Istungi stenogramm

Kolmapäev, 24. november 2010 - Strasbourg

14. Valmistumine Cancúni kliimakonverentsiks (29. november – 10. detsember) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused valmistumise kohta Cancúni kliimakonverentsiks (29. november – 10. detsember 2010).

  Joke Schauvliege, nõukogu eesistuja. – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed! Kopenhaageni konverentsi järel otsustas Euroopa Liit üpris kiiresti jätkata edaspidi järkjärgulise pragmaatilise lähenemisviisiga. Enam ei ole võimalik keskenduda kõik-või-mitte-midagi-lähenemisviisile. Järkjärguliselt on vaja panna paika 2012. aasta järgse raamistiku koostisosad. Mõistame, et läbirääkimised ulatusliku kava loomiseks võitluseks kliimamuutusega pärast 2012. aastat on edenenud väga aeglaselt. Osavõtjatel on väga erinevad seisukohad, mida oli hästi näha alles hiljuti viimasel ametlike läbirääkimiste voorul Tianjinis, kus tehti väga vähe edusamme.

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed, just selles kontekstis koostasid keskkonnanõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu seisukoha Cancúni kliimakonverentsiks. Selle käigus arvestati teiste institutsioonide seisukohtadega ning samuti teie resolutsiooni ettepanekuga. Juba on selge, et Cancúni kliimakonverentsil ei saavutata õiguslikult siduvat 2012. aasta järgset raamistikku. Arvestades sellega, et Cancúni kliimakonverentsi jaoks esitatud meetmete paketi sisu ei ole veel selge, on Euroopa Liidu positsioonil – mis annab Euroopa läbirääkijatele ka vajaliku paindlikkuse – esitatud eri elemente. Igal juhul on selge, et Cancúni kliimakonverentsi jaoks esitatud meetmete pakett peab olema tasakaalus, mis tähendab, et selles peab olema elemente, mis võimaldavad kaasata nii arenenud kui ka arenevaid riike. Millised on siis ELi seisukoha põhielemendid?

Kõigepealt on vaja tasakaalustatud tulemust. On vaja tasakaalustada õigusi puudutavad läbirääkimised ühest küljest Kyoto protokolli ja konventsiooni kontekstis ning teisest küljest raamistike enda kontekstis.

Teine element on Kyoto protokolli teise kohustuste perioodiga jätkamise tingimused.

Kolmas element on Bali tegevuskava oluliste elementide kavad, nimelt ühine visioon, leevendamine, kohandamine, tehnoloogiad ja rahastamine. EL on endiselt seisukohal, et konkreetne õiguslikult siduv vahend on parim viis 2012. aasta järgse raamistiku kujundamiseks. Arvestades sellega, et eelmisel aastal põhjustas see seisukoht palju segadust ja et see on tähtis ka rahvusvahelistel läbirääkimistel, kavatseb EL võtta paindliku hoiaku – paindliku nimelt teise kohustuste perioodi suhtes, kuid mis sõltub teatud tingimuste täitmisest. Mis on need tingimused? Kõik suuremad majandusvaldkonnad peavad olema seotud 2012. aasta järgse raamistikuga. Raamistik peab olema põhjalik ja tõhus, keskkondlik terviklikkus peab olema tagatud ning samuti tuleb teha edusamme kehtivate turumehhanismide ümberkorraldamise ja uute mehhanismide kasutusele võtmise alal. Lisaks sellele peavad arenenud riigid näitama, et nad oma rahalistest kohustustest tõepoolest kinni peavad, eriti kiire rahastamise puhul. Euroopa Liit ja liikmesriigid esitasid esimese põhjaliku ja läbipaistva aruande nende rahastamiskohustuste rakendamise kohta ning on panustanud 2010. aastal 2,2 miljardit eurot. Loodan, et see aruanne aitab tõsta teiste osapoolte usaldust.

Eesistujariik Belgia on seisukohal, et osapoolte ootuste täitmiseks ning usalduse taastamiseks mitmepoolsesse protsessi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames on vaja käegakatsutavaid konkreetseid meetmeid. Anname endast kõik, et Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Sel puhul loodame nagu alati ka teie peale, lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed, et te seda sõnumit levitaksite ja loomulikult ka toetaksite.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Loomulikult olen igati nõus kõigega, mida me eesistujariigilt Belgialt äsja kuulsime. Ka mina ootan väga teiega koostöö tegemist Cancúnis! On igati selge, et me ei saavuta Cancúnis õiguslikult siduvat kokkulepet, milleks EL möödunud aastal valmis oli ja mille jaoks me ikka veel valmis oleme – mitte meie pärast, vaid selle pärast, et teised ei ole veel selleks valmis. Me liigume tõepoolest tasakaalustatud paketi suunas, aga minu arvates on see ka väga sisukas ja põhjalik.

Tegelikult olime sel kevadel, veebruaris/märtsis, esimesed, kes käisid välja idee võtta kasutusele järkjärguline lähenemisviis, et jätkata Kopenhaagenis kokkulepitu rakendamisega ning tagada kindel hoog, millega nüüd Cancúnis jätkata. Olgugi et paistab valitsevat üksmeel, et just see tasakaalustatud pakett peaks olema Cancúni kliimakonverentsi tulemus, on väga lihtne öelda, et seda tahaksid kõik osapooled, aga palju raskem on kokku leppida, mida selle all mõeldakse.

Mis asi on sisukas tasakaalustatud pakett? Siinkohal ütleksin, et Euroopa seisukohalt on selge, et nõuame vajadust leevendamise suhtes antud lubaduste kinnitamise järele, jälgimis-, aruandlus ja kontrollsüsteemi loomist ja süsinikuturgude edendamist. Loomulikult on vaja võtta otsuseid REDD+, kohandamise, tehnoloogia, rahastamise ja suutlikkuse kujundamise kohta. Meie jaoks tasakaalustatud paketis peavad olema esindatud kõik need elemendid.

Üks asi, mida ma rõhutada soovin, on see, et Euroopa Liit peab jääma selgelt truuks oma tingimustele Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi suhtes. Peame kasutama neid tingumusi, et suurendada ulatuslikkust ja innustada teisi. Võimaliku teise kohustuste perioodiga seotud tingimused on keskkondliku terviklikkuse ja tulevase kliimakokkuleppega seotud püüdluste jaoks väga tähtsad. Kui ainult EL teise kohustuste perioodi enda peale võtab, ei ole see piisav ega usaldusväärne. Seepärast peame jääma oma tingimustele kindlaks, et teistelt partneritelt positiivseid vastuseid saada. Pean ütlema, et mulle on jäänud selgelt mulje – seda juba enne Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi –, et selles küsimuses ollakse meiega üha enam ühel meelel.

Resolutsiooni eelnõus on käsitletud kõiki teemasid, mida ma äsja mainisin. Komisjon tänab väga parlamenti nõuannete eest, olgugi et kõiki neist ei ole võimalik rakendada.

Toon ühe näite: mõned teist tegid ettepaneku, et meil peaks olema erinev eesmärk kahe kraadi eesmärgist. Üks meie prioriteetidest Cancúnis on mitte alustada Kopenhaageni kokkuleppe uuesti avamisega ja mitte alustada seni saavutatu olematuks tegemisega.

Soovin samuti rõhutada, et EL peab täitma Kopenhaagenis kiire rahastamise suhtes võetud kohustusi. Võin teile täna ausalt öelda, et oleme peaaegu pärale jõudnud. Aga me vajame liikmesriikidelt veel 200 miljonit eurot, et jõuda täpselt sinna, kuhu me Kopenhaagenis jõuda lubasime. Ma arvan, et te mõistate, mis vahe on sellel, kui Euroopa Liidu nimel saab öelda Cancúnis, et: „Me oleme oma kohustused täitnud” võrreldes sellega, et öelda: „Me oleme oma kohustused peaaegu täitnud”. Arvan, et peaksime kasutama Cancúni kliimakonverentsini jäänud päevi selleks, et üritada kõik Kopenhaagenis antud lubadused täita.

Ma ei ole veel eesmärkidest rääkinud. Mitte, et eesmärgid tähtsad ei oleks, sest need on kindlasti tähtsad, ja nagu eelmisel aastal, nii ütleb EL ka sel aastal, et me oleme ikka veel valmis võtma eesmärgiks 30%, kui teised sama teevad. Midagi ei ole muutunud. Kui eesmärkide üle praegu nii palju ei arutleta, siis ma arvan, et see tuleb sellest, et paljud osapooled ei ole veel valmis teile teadaolevatel põhjustel Cancúnis eesmärkide üle arutlema. Arvan, et tähtis on sätestada Kopenhaageni kokkuleppe lubadused ametlikus tekstis. Sealt saame asju edasi arendada.

Pean aga lisama, et Cancúni kliimakonverentsi lõpptulemustest hoolimata on tähtis, et me jätkaksime pärast Cancúni aruka ja kaugeleulatuvate sihtidega kliimapoliitikaga ning lahendame samal ajal ka omaenda energiaprobleeme, nagu äsjases arutelus mainiti. Saame nõuda uuendustegevust ja töökohtade loomist ning seada kaugeleulatuvaid sihte.

Viimase asjana tahan öelda, et me töötame loomulikult Lissaboni lepingu rakendamise nimel, ja võin kinnitada, et hoiame parlamendi delegatsiooni igal etapil läbirääkimiste edenemisega kursis. Loomulikult korraldame iga päev nõupidamisi parlamendi delegatsiooniga ja üritame teha võimalikult tihedat koostööd.

Täname väga resolutsiooni ettepanekus väljendatud toetuse eest tagamaks, et EL räägib ühel häälel. Arvan, et see ongi üks Cancúni kliimakonverentsi põhikatsumusi: ükskõik kes räägib Euroopa Liidu nimel, aga meie partnerid väljaspool Euroopat võivad olla kindlad, et neile vastatakse samasuguste prioriteetide ja samade sõnumitega. Nii on kõige parem meie prioriteete esitada.

  Karl-Heinz Florenz, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Kui tahame midagi õppida Kopenhaageni konverentsist, mille eesistuja olite loomulikult teie ise, lugupeetud volinik, siis seda, et Euroopa Liit peab rääkima sellistel konverentsidel edaspidi ühel häälel. Meil võivad olla siin ühe või kahe punkti suhtes eriarvamused, aga kui me ei saavuta eurooplastena üksmeelt selle üle, mida me siin ütleme, siis ei võeta meid tõsiselt, ja kui meid tõsiselt ei võeta, siis ei järgne teised meile. Miks nad peaksidki? Sel põhjusel on tähtis, et kantsler Merkeli ajal vastu võetud arvud jääksid põhimõtteliselt alles ning et need võetakse läbirääkimistel aluseks. Olen teiega nõus, et ulatuslikes kahe kraadi eesmärkides ei tohi nüüd eriti kahelda ja samuti ei tohiks mõelda oluliselt madalamate kraadide väljapakkumisele, sest sellega muutuks nende eesmärkide saavutamine palju keerulisemaks ja inimesed kohkuksid tagasi.

Olen väga mures, et me ohustame oma intellektuaalomandit. Meie tööstused investeerivad arendustegevusse raha ja inimressursse. Kui nüüd vähendame kontrolli selle intellektuaalomandi üle ja jätame sellesse praegused lüngad, siis kaotame need väärtuslikud elemendid – nimelt meie intellektuaalse omandi. Ma olen igati tehnoloogiasiirde poolt, aga meie ettevõtted peavad samuti nägema, et sellesse tasub investeerida ning seepärast ei tohi me intellektuaalomandit nudida.

Mis kohustustesse puutub, siis pooldan ka mina seda, et peame nõudma oma ülemaailmsetelt partneritelt tõsiseid kohustusi. Need peavad aga olema tõsiseltvõetavad ja nende riikide jaoks elluviidavad. Vastasel juhul teevad nad täpselt vastupidist sellele, mida me tahame, see tähendab, et nad eemalduvad meist. Seepärast on väga tähtis, et me Cancúnis tõsiseltvõetavad oleksime. Tähtsad otsused tehakse seejärel Johannesburgis, aga Cancúnis peame tegema selleks ettevalmistusi. Olen elukutselt põllumees. Kui maa ei ole korralikult ette valmistatud, siis ei anna see saaki. Pühendugem sellele, et maa saaks korralikult ette valmistatud!

  Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud juhataja! Meil olid Kopenhaageni tippkohtumise eel suured ootused. Tulemus ei olnud nii hea. Kopenhaagenist lahkumise päeval sadas paksu lund ja ruumid, kus me koos istusime, olid väga külmad. Jäiselt külm ei olnud aga ainult Kopenhaagen, vaid kogu kliimat puudutav arutelu. Võib öelda, et tänaseks on kliimaküsimus poliitilises päevakorras veel kaugemal, kui see enne Kopenhaageni tippkohtumist oli. See on kahetsusväärne, aga meie ülesanne on sellegipoolest tagada, et Cancúni tippkohtumisel saavutatakse paremad tulemused, ning samuti on vaja Kopenhaageni tippkohtumise tulemusi edasi käsitleda ja neid täiustada. Kuidas me seda teeme? Euroopa esindajatena teeme seda sellega, et võtame enda peale juhtiva rolli. Seda sama nõudis ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tegevjuht Christina Figueres, kui ta rääkis videokonverentsil nende Euroopa Parlamendi liikmetega, kes Cancúni lähevad. Peame näitama oma juhtimisvõimet ja seda näitame muu hulgas sellega, et rakendame reaalselt kõik selle, mida me Kopenhaagenis lubasime – mitte peaaegu kõik, vaid tõesti kõik.

Siis peame loomulikult rohkem inimesi nõusse saama. Koos teiste Cancúnis tehtavate konkreetsete otsustega metsade hävitamise, tehnoloogiasiirde ja Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi kohta saaks sellega sillutada teed rahvusvahelise kliimakokkuleppe sõlmimiseks 2011. aastal. Ma arvan, et meie ootused enne Cancúni tippkohtumist ei tohiks olla liiga madalad.

  Chris Davies, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Globaalse soojenemise probleemi käsitlemine ei kutsu hetkel rahva seas erilist entusiasmi esile, pigem laialdast skeptilisust. Aasta alguses võis küll näha maas lund, aga kui vaadata andmeid, siis on näha, et selle aasta esimesed kuus kuud olid seni jäädvustatud andmete järgi ülemaailmselt kõige soojemad. See on lihtsalt fakt.

Ma tahan, et rahvusvaheline kokkulepe sõlmitakse esimesel võimalusel, aga mul on sellise kokkuleppe sisu suhtes kahtlusi. Minu arvates on arenenud ja arenevate riikide eristamine imelik. Huvitav, kui kaua võtab aega, kuni mõned arenevatest riikidest jõuavad ette vaesematest Euroopa riikidest? Vaatan kliimamuutust käsitlevaid konverentse ning entusiasmi, millega Saudi Araabia toetab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ideed, mis puhta arengu mehhanismi rakendatakse. Saudi Araabia võib kindlasti osa omaenda rahast nende asjade tegemisse investeerida. Miks meie sellesse panustama peaksime?

Ma kardan, et Euroopa Liit jääb kiirete muutuste juures teistest maha, ja arvan, et kliimamuutust puudutavad ideed ja meie võime võidelda globaalse soojenemise vastu pakuvad häid võimalusi. Hiina kavatseb vähendada järgmise aastakümne jooksul oma süsinikuintensiivsust 45%. See tähendab investeerimist uutesse elektrijaamadesse ja vanade asendamist, samuti tähendab see energiatõhususe parandamist. Tõeline probleem seisneb selles, et kui me ei suuda hetkel hiinlastega konkureerida, siis kuidas suudame konkureerida tulevikus veelgi energiatõhusama Hiinaga?

Ma tahan, et meie sihttase tõstetakse kõrgemale. Tahan, et me liiguksime 20%-lt 30%-le. Ma tahan, et süsinikdioksiidi hinnad tõuseksid, et tulevikus oleks võimalik edendada investeeringuid süsihappegaasi heitkoguste vähendamisse. Soovin, et ma saaksin olla kindlam selles, et komisjonis valitses üksmeel selle üle, et sellele tuleb mõelda ja seda tuleb teha. Ma lihtsalt ei usu, et hetkel nii juhtub. Ma tean, et lugupeetud volinik on selle teema suhtes väga entusiastlik. Ma ei ole aga kindel, et kogu kolleegium teda toetab. Äkki vajame varuvarianti?

Meil on tõepoolest vaja varuvarianti ja selleks peab olema põhiliselt meie energiatõhususe edendamine. Alles paari minuti eest kuulsime volinik Oettingeri plaanidest esitada uuel aastal mõned õigusaktid. Need õigusaktid peavad olema ulatuslikud. Peame oma ressursse säästma. Peame oma konkurentsivõimet suurendama.

  Yannick Jadot, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Võiksin piirduda oma sõnavõtus sellega, et meenutan selle suve sündmusi Venemaal või Lõuna-Aasias ja tuletan teile meelde, et võitlus kliimamuutusega on väga tähtis. Euroopast rääkides on aga ülioluline võtta viivitamatult või vähemalt esimesel võimalusel eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30%. Kui me praegu midagi muutmata jätkame, saavutame vaid 19%. Oleme praktiliselt juba saavutanud eesmärgi, mille endale seadsime, ning seega ei saa me 20% rääkides enam Euroopa eesmärkidest rääkida.

Mina isiklikult ei ole eriline süsinikuturu pooldaja, aga kui me 20% juurde jääme, siis võite olla kindlad, et sellega teeme süsinikuturust ohustatud liigi, mitte otsustava vahendi võitluses kliimamuutusega. 30% eesmärgi võtmine tooks saastekvootide enampakkumisel müümisega Euroopa eelarvetesse kuni 8 miljardit eurot. Me teame, et 30% on võimalik. Eelkõige tähendaks siduv 20% energiatõhususe eesmärk Euroopas miljonit töökohta. Sellega säästaks iga Euroopa majapidamine 1000 eurot ja kui volinik Oettinger juba Nabuccot mainis, siis see oleks samaväärne 15 Nabuccoga.

Kas me hävitame Euroopa ettevõtted, kui võtame eesmärgiks 30%? Kindlasti mitte. Seda näitavad kõik uuringud. Mõned sektorid on potentsiaalselt ohus, aga vahendid on olemas ja seni on saanud Euroopa energiapoliitikast kasu just need sektorid, mis Euroopat hävinguga ohustavad. Nad on saanud tänu Euroopa kliimapoliitikale miljardeid eurosid.

30% eesmärgi võtmine tähendaks nende poolt olemist, kes midagi muudavad ja kes tulevast maailma kujundavad. Tooksin näiteks mõned arvud. Konsultatsioonifirma Ernst & Young koostatud 2010. aasta baromeetri kohaselt on Hiina ja Ameerika Ühendriigid kõige atraktiivsemad riigid taastuvenergia arendamiseks. Ühe hiljuti tehtud uuringu kohaselt kuulub maailmatasemel keskkonnatehnoloogiate valdkonnas tegutseva 50 tippettevõtte hulka vaid kolm Euroopa ettevõtet – teised on Aasia või Ameerika Ühendriikide ettevõtted.

Seepärast on väga tähtis, et me võtame eesmärgiks 30%. Kokkuvõtteks kordan Barack Obama avaldust, kui ta ütles, et me võime jätta tulevikutöökohad oma konkurentidele või kasutada seda sajandi suurimat võimalust, sest nemad teevad seda juba. See rahvas, mis on eestvedajaks tuleviku energia valdkonnas, saab 21. sajandi eestvedajaks. Ta kaotas need valimised. Võtame nüüd selle eestvedaja rolli energiavarustusele ülemineku ja uue majanduse alal enda peale.

  Miroslav Ouzký, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Austatud juhataja! Olgugi et kirjutasin eelseisvat kliimakonverentsi puudutavale resolutsioonile alla, soovin teha meie resolutsiooni kohta paar olulist märkust ja nimetada mõned reservatsioonid. Teate, mulle meeldib väga, et seekord ei ole seda ülekaalukat optimismi, mida me alati enne igat konverentsi maailmale näidanud oleme ja mis siis hiljem suureks skeptilisuseks muutunud on. Mul on hea meel, et me mõistame, et sellel konverentsil me ülemaailmset kokkulepet ei saavuta ja kõik istungisaalis viibijad teavad, et ilma ülemaailmse kokkuleppeta ei suuda Euroopa üksinda ülemaailmsel tasandil kliimamuutust mingil viisil mõjutada, isegi kui Euroopa oma eesmärke innukalt 100% suurendaks.

Asjaolu, et me oma standardeid pimesi tihendame, võib Euroopa ohtu seada, ja tunnistan, et ma ei ole üldsegi nõus varjatud Euroopa maksude kehtestamisega, tuues õigustuseks võitluse kliimamuutuse vastu.

Et mitte täiesti negatiivsena kõlada, soovin lisada, et minu arvates on koostöö toetamine arenevate riikidega väga lootustandev, eriti mis puudutab joogivee kaitsmist ja meie pingutusi tagada ennekõike arenevate riikide kodanikele parem juurdepääs joogiveele. Olgugi et mul on kriitilisi reservatsioone, ei kavatse ma oma allkirja tagasi võtta, ning loodan, et eelseisval konverentsil tehakse siiski mõned edusammud.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Austatud juhataja! Me ei saa korrata sama viga, mille me möödunud aastal Kopenhaagenis tegime. Selleks et säilitada temperatuuri suurenemise piiri 1,5 ºC, on vaja tõelist eestvedamist ja poliitilist tahet. See eesmärk on tähtis.

EL peab tegutsema ühepoolselt ning tõstma heitkoguste vähendamise eesmärki 2020. aastaks ning veenma teisi arenenud riike leppima 2020. aastaks kokku üldise 80–95% heitkoguste vähendamise eesmärgi. See ei aitaks kaasa ainult läbirääkimistele Cancúni, vaid seda peame ka enda jaoks tegema.

Arenenud riigid peavad tagama ka piisava kliimaalase rahastamise ning pakkuma kiiret rahastamist koos tugevate poliitiliste kohustuste ja täieliku läbipaistvusega. Samuti on vaja uusi pikaajalisi rahastamisallikaid. Nende võimaluste seas peaks olema rahvusvaheline maks ja finantsmeetmed ning rahastamine rahvusvahelisest lennundusest ja meretranspordist.

Kutsun teid üles hääletama nende muudatusettepanekute vastu, millega tahetakse saata parlamendist nõrka sõnumit! Me vajame tugevat sõnumit. Ülemaailmset majanduskriisi ei tohi kasutada ettekäändena, et mitte midagi teha või et eitada kliimaõigust. Kliimamuutus on probleem, mida tuleb käsitleda ülemaailmsel tasandil ning selleks on vaja meie vahel usaldust luua.

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vaatamata asjaolule, et ma ennustasin Kopenhaageni kliimakonverentsi ja täiskogu esitatud dokumendi läbikukkumist nii parlamendikomisjonis kui ka siin istungisaalis, ei ole me sellest mitte midagi õppinud.

Kui jätkame ühepoolsete nõudmistega, et Euroopa peab vähendama oma heitkoguseid palju suuremal määral kui Kyoto protokolliga nõutud, siis saab ka järgmisest tippkohtumisest Cancúnis (COP-16) läbikukkumine ja parlamendist jääb taas halb mulje.

Parlamendikomisjonis vastu võetud resolutsioon ei rõhuta ainult seda, et tärkava majandusega riikide panused peavad olema 2020. aastaks vähemalt 30 miljardit eurot aastas, vaid selles julgustatakse ka nn rohelise kliimafondi loomist, millesse eraldatakse igal aastal 100 miljardit USA dollarit alates 2020. aastast.

Dokumendis on samuti öeldud, kuidas leida rahalisi vahendeid, nimelt maksustades kõikvõimalikud allikad, näiteks finantstehingud, kaubavahetus ja lennupiletid, mis tähendab põhimõtteliselt raha võtmist otse kodanike ja ettevõtjate taskust.

Samuti esitatakse raportis juba utoopilisi nõudmisi. Seal on esitatud isegi üleskutse vähendada meie CO2 heitkoguseid atmosfääri 2020. aastaks 20% asemel 30% ning selles kutsutakse komisjoni üles tegema ettepanekut, et EL peab need eesmärgid endale ühepoolselt seadma.

Nõuda meie kodanikelt ja ettevõtjatelt selliste ohvrite toomist praeguse majanduskriisi ajal on järjekordne rumal tegu Euroopa poolt. Meie seisukoht on sama, mis nõukogul: Euroopa Liit saab mõelda Kyoto protokolli teisele kohustuste perioodile ainult siis, kui see toimub üldises raamistikus, milles osalevad kõik suuremad majandusriigid, ning seda enne ülemaailmse õiguslikult siduva kokkuleppe sõlmimist.

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! Päikesepaistelise Mehhiko valimine COP 16 jaoks oli hea otsus. Peaksime pääsema eelmise aasta piinlikust olukorrast, kus globaalse soojenemise teooria pooldajad värisesid aastakümneid detsembris külmas Kopenhaagenis. Samuti võib petlikult ebamäärase termini „kliimamuutus” kasutamine termini „globaalne soojenemine” asemel varjata paari Briti maksumaksja eest irooniat, et see toimub ajal, mil ebatavaliselt külm suvi asendub varakult jäise talvega. Veel parem trikk oleks pidada neid üritusi ainult kevadeti: vaadake, iga päev läheb aina soojemaks!

Kui kaua saab fašistlik EL kehtestada üha enam karistavaid makse ja kontrolle tavakodanikele, tuues ettekäändeks inimtekkelise globaalse soojenemise, kui üha rohkem tõelisi teadlasi lükkab seda teooriat alusetu ja ümberlükatuna tagasi? Võitlus globaalse soojenemisega on alusetu propaganda, Josef Goebbelsi mastaabis keskkonnasõbraliku tööstuskompleksi tohutu vale, sest nad soodustavad massiivset jõukuse ülekandmist lihtrahvalt süsinikuga kauplevatele sulidele, nagu Al Gore ja Goldman Sachs. Vasakpoolne poliitiline eliit kasutab seda ära selleks, et lõpetada läänemaailma deindustrialiseerimine, sest selgrootud konservatiivid on globaalset soojenemist ümbritseva hüsteeria tõttu liiga hirmunud, et püsti tõusta ja nentida ebameeldivat tõde, et inimtekkeline globaalne soojenemine on maailma ajaloo kõige tulusam pettus.

Selle aasta juunis Hispaanias toimunud Bilderbergi konverentsil toimus ka istung globaalse soojenemise ohtude kohta. Millal jõuab ülemaailmset poliitikat tegelikult kujundavate inimeste uus realism ka siia, nende inimesteni, kes vaid ette kujutavad, et nad seda teevad?

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mind šokeerivad ideed, mida Nick Griffini sarnased inimesed siin kliimamuutuse nimel levitavad. Mulle on täiesti arusaamatu, mis fašismil kliimamuutusega pistmist on. Lisaks arvan, et see, mida ta siin räägib, on skandaalne, ning ma leian, et sellised avaldused ei kuulu siia täiskogule, sest see probleem on selleks liiga tõsine.

Olen samuti mures, et kasvuhoonegaaside heitkoguste osakaal meie atmosfääris on tõepoolest kasvamas. Vaadake vaid Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avaldatud arvusid! Samuti šokeerib mind see, et rahvas seda nii vähe tunnistab. Ka Nick Griffin läheb sellega kaasa ning olen šokeeritud, et suured saastajad, nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina, ei ole valmis rahvusvahelist kokkulepet sõlmima.

Kui tahate, siis tuletage meelde arutelu, mis me siin eelmisel aastal enne Kopenhaageni kliimakonverentsi pidasime. Kui me ei ole liiga nõudlikud ja nendel läbirääkimistel realistlikud oleme, siis saab Euroopa, mis on palju väiksem saastaja, ikka midagi saavutada.

Kuidas saame seda teha? Ma hindan väga teie entusiasmi, volinik, aga minu arvates on kodanikega suhtlemine ülioluline. Inimesed ei mõista probleemi. Miks see nii on? Põhjus on see, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avaldatud arvud on väga selged – need on keskmised arvud. Jah, Euroopas on hetkel tõepoolest külmem kui paar aastat tagasi, aga üldiselt temperatuurid maailmas tõusevad. See tuleb inimestele selgeks teha ja kui me seda ei suuda, siis ei hakka meie kodanikud meid toetama ja nii saavadki sellised inimesed nagu Nick Griffin tuua kliimamuutuse küsimusse fašismi. Selles ongi probleem. Seepärast, lugupeetud volinik, palun ma teil selles suhtes asju paremaks teha!

Teiseks peab energiavaldkonna üleminek toimuma nende stiimulitega, mida me hindame. Minu kaasparlamendiliige esitas arvud. Parimad ettevõtted on Hiinas ja Euroopas ei ole näitajad üldsegi nii head. Seetõttu vajame häid ideid, et meie ettevõtted selle üleminekuga toime tuleksid. Kas need siduvad eesmärgid on tõepoolest see suurepärane lahendus, millena neid alati kiidetakse?

Loomulikult vajame turgudel ausust. See, mis puhta arengu mehhanismi raames toimub – 60% rahast läheb Hiinale – ei tohiks lubatud olla. Selles suhtes vaid puhtalt õiguslike argumentide taha peitu pugeda ei ole piisav. Läheneme sellele arutelule ausalt, sest see teema on liiga tähtis. Teil on meie toetus, volinik.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 kohaselt)

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Richard Seeber ütles, et inimesed ei saa kliimamuutusest aru. Mul on talle järgmine küsimus: kas ei ole võimalik, et inimesed saavad sellest siiski aru, aga neil on sellest lihtsalt teine arusaamine kui minu kaasparlamendiliikmel?

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ma ei tea, kas ma sain sellest õigesti aru. Tähtis on see, et arutame seda teemat meie kodanikega avalikult ja lähtudes Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avaldatud arvudest, nagu ma ütlesin. Need on lihtsalt keskmised arvud kogu maailma jaoks, mis näitavad, et temperatuur tõuseb 0,63 kraadi, aga Euroopa jaoks on need andmed erinevad. See tuleb sellest, et ilm on kohalik nähtus ja me räägime kliimast, mis on pikaajaline ülemaailmne nähtus. Peame nendel vahet tegema. Kui me ütleme, et ilm läheb üha külmemaks ja talv tuleb üha varem, siis peame seda õigesti edasi andma. Sel põhjusel on minu üleskutse, et vajame paremat teabeedastust, väga tähtis.

  Jo Leinen (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Mulle valmistab muret, et me läheme ühest äärmusest teise. Enne Kopenhaageni konverentsi olime ehk liiga nõudlikud, kuid nüüd enne Cancúni konverentsi kardan ma, et me ei ole piisavalt nõudlikud. Seepärast on minu arvates väga hea, et parlament käsitleb oma resolutsioonis kõiki probleeme, mis on meie arvates edusammude tegemiseks ja ka Cancúnis tulemuste saamiseks olulised.

Meil on üks suur nõudmine: EL peab muutma oma strateegiat. Enne Kopenhaagenit sundisime end lähtuma sellest, mida tehti Ameerika Ühendriikides või isegi Hiinas. See ei toiminud siis ja see ei toimi ka Cancúnis. Seepärast peame võtma kasutusele kliimakaitse meetmed meie oma huvide kaitsmiseks. Sellest lähtub ka parlamendikomisjoni enamuse vastu võetud – ja loodan, et homme ka täiskogu vastu võetav – üleskutse, et peame suurendama oma eesmärke 20%-lt 30%-le. Protsessi käigus tuleb seda igal juhul teha. Peame saavutama selle eesmärgi vähemalt enne Lõuna-Aafrikasse minekut. Oleme minu arvates ka Kyoto protokolli suhtes valel teel. Ka siin loodame kõigile teistele. Ma arvan, et peaksime pakkuma välja Kyoto II loomise. Selle saavutamine ei ole raske – see on täiesti võimalik.

Mis puutub sellesse, et EL peab rääkima ühel häälel, siis ma nägin, kuidas see Nagoyas toimus. ELi jaoks oli üks mikrofon. Rääkida said eri inimesed, aga nad pidid andma edasi ühte ja sama sõnumit. Seda sama ootan nõukogult ja komisjonilt ka Cancúni konverentsil.

  Corinne Lepage (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Pärast Kopenhaageni konverentsi on saanud vähemalt üks asi selgeks. See väärteabe levitamise kampaania, mis enne Kopenhaageni konverentsi algatati, on läbi kukkunud ja kõik ÜRO eksperdid kinnitasid täielikult valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) esitatud teabe õigsust. See on esimene punkt, mida tahaksin rõhutada.

See näitab, kui tähtis ja kiireloomuline on meie ees seisev ülesanne. Peame võtma õppust Kopenhaagenis kogetud tagasilöökidest ning seepärast on igati tähtis, et Euroopa Liit seab endale teistest sõltumata omaenda eesmärgid. Seepärast on nii meie kliima kui ka meie tööstuse ja majanduse jaoks väga tähtis, et me resolutsioonis märgitud 30% eesmärgi homsel hääletusel vastu võtame.

Nagu üks kaasparlamendiliige äsja rõhutas, on 20% eesmärk juba praktiliselt saavutatud. Kui tahame oma tööstusi stimuleerida, kui tahame liidripositsioonile jääda või uutes sektorites, nagu energiatõhususe või taastuvenergia alal liidriks tõusta, siis on väga tähtis, et EL võtab endale selle eesmärgi.

Teine punkt on usaldusväärsus. Peame lõunapoolsetele riikidele antud lubadustest kinni pidama ning eristama nende riikide eri kategooriaid, sest Hiinat ja Aafrikat ei saa põhimõtteliselt ühte patta panna. Seepärast on minu arvates oluline – ja see on nüüd minu isiklik arvamus, mis ei pruugi olla sama, mis minu fraktsiooni oma – kehtestada finantstehingute maks, mille abil saaksime koguda need 100 miljardit USA dollarit, mis me 2020. aastaks oleme ette näinud.

Viimaks loodan ma vähemalt seda, et Cancúnis on võimalik sõlmida metsasid käsitlev kokkulepe ning metsaraadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitlev kokkulepe (REDD), sest see oleks juba suur samm edasi. Ärgem unustagem, et 20% kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleb metsaraadamisest!

  Satu Hassi (Verts/ALE). – (FI) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen nõus kõigi nendega, kes toetavad rangemat heitkoguste vähendamist ELis 30%. Kaalul ei ole ainult inimrassi tulevik, vaid konkurentsivõime säilitamine alanud energiatehnoloogia revolutsioonis on meie oma huvides.

Kui EL tahab olla tõsiseltvõetav liider kliimaküsimuste alal, siis peab EL edendama Cancúnis tõelist kliimakaitsestrateegiat, mitte looma uusi seaduseauke. Kahjuks paistab, et EL tegutseb vastupidiselt, juhul kui on tegemist arvestuseeskirjadega metsade kui süsihappegaasi sidujate jaoks. Jääb mulje, et EL kiidab heaks tulevased prognoosid võrdlusnäitajana metsade kui süsihappegaasi sidujate jaoks, mis on vältimatult meelevaldsed. See tekitaks tööstusriikidele rohkem probleeme – seda üldsegi mitte vähesel määral. Need probleemid võivad olla seotud 3–5%-ga nende heitkoguste kogumahust. See on sama palju kui Kyoto protokolli raames 2012. aastaks võetud heitkoguste vähendamise kohustused kõikide tööstusriikide jaoks kokku.

Teine puudus ELi poliitika juures on puhta arengu mehhanismi kasutamine heitkoguste vähendamise ülekandmiseks arengumaadesse. See on lühinägelik, kuid ka mõtlematu ausa konkurentsi seisukohalt, kui me kasutame puhta arengu mehhanismi selleks, et toetada näiteks neid Hiina tööstussektoreid, mis kurdavad siin süsinikulekke ohu üle. Projektipõhised laenud peavad olema kättesaadavad vaid kõige vaesematele arengumaadele.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Kahtlemata on saanud võitlusest globaalse soojenemisega üks Euroopa Liidu tähtsaimaid eesmärke. Minu arvates on selle tähtis tegur ratsionaalne atmosfääri paisatavate süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitika. Parlamendi resolutsiooni ettepanekus, mis koostati enne Cancúni konverentsi, on osa, kus on mainitud märkimisväärset – üle 20% – CO2 heitkoguste vähendamist liikmesriikides. Paistab, et seda laadi poliitika esitamisega ei mõtle EL selle poliitika tõsistele tagajärgedele liikmesriikide majanduse jaoks.

Kui EL kohustub vähendama heitkoguseid omalt poolt nii suures ulatuses, siis ei ole samal ajal märkimisväärseid avaldusi ELi seisukoha kohta, mis puudutab gaasi heitkoguste vähendamist Ameerika Ühendriikides või Aasia riikides. See on suur viga. Praegu, kui Euroopas on majanduslangus, peaksime keskenduma rohkem meetmetele, mis on vajalikud ELi majanduse tugevdamiseks, mitte koormama seda lisakuludega. Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole suured saastajad, need suured saastajad on kiirelt kasvava majandusega arenevad riigid nagu Hiina ja India ning nemad ei kavatse heitkoguseid vähendada. Seetõttu võib juhtuda, et tööstuslikku tootmist ning selle tagajärjel ka töökohti hakatakse eksportima riikidesse väljaspool Euroopa Liitu. Meie majandus nõrgeneb ja heitkogused ei vähene, vaid suurenevad. See poliitika ei vii meid kuhugi. Seepärast tuleb seda laadi poliitika rakendamine võitluses globaalse soojenemisega tõsiselt läbi vaadata.

  Sabine Wils (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Cancúni kliimakonverentsil peab avaldama riikidele survet, et need teeksid edusamme rahvusvahelise koostöö ja riiklike kliimakaitset puudutavate õigusaktide valdkonnas. Vastutustundliku liidu ühe osana peab EL näitama üles poliitilist juhtimisoskust olenemata sellest, mida teevad Ameerika Ühendriigid, ning lähtuma kliimaõiguse põhimõttest. See tähendab, et tööstusriikide jaoks on vaja Kyoto protokolli teist kohustuste perioodi. Kliimameetmete rahastamiseks on vaja eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid. Pikaajalise rahastamise puhul peab EL läbirääkimistel oma kaardid lauale panema. EL peab esitama ulatuslikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Ülemaailme temperatuurikasv ei tohi mingil juhul ületada 1,5 °C. Selle eesmärgiga on tagatud tehnilised uuendused ja töökohtade loomine majanduskriisi ajal.

  Anna Rosbach (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Detsembris lähevad kõik – ametiisikud, poliitikud, ajakirjanikud, aktivistid ja paljud teised – Mehhiko tippkohtumisele. Osaleb ka meie parlament, kuigi alati kaasneb suur kaos küsimusega, kui palju Euroopa Parlamendi liikmeid saab reisida.

Kui me kliimateemalisele tippkohtumisele läheme, siis peame võtma igal juhul kaasa ühe tähtsa asja: realismi. Ma tean väga hästi, et seda öelda ei ole eriti populaarne, aga see on tähtis, kui tahame, et kogu maailma rahvas meid tõsiselt võtaks. EL peab olema teerajaja, nagu nii vahvasti öeldakse – see tähendab, et EL peab juhtima ja näitama head eeskuju. See on ju kõik väga tore, aga peame veenduma, et me ei lähe teistest nii kaugele ette, et nad meile järele ei jõua. Ei ole mingit kasu, kui järgime poliitikat, mida vaid vähesed riigid järgida tahavad või suudavad. Sellega saavutame vaid seda, et meie oma töömahukad tööstused lähevad Euroopast ära teistesse riikidesse, kus on palju lõdvemad seadused, madalamad palgad ja kehvemad töötingimused. Me kaotame töökohti ja see kahjustab Euroopa majandust. Seepärast peame otsima lahendusi, mis on vastuvõetavad sellistele kiire majanduskasvuga riikidele nagu Hiina, India ja Lõuna-Ameerika. Loodan, et oleme eelmise aasta Kopenhaageni kohtumisest midagi õppinud ja et sel aastal üritame saavutada reaalseid eesmärke, mitte midagi võimatut.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Järgmisel nädalal toimub Cancúnis ÜRO kliimamuutuse teemaline konverents. See, et EL konverentsist osa võtab, on täielik travestia, sest tegelikult ei ole meie kliimaga mitte midagi korrast ära. Need, mida me kogeme, on täiesti tavalised temperatuurikõikumised. Kui lubate, siis ma räägiksin selle ülearuse konverentsiga kaasnevatest tegelikest faktidest. Järgmisel nädalal lendavad sajad osavõtjad lennukitega Mehhikosse, mis loob CO2 heitkoguseid. Mis selle kliimakonverentsi teema nüüd oligi? Õigus jah, see oli CO2 heitkoguste vähendamine. Hetkel raiutakse Cancúnis maha 11 000 hektarit mangroovimetsa. Ja mis oli selle kliimakonverentsi teema? Noh, muidugi, metsade kaitsmine. Austatud juhataja! Mul on ELile üks tagasihoidlik nõuanne. Jätame kliimapoliitika tõeliste sõltumatute asjatundjate hooleks, sest selle ainus tulemus on see, et raisatakse suur hulk maksumaksjate raha. Viimastel aastakümnetel ei ole sellest tulnud midagi peale valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) ja selle šarlatanist eesistuja Rajendra Pachauri erapoolikute aruannete.

  Pilar del Castillo Vera (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Tahan kõigepealt öelda, et minu arvates väljendasid nõukogu eesistuja ja volinik oma sõnavõttudes Cancúni konverentsi kohta väga erinevat perspektiivi võrreldes Kopenhaageni konverentsiga. See on palju realistlikum ja elujõulisem perspektiiv ning seetõttu on see potentsiaalselt palju tõhusam.

Kui Kopenhaageni tippkohtumist iseloomustas kõik-või-mitte-midagi-lähenemisviis – nagu nõukogu eesistuja ütles –, siis Cancúni tippkohtumine peab pakkuma eri elujõulisi ja tõhusaid võimalusi.

Võitlusel kliimamuutusega on kaks põhiomadust: esiteks peab see olema ülemaailmne ning kaasama kõiki suuri saastajaid, alates Ameerika Ühendriikidest kuni Brasiilia, Hiina ja Indiani. Teiseks peab see hõlmama mitmeid meetmeid, mis avaldavad kliimamuutusele tõhusalt mõju. See mõju peab olema mõõdetav ega tohi ohustada majanduskasvu.

Selles raportis peab meil olema ka piisavalt alandlikkust tunnistada, et ülemaailmne kliimamuutuse probleem pakub meile erinevaid tehnoloogilisi ja poliitilisi võimalusi.

On olemas ja saab olla siduvaid kokkuleppeid, on olemas sektoraalsed kokkulepped, on olemas tehnoloogiasiire ja toetus teadusuuringutele. Kõiki neid võimalusi tuleb kasutada ning lisaks sellele tuleb suurendada radikaalselt ka energiatõhusust kõikides majandus- ja ühiskonnasektorites. Ainult nii saame kliimamuutuse probleemidele tõhusad lahendused leida. Kui Cancúni tippkohtumisel õnnestub sõlmida selles valdkonnas erinevaid elujõulisi ja tõhusaid kokkuleppeid, siis on see juba suur saavutus.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Olen nõus Jo Leineniga, et oleme läinud tegelikult ühest äärmusest teise. Meil olid Kopenhaagenis väga suured ootused ja võib olla peaksime Cancúni väga madalate ootustega minema.

Põhimõtteliselt on meie nõudmised seotud kahe teemaga: REDDi kokkulepe ja rahastamine. Kui me nendel teemadel edusamme ei tee, siis riskime sellega, et läbirääkimistel ei tehta üldse edusamme ja isegi läbirääkimiste tulevik võib ohtu sattuda. Kui Cancúnis ei tehta edusamme, siis satub ohtu kogu läbirääkimisprotsess. Seepärast loodame teie, Euroopa Liidu pingutustele, et teete edusamme, isegi kui vaid nimetatud kahes valdkonnas, ja et te ei lase läbirääkimistel nurjuda.

Mitu parlamendiliiget on öelnud, et suutsime 2009. aastal vähendada heitkoguseid 17,3%. 20% eesmärk 2020. aastaks on käeulatuses – saavutaksime selle juba järgmise paari aasta jooksul. Ei ole mingit põhjust, miks me ei peaks võtma eesmärgiks 30% või rohkem, kui tahame oma majanduse tänapäevaseks muuta, luua uusi töökohti ja oma konkurentsivõimet taastada.

Satu Hassi mainis ka maakasutust, maakasutuse muutumist ja metsandust (LULUCF). Tal on täiesti õigus. See on ELi seisukoha jaoks absurdne, et me ei peaks võrdlema LULUCFi valdkonnaga seotud heitkoguste vähendamist 1990. aastaga, vaid jätkama endistviisi heitkogustega liialdamise ja sellega, kui palju vähem saastame võrreldes sellega, millised oleksid olnud eesmärgid.

Loodame teie peale, et te Cancúni läbirääkimistel nendes kahes tähtsas küsimuses häid tulemusi saavutate.

  Bas Eickhout (Verts/ALE). – (NL) Austatud juhataja! Suur tänu volinikule ja Belgia eesistujale nende sissejuhatavate sõnavõttude eest! Soovin aga sellegipoolest tuletada istungisaalis viibijatele meelde, et Kopenhaageni kokkulepe oli väga nõrk ja et isegi selles sätestatut kiputakse vahel unustama. Kopenhaageni kokkuleppes on mainitud 2 °C eesmärki või isegi 1,5 °C eesmärki ja kui me tahame selle saavutada, siis peame omaenda heitkoguste vähendamise – üle 20% – tõsiselt ette võtma ning tagama ka rahastamise esimesel kolmel aastal. Kopenhaageni kokkuleppes on väga selgelt öeldud, et see raha peab tulema uutest ja täiendavatest allikatest. Volinik Hedegaard, te ütlete, et oleme eesmärgi peaaegu saavutanud, aga raha ei tule ei uutest ega täiendavatest allikatest, mistõttu oleme eesmärgi saavutamisest veel kaugel. Olgem ausad! Siis on meil veel ELi rolli või juhtimise küsimus. See on tegelikult küsimus Belgia eesistujale: kuidas me seda Cancúnis teeme? Saime nõukogult volituse, aga Cancúnis on vaja läbirääkimisi pidada. Kui me seda kohandame, kas siis peavad kõik liikmesriigid veel kord üksmeele saavutama või tehakse muudatus kvalifitseeritud häälteenamuse alusel? Alles siis saame selle liidrirolli reaalsuseks muuta. Vajame rohkem sihikindlust, rohkem raha ja paremaid läbirääkimisi.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Katsumused, millega Cancúnis silmitsi seistakse, on keerulised ja vajavad kiiret lahendust, kuid leian sellegipoolest, et väljavaated on head, sest Nagoyas saavutatud tulemused olid minu arvates lootustandvad ja julgustavad. Väga palju on arutatud selle üle, kuidas Euroopa Liit selles arutelus osalema peaks. Kas meie eesmärk on vähendada CO2 heitkoguseid 20% või isegi 30%? Minu arvates ei võrdu CO2 heitkoguste vähendamine tingimata majandustegevuse vähendamisega ning seetõttu saame keskenduda heitkoguste vähendamisele üle 20%, sest see loob paremaid võimalusi keskkonnasõbralike töökohtade, uuendustegevuse ja jätkusuutliku majanduskasvu jaoks. Samal ajal kutsun aga valitsustevahelist kliimamuutuste rühma (IPCC) üles suhtuma tõsiselt rühma esitatud aruannete suhtes väljendatud kriitikasse ning looma avatud teaduslike arutelude pidamise platvormi, kus arvestatakse kogu asjaomase teabega ja kus see lihtsalt laua alla ei kao. Vastasel juhul suhtutakse IPCC aruannetesse ka edaspidi umbusaldusega, mis ei ole minu arust ei vajalik ega soovitud.

  Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Soovin korrata paari asja, millest siin räägiti. Öeldi, et Cancúni konverentsist peab saama tähtis vaheetapp võitluses kliimamuutusega ja et see ei saa minna kaugemale või olla ulatuslikum kui Kopenhaageni konverents ning et ei saa leppida Kopenhaageni tippkohtumise tulemustega. Me teame, et see oli väga kesine ja olgugi et meie käsutuses olevad teaduslikud tõendid ega andmed ei ole muutunud, jääb mulle mulje, et muutunud on meie poliitiline tahe ja et meil ei ole julgust ning läheme Cancúni hirmunult.

Minu arvates ei tohi me taganeda meie ajastu kõige tõsiseima kriisi ees. Tahan ka öelda, et Cancúnis saame panna proovile kõik need eri teemad, millest siin räägitud on, ja katsetada ka meie võimet ümberjaotamise alal ning meie suutlikkust aidata kõige vaesemaid riike ja inimesi. Minu arvates tähendab reageerimine keskkonnakriisile ka ühist ja ausat reageerimist majandus- ning sotsiaalkriisile, mida me hetkel läbi elame. Vaadake, see on realism!

  Derek Roland Clark (EFD). – Austatud juhataja! Ma võtan hea meelega sõna Godfrey Bloomi eest, kes minu arvates täna pärastlõunal istungisaalist ebaausalt välja saadeti.

Aasta tagasi tabas meid Kopenhaagenis ebaõnnestumine, kui 15 000 ebapädevat inimest, nende seas ka Euroopa Parlamendi liikmed koos kogu oma saatjaskonnaga, kogunesid linna ja kahekordistasid kahe nädala vältel selle süsinikdioksiidi jalajälje ning osalesid selles lootusetus Climategate’is, mis oli nii täpselt ajastatud, et menetlusele lõpp teha.

Jah, me kõik mäletame, kuidas East Anglia ülikooli oma tegelikku olemust näitas: võltsteaduse keskus, kus teadustööd teevad ära ostetud ja ostetavad teadlased, kelle teadustegevuse rahastamine ja laboratooriumid sõltuvad ELi teadusuuringute peadirektoraadist ja ÜRO määratud nn ülirühmast ning kelle palga maksavad kinni Ühendkuningriigi maksumaksjad. Nad paljastati andmete võltsijatena, kliimat puudutavate arvutimudelite võltsijatena, ebameeldivate andmete peitjatena ja Obama roheliste käsilaste vandeseltslastena.

Makse maksvad massid said väga selgesti aru, et ELi ja ülemaailmse keskkonnasõbraliku plaani eesmärk on tõsta meie süsinikdioksiidi maksu ning meid hirmuga kuuletuma sundida.

Cancúni konverents ei oleks loomulikult kaugeltki nii paha. Seal on palju soojem. Talv on muretu ja vandeseltslased varjavad oma maailmavalitsemise plaani sel aastal palju hoolikamalt. Kuid vaadake ette: meie, inimesed, näeme teid läbi!

  Francisco Sosa Wagner (NI). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma jagan täiskogu püüdlusi. Ma tahan, et Euroopa delegatsiooni ettepanekud saavad Cancúnis selle toetuse vääriliseks, mille need ära teeninud on.

Selle arutelu kontekstis on oluline rõhutada ka linnade tähtsust keskkonnakaitse valdkonnas. Üle 1000 Euroopa Liidu linnapea on sõlminud kokkuleppe, mis näitab, et nad tunnistavad seda probleemi ja peavad tegutsema, kui me tahame edu saavutada. Meie ilusatest sõnadest ei ole mingit kasu, kui linnapead meiega koostööd ei tee.

Nende koostöö tagamiseks on väga tähtis, et heitkoguste hulgad avalikustatakse, sest linnad toodavad 80% kasvuhoonegaasist. Hetkel heitkoguseid ei avalikustata ning asja teeb veel halvemaks see, et nende mõõtmiseks ei ole ühtset standardit.

On olemas mittetulunduslik organisatsioon CO2 disclosure project, mis kogub andmeid tuhandetelt ettevõtetelt ning mida võiksid minu arvates kasutada ka kohalikud omavalitsused. Ilma kohalike omavalitsuste ja linnapeade koostööta ei ole keskkonnameetmetel mitte mingisugust mõju ja just sellist olukorda tahame vältida.

  Theodoros Skylakakis (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Puhkemas on suur keskkonnaskandaal, millele tuleb Cancúni konverentsil tähelepanu pöörata. 60% puhta arengu mehhanismi õigustest, mida heitkogustega kauplemise süsteemi raames müüakse, on nähtud ette tööstusliku kasvuhoonegaasi HFC-23 hävitamise jaoks. Neid õigusi müüakse hinnaga, mis ületab nende tegeliku hinna 70 korda ning mille maksavad peamiselt kinni Euroopa elektritarbijad.

Praeguseni oleme raisanud 1,5 miljardit eurot ja kui asi nii edasi läheb, siis raiskame 2013. aastaks veel 3,5 miljardit eurot, võrreldes kõne all oleva gaasi hävitamise tegeliku hinnaga, mis on kõigest 80 miljonit eurot. Sellega teenivad mõned ettevõtted maailmas tohutuid õigustamata kasumeid, kuid keskkonnale ei ole sellest mingit kasu, sest HFC-23 hulk atmosfääris on viimaste aastate jooksul kasvanud.

See on vastuvõetamatu olukord, mis paneb kahtluse alla meie keskkonnapoliitika ja Kyoto mehhanismi. Euroopa peab selle probleemi COP-16 kontekstis üles võtma, sest rahvusvahelise poliitika muutmine selles valdkonnas annab suurepärase võimaluse piirata järsult kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohe ja väga madala hinna eest ning nõuda palju aktiivsemat osalemist võitluses kliimamuutusega sellistelt riikidelt nagu Hiina. See riik paiskab hetkel atmosfääri tohututes kogustes HFC-23, kuigi need heitkogused oleks võimalik viia nullini, kui Hiina kasutaks sellel eesmärgil osa sellest rahast, mida riik selle õigustamata kasumi pealt võetavate maksudega teenib.

Üle nelja miljardi euro Euroopa maksumaksja raha raiskamine on vastuvõetamatu. Meie rahva ja meie tarbijate huvide kaitsmine on Euroopa Parlamendi ülesanne.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Kõne all oleva konverentsi rahvusvaheline taust ei ole paljutõotav: meil on ülemaailmne majanduskriis, USA poliitikas ja administratsioonis valitseb ebakindlus ning USA ja Hiina läbirääkimised on ummikseisus. Seepärast on ootused väga tagasihoidlikud, kuid kõigest hoolimata tuleb vaadata Cancúni tippkohtumist kui võimalust taastada usaldus sellesse mitmepoolsesse protsessi ja kliimamuutuse probleemi ning tugevdada Kopenhaageni kokkulepet. See on vähim, mida on võimalik teha, ning isegi see nõuab läbirääkimistel sihikindlust ja poliitilist juhtimisoskust ning otsuste tegemises edasipüüdlikkust. Eelkõige on vaja teha edusamme arenevaid riike puudutavates valdkondades, nagu rahastamine, tehnoloogiasiire ja suutlikkuse tõstmine. Mis leevendamisse puutub, siis on vaja teha edusamme eriti kaugeleulatuvate ja siduvate eesmärkide seadmisega heitkoguste vähendamiseks ja protsesside ülekandmiseks, seda eriti järelevalve, teabe esitamise ja kontrollimise puhul.

Rahvusvahelise kokkuleppe tulemustest hoolimata peab Euroopa Liit seadma eesmärgi vähendada CO2 heitkoguseid üle 20%, et oleks võimalik tagada keskkonnasõbralike töökohtade loomine ja majanduskasv. Kokkuvõtteks tahan öelda, et Cancúni konverentsi tulemused peavad aitama kaasa 2012. aasta järgse tegevuse määratlemisele, et sõlmida juba 2011. aastal rahvusvaheline kokkulepe, mis on õiguslikult siduv ja millega on võimalik täita ülemaailmne eesmärk piirata temperatuuri tõusu maailmas kahe kraadiga.

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Soovin väljendada oma isiklikku seisukohta ja tuletada kolleegidele meelde, et rahvas ei usu enam inimtekkelisse globaalsesse soojenemisse. Valijatele aitab sellest, et neid süüdistatakse kliimamuutuses ja nad ei ole enam valmis selle eest maksma.

Üha enam teadlasi avalikustab oma andmeid ja vaidlustab seni kliima suhtes õigeks peetud vaateid. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma usaldusväärsus on hävitatud. Viimasel ajal täheldatud väiksemad kliimamuutused on täiesti kooskõlas juba ammu tõestatud pikaajaliste loomulike kliimatsüklitega. Kopenhaageni konverents kukkus läbi samal põhjusel, miks ka Cancúni konverents põrub. USA, kus esindajatekojas on nüüd enamus vabariikaste käes, ei ole nõus heitkogustega kauplemise süsteemiga. India ja Hiina ei loobu majandusarengust, kuna kardavad kliima pärast. Meie keskkonnapoliitika on arvatavasti ebavajalik – igal juhul on see ebatõhus ja kallis.

Kui Euroopa tegutseb üksinda, siis hävitame sellega oma majanduse ja vaesestame oma lapselapsed ilma kliimat mõjutamata. Oleme nõus vabatahtlikult vaesestuma vaid vaieldava teadusliku teooria alusel. Aeg on kurssi muuta!

  Catherine Soullie (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Loodan, et näitame üles üksmeelt ja realismi, kui hääletame homme ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsi puudutava resolutsiooni üle. Loodan seetõttu, et vastutav volinik suudab pidada kinni meie ühistest pragmaatilistest eesmärkidest ning kaitsta ka Euroopa absoluutselt võõrandamatuid tingimusi, mis nendega kaasnevad.

Samuti ei tohi me kaotada läbirääkimistel silmist meie kodanike ja tööstuste ootusi ausa tasakaalu loomisse. Kliimamuutusega peab võitlema kogu maailm, mitte Euroopa üksinda.

Seepärast on väga tähtis, et tunnistataks ebapiisavalt kaitstud intellektuaalse omandi tähtsust. Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad peavad tooma kasu paljudele, kuid see ei tähenda, et peaksime müüma oma praeguseid ja tulevasi teadmisi odavalt, isegi siis, kui see on väga tähtis võitluseks kliimamuutuse vastu.

Igati õigustatud on ka nõudmised ühise heitkoguste arvutamise metoodika loomise ning andmete kinnitamise ja avaldamise järele, et kõiki saastavaid tööstusi oleks võimalik ühtmoodi hinnata, ning neid ei saa kindlasti vaadata läbirääkimistaktikana.

Viimaks võetakse konverentsil üles ka vaidlust tekitav puhta arengu mehhanismis leiduvate seaduseaukude teema, mida ka mu kaasparlamendiliige äsja mainis. Head kolleegid! Kahjuks teame kõik väga hästi, et tegelik läbirääkimispositsioon ei kuulu Euroopa Parlamendile. Sellegipoolest on vaja mõnd Euroopa Parlamendi liiget – mind kaasa arvatud – julgustada, mitte eirata, nagu viimastel aastatel on tehtud, et nad töötaksid ja osaleksid selle nimel, et konverents tuleks edukas. Kui Euroopa tahab olla rahvusvahelistel läbirääkimistel tugev, siis peavad seda olema ka Euroopa seaduseandjad.

  Rovana Plumb (S&D). – Austatud juhataja! Ma olen optimist ning seepärast leian, et Cancúnis on võimalik teha edusamme tasakaalustatud paketiga, mis annab riikidele võimaluse võtta kõikides kliimamuutusega seotud valdkondades kasutusele kiiremaid ja palju tõhusamaid meetmeid. Seepärast on väga tähtis taastada Euroopa liidripositsioon rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel, võttes selleks kasutusele kliimadiplomaatia põhimõtte. Samuti peab Euroopa Liit koos liikmesriikidega määratlema nn kliimaõigluse põhimõtte ja seda rakendama ning toetama seega õigluse klausli lisamist tulevastesse rahvusvahelistesse kliimaläbirääkimistesse.

Rõhutan, kui tähtis on luua mehhanism, mis reguleerib kliimamuutuse finantsaspektide rahastamist. Kliimamuutuse leevendamiseks ja selle tagajärgedega kohanemiseks ette nähtud projektide rahastamiseks ning kodanike hea elukvaliteedi säilitamisele kaasa aitava keskkonnasõbraliku majanduskasvu ja samuti ausa majanduskasvu saavutamiseks on vaja võtta kasutusele uuenduslikud tuluallikad, nagu finantstehingute maks, nn rohelised fondid või eraallikad. Samuti ei tohi unustada kliimamuutuste poliitikas soolist mõõdet.

  Romana Jordan Cizelj (PPE). – (SL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Lõhe Kopenhaageni konverentsile eelnenud ootuste ja selle tulemuste vahel oli vastuvõetamatult suur ning seepärast oli vaja teha muudatusi. Seekord läheme Cancúni palju realistlikumate, kuid sellegipoolest kaugeleulatuvate eesmärkidega. Lugupeetud volinik, teid tuleb tunnustada, kuna tagasite, et seekord läheb Euroopa Liit kliimakonverentsile palju paremini ettevalmistatult ning ma tänan teid selle eest!

Soovin siiski teha mõned märkused esitatud muudatusettepanekute kohta. Kopenhaagenis sõlmitud kokkuleppel oli olulisi tulemusi. Üks neist oli kindlasti otsus, et peame võtma kasutusele meetmed, et piirata ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu 2 °C. Peame sellest eesmärgist kinni pidama ja nüüd ei ole õige aeg selle muutmiseks, isegi kui see tähendaks palju tagasihoidlikumat eesmärki. Peame säilitama oma usaldusväärsuse. Me ei saa selliseid tähtsaid otsuseid aastast aastasse muuta.

Mul on märkus ka selle ettepaneku kohta, et Euroopa Liit peaks ühepoolselt vähendama kasvuhoonegaasi heitkoguseid 30%. Minu arvates ei tohi me jälle kolmandatest riikidest kaugeneda. Peame seda eesmärki tõstma ja me teeme seda, aga ainult siis, kui tingimused on õiged. Peame aga kandma hoolt selle eest, et leiame eelnevalt õige menetluse selle otsuse tegemiseks ning loomulikult peab ka Euroopa Parlament selle otsuste tegemisel osalema.

Peame edendama ka keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamist ja kasutamist ülemaailmsel tasemel. Olgugi et tehnoloogiasiiret puudutav kokkulepe on väga tähtis, vajame ka sobivaid vahendeid intellektuaalse omandi kaitsmiseks. Ainult nii saab kliimamuutusest võimalus, mitte koorem.

Lõpetuseks, mis puudutab kliimamuutusega kohanemise rahastamist arengumaades, siis rõhutan, et Euroopa Liidul on heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) kujul juba selline rahastamismehhanism olemas. Peame tagama süsteemi nõuetekohase ja tõhusa toimimise ning samuti raha läbipaistva ja suunatud väljamaksmise. Minu arvates ei ole hea suurendada finants- ja majanduskriisi ajal rahalist koormust.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Varsti saab maailm taas kliimamuutuste kohta häid uudiseid, või pigem halbu uudiseid, nagu viimasel ajal kombeks on, seekord aga Cancúnist. Enamik teadlastest ütleb, et meil saab varsti aeg otsa, et kliimamuutuste vastu midagi ette võtta, kuid seni ei ole jäänud vähemaks nende inimeste hulk, kes kõike eitavad või midagi teha ei taha. Euroopa Liit oli ja peab jääma ka edaspidi läbirääkimistel eestvedajaks. Cancúnis peab EL liikmesriikide seisukohad paremini kooskõlastama. Tähtis on oma kodused ülesanded ära teha ja tõestada, et jätkusuutlik majandusareng ja keskkonnasõbralik eluviis on võimalikud. Ainult enda muutmisega saame panna teisi endast eeskuju võtma.

Toetaksin igal juhul ELi ühepoolset otsust vähendada kasvuhoonegaasi heitkoguseid 2020. aastaks 30%. Väga tähtis on arvestada Cancúnis ka äsja sõnastatud kliimaõiguse põhimõttega. Kui kliimamuutust ei peatata või vähemalt ei piirata, siis hakkab meie kiiresti ülekuumenev planeet kõigepealt kõige vaesemaid inimesi kõrvetama.

Paistab, et mõned inimesed, ettevõtted ja riigid lähtuvad vanast aga nüüdisajastatud põhimõttest: pärast mind – kui ma olen saanud tohutu kasumi – tulgu või veeuputus. Cancúnis ei tohi selline suhtumine peale jääda!

  Elisabetta Gardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Euroopa soov seada endale eelseisvaks kliimakonverentsiks kaugeleulatuvad eesmärgid on kindlasti midagi, mille poole tasub visalt pürgida, sest saavutatud tulemused määravad meie planeedi tuleviku.

Head kolleegid, just seepärast peamegi aga olema oma ootustega realistlikud ja ettevaatlikumad. Nii palju kui me teame, ei õnnestunud Cancúni konverentsiks ettevalmistavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel teha märgatavaid edusamme ülemaailmse kokkuleppe sõlmimise nimel. Kinnitust sai ka asjaolu, et Kopenhaagenis võetud kohustustesse suhtutakse ettevaatlikult ja vastumeelselt.

Soovin tuua esile Hiina, olgugi et seda juba mainiti. Hiina võtab endale näiteks õiguse suurendada oma CO2 heitkogust viie miljardi tonni võrra 2020. aastaks, mille tagajärgi saab kompenseerida ainult sellega, et Euroopa vähendab oma tööstuste heitkoguseid 100% samaks, 2020. aastaks – ja isegi sellest ei pruugi veel küllalt olla.

See fakt ei muuda ebarealistlikuks ainult ettepanekut vähendada heitkoguseid tingimusteta 30% – mille vastu me oleme –, vaid annab paljudele sõltumatutele vaatlejatele põhjust oletada, et üleilmsete heitkoguste tase tõuseb selleks ajaks märkimisväärselt kõrgemale. Sellise vastuolulises olukorras oleks vähimal juhul riskantne ja isegi demagoogiline pakkuda välja arve ja esitada atraktiivseid, kuid ebarealistlikke stsenaariume, kus kulude suuruses kajastuvad vältimatult tundmatud kogused.

Loodetavasti läheb Euroopa Liit Cancúni ühise, realistliku ja jätkusuutliku ettepanekuga, sest reaalsete ja käega katsutavate tulemustega kokkulepe on igal juhul parem kui vältimatult läbikukkumisele määratud ootused, mis vähendavad avaliku arvamuse jaoks valitsuste jõupingutuste kaalu tähtsate keskkonnateemade valdkonnas, sest seda oleks väga raske olematuks teha.

  Jolanta Emilia Hibner (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Resolutsiooni vastuvõtmine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsiks Mehhikos on esimene samm ülemaailmsetes läbirääkimistes. See on kõikide riikide jaoks väga raske kompromiss. Me ei tohi ennast petta, kujutades ette, et saavutame kohe edu. Peame tegema võimalikult laiahaardelise ettepaneku, mis hõlmab võimalikult paljusid konverentsist osavõtvaid riike.

Resolutsiooni põhieesmärk on kompromissi saavutamine võitluses kliimamuutuste ja globaalse soojenemisega. Kui tahame seda eesmärki saavutada, vajame suurimate riikide ja saastajate toetust. Nende hulka kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Peame seda nendega arutama ja paluma neil oma majanduslikke võimalusi kaaluda. Samuti peame keskenduma juba Euroopa Liidu keskkonnapaketis sätestatud eesmärkide saavutamisele. Mõned kaasparlamendiliikmed ütlevad, et pakett on väga tagasihoidlik, sest selles räägitakse kasvuhoonegaaside heitkoguste 20% vähendamisest. Astugem esmalt selle sammu ja alles siis räägime järgmisest sammust!

Samuti on tähtis võtta kohustused, millega kõik riigid nõus on. Kui lisame jälle kohustusi, mida mitte keegi ei täida, siis ei ole neil mingit mõju ja need on olemas kõigest paberil. Samuti peame pöörama tähelepanu nõrga majandusarengu ja majandusega riikidele. Meie eesmärk on aga, et raha antakse kindlasti kõige vaesematele riikidele. Nad peavad saama Euroopa Liidult raha. Soovin oma kaasparlamendiliikmete nimel öelda, et me kõik hoiame volinikule pöialt. Olen samuti valmis läbirääkimistele täies ulatuses kaasa aitama.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – Austatud juhataja! Soovin esmalt tänada volinik Hedegaardi väga hea ja pühendunud töö eest nendes kliimaküsimustes nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil.

Arvestades sellega, et hetkel on kõiki rahvusvahelisi küsimusi puudutavad läbirääkimised ÜRO raamistikus väga rasked, peaksime minu arvates kasutama täies ulatuses tegevuspõhist suundumust. Me teame, et kõik maailma riigid seisavad suure katsumuse ees, ning seega on kliimamuutuse ärahoidmiseks ette nähtud meetmed alati tulusad nii keskkonna kui ka majanduse seisukohalt.

Mitmed uuringud on näidanud, et EL on võimeline vähendama majanduslikult elujõulisel ja tulusal viisil oma CO2 heitkoguseid 2020. aastaks 30% või isegi 40%. Selleks on vaja kõigepealt lõpetada kahjulike toetuste maksmine, nagu need kuus miljardit eurot, mida Euroopa aastas fossiilsete kütuste eest maksab. Samuti on vaja rangemat õiguslikku toetust heitkogustega kauplemise süsteemile, ressursside tõhusamat kasutamist, energiatõhusust ning selliseid vahendeid nagu rangem ökodisaini direktiiv.

Arvan, et kui me vaid ise eeskujuks oleme, suudame teisi veenda, et a) meie kavatsused on tõsised, b) see on tulus ja c) me teeme seda keskkonna heaks ja Euroopa majanduse edu nimel.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Tänan oma fraktsiooni võimaluse eest öelda paar sõna selle teema kohta, mis mind väga huvitab!

– Cancúni konverentsi tulemus on Euroopa Liidu jaoks tähtis nii väljapaistmise kui ka tulemuste poolest. Et olla realistlikud, peame end näitama ja ühel häälel rääkima. Kõigile tuleb igal juhul selgeks teha, et globaalne soojenemine on ülemaailmne probleem, mis vajab ülemaailmset lahendust ja ülemaailmseid siduvaid eesmärke.

Seepärast peame jääma oma 2020. aastaks 20% eesmärkide juurde. Kõik muu oleks ebatulemuslik. See võib hävitada suure osa meie majandusest, teha meid konkurentsivõimetuks, samal ajal kui arenev maailm meist ette kihutab.

Kui oleme oma 20% eesmärgi kuskil 2015. aasta paiku saavutanud, siis saame selle muuta 25 või 30%-ks. See oleks tõeline edu avalikkuse silmis. Kõik muu – võtta eesmärgiks 30% ja seda siis mitte saavutada – oleks avalikkuse silmis katastroof, nagu oli Lissaboni strateegia. Meile aitab! Peame olema kavalad ja tegema oma osa, aga ka kandma hoolt selle eest, et muu maailm sama teeb.

Samuti mainiti, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed kavatsevad minna Cancúni meelt avaldama. Neil on iga õigus seda teha, aga ma loodan, et nad teevad seda isiklikult ja eraviisiliselt, mitte volitatud delegaatidena.

  Danuta Jazłowiecka (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Lugupeetud kaasparlamendiliikmed rõhutasid mitmel korral, et vajame kliimapoliitika suhtes ühtset sisemist seisukohta. Soovin aga juhtida tähelepanu asjaolule, et eelseisval kliimakonverentsil peaksime kasutama ka oma suurimat eelist, mis – nagu eelmisel aastal selgus – on ka meie suurim puudus. Pean silmas mitmetasemelisi läbirääkimisi ja katset mõista meie partnerite argumente ning samuti oskuslikke otsinguid, et leida rahuldav kompromiss. Üritame ELi teadmisi kliimapoliitika valdkonnas ära kasutada. Isolatsioon, millest volinik rääkis, sõltub Ameerika Ühendriikide, Hiina, Brasiilia, Venemaa ja India osavõtust. Ilma selleta ei ole Euroopa Liidus kasutusele võetavatel meetmetel mingit mõtet. Samuti tuleb selgelt öelda, et kui tärkava majandusega riigid tahavad mängida suuremat rahvusvahelist rolli, siis peavad nad ka suuremaid kohustusi võtma. BRICi riigid ei saa kasutada ettekäändena oma vajadust arengus teistele järele jõuda, kui nad ei ole nõus radikaalseid kliimakaitsemeetmeid rakendama. Rohkem võimu tähendab ka rohkem vastutust.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Edu Cancúni kliimakonverentsil on ÜRO egiidi all aset leidva läbirääkimiste protsessi usaldusväärtuse tagamiseks väga oluline. Seetõttu on konkreetsete kohustuste võtmine ja realistlike eesmärkide seadmine väga tähtis. Tähtis on saavutada üksmeel selliste aspektide üle nagu metsade kaitsmist, tehnoloogiasiiret arengumaadesse ja rahastamist puudutavad poliitikameetmed.

Kui ülemaailmsel tasandil üksmeelt ei saavutata, siis peab Euroopa olema siiski valmis Kyoto protokolli teise kohustuste perioodiga jätkamiseks, kuid kehtestama selleks oma tingimused, seda eriti protokolli keskkondliku terviklikkuse, puhta arengu mehhanismi ümberkorraldamise ja suuremate saastajariikide, nagu Hiina ja USA, ettevõtjate võetud kohustuste kohta.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Cancúni kliimakonverentsi eel peaksid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid lõpuks aru saama, et üha enamate ühepoolsete eesmärkide seadmisega ei ole võimalik Ameerika Ühendriikidele, Hiinale või Indiale survet avaldada, samuti ei ole sellega võimalik kaasata tärkava majandusega riike kliimamuutusevastasesse võitlusesse. Sellest lähtudes paistab liialdane ka Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ettepanek võtta ühepoolselt eesmärgiks vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 40%. Isegi ühepoolne 30% eesmärk on ainult siis mõttekas, kui sellele järgnevad reaalsed meetmed. Olen nõus volinik Hedegaardiga, et Euroopa Liit saab liidrirolli tagasi ainult sellega, et näitab konkreetseid tulemusi, investeerib teadus- ja arendustegevusse, loob uusi keskkonnasõbralikke töökohti, arendab arukaid energiavõrke ja järgib jätkusuutlikku keskkonnasõbralikku majanduskasvu soodustavat poliitikat.

  Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Parlament on arvukatel juhtudel väljendanud kliimamaitsemeetmetele kindlat poolehoidu. Kahjuks jääb mulje, et selline suhtumine ei ole üldsegi mitte nii levinud liikmesriikides otsuste tegijate seas. Tihti väga innukad keskkonnaministrid on paljudel juhtudel omapead. Loodetavasti mõtlevad rahandus- ja majandusministrid ning kõik teised majanduse eest vastutavad ka pikemale perspektiivile. Tihti võetakse meetmed aga kasutusele vaid väga konkreetseks ajaks – kuni järgmiste valimisteni. Loodus aga ei hooli poliitilisse päevakorda kuuluvatest vajadustest. Loodus reageerib kliimamuutusele, tuues kaasa negatiivsed tagajärjed inimestele ja kogu inimkonnale. Kui me ei suuda selle probleemi pakilisust ja eriti vajadust kiireimas korras tegutseda teistele selgeks teha, siis peame mitte väga kauges tulevikus kulutama suure osa oma rahalistest vahenditest katastroofiabile.

Volinik, soovin tulevaste põlvkondade nimel motoga „üks planeet, üks hääl” seda, et teil Cancúnis kõik hästi läheks!

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma hindan väga volinik Hedegaardi siinolekut ja tema hoiakut. Tänan teid selle eest, et te parlamenti kogu aeg Cancúni konverentsiks tehtavate ettevalmistustega kursis hoiate!

Kliimamuutuse vastu võitlemine peab toimuma ülemaailmsel tasandil ning kõikide osavõtul, kuid idee, et meie seisukoht peab sõltuma teiste riikide omast, on vastutustundetu ning ei õigusta rolli, mille EL endale võttis: olla liider kultuurirevolutsioonide juhtimises ülemaailmsel tasandil, peamiselt kliimamuutuse vastu võitlemise alal.

Peame seadma endale veel kaugeleulatuvamaid eesmärke ning kandma hoolt selle eest, et eri liikmesriigid need ka saavutavad. Seetõttu tänan volinikku selle eest, et ta tuletas paar päeva tagasi Itaaliale meelde, et riik peab täitma oma finantskohustust ja eraldama 200 miljonit eurot kliimamuutuse vastu võitlemiseks. Kahjuks pean ütlema komisjonile, et Itaalia valitsuse eelarves ei paista hetkel olevat vahendid selle raha eraldamiseks.

Seetõttu kutsun komisjoni üles kasutama kõiki oma volitusi selleks, et sundida liikmesriike oma lubadustest kinni pidama, eriti siis, kui tegemist on kogu maailma rahva lähituleviku jaoks nii tähtsa võitlusega...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Ka Euroopa Liit mängis oma osa Kopenhaageni konverentsi läbikukkumises ja rahvusvaheliste läbirääkimiste katkemises. Ei piisa vaid oma sihikindluse kuulutamisest ja teiste arenenud riikide jaoks eesmärkide seadmisest, isegi siis, kui need ei vasta valitsustevahelise kliimamuutuste rühma soovitustele, kui ei pöörata tähelepanu nende eesmärkide saavutamiseks vajalikele vahenditele. Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid on palju tähtsamad kui eesmärgid, millele siin arutelus nii palju tähelepanu pööratud on, ning see on keskne probleem.

Euroopa Liit nõuab turukeskset lähenemisviisi, kasutades turuinstrumente, mis on seni osutunud ebaefektiivseteks ja pahelisteks. See on finantsspekulantidele taevamanna: enam ei ole ainult toit ja riigivõlg skeem miljardäride ja kujuteldava finantsvara loomiseks, vaid nüüd on see kogu atmosfäär ja õhk, mida me hingame.

Volinik, võime järeldada, et kliimamuutuse põhjus on selle sama majandus- ja sotsiaalsüsteemi irratsionaalsus. Lahenduse leiame siis, kui sellest süsteemist loobume.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Kliimamuutus on kindlasti suurim katsumus, millega inimkond hetkel silmitsi seisab.

Kahjuks on Kopenhaageni konverentsi läbikukkumise tõttu meie ootused Cancúni konverentsil väga tagasihoidlikud. Kopenhaagenis oodati, et arenenud riigid toetavad eri vahenditega arenevate riikide tegevuskavasid kliimamuutuse tagajärgede vastu võitlemiseks. Majanduskriis, mille tagajärgi ELi liikmesriigid eriti tugevalt tunnetavad, sunnib meid aga ka teistele prioriteetidele tähelepanu pöörama.

Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise üle kokkuleppe saavutamine on väga tähtis. Cancúnis peab EL väljendama oma üldist seisukohta saavutatavate eesmärkide suhtes ning ei tohi unustada, et 2020. aasta strateegia edu sõltub kliimamuutust puudutavate eesmärkide saavutamisest. Tahan rõhutada selles suhtes partnerluse rolli, mille eesmärk on arendada jätkusuutliku energia potentsiaali regionaalsel tasandil, ning julgustada regioone taastuvenergiat kasutama.

  Gilles Pargneaux (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Me teame, kui võitlushimuline te olete ja kui palju tahate, et Euroopa Cancúnis vähemalt ühel häälel räägiks. Soovin seepärast teada teie arvamust kahe teema kohta; kahe meetme kohta meie resolutsioonis, mille üle me homme hääletame. Ma tahan, et avaldaksite avalikult oma arvamust nende teemade kohta veel enne homset hääletust.

Esiteks nn rohelise fondi loomine, mille kaudu eraldataks igal aastal 100 miljardit USA dollarit alates 2020. aastast kõige vaesematele riikidele abi andmiseks.

Teiseks ettepanek 0,01% suuruse finantstehingute maksu kehtestamiseks, millega loodava fondi suurus oleks 20 miljardit eurot ning mis võimaldaks samuti kõige vaesematele riikidele abi anda. Minu arvates on see tähtis finantsküsimus, mille käsitlemine võimaldaks meil kiiremini ja suuremaid edusamme teha.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kliimakonverentsi eesmärk on leida asendus 2012. aastal aeguvale Kyoto protokollile. Kliimamuutuse vastu võitlemise valdkonnas on vaja teha kiireid edusamme. Üldiselt on EL oma kliimaeesmärkide täitmisega hästi hakkama saanud. Sellegipoolest on tähtis, et EL loob koos Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga õiguslikud tingimused ülemaailmse kliimakokkuleppe vastuvõtmiseks. Praegusel raskel ajal annaks keskkonnapoliitika tugevdamine suurepärased võimalused ka majanduspoliitika tugevdamiseks, näiteks tänu investeeringutele taastuvenergiasse ja energiatõhususse.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Juba 20 aastat on peetud rahvusvahelistes foorumites läbirääkimisi kliimamuutuse teema üle. Vaatamata sellele, et teadlikkus sellest ülemaailmset probleemist kasvab, võib öelda, et poliitilisest vaatenurgast on need kaks aastakümmet raisku läinud.

Kyoto protokoll kaotab 2012. aastal kehtivuse ja eelmise aasta Kopenhaageni kliimakonverentsi ebaõnnestumine ei anna põhjust loota, et asjad peagi paremuse poole pöörduvad. Oktoobris toimunud kliimakõnelused ainult kinnitasid skismat nn arenenud maailma ja nn areneva maailma vahel, mistõttu on vaja Cancúnis palju vaeva näha. Kui tahame, et Cancúni konverents oleks edukas, peavad rikkad riigid oma seisukohta põhjalikult muutma. Esmalt peame vähendama tähelepanuväärselt omaenda heitkoguste mahtu. Nn süsinikubilansi tasakaalustamine ei ole selles kontekstis lahendus. Kui rikkad riigid ostavad vaestelt riikidelt saastelubasid, et nad saaksid ise saastamist jätkata, siis ei aita see kliimat kuidagi.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Küsimus seisneb selles, kas me suudame teha Cancúnis edusamme kliimamuutust puudutavates küsimustes. Mulle tundub, et meie seisukoht ja eesmärgid annavad hea tempo nende muudatuste tegemiseks, mis on vajalikud ökoloogilise katastroofi ennetamiseks.

Euroopa Liidu seisukohad on ikka veel õiged seisukohad ja eelseisval konverentsil peame neid veel paremini selgitama ning võitlema selle nimel, et saada paremad tulemused kui Kopenhaagenis.

Kahjuks, lugupeetud volinik, peame ikkagi arvestama sellega, et just meie peame veenma suuremaid riike, eriti Ameerika Ühendriike ja Hiinat ühinema nende üldiste jõupingutustega kliimamuutusevastases võitluses. Loodan, et need jõupingutused on viljakad!

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Arvasin, et saan selle elava arutelu lõppedes piirduda vaid kolme põhilise märkusega, aga ma arvan, et peaksin vastama kõigepealt Gilles Pargneaux’i väga otsesele küsimusele. Ma arvan, et suudame nn rohelise fondi ülesehituse suhtes häid edusamme teha. Paljude osapoolte puhul on aga vaja mõnedele väga spetsiifilistele rahastamisallikatele rohkem tähelepanu pöörata, sest ÜRO kõrgetasemeline töökond esitas need eri andmed alles kahe nädala eest.

Realistlikult peaksime suutma teha suuri edusamme. Peaksime teadma, mida selle fondiga teha tahame ja milline on selle ülesehitus. Olen kindel, et suudame varsti pärast seda ka fondi nõudmised täita. Ma arvan, et peame järk-järgult edasi liikuma, aga igal juhul oleme nn rohelise fondi edasiarendamise poolt.

Nüüd mu kolm märkust. Esiteks, Marita Ulvskog ütles selle arutelu alguses, et sellel aastal on kliimaküsimus rahvusvahelises päevakorras allapoole langenud. See on loomulikult tõsi, aga kui me võrdleme praegust olukorda sellega, mis valitses kaks – või viis või kümme – aastat tagasi, siis on näha, et kliimaküsimused on päevakorras väga tähtsal kohal.

Kas suudate ette kujutada, et kliimamuutuse, energiatõhususe ja keskkonnasõbraliku majanduskasvu edendamise teemat puudutavad küsimused oleksid ilma Kopenhaageni kokkuleppele eelneva perioodita majanduskriisi üle elanud? Ma arvan, et ei oleks. See on ELi päevakorras ikka veel väga tähtsal kohal ja peab sinna ka jääma.

Miroslav Ouzkż ütles, et Euroopa on alati liiga optimistlik. Äkki ei olegi see alati nii asjatu! Pessimistid ei saavuta suuri asju. Eesmärkide püstitamisega näitas Euroopa 2008. aastal teistele teed ja Kopenhaageni kokkuleppele eelneval perioodil võtsid paljud majandusriigid meist eeskuju.

Kahe aasta eest oli EL põhimõtteliselt ainus, mis eesmärke seadis. Kopenhaageni kokkuleppele eelneval perioodil seadsid riigisiseseid eesmärke endale suured majandusriigid, nagu Indoneesia, Mehhiko, Korea, India, Lõuna-Aafrika ja veel paljud teised. Kui kõik muutusteta püsima jääb, siis on see ka Euroopa ettevõtluse seisukohalt väga tähtis. See on tegelikult midagi, mis me juurde saime. Paljudes riikides kaasneb nende riigisiseste eesmärkidega ka mingit liiki paradigma muutus. Jah, paljuski on see liiga aeglane, aga tegelikult oleme teinud palju edusamme.

Keegi mainis ka tärkava majandusega riike. Varem ei ole see tärkava majandusega riikidele probleemiks olnud. Kahe aasta eest oleksid tärkava majandusega riigid öelnud, et kliimamuutuse probleemi lahendamine ei ole nende ülesanne. Sellega peavad tegelema rikkad arenenud riigid. Nüüdseks on nad tänu Kopenhaagenile tunnistanud, et ka nemad kannavad vastutust. Peame Cancúnis nendele saavutustele tuginema ja seda me teemegi.

Esitati küsimusi puhta arengu mehhanismi kohta. Jah, sellega on probleem. Puhta arengu mehhanismiga on probleeme ja nende lahendamine on ka üks Cancúni konverentsi päevakorrapunkte. Peame tegema edusamme puhta arengu mehhanismi süsteemi ümberkorraldamises.

Ütlen vastuseks Theodoros Skylakakise küsimusele suurima heameelega, et homme esitab komisjon ettepaneku tööstusgaasidele teatud kasutamispiirangute kehtestamiseks. Parlament on teinud meiega suurepärast koostööd ja meid toetanud, mis on vajalik selleks, et koos liikmesriikidega hea tulemus saavutada. Esitame oma ettepaneku homme ja arvan, et selles on leitud lahendus väga paljudele parlamendi tõstatatud probleemidele.

Viimaks soovin vastata Jo Leineni ja Kriton Arsenise märkustele, kes mõlemad väljendasid muret selle üle, et Cancúni konverentsile ei omistata piisavalt tähtsust. Ma arvan, et kui tahame kaugeleulatuvat põhjalikku ja tasakaalustatud tulemust, milles on olemas kõik elemendid, mida mina ise ja samuti eesistujariik Belgia väljendanud oleme, siis ei alanda me sellega kindlasti konverentsi tähtsust. Kui võetakse vastu otsus metsanduse, kohandamise, tehnoloogia, kiire rahastamise tagamise, süsinukuturgude mõõtmise, nende kohta aruannete esitamise ja kontrollimise ning samuti teiste siin mainitud elementide üle, siis on sellega tehtud märkimisväärseid edusamme.

Me kõik teame, miks me ei saa rahvusvahelist siduvat kokkulepet, mida me kõik tahaksime. Üks selle põhjuseid on asjaolu, et Ameerika senat ei tee selles valdkonnas mingeid edusamme. Me kõike teame, et see on põhjus. Sellele vaatamata arvan, et kui me praeguse hooga jätkame, siis suudame saavutada peagi Euroopa eesmärgi, milleks on rahvusvahelise siduva kokkuleppe sõlmimine.

Anname endast parima, et Cancúnis seda saavutada. Alternatiiv oleks väga halb, väga sünge. Peame selle saavutama ja ma kinnitan teile, et Euroopa delegatsioon teeb üheskoos kõik selle eesmärgi saavutamise nimel ning teeme seda nii, et maailm kuuleb, kuidas me oma kuulsal ühel häälel räägime. Loodan, et see ühel häälel rääkimine tähendab seda, et meie kõik – ministrid, komisjoni liikmed, eksperdid ja Euroopa Parlamendi liikmed – ütleme ühte ja sama asja ning esitame oma ühised prioriteedid.

Ka mina ootan väga teie delegatsiooniga koostöö tegemist Cancúnis!

  Joke Schauvliege, nõukogu eesistuja. – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Olen loomulikult voliniku öelduga nõus ning samuti soovin tänada kõiki täiskogu liikmeid tehtud märkuste ja kõigi väljendatud murepunktide eest. Igal juhul võtame neid teadmiseks ning arvestame nendega. Tänan ka komisjoni ja selle teenistusi senise tõhusa koostöö eest. Arvan, et peame selles suunas edasi liikuma ning et tulevate päevade ja nädalate jooksul on see väga tähtis nii Cancúnis kui ka kliimakonverentsil. Lugupeetud volinik vastas paljudele küsimustele, aga ma mainiksin ka omalt poolt veel mõnd aspekti.

Palju räägiti meie usaldusväärsusest ja sellest, et peame rääkima ühel häälel ning loomulikult peame seda tegema. Osalesin nii kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 10. konverentsil (COP 10) kui ka bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD) puudutaval konverentsil Nagoyas ning võin sealt saadud kogemuste põhjal öelda, et Euroopa Liit tuleb sellega tõepoolest toime ja see on ka ainuõige lahendus hea tulemuse saavutamiseks. Peame arvestama nii Nagoya konverentsilt saadud kogemustega kui ka eelmise aasta halbade kogemustega Kopenhaageni konverentsilt ning neist õppust võtma. Seda me nõukogu tegimegi ja võtsime selge seisukoha. Nõukogu tegi oma järeldused, mille alusel saame anda edasi ELi ühemõttelise sõnumi ka rahvusvahelisel tasandil.

Bas Eickhout, ütlematagi on selge, et kui Euroopa Liit peab nõukogu järelduste juurde tagasi tulema, siis kehtib nagu alati ELi kooskõlastamine ja ka sel juhul lepitakse selle sõnumi üle ühemõtteliselt kokku. Kuulsin ka märkusi 30% heitkoguste vähendamise eesmärgi seadmise kohta. Nagu teate, toetab nõukogu ka eesistujariigi asjaomast raportit, mille aluseks on komisjoni teatis heitkoguste 30% vähendamise mõju analüüsi kohta. Nimetatud raportis, mille nõukogu heaks kiitis, tegime komisjonile ettepaneku analüüsida täiendavalt mõju liikmesriikide tasandil. Selle puhul lubati samuti, et kevadel – nõukogu kevadisel kohtumisel – toimub arutelu 20% heitkoguste vähendamise kohta, milles võetakse aluseks komisjoni täiendavad uuringud.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Mitmed teist rõhutasid õigusega Nagoya konverentsi tähtsust. Tähtis ei ole see, et me oma eesmärke kohandame. Peame olema realistlikud, kuid samuti peame tegema kõik, et saavutada Cancúni konverentsil edukas tulemus – tasakaalustatud meetmete pakett. Meie, eesistujariik Belgia anname selle eesmärgi saavutamiseks endast parima. Teeme seda koos kõikide liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga ning teie toetusel. Peame kandma hoolt selle eest, et Nagoya konverentsil – kus mitmepoolsel tasandil võetud meetmed aitasid taas üksmeele saavutada – taastatud usalduse toetusel suudame jätkata samas vaimus ka Cancúnis ning anda taas lootust kliima jaoks.

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

  Juhataja. − Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾, mis esitati kodukorra artikli 110 lõike 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  János Áder (PPE), kirjalikult. – (HU) Võimalik, et olete juba kuulnud HFC-23 skandaalist, millest fraktsioon PPE oma eilsel pressikonverentsil rääkis. Ka minu arvates on täiesti skandaalne, et Euroopa maksumaksjad peavad maksma ligikaudu 70 korda suuremat hinda külmutusagensi gaasi – mille kasutamist juba lõpetatakse – tootmise käigus tekkiva kasvuhoonegaasi hävitamise eest, millega teenivad tohutut lisakasumit vähesed ettevõtted peamiselt Hiinas ja Indias. Skandaali teeb veel tõsisemaks asjaolu, et Euroopa Komisjon ei kavatse investorite usaldust õigustuseks tuues lõpetada nende heitkogustega kauplemist enne 2013. aastat ja sellele jätkusuutmatule olukorrale lõppu teha.

See on veel skandaalsem, kui arvestada asjaoluga, et komisjon teeb rahvusvahelistel kliimaalastel läbirääkimistel kõik, mis tema võimuses, et takistada uutel liikmesriikidel Kyoto kvootidest kinni pidamist, mis moodustavad osa nende riiklikust jõukusest. Komisjon teeb seda vaatamata asjaolule, et kvootide taga peituvad reaalsed heitkoguste vähendamise kvoodid, millele endistel sotsialistlikel riikidel, kaasa arvatud Ungaril õigus on ja mille eest Ida-Euroopa riigid režiimi muutmisest peale kõrget hinda maksnud on. Eile avaldatud skandaali peateema on aga asjaolu, et kui Euroopa tarbijad on seni maksnud 1,5 miljardit eurot HFC-23 hävitamise eest, on selle süsinikdioksiidist 12 000 korda agressiivsema gaasi kontsentratsioon atmosfääris viimase 20 aasta jooksul märgatavalt tõusnud. Head kolleegid! Meid ei tohiks üldsegi üllatada, et selliste topeltstandarditega ei ole ELil Cancúnis ühtset hoiakut, nagu seda ei olnud ka Kopenhaagenis.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Propageerin järgmisel esmaspäeval Cancúnis algava kliimakonverentsi jaoks siduvat kokkulepet koos rahvusvahelise sanktsioonide süsteemiga. On selge, et sellisest kokkuleppest on kasu ainult siis, kui see on siduv suuremate saastajate jaoks, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. EL on olnud kliimamuutuse vastu võitlemise alal eesrinnas ning liitu tuleb julgustada ka edaspidi sellele liidrirollile tuginema, kuid samas ei tohi unustada tohutuid jõupingutusi, mis meie ettevõtted juba teinud on, et vähendada heitkoguseid Euroopas nõutud tasemele. Tuleb märkida, et EL vastutab maailmatasemel ligikaudu 15% heitkoguste eest ning hinnanguliselt väheneb see osakaal 2030. aastaks 10%-ni. Samal ajal vastutavad USA, Hiina ja India poole maailma heitkoguste eest ning see trend on kasvamas. Sel põhjusel ei saa ma nõustuda sellega, et EL peaks ühepoolselt vähendama oma CO2 heitkoguseid 20% asemel 30%, kui teised riigid, ennekõike Ameerika Ühendriigid, ei vasta samaga. See ei tähenda muidugi, et EL peaks oma eesmärke vähendama. Vastupidi! Isegi siis, kui teised sedasama ei tee, peame minu arvates suunama oma pingutused teadusuuringutele, tehnoloogilistele uuendustele süsinikdioksiidi mittetootvatele energiaallikatele, energiatõhususele ja keskkonnasõbralike töökohtade loomisele, et meie konkurentsivõimet suurendada.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Suunaga Kyoto protokolli järgsele kokkuleppele... Nurjunud Kopenhaageni tippkohtumise järel on Mehhikos detsembris toimuv ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverents veelgi tähtsam. Olgugi et Kopenhaageni tippkohtumine oli rahvusvahelisel tasandil samm edasi, ei täitnud see meie ootusi. Kyoto protokoll aegub 2012. aastal ning seepärast on väga tähtis, et meil oleksid selgelt määratletud ülemaailmsed eesmärgid, mis on kõigile arusaadavad. Ei piisa sellest, et ELis valitseb sellel teemal suhteline üksmeel. Ka Ameerika Ühendriigid ja suuremad Aasia riigid peavad meie eesmärgid omaks võtma. Isegi siis, kui Cancúni konverentsil ei saavutata kokkulepet arvude ja protsentide üle, on väga tähtis, et konventsiooni osalised lepiksid kokku konkreetsete tegevuskavade ja kohustuste üle, et sillutada teed Kyoto protokolli järgse kokkuleppe sõlmimiseks 2011. aastal Lõuna-Aafrikas. Kokku tuleb leppida selliste teemade üle nagu rahastamine, järelevalve ja kontrollmehhanismid. Euroopa Liit peab oma ühise seisukohaga teistele heaks eeskujuks olema.

  Katarína Neveďalová (S&D), kirjalikult. – (SK) Soovin kõigepealt öelda, et Cancúni kliimakonverents annab meile uuesti hea võimaluse, et teha midagi meie tulevaste põlvkondade heaks ja heastada osaliselt Kopenhaageni konverentsi läbikukkumine. Ülemaailmset kliimamuutust ei ole enam võimalik eitada. Seda tõestab asjaolu, et viinamarjaistandusi saab rajada mägipiirkondadesse ja et põllusaaki saab kasvatada piirkondades, kus see varem võimalik ei olnud. Samuti tõestavad seda üha sagedamaks muutuvad loodusõnnetused. Peame leidma vastutustundliku ja pikaajalise lahenduse. Ma ei ole keskkonnaekspert ja teooriaid on palju, aga arvan, et midagi tuleb ette võtta. Peame lõpetama vaidlused selle üle, kas kliimamuutus on või ei ole fakt ja hakkama arutama selle üle, kuidas selle vastu võidelda. Peame lõpetama arutelud selle üle, kas kliimamuutust on võimalik peatada, ja selle asemel midagi ette võtma. EL ja kõik ELi liikmesriigid peavad neid arutelusid eest vedama. Meie vastutame kogu maailma tuleviku eest. Peame toetama laiaulatuslikku heitkoguste vähendamist, peame regioonid, linnad ja maapiirkonnad keskkonna kaitsmise nimel ühendama, peame looma rohkem keskkonnasõbralikke töökohti ning peame toetama investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse. Ma arvan, et suudame oma planeedi veel päästa! Selleks peame aga kindlalt ja üksmeelselt kokku hoidma.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Kliimaläbirääkimised Cancúnis algavad juba nädala pärast. ELil on ulatuslikud kavatsused heitkoguste vähendamise, rahastamise, metsanduse ja tehnoloogiasiirde valdkonnas. Ühest küljest on tähtis olla kliimaläbirääkimistel püüdlik, kuid see ei tohi segada konverentsil vastuvõetavate reaalsete otsuste tähtsust. Samuti tuleb võtta õppust Kopenhaageni kliimakonverentsi pettumust valmistavatest tulemustest, mille järel ei tehtud ühtegi tähtsat konkreetset otsust. Selle tõttu peab Euroopa Liit kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsil töötama selle nimel, et taastada usaldus rahvusvaheliste kliimamuutust puudutavate läbirääkimiste vastu. Arutelud on juba liiga kaua kestnud. Nüüd tuleb Cancúnis leppida kokku konkreetsed asjaomased meetmed, mille alusel oleks võimalik sõlmida 2011. aastal Lõuna-Aafrikas ulatuslik rahvusvaheline kokkulepe.

(1) Vt protokoll