Istungi stenogramm

Teisipäev, 23. november 2010 - Strasbourg

9. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: David Casa (A7-0325/2010)

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kas teie usaldaksite majanduslike prognooside koostajat, kes ütles hiljuti nii: „Euro on ülejäänud Euroopas eelarvedistsipliini järgimiseks teinud rohkem kui ükskõik kui paljud Rahvusvahelise Valuutafondi või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni manitsused”; või nii: „Euro on euroalal juba tugeva sisemise stabiilsuse taganud”; või nii: „Kui vabaneme naelast ja võtame kasutusele euro, vabaneme ühtlasi naelakriisidest ja naela ülehindamisest. See tagab meile tõelise kontrolli oma majanduskeskkonna üle.”?

Kõik kolm tsitaati pärinevad meie endistelt kolleegidelt Euroopa Parlamendist Nick Cleggilt ja Chris Huhnelt, kes on nüüd murettekitavalt Briti valitsuse ministrid. Kuid on selgunud, et meil, eurovastastel – seda ei ole võimalik leebemalt öelda –, on olnud täiesti õigus. Oleme alati öelnud, et Euroopa Keskpanga kehtestatud määr, mis pannakse paika tuumiku vajaduste põhjal, oleks äärealade jaoks hävitav.

Ma ei oota mingit alandlikkust neilt, kes nii rängalt eksinud on. Olen kindel, et BBC esitleb neid ikkagi kui erapooletuid eksperte. Olen kindel ka selles, et meid kujutatakse endiselt kitsarinnaliste karmi käega tegutsejatena. Uskuge mind, ma ei tunne kahjurõõmu niisama. Üks mu sõber ütles hiljuti, et ei ole midagi ärritavamat kui olla tark sündmuste toimumise ajal. Siiski palun teil meid järgmisel korral kuulda võtta. Ühisraha sunnib riike võtma kasutusele vale rahapoliitika, millega kaasnevad hukatuslikud tagajärjed päästepaketi saajatele ja selle maksjatele.

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Jagan muret, mida minu kolleeg just ühtlustamise kinnisidee kohta väljendas. Kui vaatleme ühise käibemaksusüsteemi suunas tehtavaid samme, kuuleme parlamendiliikmete üha suurenevast poolehoiust maksudega seotud ühtlustamisele, unustades seejuures, et tegelikult on meil ELi tasandil vaja hoopis rohkem maksukonkurentsi. Samuti vajame seda maailma tasandil tagamaks majanduse ja majandusliku konkurentsivõime valdkonnas, et me ei maksusta oma kodanikke nii suurel määral, mis nende tootmisvõimekust ja tootmisjõudu vähendab. Selle asemel tuleb meil hoolitseda selle eest, et riigis oleks piisavalt ettevõtjaid ja uuendajaid. Üks parimaid mooduseid selleks on maksukonkurents.

Ühtlustamise kinnisidee on toonud meile ühisraha, mis ei arvesta riikide ega majandustsüklite erinevustega. See ongi riikide kannatuste põhjus. Sellepärast kannatab osaliselt ka Iirimaa. Ühise maksubaasi asemel on aeg liikuda tihedama konkurentsi poole.

Raport: Burkhard Balz (A7-0314/2010)

  Clemente Mastella (PPE). –(IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Raportis analüüsitakse aastaaruannet ja selle aasta tegevust. Siiani mõjutab rahvusvaheline finantskriis suuresti majandus- ja finantstegevust ning üha enam ka poliitikat.

Kreeka ja teiste euroala riikide sündmustel on muidugi keerulised põhjused. Need riigid on oma probleemid suurel määral ise tekitanud, olles jätnud tegemata sisemised struktuurilised reformid.

Kahtlemata ei tegutsenud majandus- ja rahaliit nii, nagu oli kavandatud. Stabiilsuse ja kasvu pakti põhimõtteid ei järgitud ning see, mis paistis algul väikese rikkumisena, osutus aja jooksul kogu pakti tõsiselt õõnestavaks.

Niisiis peame tegema olukorrast õigeid järeldusi. Me peame viima majandus- ja rahaliidu tasakaalu, me vajame finantsturgudel rohkem läbipaistvust ja paremat kriisijuhtimist ning peame taastama avalikkuse usalduse. See on väga raske ülesanne, kuid ka võimalus, millest peame kinni haarama.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Näeme, kuidas euro on Iiri Vabariigis põhjustanud praeguse keerulise olukorra. Juba 2001. aastal edastasid Iiri majandusteadlased ärevust tekitavaid hoiatusi selle kohta, et Iirimaal on hädasti vaja tõsta intressimäärasid, sest nii tehakse lõpp jätkusuutmatule buumile. Kuid loomulikult ei olnud ju mingeid Iiri intressimäärasid olemas. Oli Euroopa Keskpank, kes andis põhiliikmetele seda, mida nad vajasid, kuid selle käigus andis ta ääreala liikmetele kahekordse annuse seda, mida nemad ei vajanud – nimelt kunstlikult odavat raha.

Iirimaa probleemid jätkuvad nii kaua, kuni riik kasutab ühisraha. Päästepaketid võimaldavad riigil küll edasi longata kuni järgmise korrani, mil selle rahapoliitika peab ülejäänud euroala liikmete omast kõrvale kalduma. On hullumeelne, et ajal, mil minu koduriik on juba niigi 850 miljardit naela võlgu, peaksime me laenama veel 7 miljardit naela, et saata see Iirimaale. See raha on kasutu ja ülimalt kahjulik, sest nii jääb Iiri Vabariik oma praeguste murede küüsi.

Kui me tahame aidata, võiksime pakkuda oma sõpradele ja naabritele palju kiiremat ja praktilisemat abi, lubades neil ajutiselt naelaga liituda, lubades neil käsitleda oma laene selliselt, nagu need oleks naeladesse ümber arvestatud, ning lubades neil seejärel leida ekspordi kaudu taas tee majanduskasvuni.

Raport: Christian Ehler (A7-0308/2010)

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Tahaksin juhtida tähelepanu koolituse tähtsusele. Muus osas on see resolutsiooni ettepanek suurepärane, kuid tahaksin rõhutada, et soolisest aspektist tasuks ELil ja teistel kriisiohjamise tsiviiloperatsioonidesse kaasatud riikidel oma pilgud põhja poole pöörata ning võtta ka Rootsilt ja Soomelt koolituse valdkonnas õppust.

Samuti tahaksin tõsta esile, kui tähtis on tegelikkuses toimiv koostöö ja see, et me teeks ka uurimusi ja uuringuid selle kohta, kui edukalt need operatsioonid õnnestunud on. Praegu on selles süsteemis veel puudusi.

Raport: Pat the Cope Gallagher (A7-0296/2010)

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Tahan selgitada põhjuseid, miks ma hääletasin Gallagheri raportis sisalduvate artiklit 5 käsitlevate muudatusettepanekute 30 ja 31 vastu: sel lihtsalt põhjusel, et selle alusel eraldataks Biskaia lahe lubatud kogupüügi piirkond ülejäänud piirkonnast. Põhjendus oli, et selles konkreetses piirkonnas on palju väikseid kohalikke kalalaevu, mis ei avalda hariliku stauriidi varudele nendes vetes suurt mõju.

Mina väidan, et iga rannikuala kogukond võiks peaaegu igas riigis esitada sama argumendi, mille eesmärk on kaitsta oma kalurite huve. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ei leia ju, et me võiksime kalavarud vetes eraldada. Kalad on liikuv liik, nad ujuvad ühest kohast teise ning selline eraldamine ei ole kooskõlas Lissaboni lepinguga.

Atlandi ookeani põhjaosa kalavarude pikaajalise majandamise kavaga ei tohiks mängida. Kui meil on ühine kalanduspoliitika, peaks see ilma erandite ja vabastusteta olema kõigi jaoks ühine, vastasel korral on selle pikaajalised tagajärjed üsna tõsised.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Hääletasin muudatusettepanekute 30 ja 31 poolt, sest nii lubatud kogupüügi piirkonna jagamisel kui ka lubatud kogupüügi kehtestamisel tuleb arvestada erinevate kalalaevastike – väikesemahuliste ja tööstuslike laevastike – omaduste ja eesmärkidega, et neil säiliksid püügivõimalused, mis neil siiani olnud on.

Nende muutmine võib tuua kaasa muudatusi kalanduse süsteemis ning põhjustada lausa vaidlusi kohalike kalalaevadega, mis kasutavad elanikkonna kvaliteetse kalaga varustamiseks peamiselt harilikku stauriidi.

Lubatud kogupüük peab olema piirkonniti erinev nii hariliku stauriidi puhul kui ka muude kalapopulatsioonide puhul, mida käsitletakse ka ühises kalanduspoliitikas.

Raport: Marek Józef Gróbarczyk (A7-0295/2010)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Vähenevate kalavarude probleem ei mõjuta üksnes meid, eurooplasi. See puudutab kogu maailma kalureid ja tarbijaid. Sobivate kalapüügikohtade puudumine seab ohtu toiduga kindlustatuse. Samuti võib see häirida veeökosüsteemide tasakaalu ning sellest tulenevalt kogu meie planeedi keskkonda.

Mis puutub kliimamuutustesse, siis Läänemeres valitseb eriti suur teatud kalaliikide kadumise oht ning seda olukorda raskendavad veel vead Euroopa kalandusalastes õigusaktides, mille alusel on kehtestatud püügikeelde. Seepärast on ülimalt tähtis vaadata korrakult läbi ühine kalanduspoliitika, mis tagaks meie piirkonna vetes säästva kalapüügi. Neil põhjustel kiitsin raporti heaks.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt. Mina leian samuti, et meil tuleb tagada kalavarude säilimine ja tõeliselt säästev kalapüük ka Läänemere piirkonnas. Praegu on peamine mureallikas kalavarude vähenemine. Siinkohal pöörati tähelepanu loomulikult eelkõige lestale ja harilikule kammeljale ning tegemist oli põhiosas ilmselgelt tehnilise reformiga, mida oli vaja Lissaboni lepingu jõustumisel. Teisisõnu kiideti heaks vana süsteem.

Arutelu ulatust tuleks nüüd laiendada. Mina tunnen muret looduslike lõhevarude pärast ning seda eriti Läänemere piirkonnas. Minu arvates tuleb meil hoolitseda selle eest, et ka need varud saaks seal taastada. Samuti peaksime hakkama rohkem tähelepanu pöörama sellele, et Läänemeres toimuks kalapüük säästvalt.

Raport: João Ferreira (A7-0184/2010)

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Komisjoni ettepanekuga selle kohta, et asustamine ja ümberasustamine, mille puhul kasutatakse kinniseid vesiviljelusrajatisi, vabastataks loa taotlemise nõudest, pidi kaasnema rangem määratlus nõuete kohta, mida need rajatised peavad järgima. Seega toetan kolleeg Ferreira raportit täielikult.

Siiski kasutan võimalust ja tõstan esile kohalike liikide kasvatamisele suunatud teadusuuringuteks ja tehnoloogia arenguks vajaliku toetuse puudumist. Suurem toetus sellele sektorile on Euroopa vesiviljeluse säästva arengu tagamiseks hädavajalik. Vaid nii saame mitmekesistada tootmist ja toiduainetega varustamist, tagades parema kvaliteedi ja suurema keskkonnaohutuse.

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0324/2010)

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Üks Euroopa Liidu alustalasid on ühtne turg. Ei ole kahtlust, et ettevõtjad saavad ühesuguste üldtingimuste alusel toota ja müüa oma tooteid ja teenuseid ilma riigi toetuseta. Kuid kõik sektorid ja valdkonnad ei tegutse võrdsetel tingimustel. Seega on õiglane – nagu antud juhtumi puhul – parandada majanduslikult ebasoodsaid olusid ja lubada tootlikel ettevõtjatel jääda turule ning säilitada tööhõive tase näiteks Sulcises, kus muidu jääks 500 perekonda ilma oma tööst, sissetulekust ja väärikusest.

Peame aru saama, et kui räägime söest, räägime tegelikult piirkondadest, kus kaevandustele muid alternatiive ei leidu. Neile tuleks anda võimalus võtta kasutusele tootmistehnoloogia, mis on konkurentsivõimeline ning kooskõlas vaba turu ja keskkonnanõuetega. Loomulikult on tähtaja edasilükkamine 2018. aastani täiesti hädavajalik, et institutsioonid ja ettevõtjad saaks võtta kiireid meetmeid, mille eesmärk on töötada välja tehnoloogilistele, rahalistele ja keskkonnanõuetele vastavad tingimused, mis on kooskõlas eelseisvate katsumustega.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Kui räägime riigiabist, tuleb meeles pidada ka, et mõningatel juhtudel võib see konkurentsi moonutada.

Kui ühtse turu raames räägitakse konkreetselt söekaevandustest ja neile antavast abist, tuleb nentida, et meie Euroopas peaksime vaatama jätkusuutlikuma tuleviku poole. Süsi on praegu üks kõige kahjulikumaid fossiilkütuseid: see tapab erinevate heitmete kaudu tegelikult ühe aasta jooksul sadu tuhandeid loomi. Sellepärast loodan, et meie Euroopas saavutame olukorra, kus saame järk-järgult söe kui energiaallika kasutamist vähendada ning minna üle taastuvatele energiaallikatele. Mõistan, et see tähendab mingi üleminekuaja kehtestamist piirkondades, kus söetootmine on tihedalt seotud tööhõivega, kuid põhimõtteliselt peaksime liikuma järjest enam taastuvtehnoloogia ja -energia suunas.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Minu arvates ei tohiks EL toetada saastavaid söekaevandusi. Meil tuleks toetada taastuvenergia varumist ja tootmist. Me ei saa samal ajal kiirendada ja pidurdada. Mina nõustun selles küsimuses Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooniga, kuid tegin lõpphääletusel vea. Ma parandasin selle ametlikult, kuid tahtsin selle siin ka välja öelda.

  Bogusław Liberadzki (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja! Võtan sõna sellepärast, et Poola on üks neist riikidest, mis on olnud silmitsi ränkade probleemidega seoses söetööstuse kulude ja kaevandamispotentsiaali järsu vähendamisega. Kümme aastat tagasi kehtestasime radikaalse kaevanduste sulgemise programmi, kuid Poola söe asemel imporditakse nüüd riiki 10 miljonit tonni Venemaa sütt. Tahan kinnitada, et Poola söe süsinikdioksiidi heide on samasugune nagu Venemaa söe puhul. Siiski on hea, et meil on riigiabi kava ja et komisjon seda võimaldab. Toetasin raportit. Samas leian, et meil tuleb säilitada tasakaal. Eesmärk ei ole sulgeda söekaevandusi niisama, vaid tagada energiajulgeolek. Me kohtleme kaevandusi, nagu oleks tegemist äriühingutega.

Raport: Eva Joly (A7-0315/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! AKV–ELi parlamentaarsel ühisassambleel on tänu tõhusale tegutsemisele õnnestunud kehtestada end Põhja–Lõuna koostöös asendamatu osalisena.

Parlamentaarse mõõtme tugevdamine koostöös on oluline rahaliste vahendite usaldusväärseks kasutamiseks vastavalt elanike vajadustele ning aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks tervishoiu ja hariduse valdkonnas.

Euroopa Komisjon kehtestas mõni aeg tagasi riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide üle parlamentaarse kontrolli, mida teostavad nii Euroopa Parlament kui ka riikide parlamendid.

Hääletasin raporti poolt, sest kavatsen toetada Euroopa Parlamendi seni tehtud tööd – see on roll, mis on praegu veelgi olulisem, sest jälgime majanduspartnerluslepingute läbirääkimisi.

2009. aastal tegid Euroopa Komisjon ja AKV riigid ettepanekud partnerluslepingu teise muutmise kohta. Loodetavasti suudame tagada institutsiooni säilimise ja arengu koostööprotsessis ja ülejäänud maailma demokratiseerimisel.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt sooviksin avaldada heameelt kolleeg Joly raporti üle.

Elame praegu maailmas, kus tundub, et inimkonna ajalugu liigub erinevaid teid pidi. Mõnel mandril saadetakse päevad õhtusse uuendusi, tehnoloogiat ja tõelist heaolu nautides ning samal ajal veedavad inimesed teisel mandril koidust ehani oma aega, otsides meeleheitlikult vähimaid ellujäämisvahendeid.

2009. aastal püüdis parlamentaarne ühisassamblee aktiivselt tagada, et selle arvukad ettepanekud muutuks konkreetseteks kohustusteks ja saavutavateks eesmärkideks. Euroopa Liit on kindlameelselt otsustanud võtta õigeaegseid, sihipäraseid ja kooskõlastatud meetmeid, mille abil toetatakse enim kannatanud, eriti aga kõige vaesemaid ja haavatavamaid riike.

1. detsembril toimub Kinshasas AKV–ELi kahekümnes istungjärk. Seal arutatakse tähtsat raportit aastatuhande arengueesmärkide kohta. Raportööri ja assamblee aseesimehena olen ka mina täiesti pühendunud sellele, et võetud meetmed ei oleks tühjad sõnad, vaid muutuks kindlaks kohustuseks jätkata teel õiglasema maailma suunas, kust puudub eelkõige vaesus.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee on osutunud asendamatuks vahendiks avatud ja demokraatliku dialoogi edendamisel, sest on edukalt kaasanud AKV riikide parlamendid, kohalikud omavalitsused ja riigist sõltumatud organid.

Nõustun raporti üldise käsitusega ning leian, et komisjonile esitatud üleskutse edastada AKV riikide parlamentidele rohkem teavet on eriti kasulik. See on hädavajalik, et kaasata parlamendid tihedalt riikide arengustrateegiate koostamisse.

Toetan kolleeg Jolyd. Kuid enne, kui saame rääkida rahvusvahelise finantstehingute maksu kehtestamisest, tuleb meil teha uuring selle võimaliku mõju kohta.

Raport: Luigi Berlinguer (A7-0252/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Eelmise aasta detsembris Euroopa Ülemkogu vastuvõetud Stockholmi programmi eesmärk on luua järgmise viie aasta jooksul vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev Euroopa ala, mis tagaks kodanikele kõik põhiõigused.

Seega peab Euroopa Liidu õiguse lõppeesmärk olema soodustada liikuvust ja tagada, et kodanikud ise saaks võimalikult kiiresti luua Euroopa õigusruumi.

Euroopa Komisjoni esitatud tegevuskavas on kavandatud rida meetmeid, mis tulenevad Lissaboni lepingus sätestatud uutest vahenditest, et viia kodanike vajadused seoses ühtse turuga vastavusse liikmesriikide erinevate õigustraditsioonidega.

Hääletasin raporti poolt, sest pärast vajalike taustategurite esitamist kutsutakse selles liikmesriike üles tegelema aktiivselt selle rakendamisega ning tõstetakse esile sektorid, mida tuleb pidada eelisvaldkondadeks. Nendeks on tsiviilaspektid, ametlike dokumentide ja kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, ühtne viiteraamistik, võlgnike varad ja üldine õigusalane koolitus.

Rõhutan veel kord oma veendumust, et ühtlustamine peab toimuma parlamendi osalusel pärast kehtivate siseriiklike õigusaktide hoolikat hindamist. Praegusel ajal on tsiviil- ja kriminaalõiguse alaste õigusaktide ning nende vastava kohaldamisala ühtlustamisest mitmes seotud küsimuses saanud rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste lahutamatu osa, sest see põhjustab veel lahendamata õigusalaseid probleeme.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Euroopa koostöö vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal on tundlik teema ning seda tuleb käsitleda hoolikalt. Kohtuasutuste koostöö võib osutuda vajalikuks, et ennetada kuritegevust ning tuua Euroopa siseturule õiglus ja õiguskindlus. Siiski kaasneb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames tehtava koostööga varjatud oht, et Euroopa hakkab tegelema küsimustega, mis kuuluvad tegelikult riigi pädevusse. Berlingueri raporti lõikes 40 on rõhutatud vajadust tunnustada vastastikku abielu- ja perekonnaõigust, viitamata seejuures Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikele 3. Selles artiklis on kehtestatud, et iga liikmesriik on perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevates küsimustes sõltumatu. Keeldusin raportit toetamast, sest seda Euroopa põhimõtet ei ole sõnaselgelt järgitud ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni sellekohane muudatusettepanek lükati tagasi.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Jäin hääletusel erapooletuks, sest minu veendumuse kohaselt ei järgita perekonnaõiguse valdkonnas liikmesriikide subsidiaarsuse põhimõtet. Euroopa Liit peab õigusaktide koostamisel lähtuma täielikult võimude lahususest Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Seepärast toetan jäägitult meetodit, milles võetakse järjekindlalt arvesse iga liikmesriigi eritingimustel põhinevaid erinevaid õiguslikke lähenemisviise ja põhiõiguslikke traditsioone, eriti valdkondades, mis on seotud vastava ühiskonna põhiväärtustega, näiteks perekonnaõiguslikes seadustes sisalduvate väärtustega.

Mustvalge ühiskonna loomise asemel peaks ELi lähenemisviisi eesmärk olema saada paremini aru kõikide liikmesriikide kodanike vajadustest ja tagada nende täitmine. Seega on ülimalt tähtis mitte ületada väevõimuga selle meetme vajalikku raamistikku, mis võib seada ohtu liikmesriikide põhiväärtused konkreetses tsiviil- ja perekonnaõiguse valdkonnas.

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0324/2010)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tahaksin öelda, et süsi on tooraine, mis on ühiskonna heaoluks ja energiajulgeolekuks väga tähtis. Vaatamata tehtud teadusuuringutele ja alternatiivsete energiaallikate otsingutele suureneb endiselt nõudlus söe järele. Niisiis on ilmselge, et püsiva juurdepääsu tagamiseks söevarudele tuleb teha jõupingutusi.

Kui aga kaevandus muutub ebatulusaks, häirib selle riigiabi kaudu käigushoidmine turgu, moonutab konkurentsi ning destabiliseerib selle tagajärjel asjaomase riigi majandust. Seega on vaja sobivaid õigusakte, mis võimaldavad sulgeda sellised kaevandused tõhusalt ja ka ohutult. Määruse eelnõus tagatakse nende eesmärkide saavutamine, mis garanteerib energiaturu konkurentsivõime säilimise ja tihedalt seotud tööstusvaldkondade arengu edendamise. Mõistagi kiitsin raporti heaks.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Reimer Böge (A7-0328/2010)

  Jean-Pierre Audy (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin oma Saksa kolleegi Reimer Böge raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu otsus võtta Euroopa Liidu solidaarsusfondist kasutusele 13 miljonit eurot, et aidata Iirimaad, mida 2009. aasta novembris tabasid suured üleujutused. Mulle näib see abi naeruväärselt väike (2,5% kogukahjust, mis moodustab hinnanguliselt 500 miljonit eurot) ja see abi tuleb liiga hilja. Me võiksime endalt küsida, kas naeruväärsete abisummade pakkumise asemel ei peaks me kasutama osa neist selleks, et rahastada Euroopa kodanikukaitse üksust, mis tuleks appi riikidele, kus on toimunud katastroofid, millega need riigid ei ole valmis toime tulema (tulekahjud, üleujutused, looduskatastroofid, piiriülesed katastroofid jne), või selleks, et teha tõsiste katastroofide korral rahvusvahelist koostööd (näiteks nagu sellise katastroofi korral, mis leidis aset Haitil).

  Liam Aylward (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Ma pooldan täielikult seda raportit, milles toetatakse komisjoni otsust eraldada Euroopa Liidu solidaarsusfondist Iirimaale 13,02 miljonit eurot, et taastada infrastruktuur ja rakendada üleujutuste ennetamise meetmeid kannatada saanud piirkondades.

Iirimaal 2009. aasta novembris toimunud üleujutused põhjustasid kannatada saanud piirkondades tõsist kahju kodumajapidamistele, äriühingutele, põllumajandusettevõtjatele, sõiduteedele ja veevärgile. Komisjoni eraldatav raha aitab katta osa kuludest, mida kriisiga seoses kanti. Väga tähtis on ka see, mil määral seda raha kasutatakse investeeringuna meetmetesse, mille eesmärk on edaspidi vältida üleujutusi neis piirkondades.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin Iirimaale Euroopa Liidu solidaarsusfondist raha eraldamise ettepaneku poolt. 2009. aastal tõid tugevad vihmasajud kaasa suured üleujutused, mis põhjustasid tõsist kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrgule ning muule infrastruktuurile. Iirimaale antav abi kiideti heaks erandkorras, sest üleujutuste põhjustatud kahju ulatus ei vastanud solidaarsusfondi nõuetele. Kuna kliima muutub Euroopas ja kogu maailmas, kasvab loodusõnnetuste arv, mis toovad kaasa inimohvreid ja suuri kahjustusi. Seetõttu peab Euroopa Liit kindlaks määrama meetmed, mis võimaldavad eraldada selliste õnnetuste korral vajaminevat raha õigel ajal. Oma märtsikuises resolutsioonis väljendas Euroopa Parlament selgelt seisukohta, et loodusõnnetuste põhjustatud probleemide tõhusamaks lahendamiseks on vaja uut solidaarsusfondi määrust. Ma leian, et määruse läbivaatamisel tuleb eesmärgiks seada tugevama ja paindlikuma vahendi väljatöötamine, mille rakendamine võimaldaks meil tulemuslikumalt reageerida kliimamuutusest tulenevatele uutele probleemidele ja pakkuda loodusõnnetuste ohvritele kiiresti abi.

  Gerard Batten, John Bufton, David Campbell Bannerman, Derek Roland Clark, Trevor Colman ja Nigel Farage (EFD) , kirjalikult. – Arvestades üldiselt Euroopa Liidu ja eriti komisjoni ebaseaduslikkust, ebademokraatlikku struktuuri, korruptiivsust ja suurushullustusest kantud eesmärke, ei saa Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei esindajad nõustuda avaliku sektori vahendite monopoliseerimisega komisjoni poolt, mis tahes eesmärgil seda ka ei tehtaks. Me oleme veendunud, et Iirimaal eelmise aasta üleujutuste tekitatud kahju korvamiseks komisjoni eraldatavaid summasid ei kasutata õigesti ning nendega vaid varjatakse vajadust katastroofijärgsete rahaliste vahendite järele, mille eraldatab ja maksab korrektselt välja demokraatlikult valitud valitsus.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu solidaarsusfondi, mis loodi kaheksa aastat tagasi ja mille eesmärk on aidata riike, mis peavad toime tulema loodusõnnetustega, on nüüdseks kasutusele võetud 33 korral. Fond on tõestanud oma kasulikkust ja selle kasutuselevõtmine seoses Iirimaad 2009. aasta novembris tabanud üleujutustega, mida kõik mäletavad, on minu arvates täiesti õigustatud.

  Slavi Binev (NI) , kirjalikult. – (BG) Ma tahaksin selgitada, miks ma hääletasin selle ettepaneku poolt. Ma leian, et me peame selliste probleemide puhul kindlasti ilmutama mõistvust, sest midagi sellist võib juhtuda igaühega meist. Selliselt tegutsedes näitame loodusõnnetuste toimumise korral oma ühtsust ja empaatiat. Olen kindel, et meie abi kasutatakse parimal võimalikul viisil ja see aitab Iirimaal toimunud üleujutuste tagajärgedest üle saada.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma leian, et Iirimaa taotlus solidaarsusfondist abi saamiseks seoses paduvihmadega, mis tõid 2009. aasta novembris kaasa suured üleujutused, on oluline ja teretulnud. Üleujutused põhjustasid tõsist kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrgule ning muule infrastruktuurile.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna Iirimaa on esitanud abitaotluse Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtuks katastroofi tõttu, mis tõi 2009. aasta novembris kaasa suured üleujutused ning need üleujutused põhjustasid tõsist kahju paljudele kodumajapidamistele, põllumajandusettevõtjatele, sõiduteedele ja veevärgile. Fondist eraldatav rahaline abi annab Iirimaa kohalikele omavalitsustele võimaluse katta mõningaid hädaolukorra lahendamisel tekkinud kulusid.

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle poolt, et eraldada Euroopa Liidu solidaarsusfondist Iirimaale abi seoses üleujutustega, mis põhjustasid tõsist kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrgule ning muule infrastruktuurile. Kuigi kogukahju jääb alla tavapärase künnise, kuulub Iirimaa taotlus nn erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alla, millega on sätestatud solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused erakorralistel asjaoludel. Oleks soovitatav, et nõukogu teeks lõpuks otsuse solidaarsusfondi käsitleva uue määruse kohta, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Nagu ma olen varemgi öelnud, on solidaarsus ELi liikmesriikide vahel ja eelkõige Euroopa toetus katastroofide tõttu kannatanud riikidele selge märk sellest, et EL ei ole enam pelgalt vabakaubanduspiirkond. Ajal, mil paljud kahtlevad meie ühisprojekti mõttekuses, näitavad niisugused spetsiaalsed abimeetmed nagu Euroopa Liidu solidaarsusfond, et me suudame jääda ühtseks ka õnnetuste korral – isegi olukordades, mis esitavad suuri nõudmisi inim- ja materiaalsetele ressurssidele. 2009. aasta novembri üleujutused mõjutasid Iirimaad rängalt ja põhjustasid tõsist kahju, mille hinnanguline ulatus on üle 520 miljoni euro. Seega leian, et fondi kasutuselevõtmine on täiesti õigustatud, aitamaks neid, kes selle loodusõnnetuse tõttu on kõige enam kannatanud. Ma kiidan regionaalarengukomisjoni esimeest regionaalarengukomisjoni arvamuse kiire esitamise eest, sest nii välditi tarbetuid viivitusi Euroopa Parlamendi menetluses.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kõnealune raport võimaldab võtta kasutusele Euroopa Liidu solidaarsusfondi, et aidata Iirimaal tulla toime katastroofiga, mille põhjustasid 2009. aasta tugevad vihmasajud ja üleujutused. Viimased põhjustasid tõsist kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrgule ning muule infrastruktuurile. Kuigi kogukahju jääb alla tavapärase künnise, kuulub Iirimaa taotlus nn erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alla, millega seoses on sätestatud solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused erakorralistel asjaoludel.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kõnealuse raportiga kiidetakse heaks Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine, et aidata Iirimaal tulla toime katastroofiga, mille põhjustasid 2009. aasta vihmasajud ja üleujutused. Viimastel aastatel on ELi liikmesriike tabanud märkimisväärne hulk loodusõnnetusi. Esimese kuue aasta jooksul pärast Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 taotlust rahalise abi eraldamiseks. Neist umbes kolmandik kuulus katastroofide kategooriasse. Paljud taotlused jäid rahuldamata. On olnud loodusõnnetusi, mille järel fondi kasutuselevõtmiseks taotlust ei esitatud, kuigi neil õnnetustel oli väga suur ja paljudel juhtudel pikaajaline mõju kannatada saanud inimestele, keskkonnale ja majandusele.

Fondi kasutuselevõtmise eeskirju tuleb kohandada, et tagada rahaliste vahendite paindlikum ja õigeaegsem eraldamine, reageerida suuremale hulgale õnnetustele, millel on märkimisväärne mõju, ning lühendada õnnetuse toimumise ja rahaliste vahendite eraldamise vahelist aega. Samas on oluline märkida, et ennekõike tuleb võtta meetmeid õnnetuste ärahoidmiseks, rakendades Euroopa Parlamendi hiljuti heaks kiidetud soovitusi.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle kiita heaks Iiri valitsuse taotlus ELi solidaarsusfondist rahalise abi eraldamiseks üleujutuste põhjustatud kahju korvamiseks. Üleujutused tekitasid Iirimaal suurt kahju, eriti riigi loodeosas. Iirimaa saab ELi solidaarsusfondist 13 miljonit eurot. Seda raha kasutatakse selleks, et katta osa kuludest, mida kohalikud omavalitsused pidid 2009. aasta lõpul kriisi tõttu kandma.

Kahju koguulatus on 520,9 miljonit eurot ja – uskuge või mitte – see summa jääb alla künnise, mis solidaarsusfondi puhul on kehtestatud. Komisjon kiitis Iirimaale 13 miljoni euro eraldamise siiski heaks, leides, et Iirimaad 2009. aasta lõpul tabanud üleujutused kujutasid endast ainulaadset piirkondlikku katastroofi.

  Seán Kelly (PPE) , kirjalikult. – Ma toetasin rõõmuga seda ettepanekut ja tahaksin oma kodumaa nimel väljendada tänu solidaarsusabi eest, mis Iirimaale 2009. aasta novembri üleujutuste tõttu eraldatakse. Ma osalesin eelmisel nädalal Iirimaal üleujutustele pühendatud foorumil, kus paljud inimesed väljendasid tänu, kui ma mainisin selle ettepaneku tänast hääletust Euroopa Parlamendis.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise poolt. Leian, et see fond on väärtuslik vahend, mis võimaldab Euroopa Liidul näidata üles solidaarsust loodusõnnetuste tõttu kannatanud piirkondade elanikega, andes rahalist abi, et aidata kaasa normaalsete elutingimuste kiirele taastumisele.

Tänasel hääletusel heaks kiidetud taotluse esitas Iirimaa ja see oli seotud tugevate vihmasadudega, mis põhjustasid 2009. aasta novembris suuri üleujutusi. Üleujutused põhjustasid tõsist kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrgule ning muule infrastruktuurile. Iiri võimude hinnangul on katastroofist põhjustatud otsene kahju kokku 520,9 miljonit eurot.

Kuigi see summa on määruses sätestatud künnisest väiksem, vaatas komisjon taotluse läbi nn erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi kohaselt. Selle kriteeriumi järgi võib piirkonnale fondist abi anda, kui kõnealune piirkond on kannatanud erakorralise katastroofi, eeskätt loodusõnnetuse tõttu, mis on tõsiselt ja püsivalt mõjutanud elanikkonna valdava osa elutingimusi ja piirkonna majanduslikku stabiilsust. Lõpetuseks lisaksin, et fondist eraldatakse kokku 13 022 500 eurot.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Mul on hea meel raporti üle, milles pooldatakse ELi vahendite eraldamist Iirimaal toimunud üleujutuste ohvrite abistamiseks. Iirimaa taotles Euroopa Liidu solidaarsusfondist abi pärast tugevat vihmasadu, mis tõi 2009. aasta novembris kaasa suured üleujutused. Üleujutused põhjustasid kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrkudele ning muule infrastruktuurile. Olles taotlust hinnanud, tegi komisjon ettepaneku võtta ELi solidaarsusfondist kasutusele vahendeid kokku 13 022 500 euro ulatuses. Väärib märkimist, et see on esimene ettepanek solidaarsusfondi kasutuselevõtuks 2010. aastal, milles on kokku lepitud, ning kavandatud summa on selline, mis jätab vähemalt 98% Euroopa Liidu solidaarsusfondi vahenditest 2010. aasta järelejäänud osa vältel eraldamiseks vabaks.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi riigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi minevikus juba kasutanud ja nüüd on õige anda abi Iirimaale, kes esitas fondist abi eraldamise taotluse pärast tugevat vihmasadu, mis tõi 2009. aasta novembris kaasa suured üleujutused. Üleujutused põhjustasid tõsist kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrgule ning muule infrastruktuurile.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Loodusõnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud. Muu hulgas on tugevad vihmasajud sageli põhjustanud üleujutusi, millel on hävitavad tagajärjed keskkonnale ja mille tulemusena tekkinud kahjude korvamiseks on vaja väga palju raha.

Euroopa Liidu solidaarsusfond võetakse kasutusele selleks, et heastada Iirimaal 2009. aastal üleujutuste tõttu tekkinud kahju (põllumajandussektorile, elamutele, äriühingutele, teedevõrgule ja muule infrastruktuurile). Katastroofist põhjustatud otsene kogukahju moodustab hinnanguliselt 520 miljonit eurot. ELi eelarvest eraldatava 13 miljonit euroga aidatakse kaasa taastamistöödele. Ma hääletasin selle abi eraldamise poolt.

  Claudio Morganti (EFD) , kirjalikult. – (IT) Komisjon tegi õigesti, otsustades eraldada solidaarsusfondist 13 022 500 eurot ja esitades selleks paranduseelarve projekti (paranduseelarve nr 8/2010 projekt) seoses Iirimaa abitaotlusega, mis esitati pärast 2009. aasta novembris tekkinud üleujutusi. Üleujutused põhjustasid riigi infrastruktuurile suurt kahju, mille ligikaudne ulatus oli 520,9 miljonit eurot. Loodusõnnetused ja -katastroofid peavad olema erilise tähelepanu all ja ma loodan, et tulevikus tegutseb komisjon operatiivsemalt.

Üleujutused toimusid Iirimaal 2009. aasta novembris, kuid Euroopa Parlament andis oma heakskiidu alles täna, mil õnnetusest on möödunud üle aasta. Hiljuti olid üleujutused Veneto piirkonnas ning ma loodan väga, et komisjon tegutseb kiiremini ja õigeaegsemalt kui varem.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Reimer Böge raporti poolt, sest minu arvates on Euroopa Liit kohustatud pakkuma abi ja toetust loodusõnnetustes ja -katastroofides kannatanud piirkondadele.

Leian, et solidaarsus on seotud Euroopa Liidu aluseks olevate eesmärkide ja väärtustega. See on üks põhiväärtusi, mille tulemusena liit tekkis ning mille tõttu see on aja jooksul edenenud ja laienenud. Seetõttu pole abi eraldamine mitte üksnes õigustatud ja põhjendatud, vaid sisuliselt ka meie kohustus.

Seepärast loodan, et niisugust abi antakse ka Itaalia piirkondadele, mis on hiljutiste üleujutuste tõttu tõsiselt kannatada saanud ja mille majanduse need üleujutused on hävitanud.

  Aldo Patriciello (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan Reimer Böget ja nõustun tema seisukohaga, et Iirimaale tuleb 17. märtsi 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 26 kohaselt eraldada Euroopa solidaarsusfondist abi. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt saab solidaarsusfondi kasutada 1 miljardi euro suuruse aastase piirmäära ulatuses. See on esimene ettepanek solidaarsusfondi kasutuselevõtuks 2010. aastal.

Ma toetan ja rõhutan raportööri komisjonile antud soovitusi ning olen nõus, et me peame näitama üles solidaarsust, arvestades Euroopas ja eriti Iirimaal valitsevat keerulist majanduslikku olukorda.

Lõpetuseks tahaksin toonitada, et kuna loodusõnnetus on toimunud ka Põhja-Itaalias, peame viivitamata võtma meetmeid, et aidata ka neid kannatada saanud piirkondi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Me toetasime seda resolutsiooni, kuna komisjon on teinud ettepaneku eraldada Iirimaale 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 26 alusel Euroopa solidaarsusfondist abi. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt saab solidaarsusfondi kasutada 1 miljardi euro suuruse aastase piirmäära ulatuses. Kõnealune ettepanek on esimene ettepanek solidaarsusfondi kasutuselevõtuks 2010. aastal.

Üheaegselt käesoleva ettepanekuga esitas komisjon paranduseelarve projekti (paranduseelarve nr 8/2010 projekt, 24. september 2010), et kanda 2010. aasta eelarvesse vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26. Iirimaa taotles fondist abi pärast tugevat vihmasadu, mis tõi 2009. aasta novembris kaasa suured üleujutused. Üleujutused põhjustasid tõsist kahju põllumajandussektorile, elamutele ja äriühingutele, teedevõrgule ning muule infrastruktuurile.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kõnealuses ettepanekus Euroopa solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta osutatakse vajadusele anda Iirimaale abi 2009. aasta novembri üleujutuste tõttu, mis põhjustasid tohutut kahju põllumajandus- ja tööstussektorile, infrastruktuurile, eriti teedele ja veevärgile, ning elamupiirkondadele. Seda silmas pidades ning meenutades Madeira saart 2010. aasta veebruaris tabanud katastroofi ja tormi Xynthia mõju Euroopale, on mul hea meel komisjoni ettepaneku üle eraldada Iirimaale erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alusel abina kokku 13 022 500 eurot. Sellest kriteeriumist lähtutakse siis, kui ilmneb, et kahju on kandnud valdav osa piirkonna elanikest ning tõsiselt ja püsivalt mõjutanud piirkonna elutingimusi ja majanduslikku stabiilsust. Sellegipoolest tahaksin korrata, et Euroopa solidaarsusfondi praegune süsteem tuleb üle vaadata, et loodusõnnetuste püsiva mõju leevendamine muutuks kiiremaks ja tõhusamaks.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE) , kirjalikult. – Ma hääletasin Iirimaal 2009. aasta novembris tekkinud üleujutuste tõttu ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmise poolt. Nagu juhtus ka minu kodumaal Poolas, on laastavad üleujutused lahku rebinud nii paljusid kogukondi ja peresid, et meie Iiri sõprade toetamine on hädavajalik. Raha selleks võetakse solidaarsusfondist, mis on ette nähtud niisuguste katastroofide tarbeks. Raha eraldatakse kõige rohkem kahju saanud piirkondadele eesmärgiga abistada peresid ja ettevõtteid, keda need üleujutused enim mõjutasid, ning toetada neid ettevõtete hävimise tõttu kaotatud tulude taastamisel. On oluline, et EL toetaks endist viisi oma liikmesriike ajal, mil nad vajavad abi, ja rakendaks tõeliselt solidaarsuse põhimõtet.

Raport: Barbara Matera (A7-0318/2010)

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmena ma lihtsalt pidin hääletama Barbara Matera esitatud kuue resolutsiooni poolt, et aidata Hollandi töötajaid, kes on koondatud otseselt ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on tõhus vahend, mille esmane eesmärk on üleilmastumise kahjulike tagajärgede tõttu kannatanud töötajate tööturule naasmine pikemas perspektiivis. Seetõttu leian, et selle vahendi kasutamine on teatavatel juhtudel täiesti põhjendatud. Eelarve üle peetud läbirääkimistel tahtsid mõned inimesed Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelarvet viivitamatult vähendada; ometi näeme praegusel juhul, et see fond on teatavatel juhtudel endiselt väga kasulik, kuna ülemaailmse kriisi tagajärgi tunnetatakse praegugi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selgitan seda, kuidas ma hääletasin. Madalmaad taotlesid abi seoses 821 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 70 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Brabantis ja Zuid Hollandis, ning ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ma nõustun ka üleskutsega, et asjaomased institutsioonid teeksid vajalikke jõupingutusi Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades rahvusvahelise kaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks tulemuslikult rakendada vahendeid, mille eesmärk on toetada töötajaid, keda need muutused mõjutavad, ja neid ümber õpetada, et aidata neil kiiresti tööturule naasta. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda kohustusi, mida ettevõtted tavaliselt peavad täitma, ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Ma hääletan selle raporti poolt, arvestades Madalmaade abitaotlust seoses 821 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 70 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Brabantis ja Zuid Hollandis.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) 821 töötaja koondamine Madalmaade Noord Brabanti ja Zuid Hollandi piirkonna 70 graafikasektori ettevõttes näitab, et ülemaailmne majandus- ja finantskriis ei säästa sektoreid, mis esmapilgul tunduvad olevat kriisi mõju eest rohkem kaitstud. See osutab Madalmaade trüki- ja kirjastusettevõtete arvu murettekitavale vähenemisele ning seega majanduse kui terviku langusele. Euroopa Komisjon pidas seda trükinduse ja salvestiste paljunduse alal tegutsevate ettevõtetega seotud taotlust põhjendatuks ning sama seisukohta toetas ülekaalukalt ka asjakohane parlamendikomisjon. Seetõttu olen veendunud, et täidetud on kõik tingimused, mis võimaldavad mul praegusel juhul toetada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist. Loodetavasti aitab see ajutine toetus koondatud töötajatel edukamalt tööturule naasta.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Plaan toetada Madalmaid seoses 821 töötaja koondamisega Noord Brabanti ja Zuid Hollandi piirkonna 70 ettevõttest täidab seda eesmärki. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud; sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Solidaarsusfondi kasutuselevõtuks on esitatud järjekordsed kuus taotlust, mis tähendab, et taas on suletud sadu Euroopa ettevõtteid. Koondatud on üle 3000 töötaja. Fondi loomise ajal esitatud esialgsed hinnangud selle kohta, kui paljusid inimesi selle fondi kaudu võidakse aidata, on juba ammu ületatud. Lisaks selle vahendi süstemaatilisele kasutamisele on eelkõige vaja teha selge lõpparve neoliberaalse poliitikaga, mis meie endi silme all tekitab Euroopa Liidu liikmesriikides katastroofilisi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Katastroofi on tõepoolest vaja leevendada, kuid esmajoones tuleb tegeleda põhjustega.

Iga uus taotlus kõnealuse fondi kasutuselevõtuks kinnitab, et kiiresti on vaja võtta kasutusele meie soovitatud meetmed, mis on suunatud tulemuslikule võitlusele tööpuuduse vastu ning seisnevad majandustegevuse hoogustamises, tagatisteta töökohtade kaotamises ja tööaja vähendamises töötasu kärpimata. Need meetmed aitavad tõkestada ka ettevõtete ümberpaiknemist. Nagu varemgi, ei saa me jätta osutamata selle meetme ebaõiglasele olemusele, sest see on soodsam riikide jaoks, kus sissetulekud, eelkõige palgad ja töötushüvitised, on suuremad.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Madalmaadele abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid.

Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane hääletus puudutas taotlust eraldada fondist abina 2 890 027 eurot seoses 821 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 70 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Brabantis ja Zuid Hollandis. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Mul on hea meel selle raporti üle, milles toetatakse komisjoni ettepanekut võtta Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kasutusele 2 890 027 eurot, et toetada majanduskriisi tõttu koondatud töötajate naasmist tööturule. Taotlus puudutab üheksa kuu jooksul 821 töötaja koondamist 70 ettevõttest (trükindus ja salvestiste paljundus). Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selliste kahetsusväärsete juhtumite tagajärgede leevendamiseks.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi liikmesriigid on varem Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutanud, mistõttu on nüüd asjakohane anda abi Madalmaadele, kes on esitanud abitaotluse seoses 821 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 70 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Brabantis ja Zuid Hollandis.

  Claudio Morganti (EFD) , kirjalikult. – (IT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eesmärgiga toetada maailmaturu praeguse üleilmastumise tõttu koondatud töötajate naasmist tööturule. Fondist abi eraldamise taotlusi hindab komisjon, kes on praegusel juhul leidnud, et taotlus vastab abikõlblikkuse kriteeriumidele. Nüüd on veel vajalik eelarvepädeva asutuse heakskiit.

Raportis käsitletud Madalmaade taotlus, mis on 2010. aasta eelarve puhul 19. taotlus, puudutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu 453,632 euro ulatuses (märgime, et fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas) seoses 140 töötaja koondamisega trüki- ja kirjastussektori ettevõtetest Drenthe piirkonnas. Majanduskriis seab paljud ettevõtted raskesse olukorda ja üha rohkem inimesi kaotab töö. Me peame neid töötajaid kaitsma. Ma saan hääletada vaid selle ettepaneku poolt.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine oleks kasulik 70 ettevõttele ja säästaks 821 töökohta. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Me oleme siin saalis taas olukorras, kus peame heaks kiitma järjekordse erakorralise rahaeralduse ELi liikmesriigile. Kuid tänasel istungil kiidame heaks lausa kuus rahaeraldust. Ma ütlen seda kahetsustundega, sest sedalaadi meede seostub kriisiolukorraga ja mitmesuguste probleemidega, mis avaldavad mõju majandusele, tööturule, töötajatele ja nende perekondadele. Õnneks on meil olemas see fond.

Just sellistes olukordades näitab Euroopa Liit oma väärtusi ja omadusi, mis seda teistest piirkondadest eristavad. Euroopa solidaarsus ja Euroopa vajaduste kaitsmine on väärtused, mida tuleb hoida ja kaitsta. See on sõnum, mida Euroopa Parlament ja Euroopa Liit soovivad edastada, ja ma loodan, et see sõnum edastatakse teadlikult, et võidelda Euroopa Liidu vastu suunatud lihtsakoelise demagoogiaga ja näidata, kui oluline on tegelikult Euroopa tasandil antav toetus ja abi.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaade abitaotlus seoses 821 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 70 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Brabantis ja Zuid Hollandis, vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ja loodan, et fondi kasutuselevõtt aitab kaasa nende töötajate edukale tööturule naasmisele.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin koondatute abistamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Madalmaad esitasid 2009. aasta detsembris abitaotluse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega kaheksas piirkonnas graafikasektoris tegutsevates ettevõtetes. Taotlus puudutab 821 töötaja koondamist 70 ettevõttes, mis tegutsevad trükinduse ja salvestiste paljunduse alal. Töötajad koondati 1. aprillist kuni 29. detsembrini 2009 kahes külgnevas piirkonnas Noord Brabantis ja Zuid Hollandis.

Majandus- ja finantskriisi tõttu vähenes trüki- ja kirjastussektoris trükitud reklaammaterjalide nõudlus 32% ning ajakirjade ja ajalehtede nõudlus 7,5−18,2% võrra. Madalmaade trüki- ja kirjastussektoris tehti suured ümberkorraldused, et säilitada sektori konkurentsivõime võrreldes sama sektoriga Türgis, Hiinas ja Indias. Leian, et rahaliste vahendite eraldamise korda tuleb lihtsustada, hõlbustamaks kriisist mõjutatud ettevõtete juurdepääsu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile.

Raport: Barbara Matera (A7-0321/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selgitan seda, kuidas ma hääletasin. Madalmaad taotlesid abi seoses 140 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Drenthes, NUTS II tasandi piirkonnas, ning ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ma olen nõus ka sellega, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist saadav abi ei asenda siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning sellega ei rahastata äriühingute või sektorite ümberkorraldamist.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kuigi ma toetan kõiki Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise taotlusi, mille Madalmaad on esitanud seoses ränga koondamistelainega graafikasektori kahes valdkonnas (trükindus ja salvestiste paljundus ning kirjastamine), leian, et Madalmaade ametivõimud võiksid esitada üksikasjalikumat teavet meetmete kohaldamisala ja asjakohasuse kohta, et neid meetmeid oleks võimalik paremini hinnata. Loodan, et sektor taastub ning et koondatud töötajad, eriti vanemaealised, suudavad oma elu uuesti üles ehitada ja leida oma koha tööturul.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust.

Plaan toetada Madalmaid seoses 140 töötaja koondamisega Drenthe piirkonna kahes ettevõttes täidab seda eesmärki. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud; sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Madalmaadele abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid.

Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane hääletus puudutas taotlust eraldada fondist abina 453 632 eurot seoses 140 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Drenthes, NUTS II tasandi piirkonnas. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin raporti poolt, milles toetatakse ettepanekut võtta kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond seoses 140 inimese koondamisega kahes Madalmaade Drenthe piirkonnas tegutsevas ettevõttes (trükindus ja salvestiste paljundus) üheksa kuu jooksul. See taotlus kuulub kuue taotluse hulka, mis kõik puudutavad koondamisi Madalmaade kaheksas eri piirkonnas. Majanduskriisi tõttu on nõudlus trüki- ja kirjastussektoris märkimisväärselt vähenenud. Mul on hea meel, et me oleme solidaarsed raskustes töötajatega.

  Iosif Matula (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Barbara Matera raportite projektide poolt, mis käsitlevad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist, et aidata Madalmaid, sest minu arvates peab Euroopa Liit pakkuma abi koondatud töötajatele, andes neile dünaamilist, tõhusat rahalist abi. Praeguse majandusliku ja sotsiaalse kriisi tõttu peab meie tegevus olema suunatud abivajajate toetamisele. Me kõik teame, et kõige tähtsamaks tuleb pidada ELi kodanike kaitsmist üleilmastumise ja majanduslanguse tagajärgede eest. Leian, et Euroopa Liit saab anda olulise panuse majanduskriisi mõju vastu võitlemisel ja meie kodanike tööpuuduse vähendamisel.

Kasutan võimalust juhtida tähelepanu asjaolule, et ELi liikmesriigid võivad küsida ja peavad küsima abi, mida eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu. Sellega seoses tahan rõhutada, et minu kodumaa Rumeenia on üks näide Euroopa Liidu solidaarsusest kriisiolukordades, olgu tegemist Kreeka, Madalmaade või mõne muu riigiga, ja see kinnitab, et me oleme koos üks suur pere – ühinenud Euroopa pere.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi liikmesriigid on varem Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutanud, mistõttu on nüüd asjakohane anda abi Madalmaadele, kes on esitanud abitaotluse seoses 140 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Drenthes, NUTS II tasandi piirkonnas.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Üleilmastumise tagajärjel jääb üha suurem hulk inimesi töötuks. 1. aprillist kuni 29. detsembrini 2009 kestnud üheksakuulise arvestusperioodi jooksul koondati Madalmaade Drenthe piirkonna kahes ettevõttes 140 töötajat. Nüüd eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 453 632 eurot. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see võimaldab fondil täita oma kohustusi.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine oleks kasulik kahele ettevõttele ja säästaks 140 töökohta. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) See taotlus on esitatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artikli 2 punkti c alusel ja kuulub kuue taotluse hulka, mis kõik puudutavad koondamisi Madalmaade NUTS II tasandi kaheksa eri piirkonna graafikasektori ettevõtetes, millele ülemaailmne majandus- ja finantskriis on rängalt mõjunud. See konkreetne taotlus on esitatud seoses 140 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Drenthes, NUTS II tasandi piirkonnas. Drenthe provints on väga raskes olukorras, sest provints on Madalmaades töötuse määra (7,5%) poolest kolmandal kohal ja sealne sissetulek ühe elaniku kohta oluliselt alla Madalmaade keskmise. Seetõttu leian, et kõik Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks vajalikud tingimused on täidetud, ning loodan, et abi jõuab koondatud töötajateni kiiresti ja tõhusalt.

Raport: Barbara Matera (A7-0323/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selgitan seda, kuidas ma hääletasin. Madalmaad taotlesid abi seoses 129 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas üheksas ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Limburg, ning ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega.

Ma olen nõus ka komisjoni ettepanekuga kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisel maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, mis järgnes Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread kindlaks määrata.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Trükinduse ja salvestiste paljunduse valdkond, mis moodustab osa graafikasektorist, on Madalmaades märkimisväärselt nõrgenenud, nagu näitavad mitmed taotlused Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks. Drenthe piirkond, mis on riigis töötuse määra poolest kolmandal kohal, ei ole sellest tendentsist puutumata jäänud. Tuleb rõhutada vajadust võtta see fond kiiresti ja tõhusalt, ilma liigse bürokraatiata kasutusele, et tagada koondatud töötajatele parem koolitus ning seeläbi hõlbustada nende naasmist tööturule paremas olukorras kui see, milles nad lahkusid.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust.

Plaan toetada Madalmaid seoses 129 töötaja koondamisega Limburgi piirkonna üheksast ettevõttest täidab seda eesmärki. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud; sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Madalmaadele abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid.

Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane hääletus puudutas taotlust eraldada fondist abina 549 946 eurot seoses 129 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas üheksas ettevõttes, mis tegutsevad Limburgis, NUTS II tasandi piirkonnas. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma toetan seda meedet, mis väljendab Euroopa solidaarsust üheksas ettevõttes (trükkimine ja paljundus) koondatud 129 töötajaga. 549 946 euroga pakutakse neile tööturule naasmiseks mõningast abi.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi liikmesriigid on varem Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutanud, mistõttu on nüüd asjakohane anda abi Madalmaadele, kes on esitanud abitaotluse seoses 129 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas üheksas ettevõttes, mis tegutsevad Limburgis, NUTS II tasandi piirkonnas.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Üleilmastumise kaugeleulatuvate tagajärgede tõttu kaotab üha rohkem inimesi oma töö. Koondamised muutuvad üha tavalisemaks. 1. aprillist 29. detsembrini 2009 koondas Madalmaade Limburgi piirkonnas tegutsev masinate ja seadmete tootja 129 töötajat. Nüüd on esitatud taotlus koondatute abistamiseks 549 946 euro eraldamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see aitab kaitsta koondatud inimesi täiendavate rahaliste probleemide eest.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine võib aidata päästa 129 töökohta üheksas ettevõttes. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) See taotlus on esitatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva määruse artikli 2 punkti c alusel ja kuulub kuue taotluse hulka, mis kõik puudutavad koondamisi Madalmaade NUTS II tasandi kaheksa eri piirkonna graafikasektori ettevõtetes, millele ülemaailmne majandus- ja finantskriis on rängalt mõjunud. See konkreetne taotlus on esitatud seoses 129 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas üheksas ettevõttes, mis tegutsevad Limburgis, NUTS II tasandi piirkonnas. Limburgi provints on väga raskes olukorras, sest provints on Madalmaades töötuse määra (8%) poolest teisel kohal ja sealne sissetulek ühe elaniku kohta oluliselt alla Madalmaade keskmise. Seetõttu leian, et kõik Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks vajalikud tingimused on täidetud, ning loodan, et abi jõuab koondatud töötajateni kiiresti ja tõhusalt.

Raport: Barbara Matera (A7-0322/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaad taotlesid abi seoses 650 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas – Gelderlandis ja Overijsselis, ning ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Olen nõus ka Euroopa Parlamendi seisukohaga, et kahetsusväärseks tuleb pidada komisjoni tõsiseid puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis märkimisväärselt suurendab vajadust sellise abi järele.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) 650 töötajat on kaotanud töö 45s graafikasektori trükinduse ja salvestiste paljunduse valdkonnas tegutsevas ettevõttes Madalmaade Gelderlandi ja Overijsseli piirkonnas. Nende raske olukord lisandub teiste töötajate ja ettevõtete probleemidele kõikjal riigis. Vaadates kõiki neid taotlusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks, on oluline teha kindlaks, kuidas töötajad ümber suunatakse ning mil määral on uued töökohad ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks pakutavad stiimulid jätkusuutlikud või kas need töötajad satuvad samasugusesse ohtu nagu need, kes on selles tegevuses ebaõnnestunud. Leidlikkus ja ettevõtlikkus on pikka aega olnud Hollandi ühiskonna iseloomulikud omadused ning väärivad praegusel keerulisel ajal meenutamist ja taaselustamist.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust.

Plaan toetada Madalmaid seoses 650 töötaja koondamisega Gelderlandi ja Overijsseli piirkonna 45 ettevõttest täidab seda eesmärki. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud; sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Madalmaadele abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid.

Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane hääletus puudutas taotlust eraldada fondist abina 2 013 619 eurot seoses 650 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes piirkonnas – Gelderlandis ja Overijsselis. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Mul on hea meel selle raporti üle, milles toetatakse kava eraldada 2 013 619 eurot, et aidata trükitööstuses valitseva languse tõttu Overijsseli piirkonnas koondatud töötajaid. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu antav toetus peaks aitama neil töötajatel tööturule naasta ja ma olen rahul, et näen Euroopa solidaarsuse põhimõtte toimimist.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi liikmesriigid on varem Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutanud, mistõttu on nüüd asjakohane anda abi Madalmaadele, kes on esitanud abitaotluse seoses 650 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas – Gelderlandis ja Overijsselis.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) 1. aprillist kuni 29. detsembrini 2009 kestnud üheksakuulise arvestusperioodi jooksul koondati Madalmaade Gelderlandi ja Overijsseli piirkonna 45 ettevõttes 650 töötajat. Koondamised olid tingitud majanduskriisist ja maailmakaubanduse struktuurimuutustest. Parandamaks töö kaotanud inimeste tulevikuväljavaateid, loodi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille aastaeelarve maht on 500 miljonit eurot ja mida kasutatakse sekkumiseks just niisugustel juhtudel. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest koondatud töötajad väärivad selle fondi toetust.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine võib aidata päästa 650 töökohta 45 ettevõttes. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaade abitaotlus seoses 650 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 45 ettevõttes, mis tegutsevad Gelderlandis ja Overijsselis, NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas, vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ja loodan, et fondi kasutuselevõtt aitab kaasa nende töötajate edukale naasmisele tööturule.

Raport: Barbara Matera (A7-0319/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaad taotlesid abi seoses 720 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 79 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas – Noord Hollandis ja Utrechtis, ning ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega.

Ma olen nõus ka komisjoni ettepanekuga kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisel maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, mis järgnes Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread kindlaks määrata.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaade graafikasektoris valitsev kriis on mõjutanud riigi mitut piirkonda, sealhulgas Noord Hollandit jaa Utrechti. Praegusel juhul koondati 720 inimest 79 ettevõttes. See on üks Madalmaade esitatud kuuest taotlusest ning see pälvis Euroopa Komisjoni ja eelarvekomisjoni toetuse. Ka mina toetan seda ning loodan, et sektoris suudetakse teha ümberkorraldusi ja et koondatud töötajad leiavad uue töö, kas samal, trükinduse ja salvestiste paljunduse alal või mõnes muus valdkonnas, kus töötamiseks neil on praegu või tulevikus vajalikud kutseoskused. Võimaldatud toetus võib sellele kaasa aidata.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust.

Plaan toetada Madalmaid seoses 720 töötaja koondamisega Noord Brabanti ja Utrechti piirkonna 79 ettevõttest täidab seda eesmärki. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud; sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Tegemist on raportiga, milles käsitletakse üht kuuest Madalmaade esitatud taotlusest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks, et toetada majandus- ja finantskriisi tõttu koondatud töötajate tööturule naasmist. Nende kuue taotluse puhul ilmnesid mõningad spetsiifilised asjaolud, mis tuleb välja tuua komisjoni heakskiidu viibimisele lisaks, mis on nüüdseks kahetsusväärsel kombel muutunud tavapäraseks. Need konkreetsed asjaolud on seotud kõnealuse kuue taotluse sisuga, sest kõik need on taotlused on esitatud seoses koondamistega Madalmaade kaheksa eri piirkonna väikeettevõtetes, mis tegutsevad graafikasektoris, täpsemalt trükinduse, salvestiste paljunduse ja kirjastamise alal. Madalmaadele eraldatakse nüüd Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 2 266 625 eurot.

  Estelle Grelier (S&D) , kirjalikult. – (FR) Meil on tekkinud ajaline kokkusattumus: Euroopa Parlamendil on palutud esitada täna oma arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi eraldamiseks Madalmaade esitatud kuue taotluse kohta, samal ajal kui 2011. aasta eelarve läbirääkimised on takerdunud, kuna Madalmaad ja veel kaks liikmesriiki keelduvad vastutustundlikust ja tulemuslikust dialoogist Euroopa Liidu eelarve tuleviku teemal. Minu arvates annavad tänased hääletused seega võimaluse meenutada, et Euroopa Liidu eelarve ei ole üksnes kõigi silmis heidutav raamatupidamislik vahend; ennekõike on see vahend, mis annab Euroopa Liidule jõu ning võimaldab tal iga päev kaitsta oma kodanikke – ja konkreetselt kaitsta töö kaotanud inimesi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu.

Hollandi töötajatele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi eraldamise hääletust võinuks kasutada „protestihääletusena” Hollandi valitsuse vastu, kes kritiseerib seda, millest ta kasu saab. Selle asemel andis hääletamine Euroopa Parlamendile võimaluse tuletada meelde, et solidaarsuse põhimõte peab olema see alus, millel rajanevad kõik ELi otsused.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Madalmaadele abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid.

Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta. Tänane hääletus puudutas taotlust eraldada fondist abina 2 266 625 eurot seoses 720 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 79 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes piirkonnas – Noord Hollandis ja Utrechtis.

Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Mul on hea meel, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist eraldatakse 2 266 625 eurot, toetamaks trükitööstuses ülemaailmse majanduskriisi tõttu koondatud inimeste naasmist tööturule. See taotlus on seotud 720 inimese koondamisega 79 ettevõttes, mis tegutsevad Madalmaade Noord Hollandi ja Utrechti piirkonnas.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi liikmesriigid on varem Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutanud, mistõttu on nüüd asjakohane anda abi Madalmaadele, kes on esitanud abitaotluse seoses 720 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 79 ettevõttes, mis tegutsevad Noord Hollandis ja Utrechtis, NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine oleks kasulik 79 ettevõttele ja säästaks 720 töökohta. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaade abitaotlus seoses 720 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas 79 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Hollandis ja Utrechtis, vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ja loodan, et fondi kasutuselevõtt aitab kaasa nende töötajate edukale tööturule naasmisele.

Raport: Barbara Matera (A7-0320/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaad taotlesid abi seoses 598 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas kaheksas ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas – Noord Hollandis ja Zuid Hollandis, ning ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ma nõustun ka üleskutsega, et asjaomased institutsioonid teeksid vajalikke jõupingutusi Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtu kiirendamiseks.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Igaüht, kes vaatab Madalmaade graafikasektoris toimunud koondamiste arvu ja geograafilist jaotust, mis on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise taotluste põhjuseks, paneb kindlasti muretsema see, kui arvukad ja laialdased need koondamised on. Ainuüksi külgnevates piirkondades Noord Hollandis ja Zuid Hollandis on vaid üheksa kuu jooksul kaotanud töö 598 kirjastamise valdkonnas töötanud inimest. Konkureerimine kolmandate riikidega ning kogu Euroopat laastav finants- ja majanduskriis on nende koondamiste keskne põhjus, mistõttu on selge, et tuleb püüda leida lahendusi inimeste vahetutele probleemidele: aidata neil naasta tööturule ning tagada keskpikas ja pikemas plaanis nende toimetulek. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil on leevendav ja ehk ka ergutav roll, kuid ilmselgelt ei piisa ainult sellest fondist, et lahendada tõsiseid probleeme, mis mõjutavad nii paljusid peresid.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust.

Plaan toetada Madalmaid seoses 598 töötaja koondamisega Noord Hollandi ja Zuid Hollandi piirkonna kaheksast ettevõttest täidab seda eesmärki. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud; sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Madalmaadele abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid.

Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta. Tänane hääletus puudutas taotlust eraldada fondist abina 2 326 459 eurot seoses 598 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas kaheksas ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes piirkonnas – Noord Hollandis ja Zuid Hollandis.

Lõpetuseks pean ma rõhutama, et nende kuue raporti tänane vastuvõtmine näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma tunnustan seda raportit ja koondatute toetamist Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. Kõnealune ettepanek puudutab 2 326 459 euro eraldamist 598 töötaja abistamiseks, kes seoses majanduskriisiga kaotavad töö trükinduse ja paljunduse alal tegutsevas kaheksas ettevõttes. See on oluline näide Euroopa solidaarsusest.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. Teised ELi liikmesriigid on varem Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutanud, mistõttu on nüüd asjakohane anda abi Madalmaadele, kes on esitanud abitaotluse seoses 598 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas kaheksas ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Hollandis ja Zuid Hollandis.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) 1. aprillist kuni 29. detsembrini 2009 kestnud üheksakuulise arvestusperioodi jooksul koondati Noord Hollandi ja Zuid Hollandi piirkonna kaheksas ettevõttes 598 töötajat. Kõik need töötajad olid üleilmastumise ohvrid. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loodi selleks, et pehmendada sedalaadi sotsiaalse ebaõigluse mõju. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna kõik fondi kasutuselevõtmise tingimused on täidetud.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine oleks kasulik kaheksale ettevõttele ja säästaks 598 töökohta. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Madalmaade abitaotlus seoses 598 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas kaheksas ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi kahes külgnevas piirkonnas Noord Hollandis ja Zuid Hollandis, vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ja loodan, et fondi kasutuselevõtt aitab kaasa nende töötajate edukale naasmisele tööturule.

Raportid: Barbara Matera (A7-0318/2010), (A7-0319/2010)

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi rahastatakse igal aastal 500 miljoni euroga, et anda rahalist toetust maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tõttu kannatanud töötajatele. Igal aastal võiks fondist abi saada hinnanguliselt 35 000–50 000 töötajat. Raha võib kasutada uute töökohtade leidmisel abistamiseks, täpseid vajadusi arvesse võtvaks koolituseks, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamisel või oma ettevõtte asutamisel abistamiseks, liikuvuse edendamiseks ning ebasoodsas olukorras olevate ja vanemaealiste töötajate toetamiseks. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest fondi kasutuselevõtmine on täiesti põhjendatud.

Raportid: Barbara Matera (A7-0328/2010), (A7-0318/2010), (A7-0321/2010), (A7-0323/2010), (A7-0322/2010), (A7-0319/2010), (A7-0320/2010)

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Seoses Madalmaade abitaotlusega tulenevalt 140 inimese koondamisest NACE Revision 2 osa 18 (trükindus ja salvestiste paljundus) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Drenthes, NUTS II tasandi piirkonnas, viitan ma kõnealuse raporti poolt hääletamise põhjendamiseks kõigile neile argumentidele, mis on esitatud minu hääletuse selgituses raporti A7-0318/2010 kohta.

  Robert Goebbels (S&D) , kirjalikult. – (FR) Ma jäin erapooletuks kõigi Barbara Matera raportite hääletamisel, mis käsitlevad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist Madalmaade mitmesuguste piirkondade abistamiseks. Ma ei ole küll nende kavade vastu, kuid soovisin populistlikku ja Euroopa Liidu vastu suunatud poliitikat viljelevat Hollandi valitsust hoiatada. Madalmaad on vastu Euroopa Liidu eelarve suurendamisele, kuid võtavad kõhklemata vastu Euroopa Liidu abi. Lisaks on Madalmaad Saksamaa järel teine riik, mis siseturust kõige enam kasu saab. Hollandi poliitikutel on aeg pöörduda tagasi oma juurte juurde. Madalmaad on ju üks ELi asutajaliikmeid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Nagu mitmel korral varem, oleme toetanud teksti, milles: 1. palutakse asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; 2. tuletatakse meelde institutsioonide võetud kohustust tagada sujuv ja kiire menetluskord Globaliseerumisega Kohenemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks, et anda individuaalset ühekordset ja ajaliselt piiratud toetust eesmärgiga aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud; rõhutatakse, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda; 3. rõhutatakse, et fondi määruse artikli 6 kohaselt tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule; rõhutatakse, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Madalmaade kuus taotlust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks said Euroopa Parlamendi toetuse. Muidugi hääletasin ka mina Madalmaade taotluste poolt, sest on oluline, et võimaldaksime kiiresti abi liikmesriigi kodanikele, kes on kaotanud töö. Selleks fond loodigi. Ometi andsin oma toetuse neile kuuele taotlusele üsna vastumeelselt, arvestades Hollandi valitsuse vägagi ebakonstruktiivset suhtumist eelarveläbirääkimistel, mis toimusid eelmise nädala esmaspäeval Brüsselis. Ühelt poolt ollakse otsustavalt vastu tõsisele arutelule Euroopa Parlamendi osalemise kohta tulevases finantsraamistikus, ent teiselt poolt kutsutakse Euroopa Parlamenti hääletama Madalmaade rahalise toetamise poolt. Minu arvates ei sobi need kaks asja omavahel üldse kokku.

Raport: Paolo De Castro (A7-0305/2010)

  Slavi Binev (NI) , kirjalikult. – (BG) Austatud kolleegid! Komisjonile esitatud aruannetest ei selgu, et Saksamaa alkoholimonopoliga oleks kuidagi rikutud siseturu konkurentsieeskirju. Seetõttu olen ma selle ettepaneku poolt. Raportis rõhutatakse ka kõnealuste ettevalmistuste olulisust Saksamaa maapiirkondade majandusele, pidades eriti silmas väikepiiritusetehaseid.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvestades Saksamaa alkoholimonopolis osalemise olulisust väikepiiritusetehastele, vajadust edasiseks üleminekuks turu suunas ja asjaolu, et esitatud aruannetest ei selgu, et ühtsel turul oleks rikutud konkurentsieeskirju, leian, et monopoli pikendamise periood peaks lõppema hiljemalt 2013. aastaks, mis on uue ÜPP jõustumise tähtaeg.

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest leian, et Saksamaa väikepiiritusetehaste kohandumiseks ja nende vabal turul püsimajäämise võimaldamiseks tuleb anda rohkem aega. Olen nõus komisjoni ettepanekuga, et monopoli kaotamise protsessi lõpuleviimiseks ja riigiabi tühistamiseks võiks pikendus kesta veel mõned aastad, nii et monopoli saaks lõplikult kaotada 2017. aastal.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Nagu raportöör, pean minagi kahetsusväärseks, et alates 2013. aastast kehtima hakkavat ühist põllumajanduspoliitikat koormatakse vana ballastiga, milleks on need ühise turukorralduse ühtse määruse alusel kehtestatud eritingimused seoses Saksamaa alkoholimonopoli kaudu riigiabi andmisega. Samas ma mõistan vajadust pikendada monopoli järkjärgulise kaotamise perioodi, arvestades Saksamaa maapiirkondade majanduse vajadusi, eriti mõnel liidumaal. Euroopa eeskirjad peaksid olema prognoositavad ja erapooletud, kuid nad peaksid olema ka piisavalt paindlikud, et vastata turgude ja Euroopa üldsuse konkreetsetele vajadustele, praegusel juhul Saksamaa piiritusetehaste omanike vajadustele.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma olen nõus komisjoni seisukohaga, kuna konkurentsieeskirjade rikkumist siseturul ei ole tõendatud. Nõukogu on selle Saksamaa maapiirkondade majanduse jaoks olulise ettepaneku suhtes üksmeelel. Komisjoni ettepanekule on lisatud monopoli tingimustes toodetud alkoholi koguse vähendamise kava kuni monopoli täieliku kaotamiseni 1. jaanuaril 2018.

Praegu on Saksamaal ühise turukorralduse ühtse määruse artikli 182 lõike 4 alusel ja riigiabi eeskirjadest erandit tehes võimalik anda toodetele, mida monopoliamet töötleb ja põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholina turustab, Saksamaa alkoholimonopoli kaudu riigiabi. Lubatava abisumma aastane ülempiir on 110 miljonit eurot ja see on peamiselt suunatud toormaterjali tarnivatele põllumajandustootjatele ja piiritusetehastele, kes seda tooret kasutavad. Tegelikult kasutatud summad on olnud nimetatust väiksemad ja on alates 2003. aastast järjekindlalt vähenenud. Lisaks on suur hulk piiritusetehaseid juba teinud vabaturule sisenemiseks ettevalmistusi, luues kooperatiive, investeerides energiatõhusamatesse seadmetesse ja turustades toodetud alkoholi üha enam otse.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, ehkki ei nõustu abi andmise pikendamise õigustamiseks komisjoni ja raportööri esitatud põhjendustega. Mõlemad arvavad, et mõningad järelejäänud sekkumismeetmed tuleks järk-järgult täielikult kaotada ja et põllumajandus tuleks allutada vabaturule. Seetõttu piirduvad nad väljaütlemisega, et tootjate kohanemise hõlbustamiseks ja nende vabal turul ellujäämise võimaldamiseks on vaja rohkem aega. Vastupidiselt raportööri seisukohale leiame meie, et turgudele sekkumine ja reguleerivad vahendid peaksid tegelikult olema pigem reegel kui erand.

Ainult nii saab tagada põllumajandustootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega tootjatele, elatise. Järelikult saab ainult nii tagada väikese ja keskmise mahuga põllumajanduse tuleviku, tootmisõiguse ning iga riigi õiguse olla toiduainetega kindlustatud ja end ise toiduga varustada. Selle asemel, et teha Saksamaale erand teatava toote puhul, tuleks kaaluda sekkumist ka muude riikide ja muude toodete puhul.

  Peter Jahr (PPE) , kirjalikult. – (DE) Kõigepealt tahaksin siiralt tunnustada komisjoni esimeest Paolo De Castrot ja Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportööri Elisabeth Jegglet nende visa töö eest. Saksamaa alkoholimonopoli lõplik pikendamine, mis täna heaks kiideti, on oluline samm. See annab eelkõige meie puuviljaühistute piiritusetehastele kindlustunde tuleviku planeerimiseks pärast 2010. aastat.

See on vajalik, kuna võimaldab neil valmistuda üleminekuks vabaturule ja ühtlasi säilitada Saksamaa unikaalsed kultuurmaastikud. Samas on nüüd oluline kasutada seda ajavahemikku aktiivselt selleks, et määrata kindlaks vajalikud kohanemismeetmed, sest rohkem monopoli ei pikendata. See on tänase raporti sõnum.

  Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Tahaksin väljendada oma toetust sellele raportile, peamiselt seetõttu, et Saksamaa riigiabi alkoholimonopolile läheb ennekõike põllumajandustootjatele ja väikepiiritusetehastele. Selle abi andmisega seoses ei rikuta konkurentsipõhimõtteid ja tegemist on kõige väiksemate ettevõtete toetamisega. Hoolimata asjaolust, et abi antakse nõuetekohaselt, toetan ma ettepanekut, et teavitada tuleb kõigist selle abiga seotud sündmustest. Mingeid rikkumisi ei tohi olla, sest see oleks ebaõiglane teiste, sageli palju nõrgemate ja vaesemate tootjate suhtes. Ma kahtlustan ka, et kui üks liikmesriik toetab sel moel oma majandust, võib see vähendada Euroopa turu stabiilsust. Seda tüüpi instrumenti tuleks laiendada teistele liikmesriikidele, et neilgi oleks võimalik oma majandust toetada.

  Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Saksamaa alkoholimonopol kui niisugune tuleb järk-järgult kaotada. Põllumajandustootjad, keda monopoli kaotamine mõjutab, on teinud ettevalmistusi turu avanemiseks. Seega ei kasutata abi enam täiel määral ära ning turu avanemiseks valmistudes on võetud meetmeid, näiteks asutatud ühistuid ja tehtud muudatusi otseturustamise meetodites. Kuid need meetmed vajavad piisavalt aega. Lõppude lõpuks ei mõjuta see turukorraldus mitte suurettevõtteid, vaid paljusid väiketootjaid maapiirkondades. Seetõttu toetan ma kõnealuste tingimuste pikendamist.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt. Praegu võivad Saksamaa ametiasutused riigiabi eeskirjadest erandit tehes anda toodetele, mida turustatakse põllumajanduslikku päritolu alkoholina, Saksamaa alkoholimonopoli kaudu riigiabi. Praegune erand lõpeb 31. detsembril 2010. Määruse eelnõus pikendatakse erandi kohaldamist ja tehakse ettepanek tootmis- ja müügimonopoli tingimustes toodetud alkoholi koguse järkjärguliseks vähendamiseks kuni monopoli täieliku kaotamiseni 1. jaanuariks 2018. Ma olen sellise järkjärgulise vähendamisega rahul.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Monopolide olemasolu mis sektoris tahes on vastuolus järjekindla liikumisega toimiva ühtse turu suunas. Saksamaa alkoholimonopoli puhul on siiski mõningaid pehmendavaid asjaolusid, mille tõttu monopoli olemasolu seni lubatakse. Kooskõlas kõnealuses raportis esitatud soovitustega tuleb siiski liikuda monopoli kaotamise suunas, kusjuures plommitud seadmetega põllumajanduslike piiritusetehaste puhul on tähtajaks seatud 2013. aasta ja kindlakoguselise toodanguga väikepiiritusetehaste puhul 2017. aasta.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Kas ja millises vormis Saksamaa alkoholimonopol säilitatakse ning milliseid muudatusi selles tehakse, on küsimused, mis avaldavad mõju eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd). EL väidab pidevalt, et tahab pakkuda rohkem tuge VKEdele kui majanduse mootorile ja peamistele tööandjatele. Seega on kõnesoleval juhul vaja õiguskindlust ja monopoli pikendamist pikemaks perioodiks. Üksnes nii saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted teha vajalikke oste, et valmistuda eelseisvaks dereguleerimiseks, näiteks luues ühistuid, ajakohastades oma seadmeid või laiendades otseturustamist. Muidugi oleks monopoliküsimuse võinud ühendada ühise põllumajanduspoliitika järkjärgulise kaotamise ja 2013. aastast kohaldatavate uute eeskirjadega.

Selleks puudusid aga kiireloomulised põhjused. Oluline on tagada kohanemise kavandamine nii, et alkoholitootjad suudaksid pärast monopoli lõppemist püsima jääda. Olen selles küsimuses raportööriga nõus. Samas ei poolda ma sisemist menetlust, mis ei vasta täielikult läbipaistvuse ja demokraatia nõuetele. Seetõttu jäin erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma toetan kõnealust ettepanekut, kuid leian, et arvesse tuleb võtta tervet hulka tegureid.

Esiteks oleks tulnud korrapäraselt tegeleda mõju hindamisega ja monopoli pikendamise periood ei oleks tohtinud ületada 2013. aastat, mis on uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) jõustumise tähtaeg.

Arvestades monopolis osalemise olulisust väikepiiritusetehastele, vajadust edasiseks turuüleminekuks ning võttes arvesse, et esitatud aruannetest ei selgu, et ühtsel turul oleks rikutud konkurentsieeskirju, toetan ma siiski pikendamist.

Loodetavasti võetakse neid küsimusi arvesse uues ÜPP reformis ning et turu avamiseks ja samal ajal traditsiooniliste kohalike tegevusalade kaitsmiseks leitakse tasakaalustatud lahendus.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates õigustavad Saksamaa maapiirkondade majanduse vajadused ühise turukorralduse ühtse määruse artikli 182 lõike 4 alusel tehtud erandi esialgse kehtivusaja pikendamist, et tagada väikepiiritusetehastele võimalikult head tingimused vabaturule sisenemiseks asjakohaste ettevalmistuste tegemiseks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Meie fraktsioon toetas seda raportit ja raportööri seisukohta. Raportöör pooldab esitatud ettepanekut, kuid on seisukohal, et määruse rakendamisel tuleb arvesse võtta mitut asjaolu. Raportööri arvamuse kohaselt oleks tulnud korrapäraselt tegeleda mõju hindamisega ja monopoli pikendamise periood ei oleks tohtinud ületada 2013. aastat, mis on uue ÜPP jõustumise tähtaeg. Siiski on raportöör valmis ettepanekut toetama, arvestades monopolis osalemise olulisust väikepiiritusetehastele, vajadust edasiseks turuüleminekuks ning võttes arvesse, et esitatud aruannetest ei selgu, et ühtsel turul oleks rikutud konkurentsieeskirju.

Raport: Vital Moreira (A7-0316/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt. Raportis lubatakse veel 718 farmaatsia- ja keemiatoote lisamist juba olemasolevasse loetelusse, mis sisaldab 8619 toodet, mille importimisel ELi kehtib tollimaksuvaba režiim. Kavandatud rakendamise kuupäev on 1. jaanuar 2011. Minu arvates on oluline, et tollimaksuvaba režiim algab kohe järgmisel aastal, arvestades, et Ameerika Ühendriigid on seadnud ajakohastatud kokkuleppe rakendamise eeltingimuseks kokkuleppe jõustumise 1. jaanuaril.

Tahaksin raportööri kiita tema suurepärase raporti eest, mis näitab, kui oluline on 2009. aastal algatatud neljas läbivaatamine (Pharma IV) selleks, et käia kaasas farmaatsiatööstuse kiiresti muutuva tootekeskkonnaga. Arvestades seda, et loetelud koostab tööstus ja otsuse teevad osalised konsensuse alusel, on mul hea meel kokkuleppe üle, millele on jõudnud kõik liikmesriigid. Kõik liikmesriigid on toetanud varasemaid läbivaatamisi ja toetavad neljanda läbivaatamise toodete loetelu.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan raportöör Moreirat selle eest, et ta tõi esile Euroopa Liitu tollimaksuvabalt imporditavate farmaatsia- ja keemiatoodete loetelu korrapärase läbivaatamise vajaduse.

Ma toetan seda meedet ja hääletasin selle poolt, sest farmaatsiatööstus areneb meeletu kiirusega, mistõttu on oluline pidevalt ajakohastada loetelu, mis sisaldab praegu üle 8000 toote. Kõik liikmesriigid (kes toetasid ka eelmisi muudatusi) on andnud oma nõusoleku täiendada seda loetelu 718 uue tootega. Lõpetuseks tahan öelda, et ma toetan rakendatavat mehhanismi, mis kaitseb Euroopa tarbijate huve ja tervist.

  Lara Comi (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma olen poolt tingimusel, et tehakse asjakohaseid teaduslikke katseid ning tollimaksuvaba režiimi lepinguga hõlmatud ravimite, vahetoodete ja toimeainete loetelu täiendatakse.

Ettepanek saadab turgudele selge signaali. Ennekõike kinnitab see Maailma Kaubandusorganisatsiooni teatavate oluliste liikmete kinnipidamist vabaturu põhimõtetest. Samuti laiendatakse sellega teatavate teadusuuringute sektorite toodangu võimaliku turu piire, seeläbi edendades investeeringuid nendesse sektoritesse ja ühtlasi võitlust haiguste vastu, mille puhul tõhus ravi veel puudub. Lisaks antakse ettepanekuga eeskuju riikidele, mille jaoks farmaatsiatooted on nooremate põlvkondade tuleviku seisukohalt vajalik kuluartikkel, ning tehakse üleskutse arengu ja jõukuse loomise poliitika vastuvõtmiseks.

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna toetan veel 718 farmaatsia- ja keemiatoote lisamist nende toodete loetelusse, mille importimisel ELi kehtib tollimaksuvaba režiim. Selle loetelu läbivaatamised on vajalikud selleks, et käia kaasas farmaatsiatööstuse kiiresti muutuva tootekeskkonnaga.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades ravimikaubanduse olulisust nii rahva tervise kui ka majanduse seisukohalt, on mul hea meel otsuse üle lisada 718 uut ainet nende toodete loetellu, mille importimisel kehtib tollimaksuvaba režiim. Farmaatsiatööstus toetab seda kokkulepet ühehäälselt, sest sellega kaotatakse tollimaksud sisenditelt ja vahetoodetelt, mille eest tuleb maksta isegi ettevõttesisese kaubanduse korral. See hõlbustab rahvusvahelist kauplemist nende toodetega ja on farmaatsiaettevõtetele kasulik. Lõppkokkuvõttes võib see kokkulepe kajastuda ka üldsusele müüdavate ravimite jaehinnas.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kõnealuse ettepanekuga kutsuti nõukogu ja parlamenti üles lubama veel 718 farmaatsia- ja keemiatoote lisamist juba olemasolevasse loetelusse, mis sisaldab 8619 toodet, mille importimisel ELi kehtib tollimaksuvaba režiim. Vastuolusid selles küsimuses ei ole, sest sidusrühmad on üksmeelel ja seda toetavad ka liikmesriigid.

Loetelud koostab tööstus ja otsuse teevad osalised konsensuse alusel. Toodete lisamine on vajalik selleks, et käia kaasas farmaatsiatööstuse kiiresti muutuva tootekeskkonnaga. Kavakohane rakendamise kuupäev on 1. jaanuar 2011. Ameerika Ühendriigid on seadnud ajakohastatud kokkuleppe rakendamise eeltingimuseks kokkuleppe jõustumise 1. jaanuaril. Ilmselt järgivad seda eeskuju ka teised osalised, välja arvatud Jaapan, kes on teatanud, et rakendamine lükkub eeldatavasti edasi 6 kuu võrra.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. – Maailma Kaubandusorganisatsiooni tollimaksuvaba režiimi eeskirju, mida kohaldatakse ravimite koostisosade suhtes, toetab kogu farmaatsiatööstus. See tööstus on Šotimaa jaoks tähtis, andes kogu riigis tööd umbes 5000 inimesele. EL tervikuna on farmaatsiatoodete oluline tootja ja kasutaja ning ma toetan seda raportit hea meelega.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Kõnealuse ettepanekuga kutsutakse nõukogu ja parlamenti üles lubama veel 718 farmaatsia- ja keemiatoote lisamist juba olemasolevasse loetelusse, mis sisaldab 8619 toodet, mille importimisel ELi kehtib tollimaksuvaba režiim. Ma hääletasin selle ettepaneku poolt.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Farmaatsiatoodetega kauplemine moodustab maailmakaubanduses olulise osa. Veel 718 toote lisamine nende toodete loetellu, mille puhul kohaldatakse tollimaksuvaba režiimi, on kasulik nii majanduse kui ka rahvatervise seisukohalt. Otsus lisada need loetellu, mis praegu juba sisaldab 8619 toodet, võib avaldada mõju ka ravimite lõpphinnale, mis on kasulik kõigile.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, Šveits, Norra ja Aomen (Hiina) on Maailma Kaubandusorganisatsioonis sõlmitud lepinguga otsustanud teatavate ravimite ja toimeainete puhul vähendada tollitariife nullini. Muidugi muudetakse ja täiendatakse seda tooteloetelu pidevalt, et käia kaasas teadusuuringute tulemuste ja ravimimaailma uusima arenguga. Nende toodete loetelu, mille importimisel kohaldatakse tollimaksuvaba režiimi, sisaldas algselt 6000 toodet. Loetelu koostas tööstus ja selle vaatasid läbi asjaomased riigid. Seda loetelu on nüüd kavas täiendada ning see hakkab sisaldama üle 8600 farmaatsia- ja keemiatoote.

Farmaatsia- ja keemiatoodete ning toimeainete suhtes tollimaksuvaba režiimi kohaldamist tuleb põhjendada. Kogu see süsteem tundub olevat väga keeruline ja toob tolliasutusele kaasa täiendavat bürokraatiat. Loetelu järkjärguline täiendamine (praegusel juhul enam kui kolmandiku võrra) tähendab ühel hetkel seda, et tollisüsteemide andmemahtude limiit on täis. Seepärast kutsun üles süsteemi põhimõtet lihtsustama ja jäin hääletamisel erapooletuks.

  Aldo Patriciello (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan raportöör Moreirat ja olen temaga ühel meelel selles, et tollimaksuvaba režiimi alla kuuluvate farmaatsiatoodete loetelu tuleb ajakohastamiseks korrapäraselt läbi vaadata. Lisaks pean märkima, et uuest mehhanismist saavad kasu lõpptarbijad.

Ma hääletasin poolt, kuna usun, et tollimaksust vabastatud farmaatsiatoodete loetelu tuleb korrapäraselt läbi vaadata, arvestades farmaatsiatööstuse kiiresti muutuvat tootekeskkonda. Kõik liikmesriigid on toetanud varasemaid läbivaatamisi ja toetavad neljanda läbivaatamise toodete loetelu. Seetõttu tunnustan tehtud tööd ja kinnitan oma poolthäält.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Veel 718 farmaatsia- ja keemiatoote lisamine juba olemasolevasse loetelusse, mis sisaldab 8619 toodet, mille importimisel ELi kehtib tollimaksuvaba režiim, on loetelu läbivaatamisel pälvinud farmaatsiatööstuse ja muude sidusrühmade üksmeelse toetuse ning väärib seega ka minu toetust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – See raport käsitleb ettepanekut, millega kutsutakse nõukogu ja parlamenti üles lubama veel 718 farmaatsia- ja keemiatoote lisamist juba olemasolevasse loetelusse, mis sisaldab 8619 toodet, mille importimisel ELi kehtib tollimaksuvaba režiim. Tegemist on pigem tehnilise tekstiga. Meie fraktsioon hääletas selle poolt.

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Me toetame ettepanekut võtta vastu määrus, millega nähakse ette tollimaksuvaba režiim teatavate toimeainete puhul, sest tegemist on farmaatsiatööstusele oluliste farmaatsia- ja keemiatoodetega. Läbivaatamine oli vajalik nii uute toodete loetellu lisamiseks kui ka vanade toodete loetelust eemaldamiseks. Otsus tehti kokkuleppel huvitatud osalistega ning kõigi osaliste ja liikmesriikide ühehäälsel nõusolekul.

Raport: Herbert Reul (A7-0306/2010)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma olen nõus, et Euroopa Ühenduse ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut tuleks pikendada veel viieks aastaks. See otsus võimaldab nii ühendusel kui ka Ukrainal jätkata, täiustada ning tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teaduse ja tehnoloogia valdkondades. Koostöö eesmärk on hõlbustada Ukraina aktiivsemat osalemist Euroopa teadusruumis. Selline koostöö on Ukrainale abiks oma teadusjuhtimissüsteemi toetamisel ning teadusasutuste reformimisel ja ümberkorraldamisel, luues seega tingimused konkurentsivõimelise majanduse ja teadmistepõhise ühiskonna arenguks.

Nii Ukraina kui ka Euroopa Liit peaksid saama vastastikust kasu konkreetsete teadusprogrammidega saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest. Selle otsuse rakendamine võimaldab vahetada eriteadmisi ning praktilisi kogemusi teadlaste, tootjate ja kodanike huvides. Seetõttu olen kindlalt seda meelt, et Ukraina ja Euroopa Liit peaksid jätkama tihedat koostööd kõnealuses valdkonnas.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadus- ja tehnoloogiakoostöö Euroopa Ühenduse ja teiste riikide vahel on väga tähtis tehnoloogilise arengu seisukohalt, arvestades kõiki sellest tulenevaid eeliseid, mille hulka kuulub ka inimeste elukvaliteedi paranemine. Seetõttu hääletasin Euroopa Ühenduse ja Ukraina lepingu pikendamise poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingule Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel kirjutati alla Kopenhaagenis 4. juulil 2002 ning see jõustus 11. veebruaril 2003. Arvestades teaduse ja tehnoloogia valdkonna olulisust ELi jaoks, liidu potentsiaali neis valdkondades ning tähtsat rolli, mida liit võib koos Ukraina etendada, olen kindel, et lepingu pikendamine on liidu huvides, pidades silmas koostöö jätkuvat edendamist Ukrainaga sellistes teaduse ja tehnoloogia ühistes prioriteetsetes valdkondades, millest mõlemad lepinguosalised kasu saavad. Loodan, et äsja pikendatud leping on endistviisi mõlemale lepinguosalisele kasulik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingule Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel kirjutati alla Kopenhaagenis 4. juulil 2002 ning see jõustus 11. veebruaril 2003. Lepingu eesmärk on soodustada, arendada ja hõlbustada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, näiteks teaduse ja tehnoloogia uurimis- ja arendustegevuses. Ma hääletasin selle lepingu poolt, kuna minu arvates aitab lepingu pikendamine kaasa ühise Euroopa teadusruumi loomisele, toimides ELi ja Ukraina strateegilise partnerluse katalüsaatorina. Loodan niisiis, et lepingu pikendamine kannab vilja mõlema lepinguosalise jaoks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle sellele raportile, mis käsitleb Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerimist nõukogu varasemate otsuste üle, mis puudutavad Euroopa Liidu ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamist. Ukrainas 2008. aasta novembris toimunud tippkohtumisel kinnitasid lepinguosalised, et on huvitatud lepingu pikendamisest veel viieks aastaks, ja mul on selle üle hea meel.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma olen rahul, et Euroopa Parlament kiitis heaks otsuse eelnõu, mis näeb ette Ukrainaga sõlmitud teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise. Nende sektorite olulisust nii Euroopa Liidu kui ka Ukraina majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt kinnitab koostöö mitmesugustes ühist huvi pakkuvates valdkondades, milleks on keskkond ja kliimamuutus, tervishoid, roheline energia, infoühiskond, tööstus, põllumajandus jne. Juurdepääs teadustöö infrastruktuurile ning kahe- ja mitmepoolsete kogemuste vahetamine ELi ja Ukraina teadlaste vahel aitab suurendada rakendatavate projektide rahalist tõhusust, vähendades tegevuste ja kasutatavate ressursside dubleerimist.

Ukraina akadeemiline pere peab tõsiselt hindama konkurentsieeliseid, mis tulenevad koostööst ELiga, ning kasutama Euroopast saadavat raha oma tugevate külgede arendamiseks ja mitte üksnes alternatiivse rahastamisallikana. Teaduskoostöö on kahtlemata Euroopa teadusruumi oluline osa ja sillutab kõnealuses valdkonnas teed ülemaailmsete võrgustikega liitumiseks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Alates 2003. aasta veebruarist kehtiv Euroopa Ühenduse ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping on olnud edukas ja etendanud mõlema poole jaoks olulist rolli. Lepingu pikendamine kinnitab seda edu ja me loodame, et nii on see ka tulevikus.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Ukrainas valitses aastaid põhiseadusega seotud ja poliitiline segadus. Lõpuks ometi on Ukrainal president, kes suudab teha otsuseid. Ma toetan president Janukovitši kavatsust luua Ukrainas korda. Me peame kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi, et aidata Ukraina tööstusel integreeruda Euroopa Liiduga niipea kui võimalik. Euroopa Ühenduse ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping on selles kontekstis olnud kasulik mõlemale poolele. Lisaks edastab see Ukraina kõikidele poliitilistele jõududele olulise poliitilise sõnumi, et me toetame seaduste ja määruste korrastamise poliitikat.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tänapäeva moodsas maailmas, kus tehnilised edusammud on nii lühiajalised, on teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlbustamine kasulik mõlemale poolele. Kuna lepingu pikendamine toob ilmselgelt majanduslikku ja sotsiaalset kasu mõlemale poolele, on see ka Euroopa Liidu huvides. Lepingu rakendamisega (õpikojad, seminarid, koosolekud jne) seotud kulud kaetakse ELi eelarves eriprogrammide halduskulude ridadelt.

Et edendada tehnilist arengut, pidades silmas konkurentsi globaliseeruvas maailmas ning tehnoloogilise arengu kasulikkust meie igapäevaelus ja lisaks näiteks meditsiinivaldkonnas, toetasin Ukrainaga sõlmitud teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamist.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna leian, et Euroopa Ühenduse ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine võimaldab kummalgi lepinguosalisel teha märkimisväärseid edusamme ja saada vastastikust kasu.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Euroopa Ühenduse ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine on ülimalt vajalik selleks, et endiselt hõlbustada koostööd sellistes teaduse ja tehnoloogia ühistes prioriteetsetes valdkondades, millest mõlemad lepinguosalised saavad sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Seetõttu toetasin ma täiskogu istungil seda, et Euroopa Parlament kiidaks heaks lepingu pikendamise selle järgi, kuidas me tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis otsustasime.

See leping peaks võimaldama saada Ukrainal ja ELil vastastikust kasu kummagi poole teadusprogrammidega saavutatud teaduslikest ja tehnilistest edusammudest ning samas aitama kaasa teadmiste vahetamisele teadlaste, tootjate ja eurooplaste huvides.

Mis puudutab konkreetseid tulemusi, siis lepingu pikendamine võimaldab jätkata teadus- ja tehnoloogiapoliitika teabe vahetamist ELi ja Ukraina vahel. Samuti võimaldab see Ukrainal teatavates valdkondades osaleda Euroopa Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis ning lepinguosalistel korraldada koolitust teadustöötajate ja spetsialistide liikuvusprogrammi kaudu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See oli väga lihtne hääletus. Me lihtsalt pidime poolt hääletama ja hääletasimegi.

Raport: Herbert Reul (A7-0303/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadus- ja tehnoloogiakoostöö Euroopa Liidu ja teiste riikide vahel on tehnoloogilise arengu seisukohalt väga tähtis, arvestades kõiki sellest tulenevaid eeliseid, mille hulka kuulub ka inimeste elukvaliteedi paranemine. Seetõttu hääletasin ELi ja Fääri saarte lepingu pikendamise poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) EL ja Fääri saared on viinud lõpule läbirääkimised teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimiseks, mis parafeeriti 13. juulil 2009. Lepingu aluspõhimõtted hõlmavad mõlemapoolset kasu, vastastikust juurdepääsu teineteise programmidele ja tegevusele, mis on seotud lepingu eesmärgiga, võrdset kohtlemist, intellektuaalomandi tõhusat kaitset ja intellektuaalomandi õiguste õiglast jagamist. See teadus- ja tehnikakoostöö leping aitab struktureerida ja tugevdada ELi ja Fääri saarte vahelist teaduse ja tehnika koostööd, eelkõige ühiskomitee korrapäraste kohtumiste kaudu, mille raames saab kavandada konkreetset koostööd. Loodan, et äsja heaks kiidetud leping osutub mõlemale lepinguosalisele kasulikuks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) EL ja Fääri saared on viinud lõpule läbirääkimised teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimiseks, mille eesmärk on soodustada lepingus käsitletud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja resideerimist ning selles tegevuses kasutatavate kaupade piiriülest liikumist. Ma hääletasin selle lepingu poolt, sest minu arvates aitab lepingu pikendamine kaasa ühise Euroopa teadusruumi loomisele. Loodan niisiis, et lepingu pikendamine kannab vilja kummagi lepinguosalise jaoks.

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu vastu – mitte sellepärast, et ma olen vastu teaduskoostööle Euroopa Liidu ja Fääri saarte vahel, vaid kuna ma leian, et tuleb hakata avaldama Fääri saartele survet, et grindade tapmisele tehtaks igaveseks lõpp (igal aastal tapetakse ligi 1000 grindat). Kuni need tapatalgud kestavad, hääletan ma tulevikuski igasuguste Euroopa Liidu ja Fääri saarte vaheliste lepingute ja rahalist abi puudutavate kokkulepete vastu.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Komisjon pidas 2010. aasta juunis Euroopa Liidu nimel Fääri saartega läbirääkimisi teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimiseks. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selles kiidetakse vastav ettepanek heaks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Alates 2009. aasta juulist kehtiv Euroopa Liidu ja Fääri saarte teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping on olnud edukas ja etendanud mõlema poole jaoks olulist rolli. Lepingu pikendamine kinnitab seda edu ja me loodame, et nii on ka tulevikus.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu ja Fääri saarte teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu jõustumine võimaldab Fääri saartel täiel määral osaleda Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis. Kuigi Fääri saarte teaduskogukond on väike, on sealsed teadlased juba edukalt osalenud ELi rahastatud projektides. Neil on eriteadmisi Fääri saarte geograafilise asukohaga seotud teadusvaldkondades, eriti mere elusressursside ja keskkonna vallas. Leping võimaldab neil teadlastel tegutseda ka teistes valdkondades, näiteks energeetika, toidu, põllumajanduse, kalanduse ja biotehnoloogia valdkonnas. Korrapärased kohtumised aitavad teha kindlaks teadustegevuse ühised prioriteedid ning valdkonnad, kus koostöö võib olla kasulik mõlemale poolele. Lisaks edendab see leping üliõpilaste ja kõrgkoolides töötavate teadlaste liikuvust.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liit on tehnoloogia valdkonnas seadnud enesele kaugeleulatuvad eesmärgid – ja mitte ainult seoses Lissaboni strateegiaga. Neid eesmärke on nüüd tugevdatud lähitulevikuks tehtud plaanis, Euroopa 2020. aasta strateegias. Seega muutub koostöö teaduse ja tehnoloogia valdkonnas veelgi olulisemaks. Seetõttu tuleb tervitada asjaolu, et teiste riikidega on saavutatud hulk kokkuleppeid, mille eesmärk on edendada seda koostööd näiteks õpikodade, koosolekute ja seminaride kaudu. See küsimus on ELi jaoks niivõrd suure tähtsusega, et teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis pakutakse subsideerimise võimalust.

Nüüd on meil kavas pikendada lepingut Põhja-Atlandi saarterühmaga, Fääri saartega. Erinevalt Taanist ei kuulu Fääri saared Euroopa Liitu ega tolliliitu. Selle asemel on Fääri saared loonud ühtse majandusruumi Islandiga. Pidades silmas tehnoloogia arengu edendamist, hääletasin ma Fääri saartega teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise poolt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimisele, sest olen veendunud, et meie jõupingutuste ühendamine neis strateegilistes valdkondades võib olla kasulik mõlemale poolele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11365/2010), Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut, mis võimaldab Fääri saarte osalemist Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007−2013) (05475/2010), ning nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a (C7-0184/2010) kohaselt;

võttes arvesse ka kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 8 ja artikli 46 lõiget 1 ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A7-0303/2010), oleme kokku leppinud alljärgnevas:

1. anda nõusolek lepingu sõlmimiseks;

2. teha presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Fääri saarte valitsusele ja parlamendile.

Raport: Herbert Reul (A7-0302/2010)

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Innovatsioon ja üleilmastumine on kaks peamist majandusarengu allikat kõikjal maailmas. Neil on otsene mõju tootlikkusele, tööhõivele ja kodanike heaolule ning nad annavad võimaluse lahendada mõningaid maailmas valitsevaid probleeme, näiteks tervishoiu ja keskkonna valdkonnas. Kuna innovatsiooni ja üleilmastumise roll muutub üha nähtavamaks ja nende omadused selgemaks, tuleb poliitikat neile kohandada. Jaapan on riik, millel on teaduse ja tehnoloogia valdkonnas pikaajalised traditsioonid. Seepärast hääletasin ma Jaapaniga koostöö tegemise poolt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadus- ja tehnoloogiakoostöö Euroopa Ühenduse ja teiste riikide vahel on väga tähtis tehnoloogilise arengu seisukohalt, arvestades kõiki sellest tulenevaid eeliseid, mille hulka kuulub ka inimeste elukvaliteedi paranemine. Seetõttu hääletasin ELi ja Jaapani valitsuse vahel vastavasisulise lepingu sõlmimise poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna teadus ja tehnoloogia on olulised Euroopa ja Jaapani majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt ning kuna nii Euroopa kui ka Jaapan seisavad silmitsi sarnaste probleemidega, nagu majanduskasv, tööstuse konkurentsivõime, tööhõive, säästev areng ja kliimamuutus, on mõlemad pooled väljendanud soovi parandada ja tõhustada vastastikust koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, näiteks teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. 2003. aastal alustati läbirääkimisi tulevase teadus- ja tehnikakoostöö lepingu üle, mille tulemusena valmis see eelnõu tekst, mida me äsja hääletasime. Me ei saa unustada, et see partnerlus võib olla Euroopale äärmiselt kasulik, kuna Jaapan on üks juhtivatest riikidest teadusuuringutesse tehtavate investeeringute poolest, mis ulatusid 2008. aastal 3,61%ni SKPst ning millest 81,6% moodustasid erasektori investeeringud. Loodan, et äsja heaks kiidetud leping osutub mõlemale lepinguosalisele kasulikuks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Nii EL kui ka Jaapan seisavad silmitsi sarnaste probleemidega, nagu majanduskasv, tööstuse konkurentsivõime, tööhõive, piirkondlik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, säästev areng, ning võib-olla kõige olulisem on vajadus kohandada majandust, et tulla toime ühiskonna vananemise ja praeguse finantskriisiga.

Neil on ka sarnased teadustöö prioriteedid, nagu bioteadused ning info- ja sidetehnoloogia. Kõnealune leping aitab seega tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu bioteadused, info- ja sidetehnoloogia ning kliimamuutuse ja taastuvenergiaga seotud keskkonnatehnoloogia. Ma hääletasin selle lepingu poolt, kuna minu arvates aitab selle vastuvõtmine kaasa ühise Euroopa teadusruumi loomisele, toimides ELi ja Jaapani vahelise strateegilise partnerluse katalüsaatorina, võttes arvesse, et Jaapan on üks juhtivatest riikidest teadusuuringutesse tehtavate investeeringute poolest (need ulatusid 2008. aastal 3,61%ni SKPst ja 81,6% neist moodustasid erasektori investeeringud).

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Komisjon pidas Jaapaniga läbirääkimisi teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimiseks, mis allkirjastati 30. novembril 2009. Mul on selle raporti üle hea meel, sest selles kiidetakse leping heaks, kuid leian, et EL peab püüdma suhteid Jaapaniga veelgi tihendada.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Jaapani teadus- ja tehnikakoostöö lepingu üle on peetud alates 2003. aastast ja see leping sõlmiti alles äsja. Arvestades Jaapani suurt tähtsust teadus- ja tehnoloogiauuringute vallas, on äsja sõlmitud leping mõlemale poolele äärmiselt oluline.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) See leping annab Euroopa Liidule rohelise tule Jaapanist kui maailma ühest eesrindlikumast tööstusriigist pärineva tehnoloogia kasutamiseks. Euroopa Liidu poolt on see suur samm edasi. Ma tahaksin aga loota, et koostöö on kahesuunaline, sest koostöökogemus Jaapani ettevõtetega näitab, et Jaapani pool ei pea alati sellest põhimõttest kinni. Ma hääletan poolt, lootes, et sellest koostööst ei ole kasu üksnes Jaapanile, vaid ka Euroopa Liidule.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Jaapan on tehnoloogia arendamisel teistele eeskujuks. Jaapani tehnoloogia on alati tipptasemel, olgu tegemist hübriidajamisüsteemide või meelelahutustoodetega. See riik ei ole tuntud mitte üksnes kõrgtehnoloogiliste toodete eksportimise poolest; need tooted on väga olulised ka Jaapani kodanike jaoks. Näiteks on Jaapanis juba võimalik turvaliselt kaupade või teenuste eest mobiiltelefoni abil tasuda. Uusimate tehnoloogiliste toodete elektrooniliste komponentide valmistamiseks vajalike nn haruldaste muldmetallide ebapiisavus on tingitud Hiina strateegiast, mille eesmärk on tagada nende ainete nappus ja hoida nende hinnad kunstlikult kõrgel. Kõik see kiirendab alternatiivide otsimist.

Kuid koostöö teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning kõnealuse lepingu sõlmimine ei vääri meie toetust üksnes nendel põhjustel. Oma roll on ka Lissaboni strateegia ja Euroopa 2020. aasta strateegia nõuetel; nimelt on Euroopa Liit seadnud enesele tehnoloogia valdkonnas kaugeleulatuvad eesmärgid.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Et nii Euroopa kui ka Jaapan seisavad silmitsi sarnaste probleemidega, nagu majanduskasv ja säästev areng, tuleb selle lepingu sõlmimist tervitada, sest see võimaldab tihendada teaduse ja tehnoloogia valdkonnas koostööd, millest kumbki pool märkimisväärset kasu saab.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) ELil ja Jaapanil on vaja lahendada väga sarnaseid probleeme, mis on seotud majanduskasvu ja tööstuse konkurentsivõimega.

Ka ühiskonna vananemisest ja praegusest finantskriisist tulenev vajadus teha sotsiaalmajanduslikke kohandusi osutab sellele, et EL ja Jaapan on sarnases olukorras ning neil on teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni vallas sarnased prioriteedid.

Ma annan oma poolthääle sellele soovitusele, mis väljendab Euroopa Parlamendi heakskiitu ELi ja Jaapani teadus- ja tehnikakoostöö lepingule, arvestades vajadust võimalikult palju suurendada lepinguosaliste koostööpotentsiaali teaduse ja tehnoloogia valdkonnas.

See leping, mis on kavandatud viieks aastaks, seab eesmärgiks kummagi poole vastastikuse kasu ning näeb ette ELi ja Jaapani korrapärased kohtumised, et kavandada konkreetset ühistegevust, sealhulgas kooskõlastatud projektikonkursse. Kõik see peaks võimaldama ELil ja Jaapanil, kes teevad juba koostööd niisugustes olulistes projektides nagu rahvusvaheline katsetermotuumareaktor, veelgi tugevdada omavahelist koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, milleks on näiteks bioteadused, info ja kommunikatsioon, tootmistehnoloogia, keskkond, sealhulgas kliimamuutus ja taastuvenergia.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11363/2010), Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu eelnõu (13753/2009), nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a järgi (C7-0183/2010), kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 8 ja artikli 46 lõiget 1 ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A7-0302/2010), otsustas Euroopa Parlament selle hääletusega 1. anda nõusoleku lepingu sõlmimiseks; 2. teha presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jaapani valitsusele ja parlamendile.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest leian, et solidaarsusfondi kasutuselevõtmine varasematel aastatel toimunud üleujutuste ohvrite abistamiseks on õige ja vajalik. Praegusel juhul suunatakse ELi rahalised vahendid otse kahju kannatanud inimestele.

Raport: Herbert Reul (A7-0304/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadus- ja tehnoloogiakoostöö Euroopa Ühenduse ja teiste riikide vahel on väga tähtis tehnoloogilise arengu seisukohalt, arvestades kõiki sellest tulenevaid eeliseid, mille hulka kuulub ka inimeste elukvaliteedi paranemine. Seetõttu hääletasin EÜ ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi sellesisulise lepingu sõlmimise poolt.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Teadus- ja tehnoloogiakoostöö Euroopa Liidu ja Jordaania vahel on üks prioriteete ELi ja Vahemere piirkonna riikide koostöös, mille aluseks on Euroopa naabruspoliitika ja ELi naaberriikidega sidemete tugevdamise strateegia. Samuti on see kooskõlas Jordaania valitsuse rakendusprogrammiga, mille eesmärk on arendada välja jätkusuutlikud sotsiaalmajanduslikud reformid. Ma leian, et mõlemale poolele on kasulik teha ühiste teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamistegevusega seotud koostööd mitmesugustes ühist huvi pakkuvates valdkondades ning kasutada selle koostöö vilju ühiste majanduslike ja sotsiaalsete huvidega kooskõlas.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) EL arendab tihedat partnerlust Jordaaniaga – riigiga, mis püüab edendada mõõdukust ja reforme poliitiliselt rahutus piirkonnas. EL on seadnud eesmärgiks toetada Jordaania jõupingutusi suhete kaudu, milles rõhutatakse tihedat koostööd demokraatlike reformide ja majanduse ajakohastamise vallas. Kuna ma juhin delegatsiooni Mašriki riikidega suhtlemiseks, on mul hea meel hääletada selle raporti poolt, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu ja Jordaania koostööd teaduse ja tehnoloogia vallas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit ja Jordaania on pidanud läbirääkimisi teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimiseks alates 2008. aastast. See leping tuleb nüüd vastu võtta. Partnerlus Jordaaniaga on väga oluline Euroopa-Vahemere piirkonna suhete kontekstis, sest lisaks oma suurele potentsiaalile võib see riik toimida hüppelauana teaduskoostööks piirkonna teiste riikidega. Pealegi on Jordaanial ülikoolide ja kõrgharidusasutuste hästi arenenud võrgustik ning hästi varustatud uurimis- ja tehnoloogiakeskused Euroopa jaoks väga olulistes valdkondades, näiteks põllumajanduses ja agronoomias. Riigil on ka hea integreeritus rahvusvaheliste ja piirkondlike teadusvõrkudega. Loodan, et äsja heaks kiidetud leping osutub mõlemale lepinguosalisele kasulikuks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadus- ja tehnoloogia koostöö Euroopa Liidu ja Jordaania vahel on üks alates 2002. aastast kehtiva Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu prioriteete. Ma hääletasin teadus- ja tehnikakoostöö lepingu poolt, sest minu arvates aitab lepingu pikendamine kaasa ühise Euroopa teadusruumi loomisele, toimides ELi ja Jordaania strateegilise partnerluse katalüsaatorina. Tänu oma strateegilisele asukohale Lähis-Idas võib Jordaania avaldada mõju teaduskoostöö edendamisele ka teiste selle piirkonna riikidega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Komisjon pidas läbirääkimisi ELi ja Jordaania teadus- ja tehnikakoostöö lepingu üle, mis allkirjastati 30. novembril 2009. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selles kiidetakse leping heaks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi teadus- ja tehnikakoostöö lepingu üle on peetud alates 2008. aastast ja see leping sõlmiti alles äsja. See leping on vajalik, arvestades võimalusi, mida see pakub Euroopa ja kõnealuse Lähis-Ida kuningriigi teabevahetuseks. Samuti väärib märkimist, et Jordaania kõrgharidusvaldkond areneb kiiresti ja see asjaolu võib koostöö edukusele oluliselt kaasa aidata.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Hoolimata sellest, et keskkonnaküsimusi varjutab konflikt Lähis-Idas, vajatakse neis piirkondades tõenäoliselt tänapäevasemaid tehnoloogilisi lahendusi. Nii Jordaania kui ka Iisraeli joogiveestrateegia tulemusena on Jordani jõe vool järk-järgult vähenenud ja vee reostatus kasvanud. Seetõttu tekib suur nõudlus tehnoloogiaarenduste järele, näiteks veepuhastusjaamade ja reoveepuhastite valdkonnas.

Teadus- ja tehnikakoostöö on oluline, võimaldades vahetada teadmisi ja panna aluse uutele tehnoloogiarendustele. Seepärast hääletasin Jordaania Kuningriigiga lepingu pikendamise poolt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Jordaania koostöö teadus- ja tehnoloogiauuringutes on määratletud ühe prioriteedina alates 2002. aastast kehtivas Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus, millega luuakse assotsiatsioon Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel. Seetõttu leian, et ELi ja Jordaania teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimist tuleb tervitada, kuna see aitab partnerlust tugevdada. Loodan, et meie jõupingutuste ühendamine neis strateegilistes valdkondades on kasulik mõlemale poolele.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) ELi ja Jordaania teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitakse 2002. aastal jõustunud Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingus ühe prioriteedina.

Seetõttu alustati 2007. aastal läbirääkimisi ELi ja Jordaania teaduskoostöö lepingu sõlmimiseks. Euroopa Parlamendi heakskiit lepingu sõlmimisele on samm õiges suunas. Minu toetus lepingu sõlmimisele põhineb veendumusel, et see toob ELi lähemale Jordaaniale, millel on teaduse ja tehnoloogia valdkonnas märkimisväärne potentsiaal. Jordaanial on suur ülikoolide ja uurimiskeskuste võrgustik.

Lisaks loodetakse, et Jordaania hakkab toimima teaduskoostöö katalüsaatorina kõnealuses piirkonnas. Jordaanial on olemas teadustöö strateegilised kavad ning tal on võimalik teha rahvusvahelist koostööd muu hulgas sellistes valdkondades nagu energeetika, säästev areng, tervishoid ja põllumajandus.

Need valdkonnad on kooskõlas seitsmendas raamprogrammis sätestatud Euroopa prioriteetidega. Niisiis on oluline see leping heaks kiita, kuna see võimaldab ELil oma Vahemere piirkonna partnerriigile teaduse ja tehnoloogia valdkonnas lähemale liikuda. See toob vastastikust kasu mõlemale poolele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11362/2010), Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi teadus- ja tehnikakoostöö lepingu eelnõu (11790/2009), nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a kohaselt (C7-0182/2010), kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 8 ja artikli 46 lõiget 1 ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A7-0304/2010), otsustas Euroopa Parlament selle hääletusega 1. anda nõusoleku lepingu sõlmimiseks; 2. teha presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

Raport: Maria do Céu Patrão Neves (A7-0292/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see käsitleb Euroopa Parlamendis 25. veebruaril vastu võetud resolutsiooni ning rohelist raamatut ühise kalanduspoliitika reformi kohta seoses vajadusega teha piirkondlikul tasandil koostööd, et tagada kalavarude säästev kasutamine ELi vetest väljaspool. Käesoleva resolutsiooniga tunnistatakse kehtetuks 9. oktoobril 2006 jõustunud ja kolmeks aastaks sõlmitud kalanduse partnerlusleping ning tagatakse ühenduse laevade püügitegevuse jätkumine, mis on suuresti ELi huvides, sest sellega aidatakse kaasa ELi tuunipüügisektori säilimisele Vaikses ookeanis. Lisaks kavandatakse Atlandi ookeani idaosas püügivõimaluste olulist vähendamist tulenevalt Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmetest.

Samuti tuleb märkida, et kõnealune leping tagab Saalomoni Saartele sissetuleku vähemalt kolmeks aastaks, mida kasutatakse riigi kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks, ning aitab seega kaasa jätkusuutlikkuse ja kalavarude heaperemeheliku haldamise põhimõtte rakendamisele.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan kolleeg Patrão Nevest selle eest, et ta juhtis Euroopa Parlamendi tähelepanu Saalomoni Saartega partnerluslepingu uuendamisele.

Uue Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament kalanduse partnerluslepingute valdkonnas suuremad volitused. Seoses ühise kalanduspoliitika reformiga hõlmavad uued lepingud kohustust edendada säästvat ja vastutustundlikku kalandust kõigis maailma piirkondades.

Ma hääletasin poolt, sest see leping hõlmab koostöö edendamist piirkondlikul tasandil, järgides seega Euroopa eesmärki tugevdada piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raamistikku, et edendada kalanduse haldamist.

Samuti olen veendunud, et Euroopa Liidu suhted tuunirikka merega Saalomoni Saartega on ka majanduslikke huve silmas pidades väga tähtsad. Nende suhete kaudu saab toetada Euroopa Liidu tuunipüügi-tarneahela majanduslikku tõhusust Vaikses ookeanis, tagades võimaluse püüda 4000 tonni kala, mis on vastava sektori ja Euroopa turu jaoks märkimisväärne kogus ning aitab osaliselt korvata kavandatavat tuunipüügivõimaluste vähendamist Atlandi ookeani idaosas.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. – (DA) Meie, neli Taani sotsiaaldemokraati Euroopa Parlamendis, otsustasime hääletada Euroopa Liidu ja Saalomoni Saarte vahelise kalanduse partnerluslepingu vastu. Meie otsuse aluseks on tõeline hirm tuunikala ülepüügi ja -kasutamise pärast. Eriti suures ohus on kaks liiki – kulduim- ja suursilm-tuun. Nende liikide püük tuleb seega viia miinimumini. See kalandusleping ohustab tuunivarusid, kuna annab rohelise tule kalapüügile tingimusel, et Euroopa kalurid maksavad rahalist hüvitist iga püütud tuunitonni kohta. Selle tulemuseks on väga tõenäoliselt kontrollimatu ülepüük, ning halvimal juhul võib see ohustada tuuni ellujäämist kõnealuses piirkonnas.

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Lissaboni leping suurendab Euroopa Parlamendi volitusi seoses kalanduse partnerluslepingutega, nõudes Euroopa Parlamendi eelnevat heakskiitu neile lepingutele. Ma hääletasin ELi ja Saalomoni Saarte vahelist kalanduse partnerluslepingut käsitleva raporti poolt, sest leian, et see soodustab vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamise eesmärki ning teenib seega kummagi poole õiguspäraseid huve.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada Saalomoni Saartega kalanduse partnerluslepingu sõlmimise vastu. Me leiame, et lepingu täitmise järelevalve on ebapiisav ja et kalavarude ülepüügi mõttes ei võta leping piisavalt arvesse keskkonnaküsimusi.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegu on ELil 16 kehtivat kalanduse partnerluslepingut. Need lepingud annavad ELi laevastikule juurdepääsu kalavarudele, mida partnerid mingil põhjusel kasutada ei saa või ei soovi. Nüüd on meil kavas uuendada Saalomoni Saartega sõlmitud kalanduse partnerluslepingut veel kolmeks aastaks. Raportöör ütleb: „EL teeb uuendatud lepingus ettepaneku näha Saalomoni Saartele ette sama suur rahaline toetus kui eelmises lepingus, vaatamata kalapüügilubade arvu ja püügikoguste vähenemisele.” See on eriti märkimisväärne, kui me mõtleme, et kalanduse partnerluslepingu eelmise versiooni alusel püüdsid neli Portugali triivõngejadaga kalapüügilaeva kala Saalomoni Saarte majandusvööndis, kuid nüüd pole see enam võimalik, sest selliste laevade kalapüügivõimaluste suhtes kokku ei lepitud. Samas lisati lepingule klausel, mis võimaldab vajaduse korral uute kalapüügivõimaluste kehtestamist.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformiga lisandus partnerluse mõiste, mille eesmärk on toetada riikliku kalandussektori arengut partnerriikides. 2004. aastast alates nimetatakse neid lepinguid kalanduse partnerluslepinguteks. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament kalanduse partnerluslepingute valdkonnas suuremad volitused. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt on nüüd lepingu sõlmimiseks eelnevalt vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

2004. aasta veebruaris sõlmisid Saalomoni Saared ja Euroopa Ühendus kolmeks aastaks kalanduse partnerluslepingu, mis jõustus 9. oktoobril 2006. Ma olen nõus, et see leping tuleb tunnistada kehtetuks ja asendada uue versiooniga, mis kuulub koos Kiribati ja Mikroneesia Liiduriikidega sõlmitud partnerluslepingutega Vaikse ookeani lääne- ja keskosa piirkonda hõlmava kolme lepingu hulka. Lepingutes Aafrika ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega on osa ELi rahalisest toetusest ette nähtud toetama nende riikide niisugust kalanduspoliitikat, mille aluseks on jätkusuutlikkuse põhimõte.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) ELi ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute sõlmimine tagab ELi kalalaevastikele juurdepääsu kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest seisukohast olulistele kalavarudele ning tähendab seda, et vastavatele riikidele suunatakse rahalisi vahendeid, mis sageli moodustavad suure osa nende eelarvest, mida kasutatakse poliitika elluviimiseks peale kalanduse ka paljudes muudes valdkondades. Sama võib öelda kõnealuse lepingu kohta. Me hääletasime selle raporti poolt, kuid meil on endiselt tõsiseid kahtlusi lepingu senise rakendamise suhtes. Ka raportöör jagab õigustatult mõningaid neid kahtlusi.

Ma viitan muu hulgas sellele, et lepingu kehtivuse ajal ei toimunud ühtki ühiskomisjoni koosolekut ning ei määratud kindlaks tingimusi, mille alusel tagatakse vastutustundlik kalapüük Saalomoni Saarte majandusvööndis, ega püügimahtude jälgimise viisi. Need puudused seavad lepingu eesmärkide saavutamise tõsiselt ohtu ja lepingu uuendamisel ei tohi samu vigu korrata. Komisjon on lubanud teha kõik selleks, et vältida nende vigade kordumist; ta peab nüüd seda lubadust täitma.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin ELi ja Saalomoni Saarte kalandusepartnerluslepingut käsitleva ettepaneku poolt, kuid tõsiste reservatsioonidega. ELi arengukoostöö poliitika ja ühine kalanduspoliitika peavad olema sidusad, teineteist täiendama ja olema omavahel kooskõlastatud, selleks et aidata ühiselt kaasa vaesuse vähendamisele riikides, kus on olemas kalavarud ja kus kohustutakse tagama kalavarude säästev kasutamine ja kohalike kogukondade areng.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) ELil on mitu kalanduse partnerluslepingut, mis annavad talle juurdepääsu mitmesugustele püügipiirkondadele. Vastutasuks suunab EL raha nende riikide majandusse, kellega partnerluslepingud sõlmitakse. Nii aitab EL arenguriike, tehes samal ajal ELi kaluritele kättesaadavaks kvaliteetsed kalapüügipiirkonnad, et edendada kalurite majandustegevust, mis on ELi majandusele väga oluline.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Praegusel juhul tuleb metoodiliselt ja sihikindlalt lahendada kaks probleemi. Esimene neist on seotud püügikvootidega ning teine on seotud teadmiste ja kogemuste vahetamisega, mis puudutavad kalapüüki ning Vaikse ookeani kala töötlemise ja säilitamise tehnoloogiaid. Loodan, et kõikide lepingus loetletud aspektide puhul keskendutakse koostöö ja vastastikuse kogemuste vahetamise edendamisele.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Kahepoolsed kalanduse partnerluslepingud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel toovad ELile märkimisväärset majanduslikku kasu. Nüüd peetakse läbirääkimisi ELi ja Saalomoni Saarte vahelise uue lepingu üle. Uue lepingu puudusteks on laevaomanike maksete suurendamine, väiksem tasuvus ELi jaoks võrreldes teiste tuunipüügilepingutega ning väiksemate püügikvootide juures ELi rahalise toetuse suuruse säilimine.

Raportööri sõnul on lepingu positiivseteks aspektideks järgmised asjaolud: Saalomoni Saared vajavad makromajandusliku stabiilsuse säilitamiseks välisvaluutareservi, kokkulepitud võrdluskogus (4000 tonni kala) on ELi jaoks suhteliselt suur kogus ja piirkondlikul tasandil tuleb teha koostööd, et tagada kalavarude säästev kasutamine ELi vetest väljaspool. Ma jäin erapooletuks, sest võrreldes kuludega ei ole eelised ELi jaoks piisavalt selged.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Euroopa Liidu ja Saalomoni Saarte partnerluslepingut käsitleva ettepaneku poolt, sest minu arvates teenib see leping põhimõtteliselt mõlema poole huve. Leian, et piirkondlikul tasandil tehtav koostöö annab suurepärase võimaluse tagada kalavarude säästev kasutamine ELi vetest väljaspool ja edendada kalanduse haldamist.

Lepinguga luuakse stabiilne juriidiline raamistik ning tagatakse Saalomoni Saartele sissetulek vähemalt kolmeks aastaks, kusjuures osa sellest sissetulekust kasutatakse riigi kalanduspoliitika rakendamise toetamiseks. Sidemete säilitamine Saalomoni Saarte kalandussektoriga on suuresti ELi huvides, sest sellega aidatakse kaasa ELi tuunipüügisektori säilimisele Vaikses ookeanis ja saavutatakse juurdepääs suurele kogusele kalale.

  Aldo Patriciello (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan kolleeg Patrão Nevest selle eest, et ta juhtis Euroopa Parlamendi tähelepanu partnerluslepingu uuendamisele Saalomoni Saartega.

Ma hääletasin poolt, sest selle lepingu alusel edendatakse koostööd piirkondlikul tasandil, mis vastab Euroopa eesmärgile tugevdada piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raamistikku ja seeläbi edendada kalanduse haldamist. Ma toetan ka raportööri soovitusi komisjonile, eriti soovitust tagada, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu koheldaks võrdsetel alustel seoses õigusega nõuetekohaselt esitatud teabele, et neil oleks võimalik hinnata iga rahvusvahelise kalanduslepingu täitmist ja teostada selle üle järelevalvet.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle kalanduse partnerluslepingu sõlmimise poolt, sest minu arvates teenib see leping põhimõtteliselt mõlema poole huve, andes ELile õiguse püüda aastas 4000 tonni tuunikala, mis on ELi tööstuse ja turu jaoks märkimisväärne kogus, ning teisalt tagades Saalomoni Saartele märkimisväärsed rahalised ressursid, mida osaliselt kasutatakse riigi kalanduspoliitika rakendamiseks. Siiski leian, et tuleb astuda kõik sammud, mis on vajalikud raportis õigustatult esile tõstetud probleemide lahendamiseks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Euroopa Ühenduse ja Saalomoni Saarte vaheline kalanduskokkulepe kaotas kehtivuse möödunud aasta oktoobris. Uus protokoll kehtib 2009. aasta 9. oktoobrist 2012. aasta 8. oktoobrini ning seda kohaldatakse juba ajutiselt, kuni Euroopa Parlamendi nõusolekumenetlus veel kestab. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt võib Euroopa Parlament nõusoleku anda või selle andmata jätta. Kuigi enamik Euroopa Parlamendi liikmeid hääletas poolt, oli meie, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon vastu.

Raport: David Casa (A7-0325/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma jagan raportööri seisukohta, et komisjon ei peaks uurima mitte ainult konkreetselt hariliku käibemaksumäära ja muude käibemaksumäärade küsimust, vaid ka uue käibemaksustrateegiaga seonduvat, sealhulgas käibemaksu kohaldamisala ning erandeid. Praegune käibemaksusüsteem, mis muutub maksumäärade poolest järjest keerulisemaks, ei pea sammu siseturu arenguga ning see seab ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ebasoodsasse olukorda. Mäletatavasti on Euroopa Parlament komisjoni hoiatanud, et praegusel käibemaksusüsteemil (nii nagu liikmesriigid selle on kavandanud ja seda rakendavad) on puudused, mida petturid ära kasutavad ning mille tõttu kaotatakse miljardeid eurosid maksutulu. Ma olen rahul komisjoni kavatsusega avaldada käibemaksusüsteemi läbivaatamist käsitlev roheline raamat, et luua ettevõtetele soodsam keskkond ning liikmesriikide seisukohast lihtsam ja tugevam süsteem.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt. Komisjon soovitab oma ettepanekus pikendada 5 aasta võrra praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt on ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär 15%. Seega ei avalda ettepanek mõju maksumääradele. Komisjoni ettepaneku kohaselt jõustub pikendus 1. jaanuaril 2011 ja kehtib 31. detsembrini 2015. Et tagada maksumäärade alal saavutatud ühtluse säilimine, esitas komisjon kahel korral ettepanekud, millega nähti ette hariliku maksumäära vahemik, kusjuures alammäär on 15% ja ülemmäär 25%. See vahemik tuletati liikmesriikides kohaldatavatest harilikest maksumääradest, mis on alati varieerunud 15%-st 25%-ni. Nõukogu muutis mõlemat maksumäärade lähendamise ettepanekut ja säilitas üksnes alammäära kindlaksmääramise põhimõtte. Ma olen komisjoniga ühel meelel selles, et pikendamise eesmärk ei ole mitte ainult tagada ettevõtetele vajalik õiguskindlus, vaid ühtlasi anda võimalus edaspidi hinnata, milline võiks olla asjakohane harilik käibemaksumäär ELi tasandil. Ma leian, et tulevases käibemaksusüsteemi läbivaatamise rohelises raamatus ei peaks komisjon uurima üksnes konkreetselt hariliku käibemaksumäära ja muude määrade küsimust, vaid ka uue käibemaksustrateegiaga seonduvat, sealhulgas käibemaksu kohaldamisala ning erandeid.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan raportöör Casat selle raporti koostamise eest, mis võimaldab meil käibemaksu ja maksustamise ühtlustamise ülimalt olulisele teemale värske pilguga vaadata.

Ma toetan raportööri väidet, et praegune käibemaksusüsteem (osaliselt selle kasvava keerukuse tõttu) ei ole pidanud sammu siseturu arenguga ning seab ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, tegelikult ebasoodsasse olukorda, mõjutades märkimisväärselt nende konkurentsivõimet. Praegustes maksustamise õigusaktides on ka mitmeid lünki, mida maksupetturid võivad enda ebaseaduslikes huvides ära kasutada.

Seetõttu toetan komisjoni ettepanekut lükata edasi ühise käibemaksusüsteemi loomine, et tagada ettevõtetele vajalik õiguskindlus, kuid teen samas komisjonile üleskutse viia oma analüüs võimalikult kiiresti lõpule ja koostada käibemaksusüsteemi läbivaatamise roheline raamat, kaasates Euroopa Parlamendi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega. Ma toetan Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 113 põhinevat komisjoni ettepanekut pikendada 5 aasta võrra praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt on ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär 15%.

Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekute seas on minu arvates eriti asjakohane see, et uue käibemaksustrateegia eesmärk peaks olema halduskoormuse vähendamine, maksutõkete kõrvaldamine ja ärikeskkonna parandamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega tööjõumahukate ettevõtete jaoks, tagades seejuures pettusevastase süsteemi tugevuse.

  Corina Creţu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma leian, et kui 15% alammäära nõuet on kavas jälle pikendada, tuleb käibemaksu alammäära rangelt kontrollida. Lisaks peaks minu arvates meile rohkem muret tegema asjaolu, et järjest kasvab nende ELi liikmesriikide arv, kus valitsus tõstab käibemaksumäära võimalikult kõrgele, et tulla toime majanduskriisist tingitud probleemidega. See meede lämmatab majandust ja inimeste elu ning osutab toimivate lahenduste puudumisele. Seoses sellega kutsun üles vältima ülemäärast maksustamist ja võtma vastu lõpliku ühtlustatud käibemaksusüsteemi.

  George Sabin Cutaş (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates vajab Euroopa Liit uut käibemaksustrateegiat. EL peab kasutama seda strateegiat selleks, et vähendada bürokraatiat ja kõrvaldada rahalised takistused, mis pidurdavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut. Ma arvan ka, et käibemaksu alammäära üleminekukorra pikendamine kuni 31. detsembrini 2015 võib aidata vältida struktuurset tasakaalustamatust Euroopa Liidus.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Komisjoni ettepanek pikendada nõuet, mille kohaselt ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär on 15%, põhineb õiguskindluse põhimõttel. Kuna ma kindlasti ei ole selle põhimõtte vastu, hääletasin ma ettepaneku poolt. Pean siiski rõhutama, et selle maksu suhtes on kiiresti vaja võtta põhjalikumaid meetmeid. Need meetmed peavad olema suunatud Euroopa Liidu maksunduse konkurentsivõime tagamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaitsmisele vajalikul määral. Üha selgemaks saab, et maksupoliitika ei ole neutraalne. Käibemaksu edulugu ei saa ega tohi takistada selle maksu kohandamist uutele oludele.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Komisjon on teinud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 113 põhineva ettepaneku pikendada 5 aasta võrra praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär on 15%. Seega ei avalda ettepanek mõju maksumääradele.

Komisjoni ettepaneku kohaselt jõustub pikendus 1. jaanuaril 2011 ja kehtib 31. detsembrini 2015. Pikendamise eesmärk ei ole mitte ainult tagada ettevõtetele vajalik õiguskindlus, vaid ühtlasi anda võimalus paremini hinnata, milline võiks olla asjakohane harilik käibemaksumäär ELi tasandil. Praegune käibemaksusüsteem, mis muutub järjest keerulisemaks – ja mitte ainult maksumäärade poolest –, ei pea sammu siseturu arenguga ning seab ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ebasoodsasse olukorda. Pealegi, nagu Euroopa Parlament on varem osutanud, on praegusel käibemaksusüsteemil (nii nagu liikmesriigid selle on kavandanud ja seda rakendavad) puudused, mida petturid ära kasutavad ning mille tõttu kaotatakse miljardeid eurosid maksutulu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) See raport käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ. Nimetatud direktiiviga kehtestati käibemaksu alammääraks 15%, mille kehtivust on kavas pikendada praeguse perioodi lõppedes (see pidi lõppema tänavu aasta lõpuks) veel viieks aastaks, kuna kokkulepet käibemaksumäärade lõpliku ühtlustamise kohta ei ole suudetud saavutada.

Samas on raportöör kasutanud võimalust anda nõukogule mõned soovitused, eelkõige uue käibemaksustrateegia kohta, mille eesmärk raportööri arvates peaks olema „maksutõkete kõrvaldamine ja ärikeskkonna parandamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega tööjõumahukate ettevõtete jaoks, tagades seejuures pettusevastase süsteemi tugevuse”. Samuti kasutab raportöör võimalust nõuda nõukogult, et lõplikule korrale mindaks üle enne 31. detsembrit 2015, kusjuures komisjon peaks esitama 2013. aastaks õigusakti ettepanekud üleminekuajal kehtiva praeguse käibemaksu alammäära asendamiseks lõpliku korraga.

Me jälgime seda küsimust väga tähelepanelikult, arvestades negatiivseid tagajärgi, mis võivad kaasneda 2013. aastal esitatava ettepanekuga.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut pikendada 5 aasta võrra ehk kuni 31. detsembrini 2015 praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär on 15%. Tavalises olukorras oleks see soovitatav, kuid praeguse majanduskriisi ajal on see pigem vajalik. Maksukonkurents, mille tulemusena käibemaksumäärad langesid, oleks laastav nende riikide jaoks, kus püütakse säilitada avalike teenuste vastuvõetav tase.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Me peaksime meeles pidama, et praegune käibemaksusüsteem, mis muutub järjest keerulisemaks – ja mitte ainult maksumäärade poolest –, ei pea sammu siseturu arenguga. See seab ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ebasoodsasse olukorda.

Pealegi, nagu Euroopa Parlament on varem osutanud, on praegusel käibemaksusüsteemil (nii nagu liikmesriigid selle on kavandanud ja seda rakendavad) puudused, mida petturid ära kasutavad ning mille tõttu kaotatakse miljardeid eurosid maksutulu. Uues käibemaksustrateegias tuleks seega keskenduda käibemaksueeskirjade uuendamisele nii, et sellega edendatakse aktiivselt siseturu eesmärke. Uue käibemaksustrateegia eesmärk peaks olema halduskoormuse vähendamine, maksutõkete kõrvaldamine ja ärikeskkonna parandamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega tööjõumahukate ettevõtete jaoks, tagades seejuures pettusevastase süsteemi tugevuse.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Tegemist on Euroopa ettevõtluse kui terviku arengu seisukohalt väga olulise küsimusega. Tuleb kehtestada käibemaksumäärade ühtlustatud süsteem, mida saab kohaldada iga Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes. Meil peab olema üldine pikaajaline maksusüsteem, mis hõlmab kõiki ettevõtluse ja tööstuse liike. Vaid siis võime loota, et saavutame maksupoliitika rakendamisel edu. Lätis valitseb praegu olukord, kus eri poliitikud ei mõista ebastabiilse maksusüsteemiga kaasnevat ohtu, muutes eelarveaukude lappimiseks pidevalt maksustamise õigusakte. See vähendab oluliselt tulevikus maksukoormuse vähendamise võimalusi ning toob enesega kaasa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete massilise likvideerimise. Leian, et komisjoni algatus on õigeaegne.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Käibemaksu alammäärade ühtlustamine moodustab Euroopa maksumäärade ühtlustamise ühe osa. Me peame aga sellisele ühtlustamisele vastu seisma. Ühelt poolt võib see viia katseteni kehtestada tagaukse kaudu ELi maksustamisvõim ning teiselt poolt on sellise reguleerimise puhul tegemist sekkumisega liikmesriikide suveräänsusse. Liikmesriikidele peab jääma oma maksumäärade kehtestamise õigus, sest iga riik peab ise otsustama oma prioriteetide üle ja see otsus on seotud sellega, kui palju raha riik eri valdkondadele kulutab. Kõik see peegeldab ka Euroopa ajaloolist arengut. Me peame tagasi lükkama maksu alammäärade nõuded, et väheneks ühetaoliseks muutmise surve, ELi bürokraatia ja Brüsseli keskvõimu voli.

Ma olen kindlalt vastu käibemaksu 15% kohustusliku alammäära pikendamisele veel viieks aastaks. EL peaks keskenduma koostööle seoses maksupettustega, mille tõttu just käibemaksusüsteemides jääb saamata miljardeid eurosid. Selles valdkonnas on meetodeid, mis vääriksid edasist arutelu.

  Claudio Morganti (EFD) , kirjalikult. – (IT) Raport pikendab üleminekukorda, mis kehtestati nõukogu direktiiviga 92/77/EMÜ. Selle direktiiviga määrati kindlaks käibemaksu alammäär, sätestades, et harilik maksumäär ei tohi olla madalam kui 15%.

Nüüd on tavaks kehtestada alammäärad, sest me pole veel saavutanud Euroopa Liidu püsivat maksude ühtlustamise süsteemi kaudse maksustamise vallas. Mis puudutab käibemaksu, siis see võimaldab meil vältida struktuurilist tasakaalustamatust ja konkurentsimoonutusi, mis tulenevad üha suurematest erinevustest liikmesriikides kohaldatavate harilike maksumäärade vahel. Kohaldatavad harilikud maksumäärad on praegu 15–25%. Selline erinevus on piisav, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

Edasilükkamine võimaldab anda ettevõtetele vajaliku õiguskindluse ning lisaks täiendavalt hinnata, milline võiks olla rahuldav harilik käibemaksumäär kõikjal ELis. Komisjonile tehakse ka üleskutse avaldada võimalikult kiiresti uut käibemaksustrateegiat käsitlev roheline raamat ja alustada konsultatsioone maksustamise tulevase ühtlustamise teemal. Ma hääletasin poolt ja jään ootama maksustamise ühtlustamise süsteemi, mille tulemusena kehtestatakse ühtne käibemaksumäär kogu Euroopa Liidus.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin David Casa raporti poolt ja tunnustan teda koostöö eest majandus- ja rahanduskomisjoniga.

Raporti eesmärk on pikendada 5 aasta võrra praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär on 15%. Raportis rõhutatakse ühtse alammäära tähtsust ning sellele lisaks juhitakse tähelepanu vajadusele töötada välja uus käibemaksustrateegia, kuivõrd praegune süsteem, mis muutub järjest keerulisemaks – ja mitte ainult maksumäärade poolest –, ei pea sammu siseturu arenguga.

Nagu märkis ka Mario Monti oma raportis ühtse turu taaskäivitamise kohta, võib ühtsete maksumäärade puudumine ja erinev elukallidus liikmesriikides tekitada tingimused, mis kahjustavad ühtse turu eesmärki. See seab Euroopa ettevõtted, eriti VKEd, ebasoodsasse olukorda.

Pealegi satub praegune käibemaksusüsteem, nagu liikmesriigid selle on kavandanud ja nagu nad seda rakendavad, sageli piiriüleste pettuste ohvriks, mille tõttu kaotatakse miljardeid eurosid maksutulu.

  Aldo Patriciello (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan raportöör Casat selle raporti koostamise puhul, mis võimaldab meil taas käsitleda käibemaksu ja maksustamise ühtlustamise üliolulist teemat.

Olen nõus raportööri seisukohtadega. Nimelt, et praegune käibemaksusüsteem ei pea sammu siseturu arenguga, vaid vastupidi, seab ettevõtjad ja VKEd ebasoodsasse olukorda, mõjutades oluliselt nende konkurentsivõimet.

Seetõttu toetan komisjoni pikendamisettepanekut, et luua ühine käibemaksusüsteem ja tagada ettevõtetele vajalik õiguskindlus, kuid teen samas komisjonile üleskutse viia oma analüüs võimalikult kiiresti lõpule ja koostada koostöös Euroopa Parlamendiga roheline raamat käibemaksusüsteemi läbivaatamise kohta.

  Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti poolt. Pean siiski rõhutama, et käibemaksusüsteemi lõpliku korra kehtestamise järjestikused edasilükkamised iseloomustavad ummikseisu, millesse Euroopa lõimimine on sattunud. Me kõik teame, et isegi kui komisjon esitaks peagi ettepaneku käibemaksusüsteemi läbivaatamise kohta, ei läheks maksumäärade ühtsemaks muutmise ettepanek läbi, sest liikmesriikidel on erinevad huvid, nagu ilmneb nõukogus. Meil oleks kasulik meeles pidada, et kuigi käibemaks on regressiivne, on see alati olnud ja on edaspidigi erakorraline maksumeede, mis on nõukogu ja komisjoni poolt peale surutud kokkuhoiupoliitika teenistuses.

Liikmesriikide nn eelarvetasakaalu nõue on praegu üks peamisi takistusi käibemaksumäärade lähendamisel. Kui me meenutame, et mitu liikmesriiki lükkasid viivitamata tagasi komisjoni ettepaneku Euroopa käibemaksu kui liidu ühe sissetulekuallika kohta, peame tunnistama, et komisjonilt uue käibemaksustrateegia nõudmine ei näi olevat kuigi mõttekas.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, mis keskendub komisjoni ettepanekule pikendada 5 aasta võrra praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt on ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär 15%. Nagu ütleb ka raportöör, on oluline tunnistada, et käibemaksusüsteemi ennast tuleb põhjalikult muuta, et aktiivselt edendada siseturu eesmärke ning seega aidata kaasa soodsama ärikeskkonna loomisele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Seetõttu tervitan ma kogu südamest komisjoni kavatsust avaldada käibemaksusüsteemi läbivaatamist käsitlev roheline raamat.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Euroopa Parlamendi enamus hääletab selle raporti poolt, milles märgitakse järgmist. Euroopa Parlament, võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0331), võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0173/2010), võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ning võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0325/2010), kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides ELi toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2; palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi heaks kiidetud teksti muuta; palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE) , kirjalikult. − (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid. Käesolev raport ühise käibemaksusüsteemi ja hariliku maksumäära miinimumtaseme järgmise kohustuse kestuse kohta on ainult tervitatav. Selle raportiga fikseeritakse hariliku maksumäära miinimumtasemeks 15% 2015. aasta lõpuni. Euroopa Komisjon on küll teinud korduvalt ettepaneku viia ka maksumäära ülempiir 25% peale, kuid Euroopa Nõukogu ei ole seda toetanud. Samas ei ületa hariliku maksumäär üheski liikmesriigis praegu 25%. Eesti, kus käibemaksu harilik maksumäär on 20%, kuulub nende 19 liikmesmaa hulka, kus maksumäär on 20% või rohkem. Siinkohal tahangi märkida, et toetasin igati 15% miinimummäära pikendamist, mis annab võimalused igale liikmesmaale otsustada, kui suur tema maksumäär parajasti peab olema. Samuti tagab see raport õiguskindlust meie ettevõtjate jaoks, kes teavad, et järgmise viie aasta jooksul käibemaksu harilik maksumäär Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt ei tõuse.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Komisjon on teinud ettepaneku pikendada 5 aasta võrra ehk kuni 15. detsembrini 2015 praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt on ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär 15%. Eesmärk on säilitada ühtlustatud maksustruktuur kahe kohustusliku käibemaksumääraga ning ühtlustada maksumäärad 10% vahemikus, s.t vahemikus 15–25%. Liikmesriigid kohustuvad vältima praegu liikmesriikides kohaldatavat madalaimat ühtset käibemaksumäära ületava senise 10-protsendipunktise vahemiku suurendamist. Ma olen raportööriga ühel meelel, et praegune, järjest keerulisemaks muutuv käibemaksusüsteem ei pea sammu siseturu arenguga. Loodan ka, et komisjon uurib tulevikus hariliku käibemaksumäära küsimuse kõrval ka praeguse süsteemi muutmist üldisemalt, sealhulgas käibemaksu kohaldamisala ning erandeid, ning kohustub koostama uue käibemaksustrateegia. Eeltoodud põhjustel hääletasin ma selle raporti poolt.

  Marianne Thyssen (PPE) , kirjalikult. – (NL) Muidugi hääletasin ma David Casa raporti poolt. Lisaks olen ma nõus raportööri seisukohaga direktiivi suhtes ja tema esitatud raportimärkuste sisuga. Käibemaksusüsteemi üleminekukord kehtib Euroopa Liidus juba alates 1993. aastast. Katsed liikuda nn lõpliku korra poole on seni läbi kukkunud. Samas pole see põhjus edasistest püüdlustest loobuda.

Käibemaksusüsteem ei tähenda üksnes määrasid ja vahemikke; see peab olema lihtne, juriidiliselt kindel süsteem, mis toimib siseturul hästi, on kohandatud VKEdele ja välistab pettused. Komisjoni kavatsus sel teel jätkata on hea uudis. Tahaksin julgustada pädevat volinikku selle keerulise teemaga edasi tegelema.

  Viktor Uspaskich (ALDE) , kirjalikult. – (LT) Minu arvates tuleks uues käibemaksustrateegias pöörata erilist tähelepanu käibemaksueeskirjade uuendamisele, järgides põhimõtteid, mis aktiivselt edendavad siseturu eesmärkide saavutamist. Nagu märgib ka raportöör, ei pea praegune käibemaksusüsteem, mis muutub järjest keerulisemaks – ja mitte ainult maksumäärade poolest –, sammu siseturu arenguga. 2009. aasta jaanuaris tõsteti Leedus käibemaksumäära 18%-lt 19%-le ja septembris 21%-le. Oluline on, et tulevased muudatused ei vähendaks välisinvestorite huvi Leedu vastu. Me peame pakkuma soodsaid maksuplaneerimise võimalusi.

Uues käibemaksustrateegias tuleks eesmärgiks seada halduskoormuse vähendamine, maksutõkete kõrvaldamine ja ärikeskkonna parandamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Enne lõpliku otsuse tegemist peaks komisjon ulatuslikult konsulteerima nii avaliku kui ka erasektoriga. Konsultatsioonide käigus tuleks käsitleda käibemaksumäärasid, aga ka laiemaid küsimusi, näiteks käibemaksu ülemmäära kehtestamise soovitavust, käibemaksu struktuuri ning toimivust puudutavaid valikuid. Jään seega ootama komisjoni käibemaksusüsteemi läbivaatamise rohelist raamatut.

Raport: Burkhard Balz (A7-0314/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Euroopa Keskpanga (EKP) aastaaruande poolt, sest leian, et meetmed, mille eesmärk oli hoida inflatsioonimäär madalal, 2% ligidal, samal ajal suurendades turgudel likviidsust, hoidsid ära paljude finantsasutuste krahhi. Ma möönan samas, et EKP meetmete kogu potentsiaal ei leidnud rakendust, kuna likviidsus ei laienenud alati reaalmajandusele. Tuleks meenutada, et kriis algas finantskriisina ja kujunes hiljem ka majanduskriisiks.

Liikmesriikide valitsused ja EKP pidid reageerima kõige karmimale kriisile alates 1930. aastatest. Sisemajanduse kogutoodang vähenes, majandustegevus kahanes ja eelarve puudujääk suurenes, mistõttu maksulaekumised vähenesid ja valitsussektori võlad kasvasid enneolematult suureks: kriisieelsele tasemele tagasijõudmine on osutunud raskeks. See olukord on tingitud asjaolust, et ELis on jäänud tegemata struktuurireformid, mis on eriti ilmne Kreeka, aga ka teiste euroala riikide puhul. Seetõttu leian, et on oluline tegeleda finantssüsteemi nõrkade kohtadega ülemaailmsel tasandil ja võtta arvesse kõik kriisist saadud õppetunnid, parandades riskijuhtimise kvaliteeti ja finantsturgude läbipaistvust.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Raport Euroopa Keskpanga aastaaruande kohta näitab, et Euroopa Parlament on kogu Euroopa Liidus kapitalistide töötajavastaste rünnakute kõige järjekindlam eestvõitleja ja toetaja. Sisuliselt korratakse selles raportis oktoobris toimunud ELi tippkohtumisel vastu võetud lihtrahvavaenulikke otsuseid luua kontrollitud pankrotihalduse mehhanism, kehtestada stabiilsuse ja kasvu pakti rangemad tingimused ja määrata karistusi liikmesriikidele, kes neid tingimusi ei täida. Selles väljendatakse heameelt raha eraldamise üle börsisektorile ja teistele kapitalisektoritele ELi ja liikmesriikide tasandil, mille eesmärk on tagada kasumlikkuse säilimine selle kapitalistliku kriisi ajal. Raportis toetatakse kõiki töölisklassi ja lihtrahva vastu suunatud barbaarseid meetmeid, mida rakendavad kodanlikud valitsused kõikides ELi liikmesriikides. Et saada EL välja kapitalistlikust majanduskriisist, teevad kapitali poliitilised esindajad ettepaneku kiirendada kapitalistlikke ümberkorraldusi kõikides liikmesriikides, säilitamaks monopoolsete kontsernide kasumlikkus tööliste arvel, keda kutsutakse üles kriisi eest maksma. Iirimaa on kõige värskem, kuid kindlasti mitte viimane näide traagilistest tagajärgedest, mis monopolide suveräänsuse edendamisel ja nende kasumlikkuse soodustamisel töölisi ees ootavad.

  Jean-Pierre Audy (PPE) , kirjalikult. – (FR) Oma Saksa kolleegi Burkhard Balzi suurepärasele raportile tuginedes andsin poolthääle Euroopa Keskpanga aastaaruande resolutsioonile. Olles Lissaboni lepingu jõustumisel omandanud ELi institutsiooni staatuse, ei saa EKP – olles samas sõltumatu – olla ükskõikne soovide suhtes, mida väljendavad Euroopa inimesed, keda esindavad nende parlamendid, või liikmesriikide valitsused. Seetõttu toetan üleskutset muuta EKP töö ja otsuste tegemine läbipaistvaks. Kriisi ajal langetas EKP intressimäärad 1%ni ning jätkas oluliste ja pretsedenditute mittestandardsete krediiditoetuse meetmete rakendamist kogu 2009. aasta vältel. Need meetmed on vilja kandnud. Ma toetan mõtet, et nendest meetmetest loobumine peab olema hoolikalt ajastatud ja kooskõlastatud liikmesriikide valitsustega. Eelkõige oleks kasulik, kui EKP hindaks kriisist väljumiseks inflatsiooni oma rahapoliitikas sekkumismäärade kehtestamisel ülemaailmsel, mitte piirkondlikul tasandil.

  Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2009. aasta aruande kohta märgitakse, et varem ei peetud stabiilsuse ja kasvu pakti põhimõtetest alati täielikult kinni, mistõttu on vaja tagada, et tulevikus rakendataks seda pakti liikmesriikides senisest sidusamalt ja tõhusamalt. Ma toetasin seda resolutsiooni ning leian, et rahaliit vajab majanduspoliitika tugevat kooskõlastamist ja et makrotasandi usaldatavusjärelevalve puudujääkide vähendamiseks tuleb luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Kontseptsioon, mille kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annaks ainult hoiatusi ja soovitusi ilma tegeliku jõustamiseta, ei ole minu arvates tõhusa rakendamise ja vastutuse poolest rahuldav ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ei saa ise erakorralist olukorda välja kuulutada. Seetõttu tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule anda suuremad volitused. Eriti oluline on üleskutse, et komisjon ei piirduks lihtsalt reitinguagentuuride määruse muutmisega, et suurendada reitinguagentuuride vastutust, vaid esitaks ettepaneku Euroopa reitinguagentuuri loomiseks, mis lihtsustaks liikmesriikide majandusliku ja finantsseisundi objektiivset hindamist.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et mõne euroala riigi finantskriis on tõsine küsimus, mis näitab eurotsooni teatud puudujääke, ning kuna minu arvates viitab see reformide ja majanduspoliitika parema kooskõlastamise vajadusele. Ma olen nõus ka üleskutsega, et stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldataks piiranguteta ja sidusamalt, olles seisukohal, et pakti tuleks võimalike vastuolude tuvastamiseks täiendada varase hoiatamise süsteemiga, näiteks nn Euroopa poolaasta kujul, et mitte ainult edendada järelevalvet ja majanduspoliitika kooskõlastamist eesmärgiga tagada eelarvetasakaal, vaid tegelda ka väljaspool eelarvet oleva makromajandusliku tasakaaluga ja tugevdada täitemenetlust.

Rahaliit vajab majanduspoliitika jõulist ja tihedamat koordineerimist, et olla tugev. Ma kutsuksin komisjoni üles esitama ettepanekuid stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamiseks ning lisama sinna konkreetsed eesmärgid, mis käsitlevad konkurentsialase lõhe kaotamist Euroopa riikide vahel, et stimuleerida töökohti loovat majanduskasvu.

  Lara Comi (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hindan Euroopa Keskpanga jõupingutusi kõrgelt. Minu arvates on EKP näidanud, et ta suudab saavutada talle seatud eesmärke ja et tema tehniliste teadmiste tase on alati olnud nende olukordade kõrgusel, millega ta on silmitsi, sealhulgas niisuguste tõsiste kriiside ajal nagu praegune.

Samas peaksid juba peamiste makromajanduslike näitajate ootamatud hälbed sundima meid peatuma ja mõtlema rahapoliitika ja reaalmajanduse vahel toimivatele vahemehhanismidele. Seetõttu tuleks minu arvates luua muid järelevalve- ja kontrolliasutusi, et toetada EKPd, kuid ennekõike selleks, et hõlmata vastutusalad, mida seni ei ole nii olulisteks peetud.

Muu hulgas tekitab muret Eesti peatne ühinemine euroalaga. Laienenud rahaliit eeldab tegelikult suuremat sisemist ühtekuuluvust. Lisaks selle Balti riigi makromajanduslikele näitajatele tuleb tõdeda, et ELi standardite kohaselt tuleb saavutada euroala riikide vahel suurem vastastikune lähenemine, muu hulgas selleks, et suurendada nende institutsioonide tegutsemissuutlikkust, mis kaitsevad euroala stabiilsust ja väärtust.

  Corina Creţu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin EKP 2009. aasta aruande poolt. EKP jätkas oma 2008. aasta poliitikat, mille eesmärk oli hoida inflatsioonimäär 2% ligidal, suurendades turgudel likviidsust. Seepärast langetas ta intressimäärad 1%ni ja jätkas 2008. aastal kasutusele võetud mittestandardsete meetmete rakendamist kogu 2009. aasta jooksul. Suurendatud krediiditoetuse viis peamist elementi olid fikseeritud intressimääraga likviidsuse pakkumine piiramatus mahus märkimine, tagatiste nimekirja laiendamine, refinantseerimistehingute pikemad tähtajad, likviidsustoetused välisvääringutes ja finantsturgude toetamine piiratud, kuid siiski suuremahulise tagatud võlakirjade ostukava abil. Nende programmide puhul on vaja tihedat koostööd ELi liikmesriikide valitsustega, eriti arvestades kriise, mis on tabanud Kreekat ja nüüd Iirimaad, ning selliste kriiside sünget väljavaadet levida.

  George Sabin Cutaş (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin EKP 2009. aasta aruannet käsitleva raporti poolt, sest minu arvates pakutakse selles välja mitmeid meetmeid, mis võiksid Euroopa Liidu majandusele kasulikud olla. Nende hulka kuulub alalise mehhanismi loomine, mille eesmärk on kaitsta euroala spekulatiivsete rünnakute vastu, reitinguagentuuride tegevuse jälgimine ja võimaliku Euroopa reitinguagentuuri kavandamine. Oma fraktsiooni esindava raportöörina juhtisin ma tähelepanu ka praeguse stabiilsuse ja kasvu pakti puudustele. Pakti tuleks täiendada varase hoiatamise süsteemiga, mis tugevdaks majanduspoliitika kooskõlastamist Euroopa Liidus.

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest pooldan euroala riikide majanduspoliitika paremat kooskõlastamist, arvestades puudujääke, mille finantskriis on praeguses süsteemis esile toonud. Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamisele suunatud ettepanekutes tuleb arvesse võtta konkurentsilõhet Euroopa riikide vahel, et ergutada majanduskasvu, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu töökohtade loomisele.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune kriis annab võimaluse analüüsida ja parandada asju, mida on varem valesti tehtud. Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine ning pakti täitmise järelevalve on hädavajalikud, et vältida edaspidist tasakaalustamatust euroalal. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomine ja järelevalvekomiteede asendamine kolme uue järelevalveasutusega on parema majandusliku järelevalve seisukohalt kasulikud meetmed. Ma olen raportööriga nõus, et finantsturgude reguleerimise algatuste puhul on vaja tegutseda järelemõeldult. Me oleme varemgi öelnud, et suurem reguleeritus ei tähenda ilmtingimata paremat reguleerimist.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumine andis Euroopa Keskpangale (EKP) ELi institutsiooni staatuse, mis suurendab Euroopa Parlamendi vastutust ELi institutsioonina, mille kaudu EKP on aruandekohustuslik Euroopa kodanike ees. EKP 2009. aasta aruandes käsitletakse peamiselt EKP reageerimist kriisile, sellest väljatuleku strateegiat ja juhtimisteemasid. Finantskriis, mis algas umbes kaks aastat tagasi USA sub-prime-laenude kriisiga, levis kiiresti Euroopa Liitu ja muutus ka majanduskriisiks, mis tabas reaalmajandust. Reaalne SKP vähenes euroalal 2009. aastal 4,1%, keskmine valitsemissektori eelarve puudujääk kasvas umbes 6,3%ni ning riigivõla suhe SKPsse kerkis 69,4%lt 2008. aastal 78,7%ni 2009. aastal.

EKP tegutses õigesti, langetades intressimäärad 1%ni ning jätkates oluliste ja pretsedenditute mittestandardsete krediiditoetuse meetmete rakendamist. Need meetmed hoidsid ära paljude finantsasutuste krahhi. Likviidsus ei laienenud siiski alati reaalmajandusele. Kriis on selgelt osutanud vajadusele tagada finantsturgude suurem läbipaistvus ja parem riskijuhtimine ning riigi rahanduse usaldusväärsus, aga ka tungivale vajadusele taastada usaldusõhkkond

  Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Rahvusvaheline finantssüsteem on tõepoolest igas mõttes ebamoraalne. Viimased sündmused Iirimaa kriisis on andnud pankadele kindlustunde, et neil on võimalik jätkata oma aktsionäridele kopsaka tulu teenimist ja pikas plaanis riskide võtmist, kuna liikmesriigid ja Euroopa maksumaksjad päästavad nad alati välja. Kasumid erastatakse, kuid suured kahjumid jäetakse riigi kanda. Üks pool võidab alati ... On paradoksaalne ja lausa skandaalne, et Iirimaa riigivõlast tingitud aktsiaturu ebastabiilsus järgnes otseselt abile, mida riik oma pankadele andis. See abi suurendas riigi eelarvepuudujääki veelgi ja kasvatas riigivõlga hüppeliselt. Pealegi spekuleerivad needsamad päästetud pangad või nende sõsarpangad nüüd riigi vastu. Kuid peamine õppetund, mille me sellest kõigest oleme saanud, on see, et euro ripub veskikivina liikmesriikide kaelas ja et Euroopa Keskpanga poliitika, nagu ka euro vahetuskurss, on kavandatud nii, et tuua kasu üksnes Saksamaale. Kõige paremini on läinud liikmesriikidel, kes säilitasid mõningase paindlikkuse seoses omavääringu ja vahetuskurssidega. Nad säilitasid riigi vääringu! On viimane aeg, et kõik sellest oma järeldused teeksid.

  Alan Kelly (S&D) , kirjalikult. – See Euroopa Parlamendi algatus on sel aastal eriti tähtis, kuna annab parlamendiliikmetele võimaluse avaldada arvamust selle kohta, kuidas Euroopa Keskpank on panganduskriisile reageerinud. Meie hääletus andis võimaluse avaldada arvamust ka praeguse majandusolukorra mõnede muude tahkude, näiteks kriisi põhjuste, juhtimise ja finantsturgude reformimise kohta. On oluline, et Euroopa Liidu rahvaste esindajate häält sel olulisel teemal kuulda oleks.

  Thomas Mann (PPE) , kirjalikult. – (DE) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Keskpanga (EKP) 2009. aasta aruandele, kuna sellest ilmneb selgelt EKP järjekindel tegevus ja tema esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. EKP tegutses ja reageeris 2009. aasta kriisis tulemuslikult. Olles sõltumatu ja sihikindel, pani EKP aluse püsivale usaldusõhkkonnale. Meie kõige tähtsamat ettepanekut olukorra parandamiseks tuleks järjekindlalt ellu viia. Teisisõnu, EKP peaks muutma oma tegevuse läbipaistvamaks, et veelgi suurendada oma legitiimsust. 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni leping andis EKPle Euroopa Liidu institutsiooni staatuse. Ma olen sellega väga rahul, sest EKP annab ennekõike aru Euroopa Parlamendile – paljud inimesed ei tea seda. EKPl peab endist viisi olema võimalik teha oma rahanduspoliitilisi otsuseid igasugusest poliitilisest mõjutamisest sõltumatult ja põhjendada neid otsuseid kodanikele, keda me esindame.

EKP oli ja on usaldusväärne liitlane, kes aitab leida tasakaalu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsuse tagamise ja riigivõla vajalikul määral vähendamise vahel. EKP on alati rõhutanud, et euroala vajab stabiilsuspakti, millega kaasnevad volitused. Seda põhimõtet tuleb sõna-sõnalt rakendada ning seda ei tohi vältida ega õõnestada.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin EKP 2009. aasta aruannet käsitleva raporti poolt. Meie fraktsioon (S&D) kasutas seda raportit selleks, et nõuda meie põhiliste makromajanduspoliitiliste põhimõtete rakendamist, milleks on muu hulgas liikmesriikide makromajanduspoliitika kooskõlastamine, alaline kriisiohjamisraamistik, tugevdatud stabiilsuse ja kasvu pakt, Euroopa reitinguagentuuri loomise võimalus, VKEdele krediidi andmine ning ja kriisi järel riikliku abi järkjärguline vähendamine.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kogu maailmas levinud tõsine majanduskriis annab ELis väga teravalt tunda. Euroopa Keskpanga vastumeetmed kriisile on olnud tulemuslikud, kuigi aeg-ajalt jäi EKP oma meetmetega hiljaks või tegutses liiga leebelt, eriti intressimäärade vähendamise poliitika puhul, mis Ühendkuningriigil ja USA Föderaalreservil oli radikaalsem ja tulemuslikum.

Me peame tehtud vigadest õppima, et neid tulevikus vältida. Mõne euroala riigi finantskriis on euroala jaoks tervikuna tõsine küsimus ja osutab euroala puudujääkidele. See viitab reformide ja majanduspoliitika parema kooskõlastamise vajadusele euroalal. Seda ülesannet peavad täitma kõik euroala riigid, et euroala oleks võimalik tugevdada ja praeguse surve alt kiiresti vabastada.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Burkhard Balzi raport ei selgita, mil viisil Euroopa Keskpank (EKP) kontrollis ning reguleeris tehinguid ja rahapoliitikat kriisi ajal. See on vaid katse rüütada EKP tegevust ebamääraste ja ettevaatlike väljenditega. Tegelikult on vaja olukord täpselt määratleda ning ennetada kõiki sümptomeid, mis ohustavad majanduse arengut. Alles siis saab teha õigeaegseid ettevalmistusi ning vältida selliseid võlgu nagu Kreeka 110 miljardi euro suurune eelarvepuudujääk, Ungari 28 miljardi euro suurune eelarvepuudujääk ja Läti 7,8 miljoni euro suurune eelarvepuudujääk. Siiski leian, et kokkuvõttes on EKP aruanne positiivne.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin kolleeg Balzi raporti poolt. Mul oli võimalus temaga kõnealuses küsimuses majandus- ja rahanduskomisjonis koostööd teha.

Euroopa Keskpank on viimaste aastate majanduskriisi ajal etendanud olulist ja põhjapanevat rolli ning panga esindajad on tihti aidanud tõsta esile euroala probleeme. Liikmesriigid ei ole EKPd alati kuulda võtnud, kuid kooskõlastamist Frankfurdis asuva institutsiooni kaudu saab vaid positiivseks pidada. Kreekale koostatud ja võimaldatud abipakett ning kiire reageerimine ei oleks olnud võimalik sellise autoriteedi ja asutuseta nagu EKP.

Euroopa järelevalveasutusi puudutava paketi hiljutise heakskiitmisega saab EKP suuremad volitused, et jälgida ja tõsta esile süsteemis esinevaid kõrvalekaldeid. See on oluline, nagu ka see, et EKP säilitaks oma sõltumatuse ega oleks ühegi liikmesriigi mõju all.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) EKP aastaaruandes käsitletakse EKP 2009. aastal rakendatud vastumeetmeid kriisile ja kriisist väljumise strateegiat. Selles raportis, mille poolt ma hääletasin, omistab Euroopa Parlament erilist tähtsust EKP 2008. aastal kriisi tõttu rakendatud erakorralistest meetmetest (1% intressimäär, turgudel likviidsuse suurendamine ja inflatsioonimäära hoidmine alla 2%) järkjärgulisele loobumisele.

See on eriti tähtis Kreeka ja teiste euroala riikide jaoks, kelle puhul majanduslangus 2009. aastal ei lõppenud, vaid vastupidi kujunes tõsiseks eelarvekriisiks. Seega peab EKP oma hoiaku muutmisel võtma arvesse uut olukorda ning muudatusi tuleb teha tihedas koostöös nende liikmesriikidega, keda võlakriis mõjutab.

  Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletan selle raporti vastu. Selles eiratakse või vähemalt alahinnatakse jahutavat mõju, mida avaldab avaliku sektori kulutuste vähendamise poliitika, mida enamik ELi liikmesriike asus koos ellu viima ajal, mil EL hakkas 2008. aastal alguse saanud suurt majanduslangust seljataha jätma. Selle raportiga nõustumine on samaväärne 2009. aastal rakendatud kooskõlastatud stiimulite poliitikast loobumise pooldamisega. Euroopa Keskpangas (EKP) valitsev neoliberaalne ideoloogia, mis tähendab alalist inflatsiooniohtu ka suure kasutamata tootmisvõimsuse korral, teeb euroalast finantsturgude pantvangi. See ideoloogia on naasnud ja meenutab meile, et kokkuhoiust ei piisa ning sellele peab lisanduma palkade nominaalne vähenemine ja tööturu edasine dereguleerimine.

Kuna kogunõudluse vähenemine mõjutab eelarve täitmist Kreekas ja Iirimaal 2011. aastal, ütleb EKP meile, et kokkuhoiupoliitika oli õige, kuid sellega ei mindud küllalt kaugele või sügavale. See raport on tõeline intellektuaalne pettus.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune majandus- ja finantskriis on osutanud vajadusele rakendada ELis reforme, mis aitavad tugevdada euroala majanduspoliitika kontrollimist ja kooskõlastamist ning taastada usaldus Euroopa riikide rahanduse vastu.

Selle tagamiseks astutakse olulisi samme, eelkõige Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomisega, mis aitab vähendada puudujääke makrotasandi usaldatavusjärelevalves ELi finantssüsteemis. Lisaks tuleb kindlasti edasi liikuda ettepanekutega tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti, et tagada eelarvetasakaal ning tegelda ka väljaspool eelarvet oleva makromajandusliku tasakaaluga ja tugevdada täitemenetlust. Selles raportis, mille poolt ma hääletasin, juhitakse tähelepanu ka asjaolule, et liikmesriikide valitsuste kokkuhoiupakettidega ei tohiks ohustada suutlikkust edendada majanduskasvu. Samuti rõhutatakse, et eelarve konsolideerimine peab olema tasakaalus vajadusega investeerida töökohtade loomisse ja jätkusuutlikku arengusse ning kasutada tuleks meetmeid ja vahendeid, mis annavad mõtte ja kindla ajakava kodanike kanda jäetud ohverdustele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Selles raportis antakse hinnang Euroopa Keskpanga (EKP) 2009. aasta aruandele ning EKP tööle 2009. aastal. Et Euroopa Parlamendi hinnang EKP 2008. aasta aruandele jäi 2009. aasta valimiste tõttu hiljaks, siis ei ole parlamendi viimasest hinnangust EKP tegevuse kohta kuigi palju aega möödunud. Raportis 2008. aasta kohta käsitleti peamiselt EKP tegevust finants- ja majanduskriisis. Kahjuks ei ole olukord muutunud. Siiani mõjutab kriis suuresti majandus- ja finantstegevust ning üha enam ka poliitikat. Ka EKP 2009. aasta aruandes käsitletakse seetõttu peamiselt EKP reageerimist kriisile, sellest väljatuleku strateegiat ja juhtimisteemasid.

  Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Keskpanga tegevus on viimasel ajal keskendunud finantskriisi vastu võitlemisele ning katsetele taastada majandus- ja rahaliidu stabiilsus. Niivõrd tõsise kriisi tagajärgedega toimetulemine eeldab riikidelt majanduse juhtimise uue mudeli rakendamist. Euroopa Keskpank peaks toetama meetmeid, mis võimaldavad taastada eelarvetasakaalu, soodustades olemasolevate laenude tagasimaksmist, selle asemel et anda uusi laene riikidele, mis on niigi suurtes võlgades.

Euroopa Liidu liikmesriikide finantskriis kujutab endast märkimisväärset ohtu euro stabiilsusele. Samuti osutab see puudujääkidele euroala toimimises ning vajadusele viia ellu reforme ja tagada Euroopa Liidu liikmesriikide tulemuslikum majanduslik stabiliseerimine. Lisaks tuleks töötada välja ennetavad mehhanismid juhuks, kui praegune kriis peaks muutuma teravamaks või liikuma uude faasi. Euroopa Liit ja euroala võivad väljuda kriisist koguni tugevamana kui enne, kuid me peame tegema viimastel kuudel saadud kogemustest õiged järeldused. Olen veendunud, et Euroopa Keskpanga ja ELi liikmesriikide valitsuste roll on selles protsessis keskse tähtsusega.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Euroopa Keskpanga (EKP) aastaaruandes uuritakse eelkõige seda, kuidas EKP reageeris finants- ja majanduskriisile. EKP reageeris kiiresti ja sekkus tulemuslikult. Võttes mitmeid erakorralisi meetmeid, õnnestus tal vähendada likviidsuse nappust turgudel. Kuid nüüd tuleb neist meetmetest ettevaatlikult ja järk-järgult loobuda, sest juba definitsiooni järgi ei saa „erakorralised meetmed” muutuda tavapäraseks. Pangad ja ka liikmesriigid, kes finantsturgude osaliste usalduse kaotuse tõttu olid rahaliste vahendite hankimiseks sunnitud tuginema EKP kui vahendaja sekkumisele, peavad taastama oma iseseisvuse. Keskpank rõhutab alatasa oma sõltumatust, kuid äsjase kriisi ajal ei näinud see enam olevat küllalt oluline, et meil oleks võimalik seda sõltumatuseks nimetada. Tulenevalt Iirimaale tehtud suurest rahasüstist, mis seisnes Iiri pangandussüsteemile antud erakorralistes laenudes ja valitsuse võlakirjade ostmises, peab nüüd EKP omakorda lootma, et Iirimaa võtab ELi päästepaketi vastu, et suuta jälle teenindada EKPlt saadud laene. EKP peab seisma vastu igasugusele katsetele muuta ta poliitiliseks organiks.

Raport: Christian Ehler (A7-0308/2010)

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi raport ELi tsiviil-sõjaliste võimete arendamise kohta tõstab esile ELi ja kapitali poliitiliste esindajate jälestusväärse imperialistliku olemuse. See on ELi imperialistlike sekkumiste ja inimsusevastaste kuritegude õudne käsiraamat. Selles toetatakse avalikult NATO uut doktriini, mis seisneb sise- ja välisjulgeoleku üha tihedamas seotuses, kutsudes ELi üles korraldama ja planeerima oma tsiviil- ja sõjalisi jõude nii, et EL saaks kombineeritud tsiviil- ja sõjalisi vahendeid kasutades otseselt sekkuda maailma igas paigas toimuvasse „kriisiohjamise” ja „rahu säilitamise” nimel. Monopolide poliitilised esindajad teevad tseremoonitsemata ettepaneku hulga meetmete kohta, mille eesmärk on suurendada ELi sõjaliste missioonide tõhusust, et tugevdada oma positsiooni imperialistide võitluses, mis käib enneolematu intensiivsusega nii ülemaailmsel tasandil kui ka ELis. Näiteks tehakse ettepanek ühtse kriisiohjamise peakorteri kujul ELi alalise operatsioonide keskuse loomise, uute integreeritud politseiüksuste, Euroopa eripolitseiüksuse parema kasutamise ja uute tsiviilreageerimisrühmade kohta ning soovitatakse tihendada koostööd NATOga, et NATO saaks tugineda ELi tsiviilvõimekusele ja et ELi võimekuse arendamisel lähtutaks NATO standarditest.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE) , kirjalikult. – (RO) On ilmselge, et sise- ja välisjulgeolek sõltuvad üha enam teineteisest. Seega on kriisiohjamis- ja konfliktide ennetamise põhimõtete ja võimete arendamine tegelikult investeering Euroopa Liidu kodanike turvalisusse. Euroopa välisteenistus peaks olema peamine osaline Euroopa tasandil tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisele ning konfliktide ennetamisele tõeliselt tervikliku Euroopa lähenemisviisi väljatöötamisel ja andma ELile piisavad struktuurid ning inim- ja finantsressursid tema üleilmsete kohustuste täitmiseks. Euroopa välisteenistuse loomisel tuleb ÜJKP struktuurid, sealhulgas kriisiohjamise ja planeerimise direktoraat, tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus, Euroopa Liidu sõjaline staap ja vaatluskeskus, viia Euroopa välisteenistuse koosseisu, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsesesse alluvusse ja vastutusalasse.

Kõrge esindaja otsene kohustus on tagada nende struktuuride integreerimine ja sidus toimimine. ELi tervikliku lähenemisviisi väljatöötamise soodustamiseks on vaja tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ning komisjoni alluvusse jäävate asjaomaste üksuste, eelkõige arengu, humanitaarabi, kodanikukaitse ja rahvatervise küsimustega tegelevate üksuste vahel.

  Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma tunnustan raportöör Ehlerit selle eest, et ta juhtis Euroopa Parlamendi tähelepanu Euroopa Liidu jaoks olulisele teemale, milleks on tsiviil- ja sõjaline koostöö.

Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna toetan vajadust tsiviil- ja sõjaliste võimete tihedama koostöö järele, et tagada tõhus reageerimine tänapäeva kriisidele ja julgeolekuohtudele, sealhulgas loodusõnnetustele.

Ma kiidan heaks ka idee koostada julgeolekut ja kaitset käsitlev ELi valge raamat, mis põhineks liikmesriikide ühiste kriteeriumide ja ühise ajakava alusel korraldatavatel süstemaatilistel ja rangetel julgeoleku- ja kaitseülevaadetel, ning milles määratletaks selgemini liidu julgeoleku- ja kaitse-eesmärgid, huvid ja vajadused olemasolevate vahendite ja ressursside kohaselt.

Ka hiljutine kriisiolukord Haitis osutas sellele, et Euroopa Liit peab tagama sõjalise toetuse, eriti õhutranspordivõimete parema kooskõlastamise ja kiiremat kasutuselevõtmise katastroofiabi korral. Arvestades selliste missioonide tähtsust, tuleks minu arvates rahastamist kiiremini kaaluda ning läbipaistvuse huvides tuleks iga missiooni jaoks luua eraldi eelarverida.

  Alain Cadec (PPE) , kirjalikult. – (FR) Raportöör väidab õigesti, et kriisiohjamisel tuleb tsiviil- ja sõjaliste jõudude tegevust paremini kooskõlastada ja paika kindlaks määrata tööjaotus. Strateegilise ja operatiivse mõõtme eristamine on praegu endiselt ebamäärane. Seetõttu toetan raportööri ettepanekut luua alaline peakorter, mis vastutab sõjaliste operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest. Seoses tsiviil- ja sõjaliste võimete arendamisega peaksid liikmesriigid kehtestama eesmärgid, mis vastavad nende personali lähetamise võimalustele. Samuti oleks kasulik tekitada tõeline rahaline solidaarsus liikmesriikide vahel. Ka suurem sünergia tsiviil- ja sõjalise otstarbega teadusuuringute vahel oleks suur eelis, sest see aitaks vältida kordusi ja dubleerimist ning seega tarbetuid kulutusi.

  Lara Comi (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ennemuiste öeldi „Si vis pacem, para bellum” („Kui tahate rahu, valmistuge sõjaks”). Õnneks on võidurelvastumise ajad nüüdseks möödas. Sellegipoolest on selle ladinakeelse fraasi aluseks olnud põhimõte asjakohane ka nüüd. Ei saa tõsiselt ja usutavalt pühenduda rahule, kui pole kindlaks määratud tingimusi rahu tagamiseks tõsiste, objektiivsete reeglite järgi.

Püüdmata sekkuda igasse tekkida võivasse vaidlusse, peaks ELi kui olulise majandusliku ja poliitilise jõu mõjuvõim olema tuntav juhtudel, mil on tegemist mis tahes liiki või laadi huvidega, sekkudes vajaduse korral ka sõjaliste vahenditega, et taastada kord ja rahu, mis on konfliktide lahendamise eeltingimuseks. Sellest järeldub, et suurem autonoomia koos tihedamate sidemetega NATO ja teiste olemasolevate organisatsioonidega võib Euroopa autoriteeti, usaldusväärsust ja sidusust vaid suurendada.

  Corina Creţu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Me tahame, et Euroopa välisteenistuse loomise tulemusena töötataks välja tõeliselt terviklik Euroopa lähenemisviis tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisele, konfliktide ennetamisele ja rahu tagamisele ning et EL saaks piisavad struktuurid ja rahalised vahendid ning piisavalt töötajaid üleilmsete kohustuste täitmiseks kooskõlas ÜRO põhikirjaga. Kuna ÜRO julgeolekunõukogul lasub peamine vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest, tuleb ELi ja ÜRO vahel seada sisse tihe koostöö tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisel ning eriti humanitaarabioperatsioonidel, kus juhtroll on ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürool (OCHA). Samas on soovitav seda koostööd tugevdada, eriti neis piirkondades, kus üks organisatsioon peab teise ülesanded üle võtma, seda eriti Kosovos saadud vastuoluliste kogemuste valguses.

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna olen nõus, et tõhus reageerimine tänapäeva kriisidele ja julgeolekuohtudele, sealhulgas loodusõnnetustele, peab sageli saama tugineda nii tsiviil- kui ka sõjalistele võimetele ning nõuab nende vahel tihedamat koostööd.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Me elame maailmas, kus ELi või selle liikmesriikide vastu suunatud konventsionaalsete rünnakute oht on aina ebatõenäolisem, kuid teisalt on ohud üha rohkem hajutatud üle kogu maailma, tulenedes pigem rahvusvahelisest terrorismist, oluliste IT-süsteemide vastu suunatud küberrünnakutest, Euroopa sihtmärkide vastu suunatud pikamaarakettide rünnakutest või piraatlusest rahvusvahelistes vetes. Seetõttu on oluline, et EL kui rahu säilitamisele, konfliktide ennetamisele, konfliktijärgsele ülesehitusele ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele pühendunud organisatsioon oleks võimeline tegutsema selles valdkonnas ülemaailmse toimijana ja suutma tagada oma kodanike julgeoleku oma territooriumil. Seega leian, et EL peab pühenduma koostööle ÜROga ning Euroopa-Atlandi piirkonnas NATOga, mis sel nädalavahetusel kinnitas oma uue strateegilise kontseptsiooni, mille eesmärk on tugevdada alliansi võimet tulla toime mittekonventsionaalsete ohtudega ja tugevdada oma sidemeid Euroopa Liiduga; see hõlmab praktilise koostöö tõhustamist operatsioonides mis tahes kriiside korral, alates kooskõlastatud planeerimisest kuni vastastikuse toetamiseni kohapeal.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on võtnud endale kohustuse välja töötada ja järgida ühtset poliitikat ning rakendada ühismeetmeid, et säilitada rahu, ennetada konflikte, tagada konfliktijärgne taastamine ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Kriisiohjamise tsiviiloperatsioonide kaudu aitab EL juba praegu oluliselt kaasa ülemaailmse julgeoleku saavutamisele, mis peegeldab tema põhiväärtusi ja põhimõtteid. Euroopa välisteenistuse loomine peaks aitama veelgi edendada tõeliselt terviklikku Euroopa lähenemisviisi tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisele, konfliktide ennetamisele ja rahu tagamisele ning andma ELile piisavad struktuurid ja rahalised vahendid ning piisavalt töötajaid üleilmsete kohustuste täitmiseks. Seetõttu tahaksin rõhutada vajadust kiirendada tsiviilmissioonide rahastamist ning lihtsustada otsustamismenetlusi ja rakendamiskorda. See tähendab, et nõukogu peab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kiiresti vastu võtma vajalikud otsused Euroopa Liidu lepingu artiklis 41 nimetatud käivitusfondi loomiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) See raport peegeldab hästi kapitalismi kriisi ja jõupoliitikat, mille abil EL tahab sellele kriisile reageerida koostöös NATO ja Ameerika Ühendriikidega.

Suurkapitali huvide hääletorud – enamik Euroopa Parlamendi liikmeid – on algusest peale püüdnud vältida ELi ajaloolist ja praegust vastutust maailma julgeolekuprobleemide eest. Seetõttu lähtutakse selles resolutsioonis ennetavate sõdade teesist, tuginedes eksitavale väitele, nagu tagaks ELi liikmesriikide kodanike julgeoleku sekkumispoliitika, riikide ja rahvaste suveräänsuse rikkumine ning sõdimine kõikjal ja alati, kui on kaalul ELi majandusrühmituste huvid; Euroopa välisteenistuse loomise järel see kõik vaid kasvab.

Tegelikult saab järjest selgemaks, et EL on nüüd osa ohust, mis inimeste kohal ripub. Ajal, mil töötajatelt võetakse ära olulisi õigusi ja inimestele surutakse vahendite nappuse ettekäändel peale karme meetmeid, tuleks raha kasutamist relvaostudeks ja sõjatööstuse tugevdamist taunida.

  Richard Howitt (S&D) , kirjalikult. – Euroopa Parlamendi leiboristidest liikmed hääletasid Christian Ehleri raporti põhjal koostatud resolutsiooni poolt. Mul ja minu leiboristidest kolleegidel on hea meel toetada positiivset tsiviil- ja sõjalist koostööd ning võimekuse suurendamist, et aidata säilitada rahu, ennetada konflikte ja tagada konfliktijärgne taastamine. Ajal, mil kõikidel Euroopa riikidel on rahalisi raskusi, peame siiski küsitavaks vajadust luua ELi alaline operatsioonide peakorter ja selle võimalikku lisandväärtust juba praegu tehtavale positiivsele tööle.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma olen rahul mõningate aspektidega tsiviil-sõjalist koostööd ning tsiviil- ja sõjaliste võimete arendamist käsitlevas raportis. Iseäranis tervitatavaks pean koostööd humanitaarkriiside ja loodusõnnetuste puhul.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Tänapäeva kriisidele ja julgeolekuohtudele, sealhulgas loodusõnnetustele, tuleb tõhusalt reageerida; seetõttu on meil sageli vaja tugineda nii tsiviil- kui ka sõjalistele võimetele ning selleks on vaja nendevahelist tihedamat koostööd. ELi tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine ning kombineeritud tsiviil- ja sõjaliste kriisiohjamise võimete arendamine on olnud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) iseloomulikud jooned ning on selle põhiline lisandväärtus. Euroopa välisteenistuse loomine aitab edendada tõeliselt terviklikku Euroopa lähenemisviisi tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisele, konfliktide ennetamisele ja rahu tagamisele ning annab ELile piisavad struktuurid ja rahalised vahendid ning piisavalt töötajaid üleilmsete kohustuste täitmiseks kooskõlas ÜRO põhikirjaga.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) I Ma hääletasin tsiviil-sõjalist koostööd ja tsiviil-sõjaliste võimete arendamist käsitleva raporti vastu. Raportis kirjeldatakse väga üksikasjalikult praeguseid arengusuundi julgeolekupoliitikas. Kuid see ei anna minu arvates selgeid, lõplikke ja positiivseid vastuseid olulistele küsimustele, näiteks sellele, kas EL suudab pikemas perspektiivis hakata iseseisvalt tegutsema või on kavas säilitada väga tihedad sidemed NATOga ja seega anda ELi välispoliitilised kohustused üle Ameerika Ühendriikidele.

  Justas Vincas Paleckis (S&D) , kirjalikult. – 21. sajandi konfliktide seas domineerivad kodusõjad ja etnilised kokkupõrked, mis järk-järgult asendavad riikidevahelisi sõdu. Seetõttu muutub eraldusjoon rahuvalve ja rahutagamise vahel üha ähmasemaks. Konfliktide muutuv iseloom nõuab ulatuslikumat koostööd tsiviil- ja sõjaliste võimete vahel. ELi juhitud Acehi järelevalvemissioon (AJM) aastatel 2005–2006, mis osutus väga edukas, on oluline näide ja meeldetuletus selle kohta, kuidas tsiviil-sõjaliste võimete koostoime võib õigeaegselt ja tulemuslikult kinnistada rahu ja usaldust ebastabiilses keskkonnas. Kui konflikti lõpetamiseks moodustatud meeskond, mille liikmeteks olid peamiselt sõjalised eksperdid, kontrollisid kiiret ja edukat desarmeerimisprotsessi, siis AJMi tsiviilmeeskond töötas selle nimel, et sellest protsessist saaks alus edasisele poliitilisele dialoogile ja et kumbki pool kohustuks usutavalt tagama kestva rahu. Tsiviil- ja sõjaliste teadmiste rakendamine ei tohiks piirduda operatsioonide laadi tehnilise määratlemisega, vaid otsuseid nende teadmiste rakendamise kohta tuleks teha asjakohasuse ja tasuvuse põhjal. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna minu arvates etendab see olulist rolli ELi välispoliitika mitteagressiivse, kuid sellegipoolest järjekindla ja pädeva olemuse edasise arengu soodustamises.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin kolleeg Ehleri raporti poolt, kuna leian, et tegemist on olulise küsimusega ja raportis käsitletakse seda tõsiselt, võttes arvesse mitmeid eri aspekte.

Raportis kavandatud koostöö on rahuvalveoperatsioonidele iseloomulik tegevus, milles sõjaline komponent teeb koostööd tsiviilkomponendiga (kohalikud omavalitsused, riiklikud, rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid ja asutused), et taastada rahuldavad elutingimused ja alustada ülesehitustöid. Selline tegevus aitab tagada ja säilitada täielikku koostööd sõjaväe, tsiviilelanike ja kohalike institutsioonide vahel eesmärgiga luua seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tingimused. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit toetaks ja edendaks sedalaadi koostööd.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna olen nõus, et rahu säilitamisega, konfliktide ennetamisega, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisega ja katastroofide korral elanike abistamisega seotud kohustuste täitmiseks on ELi jaoks oluline edendada tsiviil- ja sõjaliste ressursside paremat koordineerimist ning tagada vajalike ressursside olemasolu, et suurendada kõikjal maailmas kriiside ohjamise suutlikkust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Me jäime selle raporti hääletamisel erapooletuks, kuna meie arvates keskendutakse liigselt sõjalistele võimetele ning liiga vähe pööratakse tähelepanu tsiviil- ja ennetustegevusele.

  Rafał Trzaskowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament on taas väljendanud oma tugevat toetust ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamisele, kuigi on järjekindlalt keeldunud aktiivsest rollist selle poliitika kujundamisel. Me kõik oleme teadlikud selle poliitika lisandväärtusest, mis seisneb eelkõige võimaluses kombineerida sõjalisi ja tsiviilvõimeid, kuigi tegelikkuses on selles valdkonnas vaja veel palju teha, nagu rõhutatakse ka raportis. Ma toetan selle poliitika institutsionaalsete struktuuride viimist Euroopa välisteenistuse koosseisu, kuid kordaksin raportööri tõdemust, et Euroopa välisteenistus peab tegema tihedat koostööd komisjoni koosseisu jäävate struktuuridega.

  Geoffrey Van Orden (ECR) , kirjalikult. – Kuigi me toetaksime kindlalt teatavate tegevuste korral tõhusat tsiviil-sõjalist koostööd, seisneb selle raporti mõte hoopis muus. Sisuliselt räägitakse raportis kaitsevaldkonnas ELi ambitsioonide suurendamisest eesmärgiga edendada ELi integratsiooni. Me ei toeta selliseid eesmärke. Toon välja järgmised ettepanekud: idee koostada kaitset käsitlev ELi valge raamat, milles määratletaks täpselt võimalused ressursside ühiseks kasutamiseks ELi tasandil; nõudmine suurendada personali, et mehitada ELi dubleerivaid sõjalisi struktuure; ettepanek moodustada alaline ELi operatsioonide peakorter, mis vastutab ELi sõjaliste operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest, ning idee määratleda juhtivate riikide rühm eesmärgiga arendada integratsiooni kaitsevaldkonnas, kasutades Lissaboni lepingust tulenevat alalise struktureeritud koostöö mehhanismi. Neid näiteid on rohkemgi. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasime selle resolutsiooni vastu.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Lissaboni lepingu järgi on ühise kaitsepoliitika väljatöötamine üks ELi konkreetseid eesmärke. Eesmärk on parandada Euroopa Liidu tegutsemissuutlikkust kriiside ohjamisel, eraldades ja kasutades tõhusamalt rahalisi, tsiviil- ja sõjalisi ressursse. Sõjalisi võimeid arendatakse ELi tasandil seda soovivate liikmesriikide vahel alalise struktureeritud koostöö kaudu. Kolleeg Ehleri raportis nõutakse sõjalise koostöö tingimuste sätestamist ja alalise struktureeritud koostöö selget määratlemist. Minu kui austerlase jaoks on selged määratlused väga olulised, eriti seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 222 sätestatud solidaarsusklausli ja Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sätestatud vastastikuse abi klausli rakendamisega, mida selles raportis samuti nõutakse. Vastastikuse abi klauslis öeldakse selgelt, et see ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära, garanteerides neutraalsuse säilimise.

Nagu varemgi, jätab solidaarsusklausel riikide otsustada, kas ja millisel kujul ELi abi tuleks taotleda. Kuid pärast mitmeid meedias avaldatud teateid on Austria kodanikud muutunud väga murelikuks ning seetõttu vajame konkreetsemat teavet nende ELi uute sõjaliste komponentide kohta.

Raport: Izaskun Bilbao Barandica (A7-0299/2010)

  Edite Estrela (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava, kuna see peaks aitama säilitada biomassi varud tasemel, mis võimaldab nende teaduspõhist säästvat kasutamist.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades Biskaia lahe anšoovisepüügi tähtsust, püügipiirkonna sulgemisega püügist sõltuvatele elanikkonnarühmadele ja valdkondadele (kalurid, võrguparandajad, konservitehased jne) tekitatud kahju ning asjaolu, et sissetuleku kaotust pole liikmesriikide tasandustoetustega hüvitatud, on oluline kehtestada pikaajaline kava anšoovisevarude taastamiseks, nii et kalurid saaksid hakata neid varusid kasutama, seadmata seda Euroopa kalanduse ja konservitehaste jaoks olulist liiki ohtu. Mis puudutab püügikvootide 10% vähendamist ja varude kasutamise arvutamise viisi, siis minu arvates on sellised meetmed liigsed, kuna tähelepanuta jäetakse nende võimalik majanduslik ja sotsiaalne mõju asjaomastele sektoritele ja elanikkonnarühmadele.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selle määruse ettepaneku eesmärk on kehtestada Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava. Biskaia lahe anšoovisepüügi piirkond on anšoovisevaru nappuse tõttu alates 2005. aastast suletud. Et suurendada anšoovisevaru Biskaia lahes tasemeni, mis võimaldaks seda jätkusuutlikult kasutada, on vaja määrata kindlaks pikaajalised majandamismeetmed, et selle kalavaru kasutamine oleks kooskõlas säästva kasutamise põhimõttega, tagades nii püügi võimalikult suure stabiilsuse, mis ei põhjusta varu hävimist. Ma olen rahul selles raportis sisalduva pikaajalise kava heakskiitmisega iga-aastaste ühekordsete püügivõimaluste jaotamise asemel, sest see kava võimaldab tagada kalandussektori stabiilsuse ning tugevdada seiret ja sanktsioone. Olen nõus, et pädevaid piirkondlikke asutusi tuleb nende järelevalve-, kontrollimis- ja seiretöös toetada, sest nemad on toimuvale lähemal, ning vajadusega koostada ja avaldada aruanne enne püügihooaja algust.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Biskaia lahe anšoovisevarude murettekitava nappuse tõttu suleti see püügipiirkond 2005. aastal. Sulgemisel olid paratamatud traagilised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mida kõnesoleval ja teistelgi juhtudel tuleb alati võimalikult suures ulatuses ennetada ja leevendada. Sulgemise tulemusena on anšoovisevarud taastumas, mistõttu on võimalik neid jälle kasutama hakata. Me leiame, et püügipiirkondade sulgemise ja taasavamise otsused ning kalavarude kasutamise tingimusi sätestavad otsused peavad alati ennekõike põhinema teaduslikel andmetel ja teadlaste arvamustel kalavarude seisundi kohta. Seetõttu on oluline, et need andmed oleksid võimalikult täpsed ja ajakohased ning et tagatud oleks piisav rahastamine – nimelt ühise kalanduspoliitika rahastamisvahendite kaudu.

Pikaajalised kavad on oluliseks vahendiks kalavarude majandamisel, võimaldades ühtaegu säilitada kalavarud jätkusuutlikul tasemel ning tagada keskmise tähtajaga väljavaated nende kasutamiseks, mis on hädavajalik kalanduse ja sellest sõltuvate kohalike kogukondade majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse seisukohalt.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Biskaia lahe anšoovisepüügi piirkond on anšoovisevarude nappuse tõttu alates 2005. aastast suletud. Selles raportis käsitletakse eesmärke, mis on seatud seoses kavaga säilitada Biskaia lahe anšoovisevaru biomass tasemel, mis võimaldab selle jätkusuutlikku kasutamist maksimaalse säästva saagikuse põhimõttel ja teaduspõhiselt, tagades samas kalandussektori võimalikult suure stabiilsuse ja kasumlikkuse. See kava sarnaneb teiste, pelaagilisi kalavarusid puudutavate pikaajaliste kavadega (näiteks hiljuti kokku lepitud Šotimaa lääneosa heeringavarude kavaga), nähes ette püügikontrollieeskirja ja pidades silmas pikaajalist kasutamist nii, et varud ei hävi.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Biskaia lahes alates 2005. aastast anšoovisepüügi peatamine tekitas suuri raskusi ettevõtjatele, kelle elatis sõltus sellest majandustegevusest. Nüüd, viis aastat pärast kalapüügi peatamist, on selle liigi varud Biskaia lahes taastunud arvestatava tasemeni. Seega on nüüd võimalik püüki jätkata, kuid see peab põhinema pikaajalisel kaval, mille eesmärk on säilitada anšoovisevaru ülalpool hävimisohu taset, nii et kõnealune tegevus võib taas antud piirkonna majandustegevusele kaasa aidata.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Biskaia lahe anšoovisepüügi puhul on kehtestatud püügikvoodid; kuid sama ei ole tehtud pelaagiliste liikide ja tuuni puhul. Kalalaevade arv on selles piirkonnas vähenenud 391 laevalt 2005. aastal 239 laevale 2009. aastal. Sellel on olnud märkimisväärne mõju piirkonna majandusele. Raportööri sõnul ei ole anšoovisevarud siiski veel taastunud. Selle probleemi lahendamiseks on vaja uut anšoovisevarude majandamiskava, mille üle ei ole vaja igal aastal uuesti läbirääkimisi pidada.

Raportöör leiab, et uues kavas tuleks määratleda ka mehhanismid püügimahtude kontrollimiseks. Ma jäin erapooletuks, sest raportöör selgitas, et tõenäoliselt muudetakse kontrollimist puudutavaid artikleid selles kavas nõukogu uue, järelevalvet käsitleva määrusega, ja ta ei tea täpselt, mida see sisaldab.

  Claudio Morganti (EFD) , kirjalikult. – (IT) Anšoovisepüük Biskaia lahe püügipiirkonnas on sotsiaalmajanduslikult väga tähtis. Kõnealune püügipiirkond on alates 2005. aastast suletud ja laevade arv on vähenenud 391 laevalt 2005. aastal 239 laevale 2009. aastal, mis puudutab otseselt enam kui 2500 perekonda. See sulgemine on tõsiselt häirinud kalapüügist sõltuvaid elanikkonnarühmi ja valdkondi (kalurid, võrguparandajad, konservitehased jne). Sissetuleku kaotust pole liikmesriikide tasandustoetustega hüvitatud.

Majandamiskava rakendamine võimaldab anšoovisevaru majandamise teema iga aasta detsembris toimuvate poliitiliste läbirääkimiste kavast välja jätta ning asuda täitma Euroopa kalavarude majandamise pikaajalisi eesmärke, tagades sellega jätkusuutlikkuse ja maksimaalse saagikuse.

Kalavaru kasutamise eeskirja kohaselt kehtestatakse iga püügiaasta (juulist järgmise aasta juunini) lubatud kogupüügi tase (TAC) vahetult pärast iga aasta mais toimuvat varude hindamist, mis võimaldab saadavat teavet kohe maksimaalselt ära kasutada. Kõik asjaomased tootmisega tegelevad ja kohalikud ettevõtjad ootavad selle püügipiirkonna taasavamist ning on andnud märkimisväärse panuse selle dokumendi koostamisse. Seetõttu kavatsen hääletada selle resolutsiooni kui terviku poolt.

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Anšoovisepüük Biskaia lahe püügipiirkonnas on sotsiaalmajanduslikult väga tähtis. See püügipiirkond on aga olnud viis aastat suletud ning see on otseselt mõjutanud kalureid ja nende peresid, samuti sellest tööhõivevaldkonnast sõltuvat tulu, sealhulgas võrguparandajate ja konservitehaste tulu. Kahjuks ei ole liikmesriikide antud abi seda märkimisväärset mõju korvanud. Püügipiirkonna sulgemine tuleks seega läbi vaadata ja kehtestada pikaajaline kava, et leida lahendus, mis võtab arvesse erinevaid vajadusi.

Seetõttu hääletasin ma kolleeg Bilbao Barandica raporti poolt. Ma tegin seda eelkõige seetõttu, et raportis pakutakse välja kalavaru kasutamise eeskiri, mis võimaldab saaki ettevaatuspõhimõtte alusel suurendada ja tagab selles püügipiirkonnas maksimaalse prognoositava majandustegevuse.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Anšoovisepüük Biskaia lahe püügipiirkonnas on sotsiaalmajanduslikult väga tähtis ja selle püügipiirkonna sulgemine 2005. aastal on tekitanud suurt kahju püügist sõltuvatele elanikkonnarühmadele ja valdkondadele (kalurid, võrguparandajad, konservitehased jne). Ma hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et pikaajalise kava kehtestamine vastab selle ressursi kasutamise ratsionaliseerimise vajadusele, tagades püügisektori pikaajalise jätkusuutlikkuse, kuid vähendades samal ajal anšoovisevarude hävimise ohtu.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – (ES) Nagu juba öeldud, on see arutelu anšoovisevarude seisundi ja taastamiskava teemal olnud pöördepunktiks nii kõnealuse liigi kui ka nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete seisukohalt.

Selles küsimuses on meie fraktsioon algusest peale toetanud komisjoni ettepanekuid, mis lähtuvad ettevaatuspõhimõttest, eriti 1) kalavaru kasutamise eeskirja (meie soovituse kohaselt ei tohiks püügimäär olla suurem kui 0,3); 2) seda, et lubatud kogupüügi puhul tuleks arvesse võtta elussööta; ja 3) seda, et lubatud kogupüügi vähendamine, kui seda peetakse vajalikuks, peaks olema vähemalt 25%.

Kalanduskomisjoni liikmete enamus kiitis need kolm küsimust lõpuks heaks, ja ma usun, et sama juhtub ka täiskogu istungi hääletusel. Tegemist on selgelt paradigmaatilise juhtumiga ning ma loodan, et oleme kogemustest õppinud ja käitume kordki arstidena, kes pakuvad terviklikku ravi, mitte aga kohtuarstidena.

Raport: Pat the Cope Gallagher (A7-0296/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et komisjoni esitatud meetmed kalapüügi piirkondade seireks ja järelevalveks on vajalikud. Kõnealuses resolutsioonis püütakse lahendada stauriidivarusid käsitlevate andmete vähesuse probleemi, luues hariliku stauriidi püügiga tegelevate kalalaevade jaoks valemi määratletud piirkondadest püütud stauriidi maksimaalse lubatud lossimise ja püügikoguse aastase ülemmäära kohta.

Kava mõjutab järgmisi kõnealuse sektori peamisi osalisi: läänepoolse hariliku stauriidi varu piirkonnas, see tähendab Põhjameres, Briti saartest lääne poole jäävates vetes, La Manche’i lääneosas, Bretagne’i läänerannikul, Biskaia lahes ning Hispaaniast põhja ja loode poole jäävates vetes tegutsevate pelaagiliste kalalaevade omanikud, reederid ja laevapered. Kava peamine eesmärk on tagada selline vee-elusressursside kasutamine, mis loob säästlikud majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused. On samuti oluline märkida, et Portugalil on õnnestunud säilitada oma kalandushuvid ja kasutada oma ajaloolist õigust nendes piirkondades kala püüda. Ma soovin toonitada, et tegemist on hea lahendusega, millest saavad kasu väikese püügimahuga rannakalurid ning mis on täielikult kooskõlas varude kaitse eesmärgiga.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Läänepoolsed hariliku stauriidi varud on majanduslikus mõttes kõige tähtsamad stauriidivarud ELi vetes. Sellest tulenevalt peame silmas pidama vee-elusressursside pikaajalist kasutamist, mis loob jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks vajalikud tingimused, ning samuti sotsiaalset aspekti, mis on oluline kalalaevade omanike, reederite ja laevapere jaoks. Seepärast nõustun ma komisjoni ettepanekuga kehtestada läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi pikaajaline kava.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi pikaajalise kava kehtestamise ettepanekut käsitleva raporti poolt, sest see aitab tagada nende varude majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt säästvat kasutamist. Kõnealuses ettepanekus, mis pakub Portugalile suurt huvi, võetakse samuti arvesse asjaomase kalalaevastiku, eelkõige rannakalurite eripära ja eesmärki, pidades silmas kvaliteetse värske kala pakkumist üldsusele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalapüügiõiguse kaitsmine paralleelselt seotud majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmisega – eelkõige toiduga seotud huvide kaitsmisega – ei ole sama, mis reeglite ja piiranguteta püügiõiguste kaitsmine. Me teame, et kalavarud ei ole lõpmatud. Intensiivne kalapüük tähendab, et kalavarudel ei ole aega piisaval hulgal taastuda. Seepärast on tähtis näha ette kavad kalavarude säilitamiseks ja kaitsmiseks, püüdes ühitada kaalul olevaid majanduslikke ja sotsiaalseid huve liigi säilitamise eesmärgiga, mis on ülioluline kalapüügivõimaluste pikaajaliseks säilitamiseks. Koos esitatud ja vastu võetud muudatusettepanekutega seistakse kõnealuse raportiga traditsioonilise stauriidipüügi eest, võimaldades eelkõige 30 Portugali kalalaeval jätkata püüki Biskaia lahes, mis on riigi huvide jaoks suure tähtsusega, nagu märkis sõnaselgelt Maria do Céu Patrão Neves, kes on kõnealuse raporti puhul Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöör.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses ettepanekus püütakse lahendada stauriidivarusid käsitlevate andmete vähesuse probleemi, luues hariliku stauriidi püügiga tegelevate kalalaevade jaoks valemi määratletud piirkondadest püütud stauriidi maksimaalse lubatud lossimise ja püügikoguse aastase ülemmäära kohta. Valem põhineb kõige usaldusväärsematel praegu kättesaadavatel teaduslikel ja bioloogilistel näitajatel kalavarude muutumise kohta. Ma pooldan seda, et tuleks tagada rannalähedasele püügile spetsialiseerunud ja kohalikuks tarbimiseks värsket kala pakkuvate kalalaevade tegevuse austamine, mistõttu piirkonnad ei tohiks olla loodud rannikust liiga kaugele. Ma soovin rõhutada seda, kui oluline on olnud Euroopa Parlamendi roll komisjoni selleteemaliste delegeeritud õigusaktide kehtetuks tunnistamisel ja muutmisel.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Mitmeaastased kavad sisaldavad olulisi kalapüügi majandamise vahendeid, võimaldades kalavarude elutähtsat säilitamist jätkusuutlikul tasemel ning kombineerides seda garanteeritud keskpika perioodi väljavaadetega nende varude kasutamiseks. See on vältimatult vajalik selleks, et pakkuda kalandussektorile ja sektorist sõltuvatele kohalikele kogukondadele majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Seepärast on meil hea meel raporti vastuvõtmise üle, samuti selle üle, et võeti vastu meie fraktsiooni esitatud muudatusettepanek lubatud kogupüügi piirkondadeks jagamise kohta, mis on meie jaoks kalavarude majanduslikult ja sotsiaalselt õiglase majandamise seisukohast väga oluline. Kalapüügile piirmäärade kehtestamisel tuleks rannalähedast ja rannapüüki, mille eesmärk on pakkuda üldsusele tarbimiseks värsket kala, käsitada erinevalt tööstuslikust kalapüügist, mis on suunatud tööstuslikule töötlemisele ja ekspordile.

Et kalavarude majandamisel võetaks kindlasti arvesse nii bioloogilisi ja keskkonnaküsimusi kui ka majandus- ja sotsiaalküsimusi, tuleb kalalaevastike eripära ja püütud kalade sihtkohta tunnistada kui asjaolusid, mida tuleb võtta arvesse lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Minu raportis esitatakse Euroopa ühe kõige olulisema kalavaru pikaajaline majandamiskava. Stauriidi pikaajalise majandamiskavaga tagatakse, et tulevikus on kalavarud suutelised saavutama maksimaalse jätkusuutliku taseme. Ettepaneku esitas algselt pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon. Selles toodi välja Euroopa pelaagiliste liikide sektori tähtsus seoses kalavarude säästva majandamisega.

Hispaaniast ja Portugalist pärit parlamendiliikmed soovisid luua lubatud kogupüügi jaoks kaks piirkonda. See soovitus ei ole mõttekas ning kahjustaks Iirimaa pelaagilise püügi laevastikku. Mul õnnestus neid muudatusettepanekuid lõplikul hääletusel muuta.

Kõnealune raport on üks esimesi kalandusalaseid seadusandlikke algatusi, mis võeti vastu Lissaboni lepingu alusel. See põhjustas mõningaid menetluslikke viivitusi.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hariliku stauriidi osatähtsus on minu valimisringkonnas kasvanud ja eelmisel aastal lossiti Šotimaa sadamates ainult välismaa laevadelt ligikaudu kahe miljoni naelsterlingi väärtuses kala. See arv näitab, et küsimus on tähtis mitme riigi jaoks ja on oluline, et varusid majandatakse õigesti. Ma nõustun täielikult raportöör Gallagheriga, et läänepoolseid varusid tuleks käsitada ühe varuna, ning ma arvan, et asjaomastel kalapüügiga tegelevatel riikidel peaks olema õigus teha koostööd selle tähtsa ressursi majandamisel.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ettepaneku eesmärk on tagada vee-elusressursside selline kasutamine, mis loob säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused. Kuigi ettepanek on alles esimesel lugemisel, on hilisemates etappides võimalik teha muudatusettepanekuid. Ettepaneku üldine suund on kiiduväärt ja seega tuleks anda aega, et ka teised saaksid oma sõna sekka öelda.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ettepanekuga kehtestatakse läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi pikaajaline kava. Komisjon sätestas õigusliku vahendi stauriidivarude majandamiseks vastavalt olemasolevatele varude säilitamise lähtealustele ja pikaajalise jätkusuutlikkuse kaalutlustele. Ettepaneku eesmärk on tagada vee-elusressursside selline kasutamine, mis loob säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi pikaajalise kava kehtestamine on väga tähtis kalavarude tõhusa ja nõuetekohase kasutamise tagamiseks. Sel moel ja eeldusel, et kava järgitakse, kalavarud ei hääbu ja neid ressursse on võimalik säästvalt kasutada. Kõnealuse raporti puhul on samuti oluline, et Portugalil on võimalus säilitada oma varasemad püügitasemed, sest see on ülitähtis toimiva kalanduse säilitamiseks, mis on viimasel ajal pidanud taluma mitmeid tagasilööke.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ajal, mil ülepüük on muutumas üha levinumaks, peame rohkem aru pidama püügikvootide kehtestamise üle ja sellest tulenevalt ka selle üle, kuidas neist kinni pidada ja neid kontrollida. Teadlastel ei ole siiski veel õnnestunud täpselt kindlaks määrata kalavarude, antud juhul hariliku stauriidi varude taset. Seepärast põhinevad kõik võetud meetmed hinnangulistel kogustel. Sellele vaatamata tuleb neid hinnangulisi koguseid kasutada lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseks. Ma jäin erapooletuks, sest raportis ei pöörata piisavalt üksikasjalikult tähelepanu stauriidipüügi majanduslikele külgedele.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Pat the Cope Gallagheri raporti poolt, sest ma toetan selle sisu ja sõnumit.

Ma usun, et teaduse arenedes võidakse bioloogiliste võrdlusaluste kindlaksmääramiseks kasutatavaid väärtusi hinnata uute ja teistsuguste teaduslike soovituste alusel. Neil asjaoludel on selge, et kava peaks andma võimaluse võrdlusnäitajaid kohandada.

Ma nõustun raportööriga selles, mis puudutab stauriidi püüdvate kalalaevade juurdepääsu piirkonnale. Soovitatav on luua komisjoni ettepandust paindlikum eeskiri. Laevadel peab olema võimalik püüda kala ühes piirkonnas ja lossida saak teise piirkonna sadamas. Seepärast usun, et süsteem, mille kohaselt peab kalalaeva kapten pidama püügipäevikut saagi ja koha kohta, on teostatav ja õiglane.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Mitmeaastased kavad on olulised vahendid selle tagamisel, et kalavarude kasutamine toimub säästvatel majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetel tingimustel. Seepärast toetasin ma kõnealust raportit ettepaneku kohta kehtestada läänepoolse hariliku stauriidi varu ja püügi mitmeaastane kava ning ma pooldan asjaolu, et võeti vastu Maria do Céu Patrão Nevesi esitatud muudatusettepanek, sest see on oluline rannapüügi kaitsmise tagamiseks ja esindab Portugali huve selles küsimuses.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Institutsioonide vaidlused on koondunud selle ümber, milline osa kalavarude majandamise kavast on seotud lubatud kogupüügi kindlaksmääramisega ja on sellest tulenevalt nõukogu ainupädevuses. Mõni liikmesriik leiab, et nõukogu peaks üksi otsustama kogu kava üle, kuid seda seisukohta laialdaselt ei toetata, seda ei poolda isegi nõukogu õigustalitus. Enamik leiab, et lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel kasutatav matemaatiline valem tuleks sätestada nõukogus, mitte kaasotsustamismenetluse alusel. Lissaboni lepingu jõustumise päeval, 1. detsembril 2009. aastal toimus kalanduskomisjonis indikatiivne hääletus Pat the Cope Gallagheri ja teiste esitatud muudatusettepaneku üle, kuid raporti muudetud projekti lõpphääletusele ei pandud. Eesmärk oli anda raportööridele (Pat the Cope Gallagher stauriidi puhul ja Izaskun Bilbao Barandica anšoovise puhul) poliitiline mandaat pidada läbirääkimisi nõukoguga. Pärast nõukogu peaaegu aastast kahevahelolekut otsustas kalanduskomisjon jätkata lõpliku hääletusega, et avaldada nõukogule survet tegutsemiseks.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Läänepoolne stauriidi varu on majanduslikust seisukohast kõige olulisem ELi vetes. Euroopa Komisjoni ettepanekuga nähakse ette selle varu majandamise ja püügi pikaajaline kava. Soovitakse tagada vee-elusressursside selline kasutamine, mis loob säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused. Ettepanekut võiks käsitada isegi mudelina tulevastele mitmeaastastele kavadele, mis käsitlevad püügivõimaluste reguleerimist Euroopa Liidu vetes. Ma toetan Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekuid, mis käsitlevad suurema paindlikkuse tagamist bioloogiliste võrdlusaluste kindlaksmääramisel ning kogupüügi koguste arvutamisel ülem- ja alampiiride alusel, samuti suuremat kooskõlastamist õigusaktiga, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks. Seepärast hääletan ma kõnealuse raporti poolt.

Raport: Marek Józef Gróbarczyk (A7-0295/2010)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee on liigitanud Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks. See paigutab Läänemere maailma väärtuslikemate ja tundlikemate mereökosüsteemide hulka. Ma hääletasin nende dokumendis sisalduvate sätete poolt, mille kohaselt me peame soodustama kalavarude säästvat kasutamist turustamisstandardeid alandamata. Et tõhusalt piirata suure arvu sihtliigi hulka kuuluvate või muude noorkalade ja alamõõduliste isendite vette tagasi laskmist on tähtis julgustada kalatööstust kasutama kõige selektiivsemaid püügivahendeid ja mitte püüdma kala piirkondades, kus on palju alamõõdulisi ja sihtliigi hulka mittekuuluvaid kalu. Me peame alustama vette tagasi laskmise süsteemi läbivaatamist ning ma arvan, et sellest üks 2011. aasta kesksemaid küsimusi ELi ühise kalanduspoliitika reformi arutamisel.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Me kõik jälgime murega, millist mõju avaldab keskkonnale inimtegevus ja masspüük. Muret tekitavad kiiresti vähenevad kalavarud ja kontrollimatu tööstuslik kalapüük. Seepärast hääletan ma vee-elusressursside säästva kasutamise sisseseadmise ja Läänemere kaitsealade läbivaatamise poolt.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selles kutsutakse üles kehtestama piiranguid lesta ja hariliku kammelja püügile Läänemeres. On olemas tungiv vajadus peatada tööstuslik kalapüük Läänemeres. Kuna puuduvad usaldusväärsed teaduslikud andmed, mille põhjal hinnata tööstuslikult püütud saaki, on oluline seada kohe sisse saagi täieliku dokumenteerimise kord ja sellise püügiga tegelevate laevade järelevalve. Ma nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et on vaja võtta viivitamatuid meetmeid ühise kalanduspoliitika raames, et lahendada tööstusliku kalapüügi küsimus Läänemeres, pidades silmas, et keskkonna seisukohast kahjustab selline kalapüük Läänemere ökosüsteemi.

Me peame võtma arvesse asjaolu, et Läänemeri kuulub maailma väärtuslikemate mereökosüsteemide hulka ning et Läänemere piirkond on liigitatud eriti tundlikuks merepiirkonnaks. Peale selle, Läänemere kliima muutub ja erinevad kalaliigid kohanevad sellega, mis tähendab, et muutuvad ka nende rände ja kudemise suundumused. Sel põhjusel nõustun ma Euroopa Parlamendi üleskutsega komisjonile vaadata üle Läänemere merekaitsealad.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu, eriti Portugali-sarnaste mere- ja kalapüügiriikide jaoks, samuti suurte kala- ja konservitööstuste jaoks, on oluline säilitada kalapüük kui elujõuline ja jätkusuutlik majandustegevus. Portugalil on kalapüüki vaja ning seepärast peab meri olema suuteline meile kala andma ja liigid peavad jääma taastusvõimelisteks. Just sel põhjusel nõustun ma raportööriga, kes ütleb: „Selleks et kaaspüüki tõhusalt vältida ja piirata suure arvu sihtliigi hulka kuuluvate või muude noorkalade ja alamõõduliste kalade vette tagasi laskmist, on hädavajalik julgustada kalatööstust kasutama kõige selektiivsemaid püügivahendeid ning mitte teostama püüki piirkondades, kus leidub palju alamõõdulisi kalasid ja sihtliigi hulka mittekuuluvaid kalasid”.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Et vältida valikulist püüki ja piirata suure arvu noorkalade ja alamõõduliste kalade vette tagasi laskmist, on hädavajalik julgustada kalatööstust kasutama kõige selektiivsemaid püügivahendeid ning mitte püüdma kala piirkondades, kus leidub palju alamõõdulisi kalu ja sihtliigi hulka mittekuuluvaid kalu.

Usun, et vette tagasi laskmise täielik keelustamine lesta või teiste lestlaste puhul ei ole asjakohane, sest see avaldab negatiivset mõju lestavarudele. Vette tagasi laskmise keelul võib olla samuti vastupidine mõju, kui seda kasutatakse argumendina alamõõdulise tursa suures koguses püügi legaliseerimiseks Läänemerel. Tasub märkida, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee on liigitanud Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma andsin poolthääle sellele raportile, milles toetatakse halduse lihtsustamise ettepanekut, kuid millega ei muudeta sisuliselt Läänemerel kehtivaid lesta ja kammelja püügipiiranguid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kalapüük peab olema jätkusuutlik majandustegevus pika aja vältel ning see on võimalik üksnes kalavarude hoolika majandamisega. Seega on õigustatud raportööri tõstatatud mureküsimused ning nendes võetakse arvesse vajadust kaitsta liike ja säilitada elurikkust. Seepärast nõustun ma siin vastu võetud keeldude ja piirangutega.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Võttes arvesse Läänemere piiratud kalavarusid, peame rangelt reguleerima väärtuslike kalaliikide püüki. Sel eesmärgil on oluline selgelt määratleda pädevate Euroopa Liidu organisatsioonide ülesanne, et teostada järelevalvet ja kehtestada piirangud mereressursside ebaratsionaalsele kasutamisele. Tähtis on kehtestada püügikvoodid, et võimaldada Läänemere kalavarude taastumist. Kõigile kalandusega tegelevatele pooltele tuleks saata selge sõnum, et kalavarude ebaratsionaalsel kasutamisel on tõsised tagajärjed.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Üha suurem arv Läänemeres elutsevaid kalaliike on otseses ohus. Näiteks püütakse Läänemerest vähem turska kui 15 aastat tagasi ning kala on väiksem ja halvema kvaliteediga. Üks peamisi sellisele allakäigule kaasaaitavaid tegureid on tööstuslik kalapüük ja see, mida tehakse kaaspüügiga. Traditsioonilised väikese püügimahuga rannakalurid saavad mõnel juhul tagada, et kalavarusid majandatakse säästvalt. Ma jäin erapooletuks, sest raportis öeldakse selgelt, et selle küsimuse kohta puuduvad usaldusväärsed teaduslikud andmed.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Mina hääletasin resolutsiooni poolt.

Läänemeres vette tagasi laskmise süsteemi kasutamisel saadud kogemused näitavad, et süsteem toimib hästi ja on kasutatav teatavate kalaliikide puhul. Kaaspüügi moodustavatel liikidel võib olla väike turuväärtus, need võivad olla inimtoiduks täiesti sobimatud või nende lossimine võib olla ebaseaduslik. Seepärast pannakse alus kalavarude säästvale kasutamisele, ilma et oleks vaja alandada turustusnorme. Et kaaspüüki tõhusalt vältida ja piirata suure arvu noorkalade ja alamõõduliste isendite vette tagasi laskmist, on hädavajalik julgustada kalatööstust kasutama kõige selektiivsemaid püügivahendeid ja mitte püüdma kala piirkondades, kus on palju alamõõdulisi ja sihtliigi hulka mittekuuluvaid kalu.

Samuti tuleks kehtestada muutuvad püügikeeluajad, mis vastavad kalade kudemistsüklitele. Läänemere kliima muutub ja erinevad kalaliigid kohanevad sellega, mis tähendab, et muutuvad ka nende rände ja kudemise suundumused. Neid kaalutlusi silmas pidades näib olevat vajalik kaitsealad üle vaadata.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti poolt, sest ma usun, et on ülitähtis edendada mereressursside säästvat majandamist, et toimida kooskõlas Läänemere kalavarude kaitse eesmärgiga. Läänemeri on maailma üks kõige väärtuslikumaid ja tundlikumaid ökosüsteeme.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Üksikasjalikud tehnilised eeskirjad (võrgusilma suurus, keelualad jne), mis käsitlevad kalapüüki Läänemerel, on sätestatud nõukogu määruses nr 2187/2005. Kuid enne Lissaboni lepingu jõustumist läks nõukogu sageli otseteed, et võtta sellised eeskirjad vastu kiiresti, lisades need püügikvoote käsitlevasse määrusesse. Näiteks sisaldab nõukogu määrus (EÜ) nr 1226/2009 (millega määratakse kindlaks püügivõimalused 2010. aastaks) tehniliste meetmetega seotud sätteid, nimelt artikkel 7 valikulise püügi keelu kohta ja III lisas seoses lesta ja hariliku kammelja püügipiirangutega. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist ei ole see enam seaduslik, mistõttu tuleb muuta nõukogu määrust nr 2187/2005. See on kõnealuse ettepaneku ainus eesmärk ja see võeti kalanduskomisjonis ühehäälselt vastu.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Järgmisel aastal arutab Euroopa Parlament ühise kalanduspoliitika (ÜKP) reformi. Ma nõustun, et see protsess peab hõlmama meetmeid kalavarude säästva kasutamise parandamiseks ja mereressursside tõhusaks majandamiseks. Nagu on märkinud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, on Läänemeri eriti tundlik merepiirkond. See asetab Läänemere maailma tundlikemate mereökosüsteemide hulka, kuid me ei tohi ka unustada selle küsimuse inimlikku külge, mida raportis ei nimetata. Leedus on kalatööstusel kaugeleulatuvad traditsioonid. Kuigi kalandussektor moodustab Leedu SKPst suhteliselt väikese osa, on see Leedu majanduse jaoks väga tähtis. Need Leedu piirkonnad, mis sõltuvad kalandusest, on viimastel aastatel kogenud suuri majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi vähenevate püügitasemete ja kalavarude kaitse poliitika tõttu.

Leedus on muutumas üha raskemaks elatada ennast kalandusega seotud tegevusega. Väikese palga tõttu ei ole see töö noorte jaoks atraktiivne. Sellest tulenevalt peavad Leedu ja teised ELi liikmesriigid jätkuvalt rakendama suuremat osa Euroopa Kalandusfondi kindlaks määratud poliitikast. See abi aitab luua uusi töökohti, suurendab kalatoodete väärtust, edendab ökoturismi jne.

Raportid: Izaskun Bilbao Barandica (A7-0299/010), Pat the Cope Gallagher (A7-0296/2010), Marek Józef Gróbarczyk (A7-095/2010), João Ferreira (A7-0184/2010)

  Andrew Henry William Brons ja Nick Griffin (NI), kirjalikult. – Me jäime erapooletuks Bilbao Barandica, Gallagheri ja Ferreira raportite puhul sel põhjusel, et need sisaldasid ühes ja samas õigusaktis kasulikke ja kahjulikke ettepanekuid. Me hääletasime siiski Gróbarczyki raporti poolt, olenemata sellest, et meil oli mõningaid kahtlusi selle sisu suhtes (nt arvamus, et vette tagasi laskmise süsteem võib toimida teatavate kalaliikide puhul – me oleme täielikult vette tagasi laskmise süsteemi vastu). Me hääletasime raporti poolt, sest selles lubatakse vette tagasi laskmise süsteemi läbivaatamist. See on peaaegu kõik, mida me võime ühise kalanduspoliitika raames loota.

Raport: João Ferreira (A7-0184/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Üldiselt ma nõustun esitatud muudatusettepanekutega, võttes arvesse, et võõrliikide asustamine on üks peamisi põhjuseid, miks ökosüsteemid tasakaalust välja lähevad, ning koos looduslike elupaikade hävitamisega on see üks ülemaailmse elurikkuse vähenemise peamisi tegureid, nagu tunnistab komisjon. Seepärast toetan ma ettepanekuid, millega nähakse ette võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide asustamise tingimused, määrates täpselt kindlaks nõuded kinniste vesiviljelusrajatiste jaoks, samuti vajaduse rajatiste järelevalveks eesmärgiga tagada ekspertide soovitatud tehniliste nõuete järgimine.

Eelkõige sel ajal, mil kõnealuses valdkonnas luuakse uut Euroopa strateegiat, on vesiviljeluses vaja olulisel määral toetada kohalike liikide kasvatamisele suunatud teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et suurendada mitmekesisust. Ma nõustun muudatusettepanekutega tagada Euroopa Parlamendi osalemine selles valdkonnas, viies vanad komiteemenetluse sätted kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Kõigepealt tahan ma tänada raportöör João Ferreirat kõnealuse raporti koostamise eest. Mina hääletasin selle poolt.

Hiljutised uuringud on näidanud, et on vaja arendada Euroopa vesiviljelussektorit ja teha rohkem teadusuuringuid kohalike liikide aretamise vallas. Sel moel on võimalik mitmekesistada tarbijatele pakutavat tootevalikut ning parandada selle kvaliteeti ja ohutust, suurendades seeläbi keskkonnakaitset.

Seoses eksootiliste liikide asustamisega kinnistesse vesiviljelussüsteemidesse, mis komisjoni hinnangul on eelkõige seotud vesiviljeluse ja isendite asustamisega seotud tavadega, usun ma, et selle tavaga peab kaasnema kõnealuste rajatiste, süsteemide ja selliste isendite transpordi range järelevalve, et vältida võõrorganismide väljapääsemist, mis võib kahjustada kohalikke ökosüsteeme ja looduslikke elupaiku ning on elurikkuse ülemaailmse vähenemise üks peamisi põhjuseid.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide vesiviljeluses kasutamist käsitleva raporti poolt, sest see võimaldab karmistada kinniste vesiviljelusrajatiste ja liikide transpordi suhtes kehtivaid nõudeid, et vähendada nii palju kui võimalik ökosüsteemidele ja elurikkusele avalduvat mõju.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa vesiviljelussektor hõlmab rohkem kui 16 500 ettevõtet, selle ülemaailmne aastane käive on üle 3,5 miljardi euro ja see annab nii otseselt kui ka kaudselt tööd ligikaudu 64 000 inimesele. Pealegi, kuna kalavarud on vähenemas, loob vesiviljelus lugematuid võimalusi Euroopa tööstusele. Ette pandud võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide asustamise korra lihtsustamine vesiviljeluses peab käima käsikäes nende tingimuste täpse kindlaksmääramisega, millele kinnised vesiviljelusrajatised peavad vastama, ning rajatiste vajaliku järelevalvega, eesmärgiga tagada, et asjatundjate pakutud tehnilisi nõudeid võetakse nõuetekohaselt arvesse ja järgitakse.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni ettepanek kehtiva määruse muutmiseks põhineb projekti IMPASSE tulemustel. Kõnealune projekt on kooskõlastatud meede, mis keskendub võõrliikide keskkonnamõju hindamisele vesiviljeluses. Kõnealuse projekti raames töötati välja kinnise vesiviljelusrajatise toimiv määratlus, mis on praegusest määratlusest üksikasjalikum ja laiahaardelisem. Selle määratluse kohaselt „saab võõrliikidega kaasnevaid riske märgatavalt vähendada ja seda isegi vastuvõetavale tasemele viia, kui siht- ja mittesihtorganismide väljapääsemise võimalust võetakse arvesse transpordi ajal ja vastuvõtva rajatise üksikasjalikes protokollides”. Mina hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest ma nõustun vajadusega loobuda loa nõudest kinnistesse vesiviljelusrajatistesse asustamisel ja ümberasustamisel, vabastades rajatiste käitajad sellest haldusformaalsusest.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Käsitledes raporti põhiküsimust, milleks on – nagu arutelu käigus märgiti – kinnistes vesiviljelusrajatistes kasutatavate võõrliikide asustamise korra lihtsustamine, siis see peab toimuma käsikäes selliste rajatiste suhtes kehtivate nõuete võimalikult täpse kindlaksmääramisega vastavalt ajakohasele tehnilisele ja teaduslikule teabele. Rajatiste järelevalve tuleb tagada nii enne nende avamist kui ka nende käitamise ajal. Vesiviljeluse säästva arengu tagamiseks on vaja oluliselt toetada kohalike liikide kasvatamisele suunatud teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut. Neid liike tuleb eelistada võõrliikidele, et mitmekesistada tootmist ja toiduainetega varustamist ning parandada nende kvaliteeti, suurendades samal ajal keskkonnaohutust.

Kui rääkida raporti koostamise protsessist, siis on mul hea meel selle üle, et komisjon on lisanud oma määruse ettepanekusse kalanduskomisjoni vastu võetud ettepanekud. Ainus kahetsusväärne asi on, et peeti vältimatuks esitada ametlikult uus ettepanek. See põhjustab viivitusi kokkuleppe sõlmimisel esimese lugemise järel.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi vesiviljelus pakub tööd paljudele inimestele ja on tähtis toiduallikas, tuleb tagada keskkonna kaitsmine võimalike ohtude eest laiemalt. Kehtivate õigusaktidega püütakse seda saavutada ja täna arutusel olev ettepanek neid püüdlusi ei takista. Sellest tulenevalt toetasin ma kõnealust raportit.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Sel ajal kui ookeanide kalavarud on aegamööda ammendumas ja püügimahud on jõudmas maksimumini, on kala ja karpide kasvatamise tähtsus vesiviljeluses viimastel aastatel kasvanud. Vesiviljelustootmine on kasvav majandussektor ja sellele pööratakse kõnealuse raportiga vajalikku tähelepanu. Sisemaal asuvate vesiviljelusrajatiste, nagu tiigid või läbivoolusüsteemi abil kasvatamise rajatised, arv näitab muude toidutootmise sektoritega võrreldes kiiremat kasvutempot ning nende rajatiste toodang ületab juba mererajatiste toodangut. Tiigis kasvatamisel on eriti pikad traditsioonid: kala ja koorikloomi on kasvatatud sadu aastaid, peamiselt kunstlikes tiikides. Kinnistel vesiviljelussüsteemidel on ilmselgelt suured ökoloogilised eelised, samuti eelised seoses antibiootikumide probleemiga. Ma toetan seda raportit, milles kutsutakse üles sätestama olulised raamtingimused kinniste vesiviljelusrajatiste jaoks ja milles määratakse kindlaks eksootiliste kalaliikide asustamise eeltingimused. Et vältida kohalike ökosüsteemide kahjustamist võõrliikide optimaalse asustamise tulemusena, on oluline toetada kala kasvatamist kinnistes süsteemides.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – João Ferreira raport käsitleb muudatusi, mis tehakse nõukogu määrusesse nr 708/2007, millega on kehtestatud võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide vesiviljeluse raamistik. Pärast IMPASSEks nimetatud projekti lõpuleviimist vaadatakse kõnealune raamistik nüüd läbi. Projekti IMPASSE eesmärk oli töötada välja asustamise ja ümberasustamise keskkonnaohutute tavade suunised vesiviljeluse jaoks. Mina hääletasin raporti poolt.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Võõrliikide asustamine on üks ülemaailmse elurikkuse kadumise ja Maa ökosüsteemide kahjustamise peamine põhjus. Võõrliikide asustamine vesiviljeluses peab seepärast tooma kaasa nõuete täpse kindlaksmääramise kinniste vesiviljelusrajatiste jaoks ning rajatiste järelevalve. Siht- ja mittesihtliikide transpordi suhtes peaks samuti kehtima ranged eeskirjad ja järelevalve. Neil põhjustel hääletasin ma kõnealuse raporti poolt. Ma usun siiski, et tuleks tugevdada kohalike liikide kasvatamisele suunatud teadusuuringuid ja arendustegevust, et vähendada eksootiliste liikide asustamisega seonduvaid riske ja edendada säästvamat tootmist.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Võõrliikide asustamine koos looduslike elupaikade hävitamisega on üks ökosüsteemide kahjustamise peamine tegur ja üks ülemaailmse elurikkuse vähenemise peamine põhjus. Võõrliikide asustamise korra lihtsustamine vesiviljeluses peab käima käsikäes nende eeskirjade täpse kindlaksmääramisega, millele kinnised vesiviljelusrajatised peavad vastama (kooskõlas projekti IMPASSE tulemustega), ning rajatiste vajaliku järelevalvega, eesmärgiga tagada, et asjatundjate pakutud tehnilisi nõudeid võetakse nõuetekohaselt arvesse ja järgitakse.

Euroopa vesiviljeluse säästva arengu tagamiseks on vaja oluliselt toetada kohalike liikide kasvatamisele suunatud teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et mitmekesistada tootmist ja toiduainetega varustamist ning parandada nende kvaliteeti, suurendades samal ajal keskkonnaohutust.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Koos looduslike elupaikade hävitamisega on võõrliikide asustamine meie ökosüsteemidesse üks ülemaailmse elurikkuse hävinemise põhjus. Vesiviljeluses sureb välja üha rohkem liike; see põhjustab pikaajalist kahju kogu ökosüsteemile. Ma jäin erapooletuks, sest raportis ei käsitleta piisavalt üksikasjalikult tegelikke probleeme.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Võõrliikide asustamine on üks peamisi põhjuseid, miks ökosüsteemid tasakaalust välja lähevad, ning koos looduslike elupaikade hävitamisega on see üks peamisi ülemaailmse elurikkuse vähenemist soodustavaid tegureid. Võõrliikide asustamine Euroopa rannikumeredesse ja siseveekogudesse tuleneb paljudel juhtudel vesiviljeluse ja isendite asustamisega seotud tavadest.

Võõrliikide asustamise korra lihtsustamine vesiviljeluses peab käima käsikäes nende tingimuste täpse kindlaksmääramisega, millele kinnised vesiviljelusrajatised peavad vastama, ning rajatiste vajaliku järelevalvega, eesmärgiga tagada, et asjatundjate pakutud tehnilisi nõudeid võetakse nõuetekohaselt arvesse ja järgitakse.

Euroopa vesiviljeluse säästva arengu tagamiseks on vaja oluliselt toetada kohalike liikide kasvatamisele suunatud teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et mitmekesistada tootmist ja toiduainetega varustamist ning parandada nende kvaliteeti, suurendades samal ajal keskkonnaohutust. Seepärast ma loodan, et selle elluviimist soodustatakse.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, pidades silmas asjaolu, et projekti IMPASSE tulemuste põhjal „saab võõrliikidega kaasnevaid riske märgatavalt vähendada ja seda isegi vastuvõetavale tasemele viia, kui siht- ja mittesihtorganismide väljapääsemise võimalust võetakse arvesse transpordi ajal ja vastuvõtva rajatise üksikasjalikes protokollides”. Seepärast on mõistlik loobuda kinniste vesiviljelusrajatiste puhul võõrliikide asustamise loa taotlemise nõudest.

Kõnealuse halduskoormuse ja loa taotlemise kulude vähendamine on vesiviljelussektori jaoks suur stiimul. Eeldusel, et sellega kaasneb kinniste vesiviljelusrajatiste jaoks ette nähtud nõuete täpne kindlaksmääramine ja nõuetele vastavuse asjakohane järelevalve, ei sea see ohtu elurikkuse ja keskkonna vajalikku kaitset.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Komisjoni ettepanek on seotud võõrliikide kasutamist vesiviljeluses käsitleva määruse muutmisega võõrliikide keskkonnamõjule keskendunud projekti IMPASSE põhjal. Nimetatud projekti tulemusena töötati välja termin „kinnine vesiviljelusrajatis” määratlus, millega täpsustatakse ja laiendatakse seni kasutusel olnud määratlust ning mis hõlmab arusaama, et võõrliikidega kaasnevaid riske saab märgatavalt vähendada. Eespool nimetatud tulemusi silmas pidades teeb komisjon ettepaneku, et kinniste vesiviljelusrajatiste kasutamist hõlmav asustamine ja ümberasustamine tuleks vabastada loa taotlemise nõudest, vabastades rajatiste käitajad sellest haldusformaalsusest. Nagu raportöör märgib, on võõrliikide asustamine üks peamisi põhjuseid, miks ökosüsteemid tasakaalust välja lähevad, ning koos looduslike elupaikade hävitamisega on see üks peamisi ülemaailmse elurikkuse vähenemist soodustavaid tegureid. Võõrliikide asustamine Euroopa rannikumeredesse ja siseveekogudesse tuleneb paljudel juhtudel vesiviljeluse ja isendite asustamisega seotud tavadest. Seda arvesse võttes esitas raportöör muudatusettepaneku täpsustamaks, et kinnine vesiviljelusrajatis on maapealne rajatis. Muudatusettepaneku eesmärk oli vähendada rajatistest välja pääsevate isendite ellujäämise võimalust. Ülejäänud ettepanekud käsitlevad komiteemenetluse sätteid.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamine vesiviljeluses kahjustab looduslikke ökosüsteeme, mis väärivad ELi kaitset. Ökosüsteemide kahjustamine põhjustab eelkõige ülemaailmse elurikkuse vähenemist. Projekt IMPASSE on võõrliikide keskkonnamõju hindamist vesiviljeluses käsitlev kooskõlastatud meede, mis tõendas vajadust vältida nende liikide ja bioloogilise materjali väljapääsemist veo ajal. Ma kiidan heaks selle Euroopa Parlamendi raporti, sest see on suunatud bioohutuse tagamisele ja samal ajal kinnistesse vesiviljelusrajatistesse asutamise ja ümberasustamise loanõuetega seotud haldusformaalsuste kiirendamisele. Mõiste „kinnine vesiviljelusrajatis” sõnaselge ja täpne määratlemine, samuti kõigi selliste rajatiste loetelu korrapärane ajakohastamine liikmesriikide poolt tagab kõnealuse sektori säästva arengu. Liikmesriigid peavad ise teostama järelevalvet rajatiste ning liikide veoks kasutatavate transpordivahendite üle. Ma pooldan ka teadusuuringute ja tehnoloogia arengu kui kõnealuse sektori poolt looduslikele ökosüsteemidele avaldatava kahjuliku mõju vähendamise vahendite toetamist. Lõpetuseks soovin ma toonitada asjaolu, et kõnealust määrust muudeti Lissaboni lepingus sätestatud kaasotsustamise seadusandliku tavamenetluse alusel.

Raport: Bernhard Rapkay (A7-0324/2010)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) on vastu sellele, et EL haldab meie tööstuseid, sest söekaevanduste tuleviku ja nende võimaliku toetamise üle peaks otsuse tegema riigi ametis olev valitsus. Kuid kõnealusel juhul näeb EL valitsuste jaoks ette tavapäraste riigiabi eeskirjade raamest väljapoole jäävad erikorraldused, et tagada suurem paindlikkus söekaevandustele antavate toetuste haldamiseks. Muudatusettepanekutega 25 ja 36 taotletakse sellise paindlikkuse jaoks pikemat ajavahemikku enne tavapäraste riigiabi eeskirjade kohaldamist. UKIP peab võimalikuks selle mõningast toetamist. UKIP jäi nende kahe muudatusettepaneku suhtes ja lõpphääletusel erapooletuks, sest kuigi me ei poolda ühtegi ELi riigiabi eeskirja (kuna toetuste taseme üle peaksid otsustama liikmesriikide valitsused), on liikmesriikidele suurema paindlikkuse võimaldamine ja selleks ette nähtud ajavahemiku pikendamine kasulik ning suuremal määral demokraatlikult vastutav, andes nende otsuste tegemise õiguse valitsustele tagasi.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma toetasin seda raportit. Kuigi söe kaevandamine esindab üksnes väikest osa ELi energiaturust, kindlustab see töökohad nimetatud tööstussektoris töötavatele ELi kodanikele ning tagab majandusarengu hõredalt asustatud ja äärepoolsetes piirkondades, kus enamik söekaevandusettevõtteid asub. Ma nõustusin muudatusettepanekutega, mille kohaselt pikendatakse konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise tähtaega 2018. aastani võimalusega hoida kaevandused avatuna, kui nende konkurentsivõime kindlaks määratud aja jooksul ei taastu. Kui konkurentsivõimetud kaevandused suletakse, on tähtis eraldada vajalikud pikaajalise rahastamise vahendid eesmärgiga tagada keskkonnakaitse ja keskkonna taastamine endistes söekaevandustes. Mõnes piirkonnas on kaevandused ainuke tööstusliik ning nende sulgemine tähendab paljude inimeste koondamist. Seepärast on tähtis tagada, et neile antakse abi mitme aasta jooksul ning nähakse ette erinevad tööturumeetmed, nagu ümberõpe, mida rakendatakse tingimuste loomiseks, mis aitavad inimestel tööturule naasta. Seepärast toetasin ma Euroopa Komisjoni ettepanekut anda sellist abi kuni 2026. aastani.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Bernhard Rapkay raporti poolt, sest ma toetan muude meetmete hulgas konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise tähtaja pikendamist. Arvan, et see on püüe vältida suurt töökohtade kaotuse lainet, kusjuures Rumeeniat, Hispaaniat ja Saksamaad mõjutab uus määrus kõige rängemini. Usun, et konkurentsivõimetute söekaevanduste käitamine tuleks lõpetada kooskõlas kaevanduste sulgemise kavaga üksnes siis, kui nende majanduslik tasuvus ei taastu kindlaks määratud tähtajaks.

Ma arvan, et tuleks soodustada abi andmist tootmiskahjumi katmiseks järk-järgult kahanevas mahus vastavalt üksikasjalikule kaevanduste sulgemise kavale. Alates 1. jaanuarist 2011 kohaldatakse poolte Rumeenias toimivate kaevanduste suhtes sulgemise kava. Seda arvesse võttes leian ma, et abi tuleb rohkem suunata sotsiaalse ja keskkonnamõju leevendamisele.

  Gerard Batten, John Bufton, Derek Roland Clark, Trevor Colman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) on vastu sellele, et EL haldab meie tööstuseid, sest söekaevanduste tuleviku ja nende võimaliku toetamise üle peaks otsuse tegema riigi ametis olev valitsus. Kuid kõnealusel juhul näeb EL valitsuste jaoks ette tavapäraste riigiabi eeskirjade raamest väljapoole jäävad erikorraldused, et tagada suurem paindlikkus söekaevandustele antavate toetuste haldamiseks. Muudatusettepanekutega 25 ja 36 taotletakse sellise paindlikkuse jaoks pikemat ajavahemikku enne tavapäraste riigiabi eeskirjade kohaldamist. UKIP peab võimalikuks selle mõningast toetamist. UKIP jäi nende kahe muudatusettepaneku suhtes ja lõpphääletusel erapooletuks, sest kuigi me ei poolda ühtegi ELi riigiabi eeskirja (kuna toetuste taseme üle peaksid otsustama liikmesriikide valitsused), on liikmesriikidele suurema paindlikkuse võimaldamine ja selleks ette nähtud ajavahemiku pikendamine kasulik ning suuremal määral demokraatlikult vastutav, andes nende otsuste tegemise õiguse valitsustele tagasi.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui komisjon oli Euroopa Parlamendiga konsulteerinud, paluti parlamendil teisipäeval, 23. novembril anda hinnang riigiabi andmise kohta konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise hõlbustamiseks. Peamine komistuskivi oli kõnealuse riigiabi andmise lõpetamise kuupäev. Komisjon pakkus välja 1. oktoobri 2014. Usun, et keskkonnakaalutlustel on tähtis mitmekesistada meie energiatootmise allikaid ja edendada säästvaid tootmismeetodeid. 2014 näib seega olevat mõistlik lõpetamise kuupäev. Võttes arvesse söekaevanduste sulgemise sotsiaalset mõju ja kaevurite taas tööle suunamisega seonduvaid raskusi, tuleb abi anda siiski sulgemisprotsessi jooksul. Seepärast otsustas Euroopa Parlamendi enamus pikendada riigiabi andmist 31. detsembrini 2018. Mina otsustasin jääda lõpphääletusel erapooletuks, sest ma usun, et kõige tähtsam on eelistada säästvaid energiaallikaid, kuid samal ajal on võrdselt oluline pidada silmas kaevanduste sulgemise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma otsustasin hääletada konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antavat riigiabi käsitleva Bernhard Rapkay raporti poolt. Kõnealuses raportis tehakse ettepanek pikendada konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise tähtaega nelja aasta võrra, see tähendab: algselt Euroopa Komisjoni ettepanekus välja pakutud 2014. aastalt 2018. aastani.

Raportis innustatakse Euroopa Komisjoni samuti välja töötama sellistest sulgemistest mõjutatud töötajate ümberõppe strateegiat. Peame silmas pidama, et teatavad Euroopa Liidu piirkonnad, sealhulgas Valea Jiului Rumeenias, sõltuvad nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt täielikult söetööstusest. Söetööstus annab Euroopa Liidus tööd 100 000 inimesele.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Praegune majandus- ja finantskriis, mis avaldab ränka mõju n-ö arenenud lääneriikidele, on näidanud, et turgude iseregulatsiooni tõhususe ja suutlikkuse paradigma ei põhine enam tegelikkusel, sest reaalsus sunnib kõiki majanduses ja turgudel osalejaid, eelkõige finantsturgudel osalejaid, toimima vastutustundlikult ja eetiliselt – see on miski, mida nad viimasel ajal ei ole üldse teinud. Kogu majandust raputanud finantsvapustused näitavad, et tööstussektor vajab väga suurt toetust, sest endiselt on tegemist sektoriga, mis on majandusele, eelkõige reaalmajandusele, väga tähtis. Võttes arvesse piirkondadevahelisi konkurentsi- ja suhtelisi eeliseid ning samuti ebasoodat konkurentsiolukorda ja suhtelist halvemust, eriti rahvusvahelisel tasandil, ei tohi me unustada, et sütt kaevandatakse piirkondades, kus tuleks kõigepealt soodustada elujõuliste majanduslike ja ametialaste alternatiivide teket ning tuleks parandada sotsiaalabi andmist, et vältida selliste töötute arvu suurt ja raskusi tekitavat kasvu, keda on keeruline uuesti tööle rakendada. Hääletusel olnud raport, mis käsitleb konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antavat riigiabi, näib mulle olevat selle põhimõttega vähemalt osaliselt kooskõlas.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ma leian, et konkurentsivõimetud söekaevandused peavad saama riigiabi, kui ilma selleta tuleks kaevandused sulgeda, mis põhjustaks suure koondamiste laine ja väga tõsiseid sotsiaalprobleeme. Selliste kaevanduste kasumlikuks muutmiseks või sulgemiseks võimaldatud üleminekuperiood on tähtis. Üleminekuperioodi eesmärk on ühest küljest tagada ametialase ümberõppe korraldamine söetööstusega seotud inimeste jaoks ja teisest küljest kindlustada järkjärguline üleminek puhtamate energiaallikate kasutamisele.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraatide arvates ei ole keskkonna- ega konkurentsikaalutlustel mõistlik jätkata konkurentsivõimetutele söekaevandustele toetuste maksmist. Samal ajal peame vajalikuks viia läbi terviklikke tööhõive- ja keskkonnaalaseid ettevõtmisi neis piirkondades, mida mõjutab toetuste maksmise lõpetamisega tõenäoliselt kaasnev kaevanduste sulgemine. Üldiselt oleme seisukohal, et komisjoni ettepanek selles küsimuses on tasakaalus ning et selles arvestatakse mõlema nimetatud aspektiga piisavalt. Toetused kaotatakse järk-järgult, kuid ettevaatlikult, võttes arvesse nii töökohtade arvu kui ka keskkonnakaitset. Seepärast otsustasime hääletada järjekordselt komisjoni valitud suuna poolt.

Seoses küsimusega, kas näha ette võimalus jätkata nende kaevanduste käitamist, mille kasumlikkus sulgemisperioodil taastub, usume sarnaselt komisjoniga, et selle võimaluse jätmine oleks vale. Et antavat abi kasutataks õigesti, peab see põhinema lõplikul sulgemiskaval. Sulgemisabi andmise lõpetamise täpse aasta kohta meil kindlad eelistused puuduvad, kuid me usume sellest olenemata, et komisjoni kavandatud 2014. aasta on asjakohasem raportööri välja pakutud 2018. aastast.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Söetööstusele riigiabi andmist käsitleva erimääruse puudumisel (kohaldatav määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2010) tuleb sätestada eeskirjad, mis võimaldavad mõnel liikmesriigil, kes on olnud sunnitud oma söekaevandused sulgema, vähendada kaevanduste sulgemise sotsiaalset ja majanduslikku mõju nii palju kui võimalik. Kuna teatud piirkondades (Saksamaal, Hispaanias ja Rumeenias) on söekaevandusi tihedalt, võib kaevanduste samaaegse sulgemise sotsiaalne mõju olla suur. Tööhõive seisukohast võivad olla kaalul ligikaudu 100 000 kaevuri töökohad; nad ei pruugi leida töökohti teistes sektorites piisavalt kiiresti ning neid ohustab pikaajaliseks töötuks muutumine. Sel konkreetsel põhjusel on kõnealuse ettepaneku eesmärk pakkuda liikmesriikidele õiguslikku raamistikku, mis võimaldab neil tõhusamalt tegeleda toetuste järkjärgulisest kaotamisest tingitud kaevanduste sulgemise võimaliku negatiivse mõjuga, eriti sotsiaalse ja keskkonnamõjuga. Samuti on selle eesmärk viia miinimumini konkurentsimoonutused siseturul.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Abi andmine Euroopa söetööstusele on reguleeritud nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1407/2002, mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2010. Sellise uue õigusraamistiku puudumisel, millega lubatakse söetööstusele anda teatavat spetsiifilist riigiabi, võivad liikmesriigid anda abi üksnes piires, mis on ette nähtud kõigi sektorite suhtes kohaldatavate üldiste riigiabi eeskirjadega. Söemäärusega võrreldes väheneb üldiste riigiabi eeskirjade kohaldamisega oluliselt söetööstuse võimalus riigiabi saada. Seepärast on tõenäoline, et mõni liikmesriik on sunnitud oma söekaevandused sulgema ja tulema toime selle otsuse sotsiaalsete ja piirkondlike tagajärgedega. Ma mõistan, et söekaevanduste piirkonniti koondumise tõttu võib kaevanduste samaaegse sulgemise sotsiaalne mõju olla suur. Töökohtade arvu kaevandamisega seotud tööstustes arvestades võib see ohtu seada kuni 100 000 töökohta. Seepärast ma nõustun, et sulgemiskava tuleks pikendada 31. detsembrini 2018. Samuti tuleks edasi lükata tootmisüksuste lõplik sulgemine, kui need ei saavuta nimetatud kuupäevaks konkurentsivõimet ja on selge, et ELi energiavajadused ei tingi nende olemasolu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses raportis antakse hinnang Euroopa Komisjoni ettepanekule muuta määrust, millega juba kehtestati uus söetööstusele riigiabi andmise periood, ning raportiga tehakse ettepanekusse otstarbekaid muudatusi. Ilma selle paranduseta oleks periood 31. detsembril 2010 läbi saanud.

Nüüd soovitatakse Euroopa Komisjoni uue ettepanekuga pikendada abi andmist 2014. aastani. Euroopa Parlament on aga võtnud vastu ettepaneku – mille poolt me hääletasime – pikendada abi andmist 2018. aastani. Pikendamise eesmärk on võtta arvesse sotsiaalset – milleks on töötajate koondamise ja inimeste tööturule suunamisel tekkivate raskuste vältimine – ning keskkonnaprobleemi ning abi, mida nende küsimuste lahendamiseks pakutakse.

Samuti on tore, et on võetud kohustus kaitsta selle protsessi käigus taas konkurentsivõimeliseks muutunud söetööstuste säilitamist, tagades samas keskkonna- ja rahvatervise aspektide kaitse.

Samuti rõhutatakse vajadust taastada keskkond endistes söekaevandustes, eelkõige eemaldada kaevandusest vanad seadmed, kaevandus ohutuks muuta, kaevandus korrastada ja eemaldada reovesi.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin Rapkay raporti ja söetööstustele riigi toetuste andmise poolt. Süsi moodustab märkimisväärse osa ülemaailmsetest energiaallikatest. Kui sütt Euroopas enam ei kaevandataks, peaksime seda importima Ameerika Ühendriikidest või Austraaliast.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. – (DE) Sotsiaalsetes struktuurides toimuvate muutustega kohanemine võtab aega ja eeldab suurt enesekindlust. Seepärast kavatsevad Euroopa Liit ja Saksamaa lõpetada konkurentsivõimetute söekaevanduste toetamise. Ajavahemikku praegusest kuni 2018. aastani kasutatakse selleks, et võtta vajalikud ümberkorraldusmeetmed. See on tulemuslik kompromiss, mis annab tunnistust kõigi asjaosaliste tulevikku suunatud suhtumisest.

Võttes arvesse söetööstuses töötavate inimeste suurt arvu, on oluline, et Euroopa Liit ja liikmesriigid teeksid kõik selleks, et leevendada kõnealuse muutuse negatiivset sotsiaalset ja piirkondlikku mõju ning viia see miinimumini. Seepärast olen ma väga rahul, et Euroopa Parlament väljendas täna toetust kõnealusele seisukohale. See aitab eelkõige tasakaalustatud moel ning tugeval poliitilisel alusel viia Euroopas ja Saksamaal ellu raskeid, kuid samas vajalikke kohanemisprotsesse.

  Karin Kadenbach (S&D), kirjalikult. – (DE) Küsimuses, kas jätkata mittekasumlike söekaevanduste subsideerimist, jäin mina – erinevalt oma fraktsioonist – erapooletuks. Minu arvates põhineb Euroopa Parlamendis toimunud hääletus natsionalistlikul refleksil ja lühinägelikul mõtteviisil. Ma ei poolda toetuste maksmist, sest ma usun, et söe kasutamine ning sellega kaasnev CO2-heide läheb põhimõtteliselt vastuollu kõigi meie jõupingutustega kliimamuutustevastases võitluses. Raha, mida me võiksime investeerida taastuvatesse energiaallikatesse, visatakse sõna otseses mõttes põhjatusse auku. Minu arvates peaksime otsima säästvaid alternatiive energiatootmise valdkonnas.

Meil on siiski vaja teisi võimalusi pakkuvaid lahendusi ka tööturul. On selge, et varem on tehtud vigu ning et tööhõivepoliitikat on käsitletud lühinägelikult. Arvestades paljude töökohtade ohtu seadmist, eelistaksin ma raha eraldamist mõjutatud töötajate ümberõppeks, mitte söetööstuse jätkuvaks toetamiseks. Sel põhjusel ei hääletanud ma raporti vastu, vaid otsustasin jääda erapooletuks.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest ma nõustun peamise mõttega, et selle sektori jaoks tuleks ette näha üleminekukord. Kuigi süsi ja selle kaevandamine on eriti suur saasteallikas, annab söetööstus mõnes riigis tööd väga paljudele inimestele. Seepärast võib mõne toetuse maksmise ootamatu lõpetamine avaldada tõsist mõju osale ELi liikmesriikidest, kuid sektor peab mõistma, et tulevikus ei saa nad toetuda üksnes sellele abile.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Kuna kohalikke energiaallikaid liidus napib, usun, et toetus söetööstusele on õigustatud ELi poliitika alusel, millega ergutatakse energia tootmisel taastuvate ja madala süsinikusisaldusega fossiilkütuste kasutamist.. Ma ei usu siiski, et see õigustab konkurentsivõimetuks osutunud söekaevanduste lõpmatut toetamist. Pidades silmas kaevanduste sulgemise suurt sotsiaalmajanduslikku mõju, eelkõige hõredalt asustatud piirkondades, tuleks kaaluda abi andmise ja toetamise võimalust.

Kuid selleks, et viia miinimumini riigiabi andmisest tingitud konkurentsimoonutused siseturul, peab komisjon tagama täpsete ja toimivate konkurentsitingimuste kehtestamise, säilitamise ja järgimise. Keskkonnakaitse tagamiseks peavad liikmesriigid ette nägema meetmeteprogrammi, mis on suunatud söe kasutamisest tuleneva keskkonnamõju leevendamisele energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas.

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa idee pooldajad tahavad soodustada Euroopa viimaste allesjäänud söekaevanduste sulgemist lühiajalise riigiabi andmisega. Võttes arvesse, et Saksamaa ja Rumeenia toodavad üle 40% oma elektrienergiast sütt põletades, tähendab see, et rohkem kui 100 000 inimest ohverdatakse ultraliberalismi nimel õiglase konkurentsi ja n-ö rohelise poliitilise korrektsuse ettekäändel, pannes meid tootma elektrit tuule jõul. Taastuvaid energiaallikaid otsides peavad need riigid kahtlemata asendama söe tuumaenergiast toodetud elektri ostmisega oma naabritelt.

Endise kaevurina muutun ma üsna emotsionaalseks, kui ma meenutan kõiki neid Prantsusmaa ja Euroopa söekaevandusi, mille sulgemine põhjustas suuri kannatusi ja laostas terved piirkonnad, mis on seejärel muutunud majanduslikeks ja sotsiaalseteks tühermaadeks ning ei ole sageli suutnud taastuda. Seepärast jääb mul kahjuks üle vaid nentida, et selles valdkonnas – nagu ka paljudes teistes – ei ole Brüsseli Euroopa püüdnud kaitsta meie tööstust ja sellest tulenevalt meie töökohti, vaid on eelistanud raisata suuri rahasummasid ülemaailmsetele projektidele, mis ei seostu meie kaaskodanike probleemidega.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Bernhard Rapkay raporti poolt, sest õnneks toetab selgelt enamik fraktsioonide liikmeid kavatsust kaotada söetööstusele antavad toetused järk-järgult 2018. aastaks. Saksamaa näide tõestab, kuidas keskvalitsuse, föderaalsete liidumaade, ametiühingute ja juhtkonna vahelise söekaevanduse paktiga võib kaasneda tõhus söetootmine ilma igasuguse koondamisvajaduseta. Nüüd on Euroopas 100 000 töökohta kindlamini kaitstud. Igasuguste vääritimõistmiste vältimiseks on oluline aru saada, et tegemist ei ole püsivate toetustega ja et eesmärk ei ole ülal pidada konkurentsivõimetuid ettevõtteid. See on hoopis vastutustundlik suhtumine Euroopa traditsioonilisse tööstusharusse. Söe kasutamist on lihtne põhjendada, sest seda saab tarvitada kütusena elektrienergia tootmiseks või toorainena keemiatööstuses ning eriti just ajal, mil üha enam vähenevad selliste loodusvarade nagu nafta ja gaasi varud. Minimaalses koguses söe tootmine aitab parandada meie energiajulgeolekut ja takistab impordist sõltuvusse sattumist. On vale öelda, et söetööstusele antavate toetuste lõpetamine aitab keskkonda kaitsta.

Kliima seisukohast ei ole vahet, kas me kasutame kodu- või välismaist toorainet. Peame jätkama keskkonnasõbraliku söepõletustehnoloogia ja kodumaiseid tooteid kasutava kindla energiavarustuse toetamist. Aktiivne tööstuspoliitika ei kuulu minevikku, vaid selle näol on tegemist tulevikuülesandega, mille täitmisel tuginetakse järjepidevale konkurentsistrateegiale ja mõistlikule sotsiaalpoliitikale, mis hõlmab töökohtade tagamist.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kuna söemäärus kaotab 31. detsembril 2010 kehtivuse, oleksid mõned riigid kohustatud sulgema oma kivisöekaevandused. Hääletasin selle poolt, et pikendada nimetatud määruse kehtivust 31. detsembrini 2030 komisjoni kavandatud tähtaja – 31. detsember 2026 – asemel. Kahjuks ei leidnud see muudatusettepanek vajalikku toetust. Toetati siiski punkti, mille kohaselt vähendatakse liikmesriigi antava sulgemisabi kogusumma järsku kahanemist. Veelgi enam, asjaomaste tootmisüksuste toimimine on osa püsiva sulgemise kavast, mille tähtajaks oleks pidanud olema 31. detsember 2020, sest nimetatud aasta on kasutusel mitme liikmesriigi poolt praegu väljatöötatavates süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise projektides.

Häälteenamuse alusel kokku lepitud tähtaeg on 31. detsember 2018. Soovin rõhutada, et nimetatud tähtaeg toetustehingute tegemiseks on ikkagi Euroopa Parlamendi saavutus, millega pikendatakse komisjoni esialgset 2014. aastaks kavandatud tähtaega nelja aasta võrra.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitleb konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antavat riigiabi. Süsi on olnud riigiabi eeskirjade kohaldamisest vabastatud juba 35 aastat. Komisjon on teinud ettepaneku kaotada see vabastus, mille kohaselt on lubatud anda riigiabi ainult neile söekaevandustele, mis kavatsetakse sulgeda 2014. aastaks. Mis tahes söekaevandus, mida selleks tähtajaks ei suleta, peab riigiabi tagasi maksma ning kõik riigiabi andvad riigid peavad esitama kliimamuutuste leevendamise kava. Saksamaa kavatseb konkurentsivõimetud kaevandused sulgeda aastaks 2018 ning raportöör on esitanud muudatusettepaneku pikendada ettepanekus sisalduvat tähtaega 2018. aastani. Pidasin tema ettepaneku toetamist mõistlikuks.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest kuigi selles käsitletakse taolisi tähtsaid keskkonnaküsimusi nagu energiaallikad ja kliimamuutus ning majandusküsimusi nagu konkurentsivõimetute tootmisüksuste püsimajäämine majanduses, on majandus- ja sotsiaalkriisi ajal vajalik sotsiaalsete teemade eest seista. Meetmeid ei tohiks võtta, kui need muudavad kriisi rängemaks. Kriisile tuleks reageerida investeeringute ja üldsuse kaitsmisega, mis praegusel juhul tähendab selliste tingimuste tagamist, mis võimaldavad need kaevandused sulgeda teatava aja jooksul pärast kriisi loodetavat lahendamist, kaitstes seeläbi töökohti ja võideldes töötusega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealuse raportiga ette nähtud abi on ülioluline, et aidata toetada neid, kes tõenäoliselt kaotaksid selles tööstusharus oma töökoha. Kaevanduste sulgemisest mõjutatud töötajatele tuleb viivitamata korraldada ümberõpe ning kasutada tuleb kõiki võimalikke rahastamisviise piirkondlikest, riiklikest ja ELi vahenditest.

Kaugemas tulevikus peaks keskkonnakaitsele suunatud meetmete ja kaevanduste sulgemisest tulenevate kulutuste rahastamine pärast 2014. aastat jätkuma. Kui liikmesriigid lõpetavad söetööstusele toetuste andmise liiga vara, võib see asjaomastes piirkondades põhjustada tohutuid keskkonnaalaseid ja finantsprobleeme ning muutuda toetuste järkjärgulisest kaotamisest veelgi kulukamaks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) On väga tähtis jätkata Euroopa söetööstuse toetamist, et võimaldada konkurentsivõimetute kaevanduste järkjärgulist sulgemist. Komisjoni ettepanekuga ei minda siiski piisavalt kaugele. Kaevandamine on kontsentreerunud vaid mõnda piirkonda, mis peavad oma majanduse järgmise paari aasta jooksul täiesti ümber korraldama. Oleme varem liigagi tihti näinud, et konkurentsivõimetuteks muutunud kaevanduspiirkonnad on lühikese aja jooksul kogenud tõsist sotsiaalset ja majanduslikku allakäiku. Varem olid paljud neist Euroopa majandustegevuse nii-öelda mustad pärlid.

Kui anname neile olukorraga kohanemiseks aega, võivad nad jätkata tegutsemist juhtivate majandusjõududena. Kui aga jätame nad hätta, põhjustame sellega töötuse ja pankrottide tõttu märkimisväärseid kulusid. Roheliste fraktsiooni esitatud väide, et see protsess on keskkonnale kahjulik, on täielik väljamõeldis. Kodumaine süsi on imporditud söest palju keskkonnasõbralikum. Sellepärast hääletasin kõnealuse väga selgelt sõnastatud raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest selles sisalduvad meetmed aitavad – juhul kui nõukogu need heaks kiidab – vältida tõsiseid sotsiaalseid tagasilööke paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Komisjoni kavandatud tähtaeg on liiga lühike ja ebarealistlik. Sellepärast tuleks söetööstusele toetuste andmist pikendada 2018. aastani. Rumeenial – liikmesriigil, kust mina pärit olen – on kogemusi sellise tohutu sotsiaalse väljakutsega ning ma usun, et tähtaja pikendamine on vajalik ja kiiduväärt samm.

  Sławomir Witold Nitras (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul on hea meel seisukoha üle, mille Euroopa Parlament täna konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta vastu võttis.

Tuleks märkida, et sellistel juhtudel antav riigiabi peab olema erandlik ning järgida tuleb õigusnorme, mis tegelikult võimaldavad kaevandusi antava abi tõttu mitte sulgeda ega nõua sõnaselgelt riigiabi tagastamist, kui kaevandusi ei suleta. Me ei tohi sattuda olukorda, kus kaevandused kasutavad riigi eelarvest saadud vahendeid kasumi teenimiseks. Täna oleme teinud ettepaneku võtta kasutusele vahend, millega sunnitakse liikmesriike rakendama riigiabi suhtes ühtseid piirmäärasid, samuti teinud ettepaneku kasutada järkjärgulist üleminekut üldsätetele, mida kohaldatakse majanduse kõikide sektorite suhtes.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Bernhard Rapkay raporti poolt, sest ma nõustun tähtaja pikendamisega aastani 2018. Komisjoni kavandatud 2014. aasta ei ole põhjendatud, isegi komisjoni mõjuhinnanguga mitte.

Selle mõjuhinnangu alusel ja määruse (EÜ) nr 1407/2002 loogilise jätkuna on aasta 2018 asjakohane tähtaeg, tagades sotsiaalselt vastuvõetavad lahendused, põhjustamata samal ajal massilisi koondamisi mitmes liikmesriigis. Ma ei usu, et praegusel kriisiajal tuleks Euroopas kaevandusi sulgeda ja tuhandeid töötajaid koondada.

Peale selle ei peaks saastatuse probleemiga tegelema selle teema raames. Nende söekaevanduste sulgemine tõesti ei lahendaks probleemi, sest neist pärit söe asemel imporditaks sütt välismaalt. Kui me tahame leida lahenduse kliimamuutuse ärahoidmiseks, siis peame seda otsima sütt kasutavatest tehastest. Vaid selliste tehaste ümbersuunitlemisega suudetakse heiteid vähendada.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänan Bernhard Rapkayd tema suurepärase töö eest ning ma toetan esitatud muudatusettepanekuid. Hääletasin raporti poolt, sest ma kiidan heaks meetmed, mis on vajalikud kaevanduste sulgemisest tuleneva väga tõsise sotsiaalmajandusliku mõju ennetamiseks, eelkõige hõredalt asustatud piirkondades.

Võttes arvesse, et kohalikke energiaallikaid liidus napib, on toetus söetööstusele õigustatud ELi poliitika alusel, millega ergutatakse energia tootmisel taastuvate ja madala süsinikusisaldusega fossiilkütuste kasutamist. Sellepärast toetan tehtud jõupingutusi, mis on kooskõlas ELi laiema 2020. aasta strateegiaga.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Määruse ettepanekut käsitleva Euroopa Parlamendi arvamuse kohaselt pikendatakse söetootmise toetamise tähtaega 31. detsembrini 2018 (komisjoni ettepanekuga võrreldes nelja aasta võrra kauem) ning see toetus on ette nähtud ainult kivisöele. Söetööstuses on umbes 100 000 töökohta. Kaevandused, mille tegevus sõltub abist, asuvad eelkõige Saksamaal Ruhri piirkonnas, Loode-Hispaanias ja Valea Jiuluis Rumeenias. Umbes 40% Rumeenia elektrienergia tootmisest põhineb söel, millest enamik on kivisüsi. Kaevanduste sulgemise kava tähtaeg, milleks komisjoni ettepaneku kohaselt on 2014. aasta, on meelevaldne ega ole põhjendatud komisjoni enda läbi viidud mõjuhinnanguga. Sellest tulenevalt pakub 2018. aastasse kavandatud tähtaeg vastuvõetavat lahendust, mis arvestab ka seda mõjuhinnangut.

Raportöör pooldab abi järkjärgulist vähendamist. Aastane vähendamine ei tohi esimesel aastal olla vähem kui 10% antavast abist ning tugineda tuleb vaid väga põhjalikult jälgitavale sulgemiskavale. Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest määruse rakendamine Euroopa Parlamendi kavandatud kujul leevendab selliste kaevanduste sulgemisest põhjustatud tohutuid sotsiaalseid tagasilööke, kusjuures Valea Jiului kaevandused kuuluvad samuti nende hulka, keda see meede mõjutab.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest kuigi selles käsitletakse taolisi tähtsaid keskkonnaküsimusi nagu energiaallikad ja kliimamuutus ning majandusküsimusi nagu konkurentsivõimetute tootmisüksuste püsimajäämine majanduses, on majandus- ja sotsiaalkriisi ajal vajalik sotsiaalsete teemade eest seista. Meetmeid ei tohiks võtta, kui need muudavad kriisi rängemaks. Kriisile tuleks reageerida investeeringute ja üldsuse kaitsmisega, mis praegusel juhul tähendab selliste tingimuste tagamist, mis võimaldavad need kaevandused sulgeda teatava aja jooksul pärast kriisi loodetavat lahendamist, kaitstes seeläbi töökohti ja võideldes töötusega.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi, kaotab kehtivuse 31. detsembril 2010. See sunniks mõnda liikmesriiki sulgema sel kuupäeval oma söekaevandused ning seisma silmitsi neist samaaegsetest sulgemistest tuleneva märkimisväärse sotsiaalse ja piirkondliku mõjuga. Komisjoni ettepanekuga sooviti pakkuda liikmesriikidele õigusraamistikku, mis võimaldaks neil pikendada abi andmist 31. detsembrini 2014. Euroopa Parlament on seda tähtaega pikendanud 31. detsembrini 2018, tagades seeläbi tingimused selle probleemi jätkusuutlikuks lahendamiseks sotsiaalsel ja keskkonna tasandil.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Kui konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemiseks ette nähtud abi andmine lõpetatakse 2014. aastal – komisjoni kavandatud tähtajal –, siis oleks sellel tõsised sotsiaalmajanduslikud tagajärjed ELi teatavates piirkondades, kus kaevandamine on jätkuvalt märkimisväärne tööhõiveallikas. Just seepärast ongi nii tähtis Euroopa Parlamendi seisukoht, milles soovitakse tähtaega pikendada 2018. aastani.

Minu antud hääl näitab mu veendumust, et nende kaevanduste sulgemist tuleks edasi lükata eesmärgiga anda asjaomastele piirkondadele ja liikmesriikidele – peamiselt Hispaaniale, Saksamaale ja Rumeeniale – aega, mida nad vajavad ümberkorralduste läbiviimiseks sel kriisiperioodil.

See ümberkorraldamine peab ühelt poolt hõlmama üleminekut jätkusuutlikule majandustegevusele, millega luuakse kvaliteetseid töökohti, ning teiselt poolt peab sellega võimaluse korral kaasnema konkurentsivõimelisem ja jätkusuutlikum söekaevandamine ning söe kasutamine vähem saastavamal moel.

Selleks peab tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon toetama teadusuuringuid ning innovatsiooni sellistes valdkondades nagu CO2 kogumine ja säilitamine ning keskkonnasõbralikumate põlemismeetodite väljatöötamine.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kas Euroopa Liit peaks jätkama selliste tööstussektorite toetamist, mis on määratud lõpuks Euroopast kadumisele? See on raske küsimus, millele me pidime vastama, võttes vastu Bernhard Rapkay raporti konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta. Komisjon on teinud ettepaneku lõpetada toetuste maksmine 2014. aasta oktoobris. See on mõistlik ettepanek, milles võetakse arvesse söetööstusele antavast abist tulenevat kahjulikku keskkonnamõju ning liikmesriikide vajadust näha ette asjakohaste meetmete kava, näiteks energiatõhususe, taastuvate energiaallikate või CO2 kogumise ja säilitamise valdkonnas.

Faktid on kõnekad: tootmisabiks antud 1288 miljonit eurot, mis tähendas 2,9 miljardi euro suurust toetust söetööstusele ajavahemikul 2003–2008, ei ole kuidagi aidanud piirata turuosa vähenemist ning samuti ei ole see taganud, et tööstusharu 100 000 töötajat saaksid kasulikku toetust ümberõppe jaoks. Seepärast on mul kahju, et Euroopa Liidul ei jagunud täna lõuna ajal julgust öelda „ei” söekaevandustele antava abi pikendamisele 2018. aasta lõpuni või pöörduda kindlameelselt uute energiaallikate poole, mis pakuksid Euroopa elanikkonnale töökohti.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Tänane hääletus on vastuolus ELi majandus-, energia- ja kliimamuutusealaste huvidega. Konkurentsivõimetute söekaevanduste toetamine on miljardite eurode väärtuses rahva raha kulutamine ja seda eelkõige praegu riigi rahandusele avalduvat survet arvesse võttes. Söekaevandustele tegevusabi andmise pikendamisega ei lahendata söekaevanduste töötajate põhjendatud muret oma tuleviku pärast. Selle asemel riskitakse keskkonnasäästlikule majandusele – kus tulevane energiasektor põhineks energiatõhususel ja taastuvatel energiaallikatel – ülemineku edasilükkamisega, kuigi selline majandus tagaks tuhandete uute jätkusuutlike töökohtade loomise söetootmispiirkondades.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kuigi söetööstusel ei ole Leedu majanduses suurt tähtsust, on kõnealune raport minu päritoluriigi jaoks oluline. Määruse (EÜ) nr 1407/2002 kehtivuse lõppemise tõttu on mõned liikmesriigid sunnitud koheselt sulgema oma söekaevandused ning seisma silmitsi sulgemistega seotud tohutute sotsiaalsete ja regionaalsete tagajärgedega. Leedu on liigagi hästi tuttav taoliste probleemidega, mis selliste sulgemiste järel tekivad. Leedu Ignalina tuumaenergiajaama sulgemine tõi kaasa ärivõimaluste ja töökohtade kadumise. Peale selle pidi riik toime tulema kahjuga, mida see sulgemine põhjustas meie energiasõltumatusele, ning seepärast ei tohi me unustada, et Euroopa Liit on üles ehitatud energiasolidaarsusele. Praegu on Leedu ja teised Balti riigid nn energiasaared, mis on eraldatud Euroopa gaasi- ja elektrienergia võrgustikest. Mul oli hea meel kuulda sel kuul uudist, et komisjon toetab Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava.

Ma loodan, et sellised projektid nagu Visaginase tuumajaama ja Leedu-Poola gaasivõrgu ühendamisega seotud projektid saavad ELilt rahalist abi. See oleks kasulik kogu Euroopale. Pealegi on tähtis, et me peaksime silmas söekaevurite ja teiste energiatööstuse sektorite töötajate ohutust. Tšiilis ja Uus-Meremaal hiljuti toimunud õnnetused ei luba meil seda unustada.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Söe kaevandamine ei ole Euroopas tõhus ja seda tuleb toetada. Kuid niinimetatud alternatiivsed energiaallikad on samavõrd – kui isegi mitte rohkem – vähetõhusad. Sütt põletavatel elektrijaamadel on seega üks ühine joon päikese- või tuuleenergial töötavate jaamadega. Nende toodetav energia on lihtsalt liiga kallis. Seepärast toetavad riigid söekaevandust või ostavad elektrienergiat, mis on toodetud kallimalt lõppkasutaja makstavast hinnast. Igal elektrienergia tootmismeetodil on omad plussid ja miinused. Kogemus on meile siiski näidanud, et ei ole hea loota ainult ühele energiaallikale. Kui Euroopa energiajulgeolek on meie jaoks prioriteet, siis oleks viga loobuda ühest võimalikust energiaallikast. Riik ei tohiks kasutada maksumaksjate raha mittetoimivate ettevõtete toetamiseks. Mitte kõik kaevandused, mis ei suuda praegu turul ilma toetusteta püsima jääda, ei ole lõppkokkuvõttes ilmtingimata hukule määratud. Mõned neist võivad taastada oma konkurentsivõime, kui neile antakse aega muudatuste tegemiseks. Bernhard Rapkay raportis soovitakse seda neile võimaldada. Olen pärit suurte kaevandustraditsioonidega Prievidza piirkonnast. Ma tean, kui paljud perekonnad satuksid vaesusesse, kui isad kaotaksid oma töö kaevandustes. Ka nende nimel toetasin ma seda raportit, millega luuakse võimalus säästa tuhandeid töökohti Slovakkia traditsioonilises kaevanduspiirkonnas.

Raport: Eva Joly (A7-0315/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma – ELi parlamentaarse ühisassamblee tööd 2009. aastal, sest minu arvates on oluline, et parlamentaarne ühisassamblee täidaks edaspidigi järelevalvaja rolli majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääkimistel ning edendaks parlamendiliikmetevahelist suhtlust eesmärgiga parandada kõikide protsesside läbipaistvust.

Seda arvestades leian, et ülimalt tähtis on tugevdada koostöö parlamentaarset mõõdet, mõistes, et Aafrika Liidu loomine ja Üleaafrikalise Parlamendi mõjuvõimu suurenemine on kahtlemata katsumus AKV ja ELi koostööle ning seega ka AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele. Kuna 2009. aastal tegid komisjon ja AKV riigid ettepanekud Cotonou partnerluslepingu teise läbivaatamise kohta, siis on oluline, et parlamentaarne ühisassamblee jälgiks sündmusi, et tagada institutsiooni säilimine ja areng. Koostöö Euroopa Parlamendi ja Üleaafrikalise Parlamendi vahel algas 2007. aastal ning möödunud aastal moodustati täieõiguslik delegatsioon Üleaafrikalise Parlamendiga suhtlemiseks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin poolthäälega kõnealust resolutsiooni, milles antakse hinnang Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning ELi parlamentaarse ühisassamblee tööle 2009. aastal. Nimetatud assamblee töö demokraatlike protsesside kindlustamisel viidatud riikides on väga oluline ning seetõttu nõustun resolutsioonis välja toodud märkustega selle kohta, et meil on vaja kaasata parlamendid tihedalt demokraatlikku protsessi ja riikide arengustrateegiatesse. Leian, et Cotonou partnerluslepingu ülevaatamine aitab kohaneda uute muutustega, mis on pärast lepingu esmast allkirjastamist umbes kümne aasta jooksul aset leidnud, ning suurendab riikide parlamentide, kodanikuühiskonna ja erasektori osalemist nende riikide poliitilises ja majanduselus. Nõustun ka ettepanekuga, mille kohaselt tuleks Euroopa Arengufond lülitada ELi eelarvesse, et suurendada arengukoostöö poliitika ühtsust, läbipaistvust ja tõhusust ning tagada asjakohane kontroll.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma – ELi parlamentaarse assamblee tööd kajastavat raportit. Kiiduväärt on kaubandusvoliniku jaatav vastus AKV riikide taotlusele arutada uuesti majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel vaidlusi tekitanud küsimusi. Eelseisvad majanduspartnerluslepingute läbirääkimised ja nende lõplik rakendamine peaks alluma rangemale parlamentaarsele järelevalvele. AKV riikide parlamendid peaksid tungivalt nõudma enda kaasamist riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide vastuvõtmisse ja kohaldamisse, kuna just need dokumendid on peamised vahendid, millega kavandatakse arenguabi andmist. Et aidata pöörata tähelepanu parlamentaarse assamblee murele praeguse kriisi tagajärgede pärast arenguriikidele, tuleb meil teha tööd leidmaks täiendavaid rahastamise allikaid, eelkõige kaaluda rahvusvahelist finantstehingute maksu. Teisest küljest peavad AKV riikide valitsused näitama üles suuremat pühendumist maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidumise ja kapitali ebaseadusliku väljavoolu vastu võitlemisele. Väga rõõmustavaks sammuks tuleb pidada tõsiasja, et praeguse ametiaja alguses loodi Euroopa Parlamendi alaline delegatsioon Üleaafrikalise Parlamendiga suhtlemiseks. See aitab kindlustada AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee järjest poliitilisemat tegevust.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Tunnen heameelt selle raporti vastuvõtmise üle, sest parlamentaarsel ühisassambleel on tänu tõhusale tegutsemisele õnnestunud kehtestada end Põhja–Lõuna koostöös asendamatu osalisena. Näiteks on assambleel olnud ja on ka edaspidi tähtis roll majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste jälgimisel. Peale selle võeti vastu mõned tähtsad muudatusettepanekud, muu hulgas see, milles ergutatakse parlamentaarset ühisassambleed kaaluma muid täiendavaid ja uuenduslikke arengu rahastamise allikaid, nagu rahvusvaheline finantstehingute maks ning ühtlasi kutsutakse ühisassambleed üles käsitlema maksuparadiiside likvideerimise küsimust.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile, mis on koostatud AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2009. aastal, sest leian, et nimetatud assamblee toimib jätkuvalt Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahelise avatud, demokraatliku ja süvendatud dialoogi raamistikuna. Et koostöö oleks tõhusam ja demokraatlikum tuleb AKV riikide parlamente kaasata enam strateegiliste koostöökavade ettevalmistamisse ja koostamisse ning tagada nende aktiivsem osalus majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel kõrvuti Euroopa riikide võimuesindajatega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Seadmata kahtluse alla AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 2009. aastal tehtud töö olulisust ega seda, et ühisassamblee on vaieldamatult aidanud kaasa arengukoostöö edendamisele, ei saa ma siiski jätta väljendamata oma muret Eva Joly raporti lõike 6 sisu pärast. Selles öeldakse nii: „ergutab parlamentaarset ühisassambleed kõnealuses valdkonnas tööd jätkama ning kaaluma muid täiendavaid ja uuenduslikke arengu rahastamise allikaid, nagu näiteks rahvusvaheline finantstehingute maks”. Leian, et rahvusvaheline finantstehingute maks ei tooks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmale erilist kasu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aastal kogunes parlamentaarne ühisassamblee kahel korral. Samal aastal tegid komisjon ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühm ettepanekud pidada 2010. aastal läbirääkimisi Cotonou partnerluslepingu teise läbivaatamise üle. Arvestades majanduspartnerluslepingute abil toimuvat AKV riikide regionaliseerimisprotsessi, on parlamentaarsele ühisassambleele oluline jälgida neid sündmusi väga lähedalt, et tagada institutsiooni säilimine ja areng. Tahan tõsta esile ühisassamblee muret praeguse finantskriisi tagajärgede pärast, parlamentaarse ühisassamblee poolt Luandas vastu võetud resolutsiooni finantskriisi mõju kohta AKV riikidele ning resolutsioone selle mõju kohta AKV riikidele ja kriisi lahendamise kohta AKV riikides.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Et AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee saaks nõuetekohaselt täita oma ülesandeid Põhja–Lõuna koostöös, nagu märkis raportöör, ning et oleks võimalik tugevdada kõnealuse koostöö parlamentaarset külge, tuleb kaitsta mõningaid assamblee põhiomadusi. Assamblee esindusulatus on ühtaegu nii selle suurim pluss kui ka tähtis eeltingimus talle pandud ülesannete kohusetundlikuks täitmiseks. Seetõttu tuleb tagasi lükata kõik püüded piirata selle esindusulatust kulude kärpimise ettekäändel ning kaitsta assamblee mitmekesisust, sest vastasel juhul moonutataks oluliselt selle teatud põhimõtteid ja ohustataks tõsiselt mõningaid selle peaeesmärke. Tagada tuleb igasugused vahendid, mis on vajalikud selleks, et saavutada kõikide parlamendiliikmete tegelik ja ulatuslik osalus, sõltumata sellest, kas nad esindavad ELi või hoopis Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma.

Seetõttu oleme mitu korda murelikult täheldanud, et sääraseks osaluseks vajalikke tingimusi ei ole õnnestunud kindlustada, eelkõige seoses tõlketeenustega. Sageli ei arvestata kõigi ELi ja AKV ametlike keeltega, nagu on enam kui kord juhtunud portugali keelega. See on tõsine viga, mille parandamine on tähtis.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) AKV–ELi (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide – Euroopa Liidu) parlamentaarse ühisassamblee liikmena hääletasin otsustavalt assamblee 2009. aastal tehtud töö kohta koostatud raporti poolt. AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee on ainulaadne institutsioon, millel on õnnestunud kehtestada end Euroopa–Aafrika ja Põhja–Lõuna suhetes asendamatu osalisena. Ta on suutnud teha kvaliteetset tööd, mille aluspõhimõteteks on koostöö, arutelu, läbipaistvus ja demokraatlik dialoog ning Euroopa ja AKV riikide parlamendiliikmete vaheline veelgi tihedam suhtlus. Kinshasas algava ühisassamblee 20. istungjärgu valguses tahan õhutada assambleed oma tegevusi ja mainitud koostööd jätkama. Konkreetsemalt tahan öelda, et andsin mõistagi poolthääle raporti lõikele, milles kutsutakse üles tegema jõupingutusi rahvusvahelise finantstehingute maksu kehtestamiseks ja maksuparadiiside likvideerimiseks.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetasin Eva Joly raportit AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2009. aastal. Üksikasjalikumat analüüsi nõuab ühisassamblee piirkondlike koosolekute küsimus. Kahtlemata on säärased koosolekud vajalikud. Kuid ma arvan, et meil tuleks täpsustada ja selgitada nende koosolekute korda.

Arusaadavamalt tuleks sätestada piirkondlike koosolekute töömeetodid. Taoliste koosolekute väärtus seisneb selles, et need võimaldavad rohkem keskenduda piirkondlikele probleemidele. Menetluskorra täpsem määratlus parandab AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee piirkondlike koosolekute võimalusi avaldada suuremat mõju. Just sellepärast peamegi kõnealuse teemaga tegelema. Tänan teid väga.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – See Euroopa Parlamendi fraktsioon, kuhu mina kuulun, on raporti algset teksti märgatavalt muutnud. Nüüd kutsutakse selles AKV riikide valitsusi üles lisama rangemaid sätteid mittediskrimineerimise kohta ning aitama võidelda maksudest kõrvalehoidmise ja maksuparadiiside vastu. AKV–ELi koostöö süvendamiseks on vaja – finants- ja tehnilise abi andmisega – sellesse ulatuslikumalt kaasata AKV riikide parlamente ja kodanikuühiskonda.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiitsin oma häälega heaks raporti AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2009. aastal, sest pean assamblee toetust Põhja–Lõuna koostööle põhjapanevaks. Õigupoolest on ühisassambleel olnud ja on ka edaspidi tähtis roll kohalike omavalitsuste ja organite kaasamisel majanduspartnerluslepingute läbirääkimistesse.

Seetõttu ühinen kolleegide üleskutsega komisjonile teha kõik endast olenev, et anda läbirääkimiste kohta õigeaegset teavet eesmärgiga tagada Euroopa Parlamendile võimalus osaleda igati lepingute üle järelevalve teostamisel ja anda talle selle käigus vajalikku abi. Lõpetuseks, minu meelest on oluline, et Euroopa Parlament oleks informeeritud – ja ma ei pea siin silmas üksnes antud valdkonnas peetavaid läbirääkimisi –, sest tegemist on institutsiooniga, mis suudab tagada tegevuse läbipaistvuse ja anda teada kohalike kogukondade vajadustest.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2009. aastal. Parlamentaarse järelevalve tugevdamine on oluline, et tagada ELi arenguabi parim kasutamine ja aidata tõhusalt kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Assambleel on olnud ja on ka edaspidi tähtis roll majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste jälgimisel. See võimaldab Euroopa Parlamendi liikmetel kuulda AKV riikide parlamendiliikmete muresid vahetult nende endi käest ning aitab sel moel tugevdada Euroopa Parlamendi järelevalvet komisjoni peetavate majanduspartnerluslepingute teemaliste läbirääkimiste ja lepingute rakendamise üle.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma – ELi parlamentaarne ühisassamblee kogunes 2009. aastal kahel korral ning võttis neil kohtumistel vastu olulised otsused, milles käsitletakse erinevaid teemasid, eelkõige aga toidu- ja finantskriisi, olukorda Somaalias ja Madagaskaril ning kliimamuutust. Kohtusid ka mitmed töörühmad, kus oli arutluse all terve rida asjakohaseid küsimusi, sealhulgas parem valitsemine, ehitusprojektid ja eluasemete taasehitamine linnapiirkondades, puuetega inimesed, maaturism ning vähemuste õigused Tšehhi Vabariigis. Taolised korrapärased kohtumised on muutunud oluliseks, sest need on mitmekülgsed ja neil arutatakse mõlemale osapoolele südamelähedasi teemasid eesmärgiga leida lahendused kõige halvemas olukorras olevate piirkondade probleemidele.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin poolthäälega Eva Joly suurepärast raportit AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta. Kordan, et assamblee on maailmas ainulaadne institutsioon nii oma koosseisu poolest kui ka selle poolest, et on valmis tegema koostööd Põhja–Lõuna vastastikuse sõltuvuse edendamiseks mitte üksnes õigusloome, vaid ka demokraatliku dialoogi ja koostöö kaudu. Tahan raportit kasutada selleks, et väljendada toetust rahvusvahelisele finantstehingute maksule, mis aitaks teatud rahastajatel täita ametliku arenguabi andmisega seoses võetud kohustusi ja teha arenguriikidel kliimamuutusega toimetulemiseks vajalikke ümberkorraldusi. Toonitan, et 2002. aastal vastu võetud Monterrey konsensuses, 2008. aastal toimunud Doha konverentsi järelmeetmetes ja 2010. aasta septembris New Yorgis aset leidnud ÜRO kõrgetasemelisel täiskogu istungjärgul, kus käsitleti aastatuhande arengueesmärke, pooldati uuenduslikke ja alternatiivseid arengu rahastamise allikaid ning rõhutati, et arengu majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid külgi tuleb käsitleda tasakaalustatult.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Andsin vastuhääle raportile AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2009. aastal, sest viidatud raport on väga umbmäärane ja ebatäpselt sõnastatud. Pealegi ei sisalda see ühtki kava arengukoostöö tõhustamiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühmaga tulevikus. Arenguabi oma praegusel kujul ei täida eesmärki 80%-l juhtudest. See on lihtsalt suurendanud asjaomaste riikide sõltuvust välisabist. Me peame aitama neil riikidel iseennast aidata. Neil peab olema võimalik järk-järgult välja arendada toimiv riigi majandus. Selles küsimuses on oluline koht suutlikkusel end ise ära toita. Kuid kõnealuse raportiga toetatakse jonnakalt praegust olukorda ja seetõttu hääletasin ma selle vastu.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Koostöö Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega moodustab ühe tähtsama Euroopa Liidu välispoliitika osa. Seetõttu võtan kahetsustundega teadmiseks AKV riikide finantsprobleemid. Neile vaatamata on AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee praegu üks olulisimaid esinduskogusid Põhja–Lõuna vahelise dialoogi pidamiseks. Mind rõõmustab ühelt poolt Aafrika ja teiselt poolt Kariibi mere riikide piirkondliku lõimumise areng, mis lihtsustab Euroopa Parlamendi ja maailma lõunapoolsete riikide vahelist tulemuslikku suhtlemist. Seda arvestades ning toetades igati ELi ja lõunapoolsete riikide vahelise dialoogi arendamist andsin poolthääle raportile AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2009. aastal.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetasin poolthäälega AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta koostatud raportit, sest leian, et assambleel on olnud tähtis roll ja seal on püütud leida lahendusi probleemidele, mis on mõnikord olnud vägagi keerulised. Kuigi assamblee ülesanne on olla nõuandev organ, on tegemist olulise esinduskogu ja kohtumiskohaga, kus arutatakse ja püütakse täita erinevaid nõudeid.

Piisab vaid sellest, kui kõikidest tähtsatest vastuvõetud aruannetest ja resolutsioonidest tõsta esile neid, mis käsitlevad olukorda Madagaskaril ja Nigeris, kliimamuutust ning Cotonou lepingu teist läbivaatamist. Lõpetuseks väärib nimetamist ka resolutsioon finantskriisi tagajärgede kohta AKV riikidele, milles märgiti, et kuigi need riigid ei ole mingil moel vastutavad üleilmse segaduse eest, on kahjuks lõppkokkuvõttes just nemad need, kes maksavad selle eest suurenenud kulude, rikastelt riikidelt saadava abi vähenemise ja kallimate kaupade näol kõrgeimat hinda.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile, milles käsitletakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ja ELi parlamentaarse ühisassamblee tööd 2009. aastal. Ühisassamblee rolli esiletõstmine on oluline, sest assambleel on õnnestunud kehtestada end Põhja–Lõuna koostöös asendamatu osalisena ning aidata kaasa ELi ja AKV riikide vahelise avatud ja demokraatliku dialoogi kindlustamisele.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel täiskogul pandi hääletusele resolutsiooni ettepanek AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2009. aastal.

Parlamentaarne ühisassamblee kogunes 2009. aastal kahel korral. Neil kohtumistel võeti vastu kümme resolutsiooni ja Luanda deklaratsioon Cotonou partnerluslepingu teise läbivaatamise kohta. Samal aastal toimus ka kaks piirkondlikku koosolekut, üks Guyanas (Kariibi piirkond) ning teine Burkina Fasos (Lääne-Aafrika piirkond).

Sellest hoolimata varjutas 2009. aastat AKV ministrite nõukogu 2008. aasta detsembris tehtud otsus vähendada tunduvalt AKV sekretariaadi töötajate lähetuste eelarvet. See otsus mõjutas märkimisväärselt võimalusi kindlustada teenuste osutamine väljaspool Brüsselit toimuvatel ühisassamblee kohtumistel.

2009. aasta detsembris tegi AKV nõukogu vajalikud muudatused tagamaks, et 2010. aastal oleks piisavalt eelarvevahendeid kahe täiskogu istungjärgu, ühe piirkondliku koosoleku ning kuni kahe lisamissiooni korraldamiseks. Seda arvestades on vaja jätkata tööd kõnealuses valdkonnas ning kaaluda täiendavaid ja uuenduslikke arengu rahastamise allikaid, nagu rahvusvaheline finantstehingute maks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kiidan antud resolutsiooni, mis on koostatud kolleeg Eva Joly juhtimisel ning milles väljendatakse heameelt asjaolu üle, et parlamentaarne ühisassamblee toimis 2009. aastal ELi ja AKV riikide vahelistel Cotonou lepingu läbirääkimistel jätkuvalt avatud, demokraatliku ja süvendatud dialoogi raamistikuna nõutakse süvendatud poliitilist dialoogi; tuntakse heameelt uue kaubandusvoliniku jaatava vastuse üle mitme AKV riigi ja piirkonna taotlusele arutada uuesti majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel vaidlusi tekitanud küsimusi kooskõlas Euroopa Komisjoni presidendi avaldustega ning rõhutatakse range parlamentaarse järelevalve vajadust majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee delegatsiooni liikmena toetasin raportit ühisassamblee töö kohta 2009. aastal. Pean assambleel nimetatud aastal tehtud tööd heaks, sealhulgas eelkõige neist vastuvõetud resolutsioonidest, milles käsitletakse üleilmse kriisi mõjusid sotsiaalsetele tingimustele ja mis puudutavad kliimamuutusi.

Järgmisel nädalal toimuval assamblee 20. istungjärgul arutame muu hulgas aastatuhande arengueesmärkide täitmist. Ühisassamblee sotsiaal- ja keskkonnakomitee liikmena leian, et järgmisel aastal on tähtis analüüsida ja arutada põhjalikult AKV riikide keskkonna ja sotsiaalolukorda. Ülevaade olemasolevatest meetmetest võimaldab meil eelolevate aastate eesmärke tõhusamalt kavandada. Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses, nii pooldan ka mina Aafrika sotsiaalmajanduse ulatuslikumat toetamist ja tunnustamist.

Aafrika sotsiaalmajanduse lõimimine ELi programmiga võib kaasa tuua tihedama koostöö selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Maailmapank ning ühtlasi kasvatada Euroopa avaliku arvamuse poolehoidu suuremale ELi välisabile, mis tagatakse Euroopa sotsiaalmajanduses oluliste otsuste langetajate ulatuslikuma kaasamisega. Arvan, et ühisassamblee võiks põhjalikumalt uurida ka Aafrika sotsiaalmajanduse tähtsust vaesuse kaotamisel. Loodan, et assamblee osaleb aktiivselt ELi ja Aafrika strateegia rakendamises.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle raportile, milles esitatakse ülevaade koos Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega tehtud tööst. Nimetatud dokumendis juhib Euroopa Parlament tähelepanu tõsiasjale, et parlamentaarse ühisassamblee edu sõltub Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelisest avatud, demokraatlikust ja süvendatud dialoogist.

Raportis korratakse inimõiguste universaalsuse põhimõtet ja tuletatakse nõukogule meelde, et Euroopa Parlament on kutsunud korduvalt üles lisama Cotonou lepingusse selle läbivaatamisel rangem säte mittediskrimineerimise kohta.

Eriti hea meel on mul selle üle, et hääletusele pandi muudatusettepanek, milles nõuti ühe võimaliku vastusena kriisile finantstehingute maksu kehtestamist, kuigi ma ei loo endale mingeid ettekujutusi seoses Euroopa Parlamendi vasturääkivate häältega antud küsimuses. Kõnealuses muudatusettepanekus palub Euroopa Parlament kaaluda täiendavaid ja uuenduslikke arengu rahastamise allikaid, nagu rahvusvaheline finantstehingute maks, ning „kutsub lisaks parlamentaarset ühisassambleed üles käsitlema maksuparadiiside likvideerimise küsimust”.

Loodame, et see raport ei jää täiesti tähelepanuta ja kõigil Euroopa institutsioonidel on võimalik sellele toetuda uute suhete loomisel AKV riikidega.

Raport: Luigi Berlinguer (A7-0252/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kiidan heaks selle artiklile 67 keskenduva raporti, mis käsitleb erinevaid õigussüsteeme ja tavasid, õiguskaitse kättesaadavust ning valdkondi, milles vastastikune tunnustamine peaks aitama kaasa erinevate õigussüsteemide ja tavade paremale mõistmisele. Leian, et ELi tsiviilõiguse alal on juba toimunud suur edasiminek ning see kaugeleulatuv kava asuda tsiviilõigust käsitlema strateegilisemal ja vähem killustatud viisil peaks peegeldama kodanike ja ettevõtjate tegelikke vajadusi. Arvesse tuleb võtta ka seda, kui keeruline on õigusloome jagatud pädevusega valdkonnas, kus kattuvates küsimustes peab olema võimalik ühtlustamine

Seega tuleb jätkuvalt austada üksikute liikmesriikide erinevaid õiguslikke seisukohti ja põhiõiguslikke traditsioone ning töötada samal ajal üldiste probleemide jaoks välja lahenduse ELi tasandil. Märkida tuleb vajadust tagada võetud meetmete toimivus ja juba tehtud edusammude kinnistamine, et me saaksime järjekindlalt liikuda Stockholmi programmi nõuetekohase ja otstarbeka rakendamise suunas.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Stockholmi programmiga nähakse ette Euroopa kaugeleulatuv poliitika õiguse ja turvalisuse valdkonnas eesmärgiga luua kodanikukeskne Euroopa.

Püstitatud sihid hõlmavad seadusandlikku ettepanekut tihedama koostöö kohta abielulahutusele kohaldatava õiguse vallas. Euroopas on 20% lahutustest seotud rahvusvaheliste abielupaaridega. Sellised lahutused nurjuvad teinekord lõputu bürokraatia tõttu ja seetõttu, et riiklikelt süsteemidelt ei saa selgeid vastuseid. Sageli kannatavad õigusmenetlusest tuleneva emotsionaalse stressi ja pinge pärast enam lapsed ja nõrgem abielupool. Võimaluse korral oleks parimaks lahenduseks vahendussüsteemi loomine, nimelt sõbraliku kokkuleppe saavutamine osaliste vahel. Sellega seoses oleks kohane viidata mõistetele, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivis 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning Euroopa vahendajate käitumisjuhendis.

Oluline on ka see, et kõik kodanikud pääseksid ligi nüüd komisjoni andmebaasist kättesaadavale ajakohastatud ja põhjalikule teabele, mis ei hõlma üksnes lahkukolimist ja abielulahutust, vaid ka vahendustegevust käsitlevate riiklike ja ELi õigusaktide ja menetluste põhitahke.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Stockholmi programmi eesmärk on luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev Euroopa ala, mis tagaks kodanikele põhiõigused, sealhulgas ettevõtlusvabaduse, et arendada ettevõtlust eri majandusharudes. Sellest ajast saadik, kui liit sai esmakordselt justiits- ja siseküsimuste alase pädevuse, millele järgnes vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, on tsiviilõiguse vallas toimunud suur edasiminek ja jõudsalt on edenenud rahvusvahelise eraõiguse normide ühtlustamine. See on väga oluline, sest nimetatud õiguse valdkond pakub riikidele suurepärast võimalust üksteise õigussüsteemide vastastikuseks tunnustamiseks ja austamiseks. Leian, et komisjoni esitatud tegevuskava on kaugeleulatuv, kuid samas tuleb õigesti hinnata juba võetud meetmete tulemuslikkust ja kooskõla seatud eesmärkidega, et vastata kodanike, ettevõtjate ja õigusala töötajate vajadustele.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetan siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ettepanekut lisada tsiviil-, kaubandus-, perekonna- ja rahvusvahelist eraõigust käsitlevasse resolutsiooni märkused Euroopa ühtse turu kohta. Minu arvates toetab ühtne turg Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ning aitab tugevdada Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudelit, kaitstes samas ka tarbijaid. ELi äärealal asuvat Bulgaariat ohustab sageli sellise võltsitud kauba sissetoomine, mis on või võib olla ohtlik. Hiljuti avastati Bulgaaria turult 20 aastat vana lambaliha. See on vaid üks juhtum paljudest. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loomine tugevdab ühtset turgu, eelkõige tarbijakaitset. Ma palun teid, kallid kolleegid, tungivalt aidata komisjonil seda arvesse võtta ja koostada õigusakte, millega kindlustatakse ühtse turu nõuetekohane toimimine tarbijate huvides.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin antud raporti poolt, sest selles palub Euroopa Parlament komisjonil tagada võimalikult tõhusalt ja kiiresti, et Stockholmi tegevuskavas tõepoolest kajastuvad Euroopa kodanike vajadused, eelkõige seoses vaba liikumisega kogu Euroopa Liidus, aga ka seoses tööalaste õiguste, ärivajaduste ja kõikidele kindlustatavate võrdsete võimalustega. Tahan rõhutada, et liidu õigus peab teenima oma kodanikke, eriti perekonna- ja tsiviilõiguse valdkonnas, ning seetõttu rõõmustab mind tõsiasi, et sellest ajast saadik, kui liit sai esmakordselt justiits- ja siseküsimuste alase pädevuse, millele järgnes vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, on tsiviilõiguse alal toimunud suur edasiminek.

Märkida tuleb, et Stockholmi programmi eesmärk on luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev Euroopa ala, mis tagaks kodanikele põhiõigused, sealhulgas ettevõtlusvabaduse, et arendada ettevõtlust eri majandusharudes. Seega on aeg küps, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edasise arendamise üle järele mõelda ning seetõttu kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles algatama laiaulatusliku arutelu, millest võtaksid osa kõik huvitatud pooled, eriti kohtunikud ja õigusala töötajad.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Raport sisaldab tervet hulka tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguse, samuti rahvusvahelise eraõiguse alaseid soovitusi. Peamiselt käsitletakse selles meetmeid, mille eesmärk on parandada õiguse jõustamist piiriülestes vaidlustes, ning neid, millega soovitakse Stockholmi programmi vaimus tihendada koostööd liikmesriikide kohtute vahel. Tegevuskavas tehakse seadusandlik ettepanek lisada säte võlgnike tegevuste läbipaistvusega seonduvate kohtuotsuste täitmise tõhustamiseks ning sarnased sätted pangakontode külmutamise kohta. Leian, et loomulikuks sammuks tuleb pidada isikuandmete ühtlustamist ELi liikmesriikide kodanike dokumentides, sest see kõrvaldab reisimisel ette tulevad takistused.

Peale selle palutakse raportis arbitraažialase töörühma loonud komisjonil pidada konsultatsioone enne mis tahes seadusandliku ettepaneku tegemist, sest arbitraažiküsimustel on oluline mõju rahvusvahelisele kaubandusele. Kuna raportis välja pakutud meetmed aitavad parandada õigusaktide jõustamist ELis, hääletasin ma selle poolt.

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. – (IT) Jäin Luigi Berlingueri resolutsiooni lõpphääletusel erapooletuks, kuna välja jäeti muudatusettepanek 2. See muudatusettepanek oli ülimalt oluline välistamaks võimalust, et lõiget 40, milles on öeldud, et Euroopa Parlament „toetab kava võimaldada perekonnaseisuaktide vastastikust tunnustamist”, tõlgendatakse vääralt. Sellest sõnastusest võidakse näiteks välja lugeda, nagu tuleks kogu Euroopa Liidus tunnustada samasooliste inimeste vahelist liitu, mis on registreeritud liikmesriigis, kus see on lubatud.

Tegelikult tuleb teha vahet sooritatud õigustoimingu (abielu puhul) ja ametlikust registreerimisdokumendist tulenevate tagajärgede vahel. Viimane tõendab seda, mis on dokumendis kirjas (näiteks seda, et Madalmaades on sõlmitud abielu homoseksuaalsete inimeste vahel) ja see avalik kinnitus ongi ametlikust abielutunnistusest tulenev tagajärg. Kuid on ka teistsuguseid ametliku registreerimisdokumendi tagajärgi ja nende tunnustamine (näiteks toitjakaotuspensioni maksmise näol) ei ole lubatud riigis, mis sääraseid tagajärgi ei tunnista. Perekonnaõiguslikud küsimused moodustavad igal juhul osa üksikute riikide identiteedist ja ELi õigusega neid reguleerida ei saa. Teisiti tõlgendamise ohu tõttu otsustasin jääda erapooletuks.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mind rõõmustab suur edasiminek tsiviilõiguse alal, mis on aset leidnud sellest ajast saadik, kui liit sai esmakordselt justiits- ja siseküsimuste alase pädevuse, millele järgnes vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine. Lisaks tunnustan komisjoni väga kaugeleulatuva kava eest, mis vastab märkimisväärsele hulgale Euroopa Parlamendi nõudmistele. Oluline on lähtuda käsitlusviisist, mis oleks strateegilisem ja vähem killustatud ning põhineks ühtsel turul oma õigusi ja vabadusi kasutavate kodanike ja ettevõtjate tegelikel vajadustel.

Stockholmi tegevuskavas peavad need vajadused olema kajastatud muu hulgas seoses liikuvuse, tööalaste õiguste, ärivajaduste ja võrdsete võimalustega, kusjuures samaaegselt tuleb edendada õiguskindlust ning kiire ja tõhusa õiguskaitse kättesaadavust. Me ei saa eirata seda, kui keeruline on õigusloome jagatud pädevusega valdkonnas, kus ühtlustamine ei ole sageli võimalik ja dubleerimist on vaja vältida. Õiguslike seisukohtade ja põhiõiguslike traditsioonide erisused erinevates õigussüsteemides võivad olla Euroopa õiguskultuurile eeskujuks, kuid need ei tohiks takistada Euroopa õiguse edaspidist arengut.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Siiani on 27 liikmesriigi ja ELiga lähitulevikus ühineda soovivate riikide tsiviilõiguses teatud erisusi. Esitatud tegevuskava on samm edasi. Selles on ära märgitud sarnasused ja toodud välja erisused, et juhtida tähelepanu viimaste vähendamise vajadustele.

Eeskätt seoses teemadega, mis kuuluvad nende parlamendikomisjonide pädevusse, mille liige mina olen, leian, et ühtse turu säilimise tagamiseks on hädavajalik ühiste eeskirjade väljatöötamine ja tervikliku õigussüsteemi rakendamine. Kuigi austada tuleks kõigi õiguslikke traditsioone ja konkreetseid eripärasid, nõuavad praegused eesmärgid tegelikult ühiseid jõupingutusi Euroopa õigusaktide ühtlustamiseks.

Seetõttu rõõmustab mind raport, milles palutakse komisjonil püüda kõrvaldada juriidilised takistused õiguste kasutamiseks liikmesriikides ja vähendada selliste takistuste ebasoodsat mõju piiriüleste õigustoimingutega seotud kodanikele. Need mõlemad on Euroopa õiguskultuuri rajamise olulised tingimused, mis iseenesest võimaldavad tagada ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loomise.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE), kirjalikult. – (SV) Selgitus hääletuse kohta: 23. novembril 2010 andsid Rootsi konservatiivid poolthääle raportile (A7-0252/2010) Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslike ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevate aspektide kohta. Kuid me soovime rõhutada, et meie arvates tuleks väga ettevaatlikult suhtuda liikmesriikide õigusvaldkonna ametite esindajate erinevate väljaõppevormide ühtlustamisse ja toonitada, et Stockholmi programm sellist ühtlustamist ei hõlma. Leiame ka, et kahe keele oskus ei peaks olema juristina tegutsemise eeltingimus. Lõpetuseks tahame märkida, et poolte autonoomsus on kaubanduslikus lepinguõiguses kõige tähtsam ja see peaks jääma nii ka edaspidi.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Stockholmi programm on järgmine märkimisväärne samm vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala inimesekesksemaks kujundamises. Suurem tähelepanu üksikisikule ei soodusta mitte üksnes üldisemat kodakondsuse käsitust, sealhulgas inimeste ja inimväärikuse austamist, vaid edendab ka arusaama õigusest ja õiguskaitsest, muutes selle kättesaadavaks kogu liidus ning võimaldades nii üksikisikutel oma õigused sisepiiridest hoolimata maksma panna. Inimesekesksus tuleb tagada kõikidel, ka üha sagenevatel sisserände ja varjupaiga taotlemise juhtudel, ehkki rangelt tuleb järgida rahulikku kooseksisteerimist ja turvalisust käsitlevaid norme. Komisjoni tegevuskava on kooskõlas Stockholmi programmi sisuga. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loomisel tuleb siiski alati järgida subsidiaarsuse põhimõtet, mis õhutab austama üksikisikuid ja nende mineviku lahutamatuks osaks olevaid traditsioone. Leian, et hääletusele pandud raport Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslike ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevate aspektide kohta vastab neile nõuetele.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et ülimalt tähtis on rakendada nõuetekohaselt Stockholmi programmiga ette nähtud meetmeid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala parendamiseks. Selleks on vaja tihendada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd, edendada Euroopa õiguskultuuri ja kõrvaldada liikmesriikide tasandil esinevad mitmesugused vastuolud erinevate menetlusõiguslike mudelite vahel. Komisjoni Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas tuleb arvesse võtta kõiki neid raportis märgitud asjaolusid.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin raportile poolthääle, sest selles toetatakse konkreetseid meetmeid õiguskindluse ning kiire ja tõhusa õiguskaitse kättesaadavuse parandamiseks. Stockholmi tegevuskava järgi tuleb tagada, et õigussüsteemide parimate tavade vahetamisel pööratakse erilist tähelepanu üksikute kodanike ja ettevõtjate vajadustele, lihtsustades liikumist ELi piirides ning edendades tööalaseid õigusi ja võrdseid võimalusi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõigus ning rahvusvaheline eraõigus on igas ELi liikmesriigis kohaldatavatest õigusvaldkondadest ühed delikaatsemad. Seetõttu leian, et igasuguseid muudatusi neis tuleb teha eriti ettevaatlikult, pöörates suurimat tähelepanu subsidiaarsuse põhimõttele. Euroopa seadusandjad peavad alati austama erinevaid õigussüsteeme, nendest tulenevat üksmeelt igas vastavas poliitilises ühiskonnas ja õiguspäraseid valikuid. Ei saa ega tohi eirata tõsiasja, et küsimuse all on rahvad ja riigid, kelle õigussüsteemid on stabiilsed, väljakujunenud ja sügavuti juurdunud. Seega soovitan ma teha muudatusi, mis on kooskõlas ja proportsionaalsed inimeste tegelike vajadustega, ning kontrollida põhjalikult väljapakutud kavu ja ettepanekuid. Kuigi ma jälgin hoolikalt vastavate meetmete kehtestamist, tean ka, et on õigussuhteid, mille puhul on nende olemusest tulenevalt tõenäolisem, et kohaldada tuleb enam kui ühe riigi õigusakte. Mõistan, et suur osa väljapakutust on hea ning eesmärgiks on vahetada parimaid tavasid ja muuta tõeluseks tegelik vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõukogus 2009. aasta detsembris vastu võetud Stockholmi programmiga sätestatakse esmatähtsad ülesanded vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loomiseks järgmise viie aasta jooksul. Liidu õigusaktid hõlbustavad liikuvust ja võimaldavad üldsusel kasutada oma õigust vabalt liikuda, suurendades nii usaldust Euroopa õigusruumi vastu. Komisjoni Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava hõlmab pärast Lissaboni lepingu jõustumist kättesaadavaks muutunud vahendite kasutamist eesmärgiga lihtsustada ELi kodanike igapäevaelu ja äritegevust ning kooskõlastada üldsuse ja siseturu vajadused ja liikmesriikide erinevad õigustraditsioonid. Toetan kõnealust raportit, kuid märgin, et teatud küsimused, näiteks tsiviilasjad ja ametlike dokumentide vastastikune tunnustamine peaksid olema esmatähtsad.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles algatusraportis käsitletakse mitmeid keerulisi teemasid, mis seonduvad Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslike ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevate aspektidega. Seetõttu on ka meie arvamused raportööri ettepanekute kohta erinevad.

Mõned ettepanekud tunduvad meile head, eriti need, milles raportöör viitab vajadusele soodustada mere-, kaubandus- ja perekonnaõigusealaseid probleeme käsitlevat arutelu. Kuid Portugalis on veel üks lahendamata küsimus ehk kohtunike spetsialiseerumine nendele valdkondadele. Mõistagi tingib vastavate teemade olemus selle, et kohtunikud vajavad perekonnakohtutes töötamiseks eraldi väljaõpet.

Samas on kaubandusalal mitmeid probleeme ja tõenäoliselt oleks parem tagada kaubamärgikaitse kriminaalmenetluse asemel pigem tsiviilmenetluses. Ka selles valdkonnas on Portugalis viivitused väga pikad ja tunnistatakse, et paljudel kohtunikel on keeruline langetada otsus ülimalt spetsiifilistes küsimustes.

  Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. – (SV) Selgitus hääletuse kohta: 23. novembril 2010 andsid Rootsi konservatiivid poolthääle raportile (A7-0252/2010) Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslike ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevate aspektide kohta. Kuid me soovime rõhutada, et meie arvates tuleks väga ettevaatlikult suhtuda liikmesriikide õigusvaldkonna ametite esindajate erinevate väljaõppevormide ühtlustamisse ja toonitada, et Stockholmi programm sellist ühtlustamist ei hõlma. Leiame ka, et kahe keele oskus ei peaks olema juristina tegutsemise eeltingimus. Lõpetuseks tahame märkida, et poolte autonoomsus on kaubanduslikus lepinguõiguses kõige tähtsam ja see peaks jääma nii ka edaspidi.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hääletasime raporti vastu. Vastuvõetamatu on 28. (olgugi, et valikulise) õiguskorra loomine teatud tsiviilõiguse valdkondades eesmärgiga mööda hiilida riiklikest süsteemidest. Pealegi on ülimalt silmakirjalik väita, et kõnealuste süsteemide mitmekesisus on väärtus, kui samal ajal soovitatakse „teatavate sätete mudelina kasutamise põhimõtet” võimaldamaks sätete ühtlustamist ehk teisisõnu lõppkokkuvõttes standardsete normide kehtestamist. Eriti vastuvõetamatu on kasutada isikute vaba liikumist ja võrdset õigust elukohariikide sotsiaaltoetustele ettekäändena, et nõuda perekonnaseisuaktide vastastikust tunnustamist, sest selle ettepaneku eesmärk ei ole tegelikult kergendada teise ELi riiki kolinud perede elu. Tegelik eesmärk on sundida riike, kus kehtivas õiguses samasooliste abielu ja homoseksuaalsete paaride adopteerimisõigust ei tunnistata, seda siiski tegema. Perekonnaõigus kuulub rangelt ja ainult liikmesriikide pädevusse ning see peab nii ka jääma. Kuid me peame tegema lõpu Saksamaa kohtunike ühepoolsetele laste hooldusõiguse otsustele olukorras, kus abielu lahutavad eri kodakondsusega inimesed, ning Jugendamti ülemäärasele ja absoluutsele võimule, mille üle kurdetakse meile esitatud kaebustes.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et võeti vastu see raport, milles kiidetakse Stockholmi tegevuskava ning täpsemalt selles sisalduvaid tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguse, samuti rahvusvahelise eraõiguse aspekte. Euroopa Liit teeb tööd Euroopa õigusruumi loomise nimel. Selle õigusruumi aluseks on mõte, et nagu inimesed, nii peavad ka kohtuotsused saama liidusiseselt „liikuda”, aidates teha õiguskaitse Euroopa kodanikele kättesaadavaks. Sellise ühise õigusruumiga käib kaasas liikmesriikide kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis on eriti oluline niisugustes valdkondades nagu perekonnaõigus, lepingud, pärimine ja testamendid, abieluvara jne. Need on igaühe elus tähtsad teemad. Meie raportis rõhutatakse muu hulgas õigusalase koolituse, õigushariduse, kohtunikevaheliste võrgustike loomise ja vahetusprogrammide korraldamise tähtsust. Toetan neid eesmärke täielikult.

  Martin Kastler (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin muudatusettepanekute poolt ja Luigi Berlingueri raporti vastu, kuna ma ei ole veendunud, et sellega tagatakse piisav toetus subsidiaarsuse põhimõttele. Ma arvan, et me ei peaks jätma välja olulisi üksikasju ainuüksi põhjusel, et tegemist on mahuka direktiivide paketiga. See strateegia annab tagasilöögi. Minu jaoks on probleemiks lõige 40, mis täna vastu võetud kujul tekitab koosmõjus Stockholmi programmi teiste osadega pädevusvaidlusi. Konkreetsemalt kaheldakse selles, kas me peaksime perekonnaseisuaktide ehk teisisõnu abielutunnistuste vastastikusel tunnustamisel lähtuma perekonnaõigusest ning seega võtma abielu mõiste määratlemisel arvesse liikmesriikide otsustuspädevust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikes 3 toodud menetluskorrale.

Kuni see ei ole selge, on oht, et tsiviilõiguse lihtsate menetluste ja piiriülese toimega perekonnaõiguse keeruliste menetluste vahel tekib konflikt. Selle ärahoidmiseks oleks piisanud ühest muudatusettepanekuga 3 kooskõlas olevast lausest. Kahjuks ei toetanud seda täna Euroopa Parlamendi enamus. Jään kindlaks oma arvamusele, et nii abielu kui ka perekonnaelu on riigi erilise kaitse all. See on liikmesriikide ainupädevusse kuuluv valdkond. Seetõttu hääletasin selle algatusraporti vastu.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Selles resolutsioonis kutsutakse komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse põhjalikult õigusalase koolituse organiseerimise ja korralduse teemal. See ettepanek aitab edendada ideed Euroopa õiguskultuurist, mille eesmärk on kogu ELi kodanikkonna õiglane ja väärikas kohtlemine.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavale, sest minu arvates on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seoses tehtud olulisi edusamme. Õigupoolest on selle ala loomisest alates õiguse, sealhulgas tsiviilõiguse vallas toimunud suur edasiminek.

Leian, et austada tuleb liikmesriikide erinevaid õiguslikke seisukohti ja põhiõiguslikke traditsioone, aga ma arvan ka, et selliste erisuste olemasolu tuleb võtta kui alustala, millele keskenduda, et saavutada Euroopa õiguse edasiarendamise eesmärk. Selleks tuleb kaasata Euroopa õigusala töötajad, sest nende kaastöö peaks teadmiste jagamise ja võrdleva õiguse uuringute kaudu tugevdama Euroopa tegeliku õiguskultuuri ideed.

Seetõttu toetan igati ettepanekut luua foorum, kus arutelusid saaksid pidada ja oma teadmisi laiendada piiriüleste küsimustega, nagu mereõiguse, kaubanduse, perekonna ja isikukahjuga seotud kohtuasjadega, sageli kokkupuutuvad kohtunikud. Lõpetuseks usun, et neist eeltingimustest lähtuvalt tuleks Stockholmi tegevuskavas keskenduda sellele, et täielikult rahuldada oma õigusi ja vabadusi kasutavate kodanike ja ettevõtjate nõudlus Euroopa õiguse järele

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Kui vaadelda Stockholmi programmi (2010–2015) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tehtava koostöö valguses, siis tegelikult luuakse nimetatud programmiga mitmeski valdkonnas tulevased Euroopa ülemvõimu alused eesmärgiga kaotada veel viimased ELi liikmesriikide vahel vaba liikumist takistavad asjaolud. Ükskõik, kas räägitakse põhiõigustest, eraelu puutumatusest, vähemuste õigustest, Euroopa Liidu kodakondsusest või varjupaiga- ja sisserändepoliitikast, ikka kasutatakse seda segast temaatikat Euroopa bürokraatliku superriigi föderalistlike püüdluste edendamise ettekäändena. Väidan, et õigus ning kõik kombed ja tavad on tähtis osa ühe rahva ja iseseisva riigi vaimust ja identiteedist. Euroopa õiguse ühtlustamise ähmase kava toetamine, eelkõige tsiviil- ja perekonnaõiguse valdkonnas, tähendaks sajandite jooksul toodud ohvrite ja saavutatud edu eitamist. Kuna praegu kehtivad Prantsusmaal endiselt maailma ühed rangeimad õigus- ja sotsiaalkaitse nõuded, ei too Prantsusmaale mingit kasu euroopameelse, üleilmse ja ultraliberaalse põikpäisuse ohvriks jäämisega saavutatavad edusammud.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et võeti vastu Stockholmi programmi kohta koostatud raport, milles rõhutatakse vajadust tagada liikmesriikide valitsuste välja antud ametlike dokumentide vastastikune tunnustamine. See hõlmab ka samasooliste isikute liite, mis tähendab, et liidu sõlminud samast soost elukaaslased võivad välisriigis toimunud õnnetuste korral olla lähisugulaseks ning asjakohastel juhtudel saada teises liikmesriigis elades või töötades võrdsed õigused maksusoodustustele.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Stockholmi programmi ja selle rakenduskava eesmärgid on head. Minu arvates on selle üheks peamiseks põhjuseks tõsiasi, et programmiga tahetakse luua alus ja tingimused, mis võimaldavad ELi kodanikel kasutada ja jõustada kõiki oma õigusi ja vabadusi. Stockholmi programmi rakendamine on olnud ja on ka edaspidi omamoodi keeruline. Ühest küljest on olemas objektiivne vajadus õigusakte ühtlustada (näiteks valdkonnas, mis käsitleb õigust vabalt liikuda), kuid teisalt on oht, et ühtlustatud õigusnorme võidakse erineva tõlgendamise kaudu kurjasti ära kasutada. Tunnustada tuleks Stockholmi programmiga tehtud ettepanekut tagada liikmesriikide ametlike dokumentide vastastikune tunnustamine. Kuid see ei tohiks minna otsesesse vastuollu liikmesriikide alusaktidega, eriti perekonnaõiguse valdkonnas. Kuna perekonnaõiguses kajastuvad paljude aastatega välja kujunenud traditsioonid ja raskesti saavutatud ühiskondlik üksmeel, ei ole siin vastuvõetav liikmesriikide suveräänsuse rikkumine, olgugi selle põhjuseks hea kavatsus sätteid ühtlustada. Edasises arengus tuleks sihiks võtta selle kindlustamine, et ühtlustatud õigus ei tooks kaasa liikmesriikides eri tasanditel tagatud (tsiviil-, sotsiaal- jms) õiguste piiramist. Veenduda tuleb ka selles, et õigusaktide ühtlustamisega ei kaasneks võimalust esitada varalisi nõudeid või rikkuda riigi puutumatust ning selge peab olema see, kuidas ja kes tagab ühtsete Euroopa õigusnormide täitmise.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõigus ning rahvusvaheline eraõigus on erinevates ELi liikmesriikides kohaldatavatest õigusvaldkondadest ühed delikaatsemad. Jäin raporti hääletusel erapooletuks, sest leian, et selles küsimustes, eriti neis, mis käsitlevad perekonnaõigust, samuti abielu- ja perekonnaõiguse vastastikuse tunnustamise temaatikaga tegeledes on oluline alati järgida subsidiaarsuse põhimõtet.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Mida kavatseme parandada Euroopa praeguse õigusalase koostöö taseme juures? Vastuvõetud dokumendiga heidetakse valgust komisjoni kavade kõige tähtsamatele osadele. Selles esitletakse meie ees tulevikus seisvaid ülesandeid kodanike vaatenurgast. Poliitiku ja õpetajana olen nõus sellega, et parandada tuleb kõrgharidusasutustevahelist suhtlust, sest nii oleks uuel juristide põlvkonnal juba ülikooliõpingute ajal võimalik viia end kurssi Euroopa õiguskultuuri erisustega. Liikmesriikide huvides on õigusruumi veelgi täiustada. Õigussüsteemi tõhusus ja haridusse suunatud töö on omavahel seotud. Me peame tegema jõupingutusi kindlustamaks, et koolitamiseks vajalikud vahendid on kõikjal kättesaadavad. Peamiselt saaks piiriüleselt koostöölt takistuste kõrvaldamisele kaasa aidata välismaal kogemusi omandanud ja asjakohase keeleoskusega spetsialistid. Usaldust liikmesriikide süsteemide vastu saab suurendada neid paremini tundma õppides. Tudengites tuleb tekitada huvi välisüliõpilaste vahetusprogrammides osalemise vastu.

See on hädavajalik, et toetada foorumeid, mille eesmärk on edendada kutsealast dialoogi. Õigusvaldkonna ametite esindajatele tuleb anda võimalus pidevalt oma arvamust väljendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta. Just nemad peavad oma töös vastavate probleemidega tegelema. Just neile esitame oma küsimused siiani võetud meetmetega saavutatud tulemuste kohta. Kodanike huvide eest seisjatena peame püüdma tagada, et EL ei tekita inimestes muljet õigusalasest segadusest. Tarbijaid ja ettevõtteid käsitlevad õigusaktid peaks olema ju koostatud nende jaoks ja nende kohta.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslikke ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevaid aspekte käsitleva raporti lõige 40 tähendab tõsist sekkumist riiklikku õigusesse, nõudes konkreetses liikmesriigis samasooliste isikute vahel sõlmitud abielude ja liitude tunnustamist kõikides teistes liikmesriikides. Selle meetme n-ö tagaukse kaudu sisse smugeldamiseks kasutatakse kavalat sõnastust. Ettepaneku saksakeelses versioonis – ja kahtlustan, et ka paljudes teistes keeltes koostatud versioonides – ei ole kõnealuse lõike tegelik eesmärk sugugi nii selge kui peaks. Kuna ma olen põhimõtteliselt samasooliste isikute abielude ja eelkõige taolise petliku poliitika vastu, hääletasin nii selle lõike kui ka kogu raporti vastu. Käsitletav raport võib soodustada n-ö partnerlusturismi nii nagu on juba juhtunud seoses adopteerimise ja kunstliku viljastamisega.

Liidu sõlmimine riigis, kus seadusega on sätestatud, et sellest liidust tulenevad õigused ja nõuded on samaväärsed abielust tulenevatega, võimaldab partneritel esitada oma päritoluriigis nõudeid, mis kehtivad seal üksnes abielu korral. Lõppkokkuvõttes tekiks selle resolutsiooni tagajärjel olukord, kus erinevate regulatsioonide olemasolu erinevates riikides on muudetud täiesti absurdseks.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Raportis käsitletakse ülimalt olulist teemat ehk seda, kuidas vastab EL oma kodanike ja äriühingute vajadustele õiguse valdkonnas, eelkõige piiriülestes tsiviil- ja kaubandusvaidlustes. Kuid kahjuks ei leidnud ma raporti sisust ühtki viidet toimingutele, mis on vajalikud selleks, et teavitada kodanikke või äriühingute juhte Euroopa õigusaktidega neile antud võimalustest kaitsta oma huvisid kohtumenetlustes. Taoliste võimaluste kohta ei ole küllaldaselt teavet ja seetõttu ei kasutata neid piisavalt. Keskendumine kohtunikele ja juristidele on tähtis, aga see ei taga, et kogu vastav teave on kodanikele kättesaadav.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaõiguslike ning rahvusvahelisest eraõigusest tulenevate aspektide kohta koostatud raporti vastuvõtmise poolt. Sellest ajast saadik, kui EL sai justiits- ja siseküsimustealase pädevuse ning loodi praegu ELi ja liikmesriikide ühisesse pädevusse kuuluv vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, on tsiviilõiguse valdkonnas toimunud suur edasiminek. Komisjoni teatises pealkirjaga „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” (KOM(2009)0262) esitatakse kaugeleulatuv kava nimetatud ala arendamiseks aastatel 2010–2014.

Kahtlemata on edasiseks arenguks kõnealuses valdkonnas vaja strateegilisemat käsitlust, milles eeskätt arvestatakse ühtsel turul oma õigusi ja vabadusi kasutavate kodanike ja ettevõtjate vajadustega. Õigusaktide üha suurem ühtlustamine ja lähendamine ning standardite kehtestamine on vajalik näiteks tarbijakaitse vallas. Ütlematagi on selge, et radikaalselt erinevaid õigussüsteeme ja traditsioone tuleb austada ning juba võetud meetmete toimimine tuleb tagada nendega kooskõlas. Arvan siiski, et Euroopa õigusaktides ühiste lahenduste loomisel tuleks nende kooseksisteerimist käsitada pigem väärtuse ja indu andva asjaoluna kui takistusena. Katsumustega toimetulekuks peaks komisjon korraldama õigussüsteemi erinevaid esindajaid, sealhulgas eelkõige õigusala töötajaid hõlmava avatud arutelu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Luigi Berlingueri raporti poolt, kuna selles käsitletakse valdkondi, mis on ülimalt olulised võimaldamaks kodanikukeskse Euroopa suunas liikumist ja edendamaks Euroopa õiguskultuuri arengut.

Konkreetselt on raportis tasakaalukalt ja ammendavalt peatutud küsimustel, mis puudutavad kohtunike koolitamist, kohtutevahelist koostööd, Euroopa lepinguõigust, põhiõigusi, sealhulgas ettevõtlusvabadust, et arendada ettevõtlust eri majandusharudes ning liikmesriikide valitsuste välja antud ametlike dokumentide, sealhulgas perekonnaseisuaktide vastastikust tunnustamist.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Stockholmi programmi eesmärk on kaitsta kodanike põhiõigusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Kuid liikmesriikide õigussüsteemide erisused takistavad Euroopa õigusaktide väljatöötamist. Seetõttu andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile, milles tehakse ettepanek ühtlustada tsiviil-, kaubandus-, perekonna- ja rahvusvahelist eraõigust ning keskendutakse liikmesriikide erinevate õigussüsteemide vahelisele koostööle alljärgneval moel:

• edendades Euroopa ühist õiguskultuuri;

• õpetades ja koolitades kohtunikke, prokuröre ja teisi kohtuteenistujaid eesmärgiga süvendada vastastikust arusaamist teiste liikmesriikide õigussüsteemidest ja lahendada piiriüleseid vaidlusi;

• luues regulaarse foorumi, mille raames võiks piiriüleste küsimustega seotud õigusaladel tegutsevad kohtunikud uurida õiguslikke vastuolusid või raskusi eesmärgiga arendada vastastikust usaldust;

• kehtestades Euroopa lepinguõiguse;

• alustades liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aasta detsembris vastu võetud Stockholmi programmiga sätestatakse esmatähtsad ülesanded vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala kujundamiseks järgmise viie aasta jooksul. Siinkohal on tähtis tuua välja juba saavutatud märkimisväärsed tulemused ning loota, et väljapakutud soovitused aitavad vastata üldsuse ja ettevõtjate tegelikele vajadustele, lihtsustades nende liikumist ning õiguste ja vabaduste kasutamist ühtsel turul, kuid järgides ühtlasi ka subsidiaarsuse põhimõttest tulenevaid nõudeid ning austades erinevate liikmesriikide õiguslike seisukohtade ja põhiõiguslike traditsioonide mitmekülgsust.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel täiskogul pandi hääletusele resolutsiooni ettepanek Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava positiivse õiguse aspektide kohta ehk teisisõnu Euroopa Liidu esmatähtsad ülesanded vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamisel aastatel 2010–2014. Põhirõhk on pandud tsiviil-, kaubandus- ja rahvusvahelise eraõiguse tahkudele.

Dokumendis palutakse komisjonil täiustada esitatud ettepanekut, et lahendada teatud probleeme ja kitsaskohti, mis ilmnevad just piiriüleses kohtumenetluses. Konkreetseteks näideteks ühise ja põhjalikult läbi arutatud resolutsiooni ettepaneku edasiviivast ja kasulikust mõjust Euroopa õigusele on see, et õigusloomemenetluse ajal aidatakse riikide kohtunikke väljapakutud meetmete formaalsete külgede mõistmisel, ning eraldiseisva Euroopa õiguskaitsevahendi kehtestamine, mis muu hulgas võimaldaks vähemalt osaliselt lahendada riiklikus menetlusõiguses tekkinud eriarvamustest tõusetunud probleemid.

Kodanikele nii tähtsas valdkonnas nagu tsiviilõigus tuleb austada ja omavahel sobitada radikaalselt erinevaid õiguslikke seisukohti ja põhiõiguslikke traditsioone, aga ühtlasi tuleb vastu astuda kodanike jaoks ebasoodsatele õiguslikele tagajärgedele, mida niisugused erisused tekitavad.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See on hea õigusakt, milles eelkõige kutsutakse üles kasutama kõiki võimalikke vahendeid Euroopa õiguskultuuri edendamiseks eeskätt õigushariduse ja koolituse kaudu.

  Marco Scurria (PPE), kirjalikult. – (IT) Loodan, et tegevuskavas välja toodud meetmed võetakse plaanitud ajakava raames, arvestades seda, et need on Euroopa kodanike elu parandamiseks väga olulised. Just Itaalia on alati toetanud vajadust süvendada vastastikust usaldust liidu liikmesriikide vahel ning pooldab ELi regulatsiooni jätkuvat laiendamist justiits- ja siseküsimustes.

Sellest lähtuvalt toetame igati kogu tegevuskavas võetud seisukohti, mis lähtuvad otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest. See omakorda saavutatakse vastastikuse usalduse suurendamisega. Rõhutan ka vajadust kasutada kõiki võimalikke vahendeid Euroopa õiguskultuuri edendamiseks eelkõige õigushariduse ja -koolituse kaudu.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Tahan väljendada oma rahulolu sellega, et nii suur tähtsus on omistatud tsiviilõigusega seonduvatele asjaoludele, näiteks seadusandlikule ettepanekule tihedama koostöö kohta abielulahutust käsitleva õiguse vallas ning ametlike pärimisdokumentide tunnustamisele ja koostamisele. Eriti rõõmustav on näha, et rõhutatakse vajadust astuda konkreetseid samme ja näha ette kavu tõhusa Euroopa õiguskultuuri edendamiseks Erasmuse tüüpi programmide raames pakutavate koolitusvõimaluste kaudu, mis on suunatud kohtunikele ja kõikidele õigusalal tegutsejatele.

Kavas sätestatud meetmed on väga olulised Euroopa kodanikele antud õiguslike tagatiste suurendamiseks, kuid vaja on strateegilisemat ja vähem killustunud käsitlust, mis põhineks oma õigusi kasutavate kodanike ja ettevõtete tegelikel vajadustel. Kuigi ühest küljest peame arvestama ühtse õigusloome keerulisusega jagatud pädevusega valdkonnas, peame teisest küljest hõlmama ELi regulatsioonidega ka justiits- ja siseasjad. Nii muutuvad õiguskindluse näitajad üha selgemaks ja tugevamaks ning me sillutame Euroopa Liidus teed tõeliselt ühisele õigusteooriale ja -praktikale.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Tänu Stockholmi programmile on liikmesriikide kodanikel võimalik panna oma õigused tsiviil-, kaubandus- ja tööõiguse valdkonnas maksma kogu Euroopa Liidus. Programmiga tagatakse kodanikele eelised ja õiguste suurem läbipaistvus. Sellega parandatakse Euroopa Liidus ka meie õigusaktide süsteemi ühtsust.

Kuid selleks, et rajada ühtsemaid süsteeme, on vajalik, et me oma tegevust ulatuslikumalt kooskõlastaks ja liidu riigid oma kogemusi vahetaks. Suurel määral puudutab see kohtusüsteemi, sealhulgas ülimalt olulisi rände- ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise küsimusi. Eelkõige on praeguste majandusprobleemide ajal väga tähtis töötada välja tõhusad meetmed ühtse turu ja majandusliku lõimumise tugevdamiseks. Pean siin silmas Euroopa Liidu riikide vahelise kaubavahetuse suhtes leebemate põhimõtete kohaldamist ja õigusaktide kehtestamist kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse kohta. Majandusprotsessides osalejate vaatenurgast on eeskätt vaja määratleda ettevõtjate ja tarbijate õigus kaitsele ning jätkata tulemuslikku järelevalvet ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamise ja täitmise üle.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Sellest ajast saadik, kui Euroopa Liit sai justiits- ja siseküsimustealase jagatud pädevuse, on tsiviilõiguse alal toimunud suur edasiminek. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 järgi on oluline austada ELi erinevaid õigussüsteeme ja traditsioone ning Luigi Berlingueri raportis on see esile toodud kui üks ELi tugev külg. ELi õiguse aluspõhimõtete hulka kuulub subsidiaarsus, mille lähtekohaks on tingimus, et madalamal tasemel asuv liige saab oma probleemid lahendada ja ülesanded täita iseseisvalt. Justiits- ja siseasjade valdkonnad on traditsiooniliselt olnud liikmesriikide vastutusalas. Igal liikmesriigil on talle eriomased jooned ja traditsioonid, mis näitab Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Kuid selleks, et käia kaasas tänapäeva maailma muutuva tegelikkusega, tuleb vastutust jagada Euroopa Liiduga.

Praegusel ajal on piiriülese mõjuga lepingud saanud reegliks ja partnerlussuhted või perekonnad, mille liikmed pärinevad erinevatest liikmesriikidest, on muutunud tavaliseks. Sellega aga kaasnevad riigi tsiviilõiguse jaoks probleemid, mis tuleb meil lahendada. Nagu raportöör soovitab, on nüüd aeg arendada riiklike õiguskultuuride kõrval ka Euroopa õiguskultuuri.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) On kahju, et Euroopa Parlament otsustas lihtsalt jätta arutelu Stockholmi programmi üle päevakorrast välja. Kui ei ole võimalust aruteluks, pole ka võimalust küsimusi esitada. Pealegi, kui me ei lase lõimumisprotsessi teemal vahetada kriitilisi märkusi, suurendab see üksnes paljude liikmesriikide kodanike muret. Üks murede põhjus on jutud tsiviilõiguslikku liitu käsitleva määruse koostamise kohta. Mitmed pereühendused kõikides liikmesriikides juhivad tähelepanu sellele, et samasoolised paarid võivad neid Stockholmi programmiga ette nähtud meetmeid ära kasutada. Selle küsimuse saab lahendada mitte üksnes tsiviilõiguslike menetluste ja rahvusvahelise eraõiguse raames, vaid ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud perekonnaõiguse suhtes kohaldatava keerulise menetlusega. Kui Stockholmi programmi sel eesmärgil väärkasutatakse, tähendaks see kaudset õigusaktide muutmist, mis on just see, mille vastu on liit juba ammu võidelnud. Seetõttu peavad komisjon ja nõukogu selgitama, et ei sotsiaalõiguslikud meetmed ega ka Stockholmi protokoll too kunagi kaasa niisuguse määruse kehtestamist, milles seadustatakse samasooliste paaride abielu. Kui me tahame rajada tugeva liidu, ei tohi seda teha liikmesriikide pädevuse või ühise heaolu arvelt. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on esitanud muudatusettepanekud, milles rõhutatakse liikmesriikide pädevust. Kui neid ettepanekuid vastu ei võeta, hääletan selle raporti vastu.