Istungi stenogramm

Teisipäev, 14. detsember 2010 - Strasbourg

17. Infotund (küsimused komisjonile)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B7­0655/2010).

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

Esimene osa

Küsimus nr 15, mille esitas Vilija Blinkevičiūtė (H-0585/10)

Teema: naiste tervise kaitse

Komisjon võttis vastu uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2010–2015. Strateegias mainitakse naiste ja meeste vahel valitsevat sotsiaalset lõhet ja märgitakse, et naistel on meestest suurem oht vaesuda ning naistel on suurem oht kaotada töö. Praegu töötavad paljud naised madalate palkadega tööturu sektorites ja liiga vähesed naised on juhtivatel ametikohtadel. Naiste tööhõive määr on emaduse tõttu madal, seetõttu on nende pension väiksem kui meestel, samuti puuduvad naistel sageli sotsiaalsed garantiid.

Strateegias ei ole nähtud ette ühtki konkreetset meedet või vahendit naiste tervise kaitse tagamiseks. Kas komisjonil on kavas esitada suunised või ettepanekud naiste tervise kaitse kohta?

  John Dalli, komisjoni liige. – Naiste ja meest tervist ohustavad erinevad tegurid ning seega on erinevad ka tervisenäitajad. Naised elavad keskmiselt kuus aastat kauem kui mehed, aga suurema osa nende lisa-aastate vältel on neil kehvem tervis.

Teatavad haigused, näiteks osteoporoos, esinevad naistel palju sagedamini. Seepärast on komisjoni poolt hiljuti vastu võetud ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias (2010–2015) osutatud sellele, et meditsiinilistes uuringutes ja tervishoiuteenuste puhul tuleb neid erinevusi kajastada. Strateegias rõhutatakse, et tervishoiuteenuseid tuleb jätkuvalt kohandada, et kajastada nõuetekohaselt naiste ja meeste erivajadusi. Sellise tegevuse puhul hõlmab strateegia, pidades eelkõige silmas naiste tervist, teadlikkuse suurendamise seminare naiste tervise kohta ning heade tavade vahetamist soopõhise tervishoiupoliitika vallas.

Me ei alusta siin tühjalt kohalt. Juba ELi tervishoiustrateegias, mis võeti vastu kolm aastat tagasi, osutati vajadusele võtta tervishoiupoliitika kujundamisel arvesse sooga seotud küsimusi. Sel eesmärgil on ühenduse tervishoiuprogrammiga toetatud mitmeid projekte naiste tervise teemal, mille eesmärk on edendada naiste tervishoiuga seotud vajaduste paremat mõistmist ja tunnustamist.

Hea näide, kuidas EL saab aidata liikmesriikidel naiste tervist parandada, on vähktõve sõeluuringud. Hinnangute kohaselt saaks igal aastal kogu Euroopa Liidus ära hoida ainuüksi rinnavähi põhjustatud 32 000 surmajuhtumit, kui rakendataks tõhusaid riiklikke rinnavähi sõeluuringute programme. Seepärast töötas komisjon välja Euroopa suunised rinnavähi sõeluuringute kohta.

Lisaks on mul hea meel öelda, et käesoleva aasta alguse poole avaldas komisjon aruande naiste tervise kohta, mis aitab parandada teadlikkust sellest, et peame eri poliitikavaldkondades võtma rohkem arvesse eri sugupoolte probleeme.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Tahaksin veel ühe asja üle küsida. Kas meil on piisavalt andmeid naiste tervise kaitse kohta liikmesriikides? Kas me teame, millist mõju avaldas hiljutine ulatuslik majandus- ja finantskriis eelkõige naiste tervisele? Kas me ei peaks uurima ka seda mõju, mida avaldab vaesus naiste tervisele ja eelkõige eakate naiste tervisele? Kas vaesuses elavatele naistele on ikka kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused?

  John Dalli, komisjoni liige. – Komisjon üritab saada võimalikult palju teavet ja tagasisidet ning koostada statistikat kõikides tervishoiuküsimustes. Loomulikult sõltub meie täpsuse tase suures osas reaktsioonist ja tagasisidest, mida saame eri liikmesriikidelt.

Olen nõus, et peaksime jätkuvalt hankima teavet selle kohta ja uurima seda, kuidas vaesus mõjutab tervist ja eelkõige naiste tervist. Ent tervis ja vaesus on omavahel seotud; see ei põhine sool. Tegelikult oleme arvamusel, et tervis on tavaliselt ohus vaesemates piirkondades.

Samuti võtame meetmeid eakate suhtes. Nagu te teate, on komisjon käivitanud nüüd algatuse, nimelt uuenduslikud partnerlused. Esimene katseprojekt uuendusliku partnerluse teemal on tervena ja aktiivselt vananemine. Olen kindel, et see mõjutab meie mõlemast soost kodanike tervist.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Praegu on Euroopa Liidus 120 miljonit kodanikku vaesumisohus. Naisi on majanduskriis ilmselgelt väga tugevasti mõjutanud ning nad on suuremas vaesumisohus, eriti kui on tegemist üksikvanemaga.

Tervishoiusüsteemid kannatavad väga palju majanduskriisi tõttu. Eelarveid on kärbitud ning selle sektori suuri asutusi on isegi suletud. Tahaksin teilt küsida, milliseid meetmeid kavatsete rakendada, et tagada emaka- või rinnavähi varajase sõeluuringu meetmete kättesaadavus kõikidele naistele, olenemata nende sotsiaalsest või materiaalsest olukorrast, ning eelkõige tagada, et meil on õiglane tervishoiusüsteem, mis pakub kvaliteetseid teenuseid kogu Euroopa Liidus.

  John Dalli, komisjoni liige. – Kordame siinkohal, et tervishoid ja tervishoiuteenused on liikmesriikide pädevuses. Komisjon on tegelikult andnud välja oma suunised rinnavähi sõeluuringute kohta ning oleme kutsunud liikmesriike üles neid suuniseid järgima ning kehtestama oma kodumaal võimalikult kiiresti rinnavähi sõeluuringute programmid. Võin öelda, et enamikus riikides on meil piisavad ja väga head rinnavähi sõeluuringute programmid, mis kannavad vilja; mõned riigid tegutsevad siiski kahjuks pisut aeglaselt. Võin teile kinnitada, et igasuguses suhtluses liikmesriikidega on see üks prioriteetseid valdkondi, mida me arutame.

  Juhataja. – Küsimus nr 16, mille esitass Tiziano Motti (H-0587/10)

Teema: Euroopa Parlamendi 23. juuni 2010. aasta deklaratsioon pedofiilide ja seksuaalahistajate vastase Euroopa kiirhoiatussüsteemi loomise kohta

23. juunil 2010 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni pedofiilide ja seksuaalahistajate vastase Euroopa kiirhoiatussüsteemi loomise kohta. Juba 22. mail 2007 oli komisjon avaldanud teatise „Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine”. Euroopa Parlament palus nõukogul ja komisjonil võtta komisjoni 2007. aasta mai teatise suhtes järelmeetmeid ning hakata ka rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ (mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist) ning seda laiendada, et määrata kindlaks andmekaitse eeskirjad nende isikute andmete kohta, kes materjali internetti üles on laadinud. Need andmed aitavad korra- ja õiguskaitsejõududel kiiresti ja tõhusalt takistada internetis levivat lapspornot ja seksuaalset ahistamist. Kas komisjon võiks selgitada, milliseid järelmeetmeid on resolutsiooni alusel võetud?

  László Andor, komisjoni liige. – Tegelen väga põhjalikult laste kuritarvitamise ja eelkõige laste seksuaalse kuritarvitamise vastase võitlusega. 29. märtsil 2010 võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastase võitluse kohta. See põhjalik tekst hõlmab õigusrikkujate süüdimõistmist, ohvrite kaitset ja süütegude ennetamist.

Tehnoloogia arenguga kaasnevate ohtude arvesse võtmiseks lisatakse ettepanekusse eelkõige uued kuriteod, nagu lapse seksuaalne ahvatlemine, lasteporno vaatamine faile alla laadimata, võrgus seksuaalne kuritarvitamine või laste kuritarvitamise võimaluse reklaamimine näiteks internetifoorumite kaudu. Tuleks luua eriuurimisvahendid, näiteks politsei salaoperatsioonid, et teha kindlaks seksuaalkurjategijate ringkonnad, ning eriuurimisüksused peaksid analüüsima lasteporno teemalisi materjale, et teha kindlaks lapsohvrid.

Liikmesriigid peaksid kehtestama ka riiklikud süsteemid, et piirata juurdepääsu internetilehekülgedele, mis sisaldavad lastepornot, ning võtma meetmeid sisu kustutamiseks otse allikast. Oleme tutvunud põhjalikult Euroopa Parlamendi 23. juuni 2010. aasta deklaratsiooniga ning tahaksin kuulda austatud parlamendiliikme ettepanekut kiirhoiatussüsteemi kohta. Samuti olen tutvunud ettepanekuga laiendada andmete säilitamise direktiivi kohaldamisala, et säilitada andmeid lasteporno teemaliste materjalide otsingute kohta ning internetti üles laaditud laste seksuaalset kuritarvitamist puudutava sisu kohta ning sõnumite kohta, millega lapsi internetis seksuaalselt ahvatletakse.

Andmete säilitamise direktiiv kohustab side- ja võrguteenuste osutajatel säilitama liiklus- ja asukohaandmed ning abonentide andmed. See ei laiene sisu käsitlevatele andmetele. Sisu saab hankida ja säilitada eeluurimise raames vahendiga, mida nimetatakse seaduslikuks side pealtkuulamiseks. Seaduslikku side pealtkuulamist reguleerivad vaid liikmesriikide õigusnormid ning see erineb liikmesriigiti, aga üldiselt saab seda kasutada vaid siis, kui õiguskaitseorganil on vihjeid, et pannakse toime teatavat liiki kuritegevust ning see vajab täiendavat uurimist. See uurimisvahend ei kuulu andmete säilitamise direktiivi kohaldamisalasse.

Seaduslik side pealtkuulamine toimub eeluurimise ajal ning eeldab kahtlustatava olemasolu. Andmete säilitamise direktiiv kohustab vastupidi ettevõtjaid säilitama teatavat liiki andmeid olenemata sellest, kas andmete omanikke kahtlustatakse või mitte. Andmete säilitamise direktiivi kohaldamisala laiendamisel tohutule hulgale isikuandmetele ja sisuga seotud andmetele, nagu eri keeltes eri otsisõnadega internetiotsingud, üles laaditud sisu, vahetatud sõnumid ja kõikide kasutajate identimiseks vajalikud üksikasjad, tuleks analüüsida vajalikkust ja proportsionaalsust, ent seda pole veel tehtud. Seda laiendust kohaldataks iga isiku poolt igal platvormil mis tahes ajal ja teemal üles laaditud sisu suhtes.

Austatud parlamendiliikme esitatud ettepanek tekitab tõsiseid kartusi, et see ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele, isegi kui selle eesmärk on õiguspärane ja väärib meie täielikku tähelepanu. Komisjon arvab, et tema hiljutine direktiivi ettepanek on palju sobivam vahend, et saavutada meie ühine eesmärk: kaitsta lapsi seksuaalkurjategijate eest.

  Tiziano Motti (PPE) . – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Sooviksin sõna vaid paariks sekundiks, sest olen vastusega rahul ja tänan volinikku selle eest. Mul on hea meel, et tehakse tööd ka probleemi algpõhjuse kallal.

23. juunil 2010 vastu võetud deklaratsiooni kohta tahaksin märkida, et selles osutati üles laaditud andmetele, aga mitte veebisaitidelt materjali allalaadimisele. Seda seepärast, et meie arvates tuleks tegelikult võtta nõuetekohaselt arvesse ka otsingumootorite kasutajate õigust eraelu puutumatusele.

Sellegipoolest arvan, et saab veel rohkem – või isegi palju rohkem – ära teha, sest kui proportsionaalsuse põhimõtet arvestades on kodanikud varmad tegema otsinguid enne lennuki pardale minekut, sest nad on teadlikud reisijatele otsingu ajal võimaldatavast ulatuslikust eraelu puutumatuse kaitset, siis on samuti võimalus jõuda rahuldava kompromissini, et kaitsta selles valdkonnas ka alaealisi.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – Tahaksin pöörduda taas Euroopa Parlamendi 23. juunil 2010 vastu võetud deklaratsiooni juurde. Te mäletate, et deklaratsioonis viidatakse eelkõige pedofiilide vastase tõhusa kiirhoiatussüsteemi loomisele. Minu küsimus seoses sellega puudutab teist teemat – kas eri politseijõud ei peaks looma süüdimõistetud pedofiilide andmebaasid Euroopa Liidu egiidi all, sest teiste liikmesriikide politseijõud saaksid eri liikmesriikides loodud andmebaase kasutada?

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Poola kehtestas hiljuti pedofiilide ja vägistajate keemilise kastreerimise, kasutades hormoonravi nende seksuaaliha pärssimiseks – pärast 45aastase mehe kinnipidamist, kellel oli oma alaealise tütrega kaks last. Nagu võite arvata, on see meede tekitanud tulise arutelu ja reaktsiooni Poolas selle üle, kelle õigused on tähtsamad: kas vägistajate eest kaitset ootava ühiskonna õigused või seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud isikute õigused, keda võidakse karistada viisil, mida paljud peavad ebainimlikuks. Kas komisjon on võtnud seisukoha nendes küsimustes ning seksuaalkuritegude eest keemilise kastreerimise seadustamise suhtes?

  László Andor, komisjoni liige. – Nagu ütlesin oma sõnavõtu alguses, on üks paremaid vahendeid lasteporno ja laste seksuaalse kuritarvitamisega võitlemiseks võtta kiiresti vastu komisjoni 2010. aasta märtsi ettepanek, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise vastast võitlust.

Komisjon ootab Euroopa Parlamendi raporti projekti ning kolmepoolse arutelu algust. Loodan ka liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile, kes koostaksid lõpliku teksti, mis on oluline nende kuritegudega võitlemiseks, ning tahaksin uuesti juhtida teie tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele, mis on minu arvates seotud viimase küsimusega sel teemal.

  Juhataja. – Nüüd asume küsimuse nr 17 juurde, mille esitas Barbara Matera, kes istub kohal 666. See ei sobi teile!

Küsimus nr 17, mille esitas Barbara Matera (H-0609/10)

Teema: noored ja tööturg

Eurostati hinnangul on 9,6% Euroopas elavatest tööealistest inimestest töötud. Igal aastal lõpetab Euroopas kõrgkooli umbes 3 miljonit noort. Aastatel 2004–2008 on vaesumisohus inimeste arv Euroopas kasvanud 1,5% võrra, moodustades 15% asemel 16,5%.

Komisjon on avaldanud uue dokumendi „Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist” ja 2010. aasta on kuulutatud Euroopas vaesuse vastu võitlemise aastaks.

Kas komisjon kavatseb teha midagi selleks, et tegelikult parandada nende noorte juurdepääsu tööturule, kes on eas, mille puhul ei saa veel rääkida kroonilisest tööpuudusest üle 30aastaste seas, ja teha seda meetmete abil, mis ergutavad liikmesriike võtma keskmise pikkusega ja pikaks ajaks tööle vajalike oskustega raskes majanduslikus olukorras olevaid 19–35aastaseid inimesi?

  László Andor, komisjoni liige. – Viimase kahe aasta jooksul on noorte töötute arv Euroopa Liidus kasvanud ühe miljoni võrra. Praegu on meil viis miljonit alla 25aastast noort, kes ei leia tööd.

Komisjon on väga teadlik raskustest, millega noored tööturul praegu silmitsi seisavad. Liiga paljud töötavad lühiajalise töölepingu alusel, mis pakub kasinaid arenguvõimalusi, ükskõik kui hea kvalifikatsiooniga inimene võib olla. Pealegi on mõnel elanikkonnarühmal eriti raske tööd leida ja tööturul püsida. Nende hulka kuuluvad sisserändaja taustaga noored ja rahvusvähemustesse kuuluvad noored, näiteks romad.

Samal ajal kasvab prognooside kohaselt nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele peaaegu 16 miljoni võrra ning keskmise kvalifikatsiooniga töötajate järele rohkem kui 3,5 miljoni võrra. See tähendab väga suuri töövõimalusi noortele ning me peame tagama, et noored seda täielikult kasutada saavad.

Euroopa 2020. aasta strateegias, milles sätestatakse ELi üksikasjalik kava majanduskasvu ja töökohtade suurendamiseks järgmise kümne aasta jooksul, pannakse erilist rõhku noortele ning seatakse selged eesmärgid haridustaseme kohta. Septembris tutvustas komisjon noortele suunatud poliitikaalgatusi pealkirjaga „Noorte liikuvus”. Selles sätestatakse kava meie noorte haridustaseme ja tööhõive parandamiseks järgmise kümne aasta jooksul. Komisjon tutvustas hiljuti veel üht juhtalgatust: „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”. Komisjon julgustab kehtestama noortegarantiid, et tagada, et kõigil noortel oleks töö või et nad omandaksid haridust või osaleksid tööturupoliitika aktiivsetes meetmetes nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist.

Veel üks küsimus on vajadus vähendada tööturu killustumist kooskõlas ühise turvalise paindlikkuse poliitikaga. Teeme ettepaneku, et killustatud tööturuga liikmesriigid peaksid kaaluma piisavalt pika katseajaga tähajatute lepingute kehtestamist ning õiguste kaitse järk-järgult suurendamist. Lisaks peame edendama tööjõu suuremat liikuvust ja toetama uuendustegevust. Kaks vahendit, millest on selles vallas abi, on ELi töökohtade liikuvuse kava – „Sinu esimene EURESi töökoht” – ja Euroopa vabade töökohtade seire. Algatusega „Sinu esimene EURESi töökoht” edendatakse noorte töötajate liikuvust ning Euroopa vabade töökohtade seire võimaldab noortel ja töönõustajatel jälgida, kus konkreetselt pakutakse Euroopa Liidus töökohti ning milliseid oskusi on vaja. Samal ajal võimaldab Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” toetada noori ettevõtjaid, kes ei suuda leida muud rahastamisviisi ettevõtte asutamiseks.

Loomulikult pole meie ees seisvatele probleemidele ühest lahendust, vaid me võime üksteisega kogemusi vahetades palju õppida. Meie kavandatud noorte tööhõive raamistikus antakse suuniseid, kuidas poliitikakujundajad, sidusrühmad ja institutsioonid saavad sellele kaasa aidata. Riiklikel tööhõiveametitel, sotsiaalpartneritel, tööandjatel ja noortele tugiteenuste pakkujatel kohalikul tasandil on kõigil selles oluline osa. Me tegutseme selle nimel, et julgustada ELi tasandil nende osapoolte vahel kogemuste ja heade tavade vahetust. Usun kindlalt, et kui ühendame ELi tasandil oma ressursid, siis saame aidata töötada välja ja edendada edukat poliitikat noorte toetamiseks.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma olen rahul voliniku vastusega. Pidades silmas üleilmset majanduslikku olukorda ja kriisi, mis on tööturul tingimusi oluliselt halvendanud, mõjutades kõige haavatavamat rühma ehk noori, tahaksin kuulda voliniku otsust vajaduse kohta panna rohkem rõhku Euroopa vahenditele, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mida vajame selleks, et pakkuda ümberõpet töötajatele, kes koondati majanduskriisiga seotud põhjustel ning seega ka globaliseerumise tagajärjel.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kuulasin teie vastust minu austatud sõbra küsimusele, aga tahaksin juhtida teie tähelepanu järgmisele – sellele, mis toimub kohapeal.

Kreekas olid 2009. aastal töötud 20% noortest meestest ja 34% noortest naistest. See olukord halvenes pärast Rahvusvahelise Valuutafondi sekkumist. Samal ajal on riikliku strateegilise raamistiku kaudu Euroopa Liidu rahastatava kahe programmi kasutamismäärad 1,9 ja 3,2.

Niisiis on küsimus selles, miks on Kreekas need määrad nii madalad? Kas süüdi on Kreeka valitsus? Ning teiseks: kas komisjon kaalub mingeid täiendavaid meetmeid, et see tööhõiveprobleem lahendada?

  Seán Kelly (PPE). – Lühidalt öeldes on see väga oluline, ehkki kurb teema. Tean, et minu kodumaal on 20% noortest töötud ning taas hakkab toimuma vahepeal peatunud väljaränne, mida nimetatakse ajude väljavooluks ja mis puudutab muu hulgas ka minu perekonda.

Ning tulenevalt viimasest küsimusest sooviksin teada, kas mõned riigid suudavad teistest paremini kasutada Euroopa Liidu pakutud meetmeid ning millised on nende kehtestatud tõkked?

  László Andor, komisjoni liige. – Tahaksin teid tänada märkuste eest ning selle eest, et juhtisite tähelepanu muudele rahalistele vahenditele lisaks nendele, mida juba mainisin: mikrokrediidirahastu, Euroopa Sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond. Need võivad samuti aidata – viimasena nimetatud fond eelkõige ootamatute massiliste koondamiste korral, mis mõjutavad eelkõige töötlevas tööstuses töötavaid inimesi, aga mis võivad esineda ka muudes tööstusharudes.

Oleme kindlad, et nendest vahenditest on abi, ning usume, et neid tuleb järgmisel finantsperioodil või järgmisel programmitöö perioodil kindlalt rahastada, sest isegi kui saabub õitseng, peame teatavatel juhtudel olema kahjuks valmis ulatuslikeks koondamisteks, mis tulenevad tegevuse ümberkorraldusest ja teise riiki ümberpaigutamisest. Me peame olema tähelepanelikud teatavate juhtude suhtes.

Euroopa Liidus tekib praegu lõhe – teatav eraldumine – põhipiirkonna vahel, kus SKP ja tööhõive juba kasvavad, ja riikide vahel, nagu Kreeka ja Iirimaa, kes võitlevad finantsturu survega.

Pidasin hiljuti isiklikult läbirääkimisi minister Katseliga ning arutasime, kuidas saaks Euroopa Sotsiaalfondi Kreekas tõhusamalt kasutada. Lähiminevikus on esinenud mitmeid põhjusi, sealhulgas kriis ise, raskusi kaasrahastamisel ja teatavaid haldusraskusi, mis on muutnud keeruliseks sotsiaalfondi ulatusliku kasutamise, aga võin teile kinnitada, et meie talitused töötavad väga pingsalt ja teevad tihedat koostööd Kreeka korraldusasutusega, et luua käesoleval ajavahemikul asjakohased võimalused Euroopa Sotsiaalfondist rahastamiseks. Usun, et sellest on tõesti abi, kui suudame nõuetekohaselt rahastada.

Vastab tõele, et hädaolukorras on see veelgi keerulisem ning Euroopa Sotsiaalfondist pakutavat rahastamist tuleb ja on ka võimalik ümber korraldada. Pikemas perspektiivis peame minu arvates muutma sotsiaalfondi nii, et see oleks tõhusam teatavates olukordades ning liidusisese ebaühtlase majandusarengu mõju tasakaalustamisel. See mõju on juba avaldunud ka demograafiliselt, käivitades rändevood, mida ei pruugitud varasemal perioodil piisavalt arvesse võtta. Me pöörame sellele tähelepanu ning seome selle tööturu suundumustega.

  Juhataja. – Austatud kolleegid! Meil on praegu 40 minutit aega enne istungi lõppu kell 20.30. Teen ettepaneku jagada see aeg asepresident Redingi ja volinik Füle vahel. Esimene küsimus on Viviane Redingule.

Kallid kolleegid! Palun arvestage välja, kas teie küsimuseni jõutakse või mitte. Vabandan, et oleme täna ajahädas viimase arutelu aja ületamise tõttu, aga kavatsen lõpetada kell 20.30, et tõlgid saaksid õhtusöögile minna. Mina isiklikult olen siin keskööni.

Teine osa

Küsimus nr 18, mille esitas Marc Tarabella (H-0570/10)

Teema: sooline võrdõiguslikkus otsuste tegemisel

Lähtudes tõsiasjast, et riikide parlamentide ja valitsuste liikmetest on vaid iga neljas naine, et ELis on ainult 10% börsil noteeritud suurte ettevõtete juhatuse liikmetest ja üksnes 3% nende haldusnõukogu liikmetest naised, on komisjon kinnitanud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010–2015, et ta kohustub „kaaluma sihtalgatusi”, „jälgima, kuidas saavutatakse eesmärk” ja „toetama jõupingutusi”. Seega on nüüd vaja nn klaaslae vastu võitlemiseks võtta sihtmeetmeid.

Kas komisjon kavatseb kehtestada kvoodid, et suurendada naiste osalust otsuste tegemisel? Kas komisjon kavatseb liikmesriikidelt jõulisemalt nõuda lastehoidmisteenuste väljaarendamist, et ka emad saaksid paremini ühitada kutsetööd ja eraelu? Milliseid teisi meetmeid kavatseb komisjon võtta stereotüüpide kummutamiseks selles valdkonnas?

  Viviane Reading, komisjoni asepresident. – See on muide üks minu lemmikteemasid ning seetõttu kavatsen kaaluda kõiki õiguslikke ja muid meetmeid, et korvata püsiv ebavõrdsus otsuste tegemisel. Viimased näitajad ei ole väga head ning seetõttu peame tõepoolest midagi tegema – eelkõige seepärast, et näitajad püsivad jätkuvalt samal ebasoodsal tasemel.

See on üks viiest prioriteedist komisjoni 2010.–2015. aasta naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse strateegias, mida olen Euroopa Parlamendis juba tutvustanud. Samuti olen juba kinnitanud, et oleks hea, kui nõukogudes ja juhtkondades oleks rohkem naisi. Seepärast peame rääkima nendega, kes vastutavad. Kutsun märtsis arutelule börsil noteeritud suurte ettevõtete juhid, et edendada dialoogi sidusrühmadega ettevõtlussektoris, et asjad hakkaksid liikuma. Kui asjad ei liigu, siis kavatsen käivitada sihtalgatusi eesmärgiga parandada olukorda.

Andmete kogumise ja võrreldavate andmete levitamise puhul teame ülihästi, et ka siin on puudujääke. Vilniuses on nüüd soolise võrdõiguslikkuse amet, seega saame hakata tuginema usaldusväärsematele andmetele, võrreldavatele andmetele ja eelkõige andmebaasile, mis sisaldab andmeid naiste ja meeste kohta otsustusprotsessis, ning korrapärasele aruandlusele.

See on tõsi, et kvaliteetse lastehoiu infrastruktuuri puudumine on üks põhjuseid, aga see pole ainus põhjus, miks on otsuste langetamisega seotud ametikohtadel nii vähe naisi; seega tutvume siinkohal liikmesriikide tulemustega. Ajavahemikul 2007–2013 eraldatakse struktuurifondidest pool miljardit eurot, et arendada lastehoiuvõimalusi, ning 2,4 miljardit eurot, et rahastada meetmeid, millega hõlbustatakse naiste juurdepääsu tööturule ning töö- ja pereelu ühitamist, sealhulgas juurdepääsu lastehoiule.

Kui kuulete mind seda ütlemas, siis mõistate, et mulle ei avalda eriti muljet see, mida paljud liikmesriigid teevad lastehoiu vallas, seega on ka see meie poliitilises tegevuskavas olulisel kohal. Minu kolleeg László Andor vaatleb neid näitajaid ja toiminguid Euroopa 2020. aasta strateegias ning ma olen tõepoolest veendunud, et liikmesriigid peaksid selles vallas oma jõupingutusi suurendama.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tänan teid vastuse eest ning eelkõige teie pühendumuse eest. Teadsin, et see on üks teie lemmikteemadest. Eelkõige tahaksin rõhutada vajadust suurendada tasakaalu töö- ja eraelu vahel nii meeste kui ka naiste puhul; vaid niivisi suudame saavutada täieliku võrdõiguslikkuse. Rohkem kui pooled liikmesriikidest ei ole täitnud eesmärki luua lastehoiuvõimalused vähemalt 90%-le lastest alates kolmandast eluaastast kuni koolieani ning 33%-le alla kolmeaastastest lastest. Seepärast tahtsin teilt küsida, kas kavatsete võtta vastumeetmeid või koguni karistada liikmesriike, kes seda eesmärki ei saavuta.

  Mairead McGuinness (PPE). – Küsimuses on kasutatud sõna „kvoot” ja ma ei kuulnud vastust just sellele küsimusele kvootide kohta. Teiseks on mul kahju, kui lapsi peetakse seoses naiste töölkäimisega probleemiks. Lapsed on väikesed väga lühikest aega ja naised saavad anda oma panuse igas vanuses. Seega palun ärge keskenduge vaid lastele kui murele. Probleem ei ole lastes – tegelikult on küsimus selles, et Euroopa Liidus peaks rohkem lapsi sündima. Probleem on järgmine: kuidas murravad naised läbi klaaslae, mida küsimuse esitaja on märkinud?

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Ehkki naisi on ülikooli lõpetanute seas rohkem kui 55%, ei leia me neid ikkagi ei riigiasutuste ega sageli ka ettevõtete juhtivatelt ametikohtadelt. Lisaks eksisteerib 17%-line sooline palgaerinevus.

Tahaksin paluda teil kaaluda mõnd põhjalikku programmi ja isegi rangemat kontrolli liikmesriikide suhtes seoses lastehoiuvõimalustega. Kui meil ei õnnestu luua tasakaalu töö- ja eraelu vahel, siis ei suuda me julgustada noori emasid tegema tööalast karjääri, nii et ka nemad jõuaksid juhtivale ametikohale.

  Viviane Reading, komisjoni asepresident. – Olen täiesti nõus analüüsiga, et paljud liikmesriigid ei täida Barcelona eesmärke. Vaid kaheksa liikmesriiki täidab Barcelona eesmärke kuni kolmeaastaste laste puhul ning üksnes seitse liikmesriiki täidab eesmärke kolmeaastaste kuni koolikohustusealiste laste puhul.

Võrdõiguslikkuse eest vastutava volinikuna ei vastuta ma sotsiaalküsimuste eest ning ma tean, et kõik need küsimused on Euroopa 2020. aasta strateegia punktide hulgas. Me peame kindlasti arutama kõiki neid küsimusi, sest probleemid hakkavad süvenema elanikkonna vananedes. Kes hakkab ka eakate eest hoolt kandma? Naised peavad hoolitsema mitte ainult väikelaste, vaid ka eakate eest. Seega peame tõesti selle peale mõtlema ja analüüsima, miks liikmesriigid ei kasuta raha, mida pakutakse selleks, et luua rohkem lastehoiuvõimalusi.

Mis puutub kvootidesse, siis arvan, et ma ei kasutanud oma vastuses sõna „kvoodid”, aga ütlesin väga selgelt, et kui edasiminekut ei toimu, siis võtan midagi ette, ning ma olen selgelt väljendanud, mida ma mõtlen edasimineku all. Edasiminek tähendab, et 2015. aastaks on börsil noteeritud ettevõtete juhatustes 30% naisi ja 2020. aastaks 40% naisi. Loodan, et suudame saavutada need eesmärgid ilma range sekkumiseta Euroopa tasandil. Kui ei, siis on kvoodid ka tegevuskavas; ning ehkki on neid, kes ei pruugi uskuda, et täidan oma lubadust, siis mind teatakse üldiselt selle poolest, et tegutsen oma sõnade järgi. Seepärast on ettevõtetel nüüd ka suurepärane võimalus tegutseda nii, et ma ei peaks sekkuma, sest kui nad toimivad õigesti, siis meil ei tarvitse sekkuda.

Olen täielikult nõus näitajatega, mida nimetati. Meie, naised, moodustame 60% uutest ülikoolilõpetajatest. See tähendab, et me peaksime üldiselt töötama ka 60%-l juhtivatest kohtadest, aga see pole kaugeltki nii. See on põhjus, miks peame aitama naistel jõuda juhtivale ametikohale. On palju põhjuseid, miks naised selleni ei jõua: üks põhjuseid on kultuur ning seda on kõige keerulisem muuta. See on ka põhjus, miks naiste osalemine otsuste tegemisel on üks soolise võrdõiguslikkuse strateegia prioriteete, nii nagu ka sooline palgaerinevus, mis on Euroopas keskmiselt 17% ning mõnes riigis väga suur ja mõnes väga väike.

Järgmisel aastal käivitame kampaania, et suurendada teadlikkust nendest asjaoludest. Näiteks Saksamaal on väga tore projekt, mida võiksime ka teistes riikides kasutama hakata. Seal on avalikes kohtades mõõdikud, mis näitavad, kui palju peab naine kauem töötama, et teenida meestega sama suurt keskmist palka. Muidugi peame kaasama sellesse arutellu ka sotsiaalpartnerid ning rakendama läbipaistvusmeetmeid.

Kõik see on naiste jaoks koostatud strateegias kavas ning me kavatseme selle sammhaaval rakendada – mitte üksnes eesmärgiga sellest lihtsalt kõnelda, vaid selleks et olukorda muuta.

  Juhataja. – Küsimus nr 19, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-0572/10)

Teema: suulise ja kirjaliku tõlke ning teabega seotud kulud liikmesriikide kriminaalmenetluses

Nõukogus hiljuti vastu võetud määrus suulise ja kirjaliku tõlke õiguse kohta ning arutusel olev määrus süüdistatava teabeõiguse kohta kujutavad endast kaht põhimeedet komisjoni esitatud tegevuskavas, mille eesmärgiks on süüdistatavate kaitseõiguse tugevdamine.

Kas komisjon võiks vastata järgmistele küsimustele.

Arvestades, et on ette nähtud, et liikmesriigid kannavad kõik suulise ja kirjaliku tõlke ning teabega seotud kulud, siis milliseks kujuneb finantskoormus ja milliseid summasid peavad liikmesriigid nimetatud teenuste eest maksma? Mõned liikmesriigid, nagu Kreeka ja Malta, peavad toime tulema märkimisväärse illegaalse sisserändega, mis tekitab neile lisakulusid seoses suulise ja kirjaliku tõlke teenustega, süüdistust käsitleva teabega ning politseiametnike ja prokuröride koolitamisega.

Kas komisjon kavatseb anda omapoolse panuse nende riikide toetamiseks ja majanduslikuks abistamiseks, et nad ei peaks kandma kogu kulu ebaseaduslike sisserändajatega seotud kriminaalmenetluste puhul? Kui jah, siis milliste kriteeriumide alusel määratakse niisuguse abi suurus ning koostatakse riikide nimekiri, kes võivad abi taotleda?

  Viviane Reading, komisjoni asepresident. – Kui ma sain volinikuks, siis nägin, et varem on väga palju tegeletud julgeoleku küsimustega ning väga vähe õigustega seotud küsimustega. Seepärast otsustasime tegutseda ja tegutsesime väga kiiresti, kasutades töövahendina Lissaboni lepingut ja ka Stockholmi strateegiat, milles on kehtestatud mitmed punktid selle kohta, kuidas peame edasi liikuma.

Esiteks tahaksin tänada Euroopa Parlamenti suurepärase töö eest menetlusõiguste vallas. Oleme juba jõudnud kokkuleppele üksikisiku õiguses kasutada kriminaalmenetluses kohtu ees suulist ja kirjalikku tõlget. Me teeme edusamme kriminaalmenetluses teabe saamise õigust käsitleva direktiivi puhul: kuulus õiguste deklaratsioon. Kui soovime saada maailmajaoks, kus tagatakse õigused, siis peame vähehaaval kehtestama menetlusõigused. Nende eest tuleb maksta lõivu, aga need on hädavajalikud, et tagada Euroopa kodanike kaitseõigused ning samuti nõuetekohaselt toimiv vastastikune tunnustamine.

Enne ettepanekute tegemist hindame alati põhjalikult, millised on ELi õigusnormide finantstagajärjed liikmesriikide jaoks. Alles seejärel esitame seadusandlikud ettepanekud. See toiming põhines muidugi liikmesriikide valitsuste esitatud näitajatel. Need näitajad kinnitavad, et liikmesriikide kantavad lisakulud ei tohiks olla liiga suured.

Mis puudutab õigust suulisele ja kirjalikule tõlkele, siis direktiivis vaid korratakse liikmesriikidel juba lasuvat kohustust, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsioonis; seega ei nõuta direktiiviga midagi erakorralist. Sellega nõutakse väga elementaarset. Liikmesriikidel – ning paljud liikmesriigid juba täidavad Strasbourgi kohtu korraldusi – ei teki tõenäoliselt mingeid täiendavaid kulusid lisaks nendele, mida nad selles vallas juba kannavad.

Arvestades õigust saada teavet, tuleneb suurim osa kuludest esialgsest ühekordsest kulust, mis kaasneb õiguste deklaratsiooni koostamisega. Siinkohal on komisjon juba esitanud näidise direktiivi lisana kõikides ELi ametlikes keeltes. Liikmesriigid peavad vaid selle näidise kopeerima, seega pole kulud nende jaoks väga suured. Komisjonil puudub eelarve, mis sisaldaks selliseid eraldisi, et ta saaks anda rahalist abi liikmesriikidele nende kulude katmiseks. Kui liikmesriigid arvutavad välja, millised kulud kaasnevad õiguseksimuse ohu, õiguskaitsevahendite ja kohtuasja taasläbivaatamise, terve kohtusüsteemi maine halvenemise ning mõnikord Strasbourgi kohtu või siseriiklike kohtute makstud kahjutasudega, siis läheb palju kallimaks maksma see, kui vastutav riik nende põhiõiguste teostamist ei rahasta.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tänan teid väga vastuse eest. Teil on täielikult õigus ning mul ei jää muud üle kui teiega nõustuda.

Ent tahaksin selgituseks küsida veel kord järgmist. Kas me teame hinnangulisi kulusid näiteks selliste riikide puhul nagu Kreeka või Malta, mille puhul teile teadaolevalt tekitavad meile suurt survet nii ebaseaduslikud sisserändajad kui ka inimesed, kes võivad vajada kriminaalmenetluses abi, kui lisaks neile kättesaadavatele tüüpdeklaratsioonile ja muudele tüüpdokumentidele vajavad kostjad oma kohtuasja toimikus olevate muude dokumentide tõlkimist, mis, nagu te teate, on erialane töö, mis on iga kohtuasja puhul erinev? Ning kas me teame neid kulusid eelkõige väikeste riikide puhul, kus esineb selline väga suur surve ja on ulatuslikud probleemid?

  Brian Crowley (ALDE). – Soovin samuti volinikku vastuse eest tänada. Nagu minu eelkõneleja, arvan samuti, et üks suuremaid raskusi, mida tuleks tunnistada, on see – ehkki me kõik mõistame, kui oluline on juurdepääs õiguskaitsele õiguskaitset soovivale isikule arusaadavas vormis –, et me ei saa neid uusi eeskirju kasutada õigusliku mehhanismina, et lükata edasi oluliste asjade edasist kuulamist, olgu siis tegemist kas väljasaatmisega rände-eeskirjade alusel või kriminaalasja vaidega või muu küsimusega.

Kas õigusaktis või ettepanekus on mõni säte, mis võimaldaks kohtul eirata iga dokumendi tõlkimise vajadust?

  Viviane Reading, komisjoni asepresident. – Kordan siiski, et kulud, mis kaasnevad mittenõuetekohase kohtumõistmisega või sellega, et inimesi ei kohelda põhiõigusi austavas Euroopas nii, nagu neid peab kohtlema, on palju suuremad kui nendesse põhiõigustesse investeerimise maksumus.

Muidugi on nendel riikidel, kus on õigused miinimumtasemega võrreldes tagatud tunduvalt väiksemal määral, palju keerulisem seda taset saavutada ning see on palju lihtsam riikide jaoks, kus on olemas teatav õiguste tase. Kas see on põhjus mitte tegutseda? Vastupidi: oleme analüüsinud võimalikke kulusid eri liikmesriikide jaoks ka seda survet arvestades, mille all nad tegutsevad. Küsimus pole ainult varjupaigas. Küsimus on ka kriminaalmenetluses, näiteks juhul, kui kuriteos süüdistatav ebaseaduslik sisserännanu tuuakse kohtu ette. Me pole kohustanud tõlkima kõiki dokumente, vaid ainult neid, mis on olulised, et süüdistatav isik mõistaks, mis temaga toimub.

Seejuures ei ole väga suur osa inimesi, keda see mõjutab, ebaseaduslikud sisserännanud. Suurim inimrühm, keda see mõjutab, on ühest liikmesriigist teise reisivad isikud, näiteks turistid, või teises liikmesriigis elavad isikud, kes ei oska selle riigi keelt. Seega on see miljonite Euroopa kodanike tavahüve.

Kujutlege, et sõidate Strasbourgist naaberriiki. Te satute liiklusõnnetusse. Keegi saab teie tõttu viga. Teid viiakse politseisse ja kohtusse ning teil pole aimugi, milles teid süüdistatakse. Sellises olukorras oleks teil väga hea meel vähemalt teada, milles teid süüdistatakse, et saaksite üritada ennast kaitsta. Arvan, et see on põhiline inimõigus ning me peaksime mõtlema ühiskonnale põhjustatud kulule, mis tuleneb selle põhilise inimõiguse rakendamata jätmisest.

  Juhataja. – Mul on kahju, aga Marian Harkini, Michael Cashmani, Alexander Mirsky ja Brian Crowley küsimuste arutamiseni me täna ei jõua. Neile vastatakse kirjalikult. Nagu ennist ütlesin, oleme ajahädas, sest eelmine arutelu läks ajast üle.

Asume nüüd Štefan Fülele esitatud küsimuse juurde.

Küsimus nr 25, mille esitas Jim Higgins (H-0579/10)

Teema: ELi laienemine Türgi kaasamisega

Kas komisjon saaks anda ülevaate praegusest olukorrast seoses Türgi avaldusega ELiga ühinemiseks?

  Štefan Füle, komisjoni liige. – 1999. aasta detsembris Helsingis kogunenud Euroopa Ülemkogu andis Türgile kandidaatriigi staatuse ja 2005. aasta oktoobris alustati Türgiga ühinemisläbirääkimisi. Komisjon on andnud nõukogule ja Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru Türgi edusammudest Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel.

9. novembril avaldas komisjon Türgi kohta 2010. aasta eduaruande. Aruanne hõlmab ajavahemikku alates 2009. aasta oktoobri algusest kuni 2010. aasta oktoobrini ning edusamme mõõdetakse tehtud otsuste, vastuvõetud õigusaktide ja rakendatud meetmete alusel.

Türgi on viinud ellu poliitilisi reforme eelkõige oma põhiseaduse reformi kaudu ning täidab jätkuvalt piisaval määral poliitilisi kriteeriumeid. 12. septembri rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse muudatused lõid tingimused edusammude tegemiseks mitmes valdkonnas, nagu kohtusüsteem, põhiõigused ja avalik haldus.

Põhiseaduslike muudatuste rakendamine läbipaistval ja kaasaval viisil on Türgi arengu jaoks hädavajalik. Demokraatlik avanemine, mille eesmärk oli eelkõige kurdi küsimuse lahendamine, ei ole veel ootusi täitnud. Konstitutsioonikohtu otsus keelustada Demokraatliku Ühiskonna Partei ning PKK terrorirünnakute sagenemine nõrgestasid samuti seda poliitikat.

Endiselt on vaja olulisi reforme põhiõiguste vallas, eelkõige sõnavabaduse puhul. Ajakirjanike vastaste kohtuasjade suur arv ning liigne surve meediale õõnestavad tegelikkuses ajakirjandusvabadust.

Mis puudutab piirkondlikke küsimusi ja rahvusvahelisi kohustusi, siis on praegu väga oluline, et Türgi täidaks oma kohustuse rakendada täies ulatuses ja erandeid tegemata ühinemislepingu lisaprotokollid. Komisjon on teinud soovituse, et kui selles küsimuses edasiminekut ei toimu, siis tuleb rakendada Euroopa Liidu poolt 2006. aastal vastu võetud meetmeid. See mõjutab läbirääkimiste üldist edasiminekut.

Türgi on jätkuvalt väljendanud avalikku toetust ÜRO egiidi all toimuvatele läbirääkimistele Küprose kreeka ja türgi kogukondade vahel, et leida rahuldav lahendus Küprose küsimusele. Siiski pole toimunud mingit edasiminekut, et normaliseerida kahepoolsed suhted Küprose Vabariigiga.

Mis puudutab Euroopa Liiduga ühinemise majanduslikesse kriteeriumitesse, siis on Türgis jätkuvalt toimiv turumajandus, mis suudab tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega liidus. Türgi majandus kasvas 2010. aastal jõudsalt, mis tasandas finantskriisi tekkinud kahjusid, kuid riigis tuleb jätkata erastamist ja struktuurireformi.

Türgi parandas jätkuvalt oma suutlikkust liikmesriigi kohustuste täitmise vallas, kohandades oma seaduseid ja määruseid Euroopa Liidu omadega. Sel aruandeperioodil avati kaks läbirääkimiste peatükki – keskkond ja toiduohutus – mis lisandusid kokku 13 peatükile, mis on praegu avatud. Olulisi edusamme on tehtud energiajulgeoleku vallas, kui ratifitseeriti Nabucco gaasijuhet käsitlev valitsustevaheline kokkulepe, ning lennundussektori koostöö puhul, kui algatati ELi ja Türgi vaheline horisontaalne lennunduskokkulepe. Paljud valdkonnad vajavad veel kooskõlastamist, eelkõige kalandus, sotsiaalpoliitika, justiits- ja siseküsimused ning tolliliit, kus pikaajalised kaubandusküsimused on veel lahenduseta.

Jätkuvalt on oluline see, et Türgi parandaks oma haldussuutlikkust, et rakendada ja jõustada ELiga seotud õigusnorme.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin vabandust paluda. Meil oli fraktsiooni koosolek. Viviane Redingu infotund algas kell 20.00. Nägin seda monitorilt ning saabusin siia kohe, kui esitati teine küsimus – talle oli seejuures esitatud kokku kuus küsimust. Arvasin, et see kestab pool tundi, nagu ajakavas kirjas. Seepärast jäin just oma küsimusega hiljaks. Tahaksin küsida, kas olete nii kena ja lubate mul selle esitada pärast Jim Higginsi küsimust. Ma tõepoolest jõudsin istungisaali just siis, kui oleksin pidanud sõna võtma.

  Juhataja. – Probleem on selles, et kodukorra artikli 116 alusel jääb küsimus vahele, kui parlamendiliige ei ole kohal sel ajal, kui tema küsimusele peaks vastatama. Meie töötajad üritasid teile kontorisse helistada, ehkki nad ei pea seda tegema, aga telefonile ei vastatud. Ma saan aru, et on raskusi, aga infotund algas 20 minutit hiljem. Võimaldasin igale volinikule 20 minutit. Viviane Redingul oli 20 minutit, ta vastas kahele küsimusele ning kell 20.10 otsustasime jätkata Štefan Füle küsimustega. Austatud härra Posselt, mul on väga kahju.

Ma luban esitada kaks lisaküsimust ja siis vaatame, kui kaugele jõuame.

  Jim Higgins (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Me peame tunnistama, et Türgi, mis on küll moslemiriik, on läänele väga suureks abiks, eriti seoses Kuveidi, Iraagi ja NATOga. Ehkki seal on raskusi tulenevalt väga suurest elanike arvust – 74 miljonit inimest – ning seoses inimõiguste, majandusküsimuste ja Küprosega, siis kas volinik ei mööna samal ajal, et olukord paraneb? Kas ta saaks meile öelda mingi tähtaja, pika- või lühiajalise, mille jooksul saame anda Türgile õiguse saada Euroopa Liidu täisliikmeks?

  Seán Kelly (PPE). – Ütlen lühidalt, et vaatamata Türgi edusammudele teatavates valdkondades, märkis volinik, et väga suur edasiminek peab toimuma seoses sõna- ja ajakirjandusvabadusega. Kui see ühel päeval saavutatakse ning Türgi ühineb Euroopa Liiduga, siis kas ei esine oht, et Türgi hakkab uuesti eirama paljusid asju, mida me soovime ja mida pole siiani saavutatud?

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Esimesele küsimusele vastates olen kindlasti nende hulgas, kes ei ole rahul ühinemisläbirääkimiste tempoga. Ma ei arva, et see kajastab riigi tähtsust ja mõlema poole pühendumust, kui avatakse vaid üks peatükk eesistumisperioodi kohta, pidades silmas seda, et praeguse eesistumisperioodi jooksul ei suutnud me avada uut peatükki, isegi kui on toimunud suur edasiminek, eriti konkurentsi käsitleva 8. peatüki puhul.

Sellel on mitu põhjust. Lahendamata küsimuste hulka kuulub ka endiselt lõhestunud Küpros. Peatükkide arv, mida saame ühinemisläbirääkimiste käigus avada, on tõepoolest piiratud. Me peame ülejäänud aja jooksul avama vaid kolm peatükki – konkurentsi, riigihangete ja sotsiaalpoliitika kohta – ning need pole lihtsad peatükid. Kaheksa peatükki on külmutatud komisjoni soovituste alusel vastusena sellele, et Türgi ei rakenda lisaprotokolli, aga eri liikmesriigid on ka teiste peatükkide arutelu lõpetanud.

Sellises olukorras on komisjonil keeruline öelda mõistlikku tähtaega. Võin öelda, et täna oli meil Brüsselis esimese ministrite tasandil üldnõukogu raames hea arutelu ELi ja Türgi suhete ja ühinemisläbirääkimiste teemal seoses deklaratsioonide teksti suhtes kokkuleppimisega. Ka mina otsin eri võimalusi selle protsessi kiirendamiseks. Olen kindel, et pärast eelseisvaid parlamendivalimisi Türgis on mõlemad pooled tõepoolest valmis just seda tegema.

Ajakirjandusvabadus valmistab muret ning komisjon jälgib seda väga tähelepanelikult. Selle toimingu eesmärk on töötada läbi kõik 35 peatükki, täites kõik peatüki avamise ja sulgemise eesmärgid, et tagada, et Türgi mitte üksnes ei kohanda end Euroopa Liidu õigustikuga, vaid tõestab ka selle õigustiku rakendamist. See on väga suures osas seotud Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumidega, mis on seotud eelkõige ajakirjandus- ja sõnavabadusega.

Koos liikmesriikidega ja Euroopa Parlamendi toel soovime väga, et laienemine ei tähendaks vaid ristikeste tõmbamist, mis võib hiljem tekitada probleeme mõne õigusnormi rakendamisel või institutsioonide töös. See on tõsine protsess, mille puhul tehtu tõestamine mängib üha tähtsamat rolli. Just seda peab Türgi tegema, enne kui hakatakse arutama küsimust, kas ta saab Euroopa Liidu liikmeks. See oleks parim tagatis, et kõik vabadused, sealhulgas austatud parlamendiliikme nimetatud vabadus, on tagatud.

  Juhataja. – Küsimus nr 24, mille esitas Bernd Posselt (H-0569/10)

Teema: Koostöö Vojvodina ja Ida-Horvaatia vahel

Millised on komisjoni arvates võimalused suuremaks piiriüleseks koostööks Serbia provintsi Vojvodina ja Ida-Horvaatia vahel (Osijeki piirkond Ida-Slavoonias), eelkõige piiriülese infrastruktuuri ülesehitamisel, sh Sombori ja Osijeki vahelise kiirtee projekti osas?

– Küsimus nr 26, mille esitas Georgios Koumoutsakos (H-0581/10)

Teema: Albaania natsionalismi tugevnemise kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed ilmingud ja selle riigi ELiga ühinemise väljavaated

Albaania poliitikaelu põhijoon on olnud juba pikemat aega valitsuse ülim ebastabiilsus. See mõjutab negatiivselt põhjalikke institutsioonilisi reforme, mis on Albaania Euroopa Liiduga ühinemiseks möödapääsmatud. Pikaajalise poliitilise ebastabiilsuse õhkkonnas tekitab erilist rahutust fanaatilise natsionalismi ilmingute kvantitatiivne ja kvalitatiivne kasv nii meedias kui ka ühiskonnas tervikuna, ja eriti noorsoo hulgas. Seda tõendab konkreetselt näiteks kreeka päritolu Albaania kodaniku tapmine Himaras möödunud aasta augustis, vandaalitsemine Boboshticë kalmistule pandud pärgade kallal ning albaania peavoolumeedia jätkuvad jõhkrad rünnakud Albaania õigeusukiriku juhi vastu. Kas komisjon võiks eelnimetatut arvestades vastata järgmistele küsimustele.

Kas need sündmused on komisjonile teada? Kas fanaatilise natsionalismi kasvu ilmingud teevad talle muret? Kas ta kavatseb olukorra parandamiseks Albaania valitsuse poole pöörduda? Ning kas komisjon on seisukohal, et selline olukord mõjutab Albaania Euroopa Liiduga ühinemise suunas liikumise kiirust?

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Annan mõlemale küsimusele lühidad vastused.

Piiriüleste koostööprogrammide põhieesmärk on toetada inimeste, kogukondade ja majanduse jaoks ühise sotsiaal-majandusliku keskkonna arendamist ning anda tehnilist abi. See peaks aitama riikidel hallata tulevasi piiriüleseid programme Euroopa Liidu struktuurifondide territoriaalse koostöö eesmärkide alusel.

Lääne-Balkani riikide vaheliste piiriüleste koostööprogrammide eesmärk on vabaneda ka varasemate konfliktide taagast. Piiriülesed programmid Lääne-Balkaniga ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alusel algasid 2007. aastal. Tulemused on siiani olnud väga head. Oma piiriüleste programmide raames näitasid nii Horvaatia kui ka Serbia üles koostöövalmidust mõlemal pool Doonau jõge asuvatel aladel. Horvaatia-Serbia piiriülese programmi iga-aastane eraldis ulatub 1,8 miljoni euroni. Neid fondide vahendeid kasutatakse selleks, et toetada väikeseid ühisprojekte, mille on pakkunud välja kohalikud sidusrühmad eri sektorites, nagu majandus, kultuur, turism, keskkond ja sotsiaalküsimused.

Projekti soodustatud isikute hulka kuuluvad kohalikud omavalitsused, vabaühendused, kaubanduskojad või kultuuriasutused. Suured piiriülesed infrastruktuuriprojektid, näiteks küsimuses osutatud projekt, ei ole ei ühinemiseelse abi rahastamisvahendi piiriülese koostöö meetme kohaldamisalas ega eesmärk. Komisjon võiks kaaluda selliste projektide rahastamist Serbia meetme nr 1 alusel – institutsioonide väljaarendamine – ning Horvaatia meetme nr 3 alusel – regionaalareng – kui Horvaatia ja Serbia vastavad ametiasutused seda nõuavad.

Jätkaksin teise küsimusega. Nagu on öeldud kirjalikus vastuses austatud parlamendiliikme eelmisele küsimusele E-6800/2010, on Euroopa Komisjon teadlik kahetsusväärsest vahejuhtumist Himaras ning jälgib pingsalt sündmuste arengut. Teo väidetav toimepanija on end ise politseile üles andnud ning ootab kohtumõistmist. Albaania ametiasutused vastutavad täielikult asjaolude tulemusliku uurimise ja vastutavate isikute üle õiglase kohtumõistmise eest.

Komisjon jälgib selle juhtumi käsitlemist kooskõlas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega. Selles küsimuses esitab austatud parlamendiliige andmeid ka muude juhtumite kohta. Albaania ja Kreeka on ajalooliselt tihedalt seotud. Kindlasti on mõlema riigi huvides, et nad jätkavad oma koostööd ning tulevad toime kõikide rahvuslike ja äärmuslike ideedega, mis on varem põhjustanud palju kannatusi kogu piirkonnas.

Komisjon on korduvalt rõhutanud vajadust tagada õigusriigi põhimõtete range järgimine ning inimõiguste täielik austamine ning eelkõige vähemustesse kuuluvate isikute kaitse. Kõik taotlejariigid on teadlikud nende kriteeriumide täitmise olulisusest, et saavutada edasiminek Euroopa Liidu suunas.

Oma hiljutises arvamuses kommenteeris komisjon positiivselt rahvustevahelisi suhteid Albaanias. Ent endiselt on vaja teha jõupingutusi, et austada vähemusi ja neid kaitsta.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tänan teid väga teie suuremeelsuse eest. Ma teen väga lühidalt, austatud volinik! Kas te oleksite valmis tutvuma Serbias Sombori ja Horvaatias Osijeki vahelise ühendusega? Seal viib suur sild üle Doonau jõe ning Horvaatias on lennujaam, aga puudub piisav ühendustee. See oleks tõepoolest äärmiselt oluline kogu piirkonna jaoks.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kuulasin väga tähelepanelikult teie vastust ning tänan teid selle eest seoses teatavate sündmustega. Ent teisest küljest oli minu tänase küsimuse põhjus eelkõige asjaolu, et kui olla objektiivne, siis on Albaanias toimunud natsionalismi puhang. See paneb meid Kreekas muretsema, sest selline asi ei peaks juhtuma ühinemiseks valmistuvas riigis. Me usume, et need probleemid lahendatakse.

  Juhataja. – Härra Paleckis, kas sooviksite esitada märkuse Valgevene kohta?

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – Jah, mul on küsimus Valgevene kohta. Tänan teid jõulukingituste eest.

Hiljuti külastas president Lukašenka Moskvat ja allkirjastas koos president Medvedeviga väga olulised lepingud. Kuidas te hindate seda uut olukorda enne valimisi ja pärast nende lepingute allkirjastamist?

  Juhataja. – Austatud volinik, teile on kolm küsimust. Teil on maksimaalselt kolm minutit. Palun.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Esimesele küsimusele on taotlusele tuginedes vastus mõlema riigi puhul jaatav. Ma olen valmis selle küsimuse arengut jälgima ning vaatama, mida komisjon saab abistamiseks teha.

Teiseks valmistab iga natsionalismipuhang komisjonile muret ning on teema, millesse tuleb suhtuda väga tõsiselt, arvestades meie suhteid selle riigiga. Nagu te teate, esitasime oktoobri alguses Albaania kohta arvamuse. On olnud mitu nii-öelda võtmetähtsusega prioriteeti – neid oli kaksteist – mis on eeltingimused, mida peab Albaania täitma, enne kui saame soovitada alustada ühinemisläbirääkimistega. Nende kaheteistkümne põhiprioriteedi puhul tagan ma koos kolleegidega, et teie tõstatatud küsimust käsitletakse rahuldavalt ning et komisjon ei soovita alustada ühinemisläbirääkimisi, välja arvatud juhul, kui sellised küsimused nagu teie tõstatasite, lahendatakse rahuldavalt.

Kolmanda küsimuse puhul ma ei ole kindel, kuidas vastata lühidalt. Ma arvan, et oleme valimiste eel täheldanud mõningal määral edasiminekut. Ootame pikisilmi OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo juhitud rahvusvahelise valimiste vaatlemise missiooni raportit. Sellele tuginedes oleme valmis astuma edasisi samme Valgevene kaasamiseks, aga see kaasamine saab olema üldine, pidades olulisel määral silmas samme, mida Valgevene ametiasutused peavad astuma demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste vallas.

Lõpetan nüüd ja annan kirjaliku vastuse komisjoni ja liikmesriikide praeguse töö kohta ühise vahekavaga, millest ma kõnelen homme teile ja teie kolleegidele Euronestist. Samuti vastan küsimustele tagasivõtulepingu mandaadiga tehtud töö ja viisalihtsustuslepingu kohta ja annan ka täiendavat teavet, mis on ka vastus teie küsimusele. Lisan ka oma ettevalmistatud sõnavõtu.

  Juhataja. – Austatud härra Paleckis! Mulle tundus oluline lisada teie märkused Valgevene kohta protokolli, arvestades eelseisvaid valimisi.

Vabandan Barry Madleneri, Eleni Theocharouse ja Takis Hadjigeorgiou ees, kes on samuti kohal. Nende küsimusteni me ei jõudnud. Nad saavad kirjaliku vastuse.

Austatud härra Madlener, meil tõepoolest pole aega.

  Barry Madlener (NI). – (NL) (ilma mikrofonita) ... küsida see küsimus, aga nüüd meid jäetakse lihtsalt päevakorrast välja. Kas see on tavapraktika? Kas te poleks saanud meile varem teatada või sekkuda, et me kõik oleksime sõna saanud?

  Juhataja. – Härrra Madlener, minu juhtimisel üritame alati lõpetada kell 20.30. See on nüüd kestnud seitse minutit kauem tulenevalt vastuste pikkusest ning asjaolust, et eelmine arutelu läks 20 minutit üle. See pole minu süü, aga ma arvan, et on oluline, et meie töötajad saaksid söömas käia, enne kui nad kell 21.00 naasevad.

Küsimustele, millele ajapuudusel vastata ei jõutud, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 20.40 ja seda jätkati kell 21.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: LÁSZLÓ TŐKÉS
asepresident