Istungi stenogramm

Teisipäev, 23. november 2010 - Strasbourg

18. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine arutelu punkt on suuliselt vastatav küsimus komisjonile põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta, mille esitasid James Nicholson ja Janusz Wojciechowski fraktsiooni ECR nimel, Albert Deß fraktsiooni PPE nimel ja George Lyon fraktsiooni ALDE nimel (O-0187/2010 – B7-0566/2010).

  Albert Deß, esitaja. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud härra Cioloş! Mul on hea meel, et olete täna siin, et küsimustele vastata. 18. mail võttis Euroopa Parlament suure häälteenamusega vastu resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamiseks. Te pole muidugi veel saanud seda resolutsiooni rakendada, aga tahan paluda teil, härra Cioloş, võtta arvesse kõiki nõudmisi, mis on esitatud selles resolutsiooni ettepanekus, kui hakkate põllumajanduspoliitikat ümber kujundama.

Kahjuks pean osutama ühele tõrvatilgale meepotis. Mul oli just arutelu ühe põllumajandustootjate rühmaga, kes olid mures, et teie ettepanekud esimese samba kohta, härra Cioloş, mitte ei vähenda bürokraatiat, vaid võivad seda hoopis tohutult suurendada.

Austatud härra Cioloş, Euroopa Liitu ei saa pidada vastutavaks iga bürokraatiailmingu eest. Suur osa vastutusest lasub liikmesriikidel. Seepärast palun teil tagada, et saaksime teha eelseisva reformi puhul koostööd, et see ehitataks üles nii, et seda saab rakendada võimalikult vähese haldus- ja järelevalvepingutusega. See võimaldab põllumajandustootjatel keskenduda oma põhitööle ehk toiduainete tootmisele, selle asemel, et nad peaksid jälgima kehtivaid õigusnorme, et saada teada, millest nad peavad olema teadlikud enne oma põllul või laudas millegi tegemist.

Üheski muus põllumajanduspiirkonnas maailmas ei ole põllumajandustootjatele kehtestatud nii palju nõudeid ja määruseid kui Euroopa Liidus. Teie veel ei vastuta selle eest, härra Cioloş. Teil on võimalus olla esimene volinik – enne kui te lõpuks oma ametist lahkute ja ma ei tea, millal see juhtub –, kes võib öelda, et tema ametiaja jooksul on bürokraatia mahtu pigem vähendatud kui suurendatud. Mina kui põllumajandusreformi teemal esinev raportöör tahan pakkuda teile võimalust teha meiega koostööd, et leida lahendus selle eesmärgi saavutamiseks.

  George Lyon, esitaja. – Austatud juhataja, lugupeetud volinik! On tore näha teid siin täna õhtul meiega. Ilmselgelt on ÜPP lihtsustamine ja selle bürokraatiast vabastamine järgmise reformi põhieesmärk, sest kui rääkida taas Šotimaast, siis on paljud põllumajandustootjad kindlasti nördinud ja pahased bürokraatia ning karistussüsteemi ebaproportsionaalsuse üle.

Riigi raha tuleb targalt kulutada ja nõuetekohaselt kontrollida ning me kindlasti ei vaidlusta seda, ent praegune karistussüsteem ei ole proportsionaalne ei liikmesriigi ega ka põllumajandustootja tasandil. See tuleb reformiga lahendada.

Šotimaal karistatakse praegu põllumajandustootjaid väikeste vigade eest mõnel juhul ülisuurte trahvidega. Alates maist on kontrollimised sagenenud ja määratakse ränki karistusi. Lugupeetud volinik, kardan, et Šotimaa valitsus süüdistab teid selle konkreetse meetme pärast – kontrollimiste ja karistussüsteemide mahu suurendamise pärast.

Ent teine selgitus võib olla see, et Euroopa Komisjoni audiitorid pidid tulema ja kontrollima Šotimaad nii oktoobris kui ka novembri viimasel nädalal. See võib olla ka nii, et Šotimaa valitsus sattus pisut paanikasse ja et väga suured trahvid ja üliranged karistused, mida viimase kolme või nelja kuu jooksul on määratud, on reaktsioon kartustele, et kõik ei pruugi olla hästi, kui audiitorid saabuvad Šotimaale ja sooritavad oma kontrollimised.

Nad on jälginud ka seda, mida teevad meie kolleegid üle mere Põhja-Iirimaal – olen kindel, et minu kolleeg Jim Nicholson võib sellest paari sõnaga rääkida, ning olen näinud, milline saatus tabas sealset valitsust, kellele määrati ülisuur trahv abikõlbliku maa valetõlgenduse eest. See võib väga hästi olla Šotimaal võetud meetmete põhjuseks.

Austatud volinik! Kas saaksite oma lõpusõnavõtus selgitada, kas tõesti teie olete selle taga ja vastutate selle eest, et Šotimaal on ülirange kord, ning kas saate meile kinnitada, millal saame teada selle aasta oktoobris ja novembris toimunud audiitorite kontrollimiste tulemused?

  James Nicholson, esitaja. – Austatud juhataja! Ma palun vabandust, sest see pole tavapärane, et ma ei ilmu kohale siis, kui on minu kord kõnelda. Palun siiralt selle pärast vabandust.

Euroopa Parlament on teadlik, et minu kolleegi Richard Ashworthi raport ÜPP lihtsustamise kohta võeti siin Euroopa Parlamendis vastu möödunud mais. Selles soovitati kaotada tarbetu bürokraatia ja Euroopa põllumajandustootjatele kehtestatud bürokraatlikud nõuded, mis on minu arvates muutunud liiga koormavaks ning röövivad tõsiselt aega, mida nad kulutaksid pigem tegelikule põllumajandustööle.

Selle raporti üks keskne joon on see, et reformitud ÜPPd tuleks lihtsustada ja poliitikat ühtlustada. Kardan siiski, et me ei saavuta sellist tulemust. Me kohtame rohkem bürokraatiat ja tarbetuid nõudmisi – ning mida te mõtlete selle all, kui kõnelete esimese samba keskkonnasäästlikumaks muutmisest? Te mõtlete rohkem bürokraatiat ja nõudmisi, rohkem paberitööd põllumajandustootjatele ja rohkem kontrollimisi – just seda nad ei soovi. Me soovime iga põllumajandusettevõtte ühte kontrollimist, sellest peaks igal pool kontrollimiseks piisama.

Pean ütlema volinikule: teil on praegu piisavalt vahendeid nõuetele vastavuse kontrollide raames, me ei vaja rohkem. Me ei vaja, et seda tahku veelgi rohkem liigselt rõhutataks. Pöördun teie poole inimeste nimel, kes üritavad toiduaineid toota. Me räägime Euroopa toiduga kindlustatusest; kui soovite toiduga kindlustatust, siis pakume seda teile – me tagame selle. Laske põllumajandustootjatel toiduaineid toota.

Kas võin kommenteerida seda, mida George Lyon just ütles? Meie Põhja-Iirimaa põllumajandustootjad jäävad ilma 60 miljonist eurost kaardistamise tõttu. Keegi ei väida, et mitu aastat tagasi koostatud kaardid on täiesti täiuslikud. Aga keegi ei kinnita, et meist lõunapool Iiri Vabariigis on kaardid paremad või et need on paremad Itaalias – kaardid, mis koostati mitu aastat tagasi. Miks meiega nii on? Miks on meil kehtestatud põllumajandustootjatele üliranged meetmed, kui nad ei vaja ega soovi neid, ning kui nad soovivad vaid häid toiduaineid toota?

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Lubage mul kõigepealt vastata teie kirjalikule küsimusele ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta – see on oluline teema, nagu olen korduvalt öelnud alates ajast, mil sain volinikuks – ning me võtame seda arvesse tulevaste õigusaktide puhul.

Tahan alustada teie küsimuse esimesest osast: mida on komisjon siiani teinud, et põllumajandustootjate olukorda lihtsustada? Ma arvan, et kui vaatame, mida viimasel paaril aastal tehtud on, siis on vastus selge: ta on teinud juba palju, et olukorda lihtsustada, ning ta on juba kehtestanud mitmeid meetmeid, et lihtsustada põllumajandustootjate olukorda.

2009. aasta märtsis esitas komisjon teatise „Lihtsustatud ühine põllumajanduspoliitika Euroopas toob kõigile edu“. Selles teatises rõhutatakse toiminguid, mida on viimastel aastatel tehtud, ning antakse teavet juba saavutatud halduskoorma vähenemise kohta.

Ma ei soovi korrata selle teatise kõiki osasid, aga peatun mõnel näitel.

Esiteks on põllumajandusturgude ühise korralduse kehtestanud nõukogu määruse vastuvõtmine 2007. aastal toonud kaasa bürokraatia olulise vähenemise ÜPP alaste Euroopa õigusnormide kohaldamisraamistikus.

Tulenevalt tehnilistest omadustest ei olnud selle ühtse ühise turukorralduse eesmärk muuta aluseks olevat poliitikat, vaid ühtlustada sätteid, muutes seega ÜPP eeskirjade juhtimise lihtsamaks ning need eeskirjad ligipääsetavamaks ja kergemini kohaldatavaks.

Lihtsustamine oli ka üks peamisi põhjusi, mis innustas komisjoni tegema nii-öelda tervisekontrolli ettepanekuid. 2009. aastal vastuvõetud määrusega lihtsustatakse ühtse otsemaksete süsteemi sätteid, edendades sellega 2003. aasta ÜPP reformi tõhusust.

Lisaks soovin selleks, et toonitada põllumajandussektoris toimunud edusamme, osutada ka Euroopa Liidus halduskoorma vähendamise tegevusprogrammile. Selle programmi raames on sooritatud mitu hindamist. Nende hindamiste tulemused näitavad, et põllumajandussektoris on halduskoormat kärbitud 36%, mis on palju rohkem kui programmi üldeesmärk 25%.

Eelmisel aastal tutvustas minu eelkäija komisjoni talituste esimest vastust 39 lihtsustusettepanekule, mille 13 liikmesriiki 2009. aasta aprillis esitasid. Mõned neist 39 soovitusest rakendati 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses. Teised võib leida lihtsustuspakmest, mille komisjon just vastu võttis seoses otsemaksete ja maaelu arenguga, ning määrused esitati nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Teise samba puhul on komisjon algatanud uuringu halduskoorma kohta, mis lasub abisaajatel tulenevalt maaelu arengu programmide rakendamisest. Uuringus keskenduti kahele meetmekategooriale: põllumajanduslik-keskkondlikud meetmed ja põllumajandusettevõtete ajakohastamine. Selle uuringu tulemusi kasutatakse meie analüüsis, mis käsitleb ÜPPd pärast 2013. aastat.

Selle esimese punkti lõpetuseks tahan teid ka teavitada, et programm kestab ning selles käsitletakse aega, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi töötajad põllumajandusettevõttes veedavad. See programm, mida nimetatakse ka kogemuste omandamise programmiks (harvest experience), aitab meil otse näha, mis kohapeal tegelikult toimub, ning kasutada neid kogemusi meie koostatud otsustes.

Nüüd asun teie küsimuse teise poole juurde: kuidas võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi oma töös 2013. aasta järgse ÜPP kohta? Ka siin võin teile kinnitada, et need küsimused on mulle olulised ning et me võtame arvesse kõiki analüüse, mille oleme juba teinud lihtsustamise eesmärgil, aga ka ettepanekuid, mille me teeme ja mis ei tekita rohkem bürokraatiat, vaid annavad pigem suurema kindlustunde maksumaksjale, et raha kasutatakse hästi.

Ka selles küsimuses olen avatud kõikidele tehnilistele ettepanekutele, mida te soovite teha. Detsembri alguses astun teie kolleegide ette eelarvekontrollikomisjonist, mis soovib samuti teada, mida komisjon teeb, et tagada riigi raha arukas kulutamine. Komisjon saab siinkohal üksnes kohaldada määrusi, mille nõukogu on vastu võtnud ja seda tihti pärast Euroopa Parlamendi arvamuse kaalumist.

Komisjon pole see, kes lisab haldusülesandeid. Komisjon vaid kohaldab kehtivaid nõukogu määruseid. Selles suhtes võin teile kinnitada, et me ei tee edaspidi ettepanekuid, mis muudavad asjad tarbetult keerukaks, vastupidi, me teeme ettepanekuid, mis muudavad ÜPP sisu usaldusväärsemaks. Mis puutub põllumajandustootjatesse, siis nende põhiroll on, nagu ma juba ütlesin, põllumajanduslik tootmine; just nemad töötavad nende loodusvaradega ning tulenevalt sellest tegevusest eraldatakse osa ÜPP vahenditest sellele poliitikale.

Mis puudutab meie plaane pärast 2013. aastat, tahan teid teavitada, et koos õigusaktide pakme koostamisega 2013. aasta järgse ÜPP kohta otsustasin luua komisjoni ja liikmesriikide kõrgetasemelise tehnilise töörühma, tagamaks, et see õigusaktide pake mitte ei tekitaks rohkem bürokraatiat, vaid võimaluse korral lihtsustaks olukorda.

Nagu ütles härra Lyon, ei tulene bürokraatia, mida põllumajandustootja riigis kohtab, ainult komisjonilt. Te teate, et ka liikmesriigid osalevad juhtimises, ning sageli esineb kohaldamisel liikmesriigiti erinevusi just tulenevalt riigi valitsusest. Nende lihtsustamine ei ole komisjoni ülesanne. Nagu ütlesin, on komisjon juba olukorda lihtsustanud. Endiselt esineb vajadus lihtsustada liikmesriigi tasandil.

Vastates George Lyoni küsimusele Šotimaa kohta, peab jälle ütlema, et komisjon vaid täidab määruseid, mis sätestavad, et nende põllumajandustootjate suhtes, kes ei täida nõuetele vastavuse standardeid, tuleks kohaldada karistusi mitte ainult Šotimaal, vaid ka Põhja-Iirimaal ja mujal Euroopas. See on jällegi reegel, mis täitmata jätmise korral seab meid halba valgusse seoses kohustustega, mille põllumajandustootjad võtavad, et täita Euroopa õigusnorme, sest nõuetele vastavuse kontroll ei ole norm, mille on lisanud komisjon, liikmesriik või mis tahes muu organ, vaid see tuleneb nendes määrustes kajastatud Euroopa õigusnormidest. Valitsused saavad rohkem üksikasju detsembri alguseks, kui komisjon esitab oma auditi tulemused.

  Michel Dantin, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Te oskate hästi prantsuse keelt ja tunnete põhjalikult meie riiki. Prantsusmaal on sõna, millega kirjeldatakse täitumatuid unistusi, see sõna on arlésienne.

Põllumajandustootjate jaoks on lihtsustamine kahtlemata üks arlésienne’i vorme. Nagu te ütlesite, on komisjon juba võtnud meetmeid, et üritada menetlusi lihtsustada, ning ma tahan seda veelgi põhjalikumalt arutada. Minu arvates on sellel küsimusel kaks tahku.

Esiteks on siin kindlasti tegemist abitaotlustega. Ma arvan, et tuleks tunnistada, et paberitöö lihtsustamise nimel on viimasel paaril aastal ja kuul pingutatud, ning me tunnustame teid selle eest. Teiseks esinevad piirangud, mis on seotud kõikide tingimuste ja lõputu aruandlusega, mida põllumajandustootjatelt nõutakse kõige kohta, mida nad teevad: kui nad viivad põllule haagisetäie sõnnikut, kasutavad teisel põllul väetist või kolmandal põllul taimekaitsevahendit, ning eksimuse korral neid karistatakse.

Sellises olukorras, austatud volinik, peame minu arvates kindlasti leidma lahendused. Eelmisel nädalal, kui te esitasite ettepaneku tulevase ühise põllumajanduspoliitika kohta, nimetasite mõnda integreeritud meedet, mida võiks rakendada ning mis võiksid nende meetmetega saavutatud tulemuse kaudu tuua tegelikult kaasa meetmed, mida saab juhtida arvamuse kaudu, põllumajandustootjate ja ka komisjoni poolt, meetmed, mille teaduslikus mõjus saame kindlad olla. Ma pean silmas näiteks külvikordi. Need meetmed peaksid võimaldama meil lihtsustada põllumajandustootjatele kehtestatud kohustusi. See tähendab väga suurt tööd edaspidi.

Lisaks nimetasite täna, nagu eelmisel nädalalgi, seda, mis on liikmesriikide kohustus, ning minu arvates on teil õigus. Igal aastal külastavad komisjoni kontrollid enne põllumajandustootjate külastamist liikmesriike. Nad lähevad sinna kriitilise hoiakuga, et leida vigu. Ent kas me ei võiks nende ülesannet pisut muuta, austatud volinik – ning lasta neil osutada ka – sellest oleks liikmesriikidele kasu – valdkondadele, kus liikmesriigid kohaldavad ELi õigusnorme liiga agaralt? Liigne agarus tähendab seda, kui põllumajandustootjatele kehtestatakse kohustused, mis on seoses määrustega tarbetud. Sellega parandaksite Euroopa kuvandit meie kaaskodanike silmis.

  Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine on eesmärk, mida me kõik oleme aastaid väljendanud. Ent on veel väga pikk tee käia selle täieliku saavutamiseni, hoolimata komisjoni pingutustest, mida tuleb tunnustada. Sellegipoolest tahan väga selgelt kinnitada, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ei saa lihtsustamist mingil juhul mõista kui võimalust teha järeleandmisi või kehtestada vähem ranged nõuded riigiabi kontrollimisel või jälgimisel. Sellest olulisest läbipaistvusnõudest pääsemiseks ei saa kasutada ühtegi ettekäänet. Koos uue arutelu alustamisega 2013. aasta järgse ÜPP kohta on meil nüüd suurepärane võimalus see eesmärk saavutada. Sellegipoolest ei saavutata lihtsustamisel märkimisväärseid edusamme, lihtsustamata ÜPP struktuuri ennast, ning just selle kohta on sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon oma arvamust avaldanud.

Aprillis avaldasime dokumendi, milles toetati kahe samba ümberkujundamist, ning me nendime rahuloluga, et komisjon on meie mõningaid sarnaseid soovitusi aktsepteerinud. Ma ei mõista, kuidas on võimalik, et abi puhul, mis ei ole seotud tootmisega ning mille suhtes kehtivad samasugused eelkõige keskkonnaga seotud kriteeriumid – näiteks otsemaksed, põllumajanduslik-keskkondlikud meetmed või hüvitised vähem soodsatele piirkondadele –, kohaldatakse erinevaid bürokraatlikke nõudeid ja kontrolle ega hõlmata seda ühe ühtse süsteemiga. Samuti ei suuda ma mõista, kuidas paljud neist, kes kõnelevad lihtsustamisest, on just kõige rohkem vastu praeguse ÜPP ülesehituse muutmisele.

Seepärast, austatud volinik, ootan teie eelseisvat tööd ning ka suunava dokumendi koostamist, mida meile just tutvustasite. Samuti tahan kasutada võimalust avaldada lootust, et kõik need, kes soovivad tõesti lihtsustamist, väljendavad seda, võttes osa arutelust, mille me kavatseme ÜPP tuleviku kohta algatada.

  Britta Reimers, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud härra Cioloş, kallid kolleegid! Üks meie suuremaid prioriteete Euroopa Parlamendi liikmetena on vähendada bürokraatiat ja lihtsustada õigusnorme ja määrusi kõikides Euroopa Liidu poliitika valdkondades. See on ainus viis, kuidas saame hallata maksumaksjate raha tõhusalt ning suurendada meie poliitiliste otsuste heakskiitmist Euroopa kodanike seas. Seepärast on oluline, et põllumajandustootjad tunneksid sellist laadi lihtsustusmeetmete otsest mõju põllumajandussektoris. Nende töö on toota toiduaineid, mitte kirjutada raamatuid.

Ajal, mil kohalike omavalitsuste eelarved muutuvad aina pingelisemaks, on oluline, et me vähendaksime nende haldustöötajate töömahtu. Määrused tuleb koostada nii, et neis ei oleks tarbetut teksti. Lisaks peame tagama, et meie kehtestatud sanktsioonid on proportsionaalsed määruste rikkumisega. Tõhusat pikaajalist poliitikat iseloomustab asjaolu, et selles pannakse rõhku pigem nõuannetele kui karistustele. Vaid nii saame pakkuda oma kodanikele ja põllumajandustootjatele stiimuleid rakendada uusi otsuseid ja vastata ühiskonna nõudmistele. Peame võtma kõike seda arvesse, kui arutame tulevast ühist põllumajanduspoliitikat. Samuti peame rohkem keskenduma selle tagamisele, et formaalsusi ja kontrolle ei dubleeritaks ning et vorme tuleks täita vaid siis, kui need annavad tõelist lisandväärtust haldusasutustele ja põllumajandustootjatele endale. Peame lõpuks õppima tegema koostööd ja mitte töötama teineteise vastu.

  Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Fraktsiooni Verts/ALE nimel tänan volinikku, et ta on täna õhtul siin, ning tunnustan oma kolleege ja eelkõige Richard Ashworthi esialgse resolutsiooni eest, mis on ergutanud tänast arutelu.

Austatud volinik! Juhin teie tähelepanu eelkõige esialgse resolutsiooni lõigetele 52 ja 53 karistuste läbipaistvuse kohta. Arvan, et kui riigisisesed pahandused kõrvale jätta, on meil kogu Šotimaal ja ELis raskusi sellega, kuidas põllumajandustootjad tajuvad jõustamise ja eriti nõuetele vastavuse läbipaistvust. Arvan, et edaspidi vajame palju suuremat selgust seoses sellega, mida põllumajandustootjatelt nõutakse ja oodatakse ning millised on eeskirjade eiramise tagajärjed.

Vajame edaspidi ka rohkem mõistmist, suuremat paindlikkust. Ehkki ma mõistan seda, et te peate tegelema määrustega sellisel kujul, nagu need on koostatud, on meie ülesanne määruseid muuta – ning seda me soovime teha. Õnnetusjuhtumite ja pettuse vahel on suur erinevus ning praegu, mil asjad pole selged, koheldakse põllumajandustootjaid mõlemal juhul enam-vähem samamoodi, kui tegelikkuses esineb tohutu erinevus selles suhtes, kuidas see toimib.

Jätkan lõikega 66, mille puhul oleksin eelkõige väga tänulik, kui teie, austatud volinik, ütleksite, kuidas te suhtute meie üleskutsesse kehtestada kolmeaastane moratoorium nõuetele vastavuse karistuste puhul seoses lammaste elektroonilise identifitseerimisega. Me püüame Šotimaal tehnoloogiat tööle saada, aga see pole kaugeltki täiuslik, ning see raputaks vaid tohutul määral soola lahtisele haavale, kui elektroonilise identifitseerimise määruse nõuetele vastavuse puhul kasutataks ebaproportsionaalset käsitlusviisi. Me üritame seda toimima saada ning oleme kuulnud, et te olete paindlikud. Oleksin tänulik, kui kinnitaksite täna uuesti, et see on nii.

  Richard Ashworth, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Mina koostasin algse raporti. Kõnelesin raportis probleemidest, millega põllumajandus silmitsi seisab, ning toonitasin, kuidas ühine põllumajanduspoliitika muutub, et neid probleeme lahendada. Juhtisin raportis tähelepanu asjaolule, et paljud põllumajandussektorid ja eelkõige loomakasvatussektor on viimasel ajal tõsistes rahalistes raskustes ning et praegu on kiiresti vaja vähendada koormust, nii aja kui ka kulude poolest, mida põllumajandustootjad peavad kannatama ühise põllumajanduspoliitika tarbetute ja ebaproportsionaalsete sätete tõttu.

Tõin näitena mitu juhtumit, mille puhul määrused ja karistused on ebaproportsionaalsed – mõnel juhul isegi ebaõiglased. Rääkisin vajadusest mõjuhinnangute järele, vajadusest kontrollistandardeid rohkem ühtlustada, ning avaldasin arvamust, et pole ühtegi põhjust, miks isereguleerimist ei saaks põllumajanduses edukalt kasutada. Eelkõige kutsun üles muutma suhtumist ühises põllumajanduspoliitikas.

Muidugi mõistan vajadust finantsterviklikkuse järele, aga kontrollikoda väljendus täiesti selgelt, et liigne keerukus on väga tihti olnud probleemi põhjus; samamoodi saan loomulikult aru, et juhtimine ja määruste tõlgendamine on riigiti liiga erinev.

Alates raporti koostamisest on olnud julgustav näha, et mitme riigi valitsused, samuti juhtivad põllumajandusorganisatsioonid on kutsunud üles ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustama. Austatud volinik, nüüd, mil peame läbirääkimisi ühise põllumajanduspoliitika reformi üle, on parim aeg tõestada, et me suudame seda tööstusharu aidata ja mitte koormata seda ebavajaliku bürokraatia ja kuludega.

Ehkki mõistan suurepäraselt teie edusamme ning olen nende üle rõõmus, valmistab mulle meelehärmi, et see ei jõua minu koduriigis põllumajandustootjateni.

  João Ferreira, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Kui siin parlamendis hääletati mais resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise kohta, siis me märkisime, et selle lihtsustamisega ei tohi kaasneda ei vähem abi põllumajandustootjatele ega ka turu korralduse vahendite kaotamine. Tuletan meelde, et ka meie vastu võetud resolutsioonis hoiatati selle eest. Resolutsiooni vastuvõtmisest on möödunud kuus kuud ning endiselt on tõsiseid põhjuseid muretsemiseks ja komisjoni viimane teatis on seda olukorda vaid teravdanud.

Nii-öelda tavapäraseid turu korralduse vahendeid, näiteks riigi sekkumist ja muid meetmeid, ei peaks kaotama ega tohiks kaotada väidetava ratsionaliseerimise ja lihtsustamise ettekäändel, sest see jätkaks ja süvendaks väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete hävitamist, mis praegu mitmes riigis toimub. Kindlasti on palju teha seoses ÜPP lihtsustamisega, millest suur osa on positiivne ja isegi vajalik. Ma viitan muude võimaluste hulgas vajadusele muuta karistusi, eriti kui need on seotud rikkumistega, milles põllumajandustootja ei ole süüdi, kohaldamise lihtsustamisele ning muudatustele loomade identifitseerimises. Ent lisaks lihtsustamisele, mis tooks kasu kõikidele põllumajandustootjatele ja eelkõige väikestele ja keskmise suurusega tootjatele, on ühist põllumajanduspoliitikat vaja põhjalikult muuta, mis tugevdaks sekkumisvahendeid ja kindlustaks põllumajandustootjatele õiglased hinnad, taastaks toodanguga seotud vahendid, nagu kvoodid ja tootmisõigused, ning tagaks iga riigi jaoks – kuna me kõneleme lihtsustamisest – nii lihtsa asja nagu õigus toota, samuti õiguse toiduainetega kindlustatusele ja suveräänsusele; peale selle kehtestaks see abi väljatöötamise ja ülempiiride põhimõtted, kaotades praeguse tasakaalustamatuse tootjariikide ja tootmistasemete vahel.

Austatud volinik, me oleme väga mures selle pärast, et komisjon nõuab põllumajanduse ja toiduainete tootmise allutamist turule ja konkurentsile. Selle liberaliseerimispoliitika tulemust oleme juba näinud: paratamatu tootmise lõpetamine miljonites väikestes ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetes, ebakindel sissetulek ja hindade kõikumise suurenemine ning toiduaineturu sõltuvus mitmes riigis ja piirkonnas. Oleme nõus lihtsustamisega, mis on põllumajandustootjate huvides – eelkõige väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate huvides – ning võimaldab neil tootmist jätkata. Oleme vastu lihtsustamisele, mis suretab tootmise ja tootjad välja, ning võitleme siin Euroopa Parlamendis jätkuvalt selle vastu.

  John Bufton, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! ÜPP reformi puudutava raporti tuum kirjeldab ulatuslikult meetmeid, mida on kirjeldatud teise võimaluse all. Arvan, et see on komisjoni soositav käsitlusviis.

Tunnen muret vähese selguse ja heakskiitmise ajakava üle. Kas meilt oodatakse, et valime parima võimaluse ÜPP jaoks enne ettepanekute täpsustamist? Kardan veelgi suuremat bürokraatiakoormat põllumajandustootjatele, ehkki raportis kutsutakse üles kehtestama lihtsam ja üksikasjalikum toetuskava, mis hõlmab nõuetele vastavuse eeskirjade lihtsustamist.

Raportis keskendutakse väikestele ja aktiivsetele põllumajandusettevõtetele, määramata kindlaks, kuidas suurust ja aktiivsust mõõta ja jälgida. Raportis on märgitud, et ühise põllumajanduspoliitika kaks sammast peaksid keskenduma tulemuslikkusele, aga ma pelgan väikeste põllumajandusettevõtete stimuleerimist, sest keskkonnaalase arengu tasustamine võib tuua kaasa riigi põllumajandusettevõtjate eemaldumise tootmisele keskendunud põllumajandusest, et saada kasu ÜPPst. Olen mures selle üle, et ehkki raportis tunnustatakse pikaajalist toiduainetega kindlustatust ning kasvavat üleilmset nõudlust, satub meie põllumajanduslik konkurentsivõime ohtu.

Raportis kõneldakse sellest, kuidas suurendada Euroopa varjatud tootmispotentsiaali, järgides samal ajal ELi kohustusi rahvusvahelises kaubanduses. Selles täheldatakse, et põllumajanduse osakaal toiduainete tarneahelas vähenes, samal ajal kui hulgi- ja jaekaubandussektorite osakaal suurenes. Kahepoolsed kokkulepped Mercosuriga, sealhulgas põllumajandussaaduste reimport, võivad pärssida Euroopa põllumajandustootjate suutlikkust kaubelda õiglaste turuhindadega.

Raportis tunnistatakse, et Euroopa põllumajandustootjad peavad taluma üleilmset konkurentsi ning täitma samal ajal keskkonna-, toiduohutuse-, kvaliteedi- ja heaolueesmärke. Ent mõned Lõuna-Ameerika põllumajandustootjad kasutavad raadamist ja saavad teha masstootmist ning siis pakkuda tulenevalt leebematest nõuetest odavamaid hindasid kui Euroopa põllumajandustootjad.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Euroopa Liit on Ungari põllumajandustootjate seas üsna ebapopulaarne, eriti väikeste tootjate seas. Selle põhjuseks pole ainuüksi see, et 100% meie turgudest tuli ohverdada välismaiste toiduainete impordi heaks selle eest, et murdosa põllumajandustoetustest anti vanade liikmesriikide põllumajandustootjatele. Üks põhjuseid on ka tänase istungi teema, liigne bürokraatia ja tohutu halduskoorem, mis tõepoolest, nagu on mitu korda öeldud, takistab ka Ungari põllumajandustootjaid nende tegelikus töös – põllumajandustootmises.

Tahan öelda, et vanades liikmesriikides ja seega Ungaris on veel üks oluline komplikatsioon, nimelt riigi sotsialistlikud või kommunistlikud tavad, mille puhul mõned riigiametnikud arvavad, et mitte nemad ei pea kodanike ja käesoleval juhul põllumajandustootjate jaoks olemas olema, vaid vastupidi – kodanikud eksisteerivad riigi ja bürokraatlike riigiametnike jaoks. Sellised riigiametnikud teevad põllumajandustootjate elu keerulisemaks täiesti tarbetult, alandamise ja tagakiusamisega, reguleerides põllumajandustootjaid rohkem kui eeskirjades sätestatud.

Meil on pidev kaebuste tulv. Viimati kaevati näiteks selle üle, et teise samba alusel pakkumisega korraldatud sündmuse kulude tasumisest keelduti, väites, et asjaomane põllumajandustootja ei saanud kolme kinnitust suupistetele, mida ta osalejatele pakkus. See on tüüpiline alandamise, ülereguleerimise ja võimu meelevaldse tarvitamise juhtum.

Kuidas on võimalik seda muuta? Tagades, et kaebusi selliste kuritarvitamiste kohta ei esitata mitte ainult otsustajale, mille puhul meie teame, et see on täiesti tulutu, vaid ka Euroopa Liidule endale, nüüd, mil oleme selle liikmed ning Euroopa Liit annab maksetest sellist abi. Euroopa Liit peaks looma inimeste jaoks kontrollimehhanismi, mille poole pöörduda ning kes peaks selliseid alandamisi ja kuritarvitamisi uurima ja nende eest karistama.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Esiteks tahan avaldada heameelt komisjoni viimati esitatud teatises väljendatud kohustuse üle jätkata ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamist. Ülereguleerimine vähendab konkurentsivõimet, samal ajal kui ülemäärane paindlikkus tähendab vähem tõhusat tegevust.

Üks põhjuseid taotleda praegu ÜPP reformi on kahtlemata selle lihtsustamise vajadus. Tahan mainida paari äärmiselt olulist asjaolu ÜPP lihtsustamist käsitleva resolutsiooni puhul, mille Euroopa Parlament on vastu võtnud.

Minu kolleeg Michel Dantin nimetas neid riike, mis lähevad liiga kaugele Euroopa õigusnormide kohaldamisega. Ma arvan, et haldusformaalsusi tuleb vähendada hädavajalikuni mitte üksnes ELi tasandil, vaid ka liikmesriigi tasandil.

Komisjon peaks kaaluma nõutavate dokumentide ühise reguleeriva raamistiku võimalust. Kirjeldaksin sellist soovitust kui maksimaalset lubatud bürokraatia taset. On hästi teada, et ELi bürokraatia kohaselt on kinnitamiseks vaja kolme allkirja ning riikide bürokraatlikud nõuded lisavad veel viie allkirja nõude. Vaid neid määruseid ja tingimusi, mis on asjakohased ja tingimata vajalikud ning mis tulevad kindlalt kasuks, tuleb jätkuvalt kohaldada.

Lihtsustamisest iseenesest ei piisa. Lisaks tuleb laiendada meetmeid, mis pakuvad koolitust ja teavet võimalikele abisaajatele. Näiteks tuleks kohustuslikus korras eraldada kindel osa maaelu arendamise vahenditest sellist laadi meetmetele.

Arvestades, et lihtsustamine on otse seotud läbipaistvusega, kasutan võimalust, et volinik viibib siin täiskogul, ning küsin temalt teemavälise küsimuse. Pidades silmas hiljutist Euroopa Kohtu otsust Euroopa põllumajandusvahendite abisaajate kohta – milliseid meetmeid komisjon kaalub, et tagada jätkuvalt teabe avaldamine nende isikute kohta?

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Nii nagu Rareş-Lucian Niculescule, teeb ka mulle heameelt komisjoni kavatsus pingutada rohkem ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise nimel, aga mulle valmistab ka muret Richard Ashworthi halduslikku lihtsustamist käsitleva raporti kohta antud tagasiside.

Arvestades keerulist majanduslikku olukorda, milles meie põllumajandustootjad praegu on, tahaksin, et 2013. aasta järgne ÜPP laseks põllumajandustootjatel keskenduda põhieesmärgile, mis kätkeb ohutute ja kvaliteetsete toiduainete tootmist, ühtlasi innustades neid pakkuma mittekaubanduslikke avalikke teenuseid. Praegu on ülim aeg kergendada meie tootjate halduskoormust, kaotada tarbetud õigusnormid ning pakkuda 27 liikmesriigi põllumajandustootjatele samu võimalusi mõista oma kohustusi, aga ka õigusi. Nad vajavad lihtsamat ja tulemuslikumat ÜPPd.

Ajal, mil peetakse paratamatuks, et kogu maailmas seatakse põllumajandustootjaid üksteise vastu, ning seda hoolimata järjestikustest põllumajandus- ja toidukriisidest nii põhja kui ka lõuna pool, ajal, mil põllumajandustootjad peavad võitlema õiglaste hindade ja oma töö eest saadava õiglasema tasu nimel, on vähim, mida me saame nende abistamiseks teha, paluda komisjonil pidada korrapäraselt nõu põllumajandussektori sidusrühmadega, et hinnata meie määruste mõju kohapeal ning määrata kindlaks lihtsad ja läbipaistvad praktilised eeskirjad meie põllumajandustootjate ja maksumaksjate jaoks.

Lõpetuseks tsiteerin Charles Baudelaire’i, kes ütles, et täielik lihtsus on parim viis eristumiseks. Seega kutsun üles Euroopa Komisjoni pühendama end sellele väga olulisele ülesandele ning usun selles suhtes muidugi kindlalt, et Dacian Cioloş saavutab selle eesmärgi.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Minu jaoks on üks kõige olulisem lause resolutsioonis lõikes 7, kus on kirjas järgmine: „loodab, et kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõttega kaasneb tulevikus kõigi uute õigusaktidega täielik mõju hindamine, milles arvestatakse regulatiivset ja halduskoormust ning tagatakse, et kõik uued eeskirjad on proportsioonis oma eesmärkidega“.

Tahan teilt küsida, kas me võime üldse loota, et see juhtub. Austatud volinik, kas saate meile öelda, et need põhimõtted on kesksel kohal meie töös 2013. aasta järgse ÜPP kallal?

Tutvusin teie eelnenud nädala suurepärase dokumendiga. Mõned pealkirjad kinnitavad meile, et põllumajandus peab tagama toiduga kindlustatuse ja jälgitavuse. See peab tagama Euroopa kodanikele toidu kvaliteedi, väärtuse ja mitmekesisuse, tekitama kohapeal tööhõivet ning pakkuma majanduslikku, sotsiaalset, keskkondlikku ja territoriaalset kasu. See peab tagama tulemusliku avaliku sektori poliitika. See peab olema keskkonnahoidlikum ning aitama leevendada kliimamuutust. See peab lahendama sellised küsimused nagu jätkusuutlik maakorraldus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine, edendama taastuvenergiat, toetama loomade tervist ja taimetervist ning tagama loomade heaolu. See peab täitma nõuetele vastavuse eeskirju ning veterinaar- ja fütosanitaarmääruseid. See peab tulema toime turu kõikumisega ning pidama vastu kui nõrgim lüli toiduainete tarneahelas. See peab konkureerima kolmandatest riikidest imporditud toiduainetega, mis on toodetud hoopis teistsugustes tingimustes. Seda kõike tuleb teha võib-olla kahaneva eelarvega.

Austatud volinik, ütlesite, et järgmisel nädalal peate õigustama ÜPPd eelarvekontrollikomisjonis. Arvan, et teil on väga palju laskemoona.

  Oldřich Vlasák (ECR). – (CS) Austatud juhataja! Üle pea kasvanud ja tarbetu bürokraatia kärpimine on loomulikult igaühe huvides ning eelkõige põllumajandustootjate täiesti õiguspärane nõue, kes vajavad võimalikult palju aega ja energiat oma tööks – taime- ja loomakasvatuseks – selle asemel, et künda läbi bürokraatlike nõuete ja täita vorme.

2005. aastal otsustas Euroopa Komisjon ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada. Tollal seadis ta ambitsioonika eesmärki vähendada 2012. aastaks halduskoormust 25%. Ehkki ei saa eitada, et komisjon on teinud mõningaid pingutusi, pole senine tegevus taganud ei oodatud lihtsustamist ega liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse tegelikku kaotamist. Samal ajal on äärmiselt vajalik tagada piisavalt paindlik raamistik ühise põllumajanduspoliitika ja eelkõige otsetoetuste süsteemi jaoks. Samuti on vaja mitmekesisuse toetamise raames minimeerida ohtu, et abi antakse vaid konkurentsivõimetutele ja ebatõhusatele tootmisaladele Euroopa Liidus. Samuti tuleb lihtsustamise eesmärki tasakaalustada püüdega saavutada maksimaalne tulemuslikkus.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Avaldan heameelt selle suuliselt vastatava küsimuse üle ning selle üle, et oleme asunud taas sisukalt arutama väga olulist küsimust. Viimastel kuudel olen kõikjal Põhja-Iirimaal maapiirkondades pidanud mitu kohtumist. Igal üritusel palusin põllumajandustootjatel nimetada peamised valdkonnad, mis selles sektoris muutmist vajavad. Üliolulisel kohal oli vajadus vähendada bürokraatiat, mille puhul nähakse nii tarbetute kulude lisandumist kui ka väärtusliku aja kulu. Paberitöö maht ja nõutav üksikasjalikkuse tase tekitavad põllumajandustootjatele suure koormuse ning suurendavad karistuste hirmu.

Kohtusin hiljuti ka nende kohalike rühmade esimeestega, kes rakendavad Põhja-Iirimaal maaelu arengu programmi. Nad süüdistavad tegevusest loobumise kõrges tasemes kindlalt rangeid ja bürokraatlikke auditinõudeid.

Austatud volinik, arvan nii nagu teiegi, et tuleb anda aru sellest, kuidas me kulutame maksumaksja raha, aga see bürokraatlik koorem pärsib programmi ning isikuid, keda see pidanuks abistama.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! ELi tasandil räägitakse palju ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisest. Ent meie põllumajandustootjad kurdavad jätkuvalt haldusprobleemide üle, mis takistavad neil pääsemast ligi vahenditele või tekivad Euroopa õigusnormide kohaldamisel.

Mitte ainult komisjon, vaid ka liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et vähendada ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevat bürokraatiat. Minu arvates on ülioluline rakendada Euroopa põllumajanduse õigusnorme liikmesriikides nii, et põllumajandustootjad ei heituks põllumajandusega jätkamast.

Paljud põllumajandustootjad minu riigis kaebavad, et neid ei teavitata piisavalt, neil on keeruline selles sektoris ettevõtet luua või et on äärmiselt raske pääseda ligi põllumajandusfondidele. Tahan paluda komisjonil jätkuvalt innustada liikmesriike kasutama tehnoloogiat tõhusamalt ning lisaks põllumajandustootjate paremale teavitamisele vähendada selles sektoris esinevaid haldusülesandeid. Samuti loodan, et uus põllumajanduspoliitika on lihtsam, läbipaistvam ja õiglasem.

  Jan Mulder (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Euroopa Parlament on arutanud bürokraatia vähendamist nüüd juba aastaid. Komisjon on moodustanud sisese töörühma, kuhu kuuluvad kõrged ametnikud, kellele on tehtud ülesandeks tagada, et määrus ei muutuks liiga koormavaks. See on üsna veider korraldus, nagu laseksime näiteks lihunikul ise oma liha kvaliteeti kontrollida. Sellisele olukorrale reageerides moodustati Euroopa Parlamendi algatusel komisjoniväline töörühm, mille juht on Baieri liidumaa endine peaminister Stoiber. Kas komisjon oskab öelda neli aastat pärast Stoiberi töörühma olemasolu, milline käsitlusviis on parim ja tõhusaim? Kas komisjoni sisese töörühma või komisjonivälise Stoiberi töörühma oma?

Aga arutades määrust ennast, mida liikmesriigid täidavad, ning mõnel puhul teevad seda viis kuni üksteist järelevalveasutust liikmesriikides. Seda on kindlasti liiga palju. Kas komisjon ei saaks alustada koostööd erasektoriga, mis seab samuti rangeid nõudmisi ja mis seepärast muudab mitmel juhul liikmesriigi poolse järelevalve üleliigseks?

  Tadeusz Cymański (ECR). – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Euroopa Parlament võttis mais vastu resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta. Kas komisjon selgitaks, milliseid meetmeid on siiani võetud eesmärgiga vähendada põllumajandustootjatel kogu Euroopa Liidus lasuvat bürokraatiakoormat? Kas komisjon ütleks meile, kuidas ta kavatseb kohanduda soovitustega, mis on tehtud Euroopa Parlamendi resolutsioonis ÜPP lihtsustamise kohta, pidades silmas selle poliitika eelseisvat reformi?

Põllumajandustootjad nõuavad ÜPP lihtsustamist, sest neid ahistatakse nii Poolas kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Parlament on avaldanud mitu korda selles küsimuses oma arvamust, sealhulgas hiljaaegu Ashworthi raportis ÜPP lihtsustamise kohta. On aeg selle raporti põhjal tegutseda. Bürokraatia ei tohi meid hävitada. Kui Euroopa Liit soovib areneda, siis ta ei tohi tekitada tõkkeid ja eriti bürokraatlikke tõkkeid.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Austatud juhataja! ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon avaldas eelmisel nädalal raporti, milles märgiti, et inimkond on väga ohtlikult lähedal uuele üleilmsele toidukriisile. Seepärast on põllumajandustootjatel palutud suurendada oma toodangut, eriti nisu- ja maisitoodangut, ning taastada oma toiduvarud 2012. aastal.

Üleilmne toiduainete nõudlus jätkab tulevikus kasvu. Euroopa Liit peaks olema valmis aitama üleilmset toiduainete nõudlust rahuldada. Seepärast on äärmiselt oluline, et liidu põllumajandussektor säilitaks oma tootmisvõimsuse ja suurendaks seda.

Eelkõige vajavad väikesed, keskmise suurusega ja perede omanduses olevad põllumajandusettevõtted lihtsamaid ja paremini juurdepääsetavaid vahendeid nii toetuste kui ka otsetoetuste vallas, mille eesmärk on neid turule meelitada.

Pikaajalise toiduga kindlustatuse saavutamiseks tuleb toetada investeeringuid põllumajandusse, eelkõige vähendades põllumajandustootjaid puudutavat bürokraatiat. Selle saavutamiseks on oluline, et võimaldaksime Euroopa põllumajandustootjatel saada soodsatel tingimustel pangalaenu ning maksaksime põllumajandustootjatele toetusi.

Austatud volinik, palun teil meid toetada, nii nagu energiamaksustamise direktiivi läbivaatamisel, et kehtestada madalam käibemaksumäär kastmisel kasutatava elektri puhul.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Komisjoni teatises ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta on üks Euroopa põllumajanduse reformimise ettepanekutest haldusalane lihtsustamine. See ettepanek lähtub teatavas mõttes Euroopa Parlamendi selle aasta mais esitatud resolutsioonis tehtud soovitustega. Haldus- ja bürokraatiakoormuse vähendamine hõlbustab põllumajandustootjatel vahendeid hankida ning parandab teabevoogu ja suurendab kohalike omavalitsuste tehtud kontrollimiste tõhusust. See omakorda tagab sobivates kogustes ohutuma toidu tarne ning parandab ka meie sektori konkurentsivõimet. Ent me peame olema kindlad, et lihtsustamine tegelikult toimub nii Euroopa kui ka riigi tasandil, et kavandatud lihtsustamine pole jälle üks suhteliselt kasutu katse eirata tõde ning et see lihtsustamine toob kaasa halduskulude vähenemise ja mitte suurenemise.

  Herbert Dorfmann (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud härra Cioloş, kallid kolleegid! On äärmiselt ohtlik kõnelda bürokraatia kasvust, sest selline arutelu annab sageli vastupidise tulemuse. Loodan, et praegu seda ei juhtu.

Austatud härra Cioloş, mul on väga hea meel, et olete oma teatises ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi kohta pakkunud välja lihtsustatud eeskirjad, eelkõige väikeste põllumajandustootjate jaoks. See on väga kiiduväärne. On palju asju, mida saab teha. Näiteks põllumajanduse keskkonnaprogrammi mitmeaastaste kohustuste puhul peavad põllumajandustootjad esitama igal aastal samade maa-alade kohta uued taotlused. See on lihtsalt naeruväärne. Me peame olema veelgi põhjalikumad ning muutma süsteemi palju lihtsamaks, eelkõige väikeste põllumajandustootjate jaoks, jätmata tähelepanuta asjaolu, et peame saavutama oma eesmärgi hoida ära pettust. Lõppkokkuvõttes soovime ühist põllumajanduspoliitikat, mille tulemusena kasvab lillede hulk niitudel ja mitte paberikuhi töölaual.

  Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Teatis üldiste põhimõtete kohta, mis reguleerivad uut ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), on andnud väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele kogu Euroopas taas lootust, rõhutades nende asendamatut rolli Euroopa põllumajanduse tulevikus; see lootus tuleb ellu viia. See on taas üks tõik, mis muudab ÜPP lihtsustamise eriti vajalikuks. Vabastada põllumajandustootjad nende kõige keerulisematest bürokraatlikest ülesannetest, milleks neil ei jagu aega, on eesmärk, mille peame saavutama, et nad saaksid pühenduda põllumajandusele, raisates vähem aega ja kandes väiksemaid kulusid. Lisaks sellele pakume ka paljudele väikestele põllumajandustootjatele, kes praegu tegelikult ei esita taotlusi kaasneva bürokraatia tõttu, kasutajale mugavamat süsteemi, hoides seega neid kahjusid ära. Austatud volinik, selle nimel tasub kahtlemata pingutada.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Tahan tänada volinikku selle eest, et ta väljendas minu arvates väga kindlameelselt ja siiralt soovi rakendada seda lihtsustamispoliitikat, ehkki ma ei ole kunagi kohanud põllumajandustootjat, kes paluks mul ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada. Nad soovivad vähem kontrollimisi ja lihtsamaid tegutsemisvõimalusi.

Tahan korrata oma eelmisel neljapäeval esitatud märkusi. Me lollitame ennast siin Euroopa Parlamendis. Kui me otsustame muuta ühise põllumajanduspoliitika esimese samba keskkonnasäästlikumaks, siis kahjuks karmistame nõuetele vastavust, me hakkame võtma arvesse loodust, saatma inimesi põllumajandusettevõtetesse ega saavuta lihtsustamist. Ma nimetaksin seda roheliseks bürokraatiaks. See on sama keeruline kui tavabürokraatia, aga meil tekivad mõlemad. Ma tean, et te olete sellega nõus, ning arvan, et me peame sellest teadlikud olema.

Ma arvan, et Euroopa Liidus on ka usaldusväärsuse küsimus. Põllumajandustootjad näevad, et pankurid pääsevad suure lärmiga kontrollimistest, samal ajal kui nemad võetakse kinni saja euro eest. Lõpetuseks tahan öelda, et põllumajandustootjaid kontrollitakse mitu korda: seda teevad jaemüüjad, töötlejad, Euroopa Liit ja pädevad asutused. Meil valitseb hirm. Austatud volinik, te kardate suurt kurja hunti – eelarvekontrolli – ning põllumajandustootjad kardavad kontrollimisi ja ka liikmesriigid on hirmul. Me peame sellele hirmuõhkkonnale lõpu tegema.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ühise põllumajanduspoliitika juhtimise süsteemi üks põhielemente on järelevalve. Juhtimis- ja järelevalvesüsteemide loomise ja ülalpidamise kulud ning nende süsteemide haldamise kulud tekitavad suure koormuse liikmesriikide eelarvele. Tänini saadud kogemuste põhjal võib näha, et abile juurdepääsul kasutatavad keerulised kriteeriumid ning nende pidevad muudatused tekitavad mitut laadi probleeme rakendamisetapis ning mitte vaid põllumajandustootjate jaoks, aga ka haldusasutustele endale.

Tulevane ÜPP peab olema arusaadav nii põllumajandustootjatele kui ka maksumaksjatele. ÜPP edasise lihtsustamiseta pole see võimalik. Tundub, et iga kord, kui me üritame ÜPPd reformida, tekitame bürokraatiat juurde. Palun ka liikmesriikidel mitte lisada ELi suunistele täiendavaid ja sageli ebavajalikke määruseid. Teen ettepaneku, et edaspidi peaks maksenõue katma kogu eelarveperioodi. See tuleks esitada kahe aasta kohta, aga muidugi peaks olema võimalik teha muudatusettepanekuid.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Aastate jooksul on Euroopa põllumajanduspoliitika kujunenud keeruliseks määruste, toetuste ja kontrollide mehhanismiks, mille on põllumajandusliku tootmise tõhususe hindamine viinud põllult Brüsseli bürokraatide kontoritesse.

Põllumajandusettevõtte tulemuslik ja sisukas majandamine hakkab aina enam sõltuma toetusmehhanismidest ja seda toetust tagavatest määrustest, mille koostab Euroopa Komisjon. Põllumajandusturu moonutamist on veelgi süvendanud subsiidiumide mehhanism, mis on loodud uute liikmesriikide jaoks, kes paljudel juhtudel ei saa isegi pooles mahus esialgsete liikmesriikide toetusest.

Seepärast on õige ja asjakohane uurida praegu hoolikalt Euroopa Liidus kasutatavat määruste ja mehhanismide süsteemi ning üritada kehtestada meie põllumajandustootjate jaoks lihtsamad, ajakohasemad ja õiglasemad määrused. Usun kindlalt, austatud volinik, et Euroopa Parlamendil on hea meel teid selles vallas aidata.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Nõustun täielikult mõttega lihtsustada ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP). Eelkõige tunnustan volinikku tehtud töö eest. Ta on oma sõnul saanud 39 soovitust ning mida kiiremini need rakendatakse, seda parem.

  Giovanni La Via (PPE). - (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, lugupeetud volinik! Euroopa Kontrollikoja raport näitab kahjuks igal aastal, et ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatud vahendeid ei kasutata alati korrektselt ja läbipaistvalt.

Seepärast oleme sunnitud sobitama kaht vajadust: ühest küljest vajadus kontrolli järele, et tagada Euroopa maksumaksjate vahendite kasutamine parimal ja kõige asjakohasemal viisil, ning teisest küljest vajadus lihtsustada võimalikult palju meie põllumajandustootjate elu, kes soovivad kulutada oma aega põlluharimisele ja loomakasvatusele, kusjuures sellele nad peaksidki oma aja kulutama.

Tahtsin teha volinikule vaid ühe soovituse, sest ta ütles, et tahab kuulda meie soovitusi. Kõik liikmesriikide ja piirkondade rakendatud maaelu arengu meetmed ei ole alati mõeldud lihtsustamiseks, vaid suurendavad tasahaaval bürokraatiat. Volinik peaks piirkondades ja Euroopa riikides rakendatud parimad tavad edastama teistele riikidele ja piirkondadele.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Seni tehtust ilmselgelt ei piisa, sest vastasel korral oleksime täna õhtul midagi muud arutanud. Tahan juhtida teie tähelepanu meie aruteluteema sotsiaalsele tahule, sest kui tootjad koostavad oma projekte, siis võtavad nad laenu, seavad ohtu oma maa, ning kui nende projekt mingi vorminõude tõttu tagasi lükatakse, tabab neid häving.

Olen nüüdseks juba kuus kuud pidanud Puunia sõda Bulgaaria põllumajandusfondiga, mis on lükanud tagasi rohkem kui saja Bulgaaria põllumajandustootja projektid määruse ebaselge teksti tõttu. Bulgaaria valitsus (sest te teate, et Bulgaaria on riik, mis on erijälgimisel) eelistab samuti olla kindel ning lükata projektid vähimagi kahtluse korral tagasi. Olen sügavalt veendunud, et enamik põllumajandustootjaid on vastutustundlikud ja ausad. Ning mõistan kontrollivajadust, aga kontrollimine ei tohiks hävitada neid, kes on vastutustundlikud, vaid seetõttu, et on olemas petised.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel näha, et hoolimata suhteliselt hilisest tunnist, on nii paljud kohal, et kõnelda ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisest. Arvan, et saavutame lihtsuse siis, kui oleme endas selgusele jõudnud ning teame täpselt, mida soovime. Seda kajastavad ka meie koostatud õigusaktid.

Muidugi teeb komisjon ettepanekud ning aktid võtavad vastu nõukogu ja Euroopa Parlament. Seepärast olen täiesti kindel, et kui tuleb tegemist ühiselt õigusaktide pakme koostamisega, siis teame sama hästi, selgelt ja lihtsalt, mida me soovime, ning hoidume erilistest eranditest ja täiendustest, mis tähendavad, et komisjon peab seejärel neid kohapeal kontrolllima, sest sama komisjon peab teie – Euroopa Parlamendi – ees ka aru andma, kui palju raha kulutati.

Loomulikult ma ei arva, et ÜPP takistab põllumajandustootjaid töötamast, vaid vastupidi. Paljudel juhtudel aitab ÜPP põllumajandustootjaid nende töös. See tähendab vaid seda, et kui on mängus riigi raha, siis peab igaüks olema valmis andma aru, kuidas seda raha kasutati. Meil on Euroopa õigusaktid, millega kehtestatakse põllumajandussektoris normid, ning ma pean ütlema, et põllumajandussektor on võib-olla ainus majandusharu, mille puhul kontrollitakse Euroopa tasandi õigusaktide täitmist tegelikult kohapeal. Ma ei tea, kas see on nii teistes sektorites, aga oleme ühiselt otsustanud, et see oleks nii. Standardid, millele pööratakse palju tähelepanu, on vaid kohapeal Euroopa õigusnormide kohaldamiseks.

Keeruliseks peetaksegi just neid keskkonda ja loomade heaolu käsitlevaid õigusnorme. Samuti on menetlused erimeetmete, näiteks põllumajanduslike keskkonnameetmete jaoks, mille puhul antakse erifinantsabi, samuti investeerimismeetmed, mis sisalduvad sageli investeerimiskavades, nagu maaelu arengu programm.

Olen täielikult nõus sellega, et nende õigusaktide puhul, mida tegelikkuses kohaldatakse, saaks teha rohkem, et selgitada seda, mida põllumajandustootjad peavad tegema. Ent mis puudutab erimeetmete menetlusi, siis peame samuti selgelt väljenduma: seni, kuni nõuame erimeetmeid, mille puhul võetakse arvesse piirkondlikke eripärasid, peame sooritama ka erikontrolli. Vastasel korral ei ole me usaldusväärsed.

Olen täiesti kindel, härra Capoulas Santos, et peame võimalikult palju lihtsustama. Ent ma ei tahaks minna nii kaugele, et jõuame etappi, kus me ei ole enam usaldusväärsed ega suuda enam nõuetekohaselt hallata raha, mis on eraldatud ÜPP-le, ning ma soovin, et see eelarve oleks sama järjepidev ka tulevikus. See järjepidevus sõltub ka meie suutlikkusest põhjendada ja anda aru, kuidas raha kulutatakse.

Mis puutub läbipaistvusse, siis on olemas kontrollikoja otsus. Võin teile öelda, et olen endiselt selle läbipaistvuse poolt. Praegu kehtivat määrust muudetakse, et seda otsust arvesse võtta.

Ma ei peatu sellel rohkem, aga võin teile kinnitada, et teen jätkuvalt otsuseid, mille eesmärk on lihtsustada või mis vähemalt tagavad, et ÜPP ei muutuks keerulisemaks. Nagu ma juba ütlesin, peame tegema seda tööd ühiselt ja koos liikmesriikidega, sest ma kõnelesin teiega meetmetest, mida on võetud bürokraatia kärpimiseks, kui viitasin sellele, mida komisjon palub liikmesriikidelt. Nüüd juhitakse ÜPPd liikmesriikidega ühiselt ning see, mis toimub kohapeal abisaaja ehk põllumajandustootja jaoks, sõltub sellest, kuidas liikmesriigid ja piirkonnad Euroopa õigusakte kohaldavad.

Kuna heade tavade suunised on kasulikud, asume ka nende kallal tööle, aga esimese asjana püüame muuta ÜPP 27 liikmesriigi jaoks lihtsamaks ja selgemaks. Seega on ka teil kaasotsustamismenetluse raames sama vastutus selles valdkonnas nagu nõukogul ning olen veendunud, et me suudame teha väga head koostööd.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Euroopa Parlamendi selle aasta alguses vastu võetud resolutsioonis viidatakse sellele, et on oluline vähendada bürokraatiat põllumajandustootjate jaoks. Olulisim punkt on see, et tuleks lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamist ning ÜPPd ennast.

Seoses sellega on nii komisjonil kui ka liikmesriikidel tähtis roll. ÜPP muutmisel tuleks keskenduda meetoditele, mis võimaldaksid põllumajandustootjatel kulutada suurema osa oma ajast kõige olulisemale asjale: põllumajandusele.

Komisjoni teatis – mis avaldati eelmisel nädalal – viitas lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise olulisusele. Põllumajandussektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb tagada, et praegu kehtivaid meetmeid reformitaks ja lihtsustataks tulevase ÜPP puhul ning et põllumajandustootjatele ei tekitataks lisakoormust.

Avaldan heameelt selle üle, mida volinik ütles eelmisel nädalal selle kohta, et enne ettepaneku esitamist nõutakse mõjuhinnanguid. Kõikides uutes õigusaktides tuleb arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ja põllumajandustootjatel juba lasuvat halduskoormust.

  Gerard Batten (EFD), kirjalikult. – Lubage mul esitada lihtne küsimus. Miks on üldse olemas ühine põllumajanduspoliitika? Euroopas on tohutul määral viljakat põllumajandusmaad. Meil on endiselt põllumajandustootjad, kes soovivad ja suudavad toota toiduaineid. Euroopas ja maailmas on tohutult inimesi, kes peavad ostma toitu. Turumehhanism rahuldaks iseenesest pakkumise ja nõudmise vajadused konkurentsivõimeliste hindadega. ÜPP on kunstlik, kallis ja ebavajalik koorem põllumajandustootjatele ja tarbijatele. Teen kõige lihtsama lihtsustamisettepaneku: kaotada ÜPP!

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D), kirjalikult. – (HU) Komisjoni teatis „ÜPP eesmärgid 2020. aastaks“ sisaldab väheseid konkreetseid sätteid halduskoormuse vähendamise kohta. Isegi sõna „lihtsustamine“ esineb tekstis üksnes paaril korral, kui viidatakse nõuetele vastavuse eeskirjadele. ÜPP süsteem on liiga keeruline ka teistes valdkondades ning see on sageli põllumajandustootjate jaoks läbipaistmatu ja arusaamatu. Üks kõige olulisemaid ülesandeid oleks teha lõpp topeltregulatsioonile. Paljud liikmesriigid kehtestavad oma riigis rangemad nõuded kui Euroopa Liidu õigusnormides sätestatud. See moonutab iseenesest konkurentsi siseturul. Oleks hea, kui erinevad riiklikud ametiasutused, mis jälgivad nõuetele vastavust, ja nende eri talitused ühtlustaksid oma pingutusi, et tagada põllumajandustootjate vabastamine mitmest järjestikusest kontrollimisest. Arvestades praeguseid edusamme telekommunikatsiooni ja IT valdkonnas, oleks ühise andmebaasi loomine võimalik. Komisjoni kavandatud reformi puhul säilitatakse teise samba alusel keskkonnakaitse toetused, ehkki samal ajal on lisatud esimese samba raames otsetoetuste kriteeriumide hulka keskkonnamaksed. Veel pole teada, kuidas neid makseid tehakse. Oleks hea, kui see positiivne samm ei tekitaks uut halduskoormust.