Istungi stenogramm

Esmaspäev, 13. detsember 2010 - Strasbourg

15. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Teresa Jiménez-Becerril Barrio (PPE). – (ES) Austatud president, eelmisel kuul korraldasin ma Euroopa Parlamendis terrorismiohvreid käsitleva kuulamise, millest võttis osa Euroopa Parlamendi president ning kus osalesid ka mitmed Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmed.

Ohvrid on pöördunud meie kui oma esindajate poole Euroopas, et me tagaksime neile nende õiguse õiguskaitsele, mis on nende kodumaal nii palju kordi jalge alla trambitud. Nii on juhtunud näiteks Hispaanias, kus Rodríguez Zapatero valitsus valetab jätkuvalt Hispaania rahvale läbirääkimiste kohta terrorirühmitisega, kes ei ole endiselt relvi maha pannud.

Just selle tõttu ei ole põhjalikult uuritud selliseid tõsiseid intsidente nagu Faisáni baari juhtum, kus terroriste hoiatati ette käimasolevast operatsioonist eesmärgiga nad vahistada.

Demokraatlikud valitsused ei saa pöörata selga terrorismiohvritele; nad on juba maksnud kõrgeimat hinda võitluses vabaduse eest.

Parlament peab edendama sellist Euroopa hartat, millega tunnustatakse ohvrite õiguspäraseid nõudmisi, näiteks mitte pidada terroristidega läbirääkimisi ja tagada, et terroristid kannavad oma vanglakaristuse ära täies mahus.

  Ádám Kósa (PPE). – (HU) Austatud president, lugupeetud kolleegid! Aasta viimasel töönädalal soovin esitada teile kokkuvõtte oma kogemustest seoses Euroopa Parlamendi haldustegevusega. Nõustudes Euroopa Ombudsmani 6. detsembri arvamusega tahan öelda, et Euroopa Parlamendi meeskond ja töötajad on ära teeninud kiidusõnad oma töö eest võrdsete võimaluste edendamisel ja eelkõige puudega inimeste olukorra parandamisel. Ma loodan, et tulevikus ei tule nendes küsimustes taganeda. Ma tahan tänada kolme inimest. Esiteks soovin tänada koolituse üksuse juhatajaid Erica Landit ja Pierre Debatyd seoses kohanemise küsimusega. Ma tahan tänada võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse üksuse juhatajat Rosa Brignonet 61-le puudega inimesele töövõimaluse pakkumise eest Euroopa Parlamendis. Selle programmi raames saab neile anda tööd, pakkudes samal ajal asjakohast abi. Ma palun president Buzekil neile programmidele Euroopa Liidu tuleviku nimel jätkuvalt tähelepanu pöörata.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Austatud president! Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjoni välja antud Euroopa aasta ajakirjaniku auhinna 2010 Rumeenia riikliku auhinna võitja on ungari kogukonna esindaja Rumeenias. Auhinna saaja pälvis komisjoni tunnustuse oma emakeeles, ungari keeles kirjutatud artikliga. Ungari keel ei ole Rumeenia riigikeel, kuid selles riigis elava 1,5 miljoni liikmelise ungari kogukonna jaoks on tegemist keelega, mille kaudu nad saavad teada neid ümbritsevas maailmas toimuvast. Ma olen tänulik, et komisjon mõistis, et ei ole põhjust võistleja diskvalifitseerimiseks, kui võistlusele esitatud kirjatükk ei ole kirjutatud riigi ametlikus keeles. Mulle siiski tundub, et midagi on puudu, sest ELi ametlike keelte hulka mittekuuluvas keeles kõnelevatel rahvuskogukondadel – näiteks katalaanidel, baskidel, korsiklastel ja nii edasi – ei olnud võimalust osaleda võistlusel ja teavitada samal ajal oma kogukonda selle emakeeles. On aeg, et kõigis komisjoni otsustes võetaks arvesse Euroopa tegelikkust, mitmekeelsust ja kultuuride kooseksisteerimist.

  Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) Austatud president! Nagu võib näha terroristide arreteerimistest, mis on läbi viidud Rodríguez Zapatero valitsuse ajal, siis on ütlematagi selge, et praegu Hispaania valitsuse vastu esitatud süüdistused on selgelt alusetud.

Kuid minnes edasi minu sõnavõtu mõtte juurde – möödub 100 aastat poeet Miguel Hernándeze sünnist. Tema kaotus Hispaania kodusõja ajal oli korvamatu ning tema kordumatu sõnum tuli otse rahva südamest. Nn kitsede ja ka murede karjasena oli ta Nobeli preemia laureaatide Neruda ja Aleixandre kaasaegne.

Käesoleval foorumil, mis peaks olema vabaduse, sallivuse, rahu ja kultuuri foorum, ütlen järgmist: „Ma olen avatud aken, mis kuulab, / läbi mille näha elu tuska. / Kuid võitluses on valguskiir, / mis alati varjutab varju.”

Lootkem neil süngetel aegadel ikka poeedi valguskiirele, mis tõrjub pimeduse – pimeduse siis ja igaveseks. Miguel Hernándezt parafraseerides: „Me peame rääkima paljudest asjadest”, või kasutades eelmisel nädalal Stockholmis Vargas Llosa poolt tsiteeritud värssi Vallejolt: „Vennad, palju on teha” selles Euroopas ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Lugupeetud president, Euroopa Komisjon avaldas eelmisel nädalal aruande toitumise ja rasvumisega tegelemise Euroopa 2007. aasta strateegia rakendamise kohta. Selles aruandes rõhutati lisaks mõningatele ebatervisliku toitumise ja rasvumise vastase võitluse Euroopa Liidu erimeetmetele ka asjaolu, et paljud strateegia kindlaksmääratud eesmärgid ei ole saavutatud. Strateegiaga nähti ette kohustus laiendada ja toetada laste toitumisalast harimist. Kuid ELi tasandil on nende lubaduste täitmiseks tehtud liiga vähe. Näiteks sisaldab Euroopa koolidele puuviljade jagamise kava harivaid osi, kuid on suunatud ainult piiratud arvule lastele. Kuigi sellel on kasulik mõju, on see meie arvates üsna piiratud.

Veel üks suur probleem on lastele mõeldud toidureklaam. 2007. aastal koostas komisjon lastele suunatud toiduainete turustamist reguleerivad toimimisjuhendid. Kahjuks lubab ka praegu mõni liikmesriik ebatervisliku toidu otsest lastele suunatud reklaami, samuti on väga suured erinevused toimimisjuhendit käsitlevate suuniste tõlgendamisel.

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Austatud president! Minu soov on, et me pööraksime Euroopa Parlamendis tähelepanu Lähis-Ida rahuprotsessi käsitlevale hoiatusele, mille 26 Euroopa Liidu endist suurt riigimeest ja -naist üldsusele edastasid, ning et me võtaksime seda ka arvesse.

Ma räägin individuaalse rahvusvahelise mõjujõuga isikutest, kes on sellest tulenevalt võimelised avalikkuse tähelepanu võitma. Ma arvan, et oleks õige, kui pööraksime erilist tähelepanu selle hoiatuse sõnastusele, millega meid siin parlamendis kutsutakse üles suurendama veelgi jõupingutusi, et tagada rahu selles piirkonnas, ning võtaksime vajaduse korral rangema hoiaku, et tuua Iisrael läbirääkimistelaua taha ja tagada rahu mitte ainult kõnealuses piirkonnas, vaid ka Iisraeli riigis ja selle kodanike jaoks.

  Michail Tremopoulos (Verts/ALE). – (EL) Austatud president! Euroopa toetusmehhanism paneb komisjonile täiendava kohustuse kaitsta Euroopa õigusriigi põhimõtet. Minu jaoks oli siiski üllatav näha, et juhtumas on täpselt vastupidine. Minu käes on volinik Rehni kirjalik vastus küsimusele, mis käsitleb Kreekaga sõlmitud memorandumit. Ta on üks sellele vastusele isiklikult alla kirjutanutest. Vastuses märgitakse, et idee ja vastutus tingimuste eest lasub üksnes Kreeka valitsusel. Minu käsutuses on ka volinik Almunia kirjalik vastus, milles märgitakse väga selgelt, et ta ei pea vajalikuks anda teavet, mida me temalt parlamentaarse kontrolliga seoses taotlesime.

Volinik näib tahtlikult loovat mitme riigi jaoks niinimetatud halle alasid Euroopa õigusriigi põhimõtte ja Euroopa poliitika kohaldamises. Demokraatlik kontroll tõrjutakse kõrvale sellega, et riikide valitsused peidavad end kõige põhilisemate meetmete puhul komisjoni ja eeistujakolmiku selja taha, samas kui komisjon suunab need küsimused liikmesriikide valitsustele. Seepärast on komisjon muutumas aluslepingute täitmise järelevalvajast mitteametliku erakorralise seisukorra järelevalvajaks, olles selle seisukorra ise vaikivalt välja kuulutanud. Praegusel keerulisel ajal ei saa toetusmehhanismi kasutuselevõtt tähendada Euroopa õigusriigi põhimõtte hülgamist.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Austatud president! Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja liikmesriikide väikekodanlike valitsuste rohujuure tasandi vastane poliitika on kasvanud võitluseks miinimumpalga, töö- ja sotsiaalsete õiguste nimel, mille saavutamiseks töölisklass kaua ja raskelt võitles.

Massiline tööpuudus, vaesus, riiklike kollektiivlepingute kaotamine, äärmuslikud palga- ja pensionikärped, pensioniea tõstmine, raskete ja tervist kahjustavate elukutsete liigituse kaotamine, käibemaksu tõstmine, sissetulekute järsk vähendamine kohalikul tasandil 25% nii era- kui ka avalikus sektoris, riigiettevõtete müük ja autokraatia suurenemine ning töölisklassi ja kohaliku tasandi liikumise julm mahasurumine. Tüüpilised näited on kahjulike poliitikameetme kehtestamine töötute meremeeste suhtes Kreekas, erakorralise olukorra väljakuulutamine lennudispetšerite tööle mitte ilmumise tõttu Hispaanias, õpilaste ja üliõpilaste nüpeldamine Inglismaal ning kõige aluseks olevate põhivabaduste küsimuse alla seadmine üldiselt.

Samal ajal oleme aga näinud toetuste pakette ja solvavaid maksusoodustusi ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud president, lõppemas on aasta, mis oli raske kogu inimkonna jaoks. Samal ajal oli see raske ka Euroopa jaoks, kelle ühisraha ja ühtekuuluvus pandi proovile. Loodud ja ellu rakendatud on uued kaitsvad ja toetavad institutsioonid, mille ülesanne on kaitsta ühisraha ja toetada peamiselt kahte täiesti erineva majandusega riiki – Kreekat ja Iirimaad. Usun, et me kõik Euroopa liidritega eesotsas oleme sellest kriisist õppust võtnud ning et nüüd valitseb meie vahel suurem solidaarsus. Ma usun, et see on nii. Seepärast olen kindel, et 2011. aastal astutakse õigeid samme sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks, ilma et eelarve ülemäärane rangus põhjustaks äärmuslikke olukordi. Pean vajalikuks rõhutada, et Ameerika Ühendriikides kohaldatakse vastupidist majanduspoliitikat. Me peame mõistma, et euroalas on vaja võtta meetmeid, mis aitaksid luua tingimused Kreeka, Iirimaa ja Portugali turgude tõrgeteta taastumiseks ning vältida sarnaseid probleeme Hispaanias.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud president, lugupeetud kolleegid! Kahekolmandikulise häälteenamuse saanud Ungari valitsus on alustanud viimase kuue kuu jooksul rünnakut demokraatlike institutsioonide vastu. Selles protsessis saatsid nad laiali endise võrdsel esindatusel põhineva meediajärelevalve organi ja lõid selle asemele valitsuserakonna esindajatest koosneva organi. Hiljuti Ungaris vastu võetud niinimetatud meedia põhiseadus annab valitsusele samuti võimaluse tsenseerida soovi korral teatavaid veebisaite, ka Hiina tsensuurimudelit järgides. Seda kuulutas uhkelt ühes intervjuus kõnealuse meediaorgani juhataja Annamária Szalai. Näitena nimetas ta kõige loetumat parempoolset uudisteportaali www.kuruc.info, mis tänu interneti pakutavale anonüümsusele oli endise valitsuse toime pandud rikkumiste peamine paljastaja. Ma palun, et Euroopa Parlament ja komisjon kutsuksid Fideszi tungivalt üles lõpetama Ungaris aset leidvad demokraatiavastased protsessid nii kiiresti kui võimalik. Ungari opositsioonile on jäänud veel ainult võimalus kasutada avalikkust ja nüüd kavatsevad nad meilt ka selle võimaluse ära võtta.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud president, lugupeetud parlamendiliikmed! Rohkem kui kuu on möödunud sellest, kui katoliiklasest Pakistani talunaine Asia Bibi mõisteti süüdi jumalateotuses.

Me ei tohi unustada, kui oluline on kaitsta puutumatuid inimõigusi, mille hulka oleme oma hartas arvanud ka sõnavabaduse.

Viimase kümne aasta jooksul on Pakistani-sarnastes riikides jumalateotuses süüdistatuna hukatud juba 46 inimest, mis õhutab üha enam usulist sallimatust ja seega ka islamiäärmuslust. Need inimesed tapeti jumalateotuses süüdistuse saanuna väljaspool vanglat või leiti nad surnuna vanglas. Asia Bibi elu on ohus mitte üksnes Pakistani seaduste kohaldamise tulemusena, vaid ka fanaatikute tegevuse läbi. Seega soodustab Pakistani õigus seda tagakiusamise ja teenimatute surmade õhustikku.

Kokkuvõtteks kutsun ma kogu rahvusvahelist üldsust tungivalt üles nõudma, et Pakistani karistusseadustikust kaotataks jumalateotust käsitlevad õigusnormid, ning tagama kõikide nende inimeste võimalikult peatne vabastamine, kes on mõistetud süüdi sõnavabaduse kasutamisega seonduvates kuritegudes.

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (BG) Austatud president, lugupeetud kolleegid! Täna avaldatakse minu ja nelja kolleegi allkirjastatud deklaratsioon, milles kutsutakse üles põllumajandustoetuste õiglasele jagamisele vanade ja uute liikmesriikide vahel pärast 2013. aastat. Praeguse ühise põllumajanduspoliitika raames peavad kõik Euroopa Liidu põllumajandustootjad täitma ühesuguseid kohustusi, mille hulka kuuluvad kulukad investeeringud. Kuigi nende kohustused on võrdsed, siis nende õigused seda ei ole. Seepärast usun ma, et alates 2013. aastast peab otsetoetuste süsteem tagama kõigi põllumajandustootjate õiglase kohtlemise kogu Euroopa Liidus. Me peame kaotama vana mudeli, määrama kindlaks ühised kriteeriumid ja võtma arvesse üksikute piirkondade põllumajanduse erivajadusi. Peale selle on meil vaja luua süsteem, mis võimaldab rahaliste vahendite kandmist teisest sambast esimesse, et toetusmeetmetest ja -vahenditest saaksid rohkem kasu uute liikmesriikide põllumajandustootjaid. On aeg teha lõpp sellele, mil moel ÜPP lahutab vanad liikmesriigid uutest, ning ma loodan siiralt, et te kõik toetate seda eesmärki.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Lugupeetud president! Eelmisel teisipäeval Portugali tabanud tornaado põhjustas tohutut kahju Tomari piirkonnas. Kahjuks on seda tüüpi loodusõnnetused muutumas üha sagedasemaks. On oluline teha kättesaadavaks hädaolukordades kasutatavad mehhanismid, mis võimaldavad kiiret sekkumist, et anda abi mõjutatud elanikkonnale.

ELi osa on väga tähtis, sest ELi käsutuses on mehhanismid ja vahendid, nagu solidaarsusfond, mis on mõeldud sellistele probleemidele reageerimiseks. On aga vaieldamatult oluline, et nende mehhanismide käivitamine ja kasutamine oleks kiire, paindlik ja lihtne. Seepärast kutsun ma komisjoni ja nõukogu üles muutma ELi Solidaarsusfond paindlikumaks, et seda saaks kasutada nii kiiresti, nagu oleks vaja antud juhul ja muudes sarnastes olukordades.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Austatud president! Ajavahemikul, mis eelnes Rumeenia ühinemisele Euroopa Liiduga, jälgis Euroopa Komisjon tähelepanelikult olukorda seoses rahvusvahelise lapsendamisega ning soovitas selle tegevuse peatada, kui ilmnesid reeglitevastased lapsendamistavad. Kuid 2009. aastal saatsin ma Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu korraldatud Euroopa lapsendamismenetluste probleeme käsitleva konverentsi raames kirja Jacques Barrot’le, millega soovisin juhtida tähelepanu rahvusvahelise lapsendamise turu taasavamisega kaasnevatele tagajärgedele. Samuti soovisin ma, et Euroopa Komisjon oleks järjekindel.

Ühe Rumeenia ajalehe korraldatud uurimise tulemusena oleme silmitsi võimalusega, et Euroopa Komisjon on võimu kuritarvitanud. Seda väidet illustreerib tõik, et komisjon rakendab konverentsi ametliku aruande järeldust, milles soovitatakse asutada Euroopa Lapsendamisamet. Olen kindel, et Euroopa Liidu maine kannatab seeläbi, kui Euroopa aluslepingute täitmise järelevalvaja on seotud ametlike dokumentide võltsimisega. Sel põhjusel ootan ma Euroopa Komisjonilt selget, põhjendatud vastust, mis kaotaks tema vertikaalse struktuuri küsitavuse.

  Gianni Pittella (S&D). – (IT) Austatud president, head kollegid! Rohkem kui kuu aega hoiavad inimeste salaja üle piiri toimetajad Siinai kõrbes Egiptuses pantvangis 250 inimesest koosnevat rühma, kuhu kuulub ka 80 eritrealast. Osa sellest rühmast saadeti eelnevalt tagasi mõne Euroopa riigi rannikult. Röövijad nõuavad nende vabastamise eest 8000 USA dollari suurust lunaraha ja panevad nende suhtes senikaua toime kõige kohutavamat liiki kuritarvitusi ja sunnivad neid puudust kannatama. Kuus inimest on juba surnud ning lisaks liiguvad ringi kuulujutud inimorganite eemaldamisest eesmärgiga need mustal turul maha müüa.

On aeg, et rahvusvaheline üldsus ja Euroopa Liit ütleks „Aitab!”. On aeg rääkida tõsiselt varjupaigaõiguse tagamisest ning on aeg, et mõni valitsus vaataks läbi oma illusioonidel põhineva tagasisaatmispoliitika. Seda on palunud paavst ning ka sihtasutused, ühendused ja poliitilised figuurid.

Me kutsume teid, austatud Euroopa Parlamendi president, ja volinik Ashtonit üles tegutsema viivitamata, et lõpetada selline piinamine.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud president, alates jaanuarist on Ungari kolmas uus liikmesriik, kellest saab ELi rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik. See on Ungari jaoks suur test ja proovilepanek. See langeb kokku ELi majanduse juhtimise ehk esimese finantspoolaasta algusega ja Lissaboni lepingu muutmisega alalise kriisiohjamise mehhanismi loomiseks. Loodame, et Horvaatiaga peetavad ühinemisläbirääkimised viiakse lõpule ning et Rumeenia ja Bulgaaria saavad Schengeni ala osaks. Ungari demokraatlikud erakonnad, välja arvatud paremäärmuslased, on üksmeelel ja teevad koostööd selle tagamiseks, et Ungari eesistumisperiood oleks edukas. Parlament peab siiski käsitlema vastuolu, et kuigi Ungari peaks eesistujariigina teostama järelevalvet põhivabaduste üle ELis, kehtestab Ungari praegune valitsus demokraatiale, sõnavabadusele ja ametiühingusse kuulumise õigustele rangeid piiranguid. Loodan, et Ungari valitsus käitub Euroopas teistmoodi kui kodumaal.

  Kristiina Ojuland (ALDE). – Austatud president, üks eelmisel nädalal Brüsselis ELi ja Venemaa tippkohtumisel käsitletud küsimus oli õigusriigi põhimõtte kohaldamine Venemaa Föderatsioonis.

Ma tahan teile meelde tuletada, et 15. detsembri hommikul tehakse teatavaks Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi teise kohtuprotsessi otsus.

Rahvusvahelise üldsuse liikmed, sealhulgas ELi esindajad, on seda protsessi väga tähelepanelikult jälginud ja ma olen veendunud, et kohtuasja tulemus laseb meil teha mõned konkreetsed järeldused õigusriigi olukorra kohta Venemaal. ELi ja Venemaa parlamendi koostöökomisjoni järgmine kohtumine toimub sellel nädalal Strasbourgis, mistõttu ma loodan esitada selle küsimuse oma kolleegidele Vene Riigiduumast ja Föderatsiooninõukogust ning innustan oma kolleege Euroopa Parlamendis sama tegema.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – (GA) Austatud president! Euroopa Liidul on olnud oluline osa rahu ja leppimise edendamisel Põhja-Iirimaal ning riigi piirialadel. Alates 1994. aastast on Euroopa Liit kolme PEACE programmi investeerinud kokku 1,3 miljonit eurot. Alates 1989. aastast on liit Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi investeerinud 349 miljonit eurot. Rahvusvaheline Iirimaa Fond on Iirimaal toetanud üle 6000 projekti.

– ELi toetus võimaldas Põhja-Iirimaa ja piirialade kogukondadel kasutada ära rahuprotsessist tulenevaid võimalusi. Rahu taastamise ja leppimise protsess on aeganõudev ning ma usun kindlalt, et endiselt on vaja jätkata programmi PEACE III ja Rahvusvahelise Iirimaa Fondi toetamist. Mul on hea meel USA hiljutiste sammude üle, mida toetasid Ühendkuningriigi ja Iirimaa ametivõimud, et uurida võimalust jätkata Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tegevust pärast 2010. aastat piiritletul ja sihipärasel viisil. Kokkuvõtteks tahan öelda, et on väga oluline jätkata rahuprogrammi toetamist.

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (ES) Austatud president! 1989. aasta direktiivis piirideta televisiooni kohta sätestati, et liikmesriigid ei tohi takistada audiovisuaalsete ülekannete edastamist teistest liikmesriikidest.

Kõnealuse direktiivi läbivaatamise käigus 2007. aastal seda eesmärki kinnitati veelgi ja see kohandati uuele tehnoloogiale ning muutustele audiovisuaalturu struktuuris. Põhja-Kataloonia piir toimib aga endiselt kultuurilise ja keelelise piirina, mis toob kaasa kõnealuste direktiivide rikkumise. Täpsemalt öeldes: tehnilistele kriteeriumidele tuginedes jäetakse Kataloonia raadio ja televisioon järjepidevalt reguleeritud ringhäälingu reguleerimisalast välja.

Seepärast peaksid Euroopa institutsioonid jõustama oma direktiive ning piiriüleste volitustega ringhäälinguorganisatsioonidel peaks olema võimalik pakkuda oma teenuseid kogu keelelisele ja kultuurilisele kogukonnale, kui see ulatub ühe riigi piiridest kaugemale, nagu see on Kataloonia puhul.

Tänan tähelepanu eest.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Austatud president! Mul on hea meel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsil Cancúnis kokkulepitu üle. Kuid me ei tohi ennast petta mõttega, et oleme eesmärgi juba saavutanud. Nüüd on vaja seada sihid, mis on palju rangemad, selgemad ja siduvad.

Valitsused peavad toetuma Cancúnis tehtule, et järgmisel aastal saavutada Lõuna-Aafrikas ambitsioonikas ja siduv kokkulepe. Me peame ka Euroopas tegutsema.

Euroopas tuleb saavutada kohene kokkulepe vähendada süsinikdioksiidi leket vähemalt 30% – seda mitte ainult rahvusvahelist kokkulepet silmas pidades, vaid ka meie enda jaoks –, et kindlustada nüüdsest meie konkurentsivõime.

Euroopa peab tagama, et me muutume energia tarbimises tõhusamaks. Seda me ei saavutanud, sest 20%-line energiatõhususe siht ei ole õiguslikult siduv. Seda tuleb nüüd muuta.

  Slavi Binev (NI). – (BG) Austatud president, head kolleegid! Soovin juhtida teie tähelepanu probleemidele, millega seisavad silmitsi Bulgaaria maanteeveoettevõtjad, kes kannavad suurt majanduslikku kahju, kui me lubame täiendavate õhu- ja mürasaaste ning muude tasude kehtestamist. Sektoris valitseb kriis ning nende tasude tõstmine ähvardab kriisi süvendada ja võtta sektorilt vahendid autopargi uuendamiseks. Bulgaaria kodanikuna ei kiida ma heaks komisjoni arvutusi, milles ei ole võetud arvesse üksikute liikmesriikide geograafilisest asukohast tulenevaid eripärasid. Bulgaaria on Euroopa Liidu ääremaa ja Bulgaaria veoettevõtjaid mõjutavad need täiendavad tasud kõige rängemalt. Kui vaadata uurimusi, siis näeme, et Bulgaaria majandus kannatab kõigi nende stsenaariumide korral.

Lugupeetud kaasparlamendiliikmed! Ma loodan, et Euroopa Parlamendil on poliitilist tahet, et hoida ära Euroopa Liidu piirialadel asuvate riikide probleemide süvenemine.

  Nadezhda Neynsky (PPE). – (BG) Austatud parlamendi president! Mõni päev tagasi hoiatas Euroopa Komisjoni president Barroso, et Euroopat ähvardab populismi ja natsionalismi laine. Ta kutsus poliitilisi liidreid üles võitlema inimeste hirmudel põhineva manipuleerimisega ja irratsionaalsete väidetega, mis tema arvates on võimaldanud populismil paljudes riikides võidutseda. Tema avaldus andis mulle alust juhtida tähelepanu endistes kommunistlikes riikides demokraatiat ohustavatele riskidele. Kõigist paikadest just seal peavad Euroopa juhid suhtuma kompromissitult igasse katsesse kahjustada eraomandiõigust. Üksikisikute pensionifondi sissemaksete osaline riigistamine ja nende ülekandmine riiklikkusse sotsiaalkindlustussüsteemi on üks näide selle kohta. Euroopa ei tohi samuti kaotada valvsust seoses valikuõigusega ja ei tohi lubada selle kahjustamist mis tahes viisil. Eelkõige ei tohi Euroopa juhid sallida katseid manipuleerida avaliku arvamusega ning jälgimise eriseadmete laialdast kasutamist ja salajase teabe ametlikku avalikustamist, et survestada isikuid ja kahjustada inimõigusi.

  Jim Higgins (PPE). – (GA) Austatud president! See on väga oluline küsimus. Kahtlemata on põllumajandustootjate ja kaubanduskettide kasumi vahel suur erinevus.

Minu kodumaal töötab piimandussektoris umbes 22 000 inimest. Iirimaa piimandusturg üksi on väärt 1 miljard eurot aastas. Ma arvan, et Euroopa Liit ei tee piisavalt põllumajandustootjate aitamiseks. Siinkohal ei räägi ma toetustest – toetused on head.

Turuga on aga paljud asjad valesti. Näiteks tuleks põllumajandustootjatele maksta nende toodangu eest 30 päeva jooksul. Seda ei juhtu kunagi. Lisaks müüvad supermarketid piima allahindlusega, kuid raha kaotab põllumajandustootja.

Ma olen pettunud, et nende probleemidega ei tegeleta. Me peame põllumajandustootjaid rohkem kaitsma kaubanduskettide ülemvõimu eest.

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Austatud president! Põhiõigused on Euroopa Liidu üks aluspõhimõte. Kõigi Euroopa institutsioonide peamine kohustus on kontrollida nende õiguste järgimist.

Euroopa Liidu liikmesriigis Rumeenias oleme tunnistajateks põhiõiguste tõsistele rikkumistele. Pärast riigi majanduslikku ja sotsiaalset hävitamist rakendab Rumeenia praegune valitsus naeruväärseid meetmeid, millega kaasneb Euroopa Liidu tunnustatud põhiõiguste – õigus pensionile, õigus kuuluda ametiühingusse, palga saamise õigus ja noorte emade õigused – tõsine rikkumine. Peale selle tahan ma toonitada, et Rumeenias on lisaks käimas ettevalmistused puudega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitlevate õigusnormide muutmiseks. Rumeenia valitsuse esitatud eelnõu heakskiitmine muudab puudega inimeste elu ainult raskemaks, muutes nad sõltuvaks riigist, selle asemel et parandada nende kaitset ja edendada nende sotsiaalset kaasatust. Sellel on kaugeleulatuv kahjulik mõju puudega inimeste huvidele ja väärikusele.

  Alexander Mirsky (S&D). – (LV) Lugupeetud president! Ma tahaksin teilt küsida sõna „katselendur” tähendust. See on piloot, kes katsetab õhusõidukit lennu ajal. Kes on „katsereisija”? Selle mõiste mõtles hiljuti välja Läti lennufirma airBaltic. On siiski kahju, et airBaltic ei teavitanud reisijaid sellest, et nad osalevad katses. Näiteks paneb airBaltic reisijad lennukisse istuma ning hiljem õhus olles selgub, et lennukil on tehnilised probleemid, mistõttu teeb see hädamaandumise. Leian, et lennuk tuleks ette valmistada enne lendu, mitte lennu ajal, eriti kui lennukis on reisijad.

Viimasel ajal on airBaltic registreerinud väga suurel arvul hädaolukordi. Ma tahan juhtida parlamendiliikmete ja Euroopa Komisjoni tähelepanu lennuohutuse probleemile. Kergemeelsel suhtumisel võivad olla traagilised tagajärjed. Tänan teid.

  Charles Goerens (ALDE). – (FR) Austatud president, mulle on juba kahel korral öeldud, et Lõuna-Sudaani tuleviku üle peetavat referendumit käsitlevat suuliselt vastatavat küsimust ei panda tagasi päevakorda.

Ma tahan teile meelde tuletada, et 2005. aasta üldise rahulepingu kohaselt on Lõuna-Sudaanil viieaastase ajavahemiku möödumisel võimalus valida, kas jääda Sudaani riigi koosseisu või mitte.

Referendum peaks kava kohaselt toimuma järgmise aasta 9. jaanuaril. Kuid Euroopa Parlament oleks pidanud arutama mitut lahendamata küsimust, näiteks valimisnimekirjade koostamine, erimeelsuste lahendamine seoses põhja ja lõuna vahelise piiriga, rääkimata vajaduse korral võetavatest julgeolekumeetmetest.

Kui me arutelu lõputult edasi lükkame, võtame sellega endalt õiguse anda asjale poliitilist jõudu. See on minu seisukoht. Ma usun endiselt, et mõistlikum oleks püüda konfliktiolukordi ennetada kui oodata pealtvaatajana tragöödia vallapääsemist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud president! Eurostati andmed näitavad, et Portugalis on töökohtade ebakindluse näitaja üks suurimaid ELis: 22%-l töötajatest on ebakindel töökoht, samas kui ELi keskmine on 13,5%.

Kõige enam mõjutab see naisi ja noori. Rohkem kui 23% alla 25aastastest on töötud ja vaesus on Portugalis saavutanud 18% taseme; selles võetakse üha enam arvesse vaeseid töötajaid, kes ei teeni piisavalt, et vaesusest pääseda.

Kuidas oleks seepärast võimalik mõista Euroopa Komisjoni poolt Portugali valitsusele avaldatavat vastuvõetamatut survet muuta tööõigusakte ja lihtsustada veelgi inimeste koondamise korda? Selle asemel on vaja rohkem toetada õigustega ja inimväärselt tasustatud töökohtade loomist.

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud president! Olenemata kokkuhoiueelarvest, Rahvusvahelisest Valuutafondist, stabiliseerimisfondist ning majanduspoliitika koordineerimise karistustel põhinevast mehhanismist rünnatakse jätkuvalt eurot mitme riigi riigivõla pihta suunatud spekuleeriva rünnakuga.

Tuleb tunnistada, et vigu saab leida üksnes tehtud poliitilistes otsustes. Iga kord, kui liidukantsler Merkel ja president Sarkozy spekuleerivad avalikkusega, tänavad spekulandid neid viivitamata ja spekuleerivad sellele vastavalt. On selge, et iga kord, kui nad ütlevad „ei” eelkõige eurovõlakirjadele, tänavad spekulandid neid, sest nad on tänulikud selle hinna eest; sellise spekuleerimise hind on Euroopa jagunemine.

Sellises Euroopas puudub solidaarsus ja äärepoolsemad riigid muutuvad üha perifeersemateks. See, austatud president, peab muutuma.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud president! Ma olen pikka aega olnud euro kaitsja, kuid nüüd on kaalul selle tulevik. Euroopa valitsusjuhtidel ei ole julgust peatada lõplikult raha tuulde loopimine. Tuleb lõpetada retoorika: „Paneme probleemi paariks aastaks ootele”. Selle asemel peame viimaks olema julged ja piisavalt vastutustundlikud, et minna võla kärpimise teed. Ainult sellisel juhul saame pangad vastutusele võtta. Pensionifondide ja elukindlustuse kaudu mõjutab see ka meietaolisi inimesi. Sellega seoses peame siiski nüüd tegutsema ebameeldivuste kiuste, et agooniat mitte pikendada. Selles peitubki suur probleem. Sellega seoses tahan kutsuda kõiki kaasparlamendiliikmeid üles osalema majandus- ja rahanduskomisjoni algatustes, eelkõige seoses saidiga financewatch.org, et meil oleks tulevikus võimalik leida reaalseid võimalusi pankade vastu, seega ka lobitöö tegijate vastu astuda, kes siin kahjuks endiselt kõike dikteerivad, ja saada sõltumatut teavet.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D). – (RO) Lugupeetud president! Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga on ELi idapiiri stabiilsuse seisukohalt ülimalt tähtis. Teiseks on ehk isegi sama tähtis, et see on loomulik samm pärast seda, kui mõlemad riigid said 2007. aastal Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks.

See otsus peab põhinema praktilistel tehnilistel korraldustel, mitte tunnetel või innukusel. Euroopa Liidus on mõni valitsev erakond, kes usub, et võib võita teatava eelise valimistel, kui ta vastustab seda otsust ning süüdistab Rumeeniat ja Bulgaariat selle eest, et ELi tasandil on probleeme romade integreerimisega.

Teiselt poolt, kui aruandes jõutakse soodsale järeldusele ja hiljuti mõlemas liikmesriigis läbi viidud kontroll näitab, et mõlemad riigid on valmis Schengeni alaga liituma, on minu arvates väga oluline jätkata nende toetamist, eriti seetõttu, et me andsime neile mitte just väga ammu positiivse hinnangu.

  Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Austatud president! Pärast järjekordset kliimamuutuse alast konverentsi olen seisukohal, et enda vastu ausaks jäädes ei saa me öelda muud, kui et see oli parem Kopenhaageni konverentsist, sest saavutati mõningaid tulemusi ja tehti mõned edusammud. See oli parem, sest saavutati kompromiss ja seda taas kord ÜRO egiidi all. See oli parem, sest Euroopa Liit väljus Cancúni konverentsist paremas seisus; samuti oli protsess varasemast läbipaistvam. See üksi ei saa aga olla lohutuseks ning me peame tunnistama, et tulemusi on siiski vähe.

On pandud alus töö jätkamisele, kuid me peame samuti tunnistama, et see alus, mis on küll soodne, põhineb endiselt lubadustel. Valitsused peavad minema palju kaugemale, et rahuldada üldsuse vajadusi ja tõelise kriisi tegelike ohvrite vajadusi. Mul on hea meel, et me arutame seda siin homme väga põhjalikult. Inimõiguste ülddeklaratsiooni aastapäeva tähistamisel ei ole suurt tähtsust, kui me need õigused pidevalt tähelepanuta jätame. Me peaksime juba teadma, et turg ei lahenda midagi ja et on aeg seada inimesed esikohale.

  Rui Tavares (GUE/NGL). – (PT) Austatud president, mõni päev tagasi esitas USA Kongressi esindajatekoja liige Ron Paul väga tähtsa küsimuse: kui sõda algab valega, siis kas olulisem on saladust hoida või lasta üldsusel tõde teada saada? Ma jagan meie Atlandi-taguse kolleegi muret seoses WikiLeaksi juhtumiga. On saladusi, mille hoidmine on põhjendatud ja vajalik. Probleem tekib siis, kui saladuste pidamine on reegel, mitte erand, ning viimastel aastatel oleme täheldanud salastamise sagenemist; see lubab demokraatlikust kontrollist kõrvale hiilida ja selle tava pooldajad kaitsevad nüüd jõuliselt oma privileege, nagu oleme näinud mõne valitsuse ja äriühingu reaktsioonist WikiLeaksi juhtumi puhul.

Poliitilise surve tekkides on Amazon, Visa, MasterCard ja isegi Šveitsi pank, kes eelnevalt tegid WikiLeaksiga tehinguid, nendest tehingutest loobunud. Üks Prantsusmaa minister nõudis, et Prantsusmaa ei tohiks lubada selle veebisaidi tegutsemist Prantsusmaa territooriumil. Kallid kolleegid, selliseks surveavalduseks ei ole mingit õiguslikku alust. Usaldus on kahepoolne ning valitsused saavad üksnes nõuda avalikkuse usaldust, kui nad ise on valmis avalikkust usaldama.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud president! Täna täpselt kuus kuud tagasi toimusid Belgias föderaalse parlamendi valimised. Ma tahan sellele tähelepanu juhtida, sest me ei ole varem olnud olukorras, kus ELi eesistujariigiks on kogu kuuekuulise ajavahemiku jooksul ajutine valitsus.

Nõukogu ei ole täna siin poliitilisel tasandil esindatud. Sellest on pisut kahju, sest selline tavatu olukord on märkimist väärt. Nagu ka kuus kuud tagasi, on Belgia – see kunstlikult loodud riik – valitsuseta ka täna, kuid selle vastu ei ole midagi teha, sest Flandria ja Valloonia on arenenud kaheks eraldi riigiks ning kummalgi on täiesti erinev poliitiline ja sotsiaal-majanduslik kultuur.

Lugupeetud president, olukord Belgias on jõudnud täielikku ummikseisu – isegi niivõrd raskesse, et Euroopa Liit peaks valmistuma kahe uue liikmesriigi, Flandria ja Valloonia tekkeks.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Austatud president, Rumeenia tööseadustikku hiljuti tehtud muudatused halvendavad veelgi töötajate olukorda, mida majanduslangus on niigi raskelt mõjutanud. Pikendatakse töötajatelt töölt lahkumisel nõutavat etteteatamisaega ja pikendatakse töötajate katseaega, mis tähendab, et töölepinguid saab enne selle ajavahemiku lõppu lõpetada ilma etteteatamiseta; samuti saab selle aja jooksul samale kohale üksteise järel tööle võtta rohkem kui kolm inimest. Kuid kõige rohkem kahjustava meetmega, millega otseselt rikutakse põhilisi inimõigusi, tahetakse näha ette seaduslik võimalus lõpetada streigist osa võtva töötaja tööleping.

Ma tahan kõigest avaldada vastuseisu sellele katsele muuta töötajad tööandja orjadeks. Samuti tahan kutsuda Euroopa poliitilisi jõude ja institutsioone üles sekkuma ja peatama Rumeenia töötajate staatuse halvenemine.

  President. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident