Istungi stenogramm

Esmaspäev, 22. november 2010 - Strasbourg

22. Avalik-õiguslik ringhääling digitaalajastul: kaksiksüsteemi tulevik (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Ivo Beleti koostatud raport digitaalajastu avalik-õigusliku ringhäälingu ja duaalsüsteemi tuleviku kohta (2010/2028(INI)) (A7-0286/2010).

  Ivo Belet, raportöör. – (NL) Lugupeetud juhtaja, austatud volinik, head kolleegid, tere õhtust! Resolutsiooniga, mille me loodame siin neljapäeval vastu võtta, saadetakse minu arvates väga tähtis sõnum selle kohta, et Euroopa Parlamendis on suur toetus meie tavapärasele Euroopa meediamudelile, mille puhul on ruumi ühelt poolt kommertsringhäälingule ja teiselt poolt avalik-õiguslikule ringhäälingule, st avalik-õiguslikele meediaettevõtetele. Lugupeetud juhataja, see mudel on omane Euroopale, sest seda ei leia üldjuhul ei Ameerika Ühendriikidest ega Jaapanist, rääkimata Hiinast. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on see dualistlik meediamudel pakkunud seoses meediakanalite paljususe, toimetuste sõltumatuse ja üldise ajakirjandusvabadusega parimaid tagatisi. Ent Euroopa Liidus on kahjuks hakatud avaldama sellele mudelile suurt survet. See surve on pärit eri allikatest. Seda põhjustavad suured kärped, millega seisavad silmitsi riiklikud või piirkondlikud pädevad asutused, ent avalik-õiguslikule ringhäälingule avaldavad tõsist survet ka eraõiguslikud meediaettevõtted. Need ettevõtted leiavad, et avalik-õiguslik ringhääling esindab ebaõiglast konkurentsi, eriti internetis. Kogu selle olukorra tõttu võitleb mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õiguslik ringhääling selle nimel, et pead vee peal hoida. See seab ohtu duaalsüsteemi hapra tasakaalu. Me peame tegema kõik endast sõltuva, et tagada sel rahutul ajal meie Euroopa meediamudeli puutumatus ja laduda sellele ka tuleviku jaoks kindel põhi. Selleks tuleb võtta mõned meetmed, mis on sõnastatud kõnealuses resolutsioonis. Kõigepealt tahaksin öelda seda – ja ma ei tea, kas siinne foorum on sellest teadlik –, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud endale kunagi Euroopa Nõukogu raamistiku alusel ametlikult kohustuse tagada ajakirjandusvabadus. See hõlmab selgelt määratletud ülesandeid ja avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist. Pikaajaline rahastamine on tähtis. On aeg, et meie kui Euroopa Parlamendi liikmed tuletaksime kõigile 27 liikmesriigile meelde, et nad on endale kunagi need kohustused võtnud ja et nad peavad neid ka täitma. Teiseks tahan pöörata tähelepanu sellele, et pluralism meedias ja ajakirjandusvabadus üldiselt on meie demokraatia oluline osa. Seepärast tahame seada sisse meedia pluralismi vaatluskeskuse. See, lugupeetud volinik, on vahend, mis on töötatud välja komisjoni ettepanekul. See on väga kasulik vahend, mis saaks toimida majakana mitmes liikmesriigis, mitmes piirkonnas, kus valitseb suur oht, et meediakanalite mitmekesisus ja meedia pluralism on sattumas surve alla. Lõpetuseks ei ole minu arvates vähem tähtis ka see, et kogu meedia suurim ülesanne on kindlustada enda kättesaadavus veebikeskkonnas, kättesaadavus internetis. Üha suurenev närvilisus – võib isegi öelda, et kasvav vaenulikkus – seoses avalik-õigusliku ringhäälingu ettevõtmistega internetis on häiriv. Mõned poliitikategelased, eriti liikmesriikide poliitikud, ja ka meediategelased näivad unustavat, et möödunud aastal sõlmiti selged kokkulepped avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuse kohta internetis. On tähtis, et nendest kokkulepetest kinni peetaks. Lugupeetud juhataja, seda põhimõtet järgides tuleb meil minu arvates töötada välja ka sellised mudelid, mis võimaldavad otsingumootoritel ja internetiteenuse osutajatel oma osa mängida. Lõpetuseks leian, et me ei saa enam jääda kõrvaltvaatajaks, vastasel korral ärkame avastusega, et Google, YouToube ja ka Apple on meie meediamaastiku üle võtnud. Seda ei soovi me loomulikult sugugi.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidus tuleb võtta meetmeid, et tagada tasakaal ja vaadete paljusus. Sellele aitaks palju kaasa tasakaal avalik-õigusliku ja kommertsringhäälingu vahel. Pidades silmas kultuurilist mitmekesisust, sõnavabadust ja ausat konkurentsi, ei tohi me loomulikult kõike ühe mõõdupuuga mõõta ja seepärast peame austama teatud liikmesriikide jõupingutusi tegeleda avalik-õigusliku meedia osa suurendamise küsimusega riigi tasandil.

Minu arvates peaksime seadma nii riiklikes strateegiates kui ka Euroopa meediapoliitikas lähitulevikus eelisküsimuseks ka avalik-õigusliku meedia ja kommertsmeedia tasakaalu internetis. Samuti on vaja julgustada asjaosalisi tegema loovalt koostööd, et parandada meediaturul pakutava teabe kvaliteeti, ja viima selles sektoris sisse uuendusi. Lõpetuseks tahaksin öelda, et meedia pluralism ja vabadus on demokraatia nurgakivi.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma ühinen arvamusega, et meedia duaalsüsteem võib ka siin Euroopas edukas olla ning et on tähtis, et meil oleks ühelt poolt avalik-õiguslik ringhääling ja teiselt poolt erakanalid, mis tegutseksid vaba konkurentsi ja vabaturumajanduse põhimõtetest lähtuvalt. Kahjuks on tegelikkus mõnevõrra erinev. On tõendeid tohutust suundumusest monopoliseerimise poole, eriti erasektoris. Me peame võtma selle takistamiseks meetmeid. Antud suundumus on eriti ohtlik seetõttu, et see ilmneb tõsiste majandusraskuste taustal.

Samas on meil avalik-õiguslikud meediaettevõtted, kes ei saa hakkama oma avalike teenuste osutamise kohustusega, lubades erakondade hääletorudel ja niiditõmbajatel otsustada oma toimetajate arvamuste teema ja sisu üle. Seda ei tohi mõistagi lubada. Võtkem näiteks Austria ORF. See ringhääling tegutseb avaliku teenistuse haruna ja selle eesmärk ei ole majanduslik tõhusus. Seal ei ole praegu ei liberalismi, pluralismi ega toimetamisvabadust või vähemalt pole seda seal nii palju kui peaks. Mida saab EL ses suhtes ette võtta? Olen veendunud, et monopolide kindlaksmääramiseks kasutatav varajase hoiatamise süsteem, mis esitati Euroopa Parlamendile juba mõne aja eest, on sellele probleemile hea lahendus.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Soovin teha arutelu kohta veel kaks märkust. Varem audiovisuaalteenuste kohta vastu võetud direktiiviga parandatakse järelevalveasutuste koostööd ja kaitstakse kõrgetasemeliselt lapsi sündsusetute videolõikude ja kuulutuste eest. Ent liikmesriigid ei ole hoolsad selle direktiivi rakendamisel. Näiteks minu kodumaal on see direktiivi kehtinud alles alates juunikuust. Meil on ka puudulikult ühtlustatud autoriõigusseadus. Me vajame neid mõlemat selleks, et lihtsustada mitme autori ühistööna valminud audiovisuaalsetele teostele piiriüleste litsentside saamist ja lasta niinimetatud omanikuta teoste puhul vabaks ebamäärase autoriõigusega audiovisuaalsete teoste arhiiv. Olen kinnitanud, et komisjon esitab tuleval aastal uue õigusakti, kuid komisjon tahab käsitleda selles õigusaktis vaid muusikateoseid, mitte audiovisuaalseid teoseid. Seepärast kutsun komisjoni üles avaldama, kas tal on plaanis see tõsine viga parandada või peame meie parlamendiliikmetena tegema seda parlamendikomisjonides. Seda probleemi puudutatakse raporti lõikes 33.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Tahaksin alustuseks avaldada toetust raportööri püüdlustele alustada Euroopa Parlamendis arutelu meediakeskkonna vallas. Minu arvates on see väga kasulik teema, eriti digiteerimisajastul, mil selles keskkonnas toimuvad revolutsioonilised muutused.

Meediakeskkond on eri riikides kindlasti erinev. On riike, kus meediakeskkonnas domineerib kommertsmeedia, millele avalik-õiguslik meedia moodustab peamiselt lihtsalt omamoodi tausta. Mõnes riigis on kommertsmeedia nõrgem või killustatud ja hajus, nii et see ei kujuta endast koondatud survet või koondatud meediakeskkonda. Avalik-õiguslik meedia saab anda sel juhul rohkem teavet ja mõjutada avalikku arvamust suuremas ulatuses.

Ent igal juhul näeme poliitiliste organite sagedat sekkumist eelkõige avalik-õigusliku meedia tegevusse – nii nagu omanikud sekkuvad kommertsmeedia tegemistesse. See mõjutab märkimisväärselt meie teavet ja üldsuse teadlikkust.

Et saavutada meediavabadus, tõeline vabadus, mis ei sõltu rahast – olgu see eraisikutele kuuluv või riigi oma –, tuleb püüelda kindlalt selle poole, et ajakirjanikud oleksid vabad – vabad ka igasugusest järelevalvest, mis tegelikult kohustaks neid olema oma tööandjatele lojaalne. Minu arvates on see meie aja meedia suurim probleem. Peame selles küsimuses tulevikus muudatusi tegema.

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Komisjonile valmistab rõõmu Euroopa Parlamendi raport „Digitaalajastu avalik-õiguslik ringhääling ja duaalsüsteemi tulevik”. Raport on väga tasakaalukas, kuivõrd selles toetatakse olemasolevat duaalsüsteemi, mis põhineb avalik-õigusliku ringhäälingu ja kommertsringhäälingu kooseksisteerimisel Euroopas. Nagu tuletatakse meelde audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi ühes põhjenduses, on see kooseksisteerimine tunnus, mis eristab Euroopa audiovisuaalmeedia turgu muudest turgudest, ja raportis tunnistatakse seda täielikult.

Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollis liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta tunnistatakse liikmesriikide vabadust määratleda avaliku teenuse osutamine avalik-õigusliku ringhäälingu ja selle rahastamise korraldamiseks, eeldusel et see rahastamine ei mõjuta ühenduses kaubandustingimusi ja konkurentsi. Seepärast määratlevad liikmesriigid oma avalik-õigusliku meedia vormi ja rahastamistingimused seni, kuni peetakse kinni ELi riigiabieeskirjadest.

Me oleme nõus raporti põhisõnumiga, et avalik-õiguslik ringhääling peaks suutma kasutada võimalusi, mis tulenevad digiteerimisest ja tehnoloogiliselt neutraalsete edastusplatvormide mitmekesistamisest. Seda teadvustati komisjoni 2009. aasta läbivaadatud teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes. Meil on mõned märkused eelkõige kahe raportis esitatud mõtte kohta.

Esiteks ei ole Euroopa Liidul seoses Euroopa Nõukogu normide kontrollimisega mingit vastutust avalik-õigusliku meedia poliitilise sõltumatuse eest. Pealegi ei saa ELi liikmesriigid anda Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusele mandaati ilma ELi mitte kuuluvate liikmete nõusolekuta. Ka komisjon ei saa seda teha.

Teiseks öeldakse raportis, et teatud liikmesriigid ei ole suutnud võtta meetmeid Euroopa teoste propageerimiseks meedias. Näitajad komisjoni hiljutisest aruandest direktiivi sätete kohaldamise kohta seda ei kinnita. Selle aruande kohaselt õnnestub Euroopa ringhäälingutel Euroopa programmide propageerimine üldjoontes hästi.

Avalik-õiguslik ringhääling peab olema uuenduste tegemisel esirinnas ja juhtima nii programmide tasandil kui ka tehniliselt uute formaatide ja kvaliteedi väljatöötamist, kui ta soovib mujalt tulevate suundumuste ja väljakutsetega sammu pidada. Mulle tundub, et oleme neis küsimustes täielikult ühel nõul. Jään ootama võimalust teha Euroopa Parlamendiga selles vallas aluslepingutega ette nähtud õigusraamistikus koostööd.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ajal, mil oleme minemas üle analoogtelevisiooni süsteemilt digitaaltelevisiooni süsteemile, millega kaasneb uue meedia, sh formaadi 3D tähtsuse kasvamine, peame võtma kavandatavate strateegiate puhul arvesse mitut tegurit. Esiteks oleks minu arvates kasulik võtta digitaalsüsteemile ülemineku hõlbustamiseks meetmeid ning samuti kaaluda võimalust pakkuda üldsusele kompensatsiooniks abonemente või muid meetmeid. Teine tähtis meede oleks korraldada ajakirjanikele ja avalik-õigusliku ringhäälingu juhtidele koolitust – arvestagem, et eraõiguslik meedia eraldab selleks pidevalt raha. Leian, et meil tasub lisaks kaaluda tulevikus võimalust luua Euroopa avalik-õiguslik raadioteenus. Samas oleks minu arvates kasulik, kui liikmesriikide avalik-õiguslikud ringhäälingud annaksid Euroopale huvi pakkuvaid programme Euronewsi kanalitele. Võttes arvesse mitte üksnes 3D-toodangu laia levikut, vaid ka arstide hoiatusi selle mõju kohta vaatajate tervisele, kutsun Euroopa Komisjoni üles kavandama kiiresti uuring, milles käsitletaks ohte, mida 3D-televisioon võib praeguste tehniliste tingimuste juures eurooplaste tervisele kujutada.

  Emil Stoyanov (PPE), kirjalikult. – (BG) Tahaksin avaldada esmalt tunnustust Ivo Beletile hiilgava raporti eest sel väga tähtsal teemal. Soovin tänada teda ka selle eest, et ta nõustus minu ideede ja ettepanekutega raporti kohta. Oleme minu arvates esitanud tasakaaluka raporti, mille eesmärk on tagada avalik-õigusliku meedia ja eraõigusliku meedia õiglane konkurents.

Avalik-õiguslikku ringhäälingut toetatakse traditsiooniliselt riigieelarvest, st maksumaksja taskust, eeldusel, et avalik-õiguslikud telejaamad on olemas vaid selleks, et kaitsta üldsuse huve, samas kui eraõiguslik ringhääling kaitseb üksikute inimeste kaubanduslikke huve. Bulgaaria näide ja kogemus kogu Euroopas on ammu näidanud, et see eeldus ei ole täiesti põhjendatud ei avalik-õigusliku ega eraõigusliku meedia puhul.

Lähtudes oma aastatepikkusest kogemusest meediasektoris, esitasin sellesse raportisse mõned muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on avalik-õigusliku ja eraõigusliku meedia seadmine võrdsesse olukorda, et need saaksid pakkuda rahvale tähtsat teavet parema kvaliteediga. Euroopa kodanikel on õigus saada parimat teavet nii Euroopa kui ka siseriiklikel teemadel. See nõuab nii avalik-õigusliku kui ka eraõigusliku meedia jõupingutusi. Reguleerivate asutuste ülesanne on samas tagada, et mõlemad tegutseksid võrdsetes tingimustes. Tänan teid tähelepanu eest.