Istungi stenogramm

Teisipäev, 23. november 2010 - Strasbourg

19. Mesindussektori olukord (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine arutelu punkt on suuliselt vastatav küsimus komisjonile mesindussektori olukorra kohta, mille esitas Paolo De Castro põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel (O-0119/2010 – B7-0564/2010).

  Paolo De Castro, esitaja. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Resolutsioon, mida me hakkame hääletama, kajastab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni seisukohta Euroopa mesindussektori toetuspoliitika kohta. Nagu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni töös tavaks, on selle olulise dokumendi koostamisel osalenud kõik parlamendi fraktsioonid, kes on andnud oma hindamatu tööpanuse lõpptulemusse.

Hoolimata sellest, et hiljuti suurendati mesindussaaduste tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete aastaeelarvet, püsib suur mure seoses arvukate lahendamist vajavate küsimuste ja probleemidega, mida mesinduses tuleb lähitulevikus lahendada.

Keerulised tootmis- ja turustamistingimused, ulatuslik ja pikaleveninud hindade kõikumine ja raskused, mis tulenevad mesilasperede aina kasvavast suremusest, on nende ohtlike tegurite seas, mis vaevavad üht kõige olulisemat Euroopa põllumajanduse sektorit.

Nagu kõik teisedki primaarsektori ettevõtjad, tuleb Euroopa mesinikel võimaldada ise oma tööd kavandada. Kuna praegu sõltub toetus kehtivast Euroopa põllumajanduspoliitika rakendamise menetlusest, on selle poliitika tulevik pärast 2013. aastat ebakindel. See on taustteave tänasele resolutsioonile, millega me kavatseme paluda komisjonil asuda aktiivselt mesindust kaitsma.

Peamised resolutsiooni ettepanekus komisjonile esitatavad nõudmised on muu hulgas järgmised: eraldi kohustus pärast riiklike programmide lõppemist ning pidades silmas uusi lahendamist vajavaid küsimusi ja probleeme sektoris, nimelt mesilaste suremus, hindade kõikuvus jne; kohustus täiustada vajalikul määral statistilisi mõõtmisi, et tagada tõhusam kontroll väljastpoolt ELi pärit mee impordi üle ning uurimistöö edendamine; Euroopa veterinaarpoliitika rolli suurendamine; tegevuskava mesilaste suure suremuse probleemiga võitlemiseks, osaliselt teadusuuringute vallas võetavate erikohustuste kaudu; suurem finantstoetus ettevõtjate koolitamisel ja väljaõppel; ning lõpetuseks mesindussektori juhtiva rolli taastamine ühise põllumajanduspoliitika raames pärast 2013. aastat.

Tänamaks Astrid Lullingit ja kõiki oma kolleege Euroopa Parlamendist meie ühise töö eest, tahan teile, austatud juhataja ja volinik, tuletada meelde, et kohe hakkab lõppema rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse aasta. Seepärast loodame, et resolutsiooni heakskiitmine märgib kindlasti selle teekonna algust, mille käigus taaskäivitatakse sektor, mis on eriti suure strateegilise tähtsusega keskkonnaalase jätkusuutlikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise puhul, aga ka majandusliku ja sotsiaalse mõju poolest.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Mesilastel on tõepoolest tähtis roll tolmeldamisel ning mee ja meesaaduste tootmisel. Sellele sektorile on iseloomulikud mesindusega tegelemise tingimuste suur mitmekesisus ning sidusrühmade hajutatus ja erinevused alates tootmisetapist kuni turustamisetapini.

Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud mõned ühtlustatud eeskirjad mee turustamisnormide ja mesilaste tervise säilitamise kohta.

Ühise turukorralduse ühtses määruses on sätestatud rida meetmeid, mille eesmärk on parandada mesindussaaduste tootmise ja turustamise tingimusi. Need meetmed võib lisada kolmeaastastesse mesindusprogrammidesse, mille liikmesriigid koostavad ja mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu eelarvest. Nende programmide eelarve on aastatel 2011–2013 kasvanud 26 miljonilt eurolt 32 miljoni euroni.

Need meetmed tunduvad olevat positiivsete tulemustega mesindussektoris nii liikmesriikide kui ka mesinike jaoks. Samuti on oluline märkida, et kõik liikmesriigid on koostanud programmi, mis kinnitab nende huvi nii mesinduse kui ka selle sektori vajaduste vastu.

Sektoris on kindlasti palju mureküsimusi. Esiteks mesinike arvu vähenemine, mis muudab väga oluliseks uustulnukate innustamise ja koolitamise. Teiseks kolmandatest riikidest tulenev import ja küsimused, mis on seotud neist riikidest pärit mee kvaliteediga. Lisaks suureneb mesilaste suremus tulenevalt mitmest tegurist, sealhulgas varroatoosi ja muude haiguste tõttu.

Mesilaste tervise küsimus on eriti murettekitav nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. Mesindusorganisatsioonid paluvad Euroopa Liidul seoses sellega mesilastele rohkem tähelepanu pöörata. Ka 2008. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni mesindussektori olukorra kohta, milles kutsuti komisjoni üles kehtestama erimeetmed ning tagama nende meetmete kooskõlastamise.

On ilmselge, et mesilaste tervis on tähtis küsimus ning et seda tuleb kaitsta kõige asjakohasemate meetmetega, võttes samal ajal arvesse sektori erijooni ja erinevaid osalisi. Seoses sellega on komisjon juba käivitanud mitu algatust, millega üritatakse lahendada mesindussektori muresid, ning ka edaspidiseks on kavandatud mõningaid meetmeid.

Komisjon kavatseb peagi esitada teatise, milles püütakse selgitada mesilaste tervisega seotud küsimusi ja olulisi meetmeid, mida komisjon kavatseb võtta nende lahendamiseks. See teatis on Euroopa Parlamendis ja nõukogus ning liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmade seas toimuva arutelu alus.

Loodan, et see arutelu aitab teha kindlaks võimalikud uued meetmed, mida on vaja Euroopa Liidu tasandil mesinduse säilitamise ning mee ja meesaaduste tootmise küsimuses, aga ka selleks, et aidata hoida mesilaste tervist ning vältida probleeme, mis võivad tekkida haiguse või saaste tõttu.

  Astrid Lulling, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Kui ma võtsin 16 aastat tagasi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis oma Saksamaa kolleegilt Reimer Bögelt üle vastutuse mesindussektori olukorra eest, siis ütles üks teine Saksamaalt pärit Euroopa Parlamendi liige mulle halvustavalt: „Ah, väikesed olendid väikestele riikidele.“ Sestsaadik olen üritanud aina laienevas ELis selgitada, kui olulised need väikesed olendid on ja mitte ainult meie elukvaliteedi jaoks, vaid ka meie ellujäämiseks.

Vahepeal oleme teinud pidevaid edusamme, suurendades ELis kõikidel tasanditel teadlikkust sellest, et on vaja põhjalikku ühist poliitikat, et tagada piisav mesilaste arv ELis ja piisav hulk igas vanuses mesinikke nende eest hoolitsemiseks. See on muutunud veelgi olulisemaks mesilaste suremuse kõrge taseme tõttu paljudes piirkondades, mis on tekitanud õigustatud kartused selle kohta, kas meil on piisavalt mesilasi ja mesinikke, et meie vajadustele vastata. Seepärast käivitasin selle algatuse komisjonile esitatava suulise küsimuse vormis koos arutelu ja resolutsiooniga. Olen väga tänulik selle eest, et seda resolutsiooni on parlamendis kõik fraktsioonid toetanud. Eesmärk tagab kõikide fraktsioonide ühise tegutsemise meie resolutsiooni nimel. See on lühike, selge ülesehitusega ja lihtsasti mõistetav, mis pole siin Euroopa Parlamendis alati tavaks. Me ütleme selgelt, millised probleemid esinevad. Erilahendused, mille me välja pakume, on töötatud välja väga tihedas koostöös mesindussektoriga.

Mitme liikmesriigi mesinikud on tulnud täna Strasbourgi oma toodetega, aga ka oma murede ja ootustega, et rõhutada asjaolu, et nad vajavad meie abi oma probleemide lahendamisel. Kui te mõtlete sellele, et rohkem kui 140 miljardi euro suurusest eelarvest on vaid 32 miljonit eurot kulutatud selleks, et toetada kolme neljandikku toiduainete tootmise mahust ja nelja viiendikku taimedest, mis sõltuvad tolmeldamisest, siis peaks olema igaühele siin selge, et meie tänane oluline ülesanne on tagada selle poliitika jätkumine ja areng pärast 2013. aastat. See on meie sõnum. Usun, et seda võetakse kuulda, mitte vaid Euroopa Parlamendis, aga ka komisjonis, nõukogus ja liikmesriikides. Igal juhul me tagame, et see nii oleks. Kutsun kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid tungivalt üles osalema hääletamisel ning hääletama selle resolutsiooni poolt. Me võlgneme seda mesilastele. Jah, nad talvituvad sel ajal, kui me seda arutelu peame. Kusjuures ma usun, et arutelu ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

Tahtsin vaid öelda, et esimeeste konverents, mis arvab, et on hea mõte seada see arutelu õhtuse istungi lõppu, peab tegema kodutööd, et mõista mesilaste tähtsust Euroopas.

  Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja! Kahjuks on Euroopa mesindust mõjutavad probleemid tõsisemad ja sügavamalt juurdunud kui tsüklilised kriisid, mis mõjutavad aeg-ajalt teisi, ilmselgelt vähem tähtsaid sektoreid. Mesinduse probleem on eelkõige keskkondlik ning sellel on tagajärjed, mis võivad muutuda katastroofiliseks, kui me ei suuda õigel ajal piisavalt reageerida.

Kaks statistilist näitajat ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonilt – mida on tsiteeritud resolutsiooni ettepanekus ja mida mainis ka Astrid Lulling – kinnitavad seda: 84% taimeliikidest ja 76% toiduainete tootmisest sõltub tolmeldamisest. Ent põllumajandus on oluline majandusharu ka maapiirkondades ning on suure kasvupotentsiaaliga, sest Euroopa tootmine ei kata kaugeltki meie vajadusi. Mitte ükski muu loomakasvatuse valdkond – mõtlen loomakasvatust siin mõistagi jutumärkides – ei ole nii tihedalt seotud looduse ja jätkusuutlikkusega ega oma nii olulist ja asendamatut ökoloogilist rolli kui mesindus. Need on enam kui piisavad põhjused, et me ei vähendaks oma pingutusi ja rahastamist, et uurida mesilaste hirmutavalt kõrge ja kasvava suremuse peamisi põhjuseid ning toetada tervishoiuprogramme.

See arutelu peaks pakkuma ka võimaluse leida leidlikke ja tõhusaid viise, kuidas lisada just sellele maata loomakasvatusharule mõeldud toetused uue ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abimehhanismidesse ajal, mil uute toetuste eraldamisel kavatsetakse põhikriteeriumina hakata kasutama pindalaühikuid. Seepärast palun komisjonil selgitada, milline on tema vahetu reaktsioon sellele probleemile ning kas ta kavatseb hõlmata selle tegevusala uue ÜPP struktuuri, mida me hakkame peagi arutama.

  Britta Reimers, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud härra Cioloş, kallid kolleegid! Mesilaste kaitse tagamine on kindlasti põllumajandussektori huvides ning paljud põllumajandustootjad on ka mesinikud. Paljudes Euroopa piirkondades on täheldatud mesilaste kolooniate arvu vähenemist. Me peame tegema kindlaks selle probleemi põhjused ning võtma vajalikke vastumeetmeid. See on hea, et riigi mesindusprogrammide eelarvelist rahastamisest kuni 2013. aastani on suurendatud 26 miljonilt eurolt 32 miljoni euroni. Ent sellest ei piisa. Me peame tagama nende programmide jätkumise pärast 2013. aastat. Selle saavutamiseks on ka äärmiselt oluline, et me täiustaksime ja lihtsustaksime protsessi, mis võimaldab teadlastel, mesinikel ja põllumajandustootjatel jagada erialateadmisi. Me peaksime nii pea kui võimalik keskenduma mesilasi ohustavate haiguste ja parasiitidega võitlemisele. Me ei tohi jätta mesinikke selles võitluses üksi.

Me vajame viivitamata paremaid ja ühtlustatumaid statistilisi andmeid kõikidelt liikmesriikidelt kogu ELis. Seda seepärast, et me peame tuginema töös faktidele ja mitte spekulatsioonidele. Kuna mesinike arv kahaneb pidevalt, siis peame investeerima rohkem ka haridusse ja koolitusse. Me peame andma rohkem toetust noortele mesinikele ning ka täistööajaga mesinikele, tagamaks, et sellel kutsealal oleks tulevik ja et see ei sureks välja. Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon toetab seda resolutsiooni.

  Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Teen lühidalt, ehkki arvan, et Astrid Lullingi mõte eraldada kõneaega kõikidele fraktsioonidele on kindlasti kaalumist väärt.

Ma kordan märkusi mesindussektori kohta, aga tuletan ühtlasi kolleegidele meelde, et metsmesilaste populatsioon kogu Euroopas on samuti sarnases – ja väga tõsises – olukorras. Nad on sama olulised bioloogilise mitmekesisuse ja tolmeldamise kasutegurite seisukohast, nagu oleme kuulnud – väga õigesti – meemesilaste sektori kohta. Ma tahan kiita Šotimaal asuva mesilaste säilitamise liidu Bumblebee Conservation Trust tööd, mis hõlmab mesilaste populatsiooni kogu Ühendkuningriigis.

Austatud volinik! Ma peatun küsimusel nr 4 – see on väga hea küsimus –, milles soovitatakse komisjonil hõlmata mesilaste haigused veterinaarpoliitikaga. Seda on Euroopa Parlament pikka aega soovinud ning minu arvates pole siin tegemist mitte üksnes raha palumisega, vaid parimate tavade ja teadmiste jagamisega liidus. Paljud teadlased paljudes paikades töötavad selle kallal ning komisjonil võiks olla väga mõjukas roll selle teabe kogumisel ning selle kindlaks tegemisel, kui palju me teame kõnealuse seotud ja väga tõsise probleemi kohta.

  James Nicholson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Me oleme kõik teadlikud mesilaste tähtsusest tolmeldamisel. Nad on põllumajanduse ja toiduainete tootmise jaoks hädavajalikud. Tõepoolest – ilma nendeta toiduainete tootmist pole.

Seepärast on väga murettekitav, et mesindussektoris kinnitatakse jätkuvalt, et suremus on hämmastavalt kõrge. Ehkki mulle tundub, et me oleme edukalt suurendanud teadlikkust ja teavitanud olukorra tõsidusest aastate vältel, peame avaldama pidevalt survet, tagamaks, et sellise suremuse põhjuste uurimine oleks püsivalt hästi rahastatud. Vaid siis saab astuda konkreetseid samme probleemi lahendamiseks.

Esiteks tahan näha, et uurimisprojektide rahastamine jätkub pärast 2012. aastat, ning toetan algatusi, mis meelitavad noori mesinikke mesindussektorisse. Me jõuame muidugi tulevase ÜPP teemal intensiivse arutelu etappi ning arvan, et see on põhiprobleem, millega tuleks tegeleda ka ELi muudetud põllumajanduspoliitika raames pärast 2013. aastat.

Iseenesest tuleks põllumajandussektori toetust tugevdada pärast 2013. aastat. Arvan, et meil on võimalus teha midagi positiivset. Toetagem mesilasi.

  Trevor Colman, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Selle raporti puhul, mis käsitleb mesilaste kolooniate vähenemist, on probleemiks see, et meil on tegu tõelise tragöödiaga. Ent olles tutvunud selle dokumendiga, leian, et Euroopa Parlamendile esitatud ettepanekud on klassikaline näide sellest, mida siin hoones nimetatakse nii-öelda kasulikuks kriisiks. See tähendab kasulik ELile koos ettepanekutega, mis on koostatud selle põhjal, et laiendada ELi kontrolli aina suurema piirkonna üle. Seega pole siin mingit muutust.

ÜPPd kajastatakse selle raporti vastuvõtmisel, aga ei mainita selle poliitika kehtestamise hävitavat mõju minu riigis. Ma pean siin silmas hekke ning põldude ja viljapuuaedade toimimist, mille majandamisse on ELi õigusnormidega tõsiselt sekkutud ja mis kahjustab mesilasi Ühendkuningriigis.

Raportis mööndakse, et ei osata määrata kindlaks mesilaste arvu vähenemise põhipõhjust ning seega nimetatakse paljusid võimalusi. Selles viidatakse mesilaste haigustele, mesilaste nõrgenenud vastupanuvõimele patogeenide ja parasiitide suhtes, kliimamuutusele – võite olla kindlad, et sellega on siin tegemist – ja nektarirohke taimestiku kadumisele. Geneetiliselt muundatud taimede võimalikku kahjulikku mõju tunnistatakse vastumeelselt, aga jäetakse tähelepanuta, pidades seda ebaoluliseks – võite kindlad olla, et ka sellega on siin tegemist.

Tegelikult on need kõik oletused. Üks muutumatu tegur selle kõige puhul on varroalesta olemasolu, mis ründab mesilaste immuunsüsteemi ning on ilmselt kogu selle probleemi peamine põhjus. Aga ei, mesilaste täbarat olukorda kasutatakse vabandusena, et kehtestada terve rida määruseid, milles kutsutakse muu hulgas üles tegema koostööd liikmesriikide mesinikeorganisatsioonide vahel, kontrollima rangemalt mee importi, suurendama märgistamisnõudeid – mis on vaevalt töötatud välja nii, et need vähendavad mesilaste suremust –, muidugi kehtestama toodete turustuslubasid, mida iganes see tähendab, ning värbama noori mesinikke. Uskumatu. Selle kõigega samal ajal jätkab varroalest oma laastamistööd ning mesilased surevad.

Kahtlemata on raport koostatud heade kavatsustega, aga see peab piirduma sellega, et teha kindlaks ja kõrvaldada tegurid, mis tapavad meie mesilasi, ning lubama rahvusvahelisel üldsusel sellega tegeleda, mitte kasutama seda vabandusena aina arvukamate ELi määruste jaoks.

  Diane Dodds, NI. – Austatud juhataja! See on olnud oluline ja tõepoolest tuline arutelu sel teemal. Mul on hea meel seda tõdeda ning selles osaleda.

Usun, et mesilaste tähtsust põllumajanduses laias laastus üldiselt alahinnatakse ja seda isegi sektori sees. Ilma mesilasteta paljud põllukultuurid ei kasvaks. Kindlasti sõltuvad mesilastest seoses tolmeldamisega eelkõige viljapuuaiad. Külastasin hiljuti mitut viljapuuaia omanikku Põhja-Iirimaal, kes on kannatanud mesilaste kolooniate arvu vähenemise tõttu ning kes väljendasid ka oma muret selle üle.

Olen nõus, et mesilaste haigusi tuleks ELi veterinaarpoliitikas pidada oluliseks nii selleks, et rõhutada mesilaste tähtsust, kui ka selleks, et oleks olemas poliitika ja saaks jälgida populatsiooni kogu Euroopas. Tuleb investeerida mesilaste populatsiooni vähenemisega seotud teadus- ja arendustegevusse ning rahastada skeeme, mis võivad aidata. Arvan, et tuleb võtta arvesse tasakaalustatud seisukohta mesilaste populatsiooni vähenemise kohta, mitte üksnes süüdistades põllumajandustavasid, vaid investeerides haiguste ja nende mõjude vähendamise võimaluste uurimisse.

  Béla Glattfelder (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Astrid Lulling palus meil resolutsiooni ettepanekut toetada. Me saame seda teha siiralt, sest koostamisel on tõesti suurepärane dokument.

Selle dokumendi kõige olulisem seisukoht on see, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tagama, et praeguseid mesindussektori toetusprogramme jätkatakse ja süvendatakse pärast 2013. aastat. Seda toetust on tohutult vaja, sest turul ei tunnustata mesindussaadusi viisil, mis tagab mesindussektori püsimajäämise, ehkki mesinikud osutavad tolmeldamise kaudu väga paljusid teenuseid põllumajandusele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Veel üks väga oluline punkt selles dokumendis on üleskutse Euroopa Komisjonile muuta kvaliteedipoliitika raames mesindussaaduste märgistamiseeskirju. Seda seetõttu, et kehtivad eeskirjad võimaldavad kuritarvitamist, näiteks märgistada Euroopa päritolu meena mett, mis sisaldab vaid väga minimaalses koguses Euroopa mett ning mis tegelikult sisaldab peamiselt kolmandast riigist imporditud mett, mis võib koguni kehvema kvaliteediga olla.

Veel üks väga oluline seisukoht selles dokumendis on üleskutse Euroopa Komisjonile esitada õigusloomega seotud ettepanek, mis välistab võimaluse märgistada meest valmistatud toodetena tooteid, millel on väiksem kui 50% meepõhine suhkrusisaldus.

Olen võidelnud nende küsimuste eest siin Euroopa Parlamendis aastaid. Mul pole õnnestunud lisada neid ühtegi dokumenti nii täiuslikult, nagu need on praegu sõnastatud selles resolutsiooni ettepanekus. Loodan, et Euroopa Komisjon aktsepteerib Euroopa Parlamendi soovitusi ning leiab kvaliteedipoliitika raames järgmisel poolaastal viisi, kuidas lahendada need pikaajalised küsimused.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Põhjus, miks ma otsustasin esitada mitu muudatusettepanekut Paolo De Castro suurepärase ettepaneku kohta on see, et mesindus on väga tähtis majandusharu. Olen kindel, et meie hea kolleeg Astrid Lulling on sellega nõus, sest ta on tegelenud selle probleemiga alates 1994. aastast. Arvan, et võime teda selle eest täna õhtul tänada.

Me peame mõistma, et mesilaste kadumine tekitaks enneolematu segaduse inimkonna ajaloos. Selline bioloogilise mitmekesisuse muutumine seaks ohtu eluks olulise toidu mitmekesisuse. See ulatuslik ökosüsteemide häirumine hävitaks kõik väljavaated tulevaste põlvkondade jaoks.

Tolmeldavate mesilaste kadumisse tuleb suhtuda tõsiselt, sest nii mets- kui ka meemesilaste arv kahaneb praegu juba kogu maailmas. Kakao, vanill, granadill – kõik need troopilised kultuurid sõltuvad oma viljade ja seemnete tootmisel täielikult tolmeldavatest mesilastest.

Kõikidel mandritel ja aina sagedamini sureb talve lõpus suur hulk meemesilasi. Euroopas on mitmed mesinikud pidanud oma tegevuse lõpetama. Praegu sõltub maailmas üle 80% õitsvate taimede liikidest ja 80% Euroopas kasvavatest liikidest otseselt putukate ja enamasti mesilaste tolmeldamisest. Mesilasi toitmata ei annaks enamik põllukultuure rahuldavat saaki. See kehtib paljude metsikute liikide puhul, aga ka viljapuude, valgurikaste taimede ja juurviljakultuuride puhul. Seega on raske leida toitu, mille puhul mesilastel pole olnud tähtsat rolli.

Nende vähenemise põhjused on teada: pesapaikade hävitamine, selliste taimede arvu pidev vähenemine, mis pakuvad neile nektarit ja õietolmu, aga ka haigused, parasiidid ja eelkõige pestitsiidide ja täpsemalt neurotoksiliste pestitsiidide kasutamine, mis on mesilastele eriti kahjulikud. Põllumajandustootjad ja aednikud peavad tunnistama, et mesilased on mürgiste toodete ees täiesti kaitsetud ning et nad on hindamatud abilised nende põllukultuuride kasvamisel ning neid tuleb esmajärjekorras kaitsta.

Lõpetuseks ütlen, et me peame reageerima, sest me ei saa nõustuda sellega, et mesi tuuakse paratamatult mujalt – kvaliteet on kehvem ning see mesi ei vasta meie rangetele tootmiskriteeriumidele – või et see on ainus alternatiiv meepuudusele, mis Euroopas tasapisi võimust võtab. Seepärast kutsun üles Dacian Cioloşt ja komisjoni lisama mesindus erimeetmetega ÜPPsse.

  Marian Harkin (ALDE). - Austatud juhataja, lugupeetud volinik, tänan teid märkuste eest. Te ise rõhutasite meie ees seisvaid muresid: mesinike arvu vähenemine ja vajadus meelitada ligi uusi ja professionaalseid mesinikke ning – mis on väga oluline – mesilaste suremuse kasv, mille on põhjustanud mitu tegurit, aga eelkõige varroalesta levik, mis kahjustab mesilaste immuunsüsteemi.

Me kõik nõustume, et mesilaste tervis on tähtis, ning mul on hea meel kuulda, et komisjon pakub välja olulised meetmed, et lahendada praegust väga tõsist olukorda. Tahan rõhutada vajadust tagada mesinikega konsulteerimine mis tahes programmide koostamisel, et tagada eelkõige nende tõhusus ja teiseks nende rakendamine. Nii nagu mesinikud, peame me tagama jätkusuutlikud tolmeldajasõbralikud põllumajanduslikud tavad. Minu arvates on see väga oluline ning peaks olema ÜPP osa.

Tahan öelda ka seda, et ehkki kodanikud on teadlikud mesilaste rollist mee tootmisel, ei ole igaüks kursis mesilaste väga tähtsa rolliga tolmeldamisel ning nende abiga ELi põllumajandusele ja lõppkokkuvõttes toiduainete tootmisele. Seega ma näen mõtet teabekampaanial, sest me vajame selles küsimuses kodanike toetust, et põhjendada mesilaste kaitseprogrammile tehtud kulutusi.

Lisaks vajame sõltumatut ja õigeaegset mesilaste suremuse uuringut, et saaksime kõikide selle olukorra lahendamiseks võetud meetmete puhul eeldada positiivset tulemust.

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE). – (EL) Austatud juhataja! ELi ALARMi programmi raames tehti kindlaks, et tolmeldavate putukate murettekitava vähenemise Euroopas on põhjustanud jätkusuutmatud maakasutustavad ja agrokemikaalide kasutamine.

Ent ma sain kirjalikule küsimusele, mille esitasin jaanuaris, väga suurt pettumust valmistava vastuse tollaselt volinikult Fischer Boelilt. Me teame, et 84% Euroopa põllukultuuridest sõltub viljastumiseks teatud määral tolmeldavatest putukatest ning et nende kaitsmiseks peame looma kohustuslikud ökoloogilised taastumistsoonid ning tugevdama veelgi põllumajanduslikke keskkonnameetmeid ÜPPd ümber kujundades.

Volinik märkis, et ta on rahul. Ent meetmetega pole suudetud lahendada mesilaste vähenemise probleemi. Arvestades, et põllumajanduslikud keskkonnameetmed moodustavad vaid 8% ÜPP üldeelarvest kuni 2013. aastani ning iga liikmesriik kohaldab neid erinevalt, nõuame põllumajanduslike keskkonnameetmete suuremat toetamist ning ühtsemat kohaldamist ning nende õigsuse kontrollimist. Samuti peame panema rohkem rõhku orgaanilistele ja ökoloogilistele meetoditele. Tuleb toetada neid meetmeid ja väiketootmist ning innustada mesindusühistute ja ökoloogiliste taastumistsoonide loomist.

  Julie Girling (ECR). – Austatud juhataja! Oleme kuulnud täna õhtul palju selle kohta, kui imelised on mesilased – ja tõepoolest nad ongi imelised olendid.

Tahan keskenduda ühele küsimusele. Kas volinik on teadlik sellest, kui suurt huvi on mesilased äratanud ja innustust tekitanud kogu Euroopas? Ainuüksi Ühendkuningriigis on mitu tunnustatud organisatsiooni, kes korraldavad kampaaniaid – alates naisorganisatsioonist Women’s Institute kuni ühinguni Cooperative Society. Teabekampaania on korraldatud. Seda tuleb vaid märgata.

Tutvugem Women’s Institute’i kampaaniaga, mille andmed ma teile saatsin. See sisaldab praktilist teavet igaühele, kes soovib aidata mesilastel edeneda. Women’s Institute esindab miljoneid tavakodanikke Ühendkuningriigis. Mesilaste täbar olukord pakub võib-olla ainulaadset võimalust töötada tavakodanikega. See hõlmab ühist põllumajanduspoliitikat, bioloogilist mitmekesisust, toiduga kindlustatust, pestitsiidide kasutamist, veterinaarmääruseid ja isegi ELi rahastamise saamiseks esitatavate nõuete labürinti. See on väga ainulaadne võimalus teha koostööd organisatsioonidega, kes on juba otsustanud tegutseda. Palun volinikul sellest võimalusest kinni haarata.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Pidades silmas mesindussektori erilist tähtsust põllumajandusliku tootmise jaoks, vajadust säilitada bioloogiline mitmekesisus ja mee toiteväärtus, tuleb praegune toetus mesindussektorile säilitada ja pärast 2013. aastat seda suurendada. Sellised meetmed aitavad parandada mesilaste tervist, tõsta sülemite arvu ja suurendada meetootmist. Nii nagu teistes sektorites, sõltub mesinduse tõhusus laias laastus mesinike teadmistest, kvalifikatsioonist ja kogemustest. Poolas asub Euroopa ainus kutseõppeasutus, kus on mesinduse eriala, ning seal õpib mitmest riigist pärit õpilasi. Seda kooli ja selle rajatisi ning lähedal asuvat Lublini põllumajandusülikooli ja ka Puławy põllumajanduslikke uurimisinstituute võiks kasutada Euroopa mesinduskooli asutamise alusena. Mesinikeorganisatsioonid on väga olulised selle sektori arengu jaoks. Koos nendega tuleb teha palju tööd koolituse toetusprogrammide vallas ning kvaliteeti ja standardeid hõlmavate probleemide lahendamisel.

  Spyros Danellis (S&D) . – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Praegune olukord mesindussektoris, kus mesilaste suremus seab ohtu puuvilja, köögivilja jms tolmeldamise – ja seega meie enda toidulaua –, peegeldab seda, kui hukatuslik võib olla tänapäeva inimkonna tegevus, mis eirab majandusharude ja looduse koostoimet või on nende suhtes ükskõikne.

Meie arendustööga sekkumine ja muudatused maakasutuses, põllukultuurid, mida otsustame kasvatada, ja põllumajandusmeetodid, mida me rakendame, isegi see, kuidas me kujundame nõudlust ja tavasid oma igapäevaelus, on aidanud looduse tasakaalu pea peale pöörata. Mõnikord toob see kaasa mesilaste seletamatu suremuse ning uute haiguste tekke ning vahetevahel suurendab see tootmiskulusid.

Seepärast peame võtma keskmise tähtajaga ja lühiajalisi meetmeid, et tegeleda probleemi kõikide tunnustega, ning leidma püsivama lahenduse selle probleemi algpõhjusele. Seepärast tuleb uues ühises põllumajanduspoliitikas kasutada ühtset lähenemist mesindusele, tugevdades toetusprogramme ja veterinaarküsimusi sektori jaoks, toonitades selle häid omadusi, kaitstes bioloogilist mitmekesisust ja leevendades kliimamuutuse probleemi ja loodusvarade olukorra halvenemist.

  Geoffrey Van Orden (ECR). – Austatud juhataja! Ma räägin mitte ainult kui muret tundev Euroopa Parlamendi saadik, kes esindab sellist piirkonda Inglismaal, kus mesindus on oluline majandusharu, vaid eelkõige kui Cambridge’i mesinike liidu (Cambridge Beekeepers’ Association) asepresident.

Oleme täna õhtul kuulnud kõiki oma sõnavõtjaid kõnelemas selle sektori erilisest tähendusest ja olulisusest. Meemesilastel on suur majanduslik ja ökoloogiline tähtsus – me kõik hindame seda. Praeguseid haigusi ei mõisteta täielikult ning sellised probleemid nagu mesilasperede kollaps on ikka veel selgitamata ja lahendamata. Ühendkuningriigis väheneb mesilaste populatsioon ligikaudu 30% aastas ning see on ilmselgelt jätkusuutmatu ja võib-olla ka hävitav näitaja.

Nagu paljud teised sõnavõtjad, tahan tõesti keskenduda selle küsimuse kõige teravamale aspektile, milleks on pakiline vajadus täiendava uurimistöö järele: nii selleks, et saada selgust mesilaste kolooniates esinevatele haigustega seotud probleemidele, kui ka selleks, et pakkuda meile konkreetsemaid ideid edaspidiseks. Me peame leidma pikaajalised tõhusad lahendused sellele teravale probleemile. Kas võin paluda komisjonil toetada, näiteks raamprogrammide kaudu, täiendavat ja eriotstarbelist uurimistööd, mitte vaid tarude kollapsi põhjuste puhul, aga ka võimalike parandusmeetmete vallas?

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Mitu aastat on täheldatud mesilaste suremuse kasvu. See pärsib puu-, köögivilja ja muude põllukultuuride tootmist, mida mesilased tolmeldavad, ning ohustab bioloogilist mitmekesisust üldiselt. Mesilaste roll taimede tolmeldamisel on asendamatu. Tuhandeid aastaid on mesindus olnud oluline osa Euroopa kultuuripärandist. Minu riigis, kus on spetsialiseerunud puuviljakasvatus, märkasid põllumajandustootjad juba ammu mesilaste kasulikku mõju saagi suurusele ja kvaliteedile.

Kahjuks ründavad mesilasi tänapäeval mitmed haigused ja kahjurid ning mesinikud ei tule selle probleemiga ise toime. Seepärast on vaja rahalist toetust mesilaste haiguste põhjuste ning mesilaste vastupanuvõime vähenemise ja sülemite hukkumise tinginud tegurite uurimiseks. Vaja on uusi ja tõhusamaid programme, et vältida ja tõrjuda mesilaste kolooniate haigusi.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! See on täiesti ilmne, et mesilaste ootamatu suremise probleem ohustab meie toiduainete pakkumist ning tekitab suuri rahalisi kulutusi. Üks kõige tõenäolisemaid probleemi põhjuseid on nii modifitseeritud tooted kui ka nicotinoid-tüüpi pestitsiidid.

Me peame seda suurt ohtu arvestades võtma kohe otseseid meetmeid. Me peame lõpetama eksperimenteerimise sellega, mida me kasvatame ja sööme. Me peame kohe peatama modifitseeritud toodete kasutamise, kuni suudame tõestada, et need pole süüdi mesilaste hukkumises ega ohusta meie toitumist. Me peame võtma meetmeid praegu, enne kui finantskulud ja ellujäämise kulud üle pea kasvavad.

  Giovanni La Via (PPE). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ligikaudu 600 000 mesinikuga ja veidi vähem kui 14 miljoni taruga kogu ELis on mesindus äärmiselt oluline valdkond liidu põllumajandussektoris. Seda tähtsust kinnitab mesilaste roll bioloogilise mitmekesisuse kaitsjana ning mee tootjana. See on täistoit, sisaldab palju toitaineid ning selle ülim kvaliteet on tunnustatud.

Sellest rollist tulenevalt kavatsetakse suurendada iga-aastast abi sellele sektorile Euroopas 26 miljonilt eurolt 2008.–2010. aastal 32 miljoni euroni 2011.–2013. aastal. Euroopa Parlament kavatseb tagada need vahendid isegi pärast 2013. aastat, sest mesindus on üks tegevusalasid, mis vastab täielikult jätkusuutlikkuse ja mitmekesistamise eesmärkidele, mida uue ÜPPga soovitakse saavutada.

Selle rahastamise esmane eesmärk on toetada mesindust, osaliselt riiklike uurimisprojektide kaudu, milles uuritakse uusi meetodeid, võitlemaks mesilaste kõrge suremusega, mis on viimastel aastatel jõudnud hoiatavale tasemele. Ent teisest küljest on oluline tagada õiglane ja läbipaistev abi jaotamine ning tagada rohkem vahendeid riikidele, kes neid tegelikult vajavad.

Kui põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon dokumenti läbi vaatas, siis hääletas see komisjon minu esitatud muudatusettepanekut, milles nõuti abi jaotamist eri liikmesriikides olemasolevate tarude uuringu alusel ja mitte hinnanguliste andmete põhjal. Leian, et see on äärmiselt oluline, et tagada avaliku sektori kulutuste läbipaistvus ning kaitsta neid, kes mesindusega tegelikult tegelevad.

Mitmes riigis juba toimib tarude arvu kindlakstegemise süsteem, aga me oleme teadlikud, et seda on keeruline rakendada teistes riikides, ning teeme ettepaneku kehtestada kogu Euroopa Liidus mesindusprogramm, mis on läbipaistev ja peab avaldama teatavat mõju paljude mesinike tulule.

  Michel Dantin (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud härra Cioloş, kallid kolleegid! Siin on öeldud palju, sest mesilased on tõepoolest väga eriline liik, nad on meie keskkonna valvurid.

Praegu on käimas mitu mesilastele pühendatud uurimisprogrammi, millel on kohati vastuolulised tulemused. Mõni päev tagasi tuli minu juurde üks teadlane ning selgitas, et arvukad lennukid, mida näeme taevas, avaldavad mõju päikesekiirte difraktsioonile, mis põhjustab kurnatust ja seega näiteks ulatuslikku mesilaste suremust.

Vastupidi sellele, mida üks meie kolleege siin istungisaali parempoolses tiivas just ütles, leian, et praegu on meil tegemist sektoriga, kus meie teadmiste koondamine ja uurimisprogrammide kooskõlastamine võib pakkuda lahenduse probleemidele, mis esinevad igas liikmesriigis. Jah, Euroopast võib olla kasu. See mesilaste näide kinnitab ehk Euroopa lõimumist.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Ma tunnustan teiste isikute erialateadmisi selles valdkonnas ja eriti Geoffrey Van Ordeni märkuseid. Ma toetan seda, mida ta ütleb, sest selles valdkonnas on vähe eksperte, aga palju arvamusi.

Minu arvates võib avaldada arvamust geneetilise muundamise teemal, aga Iirimaal ei kasvatata geneetiliselt muundatud põllukultuure – ja arvan, et ka Ühendkuningriigis mitte –, ent meil on ikkagi probleeme mesilaste populatsioonidega. Seega arvan, et peame olema väga hoolikad märkuste puhul, mida teeme seoses probleemi põhjustega. Meil on probleem ning me ei tea selle põhjust. Ma toetan üleskutset teha uurimistööd, aga mõningase ettevaatusega. Me loobime raha uurimistööle, aga võiksime püüelda selle parema kvaliteedi poole – ning kooskõlastada uurimistöö liikmesriikides –, et jõuda tulemusteni, mida mesinikud soovivad ja kindlasti vajavad.

Me peame vaatama statistikat, sest ma saan aru, et kui liikmesriigid üldse mesilasi loendavad, siis nad teevad seda väga erinevatel viisidel. Me peame mõtlema, mida me kogu Euroopa Liidus võrdleme.

Ma vaid esitan soovituse seoses muude mesilastega kui kodumesilased – need on metsmesilased ja kimalased, nagu üks kolleeg ütles. Ma toetan meetmeid meie reformitud ühises põllumajanduspoliitikas jätkusuutliku põllumajanduse kohta, kus on elupaigad, mis toetavad metsmesilaste populatsioone. Olen kulutanud raha sellele, millest kõnelen, ning eraldanud mõned hektarid maad, et näha, mis juhtub. See toimib, aga kui kavatsete seda paluda põllumajandustootjatelt, kes teenivad sellega elatist, siis peate seda toetama. Minu arvates peab Euroopa Liit sellele mõtlema, sest meil on probleeme nii mesinduses kui ka metsmesilaste populatsioonidega. Me peame mõtlema bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele, seega ma toetan teid selles küsimuses, austatud volinik.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tahan nii nagu teised parlamendiliikmed kõigepealt tunnustada komisjoni septembris vastu võetud otsust 27 liikmesriigi riiklike mesindusprogrammide heakskiitmise kohta aastatel 2011–2013 ning eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu osalus nende programmide rahastamisel on kasvanud 25% võrreldes eelnenud perioodiga.

Rumeenia, see on liikmesriik, kust ma pärit olen, on üks peamisi nende vahendite saajaid, ning abi ulatub kokku ligikaudu 3,4 miljoni euroni. Komisjoni otsus on seepärast äärmiselt oluline Rumeenia mesinike jaoks.

Samuti avaldan heameelt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni algatuse üle käivitada see arutelu niivõrd olulisel teemal. Toetan täielikult resolutsiooni ettepanekus, mida me neljapäeval hääletame, esitatud soovitusi.

Mesindus annab tööd suurele hulgale peredele Euroopas, eriti piirkondades, kus tingimused ei soodusta teisi tegevusalasid. Mesindus edendab ka maapiirkondade majanduslikku arengut. Selles punktis tahan rõhutada, et on oluline, et Euroopa toetusprogrammides keskendutakse mitte üksnes meetootjatele, vaid ka väiketöötlejatele, eriti ühise põllumajanduspoliitika praeguse teise samba raames.

Meetöötlemise ja pakendamise liinid pakuvad konkurentsieelist seoses turule juurdepääsu, kvaliteedi ja tarbijate jaoks toodete atraktiivsusega.

Lisaks võib öelda, et mesindussaaduseid ei kasutata vaid toiduna, vaid need on ka muude toodete koostisosad. Seepärast peame toetama lahendusi, mis aitavad tagada suure lisandväärtusega tooted kohalikul tasandil.

Mul on kahju, et väiketootjate toetamist ei ole resolutsiooni ettepanekus käsitletud, sest nende isikute julgustamine tähendab eelkõige otseselt mesilaste pidamisega tegelevate isikute julgustamist.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Esiteks arvan, et see on õige, et meie fraktsioonis on mesilaste asjatundja Astrid Lulling, sest tal on endal mitu mesilasele iseloomulikku omadust. Ta sumiseb parlamendis nagu mesilane. Ta on enamasti mesimagus ning ta võib nõelata nagu mesilane, kui keegi talle varbale astub. Seega võime öelda, et ta on Euroopa Parlamendi emamesilane.

Kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis ütles Einstein, et kui mesilaste populatsioon hukkuks, siis sureks inimkond nelja aasta jooksul välja. Võib-olla on see liialdus, samas oli Einstein geenius ja teadis, millest ta räägib – sest kui pole enam mesilasi, siis ei toimu tolmeldamist, pole puuvilju, taimi, inimesi ning, jumal hoidku, pole ka rohkem Lullingu-taolisi isikuid. Seega meil on tõsine probleem, sest kogu maailmas on see populatsioon viimase kümne aasta jooksul kiirelt kahanenud. Tõstatatud on mitu küsimust.

Esimene probleem on seotud parasiitidega – varroalestaga –, millega tuleb tegeleda ja mis tuleb lahendada. Insektitsiidid avaldavad taimedele pritsituna mesilastele surmavat mõju. Peale selle on meil karmid talved: 2008. aastal suri selle tõttu kolm miljonit mesilast. Siis on meil samad probleemid, mis muudes valdkondades, näiteks veiseliha- ja kalandussektoris: liiga suur import kolmandatest riikidest, mida lubatakse liiga kergekäeliselt ja mis nõrgestab meie enda tootmist. Nende küsimustega tuleb tegeleda teadusuuringute ning ka seatud eesmärkide abil.

Ma arvan, et noori tuleks innustada tegelema mesindusega – nagu ütles Mairead McGuiness –, sest nad on praegu väga loodusesõbralikud. See võiks esialgu olla nende jaoks hobi ning mõni võiks sellega hakata tegelema ka täiskohaga, kui see osutub kasulikuks.

Igatahes arvan, et me peaksime lisama ÜPPsse mesilastega seotud 2020. aasta eesmärgi: suurendada populatsiooni 20%, nii et meie mesilased oleksid sama vastupidavad kui proua Lulling.

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Nagu Seán Kelly ütles, on meil siin emamesilane, kellel on olnud palju kosilasi, sest emamesilasel on kõige tähtsam roll seoses kõikide toimingutega, mis tarus toimuvad.

Kui mõtleme ühisele põllumajanduspoliitikale, siis peame silmas suuremahulist põllumajandust. Me peame silmas kariloomi, veiseliha, piimandust, lambaid, köögivilju, veinitööstust ja nii edasi. Praegu on meil tegemist vaeslapse ossa jäänud valdkonnaga, mis on täiesti looduslik, kui seda õigesti juhitakse.

Ma mõtlen selle probleemi taustale ning on täiesti selge, et nagu öeldud, on mesilastel imeliselt mitmekesine roll tolmeldajate ja varustajatena. Mesilastega seotud haiguste levik ohustab liike ning võib tuua kaasa tragöödia.

Liikmesriikidel on enda erinevad algatused, aga kooskõlastamine on vähene või puudub. Me peame tagama rahalise toetuse sellele sektorile. Mesindus sõltub ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, seega meil peab olema eraldi eelarverida seoses mesindusega.

Kui mõtlete lisaks majanduslikule seisule näiteks mee tervisele kasulikele omadustele – sest meil on aina rohkem meepõhiseid tervisetooteid –, siis on ilmselge, et tavainimese tervise seisukohast on kasutegur väga suur nende jaoks, kes otsustavad mett iga päev tarbida.

Praegu tegeleme me sellega, mida Astrid Lulling tegi juba 1997. aastal, see tähendab tõstame esile midagi, mis on meil olemas, mis on looduslik ja mida saame iga päev teha. Aga me peame tagama selle kaitse, sest on liiga palju saastet ning tegelike andmete puhul on puudu reguleerimisest ja dokumentidest.

Ning viimase, aga kindlasti mitte vähem tähtsa asjana ütlen, et me oleme suutelised määrama kindlaks olemasolevate tarude arvu. Lõppkokkuvõttes on oluline mitte tarude arv, vaid mesilaste ja sülemite arv: see tähendab nende mesilaste tegelik arv, kes aktiivselt osalevad selle mee tootmisel, millest meie kui inimkond sõltume ning mis on äärmiselt kasulik igaühele meie seast. Seega kiidan oma kolleegi Astrid Lullingut suurepärase algatuse eest ning soovin, et sellel läheks hästi.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Meil ei ole piisavalt mesilasi ning meil pole ka piisavalt mesinikke. Mesilaste populatsiooni pidev vähenemine mitme aasta vältel edastab selge häiresignaali. Varroalesta põhjustatud mesilaste suur suremus ning kolooniate kollapsi lahendamata probleem kahjuks ei kao. Seepärast peame tagama, et mesindust toetataks pärast 2013. aastat. Kaks punkti on minu jaoks selles vallas eriti olulised.

Esiteks ilma laiaulatuslike teadusuuringuteta pole võimalik anda rahuldavat selgitust mesilaste suremusele või teha midagi kasulikku sellega võitlemiseks. Minu teine teema puudutab mesindussaadust ehk mett. Imporditud mee suhtes tuleb kohaldada samu kvaliteedistandardeid nagu Euroopas toodetud mee suhtes. Kõike muud loetakse katseks petta tarbijaid ning halvendada Euroopa tootjate konkurentsiolukorda.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ja raportöör Astrid Lulling on esitanud mõned head ettepanekud. Tahan paluda komisjonil nende põhjal tegutseda.

  Mario Pirillo (S&D). - (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Viimase kümne aasta jooksul on mesindus jõudsalt arenenud nii finantsküljest kui ka ettevõtluse seisukohast. Peamiselt hobiks olnud tegevusala on muutunud tõeliselt kasumlikuks valdkonnaks, lisaks on see särav näide ökoloogilisest tootmisest. Seda on võimaldanud avaliku sektori – riigi ja Euroopa abi.

Mitmed tegurid on kahjuks põhjustanud mesilaste suremuse kasvu, mis tekitab riske mitte ainult mesinikele nende tegevuse kavandamisel, aga ka põllumajandusele ja keskkonnale. Mesilased vastutavad paljude põllumajanduse jaoks oluliste taimede heaolu eest ning üldisemalt ökosüsteemi tasakaalu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eest.

Kutsun komisjoni üles koostama viivitamata tegevuskava, et tegeleda laiaulatusliku mesilaste suremusega. Ent eelkõige, pidades silmas 2013. aasta järgset ÜPPd, soovin, et mesinduse tegelikku rolli tunnustataks ning et ELi kaasrahastamist suurendataks 50%-lt 75%-le.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Tahan samuti tänada raportööri ja Astrid Lullingut nende rolli eest selle mesinduse olukorda käsitleva raporti puhul ning, kui lubate, siis väljendan oma tänu teenitult maailmakuulsatele Ungari mesinikele, et nad on jaganud minuga kogemusi ja teadmisi, nii et saan edastada kogu neilt saadud teabe parlamendikomisjonile. Ungari mesinikud võivad pidada end valmisdokumendi kaasautoriks.

Mulle tundub, et siiski on väga suur puudus ühest asjast ning seda ei võetud minu muudatusettepanekute põhjal vastu. See on rahaline tunnustus asjaolule, et mesindus aitab luua ühiseid hüvesid. Mesinikepoolne mee, mesilasvaha, taruvaigu ja õietolmu tootmine on vaid väiksem osa nende tegevusest, kas pole? Suurem osa on see, et nad mitmekordistavad tolmeldamise kaudu muu põllumajandustoodangu kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid väärtuseid. See on selline ühise heaolu loomine, mida tuleks mingil viisil hüvitada. Me soovitasime ühenduse mesinduse mõiste kasutuselevõtmist ning isegi kui pole suutnud seda praeguseks saavutada, soovitame kindlalt, et liikmesriigi tasandil antakse mesinikele rahalist toetust nende tegevuse eest ühise heaolu loomisel.

  Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud härra Cioloş, kallid kolleegid! Mesilastel on määrav roll meie ökosüsteemis. Ühest küljest on nad olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja teisest küljest on bioloogiline mitmekesisus oluline mesilaste säilimiseks, mitte vaid seepärast, et praegu on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse aasta, vaid ka seepärast, et nad aitavad kaasa meie enda püsimajäämisele.

Ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus peaksime keskenduma muu hulgas monokultuuride ärahoidmisele ja laialdase külvikordade kasutamise suurendamisele. Ma ei soovi täna rääkida taimekaitsevahenditest ja pestitsiididest. Ma arvan, et on oluline edendada ja arendada uurimistööd selles valdkonnas ning edendada kooskõlastamist erinevate uurimisprojektide vahel eri liikmesriikides, et tagada tervete mesilaste olemasolu.

Mis iganes juhtub, me peaksime jätkuvalt toetama mesindussektorit pärast 2013. aastat ning tagama selle, et edaspidi on meil nii piisavalt mesilasi kui ka piisavalt mesinikke nende eest hoolitsemiseks.

  Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Mesilaste suremus kasvab ning mesinike arv kahaneb. See olukord on problemaatiline põllumajanduse jaoks ja, nagu kolleegid parlamendist on öelnud, bioloogilise mitmekesisuse jaoks tulenevalt väga suurtest mõjudest toiduainete tootmisele ja taimeliikidele, mis sõltuvad tolmeldamisest. Töömesilase eluiga on väga lühike – ligikaudu kuus nädalat – ning ta on väga tundlik keskkonnamuutuste suhtes. See tähendab, et mõju avaldub ka mee tootmisele, mitte vaid hooaegade üha ebakindlama pikkuse ja suurema ebastabiilsuse tõttu, vaid ka seetõttu, et pidevalt suurenevad ohud välistest allikatest, muu hulgas näiteks pestitsiidide kasutamisest ja lestadest. Nende põhjalikum uurimine aitaks leida paremini kohaldatavaid lahendusi, samuti asjakohasemalt täiustatud meetmeid, et aidata kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ja vähendada kliima ebastabiilsuse mõjusid. Austatud volinik, pole kahtlust, et praeguseid programme tuleb uue ühise põllumajanduspoliitika raames tugevdada, et saaksime ka sellel tasandil tõhusamalt reageerida.

  Dacian Cioloş, komisjoni liige. – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Selle põhjal järeldame, et mesindus on tõepoolest iseenesest oluline sektor tänu oma otsesele toodangule, aga ka kaudsetele mõjudele teistele põllukultuuridele. Lisaks leian, et võime kokkuvõtteks öelda, et mesilased näitavad hästi meie suutlikkust tagada keskkonnasäästlik põllumajandustööstus. Selle kohta võime öelda ka, et loodus on mõnikord meie vigade suhtes meist endast palju karmim, kui me ei järgi teatavaid eeskirju.

Sektorile antava abi kohta ütlen, et sellise toetusega, mis Astrid Lullingul Euroopa Parlamendis ja kõikide teiste toetajate seas on, oleks keeruline öelda ei. Sest nüüdseks on nendel põhjustel, mida ma ka oma sissejuhatuses nimetasin, palju selgem, et ma ei kavatse seda toetusprogrammi peatada. Me peame lihtsalt mõtlema, kuidas saame tagada lisandväärtuse Euroopa eelarve kasutamisest sellist laadi programmi jaoks, samas tagades, et liikmesriigid võivad seda paindlikult kasutada.

Arvan, et me võime tõesti saada lisandväärtust mesilaste tervise uurimisel, aga ka tootmise ja toodete kvaliteedi arendamisel ning mee ja meesaaduste tarbimise edendamisel. Seoses sellega meil juba on programmid, mida edendatakse. See on võib-olla üks asi, mida võiks arendada. Seega arvan, et meil on eesmärgid paigas. Need lisatakse kindlasti ka 2013. aasta järgsesse ÜPPsse.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Olen olnud ühenduses mesindusorganisatsioonidega Lätis. Üldiselt nad väljendavad heameelt selle üle, et seda sektorit vaevavaid probleeme praegu arutatakse. Aga neil on küsimusi resolutsiooni mõne punkti kohta, mida ei ole piisavalt selgitatud. Kahjuks on meie töö ja resolutsiooni tekst sattunud Läti meedia kriitika alla. Resolutsiooni teksti lugemisel jäi paljudele mesinike esindajatele mulje, et mett, mis sisaldab vaid 50% päris mett ja millest ülejäänud on valmistatud eri magusainetest, võib märgistada meena. Loomulikult peavad Läti mesindussektori esindajad, kes toodavad väga hea kvaliteediga mett, seda ettepanekut absurdseks. Seepärast arvan, et resolutsioonis tuleb selgemini väljenduda, et see puudutab vaid töödeldud meesaadusi, et selles küsimuses ei tekiks vääritimõistmist ning et üldsus ei võtaks meie töö tagajärjel negatiivset hoiakut Euroopa Parlamendi liikmete tegevuse suhtes. Samuti tahan rõhutada, et me peame ikka ja jälle arutama asjaolu, et mitte üksnes mesindussektoris, vaid ka põllumajanduses tervikuna tegutsevad isikud on märgatavalt vananemas. Vaid 7% Euroopa põllumajandustootjatest on nooremad kui 35 ja vähemalt 4,5 miljonit põllumajandustootjat läheb järgmise kümne aasta jooksul pensionile. Me peame töötama välja toetusmehhanismid noortele põllumajandustootjatele, kes töötavad mesinduses ja muudes põllumajandussektorites. Põlvkondi puudutav muutus põllumajanduses on strateegiline küsimus, mis on oluline Euroopa Liidu tuleviku jaoks ja mõjutab kõiki Euroopa Liidu kodanikke.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Mesindus on üks põhitegevusalasid, mis toetab põllumajanduslikku tootmist. Selle erilised jooned nõuavad erilähenemist neile, kes sellega tegelevad. Viimasel ajal oleme näinud ühest küljest mõningate tõsiste mesilashaiguste (varroatoos) massilist levikut ning teisest küljest mesinike eakamaks muutumist paljudes riikides, kusjuures mitmes riigis valitsus alahindab nende töö toetamist majanduskriisi ajal. Lisaks on muid tegureid, mis ohustavad mesinduse jätkuvat olemasolu ning seega kaudselt ka paljude oluliste põllukultuuride saagikust. Nende hulka kuuluvad ka kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja metsamajandus. Selles olukorras on ülim aeg võtta vastu kindlad meetmed mesinduse toetuseks ning mesilaste haiguste ravivõimaluste uurimise toetuseks ning pakkuda koolitust isikutele, kes on huvitatud mesindusega tegelema hakkamisest. Olenemata sellest, kas räägime üleminekuperioodist kuni 2013. aastani või uuest seitsmeaastasest perioodist, on äärmiselt oluline koostada piisavalt motiveerivad programmid mesinduse arendamiseks, mida toetavad asjakohased vahendid, sealhulgas nii ELi tasandil õigusaktid kui ka finantsvahendite eraldamine ja kontrollimehhanismide kehtestamine, mis aitab jälgida mesinduse toetamise eesmärkide täitmist ja arenguprogrammi. Ilma asjakohaste meetmeteta esineb oht nii puuviljakasvatusele kui ka paljude põllukultuuride kasvatamise arendamisele. Usun, et komisjoni vastusele järgnevad erimeetmed ja tähtajad.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud tekst mesindussektori toetuse kohta on eriti oluline 2013. aasta reformile järgneva ühise põllumajanduspoliitika puhul. Ajal, mil mesilaste suremus tõuseb ning mesinike arv Euroopas kahaneb, ei tohi me viivitada selles sektoris esinevate raskuste hindamisel ja asjakohaste meetmete rakendamisel. See on oluline, et hoida ära negatiivset mõju, mis meie toiduainetööstusele väga tõenäoliselt avaldub, sest me teame, et 84% taimeliikidest sõltub tolmeldamisest. Seepärast peame esimese sammuna mesilaste populatsioonide kollapsiga võitlemisel omandama parema ülevaate sellest nähtusest, uurides põhjalikumalt mesilaste suremust. Teiseks ja lisaks muule kutsume komisjoni üles suurendama oma toetust mesindussektorile ning uuendama olemasolevaid toetusprogramme enne nende kavandatud lõppu 2012. aastal.

(1) Vt protokoll.