Märksõnaregister 
Istungi stenogramm
PDF 1920k
Esmaspäev, 22. november 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne
1.  Istungjärgu jätkamine
 2.  Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 3.  Presidentuuri avaldused
 4.  Parlamendi koosseis
 5.  Fraktsioonide koosseis
 6.  Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine
 7.  Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 8.  Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)
 9.  Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)
 10.  Petitsioonid (vt protokoll)
 11.  Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)
 12.  Tööplaan
 13.  Euroopa Keskpanga 2009. aasta aruanne – Viimased arengud rahvusvahelistes valuutakurssides (arutelu)
 14. Ühine käibemaksusüsteem ja hariliku maksumäära miinimumtaseme järgimise kohustuse kestus (arutelu)
 15. Kiireloomuline abi Haitile (arutelu)
 16. Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava – Läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastane kava – Valikulise püügi keeld ning lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis – Võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamine vesiviljeluses (arutelu)
 17. Teave ravimite kohta (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad) – Teave ravimite kohta (ühenduse kord ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta) (arutelu)
 18. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (arutelu)
 19. Parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (vt protokoll)
 20. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)
 21. Üheminutilised sõnavõtud (kodukorra artikkel 150)
 22. Avalik-õiguslik ringhääling digitaalajastul: kaksiksüsteemi tulevik (lühiettekanne)
 23. Tsiviil-sõjaline koostöö ja tsiviil-sõjaliste võimete arendamine (lühiettekanne)
 24. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 25. Istungi lõpp


  

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

(Istung algas kell 17.05.)

 
1.  Istungjärgu jätkamine
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Kuulutan neljapäeval, 11. novembril 2010 katkestatud Euroopa Parlamendi istungjärgu taasalanuks.

 

2.  Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
Sõnavõttude video

3.  Presidentuuri avaldused
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma olin väga rahul, kui minuni jõudis uudis, et Birma opositsiooniliider Aung San Suu Kyi vabanes koduarestist. Aung San Suu Kyi oli üks esimesi, kes võitis Euroopa Parlamendi poolt aastast 1988 välja antava Sahharovi auhinna. Siiski ei saanud ta seda auhinda 20 aastat tagasi isiklikult vastu võtta. Soovin teile teada anda, et saatsin talle juba kutse külastada Euroopa Parlamenti ja esineda sõnavõtuga ühel meie täiskogu istungil.

Nagu ÜRO 11 aastat tagasi kehtestas, on 25. november rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev. Iga päev langevad paljud naised üle kogu maailma vägistamise, alandamise ja koduvägivalla ohvriks. Maailma paljudes piirkondades tegeldakse sellise jõledusega nagu seda on noorte naiste ümberlõikamine. Hinnanguliselt langeb iga päev selle ohvriks 8000 tütarlast. Et näidata üles solidaarsust selle barbaarse rituaali peatamise kampaaniaga, kutsun teid kõiki üles kandma täna roosi kroonlehte, et väljendada oma vastuseisu sellele tavale. Samuti soovin rõhutada, et Euroopa Parlament on palju aastaid püüelnud selle poole, et kaotada naistevastane füüsiline ja vaimne vägivald täielikult.

 

4.  Parlamendi koosseis
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Pädevad Hispaania ametiasutused on mulle teada andnud, et alates 16. novembrist 2010 on Ramón Jáuregui Atondo asendatud María Irigoyen Péreziga. Soovin meie uut parlamendiliiget tervitada ja meelde tuletada, et Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 3 lõike 2 kohaselt osaleb María Irigoyen Pérez täievoliliselt parlamendi ja selle organite töös, kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on esitanud eelnevalt deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit.

 

5.  Fraktsioonide koosseis
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Soovin teile teada anda, et Claudiu Ciprian Tănăsescu liitus alates 15. novembrist 2010 Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga Euroopa Parlamendis.

Samuti soovin teile teada anda, et Pino Arlacchi liitus Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga Euroopa Parlamendis alates 18. novembrist 2010.

 

6.  Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Annan teile teada, et kolmapäeval kirjutan ma vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 74 koos nõukogu eesistujaga alla 14-le seadusandliku tavamenetluse raames vastu võetud õigusaktile. Nende õigusaktide pealkirjad avaldatakse istungi protokollis. Protokoll tehakse teile kättesaadavaks ning te võite nendega igal ajal tutvuda.

 

7.  Esitatud dokumendid (vt protokoll)

8.  Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)

9.  Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll)

10.  Petitsioonid (vt protokoll)

11.  Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

12.  Tööplaan
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Neljapäeval, 18. novembril 2010 esimeeste konverentsil kodukorra artikli 137 kohaselt koostatud osaistungjärgu päevakorra projekti lõplik versioon on välja jagatud. Esitatud on järgmised muudatusettepanekud:

Esmaspäev:

Fraktsioonid on teinud ettepaneku kõrvaldada päevakorrast arutelu Luigi Berlingueri raporti üle, mis käsitleb Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslikke ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevaid aspekte. Seega hääletatakse raporti üle homme, st teisipäeval otse. Raport jääb päevakorda. Hääletus toimub, kuid arutelu mitte. Ma kordan: kõik fraktsioonid on sellise lahendusega nõustunud ning seega on selline lahendus heaks kiidetud.

(Parlament oli taotlusega nõus.)

Teisipäev:

Muudatusettepanekuid tehtud ei ole.

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz (S&D).(DE) Austatud juhataja! Teisipäevases päevakavas on kuus Barbara Matera raportit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu kohta Madalmaades. Võtan sel teemal sõna, sest ma ei pea õigeks seda, kuidas Madalmaade ajakirjanduses on Joseph Dauli selles küsimuses rünnatud. Esimeeste konverentsil tõstatas Joseph Daul küsimuse, mida erinevate fraktsioonide esimehed olid arutanud ja mis käsitles seda, kas need raportid tuleks eelarvearutelu silmas pidades kõrvale jätta. Soovin esitada selle teema kohta kaks märkust.

Esiteks leian, et peaksime kõnealused raportid päevakorda jätma. Samuti peaksime nende üle hääletama ja eraldama Madalmaadele selle raha Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist.

Teiseks, Joseph Daul tegi selle ettepaneku siiski esimeeste konverentsil esitatud märkustes. Kui see esimeeste konverentsil esitatud ettepanek tehakse nüüd avalikkusele kättesaadavaks, ilma et Joseph Daulile antaks võimalust vastata küsimustele ja selgitada oma seisukohta, siis peavad fraktsioonide esimehed väga hoolikalt kaaluma, mida esimeeste konverentsil üldse öelda tohib. See on minu esimene mõte.

Teisena soovin esile tõsta asjaolu, et mitte Euroopa Parlament ei väida, et siin pillatakse raha. Hoopis osa Madalmaade valitsusest – mitte kogu valitsus – väidab pidevalt, et Euroopas pillatakse raha ja seepärast peaks Euroopa vähem raha saama. Barbara Matera raportid näitavad vastupidist: sellest eelarvest pärinevat raha kasutatakse väga vastutustundlikult ja minu arvetes väga tähtsate projektide jaoks Madalmaades. Seetõttu näitaks kõnealuste raportite vastuvõtmine, et selle eelarvega seotud kriitika Madalmaades ei ole põhjendatud.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen probleemist teadlik ning samuti tean, mida Madalmaade ajakirjandus on avaldanud. Soovin teile siiski kinnitada, et hääletus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtu üle Madalmaades toimub homme kavakohaselt. Midagi ei ole muutunud. Hääletus toimub homme.

Kolmapäev:

Sain Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonilt taotluse, mis käsitleb arutelu Lääne-Sahara olukorra üle. Taotluses nimelt nõutakse, et hääletus seda küsimust käsitleva resolutsiooni ettepaneku üle peaks toimuma selle istungjärgu jooksul ja mitte detsembri istungjärgul, nagu siiani on kavatsetud.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL).(PT) Lugupeetud juhataja! Olukord Lääne-Saharas on liiga tõsine selleks, et Euroopa Parlament saaks hoiduda selles küsimuses seisukoha võtmisest. Faktid on ümberlükkamatud ja silmaga nähtavad. Oleme näinud pilte Sahara laagrite hävitamisest ning teame, et selle hävitamise tulemusena on saanud inimesed surma ja vigastada ning paljud on ikka veel kadunud. Me teame, et Euroopa Parlamendi liikmel ei lubatud minna laagritesse ja et Maroko ametiasutused saatsid ta välja. Samuti teame, et sama moodi käitutakse riiklike parlamentide liikmete, ajakirjanike ja valitsusväliste organisatsioonide liikmetega. Seda kõike teades ei saa me seda teemat lihtsalt ignoreerida.

Selles küsimuses seisukoha võtmata jätmine oleks mõistmatu ja vastuvõetamatu enesega rahulolu ja isegi süüs osalemine ning see vaid vähendaks meie institutsiooni väärikust ja tema poolt väidetavalt kaitstavaid väärtusi. Seepärast kutsun kõiki üles langetama mõistlik otsus ja toetama hääletust seda teemat käsitleva resolutsiooni üle selle istungi jooksul ning hääletama selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Arvan, et Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni argumendid on täiesti asjakohased, tähtsad ja vajalikud. Seega ma toetan seda seisukohta.

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Palun hetkeks João Ferreira tähelepanu. Arutasime seda teemat esimeeste konverentsil ja selle ettevalmistamisel põhjalikult. Soovin oma fraktsiooni nimel öelda, et oleme Lääne-Saharas toimuva pärast väga mures. Kui pildid, mida me näinud oleme, on õiged, siis ei ole siin alust mitte ainult tõsiseks aruteluks, vaid vajaduse korral ka tagajärgedeks. See tähendab, et me peame siiski jätkama nõuetekohaselt. See aga hõlmab muu hulgas sündmuste arutamist sellel nädalal. Meie palvel on Maroko välisminister nüüd öelnud, et ta on valmis osalema väliskomisjoni koosolekul. Ta ei pea seda tegema. Maroko välisminister ei pea tulema Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ette. Minu arvates peaksime kasutama ära asjaolu, et ta seda teeb, ja igal juhul seadma ta silmitsi esitatud süüdistustega ning alles siis võtma resolutsiooni vastu. Usun, et see on palju kohasem viis jätkata, selmet võtta resolutsioon nüüd vastu ja siis pärast kuulata, mida tal öelda on. Võtame resolutsiooni vastu nii, et arvestame saadava teabe ja küsimustega, mida meil on võimalik Maroko välisministrile väliskomisjonis esitada. Mina isiklikult pean seda palju mõistlikumaks viisiks jätkata. Lisaks valitses tänase pärastlõunani selles küsimuses kõikide fraktsioonide vahel konsensus.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Enamus toetab seda taotlust, seega kooskõlas João Ferreira taotlusega toimub hääletamine sellel nädalal.

(Parlament oli taotlusega nõus.)

Esitan teile tähtajad: hääletus toimub neljapäeval. Tähtajad on järgmised: resolutsiooni ettepanekud tuleb esitada hiljemalt homme, 23. novembril kell 12.00, muudatusettepanekud ja resolutsiooni ühisettepanekud tuleb esitada hiljemalt kolmapäeval, 24. novembril kell 12.00, resolutsiooni ühisettepanekute muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt kolmapäeval, 24. novembril kell 13.00, st tund hiljem. Ma kordan: hääletus toimub neljapäeval.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE).(FR) Lugupeetud juhataja! Soovin oma kolleegidelt midagi paluda.

Tiibetis on hädaolukord ja ollakse mures Hiina kavatsuse pärast kehtestada Tiibetis hiina keel. Usun, et see on teema, mis on ära teeninud täiskogu arutelu paruness Ashtoni kohalolul. Peale hädaolukorra on tõeliselt problemaatiline praegu Tiibetis kehtestatud poliitika.

Hädaolukord? Olgu. Kui enamus soovib seda küsimust käsitleda sellest seisukohast, siis olgu nii. Omalt poolt – ja kuna detsembri päevakava on küllaltki täis – sooviksin, et korraldaksime arutelu selle probleemi ja Euroopa Liidu Hiina-poliitika üle ning et paruness Ashton viibiks sellel arutelul. Samuti soovin, et võtaksime resolutsiooni sel viisil vastu. Arvan, et see oleks mõistlikum.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Suur tänu, härra Cohn-Bendit! Selle ettepaneku võib esitada ka esimeeste konverentsile. Fraktsiooni esimehena võite seda igal ajal teha. Ma tänan teid selle märkuse eest.

Neljapäev:

Muudatusettepanekuid tehtud ei ole.

(Tööplaan võeti vastu.)

 

13.  Euroopa Keskpanga 2009. aasta aruanne – Viimased arengud rahvusvahelistes valuutakurssides (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– majandus- ja rahanduskomisjoni nimel esitatud Burkhard Balzi raport Euroopa Keskpanga 2009. aasta aruande kohta (2010/2078(INI)) (A7-0314/2010);

– Euroopa Komisjoni avaldus viimaste arengute kohta rahvusvahelistes valuutakurssides (2010/2914(RSP)).

 
  
MPphoto
 

  Burkhard Balz, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Meil just paluti olla natuke vaiksemalt. Võib-olla teatavad parlamendiliikmed võtaksid seda palvet kuulda.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Täna käsitleb minu raport peamiselt Euroopa Panga tegevust 2009. aastal – teisisõnu on vaatluse all periood, mil majanduslikku, finants- ja üha enam ka poliitilist tegevust mõjutas olulisel määral majandus- ja finantskriis. Puhtalt finantskriisina alanud kriis levis ja mõjutas teise lainega ka kogu reaalmajandust. Majandustegevus kahanes kogu maailmas, samal ajal kui kriisist tingitud maksutulude vähenemise ja sotsiaalkulude suurenemise tõttu suurenes üha enam avaliku sektori eelarvepuudujääk. Edasised majanduse stimuleerimise meetmed mõjutasid ka võla taset. Suurenenud puudujäägi tõttu võtsid kõik valitsused Euroopa Liidus kasutusele laiaulatuslikud kokkuhoiupaketid. Minu arvates olid need paketid vajalikud ja mõnel juhul oleks neid juba ammu vaja olnud. Kuid nendega piiratakse valitsuste võimalust tegutseda.

Kuigi majandustegevus hakkas 2009. aasta teisel poolel taastuma, ähvardas seejärel oht, et finants- ja majanduskriis muutub 2010. aastal kolmandas etapis valitsemissektori võlakriisiks. Minu arvates ei ole seda ohtu suudetud veel kõrvaldada. Viimastel päevadel on meile Iirimaa juhtumiga liigagi selgelt meelde tuletatud, et liikmesriikide ülemäärase võlakoorma probleemi ei ole veel kaugeltki lahendatud, ning seepärast nõustun ka mina eesistuja Van Rompuyga: euro läbikukkumine ei tule kõne allagi. Praegune olukord on siiski selline. Minu raportis käsitletakse selle asemel 2009. aastat, mille kohta võime öelda, et Euroopa Keskpank reageeris probleemidele asjakohaselt – tegelikult isegi hästi. EKP meetmed osutusid väga edukaks ja hoidsid ära paljude finantsasutuste krahhi. Finantsasutused ei laiendanud siiski likviidsust alati täiel määral reaalmajandusele ning seetõttu ei leidnud nende meetmete kogu potentsiaal rakendust.

Kuna nende meetmetega kaasnesid erakorralised sammud, on nüüd ülitähtis, et need meetmed kõrvaldataks arukalt ja hoolika planeerimise käigus. Kreeka ja teiste euroala riikide probleemid on võib-olla osaliselt ise tekitatud, kuid need juhtisid tähelepanu ka majandus- ja rahaliidu põhiprobleemidele. Rikuti stabiilsuse ja kasvu pakti põhimõtteid. Kogeme praegu tagajärgi ning see hõlmab ka Iirimaal toimuvat. Need rikkumised tuleb nüüd heastada ja uusi rikkumisi tuleb ära hoida. Stabiilsuse ja kasvu pakti tuleb tugevdada ning majandus- ja rahaliit peab olema rohkem tasakaalus.

Minevikus võimaldas majanduspoliitika ebapiisav kooskõlastamine rahaliidus tekkida märkimisväärsel tasakaalustamatusel euroala riikide vahel ning euroalal puudus kokkulepitud kriisijuhtimismehhanism. Kui soovitakse vältida uut kriisi, peab euroala selle tasakaalustamatuse kõrvaldama. Viimasel juhul võivad struktuurilised reformid koos regulatiivse finantsraamistiku läbivaatamisega euroala siiski tugevdada. Euroopa Keskpanga sõltumatuse küsimus on samuti uue majanduse juhtimise oluline aspekt ning seda eelkõige hiljuti loodud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu puhul. Seetõttu kavatseb Euroopa Parlament jätkuvalt täita väga tõsiselt oma ülesannet vaadata läbi EKP tegevus.

Olen täiesti kindel, et Euroopa Liit ja euroala suudavad sellest kriisist välja tulla ja seda isegi varasemast tugevamana. Kuid järgmistel kuudel peame juhtunust tegema õiged järeldused. See on keeruline ülesanne, kuid oma senise eksistentsi jooksul on Euroopa Liit pidevalt näidanud, et ta areneb paremini just probleeme lahendades. Seega kujutab kriis endast ka võimalust, mida me peaksime ära kasutama.

Kokkuvõttes sooviksin tänada kõiki teiste fraktsioonide variraportööre väga meeldiva ja eduka koostöö eest selle raporti koostamisel. Seda ei saa võtta iseenesest mõistetavana, kuid praegusel juhul väärib see erilist esiletõstmist.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Claude Trichet, EKP president. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud raportöör, armsad parlamendiliikmed! Mul on au esitleda teile aluslepingus sätestatu kohaselt Euroopa Keskpanga 2009. aasta aruannet. Kuna päevakava on olnud eelkõige Euroopa Parlamendi valimiste pärast natuke sassis, siis rääkisin teile märtsis eelmisest aastaaruandest. Seepärast pöördun nüüd Euroopa Parlamendi poole sel aastal teist korda.

Lubage mul alustuseks öelda, kui hea meel mul on selle üle, et Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekuga toetatakse taas kord korrapäraseid kuulamisi majandus- ja rahanduskomisjonis ning üldisemalt Euroopa Keskpangaga tihedate suhete säilitamist. Mul on selle üle seda suurem heameel, sest käesoleval aastal on Euroopa Parlament näidanud veenvalt üles oma soovi ja võimekust panna maksma esmatähtsad Euroopa huvid ning seda eelkõige seoses finantsjärelevalve paketiga.

(DE) Sooviksin alustuseks esitada lühikese ülevaate Euroopa Keskpanga poolt finants- ja majanduskriisi ajal võetud rahapoliitika meetmetest. Peale kriisiperioodi käsitlemise sooviksin rääkida EKP esimesest 12 eksisteerimisaastast. Lõpetuseks sooviksin heita pilgu kõige kiireloomulisematele probleemidele, mis meid 2011. aastal ees ootavad.

Euroopa Keskpanga president. Lugupeetud juhataja! Lubage mul alustuseks mainida kriisi ajal võetud meetmeid.

2009. aasta oli EKP rahapoliitika seisukohalt kõige katsumusterohkem. See algas tõsise üleilmse majanduslangusega pärast 2008. aasta sügisel puhkenud finantskriisi. Selles vähenenud inflatsioonisurvega keskkonnas jätkasime oma poliitikat ja langetasime oma peamisi intressimäärasid veelgi. Üldiselt langetasime vaid seitsme kuu jooksul – 2008. aasta oktoobrist 2009. aasta maini – oma põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära 325 baaspunkti võrra. See viis meie põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära 1%ni.

Tagamaks, et euroala majapidamised ja ettevõtted saaksid neist äärmiselt soodsatest rahastamistingimustest kasu, jätkasime 2009. aastal ka suurema krediiditoetuse pakkumist euroala pankadele ja isegi suurendasime seda pakkumist. Tegime seda, et reageerida mittetoimivatele rahaturgudele, mis olid nõrgendanud rahapoliitika võimet mõjutada hinnastabiilsust ainult intressimäärasid käsitlevate otsuste kaudu. Nende ebastandardsete meetmete hulgas – nagu me neid nimetada armastame – on kõige tähtsamal kohal jaotamispiiranguta likviidsustoetuste pakkumine meie refinantseerimisoperatsioonide kaudu koostöös euroala pankadega heade tagatiste eest ning sel ajal kehtiva põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga, kusjuures mitmed tähtajad olid ühenädalaste tehingute omadest pikemad. Lisaks pikendasime 2009. aastal pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtaegu ühe aastani. Loomulikult olid need väga olulised otsused.

Nagu teie EKP aastaaruannet käsitlevas resolutsiooni projektis on õigesti rõhutatud, on selle suurendatud krediiditoetusega õnnestunud vältida majandussurutist või veelgi suuremat majanduslangust, mis oleks võinud tekkida turu mittetoimimisest tulenevate lisapingete korral. Lubage mul rõhutada, et kogu meie tegevus oli täielikult kooskõlas meie volitustega tagada euroalal kui tervikul keskpikas perspektiivis hinnastabiilsus. Seda, et meil on õnnestunud usutavalt oma ülesannet täita, näitavad euroala soodne inflatsiooniväljavaade ja kindlad inflatsiooniootused.

Pärast seda, kui 2009. aastal finantsturu tingimused mõnevõrra paranesid, vallandusid uued pinged mitmes euroala võlakirjaturu segmendis. Kuna võlakirjaturu tõrgeteta toimimine on põhiliste intressimäärade ülekandumiseks väga tähtis, otsustasime sekkuda euroala võlakirjaturgudel eesmärgiga aidata taastada rahapoliitika normaalsem ülekandmine majandusse. Selleks võtsime kasutusele väärtpaberituruprogrammi. Et see programm ei mõjutaks meie rahapoliitilist hoiakut, vähendasime pakutud likviidsust.

Kokkuvõtteks lubage mul rõhutada, et kõik tõsise finantssurutise ajal võetud ebastandardsed meetmed on oma olemuselt ajutised ning nende kavandamisel lähtuti nende ajutisest kestusest. Mõned 2009. aastal ja 2010. aasta alguses võetud ebastandardsed meetmed on oma kehtivuse juba kaotanud, kui lähtuda olukorra paranemisest mõnel finantsturul ja võtta arvesse euroala majanduse elavnemist.

Lubage mul korraks teiega jagada mõningaid mõtteid euro käekäigu kohta. Minu arvates on eriti olulised kolm elementi.

Esiteks, EKP on hakkama saanud sellega, mida temalt aluslepingutega antud volituste alusel oodati – nimelt hinnastabiilsusega. Tõepoolest, euroala keskmine inflatsioon on viimase peaaegu 12 aasta jooksul olnud 1,97%. See peegeldab täiel määral meie arusaama hinnastabiilsusest, nimelt meie eesmärki hoida euroala aastane inflatsioonimäär alla 2% ja keskmise aja jooksul 2% lähedal. Selles mõttes on eurosüsteem viimase 12 aasta jooksul pakkunud stabiilsust ja kindlustunnet ning on seda teinud ka viimasel ajal olenemata üleilmse finantskriisi põhjustatud probleemsest keskkonnast.

Teiseks, nagu ma juba ütlesin – ja tuues positiivselt esile EKP rahapoliitika usaldusväärsust –, on inflatsiooniootused jäänud kindlalt hinnastabiilsusega kooskõlas olevale tasemele.

Kolmandaks, me arvame, et see edu põhineb EKP täielikul sõltumatusel poliitilisest mõjust, tema kõige olulisemal ülesandel säilitada hinnastabiilsus ja tema läbipaistval kommunikatsioonil, seda eelkõige hinnastabiilsuse määratluse osas. EKP kahesambaline rahastrateegia võimaldab tulevikku vaatavat ja keskpikale perioodile orienteeritud tegutsemist, mida toetab kindel analüütiline raamistik. See raamistik hõlmab raha ja krediidiga seotud suundumuste põhjalikku analüüsi, mille käigus võetakse arvesse inflatsiooni rahanduslikku olemust keskpika ja pika aja jooksul.

Leiame, et selline kõikehõlmav käsitusviis võimaldab langetada teadlikke ja järjepidevaid otsuseid, on samal ajal kindel ega piirdu vaid lühiajalise volatiilsusega.

Euro välise mõõtmega seoses lubage mul öelda vaid seda, et meie valuuta on ka rahvusvaheliselt kanda kinnitanud. 2009. aastal oli euro osakaal rahvusvahelistes võlaväärtpaberites ja üleilmsetes välisvaluutareservides umbes 30%.

Euro välisest mõõtmest rääkides ütlen mõne sõna praeguste välisvaluutakursiga seotud probleemide kohta – käsitlen valdkonda, mis nõuab suurt konservatiivsust.

On kaks peamist teemat. Üks neist on seos tööstusriikide suurte ujuva vahetuskursiga valuutade, näiteks dollari, euro, jeeni, naelsterlingi ja Kanada dollari vahel. Need valuutad on ujunud alates Bretton Woodsi süsteemi kokkukukkumisest 1970ndate alguses. Soovin rõhutada rahvusvahelise üldsuse kindlat seisukohta, et ülemäärasel volatiilsusel ja valuutakursside korratul liikumisel on ebasoodne mõju majandus- ja finantsstabiilsusele.

Lubage mul öelda, et EKP-l on hea meel USA ametiasutuste, nimelt USA rahandusministri ja USA Föderaalreservi juhi hiljuti tehtud avalduste üle, milles rõhutati veel kord, et Ameerika Ühendriigid on huvitatud sellest, et dollar oleks teiste peamiste valuutade suhtes tugev. Nõustun selle seisukohaga täielikult. Arenenud majandusega riikide peamiste valuutade hulgas usaldusväärne dollar on nii Ameerika Ühendriikide, Euroopa kui ka kogu rahvusvahelise üldsuse huvides.

Teine teema puudutab selliste tärkava turumajandusega riikide valuutasid, millel on jooksevkonto ülejääk ja vahetuskurss, mis ei ole piisavalt paindlik. Selles asjus on rahvusvaheline üldsus ühel meelel – ning seda kinnitati veel kord eelmisel nädalal Koreas ja samuti kinnitas seda Euroopa Komisjon –, et asjaomaste tärkava turumajandusega riikide ja rahvusvahelise üldsuse huvides on turu poolt kindlaks määratud vahetuskursside süsteemide poole liikumine, põhinäitajaid arvestava vahetuskursi stabiilsusele kaasaaitamine ja vahetuskursside konkureerivast devalvatsioonist hoidumine.

EKP tavatses öelda, et praegu ei ole aeg olla enesega rahulolev. Nüüd vastab see tõele enam kui varem. Me seisame silmitsi mitmesuguste probleemidega. Kõik asjaomased ametiasutused ja ka erasektor peavad võtma täieliku vastutuse ning see kehtib nii täitevharude, keskpankade, regulaatorite, järelevaatajate, erasektori kui ka finantsharu kohta. Eelkõige on praegune kriis näidanud selgelt seda, et ulatuslike reformide rakendamine majanduse juhtimises on nii euroala riikide kui ka euroala kui terviku huvides.

Eesistuja Van Rompuy esitatud ettepanekud ELi majanduse juhtimise reformi kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis oma 2010. aasta oktoobris toimunud kohtumisel heaks, kujutavad endast praegusesse järelevalveraamistikku ELi tasandil tehtavaid parandusi ning tunduvad üldiselt asjakohased rahaliiduväliste ELi riikide jaoks. Euroala konkreetseid nõudeid silmas pidades ei ole need ettepanekud meie arvates aga piisavad, et tagada ühisrahaga majanduse parim võimalik toimimine.

Olen veendunud, et järgmiste kuude jooksul aitab Euroopa Parlament Euroopal teoks teha vajaliku suure muudatuse majanduse juhtimises. Finantsjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu suhtes seadusandliku rolliga on Euroopa Parlament näidanud oma sihikindlust oluliste teemade käsitlemisel.

Soovin kasutada võimalust ja tänada teid selle eest ning väljendada taas kord oma veendumust, et selle parlamendi mõju saab majanduse juhtimisega seotud arutelus määravaks.

Teine tähtis ülesanne on seotud finantsregulatsiooniga. Me peaksime kriisist võimalikult palju õppima ja säilitama finantsreformi tempo. Nagu te oma resolutsiooni projektis ütlesite, on BASEL III kiire rakendamine väga tähtis. Euroopa Komisjoni seadusandlikud ettepanekud lühikeseks müügi ja börsiväliste tuletisinstrumentide kohta on samuti hädavajalikud, et muuta finantssüsteem läbipaistvamaks ja paindlikumaks.

Meil seisab ees otsustav aasta. 2011. aastal peaks vastu võetama läbivaadatud juhtimisraamistik, arutletama põhjalikult kriisijuhtimisraamistiku üle ning võib-olla algatatama aluslepingu muutmise menetlus. Peame kõik need reformid õigesti ellu viima, et Euroopa kui tervik ja euroala suudaksid tulevaste probleemidega paremini ja kindlamalt toime tulla.

Samuti on 2011. aasta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esimene tegevusaasta. Nagu te oma resolutsiooni projektis üles kutsusite, teeme selle uue organi toetamiseks kõik endast oleneva. Samal ajal jäävad muidugi muutumatuks EKP täielik sõltumatus ja meie peamine Maastrichti lepingus sätestatud ülesanne ning seda olen ma Euroopa Parlamendi ees juba rõhutanud.

Jätkame oma ülesande täitmist. Just seda nõutakse meilt aluslepingus. Võite kindlad olla, et me täidame oma kaaskodanike ootused.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage mul alustuseks tänada raportöör Burkhard Balzi EKP 2009. aasta aruannet puudutava tugeva ja laiaulatusliku raporti eest. Komisjonil on hea meel raporti üle, mis kajastab põhiküsimusi asjakohaselt. Raportis tunnustatakse ja kiidetakse EKP tööd kriisiga toimetulekul. Komisjon on samal arvamusel. President Jean-Claude Trichet’ juhtimisel on EKP selles keerulises olukorras toiminud oskuslikult ja kindlakäeliselt.

Soovin kasutada võimalust ja tänada Jean-Claude Trichet’d suurepärase koostöö ja eelkõige tema väga tähtsa rolli eest sel pöörasel ajal. EKP on nii järelevalve kui ka oma ebastandardsete meetmete kaudu olnud kasulik tulekahju kustutamisel kriisist väljatulekul ning seega jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele alusepanekul.

Teie raportis rõhutatakse õigesti seda, et finantskriis on näidanud vajadust tugevama majandusjärelevalve järele euroalas. Komisjon on sellega nõus ning just seepärast oleme esitanud mitu seadusandlikku ettepanekut eesmärgiga tugevdada ELis ja eelkõige euroalas majandusjärelevalvet.

Samuti oleme arvesse võtnud mitmeid Diogo Feio raportis esitatud ettepanekuid, et tugevdada ja laiendada majanduslikku juhtimist Euroopa Liidus. Majandus- ja rahanduskomisjon on Euroopa Komisjoni ettepanekud kätte saanud ning annab endast praegu kõik selleks, et jõuda tööga valmis juba järgmise aasta juuniks, mis on väga nõudlik tähtaeg, ning mul on selle tehtava töö üle väga hea meel.

Lubage mul nüüd asuda arutelu teise poole juurde, milleks on viimased arengud rahvusvahelistes valuutakurssides. Vastab tõele, et volatiilsus on valuutabörsidel viimastel nädalatel suurenenud, kusjuures märkimisväärselt on muutunud suuremate kahepoolsete vahetuskursside väärtus.

Euro tugevnes dollari suhtes alates käesoleva aasta juunist euroala majanduse kohta avaldatud positiivsemate andmete ja USA rahapoliitika edasise laiendamise tõttu. Hiljuti on euro siiski enamiku valuutade suhtes nõrgenenud, sest eurot on mõjutanud suurenenud mure liikmesriikide – eelkõige Iirimaa – rahanduse pärast. Pärast seda, kui euro eelmise aasta alguses valitsenud ülehinnatud tasemega võrreldes käesoleval aastal nõrgenes, on euro vahetuskurss püsihindades arvutatuna praegu oma pikaajalise keskmise väärtuse juures. Aasta algusega võrreldes on euro püsihindades arvutatuna nõrgenenud umbes 7%.

Pidades silmas arenenud majandusega riikide majanduse aeglast elavnemist ja suuri kapitalivoogusid tärkava turumajandusega riikidesse, on paljud riigid seadnud eesmärgiks nõrgendada oma valuutat või vähemalt kasutada konkureerivat devalveerimist. Seepärast on oluline, et G20 juhid võtsid eelmisel nädalal Sŏuli tippkohtumisel selgesõnalise ja kindla kohustuse hoiduda riikide omavääringute konkureerivast devalveerimisest.

Samuti lepiti G20 tippkohtumisel kokku teha lisatööd üleilmse majanduskasvu tasakaalustamiseks. Jõuti kokkuleppele koostada soovituslikud suunised. On selge, et vahetuskursi paindlikkusel peab vajalikus tasakaalustamises olema oma osa, nii et vahetuskursid peegeldaksid majanduse põhinäitajaid, nagu rõhutas ka president Trichet. Euroopa Komisjon toetab ka edaspidi seda G20 olulist töösuunda, millest saab üks prioriteetne teema Prantsusmaa eesistumise ajal G20s järgmisel aastal.

Lõpetuseks pean teid teavitama euroala puudutavatest tähtsatest muutustest. Eile, kui majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu avaldas Iirimaa valitsuse poolt ELile esitatud rahalise abi taotlusele poolehoidu, nõustusid ministrid Euroopa Komisjoni ja EKPga, et Iirimaale abi andmine on õigustatud ja võimaldab tagada Euroopas finantsstabiilsuse. ELi rahalist abi võib anda rangeid poliitilisi tingimusi sisaldava programmi alusel, mille üle Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond koostöös EKPga peavad praegu Iirimaa ametiasutustega läbirääkimisi. Programmis käsitletakse otsustavalt Iirimaa majanduse fiskaalprobleeme ning samuti lisatakse programmi fond pangandussektori võimalike tulevaste kapitalivajaduste rahuldamiseks. Selleks et leevendada pangandussektoris valitsevat pinget, tuleb võtta võlgade vähendamist ja restruktureerimist hõlmavad laiaulatuslikud meetmed, mis aitaksid tagada, et Iirimaa pangandussüsteem täidaks nõuetekohaselt oma ülesannet üldise majanduse toimimisele kaasaaitamisel.

Tehnilised läbirääkimised ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi programmi üle on nüüd juba käimas ning need on võimalik lõpetada novembri lõpuks. Võin teile öelda, et lisaks ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolsele rahastamisele on Ühendkuningriik ja Rootsi andnud teada oma valmisolekust panustada programmi kahepoolsete laenudega, ning selle üle võib väljendada heameelt.

Kokkuvõttes on eilsed otsused väga vajalik samm Iirimaa majanduse stabiliseerimise ja seega Euroopa finantsstabiilsuse suunas.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Paul Gauzès, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud Euroopa Keskpanga president, volinik ja kallid kolleegid! Loomulikult ühinen ma EKP töö kohta käivate kiidusõnadega ega hakka kordama seda, mida on juba öelnud minu kolleeg Burkhard Balz või millest on räägitud resolutsioonis. Mulle antud lühikese aja jooksul soovin vaid öelda, et me peame silmas pidama oma kaaskodanikke.

Miks ma ütlen seda täna sel viisil? Põhjus on selles, et eile õhtul tegi tulevane presidendikandidaat end kõikides Prantsusmaa telekanalites naerualuseks, rebides puruks paljundatud ja suurendatud 10 euro suuruse rahatähe, soovides seda tehes näidata, et ta rebib puruks kõikide meie probleemide põhjuse.

Loomulikult ei ole see nii. Vaja on vaid seda, et püüaksime kõik koos suhelda. Lugupeetud president, järelevalve-, korraldus- ja reguleerimistöö, millele te viitasite, on tehtud suurepäraselt. Te teate, et teil on Euroopa Parlamendi toetus: te ütlesite seda ise. Siiski on meil täita reaalne ülesanne seoses nende kaaskodanikega, kes ei mõista edastatavaid sõnumeid.

Iga päev on ajakirjanduses esitatavad pealkirjad täis osutusi üha süngematele lahendustele ja ebatõenäolistele olukordadele ning ma võin teile öelda, et reedel, kui ma olin rahva seas, nagu me poliitikas seda nimetame, kohtusin ma 100–150 inimesega. Nad kõik küsisid minult sama: mis saab eurost? Meie kaaskodanike mure ei lähe kokku sellega, mida Euroopa Keskpank teeb, olgugi et ta teeb seda hästi.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Lugupeetud juhataja! Lubage mul alustuseks tänada raportöör Burkhard Balzi tema koostöö eest. Samuti on mul hea meel selle üle, et Euroopa Keskpangale on pärast Lissaboni lepingu jõustumist antud ELi institutsiooni staatus.

Teiseks soovin rõhutada, et euroala riikide majandusolukorras on märkimisväärseid makromajanduslikke erinevusi, ning ma soovin esile tõsta vajadust majandus- ja rahapoliitika suurema ühtlustamise järele. Stabiilsuse ja kasvu pakt ei ole piisav vahend praeguse majanduse tasakaalustamatuse lahendamiseks. Üks lahendus sellest ummikseisust väljumiseks oleks väljastada riigivõlakirju ELi tasemel. See solidaarsusmehhanism pakuks hädas olevatele liikmesriikidele stabiilset rahastamist, muudaks järelevalve eelarve üle tõhusamaks ja parandaks märkimisväärselt likviidsust. Ühisraha peaksid täiendama eelarve konsolideerimise meetmed ja pikaajalised ühisvõlad.

Majandus- ja finantskriisi aitas vallandada finantsasutuste hooletu käitumine. Lisaks on hiljutised spekulatiivsed rünnakud teatavate liikmesriikide vastu muutnud nende jaoks raskeks laenata raha rahvusvahelistelt finantsturgudelt, mõjutades seeläbi tegelikult kogu euroala stabiilsust. Seepärast arvan, et euroala kaitsmiseks spekulatiivsete rünnakute eest on vaja püsivat mehhanismi. Euroopa Komisjoni ülesanne on jälgida praeguste reitinguagentuuride tegevust ja töötada ELi tasandil välja reitinguagentuuri struktuur.

Lisaks peame silmas pidama seda, et riikide valitsuste võetud kokkuhoiumeetmed võivad märkimisväärselt vähendada Euroopa majanduse elavnemise võimalusi. Seepärast vajame ELi tasemel majanduse juhtimise mudelit, mis ühendaks eelarve konsolideerimise ja uute töökohtade loomise.

Samuti peab Euroopa Komisjon tegema ettepaneku konkreetsete eesmärkide kohta, et vähendada konkurentsilõhet ELi riikide vahel, ning vähem tähtis ei ole ka see, et komisjon jätkaks investeerimist keskkonnasäästlikku energiasse.

 
  
MPphoto
 

  Sylvie Goulard, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Alustuseks ühinen kiiduavaldustega meie raportööri kohta, kes minu arvates on teemat väga selgelt käsitlenud.

Oma raportis rõhutab raportöör Lissaboni lepinguga ette nähtud uuendusi ning ma soovin tõesti tänada teid, härra Trichet, et te tuletasite täna õhtul taas kord meelde neile meie seas, kes ei paista sellest asjaolust teadlikud olevat – sealhulgas juhuslikult ka neile, kes nimetatud lepingu allkirjastasid ja ratifitseerisid –, et Lissaboni leping sisaldab suurt uuendust: me saame siin parlamendis arutleda avalikult stabiilsuspakti reformi üle.

Olli Rehni juhtimisel on Euroopa Komisjon koostanud ettepanekute kogu, mille suund on õige ja mis on üsna julge, kutsudes eelkõige üles tugevdama korda, võttes arvesse makromajanduslikku tasakaalustamatust, mida Burkhard Balz oma raportis tegelikult mainis. Härra Trichet, sellele lisaks viitasite mitu korda suurele muutusele ehk teisisõnu tegelikule sammule edasi selles juhtimises.

Nõustun täielikult Jean-Paul Gauzès’ öelduga. Kui minnakse rahva sekka, võib peaaegu et imestada, kas Euroopa Komisjoni septembris esitatud ettepanekud on üldse asjakohased ning kas ei tuleks mitte arvesse võtta praegu valitsevat kriisi, et oleks võimalik teha võimalikult palju edusamme. Sooviksin siinkohal rõhutada, et euro kavandanud inimesed ei arvanud hetkekski, et me hakkame pikas perspektiivis lihtsalt majanduspoliitikat kooskõlastama. Ette nähti poliitiline liit, nimelt võimalus võtta vastu otsuseid, kuid olla samal ajal Euroopa Parlamendi järelevalve all.

Omalt poolt pean kodanikega suheldes rabavaks, et lõpptulemusena on meil juhid – liikmesriigid –, kes on korraga nii rooli taga kui ka politseinikena teeservas. Praegune süsteem paistab niimoodi töötavat. Teisisõnu oleme samal ajal juht, trahvide väljastaja ja teiste autode üle järelevalve teostaja. Ma ei usu, et üheski riigis oleks liiklus niimoodi korraldatud. Seepärast sooviksime trahvisummasid natuke tõsta ning me pingutame selle nimel. Tänan, et tuletasite meile meelde, et oleme seda seoses finantsjärelevalve reformiga juba praktikas teinud, pidades silmas Euroopa üldisi huve.

 
  
MPphoto
 

  Sven Giegold, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Lubage mul alustuseks väljendada oma fraktsiooni nimel tänu Burkhard Balzile selle eest, et meie arutelud toimusid nii koostööaltilt. Saime esitada teatavad ettepanekud, et muuta raport veelgi tasakaalustatumaks. Ajavahemikku 2009–2010 iseloomustasid Euroopa Keskpanga võetud erakorralised meetmed, ning seda erakorralist majandusarengut silmas pidades soovin veel kord tänada Jean-Claude Trichet’d nende meetmete võtmise eest ning seda eelkõige sellepärast, et tema enda institutsioonis ei suhtutud neisse meetmetesse just alati positiivselt.

Selle perioodi jooksul oleme näinud, et stabiilsuse ja kasvu paktist ei piisa. Vajame selle asemel majanduspoliitika tõhusat koordineerimist, mille puhul võetakse arvesse mitte ainult valitsemissektori võlakoormat, vaid ka erasektori võlga, ning mis käsitleb majanduse tasakaalustamatust mitte ainult eelarvepuudujäägiga riikides, vaid ka eelarveülejäägiga riikides. Hindade puhul peame keskenduma mitte ainult tarbijahindadele, vaid ka kinnisvarahindadele, nende spekulatiivsele arengule ja mullide tekkimisele.

Ennekõike – ja me rõhutame seda pidevalt – vajame Euroopa Liidus maksukonkurentsi raamistikku. On vastuvõetamatu, et meil on tohutud kokkuhoiuprogrammid kulutuste poolel, samas kui tulude poolel jätkavad riigid piiranguteta maksukonkurentsi.

Eelkõige on vastuvõetamatu – ja võimatu meie kodanikele selgitada –, et me päästame praeguses olukorras Iirimaa pankasid, kuid samal ajal ei taga, et selle skandaalselt madala ettevõtte tulumaks, mis on 12,5%, tõstetakse tavalisele Euroopa tasemele, milleks on 25%. Peame kõnelema avameelselt.

Palun, et president Trichet kommenteeriks kahte raportis käsitletavat teemat: nimelt punktis 21 nimetatud läbipaistvust ja punktis 39 nimetatud tagatise tunnistamist. Neid teemasid ei ole te veel kommenteerinud. Kõikide raportööride ja variraportööride nimel oleksin tänulik, kui te just neid kahte teemat käsitleksite.

 
  
MPphoto
 

  Kay Swinburne, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Soovin tänada Burkhard Balzi selle raporti eest. Kuid ajal, mil euro seisab iga päev silmitsi uue kriisiga ning üldiselt leitakse, et ellujäämiseks on vaja uut liiki juhtimist ja uusi eeskirju, on EKP-l raske tegelda väliste üleilmsete küsimustega.

Kuid probleem võibki just selles seisneda. Siiani on enamikul suurtest üleilmsetest osalejatest õnnestunud teha koostööd, et leida üleilmsele finantskriisile lahendusi. Kooskõlastamine finantsteenuste regulatiivse reformi valdkonnas, eelkõige sellises valdkonnas nagu tuletisinstrumendid, on ennenägematu. Kuid kui rahvusvaheliste pankade asemel kaitstakse riiklike valuutasid, valitseb suur oht, et mitmepoolne kooskõlastamine katkeb.

Kui EKP soovib ennekõike edendada eurot, Föderaalreserv kaitsta dollarit ja hiinlased kaitsta jeeni, oleme kõik kaotajad.

Oma algusaegadest peale on EKP teinud rasket tööd ning tasakaalustanud rahapoliitika kultuure ja meetodeid. Loodan, et isegi siis, kui EKP on tõsise sisemise surve all, suudab ta kasutada oma eksperditeadmisi neis valdkondades, et edendada koostööd EList väljaspool, st ka maailma tasandil.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: SILVANA KOCH-MEHRIN
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Jürgen Klute, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud juhataja! Soovin kõigepealt väljendada kogu südamest tänu Burkhard Balzile sellise konstruktiivse koostöö eest. Võin vaid rõhutada asjaolu, et meie erinevatest seisukohtadest olenemata oli koos töötamine positiivne kogemus.

Paljud inimesed arvasid – ja ma soovin selle fakti siinkohal taas ära märkida –, et kriis euroalas on möödas. Iirimaa juhtum näitab, et see ei ole nii. Nagu ka varem, pakub Euroopa end vabatahtlikult finantsturgudel välja. ELi liikmesriigid peavad siiani pakkuma riigi võlakirju finantsturgudel võileivahinna eest ning püüdma võita spekulantide usaldust, võttes vastu enesehävituslikke kokkuhoiupakette. Nädalavahetusel nägime taas kord, kuhu see viib. Seekord ei olnud need kreeklased, kes soovisid väidetavalt kõiki petta, vaid hoopis Iirimaa – priimus ise –, kes oli sunnitud pöörduma Euroopa päästefondi poole oma pangandussüsteemi – pikka aega deregulatsiooni säravaks näiteks peetud süsteemi – päästmiseks.

Samal ajal ootab finantssektor juba Portugali langemist, sest selle intressimäärad muudkui tõusevad. Euroopa Keskpank peab selle draama eest samuti vastutama. Keskpangal ei ole õnnestunud kasutada eurovõlakirju – ja tal ei õnnestu see ikka veel –, et pakkuda sellele kasiinolikule plaanile tsiviliseeritud alternatiivi. Samal ajal kui pool Euroopat püüab kriisist toibuda, seisab EKP tegevusetult ning vaatab kõrvalt, kuidas ülejäänud osa Euroopast mattub üha sügavamale vaesusse ja ebakindlusse. Riikide majanduses tehtavad hävitavad kärped võivad olla meelepärased Euroopa investeerimis- ja pangandusgigantidele, kuid neist ei ole sugugi kasu Iirimaale, samuti mitte rahaliidule ega EKP-le.

Härra Trichet, palun ärge pöörake tähelepanu Angela Merkeli lihtsustatud finantspõhimõtetele. Kui te soovite majandus- ja rahaliitu päästa, siis ärge jätke Euroopa riikide võlakirju hooletusse. Väljastage eurovõlakirju, enne kui spekulantide käe läbi langeb järgmine ohver.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Austatud juhataja! Tahtsin küsida Jürgen Klutelt, kuidas tema ettepanekut võtta kasutusele üleeuroopalised võlakirjad ja eurovõlakirjad saaks ühildada Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu seisukohaga sellistes küsimustes ning milline oleks tema arvates tulemus, kui selliste meetmete vastu esitataks Karlsruhes asuvale Saksamaa Föderaalsele Konstitutsioonikohtule kaebus.

 
  
MPphoto
 

  Jürgen Klute (GUE/NGL).(DE) Lugupeetud juhataja! Tunnistan, et seda on raske hinnata. Mul ei ole praegu vastust varrukast võtta. Kahtlemata on tegemist keerulise olukorraga, kuid ma arvan, et asjad on nüüd läinud nii kaugele, et võib-olla ollakse valmis meelt muutma. Mul on kahju, aga mul ei ole praegu sellele küsimusele vastust.

 
  
MPphoto
 

  John Bufton, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Lugesin majandus- ja rahanduskomisjoni raportit Euroopa Keskpanga aastaaruande kohta suure huviga. Raportis tunnistatakse, et euroala liikmesriikide vahelised tohutud erinevused aitasid kaasa meie ees seisvate probleemide tekkimisele. Seal öeldakse, et „see tasakaalustamatus muudab euroalale sobiva rahapoliitika väga keeruliseks”, ning rõhutatakse, et „mõne euroala riigi finantskriis on terve euroala jaoks tõsine küsimus” ning see näitab „euroala teatud puudujääke”.

Ma püüan leida mõtet üleskutses tagada euroala majanduspoliitika jõulisem koordineerimine. Automaatne reaktsioon on olnud suurendada majanduslikku juhtimist, kuid konkreetsed liikmesriigid on finantskriisi viinud pealesurutud ühetaolisusest tulenevad piirangud koos väliste põhjustega, mille üle puudub meil mõjuvõim. Võib-olla ei paku süsteem vajalikku majanduslikku paindlikkust ja vaba tahet, mis võimaldaks valitsustel tõhusalt tegelda selliste eripäraste probleemidega, nagu seda on inflatsioonimäärad.

Raportis juhitakse sellele asjaolule tähelepanu, märkides, et kriis ja sellele järgnenud päästeoperatsioonid ning stiimulipaketid „on toonud mõnes liikmesriigis kaasa karmid kokkuhoiumeetmed, mis ... piiravad tugevalt valitsuste tegutsemisvõimet”.

Üks argument on see, et ühisraha ei saa omada edasise homogeniseerimiseta, mille eesmärk on kõrvaldada erinevused liikmesriikide ja heaolutasemete vahel. Kuid realist teab, et seda ei juhtu. See on vastuolus inimloomusega, mis peaks loogiliselt võttes demokraatias silma paistma, ükskõik kui ebamugav see ka poleks.

Kas euroala on jaanuaris valmis Eesti ühinemiseks? Kergitan kulme väite peale, et „Eesti üleminek eurole näitab, et euro staatus on ... kõrge” ja et see „julgustab (teisi) liikmesriike pürgima euroala liikmeks”.

Ideoloogiline euro külge klammerdumine tähendab, et buumiajal kerkivad rahaprobleemid taas kord üles ja minnakse pankrotti. Ühisraha toimib ainult tihedalt integreeritud föderaalses keskkonnas. Kui see on Euroopa Komisjoni lõplik kavatsus, siis on nad ehk valest otsast alustanud.

Kuigi Ühendkuningriik ei kuulu euroalasse, kannatame mõjude all, mis tulenevad päästeoperatsioonides osalemisest ja Euroopa Liidus detailselt seotud majandusest. Seega ei ole kasu „ma ju ütlesin teile”-hetke ootamisest. See hetk on juba möödas.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Austatud juhataja! Oleks tore, kui kolleeg Balzi raportiga seoses võiks esitada reservatsiooni, konkreetsemalt mälestustega seotud reservatsiooni. President Trichet, arvan, et me saaksime palju targemaks, kui te esitaksite aastaid 2008–2009 käsitleva peatüki oma vaatenurgast. Nende teadmiste puudumisel kobame mõnevõrra pimeduses ning on põhjust uskuda, et on palju väliseid asjaolusid, mille olemasolust me praegu teadlikud ei ole. Härra Trichet, sellest olenemata olete väitnud, et pikemaajaliste finantseerimismeetmete kehtivust on taas kord pikendatud. Võib-olla on see hea. Aeg näitab meile, kas see ikka oli nii hea mõte. Me ei pea alati näpuga kohe Alan Greenspani peale näitama.

Kuid on midagi, mis valmistab mulle muret. Nimelt et meie kodanikele lihtsalt ei öelda, milleks seda likviidsusabi tegelikult kasutatakse, ning et puudub läbipaistvus selles, kuidas iirlasi – paljude inimeste arvates – sunnitakse selle vihmavarju alla astuma. Me teame, et Iirimaa on juba saanud 130 miljardit eurot, millest 35 miljardit on läinud Saksamaa ettevõtte Hyporealestate tütarettevõttele. Kuid miks tekitatakse praegu nii palju pinget? Miks me ei võiks öelda, kes on Iirimaa pankade tegelikud võlausaldajad? Kas selleks on minu elukindlustuse pakkuja Allianz? Või on nendeks Saksamaa pangad, nagu on alati väidetud? Kui see on nii, siis kas me ei arutle mitte valede asjade üle? Sellisel juhul peaksime olema piisavalt ausad ja ütlema oma kodanikele, et just nemad on need, keda me päästame, ja et see on nende enda raha, mille puhul nad langetasid eksliku otsuse, investeerides selle Iirimaasse, valedele alustele rajatud pangandusmaailma. See tõstatab muidugi ka küsimuse, kas iga Iirimaa pank on süsteemi jaoks ülitähtis. Miks meil ei ole julgust leppida sellega, et üks või teine neist pankrotti läheb? Investeerimispanga Lehman Brothers lahendus ei saa iga juhtumi puhul õige olla. Riskid tuleks jaotada õiglaselt, sest suur osa varasemast kasumist läks kahtlemata erasektorile.

 
  
MPphoto
 

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). (HU) Lugupeetud juhataja! Alustuseks sooviksin ma tänada raportööri selle suurepärase töö eest, mida ta on teinud. Kuna Euroopa Parlament on peamine institutsioon, mille kaudu Euroopa Keskpank annab oma tegevuse kohta Euroopa kodanikele aru, on mul väga hea meel, et president Trichet osaleb sellel täiskogu istungil ning et ta võtab korrapäraselt osa rahavaldkonda käsitlevatest aruteludest majandus- ja rahanduskomisjoniga.

Finantsmajandus on oma olemuselt globaalne. Ka kriis on globaalset laadi. Just sellepärast peavad ka kriisi lahendused olema globaalsed. Me ei saa eirata asjaolu, et liikmesriikide majandus- ja finantsprobleemid mõjutavad ikka veel eurot kõikidest aspektidest. Nõustun taas kord raportööriga. Kahjuks ei ole majandus- ja rahaliit järginud kõiki stabiilsuse ja kasvu pakti põhimõtteid ega nõudnud liikmesriikidelt nende põhimõtete järgimist. Sellepärast räägime nüüd valitsemissektori võla suurenemisest ning näeme nüüd kriisi uut lainet, milleks on valitsemissektori võlakriis.

Ma usun, et küsimused, mis käsitlevad EKP sõltumatust ja tema vastutust otsuste tegemisel, lahendatakse rahuldavalt ning et koos eduka majandusliidu loomiseks kavandatud reformikavaga aitab see tugevdada Euroopa Liitu ja selle raames ka euroala. Olen kindel, et suudame kriisist ja oma vigadest õppida ning et kriis loob meie jaoks võimalusi.

 
  
MPphoto
 

  Robert Goebbels (S&D).(FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Euroga on probleeme, aga millise konverteeritava valuutaga neid ei oleks pärast hullumeelse rahanduse põhjustatud süsteemset kriisi?

Valitsemissektori võlg on tõsine probleem. Avaliku sektori eelarvepuudujääk on siiski erapankade päästmiseks korraldatud riiklike operatsioonide tulemus. Lisaks vajas majandus elavdamist. Finantskriis on kiiresti levinud reaalmajandusse, tuues kaasa järsu majanduslanguse ja töötuse.

Tuleb välja, et hullumeelse rahandusega maailm ei ole kriisist õppinud. Wall Streetil ja Citys ellujääjad spekuleerivad valuutaturgudel ja müüvad lühikeseks krediidiriski vahetustehinguid, mida neil isegi pole. USAle antavate laenude intressimäära tuleb tõsta – kusjuures kahtlustatakse, et USA jätab need vaikimisi maksmata –, kohaldades USA suhtes kaudselt kokkuhoiupoliitikat, mis muudab nende jaoks taastumise veelgi raskemaks.

Euroopa solidaarsust näidatakse üles raskelt ja kokkuhoidlikult. Kreeka päästeoperatsioon tähendab ennekõike nende Prantsusmaa ja Saksamaa pankade päästmist, kelle portfellis on märkimisväärne osa Kreeka võlgasid. Iirimaale antud toetus on läinud ennekõike nende Ühendkuningriigi ja Saksamaa pankade päästmiseks, mis kannaksid Iirimaa pankade pankrotistumisel suurt kahju.

Asjaolu, et euro intressimäär on volatiilne, ei ole märk sellest, et ühisraha oleks nõrk. See peegeldab turul valitsevaid pingeid, eelkõige valuutasõda ameeriklaste ja hiinlaste vahel.

Aasta algusest alates ei ole Hiina enam laenu võtnud dollarites, vaid on neid hoopis müünud. Ameerika Ühendriikide maksuolukord on hullem kui Euroopas. Peale föderaalsete valitsemissektori puudujääkide on tohutu puudujääk ka erasektoris. Ameerika Ühendriikide 50 osariigist 48-l on defitsiitne eelarve.

Eesistuja Van Rompuy rääkis euro püüdlustest ellu jääda. Ta eksib. Euro – see stabiilsuse majakas, millest Jean-Claude Trichet just rääkis – elab kauem kui eesistuja Van Rompuy, sest Euroopa Liit ja selle tugistruktuuriks olev eurorühm on maailma kõige tähtsam majandusliit. Vaatamata tegelikele probleemidele, millele Euroopa reageerib pideva kahevahelolekuga, tuleks rõhutada, et maailma tasandil on need 27 liikmesriiki kaupade suurimad eksportijad, kaupade suurimad importijad ja teenuste suurimad eksportijad.

Meil on kõige maksejõulisem siseturg maailmas. Lisaks on Euroopa ettevõtete eksport siseturul kaks korda suurem kui maailma turgudel. Euroopa Liit on kolmandate riikide otseinvesteeringute peamine sihtpunkt. Euroopa Liidu ettevõtetel on üle maailma kõige suurem põhikapital.

Oma 500 miljoni kodanikuga või 7%ga maailma elanikkonnast toodab Euroopa Liit 30% maailma riikide majanduse koguproduktist. USA toodab 25%, Jaapan 8% ja Hiina 8% maailma riikide majanduse koguproduktist.

Meie Euroopa Liidul, mis annab ka 55% maailma arenguabist, võiks olla suurem mõjuvõim, kui meie juhtidel oleks natuke enam poliitilist julgust ja kui nad kasutaksid ära Euroopa tugevust.

Lõpetuseks soovin vaid öelda, et rahvusvahelisele rahandusele tuleb kehtestada range ja läbipaistev raamistik. Peame oma probleemide lahendamiseks tegema koostööd.

 
  
MPphoto
 

  Sophia in 't Veld (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Nagu meie kolleeg Jean-Paul Gauzès juba ütles, vihkavad mõned inimesed eurot. Nad näevad selles kurja juurt ja rõõmustavad euroala võimaliku kokkukukkumise üle. Kuid need inimesed eksivad ja elavad minevikus. Praeguseid probleeme ei ole põhjustanud euro. Vastupidi – euro kaitseb meid veelgi hullema olukorra eest. Vajame ühisraha, kuid lisaks vajame euroala nõuetekohast juhtimist. Nõrk ühehäälsusel põhinev koostöö ei sobi enam.

Kallid kolleegid, oleme laevas, mille keres on tohutu auk. Praegu on küsimus selles, kas jääme pinnale või upume. Kuid tundub, et riikide valitsused arvavad ikka veel, et sellest ei piisa rakke- ja töörühmade loomiseks, ning räägivad sellest, et ehk tuleks püüelda suurema koostöö poole, kuid siis arvavad jälle, et ehk ei ole see ikka vajalik. Hea uudis on see, et Iirimaa puhul tunduvad nad tegutsevat otsustavamalt ja kiiremini, sest kiire tegutsemine on vajalik ja väga teretulnud. Asi ei ole mitte ainult üksikute riikide päästmises: küsimus on euroala usaldusväärsuses. Küsimus seisneb selles, et maailm paneb meid proovile.

Kas me soovime ja suudame tegutseda? Maailma usaldus euroala vastu on meie valuuta stabiilsuse jaoks väga tähtis. Meie taskus olev raha sõltub sellest, kui usaldusväärseks teised meid peavad. Seega palun tungivalt, et riikide poliitikud lõpetaksid rahvameeste mängimise või siis euro rahatähtede avaliku puruksrebimise ning võtaksid selle asemel vastutuse meie ühise valuuta eest.

Lõpetuseks ütlen paar sõna kokkuhoiumeetmete kohta. Neid on palju kritiseeritud ja on isegi öeldud, et need meetmed kahjustavad majandust. Loomulikult peame tegutsema ettevaatlikult, sest kõnealused meetmed on vajalikud riigi rahanduse korrastamiseks pikas perspektiivis ning samuti märk euroala riikide vahelisest solidaarsusest. Arvan, et me ei peaks rääkima mitte ainult kuludest, vaid ka tuludest, sest ka seal on reformid – kas siis tööturu-, pensioni- või sotsiaalkindlustusreformid – vajalikud ja ammu oodatud.

 
  
MPphoto
 

  Peter van Dalen (ECR).(NL) Austatud juhataja! Euroopa Keskpangal ei ole euro käibelevõtust alates olnud nii sündmusterikast aastat, nagu seda oli aasta 2009. Kriisiga toimetulek on nõudnud omajagu pingutust ning nõuab ka edaspidi. Arvan, et peaksime kriisiga võitlemisel kasutama paremat ja tugevamat lähenemisviisi. Euroopa päästefondi loomine ei ole struktuuriline lahendus. Meile jäävad ikkagi tohutud võlad, mida sellised riigid nagu Kreeka või Iirimaa ei suuda iial tagasi maksta. Aitaks siiski karm ja range eelarvedistsipliin ning sellega kaasnevad automaatsed karistused. Õnneks on Burkhard Balzi raport selles punktis väga selgesõnaline. Nõukogu peaks stabiilsuse ja kasvu pakti kohandamisel kasutama samasugust strateegiat. Kriisist väljumiseks on vaja kärpeid. Selle parlamendi enamus peaks seda põhimõtet kohaldama ka Euroopa eelarve suhtes. 2,9% eelarve suurenemisega nõustumine on juba väga suur kompromiss. Ükski kodanik ei mõista, et parlament tahab ikka rohkem ja soovib edasisi kompromisse. Seepärast ärge tehke seda!

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Lugupeetud juhataja! Käesoleva aasta septembri algusest euroala ministrite vahel toimunud läbirääkimiste protokollide kohaselt – mille avaldas pressiagentuur Reuters – olete teie, president Trichet, väidetavalt öelnud, et kui te oleksite teadnud, et Slovakkia ei nõustu pakkuma Kreeka valitsusele vabatahtlikku rahalist abi, ei oleks te kunagi nõustunud Slovakkia vastuvõtmisega euroalasse. Kõnealuse projekti eesmärk oli kaitsta suuri finantsinstitutsioone ulatusliku kahju eest, mis tulenes Kreeka võimetusest maksta ära oma võlad, ning niipalju kui mina mäletan, te osutasite sõnaselgelt sellele kui vabatahtliku solidaarsuse ülesnäitamisele.

Austatud president Trichet, võib-olla ei ole te oma igapäevaste miljardeid eurosid hõlmavate toimingute käigus tähele pannud, et summast, mida te saate igal kuul oma rolli täitmise eest, piisaks minu riigis peaaegu 100 perekonna igakuiste kulutuste katmiseks.

Kui te tõesti arvate, et need 600–700 euro eest kuus elavad perekonnad või 300 euro eest kuus elavad pensionärid peaksid veelgi vähendama oma igapäevast toidutarbimist vaid selleks, et teie kolleegid pankadest ja rahafondidest saaksid säilitada oma kasumi, maksta välja suuri lisatasusid ja lubada endale veelgi suuremaid kalamarjahunnikuid, siis palun ärge kutsuge seda solidaarsuseks.

Ma tean, et olukord Euroopas on väga keeruline, kuid Slovakkia ei ole kindlasti mitte see riik, mida teil on õigus kritiseerida.

 
  
MPphoto
 

  Elisa Ferreira (S&D).(PT) Lugupeetud juhataja! Sekkumine Iirimaal tõestab lõpuks ometi, et EL oleks pidanud põhimõtteliselt enne mis tahes muude küsimustega tegelemist töötama välja ühise lahenduse Euroopa pankade ja eelkõige suurte pankade jaoks. Praktikas arutleme täna avameelselt riikide pankrotistumise üle, aga meil ei ole ikka veel selget ettepanekut lahenduse kohta, mida pakkuda Euroopa pankadele.

Sekkumine Kreekas ja viis, kuidas see riik on arenenud, tõestavad, et Euroopa vajab lahendusi Euroopa tasandil ning siiani pakutud lahendus põhineb peaasjalikult kahepoolsel abil, mille puhul partnerid hindavad iga riiki kriteeriumide alusel, mis ei ole ei selged ega kindlad. Euroopa Keskpank on selles situatsioonis toiminud ankruna ning täitnud mõne lünga ja seda eelkõige riigi võlakohustuse haavatavuse puhul. Ärgem arvakem siiski ekslikult, et me saame niimoodi keskpikas perspektiivis jätkata.

Sellepärast soovin EKP presidendilt küsida järgmised kolm küsimust. Esiteks, mida arvab EKP stabiilsest mudelist, mis võimaldaks luua liikmesriikide vahel riigi võlakohustusi hõlmava tõelise solidaarsussüsteemi? Me vajame seda ning me ei tohiks keelduda seismast reaalsusega silmitsi. Teiseks, millised olid erinevused – kui neid on võimalik kindlaks teha –, mis sundisid EKPd toetuseta jätma kõiki Herman Van Rompuy juhitud rakkerühma aruandes esitatud soovitusi? Kolmandaks, kas EKP usub, et EL suudab ellu jääda olukorras, kus liikmesriikide majanduskasvu erinevused pidevalt suurenevad ja puudub ühine süsteem, mis taastaks mõningasegi lähenemise nende majanduskasvustrateegiate puhul?

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Iirimaalt pärit parlamendiliikmena ei saa ma öelda, et ma oleksin eriti uhke selle üle, mis minu riigis praegu toimub. Olen siiski kindel, et enamik meie kodanikke soovib teha kõik vajaliku, et asjad korda saaks.

– Ning selleks, et Iirimaal kõik korda saaks, tuleb teha kahte asja. Esiteks, kahjuks oleme olnud sunnitud pöörduma lühikese aja jooksul abi saamiseks EKP ja Rahvusvahelise Valuutafondi poole. Teiseks – ja see on veelgi tähtsam –, Euroopa ametiasutuste järelevalvefunktsioon peab toimima tõhusalt, nii et riukaid täis pankade, uniste regulaatorite ja nõrkade valitsuste vaheline mugav suhe ei saaks tulevikus jälle tekkida. Kolmandaks soovin vaid seda, et inimesed tõmbaksid ettevõtte tulumaksuga seoses natuke tagasi, sest esiteks on see subsidiaarsuse küsimus, teiseks on teistes ELi riikides samalaadsed määrad ning kolmandaks muudaks see praegu Iirimaal valitseva väga raske olukorra veelgi hullemaks.

– (GA) Seega ma tean, et Iirimaa inimesed soovivad viivitamatult tööga pihta hakata ja et asjad paranevad omal ajal.

 
  
MPphoto
 

  Proinsias De Rossa (S&D). – Lugupeetud juhataja! Volinik Rehn ja härra Trichet on meile siin täna õhtul andnud rohkem teavet kui Iirimaa valitsus, kes on kuude kaupa meid eksitanud ja meile valetanud. Iirimaa on olnud rohkem mures oma ajaloolise pärandi kaitsmise, mitte aga meie inimeste elatise või Iirimaa ja Euroopa valuuta tuleviku pärast.

Pöördun täna volinik Rehni ja härra Trichet’d poole palvega, et nad tagaksid, et abi ajaraamistiku ning eelarvepuudujääkide ja võlgadega seotud eesmärkide puhul võetaks arvesse Euroopa sotsiaalseid eesmärke ja samuti vajadust tagada, et ei kahjustataks Iirimaa võimalusi tugevdada majandust ja luua töökohti.

Kas te kinnitate ka seda, et mõistate täielikult, et Iirimaa 12,5% ettevõtte tulumaksu tõstmine ei ole lahendus Iirimaa kriisile ega tegelikult ka Euroopas praegu valitsevale kriisile, vaid võib tekitada Iirimaal majandusliku ja töökohtadevaba tühermaa?

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE).(SV) Austatud juhataja! Soovin väga tänada Jean-Claude Trichet’d ja Olli Rehni nende tõeliselt suurepärase töö eest sel keerulisel ajal. Mul on teile mõlemale väga konkreetne küsimus. Minu riigis, mis ei kuulu euroalasse, on praegu käimas arutelu järgmiste ridade üle: „See näitab täpselt seda, miks me hääletasime 2001. aastal euro vastu. See näitab, et meil oli õigus – euro ei saa toimida.”

Loomulikult on see ekslik väide. Sellepärast küsin teilt, härrased, ühe küsimuse. Arvan, et see on põhiküsimus ja teie kahe peamine kohustus selgitada, miks Euroopa ja euroala on neisse raskustesse sattunud. Kas sellepärast, et euroala ja ühisvaluutaga seoses on tekkinud probleemid? Või sellepärast, et konkreetsetes riikides, teisisõnu sellistes riikides nagu Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Kreeka, on mitmeid poliitikuid, kes ei ole tegelikult oma tööd teinud? Härrased, te peate seda selgitama. Muidu ei suuda ma ealeski selgitada seda oma riigis.

 
  
MPphoto
 

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Lugupeetud juhataja! Soovin esitada küsimuse Jean-Claude Trichet’le. Miks olete teie Euroopa Keskpanga presidendina ja Euroopa Komisjon täielikult alla andnud rahvusvahelistel finantsturgudel tegutsevatele spekulantidele ja teatud ärihaidele? Te lubasite neil tekitada Iirimaa kriisi pärast turgudel paanika, mille eesmärk on sundida teid sekkuma, et tagada võlakirjaomanikele need miljardid, mille nad halbade laenudega maha mängisid. Kuna nad ähvardasid teid, et nad ründavad järgmisena Portugali ja Hispaaniat, andsite teie ja volinik Rehn täielikult alla turudiktatuurile, mida ei ole valitud ning mis on anonüümne ja vastutusvõimetu.

Kas ma võin paluda, et te seda põhjendaksite? Erasektori spekulandid ja võlakirjaomanikud panevad Iirimaal erasektori arendajatega eratehingute tegemise kaudu erakasumi saamiseks mängu kümneid miljardeid ning kui mäng ei õnnestu, siis toetate teie haletsusväärset Iirimaa valitsust, et panna töötajad, pensionärid ja vaesed selle mängu kahjusid kinni maksma. Nüüd olete saatnud sinna Rahvusvahelise Valuutafondi kui neoliberaalse kapitalismi rünnakrühma, et panna Iirimaa inimesed maksma.

Moraalselt ja igast muust küljest vaadatuna ei peaks nad maksma ning nad peavad seisma vastu sellele hukatuslikule rünnakule nende teenuste, elatusstandardi ja demokraatia pihta.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Minu valijad Londonis ei saa lihtsalt endale lubada 288 naelsterlingist loobumist perekonna kohta, et toetada Iirimaa 7 miljardi euro suurust päästeoperatsiooni. Iirlased on oma õnnetuses ise süüdi: nende valitsus juhtis nende majandust valesti ja õhutas elamuehitusbuumi, arvestamata tegelikku olukorda. Kuid mis veelgi hullem – nad ühinesid Euroopa ühisrahaga.

Esimene samm nende probleemide lahendamiseks oleks lahkuda euroalast. Selle asemel on aga Iirimaa otsustanud anda end Euroopa Liidu finantsjuhtimise alla. Mida kauem neil võtab euroalast väljaastumine aega, seda hullemad on tagajärjed. Sama kehtib loomulikult ka Portugali, Itaalia, Hispaania ja Kreeka ning kahtlemata teiste riikide kohta. Ainus mõistlik asi, mida kadunud ja taganutetud tööpartei valitsus tegi, oli see, et hoidis Ühendkuningriigi eurost eemal. Koalitsioonivalitsuse jaoks oleks mõistlik, kui nad lõpetaksid raha tuulde loopimise.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Gerard Battenil on õigus. Iirimaa valitsus juhtis riiki kohutavalt halvasti ning iirlaste jaoks on see kurb päev, et me oleme siia saali kogunenud neil asjaoludel. Kuid me oleme olukorras, kus vajame solidaarsust. Võib-olla Gerard Batten ei mõista seda sõna või vajab Iirimaa Inglismaad sama palju, kui Inglismaa vajab Iirimaad ja tema majandust.

Ärgem unustagem, et me kõik oleme üksteisega väga tugevalt seotud.

Kui tohib, esitaksin vaid mõned küsimused. Me ju vajame selget pead ja sõnaselget teavet sel emotsionaalsel ajal.

Kus on pankade stressitestid nüüd, mil Iirimaa pangad paistavad olevat täiesti räsitud ja kurnatud?

Teiseks peaks EKP vastama küsimusele oma ülesande kohta. Arvan, et selle võib tuletada avasõnadest, sest kõik pangad on omavahel seotud. Need Saksamaa, Prantsusmaa ja muude riikide pangad, kes investeerisid Iirimaa pankadesse, peavad mõtlema selle üle, mida nad tegid ja miks nad seda tegid.

Lõpetuseks, täna valitseb Iirimaal ebastabiilsus. On kahetsusväärne, kuid vajalik, et me korraldaksime üldvalimised.

 
  
MPphoto
 

  Liisa Jaakonsaari (S&D).(FI) Lugupeetud juhataja! ELi asutaja Robert Schuman ütles, et Euroopa Liit areneb erinevate kriiside kaudu, ning see areng võib nüüd väga kiireks osutuda, sest kriise on meil praegu omajagu. See põhjustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitilisele süsteemile tohutuid probleeme.

Tuleb öelda, et Iirimaa probleemid tulenevad osaliselt asjaolust, et riigil on nõrk valitsus. Poliitilised üksused peavad nüüd olema ettevaatlikud, et olukorda parandada püüdes ei muudetaks seda veelgi hullemaks. Näiteks ütles Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esindaja, et ettevõtte tulumaks tuleks Iirimaal tõsta Euroopa tasemele, kuid see võib tegelikult osutuda Iirimaale ja tema majanduskasvule ning tööhõivele surmahoobiks. Eesmärk on saada majanduskasvu ja tööhõive kaudu Iirimaale raha tagasi, mitte aga riiki karistada. Me peame aitama Iirimaad, mitte teda karistama.

 
  
MPphoto
 

  Wolf Klinz (ALDE).(DE) Lugupeetud juhataja! Härra Trichet, me kõik teame, et Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on tagada rahaline stabiilsus ning et te suudate seda eesmärki kõige paremini täita siis, kui olete poliitiliselt sõltumatu. Oleme teid selles alati toetanud.

Viimase kahe aasta kriisid on näidanud, et teil on üks lisaülesanne – tagada finantsturgude ja -süsteemi stabiilsus. Ka seda ülesannet olete täitnud väga asjatundlikult ja veenvalt. Kuid selleks olete pidanud nõustuma asjaomaste valitsuste ikkega. Teisisõnu, te ei saanud tegutseda poliitiliselt täiesti sõltumatult. Selle asemel pidite valitsustega koostööd tegema.

Sooviksin teada, kuidas te tahaksite seda rolli tulevikus korraldada, et esiteks tagada oma sõltumatus ja teiseks see, et saaksite jätkata nimetatud ülesande täitmist nõuetekohaselt, ilma et valitsused kasutaksid ära võimalust teie sõltumatust tegelikult kahjustada.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! Euroala riikide majanduste vaheline tasakaalustamatus ja ebavõrdsus süveneb, kuigi on antud mitmesuguseid lubadusi ja tehtud ettepanekuid, ning seetõttu tekib järgmine küsimus: kas te ei leia, et oleks aeg poliitika üle vaadata? Kas te ei mõista, et nõrga majandusega riikidele kehtestatud nõue järgida rangelt stabiilsuse ja kasvu pakti ebaratsionaalseid kriteeriume suurendab erinevusi, ebavõrdsust, töötust ja vaesust?

Kas te ei leia, et on aeg pöörata tähelepanu sotsiaalsele jätkusuutlikkusele? Üks näide on olukord Portugalis, kus töötajad korraldavad sel nädalal üldstreigi, et protesteerida sellise nn kokkuhoiupoliitika vastu, mis tooks kaasa palkade ja investeeringute kärpeid ning põhjustaksid veelgi suuremat majanduslangust. Kas te ei leia, et on aeg muuta poliitikat ning tõsta esikohale sotsiaalne jätkusuutlikkus ja luua solidaarsusmehhanismid, eelkõige ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige.(FI) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Alustuseks sooviksin tänada teid väga vastutustundliku arutelu eest.

Liisa Jaakonsaari ütles, et Euroopa Liit on alati arenenud läbi erinevate kriiside. Üldjoontes vastab see lühikeses perspektiivis tõele ja nii ka praegusel juhul, kuid me peame siiski tegutsema tuletõrjujatena ja kustutama tulekahjusid, mis nüüd leegitsevad ja ähvardavad Euroopa finantsstabiilsust. Praegu töötame Euroopa majanduse stabiilsuse kaitsmise nimel peamiselt Iirimaal. Samal ajal püüame luua pikemaajalist Euroopa struktuuri, mis tegelikult tugevdaks majandus- ja rahaliitu, mis on juba praegu tubli, kasutades selleks jõulist ja tõelist majandusliitu, mis teisisõnu tähendab majandus- ja rahaliidu algse eesmärgi elluviimist.

Mõlemad on tähtsad ülesanded ning me ei tohi kumbagi tähelepanuta jätta. Selle asemel peame olema pidevalt justkui metsatulekahjusid kustutav tuletõrjebrigaad, töötades samal ajal uue Euroopa struktuuri kallal, et pakkuda paremat finantssüsteemide reguleerimist ja tagada majandusliidu edukam toimimine.

Iirimaa on raskustes. Liisa Jaakonsaari teab väga hästi, et meil on Soomes selline ütlus, mida võiks tõlkida järgmiselt: „Aita meest, kui ta on hädas, mitte aga siis, kui ta seda ei ole”. See kehtib muidugi ka naiste kohta. Praegu on väga tähtis, et hoiame pea selge ning proovime toetada Iirimaad nüüd, mil see on raskustes. Seda ei ole vaja mitte ainult Iirimaale, vaid see on vajalik ka Euroopa majandusliku stabiilsuse tagamiseks, nii et praegune olukord ei kahjustaks esimesi taastumismärke. On tähtis, et võimaldaksime Euroopa majandusel kasvada jätkusuutlikult ja suudaksime paremini tagada tööhõive. See on peamine küsimus: Euroopa majanduse jätkusuutlik kasv ja tööhõive.

komisjoni liige. – Soovin teid tänada arutelus osalemise eest ning ma tõepoolest nõustun Jean-Paul Gauzèsiga, et me peame selgitama paremini, miks me teeme seda, mida me teeme, ning me peame rahustama oma kodanikke. Käes on raske ja segadust tekitav aeg. See aeg tekitab närvilisust ja väärinformatsiooni ning sellepärast peame kõik aitama kaasa sellele, et edastada probleemide kohta õiget teavet. Selles on Euroopa Parlamendil ja teil kõigil kodanike esindajatena peamine roll.

Eesmärk ei ole leida süüdlast: eesmärk on tugevdada Euroopa ülesehitust, mis on kaitsnud Euroopa kodanikke palju hullemate tagajärgede eest. Mis tahes jutud Euroopa projekti laialilammutamisest on vastutustundetud. Euroopa Liidu ja selle kaitsva kilbita oleksid kõik liikmesriigid olnud palju raskemas olukorras. Euro on Euroopa Liidu nurgakivi ja jääb selleks. See ei ole pelgalt tehniline rahakokkulepe – see on tõepoolest Euroopa Liidu keskne poliitiline projekt. Sellepärast on tõesti väga tähtis anda endast kõik, et kaitsta ja tugevdada seda Euroopa ülesehitust.

Soovin kokkuvõtteks öelda, et Sylvie Goulard esitas väga õige tähelepaneku, kui ta osutas Euroopa majandus- ja rahaliidu loojate algsele eesmärgile: luua tugev poliitiline mõõde või siis tegelikult poliitiline liit. President Trichet on minust sobivam isik seda kinnitama, sest tema oli siis siin, kuid ma kaldun sellega nõustuma. Seepärast soovime praegu teie ja nõukogu käes oleva õigusaktide paketiga täiendada tugevat rahaliitu sellega, et luua tõeline ja tugev majandusliit. Minu arvates on nüüd tõepoolest viimane aeg, et majandus- ja rahaliidu nimes sisalduvale sõnale „majandus” puhutaks lõpuks ometi elu sisse, ning see ongi lõppkokkuvõttes majanduslikku juhtimist parandavate õigusaktide paketi eesmärk.

komisjoni liige.(Vastusena Proinsias De Rossa küsimusele, mis esitati mikrofoni sisse lülitamata.) Austatud juhataja! Nagu te väga hästi teate, olen ma valmis kohtuma Iirimaalt pärit Euroopa Parlamendi liikmetega, et arutada Iirimaaga seotud küsimusi, kuid – olenemata sellest, kui oluline ja raske on praegu olukord Iirimaal – on see siiski arutelu EKP üle ja EKPd käsitleva Euroopa Parlamendi raporti üle.

Praeguse arutelu jooksul on esitatud nii palju küsimusi Iirimaa kohta, et neile kõigile ei ole lihtsalt võimalik vastata. Nagu ma ütlesin, olen ma valmis kohtuma Iirimaalt pärit Euroopa Parlamendi liikmetega ning ma loodan, et saan teie kõigiga kohtuda homme, mil meil on võimalus seda kõike üksikasjalikumalt arutada.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Claude Trichet, EKP president.(FR) Lubage mul alustuseks öelda, et esitatud küsimused on väga asjakohased ja hõlmavad teemasid, mis on praegusel ajal väga olulised.

EKP president. – Vastan Euroopa Parlamendi liikmetele korraga, sest paljud teie küsimused kattusid.

Alustuseks soovin veel kord kinnitada: me vastutame majandus- ja rahaliidu rahapoole eest. Meil on oma arvamus majanduse küsimuses, kuid me vastutame siiski selle liidu rahapoole eest ja selle eest, mida Euroopa inimesed, Maastrichti lepingu üle hääletanud parlamendid on volitanud meid tegema – nimelt hinnastabiilsuse tagamise eest. See on meie ülesanne. Oleme sõltumatud, et pakkuda hinnastabiilsust 330 miljonile kaaskodanikule.

Nagu ma just selgitasin, oleme pakkunud hinnastabiilsust kooskõlas meie määratlusega, mis on kooskõlas maailmas kasutusel oleva parima määratlusega, ning lubage mul öelda, et meie hinnastabiilsuse määratlus paistab olevat nüüd maailmale eeskujuks. Oleme pakkunud hinnastabiilsust peaaegu 12 aasta jooksul, mil euro on olemas olnud, ning meile teada olevate andmete alusel vastutame selle eest ka järgmise kümne aasta jooksul.

Ma tahan, et see oleks väga selge, sest – nagu ütles Olli Rehn – paljud mulle esitatud küsimused puudutavad majandusliitu, mis on loomulikult majandus- ja rahaliidu osa, kuid meie konkreetselt majandusliidu eest ei vastuta. Meil on oma ideed, oma soovitused. Meil on oma hinnang ja analüüs ning loomulikult tulen ma selle juurde hiljem tagasi.

Minu teine peamine märkus on järgmine: kogeme praegu kõige hullemat globaalset kriisi alates II maailmasõjast. Kui me – nii keskpangad, sealhulgas EKP, kui ka valitsused – ei oleks reageerinud kiiresti ja julgelt, ei kogeks me mitte kõige hullemat kriisi alates II maailmasõjast, vaid kõige hullemat kriisi alates I maailmasõjast, sest meid oleks tabanud nn suur depressioon ning see asjaolu – et me oleme ära hoidnud sellise üleilmse suure depressiooni – on nõudnud valitsustelt ja parlamentidelt tohutult aktiivset tegutsemist.

Meie analüüside kohaselt on dramaatilise depressiooni vältimiseks võetud maksumaksja risk mõlemal pool ookeani SKP osas sama ehk siis umbes 27% SKPst. Loomulikult reaalselt kulutusi ei kaasnenud ning lubage mul öelda, et ammugi mitte ei toonud see kaasa kahju, kuid sellele vaatamata on tegemist tohutu jõupingutusega. Vastasel juhul oleksime sattunud dramaatilisse kriisi. Loomulikult tähendab see seda, et üleilmne rahandus ja majandus on äärmiselt nõrgad ning me peame leidma maailma tasandil viise, kuidas seda nõrkust kõrvaldada.

Kuid see ei ole Euroopa kriis. See on globaalse kriisi mõju Euroopale, Euroopa juhtimisele ning meie siin peame samamoodi mõtisklema, nagu seda peab tegema USA või Jaapan, kui nimetada ainult kahte suuremat arenenud majandusega riiki. Ka neil on ülisuuri probleeme ning ma soovin, et me ei muudaks suure arenenud majandusega piirkonna juhtimist puudutavat õiguspärast mõtisklust kriitikaks euro pihta, mis – nagu ma juba ütlesin – on toiminud just nii, nagu sellelt oodati.

Lubage mul lisaks öelda, et kui ma vaatan finantsseisu ja eelarveseisundit – suure arenenud majandusega piirkonna eelarveseisundit –, siis võin öelda, et Euroopa tervikuna ja konkreetsemalt Euroopa Liit on avaliku sektori eelarvepuudujääki silmas pidades Jaapani või USAga võrreldes paremas olukorras, nagu ütles Robert Goebbels. Järgmise aasta konsolideeritud eelarvest on see võib-olla umbes 6% või isegi natuke vähem, samas kui kahe teise suure arenenud majandusega riigi puhul on see vähemalt kümneid kordi suurem.

Ütlen seda ka meile, et me mõistaksime suurusjärke. Seega on meie probleemiks mitme sellise riigi halb käitumine, kes tekitavad probleeme oma riigis ja põhjustavad finantsilist ebastabiilsust. Kaalul ei ole mitte euro. Asi on hoopis finantsilises ebastabiilsuses, mida tekitab fiskaalpoliitika kehv toimimine loomulikult koos turgude vastastikuse mõjuga, mis on alati olemas, sest me oleme turumajanduses. Põhiliselt on meie hinnang jälle järgmine: Euroopa toimimise puhul oli ebanormaalne see, et meil oli kehv juhtimine, nimelt kehv majandusliidu juhtimine.

Võin kurbusega öelda, et see ei ole üllatav, sest mõned on stabiilsuse ja kasvu pakti ekslikult kritiseerinud juba algusest peale. Ning ma pean teile meelde tuletama, et ma andsin isiklikult Euroopa Parlamendile teada meie võitlusest, sest enamik riike soovis paktist loobuda või seda märkimisväärselt nõrgendada. Kahjuks pean ütlema, et need olid euroala suuremad riigid ning et väikesed ja keskmise suurusega riigid olid sellise suundumuse vastu. See toimus aastatel 2004–2005. Te mäletate, et see oli raevukas võitlus, sest see läks välja Euroopa Kohtuni ning Euroopa Komisjon oli selgesõnaline – ja ma pean komisjonile selle eest austust avaldama –, selgesõnalisem kui nõukogu ning me toetasime teda täielikult. Ma pean teile seda kõike meelde tuletama.

Nüüd on mulle esitatud mitmeid küsimusi, mis käsitlevad täpselt seda, mida me selles etapis nõuame. Pean ütlema, et kui komisjon oma ettepaneku esitas, siis me juba andsime teada, et me ei pea seda piisavaks.

Arvestades seda, mida meie arvame, ja seda, milline on meie ettekujutus Euroopa kui terviku, 27 liikmesriigi ja 16 (alates homsest 17) euroala riigi toimimisest, leidsime, et komisjoni esimene ettepanek oli juhtimise automaatsuse ja ranguse mõttes liiga nõrk ning seda nii fiskaaljärelevalve kui ka konkurentsinäitajate ja tasakaalustamatuse osas.

Austatud parlamendiliikmed, kuna nõukogu ettepanek sellisel kujul nõrgendab komisjoni ettepanekut veelgi, ei saa me seega öelda midagi muud, kui et me usume olevat end valmis tegema seda, mida olukord nõuab. Ning olukord nõuab, et meil oleks väga tugev järelevalve ja väga tugev juhtimine.

Ütlesin 2005. aastal EKP nõukogu nimel, et me ei olnud üldse rahul nõukogu tolle hetke seisukohaga, samuti mitte sellega, mis lõpuks heaks kiideti.

Seega ma ei soovi laskuda üksikasjadesse, sest meil tuleb mitmeid võimalusi Euroopa Parlamendiga sel teemal suhelda. Olen loomulikult teadmiseks võtnud selle, mida Sylvie Goulard ütles Euroopa Parlamendi ning nõukogu ja komisjoni väga suure töö kohta, mille tulemusel valmib Euroopa seisukoht. Kuid pean taas kordama, et meie sõnum selles küsimuses on väga selge.

Lubage nüüd mul vaid minutike käsitleda kommunikatsiooniküsimust. Loomulikult peame jäädavalt parandama oma kommunikatsiooni. Me püüame seda teha. Lubage mul vaid öelda, et mis puutub meie enda kommunikatsiooni, siis me anname selge määratluse hinnastabiilsuse kohta, et võimaldada kõigil hinnata, mida me kogu aeg reaalajas teeme.

Lisaks soovin öelda, et me olime esimene suur keskpank, kes hakkas kohe pärast EKP nõukogu istungeid korraldama pressikonverentse. Olime esimesed, kes avaldasid sissejuhatava kõne, mis sisaldab meie hinnangut olukorrale. Seega püüame olla kommunikatsiooni mõttes võimalikult vastutustundlikud.

Ainus asi, mida me ei tee, on see, et me ei avalda EKP nõukogu liikmete seisukohti. Peame väga oluliseks, et institutsiooni jaoks, kes emiteerib Euroopas ühinenud, kuid siiski sõltumatu 16 riigi valuutat, on parem, kui meie otsuste puhul on asjakohane üksus EKP nõukogu kui tervik.

Esitati mitmeid väga tähtsaid küsimusi. Lubage mul vaid mainida, et meie vastutame majandus- ja rahaliidus raha eest, kuid sel määral, mil majandus on valitsuste ja Euroopa Komisjoni kätes, peame meie sama moodi nagu mis tahes sõltumatu keskpank võtma selles valdkonnas arvesse loomulikult ka majandust: kui eelarvepoliitika on kindel ja mõistlik, siis on kerge täita rahapoliitika ülesannet ehk pakkuda hinnastabiilsust. Kui meie eelarvepoliitika on halb, siis koormame üle otsused, mida keskpank peab tegema.

Ütleksin, et meie puhul on valitsustega suhtlemisel olukord samasugune, kuid me oleme jonnakalt sõltumatud, ning see, et me oleme pidanud võtma mitmeid ebastandardseid meetmeid – nagu ma juba selgitasin –, toimus selleks, et saaksime kanda üle oma rahapoliitika mõju olukorras, kus turud ei toiminud nõuetekohaselt, ning seepärast ei kandunud meie otsused intressimäärade kohta nõuetekohaselt üle majandusele kui tervikule.

Selline on ebastandardsete meetmete olemus: aidata taastada rahapoliitika ülekandekanalite normaalsem toimimine. Me eristasime ka selgelt – nagu ma kordasin hiljutisel ametlikul vestlusel, millel osales ka Ben Bernake – standardseid meetmeid, mis on rahapoliitilise seisukoha puhul tõeliselt olulised, ja mittestandardseid meetmeid, mis on kavandatud eesmärgiga aidata rahapoliitikat üle kanda.

Lubage mul nüüd vaid öelda, et ma märkasin ka olulist küsimust ...

EKP president.(FR) Vastusena Jean-Paul Gauzèsi küsimusele kommunikatsiooni kohta – ja minu arvates on teised seda küsimust korranud – soovin öelda, et mõningates kommunikatsioonikanalites kaldutakse Euroopat pidama mingiks patuoinaks. Kui asjad lähevad halvasti, siis on Euroopa selles süüdi. Me teame, et see ei vasta tõele, ning Euroopa Parlament teab seda loomulikult teistest paremini.

Lisaks kiputakse ütlema, et kui asjad ei lähe hästi, siis on selles süüdi Euroopa Komisjon või Euroopa Keskpank või – mis veelgi parem – euro. Tegemist on klassikalise patuoinafenomeniga. Euro on valuuta, mis on suutnud märkimisväärselt hästi säilitada oma sisemist ja välist stabiilsust. Peale selle ei ole ma veel öelnud, et see on palju märkimisväärsem kui euro asutajariikide keskpankade mis tahes teod viimase 50 aasta jooksul – hoidsin selle viimaseks, kui ma tohin nii öelda. Arvan, et meil on valuuta, mis on tegelikult kindel ja seda ka ajaloolises mõttes. Seepärast olgem patuoinafenomeniga ettevaatlikud.

Pean ütlema, et me kõik peame kommunikatsiooni tagamiseks kõvasti tööd tegema, kuid ma edastaks selle sõnumi nii Euroopa Keskpangale kui ka euroalale tervikuna ehk siis teisisõnu kõikidele euroalasse kuuluvatele riiklikele keskpankadele. Lisaks sooviksin öelda, et kahtlemata on tegemist 27 liikmesriiki puudutava probleemiga ja seega Euroopa Liitu kui tervikut puudutava probleemiga.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Austatud president, ma tänan teid üksikasjaliku vastuse eest. Arvan, et praegusel hetkel on detailne vastus vajalikum kui selle parlamendi puhul tavaliselt tavaks.

 
  
MPphoto
 

  Burkhard Balz, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Ka mina soovin edastada tänusõnad Jean-Claude Trichet’le, volinik Rehnile ja ennekõike selle parlamendi liikmetele avatud ja kõikehõlmava arutelu eest. See on olnud ülimalt objektiivne, isegi kui meie auväärsed parlamendiliikmed Iirimaalt lasid lõpus oma emotsioonidel välja paista – ja see on täiesti mõistetav.

Soovin mulle eraldatud lühikese aja jooksul mainida kolme punkti. Esimene neist on Euroopa Keskpanga sõltumatus. Pean õigeks ja vajalikuks, et valitsusjuhid ja riigipead – Euroopa auväärse kodaniku, Saksamaa toonase kantsleri Helmut Kohli juhtimisel – rõhutasid EKP sõltumatuse olulisust. Euroopa Keskpank on euro kaitsja. Arvan, et euro on kriisi viimastel kuudel nii stabiilne olnud just sellepärast, et meil on lõppkokkuvõttes selline sõltumatu Euroopa Keskpank. Härra Trichet, seepärast palun, et jätkaksite ka järgmistel kuudel võimalikult sõltumatut tegevust. Kui inimesed avaldavad teile oma arvamust, siis igal juhul kuulake neid, kuid lõppkokkuvõttes peavad EKP president ja nõukogu kaitsma oma sõltumatust.

Teiseks peame Euroopa Liidu kodanikega olema avatumad. See on oluline teema. Ennekõike ei tohiks me neile anda kogu aeg infot Brüsseli keeles – selle eest on meid mõneti kritiseeritud –, vaid nii, et selle sõnumi saajad, Euroopa inimesed, saaksid sellest tõesti aru. Minu arvates on see väga tähtis punkt.

Lõpetuseks, Jean-Claude Trichet mainis BASEL III raamistikku. See on järgmine asi, mida ma kindlasti rõhutaksin. Soovime rakendada BASEL III raamistiku kohe. Kuid ma soovin BASEL III rakendada kohe ainult siis, kui kõik G20 riigid teevad seda korraga. Me ei saa lubada, et Euroopa asub jälle juhtpositsioonile ja on ainus teerajaja, kahjustades sellega meie rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellepärast väidaksin, et Euroopa peaks selle raamistiku rakendama koos oma üleilmsete partneritega või kaaluma vastasel juhul alternatiive.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult.(RO) Ka mina soovin tänada Burkhard Balzi tema töö eest selle raporti koostamisel. Praeguse kriisi jaoks kavandatud kokkuhoiupakettide tulemusel ei peaks võetama meetmeid, mis võivad ohtu seada majanduse elavnemise. Arvan, et tuleb leida tasakaal majandusliku konsolideerimise ja investeeringute kaitsmise vahel, tehes seda töökohtade loomise ja jätkusuutliku arengu kaudu. Õppetunnid, mida on meile pakkunud euroalaga ettevalmistamatult ühinenud liikmesriigid, peavad panema meid tõsiselt mõtlema realistlike tähtaegade kehtestamisele tulevikus. Praeguses olukorras võib ühe- või kaheaastane viivitus olla vastuvõetav. Laienemine peab jätkuma ja selle eeltingimuseks peab olema Maastrichti kriteeriumide täitmine. Sellega seoses usun, et euro kasutuselevõtus ei tohi näha hetkelist lahendust, vaid see peaks olema keskpika laiaulatusliku poliitilise strateegia üks osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Mul on selle raporti üle hea meel ja ma toetan seda. Peaksime siiski meeles pidama, et kui kord lõppevad jutud eelarve konsolideerimise, reguleerimise ja makromajandusliku juhtimise üle, peame uurima, milline on olnud nende mõju majandustegevusele – mis on igasuguse arutelu põhiteema. Tegelikult me vajame head ja tõhusat regulatsiooni ning paremat majanduslikku juhtimist, nii et majanduskasvu peamiseks allikaks olevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted areneksid ja kasvaksid. On kurb tõsiasi, et need ettevõtted on viimase kahe aasta jooksul kõvasti kannatanud. Selle tulemusel on meil suur töötus ja see aina suureneb. EKP otsus käia välja miljardeid eurosid eesmärgiga aidata võlgades olevaid pankasid oli õige, kuid paljud pangad on muutunud EKP likviidsusest ülemäära sõltuvaks. Seega oleme praegu olukorras, kus buumiaastatel liiga kergekäeliselt laenu andnud pangad keelduvad andmast laenu väikestele ettevõtetele. Kui selline olukord jätkub, siis ei saa meil olema majanduskasvu, mida me vajame eelarvepuudujääkide ja valitsemissektori võla taseme vähendamiseks. Töötus kasvab ning meie majandusnäitajad jäävad paigale. Kui me ei soovi Euroopa inimesi taas kord alt vedada, siis tegutsegem targalt.

 

14. Ühine käibemaksusüsteem ja hariliku maksumäära miinimumtaseme järgimise kohustuse kestus (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on raport, mille esitas David Casa majandus- ja rahanduskomisjoni nimel ning mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses hariliku maksumäära miinimumtaseme järgimise kohustuse kestusega [KOM(2010)0331 – C7-0173/2010 – 2010/0179(CNS)] (A7-0325/2010).

 
  
MPphoto
 

  David Casa, raportöör. – (MT) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan juhtida parlamendiliikmete tähelepanu asjaolule, et majandus- ja rahanduskomisjonis on praegu toimumas oluline hääletus, mistõttu pean ma paluma vabandust mitme kolleegi nimel, kes ei saa siin kohal viibida, kuna oleme ajast maas ja hääletamine on just alanud.

Nagu juhataja väga õigesti märkis, on minu koostatud raport äärmiselt tähtis, sest see käsitleb käibemaksusüsteemi muutmist. Nagu te teate, siis läbirääkimised alalise käibemaksusüsteemi muutmise üle on käinud juba mõnda aega, kuid erilist edu ei ole saavutatud. 1993. aastast kasutusel olevat üleminekusüsteemi on pidevalt laiendatud. Me kõik teame, et see olukord ei ole jätkusuutlik ning et tuleb leida püsivam lahendus.

Seoses siseturuga ei anna praegune üleminekusüsteem soovitud tulemusi. Süsteem vähendab ettevõtete tulemuslikkust ning piirab ka nende piiriülese tegevuse tõhusust. Samuti on murettekitav see, et praegune süsteem võimaldab toime panna keerukaid pettusi, näiteks nn karussellpettus, mida me parlamendis hiljuti arutasime. Need mõjutavad väga negatiivselt liikmesriikide sissetulekut. Meil tuleb teha raske otsus ning õige otsuse saame vastu võtta ainult pärast põhjalikku arutelu ja pikka konsultatsiooniperioodi.

Me oleme kõik teadlikud komisjoni hiljuti võetud kohustusest koostada lähitulevikus roheline raamat, et hoogustada mõttevahetust selle küsimuse üle. Minu juhtimisel koostatud raportis kutsutakse komisjoni tungivalt üles tagama protsessi tulemuslikkus ning veenduma, et me teeme kõik selleks, et esiteks uus süsteem parandaks siseturu toimivust, teiseks, et uus süsteem vähendaks ettevõtete koormust, ning kolmandaks, et see aitaks võidelda pettustega nii tõhusalt kui võimalik.

Kõnealuses raportis, mille majandus- ja rahanduskomisjon on teadaolevalt juba heaks kiitnud, kutsutakse komisjoni samuti üles tagama, et konkreetsed ettepanekud esitatakse 2013. aastaks. Lubage mul seda viimast punkti rõhutada: ma ei tee ettepanekut, et süsteem oleks 2013. aastaks juba vastu võetud ja ellu rakendatud. Lihtsalt ettepanekud selle kohta tuleks esitada 2013. aastaks.

Ma usun, et ma väljendan ka auväärsete parlamendisaadikute seisukohta, kui siiski soovin, et kõnealune uus süsteem oleks paigas ja toimiv enne kõnealuse õigusakti kehtivuse lõppu, et praegust üleminekusüsteemi ei oleks vaja enam pikendada. Kuigi me kiidame heaks uue süsteemi laiendamise, ootame me siiski konkreetsete meetmete võtmist, ilma et nende uute ettepanekute üle arutamine põhjustaks viivitusi.

Ma tahan tänada oma kolleege, eriti variraportööre, selle raporti eest ja ma olen kindel, et selles küsimuses ootavad meid ees veel tulisemad arutelud, mis viivad kiire lahenduseni.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL-QUADRAS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma tahan tänada Euroopa Parlamenti ja eelkõige David Casat selle konstruktiivse ja kiire raporti eest, mis käsitleb komisjoni ettepanekut pikendada viie aasta võrra hariliku käibemaksumäära miinimumtaset käsitlevaid olemasolevaid eeskirju. See ettepanek ei ole keeruline ja vastuoluline.

Euroopa Parlamendi kiire arvamus komisjoni ettepaneku kohta võimaldab nõukogul võtta ettepanek vastu enne aasta lõppu – just aegsasti enne praeguste eeskirjade kehtivusaja lõppemist. Ettepanekut on nõukogu töörühmas juba arutatud. Kiirele heakskiitmisele takistusi ei tehtud.

Nagu David Casa märkis, antakse komisjoni ettepanekuga ettevõtetele vajalik õiguskindlus ja võimaldatakse täiendavalt hinnata, milline oleks hariliku käibemaksumäära asjakohane tase ELis.

Komisjon alustab peatselt laiapõhjalist arutelu käibemaksu tuleviku teemal, et hinnata ja käsitleda ELi käibemaksusüsteemi arvukaid puudusi, nagu süsteemi keerukus, ettevõtete suur halduskoormus ja pettused.

Ma teen enne aasta lõppu teistele komisjoni liikmetele ettepaneku avaldada roheline raamat, milles hinnatakse praegust süsteemi ja esitatakse eelistatud edasised sammud tulevikuks. Ma ootan huviga vastukaja sellistele küsimustele nagu kuidas luua lihtsam, vastupidavam ja ajakohasem käibemaksusüsteem ning kuidas vähendada maksu kogumisega ja maksukohustuse täitmisega seotud kulusid ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks, vähendades samas maksupettusi ja tagades paindlikkuse liikmesriikide jaoks. Tulemuste põhjal koostab komisjon 2011. aasta lõpus teatise edasiste sammude kohta, milles määratleb edasise poliitika käibemaksu valdkonnas.

Esitatud muudatusettepanekud tõestavad selgelt parlamendi soovi osaleda selles tulevase käibemaksustrateegia üle toimuvas mõttevahetuses. Ma tervitan sellise huvi ülesnäitamist ja loodan edaspidi pidada teiega viljaka arutelu selles olulises küsimuses. Ma leian siiski, et need muudatusettepanekud jäävad väljapoole täna arutatud ettepaneku reguleerimisala, mis piirdub hariliku maksumäära miinimumtaseme kohaldamisaja pikendamisega. Peale selle, mõned muudatusettepanekud ennetavad arutelu, mis peaks toimuma rohelise raamatu põhjal. See puudutab eelkõige muudatusettepanekut, mille kohaselt peab komisjon esitama ettepaneku käibemaksumäärasid käsitleva lõpliku korra kohta 2013. aastaks.

Selles etapis ei saa komisjon leppida kokku käibemaksumäärasid käsitleva ettepaneku esitamise kuupäevas. Komisjonil ei ole võimalik ennustada konsultatsioonide tulemust, sest need hõlmavad rohkemat kui käibemaksumäärad. Ma loodan, et konsultatsioonid annavad selget aimu käibemaksu tulevikuga seotud prioriteetidest. Tulevaste õigusakti ettepanekute kavandamine komisjonis sõltub seepärast suures osas nende konsultatsioonide tulemusest.

 
  
MPphoto
 

  Sari Essayah, fraktsiooni PPE nimel. – (FI) Austatud juhataja! Komisjoni ettepanekus keskendutakse sellele, et lubada praegusel süsteemil jätkata toimimist kuni 2015. aastani, ning sellega püütakse tagada, et maksumäärade vahemik ei ületaks 10%. See on väga tähtis, sest vastasel korral oleks tulemuseks liikmesriikidevahelised konkurentsimoonutused teatavates sektorites.

Kõnealuse parlamendi raporti keskmes on mõte, et komisjon algatab peagi ulatusliku konsultatsiooniprogrammi, et määrata kindlaks uus käibemaksusüsteem. Erinevalt volinikust leian, et parlamendiliikmete esitatud muudatusettepanekud on väga olulised, sest isegi praeguses etapis tahame me kindlaks määrata selle, mis suunas kõnealune uus käibemaksusüsteem loodetavasti arenema hakkab. Edaspidi peame suutma vähendada käibemaksuga seostatavat halduskoormust ja muutma korra võimalikult lihtsaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks eelkõige seoses aruannete esitamisega, võideldes samal ajal tõhusalt käibemaksupettuste vastu.

Mitme Euroopa riigi majanduses valitseb praegu suur segadus ja üks väljapakutud lahendus on alustada käibemaksumäärade tõstmist. Sellest ei oleks aga abi riikides, kus käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmine on tavaline. Ma tahan siinkohal viidata David Casa raportile, mille parlament varem vastu võttis. Selles keskenduti eelkõige sellele, mil moel võidelda selliste kaupade ja teenustega seotud käibemaksupettuste vastu, mis on altid selliseks väärkasutuseks. Ma loodan, et komisjon võtab sellega seoses tulevikus reaalselt midagi ette.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Nagu on märgitud nõukogu direktiivi ettepanekus, on käibemaksu miinimummäär aidanud tagada süsteemi toimimise piisaval tasemel.

Ma usun, et me peaksime kaaluma ühise reguleeriva raamistiku loomist, milles oleks arvesse võetud finantskriisi tõttu ilmnenud eelarve tasakaalustamatusega seoses tehtud järeldusi. On vaja uut Euroopa käibemaksustrateegiat, mis keskenduks bürokraatia vähendamisele ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust takistavate maksutõkete kõrvaldamisele. Samuti peame kaaluma vajadust ennetada maksupettusi ja nende vastu võidelda. Kuni strateegia lõpliku viimistlemiseni usun aga, et otsus pikendada käibemaksu miinimummäära käsitleva üleminekusätte kohaldamist 31. detsembrini 2015 on ajendatud soovist anda kindlust ettevõtlusringkondadele, vältida struktuurilist tasakaalustamatust Euroopa Liidus ning soodustada maksualaste õigusaktide ühtlustamist.

Oodates komisjoni rohelist raamatut käibemaksusüsteemi läbivaatamise kohta, soovin tuua esile mõne majanduslanguse küüsis oleva valitsuse kava tõsta käibemaksumäära 24–25%ni, nagu toimus Rumeenias ja Ungaris. Siiani on järgitud põhimõttelist kokkulepet, et käibemaksu ülemmäär ei tohiks olla rohkem kui 10% üle 15% piirmäära. Ma usun siiski, et sellega seoses on meil vaja täielikku keeldu, et hoida ära igasugune 25% läve ületamine. Ärgem unustagem, et nende arvude taga on tavakodanikud, kelle elujärge range poliitika ja ülemäärane maksustamine üha enam mõjutab.

Lõpetuseks tahan öelda, et ülemaksustamine ei ole ravim haigele majandusele. See ainult pikendab agooniat.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt, ALDE fraktsiooni nimel. – (SV) Austatud juhataja, volinik! Ma tahan raportööri tänada. Ma usun põhimõtteliselt, et me peaksime vältima tarbimise kontrollimist käibemaksumäärade abil. Kuid niikaua kui maksuvabastused ja vähendatud käibemaksumäärad ei sekku tuntavalt vabasse turumajandusse, oleme otsustanud leppida erinevustega ELi liikmesriikide vahel. Nagu te teate, märkis professor Mario Monti oma aruandes ühtse turu kohta, et praegused erinevused võivad avaldada negatiivset mõju ka ühtsele turule. Seepärast on meie jaoks oluline näha ette lõplik käibemaksumäärade süsteem ja juhtida tähelepanu sellele, et käibemaksudirektiivi läbivaatamine peaks pigem juhinduma ühtse turu strateegiast, mitte üksikute riikide individuaalsetest huvidest.

Nõustun volinik Šemetaga, et samuti on oluline keskenduda halduskoormuse vähendamisele, maksutõkete kaotamisele ja ettevõtluskeskkonna parandamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, tagades samal ajal pettusekindla süsteemi loomise.

Maksud on kahtlemata riigikeskne teema ja selles on väga olulisel kohal riigi enesemääramine. Samas tuleb meeles pidada, et hästi toimiv siseturg eeldab tõenäoliselt praegusest tihedamat ja ulatuslikumat koostööd, sealhulgas maksude küsimuses. Seepärast ma loodan, et komisjonil – ja austatud volinikul – jätkub julgust tegeleda nende küsimustega oma tulevastes ettepanekutes ning et hoolimata riigisisesest vastuseisust võetakse kõnealuste ettepanekute lähtepunktiks hästi toimiv siseturg. Raskel ajal tuleb raskeid küsimusi põhjalikult analüüsida.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Austatud juhataja! Esitatud ettepanekus pakub komisjon välja kohaldada 15% suurust hariliku käibemaksu miinimummäära veel viis aastat kuni 2015. aastani. Kuigi ma mõistan komisjoni väidet, et ta soovib kõnealuse direktiivi kaudu pakkuda ettevõtetele õiguskindlust, leian ma, et käibemaksuanalüüs nõuab väga intensiivset tööd. Minu arvates on see tingitud sellest, et paljude ettevõtete suure maksukahju saamise juhtumid näitavad, et Euroopa käibemaksusüsteem on väga halvasti korraldatud.

See ei ole pelgalt maksumäära probleem. See probleem puudutab riigi turul ja rahvusvahelises kaubanduses kohaldatavaid eeskirju, mis võimaldavad petturitel paljudel juhtudel üsna seaduslikult tegutseda. Seepärast tahan kasutada mulle antud aega selleks, et kutsuda üles kogu käibemaksusüsteemi läbi vaatama, sest see oleks minu arvates nii meie majanduse kui ka ettevõtete huvides. Ma pean 2013. aastat tähtajana üsna realistlikuks ja me peaksime selle küsimuse arutamist jätkama mitte üksnes maksumäärasid korrastades, vaid korrastades eeskirju.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Maksud on parimal juhul paratamatus ja need peaksid alati kajastama kulutamisvajadusi. Kui maksumäär määratakse kindlaks enne kulutamisvajaduste üle otsustamist, on tegemist põhimõttega võtta rahvalt raha enne ära ja siis alles otsustada, mille peale seda kulutada. See on pillamine.

Käibemaksu hariliku maksumäära ja vähendatud maksumäära ühtlustamine ühtsele tasemele, mille kohta tegi komisjon ettepaneku 1993. aastal, vähendaks veelgi liikmesriikide mõjuvõimu. Maksude kehtestamine on suveräänse riigi üks otsustava tähtsusega omadusi. See oleks veel üks samm selles suunas, et suveräänseks riigiks on Euroopa Liit ja liikmesriigid on lihtsalt selle jõuetud lisad. Pettuste vastu võitlemine ja VKEde koormuse vähendamine on valitud tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Käibemaksu ühtlustamine tähendab ELi võimu tsentraliseerimist ja tugevdamist.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Austatud juhataja! Uue käibemaksustrateegia eesmärk peab olema halduskoormuse vähendamine, maksutõkete kaotamine ja ettevõtluskliima parandamine, eriti VKEde jaoks. Siseturu arenguga võrreldes valitseb olukorras suur tasakaalustamatus. Sellest tulenevalt on Euroopa ettevõtted pandud ebasoodsasse olukorda. Lisaks on käibemaksusüsteemil praegusel kujul ja selliselt liikmesriikides rakendatuna teatavad nõrgad kohad, mida petturid oma huvides ära kasutavad.

Ma tahan kutsuda komisjoni üles esitama oma analüüside tulemused. Samuti peab komisjon seadma sisse konsultatsioonid uue käibemaksustrateegia teemal kõigi sidusrühmadega. Sellega seoses tuleb käsitleda ühiseid aspekte, näiteks vähendatud käibemaksumäära, maksuvabastusi, võimalust kehtestada maksimummäär ning maksustamise koht ELi siseste tarnete puhul.

 
  
MPphoto
 

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Austatud juhataja, ma tahan teid tänada käesoleva arutelu raames esitatud märkuste ja väljendatud seisukohtade eest. Mul on hea meel näha, et Euroopa Parlament ja komisjon jagavad seisukohta seoses vajadusega mõelda uuesti läbi praegune käibemaksusüsteem.

Nagu ma märkisin oma avasõnas, pooldan ma käibemaksu tulevikku käsitlevate muudatusettepanekute vaimu. Sellest olenemata leiab komisjon, et kõnealune tehnilise sisuga ettepanek käsitleb üksnes minimaalse hariliku käibemaksumäära kohaldamisaja pikendamist.

Uut käibemaksustrateegiat käsitlevate konsultatsioonide tulemusi nimetatakse üksnes selle põhjendamiseks, miks on enneaegne kehtestada püsiv harilik maksumäär. Seega puudub praeguses etapis vajadus viidata sellega seoses uue käibemaksustrateegia eesmärkidele ja raamistikule.

Lisaks ma kordan, et komisjon ei saa praegu öelda kindlat kuupäeva, millal ta esitab õigusakti ettepaneku käibemaksumäärade kohta. Esmalt peab toimuma arutelu käibemaksu tuleviku teemal, see annab komisjonile selge pildi prioriteetidest. Selle konsultatsiooni tulemused suunavad tulevaste õigusakti ettepanekute kavandamist komisjonis.

Lõpule on jõudmas töö rohelise raamatuga ning lähinädalatel avalikustame tegelikud aruteluküsimused kõigi asjaosaliste jaoks, kelleks on üldsus, Euroopa Parlamendi liikmed, sidusrühmad ja liikmesriigid. Küsimused käsitlevad tänasel arutelul päevakorda tõstetud teemasid.

Ma ootan huviga lähikuudel toimuvaid tulemuslikke arutelusid, et anda komisjonile võimalus töötada edaspidi välja parem käibemaksustrateegia.

 
  
MPphoto
 

  David Casa, raportöör. – (MT) Austatud juhataja! Mul on tõepoolest hea meel, et volinik Šemeta on mõistnud, et me soovime rohelise raamatu viivitamatut koostamist, et anda ainest põhjalikumaks aruteluks komisjoni ettepaneku üle. Nagu minu kolleegid on juba märkinud, peame me kiiresti kõrvaldama süsteemist igasugused pettused ja aitama ettevõtlussektoril nii palju kui võimalik kaotada tõkked, mida praegune süsteem püstitab. Samuti soovime me näha tõhusamat siseturgu.

Täna ei arutanud me vajalikke lahendusi. Me palume komisjonil esitada viivitamata ettepanekud, et aidata alustada asjalikke arutelusid uue süsteemi üle, võimaldades meil seega parandada olemasolevat nii kiiresti kui võimalik. Ma saan aru, et kõnealuse raporti tegelik eesmärk on pikendada kehtivusaega. Kuid ma soovin juhtida komisjoni tähelepanu asjaolule, et me ootame innukalt komisjoni võimalikult peatseid ettepanekuid, sest see võimaldab meil vastukaaluks esitada oma ideid ja tagab lõppkokkuvõttes süsteemi, mis on õiglasem kõigi jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Enamiku rahvusvaheliste sidemetega turge omavate ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide jaoks on käibemaks (või müügimaks) üks peamisi riigi rahastamise allikaid. Käibemaks on seepärast vähemalt sama oluline kui otsesed maksud. Minimaalse 15% hariliku maksumäära säilitamine järgmiseks viieks aastaks soodustab konkurentsi siseturul ja suurendab ettevõtete õiguskindlust. Seoses ELi vähendatud käibemaksumäärade küsimusega peab komisjon teatavate vähendatud käibemaksumääraga maksustatavate teenuste puhul, nagu parandusteenused, juuksuriteenused või iluteenused, püüdma vältida konkurentsimoonutusi. Sellised maksusoodustused avaldavad negatiivset mõju näiteks Austria väikeettevõtetele, kes ei pruugi olla konkurentsivõimelised Slovakkiast või Ungarist pärit teenuseosutajatega võrreldes. Lahendus on järgmine: tuleb öelda jah VKEde sihtotstarbelisele subsideerimisele, muu hulgas müügimaksu abil, vältides samas siiski konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel.

 

15. Kiireloomuline abi Haitile (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus, mis käsitleb kiireloomulist abi Haitile.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon tunneb suurt muret koolera üha suurema leviku pärast Haitil.

Haiglates kasvab ohvrite arv kiires tempos iga päevaga. Haiglaravile on võetud rohkem kui 20 000 inimest. Eelmise nädala lõpuks oli oma elu kaotanud juba rohkem kui 1100 inimest. Kuid kardetakse, et need näitajad on suuresti alahinnatud. Suremus on suur ja see näitab, et inimesed saabuvad tervisekeskustesse liiga hilja.

Koolera ravi on lihtne, kuid sellega varakult alustamine on surmajuhtumite vähendamisel otsustava tähtsusega. Koolerapatsientide ravi nõuab ka märkimisväärseid inimressursse. Haiti tervishoiusüsteem on praegu tõsiselt ülekoormatud, hoolimata rahvusvahelise üldsuse suurest toetusest.

Piirideta Arstid, kui üks peamisi arstiabi osutajaid, kutsub kõiki Haitil kohal olevaid rühmi ja asutusi suurendama ja kiirendama abi andmist.

Olukord mõjutab juba kogu riiki. Pealinnas Port-au-Prince’is levib epideemia ähvardava kiirusega. Nakkusele on eriti vastuvõtlikud just agulid, nagu Cité Soleil, väga halbade hügieenitingimuste ja puhta vee vähesuse tõttu.

Me keskendume elude päästmisele, pakkudes haigetele kiiret abi, suurendades juurdepääsu puhtale veele, edendades paremat hügieenikäitumist ja toetades epidemioloogilist järelevalvet, et teada, kus ja kuidas epideemia areneb.

Komisjon on tugevdanud oma humanitaaralast kohalolekut, pakkudes asjakohaseid meditsiinilisi eksperditeadmisi, ning on Haitil asuvate partnerite toetuseks võtnud kasutusele 12 miljonit eurot.

Samuti on Euroopa Komisjoni järelevalve- ja teabekeskuse kaudu aktiveeritud Euroopa kodanikukaitse mehhanism ning sellest on juba kaasrahastatud Prantsusmaa pakutud mitterahalise abi transporti.

Äsja võeti vastu üks pakkumine Austrialt. Käesoleva nädala alguses saadetakse kohapeale liikmesriikide ekspertidest koosnev ELi kodanikukaitse mehhanismi ja tehnilise toe rühm. Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat on lähetanud kohale Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eksperdid, kes hindavad, kuidas oleks kõige parem tugevdada epidemioloogilist järelevalvet Haitil. Kaalutakse ka täiendavat koostööd.

Pärast hiljutisi kodanikurahutusi Cap-Haïtienis ja Port-au-Prince’is jälgime koos oma partnerite ja asjaomaste ÜRO asutustega tähelepanelikult julgeolekuolukorda, eelkõige enne 28. novembri presidendivalimisi.

Komisjon oli kontaktis ÜRO humanitaarasjade asepeasekretäri ja hädaolukordade koordinaatori paruness Valerie Amosega. Me oleme temaga täielikult nõus, et tuleb rõhutada, kui tähtis on võimaldada riigi ja rahvusvahelistel abitöötajatel jätkata elupäästvat tegevust ilma häireteta.

Võttes arvesse kooleraepideemia tõsist ja kiiret süvenemist, on kiiresti vaja täiendavat abi, et täita tühimikud tervise, vee, kanalisatsiooni, hügieeni ja logistika vallas. Esmatähtsaks tuleb pidada meditsiinipersonali ja teisi vee, kanalisatsiooni ja hügieeni küsimustele spetsialiseerunud töötajaid, samuti meditsiinitarbeid, voodeid, veepuhastusseadmeid ja -tablette. Komisjon peab seepärast sidet eesistujariik Belgiaga ja liikmesriikidega, et innustada ELi andma Haitile praegusel kriitilisel ja raskel ajal täiendavat abi. ELi toetuse saab suunata ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.


Haiti ja rahvusvaheliste abitöötajate lõputud jõupingutused tulla toime praegu kohapeal valitsevate probleemidega on kiiduväärt, kuid on selge, et kriisi mõõtmed nõuavad veel rohkem vahendeid ja ressursse. Seepärast teeme me praegu kõvasti tööd selleks, et koos partneritega tõhustada reageerimist hädaolukorras, kuid olukord areneb kiiresti ja ees on kindlasti rasked ajad.

Rahvusvahelise üldsuse jätkuv solidaarsus Haiti rahvaga on endiselt väga oluline. Just seetõttu kutsun ma teid tegema kõik selleks, et suurendada liikmesriikide toetust suure humanitaarkatastroofi ärahoidmiseks.

 
  
MPphoto
 

  Michèle Striffler, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik Damanaki, lugupeetud kolleegid! Kooleraepideemia on nõudnud juba rohkem kui 1200 inimelu ja enam kui 52 000 inimest on nakatunud. Seega olenemata rahvusvaheliste organisatsioonide tugevast kohalolekust Haitil, halveneb olukord iga päevaga ja epideemia tulemusena võib lähikuudel nakatuda ligikaudu 400 000 inimest.

Mul on muidugi hea meel Euroopa Komisjoni eraldatud 12 miljoni euro üle ning ma toetan volinik Georgieva üleskutset liikmesriikidele anda mitterahalist abi vee puhastamiseks ja tarnida seadmeid. Joogivee ja sanitaarvõimaluste pakkumine on ainus viis nakatunute arvu vähendamiseks.

Üks prioriteetsetest tegevustest on pakkuda kindlustunnet elanikkonnale, keda hirmutab see riigis tundmatu haigus. Elanikkonnaga suhtlemine on oluline selleks, et anda teavet haiguse kohta ja seda ennetada, kuid samuti selleks, et ennetada vägivalla levimist riigis, eriti kuna riigis on käimas valimised.

See uus kriis tõestas taas ilmekalt Haiti ametiasutuste ja tervishoiusüsteemi suutmatust kriisiga toime tulla. Riigis on aastate jooksul toimunud mitmeid katastroofe. Haiti maavärin näitas kohalike võimude peaaegu täielikku ebakompetentsust. Pärast maavärinat valitses tõeline poliitiline tahe ehitada üles teistsugune Haiti ning annetusi lubati palju. Peaaegu aasta hiljem näeme, et ülesehitamine on vaevu alanud ning arenguprotsessis osalejad on pessimistlikud. Euroopa Komisjon peab toimima ülesehitusprotsessis juhtiva jõuna, et Haiti pääseks lõpuks ometi sest kaosest.

 
  
MPphoto
 

  Corina Creţu, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Ma tahan taas kord avaldada tunnustust Euroopa Liidule kiire humanitaarsekkumise eest. Samal ajal ma siiski usun, et meie jõupingutused nimetatud riigis peavad olema suunatud sellele, et ehitada minimaalselt toimiv riigistruktuur ajal, mil Haiti olukord meenutab farssi. Riik ei suuda täita oma peamisi ülesandeid, nagu põgenikelaagrite korraldamine, avaliku korra tagamine ning hügieenitingimuste ja joogivee pakkumine. Selline nõrkus on hõlbustanud haiguse kiiret levikut ja rohkem kui 12 000 inimese surma.

Haiti vajab riiki, mis saab oma vaeste heaks midagi ära teha. Kolm haitilast neljast elavad vähem kui kahe USA dollariga päevas. Enam kui 1,5 miljonit kodanikku elavad põgenikelaagrites, kujutades endast suurt ohtu rahvatervisele ja avalikule julgeolekule.

Usun, et Haiti riigi nõrkus on praegu peamine riskitegur. Riigi mõjuvõimu puudus tähendab, et rahva meelepaha on suunatud ÜRO vägede pihta. Valitsusvälised organisatsioonid ei julge enam oma missioone lõpule viia. Seepärast on 28. novembri valimistel nii suur tähtsus ja neid ei tohi edasi lükata, olenemata mõningate jõudude sellekohastest üleskutsetest.

 
  
MPphoto
 

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kahtlemata on erinevad tegurid soodustanud koolera levikut Haitil. See ei ole kindlasti lahendus, vaid pigem selgitus. Lahendus sellele nuhtlusele on kahesugune.

Praegu kinnitavad kohapeal viibivad abitöötajad meile, et vaja on seepi, vett joodavaks muutvaid aineid ja asjakohast hügieeniharidust. Praeguses olukorras tehakse ka pikaajalisi ettevalmistusi. Riik, kus kõik alles vajab tegemist või ümbertegemist, tuleb maavärina järgselt üles ehitada ning esimeses järjekorras tuleb tegeleda sellise taristu loomisega, mis on mõeldud nii üksikisikute kui ka kollektiivse hügieeni parandamiseks.

Loodan, et kaheksa kuud pärast Haiti ülesehitamist käsitleva konverentsi toimumist New Yorgis ei ole enam võimalik tuua seni tehtud aeglaste edusammude vabanduseks vahendite puudumist, võttes arvesse kõigi kõnelejate nõustumist sellega, et humanitaarabi andmine peab jätkuma veel mitme kuu vältel. Samuti tuleb suurema keerutamiseta nimetada need isikud, kes vastutavad vähese edu eest.

 
  
MPphoto
 

  Franziska Keller, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja, Haiti puhul on tegemist kõigi aegade ühe suurima humanitaarabioperatsiooniga. Me peame veenduma, et me ei kaota võitlust selle katastroofi vastu ning et me suudame saavutada häid tulemusi ja aidata haitilastel oma tulevikku ehitada.

Ebaõnnestumine oleks miljonite inimeste jaoks isiklik katastroof. Lisaks oleks see ka tagasilöök rahvusvahelise üldsuse jaoks seoses selle jõupingutuste ja suutlikkusega anda ühiselt humanitaarabi. Usun, et me peame koondama kõik oma kogemused, Haitil ja mujal saadud õppetunnid ning ka piisavalt rahalisi vahendeid. Seepärast on mul väga hea meel komisjoni teadaande üle, et ta annab kooleravastaseks võitluseks täiendavad 12 miljonit eurot.

Selleks, et abi oleks tõhus, peame olema kindlad, et see toetus jõuab Haitini kohe, et see jõuab kohale tervikuna ja mitte ainult osaliselt ning et me toetame õigeid algatusi. Samuti tuleb tagada, et me ei jäta tähelepanuta maavärinajärgset ülesehitust, sest ilma selleta on haiguse vastu võimatu võidelda.

Mul on komisjonile kaks küsimust. Esiteks soovin ma teada, kas lubatud raha on saabunud ning kas see on välja makstud ja kasutusele võetud. Teiseks soovin ma teada, mida te arvate valimiste edasi lükkamisest, sest see küsimus on jälle päevakorral.

Haiti revolutsioon ei ole kunagi ajalooraamatutesse jõudnud. Loodame, et Haitil praegu valitsevad rasked ajad lähevad ajalukku, tähistades parema tuleviku loomise algust kõigi haitilaste jaoks. Ma loodan nimetatavat ka asjaolu, et ELil oli selles väga tänuväärne osa.

 
  
MPphoto
 

  James Nicholson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Kaks kuud tagasi olin ma üks Haitit külastanud AKV delegatsiooni juhte ning see oli tõenäoliselt üks tähtsaim ja kõige liigutavam kogemus mu elus. Esiteks teevad seal oma tööd ja püüavad aidata haitilasi väga pühendunud inimesed. Teiseks on haitilased väga uhke rahvas ning me peaksime seda oma arutelu alguses tunnistama.

Haiti president ja peaminister ütlesid meile, kui õnnelikud on haitilased, et neil on head sanitaartingimused ning et neid ei kimbuta haigused – kuid kurb tõsiasi on, et nüüd tabas neid tõbi. See ei ole ülemäära raske haigus ravida. Kuid selleks, et näha, mis tingimustes abitöötajad oma tööd teevad, peab ise kohal viibima. Kui rääkida tervishoiuteenustest, siis pean härra presidendile vastu vaieldes nentima, et Haitil puuduvad sellised tervishoiuteenused nagu meil ja kõik teavad seda – haitilased sõltuvad Piirideta Arstidest, Briti Punasest Ristist ja paljudest teistest organisatsioonidest üle kogu maailma.

Mis puutub valimistesse, siis on tõsi, et Haitil ei ole praegu valimisi vaja. Kuid riik ei saa enne edasi liikuda, kui tal on juhtimisvõimeline president ja peaminister. Ma tahan avaldada kiitust suurepärastele meestele ja naistele Euroopa Komisjoni büroos, kes nendes kohutavates oludes püüavad säilitada Euroopa Liidu kohalolekut Port-au-Prince’is ja kes teevad ülihead tööd. Kui ma Haitil viibisin, olin ma ise selle tunnistajaks.

 
  
MPphoto
 

  Marie-Christine Vergiat, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan ma tänada kõiki oma kaasparlamendiliikmeid, eelkõige esimeeste konverentsi selle eest, et nad nõustusid pidama mõttevahetust Haiti teemal, mille minu fraktsioon välja pakkus. See oli hädaolukord.

Pärast maavärinat 2010. aasta jaanuaris koondas rahvusvaheline üldsus oma jõud Haiti toetuseks. Kuid näib, et antud lubaduste ja tegelikult kohapeale saabunud abi vahel oli lõhe, et mitte öelda kuristik. 2010. aasta märtsis lubas paruness Ashton Euroopa Liidu nimel anda Haiti rahvale parema tuleviku ehitamiseks 1,235 miljardi euro väärtuses abi.

Alates juulist on valitsusvälised organisatsioonid eesotsas Piirideta Arstide ning volinikuga andnud häirekella ja juhtinud tähelepanu haigusttekitavatele tingimustele, mida sajad tuhanded inimesed peavad taluma. Pärast seda ei ole olukord palju muutunud, kuid inimesed on üllatunud kooleraepideemia kiirest levikust ja rahvusvaheline üldsus hakkab taas haletsust ilmutama. Surnud on juba rohkem kui tuhat inimest ja nakatunute arv kasvab pidevalt, kuigi spetsialistide sõnade kohaselt on haiguse surmaga lõppemise vältimiseks võetavad meetmed suhteliselt lihtsad. Tervishoiutöötajatel puudub aga kõnealuse haiguse kohta piisav väljaõpe ning on probleeme põhiliste tervishoiutoodete toimetamisega sinna, kus neid vajatakse.

Kuidas on võimatu aru saada, miks sellistes tingimustes on toimunud tänavarahutused? Haiti inimesed tunnevad end üsna abitutena. Neil on raske jätkuvalt usaldada rahvusvahelist üldsust. Seepärast on minu küsimused komisjonile lihtsad.

Kus täpselt on kogu see abi, ja mitte ainult humanitaarabi, mida Euroopa Liit Haitile lubas?

Kas teie arvates oleks seda hilisemat tragöödiat olnud võimalik vältida, kui abi oleks jõudnud kohale varem?

Kuidas on võimalik, et rahvusvaheliste konverentside tulemuseks näivad taas kord olevat üksnes täitmata lubadused?

Miks ei leia mingit vastukaja president Prévali jõupingutused muuta ÜRO stabiliseerimismissioon Haitis (MINUSTAH) ülesehitust toetavaks?

Ja lisaks, Haiti elanikkond soovib valimiste toimumist, kuid millistel tingimustel need aset leiaks ja milline oleks Euroopa Liidu toetus?

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Hoolimata kõigist hoiatustest, et Haiti tulevikku ei tohi pärast jaanuaris toimunud maavärinat unarusse jätta, näivad viimaste päevade uudised näitavat, et rahvusvaheline üldsus on saare hüljanud kõige otsustavamal ajal – riigi ülesehitamise ajal.

Levimas on tõesti koolera. See on haigus, millest teatakse Haitis vähe, ja see on omandanud lausa müstilise ja religioosse tähenduse. ÜRO rahuvalvajaid on süüdistatud selle nakkuse levitamises. Piisas kõigest ühe Nepali sõduri nakatumisest saarel, et sajad inimesed, naised ja lapsed, asuksid piirama rahujõudude peakorterit. Ka humanitaartöötajad tunnevad end ohustatuna ja paljud lahkuvad riigist.

Olukord on väga pingeline ja suur osa 12. jaanuaril toimunud võimsa maavärina tekitatud rusudest on jäänud tänavatele ja linnaväljakutele. Me oleme kuulnud, et vett ei ole piisavalt, mistõttu ei saa inimesed pesta ja kaitsta ennast nakkuse vastu.

Koolera vibrioon levib kiiresti ja surnute arv kasvab pidevalt. Vastavad arvud on juba esitatud, kuid ma tahan neid korrata: praeguseks on ohvreid 1130 ja haiglaravile pandud inimeste arv on ühe kuuga tõusnud rohkem kui 18 000ni. Kuid lisaks on iga päev tuhandeid inimesi, kes teatavad nakkuse sümptomitest.

Rahvusvaheline üldsus ei saa enam kauem viivitada. Viivitamata tuleb leida lahendus, vastasel korral jäävad kõik edaspidised nakkuse juhtumid igaveseks meie südametunnistusele.

 
  
MPphoto
 

  Michael Cashman (S&D). – Austatud juhataja! Ma tahan kõigepealt tänada volinik Georgievat tõhusa koordineerimistegevuse eest ja diskussioonide eest, mida ta peab ÜROs paruness Amosega.

Meil Euroopa Parlamendis on väga lihtne ja odav kritiseerida. Ma tahaksin, et me jääksime toetavaks ja avaldaksime survet seal, kus vaja. See on minu sõnum kõigile parlamendiliikmetele. Me peame survestama oma liikmesriike, et nad annaksid rohkem abi, ka mitterahalist abi. Kui te vaatate abi andnud riikide nimekirja, siis need on riigid, kes seisavad silmitsi raske majandusliku olukorraga – näiteks Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Ungari –, kuid on siiski pingutanud, et abi anda. Seepärast kutsun ma igaüht meist tungivalt üles võtma ühendust oma riigi valitsusega ja paluma neil abikohustusi võtta. Kui on kahtlusi seoses sellega, kas abi jõuab kohale või ei, siis loogem suutlikkus abi kohaletoimetamiseks.

Lõpetuseks tahan ma tänada volinikku ja avaldada tunnustust täiendava 12 miljoni euro lubamise eest. Maavärin oli suur tragöödia. Nüüd leviv kooleraepideemia on veelgi suurem tragöödia.

 
  
MPphoto
 

  Niccolò Rinaldi (ALDE).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Esmalt satub kohutava maavärina epitsenter just sellesse kõige vaesemasse ja kõige halvemini valitsetud piirkonda Ameerika maailmajaos, nüüd tabab koolera riiki, mis saab peaaegu kõige rohkem rahvusvahelist abi ühe elaniku kohta. Milline vastuolu! See ei ole lihtsalt halva õnne jahmatav kombinatsioon: Haiti tänavad on täis lapsi ja prügi vahele pikitud telke ning mitte keegi ei tea, kust alustada.

Kohalikud poliitikud on sageli ahned ja keskenduvad võimumängudele, mitte ülesehitusprotsessi üle kontrolli haaramisele. Maavärinas kannatada saanud bürokraatiamasina halduskultuur on madal ja mõnel juhul on see isegi takistanud abi laiali jagamist. Rahvusvahelisi organisatsioone on palju ja nende juhtimine on sageli halb ning tegelikult ei ole neil õnnestunud elanikkonda kaitsta.

Külastades riiki juunis Euroopa Parlamendi delegatsiooni koosseisus ning nähes arvukaid maha jäetud põlde, koristamata rusu ja prahti, sain selget aimu sellest, kui halvaks võib olukord muutuda. Nüüd võitleme kooleraga.

Komisjon ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (ECHO) on seni teinud kõik, mida neilt nõuti, kuid nüüd peavad nad oma jõupingutusi kahekordistama. Olen seisukohal, et peale jõuliste taastamismeetmete vajab Haiti praegu suuremat kaitset rahvusvahelisel poliitilisel tasandil.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (ECR). – Austatud juhataja! See on tragöödia, millest rääkimiseks ei leidu sõnu. Kui katastroof Haitit 2010. aasta jaanuaris tabas, saabus rahvusvaheline üldsus Haitile suure hurraaga. Sõjaväe helikopterid asusid tõstma maha kukkunud raskeid müüritükke. Nad kõik on läinud. Nad lahkusid ootamatult. Needsamad müüritükid blokeerivad teid ja juurdepääsu ning maanteevõrgustik on katkenud. Volinik Georgieva on teinud suuri jõupingutusi tegevuse koordineerimiseks.

Miks nii juhtus? Miks lahkusid äkitselt kõik need inimesed, sealhulgas ka riigisekretär Clinton, kes jaanuaris ootamatult välja ilmusid? Miks palutakse nüüd ka ÜRO-l lahkuda? Millal soovitakse ELi kohaloleku lõpetamist? See on naeruväärne. Rahvusvahelise üldsuse kohalolek on vajalik just töötasandil ning me peaksime aitama tavalistel haitilastel vabaneda sellest pealinnas toimuvast politiseeritud mõttetusest.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Ma tahan tänada teid esitatud raporti eest, mis käsitleb Haitil valitsevat olukorda. Järjekordse epideemia puhkemine Haitil oli etteaimatav. Aasta algusest ja maavärinast alates oleme teinud suurt tööd, kuid töö ei ole edenenud loodetud tempos. Me oleme sageli rääkinud sellest, milline olukord valitses Haitil enne maavärinat.

Meile oleks kindlasti olnud abiks, kui Haiti oleks olnud toimiv riik, kuid see ei ole toimiv riik ega saa seda olema veel pikka aega. On vaja teha palju tööd. Nüüd on vaja kiireloomulist tegutsemist, kuna meid ohustavad uued epideemiad ja vägivallapuhangud.

Austatud volinik, on olemas tõsine vajadus tuua Brüsselisse kokku parimad tervise valdkonna eksperdid ja koostada Haiti jaoks strateegiline abikava. Lahendust vajab julgeoleku-, finants- ja eriti tervishoiu olukord.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud volinik, lubage ka minul teid kõigepealt tänada Haitiga seoses tehtud suurepärase töö eest ning samuti kõige eest, mida te olete teinud Pakistanis. Me teame, et te olete kohal iga hädaolukorra puhul.

Haitil juhtunu oli tõepoolest ülisuur katastroof. Me räägime rohkem kui 1000 surnust ja 15 000 haigest ning need arvud üha kasvavad. Vajadused on tohutud ja me näeme, et teie käsutuses olevast rahast ei piisa. Saab aina selgemaks, et meil on tõepoolest vaja uut rahastamisvahendit. See võiks ehk – ja kõige tõenäolisemalt – olla üleminekumaksu kujul. Me vajame muid rahastamismehhanisme, mis suudavad toetada meie tegevust kasvavate humanitaarvajadustega toimetulekul.

Samuti peame kaaluma, mida me saame teha selleks, et hoida ära haiguste leviku kordumine ÜRO heaks töötavatelt inimestelt.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder (EFD).(NL) Lugupeetud juhataja! Täna pärastlõunal sain ajakohase teabe Hollandi abiorganisatsioonilt, kes on tegutsenud Haitis juba palju aastaid. See teave tegelikult kinnitab komisjoni kirjeldatud sünget, kuid realistlikku pilti. Samal ajal väidavad Hollandi abitöötajad mulle, et nad usuvad Euroopasse eelkõige kui suurdoonorisse. Mida täpselt nad meilt siis ootavad? Kuigi rahvusvahelisel doonorite konverentsil lubati suuri summasid, on kätte saadud ainult väike osa sellest. Nüüd taotles Ühinenud Rahvaste Organisatsioon lisarahastamist, kuid suur osa lubatud vahenditest ei ole kohale jõudnud. Seepärast ma loodan, et Euroopa Liit haarab ohjad selle tagamisel, et raha tõepoolest jõuab abivajajateni, sest olukord Haitil on murettekitav. Loomulikult on esmatähtis haiguste ennetamine ja puhta joogivee pakkumine. Ma loodan, et Euroopa Liit asub hoogsalt tegutsema selle nimel, et tagada puhta vee varud Haitil. Eriti oluline on ekspertide kaasamine, veekaevude rajamine, puhta joogivee tagamine ning meditsiiniabi pakkumine. Kõike seda on vähe. Ma pöördun Hollandi poole, kuid samuti Euroopa Liidu institutsioonide poole palvega tulla tõepoolest viivitamata Haitile appi selles kriitilises hädaolukorras.

 
  
MPphoto
 

  Ricardo Cortés Lastra (S&D).(ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Damanaki! Kõigepealt soovin ma tänada komisjoni Haitil tehtu eest.

Kuid olukord nõuab kiireloomulist ja palju jõulisemat reageerimist. Meil on vaja rohkem ressursse ja rahvusvahelise üldsuse suuremat pühendumist, olenemata raskustest seoses rahaliste vahendite kasutuselevõtmisega praeguses majandusolukorras. Ei saa olla, et vahendid on olemas mõne probleemi lahendamiseks, kuid puuduvad kõnealuse olukorra jaoks.

Meil on mitu tervishoiu- ja humanitaarvaldkonna prioriteeti: teavitada elanikkonda konkreetsest tõvest, hankida telke, parandada sanitaarolukorda kõigis piirkondades ning tagada juurdepääs puhtale veele. Kõik need ülesanded on kiireloomulised ning komisjon ja kõik liikmesriigid peavad tegema suuri jõupingutusi.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Ma tahan avaldada tänu volinik Georgievale komisjoni tehtud töö eest. On väga oluline, et Euroopa Liidul oleks Haitil täita väga suur ja nähtav osa. Kuid probleemi keskmes on siiski meie kaasinimesed, teised elusolendid. Meil lasub ka vastutus nende ees, sest nad on enneolematu katastroofi ohvrid – esmalt maavärin ja nüüd kooleraepideemia.

On tähtis, et meie saadetav raha ja abi jõuaks kiiresti sihtkohta. Paljud kristlikud abiorganisatsioonid teevad seal head tööd ning näib, et neil on ka tõhusad kanalid abi kiireks toimetamiseks abivajajateni. Sellega seoses ma loodan, et ka komisjon saab kasutada ära tunnustatud humanitaarabi- ja kristlikke organisatsioone, kes kohapeal nii head tööd teevad. Sel moel on võimalik saata abi sihtkohta ja saavutada parim võimalik tulemus.

 
  
MPphoto
 

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan teid kõiki osalemast ja arutlemast teemal, mis jääb kahjuks meiega veel mõnda aega. Selle kriisi lahendamine ei ole lihtne.

Me oleme saanud mõned hinnangud – ka oma asjatundjatelt – selle kohta, milliseks võib kujuneda probleemi ulatus lähikuudel, ning ma nõustun nendega, kes ütlesid, et me peame Haiti puhul kaasama suurõnnetuste ohjamise Euroopa keskuse eksperditeadmised. Hinnangute kohaselt nakatub enne käesoleva epideemialaine hääbumist umbes 500 000 kuni 720 000 inimest.

Pan-Ameerika Terviseorganisatsiooni prognoositav 400 000 on pisut väiksem, kuid sama suurusjärgu arv. Seega peame jõud koondama. Nõustun kõigiga, kes kõnelesid jõudude viivitamatust koondamisest ning vajadusest aidata nüüd ja kohe.

Lubage mul esitada neli selgitust. Esiteks, kuidas me saame kõige paremini aidata. Käes on aeg, mil me peame kasutama tõelisi partnerorganisatsioone ja andma neile kohe tegutsemiseks vajalikud ressursid. Samuti peame kutsuma liikmesriike üles andma mitterahalist abi. Alates neljapäevast, kui ma liikmesriikide poole pöördusin, on abi hakanud saabuma, kuid rohkem on vaja tervishoiutöötajaid, veepuhastustablette ja toetust teavituskampaaniale, sest – nagu paljud siin ka märkisid – on levinud väärarusaam sellest, mida see haigus endast kujutab ja kuidas seda kõige paremini ravida. Selle tulemusena surevad inimesed asjatult, sest nad on liiga ära hirmutatud, et minna ravikeskustesse – nad kardavad sealt ravi asemel hoopis nakkust saada.

Teiseks rääkis mitu sõnavõtjat lubatud rahalistest vahenditest ja sellest, kuidas läheb Haiti ülesehitamine. Komisjon on oma lubadustest kinni pidanud. Komisjon eraldas 460 miljonit eurot ja maksab seda välja vastavalt teatavaks tehtud ajakavale; kõrge esindaja ja asepresident Cathy Ashton ning volinik Andris Piebalgs on alustamas kokkuvõtete tegemist liikmesriikidega, et selgitada välja, milline olukord valitseb seoses abiks lubatud rahadega. Ma võin teile kinnitada, et sellesse suhtutakse väga tõsiselt, sest kaalul on rahvusvahelise üldsuse renomee sellel väga raskel ajal.

Kuid Haiti suutlikkus abi vastu võtta on piiratud. See on ka minu kolmas ja väga oluline märkus ning ma olen mõnega teie hulgast sel teemal juba vestelnud. Kui ma esimest korda Haitile saabusin, leidsin ma, et katastroof oli küll kohutav, kuid see ei olnud Haiti kõige tõsisem mure. Haiti suurim probleem oli see, et kümneid aastaid ei olnud toimunud arengut ja puudus toimiv riik, mis muu hulgas tähendas ka toimiva tervishoiusüsteemi puudumist.

Ma nägin laagrites inimesi seismas järjekorras arsti ees mitte sellepärast, et nad oleksid haiged olnud, vaid sellepärast, et nad ei olnud ealeski varem arsti näinud ja kasutasid ära laagris pakutavat terviseteenust.

Selline toimivale riigile omaste oskuste ja võimete täielik puudumine tekitab probleeme, mis kõnealust epideemiat veelgi süvendavad. Me näeme endiselt vaeva, et valitsus näeks ette koha surnukehade kõrvaldamiseks – ilma selleta võib epideemia kahtlemata levida – ja annaks käsu välikäimlate tühjendamiseks, et parandada sanitaarolukorda. Ei ole võimalik liigselt rõhutada, kui ülimalt tähtis on mõista, et Haiti probleeme ei ole lihtne lahendada, sest selle probleemi keskmes on aastakümnete pikkune stagnatsioon ja toimiva riigi puudumine.

Küsiti ka valimiste kohta ja tunti huvi, kas need ikka peaksid toimuma. Haiti võimud soovivad ajakavast kinni pidada. Mul on raske sellele vastata. Ma ei ole veel Haitil käinud, kuid minu arvamus on, et valimiste ärajätmine või edasilükkamine võib niigi rasket olukorda hoopis destabiliseerida. Valimiste toimumine võib tuua teatavat kasu, kuid nagu ma ütlesin, põhineb see seisukoht sellel, mida ma olen kuulnud, mitte näinud.

Minu neljas punkt käsitleb osalemist. Teie kutsusite komisjoni üles osalema protsessis väga vahetult. Seda me oleme teinud ja selles suunas me ka jätkame. Paruness Ashton külastab Haitit tõenäoliselt homme ja ma kavatsen sinna ka ise minna, sest praegu on väga oluline jõud mobiliseerida, tagada tegevuse hea koordineerimine ning ausalt öeldes anda sealsetele inimestele ja meie oma töötajatele lootust. Meie inimesed on väga raskes olukorras: nad viibivad paikades, kust Haiti tervishoiuametnikud epideemia ees hirmu tundes lahkuvad, mistõttu seisavad meie töötajad silmitsi juhtumite arvu massilise suurenemisega.

Me peame suutma säilitada rahus oma kohaloleku ja püüdma olla inimestele lootustandvaks majakaks. Üks parlamendiliige nimetas haitilasi väga vastupidavaks rahvaks. Nad on seda tõepoolest ja nad väärivad kogu meie abi sellel eriti raskel ajal.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

 

16. Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava – Läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastane kava – Valikulise püügi keeld ning lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis – Võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamine vesiviljeluses (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühendatud arutelu alltoodud raportite kohta:

– Izaskun Bilbao Barandica kalanduskomisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava [KOM (2009)0399 – C7-0157/2009 – 2009/0112(COD)] (A7-0299/2010);

– Pat the Cope Gallagheri kalanduskomisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastane kava [KOM (2009)0189 – C7-0010/2009 – 2009/0057(COD)] (A7-0296/2010);

– Marek Józef Gróbarczyki kalanduskomisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 seoses valikulise püügi keeluga ning lesta ja hariliku kammelja püügipiirangutega Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis [KOM (2010)0325 – C7-0156/2010 – 2010/0175(COD)] (A7-0295/2010); ning

– João Ferreira kalanduskomisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses [KOM (2010)03932009/0153(COD)] (A7-0184/2010).

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica, raportöör. – (ES) Austatud juhataja! Alustuseks tahan ma avaldada tunnustust Biskaia lahe rannalähedase kalapüügi sektorile, teda tänada ja kiita vastutustundliku käitumise eest.

Lugupeetud volinik, sektoril on seda kava kiiresti vaja, et saavutada oma eesmärk, milleks on täpsemalt kasumit taotleva tegevusega tegelemine, seadmata ohtu püügikoha tulevikku. Selleks on vaja säilitada anšoovisevarud Biskaia lahes tasemel, mis võimaldab nende majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku kasutamist. Seda on võimalik teha tõhusamalt, kui arvutada saagikust teaduslike arvamuste põhjal ja mitte lasta lubatud kogupüügi arvutustel muutuda ebamääraste poliitiliste läbirääkimiste objektiks.

Kavas tuleb seepärast käsitleda kalavaru kasutamise eeskirju ning see tähendab, et püügikvoodid tuleb kehtestada teaduslike arvamuste põhjal saadud hinnangute alusel.

Lugupeetud volinik, komisjon esitas selle ettepaneku 2009. aasta juulis. Meie alustasime sellega tööd septembris. Koos kogu Hispaania ja Prantsusmaa kalandussektorit esindavate kalandusorganisatsioonide, teadusasutuste ja edelapiirkonna vete piirkondliku nõuandekomisjoniga (SWWRAC) lõime asjakohase töökorra. Seda põhimõtet järgides töötasime ühise ettepaneku kallal, mis saavutas Euroopa Parlamendis laiapõhjalise toetuse.

Olles saavutanud suure konsensuse ja olles teadlik Lissaboni lepingu peatsest jõustumisest ning ebakindlusest seoses sellega, kuidas tuleks seda kohaldada juba avatud juhtumite suhtes, pidasime 30. novembril 2009 kalanduskomisjonis indikatiivse hääletuse. Selline avatud ja kõiki pooli kaasav käsitlus on kohanud hoopis teistsugust suhtumist nõukogus ja komisjonis.

Alustuseks saime töö käigus teada, et ettevalmistamisel on kontrollimäärus, mis võib avaldada mõju kõnealusele raportile, kuigi me saime selle teema kohta üksnes piiratud teavet. See põhjustas suurt ebakindlust viisil, mida oleks olnud väga lihtne vältida. Pärast kalanduskomisjonis toimunud hääletust ja Hispaania eesistumise ajal pidasin ma nõukoguga läbirääkimisi ettepaneku üle. Me otsustasime kutsuda kokku kolmepoolse kohtumise, kuid meie üllatuseks teatas eesistujariik Hispaania kohtumise toimumise päeval meile, et Prantsusmaa valitsuse palvel otsustas Hispaania valitsus küsimuse arutamise edasi lükata, sest ei olnud kindel selle õiguslikus aluses. Pärast kuudepikkust tööd olime nüüd ummikseisus. Eesistujariik Hispaanial ei õnnestunud kokkulepet ja kolmepoolset dialoogi saavutada.

Ma pöördusin järgmise eesistujariigi poole küsimusega, kas ollakse valmis läbirääkimisi jätkama. Nad palusid mul varuda kannatust ja mitte kiirustada. Pidades silmas nõukogu täielikku soovimatust edasi liikuda, korraldasime õigusteenistuste nõuannet järgides uue hääletuse.

Selle teise hääletuse käigus lükati tagasi kolm muudatusettepanekut, mis indikatiivsel hääletusel vastu võeti ja mis olid sektori jaoks ülisuure tähtsusega.

Esimene neist käsitleb kalavarude püügimahu näitajaid ja selles tehakse ettepanek kehtestada asjakohasemaks näitajaks 0,4.

Teine muudatusettepanek käsitleb elussööda hõlmamist lubatud kogupüügis. Oleks viga arvestada seda osana püügikvoodist.

Kolmas muudatusettepanek käsitleb püügikoguste läbivaatamist.

Kui teaduskomitee ei suuda esitada hinnangut praeguse biomassi kohta, sest tal puudub piisav teave, ei tohiks kalandussektorit kahekordselt karistada eelmisel aastal kohaldatud lubatud kogupüügi vähendamisega 25%. Komisjon oli juba pidanud asjakohasemaks vähendada sellisel juhul lubatud kogupüügi taset 10% ja igal juhul vähemalt 7000 tonni. Mis puutub Euroopa Parlamendi volitustesse, siis nõukogu ja komisjon on neid pidevalt eiranud. Asjaolu, et isegi kõnealuse ettepaneku üle toimuva arutelu ajal oleme kuulnud mitteametlikke uudiseid, et nõukogu taotles selle tagasivõtmist, näitab selgelt nõukogu suhtumist.

Kas see on tõsi? Ma küsin seda teilt, austatud volinik. Miks? Mida te kavatsete teha? Ma soovin vastust saada täna. Samuti palun ma eesistujariik Belgial selgitada mulle, miks ta taotles ettepaneku tagasivõtmist. Ma soovin nendele küsimustele selgeid vastuseid. Me töötasime 14 kuud, kuid ette on meil näidata ainult segadus.

Nõukogu ja komisjoni tegevus kahjustab Euroopa institutsioonide usaldusväärsust sektori silmis, mis on väsinud asja sellisel moel ajamast ja vajab lahendusi.

Suurendage oma usaldusväärsust selles sektoris! Või vähemalt võitke tagasi pärast 2009. aasta septembrit kaotatud usaldus!

Parlament on täis otsustavust kasutada talle Lissaboni lepinguga antud kaasotsustusmenetluse volitusi. Te peate seda austama. Teie tegevus ei ole kooskõlas 21. sajandi juhtimistavaga. Meie juhtpõhimõteteks on olnud läbipaistvus ja osalemine. Palun võtke need põhimõtted omaks. Ainult nii tuleb Euroopa projekti edendada.

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher, raportöör. – (GA) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Kõigepealt lubage mul tänada kõiki neid, kes aitasid mind selle olulise harilikku stauriidi käsitleva raporti koostamisel: variraportöörid, kalanduskomisjoni sekretariaat, pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon, fraktsiooni poliitikanõunik ja minu enda büroo nõunik. Samuti soovin ma tänada komisjoni ja nõukogu abi ja toetuse eest. Koostöö ja mõttevahetus ning kõigi nende inimeste pakutud ideed tagasid, et mul oli võimalik teile täna see raport esitada. Ma loodan, et see saab üldise heakskiidu osaliseks.

raportöör. – Läänepoolsed hariliku stauriidi varud on Euroopa kalandussektori jaoks kõige olulisemad varud. Ettepaneku aluseks on 2002. aastal toimunud ÜRO ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rakenduskava.

Sellel tippkohtumisel nõustus komisjon säilitama kalavarud tasemel, mis võimaldab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust, või taastama need selle tasemeni. Järgnev Euroopa Komisjoni ettepanek koostati tihedas koostöös pelaagiliste liikide hindamisrühmaga, kes algselt selle ettepaneku oli esitanud. Alates 1997. aastast korraldatakse kalamarja tootluse uuringuid hariliku stauriidi puhul iga kolme aasta tagant. Kogutud andmed ei olnud piisavad selleks, et teadlased oleksid saanud esitada täieliku hinnangu varude seisukorra kohta.

Kavandatavas majandamiskavas käsitletakse neid kitsaskohti, kehtestades hariliku stauriidi püügiga tegelevate kalalaevade jaoks valemi, mida teatakse kui püügikontrollieeskirju. Nende eeskirjadega nähakse ette mehhanism määratletud piirkondadest püütud stauriidi maksimaalse lubatud lossimise ja püügikoguse aastase ülemmäära arvutamiseks. Kava pidi muutuma toimivaks 2009. aasta lõpus, kuid selle kohaldamine lükkus edasi Lissaboni lepingu jõustumise tõttu.

Loomulikult austan ma täielikult nõukogu õigust määrata kindlaks püügivõimalused ja neid eraldada. Ma kohtusin eesistujariigi Belgia esindajatega enne oma raporti vastuvõtmist kalanduskomisjonis. Nad esitasid ettepaneku, mis annaks nõukogule lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel teatava paindlikkuse seoses kogupüügi kogustega. Ma usun, et see eesistujariik Belgia ettepanek, mille kalanduskomisjon ka lõpuks vastu võttis, kaitseb aluslepingute kohast nõukogu ainuõigust määrata kindlaks püügivõimalused ja neid eraldada.

Ma soovin arutada fraktsioonide PPE, S&D ning GUE/NGL esitatud muudatusettepanekuid seoses piirkonnaga VIIIc ehk teisisõnu Biskaia lahega. Ma tahan parlamendile teatada, et raportöörina ma toetan sotsialistide esitatud muudatusettepanekut, kuid ei saa nõustuda fraktsioonide PPE ja GUE/NGL muudatusettepanekutega. Ma esitan selle põhjused.

Teaduslikud nõuanded on selged. See on varu, mis hõlmab kogu geograafilist ala. Kui parlament PPE ja GUE/NGL esitatud ettepaneku vastu võtab, muudab see majandamiskava mõttetuks, luues kaks eraldi piirkonda ühe kalavaru jaoks. Kui me seda teeksime, looks see väga ohtliku ja tõsise pretsedendi tulevaste stauriidivarude majandamiskavade jaoks. Me ei saa ühe kalavaru jagamisega nõustuda.

Need kes soovivad seda toetada, teevad seda isiklikel ja oma liikmesriigi jaoks olulistel põhjustel, kuid tegemist on ühise kalanduspoliitikaga ning me peame sellest kinni pidama. Ma saan aru, et meie Hispaania ja Portugali kolleegidel võib olla mureküsimusi, ja ma olen need mureküsimused lisanud raporti projekti muudatusettepanekusse 7. Selle kohaselt võetakse kava rakendamisel arvesse rannapüügilaevastikku ja selle ajaloolisi õigusi.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et see muudatusettepanek on nõukogu ja pelaagiliste liikide piirkondliku hindamisrühma jaoks vastuvõetav ning et selles võetakse arvesse Hispaania ja Portugali kolleegide väljendatud seisukohti. Kuid säilitame poliitika endisel kujul.

 
  
MPphoto
 

  Marek Józef Gróbarczyk, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Ma soovin alustada oma sõnavõttu sellega, et väljendada siirast tänu kõigile, kes aitasid seda raportit ette valmistada. Aitäh Euroopa Komisjonile, kõigile variraportööridele ja kalanduskomisjoni liikmetele toetuse eest selle raporti koostamisel. Me saavutasime täieliku kokkuleppe, sest Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon võttis raporti vastu ühehäälselt. Võtke veel kord vastu minu siirad tänusõnad.

Raporti eesmärk on reguleerida lestapüüki Läänemeres ja peatada vette tagasi heitmise tava, säilitades samas kalavarude majandamise mudeli, mida teatakse lubatud kogupüügi nime all. Raportist selgub, et see süsteem töötab nõuetekohaselt ning et sellel on teatavate kalaliikide puhul täita praktiline ülesanne. Just sel põhjusel tuleks rõhutada, et on oluline lisada artikkel 15a määrusesse (EÜ) nr 2187/2005. Püütud kalaliikidel võib olla väike turuväärtus või ei pruugi need olla kõlblikud inimtoiduks. Tuleb rõhutada, et see säte võimaldab dekilt merre tagasi lasta elusa püütud lestasaagi, millel ei ole püügipiirangute kehtimise ajal turuväärtust. Seepärast võimaldab kõnealune artikkel vee-elusressursse säästvalt kasutada.

Minu koostatud raporti põhjal vastu võetud tegevuskava peab aitama kaotada vette tagasi heitmise Läänemeres, kehtestades vajaduse korral näiteks Läänemere kalanduses täieliku tagasiheitekeelu. Selle tulemuseks peab olema mereressursside säästev ja tõhusam majandamine. Vette tagasi heitmise täielik keelustamine ei ole lesta või teiste lestlaste puhul põhjendatud, sest see avaldab negatiivset mõju nende liikide varudele. Pidades silmas eesmärki, et püügipiirkond peab jääma stabiilseks ja prognoositavaks ning et kalavarusid kasutatakse kindlaksmääratud piirnormide piires, tuleb tunda muret selle üle, et vette tagasi heitmise keeldu võidakse kasutada alamõõdulise tursa suuremahulise tööstusliku kalapüügi seadustamiseks Läänemeres. Kuna puuduvad usaldusväärsed teaduslikud andmed, mille põhjal hinnata tursa kaaspüügi osakaalu tööstuslikus kalapüügis, on oluline seada viivitamata sisse saagi täieliku dokumenteerimise kord ja sellise püügiga tegelevate laevade järelevalve. Tööstuslikku püüki tuleb lossimisel kontrollida 100%, vastasel korral oleks Läänemere kalavarude kaitse poliitika ebareaalne ja tursavarude pikaajaline majandamiskava mõttetu.

Liit peab võtma viivitamatuid meetmeid ühise kalanduspoliitika raames, et lahendada Läänemere tööstusliku kalapüügi küsimus, pidades silmas asjaolu, et keskkonna seisukohast kahjustab selline kalapüük Läänemere ökosüsteemi, eelkõige kuna Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee on Läänemere liigitanud eriti tundlikuks merepiirkonnaks, mistõttu kuulub Läänemeri kõige väärtuslikumate ja tundlikumate mereökosüsteemide hulka maailmas. Pidades silmas kliimamuutusi Läänemerel, mis sunnivad erinevaid kalaliike nende muutustega kohanema, avaldades mõju nende rände- ja kudemiskäitumisele, tuleks Läänemere merekaitsealad läbi vaadata ning koostada lestlaste pikaajaline majandamiskava selle piirkonna jaoks. Arvestades selliste usaldusväärsete ja ajakohaste andmete puudumist, mille põhjal saaks teha otsuse jätta teatavad Läänemere alad kaitseta, tuleks võtta arvesse toimuvaid muutusi ning kaitsealade jaotus läbi vaadata.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira, raportöör. – (PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Võõrliikide asustamine on üks ökosüsteemide kahjustamise peamine tegur ja üks ülemaailmse elurikkuse vähenemise peamine põhjus.

Nagu komisjon ise märgib, tuleneb võõrliikide asustamine Euroopa rannikumeredesse ja siseveekogudesse paljudel juhtudel vesiviljeluse ja isendite asustamisega seotud tavadest. Komisjoni ettepanek muuta määrust, mis käsitleb võõrliikide ja piirkonnas puuduvate liikide kasutamist vesiviljeluses, põhineb uurimisprojekti IMPASSE tulemustel. See projekt koondas erinevad Euroopa institutsioonid kooskõlastatud tegevuses, mis keskendus võõrliikide keskkonnamõju hindamisele vesiviljeluses.

Projekti tulemusena pakuti välja mõiste „kinnine vesiviljelusrajatis“ toimiv määratlus, kitsendades ja ühtlasi laiendades seni kasutusel olnud määratlust. Selle määratluse kohaselt ja kooskõlas projekti järeldustega „saab võõrliikidega kaasnevaid riske märgatavalt vähendada ja seda isegi kuni vastuvõetavale tasemele, kui siht- ja mittesihtorganismide võimalikku väljapääsu võetakse arvesse transpordi ajal ja vastuvõtva rajatise üksikasjalikes protokollides“.

Projekti tulemusi silmas pidades teeb komisjon ettepaneku vähendada käitajatelt nõutavaid mittevajalikke haldusformaalsusi, nähes ette loanõude kaotamise liikide asustamiseks ja ümberasustamiseks kinniste vesiviljelusrajatiste puhul. Siinkohal tuleks rõhutada, et kuigi riskihindamisprotsess põhineb teaduslikel ja tehnilistel analüüsidel, on riski vastuvõetavuse küsimus poliitiliste otsuste teema. Seepärast usume, et võõrliikide asustamise korra lõdvendamine vesiviljeluses peab käima käsikäes nende tingimuste võimalikult täpse kindlaksmääramisega, millele vesiviljelusrajatised peavad vastama kooskõlas projekti IMPASSE tulemustega.

Samuti tuleb kindlaks teha rajatiste järelevalve vajadus eesmärgiga tagada, et kõiki ekspertide välja pakutud nõudeid võetakse ka tegelikult arvesse ja neid järgitakse rajatise kasutamise ajal. See kehtib ka selle kohta, milliseid abinõusid tuleb võtta siht- ja mittesihtliikide transportimisel rajatistesse või rajatistest välja. Need olid raporti ja komisjoni algsesse ettepanekusse tehtud muudatusettepanekute koostamisel peamised mureküsimused.

Lubage mul esitada veel üks märkus: vesiviljeluse säästva arengu tagamiseks on vaja oluliselt toetada kohalike liikide kasvatamisele suunatud teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust, et mitmekesistada toiduainete tootmist ja nendega varustamist ning samuti parandada nende kvaliteeti, suurendades samal ajal keskkonnaohutust.

Kõnealust seadusandlikku algatust tuleks seepärast toetada selle valdkonna toetamisega. On vaja uurida vesiviljeluse potentsiaali, kuid samuti on vaja kõrvaldada selle piirangud keskkonnaalaselt jätkusuutlikul moel. Muu hulgas on ülimalt tähtis muuta teadusuuringute raamprogrammi prioriteete, et tagada selle olulise teadusuuringute valdkonna nõuetekohane hõlmamine.

Mul jääb üle veel ainult tänada kõiki variraportööre abi eest. Tänu neile oli võimalik selle viljaka töö lõpuleviimine. Samuti olen ma tänulik komisjoni ja nõukogu talitustele, sealhulgas nõukogu eesistujariigile Hispaaniale ja praegusele eesistujariigile Belgiale nende kuude jooksul tehtud töö eest.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Ma tahan öelda paar sõna anšoovisevaru pikaajalise kava kohta, kuid kõigepealt lubage mul tänada raportöör Izaskun Bilbao Barandicat ja kõiki kalanduskomisjoni liikmeid kõnealuse ettepanekuga tehtud töö eest. Ma tahan proua Bilbaole öelda, et ettepaneku vastuvõtmisel esines tõepoolest viivitus, kuid minu arvates on piisavalt selge, et komisjon on teinud kõik olukorra lahendamiseks.

Biskaia lahe anšoovisevaru ähvardas hävimine ning seepärast lõpetati seal kalapüük 2005. aastal. Seda alustati taas viis aastat hiljem 2010. aasta jaanuaris. Juulis kinnitasid teadlased, et varud on taastunud julgelt üle ennetusliku taseme. See võimaldas mul teha ettepaneku lubatud kogupüügi kehtestamiseks üle 15 000 tonni, mis on nüüd jõus. Lubatud kogupüük järgib kava kohaseid püügieeskirju ja mul on rõõm näha, et kõnealune ettepanek juba aitab meil varusid nõuetekohaselt majandada.

On selge, et pikaajaline püügi peatamine põhjustas tõsist majanduslikku kahju neile, kes sellest piirkonnast sõltuvad. Me peame sellise olukorra kordumist igal juhul vältima. Ainus viis seda teha, on kasutada varusid kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega ja vältima püügipiirkonna sulgemise ohtu. Meie ettepanek näitab, et seda on võimalik teha, tagades samal ajal sektori jätkusuutlikkuse. Kui me tahame sulgemist vältida, ei tohi varude kasutamise määr ületada 30% taset.

Ma tahan tänada kalanduskomisjoni nii sisulise toetuse eest kui ka seoses volituste komisjonile delegeerimise küsimusega. Ma toetan neid muudatusettepanekuid. Samuti olen ma valmis toetama muudatusettepanekuid, mis käsitlevad ettepaneku kooskõlla viimist uue kontrollimäärusega, mis jõustus 2010. aasta jaanuaris.

Siin on siiski üks erand. See käsitleb sadamasse saabumisest teatamise aja vähendamist neljalt tunnilt ühele tunnile. Selle muudatusettepanekuga muudetakse nn nelja tunni reeglit, mis sisaldub uues kontrollimääruses. Nagu te teate, siis kõnealune uus kontrollimäärus on olnud jõus selle aasta algusest. Ma ei poolda selle peatset muutmist, kuna kontrollimäärus ise võimaldab rannikuäärsetel liikmesriikidel kohaldada põhjendatud juhtudel konkreetseid erandeid. Seega on meil see toimimisvaru. Meil ei ole tõepoolest vaja seda kontrollimäärust nii kiiresti muuta, kuid loomulikult on see teie otsustada.

Ma lähen nüüd edasi teise raporti juurde, mis käsitleb stauriidi mitmeaastast kava. Lubage mul öelda, et härra Gallagher raportöörina ja kõik kalanduskomisjoni liikmed on teinud suurepärast tööd selle ettepanekuga, ning ma tahan anda edasi oma siirad tänusõnad kogu raske töö ja konstruktiivse suhtumise eest.

Läänepoolsed stauriidivarud on vaieldamatult kõige tähtsamad kolmest ELi vetes olevast stauriidivarust. Varud on praegu stabiilselt heal tasemel, mis tähendab, et 2011. aastaks ette nähtud lubatud kogupüük on peaaegu muutumatu. Kõnealuse kalavaru iga-aastast lubatud kogupüüki käsitlev otsus, mis põhineb hiljutistel teaduslikel nõuannetel, ei vasta meie eesmärgile saavutada siduv, prognoositav pikaajaline majandamine. Seepärast on see kava – nagu ka muud pikaajalised kavad – mulle südamelähedane, sest ma tahan, et lõppeks iga-aastane kauplemine nõukogus selle üle, kui palju võib kala püüda. Meie kohus on tagada tööstusele rohkem kavandamisvõimalusi ja stabiilsust, leppides kokku pikaajalised kavad.

Teie üldine toetus nii sisule kui ka volituste delegeerimisele näitab, et meil on üks eesmärk. Ma pean võimalikuks toetada teie muudatusettepanekuid, sealhulgas neid, mis käsitlevad ettepaneku kooskõlla viimist 2010. aasta jaanuaris jõustunud uue kontrollimäärusega. Peale selle ei tuleks kavas endas kindlaks määrata lubatud kogupüügi piirkondi, jättes võimaluse kohandada neid asjakohaste teaduslike nõuannete põhjal iga-aastastes lubatud kogupüüki käsitlevates otsustes.

Üks muudatusettepanek ei ole siiski samm õiges suunas. See on nimelt seotud teie heakskiiduga nõukogu eesistujariigi ligikaudu 5000 tonni käsitlevale kompromissettepanekule. Kõnealune suurus 5000 tonni ei ole teaduslikul teel saadud. Kuidas selles kokku lepiti? Miks mitte 6000 või 7000 tonni? Otsustusõiguse kasutamine lubatud kogupüügi suurendamiseks ja vähendamiseks õige tasemeni pikaajalise majandamisstrateegia raames ei näi mulle usaldusväärse põhimõttena.

Nüüd käsitlen ma Läänemere tehnilisi meetmeid käsitlevat kolmandat raportit. Ma tahan kasutada võimalust ja tänada raportöör Gróbarczyki väga hea töö eest ühehäälselt vastu võetud raportiga. Ma tänan taas kord kalanduskomisjoni sellele antud täieliku toetuse eest. Selle ettepanekuga tagame õigusliku järjepidevuse seoses valikulist püüki käsitleva poliitikaga, mis kehtestati Läänemerel eelmisel aastal, samuti mõningatele liikidele sätestatud püügipiirangutega.

Nüüd keskendun ma viimasele raportile, mis käsitleb võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamist vesiviljeluses. Ma avaldan tänu raportöör Ferreirale tehtud töö eest ja kalanduskomisjonile tervikuna.

Nagu te teate, on komisjon pühendunud vesiviljeluse säästva arengu edendamisele ELis, rakendades uut vesiviljelusstrateegiat. Sellega tagatakse keskkonnakaitse kõrge tase, kuid samuti luuakse tingimused vesiviljeluse hõlbustamiseks. Me peame seda tegema. Võõrliikide asustamist kinnistesse vesiviljelusrajatistesse käsitleva määruse muutmine hõlbustab kindlasti vesiviljelusega tegelemist, kaotades mittevajaliku halduskoormuse, kuid tagades samal ajal vee-elupaikade piisava kaitse. See ei ole loomulikult kõik, mida me saame teha. Seega on mul väga hea meel João Ferreira ettepaneku üle tõhustada meie teadusuuringuid vesiviljeluse teemal. Me teeme kõik võimaliku, et tagada piisavad eelarvelised vahendid ja reformida ÜKPd.

Mul on väga hea meel, et kalanduskomisjonis toimunud arutelude tulemusena töötati välja mõiste „kinnine vesiviljelusrajatis“ parem määratlus.

Ma tahan toonitada, et komisjon võttis esialgse ettepaneku vastu üks kuu enne Lissaboni lepingu jõustumist, seega oli meil sellega sama probleem. Kalanduskomisjon esitas muudatusettepanekud, mille eesmärk on viia algmäärus kooskõlla Lissaboni lepingu kohaste uute komiteemenetluse sätetega. Meie arvates on asjakohane viia ellu Euroopa Parlamendi välja pakutud kooskõlastamine. Kuid teisest küljest oli vaja meie ettepanekut ametlikult muuta, et teha sellised sisulised muudatused. Sellest oli ka tingitud eelnevalt nimetatud viivitus.

Kokkuvõtteks tahan ma veel kord tänada kõiki kalanduskomisjoni raportööre nende raportite eest ja kõnealustes küsimustes tehtud töö eest.

 
  
MPphoto
 

  Carmen Fraga Estévez, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Tänan raportite autoreid suurepärase töö eest. Ma tahan rõhuda oma sõnavõtus majandamiskavadele, kuid ma ei kavatse süüvida sisu aspektidesse, sest neid on raportöörid juba rõhutanud. Selle asemel tahan ma osutada nendega loodavatele olulistele institutsionaalsetele kitsaskohtadele, mis tuleb kõrvaldada.

Pärast rohkem kui aasta nõukoguga kestnud läbirääkimisi on parlament üsna vastutustundlikult otsustanud esitada raportid esimesele lugemisele eesmärgiga avaldada survet praeguse ummikseisu lõpetamiseks, sest see avaldab mõju mitte üksnes neile kahele ettepanekule, vaid ka kõigile muudele ettepanekutele, mis meile lähemal ajal esitatakse.

Parlament on valmis leidma nõukogu ja komisjoniga kompromisslahenduse, kuid selle peamise tingimusena peab nõukogu tunnistama ja aktsepteerima, et pikaajaliste majandamiskavade põhisisu üle otsustamine toimub seadusandliku tavamenetluse korras – see tähendab aluslepingu artikli 43 lõike 2 alusel.

On arusaamatu, et enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui nõukogul oli samuti ainupädevus lubatud kogupüügi ja kvootide küsimuses, paluti parlamendil esitada nõuandev arvamus, samas kui nüüd nõuab nõukogu ainupädevust samades küsimustes, kuigi kõigi õigusnõuannete kohaselt tuleb artikli 43 lõiget 3 tõlgendada kitsendavalt.

Seepärast kutsun ma volinikku tungivalt üles võtma arvesse parlamendi seisukohta, isegi juhul kui mõni ettepanek võetakse tagasi või asendatakse uue tekstiga. Siinkohal ma leian, et kolleeg Bilbao küsimus selle konkreetse punkti kohta jäi vastuseta. Kui seda ei tehta, sunnib see meid edastama küsimuse Euroopa Kohtule ja blokeerima tulevased pikaajalised kavad. Seda tuleks aga vältida, sest need on kalavarude majandamise põhilised vahendid.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis, fraktsiooni S&D nimel. – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Täna arutlusel olevates tekstides on hulgaliselt tehnilisi üksikasju. Kuid nende taga peitub selge mõte: Euroopa Parlament kutsub teisi institutsioone, see tähendab komisjoni ja nõukogu üles pöörama kalapüügipiirkondi ja kalapüüki käsitlevate otsuste tegemisel tähelepanu teaduslikele andmetele.

Me ei saa erinevate kalavarude püügi üle otsustamisel juhinduda poliitilistest suunistest. Nõukogu ja parlament ei saa võtta aluseks poliitilisi aspekte nende küsimuste puhul, mille üle tuleks otsustada teaduslike andmete põhjal. Ainult teaduslikest andmetest lähtudes saame määrata kindlaks, milline on meie vetes varude ülejääk, mida saame püüda, avaldamata pöördumatut mõju nii mereorganismidele kui ka kalandussektorile.

Meie ees on läbi vaadatud ühine kalanduspoliitika. Kõnealuste raportitega palume teil ühise kalanduspoliitika läbivaatamisel näidata üles julgust, tagades meie merede ja kalanduse elujõulist tulevikku kaitsvate otsuste langetamise teaduslike andmete põhjal.

 
  
MPphoto
 

  Carl Haglund, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! Ma pööran põhitähelepanu anšoovisepüüki Biskaia lahes käsitlevale raportile ja meie fraktsiooni seisukohale selles küsimuses. See on erakordselt tähtis küsimus ja näide sellest, kuidas me peaksime käsitlema kalandusega seotud tundlikke teemasid. Oluline on meeles pidada, et kõnealused kalavarud hävinesid 2005. aastal ülepüügi tulemusena.

Nüüd on püük jälle lubatud ja see toimub ettevaatuspõhimõttel. Just nii peabki see olema. See on ainus pikaajaline ja jätkusuutlik viis ja selline oli ka meie fraktsiooni seisukoht küsimuses. Tõsiasi on, et kalandussektor loodab ehk alustuseks suuremaid kalakoguseid, kuid pikemas perspektiivis on parem toimida nii, nagu me tõenäoliselt praegu otsustame. Ka meie fraktsioon usub, et see on õige viis seda laadi küsimuse käsitlemiseks nii praegu kui ka edaspidi.

 
  
MPphoto
 

  Isabella Lövin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Lissaboni leping muutis parlamendi volitusi seoses kalanduspoliitikaga. Homme hääletusele tulevad majandamiskavad on esimene proovikivi, et näha, kui hästi parlament seda vastutust suudab kanda. Ma leian, et põhiosas oleme ülesandega hästi toime tulnud, kuid see ei ole läinud ilma valehäireteta. Alati on otsustajate jaoks ahvatlev teha kalandussektorit käsitlevate ekslike kaalutluste põhjal järeleandmisi teaduslike nõuannete kasutamisel. Peale selle on inimeste mälu kehv. Hoolimata asjaolust, et anšoovisevarud lõppesid Biskaia lahes üsna hiljuti, 2005. aastal, ja kalandussektor pidi püügi täielikult lõpetama, on siiski lühinägelikke finantsstiimuleid, mis seavad ohtu varude pikaajalise jätkusuutlikkuse. Kalanduskomisjonis võidutses siiski ettevaatus õnnemängude üle.

Kalade loendamine ei ole raske, see on nagu puude loendamine. Mure on ainult selles, et kalad liiguvad ringi ega ole nähtavad. Nii naljatles maailma juhtiv merebioloog Willy Kristensen maailmameredes kalavarude ammendumist käsitlevas filmis „The End of the Line“. Tema sõnum oli, et varude hindamine on suures osas ebausaldusväärne. Seda on oluline meeles pidada praegu, mil EL ja kogu maailm on otsustanud saavutada kõigi kaubanduslike kalaliikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ligikaudu viie aastaga.

Ma tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et on täiesti mõeldamatu saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus kõigi kalaliikide puhul igal pool sama ajal. Seepärast vajame teatavat ohutusvaru. Ökosüsteeme tuleb arvesse võtta tervikuna ning maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tuleb vaadelda ülempiirina, mitte sihina. Ma loodan, et nii parlament kui ka nõukogu võtavad seda põhimõtet arvesse tulevases kalanduspoliitikas ja järgivad majandamiskavade koostamisel. Me vajame kiiresti pikaajaliste majandamiskavade sisseseadmist kõigi Euroopa mereökosüsteemide jaoks. Lõpetuseks tahan ma öelda, et ma nõustun täielikult raportöör Gallagheriga, et hariliku stauriidi kvoodi osadeks jagamine on teaduslike nõuannetega täielikult vastuolus.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Käesoleva arutelu jooksul tõstatatud küsimused ei ole spetsiifilised selle valdkonna jaoks. On ka neid, mis mõjutavad Põhjamere kalalaevu.

Reedel kohtusin ma kaluritega Whitbyst Yorkshire’i krahvkonnas. Nad tunnevad sama suurt muret küsimuste pärast, mis võivad Briti kalalaevastiku allesjäänud laevad ilma tööta jätta. Otsene oht peitub püügipäevade arvu kavandatavas vähendamises 135 päevalt tõenäoliselt 90 päevani. Ma küsisin traalikaluritelt, kui suurt vähendamist nad suudaksid ilma pankrotti minekuta välja kannatada, ning nad vastasid, et igasugune vähendamine annaks selle tulemuse.

Täiesti koletislik on poliitika, mille kohaselt peavad traalerid vette tagasi heitma surnud või surevad kalad, et vältida alamõõdulise kala lossimist või liikidele kehtestatud kvootide ületamist. Lossida tuleb kogu püütud kala, mis ei jää elama. Vette tagasi heitmine ei ole säilitamine, see on raiskamine. Valikuline püük on vastus ebaõiglasele kvoodisüsteemile. Reformige süsteemi ja see kaob. Kvoote ostetakse ja müüakse avatud turul ning nendega spekuleerivad rikkad ja võimukad. See tõstab nende kvootide hinda, mida renditakse kaluritele röövellike summade eest. Spekuleerimine tuleb täielikult lõpetada.

 
  
MPphoto
 

  Paulo Rangel (PPE).(PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja kallid kolleegid! Seoses Gallagheri raportiga ja eelkõige hariliku stauriidi mitmeaastase kavaga on ülimalt tähtis toetada Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni muudatusettepanekut, mille koostas Maria do Céu Patrão Neves ja milles keskendutakse ühise kalanduspoliitika (ÜKP) reformile ning rohelise raamatu kolmele eesmärgile: keskkonnaeesmärk, mis on kõnealuses raportis hästi kajastatud, ning majanduslikule ja sotsiaalsele eesmärgile, olenemata sellest, kas nendega taotletakse majanduslikku elujõulisust või inimväärset elu sektoris töötavatele inimestele.

On väga oluline rääkida õigest asjast. Kui me räägime läänepoolsetest hariliku stauriidi varudest, peame tegema vahet VIIIc püügipiirkonnal ehk Biskaia lahte ümbritseval alal, mis teenindab põhiliselt rannakalureid ning mis on elatusvahend eelkõige suure osa Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa elanikkonna jaoks, ning kaugemal põhjas asuval püügipiirkonnal, mida kasutatakse rohkem tööstuslikuks kalapüügiks ja sellest tulenevalt pigem majandusliku kasu saamiseks. Sel põhjusel tuleb kõnealust raportit muuta, et viia see kooskõlla mitte üksnes ühist kalanduspoliitikat või selle reformi käsitleva rohelise raamatu põhieesmärkidega, vaid ka nõukogu soovitustega 2011. aasta lubatud kogupüüki käsitleva määruse kohta, milles nähakse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu VIIIc püügipiirkonna harilikku stauriidivaru peamiselt rannakalureid teenindava varuna, samas kui kõnealuse läänepiirkonna põhjapoolsed varud on mõeldud peamiselt tööstuslikuks kalapüügiks. Ainult selline käsitlus, milles võetakse arvesse iga läänepoolse hariliku stauriidi elupaigaks oleva piirkonna eripära ja otstarvet, võimaldab kaitsta ühise kalanduspoliitika kõiki eesmärke.

 
  
MPphoto
 

  Josefa Andrés Barea (S&D).(ES) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Ma õnnitlen nelja raportööri. Ka mina tahan käsitleda anšoovise- ja hariliku stauriidi varude majandamise kavade küsimust.

Anšoovisevaru kasutamise ettepanek, mis pidi algselt olema anšoovise säästva kasutamise ettepanek, on osutunud keerukaks ettepanekuks ja nõukogu on selle praegu blokeerinud. See sektor on kannatanud kõige suuremat kahju. Me oleme ummikseisus, sest olukorda ei ole lahendatud nõukogu ja komisjoni suutmatuse tõttu otsuseid teha.

Ma tahan esitada seisukoha, mida esindab Hispaania sotsialistide delegatsioon, kes on toetanud sektori ühehäälseid nõudmisi kogu selle protsessi jooksul. Ma rõhutan, et seda seisukohta toetavad teaduslikud aruanded ja piirkondlik nõuandekomisjon. Sama seisukohta jagatakse ühise kalanduspoliitika eelseisva reformiga seoses tõstatatud uute küsimuste suhtes.

Seda ummikseisu silmas pidades soovime, et austatud volinik võtaks ettepaneku vajaduse korral tagasi, arvestaks Euroopa Parlamendi seisukohta ja esitaks uue ettepaneku.

Hariliku stauriidiga seoses on härra Gallagher toonud välja mitu küsimust, millega me samuti nõustume – näiteks, mitmeaastaste programmide kehtestamine, lubatud kogupüük ja teaduslikud soovitused. Ta tegi samuti muudatusettepaneku, mida sotsialistide fraktsioon peab oluliseks ja mida Hispaania sotsialistide fraktsioon peab samuti oluliseks, sest Hispaanial on traditsiooniline stauriidipüügi sektor ning saak tarbitakse värskelt samal päeval, mil see püüti. Selle sektori ignoreerimine põhjustab sotsiaalmajanduslikku kahju ning nõrgendab kahtlemata parema majandamise väljavaateid.

Sel põhjusel usume, et raportöör Gallagher peaks võtma meie ettepanekut arvesse ja käsitlema rannapüüki erinevatel alustel.

 
  
MPphoto
 

  Britta Reimers (ALDE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad! Minu tänusõnad raportööridele. Võttes arvesse kala ja kalatoodete suurt importi ELi, on oluline säilitada meie kohalikud kalurid ja omamaine vesiviljelussektor ning neid toetada. Meil on kiiremas korras vaja paremaid püügimeetodeid, et tagada nii meie merede kui ka meie kalurite pikaajaline toimetulek.

Samavõrd oluline on anda vesiviljelusele võimalus edasiseks laienemiseks. Meil on hädasti vaja tõhustada andmete kogumist ja intensiivistada teadusuuringuid, sest ainult siis, kui me teame tegelikku olukorda, saame me tulevikku silmas pidades langetada õigeid otsuseid.

Tihti takistavad ülemäärane bürokraatia ja ebapiisavad teadmised edu saavutamist majanduse ja ökoloogia kombineerimisel. Need kaks asja ei olegi aga niivõrd erinevad.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE).(ES) Austatud juhataja! Seoses anšoovised käsitleva aruteluga tahan ka mina rõhutada selle olulisust ning asjaolu, et see on pöördepunkt mitte üksnes kõnealuse sektori ja eelkõige anšooviseküsimuse jaoks, vaid ka komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahelistes suhetes.

Sellega seoses tahan ma teha väga selgeks, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon toetab neid ettepanekuid, mille esitamisel lähtus komisjon suurema ettevaatuse printsiibist.

Me toetame ettepanekuid põhimõtteliselt kolmes punktis:

esimene käsitleb püügimahu näitajat, mis ei tohiks meie – nagu ka komisjoni – arvates olla suurem kui 0,3; teine on seotud lubatud kogupüügiga, mille arvutamisel tuleks meie arvates samuti arvesse võtta elussööta; viimane punkt käsitleb lubatud kogupüügi vähendamist, mida tuleks teha vähemalt 25%, kui seda peetakse vajalikuks.

Me toetasime komisjoni nendes kolmes küsimuses ning me leiame, et see on mõistlik just seepärast, et meie soov on toimida kordki kui holistilised arstid, kes ravitsevad, mitte kui kohtuarstid, kes lihtsalt konstateerivad surma. Ma usun, et on oluline seda sõnumit selgitada, ning ma arvan, et see on hea võimalus asju õigesti teha.

 
  
MPphoto
 

  Werner Kuhn (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad! Minu sõnavõtt käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse muutmist seoses valikulise püügi keeluga ning lesta ja hariliku kammelja püügipiirangutega Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis. Siin ei ole tegemist pelgalt määruse muutmisega, vaid kahe väga olulise ja suurepärase toiduks kasutatava kalaliigiga, mida me vajame hädasti Euroopa siseturu jaoks. Rõhutan veel kord, et on selge, et teadus ja tööstus peavad tegema koostööd selle tagamiseks, et nende kogemusi – eelkõige vette tagasi laskmise ja varude majandamise vallas ning samuti seoses sellega, mida tehakse kaaspüügiga – hinnatakse targalt. Me kõik teame, millised on piirangute kehtestamise võimalused, sest raportöör Gróbarczyk esitas need väga selgelt. On ülimalt tähtis, et määrusesse lisatakse artikkel 15a. Te kuulsite selle põhjust – raportöör tõi selle taas väga selgelt välja. Meie ühine eesmärk on viia kaaspüük ja vette tagasi laskmine miinimumini ja komisjonis see ka saavutati.

Kuid mõne kalaliigi puhul – lest ja harilik kammeljas nende hulgas – on lubatud vette tagasi lasta noorkalu ja alamõõdulisi isendeid, kui need on sattunud pardale koos saagiga. Loomulikult on sellisel juhul tähtis kasutada väga häid püügivahendeid, püüda kala selektiivselt ja pidada kinni püügikeeluaegadest. Kõnealused kaks kalaliiki on pidevalt muutnud oma kudemispiirkonda, seega on ka püügipiirkonnad olnud selgelt kindlaks määratud ning kudemisajad ja kudemispiirkonnad väga täpselt piiritletud.

Turustamisnorme ei tohi allapoole korrigeerida, seega on ainuke võimalus teha sellisest suurepärasest varust kalasööta. See ei ole meie eesmärk. Me tahame teenida turgu. Just seepärast oleme kõnealust määrust selliselt muutnud.

 
  
MPphoto
 

  Ulrike Rodust (S&D).(DE) Austatud juhataja, volinik Damanaki! Mul on väga hea meel, et sel nädalal võtsime vastu neli olulist kalanduspoliitika määrust ning et meil oli võimalik jõuda kokkuleppele nii omavahel kui ka nõukogu ja komisjoniga vesiviljelust ning Läänemere piirkonna tehnilisi meetmeid käsitlevate raportite suhtes.

Kahjuks ei saa öelda sama kahe pikaajalisi majandamiskavasid käsitleva määruse kohta. Stauriidivaru majandamise õige valem on alati põhjustanud kalanduskomisjonis suuri vaidlusi. Usun, et raporti esitamine täiskogule on kindel, ning ma olen rahul, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon näib olevat sellest samuti aru saanud, sest ei ole esitanud enam ühtegi uut muudatusettepanekut. Ma eeldan, et te hääletate homme selle poolt.

Seoses nõukoguga on meil aga hoopis tõsisem probleem. Vastupidi nõukogu enda õigusvaldkonna ekspertide nõuannetele keeldub enamik liikmesriike aktsepteerimast Euroopa Parlamendi õigust kaasotsustusmenetlusele ja seda terve aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist! Minu arvates on see häbiväärne. Seepärast tegin ma meie kalanduskomisjoni esimehele ettepaneku koostada Euroopa kalandusvaldkonna ministritele adresseeritud kiri.

Mul oleks hea meel, kui me saavutaksime kokkuleppe lähipäevadel, et üheskoos demonstreerida Euroopa Parlamendi otsusekindlust. Me ei lase end nõukogul nii lihtsalt kõrvale tõrjuda.

 
  
MPphoto
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Ma toetan härra Gallagheri raportis valitud suunda ning hääletan homme sellele vastavalt, kui me selleni jõuame.

Mitmeaastase kavandamise põhimõte on mõistlik, kui sellega võimaldatakse kaluritel ja töötleval sektoril piisavalt pikalt ette planeerida. Teile teadaolevalt on ELi kalavarude majandamisel üldiselt siiski mõned väga negatiivsed küljed. Ma usun siiralt, et kalastavad riigid ise – see tähendab need, kellel on õigus teatavas merepiirkonnas kala püüda – peaksid saama otsustada varude säilitamise ja majandamise üle.

Mitu kõnelejat on osutanud vette tagasi laskmise skandaalsele olukorrale. Šotimaal muututakse üha teadlikumaks sellest, et vette tagasi laskmine on ELi regulatsiooni, eelkõige tursavaru taastamise kava otsene tulemus. Ma loodan, et volinik võtab selle teadmiseks ning võtab meetmeid vette tagasi laskmise selle aspektiga tegelemiseks. Vette tagasi laskmist saaks vältida, muutes mõningaid praegu kohaldatavaid, kuid mittetoimivaid määruseid.

 
  
MPphoto
 

  Gabriel Mato Adrover (PPE).(ES) Austatud juhataja! Oma sõnavõtus keskendun ma kahele raportile, mille menetlemine ja lõpptulemused on näide sellest, milline on õige ja milline on vale toimimine. Ma räägin anšoovisevaru kavast ja võõrliikide kasutamisest vesiviljeluses.

Anšoovisevaru kava on näide sellest, kuidas ei tohiks toimida. See teema on olnud arutlusel üle aasta, kuid kahjuks on see muutunud vaidluseks Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile antud volituste ja komisjoni ettepaneku õigusliku aluse üle, mitte aruteluks selle üle, mis on kasulikum kaluritele, tööstusele ja kalavarudele. See on olnud pikk ja mõttetu vaidlus, mille tõttu on kannatanud kalandussektor, kes on jälginud imestusega meie lõppematuid arvamustevahetusi, samas kui kauaoodatud majandamiskava ei ole veel esitatud ning on oht, et see ei näegi kunagi päevavalgust.

Anšoovisesektoris töötavad inimesed kaebavad õigustatult kava pidurdavate haldustakistuste üle, kuigi see on nii tähtis, et vältida kõnealuse kalandussektori tegevuse täiendavat häirimist.

Ma usun siiralt, et sellise ebakindluse taustal peaks komisjon püüdma täna parlamendis saata sektorile rõõmustava sõnumi.

Vastukaaluks on võõrliikide kasutamisega seoses parlamendis esimesel lugemisel saavutatud kokkulepe hea kompromiss. Komisjonil, nõukogul ja parlamendil õnnestus saavutada kokkulepe kiiresti ja ilma suuremate lahkarvamusteta õiguslike või faktiliste asjaolude üle.

Kokkuleppega ei kehtestata üksnes mõiste „kinnine vesiviljelusrajatis” ranget määratlust, vaid saavutatakse suurem õigusselgus sektoris tegutsevate ettevõtete jaoks ning, mis veelgi tähtsam, kaotatakse tükike bürokraatiat, millest eurooplastel küllalt sai.

Olen veendunud, et haldusmenetlusi tuleb vähendada nii palju kui võimalik. Eurooplased puutuvad kokku ülemäärase bürokraatiaga, mis teeb mis tahes tegevuse või selle alustamise väga raskeks. Seepärast on sellised haldusmenetlusi kaotavad raportid nagu need, mis täna arutlusel olid, heaks uudiseks vesiviljelussektori jaoks, kuid need peaksid muutuma meie töös pidevaks nähtuseks.

 
  
MPphoto
 

  Antolín Sánchez Presedo (S&D).(ES) Lugupeetud juhataja, austatud volinik Damanaki! Ma tahan käsitleda lähemalt Gróbarczyki ja Ferreira raporteid. Ma tahan avaldada kiitust raportööridele selle eest, et nõukoguga saavutati esimesel lugemisel kokkulepe muuta kahte määrust, millega viiakse kalanduspoliitika kooskõlla Lissaboni lepinguga ja rõhutatakse Euroopa Liidu pühendumist kalavarude säästvale majandamisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Valikulise püügi keeld ning lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud Läänemeres on varude tulemusliku ja piisava majandamise olulised meetmed. On asjakohane lisada need meetmed alaliselt kõnealuseid vesi käsitlevate tehniliste meetmete määrusesse. Sellist käsitlust võiks laiendada ülejäänud ELi vete suhtes ning sellest võiks saada osa vette tagasi laskmise poliitikast ühise kalanduspoliitika eelseisva reformi raames.

Samuti on oluline, et Euroopa Liit ajakohastaks kinniste vesiviljelusrajatiste määratlust ja käitamise tingimusi, mõtleks selle peale, kuidas avaldada nende loetelu, ja määraks kooskõlas Lissaboni lepinguga kindlaks menetlused selliste ELi eeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mille eesmärk on vältida selliste tegevustega seotud saastet, mis võib ohustada või mõjutada meie ökosüsteeme.

 
  
MPphoto
 

  Alain Cadec (PPE).(FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad! Kõigepealt tahan ma tänada meie kaasparlamendiliikmeid proua Bilbaod ja härrasid Gallagheri, Gróbarczyki ja Ferreirat nende raportite eest.

Ma tahan väljendada oma rahulolu selle üle, et parlament viis lõpule anšoovise- ja hariliku stauriidi varude pikaajalisi kavasid käsitleva esimese lugemise. Lissaboni lepingu vastuvõtmisega sai Euroopa Parlamendist kaasotsustaja nendes küsimustes.

Seoses anšoovisevaruga on mul hea meel kalanduskomisjonis vastu võetud teksti üle, mille eesmärk on selle ülepüütud liigi pikaajaline majandamine. Kava võimaldab peamistel kalapüügiga tegelevatel riikidel võtta ühiseid majandamismeetmeid.

Püügikvootides võetakse arvesse elussööta. See võimaldab püütud koguseid kõige õiglasemalt kontrollida. Lisaks tunnen ma heameelt kõnealuse kalavaru kontrolli järelevalvemeetmete üle. Kalalaevade kontrollisüsteem peab olema ühesugune erinevates kõnealust kala püüdvates liikmesriikides.

Ma tahan tänada härra Gallagheri tema raporti eest. Ma olen kindel, et me võtame selle homme vastu, sest selle alusel on võimalik stauriidivaru sotsiaalmajanduslikult ja keskkonnaalaselt jätkusuutlik kasutamine. Kavaga nähakse ette lubatud kogupüüki käsitlev uus otsustusmeetod, mis võimaldab tagada varu pikaajalise jätkusuutlikkuse. Ma tahan teile lisaks meelde tuletada, kui tähtis on suhtelise stabiilsuse põhimõte, mis on mulle eriti südamelähedane.

Raportöörid rõhutavad vajadust tegeleda vette tagasi laskmise küsimusega ja see on ainult kiiduväärt. Sarnaselt oma kolleegidele pean ma kahetsusväärseks, et nõukogu seab kahtluse alla parlamendi uued kaasotsustusvolitused seoses pikaajaliste majandamiskavadega. Minu arvates tuleb lahendada see õigusliku aluse küsimus, sest see lükkab edasi kavade rakendamise, mis on väga tähtis ressursi säilitamiseks ja kalapüügi reguleerimiseks.

Me peame ka lõplikult määratlema mittetööstusliku ja tööstusliku kalapüügi mõiste. See tagab ühise kalanduspoliitika reformi korraldamise usaldusväärsetel ja kindlatel alustel. Sellise ettepaneku tegi oma raportis ka Marek Józef Gróbarczyk, kellele ma avaldan tunnustust hea töö eest. Peale selle ei ole vette tagasi laskmise täielik keeld mõeldav, nagu me teame. Ma loodan, et Euroopa Komisjon toetab sektorit, mis võtab kasutusele selektiivsed püügivahendid ning tagab majanduslikult ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügi.

 
  
MPphoto
 

  Guido Milana (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud daamid ja härrad! Üks minut ei ole piisav aeg nelja raporti käsitlemiseks. Seepärast tänan ma kolme raportööri ja kommenteerin vaid João Ferreira raportit.

Bioloogilise mitmekesisuse põhimõtetest kinnipidamine peab olema Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelusalase tegevuse keskmes. Kompromissmuudatusettepanek sündis härra Ferreira hea töö tulemusena ning ta on nähtavasti neid mureküsimusi mõistnud.

Meil ei tohi olla eelarvamusi, kui me otsime viise kalakasvatuse standardite parandamiseks, kuid me peame olema järeleandmatud võimalikult täpsete õigusnormide kohaldamisel ja järgimise kontrollimisel, et vältida keskkonna tasakaalu muutmist.

Sel moel saab orgaanilist tootmist toetada kõige paremini sellise otsusega, mis tehakse üldistes huvides ja mis hõlmab bioloogilise mitmekesisuse kaitset. See on tegelikult parim viis looduslike liikide tootmise optimeerimiseks.

Austatud volinik, ma loodan, et ühise kalanduspoliitika reformi käigus kirjutatakse see täiendav vesiviljelust käsitlev meede ühte lihtsustatud määrusesse. See lihtsustab asja olulisel määral ning ma loodan, et vesiviljelust käsitlev ühtne määrus muudab menetluse veelgi lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). (PL) Austatud juhataja! Alustuseks tahan ma tänada Marek Józef Gróbarczyki abi eest. Mul on hea meel, et raportisse õnnestus lisada üks väga oluline punkt, milles kutsutakse komisjoni üles koostama Läänemere lesta põhjalikku kaitsekorralduskava.

Ma tahan kasutada võimalust ja juhtida voliniku tähelepanu asjaolule, et Poola ametiasutused on juba aastaid soovitanud võtta vastu Läänemere lestavaru põhjalik majandamiskava, kuid Euroopa Komisjon ei ole suutnud pakkuda käegakatsutavaid lahendusi.

Tuleb koostada lesta majandamise ühtne süsteem, olenemata lestavaru asukohast. Lestavarul on Läänemere kalurite, sealhulgas Poolast pärit kalurite jaoks suur majanduslik tähtsus. Seepärast peaksid kalandusküsimustega tegelevad Euroopa institutsioonid pöörama sellele liigile senisest suuremat tähelepanu.

 
  
MPphoto
 

  Brian Crowley (ALDE). – Austatud juhataja! Ma tahan tänada raportööre, eelkõige härra Gallagheri koostatud raportite eest. Toimuvat mõttevahetust kuulates jäi mulle kohe kõrva kaks asja. Esimene neist on, et on äärmiselt vastutustundetu luua võimalus ühe kalaliigi lubatud kogupüügi osadeks jagamise võimaldamiseks. Me peaksime sellele kindlalt vastu seisma.

Teiseks, võib-olla on nüüd õige aeg kaaluda vette tagasi lastava kala jaoks nii-öelda halli turu loomist. Tegemist on tavapärase kalapüügi kaaspüügiga ning selle asemel, et seda vette tagasi visata, võiks hoopis lubada selle lossimist ning püügikulude maksmist – mitte turuhinna, vaid püügikulude. Seda võiks kasutada nende tuhandete tonnide Kaug-Idast ja mujalt imporditud kala asemel, et täita muud Euroopa Liidu turud.

See võib olla kõigile kasulik. See võib vähendada vette tagasi lastavaid koguseid ning aidata kaluritel vältida väärtusliku toote vette tagasi viskamist.

 
  
MPphoto
 

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! On tervitatav, et EL püüab säilitada ohustatud kalavarusid, kuid enne enese liigset kiitma asumist nende ettepanekute puhul peame meeles pidama, et paljud ELi varasemad kalanduseeskirjad on hirmsal kombel läbi kukkunud. Briti vetes on Euroopa kalanduspoliitika alusel kala püütud peaaegu varude täieliku ammendumiseni. Tegelik olukord on, et kalavarude kaitse tuleks jätta parem kaluritele ja riiklikele mereteadlastele, mitte ELi bürokraatidele.

Briti kalalaevastiku jäänustes töötavate meeste nõuanne on lihtne: loobuge kvoodisüsteemidest, mis põhjustavad vette tagasi laskmist ja valikulist püüki, ning asendage need kaalul põhinevate püügipiirangutega, nii et kogu püütud kala lossitakse ja kasutatakse inimtoiduks või töödeldakse ümber looma- või kalasöödaks. Me peame asendama avalikult kaubeldavate püügikvootide süsteemi ning seeläbi takistama finantsistidel, kaubahallidel ja ülirikastel kalurite elatusvahenditega spekuleerimist. Igasugused kvoodid – kõikides meredes – peaksid kuuluma nende sadamate kaluritele, millel on traditsiooniline side nende vetega, ning nende kvootidega peaksid omavahel saama kaubelda üksnes kalurid, kellel on isiklikel, perekondlikel ja kogukondlikel alustel samamoodi õigus kala püüda.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Ma ei ole selles küsimuses autoriteet, kuid kuna ma tulen saareriigist, tean ma, et kalapüük on Iirimaa rannikuäärsete kogukondade jaoks väga tähtis.

– Minu auväärne Iiri kolleeg härra Gallagher, kes on selles küsimuses autoriteet mitte üksnes Iirimaal, vaid ka kaugemal, esitas mõningad väga asjakohased argumendid, kui ta rääkis, kui mõttetu on jagada ühe kalavaru püügikvoodid kahe eri püügipiirkonna vahel. Minu fraktsioonil PPE on erinev seisukoht. Siiski tundub härra Gallagheri öeldu olevat loogiline, sest harilik stauriid on lühiealine liik. Seega palun ma voliniku vastust just sellele küsimusele – mitte isiklikku vastust, vaid teaduslikel tõenditel põhinevat vastust. Ma nõustun kolleegidega vette tagasi laskmise küsimuses ning ma tahaksin samuti näha vesiviljeluse hoogsat arendamist,...

(GA) sest tulevikus nõudlus kala järele suureneb ja ma loodan, et igat liiki kala on kõigile kättesaadav.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). – Härra juhataja, ma püüdsin hiljuti määrata kindlaks ühise kalanduspoliitika maksumuse Briti majanduse jaoks. Ainuüksi kaotatud saagi väärtus on hinnanguliselt vähemalt 3,6 miljardit naelsterlingit aastas; suuremate toidukulude maksumus ulatub ligikaudu 4,7 miljardi naelsterlingini aastas; toetused, töötus, raisatud ressursid, bürokraatia jne lähevad maksma umbes 2,8 miljardit naelsterlingit aastas. See teeb aastas kokku ligikaudu 11,1 miljardit naelsterlingit.

Kalatööstus on laastatud – alates 1973. aastast on kalatööstuses ja sellest sõltuvates tööstustes kadunud üle 97 000 töökoha. Sellest tulenevad majanduslikud ja inimkulud on mõõtmatud. Ühise kalanduspoliitika mõju ökosüsteemile on hukatuslik. Põhjamerre visatakse igal aastal üle 880 000 surnud kala. Suurbritannia jaoks on lahendus muidugi Euroopa Liidust lahkumine, kontrolli enda kätte võtmine oma territoriaalvetes ning mõistuspära taastamine uuesti ellu äratatud riiklikus kalatööstuses.

 
  
MPphoto
 

  Ricardo Cortés Lastra (S&D).(ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Anšoovisepüük Biskaia lahes lõppes 2005. aastal kalavaru halva seisukorra tõttu. Plaanitava kava eesmärk on tagada kalapüügi jätkusuutlikkus, kehtestades teaduslikel kriteeriumidel põhinevad püügikvoodid. Stabiilsust vajav sektor toetab seda kava. Ma palun komisjonil see ettepanek tagasi võtta, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ideed.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud istungi juhataja! Ma tahan tänada kõiki auväärseid parlamendiliikmeid arutelus osalemise eest. Mõttevahetus oli tõepoolest väga huvipakkuv.

Kõigepealt tahan ma kommenteerida EPP nimel sõna võtnud Carmen Fraga Estévezi ja teiste parlamendiliikmete märkuseid meid praegu painavate institutsionaalsete probleemide kohta, viidates Lissaboni lepingu kohasele uuele institutsionaalsele keskkonnale. Pean tunnistama, et Lissaboni lepingu jõustumine tõi uue ajastu ning me peaksime selle uue ajastuga kohanema. Ma tahan väga selgelt öelda, et komisjon mõistab ja toetab mõtet, et Euroopa Parlamendil peab olema sõnaõigus kalavarude kasutamise küsimuses – pikaaegse majandamiskava eesmärgi kohta.

Me leiame, et aluslepingud on sellele küsimusele osutamisel väga üheselt mõistetavad. See on meie seisukoht, kuid nagu te teate, on see põhjustanud nõukogus vastuseisu. Mõni liikmesriik on protesteerinud väga häälekalt, kuid sellisele käsitlusviisile on reageeritud ka üldisemalt. Me peame sellele siin lahenduse leidma, sest vastasel korral ei saa me pikaaegsete majandamiskavade jõustamisega edasi minna, kuid te mõistate, et need on meie tulevik. Me ei saa jätkata poliitikaga, mida iseloomustavad lühiajalisus ja kõik need harjumuspäraseks saanud poliitilised tehingud.

Seega peame leidma viisi olukorra lahendamiseks. Minu ettepanek on püüda leida väljapääs kolmepoolse kohtumise abil. Ma teen parlamendile ja nõukogule ettepaneku tulla kokku, et saavutada vähemalt kompromiss, mida on meil vaja nii kiiresti kui võimalik, sest samamoodi me jätkata ei saa.

Kõik pikaajalised majandamiskavad on praegu peatatud ja mul on mõned uued ettepanekud mõningate uute majandamiskavade kohta, mis on väga olulised näiteks lõhe ja pelaagiliste liikide jaoks. Need on väga tähtsad pikaajalised majandamiskavad. Need on valmis ja ootavad institutsionaalset lahendust neile ülimalt tundlikele probleemidele.

Märkides teiste fraktsioonide abi, tahan ma avaldada tänu eri fraktsioonide nimel sõna võtnud Kriton Arsenisele, Carl Haglundile ja Isabella Lövinile ning nõustun nendega, et me vajame pikaajalisi majandamiskavasid ja teaduslikku nõu.

Ma mõistan meie kalurite nõudmisi ja kalandussektori probleeme ning tahan väljenduda neis küsimustes väga selgelt. Kuid ma tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et praegu arutame me olukorra selget näidet. Anšoovisevarude kava ja asjaolu, et me pidime selle kala püügi mõneks aastaks lõpetama, on selge tõend, et me ei saa jätkata teaduslikke nõuandeid eirates.

Ma mõistan probleeme ning me peame leidma õige tasakaalu ja lahenduse. Minu mõte – ja see on ka meie kalanduspoliitika reformi üks peamistest teemadest – on jätkata tähelepanu pööramist teaduslikele nõuannetele ning püüda leida lahendus ka juhul, kui need nõuanded ei ole piisavalt selged ja kui meil ei ole piisavalt andmeid selge arvamuse kujundamiseks.

Ma tahan lisaks öelda, et Marek Józef Gróbarczyki raport on väga oluline ning et valikulise püügi vältimise tehnilised meetmed on meie poliitika jaoks väga tähtsad. Ma tahan samuti rõhutada, et vastavalt varasemalt öeldule on meil vaja poliitikat lesta ja lestaliste kohta. Me kavatseme sellise poliitika välja pakkuda.

Seoses paljude nimetatud vette tagasi heitmisega on meil vaja väga kindlameelset poliitikat. Ma arvan, et me ei saa endale lubada nii väärtusliku kala merre tagasi viskamist. Me ei saa seda enam jätkata. See võis olla lahendus siis, kui meie vetes oli kalu palju, kuid nüüd on meil suured probleemid. Me ei saa kalu merre tagasi visata.

Seega peame leidma lahenduse ning mul on väga hea meel selliste ettepanekute üle, mis käsitlevad näiteks püügikulude üksikjuhtumispõhist kompenseerimist kaluritele. Lahendused on võimalikud, kuid poliitika reformi käigus peame püüdma kaotada vette tagasi laskmise. Kahtlemata tuleb silmas pidada kõiki selleks vajalikke tehnilisi meetmeid, kuid me peame selles suunas liikuma.

Veel üks viimane märkus vesiviljeluse probleemide kohta. Me peame vähendama vesiviljelust takistavat halduskoormust. Sellega saan ma nõustuda. Ma olen nõus raportööri ja Guido Milanaga ning teiste sel teemal kõnelejatega.

Ma saan vaid öelda, et me püüame seda saavutada meie ÜKP reformi raames. Ma tahan lisaks korrata, et me intensiivistame vesiviljeluses kasutatavate liikide teaduslikku uurimist, sest meil on hädasti vaja alustada vesiviljelustoodete masstootmist, kui me tõesti tahame, et vesiviljelusest saaks alternatiiv meie kalandussektorile.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica, raportöör. – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kõigepealt tahan ma öelda, et ma oleksin soovinud saada selget vastust selle kohta, kas kavatsete anda järele nõukogu soovidele, tunnistades – selle eest ma olen tänulik – probleeme seoses Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile antud volituste aktsepteerimisega.

Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon hääletas teist korda ega ole palunud komisjonil ettepanekut tagasi võtta. Meie soov on, et austatud volinik annaks täna meile vastuse, kas ta kavatseb nõukogu tahtmistele järele anda.

Sektor vajab kava. Sektor on olnud vastutustundlik ning on töötanud rohkem kui kaks aastat koos teadusasutuste ja komisjoniga, et määrata kindlaks püügimahu näitaja ja see ettepanekus sätestada. See on sektor, mis on olnud suletud viis aastat, ja ärgem unustagem, et kõnealust sulgemist taotles sektor ise. Aasta enne sulgemist oli sektoril lubatud püüda 7000 tonni ning iga päev määras ta kindlaks ja kehtestas püügikvoodid, et sellest väikesest kvoodist rohkem kasu saada. Seejärel otsustas ta ühepoolselt teatada komisjonile püügi lõpetamisest, sest oli jõudnud etteantud piirmäärani.

See ongi asjaomane sektor. See on sektor, mis on palunud meil korduvalt langetada otsus ja olla läbipaistev. See on sektor, mis minu isikliku arvamuse kohaselt on toiminud vastutustundlikult ja karmikäeliselt, et jõuda selle väga vajaliku kavani.

Kõnealuse kava vastuvõtmine tähendab kaugenemist kvoote ja lubatud kogupüüki käsitlevatest hägusatest poliitilistest otsustest, mille alus on mõnikord teadmata. Me oleme aastaid elanud läbipaistmatuses. 21. sajandit peaks iseloomustama läbipaistvus ning eurooplased ei ole selle puudumist ära teeninud. Samuti ei ole seda ära teeninud sektor, mis on ise käitunud vastutustundlikult.

Õnneks näitavad Baski teadusinstituudi AZTI hiljutine aruanne ja Juvena uuring, et järgmiseks aastaks on oodata palju suuremat anšoovisevaru. Ma ootan volinikult siiski selget vastust.

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Ma tahan tänada austatud volinikku ja auväärseid kolleege nende panuse eest, samuti variraportööre, kalanduskomisjoni sekretariaati, nõukogu, komisjoni, minu fraktsiooni poliitikanõunikku ja ka minu enda nõunikku.

Ma saan aru, et nõukogu on tehnilisel tasandil lõhestanud küsimus, kas püügikontrollieeskirjade üle peaks otsustama eranditult nõukogu. Minu arusaam on lisaks, et 27 ministrit peavad alles arutama seda teemat tervikuna ja seda küsimust konkreetsemalt. Ma loodan, et terve mõistus võidutseb.

Võttes arvesse, et volinikule valmistab raskusi ±5000 tonni aktsepteerimine, tahan ma öelda, austatud volinik, et see oli pragmaatiline lahendus. Nüüdseks oleme tegelenud selle ettepanekuga üle aasta ja see oli viis edasi liikumiseks. Ma usun, et ajuti peame raskustest üle saamiseks olema pragmaatilised.

Ma tahan öelda fraktsiooni S&D liikmetele, et minu seisukoht teie esitatud muudatusettepaneku kohta ei ole üldsegi ebaselge. Ma soovitan kindlasti selle muudatusettepaneku toetamist. PPE fraktsiooni ettepanekuga seoses tahan öelda, et PPE fraktsioon peaks seda arutama. Ma võtsin nende mureküsimusi hoolega arvesse muudatusettepanekus 7, mis käsitleb Biskaia lahte. See on seotud rannakalurite ja ajalooliste õigustega.

Kõik selle toetajad peavad meeles pidama, et parlamendis tuleb arutamisele veel palju raporteid. Kui toetate praegu midagi, mis on vale, siis võib juhtuda, et peate järjekindluse säilitamiseks toetama valesid asju ka tulevikus. Teaduslikult on lubatud kogupüügi osadeks jagamine täiesti vale ja see ei ole vaid minu isiklik arvamus. Kui me seda praegu teeme, peame seda ehk tulevikus tegema ka ühe kalavaruga kalanduse puhul. Mitmeaastased kavad on üliolulised selleks, et sektor saaks tegevust ette planeerida. Loodetavasti pääseb homme terve mõistus võidule ja me võtame vastu raporti, mille üle me saame uhked olla.

 
  
MPphoto
 

  Marek Józef Gróbarczyk, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Ma tahan veel kord väljendada oma siirast tänu kõigile variraportööridele, eriti neile, kes kohal viibivad – Ulrike Rodust, Werner Kuhn ja João Ferreira, samuti Werner Kuhn ja Alain Cadec –, minu raporti teemal öeldud soojade ja lahkete sõnade eest. Tänan teid väga.

Ka mina loodan, et raport toimib heakskiidetud lahenduste jätkuna ning eelkõige piirkonnastamise algusena. Piirkonnastamine on meie eesmärk ja selle poole püüdleme ka ühise kalanduspoliitikaga. See määrab tulevase ühise kalanduspoliitika tegeliku edukuse.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja, ma tahan tänada minu raporti kohta tehtud märkuste eest ning kasutada mulle antud sõnajärge, et esitada mõned kommentaarid läänepoolse hariliku stauriidi varu mitmeaastase kava kohta ja härra Gallagheri raportisse tehtud muudatusettepaneku kohta, mille ma esitasin Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel.

Selle muudatusettepaneku eesmärk, mida raportööri muudatusettepanek 7 täilikult ei taga, on täpsustada erinevate kalalaevastike omapära ning teha selgeks, et neid konkreetseid punkte ja kalade sihtkohta tuleks võtta arvesse lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel. Väikesemahulise rannalähedase püügiga tegelevate laevastike majanduslikud ja sotsiaalsed omadused erinevad muude tööstusliku püügiga tegelevate laevastike vastavatest joontest. Elanikkonda värske kalaga varustavale püügile piirangute seadmisel ei tuleks seda kohelda samadel alustel kala töötlemisele suunatud tööstusliku kalapüügiga.

Erinevate laevastike ja tõstatatud tehnilise küsimusega seoses ei nõustu ma siiski raportööri seisukohaga. Me räägime tegelikult ikkagi samast allikast pärit samast kalavarust, kuid see allikas areneb teadupärast kindlates püügipiirkondades. Rannikuäärne kalapüük peaks ideaalis toimuma ühes kindlaksmääratud püügipiirkonnas ja tööstuslik kalapüük teises piirkonnas. Seepärast räägime me piirkondadest, mille piirid on selgelt kindlaks määratud, ja me usume, et see on sobilik. Peale selle me usume, et lubatud kogupüüki tuleb kohandada vastavalt erinevatele püügipiirkondadele, et tagada kalavaru mõistlik majandamine. Seda seetõttu, et kalavaru mõistlik majandamine peaks lisaks keskkonna- ja bioloogilistele teguritele võtma arvesse ka sotsiaalseid ja majanduslikke külgi, nagu siin juba varem märgiti. Põhimõtteliselt erinevaid asju ei tohiks käsitleda täpselt ühtemoodi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, teisipäeval, 23. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Valikulise püügi keeldu ning lesta ja hariliku kammelja püügipiiranguid Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis käsitleva raportiga kutsutakse üles lisama kõnealuseid piirkondi käsitlevatesse määrustesse uued sätted. Läänemerel on eriti tundliku merepiirkonna staatus ning see on meie planeedi üks väärtuslikematest, kuid samuti üks tundlikematest mereökosüsteemidest. Sel põhjusel nõustun ma raportööriga, et tööstusliku kalapüügi lõpetamine – ja mitte ainult siin – on väga oluline. Ainult majanduslikult ja keskkonnaalaselt tasakaalustatud kalapüügi ja õigete püügimeetodite kasutamisega on meil võimalik aidata jätkata kalapüüki ja säilitada tulevastele põlvkondadele praegune kalaliikide valik jätkusuutlikul tasemel. Seoses kliimamuutustega on Läänemeres toimunud kalade massiline liikumine ning seepärast on vaja merekaitseala korrapäraselt üle vaadata. Seepärast tahan ma kutsuda komisjoni üles seda regulaarselt tegema. Samuti on tähtis õigusaktide kaudu innustada kalandusettevõtteid kasutama praegu kättesaadavatest püügivahenditest kõige selektiivsemaid, vältides seeläbi suurte koguste alamõõduliste ja sihtliikidesse mittekuuluvate kalade püüki või kaaspüüki. Euroopa Parlament peaks nõudma selle lisamist ühise kalanduspoliitika kavandatavasse reformi 2011. aastal, mida ka mina tungivalt edendan.

 

17. Teave ravimite kohta (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad) – Teave ravimite kohta (ühenduse kord ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta) (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühendatud arutelu järgmistel teemadel:

– keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel Christofer Fjellneri koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega (KOM(2008)0663 – C6-0516/2008 – 2008/0256(COD)) (A7-0290/2010), ja

– keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel Christofer Fjellneri koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim-ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega (KOM(2008)0662 – C6-0517/2008 – 2008/0255(COD)) (A7-0289/2010).

 
  
MPphoto
 

  Christofer Fjellner, raportöör.(SV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Lõpuks ometi on täiskogus võetud arutelu alla uued õigusaktid, mis käsitlevad teavet ravimite kohta. See, mida me praegu arutama hakkame, on ravimite õiguspaketi kõige viimane osa, mida teatud inimesed nimetavad selle paketi kõige vastuolulisemaks teemaks – nimelt ravimite kohta esitatava teabe küsimus. Tuleb tunnistada, et veel aasta eest ei oleks ma tõenäoliselt mingil juhul uskunud, et me saame tulla täiskogu istungile sellise suure üksmeelega, mille oleme siin parlamendis kõigest hoolimata leidnud. Oleme jõudnud selleni suuresti tänu minu variraportööridele. Nende edasiviivad ettepanekud ja kompromissivalmidus on aidanud meil saavutada kokkulepe ja loodetavasti võtta see raport täiskogus märkimisväärse toetusega vastu.

Küsimus ei ole üksnes kompromissivalmiduses. Minu arvates on vahest veelgi tähtsam olnud jõudmine arusaamisele, et meil on siin parlamendis samad soovid ja eesmärgid. Esiteks tahame kõik, et teave ravimite kohta oleks parem ja Euroopa patsientidele kättesaadavam. Teiseks ei soovi keegi meist vaid retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaamimist. Kolmandaks leiame, et asjaomased asutused peavad kontrollima ja heaks kiitma patsientideni jõudva teabe, mida ravimiettevõtted levitatavad. Need on meie ühised põhimõtted, mis on aidanud meil jõuda kokkuleppele. See on ka põhjus, miks tundsime omamoodi sundi komisjoni ettepanek ümber vormistada.

Soovin tõsta esile viit punkti, millele me komisjoni algse õigusakti ettepaneku ümbervormistamisel keskendusime. Esiteks püüdsime muuta õigusakti vaatenurka, nihutades rõhuasetust ravimiettevõtete õiguselt teavet levitada patsientide õigusele teavet saada, millega kaasneb ettevõtete kohustus see teave avaldada ja kättesaadavaks teha. Teiseks püüdsime piirata kõiki erandeid, et vältida õiguslikke lünki, mis võimaldavad reklaamimist. Seda ei soovi meist keegi. Kolmandaks kandsime hoolt selle eest, et teavet, mida ettevõte ravimite kohta esitab, on kontrollinud ja selle usaldusväärsust on kinnitanud pädev ravimiasutus. Neljandaks avaldasime arvamust, et ravimiettevõtetelt pärit võimalik teave ei tohiks jõuda patsientide ega üldsuseni, ilma et viimased oleksid seda küsinud. Keegi ei peaks kunagi saama ravimite kohta pealesunnitud teavet. Seepärast lükkasime tagasi reklaamimise kõikides niinimetatud pealesunnitud kanalites, nagu raadio, televisioon ja ajalehed. Viimasena soovin rõhutada, et ettevõtted on vaid üks infoahela lüli. Paljude riikide tervishoiuasutused ja ühiskond peaksid võtma kogu Euroopas enda kanda praegusest märksa suurema vastutuse.

On ka teemasid, milles me ühel meelel ei ole. Seoses sellega tahaksin lihtsalt esitada küsimuse ja kutsuda kolleege üles kiitma heaks erand, mis käsitleb teavet, mida arstid annavad oma patsientidele. Teisisõnu soovin, et selline teave ei pea läbima samasugust kontrolli nagu muu teave. Mul on konkreetne näide, mille puhul võiks tekkida probleem, kui seda erandit heaks ei kiideta. Näiteks ei oleks Rootsis tegutseval arstil õigust anda rootsi keele oskuseta patsiendile ingliskeelset pakendi infolehte vaid seepärast, et seda pole kunagi Rootsis heaks kiidetud, sest inglise keel pole selles riigis ametlik keel.

Lõpetuseks pöördun nõukogu poole, kelle esindajaid pole paraku siin, mis on antud teema puhul üsna kõnekas. Mul on kahju, et nõukogu esindajad ei ole kohal. Ma soovisin tõepoolest võtta selle arutelu hõlbustamiseks arvesse nõukogu arvamusi ja argumente, kuid seni on mulle pea alati otsekoheselt ära öeldud. On olnud raske võtta kuulda kedagi, kes ei avalda mingit teavet.

Meil on õnnestunud saavutada käesolevas küsimuses kokkulepe. Olen kindel, et ka nõukogu jõuab seda teemat põhjalikumalt arutlema hakates tegelikult enam-vähem samasugusele kokkuleppele kui meie siin. Nõukogu ei tohiks siiski püüda raha säästmise eesmärgil teavet ratsionaliseerida. See ei ole asi, mida me tahaksime näha. Me ei leia, et vähem informeeritud patsientidega oleks mingilgi moel lihtsam ümber käia või et teabe varjamine oleks odavam. Kutsun nõukogu üles võtma teatepulk üle, et saaksime üheskoos tagada Euroopas patsientide huvides parema teabe ravimite kohta.

 
  
MPphoto
 

  John Dalli, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Minu kui volinikukandidaadi kuulamisel andsin selgelt mõista, et patsientidele antav teave on minu jaoks väga tähtis küsimus. Patsiendid on oma tervisest ja heaolust väga huvitatud. Ent praegu on ravimeid puudutava teabe kättesaadavus Euroopas väga erinev – võib öelda, et isegi väga ebaõiglane.

See, kas patsient saab asjakohast teavet, sõltub keelest, IT-oskustest ning sageli isegi ühiskonnaklassist ja sotsiaalsetest võrgustikest. Euroopa jaoks, kes püüab ületada praegust tervisega seotud ebavõrdsust, ei ole see jätkusuutlik. Seetõttu on komisjoni esialgse ettepaneku põhisiht endiselt põhjendatud. Avaldan kiitust Euroopa Parlamendile ja eelkõige teie raportöörile Christofer Fjellnerile selle tähtsa ettepaneku edasiarendamise eest.

Ent ma usun kindlalt – rõhutasin seda ka oma kuulamisel –, et me peame käsitlema seda teemat patsiendi vaatenurgast. Me peame küsima seda, millist teavet vajab patsient, mitte seda, millise teabe esitamise soov võib olla ravimitööstusel. Peame tagama, et me ei lähe kaasa otse tarbijale suunatud reklaamimisega – on selge, et patsiendid seda ei soovi.

Kiidan taas Euroopa Parlamenti, kes on võtnud just selle seisukoha. See võimaldab komisjonil kiita heaks mitmed meie peamised muudatusettepanekud. Eelkõige puudutab see kohustust avaldada teavet, küsimust, mida see teave peaks hõlmama, teabekanaleid ja kontrollimehhanisme.

Esiteks toetan ma muudatusettepanekut, mille kohaselt peab ravimitööstusel olema kohustus, mitte vaid õigus teha teatav teave ravimite kohta kättesaadavaks. See on väga oluline muudatus.

Teiseks olen seoses avaldatava teabega üldjoontes nõus, et see ei peaks sisaldama ravimite võrdlust, sest seda võiks pidada reklaamiks. Selline teave on patsientide ja tervishoiutöötajate jaoks mõistagi ülioluline, kuid seoses ohuga, et seda kuritarvitatakse reklaami eesmärgil, on vaja ranget raamistikku. Me teeme liikmesriikidega sellise raamistiku kujundamisel tervishoiutehnoloogia hindamise valdkonnas koostööd.

Jagan ka seisukohta, et ettepanekud peaksid käsitlema teavet, mille teeb kättesaadavaks ravimitööstus ja mitte sellised kolmandad pooled nagu ajakirjanikud ja teadlased. Me teame, et on siiski olemas ka nn hall tsoon, mis jätab ruumi kuritarvitamiseks. Seepärast usun, et kolmandad pooled peaksid olema kohustatud avaldama, kas nad on saanud ravimitööstuselt rahalisi või muud liiki kingitusi.

Kolmandaks nõustun osaliselt teie muudatusettepanekutega, mis puudutavad teabekanaleid. Kõik ei kasuta internetti. Me ei tohi lasta ebavõrdsusel kanda kinnitada ega jätta neid, kes ei kasuta digitaalseid teabevahendeid, ilma juurdepääsust meditsiinilisele teabele. Seepärast leian, et ravimitööstusel peaks olema võimalik koostada trükiseid ka omal algatusel, mitte üksnes nõudmise esitamisel. Selliseid trükiseid saaks jagada vajaduse korral rahvale otse või tervishoiutöötajate vahendusel.

Neljandaks nõustun, et seoses teabe kontrollimisega peavad pädevad asutused kiitma teabe, mis ei ole müügiloa taotlemise menetluse käigus juba heakskiitu saanud, põhimõtteliselt kõigepealt heaks. Kuid ma leian, et Eruroopa peaks pöörama suurt tähelepanu riigiõigusega seotud muredele, mida mõni liikmesriik on väljendanud sellise eelneva kontrollimise ja sõnavabaduse ühtesobivuse pärast. Nende liikmesriikide jaoks tuleks ette näha avalikud kontrollid, olenemata sellest, kas neis liikmesriikides kehtivad juba sellised kontrollid.

Mitu Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut käsitleb teavet, mis on pärit muudest allikatest kui ravimitööstus. Seoses sellega lubage mul toonitada, et ma nõustun täielikult poliitilise eesmärgiga asetada praegu arutluse all olevad ettepanekud, mis käsitlevad ravimitööstuse pakutavat teavet ravimite kohta, avaramasse ja laiaulatuslikumasse patsientide teavitamise konteksti. Tõepoolest on ka teisi väga tähtsaid allikaid, mida tuleks kasutada võimalikult ulatuslikult, ent ettepanekud ei ole nende käsitlemiseks õige koht.

Komisjonil on juba kohustus koostada aruanne pakendi infolehe usaldusväärsuse kohta. Seepärast oleks kõik selle teemaga seotud muudatused enneaegsed. Samuti pole mõeldav luua iga Euroopa avaliku hindamisaruande kokkuvõttes nimetatud kliinilise uuringu jaoks seos kliiniliste uuringute andmebaasiga Eurydice. Piisaks üldisest andmebaaside vahelisest seosest.

Hindamisaruande avalikku kokkuvõtet ei tuleks lisada Euroopa müügiloale, sest see on Euroopa Ravimiameti veebilehe vahendusel juba avalikkusele kättesaadav. Ma tunnistan, et lisaks ravimitööstuse esitatavale teabele annavad ravimite kohta juba teavet ka mitu Euroopa ja liikmesriikide andmebaasi ja portaali. Vajaka jääb nende vastastikustest seostest. Teen ettepaneku, et keskse juurdepääsuteena teabele tuleks kasutada hiljuti ravimiohutuse järelevalve direktiiviga loodud Euroopa meditsiiniportaali.

Seoses sellega tunnistan täielikult vajadust laiaulatuslikuma teabe järele, mis käsitleb haigusi ja nende ennetamist. Patsiendid on huvitatud kõikidest erinevatest ravivõimalustest ega soovi üksnes teavet ravimite kohta. Seda küsimust ei ole siiski võimalik käsitleda praegustes ettepanekutes, milles keskendutakse ravimitele. Sellegipoolest on komisjonil kõik head eeldused selleks, et olla Euroopa teabekeskuseks. Ma näen meie rolli teiste usaldusväärsete teabeesitajate, näiteks liikmesriikide või patsientide organisatsioonide ühendajana. Euroopa tegevus võib anda lisaväärtust ning paljud teabevahendid, nagu ELi terviseportaal, on juba kasutusele võetud.

Austatud parlamendiliikmed, teile ei tule üllatusena, et mõnda muudatusettepanekut ei saa komisjon pärast hoolikat kaalumist toetada. Näiteks on kodanike õigus kaebusi esitada ELi aluspõhimõte. Seda ei sobi ega ole vaja üle korrata. Karistuste määr tuleks määrata kindlaks riikide tasandil, mitte Euroopa õigusaktide tasandil. Parlamendile on esitatud nimekiri komisjoni seisukohtadest kõikide esitatud muudatusettepanekute kohta.

Lubage mul lõpetuseks tänada veel kord Euroopa Parlamenti, Christofer Fjellnerit ja variraportööre märkimisväärse töö eest. Loodetavasti aitab sel nädalal toimuv hääletus lihtsustada patsientide juurdepääsu teabele ja veenab nõukogu vajadusest alustada ettepanekute üle põhjalikku arutelu.

 
  
MPphoto
 

  António Fernando Correia De Campos, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja.(PT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, lugupeetud volinik Dalli! Patsientidel peaks olema õigus saada oma haiguse ja selle ravimiseks kättesaadavate ravimite kohta võimalikult palju teavet. Ent kuidas me saame teha vahet teavitamisel ja reklaamil? Kust ja kuidas on võimalik saada objektiivset ja erapooletut teavet? Praegu kehtivate õigusaktide kohta on eri tõlgendusi, mistõttu need vajavad ühtlustamist, et suurendada kodanike suveräänsust. Teave peab olema usaldusväärne, pädevate asutuste kinnitatud, sõltumatu, kättesaadav ja suunatud tavainimestele. Eesmärk on tagada teadlikum ja vastutustundlikum lõpptarbijaskond. Euroopa Ravimiametis vaikimisi vastuvõtmise tähtaega tuleks pikendada 60 päevalt 120 päevani. Keeldumise põhjendamise nõue muudab tagasilükkamised arvestatavamaks ja tasakaalustab lõpptulemust. Euroopa Ravimiametil on objektiivse teabe eelistatuima allikana ülitähtis roll. Lõpetuseks soovin tunnustada raportöör Fjellnerit tehtud töö eest ja väljendada heameelt selle üle, et ta kiitis heaks peaaegu kõik ettepanekud, mille ma siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostajana esitasin.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Silviu Buşoi, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin avaldada tunnustust raportöörile ja teistele kolleegidele, kes on selle teemaga tegelenud. Soovin kiita ka volinik Dallit. Oleme minu arvates saavutanud hea tulemuse – praegune raport on märksa patsiendikesksem kui esialgne ettepanek.

Tänapäeval otsivad patsiendid üha enam tervisega seotud teavet, et olla võimelised osalema aktiivselt oma tervist puudutavate otsuste langetamises. Patsiendid otsivad teavet ka internetist. Internetis pakutavat teavet ei ole kerge kontrollida, ent varem või hiljem peame me selle probleemi käsile võtma, sest see ei kao, kui me küsimuse keerukuse tõttu lihtsalt käed rüpes istume.

Seetõttu toetan ma veebisaitide registreerimiseks ja kontrollimiseks rangete eeskirjade kehtestamist ning samuti registreeritud veebisaitide nimekirja kättesaadavaks tegemist, et patsiendid saaksid olla kindlad oma andmeallika usaldusväärsuses. Samuti on vaja kaitsemeetmeid ja raportis on need sätestatud eelkõige kitsendusena teha kättesaadavaks üksnes selline teave, mille pädevad asutused on heaks kiitnud.

Selleks oleme me siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis võtnud vastu mitu reklaami puudutavat muudatusettepanekut, keskendudes sõna „jagama“ asendamisele väljendiga „kättesaadavaks tegema“. Need asendused käsitlevad reklaamiga mitte seotud teabe kättesaadavaks tegemist viisil, mis lähtub „otsimise teel leitavuse“ põhimõttest, mille puhul patsientidel on juurdepääs teabele siis, kui nad seda vajavad.

 
  
MPphoto
 

  Horst Schnellhardt, fraktsiooni PPE nimel.(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tuleb öelda, et kui võtta arvesse seda, kuidas me arutlesime selle komisjoni ettepaneku üle parlamendi eelmise koosseisu ametiajal, liikudes karmilt hukkamõistult kõigi selle ettepaneku heade külgede tunnustamise poole, tekitab esitatud dokument minus suurt entusiasmi. Me võlgneme selle eest palju tänu raportöörile ja tema kaasraportööridele, kes vormistasid selle laia arvamuste ringi sidusaks seisukohaks. Minu arvates on võtmesõnaks siinkohal patsiendikesksus. Teisisõnu ei ole me lasknud end häirida ebaolulisest, vaid oleme küsinud endalt, mida vajab patsient. Usutavasti tegime õigesti, kinnitades, et patsientidel on võimalik saada teavet mitte ühest, vaid mitmest kanalist. Soovin siiski korrata, et patsiendi jaoks peab jääma edaspidigi usaldusisikuks arst, kel peab kahtlemata olema osa otsuste langetamises. Selle tagamiseks tuleks meil keelustada reklaam ja kanda hoolt selle eest, et pädev asutus on teavet, mida patsiendid saavad, kontrollinud ja selle heaks kiitnud. See tähendab, et antud teave põhineb esiteks teaduslikel faktidel, võimaldamaks patsientidel seda uskuda.

On kahtlemata tõsi, et kõik ei suuda internetist sellist teavet otsida. Seepärast ongi meil erinevaid teabekanaleid, mis on minu arvates nii laialt levinud, et me ei pea selle pärast muretsema. Ma loodan vaid, et nõukogu leiab endas nüüd lõpuks julgust selle teemaga tegeleda. See on väga tähtis. Vajame kiiret tegutsemist. Meie patsiendid ootavad seda. Sel juhul oleme oma tööga hästi hakkama saanud.

 
  
MPphoto
 

  Gilles Pargneaux, fraktsiooni S&D nimel.(FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! 21. sajandi künnisel on patsientidel iseäranis vaja asjakohast teavet, et nad saaksid osaleda täielikult ravivõimaluste kaalumises, teaksid, kust ravi otsida, saaksid valida koos tervishoiutöötajatega parima ravi ja pidada kavandatud ravist täpselt kinni.

Tänapäeval nõuavad patsiendid sõltumatut, võrdlevat teavet, mis on kujundatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele. Kahjuks ei vasta Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekud direktiivi läbivaatamise kohta täielikult Euroopa kodanike väljendatud vajadustele. Need ettepanekud avasid ravimiettevõtetele ukse otseseks reklaamiks, mis on meie arvates patsientide tegelikele vajadustele vastamist silmas pidades jaburus.

Sellest sammust ei võida ei rahvas ega liikmesriigid. Vastupidi, see suurendab bürokraatiat, kulusid ja patsientide riske.

Just sel põhjusel esitasime algselt ettepaneku need dokumendid tagasi lükata ja nõudsime, et komisjon oma ettepanekud läbi vaataks. See seisukoht, mille võttis ka kolleeg Carl Schlyter Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist, võimaldas meie raportööril Christofer Fjellneril komisjoni ettepanekud põhjalikult läbi vaadata. Avaldan talle selle eest tunnustust.

Samal ajal esitasime umbes kuuskümmend muudatusettepanekut, et kaitsta paremini meie kodanike tervist ja hõlbustada patsientidele juurdepääsu sõltumatule, võrdlevale teabele, mis on kujundatud vastavalt individuaalsetele vajadustele. Nende muudatusettepanekute vastuvõtmine keskkonnakomisjonis tähendas seda, et me saame asetada pigem suurema rõhu patsientide õigusele saada teavet kui ravimitööstuse õigusele seda teavet esitada.

Pidades silmas koosatud kompromissmuudatusettepanekuid ja võttes arvesse viimastel kuudel aset leidnud rõõmustavaid muutusi dokumentide sisu osas, oleme otsustanud loobuda oma ettepanekust need dokumendid tagasi lükata. Muudetud raporti projektiga on õnnestunud tasakaalustada Euroopa Komisjoni esialgsed ettepanekud.

Sellegipoolest seisame edaspidigi vastu sellele, et tervishoiutöötajaid kasutatakse ravimiettevõtete jagatud brošüüride ja esitatud teabe levitamiseks patsientide seas, ilma et seda teavet oleks tervishoiuasutustes kontrollitud. Samuti oleme vastu ravimiettevõtete kampaaniatele, eriti teavituskampaaniatele, mis puudutavad vaktsiine.

Ravimiettevõtted ei tohiks teavet vabalt levitada. Kogemused näitavad, et peame olema väga valvsad – ravimiga Mediator toimunu näitab tegelikult, kui tähelepanelikud me peame olema – ja leidma kindlasti tasakaalu, mida oleme püüdnud teha ka selle raporti projektiga.

 
  
MPphoto
 

  Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin avaldada oma fraktsiooni variraportööri nimel Christofer Fjellnerile tunnustust suurepärase töö eest.

Fraktsioon ALDE rõõmustab selle raporti üle, milles sätestatakse lõpuks ometi selge raamistik patsientidele ravimite kohta teabe andmiseks. Patsiendid vajavad objektiivset teavet ning teabe ja reklaami vahel peab olema selge piir. Seepärast tuleb rangelt reguleerida retseptiravimeid puudutavat teavet.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka uutele meediakanalitele – peamiselt interneti veebisaitidele – ning määrata kindlaks selged kaitsemeetmed, töötada nende sisu kontrollimiseks välja mehhanismid ja tagada nõuetekohaseks jõustamiseks erisätted.

Tahaksin teha ka isikliku tähelepaneku seoses materjalidega, mis esitatakse tervishoiutöötajatele patsientide seas levitamiseks. Puudub objektiivne põhjus, miks selliste teabematerjalide suhtes ei tuleks kohaldada muu teabe sisu hõlmavaid sätteid, eriti kui me teame, et arstid on patsientide jaoks kõige usaldusväärsemad teabeallikad.

Seepärast hääletan mina isiklikult muudatusettepaneku 88 vastu. Loodetavasti jääme hääletamisel oma seisukohale kindlaks ega loobu olulisest muudatusest, mille kõnealune raport tooks komisjoni ettepanekusse.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Ouzký, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Austatud juhataja! Soovin esmalt rõhutada, et see on üks neist raportitest, mida ma toetan täielikult. Olen kogu oma karjääri jooksul võidelnud selle nimel, et iga kodanik vastutaks oma tervise eest ise, kuid see on võimalik vaid siis, kui inimestele antakse nõuetekohaselt teavet.

Nagu Horst Schnellhardt juba mainis, oleme kutsunud alates eelmise koosseisu ametiajast üles selle teavitamisega seotud nõudeid täiendama. Vabandage väljendust, ent need igavesed arutelud selle üle, et me ei suuda teha vahet reklaamil ja teabel, tunduvad mulle praegu naeruväärsed. Me kõik suudame teha vahet teabel, mida me oleme soovinud, ja teabel, mis sunnitakse meile peale. Peaksime lükkama ukse soovitud teabe jaoks täielikult valla. Ärgem unustagem, et me elame üleilmastunud maailmas, ja ärgem sundigem Euroopa kodanikke otsima teavet USA veebisaitidelt.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLI
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(CS) Lugupeetud juhataja! Sarnaselt Miroslav Ouzkýle olen ka mina tegelenud oma arstikarjääri jooksul pühendunult küsimusega, kuidas teavitada oma patsiente paremini. On siiski kombeks alustada sellega, et avaldada raportöörile tunnustust hea töö eest, ja ma tahaksin seda teha, kuigi mõningase kriitikaga, mille juurde ma hiljem tagasi tulen.

Kui me hakkasime selle ettepaneku üle läbirääkimisi pidama, kerkisid pärast komisjoni uue koosseisu valimist meie ette kaks probleemi. Esiteks oli see küsimus läinud uue voliniku kätte ja teiseks seisime silmitsi valikuga, kas jätkata alustatud tööd või visata olemasolev dokument ära ja alustada puhtalt lehelt.

Nagu enamik teist ja nagu volinik Dalli, nõustusin ka mina, et esialgne komisjoni ettepanek ei olnud hea, sest selles ei käsitletud patsientide ja tarbijate vajadusi. Seepärast ei tahtnud me kulutada vana dokumendi kallal üheskoos töötamisega aega. Me leppisime kokku, et mõistame hukka ravimiettevõtete käivitatud kaubandusliku kampaania. Me välistasime teabekanalina trükimeedia ja jõudsime kokkuleppele, et patsientidel on õigus teada, kes teavet pakub, ning et ettevõtted vastutavad kogu teabe eest, mida nad levitavad.

Olen üsna üllatunud, et Christofer Fjellner esitab täiskogule uuesti muudatusettepaneku, mille me parlamendikomisjonis tagasi lükkasime ja mis oleks erinevalt ettepaneku muudetud sõnastusest samm tagasi. Kui selline ettepanek vastu võetaks, oleks mul väga raske hääletada dokumendi poolt, mis on üldjoontes hea.

 
  
MPphoto
 

  Anna Rosbach, fraktsiooni EFD nimel.(DA) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Nõustun raportööriga, et rõhuasetus peab olema patsientide turvalisusel ja teavitamisel. Patsientidel, meditsiiniõdedel ja arstidel peaks kõigil olema juurdepääs võimalikult heale teabele konkreetse ravimi kohta. Arstid, kellega olen vestelnud, soovivad ravimeid käsitleva erapooletu teabe paremat kättesaadavust nii enda kui ka patsientide ja teiste tervishoiutöötajate huvides. Nad tahavad ka seda, et ravimipreparaatide kirjeldused oleksid standardsed, sest nad kasutavad ravimite toime kohta teabe leidmiseks peaasjalikult internetti. Nad võrdlevad nii kodu- kui ka välismaiste ettevõtete sama ravimi toimeaineid. Seetõttu on ülioluline, et ravimiettevõtted mõistaksid oma vastutust ja seda, kui tähtis on see, et nende teave oleks faktiliselt ja tehniliselt õige ega mõjuks reklaamina. Ravimiettevõtted peavad oma tooteid müüma, me teame seda, kuid usaldusväärsus tegelikult suurendab tarbijate usku ravimipreparaati.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Lugupeetud juhataja! Kõige tähtsam on patsientide heaolu. Enda kaitsmiseks märgivad ravimiettevõtted pakendi infolehel sageli iga väiksemagi kõrvaltoime, mis muudab mõistagi kõik märksa keerulisemaks. Segaduses patsiendid kipuvad muutma omaalgatuslikult annuseid või lõpetama ravimi võtmise.

Segaduse ja ebakindluse suurenemisele aitab veelgi kaasa internetis pakutav rohke teave, millest osa on usaldusväärne, osa mitte. Sertifitseeritud veebisaidid on samm õiges suunas, kuid nendest siiski ei piisa. Järgmine põhieesmärk on teha teave arusaadavaks ka neile, kellel puudub meditsiiniline või farmatseutiline ettevalmistus. Pakendi infoleht peab olema üheselt mõistetav ja loetav. Eelkõige vanemaid inimesi silmas pidades tuleks kasutada suuremat kirjasuurust.

Kahjuks tuleb tõdeda, et on kolmandaid riike, kes lõikavad Euroopa farmaatsiatööstuse kaitse kõrgest tasemest kasu. Nii originaalravimid kui ka võltsitud ravimid on suurtes kogustes vabalt kättesaadavad Türgi turgudel. Seepärast peame ka panema nendele kolmandatele riikidele kohustuse teha sellisele mustale turule täielikult lõpp.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Tatarella (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Direktiiv, mida me arutame, peaks ühtlustama kõigile liidu kodanikele kättesaadava ravimiinfo sisu ja kvaliteeti. Kuigi direktiivis rõhutatakse õigust teha reklaami, kinnitatakse selles lõppkokkuvõttes patsiendi õigust teabele. Me peame andma Euroopa kodanikele võrdse võimaluse pääseda ligi teabele ravimite kohta.

Selle direktiivi peamine eesmärk on anda Euroopa patsientidele rohkem teavet, et nad saaksid võtta meditsiiniküsimustes teadlikumaid seisukohti. Meil kõigil ja eelkõige ravimitööstusel peab olema sama eesmärk – pakkuda teavet, mis on täpne ja kasulik ning samas kättesaadav eranditult kõikidele kodanikele.

Leian, et selles direktiivis on kaks eriti tähtsat punkti. Esiteks tuleb kodanikele anda täpse teabe abil võimalus kasutada ravimeid õigesti, et need tooksid tervisele rohkem kasu ja et nende väärkasutamisega seotud riskid oleksid võimalikult väikesed. Teiseks saab täpse ja tõhusa teabe abil suurendada kodanike teadlikkust sellest, kui koormavalt mõjuvad ravimitega seotud kulud riiklikele kulutustele.

Igal juhul peame olema teatud küsimustes väga tähelepanelikud ja järjekindlad. Ma viitan eelkõige ohule, et ravimeid käsitlevast teabest saab varjatud reklaam. Peame vältima olukorda, kus eeldatavasti teaduslik teave varjab märksa vähem üllast kavatsust, milleks on patsientide mõjutamine ostmaks mingit konkreetset ravimit. Seepärast on ülitähtis, et meil oleks teabe kontrollimiseks tõhusad vahendid, eriti seoses sellise infoga, mida patsiendid võivad leida internetist.

Seepärast avaldan lõpetuseks lootust, et parlamendikomisjon näeb ette võimalused teabe kontrollimiseks viisil, mis tagaks teabe täpsuse. Selline kontrollimine tuleks usaldada asjakohastele sõltumatutele organisatsioonidele, et tagada paremini erapooletus.

 
  
MPphoto
 

  Karin Kadenbach (S&D).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Volinik Dalli ütles oma sõnavõtus, et peame keskenduma patsiendile. Kuigi komisjoni esialgses ettepanekus asetati keskmesse pigem turg, on meil tänu suure häälteenamusega vastu võetud mitmesugustele muudatusettepanekutele õnnestunud nüüd keskenduda ikkagi inimestele. Sellega oleme võtnud arvesse ka volinik Dalli sõnu.

Vaja oli tagada patsiendi õigus kvaliteetsele ja reklaamiga mitte seotud teabele, mis käsitleb retsepti alusel väljastatavate ravimitega seotud eeliseid ja ohte. Me vajame seda määrust. Ma ise tulen reklaamisektorist – minu erialane taust on reklaam ja avalikud suhted – ja ma tean, et reklaamil on vaid üks eesmärk: müüa. Meie ülesanne on siiski anda teavet. Leian, et kõnealuses raportis ja selle muudatustes võetakse meie kohust teavet anda asjakohaselt arvesse.

Lugupeetud volinik, kuna kulutused ravimitele moodustavad suure osa tervishoiukulutustest, ärgitan ma teid töötama selle nimel, et patsiendid oleksid hästi informeeritud, ning keskenduma jätkuvalt ennetustegevuse ja tervise edendamisega seotud ideede elluviimisele. Üheskoos saavutame edu.

 
  
MPphoto
 

  Marina Yannakoudakis (ECR). – Austatud juhataja! Kui tihti mõtleme me ravimite võtmisel nende kõrvalmõjude peale? Kui sageli soovime me rohkem teavet ravimite ja haiguste kohta? Raportis käsitletakse neid küsimusi ja rahva vajadust teabe järele.

Loobumine keskendumisest nõukogu esialgsetele ettepanekutele oli tähtis, nagu ka see, et rõhutati pigem patsiendi õigust teabele ligi pääseda kui ravimiettevõtete võimalust teavet anda. Selle saavutamiseks keelati retsepti alusel väljastatavate ravimite otse tarbijale suunatud reklaam.

Lisaks oli tingimata vajalik tunnistada riikide pädevad asutused ja tervishoiutöötajad peamiseks teabeallikaks. Ka see õnnestus.

Patsientide teavitamise direktiiviga edastatakse jõuline sõnum patsientide õiguste kohta.

Avaldan tunnustust raportöörile nende keeruliste küsimuste lahendamise ja kõikehõlmava direktiivi eest, mida me loodetavasti kõik ühiselt toetame.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Lugupeetud juhataja! Me seisame Euroopa Liidus tarbija – antud juhul patsiendi – teadlikkuse põhimõtte eest ning meie eesmärk on, et kodanikud vastutaksid osaliselt oma tervise eest ise. Ent meie ülesanne poliitikutena on kaitsta patsiente ebaõige ja eksitava teabe eest. Seda me praegu teemegi.

Seoses üldsuse juurdepääsuga ravimeid käsitlevale teabele tundub, et olukord on Euroopa Liidu eri paigus erinev. Vahe teabe ja reklaami vahel muutub üha hägusamaks. Seepärast toetan Euroopa Parlamendi seisukohta, mille kohaselt on vaja määratleda teave ja reklaam selgemalt. Patsientide jaoks on tähtis saada oma emakeeles usaldusväärset ja objektiivset teavet, mis oleks mõeldud tavainimesele, oleks kergesti mõistetav ja kättesaadav ning mille puhul võetaks arvesse tarbijate konkreetseid vajadusi. Nagu patsiente, nii peame kaitsma varjatud reklaami eest ka arste, sest raviprotsessis on nende vastastikune suhe eriti oluline.

Elame ajal, mil piirid on kadumas ja teave, sarnaselt inimestelegi, saab liikuda vabamalt. Seetõttu peame kohaldama Euroopa patisentide heaolu tagamiseks teatavaid kaitsemeetmeid. Kiidan raportööri suurepärase töö eest ja loodan, et oleme kõik tervemad ja pääseme lihtsamini teabele ligi.

 
  
MPphoto
 

  Milan Cabrnoch (ECR). (CS) Lugupeetud juhataja! Ravimeid käsitlevat direktiivi ei ole ligi kümme aastat oluliselt muudetud. Selle oleks pidanud juba ammu läbi vaatama. Ma toetan täielikult mõtet, et patsiendid peaksid saama täielikku teavet ja olema arstidega võrdsed partnerid, osaledes otsuste langetamises ja võttes osa vastutusest enda kanda.

Teabe kättesaadavusel on selle muudatuse puhul kahtlemata oluline osa. Sellise info hulka kuulub selgelt teave, mis käsitleb ravimeid, sealhulgas selliseid ravimeid, mida väljastatakse retsepti alusel. Patsientidel peaks olema juurdepääs teabele toote kohta ja mitte üksnes trükiste vahendusel, vaid ka elektrooniliselt. Neil peaks olema ligipääs teabele, mis on sõltumatu, objektiivne, terviklik, tõene ning kättesaadav arusaadaval kujul ja arusaadavas keeles. Tahaksin raportööri tema tubli töö eest tänada ja toetan tema ettepanekut.

 
  
MPphoto
 

  Anja Weisgerber (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada raportöör Christofer Fjellnerit ja tema variraportööre. Rasketes tingimustes ja vaatamata võitlemisele tugeva vastuseisuga on selle raportiga saavutatud tõesti väga hea tulemus. Komisjoni ettepanekut on märkimisväärselt täiustatud. Kehtima jääb range reklaami keeld: teavet ei tohi edastada ei raadios, televisioonis ega ajakirjades. Selle asemel peavad patsiendid ise aktiivselt teavet otsima. Minu seisukoht lähtub sellest, et patsiendid on vastutustundlikud inimesed. Nad tahavad teavet saada ja ma hea meelega aitaks neid selle juures. Seepärast soovin ka seda, et teave oleks patsiendikeskne. Tahaksin keskenduda kahele põhiküsimusele. Olen andnud väga selgelt mõista – sealhulgas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis –, et näeksin meelsasti tervisealaseid internetiportaale ja sarnast teavet trükimeedias. Meie kodanikud otsivad sageli asju internetist, kus nad puutuvad tihti kokku puuduliku ja kontrollimata teabega. Seetõttu peame astuma sellele vastu alternatiiviga – kontrollitud teabega. Ravimiohutuse järelevalve oli esimene võit, millega kaasnesid ravimiohutusportaalid, kust võis leida pakendi infolehed ja teabe ravimite kohta. Austatud volinik, läheksin siiski kaugemale. Oleksin soovinud näha kõikehõlmavaid internetiportaale, mis pakuksid teavet ka haiguste ja nende ennetamise kohta. Kui ma olen teist õigesti aru saanud, siis te põhimõtteliselt toetate seda ideed, ent pole seda vahest antud teema käsitlemisel selles ettepanekus lihtsalt välja öelnud. Soovin, et lugupeetud volinik väljendaks selgelt, kas ka tema toetab seda mõtet. Leian, et tegemist on väga tähtsa küsimusega.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Grossetête (PPE).(FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kiita meie raportööri Christofer Fjellnerit hiilgava töö eest, mida ta on mitme kuu vältel seoses nende kahe raportiga teinud. Kiidan teda eriti sellepärast, et oleme oodanud seda dokumenti aastaid. Vanimad parlamendiliikmed mäletavad, et kunagi, kui farmaatsiaalaseid õigusakte läbi vaadati, tahtsime rääkida sellest, kuidas harida patsiente ravimite ja ravimeetodite osas, kuid kahjuks tekkis mingi segadus teabe ja reklaami eristamisega.

Tänapäeval ei saa me lubada, et teave oleks varjatud reklaam, ning nende raportite rõhuasetus ei ole enam ettevõtete õigusel anda teavet, vaid patsientide õigusel sellele ligi pääseda. Põhimõte on seega täiesti erinev ja seepärast on patsiendid esmatähtsad. Veelgi enam, me ütleme „ei“ pealesunnitud teabele – samm, mis vähendab teavituskanaleid ja sel moel võimalikku reklaami.

Patsiendid peavad otsima ise teavet, mida nad soovivad, keegi ei sunni seda neile peale ei raadio ega televisiooni, ajalehtede ega ajakirjade vahendusel. See tegelikult eristabki seda teavet reklaamist. Osa teavet tuleb seepärast eelnevalt kontrollida. Sellise eelneva kontrollimisega peavad tegelema riigiasutused ning see peab võimaldada luua objektiivseid antud valdkonna veebisaite ning kasutada eritrükiseid, millest rääkis lähemalt volinik Dalli.

Seega on kõik tingimused paigas, et tagada hea ja kvaliteetne ning objektiivne teave – teave, mida patsiendid on kaua oodanud. Seepärast on lausa möödapääsmatu, et nõukogu täidaks oma kohustuse ja sellega nõustuks, sest me ei saa lubada, et veebisaitidel leiduks igasugust teavet. Oleme oodanud kümme aastat – tervelt kümme aastat, et nõukogu oma otsuse teeks.

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE). (HU) Austatud juhataja! Christofer Fjellner väärib raporti eest tänu, sest me oleme juba ammu vajanud ettepanekut, millega antaks patsientidele rohkem ja paremat teavet retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta, mis on neile välja kirjutatud ja mida nad kasutavad. Kvaliteetne teave on tingimata vajalik ja see aitab kaasa tervishoiutingimuste paranemisele. Kui patsiente on piisavalt teavitatud, peavad nad suurema tõenäosusega kinni vajalikust ravist ja mõistavad paremini otsuseid enda ravi kohta.

Me vajame enamat kui pelgalt Euroopa õigusaktide ühtlustamist. Peame tagama rahvatervise paranemise, pakkudes õiget teavet. Selles on märkimisväärne roll ka ravimiettevõtetel. Ent me peame kandma hoolt ka selle eest, et kaubanduslike reklaamide tagajärjel ei tekkiks ülemäärast ravimite tarbimist.

ELi liikmesriikides on praegu palju probleeme seoses ravimite kohta teabe pakkumisega. Mõnes liikmesriigis on patsientidel raske pääseda ligi isegi väljakirjutatud ravimitega seotud põhiteabele. See põhjustab ELi tervishoiuvaldkonnas tõsist ebavõrdsust. Lisaks internetis kättesaadavale teabele peame andma suuniseid ka traditsiooniliste teabekanalite kaudu. Ent meie eesmärk ei ole tagada ravimiettevõtetele õigus teavet pakkuda, vaid anda patsientidele võimalus teavet saada. Peame tegema vahet teabel ja reklaamil. Leian, et oluline on ka patsiendi ja arsti vaheline suhtlus, sest patsiendi jaoks peab olema esmane teabeallikas arst, kes talle ravimi välja kirjutab. Teised teabekanalid peaksid olema vaid selleks, et seda teavet täiendada.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Avaldan suurt kiitust raportöörile töö eest määrustega, et parandada Euroopa patsientide huvides ravimeid käsitleva teabe kättesaadavust ja kvaliteeti. Arstina võin öelda, et toote infolehtedel esitatav teave on arstide jaoks usaldusväärne ja arusaadav. Nüüd tuleb see kirja panna viisil, et ka tavainimene sellest aru saaks. Ühtlasi on meie eesmärgiks teha lõpp internetis levivale eksitavale reklaamile, mis julgustab inimesi ostma tooteid, mis mitte üksnes ei ravi, vaid lausa kahjustavad patsiente. Ent üleilmastunud digitaalses keskkonnas ei ole veebisaitide sisu reguleerimine lihtne. Soovin taas rõhutada, et lahendus on see, kui rakendatakse võimalikult ruttu ettepanekut kehtestada turvaliste veebisaitide jaoks usaldusväärsuse märgis. Vaid siis on võimalik tagada internetis ravimeid käsitleva teabe sisu usaldusväärsus, olenemata sellest, millises maailma otsas veebisaidi haldaja asub. Selline ettepanek oli esitatud ka minu raportis, mis käsitles tarbijate usaldust digitaalse keskkonna vastu.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Arutluse all olev raport on väga tähtis, sest see võimaldab ühtlustada Euroopa õigusakte ravimeid käsitleva teabe kättesaadavuse kohta ning eelkõige tagatakse sellega, et patsiendid saavad retseptiravimite kohta rohkem teavet.

Selle teabe ülesriputamine veebisaitidele peab olema läbipaistev ja sõltumatu. Selle tagamiseks peavad riikide või Euroopa asjaomased asutused kogu teavet kontrollima, et sellest ei kujuneks tootmisettevõtete tegevuse kaudu varjatud ravimireklaam.

Lõpetuseks kutsun üles pöörama sama suurt tähelepanu ka retseptiravimeid käsitlevates brošüürides sisalduvale teabele. Selles küsimuses eelistaksin ma, et patsient saaks üksikasjalikku teavet arstilt või apteekrilt, tagamaks, et vajaliku ravimi kasutamine oleks täielikult arusaadav.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi (EFD).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Me leiame, et see määrus on rõõmustav, sest selle eesmärk on pakkuda ühtlustatud õigusraamistikku reklaamina mitte mõeldud teabe jaoks, mida ravimiettevõtted võivad üldsusele retseptiravimite kohta esitada, ning jätta samas reklaamikeeld puutumata.

Ettepanekus rõhutatakse reklaami ja teabe erinevust. Teabe andmisel lähtutakse põhimõttest, et teavet tuleb aktiivselt otsida. Arstid peavad jääma ravimite puhul peamiseks teabeallikaks. Tuleb säilitada ka teised infoallikad, mida käsitletakse täiendavatena ning mis hõlmavad ajakirju ja ajalehti.

Rõhuasetus on patsiendi õigusel teabele ja aktiivselt löövad kaasa ka kodanikke, eriti patsiente esindavad organisatsioonid. Meie hääletasime poolt.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Me kõik sooviksime näha, et patsiendid kasutaksid olemasolevat teavet, mis on neile kättesaadav. Peame suurendama kodanike teadlikkust sellest, kuidas praegu kättesaadavat teavet kasutada.

Ma toetan kolleege, kes leiavad, et me ei peaks tooteid reklaamima, ja ütleksin asjaomastele ettevõtetele, et kvaliteetse teabe edastamine tarbijale on parim reklaam, sest kui toode mõjub inimesele hästi, on see kindel sõnum sellest, et seda vajaduse korral ka kasutatakse. Loomulikult on meil vaja perearste, kes edastavad oma patsientidele meditsiinilist ja teaduslikku teavet. Sageli ei toimu see parimal võimalikul viisil.

Lõpetuseks peame teadvustama endale, kuidas jagatakse ravimeid eri vanuserühmadele. Praegu kirjutatakse neid välja, ilma et omataks ülevaadet viimase aasta haigusloost. See on väga ohtlik. Meil on vaja täpsemaid ja korrapäraseid hindamisi selle kohta, kuidas patsientide eest hoolt kantakse. Vastasel juhul tekib meil tervishoiu valdkonnas probleeme.

 
  
MPphoto
 

  John Dalli, komisjoni liige. – On kahtlemata meeldiv näha sellist tarmukat osalust niisuguse tähtsa teema arutlemisel ja seda, kui üksmeelselt usutakse põhimõtetesse ja -mõistetesse, mille põhjal käesoleva ettepanekuga edasi liikuda.

Nagu ma varem mainisin, on väga tähtis, et me muudaksime esialgse ettepaneku patsiendi seisukohalt patsiendikesksemaks.

Olen jälginud parlamendis toimunud arutelu väga hoolikalt. Olen vestelnud paljudega teie seast, et mõista, millest käib jutt, ja ma usun, et meil on – nagu ma mainisin ka oma algsetes tähelepanekutes – väga hea dokument, mida peaksime nüüd lõplikule kokkuleppele jõudmiseks edasi arendama.

Tahaksin teha paar lühikest märkust teie sõnavõttude kohta. Seoses Euroopa Ravimiameti tehtavate eelkontrollidega, mida nimetas António Fernando Correia De Campos, leian ma, et 120 päeva oleks mõnevõrra liig, ja meie pakutav jääks tegelikult 60 päeva piiresse.

Internet on heidutav väljakutse ja patsientidele mõeldud teavet sisaldavate veebisaitide kontrollimine on eluliselt tähtis, ent me kõik mõistame, et see on ka keeruline. Cristian Silviu Buşoi’ ja Françoise Grossetête’i avaldatud mõtted internetti reguleerivate rangete eeskirjade kohta on väga olulised ja just selle kallal peaksime me tööd tegema.

Ka see, mida ütlesid Horst Schnellhardt ning omal moel ka Gilles Pargneaux ja Antonyia Parvanova et arstile peab jääma suhtluses patsiendiga keskne koht –, on väga tähtis.

Olen nõus, et arstidest ei peaks saama ravimitööstuse tööriistad, vaid nad peaksid olema vastupidi hea kanal, mille kaudu saaks liikuda teave. Siinkohal peame tagama – nagu märkis Anna Rosbach –, et ka see teave, mis on arstide käsutuses, oleks objektiivne.

Minu viimane mõte puudutab ulatuslikku portaali haiguste kohta, mida mainis Anja Weisgerber. Pean ütlema, et ravimite puhul seda küsimust kavandatavates ravimiohutuse järelevalve õigusaktides juba käsitletakse. Haiguste osas on olukord veidi keerulisem. Haruldaste haiguste tarvis on meil portaal juba olemas, ent ülejäänud haiguste puhul oleme selle küsimuse lahendamisega alustanud ja püüame sellega toime tulla. Ent nagu te mõistate, kujuneb sellest väga keerukas ja tõeliselt ulatuslik ülesanne.

Niisiis soovin ma tänada teid töö eest, mis on seoses selle teemaga tehtud. Tahaksin tänada veel kord raportööri ja kaasraportööre tehtud töö eest ning, nagu ma juba ütlesin, loodan, et jõuame lõpuks dokumendini, mille alusel saame edasi tegutseda.

Komisjoni seisukoht Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekute kohta:

(KOM(2008)0663 – C6-0156/2008 – 2008/0256(COD))

Muudatusettepanekud

Vahetult vastuvõetavad: 1, 3, 4, 10, 11, 12, 22, 26, 35, 39, 40, 42, 56, 60, 63, 64, 65, 67 ja 69.

Põhimõtteliselt vastuvõetavad: 9, 13, 14, 16, 19, 20, 21, 23, 27, 32, 34, 36, 37, 41, 46, 48, 50, 52, 58, 62, 66, 72, 74, 75, 76, 77 ja 78.

Vastuvõetavad pärast ümbersõnastamist: 5, 6, 7, 8, 15, 24, 25, 28, 33, 44, 49, 53, 59 ja 70.

Osaliselt vastuvõetavad: 2, 29, 31, 43, 54, 55, 61 ja 79.

Ei ole vastuvõetavad: 17, 18, 30, 38, 45, 47, 51, 57, 68, 71 ja 73.

(KOM(2008)0662 – C6-0517/2008 – 2008/0255(COD))

Muudatusettepanekud

Vastuvõetavad: 2 ja 7.

Põhimõtteliselt vastuvõetavad: 6.

Vastuvõetavad pärast ümbersõnastamist: 1.

Osaliselt vastuvõetavad: 9, 10 ja 12.

Ei ole vastuvõetavad: 3, 4, 5, 8 ja 11.

 
  
MPphoto
 

  Christofer Fjellner, raportöör.(SV) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et volinik alustas oma sõnavõttu just tähelepanekuga, et juurdepääs ravimeid käsitlevale teabele on Euroopa eri paigus väga erinev, sest me oleme näinud tohutult vaeva sellele teabele hea juurdepääsu tagamise ja selle juurdepääsu ühtlustamisega. Samas oli mul ka endal nõue, et teave ei tohi olla üheski riigis napim ega puudulikum. Ma tean, et mõnes riigis on paljud inimesed selle pärast muret tundnud, sealhulgas Rootsis, kus meil on juba mõnda aega kehtinud süsteem nimega Fass. Pöördun nüüd otse nende inimeste poole ja ütlen, et tänase Euroopa Parlamendi hääletuse tulemused ei tähenda üksnes seda, et Fass võib alles jääda, vaid seda, et ka teistel riikidel on võimalik võtta kasutusele sarnased süsteemid.

Muu suhtes on Euroopa praegused eeskirjad muidugi üsna kummalised, kuivõrd retseptiravimite kohta võivad arvamust avaldada kõik peale nende ravimite tootjate ehk teisisõnu nende, kes peaksid antud ravimitest kõige rohkem teadma. Seetõttu olen ma rahul, et oleme kinnitanud mitte üksnes nende õigust, vaid ka tegelikku kohustust levitada teatavat põhiteavet. Ka nemad peavad andma oma osa, sest lõppude lõpuks on tootjad need, kelle käsutuses on suur hulk teavet.

Volinikule soovin ma lihtsalt väljendada oma heameelt selle üle, et me tundume olevat ühel meelel kõikides küsimustes, mis on minu jaoks selle töö puhul peamised. Usun, et komisjon ja Euroopa Parlament on nüüd üksmeele saavutanud. See avaldab arvestatavat survet nõukogule käsitleda seda teemat asjakohaselt ja sellega edasi tegelda. Ausalt öeldes leian ma isegi nende ettepaneku punktide puhul, mille kohta on komisjon esitanud oma vastuväited, et sisuliselt soovime saavutada sama eesmärki. Näiteks seoses trükistega ja võimalusega aidata riike, sealhulgas Rootsit, kellel on riigiõigusega seotud probleeme, on meie siht leida ettepaneku abil lahendus.

Lõpetuseks soovin pöörduda nende parlamendiliikmete poole, kes ei leia, et meil peaks olema erand arstide ja nende levitatava teabe kohta. Mina isiklikult arvan, et arstil, kelle käsutuses on ravimiettevõtte avaldatud teave kliinilise uuringu kohta, peaks olema õigus edastada see– juhul kui arst peab teavet oluliseks – oma patsiendile, või et arstil, kes leiab pakendi infolehe mõnes teises keeles kui asjaomase liikmesriigi ametlik keel, peaks olema õigus see teave välja trükkida ja anda oma patsiendile. Ent sel juhul peame hääletama selle poolt, et arst saaks ise otsuseid langetada, mitte tegelema kõnealuses direktiivis sellega, et reguleerida, millist teavet peavad arstid oma patsientidele andma. Arst vastutab alati ja me ei peaks seda siin reguleerima.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 24. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Tarbekaupu puudutav teave on muutunud ülitähtsaks. Eriti tundlik teave on see, mis käsitleb ravimeid. Tuleb teha vahet teabel ja reklaamil. Euroopa Parlament kehtestab selle raporti üle arutlemisel ravimitega seotud kaitsemeetmeid. Näiteks tuleb trükised esitada üheksakümmend päeva enne tarbijale edastamist analüüsimiseks Euroopa Ravimiametile. Üks oluline küsimus, mida ei ole käsitletud, on teave hindade kohta. Olen Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiajal toonitanud, et Maltal on ravimite hinnad kõrgemad kui samade ravimite hinnad mujal Euroopa Liidus. Hinnaerinevus ei ole väike, vaid uskumatult suur. Mõne ravimi hind on Maltal kaks korda või isegi rohkem kõrgem kui mujal Euroopas. Kui ma esitasin komisjonile sel teemal küsimusi, märkisid nad alati, et seda teemat peab käsitlema liikmesriigi valitsus. Olen veendunud, et Euroopa Ravimiamet ei peaks olema tarbijatele kaitsekilbiks üksnes seoses ravimeid käsitleva teabega, vaid sel peaks olema võimalus aidata ka siis, kui tarbijatelt nõutakse ravimite eest julmalt liiga kõrget hinda ja riikide valitsused ei suuda seda probleemi lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – Mul on hea meel ravimiinfot käsitleva raporti nende sätete üle, milles rõhutatakse tarbijate õigust teabele. Seoses sellega soovin juhtida teie tähelepanu avalikule arutelule, mille komisjon on tubakatoodete direktiivi eelseisvat muutmist silmas pidades internetis käivitanud. See ettevõtmine on kahtlemata kiiduväärne ja ma toetan seda.

Ent ma sooviksin näha Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohta, sest ma olen end nende ettepanekutega kurssi viinud ja mõned neist ettepanekutest on minu meelest äärmuslikud ja ebamõistlikud ning teataval määral olen ma isegi üllatunud, et need on arutluse alla võetud. Pean silmas väljapakutud võimalust võtta kasutusele lihtsustatud ühtne pakend, millel puuduvad eraldusmärgid, müüdavate toodete väljapanemise keeldu ja keeldu kasutada tubakatoodete tootmisel lisaaineid.

Leian, et uute määruste koostamisel tuleb arvestada tegeliku olukorraga. Tubakaga seotud äärmuslikesse keeldudesse ja piiravatesse reguleerivatesse meetmetesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. See on üha suurenev probleem ja ma ei taha, et sellele märguandele ei järgneks arutelu. Komisjon teeb oma ettepanekud, kuid see, mida ta neis välja pakub, ei ole alati parim kõikide liikmesriikide jaoks. Arutelu on antud juhul kohustuslik!

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Pean positiivseks, et selle ettepanekutega on direktiivi ja määruse rõhuasetus liikunud ravimitootjatelt patsientidele. Patsientide teadlikkuse parandamine retseptiravimite kohta on väga oluline, et ära hoida ärilistest kaalutlustest ajendatud ravimite ületarbimist. Kahjuks on paljudes liikmesriikides saanud tavaks, et ravimifirmad teevad suurt lobitööd, pakkudes erinevaid hüvesid, mis kahtlemata mõjutavad arstide otsuseid. Ärilised huvid ei ole mõistagi alati kooskõlas patsientide huvidega, mistõttu on direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmine vajalik, et luua selgem raamistik retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta teabe andmiseks. Selgem raamistik aitaks edendada ravimite mõistlikku tarbimist ning oleks patsiendi tervise huvides. Kindlasti tuleks selgemat vahet teha reklaami ja teabe vahel, hoolimata sellest, et retsepti alusel väljastatavate ravimite otsene reklaamimine tarbijatele jääb endiselt vastavate ettepanekutega keelatuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Keskkonnakomisjon on teinud Euroopa Komisjoni ettepanekusse mõned olulised täiendused, sest see ettepanek ei oleks oma esialgsel kujul takistanud kõikide reklaamiliikide kasutamist retseptiravimite reklaamimiseks otse patsientidele. Retseptiravimid ei ole tavaline tarbekaup. Neid ei tuleks turustada nagu autosid või kosmeetikat, vaid nende tarnijateks peavad olema meditsiinivaldkonna asjatundjad. Niisiis tunnen ma heameelt jätkuva keelu üle reklaamida retseptiravimeid televisioonis, raadios ja trükimeedias. Kõige usaldusväärsemaks teabeallikaks jäävad ravimite puhul tervishoiutöötajad. Seepärast ei saa ma toetada raportööri muudatusettepanekut, mille kohaselt oleks tervishoiutöötajatel lubatud jagada ravimiettevõtetelt saadud heakskiitmata lisamaterjale otse patsientidele. See oleks selge võimalus reklaamiks, mida me tahame vältida ja mis ei oleks kooskõlas meie seisukohaga, mis taunib otse patsientidele suunatud reklaami. Eriti kohatu on see seetõttu, et otse ravimiettevõttelt saadud teabematerjal oleks patsiendi silmis sama õiguspärane kui seda jaotav arst. Kokkuvõttes parandab raport võrreldes komisjoni ettepanekuga patsientide olukorda ja me ei tohiks neid edusamme ohtu seada, lubades ravimiettevõtetel teha arstikabinetis patsientidele otsest reklaami.

 

18. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel Jill Evansi koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0809 – C6-0471/2008 – 2008/0240(COD)) (A7-0196/2010).

 
  
MPphoto
 

  Jill Evans, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin esmalt tänada kõiki kolleege, kes on teinud selle kokkuleppe esimesel lugemisel võimalikuks, eelkõige muidugi kõiki variraportööre, komisjoni ning eesistujariike Hispaaniat ja Belgiat, samuti keskkonnakomisjoni ning fraktsiooni personali ja assistente. Meil õnnestus jõuda kokkuleppele pärast pikka ja rasket, kuid edasiviivat tööd, mille käigus tuli teha ka mõned väga keerulised kompromissid.

Et asetada see arutelu õigesse konteksti, tuleb mainida, et Euroopa Liidus müüakse igal aastal üle üheksa miljoni tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid. Enamiku sellest moodustavad suured kodumasinad ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmed. Et turg laieneb jätkuvalt, on nende seadmete romudest saanud kõige kiiremini kasvav jäätmevoog, mis suureneb hinnanguliselt 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini. See on väga probleemne jäätmevoog, mis sisaldab mitmeid ohtlikke aineid.

Jäätmehierarhia seab esikohale jäätmetekke vältimise. See tähendab, et toodetes tuleb asendada ohtlikud ained, mis takistavad ringlussevõttu või ohustavad jäätmete käitlemisel tervist ja keskkonda. Komisjoni hinnangul vähenes kehtiva ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi tulemusel jäätmevoogu suunatavate ja potentsiaalselt keskkonda heidetavate teatavate raskmetallide ja kahe rühma broomitud leegiaeglustite kogus 100 000 tonni võrra. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiviga kehtestati ülemaailmne standard, ent oli vaja rohkem selgust, seega oli meil selle uuestisõnastamise puhul suur vastutus, et saaks vastu võetud selgem ja sihikindlam õigusakt.

Leian, et oleme praegust direktiivi mitmel moel täiustanud. Selles on nüüd selge metoodika koos kriteeriumidega, et kehtestada uusi piiranguid, mis täiendavad REACH-määrust ja on sellest sõltumatud. Direktiivi reguleerimisala on laiendatud, et hõlmata kaheksa aastaga kõik elektri- ja elektroonikaseadmed, kui need pole reguleerimisalast just konkreetselt välja jäetud. Kolme aasta pärast toimub täiendavaid väljajätmisi silmas pidades uus läbivaatamine ning kontrollitakse kolme ftalaati ja üht broomitud leegiaeglustit, mis on kuulutatud prioriteediks. Ajaliselt piiratud erandeid võib teha selgete kriteeriumide ja taotlemistähtaegade põhjal. Tulevaste piirangute kehtestamisel võetakse eraldi vaatluse alla nanomaterjalid.

Võttes arvesse minu nõudlikkust selle raporti suhtes, ei tule parlamendiliikmetele üllatusena, et ma ei ole lõpptulemusega päris rahul. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv kavandati selleks, et käsitleda konkreetse jäätmevoo konkreetseid probleeme, ja minu arvates oleme lasknud käest võimaluse seda täiendavate piirangute kehtestamisega märkimisväärselt edasi arendada. Me oleme siiski säilitanud selle põhiolemuse ja tugevdanud mitmel moel komisjoni ettepanekut.

Mis puudutab vastavustabeleid, siis minu fraktsioon toetab nende liikmesriikidele kohustuslikuks tegemist, ent see on kõiki Euroopa õigusakte mõjutav horisontaalne küsimus, mida ei ole võimalik selles ühes dokumendis lahendada. Et lahenduse leidmisele kaasa aidata, pakkusin ma muudatusettepanekus 105 välja, et võtaksime vastu deklaratsiooni, kutsudes komisjoni üles koostama aruannet liikmesriikide praeguse tava kohta vastavustabelite koostamisel ja selle kohta, kuidas see mõjutab komisjoni tööd, mitte ei toeta vastavustabelite kohustusliku avaldamise ideed. See annab meile tulevase arutelu jaoks märksa selgema pildi.

Kokkuvõttes oleme suutnud tugevdada üsna ebamäärast ja tagasihoidlikku ettepanekut ning kujundada selle uueks ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiviks, millega pakutakse inimeste tervisele ja keskkonnale praegu ja lähitulevikus rohkem kaitset.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Volinik Potočnik, kes vastutab käesoleva dokumendi eest, on täna siin koos minuga, kuid kahjuks on tal probleeme kurguga ja ta ei saa rääkida. Ma tean, et ta on selle dokumendiga töötanud kaua aega, seega annan tema hääletoruna endast parima.

Oleme saavutamas ohtlike ainete elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamise osas esimese lugemise kokkulepet. Me ei oleks nii kaugele jõudnud, kui Euroopa Parlament poleks selle tähtsa dokumendiga nii tõsiselt tööd teinud. Tahan tänada ja kiita raportöör Jillian Evansit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni selle ettepanekuga seotud hiilgava töö eest.

Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv on olnud alates selle vastuvõtmisest 2003. aastal üks õnnestunud õigusakt. See on hoidnud ära tuhandete tonnide keelatud ainete minemaviskamise ja võimaliku keskkonda pääsemise. See on toonud kaasa nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas märkimisväärseid muutusi elektroonikatoodete väljaarendamises. Teised riigid, sealhulgas Euroopa Liidu peamised kaubanduspartnerid, on järginud ELi eeskuju ja võtnud vastu sarnaseid õigusakte.

Me kasutame tohututes ja üha suurenevates kogustes elektroonikaseadmeid, mis sisaldavad hulgaliselt metalle. Näiteks arvuti sisaldab üle kuuekümne tooraine. Iga ELi kodanik toodab aastas keskmiselt 25 kg elektroonikajäätmeid. Kõnealuse direktiiviga tagatakse elektroonikatoodete vabastamine paljudest ohtlikest ainetest ja muudetakse selle suure jäätmevoo ringlussevõtmine lihtsamaks. Seepärast aitab see õigusakt muuta Euroopa Liidu kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ressursitõhusamaks.

Ometi on nii asjaomane tööstus kui ka liikmesriigid teatanud ohust, et direktiivi ei rakendata ega jõustata piisavalt ega tõhusalt. Status quo’st jääb väheks mitte üksnes keskkonnakaitse puhul, vaid ka ELis võrdsete tingimuste loomisel. Seetõttu on tähtis seda õigusakti selgitada ja täiendada. Komisjoni jaoks on põhiküsimus tagada ühtlustamine REACH-määrusega, kuid tegelikku keskkonnakasu saadakse vaid õigusakti nõuetekohasel jõustamisel riigi tasandil. Loodetavasti parandab arutletavas õigusaktis käsitletud toodete turustamise uue õigusraamistiku ühtsete määratluste ja hindamisvahendite kasutuselevõtt seda olukorda märkimisväärselt.

Lisaks on täiustatud direktiivi keskkonnaalaseid sihte, lisades õiguslikult reguleeritavate toodete hulka kaks uut kategooriat – meditsiiniseadmed ning seire- ja kontrolliseadmed – ja kaheksa aasta pärast kõik elektroonikatooted. Selle õigusakti reguleerimisala edasine laiendamine suurendab keskkonnakasu veelgi, ent ettevõtjatel peaks olema mõistagi piisavalt aega kohanemiseks ja kõik muutused reguleerimisalas peaksid põhinema kindlal teabel. Seepärast vaatab komisjon läbi kõnealuse õigusakti reguleerimisala muudatused, mille puhul ei ole veel mõju hindamist toimunud. Komisjon soovib teha selle küsimuse selgitamiseks kaks avaldust.

Esiteks loeb komisjon seoses reguleerimisalaga artikli 2 lõikest 1a välja, et kaheksa-aastase üleminekuperioodi jooksul on liikmesriigid kohustatud lubama oma turul pakkuda elektri- ja elektroonikaseadmeid, mis ei kuulu direktiivi 2002/95/EÜ reguleerimisalasse, kuid mis on hõlmatud uue direktiiviga.

Teiseks kavatseb komisjon korraldada seoses artikli 19 kohase läbivaatamisega hiljemalt kolm aastat pärast kõnealuse direktiivi jõustumist mõjuhinnangu, milles keskendutakse muudatustele reguleerimisalas. Selle läbivaatamise tulemusel võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku kooskõlas oma aluslepingute kohase seadusandliku algatuse õigusega.

Tahaksime teha ka järgmised avaldused, mis puudutavad nanomaterjale. Märgime, et komisjon tegeleb endiselt nanomaterjalide ühtse määratluse väljatöötamisega. Meil on kavas võtta lähitulevikus vastu sellist ühtset määratlust käsitlev soovitus, mis on mõeldud kõigile õigusvaldkondadele. Komisjon leiab, et ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi säte hõlmas praegu keelatud aineid erineval kujul, sealhulgas nanokujul, ja neid aineid, mis vaadatakse tulevikus nimetatud direktiivi alusel läbi eelisjärjekorras.

Lõpetuseks avaldab komisjon kahetsust seoses vähese toetusega sättele – mis on olemas ka komisjoni ettepanekus –, millega muudetakse vastavustabelite kasutuselevõtt kohustuslikuks. Komisjon kiitis heaks kohustusliku sätte asendamise põhjendusega ja julgustas liikmesriike seda praktikat esimese lugemise kokkuleppe hõlbustamiseks jätkama, ent komisjon nendib, et seda ei tuleks lugeda pretsedendiks. Me jätkame koostööd kaasseadusandjatega, leidmaks sellele horisontaalsele institutsioone puudutavale küsimusele horisontaalne lahendus.

Komisjon saab kiita heaks kompromisspaketi, et jõuda selle direktiivi puhul kokkuleppele esimesel lugemisel. Julgustan Euroopa Parlamenti asuma samale seisukohale.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Sonik , fraktsiooni PPE nimel.(PL) Austatud juhataja! Alustuseks tahaksin avaldada siirast tänu raportöör Evansile hiilgava töö eest raporti ettevalmistamisel. Ilma tema pühendumuse ja sihikindluseta oleks olnud võimatu saavutada fraktsioonide ja institutsioonide vahel kompromissi esimesel lugemisel. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv kuulub nende õigusaktide hulka, milles keskkond ja säästev areng asetatakse samale pulgale katkematu kaupade liikumisega. Direktiivi jõupingutused keskkonnakaitse valdkonnas on viinud tänaseks selleni, et elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete voos on kehtestatud tähelepanuväärsed piirangud raskmetallidele ja on hakatud tegema tehnoloogilisi uuendusi.

Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi läbivaatamisel oli meie põhieesmärk tõsta Euroopa Liidus müüdavate elektriseadmete ja elektroonikaseadiste ohutusstandardeid. Uute eeskirjadega nõutakse kõikidelt elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajatelt selliste ainete kasutamist, mida on kontrollitud ning mis on tervisele ja keskkonnale ohutud. Direktiivi avatud reguleerimisala mõjub hästi ühisele siseturule ja kaupade liikumisele ning annab Euroopa ettevõtjatele õiguskindluse.

Minu arvates on leitud kompromiss hea ning toob kasu nii kekskonnakaitse vallas kui ka seoses mürgiste ainete kõrvaldamisega seadmetest ja jäätmetest. Teisest küljest antakse muudetud direktiiviga tööstusele ja ettevõtetele vajalik tähtaeg, mille jooksul teha muudatused ja nõutavad kohandused. Esitatud metoodika, mille abil määratakse kindlaks eelisjärjekorras läbivaadatavad ained, põhineb REACH-määrusel ning see toob Euroopa Liidu õigusaktidesse õigusliku sidususe ja järjepidevuse.

 
  
MPphoto
 

  Jo Leinen, fraktsiooni S&D nimel.(DE) Lugupetud juhataja! Loodetavasti saab meie volinik oma hääle tagasi, sest me vajame seda Cancúni kliimakonverentsil. Olin üsna üllatunud, et Maria Damanaki võttis siin sõna seoses ohtlike ainete direktiivi läbivaatamisega, olles kõnelnud eelnevalt ka kalandussätete muutmise teemal. Tänan teid tühja koha täitmise eest.

Euroopa Parlament ei saanud kõike, mida soovis. III lisa jäeti välja ja sellest on kahju. Me hoiame siiski ka edaspidi nendel ainetel silma peal ja kui kolme aasta pärast toimub läbivaatamine, peate te naasma Euroopa Parlamenti oma mõjuhinnanguga ja esitama aine aine järel tõendid sellest nähtuvate probleemide kohta. Meil on ka arvestatav kogus erandeid, nii et üldpilt sarnaneb üsnagi Šveitsi juustule. Peame kontrollima siin ka lünki ja puudujääke seoses inimeste tervise ja keskkonnaga. Ütlen vaid, et päikesepaneelide küsimus oli väga vastuoluline. Me tahame vältida kaadmiumi sattumist keskkonda, kuid need paneelid eraldavad keskkonda 100 000 tonni kaadmiumi. Me peame seda väga hoolikalt jälgima.

Mul on hea meel, et komisjoni on teinud oma nelja avaldusega mõningasi järeleandmisi, nii et praegu lepime me sellega, mida on võimaldanud 2010. aasta edusammud, ja kolme aasta pärast kohtume uuesti, et vaadata õigusakt uuesti läbi. Loomulikult soovin tänada ka raportööre ja variraportööre.

 
  
MPphoto
 

  Holger Krahmer, fraktsiooni ALDE nimel.(DE) Austatud juhataja, austatud volinik! Selle direktiivi puhul on meil tegemist õigusaktiga, mis on koostatud üllatavalt kiiresti. Olen väga üllatunud, et oleme juba saavutanud kompromissi, mida minu fraktsioon – ja ma rõhutan seda eraldi – peab vastuvõetavaks.

Kõike öeldut ja tehtut arvesse võttes on see õigusakt läbinud Euroopa Parlamendis väga keerulise etapi. Me avardasime selle reguleerimisala, et seda kohe uuesti piirata. Me oleme üsna möödaminnes püüdnud kuulutada teatavaid aineid ülimalt ohtlikeks – vahest peaksime endilt küsima, kas see õigusakt on tõesti õige koht sellise arutelu jaoks. Mina isiklikult ei pidanud PVC ja nanomaterjalide kaasamist ohtlike ainete direktiivi heaks mõtteks. Seepärast tundub mulle mõistlik, et kompromissi puhul see enam nii ei ole.

Eelkõneleja juba ütles seda, ent on tõesti tähelepanuväärne, et me kaalume saasteainete igat grammi nii hoolikalt, olles samas oma aruteludes teinekord väga ebaratsionaalsed. Nähtavasti on Euroopas tööstusharusid, mille ümber me püstitame poliitilistel põhjustel kaitsemüüri. Nii tundub see olevat taastuvenergiasektori ettevõtete puhul. On arusaamatu, et me jätame need välja kõnealuse õigusakti reguleerimisalast, öeldes, et me peame leppima kliimakaitse huvides ja taastuvate energiaallikate valdkonnas püstitatud eesmärkide nimel keskkonnareostusega. Sellest ei tule midagi välja!

Loodan vaid, et me ei käitu samamoodi elektroonikajäätmetega – mille kohta ka peagi otsus tehakse –, sest see oleks veelgi üllatavam.

 
  
MPphoto
 

  Julie Girling, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Soovin ühineda tänusõnadega raportöörile ja tema meeskonnale. Pärast väga pikki läbirääkimisi oleme jõudnud kokkuleppele, mille minu fraktsioon saab heaks kiita.

Tahaksin siiski kasutada võimalust ja mainida paari küsimust. Käesoleva uuestisõnastamise eesmärk oli asju parandada. Minu arvates peaks üks uuestisõnastamine seda tegema. Sellega sooviti lihtsustada tootjatele kehtestatud nõudeid. Tulemust silmitsedes tundub mulle, et mitmeski mõttes on tegemist liikumisega üks samm edasi ja kaks tagasi. Olen rõõmus, et välja jäeti III lisa, millega loodi tulemuslikult mitmeid aineid hõlmav must nimekiri, kuid ma tunnen kahetsust suutmatuse pärast leppida kokku kättesaadavuse kriteeriumis. Sellele kulus pikki arutelusid.

Teiseks oli uuestisõnastamise mõte luua õiguskindlus. Pean mainima siinkohal reguleerimisala avamist. Väitsin kohe alguses, et see looks ebakindlust ja tooks kaasa uusi taotlusi väljajätmisteks ja erandite tegemiseks. Mulle tundus, et vähemalt nõudsime me komisjonilt enne sellega nõustumist täielikku mõjuhinnangut. Minu arvamus ei ole muutunud, kuid ma tunnistan, et olen väitluses alla jäänud. Usun, et praegu määrustesse kirjutatavad kontrollid ja tasakaalustatus toovad meie teele arvukaid katsumusi, ja ma kiidan komisjoni kavatsuse eest seda küsimust pärast selle direktiivi lisamist käsitleda. Ent minu arvates olnuks parem seda varem teha. Küsin endalt, kuidas on selline reguleerimisala avamine edendanud tegelikult õiguskindlust ja selgust?

Lõpetuseks tahaksin nimetada ka tõelist ülereguleerimise ohtu. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi uuestisõnastamise poolt hääletades jätkame me ohtlike keemiliste ainete puhul tegelikult samal ajal eeskirjade järgimist ja ELi heakskiidu poole püüdlemist. Meil on olemas REACH-määrus ja selle rakendamine kulgeb komisjoni hiljutiste sõnade kohaselt rahuldavalt. Üsna pea on käes see hetk, mil peame astuma julgesti raskustele vastu ja laskma REACHil kavandatud juhtpositsioonile asuda. Jään ootama, et komisjon võtaks seda küsimust arvesse.

 
  
MPphoto
 

  Sabine Wils, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Lugupeetud juhataja! Tahaksin alustuseks väljendada tänu raportöörile, kes on teinud head tööd ja päästnud vaatamata nõukogu ja enamiku parlamendiliikmete vastuseisule kõik, mis võimalik. Üks uue versiooni suur võit on avatud reguleerimisala. See käsitlus on eeskujulik ja mul on hea meel, et suutsime selles üksmeele saavutada. Kurvastavam on see, et loetelu kuuest juba keelatud ainest ei pikendatud ja sellesse ei lisatud selliseid aineid nagu klooritud ja broomitud leegiaeglustid, ftalaatid ja PVC. Kuigi on piisavaid tõendeid nende ainete põhjustatavate terviseriskide kohta, ei keelustata neid 2011. aastal, mil jõustub uus versioon.

Teatud juhtivad elektroonikatootjad on viinud juba aastaid turule sellistest saasteainetest vabu mobiiltelefone, televiisoreid ja sülearvuteid, ilma et see oleks suurendanud eriti nende kulusid. Oleme lasknud käest suurepärase võimaluse muuta kasvav elektri- ja elektroonikatööstus veidigi keskkonnasäästlikumaks.

Juhtivad tootjad näitavad meile tee kätte. Ent selle asemel et toetada neid tootjaid heade algatustega, on Euroopa Liit ajast maha jäänud. Selle tulemusel kannatavad kõige enam maailma vaesed inimesed. Lõppude lõpuks saadame me igal aastal neile kaela miljoneid tonne mürgiseid elektri- ja elektroonikajäätmeid. Vaestel ei ole võimalust maksta Euroopa Liidu lobitöö tegijatele.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel.(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Meie olime parlamendikomisjonis direktiivi ettepaneku vastu, sest raportöör oli komisjoni ettepanekut põhjalikult ja kitsendavalt muutnud – avardanud selle reguleerimisala, soovitanud lõpetada järk-järgult veel 33 III lisas nimetatud aine, sealhulgas broomitud ja klooritud leegiaeglustite ning samuti PVC ja selle lisandite kasutamise, piiranud erandite ulatust ja kohanemiseks ettenähtud aega ning kehtestanud piiravad eeskirjad nanomaterjalide kohta.

Kui Euroopa Parlament oleks andnud oma poolthääle sellele otsusele, mille toetuseks puuduvad piisavad teadusikud tõendid, oleks see põhjustanud majandusele väga tõsist kahju ja toonud tõsiseid tagajärgi tööhõivele.

Tänu arvukatele kolmepoolsetele läbirääkimistele, milles ma variraportöörina osalesin, on saavutatud enam kui rahuldav kompromiss, mis sisaldab kohustust korraldada kolme aasta pärast audit ja võimalik läbivaatamine.

Teine keeruline teema oli nanomaterjalide üksikasjalik määratlus, mille väljatöötamine komisjoni vastavasisulise ettepaneku tegemise ajaks peatati. Kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel koostatud dokumenti on võimalik toetada ja vastu võtta.

 
  
MPphoto
 

  Anja Weisgerber (PPE).(DE) Austatud juhataja! Meie siiras tänu raportöörile. Direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmete kohta on väga vastuoluline. Mitmete aspektide puhul oli suuri lahkarvamusi. Seepärast on mul hea meel, et on jõutud kokkuleppele, mis on minu meelest kolmepoolsete läbirääkimiste hea tulemus.

Tahaksin korrata iseäranis kahte mõtet. Üks neist on reguleerimisala küsimus. Milliseid seadmeid peaks see direktiiv tegelikult hõlmama? Me ei tohi unustada üht: algselt oli see mõeldud reguleerima kodumasinaid ehk niinimetatud valgeid kaupu. Avatud reguleerimisalaga on nüüd lisatud mitu uut tooterühma, millega on kaasatud ka taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogiad. Pean juhtima tähelepanu sellele, et sellel direktiivil oli tegelikult hoopis teistsugune eesmärk. Kodumasinate puhul tuleb loomulikult rakendada rangemaid kaitsestandardeid kui sellise tehnoloogia puhul, mille kõrvaldamise ja ringlussevõtuga tegelevad vastava väljaõppe saanud isikud.

Seepärast toetasin ma taastuvate energiaallikate väljajätmist. Ma ei pooldanud reguleerimisala laiendamist, ent siis nägin, et enamus liigub selles suunas. Leian, et taastuvate energiaallikate lisamine sellesse direktiivi oleks toonud kasu asemel kahju. Sellega oleks loodud ebasoodne konkurentsiolukord ja seetõttu on minu arvates otsus õige.

Tahaksin öelda ka paar sõna III lisa kohta. Mind oleks pannud muretsema veel 37 aine lisamine prioriteetse ainena, kui ei ole mingeid tõelisi tervishoiuga seotud põhjendusi, et neid tulevikus keelata. Minu arvates oleks tegemist paanikameetmega ja seetõttu leian, et tehti õige otsus, ja ma olen rahul ka tulemuse selle aspektiga.

 
  
MPphoto
 

  Kathleen Van Brempt (S&D).(NL) Lugupeetud juhataja! Lubage mul avaldada kõigepealt tunnustust raportöörile. Jill Evans on silmapaistvalt sihikindel, tänu millele saame jõuda täna kompromissile, mida Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (fraktsioon S&D) saab toetada. Ütlen „saab toetada“ seepärast, et sellesse väga tähtsasse õigusakti on tehtud mitmeid märkimisväärseid täiendusi. Need täiendused puudutavad avatud reguleerimisala laiendamist, kuigi me oleksime eelistanud selle reguleerimisala kiiremat kehtestamist. Veel on paranduste tulemuseks see, et meil on endiselt eraldi, REACH-määrusest sõltumatu direktiiv. Endastmõistetavalt on nende kahe õigusakti vahel olemas vajalik kooskõla. Kolmandaks – ja mina isiklikult pean seda ülioluliseks – on meil tänu nendele täiendustele hea metoodika, milles kokkuleppimisel on Euroopa Parlamendil olnud raskusi, ent mis peaks tagama, et ained vaadatakse uuesti läbi, nii et me saame näha, millised võivad olla nende võimalikud mõjud. Lisaks kõigele sellele on hulk aineid (mille nimed ma pean oma paberilt maha lugema): heksabromotsüklododekaan ehk HBCDD – üks kõige levinumatest ja vastuolulisematest broomitud leegiaeglustitest – ja kolm tähtsat ftalaati, mida tuleks käsitleda prioriteetsetena. Loomulikult astutakse samme ka seoses nanomaterjalidega. Me oleksime tahtnud märksa kaugemale minna, kuid meil on hea meel, et komisjon teeb siiski avalduse. See on väga tähtis. Kas me oleksime soovinud kaugemale minna? Jah, loomulikult. Me ei ole mõne aspektiga rahul. Meie fraktsioon oleks tahtnud ilmselgelt veel mõne aine keelamist, läbivaatamise toimumist kiiremini ja väiksema arvu erandite tegemist. Mis puudutab viimati nimetatut, pean ma tõesti tulema korraks tagasi päikesepaneelide teema juurde. Fraktsioon S&D oli ainus fraktsioon, kes oli lõpuni vastu täielikule väärarusaamale, mille kohaselt päikesepaneelid tuleks jätta reguleerimisalast välja. Selles küsimuses on hakatud tegema konkreetset lobitööd ja kui te minu arvamust soovite, siis täiesti põhjendamatult, sest see võimaldaks kaadmiumi, alates 2003. aasast keelatud aine jäämist ringlusse veel vähemalt kümneks aastaks. See on minu arvates eriti kahetsusväärne sektori puhul, mis peaks olema antud küsimuses teenäitajaks. Sellegipoolest on fraktsioonil S&D hea meel toetada käesolevat kompromissi. Loodan vaid, et Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni liikmete laual ei ole valed paberid, sest ma ei ole märganud, et nad oleksid kolmepoolsetes läbirääkimistes eriti osalenud.

 
  
MPphoto
 

  Horst Schnellhardt (PPE).(DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Direktiivi uuestisõnastatud versioon peaks aitama parandada nii tarbija- kui ka keskkonnakaitset. Usun selle saavutamisse seepärast, et oleme kehtestanud realistliku raamistiku, mis põhineb tegelikel ohtudel tarbijatele ja keskkonnale ning mis pakub ettevõtetele investeerimiseks ja uuendusteks õiguskindlust. See on väga tähtis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes teevad mõnes konkreetses valdkonnas uuringuid. On lohutav teada, et oleme suutnud leppida kokku selle tähtsa teemaga seotud riske arvestatavates suunistes, ja tahaksin selle puhul tänada ka raportööri ja variraportööre.

Mitu sõnavõtjat on avaldanud kahetsust päikesepaneelide väljajätmise pärast. Head kolleegid, me ei räägi siin kaadmiumist, vaid kaadmiumtelluurist. Praegu on kaalul uuendused ja investeeringud. Peame käsitlema neid küsimusi kahtlemata eraldi. Kõnealused seadmed ei ole mitte niivõrd elektriseadmed kuivõrd elektri tootmise seadmed. See on väga oluline vahe. Me ei saa võtta üldistavat seisukohta ja öelda, et need ained on kõik mürgised. Lõppude lõpuks on näiteks ka minu enda kehas teatud kogus väävlit. Väävel ei ole aine, mida ma oleksin hea meelega nõus alla neelama. Ent lood on märksa teised, kui tegeleme keemiliste ühenditega. Seetõttu olen ma rahul, et me oleme lõpuks suutnud PVC küsimuse seljataha jätta. PVCd tootvad ettevõtted on teinud viimastel aastatel palju uurimistööd. Piisab vaid pilguheidust hiljutistele arengutele, et mõista, mis maailmas praegu toimub. Me ei pea naasma arutelu juurde, mis on kestnud juba kümme aastat.

Olen rahul praeguse versiooniga. Olen kindel, et see võimaldab meil tuua suurt kasu keskkonnale ja tarbijale ning samuti edendada uuendustegevust.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Tatarella (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajateks ühenduse institutsioonide märkimisväärsetele püüdlustele tagada, et elektroonikatoodete tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise puhul oleks keskkond ja inimese tervis paremini kaitstud.

Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv on selle poliitika põhielement. Selle direktiivi järgimine on ettevõtete jaoks kahtlemata keeruline ülesanne ja koorem, ent see on ka võimalus. Väiksemat reostust tekitavate toodete tarnimine on meie ettevõtete puhul tegelikult niivõrd tähtis eristav tegur, et seda võib liigitada tõeliseks konkurentsieeliseks. Ettevõtted ei peaks käsitama direktiivi eeskirju ja sätteid nende karistamiseks kavandatud kohustustena, vaid võimalusena täiustada tootmisprotsesse ja toodete kvaliteeti.

Teatud erandid on osutunud siiski vajalikuks – mõned praeguse tõsise majanduskriisi tõttu, teised seepärast, et need hõlmatakse järgmise eraldi direktiiviga. See puudutab nanomaterjale, kosmose- ja julgeolekusektorit, paikseid seadmeid, transpordivahendeid ja iseliikuvaid masinaid, inimese kehasse siirdatavaid meditsiiniseadmeid, fotoelektrilisi päikesepaneele ning teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud seadmeid.

Lõpetuseks kasutaksin võimalust ja väljendaksin oma soovi, et ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv ja REACH-määrus oleksid omavahel rohkem kooskõlas, millega välditaks võimalikku segadust või kattumist, sest ettevõtjad vajavad selgeid ja kindlaid eeskirju.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Leian, et selle direktiivi põhieesmärk tuleks heaks kiita. Parlamendikomisjon on oma kohustustele lõpuks ometi näkku vaadanud ja parandanud märkimisväärselt komisjoni ettepanekut. Sellegipoolest on mõned küsimused, mida tuleks veel arutada.

Esiteks peame pidama kogu oma tegevuse puhul meeles rahvusvahelist mõõdet. Lõppude lõpuks, mis kasu on sellest, kui Euroopa Liit käitub veatult, ent ohtlike ainete import on endiselt lubatud.

Teiseks peavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted olema võimelised tulema toime ELi eeskirjadega ja eelkõige sellega kaasneva bürokraatliku koormusega.

Kolmandaks eeldan ma, et käivitatud protsess on iseloomult pigem dünaamiline kui staatiline, mistõttu tuleb see teema tuua korrapäraselt Euroopa Parlamendi ette.

 
  
MPphoto
 

  Karin Kadenbach (S&D).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinikud! Kuigi ma leian, et tegemist on väikese sammuga, on see samm tehtud vähemalt õiges suunas. Esitatud muudatusettepanekuga suudetakse igatahes hõlmata kõik ettenähtud erandid. Usun, et see annab mõned olulised juhised ka ärisektorile.

Ent nende juhiste puhul on eriti tähtis see, et tarbijad tuleb asjade käiguga kursis hoida. Usutavasti on ka tulevikus väga oluline, et tarbijad oleksid teadlikud võimalikest keskkonda saastavatest ainetest, mida nad võivad elektri- või elektroonikaseadmete ostmisel omandada. Vaid sel viisil saame tagada, et meie järgmise direktiivi puhul, nimelt seoses nende seadmete kõrvaldamisega, järgitakse õiget menetlust.

On oluline, et komisjon ja liikmesriigid annaksid seda teavet praegu, sest kaheksa-aastane üleminekuperiood on tõesti väga pikk aeg.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Lugupeetud juhataja! Arenenud tööstusriikides muutub elektri- ja elektroonikaseadmete elutsükkel üha lühemaks. Seetõttu nende seadmete asendamise kiirus aina kasvab ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed koormavad selle tagajärjel keskkonda järjest rohkem.

Seda liiki jäätmed on väga probleemsed ja sisaldavad sageli ohtlikke aineid, mida ei suudeta veel rahuldavalt kõrvaldada. Seetõttu on asjakohane kaaluda nende ainete võimalikku asendamist elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisetapil.

Vastavalt kättesaadavale teabele peaks meie järkjärguline eesmärk olema leida eelkõige ohutud aseained halogeenitud leegiaeglustitele või odavale ja laialdaselt kasutatavale PVC-le. Eelkõige PVC puhul oleks minu arvates siiski vaja käsitleda seda küsimust väga ettevaatlikult, et leida objektiivsete keskkonnakaitsenõuete ja tootmissektori huvide vahel õige kompromiss.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja, asutatud parlamendiliikmed! Tahaksin avaldada taas tunnustust raportöörile raske töö eest, tänu millele tundub, et Euroopa Parlamendis on tekkimas kokkulepe. See on väga oluline. Niisiis on meil nüüd parlamendi sätestatud eeskirjade pakett, mille abil liikmesriigid saavad tagada, et Euroopa turgudele viidavad elektroonikatooted on vabad teatud ohtlikest ainetest. See ettepanek oli kompromiss ja me kõik teame, et ühele kompromissile järgneb teine. See on ilmselge. Ilmne on ka see, et Euroopa Parlament, komisjon ja kõik teised asjaosalised on näidanud üles suurel hulgal head tahet. Tulemus on selline, mis lubab seda toetada enamikul meist.

Komisjonil on öelda selles küsimuses nii mõndagi. Me oleksime soovinud selgemat kompromissteksti ja reguleerimisala, pidades silmas liikmesriikide ja ettevõtjate kohustusi kaheksa-aastasel üleminekuperioodil. Komisjoni avaldustes reguleerimisala kohta on visandatud viis, kuidas peaks meie arvates kompromissteksti reguleerimisala osas tõlgendama. Seepärast soovime tagada, et need avaldused kajastuksid Euroopa Parlamendi dokumentides. Me suhtume sellegipoolest väga tõsiselt oma kohustusse koostada kõikide praeguse direktiivi reguleerimisala muutmiste kohta mõjuhinnang ja me hakkame tegelema sellega kohe, kui läbivaadatud direktiiv jõustub.

Seoses jõustamisega leiame, et vastavushindamist ja märgistamist käsitlevatest sätetest on suur abi, sest nendega nähakse ette selged eeskirjad nii selle kohta, kuidas ettevõtjad peavad näitama oma toodete vastavust, kui ka selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid seda vastavust kontrollima.

Meie töö ei ole seega lõppenud. Soovin tänada teid kõiki teie arvamuste ja soovituste eest. Komisjon võtab neid arvesse.

 
  
MPphoto
 

  Jill Evans, raportöör. – Austatud juhataja! Esiteks tahaksin tänada kõiki kolleege nende märkuste eest. Kõigile selle arutelu jälgijatele on selge, kui suured olid fraktsioonidevahelised lahkarvamused ja kui keeruline oli mõnikord kogu see protsess. Ent meil on kõigi fraktsioonide toetus ning ma väga loodan ja usun, et see kajastub kolmapäevasel hääletusel.

Mul on väga hea meel kuulda ka seda, et komisjon võtab seda direktiivi tõsiselt, sest selle direktiivi tulevik on peaaegu täielikult komisjoni kätes, kui see dokument peaks kolmapäeval vastu võetama. Meil ei ole edasist kaasotsustamisõigust ja tulevikus vaatab reguleerimisala ja tulevased piirangud läbi komisjon. Seega kutsun ma komisjoni üles seadma eelisküsimuseks selle tulevaste piirangute läbivaatamise, et me saaksime veelgi vähendada seda väga tähtsat jäätmevoogu, mis põhjustab inimeste tervisele ja keskkonnale endiselt nii palju probleeme.

Nagu me oleme kuulnud kolleegide tänastest sõnavõttudest, on ennetus parem kui ravi, ning meil on praeguse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiviga keelatud raskmetallidest ja broomitud leegiaeglustitest märksa probleemsemaid aineid. Meil on ka piisavalt tõendeid tulevaste piirangute vajalikkuse kohta.

Seda arutelu on jälginud huviga mõistagi paljud inimesed, sealhulgas asjaomane tööstus ja vabaühendused. Leian, et me oleme jäänud selle lõpliku kompromissi puhul truuks ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi esialgsetele eesmärkidele ja et me saame endale ühe toimivama õigusakti, kui Euroopa Parlament kolmapäeval selle poolt hääletab.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 24. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult.(IT) Viimastel andmetel müüakse Euroopa Liidus igal aastal 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest enamiku moodustavad suured kodumasinad ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmed. Turu laienemise ja uuendustsüklite lühenemise tõttu sageneb seadmete asendamine, mistõttu kasvab elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulk. Selliste jäätmete hulk suureneb hinnanguliselt 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini.

Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiviga, mis võeti vastu 2003. aastal, püüti kõrvaldada järk-järgult kasutusest ohtlike ainete esimesed rühmad ning see on võimaldanud vähendada ladustatavate ja seega potentsiaalselt keskkonda heidetavate ainete hulka. Selle direktiivi läbivaatamise eesmärk on kehtestada ohtlike ainete kasutamise piiramiseks rangemad eeskirjad. Leian, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi pikkade läbirääkimiste tulemusel saavutatud kompromisspakett on märkimisväärne samm selle direktiivi suurema selguse ja lihtsustamise suunas. Selle reguleerimise puhul on eriti tähtis see, et kõnealuse direktiivi kohaldamisalast jäeti välja ained, mille keelamiseks puudusid teaduslikud tõendid. Sellega oleks kahjustatud paljusid turul tegutsevaid ettevõtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Kõnealuse direktiivi läbivaatamise olulisust arvesse võttes tuleks meeles pidada, et selle läbivaatamise põhieesmärk on näha ette rangemad ja täpsemad eeskirjad, mis piiravad ohtlike ainete kasutamist. Minu arvates on see kompromisspakett tähelepanuväärne edasiminek ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi suurema selguse ja lihtsustamise suunas. Paljudest aspektidest, mida tuleks selle reguleerimise käigus arvesse võtta, tahaksin pöörata erilist tähelepanu nende ainete (PVC, nanomaterjalid) väljajätmisele selle direktiivi reguleerimisalast, mille puhul oleks keeld puudutanud aine tootmist. Lisaks sellele, et see keeld jõustataks ilma objektiivsete teaduslike tõenditeta, kahjustaks see ka selliste materjalide tootmisega seotud tehnoloogilist arengut. Seetõttu võime läbirääkimiste tulemusel saadud kokkuleppega üldjoontes rahul olla. Ühelt poolt tugevdatakse selle kokkuleppega keskkonnakaitset, keelustades ained, mis on kuulutatud pärast usaldusväärseid teadusuuringuid ohtlikuks, teiselt poolt aga hoitakse sellega ära selliste materjalide kandmine musta nimekirja, mille ohtlikkust pole teaduslikult veel tõendatud – see ei tooks kasu ei tootjatele ega teadlastele ning ammugi mitte tarbijatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult. (CS) Taastuvate energiaallikate mõte on aidata kaitsta keskkonda. Nende eesmärk pole sugugi luua keskkonnale ja inimeste tervisele uusi ohte. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv ja nõukogu 28. jaanuari 1988. aasta resolutsioon kaadmiumist tuleneva keskkonnareostuse likvideerimist käsitleva ühenduse tegevusprogrammi kohta on suunatud peamiselt kaadmiumi kasutamise vastu, sest Euroopa on piirkond, mida see kumulatiivne kantserogeenne mürk eriti ohustab. Soovin väljendada oma põhjalikku vastuseisu muudatusettepanekule 12. Selle ettepanekuga jäetakse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisalast välja fotoelektrilised päikesepaneelid. Ent sellest väljajätmisest ei ole kahjuks päikeseenergia tehnoloogiale tuge. Sellega seadustatakse tegelikult kaadmiumtelluuril põhinevate päikesepatareide toomine. Kaadmiumtelluuri sisaldavad patareid võimaldavad tootjatel saada suuremat kasumit kui silikooni sisaldavad patareid. Seetõttu tähendab selle ettepaneku heakskiitmine seda, et kaadmiumtelluuri sisaldavate patareide tootmise toetamiseks tuuakse ohvriks silikooni sisaldavad patareid, millel on piiramatud toorainevarud ja mis ei sisalda toksilisi aineid. Olukord on veelgi tõsisem seetõttu, et kui fotoelektrilised päikesepaneelid jäetakse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivist välja, ei ole seda otsust võimalik läbi vaadata ja ümber hinnata mitu aastat. Mittetoksiliste fotoelektriliste tehnoloogiatega seotud teadusuuringuid on võimalik kiirendada üksnes siis, kui päikesepaneelide tootjad peavad järgima ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi nõudeid sarnaselt kõigile teistele kohe praegu.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult.(DE) On keeruline ülesanne vaadata läbi direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Ent me vajame hädasti uuestisõnastamist, et kaotada reguleerimisalaga seotud ebakindlus, õigusnormide ja määratluste ebaselgus ning samuti liikmesriikidevahelised erinevused ja võimalikud menetluslikud kattumused teiste Euroopa Liidu õigusaktidega, näiteks REACH-määrusega. Komisjoni esialgne ettepanek oli liigselt kavandatud suurte ettevõtete jaoks. Praeguses versioonis võetakse rohkem arvesse väikeste ja keskmiste suuruse ettevõtete majanduslikku suutlikkust. Lõppude lõpuks moodustavad need väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Euroopa konkurentsivõime selgroo. Selgelt on sätestatud ka erandite tegemise kord ja komisjoni otsuse asjaomased tähtajad. Esile tuleks tuua ka sätestatud nõuet vaadata direktiiv kümne aasta pärast läbi, et kohandada seda vastavalt tehnoloogia arengule. Selle läbivaatamise käigus tuleb võtta eelkõige arvesse alternatiivsete toodete kättesaadavust ja usaldusväärsust ning samuti sotsiaal-majanduslikku mõju.

 

19. Parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (vt protokoll)
Sõnavõttude video

20. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)
Sõnavõttude video

21. Üheminutilised sõnavõtud (kodukorra artikkel 150)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

 
  
MPphoto
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE).(RO) Lugupeetud juhataja! Tahaksin väljendada oma muret selle pärast, et olen täheldanud hiljuti seoses Rumeenia Schengeni alaga ühinemisega liigset politiseerimist.

Minu arvates on ebaõiglane ajada õigussüsteemi reformimise kriteeriumid segamini Schengeni alaga ühinemise kriteeriumidega. Rumeenia on valmis ja vastab tehnilistele tingimustele, mis peavad olema hindamise korraldamisel tegelikult ainsad kriteeriumid.

Rumeenia ei ekspordi kuritegevust ega hakka seda kunagi tegema. Ma ei saa lubada seda, et mõnda probleemi, mis puudutab konkreetselt Rumeenia sisserändajate kogukondi, seostatakse kõikide rumeenlastega. Me oleme teadlikud, et kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis tuleval kevadel toimuv hääletus on poliitiline. Leiame, et see hääletus peaks siiski põhinema objektiivsel ja õiglasel hindamisel ega tohiks mingil moel lähtuda valimistega seotud kaalutlustest.

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa (S&D). – (EL) Austatud juhataja! NATO uus strateegiline doktriin, mis kiideti heaks Lissaboni tippkohtumisel, juhatab sisse uue ajastu NATO püüdlustes lahendada uusi ülesandeid. Seoses sellega on tähtis tunnistada NATO ja Euroopa Liidu ainulaadset partnerlust ja vajadust käsitleda kõiki Euroopa julgeoleku aspekte sidusamalt. Nende kahe organisatsiooni koostöö peab põhinema igal juhul läbipaistvusel, vastastikusel täiendavusel ja teineteise sõltumatuse austamisel.

On ülioluline saavutada oma tegevuses koostoime ja vältida kattumist, eriti seoses poliitiliste missioonidega, sest sellega raisataks personali- ja jõuvarusid nii Euroopa Liidus kui ka NATO liikmesriikides. See on otsustav, kui tahame olla tõhusad ja säästlikud.

Väga tähtis küsimus on ka see, kuidas korraldada kahe organisatsiooni institutsioonide vahelist koostööd ja kuidas luua usaldusväärne konsultatsioonimehhanism, mille abil saaks kiiresti määratleda ühistegevuse viisid ja vahendid. Kutsuksin sel teemal üles põhjalikule arutelule.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE) . – (RO) Lugupeetud juhataja! 28. novembril toimuvad Moldova Vabariigis erakorralised parlamendivalimised.

Võimuliit Euroopa Integratsiooni Allianss on olnud nüüd võimul üle aasta ning Moldova Vabariigi ühiskonna ja majanduse reformimisel on tehtud märkimisväärseid edusamme.

Euroopa Integratsiooni Allianss on näidanud ka oma siirast soovi liikuda Euroopasse, ilma et vaataks tagasi.

Neid püüdlusi ja edusamme silmas pidades on Euroopa Liit toetanud ja toetab praegugi Moldova Vabariiki nii poliitiliselt kui ka rahaliselt.

Ma loodan kogu südamest, et pühapäevased valimised kinnitavad lõplikult Moldova Vabariigi liikumist täieliku demokraatia, õigusriigi, tõhusa turumajanduse ja lõppkokkuvõttes Euroopa ühise kodu suunas, mille täieõiguslikuks osaks saab Moldova Vabariik loodetavasti lähitulevikus.

 
  
MPphoto
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL).(EL) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kurta Regioonide Komitee sekretariaadi kahetsusväärse käitumise üle seoses fotonäitusega, mille korraldajaks olid eksiilis viibivad Kyrenia ringkonna omavalitsusjuhid. Selle ringkonna on praegu okupeerinud Küprosel viibivad Türgi väed.

Väljapandud fotodel kujutatakse elavalt kirikute ja teiste Kyrenia kolmetuhandeaastase ajaloo mälestiste hävitamist. Selle hävitustöö ilmne eesmärk oli kõrvaldada kõik tõendid selle kohta, et selle linna elanikeks on Kreeka kultuurist pärit kristlased. Kolmkümmend kuus aastat hiljem on need inimesed, kes kihutati oma kodudest jõuga välja ja muudeti pagulasteks, suutnud taas Kyrenias kanda kinnitada.

Selle näituse pidi avama Regioonide Komitee peasekretär, kes jäi Türgi okupatsioonivägede survel tulemata, sest näitus kajastab seda, kuidas Türgi väed tungisid 1974. aastal Küprosele ja hävitasid selle kultuuripärandi. Regioonide Komitee sekretariaat palus lausa selle näituse mahavõtmist. Mõistan sellise käitumise kui lubamatu teo hukka.

 
  
MPphoto
 

  John Bufton (EFD). – Austatud juhataja! Iirimaa päästmine ei jää vaatamata sellevastastele protestidele ilmselt euroalal viimaseks. Majandus- ja rahaliitu tabanud võlakriisist hoolimata rõhutavad ametnikud innukalt, et Iirimaa probleem erineb seitse kuud varem Kreekas esile kerkinud probleemist.

Kui Ateenas oli mureküsimuseks eelarvealane vastutustundetus ja avaliku sektori korruptsioon, siis Dublini võla põhjuseks on hoolimatu pangandus. Portugal ei paista kannatavat kummagi pärast, samas näeb riik sarnaselt Hispaaniaga ikka veel vaeva pea vee peal hoidmisega.

Mis on nende riikide juures ühist? Idealistliku ideoloogia toel loodud majanduslikult läbimõtlemata ühisraha, mis ei täida oma eesmärke. Kõige ühele kaardile asetamine ei ole vilja kandnud.

Millised on Euroopa kõige jõukamad riigid? Norra ja Šveits. Nad kontrollivad oma vahendeid ja majandust, kuid kauplevad siiski oma Euroopa Liidu liikmetest naabritega, teades samas, et nad saavad lasta oma võrgud vette mujal, kui EL peaks kogu oma projektiga rappa jooksma.

Portugali päästmine läheks kokku maksma 300 miljardit eurot ja sellele kuluks kogu euroala kapital. Meil on jäänud vaid üks mõistlik valik – EU-tanaasia.

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI).(DE) Austatud juhataja! Minagi tahaks öelda paar sõna Iirimaa kohta. Ajalehe Der Spiegel internetiversioonis seisab: „Keldi tiiger on võetud sisse intensiivravisse”. Peame küsima, miks on see nii? Pole kahtlustki, et finantskriisi põhjused peituvad meie rahasüsteemis ehk teisisõnu raha tekitamise viisides. Erakätes olevad kommertspangad pumpavad süsteemi tohututes kogustes raha. See soodustab spekuleerimist, elavdab inflatsiooni ja põhjustab asjaosalistele määratuid võlgu. Niisiis seisame silmitsi süsteemikriisiga, mida ei ole võimalik lahendada varisevasse pangandussüsteemi miljardite investeerimisega, isegi kui juhime selleks Iiri majandusse raha. Me vajame tõelist rahaloomet. Peame andma rahaloomise uuesti avaliku sektori kätte. See võimaldaks meil suunata sadu miljardeid tagasi Euroopa riikide majandusse. Lisaks oleks selline rahaloomine kooskõlas vabaturumajandusega. Ent sellised kaalukad otsused nõuaksid meie poliitikutelt julgust ja jõudu. On ütlematagi selge, et pankadel ei tohi lasta enam Euroopa Parlamenti tantsitada.

 
  
MPphoto
 

  László Tőkés (PPE).(HU) Austatud juhataja, head kolleegid! Minu arvates ei saa Euroopa Parlament jätta mainimata Türgis aset leidnud Armeenia genotsiidi 95. aastapäeva. Kooskõlas oma 18. juuni 1987. aasta otsusega ei tohi Euroopa Parlament unustada 1,5–2,75 miljoni süütu tsiviilisiku tapmist ja peaks mõistma samade kriteeriumide põhjal kui need, mida kohaldati holokausti ja kommunistliku genotsiidi puhul, tingimusteta hukka inimsusevastased massikuriteod, mis sooritati Ottomani impeeriumis 1915. aastal Armeenia vähemuse ja kristlaste kogukonna vastu.

Tänaseks päevaks on kokku 22  kaks riiki tunnistanud armeenlastevastase holokausti ajaloolist fakti. Kahetsusväärsel kombel ei saanud raport, mille Morten Messerschmidti sel aastal sel teemal koostas, lõppkokkuvõttes vajalikku toetust. Soovin siinkohal käia välja mõtte, et president Jerzy Buzek teeks ettepaneku tunnistada Armeenia genotsiidi ühehäälselt kõikides ELi liikmesriikides ja teha selle fakti eitamisest kuritegu ning et sellest küsimusest tehtaks ühinemiskõnelustel Türgiga kohustuslik päevakorrapunkt.

 
  
MPphoto
 

  Rovana Plumb (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! 91% noortest vanuses 18–27 aastat leiab, et riigi majandusolukord on võtnud suuna halvemuse poole. Vaid 33% noortest ei soovi Rumeeniast lahkuda. Oma kärpimispoliitikaga soodustab praegune Bukarestis asuv valitsus ajude äravoolu.

Me avastame iga kuu, kuidas noori, kellele Rumeenia valitsus on pakkunud 2004. aastal sotsiaaldemokraatide poolt käima lükatud programmi raames koolitust, vabastatakse ametist või neile ei leita töökohta, kuigi neil on olemas kõik vajalikud kogemused ja soov aidata süsteemi toimimisele tõhusalt kaasa.

Ma toetan tööjõu liikuvust, ent Rumeenia valitsus peab looma uusi töökohti, mille puhul saaks nende noorte teadmisi ka ära kasutada.

Soovin edastada meie toetuse Rumeenia üliõpilastele ja sellistele üliõpilasorganisatsioonidele nagu Välismaal Õppivate Rumeenia Üliõpilaste Liit.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Lugupeetud juhataja! India ookeanis kalastavaid kalalaevu on tabanud piraatide rünnakute laine. Viimase kahe nädala jooksul on olnud kümme kallaletungi laevadele Intertuna III, Demiku, Elai Alai, Playa de Anzoras, Albacan, Erroxape, Campolibre Alai ja Playa de Aritzatxu.

Rünnakud toimuvad üha enam kaldast eemal, sest piraadid kasutavad oma logistika parandamiseks varustamisel paate, mille nad on kaaperdanud. Isegi erasektori turvaettevõtete teenuste kasutamise korral on sellised paadid väga ohtlikud. Nad annavad üksteisele teada oma asukohast ja keegi ei kuula neid pealt.

Tuleb parandada kooskõlastamist – Euroopa Liidu merevägi ei ole sekkunud ühegi toimunud rünnaku puhul. Me ei tea, kuidas nad sellistele kallaletungidele reageerivad.

Tuleb järgida eelmise aasta novembris Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni ja me vajame Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni aktiivsemat tegutsemist. Operatsiooni Atalanta tuleb kaasata rohkem riike ja sellele tuleb eraldada rohkem vahendeid, samuti tuleb blokeerida tõhusamalt Somaalia rannik ja sõlmida rannikul asuvate riikidega piraatide vastutusele võtmiseks rohkem kokkuleppeid.

Piraatlus mõjutab meie kala- ja kaubalaevastikku ning ka riike, kellega me sõlmime leppeid, sest nende areng või häving sõltub samuti asjaomase piirkonna kalapüügi ohutusest.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi (EFD).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Tahaksin anda Euroopa Parlamendile aru selle kohta, mis leidis Regioonide Komitee tegevuse tõttu aset seoses 17.–26. novembril toimunud näitusega „Kultuuriväärtuste edendamine okupeeritud Küprose kultuuripärandi kaitsmise teel”.

17. novembril, pärast näituse avamist, andis kommunikatsiooniüksuse juht Wolfgang Petzold näitusekorraldajatele käsu näitus viivitamata sulgeda põhjusel, et fotoallkirjad olid kokkulepitutest erinevad.

Lasin saata endale asjakohase kirjavahetuse, sealhulgas taotluse näituse korraldamiseks, ja tegin kindlaks, et ametnike kinnitatu ja näitusele väljapandu vahel polnud mingit erinevust. Selgus ka see, et seesama üksuse juht oli käskinud näituse kuraatoril kõrvaldada väljendid „okupatsioon” ja „Türgi invasioon”. Helistasin üksuse juhile korduvalt, et toimunus selgust saada, ent kõnealune direktor ega tema alluvad ei nõustunud minuga kõnelema. Paar tundi pärast seda, kui ma nendest üksikasjadest teada andsin, avati näitus uuesti.

Head kolleegid, leian, et see, mis leidis aset Regioonide Komitees, oli ühe Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste tõsine rikkumine.

 
  
MPphoto
 

  Corneliu Vadim Tudor (NI).(RO) Austatud juhataja! Rumeeniast on saanud kahjuks Euroopa metsik piiriala. Asjad olid halvad kommunistliku diktatuuri all, kuid maffia diktatuuri all on olukord veelgi hullem.

Maffia peamisteks kombitsateks on kohtusüsteem ja politsei, mida närib korruptsiooniuss.

Meil on teadmata alates 1990. aasta jaanuarist Rumeenias sooritatud enam kui 5000 kuriteo ettevalmistajad. Rumeenia on kohalike põrandaaluste rühmituste paradiis, sest seal kaitseb neid nii kohtusüsteem kui ka politsei. Ent see on ka pedofiilide, vanglakunstnike ja kõige lihtsameelsemate välisagentide kogunemiskoht.

Berliini müüri kokkuvarisemine oli hea asi, kahju on vaid sellest, et see langes meie, Ida-Euroopa rahvaste kaela.

1989. aasta detsembris äratasid paar suurt põnevuseotsijat unest Dracula. Nüüd me ei tea, kuidas temast lahti saada.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Koumoutsakos (PPE).(EL) Austatud juhataja! Viimasel ajal on Euroopat hakanud varjutama üks must pilv, mis muutub üha tihedamaks. Mitmes liikmesriigis, isegi Rootsis, on hakanud mõjutama poliitilist arengut valimistel pead tõstvad äärmuslikud, parempoolsed, fanaatilised, ksenofoobsed ja sageli rassistlikud rühmitused ja parteid. See on märk, mida me ei saa eirata.

Enneolematu majanduskriis ja kasvav sisserändeprobleem moodustavad üheskoos mürgise kokteili, mis toidab äärmuslikkust ja ohjeldamatust. See on kahtlemata üks väga keeruline probleem, mida on raske lahendada.

Seepärast on paremtsentristide ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonidel Euroopa Parlamendis – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonil ja sotsiaaldemokraatidel – tõsine vastutus ja missioon ajada see pilv laiali enne, kui see põhjustab tormi. Nad peavad täielikult ära kasutama kokkulepete ja kooskõlastamise potentsiaali, et saaksime võtta selliste konkreetsete probleemide käsitlemisel nagu sisseränne tõhusamaid meetmeid, mis nõuavad ühist jõupingutust. Me peame astuma Euroopa Parlamendis uusi, kaalukaid ja ühiseid samme, et võidelda kriisist räsitud Euroopas ksenofoobia ja rassismiga.

 
  
MPphoto
 

  Alan Kelly (S&D). – Austatud juhataja! Iirimaalt pärit parlamendiliikmena tean ma hästi, et Euroopa silmad on pööratud praegu minu kodumaa majanduse probleemidele. Iirimaal valitseva kriisi põhjustajaks oli poliitilise ja ärieliidi ahnus, puhas ahnus. Need inimesed käisid pillavalt ümber agara ja uuendusmeelse rahva loodud rikkusega ja nad tuleb selle eest vastutusele võtta.

Kriis oli põhjustatud siiski ka pangandussektori lõtvadest eeskirjadest. See möödalaskmine laieneb ka Euroopale. Teil on vahest meeles juulikuised pankade stressitestid, milles komisjon andis tuleviku osas täieliku kinnituse just nendele Iiri pankadele, mis on kriisi keskmes. Kuidas sai see juhtuda? Olen tõepoolest väga pahane, et minu koduriik on nii kaugele jõudnud.

Mind rõõmustab väga solidaarsus, mida on näidanud üles meie kolleegid kogu Euroopas, eriti meie majanduse stabiliseerimiseks vahendite eraldamisel. Kuid siiski leian, et seoses tulevikuga Euroopa Liidus oleme me teelahkmel. Iirimaa on väga suveräänne riik ja igasugune Euroopa diktatuur, mis puudutaks Iirimaa maksupoliitikat, oleks Euroopa Liidu väiksemate rahvusriikide kohtlemisel usutavasti ohtlik samm.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Minagi soovin rääkida praegusest majanduskriisist, ent teisest vaatenurgast. Jean-Claude Trichet ja Olli Rehn kõnelesid täna eelarve tasakaalustamise vajadusest ning nad kutsusid Iirimaad, Portugali ja teisi riike üles järgima stabiilsuse ja kasvu pakti.

Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu osana paluti 27 000 kodanikul üle terve Euroopa Liidu ja 1000 kodanikul Iirimaal avaldada arvamust selle kohta, kuidas kriisist välja tulla.

Keskendugem vaid kahele küsimusele. Ühes neist paluti kodanikel asetada pingeritta kriisist kiire väljumise viisid. Kui 29% ELi kodanikest ja kolmandik Iiri kodanikest eelistasid vähendada riiklikke kulutusi, siis kaks kolmandikku ELi kodanikest ja 57% Iiri kodanikest pidasid paremaks eelkõige majanduse elavdamist või mõlema lahenduse kombineerimist.

Poliitiliste prioriteetide küsimusele antud vastuste kohaselt leidis nii ELi kui ka Iiri kodanikest enam kui pool, et peaksime tegelema kõigepealt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Niisiis on nende kahe vaadeterühma vahel tõeline lahknevus. Me ei reageeri oma kodanike muredele piisavalt ja ma leian, et me peame oma põhieesmärgid läbi vaatama.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Homme, 23. novembril, möödub neli aastat minu valija Aleksandr Litvinenko surmast Londonis. Aleksandr Litvinenko mõrvati Venemaa riigiaparaadi esindajate käe läbi riigi toel toimunud terroriaktis. Briti politsei poolt tagaotsitavad kolm peamist kahtlusalust – Andrei Lugovoi, Dmitri Kovtun ja Vjatšeslav Sokolenko – on Venemaal endiselt vabaduses. Vahepeal ei ole Litvinenko lesk Marina saanud mingit õiglast kohtumõistmist. Seni pole selle surma uurimiseks kutsutud kokku ühtki uurimiskomisjoni – nagu sellise vägivaldse surma puhul tavaliselt tehakse.

Seepärast kasutan võimalust ja teen Briti ametivõimudele ettepaneku moodustada võimalikult ruttu uurimiskomisjon, et teha kindlaks ja avaldada surma asjaolud ja põhjus ning nimetada ametlikult need, keda politsei otsib taga seoses selle mõrva uurimisega.

Aleksandr Litvinenko oli Briti kodanik, kes mõrvati Briti maakamaral. See on vähim, mida tema ja ta perekond saab meilt oodata või milleks neil on õigus.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Nädala eest avaldati aruanded ühinemisprotsessi kohta Balkani riikides. Ei ole õiglane kehtestada ELi liikmesust taotlevate kandidaatriikidega läbirääkimiste alustamiseks tingimused ja jätta pärast nende täitmist läbirääkimised alustamata. Miks me ei kohtle Makedooniat õiglaselt?

Makedoonia on riik, kus reformidel on head tagajärjed. Üle 80% keskkoolilõpetajatest läheb selles riigis edasi ülikooli. Nad hakkavad õppima inglise keelt kuue aasta vanuselt.

Komisjoni aruandes kõneldakse edusammudest võitluses korruptsiooniga, stabiilsest valitsusest ja poliitilisest dialoogist. Makedoonia on täitnud kõik Kopenhaageni kriteeriumid. See riik väärib võimalust alustada läbirääkimisi eesmärgiga saada üheks Euroopa Liidu liikmesriigiks. Me saame arutada lahendamata küsimusi läbirääkimisprotsessi käigus. Nende läbirääkimiste alustamata jätmine vähendab Euroopa usaldusväärsust.

 
  
MPphoto
 

  Estelle Grelier (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja! Cameroni valitsuse kokkuhoiupoliitika tõttu otsustas Ühendkuningriik hiljuti lõpetada raha eraldamise suurtele puksiirlaevadele, mis pidanuks abistama ja päästma La Manche’i väinas laevu. See oli ühepoolne otsus, mille on sadama-, merendus- ja kaubandusasutused ning antud valdkonna poliitilised organid hukka mõistnud.

Ühendkuningriigi toetuse lõppemisel võivad olla kurvad tagajärjed meresõiduohutusele sellel maailma kõige tihedama liiklusega kaubateel, mida läbib aastas üle 250 000 aluse. Viimase kümne aasta jooksul on La Manche’is registreeritud üle kolmesaja vahejuhtumi ja asjatundjad usuvad, et võimsate päästelaevade valmisolek on hoidnud mitme sellise vahejuhtumi puhul ära suurema õnnetuse.

Et meresõiduohutus mõjutab Euroopa Liidu territooriumi ohutust ja keskkonnakaitset, on hädaolukorras puksiiriabi tagamine riigiasutuste ülesanne, mille jaoks saadakse rahalist abi laevaomanikelt, ja seda ei tohi puksiiriteenuseid pakkuvate eraettevõtete huvides erastada.

Seepärast on Euroopa Komisjonil kohustus seda teemat käsitleda. Euroopa peab kahtlemata võimaldama endale vahendid, et viia ellu seda tähtsat ühtset merenduspoliitikat, mida ta ametlikult nõuab.

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Soovin teile, kodanikele ja ühendustele teatavaks teha, et oleme esitanud kirjaliku deklaratsiooni nr 0086/2010, milles nõutakse vee kui avaliku omandi kaitsmist.

Vesi ei ole mitte üksnes ühine vara, vaid universaalne inimõigus, ja veeteenuse kui kohaliku avaliku teenuse haldamine on hea valitsemiskava alus. Need on meie juhtpõhimõtted. Samad põhimõtted on pannud tuhandeid Itaalia kodanikke toetama kõiki üleskutseid korraldada referendum, et hoida ära ühe alusvara kõrvaldamine avalikust sfäärist.

Me usume tegelikult, et see algatus ei kuulu vaid nendele, kes selle ettepaneku tegid – selles võitluses peavad osalema kõik. Selle kinnituseks tuleks öelda, et see deklaratsioon koostati koos kolleegidega roheliste, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide ning Euroopa vasakpoolsete fraktsioonist ning see on leidnud laialdast toetust kogu Euroopa Parlamendis.

Eesmärk on korjata vähemalt poolte parlamendiliikmete allkirjad, et deklaratsioonist saaks Euroopa Parlamendi ametlik seisukoht, millega saaks kaitsta vett mitte kui hüve, vaid kui õigust.

 
  
MPphoto
 

  Monica Luisa Macovei (PPE).(RO) Lugupeetud juhataja! Pühapäeval toimuvad Moldova Vabariigis erakorralised parlamendivalimised. Valitakse demokraatlike ja kommunistlike jõudude vahel.

Kui võidavad demokraatlikud jõud, mis on praegu koondunud Euroopa Integratsiooni Allianssi, on tagatud viimaste aastate arengu jätkumine – arenemine demokraatliku valitsuse, õiguste ja inimeste heaolu suunas. Demokraatlikud jõud peavad kokku hoidma nii enne kui ka pärast valimisi.

Pühapäeval toimuvad valimised peavad olema vabad ja õiglased ning rahval peab olema juurdepääs teabele. 2009. aasta aprillikuu vägivaldsed sündmused ei tohi korduda. Demokraatlikke valitsusi ei moodustata pettuse, vägivalla ega hirmu abil.

Pühapäeval annavad oma hääle loomulikult Moldova Vabariigi kodanikud, mitte meie. Ent meie Euroopa Parlamendis toetame neid, kes toovad kaasa demokraatlikud muutused. Oleme nendega solidaarsed ja julgustame neid.

 
  
MPphoto
 

  Luis de Grandes Pascual (PPE).(ES) Lugupeetud juhataja! Hiljuti rünnati Bagdadis Lunastaja Ema kirikut ja viiskümmend kaheksa inimest – peamiselt naised ja lapsed – said surma vaid seetõttu, et nad olid kristlased. Al Qaeda on võtnud vastutuse selle teo eest uhkusega enda kanda. See ei ole üksikjuhtum, vaid pigem kulmineerus selles enamikus moslemiriikides aset leidev kristlaste tagakiusamine ja ründamine. On olnud väljasaatmisi Marokost, ähvardusi Türgis ning rünnakuid Indias ja Nigeerias. Jaanuaris tapeti Kairos ühe kiriku lävel kuus kristlast. Kaua kavatsevad demokraatlikud lääneriigid sellele oma vaikimisega kaasa aidata?

Õnneks on president Buzek teinud Euroopa Parlamendi nimel avalduse. Kõrge esindaja paruness Ashtoni avalduses selle rünnaku kohta piirduti vaid terrorismiakti hukkamõistmisega. Miks ei nimetata motiivi ehk teisisõnu seda, et tegemist oli kristlastega, mis oli selgelt rünnaku põhjus?

Ma ei ole kuulnud sõnakestki Rodriguez Zapaterolt ega peaminister Erdoganilt. Mis on tsivilisatsioonide liidu mõte? Mul on meie lihtsameelsuse ja arguse pärast piinlik. Ma ei saa jätta meenutamata kadunud, vääriti mõistetud Oriana Fallacit, kes kuulutas Euraabia saabumist ja kes loobiti praktiliselt kividega surnuks julguse eest taunida seda, mis oli toimumas selles neurootilises Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Iliana Malinova Iotova (S&D).(BG) Lugupeetud juhataja! Haridus ja teadus on 2020. aasta majandusstrateegia põhieesmärk. Kas see programm jääb paberile või kandub tegudesse, sõltub meist. Edu saavutamiseks peavad selle eest vastutuse võtma nii Euroopa institutsioonid kui ka liikmesriigid. Selle asemel teostab Bulgaaria valitsus poliitikat, mis ei ole üksnes vastuolus riikliku, vaid ka teadusuuringuid ja haridust käsitleva Euroopa poliitikaga. Kui Euroopa on eraldanud kuni 2020. aastani teadus- ja arendustegevusele 3%, siis Bulgaaria on saavutanud vaid mõõdukad 0,6%.

Pärast arvukaid ebaõnnestunud otsuseid likvideeritakse Bulgaaria Teaduste Akadeemia – Ottomani impeeriumi karmides tingimustes loodud enam kui 140aastase ajalooga institutsioon, kus tehakse praegu 55% Bulgaaria teadusuuringutest ja mida tunnustatakse kogu maailmas. Akadeemia on saanud enam kui neljasaja eduka Euroopa projekti jaoks üle 30 miljoni euro.

Vaatamata osalemisele Euroopa institutsioonides poliitilisel ja eksperdi tasandil, ei näe Bulgaaria valitsus lihtsalt seost teaduse ja kriisist väljumise vahel. See küsimus tuleb võtta nõukogu ja komisjoni päevakorda. See teema ei puuduta üksnes Bulgaariat, vaid paneb kaalule ka strateegilise programmi ja Euroopa põhieesmärkide täitmise.

 
  
MPphoto
 

  Róża Gräfin von Thun Und Hohenstein (PPE). (PL) Austatud juhataja! Tahaksin juhtida teie tähelepanu Euroopa Komisjoni korraldatud ebapiisavatele sotsiaalsetele konsultatsioonidele omanikuta teoste direktiivi teemal. Omanikuta teosed on teosed, mille autoriõiguse omanikku ei ole võimalik leida.

Möödunud nädalal korraldasin ma sel teemal Euroopa Parlamendis arutelu. Arutelu näitas, kui suurt huvi selle valdkonna vastu tuntakse ja kui palju on küsimusi selle direktiivi kohta, millega komisjon praegu tegeleb. Ent kogu protsess on kaetud ikka veel saladuselooriga. Eksperdid ja otseselt kaasatud organid peaksid kindlasti teadma vähemalt suunda, milles tööd tehakse. Euroopas mõjutab 40% kunstilistest väljunditest omaniku puudumine. Direktiivi avaldamise kuupäev on lükatud edasi järgmise aasta esimesse veerandisse, nii et konsultatsioonideks on veel veidi aega. Peame nägema rohkem vaeva, et kaasata õigusaktide koostamisse meie kodanikke, sealhulgas asjatundjaid, et tulemus oleks tõesti võimalikult hea.

 
  
MPphoto
 

  Matthias Groote (S&D).(DE) Austatud juhataja! Töötajate demokraatlik osalemine ettevõtetes on Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika nurgakivi. Ganderkesees, Delmenhorstis ja Vechtas on Atlase tehase töölised streikinud juba kuu aega ööd ja päevad just nende õiguste pärast. Töölised võitlevad selle nimel, et tagada kollektiivne palgakokkulepe, mis võimaldab säilitada head ja kindlad töökohad. Kahjuks on juhtkond võtnud omale vaba voli keelduda läbirääkimistest metallitööliste ametiühingu ja töönõukoguga. Juhtkond on töötajaid nende tööstusealaste vaidluste ajal hirmutanud ja neile survet avaldanud. Tahan kutsuda üles juhtkonda, eriti härra Filippovit, alustama arutelu ja naasma läbirääkimistelaua taha. Me ei saa lubada, et demokraatlik osalemine lõppeb tehaseväravas. Võta-või-jäta-süsteem põhjustab hirmu ja sellest paistab sotsiaalsete rahutuste alge. Euroopas ei peaks olema sellistele süsteemidele kohta, sest need kahjustavad meie demokraatiat.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda (PPE).(FR) Lugupeetud juhataja! Paar sõna presidendivalimiste kohta Côte d’Ivoire’s, kuna ma olen selles riigis Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missiooni juht. Alates oktoobri algusest on meil tegelikult olnud kogu Côte d’Ivoire’s umbes 100 vaatlejat 26 riigist.

Esimene voor läks 31. oktoobril päris hästi. Ei olnud pettust ega vägivalda. Tulemuste teatavakstegemine pisut viibis, ent üldjoontes puudusid tõsisemad vahejuhtumid.

Teine voor on kavandatud järgmiseks pühapäevaks. See tõotab kujuneda pingelisemaks, sest juba on toimunud tänavakokkupõrkeid ja kampaania toon on agressiivne, isegi meie vaatlejate suhtes. Veelgi enam – nendel vaatlejatel ei lasta mõnikord teha oma tööd ja jälgida kampaania ettevalmistusi. Et hääletus saaks toimuda normaalselt, peavad kired vaibuma. On äärmiselt tähtis kaitsta meie vaatlejaid kuni pühapäevani ja ka peale seda.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

 

22. Avalik-õiguslik ringhääling digitaalajastul: kaksiksüsteemi tulevik (lühiettekanne)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Ivo Beleti koostatud raport digitaalajastu avalik-õigusliku ringhäälingu ja duaalsüsteemi tuleviku kohta (2010/2028(INI)) (A7-0286/2010).

 
  
MPphoto
 

  Ivo Belet, raportöör.(NL) Lugupeetud juhtaja, austatud volinik, head kolleegid, tere õhtust! Resolutsiooniga, mille me loodame siin neljapäeval vastu võtta, saadetakse minu arvates väga tähtis sõnum selle kohta, et Euroopa Parlamendis on suur toetus meie tavapärasele Euroopa meediamudelile, mille puhul on ruumi ühelt poolt kommertsringhäälingule ja teiselt poolt avalik-õiguslikule ringhäälingule, st avalik-õiguslikele meediaettevõtetele. Lugupeetud juhataja, see mudel on omane Euroopale, sest seda ei leia üldjuhul ei Ameerika Ühendriikidest ega Jaapanist, rääkimata Hiinast. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on see dualistlik meediamudel pakkunud seoses meediakanalite paljususe, toimetuste sõltumatuse ja üldise ajakirjandusvabadusega parimaid tagatisi. Ent Euroopa Liidus on kahjuks hakatud avaldama sellele mudelile suurt survet. See surve on pärit eri allikatest. Seda põhjustavad suured kärped, millega seisavad silmitsi riiklikud või piirkondlikud pädevad asutused, ent avalik-õiguslikule ringhäälingule avaldavad tõsist survet ka eraõiguslikud meediaettevõtted. Need ettevõtted leiavad, et avalik-õiguslik ringhääling esindab ebaõiglast konkurentsi, eriti internetis. Kogu selle olukorra tõttu võitleb mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õiguslik ringhääling selle nimel, et pead vee peal hoida. See seab ohtu duaalsüsteemi hapra tasakaalu. Me peame tegema kõik endast sõltuva, et tagada sel rahutul ajal meie Euroopa meediamudeli puutumatus ja laduda sellele ka tuleviku jaoks kindel põhi. Selleks tuleb võtta mõned meetmed, mis on sõnastatud kõnealuses resolutsioonis. Kõigepealt tahaksin öelda seda – ja ma ei tea, kas siinne foorum on sellest teadlik –, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud endale kunagi Euroopa Nõukogu raamistiku alusel ametlikult kohustuse tagada ajakirjandusvabadus. See hõlmab selgelt määratletud ülesandeid ja avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist. Pikaajaline rahastamine on tähtis. On aeg, et meie kui Euroopa Parlamendi liikmed tuletaksime kõigile 27 liikmesriigile meelde, et nad on endale kunagi need kohustused võtnud ja et nad peavad neid ka täitma. Teiseks tahan pöörata tähelepanu sellele, et pluralism meedias ja ajakirjandusvabadus üldiselt on meie demokraatia oluline osa. Seepärast tahame seada sisse meedia pluralismi vaatluskeskuse. See, lugupeetud volinik, on vahend, mis on töötatud välja komisjoni ettepanekul. See on väga kasulik vahend, mis saaks toimida majakana mitmes liikmesriigis, mitmes piirkonnas, kus valitseb suur oht, et meediakanalite mitmekesisus ja meedia pluralism on sattumas surve alla. Lõpetuseks ei ole minu arvates vähem tähtis ka see, et kogu meedia suurim ülesanne on kindlustada enda kättesaadavus veebikeskkonnas, kättesaadavus internetis. Üha suurenev närvilisus – võib isegi öelda, et kasvav vaenulikkus – seoses avalik-õigusliku ringhäälingu ettevõtmistega internetis on häiriv. Mõned poliitikategelased, eriti liikmesriikide poliitikud, ja ka meediategelased näivad unustavat, et möödunud aastal sõlmiti selged kokkulepped avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuse kohta internetis. On tähtis, et nendest kokkulepetest kinni peetaks. Lugupeetud juhataja, seda põhimõtet järgides tuleb meil minu arvates töötada välja ka sellised mudelid, mis võimaldavad otsingumootoritel ja internetiteenuse osutajatel oma osa mängida. Lõpetuseks leian, et me ei saa enam jääda kõrvaltvaatajaks, vastasel korral ärkame avastusega, et Google, YouToube ja ka Apple on meie meediamaastiku üle võtnud. Seda ei soovi me loomulikult sugugi.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidus tuleb võtta meetmeid, et tagada tasakaal ja vaadete paljusus. Sellele aitaks palju kaasa tasakaal avalik-õigusliku ja kommertsringhäälingu vahel. Pidades silmas kultuurilist mitmekesisust, sõnavabadust ja ausat konkurentsi, ei tohi me loomulikult kõike ühe mõõdupuuga mõõta ja seepärast peame austama teatud liikmesriikide jõupingutusi tegeleda avalik-õigusliku meedia osa suurendamise küsimusega riigi tasandil.

Minu arvates peaksime seadma nii riiklikes strateegiates kui ka Euroopa meediapoliitikas lähitulevikus eelisküsimuseks ka avalik-õigusliku meedia ja kommertsmeedia tasakaalu internetis. Samuti on vaja julgustada asjaosalisi tegema loovalt koostööd, et parandada meediaturul pakutava teabe kvaliteeti, ja viima selles sektoris sisse uuendusi. Lõpetuseks tahaksin öelda, et meedia pluralism ja vabadus on demokraatia nurgakivi.

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI).(DE) Lugupeetud juhataja! Ma ühinen arvamusega, et meedia duaalsüsteem võib ka siin Euroopas edukas olla ning et on tähtis, et meil oleks ühelt poolt avalik-õiguslik ringhääling ja teiselt poolt erakanalid, mis tegutseksid vaba konkurentsi ja vabaturumajanduse põhimõtetest lähtuvalt. Kahjuks on tegelikkus mõnevõrra erinev. On tõendeid tohutust suundumusest monopoliseerimise poole, eriti erasektoris. Me peame võtma selle takistamiseks meetmeid. Antud suundumus on eriti ohtlik seetõttu, et see ilmneb tõsiste majandusraskuste taustal.

Samas on meil avalik-õiguslikud meediaettevõtted, kes ei saa hakkama oma avalike teenuste osutamise kohustusega, lubades erakondade hääletorudel ja niiditõmbajatel otsustada oma toimetajate arvamuste teema ja sisu üle. Seda ei tohi mõistagi lubada. Võtkem näiteks Austria ORF. See ringhääling tegutseb avaliku teenistuse haruna ja selle eesmärk ei ole majanduslik tõhusus. Seal ei ole praegu ei liberalismi, pluralismi ega toimetamisvabadust või vähemalt pole seda seal nii palju kui peaks. Mida saab EL ses suhtes ette võtta? Olen veendunud, et monopolide kindlaksmääramiseks kasutatav varajase hoiatamise süsteem, mis esitati Euroopa Parlamendile juba mõne aja eest, on sellele probleemile hea lahendus.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Soovin teha arutelu kohta veel kaks märkust. Varem audiovisuaalteenuste kohta vastu võetud direktiiviga parandatakse järelevalveasutuste koostööd ja kaitstakse kõrgetasemeliselt lapsi sündsusetute videolõikude ja kuulutuste eest. Ent liikmesriigid ei ole hoolsad selle direktiivi rakendamisel. Näiteks minu kodumaal on see direktiivi kehtinud alles alates juunikuust. Meil on ka puudulikult ühtlustatud autoriõigusseadus. Me vajame neid mõlemat selleks, et lihtsustada mitme autori ühistööna valminud audiovisuaalsetele teostele piiriüleste litsentside saamist ja lasta niinimetatud omanikuta teoste puhul vabaks ebamäärase autoriõigusega audiovisuaalsete teoste arhiiv. Olen kinnitanud, et komisjon esitab tuleval aastal uue õigusakti, kuid komisjon tahab käsitleda selles õigusaktis vaid muusikateoseid, mitte audiovisuaalseid teoseid. Seepärast kutsun komisjoni üles avaldama, kas tal on plaanis see tõsine viga parandada või peame meie parlamendiliikmetena tegema seda parlamendikomisjonides. Seda probleemi puudutatakse raporti lõikes 33.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Tahaksin alustuseks avaldada toetust raportööri püüdlustele alustada Euroopa Parlamendis arutelu meediakeskkonna vallas. Minu arvates on see väga kasulik teema, eriti digiteerimisajastul, mil selles keskkonnas toimuvad revolutsioonilised muutused.

Meediakeskkond on eri riikides kindlasti erinev. On riike, kus meediakeskkonnas domineerib kommertsmeedia, millele avalik-õiguslik meedia moodustab peamiselt lihtsalt omamoodi tausta. Mõnes riigis on kommertsmeedia nõrgem või killustatud ja hajus, nii et see ei kujuta endast koondatud survet või koondatud meediakeskkonda. Avalik-õiguslik meedia saab anda sel juhul rohkem teavet ja mõjutada avalikku arvamust suuremas ulatuses.

Ent igal juhul näeme poliitiliste organite sagedat sekkumist eelkõige avalik-õigusliku meedia tegevusse – nii nagu omanikud sekkuvad kommertsmeedia tegemistesse. See mõjutab märkimisväärselt meie teavet ja üldsuse teadlikkust.

Et saavutada meediavabadus, tõeline vabadus, mis ei sõltu rahast – olgu see eraisikutele kuuluv või riigi oma –, tuleb püüelda kindlalt selle poole, et ajakirjanikud oleksid vabad – vabad ka igasugusest järelevalvest, mis tegelikult kohustaks neid olema oma tööandjatele lojaalne. Minu arvates on see meie aja meedia suurim probleem. Peame selles küsimuses tulevikus muudatusi tegema.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Komisjonile valmistab rõõmu Euroopa Parlamendi raport „Digitaalajastu avalik-õiguslik ringhääling ja duaalsüsteemi tulevik”. Raport on väga tasakaalukas, kuivõrd selles toetatakse olemasolevat duaalsüsteemi, mis põhineb avalik-õigusliku ringhäälingu ja kommertsringhäälingu kooseksisteerimisel Euroopas. Nagu tuletatakse meelde audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi ühes põhjenduses, on see kooseksisteerimine tunnus, mis eristab Euroopa audiovisuaalmeedia turgu muudest turgudest, ja raportis tunnistatakse seda täielikult.

Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollis liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta tunnistatakse liikmesriikide vabadust määratleda avaliku teenuse osutamine avalik-õigusliku ringhäälingu ja selle rahastamise korraldamiseks, eeldusel et see rahastamine ei mõjuta ühenduses kaubandustingimusi ja konkurentsi. Seepärast määratlevad liikmesriigid oma avalik-õigusliku meedia vormi ja rahastamistingimused seni, kuni peetakse kinni ELi riigiabieeskirjadest.

Me oleme nõus raporti põhisõnumiga, et avalik-õiguslik ringhääling peaks suutma kasutada võimalusi, mis tulenevad digiteerimisest ja tehnoloogiliselt neutraalsete edastusplatvormide mitmekesistamisest. Seda teadvustati komisjoni 2009. aasta läbivaadatud teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes. Meil on mõned märkused eelkõige kahe raportis esitatud mõtte kohta.

Esiteks ei ole Euroopa Liidul seoses Euroopa Nõukogu normide kontrollimisega mingit vastutust avalik-õigusliku meedia poliitilise sõltumatuse eest. Pealegi ei saa ELi liikmesriigid anda Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusele mandaati ilma ELi mitte kuuluvate liikmete nõusolekuta. Ka komisjon ei saa seda teha.

Teiseks öeldakse raportis, et teatud liikmesriigid ei ole suutnud võtta meetmeid Euroopa teoste propageerimiseks meedias. Näitajad komisjoni hiljutisest aruandest direktiivi sätete kohaldamise kohta seda ei kinnita. Selle aruande kohaselt õnnestub Euroopa ringhäälingutel Euroopa programmide propageerimine üldjoontes hästi.

Avalik-õiguslik ringhääling peab olema uuenduste tegemisel esirinnas ja juhtima nii programmide tasandil kui ka tehniliselt uute formaatide ja kvaliteedi väljatöötamist, kui ta soovib mujalt tulevate suundumuste ja väljakutsetega sammu pidada. Mulle tundub, et oleme neis küsimustes täielikult ühel nõul. Jään ootama võimalust teha Euroopa Parlamendiga selles vallas aluslepingutega ette nähtud õigusraamistikus koostööd.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult.(RO) Ajal, mil oleme minemas üle analoogtelevisiooni süsteemilt digitaaltelevisiooni süsteemile, millega kaasneb uue meedia, sh formaadi 3D tähtsuse kasvamine, peame võtma kavandatavate strateegiate puhul arvesse mitut tegurit. Esiteks oleks minu arvates kasulik võtta digitaalsüsteemile ülemineku hõlbustamiseks meetmeid ning samuti kaaluda võimalust pakkuda üldsusele kompensatsiooniks abonemente või muid meetmeid. Teine tähtis meede oleks korraldada ajakirjanikele ja avalik-õigusliku ringhäälingu juhtidele koolitust – arvestagem, et eraõiguslik meedia eraldab selleks pidevalt raha. Leian, et meil tasub lisaks kaaluda tulevikus võimalust luua Euroopa avalik-õiguslik raadioteenus. Samas oleks minu arvates kasulik, kui liikmesriikide avalik-õiguslikud ringhäälingud annaksid Euroopale huvi pakkuvaid programme Euronewsi kanalitele. Võttes arvesse mitte üksnes 3D-toodangu laia levikut, vaid ka arstide hoiatusi selle mõju kohta vaatajate tervisele, kutsun Euroopa Komisjoni üles kavandama kiiresti uuring, milles käsitletaks ohte, mida 3D-televisioon võib praeguste tehniliste tingimuste juures eurooplaste tervisele kujutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Emil Stoyanov (PPE), kirjalikult. (BG) Tahaksin avaldada esmalt tunnustust Ivo Beletile hiilgava raporti eest sel väga tähtsal teemal. Soovin tänada teda ka selle eest, et ta nõustus minu ideede ja ettepanekutega raporti kohta. Oleme minu arvates esitanud tasakaaluka raporti, mille eesmärk on tagada avalik-õigusliku meedia ja eraõigusliku meedia õiglane konkurents.

Avalik-õiguslikku ringhäälingut toetatakse traditsiooniliselt riigieelarvest, st maksumaksja taskust, eeldusel, et avalik-õiguslikud telejaamad on olemas vaid selleks, et kaitsta üldsuse huve, samas kui eraõiguslik ringhääling kaitseb üksikute inimeste kaubanduslikke huve. Bulgaaria näide ja kogemus kogu Euroopas on ammu näidanud, et see eeldus ei ole täiesti põhjendatud ei avalik-õigusliku ega eraõigusliku meedia puhul.

Lähtudes oma aastatepikkusest kogemusest meediasektoris, esitasin sellesse raportisse mõned muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on avalik-õigusliku ja eraõigusliku meedia seadmine võrdsesse olukorda, et need saaksid pakkuda rahvale tähtsat teavet parema kvaliteediga. Euroopa kodanikel on õigus saada parimat teavet nii Euroopa kui ka siseriiklikel teemadel. See nõuab nii avalik-õigusliku kui ka eraõigusliku meedia jõupingutusi. Reguleerivate asutuste ülesanne on samas tagada, et mõlemad tegutseksid võrdsetes tingimustes. Tänan teid tähelepanu eest.

 

23. Tsiviil-sõjaline koostöö ja tsiviil-sõjaliste võimete arendamine (lühiettekanne)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel Christian Ehleri koostatud raport tsiviil-sõjalise koostöö ja tsiviil-sõjaliste võimete arendamise kohta (2010/2071(INI)) (A7-0308/2010).

 
  
MPphoto
 

  Christian Ehler, raportöör.(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustunud aitama rahvusvahelisel tasandil märkimisväärselt kaasa nii tsiviil- kui ka sõjaliste kriisiohjamisvõimete arendamisele kogu maailmas. Ent sageli on see kohustus – mis on sõnastatud mitmel korral Helsinki peaeesmärgis ja mujalgi – olemas vaid paberil. Lubage täpsustada: selliste praegu toimuvate Euroopa Liidu tsiviilmissioonide puhul nagu EULEX või EUPOL on 25% liikmesriikide heakskiidetud kohtadest täitmata. Euroopa Liidu tsiviil-sõjaliste võimete eesmärgid ja struktuur, mida liikmesriigid on korduvalt sõnastanud, ei saaks olla kaugemal tegelikkusest. Seepärast on Euroopa Parlament otsustanud koostada algatusraporti Euroopa Liidu tsiviil-sõjaliste struktuuride arendamise ja kooskõlastamise kohta.

Pisut täpsemalt. Euroopa Parlament väidab selles raportis taas, et just Euroopa Liidu tsiviil- ja sõjalised võimed on üks tähtsamaid ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahendeid. Me oleme valinud Euroopa Parlamendi uute, Lissaboni protsessi raames saadud kohustuste täitmiseks ebatavalise tee. Me ei alustanud raportiga, vaid lõime sellele esmalt empiirilise aluse. Oleme koostanud väga konkreetsed ettepanekud, mis põhinevad nendel näitajatel – seetõttu on meil ka väliskomisjoni suure enamuse toetus. Strateegilisel tasandil oleme teinud konkreetsed ettepanekud luua Euroopa uue välisteenistuse sõjalise ja tsiviilharu võrdsel partnerlusel põhinev struktuur. Samal ajal kui operatiivtasandil oleme otsustanud moodustada alalise liikmesriikidest värvatud töötajatega Euroopa peakorteri, mille ülesanne on lahendada küsimus, kuidas luua ligitõmbav soodustuste süsteem, millega meelitada riikide eksperte osalema sellistel operatsioonidel ja luua tulevikuks personalireservid.

Oleme esitanud eraldi ettepanekud tsiviil- ja sõjaväelise personali koolitamise kohta. Meil on konkreetsed ettepanekud, kuidas rahastada missioonide käivitamist, näiteks luua aluslepingu artikli 41 kohaselt käivitusfond. Esitatud on ettepanekud, mis käsitlevad kriisiohjevahendeid, eriti politsei- ja sõjajõudude tulevast suuremat koostööd. Üks näide sellest on Euroopa politseiüksus. Tekib siiski küsimus, kuidas on võimalik ühendada neid kahte vahendit konkreetse operatsiooni puhul ja kuidas me saame hakkama puhtsõjaliste ja puhttsiviiloperatsioonide lahus hoidmisega.

Oleme teinud ettepanekud lahingugruppide tuleviku kohta. Me nõuame, et seda küsimust käsitletaks uut moodi. Me soovime, et lahingugruppide rahastamine toimuks vastavalt Ateena mehhanismile. Teeme ettepaneku arendada lahingugruppide võimeid edasi kooskõlas Oslo direktiividega, tugevdada nende suutlikkust turvata tsiviilmissioone ning laiendada lahingugruppide missioonide määratlust. Me võtame vaatluse alla teemad, mis puudutavad teadusuuringuid ja tehnoloogiat, kahesugust kasutust ning tsiviil- ja sõjaliste missioonide käsitlemist kaitsevaldkonna teadusuuringutes Euroopa Liidu teadusuuringute programmi osana. Me tegeleme konkreetsete küsimustega, mis hõlmavad varustust ja varude soetamist ning samuti rahvusvahelist koostööd ÜRO ja NATOga. Siinkohal on meie põhieesmärk vältida kattumist, parandada olemasolevate struktuuride kasutamist, kooskõlastada paremini ühise õhutranspordi suutlikkust ja rakendada Berliin Pluss kokkuleppeid, et tõhustada kriisi korral nende kahe organisatsiooni koostööd.

Teisisõnu, Euroopa Parlament on täitnud oma uusi ülesandeid ja kohustusi. Raport sai väliskomisjonis kõikide fraktsioonide suure toetuse ja meie arvates aitab see tulevikus oluliselt kaasa tsiviil- ja sõjaliste struktuuride loomisele Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI). (HU) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Esmalt on kõige tähtsam teha selgeks, kas meie arvates on oluline tsiviil- ja sõjaliste jõudude hea koostöö. Vastus, mille anname mina ja minu partei Jobbik – Liikumine Parema Ungari nimel –, on selgelt jaatav. Me leiame, et tsiviilisikute ja sõjaväeasutuste koostöö on oluline. Hea näide selle kohta on Ungaris 2007. aastal loodud Magyar Gárda (Ungari Kaardivägi), mis tegutses tublilt koos sõjaväeasutustega nii tulvavete ja mudalaviinide tõrjumisel kui ka vere andmisel ja toidu jagamisel ehk teisisõnu sotsiaalküsimuste lahendamisel. On põhjust küsida, kuidas neile selle eest tasuti – vahest riiklike austusavalduste ja tunnustusega? Ei kuidagi. Selle asemel et tänada neid inimesi nende ennastohverdava käitumise eest, tegi Ungari valitsus nõutukstegeva otsuse Ungari Kaardivägi laiali saata. Et me saaksime alustada tsiviil- ja sõjaliste jõudude koostööd, peame austama inimesi, kes lõid kaasa sellistes ühendustes nagu Ungari Kaardivägi. Inimestel, kes soovivad osaleda sellistes ühendustes ja kaitsta keskkonda armastusest oma riigi ja rahva vastu, tuleb lasta tegutseda ja neid tuleb ühiskonnaliikmetena kõrgelt hinnata.

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI).(DE) Austatud juhataja! Tsiviil- ja sõjaliste jõudude ühendamises ei ole midagi uut. Võtkem näiteks nõukogu juhtimiskeskuse, mis on meil juba mõnda aega olemas olnud. Selles on tegeletud sõjalise ja tsiviilteabe kõrvutamisega. Kriisivaatluskeskus peab nüüd minema välisteenistuse alla. Minu arvates on tähtis rõhutada eelkõige seda, et Euroopa Liidu tsiviilmehhanismid on toonud liidule rahvusvahelisel areenil suurt tähelepanu ja hulgaliselt rõõmustavat tunnustust. Ent ma leian, et peame tsiviil- ja sõjalised jõud siiski selgelt lahus hoidma.

Siinkohal tahaksin ma puudutada teemat, millest Csanád Szegedi hetk tagasi kõneles. Soovin väljendada oma tõsiseid kahtlusi seoses Ungari Jobbiki partei hiljutise marsiga Austria Burgenlandi liidumaal, kus toodi välja nii vintpüssid kui ka paljastatud täägid. Ma ei leia, et see oleks kuidagigi vastuvõetav. Tahaksin väljendada oma selget vastuseisu sellistele ettevõtmistele. Pole kahtlustki, et selline käitumine on vastuolus Euroopa vaimuga.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 
 

  Csanád Szegedi (NI). (HU) Lugupeetud juhataja! Soovin väga lühikest vastust. See, mida minu kolleeg ütleb, on lihtsalt vale. Ei Jobbik – Liikumine Parema Ungari nimel – ega Ungari Kaardivägi pole kunagi sooritanud ühtki kuritegu – selle väite õigsust võib igaüks kergesti kontrollida – ega eiranud ühtki seadust. Meil on praegu tegemist lihtsalt neoliberaalse propagandaga, millega püütakse näidata Ungari Kaardiväe ja Jobbiki liikmeid halvas valguses. Kumbki neist ei ole kunagi olnud seadusega pahuksis ja me kavatseme edaspidigi seadusest kinni pidada.

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI).(DE) Austatud juhataja! Ma pole kunagi öelnud, et Jobbiki parteid oleks mõistetud süüdi kriminaalkuriteos. Ma väitsin, et Burgenlandis toimus planeeritud kogunemine ning näha oli vintpüsse ja katmata tääke. Te ei ole seda eitanud.

 
  
MPphoto
 

  Maria Damanaki, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Keskendun raportile, sest tegemist on väga kasuliku ja olulise raportiga. Tahaksin tänada sõnavõtu eest Martin Ehrenhauserit.

See raport on kasulik, sest selles keskendutakse õigustatult tsiviil-sõjalise koostöö põhielemendile, mis on just komisjoni eelisvaldkond. Selles tegeletakse Euroopa Liidu kriisiohjamise tervikliku käsituse põhipunktidega. See prioriteet kajastub täpselt Euroopa välisteenistuse loomises. See teenistus tegutseb põhimõttel, et kõrge esindaja paneb paika punktid kooskõlas raportis soovitatud eesmärkidega, kaasates selleks eelkõige välisteenistuse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika struktuure.

Me toetame täielikult tsiviilvõimete arendamist, et saavutada varude nõuetekohane tasakaal. Asjakohases värbamise korras on nüüd kokku lepitud ja välisteenistus saab rakendada kohaseid teadmisi ja oskusi. Kõik teavad, et varem ei olnud see võimalik.

Arvestatud on raporti mitmete lõigetega ja on võetud mitmeid meetmeid, mis puudutavad eelkõige tsiviil-sõjalise koostoime edendamist, Euroopa Liidu lahingugruppide paremat kasutatavust, väljaõpet, rahastamist ja koostööd põhipartneritega, eriti NATO ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. Me toetame ka ELi ja ÜRO suhete tugevdamist.

Oleme üheskoos juba palju korda saatnud. Möödunud laupäeval toimus Lissabonis kõrge esindaja ja ÜRO peasekretäri järjekordne kohtumine. ELi ja NATO suhted on tähtis teema, mida näitas eile Lissabonis aset leidnud NATO tippkohtumine. Me pooldame ka kõikide praktiliste meetmete rakendamist, et tugevdada ELi ja NATO konkreetset koostööd ja tagada see eriti olukorras, kus mõlemad tegutsevad samal areenil.

Komisjon ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja isiklikult tegelevad meelsasti koos Euroopa Parlamendiga selle tähtsa tsiviil-sõjalise koostöö küsimusega.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 23. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult.(PL) Tsiviil-sõjaline koostöö ja tsiviil-sõjalise potentsiaali arendamine on üks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tähtsamaid osi. Kahjuks on paljud sellega seotud aspektid jäänud kavandamise etappi. Seda teemat arutades on liikmesriigid nõus, et selleks tuleb näha ette märkimisväärsed vahendid. Tegelikkuses pole kavandatut ellu viidud ja meil ei ole ikka veel korralikult moodustatud struktuure. Üha suurenevat loodusõnnetuste, terroriaktide ja väljaspool ELi piire toimuvate konfliktide ohtu silmas pidades loodan, et kõnealuse raportiga aidatakse kaasa tsiviil-sõjalise potentsiaali ja koostöö rakendamisele. Raportis on seda valdkonda käsitlevad praktilised soovitused, mis sisaldavad muu hulgas viiteid tsiviil-sõjaliste struktuuride loomisele Euroopa välisteenistuses, lahingugruppide ja Euroopa eripolitseiüksuse rakendamisele, kriisiohje optimeerimisele ja järgmise raamprogrammi vahendite kasutamisele. Kõige selle eesmärk on kasutada paremini rahalisi vahendeid, et tsiviil-sõjaline koostöö saaks realiseeruda täielikult. Teine tähtis eesmärk on vältida jõupingutuste kattumist missioonidel, kus NATO osaleb kõrvuti Euroopa üksustega. Loodetavasti on see raport märkimisväärne stiimul, et alustada tööd tõhusate tsiviil-sõjaliste struktuuride loomise nimel. Paruness Ashton peaks kandma hoolt selle eest, et kõik raporti soovitused viidaks ellu nii ruttu kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult.(RO) Euroopa Liit peab reageerima kriisiolukorras kiiresti, seetõttu tuleb kooskõlastada tõhusamalt selle tsiviil- ja sõjalisi struktuure. Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse lähedusse alalise operatsioonide peakorteri loomine suurendab võimalikult palju tsiviil-sõjalisest kooskõlastamisest saadavat kasu. Pidades silmas raportis liikmesriikidele esitatud nõuet tagada võimalikult kiire ja tõelise edasimineku saavutamiseks tsiviilvõimed, soovin rõhutada, et Rumeenia aitab agaralt kaasa tsiviilvaldkonna peaeesmärgi 2010 täitmisele. Seoses Euroopa Liidu tsiviilmissioonidel osalemisega ning politseinike, sõjaväepolitseinike, sõdurite, diplomaatide, kohtunike ja inimõiguste asjatundjate kõikvõimalike vajalike teadmiste ja oskuste rakendamisega hoiab Rumeenia tänu oma tähelepanuväärsele tegutsemisele sellistel missioonidel Euroopas enda käes tähtsuselt kolmandat kohta. Rumeenia on jõudnud lõppjärku ka riikliku tsiviilvõimete strateegia vastuvõtmisega.

 

24. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
Sõnavõttude video

25. Istungi lõpp
Sõnavõttude video
  

(Istung lõppes kell 23.45.)

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika