Istungi stenogramm

Teisipäev, 14. detsember 2010 - Strasbourg

10. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. – Nüüd hakkame käsitlema selgitusi hääletuse kohta.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Claude Moraes (A7-0347/2010)

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! See pole siin saalis esimene kord, kui mul on tunne, nagu oleksin läbi aegruumi kõveruse, keeru või tunneli kukkunud 1970. aastatesse. Me oleme sattunud riiklikult kontrollitud tööstuse, hindade ja palgapoliitika ning piiratud tööaja ja kahjumlike ettevõtete toetamise maailma.

Mul ei jää üle muud, kui lugeda ette, mida me täna oleme hääletanud: toetused ettevõttele SI/Mura Sloveenias, ettevõttele Heidelberger Druckmaschinen AG Saksamaal, autotööstusele Wielkopolskies Poolas, jaekaubandussektorile Hispaanias Aragónis, tekstiilisektorile Hispaania Valencia piirkonnas, looduslikust kivist toodete valmistamisele Hispaania Valencia piirkonnas, ettevõttele Lear Hispaanias ja ettevõttele H. Cegielski-Poznań Poolas. 1970. aastatel oli meil tavaks rääkida võitjate väljavalimisest. Nüüd tegeleme kaotajate väljavalimisega. Me sunnime Euroopa Liitu rahaga sekkuma seal, kus vaba turg on ebaõnnestumise juba ära otsustanud.

Miks me seda teeme? Sest Euroopa Liidust on saanud mehhanism rikkuse ümberjaotamiseks eelisseisundis olevatele kliendirühmadele. Austatud juhataja, te teate sama hästi kui minagi, et see on mõttetus. Te olite Kataloonias väga edukas konservatiivide juht. Teie mõistate vabade rahvaste ja vabade turgude tähtsust. Seda mõistavad ka meie valijad. Raha saab otsa. Peagi jõuab kätte aeg, kus – kasutades George Orwelli suurepärast metafoori – inimesed raputavad süsteemi maha nagu hobune raputab maha kärbsed.

Raport: Nathalie Griesbeck (A7-0345/2010)

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlament väljendas täna selget seisukohta, astudes ühe sammu lähemale tihedamale koostööle Euroopa Liidu ja Lõuna-Kaukaasia vahel. Lõuna-Kaukaasia ja Gruusia on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt olulised piirkonnad. Minu kodumaal Leedul on alati olnud Gruusiaga eriline suhe. Me toetasime Gruusiat tema kõige raskematel hetkedel ning mitte ainult valitsuse ja riigi tasandil. Ka rahva toetus sellele riigile on alati olnud suur. Ma usun, et kogu Euroopa Liidu sooviks on Gruusia ühinemine Euroopa rahvaste perega. See riik on teinud suuri pingutusi, et olla osa Euroopast, ja seetõttu peame meie neid pingutusi vastavalt hindama. Viisade väljastamise lihtsustamine aitab suurendada inimeste liikuvust ja koostööd ning ühtlasi tihendada nii majanduslikke kui ka kultuurilisi sidemeid. Tervitan südamest Gruusiat ja tema rahvast seoses selle otsusega, mis Euroopa Parlamendis täna vastu võeti. Me saadame neile sõnumi, et nad on Euroopa Liidus teretulnud.

Raport: Ramona Nicole Mănescu (A7-0280/2010)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Me ei saa lubada, et ühtekuuluvuspoliitikale kulutatavad tohutud summad läheksid raisku. Seetõttu on oluline parandada raha haldamise viisi ning tagada, et raha kulutataks tõhusamalt. Selles on kõige suurem roll kohalikel omavalitsustel, kes kõige paremini teavad oma piirkonna vajadusi. Tähelepanu tuleks pöörata ka piirialadele, et hõlbustada nende lõimumist. Et saavutada korralik vertikaalne ja horisontaalne koostöö, tuleb menetlusi lihtsustada ning rohkem tuleb raha kulutada liikmesriikide rakendusasutuste spetsialistide koolitusele. Samuti peame toetama IT-süsteemi ajakohastamist ja laiendamist, et tagada kõikide abisaajate hõlbus ja võrdne juurdepääs teabele.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma olen raportööriga nõus, et me peaksime liikuma mitmetasandilise valitsemise suunas, et paremini kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused arengupoliitika koostamisse, eelkõige lähenemiseesmärgi piirkondades, mis soovivad suurendada oma suutlikkust liikmesriikide piirkondade järgi joondumisel ja maailmaturul konkureerimisel.

Selleks, et regionaalarengupoliitika oleks tulemuslikum, tuleb kaasata need, kes oma piirkonda tunnevad ja saavad aidata kaasa piirkonna arengu juhtimisele. Selline on seos mitmetasandilise valitsemise ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahel, mille raportöör esile tõi.

Mis puudutab eeskirjade lihtsustamist, siis mida väiksem on halduskoormus, seda kiiremini tehakse Euroopa investeeringuid piirkondlikku arengusse ja seda parem on nende investeeringute kvaliteet. Komisjoni suurem abi korraldusasutustele aitaks vähendada varem esmatasandi kontrollis tehtud vigu.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Regionaalpoliitika kontrollitavus ja tõhusus aitab tagada Euroopa Liidu kodanike majandusliku ja sotsiaalse seisundi säilimist. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi visandatud hea valitsemistava suuna poolt, kuna olen nõus, et meie riikide edu sõltub tihedamast piirkondlikust koostööst. Seepärast on soovitatav kutsuda liikmesriike üles kasutama paremini ära olemasolevaid piirkondade vahelise piiriülese koostöö vorme. Prioriteetne mitmetasandiline valitsemine on just see, mis võib aidata kohalikel piirkondlikel omavalitsustel ning era- ja avalikul sektoril üksteist leida.

Rakendamist puudutav idee, mille kohaselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema kaasatud poliitika kujundamisse, väärib samuti toetust. Poliitikasse kaasatud osaliste suur arv ühenduse, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tähendab nii võimalusi kui ka ebakindlaid tegureid. Euroopa Liidu loodav raamistik peab tagama asjakohase tasakaalu nende vahel.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan tänada raportöör Mǎnescut suurepärase töö eest. Väga oluline on mõista, et regionaalpoliitika vallas on vaja head valitsemist. Minu arvates tähendab hea valitsemistava ennekõike õigluse ja erapooletuse põhimõtete järgimist. Me peame vaatama Euroopa Liitu kui tervikut ja mitte valima välja teatud piirkondi, mida toetada. Kogu Euroopat tuleb arendada õiglaselt ning me peame tagama, et seda on võimalik regionaalpoliitika vahendeid kasutades teha ja tehaksegi.

Lisaks on minu arvates väga tähtis, et me regionaalpoliitika ja rahastamise kriteeriumide puhul ei kaaluks ainult SKPd. SKP üksinda ei ole jätkusuutlik kriteerium, sest tegemist on Euroopa Liidu kaugemate piirkondadega ning seetõttu on vaja arvesse võtta hõredat asustust ja pikki vahemaid.

Kui me räägime heast valitsemistavast, siis ennekõike räägime erapooletust, õiglasest valitsemisest Euroopa Liidu regionaalpoliitikas.

Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A7-0342/2010)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Sisserände küsimus on kogu Euroopa Liidus väga aktuaalne. Seetõttu on kontaktametnike võrgustiku loomine väga oluline. Me peame Euroopas püüdlema ka selle suunas, et meie tegevus selles küsimuses oleks objektiivsem.

Viimasel ajal on paraku esinenud murettekitavaid näiteid selle kohta, et meie sisserändepoliitika on mõnes aspektis ebaõnnestunud. Euroopasse saabunud ja siia elama asunud inimesed ei ole olnud valmis võtma omaks Euroopa põhiväärtusi. Seega peame meie kui eurooplased eelkõige tagama, et need põhiväärtused, millele kogu Euroopa Liit on rajatud, säilivad ja et neist peetakse kinni. Nendeks on demokraatia, inimõigused ja sõnavabadus. Just neid väärtusi tuleb meil esmajoones kaitsta.

Seetõttu on kontaktametnike võrgustiku loomise kõrval vaja kehtestada väärtustepõhised eetikakoodeksid, millest lähtutakse sisserändepoliitika kujundamisel. On tähtis, et sisserändajad lõimuksid ja aktsepteeriksid Euroopa Liidus elades Euroopa põhiväärtusi.

Raport: Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Carmen Romero López (A7-0354/2010)

  Andrea Češková (ECR). – (CS) Austatud juhataja! Ma tahan rääkida hääletusest Euroopa lähenemiskeelu teemal, sest mina isiklikult leian, et tegemist on äärmiselt tähtsa vahendiga. Ma suudan hästi ette kujutada nende naiste olukorda, kellel seda keeldu peamiselt vaja läheb. Nad on olukorras, kus neid sõna otseses mõttes kiusatakse taga; nad tahavad põgeneda ja vajavad kaitset. Seetõttu teeb mulle muret, et tekst, mida me hääletasime, ei rajane usaldusväärsel õiguslikul alusel. Ma olen aga kindel, et seda teksti saab muuta, ja usun, et see ilmselgelt hea idee viiakse täies ulatuses ellu. Põhjustel, mida ma nimetasin, jäin ma praegu erapooletuks.

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Ma tahan vaid öelda, et Euroopa lähenemiskeeldu puudutava hääletuse ajal minu hääletusmasin ei töötanud, kuid ma oleksin hääletanud poolt, sest tegemist on väga tähtsa küsimusega ja oli oluline, et Euroopa Parlament Euroopa lähenemiskeelu täna vastu võtaks.

Kõnealune õigusakt on Euroopale vajalik. Kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikune tunnustamine on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ülivajalik. Täidesaatval riigil on nüüd õiguslik alus teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamiseks, mis aitab vältida kuriteo – või uue kuriteo – toimepanemist kaitstud isiku vastu.

See õigusakt on vajalik selleks, et ennetada vägivalda naiste ja teiste vägivallaohvrite vastu. See on oluline ja tähtis samm, mis võimaldab ohvritel elada või viibida Euroopa Liidu mis tahes osas ning seega kasutada liikumisvabadust.

Raport: Edit Bauer, Anna Hedh (A7-0348/2010)

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja, inimkaubandus on väga tõsine asi. Alates 2008. aastast on minu enda valimisringkonnas Põhja-Iirimaal ekspluateerimisest päästetud 35 inimest, neist 25 päästeti 2009. aastal. Samas ei ole inimkaubanduses kui süüteos veel kedagi süüdi mõistetud. Tegemist on nüüdisaegse orjakaubanduse, raske kuriteo ja inimeste põhiliste inimõiguste rikkumisega. Paljud naised, kes Põhja-Iirimaale toodi või seal päästeti, on pärit Kaug-Idast. Nad sattusid Põhja-Iirimaale organiseeritud kuritegevuse jõukude kaudu, kes teenivad suuri kasumeid ja ekspluateerivad neid inimesi nii töö kui ka seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

Kuigi sellel raportil on palju väärtuslikke aspekte ja ma leian, et tegemist on valdkonnaga, kus riikide politseijõud saavad teha tihedat koostööd – ja Põhja-Iirimaa politsei on selles tõepoolest teed näidanud, – jäin ma lõpphääletusel siiski erapooletuks, sest minu kindla veendumuse kohaselt on miinimumkaristuste määramine üksnes liikmesriikide pädevuses.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Inimkaubandus on Euroopa Liidus praegu üks suuremaid ja kesksemaid lahendamata probleeme ja tõsisemaid ohte. Me peame probleemi olemasolu tunnistama, ehkki peidame end sageli ettekujutuse taha, nagu oleks see juba lahendatud. Nii see kahjuks pole. Me peame tegema kõik, et põhiõigused oleksid tegelikult tagatud igale inimesele.

’Inimkaubandus’ on inglise keeles human trafficking. See väljend on mõnevõrra eksitav, sest midagi inimlikku selles ei ole. See on kohutav äri, milles käigus inimestelt röövitakse ainulaadse elu võimalus ja inimväärikus. Naised ja lapsed on eriti ohustatud rühm. Selle kõige eredamateks näideteks on prostitutsioon ja elundikaubandus.

Ma tahan kutsuda Euroopa Liitu üles hakata rääkimise asemel reaalselt tegutsema, et inimkaubandusele Euroopa Liidus täielikult lõpp teha, kasutades seda raportit lähtepunktina. Me peame inimkaubandusega võitlema tõhusalt, rakendades sanktsioone, millega tagatakse, et igal inimesel on võimalus säilitada inimväärikus ja elada head elu.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Ma toetasin seda direktiivi, sest inimkaubandusega võetakse inimestelt vabadus kõige laiemas mõttes.

Mul on hea meel, et uus direktiiv kohustab riike parandama oma õigusakte, et nende kuritegudega tõhusalt võidelda. Samas tahan rõhutada, et inimkaubitsejate vastutuselevõtmisele peab eelnema ärakasutamise hukkamõist kogu ühenduses. Igasuguse kaubanduse puhul on olemas ostja. Sageli on ostjateks jõukate demokraatlike riikide kodanikud – need võivad olla meie naabrid. Raportis pööratakse tähelepanu ohvritele, kuid me peame tegema rohkem, me peame avama silmad ja panema tähele, mis meie ümber toimub, et inimestest, kes ei näe vaesusest väljapääsu, ei saaks kunagi ohvreid.

Me peame keskenduma lastele ja noortele hariduse andmisele, me peame teavitama vanemaid ja õpetajaid ning me peame sellest rääkima meedias, sest kõige tõhusam ennetus on nõudluse puudumine.

  Licia Ronzulli (PPE). - (IT) Lugupeetud juhataja! Ma palusin sõna, et selgitada hääletust inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise teemal.

Muidugi hääletasin ma Edit Baueri raporti poolt, sest võitlus inimkaubandusega on üks meie esmatähtsaid eesmärke ja peab selleks ka jääma. Probleem on paisunud nii suureks, et seda võib nimetada orjakaubanduse uueks vormiks. Kõige haavatavamad ühiskonna liikmed – naised ja lapsed – viiakse välismaale ning neid kasutatakse prostitutsiooni, orjanduse ja pornograafia kõige vastikumate vormide kaudu.

Igal aastal satub maailmas selle nähtuse ohvriks 1 miljon inimest ja neist 500 000 ainuüksi Euroopas. Need, kes seda nähtust ära kasutavad, panevad toime kuriteo, rahastavad inimkaubandust ja kasutavad inimesi nagu ostetavat ja müüdavat kaupa.

Nagu raportis rõhutatakse, peame tegutsema nii riikides, kust inimkaubanduse ohvrid pärit, kui ka riikides, kuhu nad viiakse. Me suudame leida lahenduse vaid ühiste jõupingutuste kaudu, korraldades üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ning toetades ja abistades ohvreid, ent eelkõige võideldes selle nähtuse algpõhjustega, et aidata asjaomastel riikidel töötada välja sobivad õigusaktid tõkestamaks igasugust orjust.

Raport: Nathalie Griesbeck (A7-0346/2010)

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et lisaks Euroopa Liidu ja Gruusia vahelisele viisade väljastamise lihtsustamise lepingule oleme täna Euroopa Parlamendis rääkinud ka Euroopa Liidu ja Gruusia vahelisest riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingust.

On oluline, et me ei käsitleks ainult neid elu tõsiasju, mis on meeldivad, vaid ka tõsiseid küsimusi. Ma loodan, et ehk aasta pärast saab Euroopa Parlament vahearuande selle kohta, kuidas seda lepingut Euroopa Liidu ja Gruusia vahel on rakendatud, ja ennekõike selle kohta, kui hästi see leping on toiminud. Ma soovin ka, et Euroopa Parlament oleks järgmine kord märksa suuremal määral kaasatud esialgsetesse aruteludesse.

Raport: Iva Zanicchi (A7-0332/2010)

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ma tahtsin selgitada, miks minu fraktsioon ja mina jäime ELi kiirreageerimisvõimet puudutaval hääletusel erapooletuks. Väljaspool Euroopa Liitu viimastel aastatel toimunud katastroofide arvu mitmekordistumise tõttu on aina rohkem tehtud üleskutseid parandada liidu suutlikkust katastroofidele reageerimisel. Kuigi ma olen nõus paljude suurepäraste mõtetega selles raportis, ei saa ma toetada üleskutset luua ELi uued kodanikukaitsejõud.

Ma toetan üleskutset, et EL kooskõlastaks oma tegevuse seoses humanitaarkatastroofidega teiste riikidega, samas saan ma sellega nõustuda üksnes siis, kui see toimub juba olemasolevate mehhanismide, näiteks ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames. Kuigi on väga oluline, et EL reageeriks humanitaarkatastroofide puhul tõhusalt, on sama tähtis, et meie ei oleks reageerimisel ainukesed.

Kui me pöörame tähelepanu ELi reageerimisvõime parandamisele, peame keskenduma ka katastroofidest mõjutatud arenguriikide ja nende piirkondade suutlikkuse tugevdamisele, nii et me tegutseksime ühiselt, rahvusvahelise kogukonnana. Vastasel juhul teeme meie kogu raske töö, ent nemad ei tee midagi.

Raport: Petru Constantin Luhan (A7-0309/2010)

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Paljud Euroopa Liidu kodanikud pole ikka veel teadlikud, et ühtekuuluvuspoliitika ei ole tähtis mitte ainult üksikute piirkondade, vaid tervete riikide arengu seisukohalt. Selle peamine ülesanne on luua Euroopa Liidu piirkondadele võrdsed tingimused. Selle tulemusena tagatakse keeruliste põllumajandustingimuste ja kehva juurdepääsuga piirkondade, s.t ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade elanikele samasugused sotsiaal-, haridus-, transpordi- ja energeetikateenused, mida saavad kasutada kodanikud paremas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevates piirkondades. Seega ei ole ühtekuuluvust kuidagi võimalik ületähtsustada.

Seepärast peame toetama kõiki meetmeid, mille eesmärk on paremini kasutada tõukefondidest saadavat raha ja suurendada ühtekuuluvuspoliitika lõimivat rolli, eriti kuna ühtekuuluvuspoliitika meetmeid tunnetatakse kõige vahetumalt kohalikul tasandil ja seega olulisel määral ka maapiirkondades. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Ma soovin rääkida kolleeg Luhani raportist, mis oli tänase arutelu viimane teema.

Konkurentsivõime ja ühtekuuluvus on tegurid, mis täiendavad ja toetavad üksteist. Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet on aga võimalik tagada üksnes siis, kui majanduskasv on tõeliselt jätkusuutlik. Paljud tõukefondidest kaasrahastatud investeeringud on oma väärtuslikkust tõestanud. Muu hulgas tahan ma esile tõsta infrastruktuuri parandamise, sest see on paljudesse piirkondadesse toonud välisinvesteeringuid, mis aitavad kaasa majanduslikule arengule. Lisaks ilmnes finantskriisi ajal, et ühtekuuluvuspoliitika on tulemuslik vahend, mis võimaldab uutele sotsiaal-majanduslikele probleemidele paindlikult reageerida.

Ma olen nõus ka raportööri seisukohaga, et Euroopa Liidu piirkondade majanduslik konkurentsivõime on tihedalt seotud keskmise tööhõivega, haritud ja oskusliku tööjõuga, sotsiaalse turvalisusega ning juurdepääsuga avalikele teenustele, sest sotsiaalsele ühtekuuluvusele antav toetus suurendab märkimisväärselt üldist piirkondlikku konkurentsivõimet, isegi ülemaailmsel tasandil.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Reimer Böge (A7-0335/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist käsitleva raporti poolt (fond võetakse kasutusele seoses üleujutustega Portugalis Madeiral ja tormiga Prantsusmaal). Portugal taotles fondist abi pärast seda, kui harukordsed ja ebatavalised sademed põhjustasid 2010. aasta veebruaris Madeira saarel maalihkeid ning tõsiseid üleujutusi, mis kahjustasid tõsiselt riiklikku ja mitteriiklikku infrastruktuuri, ettevõtjaid ning põllumajandust. Portugali ametiasutuste ametliku hinnangu kohaselt on Madeiral aset leidnud üleujutustest tingitud kahjude kogusumma 1,08 miljardit eurot. Solidaarsusfondist eraldatakse Portugalile umbes 31 miljonit eurot. Ma käisin ise Madeiral ning olin tunnistajaks vajadusele tagada, et see fond oleks toetuse andmisel paindlikum ja heldem, eriti kaugemate piirkondade ja saarte puhul, mis halva ilma tõttu sageli kannatavad.

  Jean-Pierre Audy (PPE) , kirjalikult. – (FR) Tuginedes oma lugupeetud Saksa kolleegi Reimer Böge raportile, hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta kogusummas 67 miljonit eurot, et abistada Madeirat (Portugal), mida tabasid maalihked ja üleujutused, ning Prantsusmaad, kus pärast 2010. aasta veebruaris laastanud tormi Xynthia tekkisid üleujutused. Märgin, et see summa moodustab 2,7% hinnanguliselt 2,5 miljardi euro suurusest otsesest kogukahjust. Muidugi on eraldatav summa üsna suur, kuid kuna see moodustab kogukahjust suhteliselt väikese osa (2,7%), pean ma paratamatult küsima, kas Euroopa Liit ei peaks kasutama seda fondi selleks, et rahastada Euroopa kodanikukaitsejõude, mis saaksid katastroofiohvritele kohe appi tulla ning lahendada väga keerulisi olukordi, mis käivad riigi vastavatele üksustele üle jõu. Euroopa kodanikukaitsejõudude kasutamine ei oleks väga kulukas, sest esialgu seisneks nende tegevus olemasolevate sisemaiste kodanikukaitsejõudude tegevuse koordineerimises. Lisaks võiks neid kasutada välismissioonidel (nagu näiteks Haitis).

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel raporti vastuvõtmise üle, mille kohaselt eraldatakse Portugalile Euroopa Liidu Solidaarsusfondist 31 255 790 eurot seoses Madeiral eelmise aasta veebruaris toimunud üleujutustega. Madeirat tabanud paduvihmade tulemuseks oli kaos ja erakordselt suur varaline kahju: tekkisid maalihked, sillad varisesid kokku, teed olid suletud ning majad ja autod pühiti tulvaveega minema.

Madeirat laastanud katastroofis sai surma 42 inimest ja 13 jäi kadunuks. Täna oli Euroopa Parlament siin Strasbourgis tunnistajaks Euroopa ühtekuuluvuse tõelisele väljendusele. Ühtekuuluvus on Euroopa Liidu üks kõige olulisemaid väärtusi ja seda tasub rõhutada.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna olen nõus, et vastuseks Portugali taotlusele seoses Madeira saarel maalihetest ja üleujutustest põhjustatud katastroofiga ning Prantsusmaa taotlusele seoses tormist Xynthia põhjustatud katastroofiga võetakse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarves Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena kasutusele 66 891 540 eurot.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Muidugi on mul hea meel solidaarsusfondi kasutuselevõtmise üle, et aidata pärast erakorralisi sademeid Madeirat tabanud tragöödia ohvreid. Ma tunnustan kolleeg Teixeirat tema edukate ja järjepidevate jõupingutuste eest, mille eesmärk oli suurendada Euroopa institutsioonide teadlikkust ja luua alus vajaliku toetuse andmiseks. Kordan oma kindlat veendumust, et menetlusi tuleb lihtsustada, nii et solidaarsusfondi oleks tulevikus võimalik kiiremini kasutusele võtta. Hädaabi, mis saabub liiga hilja, rikub Euroopa Liidu tõhususe kuvandit ja õõnestab Euroopa solidaarsustunnet.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Portugal taotles solidaarsusfondist abi pärast seda, kui harukordsed ja ebatavalised sademed põhjustasid 2010. aasta veebruaris Madeira saarel maalihkeid ning tõsiseid üleujutusi, mis kahjustasid tõsiselt riiklikku ja mitteriiklikku infrastruktuuri, ettevõtjaid ning põllumajandust. Portugali ametiasutused koos Madeira piirkondliku valitsusega hindasid otseste kahjude kogusummaks 1,08 miljardit eurot, mis moodustab 0,68% Portugali kogurahvatulust. Üleujutused põhjustasid tõsist kahju paljudele kodumajapidamistele, põllumajandusettevõtjatele, teedele ja veevärgile. Fondist eraldatav rahaline abi võimaldab Portugali ametiasutustel, eelkõige Madeira piirkondlikul valitsusel, katta mõningad hädaolukorra lahendamisel tekkinud kulud. Ma hääletasin selle raporti poolt, väljendamaks vastutustundlikkust ja soovi vältida tarbetuid viivitusi loodusõnnetuste tõttu kannatanud Portugali ja Prantsusmaa piirkondade toetuseks rahalise abi andmisel.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kümme kuud pärast seda, kui torm Xynthia laastas Prantsusmaa rannikut, tappes 53 ja vigastades 80 inimest ning põhjustades märkimisväärset varalist kahju, võttis Euroopa Parlament vastu eelarvemuudatuse, et eraldada Euroopa Liidu Solidaarsusfondist 35,6 miljonit eurot. See summa on ülesehitustöödeks vajalik, kuid siiski tuleb küsida, kui palju tragöödiaid peab veel toimuma, enne kui me töötame välja ühenduse kava loodusõnnetuste ärahoidmisele? Loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud katastroofid muutuvad aina sagedasemaks. Seetõttu peame tagama, et riikide meetmed oleksid tulemuslikumad ja paremini kooskõlastatud ning et Euroopa tegevus oleks paindlikum. Samuti tahan rõhutada, et meil on alates 2006. aastast Michel Barnier’ raport loodusõnnetustele kiirreageerimise üksuse loomise kohta. Mis takistab meil seda vastu võtta? Mis takistab meil seda kasutada?

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin täna oma poolthääle raportile, mis võimaldab võtta kasutusele ELi Solidaarsusfond seoses kahjudega, mis olid tingitud 2010. aastal Portugalis toimunud suurtest üleujutustest ja tormist Xynthia. See näitab tugevaid sidemeid Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja rõhutab loodusõnnetuste tõttu kannatanud piirkondade abistamise tähtsust. Mul on hea meel, et solidaarsusfondist eraldatakse üle 35 miljoni euro, et korvata märkimisväärset kahju, mida Xynthia mõnedes rannikupiirkondades, eelkõige Charente-Maritime’is, Vendées ja Côtes-d'Armoris, tekitas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi Solidaarsusfond, et eraldada Portugali ja Prantsusmaa toetuseks kokku 66 891 540 eurot: 31 255 790 eurot Portugalile ja 35 635 750 eurot Prantsusmaale. Portugal taotles abi pärast Madeirat 2010. aasta veebruaris laastanud tormi, mis kahjustas tõsiselt riiklikku ja mitteriiklikku infrastruktuuri, ettevõtjaid ning põllumajandust. Prantsusmaa aga taotles solidaarsusfondist abi pärast tormi Xynthia, mis samuti 2010. aasta veebruaris tabas suurt osa riigist, tappes 53 ja vigastades 80 inimest ning kahjustades tõsiselt tamme ja kaitsevalle, riiklikku ja mitteriiklikku infrastruktuuri, maantee- ja raudteevõrke, põllumajandust ning ettevõtjaid.

Kuigi ma pooldan täielikult solidaarsusfondi kasutuselevõtmist, kas või juba seetõttu, et see on Madeira autonoomsele piirkonnale väga oluline, pean ma väljendama pettumust, kuna abi eraldatakse alles detsembris, 10 kuud pärast katastroofe, mis Prantsusmaa rannikut ja Madeira saart tabasid. Meil tuleb kindlasti leida võimalused solidaarsusfondi toimimise kiirendamiseks ja me peame suunama oma jõupingutused selle eesmärgi saavutamisele.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me hääletasime loomulikult selle raporti poolt, milles tehakse ettepanek võtta kasutusele solidaarsusfond, et aidata korvata tohutut kahju, mille Madeira saarel tekitas piirkonda 2010. aasta veebruaris tabanud torm. Samas tahame korrata mõningaid märkusi.

Solidaarsusfondi käsitlevas määruses öeldakse, et „katastroofide puhul peaks ühendus üles näitama solidaarsust asjaomaste piirkondade elanikkonnaga ja andma finantsabi, et toetada tavapäraste elutingimuste kiiret taastamist katastroofi tõttu kannatanud piirkondades“. Samuti märgitakse määruses, et see vahend peaks andma „ühendusele võimaluse kiiresti ja tõhusalt toimides aidata võimalikult kiiresti mobiliseerida inimeste esmavajadusi täitvad hädaabiteenistused ning taastada kahjustatud põhiline infrastruktuur“.

Kuid fondi kasutuselevõtmisega seotud eeskirjad ja menetlused on juba näidanud, et katastroofi tõttu kannatanud elanikkonna kiire abistamise põhimõte praktikas ei toimi. Praegusel juhul hääletab Euroopa Parlament fondi kasutuselevõtmist alles 10 kuud pärast katastroofi. Seetõttu oleme rõhutanud – ja teeme seda nüüd jälle –, et fondi kasutuselevõtmise eeskirju tuleb kohandada, et tagada rahaliste vahendite paindlikum ja õigeaegsem eraldamine ning lühendada katastroofi toimumise ja rahaliste vahendite eraldamise vahelist aega.

  Estelle Grelier (S&D) , kirjalikult. – (FR) Minu arvates on ELi Solidaarsusfond, nagu ka Globaliseerumisega Kohanemise Fond, üks neist eelarvelistest vahenditest, mis annavad kõige ilmsema praktilise väljenduse solidaarsuse põhimõttele, mida meie, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni liikmed, püüame ühenduse poliitika väljatöötamisel edendada. 27. ja 28. veebruaril 2010 sai Vendée ja Charente-Maritime’i departemangudes tormi Xynthia tõttu surma 53 ja vigastada umbes 80 inimest. See oli nende piirkondade ja riigi jaoks tõeliselt traumaatiline kogemus, mille psühholoogiline ja majanduslik mõju annab tunda veel 10 kuud hiljemgi. Euroopa Parlament on tegutsenud alates 2010. aasta märtsis toimunud täiskogu istungist, mil ta võttis väga suure häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles nõuti fondi kasutuselevõtmist ohvrite abistamiseks.

Tänane hääletus, millega kinnitati 35,6 miljoni eraldamine nimetatud departemangudele ning 31,2 miljoni euro eraldamine Portugalile, kus sama torm põhjustas Madeiral üleujutusi, annab tunnistust ühisest soovist näidata tõelist solidaarsust Euroopa kodanike vahel. Sellist Euroopat me tahamegi ehitada, Euroopat, mis on kodanikele lähedal, mis kuulab nende muresid ja mis suudab neid probleeme ühiselt lahendada.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise poolt. Leian, et see fond on väärtuslik vahend, mis võimaldab Euroopa Liidul näidata üles solidaarsust loodusõnnetuste tõttu kannatanud piirkondade elanikega, andes rahalist abi, et aidata kaasa normaalsete elutingimuste kiirele taastumisele. Tänane hääletus puudutas kaht abitaotlust. Esimese esitas Portugal pärast seda, kui ebatavalised sademed põhjustasid 2010. aasta veebruaris Madeira saarel maalihkeid ning tõsiseid üleujutusi, mis kahjustasid tõsiselt riiklikku ja mitteriiklikku infrastruktuuri, ettevõtjaid ning põllumajandust.

Teise taotluse solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks esitas Prantsusmaa pärast tormi Xynthia, mille tõttu hukkus 53 inimest ja mis ujutas üle paljud piirkonnad, sealhulgas elamurajoonid, ning kahjustas tõsiselt tamme ja kaitsevalle, riiklikku ja mitteriiklikku infrastruktuuri, maantee- ja raudteevõrke, põllumajandust ning ettevõtjaid. Lõpetuseks lisan, et fondist eraldatakse 31 255 790 eurot seoses üleujutustega Madeiral ja 35 635 750 eurot seoses tormiga Xynthia, kokku 66 891 540 eurot.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle raporti üle, mille alusel antakse ELi Solidaarsusfondist Portugalile 31 miljonit eurot ja Prantsusmaale 35 miljonit eurot. See on oluline toetusžest pärast üleujutusi ja maalihkeid, mis Portugalis veebruaris aset leidsid, ning hävingut, mille Prantsusmaal Atlandi ookeani rannikul põhjustas torm Xynthia.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele, et toetada Portugali piirkondi, mida tabasid üleujutused, ja Prantsusmaa piirkondi, mida 2010. aasta veebruaris laastas torm Xynthia. Kõige enam said kannatada Atlandi ookeani rannikul asuvad piirkonnad, kus tormi tõttu ujutati üle suured alad, sealhulgas elamurajoonid. Tulemuseks olid inimohvrid ja suur varaline kahju. Tänase hääletusega vastati Prantsusmaa ametiasutuste taotlusele eraldada neile piirkondadele muu hulgas Euroopa rahalist abi „erakorralise katastroofi, eeskätt loodusõnnetuse tõttu, mis on tõsiselt ja püsivalt mõjutanud elanikkonna valdava osa elutingimusi ja piirkonna majanduslikku stabiilsust“. Katastroofist põhjustatud otseste kahjude rahaline ulatus on hinnanguliselt 1425,43 miljonit eurot; kahjude korvamiseks makstakse Prantsusmaale 35 635 750 eurot. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega väljendatakse praktiliste sammudega, et Euroopa on kodanikele lähedal. Seda kodanikud ootavadki. Euroopa institutsioonid peavad töötama veel selle nimel, et toimingud ja menetlused oleksid kiiremad. See vajadus tuleneb loodusõnnetuste kiireloomulisusest ja ulatusest.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See, et Euroopa Liit eraldab Portugalile ja Prantsusmaale 2010. aasta veebruaris toimunud tormidega seoses abi, on hea uudis. Samas on kahetsusväärne, et EL ei tegutse kliimamuutuse tõttu kannatanud kodanike abistamisel sama kiiresti kui pankade päästmisel.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja ELi Solidaarsusfond on selle üheks näiteks. Fondist antav toetus on vajalik, et abistada piirkondi, mida on laastanud loodusõnnetused, näiteks nagu üleujutused Madeiral (Portugal) ja torm Xynthia Prantsusmaal. Komisjon kontrollis, kas mõlemad taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, ja esitas ettepaneku võtta Euroopa Liidu Solidaarsusfond kasutusele summas 31 255 790 eurot Portugali jaoks (Madeira üleujutus) ning 35 635 750 eurot Prantsusmaa jaoks (torm Xynthia). See teeb kogusummaks 66 891 540 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja maksete assigneeringutena, mis lahutatakse fondi 1 miljardi euro suurusest ülemmäärast. Tahan siiski osutada viivitustele seda liiki abi eraldamisel. Menetlus tuleb muuta vähem bürokraatlikuks ja tõhusamaks, et reageerida edaspidistele hädaolukordadele õigeaegselt.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Kuigi ma hääletasin abi eraldamist puudutava ettepaneku poolt, leian, et tegemist on kapitalistliku mudeli tagajärgi tuimestava ja leevendava meetmega, mis ei aita võidelda kriisi algpõhjustega. Ma olen nõus rahaliste vahendite kasutuselevõtmisega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames, et toetada kodanikke, kes on koondatud kaubandusmudelite struktuurimuutuste tõttu või otseselt praeguse majandus- ja finantskriisi tagajärjel. Usun, et enam kui 250 miljoni euro suurune summa, mida on taotletud täiendava abina rohkem kui 600 töötajale, kes koondati Hollandi jaemüügisektoris, võib aidata saavutada lõppeesmärki, s.t hõlbustada nende naasmist tööturule. Ma hääletasin poolt ka seetõttu, et minu veendumuse kohaselt täiendab see toetus koondamisega seoses riikide õigusaktide ja kollektiivlepingute kohaselt pakutavat abi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist raha eraldamine ei saa seega mingil juhul asendada valitsuste ja ettevõtete seadusjärgseid kohustusi koondatud töötajate ees ega võimaldada neist kohustustest mööda hiilida.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Sellistel asjaoludel on toetuse pakkumine väga oluline, et kõik ELi liikmesriigid võiksid tunda end ühise pere liikmetena. Oleks aga märksa odavam, kui Euroopa Liidu rahalisi vahendeid antaks projektidele, mis suudaksid leevendada loodusõnnetuste tagajärgi. Ma pean silmas näiteks tammide ja kaitserajatiste ehitamist ning investeerimist üldsuse teavitamisse ja hoiatamisse. Lisaks leian, et oleks kasulik töötada välja ehituseeskirjad piirkondade jaoks, mis on ohtudele rohkem aldis. Kui Euroopa Liit pakub ainult raha ega tegutse loodusõnnetuste ennetamise nimel, siis sellel võivad olla tulevikus raskemad tagajärjed.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (PT) Portugal taotles fondist abi pärast seda, kui ebatavalised sademed põhjustasid 2010. aasta veebruaris Madeira saarel maalihkeid ning tõsiseid üleujutusi, mis kahjustasid tõsiselt riiklikku ja mitteriiklikku infrastruktuuri, ettevõtjaid ning põllumajandust. Portugali ametiasutused hindasid otseste kahjude kogusummaks 1,08 miljardit eurot. Prantsusmaa taotles abi solidaarsusfondist pärast seda, kui 2010. aasta veebruaris tabas suuremat osa Prantsusmaast torm Xynthia. Kõige rohkem põhjustas torm kahju Atlandi ookeani rannikul asuvates Charente-Maritime’i ja Vendée departemangudes. Tormis hukkus 53 ja sai vigastada umbes 80 inimest. Prantsusmaa ametiasutused hindavad loodusõnnetusest tekkinud otseste kahjude kogusummaks 1425,43 miljonit eurot.

Komisjon kontrollis, kas mõlemad taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, ja esitas ettepaneku võtta Euroopa Liidu Solidaarsusfond kasutusele summas 31 255 790 eurot Portugali jaoks (Madeira üleujutus) ning 35 635 750 eurot Prantsusmaa jaoks (torm Xynthia), mis teeb kogusummaks 66 891 540 eurot. Kuna kõik abi saamiseks vajalikud tingimused on täidetud, hääletasin ma selle raporti poolt, et väljendada solidaarsust ohvrite ja katastroofist mõjutatud riikidega.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma toetasin Euroopa Parlamendi hääletust, millega täna, teisipäeval, 14. detsembril 2010 kiideti heaks 35,6 miljoni euro eraldamine Prantsusmaale, mille rannikualasid Atlandi ookeani ääres torm Xynthia veebruaris laastas. Seda summat kasutatakse katastroofis kahjustada saanud infrastruktuuri taastamise rahastamiseks. Enim mõjutatud piirkondade parlamendisaadikuna tervitan ma nende vahendite eraldamist tormikahjude likvideerimiseks: see on laastatud Prantsuse departemangudele tõeline leevendus. See rahaeraldus kinnitab, et solidaarsus ei ole Euroopa Liidus sisutühi sõna.

Lõpetuseks tahan rõhutada, et 2010. aasta veebruaris mõjutas torm Xynthia suurt osa Prantsusmaast, kõige enam aga Charente-Maritime’i ja Vendée departemange, kus surma sai 53 inimest ja vigastada 80 inimest. Varalise kahju ulatus oli hinnanguliselt 1425,43 miljonit eurot. Euroopa Liidu Solidaarsusfondist eraldatakse kahjude korvamiseks kokku 35,6 miljonit eurot.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Reimer Böge raporti kohaselt eraldatakse 66,9 miljonit eurot, et võidelda raskete loodusõnnetuste tagajärgedega Prantsusmaal ja Portugalis. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna olen nõus, et Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarves võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 66 891 540 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena vastuseks

- Portugali taotlusele fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses maalihetest ja üleujutustest põhjustatud katastroofiga Madeira saarel; ning

- Prantsusmaa taotlusele fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses tormi Xynthia põhjustatud katastroofiga.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Mul on väga hea meel selle raporti vastuvõtmise üle, sest selles nähakse ette 31 255 790 euro eraldamine Portugalile seoses tõsiste kahjudega, mille tekitas Madeira saart 2010. aasta veebruaris tabanud katastroof. Seoses sellega tahan esile tõsta Portugali delegatsiooni hulka kuuluvate Partido Social Democrata liikmete suurt sihikindlust, eelkõige Nuno Teixeira tööd, mis oli selle tulemuse saavutamisel otsustava tähtsusega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi Solidaarsusfond Portugali ja Prantsusmaa toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktist 26. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt saab solidaarsusfondi kasutada 1 miljardi euro suuruse aastase piirmäära ulatuses. 2010. aastal on komisjon esitanud solidaarsusfondi kasutamiseks ainult ühe ettepaneku, nimelt 24. septembri 2010. aasta ettepaneku võtta kasutusele 13,02 miljonit eurot seoses Iirimaad 2009. aasta novembris tabanud suurte üleujutustega (KOM(2010)0534). See ettepanek ja vastava paranduseelarve projekt (paranduseelarve projekt nr 8/2010) on mõlemas eelarvepädevas institutsioonis alles vastuvõtmisel. Koos selle ettepanekuga solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta Portugali ja Prantsusmaa jaoks on komisjon esitanud paranduseelarve projekti (13. oktoobri 2010. aasta paranduseelarve projekt nr 9/2010), et kirjendada vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud 2010. aasta eelarvesse, nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26.

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Solidaarsusfond loodi eesmärgiga väljendada Euroopa Liidu solidaarsust loodusõnnetuste poolt kahjustatud piirkondade elanikega. Käesoleva aasta veebruaris tabas Madeirat, kust ma pärit olen, katastroof, mille põhjuseks olid maalihked ja üleujutused. Pärast seda tragöödiat esitas Portugal taotluse solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks, et kahjustused likvideerida, eelkõige infrastruktuuri parandamise ja kannatanud piirkondade taastamise näol.

Pärast tormi Xynthia esitasid taotluse fondi kasutuselevõtmiseks ka Prantsusmaa ametiasutused. Kummagi katastroofi tekitatud kogukahju moodustab hinnanguliselt 66 891 540 eurot. See summa eraldatakse peagi pärast paranduseelarve vajalikku muutmist. Veebruaris toimunud katastroofi mõju andis end kohe tunda; ulatuslikku ja rasket kahju põhjustati avaliku ja erasektori infrastruktuurile, ettevõtjatele ja saakidele. Ehkki seda piirkonda laastanud tragöödia tagajärjed olid nii tõsised, ei tulnud Euroopa abi kiiresti. Nüüdseks on möödunud kümme kuud. Kuna ma toetan vajadust muuta kogu menetlus vähem pikaldaseks, hääletan selle poolt, et fond võetaks kahjustatud piirkondade abistamiseks kasutusele, ja taotlen, et seda tehtaks võimalikult kiiresti.

  Bernadette Vergnaud (S&D), kirjalikult. – (FR) See, et tänasel täiskogu istungil võeti vastu komisjoni ettepanekul põhinev eelarvemuudatus ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks 35,6 miljoni euro ulatuses, on hea uudis. Seda tehti vastuseks Prantsuse valitsuse taotlusele, mis esitati pärast tormi Xynthia, mis tabas Prantsusmaa rannikut 27. ja 28. veebruaril 2010, tappes Vendée ja Charente-Maritime’i departemangus 53 ja vigastades 80 inimest. Menetlus on kahtlemata pikk ja vajab täiustamist, kuid mul on hea meel näha Euroopa solidaarsuse väljendamist sel viisil, arvestades tormi ohvrite tragöödiat. Ma kirjutasin volinik Hahnile, et toetada Prantsuse valitsuse abitaotlust, ja ta täitis lubaduse, mille ta mulle andis visiidil La Rochelle’i märtsi alguses. See fond tähendab ülivajalikust rahalisest abist midagi enamat: see sümboliseerib meie mandri ühiseid väärtusi.

Raport: László Surján (A7-0341/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Arvestades regionaalarengukomisjoni arvamust ja ettepanekut vähendada maksete assigneeringuid eelarvereal „Majanduse taastamist toetavad energiasektori projektid – Avamere-energiavõrkude süsteem Euroopas“, et solidaarsusfondi kaudu aidata suurte loodusõnnetuste tõttu kannatanud riike (Portugal ja Prantsusmaa), ning pidades silmas ka asjaolu, et selles otsuses on esitatud põhilised solidaarsusfondi toimimise kriteeriumid, pooldan ma seda raportit.

  Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Me kõik mäletame tormi Xynthia, mis peaaegu aasta tagasi laastas Vendée rannikut. Pärast tormi on paikades, kus vesi oli kõik hävitanud, tulnud teha ülesehitustöid. Euroopa Liidu Solidaarsusfond on kohalike jõupingutuste toetamiseks ideaalne vahend. Selle teksti poolt hääletades aitasin kaasa 35 635 750 euro eraldamisele, mis on ette nähtud infrastruktuuri taastamise rahastamiseks, mitte eraisikute kantud kahju hüvitamiseks. Solidaarsusfond loodi pärast 2002. aasta üleujutusi Saksamaal, Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Prantsusmaal ning fondi eesmärk on abistada ettenägematute katastroofide tõttu kannatanud Euroopa piirkondi. Selle teksti põhjal eraldatakse samaväärne summa ka Portugali piirkondadele, kus hiljuti toimusid üleujutused.

  Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Muidugi on mul hea meel solidaarsusfondi kasutuselevõtmise üle, et aidata pärast erakorralisi sademeid Madeirat tabanud tragöödia ohvreid. Ma tunnustan kolleeg Teixeirat tema edukate ja järjepidevate jõupingutuste eest, mille eesmärk oli suurendada Euroopa institutsioonide teadlikkust ja luua alus vajaliku toetuse andmiseks. Kordan oma kindlat veendumust, et menetlusi tuleb lihtsustada, nii et solidaarsusfondi oleks tulevikus võimalik kiiremini kasutusele võtta. Hädaabi, mis saabub liiga hilja, rikub Euroopa Liidu tõhususe kuvandit ja õõnestab Euroopa solidaarsustunnet.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Paranduseelarve nr 9/2010 projekti ainus eesmärk on ametlikult korrigeerida 2010. aasta eelarvet, et võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond. Ma hääletasin juba paralleelse raporti projekti poolt, milles soovitatakse kiita heaks solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Portugali (Madeira üleujutused) ja Prantsusmaa (torm Xynthia) toetuseks. Väljendamaks samasugust vastutustundlikkust, annan oma poolthääle kõnealusele raportile paranduseelarve kohta, mille eesmärk on eraldada Portugalile 31 255 790 eurot ja Prantsusmaale 35 635 750 eurot ehk kokku 66 891 540 eurot, mis arvatakse maha fondi ülempiirist.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hoolimata energiainfrastruktuuri ja eriti tuuleenergiaga seotud investeerimisprojektide tähtsusest, hääletan ma eelarvereal 06 04 14 03 maksete assigneeringute vähendamise poolt, et oleks võimalik kanda 66 891 540 eurot maksete assigneeringutena eelarvereale 13 06 01, katmaks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega seotud vajadusi.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletades seda paranduseelarve projekti, mis võimaldab võtta kasutusele solidaarsusfondi, et toetada madeiralasi ja tormi Xynthia tõttu kanntanud Prantsusmaa piirkondade elanikke (mida ma muidugi toetasin), on oluline rõhutada mõningaid küsimusi lisaks fondi kasutuselevõtmisel esinevatele viivitustele, mida ma mainisin eelnevalt.

Komisjoni arvates on fondi kasutuselevõtmisega seotud abikõlblikkuse kriteeriumid kahju piirmäära osas Madeira puhul täidetud. Tuleb siiski märkida, et Euroopa Liidu eraldatav toetus katab üksnes 2,89% katastroofi tekitatud kogukahjust. Madeira on üks Euroopa Liidu äärepoolseimaid piirkondi ja peab taluma oma asukohast tulenevaid piiranguid. Samuti püüab Madeira saavutada lähenemiseesmärke (hoolimata negatiivsetest muutustest selles valdkonnas pärast viimast laienemist). Neid konkreetseid omadusi tuleks arvesse võtta ja piirkonnale antavat toetust – kas kõnealusest fondist või muude meetmete kaudu – tuleks suurendada.

Fondi eeskirjade arutamisel tegin ma seetõttu ettepaneku kaaluda ühtekuuluvusfondist toetust saavate riikide ja lähenemispiirkondade puhul rahalise abi suurendamist, lisades loodusõnnetuste puhul abi andmisel arvesse võetavatele aspektidele vältimatu ühtekuuluvusmõõtme. See vähendaks ka erinevusi Euroopa Liidu eri piirkondade ja liikmesriikide vahel.

  Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Ajal, mil loodusõnnetused Euroopas üha sagenevad, peab Euroopa Liit suutma pakkuda asjakohast abi liikmesriikidele, kes selliste katastroofide tõttu on kannatanud. Pärast tormi Xynthia, mis märtsis tabas Charente-Maritime’i ja Vendée rannikualasid, ning üleujutusi, mis veebruaris laastasid Madeira saart Portugalis, on seega täiesti loomulik, et ma toetan Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist nende katastroofide tõttu kantud kahju korvamiseks. Minu meelest on see hääletus näide solidaarsusest Euroopa rahvaste vahel, mis, muide, võiks ilmneda ka paljudes teistes valdkondades.

  Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Loodusõnnetuste korral – ja sedalaadi katastroofe toimub üha sagedamini – on hädavajalik, et Euroopa Liit toetaks selliste tragöödiate püsivate tagajärgedega maadlevaid liikmesriike ja piirkondi. Just selleks Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodigi.

Fondi kaudu saab anda rahalist abi suurte loodusõnnetuste tõttu kannatanud piirkondadele – nagu Portugali saarele Madeirale, mida laastasid üleujutused, või Prantsusmaa piirkondadele, kus tegi hävitustööd torm Xynthia. Kuna mälestus tänavustest üleujutustest Poolas ja mujal Euroopas on veel värske, nõustun ettepanekuga toetada kannatanud riike, väljendades solidaarsust nende hävitavate kataklüsmide tõttu kannatanud piirkondade tuhandete elanikega.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle raportile, milles kiidetakse heaks 66 miljoni euro ülekandmine Euroopa avamere-energiavõrkude süsteemi eelarverealt ELi Solidaarsusfondi eelarvereale, et aidata Portugalis toimunud üleujutuste ja Prantsusmaad tabanud tormi ohvreid.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) See paranduseelarve projekt on mõistlik, arvestades solidaarsusfondi kaudu eraldatavate vahendite eesmärki likvideerida Portugali Madeira saart kahjustanud maalihete ja raskete üleujutuste ning Prantsusmaad laastanud tormi Xynthia tagajärjed. Komisjon kontrollis, kas mõlemad taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, ja esitas ettepaneku võtta Euroopa Liidu Solidaarsusfond kasutusele summas 31 255 790 eurot Portugali jaoks (Madeira üleujutus) ning 35 635 750 eurot Prantsusmaa jaoks (torm Xynthia). See teeb kogusummaks 66 891 540 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja maksete assigneeringutena, mis lahutatakse fondi 1 miljardi euro suurusest ülemmäärast. Tahan siiski osutada viivitustele seda liiki abi eraldamisel. Menetlus tuleb muuta vähem bürokraatlikuks ja tõhusamaks, et reageerida edaspidistele hädaolukordadele õigeaegselt.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Finants- ja majanduskriisi ajal tuleks eelarve suurendamine põhimõtteliselt tagasi lükata. Antud juhul on siiski tegemist eelarve kohandamisega seoses kahjustustega Prantsusmaal ja Portugalis, mida tekitas torm Xynthia. Vastastikune abi ja toetus loodusõnnetuste korral on tõeline märk Euroopa reaalsest solidaarsusest ja seepärast tuleb seda tervitada ja toetada. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Raporti kohaselt tuleb tagada, et Portugalile ja Prantsusmaale eraldatavaid summasid kasutataks kummaski riigis infrastruktuuri taastamiseks ja refinantseerimise vahenditena. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt. Kannatanud inimesi tuleb aidata ning nende elutingimusi ja piirkonna majanduslikku stabiilsust tuleb parandada.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D) , kirjalikult. – (PL) Ma toetan täielikult ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist seoses loodusõnnetustega, mis leidsid aset Prantsusmaal ja Portugalis. Minu arvates on solidaarsusfond üks kõige olulisemaid vahendeid Euroopa identiteedi ja ELi kodanike ühtsustunde loomisel. 2010. aastal oli Poola üks riike, kes solidaarsusfondist abi sai, ja see pälvis positiivse meediakajastuse. Tahan rõhutada vajadust tõsta avalikkuse teadlikkust solidaarsusfondist ja selle kasutamise mõjust.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna olen nõus, et Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarves võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 66 891 540 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena vastuseks

- Portugali taotlusele fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses maalihetest ja üleujutustest põhjustatud katastroofiga Madeira saarel; ning

- Prantsusmaa taotlusele fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses tormi Xynthia põhjustatud katastroofiga.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel selle paranduseelarve projekti üle, mis võimaldab võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond, et eraldada kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kokku 66 891 540 eurot, millest 31 255 790 eurot eraldatakse vastuseks Portugali abitaotlusele seoses suurte kahjudega, mida tekitas Madeira autonoomset piirkonda 2010. aasta veebruaris tabanud torm.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Vastavalt finantsmääruse artikli 37 lõikele 1 võib komisjon esitada paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud“. Seda arvestades teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond Portugali ja Prantsusmaa toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktist 26. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt saab solidaarsusfondi kasutada 1 miljardi euro suuruse aastase piirmäära ulatuses. Fondist abi saamise tingimused on üksikasjalikult kindlaks määratud kõnealuses dokumendis ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002(1) Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Oluline on märkida, et fondi eesmärk ei ole eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid infrastruktuuri taastamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine. 2010. aastal on komisjon esitanud solidaarsusfondi kasutamiseks ainult ühe ettepaneku, nimelt 24. septembri 2010. aasta ettepaneku võtta kasutusele 13,02 miljonit eurot seoses Iirimaad 2009. aasta novembris tabanud suurte üleujutustega (KOM(2010)0534).

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi selle dokumendi eesmärk on kiita heaks nõukogu seisukoht paranduseelarve nr 9/2010 projekti kohta, mille eesmärk teha solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks vajalikud muudatused. Komisjon otsustas, et Madeirat ja Prantsusmaad tabanud katastroofide näol oli tegemist suurte loodusõnnetuste ja erakorraliste piirkondlike katastroofidega ning kummagi riigi ametiasutuste taotlus fondi kasutuselevõtmiseks rahuldati.

Vastavalt finantsmäärusele võib komisjon esitada paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud“. Antud juhul on komisjon teinud ettepaneku võtta solidaarsusfond kasutusele summas 31 255 790 eurot Portugali jaoks ja 35 635 750 eurot Prantsusmaa jaoks, mis teeb kogusummaks 66 891 540 eurot. Euroopa solidaarsuse nimel kiidame täna heaks nimetatud summa ümberpaigutamise maksete assigneeringutena eelarverealt 06 04 14 03 „Majanduse taastamist toetavad energiasektori projektid – Avamere-energiavõrkude süsteem Euroopas“, et aidata parandada infrastruktuuri ja teha ülesehitustöid katastroofide tõttu kannatanud piirkondades.

Mul on vastu võetud meetme üle hea meel, kuid ma pean kahetsusväärseks fondi kasutuselevõtmise menetluse aeglust, arvestades, kui suur oli selle tragöödia ulatus, mis laastas Madeira autonoomset piirkonda, kust ma pärit olen.

Raport: Barbara Matera (A7-0336/2010)

  Jean-Pierre Audy (PPE) , kirjalikult. – (FR) Oma suurepärase Itaalia kolleegi Barbara Matera raportile tuginedes andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks summas 2,2 miljonit eurot, et aidata Sloveeniat seoses sealses tekstiilitööstuses toimunud koondamistega. Sloveenia abitaotlus puudutab ettevõtet Mura, European Fashion Design, kus koondati 2554 töötajat. Mulle tundub veider, et 2554-st koondatud töötajast 583-l ehk 22,8%-l on pikaajaline terviseprobleem või puue. Ma ei ole kindel, et nad vastavad fondi kriteeriumidele. Tuleb ka märkida, et 2554-st koondatud töötajast 1114-l ei ole põhiharidust. Tekib õigustatud küsimus töölevõetute haridustaseme ja nüüdisaegsetele tööstusstandarditele vastavuse kohta. Ma kahtlen ka Sloveenia töö-, perekonna- ja sotsiaalministeeriumi ametnike sõltumatuses, arvestades, et nad peavad sertifitseerimisasutusena jälgima kõnealuse summa kasutamist.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Nagu ka eelmisel täiskogu istungil esitatud ettepanekute puhul on Barbara Matera resolutsioonid, milles toetatakse kuuel konkreetsel juhul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist, täiesti õigustatud. Fondist antakse abi üleilmastumise kahjulike tagajärgede tõttu kannatanud töötajatele Sloveenias, Saksamaal, Poolas ja Hispaanias. Ma olen alati arvanud, et see fond on kasulik, kuna annab käegakatsutavaid tulemusi ning vastab konkreetsetele ja täiesti tuvastatavatele vajadustele. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmena ma lausa pidin nende resolutsioonide vastuvõtmise poolt hääletama.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Sloveenia on taotlenud abi seoses 2554 inimese koondamisega äriühingus Mura, European Fashion Design, mis tegutseb rõivatööstussektoris, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega. Ma olen ka nõus, et komisjoni ettepaneku seletuskiri peaks sisaldama selget ja üksikasjalikku teavet taotluse kohta ning selles tuleb analüüsida abikõlblikkuse kriteeriume ja selgitada taotluse heakskiitmise põhjuseid, nagu Euroopa Parlament on soovinud.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades rahvusvahelise kaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada neist muutustest mõjutatud töötajate abistamise meetmeid ja samas varustada need töötajad oskustega, mis on vajalikud kiireks tööturule naasmiseks. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda kohustusi, mida ettevõtted tavaliselt peavad täitma, ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Kuna Sloveenia on taotlenud abi seoses 2554 inimese koondamisega äriühingus Mura, European Fashion Design, mis tegutseb rõivatööstussektoris NUTS III piirkonnas Pomurjes, ning 7% kõigist Pomurje piirkonna töötajatest töötasid äriühingus Mura ja sissetulekud selles piirkonnas olid juba niigi allpool Sloveenia keskmist, hääletan ma Sloveenia toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva raporti poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) See, mitu korda on Euroopa Parlament viimaste kuude jooksul heaks kiitnud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise, mis loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, annab minu arvates väga selgelt märku Euroopas valitseva kriisi ulatusest. See fond ei lahenda kriisi, kuid on suureks abiks. Praegusel juhul on abi mõeldud selleks, et tegeleda Sloveenia rõivatööstussektoris tegutsevast äriühingust Mura, European Fashion Design 2554 inimese koondamise tagajärgedega. Maailmakaubanduse struktuurimuutused on eriti rängalt mõjunud just sellele sektorile, millest on saanud odavate tekstiiltoodete impordi ohver.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa kodanike ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Samas kontekstis on esitatud sekkumiskava Sloveenia puhul, kus rõivatööstussektoris tegutsevas äriühingus Mura, European Fashion Design koondati 2554 inimest. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kuust kuusse esitatakse taotlusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks. Nüüd on neli liikmesriiki – Sloveenia, Saksamaa, Poola ja Hispaania – esitanud veel kaheksa taotlust. Eri tööstusharudes alates autotööstusest ning lõpetades jaekaubanduse ja tekstiilitööstusega on tegevust lõpetamas veel sadu ettevõtteid. Kokku on koondatud üle 6500 töötaja (täpsemalt 6592). Kui me lisame ka töötajad, kellest me rääkisime siin kuu aega tagasi, on koondatud töötajaid kokku ligi 10 000.

Fondi kasutuselevõtmist heaks kiites olen ma siiski sunnitud kordama, et on vaja teha selge lõpparve neoliberaalse poliitikaga, mis tekitab Euroopa Liidu liikmesriikides katastroofilisi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Leevendavad meetmed on küll vajalikud, kuid tegeleda tuleb selle katastroofi põhjustega.

Üha pakilisemaks on muutunud vajadus viia ellu ettepanek, mille me tegime 2011. aasta eelarve arutamise ajal, nimelt luua Euroopa tööhõive ja jätkusuutliku arengu programm, millele eraldataks 1% ELi sisemajanduse koguproduktist ja seda täiendaksid liikmesriikide eraldatavad summad. Selle programmi eesmärk oleks reaalne lähenemine üksteisele, iga riigi potentsiaali edendamine ja ressursside säästev kasutamine ning investeerimine tootmisse ja õigustega töökohtade loomisse.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Sloveeniale abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane hääletus puudutas Sloveenia abitaotlust seoses 2554 inimese koondamisega äriühingus Mura, European Fashion Design, mis tegutseb rõivatööstussektoris. Sellega seoses eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kokku 2 247 940 eurot. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma olen rahul Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisega eesmärgiga aidata Sloveenia äriühingust Mura, European Fashion Design koondatud 2254 töötajat. Loodetavasti aitavad need 2,2 miljonit eurot töötajatel ja piirkonnal kiiresti taastuda struktuurimuutustest, mis neid mõjutavad.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Mõeldes üleilmastumise altaril ohverdatud Mura kontserni Sloveenia töötajatele, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle haletsusväärse summa eraldamise vastu. Samas võib see väike summa nende raskusi leevendada. See ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab tegevuspõhimõtteid, mis võimaldasid kontserni omanikeks olevatel investeerimisfondidel ja neisse investeerivatel pankadel teenida kasumit töötajate arvelt.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud, seega on nüüd õige toetada samamoodi Sloveeniat, kes on taotlenud abi seoses 2554 töötaja koondamisega rõivatööstussektoris tegutsevas äriühingus Mura, European Fashion Design.

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – (LV) Ma hääletasin poolt, nagu varasematelgi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist puudutavatel hääletustel. Me peame toetama inimesi, kes on kaotanud töö, ja andma neile võimaluse rakendada oma potentsiaali eri valdkondades. On äärmiselt kahetsusväärne, et hoolimata minu isiklikust pöördumisest Läti Vabariigi peaministri poole, kus ma juhtisin tähelepanu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile tuginemise võimalusele, ei ole Läti seda võimalust siiski kasutanud, kuigi 15% Läti elanikest on töötud. Tundub, et komisjoni juhtkonnale tuleb edastada sõnum Läti Vabariigi valitsuse tegevusetuse kohta. Oma kodumaalt on juba lahkunud üle 100 000 Läti elaniku. Näib, et nende inimeste saatus ei lähe Läti Vabariigi valitsusele üldse korda.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Majandus- ja finantskriisi tõttu pidi Sloveenia rõivatööstusettevõte Mura, European Fashion Design ajavahemikul 21. oktoobrist 2009 kuni 20. veebruarini 2010 koondama 2554 töötajat. Seetõttu taotleb Sloveenia Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 2 247 940 eurot, et võtta meetmeid koondatud töötajate kiireks naasmiseks tööturule. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest fondi kasutuselevõtmine on täiesti põhjendatud.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Barbara Matera raportis öeldakse, et me peame toetama ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud Sloveenia töötajate naasmist tööturule. Minu meelest on see õige tegu ja seepärast hääletasin selle ettepaneku poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Sloveenia on taotlenud abi seoses 2554 inimese koondamisega äriühingus Mura, European Fashion Design, mis tegutseb rõivatööstussektoris, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Sloveenia on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi seoses 2554 inimese koondamisega ajavahemikul 21. oktoobrist 2009 kuni 20. veebruarini 2010 äriühingus Mura, European Fashion Design, mis tegutseb rõivatööstussektoris. Taotlus vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse nelja kuu jooksul vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt, lootes, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

Raport: Barbara Matera (A7-0337/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Saksamaa on taotlenud abi seoses 1181 töötaja koondamisega trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega. Ma olen nõus ka vajadusega tagada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades rahvusvahelise kaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada neist muutustest mõjutatud töötajate abistamise meetmeid ja samas varustada need töötajad oskustega, mis on vajalikud kiireks tööturule tagasipöördumiseks. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda kohustusi, mida ettevõtted tavaliselt peavad täitma, ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Saksamaa on taotlenud abi 1181 töötajale, kes koondati trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis, hääletan ma Saksamaa toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist käsitleva raporti poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Me kiidame täna heaks 8 308 555 euro eraldamise Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et toetada Saksamaad seoses 1181 töötaja koondamisega trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis. Ma olen alati rõhutanud, et kuigi selline abi on äärmiselt oluline praeguste sümptomitega tegelemiseks, ei aita see lõplikult lahendada Euroopa majandussektoreid mõjutavaid probleeme, mis ei seisne üksnes praeguses majanduskriisis, vaid ka asjaolus, et Euroopa peab kohanduma muutuvale maailmale, kus konkurentsivõime on hädavajadus.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa kodanike ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Samas kontekstis on esitatud Saksamaa jaoks sekkumiskava seoses 1181 töötajaga, kes koondati trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Peter Jahr (PPE) , kirjalikult. – (DE) Tänase otsuse tulemusena saavad Baden-Württembergi ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen AG töötajad, keda ähvardab koondamine, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist umbes 8 miljoni euro ulatuses toetust. Seda raha tuleb kasutada selleks, et aidata neil töötajatel leida võimalikult kiiresti uued töökohad. Minu jaoks on tähtis, et raha jõuaks inimesteni kiiresti ja ilma suurte bürokraatlike takistusteta. Abi on vaja praegu, mitte kuue kuu või aasta pärast. Lisaks peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid püüdma teha pelgast üleilmastumise negatiivsetele tagajärgedele reageerimisest rohkemat. Üleilmastumine on protsess, mille kulgemist me saame kontrollida ja peamegi kontrollima.

  Wolf Klinz (ALDE), kirjalikult. – (DE) Ma jäin hääletamisel erapooletuks esiteks tulenevalt Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei skeptilisest suhtumisest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja teiseks seoses võimaliku huvide konfliktiga, kuna ma olen Heidelberger Druckmaschinen AG aktsionär.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Saksamaale abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane hääletus puudutas Saksamaa abitaotlust seoses 1181 töötaja koondamisega trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis. Sellega seoses eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kokku 8 308 555 eurot. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati selleks, et osutada abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tagajärjel. 1181 töötaja koondamine trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis kuulub täpselt sellesse kategooriasse ja seetõttu toetasin ma nende töötajate abistamiseks 8 308 555 euro kasutuselevõtmist.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Mõeldes üleilmastumise altaril ohverdatud Heidelberger Druckmaschineni kontserni Saksamaa töötajatele, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle haletsusväärse summa eraldamise vastu. Samas võib see väike summa nende raskusi leevendada. See ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab tegevuspõhimõtteid, mis võimaldasid trükimasinate tootmise alal maailmas liidrikohta hoidval kontsernil tegevuskohta vahetada, et suurendada oma kasumit.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud; seega on nüüd õige toetada Saksamaad, mis on taotlenud abi seoses 1181 töötaja koondamisega trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Majanduskriisi mõju on endiselt tunda kogu Euroopas. Ka Saksamaal võitlevad mõned ettevõtted ikka veel ellujäämise nimel ja koondavad palju töötajaid. Ajavahemikul 26. jaanuarist kuni 26. maini 2010 pidi Heidelbergeris asuv trükimasinate tootja Druckmaschinen AG kriisi tagajärjel koondama 1181 töötajat. Seetõttu taotles Saksamaa Liitvabariik Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi 8 308 555 euro ulatuses. Ma hääletan selle raporti poolt, sest kõik fondi kasutuselevõtmiseks ette nähtud kriteeriumid on täidetud.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma toetan fondi kasutuselevõtmist seoses kõnealuse taotlusega, sest see meede võib pakkuda täiendavat abi koondatud töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule naasta. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Saksamaa on taotlenud abi seoses 1181 töötaja koondamisega trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Saksamaa on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi seoses 1181 töötaja koondamisega trükimasinate tootmise alal tegutseva ettevõtte Heidelberger Druckmaschinen neljas tootmisüksuses Baden-Württembergis ajavahemikul 26. jaanuarist kuni 26. maini 2010. Taotlus vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse liikmesriigi ettevõttes nelja kuu jooksul vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt, lootes, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

  Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Peale Heidelberger Druckmaschineni taotluse hääletasin ma kõhklemata kõigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise taotluste poolt, mis täna hääletusele pandi, sest ma toetan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi üldist eesmärki ja eelkõige otsest toetust, mida antakse üleilmastumise tõttu ja mitte omal süül töö kaotanud inimestele. Eespool nimetatud ettevõtte – Heidelberger Druckmaschinen – puhul jäin ma aga erapooletuks. Antud juhtumi puhul on mul kõhklusi. On hästi teada, et Heidelberger Druckmaschinen on Saksa masinatööstussektori pärl. See ettevõte on aastaid teeninud suurt kasumit.

Seejärel tulid kaks-kolm rahaliselt keerulist aastat. Heidelberger Druckmaschineni reaktsioon peegeldas suurettevõtetele iseloomulikku refleksi: ettevõte vähendas töötajate arvu piirkonnas, kus palgad on kõrged, teisisõnu Saksamaal, ning samal ajal tegi investeeringuid ja suurendas töötajate arvu Hiinas, kus palgad on madalad. Kui sellise protsessi käigus esitatakse taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks, on tegemist negatiivse näitega sellest, kuidas rahvusvahelised äriühingud kasutavad oma sotsiaalsest vastutusest kõrvalehiilimiseks ära sotsiaalselt vajalikku ja suurt vastutustunnet väljendavat ELi meedet.

Raport: Barbara Matera (A7-0359/2010)

  Jean-Pierre Audy (PPE) , kirjalikult. – (FR) Oma Itaalia kolleegi Barbara Matera raportile tuginedes andsin poolthääle ettepanekule võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks summas 0,6 miljonit eurot, et aidata Poolat seoses sealses autotööstuses toimunud koondamistega. Kahes autotööstusettevõttes on koondatud 590 töötajat. Ma tervitan asjaolu, et kõnealust abi haldavad ja kontrollivad Poolas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamise eest vastutavad asutused, mistõttu järelevalvekulud moodustavad vaid 2000 eurot. Nagu kolleeg Matera, kiidan minagi komisjoni ettepaneku eest kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat. Sellegipoolest on mul kahju, et antud juhul tuleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks maksete assigneeringud paigutada ümber eelarverealt, mis on nähtud ette VKEde toetamiseks ja uuendustegevuseks. Me peame taunima komisjoni puudujääke konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammide rakendamisel, eelkõige majanduskriisi ajal, mis tõenäoliselt suurendab märkimisväärselt vajadust sellise abi järele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Poola on taotlenud abi seoses 590 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Wielkopolskies, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega. Ma olen nõus ka komisjoni ettepanekuga kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisel maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades maailmakaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks operatiivselt rakendada vahendeid, mille eesmärk on toetada töötajaid, keda need muutused mõjutavad, ja varustada nad uute oskustega, et aidata neil kiiresti tööturule tagasi pöörduda. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda kohustusi, mida ettevõtted tavaliselt peavad täitma, ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Poola on taotlenud abi 590 töötajale, kes koondati NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes Wielkopolskie piirkonnas, hääletasin ma selle raporti poolt ehk teisisõnu Poola toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune finants- ja majanduskriis ning maailmakaubanduse struktuurimuutustest tingitud pidevad muutused tööturul on toonud kaasa lugematuid tööpuuduse ohvreid, kusjuures paljudel juhtudel on töötus pikaajaline. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et niisugustele olukordadele reageerida. Antud konkreetsel juhul on tegemist fondi kasutuselevõtmisega enam kui 600 000 euro suuruses summas, et toetada Poola kahes autotööstusettevõttes ajavahemikul 1. märtsist 2009 kuni 30. novembrini 2009 koondatud 613 töötajat. Kuna komisjon on kõnealust taotlust hinnanud ning leiab, et see vastab kehtestatud nõuetele ja soovitab taotluse heaks kiita, siis hääletasin ma poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa kodanike ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Samas kontekstis on esitatud Poola jaoks sekkumiskava seoses 590 töötajaga, kes koondati NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Wielkopolskies. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Poolale abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Abitaotlus puudutab 1104 töötaja koondamist (neist 590 jaoks taotletakse toetust) NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes. Sellega seoses eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kokku 633 077 eurot. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Komisjon on teinud ettepaneku eraldada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 633 077 eurot, et aidata 1104 töötajat, kes koondati kahes Poola ettevõttes, mis tegutsevad mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise alal. Ma hääletasin selle ettepaneku poolt.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Mõeldes üleilmastumise altaril ohverdatud Poola autotööstuse töötajatele, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle haletsusväärse summa eraldamise vastu. Samas võib see väike summa nende raskusi leevendada. See ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab tegevuspõhimõtteid, mis võimaldasid niisugustel ettevõtetel nagu SEWS ja Leoni Atokabel kasumi suurendamise nimel oma tegevuse häbitult mujale viia.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud; seega on nüüd õige toetada Poolat, kes on taotlenud abi seoses 590 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Wielkopolskies.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Et vältida finants- ja majanduskriisist tulenevat tööpuuduse suurt kasvu, vajavad ELi liikmesriigid rahalisi vahendeid tulemuslike poliitiliste meetmete kiireks rakendamiseks. Selleks eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist igal aastal 500 miljardit eurot. Kui ühes või mitmes ettevõttes koondatakse teatava aja jooksul rohkem kui 500 töötajat, võib esitada taotluse fondi kasutuselevõtmiseks. Ma hääletan selle raporti poolt, sest 633 077 euro eraldamine NACE Revision 2 osa 29 alla kuuluvates ettevõtetes koondatud Poola töötajate toetuseks on täiesti põhjendatud.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see puudutab sihtotstarbelisi meetmeid, mille eesmärk on aidata majanduskriisi ja selle tagajärgede tõttu kannatanud töötajaid.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Poola on taotlenud abi seoses 590 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Wielkopolskies, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Poola on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi seoses 590 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 29 (mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Wielkopolskies. Taotlus vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt, lootes, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

Raport: Barbara Matera (A7-0358/2010)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult. – (ES) Mina hääletasin Aragónile abi andmise poolt. Selle autonoomse piirkonna asustustihedus on väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (112 elanikku ruutkilomeetri kohta); piirkonna traditsioonilisteks majandusharudeks on teravilja- ja lambakasvatus; piirkonna jaekaubandussektori 593 ettevõttes on üheksa kuu jooksul koondatud 1154 töötajat; 2010. aasta veebruaris moodustas tööpuudus teenindussektoris 56% kogu piirkonna tööpuudusest, kusjuures 73% töötutest on naised; 73,9% koondatud töötajatest olid poe- ja turumüüjad ning 14,4% koondatud töötajatest olid lihttöölised. On kahetsusväärne, et meetmeid hakati võtma liiga hilja, 11 kuud pärast esimesi koondamisi.

Oleks huvitav analüüsida, milliseid tulemusi annavad ajutised ja erakorralised abimeetmed, mida võetakse selleks, et aidata koondatutel tööturule tagasi pöörduda. Samas peab olema selge, et need meetmed ei tohi asendada sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 1154 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega. Ma olen ka nõus, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades maailmakaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks operatiivselt rakendada vahendeid, mille eesmärk on toetada töötajaid, keda need muutused mõjutavad, ja varustada nad uute oskustega, et aidata neil kiiresti tööturule tagasi pöörduda. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda kohustusi, mida ettevõtted tavaliselt peavad täitma, ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi 1154 töötajale, kes koondati NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes Aragóni piirkonnas, hääletasin ma selle raporti poolt ehk teisisõnu Hispaania toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune finants- ja majanduskriis ning maailmakaubanduse struktuurimuutustest tingitud pidevad muutused tööturul on toonud kaasa lugematuid tööpuuduse ohvreid, kusjuures paljudel juhtudel on töötus pikaajaline. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et niisugustele olukordadele reageerida. Antud konkreetsel juhul on tegemist enam kui 1,5 miljoni euro suuruse summa kasutuselevõtmisega, et toetada Hispaania 593 jaekaubandusettevõttes ajavahemikul 1. juunist 2009 kuni 28. veebruarini 2010 koondatud 1154 töötajat. Kuna komisjon on kõnealust taotlust hinnanud ning leiab, et see vastab kehtestatud nõuetele ja soovitab taotluse heaks kiita, siis hääletasin ma poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa kodanike ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Samas kontekstis on esitatud Hispaania jaoks sekkumiskava seoses 1154 töötajaga, kes koondati NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Hispaaniale abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane abitaotlus puudutab 1154 töötaja koondamist NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes. Sellega seoses eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kokku 1 560 000 eurot. Lõpetuseks tahan rõhutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tähtsust; see on osutunud kasulikuks ja tulemuslikuks vahendiks üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Hispaania taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmiseks 1 560 000 euro ulatuses, et aidata 593 eri jaekaubandusettevõttes üheksa kuu jooksul koondatud 1154 töötajat, iseloomustab üleilmse majanduslanguse ulatust. Ma toetasin seda taotlust.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud; seega on nüüd õige toetada Hispaaniat, kes on taotlenud abi seoses 1154 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 Hispaania ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis, koondati 1154 töötajat. Finants- ja majanduskriisi tõttu on müügikäive jaemüügisektoris märgatavalt vähenenud. Sellel on tõsised tagajärjed, eriti Aragóni piirkonnas, kus asustustihedus on väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Karta on, et sellest piirkonnast, kus enne kriisi oli olukord veidi paranemas, rändab välja veelgi rohkem inimesi. Ma hääletan selle raporti poolt, sest suurenenud tööpuuduse vastu tuleb kiiresti meetmeid võtta, eriti väikestes piirkondades, kus majandus on kehval järjel.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Kuna küsimus on täiendavas abis ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatele, et pakkuda neile lisavahendeid tööturule tagasipöördumiseks, hääletasin ma poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 1154 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hispaania on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi seoses 1154 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas 593 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Aragónis. Taotlus vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt, lootes, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

Raport: Barbara Matera (A7-0357/2010)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Valenciale abi eraldamise poolt, sest maailmakaubanduse struktuurimuutuste ja finantskriisi tõttu koondati ajavahemikul 13. aprillist 2009 kuni 12. jaanuarini 2010 Valencia piirkonna tekstiilitööstuse 143 ettevõttes ootamatult 544 töötajat. Koondamistel on olnud kohalikul tasandil tõsine mõju. Koondatutest 61,7% on mehed, 22% on vanemad kui 55-aastased, 79,9%-l on üksnes põhiharidus ja neli on puudega.

Usun, et 14-kuuline koolitus, mida koondatud saavad tasustatava osaajapraktikaga töökohal, täiendab nende tööoskusi, nii et neil on võimalik tööturule tagasi pöörduda. Nagu ka eelmise juhtumi puhul, tuleb pidada kahetsusväärseks, et meetmeid hakati võtma liiga hilja, aasta ja kaks kuud pärast esimesi koondamisi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 350 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Valencias, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega. Ma olen ka nõus, et komisjoni ettepaneku seletuskiri peaks sisaldama selget ja üksikasjalikku teavet taotluse kohta ning selles tuleb analüüsida abikõlblikkuse kriteeriume ja selgitada taotluse heakskiitmise põhjuseid, nagu Euroopa Parlament on soovinud.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades maailmakaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks operatiivselt rakendada vahendeid, mille eesmärk on toetada töötajaid, keda need muutused mõjutavad, ja varustada nad uute oskustega, et aidata neil kiiresti tööturule tagasi pöörduda. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda kohustusi, mida ettevõtted tavaliselt peavad täitma, ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi 350 töötajale, kes koondati NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes Valencia piirkonnas, hääletasin ma selle raporti poolt ehk teisisõnu Hispaania toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune finants- ja majanduskriis ning maailmakaubanduse struktuurimuutustest tingitud pidevad muutused tööturul on toonud kaasa lugematuid tööpuuduse ohvreid, kusjuures paljudel juhtudel on töötus pikaajaline. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et niisugustele olukordadele reageerida. Antud konkreetsel juhul on tegemist enam kui 2 miljoni euro suuruse summa kasutuselevõtmisega, et toetada Hispaania 143 tekstiiliettevõttes ajavahemikul 13. aprillist 2009 kuni 12. jaanuarini 2010 koondatud 544 töötajat. Kuna komisjon on kõnealust taotlust hinnanud ning leiab, et see vastab kehtestatud nõuetele ja soovitab taotluse heaks kiita, siis hääletasin ma poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa kodanike ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Samas kontekstis on esitatud Hispaania jaoks sekkumiskava seoses 350 töötajaga, kes koondati NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Valencias. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid kahekordistavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Hispaaniale abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane abitaotlus puudutab 544 töötaja koondamist (neist 350 jaoks taotletakse toetust) NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes. Sellega seoses eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kokku 2 059 466 eurot. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Tekstiilitööstusel on praegu rasked ajad kõikjal Euroopas. Komisjon on teinud ettepaneku võtta kasutusele 1 422 850 eurot seoses 528 töötaja koondamisega 33-s Hispaania tekstiiliettevõttes. Ma hääletasin selle poolt.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline tulevikus uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud; seega on nüüd õige toetada Hispaaniat, kes on taotlenud abi seoses 350 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Valencias.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Ajavahemikul 13. aprillist 2009 12. jaanuarini 2010 koondati 544 töötajat NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 Hispaania ettevõttes. Et 350 koondatud töötajat abistada, on Hispaania taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist 2 059 466 euro ulatuses. Ma hääletan selle raporti poolt, kuna kõik fondi kasutuselevõtmise kriteeriumid on täielikult täidetud.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Kuna Valencia piirkonda iseloomustab selliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rohkus, kes on spetsialiseerunud mööbli, jalatsite, tekstiilmaterjalide, keraamika ja mänguasjade tootmisele, ning kuna 60% piirkonna kõikidest töökohtadest on teenustesektoris, on viimase kahe aasta jooksul toimunud koondamiste suur arv sellele sektorile erakordselt rängalt mõjunud. Sellel on olnud kohalikul tasandil tugev mõju. Seega on eriti tähtis tekstiilitööstust tugevdada ja jätkuvalt toetada. Seepärast hääletasin ma selle taotluse poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 350 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Valencias, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada maksete assigneeringuteks Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarveread.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hispaania on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi seoses 544 töötaja koondamisega (neist 350 on abikõlblikud) NACE Revision 2 osa 13 (rõivatootmine) alla kuuluvas 143 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Valencias. Komisjoni hinnangul vastab taotlus kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt, lootes, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine aitab neil töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

Raport: Barbara Matera (A7-0356/2010)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin selle algatuse poolt, et 330 töötajat neist 528-st, kes koondati üheksakuulise ajavahemiku jooksul loodusliku kivi töötlemisega tegelevas 66-s Valencia ettevõttes, saaksid täiendavat abi tööturule tagasipöördumiseks. Koondatutest 62% on vanemad kui 45-aastased, kolm on puudega, 51% on hariduseta ja 34,4% on omandanud ainult põhihariduse.

See kogukond on juba saanud muud abi seoses töökohtade kadumisega tootmissektoris. Seega on kiiresti vaja võtta teisi meetmeid. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine saab moodustada vaid osa neist meetmetest. Lõpetuseks pean jällegi avaldama kahetsust, et Hispaania riik hakkas meetmeid võtma liiga hilja, aasta ja kolm kuud pärast koondamisi. Sedalaadi meetmeid tuleb võtta kohe ja kiiresti.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 300 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Valencias, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega. Ma olen ka nõus, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (20072013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades rahvusvahelise kaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada neist muutustest mõjutatud töötajate abistamise meetmeid ja samas varustada need töötajad oskustega, mis on vajalikud kiireks tööturule tagasipöördumiseks. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda ettevõtete tavapäraseid kohustusi ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi 300 töötajale, kes kaotasid töö NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes Valencia piirkonnas, hääletasin ma selle raporti poolt ehk teisisõnu Hispaania toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Me kiidame täna heaks 1 422 850 euro eraldamise Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Hispaaniale, mida üleilmne majanduskriis on rängalt mõjutanud ja kus tööpuudus on suurem kui Euroopas keskmiselt. Antud konkreetsel juhul on abi seotud 528 töötajaga, kes koondati NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes. Loodan, et Hispaania majandus suudab kriisile piisavalt reageerida, sest selle abipakme kasutuselevõtmine on vaid osa kriisile reageerimise meetmetest.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Samas kontekstis on kavandatud Hispaania jaoks sekkumiskava, mida rakendatakse NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluva 66 ettevõtte suhtes NUTS II piirkonnas Valencias. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid suurendavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Hispaaniale abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Tänane hääletus puudutas abitaotlust, mis esitati seoses 528 töötaja koondamisega (neist 300 jaoks taotletakse fondist toetust) NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes. Sellega seoses eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kokku 1 422 850 eurot.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – See taotlus puudutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Hispaaniale kokku 1 422 850 euro eraldamist seoses 528 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes 31. märtsist 30. detsembrini 2009 kestnud üheksakuulise arvestusperioodi jooksul. Komisjoni hinnang põhines järgmisel teabel: koondamiste ja maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste või finantskriisi vahelise seose analüüs; asjaomaste koondamiste ettenägematu laad; koondatavate arvu esitamine ning artikli 2 punkti a kriteeriumidele vastavuse tõendamine; koondamiste ettenägematu laadi selgitus; koondamisi teostavate ettevõtete ning asjaomaste töötajate kindlaksmääramine; asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kindlaksmääramine; koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele; rahastatav kooskõlastatud individuaalsete teenuste pake, kaasa arvatud selle vastavus tõukefondidest rahastatavatele meetmetele; kuupäevad, millal alustati või kavandatakse alustada individuaalse teenuse osutamist asjaomastele töötajatele; menetlused tööturu osaliste konsulteerimiseks; juhtimine ja kontrollisüsteemid. Kuna komisjoni hinnangul vastab taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, toetan ma seda.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Mõeldes üleilmastumise altaril ohverdatud Hispaania töötajatele, kes töötavad sellistes ettevõtetes nagu Levantina, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle haletsusväärse summa eraldamise vastu. Samas võib see väike summa nende raskusi leevendada. See ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab tegevuspõhimõtteid, mis võimaldasid fondidel Charterhouse ja Impala suurendada oma kapitali Valencia piirkonna ettevõtte Levantina töötajate arvelt.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumisega seoses toimuvate ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud; seega on nüüd õige toetada Hispaaniat, kes on taotlenud abi seoses 300 töötajaga, kes kaotasid töö NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes NUTS II piirkonnas Valencias.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aastane ülemmäär, mille piires saab vahendeid eraldada, on 500 miljonit eurot. Kuna ajavahemikul 31. märtsist 2009 kuni 30. detsembrini 2009 koondati Hispaanias 66 ettevõttes kokku 528 töötajat, ei ole Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine 1 422 850 euro ulatuses vähimalgi määral üllatav. Ma hääletan selle raporti poolt, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi täielik kasutamine on väga tervitatav.

  Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma toetan seda taotlust, sest selle eesmärk on pehmendada arvukate koondamiste mõju kõnealusele sektorile ning aidata ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 300 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II piirkonnas Valencias, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, mis järgnes Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarvemehhanismid.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hispaania on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist seoses 528 töötaja koondamisega (neist 300 jaoks taotletakse fondist toetust) NACE Revision 2 osa 23 (muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) alla kuuluvas 66 ettevõttes NUTS II piirkonnas Valencias. Taotlus vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 jaos NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ja loodan, et fondi kasutuselevõtmine aitab kaasa nende töötajate edukale naasmisele tööturule.

Raport: Barbara Matera (A7-0351/2010)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE) , kirjalikult. – (ES) Kriisi tõttu on sõidukite registreerimine vähenenud 28% võrra. Terres del Ebre (Kataloonia) teenindussektoris on tööhõive määr 60%. Ettevõtte Lear Automotive sulgemine suurendas 4% võrra piirkonna tööpuudust, mis 2009. aastal oli 22,7%.

Antava abi eesmärk on pakkuda individuaalsete teenuste paket, mis on samaväärne samas piirkonnas ja samas tööstusharus koondatud 2330 töötajast 1429 töötajale pakutud pakmega, mida hõlmas eelmine taotlus. Praegune juhtum puudutab 508 töötajat 515 töötajast, kes koondati 2010. aastal nelja kuu jooksul seoses ettevõtte Lear Automotive sulgemisega. Ma hääletasin selle algatuse poolt, et koondatud töötajatel oleks võimalik tööturule tagasi pöörduda; see võimaldab tööpuudust vähendada.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 508 töötaja koondamisega ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Spain, S.L. Sociedad Unipersonal, mis tegutseb autotööstussektoris, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi seisukohtadega. Ma olen ka nõus, et komisjoni ettepaneku seletuskiri peaks sisaldama selget ja üksikasjalikku teavet taotluse kohta ning selles tuleb analüüsida abikõlblikkuse kriteeriume ja selgitada taotluse heakskiitmise põhjuseid, nagu Euroopa Parlament on soovinud.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades maailmakaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks operatiivselt rakendada vahendeid, mille eesmärk on toetada töötajaid, keda need muutused mõjutavad, ja varustada nad uute oskustega, et aidata neil kiiresti tööturule tagasi pöörduda. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda kohustusi, mida ettevõtted tavaliselt peavad täitma, ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi 508 töötajale, kes koondati autotööstussektori ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Kataloonias, hääletan ma selle raporti poolt ehk teisisõnu Hispaania toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Me kavatseme täna võtta kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abipakme kogusummas 382 000 eurot, et toetada Hispaania autotööstust. Antud juhul on abi seotud 515 töökohaga, mis kadusid ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Spain, S.L. Sociedad Unipersonal, mis tegutseb autotööstussektoris Kataloonias. Enne kriisi oli autotööstus Hispaania kõige olulisem ekspordiallikas. Kuna kriisi tõttu väheneb Euroopa Liidus nõudlus selliste toodete järele, siis võib ohtu sattuda veelgi töökohti ja lisaks Hispaaniale ka mujal liidus. Sellest tulenevalt on oluline, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamine oleks tõhusaks abiks sektorile, mis on Euroopa majanduse jaoks nii tähtis.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Selles kontekstis on kavandatud Hispaania jaoks sekkumiskava, millega abistatakse 508 töötajat, kes kaotasid töö autotööstussektoris tegutsevas ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Spain, S.L. Sociedad Unipersonal. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid suurendavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist Hispaaniale abi eraldamise poolt, sest minu arvates on see fond vajalik abivahend, mis võimaldab toetada majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajaid. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta.

Täna vastu võetud raport puudutas abitaotlust, mis esitati seoses 515 töötaja (neist 508 jaoks taotletakse fondist toetust) koondamisega ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Spain, mis tegutseb autotööstussektoris Kataloonias. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist eraldatakse 382 000 eurot. Lõpetuseks tahan väljendada heameelt raporti vastuvõtmise üle, mis näitab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kasulik ja tulemuslik vahend üleilmastumisest ja majanduskriisist tuleneva tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Autotööstuses valitseva majanduslanguse tõttu on ettevõttes Lear Automotive (Hispaania) koondatud 515 töötajat. Ma toetan ettepanekut eraldada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 382 000 eurot, et neid inimesi aidata.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Mõeldes üleilmastumise altaril ohverdatud ettevõtte Lear Automotive Hispaania töötajatele, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle haletsusväärse summa eraldamise vastu. Samas võib see väike summa nende raskusi leevendada. See ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab tegevuspõhimõtteid, mis võimaldasid nimetatud USA kontsernil ja tema peamistel aktsionäridel (Pezna Investment Management ja California õpetajate pensionifond) viia ettevõtte tegevus mujale, arvestamata vähimalgi määral töötajatega, kes nende jõukusele kaasa aitasid.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumisega seoses toimuvate ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud; seega on nüüd õige toetada Hispaaniat, kes on taotlenud abi seoses 508 töötaja koondamisega ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Spain, S.L. Sociedad Unipersonal, mis tegutseb autotööstussektoris Kataloonias.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Et taotleda rahalisi vahendeid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist ja et taotlus heaks kiidetaks, peavad olema täidetud teatavad selgelt määratletud kriteeriumid. Fondi eesmärk on aidata ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid, rahastades meetmeid, mis tagavad nende kiire tagasipöördumise tööturule. Sellisteks puhkudeks eraldatakse fondist kuni 500 miljonit eurot aastas. Et Hispaania saaks fondist abi taotleda, peab ettevõttes olema koondatud vähemalt 500 töötajat – nagu juhtuski Hispaania ettevõttes Lear Automotive, mis vastab kõigile kriteeriumidele. Ma hääletan selle raporti poolt, sest just sellisteks juhtudeks on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond mõeldud.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Hispaania on taotlenud abi seoses 508 töötaja koondamisega ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Spain, S.L. Sociedad Unipersonal, mis tegutseb autotööstussektoris, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarvemehhanismid.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hispaania on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist seoses 508 töötaja koondamisega ettevõttes Lear Automotive (EEDS) Spain, S.L. Sociedad Unipersonal, mis tegutseb autotööstussektoris. Taotlus vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse liikmesriigi ettevõttes nelja kuu jooksul vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ja loodan, et fondi kasutuselevõtmine aitab kaasa nende töötajate edukale naasmisele tööturule.

Raport: Barbara Matera (A7-0352/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Poola taotles abi seoses 189 töötaja koondamisega ettevõttes H. Cegielski-Poznań ja nelja selle tarnija juures, mis kõik tegutsevad laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi tehtud muudatustega. Ma olen nõus ka vajadusega tagada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises.

  Mário David (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ümberkorralduste ja ümberpaiknemiste tulemusena koondatud töötajate abistamine peab olema dünaamiline ja paindlik, nii et abi saaks rakendada kiiresti ja tulemuslikult. Arvestades rahvusvahelise kaubanduse struktuurimuutusi, on oluline, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada neist muutustest mõjutatud töötajate abistamise meetmeid ja samas varustada need töötajad oskustega, mis on vajalikud kiireks tööturule tagasipöördumiseks. Rahalist abi tuleks seega anda individuaalselt. Samuti on oluline rõhutada, et see abi ei asenda ettevõtete tavapäraseid kohustusi ning et abi ei ole ette nähtud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Poola taotles abi seoses 189 töötaja koondamisega ettevõttes H. Cegielski-Poznań, kus toodetakse laevadel ja elektrijaamades kasutatavaid diiselmootoreid, ja selle nelja tarnija juures, hääletan ma selle raporti poolt ehk teisisõnu Poola toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt.

  Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Me kavatseme täna võtta kasutusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abipakme summas 114 250 eurot, et toetada Poolat seoses 658 töötaja koondamisega ettevõtte H. Cegielski-Poznańi neljas tootmisüksuses ja nelja tarnija juures, mis tegutsevad laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas Poznańi linnas ja ringkonnas. Ma olen alati hoiatanud, et kuigi selline abi on äärmiselt oluline praeguste sümptomitega tegelemiseks, ei aita see lõplikult lahendada Euroopa majandussektoreid mõjutavaid probleeme, mis ei seisne üksnes praeguses majanduskriisis, vaid ka asjaolus, et Euroopa peab kohanduma muutuvale maailmale, kus konkurentsivõime on hädavajadus.

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades eelkõige tööhõivet mõjutanud ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalseid tagajärgi, on ülimalt tähtis kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusalt, et leevendada paljude Euroopa üksikisikute ja perede kannatusi ning aidata kaasa nende ühiskonda taasintegreerimisele ja töisele arengule ning samas arendada uut, kvalifitseeritud tööjõudu, et rahuldada ettevõtete vajadusi ja ergutada majandust. Selles kontekstis on kavandatud Poola jaoks sekkumiskava, mis on seotud 189 töötajaga, kes kaotasid töö laevade diiselmootoreid tootvas ettevõttes H. Cegielski-Poznań ja selle nelja tarnija juures. Seetõttu loodan, et Euroopa institutsioonid suurendavad oma jõupingutusi, rakendades meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad niivõrd olulise vahendi nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamise määra. Seni on seda fondi väga vähe kasutatud: sel aastal on taotletud fondi 500 miljonist eurost vaid 11%.

  Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Ülemaailmne majanduskriis on toonud kaasa märkimisväärseid struktuurimuudatusi paljudes ettevõtetes, mille tulemusena on suur hulk inimesi kaotanud töö. Käsitletav ettepanek puudutab abi andmist suurele rühmale töötajatele, kes koondati Poola Wielkopolskie piirkonnas. Teine ettepanek rahalise abi kohta, mida me täna hääletame, puudutab veel mitutsadat koondatut samas piirkonnas. Seetõttu on tekkinud suur segadus Poola selle piirkonna kohalikul turul. Mul on hea meel, et komisjoni kinnituse kohaselt vastab taotlus rahalise toetuse andmiseks ettenähtud tingimustele. Seega on koondatud töötajatel võimalik kas oma vanad töökohad tagasi saada või leida uued, ning ettevõtete omanikud kasutavad toetust selleks, et leevendada ülemaailmse kriisi negatiivseid tagajärgi ja säilitada oma koht turul.

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Poola toetuseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise poolt. Fond loodi 2006. aastal selleks, et pakkuda praktilist abi töötajatele, kes on koondatud kas nende ettevõtete ümberpaiknemisega seotud põhjustel või – pärast 2009. aastal tehtud muudatust – majanduskriisi tõttu, aidates neil uuesti tööturule naasta. Tänane hääletus puudutas abitaotlust seoses 658 töötaja (neist 189 jaoks taotletakse fondist toetust) koondamisega ettevõttes H. Cegielski-Poznań ja nelja selle tarnija juures, kes tegutsevad laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas Poznańi linnas ja ringkonnas. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist eraldatakse 114 250 eurot.

Lõpetuseks tahan märkida, et tänaste raportite vastuvõtmine osutab taas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tähtsusele; tegemist on väärtusliku ja tulemusliku vahendiga majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud töötajate abistamisel ja tööpuuduse vastu võitlemisel.

  David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise taotluse poolt, et aidata 658 töötajat, kes koondati ettevõttes H. Cegielski-Poznań ja nelja selle tarnija juures, kes tegutsevad laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas Poznańi linnas ja ringkonnas. Komisjon tegi ettepaneku võtta kasutusele 114 250 eurot ja ma toetan seda ettepanekut.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Mõeldes üleilmastumise altaril ohverdatud Poola autotööstuse töötajatele, jään ma hääletamisel erapooletuks. Olukorras, kuhu nad on paisatud Euroopa Liidu toetatava neoliberaalse poliitika tulemusena, tundub olevat õigustatud hääletada selle haletsusväärse summa eraldamise vastu. Samas võib see väike summa nende raskusi leevendada. See ei muuda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toimimise loogikat vähem talumatuks. See toetab tegevuspõhimõtteid, mis viib riigiettevõtete, nagu Cegielski-Poznań, erastamiseni.

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üheks näiteks. See toetus on töötute ja üleilmastumisega seoses toimuvate ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaiknemise ohvriks. See abi on väga oluline uute töökohtade leidmise soodustamisel. ELi teised liikmesriigid on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi varem kasutanud; seega on nüüd õige toetada Poolat, kes on taotlenud abi seoses 189 töötaja koondamisega laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas tegutsevas ettevõttes H. Cegielski-Poznań ja nelja selle tarnija juures.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) ELis on loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et võimaldada liikmesriikidel anda praktilist abi ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajatele. Raha eraldamise eesmärk on hõlbustada koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Ma hääletan selle raporti poolt, sest Poolal on vaja toetada 658 töötajat, kes koondati ettevõttes H. Cegielski-Poznań.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Poola taotles abi seoses 189 töötaja koondamisega ettevõttes H. Cegielski-Poznań ja nelja selle tarnija juures, kes kõik tegutsevad laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas, hääletasin ma selle resolutsiooni poolt, kuna olen nõus komisjoni ettepanekuga ja Euroopa Parlamendi tehtud muudatustega.

Ma olen nõus ka sellega, et

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks toetama koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ja ma tahan korrata, et fondist saadav abi ei asenda sisemaisest õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ning selle eesmärk ei seisne äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmete rahastamises;

- fondi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames.

Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle kasutada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muud allikat, ja seda tänu Euroopa Parlamendi sagedastele meeldetuletustele, et fond loodi eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad ning seetõttu tuleb ümberpaigutamiseks kindlaks määrata asjakohased eelarvemehhanismid.

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. – (PT) Poola on taotlenud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist seoses 658 töötaja (neist 189 jaoks taotletakse fondist abi) koondamisega laevade diiselmootorite tootmise valdkonnas tegutsevas ettevõttes H. Cegielski-Poznań ja nelja selle tarnija juures ajavahemikul 1. septembrist 2009 kuni 1. jaanuarini 2010. Taotlus vastab kõigile õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt fondi kohaldamisala, et sekkuda just niisugustes olukordades, kui ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel koondatakse liikmesriigi ettevõttes, kaasa arvatud tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures, nelja kuu jooksul vähemalt 500 töötajat. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ja loodan, et fondi kasutuselevõtmine aitab kaasa nende töötajate edukale naasmisele tööturule.

Raport: Barbara Matera (A7-0336/2010), (A7­0337/2010), (A7-0359/2010), (A7-0358/2010), (A7-0357/2010), (A7-0356/2010), (A7-0351/2010) ja (A7-0352/2010)

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle raporti vastuvõtmisega palub Euroopa Parlament asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks. Samuti tuletab parlament meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste tegemiseks sujuv ja kiire menetluskord, et anda ühekordset individuaalset ja ajaliselt piiratud toetust, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud. Rõhutatakse, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda. Lõpetuseks rõhutatakse, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ning et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

Raport: Claude Moraes (A7-0347/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kahju, et seda juba 2003. aastast pärit ettepanekut, mille eesmärk on anda pagulastele pikaajalise elaniku staatus pärast viieaastast seaduslikku elamist liikmesriigis, ei ole seni ellu viidud. Arvestades 2008. aasta aprillis esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, milles muude meetmete hulgas on sätestatud viie aasta nõue enne alalise elaniku staatuse taotlemist, ja üksmeele puudumist nõukogus, aitab see ettepanek otseselt rahvusvahelise kaitse saajaid, kes on elanud ELis üle viie aasta, aga kellel sellegipoolest ei ole alalise elaniku staatust.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) See raport, milles toetatakse ettepaneku kohaldamist nii Genfi konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvatele pagulastele kui ka täiendava kaitse saajatele, sai minu poolthääle. Raportis toetab Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni ettepanekut ja arvestab lubadusega kaitsta rahvusvahelise kaitse saajate huve. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et niisugune olukord on kolmandate riikide kodanikest rahvusvahelise kaitse saajate jaoks segadust tekitav ja selgusetu, sest kõnealuse staatuse andmise tingimused ei ole ühtsed. Komisjoni ettepaneku alusel muutuksid selle staatuse andmise tingimused ja menetlused Euroopa Liidus lihtsamaks ja selgemaks. Lisaks antakse selle direktiiviga pikaajalisteks elanikeks saavatele rahvusvahelise kaitse saajatele õigus hakata elama mõnes teises liikmesriigis kui see, kus nende staatust on tunnustatud.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) See algatus esitati järjena 2007. aasta ettepanekule võtta vastu direktiiv pikaajalise elaniku staatuse laiendamise kohta pagulastele ja täiendava kaitse saajatele, mille suhtes aga nõukogus Lissaboni lepingu jõustumise eel vajalikule üksmeelele ei jõutud. Selle eesmärk on anda rahvusvahelise kaitse saajatele pärast viieaastast seaduslikku elamist liikmesriigis õiguskindlus seoses õigusega elada liikmesriigis ja õigustega, mis on samaväärsed ELi kodanike omadega.

Saavutatud kompromiss on väga tähtis. Mitte ainult sellepärast, et võimaldab ELis viibivatel pagulastel saada suure kaitse ja õiguskindluse, vaid ka sellepärast, et nüüd on lõpuks keelatud diskrimineerida kõiki ELi-väliste riikide kodanikke.

Samuti on see tähtis poliitiline sõnum, sest kuuest õigusaktist esimese vastuvõtmine ei ole mitte ainult esimene samm, vaid näitab ka kolme institutsiooni edasiviivat suhtumist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisse aastaks 2012.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle direktiivi vastuvõtmise poolt. Direktiivi ettepanekuga tahetakse muuta 2003. aasta direktiivi, et ka rahvusvahelise kaitse saajatel (eelkõige pagulastel) oleks õigus saada pikaajalist ELis elamise luba, kui nad on elanud siin seaduslikult vähemalt viis aastat. Kui neil on see luba käes, on neil samasugused õigused nagu ülejäänud kodanikel ning nad saavad näiteks ringi liikuda ja asuda elama ükskõik millisesse ELi liikmesriiki (v.a Ühendkuningriik, Taani ja Iirimaa). Samuti on selles sätestatud, et rahvusvahelise kaitse saajaid võib endiselt EList välja saata, aga ainult kooskõlas väga karmide eeskirjadega, võttes arvesse tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning peamiselt põhiõiguste harta alusel antud õigusi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepaneku eesmärk on laiendada nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala seoses pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike ja rahvusvahelise kaitse saajatega, kes on elanud liikmesriigis seaduslikult üle viie aasta. Kui kohelda rahvusvahelise kaitse saajaid kõikides liikmesriikides võrdselt, kaob seni liikmesriikide vahel valitsenud ebavõrdsus ja need isikud saavad asuda elama ka teistesse liikmesriikidesse peale õiguslikku tunnustust pakkunud liikmesriigi. Seda võimalust varem ei olnud. Need meetmed on olulised just sellepärast, et nii loome Euroopas ühise vabadusel ja turvalisusel rajaneva ala, kus rahvusvahelise õiguse alusel kaitse saajatel, kelle sellist staatust on seaduslikult tunnustatud, on kõikides liikmesriikides samad õigused.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Pärast esimest ebaõnnestunud katset oli viimane aeg, et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid muude kolmandate riikide kodanikest pikaajaliste elanikega võrdse kohtlemise osaliseks. Ei ole ju mingit põhjust, miks neid peaks nii teistmoodi kohtlema või miks peaks nende staatus Euroopa Liidus nii ebakindel olema. Sellepärast toetasin Claude Moraese raportit, mis muu hulgas võimaldas parandada tagasi- ja väljasaatmise vastaseid tagatisi ning mainitud kõhklustele vaatamata jõuda kokkuleppele viieaastases elamisajas. See on sobiv ajavahemik. Teine tähtis rõõmustav asjaolu on see, et ajal, mil Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik oli Belgia, võeti see õigusakt varjupaigapaketist ainsana vastu, kuigi eesistumisaja alguses lubati muud. Sellepärast peame tegema kõvasti tööd, et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mille aluseks on muu hulgas ühine kord ja ühised vastuvõtutingimused, saaks liidus reaalsuseks. Praegu kaalul olevad küsimused on selged: ühise süsteemi saame ainult siis, kui täiustame ja ühtlustame riiklikke varjupaigasüsteeme, sest need on praegu nii erinevad.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Pooldasin raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele. Tegin seda sellepärast, et pean oluliseks anda pagulastele samad õigused, mis on kolmandate riikide kodanikel, kellel on pikaajaline elamisluba.

Tänase hääletusega täitis Euroopa Parlament lünga Euroopa Liidu õiguses, mis käsitleb pikaajaliste seaduslike elanike õiguslikku seisundit, mida ei antud aga pagulastele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Uute eeskirjade tõttu on neil suurem kindlus oma õigusliku seisundi suhtes Euroopa Liidus ja neid ei kohelda kolmandate riikide teiste kodanike kõrval ebavõrdselt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pooldasin ettepanekut, mille eesmärk on anda pikaajalise elaniku staatus rahvusvahelise kaitse saajatele, kes on seaduslikult elanud ELi territooriumil kauem kui viis aastat. See annab neile võimaluse integreeruda, mis tähendab, et neil on võimalik suhelda nende elukohaliikmesriigi ühes ametlikus keeles ning suurendada teadlikkust oma õigustest ja kohustustest, samuti elukohaliikmesriigi peamistest väärtushinnangutest. Seetõttu peaks liikmesriik pakkuma pikaajalistele elanikele keelekoolitust. Samuti tuleks liikmesriike julgustada välja töötama koolitusprogramme, kus käsitletakse elukohaliikmesriigi peamisi õigusakte ja põhiväärtusi ning demokraatia, inimõiguste ja võrdõiguslikkuse põhimõtteid, samuti üksikisiku õigusi ja kohustusi selles liikmesriigis.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest olen veendunud selle kasulikkuses kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele, kes on Euroopa Liidu territooriumil seaduslikult elanud üle viie aasta, kuid kel puudub praegu õigus pikaajalise elaniku staatusele.

Oleme veendunud vajaduses luua ELis suurem õiguskindlus nende õiguslikus seisundis ja vältida igasugust võimalikku erinevat kohtlemist võrreldes kolmandate riikide teiste kodanikega. Jagame suurt muret mõne liikmesriigi pärast, kus on geograafilise või demograafilise olukorra tõttu ebaproportsionaalselt palju rahvusvahelise kaitse saajaid.

Seetõttu näib, et lisameetmed soovimatute tagajärgedega tegelemiseks on vajalikumad kui kunagi varem, muu hulgas meetmed, millega lihtsustatakse selliste inimeste liikumist ja elama asumist ka teistesse liikmesriikidesse peale rahvusvahelist kaitset pakkunud liikmesriigi. Sellepärast toetame kõikvõimalikke kavandatud kaitsemeetmeid tagasi- ja väljasaatmise vastu (väljasaatmise õigus peaks olema ainult rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigil), nii et võimaluse korral peresid ei lahutataks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti vastuvõtmisega peaks laienema nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala seoses pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike ja rahvusvahelise kaitse saajatega, kes on elanud liikmesriigis seaduslikult üle viie aasta. Edaspidi saab rahvusvahelise kaitse saajaid kõikides liikmesriikides võrdselt kohelda ja nad võivad asuda elama ka teistesse liikmesriikidesse peale õiguslikku tunnustust pakkunud liikmesriigi. Seda võimalust varem ei olnud. Need meetmed on olulised just sellepärast, et nende abil tahetakse luua Euroopas ühine vabadusel ja turvalisusel rajanev ala, kus rahvusvahelise õiguse alusel kaitse saajatel, kelle sellist staatust on seaduslikult tunnustatud, on kõikides liikmesriikides samad õigused.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Rahvusvaheline õigus ja eetikapõhimõtted annavad Euroopa Liidule võimaluse kiirendada õigusliku seisundi andmist inimestele, kes ei saa oma sünnimaal väljaspool Euroopa Liitu elada. Igal inimesel on õigus inimlikule kohtlemisele. Pagulase staatuse määratlemisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid ja vältida igasuguseid spekulatiivseid tehinguid, olgu need siis rahalised või rändepoliitikaga seotud. Kahjuks võetakse Euroopa Liidus, sealhulgas Euroopa Parlamendis sageli tõena teavet, mida ei ole põhjalikult kontrollitud. Nii on tõena võetud mõningaid õiguste kaitsjate ja eri isikute valeväiteid. Me ei tohi sallida populismi. Vastasel juhul võivad Euroopasse pagulastena elama asuda terved rahvad.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) See, kas, millistel tingimustel ja pärast kui pikka seadusliku elamise perioodi antakse pagulastele pikaajaline elamisluba, on liikmesriikide otsustada ja seda ei tohi dikteerida Euroopa Liit. Asjaolu, et ettepanek võeti vastu kaheaastase hilinemisega ja muudetud kujul, ei tähenda, et selles ei oleks endiselt probleeme, sest kui tõlgendada paljutsiteeritud Genfi konventsiooni õigesti, rahuldaksime vaid murdosa varjupaigataotlustest. Rahvusvahelise kaitse saajatele ELi teiste kodanikega võrdväärsete õiguste andmine pärast viieaastast seaduslikku elamist ELis on tekitanud probleeme ja küsimusi, eelkõige neis liikmesriikides, kus on tugev sotsiaalsüsteem, sest see tekitab mõõtmatuid kulusid.

Reguleerimisala laiendamine pagulastele ja täiendava kaitse saajatele võib ainult suurendada riigieelarve kulusid. Eelkõige peame alati arvestama pagulasi meelitavaid tegureid ehk seda, et just kaitset ja rahalist turvalisust tagavad meetmed ärgitavad paljusid majanduslikel põhjustel sisserändajaid ebaseaduslikult Euroopasse tulema ettekäändel, et nad otsivad varjupaika ebainimlike ja eluohtlike tingimuste eest. Samamoodi küsitav on mõte arvestada elamisloa saamise õiguse kaalumisel varjupaigamenetluse kestusega. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Pärast viieaastast elamist mõnes liikmesriigis tuleb pagulastele anda pikaajaline elamisluba, mis kehtib kogu ELis. Et ühtedes liikmesriikides on varjupaigasüsteemid karmimad kui teistes, asuks teadlik pagulane elama kõigepealt liikmesriiki, kus on kõige leebem varjupaigaõigus, milles on kõige rohkem lünki. Viie aasta pärast võib ta oma elukohast ümber asuda ükskõik millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki. See viib teisese rändeni leebete normidega liikmesriikidest heade sotsiaalsüsteemidega liikmesriikidesse. Kõigepealt valitakse liikmesriik varjupaigaõiguse rangusastme alusel ja seejärel sotsiaalteenuste taseme alusel. See aga koormaks muidugi eriti selliseid riike nagu Austria, Saksamaa ja Madalmaad. Selles raportis sätestatud meetmed ei ole kindlasti mõistlik viis lahendada ELis varjupaigaküsimusi ja edendada sobivat integratsioonipoliitikat. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest olen nõus direktiivi 2003/109/EÜ reguleerimisala laiendamisega, et anda pikaajalise elaniku staatus isikutele, kes on rahvusvahelise kaitse saajad ja seaduslikult elanud liikmesriigis juba viis aastat.

Eriti tahaksin toonitada selle ettepaneku tulemusel loodava poliitika kaasavust. Pikaajalise elaniku staatus annab võimaluse need isikud lõimida, eelkõige keelekoolituse kaudu, mida liikmesriigid peaksid pikaajalistele elanikele pakkuma.

Samadel põhjustel toetan raportööri ettepanekut ärgitada liikmesriike töötama välja haridusprogrammid oma riigi põhiväärtuste ja õiguslike põhimõtete kohta, samuti inimeste õiguste ja kohustuste ning inimõiguste ja demokraatia üldpõhimõtete kohta.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Tahaksin tänada Claude Moraest suurepärase töö eest. Olen temaga ühel nõul, et tuleks kasutada konstruktiivset lähenemist, mis hõlmab enamikku komisjoni kavandatud muudatusettepanekutest ja kõnealust vahendit puudutavatel läbirääkimistel paljude nõukoguga kokkulepitud tehniliste muudatuste heakskiitmist. Raporti projekt kajastab soovi võtta arvesse liikmesriikide mõningaid mureküsimusi eesmärgiga saavutada kokkulepe esimesel lugemisel ning kaitsta rahvusvahelise kaitse saajate huve enne ja pärast pikaajalise elaniku staatuse saamist.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et pikaajalise elaniku staatuse laiendamine rahvusvahelise kaitse saajatele, kes on elanud liikmesriigis seaduslikult viis aastat, on selgelt põhjendatud, kuna tagab kõikide kolmandate riikide kodanike võrdse kohtlemise ning edendab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – 2001. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. Ettepanekus oli esialgu ette nähtud, et pagulased võivad täita pikaajalise elaniku staatuse saamise tingimused pärast viieaastast seaduslikku ja pidevat elamist liikmesriigis. Läbirääkimiste käigus otsustasid liikmesriigid pagulased direktiivi reguleerimisalast siiski välja jätta. Nõukogu ja komisjoni ühisavalduses, mis tehti justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. mai 2003. aasta istungil, lepiti kokku, et komisjon esitab direktiivi ettepaneku pikaajalise elaniku staatuse laiendamiseks pagulastele ja täiendava kaitse saajatele.

Komisjon esitas nimetatud ettepaneku 2007. aasta juunis ja kasutas selleks sama õiguslikku alust mis õigusaktil, mida ettepanek pidi muutma, s.o EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkti a ja artikli 63 lõiget 4. Ettepaneku peamine eesmärk oli anda rahvusvahelise kaitse saajatele pärast viieaastast seaduslikku elamist liikmesriigis õiguskindlus seoses õigusega elada selles liikmesriigis ja õigustega, mis on samaväärsed ELi kodanike õigustega.

Raport: Nathalie Griesbeck (A7-0345/010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. Resolutsioon, millega kiidetakse heaks viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimine Gruusiaga, sai minu poolthääle. Lepingus on näha selget tahet jätkata Gruusia ja ELi lähenemisprotsessi, mida on viimastel aastatel iseloomustanud mitmed olulised poliitilised sündmused alates kahepoolse koostöö tugevnemisest ELi ja Gruusia vahel kuni selleni, et Gruusiast sai Euroopa Nõukogu liige ja riik ühines Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Toetasin seda resolutsiooni, sest olen kindlalt veendunud, et viisade väljastamise lihtsustamist käsitlev leping hõlbustab isiklike kontaktide loomist kodanike vahel, mis on otsustava tähtsusega majandus-, sotsiaal-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete loomiseks.

Arvan, et viisanõude kaotamine on Gruusia kodanike jaoks oluline samm Euroopaga integreerumise suunas. Viisade väljastamise lihtsustamisel on suur tähtsus inimeste elus, sest see tugevdab inimestevahelisi kontakte ja aitab kaasa vabale liikumisele, mis on üks põhiõigusi Euroopas.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Parlamendi soovitus Gruusia kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise kohta sai minu poolthääle, sest Euroopa Liidu laienemine andis liidule võimaluse töötada välja uus raamistik koostööks oma ida- ja lõunanaabritega. Täpsemalt hõlbustab viisade väljastamise lihtsustamise leping isiklike kontaktide loomist kodanike vahel, mis on otsustava tähtsusega majandus-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete loomiseks. Lisaks on viisade väljastamise lihtsustamisel suur tähtsus inimeste elus, sest see tugevdab inimestevahelisi kontakte ja aitab kaasa vabale liikumisele, mis on üks põhiõigusi Euroopas. Viisanõude kaotamine on Gruusia kodanikele ka oluline samm Euroopaga integreerumise suunas. Nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et liidu ja Gruusia vahel sõlmitud lepingud, nagu leping ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta ja leping viisade väljastamise lihtsustamise kohta, tähendavad eelkõige väga olulist edusammu Euroopa Liidu ja Gruusia suhete arengus. Pealegi on lepingud olulised ka piirkondlikul tasandil ning toetavad ELi jõupingutusi tõhustada koostööd teiste selle piirkonna riikidega.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on pärast laienemist Ida-Euroopasse kiirendanud Lõuna-Kaukaasia riikidele avanemise protsessi. Samal ajal on see piirkond muutunud strateegilisest, stabiilsuse ja julgeoleku seisukohast väga tähtsaks. Euroopal on nüüd selle piirkonna riikide ees kohustused. Meie tahe on selge, eriti kui arvestada nende riikide lähedust ELi idapiirile. Lisaks nende riikide majanduslikule ja kaubanduslikule potentsiaalile on ELi ja Gruusia vaheline leping Gruusia kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise kohta ka meede, mille abil edendada sealset demokraatiat. EL peab tähtsaks hea valitsemistava, õiglase kohtupidamise ja inimõiguste täieliku austamise põhimõtete levikut. Sellele aitavad kaasa ka need kaks lepingut, mis hiljuti Gruusiaga sõlmiti. Üks neist puudutab ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmist ja teine viisade väljastamise lihtsustamist.

Gruusia kodanikele kehtiva viisanõude kaotamine on tähtis samm nende toomisel Euroopale lähemale. Viisade lihtsustatud väljastamine on inimestele igapäevaelus väga tähtis, sest see suurendab inimestevahelisi kontakte ja muudab reaalsuseks vaba liikumise idee – Euroopa Liidu ühe põhiõiguse.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu tegevuse aluseks peavad olema hea valitsemistava ning demokraatia ja inimõiguste austamine. Lõuna-Kaukaasia piirkonnaga suhtlemisel peab EL olema partner, kes soodustab sealsete riikide majanduslikku ja kaubanduslikku arengut, julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja konfliktide lahendamist. Leping, millega lihtsustatakse viisade väljastamist Gruusia kodanikele, aitab kaasa ELi laiendatud naabruspoliitikale, soodustades nende kahe lepinguosalise koostööd ja kodanikuvahetust. Sellepärast hääletasin resolutsiooni poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) See leping on kahtlemata tähtis edusamm ELi ja Gruusia suhetes. Pärast ELi ja Gruusia kahepoolse koostöö tugevdamist ning Gruusia ühinemist Euroopa Nõukogu ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga on see leping Gruusia järjekordne samm õigussüsteemi tõhusama toimimise ja põhivabaduste parema järgimise poole. Tuleb loota, et see leping innustab Gruusiat viima ellu vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas vajalikke reforme.

Ühtlasi peaks leping lihtsustama lepinguosaliste kodanike liikumist ja isiklikke kontakte, mis on hädavajalikud majandus-, humanitaar-, kultuuri- ja muude suhete arenguks. Samuti loodan, et Gruusias korraldatakse vajalikud teavituskampaaniad, millega tutvustatakse Gruusia avalikkusele lihtsustatud viisarežiimi jõustumist ja uusi võimalusi.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hiljuti võeti vastu kaks Euroopa Liidu ja Gruusia suhete jaoks olulist lepingut – üks ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta ja teine viisade väljastamise lihtsustamise kohta. Need lepingud on esimene samm Euroopa Liidu ja Gruusia suhete tihendamisel. Seega tahab EL julgustada Gruusiat viima ellu vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas vajalikke reforme. Need lepingud on kasulikud ka piirkondlikul tasandil. Need aitavad kaasa liidu püüetele tihendada koostööd teiste Lõuna-Kaukaasia piirkonna riikidega, näiteks Armeenia ja Aserbaidžaaniga.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Gruusia ja Euroopa Liidu suhete tihenemine, mida näitavad mitmed hiljutised meetmed, väärib heakskiitu. Viisade väljastamise lihtsustamise leping on järjekordne samm Gruusia Euroopaga lõimumise poole. Isikute vaba liikumine on üks olulisemaid õigusi, mida EL oma kodanikele annab, ja seepärast suhtun ELi ja Gruusia koostöösse soosivalt. Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine ning julgeoleku, vabaduste ja õigusvaldkonna reformidele innustamine võib anda väga häid tulemusi, kui mõlemad pooled seda tõesti tahavad.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Olen alati rõhutanud, et Euroopa Liidu kohustus on ulatada abikäsi neile rahvastele, kes tunnevad, et nad kuuluvad ja tahavad kuuluda läände ning võtta omaks meie väärtused. Gruusia rahvas keeldus rooside revolutsiooniga stagnatsioonist, ebaausast juhtimisest, minevikust ja postkommunismist ning valis arengu, tuleviku ja läänelikud väärtused. Oma tegudega on see riik kinnitanud soovi olla partner tänapäeva rahvusvahelises ühiskonnas, ilma et kardaks kohustusi võtta. Gruusia on lühikese ajaga saavutanud palju. Ta on märkimisväärselt täiustanud oma valitsemissüsteeme, meelitanud riiki palju investeeringuid ja vähendanud oluliselt korruptsiooni. Arvan, et viisade lihtsustatud väljastamine on hädavajalik, et anda Gruusia kodanikele uusi õppimisvõimalusi ja lubada Gruusia ettevõtjatel sõlmida sidemeid Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega. Nii võidame kõik, aga eelkõige võidavad Gruusia kodanikud. Nii nagu meie, eurooplased, oleme uhked oma saavutuste, ajaloo ja kultuuriväärtuste üle, nii on grusiinid uhked oma riigi, selle ilusa looduse ja vana kultuuri üle. Loodan, et ELi ja Gruusia vaheline lihtsustatud viisarežiim julgustab ka eurooplasi Gruusiaga tutvuma.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pooldasin raportit ELi ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu kohta. Suhete süvendamine ELi ja Lõuna-Kaukaasia riikide (sh Gruusia) vahel aitab kindlasti parandada õigusemõistmist ja vabaduste austamist. Kaks hiljuti Gruusiaga sõlmitud lepingut – üks ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta ja teine viisade väljastamise lihtsustamise kohta – aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Gruusia on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et tihendada suhteid Euroopa Liiduga. Seda näitavad mitmed hiljutised meetmed. Viisade väljastamise lihtsustamise leping on seega järjekordne tähtis samm Gruusia Euroopaga lõimumise poole. Isikute vaba liikumine on üks olulisemaid õigusi, mida EL oma kodanikele annab, ja sellepärast on ELi ja Gruusia koostöö väga tähtis. Siiski tuleb jätkata ebaseadusliku sisserände vastu võitlemist ning Gruusia innustamist julgeoleku, vabaduste ja õigusvaldkonna reformidele.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Lõuna-Kaukaasia on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtis. Suhete süvendamine Euroopa Liidu ja Lõuna-Kaukaasia riikide (sh Gruusia) vahel aitab parandada õigusemõistmist ja vabaduste austamist. Kõnealune leping on tähtis etapp Euroopa Liidu ja Gruusia suhetes. See on lootustandev edasiminek, kui arvestada Gruusia Euroopa-suunalisi püüdlusi. Samuti on leping kasulik piirkondlikul tasandil ja aitab kaasa liidu püüetele tihendada koostööd teiste selle piirkonna riikidega.

Ka tähendab see edasiminekut Gruusiale ning julgustab süvendama koostööd naabrite ja Euroopa Liiduga. Lisaks ärgitab selline leping Gruusiat viima ellu vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas vajalikke reforme, mida on tarvis näiteks võitluseks ebaseadusliku sisserände vastu, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tugevdamiseks ning inimõiguste austamise parandamiseks.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Jäin erapooletuks, sest olen hästi kursis olukorraga Gruusias ja Gruusia presidendi sooviga parandada selle lepingu sõlmimise abil oma mainet. Minu arvates on Mihheil Saakašvili sõjakurjategija. Tema režiim on süüdi tuhandete süütute tsiviilelanike surmas. Nägin seda 2008. aasta augustis Tshinvali linnas oma silmaga. Igasugune semmimine kurjategijaga ärgitab teda uutele kuritegudele.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Leping Gruusiaga tooks kaasa liba-varjupaigataotlejate laine. Seega peame kõigepealt jagu saama oma julgeolekumurest. Nagu kogemused Balkani maadega näitavad, ei kasutata viisavabadust ainult ELis reisimiseks, vaid ka sobiva varjupaiga otsimiseks. Karta on, et sama juhtub ka Gruusia kodanikele viisade väljastamise lihtsustamisel. Üldiselt ei tohiks viisade andmist ELi-väliste riikide kodanikele lihtsustada liiga tormakalt. Enne tuleb võimalikult hoolikalt uurida, kas liba-varjupaigataotlejate ja majanduslikel põhjustel sisserändajate tagasivõtu lepingutega saab sellise korra ärakasutamist vältida.

Samuti tuleb enne lahendada Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi probleemid. Lõppude lõpuks ei tohi ju viisavabadusest kasu saada eelkõige varjupaigataotlejad või isegi kurjategijad. Nimetatud eeltingimusi ei ole täidetud ja sellepärast olen ma viisavaba piirkonna laiendamisele kategooriliselt vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Raportis on kirjas, et viisanõude kaotamine innustab Gruusiat viima ellu vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas vajalikud reformid. Kuna viisanõude kaotamine loob võimalused süsteemi ära kasutada, tuleb rakendada hoopis vastupidist loogikat – viisaläbirääkimisi ei alustata enne, kui kõik vajalikud reformid on ellu viidud. Lõppude lõpuks on asi ju ELi kodanike turvalisuses. Neid tuleb viisaturistide ja organiseeritud kuritegevuse eest kaitsta. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Suhete süvendamine Euroopa Liidu ja Lõuna-Kaukaasia riikide (sh Gruusia) vahel on tähtis, kui tahame kindlat, sidusat ja tulemuslikku välispoliitikat. Viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimine on selle eesmärgi saavutamisele selgelt kaasa aidanud.

Lepingu sõlmimist käsitleva otsuse eelnõus on tavapärased ELi viisa väljastamise lihtsustamise meetmed, vajalike otsuste langetamise ajavahemik, asjaomased kulud ja erandid, vajalikud dokumendid ning ühisdeklaratsioon koostöö ja reisidokumentide kohta. Toetan ettepanekut lisada sinna ka ELi deklaratsioon protsessi lihtsustamise kohta pereliikmete jaoks, sest see oleks vastus Gruusia konkreetsetele soovidele ja nii paraneksid märkimisväärselt liikumisvõimalused paljude inimeste jaoks, kellel on peresidemed liikmesriikides seaduslikult elavate Gruusia kodanikega.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Seoses hiljuti Gruusiaga sõlmitud kahe lepingu rakendamisega toetan Nathalie Griesbecki seisukohta, et inimestele tuleb uuest olukorrast teada anda ja nad peavad sellest tulenevatest võimalustest kasu saama. Viisapoliitika muutusest peaks ühtlasi kiiremas korras teada andma ka Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtedel.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt, sest arvan, et koos ebaseaduslike elanike tagasivõtmise lepinguga on see märkimisväärne samm edasi ELi ja Gruusia suhetes. See märgib tähtsat etappi riigi lõimumises Euroopaga ning ühtlasi innustab teda edendama vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas vajalikke reforme.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini aastal 2004, seejärel 27 liikmesriigini aastal 2007 on andnud Euroopa Liidule võimaluse töötada välja uus koostööraamistik oma naabritega idas ja lõunas. Euroopa Liidul on seega laiendatud naabruspoliitika, mis ulatub kuni Lõuna-Kaukaasia piirkonna riikideni ning mille eesmärk on süvendada suhteid riikidega, mis asuvad väljaspool ELi välispiire, edendada nende riikide julgeolekut, stabiilsust ja arengut ning vältida uute eraldusjoonte tekkimist Euroopas. Sellega andis EL märku kasvavast huvist Lõuna-Kaukaasia riikide vastu ja praegu tuleb jätkata suhtlemist selle piirkonna riikidega, sest see on uute välispiiride lähedal asuv piirkond, mida on vaja kaitsta.

Lisaks sellele aitab suhete süvendamine Euroopa Liidu ja Lõuna-Kaukaasia riikide (sh Gruusia) vahel kindlasti parandada õigusemõistmist ja vabaduste austamist. Kaks hiljuti Gruusiaga sõlmitud lepingut – üks ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta ja teine viisade väljastamise lihtsustamise kohta – aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele.

Raport: Iva Zanicchi (A7-0332/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi kiirreageerimisvõime loomise kohta, et reageerida mitmesugustele loodusõnnetustele või inimtegevusest tingitud õnnetustele, mis viimastel aastatel väljaspool ELi on aset leidnud. Tegin seda sellepärast, et pean oluliseks parandada ELi suutlikkust katastroofidele reageerida ning et ennetuskava on muutunud üha vajalikumaks, nagu ka ELi üleilmsed lõimitud vastumeetmed. Haitil toimunud katastroof näitas, et EL peab hädaolukordadele ja katastroofidele kiire ja tõhusa reageerimise valdkonnas ellu viima põhimõttelised reformid. Et reageerimine oleks kiire ja tulemuslik, peaks minu arvates olema eri asjaosalistel rohkem poliitilist tahet. Samuti on vaja ümber korraldada pädevusalad, et EL reageeriks katastroofidele sidusamalt ja kooskõlastatumalt. Arvan, et oleks vaja ellu viia mõningad konkreetsed ettepanekud Michel Barnier’ 2006. aasta aruandest, milles käsitleti Euroopa kodanikukaitse üksust.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, sest on selge, et väljaspool Euroopa Liitu toimunud suurte katastroofide arvu kasv viimastel aastatel on viinud sagedasemate nõueteni tõhustada ELi praegust katastroofidele reageerimise suutlikkust. Üks suuremaid saavutusi abioperatsioonide lõimimises on olnud kodanikukaitse ja humanitaarabi viimine ühe voliniku vastutusalasse, et EL reageeriks katastroofidele sidusamalt ja kooskõlastatumalt. Siiski on kahetsusväärne, et kahe aasta jooksul alates komisjoni teatise avaldamisest 2008. aastal ei ole paljusid tegevuskava meetmeid veel rakendama hakatud, samal ajal kui ELi reageerimine hiljutistele kriisidele on esile toonud kehtiva süsteemi piirangud.

Kuigi viimasel ajal on püütud ELi kodanikukaitse ja humanitaarabi sidusust ja koordineerimist tugevdada, on Euroopa kodanikukaitse üksuse loomisega tegeldud minimaalselt. Seetõttu on vaja tugevat poliitilist tahet muuta reageerimine hädaolukordadele tõhusamaks ja kiiremaks.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Toetan arvamust, et ELi reageerimine katastroofidele peab olema kooskõlastatud, sidus ja silmatorkav. Sellepärast pean oluliseks luua ELi tsiviiljõud, mis oleksid alaliselt tegevusvalmis ja tegutseksid sõjalistest struktuuridest sõltumatult. Arvan, et ELi kodanikukaitse üksus peaks praegu olemas olevate vahendite valikut laiendama kas õnnetustele reageerimise koolituse teel või kriisiohjega, arendades edasi ettevalmistava meetme raames loodud algatusi.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Et maailmas on peamiselt kliimamuutuse tõttu aset leidnud palju raskeid õnnetusi ja neid toimub üha sagedamini, pooldasin Itaalia kolleegi Iva Zanicchi suurepärast raportit, milles on ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi kiirreageerimisvõime loomise kohta. Aeg on parandada ELi katastroofidele reageerimise tõhusust, kooskõlastatust ja nähtavust. Euroopa kiirreageerimisvõime ehk nagu Michel Barnier ütles, Euroopa kodanikukaitse üksuse loomine muutub üha hädavajalikumaks. On selge, et riiklike kodanikukaitse üksuste tegevuse kooskõlastamine on kasulik viis abistada liikmesriiki, kes ei tule oma suure õnnetusega (tulekahju, üleujutuse või muu loodusõnnetusega) ise toime. Selline ELi kodanikukaitse üksus oleks väga kasulik ka sekkumiseks mujal (nt Haiti-sarnastel juhtudel). Et 2011. aasta on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, tekitaks selline asi eurooplaste seas huvi ja muudaks ELi kodanikud ühtsemaks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Kogu maailmas suureneb märkimisväärselt inimohvreid nõudvate, majanduslikku ja keskkonnakahju põhjustavate katastroofide arv, sagedus ja ulatus. ELi katastroofiabi sidususe alal on viimasel ajal küll edusamme tehtud, aga jõupingutusi tuleb veel jätkata, et ELi selline tegevus muutuks tulemuslikuks, sidusaks ja kooskõlastatuks.

Vaja on välja töötada tegevuskava, mis sisaldaks hulgaliselt konkreetseid meetmeid katastroofiabi eri vahendite integreeritumaks koordineerimiseks, ning hinnata ELi ja liikmesriikide võimalikke reageeringuid. Neisse tegemistesse tuleks kaasata ka hiljuti loodud Euroopa välisteenistus, et abi oleks väljaspool ELi koordineeritum. Samuti on tarvis tagada abimeetmetele vajalikud rahalised vahendid.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest väljaspool Euroopa Liitu toimunud suurte loodusõnnetuste ja inimtegevusest põhjustatud õnnetuste arvu kasv viimastel aastatel on viinud sagedasemate nõueteni reformida ja tõhustada ELi praegust katastroofidele reageerimise suutlikkust. Näiteks on rõhutatud, et üks suurematest puudustest katastroofidele reageerimisel on ELi tegevuse nähtamatus. Seetõttu tuleb kahekordse (liikmesriikide ja Euroopa Liidu) nähtavuse tagamiseks teha selged kokkulepped ja kehtestada menetlused, kuidas liikmesriigid võtavad kasutusele kodanikukaitse vahendid ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu. Teine ELi reageerimise probleem puudutab kooskõlastamist ja Euroopa Parlament loodab, et tulevikus tagab Euroopa välisteenistus ühtse kriisiohje. Selleks tuleb praegused kriisiplatvormid ratsionaliseerida. Lisaks tuleb tagada selged mehhanismid komisjoni ja nõukogu töö kooskõlastamiseks seoses ELi militaarressursside kasutamise ja koordineerimisega katastroofidele reageerimisel.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Õnnetustele reageerimiseks mõeldud kiirreageerimisamet muudaks Euroopa Liidu sekkumise loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral palju sidusamaks ja tulemuslikumaks. Pärast laastavat maavärinat Haitil tegutses Euroopa Liit selgelt kiiresti ja reageeris tegelikele vajadustele. Siiski on sama selge, et reaalsetest olukordadest on vaja rohkem õppida ja iga järgmine abioperatsioon paremaks muuta. Kohe pärast Haiti maavärinat tekkis segadus selles, kes peaks olema ELi tegevuse koordineerimise üldjuht. Tulevikus oodatakse, et Euroopa välisteenistus toimib ainsa kriisiohjajana, ja selleks tuleb praegused kriisiplatvormid ratsionaliseerida.

Tuleb selgelt määratleda iga liikmesriigi vastutusalad õnnetuse korral, samuti vajalikud logistilised ettevalmistused, et võimekust saaks rakendada võimalikult kiiresti ja hästi. Haitil läbiviidud abioperatsioon näitas, et selline tegevus muutub tulemuslikuks siis, kui iga riik spetsialiseerub mingile konkreetsele teenusele – selle näide oli Prantsusmaa abi veepuhastusseadme ja Itaalia abi keeruka meditsiiniüksuse näol.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Loodan, et soovitus luua ELi kiirreageerimisvahend tekitab suurema surve parandada ELi praeguse loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele reageerimise tulemuslikkust. Ühenduse praegune kodanikukaitsemehhanism on minu arvates tähtis, aga ebapiisav samm võimalikult tulemusliku ja tõeliselt operatiivse kodanikukaitsemehhanismi poole. Praeguse kodanikukaitsemehhanismi piirangud tulid ilmsiks näiteks tänavusele Haiti kriisile reageerimisel. Tegutseti küllaltki paindlikult ja laia haardega, aga tõhusus, kooskõlastatus ja nähtavus jätsid soovida. Samuti ei olnud selge, kes oleks pidanud ELi tegevust üldiselt kooskõlastama. Kriisi ulatust arvestades võttis ELi abi koordineerimise enda peale kõrge esindaja Catherine Ashton, kes tegi tihedat koostööd volinik Kristalina Georgievaga, kes vastutab humanitaarabi, kodanikukaitse ja rahvusvahelise koostöö eest. Minu arvates saab ELi operatiivsust katastroofidega toimetulekul parandada eelkõige sõjalistest struktuuridest sõltumatult tegutsevate alaliselt kasutatavate tsiviiljõudude loomisega ning eelarvete, uurimis- ja tööstuspotentsiaali (nt satelliitfotod GMESi raames) loomisega.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Et inimestele, majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale laastavalt mõjuvad looduskatastroofid aina sagenevad ning nende mõju laieneb, on Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi kiirreageerimisvõime loomise kohta eriti tähtis. Hääletasin ettepaneku poolt, sest arvan, et selles käsitletakse vajalikke põhiküsimusi. Muu hulgas kinnitatakse seal, et liikmesriikide vaheline koostöö oleks operatiivsuse ja rahalisest seisukohast kasulik, ning tunnistatakse, et kriisiohjet tuleb käsitleda tervikuna – see peab hõlmama ennetust, ettevalmistust ja ohjet ning katastroofijärgset ülesehitustööd. Peale selle arvan, et Euroopa abitegevuse kooskõlastatust ja tõhusust on vaja parandada, eeskätt Euroopa kodanikukaitse üksuste näol.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Jäin ELi humanitaarkatastroofidele kiire reageerimise võime loomise raporti hääletamisel erapooletuks, sest kuigi seal on häid mõtteid ja osi, seostatakse seda võimet sõjaliste vahendite ja sõjalise kohaloluga. Väga hea on raportis esitatud mõte, et „kodanikukaitse ressursside kasutamine humanitaarkriisis peab lähtuma vajadusest ning see peab täiendama ja olema kooskõlas humanitaarabiga [...], pidades silmas kinnipidamist sellistest humanitaarabi põhimõtetest nagu neutraalsus, inimlikkus, sõltumatus ja erapooletus”. Aga raportis on ka punkte, mis on eeltoodule risti vastupidised, ja sellepärast jäingi ma erapooletuks. Näiteks nimetatakse võimalust reageerida ka sõjalistele kriisidele või kasutada katastroofidele reageerimisel militaarressursse ja -suutlikkust, isegi kui see on erandlik.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljuti maailma laastanud loodusõnnetused on esile toonud tungiva vajaduse kiirete ja tulemuslike reageerimismehhanismide järele, millega saaks vähendada õnnetuste mõju asjaomase piirkonna ühiskonnale, majandusele ja kultuurile.

Pärast Euroopa Parlamendi eelmisi resolutsioone, eelkõige Haiti maavärina ning loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise kohta, on parlamendil jälle vaja selle küsimusega maadelda. Üldiselt pooldan ma kolleeg Iva Zanicchi raportit ja rõhutan, et ELi tulevase katastroofidele reageerimise suutlikkuse aluseks peavad olema Euroopa ja rahvusvahelise tasandi mehhanismid, millega ei kaasne kattumist, mis tagavad parima võimaliku ressursikasutuse ja võimaldavad liidu juba olemas oleva kodanikukaitsemehhanismi põhjal luua Euroopa kodanikukaitse üksused.

Mul on hea meel, et pärast Haiti kurbi sündmusi on suurenenud poliitiline tahe ja püüdlused parandada kodanikukaitse ja humanitaarabi sidusust ja kooskõlastatust. Samuti on mul hea meel asjaosaliste tehtud töö üle, millega selle eesmärgini jõuda tahetakse. Küll on aga kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi varasemad ettepanekud, eelkõige need, mis puudutavad Barnier’ aruannet, ei ole ikka veel täielikult ellu viidud.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Nii Haitil pärast jaanuarikuist maavärinat kui ka Pakistanis pärast suviseid üleujutusi ja mujal, kus toimub õnnetusi, on Euroopa Liit abistanud palju, ainult et organiseerimatult. Iga liikmesriik saadab oma meeskonna, päästekoerad, lennukid jne. Rutakalt korraldatud üksikoperatsioonid ei ole kokkuvõttes kunagi nii head kui ELi kavandatud korrapärane ühisoperatsioon. Euroopa Liidu 27 liikmesriiki annavad koos tegutsedes maailmas kõige rohkem humanitaar- ja arenguabi. Meie käsutuses on palju mitmekesiseid tsiviil- ja militaarressursse, millega rahuldada hädaolukorra ja ülesehitusega seotud vajadusi. Ent seni, kuni reageerimine on riiklik, jääb meie ühine potentsiaal tegelikult suuresti kasutamata. Vaja on tõelist kiirreageerimisvõimet. Samamoodi on tõhusamaks ja kiiremaks hädaolukorrale reageerimiseks vaja eri asjaosaliste tugevat poliitilist tahet.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kiire reageerimine katastroofidele ja loodusõnnetustele on hädavajalik, sest just esimestel tundidel pärast sellist sündmust saab päästa kõige rohkem inimesi. Pealegi on viimastel aastatel nii loodusõnnetused kui ka inimtegevusest tingitud õnnetused märkimisväärselt sagenenud ning nendele reageerimiseks on vaja kõrgetasemelisi tehnilisi teadmisi ja eri reageerimisviiside kooskõlastatust. Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi loomine võib olla esimene samm, aga olen raportööriga nõus, et selles valdkonnas on veel palju vaja ära teha. ELi kooskõlastustegevus ja koostöö kiirel ja tulemuslikul õnnetustele reageerimisel võib olla väga edukas, nagu see oli 2010. aasta jaanuari Haiti maavärinas. Reageerimine peab olema just selline.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Loodusõnnetusi saab ja tuleb ennetada. Katastroofiriski suurendavad muu hulgas sellised tegurid nagu intensiivne maakasutus, linnade planeerimata kasv, linnadesse elama asumine ja kõrbestumine. Mõistliku maakasutuse edendamine, samuti majanduse ja ühiskonna areng kooskõlas loodusega on olulised tegurid, mis aitavad katastroofe vältida. EL peaks eelkõige just selles valdkonnas rohkem ära tegema, viima ellu parlamendi hiljutises raportis esitatud soovitused ja tugevdama koostööpoliitika seda osa.

Vältimatutele õnnetustele reageerimiseks saab alati parandada koostööd, vastastikust abistamist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide ühist tegutsemist.

Parimad viisid ja vahendid selleks tuleb leida riiklike kodanikukaitse ja teiste ametite ühiste arutelude käigus, kus austatakse liikmesriikide suveräänsust. Raportis peaks sisalduma selline tee, mitte kava luua kohe ELi kodanikukaitse üksus või kasutada humanitaarabi andmiseks sõjalisi vahendeid, ilma et see toimuks ÜRO egiidi all ja ÜROs kooskõlastatult, millega raportis nõustutakse.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) See hääletus on tähtis samm Euroopa kodanikukaitse üksuse loomise poole, et reageerida raskes hädaolukorras igal ajal kiiresti ja tulemuslikult.

Mäletame ju kõik, et kuigi Euroopa abi haitilastele oli kiire ja laiaulatuslik, ilmnes abioperatsiooni juhtimises, kooskõlastamises ja nähtavuses palju kriitilisi probleeme. Need kõik olid tingitud praeguse süsteemi ülesehitusest, mis põhineb vabatahtlikel annetustel, mida tehakse vajaduse korral ja mille üle otsustatakse riikides erineval moel.

Euroopa Komisjoni hiljutise teatisega kodanikukaitse ja humanitaarabi rolli kohta tahetakse just panna alus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil juba kasutatavate meetmete tulemuslikule ja sidusale koostoimele. Lissaboni leping annab võimaluse töötada välja põhjalikum, kooskõlastatum ja paremini toimiv katastroofidele reageerimise suutlikkus. Seetõttu on aeg kiirendada seda protsessi, mis annab ELile ajakohase ja tõhusa kodanikukaitsevõime.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Raport, milles on ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa Liidu kiirreageerimisvõime loomise kohta, sai minu poolthääle, sest minu arvates peab Euroopa Liit tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et reageerida mitmesugustele hiljuti toimunutega sarnastele suurtele katastroofidele kooskõlastatult ja tulemuslikult.

Selle vajalikkust rõhutati ka komisjoni viimases teatises Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta, mis sisaldas tegevuskava erisuguste katastroofidele reageerimise vahendite ühiseks kooskõlastamiseks. Samuti olen nõus Iva Zanicchi seisukohaga, et viimane aeg on tunnistada ELi katastroofidele reageerimise võime tugevdamise poliitilist tähtsust ja selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada kõiki vahendeid.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on selle raporti üle hea meel, sest selles:

tuletatakse meelde kõrge esindaja ja asepresidendi keskset rolli kolmandates riikides ja piirkondades toimuvate ELi operatsioonide kooskõlastamisel;

rõhutatakse, et Euroopa välisteenistuse struktuur ja töömeetodid peaksid olema suunatud sidususe ja järjepidevuse tagamisele ELi kriisiolukordades võetud meetmetes;

palutakse nõukogul seetõttu anda kõrgele esindajale ja asepresidendile alaline mandaat, mis võimaldaks tal tegevusse rakendada komisjoni ja nõukogu kõikide asjaomaste talituste ning ELi kõikide planeerimisteenistuste (MIC, CMPD, EUMS, CPCC) esindajatest koosneva kriisistaabi, et koordineerida ELi reageerimist suurõnnetuse puhul, nii et saaks kohe tööga alustada ega peaks iga kord eraldi pöörduma nõukogu poole;

tehakse ettepanek, et seda staapi toetaks rühm, mis oleks tegutsemisvalmis juba kriisi esimestel tundidel ja mis koosneks tsiviilekspertidest (CRT, MIC) ning sõjalistest ja tsiviil-sõjalistest ekspertidest (EUMS, CPCC) ning saaks kasutada ka SITCENi ja SATCENi andmeid;

rõhutatakse vajadust optimaalselt kooskõlastada ELi katastroofidele reageerimine ja teised ELi vahendid, esmajoones ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviil- ja sõjalised missioonid ning vahendid (s.o lahinguüksused).

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Katastroofidele ja loodusõnnetustele kiire reageerimise võime loomine on hädavajalik, sest just esimestel tundidel pärast sellist sündmust saab päästa kõige rohkem inimesi. Pealegi on viimastel aastatel nii loodusõnnetused kui ka inimtegevusest tingitud õnnetused kahjuks märkimisväärselt sagenenud ning nendele reageerimiseks on vaja korraliku ja kiire reageerimise võimet. Selleks on ühenduse kodanikukaitse mehhanismi loomine väga tähtis, aga teha on veel palju.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Suurte katastroofide arv kasvab nii ELis kui ka kolmandates riikides, eeskätt kliimamuutuse ja suurema linnastumise tõttu. Õnnetused toovad kõige rohkem kahju arenguriikidele, kus on seetõttu eriti palju hukkunuid. Samuti on selliste õnnetuste majanduslikud kulud nendes riikides palju suuremad. Kiirreageerimisjõudude loomine võimaldab ELil ja liikmesriikidel oma jõupingutusi paremini kooskõlastada ja muuta ELi abitegevus nähtavamaks. Sellepärast ma seda soovitust toetasingi. Nagu ka ettepaneku esitaja, nõuan, et arvestataks Michel Barnier’ aruandes esitatud paljude suurepäraste praktiliste ettepanekutega.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Raportöör Iva Zanicchi tõstatas kiire reageerimise võimalikkuse küsimuse märkimisväärse hilinemisega, aga see ei ole vähendanud teema aktuaalsust. Olen veendud, et Euroopa Liidu kohus on suurendada tublisti kiirreageerimisjõudude ettevalmistamise, varustamise ja suurendamise rahastamist. Looduskatastroofe esineb kliimamuutuse tõttu üha sagedamini. Me ei saa hakkama ilma elukutselise päästemeeskonnata, kelle ettevalmistus võimaldab tulekahjusid ja tehnoloogilisi õnnetusi kiiresti lokaliseerida ja tulemuslikult ohjata. Hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tugev kiirreageerimisüksus oleks hea asi ning aitaks Euroopa ja teiste riikide kodanikke kõige raskematel hetkedel. Kahjuks näib, et raportööri ei huvita mitte niivõrd humanitaarabi või ELi kodanikukaitseprogrammi täiustamine kuivõrd see, et muuta ELi kaubamärk võimalikult nähtavaks. Kiirreageerimisüksuse eesmärk ei tohi olla ELi reklaamimine maailmas. Et juhtimine on ÜRO kätes ja hädaabi andmises osalevad sõjaväelased, on meil oht loobuda sõltumatusest, aga seda ma küll toetada ei taha. Seepärast hääletasin ma selle raporti vastu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Paljud olukorrad, millega me viimastel aastatel oleme rinda pistnud, on näidanud, et ELi katastroofidele reageerimise suutlikkust on vaja parandada. Mainiksin vaid laastavaid üleujutusi ja metsapõlenguid mitmes Euroopa riigis. Veel üks näide on hiljutine ulatuslik keskkonnaõnnetus Ungaris. Sellistele juhtumitele ei suuda ükski riik üksinda piisavalt heal tasemel reageerida. Eksisteerib ka ELi liikmesriikide vaheline solidaarsuskohustus. Raportis on kirjas kriteeriumid, mida kiirreageerimisjõud peavad täitma, samuti tingimused, mida nende tegutsemiseks vaja on.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Näib, et raportis tegeldakse vähem arenguabi ja kodanikukaitse tõhususe parandamisega kui ELi kaubamärgi reklaamimisega. Seepärast hääletasin ma selle raporti vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Vajadus, et Euroopa Liidul oleks tulemuslik reageerimissuutlikkus, mille abil saada hakkama maailmas üha sagenevate suurte katastroofidega, oli see, mis pani mind selle raporti poolt hääletama. Viimastel aastatel on esitatud palju üleskutseid, et EL parandaks oma abioperatsioonide tulemuslikkust. Sidusamaks ja nähtavamaks edenemiseks on veel palju vaja ära teha. Minu arvates peame koondama selle eesmärgi täitmiseks kõik kättesaadavad vahendid, sest pärast 2008. aastat ja komisjoni viimast selleteemalist teatist oleme liikunud ELi kõikehõlmava ühise reageerimise poole. Me kõik loodame, et kõnealuse raporti elluviimise tulemusel sünnib konkreetne tegevuskava katastroofiabi integreerituma koordineerimise järkjärguliseks suurendamiseks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen nõus ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi kiirreageerimisvõime loomise kohta loodusõnnetuste puhuks. Haitil saadud õppetundide analüüs näitab ju selget vajadust ELi katastroofidele reageerimise võimet uuesti reformida, millest mina muide rääkisin juba oma arvamuses „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele”.

Kiire ja mõjus reageerimine hädaolukordadele on hädavajalik, kui tahame, et EL näitaks üles solidaarsust, olgu siis liikmesriikide või kolmandate riikidega, ning selleks on vaja mitmete otsustusorganite tugevat poliitilist tahet.

Üldiselt tuleb tunnistada, et praegu tehakse suuri jõupingutusi kodanikukaitse üksuste ja mitmesuguste humanitaarabi valdkondade vahelise sidususe ja kooskõlastatuse parandamiseks. Siiski tuleb astuda asjalikke samme Euroopa kodanikukaitse üksuse loomise poole, nagu on kirjas ka minu arvamuses „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele”. Olen raportööriga nõus: on aeg teha selles küsimuses suuremaid edusamme, eelkõige viia ellu Michel Barnier’ 2006. aasta aruandes esitatud konkreetsed ettepanekud.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Jagan raportöör Iva Zanicchi arvamust, et on viimane aeg tunnistada ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse tugevdamise poliitilist tähtsust ja selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada kõiki vahendeid. Samuti nõustun raportöör Iva Zanicchiga selles, et 2008. aasta ettevalmistava meetme julgustavaid tulemusi tuleks täiendavalt hinnata ja ideed liikmesriikide vahendite vabatahtlikuks ühendamiseks ooterežiimil vahetuks kasutuselevõtmiseks ELi operatsioonide jaoks tuleks edasi arendada.

Sellega seoses tahtis raportöör nõukogule ja komisjonile meelde tuletada Michel Barnier’ aruandes esitatud soovitust, et vaid üks ennetustööga tegelev organisatsioon ja vahendite vastastikune ühine kasutamine võimaldavad luua Euroopa kodanikukaitse üksuse.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan samuti, et peame püüdma viia ellu ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse parandamise poliitika, edendades sealjuures reageerimise tõhusust, kooskõlastatust ja nähtavust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Väljaspool Euroopa Liitu toimunud suurte katastroofide (loodusõnnetuste ja inimtegevusest põhjustatud õnnetuste) arvu kasv viimastel aastatel on viinud sagedasemate nõueteni tõhustada ELi praegust katastroofidele reageerimise suutlikkust. Kuigi ELi katastroofidele reageerimise suutlikkus on alates ühenduse kodanikukaitse mehhanismi loomisest 2001. aastal paranenud, on raportöör seisukohal, et koordineeritud, sidusa ja nähtava ELi tegevuse tagamiseks on veel palju teha. Seda vajadust sidusama tegevuse järele rõhutati ka komisjoni märtsis 2008 avaldatud teatises Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta, mis on sellel teemal senini viimane. Nimetatud teatis pidi olema esimene samm teel tervikliku ja ühendatud ELi tegevuse suunas. Teatises oli tegevuskava, mis sisaldas hulgaliselt praktilisi meetmeid katastroofiabi integreerituma koordineerimise järkjärguliseks suurendamiseks. Nüüd on parlament sellele probleemile reageerinud.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Nüüd, kui humanitaarset, majanduslikku ja keskkonnakahju põhjustavate raskete loodusõnnetuste arv on maailmas kliimamuutuse tõttu kasvanud, on hädavajalik, et Euroopa Liit suudaks tegutseda kiiresti. Euroopa kodanikukaitse üksuse loomine tekitab sellise kiire reageerimise jaoks selge struktuuri. Pärast Haiti maavärinat saime õppetunni, mida oli vaja liidu abi tõhususe, kooskõlastatuse ja nähtavuse parandamiseks. Seetõttu pooldan kodanikukaitse ja humanitaarabi toomist ühe voliniku vastutusalasse. Samuti arvan, et humanitaarabioperatsioone peaks võimaluse korral alati koordineerima ÜRO.

Kõnealuses raportis kutsuti komisjoni üles looma abi vajavates piirkondades koos riikide valitsuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega programmid, mis aitaksid kohalikel elanikel õnnetusi ennetada ja ohjata. Militaar- ja kodanikukaitseressursse tuleks katastroofide korral kasutada ainult siis, kui see on hädavajalik.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste esinemissagedus on olnud tõusuteel, samuti on suurenenud nende ulatus ning ühiskondlik, sotsiaal-majanduslik ja keskkonnaalane mõju. See sunnib ELi mõtlema ümber ennetamist, kriisiohjet ja abi puudutava reageerimisstrateegia, et see oleks kooskõlastatum ja tõhusam.

Mul on selle raporti vastuvõtmise üle hea meel. Selles võetakse analüüsi aluseks hiljutine Haiti katastroof ning kutsutakse üles looma Euroopa Liidu kodanikukaitse üksus, kes suudaks tagada liikmesriikide ja ELi institutsioonide koostoime katastroofide ennetamisel ja kolmandate riikide abistamisel, eelkõige katastroofis kannatada saanud arenguriikide abistamisel. Selle algatuse humanitaarne iseloom näitab ELi solidaarsuse üha konkreetsemat väljapoole suunatust.

Arvan siiski, et väga vajalik on vaadelda seda algatust dokumendina, mis aitab kaasa koordineerimisele ja ohjamisele Euroopa Liidus toimuvate katastroofide korral. Mulle meenub eelmise aasta veebruaris Madeira saart laastanud õnnetus ja seetõttu pean kodanikukaitse üksuse loomist vajalikuks. Samal ajal aga tuleb võimalikult hästi ära kasutada ka olemasolevaid mehhanisme.

Raport: Kay Swinburne (A7-0326/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Finantsõigusnormide valdkonnas töö käib. Euroopa Parlamendi algatusraport, millega tahetakse kõik finantstooted allutada turujärelevalveasutuste kontrollile, sai minu poolthääle. Läbipaistmatus on turu tõhususele kahjulik ja see on finantskriisi süvendanud. Finantsinstrumentide turgude direktiiv aitas kaasa turul toimuva paremale reguleeritusele ja läbirääkimispositsioonide läbipaistvamaks muutumisele. 2009. aasta septembris Pittsburghis toimunud G20 kohtumise otsuseid järgides tahetakse selle raportiga saavutada eesmärk, et kõigi standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide lepingutega kaubeldakse börsil või elektroonilistel kauplemisplatvormidel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) rakendamist on Euroopa finantsturgudel toimunud enneolematud muutused, mis on tingitud nii direktiivist kui ka muudest, kriisiga seotud põhjustest. Seetõttu ei ole olnud võimalik saavutada tulemusi, mida õigusnormidega saavutada taheti. MiFIDi rakendamine on turud killustanud ja see on kaasa toonud välkkauplemise strateegiate plahvatusliku kasvu. Kui varem tehti tehinguid reguleeritud turgudel, siis nüüd on turg kohandunud suurtele tehingutele eramaaklerite juures, kus kasutatakse anonüümseid kauplemisplatvorme, ja MiFIDis sätestatud erandite kohaldamisele selliste tehingute suhtes, kui neid tehakse organiseeritud kauplemiskohtade kaudu (anonüümsetele tehingutele). Vaja on kohaldada õigusakte, mis tagaksid tõhusa reguleerimise ja selle tehnoloogilise arengu läbipaistvuse, et vältida turgude üldist toimimist ohustavate süsteemsete riskide teket.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlament võtab aina vastu raporteid teatavate finantsõigusnormide kohta, aga ei jõua kunagi asja tuumani. Muidugi on parem, kui eramaaklerite ja/või finantseerimisasutuste finantstehingutele kohaldatakse mingeid õigusnorme, aga see ei ole põhiküsimus.

Raportis ei minda kaugemale pelgalt nõudmisest kauplemisplatvormide suurema reguleerimise järele, viidates finantsinstrumentide turgude läbipaistvuse ja turvalisuse suurendamise ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja reguleeritud turgude võrdse kohtlemise vajadusele.

Põhiküsimus on siin sellesama vana spekulatiivse süsteemi jätkuv kasutamine, aga raportis on juttu ainult spekuleerimise vormist, mitte selle kõige tähtsamast osast – sisust.

Meie nõuame endiselt tuletisinstrumentide turu ja maksuparadiiside kaotamist ning poliitilise võimu mõjusat kontrolli finantsvõimu üle, mitte vastupidi. Kuni seda ei ole tehtud, on igasugustel meetmetel ainult pinnapealne mõju.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Näib, et finantsinstrumentide turgude direktiivi rakendamisega kaasnenud konkurentsi märkimisväärne tagajärg on olnud turu killustumine, mis omakorda on kaasa aidanud välkkauplemise strateegiate kasutamise plahvatuslikule kasvule. Õigusaktides tuleb arvestada, et sellised tehnoloogilised edusammud vajavad asjakohaseid õigusnorme, et nende kasutamisel ei esineks õiguslikke lünki ja sellega ei põhjustataks tahtmatult süsteemseid riske turgude üldisele toimimisele.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) rakendamist on Euroopa finantsturgudel toimunud enneolematud muutused, mis on tingitud nii direktiivist kui ka muudest, kriisiga seotud põhjustest. Seetõttu ei ole olnud võimalik saavutada õigusnormidega seotud tulemusi, mida MiFIDi vastuvõtmisest loodeti. Kui varem tehti tehinguid reguleeritud turgudel, siis nüüd on turg kohandunud suurtele tehingutele eramaaklerite juures, kus kasutatakse anonüümseid kauplemisplatvorme, ja MiFIDis sätestatud erandite kohaldamisele selliste tehingute suhtes, kui neid tehakse organiseeritud kauplemiskohtade kaudu (anonüümsetele tehingutele). Seetõttu on vaja hakata kohaldama õigusakte, mis tagaksid tõhusa reguleerimise ja sellise tehnoloogilise arengu läbipaistvuse, et vältida turgude üldist toimimist ohustavate uute süsteemsete riskide teket.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Andmete hankimise kulud on Euroopas liiga suured. Mõnel juhul on need kümme korda suuremad kui Ameerika Ühendriikides. Raportis on mõned head ettepanekud nende ja muude tarbetute kulude vähendamiseks. Kardan siiski, et raportöör on valel teel, kui tahab kulusid vähendada paljude uute sätete kehtestamise abil. On oht, et nii asendatakse lihtsalt üks bürokraatlik takistus teisega. Seetõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu otsus hääletada raporti A7-0326/2010 poolt on kooskõlas praeguse olukorraga Euroopa kapitaliturgudel, kus kestab uute tehnikaedusammude tõttu enneolematute tehinguvoogude periood. Et kehtestatud on finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID), mis soodustab kauplemiskohtade vahelist konkurentsi täitmisteenuste valdkonnas, on hinnakujundusprotsessi tõhusus paranenud ja seega investorite valikuvõimalused suurenenud. Turu killustumine on aga viinud börsiväliste tehingute kauplemisjärgse läbipaistvuse halvenemiseni ja see tähendab, et on vaja tõhusamat reguleerivat raamistikku konsolideeritud kauplemisjärgse teabe jaoks. Minu arvates peavad reguleerivad asutused tagama, et nad suudavad igal ajal taastada tehingu kõik üksikasjad, et mõista turu dünaamikat ja teada tehingute osapooli. Uue tehnoloogia mõju ja uute turuosaliste tekkimine on toonud kaasa kauplemise kiirenemise ja kauplemisplatvormide liikmete klientide jaoks turule vahetu juurdepääsu suurenemise. Kuigi MiFIDi kehtestamine tõi uuenduse, näib see olevat soodustanud ka turu killustumist. Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et sellised tehnoloogilised edusammud vajavad piisavaid õigusnorme, et nendega ei põhjustataks tahtmatult turgude üldist toimimist ohustavaid süsteemseid riske.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan komisjonile esitatud üleskutset tugevdada turu infrastruktuuri kõigi kauplemiskohtade ja kliiringsüsteemide ulatuses, et võimaldada neil tulla toime tulevaste riskidega parema läbipaistvuse ja paindlikkuse ning kõiki liittehinguid hõlmava regulatiivse järelevalve abil. Seega hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest selles pooldatakse arvamust, et:

– mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele tuleb kohaldada samal tasemel järelevalvet ja seetõttu tuleb neile samaväärselt kohaldada ka õigusnorme;

– portfellihalduse teenust osutavad ja portfellihalduritena tegutsevad investeerimisühingud peaksid saama teistelt investeerimisühingutelt võimalikult soodsaid tingimusi;

– komisjon peaks hindama anonüümsetele tehingutele miinimumsuuruse määramise mõju;

– välkkauplemise strateegiaid kasutavate ettevõtete tegevust tuleks analüüsida, et tagada nende kasutatavate algoritmide pideva regulatiivse kontrolli abil stabiilsete süsteemide ja kontrollimehhanismide olemasolu.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan täielikult raportöör Kay Swinburne’i mõtet edendada täitmisteenuseid pakkuvate kauplemiskohtade vahelist konkurentsi. See on suurendanud investorite valikuvõimalusi, vähendanud tehingukulusid ja aidanud parandada hinnakujundusprotsessi tõhusust. Lisaks peamistele börsidele tegutseb ELis hetkel 136 mitmepoolset kauplemissüsteemi, mis koos moodustavad organiseeritud kauplemiskohad.

Neis organiseeritud kauplemiskohtades toimub ligikaudu 60% tehingute mahust, ülejäänud tehingud teevad maaklerid ja neid nimetatakse börsivälisteks tehinguteks. Kahepoolsed tehingud, mille puhul klient annab maaklerile korralduse ja too leiab vastaspoole, on peamiselt suulistelt korraldustelt siirdunud valdavalt elektroonilisteks korraldusteks. Kuigi börsiväliste tehingute puhul ei ole iseenesest mingisugust kauplemiseelset läbipaistvust, tuleb nende kohta finantsinstrumentide turgude direktiivi eeskirjade kohaselt siiski aru anda.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen nõus, et komisjon peaks uurima kõigile anonüümsetele tehingutele miinimumsuuruse määramise mõju ja võimalust seda rangelt rakendada, et hindade määramiseks avatud kauplemiskohtade kaudu piisavaid kauplemisvooge säilitada.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Näib, et MiFIDi rakendamisega kaasnenud konkurentsi märkimisväärne tagajärg on olnud turu killustumine, mis omakorda on kaasa aidanud välkkauplemise strateegiate kasutamise plahvatuslikule kasvule. Õigusaktides tuleb arvestada, et sellised tehnoloogilised edusammud vajavad asjakohaseid õigusnorme, et nende kasutamisel ei esineks õiguslikke lünki ja sellega ei põhjustataks tahtmatult süsteemseid riske turgude üldisele toimimisele. See on sisuliselt täna Euroopa Parlamendis vastu võetud ettepanek.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Selle algatusraportiga luuakse raamistik, et arutleda MiFIDi üle, millega on seotud börsiväliste tehingute direktiiv, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loomine ja muidugi Euroopa turuinfrastruktuuri määrus. Isegi raporti pealkiri annab mõista, milline on vajalike, aga sageli keerukate õigusnormide muudatuste olemus.

Reguleerimata turgudele on olnud vaba juurdepääs ametlike kauplemiskohtade sponsimise kaudu. See peab muutuma.

Samamoodi olen raportööriga nõus, et kauplemiseelne ja -järgne läbipaistvus peab paranema ning eelkõige tuleb esitada muid tooteid kui aktsiaid puudutav kauplemisjärgne teave lihtsalt konsolideeritavas vormis.

Turu dünaamika mõistmine ning reguleerivate asutuste varustamine vahendite ja teabega on tähtis.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Pangad, börsid ja fondid töötavad uusi finantstooteid ja kauplemistavasid välja nii kiiresti, et finantsinstrumentide turgude direktiiv on juba aegunud. Läbipaistvuseeskirjade kohaldamisala tuleb laiendada ka pangasisestele kauplemissüsteemidele ja erandid tuleb sõnastada kitsamalt, et ükski finantseerimisasutus ja finantstoode ei jääks reaalse järelevalveta.

Kauplemiseelse ja -järgse teabe avaldamine, mida varem nõuti ainult aktsiate puhul, on nüüd nõutav ka võlakirjade, keskse kliiringu läbinud tuletisinstrumentide, struktureeritud finantsinstrumentide, fondide ja sertifikaatide puhul. See parandab hinnakujunduse tõhusust ja läbipaistvust.

Raport: Ana Gomes (A7-0349/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et EL peab olema valmis keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohtudeks, mis annavad uue iseloomu terrorirünnakutele, tööstusõnnetustele ja loodusõnnetustele, kuna need on oma olemuselt piirülesed ja ohvreid võib olla lugematu arv. ELi reaktsioon sellisele ohule ei peaks piirduma tagantjärele sekkumise kavadega, vaid algama palju varem, seoses selliste materjalide käsitlemisega, nende nõuetekohase hoidmisega, piiratud juurdepääsuga ja kontrolliga. Minu arvates peaks sündmusejärgse tegutsemise käigus toimuma ulatuslik koostöö liikmesriigi eri ametiasutuste (kodanikukaitse, sõjavägi, politsei jt) vahel, samuti eri liikmesriikide asutuste ja ELi institutsioonide vahel. Teisisõnu on minu arvates väga tähtis kooskõlastatud ja kõikehõlmav tegutsemine. 2009. aasta juunis esitas komisjon ELi kolmeaastase tegevuskava keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtudega tegelemiseks (KBRT-julgeoleku tegevuskava), mida rakendatakse aastatel 2010–2012 ja mis sisaldas ennetamist, tuvastamist, valmisolekut ja reageerimist. Sellega seoses arvan, et on vaja tunnistada iga etapi tähtsust, et tagada nõuetekohane riskihindamine, reageerimine ja vastumeetmed.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, sest on ülim aeg pöörata tähelepanu keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohtudele, mis annavad uue iseloomu võimalikele terrorirünnakutele, õnnetustele, looduskatastroofidele ja/või pandeemiatele, kuna need on oma olemuselt piirülesed ja ohvrite arv võib olla väga suur. Peame nende materjalidega kohe alguses midagi ette võtma (tagama nende nõuetekohase hoidmise, piiratud kättesaadavuse, kontrolli jms), mitte looma ainult tagantjärele sekkumise kavasid. Samal ajal nõuab tagantjärele sekkumine liikmesriigi eri ametiasutuste ulatuslikku koostööd. Sellepärast peab KBRT-julgeoleku tegevuskava tagama tõhusa kooskõla KBRT-ohuga ja vajalike vastumeetmete kavandamisega seotud riikliku ja ELi tasandi algatuste vahel.

Arvestades, et KBRT-õnnetused ja rünnakud kujutavad endast tõsist ohtu Euroopa Liidus elavate inimeste julgeolekule ning võivad kahjustada elutähtsa infrastruktuuri ja ühiskonna normaalset toimimist ühes või mitmes ELi liikmesriigis, olenemata riigipiiridest, pooldan Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles palutakse nõukogul ja komisjonil tegevuskava kiiresti läbi vaadata, seda käesolevas raportis sisalduvate soovituste alusel tugevdada ning tagada selle kiire rakendamine.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohud on ühiskonna jaoks uus probleem, samuti uus võimalus terrorirünnakuteks, õnnetusteks, looduskatastroofideks või pandeemiateks. Tahaksin kasutada võimalust ja väljendada heameelt Ana Gomese raporti üle, sest see võimaldab meil panna aluse sobivale katastroofidele reageerimise mehhanismile. Samuti peame ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava läbivaatamisel arvestama parlamendi esitatud soovitusi, millega tahetakse täiustada põhivaldkondi, mis suurendavad selliste sündmuste korral turvalisust. Nõustun, et tuleb jagada parimaid tavasid riikidega, kellel on oma süsteem KBRT-intsidentide riskihindamise, ennetamise, avastamise, nendega seotud teabevahetuse ja nendele reageerimise jaoks olemas.

Arvan, et peame toonitama vajadust hoida hästihallatud varusid, et tagada reageerimisressursside, sh meditsiini- või muude vajalike seadmete täielik toimivus ja ajakohasus. Seepärast hääletasin selle raporti poolt.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) KBRT-õnnetused, olgu need siis juhuslikud või terrorirünnaku tulemus, kujutavad endast tõsist julgeoleku- ja terviseohtu ELi kodanikele ning saastavad keskkonda. Kuigi KBRT-materjalidega seotud juhtumite arv ELis on seni olnud suhteliselt väike ning tingitud tööstusõnnetustest või ohtlike patogeenide juurdekasvust ja üleilmsest levikust, on KBRT-materjalidega seotud õnnetuste ja tahtlike intsidentide võimalus täiesti olemas. Hääletasin selle raporti poolt, sest olen nõus raportööri seisukohaga, et Euroopa Komisjoni kavandatud KBRT-julgeoleku tegevuskavas, mille eesmärk on tagada tõhus kooskõla KBRT-ohuga ja vajalike vastumeetmete kavandamisega seotud riikliku ja ELi tasandi algatuste vahel, alahinnatakse neid üle ELi piiride ulatuda võivaid ohte. Arvan, et ka rahvusvahelisi KBRT-ohte tuleks korralikult hinnata ja need KBRT-julgeoleku tegevuskavasse kirja panna. Nii tuleb ennetavate meetmetega tagada rahvusvahelisus, rõhutades tuuma- ja keemiarelvi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamist.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Peame vastu võtma tulemusliku tegevuskava, et saaksime vastu seista KBRT-õnnetuste ohule ELis. Olgu tegemist õnnetuste või tahtlikult tekitatud sündmustega, on need ikkagi suur oht ning nende mõju ELi inimeste julgeolekule, heaolule ja tervisele, samuti keskkonnale, kultuuripärandile ja põhitaristule võib olla laastav ja kaugeleulatuv. Õnneks on KBRT-materjalidega seotud intsidente (sh terrorirünnakuid) olnud küllaltki vähe.

Tegevuskavast on näha, et vaja on kõikehõlmavat riikidevahelist reageerimist, sest KBRT-õnnetuse mõju ei tunne piire. Selline kava peab sisaldama ennetamist, tuvastamist, valmisolekut ja reageerimist. Samuti tuleb sellega tagada tulemuslik suhtlus riiklike ja ELi KBRT-ohte käsitlevate algatuste koostajate vahel ning luua suutlikkus võimalikele tagajärgedele reageerimiseks ja nende piiramiseks. Nagu raportöör Ana Gomeski, ei kahtle ma, et meil on vaja vastu võtta ELi tegevuskava, aga mul on kahju, et komisjon on olnud vähepüüdlik, sest väljapakutud tegevuskava mõni osa on nõrk ja selles on vajaka sidususest.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. – Kuigi olin suurema osaga Ana Gomese raportist nõus, hääletasin selle vastu, sest selles keskendutakse liigselt ELi kooskõlastavale tegevusele tsiviil- ja militaarkoostöös. Sõjalised küsimused peavad jääma liikmesriikide pädevusalasse, mitte olema ELi ja komisjoni otsustada. Mul pole midagi selle vastu, kui liikmesriigid teevad võrdselt koostööd, kui peaks toimuma mõni KBRT-intsident ja kui selle tulemusena leiab aset keskkonnakatastroof. See on hädavajalik. Aga ma olen väga vastu, et selle raportiga luuakse võimalus muuta EL sõjaliseks ühenduseks.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et selles on tulemuslikke meetmeid KBRT-intsidentide ennetamiseks, nende vastu võitlemiseks ja nende ohjamiseks. On ülimalt tähtis, et raportis propageeritakse kiirreageerimismehhanismi KBRT-õnnetuste puhuks mõnes liikmesriigis. See mehhanism põhineks ELi kõikide liikmesriikide solidaarsusest lähtuval ühisreageeringul. Sama tähtis on see, et parlamendi vastuvõetud raport sisaldab ettepanekut luua ELi kiirreageerimisüksused, kuhu kuuluvad sõjaväelased, politseinikud ja meditsiinitöötajad, kes tegutsevad KBRT-õnnetuste korral üheskoos.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöör, kolleeg Ágnes Hankiss saavutas mitu kompromissi, on täna hääletusel olev tekst palju üksikasjalikum ja rohkem tasakaalus ning selles on tähtsamale kohale seatud paljud KBRT-julgeolekuga seotud eriküsimused – mitte ainult õnnetuste ennetamise ja sobiva loodusõnnetustele reageerimise seisukohast, vaid ka arvestades ilmselget KBRT-materjalidega seotud terrorismiohtu. Oleme üha enam sunnitud kokku puutuma mitmesuguste ebatavaliste ohtudega ning seda arvestades peab Euroopal olema sobiv ennetamis-, tuvastamis- ja kaitsestrateegia, mis tagaks eurooplaste julgeoleku ja tervise. Komisjon peaks jätkama sama teed. Seega hääletan poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohud annavad uue iseloomu terrorirünnakutele, tööstusõnnetustele, looduskatastroofidele ja pandeemiatele, kuna need on oma olemuselt piiriülesed ja ohvreid võib olla lugematu arv. 2009. aasta juunis esitas komisjon ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava, mida nõukogu novembris muutis. Kava viiakse ellu järgmise kolme aasta jooksul (2010–2012) ja see koosneb kolmest põhiosast: ennetamisest, tuvastamisest ning valmisolekust ja reageerimisest. Nõukogu muudatustega aga nõrgendati kava ning nii kavandatud meetmed kui ka nende elluviimise järelevalve ja kontroll on muudetud vähem siduvaks. Seetõttu on mul hea meel selle raporti vastuvõtmise üle, millega tahetakse anda komisjonile tugevam reguleeriv roll, sest minu arvates on see ainus viis, kuidas täita praegusi lünki liikmesriikide selle valdkonna volitustes.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kui mure keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohtude pärast oleks tõeline, ei tahaks mõni ELi liikmesriik säilitada väga võimsaid tuumarelvi, mida võiks kasutada sõjalisteks rünnakuteks. Samuti ei oleks mitmes Euroopa riigis endiselt Ameerika Ühendriikide tuumarelvi – see on teravas vastuolus ühega tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kolmest sambast, mida väidetavalt toetatakse.

Raportis ei mainita selliseid otsuseid nagu hiljutine Ühendkuningriigi otsus müüa tuumatehnoloogiat Indiale, kes ei ole tuumarelva leviku tõkestamise lepingut allkirjastanud, ega Prantsusmaa ja Saksamaa otsust teha koostööd oma tuumarelvade säilitamiseks ja põhjendada seda silmakirjalikult kulude ratsionaliseerimisega. Samuti ei mainita ELi suurte riikide ja NATO abi projektile, mis hõlmab raketikilbi paigaldamist Euroopasse, ega NATO otsust jääda tuumaliiduks.

Ajal, mil kapitalismi kriis on süvenenud, näitab see raport selgelt, et tähtsad on konkreetsed teod, mitte tahteavaldused. Teod näitavad, et sõjalist võimsust kasutatakse endiselt kapitalistliku majandusliku üleilmastumise huvides.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. – Selgitused Ana Gomese raporti „Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamine – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava (A7-0349/2010)” hääletuse kohta. Kuigi olin suurema osaga Ana Gomese raportist nõus, hääletasin selle vastu, sest selles keskendutakse liigselt ELi kooskõlastavale tegevusele tsiviil- ja militaarkoostöös. Sõjalised küsimused peavad jääma liikmesriikide pädevusalasse, mitte olema ELi ja komisjoni otsustada. Mul pole midagi selle vastu, kui liikmesriigid teevad võrdselt koostööd, kui peaks toimuma mõni KBRT-intsident ja kui selle tulemusena leiab aset keskkonnakatastroof. See on hädavajalik. Aga ma olen väga vastu, et selle raportiga luuakse võimalus muuta EL sõjaliseks ühenduseks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohud annavad uue iseloomu võimalikele terrorirünnakutele, õnnetustele, looduskatastroofidele ja/või pandeemiatele, kuna need on oma olemuselt piirülesed ja ohvrite arv võib olla väga suur. Asjakohane reaktsioon sellisele ohule ei hõlma ainult tagantjärele sekkumise kavasid, vaid algab palju varem, seoses selliste materjalide käsitlemisega, nende nõuetekohase hoidmisega, piiratud kättesaadavusega, kontrolliga jne. Samal ajal nõuab tagantjärele sekkumine ulatuslikku koostööd eri ametiasutuste vahel nii liikmesriigi sees (kodanikukaitse, sõjavägi, õiguskaitseasutused jne) kui ka eri liikmesriikide asutuste ja ELi instantside vahel. Seepärast on vaja kõiki ohte arvestavat koordineeritud lähenemisviisi. Hääletasin selle raporti poolt, sest seal on selline kooskõlastatud tegutsemisviis kirjas.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kahtlemata peame end kaitsma igasuguste keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumatoodete, ­materjalide ja organismide pahatahtliku kasutamise eest. Kõige rohkem peaksime aga kartma hoopis nende igapäevakasutust. Selles dokumendis ei mainita kordagi, et tuumaenergiale on vaja leida alternatiiv. Praegu on see suur oht meie kaaskodanikele. Seoses raporti põhiteema – terrorismiga – ei saa ma aru, miks peaks selle vastu võitlemiseks pöörduma NATO poole, organisatsiooni poole, kes ohustab rahu maailmas kõige rohkem. Kõik need vastuolud ei lase mul selle teksti poolt hääletada.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvan, et EL peaks olema valmis tulema toime igasuguse rünnaku või õnnetusega, mis võib ohustada eurooplaste julgeolekut ja tervist. Seetõttu on KBRT-julgeoleku tegevuskava vajalik nii igasuguste ohtude ja õnnetuste ennetamiseks ELis kui ka nendele reageerimiseks. Praegu esineb mitmesuguseid ohte, mis tähendab, et teema on keeruline, aga nüüd on meil sobiv ja piisav mehhanism nende väga erinevate olukordadega toimetulekuks. Sellepärast hääletasin ma nii, nagu ma hääletasin.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohud annavad uue iseloomu võimalikele terrorirünnakutele, õnnetustele, looduskatastroofidele ja/või pandeemiatele, kuna need on oma olemuselt piirülesed ja ohvrite arv võib olla väga suur. Asjakohane reaktsioon sellisele ohule peab algama asjaomaste materjalide käsitlemisega, nõuetekohase hoidmisega, piiratud kättesaadavusega ja kontrolliga. Tagantjärele sekkumine nõuab ulatuslikku koostööd eri ametiasutuste vahel nii liikmesriigi sees kui ka eri liikmesriikide asutuste ja ELi organite vahel. Esmatähtis on tugevdada tuumarelva leviku tõkestamise korda ja desarmeerimist kõigi asjakohaste lepingute ja rahvusvaheliste kokkulepete täieliku rakendamise teel.

Samuti tuleb vähendada ohtu, et KBRT-materjalid satuvad terroristide kätte. Kiiresti tuleb luua ka kriisidele reageerimise Euroopa mehhanism, mis peaks koordineerima tsiviil- ja sõjalisi vahendeid ning tagama, et Euroopa Liit suudab KBRT-katastroofile kiiresti reageerida. Lõpuks tuleks vastu võtta ka Euroopa kvaliteedi- ja julgeolekunormid.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Andsin oma poolthääle, sest kahjuks on praegu nii, et kui keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumajulgeolek ei parane, ei ole Euroopa Liidul täielikult aimu, millised võivad olla tagajärjed. See raport on väike selgitus, mitte tegevuskava. Põhjaliku tuumajulgeolekut käsitleva dokumendi koostamises peavad osalema tuumaenergia ja tuumatehnoloogia kasutusvaldkondade kogenud asjatundjad. Sellele võib kuluda aastaid, aga seda tuleb teha. Euroopa Liit ja konkreetselt Euroopa Parlament ei saa sellist dokumenti ise kokku panna. Hääletasin poolt, aga pean seda raportit pelgaks eessõnaks ELi tuumajulgeoleku teemalisele raamatule. Loodan, et töö raamatu kallal algab lähitulevikus.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Elanikkonna julgeolek võimaliku KBRT-intsidendi korral on väga tähtis ja püüdlusi selles valdkonnas midagi ära teha tuleb toetada. Kahjuks on mul tunne, et raportis tahetakse võidelda sellise terrorismiga, mida Euroopas nii organiseerunud kujul õnneks ei eksisteeri. Seega tahetakse tekitata rohkem paanikat, et mingit konkreetset poliitikat ellu viia. Peale selle paistab, et raportis käsitletakse peamiselt solidaarsust. Minu arvates tuleb terrorismi ennetamise meetmete võtmisel kunagi piir ette, kus me peame „ei” ütlema. Sama kehtib ELi solidaarsuse kohta. Seetõttu jäin selle raporti hääletusel erapooletuks.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamise poolt ja mul on hea meel, et sain olla selles küsimuses variraportöör. Kuigi kõnealuste ainetega seotud ennetus- ja kaitsemeetmed on liikmesriikide pädevusalas, on meil vaja ühist lähenemisviisi. Euroopa Komisjoni teatis on samm edasi ühise tegevuskava poole, mille eesmärk on kaitsta ELi inimesi mitmesuguste katastroofide eest. Praegune aeg on üsna muutlik ning ohud ei teki mitte ainult vastutustundetu käitumise ja õnnetusjuhtumite, vaid ka tahtliku tegevuse tõttu. See teema on eriti oluline minu kodumaal Leedus, mida ümbritsevad mitmed keemilised ja tuumaohud. Esiteks on Läänemere põhjas Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi ja teiseks tahetakse Leedu piiri äärde ehitada kaks tuumaelektrijaama. Peame hindama seda olukorda, kehtivaid julgeolekunorme ja nende sobivust praeguste vajadustega. Ainult praeguse olukorra hindamisega saame teada, kas vajame uusi julgeolekunorme. Selline hindamis- ja normide kehtestamise raamistik peaks olema piisavalt paindlik, et seda saaks kohandada muutuva tehnoloogiaga, mis lisaks sellele, et teeb meie elu lihtsamaks, võib terroristide käes muutuda ka surmarelvaks. Teisalt ei peaks julgeoleku tagamisest saama põhjus või ettekääne kodanikukaitse tsentraliseerimiseks. Kuigi ühiste julgeolekunormide kehtestamine ja järelevalve parandaks julgeolekut, ei tohiks me luua alati uusi institutsioone või liialt keerukaid menetlusi.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport „Euroopa Liidu keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku suurendamine – ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava” sai minu poolthääle samadel põhjustel, mida nimetas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon. Tahaksin rõhutada, et ELil on vaja ühist tegevuskava rünnakute ja/või õnnetuste ennetamiseks ja avastamiseks, sest KBRT-rünnakute oht on üleilmne. Samamoodi on KBRT-julgeolekut vaja parandada siis, kui tahame terrorirünnakuid ära hoida.

Juhiksin tähelepanu ka kahe suurima fraktsiooni omavahelisele kompromissile, mille tulemusel vähendati kogu keemiatööstusele kehtestatud nõuet leida ohtlikele materjalidele alternatiivid sõltumata sellest, millised on konkreetsed riskid.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Saan raportöör Ana Gomest ainult toetada ning olen täiesti nõus vastuvõetud keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumajulgeoleku tegevuskava eesmärgiga. See peab tagama tõhusa kooskõla KBRT-ohuga ja vajalike vastumeetmete kavandamisega seotud riikliku ja ELi tasandi algatuste vahel.

Olen siiski nõus ka sellega, et vastuvõetud ELi KBRT-julgeoleku tegevuskava on nõrk ja mitmes punktis ebasidus. On äärmiselt oluline rõhutada, et KBRT-julgeoleku tegevuskava pakub head võimalust rakendada Lissaboni lepingus sätestatud solidaarsusklauslit. Kahjuks ei sisaldu nõukogu poolt vastu võetud tegevuskavas isegi viidet solidaarsusklauslile.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohud annavad uue iseloomu võimalikele terrorirünnakutele, õnnetustele, looduskatastroofidele ja/või pandeemiatele, kuna need on oma olemuselt piirülesed ja ohvrite arv võib olla väga suur. Asjakohane reaktsioon sellisele ohule ei hõlma ainult tagantjärele sekkumise kavasid, vaid peab algama palju varem, seoses selliste materjalide käsitlemisega, nende nõuetekohase hoidmisega, piiratud kättesaadavusega, kontrolliga jne. Samal ajal nõuab tagantjärele sekkumine ulatuslikku koostööd eri ametiasutuste vahel nii liikmesriigi sees (kodanikukaitse, sõjavägi, politsei jne) kui ka eri liikmesriikide asutuste ja ELi instantside vahel. Seepärast on vaja kõiki ohte arvestavat koordineeritud lähenemisviisi.

Hääletasin selle raporti poolt, sest selles palutakse nõukogul ja komisjonil tegevuskava kiiresti läbi vaadata, seda käesolevas raportis sisalduvate soovituste alusel tugevdada ning tagada selle kiire rakendamine, sest KBRT-õnnetused ja rünnakud kujutavad endast tõsist ohtu Euroopa Liidus elavate inimeste julgeolekule ning võivad kahjustada elutähtsa infrastruktuuri ja ühiskonna normaalset toimimist ühes või mitmes ELi liikmesriigis, olenemata riigipiiridest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Rünnakud, milles kasutatakse keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale, on suur oht Euroopa inimestele. See tähendab, et tuleb tunnistada vajadust viia ellu tulemuslik tegevuskava, mis tagab eri liikmesriikide ja ELi tegutsemisviiside ja algatuste kooskõla KBRT-intsidentide ennetamisel, avastamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega (KBRT) seotud ohud annavad uue iseloomu võimalikele terrorirünnakutele, õnnetustele, looduskatastroofidele ja/või pandeemiatele, kuna need on oma olemuselt piirülesed ja ohvrite arv võib olla väga suur. Asjakohane reaktsioon sellisele ohule ei hõlma ainult tagantjärele sekkumise kavasid, vaid algab palju varem, seoses selliste materjalide käsitlemisega, nende nõuetekohase hoidmisega, piiratud kättesaadavusega, kontrolliga jne. Samal ajal nõuab tagantjärele sekkumine ulatuslikku koostööd eri ametiasutuste vahel nii liikmesriigi sees (kodanikukaitse, sõjavägi, õiguskaitseasutused jne) kui ka eri liikmesriikide asutuste ja ELi organite vahel. Seepärast on vaja kõiki ohte arvestavat koordineeritud lähenemisviisi. Seda me kavatsemegi selle raporti vastuvõtmisega saavutada.

Raport: Ramona Nicole Mănescu (A7-0280/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt ning arvan, et see on majandus- ja finantskriisi ajal väga tähtis, sest peame tagama Euroopa Liidu piirkondade ühtse arengu. Olen nõus üldise sooviga luua kolmepoolne kokkulepe ELi, liikmesriikide ja piirkondade vahel, sest ajakohastamine, ühendatud taristud ning investeerimiskavade ja arendusprojektidega seotud abi, mille kõige puhul arvestatakse iga piirkonna eripära, on väga tähtsad. Samuti pean väga oluliseks, et jätkuksid investeeringud paljude Euroopa piirkondade, eelkõige lõuna- ja idapoolsete alade taristusse. Et Euroopa piirkonnad on eri määral detsentraliseeritud, tuleb eri valitsemistasandite ja tegevusvaldkondade vahelise horisontaalse tegutsemisviisi loomisel leida tasakaal. Püüded ajakohastada ja reformida piirkondade haldussüsteeme ning sellega seotud kvaliteetne tehniline abi komisjonilt on tähtsad eeltingimused ELi investeeringute tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks. Ka on tähtis lihtsustada menetlusi ning eraldada struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid nii, et need oleksid kõikidele huvitatud isikutele kättesaadavad. See tagab ühest küljest kõikide ühiskonnaelus osalejate kaasatuse ja teisest küljest ELi programmide, vahendite ja poliitika parema kohaldamise.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, sest ühtekuuluvuspoliitika rakendamine on üldiselt detsentraliseeritud ning põhineb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutusel. Olen nõus, et jagatud pädevusega liidu poliitikavaldkondade puhul tuleks mitmetasandilist lähenemist kohaldada sama tasandi osalejate vahel mitte üksnes vertikaalselt, vaid ka horisontaalselt. See kehtib ka ühtekuuluvuspoliitika kohta, millel on mitmetasandilise valitsemise kohaldamisel teerajaja roll, sest see võimaldab parandada otsustusprotsessi kvaliteeti tänu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsele kaasamisele juba õigusloome-eelsete arutelude etapis.

Samuti on vaja rõhutada, et liiga keeruline rahastamise taotlemine ja mitmekordsed asjatud kontrollid võivad võimalikke abisaajaid ühtekuuluvuspoliitikast eemale peletada; vahendid jäävad tõhusa kasutuseta ja nende mõju ei ole nii suur, kui võiks olla. Sellepärast peab nii piirkondliku ja kohaliku kui ka ELi tasandi haldussuutlikkus olema piisav, et ühtekuuluvuspoliitika antav lisaväärtus oleks suurem ja meetmed kestlikud.

  Antonello Antinoro (PPE), kirjalikult. – (IT) Otsustasin hääletada selle raporti poolt, sest peame andma selgelt märku Euroopa soovist teha koostööd kohalike ja eelkõige piirkondlike omavalitsustega.

Ajal, mil liikmesriikides on detsentraliseeritus erinev, peame näitama, et Euroopa Parlament teeb kõik selleks, et ka regionaalpoliitika oleks üks Euroopa parema juhtimise vahend.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu arvates on regionaalpoliitika üks ELi olulisemaid poliitikavaldkondi. Selle kaudu kogu Euroopas jagatavad vahendid aitavad kaasa piirkondade omavahelisele sidususele ja konkurentsivõimele. Mõningaid asju võib siiski paremaks muuta, eelkõige mitmetasandilise valitsemise valdkonnas ehk teisisõnu liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tegevuse kooskõlastamises. Regionaalpoliitikat vaevab selle menetluste keerukus, mis sageli heidutab kohalikke tegutsejaid sealt abi otsimast. Neile menetlustele vaatamata on eeskirjade rikkumise juhtumeid ikkagi liiga palju. Hääletasin selle Euroopa Parlamendi algatuse poolt, sest selles rõhutatakse kohalike omavalitsuste tähtsat rolli regionaalpoliitikas, aga nõutakse ka mitmetasandilise valitsemise täiustamist. Samuti soovitatakse selles komisjonil parandada järelmeetmeid nii piirkondlike tegutsejate toetamisel kui ka vahendite hea kasutamise tagamisel.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Rumeenlasest kolleegi Ramona Nicole Mănescu koostatud algatusraport „ELi regionaalpoliitika hea valitsemistava: Euroopa Komisjoni abi- ja kontrollimenetlused” sai minu poolthääle. Mul on lihtsustamisnõude üle hea meel, sest see loob eelduse, et kohalikud ametnikud saaksid ELi fondide kasutamisest paremini aru ja rakendaksid neid rohkem. Nagu ülekaalukas osa kolleege, pooldan minagi tugevat ühtekuuluvuspoliitikat, kus rahalised vahendid jäävad alles ka pärast 2013. aastat, ja olen vastu igasugustele katsetele see poliitikavaldkond taas liikmesriikide pädevusse anda. Isiklikul tasandil lisaksin, et parim viis vältida ühtekuuluvuspoliitika andmist taas liikmesriikide pädevusse on viia see Euroopa tasandile. On kahetsusväärne, et liiga sageli kasutatakse ühtekuuluvuspoliitika vahendeid piirkondlike ja vahel riiklike projektide jaoks, aga mitte kunagi üleeuroopaliste projektide jaoks.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on peamine viis, kuidas hoolitseda jätkusuutliku regionaalarengu eest. Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine on üldiselt detsentraliseeritud ning põhineb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutusel. Lissaboni leping on võimaldanud kohapealsete ametivõimude suuremat osalust otsustusprotsessis. See aitab kaasa ühtekuuluvuspoliitika meetmete paremale ja tulemuslikumale elluviimisele kooskõlas piirkondade ja nende elanikkonna vajadustega. Mina hääletasin raporti poolt. Pean vajalikuks suurendada territoriaalse koostöö potentsiaali, sest see on seni mõnes piirkonnas kasutamata. Samuti on vaja aktiivsemalt kohaldada partnerluse põhimõtet, mis tagaks tulemusliku koostöö era- ja avaliku sektori vahel.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ramona Nicole Mănescu raportiga tahetakse tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale – selles soovitakse, et komisjon kaasaks kohalikke omavalitsusi ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisse rohkem. See dokument on üks vahend, millega lihtsustatakse väga keerulisi haldusmenetlusi, et arendada meie piirkondi ja parandada eri liikmesriikide kohalike omavalitsuste vahelist koostööd. See, et dokument võeti vastu suure häälteenamusega, kinnitab, kui tähtsaks peetakse ELi fondide kasutamise täiustamist.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ühtekuuluvuspoliitikas paranevad otsustusprotsessid siis, kui kasutatakse mitmetasandilist valitsemist ning kaasatakse piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Komisjonipoolset järelevalvet kavandatud kujul ei peeta piisavaks ja leitakse, et see ei suuda heastada kogu mitmeaastase perioodi vältel toimivate riiklike kontrollisüsteemide vähest tõhusust. Seega on kontrollisüsteemi parandamiseks ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suuremaks abistamiseks vaja, et komisjon parandaks järelevalvet ja menetlusi. Tuleks tagada suuremad investeeringud nii riiklikele ja piirkondlikele haldusasutustele antavasse finantsabisse kui ka koolitusse, et parandada programmide juhtimise eest vastutavate asutuste võimekust ja eeskirjade tundmist. Samuti tuleb märkida, et praegu liiga keeruline rahastamise taotlemine võib võimalikke abisaajaid ühtekuuluvuspoliitikast eemale peletada. Sellepärast peame tulevikus välja töötama kasutajakesksema poliitika, milles on struktuurifondide jaoks paremini kooskõlastatud eeskirjad.

  Philip Bradbourn (ECR), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi konservatiividest liikmed jäid Mănescu raporti lõpphääletusel erapooletuks alljärgnevatel põhjustel.

Esiteks lubatakse raportis säilitada korralikult rahastatav ühtekuuluvuspoliitika, aga meie arvates ei tohiks Ühekuuluvusfond ja sotsiaalfondid olla erikaitse all, vaid EL peaks rohkem kulutusi tegema hoopis uute probleemidega toimetulekuks, mitte kulutama vanadele eelisvaldkondadele nagu ühtekuuluvuspoliitika. Samuti väidame, et raporti sisu ei tõota märkimisväärset edasiminekut nende programmide alusel eraldatavate vahendite rangema ja suurema kontrolli poole, vaid raportis sisalduvad ettepanekud muudavad raha andmise mehhanismid veel segasemaks.

Veel oleksime tahtnud, et raportis oleks veenvalt käsitletud Euroopa Kontrollikoja tõstatatud probleeme kõnealuse rahastamisega, kuid veidral kombel ei ole seda tehtud. Seetõttu jäid Euroopa Parlamendi konservatiividest liikmed lõpphääletusel erapooletuks.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriikide võimu detsentraliseerimise aluseks on kohustuste jagamine eri valitsemistasandite vahel. Sellepärast on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste võime ELi poliitikat ellu viia paranenud. Pooldan selle resolutsiooni vastuvõtmist, sest selles keskendutakse kohalike ja piirkondlike probleemide iseärasustele ja juhitakse tähelepanu vajadusele mõelda ühtsetele lähenemisviisidele, mis toovad esile piirkondade eripära, näiteks nende geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsad tingimused ja rahvaarvu vähenemise, samuti äärepoolseimate piirkondade eripära, aga tunnistatakse ühtlasi, et eri liikmesriikides on halduskord erinev. Need lähenemisviisid peavad võimaldama eri asjaosaliste huvide kooskõlastamist, et soodustada mitmetasandilist valitsemist. Samuti juhitakse resolutsioonis tähelepanu taotlemiskorra keerukusele ja liigsele kontrollile, mis peletavad võimalikud abisaajad ühtekuuluvuspoliitikast eemale, ning nõudele konsulteerida üldsusega, et otsustusprotsess oleks õiglasem. Samuti olen nõus sellega, et piirkondliku ja kohaliku tasandi rolli tugevdamisega peab kaasnema komisjoni tugevam järelevalvaja roll ning ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika parem kooskõla.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Raport, kus tehakse ettepanek tugevdada mitmetasandilist valitsemist, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osaleksid rohkem poliitika väljatöötamises, sai minu poolthääle. Arvan, et kodanike huvid on palju paremini esindatud, kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused löövad kohe algusest peale otsustusprotsessis kaasa.

Lisan veel, et Euroopa Komisjoni osatähtsus struktuurifondide juhtimise üle järelevalve teostamisel on vaieldamatu, aga seda komisjoni audiitorirolli tuleb laiendada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühekuuluvusfond moodustab enam kui kolmandiku ELi eelarvest. Selle lõppeesmärk on vähendada piirkondade majandusarengu erinevusi, suunates vahendeid konkreetselt arengusse ja tööhõivesse. Ajalehes Financial Times avaldati hiljuti uurimus Ühtekuuluvusfondi vahendite tegeliku kasutamise kohta ja kirjeldatu oli väga murettekitav: fondi kasutatakse eesmärkidel, milleks selle vahendid ei ole üldse ette nähtud. Seepärast arvan, et komisjon peab parandama Ühtekuuluvusfondist abi taotlemise ja vahendite kasutamise kontrolli menetlusi ja tõhustama hea valitsemistava mehhanisme.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme nõus, et on vaja tagada struktuurifondide programmitöö ja rakendamise kõikide etappide tulemuslikkus, tõhusus, rangus ja läbipaistvus. Mööname, et finantsmääruse ja struktuurifondide eeskirjade jätkuv lihtsustamine võib olla vajalik teatavate kättesaadavustakistuste kõrvaldamiseks, eelkõige vähem arenenud piirkondade jaoks. Seoses kaasrahastamisega arvame, et ühtekuuluvuspoliitika kohaldamisel on riiklike ametiasutuste kohustused küll tähtsad, aga praeguse sügava kriisi ajal, mil mõningad liikmesriigid ja piirkonnad on eriti palju kannatada saanud, tuleks kaasrahastamise eeskirjad paindlikumaks muuta. Nii saab ühtekuuluvuspoliitika jaoks eraldatud vahendeid paremini ära kasutada. Eelkõige tuleks kaasrahastamise maksimummäära alandada kõikide struktuurifondide puhul 10 protsendini.

Raporti mõne osaga aga ei ole me nõus. Üks näide on avalike teenustega seotud hea valitsemistava, mida on raportööri arvates võimalik saavutada ainult avaliku ja erasektori koostöös. Teine näide on palju kriitikata viiteid ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidele. See liberaliseerimisele, erastamisele ja tööturu paindlikkuse suurendamisele suunatud strateegia on täiesti vastuolus ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Pooldasin seda raportit, sest Euroopa Kontrollikoja 2006. aasta aruanne näitas, et ühtekuuluvuspoliitika kontrollisüsteemid ei olnud küllalt mõjusad ja kulude hüvitamisel esines liiga palju vigu (12%). Sama leidis kinnitust 2008. aasta aruandes – alusetult hüvitati 11% kuludest. Osalt on vigades süüdi struktuurifondide kasutamise eeskirjade liigne keerukus. Ühtekuuluvuspoliitikale iseloomulikust ühisest valitsemisest tuleneb asjaomaste osaliste arvukuse tõttu eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamise suur keerukus. Seega tuleks eeskirju lihtsustada, et tagada senisest kasutajakesksemad menetlused ja võimalikke toetuste saajaid projektidest mitte eemale peletada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Viimastel kümnenditel mitmes liikmesriigis toimunud võimu detsentraliseerimine on oluliselt suurendanud piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevust ühenduse poliitika elluviimisel. Reformilepinguga toimunud kohaliku ja piirkondliku tasandi subsidiaarsuse ühenduse õigusesse võtmine jagatud pädevusega poliitikavaldkondades võimaldab kohapealsetel ametivõimudel rohkem sekkuda otsustusprotsessi nii poliitika kavandamisel kui ka elluviimisel ning olla täieõiguslikud partnerid ühenduse eesmärkide täitmisel. See tähtis samm mitmetasandilise valitsemise suunas on kooskõlas parlamendi korduvate taotlustega kaasata piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi rohkem poliitika väljatöötamisse, seejuures alati austades liikmesriikide põhiseaduste sätteid.

Rakendamise tõhusus sõltub suurel määral sellest, kuidas poliitika välja töötati; kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui oma ala ja selle elanike vajaduste parimate tundjate kaasamine juba sellel etapil tagab hiljem paremad tulemused. Väga tähtis on panna rõhku otsustusprotsessi õigusloome-eelsele etapile ja sellele lisandväärtusele, mida ELi territoriaalsete strateegiate väljatöötamisel annavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendatud poliitika ja parimad tavad.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle tekstiga tahetakse Euroopas luua makropiirkondi. Et panna need konkurentsikobarad veel rohkem teenima püha ühisturu huve, tahab parlament, et nende üle teostaks rahva valitud valitsuste asemel järelevalvet Euroopa Komisjon. ELi regionaalpoliitika peaks keskenduma Euroopa eri piirkondade elanike sissetulekute ja elamistingimuste erinevuse vähendamisele, aga sellest ollakse ikka väga kaugel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuna mõnes piirkonnas valitsevad geograafiliselt ja looduslikult ilmselgelt ebasoodsad tingimused (nt rahvaarv väheneb), arvan, et see meede on väga oluline, kui tahame ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikumaks muuta. Ühtekuuluvusfondi kasutamine peab olema kindlasti rangem, et ELi liikmesriikide ja piirkondade vahelised erinevused saaksid väheneda. Nii loome protsessi, mis on läbipaistvam, vähem bürokraatlik ja milles on vahendite jaotus võrdsem. Selle tulemusena on konkurentsivõime ühtlasem. Sellepärast hääletasin ma nii, nagu ma hääletasin.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Lõpuks ometi! Lõpuks ometi on keegi mõelnud, mida tähendab regionaalpoliitika. Ainuüksi Läti näitel võin ausalt öelda, et isegi mina ei ole suutnud Läti majandusministeeriumi ametnikelt saada teavet ELi struktuurifondide vahendite kasutamise kavade kohta. Seda infot hoitakse Läti inimeste eest kui suurt saladust. Mis hinna eest saab teavet Euroopa Komisjoni Lätiga seotud plaanide kohta ja ehk ka toetust? Andsin oma poolthääle lootuses, et see protsess muutub kõigile arusaadavaks ja et keegi ei hoia Euroopa Komisjoni plaane salajas.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Raporti eesmärk on tugevdada komisjoni rolli piirkondlike ja kohalike omavalitsuste toetamisel. See on katse laiendada komisjoni üldist võimu, millele aga mina olen sunnitud kindlat vastuseisu avaldama. Seepärast hääletasin selle ettepaneku vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu liikmesriikides aina tähtsamaks muutunud. Piirkonna juhtimise üleandmine väiksemate kohalike organite kätte on tähendanud seda, et subsidiaarsuse põhimõtte tõttu on need saanud rohkem võimu ja mõjujõudu, eelkõige konkreetsetes pädevusvaldkondades, mida liikmesriigid neile on andnud. Piirkondlikud omavalitsused on seetõttu saanud otsekontakti ELi institutsioonidega. Hääletasin Ramona Nicole Mănescu raporti poolt just sellepärast, et Euroopa Komisjon peab regionaalpoliitikat sellises olukorras rohkem ohjama ja toetama. Raportis seatakse ka eesmärgiks võtta vastu valge raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta. See oleks ELi jaoks tõeline samm edasi uue mitmetasandilise valitsemise poole ja täiendaks kenasti ELi, riikide ja piirkondade pädevusvaldkondi.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Kohaliku ja piirkondliku subsidiaarsuse põhimõte, mis on kirjas Lissaboni lepingus, muudab reaalsuseks eesmärgi kaasata piirkonnad ELi otsustusprotsessi. Tihedam dialoog Euroopa Komisjoniga hõlmab regionaalpoliitikaga seotud hea valitsemistava põhimõtteid ning teiste abi- ja kontrollimenetluste kasutuselevõttu. See raport, milles käsitletakse piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel, sai minu poolthääle. Nüüd võivad piirkondlikud omavalitsused otsustusprotsessis vahetumalt ja aktiivsemalt kaasa lüüa. See hõlmab ka poliitika kavandamist ja rakendamist ning õigust olla ELi eesmärkide elluviimisel koheldud võrdsete partneritena.

Mul on hea meel selle tähtsa sammu üle valitsemise valdkonnas, sest see on vastus Euroopa Parlamendi korduvatele üleskutsetele suurendada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste osalust ELi poliitika kavandamises ja elluviimises.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Tahaksin kiita raportöör Ramona Nicole Mănescut suurepärase töö eest ja olen temaga nõus, et territoriaalse koostöö potentsiaali saab paremini ära kasutada mitmetasandilise valitsemise abil ning era- ja avaliku sektori toimijate vaheliste piiriüleste suhete abil. Samuti pooldan teabevahetuse edendamist juba loodud ja käimasolevate programmide raames loodavate Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste vahel.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Viimastel kümnenditel mitmes liikmesriigis toimunud võimu detsentraliseerimine on oluliselt suurendanud piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevust ühenduse poliitika elluviimisel. Otsustusprotsessi õigusloome-eelse etapi ja selle lisandväärtuse tähtsustamine, mida ELi territoriaalsete strateegiate väljatöötamisel annavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendatud poliitika ja parimad tavad, aitab kaasa nende tulemuslikkusele ja jätkusuutlikkusele. Et mõista, kuidas saaks mitmetasandilise valitsemise põhimõtet ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas paremini arendada, tuleb kaaluda järgmisi küsimusi: valitsemise vertikaalne ja horisontaalne külg, tõeliste partnerlussuhete sisseseadmine kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, territoriaalne ühtekuuluvus ja koostöö, eeskirjade lihtsustamine ELi ja riiklikul tasandil (liikmesriigid peaksid lihtsustama oma sätteid ja looma tugevama hindamiskultuuri igal tasandil, et kontroll oleks tulemuslik ega tekiks vigu, sest 2008. aastal maksti fondidest 11% hüvitisi valesti).

Komisjoni rolli piirkondlike ja kohalike omavalitsuste toetamisel tuleb suurendada ning tõsiselt mõelda, kuidas pärast 2013. aastat parandada struktuurifondide juhtimist ja seeläbi fondide kaudu abi andmise tulemuslikkust.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvan, et regionaalpoliitika valdkonnas on vaja juhtimist parandada, et struktuurifondide ja ühtekuuluvuspoliitika juhtimine ei oleks mitte ainult tulemuslikum, vaid ka paremini tasakaalus. Jagan raportööri soovi, et komisjoni poliitikas pandaks edaspidi rohkem rõhku tulemustele, mille aluseks on eelkõige sekkumise kvaliteet ja strateegiliste projektide väljatöötamine. Samuti usun, et Euroopa heade tavade vahetamise võrgustikud peaksid oma algatusi parandama, sest see annab meile kindlust, et neid menetlusi ka kasutatakse.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Viimastel kümnenditel mitmes liikmesriigis toimunud võimu detsentraliseerimine on oluliselt suurendanud piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevust ühenduse poliitika elluviimisel. Reformilepinguga toimunud kohaliku ja piirkondliku tasandi subsidiaarsuse ühenduse õigusesse võtmine jagatud pädevusega poliitikavaldkondades võimaldab kohapealsetel ametivõimudel rohkem sekkuda otsustusprotsessi nii poliitika kavandamisel kui ka elluviimisel ning olla täieõiguslikud partnerid ühenduse eesmärkide täitmisel. See tähtis samm mitmetasandilise valitsemise suunas on kooskõlas parlamendi korduvate taotlustega kaasata piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi rohkem poliitika väljatöötamisse, austades seejuures alati liikmesriikide põhiseaduste sätteid.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Valitsemise detsentraliseerimine suurendab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vastutust. Teavad ju kohaliku tasandi ametivõimud kõige paremini oma piirkonna ja sealsete elanike vajadusi, mistõttu nad saavad üldeesmärke oma potentsiaali ja võimalustega kohandada. Saavutame edu siis, kui liikmesriigid teevad oma tööd südamega ja annavad vastutuse õige tasandi ametivõimudele. Peame toetama alt-üles-lähenemisviisi, mis on paindlik ja sidus.

Ühtekuuluvuspoliitika peab olema kasutajakeskne. Halduskulusid on vaja vähendada ja menetlusi lihtsustada, sest nende keerukus mitte ainult ei vii sagedaste vigadeni, vaid ka peletab abisaajad neile mõeldud toetusest eemale. Räägime eksimuste ohu vähendamisest, aga me ei tohiks unustada ka valitud plaane ja eesmärke. Mõtlen siin uuendusmeetmeid. Oleme uuenduslikud meetodid tähtsale kohale seadnud ja peame nüüd arvestama vigade võimalusega. Seetõttu peaksime endilt küsima, kas tahame ette võtta eksperimenteerimist ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide vaimus või soovime selle asemel hoopis vigu vähendada, mis aga tähendaks kodanike heidutamist uuenduslikke, aga mõnikord ebakindlaid ettevõtmisi alustamast.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Hea valitsemistava on ELi regionaalpoliitika edukuseks hädavajalik. Valitsemist tuleb delegeerida rohkem eri tasanditele, et kõik institutsioonid saaksid õigusloomes rohkem kaasa lüüa. Seda arvesse võttes on vaja suurendada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste osalemist nii poliitika loomises kui ka elluviimises. Tahaksin toonitada, et Lissaboni lepingus tunnistatakse piirkondlike ja kohalike omavalitsuste subsidiaarsust nii piirkondlikus poliitikas kui ka horisontaalselt, s.t kõikides ELi poliitikavaldkondades.

Arvan, et suurema ja parema osalusega eri tasandite otsustusprotsessis saab lõimumise ideel põhineva territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk teoks. Kasutada tuleks aga alt-üles-meetodit, sest just kohalikud ja piirkondlikud asutused teavad kõige paremini kohalikke iseärasusi ja probleeme. Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlev kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalne pakt võib aidata kaasa arukale, säästvale ja kaasavale majanduskasvule. Partnerlus- ja kaasrahastamispõhimõtted suurendavad nende asutuste vastutust ning Euroopa Komisjoni järelevalveroll peaks suurenema, eelkõige kontrolli- ja auditisüsteemi täiustamise teel.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, sest see sisaldab tähtsaid üleskutseid komisjonile parandada järelevalvet, et vähendada Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes esile toodud veamäära. Samuti peaks komisjon kõikides piirkondi puudutavates õigusloomeetappides pidama nõu kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et nad vastutaksid tulemustele suunatud poliitika loomise eest rohkem. See võiks aidata ka veamäära vähendada, parandada kontrollisüsteeme ning suurendada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning abisaajatele antavat toetust. Minu arvates on see raport eri liikmesriikide piirkondade vahelise koostöö parandamisel suur samm edasi. See on kasulik, sest aitab kaasa ühtekuuluvuspoliitika saavutamisele kogu ELis ja tagab Euroopa Liidu piirkondade ühtse arengu.

Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A7-0342/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Raport, mille eesmärk on aidata Frontexil ja sisserände kontaktametnikel üksteise teadmistest ja kogemustest kasu saada, sai minu poolthääle. Seda küsimust algses, 2004. aastal vastu võetud resolutsioonis ei käsitletud. Nende muudatuste tegemine ja uute teemade lisamine on Frontexi toimimiseks selgelt vajalik (näiteks kontaktametnike võrgustikult pärineva informatsiooni kasutamine ja selle jagamine läbi ICONeti (liikmesriikide migratsiooniteenistustele mõeldud turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk), Välispiirifondi kasutamine kontaktametnike võrgustiku loomise toetamiseks ja selle toimimise hõlbustamine ning poolaastaaruannete esitamise korra lihtsustamine). Olen veendunud nende muudatuste õigeaegsuses ja vajalikkuses, sest EL peab toime tulema üha suurema hulga seaduslike ja ka ebaseaduslike sisserändajatega.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 377/2004 loodi sisserände kontaktametnike võrgustik. Need ametnikud on liikmesriikide esindajad kolmandates riikides, kus nad aitavad kaasa ELi püüdlustele võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, eelkõige kogudes Frontexile teavet. Selle poliitika raames tehtav koostöö on aga alles lapsekingades ja vajab parandamist. Kontaktametnikud, komisjon ja Frontexi esindajad peaksid pidama ühiseid kohtumisi. Samuti tuleks edendada koostööd teiste organitega, nt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR). Sellepärast oligi vaja muuta määrust (EÜ) nr 377/2004. Pooldasin seda teksti, sest seal on lisaks põhiõigustega seotud tingimustele, mida see poliitika peab täitma, kirjas ka vahendid, mille abil ELi välispiiride kontrolli tulemuslikult juhtida.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Olen nõus määruse muutmisega eesmärgiga parandada Frontexi ja sisserände kontaktametnike koostööd. Tihedam koostöö aitaks Frontexil hõlpsamini täita oma põhiülesandeid ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel, s.t ebaseadusliku sisserände ärahoidmisel ja ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisel. Et Frontex tegeleb rändega ELis, saaksid kolmandatesse riikidesse nimetatud sisserände kontaktametnikud kahtlemata aidata Frontexil oma eesmärke täita väljaspool liitu.

Nii oleks Frontexil võimalus kolmandate riikide pädevate asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega tulemuslikumalt ELi piirikontrolliinfot vahetada, kui koolitatakse piirivalvureid, vahetatakse operatiivinfot ja korraldatakse ühisoperatsioone. Teavet saaks vahetada ICONeti (liikmesriikide migratsiooniteenistustele loodud turvalise veebipõhise teabe- ja koordineerimisvõrgu) kaudu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Euroopa Parlamendi selle raporti poolt, sest rändevoogude kasvamise tõttu on vaja luua kontaktametnike võrgustikud. Arvestades, et praegune majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on pannud veelgi enam inimesi rändama, peab Euroopa Liit tegema kõik võimaliku rändevoogude nõuetekohaseks ohjamiseks. Võrgustike loomine mitte ainult ei aitaks reguleerida seaduslikku ja ebaseaduslikku sisserännet, vaid parandaks ka liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd ja poolaastaaruannete esitamise süsteemi. Samuti parandaks ametnike tihedam koostöö tehnilise teabe vahetust ja kontakte kolmandates riikides töötavate kolleegidega. Tahaksin rõhutada, et Euroopa Liidu institutsioonid peaksid pidevalt püüdlema turvalise ja kiire sisserändeprotsessi poole ning kaitsma ELi kodanikke ebaseaduslikust sisserändest tingitud võimalike ohtude eest. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui kasutatakse kõikvõimalikke toimivaid rahvusvahelise ja liidusisese koostöö vahendeid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvan, et parlamendi seisukoht nõukogu määruse (EÜ) nr 377/2004 (sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta) muutmise kohta aitab kaasa sisserändajate seadusliku ja ebaseadusliku voo nõuetekohasele ohjamisele. On ju vaja parandada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist koostoimet ja operatiivkoostööd, eelkõige kontaktametnike kaudu. Samuti arvan, et vaja on analüüsida sisserände kontaktametnike võrgustike tegevust Euroopa Liidule erilist huvi pakkuvates riikides ja/või piirkondades, eriti siis, kui sealne olukord mõjutab ebaseaduslikku sisserännet või inimõigusi. Komisjon omalt poolt peaks töötama välja soovitused sisserände kontaktametnike võrgustike arendamise kohta.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise raporti vastu, sest sellega tahetakse veelgi tugevdada Frontexit, mis teeb kõik selleks, et Euroopa oleks üks suur kindlus. Teisisõnu tahetakse sisserände- ja varjupaigapoliitikas vajalike edusammude asemel kasutada repressiivseid võtteid, mis ei ole mitte ainult vastuolus tähtsaimate põhimõtete ja põhiõigustega, vaid on ka tulemusetud ja mõjuvad laastavalt nii päritolu- kui ka vastuvõtvale ühiskonnale ning pagulaste ja sisserändajate elule.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et see parandab märkimisväärselt sisserändevoogude ohjamist Euroopa Liidus. Kolmandates riikides asuvate sisserände kontaktametnike võimupiiride laiendamine tõhustab kogu Frontexi tööd, sest selle aluseks on kontaktametnikelt saadud teave ja abi. Veel üks sama oluline asi on see, et kontaktametnikel on kohustus austada tööülesannete täitmisel põhiõigusi. Euroopa Parlamendile esitatakse regulaarselt aruandeid, et teostada järelevalvet põhiõiguste austamise üle.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ametlikku asutamist on tekkinud vajadus kasutada võimalikult hästi liidu piiriressursse. Sellega seoses on osutunud hädavajalikuks parandada Frontexi ja sisserände kontaktametnike võrgustike koostööd. Kui kontaktametnike võrgustikega jagatakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele mõeldud turvalise veebipõhise teabe- ja koordineerimisvõrgu kaudu teavet ja kasutatakse nii sisserände kontaktametnike kui ka Frontexi oskusi, paraneb Frontexi riskianalüüsi kvaliteet ning tiheneb koostöö seadusliku ja ebaseadusliku sisserände valdkonnas.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Variraportöörina toetasin Agustín Díaz de Mera García Consuegra raportit, mis võimaldab meil teha enamat kui komisjoni kavandatud tehnilised muudatused, sest me saame paremini aru sisserände kontaktametnike töö keerukusest ja läbipaistvuse puudumisest. Sisserändevoogude keerukust arvestades on vaja, et sisserände kontaktametnikud mõtleksid oma tegevuses rohkem inimõigustele. Nende ülesanded peavad olema ka läbipaistvamad ja nende üle tuleb teostada paremat demokraatlikku järelevalvet. Nüüdsest alates ongi see nii, kui paraneb teabevahetus Euroopa Parlamendi ja selliste organisatsioonide vahel nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Nõukogu vastuseisu tõttu leiti terminoloogilisele probleemile (ebaseaduslik ränne ja seadustamata ränne) lõpuks lahendus, mis näib olevat rahuldav, aga see saab olla ainult esimene samm. Euroopa institutsioonid peavad oma lubaduse teoks tegema.

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Parimate tavade vahetus eri riikide politseijõudude vahel on mõnikord vajalik ja selle eesmärgid on kiiduväärt. Me ei tohiks aga unustada, et rahvusvaheline politseikoostöö toimus juba 19. sajandil – ammu enne Euroopa ühinemist. Raportis tehakse ettepanek parandada Frontexi (Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri) raames teabevahetust ebaseaduslike rändevoogude ja ebaseadusliku rände kohta, parandada ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmist ja luua sisserände kontaktametnike võrgustikud. Selle uue eelnõu üle, mida enamik eurooplasi tahab, võiks rõõmu tunda, kui selle eesmärk oleks tõesti sisserände märkimisväärne vähendamine. Reaalsus on siiski teistsugune ja Frontexi tegevus, nagu ka liikmesriikide valitsuste meetmed, on ebaõnnestunud. Prantsusmaa ja Euroopa on sisserändajate tulva alla uppumas. Euroopa Liidu ametlike andmete kohaselt tuleb igal aastal Euroopasse umbes 900 000 ebaseaduslikku sisserändajat. Et ebaseaduslikke sisserändajaid ja isegi välismaiseid kurjategijaid päritolumaale tagasi ei saadeta, tekib õigustatud küsimus, kuidas saab veel suurema hulga õigusnormidega rändevooge ümber pöörata, kui puudub tegelik poliitiline tahe neid ellu viia.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Nõukogu määruse (EÜ) nr 377/2004 muutmise ettepaneku eesmärk on aidata Frontexil ja sisserände kontaktametnikel üksteise teadmistest ja kogemustest kasu saada, arvestades, et esialgne määrus seda ette ei näinud.

Muutmise ettepaneku eesmärgid on järgmised: kasutada sisserände kontaktametnike ja Frontexi pädevust vastastikuse kasu saamiseks, saada kasu kontaktametnike võrgustikult pärinevast informatsioonist ja jagada seda läbi ICONeti (liikmesriikide migratsiooniteenistustele mõeldud turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk), kasutada Välispiirifondi kontaktametnike võrgustiku loomise toetamiseks ja hõlbustada selle toimimist ning lihtsustada poolaastaaruannete esitamise korda. Mul on selle meetme üle hea meel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ametlikku asutamist on tekkinud vajadus kasutada võimalikult hästi liidu piiriressursse. Sellega seoses on osutunud vajalikuks parandada Frontexi ja erinevate sisserände kontaktametnike võrgustike koostööd. Kui kontaktametnike võrgustikud ja Frontex jagavad liikmesriikide migratsiooniteenistustele mõeldud turvalise veebipõhise teabe- ja koordineerimisvõrgu kaudu teavet ja oskusi, paraneb Frontexi riskianalüüsi kvaliteet ning kontroll seadusliku ja ebaseadusliku sisserände üle.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Pooldan määrust, millega muudetakse nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrust sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta. Muudatused on ELi kõnealuse valdkonna õiguse arengu ja selle järgimise tavade tõttu vajalikud. Uues määruses on sätestatud muu hulgas Frontexi ja kontaktametnike koostöö õiguslik alus, ICONeti parem kasutusviis ning võrgustiku tegevuse aruannete esitamise korra täiustamine. Loodame, et uue määruse abil muutub sisserände kontaktametnike võrgustik tulemuslikumaks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Piirikaitseagentuuril Frontex on suur osatähtsus ebaseadusliku sisserände vastu võitlemises. Sellise rände vastu saab tulemuslikult võidelda ainult transiidiriikides. Seetõttu on sisserände kontaktametnike tihe võrgustik ja koostöö mõistlik meede, mis aitab meil tulemuslikult võidelda massilise sisserändega Euroopasse ja kõigi sellega seotud kahjulike tagajärgedega eurooplaste jaoks. See on aga nii ainult siis, kui kontaktametnike teave ja hinnangud tehakse Frontexile ja asjaomastele riiklikele ametiasutustele võimalikult kiiresti ja bürokraatiata kättesaadavaks. Just koostööd on võimalik veel paremaks muuta ja seda võimalust tuleb sisserände küsimusega tegelemiseks ära kasutada. Näiteks tuleks Frontexi volitusi liikmesriikide nõusoleku korral võimalikult kiiresti laiendada, et selle töö oleks ühtne ja tulemuslik, eelkõige välispiiridel.

Tähtis on, et oleks kõikehõlmav strateegia ELi välispiiride paremaks kaitsmiseks ja tõhusamaks võitluseks päritolumaadest tuleneva väljarände põhjuste vastu. See on komisjoni ülesanne. Kuigi raportis ei käsitleta neid küsimusi piisavalt, tähendab see praeguse olukorraga võrreldes edasiminekut ja sellepärast andsin ma oma poolthääle.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta, on muudatusettepanekud, mille eesmärk on aidata Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuril (Frontex) ja sisserände kontaktametnikel üksteise teadmistest ja kogemustest kasu saada. Õigupoolest ei saaks Frontex ilma sellise kontaktametnike võrgustikuta korralikult toimidagi.

Nõustun muutmisettepaneku eesmärkidega, eelkõige alljärgnevaga: kasutada sisserände kontaktametnike ja Frontexi teadmisi ja kogemusi võimalikult palju ära, kasutada kontaktametnike võrgustikult pärinevat informatsiooni liikmesriikide migratsiooniteenistustele mõeldud turvalise veebipõhise teabe- ja koordineerimisvõrgu kaudu, lubada kasutada Välispiirifondi kontaktametnike võrgustiku loomise toetamiseks ja selle toimimise hõlbustamiseks ning lihtsustada poolaastaaruannete esitamise korda.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Jagan Agustín Díaz de Mera García Consuegra arvamust, et kolmandatesse riikidesse nimetatud sisserände kontaktametnikud saaksid kahtlemata oma pädevusala tõttu aidata Frontexit selle eesmärkide täitmisel, eriti kuna agentuuril endal ei ole esindust väljaspool ELi.

Samuti toetan muutmisettepanekut, millel on järgmised eesmärgid: kasutada sisserände kontaktametnike ja Frontexi pädevust vastastikuse kasu saamiseks, saada kasu kontaktametnike võrgustikult pärinevast informatsioonist ja jagada seda läbi ICONeti (liikmesriikide migratsiooniteenistustele mõeldud turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk), kasutada Välispiirifondi kontaktametnike võrgustiku loomise toetamiseks ja hõlbustada selle toimimist ning lihtsustada poolaastaaruannete esitamise korda.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvan, et määruse muutmine on hädavajalik, et sisserände kontaktametnike ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri vahel eksisteeriks tõeline infovahetusplatvorm. Teabevahetus parandab kindlasti mõlema poole tööd.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kui 19. veebruaril 2004. aastal võeti vastu määrus, mille muutmist praegu arutatakse, ei olnud Frontexit veel ametlikult loodud. Nõukogu võttis määruse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri loomise kohta vastu kaheksa kuud hiljem, täpsemalt 26. oktoobril 2004. Frontexi kodukorras sätestatud võimupiiride kohaselt on selle pädevuses koostada liikmesriikide pädevate asutuste kogutud informatsiooni põhjal riskianalüüse, hõlbustada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd ning teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks vahetades kogemusi piirikontrolli küsimuses, koolitades piirivalvureid, vahetades operatiivteavet ja korraldades ühisoperatsioone. Esildatud muudatused on asjakohased ja vajalikud. Kuna Euroopa Liit on läbimas keerulist perioodi, on sisserändevoogude nõuetekohane ohjamine hädatarvilik. See peaks hõlmama kahte aspekti: seadusliku ja ebaseadusliku sisserändevoo ohjamist.

Raport: Véronique Mathieu (A7-0265/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest majandusränne on ELi jaoks üha suurem probleem. Seetõttu peab EL looma tasakaalustatud ja tööturu vajadustele vastavad seadusliku sisserände võimalused, võttes arvesse demograafilisi ja majanduslikke probleeme, millega EL lähitulevikus silmitsi seisab. Olen veendunud, et selle direktiivi vastuvõtmine lihtsustab kolmandate riikide kodanike liitu lubamist siin töötamise eesmärgil, vähendab halduskulusid ning lihtsustab liikmesriiki ja seal töötama lubatud isikute kontrollimist.

Lihtsustamisega seoses tahan rõhutada, et tagada tuleb õigusaktides sätestatud nõuete rakendamine ja otsustamise läbipaistvus. Olen raportööriga samal arvamusel, et otsustel lubada siia töötama kolmanda riigi kodanikke on nende inimeste elus väga suur tähtsus, mistõttu peab otsustamine olema täiesti läbipaistev.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Direktiivis, mis käsitleb kõikides ELi liikmesriikides ühtset elamis- ja tööluba, ning Euroopa Parlamendi sellekohases raportis käsitatakse sisserännanuid odava tööjõuna, kes on jäetud neid julmalt ära kasutava kapitali meelevalda. Sisserändajal on õigus elada ELi liikmesriigis ainult siis, kui ta teeb tööd rahavalitsuse kasumi suurendamise nimel. Vastasel juhul peetakse teada ebaseaduslikuks sisserändajaks ja koheldakse kui soovimatut isikut, kes pannakse 18 kuuks vangi ja visatakse riigist välja. Mitte miski ei erista ELi liikmesriikides sisserändajaid kohalikest töötajatest. Neid ühendab töötajate ühine saatus – olla ekspluateeritud, kapitali krabatud rikkuse tootjad. Võitlus sisserändajate õiglaste nõuete eest, nende seadustamise eest, musta ja tervisekindlustuseta töö kaotamise eest, suuremate palkade eest, sama töö eest võrdse palga saamise eest, sotsiaalsete ja kodanikuõiguste täieliku kaitstuse eest ning Dublini lepingu tühistamise eest on nende ühine võitlus.

Sisserändajate probleeme saab lahendada ainult siis, kui kaasata nad töölisklassi liikumisse ning tugevdada selle võitlust ELi ja selle kodanlike valitsuste šovinistliku lihtrahvavastase poliitika vastu, mis on süüdi ELi ja kogu maailma kohalike ja võõrtöötajate vaesuses ja hädades.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen veendunud, et saame ebaseadusliku sisserände ja mitteametliku töötamise vastu tulemuslikult võidelda ainult tasakaalustatud ja tööturu vajadustele vastavate seadusliku sisserände võimaluste abil.

Direktiivi vastuvõtmisest tulenev kasu on ilmselge: kui väljastatakse üks dokument, millega antakse luba riigis viibimiseks ja tööturule pääsemiseks, siis on see riiki lubamise korra oluline lihtsustamine, millega kaasneb ka kulude ja menetlusaja vähenemine.

See direktiiv on vaja vastu võtta sellepärast, et kehtestada lisameetmed hooajatööliste ja ettevõttesiseselt ümberpaigutatavate töötajate kohta, mistõttu ma loodan, et see võetakse vastu võimalikult kiiresti, arvestades liikmesriikide pädevust määrata kindlaks kolmandatest riikidest vastuvõetavate töötajate arvu ülempiir.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasime kolmapäeval kolleeg Véronique Mathieu ettepanekut võtta vastu direktiiv võõrtöötajate jaoks mõeldud ühtse elamis- ja tööloa kohta. Hääletasin selle poolt. Kahjuks jäi see vastu võtmata. Selle õigusakti abil oleks saanud ühtlustada võõrtöötajatele kohaldatavaid süsteeme ja nii võidelda sotsiaalse dumpingu vastu. Ebaseadusliku sisserände tulemuslikuma reguleerimisega oleks liit saanud vähendada mitteametlikku töötamist ja ebaseaduslikke tegevusharusid. Sotsiaaldemokraadid olid direktiivi vastu ja tõid ettekäändeks selle, et direktiivi kohaldamisalast jäid mõned kategooriad välja. Liberaalide seisukoht oli aga täiesti ootamatu ja viis dokumendi tagasilükkamiseni. Näinud üht nende seisukohta tagasilükatud muudatusettepaneku kohta, võin öelda, et nad hääletasid kogu teksti vastu, ilma et oleksid meid ette hoiatanud, kui tähtsaks nad konkreetset punkti peavad. Nii on aasta jagu väärt tööd kaotsi läinud.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tuleb aru saada, et Euroopa Parlament ei allu nõukogule. Edaspidi peavad liikmesriigid Euroopa Parlamendi liikmeid tõsiselt võtma, isegi sisserändeküsimustes. Seadusandlik tavamenetlus on tõeks saanud. Kolmandate riikide kodanikele mõeldud ühtse loa direktiivi eelnõu lükati täiskogus tagasi. See on parlamendi jõuline märguanne, sest see küsimus oli väga tähtis. Oleme aastaid rääkinud ühtse loa loomisest kolmandate riikide kodanikele, kes tahavad mõnes liikmesriigis elada ja töötada. Alguses oli eelnõu hea, aga Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud oma praegusel kujul eitavad ühtse loa põhiolemust. Samuti on need vastuolus kõikide võrdse kohtlemisega ja nendega kehtestatakse erinevad töötajakategooriad, mis on lihtsalt vastuvõetamatu.

Võrdse kohtlemise põhimõtet ei tohi kahjustada. Seega lükkas enamus (350 häält 306 vastu) vastuseks fraktsiooni PPE muudatusettepanekutele lõpliku ettepaneku tagasi ja nüüd tuleb see Euroopa Komisjonile tagasi saata. Vaja on paremat: „jah” vastutustundlikule ühisele sisserändepoliitikale, aga „ei” piiravale ja diskrimineerivale poliitikale!

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Kui Euroopa Parlament hääletas täna direktiivi kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa kohta, blokeeris ta komisjoni ettepaneku ja saatis selle pädevatele parlamendikomisjonidele tagasi, et direktiivi ettepaneku sisu täiustataks. See hääletus on Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ning kõikide ELi töötajate võit. Tahaksin rõhutada, et kuna meile lubatud direktiiviraamistik oli komisjoni ettepanekust juba välja jäetud, sest teatavad töötajakategooriad, näiteks hooajatöölised, ettevõttesiseselt ümberpaigutatavad töötajad ja pagulased jäeti sellest välja, ei saanud Euroopa Parlament selle direktiiviga nõustuda. See direktiiv peaks olema kolmandatest riikidest pärit töötajate õiguste üldine raamdirektiiv, mille alusel koostatakse konkreetsemad direktiivid, sest ainult siis on võimalik jõuda Euroopa Liidu ühise rändepoliitikani. Nii hääletades näitasime, et Euroopa Liidus ei saa olla topeltstandarditega topelttööturgu, sest see läheks vastuollu kõikide sotsiaalsete normidega, mida me seni oleme saavutanud.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. – Hääletasin muudatusettepanekute 30, 34, 65, 103, 109 ja 114 poolt, sest kuigi ma toetan täielikult ÜRO rahvusvahelist konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta, arvan, et tööturule, sotsiaalkindlustussüsteemi ja sotsiaalkorterisse elama pääsemine on küsimused, mille üle peavad otsustama liikmesriigid, mitte ühendus. Eelnimetatud ÜRO konventsiooni ratifitseerimisega on liikmesriigid lubanud selle oma riiklikes süsteemides rakendada, ilma et annaks mingeid selle valdkonna volitusi liidule üle.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Raport Euroopa Liidus ühtse elamis- ja tööloa kehtestamise kohta on andnud meile võimaluse mõelda ja arutleda sisserändajate võimaliku tähtsa rolli üle meie ühiskonnas. See roll on võimalik ainult siis, kui nad tulevad siia seaduslikult, lõimuvad ja järgivad õigusakte. Sellisel juhul saavad nad ka rohkem osaleda oma uue kogukonna arendamises. Sellega seoses saab hääletusel olnud ühtse loaga luua võimaluse sisenemist kontrolli all hoida ning kaitsta kõigi ühiskonnaliikmete õigusi ja kohustusi. Toetasin direktiivi ettepanekut, sealhulgas neid osi, millega ei piirata liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste õigusvahendite soodsamate sätete kohaldamist. Mul on kahju, et parlament ei võtnud arutlusel olnud ettepanekut vastu, sest minu arvates oleks see aidanud kaasa vabadusel rajaneva ala loomisele Euroopas ja ELi majanduskasvu nimel koos töötada soovivate inimeste lõimumisele.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Oleme aastaid rääkinud ühtse loa loomisest kolmandate riikide kodanikele, kes tahavad mõnes liikmesriigis elada ja töötada. See on kiiduväärt eelnõu, mille algne eesmärk oli lihtsustada kolmandate riikide kodanike jaoks haldusnõudeid, et nad saaksid töö- ja elamisloa ühtse teeninduspunkti kaudu. Algses õigusakti ettepanekus oli kirjas, et kolmandatest riikidest pärit töötajaid tuleks tööõigustega seoses (sotsiaalkindlustuse, hariduse ja koolituse saamine) kohelda samamoodi nagu ELi kodanikke. Raportööri muudetud teksti kohaselt aga oleksid liikmesriigid saanud õiguse mõnd neist õigustest piirata. See on vastuolus võrdse kohtlemisega ega ole vastuvõetav. Seetõttu hääletas enamus lõpliku ettepaneku vastu ja see lükati tagasi. Inimliku ja mõistliku sisserändepoliitika väljatöötamine on ühiskonna jaoks järgmistel aastatel ülimalt tähtis, aga seda saab teha ainult ELi tasandil, et vältida valimiste mõju ja riikide äkilisi läbimõtlemata reaktsioone.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepaneku põhiküsimus on kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning ELis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele ühiste õiguste kehtestamine. See eeldab, et kõikides liikmesriikides on ühised eeskirjad. Sellega kaotatakse erinevused ELi riikide menetluskorras ning nii oleks töötajate seadustamine kiirem, ühtsem ja läbipaistvam kogu liidus. Ühest küljest aitab tööjõu, eelkõige kvalifitseeritud tööjõu seaduslik ränne võidelda mitteametliku töötamise vastu, parandada majanduse üldist konkurentsivõimet ja saada jagu praegustest puudustest. Teisest küljest aga ei tohi me unustada, et haavataval majanduskriisi ajal, kui töötus kasvab, peab tööjõu rände poliitika olema paindlik (nagu väidab komisjon), aga ka kestlik ja mõistlik.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen tõsiselt pettunud, et Véronique Mathieu raport töö- ja elamisloa taotlemise ühtse menetluse kohta tagasi lükati. See oli tasakaalukas raport, mis sai hääletamise ajaks palju paremaks tänu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni muudatusettepanekutele, mille kiitsid heaks ja mida täiendasid ka liberaalid ja konservatiivid.

Kurb, et Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon ei pidanud kokkuleppest kinni ning konservatiivid ja reformistid tegid valearvestuse, mistõttu nüüd võib komisjon esitada uue ettepaneku, mis on tõenäoliselt praegusest halvem.

Seaduslikele sisserändajatele antav võimalus saada vajalikud elamis- ja töödokumendid kogu Euroopa Liidu jaoks ühe menetluse kaudu oleks olnud otsustav samm edasi ning õige ja sobiv järg ebaseadusliku sisserände vastase võitluse süvendamisele rannikuliikmesriikide koostöö tihendamise ja Frontexi tugevdamise kaudu.

Nüüd aga, nagu mitmel varasemalgi korral, on nii, et mõned jäärapäised vasakpoolsete ideoloogilised jäänukid, keda kuulatakse ja kes tahavad piiride täielikku avamist, eitavad vajadust kaitsta Euroopasse tööle tulnud ausaid välismaalasi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie arvates on väga tähtis, et Euroopa Parlamendi enamus lükkas tagasi selle ettepaneku võtta vastu direktiiv ühtse elamis- ja tööloa taotlemise ühtse menetluse kohta, sest parlamendi tekst, mis oli nõukoguga juba läbi räägitud, teenis ainult suurettevõtete ja kontsernide huve. Kontsernid surusid peale sotsiaalset dumpingut, et nad saaksid kasutada välistööjõudu, keda saab ekspluateerida, kellele saab vähe palka maksta ja vähe õigusi anda.

Kuigi see esitati ühtse menetluskorra ettekäändel, tahtsid need kontsernid tegelikult seadustada sotsiaalset dumpingut, suurendada töökohtade ebakindlust ja ebavõrdsust ning avada tee igasugustele tulemustele ja õigusaktidele, mis ohustavad kõikide töötajate võrdse kohtlemise ja õigluse põhimõtteid.

Mõnes mõttes tahtsid nad taaselustada päritolumaa põhimõtte, mis oli kurikuulsas Bolkesteini direktiivis, mis töötajate ühise vastuseisu tõttu tagasi lükati. Nüüd on Euroopa Parlament paljude liikmesriikide töötajate ja ametiühingute vastuseisu ja vastuväiteid kuulda võtnud, mis näitab, et nende võitlus on vilja kandnud. Ka Portugali töötajad aitasid seda soodsat tulemust saavutada, kui korraldasid 24. novembril üldstreigi. Peame siiski ka edaspidi valvsad olema.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Ajal, mil peaaegu 25 miljonit eurooplast on registreeritud töötud, esitati taas direktiiv, millega tahetakse lihtsustada tööotsijate sisserännet. Siin on ju midagi viltu. Veel taheti selle õigusaktiga kindlustada neile võõrtöötajatele teatavad majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, väidetavalt selleks, et vältida sotsiaalset dumpingut ehk ebaõiglast konkurentsi eurooplastest töötajatega või juba siin olevate töötajatega. See tähendab sisuliselt nõustumist tõsiasjaga, et sisseränne alandab Euroopas palkasid ega kaota tööjõupuudust, vaid tekitab hoopis otsest konkurentsi meie töötajatele.

Mõned muudatusettepanekud, mis esitati selleks, et tagada elanike ja sisserändajate võrdsed õigused ja kulud, viivad lõpptulemusena tegelikult selleni, et meie sotsiaalseid hüvesid saab igasugune sisserändaja, sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte. Nii et valida on sotsiaalse dumpingu ja automaatse almuseandmise vahel. Sellega ei saa enam leppida ei poliitiliselt ega rahaliselt. Aeg on liikmesriikide tasandil otsustada rändevood ümber pöörata ning eelistada kõikjal riiklikke ja ühenduse huvisid, sest rändevood on muutunud majanduslikult, sotsiaalselt ja isegi kultuuriliselt talumatuks koormaks.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) ELi liikmesriigid peavad kogu aeg võitlema ebaseadusliku sisserändega ja kolmandate riikide kodanike töötamisega varimajanduses. Nende probleemide tulemuslikuks lahendamiseks tuleb võtta sobivaid meetmeid. Ebaseaduslikku sisserännet aitab piirata see, kui lihtsustada ja standardida korda, mille alusel väljastatakse kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis töötamiseks sinna sisenemise ja seal elamise lube. Ühtlasi on siis võimalik rahuldada Euroopa turu tööjõuvajadusi. Kavandatud eeskirjades on jäetud vastuvõtvatele liikmesriikidele teatav otsustusõigus – eelkõige puudutab see riiki lubamisest keeldumise tingimusi. Nii on tagatud piisav õiguskindlus ega tungita liikmesriikide pädevusalasse.

Kõnealuse direktiivi põhjal saavad liikmesriigid asuda majandusrände suhtes ühisele seisukohale. See tagab läbipaistvad eeskirjad, julgeoleku ja õiguskaitse diskrimineeritud töötajatele, ebaseadusliku sisserände vastase võitluse jätkumise ja ebaõiglase konkurentsi vastased meetmed. Seetõttu olen raportööri seisukohaga nõus.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Aastal 2001 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv kolmandate riikide kodanike palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. Vaatamata Euroopa Parlamendi soodsale arvamusele ei võetud nõukogus esimesel lugemisel vastu põhjalikku ettepanekut, mille eesmärk oli kehtestada riiki sisenemise ja seal elamise tingimused kõigile kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad tegutseda ettevõtjana liidu territooriumil, ning 2006. aastal võttis komisjon ettepaneku ametlikult tagasi. Mul on hea meel, et sellel Lissaboni lepinguga uue õigusliku aluse saanud ettepanekul on hea võimalus saada vastuvõetuks.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin koos oma fraktsiooniga selle raporti poolt, sest arvan, et see on hea lahendus Euroopa Liidu tulevaste aastate märkimisväärsetele demograafilistele probleemidele, kui sellega kehtestatakse ühtne taotluste menetlemise kord kõigile töötamise eesmärgil liikmesriiki siseneda soovivatele kolmandate riikide kodanikele ja tagatakse neile kindel õiguslik seisund.

Kahjuks lükkavad parlamendi vastuhääled selle tähtsa direktiivi analüüsi edasi, kuigi see oleks majanduslikel põhjustel sisserändajate jaoks sageli keerulist halduskorda lihtsustanud. Ettepanekuga oleks antud liikmesriikidele võimalus reageerida praegusele ja edaspidisele tööjõunõudlusele ning võidelda ekspluateerimise ja diskrimineerimise vastu, millega need töötajad liigagi sageli kokku puutuvad. Direktiiviga tahetakse vähendada riiklike õigusaktide erinevusi – ühtse teeninduspunkti süsteemi kasutuselevõtuga muutuks haldusmenetlus lihtsamaks, odavamaks ja kiiremaks.

Meie ettepanekus ei oleks määratletud kolmandate riikide kodanike liitu lubamise tingimusi, vaid liikmesriigid oleksid ise määranud riiki lubamise tingimused ning otsustanud, kui palju sisserändajaid nad soovivad oma riiki töötama lubada.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport ja direktiivi eelnõu, mida sellega muudetakse, on häbiväärsed. Sellega luuakse valikuline sisseränne, mida juhivad turu vajadused. Nendega jäetakse õigustest ilma kõik sisserännanud, kellest neil turgudel (enam) kasu ei ole. Isegi kui antakse piiratud õigusi neile, kes töötavad, jäetakse võimalus neid tulevikus veel rohkem piirata. Sisserändajad ei ole teisejärgulised inimesed! See direktiiv on lihtsalt ebainimlik. Hääletan selle vastu ja mõistan selle hukka.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) See parlamendi enamuse poolt tagasi lükatud õigusakti eelnõu oleks võimaldanud rändevooge paremini ohjata. Selle eesmärk oli kaotada liikmesriikide vahelised erinevused töö- ja elamisloa andmise korras ning anda ELis seaduslikult töötavatele kolmandate riikide kodanikele teatavad õigused. Seega oli see samm edasi kahel põhjusel: esiteks sellepärast, et oleksime loonud uue vahendi, mis olnuks kasulik kolmandate riikide kodanikele, kes tahavad liikmesriikidesse ümber asuda, sest sellega oleks neile antud teatavad õigused, ja teiseks sellepärast, et see andnuks välismaale märku, et Euroopa ei ole suletud ega võta ainult repressiivseid meetmeid, ning parandanuks julgeolekut ajal, mil me tegeleme Stockholmi programmis väljendatud mureküsimustega – paindliku sisserändepoliitika loomisega, mis toetaks ELi majandusarengut. Sellepärast hääletasin ma nii, nagu ma hääletasin.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kolmandate riikide kodanike ELi liikmesriiki elama ja töötama lubamise tingimuste üle otsustamine on asjaomase liikmesriigi, mitte ELi pädevus. See, et mõningates valdkondades on haritud sisserändajate perioodiline tulek ehk kasulik, ei tohi viia avatud uste poliitikani, sest tööle tuleb võtta eelkõige meie oma inimesi – ELi kodanikke. Kui mõnes valdkonnas on töötajate puudus, peaksime uurima selle põhjusi ning reageerima sellele vastavate muudatustega koolituses ja ümberõppevõimaluste pakkumisega. See, et tööjõu ränne võib töötajatele probleeme tekitada, sest alandab palgataset, ja selle tulemuseks võivad olla ka dumpinguhinnad, on juba korduvalt kinnitust leidnud.

Näiteks just sellepärast kehtestati hästi arenenud sotsiaalkindlustusvõrgustikega riikide nõudmisel töötajate vabale liikumisele üleminekuperioodid. Arutelu käigus ei tohi unustada, et nutikad ettevõtted võivad tööjõuga varustamisele kohaldatavaid eeskirju enda huvides ära kasutada. Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest Euroopa Liidul on juba aastaid olnud tarvis selgeid eeskirju ja menetlusi kolmandatest riikidest saabunud seaduslike töötajate õiguste jaoks. Selliseid eeskirju on vaja vähemalt kahel põhjusel. Esiteks on neid vaja sellepärast, et kuigi peame eelistama ELi töötajaid, osalevad seaduslikult siin elavad töötajad liikmesriikide majanduselus ning neil on õigus kaitsele ja tagatistele. Neid tuleb pidada ELi majandusele väärtuslikeks, mitte ELi töötajatele ohtlikeks.

Teiseks parandavad selged eeskirjad kontrolli rände üle. Kui me aga selliseid eeskirju ei kehtesta, soodustame ebaseaduslikku sisserännet ja töötamist ning kõiki nende tagajärgi. Kahjuks pean ütlema, et ei ole raportiga nõus, ja kutsun komisjoni üles esitama uut ettepanekut.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Véronique Mathieu raporti poolt, sest loodan, et pärast aastatepikkust tööd kehtestatakse suunised, et koostada direktiiv, milles on ühised ELi eeskirjad kolmandatest riikidest pärit töötajatele lubade ja õiguste andmise kohta. Oleme ELi selleteemalise direktiivi kallal töötanud 2001. aastast alates ega ole mingisuguste tulemusteni jõudnud. Loodame nüüd, et nõukogu ja parlament kiidavad selle kaasotsustamismenetluse käigus heaks ja jõutakse mingi tulemuseni, sest see on tähtis küsimus. See on Euroopa arengu seisukohalt oluline punkt, sest suurenev tööjõuvajadus viib meid üha lähemale majandusrändele, mistõttu on ühised eeskirjad selle jaoks hädavajalikud. Liidu pikaajalist majandusarengut on vaja toetada ning selleks on vaja lihtsustada liikmesriiki töötamise eesmärgil siseneda soovivatele kolmandate riikide kodanikele lubade andmise korda, tagades neile kindla õigusliku seisundi. Direktiiviga antakse meile võimalus reageerida praegusele ja tulevasele tööjõunõudlusele ning astuda vastu ekspluateerimisele ja diskrimineerimisele, millega need töötajad liigagi sageli kokku puutuvad.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle lõpphääletusel vastu võtmata jäänud raporti poolt. Tegin seda sellepärast, et minu arvates on rände järelevalve Euroopa Liidus oluline osa liikmesriikide vastutustundlikust sisserändajate vastuvõtu poliitikast. Parim viis ebaseadusliku sisserände ja mitteametliku töötamisega võitlemiseks on töötada välja tasakaalukas seadusliku sisserände poliitika, mille alusel võetakse sisserändajaid vastu sihtliikmesriigi tööturu vajadustest lähtuvalt.

Ajal, mil majandus ei kasva, ei tohi luua petlikke ühiskonda kaasamise lootusi ega soodustada poliitikat, mis suurendab tööjõupuudust. Ettepanek, et tuleks täita ainult üks töö- ja elamisloataotlus, mis esitatakse vastuvõtjariigi ametiasutusele, lahendaks selle probleemi.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Pooldan raportöör Véronique Mathieu seisukohta ja ettepanekut võtta vastu direktiiv, mis on osa Euroopa Liidu jõupingutustest kehtestada üldine sisserändepoliitika ja kolmandate riikide kodanikke käsitlev raamettepanek. Sellel on kaks eesmärki: a) kehtestada elamis- ja tööloa taotlemise ühtne kord liikmesriikides; b) anda Euroopa Liidus seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele ühised miinimumõigused, mis põhinevad liikmesriikide kodanikega võrdsel kohtlemisel.

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Seaduslik sisseränne ELi liikmesriikidesse on majandusarengu jaoks tähtis. Töötajate sisseränne võib suurendada konkurentsi ja elujõudu ning ELi rahvastiku vananemisest tingitud demograafiliste probleemide tõttu on paindlik sisserändepoliitika vajalik. Seetõttu on meil hea meel komisjoni ettepaneku üle kehtestada kolmandate riikide kodanikele töö- ja elamisloa taotlemiseks ühtne menetlus. See peaks sisserändajate vastuvõtmisega seotud keerulisi haldusformaalsusi lihtsamaks tegema. Samuti peaks see võimaldama liikmesriikide tööturul reageerida praegusele ja tulevasele tööjõunõudlusele ning andma võimaluse võidelda selliste töötajate ekspluateerimise ja diskrimineerimise vastu.

Ent me ei ole nõus muudatusettepanekutega lisadokumentide kohta, sest need muudaksid ettepaneku vastuoluliseks ja mõttetuks. Ühtse taotlemismenetluse ja dokumendi kehtestamine on mõttetu, kui liikmesriigid võivad sätestada lisadokumentide nõude. Muudatusettepanek, mille kohaselt võivad liikmesriigid anda välja elamisluba täiendava dokumendi, mida ajakohastatakse või tühistatakse, kui inimese positsioon tööturul muutub, võeti hääletusel vastu. Kuna me ei olnud selle tekstiga rahul ja oleksime tahtnud, et see läheks enne vastuvõtmist teisele lugemisele, hääletasime vastavustabelite lisamise poolt, mida nõukogu ei tahtnud. Ka need ei läinud läbi, ja kui leidsime end olukorras, kus poolthääled tähendaksid, et esimesel lugemisel võetakse vastu raport, mis meie arvates õõnestab kogu ühtse dokumendi ettepanekut ja eelistab ELis kehtivate dokumentide paljusust, otsustasime hääletada selle ettepaneku vastu.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Üks parimaid võimalusi ebaseadusliku sisserände ja mitteametliku töötamise vastu võitlemiseks on luua tasakaalustatud ja meie riikide tööturu vajadustele vastavad seadusliku sisserände võimalused. Majandusränne on juba reaalsus, millega tuleb tegelda, kuid see on ka vajadus, võttes arvesse demograafilisi ja majanduslikke probleeme, millega Euroopa Liit lähitulevikus silmitsi seisab. Sisserändepoliitika peab olema vahend, mille abil leevendada tööjõuvajadust ning ühtlasi aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisele.

ELi õigusaktid ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteeme. Kuna kõnealune valdkond on liidu tasandil ühtlustamata, kehtestavad liikmesriigid ise oma õigusaktides sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimused, samuti selliste hüvitiste suuruse ja saamise ajavahemiku.

Seda õigust teostades peavad liikmesriigid siiski järgima ELi õigust. Lisaks tuleb kinni pidada töötingimustest, sealhulgas palga ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja -ohutuse, tööaja, puhkuse ja distsiplinaarmenetluste tingimustest, võttes arvesse kehtivaid üldiseid kollektiivlepinguid.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit peab valmistuma tulevasteks demograafilisteks probleemideks. Tööjõu rändega seotud küsimused on majanduse konkurentsivõime ja elujõulisuse seisukohalt tähtsad. Need nõuavad nii tasakaalus käsitlust kui ka põhjalikku kaalutlemist.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament selle ühtse loa ettepaneku tagasi lükkas. Tänase hääletusega sillutatakse teed uutele läbirääkimistele ja öeldakse „ei” õiguste andmisele töötajate turuväärtuse järgi. Direktiiv, mis on kaugel kõikidele võõrtöötajatele ühiste õiguste tagamisest, mille aluseks oleks võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine, sisaldas ettepanekut killustatud seadusliku rände kohta, milles võõrtöötajale antaks õigusi tema turuväärtusest sõltuvalt. Selline hierarhia on täiesti vastuvõetamatu, eriti veel nüüd, kui ÜRO võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse konventsioon saab kohe-kohe 20aastaseks. Liit peab lõpuks ometi võtma tõsiselt paljude uuringute tulemusi, et isiklik ja kollektiivne ning majanduslik ja sotsiaalne kasu vastuvõtja- ja päritoluriikide jaoks käib käsikäes sisserändajate õiguste täieliku ja tegeliku jõustamisega. Rohelised hoiavad ka edaspidi sellel teemal hoolega silma peal, et aidata liidul saada eesrindlik rändepoliitika, mille aluseks on põhiõiguste universaalsus ja lahutamatus. See küsimus on kaalul järgmistel läbirääkimistel, mis selle kohutava kokkuleppe tagasilükkamisele järgnevad.

Raport: Teresa Jiménez-Becerril Barrio ja Carmen Romero López (A7-0354/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa lähenemiskeelu direktiivi eelnõu eesmärk on kuritegude ärahoidmine. Selle aluseks on asjaolu, et kuigi liikmesriigid kaitsevad kuritegude ohvreid oma territooriumil, on tekkinud vajadus töötada välja varajase hoiatuse ja ennetamise süsteem ka Euroopa tasandi jaoks. Selles arvestatakse Stockholmi programmis sisalduvaid soovitusi ja Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud menetlusi, mis võimaldavad esitada üldisi aruandeid, ning nõukogu esimest, 5. jaanuari 2010. aasta ettepanekut võtta vastu ELi ohvrikaitse direktiiv. Pooldan laiahaardelisi eeskirju, mis hõlmavad mitut liiki kuritegude ohvreid, ning muudatusettepanekuid lähenemiskeelu tühistamise korra, õiguskaitse järjepidevuse ja keelu jõustamise tähtaja kohta ning olukorra täpsustamise kohta seoses ohvri liikumisega ühest liikmesriigist teise.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see toetab nõukogu ettepanekut võtta vastu direktiiv, kus on selged kuritegude ennetamise ja täpsemalt ohvrikaitse meetmed. Vägivalla ohvreid ei peaks õiguserikkuja eest kaitsma mitte üksnes nende riigi territooriumil, vaid neile tuleks tagada ennetavad meetmed kogu Euroopa Liidus. Selle direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine näitaks, et EL on otsustanud ellu viia Stockholmi tegevuskava – Euroopa Liidu plaani hoida ja edasi arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

Tuleb rõhutada, et Euroopa lähenemiskeeldu peaks kohaldama kõikidele kuriteoohvritele, sealhulgas inimkaubanduse, sundabielu, aumõrva, soolise vägivalla, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ohvritele ja tunnistajatele, sõltumata ohvri vanusest ja soost, kui ründaja on tuvastatud. Lisaks ei tähenda ohvrite kaitsmine üksnes füüsilist kaitset, vaid hõlmab ka ohvrite väärikust. Seetõttu olen väga nõus, et kaitse peab hõlmama ka nende ohvrite kaitset, kes tahavad taastada oma väärikust ja austust nende kui inimeste suhtes.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ohvrite jaoks mõeldud Euroopa lähenemiskeelu direktiivi ettepaneku hääletus parlamendis on tähtis märguanne, et on vaja kaitsta vägivalla all kannatanud inimesi. Kahjuks ei olnud nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust, sest Madalmaad asusid ettepanekut blokeerivate riikide poolele, aga see ei vähenda tänase hääletuse olulisust.

Vägivalla ohvrite kaitsega seotud tühimik Euroopa õiguses tuleb täita konkreetse dokumendiga, mille kohaldamisala ei piirdu ühe liikmesriigiga, kus ohver elab, vaid mis kehtib ka teisel pool piiri. 12 liikmesriigi (sh Itaalia) koostöö eesmärk on käivitada Euroopa Liidu territooriumil varajase hoiatuse ja ohvrikaitse mehhanism.

Olen veendunud, et selle vahendi üle kokkuleppe (sh poliitilise kokkuleppe) saavutamine on tähtis, sest sellega kaitstakse igasuguste kuritegude ohvreid ning luuakse piiravad ja keelavad vahendid kaitseks ohtlike inimeste eest. Sama tähtis on see, et ohvril on võimalik minna teise liikmesriiki ja saada uue elu alustamiseks teavet ja abi ning tema suhtes jäävad endiselt kehtima kaitsemeetmed.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Pooldan lähenemiskeeldu kui sellist. Vägivallaohvreid tuleb kaitsta uute rünnakute eest ja ennetavad meetmed nende ründajate vastu peavad kehtima kogu Euroopa Liidus.

Direktiivi eelnõu on veel üks samm eesmärkide poole, mis on sätestatud Stockholmi tegevuskavas ning Euroopa Liidu plaanis hoida ja edasi arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

Tean, kui keeruline see ettevõtmine on. Kohtusüsteemid on liikmesriikides erinevad, nagu ka kriminaal- ja tsiviilmenetlused. Sellele vaatamata arvan, et raportööridel on õnnestunud parandada õiguskaitse järjepidevust ning tagada ohvrite parim võimalik kaitse ja ühtlasi ka õiguskindlus.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Vägivallaohvreid kaitsevad ründajate eest kaitsemeetmed nende asukohaliikmesriigis, aga riigipiiril see kaitse kaob ja seni ei olnud mingit võimalust kaitset laiendada ka teisele poole piire. Hääletasin selle uue direktiivi poolt, sest see võimaldab kohtuvõimudel siseriikliku õiguse alusel välja antud kaitsemeetmete põhjal väljastada Euroopa lähenemiskeelu, mis kaitseb ohvreid ka teistes liikmesriikides. Muidugi on direktiiv suunatud eelkõige naissoost vägivallaohvritele, aga seda saab kohaldada kõikidele võimalikele ohvritele ja nende sugulastele, sõltumata soost ja vanusest.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Direktiivi eelnõu Euroopa lähenemiskeelu kohta, mille eesmärk on kaitsta kuriteoohvreid kogu Euroopa Liidus, sai minu poolthääle. Eelnõuga tahetakse luua liikmesriikide vaheline kohtute ja politsei koostöö mehhanism, et ühes liikmesriigis lähenemiskeeluga kaitstud kuriteoohvrid ei peaks teises liikmesriigis kaitse saamiseks kogu õiguslikku protsessi uuesti läbi tegema, kui nad otsustavad teise ELi liikmesriiki elama asuda või seal viibida.

Euroopa lähenemiskeeld antakse välja kaitstava isiku palvel ning seda ei tuleks anda mitte ainult koduvägivalla all kannatavatele naistele, kes on peamine kaitstavate isikute rühm, vaid ka kõikidele teistele ohvritele, näiteks inimkaubanduse, naiste suguelundite moonutamise, sundabielu, aumõrva, verepilastuse, soolise vägivalla, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ohvritele ja tunnistajatele.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Euroopa lähenemiskeelu direktiivi eelnõu poolt, sest selle põhieesmärgid on kuritegude ennetamine ja ohvrikaitse. Praegu on nii, et ohvrite kaitsmise määrused vastu võtnud liikmesriikide tegevusalased volitused lõpevad need õigusaktid vastu võtnud liikmesriikide piiril. Euroopa Liit peab tegema kõik võimaliku, et hoida Euroopa tasandil ära kuritegevust ja tagakiusamist. Ainult nii saame tagada ohvritele turvalise keskkonna, piiramata sealjuures nende liikumisõigust. Kuigi liikmesriikide kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetlused on erinevad, peavad kõik riigid tegema koostööd, et kuritegude kordumist ära hoida.

Minu arvates on moraalse toetuse lisamine siia ettepanekusse väga tähtis. Kuriteod jätavad enamikule ohvritest mitmesuguseid psühholoogilisi ja moraalseid jälgi, mis jäävad alles kauaks pärast kuriteo toimepanekut. EL ei pea tegelema mitte ainult ennetamise ja kaitsmisega, vaid pakkuma ohvritele ka moraalset tuge, et nad saaksid alustada uut elu ükskõik millises ELi liikmesriigis.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Hääletasin Euroopa lähenemiskeelu raporti poolt, sest sellega tahetakse parandada vägivallakuritegude ohvrite õiguslikku olukorda. Õiguskaitset vajavad eelkõige lähisugulaste korduva vägivalla all kannatajad, soo tõttu vägivalla ohvriks langenud ja teiste kuritegude ohvriks sattunud inimesed, kellel ei ole asjaomase liikmesriigi kodakondsust ega elukohta seal. Pooldasin muudatusettepanekuid, mille eesmärk on vähendada Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise või tagasilükkamise põhjuste arvu, seada 20päevane ajalimiit keelu jõustamiseks ja täpsustada olukorda seoses ohvri liikumisega ühest liikmesriigist teise.

Mul on hea meel, et õigusliku aluse probleem, mille üle nõukogu ja komisjon vaidlesid, on leidnud lahenduse. Konkreetne vaidlusküsimus Euroopa lähenemiskeelu tsiviil- ja kriminaalkuuluvuse üle on minu arvates lahendatud muudatusettepanekuga, millega lisatakse kriminaalasjades tehtavale koostööle ka kohtuotsuste tunnustamine. Nii on lahendatud komisjoni vastuväide, et Euroopa lähenemiskeelu õigusakt on vastuolus tema ainualgatusõigusega tsiviilõiguse valdkonnas.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Pooldan seda resolutsiooni, sest arvan, et vägivallaohvrid peavad olema kogu Euroopa Liidus kaitstud, et hoida ära kuritegusid. Teisisõnu ei tohiks see kaitse piirduda ühe liikmesriigiga, vaid peaks võimaldama isikutel ka teistesse ELi riikidesse elama asuda ja seal viibida. Seda meedet tuleks kohaldada inimkaubanduse, naiste suguelundite moonutamise, sundabielu, aumõrva, verepilastuse ja soolise vägivalla ohvritele ning terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse ohvritele ja tunnistajatele. Selleks on vaja toime tulla liikmesriikide õigussüsteemide erinevusega.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle direktiivi eelnõuga tahetakse täita lünk kuriteoohvreid hõlmavas õiguses, kus ei käsitleta kuritegude ärahoidmist ning vajadust kiire ja tulemusliku üleeuroopalise varajase hoiatuse ja ennetamise süsteemi järele, mis kaitseks ohvreid. Loodav Euroopa lähenemiskeeld peaks seetõttu vägivalla liigist sõltumata saama tähtsaks ohvrikaitseviisiks. See peab liikmesriikides toimima piiriüleselt, et ohvrid ei peaks teise liikmesriiki minnes kaitsemeetmete saamiseks kogu õiguslikku protsessi uuesti alustama.

Kuigi ühelt poolt võtsime just vastu õigusakti kahtlusaluste kodaniku- ja menetlusõiguste kohta ELis, ei saa me teiselt poolt unustada ohvrite kodaniku- ja menetlusõigusi, sest nemad on kahtlemata haavatavamad ja vähem kaitstud. Selle direktiivi vastuvõtmine on tähtis samm ohvrite abistamiseks, aga loodan, et komisjon teeb veelgi enam ning esitab ohvrite kohta võimalikult kiiresti kõikehõlmava ja täiuslikuma õigusaktide paketi.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu Euroopa lähenemiskeelu kohta sai minu poolthääle. Erinevalt ehk mõnest liikmesriigist, kus vastuseis on suurem (Ühendkuningriik, Madalmaad pärast viimast valitsusevahetust jne), ei poolda ma kriminaalmenetluse kohaldamisala ranget piiramist, vaid olen laiema kohaldamisala poolt. Loodan, et Euroopa Parlamendi täiskogu jõuline seisukoht aitab läbi murda nõukogu blokeeriva vähemuse tekitatud ummikseisust ja innustab ka uut eesistujariiki Ungarit selle teemaga edasi tegelema.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Õiguskaitse andmine kuriteoohvritele on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks väga tähtis. Sellepärast nõustun mõnele kahtlusele vaatamata praeguse ettepaneku eesmärkidega parandada praegust õiguslikku olukorda järgmistes aspektides: i) Euroopa lähenemiskeelu väljastamise aluseks olevate tingimuste parandamine; ii) õiguskaitse järjepidevus; iii) Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise või tagasilükkamise põhjuste arvu vähendamine; iv) tähtajad keelu jõustamiseks; v) olukorra täpsustamine seoses ohvri liikumisega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Direktiivis käsitletakse kaitsemeetmete kohaldamist, et abistada kuriteoohvreid, kui on ohus nende elu, füüsiline, psühholoogiline või seksuaalne heaolu.

Kaitsemeetmed on olemas kõikides ELi liikmesriikides, aga teisel pool riigipiiri need ei kehti. Euroopa lähenemiskeeluga tahetakse tagada, et kaitse, mis on isikule antud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt olemas ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu nimetatud isik läheb või on läinud.

Sellise seisukoha võttis Euroopa Parlament täna vastu 610 poolt- ja 13 vastuhäälega, erapooletuid oli 56. Selle aluseks on parlamendiliikmete ja ELi eesistujariigi Belgia esindajate vahel saavutatud kompromiss. Teksti peab siiski liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma ka nõukogu.

Kuigi enamik kaitsemeetmeid on mõeldud koduvägivalla all kannatanud naiste jaoks, peaks uusi eeskirju kohaldama kõikidele ohvritele, sest raportis on kirjas, et „käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki vägivallaohvreid, mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteo liigi spetsiifilisust”.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Euroopa lähenemiskeeld väljendab praktiliselt seda prioriteetsust, mille eesistujariik Hispaania andis võitlusele naistevastase vägivalla vastu. Ohvreid, kellele kohaldatakse meetmeid, millega määratakse kindlaks, kui lähedale nende ründajad võivad neile tulla, kaitstakse ka väljaspool riigipiire ja see võimaldab neil alustada uut elu ükskõik millises sobivas kohas. Euroopa lähenemiskeeld kehtib ühtmoodi kogu liidus. Selle kohaldamisala hõlmab ka elu, kehalise ja psühholoogilise puutumatuse, väärikuse, isikuvabaduse ja seksuaalse puutumatuse kaitsmist. Selle laia määratluse alla kuuluvad sundabielu, pedofiilia, inimkaubandus, suguelundite moonutamine jne. See meede aitab saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala põhieesmärki, mis on kaitset pakkuva Euroopa loomine. Seetõttu hääletasin selle teksti poolt.

  Jim Higgins (PPE), kirjalikult. – Mul on Euroopa lähenemiskeelu üle hea meel. See on suurepärane eelnõu, mis tagab ohvrikaitsemeetmete piiriülese kehtivuse eri liikmesriikides. Praegu kehtib lähenemiskeeld ainult liikmesriigi piires ja nii on ohver mujal kaitsetu. Euroopa lähenemiskeeld on ohvriõiguste valdkonnas suur samm edasi. See on jõuline vahend, mis pakub vägivallaohvritele turvalisust kõikides liikmesriikides. ELis rakendatakse kaitsemeetmeid enam kui 100 000 naise heaks. Mulle teeb siiski muret nõukogu blokeeriv vähemus, kuhu kuulub ka Iirimaa. Loodan, et raporti heakskiitmine parlamendi enamuse poolt paneb ka seda vähemust oma seisukohta uuesti läbi mõtlema. Ma ei ole nõus nende väitega, et raporti õiguslik alus on vale. Nii nõukogu õigustalitus kui ka parlamendi õigusteenistus leidsid, et õiguslik alus on sobiv, ning õiguskomisjonis ühehäälselt toetatud lähenemiskeelu direktiivi eelnõuga ei kehtestata kohustust muuta riiklikke kaitsemeetmete vastuvõtmise süsteeme, sest liikmesriigil, kuhu ohver läheb, palutakse anda kaitset oma õiguse kohaselt.

  Timothy Kirkhope ja Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon ECR toetab kavandatud Euroopa lähenemiskeelu eesmärke igati ja me tahame väga, et vägivalla, terrorismi, koduse väärkohtlemise, jälitamise ja/või kiusamise ohvrid oleksid kaitstud, kui nad ELis ringi liiguvad. Fraktsioon ECR mõistab, millist muret võib füüsiline, psühholoogiline ja/või seksuaalne väärkohtlemine tekitada ja kui haavatavasse olukorda see ohvrid paneb.

Me ei saanud täna raporti poolt hääletada selle õigusliku aluse ja kohaldamisalaga seotud küsitavuste tõttu. Ettepaneku aluseks on kriminaalõigus, aga mõned ettepanekus käsitletavad kuriteod on tsiviilõiguse kohaldamisalas. Sellest hoolimata ei kasutata ELi toimimise lepingu artiklit 81. Fraktsioonile ECR teeb muret, kui tõhusalt on seda ettepanekut võimalik rakendada ja mida see anomaalia ELi üldsusele meie õigusloome kohta ütleb. Fraktsioon ECR on täiesti veendunud, et ELi tasandi õigusaktid peavad olema juriidiliselt veatud ja kindlad ega tohi õõnestada liikmesriikide õigussüsteeme.

Neil põhjustel jäi fraktsioon ECR selle raporti hääletamisel erapooletuks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – 12 liikmesriigi esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv Euroopa lähenemiskeelu kohta on kuritegevuse ennetamisest juhinduv algatus. Ohvrite kaitsmise määrused vastu võtnud liikmesriikide tegevusalased volitused lõpevad need õigusaktid vastu võtnud liikmesriikide piiril. Kuid ohvrid liiguvad teise liikmesriiki mitmel põhjusel, paljudel juhtudel kuriteo ennetamise eesmärgil. Need liikumised jätavad nad kaitsetuks, kui õigusalases ja politseikoostöös ei käivitata ohvrikaitse hoiatus- ja ennetusmehhanismi, mis toimiks kiiresti ja tõhusalt kogu Euroopa territooriumil. Selle algatuse eesmärk on käivitada see õigusalase ja politseikoostöö mehhanism. Liikmesriikide toimingud näitavad, et kuritegevust saab Euroopa tasandil ennetada, kui kuriteo toime pannud isik või isikud on kindlaks tehtud.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänu nõukogu ja eelkõige kahe raportööri panusele ning muudatusettepanekutele, mille me parlamendikomisjonis tegime, pakub Euroopa lähenemiskeelu direktiivi eelnõu ohvritele suurepärast kaitset, millel pole riikide õigusaktidest tingitud piiranguid. Seda tuleb vaadelda märgina Euroopa õigusloome edasiminekust, millega püütakse järk-järgult tagada õiguste ja kaitsemeetmete võrdsus kõikides liikmesriikides.

Praegu esitatud kujul muudab Euroopa lähenemiskeeld Euroopa Liidus vabalt ringi liikuda soovivate ohvrite kaitsmise otsustavamaks ja kiiremaks. Meie õigussüsteemide (sh menetluskorra) erinevus on veel selgelt takistav asjaolu, aga määratletud kohaldamisala võimaldab riikidel uue lähenemiskeeluga kiiresti kohaneda. See tugevdab meie liitu ja annab Euroopa kodanikele, eriti kõige haavatavamatele, suurema kaitse.

Seetõttu toetan väga seda ettepanekut, mis annab lootust paljudele inimestele, kelle vabadus ja väärikus on iga päev ohus ning kellel ei ole võimalust midagi ette võtta. Tulevikus saavad nad ehk isegi teises liikmesriigis uut elu alustada.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) On täiesti elementaarse õigluse küsimus, et kuriteoohver, kelle kaitseks on ühes liikmesriigis välja antud lähenemiskeeld, oleks kaitse all ka siis, kui ta otsustab teise ELi liikmesriiki elama asuda või seal viibida. Selle kavatsusega me täna need eeskirjad vastu võtsimegi. Euroopa lähenemiskeeld peaks kasulik olema kõikidele ohvritele, mitte ainult koduvägivalla ohvritele. Kaitsemeetmed on olemas kõikides ELi liikmesriikides, aga teisel pool riigipiiri need ei kehti. Euroopa lähenemiskeeluga tahetakse tagada, et kaitse, mis on isikule antud ühes liikmesriigis ja mis ei sõltu kuriteo liigist, oleks jätkuvalt olemas ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu isik läheb või on läinud.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Iga hukkamõistetava teo ohver, kes saab mingis Euroopa Liidu liikmesriigis kaitset, peab olema samasuguse kaitse all ka siis, kui ta läheb teise liikmesriiki. Vaatamata sellele, et enamik meetmeid on seotud seksuaalse vägivalla naissoost ohvritega, tuleb täpsustada, et see eelnõu toob kasu ka teistele vägivallaohvritele, kaasa arvatud lastele. Lisaks võime olla rõõmsad selle üle, et lähenemiskeeldu võib nõuda ka kaitsealuse isiku pere jaoks. Ohvrite kaitsmine ei peaks aga piirduma füüsilise kaitsega. Ka nende inimväärikusega tuleb arvestada. Tean hästi, kui keeruline see eelnõu on ja mis probleeme sellega võib tulla, eeskätt võimalike erinevuste tõttu liikmesriikide kohtusüsteemides ning kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetluse korras. Sellegipoolest tuleb liikmesriike julgustada selles suunas edasi tegutsema.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Pooldan seda raportit ja arvan, et see on 14. detsembril hääletusel olnutest parim. Põhikriteeriumid on paika pandud, kõiki küsimusi on põhjalikult käsitletud ja selle loogika on selge. Kuriteo ohvriks langenud inimesed saavad nüüd ühest liikmesriigist teise liikudes kaitset iga Euroopa Liidu riigi kohtult. Nii on uurijatel ja prokuratuuril võimalus uurimist tulemuslikult läbi viia ja ohvrid ei hoia olulist infot uurijate eest hirmu pärast enda teada. Olen raportöörile selle raporti eest tänulik.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kuigi viimastel aastatel on ohvrite kaitsmiseks mõningaid meetmeid võetud, on nad sageli hätta jäetud. Juristid ja kohtunikud saavad väljaõppe ajal palju teavet kostjate õiguste kohta, aga nad ei kuule midagi sellest, kuidas on kõige õigem kohelda tunnistajaid ja tunnistajatest ohvreid. Kui ajakava on seatud ainult kostjale sobivaks ja ei mõelda üldse ohvrile, kes on kellegi vastu tsiviilhagi esitanud, on see nagu kõrvakiil. Siin on vaja paremat teadlikkust, ja seda on vaja ka meditsiinilises hariduses, et paremini ära tunda kodust vägivalda. Õigusaktidest tulenevad kitsendused hüvitise nõudmise tsiviilhagidele on laste väärkohtlemise korral hädavajalikud. Ohvrikaitse hõlmab ka seda, et meie lastega võivad töötada ainult kuritegeliku minevikuta inimesed. Kui nüüd tuuakse Liechtensteinis kohtu ette sundabielude korraldajad (k.a ilma ohvri nõusolekuta) ja isiku võib kohtusse kaevata alaealise suguelundite moonutamise eest, on selgelt näha, millist ohtu võib kujutada see paljukiidetud kultuuriline mitmekesisus.

Kui ohvrikaitse on endiselt lapsekingades ja ohvrid ei tea sageli, kelle poole oma riigis pöörduda ja millised õigused neil on, on vaja ohvrikaitse ELis ühtlustada. Hääletasin raporti poolt.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Raport, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõud Euroopa lähenemiskeelu kohta, sai minu poolthääle, sest ELil on vaja süsteemi, mis parandaks vägivallaohvrite elu, ohutuse ning füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse puutumatuse kaitset. Direktiivi eelnõu eesmärk on suurendada selliste kuritegude ohvrite kaitset ELis, sest kaitsemeetmed on praegu ainult ohvri koduliikmesriigi õigusaktides. Resolutsiooniga tahetakse täita õiguslünk, et vägivallaohvreid kaitstaks piisavalt ka väljaspool nende kodumaad, igas liikmesriigis. Liikmesriigid ei pea oma õigusakte ühtlustama, aga võivad neid kohandada, et neid vastastikku tunnistada.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Ettepanek võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse standardmehhanism lihtsama ja parema kaitse pakkumiseks kuriteoohvritele, kes oma liikumisvabadust kasutades lähevad ühest liikmesriigist teise, sai täna minu poolthääle. Selle direktiiviga saavad ohvrid nüüd kaitset niisuguste kuritegude eest, mis võivad ohustada nende elu, füüsilist, vaimset ja seksuaalset puutumatust või isiklikku vabadust, ning selle lõppeesmärk on selliseid kuritegusid ära hoida.

Pärast nõukoguga peetud läbirääkimisi on direktiiv paremaks muudetud, eelkõige järgmistes punktides:

– õiguskaitset on laiendatud, sest ohver ei pea teise liikmesriiki liikudes kaitsemeetmete saamiseks kogu juriidilist protsessi uuesti alustama;

– Euroopa lähenemiskeelu väljastamise tingimusi on täiustatud ja lihtsustatud;

– Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise või tagasilükkamise põhjuste arvu on vähendatud;

– seatud on selge tähtaeg keelu jõustamiseks;

– kaitse hõlmab peale füüsilise puutumatuse ka ohvri väärikust.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport on vastuolus juba vastuvõetud Stockholmi tegevuskavaga ehk Euroopa Liidu plaaniga hoida ja edasi arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Vaatamata nende muudatusettepanekute õigusliku alusega seotud probleemidele, otsustasin selle raporti poolt hääletada, sest arvan, et kuriteo (võimalike) ohvrite kaitsemeetmed on hea asi. Võimalus laiendada lähenemiskeelu kohaldamisala ühelt liikmesriigilt (otsuse teinud riik) teisele, kuhu kaitstav isik minna tahab (täidesaatev riik), on märkimisväärne edusamm reaalse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise poole Euroopa Liidus, ja see on ideaal, mida ma pooldan.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Koduvägivald on põhiliste inimõiguste rikkumine, mis võib tabada igaüht, sõltumata usutunnistusest, nahavärvusest ja seisundist ühiskonnas. Rumeenias suurenes koduvägivalla juhtumite arv 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes 35%. Ka 2010. aastal on teada antud, et koduvägivalla juhtumite arv kasvab. Igal aastal puutub koduvägivallaga kokku hinnanguliselt 1 200 000 inimest, aga ainult 1% ohvritest julgeb sellest võimudele teada anda.

Euroopa lähenemiskeeld peab olema kindel abivahend vägivallaohvritele turvalisema pelgupaiga pakkumisel kogu Euroopa Liidus. See hõlmab ka kaitset kuritegelike rühmituste sooritatud vägivalla eest ja seda kohaldatakse igasuguste kuritegude ohvritele, näiteks inimkaubanduse, naiste suguelundite moonutamise, sundabielu, aukuriteo, verepilastuse ja soolise vägivalla ohvritele ning terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse ohvritele ja tunnistajatele.

Liikmesriigid peavad tagama õiguskaitse järjepidevuse, vähendama Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise või tagasilükkamise põhjuste arvu, seadma 20päevase tähtaja keelu jõustamiseks ja täpsustama olukorda seoses ohvri liikumisega ühest liikmesriigist teise.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu arvates on see nõukogu direktiiv väga positiivne, sest selle eesmärk on luua tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Olen siiski raportööride nimetatud mureküsimustes nendega sama meelt, eelkõige seoses tehniliste puudujääkidega ja liikmesriikide õigussüsteemide erinevustega.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tahaksin kiita Teresa Jiménez-Becerril Barriot ja Carmen Romero Lópezt suurepärase töö eest. Täna heaks kiidetud Euroopa lähenemiskeeluga tagatakse ühes liikmesriigis kaitse all olevatele kuriteoohvritele samaväärne kaitse ka mujal liidus ja selle kohaldamisalasse kuuluvad kõik kuriteoohvrid, mitte ainult soolise vägivalla ohvrid, nagu alguses kavandatud. Kaitsemeetmed on olemas kõikides ELi liikmesriikides, aga teisel pool riigipiiri need ei kehti. Euroopa lähenemiskeeld peaks tagama, et igasugune kaitse, mille on isikule andnud üks liikmesriik, kehtib ka teistes liikmesriikides, kuhu see isik läheb. Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda kaitsealuse soovil, kui ta on otsustanud kolida või reisida teise liikmesriiki. Kaitsemeetme väljastanud liikmesriigi kohustus on anda välja ka Euroopa lähenemiskeeld ja saata see sinna liikmesriiki, kuhu kaitsealune minna kavatseb. Teksti peab liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma veel ka nõukogu ning liikmesriikidel on siis aega kolm aastat, et see oma õigusesse üle võtta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – 12 liikmesriigi esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv Euroopa lähenemiskeelu kohta on kuritegevuse ennetamisest juhinduv algatus. Ohvrite kaitsmise määrused vastu võtnud liikmesriikide tegevusalased volitused lõpevad need õigusaktid vastu võtnud liikmesriikide piiril. Kuid ohvrid liiguvad teise liikmesriiki mitmel põhjusel, paljudel juhtudel kuriteo ennetamise eesmärgil. Need liikumised jätavad nad kaitsetuks, kui õigusalases ja politseikoostöös ei käivitata ohvrikaitse hoiatus- ja ennetusmehhanismi, mis toimiks kiiresti ja tõhusalt kogu Euroopa territooriumil. Selle algatuse eesmärk on käivitada see õigusalase ja politseikoostöö mehhanism. Liikmesriikide toimingud näitavad, et kuritegevust saab Euroopa tasandil ennetada, kui kuriteo toime pannud isik või isikud on kindlaks tehtud.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Resolutsioon Euroopa lähenemiskeelu teemalise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta sai minu poolthääle. Direktiiv on hädavajalik selleks, et vägivallaohvrid saaksid end Euroopa Liidus tunda suhteliselt ohutult, sõltumata oma elukohast. Pärast direktiivi vastuvõtmist on vaja korraldada kohtuorganitele ja teistele pädevatele organitele regulaarseid koolitusi, et neil oleks võimalik ohvritele sobivat abi pakkuda. Samuti on vaja korraldada teavituskampaaniaid, millega kodanikele Euroopa lähenemiskeelu väljastamise võimalusest teada anda.

Selle tulemusena saavad vägivallaohvrid märkimisväärselt rohkem kaitset ja sedalaadi kuriteod vähenevad. Direktiiv Euroopa lähenemiskeelu kohta on tähtis samm edasi ELi naistevastase vägivalla direktiivi poole. Vaja on koostada ühine kõikehõlmav ELi strateegia naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks kõikides liikmesriikides ja viia see ellu nii kiiresti kui võimalik. Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks on hädasti vaja ELi õigusnorme. Ainult nii saame toetada naisi ning seista vastu ühiskonna sallivale hoiakule koduvägivalla suhtes ja selle sooritajate karistamatusele. Loodan, et järgmine eesistujariik Poola teeb selleteemalise direktiivi eelnõu koostamisel ja vastuvõtmisel palju ära. Kirjutasin juba sel teemal Poola peaministrile Donald Tuskile, aga ei ole vastust veel saanud.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et raport Euroopa lähenemiskeelu kohta võeti vastu suure häälteenamusega. Täna vastuvõetud meede võimaldab ühes liikmesriigis kaitse alla pandud isikutel saada teistesse liikmesriikidesse reisides ka seal sama kaitset. Direktiivi ei kohaldata mitte ainult koduvägivalla ohvritele, vaid ka sundabielu, inimkaubanduse ja naiste suguelundite moonutamise ohvritele. See on ohvrite õiguste ja nende Euroopa Liidus liikumise vabaduse seisukohalt suur samm edasi. Nüüd kutsun nõukogu üles järgima Euroopa Parlamendi seisukohta ja toetama Euroopa lähenemiskeeldu suure häälteenamusega.

Raport: Edit Bauer ja Anna Hedh (A7-0348/2010)

  John Stuart Agnew (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei mõistab hukka igasuguse inimkaubanduse kui tänapäevase orjapidamise ja nõuab sellise tegevuse eest kõige karmimate karistuste kohaldamist Ühendkuningriigis. Sellegipoolest hääletas Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei selle raporti vastu, sest me ei saa lubada, et ELile antaks veel rohkem volitusi kriminaalõiguse ja piirikaitse valdkonnas. Selle ettepanekuga taheti anda ELile õigus otsustada, milline on liikmesriikides miinimumkaristus ühe kuriteo eest, aga see lihtsalt ei ole ELi asi. Selliste karistuste üle otsustamine on rahva poolt valitud riigivalitsuste otsustada ja nemad peavad inimkaubanduse kaotamiseks tegema koostööd teiste riikidega.

EL süvendab inimkaubanduse probleemi. Et ELis kehtib liikumisvabadus ja ühisraha ning piirid on lahti, saab organiseeritud kuritegevus tegutseda palju paremini ja kontrollimatult. Kui liikmesriikidel oleks karmim piirikontroll, takistaks see niisuguste kuritegelike organisatsioonide tegevust päris palju. EL on õigupoolest osa probleemist, mitte lahendus.

  Sonia Alfano (ALDE), kirjalikult. – (IT) Pole midagi ebainimlikumat kui teiste ärakasutamine omakasu saamiseks. See rikub kõiki põhiõigusi. Inimkaubandus on üks madalamaid tegevusi meie ajaloos; see on laialt levinud ja väga keeruline nähtus. Mul on hea meel, et ettepanek võtta vastu direktiiv inimkaubanduse kohta sai parlamendilt esimesel lugemisel heakskiidu. See on paljude rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide põhitegevuse vastases võitluses märkimisväärne samm edasi. Kõige tähtsam on arusaam, et põhiprobleem, mille vastu võidelda, on organiseeritud kuritegevus. EL eristab lõpuks ometi selgelt kuritegevust ja organiseeritud kuritegevust, sest viimane on täiesti omaette probleem. Dokumendis on ka palju teisi häid asju, näiteks ärakasutamise laiem määratlus, ohvrite parem kaitse ja nõue, et inimkaubanduse ohvritele ei esitataks süüdistust kuritegude eest, mida nad on olnud sunnitud sooritama vägivalla tõttu või vägivalla ähvardusel. Amnesty Internationali sõnul vahistatakse inimkaubanduse ohvritest naisi sageli prostitutsiooni eest või ei tagata neile täielikku õiguskaitset.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, sest inimkaubandus on tänapäevane orjapidamine, mis on tõsine kuritegu ja põhiliste inimõiguste raske rikkumine. Lissaboni lepinguga on tugevdatud ELi meetmeid kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö puhul, sh inimkaubanduse valdkonnas, ning kuna Euroopa Parlamendist on saanud kaasseadusandja, peab ta mängima olulist rolli. Toetan väga Euroopa Parlamendi ettepanekut, et inimkaubitsejate suhtes kohaldatavaid karistusi tuleb karmistada, nii et need oleksid 2009. aasta ettepaneku tasemel, kohaldada tuleks vara konfiskeerimist ja edasi arendada ohvriabi, eelkõige lapsohvritele.

Minu veendumuse kohaselt peaks Euroopa Parlament esitama liikmesriikidele selge nõude teha rohkem ära selleks, et vähendada nõudlust inimkaubanduse ohvrite pakutavate teenuste järele, kasutades teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, haridust, koolitust ja muid mooduseid, ning kõigi nende meetmete puhul tuleb täiel määral arvesse võtta soolist aspekti. Vaja on rõhutada, et kriminaalkaristustel inimkaubanduse ohvrite tööjõudu kasutanud tööandjate suhtes on suur ennetusjõud, seega tuleks neid edasi arendada.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Majandusliku ja kultuurilise ebavõrdsuse jätkumine maailmas on viinud uut liiki orjapidamiseni, mis ei hõlma enam mitte ainult seksuaalset, vaid ka majanduslikku ärakasutamist.

Sellised juhtumid ei sarnane küll täpselt ajaloost tuntud orjapidamisega, aga on sama alandavad. Ohvritelt võetakse vabadus ja võrdsus – väärtused, mis on nüüdisaja ühiskonna alustalad. Ohvritele pannakse hind, neid müüakse ja vahendatakse ning neilt röövitakse inimväärikus. Inimkaubandus on organiseeritud kuritegevuse jaoks väga tulus äri ja see on nüüd piiriülene.

Lissaboni lepingu jõustumisele järgnenud aasta jooksul on esitatud palju ettepanekuid kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta. Nüüd peame parandama ELi tegevust inimkaubanduse vastaseid meetmeid soodustavate stiimulite loomisel, usaldusväärse statistika saamiseks andmete kogumisel ja tihedama piiriülese koostöö sisseseadmisel, sealhulgas teabevahetusel ja parimate tavade jagamisel, ning süvendama koostööd Eurojusti ja Europoliga.

Ka peame keskenduma rohkem ohvritele. Ohvrid vajavad kaitset, ka õiguskaitset. Neil on vaja abi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni programme. Eelkõige on aga vaja karmistada karistusi inimkaubitsejatele ja tööandjatele, kes kasutavad ära oma sageli alaealiste ohvrite haavatavust.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv inimkaubanduse tõkestamise ja sellevastase võitluse kohta ning Euroopa Parlamendi selleteemaline raport said Kreeka kommunistlikku parteisse kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete vastuhääled, sest nendega tahetakse liikmesriikide jaoks kehtestada ühtne kriminaalõigus ja ühtsed karistused. EL on võtnud endale sihiks kasutada ära töötajate haavatavust ja panna nad järk-järgult uskuma, et ühtne kriminaalõigus on vajalik kõikides valdkondades ja kõikides liikmesriikides. Ühtse kriminaalõiguse pealesurumine ELi liikmesriikidele, tuues häbematult eesmärgina välja Euroopat ühtlustavad ja riiklikud repressioonimehhanismid, millega tahetakse koondada võim monopolide kätte, on järjekordne raske hoop kodanikuvabadustele. See on kodanike iseseisvuse ja liikmesriikide enesemääramisõiguste vastuvõetamatu ja ohtlik piiramine.

ELi tahe võidelda inimkaubanduse vastu on võlts, sest see tuleneb kapitalistlikust riikideülesest liidust, mis tunnistab avalikult, et ta põhineb kapitalistlikul süsteemil. Tööjõu muutmine kapitalistlikuks kaubaks muudab inimesed kaubaks, mis teenib pehkinud ärakasutamissüsteemis ainsana väärtuseks peetavat kapitalistlikku kasumit.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on selle ettepaneku ja uute karistuste vastuvõtmise üle hea meel. Inimkaubandus on tõsine kuritegu ja põhiliste inimõiguste raske rikkumine. Loodan, et selle uue direktiiviga õnnestub täita senise õigusliku raamistiku lüngad ja inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori ametikoht luuakse selges õigusraamistikus.

Kuigi Lissaboni lepinguga suurenes Euroopa Parlamendi osa kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas, on liikmesriigid need, kellel on selle kuriteoliigi vastases võitluses peamine roll. Kui tahame mõjuvat ennetust, peavad liikmesriigid muutma inimkaubanduse ohvrite teenuste teadliku kasutamise kriminaalkuriteoks.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Inimkaubandus on jälestusväärne tegevus, mida Euroopa Liit ei saa kahjuks eirata. Sõltumata sellest, kas motiiviks on seksuaalne ärakasutamine või töö, peavad liidu institutsioonid seda vastuvõetamatuks. Sellepärast on ELil juba mõnda aega olemas olnud mitmesugused õigusaktid, millega selle nähtuse vastu võidelda. See uus direktiiv, mille poolt ma hääletasin, asendab eelmise raamotsuse ja on kooskõlas uute asjakohaste volitustega. Kuna sellesse direktiivi koondati ühenduse kogu kõnealuse valdkonna õigustik, võib arvata, et direktiiv kujuneb inimkaubanduse vastases võitluses väga tähtsaks. Selles on määratletud põhimõtted, millele peavad tuginema liikmesriikide õigusaktid, ja sätestatud kohaldatavad karistused, juriidiliste isikute vastutus, ohvrite kaitse nende seisundiga kaasneda võiva tagakiusamise eest, ohvriabi ja -kaitse meetmed ning mõned erisätted naiste ja laste kohta.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) ELis kaubeldakse aastas sadade tuhandete inimestega muu hulgas seksuaalse ärakasutamise, sunniviisilise töö, ebaseadusliku elunditega kauplemise ja kerjamise eesmärgil. See tänapäevane orjapidamine on kohutav kuritegu ja põhiliste inimõiguste raske rikkumine.

Mul on hea meel, et raportis nõutakse karmimaid meetmeid inimkaubanduse vältimiseks, karmimaid karistusi kaubitsejatele ja paremat kaitset ohvritele. See tänapäevane orjapidamine tuleb kaotada. Tuleb sätestada ohvrite toetamine, kaitsmine ja suurem abistamine. Samuti tuleb parandada ennetustööd ja järelevalvet.

Tuleb võidelda rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide vastu ning seada selleks sisse ELi ja rahvusvahelise tasandi koostöö.

Mulle teeb rõõmu see, et raportis nõutakse inimkaubitsejatele karmimate karistuste kehtestamist ja nende vara konfiskeerimist. Inimkaubandus on kõige suurem oht laste jaoks. Abi ja kaitset peavad saama kõik inimkaubanduse ohvrid, eelkõige lapsed.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Toetan seda raportit. Inimkaubandus on tõsine kuritegu ja põhiliste inimõiguste raske rikkumine. See kuritegevuse liik on maailmas laialt levinud ja sellel võib olla palju eri vorme: seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö, ebaseaduslik elunditega kauplemine, ebaseaduslik adopteerimine jms. Seetõttu on vaja aktiivselt toetada inimkaubanduse vastase võitluse strateegiat, milles tuleks palju tähelepanu pöörata inimkaubanduse tõkestamisele ja selle vastu võitlemisele.

Samuti on vaja mõjusaid ohvrite abistamise ja toetamise süsteeme, mis tagavad hüvitamise, vajaliku arstiabi ning tasuta õigusabi ja psühholoogilise abi, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele. Inimkaubanduse vastase võitluse strateegia peaks hõlmama ka sotsiaalseid küsimusi ning sisserände-, varjupaiga- ja taasintegreerimise poliitikat. Lisaks on kuritegude vähendamiseks vaja sätestada sobivad mõjusad karistused neile, kes direktiivi sätetest kinni ei pea.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetasin seda raportit, sest inimkaubandus on tõsine probleem, millega on vaja midagi ette võtta, aga Lissaboni lepingus sätestatud meetmed ei ole piisavalt jõulised, et selle valdkonna kuritegevusest jagu saada. Inimkaubandus on omamoodi orjapidamine ning Euroopa peab oma naisi, lapsi ja teisi kodanikke sellise ohu eest kõikvõimalike vahenditega kaitsma. See on raske kuritegu ja tohutu põhiliste inimõiguste rikkumine, mille raames sunnitakse inimesi ähvarduste, vägivalla ja alanduste jõul sõltuvusse. Selle eest tuleks karistada vähemalt kümneaastase vabadusekaotusega. Veel on minu arvates vaja ohvrikeskset lähenemist, mis hõlmaks kõikvõimalike ohvriliikide tuvastamist ja neile suunatud kaitsemeetmete väljatöötamist, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele ja teistele riskirühmadele, nagu Edit Bauer raportis kirjutas.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Täna võttis Euroopa Parlament vastu ajalooliselt eriti olulise direktiivi, millega tugevdatakse inimkaubanduse vastast võitlust. See direktiiv on väga tähtis samm selle kohutava kuriteoliigi vähendamiseks, selles sätestatakse karmimad karistused ja sanktsioonid ning parandatakse ennetust ja ohvrikaitset. Hääletasin selle raporti poolt, sest inimkaubitsejatele ja nende kohutavatele kuritegudele tuleb reageerida karmimalt. Neile tuleb kehtestada rangemad karistused ja sanktsioonid, milles kajastuks kuriteo raskusaste ja mis mõjuksid ka heidutavana. Uues direktiivis on väga oluline säte, mille kohaselt peavad liikmesriigid peale karistuste kohaldama ka selliseid sanktsioone nagu omandi konfiskeerimine ning võtma vajalikud meetmed kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu arestimiseks ja konfiskeerimiseks, sest ainult nii ei ole nende kuritegude jätkamine enam majanduslikult tulus. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et kuna sedalaadi kuriteod on Euroopas sagenenud, peab EL keskenduma rohkem inimõigustele, pöörates enim tähelepanu ennetustegevusele, ohvrikaitsele, tagasisaatmis- ja taasintegreerimispoliitikale ning sotsiaalsetele küsimustele.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori ametikoha loomine Euroopa Liidus parandab selle tänapäevase orjapidamise vastase võitluse sidusust. Riikidevaheline koostöö selles küsimuses on hea, eriti ELi tasandil. Aga sageli jääb tähelepanuta inimkaubanduse ohvrite taasintegreerimine ühiskonda. Teavitus- ja ennetuskampaaniate puhul peab keskenduma eelkõige Euroopa Liidu vähem arenenud riikidele, sest seal on palju elanikkonnarühmi, kes on materiaalse puuduse tõttu haavatavad.

Selleks et saada paremat ja täpsemat ülevaadet inimkaubandusest, on vaja koguda ühtlustatud andmeid, mis peaksid hõlmama vähemalt andmeid inimkaubanduse ohvriks langenud inimeste arvu kohta, sealhulgas nende soo, vanuse ja rahvuse kohta, inimkaubanduse vormide kohta, ohvritelt nõutud teenuste kohta, arreteeritud, vastutusele võetud ja süüdi mõistetud inimkaubitsejate arvu kohta ning riikide varjupaigaasutustesse suunamise mehhanismide kohta. Praegu on inimkaubandus väga laialdaselt levinud, aga ELi hõlmavate täpsete tsentraliseeritud andmete puudumise tõttu ei tea me selle nähtuse tegelikku ulatust.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Tahaksin kiita Edit Bauerit ja Anna Hedhi, kes käsitlesid raportis nii keerulist ja teravalt päevakorral olevat teemat. Inimkaubandus on meie aja üks suuremaid pahesid, mis on samaväärne orjapidamisega, sest halastamatud kuritegelikud organisatsioonid kasutavad inimkaubanduse ohvreid ära ja muudavad nad sõltuvaks.

Kahjuks on selline nähtus tohutult levinud, aga teabe puudumise tõttu ei teagi me täpselt, kui levinud see on. Seetõttu tuleb teha konkreetsed uuringud, et teada saada selle tõeline ulatus. Samal ajal peab EL tegelema poliitikaga, mis võimaldab tihedamat õigusalast koostööd kriminaalasjades. Seda saab teha Lissaboni lepingu artikli 79 alusel, kus on kirjas ühise sisserändepoliitika õiguslik alus.

Kokkuvõttes olen nõus raportööri taotlustega, täpsemalt nõuetega suurendada inimkaubitsejate karistusi ja konfiskeerida nende vara, muuta inimkaubanduse ohvrite teenuste teadlik kasutamine kriminaalkuriteoks ja anda ohvritele rohkem abi.

  David Campbell Bannerman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei mõistab hukka igasuguse inimkaubanduse kui tänapäevase orjapidamise ja nõuab sellise tegevuse eest kõige karmimate karistuste kohaldamist Ühendkuningriigis. Sellegipoolest hääletas Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei selle raporti vastu, sest me ei saa lubada, et ELile antaks veel rohkem volitusi kriminaalõiguse ja piirikaitse valdkonnas. Selle ettepanekuga taheti anda ELile õigus otsustada, milline on liikmesriikides miinimumkaristus ühe kuriteo eest, aga see lihtsalt ei ole ELi asi. Selliste karistuste üle otsustamine on rahva poolt valitud riigivalitsuste otsustada ja nemad peavad inimkaubanduse kaotamiseks tegema koostööd teiste riikidega. EL süvendab inimkaubanduse probleemi. Et ELis kehtib liikumisvabadus ja ühisraha ning piirid on lahti, saab organiseeritud kuritegevus tegutseda palju paremini ja kontrollimatult. Kui liikmesriikidel oleks karmim piirikontroll, takistaks see niisuguste kuritegelike organisatsioonide tegevust päris palju. EL on õigupoolest osa probleemist, mitte lahendus.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle direktiivi poolt, sest inimkaubanduse vastase võitluse tugevdamine on selle oluline osa. Nüüd hõlmavad ELi vastumeetmed prostitutsiooni ja teisi seksuaalse ärakasutamise vorme, töötajate ärakasutamist sunniviisilise töö ja kerjamise teel, elunditega kauplemist, ebaseaduslikku adopteerimist, sundabielu, narkokaubandust ning isegi vargustele ja röövimisele sundimist. Minu arvates parandatakse selle dokumendiga kuriteoennetust, eelkõige nii, et muudetakse mõningad teod kriminaalkuritegudeks, kehtestatakse karistused, rakendatakse vara konfiskeerimist ning suletakse jäädavalt asutused, mida on kasutatud kuritegelikul otstarbel, inimkaubanduseks. Loodan ka, et ohvreid aidatakse rohkem neile vajaliku majutuse, õigusabi ning materiaalse, psühholoogilise ja arstiabi pakkumise teel.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimkaubandus on tänapäevane orjapidamine ja maailma organiseeritud kuritegevuse jaoks tulukuse poolest teisel kohal. See direktiiv on esimene selleteemaline õigusakt, milles kasutatakse ära Lissaboni lepinguga loodud võimalusi, selles on määratletud ühine suhtumine inimkaubanduse vastu võitlemisse ja ohvrite kaitsmisse ning see täidab varasemas õigusraamistikus esinenud märkimisväärse lünga. Suutsime jõuda tasakaalustatud kompromissini, millega luuakse sedalaadi kuritegevuse vastu võitlemiseks tulemuslikum vahend ja karmim poliitika ning kehtestatakse rangemad karistused (sh viie- kuni kümneaastane vanglakaristus ja kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimine). Ühtlasi täiustatakse sellega ennetamist ja ohvrikaitset, pöörates erilist tähelepanu lastele ja teistele haavatavatele elanikkonnarühmadele.

Samuti pooldan ettepanekut luua ELis inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori ametikoht, kuigi vältida tuleks tema tegevuse kattumist teiste, juba olemasolevate organite (nt Euroopa Politseiameti) omaga.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Inimkaubandus puudutab Euroopas iga päev sadu inimesi, kellest enamik on naised ja tütarlapsed. Seetõttu oli hädasti vaja täita õiguslik tühimik, mis eksisteeris mõnes Euroopa riigis, näiteks Hispaanias, kus muide avati äsja vaid mõni kilomeeter Prantsusmaa piirist suurim lõbumaja. Nüüd on Euroopa Liidul lõpuks õigusakt, millega luua inimkaubitsejatele heidutav keskkond ning kindlustada inimkaubanduse ohvritele abi ja kaitse. Edaspidi toimub kuritegude määratlemine ja inimkaubitsejatele karistuste määramine ühiste eeskirjade alusel. See on järjekordne samm inimväärikuse kaitsel ja inimeste kaubana kohtlemise lõpetamisel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimkaubandus on ohvrite jaoks ebainimlik tänapäevane orjapidamine. Selle toimepanijatele – kuritegelikele organisatsioonidele, kes tegelevad prostitutsiooni ja seksuaalse ärakasutamise, ebaseadusliku adopteerimise, sunniviisilise töö, ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku elunditega kauplemisega, toob see suurt tulu. Et mitmed Euroopa riigid on selliste võrgustike sihtkohad, on mul hea meel ettepaneku üle luua ühine raamistik inimkaubanduse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks Euroopa tasandil. Selle tegutsemisviisi aluseks on parlamendi 10. veebruaril 2010. aastal hääletatud ettepanek võtta vastu resolutsioon.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimkaubandus on inimõiguste raske rikkumine ja toob organiseeritud kuritegevusele väga suurt tulu. Selle tänapäevase orjapidamise ulatus on tohutu, kuigi selle tegelik haare ei ole teda.

Lissaboni lepinguga on tugevdatud Euroopa Liidu poliitikat kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö puhul, sh inimkaubanduse valdkonnas. Et Euroopa Parlament on nüüd selles valdkonnas kaasseadusandja, on tal edaspidi kõnealuse teema käsitlemisel suur roll.

Mul on hea meel, et raportis sisalduvad meetmed vastu võeti, sest on vaja koguda andmeid inimkaubanduse ohvriks langenud isikute arvu, soo, vanuse ja rahvuse, inimkaubanduse vahendite, ohvrite pakutavate teenuste, arreteeritud, kohtu ette toodud ja süüdi mõistetud kaubitsejate ning riiklikesse varjupaigaasutustesse suunamise korra kohta.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Teame, et inimkaubanduse vastu võitlemiseks ja ohvrite kaitsmiseks ei piisa õigusaktide vastuvõtmisest. Inimkaubanduse kaotamise nimel tegutsemine peab olema tähtsaim eesmärk püüdlemisel inimõiguste austamise poole. Selleks on tarvis poliitilist tahet. Siiski on eelkõige vaja keskenduda ennetusele. See aga nõuab sobivat majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning kapitalistliku ärakasutamise ja neoliberaalse poliitika lõppu.

Tuleb luua tingimused, mis vabastavad asjaomased inimesed vaesusest. Selleks tuleb soodustada rikkuse õiglast ümberjaotamist, tagada põhiliste avalike teenuste kättesaadavus ning edendada selliste töökohtade loomist, millega kaasnevad õigused ja palgatase võimaldavad inimväärikat elu.

Seetõttu on selle dokumendi vastuvõtmine ainult üks samm pikas ja raskes võitluses, mis peab jätkuma, kui tahame inimkaubandusele lõppu teha.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Võtsime eelmisel nädalal vastu raporti ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning ohvrite kaitset. Mul on hääletuse tulemuse üle väga hea meel. Esiteks on nüüd inimkaubanduse määratlus palju laiem, hõlmates ka inimkaubandust seksitööstuse, tööjõu ekspluateerimise (eelkõige põllumajanduses ja majapidamistööde tegemiseks) ja sunniviisilise kerjamise jaoks. Teiseks on tekstis sanktsioonid ja miinimumkaristused kaubitsejatele. Kolmandaks on seal ohvrite jaoks terve hulk abi- ja toetusmeetmeid, sest me ei tohi unustada, et väidetavalt on Euroopa Liidus igal aastal sadu tuhandeid ohvreid. Aeg on näidanud, et olemasolev raamistik ei ole olnud piisavalt tulemuslik. Eelmisel nädalal vastu võetud õigusaktist on näha, et on olemas tahe täiustada kogu Euroopas kodanike kaitset ja võtta inimkaubitsejad vastutusele.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Inimkaubandus on tänapäevane orjapidamine. Kuritegelike jõukude jaoks on see ka väga tulus äri, mis võib olla mitmesugune: seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö, elunditega kauplemine, kerjamine, ebaseaduslik adopteerimine ja majapidamistööde tegemine. See tekst on esimene selleteemaline siduv ELi õigusakt. See parandab nii ohvrikaitset kui ka kurjategijate vastaseid sanktsioone. Tekstist läbi kumav sooline vaatenurk on kiiduväärt, sest inimkaubanduse ohvrid on sageli naised. Teine tähtis asjaolu on see, et ohvreid ei süüdistata inimkaubanduse ohvritena toime pandud kuritegudes (nt sisserändeõigusaktide rikkumises). Toetasin seda teksti.

  Timothy Kirkhope ja Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon ECR on kindlalt veendunud, et orjapidamine meie maailmajaos 21. sajandil on lihtsalt jälestusväärne, ja arvab, et inimkaubandusest saab jagu ainult siis, kui kõik riigid teevad selle tõkestamiseks kõrgeimal tasemel koostööd. ELi praegused õigusaktid on aegunud ja mõjususest kaugel. Fraktsioon ECR toetab nende läbivaatamist. See direktiiv, milles keskendutakse piiriülesele koostööle niisuguse jälgi kuritegevuse nagu inimkaubanduse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks, sai täna fraktsiooni ECR poolthääled.

Fraktsioon ECR palus küll artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning artikli 15 lõike 4 üle korraldada eraldi hääletuse ning hääletas nende vastu, sest me ei arva, et maksimaalsed karistused kuritegude eest peaks määratlema EL, samamoodi ei usu me artikli 15 lõikes 4 esitatud kuriteomääratlusse. Fraktsioon ECR toetas resolutsiooni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudetud teksti.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Inimkaubandus on tänapäevane orjapidamine ja põhiliste inimõiguste raske rikkumine. Inimkaubandus on ka üks tasuvamaid tegevusi kuritegelike organisatsioonide jaoks.

Lissaboni lepingu jõustumisega sai EL suuremad volitused kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas ning täna vastu võetud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning ohvrite kaitset, näitab ELi seadusandja pühendumust sellele valdkonnale. Tekstis on miinimumeeskirjad kuritegude määratlemiseks ja kaubitsejatele sanktsioonide kohaldamiseks ning selles sätestatakse ühiseeskirjad ennetuse ja ohvrikaitse parandamiseks. Ohvrid peavad saama abi, kaasa arvatud õigusabi. Inimkaubandus, mis on tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega, nagu ka narkokaubandus ja rahapesu, on kuritegevus, mille vastu tuleb võidelda jõuliselt ja tulemuslikult. Viimastel aastatel saadud kogemused näitavad, et selliste kuritegude vastu võitlemiseks on hädavajalikud nii politseikoostöö ja õigusalane koostöö kui ka riikide õigusaktide põhjalik ühtlustamine.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Inimkaubandus on tänapäevane orjapidamine, tõsine kuritegu ja põhiliste inimõiguste raske rikkumine, mis muudab inimesed sõltuvaks ähvarduste, vägivalla ja alandamise kasutamise abil. Inimkaubandus on organiseeritud kuritegevuse jaoks ka väga tulus äri, sest tulu teenimise võimalused on suured ja riskid väikesed. Sellel võib olla palju vorme, näiteks seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö, ebaseaduslik elunditega kauplemine, kerjamine, sealhulgas sõltuva isiku ärakasutamine kerjamiseks, ebaseaduslik adopteerimine ja majapidamistööde tegemine. Selle nähtuse ulatus on muljet avaldav, aga kindlasti täpselt teadmata. Lissaboni lepinguga on tugevdatud ELi meetmeid kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö puhul, sh inimkaubanduse valdkonnas. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on nüüd selles valdkonnas kaasseadusandja ja tal on kõnealuse teema käsitlemisel suur roll. Toetasin seda raportit.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hiljutistest uuringutulemustest on näha, et kogu maailmas teeb inimkaubanduse tõttu sunniviisilist tööd vähemalt 2,45 miljonit inimest. See nähtus on viimastel aastatel sagenenud ja seda esineb nüüd ka Euroopa riikides. Seepärast arvangi, et selle nuhtlusega tuleb ELis võidelda jõuliselt, unustamata sealjuures korralikku ohvriabi ja -kaitset. Sellepärast hääletasin ma nii, nagu ma hääletasin.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) On selge, et inimkaubandus on tõsine kuritegu ja põhiõiguste raske rikkumine. On selge, et igaüks hääletab inimkaubanduse vastaste õigusaktide karmistamise poolt. On selge, et Alexander Mirsky pooldab karmimaid õigusakte, nagu teisedki parlamendiliikmed. Sellest võidavad kõik. Igaüks pooldab seda ja seetõttu on see kasulik ka raporti esitajatele. Ehk on võimalik leida mõni veel tähtsam teema? Nii võiks koostada veel sada raportit: pahede, terrorismi, tapmise, fanatismi, pettuse, röövimise, vägistamise, solvamise kohta, jne, jne, jne... Kas see on Euroopa Parlamendi liikmete ülesanne? Hääletan poolt. Kas keegi saab olla selle vastu?

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ametlikult ei ole orjapidamist enam olemas. Mitteametlikult aga on see inimkaubandusena vägagi olemas. Selline kuriteoliik on muutnud paljudele inimestele tulusaks äriks, kus teenitakse miljardilisi kasumeid. Inimkaubanduse vastu võitlemisel oleme organiseeritud kuritegevusest kaugel maas. Eesmärki on võimalik saavutada ainult eri meetodeid kombineerides. Ühelt poolt tuleb turgutada taas julgeolekumasinavärki, mis on viimastel aastatel rahalises puuduses vaevelnud. ELis saab tegelikult võidelda ainult inimkaubanduse tagajärgede vastu, aga vaja on välja juurida selle põhjused. Kõrvalvaldkondade, näiteks kerjamise vastu on suhteliselt kerge võidelda, kui kogu ELis kerjamine ära keelata.

Teiselt poolt on hädasti vaja teha koostööd näiteks sunniviisilise töö ja pealesurutud prostitutsiooni päritoluriikidega. Seetõttu on inimkaubanduse vastu võitlemises tähtsal kohal teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad päritolu-, transiidi- ja sihtriikide haridussüsteemis. Mõned selle raporti põhikaalutlused on õiged, aga muudel juhtudel ei saa ma sellega täielikult nõus olla. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Rumeenia lapsi tuuakse Kesk-Euroopasse, kus neid sunnitakse varastama ja kerjama, samuti sunnitakse kerjama eakaid ja puudega inimesi. Samal ajal elavad kerjamismaffia pealikud luksusvillades. Inimkaubandus on tulus ja kiiresti kasvav äri. Europoli andmetel on ainuüksi ELis sadu tuhandeid ohvreid. Seetõttu tuleb toetada ELi inimkaubandusvastase võitluse karmistamist. Eriti hea on see, et esmakordselt käsitletakse ka organiseeritud kerjamist. Vasakpoolsed romantikud pigistavad sageli silma kinni ning lasevad avalikkusel uskuda, et need inimesed kerjavad vabatahtlikult ja et sellist asja nagu kerjamisturism või kerjamismaffia ei ole olemas. Mõned väljapakutud meetmed lähevad aga liiale. Selle asemel et seada päritoluriikidele kohustus hävitada maffiastruktuurid ning pakkuda ohvritele kohapeal abi ja koolitusvõimalusi – seega tulevikku oma kodumaal –, liigub EL elamislubade väljastamise ja inimkaubanduse ohvrite kuritegude karistamata jätmise poole. See on vale sõnum, need inimesed meelitati Euroopasse juba niigi petlike lubadustega. Ohvrikaitse eesmärgil elamisloa andmine ja varga karistusest vabastamine on veel üks ajend anda end maffia meelevalda. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Mind pani raporti A7-0348/2010 poolt hääletama inimolemus kui selline. Isikuvabadus on põhiõigus, mida tuleb kaitsta, sest inimõiguste rikkumine, millega muudetakse inimesed sõltuvaks ähvarduste, vägivalla ja alandamise kasutamise abil, on jälk ja väga tõsine kuritegu. Kahjuks on inimkaubandus viimastel aastatel muutunud organiseeritud kuritegevuse jaoks väga tulusaks äriks, kus on suurepärased kasumi teenimise võimalused ja vähe riske, mistõttu see nähtus kasvabki nii kontrollimatult. Seetõttu astub Euroopa Liit samme selle nähtuse tõkestamiseks ja sellevastaseks võitluseks, kehtestades eeskirju kuritegude määratlemise ja organiseeritud kuritegevusele sanktsioonide kehtestamise kohta. Nõustun inimkaubanduse vastase võitlusega, sest loodan, et töötatakse välja selle võitluse meetmed ja ohvrikeskne tegutsemisviis, pöörates erilist tähelepanu naistele ja lastele, ning korraldatakse sihipäraseid teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid inimkaubanduse päritolu-, transiidi- ja sihtriikide haridus- ja koolisüsteemis.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise poliitika on ELis väga tähtis teema. Olen nõus eesmärgiga luua selles valdkonnas karmimad eeskirjad, keskkond, kus inimkaubitsejatele olla ei meeldi, ja jõulisemad ennetusmeetmed ning täiustada ohvrikaitset. Seetõttu olen nõus Euroopa Parlamendi ettepanekuga luua inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori ametikoht. Samuti tahaksin rõhutada, kui kiiduväärt on kavandatud karistused, eelkõige kuni kümneaastane vangistus ja kurjategija vara konfiskeerimise võimalus, samuti nõukogu ettepanek, milles nõutakse tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid konfiskeeritud vara ohvrite abistamiseks ja kaitsmiseks ning nende kannatuste hüvitamiseks.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Inimkaubandus on ülemaailmne salategevus, raske inimõiguste rikkumine ja sotsiaalne nähtus, mis mõjutab kogu ühiskonda. Inimkaubandusega kaasnevad strateegilised ohud, mis mõjutavad stabiilsust ja sotsiaal-majanduslikku arengut ning võivad viia tööturu destabiliseerumiseni, organiseeritud kuritegevuse kasvu ja mitmekesistumiseni, majanduse destabiliseerumiseni rahapesu ulatuse tõttu, demograafilise olukorra destabiliseerumiseni, avaliku sektori korruptsiooni suurenemiseni ning liidusiseste majandusinvesteeringute stabiilsuse languseni. Rumeenias registreeriti 2009. aastal 780 ohvrit. Vähemalt 416 neist olid sunnitöölised ja vähemalt 320 sundprostituudid. Eelmisel aastal tuvastatud ohvrite seas oli ka 176 last, kellega kaubeldi töö ja prostitutsiooni otstarbel. Liikmesriigid peavad eraldama vahendeid ohvrite abistamiseks ja kaitsmiseks, sealhulgas ohvrite kannatuste hüvitamiseks ja ELi inimkaubandusvastase õiguse piiriüleseks jõustamiseks. Lapsohvri puhul peaksid esmatähtsad olema lapse huvid ja nendega kaubitsejatele peavad olema karmimad karistused. Esitatud muudatusettepanekute abil muudetakse keskkond kaubitsejate jaoks ebameeldivaks, kaitstakse ohvreid ja tõkestatakse sellist tegevust tulemuslikumalt, sest põhiõigusi tuleb austada.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et Euroopa Liidu ühtne ja kooskõlastatud inimkaubandusvastane strateegia on hädavajalik. Et Euroopa Parlament on nüüd selles valdkonnas kaasseadusandja, on tal edaspidi kõnealuse teema käsitlemisel suur roll. Arvan, et inimkaubanduse vastases võitluses tuleb seada prioriteediks üleilmsed vastumeetmed ja inimõiguste kaitsmine, nagu on sätestatud 10. veebruaril 2010. aastal vastu võetud resolutsioonis.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiitus Edit Bauerile ja Anna Hedhile suurepärase töö eest. Täna vastuvõetud õigusaktiga karmistatakse inimkaubitsejate karistusi, kaitstakse ohvreid rohkem ja muudetakse ennetus jõulisemaks.

Prostitutsioon, laste ärakasutamine, sunniviisiline töö – Euroopas müüakse igal aastal hinnanguliselt sadu tuhandeid inimesi nagu asju. ELi arvates on peamised inimkaubanduse ohvrid naised ja lapsed, keda kasutatakse prostitutsiooni (43%) ja sunniviisilise töö (32%) jaoks. Inimeste ärakasutamise viise on peale prostitutsiooni ja sunniviisilise töö teisigi: sunniviisiline kerjamine, ebaseaduslik adopteerimine, elunditega kauplemine jne. Selles direktiivis käsitletakse neid kõiki.

Uute eeskirjade kohaselt tuleb ohvritele anda abi, eelkõige pakkuda neile sobivat majutust ja materiaalset abi, vajalikku arstiabi (k.a psühholoogilist abi), nõustamist ja teavet ning vajaduse korral ka tõlketeenust. Tuleb anda tasuta õigusabi, vähemalt siis, kui ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Samuti peavad inimkaubanduse ohvrid pääsema tunnistajakaitseprogrammidesse, kui riigi võimud seda vajalikuks peavad.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See õigusakt on tähtis samm edasi selle ebainimliku ja alandava kuritegevuse vastu võitlemisel ning meil on selle tänase vastuvõtmise üle hea meel. Direktiivi eesmärk oli aga ennetamine, vastutuselevõtmine ja kaitsmine, ning roheliste arvates on kahetsusväärne, et ohvrikaitse sätted ei ole nii jõulised, nagu meie arvates oleks võimalik ja vajalik. Ohvrite olukord, õiguslik seisund ja õigus saada õigusabi võiksid ja peaksid olema paremad. Loodetavasti esitab komisjon nüüd ettepaneku vaadata läbi direktiiv inimkaubanduse ohvritele elamislubade andmise kohta, et selle jälestusväärse kuritegevusega võideldaks tõeliselt terviklikult, nagu algusest peale kavandati. Samuti on mul hea meel, et puudub liikmesriikidele esitatav selge nõue võtta õiguslikke meetmeid inimkaubanduse ohvrite teenuste kasutajate karistamiseks (nt kui einestatakse restoranis, kus töötavad inimkaubanduse ohvrid). Kõiges selles tegijatel, tegevusel ja tegevusaegadel vahet teha on niigi keerukas ja õiguslikult ebakindel, aga peale muu võivad niisugused meetmed viia inimkaubanduse ohvrid võimude käeulatusest hoopis kaugemale.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Võtsime just suure häälteenamusega vastu raporti ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning ohvrite kaitsmise kohta. See hääletus on ajalooliselt tähtis mitmel põhjusel. Esiteks on see Euroopa Liidus esimene kord, kui võetakse vastu siduv ELi õigusakt inimkaubanduse vastu võitlemise kohta. Teiseks saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppe esimesel lugemisel, mis tähendab, et direktiivi sätted rakendatakse võimalikult kiiresti. Kolmandaks kehtestatakse direktiiviga inimkaubitsejatele karmimad karistused (vähemalt viis aastat) ning parandatakse ohvrite kaitsmist ja abistamist. Uusi eeskirju kohaldatakse inimestega kaubitsemisele seksitööstuse, ehitussektoris ja põllumajandussektoris ärakasutamise ning majapidamistööde jaoks. Seetõttu valmistab selle ajalooliselt tähtsa hääletuse tulemus mulle rõõmu.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Ebaseaduslikku inimkaubandust tuleb tõesti käsitada tänapäevase orjapidamisena. See on kolmas kõige kiiremini kasvav kuritegevuse liik, kus aastakäive on umbes 23 miljardit eurot. Lissaboni lepinguga on tugevdatud ELi meetmeid kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö puhul, sh inimkaubanduse valdkonnas. Seetõttu peame ka karmistama inimkaubitsejate karistusi ja parandama ohvriabi, eelkõige laste jaoks.

Raport: Nathalie Griesbeck (A7-0346/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Pooldasin seda resolutsiooni, milles kiidetakse heaks Gruusiaga sõlmitav leping riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta. See leping laiendab vabadusel ja turvalisusel rajanevat ala väljapoole Euroopa Liidu piire, selle naaberriikidele. Olen veendunud, et selle lepingu sõlmimine on edasiminek Euroopa Liidu ja Gruusia suhetes. See näitab Gruusia Euroopa-suunalisi püüdlusi ja on seega Euroopa Liidu tähtis märguanne. See soodustab sõbralikke suhteid, stabiilsust, turvalisust ja kodanike heaolu, mida kõike on selles piirkonnas nii väga vaja. Samuti toetab leping vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas vajalike reformide elluviimist Gruusias. Toetan väga ELi ja Gruusia lepingut riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta, sest Gruusias on kehtestatud piisavalt kindel raamistik selleks, et tagada tagasivõtulepingu alusel koheldavate isikute õiguste austamine.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) ELi laienemine aastatel 2004 ja 2009 ajendas ELi välja töötama uut raamistikku koostööks ida- ja lõunanaabritega, et edendada nende riikide turvalisust, stabiilsust ja arengut ning vältida uute eraldusjoonte tekkimist Euroopas. Hääletasin lepingu poolt. Euroopa Liit peab jätkama suhteid Lõuna-Kaukaasia riikidega ja seda ala kaitsma.

See piirkond on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtis ning EL võib aidata kaasa piirkonna majanduse ja kaubanduse arengule. Eelkõige peab ELi tegevus olema julgustav ja inimõigusi austav ning põhinema hea valitsemistava ja demokraatia põhimõtetel. Arvan, et tagasivõtuleping Gruusiaga on piirkondlikult tähtis ning aitab kaasa ELi püüdlusele parandada koostööd ka piirkonna teiste riikidega.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi teisipäevasel, 14. detsembri täiskogu istungil toimus hääletus Gruusia kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise üle ja riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise üle. Kolleeg Nathalie Griesbeck oli raportöör mõlema lepingu puhul, milles käsitletakse isikute liikumist ELi ja Gruusia vahel. Selle Gruusiaga sõlmitava lepinguga tahetakse lühendada viisa taotlemisele kuluvat aega, lihtsustada dokumendimajandust ning vabastada mõned isikud, näiteks üliõpilased, ajakirjanikud ja pensionärid, viisanõudest täielikult. Samuti hääletasime tagasivõtulepingut, milles EL ja Gruusia nõustuvad tagasi võtma oma kodanikud, kes elavad teise lepinguosalise territooriumil ebaseaduslikult. Mõlemad lepingud näitavad ELi ja Gruusia tahet teha vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas koostööd.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu tegevuse aluseks peavad olema hea valitsemistava, demokraatia ja inimõiguste austamine. Lõuna-Kaukaasia piirkonnaga suhtlemisel peab EL olema partner, kes soodustab sealsete riikide majanduslikku ja kaubanduslikku arengut, turvalisust, stabiilsust, heaolu ja konfliktide lahendamist. Seda arvestades pooldasin Gruusiaga sõlmitavat lepingut ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta, sest arvan, et see aitab kaasa eelnimetatud eesmärkide saavutamisele.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud tippkohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsioonis, millega loodi idapartnerlus, on rõhutatud, kui tähtis on toetada lihtsustatud viisamenetluse ja tagasivõtulepingute kaudu kodanike liikuvust turvalises keskkonnas. Tagasivõtuleping on seega vajalik täiendus viisalihtsustuslepingu vastuvõtmisele, mille suhtes on Gruusiaga kokkuleppele jõutud. Sellega peab kaasnema ka turvalisuse paranemine, mis aitaks vähendada piiriülest kuritegevust ja ebaseaduslikku rännet. Loodan, et selle lepingu alusel ja ühise koostöö vaimus suudavad EL ja Gruusia tulemuslikult võidelda ebaseadusliku immigratsiooni vastu ning aidata kaasa demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja kodanikuühiskonna arengule selles riigis.

Võttes arvesse sel aastal ELi ja Gruusia vahel toimunud inimõigusteteemaliste läbirääkimiste tulemusi, mitme põhiõiguste kaitsmist käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimist Gruusias, Gruusia kuuluvust Euroopa Nõukogusse ja osalust idapartnerluses, mis põhineb rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ja põhiväärtustest kinnipidamisel, hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Gruusia ja Euroopa Liidu suhete tihenemine, mida näitavad mitmed hiljutised ettevõtmised, väärib heakskiitu. Riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping on tähtis ajend suhete parandamiseks Gruusia, selle naaberriikide ja Euroopa Liidu vahel, samuti võitluseks ebaseadusliku sisserände vastu. Julgeoleku, vabaduste ja õigusvaldkonna reformidele innustamine võib anda väga häid tulemusi, kui mõlemad osapooled seda tõesti tahavad.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See raport, mille paariline on raport ELi ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lepingu kohta, teeb mulle heameelt. See pakett lihtsustaks reisimist ja parandaks ELi suhteid selle osaga maailmast.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Gruusia on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et suhteid Euroopa Liiduga tihendada. Seda näitavad mitmed hiljutised ettevõtmised. Riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping on tähtis ajend suhete parandamiseks Gruusia, selle naaberriikide ja Euroopa Liidu vahel, samuti võitluseks ebaseadusliku sisserände vastu. Siiski tuleb jätkata Gruusia innustamist julgeoleku, vabaduste ja õigusvaldkonna reformidele.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Pooldan seda, sest loodan väga, et kui Mihheil Saakašvili läheb Gruusia prokuratuuri eest peitu Euroopa Liitu ja tal ei ole selleks elamisluba, antakse ta selle lepingu kohaselt kiiresti ja probleemideta Gruusia võimudele välja. See leping on tõesti väga vajalik. Pooldan seda.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Viisade andmist ELi-väliste riikide kodanikele ei tohiks lihtsustada liiga tormakalt. Enne tuleb võimalikult hoolikalt uurida, kas liba-varjupaigataotlejate ja majanduslikel põhjustel sisserändajate tagasivõtmise lepingutega saab vältida sellise korra ärakasutamist. Samuti tuleb lõpuks lahendada Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi probleemid. Lõppude lõpuks ei tohi ju viisavabadusest kasu saada eelkõige varjupaigataotlejad või isegi kurjategijad.

Palju sõltub tegelikult sellest, kas ja kui palju lepingut tegelikult täidetakse. Igatahes tihendab see Gruusia koostööd Euroopa Liiduga. Minu arvates ei ole tagasivõtuleping piisavalt piirav ja seetõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel aastatel on paljud väga tähtsad poliitilised sammud, näiteks Gruusia ühinemine Euroopa Nõukogu ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga, toonud selle riigi Euroopa Liidule lähemale kui kunagi varem. Nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimist, sai minu poolthääle, sest arvan, et EL peab kindlasti edendama naabruspoliitikat, eelkõige oma naaberriikidega sellistes rahututes kohtades nagu Kaukaasia, kus ELi huvid kajastuvad tähtsas kaubanduspartnerluses. Pealegi saab bürokraatia ja kontrolli vähendamine naaberriigi puhul suhteid ainult paremaks muuta. See suurendab kontrolli selle piirkonna üle ning nii paraneb seal turvalisus, areng ja stabiilsus. Kaks sõlmitud lepingut – üks ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta ja teine viisade väljastamise lihtsustamise kohta – on nende eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Suhete süvendamine Euroopa Liidu ja Lõuna-Kaukaasia riikide (sh Gruusia) vahel on tähtis, kui tahame kindlat, sidusat ja tulemuslikku välispoliitikat.

Toetan Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingut. Tõstaksin esile järgmised kasulikud meetmed: lepingus sätestatud tagasivõtukohustus on täielikult vastastikune ning hõlmab oma ja kolmandate riikide kodanikke ning kodakondsuseta isikuid. Oma kodanike tagasivõtmise kohustus hõlmab ka endisi kodanikke, kes on oma kodakondsusest loobunud, sellest ilma jäänud või kellelt see on ära võetud, aga kellel ei ole uut kodakondsust. Kodanike tagasivõtmise kohustus hõlmab kodakondsusest sõltumata ka pereliikmeid (abikaasasid, alaealisi ja vallalisi lapsi), kellel ei ole taotlevas riigis elamisluba. Peale selle lepiti kokku kiirmenetluses, mille raames saadetakse tagasi inimesed, kes peetakse kinni liikmesriikide või Gruusia piirialas ehk viie kilomeetri raadiuses sadamatest, sealhulgas tollikontrollitsoonidest ja rahvusvahelistest lennujaamadest.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen täielikult nõus raportöör Nathalie Griesbecki seisukohaga, et Gruusias on vaja viia läbi teavituskampaaniaid, et elanikud saaksid teada uuest olukorrast ning kasutada sellest tulenevaid uusi võimalusi. Viisapoliitika muutusest peaks ühtlasi kiiremas korras teada andma ka Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtedel.

Samuti olen nõus raportööri soovitusega, et Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon ja lepingute kohaldamise eest vastutav Euroopa Komisjon peavad tegema pärast lepingu jõustumist kindlaks võimalikud takistused või muud ebavõrdsed piirangud, mis võivad takistada lepingute tõrgeteta ja vastastikust kohaldamist nii konsulaarteenuste kui ka piiriületuse osas.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt, sest arvan, et koos viisalihtsustuslepinguga on see märkimisväärne samm edasi ELi ja Gruusia suhetes. See märgib tähtsat etappi riigi lõimumises Euroopaga ning ühtlasi innustab teda edendama vabaduste, julgeoleku ja õigusvaldkonnas vajalikke reforme.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie hääletasime kõnealuse lepingu vastu, sest selle eesmärk on suunata inimesed tagasi riiki, kus ÜRO pagulaste ülemvoliniku 2010.–2011. aasta ülemaailmse pöördumise kohaselt on ligikaudu 212 000 inimest enam kui 16 aasta jooksul olnud riigisiseselt ümberasustatud ja peavad elama peavarju ja elatusvahendite puuduses ning kus sooline ja seksuaalvägivald on laialt levinud kõikides ühiskonnarühmades ja talutakse politseipoolset väärkohtlemist; seda kohaldataks ka endiste Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanike suhtes, kellel ei ole mingit de facto seost Gruusiaga; leping ei sisalda põhiõiguste rikkumist puudutavaid rangeid kaitsemeetmeid ega taga häid vastuvõtutingimusi, sest Gruusias on need kesised; leping sisaldab mitmeid puudusi ja ebamäärasusi, mida saaks selgitada tagasivõtmise ühiskomitees, kus Euroopa Parlamendil ei ole kahjuks sõnaõigust, kuigi see oleks parlamendi uusi pädevusvaldkondi arvestades täiesti õiguspärane; lepinguga ei ole piisavalt tagatud isikuandmete kaitse: andmeid võib asjaomase isiku nõusolekut taotlemata edastada „muudele organitele”.

Raport: Petru Constantin Luhan (A7-0309/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti põhimõtete poolt. Need tugevdavad arusaama, et Euroopa Liit on maailma tasandil konkurentsivõimeline ainult siis, kui ta lähendab oma piirkondi ja liikmesriike veelgi. Olen nõus, et edule vaatamata on vaja vähendada piirkondade erinevusi, et tugevdada siseturgu ja ELi 2020. aasta strateegiat, mille tulemused muutuvad käegakatsutavaks ainult siis, kui võetakse arvesse kõikide piirkondade arengu lähtepunkti. Kuigi ühelt poolt olen nõus, et paljudes piirkondades on endiselt vaja investeeringuid taristusse ja ligipääsetavusse, tahaksin teiselt poolt rõhutada teadusuuringutesse ja uuendustegevusse investeerimise tähtsust; selles peavad osalema kõik valitsemistasandid ja eraettevõtjad, et rahalisi vahendeid rohkem ja paremini ära kasutada. Selle idee elluviimiseks on vaja komisjonilt selget partnerlustahet ning ELi toetus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks tuleb läbi vaadata ja paremaks muuta.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, sest sellega luuakse väga vajalik raamistik, milles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika integreerivat rolli ning selle panust ELi ülemaailmse konkurentsivõime suurendamisse. Ühtekuuluvuspoliitika on ELi oluline poliitika, mis võimaldab piirkondadel parimal viisil toime tulla üha suuremate probleemidega (nt kliimamuutuse, rahvastiku vananemise, sotsiaalse rände, energiamajanduse, majandus- ja finantskriisiga) ning seega aidata kaasa ELi üldise konkurentsivõime parandamisele. Nõustun raportööriga, et seda on võimalik saavutada siis, kui tagame kõigile ELi kodanikele ühesuguse elatustaseme ning toetame arengut, kasutades ära kohalikku ja piirkondlikku omapära, tekitades sellega lisandväärtust ja majanduslikku tootlikkust.

Vaja on rõhutada, et kui eesmärk tagada infrastruktuuri ja kvaliteetsete teenuste abil samaväärsel tasemel elukvaliteet on saavutatud, võivad piirkonnad keskenduda meetmetele, mille eesmärk on kohaliku majanduspotentsiaali suurendamine, mille oluline osa on kohaliku tasandi teadusuuringute, arengu- ja innovatsioonipoliitika ning asjakohase piirkondliku infrastruktuuri arendamine.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse paketi vastuvõtmine on Euroopa Liidu prioriteetide ja eesmärkide seadmise seisukohalt tähtis. See kindlustab isikliku ja majandusliku arengu ning edendab liikmesriikide vahelist solidaarsust. Toetan arvamust, et tähtis on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine infrastruktuuri arendamise kaudu, et aidata tagada ELi 2020. aasta strateegia edukus tingimustes, kus see uus strateegia peab toime tulema majandusarengu kitsaskohtadega.

Pealegi saab konkurentsivõimet parandada ainult teadusuuringute ja uuendustegevuse edendamise ja tehnoloogia arendamisega ning kvaliteetse kutseõppe pakkumisega ELi kodanikele. Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et ühtekuuluvuspoliitika on osutunud tõhusaks vahendiks, mis pakub paindlikku lahendust majandus- ja finantskriisist tulenevatele sotsiaal-majanduslikele probleemidele.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Mu suurepärase rumeenlasest kolleegi Petru Constantin Luhani koostatud hea algatusraport tõelise territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamise kohta ELis sai minu poolthääle. Toetan täielikult raportis esitatud arvamust, et „majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine on vajalik tingimus, kuid et sellest ei piisa, et tagada majanduslik konkurentsivõime ülemaailmsel tasandil, milleks on vaja märkimisväärseid investeeringuid sellistes põhivaldkondades nagu energeetika, keskkond, infrastruktuur, haridus, teadus- ja arendustegevus, loovtööstus ja teenused, logistika ja transport”. See on lühidalt kokkuvõte suurest triljoni euro investeerimise kavast, mida ma olen nõudnud praeguse ametiaja algusest saati ja mis on hädavajalik tingimus selleks, et Euroopa areneks konkurentsivõime abil ja ELi kodanikele loodaks kõikjal liidus võrdsed võimalused.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liit saab olla konkurentsivõimeline ainult niivõrd, kuivõrd tema sisepoliitika toetab võimet reageerida tänapäeva probleemidele. Jätkusuutlik regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika on hädavajalikud majandusarengu takistuste kõrvaldamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks siseturul ja maailmas. Sidusa ja kooskõlastatud regionaalpoliitika tähtsus Euroopa Liidus on selge. Finants- ja majanduskriis ning varem Euroopas valitsenud gaasikriis näitasid, et sobiva regionaalpoliitika puudumine mõjutab kogu Euroopat.

Arvan, et ühtekuuluvuspoliitika on ELis tähtis poliitika, mis aitab piirkondadel tekkinud probleemidest jagu saada. Olen raportööriga nõus, et territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika väljatöötamine mõjutab otseselt ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamist ning vaja on võimalikult kiiresti analüüsida, kas ELi abi konkreetsetele piirkondadele põhineb konkreetsetel tulemustel, mis tagavad regionaalpoliitika jätkusuutlikkuse.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ajal, mil territoriaalsed erinevused Euroopa Liidu piirkondade vahel muutuvad silmatorkavamaks, on üks tulemuslikumaid vahendeid Euroopa 2020. aasta strateegia kõrgete eesmärkide saavutamiseks ELi targem ühtekuuluvuspoliitika, mis tugineb paljuski uuendus-, teadus- ja arendustegevusele, aga ühtlasi sobib konkreetsete olukordadega piirkondades. Petru Constantin Luhani raportis kinnitatakse sellist tegutsemisviisi ja esitletakse ELi ühtekuuluvuspoliitikat ühe tähtsa tegurina meie piirkondade majanduslikus elujõus. See poliitika toob jätkusuutlikuma majanduse Euroopale lähemale.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest peame arutlema Euroopa ja riikide tasandil vastu võetud sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse meetmete üle. Nende mõte on saavutada ELi poliitika eesmärgid, sealhulgas majanduse üldise konkurentsivõime parandamine. Ühtekuuluvuspoliitika on ju ELi oluline poliitika, mis võimaldab piirkondadel parimal viisil toime tulla üha suuremate probleemidega, mis tulenevad majandus- ja finantskriisist, kliimamuutusest, rahvastiku vananemisest, sotsiaalsest rändest ja energiamajandusest. Neid eesmärke on võimalik täita siis, kui toetatakse kohalikku ja piirkondlikku arengut ning muidugi tagatakse kõigile ELi kodanikele ühesugune elatustase. Tahaksin rõhutada, et Euroopa on ühtne ja seetõttu on väga vaja vähendada Euroopa piirkondade arengutaseme erinevusi ning tagada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Peale selle peaks ühtekuuluvuspoliitika olema rohkem tulemustele suunatud ning vaja on püüelda veel suurema tulemuslikkuse ja kasulikkuse poole, sest ainult nii muutub see poliitika abisaajatele mugavamaks ja kasulikumaks. ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks peame ellu viima ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika ning kandma hoolt selle eest, et see oleks sõltumatu ja hõlmaks ELi kõiki piirkondi.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiidan Petru Constantin Luhanit selle raporti koostamise eest. Hääletasin selle poolt. Olen õigupoolest veendunud, et mõjus ühtekuuluvuspoliitika, mis suudab vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, parandab ka ülemaailmset majanduslikku konkurentsivõimet. Sellega seoses muutuvad üha olulisemaks piirkonnad, mis suudavad tulevaste probleemidega parimal võimalikul viisil toime tulla, parandades seejuures konkurentsivõimet ja viies Euroopa majanduse kindla elavnemiseni.

Võttes arvesse kogu Euroopat endiselt laastavat finantskriisi ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärke, pean vajalikuks tugevdada Ühtekuuluvusfondi ja struktuuripoliitikat piirkondade osaluse suurendamise teel. Ühtekuuluvuspoliitika on Lissaboni strateegia eesmärkide täitmiseks hädavajalik, aga saavutatu kindlustamiseks on vaja jätkata investeerimist infrastruktuuri, sest see on Euroopa majandusliku konkurentsivõime parandamise alus.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Tõelise territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamise teemalise raporti peamine eesmärk on parandada ELi ettevõtete ülemaailmset konkurentsivõimet. Kogu raporti eeldus on vale, sest selles arvatakse asja analüüsimata, et konkurentsivõime ja ühtekuuluvus ei ole üksteist välistavad. Tänapäevane konkurentsivõime, ka Euroopa tasandil, tähendab madalamaid palku, töötajate õiguste vähendamist ja suurtele ettevõtetele kasulikku suuremat erastamist. See ei sobi majandusliku ja poliitilise ühtekuuluvusega kokku. Raportis kirjeldatakse ELi piirkondade probleeme, aga ei suudeta välja pakkuda veenvaid ja elujõulisi lahendusi. Selle asemel järgitakse ELi 2020. aasta ja Lissaboni strateegiat.

Lõpuks arvatakse seal, et majanduskriis ja selle hukutavad tagajärjed, mis mõjutavad enamikku Euroopa piirkondi, on järjekordne probleem, millega piirkonnad toime peavad tulema, aga selle põhjuste mainimist välditakse. Nii mätsitakse seal sisuliselt kinni ELi kriisieelse ühtekuuluvuspoliitika saamatus ja nõrkus. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Liidu ühtekuuluvuspoliitika on osutunud Euroopa piirkondade arenguerinevuste vähendamisel hädavajalikuks. Ühise arengutaseme ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks on vaja horisontaalset ja vertikaalset kooskõlastamist eri valitsemistasandite vahel. Kaasava tööturu jaoks on vaja toetada teadusuuringuid, uuendustegevust ja haridust, samuti peab seda toetama piirkondliku tasandi poliitika. Parema majandusliku konkurentsivõime saavutamiseks maailmaturul on hädavajalik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne kaasalöömine.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingus on sätestatud, et ELi üks põhiväärtus on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse edendamine (Rooma lepingu artikkel 3).

Ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärk on ELi 271 piirkonna tasakaalus arengu edendamine nende arengutasemete erinevuste vähendamise teel. Eritähelepanu pööratakse ebasoodsamas olukorras piirkondadele nagu maapiirkonnad, tööstusliku ülemineku piirkonnad, alaliselt raskete looduslike ja demograafiliste piirangutega alad, saared, piirialad ja mägialad.

Sellega seoses olen korduvalt väitnud, et ühtekuuluvuspoliitika tuleb viia ELi 2020. aasta strateegiaga kooskõlla ja parandada raha eraldamise läbipaistvust. Minu arvates tuleb kogu teave ühtekuuluvuspoliitika rahastamiskavade vastuvõtmise ja elluviimise kohta teha avalikkusele veebis reaalajas kättesaadavaks ning jaotada see võimalikult üksikasjaliku ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) alusel, näiteks NUTSi kolmandal tasandil, kui see on olemas. Seda ma pooldan oma arvamuses, mis on lisatud dokumendile „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta”.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis esitatud väite, et ühtekuuluvuspoliitika on kriisi põhjustatud sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel olnud tulemuslik, on Euroopa Liidus valitsev tegelik olukord jõuliselt ümber lükanud. Teine raportis kõlav mõte on ühtekuuluvuspoliitika ühendamine ELi 2020. aasta strateegiaga. On hästi teada, et ELi 2020. aasta strateegias, mis on Lissaboni strateegia järeltulija, järgitakse samu liberaliseerimise, erastamise ja tööõiguse paindlikuks muutmise põhimõtteid. Need suunised, mida tuleb järgida, ei paranda ühtekuuluvust. Vastupidi, need suurendavad riikide ja piirkondade vahelisi ning riigisiseseid erinevusi. ELi eelarve väiksus kahjustab tõsiselt selle ümberjagamisülesannet, mis on ühtekuuluvuse loomiseks hädavajalik.

Sellele tuleb lisada ELi kõige haavatavamate riikide majanduse kulud, mis on tingitud ühtsesse turgu ning majandus- ja rahaliitu sisenemisest ja rahvusvahelise kaubanduse vähesemast reguleerimisest. Neid aga raportis ei mainita. Riikide ja piirkondade tootmise elavnemine, ressursside säästlik kasutamine ja keskkonnahoid on strateegilised abivahendid riikide majanduse arendamiseks. Samuti on seda õigustega töökohtade loomine ning avalike teenuste võrgustiku ja riigi sotsiaalsete ülesannete täitmise parandamine.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin raportiga nõus, sest kooskõlas aluslepingutega on ühtekuuluvuspoliitika, mille eesmärk on vähendada erinevusi arengutasemete vahel ning mis valmistab piirkondi ette, et tulla toime pika- ja lühiajaliste väljakutsetega (globaliseerumine, demograafilised muutused, maapiirkondade elanikkonna vähenemine, kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse), võttes arvesse nende konkreetseid tugevaid ja nõrku külgi, on osutunud Euroopa integratsiooni protsessi jaoks äärmiselt oluliseks. Jõuline hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise eeltingimus. Kõik piirkonnad peaksid arenema tasakaalustatult. Mul on hea meel, et komisjoni kutsutakse üles uurima ja esildama töömeetodeid, mis toetavad linna- ja maapiirkondade partnerlust ning mille abil võideldakse maapiirkondade elanikkonna vähenemise vastu ja samal ajal antakse hoogu säästvale linnapiirkondade arengule, kuna ligi 80% ELi elanikkonnast elab linnapiirkondades. Linna- ja maapiirkonnad on piirkondlikus majandusarengus väga tähtsad. Järgmisel programmitöö perioodil on vaja investeerida linnu ja linnalähedasi piirkondi hõlmavatesse projektidesse ning saavutada parem kooskõlastatus maaelu arengukavadega. Vaja on edendada ettevõtlikkust ning toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd), tunnustades olulist rolli, mida nad on etendanud majandusliku konkurentsivõime edendamisel ja töökohtade loomisel. Samuti peame parandama rahastamise kättesaadavust, eelkõige VKEde jaoks, ning riskikapitali ja mikrofinantseerimise kättesaadavust. Komisjon tegutseb nii struktuurifondide kui ka Ühtekuuluvusfondi kasutamise menetluste edasise lihtsustamise nimel, et vähendada abisaajate halduskoormust.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Parem elukvaliteet, mis luuakse kindlustatud ja parema kvaliteediga töökohtade loomise kaudu ja tagades juurdepääsu igat tüüpi infrastruktuurile, olgu see siis transport, sotsiaalne või hariduse või teadusuuringute, arengu ja innovatsiooniga seotud infrastruktuur, on olnud peamine põhjus, miks üldsus on toetanud Euroopa integratsiooni. Ühtekuuluvuspoliitika võib oma konkreetsete eesmärkide ja vahendite kaudu tagada ELi ühtse arengu, täites Euroopa üldsuse majanduslikud ja sotsiaalsed vajadused. Samal ajal seisavad ELi liikmesriigid silmitsi globaliseerumise tagajärgedega. Kõnealuse raporti „Tõelise territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamine ELis – ülemaailmse konkurentsivõime vältimatu tingimus?” eesmärk on tekitada arutelu Euroopa Parlamendi liikmete vahel Euroopa ja riikide tasandil ELi poliitika eesmärkide, sealhulgas majanduse ülemaailmse konkurentsivõime parandamise eesmärgi saavutamiseks vastuvõetud meetmete vastastikuse sõltuvuse ja täiendavuse üle. Raportiga üritatakse pakkuda raamistikku, milles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika integreerivat rolli ning selle panust ELi ülemaailmse konkurentsivõime suurendamisel. Mul on selle raporti ja arutelu üle hea meel.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raportis käsitletakse peamiselt piirkondade ja ELi konkurentsivõimet ja suuremat tootlikkust. See on täielikult kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga. See tähendab, et oma mõju kaotab raporti ainus huvitav punkt – kvaliteetsed avalikud teenused kõikidele kodanikele sõltumata nende elu- ja töökohast. Hääletasin selle teksti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Just jõulise ühtekuuluvuspoliitika tõttu on õnnestunud vähendada Euroopa piirkondade arenguerinevusi. ELi arengutaseme ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärkide saavutamiseks on hädasti vaja jätkuvat kooskõlastamist eri valitsemistasandite vahel. Teadusuuringute, uuendustegevuse ja hariduse toetamine on kõigile töö tagamiseks hädavajalik. Parema majandusliku konkurentsivõime saavutamiseks maailmaturul tuleb anda endast kõik.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – (LV) Andsin oma poolthääle, sest toetan ühtekuuluvust, kui ainult kõik Läti altkäemaksuandjad pandaks vangi, et nad ei saaks enam takistada ELi struktuurifondide nõuetekohast rakendamist. Sellega seoses peame ühtekuuluvuse ellu viima riigiprokuratuuri, politsei ja kohtute kaasabil ning mitte ainult Lätis, vaid kogu Euroopa Liidus. Siis toimuks miljardite eurode kasutamine esiteks kavakohaselt, teiseks tähtaegselt ja kolmandaks kodanike huvides, mitte üksikute ametnike ja parteide huvides. Mina olen ühtekuuluvuse poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) EL peab tegelema ühtekuuluvuspoliitikaga, et luua tasakaal rikkamate ja vaesemate piirkondade vahel. See on mõeldud ka ebaühtlase majandusarengu tulemuste võrdsustamiseks. Samamoodi peaks sellega saama tagada ühtse elatustaseme. Just üleilmastunud maailmas peaks piirkondade konkurentsivõimele suurt tähelepanu pöörama. Hääletan raporti vastu, sest ei ole teada, kui palju vajalikke teadmisi ja oskusi liikmesriikide piirkondadel juba on.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportiga territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse kohta üritatakse minu arvates pakkuda kõikehõlmavat raamistikku, milles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika integreerivat rolli ning selle panust ELi ülemaailmse konkurentsivõime suurendamisse. Minu poolthääle eesmärk on tekitada Euroopas arutelu Euroopa ja riikide tasandil ELi poliitika eesmärkide, sealhulgas majanduse ülemaailmse konkurentsivõime parandamise eesmärgi saavutamiseks vastuvõetud meetmete vastastikuse sõltuvuse ja täiendavuse üle. Parem elukvaliteet, mis luuakse kindlustatud ja parema kvaliteediga töökohtade loomise kaudu, on olnud peamine põhjus, miks üldsus on toetanud Euroopa integratsiooni. Piirkondi tuleb kaitsta ja arendada sotsiaalsete meetmete kaudu, mis tagavad rahva täieliku lõimituse, kaasa arvatud majandusliku lõimituse. Ühtekuuluvuspoliitika võib nüüd oma konkreetsete eesmärkide ja vahendite kaudu tagada ühtse arengu, täites Euroopa üldsuse majanduslikud ja sotsiaalsed vajadused.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) See algatusraport, mille poolt ma hääletasin, on järg pikale ja keerulisele arutelule Kreeka jaoks väga tundlikul teemal. Tõsi, senised edusammud poliitilises ühtekuuluvuses on aidanud vähendada piirkondade ebavõrdsust. Majanduses on aga ajad muutunud ja ühtekuuluvuspoliitika peab ajaga kaasas käima. Ühtekuuluvuspoliitika kui ELi kõige tähtsama vaeste ja rikaste alade vahelise solidaarsuse vahendi ülesanne peab olema vältida paremini uusvaeste majandussaarte ehk -piirkondade tekkimist ELis. Seega on meie ees selge ja konkreetne ülesanne.

Kreeka peab erilist tähelepanu pöörama kahele punktile: 1. ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi 1 piirkonnad; see puudutab rahvamajanduse kogutoodangu lähendamist, mida on vaja oluliselt parandada; 2. järk-järgult välja jäetavad piirkonnad (sh Atika); neist igaühe värskeimad majandusandmed tuleb uuesti läbi vaadata, sest majanduskriis võis nende olukorda taas halvendada.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selle raporti aluseks on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni algatus, mis esitati ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika tuleviku teemalisel arutelul. Euroopa Liidu territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse parandamine on üks tegutsemissuund, mida ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks vaja on.

Olen täiesti nõus raportis esitatud põhieesmärgiga suurendada ühtekuuluvuspoliitika osatähtsust majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste vähendamises, uute töökohtade loomises, majanduskasvu kiirendamises ja infrastruktuuri loomises. Territoriaalne ja sotsiaalne ühtekuuluvus peavad olema aluseks uuele poliitikale, millega suudetakse tagada jätkusuutlik majanduskasv ja parem ülemaailmne konkurentsivõime.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Kiitus raportöör Petru Constantin Luhanile suurepärase töö eest! Olen temaga nõus, et vajadus parema elukvaliteedi järele, mis luuakse kindlustatud ja parema kvaliteediga töökohtade loomise kaudu ja tagades juurdepääsu igat tüüpi infrastruktuurile, olgu see siis transport, sotsiaalne või hariduse või teadusuuringute, arengu ja innovatsiooniga seotud infrastruktuur, on olnud peamine põhjus, miks üldsus on toetanud Euroopa integratsiooni.

Olen täiesti nõus raportööri seisukohaga, et ühtekuuluvuspoliitika on ELi kõige olulisem poliitika, mis võimaldab piirkondadel nende probleemidega parimal viisil toime tulla ning seega aidata kaasa ELi ülemaailmse konkurentsivõime parandamisele, mida on võimalik saavutada, kui tagame kõigile ELi kodanikele ühesuguse elatustaseme ning toetame arengut, kasutades ära kohalikku ja piirkondlikku omapära, tekitades sellega lisandväärtust ja majanduslikku tootlikkust.

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Meie toetame ühist ühtekuuluvuspoliitikat ja peame seda Euroopa lõimimise seisukohalt tähtsaks. Ajal, mis ELis on märkimisväärseid pingeid, tuleb kokku hoida. Sellegipoolest arvame, et regionaalpoliitika peaks olema eelkõige piirkondade ja liikmesriikide ülesanne ning ELi toetus peaks olema suunatud vaeseimatele piirkondadele ja mitmesugustele territoriaalse koostöö programmidele.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Raportis tõstetakse esile ühtekuuluvuspoliitika saavutusi. Ühtekuuluvuspoliitika on ELi 2020. aasta strateegia edukaks elluviimiseks hädavajalik, sest see vähendab erinevusi piirkondade vahel. Aastateks 2007–2013 on teadusuuringutele ja uuendustegevusele eraldatud umbes 86 miljardit eurot. Tulevastel programmitöö perioodidel on vaja edendada ja kohaldada edukaid mudeleid teadmistekolmnurgas, et tagada piirkondliku teadustegevuse ja innovatsiooni strateegiliste raamprogrammide säästev areng.

Raportöör kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi kindlakstegemiseks ja järjekindlaks rakendamiseks ning rõhutab, kui oluline on detsentraliseeritus kuni kohalike omavalitsuste tasandini välja (alt-üles-lähenemisviis), et parandada rahaliste vahendite kasutamist (asjaolu, et piirkonnad haldavad keskmiselt üksnes 30,5% ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud eelarvest ja ülejäänud eelarvet haldavad keskvalitsused, töötab eesmärkidele vastu).

Järelikult tuleb edaspidi partnerluse põhimõtet olulisel määral tugevdada. Raportis soovitatakse liikmesriikidel ja komisjonil pöörata suuremat tähelepanu selliste suurprojektide toetamisele, mis hõlmavad kahte või enamat rakenduskava ja avaldavad suurt mõju Euroopa tasandil, tekitades lisandväärtust, luues kvaliteetseid töökohti ja tagades piirkondade säästva arengu.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on tähtis abi piirkondadele uue rahvusvahelise olukorraga toimetulekul. Arengu toetamise, kohaliku ja piirkondliku omapära esiletoomise ning eurooplaste elatustaseme erinevuste vähendamisega muudame ELi kindlamaks. Piirkondliku tasandi poliitika ja meetmete abil on siiski vaja suurendada toetust teadus-, arendus- ja uuendustegevusele ning arendada haridust ja oskusi, mida eurooplased tööturul osalemiseks vajavad.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Parlament võttis täna vastu algatusraporti, kus rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika osatähtsust majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste vähendamises, uute töökohtade loomises, majanduskasvu kiirendamises ja infrastruktuuri loomises ning konkreetsete eesmärkide ja vahendite kaudu ELi ühtse arengu tagamises, täites nii Euroopa üldsuse majanduslikud ja sotsiaalsed vajadused.

Ühtekuuluvuspoliitika oli üks esimesi poliitikavaldkondi, milles käsitleti piirkondi. See annab lisandväärtust ning tagab tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse. Viis, kuidas iga liikmesriik haarab kinni võimalustest, mida pakub kuulumine ühtsesse Euroopa turgu, sõltub nende küpsusest ja arengutasemest, mis kõigub riigiti väga palju. Sellest tulenevalt on iga liikmesriigi enda ülesanne täpselt kindlaks teha, millised on kõige tõhusamad vahendid, mis võimaldavad tema majandusel globaalses süsteemis toimida. Raportis on uued suunised poliitika tulevaseks ülesehituseks, selle tulemuslikkuse parandamiseks ning jõulise ja jätkusuutliku majanduskasvu ja parema ülemaailmse konkurentsivõime tagamiseks.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Kogu raporti koostamise aja väljendas meie fraktsioon sageli põhimõttelist vastuseisu raportööri käsitlusviisile. Seetõttu ei jäänud meil lõpuks üle muud, kui hääletada selle vastu.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide raha on viimastel aastatel aidanud kaasa paljude linnade ja märkimisväärse osa maapiirkondade jõulisele arengule. Ühtekuuluvuspoliitika on ELi kodanike jaoks käegakatsutav tõend ELi tasandi meetmete kasulikkusest kohalikele kogukondadele ja piirkondadele. Oleme aeglaselt väljumas kriisist, mis tõi ELis ebavõrdsust juurde. Ühtekuuluvuspoliitika on osutunud paindlikuks vahendiks, mille abil on suudetud reageerida iga piirkonna erivajadustele ja pehmendada mõneti kriisi kahjulikku mõju. Piirkondadevaheline ühtekuuluvus on ainulaadne lisandväärtus, mis on ELi majanduslikule konkurentsivõimele kasulik. Piirkondade arengutaseme ühtlustamise ning sarnase elatustaseme ja infrastruktuuri tagamisega suudab EL üleilmsete probleemidega rinda pista ning suunata rohkem investeeringuid uuendus-, teadus- ja arendustegevusse.

Jätkusuutlik keskkonnahoidlik teadmistepõhine majandus tähendab, et oleme konkurentsivõimelisemad, sest konkurentsivõime suureneb, kui töötus piirkondades väheneb ja kui me toetame kvalifitseeritud ja liikuva tööjõu kujundamist nii linnas kui ka maal. Tähtis on toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes annavad tööd põhiosale ELi kodanikest. Vaja on tugevat ühtekuuluvuspoliitikat, aga selle kõrgete eesmärkide täitmiseks on tarvis sobivat eelarvet, mis on vähemalt sama suur kui praegu.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on ülemaailmse konkurentsivõime vajalik eeltingimus, aga sellest üksinda ei piisa. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada piirkondade erinevusi, võttes arvesse selliseid üleilmseid probleeme nagu kliimamuutus, demograafilised muutused, energiaprobleemid ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud probleemid, samuti uusi majandus- ja rahanduskriisist tulenevaid probleeme. Seetõttu toetan minuga koos regionaalarengukomisjoni kuuluva raportööri esitatud teksti, milles korratakse mõtet, et ühtekuuluvus ja konkurentsivõime mitte ei välista, vaid täiendavad teineteist.

Konkurentsivõime võib Euroopa Liidus saavutada ainult jätkusuutliku majanduskasvuga, kus ühtekuuluvuspoliitikaga aidatakse kaasa ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele ning ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Seetõttu ei tohi piirkondi unustada, vaid tuleb neile rohkem tähelepanu pöörata piirkondlike ja kohalike üksuste suurema osaluse või linna- ja maapiirkondade osatähtsuse suurendamise teel, sest ainult piirkondade konkurentsivõime ergutamisega omandame suure üleilmse konkurentsivõime.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Raportis on kirjas parlamendi kava kooskõlastada rohkem ELi struktuurifondide kasutamist ja uuendustegevusele raha kulutamist, et nii vähendada ELi piirkondade arengutasemete erinevust ja soodustada piirkondade konkurentsivõimet. Toetan seda üleskutset, samuti üleskutset lihtsustada sellise rahastamisega seotud menetlusi, eriti VKEde jaoks, keda peaksime praeguses majanduskliimas nende halduskoormuse vähendamisega abistama. Raportis on ka tähtsad märgid, mis näitavad detsentraliseerituse (alt-üles-lähenemisviisi) olulisust partnerluse parandamisel kohalike omavalitsustega, kes teavad ELi, sealhulgas Walesi kodanike vajadusi kõige paremini.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Siin parlamendis ühtekuuluvusest kõneldes räägime alati soovunelmatest. Meie valijad ja meiegi tahaksime elada Euroopas, kus kõik on edukad, keegi pole vaene ja tööpuudust ei ole olemas. Seetõttu sarnaneb see raport üsnagi lapse kirjaga jõuluvanale. Raporti vaieldamatu pluss on see, et seal on kirjas vist kõik, mida me tahaksime endale jõuludeks saada – kui mitte sel aastal, siis ehk aastal 2020. On ainult üks probleem. Kõik see nõuab raha. Nagu iga väikeste lastega pere, peame meiegi otsustama, mis on tähtis. Tahes-tahtmata arvan, et see ongi parlamendi päris ülesanne. Esitatud raport on üsna hale näide sellest, et isegi mitte kriis ei aita meil seda ülesannet paremini täita.

Meil on alati liiga palju kõige tähtsamaid asju. Eelarve on aga igal perel vaid üks ning kinke ostetakse toidust, riietest, elektri- ja kommunaalkuludest üle jäänud raha eest. Selle ja tolle jaoks nii suuremeelselt nõutud toetus tuleb ju maksumaksja taskust – emadelt ja isadelt, kes otsustavad iga kuu, mis on esmatähtis ja mis peab ootama. Me ei tohi seda unustada.