nende ühendamist elektrivõrku; keskkonnasäästliku linnatranspordi lahenduste arendamist, näiteks elektri- ja vesinikkütusega sõidukite kasutuselevõtmist, ning kohaliku infrastruktuuri, sealhulgas säästliku tänavavalgustuse ja elektri säilitamise lahendusi ning arukate arvestite ja võrkude tagamist. Rahastamisvahendid on suunatud niisuguste kohaliku ja piirkondliku tasandi projektide toetamisele, mis on majanduslikult ja rahanduslikult elujõulised, et tagada aegsasti investeeringutelt saadav tulu. 2011. aasta jaanuarist kuni 31. märtsini 2014 on kasutada kokku 146,34 miljonit eurot. Toetusi võib saada laenude, tagatiste, omakapitali või muude finantstoodete vormis. Kuni 15% väljamakstavatest summadest võib kasutada abi andmiseks avaliku sektori ametiasutustele, et koostada projekte, mis valitakse välja osaliselt geograafilise tasakaalustatuse põhimõtte alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Kõnealuse rahastamisvahendi raames saab 146 miljoni euro ulatuses kohustustega sidumata vahendeid kasutada kuni 2014. aastani energiasäästu, energiatõhususe ja taastuvenergia projektides. Praegusel majanduslikult raskel ajal aitab see vahend toetada ELi majanduskasvu ja ergutada majanduse elavnemist ning samal ajal võidelda kliimamuutuste vastu ja parandada keskkonnakaitset. Toetan seda meedet ja hääletan kolleeg Van Brempti raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – 2009. aastal võttis EL majanduse elavdamiseks vastu Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava, mille raames eraldati energeetikaprojektidele kuni 2010. aasta lõpuni 3,98 miljardit eurot. Need ühenduse vahendid eraldati kolme allprogrammi – gaasi- ja elektriinfrastruktuuri, avamere tuuleenergia ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidele. Tänu roheliste fraktsioonile suutsime lisada sätte, mis võimaldab kasutada kohustustega sidumata vahendeid sihtotstarbelise rahastamisvahendi loomiseks, et toetada energiatõhususe ja taastuvenergia projekte, eriti neid, milles keskendutakse linnakeskkonnale. Selleks, et investeerimine oleks suures ulatuses detsentraliseeritud, on abisaajateks omavalitsusasutused ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Praegusel kriisiajal on lubamatu lasta raisku vahendeid, mille Euroopa Liit on energiaprojektide toetamiseks eraldanud. Gaasi-, elektri- ja tuuleenergiainfrastruktuuri valdkonnale eraldatud vahenditest jäi koguni 146 miljonit eurot kasutamata. Käesolev meede on ette nähtud nimetatud summa vabastamiseks, et rahastada era- ja avalike hoonete, tänavavalgustuse ja linnatranspordi süsteemide ümberehituse ja nende tõhususe parandamise projekte. Nende vahendite abil saab luua uusi töökohti, mis aitavad kaasa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku majanduse arendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvatore Tatarella (PPE), kirjalikult. (IT) Tänase hääletusega nähakse ette uue ja olulise vahendi loomine, mille abil saab uuenduslike rahastamisvahendite kaudu rahastada taastuvenergia ja energiatõhususe sektori projekte. Vahendil on kaks eesmärki: suurendada energia säästmist ja parandada keskkonda ning samal ajal anda uus tõuge Euroopa majanduse elavnemisele. Vahendist rahastatakse programme ja energiaprojekte, milles järgitakse varasemast erinevaid põhimõtteid ega keskenduta enam otseselt toetustele, mis on mitmel korral osutunud täiesti edutuks, vaid investeeringu kasumlikkusele. Usun, et kui seda uut põhimõtet kasutatakse hästi, tähistab see Euroopa majanduse elavnemise uue katkematu tsükli algust. Peale selle kujutab uus rahastamisvahend endast olulist võimalust arendada kohalikke üksusi, eelkõige neid, mis asuvad Itaalia lõunaosas. Vahendit saab kasutada ka koos teiste Euroopa vahenditega, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi omadega. Ma hääletan otsustavalt selle uue vahendi poolt ja väljendan sellega lootust, et seda uuenduslikku rahastamisviisi saab edaspidi kasutada ka paljude teiste sektorite puhul, näiteks maantee-, raudtee-, sadama- ja lennuinfrastruktuuri valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Energiatõhususe ja -julgeoleku tagamine on praegu ELi olulisemaid eesmärke. Euroopas valitsev ulatuslik majandus- ja finantskriis paneb otsima lahendusi, mis võimaldavad reageerida tasakaalustatult tänapäeva maailma nõuetele, kasutades selleks eeskätt olemasolevaid rahalisi vahendeid. Mul on hea meel ettepaneku üle suunata 114 miljoni euro suurune kasutamata summa, mis eraldati energeetikasektorile Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava raames, projektidele, mis käsitlevad kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonda. Nende uute investeerimisprojektidega tahetakse aidata kaasa töökohtade loomisele ja sektori konkurentsivõime parandamisele. Ma toetan raportis esile toodud vajadust suurendada detsentraliseeritud investeeringuid, sest nii on vahendi abisaajateks kohalikud, piirkondlikud või riiklikud avaliku sektori asutused. Seega tugevdatakse ja väärtustatakse eri asjaosaliste rolli, näidates, kui edukas on olnud kooskõlastamine linnapeade pakti raames.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0608/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest olen seisukohal, et Atlandi-ülesed suhted on eurooplaste jaoks kahtlemata kõige olulisemad välissuhted. Eelseisval ELi ja USA tippkohtumisel peavad mõlemad partnerid tegema koostööd, et edendada ühist tegevuskava, mis põhineb ühiste väärtuste – demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste – kaitsel. Sügava kriisi ajal ja enne otsustavat G20 tippkohtumist peavad EL ja USA, mis moodustavad kokku poole maailma majandusest, pühenduma rohkem kui kunagi varem tihedale koostööle maailma majanduse elavdamiseks ja võtma meetmeid üleilmse finantssüsteemi reguleerimiseks. Vaja on ühiselt tegutseda, et lahendada maailma ees seisvad suured probleemid – võitlus kliimamuutuste vastu, aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, Lähis-Ida rahuprotsess, Afganistani ja Iraagi eriline olukord ja ka tuumarelva leviku tõkestamine. Niisuguse tegutsemise aluseks peab olema ELi ja USA tihedam strateegiline dialoog ja koostöö olemasolevate mitmepoolsete institutsioonide, eeskätt ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning NATO raames. Sellega aidatakse kaasa lahenduste leidmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ainulaadsed suhted on üks ELi strateegilisi alustalasid. Atlandi-ülesed partnerid, kes moodustavad kokku poole maailma majandusest ja keda seovad ühised väärtused – demokraatia ja inimõigused –, seisavad hea maailma stabiilsuse hoidmise eest. Järgmine ELi ja USA tippkohtumine on selles koostöös tähtis pöördepunkt. Andsin dokumendile poolthääle, sest selles rõhutatakse, millised proovikivid seda koostööd ootavad ja millised on eesseisvad kohustused. Kahe suure majandusjõu dialoogi elavdamine ning uue, Obama administratsiooni poliitikat iseloomustavate mitmepoolsete läbirääkimiste edendamine rõhutavad selle dokumendi tähtsust veelgi. Sellest seisukohast lähtudes antakse dokumendis suunised järgmiseks tippkohtumiseks, eriti seoses Iisraeli ja Palestiina konflikti, Iraani tuumaküsimuse, tuumadesarmeerimise ja Atlandi-ülese julgeolekukokkuleppega. Lisaks nõutakse selles Atlandi-ülese majandusnõukogu tugevdamist ja rõhutatakse vajadust reformida üleilmset finantssüsteemi, arendada koostööd energia, keskkonna, intellektuaalomandi ja tarbijakaitse valdkonnas ning teha õigusalast ja politseikoostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetan seda resolutsiooni. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Liit oluliseks osaliseks rahvusvahelisel areenil. EL ja USA on jätkuvalt maailma majanduse juhtivad jõud. Seepärast sundisid finants- ja majanduskriisi rasked tagajärjed looma integreeritumat Atlandi-ülest turgu, mis looks soodsamad tingimused majanduskasvuks ja jätkusuutlikuks sotsiaalseks arenguks. Niisiis on vaja arendada kahepoolset koostööd, et kujundada välja ühine energiastrateegia, mis toetaks energiaallikate ja varustusteede mitmekesistamist ja energiavarustuse kindlust ning edendaks selle kaudu ökotõhusat majandust. Peale selle on uue ettevõtluskultuuri loomisel vaja edendada uuenduste, loovuse ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist ning suurendada koostööd hariduse, teadusuuringute ja teaduse valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mõlemad partnerid on võtnud majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks kohustuse teha koostööd ning Euroopa Parlament toetab jätkuvalt sotsiaalse turumajanduse põhimõttele tugineva Atlandi-ülese turu väljakujundamist 2015. aastaks. Selle saavutamine oleks ELi enda ühtse turu väljakujundamise kõrval üleilmse majanduskasvu taastamise ja majanduse elavdamise peamisi tegureid. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun, et Atlandi-ülene majandusnõukogu (AMN) on Atlandi-üleste majandussuhete korraldamiseks kõige sobivam mehhanism ja et partneritel tuleb kasutada kogu AMNi potentsiaali, et ületada majandusintegratsiooni takistavad tõkked ning saavutada 2015. aastaks sotsiaalse turumajanduse põhimõttele tuginev Atlandi-ülene turg, mis on positiivne lahendus praegusele majandus- ja sotsiaalkriisile. Samuti nõustun ma üleskutsega teha AMNi raames koostööd kõigis küsimustes, mis puudutavad tööstusharude, eelkõige VKEde õiguskeskkonda, ning järgida Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi „kõigepealt mõtle väikestele”.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu partnerlus põhineb ühisel ajalool, kultuuril, ühistel huvidel ja väärtustel ning nad vastutavad ühiselt ka üleilmsete küsimuste ja uute probleemide lahendamise eest. Oma lõimunud majandussüsteemidega moodustavad nad koos poole maailma majandusest. Need Atlandi-ülesed partnerid on üleilmse majandusliku heaolu peamised tagajad. On tähtis, et tippkohtumisel töötataks välja ühine sidus strateegia, mis hõlmaks nii strateegilise kui ka julgeoleku tasandi meetmeid ja vahendeid, mis aitaksid lahendada majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitlevaid uusi ülesandeid. Loodetavasti edastatakse sellel tippkohtumisel sõnum, et EL ja USA peavad oma turgude ja finantseerimisasutuste reformimisel tegema seninägematus ulatuses koostööd, õppides viimase majandus- ja finantskriisi põhjustanud vigadest, ning looma tingimused majanduse elavnemiseks ja töökohtade loomiseks. Samuti nõuan ma, et asjaosalised arutaksid avalikult, kuidas muuta oma ühiskonnad sallivamaks ja mitmekesisust austavamaks, arvestades vajadust järgida kõiki peamisi inimõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Valitsev koht maailmaareenil paneb Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa Liidule kohustused, millest me ei saa mööda vaadata. Küsimus ei seisne mitte selle koha kaitsmises, mille me oleme endale võtnud, või selles, et me püüame selle valitseva koha hoidmise ettekäändel takistada asjatult ajaloo kulgu. Küsimus seisneb pigem meie riike aastakümneid iseloomustanud edusammude kinnistamises. Soov saavutada oma rahva heaolu demokraatlike vahendite abil – vaba turu, inimväärsemate töötingimuste, toimiva sotsiaalsüsteemi ja kõikide teiste edusammude kaudu, mis on muutnud meie riigid selliseks, nagu nad praegu on – on midagi palju enamat kui juhtiv koht rahvusvahelises pingereas, kus võivad küll olla esitatud pelgalt arvud, kuid ei kajastu emotsioonid ega elukvaliteet. See kõik ei kehti mitte ainult üleilmsete majandussuhete korraldamise kohta, vaid ka tundlikumate küsimuste kohta niisugustes valdkondades nagu välis- või keskkonnapoliitika (arvestades ka nende mõju tööstus- ja energiapoliitikale). Praegune suurem kooskõlastamine võib tuua tulevikus parema maailma ja me ei soovi sellest kõrgelennulisest eesmärgist loobuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Ameerika Ühendriike ja Euroopat seovad ainulaadsed ajaloolised suhted. Täna parlamendis hääletatud resolutsioonis, mida ma toetasin, rõhutatakse, kui tähtis on, et meie riigid teeksid koostööd rohkem kui kunagi varem ja et me tihendaksime pidevalt oma suhteid, arvestades eriti majanduskriisi ja lääneriikide vastu suunatud terrorismi ohtu. Mul on hea meel ka selle üle, et resolutsioon sisaldab muu hulgas rahandusküsimust, sest see näitab meie soovi reformida üleilmset rahasüsteemi ajal, mil ELi majanduskasvu pärsib valuutasõda. Seega edastame oma Atlandi-ülestele liitlastele enne G20 tippkohtumise algust sõbraliku, kuid kindla sõnumi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin oma poolthääle resolutsiooni ühisettepanekule eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta, sest minu arvates peab praegune ELi eesistujariik püüdma USAlt saada tulevasel Cancúni tippkohtumisel kaugeleulatuva lubaduse. USA peab tegema ka rohkem koostööd selle nimel, et viia oma heitkogustega kauplemise süsteem tulemuslikult kooskõlla ELi süsteemiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Resolutsioonis tuuakse päris selgelt esile eelseisva tippkohtumise eesmärgid ning väljaöeldud siht tihendada strateegilist dialoogi USA ja ELi vahel.

Maailmas toimuvad muutused – kapitalismi kriis ning üsna võimsa majandusega riikide, eriti nn BRIC-riikide ehk Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina esilekerkimine ähvardab tõsiselt suurriiklikku ülemvõimu. USA ja EL püüavad „kooskõlastada” strateegiaid, kasutades tähelepanuväärset majanduslike, diplomaatiliste ja sõjaliste meetmete kogu, et seda suundumust tagasi pöörata. Enamik Euroopa Parlamendi liikmetest ei astu nende valitud uusliberalismi teelt kõrvale. Selle asemel järgivad nad seda kindlamalt, lootes, et see tippkohtumine loob uusi võimalusi „majanduse lõimimiseks” ja „Atlandi-ülese turu” loomiseks. Need valikud kalduvad põhjustama töötajate ja rahva suuremat ärakasutamist ning süvendama majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ELi riikide vahel.

Sõjaline tee, mille kaudu tagatakse ressursiturgude ülemvõim, muutub ohtlikult järjest tähtsamaks, nagu ka USA ja ELi tihedam „strateegiline koostöö” „Atlandi-ülese julgeoleku” nimel NATO raames.

Inimesed on ärakasutamise ja sõjalise tee valimisele reageerinud vastupanuga. Me usume, et 20. novembri NATO-vastase meeleavaldusega ja 24. novembri üldstreigiga, mille korraldab ametiühing CGTP-IN, muudavad portugallased võitluse nende meetmete vastu veel jõulisemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Tähtis on kasutada ära kõik võimalused, mida Atlandi-ülesed poliitilised ja majandussuhted pakuvad. Need suhted on viimaste aastate jooksul järjest süvenenud ning suurendanud investeerimis- ja ettevõtlusalaseid valikuid. Nagu meie resolutsiooni ühisettepanekus on näidatud, saab minu arvates Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhteid veelgi tihendada, kui tugevdada majanduskoostööd ja isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju ning paluda Ameerika Ühendriikide ametiasutustel muuta välis- ja kaitsepoliitika läbipaistvamaks. ELi ja USA suhteid tuleb süvendada, eriti kaubanduse valdkonnas, ning samuti on tähtis, et nende raames arvestataks nii ühiseid väärtusi kui ka vastandlikke seisukohti, mille põhjal tuleb arendada viljakat dialoogi. Üldiselt pean ma resolutsiooni ühisettepanekut kiiduväärseks ning seepärast hääletan selle poolt, lootuses, et see annab tõuke kahe maailmapoliitika ja ­majanduse olulise osalise koostöö suurendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Majandus- ja finantskriis on Euroopa Liidule ja Ameerika Ühendriikidele suurt kahju teinud ning ajal, mil võib veel selle tagajärgi tunda, soovisime me Euroopa Parlamendis kinnitada nii oma tahet reageerida kriisile ühiselt kui ka vajadust tihendada majanduskoostööd, et üheskoos sellest raskest perioodist lõplikult välja tulla. Olen seisukohal, et Atlandi-ülese turu väljakujundamine 2015. aastaks annab hea võimaluse arendada veelgi majandussuhteid meie kahe piirkonna vahel ja olla paremini valmis üleilmse majandustegevuse hoogustumiseks. Et USA ja EL on vanad partnerid, kellel on palju ühiseid väärtusi (demokraatia ja inimõiguste austamine), soovime korraldada Altandi-ülese uurimise, et heita valgust kahtlustele piinamiste kohta Iraagis. Nüüd, kui terrorismioht näib muutuvat ilmsemaks, loodan, et EL ja USA teevad selles valdkonnas igakülgset koostööd, võtmata siiski meetmeid, millega võidaks liigselt sekkuda füüsiliste isikute eraellu. See on meie seisukoht, millele tahtsime enne ELi ja USA eelseisvat tippkohtumist tähelepanu juhtida.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Ma toetasin Atlandi-ülest majandusnõukogu käsitlevat resolutsiooni, välja arvatud mõned muudatusettepanekud, mille esitas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon. Soovin kasutada võimalust ja kutsuda mõlemat Atlandi-ülest partnerit üles kasutama kohe täielikult ära kõiki Atlandi-ülese majandusnõukogu võimalusi. See saab otsustavaks vahendiks siiamaani esinevate vabakaubanduse tõkete ületamisel ning Atlandi-ülese vabakaubandusturu väljakujundamisel järgmise viie aasta jooksul. Vaid niisugune turg, mida ka Euroopa Parlament mitmel korral on toetanud, saab olla aluseks USA ja ELi pikaajalisele ja usaldusväärsele koostööle. Poliitikas peaksid USA ja EL tegema otsustavaid pingutusi selle nimel, et leppida kokku ühine tegevuskava üleilmsete probleemide lahendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – ELi suhted USAga on ühed olulisemad suhted ELi jaoks. USA on nii tähtis kaubanduspartner, et kõik, mis aitab meil üksteisele läheneda ja teha tihedamat koostööd, on väga rõõmustav. Mul on hea meel resolutsiooni üle, milles nõutakse kahe kaubanduspartneri erimeelsuste lahendamist viisanõudest loobumise programmi ja broneeringuinfo küsimustes. Resolutsioonis nõutakse ka mõlema Atlandi-ülese partneri finantsreformide lähendamist, mis on minu arvates väga tähtis selleks, et hoida edaspidi ära niisugused kriisid nagu praegune.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. (FR) Ma toetasin resolutsiooni, milles Euroopa Parlament esitab nõukogule oma soovitused selle kohta, kuidas peaks käsitlema Atlandi-üleseid küsimusi tulevasel ELi ja USA tippkohtumisel. Arvestades Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaalukust üleilmses majanduses ja praegust majanduslikku olukorda, näib kahe partneri koostöö tihendamine majanduskasvu ja tööhõive edendamise eesmärgil olevat hädavajalik. Seepärast toetasin ma eeskätt kaht kolleeg Broki suulist muudatusettepanekut, milles rõhutati vajadust kooskõlastada Atlandi-üleste suhete raames paremini rahapoliitikat. Nende kahe muudatusettepaneku puhul tuleb silmas pidada G20 raames alustatavat arutelu ohtude üle, mida valuutasõda kõikide maailma riikide majandusele tekitab, ja riiklike rahapoliitiliste meetmete üle, mis võivad vahetuskursid tasakaalust välja viia. Vältida tuleks igasugust konkurentsist tingitud devalveerimist ja konkurentsist tingitud vahetuskursi alahindamist, sest need kahjustavad olulist rahvusvahelist majandus- ja rahanduskoostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Vastuvõetud resolutsiooniga Atlandi-üleste suhete teemal soovitakse saavutada erisuhteid Ameerika Ühendriikidega. Tahetakse saavutada nii majanduslik erisuhe – Atlandi-ülese turu loomise kaudu 2015. aastaks – kui ka poliitiline erisuhe, et kaitsta ühiseid eesmärke. Need ühised eesmärgid hõlmavad suuremat koostööd Afganistanis, NATO missioonide palju jõudsamat lõimimist ning järeleandmist Ameerika nõudmisele tagada SWIFTi lepingu kaudu juurdepääs Euroopa kodanike pangaandmetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Rääkides Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lepingu projektist, mis käsitleb isikuandmete kaitset seoses nende edastamise ja töötlemisega politsei- ja õigusalase koostöö raames, peaksime endale esitama ühe põhiküsimuse: kas mõlemal poolel on selle lepingu suhtes võrdväärsed huvid? Minu arvates see nii ei ole, sest USA huvi ELi kodanike andmeid saada on esimesel kohal. Kui me vaatame tähelepanelikumalt kahe poole isikuandmete kaitse süsteemi erinevusi, näeme peagi, et sellist lepingut on peaaegu võimatu sõlmida – juhul kui me soovime säilitada isikuandmete kaitse normid, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Samuti on täiesti endastmõistetav, et enne niisugust ELi ja USA lepingut käsitlevaid läbirääkimisi võetakse vastu eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega ELi asutuste, institutsioonide ja teiste organisatsioonide ning liikmesriikide poolt, nagu on sätestatud ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Resolutsiooni ainus hea külg on see, et selles soovitatakse kaotada kogu maailmas surmanuhtlus ja kutsutakse Ameerika Ühendriike üles ühinema Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudiga. Kõik muu on vastuvõetamatu. Kuidas saab Euroopa Parlament väljendada toetust suure Atlandi-ülese turu väljakujundamisele – tohutule projektile, mida viiakse läbi Euroopa avalikkuse selja taga? Kuidas saab ta väljendada heameelt SWIFTi lepingu, broneeringuinfo edastamise, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise avatud taeva lepingu, heitkogustega kauplemise süsteemi ja demokraatiavastaste institutsioonide üle, mis peituvad rahvusvahelise terrorismivastase tegevuse valdkondadevahelise rühma nime taga? Ma hääletasin selle üldiste huvide ja demokraatia reetmise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja USA suhted tuginevad ühisele kohustusele austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, võidelda terrorismiga ning tõkestada massihävitusrelvade levikut. Need on meie ühised huvid ja väärtused. Me ei saa unustada, et EL ja USA moodustavad kokku poole maailma majandusest, nad moodustavad maailma suurima, integreerituima ja kõige pikaajalisema majandussuhte ning nad on üleilmse majandusliku heaolu peamised tagajad. Atlandi-üleste suhete tugevus ja nendele suhetele pühendumine on praeguse rahvusvahelise finants- ja majanduskriisi taustal veel määravama tähtsusega. See muudab tippkohtumise nende suhete tugevdamise seisukohalt ülimalt oluliseks, et saaks saavutada 2015. aastaks seatud eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Resolutsioon, mis käsitleb eelseisvat ELi ja USA tippkohtumist ning Atlandi-ülest majandusnõukogu, peaks andma kinnitust Atlandi-ülese tegevuskava kohta ning edendama ELi ja USA koostööd ühiste huvide vallas. See suhe on ELi jaoks jätkuvalt esmatähtis. Peale selle, et ELil ja USAl on palju ühiseid huve ja väärtusi, näiteks rahu, demokraatia, inimõiguste austamise ja turumajanduse edendamine, on neil ka maailma olulisim kahepoolne kaubandus- ja investeerimissuhe – Altandi-ülese majanduse maht on 4,28 triljonit USA dollarit. Tegelikkuses tähendab see, et ELi ja USA majandus lõimuvad järjest enam. Selle suhte kogutähtsust võib näha ka arengukoostöös, kui arvestada, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit annavad kokku 80% arenguabist. Lõpetuseks on meie partnerlus on oluline ka selleks, et muuta maailm stabiilsemaks ja arutada tähtsaid mitmepoolseid küsimusi, näiteks kliimamuutusi, energeetikat, finants- ja majanduskriisi, kriisijuhtimist, arengukoostööd, piirkondlikke teemasid, tuumarelva leviku tõkestamist ja tuumadesarmeerimist ning julgeolekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) ELi ja USA suhted puudutavad paljusid valdkondi ning neil on juhtiv koht üleilmsete probleemide lahendamisel. Me peame aga üksteise headest tavadest õppima ja süvendama omavahelisi suhteid, et meie tegevus oleks tulemuslik. Need probleemid on sisuliselt tähtsad, kui pidada silmas kliimamuutusi, tervislikku keskkonda ja toiduga kindlustatust. Mehhiko lahes toimunud suur looduskatastroof andis lootust, et USA valitsus võtab keskkonna kaitseks asjakohaseid meetmeid ja teeb tööd kliimamuutuste probleemi lahendamiseks. EL peab Cancúnis kliimamuutuste konverentsil aktiivne olema. On tähtis, et USA saaks selle lepingu osaliseks, sest mõnikord jääb mulje, et lihtsam on saavutada kokkulepe arenguriikide kui USAga. Me peame leidma võimaluse edendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja USA piirkondlike või föderaalsete kauplemissüsteemide vahelist ühitatavust. Me peame püüdma saavutada Atlandi-ülese koostöö ka strateegilistes energeetikaküsimustes, nagu varustuskindlus või üleminek vähem süsihappegaasi tekitavatele energiaallikatele. Üks Atlandi-ülese koostöö küsimusi käsitleb tervislikku keskkonda – uuendtoitu ja uue tehnoloogia kasutamist toidutootmises. ELi ühiskond ei ole uuendusteks veel täiesti valmis, seega tuleb riikidel austada üksteise valikuid. Tugev ELi ja USA partnerlus peab olema kasulik nii mõlemale poolele kui ka rahvusvahelisele üldsusele. Ma loodan, et eelseisev ELi ja USA tippkohtumine aitab seda eesmärki täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Resolutsiooni ettepanek hõlmab mõningaid häid punkte, milles EL peaks püüdma oma positsiooni parandada, need on näiteks võitlus üleilmse majandus- ja finantskriisi vastu ning koostöö transpordi ja tööstuse valdkonnas. Resolutsiooni ettepanekul on aga ka puudusi seoses välis- ja julgeolekupoliitikaga ning eeskätt rahvusvahelise terrorismi vastase võitlusega. Seetõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on see õiglane ja tasakaalukas dokument. Parlamendil tuleb sellel tähtsal tippkohtumisel meie suurima liitlasega teha oma seisukoht kuuldavaks. Atlandi-ülestel suhetel on alati olnud oluline osa ELi välispoliitikas. Olen veendunud, et isegi üleilmastunud maailmas, kus mõningate ekspertide arvates liigub kese läänest idas asuvate suurriikide poole, on ELi ja USA suhe stabiilsuse, majanduskasvu ja heaolu jaoks määrava tähtsusega, ja mitte ainult Atlandi ookeani mõlema poole, vaid kogu maailma jaoks. Meil on tugevad ühised juured – ühine kultuur, elustiil, tulevikuplaanid ja turud – ja mis kõige tähtsam: meie väärtused, ideaalid ja vajadused on olenemata sellest, kas need on ideoloogilised, majanduslikud või sotsiaalsed, olnud alati eeskujuks ning andnud meile rahvusvahelisel areenil juhtrolli. Mis puudutab aga uusi sündmusi maailmas ja võimutasakaalu, siis arvan, et peame muutma oma koostöö USAga paremini toimivaks. Et EL saaks kehtestada ennast usaldusväärse partnerina, on peale ühtekuuluvuse kuvandi edastamise tähtis ka näidata võimet võtta endale konkreetseid kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest olen seisukohal, et:

– Atlandi-ülene majandusnõukogu (AMN) on Atlandi-üleste majandussuhete korraldamiseks kõige sobivam mehhanism ning et partnerid peaksid kasutama Atlandi-ülese majandusnõukogu kogu potentsiaali, et ületada majandusintegratsiooni takistavad tõkked ning saavutada 2015. aastaks Atlandi-ülene turg, mis on positiivne lahendus praegusele majandus- ja sotsiaalkriisile;

– AMN peaks olema strateegilisem, et käsitleda kõigi sidusrühmade muresid;

– Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel tuleb järgida ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi „kõigepealt mõtle väikestele”;

– majandus- ja finantsjuhtimise struktuurid, mis olid enne kriisi vallandumist olemas ülemaailmsel tasandil, USAs või ELis, ei suutnud tagada üleilmse finantssüsteemi piisavat stabiilsust, seega on mõistetav, et majanduse ja finantsturgude vastastikuse sõltuvuse suurenemise tõttu tuleb süvendada suurriikide koostööd makromajanduspoliitika ja majanduse järelevalve vallas.

Mulle teeb heameelt ka ELile ja USAle esitatud üleskutse teha koostööd Hiinaga, et lahendada üleilmne vaidlus valuutakursside üle ilma protektsionistlikke või vastastikuseid meetmeid rakendamata, võttes arvesse, et ELi liikmesriikide turge mõjutab USAga võrreldes erinev surve, eelkõige seoses riigi võlakirjade ja rahaliidu olemasoluga.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopat ja Ameerika Ühendriike seovad ainulaadsed ajaloolised suhted. Täna Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioonis, mille poolt ma hääletasin, rõhutatakse, kui tähtis on koostöö edendamine ja see, et EL ja USA süvendaksid omavahelist strateegilist dialoogi, eriti kui arvestada majandus- ja finantskriisi ning võitlust terrorismiohu vastu. Pidades silmas rahvusvaheliste küsimuste olulisust praegusel ajal, on tegelikult endastmõistetav, et tuginetakse ühistele põhimõtetele, huvidele ja väärtustele, sest see aitab eelseisval ELi ja USA tippkohtumisel astuda otsustavaid samme kõikehõlmava ühise tegevuskava poole, mis võimaldab neid küsimusi tulemuslikult käsitleda. Samuti on oluline kasutada Atlandi-ülese majandusnõukogu kogu potentsiaali, et ületada tõkked, mis takistavad Atlandi-ülese turu saavutamist 2015. aastaks, ning edendada terviklikku käsitlust makromajanduspoliitika ja majanduse järelevalve ning ELi-USA ja kolmandate riikide kaubandussuhete vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Atlandi-ülesed suhted on ELi jaoks olulised ning ma toetasin eelseisva ELi ja USA tippkohtumise tulevasi prioriteete käsitlevat resolutsiooni. Mis puudutab aga eeskätt üleilmset juhtimist, siis tuleks suurendada jõupingutusi ÜRO reformi programmi rakendamiseks. Peale selle on tähtis saavutada 2012. aasta järgseks perioodiks kaugeleulatuv ja siduv heitkogustega kauplemise süsteem. Finantsstabiilsuse puhul on tähtis üleilmsete arvestuseeskirjade võrreldavus ja selle saavutamiseks tuleb teha edusamme. Ühes valdkonnas kehtestatud standardid peaksid olema aluseks ka teistes valdkondades, sest see muudab finantsvaldkonna rahvusvahelise reguleerimise järjest põhjalikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma jäin lõpphääletusel erapooletuks. Selle resolutsiooni üks häid külgi, mida tuleb rõhutada – kuigi sellega ei nõustu mitte kõik meie fraktsiooni liikmed – on esitatud lõikes 29, milles Euroopa Parlament möönab, et rahvusvahelisi kohustusi seoses aastatuhande arengueesmärkidega, millest paljude saavutamine on ajakavast maas, on võimalik täita ainult siis, kui tööstusriigid jäävad oma kohustuste juurde eraldada 2015. aastaks 0,7% oma SKPst ametlikule arenguabile. Seetõttu kutsub parlament ELi ja USAd ning teisi rahvusvahelisi rahastajaid üles pidama kinni oma kohustusest võtta meetmeid, et kiirendada edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Ühendkuningriigi ja teiste Euroopa riikide suhted USAga on veel aastakümneid meie suurim strateegiline prioriteet. Mõningates tegevusvaldkondades saab ka EL midagi kasulikku anda. Seepärast toetasin ma ELi ja USA suhteid käsitlevat resolutsiooni. Ma ei ole aga endiselt veendunud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väärtuses ning arvan, et Iraani käsitlevaid meetmeid tuleb karmistada.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0604/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Lennutranspordiga seoses kehtestatud julgeolekunõuetest tulenevalt on EL allkirjastanud erinevate riikidega broneeringuinfo vahetamise lepingud. Lisaks muutus Lissaboni lepingu jõustumisega siduvaks põhiõiguste harta. See aitab kaitsta Euroopa kodanike isikuandmeid. Kõnealuste andmevahetuslepingute pikendamise korral peab parlament heaks kiitma kõik uued kokkulepped. Sellega seoses on kaks vastuolulist nõuet: ühelt poolt nõue võidelda uute massiteabevahendite abil organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu ning teiselt poolt vajadus kaitsta eraelu puutumatust ja põhivabadusi, mida needsamad massiteabevahendid ohustavad. Ma pidasin vajalikuks avaldada toetust sellele tekstile, millega edendatakse Atlandi-ülest koostööd organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisel ning milles käsitletakse samal ajal ulatuslikult tagatisi, mida on vaja Euroopa kodanike vabaduste kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetan seda resolutsiooni. Maailma vapustanud terroriaktid ja üha kasvav organiseeritud kuritegevus sellistes valdkondades nagu uimasti- ja inimkaubandus nõuavad suuremaid jõupingutusi kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisel. Selleks et meetmetest oleks kasu, tuleb neid toetada tõhusama, sihipärasema ja kiirema andmevahetusega nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Põhiprobleem on endiselt isikuandmete kaitse – selle tagamine, et neid andmeid ei kasutata muul otstarbel kui kuritegude ennetamiseks, uurimiseks või avastamiseks. Minu arvates peab komisjon veenduma, et kõik isikuandmete edastamist käsitlevad kokkulepped või meetmed läbivad proportsionaalsuse testi ja et nendega on tagatud isikuandmete konfidentsiaalsus. Selles protsessis peab komisjon Euroopa Parlamendile kui kodanikke esindavale institutsioonile teatama kõigist isikuandmete edastamisega seonduvatest küsimustest, et parlamendil oleks võimalik väljendada oma seisukohta kavandatavate kokkulepete suhtes. Sel moel saame leida kõige sobivamad lahendused, et meie kodanike andmeid kasutatakse üksnes rangelt reguleeritud eeskirjade kohaselt ning et oleks tagatud isikuandmete kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Parlamendi eesmärk on parandada andmekaitset broneeringuinfo edastamisel kolmandate riikide asutustele. See on väga tähtis selleks, et isikuandmete kasutamine oleks tõhus, et teabe kasutamine oleks piisavalt paindlik ja et oleks võimalik kaitsta inimeste eraelu puutumatust. Parlament teeb ettepaneku koostada ühtne mudel reisijate andmete esitamiseks ning tagada, et andmeid edastatakse ja töödeldakse kuritegude, sealhulgas terrorismi ennetamiseks, uurimiseks ja avastamiseks. On oluline, et broneeringuinfot ei kasutataks andmekaeveks või profileerimiseks ning et andmete läbivaatamine ei oleks pelgalt elektroonilise süsteemi ülesanne, vaid et otsuseid teeksid inimesed. Seda silmas pidades on väga tähtis teha koostööd ja vahetada teavet pädevate ja sõltumatute asutustega, et me saaksime olla kindlad, et nende tehtud otsused isikuandmete edastamise kohta on tõhusad ja sõltumatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Terrorismivastase võitluse aspektist on iga kodanik potentsiaalne terrorist, mistõttu nende isikuandmeid salvestatakse, rikkudes põhilisi inimõigusi ja institutsionaalseid tagatisi, mis peaksid kindlustama kodanike õiguste austamise. Kahjuks lükati tagasi muudatusettepanekud, mille tegi Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ja mis oleks olukorda mõnevõrra parandanud. Seepärast hääletasin ma ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Vabadus on Euroopa Parlamendi üks alustala. Sellele väärtusele on rajatud Euroopa institutsioonid. See on jõuallikas, mis võimaldab turul vedada mitmekesist ja keerukat majandust. See on õhk, mida hingavad meie kodanikud, kui nad sõidavad õppima või töötama linnadesse, kuhu reisimiseks oli varem vaja passi ja isegi viisat. Seepärast saame kahtlusteta öelda, et see on oluline. Kõnealuses dokumendis käsitletakse eelkõige vabaduse ja turvalisuse suhet. Sellele probleemile ei ole lihtsat lahendust. Teavet tuleb koguda ja analüüsida õiges kohas, kuid me peame säilitama valvsuse, et vältida andmete väärkasutust. Kõnealust menetlust tuleb pidevalt ja järjekindlalt kontrollida ning tuleb vältida andmete igasugust lekkimist. Me ei saa jätta inimestele muljet, et sellega tahetakse vabaduse põhimõte kõrvale heita. Samamoodi ei saa me lubada, et vabaduse nimel seatakse ohtu eurooplaste julgeolek. Leian, et selles dokumendis esitatakse suurepärane kompromiss tasakaalustamaks neid kahte vastandlikku põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et võeti vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi ning komisjoni soovituste kohta nõukogule anda volitused Euroopa Liidu läbirääkimiste alustamiseks Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikidega. Mina hääletasin selle poolt. See on käsitlus, millega saavutatakse sobiv tasakaal Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekunõuete vahel ning tagatakse kodanike õiguste ja vabaduste nõuetekohane austamine. Broneeringuinfo süsteem on väga tundlikku laadi andmebaas, mida tuleb sellest tulenevalt kaitsta, et hoida ära igasuguse kahju tekitamine inimestele, kelle andmeid see süsteem sisaldab. Minu arvates peame USA, Austraalia ja Kanadaga lepingu üle peetavate läbirääkimiste osana tagama, et neid andmeid ei saa kasutada profileerimiseks, mis eeldab teatavate andmete süsteemist väljaotsimist. Olen nõus, et tuleb eristada julgeolekuriskide hindamist ja profiilide loomist, sest profiilid võivad andmete väärtõlgendamise korral valed olla. Ma loodan, et lepingud, mille üle komisjon kavatseb asjaomaste riikidega läbirääkimisi pidada, on kooskõlas resolutsiooni nõudmistega.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Praegusel digiajastul on andmekaitse, informatsioonilise enesemääramise õigus, isikuõigused ja õigus eraelu puutumatusele muutunud väärtusteks, millel on väga tähtis osa ning mida tuleb eriti hoolsalt kaitsta. Seda arvesse võttes usun, et EL peab austama ja edendama andmekaitsepoliitika olulist põhimõtet ning et kõik lepingud või poliitikameetmed peavad samuti läbima proportsionaalsuse testi, et näidata, et nende siht on saavutada aluslepingu eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin üldjoontes kõnealuses resolutsiooni ettepanekus sisalduva poolt. Ülemaailmse terrorismiohu ja muude riikideüleste kuriteovormide vastu võitlemist ja tõkestamist silmas pidades on mul hea meel selle algatuse üle ning ma tunnustan ELi, USA, Austraalia ja Kanada soovi teha koostööd ja võtta kohustusi. Siiski pean ma proportsionaalsust andmekaitsepoliitika aluspõhimõtteks. Seepärast tuleb hoolikalt järgida ja kaitsta lepingute eesmärki tagada, et andmete edastamine on kooskõlas Euroopa andmekaitsestandarditega. Soovin lisaks rõhutada, et laiendatud poliitilise ja õigusalase koostöö raames on tähtis alustada USAga läbirääkimisi isikuandmete edastamist ja kaitset käsitleva lepingu sõlmimiseks. Tahan siiski korrata, et terrorismivastase võitluse tulemuslikkuse tagamisel on vajalikkus ja proportsionaalsus peamised ja aluspõhimõtted.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Broneeringuinfo edastamine on terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise oluline osa. Kuid lennuettevõtjatelt broneeringuinfo edastamist taotlevate riikide arv suureneb pidevalt ning seepärast on vaja pingsat kontrolli selle tagamiseks, et Euroopa kodanike isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil kui see, milleks andmeid koguti, ning et andmete edastamine toimub kooskõlas Euroopa andmekaitsestandarditega. Seepärast toetan ma täielikult täna Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni, mille eesmärk on luua range raamistik lennureisijate andmete edastamiseks kolmandatele riikidele. Need riigid peavad esitama selliste andmete kasutamise, säilitamise ja kogumisega seotud tagatised, mis peaksid hoidma ära andmete väärkasutuse ja tagama meie kodanike õiguste austamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Selleks et tagada rahvusvahelise transpordi jätkuv julgeolek, eriti terrorismiohtu arvesse võttes, on väga oluline, et riigid saaksid vahetada teavet reisijate kohta – st lennuettevõtjate kogutud broneeringuinfot. Kuid sama oluline on tagada, et nende sätetega ei seataks ohtu kodanike põhivabadusi ja et nende tulemuseks ei oleks mõne inimese diskrimineerimine tema päritolu või usu tõttu. Just sel põhjusel peab isikuandmete kaitse olema paremini tagatud. Enne kui komisjon alustab Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraaliaga läbirääkimisi broneeringuinfo vahetamise meetodite üle, soovib Euroopa Parlament esitada ühe kindla nõudmise: isikuandmete kaitse on liiga tundlik teema selleks, et neid läbirääkimisi peaksid ainult liikmesriigid ja suletud uste taga. Läbirääkimised peavad toimuma avatult ELi tasandil. Edastatud andmeid tohib kasutada ainult rangelt piiritletud kontekstis ja neid ei tohi edastada kolmandatele riikidele. Koguda võidavatest andmetest tuleb välja jätta mitut liiki teave, eelkõige etnilise päritolu ja usulise veendumusega seotud teave.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Nagu ka pangaandmete edastamist käsitleva lepingu ehk nn SWIFT-lepingu puhul, on isikuandmete kaitse ELi ja USA suhetes tundlik teema. Praegu on arutlusel ELi ja USA vahelise üldise andmekaitselepingu, samuti ka uue broneeringuinfo vahetamise lepingu sõlmimine. Täna resolutsiooni üle hääletades kordas parlament oma nõudmist, et kogutud broneeringuinfot ei tohi mingil tingimusel kasutada muul otstarbel või profileerimiseks. Lisaks kutsub parlament taas kord komisjoni üles esitama faktilisi tõendeid selle kohta, et broneeringuinfo kogumine, säilitamine ja töötlemine on vajalik, ning palub komisjonil näha samuti ette vähem sekkumist nõudvad alternatiivsed variandid. Kui parlamenti kuulda ei võeta, on tal võimalus kasutada vetoõigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Mina hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopa Liidul on vaja sidusat, ühtset arusaama tulevaste broneeringuinfot käsitlevate lepingute sõlmimise kohta. See aitab tagada isikuandmete ja eraelu puutumatuse parema kaitse, edendades samal ajal ka nende andmete kasutamist terrorismi ja raskete piiriüleste kuritegude vastu võitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest pean oluliseks komisjoni soovitust nõukogule anda komisjonile volitused läbirääkimiste alustamiseks, et sõlmida Euroopa Liidu ning Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahelised broneeringuinfo edastamise ja kasutamise lepingud. Nende lepingutega tuleks tagada, et otsusekindlus võidelda terrorismi ja kuritegevuse vastu ei sea kahtluse alla kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitset, eelkõige seoses õigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele ning informatsioonilise enesemääramise õigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Isikuandmed, nende kaitse ja üksikisiku õigus samale kaitsele on teemad, mille vastu poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna enda huvi aina kasvab. Kättesaadavad tehnilised vahendid teevad üksikisiku eraelu puutumatuse austamise väga raskeks. Ka see põhimõte on eurooplaste eraelu üha suurema tahtliku ja tahtmatu paljastamise tõttu kahtluse alla seatud. Eurooplased puutuvad samuti kokku suureneva vastuoluga, mis lahutab üksikisiku õigust eraelu puutumatusele ja kollektiivset õigust julgeolekule. Kõik need küsimused on pärast 11. septembrit 2001 omandanud muret tekitava mõõtme ja on ka praegu aktuaalsed. Terrorismi ja muude organiseeritud kuritegevuse vormide vastu võideldakse tänapäeval pigem julgeolekuasutuste vahelise kiire ja tõhusa teabevahetusega kui tavapäraste politseijõududega. Sellise teabevahetuseta oleksime kaitsetud intensiivse piiriülese kuritegevuse ees ning meil poleks võimalik asjakohaselt reageerida. Kõige selle tõttu usun ma, et on oluline alustada läbirääkimisi meie partneritega, et saaksime ühisele ohule koos vastu astuda, ning tagada, et vahetatud andmed on kooskõlas eesmärgile vastava asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune resolutsioon järgib Ameerika Ühendriikide loodud mõtteviisi terrorismiohuga võitlemisel ning sellega püütakse panna Euroopa Liidu liikmesriigid liikuma samas suunas. Probleemi algpõhjustega tegelemise asemel püüavad nad kasutada seda ohtu ettekäändena, et seada lubamatud piirangud eurooplaste õigustele, vabadustele ja tagatistele. Need inimesed, kes vastutavad Euroopa Parlamendi allaandmise eest, mis on vastuolus varem võetud seisukohtadega, püüavad nüüd olukorda siluda, osutades väidetavale proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõttele, mis on alati vaieldava väärtusega ja mille hindamine on subjektiivne. Väide, et teatavat broneeringuinfot juba edastatakse kolmandatele riikidele ilma igasuguse kontrollita, ei ole piisav argument. Kui andmeid kasutatakse või töödeldakse nõuetele mittevastavalt, tuleb seda uurida, sellest tuleb aru anda ja sellele tuleb kindlalt vastu astuda. Kõnealune resolutsioon on kapitulatsioon, mille ainus eesmärk on vormida seaduslikuks tegevus, mis praegu toimub selgelt seaduslikkuse piiril.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamise üldist lähenemisviisi käsitleva resolutsiooni poolt, sest on vaja ette näha siduv õigusraamistik selliste terrorismivastases võitluses üha rohkem kasutatavate andmete edastamise jaoks. Parlament on USA, Kanada ja Austraaliaga peetavate läbirääkimiste ettevalmistamise käigus seadnud mõned tingimused. Muu hulgas nõuame, et andmeid ei tohi kasutada profileerimiseks ning et läbirääkimised toimuksid parlamendi jaoks avatud moel. Peale selle peaks Euroopa Parlamendi liikmetel olema lubatud olukorda üksikasjalikult jälgida. Eraelu puutumatuse kaitse on tundlik teema, mida ei tohiks terrorismivastase võitluse eesmärgi nimel ohvriks tuua. Parlament jääb kodanike eraelu puutumatuse kaitsmisel vankumatuks, nagu ta tegi seda ka SWIFT-lepingu üle peetavatel läbirääkimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin broneeringuinfot käsitleva ELi välisstrateegia resolutsiooni poolt, sest usun, et broneeringuinfo edastamist võimaldavate lepingute sõlmimine Euroopa Liidu ning Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Austraalia vahel on rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks ülimalt tähtis. Seepärast pooldan komisjoni soovitust alustada läbirääkimisi kõnealuste lepingute sõlmimiseks. Nüüdseks on juba mitu aastat olnud selge, et nende andmete vahetamine aitab võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu. Broneeringuinfo vahetamine riikide vahel on meie riikide õiguskaitseasutuste jaoks väärtuslik vahend võitluses terrorismiohuga. Lisaks tahan rõhutada, et minu arvates on väga kiiduväärt broneeringuinfot käsitlev uus üldine lähenemisviis, mille komisjon esitas oktoobris ja mille eesmärk on kehtestada kõiki broneeringuinfo lepinguid käsitlevad üldised kriteeriumid. See loob nendele lepingutele korrapärasema ja ühtsema raamistiku ning pakub isikuandmete kaitse seisukohalt olulisi tagatisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõnealune resolutsioon on täielikult vastuolus mais vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga. Selles tervitatakse komisjoni septembris esitatud ettepanekut, millega kiidetakse heaks broneeringuinfo edastamine kolmandatele riikidele ning mis ei sisalda ühtegi rahuldavat tagatist andmete kasutamise kohta. Ja mis veelgi halvem – selles loetakse õigustatuks säilitada neid andmeid tähtajatult profileerimise eesmärgil. Mis mõte on resolutsioonil, milles ennast õigustavalt võetakse sõna tava vastu, mis on aga resolutsiooniga toetatava projekti olemus? Mina hääletasin selle resolutsiooni vastu, sest sellega rikutakse iga inimese õigust tema kohta käivate isikuandmete kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Broneeringuinfo on järjekordne relv terrorismivastases võitluses. Lissaboni lepingu kohaselt peab parlament aitama luua uue välisstrateegia läbirääkimiste pidamiseks ELi ning USA, Austraalia ja Kanada vahelise uue broneeringuinfot käsitleva lepingu üle. Terrorismivastase võitluse kindla edendajana on EL valmis pidama läbirääkimisi iga lepingu üle, millest võib selles võitluses kasu olla. Liit ei sea kuidagi ohtu kodanikuvabadusi ja põhiõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan täielikult terrorismi ja muu raske rahvusvahelise kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise eesmärki. Üha rohkem riike kasutavad selleks reisijate andmeid. Digiajastul on siiski tõeliselt oluline pöörata erilist tähelepanu sellele, et jõustada ja kaitsta kodanikuõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Selles valdkonnas tuleb esmatähtsaks pidada vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Reisijate andmete kogumist ei tohi põhjendada ainult kasulikkusega. See peab olema ka vajalik. Samuti tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet, et kavandatavad meetmed ei läheks kaugemale sellest, mis on seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik. Seepärast on välistatud andmete kasutamine kasu saamiseks või profileerimiseks. Lissaboni lepingu jõustumisest alates on Euroopa Parlament aidanud oluliselt kaasa kõnealuste lepingute sõlmimisele, mistõttu tuleb parlamendile põhjalikult ja korrapäraselt teatada kõigist broneeringuinfo valdkonnas toimuvatest arengutest.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Terrorismivastase võitluse osana on põhiõigusi viimastel aastatel üha rohkem kärbitud. Selle põhjendused on väga küsitavad. Samal ajal kui reisijad otsitakse pea aluspesuni läbi ja neil ei lubata pagasis kaasa võtta küüneviili või deodoranti, on kaubasaadetiste kontrollimine jäetud sageli transpordifirmade endi hooleks. Kui seda tahetakse tulevikus muuta, on oluline säilitada tasakaal vabaduse ja turvalisuse vahel. Reisijate julgeolekukontrolli puhul on see tasakaal juba kadunud ning seepärast tuleb eeskirju taas leevendada, kui vaibub terrorismiga seonduv hüsteeria. Sama küsitav on see, kas FBI peab teadma USAsse reisivate inimeste nime, aadressi, e-posti aadressi, krediitkaardi numbrit ning kohvrite arvu ning kas tal peaks olema lubatud säilitada neid andmeid kuni 15 aastat. Teavet tuleks säilitada ainult mõnel erandlikul juhul. Kui turvalisuse tunde tekitamiseks rikutakse põhiõigusi, peab rikkumise ulatus olema võimalikult piiratud ja sellest mõjutatud inimeste õigusi tuleb tugevdada. Kahjuks ei ole selle tagamise tõenäosus praegu suur ja seepärast hääletasin ma ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) On tõsi, et broneeringuinfo hindamine ja töötlemine rahvusvahelisel tasandil võimaldab paremini võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Kuid seda laadi lepingud põhjustavad sageli probleeme andmekaitse valdkonnas. Seepärast peab Euroopa Parlament asuma selles küsimuses vankumatule seisukohale (nagu SWIFT-lepingute puhul), et kaitsta ELi kodanike põhiõigusi. Praegu on broneeringuinfo ELiga lepingu sõlminud kolmandatele riikidele edastamine reguleeritud mitme eeskirjaga. Mida rohkem on riike, kes neid andmeid taotlevad, seda suurem on oht, et erinevate süsteemide kasutamine kahjustab õigusselgust, isikuandmete kaitset ja suurendab lennuettevõtjate kulutusi. Seepärast peab EL kehtestama ühetaoliselt kõrged julgeolekustandardid, mis tagavad tulevikus ühtse käsitlusviisi. Seda ootan ma tõhusalt broneeringuinfo edastamist käsitlevalt ELi välisstrateegialt. Kõnealune resolutsiooni ettepanek seda ei taga ning sellest tulenevalt hääletasin ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma kiidan heaks komisjoni teatises esitatud eesmärgid. Tuleb selgeks ja arusaadavaks teha põhjused, miks on kasulik ja vajalik kasutada ja vahetada broneeringuinfot kolmandate riikidega julgeoleku eesmärgil. Samal ajal peavad asjaosalised näitama, et nad on täiesti teadlikud sellise tegevuse tähendusest inimeste eraelule ja vajadusest viia see tegevus läbi vastavalt ühtsete, selgesõnaliste ja rangete andmekaitse-eeskirjade kogumile, mida tuleb kohaldada ka siis, kui andmeid edastatakse teistele riikidele. Broneeringuinfo kasutamine ja vahetamine parandab inimeste julgeolekut ning hõlbustab lisaks nende elu ja üle piiride liikumist. Broneeringuinfo abil on võimalik märkimisväärselt vähendada politseikontrolle ning järelevalves saab keskenduda neile reisijatele, kelle puhul on põhjendatult alust uskuda, et nad võivad kujutada endast tegelikku ohtu. Sellega on võimalik vältida tarbetuid kontrolle ja inspektsioone.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlament hääletas tänasel täiskogu istungil broneeringuinfo edastamise lepingute üle taas läbirääkimiste alustamist ja rangete edastamiskriteeriumide vastuvõtmist käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt, et saavutada reisijate ohutus, mis põhineb tavapäraselt isikuandmete delikaatsuse austamisel. Peamine eesmärk on koguda, edastada ja töödelda broneeringuinfot piiratud tingimustel, et andmeid ei oleks võimalik kasutada andmekaeveks või profileerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin Euroopa Liidu välisstrateegia osaks oleva broneeringuinfot käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest kehtestades kolmandate riikidega sõlmitud lepingute jaoks rea aluspõhimõtteid, kaitstakse resolutsiooniga Euroopa andmekaitsestandardeid. Samal ajal täidab resolutsiooni ettepanek eesmärki tagada kooskõla õigusnormidega ning tugevdada julgeolekut, eelkõige võidelda terrorismi vastu.

Euroopa Parlament kordab samal ajal oma nõudmist, et ta tahab olla kursis kõigi asjakohaste arengutega selles vallas, ning on otsustanud tegutseda aktiivselt, mis on tema õigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Võitlus terrorismi ning muude rahvusvahelise ja organiseeritud kuritegevuse vormide vastu ei saa toimuda, kui andmeid ei vahetata tõhusamalt, sihipärasemalt ja kiiremalt nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seepärast on väga tähtis, et vastu võetud julgeolekumeetmed ei seaks ohtu kodanikuvabaduste ja põhivabaduste kaitset või suurimat võimalikku austust inimeste eraelu ja andmete kaitsmise vastu. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on seega oluline tagada, et kogutakse ja töödeldakse üksnes neid andmeid, mis on julgeoleku kindlustamiseks hädavajalikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mitu fraktsiooni leppisid kokku selle teksti suhtes, mis tegelikult tuletab meelde parlamendi otsusekindlust võidelda terrorismi ning organiseeritud ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu ning samuti parlamendi kindlat usku, et on vaja kaitsta kodanikuvabadusi ja põhiõigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele, informatsioonilisele enesemääramisele ja andmekaitsele. Parlament kinnitab, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuded on peamised põhimõtted, mis aitavad tagada terrorismivastase võitluse tõhususe. Parlament tervitab komisjoni teatist broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta ning suhtub heakskiitvalt komisjoni soovitusse nõukogule anda volitused ELi läbirääkimiste alustamiseks, et sõlmida Euroopa Liidu ning Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahelised lepingud broneeringuinfo edastamiseks ja kasutamiseks ning terrorismi ja muu raske rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemiseks. Parlament toetab samuti nõukogu otsust alustada kõiki läbirääkimisi üheaegselt, tunnistades samas, et läbirääkimiste kestus võib olla erinev.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) 21. septembril 2010. aastal esitas Euroopa Komisjon broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi. Selliste andmete nagu pileti- ja pagasiandmed, istekoha number, marsruut ja makseviis edastamise ja töötlemise eesmärk on kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames ennetada, uurida, avastada või kohtulikult uurida kuritegusid, sealhulgas terroriakte. Kõnealune üldine lähenemisviis peaks edaspidi toimima suunisena läbirääkimiste pidamiseks kolmandate riikidega. Peatselt alustatakse läbirääkimisi USA, Kanada ja Austraaliaga. Ka teised riigid on väljendanud sarnaseid kavatsusi. Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek kinnitab taas kord proportsionaalsuse põhimõtte tähtsust. Julgeolekuvajaduse ja vabaduse vajaduse vahel valitseb õrn tasakaal. Me palume komisjonil esitada faktilisi tõendeid selle kohta, et broneeringuinfo kogumine, säilitamine ja töötlemine on vajalik iga välja toodud eesmärgi jaoks, ning piisaval määral uurida võimalikke alternatiive. Euroopa Parlament jääb seisukohale, et broneeringuinfot ei tohi mingil juhul kasutada andmekaeveks või profileerimiseks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0602/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin innovatsioonialaseid partnerlusi käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates on need kõnealuse juhtalgatuse alusel toimuva tegevuse tähtis element. Praeguses riigieelarve kaine hindamise, märkimisväärsete demograafiliste muutuste ja üha suurema ülemaailmse konkurentsi tingimustes sõltub Euroopa konkurentsivõime ja eelkõige meie tulevane elatustase meie suutlikkusest uuendada tooteid, teenuseid, äritegevust ning sotsiaalseid protsesse ja mudeleid. Seepärast on minu arvates väga oluline, et innovatsioon on asetatud Euroopa 2020. aasta strateegia keskmesse. Innovatsioon on parim vahend, mille abil tegeleda meie ees seisvate suurte ühiskondlike probleemidega, nagu kliimamuutused, energia ja ressursside nappus või tervishoid ja vananemine. On tähtis, et nendele probleemidele leitakse lahendused, mis aitavad luua Euroopa, mis on õiglane nii majanduse, ühiskonna kui ka keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aspektist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma kiidan heaks algatuse „Innovaatiline liit”, mille eesmärk on liita Euroopa üheks innovatsiooni kaudu, tehes kooskõlastatud viisil koostööd piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Avaldan tunnustust Euroopa innovatsioonialaste partnerluste kontseptsioonile kui uudsele ideele, mille sihiks on luua koostoime innovatsiooni valdkonna olemasolevate ning võimalike uute Euroopa ja liikmesriikide algatuste vahel. Ma toetan esimese katsepartnerluse teemat, milleks on täisväärtusliku eluperioodi pikendamine. Mõni kõige tõsisem Euroopa ees seisev probleem, näiteks elanikkonna vananemine, nõuab radikaalseid valdkondadeüleseid uuendusi. Elanikkonna vananemise küsimusega tegelemine nõuab muutusi igal tasandil – alates õigusest tööle ja pensionile kuni uute teenusemudeliteni, mis hõlmavad eneseabi ja uut tüüpi majutusvõimalusi. Uute ohtude ja ebavõrdsuse vastu võitlemine nõuab uuenduslikke lahendusi sotsiaalvaldkonnas – seda mitte üksnes uue tehnoloogia rakendamise kaudu, vaid ka struktuuriuuenduste kaudu. Ma kutsun komisjoni üles tagama partnerluste rahastamine, ühendades sel eesmärgil Euroopa Liidu, liikmesriikide, piirkondade ning muude avaliku ja erasektori osalejate ressursid ning järgides selgeid ja läbipaistvaid kriteeriume.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa innovatsioonipotentsiaali tuleb täiel määral ära kasutada. See ei tohiks jääda kõigest põhimõtte kordamiseks, mistõttu on mul hea meel, et lõpuks on meil olemas asjakohane ettepanek. Nüüd saab paljud püüdlused ja ideed, mis iseenesest on abstraktsed, muuta süsteemi osaks ning need saab konkreetsete vajaduste rahuldamiseks ellu viia. Teemad on täna väga aktuaalsed ning tuleb teha kõik selleks, et protsessist võtaksid osa kõik asjakohased osalejad. Ma kiidan eelkõige heaks bürokraatia vähendamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aktiivse kaasamise, sest nendel ettevõtetel on suur hulk innovatsioonienergiat, mis tuleb lihtsalt kogu liidu hüvanguks valla päästa. Ma lihtsalt loodan, et seda programmi rakendatakse nõuetekohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa innovatsioonialaste partnerluste kohta juhtalgatuse „Innovaatiline liit” raames on konkreetne püüe töötada välja terviklik Euroopa innovatsioonipoliitika. Resolutsiooni tähtsust suurendab see, et me peame tunnistama, et ei ole saavutanud kõiki 2000. aasta Lissaboni tegevuskava eesmärke. Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevuse sektori laiendamine peavad aitama vedada tulevast majanduskasvu. Ma kiidan heaks Euroopa innovatsioonialaste partnerluste uudse kontseptsiooni, mille eesmärk on luua koostoime olemasolevate algatuste vahel innovatsiooni valdkonnas. Me peame tähelepanelikult jälgima, kuidas edeneb selle valdkonna esimese katseprogrammi rakendamine, sest programm käsitleb teemat, mis huvitab kogu Euroopat – milline on elanikkonna vananemise ja tööea pikendamise mõju. Mina hääletasin selle resolutsiooni vastuvõtmise poolt, võttes samas arvesse ka edaspidi pärast katseprojekti hindamist käsitletavaid teemasid. Need on üldist huvi pakkuvad küsimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest olen kindel, et era- ja avaliku sektori innovatsioonialased partnerlused saavad turgutada teadusuuringuid ja uuendustegevust ning aidata elavdada nõudlust majanduskriisi ajal. Samuti on neil oluline osa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, aidates suurendada majanduse konkurentsivõimet ning luua õiglasema ja keskkonnahoidlikuma ühiskonna.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa innovatsioonialased partnerlused on uuenduslik kontseptsioon, mille eesmärk on luua koostoime olemasolevate ning vajaduse korral nii Euroopa kui ka liikmesriikide uute algatuste vahel innovatsiooni valdkonnas ning suurendada ja kiirendada tulemuste ja kasu jõudmist ühiskonnani. Seepärast on nende näol tegemist oluliste tööriistadega ajal, mil liikmesriigid maadlevad tähtsate majandusküsimustega, mille puhul võib innovatsioonile pühendumine olla strateegiliselt tõhus. Ma toetan esimese katsepartnerluse teemat, milleks on täisväärtusliku eluperioodi pikendamine. Samal ajal kui Euroopa rahvastik vananeb – ja seda nähakse negatiivse arenguna –, on oluline, et Euroopa saaks kasutada ära oma inimkapitali, eelkõige vanemaid inimesi, kellel on rohkem kogemusi ja sageli palju teadmisi, mida edasi anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa innovatsioonialaste partnerluste kontseptsioon on juhtalgatuse alusel võetud kohustuste oluline osa. Meie fraktsioon, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, kiidab täielikult heaks Euroopa innovatsioonialase partnerluse katseprojekti „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamine” ning esitab ettepanekud kahe täiendava partnerluse kohta valdkondades, mis saaksid loodavast lisaväärtusest kohe kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Head kolleegid! Mul oli hea meel kuulda innovatsioonialaseid partnerlusi käsitleva resolutsiooni ettepaneku üle täna toimunud hääletuse tulemusi. Ma arvan, et selle dokumendiga tehtud töö tulemusena on töötatud välja selge ja kõikehõlmav seisukoht. Algatus „Innovaatiline liit” on suure tähtsusega ja on praegu kõige konkreetsem püüe Euroopa ühtse innovatsioonipoliitika poole. Ma tahan toonitada, et peame oma töös lähtuma Euroopa 2020. aasta strateegiast, sest kõnealuse strateegia raames pannakse tulevikus suuremat rõhku teadusuuringutele, innovatsioonile ja haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Innovatsioon on üks majanduse edasiviivaid jõude ja see on Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel otsustava tähtsusega. Partnerlused, millele täna toetust avaldati, võivad selles suhtes mängida olulist rolli, sest nendega luuakse väga tähendusrikas koostoime innovatsiooniprotsessi kiirendamiseks ja sellest maksimaalse kasu saamiseks. Samuti on minu meelest oluline, et katseprojekt käsitleb aktiivsena ja tervena vananemise valdkonda, sest Euroopa rahvastiku vananemine on vaieldamatu tegelikkus. EL peab praegusest finantskriisist olenemata jätkama ka muude innovatsioonivaldkondade toetamist, sest seda tegemata ei saa me edukalt täita Euroopa 2020. aasta strateegiaga ELi ette seatud ambitsioonikaid eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Algatus „Innovaatiline liit” on innovatsioonistrateegia, mida edendatakse kõrgeimal poliitilisel tasandil. See on üks Euroopa 2020. aasta strateegia peamistest algatustest. Selle mõte on anda meile võimalus tulla asjakohasel moel toime tulevikus meie ees seisvate raskustega, milleks on näiteks kliimamuutused, energia- ja toidunappus, tervishoid ja elanikkonna vananemine, ning teadvustada neid rahvusvahelisel tasandil. Selle tulemusena on võimalik tõhusamalt tegeleda finantsprobleemidest, killustunud uurimissüsteemidest ja turgudest, innovatsiooni ebapiisavast toetamisest riigihankelepingutes ja vähesest standardimisest tulenevate häiretega. Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest selline ühine kontseptsioon nagu innovatsioonialased partnerlused toob kasu kõigile liikmesriikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Innovatsioonialastest partnerlustest saadav kasu seisneb erinevate osalevate partnerite vastutusvaldkondade ja nende ulatuse selges määratlemises. Samuti hõlmab see üksikute projektide elluviimise täpseid tähtaegu koos mõõdetavate ja saavutatavate sihtidega. Lisaks pakub see välja lihtsustatud haldusmenetlused projektide rakendamiseks ning teadustöö tulemuste paremaks levitamiseks. Seepärast hääletasin ma kõnealuse raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et praegu valitsevas olukorras on innovatsioonialased partnerlused oluline vahend majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku Euroopa ehitamisel. Ma pooldan samuti esimese partnerluse jaoks valitud täisväärtusliku eluperioodi pikendamise teemat.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kõnealuse teksti vastuvõtmisega kinnitab parlament, et algatus „Innovaatiline liit” on senistest algatustest kõige olulisem ja konkreetne püüe töötada välja terviklik Euroopa innovatsioonipoliitika, mille edu sõltub hästi kooskõlastatud koostööst piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning millesse on võimalikult suurel määral kaasatud kõik asjaomased osalejad kõigilt tasanditelt. Euroopa innovatsioonialased partnerlused on uuenduslik kontseptsioon, mille eesmärk on luua koostoime olemasolevate ning vajaduse korral nii Euroopa kui ka liikmesriikide uute algatuste vahel innovatsiooni valdkonnas ning suurendada ja kiirendada tulemuste ja kasu jõudmist ühiskonnani. Seepärast tervitab parlament esimest kavandatavat Euroopa innovatsioonialast partnerlust täisväärtusliku eluperioodi pikendamise valdkonnas ning komisjoni esitatud lähenemisviisi käivitada kõigepealt katseprojekt, et leida kõige sobivam vorm kõnealusteks partnerlusteks enne täiendavate projektide käivitamist, ning kutsub komisjoni üles laiendama täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevat esimest katseprojekti ühiskondlikule innovatsioonile, mis aitab kaasa elukvaliteedi parandamisele, haiguste ennetamisele, sotsiaalvõrgustike tõhustamisele avalikus sektoris ja sotsiaalpartnerite vahel ning elukvaliteeti toetava uue tehnoloogia kasutuselevõtule.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Praegusel ajal, mil oleme kriisist väljumas ja mil meie ees seisavad uued proovikivid, mis ootavad ELi pärast 2013. aastat, on innovatsioon üks peamisi viise – kui mitte kõige tähtsam viis – ELi positsiooni kindlustamiseks maailmas. Ressursside uuenduslik kasutamine võib osutuda üheks parimaks riikide ja piirkondade vahelise ebavõrdsuse kaotamise vahendiks. See aitab samuti kaasa nende valdkondade eripära säilitamisele, kasutades teiste osaliste omandatud kogemusi ja head tava. Uut tüüpi toodete ja teenuste väljatöötamine ning ressursside uuenduslik kasutamine toetab kohalike, piirkondlike ja riiklike turgude ratsionaalset ja jõudsat arengut.

Innovatsioon on inimeste loovus. Otsides uuenduslikke lahendusi, toetame ühiskonna heaolu kasvu. Ajal, mil majandus, tehnoloogia ja infoteadus pidevalt arenevad, ei tohi me unustada kõige tähtsamat tegurit – inimest. Innovatsioon ei piirdu ainult näiteks kohalike toodete jaoks uute tootmismeetodite või kasutusalade väljatöötamisega. Sellele lisandub eelkõige inimkapital. Edu pant on leida uusi viise ühiskonna kaasamiseks arenguprotsessidesse paljudes eluvaldkondades. Koostöö mitmetel ühiskonna tasanditel on aeglaselt muutumas oluliseks nõudeks, eelkõige teadusuuringute ja hariduse valdkonnas. Innovatsioonialased partnerlused on järgmine ja samas väga ilmne samm Euroopa arengus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Innovatsioon on parim moodus tegeleda edukalt Euroopa Liidu ees seisvate probleemidega. Kasinuse, demograafiliste muutuste ja üleilmastumisest tulenevate ohtude ajastul aitab see suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti. Sellele eesmärgile on keskendatud kõik prioriteedid. Euroopa 2020. aasta srateegiaga ette nähtud juhtalgatuse „Innovaatiline liit” eesmärk on käivitada innovatsioonialased partnerlused, et lihtsustada teadusuuringuid, arendustegevust ja leiutiste turule jõudmist, alustades katseprojektina tervena vananemise valdkonnas. Minu arust oleks sobiv hõlmata ka muid valdkondi, näiteks noored, teadustöötajad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Samuti peaks töö partnerluste raames toimuma paremini, sest meil on ainulaadne väärtuste, loovuse ja mitmekesisuse potentsiaal. Seepärast nõuan, et investeeritaks rohkem ja paremini haridusse, teadusuuringutesse ja arendustegevusse. Neid esmatähtsaid valdkondi tuleks mitte üksnes kaitsta eelarvekärbete eest, vaid nende eelarvet tuleks hoopis suurendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest algatus „Innovaatiline liit” on konkreetne püüe töötada välja terviklik Euroopa innovatsioonipoliitika. Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva esimese kavandatava Euroopa innovatsioonialase partnerluse eesmärk on parandada elukvaliteeti ja tõhustada sotsiaalvõrgustikke avalikus sektoris. Kas alustatakse ka muude sarnaste algatustega, see sõltub kõnealuse katseprojekti tulemustest. Täna vastu võetud resolutsiooni ettepanek sisaldab ettepanekuid, millel on suur potentsiaalne lisaväärtus. Nendeks ettepanekuteks on aruka energiakasutusega linnad, mis keskenduvad energia-, transpordi ja infrastruktuuri tõhususe ja korralduse parandamisele, ning toorained, mille eesmärk on suurendada toorainete varustuskindlust, sealhulgas edendada säästvat kaevandamist ja töötlemist, ringlussevõttu ja asendamist. Euroopa Parlament soovib samuti anda oma panuse selle paljulubava algatuse edukasse rakendamisse ning kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles teavitama parlamenti kõnealuse katseprojekti edenemisest ning samuti arvestama parlamendi osalusega tulevaste partnerluste strateegilise suunitluse kindlaksmääramisel.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0603/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma toetasin seda resolutsiooni. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) on Euroopa-Atlandi ja Euraasia julgeolekustruktuuri lahutamatu osa, mida iseloomustab laiaulatuslik julgeolekukontseptsioon, mis hõlmab sõjalis-poliitilist, majanduslikku, keskkonnaalast ning inimmõõdet. Kuid oma tähtsusest olenemata on OSCE julgeolekuküsimustega tegelevatest organisatsioonidest ainus, millel puudub rahvusvahelise juriidilise isiku staatus. Sellel olukorral on palju poliitilisi ja praktilisi õiguslikke tagajärgi. OSCE-l on tähtis roll mitmes küsimuses, nt tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine, majanduskoostöö ning inimõiguste kaitse ja edendamine. Juriidilise isiku staatuse puudumine ja otsuste tegemise mehhanismiga seonduvad probleemid nõrgestavad OSCEd, sest organisatsioonil ei ole alati võimalik kriisiolukordadele asjakohaselt või õigeaegselt reageerida. Ma nõustun resolutsioonis tehtud ettepanekutega, mis käsitlevad vajadust jätkata dialoogi OSCE õigusraamistiku teemal, ning ühinen 2011. aastal OSCE eesistujariigiks olevale Leedule esitatud üleskutsega tagada OSCE tugevdamise protsessi järjepidevus ja edasiminek.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Ei ole kahtlust, et julgeolek on ELi poliitilise lõimumise protsessi tugevdamisel komistuskiviks. Eelkõige tuleb rõhutada, kui vajalik on nõuetekohaselt ellu viia ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, milles võetakse arvesse üksikute riikide eripära ja mis suudab siiski saavutada Euroopa Liidu rahvusvahelisele rollile vastava tõhususe taseme. Rooma lepinguga ja sellele järgnevate lepingutega au sisse tõstetud rahu ja vabaduse põhimõtted peavad endiselt olema kõigi otsuste aluseks. Seni on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon näidanud, et tema tegevusprintsiibid on nende põhimõtetega täielikult kooskõlas ning seepärast oleks soovitav ELi institutsioonide suurem osalemine OSCE töös. Ma usun samuti, et suurema vastutuse võtmine võib aidata liikmesriikidel jõuda ühisele seisukohale, tugevdades seeläbi 27 riigi suhteid ka nendes küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin OSCE tugevdamise poolt, kuid sellega tuleb tagada organisatsiooni alustaladeks oleva kolme peamise mõõtme – poliitilis-sõjalise, majandus- ja keskkonna- ning inimmõõtme – tasakaalustatud arendamine. OSCE tugevdamisega tuleb luua raamistik selle tasakaalu saavutamiseks nii, et ühtegi neist aspektidest ei toetata teiste arvelt. Julgeolekuohtude ja nendega seotud kitsaskohtade vastaste meetmete tõhusus sõltub nimetatud kolme tegevussuuna nõuetekohasest kooskõlastamisest ja toimimisest. OSCE peab olema peamine toimija reageerimisel peamiselt uutele ohtudele, nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism, küberrünnakud, inim- ja uimastikaubandus, samuti konfliktide ennetamisele, lahendamisele ja konfliktidest teavitamisele suunatud tegevuses. Veel üks põhjus, miks ma hääletasin OSCE tugevdamise poolt, on selle tegevuse inimõiguste aspekt, mis hõlmab OSCE tervikliku julgeolekukontseptsiooni peamisteks elementideks olevate põhivabaduste ja vähemuste õiguste austamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, sest ma pooldan Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tegevuse intensiivistamist, et leevendada inimtegevuse mõju kliima soojenemisele. Liikmesriikide ja OSCE vaheline tõhusam koostöö majandus- ja keskkonnateguritest tingitud ohtude ja probleemidega tegelemisel võib aidata olulisel määral tugevdada julgeolekut, stabiilsust, demokraatiat ja jõukust piirkonnas, sest konfliktide ajendid võivad olla majanduslikku ja keskkonnaalast laadi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Me elame maailmas, kus julgeolek on muutunud üheks olulisimaks põhimõtteks, olgu siis tegemist julgeolekuga tavamõistes, mis seondub kaitseküsimustega, või majandus-, keskkonna-, energia- või transpordijulgeolekuga. Seepärast tahab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) asuda täitma tähtsaid ülesandeid ülemaailmsemal tasandil, olles Euroopa-Atlandi ja Euraasia julgeolekustruktuuri lahutamatu osa ja ühendades riike Vancouverist Vladivostokini. Ma nõustun viimase soovitusega selles osas, et parlament peaks vaatama läbi oma osalemise OSCE parlamentaarse assamblee töös ning uurima võimalust luua selles alaline delegatsioon. Praegu soovin rõhutada, et EL ei saa jätta OSCEs sõna võtmata sellistes tundlikes küsimustes nagu inimõiguste kaitse ja rahvusvahelise õiguse järgimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liit ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) esindavad samu põhimõtteid ja väärtusi sellistes valdkondades nagu inimõiguste edendamine, konfliktide ennetamine, demokraatlike protsesside arendamine, vähemuste kaitse ning hiljutise proovikivina kliimamuutused. Nende ühiste eesmärkide saavutamiseks on väga tähtis luua koostoime ELi ja OSCE vahel. OSCE on ainus Euroopa piirkonna julgeoleku küsimustesse sekkuv organisatsioon, millel puudub rahvusvaheline juriidilise isiku staatus. Sellega seoses on senisest olulisem tugevdada olemasolevat OSCE struktuuri, et tagada viljakas koostöö Euroopa institutsioonidega, eelkõige pärast Lissaboni lepingu jõustumist, pidades silmas Euroopa välisteenistuse peatset loomist. ELi alalise delegatsiooni loomine OSCE parlamentaarse assamblee juurde aitaks tugevdada koostööd ELi ja OSCE vahel ning hõlbustaks organisatsiooni tegevuse jälgimist ning ühiste põhimõtete ja väärtuste elluviimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühtegi ELi julgeoleku aspekti ei tohi jätta tähelepanuta. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) on selle põhimõtte hea kehastus, sest see on Euroopa-Atlandi ja Euraasia julgeolekustruktuuri lahutamatu osa ning seda iseloomustab üldine julgeolekukontseptsioon, mis hõlmab sõjalis-poliitilist, majanduslikku ja keskkonnaalast ning inimmõõdet. OSCE-l on mitmekesine liikmeskond, kuhu kuuluvad riigid Vancouverist Vladivostokini. Seepärast olen seisukohal, et EL peab jõuliselt tugevdama oma osa OSCEs, võttes arvesse selle organisatsiooni ülemaailmset laadi ja selle liikmete mitmekesisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) loodi külma sõja ajal järelevalve ja usalduse suurendamise eesmärgil, kuid juba mitu aastat on institutsioon vaevelnud identiteedikriisi küüsis. Kriitikud väidavad, et organisatsioon ei ole suuteline tegelema 21. sajandi probleemidega, nagu ülemaailmne finantskriis ja keskkonnaküsimused, sealhulgas kliimamuutus. Teoorias mängivad OSCEs peamist rolli kolm osalejat: USA, Venemaa ja Euroopa Liit. Kuigi olukord on uue presidendi ajal pisut paranenud, ilmutab USA välispoliitika siiski väga vähest huvi mitmepoolsete organisatsioonide vastu. Venemaa huvi näib olevat sama väike ning seal käsitatakse ELi ja NATO laienemist sekkumisena riigi ajaloolisse mõjusfääri. Selle tulemusena on mõistetav, et Moskva kutsub OSCEd üles võtma uue suuna ning pöörama tähelepanu inimõigustelt ja demokratiseerimisprotsessilt Euroopa julgeolekustruktuuri rajamisele. Venemaa on ELi jaoks tähtis mitte üksnes energiatarnete tõttu, vaid samuti strateegilise partnerina. Kui EL soovib muuta oma rolli OSCEs, peab temast saama USA vastandpoolus, mitte hääletu laekur. Lõppkokkuvõttes on vaja mõistlikku hoiakut mitte ainult Venemaa suhtes, vaid kõigi OSCEs esindatud, kuid ELi mittekuuluvate Euraasia riikide suhtes. Kuna raportis on seda arvesse võetud, hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Vajalik on säilitada tasakaal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kolme mõõtme vahel. Igal juhul tuleb julgeolekuohtudega tegeleda kõigi kolme mõõtme raames. See kehtib ka selliste tänapäeva nähtuste puhul nagu organiseeritud kuritegevus, küberohud, inim- ja uimastikaubandus, energiajulgeolek, samuti varajase hoiatuse mehhanismidega seotud meetmed ning konfliktide ennetamine ja lahendamine. On nii mõistlik kui ka kasulik tugevdada koostööd ja edendada koostoimet ELi ja OSCE vahel. Sel põhjusel hääletasin kõnealuse resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liitu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) on vaja tugevamaks muuta. OSCE-l on suur ja oluline roll mitmes valdkonnas, eelkõige seoses organisatsiooni osatähtsusega julgeoleku tagamisel ja demokraatia kaitsel. Isegi kui kõnealusel kahel organisatsioonil on erinevad vajadused, eesmärgid ja struktuurid, on oluline vältida vasturääkivaid seisukohti või pädevuse konflikti põhjustada võivat tegevuse kattumist. Nende ülesanded on kindlaks määratud ja erinevad, kuid siiski on mõnes valdkonnas olemas tegevuse kattumise oht. Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ma toetan nii selle sisu kui ka mõtet. Ma usun tõesti, et OSCE on tähtis organisatsioon, mis tegutseb foorumina ja võtab arvesse nii ELi ja Aasia kui ka ELi ja USA vahelisi suhteid. Euroopa Liidu liikmeks olevaid riike arvesse võttes on EL nii OSCE tuum kui ka alus. Seega ma loodan, et liidul on selles organisatsioonis juhiroll.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (IT) Mina hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ma mõistan, et OSCE potentsiaal tuleks täiel määral ära kasutada. Seepärast on vaja põhjalikult kaaluda, kuidas Euroopa Liit saaks võtta rohkem vastutust ja osaleda aktiivsemalt ühiste eesmärkide saavutamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmisega rõhutab parlament vajadust säilitada tasakaal OSCE kolme mõõtme vahel, arendades neid järjekindlalt ja ulatuslikult ning tuginedes juba saavutatule. Parlament märgib, et ühtegi mõõdet ei tohi tugevdada teiste arvel. Toonitatakse, et tõhusaks tegelemiseks julgeolekuohtude ja muude selle valdkonna küsimustega (muu hulgas tänapäeva nähtustega, nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism, küberohud, inim- ja uimastikaubandus, energiajulgeolek, samuti varajase hoiatuse mehhanismidega seotud meetmed ning konfliktide ennetamine ja lahendamine) tuleks meetmeid võtta kõigis kolmes mõõtmes. Parlament rõhutab, et OSCE tugevdamine ei tohiks toimuda olemasolevate institutsioonide ja mehhanismide nõrgestamise või nende sõltumatuse vähendamise arvelt, kuni neid ei ole veel reformitud või kuni ei ole kokku lepitud alternatiivides, eriti mis puudutab demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) tööd. Lisaks kutsub parlament OSCEd üles jätkuvalt parandama oma suutlikkust, et ta saaks järgida ja täita põhimõtteid ja kohustusi, mida osalisriigid on võtnud kõigis kolmes mõõtmes, muu hulgas tõhustades selleks ka järelevalvemehhanisme.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Lugupeetud daamid ja härrad! Nagu paljud teist juba teavad, võtab Leedu 2011. aasta jaanuaris üle Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistumise. Sellest eesistumisperioodist võib minu kodumaa jaoks kujuneda erakordne võimalus teha algatusi piirkondliku koostöö tugevdamiseks, energiajulgeoleku suurendamiseks ja korruptsiooni vastu võitlemiseks. Samuti on oluline mitte alahinnata OSCE koostöö inimmõõdet. Lisaks OSCE sõjalis-poliitilisele mõõtmele on organisatsioonil väga tähtis osa inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamisel. ELi panus selles vallas peab samuti suurenema. ELi ja OSCE tegevuse kooskõlastamine inimõiguste valdkonnas on meie kõigi ühine huvi. Ärgem unustagem seda, millistes oludes OSCE loodi. Tänavu möödub 35 aastat OSCE avakonverentsist ja Helsingi lõppakti allkirjastamisest, millega pandi alus sellele organisatsioonile. See sümboliseeris võetud moraalset ja poliitilist kohustust järgida demokraatia ja inimõiguste austamise põhimõtet. On kahetsusväärne, et Helsingi lõppakti vaim on viimastel aastatel tuhmunud. See peab muutuma. Seepärast ootan ma kannatamatult detsembris Astanas toimuva OSCE tippkohtumise tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) on viimase kümne aasta jooksul kaotanud suure osa oma mõjuvõimust. Resolutsiooni ettepanekus avaldab Euroopa Parlament tunnustust OSCE varasemale tegevusele ja kutsub liikmesriike, komisjoni ning välis- ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema ettepanekuid selle kohta, kuidas liit saaks tõhusamalt osaleda OSCE töös ja aidata asjakohasel moel kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele. Igaüks, kes tahab vältida sõjalist sekkumist kriisiolukorras, peab õigel ajal võtma ennetavaid poliitikameetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ajalugu õpetab meile, et relvastatud konfliktid puhkevad siis, kui võitlejad ei suuda arutada vaidlusaluseid küsimusi ja leida kompromisslahendusi. OSCE toimib lahenduste leidmise foorumina. Samas austatakse täna OSCEd valimiste demokraatliku läbiviimise ja demokraatlike standardite hindamisel kui sõltumatut vahekohtunikku. Seepärast olen ma OSCE tugevdamise poolt, eelkõige seoses demokraatia ja inimõiguste austamise edendamisega. OSCE järelevalve- ja välimissioonidel on vaba maailma laiendamisel oluline osa. ELi vaatenurgast toimub siiski mõne tegevuse dubleerimine. Kui me räägime OSCE tugevdamisest, peaksime samal ajal mõtlema sellele, mil määral saab OSCE asendada ELi esindajate tegevust erinevates konfliktipiirkondades. Peale selle, kui me tunnustame OSCE tööd inimõiguste valdkonnas, annab see meile võimaluse arutada, kui suures ulatuses kattuvad OSCE ja Euroopa Nõukogu rollid. Selle arutelu tulemuseks peaks olema riiklike vahendite tõhusam kasutamine, mis on säästuajal kahtlemata meie valijate jaoks prioriteet.

 
  
  

Raport: Thomas Mann (A7-0268/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin demograafilisi probleeme ja põlvkondadevahelist solidaarsust käsitleva raporti poolt, sest praeguses olukorras, kus eluea pikenemine ja üha madalam sündimuse tase on toonud kaasa ennenägematud demograafilised probleemid, on tegemist lähiaastate ühe kõige pakilisema sotsiaalpoliitilise küsimusega. Otsused tuleb teha kiiremas korras – seda eriti ajal, mil noori ohustab töökohtade nappus ja eakamaid inimesi ähvardab pensionisüsteemide jätkusuutmatus. Põlvkondadevaheline solidaarsus peaks tagama mõlema põlvkonna optimaalse panuse. Ainus viis selle võimalikuks tegemiseks on tagada igas vanuses inimeste vaba ja võrdne juurdepääs töö- ja karjäärivõimalustele ning elukestvale õppele. Selleks tuleks esmalt tagada, et noortele oleks kindlustatud töökohad, ning teiseks tuleks ära kasutada eakamate inimeste potentsiaalne panus ühiskonnaellu, eeskätt võimaldades neil töötada vabatahtlikuna ja käia tööl ka pärast kokkulepitud pensioniiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kuigi võib rõhutada, et inimväärikust austav ühiskond põhineb põlvkondadevahelise õigluse põhimõttel, usun ma, et kõnealune raport aitab võidelda igat liiki eelarvamuste ja diskrimineerimise vastu mis tahes ühiskonnarühma suhtes. Ma väidan jätkuvalt, et kodanike ränne, nende edukas integratsioon, sealhulgas majanduslik lõimumine, ja sotsiaalne kaasamine võivad aidata toime tulla demograafiliste muutustega. Neil põhjustel nõustun ma, et sisserändepoliitika valikute arutamiseks on vaja korraldada avatud arvamuste vahetus. Sisserändajate integratsioon saab olla edukas üksnes siis, kui kaovad eri kultuurimudelite suhtes valitsevad eelarvamused. See täiendab ka põlvkondade- ja kultuuridevahelist solidaarsust. Raportis tehakse lisaks ettepanek võtta vastu uued õigusnormid vanuse alusel diskrimineerimise vastu seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele. Seepärast hääletasin ma Thomas Manni raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Demograafilised muutused võivad komisjoni hinnangul muuta põhjalikult rahvastiku koostist ja vanuselist struktuuri. Seega väheneb 0–14aastaste noorte arv 2050. aastaks 100 miljonilt 66 miljonile. Tööealise elanikkonna arv saavutab maksimaalse 331 miljoni taseme umbes 2010. aasta paiku ja väheneb pärast seda pidevalt, jõudes 2050. aastaks ligikaudu 268 miljonini. Sellises olukorras peab EL pakkuma välja sobiva lahenduse, et säilitada nii eakamate inimeste kui ka noorte tööhõive. Ma andsin oma poolthääle kõnealusele Euroopa Parlamendi raportile, milles kutsutakse liikmesriike üles mõtlema võimalusele kaotada kohustuslik pensioniiga ning milles esitatakse ka üldised suunised poliitika kohta, mis võimaldab meil astuda diskrimineerimise vastu, seada eesmärgiks elukestev õpe ning edendada ettevõtetes uute töökorraldusvõimaluste uurimist – eelkõige eesmärgiga vähendada stressi. Lisaks sisaldab see resolutsioon palju algatusi, mis keskenduvad näiteks võitlusele noorte tööpuuduse vastu või inimväärse pensioni tagamisele ja milles tehakse ettepanek üle 50aastastele suunatud Euroopa tööhõivepakti kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Ma toetan kindlalt raportis väljendatud seisukohti oskuste taseme tõstmise kohta, et kvaliteetne haridus ja paremad võimalused elukestvaks õppeks oleksid kättesaadavad kõigile elanikkonna- ja vanuserühmadele. Mul on hea meel, et raportis tunnustatakse nende inimeste suurt tuge ELi ühiskonna hüvanguks, kes tegelevad vabatahtliku tööga, kes töötavad kohaliku kogukonna arendamise nimel ja osutavad hoolekandeteenust oma kogukonnas või kodus. Lisaks toetan Euroopa Parlamendi algatust, milles tehakse ettepanek vaadata läbi tervena vananemisega seotud ELi meetmed ja esitada 2011. aasta tegevuskava, mille abil aidata parandada eakate inimeste väärikust, tervist ja elukvaliteeti. Komisjonile tuleb avaldada kiitust üleskutse eest asuda tegutsema eakamate inimeste õiguste rikkumise vastu ja kaitsta eakaid nii hooldekodudes kui ka ühiskonnas üldiselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma toetan seda raportit. Me seisame praegu silmitsi kahe kriisiga – noorte suure töötusega ja pensionisüsteemide rahastamise kahtluse alla seadmisega. Need kaks nähtust on seotud ja seepärast tuleks neid koos käsitleda. Demograafilist muutust on võimalik suunata ja sellega saab toime tulla, kui tehakse piisavalt ettevalmistusi ja kõik suhtuvad sellesse tõsiselt. Liikmesriikide käsutuses on põlvkondadevahelise õigluse tagamise ja ebaõiglase diskrimineerimise lõpetamise põhivahendid. Kui pensionisüsteeme ei jälgita piisavalt, tuleb läbi viia riigieelarve, tervishoiu-, haridus- ja tööhõivepoliitika ning struktuurireformid ja leida uued jätkusuutlikud lahendused. Samal ajal peaks EL hoolitsema liikmesriikide heade tavade vahetamise eest, jälgima ELi õigusaktide rakendamist liikmesriikides ja näitama üles initsiatiivi uute õigusnormide sätestamiseks nendes valdkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Thomas Manni algatusraport demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta sisaldab mõningaid väga häid punkte, eelkõige seoses põlvkondadevahelise pakti tähtsusega tänapäeva ühiskonnas, noorte tööpuudusega ja vajadusega käsitleda eakate probleeme käsikäes noorte probleemidega. Sellegipoolest hääletasin ma resolutsiooni vastu, sest teatavad ja eriti pensione käsitlevad punktid ei olnud vastuvõetavad. Õnneks lükkas parlament suure häälteenamusega tagasi punkti, milles nimetati konkreetselt vajadust asendada ümberjaotuse põhimõttel töötavad süsteemid kapitalimaksete süsteemidega. Kuid üks teine punkt, milles kutsutakse „liikmesriike üles uuesti kaaluma kohustusliku pensioniea äramuutmist”, võeti siiski vastu. See on täiesti mõeldamatu! Pensionisüsteem peaks olema tõesti paindlikum, kuid pensioniiga peab jääma selle alussambaks! Ajal, mil komisjon on viimas lõpule konsultatsioone pensionide tuleviku üle Euroopas, on parlamendi sõnum eriti oluline. Sel põhjusel otsustasin ma hääletada resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Mina hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest meie eesmärk ei tohi olla põlvkondadevahelise konflikti ja konkurentsi tekitamine, vaid hoopis võrdsete võimaluste ja solidaarsustunde loomine. Ma ei nõustu siiski Euroopa Parlamendi raportööri arvamusega, et ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalus tuleks kaotada. Tegelikult sunnitakse eakamaid inimesi teatavatel põhjustel vastu nende endi tahtmist sageli ennetähtaegselt pensionile jääma. Majanduskriisi olukorras on ennetähtaegselt pensionile jäämise väljavaade koondatud eakatele inimestele tihti ainus võimalus ellu jääda. Arvestades asjaolu, et riiklikud pensionisüsteemid on liikmesriigiti erinevad, peame võtma arvesse kõigis liikmesriikides valitsevat tava ja mitte järgima ainult ühe või kõigest mõne riigi näidet. Liikmesriigid ise peavad langetama otsuse ennetähtaegselt pensionile jäämist käsitlevate sätete rakendamise kohta, võttes arvesse oma riigi olukorda ja tavasid. Ma sooviksin taas kord juhtida tähelepanu asjaolule, et nii demograafilised muutused kui ka diskrimineerimine vanuse alusel kahjustavad põlvkondadevahelist solidaarsust ja majanduskasvu. Selline diskrimineerimine piirab suuresti nii eakate inimeste kui ka noorte töötajate juurdepääsu tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Viimastel aastatel on ELi liikmesriigid seisnud silmitsi sündimuse märkimisväärse vähenemisega ja pidanud toime tulema elanikkonna pideva vananemisega. Oodatava eluea kasv on positiivne nähtus ja see hoiab inimesi pikemat aega füüsiliselt ja vaimselt aktiivsetena. Neis tingimustes on selge, et me peame arvestama väljavaatega, et olukord muutub veelgi tõsisemaks, tuues kaasa demograafilise ebakõla, mis avaldab mõju liikmesriikide majandusele ja eelarvevahenditele. See on areng, mis mõjutab kogu ELi tervikuna. Seepärast on võimalik, et tulevased põlvkonnad peavad võtma enda kanda nende demograafiliste muutustega seotud finantskohustuse. See olukord tõstab tähelepanu keskmesse Lissaboni strateegia eesmärgi tagada töö pooltele 55–64aastastest inimestest, isegi kui tänavu seda eesmärki ei saavutatud. Kõige sellega toimetulekuks tuleb elutsüklipõhise lähenemisviisi raames kiiresti ja otsustavalt suurendada noorte ja vanemate inimeste osalust tööturul. ELis on töötute osakaal 15–24aastaste seas tunduvalt suurem kui teiste vanuserühmade seas. Seepärast tuleks soovitada ettepanekut Euroopa noortegarantii algatuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Esiteks soovin tänada Thomas Manni selle eest, et ta koostas raporti, milles pakutakse välja konkreetseid meetmeid põlvkondadevahelise sisutiheda dialoogi loomiseks. Ma hääletasin raporti poolt, sest usun, et õiglase põlvkondadevahelise tasakaalu loomine on ainus viis sisendada nooremasse põlvkonda tõelist kindlustunnet ja suurendada nende osalust tööturul. Usun samuti, et on saabunud aeg Euroopa Liidul ja liikmesriikidel analüüsida põlvkondadevahelisest vastuolust välja kasvanud uusi küsimusi. Rahvastiku vähese juurdekasvu tõttu seisab Euroopa peagi silmitsi tõeliste probleemidega ning viivitamata tuleb vastu võtta asjakohased põhimõtted, et mitte seada ohtu kogu Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemi. Sellega seoses olen seisukohal, et on oluline hinnata ümber sotsiaalpoliitika üle 60aastaste kasuks. Sellesse vanuserühma kuuluvad inimesed toovad töökohale lisaväärtust ja seepärast tuleks võtta ettevalmistavaid meetmeid nende suuremaks kaasamiseks. Sellest tulenevalt nõustun ettepanekuga vaadata läbi sotsiaalkindlustussüsteem, et anda üle 60aastastele võimalus säilitada töökoht pärast pensioniikka jõudmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Minu arvates pakub raportöör õigesti välja kaks meedet, mis on seotud ebaühtlase demograafilise arengu mõjuga sotsiaalkulutuste rahastamisele ja pensionifondide rahalise olukorraga kõigis liikmesriikides. Esimese meetme eesmärk on suurendada noorte tööhõivet ning teise eesmärk on tõsta pensioniiga. Ma nõustun raportööri seisukohaga, et vanemad inimesed ei ole majandusele ja ühiskonnale koormaks, vaid toovad hoopis suurt kasu tänu elukogemusele ja omandatud teadmistele. Otsustasin hääletada raporti poolt, sest sellest jäeti välja vastuoluline punkt, mis toetas ideed asendada praegune ühe samba süsteem fondide süsteemiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Mina hääletasin raporti vastu. Selles käsitletakse demograafilisi probleeme ja põlvkondadevahelist solidaarsust väga konservatiivsel moel. Mitmel juhul, näiteks tööea peaaegu piiramatu pikendamisega, unustatakse täielikult töötajate töö- ja kindlustusõigused ning ammendatakse need täielikult. Noorte tööpuudus on suurenev probleem. Oodatava eluea pikenemine ja elatustaseme paranemine on muutumas pigem probleemiks, mitte kogu inimkonna – ja seega ka kogu Euroopa – eesmärgiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Tänapäeval kimbutavad meid noorte suur tööpuudus ja pensioniskeemide alarahastatus. Me peame leidma ühise lahenduse, sest noori tuleb eelkõige vananevas ühiskonnas käsitleda väärtusliku ja väga vajaliku ressursina, mida tuleb kasutada sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Kui meil ei õnnestu praegust suundumust muuta, siis demograafiliste muutuste tulemusena kujuneb 2030. aastaks töötavate ja mittetöötavate inimeste suhteks hinnangute kohaselt kaks ühele. Kuigi põlvkondadevahelise õigluse edendamise peamised vahendid kuuluvad liikmesriikide pädevusse, on ELil väga suur roll seoses järelevalvega, liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktide nõuetekohase ja tõhusa rakendamise jälgimisega ning heade tavade ja tegevuskavade vahetamise edendamisega. ELi ja liikmesriikide jaoks on äärmiselt oluline edendada uusi aktiivsena, tervena ja väärikana vananemise ettevõtmisi. Samuti on vaja pakkuda noortele pikaajalisi väljavaateid ning võtta meetmeid liikuvuse suurendamiseks õpingute ajal, tagada kvaliteetne kutseõpe ja luua uusi töökohti, kindlustades seeläbi nende täieliku osalemise ühiskonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportis on liidetud mitu teemat, mis on kõik suure tähtsusega eelkõige elanikkonna abitumate rühmade jaoks. Tahan rõhutada ettepanekute ja algatuste valdkondadeülest aspekti: me peame toime tulema maailmas, mis muutub aina kiiremini ja see avaldab suurt negatiivset mõju sotsiaalsetele ja hoolekandesüsteemidele. Me oleme teadlikud, et minevikus nauditud kindlustunnet ei ole võimalik tagada tulevikuks, ning me peame olema valmis looma ühiskonna, mis on suuteline saavutama heaolu ka tingimustes, mis erinevad praegustest või endistest tingimustest. Ma toetan kogu hingest solidaarsuspüüet ning mõiste „põlvkondadevaheline õiglus” määratlust. Lisaks kavatsen teha kõik võimaliku selleks, et kaotada vanaduspensioni suuruse küsimust ümbritsev ebakindlus, mis minu põlvkonda mu koduriigis painab.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Põlvkondadevahelise õigluse edendamise ja diskrimineerimise lõpetamise põhivahendid on liikmesriikide käsutuses. Üle 60aastaste inimeste arv suureneb Euroopa Liidus enneolematult kiires tempos ja see peaks hinnangute kohaselt saavutama tipptaseme ajavahemikul 2015–2035, mil sellesse elanikkonnarühma lisandub igal aastal kaks miljonit inimest. Neid tegureid arvesse võttes usun, et EL peab kujundama välja tõhusa poliitika, et töötajad saaksid jääda tööturule ja et neid ei diskrimineeritaks vanuse alusel. Elukestva õppe programmidesse tuleb tõesti kaasata nii palju kui võimalik igas vanuses naisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Põlvkondadevaheline võrdsus ja solidaarsus Euroopa Liidus on järgmistel kümnenditel muutumas Euroopa sotsiaalpoliitika üheks kõige suuremaks kitsaskohaks. Seepärast hääletan ma kokkuvõttes kõnealuses raportis esitatud meetmete poolt. Peab toimuma muutus selles, kuidas ühiskond ja majandus käsitavad elanikkonna vananemist. Selle asemel et suhtuda vanematesse inimestesse kui koormasse ja võrdsustada neid kulude suurenemisega, peame nägema vanemaealise elanikkonna kogemustes ja teadmistes äritegevuse jaoks väärtuslikku vara. Selleks tuleb ettevõtteid innustada arendama vanuselise juhtimise strateegiaid, mis suurendaksid nende konkurentsivõimet, kasutades ära ettevõtte vanemaealiste töötajate kogemusi ja konkreetseid omadusi. Ma usun samuti, et elanikkonna vananemine pakub hea võimaluse parandada konkurentsivõimet ja soodustada potentsiaalset innovatsiooni, edendades seeläbi majanduskasvu ja luues töökohti. Lõpetuseks soovin väljendada muret seoses noorte suure tööpuudusega ELis ning vajadusega luua rohkem töökohti ja pikaajalised väljavaated, mis võimaldavad noortel tagada oma täielik osalemine ühiskonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Põlvkondadevahelise õigluse põhimõte esindab uut üldist proovikivi, millega tuleb asjakohaselt tegeleda. Tänapäeva ühiskond on elanud pideva majanduskasvu perioodil, kus eelkõige paaril viimasel kümnendil on uuel põlvkonnal olnud paremad tingimused ja tulevikuväljavaated kui vanemal põlvkonnal. Nüüd on olukord ületanud näiliselt lõputu kasvu piirid ning me leiame end vaidlemas õiguste ja piiratud ressursside teemal. Kõik riigid, eesotsas demokraatlike ja arenenud riikidega ja nendega seotud organisatsioonidega (nagu EL), peavad seepärast tegema kindlameelset, veenvat ja jõulist tööd selleks, et töötada välja poliitika, teha valikuid ja viia neid järjekindlalt ellu praeguste ja tulevaste põlvkondade suurema tasakaalu huvides, et vähendada õigustega ja õigusteta isikute ning ressurssidega ja ressurssideta isikute vahelist lõhet ja distantsi. Mulle näib, et raport demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta, mille üle me hääletasime, toimib nendes piirides.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan seda raportit, milles esitatakse mitu olulist ettepanekut meie ees seisvate demograafiliste probleemidega tegelemiseks põlvkondadevahelise solidaarsuse vaimus. Ebapiisavad sotsiaaltoetused, puudulikud sotsiaalteenused ja noorte suur tööpuudus kuuluvad nende põhjuste hulka, miks noored lükkavad edasi pere loomist ja laste saamist, kiirendades seega elanikkonna vananemist. Nii noored kui ka eakamad inimesed kogevad erinevat liiki diskrimineerimist vanuse alusel, eelkõige seoses juurdepääsuga tööturule ja teatud sotsiaalteenustele. Samas kui liikmesriigid kontrollivad selliseid peamisi vahendeid nagu riigieelarve, pensionid ja tervishoiuteenused, saab EL laiendada diskrimineerimisvastaste õigusnormide ulatust, eelkõige selleks, et kaitsta eakamate naiste seisundit tööturul. Lisaks hoolitsevad igas vanuses naised sageli laste ja eakamate ülalpeetavate eest. Nende töö on iseenesest hea näide põlvkondadevahelisest toest ja seda tuleb sotsiaal-majanduslikult tunnustada, kuigi seda ei tohiks teha kvaliteetsete hoolekandeteenuste arendamise asemel. Kuna ebatüüpilist ja ebastabiilset vormi töö on muutumas üha levinumaks, seatakse ohtu inimeste õigus inimväärsele pensionile pensioniea saabudes. Seda suundumust saab peatada üksnes majanduskasvule, töötajate õiguste austamisele ja kvaliteetsete avalike teenuste osutamisele suunatud majanduspoliitikaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Ehrenhauser (NI), kirjalikult. – (DE) Võttes arvesse lõiget 24, siis eakatele töötajatele võimaluse andmine jätkata soovi korral töötamist pärast kohustusliku pensioniea saabumist, ei tohi põhjustada nendele töötajatele surve avaldamist töötamise jätkamiseks, mis võib muutuda laialtlevinud tavaks. Eakamatel töötajatel peab endiselt olema võimalus jääda pensionile seaduses sätestatud vanuses, ilma et neid diskrimineeritaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu ma eelnevalt märkisin, siis Euroopa elanikkond vananeb, mida majandusanalüüsis käsitatakse sageli negatiivse tegurina. Demograafilise struktuuri muutmine riikides, mis on endiselt tugevad heaoluriigid, tähendab loomulikult seda, et sotsiaalabisüsteemi panustavaid inimesi jääb aina vähemaks ja üha rohkem inimesi sõltub sellest süsteemist. Otsesõnu öeldes, rohkem eakaid inimesi tähendab suuremaid pensioni- ja tervishoiukulutusi. Solidaarne ühiskond ei saa aga vananemisele sellise pilguga vaadata. Oluline on luua lahendusi aktiivselt vananemiseks ja leida võimalusi, kuidas kasutada ära eakate inimeste suurt potentsiaali, sest isegi sellisel konkurentsiturul nagu Euroopa on eakatel töötajatel suur lisaväärtus tänu oma suurele kogemuste- ja teadmistepagasile. Teisest küljest ei saa me rääkida elanikkonna vananemisest, nimetamata sealjuures iibepoliitikat, mis soodustaks laste sündi Euroopa Liidus. ELis sünnib inimese kohta keskmiselt 1,5 last. See on üks madalamaid näitajaid maailmas. Seda on võimalik muuta üksnes tugeva peresid toetava poliitikaga, millega ei kaasne majanduslikke, maksualaseid ja ametialaseid tagasilööke neile meestele ja naistele, kes on otsustanud lapsi saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport on täis vastuolusid. Ühest küljest kasutatakse selles väga kiitvat sõnastust vanemate inimeste kohta. Teisest küljest esitatakse selles aga põhilised meetmed, mis tegelikkuses ohustavad eakate inimeste ja kõigi töötajate õigusi. Toon siinkohal mõned näited:

– soodustatakse erapensionisüsteeme, seades sellega tähtsale kohale finantssektori huvid ja unustades tõsised tagajärjed, mida selline tegevus on juba kaasa toonud, seda eelkõige Ameerika Ühendriikides, kus miljonid pensionärid jäid rahata, mis sundis riiki sekkuma;

– soodustatakse riigi sekkumist osalise tööaja ja paindliku töökeskkonna suuremaks kasutamiseks, unustades nende tavade tagajärjed, näiteks töötamise kui väärtuse vähenemine, madalad palgad, ebastabiilne töö ja suurem arv töötajaid, kelle sissetulekud jäävad allapoole vaesuspiiri;

– soodustatakse pensioniea tõstmist.

Kõigil neil põhjustel hääletasime raporti vastu, kuigi tunnistame, et sellel on teatavad head küljed, mida raportiga edendatav neoliberaalne poliitika siiski kahjustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Sellel finants-, majandus- ja sotsiaalse kriisi perioodil seisab Euroopa silmitsi tõsise probleemiga, milleks on tööpuudus. See mõjutab eriti tõsiselt noori ja on loomas muret tekitava olukorra, millel on hävitavad tagajärjed Euroopa konkurentsivõimele tulevikus. Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest tunnustades küll subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust selles valdkonnas, leian siiski, et Euroopa Liit peaks andma oma panuse, soodustades erinevate osalejate vahel dialoogi põlvkondadevahelise solidaarsuse teemal. Tänastest noortest saavad homsed töötajad. Kui nad lükkavad edasi tööturule sisenemise, lükkavad nad edasi oma tööelu alguse, mis tähendab omakorda väiksemaid palku ja palgalõhet teiste põlvkondadega võrreldes. Me peame noori rohkem aitama ning toetama ettevõtlust ja noorte tööhõivet. Ainult seeläbi saame vähendada nooremate põlvkondade ebakindlust tuleviku suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Austatud juhataja, head kolleegid! On kahju, et Thomas Manni raportis, milles vaatamata mõnele heale punktile seoses peresõbraliku poliitika edendamisega, töö- ja pereelu ühitamisega, vanemate ja nooremate töötajate juurdepääsuga tööturule jne nähakse sisserändes lahendust (kuigi osalist) meie riikide elanikkonna vananemise ja isegi pensionide rahastamise probleemile. Kõigis riikides, sealhulgas Prantsusmaal, näitavad uuringud, et see ei ole lahendus demograafia ega rahanduse aspektist. Samale järeldusele jõudis ka prantsuse rahvastikuteadlane Michèle Tribalat, keda võib vaevalt süüdistada Rahvusrinde pooldamises. Ma olen teadlik, et Euroopa Parlamendis meeldib meile uskuda, et Prantsusmaa rassismivastase organisatsiooni SOS Racisme loosungi kohaselt maksab Mohamed Maurice’i pensioni ... nagu ka Karli, Matthew’ ja Juani oma. Ometigi ei pea see paika mitte kusagil. Thomas Mann peaks olema ettevaatlik, kui ta soovitab asendada meie ümberjaotuse põhimõttel töötavad süsteemid kapitalimaksete süsteemidega. Praegust ülemaailmset finantskriisi arvestades on see seda laadi ettepanek, mis võib eakamad inimesed laostada ja kasu saavad üksnes Madoffi-taolised inimesed.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Põlvkondadevaheline solidaarsus on üks Euroopa ja liikmesriikide poliitika peamine sotsiaalne proovikivi eelolevatel aastatel, sest Euroopa elanikkond vananeb. Kõnealuses raportis pannakse õigustatult suurt rõhku solidaarsusele, vajadusele põlvkondadevahelise solidaarsuse järele ja põlvkondadevahelise pakti tähtsusele. Raport sisaldab väga kiiduväärt punkte näiteks töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta, paindliku tööaja kohta, mis on vajalik eelkõige naiste jaoks, noorte ja eakate tööhõivevõimaluste kohta, diskrimineerimise vastu võitlemise kohta jne. Raport sisaldab ka paljut, millega ma ei nõustu. Näiteks lõige 24, milles kutsutakse üles loobuma kohustuslikust pensionieast, mitu lõiget paindliku töökorralduse ja lihtsamate sotsiaalvaldkonna õigusnormide kohta ning lõige ennetähtaegselt pensionile jäämise võimaluste kaotamise kohta. Ma eelistasin jääda kõnealuse raporti hääletamisel erapooletuks. Sellele vaatamata olen rahul, et Euroopa Parlament lükkas tagasi punkti, milles kutsutakse asendama jooksval finantseerimisel põhinev pensionisüsteem kogumispensionisüsteemiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin demograafilisi probleeme ja põlvkondadevahelist solidaarsust käsitleva raporti vastu, sest see sisaldab vastuvõetamatuid seisukohti. Tekstis on palju huvitavaid punkte, nagu see, et noorte tööhõive eesmärki ei tohi vastandada eesmärgiga säilitada üle 50aastaste osalemine tööturul, rõhuasetus elukestvale õppele ning vanuse ja soo alusel diskrimineerimise vastu võitlemine tööturul. Kuid tekst sisaldab ka paljusid soovitusi seoses pensionisüsteemiga, mida ma heaks kiita ei saa. Muu hulgas kutsutakse selles riike üles kaotama kohustuslik pensioniiga ning asetatakse suurt rõhku vajadusele vähendada avaliku sektori võlakoormust, mis tähendab tegelikult eriti ebaõiglaste kogumispensionisüsteemide soodustamist. Raportis kutsutakse ka riike suurendama tööhõive määra, pakkudes paremaid võimalusi osalise tööajaga töötamiseks, mis üksnes suurendab tööalast ebakindlust. Need on mõned põhjused, miks ma hääletasin selle teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Praegune ebaühtlane demograafiline areng mõjutab olulisel määral sotsiaalkulutuste rahastamist ja pensionisüsteemide finantsolukorda kõigis liikmesriikides. Oma õigusloomega mitteseotud raportis teeb Thomas Mann ettepaneku kahe meetme kohta: ühelt poolt suurendada noorte tööhõivet ja teiselt poolt tõsta pensioniiga. Ma nõustun raportööri seisukohaga, et vanemad inimesed ei ole majandusele ja ühiskonnale koormaks, vaid toovad hoopis suurt kasu tänu elutööle ja omandatud teadmistele. Sellega seoses nõustun raportööriga, kes pakub välja konkreetseid meetmeid avatud dialoogile aluse panemiseks ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles looma põlvkondadevahelise tasakaalu kõigis liikmesriikides ja ELi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. – (DE) Põlvkondadevahelise õigluse põhimõtte järgimine on eelolevatel aastatel üks peamine poliitiline ülesanne. Kuna demograafilised muutused mõjutavad suhteid meie ühiskonnas, on eriti oluline, et üks põlvkond ei elaks teise arvel. See kehtib finants- ja eelarvepoliitika suhtes ning hõlmab samuti keskkonna, olemasolevate ressursside ja kliima kaitsmist. Selle tagamiseks, et säiliks meie ühiskonna ühtsus, peame käsitama põlvkondadevahelist õiglust kui peamist ülesannet. Selle tulemusena tuleb meil analüüsida kõiki poliitilisi otsuseid sellest aspektist. On tähtis, et pühendame tähelepanu sellele teemale, et ka tulevikus säiliks meie ühiskonnas solidaarsustunne.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Kadenbach (S&D), kirjalikult. – (DE) Mina hääletasin demograafilisi probleeme käsitleva raporti poolt, kuid selle lõike vastu, milles kutsutakse liikmesriike üles „kaaluma tööjõu reguleeritud rände võimalusi (ränne kolmandatest riikidest ELi)”. Minu arvates antakse selle sõnastusega kolmandatest riikidest pärit tööjõu rändele positiivne hinnang. Ma hääletasin Thomas Manni raporti poolt, sest Euroopa Parlament ei kiitnud heaks algselt raportis sisaldunud soovitust muuta pensionide rahastamise põhimõtteid. Kuid ma olen tõsiselt vastu nõudele soodustada erasektori pensionide maksmist ja tagada, et avaliku sektori pensionid ei oleks keskmiselt suuremad kui võrreldavad erasektori pensionid. Lisaks ei kiida ma heaks ideed anda erasektori pensionifondidele suurem roll, et vähendada tulevikus riiklike pensionide maksmise koormust. Minu arvates on jooksva finantseerimise süsteem majanduslikult kõige mõistlikum ja jätkusuutlikum.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Iirimaal vananeb ühiskond enneolematu kiirusega. Kõnealune algatus sisaldab mitut komisjonile mõeldud ettepanekut, mis aitaksid tegeleda probleemidega, mida kõik Euroopa riigid peavad järgmistel kümnenditel lahendama hakkama. Kõnealuses raportis rõhutatakse põlvkondadevahelist solidaarsust ettevaatusega ja püütakse tagada, et mitte keegi ei arvaks, et elanikkonna vananemisele ja sellega kaasnevatele probleemile on olemas üks ja ainus lahendus.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma toetasin Thomas Manni raportit, sest usun, et eri põlvkondi puudutavad probleemid peaksid olema tulevase Euroopa poliitika prioriteet. Noored on kahtlemata suur ressurss, kellesse me peame investeerima, et elavdada Euroopa Liidu majandust tervikuna. Minu arvates väärivad nad erilist tähelepanu. Ma leian samuti, et on mõttekas rõhutada hariduse ja tööhõivepoliitika tähtsust. Majanduskasvu ja tööhõive tugevdamine, mis eeldab võrdset juurdepääsu haridusvõimalustele ja tööturule, on minu arvates hädavajalik samm, et saavutada teatavad olulised majanduskasvu eesmärgid, nagu konkurentsivõime ja innovatsioonipotentsiaali parandamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Le Hyaric (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin Thomas Manni raporti vastu, sest see on läbi imbunud liberaalsest mõtteviisist, mis kasutab Euroopa elanikkonna vananemist ettekäändena propageerida riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide reforme Euroopas, kahjustades eelkõige tervishoiu- ja jooksval finantseerimisel põhinevaid pensionisüsteeme, soodustades nende erastamist ja pensioniea tõstmist. Mina seda ei poolda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Kallid kolleegid! Ma soovin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et ma kiitsin heaks Thomas Manni raporti demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta, sest elanikkonna vananemine liikmesriikides on minu arvates üks tõsiseim probleem, millega Euroopa Liit täna silmitsi seisab. See on takistus, mille Euroopa Liit peab ületama, kui luuakse tingimused laste saamise soodustamiseks, kui töötatakse välja veelgi paremad viisid töö- ja eraelu ühitamiseks ja kui kasutatakse edukalt ära tööeluga kaasnevad võimalused. 2012. aasta kuulutatakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks ja ma leian, et meie Euroopa Parlamendi liikmetena peame edendama aktiivsena vananemise poliitikat ja juhtima tähelepanu uutele demograafilistele probleemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Thomas Manni raport on üksikasjalik ja struktureeritud ning sellesse on täiel määral kaasatud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ettepanekud, tagades sooküsimustele õiglase ja vajaliku tähelepanu selles valdkonnas. Euroopa Parlament on saavutamas tuntust selliste konkreetsete põhimõtete rakendamisega, mille eesmärk on tagada kõigile võrdne väärikus ja elukvaliteet kõigis liikmesriikides, tunnistades samas piirkondadevahelisi teadaolevaid erisusi. Seepärast hindan ja tähtsustan raporti osa, mis on pühendatud perekonnaelu ning töö- ja eraelu tasakaalustamisele, eelkõige naiste, sealhulgas vanemate naiste rollile põlvkondadevahelise õiguse põhimõtte rakendamisel. Meid kutsutakse üles kõikidel tasanditel reageerima sobivate meetmetega, et luua ühtne Euroopa, kus ei diskrimineerita vanuse ega soo alusel – Euroopa, mis ei vanane ilma uue tugeva järelkasvuta. Seejuures on oluline, et protsessist võtaksid osa nii tsiviilühiskond kui ka ilmalikud ja usuühendused.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõnealuses raportis väidetakse, et oodatava eluea pikenemine ei tohi vähendada töötajate õigusi. Kuid seda raportiga just soodustatakse, algusest lõpuni. Pensioniea tõstmine võimalikult palju üle 64 eluaasta vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale, juhutööde propageerimine, jooksval rahastamisel põhineva pensionisüsteemi asendamine kogumispensionisüsteemidega – need on mõned meetmed, mida Euroopa Parlament toetab, kui ta hääletab selle raporti poolt. Mina hääletan selle uskumatu sotsiaalse allakäigu vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Demograafilised probleemid ja põlvkondadevaheline solidaarsus on parema tuleviku võti. Seepärast peame kindlameelselt võitlema kõigi rahvaarvu kasvu pärssivate teguritega, milleks on eelkõige ebapiisavad sotsiaaltoetused, aeglane ja vaevarikas tööturule integreerimine, pikaaegne ebakindel või ajutine töö ning noorte paaride vähene toetamine. Need on mõned põhjused, miks noored lükkavad edasi pere loomise ja laste saamise. Lisaks tähendab üha pikenev oodatav eluiga, et eakate arv suureneb ja sellega kaasnevad teatud tagajärjed. Seepärast tuleb põlvkondadevahelist solidaarsust tugevdada, et meie ühiskond oleks õiglasem ja rohkem tasakaalus.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel ja Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa kodanike üha pikenev oodatav eluiga on suurepärane uudis, mis soodustab põlvkondadevahelist suhtlemist. Teisest küljest aga, kui me vaatleme seda meie pensioniskeemide tulevikku silmas pidades, põhjustab elanikkonna vananemine poliitiliste otsuste tegijatele ja tasakaalus eelarve eest seisjatele tõelist peavalu. Kui me lisame sellele väikese sündimuse mitmes ELi 27 liikmesriigis, siis sarnaneb põlvkondadevaheline solidaarsus Euroopa ühiskonna jaoks Prousti madeleine’i koogikesega, tuletades meelde möödunud aegu. Kui parafraseerida Thomas Manni suurepärast raportit, siis peab Euroopa demograafilisele probleemile lahenduse leidma. Jean Bodini kuulus ütlus, et ainus rikkus on inimene, on nüüd täiesti omal kohal. Õiglase ja solidaarselt toimiva ühiskonna ehk sellise ühiskonna säilitamiseks, kus me keeldume koormamast tulevasi põlvkondi oma valitsemissektori võlaga ja kus soodustatakse tasakaalu pensionäride arvu ja töövõimelise elanikkonna arvu vahel, on ainult üks lahendus. See nõuab vältimatult meetmeid, mis hõlmavad mitut põhimõtet: töö- ja puhkeaja paindlikkus, humaanne ja realistlik sisserändepoliitika ning ümberjaotuse põhimõttel töötavate süsteemide ja kapitalimaksetel põhinevate süsteemide selge vastastikune täiendavus. Just see on põhjus, miks meie erakonna (Mouvement Réformateur) delegatsioon hääletas selles viimases küsimuses lõike 99 vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Ma toetasin Thomas Manni raportit kui tervikut, kuid tahan rõhutada, et raport hõlmab liiga paljusid teemasid ja ei paku probleemidele lahendusi. Haavatavate etniliste rühmade diskrimineerimise küsimus on väga oluline ja nõuab erihinnangut. Näiteks Lätis on üle 200 000 latgali, kellel ei ole võimalik saada isegi algharidust latgali keeles. Me oleme mitmel korral juhtinud Läti parlamendi tähelepanu sellele probleemile, kuid siiani ei ole keegi Läti valitsevast eliidist olnud isegi valmis seda arutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidu elanikkond vananeb pidevalt. Aastaks 2060 on meil ainult kaks tööealist täiskasvanud iga üle 65aastase inimese kohta. Praegu on see suhe 4 : 1. Selle tulemusena võib vanemast põlvkonnast saada suur koorem töötava elanikkonna jaoks, kes peavad majandust toetama. Kuna on oodata pensioniea tõstmist, tuleks töötingimusi kohandada eakamate inimeste vajadustele ja teha töötamine nende jaoks atraktiivsemaks. Vanematele töötajatele tuleks anda suuremad võimalused tööturul osalemiseks. Samuti on ühiskonnas vaja uut lähenemisviisi, et eakamaid inimesi ei diskrimineeritaks enam näiteks nende vähenenud suutlikkuse tõttu. Ma jään hääletamisel erapooletuks, sest kuigi ettepanekud tervena vananemise kohta on väga oodatud, on siiski palju ebaselgust seoses pikema tööelu küsimusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.

(DE) Meie rahvaarv kuivab kokku ning selle tulemusena elanikkond ka vananeb ja hakkab üha enam koormama pensionisüsteeme.

Tulevaste demograafiliste probleemidega toimetulekuks on vaja järjepidevat peresõbralikku poliitikat. Kontrollimatu massiline sisseränne ELi on siiski vale lahendus. Seepärast jäin ma hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Mina hääletasin Thomas Manni raporti poolt. Euroopa Liidus ja selle erinevates liikmesriikides viimastel kümnenditel toimunud areng on toonud muutusi ja tagajärgi, mis on ilmnenud sotsiaalsel tasandil ja mis nõuavad Euroopa institutsioonide toetust. Arengu kontseptsiooni seostatakse vältimatult majandus-, sotsiaal- ja kultuuriküsimustega sel määral, et neid valdkondi ei saa eristada, kui viidatakse üleilmastumisele ja arengule. Sellega seoses peaks Euroopa institutsioonide töö ohjeldama sellist ebavõrdsust, mis põhjustab sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumist, ja pakkuma toetust sel puhul. See ühine ideaal suurendaks sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendaks majanduslikku ebavõrdsust ja tasakaalustaks ühiskonna individuaalset ja kollektiivset arengut. Areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus ei tohi takistada progressi, vaid peavad olema selle lahutamatu osa, et tagada suurem integreeritus ja ühiskonnas kooseksisteerimine. Sellega seoses tähendavad elanikkonna vananemisest põhjustatud demograafilised probleemid seda, et me peame protsessi kiirendama ja vaatama läbi mõned sotsiaalsed struktuurid ja programmid, et kohandada neid uutele oludele.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Demograafilised probleemid muudavad senisest aktuaalsemaks elukestva õppe tähtsuse kui põlvkondadevahelise solidaarsuse osa. Teadmistel, haridusel, koolitusel ja teabel ei ole vanusepiire. Sellele vaatamata suurenesid elukestva õppe programmidele 2011. aasta eelarves ette nähtud rahalised vahendid imevähe, hoolimata Euroopa 2020. aasta strateegias esitatud väidetest ja liikmesriikide lubadusest investeerida kõigi kodanike haridusse nende vanusest olenemata. Raportis tunnistatakse, et me peame looma vahendid, mille abil toetada kodanike pooleliolevat haridusteed, ja tugevdama juba olemasolevaid vahendeid, näiteks Grundtvigi programm ja Leonardo da Vinci programm. Ettepanek on samm õiges suunas ja seepärast ma hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidus, kus inimesed elavad üha kauem, kus sündimus on üldiselt väike ja kus demograafiline püramiid on pea peale pööratud, on oluline arutleda demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse teemal. Seepärast toetan ma kõnealust raportit ja selle ajastust.

Peale selle kiidan ma üldjoontes heaks raporti sisu, eelkõige seoses eakamate kodanike tulevase eelisõigusega jätkata soovi korral töötamist – see sobib kokku edendatava aktiivselt vananemise ideega – ning samuti seoses rohkem kui neli kuud tööta olnud noorte tööalase konkurentsivõime edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Positiivsest küljest tähendavad demograafilised muutused seda, et inimesed elavad kauem ja on nii füüsiliselt kui ka vaimselt kauem aktiivsed. Teisest küljest aga on sündimus olnud liikmesriikides kümneid aastaid madalal tasemel ja vanemate põlvkondade osakaal elanikkonna seas aina suureneb. Põlvkondadevaheline pakt on ammendunud. Aktiivselt vananemine tähistab inimeste potentsiaali maksimaalse ärakasutamise protsessi, et inimesed jääksid vananedes terveteks, osaleksid oma kogukonna elus ja parandaksid oma elukvaliteeti. Ma olen kindlalt veendunud, et 2012. aasta tuleks kuulutada aktiivselt vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks eesmärgiga rõhutada noorte ja eakamate inimeste panust ühiskonna heaks. Seepärast olen ma teinud oma parima, et toetada Euroopat nendest probleemidest jagusaamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Diskrimineerimine vanuse alusel kahjustab põlvkondadevahelist solidaarsust; see on aluslepinguga keelatud, kuid on jätkuvalt laialt levinud tava ja piirab olulisel määral eakate ja noorte töötajate juurdepääsu tööturule, sotsiaalkindlustusele ja teatud teenustele. Ma hääletasin selle poolt, et liikmesriigid võtaksid lisaks oma töötajate kaitse tagamise edendamisele karme meetmeid deklareerimata töö najal püsiva vari- ja poolvarimajanduse vastu. Deklareerimata tööd teevad enamikul juhtudel naised ja see kahjustab oluliselt ELi tööturgu. Samal ajal tuleb deklareerimata töö vastu võidelda konkreetsete, tööandjate ja/või vahendajate vastu suunatud meetmete ja sanktsioonidega. Ma hääletasin ka selle poolt, et liikmesriigid ja komisjon teeksid koostööd hoolekandeteenuste järelevalve valdkonnas. Liikmesriigid peaksid selle raames kaaluma riiklike hoolekandeteenuste kontaktpunktide võrgustiku sisseseadmist, mida saaks kasutada nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et saada teavet osutatavate hoolekandeteenuste ja nende kvaliteedi kohta, samuti kaebuste esitamiseks seoses nende teenuste kvaliteediga.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Põlvkondadevaheline võrdsus on eelolevatel aastatel Euroopa sotsiaalpoliitika üks peamine proovikivi. Kõnealust õigeaegset raportit tuleks seepärast kindlasti tunnustada, sest selles rõhutatakse vajadust kaitsta põlvkondadevahelist solidaarsust ning osutatakse selle eesmärgi saavutamise viisidele, eelkõige seoses aktiivselt vananemise poliitika edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin demograafilisi probleeme ja põlvkondadevahelist solidaarsust käsitleva raporti poolt, sest Euroopa Parlament ei kiitnud heaks algselt raportis sisaldunud soovitust muuta pensionide rahastamise põhimõtteid. Kuid ma olen tõsiselt vastu nõudele soodustada erasektori pensionide maksmist ja tagada, et avaliku sektori pensionid ei oleks sissemaksete ja hüvitiste poolest keskmiselt suuremad kui võrreldavad erasektori pensionid. Lisaks ei peaks erasektori pensionifondidel olema suurem roll selles, et vähendada tulevikus riiklike pensionide maksmise koormust. Jooksva finantseerimise süsteemi ei tohiks mingil juhul asendada pensionifondide süsteemiga. Minu arvates on jooksva finantseerimise süsteem majanduslikult kõige mõistlikum ja jätkusuutlikum. Ma hääletasin siiski resolutsiooni selle lõike vastu, milles kutsutakse liikmesriike üles „kaaluma tööjõu reguleeritud rände võimalusi (ränne kolmandatest riikidest ELi)”. Minu arvates antakse selle sõnastusega kolmandatest riikidest pärit tööjõu rändele positiivne hinnang.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meil, rohelistel, oli võimalik teksti toetada, sest sellest jäeti välja lõige 99 (erasektori pensionifondide süsteemide kohta) ja kuna ülejäänud tekstis on võetud arvesse mõningaid roheliste esitatud positiivseid ideid. Näiteks peaksid pensioniiga käsitlevad meetmed põhinema asjaomaste isikute vajadustel; töötamisele, õppimisele, hooldamisele ja vabatahtlikule tööle kulutatud eluperioodid täiendavad vastastikku üksteist ning annavad kasuliku kogemuse igas vanuses inimestele; on vaja võidelda vanuse alusel diskrimineerimise vastu ja seada eakate töötajate jaoks riigipõhised sihid koolitusele ja elukestvale õppele juurdepääsul vanuserühmade ja soo kaupa. Eakate töötajate tööalane konkurentsivõime sõltub ka töötajate sõltumatusest ja võimalusest ise valikuid teha ning töö- ja eraelu paremast tasakaalust. Selleks et vältida olukorda, kus vananeva ühiskonna suurenenud hooldevajaduse tõttu langeb naistele ebaproportsionaalselt suur koormus, tuleb kõigis liikmesriikides tagada töö ja hooldekohustuste ühitamise võimalus ning nende kohustuste võrdne jagamine naiste ja meeste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Positiivne on raporti see osa, milles tehakse ettepanek vähendada ettevõtete maksu- ja halduskoormust. See on oluline eesmärk sellistest kolmandatest riikidest pärineva konkurentsi vähendamiseks, kus maksu-, tootmis- ja tööjõukulud on märkimisväärselt väiksemad kui Euroopas.

Samuti on teretulnud ettepanek piirata vanaduspensioni maksmisega seotud kohustusi, sest keskmine eluiga pikeneb ja inimeste tervislik seisund on parem. See võimaldab soovijatel töötamist jätkata. On kahju, et on kasutatud meie jaoks vastuvõetamatuid muudatusettepanekuid, et lisada osi, mis ei ole kõnealuse raporti puhul üldsegi asjakohased ja mille eesmärk on soodustada väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate inimeste integratsiooni. See otsus, mida toetas parlamendi enamus, sunnib meid kahjuks hääletama raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Scurria (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma kasutan võimalust, et rõhutada, et inimväärne ühiskond põhineb põlvkondadevahelise õigluse põhimõttel ning et diskrimineerimine vanuse alusel seab ohtu põlvkondadevahelise solidaarsuse, põhjustab vaesust ning on asutamislepingutega keelatud.

Töö on midagi enamat kui lihtsalt teenistus ning nii noored kui ka eakad inimesed aitavad peresisese ja ühiskondliku tööga suurel määral kaasa meie ühiskonna inimlikule kujundamisele ning teenuste ja töökohtade stabiliseerimisele.

Kõnealuses raportis kutsume me valitsusi üles hõlbustama ja tunnustama ühiskondlikku tööd, kogukonna- ja peresisest hooldust ning kiiresti lahendama õigusliku vastutusega seotud küsimused. Samuti kiidan heaks kõnealuses raportis väljendatud üleskutse liikmesriikidele võtta vastu meetmeid, et tunnustada nn nähtamatut ja mitteametlikku tööd, mida põlvkondadevahelise solidaarsuse valdkonnas teevad igas vanuses pereliikmed (peamiselt naised), hoolitsedes eakate ja noorte pereliikmete eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) On tõsiasi, et kogu Euroopa seisab silmitsi demograafiliste muutustega, mille hulka võib arvata elanikkonna vananemise, vähese sündimuse, rahvastiku rände vaesematest riikidest jõukamatesse, pikema oodatava eluea, viivitused tööturule sisenemisel, ühe inimesega leibkondade ja lastetute leibkondade kasvava arvu jne. Kõik see kokku tekitab väga suure vajaduse muutuste järele, mida uued demograafilised probleemid ja põlvkondade lähendamise kasvav osatähtsus meile peale suruvad. On muutunud elutähtsaks seada sisse hästi läbi mõeldud põlvkondadevahelise arvepidamise süsteem ning viia läbi sotsiaalhoolekande- ja maksusüsteemi, sealhulgas pensionisüsteemi reform Euroopas, näha ette asjakohase hoolekande tagatised vanema põlvkonna jaoks ja vältida protsessi, mille tulemusena kasvab nooremate põlvkondade võlakoormus. Seepärast on oluline reformida stabiilsuse ja kasvu pakti, et liikmesriikidel oleks võimalik täita oma kohustusi ja muuta oma pensionisüsteemid stabiilsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Thomas Manni raport demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta heidab valgust demograafilistest muutustest põhjustatud küsimustele, eriti tööpuudusele ja tööalasele ebakindlusele, haridusele ja haavatavaid elanikkonnarühmi mõjutavale diskrimineerimisele. Selles rõhutatakse vajadust põlvkondadevahelise solidaarsuse järele ning esitatakse mõned asjakohased ettepanekud, nimelt üle 50aastastele suunatud Euroopa tööhõivepakti algatus, milles käsitletakse vanuse alusel diskrimineerimise vastu võitlemist, eesmärki tagada üle 50aastaste töötajate täielik tööhõive kuni ametlikku pensioniikka jõudmiseni ning toetada puudega eakate inimeste taasintegreerimist ühiskonda. Põhjus, miks ma jäin lõpphääletusel erapooletuks, kui raporti tekst oli vastuvõetavam, seisneb selles, et alles on jäetud lõige 24, millega tahetakse kaotada kohustuslik pensioniiga. Kui meil ei ole tagatisi selle kohta, et eakamad kodanikud saavad pensionile jääda, ei saa me enam tagada neile inimväärseid hõbedasi aastaid. Ma ei ole nõus, et meie eakad peavad töötama kuni surmani nagu 19. sajandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Solidaarsus on üks Euroopa Liidu peamisi väärtusi. Seega on oluline tagada solidaarsus põlvkondadevahelise võrdsuse kaudu. Liikmesriikide ees on rida demograafilisi ja sotsiaalseid probleeme, millega tegelemiseks on vaja tagada põlvkondadevaheline solidaarsus. Pikema oodatava eluea ja vähenenud sündimuse mõju Euroopa sotsiaalsüsteemidele saab olema hävitav, kui ei võeta konkreetseid meetmeid.

Praegust olukorda arvesse võttes usub Euroopa Parlament, et on vaja alustada dialoogi põlvkondadevaheliste suhete parandamiseks. Raport käsitleb mitut nii noori kui ka eakaid puudutavat valdkonda haridusest kuni tööhõiveni, tervishoiupoliitika ja sotsiaaltoetusteni, pere- ja iibepoliitikani ning isegi hoolekandesüsteemide arendamiseni, tipnedes rändepoliitikaga, et lahendada vananeva ühiskonnaga kaasnevaid probleeme.

Ma loodan, et kõnealuses raportis toodud algatusi saab rakendada ning et põlvkondadevaheline dialoog ja õiglus saavad Euroopa Liidus tegelikkuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Austatud daamid ja härrad! Raportis märgitakse asjakohaselt, et Euroopa Liidu rahvaarvu pidev vähenemine ja jätkuvalt madal sündimus tekitavad Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks mitmeid probleeme. Sellest tulenevalt tabavad ELi tööturgu peamiselt negatiivsed struktuurilised muutused. Leedus võimendab neid demograafilisi probleeme veelgi Leedu noorte massiline suundumine välismaale tööle. Me oleme väikesearvuline rahvas ja me kaotame kiiresti oma kõige aktiivsemad 25–40aastased, kelle kasvatamisse ja harimisse on palju investeeritud. Leedu vajab nende inimeste annet, kogemusi ja töökust, et tulla toime nimetatud demograafiliste probleemidega. Seepärast toetan ma raportööri esitatud Euroopa noortegarantii algatust, mille kohaselt pakutakse kõigile ELi noortele pärast kuuekuist tööta olekut kas töö- või praktikakohta või võimaldatakse täiendkoolitust. Samuti tuleks rohkem ära teha sündimuse suurendamiseks. Tasemel lastehoiuteenuste, laste hariduse ja juhendamise kättesaadavuse tagamine on esimene samm õiges suunas. Samuti peame lõpetama eakate inimeste sotsiaalse tõrjutuse. Me peame veenma oma majandust ja ühiskonda, et eakad ei ole koormaks. Nende kogemused, saavutused ja suur teadmistepagas võivad tuua kasu kõigile põlvkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin selle raporti vastu, sest see näitab taas kord, kuidas Euroopat valitsev enamus ei suuda võtta kuulda Euroopa kodanike nõudmisi.

Kuigi nendes küsimustes on liikmesriikidel ainupädevus, põrmustab Thomas Mann nii tehtud ühiskondlikud saavutused kui ka subsidiaarsuse põhimõtte.

Muu hulgas innustatakse raportis liikmesriike edendama töötamist pärast ametlikku pensioniikka jõudmist ja tehakse liikmesriikidele ettepanek luua üle 60aastastele stiimulid tööelu jätkamiseks, kohandades töökohti nende tervislikule seisundile vastavaks.

Kuid eelkõige peab eakatel inimestel olema õigus inimväärsele pensionile, mis võimaldab neil oma elu väärikalt elada.

Tahan lisada, et peamiselt kasutatakse oma karjääri lõppu jõudvate töötajate vajadustele vastavate kokkulepete tegemiseks just ennetähtaegselt pensionile mineku skeemi, mida raportöör Mann tahab lihtsalt kaotada.

Sellele vaatamata tervitan asjaolu, et Euroopa Parlament lükkas tagasi ühe lõike, milles tehakse selgesõnaline ettepanek asendada jooksval finantseerimisel põhinev süsteem pensionifondide süsteemiga.

Põlvkondadevahelise solidaarsuse ettekäändel tunneb Mann vajadust tuletada meile meelde, et ka eakaid tuleb kohelda kui inimesi, kellel on põhiõigused. Seisukoht on selgeks tehtud.

(Hääletuse kohta selgituse andmist lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170)

 
  
MPphoto
 
 

  Hermann Winkler (PPE), kirjalikult. – (DE) Nagu alati, on Thomas Mann teinud väga head tööd selles tundlikus küsimuses. Seepärast hääletasin ma raporti poolt. Ma soovin lisada arutelusse lühidalt veel ühe aspekti. Euroopa Parlamendi liikmena olen pärit Saksimaalt. See on piirkond, mida demograafilised muutused on raskelt mõjutanud. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmena ja ühenduse innovatsioonipoliitikat muutuvas maailmas käsitleva algatusraporti raportöörina tahan öelda, et ELi tasandil ja liikmesriikides peame me loomulikult jätkama demograafiliste muutustega võitlemist ja piirkondade noorte jaoks atraktiivsemaks muutmist, eelkõige majanduskasvu, töökohtade loomise ja igaühe vajadustele vastava hariduspoliitika väljatöötamise kaudu. Ma tahan siiski ka toonitada, et eakamatel töötajatel on VKEdes seoses innovatsiooniga suur tähtsus. EL on viimaks tunnistanud, et eriti VKEde puhul tähendab innovatsioon mitte ainult uusi tehnilisi leiutisi, vaid samuti ka näiteks suutlikkust kohandada toodet tarbijate erivajadustele vastavaks või parandada teenindusprotsessi. Just selles valdkonnas on eakamatel töötajatel vajalikud kogemused ja nad saavad muuta ettevõtte innovaatiliseks. Sel põhjusel peame võitlema ealise diskrimineerimisega töökohal. EL ja liikmesriigid peavad seda arvesse võtma kõigis oma sotsiaalvaldkonna ja tööalastes õigusaktides.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Ärgem laskem sõnastusel segadust tekitada – vastu võetud raport käsitleb rohkem uute tööjõuressursside leidmist kui solidaarsust. Demograafiline kriis ei tekkinud üleöö. Mõni meist on juhtinud sellele tähelepanu juba väga pikka aega. Aastaid oleme öelnud, et Euroopa vananeb ja on hääbumas. Nüüd on see käes ja me püüame meeleheitlikult lahendust leida. Puhtalt loogika abil võib leida palju lahendusi. Pensioniea tõstmine, sündimuse suurendamine, naiste osakaalu suurendamine ametlikus tööhõives, sisserände suurendamine ja sisserändajate ühiskonda integreerimine. Me oleme valmis seda kõike tegema ja esitatud raport neid võimalusi ka käsitleb. Kuid ma ei ole täiesti kindel, et sellest on abi – ja kui on, siis kui kauaks. Seda seetõttu, et me tegeleme tagajärgedega, mitte põhjustega. Me käitume nagu püramiidskeemis osalejad, kes näevad, et püramiidi alus on hakanud mõranema. Me otsime uusi osalejaid, et baasi laiendada. Andes oma suva järgi uue tähenduse sellistele mõistetele nagu „solidaarsus” ning „töö- ja eraelu tasakaal”, hävitame me tõelise solidaarsuse ja võtame lapsed ära nende vanematelt. Sellele vaatamata hääletasin ma esitatud raporti poolt. Minu jaoks on tegemist olulise panusega Euroopa ühiskonna ellujäämise üle toimuvasse arutelusse.

 
  
  

Raport: Maria Da Graça Carvalho (A7-0274/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Teadustöö annab olulise panuse majanduskasvu tagamisse, töökohtade loomisse ning rohelise ja säästva energia edendamisse. Mina pooldan teadustöö rahastamise suurendamist Euroopa Liidus, sest see on hädavajalik sellise Euroopa teadusruumi loomiseks, mis tagab teadusuuringute kõrgeima tipptaseme, tõhususe ja tulemuslikkuse, et parimaid teadlasi Euroopasse meelitada ja neid siin hoida ning luua innovaatilisem ning teadmistel ja kogemustel põhinev Euroopa majandus. EL peab investeerima teadusuuringutesse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid, mis parandavad kodanike elukvaliteeti. Hääletasin raamprogrammi poolt, sest minu arvates innustab see teadlasi, akadeemikuid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning äri- ja tööstusettevõtjaid teadusprojektides osalema.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Praegustes üleilmsetes oludes on Euroopa Liidu tuleviku kaks peamist probleemi teadus- ja arendustegevus. Seepärast toetasin Euroopa Parlamendi algatust, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa Liidu teadusuuringute raamprogrammide rakendamist. Niisiis oleme koos kolleegidega leidnud, et Euroopa Komisjoni teatis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta hõlmab tõsiseid ja loovaid meetmeid raamprogrammides osalejate probleemide lahendamiseks. Asi on usalduse tugevdamises Euroopa rahalise toetuse taotlejate vastu ja riskitaluvuse suurendamises osalejate suhtes projektide kõigis faasides, kasutades selleks paindlikke Euroopa eeskirju. Resolutsioonis kajastatakse asjaolu, et praeguses süsteemis pööratakse liiga palju tähelepanu kontrollile, mis toob kaasa ressursside raiskamise ja väikese osavõtu. Lõpuks tunneme heameelt selle üle, et hoolimata täiendavatest edusammudest, mida on võimalik veel saavutada, lüheneb toetuste andmise ja väljamaksmise keskmine aeg.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Toetan kindlalt seda, mida raportis on öeldud meetmete võtmise kohta ELi teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamiseks. Bürokraatia ning koormavad halduslikud ja eeskirjades esitatud tingimused muudavad taotluse esitamise protsessi keeruliseks ning tekitavad raskusi väikestele organisatsioonidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes püüavad taotleda raha teadusuuringuteks, millega nad tegelevad. Kuna teaduskogukond palub ise eeskirjade ühtlustamist, menetluste ja nõuete lihtsustamist ning suuremat usaldust ELi teadustöö rahastamise vastu, on nüüdseks üsna selge, et teadusuuringute rahastamist ja haldamist on vaja lihtsustada, tagamaks teadusuuringute ja innovatsiooni tõhusus ja laialdane levik kogu Euroopas. Lihtsustamine ja tõhusus mõjuks hästi ELi teadustöö olukorrale ning see annaks kasu ka sidusrühmadele. Toetan Euroopa Parlamendi nõuet rakendada stabiilsuse ja õiguskindluse tagamiseks lihtsustamisprotsessi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Teadus, haridus ja innovatsioon on majanduskasvu ja töökohtade loomise alus. EL peab investeerima innovatsiooni, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Selle tulemusel luuakse uusi töökohti ja suureneb majanduskasv, mis muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning parandab elukvaliteeti. Teaduskogukond on juba mõnda aega väljendanud muret, et teadusprogrammide rakendamine ja innovatsiooni areng ei edene ülimalt keeruliste bürokraatlike nõuete tõttu nii kiiresti, nagu loodeti. Eriti suur on probleem väiksemate organisatsioonide jaoks, nagu VKEd, alustavad kõrgtehnoloogiaettevõtted ning väiksemad instituudid, ülikoolid ja uurimiskeskused. Teadustöö rahastamist ja juhtimist on väga vaja täiustada ning lihtsustada. Praegu kehtivad raamprogrammi eri vahendite kohta erinevad eeskirjad ja menetlused ning see vähendab suuresti sidusrühmade võimalusi esitada taotlusi. Nõustun sellega, et aruteludes teadusuuringute kaheksanda raamprogrammi üle tuleks eriti palju tähelepanu pöörata haldusmenetluste lihtsustamisele, et tagada eeskirjade ja menetluste ühtne tõlgendamine ja kohaldamine kõigi programmide ja vahendite ulatuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit teab hästi, et teadusest ja innovatsioonist sõltub tulevik, kus lisaks uutele toodetele luuakse ka uusi töökohti ja vahendeid ning sellest tulenevalt edendatakse majanduskasvu. See arengusuund aitab kindlasti suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning parandab selle tulemusel elukvaliteeti. Rahastamise juurdepääsetavusega seotud bürokraatia suurendamine põhjustab sellistes oludes vaid innukuse mahasurumist ja vähenemist teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalejate puhul, kes ilmutavad juba märke sellest, et nad on hakanud kaotama usku sellesse protsessi. Praegune süsteem tuleks asendada süsteemiga, kus taotlejaid rohkem usaldatakse. Üks võimalus oleks lihtsustada projektide finants- ja haldusaspektide jälgimist, tugevdades samas teadusliku ja tehnoloogilise hindamise protsessi. Peaks olema võimalik kõigepealt vähendada bürokraatlikku kontrolli, mille kaudu ilmutatakse teadus- ja äriringkondade vastu suuremat usaldust. Tuleb leida tasakaal usalduse ja kontrolli vahel ning riskimise ja sellega kaasneva ohu vahel, et tagada teadustöö rahastamisvahendite usaldusväärne juhtimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Avaldan tunnustust raportöör Maria Da Graça Carvalho tehtud tööle. Olen kindlalt veendunud, et teadus, innovatsioon ja teadustöö on Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise alus. Ei ole juhus, et teadus ja innovatsioon moodustavad algatuse Europe 2020 tuuma. Seega on Euroopa jaoks saabunud aeg investeerida nendesse valdkondadesse rohkem: maailmaareenil konkureerimiseks peab Euroopa Liit arendama uuenduslikke tooteid ja nüüdisaegseid teenuseid. Selle tulemusel suureneb rahastamistaotluste arv iga päevaga, mis tähendab, et vajatakse finantsaruandluse nõuete üldist lihtsustamist ning praeguste väga erinevate eeskirjade ja menetluste ühtlustamist. Andsin raportile poolthääle, sest olen nõus, et meil tuleb kiiresti vastata teaduskogukonnale, kes on neid muutusi valjuhäälselt nõudnud. Toetan raportööri väljapakutud lähenemist seada rahastamissüsteemi aluseks teaduslikud kriteeriumid ning seeläbi tipptaseme, mitte tulemused, mis võivad vähendada uurijate teaduslikke ambitsioone. Halduse lihtsustamine on kõige tähtsam eesmärk, millega Euroopa peab tegelema. Samuti võib raamprogrammi rahvusvahelisemaks muutmine luua uusi võimalusi ja variante koostööks kolmandate riikidega, sealhulgas arengumaadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis tehakse ettepanek finantsaspektide jälgimise lihtsustamise ning tehnilise ja teadusliku hindamise tugevdamise kohta tipptasemel põhineva vastastikkuse eksperthindamise alusel. Siiski tähistab raport vaid ühe keeruka protsessi algust. Soovituste rakendamine sõltub komisjonist ning seda tuleb kontrollida ja poliitiliselt toetada Euroopa Parlamendil ja nõukogul, kui seda ülesannet soovitakse täita edukalt. Tulevikus võib lihtsustamisprotsessi laiendada ka muudele Euroopa programmidele, eriti aga tõukefondidele. Lihtsamate eeskirjadega programmid on ühtlasi läbipaistvamad ja tõhusamad. Soovin abi eest tänada ka oma kolleege, Benoît Cerexhe’i eesistujariigist Belgiast, volinik Máire Geoghegan-Quinni ning kõiki neid, kes osalesid avalikes aruteludes. Teadustöö rahastamise juurdepääsetavuse parandamine on hädavajalik. See kujundab hindamiskultuuri, mis põhineb kõikide asjaosaliste vahelistel usalduslikel suhetel, ning seeläbi hõlbustatakse Euroopas teadusuuringuid ja innovatsiooni, muutes selle huvipakkuvaks elu- ja töökohaks ning kohaks, kus olla õnnelik.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Teadus- ja arendustegevus on ülimalt olulised selleks, et saavutada eesmärke, mille Euroopa Liit on ELi 2020. aasta strateegia alusel oma kohustuseks võtnud. Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammid on viimastel aastatel märkimisväärselt laienenud nii esitatavate taotluste arvu kui ka eelarveeraldiste poolest. Siiski on väikestel ja keskmise suurusega organisatsioonidel raske tulla toime programmidega kaasneva keerukusega ning bürokraatiaga. Juurdepääs programmidele ja ettepanekute koostamine on ikka veel väga vaevanõudev ning seda eriti esmakordsete taotlejate jaoks. Projektide haldamisega ja raamatupidamisega kaasnevat koormust peetakse ülemäära suureks ning toetuste andmise ja väljamaksmise vaheline keskmine aeg on liiga pikk. Niisiis tuleb kiiremas korras ajakohastada ja lihtsamaks muuta teadusuuringute raamprogrammidega seotud mehhanisme, et lihtsustada projektide finants- ja haldusaspektide jälgimist, tugevdades samas teadusliku ja tehnoloogilise hindamise protsessi. Mul on hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle muuta põhjalikult praegust olukorda ning ma avaldan kiitust raportöör Graça Carvalhole suurepärase töö eest, mida ta on teinud konkreetsete meetmete väljapakkumisel praeguse süsteemi parandamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu teadusuuringute raamprogrammide abil saavutatud mastaabisääst on üks suurimaid panuseid, mille ELi institutsioonid on andnud liikmesriikide heaolu ja pikaajalise majanduskasvu edendamiseks. Ent see pole piisav praegu valitsevates tiheda rahvusvahelise konkurentsi tingimustes. Õigupoolest on alati vaja jälgida tulemusi, hinnata võimaluste teostatavust ning säilitada head suhted teadlastega, kes osutavad ühiskonnale väga suure teene. Bürokraatia vähendamine ja sellest tulenev pakkumismenetluste lihtsustamine võimaldab teadlastel keskenduda oma kutsealastele eesmärkidele, kasutades selleks vahendeid ja oskusi, mis muidu läheks raisku. Me ei tohi unustada, et seda raha jagatakse tõhusaks kasutamiseks. Kui teened on tõhususe tähtsaim osa, on lubamatu, et teadustööd takistatakse põhjusel, et teadlased peavad täitma kahtlase väärtusega bürokraatlikke nõudeid.

 
  
MPphoto
 
 

  António Fernando Correia De Campos (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin oma poolthääle sellele olulisele raportile, mille eesmärk on lihtsustada eeskirju, mis on seotud seitsmenda raamprogrammi rahastamise ja rakendamisega. Raporti toetamisel valitseb laialdane üksmeel, sest lihtsustamine on Euroopa teadusuuringute konkurentsivõime ja mõju parandamiseks hädavajalik. Euroopa Liidus, mille strateegia keskmes on teadmistepõhise majanduse arendamine, on ülimalt tähtis, et Euroopa põhiline teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahend täidaks otseselt teadlaste vajadusi ja lahendaks selle probleeme: • et parandada programmi juurdepääsetavust; • et luua huvipakkuvam Euroopa teadusruum; • et pöörata rohkem tähelepanu tipptulemustele; • et luua tugevam alus, toetamaks tehnoloogilist innovatsiooni ja tehnosiiret Euroopa ettevõtjatele. Raportis antakse komisjonile selged suunised ja valikud seitsmenda raamprogrammi lihtsustamiseks. Komisjonil tuleks neid jõupingutusi tulevase kaheksanda raamprogrammi koostamisel jätkata ning muuta see kasutajakeskseks. Euroopa teadustöös ei suudeta enam kanda koormat, mis kaasneb menetluslike vigadega, mis on raamprogramme siiani mõjutanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise poolt, pidades silmas, et see on põhjapanev aspekt teaduse ja hariduse arengu edendamisel. See aitab omakorda luua uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu, tänu millele suureneb ELi konkurentsivõime ning paraneb kodanike elukvaliteet. Praegune süsteem tuleks asendada süsteemiga, kus taotlejaid rohkem usaldatakse. Rahastamistaotluste arvu suurenemisega on kaasnenud kontrollimehhanismide kasv, et tagada ELi vahendite nõuetekohane kasutamine. Tuleb leida tasakaal usalduse ja kontrolli vahel ning riskimise ja sellega kaasneva ohu vahel, et tagada ELi teadustöö rahastamisvahendite usaldusväärne finantsjuhtimine. Teine põhjus, miks ma raportile poolthääle andsin, on Ida-Euroopas asuvate uute liikmesriikide innustamine, et neil oleks võimalikult hea juurdepääs vajalikele vahenditele, mille tulemusel tõuseb sealne teadusuuringute tase lääne normidele vastavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Toetasin raportit, sest usun, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi rakendamisel esines teatud puudusi, mis takistasid selle elluviimist parimates tingimustes. Minu arvates tagab Euroopa Parlamendi ettepanek lahendused, mis on vajalikud toetuste eraldamise menetluste lihtsustamiseks ning väikeettevõtjate ja süsteemiga hiljuti liitunute laiaulatuslikumaks osalemiseks. Samuti suurendab see seitsmenda raamprogrammi ja teiste Euroopa vahendite, sealhulgas tõukefondide koostoimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin raportile poolthääle, sest leian, et teadustöö annab olulise panuse majanduskasvu tagamisse, töökohtade loomisse ning keskkonnasäästlikkuse edendamisse. Kavandatava lihtsustamise kõrval tuleks Euroopa Liidul koostada üksikasjalik kava, kuidas arendada teadusuuringute infrastruktuuri erinevates liikmesriikides, et luua võrdsed võimalused juurdepääsuks rahastamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kõigepealt tahan tunnustada Maria Da Graça Carvalhot nii tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis kui ka siin istungisaalis tehtud raportiga seotud töö ja saadud poolthäälte eest. Loomulikult saavutati edu tänu tema tööle ja tegevusele innovatsiooni, teadusuuringuid ja teadust puudutavate küsimuste valdkonnas. Tean, et teadus ja innovatsioon annavad olulise panuse majanduskasvu tagamisse ja töökohtade loomisse, mis on praegustes oludes ELi majanduse elavdamiseks hädavajalik. Samuti edendavad need ELi 2020. aasta strateegiat. Selle saavutamiseks ei piisa ametlikust arutelust teadusuuringute ja innovatsiooni innustamise kohta. Raportöör ütles, et „hiljuti andis 13 000 teadlast oma allkirja petitsioonile, millega nõutakse ELi teadusuuringute rahastamise lihtsustamist ja suuremat usaldust.” Seepärast on raportööri sõnul tähtis astuda samm haldusliku ja rahandusliku lihtsustamise suunas. Raportis näidatakse teed, mida tuleb järgida: loodan, et seda ka tehakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) On ülimalt tähtis, et me tagame teadlastele ja investoritele stiimulid Euroopasse jäämiseks. Oskustööjõu väljavoolu vastu võitlemine peab jääma Euroopa Liidu eelisvaldkonnaks.

Selleks tuleb meil teadusuuringute raamprogrammide haldamist ja rahastamist ümber korraldada ja lihtsustada. Rahalisi vahendeid tuleb eraldada otsesemalt, et sellest saaks kasu meie ettevõtjad, ülikoolid ja teaduslaborid.

Kui teadustöö tulemuste rahastamissüsteemis pööratakse liiga palju tähelepanu kontrollile, on selle tagajärjeks ressursside raiskamine.

Nagu raportis on rõhutatud, peab toetuste andmise ja väljamaksmise keskmine aeg peab lühenema, et innustada osalisi teadusprogrammides rohkem osalema. Nende programmide tõhusat toimimist takistavate halduslike piirangute kõrvaldamine on äärmiselt oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammide laienemisel ning vahendite taotlejate arvu suurenemisel on tähtis, et taotlejad protsessi käigus ei takerduks. Liikumine programmi lihtsustamise poole on väga rõõmustav.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Minu poolthääl raportile põhineb kolmel teguril. Esimene on seos minu eelneva tegevusega. Täheldasin erilist tähelepanu, mida kodanikud pööravad teadusuuringutele vähi varajase avastamise ja ennetamise vallas. On selgunud, et teadusuuringud on inimeste elu parandamisel ülimalt tähtsad, kui nende vahel on ilmselge seos. Niisiis leidsin, et raportit, mille eesmärk on lihtsustada seitsmenda raamprogrammi kaudu teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavate vahendite eraldamise viisi, tuleb toetada. Teine tegur on seotud sellega, et mina isiklikult pean VKEsid kui majandusarengu ning Euroopa Liidu üleilmse konkurentsivõime edendamise põhielemente väga tähtsaks. Raporti sätted teabe kättesaadavuse tagamise ja VKEde kaasamise hõlbustamise kohta, mida saavutatakse ühe klienditeeninduspunkti kohase lähenemise ja avatud juurdepääsu käsitleva katseprojekti väljatöötamise teel, ning teavitamise kampaaniate korraldamise kohta on põhjused, miks see raport mind rõõmustab ja miks ma sellele poolthääle andsin. Viimase, kuid mitte vähem tähtsana on mul hea meel eeliste üle, mis kaasnevad tulevase kaheksanda raamprogrammiga, mis peab olema läbipaistvam, paindlikum ja juurdepääsetavam. Raportis esitatud ettepanekud tulemuste lihtsustamise, selgitamise ja hindamise kohta on kiiduväärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Juurdepääsetavuse hõlbustamine teadusuuringute raamprogrammidele on hädavajalik, et võimalikel huvilistel oleks motivatsiooni nendes osaleda ja et tähtsad vahendid ei läheks raisku. Me ei tohi unustada, et teadustöö annab olulise panuse majanduskasvu tagamisse, töökohtade loomisse ning säästva ja keskkonnahoidliku energia edendamisse. Seega on saabunud aeg riikliku, piirkondliku ja Euroopa teaduspoliitika kooskõlastamiseks, et tulusate lahenduste leidmisel ei esineks olulisi takistusi. Seda arvesse võttes tuleb meil liikuda eeskirjade ja menetluste edasise lihtsustamise ja ühtlustamise suunas, kusjuures lihtsustamine ei ole eesmärk omaette, vaid pigem vahend selleks, et tagada ELi teadustöö rahastamise ligitõmbavus ja juurdepääsetavus.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Teadlaste, uurimisinstituutide, ülikoolide ja ettevõtjate hulgas valitseb üha suurem meeleheide seoses teadusuuringute raamprogrammidega, sest Euroopa Komisjoni pakkumismenetlus on keeruline. Siiski on ELi 2020. aasta strateegia eesmärk parandada raamtingimusi ja juurdepääsetavust teadusuuringute ja innovatsiooni vahenditele, et innovaatilisi ideid oleks võimalik muuta toodeteks ja teenusteks, mis loovad majanduskasvu ja töökohti. Seega oli tõhususe huvides ja parima kvaliteediga teadustöö edendamiseks ülimalt soovitatav teadusuuringute raamprogrammide rakendamist lihtsustada. Me pidime need meetmed ligitõmbavuse säilitamiseks võtma, et parimaid teadlasi Euroopasse meelitada ja neid siin hoida ning et suuta maailmamajanduses konkureerida. Mul on hea meel raporti projekti üle, mille eesmärk on suurendada tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel ning riskimise ja ohu ennetamise vahel, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Nõustun sellega, et meil tuleb nende programmide rahastamist lihtsustada, kuid ühel tingimusel – kui tulemus on saavutatud, peab see olema tasuta kättesaadav kõikidele ELi liikmesriikidele. Vastasel korral juhtub see, et üks ELi liikmesriik viib ELi tõukefondide ehk ELi ühiste vahendite toel teadusprojekti ellu, kuid pärast tulemuse saavutamist – olgu see siis uus toode või uus tehnoloogia – müüb ta selle teistele ELi liikmesriikidele. See on vastuvõetamatu. On tähtis, et kõik rahastamises osalejad saaksid tasuta kasutada ELi ühiste vahenditega elluviidud teadusprojektide tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Finantskriisist välja kasvanud majanduskriisi ajal paigutati ELi eelarvest 4–5 miljardit eurot ümber muudest toetusfondidest rahastatavatesse energiaprojektidesse, kusjuures neis fondides oli veel raha selleks, et aidata elavdada majandust. Nagu komisjon oma ettekandes energiastrateegia kohta aastani 2020 selgitas, on lähiaastatel Euroopas vananenud elektrivõrgu arenduseks vaja 1 triljoni euro suurust investeeringut. Eeldatavasti tuleb need kulud kanda tarbijatel, mitte energiasektoril. Selles vallas on tähtis tegur energeetikaalased teadusuuringud tingimusel, et neis keskendutakse tõepoolest tulusamale tehnoloogiale. Meil tuleb lõpetada tuumaenergia esiletõstmine, sest lisaks keskkonnakatastroofide ohule ei ole see mingil juhul tulus, kui lisada juurde kalli lõppladustamise kulu, mis on ikka veel lahendamata probleem. Peame oma tähelepanu suunama keskkonnahoidlikule tehnoloogiale. Hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raporti eesmärk on lihtsustada menetlusi ja vähendada kulusid. Samuti luuakse selles stiimuleid, et suurendada erasektori osalust. Seepärast hääletasin mina raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Elame maailmamajanduses, kus konkurents ei valitse enam üksnes kohalike, riiklike või Euroopa ettevõtjate vahel. Meie ettevõtjad, uurijad, teadlased ja ülikoolid peavad kõik konkureerima maailmatasandil turgudega, kus on kasutusel tohutult suured rahasummad ja kus kulud on sageli palju väiksemad kui meil. Seega tuleb meil rohkem investeerida innovatsiooni ja teadusesse ning vähem investeerida kutseoskusteta lihttöölistesse, sest oma kuludega ei suuda me iial konkureerida uute majandusjõudude kulutustega. Meil tuleb luua uusi kvaliteetseid töökohti, edendada säästvat liikuvust, parandada väljaõpet ja tehnilisi oskusi ning kooskõlastada need tööturu vajadustega. Loodetavasti on järgmise raamprogrammi alusel kõik vajalikud vahendid juurdepääsetavad, et Euroopa Liit oleks selles sektoris juhtpositsioonil, et ta oleks alati esirinnas ja oleks suuteline ligi meelitama vahendeid ja inimkapitali. See on lähiaastateks üks tõeline proovikivi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Et raportis käsitletakse seda, kuidas edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis on Euroopa Liidu praeguse ja tulevase majanduskasvu edasiviiv jõud, on minul selle vastuvõtmise üle väga hea meel, sest selles avaldatakse nende inimeste ühist arvamust, keda see kõige rohkem mõjutab: vaja on lihtsustada ja jälgida projektide finants- ja haldusaspekte, tugevdades samas teadusliku ja tehnoloogilise hindamise protsessi.

Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi ning kõikide teiste programmide, mida Euroopa Komisjon teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas edendab, nõutava lihtsustamise käigus tuleb Euroopa Parlamendi raportit asjakohaselt arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Väljendan rahulolu lihtsustamismeetmetega, mille komisjon on seitsmendas raamprogrammis juba kasutusele võtnud, ning toetan komisjoni tema jõupingutustes lihtsustada ja täpsustada eeskirju täiendavalt, et neid ei oleks võimalik erinevalt tõlgendada, mis vähendaks vigade ohtu ja järelevalve kulu. Kehtivaid eeskirju on vaja lihtsustada ja täpsustada. Uurimisasutuste, koostöömudelite ja haldusmehhanismide arvu suur kasv on kahetsusväärne, kuna sellest tuleneva keerukuse tõttu tekivad probleemid läbipaistvusega eelarvepädeva institutsiooni suhtes ja toetuse saajaid koheldakse erinevalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Teadus, haridus ja innovatsioon on majanduskasvu ja töökohtade loomise alus. EL peab investeerima innovatsiooni, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Teadus ja innovatsioon moodustavad ELi 2020. aasta strateegia tuuma. Siiski on väiksematel organisatsioonidel, nagu VKEd, alustavad kõrgtehnoloogiaettevõtted ning väiksemad instituudid, ülikoolid ja uurimiskeskused, eriti raske toime tulla menetluste keerukusega, mis kaasneb juurdepääsuga sellele sektorile eraldatud vahenditele. Teaduskogukond vajab hädasti eeskirjade ja menetluste ühtlustamist ning finantsaruandluse nõuete üldist lihtsustamist. Hiljuti andis 13 000 teadlast oma allkirja petitsioonile, millega nõutakse ELi teadusuuringute rahastamise lihtsustamist ja suuremat usaldust. Kindlasti on vaja teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammide, seitsmenda ja kaheksanda raamprogrammi ning kõigi Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsiooniprogrammide mehhanisme lihtsustada.

Minu arvates on vaja teha palju rohkem teadustööd, et mõõta keskkonna- ja kliimapoliitika mõju tööhõivele, ning ma kutsun komisjoni üles muutma see valdkond kaheksandas raamprogrammis eelisküsimuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Soovin kõigepealt esile tõsta suurepärast tööd, mida tegi selle raportiga minu kolleeg Maria Da Graça Carvalho. Kasutan võimalust tema avalikuks kiitmiseks. Võttes arvesse ülimalt tähtsat osa, mida teadustöö majanduskasvu tagamisel ja töökohtade loomisel mängib, on oluline hoiduda iga hinna eest liigsest bürokraatiast ja asjatutest viivitustest, mis takistavad teadlastel selles osalemast. Niisiis on mul hea meel esitatud lihtsustamisettepanekute üle, mis edendavad ELi teadustöö rahastamise ligitõmbavust ja juurdepääsetavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. (ES) 1984. aastast on järjestikused teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammid tähelepanuväärselt edasi arenenud ning need on kasvanud nii eelarve kui ka kaetud valdkondade arvu poolest, mis on kahtlemata kiiduväärt. Siiski on selle käigus muutunud osalemiseeskirjad nii keerukaks, et koostöö meie parimate teadlastega on tõsises ohus. Raportis käsitletakse teadlaste nõudmisi kõikehõlmaval ja näitlikul viisil ning see sisaldab järeldusi, mis tehti lihtsustamise teemalisel seminaril, mille korraldas veebruaris eesistujariik Hispaania. Sel põhjusel andsin ma poolthääle raportile, mis ühendab mitut põhimõtet ja tegevussuunda, näiteks selle küsimuse tihedat seostamist finantsperspektiivide tulevikuga pärast 2013. aastat, iga kolme aasta järel toimuvat finantsmääruse läbivaatamist ning lubatava veaohu kohaldamist teadusuuringute valdkonnas, millest kõik on kaheksanda raamprogrammi koostamisel ülimalt tähtsad. Ent on ka palju muid vähem olulisi lihtsustamismeetmeid, mida võib sisse viia kehtivasse raamprogrammi heade tavade abil, mis mitte ainult ei edenda praeguste abisaajate osalemist, vaid minu veendumuse kohaselt ka suurendab seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, toetasime raportit peamiselt põhjusel, et see sisaldab mõnda meie põhiteemat, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonid. Vt Buzeki raportit seitsmenda raamprogrammi kohta, muudatusettepanek 278 (I lisa IV peatüki „Võimekus” alljaotise „VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud” alljaotise „Tegevus” esimese lõigu teine a alltaane (uus)): toetada kodanikuühiskonna organisatsioone või kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke, et tellida teadusuuringute tegijatelt uuringuid; avatud standardid; vähendada teadlaste ajakulu bürokraatlikele protsessidele; lihtsustamine on kõikide väikeste osaliste, sealhulgas VKEde, jaoks hädavajalik, kuid seejuures ei tohi unustada kodanikuühiskonna organisatsioone; avatud teadus ja arhiivid (viide Berliini deklaratsioonile); püüda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi vastastikku täiendada; rahvusvahelises koostöös arengumaadega võib tekkida vajadus erieeskirjade järele.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Mul on hea meel raporti üle sellepärast, et selle eesmärk on toetada majanduskasvu edendamiseks teadusuuringuid ELi programmide rakendamise menetluste lihtsustamise kaudu. On tähtis, et juurdepääsetavust programmile lihtsustataks läbipaistvuse, lihtsuse, järjepidevuse ja õiguskindluse põhimõtete alusel kõikides etappides, mille tulemusel edendatakse asjaajamist väikeste ja keskmise suuruse ettevõtjate, ülikoolide, uurimisinstituutide ja kohalike ametiasutuste jaoks. Teadustöös osalejate veebiportaali loomine võimaldab neil kiiresti tutvuda programmiga seotud teabega ning parandab kooskõlastatust kolmandate riikidega parimate tavade vahetamise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Kiitsin heaks raporti teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta. Kui pakkumis- ja rakendamismenetluse haldamisega seonduvaid formaalsusi ei lihtsustata, ei suurene ka erasektori osalus raamprogrammides. Võttes arvesse põhilisi hindamiskriteeriume – tööstuse ja teaduse koostöö – ei ole erilist võimalust edu saavutada projektidel, mis ei hõlma partnereid väikestest- ja keskmise suurusega ettevõtjatest.

Lisaks on üks kõige sagedamini esinev probleem projektide välispartnerite valik. Siin on komisjoni abi ikka veel hädasti vaja. Innovaatilise majanduse rajamise olulisim takistus on asjaolu, et inimesed ei tea seitsmenda raamprogrammi olemasolust midagi või kardavad selles osaleda. Keerulised menetlused põhjustavad selle, et paljud asutused keskenduvad toetuse taotlemisel peamiselt tõukefondidele. Poola rühmade praegused saavutused (Poola riikliku kontaktpunkti hinnangu kohaselt andmete alusel, mille on esitanud Euroopa Komisjon) ei paku erilist rahulolu. Poola rühmade osalemise edukuse määr on 18,56%, kuid antud toetuste suhtes on see 13,72%. ELi keskmine on vastavalt 22,28% ja 20,56%. See on suur kaotus Poola teaduse jaoks, millel on tohutu teadustegevuse potentsiaal ning suurepärased teadustöötajad. Seitsmenda raamprogrammiga väljapakutud võimalust tuleb paremini ära kasutada. Seitsmenda raamprogrammi rakendamise lihtsustamine aitab edendada ELi majanduse innovaatilisust ja konkurentsivõimet maailmamajanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvatore Tatarella (PPE), kirjalikult. (IT) Täna hääletame me tähtsa dokumendi üle, milles käsitletakse menetluste lihtsustamist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammides osalemiseks. Euroopa teadusprogrammide õigusraamistiku lihtsustamine ja standardimine on valik, mille kasuks tuleb otsustada. Teadus, haridus ja innovatsioon on tõepoolest majanduskasvu ja töökohtade loomise alus. Meil tuleb investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et arendada uusi tooteid ja teenuseid, mis muudavad Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning parandavad ühtlasi Euroopa kodanike elukvaliteeti. Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammid on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt laienenud. Samas on see kaasa toonud rohkem eeskirju ja haldusmenetlusi, mis on omakorda põhjustanud suuremaid raskusi Euroopa pakkumismenetluses osalemisel. Selle dokumendiga kutsume me Euroopa Komisjoni üles neid takistusi kõrvaldama ja alustama kiiremas korras teadustöö rahastamise juurdepääsetavuse eeskirjade lihtsustamist. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest loodan, et menetlusi ühtlustatakse, mille tulemusel võimaldatakse hõlpsam ja avatum juurdepääs Euroopa vahenditele, mis jäävad sageli osalt menetluste keerukuse tõttu suurel määral kasutamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Kallid kolleegid! Innovatsioon ei ole võimalik teaduslike tipptulemusteta. Uuendusliku teaduse ja haridusega seotud innovatsioon on üks töökohtade ja majanduskasvu loomise edendajaid. EL peab investeerima innovatsiooni, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Niisiis on tähtis, et me aitaks lihtsustada teadusuuringute raamprogrammide mehhanisme, nagu raportöör on õigustatult täheldanud. Eeskirju ja menetlusi oleks tulnud kooskõlastada ning teadustöö rahastamist ja haldust lihtsustada juba ammu. Kehtivate eeskirjade keerukusega toimetulemine on raske enamikule väikestele organisatsioonidele (alustavatele kõrgtehnoloogiaettevõtetele või ülikoolidele ja uurimiskeskustele). Selle aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli alusel, milles võrreldakse kõikide ELi liikmesriikide innovatsiooninäitajaid, jääb Leedu tase ELi 27 liikmesriigiga võrreldes alla keskmise. Siiski on riik olnud edukas ja sellel on suur potentsiaal – Leedu internetiühendus on üks kiireimaid ja mobiiltelefoni kasutustihedus üks suurimaid maailmas. Seega on ülimalt tähtis investeerida jätkuvalt tehnoloogia arendusse ning parandada riiklike ja Euroopa digitaalarengu tegevuskavade rakendamist. See muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning parandab elukvaliteeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Hermann Winkler (PPE), kirjalikult. (DE) Soovin kiita raportööri tema mitmekülgse ja väga eduka raporti eest. Ta tõstab esile mitu valdkonda, mida on haldusprotsesside lihtsustamiseks vaja parandada. Hääletasin rõõmuga raporti poolt. Tahan lisada ühe lühimärkuse, mida ma sageli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta kuulnud olen piirkonnas, mida ma esindan. See on keeleküsimus. Paljudel ettevõtjatel, kellel on õigus Euroopa toetusi taotleda ja kelle ideed toovad Euroopa tasandil lisandväärtust, ei ole vajalikku keeleoskust, et taotluse esitamise protsessi inglise keeles läbi teha. Seitsmenda raamprogrammi suuniste peatükk „Nõuandeid edukaks taotlemiseks” sisaldab teksti, milles öeldakse, et kuigi taotlust on võimalik esitada ükskõik millises ELi ametlikus keeles, tuleks taotlused esitada alati inglise keeles. See tähendab, et projektil, mille taotlus ei ole koostatud inglise keeles, erilist edulootust ei ole ning seda isegi juhul, kui näiteks kõnealuse ettevõtjate rühma ühine töökeel ei ole inglise keel. Et vähendada nende ettevõtjate haldustööd, kellele need toetusprogrammid mõeldud on, tuleks Euroopa Komisjonil muuta viisi, kuidas nende eksperdid projektitaotlusi hindavad, et vähemalt esimeses faasis oleks projektidokumente võimalik esitada ühes komisjoni kolmest töökeelest.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) Hääletasin raporti poolt, sest kui soovime, et meie toetus Euroopa teadusuuringutele oleks tõhus, ei saa me panna oma juhtivate asutuste õlgadele väljakannatamatut halduskoormust. Siiski on resolutsiooni tekst ja sellekohane arutelu taas kinnitanud minu veendumust, et avalikke vahendeid tuleks kasutada avalike põhiteenuste tagamiseks ning muud tegevust, sealhulgas teadusuuringuid ja ettevõtlust, tuleks rahastada erasektori vahenditest. Euroopa Parlamendi roll peaks piirduma kahe valdkonnaga. Esimene on põhilise õigusraamistiku loomine, et edendada sellist liiki ettevõtlust. Kui me nõuame täna selles resolutsioonis avaliku sektori toetuste kehtivas süsteemis kasutatavate mehhanismide ja vahendite lihtsustamist, oleme leidnud lahenduse probleemi tagajärjele, kuid mitte põhjusele. Põhjus on see, et probleem seisneb avaliku sektori toetustes endis. Teine valdkond on ELi liikmesriikide õiguste järgimine. Kui mõni liikmesriik keelab inimembrüote kasutamise teadusuuringutes, ei tohiks neid uuringuid rahastada ELi ühistest vahenditest. Seda võib võrrelda veendunud mittesuitsetajalt raha võtmisega, et kasutada tubaka kasvatamise toetamiseks. Mina pooldan teadusuuringute toetamise lihtsustamist. Mulle tundub, et meil tuleks keskenduda hoopis soodsa keskkonna loomisele nende jaoks, kes soovivad investeerida uude tehnoloogiasse ja innovatsiooni, selle asemel, et arutleda abikõlblike kulude ja raamatupidamismenetluste üle.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0605/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest loomakasvatuses valitseb loomasööda hinna tõusu tõttu väga raske aeg. Tõenäoliselt oleme me teel uue toorainebuumi poole. Rahvusvahelisel turul on hinnad juunikuust saadik tõusnud juba keskmiselt rohkem kui 16%. Kunagi varem ei ole futuuriturgudel nii palju kauplemist olnud ning kunagi varem ei ole seal nii palju raha ringelnud. Ülimadalad intressimäärad ning liiga suur rahahulk heade tehingute otsingul põhjustavad kauplemise kasvu ja finantsspekulatsioone seoses futuurlepingutega, ilma et sel oleks mingit seost reaalmajandusega. Maailma suurima teraviljabörsi Chicago Mercantile Exchange näitajad on muljetavaldavad. Soja, maisi ja nisu ostmisel purustatakse tehingurekordeid. Selle tegelik tulemus on hinnatõusu ülekandumine tegelikele turuhindadele ja seda isegi aastal, mil teravilja pakkumine on suur. Loomasööda hinna tõus põhjustab suurt kahju paljudele meie loomakasvatusettevõtetele, kes on juba niigi raskes olukorras ning kes ei saa kriisi tõttu seda hinnatõusu oma toodete müügihindades kajastada ega suuda seda ilmselt alla neelata.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa tootjad peavad toiduohutuse ja toidu kvaliteedi, keskkonna, loomade tervise ja heaolu ning töötingimuste valdkonnas järgima kõige rangemaid eeskirju, mis suurendab oluliselt tootjate tootmiskulusid, seades nad kolmandate riikide tootjatega võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda. ELi loomakasvatussektor on silmitsi tõsiste probleemidega, sealhulgas kasvavate kulutustega sisenditele, muu hulgas kütusele ja väetistele, ELi eeskirjade järgimise kulukusega, kolmandate riikide impordist tuleneva konkurentsi suurenemisega ning lihatoodete madala kokkuostuhinnaga tootjatelt ostmisel. Euroopa tootjate ja selle tähtsa majandussektori kaitseks peab Euroopa Komisjon kindlustama 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika piisava rahastamise, et tagada kõikide ELi põllumajandustootjate, sealhulgas loomakasvatajate jätkusuutlik tegevus, ning tingimuste loomise ausaks konkurentsiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle resolutsioonile loomakasvatussektori kriisi kohta, sest minu arvates tuleb loomakasvatussektori turujuhtimismehhanisme tugevdada. Seda silmas pidades on vaja võtta meetmed, et piirata hindade kõikumise ja spekuleerimise mõju. Leian, et turumehhanismidega tuleb tagada piisavad söödateravilja varud. Sellega seoses tuleks Euroopa Komisjonil teha ettepanekud paindlike turumehhanismide kasutuselevõtmiseks, mis võimaldaksid kiiremini reageerida. Minu veendumuse kohaselt on tähtis, et Euroopa Liidul oleks vahend maailmaturu arengu hindamiseks. Uus Euroopa välisteenistus võiks olla väga sobivaks vahendiks, mis aitaks näha ette strateegilisi muutusi kolmandates riikides ja edendada kogu maailmas Euroopa põllumajandusmudelit. Lõpetuseks soovin juhtida tähelepanu sellele, et loomade heaolu käsitlevate uute eeskirjade kehtestamise majanduslikku mõju tuleb hinnata ning enne uute eeskirjade kasutuselevõtmist tuleks kehtivaid õigusakte rakendada täies mahus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Aastakümnete jooksul Euroopas väljatöötatud turumajanduse mudel peaks panema meid uhkust tundma. Primaarsektoris on üleminek peamiselt põllumajandusel ja loomakasvatusel põhinevalt majanduselt peaasjalikult teenustel põhinevale majandusele läinud edukalt paljudes piirkondades. Toimetulekut üleminekuga toetas avalik sekkumine, mille eesmärk oli tagada ettevõtjate sissetulekute stabiilsus ja kaitsta toiduainete hindu konkurentsisurve eest. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise abil saab päästa palju elusid ning saavutada tähelepanuväärne tervishoiukulude kokkuhoid. Statistika juhib kõikide tähelepanu ka uutele probleemidele. Viitan siinkohal toiduvarude kaitsmisele, mis on tegur, millega on seotud paratamatult kõik muu, ning lähiaastatel turul pakutavate toiduainete kvaliteedile ja tasakaalustatusele. Pean osutama tuhandetele perekondadele, kes teenivad sissetulekut sellise tegevuse tuludest, mida toetab EL. Mul on hea meel, et raportis käsitletakse loomakasvatussektori põhiprobleeme. Olen veendunud, et rahvatervise ja Euroopa tarbijate huvides saavutatakse jätkuvalt rahuldavaid tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Viimastel aastatel on toiduturu arengut iseloomustanud mitu paradoksi. Üks neist on see, et kuigi toiduainete hinnad kauplustes tõusevad, on põllumajandustootjad, sealhulgas ELi loomakasvatajad, oma sissetulekute suhtes silmitsi kriisiga, mis ohustab nende põllumajandusettevõtete püsimajäämist ning viib nad vaesusesse. Peame arvestama sellega, et loomakasvatajate suhtes kehtestatud rangetel kvaliteedistandarditel on oma hind. Olukorras, kus ei suudeta kontrollida konkurentsi, mis tuleneb selliste kolmandate riikide impordist, kus ei ole kehtestatud sama rangeid standardeid – lubage mul meenutada teile juhtumit, mis oli seotud melamiini sisaldava Hiina piimapulbriga –, põhjustavad need kulud ELis selle valdkonna tootmises languse. Loomakasvatajate toetamiseks ei ole võetud piisavalt meetmeid. Niisiis on komisjoni kavatsus korraldada teatud koguse söödateravilja müük vaid üks samm, mille eesmärk on aidata sektorit. Sellele peab järgnema veel teisigi samme. Seega usun, et kui komisjon võtab resolutsioonis sisalduvad soovitused vastu ja neid kohaldab, vastavad need loomakasvatajate nõudmistele. Seepärast hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa tootjad on kolmandate riikide tootjatega võrreldes ebasoodsas konkurentsiolukorras, kuna nende tootmiskulud on suuremad, mis on suures osas tingitud vajadusest täita loomade tervise ja heaolu, toiduohutuse, keskkonnakaitse ning töötingimuste väga kõrgeid standardeid. Seda silmas pidades peab Euroopa Komisjon minu arvates aktiivselt tagama piisavad söödateravilja varud.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. (IT) Maaelu arengu roll on ülimalt tähtis, et hoida meie territooriumid elus nii lõppeesmärgi kui ka laia leviku pärast. Selles mõttes on loomakasvatussektor üks kõige olulisemaid valdkondi meie kogukondades. Õigupoolest on põllumajandus lisaks toidu- ja majandusaspektidele (mis on samuti tähtsad ja mille raames tagatakse toodete kvaliteet keskkonnasäästliku tehnoloogia abil) maapiirkondades kõige levinum ametiala ning kaitse- ja arenguvahend. Sel põhjusel peab Euroopa Liit – sealhulgas eelkõige reformitud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kaudu – ning iga liikmesriik toetama selle edasist püsimajäämist. Selleks võib lisaks uuenduslike meetodite väljapakkumisele põllumajanduse ning majanduse ja keskkonna säästva majandamise vallas tugevdada nende laiemat rolli keskkonna ja maa hooldajatena ning kaista neid turukriisi eest tootmiskulude vähendamise, toodete väärtuse suurendamise ning turukorralduse parandamise kaudu. Tundub, et raportis ELi loomakasvatussektori kriisi kohta, mille üle me hääletasime, liigutakse selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Turgudel tuleks tegutseda reaalsete varude ja vajaduste, mitte spekulatsioonide alusel. See on sõnum, mille Euroopa Parlament soovib edastada Euroopa Komisjonile, võttes vastu resolutsiooni ELi loomakasvatussektori kriisi kohta. Euroopa Parlamendi arvates tuleks ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi raames arvesse võtta probleemi seoses põllumajandustootjate sissetulekutega, mida mõjutavad üha enam tooraineid käsitlevate spekulatsioonide tagajärjed ning oma valitsevat seisundit kuritarvitavad turustajad. Lisaks ühekordsele reageeringule teraviljahindade järsule tõusule, mis tingis loomakasvatussektori kriisi, soovib Euroopa Parlament tõstatada küsimuse, milline koht peaks Euroopa põllumajandusel Euroopa Liidu arvates maailmaturul olema. Koostada tuleks ranged standardid, mis kehtestatakse meie kaubanduspartnerite suhtes, et konkurents oleks aus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Olen korduvalt hoiatanud, et ELi liigne reguleerimine võib kiiresti muutuda teguriks, mis teravdab konkurentsi teatud sektorites, millest üks on loomakasvatus. Ma ei suuda unustada seda, kui kuulsin üht Briti põllumajandustootjat rääkimas siin istungisaalis raskustest, mida ta pidi tundma, kui nägi, et tema loomadest toodetud liha ei suutnud õigusaktide alusel tema suhtes kehtestatud nõuete tõttu turul konkureerida. See on oht, millega me riskime, ning see on ettepanekus selgelt välja toodud. Samuti on ilmne, et sektori kriis võib märkimisväärselt vähendada lihatootmist kogu ELis, mille tagajärjel kaovad väikesed ja keskmise suurusega tootjad ning tekib kriis turu varustamisel, tõusevad hinnad ning suureneb sõltumine impordist. Ei saa unustada ka piimatootmist, mis on Portugali jaoks tähtis teema. Niisiis tuletan teile meelde, et endise voliniku Fischer Boeli poliitikat seoses piimakvootidega kritiseeriti ägedalt ning selle vastu olid vankumatult ja sihikindlalt ka põllumajandustootjad. Seepärast kutsun taas kord komisjoni üles seda teemat läbi vaatama.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletusele pandud resolutsioonis tunnistatakse tõsist kriisi, mis valitseb loomakasvatussektoris ja mida on raskendanud teraviljahindade tõus. Samuti palutakse selles komisjonil esitada ettepanekuid seda sektorit toetavate meetmete kohta. Lisaks kutsutakse selles komisjoni ja nõukogu üles kindlustama 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika piisavat rahastamist, et tagada kõikide ELi põllumajandustootjate jätkusuutlik tegevus. Kaitstes suuniseid, mis põhjustasid sektoris praegu esinevaid probleeme eriti väikeste ja keskmise suurusega tootjate jaoks, on see siiski läbinisti vastuoluline ning isegi vastandub tootjate huvidele. Resolutsioonis toetatakse taas kord seda, et põllumajanduse ja toiduainete tootmise suhtes peavad kehtima konkurentsi ja vaba turu põhimõtted. Samuti hoiatatakse selles juba asetleidnud toiduainetega spekuleerimise eest, kuid piirdutakse liigse spekuleerimise ohjeldamise üleskutsega ning seega leitakse, et toiduainetega spekuleerimine võib jätkuda, kui see ei ole liigne. Oleme juba varem öelnud ja kordame veel, et meie arvates on vaja lõpetada sellise süsteemi kasutamine, milles vaadeldakse toiduaineid kui igat teist toorainet ning võimaldatakse toiduainetega spekuleerimist. See põhjustab plahvatuslikke toidusõltuvuse ning hindade kõikumisega seotud olukordi, mida on ka varem esinenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Loomakasvatussektori kriisi on eelkõige mõjutanud teraviljahindade tõus (eriti Itaalias ja Hispaanias, sest sellistes riikides nagu Ühendkuningriik on kõige laiemalt levinud rohusööjad kariloomad) ning sellest tulenenud tootmiskulude kasv. Sektori langustrendi on osaliselt tinginud ka kolmandate riikide impordi maht. Sektoris esinevad probleemid võivad seada ohtu ELi toiduohutuse ning lihavarude tagamise kodanikele. Niisiis nõustun resolutsiooni ühisettepanekuga, millele ma annan poolthääle. Eelkõige tuleb meil minu arvates kehtestada turujärelevalve mehhanismid ning pöörata rohkem tähelepanu kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingute sisule, näiteks hiljutise Mercosuri juhtumi puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa Liidus on paljud loomakasvatusettevõtted raskes olukorras. Selle on peamiselt põhjustanud teraviljahindade ning sellest tulenevalt ka loomasööda hinna järsk tõus. Niisiis on tähtis võtta meetmeid, mis aitavad loomakasvatajatel sellest raskest ajast tugevamana väljuda. Lisaks loomasööda hinna tõusule on minu jaoks eriti olulised kaks teemat. Esiteks tuleb Euroopa tooteid ja ohutust käsitlevaid rangeid standardeid, mida peavad täitma meie loomakasvatusettevõtted, kohaldada ka Euroopa Liidus müüdavate imporditud toodete suhtes. See aitaks tagada, et Euroopa põllumajandustootjad ei ole kolmandate riikide tootjatega võrreldes ülimalt ebasoodsas konkurentsiolukorras, ning garanteeriks ühtlasi, et kõik Euroopa Liidus müüdavad tooted on kvaliteetsed. Teine teema on seotud põllumajanduspoliitika lihtsamaks ja läbipaistvamaks muutmisega. Mittevajalikele eeskirjadele kulub palju aega ja raha. Seega on tähtis nendest lahti saada. See muudaks elu kõikide Euroopa Liidu põllumajandusettevõtete jaoks palju lihtsamaks. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanek sisaldab mitut head soovitust, mille tulemusel paraneb loomakasvatusettevõtete olukord püsivalt. Loodan, et need kajastuvad komisjoni edasises tegevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Kadenbach (S&D), kirjalikult. (DE) Olen pettunud, et muudatusettepanekud 1 ja 2 võeti vastu Euroopa Parlamendi häälteenamusega. Vaatamata ise põhjustatud tarnimise katkemisele ei tohi me lubada, et meie põllumajandust saastatakse geneetiliselt muundatud organismidega. Ebaseaduslike geneetiliselt muundatud organismide vastuvõtmine ning künnise kehtestamine „väljastpoolt tulevatele geneetiliselt muundatud organismidele, mis on Euroopa Liidus veel keelatud” ning mis ei ole veel läbinud täielikke teaduslikke katseid, on põhjustanud geneetiliselt muundatud organismide lubade tulva USAs ning eriti arengumaades. Nende riikide kontrollimisvõimekuse tõttu tekib suur oht kahjustada tervist ja keskkonda. ELi mittekuuluvate riikide mõju ELi lubade väljastamise tavadele praegu üha suureneb ning selle tagajärg on seaduslike geneetiliselt muundatud organismide tervise- ja keskkonnaohutuse taseme pidev langus. Lisaks leian ma seoses vastu võetud muudatusettepanekuga 3, et mittemäletsejaliste lihale ja kondijahule praegu kehtivat keeldu ei tuleks läbi vaadata. Läbivaatamine suurendaks lisaks võimalikule ohule, mis kaasneb geenitehnika rakendamisega põllumajanduses, veiste spongioosse entsefalopaatia uue puhangu esinemise võimalust. Siiski usun, et raport on üldises plaanis kasulik, sest selles tõstetakse esile ELi loomakasvatussektori kriisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Praegune loomakasvatussektori olukord on väga keeruline ning mõnes valdkonnas ei teenita suurte tootmiskulude tõttu mingit kasumit. Ühest küljest maksavad tarbijad põllumajandustootjatele madalamat hinda ning teisest küljest on põllumajandustootjad silmitsi loomasööda hindade suure kõikumisega. Loomakasvatussektoris esineva tõsise kriisi vastu võitlemiseks on tähtis võtta kiiresti kasutusele olemasolevad vahendid, et turgu stabiliseerida. Teine tegur, mis Euroopa põllumajandustootjaid mõjutab, on suurenev konkurents kolmandate riikidega, kus tootmiskulud on väiksemad, ning kaubanduspoliitikas üha enam leviv suundumus vahetada imporditud toiduainete suuri koguseid teenuste vastu, nõudmata seejuures vähemalt sama rangete tootmisstandardite täitmist. Toetan resolutsiooni, kus kutsutakse üles võtma loomakasvatussektori heaks erimeetmeid. Soovin tänada kolleeg Herranzi tema algatuse eest. Pidades silmas keerulist turuolukorda ja arutelu, mis on algatatud ELi põllumajanduspoliitika tuleviku üle, tuleb Euroopa Parlamendil võtta kindel kohustus tagada kõikidele põllumajandustootmise valdkondadele vajalik kindlus, et nad saaks planeerida oma tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa põllumajandustootjad on nüüdseks juba mõnda aega rängas kriisiolukorras elanud. Hääletasin resolutsiooni poolt just selleks, et alustada teekonda, mis viib nende inimeste, kelle jaoks loomakasvatus on elutöö, sissetuleku peatse taastamiseni. Vaid need, kes usuvad oma töösse, suudavad välja kannatada praegused rasked tingimused, mis tähendab sagedast elu keerulistes oludes ning tootmiseks vajalike vahendite ostmist väga kõrgete hindade eest. Lubage mul samas vaimus väljendada siirast kaastunnet kõikidele selliste Itaalia piirkondade põllumajandustootjatele, mida tabasid hiljutised üleujutused. Loodan, et täna hääletusele pandud resolutsioon aitab kaasa ka nende olukorra taastamisele ning tagab neile rahuldavad elu- ja töötingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa loomakasvatussektoris valitseb praegu tõsine kriis, sest kiiresti suurenevad tootmiskulud viivad Euroopa tootjad nende ellujäämise piirile üha lähemale.

Väga suured tootmiskulud on otseselt seotud kõrge loomasööda hinnaga ning meie sõltuvusega kolmandatest riikidest pärinevast teraviljast ja valgurikastest kultuuridest.

Loodan, et komisjon lisab oma edumeelsesse õigusakti ettepanekusse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta tõhusad turumehhanismid ning vajalikud rahalised vahendid, et tagada sööda- ja teraviljaturu stabiilsus ning garanteerida loomakasvatajatele kindlus planeerida tulevikku.

Samuti on meil vaja Euroopa valgurikaste kultuuride kava, mille alusel edendatakse valgurikaste ja liblikõieliste kultuuride kasvatamist ning vähendatakse piimatoodete sektori sõltuvust sellest strateegilisest söödaliigist.

Lisaks tuleb meil tugevdada meetmeid, et toetada loomakasvatust ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sealhulgas Luksemburgis.

Komisjon peaks oma ettepanekutes piimatootmise kohta olema ettevaatlik, kuna 70% ELi punasest lihast saadakse lüpsilehmadelt.

Meil on Euroopas kõige rangemad loomade heaolu ja hügieeni käsitlevad eeskirjad maailmas. Seepärast tuleb imporditud toiduainetele kohaldada minu arvates samu nõudeid, et vähendada meie tootjate ebasoodsat konkurentsiolukorda, mille põhjustavad konkurentsimoonutused.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Loomakasvatussektor kannatab meie institutsioonide nõutavate rangete eeskirjade tagajärgede all. Need on toiduohutuse ja toidu kvaliteedi, keskkonna ning loomade tervise ja heaolu valdkonnas kõige rangemad maailmas. Kahjuks avaldab sektoris valitsev kriis nüüd negatiivset mõju, põhjustades tootjate sissetulekutele tähelepanuväärset kahju, mille suhtes ei saa me ükskõikseks jääda. Vähim, mida me lubama peaksime ning mida tootjad õigustatult ootavad, on impordile kohaldatavate eeskirjade vastastikkune kehtestamine. Kuna toiduohutus muutub varem või hiljem üleilmseks mureküsimuseks, peab Euroopa reageerima, et säilitada loomakasvatuse elujõulisus, kui see on ohus. See investeering on tulevikku vaadates hädavajalik. Seepärast tuleb hinnata nõutavate eeskirjade, täpsemalt loomade heaolu käsitlevate eeskirjade majanduslikku mõju ning seda tuleb arvesse võtta põllumajandussektori ja eelkõige loomakasvatussektori tuleviku pikaajalisel planeerimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletan resolutsiooni poolt, sest nii tootmistegurite suurenevad kulud kui ka ELi eeskirjade täitmisega kaasnevad kulud muudavad Euroopa loomakasvatuse praegu ebarentaabliks: hinnad, mida mõni põllumajandustootja põhiliste lihatoodete eest saab, on väiksemad kui tootmiskulud. Euroopa põllumajandussektor on toodud ohvriks põhjusel, et ELil oleks võimalik eksportida nendesse riikidesse muud liiki tooteid erinevatest majandussektoritest, kuid peamiselt loomakasvatussektorist. Resolutsioonis toetatakse meetmeid, mis võivad aidata võidelda kriisi vastu sektoris, mida kahjustab tooraineturgudel spekuleerimine ning range kinnipidamine ELi eeskirjadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Loomakasvatussektori kriisi ei ole põhjustanud üksnes suurenevad tootmiskulud. Nüüdisaegne ühiskond vajab tervislikku toitu ja rangeid loomade hügieeni ja heaolu käsitlevaid eeskirju, mis on kehtestatud väikestes põllumajandusettevõtetes ja mahepõllumajandusettevõtetes. Need põhjustavad tootmiskulude suurenemist ja tarbijad valivad seetõttu odavamaid tooteid. Meie kohalikud põllumajandustootjad peavad järgima rangeid eeskirju, kuid samal ajal on raske kontrollida standardeid, mida kohaldatakse odavate põllumajandustoodete impordile. Seepärast on meil vaja õiglaseid hindu ja muutust põllumajandustoetuste süsteemis. Meil tuleb loobuda rahvusvaheliste põllumajandusettevõtete ning hiigelsuurte harrastustalupidajate, nagu Inglismaa kuninganna, toetamisest. Selle asemel tuleks abistada väikepõllumajandustootjaid, kes suudavad püsima jääda vaid seeläbi, et tegutsevad oma põllumajandusettevõtetes osalise töökoormusega teise töö kõrvalt. Raportis ei käsitleta seda probleemi piisavalt põhjalikult, mistõttu jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult. (BG) Andsin täna hea meelega poolthääle resolutsioonile ELi loomakasvatussektori kriisi kohta. Selles kutsuti üles võtma hädavajalikke meetmeid, et toetada Euroopa Liidu loomakasvatussektorit, pöörates erilist tähelepanu loomasööda hinna kõikumisele ja astudes samme, mille alusel peavad ELi imporditud tooted vastama samasugustele nõuetele, mida kohaldatakse Euroopa toodetele.

Loomakasvatussektoris olukorraga seotud probleem on levinud üle kogu ELi. Loomakasvatussektor on silmitsi väga erinevate raskustega: tõusev loomasööda hind, turuspekulatsioonid, tõusev energiahind ning suurenevad kulud, mis on seotud Euroopa eeskirjade rakendamisega. Kõik need tegurid on muutnud tootmise Euroopas palju kallimaks. Raskuste all kannatavad kõik loomakasvatajad kogu Euroopa Liidus.

Lisaks eeltoodud muredele esineb veel täiendavaid probleeme, millega on silmitsi mõned uued liikmesriigid, näiteks minu koduriik Bulgaaria. Bulgaarias on omandiõigus oma maale vaid 10%-l loomakasvatajatest, mis tähendab, et üksnes need 10% saavad otsetoetusi. See olukord süvendab Bulgaaria loomakasvatussektori kriisi veelgi. Kuna puuduvad vahendid talveks vajaliku loomasööda koguse ostmiseks, on paljud Bulgaaria põllumajandustootjad sunnitud oma loomad tapma.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle tähtsa loomakasvatussektorit käsitleva resolutsiooni poolt, sest loodan, et see parandab olukorda paljude loomakasvatajate ja kogu sektori jaoks, mis on kriisis jõulise spekuleerimise tõttu, mis põhjustas loomasööda hinna tõusu. Minu poolthääle eesmärk on toetada kõiki loomakasvatajaid, kes on pankrotiohus. Selle resolutsiooniga kutsub Euroopa Parlament ühise põllumajanduspoliitika muutuste vastuvõtmise ootuses Euroopa Liitu üles korraldama väikese koguse loomadele mõeldud teravilja varude müüki, et vähendada põllumajandustootjate kulusid, ning piirama praegust jõulist spekuleerimist ja kehtestama põllumajandusturu kaitseks rangemat hinnakontrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) ELi loomakasvatussektori kriisi käsitleva resolutsiooni ettepaneku esitas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ning selles osalesin ka mina isiklikult koos paljude oma kolleegidega. Meile valmistab muret, et selle sektori Euroopa tootjad kannatavad tõsiste raskuste all ning me oleme otsustanud võtta meetmeid, mille abil loodame aidata neil sellest keerulisest ajast üle saada. Niisiis hääletasin resolutsiooni poolt, sest see on valjuhäälne appihüüd sellele sektorile. Samuti olen veendunud, et nüüd alustatud tegevus edendaks tõeliselt sektori jätkusuutlikkust ja arengut.

Soovin juhtida tähelepanu resolutsioonis esitatud üleskutsele kaitsta Euroopa töötajate huve nii 2013. aasta järgses ühises põllumajanduspoliitikas kui ka kahepoolsetes läbirääkimistes eelkõige Mercosuriga. Toetatud meetmete hulgast soovin esile tuua järgmiseid: tõhusad ja paindlikud lihaturu mehhanismid; teraviljaga seotud spekuleerimise ohjeldamine ning turvaabinõude loomine selles sektoris; piisav kaitse põllumajandusettevõtete töötajatele kõige ebasoodsamates piirkondades ning tootjaorganisatsioonide tugevam positsioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on õige juhtida tähelepanu loomakasvatussektoris praegu valitsevale kriisile ja selle tagajärgedele. Loodan, et meetmed, mis on vajalikud sektori jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks, võetakse vastu ka tegelikkuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. (DE) Loomakasvatussektori kriisi käsitlevas resolutsiooni ettepanekus, mille Euroopa Parlament vastu võttis, kutsutakse üles kehtestama loomakasvatussektoris uusi turujuhtimismehhanisme ning kogu teraviljasektoris turvaabinõusid. Mina olen turusekkumise vastu. Siiski sisaldab resolutsiooni ettepanek ka tähtsaid liberaalseid nõudeid pragmaatilise künnise kehtestamiseks imporditud söödas sisalduvatele geneetiliselt muundatud organismidele ning söötmiseks mõeldud lihale ja kondijahule kehtiva keelu läbivaatamist. Niisiis ei hääletanud ma resolutsiooni vastu, vaid jäin lõpphääletusel erapooletuks. Et tagada Euroopa loomakasvatussektori söödavaru, peame vabastama põllumajandustootjad bürokraatiakoormusest ja looma õiguskindluse raamistiku. Turule orienteeritus tähendab põllumajanduses ka seda, et põllumajandustootjad suudavad vastutada oma ettevõtete eest ise ega pea pidevalt poliitikutelt kaitsvat turusekkumist ootama. Kui põllumajanduspoliitika põhineb vaid üksikutel huvidel, on tulemuseks üha suurem hulk erandeid, mida ei ole võimalik rahastada ja mis moonutab turgu. See muudab põllumajandustootjad bürokraatliku ja riigi juhitud kontrollisüsteemi ohvriteks. Et turg saab tõhusalt toimida, on meil vaja selgelt paikapandud raamistikku kogu põllumajanduse, mitte vaid üksikute valdkondade jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Loomakasvatussektorit käsitlev resolutsioon on veel üks Euroopa Parlamendi üleskutse võtta arvesse Euroopa põllumajandustootjate üha suurenevaid raskusi. Kuna põllumajandustootjad peavad täitma järjest rohkem jälgitavust, hügieeni, loomade heaolu ja keskkonna austamist puudutavaid eeskirju, ei ole nende tootmiskulud enam kontrolli all: kütus, väetised ning eelkõige teravili moodustab praegu 60% kogukuludest. Kutsume komisjoni ja volinik Cioloşt üles võtma veelgi enam meetmeid hindade kõikumise piiramiseks ja turvaabinõude loomiseks. Meie loomakasvatajad peavad hakkama saama survega, mida avaldab import, ja neil peab olema võimalus töötada turul, kus on aus konkurents. Kuna keegi ei maksa selle eest, et töötada, tahame me lihtsalt võimaldada neil teenida oma ametialal elatist.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, rohelised, osalesime sel teemal koostatud resolutsiooni ühisettepaneku üle peetud läbirääkimistel. Tulemus ei ole meeliülendav, sest teised fraktsioonid nõudsid, et ELi loomakasvatussektori madalama konkurentsivõime põhjusena tuleb osutada rangetele keskkonna- ja loomade heaolu käsitlevatele standarditele. Samuti ei olnud nad nõus kaaluma loomakasvatusega seotud kliimamuutuste alaseid küsimusi. Siiski viidatakse resolutsioonis Bové raportis vastu võetud nõudmistele ning kutsutakse üles võtma meetmeid spekuleerimise ja hindade kõikumise piiramiseks. Samuti rõhutatakse selles Häuslingi raporti põhinõuet valgurikaste kultuuride kava kasutuselevõtmise kohta, et vähendada sõltuvust valgurikaste kultuuride impordist (peamiselt geneetiliselt muundatud sojast), ning karjatatavate lihaveiste laialdase kasvatamise erivajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Just siis, kui valmistatakse ette uue ühise põllumajanduspoliitika aluspõhja, lootes säilitada Euroopa põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega, millel on tänu suurematele maatükkidele ja tunduvalt väiksemale tööjõukulule ilmsed eelised, on meie loomakasvatajate jaoks esile kerkinud uus oht, milleks on teraviljahindade tõusust tingitud loomasööda kulude tohutu suurenemine. Komisjon peab võtma meetmeid teraviljahindade tõusu piiramiseks, et turgu ei mõjutaks hindade ülemäärane kõikumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult.(DA) Mina ei saa resolutsiooni ettepanekut toetada, sest põllumajandussektor ei vaja täiendavat abi. Põllumajandustoetused moodustavad juba peaaegu 40% ELi kogueelarvest. Lisaks ei sisalda resolutsiooni ettepanek üldse kriitikat ühise põllumajanduspoliitika kohta, mida tuleb enne 2013. aastat kindlasti kärpida, kui tehakse otsus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult.(SV) Mina jäin resolutsiooni hääletusel erapooletuks. Põllumajandussektor ei vaja täiendavaid toetusi. See neelab enam kui 40% ELi kogueelarvest. Resolutsioonis puudub kriitiline pilguheit ühise põllumajanduspoliitika süsteemi alusele, mille puhul tuleb kindlasti vähendada kulutuste osakaalu, pidades silmas eelseisvat 2013. aasta otsust uue pikaajalise eelarve kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Suhtusin ELi loomakasvatussektoris praegu valitsevat kriisi käsitleva resolutsiooni esialgse ettepaneku lugemisse avatud meelega. Selles mõistetakse eelkõige hukka toiduainete tarneahela läbipaistvuse puudumist, mis muudab tootjad ja tarbijad selle ahela nõrkadeks lülideks, turu äärmist ebastabiilsust, millega on eriti suurel määral silmitsi ELi piimatoodete sektor, ning konkurentsimoonutusi ELi ja kolmandate riikide tootjate vahel, kusjuures viimastele kohaldatakse vähem nõudlikke toidu kvaliteeti ja toiduohutust käsitlevaid eeskirju. Samuti korratakse selles vajadust turu tõhusa reguleerimise järele ning ühise põllumajanduspoliitika tugeva eelarve järele pärast 2013. aastat. Siiski mõistan ma selle resolutsiooni ning eelkõige muudatusettepanekute 1, 2 ja 3 vastuvõtmise hukka, sest need avavad tee kolmandatest riikidest pärit geneetiliselt muundatud soja ja maisi toomiseks Euroopa pinnale ning sellise liha ja kondijahu uuesti kasutusele võtmiseks mittemäletsejaliste söödas, mille toiduohutust ei saa tagada. Seepärast täitsin oma kohustusi ja hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku vastu, kuna see on vastuolus ettevaatuspõhimõttega, millest me kõik peaksime juhinduma.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu loomakasvatussektor on tõsises ohus ning selle peamine põhjus on hiljutine teraviljahindade tõus. Teraviljasektorist tuleneva spekuleerimise mõju loomakasvatusele on murettekitav. Me ei ole praegu silmitsi ainult majanduskriisist tuleneva turu ebastabiilsusega, vaid ka tõsise tarnete katkemise ohuga kõikides loomakasvatussektori harudes, mis tähendab, et tulevaste kahjulike mõjude ärahoidmiseks on kiiresti vaja võtta palju toimivaid meetmeid, mis suudavad võidelda praegu valitseva kriisiga. Lisaks toiduohutuse ja loomade heaolu käsitlevatele vajalikele tehnilistele eeskirjadele on soovitatav võtta muid täiustatud meetmeid, mille abil saaks vältida seda, et praegune olukord muutuks veelgi tõsisemaks. Näiteks võiks müüa sekkumislaost teravilja, et hindade kõikumise probleemi oleks võimalik minimeerida ja praeguse keerulise olukorra halvenemist ära hoida.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Lugupeetud kolleegid! Toiduainesektor on nii Leedu kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks üks eelisvaldkondi. Oleme juba näinud, mis võib juhtuda energivarustuse ja -hinnaga, kui EL sõltub impordist. Sama ei tohi korduda toiduainesektoris. Loomakasvatusettevõtted on silmitsi tõsise ohuga, mis tuleneb hiljutisest teraviljahindade tõusust ELis ning äärmuslikest ilmastikutingimustest ja spekuleerimisest. See tähendab, et teatud ELi sektorid, näiteks sealihasektor (tähtis haru Leedu põllumajanduses) on saanud ränga hoobi loomasööda hinna tõttu, mis moodustab kuni 60% kõikidest tootmiskuludest. ELi loomakasvatussüsteemid on elatise säilitamiseks hädavajalikud. Leedu võib loomakasvatussektori kriisi tõttu kannatada tõsiste tagajärgede all. Põllumajandussektor, kus töötab ligikaudu 8% meie töötajatest, on meie majanduse oluline osa. Peamised tootmisvaldkonnad on nisu ja muu teravili. ELi 27 liikmesriigis on enam kui 130 miljonit loomühikut. ELi statistika järgi on loomakasvatajate arv 1990. aastast 25% vähenenud. ELi loomakasvatajate osakaalu edasine langus võib tootmises põhjustada tähelepanuväärseid muutusi, mis võivad ELi toiduainete tarneahela segi paisata. Sellised kõikumised võivad loomakasvatussektoris põhjustada tõsiseid häireid.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter van Dalen (ECR), kirjalikult. (NL) Mina ei poolda Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni teguviisi paluda komisjonil läbi vaadata mittemäletsejaliste lihale ja kondijahule kehtiv keeld. See keeld peaks jääma jõusse kahel põhjusel.

Esiteks ei kehtestatud keeldu ilmaasjata. Seda rakendati veiste spongioosse entsefalopaatia kriisi peatamiseks. Teame, et läheksime selle keelu kaotamisel teatud riski peale välja. Mina ei taha, et nii juhtuks. Mina pooldan palju rohkem tarbijate toiduohutust: ei ole mõtet riskida, kui ei ole teada, kui tõsine see on ja millist mõju see võib avaldada.

Teiseks oleme viimastel aastatel näinud, et elusloomade puhul esinevad viirused võivad kiiresti muteeruda. Kui me kaotame mittemäletsejaliste lihale ja kondijahule kehtiva keelu, siis riskime viiruse mutatsiooni soodustamisega. Seda ei tohi me teha.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika