Istungi stenogramm

Kolmapäev, 24. november 2010 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

(Istung algas kell 9.05)

2. Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

3. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)

4. Euroopa Ülemkogu kohtumise (28.–29. oktoober) järeldused ja majanduse juhtimine (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on oluline arutelu Euroopa Ülemkogu kohtumise (28.–29. oktoober) järelduste ja majanduse juhtimise üle (2010/2654(RSP)).

Tervitan istungisaalis viibivat Euroopa Ülemkogu alalist eesistujat Herman van Rompuy’d ja komisjoni presidenti José Manuel Barrosot. Meiega on ka eesistujariigi Belgia ning komisjoni esindajad. Alustame ülemkogu alalise eesistuja Herman van Rompuy ettekantava teabega.

  Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja. – Austatud president! Euroopa Ülemkogu 28.–29. oktoobri kohtumise fookuses oli meie liidu majanduse juhtimine ning erilist tähelepanu pöörati majanduse juhtimise töökonna raportile. Heakskiidu saanud raport ning sellele järgnenud sündmused, pean siinkohal silmas just Iirimaaga seonduvat, on tõestus selle kohta, et see teema on oluline ning et on tekkinud vajadus kiiresti rakendatavate finantsmehhanismide järele, milles leppimise kokku mais.

Hindan kõrgelt finantsministrite eelmise nädala tegutsemiskiirust ning rõhutan, et see on näide sellest, kui oluliseks peame euro stabiilsuse kaitsmist. Eurogrupi ja ECOFINi ministrid on öelnud, et ELi ja euroala finantstuge rakendatakse kindla poliitilise programmi põhjal, mille üle peavad Iiri ametivõimudega läbirääkimisi komisjon ja IMF koos Euroopa Keskpangaga, ning võttes arvesse Iiri majanduse tugevat vundamenti, peaks programmi kõrvalekaldumatu rakendamine aitama taastada kindla ja kestliku kasvu, kindlustades majandusliku ja sotsiaalse sidususe.

Töökond polnud valitsustevaheline nõupidamine, vaid selle raames hinnati meie töömeetodeid, prioriteete ning meetmeid selles valdkonnas. Me püüdsime leida sobivat üldise Euroopa raamistiku kehtestamise – võttes arvesse vajadust vältida liidus ülisuuri eelarvepuudujääke ning majanduslikke tasakaalustumatusi – ning riikide valitsuste vabaduse tasakaalu, lastes ise valida, mida nad soovivad maksustada ning kuidas kulutada, lähtuvalt oma riiklikust poliitilisest tavast ning Euroopa seadusest.

Tahame tagada, et iga liikmesriik võtaks täielikult oma majandust ja rahandust puudutavate otsuste tegemisel arvesse kaasnevaid mõjusid, mis avalduvad nende partneritel ning kujundavad terve Euroopa Liidu stabiilsust. Samaaegselt tahame suurendada liidu võimekust, et see saaks reageerida, kui liikmesriigi poliitika ohustab ülejäänud liitu.

Need, nagu teised töökonna soovitused, on ka väga sarnased ka komisjoni ettepanekutega. Arutasin neid probleeme kaks korda ka Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhtide ja pädevate komisjonide eesistujatega, võttes aluseks teie soovitud formaadi.

Selgitaksin, et mõned inimesed väljendavad oma pettumust selle üle, et otsustamine ei ole piisavalt automaatne. Rohkem automaatsust on just see, mida me välja pakume. Nõukogu – leppe raames räägime nõukogust – otsustab sanktsioonide üle nn vastupidise enamuse põhjal. Vastupidine enamus tähendab, et komisjoni esitatud sanktsioonid jääksid kehtima, kuni kvalifitseeritud enamus selle kehtetuks hääletaks, kusjuures praeguseni oli vaja enamust, et sanktsioon saaks heakskiidu.

Veel mõned nädalad tagasi olid mõned liikmesriigid tõrksad vastupidise enamuse põhimõtte vastu. Oleme saavutanud tõelise läbimurde. Lisaks esitas töökond hulga teisi meetmeid, mille eesmärk on tugevdada stabiilsuspakti. Meetmeteks on näiteks tihedam poliitika kooskõlastamine, Euroopa poolaasta, usaldusväärne statistika ning sõltumatu eelarvenõukogud.

Liikmesriigid peaksid tundma, et nende poliitilised otsused mõjutavad kõiki nende partnereid ning ka tervet liitu. See on kriisi olulisim õppetund. Üldine tähelepanek: töökond oli poliitiline raamistik, mille eesmärk oli tekitada kiiresti konsensust. Kõik meie olulised saavutused tuleb nüüd kujundada õigusaktideks. Töö peavad ära tegema komisjon, nõukogu ja parlament. Loodan, et kõik asutused suudavad olla pidevas liikumises. See on väga oluline kohustus.

Mis puudutab töökonna kolmandat ja viimast põhielementi, saan rääkida ka töökonna järeltegevustest Soovitame vankumatu ja usaldusväärse alalise kriisimehhanismi lahendust, mis kaitseks terve euroala finantsstabiilsust. Kõikide riikide ja valitsuste juhid leidsid, et selle järele on vajadus, ning nõustusid tõsiasjaga, et see eeldab piiratud määral leppe muutmist.

Enne teema kokkuvõtmist rõhutan, et stabiilsuspakti töö ei tähenda ainult liikmesriikide karistamist või minevikuvigade parandamist. Oluline on seda näha laiemas kontekstis. Me ei tohi silmist lasta laiemat eesmärki, milleks on Euroopa struktuuri ja jätkusuutliku kasvu näitajate ning üldise majandussuutlikkuse parandamine.

See oli ELi 2020. aasta strateegia fookus, mille suhtes Euroopa Ülemkogu sel aastal kokkuleppele jõudis. Vastus neile, kes pelgavad, et eelarvekärped kahandavad majanduskasvu näitajaid, on see, et peame rohkem keskenduma fundamentaalsetele struktuurifaktoritele, mis on meie majandussuutlikkuse takistuseks, ning neid parendama. See on Euroopa Ülemkogu järgmise aasta veebruari ja märtsi kohtumiste põhieesmärk.

Euroopa Ülemkogu arutles lühidalt ka ELi eelarve teemadel, millele aitas muu seas kaasa ka teie presidendi kõne meie kohtumise alguses. Nõustusime, et pöördume selle juurde tagasi detsembris.

Praegu on meie kokkuvõttes lihtsalt kirjas, et on väga oluline, et Euroopa Liidu eelarve ning eesseisev mitmeaastane finantsraamistik peegeldaksid liikmesriikide ühiseid pingutusi, et muuta puudujääk ja võlg senisest jätkusuutlikumaks. Rõhutan, et kui võtta arvesse eri asutuste rolle ja vajadust täita Euroopa eesmärke, arutleb Euroopa Ülemkogu oma järgmisel kohtumisel selle üle, kuidas kindlustada seda, et kulutamine Euroopa tasemel aitab selle töö elluviimisele sobivalt kaasa.

Kinnitan teile, et parlamendi uus roll on meie seisukohast vaadatuna Lissaboni lepinguga kooskõlas. Loomulikult ei võtnud me Euroopa Ülemkoguna seisukohta 2011. aasta eelarvemenetluse suhtes, kuna selle üle arutlevad Euroopa Liidu Nõukogu ning parlament.

Euroopa Ülemkogu alalise eesistujana pöördun kõigi asjaosaliste poole üleskutsega jätkata omavahelisi konsultatsioone, et jõuda 2011. aasta eelarve suhtes kompromissile nii kiiresti kui võimalik. Kompromissi puhul tuleb arvestada mitmete asjaoludega, pidades samaaegselt kinni ka lepetest.

Euroopa Ülemkogu valmistas ette, nii nagu kõik Euroopa Ülemkogud seda teevad, Euroopa Liidu ühised seisukohad tulevaste suurte rahvusvaheliste sündmuste tarbeks. Antud juhul keskendusime G20 ettevalmistustele, Cancúni kliimamuutuse konverentsile ning mitmetele kahepoolsetele tippkohtumistele.

G20 puhul, mis nüüdseks on loomulikult juba aset leidnud, leppisime kokku prioriteetides, mida seejärel propageerisid liidu ja ELi liikmesriigid, mis on ühtlasi ka G20 liikmed. Muu hulgas kindlustasime heakskiidu Basel III kapitalinõuete kokkuleppele ning IMFi reformile. Viimati mainitu puhul rõhutan, et selle pöördelise reformi heakskiitu oli võimalik kindlustada tänu eurooplaste avatule ja asjalikule lähenemisviisile. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseks andsime ära kaks kohta, moodustades seeläbi kaaluka osa kohandamispüüdlustes.

Mis puudutab maailma majanduse ja vahetuskursi poliitika tasakaalustamatust, siis nende küsimuste üle peeti pingelisi läbirääkimisi G20 kohtumisele eelnenud ajal. Tippkohtumisel tehtud analüüs oli õige ning lepiti kokku protsessis. Toetame otsust panna tasakaalustamatuste ja 2011. aasta hinnangu tarbeks kokku näitajate rühm. Hetkel on selle hinnangu alusel oluline kokku leppida poliitikas ning vajaduse korral ka parandusmeetmes.

Euroopa Ülemkogu valmistas ELi seisukohad ette ka selle kuu lõpus algavate Cancúni läbirääkimiste tarbeks. Alates eelmise aasta Kopenhaageni tippkohtumisest on olnud palju läbirääkimisi, nii ametlikke kui ka mitteametlikke, kuid need kulgevad aeglaselt ja on väga keerulised. Cancún saab tõenäoliselt olema ainult vaheetapp kliimamuutusega võitlemise üleilmse raamistiku saavutamise suunal. Euroopa Liidul on sellest loomulikult kahju.

Lõpetuseks, mis puudutab meie kahepoolseid tippkohtumisi, arutles Euroopa Ülemkogu meie prioriteetide ja strateegiate üle, mida eesootavatel tippkohtumistel – täpsemalt Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Ukraina, India ja Aafrikaga – kasutusele võtta. See toob suurt kasu president Barrosole ja ka minule ning selline teguviis kindlustab, et sellistel puhkudel ei räägi me mitte ainult Brüsseli asutuste, vaid kõigi 27 riigi nimel. Kavatsen selle arutelu muuta Euroopa Ülemkogu kohtumiste korraliseks osaks.

Head kolleegid! Sellega lõpetan oma kokkuvõtte Euroopa Ülemkogu kõige hilisema koosoleku kohta, mis toimus umbes kuu aega tagasi. Igal juhul jätkan seda praktikat, et edastan koosoleku lühikokkuvõtte teie fraktsioonide juhtidele paari tunni jooksul pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist. Sooviksin kuulda teie seisukohti.

  José Manuel Barroso, komisjoni president – Austatud president! Head parlamendiliikmed! Kui nädal on poliitikas pikk ajaperiood, siis võib kuu tunduda terve igavikuna. Pärast viimast Euroopa Ülemkogu kohtumist on toimunud palju, sealhulgas ka hiljutised sündmused Iirimaal. Plaanitud tegevus on edasine oluline samm, et kindlustada Iirimaa, euroala ning terve Euroopa Liidu finantsstabiilsus. Need kaks instrumenti, mis me mais kehtestasime, on efektiivsed vahendid ning need saavad nende jaoks mõeldud tööga hakkama. Iirimaa peab tegelema väga spetsiifiliste probleemidega ning need instrumendid tulevad nendega toime. Sekkumise tulemusena peaks Iirimaa saavutama nüüd uuesti jätkusuutliku majanduskasvu, mis põhineb riigi põhitugevusel.

Viimased paar kuud on osutunud tõeliseks katsumuseks. Oleme palju ära teinud, kuid töö ei ole veel läbi. Meie majandusjuhtimine muutub. Eesistuja Herman van Rompuy juhitud töökond esitas oma tulemused, mis on väga positiivsed. Kasutades ära komisjoni märkimisväärset panust, suudeti saavutada laiapõhjaline konsensus komisjoni seadusandlike ettepanekute suhtes ning katta mõned teised väga olulised majandusjuhtimise aspektid.

Olulistest aspektidest säilitati karmimad eelarvereeglid ja laiem majanduslik järelevalve, mis on komisjoni komplekti kaks nurgakivi. Olen eelnevalt korduvalt rõhutanud uue raamistiku võimalikult kiire operatsioonilisuse saavutamise olulisust ning seega oli mul hea meel selle üle, et Euroopa Ülemkogu toetas meie kiire lahenduse leidmise ideed ning seadis endale eesmärgiks saavutada kokkulepe komisjoni seadusandlike ettepanekute kohta 2011. aasta suveks.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et eelmise aasta septembris tekkinud küsimused selle kohta, et komisjon esitab aruteludeks seadusandlikke ettepanekuid, on nüüdseks muutunud sooviks need ettepanekud kiiresti läbi vaadata. Järgmiste kuude jooksul peavad toimuma tavapärased õiguslikud menetlused. Loodan, et ühenduse meetod töötab sama hästi, nagu see on töötanud varemgi, ning et see aitab meil kindlustada majandusjuhtimist nii euroalas kui ka Euroopas.

Isiklikult arvan, et meil saavad olema karmid reeglid, mis põhinevad nõuete täitmisest tulenevatel piisavatel stiimulitel, poolautomaatsel rakendamisel ning tõhusal raamistikul, mille abil lahendada tõsisemaid makroökonoomilisi tasakaalustamatusi. Vajame kindlat ning vankumatut majandusjuhtimist, et saavutada stabiilne ja jätkusuutlik kasv, mis on meie kodanike tööhõive ja heaolu nimel väga vajalik.

Püsiv euroala kriisi lahenduse mehhanism on selle mõistatuse väga oluline osa. Hetkel jõusolev ajutine mehhanism aegub 2013. aastal, mistõttu on väga oluline, et selleks ajaks oleks olemas midagi usaldusväärset, toekat, püsivat ning määraval tehnilisel olukorral põhinevat. Seetõttu on komisjon juba alustanud euroala uute tulevaste mehhanismide üldiseid funktsioone hõlmava ettevalmistava tööga. Seda mehhanismi, mida valmistame ette tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu alalise eesistujaga, tuleks näha üldiste püüdluste kontekstis, et kindlustada Euroopa Liidus ja euroalas majandusjuhtivus.

Pean siinkohal oluliseks selgesõnaliselt mainida, et isegi kui mehhanismi finantseeritakse riikide eelarvetest, jääb see endiselt nn Euroopa algatuseks ning loomulikult saab selle raames ära kasutada komisjoni ekspertiisteadmisi, sõltumatust ning objektiivsust, et see toimima hakkaks. Mehhanism koosneb kolmest põhikomponendist: makromajanduslikust kohandamisprogrammist, rahastamisleppest ning erasektori kaasamisest. Viimatimainitu võib realiseeruda mitmel moel, kuid eeskätt pean vajalikuks selgesõnaliselt teatada, et mida iganes erasektori kaasatuse suhtes ei otsustata, kohaldatakse seda alles pärast 2013. aastat.

Riikide ja valitsuste juhid leidsid üksmeelselt, et mehhanismi rajamiseks on vaja leppemuudatust. Kui sõlmisime eelmisel aastal Lissaboni leppe, siis ei osanud keegi ette näha, et keegi esitaks uusi muudatusi nii varsti. Me kõik teame, et see ei ole mitte kunagi lihtne protsess, ning me kõik mõistame riske. See on üks põhjustest, miks ma nii Euroopa Ülemkogul kui ka varem selgitasin, et me ei tohiks heaks kiita sellist parandatud lepet, mis seab kahtluse alla liikmesriikide hääleõigused. Mul on hea meel, et selle argumendiga nõustuti ning mis tahes parandamine saab olema piiratud ja täpne.

Minu arvates on ka mõistlik, et meie menetlused oleksid võimalikult sirgjoonelised. Seetõttu hoiataksin ahvatluse eest hakata seda ühendama teiste seostamatute teemadega.

Kogu see tegevuse ei toimu vaakumis. Euroopa Ülemkogu, G20 tippkohtumine, ELi -USA tippkohtumine Lissabonis eelmisel nädalavahetusel – need on kõik vahepeatused, osa meie suuremast plaanist taastada Euroopas stabiilsus ja kasv. G20 tippkohtumise üle arutleme järgmisel täiskogul, mistõttu keskendun nüüd väga lühidalt väga olulisele ELi-USA tippkohtumisele Lissabonis.

Tippkohtumise atmosfäär oli intiimne, sõbralik ja keskendunud. Koos alalise eesistuja Herman Van Rompuy ja president Barack Obamaga jõudsime kokkuleppele, et kasvu ja töökohtade tarbeks on vaja uut Atlandi-ülest tegevuskava, sealhulgas regulatiivset ühtlustamist ja varajasi konsultatsioone näiteks sellistel teemadel nagu konkurentsivõimelisus ja üleilmsed reformid. Oleme ministritele ja volinikele andnud ülesande seda konkreetset tööd edendada, eriti Atlandi-ülese majandusnõukogu kaudu.

Maailma majandus, G20 ning tärkavad majandusriigid olid samuti olulised päevakorrapunktid. Pean silmas seda, et Euroopa Liit on suuteline saavutama oma eesmärke ainult siis, kui aktiveerime kõik poliitikavaldkonnad, kui kasutame ära kõikide oma oluliste partneritega sõlmitud suhteid, kui kasutame saadaolevaid mõjutusvahendeid integreeritud viisil kõikidel tasanditel, nii riiklikul, Euroopa kui ka üleilmsel tasandil. Üks asi on selge: suudame väliskeskkonda rohkem mõjutada siis, kui oleme suutelised saavutama kokkulepet omavahel ehk Euroopa Liidu siseselt. Sellest aspektist lähtuvalt olen mures selle pärast, et mõned hiljutised seisukohad ei ole kaasa aidanud meie ühistegevuste sidususe ja fookuse saavutamisele.

Leian, et majandusjuhtimises senini saavutatud areng on märk sellest, et kõikide asjaosaliste piisava poliitilise tahte olemasolul suudame Euroopa muuta maailma mastaabis tugevamaks jõuks, millest oleks meie kodanikele kasu. Selge on aga, et meil peab olema poliitiline tahe ning peame püstitama ühised eesmärgid – seda mitte ainult Euroopa asutustes, vaid ka kõikides meie liikmesriikides. Pöördun täna teie poole järgmise palvega: rohkem sidusust, rohkem ühtsust ja rohkem ühiseid eesmärke!

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Head kolleegid! Lugesin eile ajalehest ühe arvamusuuringu kohta, mille tulemustest selgus, et 70% prantslastest on endiselt seisukohal, et kriis ei ole möödas ning sellele ei ole lahendust leitud. Olen kindel, et Euroopat katva laiaulatuslikuma uuringu tulemused oleksid samad.

Seetõttu peame oma kodanike tõsistele muredele tähelepanu pöörama. Nad elavad keerulistel aegadel ning neil ei ole võimalik taluda aeglaseid ning keerulisi otsustusmenetlusi ei Euroopa ega maailma tasandil. Paljud neist on ka minult küsinud, mida teeme meie ning mida teeb Euroopa nende ja nende perekonna heaks. Inimesed on hirmul. Samaaegselt näen, kuidas aina rohkem poliitikuid ja riike, isegi sellel täiskogul osalejaid, kasutavad seda hirmu ära ning manipuleerivad sellega ja neil puuduvad igasugused ettepanekud.

Selline populistlik lähenemisviis, mis meie poliitikat nõrgendab, on tõsine probleem, ning mainin siinkohal, et nii ei saa lahendada tõelisi ja tõsiseid probleeme, millega maailma riigid ja Euroopa silmitsi seisavad. Leian, et need poliitilised parteid ja parlamendi fraktsioonid, kes on sellise populismi ja demagoogia vastu, peaksid rohkem sõna võtma.

Kriisi lahenduseks ei ole selle eest peitumine ega protektsionism. Sellele kriisile, millega silmitsi seisame, ei ole kiiret ega lihtsat lahendust. Me ei saa keerata selga solidaarsusele või püüdlustele, kindlustada kõikide meie riikide positsioone üleilmastumise kontekstis, ning siis mõista, et vajame keerulistel aegadel partnereid.

Peame Iirimaa sündmustest õppust võtma ning see ei ole kriitika Iirimaa, Euroopa Ülemkogu eesistuja ega komisjoni presidendi suunas. Peame nendest õppetundidest oma järeldused tegema, sest riigi probleemid ei tulene mitte ainult pankade tegevusest vaid ka praeguse valitsuse aastatepikkusest rahandus-ja majanduspoliitikast. Keldi tiiger, kes vastutas ainuisikuliselt oma kasvu eest, rakendades sellist ebatavalist maksusüsteemi, minimaalset pankade regulatsiooni ning investeerimisreegleid, mida ei ole üheski teises Euroopa Liidu riigis kasutusel, on täna painatud oma kinnisvaramulli lõhkemise, kodumajapidamise võlgade, rekordilise töötuse ja halvatud pangandussektoriga. Iiri valitsus andis garantii tervele pangandussüsteemile, eraldades selleks 480 miljonit eurot ehk oma kolmekordse SKT ja suurendades seeläbi oma avaliku sektori eelarvepuudujääki 32%ni.

Nüüdseks on Iiri valitsus kutsunud Euroopat üles solidaarsusele ning selle õigusega ka saanud. Mul on selle üle hea meel ning nagu volinik Rehn siinsamas parlamendis esmaspäeval ütles, garanteerib Iirimaale varsti eraldatav abi terve euroala stabiilsuse. Kas sellist solidaarsust, mida Dublinile täna õigusega üles näidatakse, nagu talle näidati üles ka siis, kui Iirimaa ELiga liitus, on aga Iiri valitsus aastate jooksul ka ise üles näidanud?

Mitu korda on liikmesriigid püüdnud maksustamist ühtlustada, mis on euro hea ohjamise eeltingimusena tänaseks juba kõigi jaoks enesestmõistetav? Igal korral olid need vähesed ühed ja samad riigid selle vastu.

Ma ei näita kellegi peale näpuga, kuid arvan, et tulevikku silmas pidades on meil aeg sellisest käitumisest oma järeldused teha. Olen täiskogul juba mitmendat korda maininud, et kriis on märk muudatuste tegemise võimalusest ning me ei tohi peljata muuta mõnda oma tavadest, mis ei ole loodetud positiivset efekti endaga kaasa toonud.

Head kolleegid! Euroopa Ülemkogu meetmed, mis võeti vastu mõne nädala eest, ning Soulis G20 kohtumisel kokkulepitud juhised on samm õiges suunas, kuid neist ei piisa. Teisisõnu on vaja teadvustada koostöövajadust Euroopas ja suurte piirkondlike blokkide vahel, et oleks võimalik tegeleda finantsurgude ebastabiilsusega ja kaubandussuhete tasakaalutumatustega ning vältida valuutasõda.

Oleme kõik teadlikud sellest, et kõikidele nende probleemidele ei suuda meie riigid eraldiseisvalt toimivaid pikaajalisi lahendusi leida, et vastata 500 miljoni eurooplase ootustele, kes eeldavad, nagu juba alguses mainisin, et nende poliitikud – ehk siis meie kõik siin ja meie keskustes valitsevad poliitikud – suudaksid teha tulevikku suunatud otsuseid.

Austatud Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja! Kriis on meile õpetanud vähemalt seda, et eilsed lahendused ei sobi kindlasti homsesse. Kuna saime sellest aru alles kriisi ajal, siis läheb see meile kalliks maksma, kuid see läheb meile veel rohkem maksma, kui jätkame selle ignoreerimist. Kutsun Euroopa institutsioone ja meie liikmesriikide valitsusi üles muutuma, võtma kriisi poliitilise õppetunnina ning mitte mõtlema solidaarsuse peale alles siis, kui selleks on liiga hilja.

Austatud president! Lisan veel ühe viimase märkuse. Antud juhul ei ole keskne teema nõukogu ja parlamendi võimuvõitlus, vaid lepete rakendamine, solidaarsuse demonstreerimine ja koostöö. Tahtsin selle sõnumi teile edastada, et suudaksime kriisist oma kaaskodanike pärast üle saada.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Kuulates Euroopa Ülemkogu alalist eesistujat, avastasin, et tema toon erineb komisjoni presidendi omast. Ülemkogu eesistuja tegi ettekande ja – austatud Herman van Rompuy – kui ma nüüd lasen sel enda üle võimust võtta, siis jõuan tõesti ainult sellele järeldusele, et kõik on korras. Kuulates aga José Manuel Barrosot, tekib mul tunne et, ning ma tsiteerin: „mõned hiljutised seisukohad ei ole kaasa aidanud meie ühistegevuste sidususe ja fookuse saavutamisele”. Seda rääkis meile komisjoni president ülemkogu kohta, kus teie väitel peaks valitsema täielik harmoonia.

Ei, Euroopa reaalsus on mõnevõrra teistsugune. Euroopa reaalsus on see, et EL on jagunenud kolme ossa: Saksa-Prantsuse otsustajad, ülejäänud euroala ning need, kes ei kuulu euroalasse, võttes arvesse ka Ühendkuningriigi eristaatust. Selline on Euroopa reaalsus.

Ühendkuningriigi eristaatus tuleb samuti eraldi üle vaadata. Merkeli ja Sarkozy juhitav Saksa-Prantsuse otsuselangetuse partnerlus sõlmis David Cameroniga leppe. Kõik teavad seda ning see tuleks ka avalikuks teha. Lepe on selline: „Mul on vaja stabiilsuspakti leppesse parandust”. „Olgu”, vastab David Cameron. „See pole minu jaoks aga lihtne, sest mul alamkojas parlamendiliikmeid, kes seda ei soovi, kuid siis saan teise eelarve”. Angela Merkel ja president Sarkozy vastavad selle peale: „Hästi, teeme nii!”

Selline on Euroopa reaalsus. Lisaks sellele, et sel ei ole mitte midagi ühist ühenduse vaimuga, on see ka lähenemisviis, mis hävitab Euroopa Liidu sidususe ning pikemas perspektiivis ka Euroopa Liidu. Kardan, et on inimesi, kes soovivad selle realiseerumist. Nad kiidavad selle entusiastlikult heaks. Need parlamendiliikmed istuvad seal.

(Aplaus)

Kui me soovime, et need inimesed ei saaks selle kontinendi tuleviku üle otsustada, siis peame juhatama Euroopa teise suunda.

(Vahelehüüded)

Püüan jätkata. Werner Langen ärritub alati väga kiiresti. ELi stabiilsuspakti reformimine hakkab sõltuma sellise riigi heakskiidust, kes ise euroalasse ei kuulugi. Angela Merkel annab oma heakskiidu leppe muudatusele ajal, kui keegi täiskogu liikmetest ei suuda Iirimaa tulevikusündmusi ette näha. Lisaks eelnevale ei ole ma päris kindel, kas ELi leppe muudatus saab Iirimaal nii lihtsa heakskiidu, nagu teie raportis Euroopa Ülemkogule väidetakse.

Angela Merkel väidab, et erasektor tuleb kaasata. Teile, Olli Rehn, esitaksin ühe küsimuse Iirimaa erasektori kohta. Kuidas suutsid Iirimaa pangad stressitestid üldse läbida? Kas võiksite seda meile selgitada?

Angela Merkeli tegevus on sisuliselt euro-stressitest. Räägin teile, mis toimub: erasektori kaasamine on hea mõte ning see on õige, et erasektor kaasatakse. Euroopa Parlamendis, ning jään oma järgmisele väitele kindlaks, jõudsime suure konsensusega kokkuleppele erasektori kaasamise ühe viisi üle, milleks on Euroopa-ülene finantstehingute maks.

(Aplaus)

G8 kohtumisel arutleti selle üle lühidalt ning seejärel leiti, et meil ei ole finantstehingute maksu ikkagi vaja. Meie olime sellega nõus ja ütlesime, et unustame selle ära. Pärastlõuna kohvilauas maeti finantsmaksu idee maha. Kui oleks mingigi võimalus kaasata erasektorit nii, et see avaldaks erasektorile mõju, siis see vahend oleks lahendus. Nüüd räägitakse, et Ühendkuningriigid ei soovi seda. Kas Ühendkuningriigid tõepoolest otsustavad kõige Euroopas toimuva üle? Mis oleks, kui näiteks kehtestaksime finantstehingute maksu kõigepealt euroalas ning see oleks viis, kuidas koguksime euroala erafinantssektori makse.

(Vahelehüüded)

Ma lihtsalt kordan seda, mida ta ütles, et tõlk saaks öelda: „Üks inimene, üks impeerium, üks juht”. Seda see mees ütles.

Ma olen lõpetamas. Kui see parlamendiliige jalutab istungisaalis ning hüüab „Üks inimene, üks impeerium, üks juht”, siis saan selle peale kosta ainult üht: need inimesed, kes Saksamaal nii ütlesid, levitavad sellist mõtteviisi, mille vastu püüan võidelda, ning arvan, et selle härrasmehe isiklikud vaated on sellisele mõtteviisile lähemal kui minu vaated.

  Joseph Daul (PPE). – (FR) (pöördudes Godfrey Bloomi poole) Ma ei saa teie öelduga nõustuda. Elame demokraatia ajastul ning demokraatlikus süsteemis. Soovin, et paluksite ametlikult vabandust, sest vastasel juhul esitame ametliku kaebuse. Inimesed on öelnud vähematki ja sellest on tekkinud probleeme – see on väär.

(Aplaus)

Ta oleks peaaegu lisanud, et probleemi lahendamiseks rajatakse kontsentratsioonilaagreid.

  President. – Head kolleegid, peame edasi minema! Võtan selle arvesse. Loen teile ette kodukorra artikli 152 lõike 1: „President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 9 sätetega.” Hea kolleeg, paluge täiskogult vabandust!

  Godfrey Bloom (EFD). – Martin Schulzi sõnastatud seisukohad räägivad enda eest. Ta on ebademokraatlik fašist.

  President. – Head kolleegid! Me ootasime midagi muud. Me ei soovi, et meie arutelu sellisel viisil häiritaks. Hea kolleeg! Soovin teiega kohtuda ning peame järgmiseks midagi ette võtma.

Sellises atmosfääris on võimatu arutelusid pidada. Hea kolleeg! Nagu näete, siis protesteerib terve täiskogu väga häälekalt teie käitumise vastu. Loen artikli 152 lõike 3 ette oma emakeeles.

„Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president korrarikkujale sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Tõsiste korrarikkumiste korral võib president viimatinimetatud meedet kasutada viivitamatult ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest.”

Godfrey Bloom, nagu näete, leiab enamik selle täiskogu liikmeid, et teie käitumine on täiesti vastuvõetamatu. Teie käitumine on vastuvõetamatu ka minu jaoks. Seda arvesse võttes, pean paluma teil istungisaalist lahkuda.

Nagu te teate, siis võite arutleda ja oma arvamust avaldada, kuid tehes seda nii, et te teisi ei sega. Vastasel juhul ei suuda me istungisaalis korda säilitada.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud president! Kõigepealt tahan öelda seda, et see, mis just juhtus, on väga murettekitav. Leian ka, et kõik fraktsioonid peavad probleemile üheselt reageerima, ning loodan, et kõik fraktsioonid, loomulikult välja arvatud nimetatud parlamendiliikme fraktsioon, toetavad väga selgelt teie rakendatud teguviisi, et ennetada sellise vahejuhtumi kordumist.

(Aplaus)

Arvan, et see, mida Joseph Daul Iirimaa kohta ütles, sest ta on Iirimaa olukorda põhjalikult analüüsinud, on täiesti tõsi, kuid sellegipoolest pööraksin tema tähelepanu asjaolule, et kui me oleksime finantskriisi algusjärgus, 2008. aasta oktoobris, heaks kiitnud Euroopa päästeplaani pankadele, mille komisjon esitas, kuid mille liikmesriigid tagasi lükkasid, poleks Iirimaal kunagi praegusi probleeme tekkinud. 2008. aastal lükati see ettepanek tagasi kommentaariga: „Ei, me ei vaja seda! Meil on Saksamaal piisavalt raha, et oma probleemidega ise toime tulla.” Me kõik teame, milline tulemus oli.

Teiseks soovin kõneleda praegusest probleemist, kuna see tekitab endiselt palju pingeid. Loodan, et euro stabiliseerub uuesti homme või ülehomme, sest senini ei ole seda veel juhtunud. Seetõttu arvan, et sellesse, mida Euroopa Keskpanga president ning Olli Rehn eile ütlesid, tuleb suhtuda väga tõsiselt.

Leian, et see, mida Jean-Claude Trichet eilse arutelu ajal rääkis – selle arutelu ajal polnud väga palju inimesi kohal –, on väga oluline. Ta ütles, et paketist üksi euroala stabiliseerimiseks ei piisa. Seega kanname meie siin parlamendis erilist vastust, kuna otsustame ühiselt kõikides nendes valdkondades. Sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Milles siis probleem tegelikult seisneb? Mitte kusagil maailmas ei ole valuutat, mida ei toetaks valitsus, üks majanduspoliitika, strateegia ning üks võlakirjaturg. Siin euroalas usume, et on võimalik tegutseda 16 valitsuse, 16 võlakirjaturuga, ning rakendada 16 majanduspoliitikat. See on minu arvates meie tegevuse lähtepunkt ning järeldus, milleni peame jõudma. Meile ei piisa nõukogu otsustest. Olli Rehn, arvan, et meile ei piisa isegi komisjoni otsustest ning peame toetama Jean-Claude Trichet’i.

Kui euro stabiilsuse eest vastutav Jean-Claude Trichet kutsub parlamenti ja teisi Euroopa ametkondi paketti kindlustama, siis finantsturge arvesse võttes saame teha ainult ühe otsuse ning selleks on paketi kindlustamine, ühenduse tasemele viimine, täisautomaatsete sanktsioonide kehtestamine, mida hetkel ei ole kehtestatud, ning eurodes võlakirjaturu loomine. Kreeka ja Saksamaa ning Iirimaa ja Saksamaa vahelised erinevused ei kao, kui ei eksisteeri ühtset võlakirjaturgu. Samuti võiks nendele riikidele, kes stabiilsuspaketist kinni ei pea, kehtestada täiendava väga tõhusa sanktsiooni.

Lõpetuseks mainin, et vajame investeerimist turgutavat majandusjuhtimist ning kui Saksa valitsus soovib selleks leppe artikli 136 muutmist, siis muutkem seda, kuid tehkem ka seda, mis on vajalik, ning lisagem tulevikus artiklisse 136 ka tõeline majandusjuhtimine ja täisautomaatsed sanktsioonid! Kasutagem neid leppe muudatusi reaalse võimalusena eurot tulevikuks ette valmistada, kehtestades majandusjuhtimist euroalas ning Euroopa Liidus!

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 kohaselt)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud president! Guy Verhofstadt, kas see on teie veendumus, et juhul kui komisjon saab oma majandusjuhtimise, millele komisjon ning teie heakskiitu soovite, teeb komisjon edaspidi alati õigeid otsuseid?

  Guy Verhofstadt (ALDE). – Austatud president! Usaldan rohkem Euroopa Komisjoni plaane, mis puudutavad meetmete rakendamist riikide suhtes, kes stabiilsuspaketti ei rakenda, kui nõukogu, kus viibivad kohal valitsuste juhid. Olin üheksa aastat nõukogu liige ja ma ei näinud kordagi, et üks riik oleks teisele riigile sõrmega osutanud ning öelnud, et see ei rakenda stabiilsuspakti.

2004. ja 2005. aastal juhtus nii Prantsusmaa ja Saksamaaga. Nad ei rakendanud stabiilsuspakti ning kummagi riigi suhtes ei kehtestatud sanktsioone. See on põhjus, miks Euroopa Komisjon, mis on ühendav asutus ning tõepoolest järgib Monnet’i ja Schumani meetodeid, peab selles küsimuses ohjad enda kätte võtma.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud president! Tal on õigus. Ma ei saanud sekkuda, kui saatsite istungisaalist välja meie Suurbritannia Iseseisvusparteid esindava kaasparlamendiliikme, kuid sellegipoolest ei ole ma nõus reeglite erapooliku rakendamisega. Martin Schulz nimetas minu kolleegi Daniel van der Stoepi siin istungisaalis fašistiks ja te ei teinud midagi. Mitte keegi ei palunud vabandust! Martin Schulziga ei tehtud midagi. Martin Schulz teeb praegu täpselt sedasama…

(Kõneleja jätkas, kuid tema mikrofon lülitati välja)

  President. – Pean selle vestluse lõpetama. Kui teil on juhtunu suhtes küsimusi, siis tulge ja rääkige sellest minuga. Ma olen nõus teiega sel teemal vestlema. Räägime sellest koos.

Nigel Farage. Nagu te teate, siis palusin teil arutleda ka mõne väga olulise aspekti üle ning sekkusin teie puhul isiklikult. Teavitasin teid enda seisukohast ning te teadsite, millised on minu seisukohad. Sellest olukorrast lähtuvalt küsisin teilt, kas teil oli minu otsuse suhtes kahtlusi.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Sellises väga pingelises atmosfääris on suhteliselt keeruline rääkida. See demonstreerib mingil määral ka olukorda, millest Euroopa Liit võib ennast leida, kui me taas kord ei sõnasta Euroopa poliitikat hoolikamalt ja kindlameelsemalt. Minu arvates, austatud Martin Shculz, ei ole probleem nendes väikestes leppemuudatustes, mida Saksamaa soovib ja vajab, sest finantskriisina ei ole tegemist loodusõnnetusega. Pigem seisneb probleem selles, et selles kriisis ei suuda Euroopa Ülemkogu – eriti just Euroopa Ülemkogu suurriikide esindajad – kindlustada, et Brüsseli kohtumise positiivne säde jõuaks Euroopa Liidu liikmesriikide inimesteni. Minu jaoks on see tõepoolest väga kummaline, kui kiiresti selline ühtse Euroopa vaim kadus. Minu jaoks on kummaline ka see, et just Saksamaa, kes on solidaarsusest nii palju kasu saanud, nii meie ühises kaugemas kui ka lähitulevikus, ei suuda meid enam juhtida eemale selliselt arutelult, mida hetkel iseloomustab isekus ja kitsarinnalisus, ning sellise arutelu suunas, kust selgub, miks on õige, et Euroopa liikmesriigid on oma saatuse üksteisega nii lähedalt läbi põiminud, ning miks nõukogu ja ka teie, Herman van Rompuy, ei suuda enam selgitada olukorda kodanikele, kelle ebakindlust Joseph Daul nii hästi kirjeldas, ning miks on kriisist võimalik jagu saada ainult siis, kui teeme üksteisega konkureerimise asemel koostööd. Sellise vaimu täielik puudumine on üks meie probleemidest.

Teine probleem on ausa poliitilise avalduse puudumine selle asjaolu kohta, et me ei päästa mitte kõiki kreeklasi ega iirlasi, vaid mõlemal juhul päästame pankasid, ning Iirimaa kriis ei ole mitte ainult iirlaste probleem vaid ka Saksamaa ja Suurbritannia kriis, isegi kui see on asi, mida ei soovita ilmtingimata kuulda. Arvan, et selline ausus on vundamendiks meie suutlikkusele veenda kodanikke reaalselt toetama neid otsuseid, mida Brüsselis kriisi ajal vastu võetakse.

Kolmandaks leian, et Guy Verhofstadtil on täiesti õigus. Majandusjuhtimine peab hakkama nüüd välja kujunema. Me kõik teame seda. Hoolimata sellest, kui sageli nõukogu või komisjon kuulutavad, et nad tahavad vajalikke samme võimalikult kiiresti astuda, muutun ärevaks, sest just sellise ühtse Euroopa solidaarsuse vaimu puudumise tõttu neid vajalikke ja loogilisi integreerumissamme ei astutagi. Üks teema on Iirimaa maksudumping. Midagi peab sellega muutuma, Kuidas seda tegema peaks, on omaette küsimus. Teine küsimus on, millal ja millise ajaperioodi jooksul. Kokkuvõtteks peavad liikmesriigid siiski oma maksupoliitika kooskõlastama, sest vastasel juhul ei kulge asjad Euroopa Liidus enam edaspidi hästi.

On üks arutelu, millesse peaksime tõsiselt suhtuma, kuna sellele on tähelepanu pööratud: võlausaldajate kaasamine, võla restruktureerimine, sealhulgas ka nende võla, kes kriisi otsesed põhjustajad olid. Pean teile tunnistama, et selles küsimuses on minu jaoks väga raske otsustada, mis on õige ja mis on vale. Teame, et Hispaania ja Portugali puhul on kriisieelne kell juba tiksuma hakanud. Teame, et see on ainult aja küsimus, kui ka nemad soovivad solidaarsust ja kriisihaldust. Ma ei oska öelda, kas see oleks meile kasulik, kui kaasaksime nüüd võlausaldajad, või kas oleks parem, kui ütleksime, et soovime seda majandusjuhtimist, soovime pangandussektori karmi määrust, tahame finantstehingute maksu või peaksime kehtestama kapitalimaksud neile, kes kriisist kasu saavad. Peaksime seda kõik koos kaaluma! Ei ole mõtet käituda nii, nagu me ei peaks praeguses olukorras mingisugust otsust tegema. Tänan tähelepanu eest!

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Kay Swinburne, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Vähemalt üks kordki kattuvad Euroopa Ülemkogu kaks põhiteemat meedias käsitlevate teemadega Walesis, minu valimisringkonnas. Esiteks: kuidas tuleb EL toime Iirimaa olukorraga; teiseks: kuidas lahendada ELi eelarve ummikseisu. Oleme Walesis kõik tänulikud ELi eraldatud raha eest ning minu valimisringkonnad mõistavad, miks on stabiilset eurotsooni vaja. Ometi võib märgata erinevusi, kuidas kahe teema üle Cardiffis ja Brüsselis arutletakse.

Brüsselis, Euroopa Parlamendis, käsitleme kahte probleemi eraldiseisvalt. Euroopa Parlament ja nõukogu leidsid, et euro päästmiseks vajame paremat majandusjuhtimist, lisareeglite kehtestamist riikide valitsustele ning jõustamist trahvide ja sanktsioonide abil.

Kui jõuame minu pealinnas Cardiffis – ning olen kindel, et ka Dublinis – eelarve puhul järeldusele, et liikmesriigid ei tohiks enam nii isekad olla, ning asetame Euroopa oma riikide vajadustest ettepoole, siis taandub kõik ikkagi sellele, kuidas ja mille peale maksumaksja raha tuleks kulutada. Inimesed teavad, et kasinuspaketid on vajalikud. Neile räägitakse iga päev, kui palju nende riik võlgu on. Nad teavad, et tuleb teha karme otsuseid, kuid nad tahavad ka otsustada, kuidas nende raskesti teenitud raha tuleks kulutada. Paljude valimisringkondade jaoks läheb see liiga kaugele, kui neil palutakse veelgi rohkem raha ära anda, et rahastada ELi projekte ELi kasvanud eelarve kaudu, ajal kui neil palutakse loobuda oma avaliku sektori pensioni ühest osast või mõnel juhul isegi elementaarsest tervishoiust, millele nad loodavad.

Kuigi EL ise tunnistab, et ta ei ole oma reegleid ja standardeid eurotsoonis piisavalt hästi kehtestanud, siis ei julgusta see inimesi kuidagi veelgi rohkem raha ära andma. Ajal mil avaliku sektori kulutused vähenevad ning meie vaatame üle liikmesriikide majandusjuhtimist, peame meie siin Euroopa Parlamendis võtma arvesse seda survet, mille alla liikmesriigid sattunud on, ning nõustuma sellega, et igasugused ELi asutuste projektid, mis ei ole kiireloomulised, tuleks edasi lükata, et saaksime koostada sellise ELi eelarve, mis kajastab meie probleemseid aegu majanduses.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 kohaselt)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud president! Kas sõnavõtja mõistab, et see n-ö ELi raha, millele ta viitas ja mida tema valimisringkonnad saanud on, on tegelikult Ühendkuningriigi enda raha, mis tagastatakse, kuid mis tagastatakse ainult osaliselt ja pärast seda, kui Euroopa Liit on sellest oma osa võtnud? Kas see daam mõistab seda?

  Kay Swinburne (ECR). – Austatud president! Nagu see härrasmees teab, olen täiesti teadlik, kust raha pärineb ning kes ELi eelarvesse netomakseid teevad. Ometigi mõistavad minu valimisringkonnad seda Walesis niimoodi, et nad saavad investeeringuid olulisteks projektideks, kui nende SKT on Ühendkuningriigi piirkondade võrdluses kõige madalam. Seega kaitsen ELi tehtud kulutusi minu valmisringkonda iga päev.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel – (DE) Austatud president! Kui riikide või valitsuste juhid on otsustanud luua alalise kriisimehhanismi euroala finantsstabiilisuse kinnitamiseks, siis ma ainult toetan seda otsust. Herman van Rompuy majandusjuhtimise töökonna kuid kestnud töö tulemused jätavad väga palju soovida, kuigi minu seisukohad tulemuste kohta on muutuvad. Eelarveid püütakse kontrollida võimalikult karmilt, et vältida pikaajalisi puudujääke, kuid ettevaatlik taastumine kriisist satub uuesti ohtu avaliku sektori kulutuste radikaalsete kärbete tõttu. See ei ole mitte ainult ebatulemuslik, vaid minu arvates ka absurdne. Tundub, et me ei ole varasematest stabiilsuse ja kasvu pakti kogemustest õppust võtnud. Ei ole võimalik kehtestada täiendavaid rahalisi sanktsioone riigile, mis on juba väga suurtes võlgades. Päästeaktsioonide keelustamine ning stabiilsuse ja kasvu pakt hävitavad rahaliidu riikide omavahelise solidaarsuse.

Kas meie poliitika lähtub majandusest? Jälle kord jäetakse inimesed kriisi tagajärgedega üksi. Meid ootab ees palgadumping ja sotsiaalne dumping, kokkuhoid haridussektoris ning töötuse kasv. See suurendab selliste riikide koormat ning muudab nende taastumise raskemaks. Ei ole mingisugust mõtet suurendada survet sellistele riikidele nagu Iirimaa, Kreeka või Portugal. Pigem tuleks vähendada Euroopas suuri ebavõrdsusi. Teisisõnu vajame majandusjuhtimist. Tahame sotsiaalset ja õiglast Euroopat, mis on rajatud solidaarsuse põhimõttele. Poliitika ülemvõim majanduse üle peab säilima või see tuleb taastada.

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel – Austatud president! Herman van Rompuy on ametis olnud üle aasta ning selle aja jooksul on struktuur hakanud mõranema. Valitseb kaos. Raha on lõppemas. Peaksin Herman van Rompuyd tänama. Ta peaks võib-olla olema euroskeptikute liikumise musternäidis.

Austatud Herman van Rompuy! Vaadake, mis meeleolu siin istungisaalis täna hommikul valitseb! Vaadake neid nägusid! Vaadake seda hirmu! Vaadake seda viha! Vaene Barroso näeb välja, nagu ta oleks kummitust näinud! Teate ju isegi, et nad hakkavad arusaamisele jõudma, et mäng on läbi, ning viimase meeleheitliku katsena oma unistust säilitada soovivad nad eemaldada süsteemist demokraatia viimasedki järelejäänud jäljed. On päris selge, et keegi teist ei ole õppust võtnud. Kui teie, Herman van Rompuy, väidate, et euro on meile stabiilsuse toonud, siis võiksin teid kiita selle eest, et teil puudub huumorisoon. Kas tegemist ei ole aga mitte lihtsalt nn punkrimentaliteediga?

Teie fanaatilisus on kõigile näha. Rääkisite sellest, et usk rahvusriigi eksisteerimisse 21. sajandi üleilmastunud maailmas on illusioon. See võib tõesti nii olla Belgia puhul, kus ei ole kuus kuud valitsust olnud, kuid meie kõigi ülejäänute puhul, igas liidu liikmesriigis (ja võib-olla selle tõttu on nad hirmul), kasvab järjepidevalt inimeste hulk, kes ütlevad, et nemad ei taha seda lippu, seda hümni, seda poliitilist klassi, vaid tahavad, et seda kõike jääksid meenutama lihtsalt ajaloo annaalid.

Selle aasta esimeses pooles toimus Kreeka tragöödia ning nüüd peame tegelema Iirimaa olukorraga. Tean, et see on paljuski tingitud Iirimaa poliitikute ahnusest ja lollusest. Nad ei oleks kunagi pidanud euroalaga liituma. Nad kannatasid madalate intressimäärade, võltsbuumi ja suure mulli lõhkemise tõttu. Vaadake aga, kuidas te nende olukorrale reageerite! Nende valitsus on laiali lagunemas ning neile öeldakse, et valimiste korraldamine oleks sobimatu. Volinik Rehn ütles, et nad pidid oma eelarve vastu võtma, enne kui neil lubatakse üldvalimisi korraldada.

Mida te endast arvate? Tõepoolest, olete väga ohtlikud inimesed! Teie euroriigi loomise kinnisidee tähendab seda, et olete hea meelega nõus demokraatiat hävitama. Tundub, et olete õnnelikud selle üle, et miljonid inimesed on tööta ja vaesed. Loendamatud miljonid inimesed peavad kannatama, et teie eurounelm saaks püsida.

See ei lähe läbi, sest Portugal on järgmine. Nende võla määr on 325% SKTst ning nad on nimekirjas järgmised. Arvan, et Hispaania võiks olla pärast Portugali. Hispaania päästmiseks on vaja Iirimaa summast seitse korda suuremat summat ning selleks hetkeks on päästerahad otsas. Alles ei jää enam midagi.

See on aga majandusest tõsisem teema, sest kui röövite inimestelt nende identiteedi ja demokraatia, siis jäävad järele ainult natsionalism ja vägivald. Loodan ja palvetan, et turud hävitaksid europrojekti enne, kui see tõepoolest ellu viiakse!

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Selleks et saada jagu praegusest finantskriisist, vajame fundamentaalseid muutusi Euroopa majandusvastutuses: finantsdistsipliini tõhustumine, majanduspoliitika seire ja kriisiohjamise koordineerimise parandamine. Stabiilsuse ja kasvu pakti kindlustamine suurendaks lõppude lõpuks majandusvastust.

Johtuvad sanktsioonid tuleksid mängu eelarve seire varajases staadiumis ning arvesse võetaks puudujäägi kriteeriumi ja riigivõlga. Lisaks tähendab uus kriisimehhanism seda, et muu seas on võimalik vastutusele võtta näiteks ka panku ja kindlustuse pakkujaid. Kutsun neid inimesi olema maksumaksjate suhtes vastutustundlikumad!

Lõpetuseks tahaksin mainida veel midagi, mis puudutab Cancúni. EL soovib kõneleda ühel häälel. Sellised keerulised ajad loovad võimalusi investeerida näiteks taastuvenergiaallikatesse ja energiatõhususse ning seda tehes parandame keskkonda ning ka oma kasvupoliitikat.

  Marianne Thyssen (PPE). – (NL) Austatud president! Austatud Herman van Rompuy, José Manuel Barroso! Head kolleegid! Panganduskriisi, majanduskriisi ja riigi rahanduse kriisi raames oleme viimase kahe jooksul tundma õppinud ja kogenud rohkem kui kunagi varem, mida kriisid tegelikult tähendavad. Senini on ametkondade, eriti Euroopa tasandil, reaktsioonid olnud head. Euro eksistents ning selle püsimine ja ka Euroopa Keskpanga täpne tegutsemine on ära hoidnud olukorra ägenemise. Euroopas mõistsime, et jõud peitub ühtsuses ning solidaarsus töötab. Ometigi kinnitab asjade praegune seis, et peame jätkama struktuuriliste muudatustega ning peame tõesti liikuma majandusjuhtumise poole. Isegi kui euro uinutas meid viivuks magama, siis suhtugem selle olukorra tõsidusse, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, kui äratusse, mis tingib selle, et tulevikus kasutame Euroopa jõudu täielikult ära! Finantssektori, riigi eelarvete ja võla tarbeks ning makromajanduslike tasakaalustamatuste parandamiseks on vaja karme reegleid ja sobivaid jõustamismehhanisme. Neid on vaja kindluse taastamiseks, konkurentsivõimelisuse tõstmiseks, majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade saamise võimaluste ning jõukuse kasvatamiseks. Loodan, et karmid meetmed ei heiduta kedagi, sest kardetakse, et liikmesriigid hakkavad Euroopa Liitu kirjeldama kui koletist, sest tõde on see, et liikmesriigid vajavad välist survet, võib-olla isegi koletist, kuna üleilmastumise ajastul ei saa nad sellega üksi hakkama. Austatud Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja! Need järeldused, mida oleme lugenud ja mis on väga suures ulatuses teie töökonna töö tulemus, suunavad liidu vajalike struktuurimuudatuste rajale ning seda arvesse võttes kiidame need heaks. Mul on siiski kaks küsimust. Esiteks see, et juhtimispaketist rohkem kui poole üle tuleb otsustada kaasotsustamismenetluse käigus, kuid samal ajal soovite, et otsustamisel kasutataks kiirmenetlust. Kas siis sellisel juhul jätate majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule (Ecofin) piisavalt võimalusi parlamendiga arutlemiseks ning võimaldate parlamendil oma rolli täielikult etendada, sest seda me soovime. Teiseks – ja viimaseks – on Euroopa Ülemkogu vastu automaatsusele sanktsioonide süsteemis: puuduvad leppe muudatused ja Pandora laegast ei avata. Teisalt esitate aga ise ettepaneku muuta lepet, et oleks võimalik luua alaline kriisimehhanism – mehhanism, mida vajame. Kuhu siis Pandora jääb? Tänan teid juba ette vastuste eest!

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Stephen Hughes (S&D). – Austatud juhataja! Olen kindel, et saame kõik nõustuda sellega, et riikide ja valitsuste juhid on väga hõivatud mehed ja naised. Seetõttu on minu jaoks täielik müstika, et nad kogunevad umbes iga kolme kuu järel ning kulutavad tohutult aega ja raha, et teha nii vähe otsuseid selle kriisi kontekstis, mis muutus Iirimaa hiljutiste sündmuste tõttu just kaks korda tõsisemaks.

Võtkem kas või finantstehingute maksu idee! See oli märtsi, juuni ja oktoobri tippkohtumiste päevakavas ning iga kord lükkas nõukogu selle järgmisele kohtumisele edasi. Praeguseks on see edasi lükatud detsembri tippkohtumise päevakavva ning tõenäoliselt lükatakse see edasi kaugemasse tulevikku. Peame majandusjuhtimises jõudsalt edasi liikuma. Vajame visiooni ja tegusid, vastastikust solidaarsust ja tihedat kooskõlastamist! Selle asemel on meil aga segadus, kahtlused ja vastastikune ebausaldus, mis stabiilsuse asemel sillutavad teed püsiva ebastabiilsuse suunas.

Mõned asjad on selgeks saanud. Esiteks ei piisa stabiilsuse ja kasvu pakti täiendavast kindlustamisest. Mis aga veelgi hullem – on märkimisväärne oht, et uus esitatud süsteem muutub tsükliliseks ning hakkab seeläbi töökohtade tekkimisele ja kasvule vastu töötama. Teiseks tuleb majandus- ja rahaliitu tõeliselt tasakaalustatud ja tõhusa majanduspoliitika kooskõlastamise ning mitte ainult seire ja sanktsioonide abil palju tõhusamaks muuta. Kolmandaks on ühel või teisel viisil vaja ühtset võlgade ohjamise süsteemi vähemalt osale riigivõlast, võib-olla kuni 60%ni SKTst.

Sellise eurovõlakirjade süsteemi majanduslikud kasud on tohutud ja selged. Austatud Herman van Rompuy! Olete ametlikult öelnud, et teile ei meeldi visiooniga poliitikud. Tundub, et eelistate tegutsemist. Ma mõistan seda. Arvan siiski, et nüüd võiksite hakata neid kahte ühitama. Loodan, et rada on selge ning finantstehingute maks ja majanduspoliitika kooskõlastamise tasakaalustatud süsteem ulatuvad kaugemale tavalisest seirest ja ühisest võlahaldusest. Austatud Herman van Rompuy! Arvan, et on aeg nii visiooniks kui ka tegevusteks.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! On üks oluline asi, millest ka kodanikud peaksid aru saama: Euroopa Liit ei ole võlgu. Jutt käib meie liikmesriikide võlakriisist. Euroopa Liit on ainukene poliitilise taseme ühendus Euroopas, mis on võlavaba. Ma sooviksin, et see nii ka jääks! Siiski ühendab meid euro, mis on ka meie ühine saatus. Seda arvesse võttes kurtsid Martin Shculz ja Rebecca Harms õigusega Euroopa vaimu puudumise üle. Deauville oli viga. Ühendkuningriik šantažeerib Saksamaad ja Prantsusmaad. Komisjon – mitte finantsministrid – peab sanktsioone kehtestama. Austatud Herman van Rompuy! Sanktsioonide automaatsus ettevalmistusfaasis toodi Deauville’is ohvriks. Finantsministrid peavad siinkohal jälle otsuse vastu võtma. Nemad vastutasid varasemalt finantskriisi ja liikmesriikide võlakriisi käivitamise eest.

Mis on majandusjuhtimine? Kõik räägivad majandusjuhtimisest, kuid mida see tegelikult täpselt tähendab? Kas me tõesti soovime, et Euroopa Liit sekkuks meie tööturu ja sotsiaalpoliitika üksikasjadesse? Oleme suures teadmatuses. Ettevõtlusele õigusliku raamistiku koostamine, kasvu stimuleerimine – see kõik on väga hea, kuid meie ülesanne on liikmesriikide rahanduse järjekordne korrastamine. Seetõttu on Euroopa poolaasta nii oluline ja sel põhjusel tuleb seda rakendada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 kohaselt)

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud Alexander Graf Lambsdorff! Olete loomulikult Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu föderaalse täitevkomitee liige. Kas teie väide, et Deauville oli viga, on ka teie partei juhi ja Saksamaa Liitvabariigi asekantseri arvamus või on see teie isiklik arvamus? Kas peaksime suhtuma selles väitesse kui Vaba Demokraatliku Partei seisukohta või on see ainult Alexander Graf Lambsdorffi arvamus?

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Loomulikult olen nõus sellele hea meelega vastama. Martin Shulz on samaaegselt ka Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei presiidiumi liige ning ta teeb vahel siin avaldusi, mis ei pruugi partei poliitikaga täielikult ühilduda. Ühe asja soovin siiski lisada. Nimelt, kui Martin Schulz ütleks mulle, kes Vaba Demokraatliku Partei liikmetest oli Deauville’is, oleksin talle väga tänulik. Tippkohtumise lõpus tegime selle kohta suhteliselt selge avalduse.

Mäletan, et kõige olulisemat punkti, milleks oli sanktsioonide automaatsuse kaotamine ärahoidvas faasis, kritiseerisime väga otsekoheselt. Kui saame leppesse muudatuse, siis parandatakse see tagasiulatuvalt. Deauville’is tehtud otsus oli aga selge viga.

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Viimased 25 aastat on liiga paljud liikmesriigid kasutanud sellist majandusmudelit, mis põhineb põhimõtteliselt võlal – nii erasektori kui ka riigivõlal. Probleemiks on asjaolu, et see võlg suurendas finantsspekulatsioone ja tarbimist, mitte investeerimist, ajal mil ülejäänud maailmas, näiteks Hiinas, Brasiilias ja Indias, alustati investeerimisega. Võib-olla kirjeldatakse ajalooraamatutes seda olukorda hetkena, mil Euroopa oma teelt täielikult kõrvale kaldus.

Nii ei pea aga minema. Loomulikult vajame kindlat euroopalikku majandusjuhtimist, kuid esmalt peame tegelema selle võla tekitatud hävitustööga. Kui arvame, et suudame probleemi lihtsalt riiklike kulutuste piiramisega lahendada, siis ei ole me realistlikud. Me ei saa kriisist üle, kui me ei restruktureeri ega ajasta ümber selliseid võlgu, mis on ületanud kestlikkuse piiri ning mida võlgnikud ei suuda reaalselt tagasi maksta.

Peame selles üksmeelele jõudma. Võlgnikud ja võlausaldajad on mõlemad võla akumuleerumises süüdi. Tõepoolest, võlgnikud laenasid üle oma võimete, kuid võlausaldajad laenasid vastutustundetult, lootes teenida märkimisväärseid riskivabu kasumeid, sest loomulikult on nende kõrval olemas maksumaksja, kes nad hädast välja aitab.

Seega peavad nii võlgnikud kui ka võlausaldajad nendes püüdlustes kaasa lööma ning kui me seda ei taga, siis tekitame ise endale Jaapani-laadse stsenaariumi ehk äkilise majanduslanguse Euroopa Liidus. Arvan, et selle mandri kodanikud on palju parema ära teeninud.

  Vicky Ford (ECR). − Austatud juhataja! Arutelu on majandusjuhtimise üle. Kõikjal Euroopas peavad mitmed riigid, sealhulgas ka minu päritoluriik, tulema toime keerulise majandusolukorraga. Eelmisel nädalavahetusel andsid EL ja Ühendkuningriik abi meie sõpradele teisel pool Iiri merd. Praegu ei saa Euroopa Parlament endale sõimamist või näpuga näitamist lubada, vaid nüüd tuleb oma vigadest õppida ning tulevikus paremaid otsuseid teha.

Eelmisel nädalal, novembri keskel, muutis Kreeka oma detsembri aastalõpu raamatupidamist juba kolmandat korda. Ma loodan, et selle aruandlusega on nüüdseks kõik. Kui riikidel oleks vaja head põhjust oma raamatupidamise ja prognooside parandamiseks, siis see oli see põhjus.

Euroopa Ülemkogu on oma üksikasjalikes plaanides kirjeldanud põhjalikult teabe jagamist Euroopa poolaastal. See tuleb teoks teha. Jah, peaksime eri riikide häid kombeid jagama, kuid samuti tunnistama asjaolu, et mitte kõik riigid ei ole ühesugused ning samasugust head majandusjuhtimist, millest oleks kõikidele kasu, saab saavutada erinevatel viisidel.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Austatud juhataja! Nüüd kui IMF, EKP ja komisjon on kehtestamas rõhuvaid tingimusi, on saanud selgeks, et Iirimaal võetakse vastu miljarditesse eurodesse ulatuvad kärped. Kaovad töökohad, avalikke teenuseid piiratakse märkimisväärselt ning madalapalgalistel tõstetakse tulumaksu. Pangad säilitavad oma kasumid, samal ajal kui haiged, pensionärid ning muud haavatavad grupid jäävad selles kõiges kaotajaks. See ei ole Euroopa abi ning seetõttu oleme väga jõuliselt selle vastu.

Pärast seda, kui IMF ja EL olid raamatupidamist analüüsinud, otsustas Iiri valitsus – selle asemel et otsida mandaati nende kärbete tegemiseks –, et valimised ei toimu enne, kui see eelarve on seadusega sätestatud. Oli veel üks valikuvariant, kuid Iirimaa valitsus otsustas selle kasuks mitte otsustada. Nad otsustasid tegutseda oma pankades töötavate sõprade, mitte Iirimaa tavainimeste heaks.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen kindel, et Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Tricheti kõrvad juba huugavad sellest arutelust. Kui oleksime Vana-Rooma senatis, siis tõuseks kindlasti üks senaatoritest oma toogas püsti ning ütleks Jean-Claude Trichetile: „Quousque tandem abutere, Trichete, patientia nostra?” (ee „Kaua te meie kannatust proovile panete, Jean-Claude Trichet?”)

Tegelikult peaksime endilt küsima, kas euro kadumise ärahoidmine, mis on väga keeruline ülesanne, on õige valik, või tuleks ära hoida euro päästmine, mis meie liikmesriikide majanduse hävitab, pärast seda, kui president Prodi eurofiilne poliitika ja muu seonduv hävitas meie tööstused, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, näiteks Padanias, tuues endaga kaasa ainult koondamisi ja töötute abirahasid.

Miks tuleks praegu kriisi üleelavaid riike peaaegu 100 miljardist eurost tühjaks tõmmata, et päästa Iirimaa, kes oma 12,5% ettevõttemaksu poliitikaga on senini teiste riikidega ebaausalt konkureerinud?

Kus oli Euroopa valitsus siis, kui üks kuu hiljem, pärast stressitestide läbimist, tekkis Anglo-Iiri pangale kaheksa miljardi euro suurune puudujääk. Kus Jean-Claude Trichet siis oli? Kas oleme kindlad, et Iiri päästmine ei riku Maastrichti lepet? Õnneks eksisteerib Saksamaal riigikohus, kes teatab, et ühe riigi puudujäägi lisamine Saksamaa raamatupidamisse on põhiseadusvastane. Seega on aeg eurole hüvastijätuks lehvitada.

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Olen siin Deauville’i otsuse kohta palju kriitikat kuulnud, kuid kõik teavad, et teie töökonna viimase kohtumise alguses, Herman van Rompuy, oli 20 punkti lahenduseta. Kuna nende suhtes kehtib üksmeelsuse põhimõte, siis tuli leida lahendus. Kõik teavad seda. Kõik teavad ka seda, et kaks suurimat liikmesriiki Saksamaa ja Prantsusmaa patustasid mõlemad 2004. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti vastu, kuigi sel ajal, nagu me teame, oli Saksamaal võimul sotsiaaldemokraatide ja roheliste föderaalvalitsus. Martin Schulzi peapesu on seega täiesti asjakohatu.

Kui räägime täna, et stabiilsuse ja kasvu paktil peaks olema rohkem kaalu, siis on esimeseks eelduseks see, et liikmesriigid hakkavad lõpuks sellest paktist kinni pidama. Milleks peaks sel olema rohkem kaalu, kui keegi sellest kinni ei pea? Selles küsimuses on jäänud vajaka vastavusest. Meil on kuus seadusandlikku ettepanekut, millest kaks on ülemkogu määrused ning neli nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühismäärused. Ma lihtsalt ei saa sellest kurtmisest aru! Me saame kaasotsustamismenetluses kaasa rääkida. Võin oma fraktsiooni nimel öelda, et meie toetame komisjoni ettepanekuid selles valdkonnas. Seejärel arutleme koos nõukoguga uuesti nende teemade üle. Selline on reaalsus. Miks oleme nii tagasihoidlikud ning solvame kolmandaid osapooli, kes on selle õigusloome protsessi osalised, oma õiguste praktiseerimise asemel?

Ütlen üht-teist leppe muudatuste vajalikkuse kohta. Minu arvates mindi lepinguga 9. mail viimase piirini. Päästepaketile on artikli 122 kohaselt vaja põhjendust. Minu arvates on see viga, et liikmesriigid seda ei taha lihtsalt seepärast, et komisjon või parlament võiksid kuidagi selles kuidagi kaasa lüüa. Sellest ei piisa artikli 136 muutmiseks. Pigem vajame päästepaketi tarbeks kindlat seaduslikku vundamenti ning seejärel lahenevad kõik muud probleemide iseenesest.

  Elisa Ferreira (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Olgem ausad! Suveräänse võla solidaarsusmehhanism ei ole tulemust andnud ega anna ka tulevikus, Kreeka võla hind ei ole kahanenud, Iirimaa on majandustormi keerises ning laostumist ei ole peatatud. Menetlusele pandi alus liiga hilja. See on valitsustevaheline menetlus ning see oleks pidanud olema teisel kujul olemas juba euro loomise hetkest alates.

Komisjoni president soovitab nüüd selle süsteemi ühildamist. Erasektori kaasamist on aga soovitatud kolmandiku esitatud instrumentide puhul. Olime seda kantsler Merkelile tehtud ettepanekut juba kuulnud ning selle enneaegse ja halvasti ajastatud teate tulemusena tõusid turud hoogsalt. Parlament kasutab majandusjuhtimise õigusloomepaketiga kaasneva kaasotsustamismenetluse käigus võimalikult palju oma mõjuvõimu ning käitub võimalikult vastutustundlikult ning tegutseb võimalikult suures koostöövaimus, kuid selle ohvriks ei tooda pakilisust ja kiirust, paigutades kvaliteeti teisele kohale. Et kõik selge oleks: parlament osaleb aktiivselt, kuid nii tõsist probleemi kui suveräänne võlg ei saa lahendada marginaalse teemana või Euroopa avalikkust ja selle esindajaid kaasamata. Need kaks komponenti käivad käsikäes.

Lõpetuseks vajame ka meie, eurooplased, kriisi ajal selget visiooni. Suveräänse võla konsolideerumiseks on vaja Euroopa mehhanismi. Tuleb väljastada eurovõlakirju ning euroala tuleb kaitsta kestlikul viisil ning Euroopa ja mitte valitsustevaheliste süsteemide abil. Euroopa eelarvet tuleb kindlustada, kuna me ei saa jätkata 1% tasemega Euroopa eelarvest, ning kasv ja tõeline konvergents peaksid olema Euroopa poliitiliste prioriteetide keskmes. Komisjon ja uus president peavad seda töökorda toetama. Komisjoni president ei saa Ecofini nõukogule tänu võlgu olla. Seda peame Euroopa avalikkusele demonstreerima!

  Mirosław Piotrowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Euroala kriis on tõsiasi. Olukorra tõsidust tõendavad pingutused, mille abil püütakse väga suure vastuseisuga heaks kiidetud Lissaboni lepingu sätteid muuta. Teisest küljest on lihtne aru saada Saksamaa ja Prantsusmaa seisukohast, kes ei taha maksta Kreeka või Iirimaa ja võib-olla ka teiste riikide kriiside eest. Siiski tuleks tähelepanu pöörata Lissaboni lepingu jõustumisega seotud pretsedendile. Põhimõtteliselt pidi see Euroopa Liidu toimivust parandama. On selge, et midagi hoopis vastupidist on juhtunud.

Kuna oleme aga sunnitud Lissaboni lepet muutma, siis ei peaks muudatused hõlmama mitte ainult euroala probleeme, vaid ka teiste institutsionaalsete mehhanismidega seotud raskusi. Paljud majandusteadlased väidavad, et Kreeka kriis ei oleks üleeuroopaline, kui Kreekal oleks oma raha, mille vahetuskurss oleks märkimisväärselt langenud. See on tõenduseks sellele, et riikide oma valuutad muudaksid liidu stabiilsemaks, kui euro seda senini on teinud.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma annaksin poliitilise hinnangu selle kohta, mida selle arutelu jooksul on öeldud.

Meie, peamiste Euroopa poliitiliste perekondade liikmed, kritiseerime euroskeptikuid õigusega, kuna nad ei usu Euroopasse. Arvan siiski, et tõeline probleem on võib-olla selles, et meie ise ei usu Euroopasse, ning seetõttu ei saa me süüdistada euroskeptikuid selles, mille eest meie tegelikult vastutame. Me oleme peamised Euroopa poliitilised perekonnad ning meil on alati olnud jõulised ulatuslikud Euroopa ideaalid. Tõsiasi on aga see, et kõik valitsused, mis on meie poliitiliste perekondade üks väljunditest, loobivad meile iga päev kaikaid kodaratesse, et neid suuri projekte ei oleks võimalik realiseerida. Mitmetel juhtudel tühistatakse üleöö see, mille kohta nad on väitnud, et soovivad seda ära teha.

Sellest tingituna lasub meil veelgi suurem vastutus, sest kui me ei ole suutelised teatud projektide rakendamist arutelude abil suunama, täpsemalt öeldes eurovõlakirjadest Euroopa Liidu võlakirjade väljastamiseni, siis on meil väga keeruline oma kodanikele selgitada, et kuulume samasse parteisse, kes kodus süüdistavad Euroopat kõiges, ning et me oleme suutelised kriisist väljuma vaid siis, kui Euroopa oma kulutusi piirab.

Leian, et see on üks elementaarse vastutuse põhimõtetest, mis unustamise korral tipneb sellega, et Euroopa projekt hävib ning meie usaldusväärsus asendub ainult tühjade istungisaalide ja mahajäetud hääletuskastidega, kuni ainult 40% meie kodanikest otsustab poliitikas osaleda.

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Kui meil on vaja teha üks lihtne järeldus Euroopa Ülemkogu otsuse kohta, siis selleks on see, et nad ei suutnud turge veenda ega maha rahustada. Tänapäeval on turgude sõnal väga palju kaalu ning peaksime endilt küsima, miks ei suudetud neid maha rahustada.

Kas võib asi olla selles, et kui jätta kõrvale eelarvedistsipliini reeglid, saavad turud aru, et me pigem kasvatame euroala majanduslikku ja poliitilise sidususe lõhet, mitte ei pööra sellele tähelepanu.

Kas võib see olla tingitud asjaolust, et olukorras, kus kõik teised tingimused jäid muutumatuks, lubati ühele riikide rühmale hea mõttena tundunud alalise kriisiohjemehhanismi loomist, mis praktikas tundub elimineerivat mehhanismi lisaväärtuse, saates seeläbi turgudele vale sõnumi ning tekitades ohu, et lõpuks jääb meile mehhanism, mis oli kontrollitud pankroti isetäituv ennustus?

Kui tahame erasektorit kindlalt kaasata, et nad kannaksid osa koormast, siis miks väldime edasiliikumist ega soovi kehtestada Euroopa tasemel finantstehingute maksu?

Lõpetuseks: miks ei taha me mõista, et eelarvedistsipliini reeglite karmistamise ja alalise kriisiohjemehhanismi vahel on oluline erinevus? Saaksime selle kaotada, kui otsustaksime tõsiselt kaaluda ühismehhanismi loomist, mis haldaks osa liikmesriikide võlast, väljastades eurovõlakirju.

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Kõigepealt mainin seda, et konkurentsivõimelisuse tingimused igas liikmesriigid säilitavad oma erisused ka tulevikus. Tasakaalustamatuste struktuurilised põhjused säilivad, samal ajal kui majandusjuhtivus on endiselt nõrk, sest menetlus on alles loomeetapis.

Sellest kontekstist lähtuvalt on väga oluline, et komisjon katsetaks väga kiiresti Euroopa semestri 2011. aasta alguses käivitatava esimese iga-aastase kasvu-uuringu abil võimalikult mitut uue majandusjuhtimise komponenti ning eriti tabeli olulisust ja selle operatiivvõimet.

Teiseks mõistan, et täisautomaatsete sanktsioonide süsteem eeldab aluslepingu muudatust ning esitatud süsteemiga jõuame ainult nii kaugele, kui lepe meil seda võimaldab. Seetõttu loodan, et komisjon ja nõukogu annavad endast parima, et vältida menetluse lisaetappe, mis aeglustaksid asjatult menetlust.

Kolmandaks ei ole ELi majanduslik tervis lihtsalt riikide olukordade summa. Veelgi enam, kuna süsteem põhineb reeglitest mittekinnipidavate eraldiseisvate liikmesriikide tuvastamisel, võib nende negatiivse käitumise parandamine endaga kaasa tuua negatiivseid välismõjusid.

Eriti just tasakaalustamatuste menetlemine võib avaldada mõju teistele euroala riikidele ja ülejäänud liidu liikmesriikidele. Neid võimalikke mõjusid tuleks individuaalsete menetluste korral arvesse võtta, nii et terve liidu majanduslik olukord paraneks.

Lõpetuseks mainin, et kõikehõlmava ja sügavutimineva majandusjuhtimise plaani mõjuhinnanguks on vaja aega, mida meil ei ole. Siinkohal on meile abiks asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul on komisjon omandanud 27 majandusriigi kohta olulist ja sisulist teavet ning neid riike tundma õppinud, mistõttu on mul kaks soovi. Palun kindlustage kõikide komponentide ning suhete võrreldavus siseste ja väliste tasakaalustamatuste vahel!

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

(Arutelu on lõppenud)

5. Tervitus

  Juhataja. – Head kolleegid! Tervitan EMP-EFTA parlamentide delegatsiooni, mille liikmeteks on meie kolleegid Islandist, Liechtensteinist ja Norrast, ning ka vaatlejaid Šveitsi liidukogust, kes viibivad ametlike külaliste rõdul.

Mul on hea meel tervitada seda delegatsiooni Euroopa Parlamendis Strasbourgis, kus nad osalevad täna ja homme 35. EMP parlamentaarse ühiskomitee kohtumisel. Loodan, et EMP parlamentaarse ühiskomisjoni väljakujunenud töö sel nädalal saab olema produktiivne ja aitab kaasa parema parlamentaarse koostöö väljakujunemisele ning kindlustab EMPs demokraatliku parlamentaarse järelvalve. Head kolleegid! Tere tulemast!

6. Euroopa Ülemkogu kohtumise (28.–29. oktoober) järeldused ja majanduse juhtimine (arutelu jätkamine)

  Juhataja. – Jätkame arutelu Euroopa Ülemkogu kohtumise (28.–29. oktoober) järelduste ja majanduse juhtimise üle.

  Kathleen Van Brempt (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Kuulates tänast arutelu, tõuseb esile üks teema: peaaegu kõikidele poliitilistele fraktsioonidele oluline majandusjuhtimise küsimus. Konsensus on ainult näiline, sest majandusjuhtimist tõlgendatakse väga erinevalt. Uurides nõukogu tõlgendust, mille leiab ka nende kokkuvõttest, jääb silma ühekülgne keskendumine sellele, mida nõukogu oluliseks peab, nimelt säästmine, säästmine ja veel rohkem säästmist. Tundub, nagu see oleks ideoloogia, millest on majandusseadus tehtud: tuleb lihtsalt piisavalt kaua säästa ja kõik saab jälle korda. See ei ole meie tõlgendus majandusjuhtimisest. Vastupidi, vaja on hoopis midagi muud ning meie fraktsioon ei ole ainukene, kes seda ütleb. Lugege, mida majandusteadlased räägivad! Lugege, eilse ajalehte De Tijd, mis ei ole kaugeltki sotsialistlik propagandaleht, kus kirjutati, et ainult säästmine õõnestab niigi juba põduraid majandusriike ning muudab võlgade tagasimaksmise järjest raskemaks. Vajame ka investeeringuid! See on väga kena ja ilmne näide sellest, mida on vaja tööhõive määra kasvatamiseks. See võimaldaks meie kõikidel liikmesriikidel oma võlgu tagasi maksta. See eeldab aga julgust investeerida haridusse ja koolitusse, julgust investeerida töö- ja pereelu tasakaalu. Uurides mitmete riikide kärpeid, näeme, et just sellist tüüpi investeeringuid kärbitakse. Vaja on visiooni, majanduspoliitika perspektiivi, mis oleks aluseks kõige selle teostamiseks vajaminevate ressursside mobiliseerimisel. Alles siis peaksime analüüsima, kuidas stabiilsuse ja kasvu pakti kõige paremaks kujundada saab. Arvan, et see on suurim erinevus meie ja ülemkogu vaadete vahel, mis puudutavad majandusjuhtimist.

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Austatud juhataja, Herman van Rompuy, José Manuel Barroso! Mainin, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukoht on selge. Selle kohaselt on selle tõsise kriisi lahendamine, mida Euroopa hetkel läbi elab, võimalik ainult majandusjuhtimise levitamise ja ühenduse meetodi abi. Me ei kahtle, et suudame kriisile vastu astuda ning sellega toime tulla ainult ühenduse meetodi, majandusjuhtimise ja selliste instrumentide abil, mis sobivad euroala tõelisele ühisvaluutale. See tähendab aga, et nii nõukogu, komisjon kui ka parlament peavad avalikkusele demonstreerima, et nad on oma kohustuste täitmisele pühendunud. Märkimist vajab asjaolu, et on selge, et parlamendi suurimad fraktsioonid on lõpuks nõus avalikult koostööd tegema, intensiivistades ühenduse meetodit, võttes kasutusele majandusjuhtimise ning luues ühisvaluuta tarbeks sellised tingimused, et see elaks Euroopa kriisi üle. Tänaseks on selgeks saanud ka see, et sama kehtib komisjoni ja selle presidendi kohta, kes on demonstreerinud, et ta ei ole nõukogu ega parlamendi tänuvõlglane, vaid vastupidiselt sotsialistide ja Elisa Ferreira väidetele tegutseb ta Euroopa huvides

Nõukogu peab oma kohustusi hakkama täitma selle aasta detsembris. Herman van Rompuy, me loodame, et nad teevad seda ning toetavad täielikult Euroopa dialoogi.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Ilmselgelt on vastuvõetud alaline toemehhanism vaieldamatult positiivne samm. Endiselt on meil aga puudu strateegilisest planeerimisest, mis peab hõlmama majandusliitu ning loomulikult majandusjuhtimist.

Euroopa Liit loodi tänu sellele, et tol ajal olid võimul tugevad valitsused. Majanduskriis sai võimust võtta nõrkade valitsuste tõttu, kes võimaldasid majandusliku üleilmastumise majanduslikul automatismil asendada poliitilisi otsuseid, mida ühendus vajab, kui ta soovib edasi toimida.

Euroopa on 50 aastat oma jõukust kindlustanud ning nüüd peame seda oma kodanike tarbeks hoidma. Seetõttu on ilmne, et kasv peab jätkuma. Küsimus on aga selles, millist tüüpi kasvu me silmas peame, kui arvestada sellega, et meil on ajastu, mil terve maailma süsteem on muutumas. Milline on Euroopa praegu? Milline on see tulevikus? Tööstusvaldkond, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning teenused, ekspordi katalüsaator? Sel põhjusel vajame tugevamat Euroopat nende kahtluste ja selle valitsusvahelisuse asemel, mis olid veel alles hiljuti täiesti tavapärased nähtused.

Teatud riigid on jultunult stabiilsuspakti järgimist ignoreerinud ning – nagu Frederik Reinfeldt mulle eelmise aasta detsembris küsimusele vastates ütles – ainult üks riik on stabiilsuspaketti rangelt järginud. Ükski teine ei ole suutnud oma kohustustest kinni pidada.

Sellest tulenevalt peame kõik kokku hoidma ning toetama riike, mis praegu kriistormi keeristes on, sest milles siis suurte riikide jõud lõppude lõpuks peitub? Arvan, et see peitub väikeste riikide ühises esinduses Euroopa süsteemi raames. Pealegi ei tuleks me Euroopa puudumisest tingitud kahjudega kuidagi toime.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Majanduskriisist ülesaamiseks on vaja teha selle põhjal siduvaid järeldusi, kuna eelkõige on see usalduse ja vastutuse kriis. Usaldus põhineb tulude ja kulude mõistlikul tasakaalul.

Enamik Euroopast on juba rohkem kui 20 aastat harjunud elama ja tarbima tänases päevas ning seda homse ja isegi ülehomse arvelt, järgmiste põlvkondade arvelt, kelle populatsioonid kahanevad järsult. Teiseks oleme harjunud rakendama stabiilsust tagavaid reegleid väga liberaalselt. Kui suured riigid võivad riigisisestel põhjustel nii käituda, siis on teistel lihtsam nende eeskuju järgida. Seega, et jõustada finantsdistsipliini põhimõtet ja taastada see kogu oma ranguses, peab tasakaalus eelarve poliitika olema näide sellest, et Euroopa on usaldusväärne.

Kolmandaks on ilmselge see, et on tekkinud vajadus kontrollimehhanismide järele. Ma saan ainult õigeks pidada, et nõukogu kiitis heaks Euroopa majandusjuhtivuse järeldused, võlakriteeriumite aktiveerimise ning varajase sekkumise mehhanismi võimaluse. Mida me aga tõepoolest väga vajame – ning sel puhul saan ainult avaldada toetust oma kolleegi Guy Verhofstadti järeldustele –, on tõeline majandusjuhtimine ja tõeliselt automaatsanktsioonid, sellised sanktsioonid, mis vapustavat mõju avaldavad. Ootame komisjoni raamettepanekuid tulevaste kriisimehhanismide kohta järgmisel kuul.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Toetan uut meetmepaketti, mis tõhustab eelarvedistsipliini ja laiendab majandusjärelvalvet! Leian, et esitatud meetmed olid vajalikud, kuna finants- ja eelarvepoliitika vastavuse järgimisel täheldati liikmesriikide vahel erinevusi. Selle tõttu on majanduskriis loonud mitmetest riikidest, sealhulgas Rumeenia, murettekitava kuvandi.

Minu arvates on olulisim uuendus uue makromajandusliku seireraamistiku loomine. See lihtsustab esilekerkivate tasakaalustumatuste ja riskide tuvastamist.

Herman van Rompuy töökonna koostatud majandusjuhtimise raporti heakskiit on oluline samm. Selle rakendamine loob uue tugeva kriisiohjeraamistiku.

Määrus on oluline ka riikide eelarvete vastavuse kindlustamisel ELi finantsstandarditega. Praktikas tähendab see seda, et riigi eelarvet ei saa enam ELi finantsmäärustest kõrvale hoida.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Järgmisel eesistujariigil Ungaril seisab ees raske proovikivi Lissaboni leppe muudatuse rakendamise kujul ning see peab juurutama majandusjuhtimist võimalikult kiiresti. Euroalast väljaspool olevad liikmesriigid jälgivad hämmastusega, kuidas euroala igast küljest praguneb.

Oleme liitumisleppega seotud ning võime mahajäämust tagasi teha sõltub sellest, kas Euroopa jõukam pool stabiliseerub ning kas ühenduse solidaarsus ületab riiklikku omakasu.

Jälgime Iiri kriisi ning Kreeka, Portugali ja Hispaania probleeme murelikult ja kaastundlikult ning ootame, et näha, kas euroala laguneb. Nõukogu otsus, mis tehti nagu tavaliselt hilja, oli lõpuks õige. Majandusjuhtimise juurutamine võib olla märk uue ajastu algusest Euroopa integratsiooni ajaloos, kuid selle rakendamine võib olla reetlik ja täis raskusi. Olen kindel, et Ungari teeb eesistujariigina endast kõik, et edu tagada.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Portugalis on praegu viimase 20. aasta suurim streik. Protest järgneb samaväärselt olulistele väljaastumistele mitmes ELi riigis, sealhulgas Kreekas ja Prantsusmaal. Milline on nõukogu ja komisjoni juhtide reaktsioon? Nad eiravad nende antisotsiaalse poliitika vastaseid väljaastumisi ning toetavad samasugust poliitikat, mis aitas kaasa praeguse olukorra tekkele. Nad jätavad tähelepanuta asjaolu, et euro haavatavus on nende poliitika otsene tulemus: kabitaliturgude liberaliseerimine, piiramatu finantsspekulatsioon ning nominaalse koonduvuse nõue, mida nõutakse stabiilsuse ja kasvu paktiga. Samaaegselt suureneb majandussuundade erinevus, töötuse ja vaesuse määrad on vastuvõetamatult suured ning sotsiaalsed pinged kasvavad. Kaua nad veel sellel rajal jätkata tahavad? Mida on vaja selleks teha, et selline poliitika lõppeks ning pühendutaks rohkem tootmisele, töökohtadele ja tööjõu väärtustamisele?

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Euroopa Ülemkogu arutelu oktoobri lõpus toimus keerulistes oludes. Kõik riigid muudavad praegu oma majanduspoliitikat eesmärgiga rabeleda nii kiiresti kui võimalik välja ebasoodsast majandusolukorrast ning saavutada vähemalt mingisugune majanduskasv.

Pärast Kreekat ning Iirimaad ähvardab ka teisi euroala riike maksevõimetuse risk. Seetõttu peaks meile kõigile selge olema, et valitsusjuhtidel on sellises keerulises olukorras väga raske võtta vastu otsuseid, millega nad annaksid ära oma õigusvõime oma riikide majandusjuhtivust kujundada ja määratleda ning anda osa majandusjuhtimise volitustest üle Euroopa tasemel asutustele.

Seetõttu peame arutlema väga tundlikult oma ühiste ideede üle selle kohta, kuidas Euroopa võimalikult tervena ja kiiresti praegusest keerulisest olukorrast välja tõmmata, vältides individuaalsete valitsuste esindajate püüdluste alaväärtustamist oma riikide probleemide lahendamisel enda volituste ja võimaluste raames, et Euroopa huvidega konflikti sattumist ära hoida.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Euroopa Ülemkogu kordas äraleierdatud vana loosungit, et on vaja vältida mis tahes protektsionismi vorme ning valuutakursside liikumisi, mille eesmärk on konkurentsieelis.

Euroopa Liit võttis üleilmastumise avasüli vastu ning selle tulemusena on Euroopa riigid sattunud arenevate turgude, eriti Hiina, konkurentsi ohvriteks, millega meie ei suuda konkureerida. Need majandusriigid ei hooli rahvusvahelistest patentidest ega autoriõigustest. Nad palkavad töölisi ainult toimetulekuks piisava palga eest ning vahel kasutavad töölisi isegi orjatööl. Hiina on oma valuuta kunstlikult madalamale tasemele hinnanud, et tooted oleksid veelgi odavamad.

Euroopa riigid peavad individuaalselt – mis oleks minu eelistus – või kollektiivselt kaitsma oma riikide tööandjaid ja töövõtjaid sellise ebaausa konkurentsi eest. Kuigi vahetuskursse ei tohiks konkurentsi eelist silmas pidades kunstlikult madalal tasemel hoida, ei tohiks seda hoida ka kunstlikult ühisel tasemel – nagu euro, mis paigutab euroala riigid kollektiivselt ebasoodsasse olukorda. Kui põruvate riikide valuutad oleksid saanud väärtust kaotada, siis oleks sellele järgnenud taastumine.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja, Herman van Rompuy, José Manuel Barroso! Alustan kõigepealt sellest, et analüüsin avaliku sektori kulutusi Euroopa tasandil.

Võttes arvesse neid olulisi eesootavaid ülesandeid, siis kas pole mitte aeg üheks suureks aruteluks meie päritoluriikidest pärit kolleegide ja Euroopa Parlamendi vahel meie kulutuste ühildamise ja ühendamise teemal. Kasutan Alain Lamassoure’i näidet: meil on 27 armeed, kuid mitte ühtegi vaenlast; üks tolliliit ja 27 administratsiooni; teadusprogrammid, mida on 15–20 korda rahastatud, kuid millel puudub igasugune kooskõlastus; trans-Euroopa võrgustikud, mis peaksid olema omavahel põimitud; energiavõrgustikud jne.

Teen ettepaneku volitada sõltumatu audiitori avaliku sektori kulutuste auditeerimiseks järgmisel kolmel tasemel: kulutused Euroopa, riikliku ja kohalikul juhtimise tasandil. Audit esitataks suure arutelu korraldamiseks riikide parlamentide liikmetele, Euroopa Parlamendi liikmetele, Euroopa Kontrollikojale ja 27 riigi kontrollikojale.

Käin selle idee välja selleks, et meie kulutusi oleks Euroopa tasemel võimalik hoolikalt kontrollida ning paremini hallata.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Euroopa Ülemkogu kohtumist iseloomustasid ootused, kuidas Euroopa juhid majanduslangusest tingitud probleemidele reageeriksid. Olen praeguseks juba mitmeid kordi öelnud, et ei piisa ainult eelarvele keskendumisest. Struktuurilised tasakaalustamatused, mida kriis on ainult võimendanud, ulatub võlgadest kaugemale. Kui ei rakendata mehhanismi, mis suudab mõjutada ka teisi aspekte, siis tuleb tõsiselt kahelda selle edukuses.

Teine teema oli arutelu selle üle, kas pensionireformidest tingitud eelarveauk põhjustaks puudujäägi. Ühest küljest räägime reeglite rangemaks ja süstemaatilisemaks muutmisest, kuid seejärel teeme kohe erandeid. Lisaks, kui pensionireformid on nii olulised, kui meile kinnitatakse, mida ma isikult ei usu, siis võidakse leida ka teisi näiteid edukate programmide kohta. Kes siis hindab seda, milline on rohkem ja milline vähemolulisem ja miks?

Arvan ka seda, et me ei tohiks käivitada arutelu erandite kohta süsteemimuutuste aruteluga samaaegselt.

  John Bufton (EFD). – Austatud juhataja! Kommenteerin paari sõnaga seda, mida eesistuja Herman van Rompuy ja José Manuel Barroso täna hommikul rääkisid. Tundub, et nad on mõlemad eitusfaasis. Nad eitavad asjaolu, et euroala on kriisis ning oleme kokkukukkumise äärel. Kas seal on palju inimesi eitusfaasis. Jumal hoidku, ärgake nüüd üles!

Inimesed vaatavad oma kodudes seda, mis siin toimub, ning nad mõistavad, et istungisaalis ei ole niikuinii palju inimesi. See on teie suurim kriis ning ütlen teile nüüd ja siin, et see on tõsine. Küsin teilt, José Manuel Barroso ja Herman van Rompuy, sest räägite paari minuti pärast, milline on teie tagavaraplaan? Teil peab mingi tagavaraplaan olema või kas lasete sel ise edasi areneda, kuni kõik läheb hukka? Arvan, et see on siiani meie suurim kriis. Kõik liikmesriigid on sellest mõjutatud. Tagavaraplaani olemasolu on teie kohustus inimeste ees. Palun öelge meile, kui teil see olemas on!

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et konsultatsiooni vältel tunnistati süsteemiüleste pensionreformide olulisust. Stabiilsuse ja kasvu pakti tegevusulatuse reformid ei loo aga igale osalejale võrdseid võimalusi.

Ka Ungari on diskrimineerimise vastu ning kutsub ELi üles võtma riikide puudujääkide arvutamisel arvesse pensionireforme. Arvan, et juhul, kui te ei taha diskrimineerida neid riike, kes praktiseerivad oma valikuvabadust, siis tuleb eelarve puudujäägi määramisel võtta arvesse makseid erapensionifondidesse. Selle küsimuse lahendamine on pakiline. Hea uudis on see, et rahuldava lahenduse leidmise võimalus tekib juba nõukogu kohtumisel detsembris. Soovin, et teeksite mittediskrimineeriva poliitilise otsuse ning edastaksite selle võimalikult kiiresti komisjonile, et õigusloome protsess saaks alata võimalikult varakult ning lõpuks lõppeda kõiki mõjutatud osapooli rahuldavad lahendusega.

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Kreeka, Iirimaa, Portugal ning Hispaania kannatavad majanduskriisi tagajärgede käes. Tammid on juba murdunud ning veejoad on valla. Tagasiteed ei ole ning meetmeid tuleb rakendada. Kahtlused ning euroskeptitsism ei aita meil rahvusvahelisest majanduskriisist taastuda.

Vastupidi, vajame solidaarsust ühenduses, poliitilist tahet, visiooni, usaldust Euroopa dünaamilisuse vastu ning eelkõige kooskõlastatud tegevusi ja tegevusi, mis toovad endaga kaasa muutuse nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasemel. Vajame suuremat tööhõivet, suuremat kasvu, kiirmenetlusi, rohkem töökohti, ELi strateegia rakendamist, äriühingu ülejuhtimise ratsionaliseerimist ja restruktureerimist, läbipaistvat majandusjuhtimist, riigi statistika kinnitamist ja alalist ühist kriisiohjemehhanismi Euroopa Liidus, kuid ainult Euroopa kodanike kasu silmas pidades.

Kriis puudutab igaüht, mitte ainult neid riike, kes selle all kannatavad. Vajame nii solidaarsust ühenduses kui ka kooskõlastatud tegevusi.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud juhataja! Euroala on kokku kukkumas ning José Manuel Barroso peab selle järelevaataja olema. Lõppude lõpuks ei ole sellised nõrgad majandusriigid, nagu Kreeka, Hispaania, Portugal ja Iirimaa, kellele on aastate jooksul eraldatud miljardeid, suutnud abi tulemusena hakata võistlema näiteks selliste tugevate majandusriikidega nagu Saksamaa ja Holland. Selle asemel on miljarditesse ulatuva abiraha tulemuseks hoopis sotsialistide vastuvõetamatu käitumine. Näiteks on iga kolmas Kreeka töötaja riigiteenistuja. Euroopasse jõudnud mitte läänest pärinevate immigrantide hiidlaine on igale riigile läinud maksma miljardeid ning need immigrandid istuvad nüüd tööta kodus. Selline käitumine on peamiselt omane sotsialistidele. Kas teil on meeles? Hispaanias, kus paar aastat tagasi anti miljonile immigrandile seadusliku staatus, on nüüd tööpuudus 20%. Nüüd peame meie, tugevamad majandusriigid, jälle kord nendele riikidele miljarditesse ulatuvat abi andma, kuid lühikeses perspektiivis on see ainult väike plaaster suurele haavale. Pikas perspektiivis tekib küsimus, kas oleme valmis nõrkasid riike maksumaksjate miljarditega strukturaalselt jätkuvalt toetama. Vastus sellele on eitav. Seega sooviksin José Manuel Barrosolt vastust ühele küsimusele, kas Kreeka enda raha drahmi ning ka Iirimaa enda raha taaskasutuselevõtt ei ole ainukene pikaajaline lahendus, mis meid nendest probleemidest välja aitab? Kas sellist lahendust arutatakse nende riikidega tõsiselt?

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Iirit esindava Euroopa Parlamendi liikmena oli minu jaoks ebameeldiv tulla täna hommikult siia ja kuulata, kuidas peaaegu iga sõnavõtja rääkis Iirimaast meie majandusolukorra tõttu, eriti kui mõned aastad tagasi peeti meid majandusliku edu musternäidiseks Euroopa Liidus.

Sellegipoolest arvan, et Iirimaal leidub otsustusvõimet kõik jälle korda saada ning arvan, et enamikul inimestest oleks meie Euroopa sõprade ja kolleegide toe üle hea meel.

Mõned asjad tuleb endale kõrva taha panna. Arvan, et Nigel Farage ei eksinud väga palju, kui ta väitis, et Iirimaa poliitikute ahnus ja rumalus, kes olid osalised selles semulikus kapitalismis pankade ja reguleerijatega, oli suuresti selle olukorra põhjuseks. Peame sellest õppima! Veel üks väga oluline asi on aga see, et 1. jaanuarist kohaldatav järelvalvearhitektuur peab toimima, et stressitestidest jt sarnastest vahenditest piisaks tulevikus olukordade tuvastamiseks ning inimesed surutaks põlvili, kui nad hakkavad üle käte minema.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Väga hea, et hakkame nüüd rääkima väga olulistest teemadest, st majanduse ühisest suunamisest tulevikus. Arvan, et varsti arutleme ka võimaliku ühise rahandussüsteemi üle. Veelgi enam, oleme praegu tunnistajaks märkimisväärsele negatiivsele mõjule, mida tugevnenud euro vahetuskurss koos paljude teiste faktoritega tekitab. Täna morjendas mind asjaolu, et kuus kuud tagasi teostati üks pankade test, kuid selle tulemusi ei ole veel kinnitatud. See on jälle näide sellest, kuidas meil siin Euroopa Liidus ei ole piisavalt usaldusväärset teavet. Kui meil seda ei ole, siis ei suuda me tulla lagedale viisidega, mille abil üpris keerulisest olukorrast välja rabeleda. Lõpetuseks kutsun seega Euroopa Komisjoni üles tulevikus palju aktiivsemalt oma ettepanekuid esitama, kuna olukord on keeruline ning sellest väljumiseks on vaja meeletult pingutada, meeletuid finantsressursse ning võib-olla ka täiesti teistsugust arusaama majandus-, finants-, ja teist tüüpi monitooringutest.

  Milan Zver (PPE). – (SL) Austatud juhataja, Herman van Rompuy, José Manuel Barroso! Liitun korraks selle aruteluga. Minu jaoks on olukord üpris selge: keda tuleb selles suures kriisis süüdistada? Seda osa pangandussektorist, kes äritses reaalse katteta ja võttis liiga palju riske. On aga ka teisi süüdlasi: mõned Euroopa valitsused julgustasid üleliigselt tarbima ning jaotamise mentaliteedi teket inimeste seas.

Oleme siin täna kuulnud kahte seisukohta: meil on liikmeid, kes tahavad suuremat solidaarsust, paludes, et me aitaksime neid, ning meil on neid, kes eelkõige püüavad rõhuda suuremale vastutusele, nüüd kui me oleme kriisist väljumas. See ei oleks õige, kui need, kes selle tõsise kriisi põhjustasid, otsiksid nüüd valemit kriisi lahendamiseks, viisi, kuidas sellest väljuda. Märkimisväärset ökonoomsust kritiseerivad inimesed on kindlasti valel rajal.

Sellistes tingimustes on see ainult õiglane, et praegust situatsiooni ei vaigistata lahendavate riikide maksumaksjaid.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Mul on hea meel selle üle, et majandusjuhtimise raport pakub välja uue vundamendi elujõulise süsteemi rajamiseks, mis määratleb meie tegutsemist.

Arvan, et raportis tehtud soovitused tugevamate asutuste kohta, mis tagaksid palju tõhusama majandusjuhtimise, nagu riiklikul tasemel avalike asutuste loomine, mis teostavad sõltumatuid analüüse, hinnanguid ja prognoose riigisisese rahanduspoliitika küsimustes, moodustavad läbipaistva Euroopa süsteemi vundamendi.

Minu arvates on väga oluline pakkuda igale liikmesriigile võimalus tõendada alusmaterjali, mille põhjal teostati iga esitatud riikliku fiskaalmeetme analüüs ja hindamine, et areneks usaldusel ja vastastikusel teadlikkusel põhinev lähenemisviis.

Kinnitan veel kord, et vaja on vastu võtta spetsiifilised meetmed, mis hõlbustavad majandusjuhtimist. Viimatimainitu põhineb sügavutimineval läbipaistval teabel ning avalikul arutelul liikmesriigis vastu võetud mis tahes riikliku meetme kohta, mis võib Euroopa tasemel mõju avaldada.

  Elisa Ferreira (S&D). (Paulo Rangelile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel esitatud sinise kaardi küsimus) – (PT) Austatud juhataja! Tänan teid mulle sõnaandmise eest! Olin sunnitud sõna paluma sinise kaardi alusel, sest Paulo Rangel esitas mulle vastuväite ning oleksin seetõttu soovinud võimalust varem vastata.

Kasutan võimalust paluda Paulo Rangelilt, et ta selgitaks meile kõigile, mida ta konkreetsete erinevuste all silmas peab, kui räägib kantsler Merkeli ja komisjoni ettepanekutest suveräänse võlahalduse kohta, ning et ta ütleks meile, miks komisjoni esimene ettepanek, mis oli tegelikult Euroopa ettepanek suveräänse võlahalduse kohta, lükati kõrvale igasuguse diskussioonita või avaliku aruteluta, kui mõisteti, et see ei lähe kokku Saksamaa huvidega.

  Paulo Rangel (PPE). (Vastus Elisa Ferreira sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel) – (PT) Vastan kiiresti, et loomulikult ilma igasuguse kahtluseta toimuvad Euroopa protsessis pidevalt asutuste läbirääkimised, kuid komisjoni seisukoht on alati alal hoida ühenduse meetodit ning toetada edasiliikumist ühisvaluutaga. Loomulikult on parlamendiliikmeid, kes soovivad siin parlamendis riiklikku poliitikat, nagu Elisa Ferreira.

  Diogo Feio (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Euroopa Liit on silmitsi suurte reformidega. Seetõttu peab ta kriisile reageerima ning toetama ühisvaluutat, mis vajab omi reegleid ning mida rakendatakse kõikidele liikmesriikidele. Parlament on majandusjuhtimise küsimuses juba juhtiva positsiooni võtnud, mille raames propageerib tihedamat 27 liikmesriigi kasvukoostööd, vankumatut seisukohta stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse kohta, olles esimene asutus, mis pööras tähelepanu vajadusele moodustada eri ELi liikmesriikide võlgade tarbeks fond. Seetõttu jätkame komisjoniga koostööd, tervitades selle presidenti, ning loodame jätkata koostööd ka nõukoguga. Hetkel käib arutelu kuue raporti üle ning meie seisukoht nende suhtes on väga selge.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – Austatud juhataja! Vastan kahele konkreetsele küsimusele ning teen ka üldise märkuse hommikul toimunud arutelu kohta.

Esiteks Martin Schulzi tõstatatud küsimus: oluline küsimus Iirimaa stressitestide kohta. Selle kohta vastan järgmiselt. Ühtne stressitestide metodoloogia kiideti Euroopa tasandil heaks. See oli väga põhjalik, võttes arvesse tõsiseid makromajanduslikke stsenaariume. Teste tehti aga riiklike järelvalveasutuste vastutusel. Euroopa Liidu tasandil koordineeris seda Euroopa Pangandusjärelvalve Komitee, kuid Euroopa Liidul puudus selleks kompetents. Rõhutan, et veel hiljuti Euroopa Liidul sellist vastutusvaldkonda ei olnud. Järgmise aasta jaanuaris see olukord muutub. Selleks ajaks on meil paigas uus finantsreguleerimise ja -järelvalve struktuur, millele järgnevad komisjoni soovitused ning kokkulepe nõukogu ja parlamendiga.

Meil saab olema kolm Euroopa mikrotasandi usaldatavusjärelevalve teostajat panganduse, väärtpaberite ja kindlustuse jaoks ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu makromajanduslik stabiilsuse ja sellega seonduvate riskide jaoks. Selle tulemusena saavad meil olema palju tõhusamad vahendid ja taristu, mille abil teste järgmisel korral palju ühtsemalt, täpsemalt ning sidusamalt teostada. Rõhutan seega seda punkti. Enne kriisi ei olnud meil neid instrumente, mida nüüd loome.

Nüüd räägin teisest teemast, mis puudutab viisi, kuidas mõnd tundlikku probleeme käsitleme, nagu alaline kriisimehhanism. Soovin täiesti selgelt mõista anda, et selle punkti tõstatamine ei olnud minu mõte, aga kuna esitati konkreetne küsimus, siis olen sunnitud vastama.

Riikide ja valitsuste juhid otsustasid ühehäälselt – kordan: ühehäälselt – paluda alalise kriisimehhanismi ellukutsumist koos erasektori sekkumisega. Mina olin üks nendest, kes hoiatas Euroopa Ülemkogu teema algatamise eest, ilma korraliku ettevalmistuse ja kommunikatsioonita. Teema siiski algatati ja selle kohta tehti otsus ning nüüd peame sellega kõige vastutustundlikumal viisil toime tulema. Seetõttu leian, et mõnest siin täna tehtud kommentaarist ei ole üldse kasu.

Elame endiselt väga rasketel aegadel. Leian, et praegu vajame rohkem tegutsemist, mitte rohkem kommentaare. Tegeleme väga tundlike üleilmsete finantsturgudega. Mõnedel kommentaaridel on vahetevahel isetäituv ettekuulutav mõju. Seega ei ole abi, kui hakatakse spekuleerima võimalike ohustatud riikide üle. Selle asemel peame paluma neil riikidel rakendada kõiki meetmeid, mis on vajalikud finants-ja eelarvestabiilsuse saavutamiseks.

Sel põhjusel ei hakka ma varuplaani üle spekuleerima. Teeme koos Herman van Rompuyga oma tööd ning arutleme vastutuse küsimusi koos meie liikmesriikidega. Mis puudutab komisjoni rolli, siis pean jälle mõned asjad selgeks rääkima. Komisjon – ning enamik teist on seda kinnitanud – on alati esitanud kaugeleulatuvaid ettepanekuid. Pooldame ulatuslikku Euroopa majandusjuhtimist,

kuid peame lõppude lõpuks olema realistlikud. Koos ei saa me minna kaugemale sellest, mis on meie liikmesriikidega ühise leppe alusel paika pandud. Kui jõutakse kokkuleppele, ning tegemist on sellise kokkuleppega, mis on eelnenud olukorraga võrreldes niikuinii samm edasi, siis ei ole abi ideaalsete lahenduste üle arutlemisest, kui te teate, et need niikuinii ei realiseeru.

Seega täidab komisjon oma rolli ja teeb seda ka edaspidi, soovides põhjalikumat lähenemisviisi ühiste eesmärkide, majandusjuhtimise, euroala stabiilsuse küsimustes ning ei soovi seda mitte üksnes ainult euroalalt.

Tahtsin seda punkti eraldi rõhutada, sest arvan, et tänasel arutelul ei toodud seda välja. Mõned teist ütlesid, et probleemid on euroalas. Mul on kahju teile teatada, et probleemid ei kimbuta üksnes euroala. Euro ei ole probleemiks olnud. Olen täiesti kindel, et olukord oleks veel halvem, kui meil ei oleks eurot.

(Aplaus)

Mõned teist kipuvad unustama, et mõned riigid, mis ei ole euroalas, on täpselt samasuguste probleemide küüsis ja mõnel juhul on neil oma suveräänse võlaga isegi veel suuremad probleemid ning üks riik, mis ei ole isegi Euroopa Liidu liige ja nüüd soovib Euroopa Liiduga liituda, läks pankrotti – ning neil ei ole eurot. Reaalsus on see, et probleemiallikas ei olnud euro. Väita, et euro on probleem, on intellektuaalselt ja poliitiliselt ebaaus.

(Aplaus)

Järgmiseks peame tuvastama euroala olukorra spetsiifika, tegelema probleemidega ning paluma kõikidel liikmesriikidel pühenduda koostööle: nii nendel, kes on, kui ka nendel, kes ei ole euroalas. Minu arvates on kõik liikmesriigid mõistnud, et kriisi lahendamiseks mõeldud ühine lähenemisviis on neid siduv ühine huvi. Komisjon jätkab selle elluviimist vastutustundlikul viisil, tehes seda loomulikult võimalikult ulatuslikult, kuid lõppude lõpuks tegutsedes koostöös kõikide asutuste ja parlamendiga, nagu oleme varasemalt teinud, ning nõukogu ja Euroopa Ülemkoguga. See on see vastutustundlik viis, mida peame järgima.

Peaksime säilitama ajal, mil turud on väga närvilised, kainet mõistust ning tegutsema tugeva vastutustundega, pidades loomulikult meeles ka Euroopa ühiseid eesmärke.

(Aplaus)

  Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Varasemalt väitsite, et komisjoni presidendi analüüs erines minu omast, kuid see on esimene kord, Martin Schulz, kui mind on süüdistatud selles, et ma teesklen, et kõik on korras, kuigi see tegelikult ei ole nii. See oli minu karjääri ajal esimene juhtum.

Kinnitan teile, et ma ei alahinda kriisi mitte kuidagi ning et meil on keerulised ajad. Juhul kui mõnd minu kommentaari kontekstist välja ei rebita, jään tavaliselt väga kaalutlevaks meheks ning arvan, et Euroopa kontekstis, mitte parlamendis, on tehtud liiga palju sütitavaid või iseloomult sarnaseid kommentaare. Peame olukorra maha rahustama ning mitte jätkama kriisi tõsiduse mainimist. Me juba teame, et kriis on tõsine. Aeg on alustada tegutsemist.

Mõned teist on öelnud, et peaksime sellest õppust võtma. Prantsuse keeles on üks vanasõna, mis ütleb, et meie teod jälitavad meid. Austatud parlamendiliikmed! Kui ma ametisse asusin, oli stabiilsuse ja kasvu pakt, mida muudeti mõni aasta tagasi paindlikumaks, kuid ei kohaldatud. Ametisse asumisel sain kaasavaraks Lissaboni lepingu, milles on kirjas teatud menetlused, millest osa on muu seas seotud ka sanktsioonide ja otsusega, mis tuleks langetada, kui riik peab toime tulema ülisuure puudujäägi meetmega. Nõukogu langetab neid otsuseid lähtuvalt Lissaboni lepingust. Kui mina ametisse asusin, siis kriisimehhanisme ei olnud, ning pidime olukorda paremaks muutma.

Seetõttu kavatseme kindlustada stabiilsuse ja kasvu pakti ning juurutada esimest korda makromajanduslikku järelvalvesüsteemi. Võin teile kinnitada, et kui meil oleks see mehhanism mõni aasta tagasi kättesaadav olnud, siis ei oleks mõnede riikide kogetud probleemid üldse esile kerkinud. Me oleks kinnisvaramullid tuvastanud. Me oleks tuvastanud mõnes riigis konkurentsivõime probleemid. Seega juurutame selle nüüd. See on uus ja uuenduslik lähenemisviis. See arvestab täielikult kriisist saadud kogemusega.

Mis puudutab Lissaboni lepingut, siis plaanime seda muuta, et lähenemisviisil oleks mõnes riigikohtus juriidiline alus – juriidiline alus alalisele kriisimehhanismile. See on ainukene põhjus. Loodan, et me ei riski sellega, et tekib uus põhjalik arutelu asutuste üle, sest sellest ei oleks minu arvates praeguses olukorras kasu ning see juhiks meie tähelepanu kriisi lahendamisest veel rohkem kõrvale.

Meil ei ole varem kriisimehhanismi olnud. Kreeka probleemi esilekerkimisel pidime mehhanismi välja mõtlema, sest meil ei olnud mingisugust mehhanismi. Veel ühe meetme juurutamisel – 750 miljardi suurune euro abipakt – pidime Lissaboni lepingut loominguliselt tõlgendama, et saaksime selle paketi käiku lasta.

Seetõttu on kriis meile õppetunniks ning märkmete tegemiseks ning kordan, et meie teod järgnevad meile. Meil oli stabiilsuse pakt, mis oli nõrk ja mida ei kohaldatud. Meil ei olnud midagi makromajandusliku järelevalve laadset ning meil puudus kriisimehhanism.

Kas liikmesriigid on oma kohustusi täitma asunud? Mitmed neist on: nad rakendavad reforme, mis on sageli vastuolus avaliku arvamuse tungivate soovidega. Nad on teinud samme, milleks on sageli vaja suurt julgust, ja seda on teinud peale probleemsete riikide ka teised. Me asume oma kohustusi täitma.

Austatud parlamendiliikmed! Ärgem valigem endale alati vale vaenlast! Sageli jääb mulle mulje, et keskendume liiga palju valitsustele ja liikmesriikide parlamentidele. Ärgem valige endale vale vaenlast!

Täna räägivad mõned inimesed juba mitte ainult Iirimaast, vaid ka Portugalist. Esitan teile mõned arvud. 2009. aastal oli Portugali avaliku sektori puudujääk 9,3%. 2010. aastal saab see olema 7,3% ja 2011. aastal 4,6%. Portugali võlakirjade intressimäär on keskmiselt 3,6%. See on väga madal. Portugalis ei ole kinnisvarakriisi ega kinnisvaramulli. Finantssektori osakaal äritegevuses ei ole liiga suur. Pankadel on piisavalt omakapitali. Ärgem valigem endale vale vaenlast! Mõned väidavad, et kriisiolukord nakkab, kuid neil puudub majanduslik põhjendus või ratsionaalne alus selle väitmiseks. Toonitan, ärgem valigem endale vale vaenlast!

Kinnitan neile, kes on kutsunud üles asutustevahelisele tihedamale koostööle, et eesistujad teevad koostöö toimimiseks kõik endast oleneva. Töökonna esitatud raporti on selle liikmed, sealhulgas Euroopa Komisjoni esindaja Olli Rehn, vastu võtnud. Teeme koostööd ka teistes küsimustes, nagu alaline kriisimehhanism.

Loodan näha samasugust koostöövaimu 2011. aasta eelarve koostamisel. Mul on kahju, et me ei ole veel kokkuleppele jõudnud.

Koostööküsimuse teemal teeksin aga ühe märkuse. Te kõik olete Euroopa Parlamendi liikmed ning kuulute teatud poliitilistesse parteidesse. Mainin, et vahetevahel on suured erinevused selle vahel, mida ma kuulen Euroopa Ülemkogus peaministrite ja eri isikute ning siin täiskogul viibivate sama poliitilise partei liikmete suust. See ei ole kriitika. Täielik nõustumine oma poliitilise partei seisukohtadega ei ole kohustuslik. Oma karjääri jooksul olen sageli olnud tunnistajaks enda partei konfliktidele. Teen aga kõik endast oleneva, et saavutada asutustevahelist järjepidavust ja koostööd. Seetõttu leian, et meil on vaja teha koostööd kõikidel poliitilistel tasanditel, et kujuneks praegusest järjekindlam seisukoht.

Nõustun nendega, kes väidavad, et oleme kehtestanud range poliitika, kuid sellest ei piisa kriisist väljumiseks. Neil on õigus, kuid esmalt peame selle etapi läbima. Kui oleksime nii makromajanduslikult kui ka eelarve plaanimisel ettevaatlikumad olnud, siis ei oleks me praeguses olukorras. Vajame kasvu ja tööhõive jaoks positiivset poliitikat. Hoolimata kõikidest negatiivsetest aspektidest on mul hea meel tõdeda, et pärast 11 kuud kestnud langust on Euroopa majanduskasv taastunud. Olen parlamendis ka varem väitnud, et 1930. aastate kriis, mis algas samuti finantskriisiga, ei saanud kunagi lõplikult lahendatud.

Suutsime uuesti taastada positiivse majanduskasvu 11 kuud pärast finantskriisi puhkemist. Sel aastal jääb keskmine kasvunumber umbes 1,5% juurde. Mõnedes riikides, kus eelmainitud probleemidega tegeleda ei tule, jääb kasvunumber umbes 2% juurde, ning teistes on see isegi 3% või 3,5%. ELi üldine tööhõive hakkab 2011. aastal uuesti kasvama. Loomulikult on töötute arv liiga suur, kuid mul on väga hea meel tõdeda, et võrreldes kuue kuu taguse ajaga, on meie kasvuprognoosid oodatumast paremad ning kasv on arvatumast stabiilsem. Kasv ei põhine ainult ladude taastäitmisel, taastumisprogrammidel ja ekspordil. Seda kasvu toodab ka sisenõudlus.

Lõpetuseks mainin, et hoolimata kõikidest probleemidest, mida mõned riigid hetkel kogevad, olen jälle veendunud, et saame praegusest kriisist üle.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Ülemkogu kohtumisega 2010. aasta 28. ja 29. oktoobril astuti samm edasi riikide allutamise ning neilt suveräänsuse võtmise suunas. Kõigepealt: sellise pseudomajandusjuhtimise kaudu, mis tegelikult tähendab riikide majanduse üle võimu võtmist, sundides liikmesriike oma eelarvetele Brüsseli ametnikelt eelheakskiitu saama; kogu nende majanduspoliitika järelevalvet, automaatsete ennetusmeetmete sanktsioonide kehtestamist isegi enne, kui ametlikud võlgade ja puudujääkide piirangud on ületatud; luues sellise võimaluse, et süüdioleva liikmesriigi hääletamisõigused peatatakse. Kõik see antakse Saksamaale kompensatsiooniks, et oleks võimalik finantsstabilseerimisfondi põlistada. Mehhanismi ainukeseks väljundiks on aga liikmesriigi ja ELi komisjoni võimalus jääda võlgu või pakkuda turgudel laenugarantiisid raskustes olevate liikmesriikide kasuks, sest nemad on riigivõla turuspekulatsioonide ohvrid. Nad on ohvrid just seepärast, et nad kuuluvad euroalasse. See on uskumatu! Lisaks on Euroopa Ülemkogu otsustanud reformida aluslepet, et rakendada kriisimehhanismi. Sellist lihtsustatud menetlust kasutatakse esimest korda. Seda demokraatiavastast viisi, kui ei ole ruumi parlamentaarseks aruteluks. See ei ole valitsemine, vaid totalitarism!

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kuni 2007. aastani imetles ülejäänud Euroopa Iirimaad, seda keldi tiigrit, mis saavutas oma fantastilised majandusandmed tänu madalatele ettevõtlusmaksudele ning vähesele regulatsioonile. Nüüd tabas reaalsus aga valusasti. Keldi tiiger on osutunud nõrgukeseks vareseks, kellele ülejäänud Euroopa peab abi pakkuma ning tema nõrku tiibu toetama. Iirimaale eraldatakse päästepaketist 90 miljardit eurot – see on 300 eurot iga Austria elaniku kohta. Tegemist ei ole teoreetilise riigigarantiiga, mida pärast Kreekat kui musta lammast laiendatakse ka Iirimaale ja seejärel võib-olla ka Hispaaniale ja Portugalile. Tegemist on reaalse maksumaksja rahaga. See viib Euroopa rahaliidu sammu võrra lähemale ülekandliidule, kus oma majandust hästi juhtivad riigid peavad rahakotiraudu laiali hoidma, et maksta kinni teiste juhtimisvead. EL pöörab sellele probleemile tähelepanu liiga hilja ning saab näha, kas Euroopa Ülemkogu otsustele järgnevad ka teod. Peame lõpetama maksumaksjate miljardite kulutamise spekulatiivsetele pankadele ning oma majandust halvasti juhtivatele riikidele. Sellisele ülekandeliidule tuleb teha lõpp. Vajame mehhanismi, mis võimaldab pankrotistunud riikidel ennast maksevõimetuks kuulutada ning seejärel eemaldatakse need riigid ka euroalast. Me ei saa jätkata haige rahaliidu plaasterdamist! Selle asemel vajame tugevat ja kindlat Euroopa rahaliitu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Nii Kreeka kui ka Iirimaa on pidanud Euroopa Liidu poole abipalvega pöörduma. Kahe juhtumi vahel tuleb siiski esile tuua mõned erinevused: Iiri puudujääk plahvatas, kuna riik pidi lahendama probleemid pangandussektoris, mis sattus kriisi üleilmse finantskriisi tõttu ning mida võimendas kinnisvaramulli lõhkemine. Sekkumine struktuurikriisi ajal tähendas, et riigi rahandus ei suutnud sellist olukorda enam juhtida. Kreeka puhul põhjustas sekkumise aga mõnevõrra hoolimatu avaliku sektori kulutuste ohjamine, mistõttu tekkis vajadus riigi võlakirjade müügist saadava sularaha järele. Majandusjuhtimise reformi valguses on vaja pidada meeles järgmist. Kindlasti peame rakendama ranget eelarvepoliitikat jälgimaks ja tagamaks, et sarnaseid olukordi tulevikus esile ei kerkiks. Igatahes on need kaks juhtumit hea näide sellest, kui oluline on meeles pidada kõiki rahanduse ja riigi kindlusega seonduvaid faktoreid ning mitte ainult struktureeritud riigivõlga. Tõepoolest, see väljendab ainult lõpparvu, kuid peame leidma selle taga peituvad komponendid ning põhjused, mis olukorra tekitasid.

  Monika Smolková (S&D), kirjalikult. – (SK) Stabiilsuse ja kasvu pakt on senini sisaldanud sanktsioone, kuid nende kehtestamine eeldab 2/3 ministrite heakskiitu ning selleks on alati puudunud poliitiline tahe. Ma olen kriisivastase mehhanismi suhtes skeptiline. Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy ei tohiks muuta Lissaboni lepingu artiklit 125, milles on öeldud, et iga riik vastutab ise oma kohustuste eest. Teisest küljest peaks ta aga kaaluma artikli 122 laiendamist, mis räägib solidaarsusest ja vastastikuse abi andmisest loodusõnnetuste ja energiakriiside korral. Artikli muutmine võib neutraliseerida ühe ELi toimivuse aluseks oleva põhimõtetest, milleks on solidaarsus, ning see võib viia täieliku solidaarsuse kadumiseni. Kui kriisivastane mehhanism rakenduks artikli 122 sättes, mis puudutab individuaalsete riikide rahastamist, siis selle tulemusena teeks ülemkogu komisjoni ettepaneku põhjal otsuse. Euroopa Parlamenti ainult teavitataks sellest. Võib tekkida olukord, kus vastutustundlikud riigid maksavad mõnede riikide süüdimatuse eest.

7. G20 tippkohtumise tulemused (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ülemkogu ja komisjoni avaldused G20 tippkohtumise tulemuste kohta.

  Olivier Chastel, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Ülemkogu alalisel eesistujal ning Euroopa Parlamendil oli juba võimalus arutleda G20 tippkohtumise üle 2010. aasta 20. oktoobril, kui oli G20 ministrite kohtumise eelõhtu, ning ootasime, kuidas arenevad sündmused Söulis.

Eurooplastena olime nendeks kohtumisteks hästi valmistunud nii ministrite kui ka riikide või valitsuste juhtide tasemel. Mõistsime, et sidususe puudumine eurooplaste vahel põhjustaks kiiresti Euroopa Liidu usaldusväärsuse kadumise rahvusvahelisel areenil. Söuli tippkohtumisele reageeriti mitmeti üle kogu maailma. Isiklikult leian, et peaksime kõigest hoolimata jääma optimistlikuks, isegi kui tulemused ei ole nii muljetavaldavad, kui varem lootsime.

Enne Söuli tippkohtumist olime veendunud, et kõige raskem ja olulisem on säilitada oma hoogu. Me ei peaks seda viga tegema ning arvama, et me ei vaja enam üleilmset koostööd, põhjendades end sellega, et me ei ole enam selles kriitilises olukorras nagu 18 kuud või isegi kuus kuud tagasi. Usume endiselt, et poliitilised juhid vastutavad otsuste tegemise eest. Nad on vastutavad ja see on tõesti ka poliitika tuum. Arvan aga, et neil on lisaks üks isegi veelgi olulisem vastutus: kindlustada, et otsused ei jääks ainult paberile, vaid et neid saadaks konkreetsed tulemused ja et neid kohaldataks täieulatuslikult.

Söuli tippkohtumine näitas, et G20 ja seega ka meie kõigi tõeline katsumus on arusaam sellest, kuidas peaksime kasutuselevõttu jätkama ja tõesti ka kiirendama. Peame head kavatsused muutma reaalseteks tulemusteks ning see kõik on oluline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei rahuldu turud vaid avaldustega. Nad jälgivad poliitilisi muutusi kaks päeva, kümme päeva ja 30 päeva pärast tippkohtumist, kui meedia on juba lahkunud. Euroopa majanduse olukorrast tuleb tervikuna aru saada. See ei ole lihtsalt progress, mis saavutati kaks päeva kestnud tippkohtumisel. Seda progressi, mille suunas meie liigume, on võimalik saavutada ainult igapäevase kestva töö abil, ning teie Euroopa Parlamendi liikmetena teate seda paremini kui keegi teine.

Teine põhjus on sama oluline kui esimene ning puudutab teid kõiki otseselt. Leian, et Euroopa Parlament ja riikide parlamendid suudavad teostada põhjalikku kontrolli ning pakkuda ka poliitilisi stiimuleid Euroopa ja rahvusvahelise majanduse jaoks, kindlustades, et kahe tippkohtumise vahel toimub ettenähtud viisil rakendamine ning et G20 muutuks tavaliste järjestikuste kohtumiste asemel pigem protsessiks.

Rääkides sisust, siis on liidu panus kindlale, püsivale ja tasakaalustatud kasvule nüüd selge ning põhineb mõnedel põhimõtetel: rahanduse ühitamise plaanid, mille eesmärk on jätkusuutlik eristuv kasv; Euroopa 2020. aasta strateegia, mis on vajalik struktuurireformide jaoks, et säilitada eriti just töökohtade loomine; finantssektori ja turgude reformide programmid ning lõpuks ka majandusjuhtimise kindlustamine ELis. Lisan, et liit on väga huvitatud partnerite tehtavatest hinnangutest G20 kontekstis. Eurooplastena oleme sellega harjunud ning teame, kui kasulik selline tegevus olla võib. Selge on see, et kõik peavad võrdselt kõvasti tööd tegema ning demonstreerima uuenenud tahet panustada kasvutegevustesse.

Lisan taas kord oma varasemate kommentaaride vaimus, et protektsionismivastast võitlust ei ole võimalik otsekohe võita, vaid seda on võimalik võita siis, kui ollakse igapäevaselt üleilmselt piisavalt tähelepanelik.

Lisaks märgin ära kolm olulist arengut, mis viimase kuu jooksul aset on toimunud. Esimene on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) reformimine ning EL demonstreeris selgelt, et on valmis tegema seda, mida vaja, et uus IMF esindaks rohkem uut majandusreaalsust ning et seeläbi saaksid arenevad majandusriigid oma hääle kuuldavaks teha ning suuremat rolli omada. Nõustusime vähendama oma esindatust IMFi täitevkomitees ning tegime omanikosaluse suhtes märgatavaid järeleandmisi. Arvan, et suutsime säilitada seda, mis on meie jaoks kõige olulisem, ning et sellest kõigest on saanud kasu kogu rahvusvaheline üldsus.

Teine areng puudutab Basel III lepet. Arvan, et liigume pankade kapitalinõuetega õiges suunas, ning loomulikult on väga oluline, et kõik seotud liikmesriigid peaksid Basel III elluviimisega võetud kohustusi säilitama. Loomulikult jääb rakendamise küsimus endiselt nii ELi kui ka G20 poliitagendasse.

Kommenteerides seda, mis on viimastel nädalatel aset leidnud n-ö valuutasõja rindel, arvan, et EL on teinud head tööd ning on suutnud kaitsta tasakaalustatud positsiooni, mis tähendab, et vahetuskursid peaksid peegeldama majandusaluseid ning meil ei ole vaja otsida abi konkurentsist läbi devalveerimise.

Lõpetuseks: alates Söulist on G20 eesistujaks Prantsusmaa ning arvan, et see on ainulaadne võimalus eurooplastele ja Euroopa Liidule. Meie jaoks on oluline teha koostööd koordineeritult kindlustamaks, et järgmise aasta jooksul ning pidades silmas nüüd Cannes’ G20 tippkohtumist 2011. aasta novembris ja perioodi pärast seda, vastaks G20 enda loodud ootustele.

Tõeliselt raske ülesanne, mis meie ees seisab, on demonstreerida, et kriisiga toimetulemiseks loodud foorum suudab panustada ja stimuleerida, mis on vajalik keskmise perspektiivi eesmärkide saavutamiseks, nagu kindlam, kestlikum ja tasakaalustatum üleilmne kasv; selged õiglased reeglid rahvusvahelisele finantsturule ning rahvusvahelised organisatsioonid, mis on maailmas rohkem esindatud ning mis suudavad aidata riikide valitsustel ja Euroopa asutustel üleilmastumisega toime tulla. Austatud juhataja! Arvan, et on G20 ülesanne järgmistel aastatel on tõestada, et üleilmastumine ei ole mitte ainult majandus, vaid peamiselt ja kindlasti ka poliitiline protsess.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – Austatud juhataja! Enne selle kuu Söuli tippkohtumist muretseti selle üle, et kui G20 riike ühendanud kriisi surve muutub nõrgemaks, muutub G20 jaoks võimatuks täita oma rolli üleilmse majanduskooskõlastamise primaarse foorumina. Nüüd kui selle kuu Söuli tippkohtumine on möödas, võin kinnitada, et negatiivset stsenaariumit ei kiidetud heaks. Oleme näinud, et üleilmse juhtimise küsimuses on G20 liikunud kriisirežiimist stabiilsema lähenemisviisi poole.

Hoolimata keerulistest arutelu all olevatest probleemidest ning sellest, et mõnes teises küsimuses, nagu finantssektori maksustamine, kokkuleppele ei jõutud, edastas G20 jälle kord olulise üleilmse sõnumi meelekindlusest. Üleilmse majanduse probleemide asjus toimus tõeline ja stabiilne areng. Tean, et tulemustesse suhtuti teatava skepsisega, sest ei olnud ühtegi täiuslikku viimase hetke läbimurret, mis oleks suurepäraselt õhtusteks uudisteks ajastatud. See, millest skeptikud aga aru ei saa, on asjaolu, et progress G20 kohtumisel on ise suurejooneline uudis. See ei ole nagu meie euroopalik integreeritud protsess, kus kõik laua ümber istujad jagavad ühist diskussiooni ja kompromissikultuuri.

Lisaks Euroopa Liidule ja mõnele liikmesriigile kuulub G20 liitu selliseid üksteisest erinevaid riike nagu USA ja Hiina, Venemaa, Brasiilia ja Jaapan, Argentiina, Saudi-Araabia, Korea ja Lõuna-Aafrika. Tuleks tunnustada juba ainuüksi asjaolu, et nad tegutsevad koos ja pööravad tähelepanu üleilmsele tasakaalustamatusele ning jõuavad kokkuleppele näiteks finantsregulatsioonis. Tegemist on meeletu arenguga, mis veel mõned aastad tagasi oleks olnud võimatu ning Söuli tippkohtumine oli oluline samm edasi selles protsessis ning uue agenda käivitamisel, mitte lihtsalt ühekordne märkimisväärne sündmus.

Nii et jah, see oli edukas, ning arvan, et Euroopa Liit, keda esindasin koos Euroopa Ülemkogu alalise eesistujaga, võib tippkohtumise tulemustega rahul olla. Tegelikult oli meie osalus oluline ka rahandusministrite tasemel, kus Euroopa Liitu esindas Olli Rehn, kes on selle valdkonna eest vastutav volinik. Üldjoontes võib väita, et tulemused peegeldavad Euroopa Liidu prioriteete, mis püstitati enne Söuli, ning Euroopa Liit peaks olema väga uhke selle väga olulise panuse eest sellesse protsessi.

Toon esile mõned olulisimad saavutused: eelkõige soovis Euroopa Liit, et sel tippkohtumisel toimuks areng ühise tegutsemise teemal, mis suurendaks üleilmset kasvu ja tööhõivet, ning et jõutaks vastusteni, kuidas reageerida üleilmsetele tasakaalustumatustele ja valuutapingetele. Me kõik teadsime, et see saab olema tee ülesmäge, et leida ühiselt kokkulepitud viis üleilmsete tasakaalustumatustega toimetulemiseks, kuid pärast pikka, pingelisi läbirääkimisi otsustas G20 koostöölahenduse kasuks, määratledes mehhanismi ja ajagraafiku, mis koondab meie majandusriigid, et selle probleemiga tegeleda.

G20 partnerid nõustusid vähendama üleliigseid tasakaalustumatusi ning säilitama praegusi eelarvelisi tasakaalustumatusi kestlikel tasemetel. Ärge alahinnake selle olulisust! G20 arutelul tasakaalustumatustega tegelemise üle sai selgeks, et EL on teistest ees. Meie endi arutelude tulemusel Euroopa Liidu sisemiste tasakaalustumatuste üle said G20 liidrid kinnitust, et need on parimad viisid üleilmsete tasakaalustumatustega toimetulemiseks. Meie indikaatoritega meetod, mis seisneb selles, et indikaatorid käivitavad makromajanduslike tasakaalustumatuste ja tuumprobleemide hinnangu, on uue G20 mehhanismi vundamendi osa. See konstrueeritakse 2011. aasta keskpaigaks ning esimene hinnang saab valmis enne järgmist tippkohtumist 2011. aasta novembris.

Meie fookuseks on nüüd selle mehhanismi tugevdamine nii palju kui võimalik ning tagamine, et seda rakendataks ettenähtud viisil 2011. aastal G20 eesistujariigi Prantsusmaa ajal. Seega olid järeldused olulised, kuid nüüd nõustun sellega, et peame vaatama, kuidas neid rakendada.

Teine saavutus puudutab valuutakursse. Tasakaalustavat kasvu ei saada edu, kui ei pöörata tähelepanu valuutapingetele. Jälle kord aitas Euroopa Liit jõuda G20-l ühiste lahenduste suhtes üksmeelele. Nõustusime liikuma turupõhisema vahetuskursi süsteemi poole, mis peegeldab majanduslikku baasi. Samuti nõustusime hoiduma hindamiste võrdlemisest olema valvsad üleliigse muutlikkuse ning vahetuskursside korratute liikumiste suhtes.

See lahendus toob kaasa poliitilise impulsi G20 eesistujariigile Prantsusmaale, kes hakkab juhtima rahvusvahelise valuutasüsteemi laialulatuslikku reformi. Mul on ka hea meel tõdeda, et G20 tippkohtumine toetas IMFi ajaloolist reformimist. Tõepoolest ületasime Pittsburghi ootused kvoodi muutumise ja arenevate majandusriikide esinduse kohta. Tänu ELi liikmesriikide avatud ja koostööaltile lähenemisviisile tähendavad meie märkimisväärsed järeleandmised ja meie võime jagada kohustusi seda, et fondil on nüüd vajaminev legitiimsus hakata tegelema eesootavate katsumustega ning pöörata eriti tähelepanu tasakaalustamatustele ja valuutapingetele. Arenevad majandusriigid peavad nüüd tõestama, et vastukaaluks kasvanud esindatusele on nad nõus kandma suuremat üleilmse majandusjuhtimise vastutust.

Neljas tippkohtumise saavutus oli see, et suudeti säilitada üleilmse finantsregulatsiooni reformi hoog, keskendudes selgelt rakendamisele. Tervitame Basel III reformi toetamist ja asjaolu, et G20 jätkab tööd süsteemselt oluliste finantsasutustega. G20 finantsreformide pingutused jätkuvad sellistes valdkondades nagu makrotasandi usaldatavuse poliitika raamistikud, varipangandus, tuletisinstrumentide turud ning turu usaldusväärsus ja tõhusus.

Euroopa Liit on mitmes eelmainitud valdkonnas juhtival positsioonil ning meie liidusisene töö toidab G20 protsessi. Nüüd on oluline kindlustada kõikide nende kohustuste range ja järjepidev rakendamine kokkulepitud ajagraafiku kohaselt, et kindlustada üleilmsel tasemel mänguväljak. Oleme Ameerika Ühendriikidelt saanud tugevat kinnitust, et selles küsimuses jagavad nad meie meelekindlust. Söuli tippkohtumine lõi ka uue impulsi Doha läbirääkimiste lõpetamiseks ning kordas G20 pühendumust võidelda protektsionismiga selle kõikides vormides.

Isiklikku rahulolu pakub mulle see, et suutsime Söuli arengukonsensusega läbipõimunud arengust, kaubandusest ja investeeringutest paigutada arengu kindlalt G20 agendasse. See uus kasvule keskenduv lähenemisviis täiendab eksisteerivaid doonorikeskseid tegevusi ja ÜRO süsteemi. See aitab kaasa meie pingutustele saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja läheb väga hästi kokku komisjoni hiljutiste soovitustega arengupoliitika tuleviku rohelises raamatus. Roheline raamat on nüüd konsultatsioonideks avatud ning ootan täiskogu panust.

Lõpetuseks kiidan tunnustavalt G20 pühendumist G20 korruptsioonivastase tegevuskavale, tulevasele tööle energiaküsimuste valdkonnas ning püüdlustele saavutada kõigest väest tasakaalustatud ja edukas tulemus Cancúni kliimakõnelustel!

komisjoni president. (FR) Austatud juhataja ja parlamendiliikmed! Ettevõtete ja ametühingute kasvav huvi on tõestus selle kohta, et G20 on nüüdseks kinnitanud ennast olulise foorumina üleilmse majanduse kooskõlastamisel. Osalesin ka G20 äritippkohtumisel, kus rõhutasin ettevõtete sotsiaalse vastutuse olulisust. Kohtusin ka Euroopa, Põhja-ja Lõuna-Ameerika ning Aasia ametühingute delegatsioonidega. Nõustusin nende delegatsioonidega, kelle kohalolekut võimaldas Euroopa Ametühingute Konföderatsioon (ETUC), et tööhõive on kõige olulisem, ning rõhutasin asjaolu, et Euroopa tõepoolest soovitas, et tööhõive ja sotsiaalne dimensioon tuleks järeldustesse lisada.

Söuli tippkohtumise lõppemisest alates oleme hakanud tähelepanu pöörama järgmisele G20 eesistujale ning Cannes’i tippkohtumisele 2011. aasta novembris. Peaksime maksimaalselt ära kasutama võimalust , et üks meie liikmesriikidest on juhiistmel. Peaksime oma seisukohad viivitamata määratlema ning aktiivselt G20 agenda kujunemisele koordineeritult kaasa aitama.

Komisjon on valmis toetama täielikult eesistujariigi Prantsusmaa prioriteete. Üks neist on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) reformimine, mille tarbeks peame lagedale tulema järjepidevate ettepanekutega, pöörates tähelepanu stabiilsuse parandamisele ja vahetuskursside kõikuvusele.

Veel üks prioriteet on toormaterjalide hindade muutlikkus. Järgmiste kuude jooksul teostab komisjon kõikide toormaterjalide olulisimate turgude kohta hindamise.

Peaksime nägema eesistujariigis Prantsusmaas unikaalset võimalust Euroopale, jätta oma jälje G20 üleilmsesse agendasse. Kui jätkame koostööd G20 tasemel, kindlustab Euroopa oma positsiooni maailma majandus- ja finantsarutelude keskmes ning mängib väga olulist rolli üleilmsetele katsumustele meie reaktsioonide väljakujundamises.

  Jean-Paul Gauzès , fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kui ma ei eksi, siis on mul üks minut aega.

Eesistujariigi Belgia eesistuja, komisjoni president, head kolleegid! Esiteks mainiksin seda, Olivier Chastel, et hindan väga teie selget hinnangut viimase G20 tippkohtumise kohta ning et toetan teie ettepanekuid ka tulevikus.

Pean aga ka mainima, et tulemused on üpris halvad, kuigi Basel III ja IMFi reform kiideti heaks. Saame ainult loota – nagu komisjoni president –, et Söuli tippkohtumine rajab teed eesistujariigi Prantsusmaa kaugeleulatuvate ettepanekute rakendamisele, mida õigustab viivitamatu vajadus ja jätkuvalt keerulised tingimused. Euroopa Liit peab olema järjepidev, kui soovitakse kanda seda vastutust, mille ta on ära teeninud.

Konkreetsed tulemused on väga olulised ning nõustun teiega, komisjoni president, kui ütlete, et meie kaaskodanikud ootavad meilt tegusid, mitte ainult sõnu või seisukohti. Majanduse ja rahanduse üleilmastumine eeldab meilt tõelist arengut määruste rahvusvahelisel harmoniseerimisel. Turud reageerivad palju kiiremini kui poliitikud. Euroopa ei saa olla naiivne ning peab kindlustama kahepoolsuse olemasolu.

  Udo Bullmann, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Oma tänases küsimuses esitas Rebecca Harms küsimuse, miks ei anta tippkohtumiste sädet enam inimestele edasi ning miks ei kiirga tippkohtumiste aruteludelt uut julgust ja uut enesekindlust. Kui ma teid, José Manuel Barroso, täna hommikul ja just nüüd kuulasin, ning ka Herman van Rompuyd ja ülemkogu, siis ma mõistsin, miks seda sädet näha ei ole. Sädet ei ole isegi siin istungisaalis – vaadake enda ümber! Loomulikult on oluline, et siin oleks rohkem parlamendiliikmeid. Kuid miks neid ei ole siin? On vale, et nad siin ei ole, kuid ega nad ei kuuleks ka midagi uut. Te räägite meile asju, mida on ajalehtedes juba korduvalt mainitud, ega vasta nendele olulistele küsimustele, mida on küsitud. Mis on juhtumas finantstehingute maksuga? Martin Schulz küsis teilt seda mitu korda! Kuhu jääb vastus? See ei ole kirjas Söuli G20 tippkohtumise agendas. Sooviksin sellele vastuse saada.

Sooviksin ka teada, et kui Euroopa Ülemkogu, eesistujariik Belgia ütlesid, et pooldavad seda, siis miks Euroopa Ülemkogu ütles lihtsalt oma viimasel kolmel tippkohtumisel, et nad soovitavad tasuvusuuringut üleilmses mastaabis, mitte Euroopa mastaabis. Miks mitte? Kas ülemkogu ei näe, et see tee lõppeb tupikuga, kuhu te seda teemat suunate? Küsin teilt veel ühe korra José Manuel Barroso, et millal rahuldab Algirdas Šemeta parlamendi nõude, mis esitati selle aasta alguses ning mille alusel tahame Euroopale tasuvusuuringut? Kui te esitate arvamuse selle teema kohta, siis on istungisaal täiesti täis ja me kuulame teid. Ärge hiilige teemast enam kõrvale! Ainuüksi Euroopa puhul käib jutt umbes 200 miljardist eurost aastas. Küsige eelarvekomisjoni liikmetelt, milliste naeruväärselt väikesete summade üle nad praegu ülemkoguga vaidlevad! Selle ettepaneku elluviimisega kaasneks areng. Peame rollidesse uuesti elu sisse puhuma, sest pärast seda näeme jälle sädet. See on see, mida teilt ootame!

  Marielle De Sarnez, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Võime pidada lugematul arvul tippkohtumisi ja koosolekuid, aga kui Euroopa ei aktsepteeri ühtset ründavat lähenemisviisi, siis ei ole tal kaalu ning järgmine G20 kohtumine on lihtsalt Hiina ja Ameerika Ühendriikide vastasseis, millest meie väljume lõppude lõpuks kaotajatena. Probleeme on meil siiski küllaga.

Ajal kui euroala tegeleb enda probleemidega, mis eeldavad tugevat sisemist reaktsiooni, elab rahvusvaheline valuutasüsteem üle kriitilist aega, mis on meie probleemidele lisaprobleemiks ning loob Euroopa jaoks sellist konkurentsi, mis on nii destabiliseeriv kui ka ebaõiglane. See on esimene märkus. Eurooplased peaksid G20 plaanis esitama uue üleilmse valuutareegli, mis põhineb valuutakorvil baseeruval arvestusühikul, milles on kindlasti dollar, euro ja jüaan.

Samuti peame üle vaatama finantsregulatsiooni küsimuse. Maksuparadiiside vastu võitlemise kohustust ei ole praktikas ellu viidud ning reitinguagentuuride tegevusi ei ole ikka veel kontrollitud. See on veelgi kahetsusväärsem, kuna eksisteerib ka teisi probleeme, näiteks kaubaturgude regulatsioon: fossiilkütuste, mineraalide ja põllumajandustoodangu vallas. Seda arvesse võttes teen teile ettepaneku. Selle küsimuse valguses leian, et eurooplased peaksid tegema ettepaneku maailma kaubaorganisatsiooni loomiseks.

Maailmamajandusele valmistavad tõelist ohtu defitsiidid, mida teatud tootjariigid plaanivad ja siinkohal pean silmas Hiinat. Veelgi enam – põllumajandussaadustega spekuleerimine on täiesti ebamoraalne, kuna see intensiivistab kliimamuutuse ohte ning on arenevate riikide puhul täiendavaks näljahäda tekke ohuks.

Kõikide nende oluliste probleemide puhul, mis on selgelt seotud üleilmse tasakaaluga, usun ühte asja. Leian, et eesistujariigist Prantsusmaast on tõeline kasu ainult siis, kui ta paigutub algusest peale Euroopa raamistikku.

  Patrick Le Hyaric, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Maailma kriisi ulatus ning sotsiaalsed ja keskkondlikud pakilisused tingivad Euroopa Liidult G20s resoluutset tegutsemist rahvusvahelise rahanduse reguleerimise tahteavalduse baasil.

Esiteks ei tohi Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimised muuta maailma kapitalistlikuks džungliks, vaid need peavad rakendama sotsiaalseid, keskkonna- ja töökohti loovaid standardeid kauplemissüsteemi. Nad peavad toime tulema töötuse levikuga, mis hetkel mõjutab planeedil üle 250 miljoni inimese, lõpetades praeguse kokkuhoiupoliitika.

Vastupidisest perspektiivist vaadatuna tuleb sulgeda maksuparadiisid ning välja mõelda mehhanismid kapitali liikumise maksustamiseks; kaupade hindade tasakaalustamiseks tuleb luua rahvusvaheline fond, alustades põllumajandussaaduste hindadega; rahvusvaheline valuutasüsteem tuleb üle vaadata ning Rahvusvahelisele Valuutafondile tuleb anda uus roll tööhõive ja kestliku inimarengu valdkondades ning samuti universaalse maailmavaluuta loomisel, mis pakuks dollarile konkurentsi.

Lõpetada tuleb ka skandaalne olukord, kus reitinguagentuurid on oma kaasuste kohtunikud – ja seda kõike ainult pankade kasuks. Inimestel peab olema võimalus kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis neid mõjutavad.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Avaldused G20 tippkohtumise tulemuste kohta olid olulised – selles ei saa kahelda, kuid ometi tekitab teistkordne lugemine olulisi küsimusi kindlate punktide kohta.

Täpsemalt öeldes: 20 arenenud riiki edastasid karmi hoiatuse igale riigile, mis rakendab kooskõlastamata majanduspoliitikat, ja seda kõike ajal, kui ühte tüüpi majanduspoliitikat rakendavad Ameerika Ühendriigid, kasutades selleks baasrahatrükki, teist tüüpi poliitikat rakendavad Euroopa Liidu liikmesriigid, valides hetkel kokkuhoiu tee ning veel ühte tüüpi rakendab Hiina, kes on otsustanud oma valuutat allahinnatuna hoida.

Seega üritan aru saada, mis on sellise avalduse mõte ja kellele on see lõppude lõpuks suunatud. Mul on väga raske uskuda, et see sõnum on adresseeritud riikidele, kes on maailma majanduses väheolulised. Kui aga G20 tegi sellise avalduse isikliku kasu otstarbel, siis peaksime tõesti kaaluma varianti, et ehk on tõesti tegemist tõsise poliitilise kokkumänguga, ajal mil majanduses on vaja viivitamatult reageerida.

  Charles Goerens (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Minu küsimus oli algselt adresseeritud José Manuel Barrosole, aga kuna teda ei ole siin, siis esitaksin selle küsimuse eesistujariigile Belgiale.

Tänapäeval on võimalik tegeleda kaubandusdumpinguga, ilma et rikutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastaseid reegleid. Tõesti, valuutaga, mis on pidevalt allahinnatud, on võimalik saavutada sama tulemus. Isegi kui hakkame kas või kartlikult tegelema konkureerivate valuutade devalveerimise teemaga, siis jääb õhku endiselt küsimus, et mis on Euroopa Liidule vastuvõetav.

Minu küsimus eesistujariigile Belgiale on järgmine: kui G20 ei suuda valuutasegadust lõpetada, siis kas võiksid WTO läbirääkimised lõppeda kahjudeta?

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Minu arvates ei jõutud G20 kohtumisel novembris oluliste tulemusteni. See tõestas jälle, et Ameerika Ühendriigid on prominentsel positsioonil ning Hiina üritab rahvusvahelisel areenil enda kanda kinnitada.

Nagu me teame, algas 2007. aasta üleilmne majanduskriis siis, kui Ühendkuningriigi pankadel tekkisid üksteise järel likviidsusprobleemid. Oleme sellele olnud tunnistajaks ning ka terve maailm teab seda, et USA valitsus oli sunnitud raha juurde trükkima – esimeses etapis 700 miljardit USA dollarit ja teises hiljutises etapis 600 miljardit USA dollarit.

Vastupidiselt Ameerika Ühendriigi reaktsioonile, rahaprobleemidele, jäid Euroopa ja just euroala kindlaks eelarve distsipliini põhimõttele, rangelt kontrollitavale rahanduspoliitikale, jättes turgudele ruumi mängida spekulatiivseid mänge Euroopa vähemkindlate majandusriikide ning just euroala kulul.

Teen ettepaneku, et tuleks kaaluda uue koguse raha väljastamist Euroopas, kas siis rahatähtede või eurovõlakirja kujul.

  Michel Dantin (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Meie kaaskodanikel on meie suhtes ootused. Maailma juhtimise küsimuses on neil ootused Euroopa suhtes. Peame olema proaktiivne ja otsustav jõud. Mitmed sõnavõtjad on täna hommikul maininud, et G20 eesistujariigina võib Prantsusmaast kujuneda Euroopa võimalus. Jagan seda vaadet ning leian, et eesistujariik ise peaks meie parlamenti regulaarselt G20 töö edusammudest teavitama. Olen aru saanud, et Prantsuse Vabariigi president oleks nõus tulema ja meile kõnelema. Austatud juhataja! Arvan, et peaksite ta siia kõnelema kutsuma.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! G20 on kindlasti väga eriline moodustis, kus kõik otsuseid tuleks vastu võtta konsensusega. Nagu meie komisjoni president ja Belgia eesistuja rõhutasid, on ratas veerema lükatud ning räägin kiirelt ainult ühest teemast, nimelt finantssektori maksustamisest.

Kuigi läbimurret ei saavutatud, nõustuti eesistujariigi Prantsusmaa ajal tegema rohkem tööd uuendusliku rahastamisega. Euroopa Liit on valmis toetama G20 tööd, et analüüsida ja arendada finantstehingute maksu üleilmsel tasandil. Nagu ma ütlesin, on G20 töö põhimõtteks konsensus ning paljud partnerid G20s ei jaga veel praegusel hetkel meie seisukohta, kuid jätkame tööd konsensuse saavutamise nimel.

Samaaegselt peame alustama teistsuguste töödega, et kindlustada, et finantssektori panus oleks õiglane näiteks selliste meetmete nagu finantstegevuste maksu kaudu. 2010. aasta 7. oktoobril esitas komisjon oma seisukoha selle küsimuse kohta ning jätkatakse tööd järgmiste eesmärkide saavutamise nimel. Esiteks peame kindlustama, et finantssektori panus riigi rahandusse on õiglane. See on eriti oluline, kui võtame arvesse, millist abi sektor kriisi ajal sai. Teiseks peame kindlustama, et mis tahes maks, mille esitame, oleks reaalselt kasulik, ning et selle abil saadakse märkimisväärseid tulusid, ilma et see õõnestaks ELi konkurentsivõimet. Kolmandaks peame kindlustama, et riikide finantssektori maksude kogum ei looks uusi takistusi ühtsele turule.

Sellest lähtuvalt on komisjon kujundanud finantssektori maksustamise küsimuses kaheharulise lähenemisviisi. Finantstegevuste maks tundub olevat parim viis, et tegeleda ELi probleemiga. Finantssektori kasumite ja palkade maksustamine võiks tagada selle valdkonna õiglase maksustamise, tekitades samaaegselt hädasti vajaminevaid tulusid. Lisaks ei ohustaks finantstegevuste maks tõenäoliselt nii palju ELi konkurentsivõimelisust, kui teised maksuvahendid seda teha võiksid, kui neid ühepoolselt juurutada.

Finantstehingute maksu tuleks propageerida üleilmsel tasandil. Rahvusvaheline tehingumaks üleilmsele finantssektorile on parim viis rahvusvaheliste eesmärkide rahastamiseks näiteks sellistes valdkondades nagu arenguabi ja kliimamuutus. Õiget tüüpi maksu ja selle korraliku rakendamise korral võib meile tekkida oluline uus tuluallikas ning suudame samal ajal säilitada oma konkurentsivõime.

Komisjon plaanib jätkata nende valikutega tööd, et esitada poliitilisi algatusi 2011. aastal. Esimene ülesanne on finantssektori maksu mõjuhinnang, mis katab meie esitatud ideid. Selles suhtes võtame arvesse ka liikmesriikide analüüsi. Uue määruse alla käivate finantssektori asutustele kujunevate ning võimalike pangalõivude ja maksete ühismõju hinnangu tegemine on oluline, enne kui mingisuguseid ettepanekuid saab teha.

Enda seisukohast mainiksin veel ühe asja, mis on väga oluline: G20 lisas arengupoliitika eesmärgid selgelt oma agendasse. Minu arvates on see hea märk sellest, et G20 protsess – koos Euroopa Liidu meelekindlusega – võib oma kodanike huve silmas pidades hüvesid pakkuda.

  Olivier Chastel, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Arutelu lõpetuseks alustaksin jälle sellest ja üldjoontes korrates, et G20 kohtumise eelõhtul, oli meie jaoks väga selge, et liidu jaoks oli oluline saavutada rahuldav tulemus mitmes küsimuses ning et peame selle nimel tööd tegema tagamaks, et G20 jääb eelkõige usaldusväärseks ja legitiimseks foorumiks, mis on suuteline konkreetseid tulemusi pakkuma, nagu ma just mainisin, ning andma kooskõlastatud poliitilise tõuke üleilmastumiseks, et eriti just liit saaks ennast selles kontekstis kuuldavaks teha. Arvan – ka probleeme arvestades, ning mitmed teist on nendele probleemidele viidanud –, et liit on oma kohustused täitnud ning selles G20 kohtumises osalenud Euroopa institutsioonid ja liidu riigid said oma tööga rahuldavalt hakkama.

Söul tippkohtumine oli viies kahe aasta jooksul ning seal esitati väga palju kollektiivseid kohustusi. Paljud nendest on tootnud majanduskasvu ja maailma finantsstabiilsuse seisukohast vaadatuna positiivset tulemust, kuid see töö ei ole kaugeltki läbi.

Võttes arvesse seda, mida räägitakse liidus, ning viidates sellele, mida komisjon meile just pangalõivude ja finantstehingute maksu kohta ütles, öeldakse Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri järeldustes selgelt, et töö nende kahe teemaga peaks jätkuma nii liidus endas kui ka rahvusvahelisel areenil. Mis puudutab lõive, siis selliste lõivude baasi ja iseloomu suhtes on konsensus kasvamas. Veel ei ole saavutatud konsensust tulude eesmärgi ega kasutuse suhtes.

Samaaegselt on liikmesriigid kehtestamas riiklikke süsteeme, mis erinevad üksteisest märkimisväärselt. Seega peame lühemas perspektiivis juurutama miinimumtasemel kooskõlastamist ja keskmises perspektiivis liikuma resolutsiooniraamistiku poole, mis harmoniseerib kriisi resolutsiooni kokkulepped palju suuremas ulatuses, eriti need, mis põhinevad komisjoni seadusandlikel ettepanekutel. Sellest lähtuvalt järeldas oktoobris kohtunud Euroopa Ülemkogu, et eri hetkedel eksisteerivaid lõivude süsteeme tuleks rohkem kooskõlastada ning ECOFINi nõukogu kutsuti detsembris peetavale Euroopa Ülemkogu koosolekule koos järeldustega tagasi.

Lõpuks, mis puudutab komisjoni just mainitud finantstehingute maksu, siis palus Euroopa Ülemkogu nii nõukogul kui lõpuks ka ECOFINil analüüsida viise, kuidas saaksime praegu kaaluda eri võimalusi maksuparadiiside tekke ja maksudest kõrvalehoidmise ennetamiseks, ning ECOFINi nõukogu koostas nõukogu kõrgetasemelise rahandusega seotud töörühma, mis hakkaks neid keerulisi teemasid uurima.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Meie rahvusvaheline institutsionaalne majandus- ja finantsarhitektuur, millele pandi alus pärast sõja lõppu, on praegu tugeva surve all. Täielikult muutuv rahvusvaheline süsteem ja üleilmne kriis kompavad selle vastupidavuse piire, sundides seda muganduma uute asjaoludega. Lisaks luuakse uusi institutsioone, nagu G20, et nendele asjaoludele reageerida. Ometigi on loomu poolest ikkagi tegemist valitsustevahelise organismiga, kelle otsused, mis mõjutavad meid kõiki, tuleb rakendada riiklikul tasandil. Seetõttu on oluline, et selle otsustes arvestataks mitte ainult oma liikmete, vaid meie kõigi huvidega.

Sellest perspektiivist vaadatuna on julgustav tõdeda, et Söuli tippkohtumine rõhutas liikmetevahelist koostööd, tagades seeläbi otsuste elluviimise, ning et oli näha resolutsiooni tundemärke fundamentaalsete struktuurimuudatuste tegemisel ning kasvu toetamist tööhõive kasvatamise kaudu, ilma et oleks unustatud areneva maailma vajadusi. Loodame, et EL saab kasu sellise koosluse otsustest, milles osalevad ainult mõned liikmed, ning et ka väljapoole euroala jäävad riigid saavad sellest kasu.

(Istung lõppes kell 11.55)

(Vahemikus 11.55 –12.10 kogunesid liikmed LUX auhinna üleandmiseks)

(Istung jätkus kell 12.05)

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

8. Hääletused

  Juhataja. – Esiteks soovib Martin Schulz täna hommikul istungisaalis toimunud vahejuhtumi kohta isikliku avalduse teha.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Täna hommikul siin istungisaalis toimunud Euroopa Ülemkogu arutelul toimus vahejuhtum, mida ma ei soovi hetkel uuesti arutama hakata, kuna selle käigus solvati mind. Ühte asja ütlen ma siiski – on tasandeid, kus mind ei ole võimalik solvata ja kus ma öeldut solvanguna ei võta, sest selleks, et mind solvata, peab solvaja sõnades ka teatud määral siirust olema. Tänan arvukate solidaarsusavalduste eest, mis mulle siin täiskogul täna on esitatud! Soovin kõigi fraktsioonide kaasparlamendiliikmeid südamest tänada! See on märk ühistest, demokraatlikest ja Euroopat pooldavatest tõekspidamistest, mida selle täiskogu valdav enamus jagab. Soovin teid selle eest siiralt tänada!

(Pikk aplaus)

  Juhataja. – See vahejuhtum oli Godfrey Bloomi protest, milles ta kommenteeris Martin Schulzi sõnavõttu halvustava sõjaaegse märkusega. President pidas seda vastuvõetamatuks ning palus Godfrey Bloomil andeks paluda. Godfrey Bloom seda tol hetkel ei teinud. Kutsun teda üles seda praegu tegema! Kui ta seda ei tee, tuleb tal istungisaalist lahkuda.

(Vali aplaus)

  Godfrey Bloom (EFD). – Austatud juhataja! Taas kord kehtivad meil ühed reeglid Martin Schulzile ja teised reeglid kõigile teistele. See on häbiväärne! Mind valisid – tagasi – siia istungisaali hääletama Yorkshire’i inimesed (muide, see on teie enda valimispiirkond). Mul on demokraatlik mandaat, mis teil näiteks puudub, austatud juhataja, sest vahetasite fraktsiooni ning valijad hääletasid konservatiivide poolt. Mul ei ole kavaski vabandust paluda ega istungisaalist lahkuda – lähen vaid siis, kui mind siit välja eskorditakse, austatud juhataja!

  Juhataja. – Esiteks, Godfrey Bloom, heideti mind konservatiivide parteist välja seetõttu, et ma ei taganenud ühes küsimuses, mis on tihedalt seotud probleemidega, mille täna hommikul tõstatasite.

(Aplaus)

Teiseks ei ole te endiselt vabandust palunud keelekasutuse eest, mis on Euroopa Parlamendis täiesti sobimatu, mistõttu palun teil lahkuda.

(Vali aplaus, sekka hüüded „Kodukord” ja „Teil pole õigus”)

Andke andeks, Godfrey Bloom, kuid ma ei võta selles küsimuses kodukorda puudutavaid märkusi vastu.

Teen ühe ettepaneku. Võiksin küll paluda turvateenistusel Godfrey Bloomi välja saata, ent kavatsen selle küsimuse siiski hääletusele panna. Kas täiskogu arvab, et Godfrey Bloom peaks lahkuma? Kes on poolt, tõstke palun käsi.

(Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni valjud protestiavaldused ja hüüded „Ei!”)

Kes soovivad, et Godfrey Bloom istungisaali jääks, tõstke palun käsi. Kes jäävad erapooletuks, tõstke palun käsi.

(Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni täiendavad valjud protestiavaldused, millele hüütakse vastu „Olge tasa!” Jätkuv pikaajaline kära ja viled)

Luban teie fraktsiooni esimehel Nigel Farage’il ühe avalduse teha.

  Nigel Farage (EFD). – Austatud juhataja! Pahameele ja kära põhjuseks on see, et eeskirjad ei kehti siin kõigile võrdselt. Martin Schulz on korduvalt solvanud mitte ainult mind, vaid ka paljusid teisi parlamendiliikmeid: ta ütles, et euroskeptikud ja vastuhääletajad avavad ukse fašismile. Daniel Cohn-Bendit on meid vaimuhaigeks nimetanud.

Austatud juhataja! Kui meil on eeskirjad selle kohta, mida me solvavaks peame, ja parlamendiliikmel palutakse lahkuda, on see üsna aus. Pahameel – mida isiklikult samuti jagan – on aga põhjustatud sellest, et neid eeskirju ei kohaldata võrdselt. Martin Schulz kutsub teisi alatasa fašistideks ja siis, kui teda ennast fašistiks kutsutakse, palutakse seda teinud parlamendiliikmel lahkuda. See ei ole õige. See ei ole aus.

  Juhataja. – Nigel Farage, ma ei soovi praegust arutelu küll pikendada, kuid pean siiski märkima, et teie väide ei vasta tõele. Godfrey Bloomi kahte sekkumist – üks põrandalt ja üks oma kohalt – kuulsid paljud inimesed ning mõlemad sekkumised olid parlamentaarsest seisukohast vastuvõetamatud. Täiskogu soovib Godfrey Bloomi lahkumist. See on täiskogu soov. Kui Godfrey Bloom sellele ei allu, näitab ta sellega oma suhtumist demokraatlikku protsessi.

Godfrey Bloom, ma tuginen kodukorra artiklile 152. Kui te ei lahku, lasen teid välja vedada. Arutasin olukorda presidendiga ning ta toetab mind selles küsimuses.

(Godfrey Bloomi vahelehüüe: „Näita, mis sa suudad!”

  Joseph Daul (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Ütlesin täna hommikul oma sõnavõtus, et Godfrey Bloom käitus vastuvõetamatult.

Teiseks on meil siin tegu demokraatliku parlamendiga. Godfrey Bloom! Otsustasime demokraatlikul teel, et peaksite istungisaalist lahkuma. Seetõttu palun teil demokraatia ja kõige selle nimel, mida parlament esindab, praegu istungisaalist lahkuda. Palun teil seda teha demokraatlike õiguste austamise nimel.

Bruno Gollnisch, teil ei ole vaja mu sõnu vaidlustada. Me kõik teame teie meetodeid. Need on vastuvõetamatud ja ebademokraatlikud. See on kõik, mis mul teile öelda on.

(Aplaus)

  Juhataja. – Parlamendi kodukorra artikli 152 lõike 4 kohaselt segab see vahejuhtum parlamendi tööd, mistõttu kavatsen istungi viieks minutiks katkestada.

(Istung katkestati viieks minutiks)

  Juhataja. – Kodukorda puudutav märkus? (Kuuldamatud mikrofonita tehtud kommentaarid ja hüüded „Kodukord!”).

  Christian Ehler (PPE). – Austatud juhataja! Kuna olen Korea poolsaare riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni esimees, palun täiskogul tugevalt hukka mõista Põhja-Korea eilse suurtükirünnaku Lõuna-Korea saare vastu.

(Aplaus)

Lõuna-Korea sõjaväe ja eriti saare tsiviilelanike inimkaotused on väga suured. Külad põlesid ja elanikkond tuli evakueerida.

Tunneme heameelt Lõuna-Korea president Lee Myung-baki avalduse üle, mille kohaselt kavatseb ta sellest vägivallaaktist hoolimata Korea saarel valitseva olukorra teravnemist vältida.

Tunneme heameelt ka selle üle, et paruness Ashton, kõrge esindaja, on tegutsenud väga osavõtlikult rahvusvaheliste osaliste, meie liitlaste ja strateegilise partneri Lõuna-Korea Vabariigiga, mõistes hukka ÜRO-Korea relvarahukokkuleppe selge rikkumise. Lisaks ootame, et Hiina sellise teo selgelt hukka mõistaks.

Kutsume Põhja-Koread üles olukorra teravnemist vältima ning tegema kõik vajalikud pingutused Korea poolsaare rahu ja stabiilsuse tagamiseks. Avaldame ohvrite perekondadele sügavat kaastunnet.

(Aplaus)

  Juhataja. – Tänan teid, Christian Ehler! Palun teie tähelepanu! Palun vaikust! Riskides sellega, et saan ka ise fašistliku diktaatori maine külge, rakendasin täna hommikul teatud meetmeid. Martin Schulz tegi aga ettepaneku, et laseksin sõna võtta ühel nende seast, kes polnud nõus sellega, et Godfrey Bloom tuleks istungisaalist eemaldada. Kõige esimesena soovis sõna võtta Barry Madlener. Ütlesin Barry Madlenerile, et kui ta sõna võtab, siis ma kordan märkusi, mida Godfrey Bloom Martin Schulzi sõnavõtu kohta tegi. Barry Madlener, võite sõna võtta.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud juhataja! Suur tänu teile, et lubasite mul siiski kodukorda puudutava märkuse teha, kuna kõige tähtsam on ju ikkagi see, et eeskirju kohaldatakse järjepidevalt ja kõigile võrdselt! Juhin tähelepanu vasturääkivusele parlamendi presidentuuri käitumises: saatsite äsja Godfrey Bloomi Martin Schulzi aadressil tehtud märkuste eest istungisaalist välja hoolimata sellest, et Martin Schulz kutsus minu kolleegi Daniėl van der Stoepi siinsamas istungisaalis fašistiks ja presidentuur ei võtnud mitte midagi ette. Martin Schulz ei ole siiani veel vabandust palunud ja seetõttu teeks talle au, kui ka tema Godfrey Bloomi kombel siit istungisaalist praegu lahkuks.

  Juhataja. − Tänan teid! Nagu ennist ütlesin, kordan nüüd Martin Schulzi ja Barry Madleneriga sõlmitud kokkuleppe kohaselt neid märkusi, mille Godfrey Bloom täna hommikul Martin Schulzi aadressil tegi ja mille vastu president, mina ja enamik täiskogust protesteeris, kui meie arvamust küsiti.

Godfrey Bloom ütles Martin Schulzile: „Ein Volk, ein Reich, ein Führer” (ee „Üks rahvas, üks riik, üks juht”). Selline keelekasutus parlamendiliikmete vahel on vastuvõetamatu. Sellised sõnad ületavad kaugelt piiri, mida siin täiskogul vastuvõetavaks peetakse. Sellega on teema hetkel ammendatud. Tegeleme selle juhtumiga juhatuse tasandil edasi. Jätkame nüüd hääletustega, kuna soovin kell 13.00 lõpetada.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Teen väga lühidalt. Räägin kodukorra artiklist 152.

  Juhataja. – Ei, palun vabandust. Palun ärge andke Bruno Gollnischile mikrofoni! Ütlesin Bruno Gollnischile, et ta saab sõna võtta järgmine kord, kui president istungit juhatab. Suur tänu teile! Sõna palus Potito Salatto.

  Potito Salatto (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Äsja arutatud küsimust kõrvale jättes soovin presidentuurile ühe probleemi edastada.

Minu arust pole mõned inimesed veel endiselt aru saanud, mis rolli Euroopa Parlament pärast Lissaboni lepingu jõustumist mängib. Tunnen, et pean sellega seonduvale põhiprobleemile tähelepanu juhtima: transpordivolinik Siim Kallas on korduvalt keeldunud kohtumast Sky and Space Intergroupi juhatusega, kes soovib arutada kulutõhusate väikeõhusõidukite projekti (CESAR), mis mõjutab majanduse, keskkonna ja julgeoleku seisukohast meid kõiki. Nõuan tungivalt, et presidentuur kutsuks volinik Kallase siia istungisaali aru andma – soovime kuulda programmi kohta, millega ta kavatseb parandada olukorda sektoris, mis on Euroopa Parlamendile ülimalt oluline.

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuste tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

8.1. Paranduseelarve nr 8/2010 projekt, III jagu – Komisjon – Euroopa Liidu Solidaarsusfond: üleujutused Iirimaal – ESFi meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006) (A7-0327/2010, László Surján) (hääletus)

8.2. EÜ ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll (A7-0300/2010, Graham Watson) (hääletus)

8.3. Teave ravimite kohta (ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad) (A7-0290/2010, Christofer Fjellner) (hääletus)

8.4. Teave ravimite kohta (ühenduse kord ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ) (A7-0289/2010, Christofer Fjellner) (hääletus)

Enne muudatusettepaneku 13 hääletust

  Christofer Fjellner, raportöör. – Austatud juhataja! Mul on fraktsioonide vahel viimasel minutil saavutatud kompromissi kohta üks väike suuline muudatusettepanek. See puudutab muudatusettepanekut nr 13, kus on hetkel kirjas „60 päeva jooksul teatise saamisest”. Seda tuleks muuta ja seal peaks olema: „90 päeva jooksul teatise saamisest”.

Kõik fraktsioonid on sellega nõus.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

8.5. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (A7-0196/2010, Jill Evans) (hääletus)

8.6. Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) (B7-0617/2010) (hääletus)

9. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Christofer Fjellner (A7-0290/2010)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Rahvatervise tõhusaks kaitsmiseks peame tagama selle, et kvaliteetne ravimite teave oleks patsientidele väga hästi kättesaadav. Selle valdkonna õigusaktide ühtlustamine tagab Euroopa patsientide suurema teadlikkuse ning aitab tasandada erinevusi kõigi liikmesriikide elanike tervisliku seisundi vahel. Lisaks sellele tuleb õigusaktid üksikasjalikumaks muuta – eriti tähtis on muuta kohustuslikuks see, et teave peab olema patsientidele kättesaadav –, kuna see võimaldab vältida seda, et ravimiettevõtted ebaausalt oma tooteid reklaamivad. Hetkel puudub selle menetluskorra piisav järelevalve. Lisaks tuleb vastu võtta konkreetseid õigusakte, millega reguleeritakse apteegitoodete vahendajate tegevust, ning tagada nende tõhus rakendamine kõigis liikmesriikides. Hääletasin selle raporti poolt.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Esiteks soovin Christofer Fjellnerit suurepärase tulemuse eest tänada. Taani liberaalid otsustasid hääletada direktiivi poolt, milles käsitleti retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet. On väga oluline, et ELi kodanikel oleks juurdepääs neid ravimeid puudutavale usaldusväärsele teabele, mistõttu on meie arvates tegu hea raportiga, kuna sellega asetatakse esikohale just patsientide huvid.

Ometigi tunneme, et me ei saa selle määruse üle hääletada. Põhjus ei ole selles, nagu me ei pooldaks seda, et ELi kodanikel peab olema juurdepääs retsepti alusel väljastatavaid ravimeid puudutavale usaldusväärsele teabele, vaid selles, et selle ettepaneku teatud osades minnakse vastuollu mitme riigi põhiseadusega. Juba enne seda, kui ravimite pakett esitati, andsid mitu riiki komisjonile teada, et selle paketiga kaasneb nende riikide puhul põhiseadusega seonduv õiguslik probleem. Kui riigiasutused üldsusele avaldatavat teavet eelnevalt kontrollima hakkaksid, läheks see mitmes riigis vastuollu sõnavabaduse määratlusega. Seetõttu ei saa me hääletada selle poolt, et Euroopa Ravimiamet teatud teabe enne selle üldsusele avaldamist üle kontrollib. Eeldame aga, et nii nõukogu kui ka komisjon jätkavad pingutusi sellele probleemile enne teist lugemist lahenduse leidmise nimel, ning loodame, et meil on lõpuks siiski võimalik määruse poolt hääletada.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Seadusandlikus ettepanekus, mille üle täna hääletasime ja mida ma toetasin, käsitletakse ravimitööstuse tähtsat rolli allikana, kust saab ravimitööstuse toodete reklaamiga mitteseonduvat ravimiteavet.

Patsientide teadlikkuse suurendamine peaks olema ravimitööstuse kohus, mida tuleb täita selgelt ja täpselt, aidates sel moel vältida kaubanduslikest motiividest tingitud ravimite liigtarbimist. See hääletus rõhutab seda, kui tähtis on ravimeid puudutava teabe kättesaadavus Internetis või paberkandjal ning kuidas tuleb sel puhul järgida kindlaid eeskirju, mis on kõigis liikmesriikides samad.

Siiski ei vabasta see tervishoiutöötajaid nende põhirollist peamise ja asendamatu allikana, kust kodanikud tervishoiu ja ravi kohta teavet saavad. Esinduslik arsti-patsiendi suhe jääb unikaalseks ja asendamatuks ning verbaalne suhtlemine on iga ravimeetme kindel alus. Lisaks on patsiendid võetavatest ravimitest paremini teavitatud ning see kaasab neid ravisse, mille nad läbima peavad, muutes nad oma tervenemises seeläbi aktiivseteks osalisteks.

  Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Christofer Fjellneri raportid, millega üritatakse integreerida ja täiendada vastavaid Euroopa Liidu kehtivaid õigusnorme neid ajakohastades ning sellisteks muutes, et nendega saaks lahendada probleeme, mida tehnoloogia areng on rahvatervisele tekitanud.

Meie arvates on rahvatervise keskmes patsient ja tema õigus olla teavitatud ning omada juurdepääsu teaduslikele andmetele, mis on nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt paremaks muutunud ning mida tuleb jälgida, alustades teaduslike andmete ja reklaami korrektsema ning täpsema eristamisega.

Raportites kasutatakse tõepoolest täpseid ja standarditud kriteeriume, millega sätestatakse pakutavad andmetüübid, vabatahtlikud ja kohustuslikud andmed ning kanalid, mille vahendusel need kättesaadavaks muudetakse, sätestades seega ravimiettevõtete ja liikmesriikide kohustused.

Selle arusaama tõttu oleme raporti poolt, kuna hüved ei piirdu mitte ainult tervishoiuga, vaid laienevad ka sotsiaalvaldkonda.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Loomulikult hääletasin Christofer Fjellneri raporti poolt, sest lisaks sellele, et seal käsitleti patsientidele toote infolehtede ja ravimite üksikpakendite vahendusel edastatavat teavet, keskenduti raportis peamiselt ravimiettevõtete käitumisele. Veel hiljuti ühendasid paljud neist ravimiinfo enda reklaamiga. Minu arvates mõjutasid nad patsiente ebaobjektiivsel viisil, pannes neid mõnda kindlat toodet märkama.

Pooldan seda, et patsientidel oleks juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, mis kiidetakse heaks näiteks samal ajal kui ravim ise – arvan, et oleme sellele märkimisväärselt kaasa aidanud. Loomulikult peab kvaliteetne teave inimese emakeeles kättesaadav olema ka Internetis, millest on tänapäeval saanud tähtis infovahetuskeskkond. Mul on hea meel, et vähendasime seda raportit vastu võttes erinevusi nende ELi liikmesriikidega, mis on selles valdkonnas vähem arenenud. Pean väga heaks ka seda, et mingil moel ei ole kahjustatud ka arsti-patsiendi suhet, kuna patsiendi peamine infoallikas on ju ikkagi just see.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Esiteks soovin Christofer Fjellnerit suurepärase raporti eest tänada! Tuleb tunnistada, et kehtivaid õigusakte on vaja muuta ja ajakohastada. Kui räägime konkreetselt ravimitest ja ravimites sisalduvaid aineid kajastavatest uurimistulemustest, ei tasu unustada, et see on patsiendi ohutuse seisukohalt väga oluline.

Tänapäeval, nüüd kui reklaam mängib üha tähtsamat rolli, on väga vajalik, et sätestaksime kriteeriumid, mis võimaldavad tarbijatel ja patsientidel vastavate ravimitega kaasnevatest mõjudest täielikult teadlikud olla. Selline teave peab põhinema uurimistulemustel, mitte väljamõeldistel ega reklaamiviisidel ja -võimalustel. Euroopa Liit vajab ajakohastatud ja patsiendi ohutust tagavaid õigusakte.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Teave retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta on tundlik teema, kuna see mõjutab tugevalt seda, kuidas kaitseme kõigi kodanike õigust tervishoiule ja heaolule.

Euroopa Komisjon saatis meile ettepaneku direktiiv läbi vaadata, kuna vastasel juhul oleksime riskinud lüngaga õigusloomes – see oleks võimaldanud ravimiettevõtetel ära kasutada teabe ja reklaami ebaselget eristust ning lasknud neil inimeste huve kahjustades reklaamida neid retsepti alusel väljastatavaid ravimeid, mida nad ise toodavad.

Loomulikult on ravimite kohta teabe andmiseks sobiva strateegia alal vaja veel palju ära teha, kuid õnneks reageeris Euroopa Parlament sel korral nii, nagu ta alati peaks reageerima. Parlament võttis seisukoha kaitsta inimesi ja patsiendi õigust paremale teabele ega ole ravimiettevõtete survele järele andnud.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Alternatiivsete ravimite, ravimtaimede, ning suuremas doosis vitamiini- ja mineraallisandite kasutamise ning mõnel juhul ka nende väljakirjutamise piiramine on üks suuremaid Euroopa õigusloomega seonduvaid skandaale.

Mul pole aimugi, kui tõhusad need raviviisid on. Mu naine kiidab neid taevani ja kuigi ma ise olen veidi skeptilisem, ei tasu unustada kuningas Saalomoni sõnu, milles ta pani meile südamele, et pigem olgu laual kibe koirohi ja maja armastust täis kui lehm laudas, ent tüli toas. Harva saame kibeda koirohu kõnekäändu nii täpselt kasutada kui selle juhtumi puhul.

Mis puutub aga nende kasulikkusesse või kasutusse, siis kahjulikult need tervisele igatahes kindlasti ei mõju. Miks muutis Euroopa Liit kriminaalseks ohutu tegevuse, millega on seotud üle 20 miljoni eurooplase? Vastus on, et põhjuseks on teatud suurte ravimiettevõtete lobitöö. Need ettevõtted nägid võimalust, kuidas väikeste ravimtaimekaupmeeste tegevus lõpetada – seda on laialdaselt juhtunud kogu minu valimisringkonnas. Selliseid eeskirju ei oleks riiklikes parlamentides suudetud mitte kunagi läbi suruda. Taas kord näeme, kuidas Brüsseli masinavärk on langenud suurettevõtete väljapressimise ohvriks.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Kasutan nüüd võimalust ja protesteerin selle vastu, et Godfrey Bloomilt siin istungisaalis viibimise õigus võeti. See on tõsi, et ta keelekasutus ei olnud parlamendi vääriline. Sel korral oli Martin Schulz see, kelle pihta solvav sõna oli suunatud. Ta kasutab sõna „fašist” ise väga tihti... (Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  President. – Philip Claeys, tegu ei ole Christofer Fjellneri raportiga seonduva kodukorda puudutava märkusega ja seetõttu ei luba ma teil jätkata. Ütlesin Bruno Gollnischile, et ta saab kodukorda puudutava märkuse teha järgmine kord, kui president istungit juhatab, ja nii see ka juhtub.

Raport: Christofer Fjellner (A7-0289/2010)

  Anna Rosbach (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Soovin rääkida Christofer Fjellneri raportist (A7-0289/2010), millega asutatakse Euroopa Ravimiamet: sellest raportist leiame mitmeid häid ja olulisi ideid. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt. Tegelikult oli mul üsna raske nõnda hääletada, kuna üldiselt olen ma täiendavate ELi ametite loomise vastu. Ühe üldise ameti loomine, mille ülesanne on ravimite hindamine ning üldsusele teabe andmine retsepti alusel väljastatavate inim- ja veterinaarravimite kohta, on aga minu meelest väga hea mõte, eriti kui arvestada seda, et tänapäeval toodetakse ravimeid nii siin- kui ka sealpool ELi piiri üha rohkem ja rohkem.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eelmisel aastal, kui kandsime plakateid kirjaga „referendumid”, ütles Graham Watson, et meie käitumine meenutab talle natsionaalsotsialistide käitumist Saksamaa Riigipäevas. Martin Schulz ütles, et meie käitumine meenutas talle Adolf Hitlerit. Ma mõistan, et olete raskes...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Daniel Hannan! Ma mõistan, kuhu te sellega sihite. Olen juba öelnud, et Bruno Gollnisch palus nendes küsimustes kodukorda puudutava märkuse tegemise võimalust. Talle avaneb see võimalus siis, kui president järgmine kord istungit juhatab. Arvan, et selline lahendus on hetkel kõige mõistlikum. Kui teil ei ole Christofer Fjellneri raporti kohta midagi öelda, siis jätkame Jan Březina sõnavõtuga.

Ma kuulsin, mis te ütlesite. Te ütlesite, et Bruno Gollnisch ei räägi teie eest. Ütlen selle täiskogule edasi. Bruno Gollnisch on fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige. Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige ei kuulu küll ühtegi fraktsiooni, kuid ometigi võtab ta sõna parlamendi olulise osa nimel. Ma olen sellega nõus ja seetõttu tegingi ettepaneku, et Bruno Gollnisch saab kodukorda puudutava märkuse teha järgmine kord, kui president istungit juhatab.

Palun vabandust, aga kahjuks ei ole mul võimalik teile sõna anda, Daniel Hannan, sest kui ma seda teeksin, sooviksid kõik sellel tundlikul ja tähtsal teemal kaasa rääkida. Jätkame nüüd selgitustega Jill Evansi raporti hääletuse kohta.

Raport: Jill Evans (A7-0196/2010)

  Jan Březina (PPE). – (CS) Austatud juhataja! See direktiiv on ilmselgelt samm jäätmete tekitamise vältimise ning ohtlike materjalide kasutamise piiramise suunas. Siiski pean mõnel määral vaieldavaks seda, et direktiivi esmajärjekorras läbivaadatavate materjalide reguleerimisalasse kuulub ka PVC. Ei PVC, teisisõnu polüvinüülkloriid, ega ka PVC jäätmed ole ELi õiguses ohtlike materjalidena klassifitseeritud. Isegi kui me nõustusime protestiga, et ohtlikke materjale käsitlevad õigusaktid ja uuringud on nüüdseks juba üle kümne aasta vanad ja võivad seetõttu mitmes punktis aegunud olla, on eelnevate uuringute põhjal siiski selge, et PVC on ringlusse võetav ja et kui see alternatiivsete materjalidega asendada, võib tagajärjeks olla negatiivne keskkonnamõju. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda tihti kõlava väitega, et PVC kasutamise vähendamine elektri- ja elektroonikaseadmetes on õigustatud sellega, et kui ainet väljas põletada, tekib selle käigus dioksiini heide. Sellise väitega jäetakse täiesti tähelepanuta tõsiasi, et jäätmete põletamine on jäätmeliigist sõltumata igal juhul ebasoovitav.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Varem või hiljem lõpetavad elektroonikaseadmed romudena, mis sisaldavad kahjuks endiselt teatavaid ohtlikke aineid. Liikmesriikidel on mõnikord elektroonikaseadmete romude töötlemisega raskusi, mistõttu tasub järk-järgult püüelda põhimõtte „ennetamine on parem kui tagajärgede kõrvaldamine” poole. Kasutades kemikaalide ühtlustamiseks määrust, milles käsitletakse kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ning teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi, astume vähemalt samme selles suunas, et kemikaalid elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate teiste ohtlike ainetega ühtlustada. Loomulikult ei saa me selle käigus kõiki süsteeme täies mahus ühtlustada ning see jätab liikmesriikidele teataval määral tõlgendusruumi, kuid ühtlustamisega kaotame vähemalt märkimisväärsed erinevused, mis hetkel liikmesriikide vahel esinevad. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine ja täna võetud meetmed ei tohi ületada kahte piiri. Esiteks ei tohi need väikeettevõtjatele ebavõrdelisi raskusi põhjustada. Teiseks ei tohi keelatud ainete loetelu peatada tehnoloogiaarengut. Me ei tohi suhtuda eelarvamustega ainetesse, mida hetkel alles katsetatakse ja mis võivad tulevikus olla tehnoloogia- ja elektroonikamaailma tähtsate läbimurrete aluseks.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Jill Evansi raporti poolt, milles käsitleti direktiivi uuestisõnastamist, kuna kompromissettepanekust, mille me tööstust esindavate lobistide tugeva surve tõttu vastu võtsime, olid kadunud kõik viited PVC ja halogeenitud leegiaeglustite kohta – seda hoolimata sellest, et kõik komisjoni korraldatud uuringud on kinnitanud (ja seda lausa 2000. aastast alates) tõsiasja, mille kohaselt nende ainete kõrvaldamine on inimtervisele ja keskkonnale tõsiseks ohuks.

Tööstuse kulude ülekandmine keskkonnale ja kodanikele on selline lahendus, millega me ei saa absoluutselt nõustuda, sest lisaks vabaturu moonutamisele kujutab see endast vastuvõetamatut tehingut, mille käigus vahetatakse inimeste elukvaliteet ettevõtjate kasumi vastu.

Loodan, et kui direktiivi kolme aasta pärast uuesti täiendatakse, saab kodanike õigus tervishoiule ja keskkonnakaitsele ka väärilise tähelepanu osaliseks.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ehk lubate mul teha üldise märkuse, mis puudutab avatud ühiskonda: kõnevabadus trumpab üle inimese solvamist keelava õiguse ning demokraatia puhul peaksid vaid meie valijad otsustama, kas me võime siin istungisaalis viibida ja õigusloomega tegeleda.

Parlamendiliikme eemaldamine võib lõpptulemust materiaalselt mõjutada.

Kui me juba eeskirjade eiramise teed läheme, siis peaksime ühtlasi keelustama ka talumatud vihjed olenemata nende tegijast, kuid minu meelest on see meelevaldne ja ebaaus, kui lubame euroskeptikuid natsideks kutsuda...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Ei, Daniel Hannan, te liikusite üldiselt märkuselt konkreetsele. Syed Kamall! Loodan, et võtate sõna Jill Evansi raporti teemal, sest vastasel juhul olen sunnitud ka teie sõnavõtu katkestama.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Ma ei kahtlegi, et üritate mu sõnavõtu katkestada nagu ikka, kui sõnavabadusega seonduvaid küsimusi käsitlen, aga ma tõepoolest ei soovi rääkida ohtlikest ainetest ja mürgisusest. Tõenäoliselt oleme sellega kõik nõus – endise elektroonikainsenerina tean seadmetes sisalduvate ohtlike ja mürgiste ainete taset üsna hästi. See, et üritame seda probleemi lahendada, on väga õige tegu. Soovin aga rääkida ka mürgisusest, mis on rikkunud täna siin Euroopa Parlamendis kestva arutelu ja demokraatia. On ilmselge, et kui Saksamaa kodanikust sotsialist räägib...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Mul oli hea meel hääletada direktiivi kompromissversiooni poolt, milles käsitleti teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Loomulikult on ka meie eesmärk loodust ja rahvatervist kaitsta, kuid unustada ei tohi ka teatava tasakaalu säilitamise vajadust. Hetkel kestva majanduskriisi ajal ei ole tark tegu väikeettevõtete ja tarbijate finantskoormat ülirangete normidega suurendada. Seetõttu tundsin heameelt selle üle, et institutsioonidevaheline rühm tegi komisjonile ülesandeks ohtlike ainete loetelu läbi vaadata ega hakanud neid viivitamatult keelustama – see oleks avaldanud negatiivset mõju VKEdele ning ELi sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale.

Resolutsiooni ettepanek B7-0617/2010 (Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see kujutab endast Euroopa Komisjoni ja mitmete kolmandate riikide (sh Kanada, Jaapani, Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Mehhiko) vahel toimunud ülimalt keerukate läbirääkimiste lõpplahendust.

Võltsimisvastane võitlus peab olema üks meie prioriteete ning kõigi riigisiseste ja rahvusvaheliste põhimõtete eesmärk. Kui soovime tõhusaid tulemusi, on liikmesriikide koostöö lausa määrava tähtsusega.

Sõlmitud leping ei ole küll lahendus rahvusvaheliste turgude keeruka olukorra selgitamisel, kuid see on siiski samm õiges suunas. Meie praegune ülesanne on jätkata tööd tsiviil- ja tollikaitse rakendamisega oma geograafilistele tähistele, sest need saavad kannatada konkurentsis, mis on pehmelt öeldes ebaõiglane, kuna väga hästi tuntud Euroopa tootemarkidele viitavaid nimesid ja akronüüme kasutatakse pidevalt. Kõige enam saavad kannatada meie põllumajandus- ja toiduainetööstuse, disaini, moe ning luksuskaupade alla kuuluvad tööstusharud ja tootjad.

Minu arvates on komisjon pingutanud selle nimel, et Euroopa Parlament rahvusvaheliste lepingute üle kestvate läbirääkimiste kõigi etappidega kursis hoida. Kasutan juhust ja kordan meie palvet muuta need tekstid kättesaadavaks ka üldsusele ja Euroopa Parlamendile. Kokkuvõtteks nõuan tungivalt, et Euroopa Komisjon hoiaks parlamenti täielikult ja igakülgselt kursis kõigi tulevaste ideedega, mida selles küsimuses rakendada kavatsetakse.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Minu meelest tuleks intellektuaalomandi õiguse kaitse valdkonnas erilist tähelepanu pöörata sellele, et igal inimesel on õigus tervishoiule, mis on omakorda tihedasti seotud õigusega elule.

Pean täiesti vastuvõetamatuks sellist olukorda, kus intellektuaalomandi õiguse jõulise kaitsmise sildi all – mis tundub teatud juhtumeid vaadates lausa liialdatuna – muudetakse põhilised ravimid kättesaamatuks mitmetele elanikkonna kihtidele, seda eriti arenguriikides. Seetõttu kutsun komisjoni üles võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu tehnilisi üksikasju arutades kindlasti ka rahvatervise kaitse ja ravimite kättesaadavuse põhimõtteid edendama.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Võltsimisvastane võitlus on ülioluline teema. 20 aasta eest võisime veel naerda, kui keegi 10 USA dollari eest endale Rolexi kella ostis. See ei kujutanud endast turu kõrgemale hinnaklassile ohtu. Tänapäeval on olukord aga hoopis teistsugune. Probleem on selles, et võltsitakse ka madalama ja keskmise hinnaklassi tooteid. Võltsitakse nii T-särke, mänguasju ja kaitseriietust kui ka intellektuaalomandit. Sel juhul ei ole küsimus mitte ainult finantshuvides, vaid ka tööohutuses, keskkonna- ja tervisekaitses ja sotsiaalsetes standardites. Igaüks, kes soovib ausat maailma, peab võltsimise vastu visalt võitlema.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Hetkel valitsev olukord, kus Euroopa turg on kogu maailmast pärit võltsitud kaupade ebaõiglase konkurentsiga üle ujutatud, on ebaõiglane ja ilmselgelt vastuvõetamatu. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et Interneti-teenuse pakkujate kohustusliku järelevalve kehtestamine ei ole piisavalt selgelt sõnastatud. See rikub eraelu puutumatuse põhimõtet ning tundub tsenseerimise katsena. Lisaks kahjustab see e-kaubandust, mis on majanduse üks osa, mida soovime ühest küljest arendada väga dünaamiliselt, võttes sel eesmärgil kasutusele üha uuenduslikumaid meetodeid, kuid teisest küljest kehtestame sellele valdkonnale üha uusi ja uusi piiranguid. Täna selles küsimuses langetatud otsused muutsid olukorra siiski veidi paremaks.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Hääletasin ACTA resolutsiooni ühisettepaneku poolt, kuigi hääletasin oma fraktsioonist erinevalt, sest ka mina usun, et peame tegutsema selles suunas, et komisjon korraldaks uuringuid, mille alusel kaoksid ka viimased küsimärgid võltsimisvastast võitlust käsitleva lepingu mõju kohta Euroopa kodanikele, ja võtaks meetmeid minevikus tekkinud infosulu kaotamiseks, mille põhjustas komisjoni vastumeelsus läbi arutatud tekste jagada. See põhineb peamiselt Euroopa andmekaitseinspektori arvamusel, Euroopas kehtivate õigusaktide mõju-uuringutel ja kinnitustel, et Interneti-teenuse pakkujatele tehtavad erandid ei muutu. Ometigi pean ma üsna skandaalseks seda, et lepingus on endiselt sätestatud võimalus piiril reisija arvuteid ja isiklikke asju kontrollida.

Lisaks toetasin hea meelega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni, milles pakuti välja väga tasakaalustatud ja kõrgele standardile vastav versioon, milles puudus loomulikult nõukogule avaldatav surve enne lepingu viimase kuju üle toimuvaid tähtsaid läbirääkimisi.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Eeldan, et teie sõrm juba hõljub nupu kohal. Paljud inimesed küsivad minu, võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ühe variraportööri käest, et mille eest ACTA õieti seisab.

Olen kindel, et pärast tänast kahtlevad mõned meie läbipaistvuses, demokraatlikkuses ja kõnevabaduse austamises, kuid ometigi soovin keskenduda viiele põhjusele, miks me selle resolutsiooniga ei nõustunud. Mul oli Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni / Euroopa Konservatiivide ja Reformistide resolutsiooni ühisettepaneku üle väga hea meel. Esiteks ei lähe see kaugemale ühenduse õigustikust. Teiseks on komisjon olnud läbipaistev. Kolmandaks ei toimu läbirääkimised WTO tasandil, sest Hiina ja India olid algusest peale selle lepingu vastu. Neljandaks ei hõlma see geneeriliste ravimite transiiti läbi ELi ja lõpetuseks on arenguriikidel vaba voli soovi korral ACTAga liituda. Nad otsustasid seda lihtsalt mitte teha. Tegu on avatud mehhanismiga, millega riigid võivad soovi korral liituda. Mul on väga kahju, et me ei järgi samu kõnevabaduse põhimõtteid siinsamas istungisaalis.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: László Surján (A7-0327/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Pärast 2002. aasta üleujutusi, mis põhjustasid Saksamaal, Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Prantsusmaal nii suuri inimkaotusi kui ka materiaalset kahju, lõi Euroopa Liidu Nõukogu vahendi, millega oleks võimalik vabastada rahalisi vahendeid, et neid saaks kiiresti kasutusele võtta piirkondades, mis on loodusõnnetuste käigus kannatada saanud. Praegu on see üleujutuste käes kannatav Iirimaa, mille tõttu need vahendid kasutusele võetakse. Hääletasin selle ELi eelarve muudatusettepaneku poolt, kuna nõnda saame toetuse meie Iiri sõpradele välja maksta. See hääletus sümboliseerib Euroopa solidaarsust loodusõnnetuste korral. Seda solidaarsust näidatakse täna Iirimaal ja homme Prantsusmaal. Meie riik saab 2010. aasta veebruaris märatsenud tormi Xynthia tagajärgede likvideerimiseks varsti tõepoolest märkimisväärset rahalist abi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aasta novembris toimunud üleujutustel olid Iirimaale väga tõsised tagajärjed, tekitades hinnanguliselt kahju üle 520 miljoni euro eest. Paranduseelarvega rahastatakse kahjude katmise eesmärgil Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist 13 022 500 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena. Nagu mul avanes juba eilegi võimalus öelda, on mul tunne, et fondi kasutuselevõtmine on täielikult õigustatud, kuna sellest on abi neile, kes on selle loodusõnnetuse tõttu kõige enam kannatanud, ning seetõttu on see muudatusettepanek ELi eelarvega kooskõlas.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjon tegi 24. septembril 2010 ettepaneku võtta vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Eelarveaastal 2010 on see esimene ettepanek võtta kasutusele solidaarsusfond. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Oluline on märkida, et fondi eesmärk ei ole eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid taristu taastamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine. Iirimaa ametiasutused hindavad loodusõnnetusest tekkinud otseste kahjude kogusummaks 520,9 miljonit eurot. Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele 13 022 500 eurot ülemmäärast 1 000 000 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena seoses Iirimaad kahjustanud üleujutuste tagajärgedega. Kuna juriidilised nõuded on täidetud, olen selle paranduseelarvega nõus.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle poolt, et võtta Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele Iirimaa puhul, mida tabasid eelmise aasta novembris üleujutused. Taas kord kasutaksime võimalust ja kritiseeriksime fondi kasutuselevõtmisega kaasnevaid viivitusi. Õnnetuse toimumise aja ning selle hetke vahele, millal liikmesriik abi lõpuks kätte saab, jääb mitmeid pikki kuid: sel juhul kulus selleks üle aasta. Iga juhtumi asjaoludest lähtuvalt tuleb selle (ja tõenäoliselt ka mitme teise) fondi kasutuselevõtmist oluliselt kiirendada, et hädaolukordadele tõhusalt ja kiiresti reageerida. Loodusõnnetuse tagajärgedega tegelemisel peaks olema ühtekuuluvuse mõõde – see vähendaks erinevusi ELi eri piirkondade ja liikmesriikide vahel. Soovime taas kord rõhutada, kui tähtis on ka tõhustada katastroofide ennetamist ning nende soovituste rakendamist, mille parlament hiljuti vastu võttis.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin paranduseelarve nr 8/2010 projekti poolt, sest see on hädavajalik, kui soovime Iirimaad 2009. aasta novembris tabanud tõsiste sadude põhjustatud suurte üleujutustega seonduva abi andmiseks solidaarsusfondist kasutusele võtta 13 022 500 eurot.

Minu arvates on solidaarsusfond väärtuslik vahend, millega EL saab loodusõnnetuste käes kannatada saanud piirkondade elanikkonnale solidaarsust väljendada, pakkudes neile rahalist toetust, mis aitab elutingimused võimalikult kiiresti normaliseerida. Solidaarsusfondi aastaeelarve on miljard eurot. Aastaks 2010 ei ole varasemate taotluste rahuldamiseks midagi eraldatud, mistõttu on veel võimalik kasutada kogu 1 000 000 000 eurot.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin ettepaneku poolt, et Euroopa Sotsiaalfondist kantaks eelarvereale üle 13 022 500 eurot, mis eraldatakse Iirimaale seda 2009. aasta novembris tabanud suurte üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Solidaarsusfondi abil kasutusele võetavate vahendite eesmärki arvestades on see paranduseelarve projekt täiesti loogiline. 2009. aasta novembris Iirimaad tabanud üleujutused tekitasid tõsiseid kahjustusi eriti põllumajandussektorile, kodudele ning ettevõtetele, teedevõrgule ja taristu teistele osadele. Juhin tähelepanu seda tüüpi abi kasutuselevõtmise viibimisele. Menetluskord tuleb muuta vähembürokraatlikuks ning kiiremaks, sest nii on meil võimalik tulevaste katastroofide korral õigeaegselt tegutseda.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Hääletasin poolt, sest minu meelest peab iga ELi liikmesriik end ühise Euroopa Liidu osana tundma. Sellest hoolimata oleks väga hea, kui raportöör ei avalikustaks järgmine kord mitte ainult vahendite eraldamist, vaid teeks ka kristallselgeks, millistele töödele ja meetmetele need suured rahalised vahendid (13 022 500 eurot) kulutatakse. Vastasel juhul on vahendite kuritarvitamine ja muud rikkumised vältimatud. Summa peab olema konkreetne ja õigustatud.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidu solidaarsusfondi eelarve on miljard eurot aastas. Praeguse kalendriaasta vältel ei ole fondi kasutuselevõtmiseks veel ühtegi taotlust esitatud. Fondi kasutuselevõtmise eeskirjad, mille kohaselt ei ole fondi eesmärk eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid pigem taristu taastamine, on selgelt sätestatud. Iirimaa taotles abi, mida kavatsetakse kasutada üleujutuste põhjustatud kahjustuste likvideerimiseks. Hääletan selle raporti poolt, sest fondi ei ole sel aastal veel kasutusele võetud ning eelarvet tuleks kindlasti võimalikult tõhusalt kasutada. Lisaks sellele vastab Iirimaa taotlus kõigile kriteeriumidele.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt. Nagu juba eile Reimer Böge raporti poolt hääletades ütlesin, on loodusõnnetuste ja -katastroofide käes kannatada saanud piirkondadele abi andmine ning nende toetamine minu meelest Euroopa Liidu kohus. Usun, et solidaarsuse põhimõte on Euroopa Liidu põhieesmärgi ja -väärtustega tihedasti seotud. See on üks neist põhiväärtustest, millele liit rajati ning mis on kindlustanud liidu heaolu ja laienemise. Just seetõttu ei ole see rahaliste vahendite eraldamine mitte ainult õigustatud ja piisavalt põhjendatud, vaid ka peaaegu kohustuslik. Seetõttu loodan, et sellist abi antakse ka Itaalia piirkondadele, mis said tugevasti kannatada hiljutiste üleujutuste käes, mis kohaliku majanduse põlvili surusid.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades seda, et 2010. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 8/2010 projekt hõlmab Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist 13 022 500 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Iirimaad kahjustanud üleujutuste tagajärgedega ja et vastavaid maksete assigneeringuid vähendati 13 022 500 euro ulatuses eelarvereal 04 02 01 – Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine, 1. eesmärk (2000–2006) –, pooldasin hääletades nõukogu seisukohta paranduseelarve nr 8/2010 projekti kohta.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin László Surjáni suurepärase töö eest tänada! Hääletasin paranduseelarve nr 8/2010 projekti heakskiitmise poolt ja olin sellega nõus. Paranduseelarve projektis määratakse abisummad rubriikidele Solidaarsusfond ja Euroopa Liidu solidaarsusfond – Liikmesriigid ning paigutatakse 13 022 500 eurot ümber maksete assigneeringutesse tööhõive ja sotsiaalküsimusi käsitlevast poliitikavaldkonnast 4.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel selle paranduseelarve projekti üle, millega tagatakse Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 13 022 500 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses 2009. aasta novembris Iirimaad kahjustanud üleujutuste tagajärgedega. Üleujutused põhjustasid märkimisväärset kahju põllumajandus- ja ettevõtlussektorile ning taristule, eriti teevõrgule ja veevarustussüsteemidele, ning elupiirkondades – kahjude kogusumma on üle 520 miljoni euro.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Vastavalt finantsmääruse artikli 37 lõikele 1 võib komisjon esitada paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”. Paranduseelarve nr 8/2010 projekti eri punktide suhtes käsitletakse vastu võetud raportis Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist. Euroopa Komisjon tegi 24. septembril 2010 ettepaneku võtta vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Fondist abi saamise tingimused on üksikasjalikult kindlaks määratud kõnealuses dokumendis ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Oluline on märkida, et fondi eesmärk ei ole eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid taristu taastamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine.

Soovitus: Graham Watson (A7-0300/2010)

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Komisjon alustab läbirääkimisi Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamise teemal, et määratleda ELi tulevased suhted oma lõuna- ja idanaabritega. ELi idapartnerluse ettepaneku eesmärk peaks olema ühiste euroopalike väärtuste edendamine, mille keskmesse kuuluksid toimivad demokraatlikud institutsioonid ning inimõiguste ja vabaduste austamine. Toetasin seda raportit, milles sätestatakse üldpõhimõtted, mille alusel Moldova Vabariik ühenduse programmides ja ametite tegevuses osaleda saab. Mulle tundub, et protokolli sõlmimine võimaldaks Moldoval teatavates ühenduse programmides osalemise astmeliselt avada või seda süvendada, mis annaks Moldovale poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid. Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja reformide elluviimist, sest vaid nii on võimalik saavutada poliitilise stabiilsuse ja demokraatliku arengu eesmärgid.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Graham Watsoni soovituse poolt, sest protokolli sõlmimine annab Moldova Vabariigile uusi võimalusi osaleda ühenduse programmides, mille vastu huvi tuntakse. ELi programmides ja ametite tegevuses osalemise astmeline avanemine ENP-riikidele aitab kaasa nende riikide püüdlustele reformide ja uuenduste elluviimises. See edendab koostööd ELiga tähtsates valdkondades, nagu toll, transport ja konkurentsivõime. Minu meelest aitab Moldova Vabariigi kaasamine asjakohastesse algatustesse luua riigisisese ja Euroopa tasandi poliitika sidet. Samal ajal ergutab see ka assotsiatsioonilepingu allkirjastamise teemal peetavaid läbirääkimisi. Selles punktis on näha juba märkimisväärset arengut. Lisaks tunnen heameelt nõukogu kavatsuse üle Moldova Vabariigile jätkuvalt makromajanduslikku abi anda ning Chişinău haldamises asjatundlikku nõu jagada.

Nagu Euroopa Komisjoni koostatud eduaruandest selgub, on Moldova Vabariik ELi soovitusi järgides struktuurireformide tõhusaks elluviimiseks suuri pingutusi teinud. Lisaks sellele on praeguse valitsuse Euroopa integratsiooni platvorm endaga kaasa toonud ennenägematult dünaamilise suhete arengu ELiga. Seetõttu on Moldova Vabariigi kaasamise suurendamine ühenduse programmides ja ametite tegevuses loomulik samm Euroopa standarditele vastavuse suunas.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin protokolli sõlmimise poolt, mis võimaldaks Moldoval teatavates ühenduse programmides osalemist suurendada – see annaks Moldovale idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid. Poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on protokolli terviklikuks rakendamiseks ja vajalike vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimise võimaldamiseks ülimalt olulised. Praegune põhiseadusega seotud ummikseis Moldovas on seega probleem, millega tuleks tegeleda viivitamata ja tulemuslikult. Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja programmis „Rethink Moldova” määratud reformide elluviimist. Moldova stabiilsuse ja sealse heaolu saavutamise ning ELi ja Moldova suhete arengu nimel on esmatähtis korraldada valimised nii, nagu näeb seda ette põhiseadus.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Moldova Vabariigi püüdlused Euroopa Liidu osaks saamise suunas ning sel eesmärgil tehtavad ettevalmistused on võimalikud tänu Euroopa naabruspoliitika raames sõlmitud ELi ja Moldova Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingule. Mul on hea meel Moldova Vabariigi hõlmamise üle teatavates ühenduse programmides, mis aitab Moldoval idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval edendada ka kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Moldova Vabariigi presidendi valimiseks hiljuti korraldatud rahvahääletuse madal valimisaktiivsus ja tõsiasi, et riiki juhib ajutine president, näitavad selgelt raskusi riigi juhtimisel ning üldsuse pettumust. Olukord Transnistrias muutub üha tõsisemaks ning paneb ametivõimud ja Moldova üldsuse üha suureneva surve alla. Sellel riigil on institutsioonilise stabiilsuse ja täieliku õigusriigi põhimõtte kehtestamiseni läbida veel pikk tee. Seetõttu väärib Moldova Vabariik Euroopa Liidu erilist tuge ja tähelepanu. Moldova kaasamine ELi programmidesse on selle saavutamisel tähtis samm edasi.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Moldova ja Euroopa ühenduste vaheline partnerlus- ja koostööleping sõlmiti 28. novembril 1994 ja alates 2004. aastast on Moldovat kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse (ENP). Käesolevas soovituse projektis käsitletakse Moldova Vabariigi osalemist nimetatud ühenduse programmides. 18. juunil 2007 andis nõukogu komisjonile suunised pidada läbirääkimisi kolmeteistkümne naaberriigiga raamlepingute üle, mis käsitlevad ühenduse programmides osalemise üldtingimusi. Läbirääkimised Moldova Vabariigiga algasid 2008. aasta märtsis. Moldova Vabariik peaks programmidesse, milles ta osaleb, rahaliselt panustama. Rahaline panus on programmiti erinev ja see määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis. Protokolli allkirjastamine võimaldaks Moldoval teatavates ühenduse programmides osalemise astmeliselt avada või seda süvendada, mis annaks Moldovale idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslike, keskkonnaalaseid ja teadustehnilisi sidemeid. Poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on protokolli terviklikuks rakendamiseks üliolulised.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Moldova ja Euroopa ühenduste vaheline partnerlus- ja koostööleping sõlmiti 28. novembril 1994 ja alates 2004. aastast on Moldovat kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse (ENP).

18. juunil 2007 andis nõukogu komisjonile suunised pidada läbirääkimisi kolmeteistkümne naaberriigiga raamlepingute üle, mis käsitlevad ühenduse programmides osalemise üldtingimusi. Läbirääkimised Moldova Vabariigiga algasid 2008. aasta märtsis.

Protokollis on raamleping, milles käsitletakse üldtingimusi Moldova Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides ja ametite tegevuses. Moldova Vabariik on programmidesse, milles ta osaleb, rahaliselt panustanud. Rahaline panus on programmiti erinev ja see määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

Esile kerkinud probleemiks on aga ELi nõuded, mida nn poliitilise stabiilsuse ja demokraatia nimel tehakse – nendes üritatakse sekkuda riigi siseasjadesse ning toetatakse avalikult Moldova neid jõude, mis võitlevad ELi majandusrühmade huvide eest, rünnates nii riigi iseseisvust ja võimu kui ka Moldova elanike soove. Seetõttu oleme vastu võetud resolutsiooni vastu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasin Graham Watsoni soovitust ning tunnen ELi ja Moldova jätkuva koostöö üle suurt heameelt.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – Olen Moldova Vabariigi Euroopa-püüdlusi alati toetanud ja julgustanud. Usun tugevasse koostöösse riigiga, mis hiljuti tõestas, et on Euroopa-tee jalge alla võtmiseks valmis. Moldova osalemine teatavates Moldovale mõeldud ühenduse programmides julgustab seda naaberriiki reforme ellu viima, pakkudes idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimalust edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid. Olen Graham Watsoni soovituse poolt, kuna see edendab Moldova osalemist mitmes Euroopa Ühenduse programmis ning ametite töös ning aitab kaasa naaberriigi pingutustele reformide ja uuenduste vallas.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Moldova Vabariik on Euroopa üks vaesemaid riike. Uuringutest on selgunud, et enamik riigi elanikkonnast elab äärmises vaesuses. Sisereformid, mis majandusele kasu tooksid, jäävad enamasti poliitiliste või etniliste konfliktide taha toppama. Seetõttu peaks Euroopa Liit Moldovat aitama ning suurendama riigi stabiilsust, julgeolekut ja heaolu.

Euroopa poliitika võib lahendada Moldova Vabariigi põhiseadusega seonduva probleemi, millega kaasneksid omakorda täiendavad soodsad muudatused. Moldova Vabariik avaldas soovi osaleda Euroopa naabruspoliitika programmides ning riigi rahalised panused on selle kohta selge tõend. Euroopa Liit peaks selliseid riike veelgi pühendunumalt toetama ja seepärast on koostöö tihendamine Moldova Vabariigiga kahtlemata õigustatud.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Protokolli sõlmimine võimaldaks Moldovaga teatavates ühenduse programmides koostööd süvendada. See viiks Moldova ja ELi tihedama integreerumiseni. Võttes arvesse Iirimaal elavate ja töötavate moldovlaste arvu ja nende panust Iirimaa ühiskonda, on see tervitatav samm Euroopa tuleviku nimel.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu naaberriikide (sh Moldova Vabariik) reformide, uuenduste edendamise ja ülemineku hõlbustamise meetmena võimaldatakse Euroopa naabruspoliitika partnerriikidel valitud ühenduse programmides ning institutsioonide ja ametite tegevuses astmeliselt osaleda. Hääletasin selle raporti poolt ja arvan, et Euroopa Liit peab Moldova Vabariiki toetama ning hõlbustama selle osalemist teatavates Euroopa Ühenduse programmides. See aitab kaasa liidu ja Moldova Vabariigi hea koostöö süvendamisele eri valdkondades, nagu majandus, teadus, kultuur ja haridus.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin EÜ ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli käsitleva raporti poolt. Kuigi inimõiguste olukord Moldovas teeb mulle endiselt tõsiselt muret, sain uut lootust Amnesty Internationali hiljutistest kommentaaridest, mis puudutasid eriti oktoobris Moldovas ratifitseeritud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, mis on väga lootustandev samm edasi.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Kuna kuulun delegatsiooni ELi-Moldova parlamentaarsesse koostöökomisjoni, on mul hea meel iga sammu üle, mis võib viia või viib meid Moldova poliitilise olukorra konsolideerumise ning elanikkonna parema elustandardi poole. Soovitusi, mille üle täna hääletame ning mille rakendamine võib tähendada integratsiooni soodustava Euroopa naabruspoliitika tugevnemist, võib võtta just sellise sammuna. Nõustun raportööri arvamusega, et Moldovas hetkel valitsev kriis kujutab endast probleemi ja et see tuleb lahendada kiiresti ja eelkõige seaduslike vahenditega. Täiesti läbipaistmatu ja eksitav väljend „Euroopa pakutud lahendus” tuleb kindlasti välja jätta. Raportöör mõtleb sellega ilmselgelt Euroopa Ühenduse lepingutele ja dokumentidele ning üldkehtivatele demokraatlikele eeskirjadele vastavat lahendust. Igal juhul peame ühiselt ja ühemõtteliselt astuma vastu kõigile tahtlikele välistele katsetele Moldova Vabariigi siseasjadesse sekkuda. Kõik teised lahendused lõpevad lihtsalt Moldova pingete suurenemise, mitte probleemide hea lahenemisega – lisaks on need probleemid vähemalt osaliselt põhjustatud ELi minevikus näidatud ebaühtlasest suhtumisest.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Moldova inimarengu indeks on piirkonna üks väiksemaid. Selle eest on suuresti vastutav kiire liberaliseerimise poliitika, millest lõikab kasu vaid Euroopa Liidu rahanduseliit. Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi surmav haare, millega kaasnevad makromajandusliku finantsabi lubadused, muudab olukorra ainult hullemaks.

Kui lubame Moldova valitsusel sundida elanikkonda sellistes tingimustes rahastama nii ebakindlaid Euroopa programme ja ameteid nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm või Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR) – arvestades, et Moldova pole isegi Euroopa Liidu liikmesriik –, tundub see üsna küünilisena. Hääletan selle raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Moldova on viimastel aastatel kõvasti pingutanud, et vabaduse, demokraatia ja hea valitsemistava Euroopa standarditele vastata. Kirjeldatud pingutused ühtivad võimaliku laienemise tee eesmärkidega ning on selgelt näidanud Moldova soovi selles suunas püüdlemist jätkata. Hiljuti toimunud valimised ei olnud just kõige õnnestunumad ja tõsiasi, et riiki juhib hetkel ajutine president, ei ole just kõige parem näide sellest, kuidas Moldova demokraatliku kultuuri konsolideerimise taseme tõstmisega endiselt õigel teel ollakse. Sellele lisandub veel loomulikult Transnistria küsimus, mis võib teatavat ebastabiilsust põhjustada. EL peaks jätkuvalt tegema kõik endast oleneva, et Moldovas vajalikud reformid liiguksid õiges suunas, selle partnerlus- ja koostööprotokolli suunas.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Moldova kaasatuse suurendamine ühenduse programmides annaks Moldovale idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonnaalaseid ja teadustehnilisi sidemeid. Moldova poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on protokolli rakendamiseks ülimalt olulised. Põhiseadusliku referendumi läbikukkumine 5. septembril 2010 on kahetsusväärne. Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja programmis „Rethink Moldova” määratud reformide elluviimist. 28. novembril toimuvate seadusandliku kogu valimiste korraldamine on Moldova tulevase stabiilsuse ja heaolu ning Moldova-ELi suhete arendamise seisukohast väga tähtsad. Need valimised peavad aitama riigil selles suunas edasi pürgida ning vastama täielikult vabade ja õiglaste valimiste korraldamise rahvusvahelistele standarditele.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Kahjuks leiab Moldova end hetkel täiesti ebastabiilsete majanduslike ja poliitiliste muudatuste keskelt. Euroopa Liidu ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise kohta annab moldovlastele lootust helgemaks tulevikuks. Protokolli sõlmimine soodustab koostöö tihendamist kultuuri-, haridus- ja muudes valdkondades. Hääletasin poolt, sest loodan, et see partnerlus aitab kaasa Moldova integreerumisele Euroopa Liitu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Nagu enamik parlamendiliikmeid, hääletasin minagi soovituse poolt – olen selle soovitusega väga rahul, kuna see toetab ning julgustab Moldova Vabariigi euroopameelseid pingutusi. See Euroopa Liidu piiril asuv riik ei suuda hetkel valitsevast ummikseisust pääseda, kui talle ei saadeta selgeid sõnumeid, mis veenaksid Moldova kodanikke selles, et Euroopa on õige valik. Lisaks ei ole hetkel võimalik paremat ajastust tahtagi – vaid mõne päeva pärast toimuvad Moldovas erakorralised parlamendivalimised.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda protokolli, milles sätestatakse üldpõhimõtted, mille alusel Moldova Vabariik ühenduse programmides ja ametite tegevuses osaleda saab. See võimaldab Moldoval teiste ELi liikmesriikidega kultuurilisi, hariduslikke, keskkonnaalaseid ja teadustehnilisi sidemeid edendada. Olen veendunud, et idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu tugevnevad ELi ja Moldova poliitilised suhted veelgi. Moldova poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on ühenduse programmides täielikuks osalemiseks üliolulised ning seetõttu on väga tähtis, et pikaaegne rahutuste ja ebastabiilsuse periood pärast parlamendivalimisi kindlasti lõpeks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Alates 1994. aastast, siis kui allkirjastati EÜ ja Moldova vaheline partnerlus- ja koostööleping, on meil olemas olnud võimalus Moldova sooduskohtlemiseks. Alates 2004. aastast on Moldovat kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse (ENP). Institutsioonidevaheline koostöö ELi ja naaberriikide vahel võib, aga ei pruugi, viia vastava riigi ühinemiseni Euroopa Liiduga. Tulemusest sõltumata juhitakse Euroopa Liitu, rahvusülest üksust, lähtudes väärtuste kogumisest, mis põhinevad rahul, vabadusel ja demokraatial, mida liit peab Mandri-Euroopa heaolu tagamisel esmatähtsaks.

On väga oluline, et naaberriikidega tehtava koostöö raames pööratakse erilist tähelepanu liidu panusele nende riikide stabiilsuse tagamisel, institutsioonide sekkumatul toetamisel, kui need õigusriigi põhimõtte tõhusa rakendamise ning inimõiguste täieliku austamise poole pürgivad. Selle aasta oktoobris Moldovas ratifitseeritud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut on väga õige samm selle saavutamise suunas.

Seda arvesse võttes hääletasin ELi ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu lisaprotokolliga seonduva seadusandliku resolutsiooni allkirjastamise ning Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise raamlepingu poolt, milles käsitletakse Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin Graham Watsonit suurepärase töö eest tänada! Hääletasin poolt, kuna olen nõus, et Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja programmis „Rethink Moldova” määratud reformide elluviimist.

Moldova stabiilsuse ja sealse heaolu saavutamise ning ELi ja Moldova suhete arengu nimel on esmatähtis korraldada valimised nii, nagu näeb seda ette põhiseadus. Kõik pooled peaksid lahenduse leidmiseks ühinema ning jagama Moldova inimeste usku Euroopa pakutavasse lahendusse. EL ja Euroopa Nõukogu on pakkunud märkimisväärset abi ja peaksid abi pakkumist jätkama, et sellest paigalseisust kiiresti üle saada.

  Mario Pirillo (S&D), kirjalikult. – (IT) Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitleva protokolli vastuvõtmine on struktureerituma koostöö jätkumise seisukohast väga tähtis, kuna see peaks tulevikus loodetavasti lõppema assotsiatsioonilepinguga.

Hetkel Moldovas valitsev põhiseadusega seonduv ummikseis võib mõjutada protokolli ja vastastikuse mõistmise memorandumite terviklikku rakendamist. Pärast septembris toimunud rahvahääletuse ebaõnnestumist on väga tähtis, et kõik poliitilised jõud käituksid enne 28. novembril 2010 toimuvaid valimisi eriti vastutustundlikult. Poliitiline stabiilsus on ELi programmides suurema kaasatuse hädavajalik eeltingimus. Selgelt euroopameelseid valikud võiksid Moldova majanduslikku ja demokraatlikku arengut samuti hõlbustada.

Ja just seetõttu, austatud juhataja, hääletasin täna Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, ning loodan, et kõik Moldovas käivitatud protsessid saavad Euroopalt tehnilist ning teaduslikku tuge.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa naabruspoliitika raames teatavates ühenduse programmides osalemise astmeline avamine ENP-partnerriikidele on üks arvukatest meetmetest, mida Euroopa Liidu naaberriikide reformide, uuenduste ja ülemineku edendamise meetmena rakendatakse. Läbirääkimised Moldova Vabariigiga algasid 2008. aasta märtsis ning on nüüdseks lõpule jõudnud. Protokollis on raamleping, milles käsitletakse üldtingimusi Moldova Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides ja ametite tegevuses, mis puudutavad valdkondi, nagu transport, toiduga kindlustatus, toll, lennuohutus jt. Hääletasin selle raporti poolt, sest see ettepanek toetab Moldova Vabariigi, ELi naaberriigi pingutusi reformide ja uuenduste elluviimisel.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ELi ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allkirjastamise poolt, kuna mõistan, et ELilt Moldovale antav abi on hädavajalik, kui soovime, et Moldova suudaks ellu viia vajalikud reformid ning saavutada soovitud poliitilise stabiilsuse, austades seejuures täiel määral demokraatliku õigusriigi põhimõtteid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel) protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Poolt hääletades annab EP protokolli sõlmimiseks oma nõusoleku.

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Kuna olin ELi ja Moldova Vabariigi vahel sõlmitud lepingute Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöör, on mul ääretult hea meel, et parlamendi enamus hääletas ELi ja Moldova Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise poolt, milles käsitletakse Moldova Vabariigi liidu programmides osalemist. Juba enne Moldova Vabariigiga assotsiatsioonilepingu sõlmimist pakutakse sellele riigile seaduslikku võimalust osaleda ELi siseprogrammides ja ametite töös, pürgides sel moel ELi standarditele üha lähemale – seda eriti sellistes valdkondades, nagu transport, toiduga kindlustatus, toll ja lennuohutus. Moldova Vabariigi parlamendivalimiste eelõhtul ütleb Euroopa Parlament selge jah-sõna selle naaberriigi euroopameelsetele reformidele ja nende elluviimise vajadusele. Mul on hea meel tõdeda, et Euroopa Parlament väljendas selle küsimuse käsitlemise igas etapis siin täiskogul fraktsioonideülest üksmeelt ning võttis seega ühise seisukoha, et see protokoll tuleb sõlmida võimalikult kiiresti ning Moldova Vabariigile peab pakkuma kõiki võimalusi Moldova-ELi suhete kõige kasulikumaks rakendamiseks.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liit ja iga uus liikmesriik, nagu Leedu, vastutab meie idanaabrite huvide kaitsmise eest. ELi ja Moldova koostöö tugevnemine ja Moldova kaasamine ühenduse programmidesse aitab seda riiki ELi standarditele ja normidele üha lähemale viia. Partnerlus- ja koostööleping võimaldab ELi ja Moldova uute tihedate sidemete loomist sellistes valdkondades nagu kultuur, haridus ja tehnoloogia. On väga oluline, et EL näitaks Euroopa Liitu kuulumise hüvesid ka Moldova noortele. Eelmisel aastal moodustas teistes Euroopa riikides (kohati ebaseaduslikult) töötavate Moldova väljarändajate sissetulek Moldova SKPst lausa 19%. Vaesus, korruptsioon ja inimkaubandus on probleemid, mille peame üheskoos lahendama. ELiga liitumiseks valmistuval Moldoval seisab ees mitmeid tähtsaid struktuurireforme.

EL peab Moldova tehtavaid pingutusi järjekindlalt toetama. Eriti tuleb tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet. Transnistria konflikt kujutab endast küll Euroopa probleemi, ent samas annab see ELile võimaluse Moldova, Venemaa ja Ukrainaga tihedamat koostööd teha. Seda võimalust ei tohi kahe silma vahele jätta. Loodan, et 28. novembril toimuvad Moldova parlamendivalimised võimaldavad Moldoval arengut jätkata!

Raport: Christofer Fjellner (A7-0290/2010)

  Damien Abad (PPE) , kirjalikult. – (FR) Parlament võttis täna esimesel lugemisel vastu kaks õigusloomega seotud raportit: määruse, milles käsitleti Euroopa Liidu teatud seisukohti, ja direktiivi, milles käsitleti eeskirju, mida liikmesriigid peavad kohaldama riiklikul tasandil. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et riigisiseste õigusaktidega oleks tagatud üldsuse juurdepääs objektiivsele ja erapooletule teabele. See hõlmab pakendil olevat teavet, tootehindamisaruannet ning haiguste ennetamise teavet. Patsientidel peaks retsepti alusel väljastatavatele ravimitele parem juurdepääs olema. See hõlmab teavet ravimi omaduste ja haiguste kohta, mille puhul vastavat ravimit tarvitatakse. Meie kohus on tarbijaid kaitsta ning neid olulise teabega läbipaistval viisil varustada. Meie kui Euroopa Parlamendi liikmete ülesanne on muu hulgas püüelda kaitsva ja teavitava Euroopa poole ja seetõttu ma nende kahe teksti poolt hääletasingi.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Direktiivis 2001/83/EÜ kehtestatakse inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad. Selles sätestatakse eeskirjad ravimitele lisatavale ning nende omadusi ja kasutamist puudutavale teabele. Sellest hoolimata puudub direktiivis patsientidele antava reklaamiga mitte seotud teabe sisu ja kvaliteedi ühtlustatud raamistik. Lisaks sellele on kogemus näidanud, et tekstide erinev tõlgendamine võib viia olukordadeni, kus üldsus langeb varjatud reklaami ohvriks, seda eriti Internetis. Komisjon tegi ettepaneku vastu võtta direktiiv, millega muudetakse kehtivaid õigusakte, et parandada viisi, kuidas üldsusele retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduvat teavet avaldatakse. Direktiiviga soovitakse kehtestada õigusraamistik, millest müügiloa omanikud peaksid üldsusele ravimitega seonduvat konkreetset teavet avaldades lähtuma. Euroopa Parlament on koostanud seadusandliku resolutsiooni, mis on komisjoni ettepanekust palju nõudlikum. Hääletasin selle teksti poolt, sest sellega parandatakse patsientidele kättesaadavaks tehtava teabe kvaliteeti ning muudetakse elu veidi ohutumaks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mille eesmärk on patsiente neile retsepti alusel väljastatavatest ravimitest paremini teavitada. Praeguse õigusraamistiku ja Euroopas valitseva olukorraga on seotud palju probleeme, kui asi puudutab patsientide juurdepääsu retsepti alusel väljastatavatele ravimitele. Direktiivi erinev tõlgendamine liikmesriikide poolt loob patsientidele Euroopa eri osades erineva juurdepääsu kvaliteetsele teabele ravimite kohta. Mõnedes liikmesriikides ei ole patsientidel lihtne juurde pääseda isegi kõige põhilisemale teabele neile välja kirjutatud ravimite kohta. Arvestades seda, et direktiivi tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt, tuleks sätteid minu arust palju selgemaks muuta – nii oleks kõigil ELi kodanikel võimalik ravimitega seonduvat teavet saada. Euroopa Parlamendi vastu võetud muudatusettepanekud tagavad ka selle, et retsepti alusel väljastatava ravimi teavet antakse üldsusele vaid kindlate teabe edastamise kanalite kaudu, mille hulka kuuluvad näiteks spetsialiseerunud ja sertifitseeritud veebisaidid, mis kaitsevad patsientide huve ning piiravad ravimiettevõtete reklaamivõimalusi.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kui tagame patsientidele parema juurdepääsu nende ravi puudutavale kvaliteetsele teabele, suurendame tõenäosust, et nad mõistavad, kuidas see otsus neid otseselt puudutab. Seetõttu on meie püüdluste taga head kavatsused – kuid ometigi peame selle siduma põhjalikuma tervishoiualase kasvatustöö strateegiaga, milles keskendutakse patsiendi, mitte ravimiettevõtte heaolule. Praeguse õigusraamistiku ja Euroopas valitseva olukorraga on seotud palju probleeme, kui asi puudutab patsientide juurdepääsu retsepti alusel väljastatavatele ravimitele. Direktiivi erinev tõlgendamine liikmesriikide poolt loob patsientidele Euroopa eri osades erineva juurdepääsu kvaliteetsele teabele vastavate ravimite kohta. Mõnedes liikmesriikides ei ole patsientidel lihtne juurde pääseda isegi kõige põhilisemale teabele neile välja kirjutatud ravimite kohta. See tekitab tervisealast ebavõrdsust. Patsientidel on juba paari sekundi jooksul piiramatu juurdepääs kontrollimata ja sageli ebaõigele teabele retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta. See juurdepääs peaks aga olema hoopis kontrollitud ja turvalisele teabele, et asju mitte veel keerulisemaks ajada. Seetõttu tuleb retsepti alusel väljastatavate ravimite teavet käsitlevaid sätteid kindlasti ajakohastada.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Avaldan raportöörile kolleeg Christofer Fjellnerile raportiga tehtud töö eest tunnustust! Hääletasin raporti poolt, sest usun, et patsientidele juurdepääsu võimaldamine retsepti alusel väljastatavate ravimite teabele on täiesti hädavajalik.

Nii Euroopa Parlament kui ka patsientide ühendused on juba mõnda aega palunud kehtivate õigusnormide kohandamist, kuna praegusel kujul ei taga need vajalikule teabele juurdepääsu. Tehniline areng ning lihtne ligipääs Internetis asuvale ravimite kasutamist käsitlevale teabele on liigagi tihti petlik ja vale.

Nõustun selle raporti ideega, mille kohaselt asetatakse õigusaktide keskmesse patsiendi õigus teabele ja soovitatakse seda, et ravimiettevõtted annaksid patsientidele teatavat põhiteavet.

Seetõttu loodan, et õigus muutub konkreetsemaks – tihti jääb sellest vajaka ning osaliselt on selles süüdi eri astmed, millest liikmesriigid on eelmise direktiivi rakendamisel lähtunud. Seetõttu peame ajakohastama sätteid, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduvat teavet, ja võtma vastu uued eeskirjad, milles edendatakse terviseharitust ja pannakse tervishoiutööstust suuremal määral rahvatervise parandamise põhirolli mängima.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Tervishoiu valdkonnas tagab juurdepääs kvaliteetsele teabele paremad tulemused, sest kui patsiendid ravi mõistavad, jätkavad nad seda palju tõenäolisemalt. Ühinen raportööri arvamusega, milles rõhutatakse, et teatud Euroopa riikides on juurdepääs sellisele teabele raskendatud, kuna liikmesriigid tõlgendavad ravimitega seonduvat teavet käsitlevat direktiivi erinevalt ja kuna vastav teave ei ole usaldusväärne ega selge. Kuna patsiendil on õigus teabele, peame selle muutma paremini kättesaadavaks. Sellest hoolimata peame aga liikmesriikidevahelise tasakaalutuse tekkimise vältimiseks kindlasti määratlema vahendid, millega seda teavet avaldada, ega ühte teiste arvel eelistama. Lõpuks on väga oluline eristada teavet ja reklaami ning vältida olukorda, kus ravimiettevõtted neid teavituskampaaniaid oma toodete edendamiseks ära saavad kasutada.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Muudatusettepanekud, mille Euroopa Parlament esitas komisjoni ettepaneku kohta, milles käsitleti ravimeid puudutava teabe jagamist, said mu poolthääle, kuna usun, et üldsusel peab ravimite kohta käivale teabele kindlasti lihtne juurdepääs olema – eriti tähtis on Interneti vahendusel kõigis Euroopa keeltes pakutav teave.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle teksti vastu, kuna me ei saa lubada, et ravimiettevõtted ja komisjon muudavad tervishoiu tavaliseks kaubaks. Euroopa ravimitööstuse ja ravimiohutuse järelevalve sidemest on taas kord saanud arutelu keskpunkt. Me ei saa lasta ravimiettevõtetel üldsust oma suva järgi teavitada ega lubada, et retsepti alusel väljastatavaid ravimeid üldsusele otse reklaamitakse. Selliste ettevõtete kaubanduslikud huvid on meie tervishoiupoliitika üldeesmärkidega tõepoolest vastuolus ning siinkohal oleks silma kinni pigistamine väga ohtlik.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Komisjoni algne ettepanek võtta vastu direktiiv retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduva üldsusele antava teabe kohta jättis ravimiettevõtetele oma ravimite reklaamimiseks vabad käed. Tänasel täiskogu istungil muudeti komisjoni algset ettepanekut, mis oli kohandatud ravimiettevõtete soovide kohaselt. Hääletasin nende muudatusettepanekute poolt, kuna need muutsid algteksti palju paremaks, nihutades õigusaktide fookuse ravimiettevõtete õiguselt oma tooteid reklaamida patsientide õigusele saada usaldusväärset, objektiivset ja sõltumatut teavet. Lisaks hääletasin muudatusettepanekute poolt, millega keelatakse ravimite kohta teabe edastamine nii televisioonis, raadios kui ka ajakirjanduses. Edusammudest hoolimata on aga teavet ja reklaami eraldav joon endiselt hägune ning kõnealune tekst sisaldab jätkuvalt mitmeid nõrku kohti ja möödahiilimisvõimalusi. Jäin lõpphääletusel erapooletuks, kuna minu meelest on parim lahendus see, kui komisjon direktiivi vastuvõtmise ettepaneku läbi vaataks, võttes seejuures aluseks suunised, mille täna komisjonile esitasime. Ei ole mingi kokkusattumus, et liikmesriigid võtsid selle toimiku suhtes nõukogus peaaegu üksmeelselt vastumeelse hoiaku.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvan, et patsientidel peab olema juurdepääs retsepti alusel väljastatavaid ravimeid puudutavale paremale teabele. See tähendab objektiivse teabe andmist ravimite omaduste ning nendega ravitavate haiguste kohta ning kaitset mittevajaliku teabe ja varjatud reklaami eest.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Kui soovime üldsust kaitsta, on ravimitega seonduva teabe ja reklaami eristamine väga oluline. Seepärast hääletasingi Christofer Fjellneri raporti poolt, kus nõutakse seda, et teave, mida patsient ravimi pakendilt ravimi kasutamise kohta loeb, oleks täiesti objektiivne. Lisaks sellele suurendatakse juurdepääsu selgele ja usaldusväärsele teabele – vastav teave muudetakse heakskiidetud veebisaitidel ja ametlikes brošüürides kättesaadavaks kõigis Euroopa Liidu keeltes. Mul on selle ettepaneku vastuvõtmise üle väga hea meel, kuna see on suur samm edasi tervishoiuküsimuste parema läbipaistvuse poole.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti vastu ja tuletan meelde, et olen raporti vastu varemgi sõna võtnud. Kuigi pooldan mõtet patsientidele paremat teavet jagada, ei ole ma nõus selle saavutamise vahenditega. Ravimiettevõtetest ei saa iialgi heategevusasutusi. Lisaks sellele on teavet ja reklaami eristav joon väga ähmane. See on tõsi, et peaaegu ühehäälselt vastu võetud tekstil pole komisjoni algse ideega mitte midagi pistmist. See algne idee oleks reklaamile salaja lihtsalt teabe sildi all ukse avanud. Lisaks sellele vastas ettepanek ravimitööstuse selgele ootusele, et seadusega kehtestatud ravimite reklaami keeld kaotatakse. Praegusel kujul täna vastu võetud raport sisaldab mitmeid lisatagatisi: ravimiettevõtete esitatud ning avaldamiseks mõeldud teave saab enne avaldamist kontrollitud ning seda ei avaldata meedias. Sellest hoolimata tähendab pakendi infolehe kokkuvõtete avaldamise luba seda, et seal saab olema asju, mis teiste hulgast esile tõstetakse, ja asju (nt ravimi kõrvaltoimed), mida võidakse hakata kokkuvõtetest regulaarselt välja jätma, kuna need ei avalda müügile soodsat mõju. Kas juba see ei olegi reklaamivõte? Kas sellist tulemust siis tahtsimegi? Oli see siis kogu seda pingutamist väärt?

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ seoses retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Direktiivis sätestatakse inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad ning aidatakse tagada patsientide õigust saada pakutavate ravimite kohta pädevate asutuste kontrolli läbinud usaldusväärset, kättesaadavat ja sõltumatut teavet.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (ES) Direktiiv 2001/83/EÜ, milles sätestatakse inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad, aitab ühenduse tasandil ravimireklaamis ühtlustatud raamistikku luua – kõnealuste eeskirjade kohaldamine jääb endiselt liikmesriikide kohuseks. Õigusaktidega keelatakse retsepti alusel väljastatavate ravimite üldsusele reklaamimine. Ravimiteavet käsitlevaid sätteid ei ole aga reguleeritud – sätestatud on vaid see, et reklaami käsitlevate sätete nõuded ei kohaldu ainult tarnetegevuse teabega seonduvate teatud nüansside puhul. Seetõttu ei keela ühenduse õigusaktid liikmesriikidel ravimeid käsitleva teabe puhul oma tõlgendust kasutada, seni kuni järgitakse eespool mainitud reklaami reguleerivaid eeskirju. Nõustun raportööri ettepanekuga, mille kohaselt tuleks keelustada ravimiettevõtetelt pärineva teabe avaldamine ajalehtedes, ajakirjades ja analoogsetes teabeallikates ning televisioonis ja raadios.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle ettepanekuga võtta vastu direktiiv muudetakse varasemat direktiivi, milles käsitleti retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet. Üldiselt keskendutakse selles esiteks ravimiettevõtete kohustusele üldsust teavitada, tagades ühtlasi selle, et teave ei oleks reklaamiotstarbeline. Teiseks antakse komisjonile delegeeritud õigusaktide vahendusel järelevalve- ja otsustamisvolitused, kuna komisjonil on nüüd võimalik määratleda, mis on teave ja mis on reklaam. Arvame, et sellise käsitluse tulemusena satub liiga palju teabe andmise rolle ravimiettevõtete ja komisjoni kätte ning et neid rolle tuleks täita riiklikul tasandil – patsientidele ja üldsusele antava teabe kvaliteedi parandamiseks ning nende õiguste kaitsmiseks peaksid teabe koordineerimise ja heakskiitmisega tegelema kindlad riigi ametiasutused.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Ravimite kohta antavat teavet käsitleva õigusakti heakskiitmine on järjekordne samm selle poole, et patsientideni jõuab selgem ja kasulikum teave nende ravimite kohta, mida nad võtavad või mis neile välja on kirjutatud.

Vajame Euroopa tasandil ühtlustatud õigusraamistikku, millega ei säilitata mitte ainult retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaami keeldu, vaid milles arvestatakse ka patsiendi õigust teabele. See on väga tähtis, sest toote reklaami ja toote teavet eraldav kohati hägune joon võib patsiente tihti segadusse ajada.

Peame meeles pidama, et patsiendid mängivad kogu Euroopa Liidu tervishoiusektoris üha aktiivsemat rolli. Parem juurdepääs reklaamiga mitte seotud teabele võib seega aidata patsientidel neile määratud ravi paremini mõista ning taastumisele kaasa aidata – kõik see toimub ju nende endi huvides.

Lõpuks soovin veel rõhutada seda, kui tähtis on läbipaistvalt määratleda ravimeid käsitleva teabe tüübid ning kanalid, mille kaudu vastavat teavet võib avaldada. Peame vähendama varjatud reklaami ohtu ning, kui selleks tekib vajadus, ka kontrollimata ja eksitava teabe üleküllust.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv, milles käsitleti retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet, kuna olen seda meelt, et selle sektori õigusaktide ühtlustamine on Euroopa patsientide teadmiste kaitseks hädavajalik. Tegu on väga tundliku teemaga, sest see seondub tervishoiuga, mis on üks inimese põhiõigustest. Toetan täielikult täiskogu nõuet, mille kohaselt ravimi teave ja reklaam peavad olema selgelt eristatud. Ravimiettevõtted ei tohi kasutada patsientide õigust teabele kui vahendit, millega oma reklaamialaseid eesmärke saavutada, vaid peavad hoopis tagama selle, et Euroopa tarbijatel tekib ravimi omaduste teaduslike uuringute, pakendite ja hindamisaruannete vahendusel ravimitest õige arusaam. Lisaks tuleb veel märkida, et parem juurdepääs elektroonilisele (Internetis kättesaadavale) ja prinditud kujul esitatavale teabele aitab samuti paremate ravitulemuste saavutamisele kaasa, kuna neile välja kirjutatud ravimite omadustest teadlikud patsiendid saavad terapeutilises taastumisprotsessis aktiivsemat ja teadlikumat rolli mängida.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis moodustab osa paketist, millega muudetakse hetkel kehtivat 2001. aasta direktiivi inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta. Selles asetatakse eriline rõhk retsepti alusel väljastatavate ravimite teabe andmisele. Direktiivis sätestatud eesmärgid on tagada patsientidele parem juurdepääs teabele ja täpsustada eeskirju, mida hetkel tõlgendatakse igas ELi liikmesriigis erinevalt ning mis tekitavad seetõttu tervisealast ebavõrdsust. Lisaks käsitletakse direktiivis ka Internetis leiduvat teavet, mis ei ole hetkel reguleeritud ning mille puhul on tegu eriti tõsise probleemiga, kuna seda on raske reguleerida.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See parlamendi enamiku toel vastu võetud ettepanek on komisjoni algsele ettepanekule suurepärane täiendus, kuna nüüd on paremini kaitstud patsientide õigus teabele. Parlamendi raporti selgetest edusammudest hoolimata jäin aga hääletamisel erapooletuks, kuna teatud tagatised, mida vajame selleks, et tagada inimeste juurdepääs ravimite selgele ja sõltumatule teabele, on veel endiselt ebapiisavad.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mitte kõik komisjoni ja nõukogu ettepanekutega seonduvad täiskogu muudatusettepanekud ei ole samm paremuse poole. Nendes järgitakse rangelt ravimite ühtse turu põhimõtet ning käsitletakse vabamüügis olevaid ravimeid nagu tavalist kaupa – raporti koostajad räägivad lõpuks lausa tarbijatest, mitte patsientidest. Muudatusettepanekutes ei tehta ettepanekut keelata ravimiettevõtetel oma ravimeid üldsusele reklaamida.

Siiski üritatakse neis anda liikmesriikidele võimalikult suurt sõnaõigust vastavate ettevõtete avaldatava teabe reguleerimiseks. Eriti märkimisväärne on liikmesriikidele antav õigus mõista hukka neid ettevõtteid, mis avaldavad riiklike andmetega vastuollu minevaid andmeid või mis avaldavad eksitavaid andmeid. Parem ikka kui mitte midagi. Sellest hoolimata ei saa ma niivõrd nõrga teksti poolt hääletada. Seetõttu jään erapooletuks.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Juurdepääs retsepti alusel väljastatavate ravimite teabele tagab patsiendi tervisega seonduvad paremad tulemused, sest mida teadlikumad on patsiendid, seda paremini nad oma ravi puudutavaid otsuseid mõistavad. Seega ei saa ettepaneku ainus eesmärk olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid ka tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu. Ravimitööstusel on oluline osa terviseharituse ja hea tervise edendamisel, aga nende roll peab olema selgelt määratletud ja nende osalus rangelt reguleeritud, et hoida ära ärilistest kaalutlustest ajendatud ravimite ületarbimine.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Eakatele inimestele ja krooniliste haigustega patsientidele on tihtilugu välja kirjutatud mitmeid ravimeid, mis võivad üksteist kahjulikult mõjutada – põhjuseks on see, et üks arst ei pruugi ju teada, mida ta kolleeg on patsiendile juba välja kirjutanud. Samal ajal müüakse ilma retseptita üha enam ja enam tooteid, alustades aspiriinist ja külmetusravimitest ning lõpetades unerohtudega. Kas kellelegi tuleb üldse pähe, et isegi looduslike taimede põhjal valmistatud ravimid võivad koos teiste ravimitega võetuna kõrvalmõjusid põhjustada? Ka patsiendid muudavad olukorra omalt poolt veelgi segasemaks: ei lausuta sõnagi retsepti alusel väljastatud ravimite valel ajal võtmise või ravimite kohta, mille võtmise oleme otsustanud omal algatusel lõpetada või mille võtmise korda on muudetud jne. Ravijuhiste ebapiisavast järgimisest põhjustatud majanduslikud kahjud ulatuvad miljarditesse. Seepärast on väga oluline teha vahet reklaamil ja teabel, mida raportöör oma raportis ka nõudis. Loodetavasti selgitatakse selle tulemusena tõsiasja, et retseptita ravimid võivad retsepti alusel väljastatavate ravimitega samuti reageerida. Ravimit väljakirjutav arst peab jääma peamiseks teabeallikaks, sest just tema valib välja ravimi, mis sobib patsiendile vanuse, soo, kaalu, teatud ainete talumatuse jms poolest. Nendel kaalutlustel jäin hääletusel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Christofer Fjellneri raporti poolt, sest olen veendumusel, et tema sõnum ja esitatud suunised on väga olulised. Euroopa tarbijad satuvad ravimite infolehti lugedes tihti segadusse, kuna neid peetakse keerukateks ning nendes sisalduv teave on alatihti ebamäärane.

Selle ettepanekus võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet, soovime pakkuda lihtsat teavet, mida on kerge mõista ja kasutada, ent kust puuduks reklaam. On väga tähtis, et sama teave oleks lisaks pakendi infolehele kättesaadav ka teiste kanalite kaudu, mistõttu pooldan ka vastava teabe avaldamist Internetis.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Minu arvates on ravimitega seonduva teabe ja reklaami selge eristamine meie kodanike kaitse seisukohast lausa määrava tähtsusega. Hääletasin Christofer Fjellneri raporti poolt, kuna selles sisalduvad muudatusettepanekud muutsid direktiivi 2001/83/EÜ tunduvalt paremaks. Dokumendi heaks kiitnud parlamendi enamus on veendunud, et patsiendi õigust teabele tuleb kaitsta. Keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni tööd Euroopa Komisjoni algselt esitatud ettepaneku täiustamisel tuleb minu meelest veel eraldi esile tuua.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin Christofer Fjellnerit suurepärase töö eest tänada! Hääletasin raporti poolt, sest olen seda meelt, et müügiloa omanikud peavad reklaamiga mitte seotud teabe ravimite kohta tegema patsientidele ja üldsusele kättesaadavaks nõudmise põhimõtte alusel, mille kohaselt patsiendid ja üldsus omavad juurdepääsu teabele siis, kui nad seda vajavad (vastupidiselt pakkumise põhimõttele, mille puhul müügiloa omanikud levitavad teavet patsientide ja üldsuse hulgas).

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Patsienditeave peaks vastama järgmistele põhiomadustele:

– usaldusväärsus: patsienditeave peaks põhinema viimastel teaduslikult põhjendatud teadmistel ning viitama selgelt allikatele;

– sõltumatus: peab olema selge, kes esitab ja kes rahastab teavet, et tarbijatel oleks võimalik tuvastada võimalikke huvide konflikte;

– teave peaks olema tarbijasõbralik ja patsiendile suunatud: teave peaks olema arusaadav ja kergesti leitav, arvestades tarbijate erivajadusi (vanus, kultuurilised erinevused ning kättesaadavus kõigis Euroopa keeltes). Patsientidele antav teave retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta peaks olema osa laiemast patsientide teavitamise strateegiast ja laiemast terviseharituse strateegiast.

Patsientidel ja kõikidel huvitatud isikutel peaks olema võimalik leida täpset ja objektiivset teavet tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ja konkreetsete haiguste ning erinevate ravivõimaluste kohta. Seetõttu arvangi, et kõnealusele ettepanekule tuleb lisada patsientidele antava teabega seonduv toimimisjuhend, mis tuleb koostada koos patsientide ühendustega. See võimaldab patsientide hääle kuuldavaks teha.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest mul on hea meel, et komisjoni algsesse ettepanekusse lisatud kompromissmuudatused tegid tunduvalt kindlamaks selle, et teave, mida patsiendid turul saadaolevate retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta saavad, on usaldusväärne ja sõltumatu.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaam on Euroopa Liidus keelatud nii praegusel hetkel kui ka tulevikus. Ravimiettevõtted peavad reklaamiga mitte seotud teabe avaldamisel järgima selgeid objektiivsuse säilitamise eeskirju. Need on kaks põhisõnumit, mida patsientidele antavat teavet käsitleva õigusaktide paketi vastuvõtmise puhul rõhutada soovime. Parlamendi üksmeelne hääletus (558 poolt, 48 vastu) vaid kinnitab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühehäälset seisukohta. Rakendatud on arvukaid kaitsemeetmeid. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku keelustada retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaam televisioonis ja raadios ning Euroopa Parlament otsustas keeldu laiendada ka ajakirjandusele. Tootjatele kehtestati mitmeid kohustusi, mis seonduvad näiteks toote omaduste kirjelduste, täiustatud markeeringu ning tervishoiuasutustelt eelneva loa hankimisega. Ma ei mõista kogu seda ärevust, mida küsimus on tekitanud, seda eriti prantsuse keelt kõnelevas Belgias, tarbijate ühendustes ja vastastikustes kindlustusandjates. Sellele annavad hoogu juurde ka Euroopa Parlamendi mõned liikmed, kes olid juba enne arutelude algust need kaks õigusakti hukka mõistnud. See on pinnapealne poliitiline seisukoht, mis on minu arvates üsna kahetsusväärne, arvestades haigestunud patsientide suuri ootusi ja seda, et ilma nende õigusaktideta oleks üldsus täielikult nn Interneti-kauboide meelevallas.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Otsustasime, et hääletame kas poolt või jääme erapooletuks sõltuvalt sellest, mis saab muudatusettepaneku nr 31 kolmandast osast, kus tagatakse see, et ravimiettevõtted võivad anda teabematerjale tervishoiutöötajatele, mis on mõeldud kasutamiseks ainult neile ning mida nad ei tohi patsientidele edasi anda. See oli Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks määrav küsimus. Kuna kolmas osa võeti lõpuks vastu, otsustasime raportit lõpphääletusel toetada.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasime selle meetme poolt, sest raportis tõmmati ravimite teabe ja reklaami vahele selge ning ametlik joon.

Toetame ravimeid puudutava teabe laialdasemat avaldamist, kui sellega kaasneb patsientide teadlikkuse suurendamine. Me ei nõustu ei praegu ega ka tulevikus ühegi meetmega, mille abil üritatakse kasutusele võtta reklaamiviise, mis muudavad ülla ravimi tavaliseks kommertstooteks. Seetõttu on väga hea, et ravimeid puututavat teavet ei lubata avaldada ajalehtedes ja ajakirjades, veel vähem raadios või televisioonis.

Väga tore on ka see, et ettepanekus võtta vastu direktiiv tehakse selgeks, millist teavet ning mil määral seda võib ja peab avaldama – selle alla kuulub teadusuuringute kaudu saadud teave ja sinna ei kuulu näiteks reklaamiga seonduv materjal.

Muudatusettepanek, millega kehtestatakse vastavat teavet avaldatavate veebisaitide sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteem, tagab selle, et vastav teave ei ole oma olemuselt reklaam. Jaemüügiapteek on ja peab ka edaspidi olema peamine tervishoiuasutus ning seetõttu kuuluma kaubandus- ja konkurentsieeskirjadega kaitstud valdkonda. Usume, et see eeskiri aitab jaemüügiapteekidel täita oma rasket ülesannet ravimiohutuse järelevalve ja ravimite õige kasutamise õpetamise vallas.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Ajastul, mil inimesed tegelevad teabe otsimisega ise, tuleb patsiente ravimite mõjudest teavitada selgelt, objektiivselt, usaldusväärselt ja terviklikult. Kuigi ravimireklaam on liidus keelatud, tekitas komisjon selleks võimaluse. Komisjoni ettepanekus – mida ma ei pooldanud – sellist strateegiat ei olnud ning teavet ja reklaami eristav joon oli liiga ähmane. Lisaks sellele andis komisjon ravimitööstusele liiga palju õigusi ja vastutust. Nüüd mil parlament on ettepanekut ulatuslikult muutnud, võin lõpuks selle ettepaneku poolt hääletada. See, milliseid ametlikke dokumente (toote teabe kokkuvõte, hindamisaruanded) ettevõtted kasutada võivad, ja kanalid, mille kaudu nad teavet avaldavad, on piiratud: tervishoiuteemalistes ajalehtedes ja ajakirjades, veebisaitidel ja patsientidele saadetavates kirjades ei ole seda nüüdsest enam lubatud teha. Pädevate asutuste ülesanne on kõik ravimitega seonduvad suunised eelnevalt üle kontrollida ja heaks kiita. See välistab iseregulatsiooni, mida algne ettepanek ei taganud. Kahtlen endiselt selle ettepaneku rakendatavuses, sest valitsuse tasandil loodud kohustuslik teavitusstrateegia oleks endiselt mõjusam kui see, et valitsus ettevõtete poliitika järelevalvega tegeleb. Kõigest hoolimata hääletasin ikkagi selle seadusandliku ettepaneku poolt, sest lõppude lõpuks tagab see patsientidele ikkagi parema teabe.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Christofer Fjellneri raportis, milles käsitletakse ravimite teavet, tõstatatakse mitmeid õigustatud küsimusi, mis seonduvad ravimiettevõtete võimalustega patsientidele reklaami teha. Minu kolleegid keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis muutsid teksti vaieldamatult paremaks, kuna keelduti mitmete varjatud reklaamiviiside toetamisest ning tehti ettepanek, et liikmesriikide tervishoiuasutused kontrolliksid ravimiettevõtete teavet, mida nad enda toodetud ja retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele edastavad. Sellest hoolimata muudab teabe ja reklaami vahele tõmmatud ülimalt hägune joon mu vägagi ettevaatlikuks.

Olen näiteks täiesti vastu mõttele lubada ettevõtetel oma ravimeid meditsiinitöötajate kaudu patsientidele reklaamida. Ma ei taha, et arstid langeksid surve alla ning hakkaksid ravimitööstuse müügiagentideks. Kuna pean seda teksti vägagi problemaatiliseks, jäin oma kolleegide rakendatud rangetest järelevalvemeetmetest hoolimata hääletusel siiski erapooletuks.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt, sest ravimite kohta patsientidele antava teabe küsimuses kaasneb sellega selge ja säästev pööre paremuse poole. Ravimite reklaamimine on jätkuvalt keelatud. Direktiiv ei mõju halvasti arsti-patsiendi suhtele ning teenusepakkuja võimupiirid ravimite väljakirjutamisel jäävad samuti selgeks. Üldiselt on meil teiseks lugemiseks olemas farmaatsiapaketti kuuluv väga hea ettepanek võtta vastu direktiiv.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Selle direktiiviga kehtestatakse retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavale kindlale teabele esmakordselt ühtsed õigusnormid. Vajaliku teabe all mõtlen vajadust selgitada patsientidele, millised hüved ja ohud retsepti alusel väljastatavate ravimitega kaasnevad, sest nii on neil võimalik langetada teadlikke otsuseid. Pärast muu hulgas nii patsientide ühenduste kui ka tervishoiutöötajatega konsulteerimist võtab komisjon vastu teabele kehtestatavad kvaliteedikriteeriumid. Nende kriteeriumidega tagatakse – sh veebisaitidel ja Interneti-portaalides – esitatud andmete usaldusväärsus ning muudetakse ravimitööstus antava teabe eest vastutavaks.

Christofer Fjellneri muudatusettepanekutes soovitati teavituskampaaniaid, millega suurendada üldsuse teadlikkust võltsitud ravimitega kaasnevatest ohtudest, millel on olnud surmavad tagajärjed näiteks sellises liikmesriigis nagu Ühendkuningriik. ELi tollitöötajad on aastate jooksul täheldanud võltsitud ravimite (eriti antibiootikumide, valuvaigistite ja isegi vähktõve ravimite) importi kiiret kasvu. Vastupidiselt meedias avaldatud teatud lugudele kohaldub direktiiv ainult retsepti alusel väljastatavatele ravimitele. Keegi ei pea oma taimetee pärast kartma.

Raport: Christofer Fjellner (A7-0289/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning asutatakse Euroopa Ravimiamet. Direktiivi 2001/83/EÜ muudatusettepanekus rõhutatakse vajadust pakkuda patsientidele paremat teavet, eriti teabe ja reklaami eristamise kohta. Pärast muudatusettepaneku vastuvõtmist peaks muudetud määrus olema selline, et määruse reguleerimisalasse jäävate toodete teatud teabeelemente saaks Euroopa Ravimiametile esialgseks kontrolliks esitada. Seda eesmärki silmas pidades tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta määrust seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Euroopa Parlament, millel paluti ettepaneku üle arvamust avaldada, esitas Euroopa Komisjoni tekstile suure hulga muudatusettepanekuid. Nendel põhjustel hääletasingi määruse poolt, millega muudeti direktiivi 2001/83/EÜ. Üheskoos muudavad need kaks õigusakti patsientidele välja kirjutatud ravimitega seonduva teabe palju kvaliteetsemaks.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka Kommunistlik Partei ei pooldanud kumbagi ettepanekut võtta vastu määrus ega ka Euroopa Parlamendi vastavaid raporteid, sest nendes nihutatakse vastutus patsientidele pädeva, usaldusväärse ja täpse teabe edastamise eest valitsusasutustelt rahvusvahelistele ravimiettevõtetele. Patsientidele mõeldud teave on valitsuse, mitte üksikisiku vastutus. Monopoolses seisundis ravimiettevõtete kasumid ja rahvatervise kaitse on oma olemuselt täielikud vastandid. Väidetava nn uue gripi pandeemiaga seonduv hiljutine vaktsineerimispettus on tüüpiline näide sellest, kuidas suunatud teavitamise tulemuseks on rahvusvaheliste ravimiettevõtete miljarditesse ulatuvad kasumid. Jääme endiselt seisukohale, et kodanike üldine (mitte ainult kõnealuses määruses sätestatud ning retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduv) ravimialane teavitamine peaks olema täielikult riigi ülesanne. See on minimaalne nõue, et patsiente ja töötajaid vähegi kaitsta. Ravimid, ravimiuuringud ja teadmiste ning teabe avaldamise vahendid on rahvusvaheliste ettevõtete käes – nende ainus kriteerium on kasum. (Tervishoiu)töötajad ei saa nendeni jõudvate ravimite kvaliteedis ja tõhususes ning saadavates andmetes ja teabes kindlad olla. Sellise poliitikaga tuleb võidelda, et ravimitega tervishoiu arvelt äri ei tehtaks. Vajame riiklikke ravimiameteid ning tasuta riiklikke tervishoiuteenuseid.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, milles üritatakse tagada ühte ELi põhieesmärkidest, milleks on inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite siseturu nõuetekohase toimimise tagamine ning ELi kodanike tervise tõhusam kaitse. Täna vastu võetud dokument loob tingimused, mis võimaldavad kavandada retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta tarbijatele antava teabe selge raamistiku, pidades seejuures silmas teadlikumaid tarbijavalikuid, ning tagavad selle, et retsepti alusel väljastatavate ravimite otsene reklaam on jätkuvalt keelatud. Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt võetakse ette avaliku ligipääsuga ravimiandmebaasi loomine kõigis ELi ametlikes keeltes, selle ajakohastamise tagamine ning haldamine ravimifirmade ärihuvidest sõltumatult. Andmebaas lihtsustab teabe otsimist ja muudab üldsusele antava teabe arusaadavaks ka tavainimestele.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti vastu ja tuletan meelde, et olen raporti vastu varemgi sõna võtnud. Kuigi pooldan mõtet patsientidele paremat teavet jagada, ei ole ma nõus selle saavutamise vahenditega. Ravimiettevõtetest ei saa iialgi heategevusasutusi. Lisaks sellele on teavet ja reklaami eristav joon väga ähmane. See on tõsi, et peaaegu ühehäälselt vastu võetud tekstil pole komisjoni algse ideega mitte midagi pistmist. See algne idee oleks reklaamile salaja lihtsalt teabe sildi all ukse avanud. Lisaks sellele vastas ettepanek ravimitööstuse selgele ootusele, et seadusega kehtestatud ravimite reklaami keeld kaotatakse. Praegusel kujul täna vastu võetud raport sisaldab mitmeid lisatagatisi: ravimiettevõtete esitatud ning avaldamiseks mõeldud teave saab enne avaldamist kontrollitud ning seda ei avaldata meedias. Sellest hoolimata tähendab pakendi infolehe kokkuvõtete avaldamise luba seda, et seal saab olema asju, mis teiste hulgast esile tõstetakse, ja asju (nt ravimi kõrvaltoimed), mida võidakse hakata kokkuvõtetest regulaarselt välja jätma, kuna need ei avalda müügile soodsat mõju. Kas juba see ei olegi reklaamivõte? Kas sellist tulemust siis tahtsimegi? Oli see siis kogu seda pingutamist väärt?

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet. Selles määruses sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet ja aidatakse tagada patsientide õigust saada pakutavate ravimite kohta pädevate asutuste kontrolli läbinud usaldusväärset, kättesaadavat ja sõltumatut teavet.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades seda, kui tähtis on ravi tõhususe seisukohast see, et patsiendid ravijuhiseid järgivad ja ravimeid õigesti võtavad, pean täiesti hädavajalikuks seda, et üldsusel (st patsientidel) oleks juurdepääs kvaliteetsele ja reklaamiga mitte seotud teabele, mis on õige, ajakohane, mitteeksitav ning ravimi omaduste kokkuvõttega kooskõlas. Parimad võimalused ükskõik millise ravimi kohta ajakohastatud ja täpseima teabe andmiseks on selle ravimi müügiloa omanikul. Parlament tegi õige valiku ning otsustas keskenduda patsientide huvidele ja nende kaitsmisele. Olen sellise käsitlusviisiga täielikult nõus, kuigi ma ei usu, et peaksime piirama võimalusi, mida võimaldati pakkumise põhimõttega komisjoni ettepanekus ravimitööstuse teabe avalikustamise kohta. Tegu oli tasakaalustatud ettepanekuga, milles võeti arvesse kõigi poolte huve – muu hulgas arvestati seal tervishoiutöötajatega ning kaitsti üldsust retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduva reklaami eest, mis on täiesti õigustatult endiselt keelatud. Ma ei usu, et äsja vastu võetud tekst patsientide jaoks teabe kättesaadavust reaalselt just palju muudab ja pean seda käest lastud võimaluseks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – On oluline, et patsiendid oleksid võetavatest ravimitest paremini teavitatud. Tähtis on ka see, et kogu patsientideni jõudev teave oleks objektiivne ja et ravimitööstus ei hägustaks teavet ning reklaami eraldavat joont. Majandus- ja rahanduskomisjon on selle ettepaneku muutmisel tublit tööd teinud ja seetõttu oli mul võimalik ka selle poolt hääletada.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ma ei pea otse tarbijatele suunatud ravimite otsest reklaamimist õigeks. On väga tähtis, et võetavate ravimite teave oleks patsientidele kättesaadav, kuid mulle tundub, et seda tüüpi reklaam õõnestab arsti kui infovoogude kontrollija rolli ning võib kahjustada nende vastutust patsientide ees.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Tunnustan Christofer Fjellnerit tehtud töö eest retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega, eriti seoses ühenduse korraga ravimilubade andmise ja järelevalve kohta.

Kehtiva ELi õigusraamistikuga, millega reguleeritakse Euroopa tarbijatele antavat teadusinfot, kaasneb mitmeid probleeme – üheks tõsisemaks valupunktiks on see, et direktiivi tõlgendatakse liikmesriigiti erinevalt.

Täna vastu võetud raportis üritatakse tõsta sektori õigusnormide ühtlustamise taset, kaotada lüngad ja kõrvaldada erinevused, mis tänapäeval tervishoiu õiguse kaitsmise puhul esinevad. See kõik kuulub ulatuslikuma tervisealase teadlikkuse suurendamise strateegia alla, mille eesmärk on tagada see, et retsepti alusel väljastatavate ravimite teadusinfo oleks Euroopa üldsusele hõlpsasti kättesaadav.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest tunnen tervishoiuga seonduvate teemade vastu suurt huvi: erilise tähelepanuga jälgin ma kõike, mis seondub sellega, et ravimeid puudutav teave ja arstiabi oleks kõigile patsientidele võrdselt kättesaadav. Hetkel on turul pakutavate ravimite teabe kogus Euroopa piirkondades väga erinev, mis on minu meelest patsientide suhtes ebaaus. Patsientidel peab olema õigus saada ravimite kohta täielikku ja õiget teavet. Kolleeg Christofer Fjellneri ettepanekud on sihitud just sinna suunda, seades esikohale eelkõige patsiendi huvid. Muudatusettepanekutes, mille Euroopa Parlament esitas Euroopa Komisjoni seadusandliku ettepaneku kohta, rõhutatakse seda, et ravimitootjad peavad esitama põhiteabe, nagu toote omadused, etiketi, patsiendi infolehe ja hindamisaruande avalikult kättesaadava versiooni. Sellest hoolimata arvan, et teabe usaldusväärsuse tagamiseks peavad riigi ametiasutused sellist teavet avaldavaid veebisaite rangelt kontrollima.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport tuletab meile meelde, milline Euroopa Ravimiamet olema peaks. Keegi ei saa vastu vaielda projektile, milles nenditakse ilmselgeid tõsiasju, nagu vajadus „rõhutada patsientide õigusi ja huve”, kohustada ettevõtteid nende toodetavate ravimite kõrvaltoimeid üldsusele avaldama ja avaldada teavet kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Küll aga võime jahmuda selle üle, et nõnda tavapäraseid asju tuleb eraldi välja tuua lausa 15 aastat pärast Euroopa Ravimiameti loomist. Parlament peaks Euroopa Ravimiameti läbipaistmatuse hukka mõistma ning selgelt ja üheselt kuulutama, et seal tuleks kõigi huvides reformid teha.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Juurdepääs retsepti alusel väljastatavate ravimite kvaliteetsele teabele mõjub patsientide tervisele kasulikult, sest mida teadlikumad on patsiendid, seda paremini mõistavad nad tõenäoliselt oma raviga seonduvaid otsuseid. Seega ei saa ettepaneku ainus eesmärk olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid ka tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu. Ravimitööstusel on oluline osa terviseharituse ja hea tervise edendamisel, aga nende roll peab olema selgelt määratletud ja nende osalus rangelt reguleeritud, et hoida ära ärilistest kaalutlustest ajendatud ravimite ületarbimine. Lisaks tuleb kindlasti vältida eksitavat reklaami ning üritada pakkuda paremat teavet tarbijale (patsiendile), kellel on Interneti vahendusel juurdepääs suurele hulgale kontrollimata teabele, mis ei vasta kvaliteedilt ravimilaboritest saadavale usaldusväärsele teabele.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Patsiendi õiguste ja huvide kaitsmiseks peaks neil olema juurdepääs kvaliteetsele, objektiivsele, usaldusväärsele ja reklaamiga mitte seotud ravimiteabele. Kui soovime tervishoidu edendada, peavad ravimi infolehed olema nii selged ja arusaadavad kui võimalik ning vastama peamistele kvaliteedikriteeriumidele. Pidades silmas eesmärki, milleks on patsientide kaitsmine ning üldsuse teavitamine, peame edendama lihtsaimaid teabe kättesaamisviise, eriti ravimi omaduste kokkuvõtteid ning nende infolehti, mis oleksid saadaval nii elektroonilisel kui ka prinditud kujul. Peamegi tagama selle, et meil oleks sertifitseeritud ja registreeritud veebisaite, kus pakutakse suures koguses sõltumatut, objektiivset ja reklaamiga mitte seotud teavet.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Christofer Fjellneri raport tuli väga õigel ajal. Varjatud ravimireklaam on vastuvõetamatu. Arstidel peab olema võimalus patsientidele ravimeid soovitada. Ravimitootjate spekulatsioonide ja konkurentsi vältimiseks peavad patsientidele ravimeid välja kirjutama ja neid reguleerima arstid. Ravimiettevõtete volitused peaksid piirduma toe pakkumisega teabe esitamise vormis, kuid mitte mingil juhul ei tohi neil lubada oma tooteid patsientidele pähe määrida. Ravi eest vastutavad ju arstid – seetõttu peavad just nemad otsustama, milliseid ravimeid patsiendile ravi vältel välja kirjutada.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Arvestades, et ainuüksi Saksamaal sureb igal aastal ravimi kõrvaltoimete ja vastastikmõju tõttu 25 000 inimest ja et 3% õnnetustest on seotud retsepti alusel väljastatavate ravimitega, on selge, et peame patsiente parema teabega varustama. Võtame näiteks Prantsusmaa, kus kõik funktsioonihäired on pakendil selgelt kirjas. Patsientidele tuleb küll teavet pakkuda, ent samuti peame aitama neil ravimite džunglis orienteeruda, leppides näiteks kokku ravimite igapäevase võtmise korras, pakendite kujunduses ja erimärgistuses. Sel moel säästame üldsuse rahakotist miljardeid ning kaitseme patsiente ravimi kõrvaltoimete ja vastastikmõjude eest. Selles ettepanekus on paar ideed, mille eesmärk on teavitada patsiente paremini ravimitest, mis neile välja on kirjutatud, ja vastavate ravimite kasutamisest. Paljude patsientide käitumist arvestades on muidugi küsitav, kas nad täiustatud juurdepääsu võimalust kvaliteetsele teabele ka kasutama hakkavad. Sellest hoolimata on loomulikult väga tähtis, et teave muudetakse kättesaadavaks kogu ELis. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Kuna raportis keskendutakse patsiendi õigusele teavet saada, olen täielikult raporti poolt, kuna see sisaldab mitmeid tähtsaid uuendusi.

Esimene neist puudutab Internetti. Parlament kavatseb tarbijaid teavitada riskidest, mis Internetist ravimite ostmisega kaasnevad, üritades samal ajal läbi suruda ettepanekut võtta vastu sellist müügiviisi reguleeriv eriõigusakt.

Teises käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaami keelustamist, kuna on oluline eristada geneerilisi ja mittegeneerilisi ravimeid – seda mitte ainult patsientidele antava teabe seisukohast, vaid eelkõige toimeainete (eriti väljaspool Euroopat) tootmise hea tava järgimise vaatepunktist.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raportis, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega, kehtestatakse teabe läbipaistvuse ja tõhususega seonduvaid uusi eeskirju ning pannakse rõhku patsientide huvidele ja nende kaitsele. Seetõttu hääletasin raporti poolt. Esile tuleb tõsta Euroopa Ravimiameti loomist ning selgeid pingutusi selle nimel, et tagada patsientide õigus usaldusväärsele, kättesaadavale ja sõltumatule teabele, mille on kinnitanud vastavad pädevad asutused.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidus on palju allikaid, kust ravivõimaluste kohta sõltumatut ja tõendatud teavet hankida. Nende vahendite puhul võetakse arvesse rahvastiku kultuurilisi eripärasid ja keskkondi, sh tervist mõjutavaid tegureid. Kvaliteetse teabe parem kättesaadavus aitab kaasa patsientide tervishoiunäitajatele avaldatava mõju paranemisele, sest teadlikumad patsiendid jätkavad vajalikku ravi suurema tõenäosusega ja saavad paremini aru nende ravi puudutavatest otsustest. Seega annab ettepanek lisandväärtust, kui see on asjakohaselt sõnastatud ja rakendatud.

Määruses ei arvestata tehnika arengu ega Interneti pakutavate võimaluste ja katsumustega. Patsientidel on juba paari sekundi jooksul piiramatu juurdepääs kontrollimata ja sageli ebaõigele teabele retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta. Juurdepääs Internetis olevale kontrollitud ja turvalisele teabele ravimite kohta on enamiku patsientide jaoks siiski väga piiratud. Eeskätt on see probleem nende jaoks, kes vajavad teavet oma emakeeles. Seega ei saa ettepaneku ainukeseks eesmärgiks olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid samuti tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Minu meelest on ülioluline tagada patsientidele juurdepääs turul saadaolevate retsepti alusel väljastatavate ravimite usaldusväärsele ja sõltumatule teabele.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel istungil hääletasime esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepaneku üle võtta vastu ravimiteabe avaldamisega seonduv määrus (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta). Parlament ja patsientide ühendused on palunud sellise ettepaneku esitamist pikka aega, et oleks võimalik suurendada patsientide teadlikkust ravimite kohta, mis neile välja kirjutatakse ja mida nad võtavad.

Kehtiv määrus ei ole kooskõlas tehnika arengu ega Interneti pakutavate võimaluste ja katsumustega. Patsientidel on juba paari sekundi jooksul piiramatu juurdepääs kontrollimata ja sageli ebaõigele teabele retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta.

Raportöör teeb seetõttu ettepaneku nihutada ettepaneku fookust ja teha ravimiettevõtetele kohustuseks patsientidele teatavat infot edastada, millega patsientide õigus teabele paigutatakse õigusakti keskmesse. Kvaliteetse teabe parem kättesaadavus aitab kaasa patsientide tervishoiunäitajatele avaldatava mõju paranemisele, sest teadlikumad patsiendid jätkavad vajalikku ravi suurema tõenäosusega ja saavad paremini aru nende ravi puudutavatest otsustest. Seega annab ettepanek lisandväärtust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selles raportis kiidetakse heaks komisjoni ettepanek, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta patsientidele antavat teavet (KOM(2008)0662-0663). Parlament ja patsientide ühendused on palunud sellise ettepaneku esitamist pikka aega, et oleks võimalik suurendada patsientide teadlikkust ravimite kohta, mis neile välja kirjutatakse ja mida nad võtavad. Kvaliteetse teabe parem kättesaadavus aitab kaasa patsientide tervishoiunäitajatele avaldatava mõju paranemisele, sest teadlikumad patsiendid jätkavad vajalikku ravi suurema tõenäosusega ja saavad paremini aru nende ravi puudutavatest otsustest; seega annab ettepanek lisandväärtust, kui see on asjakohaselt sõnastatud ja rakendatud. Seega ei saa ettepaneku ainukeseks eesmärgiks olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid samuti tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu. Ravimitööstusel on oluline osa terviseharituse ja hea tervise edendamisel, aga nende roll peab olema selgelt määratletud ja nende osalus rangelt reguleeritud, et hoida ära ärilistest kaalutlustest ajendatud ravimite ületarbimine.

  Christel Schaldemose (S&D), kirjalikult. – (DA) Meie, Taani sotsiaaldemokraadid Euroopa Parlamendis (Dan Jørgensen, Christel Schaldemose, Britta Thomsen ja Ole Christensen), jäime erapooletuks hääletusel, kus käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Kuigi raportis on mitmeid häid ettepanekuid, ei ole meil võimalik hääletada ettepaneku poolt, mis on vastuolus Taani põhiseadusega.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega, kuna sel moel on tulevikus tagatud ELi õigusraamistik, millega kindlustatakse Euroopa kodanikele võrdne juurdepääs õigele ja selgele teabele ravimite kohta.

20. detsembril 2007 esitas komisjon aruande, mis käsitleb kehtivat tava patsientide ravimitest teavitamisel. Aruandest järeldub, et liikmesriikides teabe andmise kohta kehtestatud eeskirjad ja tavad on erinevad, mis on tekitanud olukorra, kus patsientide ja laiema üldsuse võimalused ravimiinfole juurdepääsuks ei ole võrdsed. Euroopa kodanikel on õigus omada juurdepääsu õigele ja selgele ravimiteabele. Minu meelest on tähtis see, et määrusega kaitstakse patsientide huve ja tagatakse see, et üldsusele õige, kättesaadava ja lihtsasti mõistetava teabe läbipaistvaks ja ravimiettevõtete ärihuvidest sõltumatul viisil edastamiseks kasutatakse uusimaid teabeedastusvahendeid.

Raport: Christofer Fjellner (A7-0290/2010), (A7-0289/2010)

  Göran Färm (S&D), kirjalikult. – (SV) Arvestades, et olin eelmisel töökohal ühe huvitatud poole konsultant, jäin täna hääletusel nende raportite (7-0289/2010 ja A7-0290/2010) üle erapooletuks.

Raport: Jill Evans (A7-0196/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Igal aastal on Euroopas hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektroonikaseadmete jäätmeid. On tõsi, et need seadmed sisaldavad tihti olulises koguses väga saastavaid materjale. Need jäätmed tekitavad tõsise keskkonnaprobleemi. Jättes ümbertöötluse kõrvale, näib olevat ülioluline piirata algusest peale nende ohtlike ainete kasutamist. Suured tööstuskontsernid on nende kasutamise piiramist juba alustanud. Siiski on meil tarvis selgeid eeskirju, et tagada selleks oluliseks ülesandeks ühine raamistik. Seetõttu hääletasin seadusandliku Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb nende ainete kasutamist piirava direktiivi vastuvõtmist. See hääletus ei ole olnud aga lihtne. Nimelt sisaldab ettepanek mitut erandit, eriti fotogalvaaniliste paneelide kohta. Kuna need võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, pidasime vajalikuks lubada neis sisalduvaid aineid. Sellest kujunes aga arutelu küsimus –loomulikult liidu keskkonnapoliitika prioriteetide kohta, mis on kahjuks vastamisi vasturääkivate probleemidega.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda raportit. Iga aasta müüakse ainuüksi ELis hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest suurima osa moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Hinnanguliselt kasvavad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulgas on mitu ohtlikku ainet, mis võivad eralduda keskkonda ja kahjustada inimeste tervist ning keskkonda, eriti kui neid asjakohaselt ei käidelda. RoHS 1.0 neid probleeme ei lahendanud.

Toetan dokumendis tehtud ettepanekuid, et Euroopa Komisjonil tuleks tugevdada ohtlike ainete kasutamise ennetamist ja vaadata perioodiliselt läbi muude ohtlike ainete keelustamine ning asendamine keskkonnasõbralikumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, mis tagaksid inimeste tervise ning keskkonnakaitse asjakohase taseme.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on õigusliku tavamenetluse kohaselt kiitnud heaks kokkuleppe nõukoguga, võttes esimesel lugemisel vastu elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi uue sõnastuse. See on hea uudis Euroopa tarbijatele: Euroopa Liidus müüdavad elektri- ja elektroonikaseadmed moodustavad olulise osa müüdavatest tarbekaupadest. Iga aasta ainuüksi Euroopa Liidus müüdavate elektri- ja elektroonikaseadmete kogust hinnatakse 9,3 miljonile tonnile. Nende eri seadmete üha sagedasem väljavahetamine toob esile jäätmete ja jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete küsimuse. Nende kasutamist on vaja ohutuse ja rahvatervisega seotud põhjustel piirata. 2003. aastast pärineva kehtiva direktiivi uuestisõnastamise mõte on minna ohtlike ainete kasutamise piiramisel veelgi kaugemale. Ka komisjonil seisab kolme aasta pärast ees oma õigusakti läbivaatamine, et õigusakti veelgi tulevaste uuendustega kohandada.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin tänada raportöör Jill Evansit tema töö ja hea kompromissi eest, mis tal meie fraktsioonide seas saavutada õnnestus!

Vastuvõetud tekst, mis sõnastab uuesti hetkel kehtiva direktiivi, taotleb nõudlikemate parameetrite määramist elektri- ja elektroonikaseadmete kasutamiseks. Tuleb märkida, et viimastel aastatel on Euroopa institutsioonid teinud tänu suurtele jõupingutustele märkimisväärseid edusamme, et muuta elektroonikaseadmete kasutuselt kõrvaldamine ning tootmine keskkonna ja inimeste tervise suhtes lugupidavamaks.

Hääletasin meetme poolt, mis sobib sellesse konteksti ja on äriühingutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kahtlemata nii koorem kui ka võimalus. Suutlikkus pakkuda tarbijaile vähem saastavaid tooteid loob tegelikult ettevõtjatele hea võimaluse parandada oma äriprotsesse ja üleilmset konkurentsivõimet. Lõppkokkuvõttes tagavad raportis vaadeldavad uued parameetrid nii suurema kaitse Euroopa tarbijate seisukohast kui ka suurema lugupidamise keskkonna vastu.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (uuesti sõnastatud), kuna arvan, et nõukoguga saavutatud kokkulepe täidab eesmärki aidata kaasa inimeste tervise ja keskkonna kaitsmisele, muutes olemasolevat õigusakti lihtsamaks ja sidusamaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni andmetel müüakse iga aasta ainuüksi ELis 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest enamiku moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad lühemaks, nähakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetes kõige kiiremini kasvavat jäätmevoogu. Hinnanguliselt kasvavad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva uuesti sõnastatud direktiivi eesmärk on laiendada direktiivi rakendusala ja tugevdada selle ennetavat osa, nii et keskkonnakahju saaks kooskõlas asutamiselepingu artikli 174 lõikega 2 esmajärjekorras lähtekohas kõrvaldada. Direktiiv keskendub aga sisuliselt suurtele edasimüüjatele, jättes hooletusse mõju, mida see võib avaldada elektri- ja elektroonikaseadmeid valmistavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) eelarvele, ega paku lahendusi lähtuvalt ettepanekust KOM(2008)0809 ja raportist „Bio Intelligence”, milles märgitakse, et uue süsteemi korral tekib tõenäoliselt probleeme meditsiinilisi järelevalve ja seireseadmeid tootvatele VKEdele.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Uus sõnastus, mis puudutab elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist, on komisjoni sõnul vajalik rakendusala ebakindluse, õigusnormide selgusetuse ja erinevuste tõttu, mis nende toodete vastavuse puhul liikmesriikide seas valitsevad. Sain enne hääletust mitu üleskutset lükata tagasi polüvinüülkloriidi lisamine ainete loendisse, mis on määratud ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi 3. lisa raames esimeses järjekorras läbivaatamiseks. Sooviksin teatada, et ma ei ole lisamisega nõus, kuna mitmete kahtlaste toodete, sealhulgas polüvinüülkloriidi, lisamine loendisse, mis ei põhine ühelgi kriteeriumil, ei ole loogiline. Kui toodet peetakse teadusliku aluseta a priori tulevikus potentsiaalselt keelustatavaks, tekitab see lubamatu olukorra, kuna õigusnormid on määratlemata. Polüvinüülkloriidi puhul leiti REACH-määruse tingimuste kohaselt teostatud esmases hindamises, et see ei ole väga ohtlik ega ole esmatähtis aine 3. lisasse lisamise seisukohast. Hääletasin raporti poolt, kuna parlamendi täiskogu hääletusele eelnenud läbirääkimiste ajal võeti loend tagasi. Komisjonil tuleks nüüd, kolm aastat pärast õigusakti jõustumist, hindamist korrata.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELis müüdavate elektri- ja elektroonikaseadmete kogus ja seadmetest tekkivate jäätmete vältimatu suurenemine tähendavad, et teatavad neis sisalduvad ained on vaja välja vahetada, et viia keskkonnamõju miinimumini ja tagada tarbijate ning rahvatervise kaitse. Mõistame, et see on vajalik, ning meie silmis on vastust pakkuvate lahenduste otsing väärtuslik. Seetõttu hääletasime raporti poolt. Viimastel kuudel toimunud aruteluprotsessi jooksul on nõukogu pärast läbirääkimisi jõudnud teatavate vastuolulisemate ja murettekitavamate küsimuste üle parlamendiga kokkuleppele. Peame heaks teguriks asjaolu, et väljapakutud lõplik tekst jättis direktiivi rakendusalast välja polüvinüülkloriidi, mis võimaldab säilitada tootmise teatavates tööstussektorites, kuna need sektorid oleks väljapakutud lisamise korral tõsiselt kannatanud.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Evansi raporti suhtes, mis käsitleb elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist, jäin erapooletuks, sest minu arvates on parlamendi lähenemisviis imelik. Ühest küljest on raport ilma teaduslike tõenduseta lakkamatult vastu nanoosakestele, mis oma väiksuse tõttu peavad olema paratamatult ohtlikud. Teisest küljest – soovides väidetavalt ergutada taastuvenergia tehnoloogiate arengut – ei sisalda ettepanek võtta vastu direktiiv päikesepaneelide jäätmeid. Elektrilised ained on kas ohtlikud või mitteohtlikud Kui eesmärk on kehtestada nn ettevaatuspõhimõte, tuleks seda kohaldada ka päikesetehnoloogiale.

  Matthias Groote (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva raporti poolt, sest rakendusala laiendamine kõikidele elektroonikaseadmetele on kindel edusamm. Siiski on asjaolu, et on nii palju erandeid, minu arvates problemaatiline. Taastuvenergia valdkonnas konkreetselt ei hõlma direktiiv fotogalvaanilisi mooduleid, mis koosnevad osaliselt kaadmiumtelluriidi ühenditest. See aine ei ole mitte ainult tervisele kahjulik, vaid ka ohtlik, ja tuleks seetõttu tõepoolest paigutada ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi rakendusalasse. Ei tekiks ohtu, et selle tulemusena peaksid katustelt fotogalvaanilised seadmed täielikult kaduma. Turul on hoopis arvukalt alternatiive, mis ei sisalda kaadmiumtelluriidi. Seetõttu ei nõustu ma sel puhul parlamendi ja nõukogu enamuse otsusega.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed suurenevad kogu aeg ja nendes sattuvad kokku mitmed ohtlikud ained. Kui neid nõuetekohaselt ei käidelda, võivad ained erituda keskkonda ja kahjustada inimeste tervist.

Tehnoloogilisi uuendusi ergutades võimaldab direktiiv paljudel äriühingutel teha uute ning ohutumate elektri- ja elektroonikaseadmete projekteerimisel täiendavaid edusamme. Ohtlike ainete vähenemine protsessi eelnevas järgus viib ka ringlussevõtu kulude vähenemiseni. Lõppkokkuvõttes – ja see on ülioluline – oleme saavutanud erandi päikesepaneelidele, et ergutada Euroopas taastuvenergia tehnoloogiate arengut.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Poola on üks suurimaid telerite, raadiote ja elektriliste kodumasinate tootjaid Euroopas. See on samuti riik, kus taoliste seadmete müük aastast aastasse suureneb. Tehnoloogia areng ja nõudmise kasv seda liiki kaupade järele põhjustavad samuti selle koguste suurenemist, mida tuntakse e-jäätmetena, ning nende jäätmete töötlemine ja protsessi mõju keskkonna saastamisele on probleem. Seetõttu on ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi uued sätted selliste seadmete tootjate seisukohast üliolulised. Neil tuleb kõrvaldada kahjulikud ained ja tõsta argikasutuseks mõeldud seadmete ohutusnõudmisi. See on ka hea uudis tarbijatele, sest uute eeskirjadega tehakse kohustuslikuks see, et tuleb kasutada aineid, mis on tervisele ja keskkonnale ohutud. See kehtib kõikidele elektriseadmete tootjatele Euroopa Liidus.

  Jutta Haug (S&D), kirjalikult. – Ehkki esimese lugemise kompromiss ei ole eriti põhjalik, parandab see kehtivat õigusakti, mistõttu hääletasin poolt. Peale ainete kasutamise piiramise uue tehnoloogia on üks oluline edusamm avatud rakendusala: keskpikas perspektiivis hõlmab ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv kõik elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas elektrivoolu tootmise seadmed. Halb külg on aga erandite rohkus, sealhulgas fotogalvaanilised paneelid. Selle otsustava tähtsusega n-ö puhta tehnoloogia väljajätmine keskkonnaga seotud õigusaktist saadab vale sõnumi nii ELi kui ka üle maailma. Asi on sidusate jätkusuutlike investeeringute seisukohast õige reguleeriva raamistiku määramises. Isegi kui kaadmiumtelluriiditaoliste ohtlike ainetega fotogalvaaniliste paneelide tootmine on võib-olla kulusäästlikum, on vähemprobleemsed alternatiivid olnud ammu olemas ja osutunud oivaliselt toimivaks. Seetõttu ei näe ma mingit vajadust katta meie katuseid ja põlde potentsiaalselt ohtlike jäätmetega, lükates kasutuselt kõrvaldamise probleemi edasi tulevastele põlvedele. Selles punktis ei nõustu ma absoluutselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu enamuse seisukoha ega otsusega.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kompromiss, mille minu kolleeg Jill Evans läbirääkimistel saavutas, tähistab selle õigusvaldkonna edusammu. Selle tagatav õiguskindlus viib keskkonnakaitse paranemiseni ja seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Telerite, raadiote ja elektriliste kodumasinate pidevalt kasvav tootmine tuleneb nüüdisaegsete tehnoloogiate arengust ja suurenenud nõudmisest seda liiki toote järele. Tarbijatena eeldame nendelt seadmetelt funktsionaalsust ja ergonoomikat, kuid eelkõige peaksime nõudma, et eri liiki tooted vastaks asjakohastele normidele, mis reguleerivad ohutusstandardeid nii kasutaja kui ka keskkonna seisukohast. Vahetame kasutatud seadmeid uute vastu, tekitades murettekitavates kogustes jäätmeid, ning tootmises kasutatavad ohtlikud ained põhjustavad pöördumatut kahju ökosüsteemile.

Seetõttu on hädavajalik kehtestada õigusnormid, mis piiravad ohtlike ainete kasutamist seadmete tootmises, mis meie kodudesse jõuavad, ning samal ajal toetavad tootjaid uuenduslike ökoloogiliste meetmete rakendamisel.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Kehtiv ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv piirab kuue ohtliku materjali kasutamist, mida kunagi sisaldasid teatavad elektri- ja elektroonikaseadmed. See sõnastatakse uuesti selleks, et seda lihtsustada ja hõlbustada tootjatel keelatud ainete eristamist, et vältida tarbetuid segiajamisi, mis võivad olla ohtlikud tarbijatele ja jäätmekäitlejate ressurssidele.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidul oli tarvis üksikasjalikke eeskirju teatavate ohtlikuks peetavate ainete kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. See vajadus sai selgeks tänu komisjoni andmetele, mis näitavad, et iga aasta müüakse ainuüksi ELis hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid.

Kuna turg kasvab ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Pärast lühidat üleminekuetappi, mis võimaldab äriühingutel uue õigusaktiga kohaneda, keelatakse ohtlike ainete kasutamine kõikides elektri- ja elektroonikaseadmetes, ehkki mõnede eranditega, nagu fotogalvaanilised paneelid. Selle meetmega nõutakse ka, et konkureerivad kolmandate riikide tööstused täidaksid samu kohustusi, mis pannakse meie oma ettevõtetele, nõudes sõnaselgelt, et imporditud tooted peavad vastama samadele ohutusstandarditele, mida ELi eeskirjad tagavad.

Seetõttu arvan lõppkokkuvõttes, et esmatähtis on kaitsta teatavaid esmaseid varasid, nagu rahvatervis ja keskkond, ehkki teadmisega, et tegutseme tingimustes, mille lõi Euroopat ja maailma mõjutanud ränk majanduskriis.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva raporti poolt. Kehtiv ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv piirab kuue ohtliku materjali kasutamist teatavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel. Eesmärk on vältida mürgiseid jäätmeid pärast seadmete äraviskamist tagamaks, et mobiiltelefonid, arvutid ja külmikud, mida Euroopas enam ei vajata, ei kahjustaks prügilates kemikaalide immitsemise tõttu ja põletamisel mürgiste aurude tekkimise tõttu keskkonda ega inimeste tervist. Direktiivi lihtsustatakse.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ohtlike ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes on suur probleem rahvatervise, keskkonna ja jäätmekäitluse seisukohast. Need riskid on veelgi suuremad ringlussevõtul ja taaskasutamisel arengumaade kehvades tingimustes, eriti kui eksporditakse ebaseaduslikult lõppladustamiseks vaesemate riikide ulaprügilatesse. Selle õigusakti eelnõuga lisatakse kogu kõnealune materjal direktiivi rakendusalasse. Tulevikus peab seega kogu materjal direktiivi sätetele vastama, kui seda keskkonnamõju hindamisel vajalikuks peetakse.

Direktiiv aitab kujundada liikmesriikides selged eeskirjad nende ainete turuleviimiseks ja edaspidiseks taaskasutamiseks. Direktiiv viib praeguse olukorra olulise paranemiseni, mistõttu hääletasingi poolt. Arvan aga, et osa ohtlikest ainetest, mis jäeti direktiivist välja, tuleks lisada sinna järgmise kolme aasta jooksul pärast nende mõju läbivaatamist ja hindamist.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Elektri- ja elektroonikaseadmete suurenenud kasutamine ühes nende märkimisväärse tehnoloogilise arenguga on viinud üha lüheneva elutsüklini. See omakorda on viinud tõsiste probleemideni, mis on seotud nendes seadmetes ohtlike ainete kasutamisega, ning lisaks ka raskusteni üha suurema koguse jäätmete käitlemisel. Seetõttu on teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi (RoHS) eesmärk laiendada direktiivi rakendusala ja tugevdada selle ennetavat osa, nii et keskkonnakahju saaks asutamiselepingu artikli 174 lõike 2 kohaselt esmatähtsa ülesandena lähtekohas korrigeerida. Uuesti sõnastatud direktiiv on oluline ohtlike ainete edukaks vähendamiseks seda liiki seadmetes.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Toetan täielikult Jill Evansi raportit. Sooviksin aga lisada, et küsimusele tuleks enam tähelepanu pöörata. Plii, magneesiumi, elavhõbeda ja haruldaste muldmetallide kasutamine elektroonikas ja tööstustehnoloogias on vältimatu. Meie ülesanne on ajendada tootjaid vähemkahjulikele materjalidele üle minema. Kui see võimalik ei ole, on oluline, et üldsust teavitataks kõikide kasutatud kahjulike ainete potentsiaalselt kahjulikust mõjust tarbijale.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv reguleerib kahjulike ainete kasutamist seadmetes ja komponentides. See on samuti oluline vahend tootjatele Euroopa ja lisaks ka üleilmse standardi kehtestamiseks. Direktiivi rakendusala laiendamise eesmärk on arvestada ka ohtlike ainete jäätmete käitlemist. Jäin hääletusel erapooletuks, kuna raport ei lahenda veel täielikult kõiki ohtlike ainete käitlemisega seotud probleeme.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Elektriseadmete turg on kahtlemata kiiresti arenenud, iseäranis infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Sellest ja üha lühematest uuendustsüklitest tulenevad ka üha suuremad kogused elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. Ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva uuesti sõnastatud direktiivi eesmärk on ennetada ohtlike ainete kasutamist, mis võiks kahjustada keskkonda või inimeste tervist. Mõned ettepanekutest on vastuolulised: ühest küljest on suured arvutitootjad, nagu HP, ACER ja Sony Ericsson, öelnud, et nad on kõikide elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate broomitud leegiaeglustite keelu poolt. Teisest küljest on selge, et komisjoni uurimuste tulemused ei ole täiesti vaieldamatud, vähemalt mis puudutab potentsiaalset keskkonnakahju. Lisaks väljendavad tootjad muret polüvinüülkloriidi keelu pärast, eriti kaablitööstuse valdkonnas. Polüvinüülkloriidi negatiivsete omaduste üle vaieldakse ja kardetakse, et kulud suurenevad, kui polüvinüülkloriidiga kaetud kaablid keelatakse. Enne konkreetsete keeldude kehtestamist on vaja neid argumente kaaluda. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin mitmel põhjusel raporti poolt. Olen nõus, et paigaldised ja fotogalvaanilised paneelid tuleks direktiivi rakendusalast välja jätta. Mulle tegi heameelt ka metodoloogia vastuvõtmine 4. lisas sisalduvate ohtlike ainete läbivaatamiseks, kuna see tähendab, et komisjonis läbivaadatavate ainete loendi (3. lisa) võib eemaldada. Arvan, et termini „sõltuvus” mitte liialt lai määratlus on seadmete toimimise elektrivajaduse tähenduses õige. Arvan ka, et on ennatlik hõlmata õigusaktiga nanomaterjalide hindamist, mida komisjon hetkel läbi vaatab. Viimaseks rõõmustan asjaolu üle, et rakendusala on n-ö avatud, et ka kõik elektri- ja elektroonikaseadmed oleksid hõlmatud.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Minu hääl raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (uus sõnastus), oli tingitud nõukoguga saavutatud vastastikusel kokkuleppel tehtud parandustest, mis peaksid aitama kaasa rahvatervise ja keskkonnakaitse ning jäätmekäitluse olulisele paranemisele. Tõstaksin esile uue õigusakti lihtsustamise ja suurema kooskõla. Ohtlike ainete kasutamise ümberkorraldamine ja piiramine oli ülioluline, arvestades elektri- ja elektroonikaseadmete müügi olulist suurenemist ELis.

Selle õigusaktiga aitame ennetada seda, et jäätmed, mida tekitame elektri- ja elektroonikaseadmetega, nagu mobiiltelefonid, arvutid ja külmikud, kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist keemiatoodete eritamisega keskkonda kas prügilast või põletamisel mürgiste gaaside vabanemisega.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin tänada Jill Evansit oivalise töö eest! Hääletasin poolt, sest olen nõus, et ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev uuesti sõnastatud direktiiv on tarvis suhestada ELi rahvusvaheliste kohustustega vähendada dioksiinide ja furaanide koguheidet, kusjuures eesmärk on neid pidevalt vähendada ja võimaluse korral need lõpuks täielikult elimineerida.

Suurte koguste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete lõplik saatus on jätkuvalt selgusetu. Kõrgetemperatuuriline põletamine on jätkuvalt erand. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete madalakvaliteediline käitlemine – ELis või kolmandates riikides – ähvardab jääda oluliste koguste puhul tõsiasjaks. Dioksiinide ja furaanide heidete vastu saab võidelda ainult materjalivalikutega projekteerimisjärgus.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Iga aasta müüakse ainuüksi ELis hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest suurima osa moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Hinnanguliselt suurenevad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini.

Uuesti sõnastatud direktiivi vajalikkuse põhipunktid on järgmised:

– avatud rakendusala;

– ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi ja REACHi eristamine;

– erandi tegemise kriteeriumide muutmine;

– kriteeriumid erandi kestuse/ajapikenduse otsustamiseks;

– edaspidi piirangute puhul kaasotsustamine komiteemenetluse asemel;

– konkreetsed sätted nanomaterjalide kohta.

Mul on hea meel, et kokkulepe saavutati esimesel lugemisel. Hääletasin raporti poolt, kuna uus ettepanek võtta vastu direktiiv on lihtsam ja annab tootjatele lihtsama vahendi toodete liigitamiseks direktiivis ettenähtud kategooriatesse. Samuti arvestatakse selles tervise ja keskkonnakaitsega seotud sotsiomajanduslikku mõju erandi tegemise kriteeriumide muutmisel.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni sõnul on soovitatav selguse ja õiguskindluse põhjustel sõnastada uuesti kehtiv elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv, mis võeti vastu 2003. aastal. Direktiivi uuesti sõnastamine nõuab direktiivi rakendusala laiendamist, et soodustada inimeste tervise kaitset ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ökoloogiliselt õiget ringlussevõttu ja lõppladustamist. Selle küsimuse puhul on nüüd ülioluline arvestada soovitatud lahenduste võimalikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Peaaegu kaheksa aastat tagasi võttis Euroopa Parlament vastu ohtlike ainete piiramist käsitleva direktiivi ja vastas sellega tarbijate tugevale nõudmisele ohutute ja mittekahjulike igapäevaste tarbekaupade järele. Ohutusepõhine lähenemisviis rakendati peamiselt plii, elavhõbeda ja kaadmiumi kasutamise keeluga sellistes väga erinevates toodetes nagu kodumasinad, raadiod ja telerid, elektrirongid ning videomängud. Toetan täna vastu võetud muudetud versiooni, mis laiendab direktiivi rakendusala teistele toodetele, ilma et mõistetaks hukka sellised olulised ained nagu polüvinüülkloriid. Sarnaselt oli oluline vaadata uuesti läbi juunis keskkonnakomisjonis vastu võetud piirav seisukoht nanomaterjalide kohta. See mikroskoopilisel tasandil revolutsioon väärib enamat kui lihtsustav seisukoht: poolt või vastu, nagu geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) puhul. Oluline on ka, et ohtlike ainete piiramist käsitlev direktiiv oleks teostatav ja siinkohal on mul hea meel, et arvestatud on nende ainete võimalikke mõjusid tervisele ja keskkonnale, metoodika kehtestamist ning tagatud vastastikust täiendavust kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramist käsitleva (REACH) määrusega.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin tänasel istungil elektri- või elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi muudetud versiooni poolt.

Osaliselt tingituna uutest teaduslikest teadmistest valdkonnas, taotleb tekst, milles sõnastatakse uuesti 2003. aasta direktiiv, piirangute kehtestamist selliste materjalide kasutamisel nagu kaadmium, kloor, elavhõbe ja polüvinüülkloriid, mis on osutunud inimeste tervisele ohtlikuks.

Ehkki olen teadlik selle valdkonna tootjate tugevast vastuseisust, iseäranis polüvinüülkloriidi kasutamise piirangutele, arvan, et poliitika ja seetõttu demokraatlikult valitud poliitikute esmane ülesanne on püüda reguleerida selliste ainete kasutamist, mis võivad kahjustada inimeste tervist kas või ainult potentsiaalselt. Samal ajal on meil tarvis soodustada alternatiivsete ja asendusainete kasutamist olemasoleva tehnoloogia piires.

Arvan, et elektri- ja elektroonikaseadmete seisukohast on lõpptulemus eriti oluline, eriti juhtudel, kus need sisaldavad hiljem ohtlikuks tunnistatud materjale. Sellistel juhtudel peab kasutuselt kõrvaldamine olema tegelikult veelgi rangem ja hoolikam.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Komisjoni andmetel müüakse iga aasta ainuüksi ELis 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest suurima osa moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Hinnanguliselt kasvavad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on keeruline jäätmevoog, hõlmates mitut ohtlikku ainet. Need ained või nende muundumissaadused võivad pääseda – eriti nende väärkäitlemise tõttu – keskkonda ja kahjustada inimeste tervist. Riske inimeste tervisele ja keskkonnale suurendab veelgi madalakvaliteediline ringlussevõtt/taaskasutus arengumaades. Asutamislepingu artikli 174 lõike 2 kohaselt tuleb kõrvaldada keskkonnakahju esmajärjekorras selle lähtekohas. Jäätmehierarhia jäätmete raamdirektiivis seab esmatähtsaks ennetamise, mida määratletakse muu hulgas kui selliste jäätmete ennetamise meetmete kehtestamine, mis vähendaksid ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes. Loodan väga, et raport aitab need probleemid lahendada.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Elektroonikaseadmed tekitavad Euroopa kõige kiiremini kasvavat jäätmevoogu ning kantserogeensete ja mürgiste ainete vähendamine sellest jäätmevoost peab olema esmatähtis. Õigusakti avatud rakendusala, nagu soovitas keskkonnakomisjon, on palju parem lähenemisviis kui komisjoni väljapakutu. Konkreetsete toodete lõplik loend võiks jätta määrusest välja uued tooted ning meil on tarvis tagada, et õigusakt mitte ainult ei edendaks tootjate uuendustegevust, vaid hoiaks sellega ka ühte tempot. Julgustav on näha, et mitu firmat praegu lõpetab järk-järgult mõnede nende potentsiaalselt kahjulike ainete kasutamise oma toodetes. Siiski on meil ikkagi tarvis vastu võtta ulatuslikke õigusakte, mis ergutaks ülejäänud tootjaid järgima teiste eeskuju ja tegelema uuendustega, et tagada keskkonna parem kaitse.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Toetasin elektri- või elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevat raportit. Raport on samm õiges suunas. Sellega laiendatakse seadmete kategooriat muu hulgas meditsiiniseadmetele. Lisaks raskemetallidele, nagu elavhõbe ja plii, keelatakse hulk broomitud leegiaeglusteid. Lisaks tagab raport avatud rakendusala, võimaldades direktiiviga edaspidi hõlmata kõik elektroonikaseadmed – mitmete konkreetselt määratletud eranditega – ja samuti teised ohtlikud ained. Selleks sätestatakse selged kriteeriumid. Kahetsusväärne on aga, et direktiivi ei ole lisatud polüvinüülkloriidi keeldu, nagu pani ette Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon. Väga oluline on saavutada ohtlike ainete vähendamine elektroonikajäätmetes. Ehkki Euroopa õigusaktidega keelatakse ohtlike jäätmete eksportimine ringlussevõtuks, on uurimused näidanud, et üle kahe kolmandiku Euroopa elektroonikajäätmetest eksporditakse. Tihti kallutatakse need e-jäätmed ebaseaduslikult maha sellistes piirkondades nagu Lääne-Aafrika, kus jäätmete käitlemine on väga madalakvaliteediline ja põhjustab tohutuid terviseprobleeme ning keskkonna saastamist. See kiiresti kasvav jäätmeturg pakub korralikku rahateenimisvõimalust, mistõttu on elektroonikajäätmete ebaseadusliku ekspordi ohjeldamiseks tarvis usaldusväärset järelvalvet ja seiret.

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult. – (NL) On muutunud võimatuks kujutleda argielu elektri- ja elektroonikaseadmeteta. Euroopa ohtlike ainete piiramise süsteemist, mis reguleerib ohtlike ainete kasutamist nendes elektroonikaseadmetes, on saanud tegelikult universaalne süsteem, mida kasutatakse koguni 28 riigis väljaspool ELi. Praeguseks on kehtiva ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi alusel juba kehtestatud piirangud elavhõbedale, pliile, kaadmiumile ja hulgale leegiaeglustitele. Tehnoloogia kiire areng ja paremad teaduslikud teadmised on ajendanud meid õigusakti uuesti sõnastama. Uuesti sõnastatud direktiivi on vaja ka selleks, et muuta ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv efektiivseks paindlikuks vahendiks. Nimelt on nüüdsest peale võimalik ohtlikke aineid kiiremini välja arvata, mis on kasulik inimestele ja keskkonnale. Samuti määratakse kindlaks suhe kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) määruse ja ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi vahel ja välditakse nõnda kahekordset reguleerimist. Nendel põhjustel toetasin täna veendunult kokkulepet, mille parlament suutis nõukoguga sõlmida. Loodan, et kokkulepe suudetakse saavutada kiiresti ka elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi üle. Lõppude lõpuks on need kaks õigusakti omavahel tihedalt seotud.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Tegemist on hea raportiga, mis võtab enamikku tootjate muredest ja keskkonnakaitseküsimustest tasakaalustatult arvesse. Ehkki niivõrd keerulises asjas ei ole kindlasti võimalik saavutada täielikku rahulolu, on jõutud raportiga sellele väga lähedale.

  Kathleen Van Brempt (S&D), kirjalikult. – (NL) Hääletasin Evansi raporti poolt, sest nõukoguga saavutatud kokkuleppe üldine tasakaal on positiivne. Sellest hoolimata sooviksin väljendada variraportöörina pahameelt asjaolu üle, et päikesepaneelid on sektori esindajate intensiivse lobitöö järel direktiivi rakendusalast välja jäetud. Sellest tulenevalt võib kaadmium jääda Euroopa turule viidavatesse päikesepaneelidesse (vähemalt) veel kümneks aastaks, kuigi seda ei lubata muude elektri- või elektroonikaseadmete puhul. Mõistan selge sõnaga hukka olukorra, kus sektoris, mis peaks olema liikumapanev jõud meie arengus keskkonnasõbraliku majanduse suunas, on tahetud sellest olulisest keskkonnakaitsega seotud õigusaktist kõrvale hiilida, ning kus parlamendi ja nõukogu enamus on andnud järele konkreetselt üht liiki tehnoloogia huvidele (kaadmiumtelluriidi kasutamine õhukese kelmega päikesepaneelides).

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetasin tänasel hääletusel elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevat raportit. Hiljuti veendusime probleemi tähtsuses, mida vastu võetud õigusakt käsitleb, kuna miljonites majapidamistes Euroopa Liidus on vahetatud kineskooptelerid nüüdisaegsete vedelkristallekraanide vastu. Täna mõeldakse samades majapidamistes vedelkristalltelerite vahetamisele vedelkristall-valgusdioodtelerite vastu.

Asjatundjad ütlevad, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed on muutumas kõige kiiremini kasvavaks jäätmeallikaks. Lisaks on uurimisinstituudi Öko-Institut teostatud analüüsid näidanud polüvinüülkloriidi ja halogeenitud leegiaeglustite kahjulikku mõju keskkonnale ning inimeste tervisele. Olen kindel, et täna vastu võetud dokument aitab vähendada seda liiki ohtlikke ainete koguseid.

Resolutsiooni ettepanek B7-0617/2010 (Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping)

  Damien Abad (PPE) , kirjalikult. – (FR) Parlament võttis täna vastu resolutsiooni ettepaneku võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta, et tagada paremini võltsimisvastaste meetmete rahvusvaheline rakendamine. ACTA on vahend selleks, et muuta olemasolevad määrused tõhusamaks ja et pakkuda paremat kaitset autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste rikkumiste vastu. Hääletasin resolutsiooni poolt, mille esitas minu fraktsioon, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kuna arvan, et ACTA kaitseb Euroopa tööstust. Seetõttu suudame tagada autoriõiguse kaitse ja lisaks ka loovuse ning uuendustegevuse kultuuri- ja teadusasjades. Nimelt tuleks meil täna peatuda ja järele mõelda, kuidas võidelda paremini piraatlusega, ja see rahvusvaheline lepe on samm võltsimisvastaste meetmete tõhusama rakendamise suunas.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt, mille Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ning Euroopa Konservatiivid ja Reformistid esitasid võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kohta, mis on tuntud nime ACTA all. Lepingu eesmärk on võidelda võltsimise leviku ja autoriõigustega kaitstud toodete suurenenud piraatluse vastu uue rahvusvahelise haldusstruktuuri kehtestamisega. Arvan, et on oluline kaitsta loovust varguse eest, sest just seda piraatlus ja võltsimine tegelikult on. Liit, mille eesmärk on saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmuspõhiseks majanduseks, ei saa jääda selle suure probleemi suhtes ükskõikseks. Sel põhjusel toetangi resolutsiooni vastuvõtmist. Tegemist on tugeva tekstiga, mis oleks pidanud liitma kõik Euroopa Parlamendi liikmed. Kahjuks võeti see vastu vaid napi enamusega. Ehkki Euroopa Komisjon pakkus põhiõiguste austamise suhtes tugevaid tagatisi, eelistasid vasakpoolsed parlamendis alusetute protestiloosungite külge klammerduda. Minu seisukoht on, et Euroopa Liit peab olema eestvedaja selles võitluses hooletuse ja pühendumuse puudumise vastu, mille eest Hiina ja Venemaa selles valdkonnas tihti vastutavad on. Kaalul on meie konkurentsivõime üleilmastunud maailmas.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Võltsimisvastane võitlus on ELi poliitilise strateegia oluline element, mille eesmärk on tagada õiglus, ühetaolised tingimused meie tootjatele, tööhõive meie kodanikele ja kinnipidamine õigusriigi põhimõtetest. Digitaaltehnoloogia esilekerkimisega omandas võltsimine juhitamatu rahvusvahelise mõõtme ja nii on rahvusvaheline koostöö selle probleemiga võitlemisel põhivahend. Toetasin seda resolutsiooni ettepanekut, milles kehtestatakse Euroopa Liidu eesmärgid ja prioriteedid mitmepoolsetel läbirääkimistel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle, mille eesmärk on kehtestada esimest korda laiaulatuslik rahvusvaheline raamistik, et võidelda tõhusamalt intellektuaalomandi õiguste rikkumistega. Arvan, et oluline on tagada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmed ei tõkestaks uuendusi ega konkurentsi ning et ei kahjustataks intellektuaalomandi õiguste piiranguid ega isikuandmete kaitset või piirataks teabe vaba liikumist või takistataks põhjendamatult seaduslikku kauplemist.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin teksti vastu: Euroopa parempoolsed on andnud järele teatavate valitsuste nõudmistele ja kultuurimajanduse survele Euroopa kodanike põhiõiguste arvelt. Kõik kaitsemeetmed, mida komisjonilt küsisime, on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon algusest peale tagasi lükanud. See saadab järgmine nädal toimuvate Sydney läbirääkimiste eel komisjonile halva sõnumi. Lisaks võib termini „kaubanduseesmärgid” ähmane määratlus, mis puudutab kriminaalsanktsioone Interneti-põhiste autoriõiguste rikkumiste vallas, julgustada liikmesriike võtma vastu õigusakte, mis viivad erakasutajate ja tehniliste vahendajate kriminaliseerimiseni. ACTA mõju ei tohi võimaldada Euroopa Liidul teostada juurdlust üksikisikute üle või kehtestada paindliku reageerimise süsteeme või muud taolist. Lõpuks peab komisjon teostama kiiresti – pigem enne kui pärast ACTA rakendamist – mõjuhindamise selle rakendamise ja tagajärgede kohta põhiõiguste, andmekaitse ja e-kaubandust käsitleva direktiivi seisukohast.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Leping võimaldab tugevdada rahvusvahelist koostööd võltsimisvastases võitluses, luues vahendi intellektuaalomandi õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Eesmärk ei ole luua uusi õigusi, vaid tagada olemasolevate õiguste austamine piiravate meetmete ja laiaulatusliku raamistiku loomise kaudu poolte abistamiseks. Tegemist on keerulise lepinguga, kus vastandlikud huvid jätavad ruumi tagajärgede vastuolulistele tõlgendustele. Intellektuaalomandi õiguste kaitsmine on tähtis, kuid ühest küljest on ülioluline tagada tasakaal, nii et ei ohustata sõnavabadust ja uuendustegevusi ega piirata üksikisiku suutlikkust teostada oma kodaniku- ja põhivabadusi. Võltsimine on väga tõsine probleem, millega kaasnevad tohutud riskid Euroopa tootjatele, majandusele ja uuendustegevusele.

Loodan, et leping on samm õiges suunas ja et eelseisvatel läbirääkimistel on võimalik lahendada ebamäärasused ja väljajätmised, mille all tekst ikka veel kannatab, nagu viite puhul vääratele geograafilistele asukohtadele. Sooviksin kiita komisjoni jõupingutuste eest, mida see on teinud, et suurendada läbirääkimiste läbipaistvust, ning loodan, et see suhtumine säilib, teavitades pidevalt parlamenti täielikult läbirääkimiste kulust.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kohta, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis koos veel kolme Euroopa õigusloome fraktsiooniga. Resolutsiooni otstarve oli nii austada põhivabadusi ja isikuõigusi kui ka säilitada vaba juurdepääs Internetile. Resolutsioon püüdis tagada ka juurdepääsu ravimitele arengumaades. On kahetsusväärne, et resolutsioon ei võitnud täiskogu häält, kuna sotsialistide seisukoht toetas Euroopa kodanike huve.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Tervikuna nõustun resolutsiooni ettepanekuga, mis puudutab võltsimisvastast võitlust käsitlevat kaubanduslepingut (ACTA), mis kiideti heaks pärast kuid kestnud arutelu ja jõupingutusi leida eri fraktsioonide vahel kompromiss, mida kahjuks ei saavutatud. Selleks et tagada turgude tervislik toimimine, ühtse turu kaitse, Euroopa ettevõtete konkurentsivõime üleilmses majanduses ning töökohtade loome ja säilimine ELis, on oluline, et liit teeks võltsimise eri vormide vastastest meetmetest oma sise- ja välispoliitika prioriteedi. Teadlikuna sellest, et ACTA ei paku lahendust sellisele keerulisele ja mitmemõõtmelisele probleemile nagu võltsimine, nagu väljendatakse lõikes 3, arvan siiski, et ACTA on hea vahend olemasolevate standardite tõhustamiseks, tuues nõnda kasu EList väljuvale ekspordile ja kaitstes õiguste valdajaid, kui nad tegutsevad üleilmsel turul, kus eri tööstus- ja intellektuaalomandi õiguste valdajad on hetkel autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste süstemaatilise ning levinud rikkumise ohvrid.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni vastu, mis väljendab võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) parafeerimise eel Euroopa Parlamendi seisukohta, kuna konservatiivne enamus siin täiskogul keeldus selle üleilmse autoriõigust käsitleva lepingu puhul tõstatamast küsimust vajaduse kohta meie kodanikele mõeldud põhiliste kaitsemeetmete järele. Parlament ei ole veel näinud tõendeid selle kohta, et nende läbirääkimiste õiguslik alus on enne lepingu parafeerimist Lissaboni lepinguga kooskõlas. Samuti peab komisjon näitama meile, et teenuseosutajate ja autoriõiguste valdajate koostöö ei mõjuta kodanike põhiõigusi, eriti õigust eraelu puutumatusele, õigust sõnavabadusele ja õigust nõuetekohasele menetlusele. See nõuab andmekaitsele ja põhiõigustele avalduva ACTA mõju hindamist. Meil on tarvis nõukogult ja komisjonilt tagatist selle kohta, et ACTAga ei teki vajadus muuta ELi õigust, mis puudutab intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seonduvaid karistusmeetmeid. Patente puudutavad tsiviilõigusliku jõustamise sätted võivad mõjutada negatiivselt ka juurdepääsu geneerilistele ravimitele ning komisjon peaks selle probleemi lahendama. Peaksime hoiduma ACTAt heaks kiitmast, kuni saame kirjalikud tagatised nendes kriitilistes küsimustes.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Küsimusi tekitab veel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) sisu. Lepingu põhieesmärk, mille üle on ligikaudu kümne riigi vahel aastaid ülisalajasi läbirääkimisi peetud, on võidelda võltsimisega ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi. Sellegipoolest tuleks märkida, et ei Hiina, Brasiilia ega India ei ole nendel läbirääkimistel osalenud. Ehkki võltsimisega tuleb võidelda, tähendavad peale selle lepingu teada-tuntud sätted meetmete kehtestamist, mida võiks pidada rünnakuteks isikuvabaduste vastu: Interneti-ühenduse pakkujate järelvalve, piirikontrolli tugevdamine ja suuremad raskused soodsa hinnaga geneeriliste ravimite veol arengumaadesse. Need on kõik mured, mida on edastanud paljud Euroopa Parlamendi liikmed, kes ei soovi pimesi usaldada Euroopa Komisjoni läbirääkimisi. Resolutsiooni, mis võeti vastu napi enamusega ja sedagi vaevalt, ei saa tegelikult pidada toeks, kuna on veel kahtlusi, kas tekst vastab ühenduse õigustikule ja kas see sobib kokku põhiõiguste austamisega.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Jäin hääletusel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) üle erapooletuks, kuna arvan, et ehkki tekstis on olulisi punkte, on see liialt kriitiline vaadeldava lepingu suhtes. Üldiselt arvan, et ACTA soosib ELi majandushuve ja et see saavutab tasakaalu intellektuaalomandi õiguste kaitsmise ja põhiõiguste tagamise vahel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast parlamendi pikka pealekäimist on läbipaistvuse määr võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) läbirääkimistel oluliselt suurenenud ja Uus-Meremaal toiminud läbirääkimiste voorust saadik on parlamenti pidevalt täielikult teavitatud. Läbirääkimistel saavutatud tekst kajastab parlamendis väljendatud põhimuresid, eriti selliste küsimuste puhul nagu põhiõiguste austamine, eraelu puutumatuse ja andmete kaitse, vaba Interneti olulisuse austamine, teenuseosutajate rolli kaitsmise kasulikkus ja ravimitele juurdepääsu kaitsmise vajadus. Võltsimisvastane võitlus on esmatähtis ja eesmärgi saavutamiseks on põhjapaneva tähtsusega rahvusvaheline koostöö. Arvestades võimalust, et lepinguga ühinevad uued tärkava turumajandusega maad ja arengumaad, soodustades nõnda intellektuaalomandi õiguste kaitset laiemalt, suudab ACTA saavutada vajaliku mitmepoolsuse.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Läbirääkimistel saavutatud leping on oluline samm võltsimisvastases võitluses ja oluline element ELi poliitilises strateegias, et tagada õiglus, võrdsed võimalused Euroopa tootjatele, töökohtade säilimine meie kodanikele ja õigusriigi põhimõtete austamine. Võltsimisvastane võitlus peaks olema üks sise- ja välispoliitilise strateegia prioriteete ning rahvusvaheline koostöö on selle eesmärgi saavutamiseks põhjapaneva tähtsusega. ACTA on vahend, mis tõhustab olemasolevaid standardeid, tuues nõnda kasu EList väljuvale ekspordile ja kaitstes õiguste valdajaid, kui nad tegutsevad üleilmsel turul. Rõhutaksin geograafiliste tähiste olulisust Euroopa firmadele ja töökohtadele ELis ning toetan komisjoni jõupingutusi lisada geograafiliste tähiste kaitse ACTA rakendusalasse. Lõpuks rõhutaksin, kui oluline on, et komisjon kinnitaks, et ACTA rakendamine ei mõjuta põhiõigusi ega andmekaitset või jõupingutusi, mida EL hetkel teeb, et ühtlustada intellektuaalomandi õiguste rakendusmeetmed.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kui ma ei oleks otsustanud istungit boikoteerida pärast äsja kogetud kahetsusväärset sotsialistlik-eurokraatlikku totalitarismi episoodi, oleksin hääletanud vasakpoolsete fraktsioonide resolutsiooni ühisettepaneku poolt, mis puudutab võltsimisvastast võitlust käsitlevat lepingut. Oleksin teinud seda mitte selle pärast, et olen muutnud oma poliitilisi veendumusi, vaid seepärast, et arvan, et leping ei ole piisav selleks, et kaitsta meie majandusharusid võltsimise eest, et see ei taga geograafiliste tähiste järgimist, et sellel ei ole eriti mõtet, kui see ei hõlma Hiinat, mis on suurim võltsija maailmas, ning et see ohustab mittemateriaalsete omandiõiguste puhul kodanike õigusi ja vabadusi. Pooldan samuti kõiki resolutsioonis esitatud eelneva teabe soove, mõjuhindamisi ja muud taolist. Lühidalt öeldes on leping praegusel kujul mõttetu ja potentsiaalselt kahjulik. Selle üle ei oleks tulnud isegi läbirääkimisi pidada, veel vähem ainult Euroopa Komisjonis, kui arvestades hõlmatud küsimusi.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide esitatud resolutsiooni ettepaneku vastu, mis puudutab võltsimisvastast võitlust käsitlevat kaubanduslepingut, kuna tekst ei ole isikuvabaduste kaitsmiseks kuidagi piisav. Euroopa Parlamendi liikmed on väljendanud korrapäraselt mitmeid muresid, mis on seotud läbirääkimistega selle rahvusvahelise lepingu üle, ning enne kui liikmesriigid ja Euroopa Liit lepingu lõplikult heaks kiidavad, oli oluline tõstatada hulk probleeme, eriti neid, mis puudutavad juurdepääsu ravimitele, Interneti-ühenduse pakkujate vastutust ja reisijate isikliku pagasi läbiotsimist piiril. Kahjuks ei suudetud võtta vastu resolutsiooni ühisettepanekut, mille esitasid Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, mille poolt hääletasin ja mis väljendas neid muresid, kuna vajalikest häältest jäi napilt puudu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen pettunud, et resolutsiooni, mida toetas minu fraktsioon, täna vastu ei võetud. Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) võib potentsiaalselt avaldada väga negatiivset mõju kodanikuvabadustele ja tänane hääletus ei leevenda neid hirme mitte kuidagi.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, mille Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ning Euroopa Konservatiivid ja Reformistid esitasid võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta. Resolutsioon väljendab samu muresid, mida ELi kodanikud väljendasid andmekaitse suhtes. See lükkab selge sõnaga tagasi nn kolmanda üleastumise määruse, mida on arutatud meetmena, mida kasutataks autoriõiguse rikkumiste puhul. Resolutsiooniga juhitakse tähelepanu ka sellele, et leping peab olema kooskõlas ühenduse õigustikuga, teisisõnu ühise ELi õiguse kogumiga. Võltsitud tooted ja rahvusvahelise autoriõiguse rikkumised kahjustavad Euroopa majandust, seades sellega ohtu ka Euroopa töökohad. Selle vastu tuleb rakendada otsustavaid meetmeid.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Kiidan heaks asjaolu, et selle rahvusvahelise lepingu lõplikust variandist on eemaldatud kõige vastuolulisemad sätted, nagu kolmandate poolte vastutus, kohustuslik arvutimälude kontroll piiride ületamisel ja nn digitaalgiljotiini kohustuslik rakendamine. Ehkki mul on hea meel jõupingutuste üle, mis siin tehti, et tagada suurem kaitse intellektuaalomandi õigustele, ei ole ma veendunud, et meile esitatud kujul leping on täiesti optimaalne. Mulle teeb väga muret, et sellised riigid nagu Hiina ja Venemaa ei ole allakirjutanute hulgas. Kuna leping asetab suurema rõhu õiguste valdajate ja mitte tegelikele autorite kaitsele, olen mures, kas leping hakkab tegelikult kaitsma üldisi intellektuaalomandi õigusi, mitte vaid peamiselt USAs asuvate väheste üksuste õigusi.

Asjaolu, et lepingusse ei olnud võimalik lisada geograafilisi tähiseid, ainult kinnitab mu hirme. Võib-olla ei ole enam tarvis kommenteerida lepingu üle läbirääkimise meetodit, kuid arvan tõesti, et ACTA jaoks valitud vormile sarnast mitteläbipaistvat läbirääkimisviisi ei korrata ning parlamenti teavitatakse tulevikus aegsasti sarnaste lepingute läbirääkimiste korrast ja lepingute sisust.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on suurendanud ja suurendab jätkuvalt eeskirjade tõhusust, mis soodustavad Euroopa Liidu eksporti ja kaitsevad inimesi, kelle intellektuaalomandi õiguste rikkumine on üleilmsel turul tegutsedes üha enam levinud.

Nagu resolutsiooni ühisettepanekus tõhusalt rõhutatakse, kujutab võltsimisvastane võitlus üleilmsel tasandil Euroopa Liidu poliitilise strateegia põhitahku, mille eesmärk on suuta pakkuda standardseid konkurentsitingimusi kõikidele Euroopa tootjatele. Arvan, et selles sektoris, nagu teisteski, on nüüd liikmesriikidevahelise koostöö olulist iseloomu selgelt tunnistatud. Autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste kaitsmine on kahtlemata tundlik küsimus, kuna puudutab põhilisi inimõigusi, kuid tänane ettepanek kujutab tõsist üleskutset jätkata õiges suunas. Komisjon peab tegelikult võtma endale kohustuse tagada tõhusate meetodite lisamine geograafiliste tähiste kaitse jõustamiseks, sest see on oluline ettevõtete ja Euroopa kodanike tööhõive seisukohast.

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubanduslepingu kohta, mille esitasid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ja Euroopa Konservatiivid ja Reformistid. PPE/ECRi resolutsioonis juhitakse tähelepanu, et võltsimisvastane võitlus on esmatähtis liidu sise- ja välispoliitilises strateegias ning et rahvusvaheline koostöö on eesmärgi taotlemisel põhielement. Arvestades Euroopa Parlamendi ja meie kaaskodanike muresid, nagu põhiõiguste austamine, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsmine, Internetile piiramatu juurdepääsu üliolulise rolli tunnistamine, teenuseosutajate rolli kaitsmise olulisus ning vajadus kaitsta juurdepääsu ravimitele, muudab akt kehtivaid eeskirju tõhusamaks. Eesmärk on tagada parem kaitse intellektuaalomandi õiguste, kaubamärkide, disainilahenduste ning patentide kõikide rikkumiste eest ühenduse ekspordi ja nende õiguste valdajate huvides. Vastupidiselt tema kohta avaldatud kriitikale sobib leping täielikult kokku ühenduse õigustikuga. Lepingus ei kehtestata näiteks niinimetatud kolmanda üleastumise menetlust.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta, kuna see: 1) on täielikult kooskõlas ühenduse õigustikuga; 2) avaldab positiivset mõju meetmetele, mis kaitsevad intellektuaalomandi õigusi üleilmselt ja mis kaitsevad teiste territooriumide, nagu Aasia, Austraalia, Vaikse ookeani piirkonna jne eest; 3) kaitsevad ELi tasandil konkurentsi ja kultuurilist mitmekesisust ning lisaks soodustavad töökohtade loomist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta. ACTA otstarve on jõustada rahvusvahelisel tasandil intellektuaalomandiõigust ja see puudutab autoriõiguste rikkumisi majandustegevuses. Tegemist on väga delikaatse teemaga, kus peame pakkuma õiguste valdajatele küllaldast kaitset ja mõistlikku investeeringutasuvust, teisest küljest rikkumata kodanikuvabadusi, piiramata juurdepääsu ravimitele või kriminaliseerimata üksikisikuid autoriõiguse tühiste rikkumiste eest. Seda hindamist on õige teostada kaubanduskomisjonis, kui seal kaalutakse, kas anda ACTA-le parlamendi nõusolek.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Võltsimise eest kaitsmine ja intellektuaalomandi kaitsmine on rahvusvahelises mastaabis kahtlemata olulised. Väljapakutud ACTA lepingust ei tule välja aga kõrge kvaliteedi ja eriti kõikide ELi liikmesriikide kodanike huvide kaitsmise tähtsus. Lepingul, mille koostamine on võtnud kaua aega, oli puudu ettevalmistamise eri tasanditel läbipaistvus ning oma kontekstis on see suunatud rohkem ühe rühma huvidele. Ehkki lepinguga kuulutatakse muu seas ka, et asjaomastes asutustes tugevdatakse transiitkauba ja ekspordikorra või ametiülesande korras peetavate läbirääkimiste seiret, tekib siinkohal küsimus rakendusala ja lepingu jõustamise muude võimaluste kohta, kuna selle mõju näib olevat vaieldav, sest puudub kokkulepitud heakskiit paljudelt olulistelt riikidelt kogu maailmast.

Mis puudutab intellektuaalomandi kaitse tegelikku tagamist, võib öelda, et üleilmses mastaabis on nüüd palju tunnustatud, toimivaid ja end piisavalt õigustanud vahendeid, institutsioone ning lepingulisi suhteid, mis hetkel tagavad kaitse võltsingute vastu. Niivõrd olulise ja sellise iseloomuga dokumendi puhul vajaks kinnitus, et ühenduse õigustikku ei ole tarvis muuta, põhjalikuma õigusanalüüsi esitamist.

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see kujutab olulist sammu võltsimisvastasel võitlusel, seadmata kahtluse alla selliseid küsimusi nagu geneeriliste ravimite vedu, ning tagab põhiõigused, nagu õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitse.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Läbirääkimised võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) üle peeti meie kodanike selja taga ning ÜRO ja selle Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni heakskiiduta, mis on ainuke organ, mis võib taolise lepingu õiguspäraselt sõlmida. ACTA puhul on peotäis riike leppinud omavahel kokku reeglid, mis peaksid kehtima intellektuaalomandi õiguste vallas. Rahvusvahelise õiguse seadusevastane omastamine rikkaimate riikide ja nende lähiliitlaste kasuks on täiesti vastuvõetamatu.

Peale selle, arvestades, et elusolendite võimaliku patentimise ja geneeriliste ravimite ringluse potentsiaalsete takistuste suhtes valitseb ebakindlus, on just ülioluline mitte tunda muret ühe punkti üle või avaldada kahetsust teise punkti üle, aktsepteerides samal ajal, et oleme silmitsi pöördumatu olukorraga. Hääletan selle teksti vastu.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu projekti esitamine 2. oktoobril 2010 pärast läbirääkimiste Tokyo vooru on väga oluline. On vaja ka, et komisjon teeks parlamendile ja üldsusele kättesaadavaks ACTA lepingu lõpliku teksti, mis järgnes 2010. aastal 30. novembrist kuni 3. detsembrini Sydneys toimunud kohtumisele, kus räägiti läbi tehniliste tahkude üle. Võltsimisvastane võitlus on üks sise- ja välispoliitilise strateegia prioriteete ning rahvusvaheline koostöö on selle eesmärgi saavutamiseks põhjapaneva tähtsusega. Oleme täiesti teadlikud, et läbirääkimistel saavutatud leping ei lahenda võltsimise keerulist ja mitmemõõtelist probleemi, kuid see on samm õiges suunas, et teha lõpp sellele tõsisele probleemile, mis põhjustab ränka kahju ELi majandusele ja liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangule.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) On oluline, et leping jõustuks võimalikult pea. Väiksemgi viivitus avab väravad intellektuaalomandi takistamata vargusele. Tootjate kulud ületavad kõik mõeldavad summad. Interneti-piraatlus on praegu väga aktuaalne teema. Paljud Interneti-ühenduse pakkujad ja Euroopa Liidu kodanikud on kaasatud ebaeetilistesse tegevustesse. Selles kontekstis peame reguleerima kõik toimingud, mis on seotud allalaadimise ja niinimetatud teabevahetusega. Tegevusetus võltsimise ennetamise puhul soodustab karistamatust ja jätab küünilise mulje. Toetan resolutsiooni ettepanekut täielikult!

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. – (PT) Jäin erapooletuks hääletusel resolutsiooni ühisettepaneku üle, mille Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon esitasid võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kohta. Arvan, et tekst on liialt kriitiline ja peaks olema tasakaalustatum. Esitatud versioonis märgitakse selgesti, et meie lõplik seisukoht on see, et oleme lepingu vastuvõtmisele vastu. Arvan, et leping on Euroopa Liidu majandushuvidele üldiselt soodne, eriti arvestades asjaolu, et tahame, et meie majandus põhineks uuendus-, teadus- ja arendustegevusel ehk nn nutikal kasvul.

Seetõttu arvan, et tööstusomandite, sealhulgas patendid, õiguste tõhustatud kaitse on Euroopa konkurentsivõime seisukohast oluline. Ühest küljest leian, et algsed mured geneeriliste ravimite, Internetile juurdepääsu õiguse kaitse ja geograafiliste tähiste ehk päritolunimetuste kaitsega lahendati lõppläbirääkimistel rahuldavalt. Me ei saa tehtud edusamme tähele panemata jätta. On ilmne, et kõik ei ole rahuldav, kuid rahvusvahelise lepingu üle tuleb otsustada üldises mõttes.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni / Euroopa Konservatiivide ja Reformistide resolutsiooni ettepaneku poolt ja teiste vastu, kuna rahvusvaheline ACTA võimaldab võidelda võltsimisega tõhusamalt, viies autoriõiguse parema kaitseni ja aidates seeläbi kaitsta Euroopa tootjaid. Lisaks aitab ACTA kaitsta tarbijaid võltsitud toodete eest, mis on muutumas Euroopa turgudel üha valdavamaks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ACTAt käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, kuivõrd arvan, et on oluline, et leping rakendataks. Seda tuleb teha kiiresti, lisaviivitusteta või ajaraiskamiseta, sest vastasel juhul riskime ummikseisuga läbirääkimistel, mis kahjustaks ühtmoodi nii tootjaid kui ka Euroopa tarbijaid.

Euroopal on kohustus jätkata jõupingutuste keskendamist kahele küsimusele. Esimene probleem on see, et Euroopa geograafiliste tähiste kaitsmine peab olema kohustuslik nii kodanikele kui ka tollile, kuna neile tekitatakse kahju, mis puudutab mitte ainult põllumajanduslikku toidutööstust, mille võltsitud tooted kannatavad kõlvatu konkurentsi all, mis tavapäraselt kätkeb nimede kasutamist, mis jäljendavad ja toovad meelele tuttavaid Euroopa tootemarke, vaid ka disaini- ja moevaldkonnas tegutsevaid tootjaid. Teine probleem on möödapääsmatu vajadus ühiste eeskirjade järele, millega reguleerida Interneti-müüki. Selles valdkonnas on toimunud raamatute, filmide, muusika ja miljonite võltsitud kaupade müügi suurenemine, mis kahjustab mitte ainult tarbijaid, vaid ka Euroopa tootjaid.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb võltsimisvastast võitlust käsitlevat kaubanduslepingut (ACTA), kuna tegemist on lepinguga, mille otstarve on kaitsta õiglust ja tervet konkurentsi. Leping kehtestab täieliku rahvusvahelise raamistiku, et tugevdada võitlust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu. Ta soodustab teiste arengumaade ühinemist lepinguga, kuna ACTAs osalemine ei ole piiratud.

Läbirääkimistes lepingu üle võetakse nüüd arvesse ELi põhimuresid, sealhulgas: põhiõiguste ja eraelu puutumatuse austamine; vaba Interneti rolli austamine; teenuseosutajate rolli kaitsmine ja vajadus kaitsta juurdepääsu ravimitele ning rahvatervist.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Olen veendunud, et resolutsiooni ettepanek kujutab olulist sammu võltsimisvastases võitluses, säilitades samal ajal vajalikku tasakaalu vastandlike väärtuste vahel. See ei sea kahtluse alla sõnavabaduse ega uuendustegevuse ja tagab põhiõigused, nagu õiguse eraelu puutumatusele ja andmekaitse. On vastandlikke huve, mis muudavad konsensuse keeruliseks, kuid see, mis on siin teatava edukusega saavutatud, on leping, kus ühendatakse sisuliselt ühised soovid. Tervitada tuleb läbipaistvust, millele komisjon nendel läbirääkimistel rõhus, teavitades pidevalt Euroopa Parlamenti, ning loodan, et eelseisvatel läbirääkimistel on võimalik lahendada ebamäärasused ja väljajätmised, millele kõik osapooled ikka veel tähelepanu juhivad. Arvan, et saavutatud leping tugevdab rahvusvahelist koostööd võltsimisvastases võitluses, luues vahendi intellektuaalomandi õiguste tõhusaks kaitseks ja põhiõiguste tagamiseks. Samuti on oluline tagada olemasolevate õiguste austamine piiravate meetmete kaudu ja osapooltele osutatava abi laiaulatusliku rahvusvahelise raamistiku loomine.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see kujutab endast olulist sammu võltsimisvastases võitluses, seadmata kahtluse alla selliseid küsimusi nagu geneeriliste ravimite vedu, ja tagab põhiõigused, nagu õigus eraelu puutumatusele ning andmekaitse.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Võitlus võltsimisega, mis on üleilmne nähtus, nõuab mitmepoolset lähenemisviisi, mis rajaneb koostöö tugevdamisele üleilmselt kaasatud olulisemate poolte vahel. Ehkki olen teadlik, et läbirääkimistel saavutatud leping ei lahenda võltsimise keerulist probleemi, olen veendunud, et see kujutab sammu õiges suunas.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin täna hiljuti valminud rahvusvahelise võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) poolt.

Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Kanada, Jaapani, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapuri, Lõuna-Korea ja Šveitsi vahelise uue mitmepoolse ACTA eesmärk on tugevdada intellektuaalomandi kaitset ja aidata kaasa võitlusele selliste toodete võltsimise ja piraatluse vastu nagu tuntud rõivamargid, muusika ja filmid.

Olen teadlik, et läbirääkimistel saavutatud leping ei lahenda võltsimise keerulist ja mitmemõõtmelist probleemi, kuid arvan, et kujutab sammu õiges suunas. Igatahes kutsun Euroopa Komisjoni üles kinnitama, et tekst ei põhjusta tagasilööke põhivabadustele ega Euroopa Liidu õigusaktidele. Tahan ka ära märkida, et parlamendil on õigus panna veto rahvusvahelistele lepingutele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendil jäi napilt vastu võtmata resolutsioon, mis nõuab, et komisjon täpsustaks ja hindaks võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ACTA tagajärgi. Poolt oli 306, vastu 322 ja lisaks oli 26 erapooletut. Resolutsiooni esitasid roheliste fraktsioon (sealhulgas piraadipartei), sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja vasakpoolsed. Selle asemel võidutses kristlike demokraatide fraktsioon EPP ja konservatiivide alternatiivne resolutsioon. Sisuliselt kiidab see resolutsioon heaks selle, mida läbirääkijad seni on teinud, esitamata komisjonile konkreetseid nõudmisi täpsustusteks või hindamisteks. Tegemist oli lüüasaamisega, kuid see ei ole kindlasti sellel teemal viimane sõnavõtt. Resolutsioonil ei ole mitte mingit sorti formaalset mõju, vaid väljendab pelgalt parlamendi seisukohta. Otsustav hääletus tuleb (tõenäoliselt) mingil ajal järgmise aasta alguses, kui parlamendil palutakse lepingule oma nõusolek anda. Kui hääletusel domineerib siis ei-sõna, heidetakse leping kõrvale. Tänane hääletus oli meenutuseks, et peame jätkama jõupingutusi, et hankida rohkem teavet ACTA tagajärgede kohta, nii et Euroopa Parlament oskaks teha teadliku otsuse lõplikul hääletusel enne nõusoleku andmist.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. – (FR) Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on leping, millega kaitstakse meie kodanikke, loojaid, kunstnikke ja ettevõtteid, ning just seepärast toetangi teda. Nimelt aitab see täpsustada heastamisvahendeid, mis on kasutatavad intellektuaalomandi õiguste räigete rikkumiste puhul ühes lepinguosalises riigis. Komisjon on olnud läbipaistev, ACTA ei saa minna kaugemale ühenduse õigustikust, ei saa ületada Euroopa direktiivide raames rakendatud meetmeid ega mitte mingil juhul rikkuda põhiõigusi. See on saavutatud läbirääkimistel väljaspool traditsioonilisi rahvusvahelisi institutsioone (Maailma Kaubandusorganisatsioon jne), kuna Hiina ja India olid mis tahes lepingu vastu. Lõpuks on ACTA avatud leping ja sellest osa võtta soovivad liikmesriigid võivad meiega ühineda, nii et saaksime koos pakkuda õiguslikku ja ka füüsilist kaitset kaaskodanikele kahju eest, mida põhjustab võltsimine. Hääletasin seetõttu resolutsiooni eelnõu poolt.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) Euroopa Parlament on mitmel korral avaldanud oma arvamust ACTA lepingu kohta. Näiteks hääletasin 2010. aasta märtsis parlamendi resolutsiooni ettepaneku poolt, mis puudutas avaliku kontrolli ja läbipaistvuse puudumist läbirääkimistel, ja olen allkirjastanud parlamendi kirjaliku avalduse ACTA kohta. Samal ajal vääris komisjon kriitikat, nagu praegugi, läbipaistvuse puudumise eest läbirääkimistel nii parlamendiliikmete kui ka Euroopa kodanike seisukohast. Arvan, et praeguses olukorras on parlamendi eelmised arvamused piisavad, ning hääletasin resolutsiooni kõikide ettepanekute vastu. On oluline, et parlament võtaks oma vastutust rahvusvaheliste lepingute eest väga tõsiselt. Komisjon peab läbirääkimisi lepingute üle ja allkirjastab neid. Parlamendil on õigus saada protsessi ajal täielikku ja viivitamatut teavet ning pärast seda, kui komisjon on lepingu allkirjastanud, on tal õigus see kinnitada või tagasi lükata. Parlamendil on mõistlik esitada oma seisukoht, mida oleme teinud mitmel viisil, et tagada, et komisjon ei peaks läbirääkimisi lepingute üle, millel puudub parlamendi toetus. Resolutsiooni ühisettepanekuga nõuti, et komisjon esitaks enne lepingu allkirjastamist mitu aeganõudvat analüüsi, mis tekitaks riskiolukorra, kus teised pooled hakkaksid kahtlema, kas Euroopa on tegelikult tõsine osapool, kellega rahvusvahelisi kaubanduslepinguid sõlmida. See kahjustaks Euroopa võimalust osaleda tulevikus läbirääkimistes rahvusvaheliste vabakaubanduslepingute üle.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekut võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta, kuna arvan, et piraatlusevastase võitluse raames on vaja kehtestada intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks ühised põhimõtted. Kaupade võltsimise ja teiste inimeste intellektuaalomandi loata kasutamise probleem on ikka veel laialt levinud. Eriti keeruline on see mittemateriaalse omandi puhul, nagu autoriõigus muusika- ja kirjandusteostele ning patentidele. ACTAst saab hea vahend, mille abil kehtestada ühine õigusplatvorm, mille eesmärk on võidelda võltsimise ja piraatlusega.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Mul on väga hea meel, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide raport on võeti vastu. Selle tulemusena ei olnud opositsiooni mürgisel ja demagoogilisel tööl võimalustki. Tänan autoreid, meie koordinaatorit Daniel Casparyt ning kogu fraktsiooni siin selles olulises asjas ilmutatud ühtsuse eest!

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna võltsimisvastane võitlus on ülioluline ja peab olema tõhus terves maailmas. Võltsimine on kasvav varimajandus, mis võimaldab laiaulatuslikku rahapesu. Lisaks ei saa meie tootjad, keda eksportimisel juba kahjustab jüaani alaväärtustus ja dollari nõrkus, nõustuda täiendavalt sellega, et väljaspool ELi toodetud võltsingud pakuks nende toodetele kõlvatut konkurentsi siseturul. Sellel üleilmselt organiseeritud vargusel on tõsine mõju loovusele ja uuendustegevusele ning katastroofilised tagajärjed meie töökohtade ning eksitatud tarbijate ohutuse seisukohast. Meie arengumudel, mis on suunatud teadmuspõhisele majandusele, nõuab selle põhiõiguse rahvusvahelisel tasandil kaitsmist – intellektuaalomand kaitsmist. Hääletus avab nüüdsest tee võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu heakskiidule, mis muudab hagide esitamise lihtsamaks, kui intellektuaalomandi õigusi on rikutud ühes lepinguosalistest riikidest. Nõnda rajame mitmepoolse strateegia alusmüüri, mis kaitseb seda, mis muudab meie majandusarengu dünaamiliseks: meie leiutisi, tootemarke ja kunstiteoseid.

10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.20 ja jätkus kell 15.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

11. Finantsjärelevalve (aktide allkirjastamine)

  President. – Head kolleegid! Soovin öelda mõned sissejuhatavad sõnad finantsjärelevalve paketi õigusakti allkirjastamise kohta. See toimub paari minuti pärast. Kõne all olev pakett sisaldab meie finantsjärelevalvet puudutavaid tegevusi, mis võeti vastu õigusliku tavamenetluse kohaselt.

Täna loome seadusega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis vastutab liidus finantssüsteemi järelevalve eest ning toetab siseturu sujuvat toimimist.

Teiseks loome veel kolm Euroopa järelevalveasutust, mille ülesanne on avaliku huvi kaitsmine. Need asutused teostavad järelevalvet pankade, väärtpaberite ja turgude ning samuti kindlustuste ja tööandjapensionide üle.

Viimaks allkirjastame koonddirektiivi, millega muudetakse kokku 11 direktiivi, et viia need kooskõlla Euroopa finantsjärelevalve süsteemi ja Lissaboni lepinguga.

Palju tööd tehti ära ja minu arvates tegid Euroopa institutsioonid suurepärast koostööd. Menetlus oli väga kiire ja tõhus. Järjestikused eesistujariigid Hispaania ja Belgia olid väga aktiivsed ning ma tänan neid koostöö eest! Ka komisjon oli väga aktiivne ja tegime tihedat koostööd. Ütlen lugupeetud volinikule ja nendele Euroopa Parlamendi liikmetele, kes sel ajal, kui me direktiivi allkirjastame, siin istungisaalis viibivad, et see on suur saavutus. Tänan komisjoni pühendumuse eest, mida see kõikide ettevalmistavate kohtumiste ja läbirääkimiste ajal niivõrd aktiivselt üles näitas!

Loomulikult ei ole meie töö sellega veel lõppenud. Väga tähtis on ka peagi arutlusele võetav majanduse juhtimise pakett. Me teame väga hästi, et see on meie õigusliku menetluse raames valmimas, ning loodame, et see toimub võimalikult kiiresti.

Mida veel kokkuvõtteks öelda? Kogu täna allkirjastamisele kuuluv pakett hakkab kehtima Euroopa Liidus 1. jaanuarist 2011, see tähendab, et juba varsti. See on väga oluline meie kõigi jaoks: nii turgude kui ka meie kodanike jaoks, sest selle eesmärk on aidata meie kodanikke. Nüüd läheme ja allkirjastame selle õigusaktide paketi.

(President allkirjastas õigusaktid koos Olivier Chasteli (nõukogu eesistuja), Michel Barnieri (komisjoni liige), José Manuel García-Margallo y Marfili (raportöör), Sylvie Goulardi (raportöör), Antolín Sánchez Presedo (raportöör) ja Peter Skinneriga (raportöör))

ISTUNGI JUHATAJA: Gianni PITTELLA
asepresident

12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

13. Euroopa uue energiastrateegia väljatöötamine aastateks 2011–2020 (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Lena Kolarska-Bobińska tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel koostatud raport uue Euroopa energiastrateegia 2011–2020 väljatöötamise kohta (2006/2212(INI)) (A7-0313/2010).

  Lena Kolarska-Bobińska, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Oleme rääkinud palju Lissaboni lepingust tulenevatest institutsioonilistest muudatustest. Nende hulka kulub välisteenistus ja menetlused eelarvega töötamiseks, kuid Lissaboni lepingus on ka viiteid liidu poliitikale. Täna on arutlusel esimene Lissaboni lepingu järgne energiastrateegia, mille komisjon aastateks 2011–2020 välja töötas.

Tuleb rõhutada, et nii komisjoni strateegia kui ka parlamendi raport kajastavad Lissaboni lepingu eesmärke energiasolidaarsuse ning energiajulgeoleku ja energiavarustuse kohta. Komisjoni strateegia ja parlamendi raport rõhutavad samuti energiapoliitika tugevdamist ning sellele euroopalikuma iseloomu andmist. Selle saavutamine on võimalik kindlate meetmetega.

Esiteks peavad liikmesriigid rakendama kiireimas korras kehtivaid energeetikat puudutavaid Euroopa õigusakte. Seepärast toetame täielikult seda, et komisjon võtab kasutusele ranged meetmed selliste valitsuste ja ettevõtjate vastu, kes selles valdkonnas midagi ette ei võta. Teiseks, et saavutada meie ühised eesmärgid, peab ühine energiaturg hästi toimima. See tähendab, et Euroopas on vaja rajada ka taastuvenergia turg. Seetõttu on meie eesmärkide saavutamiseks vaja laiendada ja nüüdisajastada nii Euroopa kui ka piiriülest energiataristut. Tihti on aga selle vastu monopolid ning valitsused, mis neid kaitsevad. Ilma üleeuroopalise võrgustikuta ei ole aga võimalik Euroopa Liidu kõige tähtsamaid eesmärke saavutada.

Kaks ületamist vajavat põhitakistust on haldus ja rahastamine. Mis haldusesse puutub, siis peame ennekõike sätestama selged eesmärgid ja eeskirjad kõige olulisemate projektide valimiseks. Ilma nende kriteeriumide ja selgete eeskirjadeta tekitab projektide valimine palju konflikte ja lahkhelisid ning lootuste asemel tekitab see hoopis kahtlusi. Riiklikul tasandil on aga väga tähtsad just regulatiivmeetmed, seda eriti piiriüleste projektide kontekstis.

Liigume nüüd edasi kõige tähtsama probleemi juurde – taristu rahastamine. Me teame, milliseid pingeid on hetkel tekitanud järgmise aasta eelarve kinnitamine, kuid need saavad olema veelgi suuremad 2013. aasta järgse finantsraamistiku puhul. Kavandatavad kulutused peavad peegeldama Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke, mille all pean silmas meie kodanike energiajulgeolekut. Peame ka leidma uusi võimalusi ettevõtjatelt ja pankadelt investeeringute saamiseks. Sellest on juttu raportis.

Tänapäeval on energiapoliitika seotud üha tihedamalt Euroopa Liidu välispoliitikaga. Meie suhted välismaiste energiapartneritega peavad lähtuma Euroopa siseturu põhimõtetest. Euroopa turule sisenevad välisettevõtjad peavad tegutsema läbipaistvalt ning kooskõlas seadusega ja neid tuleb hallata läbipaistvate kokkulepetega. See kehtib nii tulevikus ehitatavatele kui ka hetkel ehitamisel olevatele torujuhtmetele.

Lugupeetud volinik, ma hindan väga abi, mida andsite Poolale Jamali gaasi torujuhtme üle peetavatel läbirääkimistel Venemaaga. Tahaksin aga näha samasugust käitumist ka teiste torujuhtmete, kaasa arvatud Nord Streami puhul. Soovin rõhutada, et läbipaistvus peab kehtima kõikide käimasolevate ja tulevaste projektide puhul, mitte ainult mõnedele neist.

Kokkuvõtteks, austatud juhataja, soovin öelda, et Euroopa Liit vajab pikaajalist energiapoliitika visiooni. Vajame Euroopa energiaühendust. Kui komisjon tahab kiirendada ettevõtjate ja liikmesriikide võetavaid meetmeid, siis peab liit ise tegutsema tõsiseltvõetavalt ning hakkama reaalselt rakendama seda väga head strateegiat ja taristupaketti. Edaspidi tahab Euroopa Parlament strateegia rakendamist jälgida, sest see strateegia peab olukorrale tõsist mõju avaldama, mitte ainult meie soovunelmat väljendama.

Viimaks on väga tähtis ka liikmesriikide suhtumine Euroopa Komisjoni strateegias ja minu raportis leiduvatesse eesmärkidesse. Kas liikmesriigid on valmis piirama oma riiklikke huvisid Euroopa ühise heaolu nimel? Kas liikmesriigid astuvad vastu suurte sidusrühmade tegevusele ning arvestavad tarbijate julgeoleku ja heaoluga? Meie, Euroopa Parlamendi liikmed, nõuame seda. Tänan teid järgmise kümne aasta energiastrateegia eest, lugupeetud volinik!

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin kõigepealt öelda, et mulle avaldas muljet teie ideede, ülioluliste märkuste ja asjalike sõnavõttude hulk ning kvaliteet komisjoni esitatud 2011.–2020. aasta energiastrateegiat käsitleva eelnõu kohta. Soovin tänada Lena Kolarska-Bobińskat esitluse eest, selle eest, et ta oma kaasparlamendiliikmete osatähtsuse niivõrd arukalt kokku võttis, ning selle eest, et ta prioriteedid paika pani, mis on minu arvates väga tähtis. Me kaasame teie raporti suurima heameelega meie tulevaste nädalate töösse, sest energiapoliitika seisukohalt tulevad tulevased nädalad väga töökad. 3. detsembri energianõukogu ning asjaolu, et riigi- ja valitsusjuhid saavad veel 4. veebruaril ainulaadse võimaluse energiaküsimuste käsitlemiseks, annab uut jõudu meie ühistele eesmärkidele ning energiapoliitika euroopastamisele. Minu arvates on parlament nendes küsimustes väga oluline partner.

Võiks öelda, et meie algpositsioon on ülikeeruline. Meil on ühisturg, mis ei ole veel valmis. See on seadusena juba 12 aastat elektri ja gaasi jaoks kehtinud, kuid seni ei ole seda reaalselt rakendatud. Meil on rohkem alamturgusid ja regionaalseid piire ning peame tegema kõik, mis meie võimuses, et tagada, et järgmise viie aasta jooksul oleks võimalik ühisturgu rakendada ka tööstuse ja tarbijate jaoks eesmärgiga tagada rohkem konkurentsi ning läbipaistvust.

Teiseks valitseb meil selge taristupuudus. Kui vaadata ühisturul teiste toodete, kaupade ja teenuste – maanteed, raudteed, lennuliinid, lennuväljad, digitaalne maailm, veeteed – jaoks olemasolevaid aluseid, siis on näha, et oleme energia, eriti gaasi ja elektri transportimiseks vajaliku taristu vajaduste täitmisest veel väga kaugel, et saavutada meie Euroopa energiapoliitika eesmärke, milleks on varustuskindluse tagamine, solidaarsus, konkurents ja tarbijate huvid. Järgmise 20 aasta jooksul peame saavutama sama, mida viimase 200 aasta jooksul maantee- ja raudteetaristu puhul ning viimase kümne aasta jooksul digitaalses maailmas saavutatud on. See vajab kodanike heakskiitu ja läbipaistvust. Vajame läbipaistvust, et tagada suurem heakskiit elektri- ja gaasitaristu väljatöötamise jaoks, ning vajame vastavaid rahalisi vahendeid, mille maksavad peamiselt kinni tarbijad energiahindade kaudu, kuid kui tegemist on Euroopa huvidega, siis kuuluvad need ka Euroopa eelarve avaliku vastutuse alla.

Kolmandaks on meil suuremalt jaolt kasutamata potentsiaal energiatõhususe valdkonnas. Kõik need, kes nagu meiegi impordist sõltuvad, kuid kes tahavad samal ajal teha edusamme jätkusuutlikkuse, kliimakaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas, peavad astuma vastu energia raiskamisele ning olema teistele eeskujuks suunatud energiaalgatuste, energia säästmise ja suurema energiatõhususega avalikus, tööstus- ja erasektoris. Energiatõhusus on seetõttu meie mõlema jaoks järgmine päevakorrapunkt. Ootan suure huviga parlamendi omaalgatuslikku raportit, mis peagi valmib ning millest lähtudes esitame järgmisel kevadel avalikkusele, teile ja nõukogule oma energiatõhususe strateegia.

Üks teine osa meie strateegiast on taskukohase energia küsimus. Eesistujariik Belgia juhib õigusega tähelepanu asjaolule, et just elekter võib meie ühiskonna killustada, sest energia on muutumas üha kallimaks ning seetõttu ei ole kõigil sellele enam juurdepääsu. See tähendab, et peame laiendama varustuskindlust oma strateegias ka taskukohase energia valdkonnale tööstuse ja töökohtade jaoks ning samuti majapidamiste jaoks. Väga tähtis aspekt on ka teadusuuringud. Euroopa ei saa küll kõige eest hoolt kanda, aga Euroopa eelarves saaks keskenduda lähiaastatel siiski teadusuuringutele energia valdkonnas ning riigiasutuste ja teadusuuringutega tegeleva tööstuse partnerlusele.

Siis on meil veel välissuhete küsimus – välismõõde, millele Lena Kolarska-Bobińska juba tähelepanu juhtis. Vajame oma energiapoliitika välismõõtmes ühist koordineeritud Euroopa strateegiat, kus arvestatakse Euroopa põhihuvidega. Oleme energia tarbimise poolest ikka veel suurim turg ning ees nii Hiinast kui ka Ameerika Ühendriikidest. Kui me oma ostujõu ja taristu strateegiates ühele eesmärgile keskendume, siis saame ka mõjuvõimu. Kui kasutatakse vana jaga-ja-valitse-põhimõtet, siis on teistel palju lihtsam meile vastu astuda. Me ei taha, et see juhtuks. Seda silmas pidades tänan teid mitmekesiste ja intelligentsete sõnavõttude ning raporti eest! See aitab mul jätkata tööd meie strateegiaga, mille me lõpuks Euroopa Ülemkogule esitame.

(Aplaus)

  Pilar del Castillo Vera, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Soovin esmalt kiita raportööri, kes tegi suurepärast tööd! Tema raport on loomulikult väga nõudlik ja põhjalik ning pean lisama, et selle põhjuseks on tõsised ja edukad läbirääkimised, mille tulemusel tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon raporti praktiliselt ühehäälselt vastu võtta sai.

Selle teemaga jätkates tahaksin rõhutada midagi, mida me kõik hästi teame, kuid mida ikkagi korrata tasub: Euroopas ei ole olukord energiaga just optimaalne. Me ei sõltu ainult üha enam väljastpoolt Euroopat tulevast energiast, vaid peame tulema toime ka suurte investeeringutega meie energiataristutesse, ning seda kõike ajal, mil Euroopa veel kriisi tagajärgede all kannatab. Selle kõige juures ei ole me veel omaenda energeetikaga seotud õigusakte rakendama hakanud.

Sellel parlamendi ametiajal on meie käsutuses vahend, mida me eelmisel ametiajal kasutada ei saanud. Lissaboni leping ei sea ainult mitmeid selgeid sihte, nagu siseturg, energiaturg, varustuskindlus, energiatõhusus ja energiavõrkude edendamine, vaid annab Euroopa Liidule ka õigusliku raamistiku ja kindla õigusliku aluse – artikkel 194 – tegutsemiseks energeetika valdkonnas.

Selles uues kontekstis, milles arutelu toimub, palun ma kõikidel kaasparlamendiliikmetel toetada seda raportit, milles on ettepanekud mitmete meetmete kohta, mille eesmärk on tagada energiavarustus ning kehtivate õigusaktide ja programmide rakendamine täies ulatuses. Lissaboni lepingus rõhutatakse ka vajadust investeerida teadusuuringutesse, selles edendatakse üleeuroopaliste energiavõrkude väljatöötamist ning antakse energia siseturu loomisele vajalik eelisõigus.

Suur tänu ja palun teil kõigil homme raportit toetada!

  Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri Lena Kolarska-Bobińskat suurepärase ja avatud koostöö eest! Mulle kui sotsiaaldemokraadile oli väga tähtis töötada välja energiapoliitika ja energiavarustuse strateegia, mille väljavaated on suunatud selgelt tarbijatele, mis tagab läbipaistvuse energiaturul ning ka tagab, et kliimakriis mängib rolli meie otsustes minna üle taastuvatele, jätkusuutlikele ja ohututele energiaallikatele ja -süsteemidele. Tegime ka selles valdkonnas teatud määral edusamme ning mul on selle üle väga hea meel. Nagu ka lugupeetud volinik juba ütles, parandati ja täpsustati sõnastust selle kohta, mis puudutab tarbija õigusi ning ka õigust osta mõistliku hinnaga energiat, et majapidamised seda endale lubada saaksid. Energiavaesuse vastu tuleb midagi ette võtta. Palju selgemalt sõnastati ka kliimaküsimused, olgugi et selles valdkonnas on vaja veel palju teha.

Minu arvates on ka tähtis, et strateegias määratletakse selgelt liikmesriikide vastutus näiteks energiaallikate jaotuse alal. Suurimat pettumust valmistab aga asjaolu, et raportis ei ole siduvaid eesmärke energiasäästmise ja energiatõhususe tõstmise kohta – sellest on tõesti kahju. Liikmesriigid ei saavuta arvatavasti 20% eesmärki, mis on meie standardite kohaselt suur läbikukkumine, sest energia säästmine on parim võimalus, kuidas vähendada meie sõltuvust impordist, tugevdada meie konkurentsivõimet ning luua uusi töökohti. Tuleme parlamendis selle küsimuse juurde tagasi teises kontekstis ja siis toetavad meid loodetavasti kõik istungisaalis viibijad ja samuti komisjon.

  Jens Rohde, fraktisiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt tahan tänada ja kiita Lena Kolarska-Bobińskat suurepärase raporti eest. Nüüd aga räägiksin ühe lühikese loo päris maailmast. Kümme aastat tagasi ei tootnud Hiina ühtegi tuuleveskit, täna aga asub Hiinas üks kümnest maailma suurimast tuuleenergia ettevõttest. Kahe aasta pärast loodavad nad jõuda kahe ettevõttega esiviisikusse. Kümne aasta eest ei olnud midagi. Täna aga toodab Hiina 50% maailma tuuleveskitest. Hiina areneb ja see areneb kiiresti.

Selles valguses on mul kahju tõdeda, et komisjoni uue energiastrateegia puuduv põhjalikkus keskkonnasõbraliku tuleviku suhtes on väga heidutav. Euroopa vajab põhjalikku energiastrateegiat – ja seda mitte ainult COP 16 resolutsiooni kujul, mida niikuinii keegi ei loe. Peame Euroopas saavutama kaugeleulatuvad ja konkreetsed poliitilised eesmärgid. Nõukogu ja komisjon paistavad lähtuvat strateegiast, et kui õige aeg on käes, siis oleme tegusad. Nüüd on õige aeg ja me ei saa istuda ja puhata ning oodata mingit suurt rahvusvahelist siduvat kokkulepet, enne kui me midagi teeme.

Selleks et energiastrateegia tooks kliima, majanduskasvu ja töökohtade jaoks kasu, vajame palju nõudlikumat turupõhist lähenemisviisi, et saaksime turumehhanismi enda kasuks ära kasutada. Me peame sellele turule hoogu andma ja näitama teerajajatele suuna kätte, et nad meid siis sinna viia saaksid. Seepärast nõuab ALDE, et EL seaks eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 30%. Süsinikuturg, meie CO2 heitkoguste vähendamise ja keskkonnainvesteeringute tegemise põhimehhanism, ei toimi. See on kvootidega üle ujutatud ning hind on liiga madal, mistõttu ei ole stiimuleid, et investeerida keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse Meie arvates peab EL astuma need sammud meie majanduskasvu, kliima ja energiajulgeoleku nimel. Euroopa, komisjon, tehkem oma sõnad tegudeks!

(Aplaus)

  Claude Turmes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Soovin kõigepealt tänada enda ning samuti minu fraktsiooni nimel Lena Kolarska-Bobińskat ja kõiki variraportööre tehtud töö eest! Meid kõiki üksmeelele saada ei olnud kindlasti lihtne – nagu lammaste karjatamine – aga te saite sellega hakkama.

Kõigepealt tahan öelda järgmist: „Rakendamine, rakendamine, rakendamine”. Me ei vaja uut energiapoliitikat. Peame rakendama kliimapaketi, kolmanda siseturu paketi ja gaasivarustuse kindluse määruse. Siis peame sellele veel suunatud poliitikameetmed lisama. Mainisite energiatõhusust. See on väga tähtis ja me ootame Bendt Bendtseni raportit, mis teemat palju üksikasjalikumalt käsitleb.

Teine tähtis teema on siseturg. Volinik, minu arvates saite taristupaketiga suurepäraselt hakkama, aga ma loodan, et teatud mõttes ei tehta järeleandmisi konkurentsipoliitika valdkonnas. Oleme viimase viie aasta jooksul väga edukalt turu domineerimise vastu võidelnud ja see peab olema tähtis suund ka Euroopa energiapoliitikas.

Mis taastuvenergiasse puutub, siis on meie raport palju avameelsem ja teie ELi strateegia ning 2020. aasta energiastrateegia on väga ebamäärased. Jens Rohdel on õigus. Järgmise kümne aasta jooksul moodustab taastuvenergia 70% kõikidest Euroopa energeetikainvesteeringutest. Taastuvenergia tehnoloogia on meie kõige suurem eksportturg kõikidest energiatehnoloogia turgudest. Ma ei arva, et me saadame õige sõnumi, kui vähendame taastuvenergia tähtsust ELi 2020. aasta strateegias. Vajame konkreetset peatükki nende järgmise kümne aasta kõige suuremate investeeringute jaoks.

Oma raportis oleme ka palju ettevaatlikumad riiklikke ühtlustamise süsteeme ja muid süsteeme puudutava arutelu taasalgatamise suhtes. Valitsused tahavad riiklikke toetussüsteeme ning me ei tohi arutelu selle teema taasülesvõtmisega keerulisemaks teha.

Nii gaas kui ka nafta on tulevikus tähtsad. Mul on teile ka kaks konkreetset küsimust. Kõigepealt soovin teada, millisena näete teie järgmise kümne aasta jooksul gaasiturgu energiasektoris? Teiseks, oma pressikonverentsil võtsite kindla seisukoha naftatipu ning riski kohta, et naftabarreli hind tõuseb 200 USA dollarini. Kuidas sobib see kokku transpordipoliitikaga komisjoni tasandil?

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Loomulikult soovin ka mina tänada raportööri väga hea koostöö eest selle väga keerulise raporti koostamisel! Raportis on toodud esile kõige tähtsamad probleemid, millega Euroopa energiapoliitika silmitsi seisab. Arvan, et eelkõige peab liit tegelema turuvastaste klauslitega kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes. See on üks suurimaid takistusi.

Venemaa kehtestab gaasitorujuhtmetele juurdepääsupiiranguid ning keelab taaseksporti ning sellega Euroopa ettevõtjate omandiõigust müüa gaasi, mille nad on juba välja ostnud. Just see juhtus Poolaga sõlmitud lepingu puhul, mida volinik hästi teab. Venemaa poliitiline eesmärk on säilitada oma monopoli gaasiturul võimalikult kaua. Gazpromi monopoli Kesk-Euroopas säilitatakse ühisturu arvel, konkurentsi arvel ja viimaks ka tarbijate õiguste arvel. Sellistel juhtudel peab liit väga otsustuskindlalt reageerima ega tohi jätta arvestamata diplomaatilise teguriga ning välispoliitika kõrge esindaja rolliga. Vastasel juhul on meie reaktsioon lihtsalt tasakaalustamata.

Üldiselt peaks liidu diplomaatias pöörama rohkem tähelepanu toorainega seotud küsimustele. See teema muutub üha tähtsamaks ja on meie teenistustele suur probleem, võttes arvesse pädevusi ELi kaubanduspoliitika valdkonnas. Peame omaenda energiapoliitikas kindlasti toetama täies ulatuses nüüdisaegseid tehnoloogiaid, vedelgaasi tootmisüksusi, geotermilist energiat ja kildagaasi. Me ei saa liiga kiiresti loobuda söe kasutamisest, enne kui me ei ole taganud gaasi varustuskindlust ja varustatuse mitmekesisust. Vastasel juhul suurendame ainult oma sõltuvust gaasist, seda eriti Kesk-Euroopas, kus süsi endiselt väga tähtsat rolli mängib.

On veel üks probleem. Arvan, et tuleb tuua esile üks teatud institutsiooniline probleem. Kõikidele probleemidele, millest Lena Kolarska-Bobińska oma raportis rääkis, pöörati väga vähe tähelepanu Euroopa Komisjoni teatises, mis koostati nähtavasti ilma parlamendi seisukohta arvesse võtmata. See on väga halb kokkusattumus – selle protsessiga läksid asjad väga halvasti. Minu arvates ei tohi me nii käituda.

  Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Austatud juhataja! Soovin tänada Lena Kolarska-Bobińskat suurepärase ja raske töö eest! Oleme kuulnud siin palju kaugeleulatuvatest eesmärkidest – minu kolleeg Claude Turmes viitas korduvalt ka rakendamisele – ja minu arvates peaksime kõik avaldama komisjonile tunnustust hiljuti valminud energiastrateegia küsimusi puudutava teatise eest, mis esitatakse novembris. See on esimene realistlik strateegia, mida me näinud oleme. Komisjon viitab konkreetselt ja selgelt raskustele, määratleb need ning teeb ettepanekuid nii nende kui ka selle kohta, kus on meie piir seatud eesmärkide saavutamisel.

Volinik, te esitasite meile realistliku strateegilise energiapoliitika ja ma toetan seda igati ning teen ettepaneku praktilise ja realistliku lahenduse kohta South Streamile. Meil on kaks väikest torujuhet: ITGI ja TAP. Need on valmis ja töötavad. Seega saate edasi liikuda. Nabucco on suur ja seetõttu keeruline ning võib esineda viivitusi. Seepärast peaksite liikuma edasi nende kahe väiksema torujuhtmega.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Austatud juhataja! Soovin väljendada oma toetust koostatud raportile, eriti selle viimasele osale, milles nõutakse, et kodanike huvid peavad olema tähtsamad poliitilistest argumentidest.

Sellele on väga lihtne selgitus. Hetkel on väljatöötamisel kaks suurt projekti: South Stream ja Nabucco. Bulgaarias on mõned radikaalsed rühmitused, kus öeldakse, et need kaks projekti ei saa koos toimida. Minnakse isegi nii kaugele, et öeldakse, et saab olla ainult South Stream või ainult Nabucco. Minu arvates on konkurents nende projektide vahel ainus võimalus, kuidas tagada Euroopa kodanikele kindel ja odav energia.

Üks teine tähtis küsimus, mida ei tohi mingil juhul tagaplaanile jätta, on tuumaenergia ja selle arendamine, mis selle küsimuse politiseerimist puudutab. Selle küsimuse tõstatamise põhjus seisnes selles, et otsus seisatada Bulgaarias paikneva Kozloduy tuumaelektrijaama reaktorid, oli poliitiline. Selle asemel et nende käitamisega miljardeid eurosid teenida, millest osa oleks saanud isegi ELi eelarvesse paigutada, peavad liikmesriigid maksma nüüd kompensatsiooni poliitilise otsuse tõttu need reaktorid seisatada.

Lisaks sellele oleme täheldanud hiljuti hüsteerilist meeleolu tuumaelektrijaamade küsimuse puhul. Kutsun teid üles astuma vastu nendele aktivistide organisatsioonidele, mis kasutavad erapoolikuid meetmeid võitluses tuumaenergiaga, eelkõige selle tõttu, et nad ei paku välja alternatiive. Tuumaenergia on tegelikult lahendus, millega saab tagada ka kindla ja odava energia.

  Herbert Reul (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Volinik Oettinger! Head kolleegid! Soovin samuti tänada Lena Kolarska-Bobińskat tõhusa ja intensiivse töö eest! Kuna ma teda tänan, siis toetan ma ka raportit, mitte nagu mõned kaasparlamendiliikmed, kes kiidavad raportit, aga üritavad oluliste muudatusettepanekutega mõnda lõiku homme põhjalikult muuta. Tahan seega teha üleskutse, mida meile korduvalt esitatud on, et peame olema sihikindlamad. Ma ei ole kindel, kas see, mida selles suhtes öeldi, on sihikindlus või hoopis liialdus.

Olen tänulik Lena Kolarska-Bobińskale realistliku poliitika esitamise eest, sest majandus- ja finantskriisi ajal ongi just seda vaja. Meil ei ole vaja uusi unelmaid, vaid peame esitama midagi, mis võimaldab meil ühe, kahe, kolme või nelja aasta pärast näidata, et saavutasime oma eesmärgi.

Tänan teda väga selle eest, et ta mainis energiaallikate valiku tähtsust ja liikmesriikide vastutust, kes siis ise otsustavad, mida nad tahavad. Me ei ütle, et on ainult üks perspektiiv ja et see on taastuvenergia. Perspektiivi kuuluvad nii taastuvenergia, süsi, nafta, gaas ja tuumaenergia kui ka termotuumasüntees. Mul oleks hea meel, kui tegelikult jääks alles kõik see, millest Lena Kolarska-Bobińska kirjutas ja mida enamik ka toetab.

Ta käsitles rahalise vastutuse küsimust, vajadust taristu arendamise ja loomise järele, et me seda ainult ei nõuaks, öeldes, et raha peab kusagilt mujalt tulema. Ta rõhutas ka ettevõtjate vastutust.

Sellega jõuame ühisturu juurde. Mis sellesse puutub, siis me ei pea nõudma uut paketti ja uusi õigusakte. Peame selle asemel nõudma rakendamist ja läbivaatamist ning olema realistlikud, et kehtestatud standardeid ka reaalselt rakendatakse. Viimaks ei tohi me lihtsalt uusi asju järjest kuhjata ja siis olla lõpuks üllatunud, et energia hind on nii kõrge, et kodanikud ei saa seda enam maksta. Kas see on sihikindlus või vastutustundetus, kui me lihtsalt uusi asju kuhjame, kulusid suurendame ja siis kodanike energiavaesuse üle kurdame.

Vahetevahel keskendub arutelu ainult tööstusele, aga järgmiste kuude ja aastate jooksul avaldab see kodanikele täit mõju. Sooviksin, et mõtleksime mõnedel aruteludel kohe alguses sellele, mis lõpplahendus on.

  Teresa Riera Madurell (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kõigepealt tänan Lena Kolarska-Bobińskat ja minu fraktsiooni variraportööri Marita Ulvskogi ning ka teisi raportööre suurepärase töö eest!

Raporti strateegilist iseloomu arvestades on see väga põhjalik ning selles on käsitletud üksikasjalikult ELi energiapoliitika eri aspekte, tuginedes strateegia rajamisel sellele märkimisväärsele hulgale õigusaktidele, mis me viimaste aastate jooksul vastu võtnud oleme. Soovin mulle antud lühikese aja jooksul tuua esile selle raporti kaks väga tähtsat aspekti: vastastikune seotus ja maksustamine.

Nüüd peame rakendama väga kiiresti ja resoluutselt meie käsutuses olevaid õiguslikke ja finantsmehhanisme, et tugevdada õige aja jooksul üleeuroopaliste energiavõrkude nõrku lülisid – see on väga tähtis.

Mis maksustamisse puutub, siis minu arvates vajavad energiatõhusus, energia säästmine ja taastuvenergia turu tasemele arenemiseks lisaks konkreetsetele maksustamismeetmetele ka maksusoodustusi vastavate mahaarvamiste või maksuvabastuse kujul.

  Lena Ek (ALDE). – Austatud juhataja! Euroopas on energiaturu ja energiavõrguga suuri probleeme, rääkimata sellest, et energia tootmine põhineb peamiselt fossiilsetel ressurssidel. Kui keegi ütleb: „Rakendamine, rakendamine, rakendamine”, siis mina ütleksin: „Keskendumine, keskendumine, keskendumine”. Tooksin mõned näited.

Näiteks on veel puudu 50% energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-Plan) rahalistest vahenditest. Liigume eelarveläbirääkimistega hoopis teises suunas kui energiastrateegia. Pidime võitlema – vabandust, ma ei taha, et mind istungisaalist välja saadetakse – paganama kõvasti Euroopa majanduse elavdamise kava, energiatõhususe ja alternatiivsete kütuste eest ja teadusuuringute alal on meil sama probleem.

Samal nädalal, mil peame arutelu osaliselt väga hea strateegia üle – seda tuleb tunnistada, volinik – hääletame ka söetööstusele antavat toetust puudutava raporti üle, milles on öeldud, et Hispaania toetab söetööstust konkurentsivõimetul söeturul 50 000 euroga töökoha kohta, samal ajal kui keskmine on 17 000 eurot töökoha kohta. Kuidas saame olla konkurentsivõimelised ja nüüdisaegsed, kui me selliseid otsuseid vastu võtame? See õõnestab kogu strateegiat.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Eelmiste aastate kogemused, nimelt kui gaasivarustuse katkemine Ukrainast ja laiaulatuslikud elektrikatkestused mitmes ELi riigis tõestasid, et meie energiasüsteemil puuduvad vajalikud reservid kriisidele reageerimiseks, näitasid, et igasugused lahendused vajavad suuri investeeringuid. Seepärast peame vajalike muudatuste üle otsustades tegutsema koordineeritult ja ettevaatlikult, et investeeritud raha kõige paremini ära kasutada.

Esitatud raport annab olukorrale väga põhjaliku vastuse, võttes arvesse peaaegu kõiki küsimusi, millele tuleb meie energiaprobleemide lahendamiseks vastus leida. Selle alla kuulub kõik alates õiguslikest alustest ja võimu jaotumisest kuni kaubanduseeskirjade, võrkude nüüdisajastamise ja rahastamiseni.

Lisaks energiajulgeoleku tagamisele ning teadus- ning arendustegevuse toetamisele ei tohi unustada ka vajadust suurema energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise järele. Oma põhjaliku ja tasakaalustatud lähenemisviisiga on raport minu arvates väga hea lähtepunkt edasiseks tööks Euroopa energiasüsteemi täiustamise alal.

  Bendt Bendtsen (PPE). – (DA) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada raportööri suurepärase töö ja hästi tasakaalustatud raporti eest! Kahtlemata kasvab pidevalt vajadus uue Euroopa energiastrateegia järele – selles ei kahtle ka Euroopa ettevõtjad. Oleme muutumas üha enam sõltuvamaks Venemaa gaasist ja Lähis-Ida naftast. Energiastrateegiast on saanud Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika üks osa ning samuti varustuskindluse küsimus. Otsused, mida me Euroopas teeme, on meie konkurentsivõime jaoks väga tähtsad. Tulevikus on vaja teha suuri investeeringuid, et saaksime luua täieliku ja sidusa siseturu ning samuti on vaja tohutu suuri investeeringuid energiatõhususse. Kes senti ei korja, see eurot ei saa. Energiatõhusus on ka kõige odavam viis CO2 heitkoguste vähendamiseks.

Tahan tänada volinik Oettingeri tema märkuste eest energiatõhususe kohta! Mis energiatõhususse puutub – olenemata sellest, kas eesmärgid on siduvad või mitte –, siis olen väga rahul komisjoni teatisega, milles on loetletud palju valdkondi, kus saame palju enam ära teha. Olen nõus ka sellega, et komisjonile tuleks anda rohkem volitusi, et seal saaks lükata tagasi riiklikke tegevuskavasid, kui nendest ei piisa 20% eesmärgi saavutamiseks 2020. aastaks.

Ka Ameerika Ühendriigid ja Hiina investeerivad valdkondadesse, mis energiatõhusust suurendavad. Kõik teavad hästi, et energia hind hakkab tulevikus tõusma ja Euroopa kannatab hetkel ülemaailmsel tasandil konkurentsi puudumise all. Sel põhjusel peame andma mõistlike investeeringutega energiatõhususse, taristutesse, arukatesse võrkudesse jne meie ettevõtjatele võimaluse oma konkurentsivõime tõstmiseks. Üks lisakasu on siin uute töökohtade loomine ja uuenduslike ettevõtjate tekkimine Euroopas, kus hetkel kaovad tuhanded töökohad.

  Ivari Padar (S&D). – (ET) Tänan raportööri ja kolleege õnnestunud raporti eest! Üleeuroopalise energiaturu tekkimine on kõikide eurooplaste huvides. Energiaturge avades oleme aga kahe silma vahele jätnud turgude läbipaistvuse ja terviklikkuse küsimused.

Olen mures, et olukorras, kus sadade miljardite eurode eest elektrit, gaasi ja CO2 heitmekvoote vahetab turgudel omanikku, eksisteerib järelevalves ning õigusloomes selge tühimik. Seetõttu toetan Euroopa Komisjoni poolset ettepanekut täita tühimik. Loodan, et komisjoni lähiajal vastuvõetav kommunikatsioon lähtub eelkõige tarbija huvidest ning paneb paika selge üleeuroopalise regulatiivse raamistiku, mis kehtestab üheselt mõistetavad reeglid ja definitsioonid vältimaks insider-tehinguid, turumanipulatsioone ning suurendamaks turgude likviidsust.

Leian, et kolmanda siseturu paketiga loodud Euroopa Liidu energiaturgude regulaator ACER peab saama selleks kohaks, kus järelevalvet teostatakse nii elektri, gaasi kui ka heitmekaubanduse üle, ning soovitan liikmesriikidel nende kolme turu järelevalve ühe regulaatori alla tuua.

  Fiona Hall (ALDE). – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et komisjoni 2020. aasta energiastrateegias on viidatud kestvale kaudse maakasutuse muutuse mõju läbivaatamisele. On väga tähtis, et komisjon täidaks oma kohustust teha sellekohane ettepanek aasta lõpuks, et vaigistada avalikkuse ulatuslikku muret selle üle, et mõned hetkel turul olevad biokütused ei pruugi tagada kasvuhoonegaasi heitkoguste netovähendamist ning samuti tööstuse heaks, mis töötab välja uuenduslikke protsesse, milles tuleb lisaväärtust tunnustada.

Energiajulgeoleku küsimust silmas pidades soovin, et komisjoni muudaks oma meelt märkuste suhtes, mis tehti taastuvenergiat puudutavate riiklike toetussüsteemide ühtlustamise kohta. Me pooldan igal juhul meetmeid Euroopa tasandil, kui need annavad lisandväärtust, aga liikmesriigid esitasid alles hiljuti oma riiklikud taastuvenergia tegevuskavad ja me töötame nende rakendamise nimel. See ühtlustamine läheks liiga kaugele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Soovin kõigepealt tänada raportööri selle raporti koostamisel tehtud suurepärase töö eest! Energiasektor on majanduskasvu eestvedavaks jõuks. Euroopal on olnud energiastrateegia ja strateegia võitlemiseks kliimamuutusega juba alates 2008. aastast. Selle strateegia rakendamine on väga tähtis, aga Lissaboni leping lubab meil kaugemale minna ning annab võimaluse luua Euroopas tõelise energiaühenduse.

Peame energia siseturgu süvendama, looma ja arendama sidemeid võrkude vahel, tagama energiasolidaarsuse ning mõtlema esimesena alati tarbijale. On vaja suurendada riigi rahastamist ning kiirendada vahendite ja programmide arengut energiatõhususe edendamiseks. Teadusuuringud ja tehnoloogia mängivad nende eesmärkide saavutamisel keskset rolli.

Sellega arvestades pooldan eri Euroopa tööstusalgatuste loomist Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava raames ning kutsun komisjoni üles kõiki selles kavas olevaid meetmeid rakendama. Ka kaheksandas raamprogrammis tuleb seada prioriteediks teadusuuringud ja uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine energia valdkonnas. Seetõttu on väga tähtis, et oleks tagatud piisav rahastamine keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike tehnoloogiate toetamiseks. Ainult nii saame tagada oma tööstuse konkurentsivõime, edendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti.

  Kathleen Van Brempt (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Kõige enam oleme kuulunud täna sõna „strateegia” – seda õigustatult. Seepärast toetamegi komisjoni strateegiat. Sellegipoolest on see meie arvetes mõnevõrra pettumust valmistav, lugupeetud volinik, sest hea strateegia nõuab põhjalikku hinnangut – hinnata tuleb varustusprobleeme ning eriti ökoloogilisi ja sotsiaalprobleeme – ja just selle strateegia alusel seame endale eesmärgid. Minu jaoks on sõna „prioriteet” väga tähtis, sest see tähendab asjade tähtsuse järjekorda seadmist. Energiatõhusus on selles tähtsuse järjekorras esimesel kohal. Mainisite seda juba, aga kui arvestada sellega, et energiatõhusus on nii tähtis, siis miks on nii raske seada eesmärke, mida me liikmesriikides jõustada kavatseme? See on väga tähtis! Me teame, et see toimib ja see on võimalus meie eesmärkide saavutamiseks. Seepärast kutsun lugupeetud volinikku üles, et ta võtaks selle prioriteedi ja esitaks selle reaalselt suureks veebruari tippkohtumiseks tehtavatel ettevalmistustel.

  Romana Jordan Cizelj (PPE). – (SL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Täna otsustame energiaarengu üle kuni 2020. aastani, aga see periood on liiga lühike. Energiarajatiste töökorda seadmine võtab aastaid. Võrgustike ja elektrijaamade ehitamine nõuab samuti omajagu aega. Selliste rajatiste tööiga on mitukümmend aastat. Selle tõttu vajavad investorid suhteliselt stabiilseid poliitilisi suuniseid palju pikemaks perioodiks. Kui tahame saavutada oma kliimamuutuse ja jätkusuutliku energia eesmärgid, peame töötama välja palju kaugemasse tulevikku suunatud poliitilise raamistiku. Vajame energiaarengu strateegia dokumenti vähemalt 2050. aastani.

Tuumaenergia on kinnitamas kanda ühena tuleviku energiaallikatest ja sellest lähtudes tooksin esile kolm ülesannet, mis Euroopal minu arvates selles valdkonnas ees seisavad. Esiteks on vaja astuda õiguslikke samme, et tagada saastaja-maksab-põhimõtte kohaselt tuumaelektrijaamade ohutu sulgemine ja radioaktiivsete jäätmete ohutu lõppladustamine.

Teiseks on vaja tõhusate ja läbipaistvate menetlustega tagada, et uued elektrijaamad ehitatakse kõige kõrgematest võimalikest ohutusstandarditest kinni pidades. Selle saavutamiseks saab kehtestada miinimumstandardid uute tuumaelektrijaamade projektide heakskiitmiseks ja kinnitamiseks. Lisaks sellele tuleb kaaluda ka uutele tuumaelektrijaamade tüüpidele Euroopa tasandil litsentside andmist. Nii on võimalik kasutada ära ühiseid teadmisi ja aidata riike, mis alles nüüd tuumaenergiat kasutama hakkavad, ja riike, mille haldusasutused on suhteliselt väikesed.

Kolmandaks on vaja teha tuumaküsimusi puudutavate otsuste tegemise protsess palju demokraatlikumaks. Tuumaenergia on vaid üks paljudest potentsiaalsetest energiaallikatest, mistõttu peavad otsuste tegemise menetlused olema samad, mis on söe, taastuvenergia, gaasi ja nafta puhul. Euroopa Parlamendile tuleb anda kaasotsustamisõigus. Euratomi lepingu küsimust ei ole vaja uuesti üles võtta, sest seda saab teha ka institutsioonidevahelise kokkuleppega.

  Adam Gierek (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Energia moodustab ligikaudu 40% tootmiskuludest, samal ajal kui tööjõukulud on vaid 15%, kuid energia tootmiseks vajaliku tooraine leidmine nõuab ise samuti energiat. Seetõttu sõltub majanduse konkurentsivõime energiast. Dogma, mis puudutab mõju ülemaailmsele kliimale ja nn süsinikuvaba majanduse edendamist, on rumalus. Iseendale takistuste seadmine siduvate süsiniku heitkoguste vähendamise eesmärkidega on näide sotsiaalselt ja majanduslikult vastutustundetutest ettepanekutest, nagu ka süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia, mis sunniti peale kivisöel töötavatele elektrijaamadele, kuid miks ei ole seda teiste kütuste puhul tehtud? Miks ei ole arengu eestvedavaks jõuks tõhusus?

Pean hoiatama teid sotsiaalse rahulolematuse eest energiavaesuse tekkimise tõttu. Uutes liikmesriikides moodustavad energiakulud ligikaudu 40% elamiskuludest. Samuti hoiatan energiajulgeoleku kaotamise eest kehtestatud õigusaktide ning eriti kliima- ja energiapaketi tõttu. Veel üks asi. Miks ei saa liikmesriigid ise oma CO2 heitkoguste vähendamise üle otsustada, nagu nad oma energiaallikate valiku üle otsustada saavad?

  Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Uue Lissaboni lepinguga sai energiast ELi ja liikmesriikide ühine vastutus. Teine energiapakett, millele kõne all olev strateegia tegelikult tugineb, väärib kindlasti täiendusi ja raport annab selle kohta hea analüüsi. Sellegipoolest peavad liikmesriigid ning nende era- ja avaliku sektori osapooled kaasa lööma. Tegevusprogrammid liikmesriikides ja liikmesriikide vahel on muutumas üha tähtsamaks. Nii kliima kui ka energia jaoks on sätestatud piisavad eesmärgid protsentides. Ei ole vaja uusi siduvaid lisaeesmärke. Nagu juba öeldi, on tähtis rakendamine. Peame mõtlema meie kodanikele – tarbijatele. Võimalik, et komisjon peab täiustama oma hinnangut nende riiklike programmide kohta, ja võimalik, et sellest tuleb teha sõltuvaks meie vahendid, võimalik, et eurovõlakirjad. Sõnade ja tegude vahel on veel suur lõhe. Esimene kahest tulipunktist on energiatõhusus, mis pakub suurepärast võimalust. See toetab meie ettevõtjate konkurentsivõimet ja tööhõivet, näiteks montaaži- ja ehitussektoris. Vaadake ka omaenda riike: Saksamaal on loodud kümneid tuhandeid töökohti. Teine tulipunkt on – jah, ütlesite seda juba – taristud riikide vahel ja riikides ning arukad võrgud. Siin ongi eurovõlakirjad vajalikud. Mul on volinikule küsimus: kas detsembris tehakse nende eurovõlakirjade küsimuses edusamme? Räägime uutest vahenditest – vajame raha – ja ma tahan teie käest teada, kas kavatsete tõepoolest nende meetoditega raha hankida? On vaja tegutseda!

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa Liidu energiastrateegias tuleb pöörata põhitähelepanu energiatõhususele, primaarenergia tarbimise vähendamisele ja energiavaesusele ning taastuvenergiaallikate kasutamise edendamisele ja Euroopa Liidu energiajulgeolekule. Väga tähtis aga on, et liidu energiastrateegia oleks seotud ka tööstuspoliitika, transpordipoliitika, teadus- ja innovatsioonipoliitika ning samuti kliimamuutuse vastu võitlemise poliitikaga.

Kutsume komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja energiatõhususe jaoks vajalikke rahastamis- ja fiskaalvahendeid – eriti ehitussektoris – ning andma energiatõhususele ja arukale energiataristule tulevases mitmeaastases finantsraamistikus prioriteetne koht.

Euroopa Liit peab andma rohkem kaalu idapartnerlusele, eriti Musta mere piirkonnale, mis omab erilise geopoliitilist tähtsust Euroopa Liidu energiajulgeoleku ja energiatarne marsruutide mitmekesistamise jaoks.

Samuti kutsume komisjoni ja liikmesriike üles jätkama Lõuna-Euroopa gaasitranspordikoridori projektiga ning eriti Nabucco projektiga, mis suurendaks märgatavalt energiavarustuse kindlust.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Lena Kolarska-Bobińska ja volinik Oettinger on mõlemad teeninud ära kiituse selle väga tähtsa töö eest! Lissaboni lepingust lähtuvalt ehitatakse Euroopa Liidu energiastrateegia üles uutele põhimõtetele: energia ühisturg, varustuskindlus, energiatõhusus ja Euroopa energiavõrkude vastastikune sidumine.

Oma uue energiastrateegia kavandamisel peame pidama meeles mõnd probleemi. Samal ajal kui meie fossiilsete kütuste varud on järk-järgult vähenemas, saame suurendada olemasolevaid varusid uute toorainete leidmise paikade otsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Euroopa sõltuvus energiast suureneb proportsionaalselt rahvastiku kasvuga. 2030. aasta paiku peab Euroopa saama 65% oma energiaimpordist Euroopa Liitu mitte kuuluvatest allikatest. Maagaasiga varustamise puhul võib see kuni 80% olla. Meie eesmärk peab olema energiatarne marsruutide ja hankeallikate jätkuv mitmekesistamine. Väga tähtis võib olla ka kasutuses olevate elektrijaamade saneerimine.

Ei piisa vaid sellest, et me eraldame suuri summasid vananenud elektrijaamade sulgemiseks. Peame pöörama tähelepanu ka nende korrashoidmisele. Liikmesriigid peavad oma tuumaenergia suhtes võetud seisukoha põhjalikult üle vaatama. Peame jätkama oma jõupingutustega tuumaenergia arendamise valdkonnas, sest vastasel juhul ei suuda me oma kliimamuutusega seotud eesmärke saavutada. Soovitan selles valdkonnas aga ettevaatlik olla, et meie ulatuslikud kavad ei ohustaks meie tööstuslikku ja kaubanduslikku konkurentsivõimet. Sellega arvestades on meil tegemist tasakaalustatud raportiga, mis sisaldab realistlikke kohustusi, ning selle tõttu toetan seda igal juhul.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Jätkusuutliku, ohutu ja juurdepääsetava energia tagamine on kindlasti üks suuremaid katsumusi, mis Euroopal tulevatel aastatel ees seisab.

Euroopa Liidu poliitilised eesmärgid vajavad mitmeid meetmeid, mida ei ole võimalik eirata. Energia siseturu elluviimine täies ulatuses on eesmärk, mis on võimalik saavutada ainult siis, kui kõik liikmesriigid hakkavad rakendama kehtivaid energiapaketiga seotud õigusakte.

Ma arvan, et kui tahame saavutada kõiki strateegia eesmärke, ei saa me kohkuda tagasi nüüdisaegsesse ja arukasse taristusse investeerimise ning eriti teadusuuringutesse ja taastuvenergia kasutamisse investeerimise ees. Need investeeringud ei ole ainult majanduslikult kõige kasulikumad lahendused ELi energiast sõltuvuse vähendamiseks, vaid need aitavad kaasa ka võitlusele kliimamuutusega.

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Soovin südamest tänada raportööri ja variraportööre ning samuti teid, volinik Oettinger, sest viimase paari päeva ja nädala jooksul esitatu on Euroopa Liidu arengu jaoks väga tähtis. Nagu Kathleen Van Brempt, Claude Turmes ja paljud teisedki olen aga arvamusel, et peame palju enam tegema, sest – kui tohib nii öelda – arukas ja keskkonnasõbralik energiapoliitika on midagi eestvedava jõu laadset keskkonnasõbraliku arengu ja keskkonnasõbralike töökohtade jaoks.

Arutasime seda taas eile komisjoni presidendiga. Kahjuks on sellest täna väga vähe räägitud. Sellele vaatamata peame need lisasammud astuma. Loomulikult on suur osa keskkonnasõbraliku energiapoliitikaga seotust veel palju kulukam. Kui me aga mõtleme sellele, kui palju kasu toob see keskkonnale ja sellele, mida juhtiv roll Euroopa tööstuse jaoks tähendab, siis võime näha, et see on tähtis ka töökohtade jaoks.

Herbert Reulil on õigus: vajame palju energiaallikaid. Ehk aga mitte kõiki – siin erinevad meie arvamused paljudes punktides. Sellele vaatamata peame teadma, mis suunas energiatõhusus, energia säästmine ja taastuvenergia liiguvad. Need on tulevikule mõtleva Euroopa majanduse mootorid.

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Energiaküsimus on tähtis prioriteet, mida ei tohi enam edasi lükata. Väga tähtis on see, et tulevane 2011.–2020. aasta tegevuskava tugevdab Euroopa Liidu ühist poliitikat.

Vajame tihedat koostööd, eriti energiataristu valdkonnas, ning samuti piisavat rahastamist ELi vahenditest. Arvan, et lisaks rahastamisele riigi ja ELi vahenditest, peame pöörama rohkem tähelepanu erasektorile ja sealt tulevatele investeeringutele, et arendada ELi strateegilist taristut, mis tähendab kõikide kohalike, piirkondlike ja Euroopa energiaturgude laiendamist ja integreerimist.

Minu arvates on hea võimalus selle saavutamiseks riigi- ja erasektori partnerluse edendamine, pakkudes vajalikku poliitilist ja haldustuge, teatud ulatuses rahastamist ja mõnd riiklikku tagatist. Nii on võimalik tagada edukalt rahastamine, mis igat laadi energiapoliitika tuleviku jaoks tähtsat rolli mängib.

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE). – (LV) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Soovin rääkida täna lühidalt meie kodanike heaolust ja saartest. Tavaliselt seostuvad meil saartega meeldivad mõtted: me tahame sinna reisida, seal on päikest ja seal on soe. Lõunapoolsete saarte isolatsioon toob saarte elanikele isegi kasu, sest see meelitab sinna turiste, kuid mis energiasse puutub, siis on isolatsioon või saare staatus sealsele rahvale väga kahjulik. See on täpselt see, mida meil vaja ei ole. Milleks? Isolatsioon energiavaldkonnas tähendab tavaliselt, et mõni monopol tõuseb sellel turul esile ja asjaomastele inimestele tähendab see omakorda ebakindlat varustust ja kõrgeid hindasid. Siin raportis on lahendus. Taristu, taristu, taristu. Loome Euroopa Liidus vastastikuse seotuse, et meid kokku tuua, et meie kodanikud saaksid kasu headest hindadest ja varustuskindlusest. Tänan teid!

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen väga tänulik selle suurepärase resolutsiooni eest, milles on neli väga head punkti.

Esiteks on selles rõhutatud, et energiatõhusus ja energia säästmine on majanduslikult kasulikud prioriteedid Euroopa energiasõltuvuse vähendamiseks ja võitluseks kliimamuutusega. Teiseks on selles tugev rõhk arukal taristul. Kolmandaks kutsutakse meid selles üles rakendama täies ulatuses Euroopa õigusakte. Neljandaks üritatakse sellega luua jõulise ja järjekindla rahvusvahelise mõõtmega energiapoliitikat.

Lõpetuseks soovin veel rõhutada, kui tähtsad on energiajulgeolek ja investeeringud teadusuuringutesse, arendus- ja uuendustegevusse, et kaitsta võimalikult hästi tarbijate, ettevõtjate ja meie kodanike huvisid.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Olen veendunud, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid tunnevad hetkel tõsist muret oma energia pärast ning ma tahan tänada kõigepealt raportööri ja variraportööre selle eest, et peaaegu kõik meist, kõikide liikmesriikide esindajad, said oma muudatusettepanekuid esitada ning et tänu arukatele kompromissidele valmis lõpuks väga hea dokument. Arvan ka, et ulatuslikest plaanidest palju tähtsam on reaalselt elluviidavad plaanid, see tähendab: reaalsed taristud ja vastastikune sidumine, reaalsed võimalused inimestele, et valida energiatarnija, kellelt energiat osta, ning loomulikult reaalsed turuhinnad. Kui me selle saavutame, oleme minu arvates väga palju saavutanud. Ma arvan, et edaspidi vajame ka paremat kontrolli liikmesriikide soovide ja huvide üle, sest kui me loome energia ühisturu, siis on vaja need huvid vastavusse viia. Volinik, soovin tänada ka teid selle eest, et nii kiiresti teatud kokkulepete allkirjastamisele reageerisite, ning olen tänulik, et solidaarsuse põhimõte on ELi tasandil nii sügavalt juurdunud.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugesin raporti tähelepanelikult läbi ja üldiselt toetan ma seda. Sellegipoolest jäid mulle mõistmatuks mitmed viited söe kasutamisele tulevases Euroopa strateegias, eriti lõige 52, milles kutsutakse komisjoni üles koostama õigusnorme söeküttel jõujaamade rajamise hõlbustamiseks.

Mitu aastat tagasi algatati Ameerika Ühendriikides poliitiline ja kodanike liikumine, millega saavutati de facto teatud liiki moratoorium söeküttel jõujaamade rajamisele. Lisaks CO2 heitkogustele oli otsuse aluseks ka paljusid toksilisi aineid sisaldava tuha käitlemise probleem. Seepärast ei toeta ma mitte mingil juhul söeküttel jõujaamade kaitsmist ning juhin tähelepanu sellele, et nn puhas süsi on paljudel juhtudel pigem loosung, mitte midagi reaalset.

Kuulsin ka, kuidas mõned kaasparlamendiliikmed kaitsesid ägedalt tuumaenergiat, võttes argumendiks nii selle hinna kui ka ohutuse. Kahjuks näitab igaüks, kes seda ütleb, et ta ei tea, millest ta räägib. Alternatiivid on olemas, need on taastuvad ja puhtad ning Euroopa Liit peab tuleva aastakümne jooksul nende kasutamise poole liikuma.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Siin raportis on huvitavaid punkte, sest lähtudes põhimõttest, et Euroopa peab võtma kasutusele ühise energiapoliitika, on selles analüüsitud hoolikalt nii vajalikku metoodikat kui ka ajakavasid.

Kui ma võtsin sõna Euroopa energiafoorumi ees, mille korraldas president Buzek ja millest võtsid osa 27 ELi liikmesriigi ja Euroopa Parlamendi esindajad, väljendasin oma poolehoidu ühisele energiakavale, mis annaks eraisikutele ja ettevõtjatele võrdsed tingimused juurdepääsuks energiale ning kaotaks sellega erinevused hinnas, mis tänapäeval tihti vägagi märgatavad on.

Mul on kahju, et nüüd lisati nii heasse raportisse nüüdseks juba vältimatud viited Euroopa Liidu kohustustele võitluses kliimamuutusega. Seda teemat käsitletakse konkreetsetes dokumentides ja minu arvates on ülearune, et me sellele ikka veel viitame, et rahuldada teatud keskkondlikke äärmuslasi.

Meie arvates saab Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi võtta kasutusele ainult ülemaailmses kontekstis, kus kõikides suuremates majandusvaldkondades järgitakse juriidiliselt siduvat kokkulepet.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Soovin kiita raportööri ning tänada volinikku, kes energiastrateegiasse ja -poliitikasse nii heatahtlikult suhtub. Meil on kaugeleulatuvad sihid, et peatada kliimamuutuse protsess. Mis keskkonnakaitsesse puutub, siis võib energia olla selles positiivne, kuid ka negatiivne nähtus. Euroopa Liit sõltub energia tootmises fossiilsetest kütustest. ELi vahendite ammendamine teeb meid üha sõltuvamaks kolmandatest riikidest, mistõttu ei ole tähtis ainult taastuvenergia arendamine, vaid ka investeerimine teadusuuringutesse energiatõhususe tõstmiseks. Eelmisel osaistungjärgul vaidlesime täiendavate Euroopa majanduse taastamise kava rahaliste vahendite eraldamise üle energia jaoks. Ehk oleks asjakohane, kui saaksime eraldada rahalisi vahendeid ka sihtotstarbeliselt üldise energiatõhususe jaoks ette nähtud Euroopa Liidu finantsmehhanismidest. Taastuvenergia ei ole tähtis ainult kliimamuutuse seisukohalt, vaid ka energiajulgeoleku seisukohalt. Mõnede liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsed kokkulepped, millega viiakse ellu selliseid projekte nagu Nord Stream, tekitavad umbusaldust nii keskkonnaküsimuste kui ka solidaarsuse põhimõtete järgimise suhtes ning seepärast peab selles valdkonnas olema tagatud läbipaistvus.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Minu arvates on ELi taastuvenergia potentsiaali tugevdamine üks selle raporti tähtsamaid elemente. Sel põhjusel soovin tuletada meelde, et Kagu-Rumeenias paiknevast Dobrudža piirkonnast saab paari aasta pärast Euroopa suurim tuulepark. 2011. aasta lõpuks saab valmis 522 turbiini. Sellega saab Dobrudža katta 50% riigi energiavajadusest.

Taristu on tõhusa energiaturu teine tähtis element. EL peab valima nende projektide vahel, mis oma tõhusust ja majanduslikku kasu tõestavad. Aserbaidžaani-Gruusia-Rumeenia gaasiühendus (AGRI), millega Rumeenia aitab kaasa energiataristu arendamisele, ei ole kulukas ning kujutab endast alternatiivi.

Energia tarneallikate mitmekesistamine on ka naftasektoris vältimatu. P8 torujuhe on selle kohta väga hea näide. Rumeenia ja Serbia jätkasid hiljuti tasuvusuuringutega Constanža ja Pančevo vahelise torujuhtme esimese osa ehitamiseks.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Energia tarneallikate mitmekesistamine, uus energiataristu ja taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamine on Euroopa Liidu energiatuleviku jaoks väga tähtsad. Samal ajal ei tohi me lõpetada aga vanemate energiaallikate kasutamist, mida on võimalik uuenduslikke tehnoloogiaid kasutusele võttes kindlasti liikmesriikide võimaluste ja vajaduste kohaselt parandada.

Minu ja meie kodanike jaoks, keda ma esindan, on kõige tähtsam faktor aga see, et peame tagama kõikidele tarbijatele taskukohase hinna ning kaitsma ja isegi looma selles valdkonnas uusi töökohti.

Ei tohi tekkida olukorda, kus Euroopa energiaturul on energiaülejääk, sest kõrgete hindade tõttu ei osteta seda.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Ma arvan, et Lissaboni lepingu jõustumise järel on enesest mõistetav, et Euroopa Parlament saab energiapoliitikas palju enam osaleda.

Olen sellega nõus. Olen nõus kõigega, mida raportöör ütles, ning soovin rõhutada asjaolu, et tänapäeval on energiapoliitika nii vahetult kui ka kaudselt seotud palju rohkem välispoliitikaga nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil. Olen nõus, et peame nüüd selleks vajalikku tööd tegema ning taristuid arendama ja samuti vajame määruseid kokkulepete sõlmimise kohta.

Nõuame täna selgeid lepinguid, läbipaistvust ja konkreetseid viiteid taastuvenergiaallikatele. Mida me aga siin näeme, lugupeetud volinik, on vajadus luua energia ühisturg. See aitaks eriti liidu väikesi saareriike, kui ühel suurel turul oleks võimalik tähtsat energiaküsimust läbipaistvalt käsitleda.

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! Soovin öelda lugupeetud volinikule, et uues energiastrateegiat käsitlevas raportis eiratakse ühte suurt ja möödapääsematut probleemi, milleks on naftatipp. Kuid vähemalt on komisjon seda tohutut ja otsest ohtu lõpuks märganud. Niipea kui naftatipule tähelepanu pöörata, muutub suur osa sellest üldjoontes heade kavatsustega koostatud raportist kahjuks kasutuks.

Suurt energialünka ei ole võimalik täita mingil juhul teisejärgulise taastuvenergia või põlevkivi süsinikuga. Süsi ja termotuumasüntees – ning pikemas perspektiivis ka termotuumasüntees koos tuuma lõhustumisega – on ainsad energiaallikad, mis on piisavalt tõhusad, et meid päästa, kui naftaajastu ükskord lõppeb.

Volinik, nüüd kus sellest on aru saadud, kas võime loota, et energiaküsimustele lähenetakse uuel tõsisel viisil? Peame loobuma kogu sellest tuuleenergiavõrkude ja globaalse soojenemise mõttetusest ja keskenduma reaalsetele teaduslikele naftatipu kriisi lahendustele.

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme aruteluni jõudnud ja kui ma teie sõnavõttude põhiteemad kokku võtan, siis on meil Euroopa Liidus, liikmesriikides ja samuti parlamendis väga lai energiaallikate valik. Räägiti kõigest alates 100% taastuvenergiast kuni termotuumasünteesi, tuumaenergia ja söeni. See tähendab, et kõige tähtsam küsimus on see, kas me jõuame üksmeelele pikaajalise strateegia üle? Kas Euroopa saavutab üksmeele? Kui saavutab, siis milline see on?

Hetkel töötame strateegiaga, millel on kolm eesmärki: 20% taastuvenergiat, CO2 heitkoguste vähendamine 20% ja energiatõhususe suurendamine 20%. See on uue aastakümne strateegia. Vajame igal juhul pikaajalist strateegiat ja selle tagab tegevuskava, mille esialgse eelnõu me teile järgmisel kevadel esitame. Järgmisel aastal kavatseme sellest tegevuskavast lähtudes mõelda koos teie ja koos liikmesriikidega järgmisele 40 aastale ning esitada prognoose järgmise neljakümne aasta energiavajaduste, energiaallikate valiku, keskkonnaeesmärkide ning varustuskindluse kohta. See ettevõtmine ei ole lihtsate killast. Kujutage hetkeks ette, kuidas oleks olnud, kui oleksime 1970ndates, enne naftakriisi, enne Berliini müüri langemist ja vaid paari liikmesriigiga pidanud kasutama 1970ndate teadmisi, et teha prognoose 2010. aasta ja praeguse energiaolukorra kohta. Meie prognoosid oleksid olnud täiesti valed. Kas teame, millised tehnilised lahendused järgmise 40 aasta jooksul välja töötatakse? Millised on liikmesriikide poliitilised huvid? Sellegipoolest pooldan ma 2050. aasta tegevuskava koostamist.

Esitati ka küsimus selle kohta, miks vajame siduvaid CO2 heitkoguste vähendamise eesmärke ja miks liikmesriigid seda ise teha ei saa. Nii lihtsalt otsustati. Minu jaoks on 20% CO2 heitkoguste vähendamine vastuvõetav ja isegi 30%, kui me ülemaailmsel tasandil teisi partnereid leiame. Selle otsuse tegid parlament, mille liikmed te olete, ja nõukogu ning mina rakendan selle. Kui te midagi muud tahate, siis öelge seda mulle. Arvan, et kui siduvaid eesmärke ei oleks, siis ei peaks liikmesriigid neist lihtsalt kinni Kui me siduvatest eesmärkidest loobume, siis teeksid liikmesriigid palju vähem või ei teeks nad üldse mitte midagi, eriti veel majanduslikult raskel ajal.

Mainiti ka energiatõhususe teemat. Oma strateegias loome ainult sellekohased rubriigid. Kevadel, kui peame esitama energiatõhususe strateegia, mille üle te praegu arutlete, selgitame üksikasjalikumalt, kuidas seda praktikas rakendama hakatakse ning milliseid vahendeid, meetmeid kasutada ja kuidas seda rahastada.

Esitati küsimusi ka siseturu kohta. Palun usaldage mind ja volinik Almuniat! Me tagame täieliku vastavuse teise ja kolmanda siseturu paketiga, tegeleme rikkumismenetlustega ja teeme kõik, mis meie võimuses, et tagada see, et saame järgmise viie aasta jooksul konkurentsiga läbipaistva gaasi ja nafta siseturu. Viimaste nädalate jooksul oleme nõustanud liikmesriike – Poola valitsust Jamali juhtumi, Bulgaaria valitsust South Streami juhtumi ja Bulgaaria maagaasiga varustamise asjus. Liikmesriigid ei ole alati valmis või suutelised oma kahepoolsetes kokkulepetes siseturu eeskirjadega vastavust tagama. Kui meilt nõu küsitakse, siis anname seda, aga ka liikmesriigid peavad osalema. On ka suuri liikmesriike, kus siseturg ei toimi. Üks selline riik on siinsamas lähedal ja võimalik, et see ei toimi isegi riigis, kus me hetkel oleme. Küsiksin seega Prantsusmaalt pärit parlamendiliikmetelt: kas te olete valmis tegema minuga koostööd, et luua Prantsusmaal ja teistes riikides siseturg? Ma vajan teie toetust – mitte riiklikul tasandil, vaid Euroopa tasandil!

Mis lõunakoridori puutub, siis arvan, et otsused Nabucco, TAPi või ITGI kohta tehakse järgmise aasta esimeses kvartalis. Sellegipoolest peame gaasitaristu puhul arutama selle üle, kui palju gaasi me järgmistel aastakümnetel kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks vajame. Hetkel vajame 500 miljardit kuupmeetrit aastas. Kas edaspidi on vaja rohkem või vähem? Ka seda küsimust käsitletakse 2050. aasta tegevuskavas.

Jens Rohde tõi näiteks Hiina. Minu arvates on Hiinat alati hea eeskujuna esile tuua, aga eelistatavalt mitte hea eeskujuna. Teil on õigus, et Hiina on väga palju tuuleenergiasse investeerinud. See on tõsi, aga te ei maininud asjaolu, et Hiina ostab hetkel kogu maailmast sütt kokku ning investeerib palju rohkem söesse. Jah, viimasel aastal investeeris Hiina taastuvenergiasse tõepoolest rohkem kui Saksamaa. Sellegipoolest on Hiinas taastuvenergia tootmise osakaal langemas, sest palju rohkem investeeritakse tuumaenergiasse ja söesse. Lisaks sellele suhtub Hiina tuumaenergiasse kui taastuvenergiasse. Me ei ole sellega nõus. Seega on võrdlus Hiinaga küll tähtis, aga ma soovitan kindlasti Hiinat mitte kasutada eeskujuna sellest, kuidas me Euroopas töötama peaksime.

Tänan teid veel kord! Vajan teid ka Euroopa eelarvest rääkides. On olnud üleskutseid, et palju enam tuleb teha ja et teadusuuringute ja taristu jaoks tuleb eraldada palju rohkem vahendeid. Olen sellega nõus. Võtan iga euro, mille te mulle annate, aga eelarve üle otsustavad nõukogu ja parlament. Tuginedes headele kogemustele Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava, energeetika teadusuuringute ja majanduse taastamise kavaga, olen veendunud, et meil õnnestub esitada taristu jaoks hea ettepanek ja et te toetate seda, mis võimaldab tagada järgmise aastakümne jooksul piisaval tasemel Euroopa rahalisi vahendeid, mis annavad lisandväärtust asjaomastele Euroopa meetmetele taristu ja teadusuuringute valdkonnas. Seda silmas pidades on meil kindlasti head võimalused tõhusaks koostööks.

  Lena Kolarska-Bobińska, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Nagu näha, on Euroopa Parlamendis arutlusel olevad teemad ja väljendatud seisukohad väga mitmekesised ja erinevad. Seetõttu on see raport meie kompromisside tulemus. Arvan, et see on väga hea raport, sest selle aluseks on üksmeel.

Soovin tänada variraportööre Marita Ulvskogi, Jens Rohdet, Claude Turmesi, Konrad Szymańskit ja teisi selle eest, et me nii kenasti selle üksmeele saavutasime. Soovin tänada ka Pilar del Castillo Verat koostöö, abi ja toetuse eest, proua Edina Tothi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist tema abi eest, David Hillmani ning samuti lugupeetud volinikku ja komisjoni personali, kes vastasid mu arvukatele küsimustele ning andsid mitmesugustele ideedele tagasisidet.

Brüsselis toimub täna lahing ühelt poolt valitsustevahelisuse idee pooldajate ning teiselt poolt nende vahel, kes tahavad lähtuda solidaarsuse põhimõttest. Nii Euroopa Parlament kui ka komisjon peavad aga igal juhul garanteerima, et solidaarsus tuleb võitjaks üksikute riiklike huvide üle tulevastel Euroopa Ülemkogu kohtumistel. Saavutasime teatud üksmeele. Meil on olemas strateegia ja nagu Claude Turmes oma sõnavõtus ütles, peame me seda ka rakendama, rakendama ja veel kord rakendama ning kaitsma end mitmesuguste erapoolikute huvide eest.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 25. novembril keskpäeval, kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Minu arvates on see uus strateegia väga tähtis konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kindla strateegia kasutuselevõtmiseks. Ajal mil Euroopa sõltuvus energiaimpordist aina kasvab, on minu arvates väga tähtis, et Euroopa mängib jätkuvalt juhtivat rolli energiaküsimustes, keskendudes uuendustegevusele ja tehnoloogiale. Meie energiastrateegia jätkusuutlikumaks muutmine nõuab pidevat keskendumist taastuvenergiale, tagades sektoris suurema konkurentsi, et oleks võimalik rajada tõhus energia siseturg. Sellega vähenevad kulud ning kasvab majanduse konkurentsivõime, mis loob uut jõukust ja uusi töökohti, mis on hästi tasakaalustatud kaubanduse jaoks väga tähtis. Olen pärit äärepoolseimast piirkonnast, mille energiasõltumatus on hetkel 27% ja kus on püstitatud eesmärk saavutada 2012. aastaks 75% sõltumatus. Assooridel on palju ulatuslikumad ja konkreetsemad eesmärgid kui ELil, eriti geotermilise energia valdkonnas, mille tulemusi tunnustatakse juba Euroopa tasandil. Assooride eesmärk on põhjalik energiapoliitika partnerlusega piirkondlike ning parimate riiklike ja rahvusvaheliste uurimiskeskuste vahel. Liit peaks neid näiteid arvesse võtma ja suurendama toetust teadusuuringute, uuendustegevuse ja projektide arendamise valdkonnas.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) On aeg rääkida tõelisest Euroopa energiastrateegiast! ELi energeetika õigusaktide rakendamises on hetkel lünkasid. Lissaboni lepingu sätted annavad Euroopa Liidule kindla õigusliku raamistiku tõhusa energia ühisturu väljatöötamiseks, millega on tagatud varustuskindlus, jätkusuutlikkus, võrkude vastastikune sidumine ja solidaarsus. Selles kontekstis vajavad uued liikmesriigid, mis on energiavarustuse katkemise suhtes palju haavatavamad, nende probleemide lahendamisel Euroopa Liidu toetust.

Lisaks sellele kutsun üles säilitama söekaevanduste toetamise võimalust liikmesriikide vahenditega vähemalt kuni 2018. aastani. Kapitalistlikus maailmas on mõiste „konkurentsivõimetu” sotsiaalse nuhtluse sünonüüm. Enne kaevanduse konkurentsivõimetuks kuulutamist peame arvestama ka inimteguriga ning mõtlema söekaevanduste negatiivsetele sotsiomajanduslikele tagajärgedele, sest need pakuvad tööd väga paljudele inimestele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on panustada uude energiaalasesse tegevuskavasse Euroopa 2020. aasta strateegia raames. Põhimõtteliselt võib saada uuest tegevuskavast tähtis algatus, tingimusel et selle puhul võetakse arvesse eelnevate tegevuskavade puhul tehtud vigasid ja esinenud puudusi. Ei ole mõtet nõuda samast lähenemisviisist ja samadest ettepanekutest lähtumist, mille tõttu me oma eesmärke ei saavutanud.

Euroopa energiapoliitika strateegilised puudused, millega arvestada tuleb, hõlmavad järgmisi punkte.

Energiapoliitikast on tehtud lisa nn keskkonnapoliitikale, mille lõppeesmärk on avada uued valdkonnad finantsspekuleerimiseks, muutes kasvuhoonegaaside heitkoguste kvoodid millekski tulutoovaks. Energia küsimus aga nõuab kohandatud lähenemisviisi, mille alus on konkreetsete näitajate parandamine, nagu energiatarve või energiapuudus.

Energeetika valdkonnas eeldatakse samuti, et kõik laheneb maagiliselt sellega, kui tagatakse nende turgude toimimine, kus tegutsevad erainvestorid. Seni on koostatud kolm järjestikust õigusaktide paketti ning kulutatud on avaliku sektori vahendeid, kuid meie turud ei ole ikka veel konkurentsivõimelised ning ei ole investeeringuid taristusse või tarbijatele juurdepääsetavamasse energiasse. See tähendab läbikukkumist kõikide võetud eesmärkide puhul.

Argument, et biokütuste kasutuselevõtmine tuleb keskkonnale ainult kasuks ja tagab Euroopa riikides põllumajandusliku ja tööstusliku arengu, on kokku varisenud.

  András Gyürk (PPE), kirjalikult. – (HU) Mul on hea meel näha, et Euroopas ollakse üha enam valmis energia ühisturu loomiseks. Seda näitab väga asjakohaselt tõsiasi, et nii Lena Kolarska-Bobińska raport kui ka Euroopa Komisjoni viimane energiastrateegia ja taristuga seotud prioriteedid kutsuvad üles tegema struktuurilisi muudatusi. Oleme hakanud lõpuks ometi kõik mõistma, et märkimisväärse edu saavutamiseks on vaja suuri investeeringuid, konkreetseid tegevuskavasid ja samuti on vaja kaotada halduskoormus. See on ainus võimalus kõikidele liikmesriikidele, et saavutada Lissaboni lepingu põhieesmärgid: ühisturg, varustuskindlus, energiatõhusus ja taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt.

Minu arvates on tähtis samm edasi ka asjaolu, et ennist mainitud dokumentides käsitletakse energia arendamist Kesk- ja Ida-Euroopas kiireloomulise prioriteedina. Möödunud aasta gaasikriis näitas Lääne-Euroopa riikidele väga hästi, et meie piirkonna liikmesriigid sõltuvad suurel määral ainult ühest gaasiimpordi allikast ja et ühisturg ei toimi siin. Euroopas on mõistetud, et juurdepääs alternatiivsetele gaasiimpordi allikatele, Lõuna-Euroopa gaasitranspordikoridor ja isoleeritud turgude kõrvaldamine suurendab piirkondlikku tarnete kindlust ning aitavad oluliselt kaasa ka ühisturu loomisele.

Samal ajal suurendab ka elektrivõrkude tugevdamine ja naftatorujuhtmete ühendamine piirkondlikul tasandil meie piirkonna paindlikkust. Meie pühendumuse tase ei saa aga piirduda ainult strateegia loomisega. Olen kindel, et peagi tehakse struktuurilised muudatused, mis toetavad ühisturu tõhusat elluviimist, ja et meil õnnestub võtta kasutusele kiire ja läbipaistev lubade andmise protsess, teha piirkondlikke ettepanekuid ja anda juurdepääs uutele rahastamisvahenditele.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Mitmete energiavarustusega seotud vapustavate kogemuste järel on saanud selgeks, et energia on ELi julgeoleku jaoks tähtis tegur. Ilmselgelt on vaja pikaajalist strateegilist visiooni, mis just ongi uue energiastrateegia eesmärk. Kõige enam vajab Euroopa sidusat ja ühtlustatud energia siseturgu, kus tuleb integreerida eri energiavõrgud ja need omavahel siduda. See on ELi stabiilsuse ja julgeoleku jaoks absoluutne prioriteet. On ikka veel isoleeritud ELi piirkondi, mis sõltuvad peaaegu sajaprotsendiliselt välistest energiatarnetest, näiteks gaasi impordi puhul puudutab see kõiki kolme Balti riiki. Need riigid sõltuvad Venemaa gaasiekspordist, mida Moskva välispoliitilise vahendina kasutab. Selle tulemusel maksavad Venemaa vahetuteks naabriteks olevad Balti riigid täpselt sama Venemaa gaasi eest 30% rohkem kui Saksamaa. Uue Läänemere strateegia eesmärk peab olema integreeritud võrgustike arendamine Läänemere piirkonnas. Toetan eelarvest suurema osa eraldamist ühise energiapoliitika jaoks. Nüüdisaegse ja tõhusa energiataristu arendamine vajab prioriteetseid investeeringuid. Energiatõhususe parandamine tähendab suuremaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja uutesse energiatehnoloogiatesse.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Esitatud energiastrateegia peab edendama pikemas perspektiivis mitmekesist energiaallikate kombinatsiooni, milles on lisaks taastuvenergia allikatele esindatud ka tuumaenergia. See strateegia ei ole aga elluviidav seni, kuni ei ole tugevdatud energiatarne taristut, et see toetaks turu integreerimist ning laiaulatusliku ja jätkusuutliku energiatootmise arendamist.

Lisaks sellele on ülitähtis kolmandate riikidega loodud ühenduste ja sidemete kindlustamine. Kiireimas korras on vaja arendada ja ajakohastada jaotusvõrke, et integreerida jaotatud tootmise suurenevad mahud. On enesestmõistetav, et turu integreerimine nõuab ka olemasolevate kasutuses olevate võrkude paremat kasutamist, võttes aluseks turustruktuuri piiriülese ühtlustamise ja ühiste Euroopa mudelite väljatöötamise ühenduste haldamiseks. Viimasena on väga tähtis faktor ka ELi arukate võrkude ülesseadmine, mis suudavad hallata, jaotada ja mõõta reaalajas kõiki tootmis- ja tarbimismudeleid, et tagada tulevase elektrisüsteemi ohutu ja tõhus toimimine.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Pooldan raportit, eriti selles olevaid viiteid bioenergia sektori potentsiaali arendamise kohta. Euroopas on selle sektori potentsiaal veel kasutamata. Üks tähtis faktor selles kontekstis on asjaolu, et mõnes liikmesriigis jääb igal aastal suur osa põllumajandusmaast harimata. Seda harimata maad võiks kasutada ka taastuvenergia tootmiseks. Rumeenia saab hea näite sellest olukorrast, mida ma ise kõige paremini tunnen: kasutamata on ligikaudu kolm miljonit hektarit maad ning sellega läheb kogu selle pindala ulatuses tunni jooksul kaotsi ligikaudu 187 teravatti energiat. Minu arvates tuleb ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle arutledes ka sellele küsimusele tähelepanu pöörata. Üleskutsed, et komisjon peaks esitama poliitilise raamistiku ja toetama jätkusuutlike teise põlvkonna biokütuste edasist kasutuselevõtmist Euroopas, on igati ajakohane, ning loodan, et EL võtab selle hoiaku omaks.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Tänapäeva maailmas on energia saamine üks raskemaid katsumusi. Kaua aega tagasi toetas Euroopa Liit poliitikat, mille eesmärk oli energia tootmine, kasutades tehnoloogiaid, mis tagaksid madalad CO2 heitkoguste tasemed. Seega ei ole üldsegi üllatav, et raportöör seda ideed strateegilise eesmärgina tunnustab ning ka mina toetan seda täielikult. Toetan täielikult ka teist strateegilist eesmärki ehk kõikide liikmesriikide energiajulgeoleku tagamist. Raportöör seob selle eesmärgi madalate heitkogustega majanduse loomisega. See on eriti tähtis Poola jaoks. Ei ole saladus, et Poola energiajulgeoleku aluseks on süsi. Sel põhjusel vajab eesmärgi tõhus saavutamine ELilt tugevat rahalist abi. Poola – nagu paljud teisedki liikmesriigid – mõistab, et madalate heitkogustega majanduse loomine on väga tähtis, aga riik ei saavuta seda eesmärki ilma Euroopa abita. Lõpetuseks soovin väljendada ka oma heameelt selle üle, et raportöör tunnustab Euroopa uue energiastrateegia ühe strateegilise eesmärgina vajadust tagada kodanikele taskukohased energia hinnad. Euroopa uue energiastrateegia kolme strateegilise põhieesmärgi tunnustamisega soovin väljendada oma kindlameelset toetust resolutsiooni ettepanekule uue Euroopa energiastrateegia 2011–2020 väljatöötamise kohta.

  Indrek Tarand (Verts/ALE), kirjalikult. – (SV) Mul on hea meel, et meil on täna jälle võimalus siin Euroopa Parlamendis energiajulgeolekuga seotud küsimuste üle aktiivselt arutleda. Siin ei tohi olla meil mingit vääritimõistmist – see teema on sama tundlik kui gaasi teema. Viimastel aastatel on suurenenud kogu ELi sõltuvus teatud kolmandatest riikidest tulevatest energiatarnetest. Turuga kaasneb kindel risk, mis ei tulene ainult majanduslikust aspektist, vaid ka demokraatlike õiguste ja inimõiguste puudumisest ning heade ärikontseptsioonideta ettevõtjate osalemisest. Kahjuks tuleb tunnistada, et oleme arutelu ja hääletusega Lena Kolarska-Bobińska muidu suurepärase raporti üle natuke liiga hiljaks jäänud. Euroopa Komisjon avaldas oma Euroopa energiastrateegia aastateks 2011–2020 juba 10. novembril ning seetõttu on arvatavasti juba liiga hilja, et selles midagi muuta. Kuid parem hilja kui mitte kunagi. Seega lisan ma täna väljendatud arvamustele omalt poolt fakti, et Prantsusmaa otsustas müüa Venemaale Mistral-klassi sõjalaeva. Eeldame, et Prantsusmaa kahetseb seda otsust siiralt.

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Meile esitatud resolutsiooni ettepanekus ei ole ikka veel konkreetseid viiteid kahele tähtsale küsimusele. Esiteks rahaline toetus Euroopa Liidu eelarvest alternatiivsete kütuseallikate otsimisele, näiteks kildagaas. Tänu kildgaasi kasutamisele suutis USA tagada oma energiavarustuse sõltumatuse. Teadlased ja geoloogid ütlevad, et ka Euroopa Liit suudaks saavutada samasuguse energiasõltumatuse. Minu arvates on tähtis muuta asjaomast liidu poliitikat, et toetada kildgaasi otsimist ja kasutamist. Tähtis on tagada rahaline toetus ka asutustele, mis on seotud kildgaasi ekstraheerimiseks ja transportimiseks vajaliku tehnoloogia arendamisega, kaasa arvatud CO2 kasutamine kildi purustamiseks. Teine küsimus on seotud sellega, et resolutsiooni ettepanekus puuduvad selgesõnalised viited konkreetsetele investeeringutele kütuse edastusvõrguprojektidesse. Tegemist on järjekordse dokumendiga, millel puudub seos strateegiaga. Euroopa Parlament peab vähemalt määrama enda jaoks olulised energiajulgeoleku projektid ning nende rahastamisviisid. Hoolimata nii idapartnerluse kui ka Musta mere sünergia programmi raames tehtud deklaratsioonidest, lükatakse ikka veel edasi Aasia gaasivarusid Euroopa kasutajateni toova Nabucco gaasitorujuhtme ehitamist. Strateegias ei ole ka viiteid Aafrika ja Arktika gaasivarude kasutamise võimalusele. Lõpuks on puudu ka konkreetne selgitus mõistele „Euroopa Liidu energiajulgeolek”. Mida see üldse tähendab? Kas see peaks viitama kogu Euroopa Liidule või varustuskindluse olukorrale individuaalsetes liikmesriikides, mis praegu Euroopa Liidu moodustavad?

14. Valmistumine Cancúni kliimakonverentsiks (29. november – 10. detsember) (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused valmistumise kohta Cancúni kliimakonverentsiks (29. november – 10. detsember 2010).

  Joke Schauvliege, nõukogu eesistuja. – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed! Kopenhaageni konverentsi järel otsustas Euroopa Liit üpris kiiresti jätkata edaspidi järkjärgulise pragmaatilise lähenemisviisiga. Enam ei ole võimalik keskenduda kõik-või-mitte-midagi-lähenemisviisile. Järkjärguliselt on vaja panna paika 2012. aasta järgse raamistiku koostisosad. Mõistame, et läbirääkimised ulatusliku kava loomiseks võitluseks kliimamuutusega pärast 2012. aastat on edenenud väga aeglaselt. Osavõtjatel on väga erinevad seisukohad, mida oli hästi näha alles hiljuti viimasel ametlike läbirääkimiste voorul Tianjinis, kus tehti väga vähe edusamme.

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed, just selles kontekstis koostasid keskkonnanõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu seisukoha Cancúni kliimakonverentsiks. Selle käigus arvestati teiste institutsioonide seisukohtadega ning samuti teie resolutsiooni ettepanekuga. Juba on selge, et Cancúni kliimakonverentsil ei saavutata õiguslikult siduvat 2012. aasta järgset raamistikku. Arvestades sellega, et Cancúni kliimakonverentsi jaoks esitatud meetmete paketi sisu ei ole veel selge, on Euroopa Liidu positsioonil – mis annab Euroopa läbirääkijatele ka vajaliku paindlikkuse – esitatud eri elemente. Igal juhul on selge, et Cancúni kliimakonverentsi jaoks esitatud meetmete pakett peab olema tasakaalus, mis tähendab, et selles peab olema elemente, mis võimaldavad kaasata nii arenenud kui ka arenevaid riike. Millised on siis ELi seisukoha põhielemendid?

Kõigepealt on vaja tasakaalustatud tulemust. On vaja tasakaalustada õigusi puudutavad läbirääkimised ühest küljest Kyoto protokolli ja konventsiooni kontekstis ning teisest küljest raamistike enda kontekstis.

Teine element on Kyoto protokolli teise kohustuste perioodiga jätkamise tingimused.

Kolmas element on Bali tegevuskava oluliste elementide kavad, nimelt ühine visioon, leevendamine, kohandamine, tehnoloogiad ja rahastamine. EL on endiselt seisukohal, et konkreetne õiguslikult siduv vahend on parim viis 2012. aasta järgse raamistiku kujundamiseks. Arvestades sellega, et eelmisel aastal põhjustas see seisukoht palju segadust ja et see on tähtis ka rahvusvahelistel läbirääkimistel, kavatseb EL võtta paindliku hoiaku – paindliku nimelt teise kohustuste perioodi suhtes, kuid mis sõltub teatud tingimuste täitmisest. Mis on need tingimused? Kõik suuremad majandusvaldkonnad peavad olema seotud 2012. aasta järgse raamistikuga. Raamistik peab olema põhjalik ja tõhus, keskkondlik terviklikkus peab olema tagatud ning samuti tuleb teha edusamme kehtivate turumehhanismide ümberkorraldamise ja uute mehhanismide kasutusele võtmise alal. Lisaks sellele peavad arenenud riigid näitama, et nad oma rahalistest kohustustest tõepoolest kinni peavad, eriti kiire rahastamise puhul. Euroopa Liit ja liikmesriigid esitasid esimese põhjaliku ja läbipaistva aruande nende rahastamiskohustuste rakendamise kohta ning on panustanud 2010. aastal 2,2 miljardit eurot. Loodan, et see aruanne aitab tõsta teiste osapoolte usaldust.

Eesistujariik Belgia on seisukohal, et osapoolte ootuste täitmiseks ning usalduse taastamiseks mitmepoolsesse protsessi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames on vaja käegakatsutavaid konkreetseid meetmeid. Anname endast kõik, et Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Sel puhul loodame nagu alati ka teie peale, lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed, et te seda sõnumit levitaksite ja loomulikult ka toetaksite.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Loomulikult olen igati nõus kõigega, mida me eesistujariigilt Belgialt äsja kuulsime. Ka mina ootan väga teiega koostöö tegemist Cancúnis! On igati selge, et me ei saavuta Cancúnis õiguslikult siduvat kokkulepet, milleks EL möödunud aastal valmis oli ja mille jaoks me ikka veel valmis oleme – mitte meie pärast, vaid selle pärast, et teised ei ole veel selleks valmis. Me liigume tõepoolest tasakaalustatud paketi suunas, aga minu arvates on see ka väga sisukas ja põhjalik.

Tegelikult olime sel kevadel, veebruaris/märtsis, esimesed, kes käisid välja idee võtta kasutusele järkjärguline lähenemisviis, et jätkata Kopenhaagenis kokkulepitu rakendamisega ning tagada kindel hoog, millega nüüd Cancúnis jätkata. Olgugi et paistab valitsevat üksmeel, et just see tasakaalustatud pakett peaks olema Cancúni kliimakonverentsi tulemus, on väga lihtne öelda, et seda tahaksid kõik osapooled, aga palju raskem on kokku leppida, mida selle all mõeldakse.

Mis asi on sisukas tasakaalustatud pakett? Siinkohal ütleksin, et Euroopa seisukohalt on selge, et nõuame vajadust leevendamise suhtes antud lubaduste kinnitamise järele, jälgimis-, aruandlus ja kontrollsüsteemi loomist ja süsinikuturgude edendamist. Loomulikult on vaja võtta otsuseid REDD+, kohandamise, tehnoloogia, rahastamise ja suutlikkuse kujundamise kohta. Meie jaoks tasakaalustatud paketis peavad olema esindatud kõik need elemendid.

Üks asi, mida ma rõhutada soovin, on see, et Euroopa Liit peab jääma selgelt truuks oma tingimustele Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi suhtes. Peame kasutama neid tingumusi, et suurendada ulatuslikkust ja innustada teisi. Võimaliku teise kohustuste perioodiga seotud tingimused on keskkondliku terviklikkuse ja tulevase kliimakokkuleppega seotud püüdluste jaoks väga tähtsad. Kui ainult EL teise kohustuste perioodi enda peale võtab, ei ole see piisav ega usaldusväärne. Seepärast peame jääma oma tingimustele kindlaks, et teistelt partneritelt positiivseid vastuseid saada. Pean ütlema, et mulle on jäänud selgelt mulje – seda juba enne Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi –, et selles küsimuses ollakse meiega üha enam ühel meelel.

Resolutsiooni eelnõus on käsitletud kõiki teemasid, mida ma äsja mainisin. Komisjon tänab väga parlamenti nõuannete eest, olgugi et kõiki neist ei ole võimalik rakendada.

Toon ühe näite: mõned teist tegid ettepaneku, et meil peaks olema erinev eesmärk kahe kraadi eesmärgist. Üks meie prioriteetidest Cancúnis on mitte alustada Kopenhaageni kokkuleppe uuesti avamisega ja mitte alustada seni saavutatu olematuks tegemisega.

Soovin samuti rõhutada, et EL peab täitma Kopenhaagenis kiire rahastamise suhtes võetud kohustusi. Võin teile täna ausalt öelda, et oleme peaaegu pärale jõudnud. Aga me vajame liikmesriikidelt veel 200 miljonit eurot, et jõuda täpselt sinna, kuhu me Kopenhaagenis jõuda lubasime. Ma arvan, et te mõistate, mis vahe on sellel, kui Euroopa Liidu nimel saab öelda Cancúnis, et: „Me oleme oma kohustused täitnud” võrreldes sellega, et öelda: „Me oleme oma kohustused peaaegu täitnud”. Arvan, et peaksime kasutama Cancúni kliimakonverentsini jäänud päevi selleks, et üritada kõik Kopenhaagenis antud lubadused täita.

Ma ei ole veel eesmärkidest rääkinud. Mitte, et eesmärgid tähtsad ei oleks, sest need on kindlasti tähtsad, ja nagu eelmisel aastal, nii ütleb EL ka sel aastal, et me oleme ikka veel valmis võtma eesmärgiks 30%, kui teised sama teevad. Midagi ei ole muutunud. Kui eesmärkide üle praegu nii palju ei arutleta, siis ma arvan, et see tuleb sellest, et paljud osapooled ei ole veel valmis teile teadaolevatel põhjustel Cancúnis eesmärkide üle arutlema. Arvan, et tähtis on sätestada Kopenhaageni kokkuleppe lubadused ametlikus tekstis. Sealt saame asju edasi arendada.

Pean aga lisama, et Cancúni kliimakonverentsi lõpptulemustest hoolimata on tähtis, et me jätkaksime pärast Cancúni aruka ja kaugeleulatuvate sihtidega kliimapoliitikaga ning lahendame samal ajal ka omaenda energiaprobleeme, nagu äsjases arutelus mainiti. Saame nõuda uuendustegevust ja töökohtade loomist ning seada kaugeleulatuvaid sihte.

Viimase asjana tahan öelda, et me töötame loomulikult Lissaboni lepingu rakendamise nimel, ja võin kinnitada, et hoiame parlamendi delegatsiooni igal etapil läbirääkimiste edenemisega kursis. Loomulikult korraldame iga päev nõupidamisi parlamendi delegatsiooniga ja üritame teha võimalikult tihedat koostööd.

Täname väga resolutsiooni ettepanekus väljendatud toetuse eest tagamaks, et EL räägib ühel häälel. Arvan, et see ongi üks Cancúni kliimakonverentsi põhikatsumusi: ükskõik kes räägib Euroopa Liidu nimel, aga meie partnerid väljaspool Euroopat võivad olla kindlad, et neile vastatakse samasuguste prioriteetide ja samade sõnumitega. Nii on kõige parem meie prioriteete esitada.

  Karl-Heinz Florenz, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Kui tahame midagi õppida Kopenhaageni konverentsist, mille eesistuja olite loomulikult teie ise, lugupeetud volinik, siis seda, et Euroopa Liit peab rääkima sellistel konverentsidel edaspidi ühel häälel. Meil võivad olla siin ühe või kahe punkti suhtes eriarvamused, aga kui me ei saavuta eurooplastena üksmeelt selle üle, mida me siin ütleme, siis ei võeta meid tõsiselt, ja kui meid tõsiselt ei võeta, siis ei järgne teised meile. Miks nad peaksidki? Sel põhjusel on tähtis, et kantsler Merkeli ajal vastu võetud arvud jääksid põhimõtteliselt alles ning et need võetakse läbirääkimistel aluseks. Olen teiega nõus, et ulatuslikes kahe kraadi eesmärkides ei tohi nüüd eriti kahelda ja samuti ei tohiks mõelda oluliselt madalamate kraadide väljapakkumisele, sest sellega muutuks nende eesmärkide saavutamine palju keerulisemaks ja inimesed kohkuksid tagasi.

Olen väga mures, et me ohustame oma intellektuaalomandit. Meie tööstused investeerivad arendustegevusse raha ja inimressursse. Kui nüüd vähendame kontrolli selle intellektuaalomandi üle ja jätame sellesse praegused lüngad, siis kaotame need väärtuslikud elemendid – nimelt meie intellektuaalse omandi. Ma olen igati tehnoloogiasiirde poolt, aga meie ettevõtted peavad samuti nägema, et sellesse tasub investeerida ning seepärast ei tohi me intellektuaalomandit nudida.

Mis kohustustesse puutub, siis pooldan ka mina seda, et peame nõudma oma ülemaailmsetelt partneritelt tõsiseid kohustusi. Need peavad aga olema tõsiseltvõetavad ja nende riikide jaoks elluviidavad. Vastasel juhul teevad nad täpselt vastupidist sellele, mida me tahame, see tähendab, et nad eemalduvad meist. Seepärast on väga tähtis, et me Cancúnis tõsiseltvõetavad oleksime. Tähtsad otsused tehakse seejärel Johannesburgis, aga Cancúnis peame tegema selleks ettevalmistusi. Olen elukutselt põllumees. Kui maa ei ole korralikult ette valmistatud, siis ei anna see saaki. Pühendugem sellele, et maa saaks korralikult ette valmistatud!

  Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud juhataja! Meil olid Kopenhaageni tippkohtumise eel suured ootused. Tulemus ei olnud nii hea. Kopenhaagenist lahkumise päeval sadas paksu lund ja ruumid, kus me koos istusime, olid väga külmad. Jäiselt külm ei olnud aga ainult Kopenhaagen, vaid kogu kliimat puudutav arutelu. Võib öelda, et tänaseks on kliimaküsimus poliitilises päevakorras veel kaugemal, kui see enne Kopenhaageni tippkohtumist oli. See on kahetsusväärne, aga meie ülesanne on sellegipoolest tagada, et Cancúni tippkohtumisel saavutatakse paremad tulemused, ning samuti on vaja Kopenhaageni tippkohtumise tulemusi edasi käsitleda ja neid täiustada. Kuidas me seda teeme? Euroopa esindajatena teeme seda sellega, et võtame enda peale juhtiva rolli. Seda sama nõudis ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tegevjuht Christina Figueres, kui ta rääkis videokonverentsil nende Euroopa Parlamendi liikmetega, kes Cancúni lähevad. Peame näitama oma juhtimisvõimet ja seda näitame muu hulgas sellega, et rakendame reaalselt kõik selle, mida me Kopenhaagenis lubasime – mitte peaaegu kõik, vaid tõesti kõik.

Siis peame loomulikult rohkem inimesi nõusse saama. Koos teiste Cancúnis tehtavate konkreetsete otsustega metsade hävitamise, tehnoloogiasiirde ja Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi kohta saaks sellega sillutada teed rahvusvahelise kliimakokkuleppe sõlmimiseks 2011. aastal. Ma arvan, et meie ootused enne Cancúni tippkohtumist ei tohiks olla liiga madalad.

  Chris Davies, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Globaalse soojenemise probleemi käsitlemine ei kutsu hetkel rahva seas erilist entusiasmi esile, pigem laialdast skeptilisust. Aasta alguses võis küll näha maas lund, aga kui vaadata andmeid, siis on näha, et selle aasta esimesed kuus kuud olid seni jäädvustatud andmete järgi ülemaailmselt kõige soojemad. See on lihtsalt fakt.

Ma tahan, et rahvusvaheline kokkulepe sõlmitakse esimesel võimalusel, aga mul on sellise kokkuleppe sisu suhtes kahtlusi. Minu arvates on arenenud ja arenevate riikide eristamine imelik. Huvitav, kui kaua võtab aega, kuni mõned arenevatest riikidest jõuavad ette vaesematest Euroopa riikidest? Vaatan kliimamuutust käsitlevaid konverentse ning entusiasmi, millega Saudi Araabia toetab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ideed, mis puhta arengu mehhanismi rakendatakse. Saudi Araabia võib kindlasti osa omaenda rahast nende asjade tegemisse investeerida. Miks meie sellesse panustama peaksime?

Ma kardan, et Euroopa Liit jääb kiirete muutuste juures teistest maha, ja arvan, et kliimamuutust puudutavad ideed ja meie võime võidelda globaalse soojenemise vastu pakuvad häid võimalusi. Hiina kavatseb vähendada järgmise aastakümne jooksul oma süsinikuintensiivsust 45%. See tähendab investeerimist uutesse elektrijaamadesse ja vanade asendamist, samuti tähendab see energiatõhususe parandamist. Tõeline probleem seisneb selles, et kui me ei suuda hetkel hiinlastega konkureerida, siis kuidas suudame konkureerida tulevikus veelgi energiatõhusama Hiinaga?

Ma tahan, et meie sihttase tõstetakse kõrgemale. Tahan, et me liiguksime 20%-lt 30%-le. Ma tahan, et süsinikdioksiidi hinnad tõuseksid, et tulevikus oleks võimalik edendada investeeringuid süsihappegaasi heitkoguste vähendamisse. Soovin, et ma saaksin olla kindlam selles, et komisjonis valitses üksmeel selle üle, et sellele tuleb mõelda ja seda tuleb teha. Ma lihtsalt ei usu, et hetkel nii juhtub. Ma tean, et lugupeetud volinik on selle teema suhtes väga entusiastlik. Ma ei ole aga kindel, et kogu kolleegium teda toetab. Äkki vajame varuvarianti?

Meil on tõepoolest vaja varuvarianti ja selleks peab olema põhiliselt meie energiatõhususe edendamine. Alles paari minuti eest kuulsime volinik Oettingeri plaanidest esitada uuel aastal mõned õigusaktid. Need õigusaktid peavad olema ulatuslikud. Peame oma ressursse säästma. Peame oma konkurentsivõimet suurendama.

  Yannick Jadot, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Võiksin piirduda oma sõnavõtus sellega, et meenutan selle suve sündmusi Venemaal või Lõuna-Aasias ja tuletan teile meelde, et võitlus kliimamuutusega on väga tähtis. Euroopast rääkides on aga ülioluline võtta viivitamatult või vähemalt esimesel võimalusel eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30%. Kui me praegu midagi muutmata jätkame, saavutame vaid 19%. Oleme praktiliselt juba saavutanud eesmärgi, mille endale seadsime, ning seega ei saa me 20% rääkides enam Euroopa eesmärkidest rääkida.

Mina isiklikult ei ole eriline süsinikuturu pooldaja, aga kui me 20% juurde jääme, siis võite olla kindlad, et sellega teeme süsinikuturust ohustatud liigi, mitte otsustava vahendi võitluses kliimamuutusega. 30% eesmärgi võtmine tooks saastekvootide enampakkumisel müümisega Euroopa eelarvetesse kuni 8 miljardit eurot. Me teame, et 30% on võimalik. Eelkõige tähendaks siduv 20% energiatõhususe eesmärk Euroopas miljonit töökohta. Sellega säästaks iga Euroopa majapidamine 1000 eurot ja kui volinik Oettinger juba Nabuccot mainis, siis see oleks samaväärne 15 Nabuccoga.

Kas me hävitame Euroopa ettevõtted, kui võtame eesmärgiks 30%? Kindlasti mitte. Seda näitavad kõik uuringud. Mõned sektorid on potentsiaalselt ohus, aga vahendid on olemas ja seni on saanud Euroopa energiapoliitikast kasu just need sektorid, mis Euroopat hävinguga ohustavad. Nad on saanud tänu Euroopa kliimapoliitikale miljardeid eurosid.

30% eesmärgi võtmine tähendaks nende poolt olemist, kes midagi muudavad ja kes tulevast maailma kujundavad. Tooksin näiteks mõned arvud. Konsultatsioonifirma Ernst & Young koostatud 2010. aasta baromeetri kohaselt on Hiina ja Ameerika Ühendriigid kõige atraktiivsemad riigid taastuvenergia arendamiseks. Ühe hiljuti tehtud uuringu kohaselt kuulub maailmatasemel keskkonnatehnoloogiate valdkonnas tegutseva 50 tippettevõtte hulka vaid kolm Euroopa ettevõtet – teised on Aasia või Ameerika Ühendriikide ettevõtted.

Seepärast on väga tähtis, et me võtame eesmärgiks 30%. Kokkuvõtteks kordan Barack Obama avaldust, kui ta ütles, et me võime jätta tulevikutöökohad oma konkurentidele või kasutada seda sajandi suurimat võimalust, sest nemad teevad seda juba. See rahvas, mis on eestvedajaks tuleviku energia valdkonnas, saab 21. sajandi eestvedajaks. Ta kaotas need valimised. Võtame nüüd selle eestvedaja rolli energiavarustusele ülemineku ja uue majanduse alal enda peale.

  Miroslav Ouzký, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Austatud juhataja! Olgugi et kirjutasin eelseisvat kliimakonverentsi puudutavale resolutsioonile alla, soovin teha meie resolutsiooni kohta paar olulist märkust ja nimetada mõned reservatsioonid. Teate, mulle meeldib väga, et seekord ei ole seda ülekaalukat optimismi, mida me alati enne igat konverentsi maailmale näidanud oleme ja mis siis hiljem suureks skeptilisuseks muutunud on. Mul on hea meel, et me mõistame, et sellel konverentsil me ülemaailmset kokkulepet ei saavuta ja kõik istungisaalis viibijad teavad, et ilma ülemaailmse kokkuleppeta ei suuda Euroopa üksinda ülemaailmsel tasandil kliimamuutust mingil viisil mõjutada, isegi kui Euroopa oma eesmärke innukalt 100% suurendaks.

Asjaolu, et me oma standardeid pimesi tihendame, võib Euroopa ohtu seada, ja tunnistan, et ma ei ole üldsegi nõus varjatud Euroopa maksude kehtestamisega, tuues õigustuseks võitluse kliimamuutuse vastu.

Et mitte täiesti negatiivsena kõlada, soovin lisada, et minu arvates on koostöö toetamine arenevate riikidega väga lootustandev, eriti mis puudutab joogivee kaitsmist ja meie pingutusi tagada ennekõike arenevate riikide kodanikele parem juurdepääs joogiveele. Olgugi et mul on kriitilisi reservatsioone, ei kavatse ma oma allkirja tagasi võtta, ning loodan, et eelseisval konverentsil tehakse siiski mõned edusammud.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Austatud juhataja! Me ei saa korrata sama viga, mille me möödunud aastal Kopenhaagenis tegime. Selleks et säilitada temperatuuri suurenemise piiri 1,5 ºC, on vaja tõelist eestvedamist ja poliitilist tahet. See eesmärk on tähtis.

EL peab tegutsema ühepoolselt ning tõstma heitkoguste vähendamise eesmärki 2020. aastaks ning veenma teisi arenenud riike leppima 2020. aastaks kokku üldise 80–95% heitkoguste vähendamise eesmärgi. See ei aitaks kaasa ainult läbirääkimistele Cancúni, vaid seda peame ka enda jaoks tegema.

Arenenud riigid peavad tagama ka piisava kliimaalase rahastamise ning pakkuma kiiret rahastamist koos tugevate poliitiliste kohustuste ja täieliku läbipaistvusega. Samuti on vaja uusi pikaajalisi rahastamisallikaid. Nende võimaluste seas peaks olema rahvusvaheline maks ja finantsmeetmed ning rahastamine rahvusvahelisest lennundusest ja meretranspordist.

Kutsun teid üles hääletama nende muudatusettepanekute vastu, millega tahetakse saata parlamendist nõrka sõnumit! Me vajame tugevat sõnumit. Ülemaailmset majanduskriisi ei tohi kasutada ettekäändena, et mitte midagi teha või et eitada kliimaõigust. Kliimamuutus on probleem, mida tuleb käsitleda ülemaailmsel tasandil ning selleks on vaja meie vahel usaldust luua.

  Oreste Rossi, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vaatamata asjaolule, et ma ennustasin Kopenhaageni kliimakonverentsi ja täiskogu esitatud dokumendi läbikukkumist nii parlamendikomisjonis kui ka siin istungisaalis, ei ole me sellest mitte midagi õppinud.

Kui jätkame ühepoolsete nõudmistega, et Euroopa peab vähendama oma heitkoguseid palju suuremal määral kui Kyoto protokolliga nõutud, siis saab ka järgmisest tippkohtumisest Cancúnis (COP-16) läbikukkumine ja parlamendist jääb taas halb mulje.

Parlamendikomisjonis vastu võetud resolutsioon ei rõhuta ainult seda, et tärkava majandusega riikide panused peavad olema 2020. aastaks vähemalt 30 miljardit eurot aastas, vaid selles julgustatakse ka nn rohelise kliimafondi loomist, millesse eraldatakse igal aastal 100 miljardit USA dollarit alates 2020. aastast.

Dokumendis on samuti öeldud, kuidas leida rahalisi vahendeid, nimelt maksustades kõikvõimalikud allikad, näiteks finantstehingud, kaubavahetus ja lennupiletid, mis tähendab põhimõtteliselt raha võtmist otse kodanike ja ettevõtjate taskust.

Samuti esitatakse raportis juba utoopilisi nõudmisi. Seal on esitatud isegi üleskutse vähendada meie CO2 heitkoguseid atmosfääri 2020. aastaks 20% asemel 30% ning selles kutsutakse komisjoni üles tegema ettepanekut, et EL peab need eesmärgid endale ühepoolselt seadma.

Nõuda meie kodanikelt ja ettevõtjatelt selliste ohvrite toomist praeguse majanduskriisi ajal on järjekordne rumal tegu Euroopa poolt. Meie seisukoht on sama, mis nõukogul: Euroopa Liit saab mõelda Kyoto protokolli teisele kohustuste perioodile ainult siis, kui see toimub üldises raamistikus, milles osalevad kõik suuremad majandusriigid, ning seda enne ülemaailmse õiguslikult siduva kokkuleppe sõlmimist.

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! Päikesepaistelise Mehhiko valimine COP 16 jaoks oli hea otsus. Peaksime pääsema eelmise aasta piinlikust olukorrast, kus globaalse soojenemise teooria pooldajad värisesid aastakümneid detsembris külmas Kopenhaagenis. Samuti võib petlikult ebamäärase termini „kliimamuutus” kasutamine termini „globaalne soojenemine” asemel varjata paari Briti maksumaksja eest irooniat, et see toimub ajal, mil ebatavaliselt külm suvi asendub varakult jäise talvega. Veel parem trikk oleks pidada neid üritusi ainult kevadeti: vaadake, iga päev läheb aina soojemaks!

Kui kaua saab fašistlik EL kehtestada üha enam karistavaid makse ja kontrolle tavakodanikele, tuues ettekäändeks inimtekkelise globaalse soojenemise, kui üha rohkem tõelisi teadlasi lükkab seda teooriat alusetu ja ümberlükatuna tagasi? Võitlus globaalse soojenemisega on alusetu propaganda, Josef Goebbelsi mastaabis keskkonnasõbraliku tööstuskompleksi tohutu vale, sest nad soodustavad massiivset jõukuse ülekandmist lihtrahvalt süsinikuga kauplevatele sulidele, nagu Al Gore ja Goldman Sachs. Vasakpoolne poliitiline eliit kasutab seda ära selleks, et lõpetada läänemaailma deindustrialiseerimine, sest selgrootud konservatiivid on globaalset soojenemist ümbritseva hüsteeria tõttu liiga hirmunud, et püsti tõusta ja nentida ebameeldivat tõde, et inimtekkeline globaalne soojenemine on maailma ajaloo kõige tulusam pettus.

Selle aasta juunis Hispaanias toimunud Bilderbergi konverentsil toimus ka istung globaalse soojenemise ohtude kohta. Millal jõuab ülemaailmset poliitikat tegelikult kujundavate inimeste uus realism ka siia, nende inimesteni, kes vaid ette kujutavad, et nad seda teevad?

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mind šokeerivad ideed, mida Nick Griffini sarnased inimesed siin kliimamuutuse nimel levitavad. Mulle on täiesti arusaamatu, mis fašismil kliimamuutusega pistmist on. Lisaks arvan, et see, mida ta siin räägib, on skandaalne, ning ma leian, et sellised avaldused ei kuulu siia täiskogule, sest see probleem on selleks liiga tõsine.

Olen samuti mures, et kasvuhoonegaaside heitkoguste osakaal meie atmosfääris on tõepoolest kasvamas. Vaadake vaid Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avaldatud arvusid! Samuti šokeerib mind see, et rahvas seda nii vähe tunnistab. Ka Nick Griffin läheb sellega kaasa ning olen šokeeritud, et suured saastajad, nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina, ei ole valmis rahvusvahelist kokkulepet sõlmima.

Kui tahate, siis tuletage meelde arutelu, mis me siin eelmisel aastal enne Kopenhaageni kliimakonverentsi pidasime. Kui me ei ole liiga nõudlikud ja nendel läbirääkimistel realistlikud oleme, siis saab Euroopa, mis on palju väiksem saastaja, ikka midagi saavutada.

Kuidas saame seda teha? Ma hindan väga teie entusiasmi, volinik, aga minu arvates on kodanikega suhtlemine ülioluline. Inimesed ei mõista probleemi. Miks see nii on? Põhjus on see, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avaldatud arvud on väga selged – need on keskmised arvud. Jah, Euroopas on hetkel tõepoolest külmem kui paar aastat tagasi, aga üldiselt temperatuurid maailmas tõusevad. See tuleb inimestele selgeks teha ja kui me seda ei suuda, siis ei hakka meie kodanikud meid toetama ja nii saavadki sellised inimesed nagu Nick Griffin tuua kliimamuutuse küsimusse fašismi. Selles ongi probleem. Seepärast, lugupeetud volinik, palun ma teil selles suhtes asju paremaks teha!

Teiseks peab energiavaldkonna üleminek toimuma nende stiimulitega, mida me hindame. Minu kaasparlamendiliige esitas arvud. Parimad ettevõtted on Hiinas ja Euroopas ei ole näitajad üldsegi nii head. Seetõttu vajame häid ideid, et meie ettevõtted selle üleminekuga toime tuleksid. Kas need siduvad eesmärgid on tõepoolest see suurepärane lahendus, millena neid alati kiidetakse?

Loomulikult vajame turgudel ausust. See, mis puhta arengu mehhanismi raames toimub – 60% rahast läheb Hiinale – ei tohiks lubatud olla. Selles suhtes vaid puhtalt õiguslike argumentide taha peitu pugeda ei ole piisav. Läheneme sellele arutelule ausalt, sest see teema on liiga tähtis. Teil on meie toetus, volinik.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 kohaselt)

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Richard Seeber ütles, et inimesed ei saa kliimamuutusest aru. Mul on talle järgmine küsimus: kas ei ole võimalik, et inimesed saavad sellest siiski aru, aga neil on sellest lihtsalt teine arusaamine kui minu kaasparlamendiliikmel?

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ma ei tea, kas ma sain sellest õigesti aru. Tähtis on see, et arutame seda teemat meie kodanikega avalikult ja lähtudes Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avaldatud arvudest, nagu ma ütlesin. Need on lihtsalt keskmised arvud kogu maailma jaoks, mis näitavad, et temperatuur tõuseb 0,63 kraadi, aga Euroopa jaoks on need andmed erinevad. See tuleb sellest, et ilm on kohalik nähtus ja me räägime kliimast, mis on pikaajaline ülemaailmne nähtus. Peame nendel vahet tegema. Kui me ütleme, et ilm läheb üha külmemaks ja talv tuleb üha varem, siis peame seda õigesti edasi andma. Sel põhjusel on minu üleskutse, et vajame paremat teabeedastust, väga tähtis.

  Jo Leinen (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Mulle valmistab muret, et me läheme ühest äärmusest teise. Enne Kopenhaageni konverentsi olime ehk liiga nõudlikud, kuid nüüd enne Cancúni konverentsi kardan ma, et me ei ole piisavalt nõudlikud. Seepärast on minu arvates väga hea, et parlament käsitleb oma resolutsioonis kõiki probleeme, mis on meie arvates edusammude tegemiseks ja ka Cancúnis tulemuste saamiseks olulised.

Meil on üks suur nõudmine: EL peab muutma oma strateegiat. Enne Kopenhaagenit sundisime end lähtuma sellest, mida tehti Ameerika Ühendriikides või isegi Hiinas. See ei toiminud siis ja see ei toimi ka Cancúnis. Seepärast peame võtma kasutusele kliimakaitse meetmed meie oma huvide kaitsmiseks. Sellest lähtub ka parlamendikomisjoni enamuse vastu võetud – ja loodan, et homme ka täiskogu vastu võetav – üleskutse, et peame suurendama oma eesmärke 20%-lt 30%-le. Protsessi käigus tuleb seda igal juhul teha. Peame saavutama selle eesmärgi vähemalt enne Lõuna-Aafrikasse minekut. Oleme minu arvates ka Kyoto protokolli suhtes valel teel. Ka siin loodame kõigile teistele. Ma arvan, et peaksime pakkuma välja Kyoto II loomise. Selle saavutamine ei ole raske – see on täiesti võimalik.

Mis puutub sellesse, et EL peab rääkima ühel häälel, siis ma nägin, kuidas see Nagoyas toimus. ELi jaoks oli üks mikrofon. Rääkida said eri inimesed, aga nad pidid andma edasi ühte ja sama sõnumit. Seda sama ootan nõukogult ja komisjonilt ka Cancúni konverentsil.

  Corinne Lepage (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Pärast Kopenhaageni konverentsi on saanud vähemalt üks asi selgeks. See väärteabe levitamise kampaania, mis enne Kopenhaageni konverentsi algatati, on läbi kukkunud ja kõik ÜRO eksperdid kinnitasid täielikult valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) esitatud teabe õigsust. See on esimene punkt, mida tahaksin rõhutada.

See näitab, kui tähtis ja kiireloomuline on meie ees seisev ülesanne. Peame võtma õppust Kopenhaagenis kogetud tagasilöökidest ning seepärast on igati tähtis, et Euroopa Liit seab endale teistest sõltumata omaenda eesmärgid. Seepärast on nii meie kliima kui ka meie tööstuse ja majanduse jaoks väga tähtis, et me resolutsioonis märgitud 30% eesmärgi homsel hääletusel vastu võtame.

Nagu üks kaasparlamendiliige äsja rõhutas, on 20% eesmärk juba praktiliselt saavutatud. Kui tahame oma tööstusi stimuleerida, kui tahame liidripositsioonile jääda või uutes sektorites, nagu energiatõhususe või taastuvenergia alal liidriks tõusta, siis on väga tähtis, et EL võtab endale selle eesmärgi.

Teine punkt on usaldusväärsus. Peame lõunapoolsetele riikidele antud lubadustest kinni pidama ning eristama nende riikide eri kategooriaid, sest Hiinat ja Aafrikat ei saa põhimõtteliselt ühte patta panna. Seepärast on minu arvates oluline – ja see on nüüd minu isiklik arvamus, mis ei pruugi olla sama, mis minu fraktsiooni oma – kehtestada finantstehingute maks, mille abil saaksime koguda need 100 miljardit USA dollarit, mis me 2020. aastaks oleme ette näinud.

Viimaks loodan ma vähemalt seda, et Cancúnis on võimalik sõlmida metsasid käsitlev kokkulepe ning metsaraadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitlev kokkulepe (REDD), sest see oleks juba suur samm edasi. Ärgem unustagem, et 20% kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleb metsaraadamisest!

  Satu Hassi (Verts/ALE). – (FI) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen nõus kõigi nendega, kes toetavad rangemat heitkoguste vähendamist ELis 30%. Kaalul ei ole ainult inimrassi tulevik, vaid konkurentsivõime säilitamine alanud energiatehnoloogia revolutsioonis on meie oma huvides.

Kui EL tahab olla tõsiseltvõetav liider kliimaküsimuste alal, siis peab EL edendama Cancúnis tõelist kliimakaitsestrateegiat, mitte looma uusi seaduseauke. Kahjuks paistab, et EL tegutseb vastupidiselt, juhul kui on tegemist arvestuseeskirjadega metsade kui süsihappegaasi sidujate jaoks. Jääb mulje, et EL kiidab heaks tulevased prognoosid võrdlusnäitajana metsade kui süsihappegaasi sidujate jaoks, mis on vältimatult meelevaldsed. See tekitaks tööstusriikidele rohkem probleeme – seda üldsegi mitte vähesel määral. Need probleemid võivad olla seotud 3–5%-ga nende heitkoguste kogumahust. See on sama palju kui Kyoto protokolli raames 2012. aastaks võetud heitkoguste vähendamise kohustused kõikide tööstusriikide jaoks kokku.

Teine puudus ELi poliitika juures on puhta arengu mehhanismi kasutamine heitkoguste vähendamise ülekandmiseks arengumaadesse. See on lühinägelik, kuid ka mõtlematu ausa konkurentsi seisukohalt, kui me kasutame puhta arengu mehhanismi selleks, et toetada näiteks neid Hiina tööstussektoreid, mis kurdavad siin süsinikulekke ohu üle. Projektipõhised laenud peavad olema kättesaadavad vaid kõige vaesematele arengumaadele.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Kahtlemata on saanud võitlusest globaalse soojenemisega üks Euroopa Liidu tähtsaimaid eesmärke. Minu arvates on selle tähtis tegur ratsionaalne atmosfääri paisatavate süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitika. Parlamendi resolutsiooni ettepanekus, mis koostati enne Cancúni konverentsi, on osa, kus on mainitud märkimisväärset – üle 20% – CO2 heitkoguste vähendamist liikmesriikides. Paistab, et seda laadi poliitika esitamisega ei mõtle EL selle poliitika tõsistele tagajärgedele liikmesriikide majanduse jaoks.

Kui EL kohustub vähendama heitkoguseid omalt poolt nii suures ulatuses, siis ei ole samal ajal märkimisväärseid avaldusi ELi seisukoha kohta, mis puudutab gaasi heitkoguste vähendamist Ameerika Ühendriikides või Aasia riikides. See on suur viga. Praegu, kui Euroopas on majanduslangus, peaksime keskenduma rohkem meetmetele, mis on vajalikud ELi majanduse tugevdamiseks, mitte koormama seda lisakuludega. Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole suured saastajad, need suured saastajad on kiirelt kasvava majandusega arenevad riigid nagu Hiina ja India ning nemad ei kavatse heitkoguseid vähendada. Seetõttu võib juhtuda, et tööstuslikku tootmist ning selle tagajärjel ka töökohti hakatakse eksportima riikidesse väljaspool Euroopa Liitu. Meie majandus nõrgeneb ja heitkogused ei vähene, vaid suurenevad. See poliitika ei vii meid kuhugi. Seepärast tuleb seda laadi poliitika rakendamine võitluses globaalse soojenemisega tõsiselt läbi vaadata.

  Sabine Wils (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Cancúni kliimakonverentsil peab avaldama riikidele survet, et need teeksid edusamme rahvusvahelise koostöö ja riiklike kliimakaitset puudutavate õigusaktide valdkonnas. Vastutustundliku liidu ühe osana peab EL näitama üles poliitilist juhtimisoskust olenemata sellest, mida teevad Ameerika Ühendriigid, ning lähtuma kliimaõiguse põhimõttest. See tähendab, et tööstusriikide jaoks on vaja Kyoto protokolli teist kohustuste perioodi. Kliimameetmete rahastamiseks on vaja eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid. Pikaajalise rahastamise puhul peab EL läbirääkimistel oma kaardid lauale panema. EL peab esitama ulatuslikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Ülemaailme temperatuurikasv ei tohi mingil juhul ületada 1,5 °C. Selle eesmärgiga on tagatud tehnilised uuendused ja töökohtade loomine majanduskriisi ajal.

  Anna Rosbach (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Detsembris lähevad kõik – ametiisikud, poliitikud, ajakirjanikud, aktivistid ja paljud teised – Mehhiko tippkohtumisele. Osaleb ka meie parlament, kuigi alati kaasneb suur kaos küsimusega, kui palju Euroopa Parlamendi liikmeid saab reisida.

Kui me kliimateemalisele tippkohtumisele läheme, siis peame võtma igal juhul kaasa ühe tähtsa asja: realismi. Ma tean väga hästi, et seda öelda ei ole eriti populaarne, aga see on tähtis, kui tahame, et kogu maailma rahvas meid tõsiselt võtaks. EL peab olema teerajaja, nagu nii vahvasti öeldakse – see tähendab, et EL peab juhtima ja näitama head eeskuju. See on ju kõik väga tore, aga peame veenduma, et me ei lähe teistest nii kaugele ette, et nad meile järele ei jõua. Ei ole mingit kasu, kui järgime poliitikat, mida vaid vähesed riigid järgida tahavad või suudavad. Sellega saavutame vaid seda, et meie oma töömahukad tööstused lähevad Euroopast ära teistesse riikidesse, kus on palju lõdvemad seadused, madalamad palgad ja kehvemad töötingimused. Me kaotame töökohti ja see kahjustab Euroopa majandust. Seepärast peame otsima lahendusi, mis on vastuvõetavad sellistele kiire majanduskasvuga riikidele nagu Hiina, India ja Lõuna-Ameerika. Loodan, et oleme eelmise aasta Kopenhaageni kohtumisest midagi õppinud ja et sel aastal üritame saavutada reaalseid eesmärke, mitte midagi võimatut.

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Järgmisel nädalal toimub Cancúnis ÜRO kliimamuutuse teemaline konverents. See, et EL konverentsist osa võtab, on täielik travestia, sest tegelikult ei ole meie kliimaga mitte midagi korrast ära. Need, mida me kogeme, on täiesti tavalised temperatuurikõikumised. Kui lubate, siis ma räägiksin selle ülearuse konverentsiga kaasnevatest tegelikest faktidest. Järgmisel nädalal lendavad sajad osavõtjad lennukitega Mehhikosse, mis loob CO2 heitkoguseid. Mis selle kliimakonverentsi teema nüüd oligi? Õigus jah, see oli CO2 heitkoguste vähendamine. Hetkel raiutakse Cancúnis maha 11 000 hektarit mangroovimetsa. Ja mis oli selle kliimakonverentsi teema? Noh, muidugi, metsade kaitsmine. Austatud juhataja! Mul on ELile üks tagasihoidlik nõuanne. Jätame kliimapoliitika tõeliste sõltumatute asjatundjate hooleks, sest selle ainus tulemus on see, et raisatakse suur hulk maksumaksjate raha. Viimastel aastakümnetel ei ole sellest tulnud midagi peale valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) ja selle šarlatanist eesistuja Rajendra Pachauri erapoolikute aruannete.

  Pilar del Castillo Vera (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Tahan kõigepealt öelda, et minu arvates väljendasid nõukogu eesistuja ja volinik oma sõnavõttudes Cancúni konverentsi kohta väga erinevat perspektiivi võrreldes Kopenhaageni konverentsiga. See on palju realistlikum ja elujõulisem perspektiiv ning seetõttu on see potentsiaalselt palju tõhusam.

Kui Kopenhaageni tippkohtumist iseloomustas kõik-või-mitte-midagi-lähenemisviis – nagu nõukogu eesistuja ütles –, siis Cancúni tippkohtumine peab pakkuma eri elujõulisi ja tõhusaid võimalusi.

Võitlusel kliimamuutusega on kaks põhiomadust: esiteks peab see olema ülemaailmne ning kaasama kõiki suuri saastajaid, alates Ameerika Ühendriikidest kuni Brasiilia, Hiina ja Indiani. Teiseks peab see hõlmama mitmeid meetmeid, mis avaldavad kliimamuutusele tõhusalt mõju. See mõju peab olema mõõdetav ega tohi ohustada majanduskasvu.

Selles raportis peab meil olema ka piisavalt alandlikkust tunnistada, et ülemaailmne kliimamuutuse probleem pakub meile erinevaid tehnoloogilisi ja poliitilisi võimalusi.

On olemas ja saab olla siduvaid kokkuleppeid, on olemas sektoraalsed kokkulepped, on olemas tehnoloogiasiire ja toetus teadusuuringutele. Kõiki neid võimalusi tuleb kasutada ning lisaks sellele tuleb suurendada radikaalselt ka energiatõhusust kõikides majandus- ja ühiskonnasektorites. Ainult nii saame kliimamuutuse probleemidele tõhusad lahendused leida. Kui Cancúni tippkohtumisel õnnestub sõlmida selles valdkonnas erinevaid elujõulisi ja tõhusaid kokkuleppeid, siis on see juba suur saavutus.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Olen nõus Jo Leineniga, et oleme läinud tegelikult ühest äärmusest teise. Meil olid Kopenhaagenis väga suured ootused ja võib olla peaksime Cancúni väga madalate ootustega minema.

Põhimõtteliselt on meie nõudmised seotud kahe teemaga: REDDi kokkulepe ja rahastamine. Kui me nendel teemadel edusamme ei tee, siis riskime sellega, et läbirääkimistel ei tehta üldse edusamme ja isegi läbirääkimiste tulevik võib ohtu sattuda. Kui Cancúnis ei tehta edusamme, siis satub ohtu kogu läbirääkimisprotsess. Seepärast loodame teie, Euroopa Liidu pingutustele, et teete edusamme, isegi kui vaid nimetatud kahes valdkonnas, ja et te ei lase läbirääkimistel nurjuda.

Mitu parlamendiliiget on öelnud, et suutsime 2009. aastal vähendada heitkoguseid 17,3%. 20% eesmärk 2020. aastaks on käeulatuses – saavutaksime selle juba järgmise paari aasta jooksul. Ei ole mingit põhjust, miks me ei peaks võtma eesmärgiks 30% või rohkem, kui tahame oma majanduse tänapäevaseks muuta, luua uusi töökohti ja oma konkurentsivõimet taastada.

Satu Hassi mainis ka maakasutust, maakasutuse muutumist ja metsandust (LULUCF). Tal on täiesti õigus. See on ELi seisukoha jaoks absurdne, et me ei peaks võrdlema LULUCFi valdkonnaga seotud heitkoguste vähendamist 1990. aastaga, vaid jätkama endistviisi heitkogustega liialdamise ja sellega, kui palju vähem saastame võrreldes sellega, millised oleksid olnud eesmärgid.

Loodame teie peale, et te Cancúni läbirääkimistel nendes kahes tähtsas küsimuses häid tulemusi saavutate.

  Bas Eickhout (Verts/ALE). – (NL) Austatud juhataja! Suur tänu volinikule ja Belgia eesistujale nende sissejuhatavate sõnavõttude eest! Soovin aga sellegipoolest tuletada istungisaalis viibijatele meelde, et Kopenhaageni kokkulepe oli väga nõrk ja et isegi selles sätestatut kiputakse vahel unustama. Kopenhaageni kokkuleppes on mainitud 2 °C eesmärki või isegi 1,5 °C eesmärki ja kui me tahame selle saavutada, siis peame omaenda heitkoguste vähendamise – üle 20% – tõsiselt ette võtma ning tagama ka rahastamise esimesel kolmel aastal. Kopenhaageni kokkuleppes on väga selgelt öeldud, et see raha peab tulema uutest ja täiendavatest allikatest. Volinik Hedegaard, te ütlete, et oleme eesmärgi peaaegu saavutanud, aga raha ei tule ei uutest ega täiendavatest allikatest, mistõttu oleme eesmärgi saavutamisest veel kaugel. Olgem ausad! Siis on meil veel ELi rolli või juhtimise küsimus. See on tegelikult küsimus Belgia eesistujale: kuidas me seda Cancúnis teeme? Saime nõukogult volituse, aga Cancúnis on vaja läbirääkimisi pidada. Kui me seda kohandame, kas siis peavad kõik liikmesriigid veel kord üksmeele saavutama või tehakse muudatus kvalifitseeritud häälteenamuse alusel? Alles siis saame selle liidrirolli reaalsuseks muuta. Vajame rohkem sihikindlust, rohkem raha ja paremaid läbirääkimisi.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Katsumused, millega Cancúnis silmitsi seistakse, on keerulised ja vajavad kiiret lahendust, kuid leian sellegipoolest, et väljavaated on head, sest Nagoyas saavutatud tulemused olid minu arvates lootustandvad ja julgustavad. Väga palju on arutatud selle üle, kuidas Euroopa Liit selles arutelus osalema peaks. Kas meie eesmärk on vähendada CO2 heitkoguseid 20% või isegi 30%? Minu arvates ei võrdu CO2 heitkoguste vähendamine tingimata majandustegevuse vähendamisega ning seetõttu saame keskenduda heitkoguste vähendamisele üle 20%, sest see loob paremaid võimalusi keskkonnasõbralike töökohtade, uuendustegevuse ja jätkusuutliku majanduskasvu jaoks. Samal ajal kutsun aga valitsustevahelist kliimamuutuste rühma (IPCC) üles suhtuma tõsiselt rühma esitatud aruannete suhtes väljendatud kriitikasse ning looma avatud teaduslike arutelude pidamise platvormi, kus arvestatakse kogu asjaomase teabega ja kus see lihtsalt laua alla ei kao. Vastasel juhul suhtutakse IPCC aruannetesse ka edaspidi umbusaldusega, mis ei ole minu arust ei vajalik ega soovitud.

  Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Soovin korrata paari asja, millest siin räägiti. Öeldi, et Cancúni konverentsist peab saama tähtis vaheetapp võitluses kliimamuutusega ja et see ei saa minna kaugemale või olla ulatuslikum kui Kopenhaageni konverents ning et ei saa leppida Kopenhaageni tippkohtumise tulemustega. Me teame, et see oli väga kesine ja olgugi et meie käsutuses olevad teaduslikud tõendid ega andmed ei ole muutunud, jääb mulle mulje, et muutunud on meie poliitiline tahe ja et meil ei ole julgust ning läheme Cancúni hirmunult.

Minu arvates ei tohi me taganeda meie ajastu kõige tõsiseima kriisi ees. Tahan ka öelda, et Cancúnis saame panna proovile kõik need eri teemad, millest siin räägitud on, ja katsetada ka meie võimet ümberjaotamise alal ning meie suutlikkust aidata kõige vaesemaid riike ja inimesi. Minu arvates tähendab reageerimine keskkonnakriisile ka ühist ja ausat reageerimist majandus- ning sotsiaalkriisile, mida me hetkel läbi elame. Vaadake, see on realism!

  Derek Roland Clark (EFD). – Austatud juhataja! Ma võtan hea meelega sõna Godfrey Bloomi eest, kes minu arvates täna pärastlõunal istungisaalist ebaausalt välja saadeti.

Aasta tagasi tabas meid Kopenhaagenis ebaõnnestumine, kui 15 000 ebapädevat inimest, nende seas ka Euroopa Parlamendi liikmed koos kogu oma saatjaskonnaga, kogunesid linna ja kahekordistasid kahe nädala vältel selle süsinikdioksiidi jalajälje ning osalesid selles lootusetus Climategate’is, mis oli nii täpselt ajastatud, et menetlusele lõpp teha.

Jah, me kõik mäletame, kuidas East Anglia ülikooli oma tegelikku olemust näitas: võltsteaduse keskus, kus teadustööd teevad ära ostetud ja ostetavad teadlased, kelle teadustegevuse rahastamine ja laboratooriumid sõltuvad ELi teadusuuringute peadirektoraadist ja ÜRO määratud nn ülirühmast ning kelle palga maksavad kinni Ühendkuningriigi maksumaksjad. Nad paljastati andmete võltsijatena, kliimat puudutavate arvutimudelite võltsijatena, ebameeldivate andmete peitjatena ja Obama roheliste käsilaste vandeseltslastena.

Makse maksvad massid said väga selgesti aru, et ELi ja ülemaailmse keskkonnasõbraliku plaani eesmärk on tõsta meie süsinikdioksiidi maksu ning meid hirmuga kuuletuma sundida.

Cancúni konverents ei oleks loomulikult kaugeltki nii paha. Seal on palju soojem. Talv on muretu ja vandeseltslased varjavad oma maailmavalitsemise plaani sel aastal palju hoolikamalt. Kuid vaadake ette: meie, inimesed, näeme teid läbi!

  Francisco Sosa Wagner (NI). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma jagan täiskogu püüdlusi. Ma tahan, et Euroopa delegatsiooni ettepanekud saavad Cancúnis selle toetuse vääriliseks, mille need ära teeninud on.

Selle arutelu kontekstis on oluline rõhutada ka linnade tähtsust keskkonnakaitse valdkonnas. Üle 1000 Euroopa Liidu linnapea on sõlminud kokkuleppe, mis näitab, et nad tunnistavad seda probleemi ja peavad tegutsema, kui me tahame edu saavutada. Meie ilusatest sõnadest ei ole mingit kasu, kui linnapead meiega koostööd ei tee.

Nende koostöö tagamiseks on väga tähtis, et heitkoguste hulgad avalikustatakse, sest linnad toodavad 80% kasvuhoonegaasist. Hetkel heitkoguseid ei avalikustata ning asja teeb veel halvemaks see, et nende mõõtmiseks ei ole ühtset standardit.

On olemas mittetulunduslik organisatsioon CO2 disclosure project, mis kogub andmeid tuhandetelt ettevõtetelt ning mida võiksid minu arvates kasutada ka kohalikud omavalitsused. Ilma kohalike omavalitsuste ja linnapeade koostööta ei ole keskkonnameetmetel mitte mingisugust mõju ja just sellist olukorda tahame vältida.

  Theodoros Skylakakis (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Puhkemas on suur keskkonnaskandaal, millele tuleb Cancúni konverentsil tähelepanu pöörata. 60% puhta arengu mehhanismi õigustest, mida heitkogustega kauplemise süsteemi raames müüakse, on nähtud ette tööstusliku kasvuhoonegaasi HFC-23 hävitamise jaoks. Neid õigusi müüakse hinnaga, mis ületab nende tegeliku hinna 70 korda ning mille maksavad peamiselt kinni Euroopa elektritarbijad.

Praeguseni oleme raisanud 1,5 miljardit eurot ja kui asi nii edasi läheb, siis raiskame 2013. aastaks veel 3,5 miljardit eurot, võrreldes kõne all oleva gaasi hävitamise tegeliku hinnaga, mis on kõigest 80 miljonit eurot. Sellega teenivad mõned ettevõtted maailmas tohutuid õigustamata kasumeid, kuid keskkonnale ei ole sellest mingit kasu, sest HFC-23 hulk atmosfääris on viimaste aastate jooksul kasvanud.

See on vastuvõetamatu olukord, mis paneb kahtluse alla meie keskkonnapoliitika ja Kyoto mehhanismi. Euroopa peab selle probleemi COP-16 kontekstis üles võtma, sest rahvusvahelise poliitika muutmine selles valdkonnas annab suurepärase võimaluse piirata järsult kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohe ja väga madala hinna eest ning nõuda palju aktiivsemat osalemist võitluses kliimamuutusega sellistelt riikidelt nagu Hiina. See riik paiskab hetkel atmosfääri tohututes kogustes HFC-23, kuigi need heitkogused oleks võimalik viia nullini, kui Hiina kasutaks sellel eesmärgil osa sellest rahast, mida riik selle õigustamata kasumi pealt võetavate maksudega teenib.

Üle nelja miljardi euro Euroopa maksumaksja raha raiskamine on vastuvõetamatu. Meie rahva ja meie tarbijate huvide kaitsmine on Euroopa Parlamendi ülesanne.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Kõne all oleva konverentsi rahvusvaheline taust ei ole paljutõotav: meil on ülemaailmne majanduskriis, USA poliitikas ja administratsioonis valitseb ebakindlus ning USA ja Hiina läbirääkimised on ummikseisus. Seepärast on ootused väga tagasihoidlikud, kuid kõigest hoolimata tuleb vaadata Cancúni tippkohtumist kui võimalust taastada usaldus sellesse mitmepoolsesse protsessi ja kliimamuutuse probleemi ning tugevdada Kopenhaageni kokkulepet. See on vähim, mida on võimalik teha, ning isegi see nõuab läbirääkimistel sihikindlust ja poliitilist juhtimisoskust ning otsuste tegemises edasipüüdlikkust. Eelkõige on vaja teha edusamme arenevaid riike puudutavates valdkondades, nagu rahastamine, tehnoloogiasiire ja suutlikkuse tõstmine. Mis leevendamisse puutub, siis on vaja teha edusamme eriti kaugeleulatuvate ja siduvate eesmärkide seadmisega heitkoguste vähendamiseks ja protsesside ülekandmiseks, seda eriti järelevalve, teabe esitamise ja kontrollimise puhul.

Rahvusvahelise kokkuleppe tulemustest hoolimata peab Euroopa Liit seadma eesmärgi vähendada CO2 heitkoguseid üle 20%, et oleks võimalik tagada keskkonnasõbralike töökohtade loomine ja majanduskasv. Kokkuvõtteks tahan öelda, et Cancúni konverentsi tulemused peavad aitama kaasa 2012. aasta järgse tegevuse määratlemisele, et sõlmida juba 2011. aastal rahvusvaheline kokkulepe, mis on õiguslikult siduv ja millega on võimalik täita ülemaailmne eesmärk piirata temperatuuri tõusu maailmas kahe kraadiga.

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Soovin väljendada oma isiklikku seisukohta ja tuletada kolleegidele meelde, et rahvas ei usu enam inimtekkelisse globaalsesse soojenemisse. Valijatele aitab sellest, et neid süüdistatakse kliimamuutuses ja nad ei ole enam valmis selle eest maksma.

Üha enam teadlasi avalikustab oma andmeid ja vaidlustab seni kliima suhtes õigeks peetud vaateid. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma usaldusväärsus on hävitatud. Viimasel ajal täheldatud väiksemad kliimamuutused on täiesti kooskõlas juba ammu tõestatud pikaajaliste loomulike kliimatsüklitega. Kopenhaageni konverents kukkus läbi samal põhjusel, miks ka Cancúni konverents põrub. USA, kus esindajatekojas on nüüd enamus vabariikaste käes, ei ole nõus heitkogustega kauplemise süsteemiga. India ja Hiina ei loobu majandusarengust, kuna kardavad kliima pärast. Meie keskkonnapoliitika on arvatavasti ebavajalik – igal juhul on see ebatõhus ja kallis.

Kui Euroopa tegutseb üksinda, siis hävitame sellega oma majanduse ja vaesestame oma lapselapsed ilma kliimat mõjutamata. Oleme nõus vabatahtlikult vaesestuma vaid vaieldava teadusliku teooria alusel. Aeg on kurssi muuta!

  Catherine Soullie (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Joke Schauvliege! Lugupeetud volinik! Loodan, et näitame üles üksmeelt ja realismi, kui hääletame homme ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsi puudutava resolutsiooni üle. Loodan seetõttu, et vastutav volinik suudab pidada kinni meie ühistest pragmaatilistest eesmärkidest ning kaitsta ka Euroopa absoluutselt võõrandamatuid tingimusi, mis nendega kaasnevad.

Samuti ei tohi me kaotada läbirääkimistel silmist meie kodanike ja tööstuste ootusi ausa tasakaalu loomisse. Kliimamuutusega peab võitlema kogu maailm, mitte Euroopa üksinda.

Seepärast on väga tähtis, et tunnistataks ebapiisavalt kaitstud intellektuaalse omandi tähtsust. Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad peavad tooma kasu paljudele, kuid see ei tähenda, et peaksime müüma oma praeguseid ja tulevasi teadmisi odavalt, isegi siis, kui see on väga tähtis võitluseks kliimamuutuse vastu.

Igati õigustatud on ka nõudmised ühise heitkoguste arvutamise metoodika loomise ning andmete kinnitamise ja avaldamise järele, et kõiki saastavaid tööstusi oleks võimalik ühtmoodi hinnata, ning neid ei saa kindlasti vaadata läbirääkimistaktikana.

Viimaks võetakse konverentsil üles ka vaidlust tekitav puhta arengu mehhanismis leiduvate seaduseaukude teema, mida ka mu kaasparlamendiliige äsja mainis. Head kolleegid! Kahjuks teame kõik väga hästi, et tegelik läbirääkimispositsioon ei kuulu Euroopa Parlamendile. Sellegipoolest on vaja mõnd Euroopa Parlamendi liiget – mind kaasa arvatud – julgustada, mitte eirata, nagu viimastel aastatel on tehtud, et nad töötaksid ja osaleksid selle nimel, et konverents tuleks edukas. Kui Euroopa tahab olla rahvusvahelistel läbirääkimistel tugev, siis peavad seda olema ka Euroopa seaduseandjad.