Istungi stenogramm

Esmaspäev, 22. november 2010 - Strasbourg

15. Kiireloomuline abi Haitile (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus, mis käsitleb kiireloomulist abi Haitile.

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon tunneb suurt muret koolera üha suurema leviku pärast Haitil.

Haiglates kasvab ohvrite arv kiires tempos iga päevaga. Haiglaravile on võetud rohkem kui 20 000 inimest. Eelmise nädala lõpuks oli oma elu kaotanud juba rohkem kui 1100 inimest. Kuid kardetakse, et need näitajad on suuresti alahinnatud. Suremus on suur ja see näitab, et inimesed saabuvad tervisekeskustesse liiga hilja.

Koolera ravi on lihtne, kuid sellega varakult alustamine on surmajuhtumite vähendamisel otsustava tähtsusega. Koolerapatsientide ravi nõuab ka märkimisväärseid inimressursse. Haiti tervishoiusüsteem on praegu tõsiselt ülekoormatud, hoolimata rahvusvahelise üldsuse suurest toetusest.

Piirideta Arstid, kui üks peamisi arstiabi osutajaid, kutsub kõiki Haitil kohal olevaid rühmi ja asutusi suurendama ja kiirendama abi andmist.

Olukord mõjutab juba kogu riiki. Pealinnas Port-au-Prince’is levib epideemia ähvardava kiirusega. Nakkusele on eriti vastuvõtlikud just agulid, nagu Cité Soleil, väga halbade hügieenitingimuste ja puhta vee vähesuse tõttu.

Me keskendume elude päästmisele, pakkudes haigetele kiiret abi, suurendades juurdepääsu puhtale veele, edendades paremat hügieenikäitumist ja toetades epidemioloogilist järelevalvet, et teada, kus ja kuidas epideemia areneb.

Komisjon on tugevdanud oma humanitaaralast kohalolekut, pakkudes asjakohaseid meditsiinilisi eksperditeadmisi, ning on Haitil asuvate partnerite toetuseks võtnud kasutusele 12 miljonit eurot.

Samuti on Euroopa Komisjoni järelevalve- ja teabekeskuse kaudu aktiveeritud Euroopa kodanikukaitse mehhanism ning sellest on juba kaasrahastatud Prantsusmaa pakutud mitterahalise abi transporti.

Äsja võeti vastu üks pakkumine Austrialt. Käesoleva nädala alguses saadetakse kohapeale liikmesriikide ekspertidest koosnev ELi kodanikukaitse mehhanismi ja tehnilise toe rühm. Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat on lähetanud kohale Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eksperdid, kes hindavad, kuidas oleks kõige parem tugevdada epidemioloogilist järelevalvet Haitil. Kaalutakse ka täiendavat koostööd.

Pärast hiljutisi kodanikurahutusi Cap-Haïtienis ja Port-au-Prince’is jälgime koos oma partnerite ja asjaomaste ÜRO asutustega tähelepanelikult julgeolekuolukorda, eelkõige enne 28. novembri presidendivalimisi.

Komisjon oli kontaktis ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri ja hädaolukordade koordinaatori paruness Valerie Amosega. Me oleme temaga täielikult nõus, et tuleb rõhutada, kui tähtis on võimaldada riigi ja rahvusvahelistel abitöötajatel jätkata elupäästvat tegevust ilma häireteta.

Võttes arvesse kooleraepideemia tõsist ja kiiret süvenemist, on kiiresti vaja täiendavat abi, et täita tühimikud tervise, vee, kanalisatsiooni, hügieeni ja logistika vallas. Esmatähtsaks tuleb pidada meditsiinipersonali ja teisi vee, kanalisatsiooni ja hügieeni küsimustele spetsialiseerunud töötajaid, samuti meditsiinitarbeid, voodeid, veepuhastusseadmeid ja -tablette. Komisjon peab seepärast sidet eesistujariik Belgiaga ja liikmesriikidega, et innustada ELi andma Haitile praegusel kriitilisel ja raskel ajal täiendavat abi. ELi toetuse saab suunata ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.

Haiti ja rahvusvaheliste abitöötajate lõputud jõupingutused tulla toime praegu kohapeal valitsevate probleemidega on kiiduväärt, kuid on selge, et kriisi mõõtmed nõuavad veel rohkem vahendeid ja ressursse. Seepärast teeme me praegu kõvasti tööd selleks, et koos partneritega tõhustada reageerimist hädaolukorras, kuid olukord areneb kiiresti ja ees on kindlasti rasked ajad.

Rahvusvahelise üldsuse jätkuv solidaarsus Haiti rahvaga on endiselt väga oluline. Just seetõttu kutsun ma teid tegema kõik selleks, et suurendada liikmesriikide toetust suure humanitaarkatastroofi ärahoidmiseks.

  Michèle Striffler, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik Damanaki, lugupeetud kolleegid! Kooleraepideemia on nõudnud juba rohkem kui 1200 inimelu ja enam kui 52 000 inimest on nakatunud. Seega olenemata rahvusvaheliste organisatsioonide tugevast kohalolekust Haitil, halveneb olukord iga päevaga ja epideemia tulemusena võib lähikuudel nakatuda ligikaudu 400 000 inimest.

Mul on muidugi hea meel Euroopa Komisjoni eraldatud 12 miljoni euro üle ning ma toetan volinik Georgieva üleskutset liikmesriikidele anda mitterahalist abi vee puhastamiseks ja tarnida seadmeid. Joogivee ja sanitaarvõimaluste pakkumine on ainus viis nakatunute arvu vähendamiseks.

Üks prioriteetsetest tegevustest on pakkuda kindlustunnet elanikkonnale, keda hirmutab see riigis tundmatu haigus. Elanikkonnaga suhtlemine on oluline selleks, et anda teavet haiguse kohta ja seda ennetada, kuid samuti selleks, et ennetada vägivalla levimist riigis, eriti kuna riigis on käimas valimised.

See uus kriis tõestas taas ilmekalt Haiti ametiasutuste ja tervishoiusüsteemi suutmatust kriisiga toime tulla. Riigis on aastate jooksul toimunud mitmeid katastroofe. Haiti maavärin näitas kohalike võimude peaaegu täielikku ebakompetentsust. Pärast maavärinat valitses tõeline poliitiline tahe ehitada üles teistsugune Haiti ning annetusi lubati palju. Peaaegu aasta hiljem näeme, et ülesehitamine on vaevu alanud ning arenguprotsessis osalejad on pessimistlikud. Euroopa Komisjon peab toimima ülesehitusprotsessis juhtiva jõuna, et Haiti pääseks lõpuks ometi sest kaosest.

  Corina Creţu, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Ma tahan taas kord avaldada tunnustust Euroopa Liidule kiire humanitaarsekkumise eest. Samal ajal ma siiski usun, et meie jõupingutused nimetatud riigis peavad olema suunatud sellele, et ehitada minimaalselt toimiv riigistruktuur ajal, mil Haiti olukord meenutab farssi. Riik ei suuda täita oma peamisi ülesandeid, nagu põgenikelaagrite korraldamine, avaliku korra tagamine ning hügieenitingimuste ja joogivee pakkumine. Selline nõrkus on hõlbustanud haiguse kiiret levikut ja rohkem kui 12 000 inimese surma.

Haiti vajab riiki, mis saab oma vaeste heaks midagi ära teha. Kolm haitilast neljast elavad vähem kui kahe USA dollariga päevas. Enam kui 1,5 miljonit kodanikku elavad põgenikelaagrites, kujutades endast suurt ohtu rahvatervisele ja avalikule julgeolekule.

Usun, et Haiti riigi nõrkus on praegu peamine riskitegur. Riigi mõjuvõimu puudus tähendab, et rahva meelepaha on suunatud ÜRO vägede pihta. Valitsusvälised organisatsioonid ei julge enam oma missioone lõpule viia. Seepärast on 28. novembri valimistel nii suur tähtsus ja neid ei tohi edasi lükata, olenemata mõningate jõudude sellekohastest üleskutsetest.

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kahtlemata on erinevad tegurid soodustanud koolera levikut Haitil. See ei ole kindlasti lahendus, vaid pigem selgitus. Lahendus sellele nuhtlusele on kahesugune.

Praegu kinnitavad kohapeal viibivad abitöötajad meile, et vaja on seepi, vett joodavaks muutvaid aineid ja asjakohast hügieeniharidust. Praeguses olukorras tehakse ka pikaajalisi ettevalmistusi. Riik, kus kõik alles vajab tegemist või ümbertegemist, tuleb maavärina järgselt üles ehitada ning esimeses järjekorras tuleb tegeleda sellise taristu loomisega, mis on mõeldud nii üksikisikute kui ka kollektiivse hügieeni parandamiseks.

Loodan, et kaheksa kuud pärast Haiti ülesehitamist käsitleva konverentsi toimumist New Yorgis ei ole enam võimalik tuua seni tehtud aeglaste edusammude vabanduseks vahendite puudumist, võttes arvesse kõigi kõnelejate nõustumist sellega, et humanitaarabi andmine peab jätkuma veel mitme kuu vältel. Samuti tuleb suurema keerutamiseta nimetada need isikud, kes vastutavad vähese edu eest.

  Franziska Keller, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja, Haiti puhul on tegemist kõigi aegade ühe suurima humanitaarabioperatsiooniga. Me peame veenduma, et me ei kaota võitlust selle katastroofi vastu ning et me suudame saavutada häid tulemusi ja aidata haitilastel oma tulevikku ehitada.

Ebaõnnestumine oleks miljonite inimeste jaoks isiklik katastroof. Lisaks oleks see ka tagasilöök rahvusvahelise üldsuse jaoks seoses selle jõupingutuste ja suutlikkusega anda ühiselt humanitaarabi. Usun, et me peame koondama kõik oma kogemused, Haitil ja mujal saadud õppetunnid ning ka piisavalt rahalisi vahendeid. Seepärast on mul väga hea meel komisjoni teadaande üle, et ta annab kooleravastaseks võitluseks täiendavad 12 miljonit eurot.

Selleks, et abi oleks tõhus, peame olema kindlad, et see toetus jõuab Haitini kohe, et see jõuab kohale tervikuna ja mitte ainult osaliselt ning et me toetame õigeid algatusi. Samuti tuleb tagada, et me ei jäta tähelepanuta maavärinajärgset ülesehitust, sest ilma selleta on haiguse vastu võimatu võidelda.

Mul on komisjonile kaks küsimust. Esiteks soovin ma teada, kas lubatud raha on saabunud ning kas see on välja makstud ja kasutusele võetud. Teiseks soovin ma teada, mida te arvate valimiste edasi lükkamisest, sest see küsimus on jälle päevakorral.

Haiti revolutsioon ei ole kunagi ajalooraamatutesse jõudnud. Loodame, et Haitil praegu valitsevad rasked ajad lähevad ajalukku, tähistades parema tuleviku loomise algust kõigi haitilaste jaoks. Ma loodan nimetatavat ka asjaolu, et ELil oli selles väga tänuväärne osa.

  James Nicholson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Kaks kuud tagasi olin ma üks Haitit külastanud AKV delegatsiooni juhte ning see oli tõenäoliselt üks tähtsaim ja kõige liigutavam kogemus mu elus. Esiteks teevad seal oma tööd ja püüavad aidata haitilasi väga pühendunud inimesed. Teiseks on haitilased väga uhke rahvas ning me peaksime seda oma arutelu alguses tunnistama.

Haiti president ja peaminister ütlesid meile, kui õnnelikud on haitilased, et neil on head sanitaartingimused ning et neid ei kimbuta haigused – kuid kurb tõsiasi on, et nüüd tabas neid tõbi. See ei ole ülemäära raske haigus ravida. Kuid selleks, et näha, mis tingimustes abitöötajad oma tööd teevad, peab ise kohal viibima. Kui rääkida tervishoiuteenustest, siis pean härra presidendile vastu vaieldes nentima, et Haitil puuduvad sellised tervishoiuteenused nagu meil ja kõik teavad seda – haitilased sõltuvad Piirideta Arstidest, Briti Punasest Ristist ja paljudest teistest organisatsioonidest üle kogu maailma.

Mis puutub valimistesse, siis on tõsi, et Haitil ei ole praegu valimisi vaja. Kuid riik ei saa enne edasi liikuda, kui tal on juhtimisvõimeline president ja peaminister. Ma tahan avaldada kiitust suurepärastele meestele ja naistele Euroopa Komisjoni büroos, kes nendes kohutavates oludes püüavad säilitada Euroopa Liidu kohalolekut Port-au-Prince’is ja kes teevad ülihead tööd. Kui ma Haitil viibisin, olin ma ise selle tunnistajaks.

  Marie-Christine Vergiat, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan ma tänada kõiki oma kaasparlamendiliikmeid, eelkõige esimeeste konverentsi selle eest, et nad nõustusid pidama mõttevahetust Haiti teemal, mille minu fraktsioon välja pakkus. See oli hädaolukord.

Pärast maavärinat 2010. aasta jaanuaris koondas rahvusvaheline üldsus oma jõud Haiti toetuseks. Kuid näib, et antud lubaduste ja tegelikult kohapeale saabunud abi vahel oli lõhe, et mitte öelda kuristik. 2010. aasta märtsis lubas paruness Ashton Euroopa Liidu nimel anda Haiti rahvale parema tuleviku ehitamiseks 1,235 miljardi euro väärtuses abi.

Alates juulist on valitsusvälised organisatsioonid eesotsas Piirideta Arstide ning volinikuga andnud häirekella ja juhtinud tähelepanu haigusttekitavatele tingimustele, mida sajad tuhanded inimesed peavad taluma. Pärast seda ei ole olukord palju muutunud, kuid inimesed on üllatunud kooleraepideemia kiirest levikust ja rahvusvaheline üldsus hakkab taas haletsust ilmutama. Surnud on juba rohkem kui tuhat inimest ja nakatunute arv kasvab pidevalt, kuigi spetsialistide sõnade kohaselt on haiguse surmaga lõppemise vältimiseks võetavad meetmed suhteliselt lihtsad. Tervishoiutöötajatel puudub aga kõnealuse haiguse kohta piisav väljaõpe ning on probleeme põhiliste tervishoiutoodete toimetamisega sinna, kus neid vajatakse.

Kuidas on võimatu aru saada, miks sellistes tingimustes on toimunud tänavarahutused? Haiti inimesed tunnevad end üsna abitutena. Neil on raske jätkuvalt usaldada rahvusvahelist üldsust. Seepärast on minu küsimused komisjonile lihtsad.

Kus täpselt on kogu see abi, ja mitte ainult humanitaarabi, mida Euroopa Liit Haitile lubas?

Kas teie arvates oleks seda hilisemat tragöödiat olnud võimalik vältida, kui abi oleks jõudnud kohale varem?

Kuidas on võimalik, et rahvusvaheliste konverentside tulemuseks näivad taas kord olevat üksnes täitmata lubadused?

Miks ei leia mingit vastukaja president Prévali jõupingutused muuta ÜRO stabiliseerimismissioon Haitis (MINUSTAH) ülesehitust toetavaks?

Ja lisaks, Haiti elanikkond soovib valimiste toimumist, kuid millistel tingimustel need aset leiaks ja milline oleks Euroopa Liidu toetus?

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Hoolimata kõigist hoiatustest, et Haiti tulevikku ei tohi pärast jaanuaris toimunud maavärinat unarusse jätta, näivad viimaste päevade uudised näitavat, et rahvusvaheline üldsus on saare hüljanud kõige otsustavamal ajal – riigi ülesehitamise ajal.

Levimas on tõesti koolera. See on haigus, millest teatakse Haitis vähe, ja see on omandanud lausa müstilise ja religioosse tähenduse. ÜRO rahuvalvajaid on süüdistatud selle nakkuse levitamises. Piisas kõigest ühe Nepali sõduri nakatumisest saarel, et sajad inimesed, naised ja lapsed, asuksid piirama rahujõudude peakorterit. Ka humanitaartöötajad tunnevad end ohustatuna ja paljud lahkuvad riigist.

Olukord on väga pingeline ja suur osa 12. jaanuaril toimunud võimsa maavärina tekitatud rusudest on jäänud tänavatele ja linnaväljakutele. Me oleme kuulnud, et vett ei ole piisavalt, mistõttu ei saa inimesed pesta ja kaitsta ennast nakkuse vastu.

Koolera vibrioon levib kiiresti ja surnute arv kasvab pidevalt. Vastavad arvud on juba esitatud, kuid ma tahan neid korrata: praeguseks on ohvreid 1130 ja haiglaravile pandud inimeste arv on ühe kuuga tõusnud rohkem kui 18 000ni. Kuid lisaks on iga päev tuhandeid inimesi, kes teatavad nakkuse sümptomitest.

Rahvusvaheline üldsus ei saa enam kauem viivitada. Viivitamata tuleb leida lahendus, vastasel korral jäävad kõik edaspidised nakkuse juhtumid igaveseks meie südametunnistusele.

  Michael Cashman (S&D). – Austatud juhataja! Ma tahan kõigepealt tänada volinik Georgievat tõhusa koordineerimistegevuse eest ja diskussioonide eest, mida ta peab ÜROs paruness Amosega.

Meil Euroopa Parlamendis on väga lihtne ja odav kritiseerida. Ma tahaksin, et me jääksime toetavaks ja avaldaksime survet seal, kus vaja. See on minu sõnum kõigile parlamendiliikmetele. Me peame survestama oma liikmesriike, et nad annaksid rohkem abi, ka mitterahalist abi. Kui te vaatate abi andnud riikide nimekirja, siis need on riigid, kes seisavad silmitsi raske majandusliku olukorraga – näiteks Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Ungari –, kuid on siiski pingutanud, et abi anda. Seepärast kutsun ma igaüht meist tungivalt üles võtma ühendust oma riigi valitsusega ja paluma neil abikohustusi võtta. Kui on kahtlusi seoses sellega, kas abi jõuab kohale või ei, siis loogem suutlikkus abi kohaletoimetamiseks.

Lõpetuseks tahan ma tänada volinikku ja avaldada tunnustust täiendava 12 miljoni euro lubamise eest. Maavärin oli suur tragöödia. Nüüd leviv kooleraepideemia on veelgi suurem tragöödia.

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Esmalt satub kohutava maavärina epitsenter just sellesse kõige vaesemasse ja kõige halvemini valitsetud piirkonda Ameerika maailmajaos, nüüd tabab koolera riiki, mis saab peaaegu kõige rohkem rahvusvahelist abi ühe elaniku kohta. Milline vastuolu! See ei ole lihtsalt halva õnne jahmatav kombinatsioon: Haiti tänavad on täis lapsi ja prügi vahele pikitud telke ning mitte keegi ei tea, kust alustada.

Kohalikud poliitikud on sageli ahned ja keskenduvad võimumängudele, mitte ülesehitusprotsessi üle kontrolli haaramisele. Maavärinas kannatada saanud bürokraatiamasina halduskultuur on madal ja mõnel juhul on see isegi takistanud abi laiali jagamist. Rahvusvahelisi organisatsioone on palju ja nende juhtimine on sageli halb ning tegelikult ei ole neil õnnestunud elanikkonda kaitsta.

Külastades riiki juunis Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus ning nähes arvukaid maha jäetud põlde, koristamata rusu ja prahti, sain selget aimu sellest, kui halvaks võib olukord muutuda. Nüüd võitleme kooleraga.

Komisjon ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (ECHO) on seni teinud kõik, mida neilt nõuti, kuid nüüd peavad nad oma jõupingutusi kahekordistama. Olen seisukohal, et peale jõuliste taastamismeetmete vajab Haiti praegu suuremat kaitset rahvusvahelisel poliitilisel tasandil.

  Nirj Deva (ECR). – Austatud juhataja! See on tragöödia, millest rääkimiseks ei leidu sõnu. Kui katastroof Haitit 2010. aasta jaanuaris tabas, saabus rahvusvaheline üldsus Haitile suure hurraaga. Sõjaväe helikopterid asusid tõstma maha kukkunud raskeid müüritükke. Nad kõik on läinud. Nad lahkusid ootamatult. Needsamad müüritükid blokeerivad teid ja juurdepääsu ning maanteevõrgustik on katkenud. Volinik Georgieva on teinud suuri jõupingutusi tegevuse koordineerimiseks.

Miks nii juhtus? Miks lahkusid äkitselt kõik need inimesed, sealhulgas ka riigisekretär Clinton, kes jaanuaris ootamatult välja ilmusid? Miks palutakse nüüd ka ÜRO-l lahkuda? Millal soovitakse ELi kohaloleku lõpetamist? See on naeruväärne. Rahvusvahelise üldsuse kohalolek on vajalik just töötasandil ning me peaksime aitama tavalistel haitilastel vabaneda sellest pealinnas toimuvast politiseeritud mõttetusest.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Ma tahan tänada teid esitatud raporti eest, mis käsitleb Haitil valitsevat olukorda. Järjekordse epideemia puhkemine Haitil oli etteaimatav. Aasta algusest ja maavärinast alates oleme teinud suurt tööd, kuid töö ei ole edenenud loodetud tempos. Me oleme sageli rääkinud sellest, milline olukord valitses Haitil enne maavärinat.

Meile oleks kindlasti olnud abiks, kui Haiti oleks olnud toimiv riik, kuid see ei ole toimiv riik ega saa seda olema veel pikka aega. On vaja teha palju tööd. Nüüd on vaja kiireloomulist tegutsemist, kuna meid ohustavad uued epideemiad ja vägivallapuhangud.

Austatud volinik, on olemas tõsine vajadus tuua Brüsselisse kokku parimad tervise valdkonna eksperdid ja koostada Haiti jaoks strateegiline abikava. Lahendust vajab julgeoleku-, finants- ja eriti tervishoiu olukord.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud volinik, lubage ka minul teid kõigepealt tänada Haitiga seoses tehtud suurepärase töö eest ning samuti kõige eest, mida te olete teinud Pakistanis. Me teame, et te olete kohal iga hädaolukorra puhul.

Haitil juhtunu oli tõepoolest ülisuur katastroof. Me räägime rohkem kui 1000 surnust ja 15 000 haigest ning need arvud üha kasvavad. Vajadused on tohutud ja me näeme, et teie käsutuses olevast rahast ei piisa. Saab aina selgemaks, et meil on tõepoolest vaja uut rahastamisvahendit. See võiks ehk – ja kõige tõenäolisemalt – olla üleminekumaksu kujul. Me vajame muid rahastamismehhanisme, mis suudavad toetada meie tegevust kasvavate humanitaarvajadustega toimetulekul.

Samuti peame kaaluma, mida me saame teha selleks, et hoida ära haiguste leviku kordumine ÜRO heaks töötavatelt inimestelt.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Lugupeetud juhataja! Täna pärastlõunal sain ajakohase teabe Hollandi abiorganisatsioonilt, kes on tegutsenud Haitis juba palju aastaid. See teave tegelikult kinnitab komisjoni kirjeldatud sünget, kuid realistlikku pilti. Samal ajal väidavad Hollandi abitöötajad mulle, et nad usuvad Euroopasse eelkõige kui suurdoonorisse. Mida täpselt nad meilt siis ootavad? Kuigi rahvusvahelisel doonorite konverentsil lubati suuri summasid, on kätte saadud ainult väike osa sellest. Nüüd taotles Ühinenud Rahvaste Organisatsioon lisarahastamist, kuid suur osa lubatud vahenditest ei ole kohale jõudnud. Seepärast ma loodan, et Euroopa Liit haarab ohjad selle tagamisel, et raha tõepoolest jõuab abivajajateni, sest olukord Haitil on murettekitav. Loomulikult on esmatähtis haiguste ennetamine ja puhta joogivee pakkumine. Ma loodan, et Euroopa Liit asub hoogsalt tegutsema selle nimel, et tagada puhta vee varud Haitil. Eriti oluline on ekspertide kaasamine, veekaevude rajamine, puhta joogivee tagamine ning meditsiiniabi pakkumine. Kõike seda on vähe. Ma pöördun Hollandi poole, kuid samuti Euroopa Liidu institutsioonide poole palvega tulla tõepoolest viivitamata Haitile appi selles kriitilises hädaolukorras.

  Ricardo Cortés Lastra (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Damanaki! Kõigepealt soovin ma tänada komisjoni Haitil tehtu eest.

Kuid olukord nõuab kiireloomulist ja palju jõulisemat reageerimist. Meil on vaja rohkem ressursse ja rahvusvahelise üldsuse suuremat pühendumist, olenemata raskustest seoses rahaliste vahendite kasutuselevõtmisega praeguses majandusolukorras. Ei saa olla, et vahendid on olemas mõne probleemi lahendamiseks, kuid puuduvad kõnealuse olukorra jaoks.

Meil on mitu tervishoiu- ja humanitaarvaldkonna prioriteeti: teavitada elanikkonda konkreetsest tõvest, hankida telke, parandada sanitaarolukorda kõigis piirkondades ning tagada juurdepääs puhtale veele. Kõik need ülesanded on kiireloomulised ning komisjon ja kõik liikmesriigid peavad tegema suuri jõupingutusi.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Ma tahan avaldada tänu volinik Georgievale komisjoni tehtud töö eest. On väga oluline, et Euroopa Liidul oleks Haitil täita väga suur ja nähtav osa. Kuid probleemi keskmes on siiski meie kaasinimesed, teised elusolendid. Meil lasub ka vastutus nende ees, sest nad on enneolematu katastroofi ohvrid – esmalt maavärin ja nüüd kooleraepideemia.

On tähtis, et meie saadetav raha ja abi jõuaks kiiresti sihtkohta. Paljud kristlikud abiorganisatsioonid teevad seal head tööd ning näib, et neil on ka tõhusad kanalid abi kiireks toimetamiseks abivajajateni. Sellega seoses ma loodan, et ka komisjon saab kasutada ära tunnustatud humanitaarabi- ja kristlikke organisatsioone, kes kohapeal nii head tööd teevad. Sel moel on võimalik saata abi sihtkohta ja saavutada parim võimalik tulemus.

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan teid kõiki osalemast ja arutlemast teemal, mis jääb kahjuks meiega veel mõnda aega. Selle kriisi lahendamine ei ole lihtne.

Me oleme saanud mõned hinnangud – ka oma asjatundjatelt – selle kohta, milliseks võib kujuneda probleemi ulatus lähikuudel, ning ma nõustun nendega, kes ütlesid, et me peame Haiti puhul kaasama suurõnnetuste ohjamise Euroopa keskuse eksperditeadmised. Hinnangute kohaselt nakatub enne käesoleva epideemialaine hääbumist umbes 500 000 kuni 720 000 inimest.

Pan-Ameerika Terviseorganisatsiooni prognoositav 400 000 on pisut väiksem, kuid sama suurusjärgu arv. Seega peame jõud koondama. Nõustun kõigiga, kes kõnelesid jõudude viivitamatust koondamisest ning vajadusest aidata nüüd ja kohe.

Lubage mul esitada neli selgitust. Esiteks, kuidas me saame kõige paremini aidata. Käes on aeg, mil me peame kasutama tõelisi partnerorganisatsioone ja andma neile kohe tegutsemiseks vajalikud ressursid. Samuti peame kutsuma liikmesriike üles andma mitterahalist abi. Alates neljapäevast, kui ma liikmesriikide poole pöördusin, on abi hakanud saabuma, kuid rohkem on vaja tervishoiutöötajaid, veepuhastustablette ja toetust teavituskampaaniale, sest – nagu paljud siin ka märkisid – on levinud väärarusaam sellest, mida see haigus endast kujutab ja kuidas seda kõige paremini ravida. Selle tulemusena surevad inimesed asjatult, sest nad on liiga ära hirmutatud, et minna ravikeskustesse – nad kardavad sealt ravi asemel hoopis nakkust saada.

Teiseks rääkis mitu sõnavõtjat lubatud rahalistest vahenditest ja sellest, kuidas läheb Haiti ülesehitamine. Komisjon on oma lubadustest kinni pidanud. Komisjon eraldas 460 miljonit eurot ja maksab seda välja vastavalt teatavaks tehtud ajakavale; kõrge esindaja ja asepresident Cathy Ashton ning volinik Andris Piebalgs on alustamas kokkuvõtete tegemist liikmesriikidega, et selgitada välja, milline olukord valitseb seoses abiks lubatud rahadega. Ma võin teile kinnitada, et sellesse suhtutakse väga tõsiselt, sest kaalul on rahvusvahelise üldsuse renomee sellel väga raskel ajal.

Kuid Haiti suutlikkus abi vastu võtta on piiratud. See on ka minu kolmas ja väga oluline märkus ning ma olen mõnega teie hulgast sel teemal juba vestelnud. Kui ma esimest korda Haitile saabusin, leidsin ma, et katastroof oli küll kohutav, kuid see ei olnud Haiti kõige tõsisem mure. Haiti suurim probleem oli see, et kümneid aastaid ei olnud toimunud arengut ja puudus toimiv riik, mis muu hulgas tähendas ka toimiva tervishoiusüsteemi puudumist.

Ma nägin laagrites inimesi seismas järjekorras arsti ees mitte sellepärast, et nad oleksid haiged olnud, vaid sellepärast, et nad ei olnud ealeski varem arsti näinud ja kasutasid ära laagris pakutavat terviseteenust.

Selline toimivale riigile omaste oskuste ja võimete täielik puudumine tekitab probleeme, mis kõnealust epideemiat veelgi süvendavad. Me näeme endiselt vaeva, et valitsus näeks ette koha surnukehade kõrvaldamiseks – ilma selleta võib epideemia kahtlemata levida – ja annaks käsu välikäimlate tühjendamiseks, et parandada sanitaarolukorda. Ei ole võimalik liigselt rõhutada, kui ülimalt tähtis on mõista, et Haiti probleeme ei ole lihtne lahendada, sest selle probleemi keskmes on aastakümnete pikkune stagnatsioon ja toimiva riigi puudumine.

Küsiti ka valimiste kohta ja tunti huvi, kas need ikka peaksid toimuma. Haiti võimud soovivad ajakavast kinni pidada. Mul on raske sellele vastata. Ma ei ole veel Haitil käinud, kuid minu arvamus on, et valimiste ärajätmine või edasilükkamine võib niigi rasket olukorda hoopis destabiliseerida. Valimiste toimumine võib tuua teatavat kasu, kuid nagu ma ütlesin, põhineb see seisukoht sellel, mida ma olen kuulnud, mitte näinud.

Minu neljas punkt käsitleb osalemist. Teie kutsusite komisjoni üles osalema protsessis väga vahetult. Seda me oleme teinud ja selles suunas me ka jätkame. Paruness Ashton külastab Haitit tõenäoliselt homme ja ma kavatsen sinna ka ise minna, sest praegu on väga oluline jõud mobiliseerida, tagada tegevuse hea koordineerimine ning ausalt öeldes anda sealsetele inimestele ja meie oma töötajatele lootust. Meie inimesed on väga raskes olukorras: nad viibivad paikades, kust Haiti tervishoiuametnikud epideemia ees hirmu tundes lahkuvad, mistõttu seisavad meie töötajad silmitsi juhtumite arvu massilise suurenemisega.

Me peame suutma säilitada rahus oma kohaloleku ja püüdma olla inimestele lootustandvaks majakaks. Üks parlamendiliige nimetas haitilasi väga vastupidavaks rahvaks. Nad on seda tõepoolest ja nad väärivad kogu meie abi sellel eriti raskel ajal.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.