Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0106(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0345/2010

Arutelud :

PV 13/12/2010 - 16
CRE 13/12/2010 - 16

Hääletused :

PV 14/12/2010 - 9.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0464

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 13. detsember 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

16. ELi ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping – ELi ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtuleping – Serbia ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi viisarežiimi lihtsustamise kava – ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühendatud arutelu järgmistel teemadel:

– kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitus nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimist (11324/2010 – C7-0391/2010 – 2010/0106(NLE)) (raportöör: Nathalie Griesbeck) (A7-0345/2010);

– kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitus, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (15507/2010 – C7-0392/2010 – 2010/0108(NLE)) (raportöör: Nathalie Griesbeck) (A7-0346/2010);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitas komisjonile Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel Kristiina Ojuland ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamise kohta (O-0140/2010 – B7-0568/2010);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel Manfred Weber, Simon Busuttil, Elmar Brok, Alojz Peterle ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamise kohta (O-0172/2010 – B7-0656/2010);

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel Simon Busuttil, Manfred Weber, Anna Maria Corazza Bildt ja Monika Hohlmeier seoses murega selle pärast, kas ELi ja Serbia ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi viisarežiimi lihtsustamise kava kohaldatakse õigesti (O-0181/2010 – B7-0654/2010).

 
  
MPphoto
 

  Nathalie Griesbeck, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Mul on hea meel tutvustada täna õhtul neid kahte raportit. Kõnealused raportid, mis ma esitan ühiselt, käsitlevad liidu ja Gruusia vahelisi lepinguid. Esimene raport käsitleb viisade väljastamise lihtsustamist ja teine ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist.

Meeldetuletuseks tahan öelda, et tagasivõtmisega seotud kohustusi käsitleva esimese lepinguga nähakse ette täielik vastastikkus, mida kohaldatakse riigi kodanike ja kolmandate riikide kodanike suhtes. Sellega kehtestatakse tagasivõtumenetlus – tagasivõtutaotlused, teavitamine, esitatavad dokumendid, tõendamine, tõendusvahendid, tähtajad, edastamisvahendid, transport, transiit jne, erinevalt Euroopa Liidu ja Pakistani vahelisest tagasivõtulepingust, mida te ehk mäletate ja millele ma mõni kuu tagasi suurt vastuseisu väljendasin. Antud juhul tahan ma väljendada oma täielikku rahulolu kõnealuse lepingu suhtes, sest sellega austatakse inimõigusi. Samuti peaks olema võimalik tagada selle kohaldamine, sest Gruusia on Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni osaline. Need on minu arvates kaks väga olulist eeltingimust sellise lepingu heakskiitmisele.

Teine leping on keskendatud viisade väljastamise korra lihtsustamisele ning see võimaldab Gruusia kodanikel, eelkõige reisijatel, nagu õpilased, ajakirjanikud ja teised, saada lihtsamalt lühiajalist viisat reisimiseks Euroopa Liitu. See leping võimaldab seeläbi lihtsustada märkimisväärselt kõiki nõudeid dokumentidele, mis tuleb esitada seda liiki taotluse toetamiseks.

Ma tahan teile samuti meelde tuletada, et vaieldamatult on kõnealused kaks lepingut omavahel seotud, sest ühise lähenemisviisi põhjal saab viisade väljastamise lihtsustamist käsitleva lepingu sõlmida põhimõtteliselt alles tagasivõtulepingu olemasolu korral.

Seepärast tuleb märkida kahte olulist aspekti. Oleme jõudnud olulisse etappi liidu ja Gruusia vaheliste suhete tugevdamisel, kusjuures Gruusia on viimastel aastatel näidanud üles selget soovi meiega suhteid tihendada. Need lepingud on esimene samm erisuhete suunas ja liidu kindel sõnum Gruusiale.

Loomulikult pakuvad need lepingud ka huvi piirkondlikul tasandil. Need toetavad jõupingutusi, mida liit on teinud koostöö tugevdamiseks ka Lõuna-Kaukaasia piirkonna teiste riikidega. Me kõik usume ja ka mina kahtlemata usun, et see on ühtlasi viis, kuidas julgustada Gruusiat viima ellu kõik vajalikud reformid, mille vajalikkust vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas president meile kõigest mõni päev tagasi meelde tuletas. See võimaldab meil võidelda koos ehk veelgi tõhusamalt ebaseadusliku sisserände vastu ja edendada põhimõtteliselt demokraatia arengut.

Seepärast kutsun teid, kallid kolleegid, kiitma heaks need kaks Gruusiaga sõlmitud lepingut. Kokkuvõtteks tahan aga teile, austatud volinik, meelde tuletada, et kuigi meie koostöö sujub hästi, tegite mõni kuu tagasi Pakistaniga sõlmitud tagasivõtulepingut käsitleva arutelu käigus piduliku avalduse, millega võtsite kohustuse hinnata kehtivaid tagasivõtulepinguid ning koostada parlamendi jaoks tavapärase aruande selliste lepingute kohta, sealhulgas nii juba sõlmitud kui ka alles läbiräägitavate lepingute kohta. Ma sooviksin sellele siin parlamendi ees taas kord kas pühalikku või harilikku kinnitust, et teie avalduse järgselt ei tõrjuta meid kõrvale, meie osalemist ei piirata ja et meile antakse kogu teave lepingute üle peetavate läbirääkimiste alustamise ja edenemise kohta. Usun, et see on oluline, kui tahame tõhusalt ja oma väärtustele vastavalt koos edasi liikuda.

 
  
MPphoto
 

  Kristiina Ojuland, küsimuse esitaja. – Austatud juhataja! Pean ütlema, et mul on väga hea meel, et täna toimub Euroopa Parlamendis arutelu ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu üle, sest see teema on olnud ELi ja Venemaa Föderatsiooni ühises poliitilises päevakorras juba pikka aega.

Ma tunnustan poliitilisi edusamme, mida tehti sellega seoses eelmisel nädalal toimunud tippkohtumisel. Ma jään siiski valvsaks seoses nende rakendamisega.

Mis puutub küsimusse, mille ma esitasin komisjonile fraktsiooni ALDE nimel ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamise kohta, siis tahtsin teada, mida on siiani tehtud ja kas me saame praeguse seisuga loota läbimurret tehnilist laadi küsimuste lahendamises, nagu ELi kodanike suhtes kehtiv nõue registreerida end ametiasutuses kolme päeva jooksul, kui peatutakse Venemaal eraisiku kodus.

Ma toetan täielikult kavandatavat viisanõudest loobumise lepingut kui meedet, mis võimaldab Venemaa kodanikel reisida ELi, täites seejuures minimaalseid formaalsusi, kuid ma eeldan, et Venemaa kohaldab Euroopa Liidu kodanike suhtes samasugust põhimõtet.

Veel üks küsimus, mida tuleb käsitleda, on Venemaa Föderatsiooni välispiiri turvalisus, pidades eelkõige silmas ebaseaduslike sisserändajate voolu lõunast ja ka mujalt. Venemaa pool peaks tagama täieliku kontrolli oma piiride üle, nagu Euroopa Liit peab viima läbi põhjalikku kontrolli piiril. Tulevane viisanõudest loobumise leping peab välistama kõik täiendavad ohud Euroopa Liidu jaoks.

Austatud volinik, ma jään huviga teie vastust ootama.

 
  
MPphoto
 

  Manfred Weber, küsimuse esitaja. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon soovib kasutada tänast arutelu ka selleks, et vaadelda Euroopa Liidu viisapoliitikat üldisemalt.

Kõigepealt on oluline rõhutada ja teadvustada viisapoliitika suurt väärtust Euroopa Liidu jaoks. Kuna me elame ühises Euroopas, mis on ühine ala inimeste jaoks, saame luua ühise viisapoliitika. Meie viisapoliitika on seepärast ka Euroopa ühtsuse tähis – Euroopa ühtsuse väga edukas tähis – ning seda on oluline märkida, eelkõige kriisi ajal.

Teiseks kutsume üles kehtestama selged mängureeglid viisanõude lihtsustamise puhul. Selgelt on sätestatud tehnilised standardid, mis tuleb säilitada välispiiridel ning passide ja isikutunnistuste väljastamisel. Me ei saa teha mingeid poliitilisi järeleandmisi seoses nende standardite järgimisega. 2010. aastal tuvastasime, et Balkani riikides oli algul põhitähelepanu tehnilistel standarditel, kuid seejärel edendati üha jõulisemalt poliitilisi argumente. Viisanõude lihtsustamise käsitlemisel ei saa siiski piirduda ühe riigiga – me peame vaatlema piirkonda tervikuna. Tõepoolest, alati on raske kaaluda küsimusi üksikjuhtumi puhul. Kuid asja tuum on, et tehnilisi standardeid tuleb järgida ja kriteeriumid peavad jääma. Seepärast toetan ma meie volinikku, kelle sõnul tuleb meie nõutavaid standardeid ka tegelikkuses rakendada. See on komisjoni jaoks tähtis ülesanne, sest ainult siis on meie viisapoliitika ELi kodanike jaoks vastuvõetav.

Kolmandaks tahan märkida, et meil on hea meel selle üle, et viimatisel Euroopa justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil arutati võimalust tühistada või kaotada kiiresti üksikute riikide viisarežiimi lihtsustamine, kui nad ei rakenda kõnealuseid standardeid. Serbia näide tõestas meile, et tulemuseks on varjupaigataotlejate suur sissevool.

Jätkates oma praeguseks viimase punktiga, siis meie fraktsioon on Ukrainast ja Venemaast kõneldes väga skeptiline uste kiire avamise suhtes, sest nagu me Serbia puhul äsja nägime, on sellel ka negatiivne mõju. Seepärast peaksime viisapoliitika küsimuses edenema väga ettevaatlikult.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Ma käsitlen kõiki küsimusi. Tänan teid selle olulise arutelu päevakorda võtmise eest.

Lubage mul alustada tänuavaldusega Nathalie Griesbeckile tema toetuse ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis tehtud töö eest seoses ELi ja Gruusia vahelise lepinguga, mille kohta võeti vastu heakskiitev arvamus. Pärast 2008. aasta suvel Gruusias toimunud kriisi otsustati Euroopa Liidu Nõukogu erakorralisel istungil tihendada suhteid Gruusiaga, sealhulgas viisalihtsustusmeetmete abil.

Nagu te, proua Griesbeck, mainisite, ei saa ELi tavapärase poliitika kohaselt sõlmida viisalihtsustuslepingut kolmanda riigiga, kellega ei ole sõlmitud tagasivõtulepingut. Seega anti Euroopa Ülemkogu otsusega mõista, et nende kahe lepingu üle tuleks läbirääkimisi pidada ja need tuleks sõlmida samal ajal.

Ma olen väga tänulik Nathalie Griesbeckile selle eest, et ta märkis olulist arengut ELi ja Gruusia suhetes, mida need kaks lepingut esindavad. Leping on suures osas kooskõlas standardse ELi tagasivõtulepinguga, hõlmates nii oma riigi kui ka kolmandate riikide kodanikke ja kaitstes – nagu öeldud – inimõiguste austamist sõltumatuse klauslit ja andmekaitset käsitleva artikli kaudu.

Lepingu kohaselt moodustatakse tagasivõtu ühiskomitee, mille ülesanne on jälgida lepingu rakendamist. See on oluline samm Gruusia ja Euroopa Liidu inimeste takistusteta liikumise tagamise suunas.

Gruusia on juba tühistanud viisanõude ELi kodanike suhtes ning selle lepinguga hõlbustatakse Gruusia kodanike liikuvust. Lepinguga tehakse Schengeni viisa saamine Gruusia kodanike jaoks – rohkem kui 60 000 inimest aastas – tõesti lihtsamaks, odavamaks ja kiiremaks.

See annab ka muud konkreetset kasu: taotluste menetlemisele seatakse 10päevane tähtaeg ja viisatasu vähendatakse 60 eurolt 35 eurole. On teatavad taotlejate kategooriad, kes on viisatasu maksmisest vabastatud: õpilased, ajakirjanikud, lapsed, pensionärid, puudega inimesed jne. Nende suhtes kehtib ka lihtsustatud nõue täiendavate dokumentide esitamiseks ja mitmekordse viisa õigus, kui neil on vaja reisida. Samuti on viisanõudest täielikult vabastatud diplomaatilise passi kasutajad, mis tugevdab veelgi ametlikke kontakte ELi ja Gruusia vahel.

Nathalie Griesbeck nimetas hindamist. See veidi hilineb, kuid järgmise aasta alguseks – loodetavasti hiljemalt veebruariks – on see olemas. Ma olen hea meelega valmis arutama seda kodanikuvabaduste komisjonis ja parlamendis. Samuti viitasite Pakistani jaoks kavandatud programmile. See on olnud töös kõigest 13 päeva, seega on seda veel vara hinnata, kuid me hoiame teid loomulikult asjaga meelsasti kursis.

Seoses Kristiina Ojulandi tõstatatud küsimusega ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu kohta tahan öelda, et see on olnud jõus alates 1. jaanuarist 2007. See on üks kaheksast meie sõlmitud viisalihtsustuslepingust. Eriti oluline on selle juures see, et lepingut kohaldatakse vastastikkuse põhimõtte alusel ka ELi kodanike suhtes, kuna neil peab Venemaal reisimiseks praegu olema viisa.

Samuti on tegemist olulise lepinguga kvantitatiivses mõttes. Venemaa esitatud statistiliste andmete põhjal väljastati 2008. aastal ELi kodanikele üle 1,5 miljoni viisa ning samal aastal väljastasid liikmesriikide konsulaadid Venemaa kodanikele 3,5 miljonit viisat. See moodustab kõigist maailmas väljastatud Schengeni viisadest rohkem kui veerandi.

Kõik ELi ja Venemaa kodanikud saavad kasu kõnealuse lihtsustamislepinguga ette nähtud üldisest lihtsustamisest, näiteks vähendati viisatasu 35 eurole. Teatavad elanikerühmad on vabastatud viisanõudest lihtsustamise erisätete alusel. On olemas viisavabastus ja mitmekordne viisa.

Komisjon on seda lihtsustatud korda hinnanud ning leiab, et see toimib üsna hästi. Kuid esinevad mõned puudused, millele ka viidati. Nendega tegelemiseks võtsime kuu aega tagasi vastu soovituse Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu üle uuesti läbirääkimise juhiste kohta. See on täielikult seotud edasise lihtsustamisega, mis käsitleb tõendavate dokumentide esitamist ja viisataotluse menetlemise kestust, mitmekordse viisa väljastamise sätete laiendamist ja viisavabastust mitme täpselt kindlaks määratud kategooria taotlejate jaoks.

Seoses konkreetse küsimusega, mis käsitleb viisalihtsustuslepingu artikli 10 rakendamist, milles sätestatakse registreerimismenetluse lihtsustamine, märkisime oma hinnangus, et Venemaa on rakendanud teatavat lihtsustamist. Nüüd on end võimalik registreerida näiteks posti teel. Registreerimistasu kaotatakse järgmiseks aastaks, kuid mõni muu meede, näiteks registreerimiste tõlkimine inglise keelde ja võimalus registreerida interneti teel, ei ole veel teoks saanud. Me esitame selle küsimuse oma Venemaa kolleegidele ja teeme seda erinevatel foorumitel ning loodame, et see juhtub õige pea.

Teiste idapartnerluse riikidega seoses on tehtud ka muid samme. See sisaldus ka teie küsimuses. 1. jaanuarist 2008 kehtib meil viisalihtsustuskord Moldova ja Ukrainaga, kuid me räägime uuesti läbi ka need lepingud.

Valgevenega seoses võttis komisjon kuu aega tagasi vastu viisalihtsustuslepingu läbirääkimisjuhiste kavandi ning me soovitame pika kehtivusajaga mitmekordseid viisasid heausksetele reisijatele ja kindlaksmääratud tähtaegu viisataotluste menetlemiseks, samuti võimalikke erandeid seoses viisanõudest vabastusega diplomaatilise passi kasutajatele.

Järgmisel aastal võtame samuti vastu läbirääkimisjuhiste kavandi viisalihtsustuslepingute sõlmimiseks Aserbaidžaani ja Armeeniaga.

Seoses Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi suhtes kohaldatava viisanõude kaotamise korra nõuetekohase kohaldamisega, millele osutas Manfred Weber, otsustas nõukogu 2009. aastal anda endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanikele viisavaba reisimise loa. Otsusele eelnes pingeline dialoog ja nende riikide suur edu viisanõude kaotamise üle peetavates dialoogides käsitletud peamistes küsimustes. Dialoogid on osutunud tõhusaks paljude oluliste reformide elluviimisel, kuid nagu märgiti, kaasneb viisavaba režiimiga vastutus ning asjaomased riigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et viisanõude puudumist ei kuritarvitata.

Mõni liikmesriik on kogenud nendest riikidest, eelkõige Serbiast ja endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit varjupaigataotlejate arvu suurenemist. Neid tuleb hinnata üksikjuhtumipõhiselt vastavalt meie õigusnormidele. Me oleme astunud mitmeid samme selle olukorra lahendamiseks: nendes kahes küsimuses on toimunud kõrgetasemelised kohtumised siseministritega ning eesistujariigi Belgia ja komisjoni delegatsiooni kõrgetasemeline visiit nende riikide pealinnadesse.

Kõnealuse kahe riigi ametiasutused on võtnud mõningaid meetmeid. Kodanike teavitamiseks on korraldatud uusi teavituskampaaniaid. Piirivalvele on antud korraldus kontrollida rohkem riigist lahkuvaid inimesi ning teavitada reisijaid põhjendamata varjupaigataotlustega seonduvast riskist.

Kui me sügise hakul tegime ettepaneku kaotada viisanõue Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanike suhtes, võtsid mõlemad riigid endale kohustuse viia oma kodanike hulgas läbi teavituskampaania viisanõude kaotamisest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ja seda nad ka tegid. Need on väga ulatuslikud kampaaniad. Peale selle, pärast Euroopa Parlamendilt ja nõukogult heakskiidu saamist võttis komisjon kohustuse tugevdada viisanõude kaotamise järgset kontrolli kõigi Lääne-Balkani riikide puhul.

See koosneb kahest osast. Ühelt poolt jätkame reformide jätkusuutliku elluviimise hindamist asjaomastes riikides stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaudu – eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Teiselt poolt toimime ka ennetava mehhanismina nendest riikidest pärit inimeste uue suure sissevoolu vastu. Käesoleva aasta alguses viidi läbi sellise olukorra ennetamiseks vajaliku operatiivteabe kogumine ning koos meiega osalevad selles aktiivselt Frontex, Europol, sisserände kontaktametnikud, Lääne-Balkani riikide politsei kontaktametnikud ja Kagu-Euroopa politseikoostöö konventsiooni sekretariaat, keda toetavad tulevased eesistujariigid Ungari ja Poola.

ELi liikmesriigid jagavad kogu vahetatavat ja kogutavat teavet ning teevad seda kindlasti ka Lääne-Balkani riikidega, kui see on asjakohane. Seda teavet kasutab ka komisjon järgmise aasta esimeses pooles viisanõude kaotamise järgse järelevalve kohta läbi viidavates hinnangutes. Leian, et need meetmed peaksid aitama kaasa viisavaba reisimise korra kuritarvitamise vältimisele, ning ma olen kindel, et tihe koostöö päritoluriikide ja ELi kuuluvate sihtriikide vahel, mida toetab komisjon, pakub tõhusa lahenduse. Kahtlemata jätkame Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andmist selle järelevalvemehhanismi tulemuste kohta. Esimest korda teeme seda 2011. aasta juunis.

 
  
MPphoto
 

  Krzysztof Lisek, väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi alalise raportöörina Euroopa Liidu ja Gruusia koostöö asjades, samuti väliskomisjoni arvamuse koostajana Nathalie Griesbecki raporti kohta tahan ma öelda mõned sõnad seoses nende kahe lepinguga – Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise tagasivõtulepingu ja viisalihtsustuslepinguga. Ma tunnen kohustust märkida, et need lepingud võeti väliskomisjonis vastu ülekaaluka häälteenamusega.

Ma tahan lisada, et parlamendi eelmisel istungjärgul siin Strasbourgis kuulasime me president Saakašvili kõnet, mis isegi nende inimeste jaoks, kes ei pea ennast tema austajaks, oli asjalik, tasakaalukas ja mõistlik. Oma kõnes teatas president Saakašvili jõu kasutamisest loobumisest ja valmisolekust pidada Venemaaga kõnelusi keerulistel teemadel, kuid väitis samuti, et Gruusia välispoliitika peamine eesmärk on loomulikult Euroopa Liidu osaks ja NATO liikmeks saamine.

Olen seisukohal, et me peame meeles pidama, et Gruusia ja selle rahvas on idapartnerluse programmi kuuluvatest riikidest ja rahvastest kõige Euroopa-sõbralikumad, kuigi me ei saa loomulikult rääkida mingitest kuupäevadest, sest tähtaegadest rääkimine oleks praegu meeltesegaduse kindel tunnus. Euroopa Liit peaks andma Gruusia püüdlustele heakskiitva ja asjaliku vastuse. Me peaksime olema valmis Gruusiaga koostööd tegema.

Täna arutlusel olevad lepingud ei ole loomulikult revolutsioonilised, kuid me kõik käsitleme neid sammuna õiges suunas. Peamine on jõustada need võimalikult kiiresti, sest minu arvates oleks vale, kui Gruusiast lahku löönud Abhaasias või Lõuna-Osseetias elavatel inimestel, kes kasutavad Venemaa passi, oleks lihtsam viisakord kui Gruusias elavatel inimestel.

 
  
MPphoto
 

  Monica Luisa Macovei, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Fraktsioon PPE pooldab neid kahte raportit, mis käsitlevad ELi ja Gruusia vahelisi lepinguid, st tagasivõtulepingut ja viisalihtsustuslepingut. Ma tahan osutada viimati nimetatule – viisalihtsustuslepingule.

Sellega lihtsustatakse viisa taotlemist grusiinide jaoks. Liikmesriigid kohaldavad ühtseid ja lihtsustatud menetlusi. Viisa maksab 35 eurot, seega vähem kui praegu, ja võimaldab riigis viibida kuni 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Viisataotlusi menetletakse kümne päeva jooksul või mõne elanikerühma puhul kolme päeva jooksul või hädaolukorras ka lühema ajaga. Diplomaatilise passi kasutajatelt viisat ei nõuta.

Vaba liikumine on üks võimalus selleks, et demokraatiat tundma õppida ja selle toimimist jälgida. Inimestevahelised otsekontaktid tähendavad väärtuste ja tegeliku olukorra jagamist. See tekitab usaldust. Seepärast loodan, et Gruusiasse reisib üha rohkem ELi kodanikke ja rohkem grusiine reisib Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz, fraktsiooni S&D nimel. – (HU) Austatud juhataja, me tahame tänada volinik Malmströmi esitatud teabe eest. Viisapoliitika on meie käsutuses olev väga tähtis vahend, mis aitab meil hõlbustada inimestevahelisi kontakte ja tuua asjaomaseid riike Euroopa Liidule lähemale. Sellest seisukohast on Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline leping väga oluline. Ma tahan öelda paar sõna Lääne-Balkani riikide suhtes kohaldatava viisanõude kaotamise kohta – peamiselt Serbia ja Makedooniaga seoses esile kerkinud probleemide kohta. Me toetasime parlamendis seda lepingut ülekaaluka häälteenamusega ning meie jaoks on see väga oluline eespool nimetatud põhjustel.

Kõnealused riigid tegid suuri jõupingutusi, et vastata ootustele, isegi kui me sageli näeme neis riikides valitsevaid poliitilisi erimeelsusi. Selles valdkonnas on need riigid teinud koostööd. Pakub rahulolu näha, et Euroopa Liitu reisivate inimeste arv on suurenenud. Meile on jäänud mulje, et Serbia ja Makedoonia probleemid tulenevad suures osas inimkaubandusest ning et see mõjutab kahtlemata väikest arvu inimesi, isegi kui see põhjustab tõsiseid probleeme. Usun, et meil lasub jagatud vastutus. Me vastutame ühiselt selle tagamise eest, et ka need riigid teevad kõik endast sõltuva teavitamaks oma kodanikke ja võtmaks otsustavaid meetmeid. Näiteks Serbia on seda teinud väga kiiresti ja tulemuslikult.

Usun siiski, et ka meie isiklik vastutus selles küsimuses on üsna märkimisväärne. Komisjoni ülesanne on abistada neid riike inimeste salaja üle piiri toimetamise vastu võitlemisel ning anda teavet, jälgida piirkonnas toimuvaid sündmusi ja tõhustada tõeliselt seda ka muidu nii tähtsat vahendit, mida me kavatseme tulevikus kasutada nii seoses Lääne-Balkani riikide kui ka teiste riikidega. Lisaks lubage mul märkida mõne sõnaga, et me tunneme head meelt selle üle, et Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina liituvad sellel aastal viisavabade riikide rühmaga, kuigi mõnevõrra hiljem ja üheaastase hilinemisega.

 
  
MPphoto
 

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Ma nõustun fraktsiooni PPE esindaja Manfred Weberiga, et ELi viisapoliitika on üliväärtuslik ning et tuleb kinni pidada viisalihtsustuse ja viisnõudest loobumise tehnilistest standarditest ja tingimustest.

Ma siiski ei usu, et Balkani riikide viisavabastuse puhul on poliitilised kaalutlused need tehnilised standardid üles kaalunud. Komisjon tegi kõvasti tööd selle nimel, et viia dokumentide terviklikkus, õiguskaitse ja piirikontrollid vajalikule tasemele. Me vähendaksime oma arvamuse väärtust, kui usuksime, et riik ei ole täitnud tehnilisi standardeid, sest me hääletasime kõnealuse viisavabastuse poolt.

Kahtlemata on muret tekitav, kui soodustusi kuritarvitatakse, kuid reageerida tuleb asjakohaselt ja proportsionaalselt. Volinik Malmströmi sõnul on asjaomastel riikidel vastutus ja neile tuleb seda meelde tuletada. Volinik selgitas meile, et on tehtud üsna pingelist tööd, toimunud on kõrgetasemelised kohtumised siseministritega ja visiidid pealinnadesse, on julgustatud viima läbi teavituskampaaniaid – ning Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania on võtnud erikohustuse oma kodanikke teavitada. Kui on probleeme ühe viisavabastuslepinguga, siis kahjustab see muidugi ka teisi lepinguid. Seega on vaja teatavat vastutust ja solidaarsust ning kõik kodanikud peavad olema teadlikud, et nad võivad kahjustada teiste inimeste vaba reisimise võimalusi.

Mina isiklikult olen veendunud – ja ma arvan, et ka minu fraktsioon on seda –, et komisjon tõhustab oma järelevalvet lepingutingimuste täitmise üle ning loob mehhanismi probleemide tuvastamiseks meie partneritega tehtava tiheda koostöö kaudu. Ma loodan, et kõigi fraktsioonide arvates on see kindlust pakkuv ja piisav. Nagu ütles minu kolleeg Monica Macovei fraktsioonist PPE, loovad inimestevahelised otsekontaktid usaldust. See on peamine. See on põhjus, miks me toetame viisalihtsustust ja viisavabastust.

Sellele ettepanekule on parlamendis avaldatud laiapõhjalist erakondadeülest toetust, sest see põhineb ELi kogemustel ja väärtustel. Seega hoidugem üle reageerimast. Probleeme on esinenud, kuid komisjon tegeleb asjaga. Veendugem, et me ei kahjusta varjupaigaõigust ega viisavabastuslepinguid.

 
  
MPphoto
 

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Meie fraktsioon toetab ELi ja Gruusia vahelist viisalihtsustuslepingut.

Kuid meil on mõningaid kahtlusi tagasivõtulepingu suhtes. Me hääletasime selle vastu kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis ning esitasime kirjaliku vähemuse arvamuse, sest leping sisaldab arvukalt ebakõlasid, mida võiks tagasivõtu ühiskomitees selgitada. See ei sisalda rangeid kaitsemeetmeid, mis kaitseksid põhiõiguste rikkumise vastu ning tagaksid head vastuvõtutingimused, mis Gruusias on kehvad. Selle eesmärk on saata inimesed tagasi riiki, kus vohab seksuaalne ja sooline vägivald ning sallitakse politseipoolset väärkohtlemist. Seda kohaldatakse ka nende Abhaasia ja Lõuna-Osseetia endiste elanike suhtes, kellel ei ole enam de facto sidemeid Gruusiaga.

Lisaks tahan öelda mõned sõnad Venemaaga sõlmitud viisalepingu kohta. Kolm aastat tagasi võeti vastu Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingut käsitlev raport, mis sisaldab minu muudatusettepanekut, mille kohaselt on kohustusliku registreerimise nõue Venemaal ja ELis reisimisel tõsine takistus. Kahjuks ei ole pärast seda midagi muutunud ning see on ülimalt oluline minu valijate jaoks, kes reisivad Venemaale eraviisiliselt.

 
  
MPphoto
 

  Paweł Robert Kowal, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Tänapäeva Gruusia on riik, kus paljude probleemide kiuste toimuvad väga kiired sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Me peaksime ühemõtteliselt ja hea meelega toetama kõiki viise, kuidas näidata Gruusia ühiskonnale, et nende muutuste jõulisus kajastub meie kui Euroopa Liidu institutsioonide reaktsioonis. Seoses Venemaaga peaksime kaaluma, millises kontekstis näeme viisarežiimi Venemaaga. Ma leian, et seda ei tohiks käsitada ametkondade jaoks maineküsimusena – see tähendab arvata, et kui me kaotame viisanõude, siis peavad Venemaa ametkonnad Euroopa Liiduga hästi edenevaid läbirääkimisi. Me peaksime vaatama sellele teistmoodi, võttes arvesse ajakohastamise tagamist ja meie suhteid tavaliste venelastega.

Sel põhjusel tuleks sõnaselgelt märkida, et viisanõude kaotamise, see tähendab piiride kindlaksmääratud tingimustel avamise protsess on väga tervitatav ning parandab meie suhteid idapoolsete ühiskondadega. Tuleks kukutada müüt, et viisad on teatavat laadi olulised elemendid meie julgeoleku tagamiseks, ning tuleks öelda – võib-olla eriti selgelt Euroopa Parlamendis – ja korrata igal võimalusel, et viisad ehitavad müüre, mittevajalikke müüre. Minu juhitavas ELi ja Ukraina parlamendi koostöökomisjonis oleme analüüsinud eriaruannet koos valitsusväliste organisatsioonidega, milles me seda küsimust uurisime. Aruandest ilmneb selgelt, et viisad on julgeoleku tagamisel tegelikult mitteolulised vahendid; viisad hoopis eraldavad Euroopa Liidu ühiskonda idapoolsest ühiskonnast, kuigi peaksime alati avatud olema. See on meie kui parlamendiliikmete kohus.

 
  
MPphoto
 

  Alfreds Rubiks, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (LV) Austatud juhataja! Oma fraktsiooni nimel võin öelda, et me toetame viisade väljastamise lihtsustamist, kuid samal ajal tuleb teha kõik selle kindlustamiseks, et tagada õigusnormides sätestatud tehniliste nõuete järgimine. Oma Läti valijate nimel toetan ma samuti neid lihtsustusi, mis käsitlevad reisimist Venemaalt Euroopa Liitu, sest see on väga tähtis olukorras, mis on seotud perede kokkutulemisega, sest Lätis on palju segaperesid ja suguvõsasid, kus mõni liige elab ühes riigis ja mõni teises. See on oluline ka turismi jaoks, mis on viimasel ajal näidanud suurt arengut. Peale selle, juba on antud head tagasisidet selle kohta, mida on viisalihtsustusega oodatust varem saavutatud. See on ülioluline ka äritegevuse jaoks. Kui vaadata Läti ärisuhteid Venemaaga, siis on import kasvanud seitse korda ja eksport kaheksa korda. See kõik on väga tore. Ma soovin komisjonile edu selle kõige rakendamisel.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Austatud juhataja! Me teame, et alates 19. detsembrist 2009 on viisavabastust kohaldatud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Serbia ja Montenegro biomeetriliste passide kasutajate suhtes. Sellest olenemata väljendavad Euroopa Liidu liikmesriigid muret – mida tunneb ka volinik Malmström –, et Serbiast ja endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit kodanike esitatud varjupaigataotluste arv suureneb ning on tõenäoline, et tekib olukord, mis seab ohtu viisade väljastamise ja meetme mõttekuse.

Minu kodumaa Kreeka toetas ideed kaotada viisanõue kõigi Lääne-Balkani riikide kodanike suhtes, mis oleks tõeliseks kinnituseks nende riikide Euroopa väljavaadete kohta. See ettepanek esitati esmakordselt Thessaloníkis 2003. aasta juunis ning Kreeka algatuse „Agenda 2014” vaimus. Sellele vaatamata pean väljendama muret seoses sellega, kas need riigid kohaldavad tegevuskava kriteeriume ning kas ikka kontrollitakse sisserände voogusid nendest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidesse, seda eriti nüüd, mil Euroopa peresid raputab finantskriis ja ei ole võimalik taluda suurema arvu sisserändajatega kaasnevat koormust. Me peame mõistma, et viisalihtsustuslepingud on mõeldud soodustama Euroopa Liidus reisimist, mitte sisserännet või muud ebaseaduslikku tegevust, nagu inimkaubandus.

 
  
MPphoto
 

  Daniël van der Stoep (NI).(NL) Austatud juhataja! Eelmisel kuul saatis Euroopa Komisjon õigustatult Serbia ja Makedoonia valitsusele kirja, mis sisaldas hoiatust seoses ärevust tekitava olukorraga neist kahest riigist pärit varjupaigataotlejate arvu suurenemisega. Lugupeetud juhataja, eriti teeb meele mõruks see, et samal kuul otsustas Euroopa Parlament anda Albaaniale ja Bosniale viisavabastuse. Tõenäoliselt tegid need kaks riiki viivitamata algust samalaadse käitumisega, mis tingis selle esimese hoiatuskirja saatmise.

Austatud juhataja! Sellel ei oleks tohtinud lasta juhtuda, kuid veel ei ole liiga hilja. Viisanõude kaotamisega kaasneb ka teatav vastutus ning kui seda vastutust ei võeta, tuleb meil tegutseda. Komisjon peab kutsuma Serbia ja Makedoonia saadikud välja ja nõudma neilt asjakohaste meetmete võtmist. Kui see oleks minu teha, kaotaksime selle viisavabastuse juba täna, kuid komisjon seda tõenäoliselt ei pooldaks. Seega ma tahan komisjonilt kuulda, et tal on julgust karistada kõnealuseid Balkani riike mis tahes korduva väärkäitumise eest.

Serbia ja Makedoonia on selles küsimuses Bosnia ja Albaania eelkäijad. On aeg saata neile kahele Balkani riigile selge sõnum ning sellest oleks palju kasu.

 
  
MPphoto
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE).(ES) Austatud juhataja! Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanike varjupaigataotluste arvu suurenemine nõuab meetmeid, mis kaitseksid määruse (EÜ) nr 539/2001 muudatust.

Viisad on rändepoliitika vahend; nende eesmärk on legaliseerida mittekodanikust või -residendist taotleja riiki sisenemine ja tema ajutine riigis viibimine.

Määruses (EÜ) nr 539/2001 nähakse ette viisanõudest vabastamise hindamismehhanism, mille kohaselt peavad olema täidetud teatavad nõuded seoses ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeoleku, liidu välissuhete, territoriaalse ühtekuuluvuse ja vastastikkuse põhimõttega. Kõnealust mehhanismi saaks kasutada ka vastupidises suunas.

Seevastu varjupaigapoliitika on kaitsevahend, mida ei tohi kasutada ebaõigesti. Tuleb märkida, et selle valdkonna Euroopa Liidu ühise poliitika eesmärk on säilitada varjupaigaõiguse terviklikkus tagakiusatute kaitsevahendina, seades esikohale Genfi konventsiooni ja New Yorgi protokolli põhimõtted, kohaldades ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ning tagades, et neile isikutele on kõigis liikmesriikides kättesaadav hüvitiste ühetaoline minimaalne tase, et kindlustada nende inimeste heaolu.

Varjupaigaõigus on seega inimlikkuse ja solidaarsuse edendamise vahend ja seega kasutatav üksnes sel eesmärgil. Seepärast on oluline, et Euroopa Liit reageeriks ning aitaks Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametiasutustel võtta vastu piisavad meetmed seoses nõuetega, mis peavad olema täidetud, et saada pagulase või täiendavat kaitset vajava isiku staatus, vältides sellega nende õiguste väära või ebaausat kasutamist.

 
  
MPphoto
 

  Corina Creţu (S&D).(RO) Austatud juhataja! Tänan teid, lugupeetud volinik, teabe eest, mida te andsite meile seoses viisalihtsustamist käsitlevate õigusaktidega eelkõige Gruusia, Moldova Vabariigi ja endise Jugoslaavia riikide kohta. Meie arutelu langeb tõepoolest ajaliselt kokku viisavabastuse kehtima hakkamisega Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kodanike suhtes, sealhulgas võimalusega peatada kiiresti lepingu kohaldamine, kui tekivad probleemid näiteks varjupaigataotluste ülemäära suure arvuga.

Usun, et igasugune katse pöörduda tagasi Lääne-Balkani riike käsitleva Euroopa Liidu varasema poliitika juurde oleks viga. Vaba liikumist takistavate piirangute kaotamine võib aidata mineviku haavadel paraneda.

Samal ajal leian ma, et on vaja teha tihedamat koostööd Euroopa Liidu ja kõnealuste riikide vahel, et tõrjuda varjupaigataotluste massilist esitamist, karmistada piirikontrolli, anda kodanikele õiget teavet ning võidelda inimkaubanduse, piiriülese kuritegevuse ja prostitutsiooniga seotud organiseeritud kuritegevuse võrgustike vastu.

Kõik need meetmed saavad aidata vähendada nimetatud tegevuse esinemissagedust.

 
  
MPphoto
 

  Marije Cornelissen (Verts/ALE).(NL) Austatud juhataja! Me oleme olukorras, kus pärast viisavaba reisimise kehtestamist on paljud valesti informeeritud serblased ja makedoonlased taotlenud varjupaika Belgias, Rootsis ja Saksamaal. Ma toetan Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni üleskutset tagada Balkani riikide elanike parem informeeritus, kuid siinkohal tuleb meeles pidada veel ühte olulist asja.

Esiteks on inimesi, kes ei saa aru, mida viisavaba reisimine tegelikult tähendab. Ma olen kuulnud Madalmaade kolleege siin parlamendis täie tõsidusega arutamas, et nüüd tuleb hordide kaupa varjupaigataotlejaid, kes võtavad meie töökohad – just nagu seda tegid poolakad –, ja ma ei räägi siinkohal üldsegi mitte Hollandi Vabaduspartei (PVV) delegatsioonist. See väide on täiesti naeruväärne ja võib lisaks teha palju kahju. Nad mängivad meie kodanike hirmul ja asjatundmatusel.

Teiseks olid need varjupaigataotlejad peaaegu eranditult rahvusvähemuste esindajad. Kui on üldse midagi, millega seoses me peaksime Serbiat ja Makedooniat hukka mõistma, siis on see asjaolu, et nad peavad palju rohkem parandama nende rahvusvähemuste olukorda. Seega peame tõesti tagama, et Balkani riikide elanikud oleksid paremini informeeritud, kuid me peame ka tagama, et Euroopa Parlamendi liikmed ning ELi kodanikud ja ministrid oleksid paremini kursis sellega, mida viisavaba reisimine endast tegelikult kujutab.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Austatud juhataja! Me kaalume, kas praegune Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline leping vastab meie ootustele ja kas inimeste kahes suunas liikumine on kooskõlas nende huviga reisimise vastu.

Lugupeetud volinik, ma võin teile väikseimagi kahtluseta öelda, et praegune viisarežiim on puudulik ja ELi jaoks eriti kahjulik. Venemaa on endise Nõukogude Liidu aegadest saadik suuresti muutunud. Keskklass on maksujõuline ja huvitatud maailmast, reisimisest, puhkamisest ja ostlemisest. Kui minu kodumaa liitus Schengeni alaga, pidime kooskõlas ELi eeskirjadega kehtestama piirangud Slovakkiasse reisivatele Venemaa kodanikele. Rahaline mõju oli suur ning meie reisikorraldajad ja kauplused kaotasid palju häid kliente. Euroopa viisakord takistab korrast kinnipidavaid venelasi Slovakkiasse reisimast, kuid ei takista vähimalgi määral seaduseid vähem arvestavaid inimesi migreerumast. Seepärast olen veendunud, et kui me üldse seadusekuulekatest venelastest hoolime, püüame avada oma majandusruumi ja kasutada ära Venemaa potentsiaali, et laiendada ja parandada koostööd meie riikide vahel.

 
  
MPphoto
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Lugupeetud juhataja! Mul on väga hea meel, et kahe päeva pärast – täpselt enne jõule – saavad Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina inimesed lõpuks tähistada võimalust reisida viisavabalt ELi Schengeni alal. Nende rõõm on ka minu rõõm. Ma olen olnud täielikult pühendunud kõigi Lääne-Balkani riikide viisanõude kaotamise protsessi toetamisele ja kiirendamisele ning lõpuks saavad peaaegu kõik nendest kasutada kolmekuulist võimalust külastada meie liikmesriike ja siin õppida.

Meie suuliselt esitatud küsimust komisjonile tuleb vaadelda heakskiitvas vaimus. Selle eesmärk on veenduda, et kõnealust uut vabadust ei seata ohtu. Viisavaba kord ei ole seotud poliitilistel või majanduslikel põhjustel varjupaiga taotlemisega. See ei ole seotud alalise elamisloaga. Ja see ei ole seotud tööloaga.

Ma tahan tänada volinik Malmströmi selle eest, mida ta on juba teinud – eelkõige koos Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametiasutustega –, näidates sellega komisjoni otsustavust jätkata protsessi kindlaksmääratud suunas ja tagada viisarežiimi nõuetekohane kohaldamine. Tänan teid vastuse eest.

Nüüd peame jätkama koostööd, et vältida korra mis tahes valesti tõlgendamist, vääriti mõistmist või kuritarvitamist ning selliste juhtumitega tegeleda. Vastutus lasub endiselt piirkonna ametiasutustel. Me kiidame heaks asjaolu, et Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on juba käivitanud eduka teavituskampaania, ning me innustame kõiki Lääne-Balkani piirkonna riike tegema sama ja tõhustama süsteemi kuritarvitamise vastaseid meetmeid.

Me palume komisjonil jätkata senist järelevalvet ja anda meile selle kohta aru. Nagu te juba ütlesite, on inimestevaheliste kontaktide arendamine piirkonna demokraatia ja stabiilsuse jaoks väga oluline. Ärgem seadkem seda Euroopa perspektiivi raames ohtu. Olen endiselt kogu südamest pühendunud sellele teemale.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Austatud juhataja! Üks oluline tingimus täieliku viisavabastuse kehtestamiseks Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel on 2007. aasta lepinguga võetud kohustuste täitmine. Venemaa ametiasutused on korduvalt nõudnud lühiajalise viisa nõude kaotamist. EL aga on eelistanud järkjärgulist käsitlust, mida kajastab rida ühismeetmeid. Pean oluliseks, et enne viisanõude kaotamise otsuse rakendamist oleksid täidetud kõik tehnilised tingimused, näiteks et oleks tõhustatud piirihalduse standardeid, dokumentide turvalisust või korruptsioonivastast võitlust.

Venemaa peab samuti tegudega kinnitama oma kavatsust saavutada käegakatsutavaid tulemusi piirkonna veel lahendamata konfliktide lahendamisel. Sellega seoses on tal kindel kohustus. Transnistria konflikti lahendamine on minu kodumaa jaoks poliitiline prioriteet. Me toetame ametlike arutelude jätkumist 5+2 läbirääkimiste osana eesmärgiga leppida kokku püsiv lahendus. See peab olema täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning austama Moldova Vabariigi suveräänsust.

Ma tahan samuti märkida idapartnerluse riikide, sealhulgas Gruusia ja Moldova Vabariigi olukorda.

Nad on viisanõude kaotamist oodanud kaua ja on seda silmas pidades viinud ellu arvukaid reforme.

Ma soovin rõhutada, et Moldova Vabariik on selle meetme suur pooldaja idapartnerluse raames. Ma tahan toonitada, et kui Venemaa saavutab viisarežiimi lõdvendamise enne ELi lähinaabreid, oleks see nende jaoks demoraliseeriv. See tõendaks, et partnerriigi staatus ei loe väga palju, kui kaalul on liidu strateegilised mööndused.

 
  
MPphoto
 

  Marek Siwiec (S&D).(PL) Austatud juhataja, me peaksime rääkima viisadest; me peaksime rääkima viisadega seotud statistikast ja sellest, mida Euroopa Liit on teinud. Euroopa Parlamendis valitseb üldine rahulolu. Ma tahaksin paluda kõigil, kes täna sellise rahuloluga siin sõna võtsid, püüda ette kujutada, et nad peavad viisa saamiseks rohkem kui kümme tundi järjekorras seisma, taluma alandust ja ebamugavust ning seisma vihmas kohutavates tingimustes. Inimesed peavad seisma ning nad peavad maksma ühe kolmandiku oma palgast, et saada viisa. Samuti peavad nad kuulma, et nende riigi diplomaadid ei vaja viisat, ning kõige lõpuks, pärast mitmekordset üritamist – sest neil on viisat vaja – saavad nad ühekordse viisa asjaomasesse riiki, kuigi taotlesid Schengeni viisat.

Viisamenetlus peaks meie südametunnistust painama. Tegemist on lausa alandamisega miljonite inimeste jaoks – nende järjekorras seisvate inimeste jaoks. Pidagem seda meeles, kui me väljendame rahulolu, mis täna Euroopa Parlamendis on nii üldine. Ma mõistan, et me kasutame viisamenetlust mõjutusvahendina, kuid see peaks kehtima valitsuste puhul ning me peaksime tundma kaasa neile järjekorras seisvatele inimestele.

– Lugupeetud volinik, te olete pärit Rootsist. Nagu te teate, olid 1970. aastatel teie kodumaa ja Austria ainsad kaks riiki, kus puudus viisarežiim kommunistlike riikide jaoks. Poola kodanikuna külastasin ma teie kodumaad 1976. aastal. Miks? Sest Rootsi reisimine oli viisavaba. Ma kahtlemata armastan teie kuningat, pean lugu Rootsi vabadusest ja majandusest, kuid pidage palun meeles, et viisade olemasolu tekitab ebamugavust.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE). – Lugupeetud juhataja! Fraktsiooni PPE nimel kõneldes tahan öelda, et me suhtume viisalihtsustuse ja viisanõude kaotamise poliitikasse väga hästi, sest meie arvates on tegemist väga kasuliku vahendiga, mille abil sidemeid luua kolmandate riikide, eelkõige meie naabruses asuvate riikidega. Seega on meie esialgne seisukoht selgelt pooldav.

Viisalihtsustus on esimene samm ning sel nädalal teeb selle sammu Gruusia. See on esimene, kuid see-eest oluline samm inimestevaheliste kontaktide loomisel, nagu ütles minu kolleeg Anna Maria Corazza Bildt. Viisalihtsustus käib tavaliselt käsikäes tagasivõtulepingutega. Lugupeetud volinik, tagasivõtulepingud on meie jaoks samuti väga tähtsad, sest me tahame olla kindlad, et ebaseaduslikult ELi territooriumil viibivatel inimestel palutakse lahkuda. See on ainus viis, kuidas saame võita avalikkuse usalduse viisalihtsustuse ja viisanõude kaotamise vastu. Need kaks käivad kokku, seega palume teil teha rohkem tööd selle nimel, et suurendada kolmandate riikidega sõlmitud tagasivõtulepingute võrgustikku.

Mis puutub viisanõude kaotamisse, siis eelmisel aastal sai see teoks Serbia, Makedoonia ja Montenegro puhul. On hea näha, et meie sõbrad Albaaniast ning Bosniast ja Hertsegoviinast saavad sellest nüüd samuti kasu. Me kiidame selle südamest heaks ja leiame, et see aitab väga tõhusalt kaasa Euroopa integratsioonile ja kahtlemata lähendab nende riikide kodanikke meile.

Kui me nende õigusaktide kohta otsuse langetame, peame alati olema väga hoolikad, et me teeme otsuse, mis ei ole poliitiline, vaid põhineb eeskätt tehnilistel argumentidel – st riigid peavad meie pooldava otsuse saamiseks esmalt täitma tehnilised kriteeriumid. Otsus on muidugi ka poliitiline, kuid peab eelkõige tuginema tehnilisele hinnangule.

Ma rõhutan seda seepärast, et peamiselt on see komisjon, kes tuleb meile ütlema, et mingi konkreetne riik on täitnud tehnilised kriteeriumid. Niisugustel kuritarvitamise juhtudel, kui sellistest riikidest nagu Serbia ja Makedoonia, kelle suhtes on viisanõue kaotatud, tulevad inimesed ja taotlevad varjupaika ELi riikides, peame seepärast küsima, kas tehniline hinnang on viidud läbi täiel määral ja nõuetekohaselt, sest viisanõude kaotamise korraga ei ole selgelt kooskõlas olukord, kus keegi tuleb Euroopa Liitu varjupaika taotlema. See ütleb meile, et midagi on kusagil viltu läinud. Meil on õigus küsida, mis läks valesti, ja oma küsimusele vastus saada.

Peale selle peame kasutama praegust võimalust, et saata selge sõnum asjaomastele riikidele – eriti sellistele riikidele nagu Serbia ja Makedoonia, kes on segatud kuritarvitamisjuhtudesse –, et nad peaksid oma kodanikele selgeks tegema, mida viisanõude kaotamine tegelikult tähendab. See ei tähenda võimalust minna ELi riikidesse elama või tööd otsima, vaid see on tavaline viisavabastus piiratud ajaks, et lihtsalt külastada neid riike. See kehtib ka Euroopa Komisjoni suhtes. On oluline, et komisjon töötaks koostöös nende riikidega, et veenduda sõnumi kohalejõudmises.

 
  
MPphoto
 

  Lara Comi (PPE).(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Ma toetan oma kaasparlamendiliikmete taotlust, et komisjon hindaks ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamist.

See näitab poolte ühist kavatsust püüelda pikas perspektiivis viisanõude täieliku kaotamise poole, pidades silmas, millist mõju võiks viisade väljastamise menetluse hõlbustamise ja lihtsustamise eesmärkide nõuetekohane elluviimine avaldada nii üksikisikutele kui ka majandus- ja kaubandussuhete arengule.

Seepärast usun, et on tähtis jälgida selle lepingu rakendamist. See võimaldaks oluliselt arendada konkreetseid isiklikke, kultuuri-, teadus- ja majandussidemeid Euroopa Liidu ja selle peamiste Lääne-Euroopa läbirääkimispartnerite vahel.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D).(HU) Lugupeetud juhataja! Volinik Malmströmi vastusest Serbia ja Makedoonia küsimusele oli julgustav teada saada, et me ei kavatse koos halvaga ka heast lahti saada. Oleks suur viga kehtestada Serbia ja Makedoonia suhtes uuesti viisanõue üksnes seepärast, et nende kahe riigiga seoses on olnud probleeme. Cecilia Malmström juhtis sellele tähelepanu ning ma olen veendunud, et eesistujariigist Ungarist saab järgmisel eesistumisperioodil meie partner, sest Ungaril on Serbia naabrina oluline osa nende probleemide lahendamisel heanaaberlike suhete ning samuti 300 000 Serbias elava ungarlase nimel. On selge, et suurem osa ülesandeid jääb Serbia ja Makedoonia valitsuse õlule, ning nagu volinik Malmström märkis, peavad oma kodanikele teavet andma just nemad. Ma tahaksin siiski rõhutada, et varjupaigaprobleemidega silmitsi seisvad vanad liikmesriigid peavad samuti mõtlema, kas nende varjupaigapoliitika on asjakohane, kuna nad pakuvad varjupaika ka neile taotlejatele, kellele varjupaika anda ei tohiks.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: SILVANA KOCH-MEHRIN
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Viisalihtsustus ja viisanõude kaotamine on kahtlemata mõeldud soodsate tingimustena. Neid kaitstakse alati põhjusel, et neil ei ole midagi pistmist sisserändega, vaid need on üksnes seotud hariduse ja turismiga – veel kaks soodsat tingimust.

Võite pidada mind küünikuks, kuid õpilased ei tule alati õppima ja turistid ei viibi riigis alati ainult kindlaksmääratud aja jooksul. Mõnikord tulevad nad ELi siin töötamise ja elamise eesmärgil. Mõte, et inimesed räägivad alati tõtt oma kavatsuste kohta, ei põhine kogemustel.

Praeguses kriisis napib töökohti – eelkõige lihttöökohti – ning nõudlus eluaseme järele ületab alati pakkumise. Ebaseaduslike sisserändajate hõivatavad töökohad on sageli need, mis võiksid kuuluda liikmesriikide kodanikele, ning tingimused ja töötasu on sageli alla miinimumi. Me ei tohi isegi teeselda, et silma kinnipigistamine ebaseadusliku sisserände suhtes on suuremeelne žest. See toob kaasa allapoole vaesuspiiri jäävad palgamäärad, ohtlikud töötingimused, ärakasutamise ja kuritarvitamise.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papanikolaou (PPE).(EL) Austatud juhataja! Ka mina võtan sõna selleks, et kiita heaks minu kaasparlamendiliikmete öeldu seoses meie põhimõttelise heakskiiduga viisavabastusele ja heatahtliku suhtumisega sellesse. On ütlematagi selge, et kõnealuse viisavabastuse algusest alates oleme kohanud kuritarvitamist ja halbu näiteid, halvasti sõnastatud tekste, mida oleme avastanud ja püüdnud kiirustades parandada. Eriti oluline on, et komisjon ja volinik isiklikult teevad koostööd nende riikide ametiasutustega, kellega seoses on probleemid tekkinud. Ma viitan loomulikult endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ja Serbiale. Kuna me jätkame viisavabastuse andmist teistele riikidele – ning ma kordan, et see on samm õiges suunas –, peaksime ehk juhinduma eelkõige järgmisest: tihedam koostöö nende riikide ametiasutustega, võib-olla ka erimeetmed, mis meid tulevikus suunavad, koos kõnealuste kontrollimist käsitlevate kokkulepete kohaldamisega.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI).(HU) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Venemaa ja ELi suhted on alati olnud erilised, võttes vastavalt arvesse mõlema poole suurt võimu. Ei ole kahtlust, et sellest staatusest tulenevalt tekivad teatavates küsimustes erimeelsused ja teatavaid küsimusi nähakse erinevalt. Me ei tohi siiski unustada – ning ma pean seda tegelikult rõhutama –, et Venemaa kuulub Euroopasse nii geopoliitiliselt kui ka kultuurilises ja ajaloolises mõttes. Need sidemed muudavad kahe poole vahelised viisalihtsustusmeetmed vältimatuks ning seda toetab ka Jobbik ehk Liikumine Parema Ungari Eest. Sarnaselt teatavatele ELi liikmesriikidele saab Venemaa oma viisadega seonduvad halduskohustused määrata kindlaks sõltumatult ja need peavad tuginema vastastikkuse põhimõttele. Serbia olukord ei ole kaugeltki nii segane, sest kahjuks on ungari vähemus ja teised vähemusrühmad tänaseni endiselt mitmes mõttes ebasoodsamas olukorras. Euroopa Parlament ja Euroopa Liit peavad seda küsimust igal juhul uurima.

 
  
MPphoto
 

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). (PL) Austatud juhataja! Viisanõude kaotamisega samal ajal peaksime samuti saatma selge sõnumi oma väärtuste kohta. See ei ole seotud üksnes uste avamisega – uksed tuleks teha nii lahti kui võimalik; see on samuti seotud demokraatia edendamisega Euroopa Liidu naaberriikides. Seepärast peaksime toetama neid riike, kes tõesti püüdlevad demokraatia ja õigusriigi poole ja kes austavad Euroopa väärtusi. Kuid mulle näib, et eeskätt peaksime andma viisavabaduse endistele sotsialismileeri riikidele ja alles seejärel Venemaale.

Siinkohal nõustun ma nendega, kes on öelnud, et kui me kaotame viisanõude Venemaa suhtes enne kui Ukraina ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikide suhtes, on see väga halb märk. Gruusias võib praegu Venemaa okupeeritud aladel juhtuda, et paljud inimesed taotlevad Venemaa kodakondsust, sest see tähendaks vaba pääsu Venemaale. Me peaksime käsitlema ka viisarežiimi demokraatia edendamise vahendina.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Soovin tänada auväärseid parlamendiliikmeid selle arutelu eest. Ma nõustun teiega täielikult, et viisalihtsustus ja viisanõude kaotamine on väga tõhusad vahendid inimestevaheliste kontaktide edendamiseks. Seda mitte ainult tavakodanike, õpilaste või turistide jaoks. See avardab ka ärivõimalusi ja see on väga hea.

Me otsustasime Euroopa Liidus alustada viisanõude kaotamise protsessi Lääne-Balkani riikidega. See on iseenesest poliitiline otsus. See annab tunnistust poliitilisest tahtest ning see on väga oluline, kuid selle eesmärgi saavutamisel tuleb olla väga tehniline ja jäik. Me ei saa kaotada viisanõuet, kui meil puuduvad väga ranged kriteeriumid.

Need kriteeriumid on avatud ja läbipaistvad. Need on kõigi jaoks ühetaolised ning nendega kaasneb tähtsate reformide läbiviimine riikides, kes taotlevad viisalihtsustust ja viisanõude kaotamist. Jah, härra Busuttil, komisjon jälgib seda tõepoolest väga tähelepanelikult ning ekspertide lähetuste koosseisu kuuluvad ka liikmesriikide asjatundjad. Kõik need aruanded koostatakse ja kogu töö tehakse väga läbipaistval moel.

Sellele vaatamata pean möönma, et eelkõige Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis on esinenud mõned kuritarvitamise juhtumid. See ei tohiks siiski üldpilti nii suurelt mõjutada; süsteem töötab hästi, kuid esineb mõningast kuritarvitust. Komisjon on sellega tegelenud. Me oleme käinud kohapeal. Oleme rääkinud oma partneritega. Ja eesistujariik Belgia on olnud väga aktiivne.

Me püüame probleemi hinnata. Peamiselt on tegemist väikese arvu kuritegelike rühmitustega, kes ärgitavad äärepoolsete piirkondade elanikke sõitma Euroopa Liitu väärarusaamadele tuginedes ja lootuses, et neile antakse varjupaika. Me vaatame loomulikult kõik need taotlused läbi üksikjuhtumipõhiselt, kuid väga paljud nendest on alusetud ja seepärast peame nimetatud rühmitustega tegelema. Seda ka tehakse ja me peame dialoogi nende riikide ametiasutustega.

Alles kuu aega tagasi käisin ma koos Belgia ministriga isiklikult Tiranas ja Sarajevos kinnitamaks sõnumit, et see on väga oluline, kuid hoiduge kuritarvitamisest. Me ütlesime seda kõigile ministritele, parlamendiliikmetele, kodanikuühiskonna liikmetele, ülikoolidele, ja ma usun, et ka kõigile neis riikides leidunud telekanalitele, eesmärgiga teha väga selgeks seisukoht, et see on suurepärane võimalus, kuid palun ärge seda kuritarvitage.

Me oleme rakendanud hindamis- ja järelevalvemehhanismi ning mul on hea meel anda teile kevadel aru selle toimimise kohta.

Venemaaga seoses on protsess tõepoolest toonud kaasa palju head, suurendanud inimeste liikuvust meie riikide vahel. Kõigi hinnangute põhjal, mida ka liikmesriigid on kinnitanud, puuduvad märgid selle kohta, et viisalihtsustus oleks suurendanud julgeolekuohte või ebaseaduslikku sisserännet. Praegu tegeleme Venemaa ja Euroopa Liidu selliste ühiste tegevuste loetelu kindlaksmääramisega, mis aitaksid avardada võimalusi edasisteks läbirääkimisteks viisanõude kaotamise üle.

Gruusia teemal niipalju, et ma tahan seoses tagasivõtulepinguga oma sõpradele roheliste leerist veel kord korrata seda, mida raportöör juba ütles – Gruusia on ühinenud Euroopa Nõukoguga ja riigist on saanud Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni osaline. ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid hindama varjupaigataotlusi üksikjuhtumipõhiselt ning kui peaks ilmnema rahvusvahelise kaitse vajadus, on nad ELi õiguse kohaselt kohustatud seda austama ning austama samuti mittetagasisaatmise põhimõtet, mis tähendab, et inimest ei tohi tagasi saata, kui on võimalus, et talle saab seal riigis osaks tagakiusamine või põhjustatakse talle tõsist kahju.

Üldiselt leian, et toimunud arutelu oli väga hea. Ootan võimalust teile tagasivõtulepingute hindamise kohta aru anda. Nende üle toimuvad läbirääkimised kulgevad tõesti väga raskelt, härra Busuttil, kuid me töötame tulemuse nimel. Nagu ma ütlesin ka varem käesoleva arutelu käigus, siis järgmise aasta algul toimub hindamine ning ma tulen meelsasti parlamendiga arutama selle järeldusi ja edasist tegevust kolmandate riikidega sõlmitavate seda liiki lepingute hõlbustamisel.

 
  
MPphoto
 

  Nathalie Griesbeck, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, sarnaselt volinikuga on ka minul hea meel meie arutelu sisutiheduse üle, mis näitab tervikuna meie institutsioonide tõelist vastutustundlikkust.

Seda vastutustunnet on näidanud ka voliniku antud vastused, võetud kohustused ning nende kinnitamine erinevate 2011. aasta veebruariks ja juuniks kokku lepitud hindamist käsitlevate kohtumiste kaudu. Loomulikult ei taha ma kohe ühtset seisukohta seoses Pakistaniga. Ma hoopis tuletasin teile meelde meie põhiseisukohta. Samuti tahan tänada austatud volinikku valmisoleku eest, mida ta näitas üles seoses vastastikuse julgeoleku teemaga, küsimustele vastamise, avatuse ja koostöövalmidusega, kohandamistega ning kuritarvitamise vastu võitlemisega ning erinevate õiguslike olukordade arvestamisega.

Kuigi kõnealuste lepingutega nähakse ette õigusraamistik viisade väljastamise ja tagasivõtumenetluste lihtsustamise korraldamiseks täpselt kindlaksmääratud ja rangetel tingimustel, ei tohi seda ajada segamini äärmise vajadusega määrata ka kindlaks Euroopa varjupaigaõiguse tingimused ja asjaolud.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et minu arvates sarnaneb see poliitika pisut kahenäolisele jumalale Janus Bifronsile. Me oleme rääkinud poliitikast ja menetlusest. Minu meelest esindavad Januse pea kaks profiili menetlust ja poliitikat. On tehniline ehk menetlust, õiguslikke tingimusi ja nende austamist esindav pool, kuid on ka poliitiline pool, mida iseloomustab teatavate kaasparlamendiliikmete sõnu kasutades lihtsustamine, koostöö, liidu avamine kolmandatele riikidele, meie väärtuste esindamine, kuid selline avamine eeldab ka eurooplaste valmisolekule reageerimist.

Ma tahan lõpetada mõttega, et me peame neid aspekte tasakaalus hoidma ja tegema kõik selleks, et meie kodanike hulgas valitseks nendega seoses selgus. Me peame oma kodanikele selgitama, mida kolmekuuline viisa tegelikult tähendab, ja vältima seeläbi tekkida võivat ebaselgust ja muud laadi vääriti mõistmist. Ma loodan teie peale, lugupeetud volinik.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 14. detsembril.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Kinga Gál (PPE), kirjalikult. – (HU) Viisanõude kaotamise säilitamine ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid see on selgelt ka poliitiline samm. Viisanõude kaotamine on siiski alati põhinenud vastastikusel usaldusel ja vastastikustel kohustustel. Tänane arutelu saadab asjaomastele riikidele sõnumi, et nende ees seisev pikk loetelu ülesannetest, mis tulenevad võetud kohustustest, ei lõpe pärast viisavabastuse kehtestamist ning et nad peavad endiselt andma oma kodanikele teavet selle kohta, mis kaasneb viisavaba reisimisega, et vältida antud võimaluse kuritarvitamist. Serbia ja Montenegro suhtes kehtestatud viisavabastus annab Euroopa väljavaate võimaluse eelkõige noortele, kellele rajatakse tuleviku Euroopa. Kõnealune kaks aastat tagasi antud vabastus kandis endas nende riikide jaoks olulist poliitilist sõnumit ning selle tühistamisel oleksid rängad tagajärjed. Samaväärse tähtsusega on viisavabastuse säilitamine Vojvodinas elavate ungarlaste jaoks – mõlemal pool piiri elavate kodanike jaoks, kes räägivad sama keelt ja arendavad tihedaid perekondlikke ja kultuurilisi sidemeid. ELi liikmeks saada kiirustavate riikide puhul on eriti oluline luua kooseksisteerimiseks vajalikud tingimused, olenemata piiridest.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Igasugune viisanõuete kaotamine on vastutulek sellest mõjutatud riikides elavate inimeste ootustele. Ma tahan rõhutada, et Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut ei saa vaadelda eraldi ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmist käsitlevast lepingust. Me oleme Euroopas sellest pikka aega rääkinud, sest viisapoliitika on ELi jaoks eriti oluline.

Viisanõude kaotamine tähendab, et ELi riigid avavad end Balkani riikide kodanikele, luues seeläbi võimalusi osaleda ELi teemalises dialoogis ja saada teada demokraatia kohta. Kuid koos viisanõude kaotamisega peame võtma arvesse asjaolu, et piiriületuse lihtsustamine võib muuta lihtsamaks ka ebaseaduslike sisserändajate ja kuritegelike rühmituste elu. Liikmesriigid peaksid viisade väljastamisel kohaldama ühtseid menetlusi, sest Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina ootavad oma järge. Euroopa Komisjon peab kinni pidama viisanõude kaotamisele seatud tingimustest ning olukorda jälgima, et head lahendused ei tooks kaasa raskusi ELi liikmesriikides. Peale selle on oluline, et riigid teeksid koostööd ja kasutaksid viisade väljastamise korra vallas seni saadud kogemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Usun, et Serbia on siiani teinud suuri jõupingutusi, et vastata ELi ootustele ja jätkata teed lõimumise suunas. 2009. ja 2010. aastal saavutati järgmine: viisanõude kaotamine, stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimise protsessi käivitamine ning Euroopa Komisjoni heakskiit Serbia ELiga ühinemise taotlust käsitleva arvamuse eelnõule.

Siiski on kahetsusväärne, et Serbia ametiasutused ei ole meedias avaldanud ega vajalikul määral selgitanud seda, mida hõlmab 2009. aastal kehtestatud viisavaba reisimise kord, et kodanikud seda korda ei kuritarvitaks. Ma loodan, et Serbia kodanike esitatud ELi varjupaigataotluste arvu muret tekitav suurenemine ei kahjusta Serbia lõimumisprotsessi. Ma olen veendunud, et Serbia ametiasutused reageerivad kiiresti. Tahan samuti meelde tuletada, et ühinemine sõltub Serbia enda jõupingutustest Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu järgimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Käesoleva arutelu üldise teemaga (viisad) seoses tahan rääkida kahest küsimusest, mis on üksikasjadesse laskuvad, kuid minu arvates üliolulised. Mõlemad teemad on väga tundlikud, sest nendest sõltub Euroopa hea naabruspoliitika edukas elluviimine. Esimene küsimus käsitleb ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu rakendamist. Lepingu toimimise üldise hindamise seisukohast ei piisa minu arvates üksnes sellest, et kritiseeritakse teatavaid meetmeid, mida Venemaa on kahjuks pidanud samuti kohaldama ELi riikidest saabuvate kodanike suhtes. See on vajalik riigi üldise julgeolekuolukorra tõttu ning sellised meetmed nagu registreerimiskohustus ei tee viisalihtsustuskorda põhimõtteliselt keerulisemaks. Teine küsimus käsitleb ilmset muret seoses Serbia, Makedoonia ja Montenegro suhtes kehtestatud ELi viisarežiimi leevendamise süsteemi nõuetekohase rakendamisega. Selle mure on väidetavalt põhjustanud nende riikide kodanike esitatud varjupaigataotluste arvu suurenemine ning lahendusena on pakutud meetmeid asjaomaste riigiasutuste vastu. See on eksitav ja ei puutu asjasse. EL ja NATO on pikka aega mõjutanud üldist poliitilist olukorda Balkani riikides. Need organisatsioonid peaksid eeskätt kasutama Balkani riikides selliseid meetmeid ja poliitikat, mis ei sunni inimesi lahkuma sellest paljukannatanud piirkonnast.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Me ei peaks lugema tibusid enne kevadet. Me saame alles siis uskuda, et Moskvaga sõlmitud leping kaotab kaubandustõkked, kui leping on ratifitseeritud ja seda rakendatakse. Sellega seoses piisab, kui mõtleme Venemaa otsusele loobuda energiaharta allkirjastamisest. Samuti saab selgeks, kas Kreml kavatseb tõepoolest järgida ELi üleskutset lihtsustada viisade väljastamist. Kui viisanõude kaotamine Lääne-Balkani riikides, mis on kõigest murdosa Venemaa suurusest, on kaasa toonud varjupaigataotlejate laine, siis mida võime oodata, kui kaotatakse viisapiirangud maailma suuruselt seitsmenda riigiga? Kui paljudel Kaukaasiast pärit islamistidel on Venemaa kodakondsus, siis kas me lubame oma riiki ilma viisata potentsiaalseid terroriste? Olenemata sellest, kas me räägime Serbiast, Gruusiast või Makedooniast, peame olukorda põhjalikult uurima ja jätkama vajaduse korral tööd asjakohaste tagasivõtulepingutega. Me peame hindama viisanõude kaotamisel Balkani riikides saadud kogemusi, ajakohastama Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi (SIS II) ja jälgima viisanõude rakendamist Moskvas. Me peame samuti jälgima Kaukaasiast ja Kesk-Aasia riikidest Venemaale suunduvate pagulaste arvu suurenemist koos varjupaigataotlejate arvu suurenemisega nendest riikidest, kes taotlevad viisapiirangute kaotamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Vastavalt Venemaa statistikaameti andmetele väljastati 2008. aastal Venemaa viisa rohkem kui 1,5 miljonile ELi kodanikule ning ELi viisa väljastati 3,5 miljonile Venemaa kodanikule. See moodustab kõigist maailmas väljastatud Schengeni viisadest rohkem kui veerandi. ELi ja Venemaa viisapoliitika on oluline vahend inimestevaheliste suhete tihendamiseks ning Venemaa lähendamiseks ELile. Ma tahan juhtida tähelepanu raskustele, mida kogevad Venemaa Föderatsiooni Kaliningradi oblasti elanikud. Enamik selle ELi liikmesriikidest ümbritsetud Venemaale kuuluva enklaavi elanikke saavad ühekordseid lühiajalisi Schengeni viisasid. Suurem osa naabruses asuvatest ELi liikmesriikidest läbi sõitvatest Kaliningradi elanikest peab iga kord maksma viisatasu ja seisma ELi liikmesriikide konsulaatides järjekordades. Hiljuti nõudsid Euroopa Komisjoni ees Brüsselis piketeerinud Kaliningradi ühiskondlike organisatsioonide esindajad ELis reisimiseks eritingimuste kehtestamist enklaavis elavate inimeste jaoks, sidumata seda küsimust ELi ja Venemaa läbirääkimistega viisavabaduse teemal.

 
  
MPphoto
 
 

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (HU) Viimasel paaril aastal oleme olnud tunnistajaks soodsale protsessile Lääne-Balkani riikides, kes näivad kustutavat mälust, et 15 aastat tagasi oli see Euroopa piirkond veel sõjatander. Kahtlemata aitas nendele arengutele kaasa ELi kiiduväärt abi Lääne-Balkani riikide demokraatia arengu protsessis ning asjaolu, et EL säilitas piirkonna riikide ühinemisväljavaate. Aasta tagasi tehtud viisanõude kaotamise otsusega kehtestati Makedoonias, Montenegros ja Serbias Euroopa liikumisvabaduse põhimõte, mis on selge märk sellest, et Euroopa hoolib. Ei ole kahtlust, et sisserände küsimus on mõnes liikmesriigis taas muutumas tõsiseks riikliku poliitika probleemiks, mida võimendab majanduskriis. Usun siiski, et kui me soovime vältida natsionalismi ja protektsionismi uuesti esilekerkimist, tuleb Euroopa solidaarsuse põhimõtet järgida kriisist olenemata. Kuigi Lääne-Balkani riigid ei kuulu veel ELi, on Kagu-Euroopa stabiilsus võimalik vaid ELi laienemisega Balkani riikidesse. EL peab rangelt jälgima piirivalvega seotud tehniliste nõuete täitmist, kuid samal ajal peab EL pakkuma abi selle tagamiseks, et Lääne-Balkani riikide kodanikud näeksid realistlikku võimalust oma elu parandamiseks ning et nad peaksid ELiga ühinemist saavutatavaks eesmärgiks. Me peame abistama seda piirkonda teel sotsiaalse ja majandusliku arengu suunas, pakkudes asjakohast teavet, veelgi suuremat solidaarsust ja täiendavaid rahalisi vahendeid, nii et piirkonna riikide kodanikud saavutaksid heaolu oma kodumaal.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika