Märksõnaregister 
Arutelud
PDF 4440k
Kolmapäev, 15. detsember 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Osaistungjärgu avamine
 2.  Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)
 3. ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse tulevik pärast ELi ja Aafrika kolmandat tippkohtumist (vt protokoll)
 4. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)
 5. Valmistumine Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (16.–17. detsember 2010) – Alalise kriisimehhanismi loomine euroala finantsstabiilsuse tagamiseks (arutelu)
 6.  Kodanikualgatus (arutelu)
 7. Hääletused
  7.1. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning Palestiina jaoks (A7-0367/2010, Reimer Böge) (hääletus)
  7.2. Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt (hääletus)
  7.3. Parlamendi seisukoht nõukogu muudetud 2011. aasta uue eelarveprojekti kohta (A7-0369/2010, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska ja Helga Trüpel) (hääletus)
 8. Sahharovi auhinna üleandmine (pidulik istung)
 9. Hääletused (jätkamine)
  9.1.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Noord-Holland ICT, Madalmaad (A7-0353/2010, Barbara Matera) (hääletus)
  9.2.  Abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatav õigus (A7-0360/2010, Tadeusz Zwiefka) (hääletus)
  9.3. Reitinguagentuurid (A7-0340/2010, Jean-Paul Gauzès) (hääletus)
  9.4.  Metroloogiat käsitlevate direktiivide kehtetuks tunnistamine (A7-0050/2010, Anja Weisgerber) (hääletus)
  9.5.  Kodanikualgatus (A7-0350/2010, Zita Gurmai / Alain Lamassoure) (hääletus)
  9.6.  Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (B7-0688/2010) (hääletus)
  9.7.  Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse tulevik Aafrika-ELi 3. tippkohtumise eel (B7-0693/2010) (hääletus)
  9.8.  Põhiõiguste olukord Euroopa Liidus (2009) ja institutsioonilised aspektid pärast Lissaboni lepingu jõustumist (A7-0344/2010, Kinga Gál) (hääletus)
  9.9.  Reklaami mõju tarbija käitumisele (A7-0338/2010, Philippe Juvin) (hääletus)
  9.10.  Energiatõhususe tegevuskava (A7-0331/2010, Bendt Bendtsen) (hääletus)
 10.  Selgitused hääletuse kohta
 11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused: (vt protokoll)
 12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 13. Majanduse juhtimine ja Lissaboni lepingu artikkel 9 (arutelu)
 14. Inimõigused maailmas 2009. aastal ja ELi poliitika selles valdkonnas (arutelu)
 15. Parlamendi koosseis (vt protokoll)
 16. Uus Afganistani strateegia (arutelu)
 17. Lissabonis toimunud NATO tippkohtumise tulemus (arutelu)
 18. Olukord Côte d'Ivoire’is (arutelu)
 19. Liikmesriikide kontrolli kohaldamine komisjoni rakendamisvolituste kasutamise suhtes (arutelu)
 20. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 21. Istungi lõpp


  

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

 
1. Osaistungjärgu avamine
Sõnavõttude video
 

(Istung algas kell 08.35)

 

2.  Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

3. ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse tulevik pärast ELi ja Aafrika kolmandat tippkohtumist (vt protokoll)

4. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)

5. Valmistumine Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (16.–17. detsember 2010) – Alalise kriisimehhanismi loomine euroala finantsstabiilsuse tagamiseks (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmistel teemadel:

– nõukogu ja komisjoni avaldused Euroopa Ülemkogu kohtumiseks valmistumise kohta (16.–17. detsember 2010);

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile (O-0199/2010), mille Sharon Bowles esitas majandus- ja rahanduskomisjoni nimel alalise kriisimehhanismi loomise kohta euroala finantsstabiilsuse tagamiseks (B7-0659/2010).

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. (FR) Austatud president! Lugupeetud komisjoni president, volinik, parlamendiliikmed! Tänan nõukogu nimel teid, president, võimaluse eest rääkida siin parlamendi eest nendest küsimustest, mida Euroopa Ülemkogu arutama hakkab!

Homme ja ülehomme toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine saab igal juhul olema meie majandus- ja rahaliidu majandussamba tugevdamise jaoks otsustav. Väga tähtis päevakorrapunkt on finantsstabiilsuse tugevdamine. Elame erakorralisel ajal, mil on tekkinud ja tekivad edaspidigi suured probleemid nii valitsustele kui ka kodanikele. Peame tegema kõik, mis meie võimuses, et praegusest finantskriisist üle saada ja usaldus taastada.

Oleme kriisi algusest peale näidanud oma otsustusvalmidust võtta kasutusele vajalikud meetmed finantsstabiilsuse säilitamiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamiseks. Ennekõike on kriis näidanud, et on vaja lisavahendit euroala stabiilsuse säilitamiseks. Pidime looma erakorralise mehhanismi, mida me ka äsja Iirimaa toetamiseks kasutasime. Pikemas perspektiivis on meil aga vaja alalist mehhanismi.

Selleks esitab Belgia valitsus tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga homme hommikul toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel ettepaneku otsuse kohta muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136, et luua alaline kriisimehhanism kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Ülemkogu kutsutakse üles andma nõusolekut sellele otsuse eelnõule ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 48 lõikega 6 sätestatud lihtsustatud läbivaatamismenetluse algatamisele. Eesmärk on otsus 2011. aasta märtsis ametlikult vastu võtta, et see alates 2013. aasta 1. jaanuarist jõustuks.

Lisaks sellele on väga oluline samm parema eelarvedistsipliini, põhjalikuma majanduse järelevalve ja koordineerimise tagamise suunas raport majanduse juhtimise rakkerühma rakendamise kohta, mille Euroopa Ülemkogu oktoobris heaks kiitis. Selle väga tähtsa küsimusega tegelevad nii parlament kui ka nõukogu ning lahenduse peaksime leidma järgmiseks suveks.

Viimaks soovin rõhutada uue EL 2020 – Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia tähtsust, mis on kriisi lahendamiseks ülitähtis. Eesistujariik Belgia on pühendunud strateegia elluviimisele, et sillutada teed jätkusuutlikuks majanduse taastumiseks.

Lisaks nendele majanduslikele küsimustele on mul veel kaks märkust. Euroopa Ülemkogu käsitleb liidu suhteid meie strateegiliste partneritega. Paruness Ashtoni juhitud välisasjade nõukogu koostas arenguaruanded kolme liidu partneri kohta – Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Venemaa. Seepärast pöörab Euroopa Ülemkogu palju tähelepanu paruness Ashtoni esitlusele liidu suhete kohta strateegiliste partneritega. Paruness Ashton võtab sama lähenemisviisi ka meie teiste partnerite suhtes, nagu Ukraina, Aafrika, India ja Brasiilia, ning esitab 2011. aasta märtsis raporti, mis kirjeldab tema kontakte meie teiste partneritega.

Minu viimane märkus puudutab Montenegro avaldust Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta. Üldasjade nõukogu toetas komisjoni seisukohta Montenegro kohta. Riik on teinud edusamme Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel kehtestatud poliitiliste kriteeriumide ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimuste täitmisel. Sellegipoolest on vaja edasisi pingutusi, eriti komisjoni arvamuses väljendatud seitsme prioriteedi rakendamiseks. Komisjoni ettepanekut arvesse võttes soovitas nõukogu anda Montenegrole kandidaatriigi staatuse ning Euroopa Ülemkogu vaatab selle küsimuse üle.

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. Austatud president, nõukogu eesistuja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Selle nädala Euroopa Ülemkogu kohtumisel on kaks peaeesmärki: leppida kokku euroala alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi põhiomadused ning aluslepingu piiratud muudatus, millega see mehhanism õiguslikult kindlaks muudetakse. Seetõttu loodan ja ootan, et sellel Euroopa Ülemkogu kohtumisel pööratakse kõige enam tähelepanu selle elluviimisele, õige suuna seadmisele ja üksmeele tugevdamisele. Üksmeele saavutamisega saadab Euroopa Ülemkogu ka sõnumi ühtsuse, solidaarsuse ja Euroopa projekti ühemõttelise toetuse kohta. Selle saavutamiseks on aga vaja kõvasti tööd teha.

Me kõik teame, et hetkel on Euroopa Liidu ja eriti euroala jaoks palju kaalul. Paljud inimesed tahavad Euroopa Liidult vastuseid: esiteks turud ning teiseks meie partnerid maailmas, kuid eriti meie kodanikud. Mida nad ootavad? Kuidas saame kõige paremini nende kartusi hajutada? Minu jaoks on vastus selge. Peame näitama, et Euroopa Liit tuleb olukorraga toime, et meil on olemas tegevuskava, millest me ka kinni peame, ning et me räägime ja tegutseme üksmeelselt. Me ei vaja juhtide iludusvõistlust, eri stsenaariumide ebakõla või teadeandeid, millele ei järgne tegusid.

Jah, meie ees seisavad tõsised katsumused, aga kui fakte eemalt vaadata, siis on näha, et sel aastal astub Euroopa Liit nendele julgelt vastu. Kreeka ja Iirimaaga oli meil kaks konkreetset probleemi. Mõlemal juhul tegime vajalikud otsused. Fakt on see, et mõlemal juhul suutis EL asjaga toime tulla, aga peame tegema põhjalikud ümberkorraldused, et selliseid olukordi edaspidi enam ei oleks.

Selle eeltingimus on reaalne Euroopa majandusjuhtimine. Seetõttu tuleb vaadata majandusjuhtimise paketti kui olulist osa süsteemist, mis annab eurooplastele ja turgudele kindla teadmise, et õiged struktuurid on olemas. Loodan, et Euroopa Parlament käsitleb neid komisjoni ettepanekuid endiselt prioriteetsena, et need järgmise aasta keskpaigaks täielikult rakendatud saaksid.

Meie tulevase süsteemi aluseks on individuaalsed ja kollektiivsed pingutused, vastutus ja solidaarsus. Liigume kiiresti selles suunas. Samal ajal tuleb tugevdada ka riikide rahandust. Majanduskasvu jaoks väga tähtsa usalduse taastamiseks on vaja ka usaldusväärset riigi rahandust. Paljudes liikmesriikides hetkel kasutusel olevad eelarvepoliitika meetmed on tõsiseks koormaks riikide rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele, mistõttu on vaja võtta kasutusele parandusmeetmed.

Loomulikult peame vaatama kaugemale eelarve konsolideerimisest ja pöörama tähelepanu majanduskasvu edendamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegiaga sillutamegi teed Euroopa tulevasele majanduskasvule. See pakub Euroopa majanduskasvule reaalsed väljavaated. Üha rohkem liikmesriike hakkab Euroopa 2020. aasta strateegia täit potentsiaali mõistma, mistõttu peaksime kiirendama majanduskasvu edendavate reformide elluviimist. Kui Euroopa 2020. aasta strateegiat tõsiselt võtta, siis juhib see meie kohaliku, riikliku ja Euroopa majanduse tulevaste kasvuallikate suunas.

Teeme kõvasti tööd, et esitada kuu aja pärast esimene iga-aastane majanduskasvu analüüs. Olen kindel, et sellest saab järgmisel aastal üks põhiteemadest, millega parlament tegeleb. Tähtis teema on ka Euroopa Liidu tulevane eelarve ning võimalused selle tohutu potentsiaali kasutamiseks majanduskasvu edendamise ja töökohtade loomise jaoks.

Samuti peame vaatama üle oma pangandussüsteemi ja võtma vajalikud meetmed tagamaks, et pangad suudavad rahastada piisaval määral majandust, eriti VKEsid. Paljud meie majanduse stabiliseerimise meetmed olid ajutised. Teine tähtis üksikasi meie lähenemisviisis põhjalikele ümberkorraldustele peab olema alaline stabiilsusmehhanism.

See ongi Euroopa stabiilsusmehhanismi eesmärk. Intensiivsete ja väga hästi edenenud konsultatsioonide järel saime esitada möödunud kuu lõpus selle mehhanismi kavandi. Olen kindel, et Euroopa Ülemkogu kiidab selle sel nädalal heaks, olgugi et täpsemad üksikasjad tuleb tulevate nädalate jooksul veel paika panna.

Mehhanismi peaks toetama ka otsus aluslepingut piiratult ja suunatult muuta. Nüüd, kus liikmesriigid on üksmeelselt nõus aluslepingu muutmisega, tuleb see lähenemisviis ka kiiremas korras kasutusele võtta. Aluslepingu muutmise eesmärk on väga konkreetne. See on sirgjooneline pragmaatiline muudatus, millel on konkreetne eesmärk. Selle rakendamiseks ei ole vaja midagi peale lihtsa muudatuse. Seepärast peame suutma jagu saada kiusatusest ajada asju liiga keeruliseks või luua tehislikult sidemeid teiste teemadega. Me ei tohi eesmärki silmist lasta. Euro taga peitub massiivne poliitiline tahe. Nii ajutine kui ka uus alaline mehhanism kujutavad endast tähtsaid otsuseid, mis näitavad, et liikmesriigid on endiselt valmis toetama kogu jõust euro stabiilsust ja terviklikkust.

Kõik need elemendid – majandusjuhtimine, eelarve konsolideerimine, majanduskasvu parandavate ümberkorralduste kindlustamine, tõhus pangandus, Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend ja selle järglane Euroopa stabiilsusmehhanism – on omavahel seotud. Neid tuleb käsitleda omavahel seotud tervikuna, et luua kõikehaarav vastus kriisile ja tagada, et midagi sellist enam iialgi ei juhtuks.

Loomulikult aitavad Euroopa Keskpanga võetavad meetmed selle eesmärgi saavutamisele kaasa.

Kõik on nõus, et sel aastal võetud meetmetega, eelkõige loomulikult Kreeka ja Iirimaa jaoks, arvestati kogu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide huve. Need lähtuvad sellistest aluspõhimõtetest nagu solidaarsus, ühine vastutus, riskide jagamine ja üksteise vastastikune toetamine rasketes olukordades. Ma tean, et need põhimõtted on parlamendi jaoks väga tähtsad. Need on ka minu jaoks väga tähtsad, mistõttu mõistan, miks on pakutud välja ka teisi ideid, et anda nendele põhimõtetele kuju teistsuguste võimalike mehhanismide kaudu.

Ütlen siinkohal, et eurovõlakirjad on iseenesest hea idee. Komisjon esitas selle idee ise juba 2008. aastal majandus- ja rahaliidu esimest kümmet aastat hinnates, aga meil on kriisiolukord ning meil juba on selle kriisi lahendamiseks finantsmehhanismid, nagu Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend. Me ei ole neid vahendeid veel ammendanud ning neid saab täiendada ja kohandada palju kiiremini võimalikest alternatiividest, ükskõik kui huvitavad need ka ei oleks.

Seega, kuigi ma mõistan, et tahate kaaluda kõiki võimalikke lahendusi, on vaja kohe tegutseda. Me ei tohi seda ideed tuleviku jaoks kaotada, vaid peame praegu keskenduma, et leida lahendus, kuidas liikmesriigid üksmeele saavutaksid ning kuidas seda kiiresti ja otsustavalt teha saaks.

Töötame koos selle nimel, et lõpetada aasta enesekindla sõnumiga, et Euroopa Liidul on oma majanduse jaoks ühine visioon ja et seda viiakse ellu. Teeme seda kindla arusaamisega meie eesmärgist. Olgu ka see eesmärk selge: tugev ja stabiilne euroala üha tihedamini seotud Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  President. – Tänan nõukogu eesistujat Olivier Chasteli ja komisjoni presidenti José Manuel Barrosot arutelu sissejuhatuse eest! Arutlemisel on väga tähtis teema. Kriisist jagusaamine ja töökohtade loomine on meie kodanike jaoks prioriteet ning homme ja ülehomme pöörab Euroopa Ülemkogu kõige enam tähelepanu just nimelt sellele teemale.

 
  
MPphoto
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Head kolleegid! Sel nädalal algav Euroopa Ülemkogu kohtumine toimub väga erilises kontekstis: spekulatiivsed rünnakud euro vastu, euroskeptitsismi taastärkamine ja Euroopa rahanduse üle järele mõtlemine, samal ajal kui Euroopa Parlament valmistub hääletuseks 2011. aasta eelarve üle.

Need kõik on loomulikult omavahel tihedalt seotud. Eurokriis ja solidaarsusmeetmed mõjutavad eurooplaste ostujõudu, kes kahtlevad selles, kas need pingutused end ära tasuvad, kui nad üldse kuhugi viivad, ning seepärast ongi euroskeptitsism tärganud isegi sellistes riikides, mis on seni traditsiooniliselt Euroopa poolt olnud. Seda nähtust kasutavad ära populistlikud ja äärmuslikud fraktsioonid, mis saavad jõudu hirmust ja kiusatusest endasse tõmbuda ning millel endal ei ole mingit võlurohtu, kui nad peaksid olema valitsuses.

Alustan euroga, mida peame kaitsma ja tugevdama ning mille kohta me endale ka tähtsaid küsimusi esitama peame.

Esiteks küsin, et kas Euroopas on olnud varem nii stabiilset valuutat? Neile, kes igatsevad taga riigi valuutat, ütlen, et samm tagasi oleks Euroopa jaoks katastroofiline.

Teiseks küsin, et kes peidab end nende rünnakute taga, mis juba kuid euro vastu suunatud on? Kes saab kasu sellest kuriteost, kui seda nii nimetada tohib? Ma ei ole vandenõuteoreetik, aga olen rääkinud poliitiliste juhtide ja finantsistidega ning kõik viitab ühele probleemiallikale. Millal me õppust võtame? Arvan, et võime oma sõpradega vahetult rääkida.

Kolmandaks küsin, et miks on euro kurss ikka veel üle 1,30 USA dollari? See mõjutab tõsiselt meie eksporti ja kõik ütlevad, et euro on omadega läbi. Miks on meie riigid ainsad, kes nii rangest poliitikast kinni peavad, kui meie konkurendid lõikavad kasu oma nõrgast valuutast, et oma majandust tugevdada? Seda tahavad meie kodanikud teada. Seda on küsitud viimase kahe nädala kohtumistel valitud poliitikutega.

Head kolleegid! Peame saatma julgustava sõnumi, et saame kriisist võitu, vajame meetmeid, et taastada majanduskasvu, ning selliseid konkreetseid meetmeid nagu Barroso komisjoni hiljuti võetud meetmed siseturu taaskäivitamiseks või finantsturgude eetilisuse suurendamiseks. Eurokriis tõestas, et meie sotsiaal- ja eelarvepoliitika peavad üksteisele lähenema. See nõuab julgust. Nõukogu eesistuja, komisjoni president, kui lähete kaugemale ja teete seda kiiremini, siis lahendame paljud probleemid.

Vajame tulevatel aastatel palju julgust, kui tahame tugevdada oma riike ülemaailmse konkurentsi valdkonnas ning kasutada maksumaksjate raha võimalikult tõhusalt. Kulude tõhustamise nimel tuleb pingutada kõikidel tasanditel: kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Euroopa Liidu poliitilised ja rahalised prioriteedid tuleb uuesti läbi vaadata ning põhjalikku läbivaatamist vajab ka Euroopa riikide rahandus. Peame esitama endale tõeliselt tähtsad küsimused ning olenevalt vastustest, mis me neile anname, kohandama oma eelarveraamistikku 2014.–2020. aasta perioodi jaoks.

Euroopa Parlament nõuabki just arutelusid selle tähtsa teema üle ja meie kui esindajad, kelle valisid otse 500 miljonit Euroopa kodanikku, kavatseme nendel olulistel aruteludel täiel määral osaleda isegi siis, kui see valmistab pahameelt kindlatele valitsustele, kes meile seda õigust anda ei taha.

Kutsun Euroopa Ülemkogu üles andma meile oma heakskiitu ning vajaduse korral hääletama, et need, kes ei taha meile anda võimalust osaleda arutelus, täidaksid oma kohustust. Meie jaoks ei ole oluline võim, vaid võimalus tõhustada tähtsat arutelu Euroopa edasise tuleviku üle. Peame selle mädapaise lõhki pigistama, peame tegema õiged ja vajalikud otsused, et muuta Euroopa eelarve üha enam investeerimiseelarve sarnaseks.

Kui meie liikmesriigid ei saa eelarvepiirangute tõttu investeerida piisavalt haridusse, koolitusse, teadustegevusse ja uuendustesse, siis teeme seda Euroopa tasandil oma vahendeid koondades ning sellega mastaabisäästlikkuse tagades.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ei taha, et Euroopa rahandust puudutaval arutelul tõuseks tüli liikmesriikide vahel, kes oma raha tagasi saada tahavad. See arutelu peaks vastupidi keskenduma sellele, kuidas lepitada meie kaaskodanikud Euroopaga, näidates neile ühiste ja tulevikku vaatavate Euroopa meetmete lisandväärtust.

Külastan hetkel pealinnu ja võin teile öelda, et arutelu muutub üha tähtsamaks. Ärge laske seda võimalust käest! Jõulud ja uus aasta on lähenemas ning Belgia eesistumine hakkab lõppema, mistõttu soovin tänada eesistujariiki Belgiat väga hea koostöö eest parlamendiga. Samuti tänan José Manuel Barrosot, kes oli nii julge ja esitas enne juuni lõppu kapitalinõudeid puudutava dokumendi. Arvan, et peame jätkama üheskoos selles suunas liikumist ning et riigi- või valitsusjuhid peavad meile järgnema. Meie peame neile teed näitama.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Me ei ole eriti tihti aasta lõpus kohtunud ja nii paljude probleemide üle muret tundma pidanud. Oleme väga mures, sest Euroopa on keset kasvavat ja ühe enam võimust võtvat usalduskriisi. Sellel usalduskriisil on kindlad põhjused, millest mõnda soovin teile kirjeldada. Ma arvan, et meil on tegemist nn kahepoolse salaamitaktikaga. Ühel pool on need, kes tahavad tegelikku olukorda riigi rahva eest varjata. See võtab rahvalt usalduse, kui valitsused ütlevad neile, et kõik on korras, probleeme ei ole, kõik on kontrolli all, kuid siis ühtäkki muudavad meelt ja ütlevad, et vajavad abi mitme miljardi euro ulatuses. Nii on nüüd juba kaks korda juhtunud. Ma ei tea, kas mõni valitsus ütleb veel, et kõik on kontrolli all ja et nad suudavad oma võlakirju rahastada, isegi kui intressimäärad tõusevad, aga siis muudavad järsku meelt ja ütlevad, et nad vajavad päästepaketti, ning paluvad abi. Seda ei tohi juhtuda! Vajame ülevaadet tegelikest riigivõlgadest ja pangavõlgadest. Ma arvan, et see suurendaks usaldust, kui me tegelikku olukorda selgitaksime, ükskõik kui halb see ka ei oleks. Kui kõik kaardid on laual, siis on lihtsam lahendusi otsida.

Sellel nn salaamitaktikal on aga ka teine pool. See on see, kui tugevad riigid ütlevad, et nad ei pea abi andma. Kuuleme taasriigistamise sõnumit: „Me ei ole valmis teiste eest maksma”, olgugi et need riigid, kes seda ütlevad, teavad, et lõpuks peame niikuinii kõik koos maksma. Selline salaamitaktika, mis seisneb selles, et inimestele ei räägita tõtt, kuigi teatakse, et oma huvides tuleb ikka maksta, kahjustab samuti usaldust.

Hetkel toimuvad ettevalmistused Euroopa Ülemkogu kohtumiseks. Mis saab seal eri seisukohtadest? Ühed on eurovõlakirjade poolt, teised aga nende vastu. Ühed ütlevad, et tuleb stabiliseerida päästepaketti ja sinna vahendeid koguda, teised aga arvavad, et koguda ei ole vaja. Ma ei saa aru sellest loogikast, kui selgitatakse, et need on kõik vaid ajutised meetmed, sest kõik on kontrolli all, aga peame need ka aluslepingusse lisama, et neid ka pikemas perspektiivis kasutada saaks. Sellist vasturääkivust panevad kõik tähele ja ka see võtab rahvalt usaldust. Samuti kahjustab usaldust see, kui valitsus paneb suvel oma pankade vastupidavuse proovile ja saab siis paar kuud hiljem aru, et see oli euro, mitte pankade vastupidavuse proov.

Meil on usalduskriis ja pean teile ütlema, president Barroso, et kuigi see, mida te täna hommikult ütlesite, võib olla tõsi, jätab see mulje, et selle asemel, et paremaid lahendusi otsida ja neid rakendada, arutame hoopis selle üle, mis on vähim, milles me reedel üksmeele saavutada võime. Sellest lihtsalt ei piisa. See vaid suurendab usalduskriisi. Ei piisa poliitikast, mis riiklikke turgusid lühemas perspektiivis rahustab. Vajame poliitikat, mis stabiliseerib turud ja euro. Miks ei räägi keegi siin täiskogus või Euroopa Ülemkogus euro välisväärtusest? Praegu on euro kurss USA dollari suhtes 1,34. Madalaim kurss kriisi ajal oli 1,20 ja euro kasutuselevõtmise ajal 1,15. Euro on stabiilne valuuta. Rahvusvahelises konkurentsis, kus maailma piirkonnad võitlevad üksteisega majanduslikult, ei loe enam individuaalsete riikide valuutad, vaid kogu piirkonna valuutastruktuur. Euroala on kindlasti nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt maailma tugevaim piirkond. Seda nõrgendavad ainult poliitikud, kes rakendavad poliitilisi meetmeid, mille eesmärk on leevendada riiklikke arutelusid lühemas perspektiivis. Euro on tugev ja võiks olla palju tugevam kui need, kes loovad euro poliitilise raamistiku, ja need, kes euro eest vastutavad, täidaksid ükskord oma kohustusi ning teeksid sotsiaalsetes ja majanduslikes küsimustes julgeid järjekindlaid otsuseid, mis selle usalduskriisi lõpetaks. Tarvitseb vaadata vaid seda, mis toimub Londonis, Pariisis ja Roomas. Kui me seda usalduskriisi ei lõpeta, siis tuleb meil järgmistel aastatel suuri probleeme.

Seepärast ütlen nõukogule, et olen eurovõlakirjade poolt. Kui on veel mõni sobiv meede, siis võtke see palun kasutusele, aga peate jõudma lõpuks üksmeelele euro sisemise stabiliseerimise üle, sest väliselt on see piisavalt tugev.

 
  
MPphoto
 

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud president! Minu arvates on elus üks reegel, mis igal pool kehtib: kui ühte rühma rünnatakse, siis peab see ühtselt ja solidaarselt reageerima. Kui eurot 2010. aastal rünnati, siis juhtus aga hoopis vastupidine, sest Kreeka kriisist alates ei ole me näinud aruteludes midagi peale vaidluste, kindlasti ei ole me näinud üksmeelt ja kohe kindlasti mitte piisavalt solidaarsust.

Nüüd peame olema piisavalt julged – pean silmas ka komisjoni presidenti –, et tunnistada, et kõikidest nendest ajutistest meetmetest lihtsalt ei piisa. See ei ole minu analüüs, selle analüüsi tegid Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Jean-Claude Trichet, kes on ikkagi euro rahalise kaitsja, see tähendab Euroopa Keskpanga president, kelle jaoks ei lähe kõik võetud meetmed ja kõik valmimisel olevad meetmed piisavalt kaugele.

Kõik ütlevad, et vajame nelja asja. Esiteks stabiilsuspakti, milles on olemas reaalsed karistusmehhanismid. Teiseks alalist suurendatud kriisifondi – see ei ole minu ettepanek, Jean-Claude Trichet ütleb, et seda on vaja suurendada, riigi- või valitsusjuhid ei taha seda suurendada ja meie tahame taastada turgude usalduse. Kolmandaks reaalset majandus- ja eelarvejuhtimist, eelarve- ja majandusliitu. Neljandaks ühist eurovõlakirjade turgu.

Vajame neid, sest mitte kusagil maailmas, lugupeetud kaasparlamendiliikmed, ei ole valuutat, mida ei toeta valitsus, majandusstrateegia ja võlakirjaturg. Mitte kusagil maailmas ei ole midagi sellist. Ja mida öeldakse meile siin täna? Meile öeldakse, et jah, see on hea idee, aga peame veel natuke ootama. Mida me ootama peame? Äkki peaksime ootama täielikku kaost või euro kadumist.

Seepärast on nüüd aeg selle otsuse tegemiseks ja ma ei oota, lugupeetud president, et komisjon ütleb meile täna, et jah, see on raske, me ei tohi enam eurovõlakirjade üle arutada; see on küll hea idee, aga nüüd ei ole õige aeg, sest meil on kriisifond, mille nüüd alaliseks teeme. Üks ei ole teisega seotud. Kriisifondi on vaja nüüd, et anda vastulöök euro vastu suunatud rünnakutele, aga eurovõlakirjad on vajalikud euro stabiilsuse tagamiseks keskpikas ja pikemas perspektiivis. Nende vahel ei ole vastuolusid. Mõlemaid on vaja ja see on nii ka mujal maailmas.

Seepärast arvan, et koos riigi- või valitsusjuhtidega, kes arutavad asju homme ja ülehomme ning ütlevad: „Jah, me muudame aluslepingut ja seda kriisifondi, mida tuleks tavaliselt suurendada – mida kõik teised nõuavad – ning teeme selle võib-olla alaliseks”, on nüüd õige aeg, et komisjon esitab võimalikult kiiresti seda lähenemisviisi puudutava paketi, mis on palju kaalukam, julgem, globaalsem ja selgem. Mis puudutab stabiilsuse ja kasvu pakti, milles on reaalsed karistusmehhanismid, siis parlament saab teha oma tööd, sest pakett on olemas ja me pöördume tagasi komisjoni esialgsete ettepanekute juurde. Mis ülejäänut kolme punkti puudutab, siis tehke palun ettepanek suurema kriisifondi kohta. Tehke seda! Võtke selle suhtes seisukoht ja öelge, et kriisifondi on vaja suurendada! Miks? Sest suurem kriisifond lõpetab eurovastase spekuleerimise. Teiseks tehke kõikehõlmav ettepanek eelarve- ja majandusliidu paketi kohta ning kolmandaks ärge kartke teha ettepanekut ühise eurovõlakirjade turu kohta. Me teame, et lõppude lõpuks aitab see euro pikemas perspektiivis stabiliseerida.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud president, komisjoni president! Head kolleegid! Kõige selle juures on midagi imelikku. Olivier Chastel, rääkisite järgmisest tippkohtumisest. Oleksite võinud öelda, et enne seda tippkohtumist on asjad natuke ebakindlad. Oleksite võinud öelda, et mõnd arutelu on vaja piirata.

President Barroso, minu arvates ei tee me kogu selle lobaga mingeid edusamme – me ei jõua kuhugi välja. Martin Schulzil on õigus: peame kirjeldama kriisi reaalset olukorda ja rääkima tõtt, aga samuti peame kirjeldama omaenda poliitilise võimetuse reaalsust ning selle põhjuseid. Sellest ei ole mingit kasu, kui ütleme, et tegime õiged otsused. Teate sama hästi kui mina ja kõik teised siinviibijad, et tegime need otsused alati liiga hilja. Astume ühe sammu edasi ja kaks sammu tagasi. Ma ei ütle, et see on teie süü. Hoopis vastupidi – minu arvates suutis komisjon tagada stabiilsuse ajal, mil oli suur puudus selgusest. Ma arvan, et Guy Verhofstadt esitas õige küsimuse: millist strateegiat peaksime nüüd eelseisvate kuude jooksul kasutama?

Minu arvates on see strateegia lihtne: komisjon peaks esitama stabiilsuspakti – mis on juba olemas –, millega on määratletud vajalik stabiilsus ning sellest lähtuvalt ka kõikide vastutus euro ees, ning solidaarsuspakti, millega on määratletud vajalik solidaarsus. Ilma solidaarsuseta ei ole stabiilsust. Meid ei huvita enam need läbirääkimised, mida Angela Merkel kellega iganes peab. Jah, mõne riigi, kaasa arvatud Saksamaa, seisukoht on õige, kui nad ütlevad, et stabiilsust on vaja ja juhtunu ei tohi enam kunagi korduda. Jah, kui me ei ütle samal ajal, et solidaarsus sunnib meid looma võimalust euro kaitsmiseks eurovõlakirjadesse investeerides, et tagada jätkuv ökoloogiline ja majanduslik muundumine. Peame investeerima, kuid riiklikul tasandil ei ole see enam võimalik. Meil on kahepoolne valuuta: ühel küljel on stabiilsus, teisel küljel on solidaarsus ja keskel on vastutus.

Lugupeetud komisjoni president! Tehke ettepanek Euroopa Liidu funktsioonide ümberkorraldamise kohta, et tagada eurovõlakirjadega stabiilsus ja solidaarsus nii, et ei oleks enam võimalik spekuleerida teatud riikide võlaga ning et eurovõlakirjad annaksid ka võimaluse investeerimiseks.

Günther Oettinger ütleb meile, et ta vajab energiasektori ümberkorraldamiseks 1000 miljardit eurot, aga kust ta selle raha saab? Kas ta mängib loteriid? On täiesti absurdne öelda, et ta vajab 1000 miljardit eurot, ilma et ta ütleks, kuidas me selle hädavajaliku majandusliku ümberkorraldamise jaoks vajalikud vahendid leiame.

Seega on strateegia lihtne: komisjon teeb ettepaneku, parlament teeb oma muudatusettepanekud ja otsustab ning komisjon ja Euroopa Parlament võtavad seisukoha, mis on nõukogu poolt või vastu ja nõukogu peab sellele ühisele seisukohale omalt poolt vastama. See on kõik. See on tänase arutelu ainus lahendus. Kui jääme ootama, et Angela Merkel teeks otsuse veerand tundi enne seda, kui see otsus teha tuleb, siis jääme seda lõpmatuseni ootama. Kui ta lõpuks otsuse teeb, siis on õige aeg juba möödas. Loomulikult võite öelda, et tuleb uus võimalus ja see ei ole nii oluline ning saame alati uuesti üritada, kuid see ei ole nii. Gorbatšovil oli õigus, kui ta ütles, et ohud ootavad ainult neid, kes ei reageeri elule.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

Ma ei taha, et ajalugu Euroopat karistaks. Kandke oma vastutust! Me kanname oma vastutust ja peame näitama nõukogule, et poliitiline stabiilsus, mida vajame, on olemas nii komisjonis kui ka parlamendis, ning trotsime nõukogu ebastabiilsust.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Ka mina loodan, et need meetmed võetakse Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu, et anda julgust turgudele ja taastada euroala stabiilsus, sest me kõik, parlamendiliikmed või mitte, peaksime selle vastu huvi tundma.

Kohtumise eel öeldakse meile, et lahenduses mängib põhirolli suurem sanktsioonide arv, aga tõhusad sanktsioonid peavad olema tõsiseltvõetavad ja seni ei ole EL sellel alal eriti edukas olnud. Sanktsioonide automatiseerimine ei tee neid palju tõsiseltvõetavamaks, kui usutakse edasi, et nendest hoidumiseks on võimalik leida poliitiline lahendus. Tegelikult peavad euroala liikmed leidma poliitilise tahte oma olemasolevate kohustuste täitmiseks.

Oleme kuulnud jutte, et oluline osa lahendusest on anda üks osa edaspidise väljaaitamisega kaasnevast koormast erasektori kanda. See oleks aga kohutav paradoks, kui sellise algatuse põhitulemus oleks laenukulude kasv nõrgemate euroala liikmesriikide jaoks, mis aitaks kaasa järgmise kriisi tekkimisele.

Alles lõppes suur aluslepingu reformi protsess ja meile öeldakse, et reformi pakett teeks aluslepingu muutmistele terveks põlvkonnaks lõpu. Nüüd, kõigest paar kuud hiljem, oleme nähtavasti alustamas järgmist sellist protsessi.

Teiste hulgas kinnitab meile ka komisjoni president, et see muutmine oleks vaid piiratud, aga Saksamaa valitsus ei tundu seda arvavat. Saksamaa rahandusminister dr Wolfgang Schäuble oleks nagu avanud ukse uuele integratsiooni voorule, mis viib eelarveliidu ja lõpuks poliitilise liidu loomiseni.

Millega see lõppeb? See ei saa ometi lõppeda järjekordse kadunud aastakümnega, mille jooksul valedele reformidele keskendutakse? Euroopa vajab majandusreformi, distsipliini riigi rahanduse valdkonnas, siseturg vajab süvendamist, tööseadustes on vaja teha muudatusi tööhõive tugevdamiseks ning samuti on vaja meetmeid Euroopa 2020. aasta programmi edu tagamiseks.

Need on põhireformid, mille president Barroso oma komisjoni programmi jaoks julgelt ja õigusega seadis, kuid ma kardan juba, et laseme selle võimaluse käest. On suur oht, et Euroopa arengut puudutavast jutust hoolimata õhustatakse seda eesmärki, ning kuigi kavatsus on Euroopa tugevamaks muuta, viib asjaolu, et põhilisi majanduslikke probleeme ei lahendata, hoopis selleni, et Euroopa nõrgeneb.

Meie arvates on Euroopa Ülemkogu jaoks esmatähtis leppida kokku piiratud arv konkreetseid meetmeid, et euroala liikmed saaksid üksteist kriisis aidata, ilma et liikmesriigid, mis otsustasid euroalast välja jääda, seda koormat kandma peaksid. Alles seejärel saab panna uuesti rõhku praeguse pikaajalise kriisi lahendamisele, mille puhul on oht, et meie majanduslik konkurentsivõime kukub jäävalt kokku.

 
  
MPphoto
 

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud president! Head kolleegid! Oleme tegelenud ülemaailmase majandus- ja finantskriisiga juba kolm aastat. Üks sellest pikka aega kestnud arutelust tehtavaid järeldusi on see, et meie meetmed ei lahenda kohe kindlasti kriisi põhjuseid, vaid ravivad kõigest selle sümptomeid. Tahan veel kord korrata, et ELi tasandil tehtavad otsused ei tohi lähtuda finantsturgude tahtest. Me ei tohi lubada, et pangad pääsevad suuremal määral karistamata, spekuleerivad edasi ja jätavad vastutuse oma riskantsete tehingute eest liikmesriikide kanda. Kreekale ja Iirimaale määratud ranged kokkuhoiupaketid tähendavad, et inimesed maksavad kriisi eest, mida nad ei põhjustanud. See piirab tarbijate kulutusi ning takistab majanduse paremuse poole pööramist. Drastilised kokkuhoiumeetmed panevad ka teised hetkel ohus olevad riigid, nagu Portugali ja Hispaania, olukorda, mis sarnaneb Kreeka ja Iirimaa omaga.

Finantsvahendite kohandamisest ja uute turvavõrgustike loomisest ei ole kasu. Alalise finantsstabiilsuse säilitamise mehhanismi juurde peavad kuuluma ka meetmed, mis reguleerivad turgude tegevust. Muu hulgas kuulub nende meetmete hulka finantstehingute maksu kehtestamine ja samuti kohustus täita minimaalseid sotsiaalstandardeid. Samuti on tähtis muuta Euroopa Keskpanga põhikirja, et anda keskpangale võimalus toetada raskustes olevaid riike vahetult ja pankadest sõltumata.

Need on esimesed sammud, mis tuleb astuda, aga seda oleks olnud juba ammu vaja teha. Ütlen seda veel kord selgelt: finantsturgude üle tõhusa kontrolli tagamiseks vajalike määruste loomist takistab kitsarinnaline riiklik lähenemisviis. Riigi- või valitsusjuhid takistavad meid tegemast edusamme õiges suunas. Lisan nende hulka ka Saksamaa kantsleri.

 
  
MPphoto
 

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! 2010. aasta jääb inimestele meelde aastana, mil paljastati europrojekti tõsised vead ja mil eurooplased said aru, kui rumalad nende juhid on.

Nüüd on meil järgmine tippkohtumine, järgmine kriis ning usk eurosse väheneb iga nädalaga. See on nagu aegluubis toimuv autoavarii ja teie tahate nüüd luua alalist kriisimehhanismi. Arvate, et kui teil on näiteks miljardi euro suurune fond, siis on kõik korras. Kõik ei ole korras. Euro läbikukkumine ei ole üldsegi seotud spekuleerimisega. Sellel ei ole mingit pistmist valuuta- või võlakirjaturgudega. Selle põhjuseks on asjaolu, et Põhja- ja Lõuna-Euroopat ei saa nüüd ega mitte kunagi panna ühte rahaliitu. See ei toimi.

Poliitiliselt on muidugi vaja muuta aluslepingut. Selle põhjuseks on asjaolu, et need neli Saksa professorit Karlsruhes võidaksid ja tõestaksid, et päästeprogrammid, mis kasutusele võeti, olid juba tegelikult aluslepingu järgi ebaseaduslikud.

Tegelikult toetan aluslepingu muutmist mitmel põhjusel, sest see tähendab, et Iirimaa peab korraldama uue rahvahääletuse. Ja kes teab, äkki peab David Cameron oma sõna ja korraldab rahvahääletuse ka Ühendkuningriigis. Olen kindel, et demokraatidena toetaksite te kõik Ühendkuningriigi referendumit ELi üle.

2010. aasta lõpus ei peaks me mõtlema ainult ELi olukorrale, vaid ka Belgia olukorrale. Kuus kuud on eesistujariik Belgia siin istunud ja öelnud meile, et peame rohkem integreeruma. Milline farss! Teie riigil ei ole olnud juunist saati oma valitsust. Meil on siin tegemist pseudoriigiga, mis üritab meie rahvust kaotada. See on tõeline farss, aga mitte keegi ei julge seda tunnistada, sest te kõik eitate seda. Belgia on pisikujutis kogu Euroopa Liidust. Belgia on kokku varisemas ja kõik teised järgnevad talle. Häid jõule teile kõigile!

 
  
MPphoto
 

  Sharon Bowles autor. Austatud president! Taas oleme siin ning uurime seda plaastrit ning mõtleme, et kas see on piisavalt suur ja piisavalt tugev selle haava katmiseks. Eelmisel juulil küsisin, et kas komisjon nägi ette oodatavat õigusakti ettepanekut alalise riigivõla kriisi haldamise mehhanismi loomiseks ja mis oleks selle õiguslik alus. Küsisin veel palju muudki, näiteks eri fondide suhtelise järjestuse ja nende kasutamise proportsioonide kohta. Sündmused on näidanud, et tegelikult ei olnud vastus teada ja kõike tehakse jooksvalt.

Ma tegelikult isegi natuke mõistan seda, sest oleme tundmatul maal ja on vaja teha uusi kavasid. Kuid ma ütlen uuesti, et kui komisjoni või nõukogu avaldustele ei järgne piisavad järelmeetmed, siis ei ole mingitest järeldustest mitte midagi kasu. Sain vastused oma juulis esitatud küsimustele alles Iirimaa päästepaketiga, mis on minu arvates kahetsusväärne, mitte ainult sellepärast, et kõige väiksemat fondi ELi eelarves kasutatakse võrdsel määral suurimate fondidega. Hoolimata mu varasematest küsimustest ei peetud parlamendiga nõu.

Olen täna siin, et küsida rohkemate üksikasjade kohta pärast oktoobris toimunud nõukogu kohtumisel tehtud järeldusi, millega komisjonil paluti määratleda piiratud aluslepingu muudatused, mis on vajalikud alalise kriisilahendusmehhanismi loomiseks. Nad ütlesid ka, et erasektor tuleb kaasata, mis hirmutas turgu, sest seda ei selgitatud piisavalt. Samuti toob see esile regulatiivse probleemi, mida ma mainisin, et euroala riigi võlakirjade riskikaal on null, mis õõnestas turu distsipliini ja lõi pahelisi stiimuleid.

Siis teatas eurorühm, et alalise mehhanismi aluseks saab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend ja sellesse võib kaasata ka erasektori juhtumipõhiselt kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi tavadega. Kas saaksime esiteks täpsemat teavet aluslepingu muudatuse ja menetluse kohta? Parlament peab teadma, et sellest piisab. See, et artiklit 136 veel kohandatakse veidi, ei ole vastus. Teiseks: kas uue vahendi aluseks on valitsustevaheline lähenemisviis, kuidas Euroopa finantsstabiilsusvahend (EFSF) toimib, või ühenduse meetod, nagu see meie arvates olema peaks? Kolmandaks: millised on tehnilised võimalused ja tingimused? On väga tähtis, et vahendi aluseks võetakse tehniline reaalsus ning et see on tugev, tõsiseltvõetav ja kauakestev ning ma ütleksin, et ka tasuv. Neljandaks: kas liikmesriike, kes ei ole veel euroala liikmed, kutsutakse mehhanismis osalema? See on eriti tähtis nende riikide jaoks, kes koguvad võlga eurodes.

Küsisime, millal mehhanism kasutusele võetakse, ja meile vastati, et 2013. aasta jaanuaris, aga millist osa näeb komisjon selles parlamendil? Parlament ja minu parlamendikomisjon on kindlasti valmis oma osa täitma, seda eriti siis, kui oleme sellele algusest peale kaasa mõelnud. Kui meiega nõuetekohaselt ei konsulteerita ja kui meid ei teavitada, siis kuhu jäävad nii riikide parlamendid ja kodanikud? See küsimus on majandusjuhtimise paketiga lahutamatult seotud. Meetmed stabiilsuse ja kasvu pakti, järelevalve ja Euroopa poolaasta täiustamiseks on kõik suunatud järgmise kriisi ennetamisele ning praegusest kriisist ülesaamise jälgimisele.

See mehhanism ei ole talisman, mille saame panna seinale kaitseks turu distsipliini eest. Lahendus euro jaoks seisneb selles, et on vaja täielikku poliitilist distsipliini koos täieliku turu distsipliiniga. Kriis tekkis just selle pärast, et minevikus nõrgestati mõlemat.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. Austatud president! Lugupeetud parlamendiliikmed! Ma tänan Sharon Bowlesit küsimuse eest ning samuti alalist mehhanismi käsitleva resolutsiooni projekti eest! Üritan selgitada teile komisjoni seisukohta nende viie suuliselt vastatava küsimuse kohta.

Oktoobri Euroopa Ülemkogu kutsus eesistuja Van Rompuyd üles tegema koos komisjoniga konsultatsioone piiratud aluslepingu muudatuse asjus, mis on vajalikud alalise kriisilahendusmehhanismi loomiseks. On arusaadav, et piiratud aluslepingu muutmine tähendab aluslepingu artiklist 48 lähtuva lihtsustatud läbivaatamismenetluse kasutamist.

Selle menetluse piirangud on järgmised. Esiteks on sellega lubatud ainult aluslepingu muudatused, mis ei laienda liidu pädevusi. Teiseks piirdub see ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa muutmisega, mis on seotud ühenduse poliitika ja sisemeetmetega.

Tundub, et liikmesriigid eelistavad väga piiratud aluslepingu muudatust, mis tehakse eeldatavasti artiklis 136, mille sätted puudutavad konkreetselt euroala liikmesriike. Loomulikult arutatakse seda teemat sel nädalal Euroopa Ülemkogus. Parlamenti teavitatakse ametlikult kõikidest muudatustest.

Oktoobris tehtud Euroopa Ülemkogu otsuse järel leppis eurorühm oma erakorralisel kohtumisel novembris kokku Euroopa stabiilsusmehhanism põhimõtted. Eurorühma kokkuleppe kohaselt on Euroopa stabiilsusmehhanism valitsustevaheline mehhanism, mille juhtimise aluseks on Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend.

Finantsmehhanismi üksikasjad ei ole veel välja töötatud – seda tehakse järgmise aasta esimese kvartali jooksul. Rahastamine on loomulikult keskne teema. Tulevane vahend peab olema piisavalt tugev ning turgude jaoks väga usaldusväärne.

Euroopa stabiilsusmehhanismi antav toetus sõltub rangetest tingimustest. Euroala liikmesriikidele antav toetus peab lähtuma rangest majandus- ja finantshinnangute programmist ning põhjalikust võlgade jätkusuutlikkuse analüüsist, mille komisjon teeb koos Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpangaga.

Vaatamata sellele, et mehhanismi rahastamisega tegelev pool on valitsustevaheline, jääb poliitika tingimuste aluseks igal juhul alusleping, et tagada täielik kooskõla ühise mitmepoolse järelevalveraamistikuga, mis on kogu majandus- ja rahaliidu aluseks.

Vastuseks ühele Sharon Bowlesi viiest küsimusest ütlen, et seda, kas liikmesriigid, mis ei ole veel euroala liikmed, peaksid mehhanismis osalema, ei ole veel otsustatud. Sellegipoolest paistab, et enamik liikmesriike eelistab läbipaistvat ja selget raamistikku, kus euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid oleksid kaetud maksebilansi tasakaalustamise süsteemiga ning euroala liikmesriigid oleksid kaetud Euroopa stabiilsusmehhanismiga.

Sellegipoolest peaks olema võimalik kaasata toetusoperatsioonis kahepoolsete panustega mõnd euroalasse mittekuuluvat liikmesriiki, nagu juba praegu Iirimaa juhtumi puhul, kus kaasatud on Ühendkuningriik, Rootsi ja Taani.

Mul on ka märkus eurovõlakirju puudutava arutelu kohta. Tuletame meelde, et möödunud 9. mail – Robert Schumani päeval – tegi komisjon finantstoetuse loomise kontekstis ja selle järgnenud õhtul ettepaneku Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi kasutuselevõtmise kohta, ühenduse vahendi kohta, mis võeti vastu kuni 60 miljardi euro ulatuses ning mille aluseks olid laenutagatised liidu eelarvest omavahendeid puudutava otsuse alusel.

Lisaks liidu eelarve kasutamisele tegime ettepaneku, et selle mehhanismi aluseks peaksid olema liikmesriikide antud laenutagatised, mis suunatakse mehhanismi kaudu riikidele, mis vajasid finantsabi kogu euroala rahanduse ebastabiilsuse tõttu.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu lükkas selle ettepaneku 9. ja 10. mail tagasi. Milleks? Sest paljude liikmesriikide arvates oli sellel ettepanekul liiga palju ühist eurovõlakirjadega.

Selle tulemusel loodi siis Euroopa finantsstabiilsuse tagamise valitsustevaheline vahend ning nüüd kasutame Iirimaa kontekstis nii mehhanismi kui ka seda vahendit.

Seega, kuigi eurovõlakirjade küsimus on kindlasti tähtis, peame arvestama ka sellega, et nõukogu lükkas selle ettepaneku mais toimunud Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi puudutanud läbirääkimistel tagasi.

Kokkuvõtteks soovin rõhutada, et tulevane Euroopa stabiilsusmehhanism on osa kõikehõlmavast vastusest, mille eesmärk on kriisi ohjamine ja Euroopa majanduse stabiliseerimine, ning Euroopa stabiilsusmehhanism täiendab uut tugevdatud majandusjuhtimise raamistikku, mis keskendub esmajärjekorras ennetamisele ning vähendab märkimisväärselt uue kriisi tekkimise ohtu tulevikus.

See on kogu uue majandusjuhtimise süsteemi põhieesmärk ning olen väga tänulik selle eest, et te asjaomaseid komisjoni ettepanekuid toetasite.

 
  
MPphoto
 

  Werner Langen (PPE).(DE) Austatud president! Esimesi sõnavõtjaid kuulates sai väga hea ettekujutuse sellest, kes selles usaldusekriisis süüdi on, sest selleks on see kriis nüüdseks tõesti muutunud. Kõigepealt oli süüdi komisjon, siis spekulandid ja kolmandaks nõukogu, eriti Angela Merkel. Nii lihtne see ongi.

Õnneks juhtis keegi – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis esimees – tähelepanu sellele, et euro on stabiilne, mitte ainult väliselt, vaid ka sisemiselt, ning inflatsioonimäär on kõige madalam. Probleemi põhjus ei saa olla spekuleerimine. Euro on stabiilne valuuta. Need olid aluslepingu põhitingimused ning kära majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus. Igal majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel valitseb uus segadus.

Olli Rehn mainis äsja, et komisjon tegi ettepaneku Euroopa mehhanismi kasutamise kohta, aga nõukogu ei olnud nõus osalema. Nüüd ütleme meie, et komisjon ei tegutsenud. Ma ei kuulu nende sekka, kes pidevalt komisjoni kummardavad, aga komisjon käitus õigesti, kui tegi 2008. aastal täpse kokkuvõtte, kui euro oli olnud kümme aastat kasutusel.

Kokkuvõttes viidati neljale teemale, mis vajasid käsitlemist: esiteks järjekindel Euroopa järelevalvemehhanism, teiseks järjekindel Euroopa majandusjuhtimine – või kuidas iganes te seda nimetada tahate –, kolmandaks järjekindel esindamine välissuhetes ja neljandaks järjekindel kriisimehhanism. Kõik need on nüüd esitatud. Soovin rõhutada asjaolu, et teised ei arvestanud nendega. Kui otsime süüdlasi, siis ei tohi unustada ühte süüdlast, nimelt liikmesriike, mis sattusid kaelani võlgadesse ega kasutanud ära euro kasutuselevõtu eeliseid, et teha reforme ja vähendada oma võlataset, vaid elasid üle oma võimete.

Soovin samuti rõhutada, et kõikidel nendel liikmesriikidel on üks ühine motiiv. Olenemata sellest, kellega on tegemist, on neis kõigis olnud pikemat aega valitsuses võimul sotsiaaldemokraadid, mõnes riigis isegi praeguseni. Nende hulgas on ka Portugal, Hispaania, Ühendkuningriik, Ungari ja Läti. Kreekas on nad tegelenud juba neli aastat samade rumalustega. See on tulemus. Kui me ei räägi avameelselt liikmesriikide liigsete võlatasemete peamistest põhjustest, siis ei suuda me probleemi lahendada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz (S&D).(DE) Võite uuesti istuda, Werner Langen! Rääkisite väga väljendusrikkalt ja saite öeldud, mida öelda tahtsite. Mul on teile üks küsimus. Nii palju, kui mina tean, ei ole Iirimaa Lõuna-Euroopa riik. Iirimaa asub Põhja-Euroopas. Iirimaal on suured võlad. Kas võiksite selgitada, kust Iirimaa võlad tulevad? Kas võiksite meile öelda, milline erakond on Iirimaal viimased 30 aastat võimul olnud?

 
  
MPphoto
 

  Werner Langen (PPE).(DE) Austatud juhataja! Vastan sellele küsimusele hea meelega. Iiri valitsuse viga seisnes selles, et valitsus andis tagatised ilma pangandussektori reformi nõudmata. See oli vastutustundetu ning seepärast on Iirimaal nüüd 32% eelarvepuudujääk. Me teame seda, kuid teiste riikide probleeme ei tohi Iirimaa omadega segamini ajada. Iirimaa juhtum on hoopis teistsugune, sest see on seotud panganduskriisi teise tasemega, mitte struktuuriprobleemiga, nagu teiste riikide puhul. Te teate seda sama hästi kui mina, Martin Schulz. Palun ärge juhtige meie tähelepanu kõrvale!

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
MPphoto
 

  Victor Boştinaru (S&D).(RO) Austatud juhataja! Eksimine on inimlik. Jonnakalt jätkamine on aga saatanlik. Kas teate, kes oli Kreeka peaminister, kelle valitsus kõik need suured võlad kogus ja Kreeka kriisi põhjustas? See ei olnud kindlasti George Papandreou. Kas mäletate, millisesse poliitilisse peresse see peaminister kuulus? See oli Kostas Karamanlis.

 
  
MPphoto
 

  Werner Langen (PPE).(DE) Austatud juhataja! Pärast nelja aastat Kostas Karamanlise valitsuse… (Hüüded). Ei, Kreeka struktuuriprobleemid on palju vanemad. 2000. aastal vaieldi parlamendis selle üle, kas Kreeka peaks euroalaga liituma. Seda tahtsid sotsiaaldemokraadid, Saksamaa valitsus. Tänu teie abile saavutati parlamendis kahe kolmandikuga häälteenamus selle poolt, et Kreeka saab euroalaga liituda. See on fakt, millel ei ole mingit seost natsionalismiga.

Tahan vastata ka Martin Schulzi küsimusele Saksamaa ja Hispaania võlgade kohta. Muidugi on Hispaania riigivõla tase madalam Saksamaa omast. Hispaania ei pidanud taasühinemise protsessi rahastama. José Luis Rodríguez Zapatero valitsusel Hispaanias on aga teisi probleeme. Nad lubasid riiki kuus miljonit inimest ja andsid neist kahele miljonile Hispaania kodakondsuse ning nüüd on töötuse tase ületamas 20%. See on struktuuriprobleem ja selle põhjustas üks inimene: José Luis Rodríguez Zapatero.

 
  
MPphoto
 

  Stephen Hughes (S&D). – Austatud juhataja! Nõukogus ja komisjonis on palju inimesi, kes arvavad, et suudame olla ülemaailmses majanduses edukad ainult nii, et vähendame oma töötajate õigusi, kollektiivläbirääkimiste süsteeme ja pensioneid. Teisisõnu öeldakse meile, et peame oma sotsiaalmudelit nõrgendama. Riigi rahandus tuleb korraldada ümber ainult selleks, et vähendada riigivõlg meelsevaldse 60%-ni SKPst, ning puudujäägid tuleb põhimõtteliselt kaotada.

Kui mu mälu mind ei peta, siis see on sama nõukogu, mis nõustus Euroopa 2020. aasta strateegiaga, kuid ei hooli sellest, kust selle strateegia elluviimiseks raha võtta. Kui peame aastast aastasse oma riigivõlga märgatavalt vähendama, kui peame vältima puudujääki üle 1%, nagu komisjon tahab, ning kui peame tegema seda kõike väheste majanduskasvu võimalustega keskkonnas ja kõrge töötuse taseme juures, siis kuidas on Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimine üldse võimalik?

See on põikpäine majandusstrateegia, mida iseloomustab hinnapõhine konkurentsieelis ja kokkuhoidmine eelarves ning praegusel ajalooliselt tähtsal hetkel suunab see Euroopa allakäiguteele. President Barroso ei ole hetkel siin, aga ma arvan, et ta peab ütlema nõukogule, et nõukogu peab poliitilise tegevuskava vähemalt kolmes valdkonnas ümber määratlema.

Esiteks peame saama valmis majandus- ja rahaliidu, luues selleks Euroopa stabiilsusameti ühtlustatud eurovõlakirjade jaoks, ning mul on hea meel, et president Barroso ei välistanud täna eurovõlakirjade ideed. See teeb lõpu spekulatiivsetele rünnakutele, toob riigivõla turule likviidsust ning kärbib üldiselt võlataset euroalal.

Teiseks peame tasakaalustama majandusjuhtimist käsitlevad õigusaktid. Oleme nõus, et eelarvedistsipliini jaoks on vaja tugevaid eeskirju ja kindlat rakendamist, aga samuti peame kooskõlastama selle igas riigis Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide nõuetekohase elluviimisega ning see peab ka õigusaktides kajastuma.

Viimaks vajame ka uusi riiklikke rahastamisallikaid. Kriis tegi olematuks eelarve valdkonnas tehtud mitme aasta pingutused. Finantstehingute maksu oleks juba ammu vaja läinud ning see on skandaalne, et nõukogu on justkui hirmust tardunud ega suuda finantstehingute maksu kohta otsust teha. Vajame neid reforme kiiremas korras.

 
  
MPphoto
 

  Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Ajalooliselt on parlamentidele antud väga harva volitusi ja kui neile need anti, siis nad tavaliselt kasutasid neid. Tänahommikune arutelu jätab mulle mulje, et meie – majandusjuhtimise paketi raportöörid – läheme õigusega ettepanekutest kaugemale, sest põhimõtteliselt, volinik, annab komisjon meile mõista, et nad küll üritasid, aga see ei õnnestunud neil. Nõukogu ütleb meile omalt poolt, et nad ei taha kaugemale minna. Õnneks on olemas parlament. Nõukogu oli see, kes tahtis parlamendile rohkem volitusi anda, parlament ei kasuta oma volitusi liigselt. Lissaboni lepingu kohaselt oleme kaasseadusandjad.

Seega on mul hea meel öelda, et raport, mille ma täna hommikul esitan, käsitleb ka eurovõlakirju, sest selle üle tuleb arutleda siin täiskogul. Ma ei ole nõus sellega, et president Barroso ütleb meile, et kõik on väga keeruline, et nõukogus on juba palju rumalusi tehtud ja nüüd peab parlament vait olema. Me teeme hoopis vastupidist. Me räägime sellest demokraatia kontekstis.

Teiseks on veel Euroopa Valuutafondi loomise idee, sest kõik need lahendused, millest Martin Schulz rääkis, on tegelikult üleminekulised ning meie kodanikud ei oota seda tingimata. Võib ju vaadata, kuidas rongid mööda sõidavad, või siis tööd teha. Parlament kavatseb tööd teha. Meil ei ole tegevuskava, me ei ütle, et me teame absoluutset tõde, aga minu arvates ei ole vastuvõetav, et seda arutelu peetakse ajalehes Financial Times või Zeit, mitte Euroopa Parlamendis. Seega teeme kõik oma tööd.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Toetan väga Martin Schulzi üleskutset, et peame taastama kodanike usalduse, mis tähendab, et peame tõtt rääkima, mitte asju liigselt lihtsustama.

Esimene asi, mille juures on liigset lihtsustamist, on see, kui öeldakse, et eurovõlakirjad võtavad liikmesriikidelt vastutuse. See on täiesti vale, sest mitte keegi ei ole kunagi nõudnud, et liikmesriigid peavad 100% oma võlast ühtekokku panema. Eurovõlakirjade süsteemi raames peavad liikmesriigid minema igal juhul teatud võlgadega otse turgudele ning seal saavad nad hinnata oma allkirja kvaliteeti, mis kajastub intressimäärades, mida nad maksma peavad. Sellist liigset lihtsustamist tuleb vältida.

Teine asi, mida liigselt lihtsustatakse, on see, kui öeldakse: „Nüüd päästame need kreeklased ja need saamatud iirlased”. Tahan rõhutada, et laename raha ning me teeme seda laenaja jaoks väga soodsa laenuprotsendiga. Me saame sellest head tulu. Seega on kaks võimalust: me kas tunnistame, et meie laenudega ei ole Kreeka ja Iirimaa puhul enam riski ning peaksime laenama neile protsendiga, mis vastab nullriskile või vähemalt väga piiratud riskile; või otsustame, et on oht, et nad ei suuda oma kohustusi täita. Seega peame selle mädapaise lõhki pigistama, need võlad tuleb ümber korraldada ja peame ebakindluse lõpetama.

Lõpetuseks tahaksin öelda paar sõna meie sõpradele Saksamaal, eriti fraktsioonis CDU. Werner Langen, rääkisite taasühinemisest ja teil on õigus. Kui Saksamaa taasühines, maksis kogu Saksa marka kasutav ala, kuhu kuulus ka Belgia ja mille vastu ka Prantsusmaa lõpuks väga lojaalne oli, selle eest väga kõrgete intressimääradega. See oli õige tegu. See oli õige ajalooliselt, sest Saksamaa taasühinemine tähendas moodsa Euroopa taasühinemist, ja see oli õige majanduslikult, sest lõpuks saaksid kõik kasu sellega kaasnevast kiiremast majanduskasvust.

Seega ütlen täna CDU-le: „Pidage seda meeles!”, ja sama nõuame ka Saksamaalt.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Martin Callanan (ECR). – Austatud juhataja! Mõnes mõttes on irooniliselt igati kohane, et Euroopa Ülemkogu arutab alalise kriisimehhanismi loomise üle, sest hetkel jääb mulje, et euro vaarub ühest kriisist teise. Olgugi et Ühendkuningriigis on paljud olnud alati seisukohal, et euro on ajalooline viga nii meie oma riigi kui ka kogu Euroopa jaoks, ei paku see olukord meile mingit rahuldust. Me tahame, et see laheneks Euroopa kindla eelarvedistsipliini taastamisega kogu liidu ulatuses.

See olukord ei lahene rohkema laenamisega ELi või kohalikul tasandil. Sellegipoolest ei tohi me unustada, kes euro olukorra eest vastutab. Iga euroala liikmesriigi ülesanne on täita euroala ees võetud kohustusi ning teiste liikmesriikide ülesanne on tagada, et nad seda teevad. See on üks peamisi põhjuseid, miks euroala ministrid eraldi kohtuvad. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et euroala stabiilne haldamine on peamiselt euroala liikmete ülesanne. Meie ülejäänud saame anda poliitilist toetust, aga sellega peaks see ka piirduma. Ei ole mingit õigustust, et sundida peale lisakohustusi või sanktsioone nendele liikmesriikidele, kes otsustasid mitte teha sellist viga nagu euroalaga liitumine.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL).(EL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Täpselt aasta on möödas hetkest, mil Kreeka majandus kokku varisema hakkas ja Kreeka sai segatud sellesse katastroofilisse memorandumise ja toetusmehhanismi. Nüüd, aasta aega hiljem, Werner Langen, on riik kokkuvarisemise äärel. Esiteks on meil sotsiaalne pankrot, kui arvestada sellega, et töötuse tase tõuseb järgmisel aastal 15%ni ning alles eile võttis valitsus vastu seaduse, mis kaotas kollektiivlepingud ja täna streigib kogu riik. Teiseks on meil majanduslik pankrot. Seekord aga ei ole puudujääki ja võlga suurendanud need nn valetavad kreeklased erakondades PASOK ja Uus Demokraatia; vaid nüüd tegid seda alkeemikutest volinikud, kes kasutasid oma äranägemise järgi Eurostati statistikat, et suurendada nõrkade võlga ja vähendada tugevate oma.

Seega, kui võetakse kasutusele samasugune mehhanism nagu Kreekas, siis oleme kindlasti teel pankrotti. Kui nõukogu sellise mehhanismi kasutusele võtab, siis ajab see riigid majanduslangusesse, mis suurendab tööpuudust ning toob kasu ainult pankadele ja suurettevõtetele. Huvitav, kas see ongi see Euroopa visioon, millest president Barroso, keda siin seda selgitamas ei ole, alguses rääkis.

 
  
MPphoto
 

  Timo Soini (EFD).(FI) Austatud juhataja! Minu arvates vastutab iga riik omaenda majanduse eest. Riigid ei vastuta teiste võlgade eest. Nii on sätestatud ka aluslepingu artiklis 125. Kui see inimestele sobib, siis peetakse aluslepingust kinni, aga kui ei sobi, siis ignoreeritakse seda. Seda on olnud näha ka rahvahääletuste puhul: Prantsusmaa ütleb ei, Madalmaad ütlevad ei ja Iirimaa ütleb ei. Kahega nendest tulemustest tegeles parlament ja üks lahendati uue rahvahääletusega. Aluslepingu artiklite tõlgendamine paistab sõltuvat sellest, kust poolt tuul puhul.

Soome valitsus sundis Soome maksumaksjatele peale need ebaausad laenu tagaja kohustused, mille eest me lõpuks maksma peame. Me ei mõista, miks Soome töötajad ja väikeettevõtjad peavad töötama palehigis, et maksta kinni spekulantide ja valetajate võlad. See ei ole lihtsalt õiglane.

Kui Nõukogude Liidus oli probleeme, siis nõuti rohkem sotsialismi. Inimesed said Moskvas kokku: rohkem sotsialismi. Kui Euroopas on probleeme, saavad inimesed Brüsselis kokku: rohkem integratsiooni. Lõpptulemus on täpselt sama. See ei toimi.

Toimivad ühiskonnad ehitatakse altpoolt üles. Demokraatia ehitatakse altpoolt üles, mitte mingist elevandiluutornist ülevalt alla. Nii see lihtsalt on. Ühine Euroopa majanduspoliitika ei toimi. Euroopa toimib ainult majandus- ja vabakaubandusalana ning selleks peab see uuesti muutuma.

Tahaksin öelda mõne sõna ka eurovõlakirjade kohta. Käisin Helsingis Mellunmäki linnaosas, et seal eurovõlakirjadest rääkida, ja kui ma selgitasin, mis need on, siis haarasid naised kõvasti oma käekottidest kinni ja mehed kontrollisid, kas neil on veel rahakotid alles. See ei toimi.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Austatud juhataja! Äsja süüdistati väga traagiliselt Saksamaad. See tuletab pahaendeliselt meelde 1920ndaid.

Entusiastliku Euroopa pooldajana ja põikpäise euro toetajana tahaksin teada, kas te ei ole märganud, et laastate Euroopa Liidu, selle suure rahu ja majandusliku heaolu projekti? Daniel Cohn-Bendit märkis väga õigesti, et reageerime alati liiga hilja ja tagantjärgi. Nüüd peame vaatama tulevikku. Kas te ei ole tähele pannud, mis väljas toimub? Inimesi ei huvita enam sotsialistide ja konservatiivide jagelemine ei mu kodumaal ega ka siin Euroopa Parlamendis. Neid huvitavad lahendused ja see, kas nende raha on kindlates kätes. Peame neile ausalt ütlema, et see ei ole enam nii.

Peame astuma järgmise sammu ja tunnistama, et meil on vaja julgust, et võlad kustutada, peame pangad maksma sundima, isegi siis kui see meie elukindlustuspoliise mõjutab, ja peame looma Euroopa poliitilise projekti, mida ei koorma Lissaboni lepingu probleemid.

Oleme lõksus. Kui me seda artiklit muudame, siis hääletavad iirlased rahvahääletusel vastu. Sama on oodata ka minu kodumaal. Lisaks sellele on meil suur probleem Ühendkuningriigis. Ärgake üles, head kolleegid, ja vaadake, mis tegelikult toimub!

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE).(NL) Austatud juhataja! Me ei tohi selle kriisi ajal unustada asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on euro taganud meile heaolu ja stabiilsuse ning samuti palju töökohti. Seepärast tasub eurot kindlasti kõigest jõust kaitsta. Selleks on aga vaja otsustavat Euroopa tippkohtumist ja palju rohkem üksmeelt. Üksmeelest on lootusetult puudu nii alalise kriisimehhanismi kui ka tugeva finantsjuhtimise üle otsustades.

Austatud juhataja, arutelus paistab olevat võlusõna „eurovõlakirjad”, nagu kaotaks see riigivõla probleemid nagu lume, mis päikese käes sulab. Need täiskogu liikmed aga, kes eurovõlakirju nõuavad, peaksid teadma, et nendega kaasnevad väga suured kohustused ja range eelarvedistsipliin, mis läheb palju kaugemale, kui meie ees olevad stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamist käsitlevad ettepanekud.

President Trichet rääkis eelarveliidust. Kas need täiskogu liikmed, kes eurovõlakirju nõuavad, on selleks valmis? Ma kahtlen selles.

Austatud juhataja! Peame suunama oma energia praegu meie ees olevatele ettepanekutele, et tugevdada euro alust. See on väga vajalik ja täiskogu töötab kõvasti selle saavutamise nimel. Samuti vajame rohkem eeskirjadele tuginevat lähenemisviisi stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavates sätetes, sest ennetamine on parem kui ravi. Peame ka kandma hoolt selle eest, et liikmesriigid näitaksid üles rohkem ühist vastutust nii stabiilsuse ja kasvu pakti eeliseid kui ka selle kohustusi silmas pidades.

 
  
MPphoto
 

  Udo Bullmann (S&D).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kriitilistes oludes on Euroopa alati kriisist välja pääsenud. Mitte seepärast, et eri huvid mängiti üksteise vastu välja, vaid seepärast, et ühendasime oma huvid ning saime tänu sellele uues suunas liikuda.

Mul oli küsimus president Barrosole, aga kahjuks ei ole teda enam siin. Loomulikult toimuvad peagi tähtsad pressikonverentsid sellel teemal, kuidas saame päästa Euroopa kõige madalamat ühist nimetajat kasutades, aga ehk edastab Olli Rehn talle minu küsimuse. Ma ei mõista, miks me järgmist suunda ei võta. Eurovõlakirjad on mõistlik lahendus. Martin Schulz ütles seda meie fraktsiooni nimel ja mu erakond ütleb seda sama ka Saksamaal, kus see teema väga kriitiline on. Ennekõike on reservatsioone Saksamaa valitsusel ning neid on ka teistel riikidel, mis vähem intressi maksavad. Miks ei võiks järgmiselt toimida? Ütleme, et need probleemid saab lahendada. Nüüd kavatseme võtta kasutusele eurovõlakirjad, aga paneme selleks kokku mõistliku paketi. Mida on vaja selleks, et Euroopa saaks tegutseda? Kuidas saame riigikassasse raha? Kuidas saame luua rohkem maksupotentsiaali mõistliku ja pikemas perspektiivis toimiva majanduse jaoks? Võtame kasutusele eurovõlakirjad ja seome need finantstehingumaksu kasutuselevõtmisega Euroopa Liidus. See pakett võib luua kõigi osapoolte jaoks kasuliku olukorra. Küsige Angela Merkelilt Euroopa tippkohtumisel, kas ta on selleks valmis. Miks see võimalik ei ole? Miks ei tee komisjon sellist ettepanekut? Sellest oleks kõigile kasu ja see annaks Euroopale uue suure projekti, mis aitaks Euroopat kriisist välja tuua. Ootan, et komisjon selle ettepaneku teeks.

Ärge üritage end välja vabandada! On aeg tegutseda Euroopa kodanike ja liikmesriikide huvides, et leiaksime tee, mis meid tagasi majanduskasvu juurde toob. Meie saatuse on teie käes, aga peate olema julged ja nüüd tegutsema.

 
  
MPphoto
 

  Carl Haglund (ALDE).(SV) Austatud juhataja! Minu arvates näitab viimane aasta, et ühisvaluuta nõuab selgeid ühised põhireegleid, ning on selge, et meil ei ole neid praegu. Samuti on selge, et euroalal ei ole inimeste ja finantsturu silmis usaldusväärsust. Me ei ole Udo Bullmanniga nõus. Ma arvan, et komisjon tegi väga head tööd ja esitas kaugeleulatuvad ettepanekud. Mis praegustesse katsumustesse puutub, siis ei ole probleemi põhjus minu arvates komisjon, vaid nõukogu. Loomulikult seisab nõukogul järgmistel päevadel ees väga raske kohtumine.

Mul on väga hea meel, et komisjon esitas nüüd ettepaneku, mis võimaldab meil ka tulevast võimalikku makromajanduse tasakaalustamatust korrigeerida. Seni oleme pööranud tähelepanu ainult linnade rahandusele ja puudujääkidele, mis on täiesti ebapiisav, nagu Iirimaa juhtum väga hästi näitab.

Olen palju vähem rahul sellega, kuidas nõukogu töötab, mida näitas hästi president Sarkozy ja kantsler Merkeli nn lehmakauplemine, mille eesmärk oli muuta komisjoni mõistlikud ettepanekud vähem siduvaks, mis tähendaks, et ettepanek ei muuda midagi paremaks. Me ei tohi unustada, mis juhtus 2005. aastal, kui stabiilsuse ja kasvu pakti nõrgendati. Need olid samad riigid, mis lõid tookord olukorra, mis pikemas perspektiivis viis selleni, mis nüüd Kreekas juhtus. Loodan, et nõukogu võtab end kokku ja saab aru, milliseid otsuseid me vajame, sest vastasel juhul ei pääse me sellest olukorrast.

 
  
MPphoto
 

  Derk Jan Eppink (ECR).(DE) Austatud juhataja! Flaami poliitik Bart De Wever ütles ajalehele Der Spiegel antud intervjuus, et Belgiast on saanud ülekandeühiskond. See, mitte keeleküsimus, on Belgia probleemi keskmes. Solidaarsusest oli saanud ühesuunaline tänav.

EL teeb täpselt sedasama. Me muudame teenusühiskonna ülekandeühiskonnaks ja euro on vahend selle saavutamiseks. Sellega loome mitmes riigis võimalused odava raha saamiseks. Sellest on saanud unerohi, nagu ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. See ohustab eri riikide konkurentsivõimet. Nüüd tahavad paljud Euroopa poliitikud võtta eurovõlakirjade kujul kasutusele uue unerohu. See ainult suurendab lõhet. Kui me nii jätkame, on EL paari aasta pärast samas olukorras nagu Belgia praegu: ülekandeühiskond, mille poliitiline vundament on lagunemas.

Jõulude ajal kavatsen lugeda raamatut „Save our Money” („Päästke meie raha”), mille kirjutas Saksamaa Tööstusettevõtete Liidu endine president Hans-Olaf Henkel. Äkki peaksite sama tegema, et saada teada, mida sakslased mõtlevad.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio (EFD).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Pärast ajalehes New York Times tehtud paljastusi jätkuvad Ameerika Ühendriikides juurdlused salajase klubi üle, mis koosneb üheksast pangast – millest üks on Euroopa pank –, mille juhatajad kohtusid igal kolmapäeval, et leppida kokku, mida tuletisinstrumentide suhtes ette võtta. Kriisikomisjon ei teadnud sellest midagi ja Euroopa on kõigest kõrvaltvaataja.

USA Föderaalreserv pidi andma aru pankade päästmiseks antud 13 triljonist USA dollarist. Kas ütleksite meile, mida Föderaalreserv Euroopa pankade päästepakettide puhul küsis? Kas see ei ole mitte pankade kriitiline olukord, mitte riigieelarved, mis nõuab Euroopa päästepaketi suuruse kahekordistamist ja 2000 miljardi euro suuruse päästepaketi ettevalmistamist?

Mis takistab meid nõudmast Euroopa Keskpangalt samasugust läbipaistvat ja üksikasjalikku aruandmist oma tegevustest, nagu tehti Ameerika Ühendriikides Föderaalreservi puhul? See lõpetaks kahtlused, et Euroopa Keskpank tegutses ja tegutseb omavoliliselt ning ilma Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja maksumaksjate üldisi huvisid silmas pidamata.

Miks ei ole ometi peetud kunagi läbirääkimisi selle üle, et võtta kasutusele meetmed, millega tagada reaalne ja tõhus eristus kommertspankade ja spekulatiivsete pankade vahel, nagu tehti Glass-Steagalli seadusega.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Pallone (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme kõik nõus, et on vaja luua vahend kriisi korral sekkumiseks. See vahend peab olema kindlasti seotud rangete ja hoolikate eelarvepoliitika meetmetega liikmesriikides. Loodan, et see tähendab, et sellised kriisid nagu praegune ei kordu enam kunagi.

Tänase arutelu peateema on see, kuidas seda vahendit kõige paremini rahastada. Me kõik teame, et mõnedes riikides oli kriisi tekkimises osaliselt süüdi erasektor ning nendel juhtudel on kindlasti õigustatud, et erasektor peab kandma ka osa vastutusest, kuigi selle vastutuse osakaal tuleb määratleda juhtumipõhiselt.

Siiski arvan, et peame leidma selle kriisivastase vahendi rahastamiseks uusi ja uuenduslikke lahendusi. Üks näide sellest on eurovõlakirjad, mis mõnede arvates vaid koormaks veel enam riigieelarveid. See ei ole nii! Hoopis vastupidi – eurovõlakirjade väljaandmisega saaks rahastada seda kriisivastast vahendit turu kaudu, tuginedes väliskapitalile ja inimestele, kes tahavad investeerida.

Mehhanism, mis tugineb ainult proportsionaalsetele panustele, mida tehakse lihtsalt assigneeringutega varudest, oleks suur koorem liikmesriikidele, mis peaksid leidma nende jaoks vahendeid ja kapitali, millest nad aga ise mingit kasu või tulu ei saa. Praeguses olukorras, kus liikmesriikidelt nõutakse tõsise eelarvepoliitika rakendamist oma puudujääkide ja võlgade vähendamiseks ning maksete tegemiseks kriisivastasesse fondi, on tõeline kokkuvarisemise oht.

Ainus võimalus Euroopa majanduse elavdamiseks on see, kui kasutame selleks samal ajal euro tugevust rahvusvahelistel turgudel ning sellest tulenevat paremat krediidireitingut.

 
  
MPphoto
 

  Elisa Ferreira (S&D).(PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kuulsite parlamendi selget sõnumit, üleskutset komisjonile tegutseda ja sekkuda. Komisjoni kutsutakse üles mitte nõustuma vaid vähima võimaliku üksmeelega, mis riikide vahel saavutatakse, mis on sama, mis öelda, et komisjon ei tohi lähtuda ainult kõige mõjukamate tahtest. Komisjon peab täitma oma ülesannet ja kohustust ning juhtimise enda kätte võtma.

Mul on kahju öelda, et järeldused, mida me järgmiselt tippkohtumiselt ootame, ei anna tulemust, eriti just selle pärast, et kõik liikmesriigid peavad selle oodatud sekkumismehhanismi üksmeelselt vastu võtma ning me vajame Euroopa mõõdet, mitte mõõdet, mis võimaldab igat liiki moonutusi ja annab ühtedele riikidele võimaluse teisi kontrollida. Teisest küljest aga avaksime nüüd aluslepingu läbivaatamisega Pandora laeka ning oleksin soovinud vastust ühele küsimusele: kas selle uue mehhanismiga saab osta riigivõlakirju?

Vaja on põhjalikku läbivaatamist, volinik, ja komisjon ei saa ignoreerida käimasolevat arutelu eurovõlakirjade teemal ning mitte anda vastust algatustele, mida võtavad kasutusele erinevad osapooled, nimelt Juncker, Mário Monti, mõned elemendid Euroopa Parlamendis ja mõttekodades. Komisjon peab tegema ettepaneku ning suutma seda ka kaitsta.

Viimaks, euroala probleem ei ole kõikehõlmav – tahan sellega öelda, et probleem on kõikehõlmav, aga see on suunatud euroala ebapiisavale kasvule, mitte ebavõrdsele kasvule euroala sees. Kus on vahendid, mida on vaja lisaks majandusjuhtimisele ning karistamisele, et 2020. aasta strateegiat edendada ja seda edukalt ellu viia?

 
  
MPphoto
 

  Wolf Klinz (ALDE).(DE) Austatud juhataja! Martin Schulzil on õigus. Meil on suur usalduskriis ja nõukogu liikmed tõmbavad Euroopa kodanikele koti pähe. Nad seletavad neile, et kõik on kontrolli all, et peame tegema aluslepingus vaid väikesed muudatused ja looma alalise stabiilsusvahendi ning sellega probleem laheneb. Tegelikult ei ole olukord kontrolli all. Liikmesriigid reageerivad, mitte ei võta midagi konkreetset ette. Nad üritavad meeleheitlikult tuld kustutada, aga nad ei suuda seda teha. Turud mõtlevad, et kes tegelikult Euroopat ja euroala juhib.

EL on jõudnud olulisse pöördepunkti. Kui me nüüd õiget teed ei vali, siis ei suuda me isegi status quo’d säilitada. Astuksime hoopis sammu tagasi. Peame liikuma edasi integratsiooni poole. Vajame rohkem Euroopat. Peame valmis saama siseturu, kaasa arvatud teenindussektoris. Lisaks rahaliidule vajame majandus-, eelarve- ja fiskaalliitu. Samuti vajame tugevat komisjoni, millel on õigused ja volitused majandusliidu kontrollimiseks ja jälgimiseks ning automaatsete sanktsioonide kehtestamiseks, kui see vajalikuks osutub. Eurovõlakirjade kasutuselevõtmisest saame rääkida alles siis, kui astume need sammud parema integratsiooni suunas. Siis oleme loonud nende jaoks vajalikud tingimused. Sellegipoolest peame kõige selle juures tagama kõigist õigustatud kokkuhoiumeetmetest hoolimata vajaliku pikaajalise rahastamise, et kindlustada Euroopa Liidu konkurentsivõime keskpikas ja kaugemas perspektiivis.

Peame kodanikele viimaks tõtt rääkima. Vajame lahendusi, mis ei ole kitsarinnalised, peame arutama nende lahenduste üle ideoloogiaid asjasse segamata ning peame lõpetama selle, et üritame olukorda lihtsalt kuidagimoodi lahendada. Peame tegutsema pikemas perspektiivis, mitte kõigest reageerima keskpikas perspektiivis.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Vicky Ford (ECR). – Austatud juhataja! Alustan heade uudistega. Jah, mõnedes Euroopa majanduse osades on märgata taastumist. Seda ohustab aga kauakestev ebakindlus, mille puhul on oht, et rahastamine lõpetatakse ja investeeringud seiskuvad. Kogu Euroopa, kaasa arvatud Ühendkuningriik, on huvitatud euroala majanduse tugevusest.

Tugev ja läbipaistev majanduslik kavandamine, et kontrollida priiskavaid riigi kulutusi ja jätkusuutmatuid võlatasemeid, on tähtis kõigi 27 liikmesriigi jaoks. Euroala riigid on saanud aru, et on vaja alalist kriisilahendusmehhanismi, aga küsimusi on palju ning mõnda neist on käsitletud ka selles parlamendi resolutsioonis.

Esiteks, kuidas toimub erasektori kaasamine? Toetan ettepanekut, et tuleks lähtuda Rahvusvahelise Valuutafondi pretsedendist, et kaitsta riigi raha eelistatud kreeditori staatusega. Teiseks, milline oleks täpsemalt aluslepingu muudatus? Seda tuleb selgitada.

Ja viimaks: alalist kriisimehhanismi on kirjeldatud kui vahendit euroala tugevdamiseks. Riikidele, mis soovivad euroga ühineda, tuleb anda osalemisvõimalus, aga neid riike, mis ei soovinud euroga ühineda, ei tohiks panustama sundida.

 
  
MPphoto
 

  Alain Lamassoure (PPE).(FR) Austatud juhataja! Euroopa inimestele ja sama palju ka finantsturgudele valmistavad kõige enam muret kahtlused. Eurooplastel on nüüd ühine saatus, aga kas nad suudavad sellele ka solidaarselt vastu astuda?

Praegu peegeldub solidaarsus kriisi suuruses. See on hea, aga sellest ei piisa. Selle ebaõnne tõttu ühinenud Euroopa peab näitama, et suudab luua tulevikuplaane solidaarselt, sest kui kriis mõjutas Euroopat teistest riikidest kauem, siis just selle pärast, et meie majandus oli nõrgenenud juba kümme aastat kestnud aeglase kasvu tõttu, mis oli keskmiselt 1% aastas. Lissaboni strateegia kümme aastat olid kadunud aastakümme.

Euroopa 2020. aasta strateegiaga koostasid Euroopa juhid tegevuskava meie majanduse elavdamiseks, aga nad ei selgitanud, kuidas seda rahastada ja kontrollida või millised oleksid selle stiimulid või võimalikud sanktsioonid. Seepärast on nüüd õige aeg, et täiendada stabiilsuse ja kasvu pakti solidaarsuspaktiga, nagu siin täiskogul juba öeldi.

Sõna „solidaarsus” esineb aluslepingus 23 korda – teeme selle sõna siis teoks! Kasutusele võetakse menetlus fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks, et tagada stabiilsus puudujäägi tekkimise ennetamisega. Noh, laiendagem siis selle kohaldamisala, kooskõlastagem omavahel, et tagada tulevane rahastamine! Peame vähem kulutama, kuid tegema seda paremini, mitte igaüks omaette sanktsioone kartes, vaid kõik koos. Kui eurooplased tahavad halvimat vältida, peavad nad ühinema, et parimat ette valmistada.

 
  
MPphoto
 

  Zoran Thaler (S&D).(SL) Austatud juhataja! Meie, eurooplased elame huvitava paradoksiga. Ühest küljest on euro oma 12aastase olemasolu jooksul osutunud kõige stabiilsemaks valuutaks maailmas. Frankfurdis paikneva Euroopa Keskpanga ametlike andmete kohaselt oli keskmine inflatsioon sellel perioodil 1,97%, mis on ainult kolm protsendipunkti väiksem 2% eesmärgist. Euro vahetuskurss USA dollari suhtes on kõigele vaatamata jäänud kõrgemaks, kui see oli Euroopa ühisraha kasutuselevõtmise ajal. Teisest küljest aga oleme kuulnud viimasel ajal jutte, et euro võib isegi kokku kukkuda. Kuidas me sellisesse olukorda sattusime?

Sellesse olukorda viis meis nii parempoolsete kui ka vasakpoolsete poliitiliste jõudude groteskne ja vastutustundetu populistlik poliitika. Kas kavatseme aga oma raha kaitsmiseks tõesti lubada, et demokraatia jääb alla suhteliselt autoritaarsetele režiimidele? Vajame vastutustundlikku käitumist, peame sätestama oma poliitikas viis vastutustundliku käitumise kuldreeglit. Võtame need siin parlamendis omaks. Otsustame, kuidas mõõta vastutustundlikku käitumist ja käitumist ühise heaolu nimel, mida liikmesriigid oma poliitikas edendavad.

Seepärast peavad selle nurgakivid olema finantstehingute maks ja eurovõlakirjad. See ongi meie kohustus. Peame need poliitikameetmed vastu võtma oma ühisraha kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 

  José Manuel García-Margallo y Marfil (PPE).(ES) Austatud juhataja! Vajame praegu selgeid reegleid, aga teeme hoopis vastupidist. Seepärast on mul mõned ettepanekud selguse taastamiseks.

Euroopa poolaastal tahab parlament pöörata tähelepanu mitmetele läbirääkimistele, millel puudub hetkel kindel suund ja mis ei ole kooskõlas avaliku arvamusega. Me tahame, et juhtimist puudutavas õigusaktide paketis sätestatud karistuste määratlemisel arvestataks järgmise kuue kuu jooksul liikmesriikidele esitatud soovitustele antavate poliitiliste vastustega.

Minu fraktsioon tahab, et kõik mõistaksid, et selles õigusaktide paketis ei ole maagilist lahendust, mis aitab meil sellest kriisist välja tulla. Seal on teada-tuntud eelarvedistsipliini meetodid ja struktuurireformid konkurentsivõime säilitamiseks.

Mis kriisimehhanismi puudutab, nagu te eile ütlesite, lugupeetud volinik, siis lubas president Barroso meile siin, et see on Euroopa mehhanism. Täna teeb nõukogu ettepaneku luua valitsustevaheline mehhanism. Kas see on Euroopa mehhanism president Barroso terminoloogia järgi, sest paistab, et fond hakkab paiknema Euroopas, mitte Kaimanisaartel, või kavatseb komisjon aidata meil luua mehhanismi, mille aluseks on ELi menetlused ja millele ka parlament kaasa aitab?

Mis eurovõlakirju puudutab, siis komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning eksperdid ütlevad, et see on hea idee, aga see on enneaegne ning seetõttu oleme hiljaks jäänud.

Teen komisjonile ettepaneku, et alustame arutelu sellise eurovõlakirjade süsteemi loomise üle, mis tagab mõistliku rahastamise nendele riikidele, mis käituvad õigesti, ning karistab neid riike, mis seda ei tee, ja sunnib neid minema turule selliste intressimääradega, mis neid tõepoolest hirmutavad. See on ainus toimiv viis eelarvedistsipliini ja majanduskasvu ühendamiseks.

Ärge tulge minu juurde aruteludega selle üle, kas on liiga vara või liiga hilja, sest me teame juba, et oleme alati liiga hiljaks jäänud! Üritagem vähemalt üks kord reegleid muutes teha nii, et asi saab varakult tehtud!

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Euro on meie ühine vara ja täna ütlesid ametiühingud parlamendile, et nad on mures, et töötajad maksavad kriisi eest ise nõrga euroga, mida rünnatakse, mitte majanduskasvu edendava ja uusi töökohti loova euroga.

Seepärast on väga tähtis, et me ei pürgi kõigest lihtsa tehnilise aluslepingu muutmise poole, vaid et otsime lahendusi kahele suurele probleemile euroalal, mis on kriisi tõttu ilmsiks tulnud.

Nagu me kuulsime, on esimene lähenemisviis eurovõlakirjade kasutuselevõtmine. Eurovõlakirjad stabiliseerivad euro taseme ning kaitsevad eurot ka spekulatiivsete rünnakute eest.

Teine lähenemisviis maksustamises õigluse tagamiseks ning selleks, et panna finantsturg maksma kriisi eest, on finantstehingute maksu kehtestamine, et maksustamise ebaõigluse tõttu ei pea kriisi eest maksma töötajad.

Viimaks on vaja luua Euroopa võlaamet, mis peab koguma kokku osa liikmesriikide riigivõlast.

Soovin väljendada ka toetust Jean-Claude Junckerile ning öelda, et stabiilsusfondi suurendamine, mida soovitas Rahvusvahelise Valuutafondi peadirektor Dominique Strauss-Kahn, on hea idee.

Nagu kuulsime, aitaks enneaegne sekkumine, mitte hilinenud sekkumine, ning otsus olla tugev, mitte nõrk, meil juhtida nii, et meil on võimalik taastada see usaldus, millest meie fraktsiooni esimees Martin Schultz rääkis.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Paulo Rangel (PPE). (PT) Austatud juhataja! Esimene asi, mida rõhutada tahan ning mida ka parlament igal juhul rõhutama peab, on see, et vastupidi sellele, mida me ajakirjandusest loeme ja teatud Euroopa juhtide avaldustest kuuleme, on euro kui valuuta mänginud asendamatut rolli praeguse kriisi lahendamiseks võetud meetmetes. Ilma eurota oleksime väga raskes olukorras. Nõrgemate riikide valuuta oleks tohutult devalveerunud ning Saksa marga väärtus oleks tõusnud seetõttu võimatule tasemele, et säilitada Saksamaa ja Euroopa majandust. Seepärast oli euro stabiliseeriv tegur nii euroala riikide valuuta kui ka nende riikide valuuta jaoks, mis ei tahtnud euroalaga ühineda.

Kuna peame kaitsma oma ühendust, mis suutis reageerida sellele enneolematule kriisile, ja arvestades näiteks sellega, mis juhtub edaspidi dollari ja Ameerika Ühendriikidega, näeme taas, et eurol on tõepoolest oma eelised.

Nüüd on nõukogul kohustus teha kõik võimalik euro kaitsmiseks. Selleks tuleb luua stabilisatsioonifond, mis lähtub ühenduse meetodist ning millega on võimalik tagada vastutusrikas käitumine kõige ebastabiilsemas olukorras olevates riikides ning solidaarsus nendes riikides, mis täitsid küll oma kohustusi, kuid ei ole näidanud alati oma välisriikidele tehtud deklaratsioonides, et nad saavad võtta euroala kontekstis solidaarse seisukoha.

 
  
MPphoto
 

  Juan Fernando López Aguilar (S&D).(ES) Austatud juhataja! Lõppevat 2010. aastat on kirjeldatud mitmel juhul kui aastat, mil elasime ohtlikku elu. Seepärast peaksime kasutama arutelu, et tuua esile 2010. aasta kogemusi, millest 2011. aastaks vajalikud järeldused teha.

Esimene järeldus puudutab Euroopa majanduse finantssektori jätkusuutmatut tasakaalustamatust ning moonutusi Euroopa reaalmajanduses.

Teine järeldus puudutab ühisraha jätkusuutmatut tasakaalustamatust ning vajadust seni veel nõrga majandus-, fiskaal- ja eelarvepoliitika kooskõlastamise järele.

Kolmas ja kõige tähtsam järeldus puudutab tasakaalustamatust kriisi kiiruse ja aeglase kriisile reageerimise vahel. Majanduslikust seisukohast tähendab see, et Euroopa Keskpank peab reageerima palju aktiivsemalt riigivõla vastu suunatud spekulatiivsetele rünnakutele ning et peame 2011. aastal panema aluse Euroopa võlaametile, mis saab anda välja eurovõlakirju.

Stabiilsuse ja kasvu pakti puhul on vaja pidada arutelu vajaliku maksustamise ning pankadele ja spekuleerimisele ehk lühiajalistele spekuleerivatele tehingutele kehtestatava maksu üle ning samuti Euroopa Liidu omavahendite üle.

Parlamendi jaoks on aga tähtis arutelu kriisi poliitiliste tagajärgede üle, sest – ma rõhutan seda veel kord – Euroopa Liidu moto on „Ühtsus mitmekesisuses” ja kohe kindlasti mitte „Omaette ebaõnnes”. Seepärast peab parlament astuma vastu nendele, kes tahavad stigmatiseerida teatud liikmesriike teistega võrreldes, õõnestada Euroopa avalikku arvamust ja ässitada eurooplasi üksteise vastu üles.

Parlament esindab 500 miljonit eurooplast 27 liikmesriigiga liidust ja nagu Orwelli farmis, ei ole keegi neist võrdsematest võrdsem.

 
  
MPphoto
 

  Othmar Karas (PPE).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägime täna 16. detsembri tippkohtumisest. Oleks hea, kui nõukogu saaks meile pärast tippkohtumist öelda, et nad teavad, millised on kitsaskohad ja vead, et nad teavad, mis valesti läks, ja et nad teavad, millised on aluslepingu piirangud.

Ennast täis suhtumisega, teisi süüdistades ja vigasid ilustades ning asjadele pealiskaudselt lähenedes ei lahendata mitte mingeid probleeme ega looda mitte mingit usaldust. Lõpetame Euroopaga mängimise! Euroopa on kõige tähtsam. Ma toetan kõike, mida Wolf Klinz ütles.

Jõuludeni on veel vaid paar päeva ja ma tahan, et süütaksite küünla enesekindluse ja ühiste huvide auks; küünla, mis sümboliseerib Euroopa Liidu tuleviku tõsidust, ausust ja enesekindlust. Süüdake küünal Euroopa poliitilise suunamuutuse nimel, mis viib meid kriisist konkurentsivõime suunas, Deauville’i kogemustest poliitilise liidu suunas, säästmisest investeeringute ja reformide suunas, rahaliidust poliitilise liidu suunas.

Saksamaa põhiseaduslike probleemide tõttu on aluslepingu täiendamine lihtsalt poliitiline tugi päästepaketi edasiseks arendamiseks, ei midagi enamat ega vähemat. See ei ole lahendus. Ärge üritage seda tähtsamaks teha, kui see tegelikult on! Lõpetage see igapäevane poliitika kujundamine ja esitage kõikehõlmav kontseptsioon, mis annab vastuse kriisile ning sillutab teed poliitilise liidu loomise poole! Tehke lõpp nendele vastuoludele: sellest piisab; sellest ei piisa; tegelikult me ei tea, kuidas asjad arenevad. Komisjon peab esitama majandus-, sotsiaal- ja finantsliidu kontseptsiooni, et saaksime astuda järgmise aasta lõpus järgmise sammu integratsiooni suunas ja selle korralikult ära teha.

 
  
MPphoto
 

  Anni Podimata (S&D).(EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Homme algab üks tähtsamaid Euroopa Ülemkogu kohtumisi kogu Euroopa Liidu ning ennekõike Euroopa majandus- ja rahaliidu ajaloos. Kohtumise tähtsaim küsimus on, kas riigi- või valitsusjuhid tulevad oma tööga toime. Me ei ole selles üldse kindlad, sest teatud riigi- või valitsusjuhtide filosoofia, mida nad Euroopa Ülemkogus propageerivad, ei ole üldse seotud kriisi lahendamisega solidaarsuse ning loomulikult ka vastutuse alusel. See on kriisi haldamise filosoofia, mis on suunatud alalise mehhanismi loomisele ning piirdub selle üksikasjadega. Euroopa Ülemkogu ei tule oma tööga toime, sest nad ei edasta sõnumit majanduslikust ja poliitilisest ühtekuuluvusest, mis on vajalik selleks, et veenda turgusid – kuid eriti Euroopa kodanikke, kes vaatavad üksteist kahtlustavalt ja on muutumas taas üha ksenofoobsemaks – selles, et Euroopa visioonil on palju väärtust, ning tuletada neile meelde, et on palju rohkem ühist, kui seda, mis meid eristab.

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Ma ei saa aru, miks sotsiaaldemokraadid üritavad oma sotsialistliku poliitika vastutusest mööda hiilida. Jah, Euroopa riikide puudujääkide põhjused on tõepoolest erinevad. Ja sotsiaaldemokraatlikel valitsustel on probleemid eelarve puudujäägiga just selle pärast, et nende poliitika oli suunatud suurtele kulutustele ja suurele puudujäägile.

Parlament arutles selle üle 2009. aasta kevadel ning selle üle arutleti ka mitmes liikmesriigis. Mäletan, et Rootsi sotsiaaldemokraadid kritiseerisid Rootsi valitsust selle pärast, et valitsus ei suurendanud puudujääki ja kulutusi.

Me nägime, mis siis juhtus. Seepärast vajame minu arvates stabiilseid reegleid nii stabiilsuse ja kasvu pakti kui ka tagajärgede jaoks. Ei tohi tekkida olukord, kus need liikmesriigid, mis tekitavad probleeme finantssüsteemide jaoks ja põhjustavad intressimäärade tõusu, pääsevad tagajärgedest karistamata ning lasevad teistel kodanikel neid intressimäärasid maksta.

Vajame stabiilsust ja eurovõlakirjad seda probleemi ei lahenda. Võib olla saame kasutada eurovõlakirjasid teisteks otstarveteks. Finantsmehhanism ning selle rahastamine peab aga tuginema riskidele, mis liikmesriigid ise tekitavad. Kui mõni liikmesriik riskib rohkem ja tekitab suurema puudujäägi, siis peab ta ka finantsmehhanismi rohkem rahastama. Sellega võetakse vastutus tahtliku poliitika eest. Ärge unustage, et need tagajärjed, mida me nüüd mitmes riigis näeme, on samade arutelude tagajärjed, mida peeti nii liikmesriikide parlamentides kui ka Euroopa Parlamendis, milles mõned meist olid kulutuste suurendamise poolt! Nüüd näeme selle kibedaid tagajärgi.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz (S&D).(DE) Austatud juhataja! Ma saan aru, Gunnar Hökmark, et te peate pidama ilusa kõne, et inimesed Rootsis seda kuuleksid. Kas vastaksite aga palun sellele küsimusele: millisel Euroopa Liidu riigil on kaugemas perspektiivis kõige kõrgem riigivõla tase ja milline erakond on selle riigi valitsuses võimul?

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE).(Martin Schulz jätkas rääkimist väljalülitatud mikrofoniga) Austatud juhataja! Loodan, et saan jätkata edasiste vahelesegamisteta. Eelkõige on mu sõnum mõeldud teile, Martin Schulz, sest ma tahan teile meelde tuletada, mida te siin istungisaalis kahe aasa eest väitsite. Te väitsite, et EL ja liikmesriigid peaksid suurendama kulutusi. Probleem seisneb selles, et mõnedes liikmesriikides on olnud sotsiaaldemokraatlikud valitsused ja kõikides nendes valitsustes, kõikides nendes riikides on puudujääk kasvanud nende poliitikameetmete tõttu, mida teie propageerisite. Kas te eitate seda, Martin Schulz?

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz (S&D).(DE) Austatud juhataja! Kuna minu kaasparlamendiliige ei vastanud mu küsimusele, siis teen seda tema eest. See riik on Itaalia, mille peaminister on Silvio Berlusconi. Kristlikud demokraadid on olnud Itaalias peaaegu katkematult võimul juba 1946. aastast.

 
  
MPphoto
 

  Liisa Jaakonsaari (S&D).(FI) Austatud juhataja! Ka mina soovin küsida meie kaasparlamendiliikmelt, kuidas suutsid sotsiaaldemokraadid Iirimaal ja Kreekas nii suure riigivõla tekitada. Kuna olete hetkel Euroopas juhtiv erakond ja komisjon kaldub rohkem paremale poole, siis kas nüüd ei ole mitte parempoolsete ülesanne näidata meile, kuidas kriisist välja tulla, mitte süüdistada eelmisi valitsusi või nendele eelnenud valitsusi?

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Tuletan kõikidele kolleegidele meelde, et ma ütlesin, et meie puudujäägiprobleemidel on mitu põhjust, aga samuti ütlesin – ja Martin Schulz ega tema kolleegid ei ole seda eitanud –, et need probleemid on tekkinud kõikides sotsiaaldemokraatlikes valitsustes, sest see oli tahtlik poliitiline meede. Iirimaast rääkides olen näiteks täiesti nõus, et tehti suuri vigu, aga huvitav on see, et kulutuste ja puudujäägi suurendamine oli tahtlik poliitiline meede, mille eesmärk oli vastata kriisile ja probleemidele ning nüüd näeme selle tulemusi. See on minu sõnum Martin Schulzile ja teistele.

(Sõnavõtja nõustus vastama kolmele sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Lugupeetud kolleegid! Ma lihtsalt teavitan sõnavõtjat ja kõiki teisi, et meil on nüüd veel kolm inimest, kes tahavad esitada sinise kaardi küsimuse. Parlamendireformi töörühm lõi sellise võimaluse ja ma suhtun sellesse igati mõistvalt ning meil on ka piisavalt aega, kuid ma pean sellegipoolest küsima sõnavõtjalt, kas ta soovib kõikidele nendele küsimustele vastata. Siis küsin ma kõigilt, kas nad saavad esitada oma küsimused kordamööda, ning seejärel palun Gunnar Hökmarkil nendele vastata. Pärast seda lõpetame selle sõnavõtu osa.

 
  
MPphoto
 

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Soovin öelda Gunnar Hökmarkile, et see, mida ta sotsiaaldemokraatlike valitsuste kohta ütles, võib mõnes mõttes küll tõsi olla, aga parempoolsed valitsused teevad põhimõtteliselt sama sellega, et suurendavad riigivõla asemel erasektori võlga. Majanduse jaoks ei ole see parem ning tegelikult on see lihtsalt teine viis täpselt sama asja tegemiseks ja see on jätkusuutmatu.

 
  
MPphoto
 

  Werner Langen (PPE).(DE) Austatud juhataja! Soovin küsida Gunnar Hökmarkilt, kes siin juba mõnda aega olnud on, kas ta mäletab, et rahaliidu alguses oli Belgia, Kreeka ja Itaalia võlg üle 130% nende rahvamajanduse toodangust, ning kui Kreeka võlg on suurenenud, siis Belgia ja Itaalia võlg on vähenenud vastavalt 30% ja 25%. Kas ta mäletab seda?

 
  
MPphoto
 

  Anni Podimata (S&D).(EL) Austatud juhataja! Mul on üks lihtne küsimus Werner Langenile ja Gunnar Hökmarkile, kellele meeldib võlakriisi idealiseerida ning nähtavasti sotsiaaldemokraatlikke valitsusi üldiselt kritiseerida.

Kas olete palunud oma kolleegidel Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, kes minu riiki alles aasta aega tagasi juhtisid, anda aru selle kohta, et ametlike andmete kohaselt, mis nad andsid teile ja Euroopa Komisjonile – küsige Olli Rehnilt –, oli Kreeka 2009. aasta puudujääk 6,9%, mitte 15%, nagu Eurostat hiljuti kinnitas?

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Arutelu heitis valgust mõnedele asjadele, mida tuleb meeles pidada.

Ärgem unustagem mu esimest märkust – ja siinkohal on huvitav märkida, et mitte ükski mu sotsiaaldemokraatidest kolleegidest ei ole seda eitanud –, et sotsiaaldemokraatlikud valitsused, mis rakendasid sotsiaaldemokraatlikku poliitikat, on nüüd sügavas võlakriisis. Me näeme nüüd, kuidas kriis jõuab ühte riiki teise järel tänu tahtlikult rakendatud poliitikale, mida Martin Schulz ja teised kahe aasta eest siin parlamendis kaitsesid. Võime vaadata parlamendi protokolle ja näeksime siis, et teie, Martin Schulz, ning Teie kolleegid ütlesid arutelus just nimelt seda. Nüüd näete selle kibedaid tagajärgi. Tahtsin seda rõhutada. Panen tähele, et kõik, mida te ütlete, on, et jah, teil on õigus, aga ka teistel riikidel on probleeme. Sellegipoolest ei vaidle te vastu minu põhimärkusele, et teie poliitika lõi need probleemid. Seda tasub meeles pidada. Ma arvan, et see tuleb ka protokolli jäädvustada.

Ka Philippe Lamberts juhib nendele probleemidele tähelepanu. Huvitav on aga see, et kui mõne riigi probleemid tulenevad tõepoolest finantskriisist – ma arvan, et Philippe Lamberts mõistab ja hindab seda –, siis vastab samuti tõele, et enamikus riikides, mis riigi rahandust stabiilselt käsitlevad, ei ole võimul sotsiaaldemokraadid. Ma arvan, et teie ega ka keegi teine siin istungisaalis ei saaks tuua esile mõnda sotsiaaldemokraatlikku valitsust, millel ei ole olnud probleeme puudujäägiga.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis Kasoulides (PPE). – Austatud juhataja! Olulised on poliitikameetmed, mitte see, kes neid rakendas. Visaku see esimene kivi... Eurokriis ei pruugi lõppeda Iirimaaga ja võib-olla ei ole me kõige halvemat veel näinud.

Turu kiskjad ei ründa haavatavaid kohti kunagi lõpmatuseni hoolimata liikmesriikide võetud karmidest kokkuhoiumeetmetest. Aga kui EL selle lahingu võidab ning suudab selles ebaõnnes näidata otsustuskindlust, tehes solidaarselt ja ühiselt kõik vajaliku selleks, et regulaatorite tegevust nurjata ja turgudele kindlust anda, siis oleks see suur saavutus eurointegratsiooni jaoks ning märkimisväärne võit.

See saavutatakse ühise arukusega. Tõestame, et eksivad kõik need, kes ennustavad euro lõppu ja seda, et euroalast lahkuvad nii tugevad kui ka nõrgad riigid. Eelarvedistsipliin, majandusjuhtimine ja euro päästmine ei oleks terviklik ilma Euroopa tasandil kokku lepitud ühise tegevuskavata majanduskasvu stimuleerimiseks. Minevikus päästis Euroopa majanduse Ameerika Marshalli plaan. Nüüd peame leidma midagi sarnast, et eurooplased aitaksid eurooplasi.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Täna hääletab Iiri esindajatekoda Dáil ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantsabipaketi üle. Need on olnud Iirimaa jaoks rasked ajad: maksud on tõusnud ja kulusid on kärbitud. Eelmise nädala eelarve kajastas vaid osa probleemidest, mille all paljud iirlased hetkel kannatavad. Sellele eelnesid 14% palgakärped avalikus ja erasektoris.

Olen aga veendunud, et ELi-IMFi finantspakett aitab Iirimaal taastada usalduse, sest see kapitaliseerib pangad, mis saavad hakata jälle laenama, ning taastab riigi rahanduse. Ma ei ole just tingimata kava üksikasjadega nõus, aga Fine Gael toetab üldiselt selles esitatud arve. Iiri majanduse põhitrendid on üpris head. Selleks et meie rahandus enam kunagi käest ei läheks, on vaja head valitsemist ning Dáili järelevalvet.

Samuti peab ELi ja Euroopa Keskpanga tasandil pöörama tähelepanu sellele, milline oli madalate intressimäärade mõju kinnisvara hindade inflatsioonile. Olin kaks ja pool aastat siin istungisaalis ainus, kes Jean-Claude Trichet’ilt selle konkreetse probleemi kohta küsis. Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismile alalise järglase loomisega, millega Iirimaa saab 22,5 miljardit eurot laenu, kui seda kasutatakse, on ELi-IMFi pakett euroala jaoks positiivne samm.

Soovin kokkuvõtteks öelda, et siin on palju inimesi, kes peavad end föderalistideks, kuid kes tahavad siiski maksustamise alal näha mingil määral ühtlustamist. Ameerika Ühendriikides registreerib üle 50% autoriõigusega tegelevatest ettevõtetest end Delaware’i osariigis. Miks nad seda teevad? Sest Delaware’i maksupoliitika on teistsugune. Siin istungisaalis teevad omakasupüüdlikud inimesed, kes tahavad eksitavate avaldustega oma riigi eesmärke edendada, nii palju võhiklikke märkusi, aga nad peavad aru andma.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Finantskriis on näidanud, et Euroopat on ühe rohkem vaja. Sellest tuleb teha järeldus, et kui lähtutakse riikliku kasu saamise põhimõttest, siis ei saa ükski liikmesriik kasu. Seega on homme hea võimalus, et võtta kasutusele ühised meetmed, konsolideerida eelarved ning võtta kasutusele sanktsioonidega stabiilsuse pakt.

See on ka õige aeg, et lahendada Euroopa kauakestnud paradoks. ELi alus on ühisturg, aga see ei ole ikka veel valmis. Nüüd on õige aeg panna alus digitaalsele ühisturule. Peame looma alalise kriisi haldamise mehhanismi, eelistatavalt fraktsioonipõhise. Teiseks, kuna meetmed peaksid olema suunatud ennetamisele ja varajasele sekkumisele, on vaja ühtlustada varajase sekkumise ning kriisi haldamise mehhanismi käikulaskmise tingimused. Samal ajal tuleb loomulikult vältida ka ülereguleerimist. Kolmandaks peab kriisi haldamiseks ette nähtud fondide eesmärk olema selgelt määratletud. Nende eesmärk on tagada makromajanduslik stabiilsus. Neid ei tohi kasutada teiste praeguste probleemide lahendamiseks. Neljandaks tuleb järelevalveõigused ELi tasandil täpsemalt määratleda, näiteks võimaliku sekkumise puhul finantsinstitutsioonide tegevusse, mille juurde kuulub ka õigus lõpetada dividendide maksmine või sellised tegevused, millega kaasnevad õigustamata riskid.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Paul Gauzès (PPE).(FR) Austatud juhataja, minister, volinik! Kuulasin seda pikka arutelu kodanikuna.

Ütleksin, et president Barroso ettepanekud olid väga huvitavad. Tahame, et ka need teoks tehtaks. Meie kodanike usalduse taastamiseks on igal juhul vaja selget ja mõistetavat poliitilist tahet ning ausaid arutelusid. Me ei tohi mingil juhul fakte varjata. On avaliku sektori kulutused, mida peame katma või vähendama. On ka riigi- ja erasektori võlad, millele peame vastama.

Paljudel ekspertidel on kõige kohta oma ideed. Need, kes kriisi ennustada ei osanud, pakuvad nüüd suurepäraseid lahendusi. Raskes olukorras peame aga tervet mõistust kasutama. Me ei tohi korrata riigi rahanduse haldamisel erasektori tehtud vigu ning eksitusi, põhjustasid finants- ja panganduskriisi. Keerulised meetmed ei loo väärtust ja heaolu. Need loovad illusioone ning tihti toovad need kasu vaid spekulantidele.

Kindel on see, et liikmesriigid on elanud üle oma võimete. Peame näitama üles piisavat julgust vajalike järelduste tegemiseks ning kandma hoolt selle eest, et taastumise koorem jaotuks ausalt.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Esmalt on mul üks kaebus. Ütlesite, et see on tähtis arutelu, ja seda see tõepoolest on. Minu arvates on aga mõnevõrra vastuvõetamatu, et president Barroso ja paljud poliitilised juhid lahkusid istungisaalist kohe pärast oma sõnavõttu. Annan au Martin Schulzile, kes algusest lõpuni siin on olnud, ning kiidan teda selle eest!

Teiseks tahan öelda, et lõppude lõpuks on üks finantskriisi peamisi põhjuseid see, et valitsused ei suutnud valitseda ja poliitilised juhid ei suutnud juhtida. Õnneks saame nüüd olukorra kontrolli alla uue järelevalvestruktuuriga, mis 1. jaanuarist kasutusele võetakse, eile arutlemisel olnud reitinguagentuure puudutava raportiga ning tänase alalise finantsstabiilsusmehhanismi loomisega. Need kõik on igati teretulnud.

Kui president Barroso siin oleks, küsiksin temalt, kas ta suudab garanteerida, et Iirimaal ja teistes riikides ei ole vaja korraldada rahvahääletust, et teha need minimaalsed aluslepingu muudatused, millest ta rääkis.

Viimaks soovin öelda nendele, kes nõudsid, et parlamendiliikmed kirjutavad alla kirjalikule deklaratsioonile, et tegemist on otsese rünnakuga Iirimaa ettevõtte tulumaksu vastu, et seda ei tohiks teha.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D).(HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Meil leiab siin aset ideoloogiline arutelu. Olgugi et saaksime tuua mitmeid näiteid sellest, kuidas Schröderi valitsus viis ellu väga tõsise reformipoliitika või kuidas Ungaris hetkel võimul olev parempoolne valitsus kasutas kõiki vahendeid, et takistada vasakpoolset valitsust tagamast 2006. aasta järel eelarvedistsipliini, ei vii sellised arutelud meid kuhugi. Oluline on see, et Euroopa Liit peab hakkama rakendama ennetavat, mitte reageerivat poliitikat. Oleks teretulnud, kui selle nädala tippkohtumisel jõutakse üksmeelele Euroopa stabiilsusmehhanismi suhtes. Eesistujariik Ungari, Ungari valitsus, mis jaanuaris vahetuva ELi eesistujariigi rolli üles võtab, annab endast parima, et ratifitseerimisprotsessi kiirendada ning tagada, et Euroopa Liit saab tegeleda selliste oluliste küsimustega nagu Euroopa dünaamilisemaks muutmine.

 
  
MPphoto
 

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE).(HU) Austatud juhataja! Lugupeetud nõukogu ja komisjoni liikmed! Liikmesriigid üritavad reageerida praegusele kriisile omal viisil individuaalsete lahendustega. Pärast strateegilise suuna seadmist peavad nõukogu ja komisjon ühtlustama ja koordineerima liikmesriikide lahendusi. See tähendab, et majandusjuhtimise seisukohalt ei piisa liikmesriikide karistamisest. Loomulikult oleks olnud hea, kui mõned volinikud oleksid demonstreerinud täna üles näidatud järjekindlust ja rangust ka siis, kui nad andmete manipuleerimise suhtes silma kinni pigistasid. Olen veendunud, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete eiramises ei ole süüdi ainult liikmesriigid, sest komisjon ise muutis selle kontrollmehhanismi leebemaks. Peame tunnistama, et seni rakendatud kokkuhoiupoliitika ei ole kusagil edukas olnud. Seepärast peate andma uued ja selged ning uuenduslikud ja motiveerivad vastused. Kinnitan teile, head kolleegid, et Ungari täidab eesistujariigina seda kooskõlastavat rolli.

 
  
MPphoto
 

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Tänases arutelus on Iirimaad palju mainitud. Tahan kõigepealt selgitada, et ma toetan sügavamat majandusjuhtimist Euroopa sotsiaalses turumajanduses. Täname Iirimaa partnereid Euroopas solidaarsuse eest praeguse kriisi ajal, mille põhjustasid paljude aastate jooksul peamiselt ebapädevad konservatiivsed valitsused.

See ei tohiks teid üllatada, et euroskeptikute väitel tähendab solidaarsus Iirimaa iseseisvuse kaotamist. Seda moonutust süvendab veelgi komisjoni ja nõukogu suutmatus leppida parlamendiga kokku Iirimaad puudutava mõistmise memorandumi asjus. Millal esitatakse see mõistmise memorandum parlamendile, volinik Rehn?

Volinik Rehn, üks selle mõistmise memorandumi alatumaid tingimusi on kohustus kärpida Iirimaa miinimumpalka aastas 2000 eurot. Iiri valitsus väidab, et seda kärbet nõudsite teie, volinik Rehn. Kas võiksite seda täiskogule selgitada?

Kokkuleppe teine mõistetamatu aspekt on 3% määr, mida te nõudsite...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). (PT) Austatud juhataja! Ei ole vastuvõetav, et vajalikke meetmeid lükatakse edasi hoolimata töötuse taseme tõusust, kasvavast vaesusest, ebavõrdsusest, erinevustest ja tõsisemaks muutuvast majanduslangusest, mida need kokkuhoiumeetmed põhjustavad, ajal kui majandus- ja finantsettevõtted üha suuremat kasumit teenivad. See tekitab üha rohkem küsimusi.

Miks ei ole muudetud Euroopa Keskpanga põhikirja ja suuniseid, mis puudutavad liikmesriikidele antavaid 1% intressimääraga laenusid, nagu erapankade puhul, mis võtavad siis kolm, neli või viis korda suuremat intressi ning riigivõlga veelgi suuremaks muudavad? Miks ei ole võetud vastu otsust maksustada kapitalitehinguid ja astuda vajalikud sammud, et teha lõpp maksuparadiisidele ja tuletisinstrumentide turgudele, mis lõpetaks spekuleerimise riigivõlaga? Miks ei ole võetud vastu otsust suurendada ühenduse eelarvet reaalse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika loomiseks, mille eesmärk on suurendada tootmist ja luua õigustega töökohti…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Arutlemisel on ettepanek luua euroala jaoks finantsstabiilsusmehhanism, mis aitaks meie sõpru riikides, mis hetkel oma võlga tagasi maksta ei saa.

Kõik siinviibijad räägivad ühise finantsstabiilsusmehhanismi loomisest, mille tagatiseks oleksid kõik euroala riigid, ning me ootame, et need, kes suutsid oma võlga kontrolli all hoida, näitavad üles solidaarsust nendega, kellel see veel õnnestunud ei ole.

Olles näinud seni Kreeka aitamiseks kasutuselevõetud lahendusi ning eelmisel korral loodud ühekordset kaitsemehhanismi, tekib mul küsimus, et mis juhtuks siis, kui turgude finantsvõlurid võtaksid välja oma arvutid ja hakkaksid arvutama välja selle lahenduse tegelikku väärtust ning avastaksid siis, et isegi see ei ole piisavalt usaldusväärne, et veenda neid riskima investeeringutega euroalal?

Mul tekib küsimus, et kas oleme valmistanud ette veel lahendusi ja järgmisi samme? Selle stsenaariumi järgi on selle lahenduse usaldusväärsus hetkel väga väike.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Suurema osa lihtinimeste jaoks on kriisid tragöödiad. Eurokraadid näevad neis võimalust oma võimu suurendamiseks. Euroopa Ülemkogu peab tegema otsuse alalise kriisimehhanismi loomise üle, et kaitsta kogu euroala finantsstabiilsust, ning loomulikult on selle tagatiseks aluslepingu muutmine. Me teame kindlalt, et need kontrollmeetmed ning loomulikult need aluslepingu muudatused kehtivad ka riikidele, mis ei kuulu euroalasse.

Ühendkuningriigi koalitsioonivalitsus lubas korraldada rahvahääletuse, kui peaks toimuma täiendav volituste ülekandmine Euroopa Liidule. See lubadus on aga sama usaldusväärne ja seda täidetakse sama ausalt kui seda tehti konservatiivide antud lubadusega korraldada rahvahääletus Lissaboni lepingu üle. Konservatiivide jaoks on lubadused taktika, mitte kohustused.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Lähenemas on aasta lõpp. Oleks hea vaadata lähemalt, mida oleme seni saavutanud. Vaatame, mida otsustasime ja ütlesime, ning otsustame siis, kas me tegime selle jaoks midagi. Me kõik peaksime vaatama tähelepanelikult oma otsuseid valdkondades, mille eest me vastutame. See on hea, et me tahame lisada aluslepingule kindlaid sätted, mis distsiplineerivad meie tegevust. Meil on ju ka veel stabiilsuse ja kasvu pakt, mis endiselt jõus on. Miks me selle sätetest kinni ei pidanud? Miks ei reageerinud komisjon ja selle teenistused Kreeka ja Iirimaa puhul varem?

Euroopa Liit on demokraatlik institutsioon, millesse kuulub palju liikmesriike. Seetõttu ei saa EL tegutseda ühepoolselt nagu individuaalsed riigid – pean siinkohal silmas näiteks Hiinat, Ameerika Ühendriike ja teisi riike. Seepärast ei võetud kasutusele otsustavaid meetmeid euro kaitsmiseks. Sellest tulenevalt ongi vaja töötada välja uus majandusjuhtimise lähenemisviis, luua tõeline majandusliit, parandada kooskõlastamist ning ühtlustada finantspoliitika ja isegi eelarvepoliitika.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş (S&D).(RO) Austatud juhataja! Nagu eelmised sõnavõtjad juba mainisid, ei ole Euroopa Liit teinud seni piisavaid edusamme oma turgudel finantsstabiilsuse tagamise poole. Olukorras, kus spekulandid ohustavad iga päev ühisraha stabiilsust, selleks liikmesriike isoleerides ja neile survet avaldades, on ainus lahendus solidaarsuse säilitamine ELi tasandil. Alalise mehhanismi loomine euroala finantsstabiilsuse kaitsmiseks on muutunud väga vajalikuks ning seda tuleb kooskõlastada ühenduse meetodit kasutades.

Kodanike huvid on kõige paremini kaitstud siis, kui ELi institutsioonid on otsuste tegemise protsessi täiel määral kaasatud ning kui üldine heaolu on huvidest tähtsam... Samal ajal peame meeles pidama, et ühisturu liikmetena peavad kõik 27 liikmesriiki kuuluma sellesse tulevasse mehhanismi. Teiste valuutade ebastabiilsus jääb euro positsioonile alati tugevat mõju avaldama.

 
  
MPphoto
 

  Diogo Feio (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Järgmine nõukogu kohtumine on väga oluline. See on oluline, sest annab vastuse laiaulatuslikule ja rahvusvahelisele kriisile. Samuti on see oluline, sest annab vastuse konkreetsele kriisile valitsuste puhul, mis ei teinud oma koduseid töid õigeaegselt ära, mis liiga palju kulutasid ning mis ei teinud vajalikke struktuurireforme. Seepärast tulin siia, et toetada stabiilse vahendi loomist euro toetamiseks.

Vastus ei saa ja ei tohi olla vaid juhtumipõhine. Just sellel põhjusel pooldan, et seda tehakse ühenduse meetodit kasutades, mitte valitsustevahelist meetodit kasutades, mis tasustaks lõpuks neid riike, mis õigeaegselt õigesti ei tegutsenud. Rõhutan, et Euroopa Parlament peab juhtima neid küsimusi käsitlevaid arutelusid, nagu ka tänast väitlust: olema teojõuline, eri seisukohti esindav, kuid kaitstes tugevamat Euroopa Liitu ja üha paremaks muutuvat eurot.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Ausalt öeldes olen nõus kõikide täna mainitud ideedega, mis käsitlevad kriisimehhanismi loomist ja lisameetmeid, mida Euroopa Ülemkogu ja parlament minu arvates edaspidi arutama hakkavad. Kuulsime täna palju vastuolulisi hinnanguid ning võib olla ka süüdistusi minevikus tehtud vigade pärast. Neid tuli igast küljest. Neid tuli liikmesriikidelt, Euroopa Komisjonist ja nõukogust ning kommertspankadelt, mille tegevust minu arvates edaspidi samuti põhjalikult jälgima hakatakse. Soovin käsitleda ka ühte teist teemat. Mulle meeldis president Barroso idee, et praeguses raskes olukorras peame töötama üheskoos, õlg õla kõrval, ja palun lugupeetud volinikul anda endast kõik tagamaks, et kõik riigid saavad selles uues kriisimehhanismis osaleda olenemata sellest, kas nad on euroala liikmed või mitte. Euroopa Liiduga ühinedes avasime oma turud ja seega maksame eelarvesse sama palju raha ning teeme veel palju muudki.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL). (PT) Austatud juhataja! Ei ole olemas ühtegi stabiilsusmehhanismi, mis lahendaks suurimad Euroopa Liidu ebastabiilsuse põhjustanud probleemid. Selle kriisi põhjustanud poliitikameetmed on täpselt samad, mille rakendamise ja arendamisega nüüd jätkata tahetakse. Majandus- ja rahaliit, mille eesmärk on tuua ühtede kahju arvelt kasu teistele, millega suurendatakse finantsspekuleerijate voli, millega antakse esmaõigus kapitali vabale, see tähendab takistusteta liikumisele, millega sunnitakse turg peale kõikidele ühiskonnavaldkondadele, millega vähendatakse töö kui heaolu tagamise vahendi väärtust ning sellest lähtuvalt ka õigusi.

21. sajandi teise aastakümne alguses ei pääse Euroopa Liit sellest, et seda seostatakse viimaste aastakümnete suurima sotsiaalse allakäiguga Euroopas, mille on põhjustanud enneolematu rünnak inimeste õiguste ja elamistingimuste vastu. Majandus- ja finantskontsernid teenivad endiselt tohutuid kasumeid, töötus kasvab ja miljonid töötajad jäävad tööd tehes üha vaesemaks. Sellist sõnumit kuuleb meeleavaldustes üle kogu Euroopa ning on aeg seda kuulda võtta.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Finantskriisi ja poliitilise manööverdamise tõttu on kodanike usk Euroopasse ja eurosse tõsiselt kannatada saanud. Euroopa kodanikud vajavad oma valuuta turvalisuse jaoks arusaadavaid ja selgeid väljavaateid, mida saab kaugemas perspektiivis usaldada. Stabiilsuse ja kasvu paktis on määratletud puudujääkide ja üldise võla ülemmäärad. See on aga suhteliselt ebatõhus. Kodanikud nõustuvad uute päästepakettidega ainult siis, kui need tagavad tõhusad kontrollmeetmed ja sanktsioonid. Kontrollmeetmete puhul on vaja tugevdada veelgi Eurostati ning sanktsioonimehhanismid peavad olema lihtsasti kohaldatavad ja tõhusad. Olemasoleva süsteemi juurde kuuluvad ka sanktsioonide võimalused. Tulevaste päästepakettide puhul peab olema tagatud pidev kontrollimine, kiired ja kooskõlastatud lähenemisviisid ning tõhusad sanktsioonid.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, te teete ettepaneku luua kõne all olev alaline mehhanism artikli 136 alusel. Mul on kahju, et te ei kasutanud artiklit 122, millega oleksime saanud kaasata kõik liikmesriigid, vaid algatame poliitilise arutelu, mille raames parlamenti konsulteeritakse vastavalt seadusandlikku tavamenetlust käsitlevale artiklile 48 ning ma soovin teha kaks poliitilist märkust.

Esiteks, ainult euroalast ei piisa. Miinimumina peaksime kaasama kõik liikmesriigid, millel on kohustus võtta viivitamatult valuutana kasutusele euro ning see tähendab 25 liikmesriiki, volinik.

Teine märkus puudutab parlamendi poliitilist kontrolli. Tegemist ei ole erakorralise mehhanismiga, vaid see on alaline mehhanism. Seepärast peab olema loogiliselt tagatud ka parlamendi poliitiline kontroll vastavate tingimustega, mille kohta teie peaksite ettepaneku tegema, sest parlamendi, eriti Euroopa Parlamendi ülesanne on kontrollida selle mehhanismi rakendamise puhul täitevvõimu.

 
  
MPphoto
 

  Edite Estrela (S&D). (PT) Austatud juhataja! Süüdistamisega me oma probleeme ei laheda ning mõnel juhul näitab see, et me ei tea midagi eri olukordadest. Vajame meetmeid, et lõpetada spekuleerimine riigivõlaga. Palju räägitakse Portugali olukorrast, aga sel kuul esitatud Rahvusvahelise Valuutafondi aruanne näitas, et Portugal kuulub nende riikide sekka, mis on teinud kõige enam reforme riigi rahanduse ja sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Enne kriisi, 2007. aastal, oli Portugali majanduskasv 2,4% ning puudujääk 2,6%. 2005. ja 2010. aasta vahel oli Portugal üks oma eksporti kõige enam suurendanud riikidest. Vajame rohkem ühtsust, vastutust ja solidaarsust, et turud saaksid maha rahuneda.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Liberadzki (S&D).(PL) Austatud juhataja! Meie tähelepanu on suunatud euroalale, aga väljaspool euroala elab 150 miljonit kodanikku, see tähendab iga kolmas Euroopa Liidu kodanik. Seepärast on väga tähtis, et nii euro kui ka euroala oleksid hea tervise juures. Tahame öelda selgelt: vähem kaalu liikmesriikide valitsustele ja rohkem kaalu liidule, rohkem kaalu parlamendile.

Poolas on Saksamaa kantsleri arvamus palju tähtsam Herman Van Rompuy omast ning David Cameroni valjult kõlav hääl on palju tähtsam president Barroso omast. Seepärast vajame stabiliseerimispakti, mis tagaks stabiilse Euroopa solidaarsuse. Martin Schulil on õigus nõuda meie mõtlemises rohkem tähelepanu Euroopale ning uusi vahendeid meie töö tegemiseks, nagu finantstehingute maks, eurovõlakirjad, pankade järelevalve ja liikmesriikide kooskõlastatud eelarvedistsipliin.

 
  
MPphoto
 

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Soovin teid kõigepealt tänada selle olulise ja vastutusrikka arutelu eest, mille teema on Euroopa vastus praegusele kriisile. On ilmnemas, et praeguse finantskriisi viimane etapp on süsteemse iseloomuga, mis nõuab Euroopa Liidult sama süsteemset vastust.

Seepärast peab olema Euroopa poliitiline vastus kõikehõlmav, järjepidev ja kindlameelne. Selleks on vaja ühendada laiahaardelisemad kogu Euroopa Liidule rakenduvad meetmed konkreetsete liikmesriikide võetud meetmetega.

Mida tuleb teha? Komisjoni arvates on meil viis meetmete valdkonda. Esiteks vajame kindlameelseid kollektiivseid pingutusi, et täita kokku lepitud eelarvekohustusi. Iga liikmesriik peab pidama kinni oma eelarve eesmärkidest. Parim kaitse nakkuse vastu on meie eelarveseisukohtade isoleerimine. Näiteks Hispaania ja Portugal teevad selle tagamiseks väga veenvaid otsuseid.

Teiseks peame jätkama pankade vastupidavuse testide järgmise vooruga ning tegema neid veel kõikehõlmavamalt ja põhjalikumalt, kui eelmisel korral, kasutades uut Euroopa finantsmääruse ja finantsjärelevalve struktuuri, mis hakkab kehtima alates järgmise aasta jaanuarist.

Kolmandaks vajame tõhusat finantstausta ning seepärast lõi Euroopa Liit mais Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahendi ajutise kolmeaastase kehtivusajaga. Varsti saab loodud Euroopa alaline stabiilsusmehhanism, mis hakkab kehtima alates 2013. aasta keskpaigast.

Et minna veelgi kaugemale ja sügavamale, esitati hiljuti ka mitu eurovõlakirju puudutavat algatust. Põhimõtteliselt on eurovõlakirjad laiaulatuslik vahend, millel on palju rakendusvõimalusi. Õigusega ja väga arukalt keskendutakse praegu poliitika kujundamises olemasoleva Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahendi tõhusamaks ja kiiremaks muutmisele, et oleks võimalik kriisi praegusel etapil viivitamatult reageerida.

Kindlasti peame aga jätkama analüüsivate aruteludega selliste ratsionaalsete alternatiivide üle, mis aitavad Euroopal saada üle süsteemsest kriisist. Selleks on vaja parandada võlakirjade turu toimimist, lihtsustada eelarve konsolideerimist palju mõistlikemate laenukulude abil, luua liikmesriikidele tingimused oma eelarvete paremaks kooskõlastamiseks ning tugevdada stiimuleid ettevaatliku eelarvepoliitika elluviimiseks liikmesriikides.

Selle kõikehõlmava vastuse neljas element on Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud struktuurimeetmed, mis on vajalikud meie majanduskasvu potentsiaali suurendamiseks ja jätkusuutliku tööhõive tagamiseks. Peame kasutama kõiki ühisturu võimalusi, eriti teenuste ja energia valdkonnas, panema maksu- ja hüvitiste süsteemid edendama tööhõive kasvu, investeerima rohkem teadmistesse ja uuendustesse ning lihtsustama oma õiguskeskkonda.

Meie süsteemse vastuse viies ja oluline element on suurelt jaolt teie kätes, lugupeetud parlamendiliikmed. See on septembris komisjoni esitatud majanduse juhtimisega seotud õigusaktide paketi kiire ja sihikindel vastuvõtmine. Mul on hea meel, et parlament ja nõukogu nõustusid võtma paketi vastu järgmiseks suveks. Sellest sõltub terve Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu usaldusväärsus. Samuti on see väga tõhus kriisi ennetamise mehhanism, kuna see tugevdab usaldust Euroopa majanduse vastu nii pikemas kui ka lühemas perspektiivis, samuti usaldust lähituleviku vastu.

Vastuseks Othmar Karasile ütlen, et see on ka oluline alus majandus- ja rahaliidu loomisele, kuna see täiendab tugevat rahaliitu lõpuks ka reaalse ja toimiva majandusliiduga. Tõepoolest on majandus- ja rahaliidus ülim aeg nn E-le elu sisse puhuda. Selle saavutamiseks tuleb luua Euroopa majanduspoliitika integratsiooni viimase sammuna reaalne ning tõhus majandusliit.

volinik. – (FI) Austatud juhataja! Soovin teha veel paar märkust soome keeles, et vastata Timo Soini sõnavõtule. Äkki on ta siia tagasi jõudnud, sest ta lahkus istungilt mõne aja eest. Me oleme saanud varem – nagu peaksimegi – suhtuda Timo Soini sõnavõttudesse teatud huumorimeelega, kuid viimasel ajal on ta võitnud mõnel määral poolehoidu ning seetõttu tuleb neid tõsisemalt võtta.

Esiteks ma ei arva, et kreeklaste alavääristamine nii, nagu Timo Soini seda tegi, on eriti hea või isegi professionaalselt kohane. Kreeka on tegemas tähtsaid ja lausa pöördelisi reforme, mis väärivad meie austust, mitte meie põlastust.

Ma arvan, et Timo Soini peaks tuletama meelde Soome vanasõna, mis õpetab meile, et peame teadma omaenda olukorda ning samal ajal ka teiste oma austama. Nii on palju parem luua rahumeelset Euroopat, mis tugineb koostööle.

Teiseks ei ole minu arvates professionaalne võrrelda Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, nagu Timo Soini tegi. Inimene, kellel ei ole huumorimeelt, võis seda isegi solvavaks pidada. Vabadus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ei olnud Nõukogude Liidu kaubamärgid, kuid need on Euroopa Liidu väärtused, mida soomlased on ajaloo vältel kaitsnud, Timo Soini. Samuti ei tasu alahinnata soomlaste taiplikkust, isegi mitte Põlissoomlaste partei pooldajate oma. Kindlasti teavad inimesed, et EL ei ole Nõukogude Liit.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Austatud juhataja! Oletan, et nõustute minuga, et on väga ebaviisakas, et mõned parlamendiliikmed esitavad küsimuse ning lahkuvad siis. Palun Olli Rehnilt vabandust, sest see on tõesti skandaalne, et ta annab üksikasjalikud vastused pärast seda, kui mõned parlamendiliikmed on juba kadunud. Peame töötama koos selle nimel, et see edaspidi enam ei juhtuks või et see vähemalt nii tihti ei juhtuks.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ma toetan täielikult seda, mida te just ütlesite, Hannes Swoboda! See on väga ebaviisakas ja lugupidamatu. Proinsias De Rossa, soovite teha kodukorda puudutav märkuse?

 
  
MPphoto
 

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Teisest küljest aga ei vastanud volinik Rehn minu esitatud küsimusele, kuigi mina olen veel siin.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. See oli kodukorda puudutav märkus. Te ei pea sellele vastama, volinik Rehn. Loomulikult võite seda teha, kuid praegu ei ole infotund. Järgmisena võtab sõna Olivier Chastel nõukogu nimel.

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Lugupeetud parlamendiliikmed! Minu arvates on komisjon selles väga õpetlikus arutelus palju vastuseid andnud, eriti veel sellega arvestades, et parlament on kriisile vastuse andmise protsessiga tihedalt seotud. Lisaks komisjoni vastustele tahan teha kaks märkust selle kohta, mille üle me homme ja ülehomme tippkohtumisel arutame.

Esiteks tahan teha märkuse majandusjuhtimise ja Euroopa Parlamendi kaasamise kohta. Nagu teate, võttis eesistujariik juba ühendust Euroopa Parlamendiga ja nende parlamendiliikmetega, kes tegelevad majandusjuhtimise küsimustega. Lisaks sellele tahab eesistujariik saavutada parima võimaliku koostöö parlamendiga, eriti mitteametliku konsultatsiooniga enne läbirääkimiste ametliku etapi algust. Arvestades teema tähtsusega ja selle potentsiaalsete tagajärgedega turgudele, lubas eesistujariik seda vastavalt Euroopa Ülemkogu soovidele kiirkorras käsitleda, nagu juba öeldi. Lisaks sellele lõi eesistujariik töö kiirendamiseks töörühma, mis ainult selle teemaga tegeleb. Töörühm alustas nõupidamistega novembri lõpus, jätkates majandus- ja rahanduskomisjonis tehtud eelneva tööga.

Teine punkt, millele meie riigi- või valitsusjuhid homme ja ülehomme tähelepanu pööravad, on tulevane alaline kriisi haldamise mehhanism. Ma mõistan mõnd mehhanismi kohta esitatud küsimust, mis puudutavad kriisile reageerimise ulatust. Eile keskpäeval, kohtudes eesistuja Van Rompuy ja üldasjade nõukoguga, oli paljudel meist veel vastamata küsimusi. Võin kinnitada, et liikmesriigid tahavad igal juhul midagi kriisi vastu teha ja nad teavad, et praegu on kaalul kogu Euroopa turg ja euro ning et asi ei ole vaid ühes riigis teise järel. Vastus peab olema kõikehõlmav ning peame tegema kõikvõimaliku, et vähendada turuga seostuvat ebakindlust.

Minu arvates peame aga vältima ka seda, et äratame või tekitame ootusi, mida ei ole võimalik hetkel täita. Seepärast esitas igaüks uue idee selle kohta, kuidas kriisile vastata. Kui teame, et peame saama iga uue idee jaoks mitme liikmesriigi heakskiidu, siis ei paista see hetkel kõige parema lahendusena. Pean teile ütlema, et homme ja ülehomme, reedel, on Euroopa Ülemkogu kohtumise järelduste juures oluline see, et saame esiteks anda selge sõnumi turgudele, et liikmesriigid on nüüd valmis finantskriisile ja eurokriisile vastama, ning teiseks, et saame kinnitada oma tahet luua lihtne mehhanism aluslepingu muutmiseks. Teate täpselt, miks see peab olema lihtne mehhanism, kui arvestada sellega, mida liikmesriigid ratifitseerima peavad, ja viimaks ka sellega, et tuleb luua tulevane alaline kriisimehhanism, mis peab olema ka läbipaistev, sest see peab olema rünnatamatu, eriti Karlsruhe konstitutsioonikohtu ees.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident (arutelu)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut,(1) mis esitati kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 16. detsembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Eelseisval Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel tehakse arvatavasti otsused alalise kriisivastase vahendi kohta, mis peab kaitsma euroala finantsstabiilsust pärast 2013. aastat, ning algab ka asutamislepingu muudatuste tegemise protsess. Kuigi ma mõistan, et majanduskriisi tõttu on vaja võtta erakorralisi meetmeid, on mul kahtlusi muudatuste kiiruse ning selle kohta, kuidas mõned liikmesriigid üritavad teistele teatud lahendusi peale suruda. Mõned ideed, nagu eurovõlakirjad, lükatakse järelemõtlemata tagasi. Minu arvates tuleks praegusest erakorralisest olukorrast hoolimata teha Euroopa Liidu jaoks olulisi otsuseid rahulikult ning austades solidaarsuse põhimõtet ja kõikide liikmesriikide võrdseid õigusi. Samuti soovin toetada Poola valitsuse seisukohta, mis puudutab muudatusi selles, kuidas arvutatakse riigivõla taset. Poola ja veel kümme ELi liikmesriiki reformisid oma pensionisüsteemid ja hetkel kaasnevad nende reformidega riigieelarvete jaoks märkimisväärsed kulud. Poola puhul tegi reformid vajalikuks vana süsteemi kasvav ebatõhusus, millega kaasnesid veelgi suuremaid kulud. Seepärast ei näita praegune võlatase ettevaatamatust, vaid selle põhjuseks on muudatused, mille pikaajaline eesmärk on pensionimaksetega seotud eelarvekulude vähendamine. Loodan, et liikmesriikide esindajad nõustuvad Poola muudatusettepanekutega. Tänan tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Iliana Ivanova (PPE), kirjalikult. – Alalise kriisimehhanismi loomine ELi finantsstabiilsuse tugevdamiseks on samm õiges suunas. Koos tugevama ja paremini kooskõlastatud majandusjuhtimisega tagaks alaline kriisimehhanism euroala stabiilsuse. Mehhanismi loomisel tuleb arvestada ka uute liikmesriikide konkreetse olukorraga. Need riigid peavad saama osaleda aktiivselt arutelus ning neile tuleb anda võimalus osaleda mehhanismis, kui nad seda soovivad. Samal ajal peavad liikmesriigid säilitama oma riikliku maksupoliitika. On tähtis, et maksukonkurentsi kasutatakse ühtekuuluvuse tagamise ning ELi majanduskasvu võimendamise vahendina. Poliitika suunamine maksude ühtlustamise või ühise konsolideeritud maksubaasi poole muudaks puudused majandusarengu valdkonnas veelgi tõsisemaks ning see vähendaks ka ühtekuuluvust. Liikmesriigid, mis loovad oma puudujäägi või võlakoormaga suurema riski, peavad kriisimehhanismi rohkem panustama. See julgustaks rangemat eelarvedistsipliini ning võimendaks lisandväärtust, mida annab hästitoimiv majandus- ja fiskaalpoliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult.(FR) Kui viimaste kuude sündmused on nõudnud valitsustelt otseselt rakendatavate erakorraliste meetmete võtmist ning otsuste tegemist, peab euroala finantsstabiilsuse tagamiseks loodava alalise kriisimehhanismi loomisel olema vaieldamatu õiguslik alus. Sellest lähtuvalt on näha, et Euroopa Parlament peab sekkuma kaasseadusandjana, et rakendada majandus- ja rahaliidu stabiliseerimiseks vajalikud põhjalikud reformid. Puhtalt valitsustevaheline lahendus ei ole õige vastus.

Majandus- ja rahaliidu reform on väga tähtis ülesanne, millel on märkimisväärsed kõrvaltähendused. Me kõik teame, milline tähtsus on ühisrahal Euroopa projekti jaoks. Majandus- ja rahaliidu praegune ebastabiilsus nõuab aga julgeid ja uuenduslikke lahendusi.

Selles kontekstis tasub kindlasti kaaluda ja arutada eurovõlakirjade kasutuselevõttu, mitte seda teemat vältida. Praegu on aga siiski palju takistusi. Peame arvestama sellise Euroopa Liidu alustalasid muutva vahendi kasutuselevõtmise tähtsusega nii institutsioonilise, õigusliku kui ka finantstasandi vaatenurgast. Vastupidi sellele, mida mõned selle pooldajad usuvad, tähendaks see veelgi karmimat distsipliini ja rangust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ulrike Rodust (S&D), kirjalikult. – (DE) Soovin juhtida nõukogu tähelepanu probleemile, mis ohustab meie kahe institutsiooni koostööd kalanduspoliitika valdkonnas. Probleem puudutab pikaajaliste juhtimiskavade määruseid. Need määrused on ühise kalanduspoliitika aluseks. Nõukogu ja suurem osa liikmesriikidest ei ole nõus sellega, et Lissaboni leping andis Euroopa Parlamendile nende määruste üle kaasotsustamisõiguse. Ministrid tegutsevad vastuolus nõukoguga ja nõukogu õigusteenistusega, vastuolus komisjoni seisukohaga ning loomulikult vastuolus Euroopa Parlamendi tahtega. Hetkel on nõukogul kaks juhtimiskava, mida ei saa vastu võtta. Komisjon ei saa esitada uusi kavasid, mida on aga vaja meie kalurite ja merede jaoks ning mis juba ammu valmis on ja sahtlis ootavad. See olukord on vastuvõetamatu! Kutsun eesistujariiki Belgiat ning tulevast eesistujariiki Ungarit üles alustama läbirääkimisi parlamendiga, et leida lahendus. Oleme läbirääkimisteks valmis. Suur tänu teile!

 
  
MPphoto
 
 

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Tuletagem meelde, et euroala kriis on eelkõige riigivõla kriis, mida on muutnud tõsisemaks kaks tähtsat sündmust! Esimene on erafinantsasutuste päästmine, millega riigivõlg võttis üle eravõla, ning teine on majanduse elavdamise paketid, millega valitsused majanduslangust aeglustasid. Me ignoreerime kõiki neid sündmusi ja kohtleme kõiki riike nii, nagu oleks tegemist pundi lohakate ja muretutega, kes Vahemere päikese käes peesitavad. Iga mehhanismi puhul, mille me kriisi ennetamiseks ja olukorra taastamiseks kasutusele võtame, tuleb arvestada sellega, et tavaliselt pidasid riigid alati kinni kavadest oma puudujäägi ja edaspidi ka võla vähendamiseks. Eksiteele sattunud riigid olid erand, mitte reegel. Igatahes tuleb järelevalvemehhanismi muuta rangemaks ja kehtestada mõistlikud sanktsioonid, aga me ei tohi unustada oma eesmärke keskpikas perspektiivis, milleks on majanduskasv ja tööhõive. Sanktsioonide ja kokkuhoiumeetmete pealesundimisega neid eesmärke ei saavuta. Saavutame need eesmärgid sellega, kui mõistame, kuidas tasakaalustamatused tekivad ja kuidas neid vähendada, ning töötame kõik koos nende saavutamise nimel. Seda ootavad meilt ELi kodanikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) 16. ja 17. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutatakse ning võetakse vastu meetmeid majandus- ja rahaliidu nn majandussamba toestamiseks ning ELi finantsstabiilsuse tugevdamiseks. Selles kontekstis peame pöörama tähelepanu ka meetmetele, mis on vajalikud selleks, et Euroopa pangandussüsteem saaks rahastada Euroopa majandust, eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Euroopa kodanikud ootavad ELi institutsioonidelt kindlamaid meetmeid, mis ei ole suunatud ainult finantsstabiilsuse tagamisele, vaid esmajoones jätkusuutliku majanduskasvu taastamisele.

2008. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 116 miljonit Euroopa kodanikku. See arv kasvas majandus- ja finantskriisi tõttu veelgi suuremaks, kusjuures kõige rohkem oli vaesus ja sotsiaalse tõrjutuse ohus noored ja eakad.

Euroopa kodanike jaoks on ikka veel kõige suurem mure töökohtade säilimine ja hea elatustase. Majandus- ja finantskriis on avaldanud suurt mõju riigieelarvetele ning mõjutanud negatiivselt haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteeme. EL peab võtma vastu meetmed jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks, investeerides tööstuspoliitikasse, mis loob töökohti ning tagab konkurentsivõime, ning investeerima piisaval määral ka teadusuuringutesse, haridusse ja tervishoidu.

 
  

(1)Vt protokoll.


6.  Kodanikualgatus (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel koostatud Zita Gurmai ja Alain Lamassoure raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta (KOM(2010)0119 – C7-0089/2010 – 2010/0074(COD)) (A7-0350/2010).

 
  
MPphoto
 

  Zita Gurmai, raportöör. Austatud juhataja! Euroopa kodanikualgatus pakub ainulaadset võimalust. Esmakordselt saavad Euroopa kodanikud koos ühel häälele meile öelda, kui nad arvavad, et meie kui Euroopa otsuste tegijad ei tee oma tööd korralikult või jätame kahe silma vahele tähtsaid küsimusi.

Meil on seda kindlasti vaja. Ajal mil vaid 42% kõigist Euroopa valmisõigusega kodanikest üldse valimas käivad, on iga uus Euroopa vahend, eriti selline vahend nagu kodanikualgatus, väga tähtis. Sellegipoolest mõistame, et kodanikualgatusega kaasnevad suured ootused võivad põhjustada pettumust ja frustratsiooni. Seda saame vältida määrusega, mis tagab kodanikualgatuse ohutu ja tõhusa kasutuse ning saame aidata ületada ka seda kuulsat lõhet meie ja Euroopa kodanike vahel. Toetan siinkohal ka kodanikke.

Teadsime koos Alain Lamassoure, Diana Wallise ja Gerald Häfneriga, kui suur vastutus meie õlul lasub. Läbirääkimistel tõstatati mitmeid küsimusi ja pidime oma töös lähtuma kõikide tugevast kompromissitundest. Meil vedas, et meil olid head partnerid, kes olid piisavalt paindlikud ning kellel olid parlamendi raportööridega sarnased eesmärgid, nimelt võimalikult kiiresti kokkuleppele jõudmine, säilitades samal ajal töö kvaliteedi ning tagades, et üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist oleks meil olemas määrus aluslepingu kõige enam kodanikupõhise sätte jaoks.

Soovin tänada volinik Maroš Šefčoviči ja eesistujariiki Belgiat, eriti Olivier Chasteli, ning samuti nende meeskondi! Samuti ei tohi unustada eesistujariiki Hispaaniat, kes aitas kohe protsessi algusest kaasa pealetoimiku edendamisele.

Täna esitame teile kompromissi teksti, mida toetab komisjon ning mille ka Coreper vastu võttis. Kui otsustame seda toetada ja nõukogu selle loodetavasti vastu võtab, jõustub määrus 1. jaanuaril ning seda saab kohaldada 12 kuud hiljem alates 2012. aastast.

Meil on hea meel öelda, et parlamendi tähtsaimad nõudmised võeti läbirääkimistel vastu. Algatuse vastuvõetavuse kontrollimise aluseks on selged kriteeriumid kohe registreerimiskohas, mitte alles siis, kui juba palju allkirju kogutud on. Tagamaks, et algatused on hästi põhjendatud ja et neil on Euroopa mõõde, moodustatakse algatuste registreerimiseks kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsmest isikust, kelle hulgas on vähemalt seitsme liikmesriigi elanikke.

Lisaks tõsiseltvõetamatute algatuste ohu vähendamisele pakub kodanike komitee vaieldamatuid eeliseid ka organiseerijatele. Kui kodanikualgatuse algatajad ei ole protsessi alguses organiseeritud, on nende käsutuses võrgustik ja algatuse eri keeleversioonid. Neil oleks nii palju lihtsam koguda miljon allkirja.

On selge, et kuigi kodanike komitee nõue paistab alguses piiranguna, aitab see tegelikult kogu protsessi tõhusamaks muuta. Algatuse korraldajate aitamiseks koostab komisjon kasutajasõbraliku juhise ja loob kontaktpunkti. Kui algatus saab miljon allkirja, on tagatud nõuetekohased järelmeetmed, kaasa arvatud avalik kuulamine parlamendis.

Määruse läbivaatamine on väga tähtis, kuna see vahend on esimene omalaadne. Meie soovituste kohaselt on see väga tähtis allkirjade kontrollimise keerulise küsimuse seisukohalt. Selle tegemine on liikmesriikide ülesanne, aga rõhutasime, et nõuda tuleks võimalikult vähe isikuandmeid. Liikmesriikidel on teatud määral paindlikkust, et otsustada, milliseid andmeid igas riigis kogutakse, aga mul on hea meel, et paljud liikmesriigid kavatsevad koguda vähem andmeid, kui oli esialgselt kavas. Meie arvates on kompromissi tekstis kajastuv määrus kodanikusõbralik ning see ei loo organiseerijate jaoks koormavaid kohustusi ega frustratsiooni.

 
  
MPphoto
 

  Alain Lamassoure, raportöör.(FR) Austatud juhataja! Tänasest saab Euroopa Liidus võimalikuks osalusdemokraatia. See ei ole veel vahetu demokraatia, kodanikud ei otsusta ise, aga neil on nüüd õigus pärida vahetult, avalikult ja suurema rühmana aru nendelt, kes teevad otsuseid Euroopas, üle nende valitsuste ja valitud esindajate peade.

Nüüdsest peale on kodanikel sama poliitiliste algatuste tegemise õigus, mis on seni olnud ministrite nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Nagu Zita Gurmai ütles, oli meil palju kasu volinik Šefčoviči ja tema meeskondade suurepärasest ettevalmistavast tööst ning eesistujariigi Belgia arukast ja tõhusast toetusest.

Mis parlamenti puutub, siis tekst valmis meie nelja raportööri – meie neljase kamba – käe all, kelle hulka ka teie kuulusite, austatud juhataja. On suur au teid siin näha.

Tahtsime luua rahva jaoks kõige lihtsama ja kodanikusõbralikuma menetluse. Kes võivad osaleda? Osaleda võivad kodanikud, see tähendab kõik füüsilised isikud, kõik kodanikud, kaasa arvatud valitud esindajad, kuid ainult Euroopa kodanikud. Alusleping ei jäta siin mingit kahtlust.

Õigus osaleda kodanikualgatustes on järjekordne eelisõigus, mis on antud Euroopa kodanikele. Kes võib algatuse käivitada? Selleks on vaja ainult seitset kodanikku korralduskomitees, mitte 300 000, nagu soovitas komisjon, ega ka 100 000, nagu nõukogu ette kujutas. Vaja on ainult seitset kodanikku vähemalt seitsmest liikmesriigist, mis on vaid üks neljandik liikmesriikidest.

Kelle poole peavad algatuse käivitajad asjaomase teabe saamiseks pöörduma? Komisjon ise avaldab kodanikualgatuse juhendi ning loob spetsiaalse kontaktpunkti. Milline on menetlus? Erakorraliselt lihtne. Üks ainus taotlus algatuse registreerimiseks ning selle vastuvõetavuse kontrollimiseks. Millised on vastuvõetavuse kriteeriumid? Alusleping, kogu alusleping ja ei midagi muud peale aluslepingu, kaasa arvatud põhiõiguste harta. Kuidas saab algatust toetada? Algatust saab toetada igal viisil: poliitiliselt, rahaliselt, nii kohalikult, riiklikult, Euroopa kui ka rahvusvaheliselt tasandilt, huvirühmadega, valitsuseväliste organisatsioonidega, kirikutega jne.

On vaid üks tingimus: täielik läbipaistvus. Inimesed, kellelt allkirju palutakse, peavad teadma, mis on algatuse taga. See tähendab, et kodanikud peavad oma vastutust kandma. Kuidas allkirjade kogumine toimub? See on väga lihtne. Allkirju kogutakse paberil ja samuti Interneti teel. Loomulikult saavad ainult liikmesriigid neid kontrollida, aga nagu Zita Gurmai mainis, olime hoolikad tagamaks, et vormid on võimalikult suures ulatuses ühtlustatud.

Pikemas perspektiivis on tegemist tõelise ühtse Euroopa süsteemiga, mille kõik 27 liikmesriiki kasutusele võtma peavad ning kolmandik liikmesriikidest on selleks juba valmis.

Viimaks, mis on poliitiline tulemus? See on küsimus, mille suhtes parlament väga pealekäiv oli. Vastavalt aluslepingule otsustab ainult komisjon selle üle, kas edukale algatusele järgnevad seadusandlikud järelmeetmed või mitte. Seepärast tuleb kaitsta komisjoni poliitilise surveavaldamise eest, millega üritatakse luua rohkem õigusakte, ajal mil liit juba niigi liiga palju reguleerima peab. Samal ajal tuleb aga kaitsta ka kodanikke selle eest, et ei võeta mingeid poliitilisi järelmeetmeid juhtudel, kus komisjon ei pea täiendavaid õigusakte vajalikuks. Sellest lähtuvalt luuakse edukate algatuste tegijatele kaks uut õigust: õigus esitada komisjonile oma muudatusettepanek ja õigus avalikule kuulamisele, mis saab toimuda Euroopa Parlamendi ees.

Lühidalt öeldes on meil siin lihtne uuenduslik demokraatlik menetlus. Nüüd on kodanike kord sõna võtta.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Gerald Häfner, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Nagu iga poliitika, ei tohi ka Euroopa poliitika välistada kodanikke, minna üle nende peade või toimuda nende selja taga. Euroopa poliitikat peavad tegema kodanikud, seda tuleb teha kodanike jaoks ning seda tuleb teha kodanike kaudu. Tahame kaotada lõhe kodanike ja poliitika vahel ning kodanike ja institutsioonide vahel. Selle saavutamiseks vajame menetlusi, mis võimaldavad kodanikel otsuste tegemise protsessis osaleda ja oma arvamust avaldada. Meil on õnnestunud luua rohkem demokraatiat Euroopa Liidus, aga me ei ole teinud piisavalt selleks, et meie kodanikud saaksid osaleda tõhusamalt otsuste tegemises ja Euroopa aruteludes. Selle tagamegi tänase otsusega võtta kasutusele Euroopa kodanikualgatus. Pidasime raskeid läbirääkimisi ning suutsime palju asju paremaks teha.

Head kolleegid! Kui vaatate täna hääletamiseks esitatud dokumenti, siis näete – nagu ka Alain Lamassoure’ äsja mainis –, et igal pool, kus on tekst paksus kirjas, on tegemist tekstiga, mille kohta me läbirääkimistel ettepaneku tegime, et asendada tekst komisjoni esialgses projektis. Panete tähele, et kirjutasime ümber ligikaudu kaks kolmandikku tekstist ning parandasime oluliselt dokumenti, mille komisjon meile nii entusiastlikult esitas. Toon esile ainult kõige tähtsamad punktid. Vähendasime olulisel määral takistusi. Eriti tähtis on see, et allkirju tuleb koguda vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mitte ühest kolmandikust. Loomulikult eelistaksime allkirjade kogumist kogu Euroopa ulatuses, aga antud juhul räägime miinimumtasemetest. Kõige tähtsam on see, et suutsime kõrvaldada peaaegu täielikult takistuse, mis juba algusest peale ebeedukaks osutus ning mille kohaselt oli vaja kontrollida vastuvõetavust pärast 300 000 allkirja kogumist, enne kui kodanikud oleksid saanud jätkata allkirjade kogumist. Sõnapaar „peaaegu täielikult” tähendab, et me tegime ettepaneku kaasata kohe algusest peale algatajate komitee, mis tagab, et mitte iga kiri, mis komisjonile saadetakse ja mille teemaks on kodanikualgatus, ei läbi täielikku haldusmenetlust. Algatused peavad olema mõistlikult tõsised. See tähendab, et igaüks, kes tahab koguda miljon allkirja, peab esmalt saama oma ettepanekule poolehoiu vähemalt seitsmest riigist.

Juurutasime rohkem läbipaistvust ja kohustuslikud kuulamised protsessi lõpus. Need kuulamised toimuvad Euroopa Parlamendis nii parlamendi kui ka komisjoni juuresolekul. Nii saavad kodanikud oma muresid selgitada. See on tähtis samm edasi. Me ei tohi kunagi unustada, et võitlesime selle nimel mitte enda, vaid Euroopa kodanike pärast, nende õiguste pärast ja tõhusama ning lihtsama protsessi loomise pärast, millega kodanikud saaksid Euroopasse panustada.

On mõned asjad, mida me ei saavutanud, ning palju neist võib leida nüüd vasakpoolsete esitatud muudatusettepanekutest. Igal juhul on läbirääkimised nüüd lõppenud. Jõudsime nõukogu ja komisjoniga kokkuleppele. Pidime mõnede punktide suhtes järeleandmisi tegema, aga ka teine pool pidi tegema järeleandmisi, ning me teame, et muudatusettepanekute juures on nende ilme palju tähtsam nende sisust. See tähendab, et tulemusi enam muuta ei saa, aga saame seda teha kolme aasta pärast läbivaatamise käigus.

Soovin tänada kõiki osalenuid, kaasa arvatud töötajaid, sekretariaate, kaasraportööre, komisjoni ja nõukogu, nii tulemusrikka koostöö eest. Minu arvates on selline parlamendikomisjonide ja fraktsioonide piire ületav koostöö hea eeskuju tulevikuks. Üldiselt tahaksin näha kodanike jaoks loodud Euroopat, kus kodanikud tunnevad end Euroopa osana ja osalevad varasemast palju aktiivsemalt.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tahan öelda, et mul oli suur au osaleda parlamendi meeskonnas ning teha seda minu arvates väga muljetavaldavat tööd Euroopa kodanike heaks.

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Austatud parlamendiliikmed ja muidugi raportöörid! Üks Lissaboni lepingu kõige olulisemaid lubadusi oli tuua Euroopa inimestele lähemale.

Ma arvan, et ma ei pea tooma siinkohal näited, mis on meile nii enne kui ka pärast Lissaboni lepingu allkirjastamist 2009. aasta detsembris näidanud, milleks selline vastastikune lähenemisviis vajalik on. Seepärast ei ole üllatav, et iga meede, mis aitab tekitada kodanikes huvi Euroopa integratsiooni protsessi vastu ja neid selles kaasata, on prioriteet kõikidele institutsioonidele, kaasa arvatud nõukogule.

Seetõttu on mul eriti hea meel rääkida teile määrusest, millega viiakse ellu kodanikualgatus, Lissaboni lepingu uuenduslik juhtalgatus, millega võimaldatakse parem kodanike osalemine otsuste tegemise protsessis Euroopa tasandil.

Kõne all olev määrus oli loomulikult üks nõukogu eesistujariigi Belgia prioriteetidest, sest kodanikualgatus on vast üks sobivamaid sümboleid, millega iseloomustada kodanike uut rolli ELis pärast Lissaboni lepingu allkirjastamist. Nagu raportöörid juba ütlesid, saavad miljon Euroopa kodanikku esitada kodanikualgatusega komisjonile õigusakti ettepaneku ja komisjonil on kohustus see läbi vaadata ning selle kohta arvamust avaldada.

Peaksime hetkeks peatuma ja tunnustama neid uuendusi, mida täna rakendame ning mis on alles riigiülesel tasandil toimiva osalusdemokraatia esimene element, nagu ütles Alain Lamassoure. Seetõttu ei ole see vaid esimene omalaadne saavutus Euroopas, vaid koguni maailma tasemel.

Pöördugem nüüd tagasi arutlemisel oleva õigusakti juurde! Olen väga rahul kompromissiga, mis saavutati kolme institutsiooni vahel toimunud läbirääkimistel selle resolutsiooni üle ning loomulikult on mul väga hea meel koostöö ja kompromissivalmiduse üle, mida kõik kolm institutsiooni läbirääkimistel üles näitasid.

Loomulikult soovin tänada isiklikult põhiseaduskomisjoni (AFCO) ja petitsioonikomisjoni (PETI) raportööre ning loomulikult Zita Gurmaid, Alain Lamassoure’i, Diana Wallist ja Gerald Häfnerit nende pingutuste ja tõhusa panuse eest selle määruse koostamisel.

Seepärast on mul ka eriti hea meel esmaspäeval AFCO komisjonis toimunud hääletuse üle, millega institutsioonide heaks kiidetud tekst ratifitseeriti. Kui AFCO komisjonis ratifitseeritud tekst ka eelseisval hääletusel vastu võetakse, siis on see esimesel lugemisel saavutatud kokkulepe hea eeskuju kiirest ja tõhusast õigusloomiseprotsessist Euroopa tasandil. Samuti ei saa jätta siinkohal kiitmata volinik Šefčoviči, kes oli alati valmis nõu andma ja aitas aktiivselt kaasa.

Lühidalt tahan öelda, et seda teemat arutades tulid meile kõigile kasuks läbirääkimistel väljendatud seisukohad. Nende kolmepoolsete läbirääkimiste ja selle kokkuleppe tõelised võitjad on Euroopa kodanikud.

Olen veendunud, et institutsioonide vahel saavutatud kompromiss on väga hea, mitte ainult sellepärast, et iga institutsioon saavutas oma tähtsaimad eesmärgid, nagu me äsja kuulsime, vaid ka selle pärast, et sellega sai loodud hea määrus, mis võimaldab kodanikualgatusi paindlikult ja tõhusalt korraldada.

Toetan nõukogu nimel teiste institutsioonide valmisolekut võtta arvesse liikmesriikide vajadusi ja piiranguid allkirjade kontrollimise raske ülesande seisukohalt, sest allkirjad peavad olema loomulikult ehtsad ning samuti on vaja tagada, et allkirjade kogumisel oleks välistatud pettuse või manipuleerimise võimalus.

Lisaks sellele tuli anda liikmesriikidele piisavalt aega määruse kohaldamiseks vajaminevate riigisisese õiguse meetmete vastuvõtmiseks. Loomulikult mõistan, et parlament soovib kodanikualgatuse võimalikult kiiresti ellu viia, ning ma jagan seda soovi. Teisest küljest on aga selge, et selle meetme õige arengusuuna tagamiseks on vaja riigisiseseid meetmeid ning selleks on vaja omakorda piisavalt aega, et need meetmed saaks olemasoleva reguleeriva raamistiku kohaselt vastu võtta.

Nõukogu on olnud alati seisukohal, et kodanikualgatus kui element, mis puudutab kodanike kaasamist Euroopa otsuste tegemise protsessis, peab käima käsikäes teise elemendiga, see tähendab Euroopa Parlamendi valimistega.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et ma olen väga rahul saavutatud kompromissiga ning loomulikult soovitan teil selle tänasel hääletusel vastu võtta. Soovin kodanikualgatusele kogu edu, mida sellele ennustatakse! Märgin, et esimesed algatused on juba ettevalmistamisel ning loodan, et kasvav arv algatusi annab Euroopa integratsiooni jaoks uut hoogu ja uusi ideid.

Soovin tänada teid kõiki veel kord koostöö eest selle dokumendi koostamisel!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tänan teid selle eest, et te selle ametiaja jooksul aitasite meie tegevust juhtida!

 
  
MPphoto
 

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. Austatud juhataja! Ka minul on hea meel täna hommikul koos teiega siin olla, sest me saavutasime koos suurepäraseid asju. Juba üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist toimub meil arutelu kodanikualgatust puudutava määruse peatse vastuvõtmise üle. Nagu ütles Alain Lamassoure, oleme loomas täiesti uut osalusdemokraatia tasandit, mis hakkab täiendama esindusdemokraatiat, mida me Euroopa Liidus rakendame.

Esimest korda anname kodanikele uuendusliku võimaluse oma soovide väljendamiseks, institutsioonidega suhtlemiseks ja Euroopa Liidu tegevuskava kujundamiseks. Minu arvates on see väga oluline Euroopa ruumi laiendamise jaoks. See on väga tähtis selleks, et tuua rohkem Euroopa teemasid riikide pealinnadesse ning luua üleeuroopaline arutelu. Me kõik teame, kui väga Euroopa Liit seda vajab.

Lissaboni lepingu ja kodanikualgatuse potentsiaalse kasu saamiseks peame looma selgeltmõistetava menetluse. Avalike arutelude ja Euroopa Parlamendiga peetud arutelude käigus sai üpris selgeks, et vajame menetlust, mis on lihtne, arusaadav, kasutajasõbralik ja hästi tasakaalustatud. Minu arvates saavutasime selle eesmärgi. Saavutasime selle eeskätt tänu põhjalikele aruteludele, mis tihti siin Euroopa Parlamendis toimusid. Tänan teid kõiki kuulamiste korraldamise eest, mitte ainult põhiseaduskomisjonis (AFCO) ja petitsioonikomisjonis (PETI), vaid ka enamikus fraktsioonides, sest need kuulamised olid meie kõigi jaoks väga tähtsad. Kinnitan teile, et need olid oluline inspiratsiooniallikas ning andsid uusi loomingulisi ideid, mis aitasid meil komisjoni esialgse ettepaneku lõpuks palju paremaks muuta.

Hindan ka seda, kui uuenduslikult Euroopa Parlament seda algatust käsitles. Meil oli neli raportööri kahest parlamendikomisjonist. Alain Lamassoure’ nimetas neid neljaseks kambaks. Pean tunnistama, et see oli tore kamp. Oli väga meeldiv teie kõigiga koos töötada! Oli väga meeldiv teie uut loomingulist sisendit meie ühisesse mõtlemisviisi kaasata, sest te kõik lähenesite teemale eri suunast ja tuginesite oma kogemustele, et komisjoni esialgne ettepanek paremaks muuta. Ma hindan seda väga.

Tänu sellele uuenduslikule lähenemisviisile saavutasime Euroopa Parlamendis laiaulatusliku üksmeele. Eriti rahul olen väga selge hääletustulemusega AFCO komisjonis.

Üks tähtsamaid ideid, mis raportööridelt tuli, oli seotud sellega, millised peaksid olema kodanikualgatuste järelmeetmed. Ma arvan, et Euroopa Parlamendilt tuli idee, et pärast algatuse edukat lõppu peavad algatuse korraldajad võtma vastu vastava tasandi komisjoni esindaja. Siit istungisaalist tuli ka idee selle kohta, et kohustusliku etapina tuleb korraldada kuulamised, kus saab arutleda laiaulatuslikumalt algatuse eesmärkide üle.

Tahan samuti rõhutada, et meil on väga hea meel selle üle, et avalikud kuulamised toimuvad neutraalsel pinnal siin Euroopa Parlamendis, sest tänu sellele ei satu komisjon ebamugavasse olukorda, kus peab täitma üheaegselt nii kohtuniku kui ka vandekohtu rolli. Komisjoni esindab nendel kuulamistel vastava tasandi esindaja ning vajaduse korral asjaomase teema eest vastutav volinik või peadirektor, kes arutelu tähelepanelikult jälgib.

Tahan kinnitada teile kõigile ning teie kaudu kõigile Euroopa kodanikele, et komisjon teab, kui tähtis ja väärtuslik on see, kui miljon kodanikku ühte kindlat ettepanekut toetab. Me suhtume sellesse austuse ja hoolega.

Kahetsen selle arutelu puhul ainult seda, et peame ootama veidi aega, et kodanikualgatust kogu mahus kasutada saaks. Peame aga tunnistama, et kui tahame pakkuda oma kodanikele head teenust, peavad liikmesriigid muutma mõnd sise-eeskirja ning samuti on vaja töötada välja tarkvara, millega saaks Internetis hääli koguda. Olen aga kindel, et suudame teha seda ettenähtud aja jooksul ja et Euroopa kodanikud saavad seda algatust peagi kasutama hakata.

Seepärast on mul väga hea meel selle üle, et üritame juba esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda, sest tänu sellele saavad meie kodanikud seda uut vahendit oodatust palju kiiremini kasutama hakata.

Soovin veel kord tänada suurepärase koostöö eest kõiki raportööre: Zita Gurmaid, meie austatud juhatajat Diana Wallist, Gerald Häfnerit ja Alain Lamassoure’i! Nagu ma ütlesin, esitasid nad kõik väga uusi ja olulisi ideid, et teha see ettepanek komisjoni esialgsest ettepanekust paremaks.

Soovin tänada isiklikult ka Olivier Chasteli, sest ta näitas üles suurt meisterlikkust üksmeele saavutamisel. Ma tean, kui raske oli seda nõukogus saavutada, kui palju erimeelsusi oli vaja ületada, ning tänu tema pingutustele ja tänu eesistujariigi Belgia suurepärasele tööle saavutasime selle ulatusliku üksmeele ka nõukogus.

 
  
MPphoto
 

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja.(PL) Austatud juhataja! Soovin avaldada südamlikku tänu raportööridele täna hääletamiseks esitatud teksti koostamise eest. Loodan, et saame selle vahendi täna meie kodanike käsutusse anda ja et komisjon seda edasi arendab. Olen loomulikult nõus. Vahend on tehtud võimalikult lihtsaks. Täna hääletamiseks esitatud tekst valmis kompromissi tulemusel, mida oli vahetevahel raske saavutada, ja ma mõistan, et Alain Lamassoure ja teised raportöörid saavutasid meie nimel reaalse ja teostatava tulemuse. Mul on kahju, et tuli loobuda sättest, mis oleks andnud ka 16aastastele algatusele allkirja andmise õiguse, kuid ma toetan teksti selle lõplikul kujul, sest olen kindel, et sellega ei tohi enam viivitada ja see algatus tuleb anda üle kodanikele.

Olen veendunud, et meil õnnestub see süsteemi järgmine osa siin täna luua, et viia täide midagi, mida kadunud Bronisław Geremek siin istungisaalis korduvalt ütles, et Euroopa on ühinenud ning on aeg, et eurooplased hakkaksid aktiivselt tegutsema. Täna astume selles suunas tähelepanuväärse sammu. Me ei kirjuta siin piiblit. Kolme aasta pärast saab täna esitatud menetlused üle vaadata ja neid parandada, tingimusel et neid ka kasutatakse, mida ma soovitan inimestel kindlasti teha.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. (HU) Austatud juhataja! Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esindajana soovin ka omalt poolt raportööre õnnitleda ning tänada komisjoni ja volinik Šefčoviči, nagu ka nõukogu ja Olivier Chasteli, tehtud töö eest, sest nad aitasid märkimisväärselt kaasa selle kvaliteetse ja elluviidava teksti loomisele, mis on oluline samm lihtsustamise poole ning mis pälvib minu arvates laiaulatusliku toetuse. Toimusid pingelised arutelud ja esitati palju häid ettepanekuid. Heade ettepanekute suur arv tähendas, et need oli vaja ühtlustada, et lõplik ettepanek oleks võimalikult kasutajasõbralik. Miljoni allkirja kogumine on suur saavutus ja selleks on vaja teha palju tööd. Samuti tahame anda panustamise võimaluse nendele, kes ei saa Interneti teel seda teha ja kes tahavad oma arvamust hoopis paberil avaldada. Oleksime tagasiside üle väga rõõmsad ja meil oleks hea meel, kui suudaksime lahendada protsessiga kaasnevad probleemid võimalikult kiiresti. Euroopa saab sellest vahendist igal juhul väga suurt kasu.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Wikström, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja.(SV) Austatud juhataja! Enne Lissaboni lepingu vastuvõtmise otsust rääkisid poliitikud väga soojalt kodanikualgatuse paljudest võimalustest. Nüüd peame kandma hoolt selle eest, et sellest saab võimas demokraatlik reform, mitte nn pabertiiger.

Olin kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportöör ning mul oli hea meel esitada ettepanekuid, et asju kodanike jaoks lihtsamaks teha. Näiteks tahtsime kaasata noori ning tegime ettepaneku kehtestada algatuse käivitamise jaoks vanusepiiranguks 16 aastat. Otsustati, et vanusepiirang on 18 aastat, mille üle mul küll kahju on, aga siiski on tegemist noorte inimestega. Samuti pikendasime tähtaja 24 kuuni. Nüüd sai sellest 12 kuud, aga ma olen sellegipoolest kompromissiga rahul, sest ma olen põhimõtteliselt positiivse suhtumisega.

Teisest küljest aga tuleb märkida, et algatuse esitajad peavad tegema väga palju tööd, kuid loodan, et teeme kõik selleks, et ELi institutsioonid võtavad need algatused vastu austusega ja tõhusalt ning positiivselt meelestatult.

Lõpetuseks soovin tänada oma kolleege suurepärase koostöö eest selle tähtsa algatuse koostamisel.

 
  
MPphoto
 

  Íñigo Méndez de Vigo, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon hääletab entusiastlikult selle raporti poolt ning soovin tänada ka raportööre, komisjoni ja nõukogu selle kokkuleppe saavutamise eest!

Head kolleegid, 1980ndatel võtsime kasutusele demokraatliku puudujäägi mõiste! Selle all pidasime silmas, et Euroopa Liidu otsuseid tegi ainult ministrite nõukogu, lähtudes komisjoni ettepanekutest, ning parlamendiga kõigest konsulteeriti.

Parlament on võidelnud juba 1980ndatest alates, juba Maastrichti, Amsterdami ja Nice’i lepingu ajal ning samuti Euroopa põhiseaduse lepingu ja Lissaboni lepingu ajal selle demokraatliku puudujäägi kaotamise nimel ning ma arvan, et tänu Lissaboni lepingule, parlamendi uutele volitustele ning riikide parlamentide toetusele õnnestus meil see eesmärk ka saavutada.

Sellele saavutusele lisame täna ka kodanikualgatuse, mis valmis konvendi töös tänu riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi kindlale koostööle. Soovin tuua esile järgmised nimed: Jürgen Meyer, meie kolleeg Saksa sotsiaaldemokraatide seast, ja Alain Lamassoure, kes selle algatuse konvendi täiskogu ette tõid ning aitasid kaasa selle heakskiitmisele.

Seepärast arvan, et ring on täis, austatud juhataja! Arvan, et kui me täna selle algatuse vastu võtame, siis oleme määranud sellega ka surmanuhtluse demokraatliku puudujäägi ideele.

Nüüd peame meie vastutustundlikult käituma, head kolleegid, ja täna saame me seda teha. Liidu eelarve vastuvõtmisega täidame rolli, mida meilt oodatakse: vastutustundlik parlament, millel on kaasotsustamisõigused.

Head kolleegid, ma arvan, et täna on Euroopa jaoks hea päev!

 
  
MPphoto
 

  Enrique Guerrero Salom, fraktsiooni S&D nimel.(ES) Austatud juhataja! „Democracy: The Unfinished Journey” („Demokraatia: lõpetamata reis”) on raamat, mille kirjutas tunnustatud nüüdisaegse demokraatia teoreetiliste ja praktiliste muudatuste analüüsija.

Me oleme tõepoolest lõpetamata reisil, millest on läbitud palju etappe, aga praegusel etapil valitsevad riskid, ebakindlus ja arvutud kahtlused. Nende kahtluste seas on aga ka paar asja, mis on kindlad.

Esiteks see, et esindusdemokraatia, see tähendab meie institutsioonid, on struktuur, mis on jäänud püsima. Ilma vaba parlamendita, mille aluseks on inimeste tahe, ei ole demokraatia kunagi püsima jäänud.

Samuti on tõsi, et demokraatia vajab uuendusi, reforme ja muudatusi, et selle kvaliteeti parandada ja et säilitada struktuure, mis meid nii kaua teeninud on, ning samuti nende alustalasid.

Milliseid muudatusi on vaja? Peame jätkama demokraatiaga, mis laiendab osavõttlikku foorumit, et kodanikud oleksid rohkem kui ainult valijad iga nelja või viie aasta järel. Vajame demokraatiat, kus on rohkem ruumi arutelude pidamiseks, kus kodanikud arutavad, väitlevad ja vahetavad seisukohti ning mis suurendab sotsiaalset kapitali, kus kodanikud ei ole enam isoleeritud ning saavad kogukonda integreeruda. Samuti vajab selline demokraatia Euroopa mõõdet.

Ma arvan, et saavutasime selle kodanikualgatust käsitlevate õigusaktidega. Ei ole enam vaid kahte liiki legitiimsust, vaid on kaks häält kodanikele: üks on siin parlamendis ja teine on kodanikealgatus. See annab meile tugevama, osavõtlikuma ja legitiimsema demokraatia.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel.(FI) Austatud juhataja! Soovin tänada kõiki koostöö eest! See oli suurepäraselt sirgjooneline koostööprotsess. Kodanikualgatus on teretulnud lisa kodanikuaktiivsusele. Loodan, et sellest on palju kasu poliitiliste arutelude motiveerimiseks. Kõik algatused ei pälvi piisavat toetust, aga need võivad tuua arutelusse uusi väljavaateid.

Parlament tahtis teha kodanikualgatuse võimalikult kasutajasõbralikuks ja põhimõtteliselt see ka õnnestus. Olen eriti rahul sellega, et komisjon ja parlament peavad korraldama avaliku kuulamise, kui on kogutud miljon allkirja. See sunnib ELi institutsioone allakirjutanute ettepanekuid ära kuulama. Samal ajal peab komisjon põhjendama selgelt oma negatiivset hoiakut.

Mulle oleks meeldinud, kui kodanikualgatusele oleks pidanud kirjutama lisaks nendele kodanikele alla ka inimesed igast riigist, aga see ei pälvinud laialdast toetust.

Kodanikualgatuse tähtsus ei saa selgeks enne selle jõustumist. Loodan, et ühel päeval paneb see aluse senisest laiaulatuslikumale arutelule ELi küsimuste üle.

 
  
MPphoto
 

  Indrek Tarand, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(ET) Mulle teeb suurt rõõmu, et see vaidlus, mis veel mõni aeg tagasi näis kui lõppemata lugu, saab täna lahenduse. Nagu fokstrott meie armsa Euroopa välisteenistusegagi, võttis seegi liiga kaua aega. Aeglane fokstrott ent paneb selja valutama ja partner võib pettuda. Partneriks pole aga keegi muu kui meie kodanikud. Loodan, et see uus demokraatia vorm õnnestub ja me ei peta oma kodanike ootusi. Minu jaoks oli debati kõige kurvem asi liiga sageli avalduv umbusk kodanike ees, kartus, et kodanikud tulevad lagedale arulagedate algatustega. See on põhjendamatu hirm, küll me näeme.

Ja ma sooviks ka, härra Šefčovič, et komisjon hakkaks rohkem usaldama oma kodanikke. Eesti esindajana soovin kiita ka nõukogu, kes säilitas eelnõus digitaalallkirja võimaluse, sest see on meie inimeste jaoks elementaarne. Euroopa kodanike loovaid algatusi suure rõõmuga ootama jäädes. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Emma McClarkin, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Euroopa kodanikualgatus on kauaoodatud märk sellest, et EL on pühendunud, ning see on ka hea võimalus, et suurendada demokraatlikku osalemist Euroopas ning tugevdada sidet kodanike ja poliitikute vahel.

Olgugi et takistuseks olev passinumbrite esitamise kohustus jääb kahes kolmandikus liikmesriikidest kehtima, aitasin ma koos teiste fraktsiooni ECR liikmetega teha kodanikualgatust palju kasutajasõbralikumaks, kustutades komisjoni ettepaneku kohutavalt bürokraatliku kahekordse vastuvõetavuse kontrolli kohta ning tagades, et kodanikualgatust saavad kasutada ka rahvaliikumised, mitte ainult suured organiseeritud huvirühmad.

Nüüd on rohujuuretasandi algatustel reaalne edu saavutamise võimalus, olgugi et need ei lähtu Euroopa föderalismi ideest. Kõige tähtsam on see, et komisjon on kohustatud selgitama, millised on kodanikualgatuse tagasilükkamise konkreetsed põhjused, ning samuti seda, millised on järelmeetmed eduka algatuse puhul. Läbipaistvus on protsessi võti.

On viimane aeg, et Euroopa Liit hakkab Euroopa kodanike seisukohti tunnustama ja kuulama, mida inimesed ütlevad. Loodan, et see kava tekitab rohkem demokraatiatunnet ning parema arusaamise Euroopa Komisjonis demokraatlikust vastutusest ja innustab arutelusid ELi edasise arengu üle.

 
  
MPphoto
 

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud juhataja! Volinik Šefčovič! Head kolleegid! Tänahommikuse eelseisvat Euroopa Ülemkogu kohtumist puudutava arutelu jooksul sai selgeks, et Euroopa Liidus on probleem legitiimsusega. Selle põhjus on peamiselt asjaolu, et poliitika läheb liiga tihti mööda kodanike igapäevastest huvidest. Nad ootavad õigusega, et neid kaasatakse rohkem poliitika kujundamises. Seda näitavad väga selgesti eri ELi riikides toimuvad meeleavaldused. Euroopa kodanikualgatuse loomine, mille üle me täna hääletame, tähendab, et esimest korda ELi ajaloos on olemas vahend, millega Euroopa kodanikud saavad väljendada vahetult oma ootusi ja nõudmisi, käivitada vahetult algatusi, mille puhul on tagatud järelmeetmed, ja osaleda vahetult poliitika kujundamises.

Olemasolev õigusakt on hea, aga minu fraktsioon on arvamusel, et see saaks olla ja olekski pidanud olema veel parem. See, kas Euroopa kodanikud ja elanikud hakkavad kodanikualgatusi reaalselt kasutama, sõltub meist siin parlamendis. Kui tõsiselt võtame seda vajaliku avatud lähenemisviisi toetamise kohustust, mille me ise võtsime? Kas oleme kolme aasta pärast valmis ning positsioonis, et nõukogu ja komisjoni ees algatuse tuleviku eest seista? Teemad on olemasolevas õigusaktis juba olemas ja me tahame nende punktide üle täna uuesti hääletada. Kodanikualgatuse väärtust ei mõõdeta nõukogu ja komisjoni vahel saavutatud institutsioonidevahelise kompromissi järgi, vaid selle järgi, kas seda reaalselt kasutatakse. Asjaolu, et tänane tulemus on oluliselt parem – ja soovin tänada eriti Zita Gurmaid, Diana Wallist, Alain Lamassoure’i ja Gerald Häfnerit tiheda koostöö ning määruse oluliselt paremaks tegemise eest –, oli võimalik ka tänu paljudele kodanikuühiskonna esindajatele, kes meie kaalutlusi ja arutelusid järjepidevalt reaalsete olude ja praktilisuse alusel hindasid. Soovin ka neid kõiki tänada!

Kutsun Euroopa kodanikke üles aktiivsed olema!

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! Pärast seda, kui Lissaboni leping aasta tagasi jõustus, on ELi institutsioonidele antud enneolematult palju volitusi ning viimase aasta jooksul oleme näinud, kuidas eriti Euroopa Parlament on olnud heas positsioonis selle olukorra ärakasutamiseks, võttes liikmesriikidelt üle suure hulga volitusi.

Kui Lissaboni leping jõustus, säras kaks eredat tulukest. Üks neist oli kodanikualgatus. See on ka põhjus, miks ma oma erakonna nimel Taanis ja oma fraktsiooni nimel siin Euroopa Parlamendis osalesin läbirääkimistel kavatsusega kodanikualgatus luua, sest kõigest hoolimata oli see vaid väike tuluke muidu väga pimedas ja üpris föderalistlikus ELis.

Oli valdkondi, kus olime eri arvamusel. Mitmed raportöörid mainisid juba, et keegi tahab laiendada kodanikualgatuse esitamise õigust ka inimestele, kes ei ole kodanikud, ning keegi teine jälle tahab otsustada valimisõigusliku vanuse üle teistes liikmesriikides ja nii edasi – nendes küsimustes me üksmeelt ei saavutanud. Sellegipoolest on raamistikus, mille üle me kokkuleppele jõudsime, ka positiivseid elemente ning seepärast toetab mu fraktsioon seda algatust, lähtudes nii demokraatlikust vaimust kui ka soovist edendada positiivseid elemente, mis kõigele vaatamata Lissaboni lepingus olemas on.

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI).(FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Aluslepinguga loodud ja selle määrusega sätestatud kodanikualgatus on demokraatia paroodia. Esiteks jätab see kodanikele mulje, et eurokraatia neid kuulda võtab, olgugi et viimane keeldus süsteemselt neid kuulamast, kui nad rahvahääletusega ütlesid, et nad ei ole nõus Euroopa üliriigi loomisega. Seepärast peate hakkama rahvast kuulama, kui nad ei ütlevad või kui nad nõuavad, et te asja peataksite.

See on demokraatia paroodia ka vastuvõetavusele kehtestatud piirangute tõttu. Kodanikualgatused peavad olema kooskõlas aluslepinguga ja selle aluseks olevate nn põhimõtetega. Seetõttu keeldutakse aluslepingus sätestatud vabaduse ja liikumise põhimõtete nimel halastamatult kõikidest üleskutsetest kaitsta meie majandust, keeldutakse ohjamast finantsglobaliseerumist, mille laastavate tagajärgede all me nüüd kannatame, ning samuti keeldutakse igasugusest rändevoogude ümberpööramisest. Tõenäoliselt tabab sama saatus ka igasuguseid algatusi, mille eesmärk on peatada läbirääkimised Türgiga. Me saame küll paluda, et komisjon tegutseks, aga me ei saa sundida komisjoni tegutsemist lõpetama. Kui algatus saab piisavalt allkirju, ei ole komisjon kohustatud seda ellu viima, vaid peab ainult oma otsust õigustama. See on tõeline demokraatia paroodia.

 
  
MPphoto
 

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Esmalt soovin tänada raportööre selle suure töö tegemise eest! Head kolleegid! Euroopa Parlamendi ajaloos on olnud enneolematuid hetki. Täna on üks neist. Tahame anda kodanike käsutusse selge, lihtsa ja tõhusa vahendi, et nad institutsioonidele lähemale tuua.

Esmalt peame rõhutama menetluse lihtsustamise nimel tehtud pingutusi. Registreerimisetapp on nüüd kiire ja arusaadav. Meie ülesanne on levitada teavet kriteeriumide kohta, millele algatus peab registreerimiseks vastama: austus liidu väärtuste vastu, austus komisjoni volituste vastu aluslepingu kohaldamise seisukohalt.

Teiseks soovin juhtida teie tähelepanu liikmesriikidele antud üheaastasele tähtajale. Asjaolu, et nad sellest tähtajast kinni peavad ja andmekaitse garanteerivad, saadab meie kodanikele tugeva sõnumi.

Kolmandaks soovin öelda, kui rahul ma olen kolmekuulise tähtajaga, poliitiliste ja õiguslike argumentidega ning menetlusega, millest komisjon peab koos parlamendiga avalike kuulamiste korraldamisel kinni pidama. Neid kolme punkti arvesse võttes võib kindlasti öelda, et Euroopa kodanike käsutuses on peagi vahend, mis on oodatust lihtsam, oluliselt selgem ning eeldatavasti palju tõhusam.

Viimaks ütlen, et ma jään valvsaks võimalike paheliste mõjude suhtes, mis tulenevad sellest, et erakonnad rahastavad algatusi, sest see on minu arvates ikka veel midagi, mille puhul kodanikud meile etteheiteid teha võivad. Sellegipoolest jään lootma, et me kõik lööme häirekella, kui on esimesi märke sellest, et seda kuritarvitatakse parteipoliitilistel eesmärkidel, sest see on ennekõike meie kohustus ning me hääletame osalusdemokraatia vahendi üle, mis kuulub ainult kodanike käsutusse.

 
  
MPphoto
 

  Victor Boştinaru (S&D). – Austatud juhataja! Kui lubate, siis soovin kõigepealt tänada teid teie panuse eest petitsioonikomisjoni kaasraportöörina!

Nagu te võib-olla teate, oli kodanikualgatus fraktsiooni S&D jaoks oluline prioriteet. Esiteks tahan õnnitleda kõiki nelja kaasraportööri põhiseaduskomisjonist ja petitsioonikomisjonist selle märkimisväärse raporti koostamise käigus tehtud koostöö ning selle puhul, kuidas nad nõukogu ja komisjoniga läbirääkimisi pidasid, et nii head tulemused saavutada. Samuti tahan tuua esile Euroopa Komisjoni asepresidendi, volinik Šefčoviči väga erilise rolli ning tema valimisoleku, avatuse ja pühendumuse läbirääkimiste pidamiseks nõukogu ja parlamendiga.

Mul on hea meel hääletada täna, vaid paar kuud pärast menetluse algust, selle ainulaadse ja olulise Euroopa Liidu osalusdemokraatia vahendi üle. Euroopa Parlament aitas väga selle teksti loomisele kaasa. Parlamendilt tuleb kaks kolmandikku tekstist, mis tõestab taas, kui pühendunud on parlament jätkuvalt sellele, et Euroopa kodanikke tuleb poliitilistes aruteludes kaasata ning Euroopa Liitu tuleb neile lähemale tuua.

Minu arvates on dokument väga hästi tasakaalustatud ja see toetab meie ühist eesmärki anda kodanikualgatusele oluline roll Euroopa demokraatia kujundamises ning anda Euroopa kodanikele paremad võimalused Euroopa poliitika mõjutamiseks. Selle vahendi eesmärk on tõepoolest põhjalike arutelude edendamine kodanikuühiskonnas. Nagu meie fraktsioon juba algusest peale rõhutas, on see vahend juurdepääsetav ja lihtsa ülesehitusega ning väga selge ja üksikasjalik, et vältida pingeid.

Tahan teid tänada ning soovin teile edu pärast sellist märkimisväärset algust!

 
  
MPphoto
 

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud juhataja! Vastupidiselt mõnede sõnavõtjate eeldustele, olen uskunud, et kodanikualgatuse eesmärk on olnud alati anda kodanikele vahend, millega teha komisjonile ettepanekuid aluslepingu muutmiseks.

Mul on hea meel, et määruse artikli 2 lõplik sõnastus kordab truult aluslepingu artikli 11 lõiget 4. Komisjoni ettepanek aluslepingu muutmiseks tähendab kindlasti, et komisjon tegutseb oma õiguslike volituste raames, ja kogemused on näidanud, et aluslepingu eesmärkide saavutamiseks täies ulatuses on tihti vaja aluslepingut muuta.

Seega peavad kodanikud olema julged ja kasutama seda suurepärast uut eksperimenti postnatsionalistlikus demokraatias.

 
  
MPphoto
 

  Marek Henryk Migalski (ECR).(PL) Austatud juhataja! Emma McClarkin ütles, et meie fraktsioon toetab seda skeemi, sest see on väga hea ning seda tuleb hääletusel toetada. Mul on hea meel, et skeemiga töötades oli võimalik kõrvaldada sellest mitu murettekitavat punkti. Muu hulgas on muudetud kindlamaks isikuandmete kaitse ning kodanikualgatuses osalemiseks vajalik vanuse alampiir tõsteti 16 aastalt 18 aastale. See on hea tulemus.

Mul on aga mitu kriitilist märkust. Esiteks, nagu mu kolleeg Emma McClarkin ütles, otsustab komisjon selle üle, kas algatus on vastuvõetav või mitte, mis tähendab, et inimeste tahe sõltub ikkagi ametnikest, olgugi et nad võivad toimida heast tahtest. Veel tuleb mõelda ka selle üle, kas algatuse jaoks vajaminevad 300 000 häält ning asjaolu, et selles peab osalema üks neljandik liikmesriikidest, ei ole mitte liiga madal künnis. Poolas vajab selline algatus 100 000 inimese allkirja. Kogu Euroopa Liidu ulatuses moodustavad poolakad 8% elanikkonnast, mis on minu arvates kaheldav. Nendest kahtlustest hoolimata väärib skeem toetust ning Euroopa konservatiivid ja reformistid toetavad seda kindlasti.

 
  
MPphoto
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL).(GA) Austatud juhataja! Esmalt soovin tänada teid ja teisi raportööre! Raportööridel õnnestus komisjoni ettepanek märgatavalt paremaks muuta.

Olen aga pettunud, et mõned ettepaneku aspektid viivad selleni, et tõrjutakse inimesi, keda tuleks kaasata. Palun parlamendil mõelda tõsiselt järele muudatusettepanekute üle, mis petitsioonikomisjonis häälteenamusega vastu võeti ning mille me taas täiskogule esitasime – muudatusettepanekud 71, 72, 73 ja 74. Eriti oluline on tagada, et me ei jäta inimestele, kes ELis elavad, aga kes ei ole saanud kodakondsust, muljet, et nende seisukohad ei ole vajalikud või teretulnud. Samuti tuleb julgustada noori ELi poliitikat puudutavates küsimustes kaasa rääkima.

Hetkel ei saa kõik ELi elanikud – nende sekka kuuluvad ka pikemat aega ELis elanud inimesed – kodanikualgatustele alla kirjutada. Osaleda saavad ainult ELi kodakondsust omavad inimesed.

Seega on meie täiskogule taas esitatud muudatusettepanekute 72 ja 73 eesmärk tagada, et nende miljoni allkirja hulka, millega kutsutakse komisjoni üles tegutsema, kuuluvad ka elanike allkirjad.

 
  
MPphoto
 

  Daniël van der Stoep (NI).(NL) Austatud juhataja! Ma ei ole kindel, mida peaksin kodanikualgatusest arvama. Kodanike ulatuslikum kaasamine otsuste tegemisse kõlab küll hästi, aga loomulikult oleks palju parem, kui needsamad kodanikud oleksid saanud hääletada rahvahääletusel Lissaboni lepingu üle.

Minu arvates on küüniline ja irooniline nimetada lepingut, mis meie kodanikele peale sunniti, dialoogiks kodanikega. Austatud juhataja! Ma arvan, et kodanikualgatus osutub kõigest puru silmaajamiseks. Komisjonil on vaba voli neid ettepanekuid mitte vastu võtta. On selge, et vastu võetakse vasakpoolse eurofiilidest eliidi lemmikud, kes esindavad silmnähtavalt euroopameelset seisukohta.

Või saab komisjon need kahtlused ümber lükata? Oletame, et käivitatakse kodanikualgatus, mille eesmärk on lõpetada läbirääkimised Türgiga või siine täiskogu kaotada – mis oleks loomulikult fantastiline. Kas komisjon võtab neid tõsiselt? Ma sooviksin kuulda teie arvamust selle kohta.

Austatud juhataja! Inimeste usk Euroopa Liitu on juba täiesti hävinud. Ma arvan, et see kodanikualgatus ei muuda selles eriti midagi ja tegelikult ma selle pärast ei muretsegi, sest mida rohkem inimesi näeb, et Euroopa Liit on kokku varisemas, seda parem.

 
  
MPphoto
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni variraportöörina olin täiesti pühendunud selle Euroopa kodanike uue poliitiliste algatuste tegemise õiguse kujundamisele, et anda Euroopa kodanikele veel rohkem õigusi.

Toetan lõpplikku kompromissi ning õnnitlen Alain Lamassoure’i! See on kasutajasõbralik, lihtne ja kodanikele kättesaadav. Eriti toetan ma läbipaistvust poliitilise ja rahalise toetuse puhul. Mul on sellegipoolest kahju, et erakonnad ja rühmitused saavad algatusi rahaliselt toetada ning et algatusi saavad käivitada ka riigi poliitikud.

Ma ei taha kellegi tuju rikkuda, kuid olgem siiski realistlikud, lugupeetud kolleegid! On võimalus, et Euroopa demokraatlik protsess saab hoogu juurde, kuid samuti on oht, et see satub valele teele ja et ekstremistid ja populistid hakkavad kodanikualgatust ära kasutatama või võtavad selle täiesti üle.

Arvan, et peame täitma nüüd kõik oma ühist kohust ning kandma hoolt selle eest, et seda tõepoolest kodanike heaks kasutatakse. Kutsun liikmesriikide valitud poliitikuid üles austama asjaolu, et nende jaoks on arvamuse avaldamiseks esindusdemokraatia ja see algatus on loodud kodanike jaoks. Kutsun komisjoni üles kodanikke nõuetekohaselt teavitama, et vältida valede ootuste tekitamist ning olema vastuvõtutingimuste suhtes range.

Kutsun meediat üles täitma oma rolli ning esitama õiget teavet ning kutsun liikmesriike üles austama isikuandmeid, et inimesed julgeksid osaleda! Loodan tõepoolest, et saame võimaldada oma kodanikele osalemise arutelus ning võimaluse saada kasu sellest vahendist.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Austatud juhataja! Ma ei kuulu ühtegi parlamendikomisjoni, mis selle teemaga vahetult tegelesid, aga sellegipoolest toetasin täielikult meie raportööri Zita Gurmaid ning soovin tänada ka kõiki raportööre. Minu arvates astusime Euroopa Liidu demokratiseerimise alal olulise sammu edasi.

Ma tean, et paljud inimesed on mures, et seda vahendit hakatakse kuritarvitama. Meie ülesanne on aga arvestada meie poliitikameetmetes kodanike murede ja probleemidega ning siis ei saa nad kodanikualgatust kuritarvitada. Meie ülesanne on kasutada meie poliitikameetmeid, et seista vastu kodanikualgatustele, kui me leiame, et need vales suunas lähevad. Vastupanu on igal juhul palju parem nende eiramisest.

Vastupidi Anna Maria Corazza Bildtile arvan ma, et saavutati hea kompromiss. Ma arvan, et erakonnad ei peaks kodanikualgatust kasutama, sest selleks on fraktsioonid ja parlament. Loomulikult on õige poliitikuid arutelust mitte välja tõrjuda. Seepärast arvan, et see vahend on samm õiges suunas.

Nüüd peavad erakonnad rakendama kodanike ja kodanikualgatuse valvsa silma all õigeid poliitikameetmeid, et arvestada kodanike soovide ja muredega, tuua need parlamendi ette ning astuda kodanikega palju laiaulatuslikumasse dialoogi. See vahend sunnib ka poliitikuid arukamalt tegutsema ning kujundama Euroopat nii, et see oleks tõepoolest kodanikele lähedal, mitte neist eemal, milles paljud inimesed neid õigusega kritiseerinud on.

Soovin tänada veel kord raportööre tehtud töö eest! Ma arvan, et see on Euroopa demokraatia jaoks suur samm edasi ning demokraatliku Euroopa eest me siin parlamendis ju võitlemegi.

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Cymański (ECR).(PL) Austatud juhataja! Tahan ka omalt poolt väljendada toetust ja heakskiitu sellele skeemile! Teisest küljest ei näita teatud kahtluste väljendamine ja märkuste tegemine, et ei ole toetust, see näitab lihtsalt, et tuntakse huvi selle vastu, et skeemi õigesti kasutataks. Soovin rõhutada, et paljud võimalused, lootused ja kartused, millest siin räägitakse – muu hulgas mainis neid ka Marek Henryk Migalski –, on seotud lootusega, et seda vahendit, mida on väga vaja ning mis aitab oluliselt kaasa demokraatia tugevdamisele ja laiendamisele, ei hakata tegelikkuses kuritarvitama.

Paradoksaalselt võib seda vahendit tegelikkuses aga väga hõlpsalt kuritarvitada ning seda ei saa teha ainult ekstremistid, vaid ka tugevad huvirühmad. Ütlen seda seepärast, et meie arvates ei ole miljoni toetusavalduse künnis eriti suur, kui arvestada liidu demograafilise potentsiaaliga. Kui toome aga esile asjaolu, et otsus algatuse vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks sõltub suurel määral meelevaldsest hindamisest, siis võib ka see kodanikelt tõsist kriitikat pälvida. Kokkuvõtteks soovin öelda, et minu arvates peaksime kiirendama skeemiga tehtavat tööd ning tegema sellest prioriteedi, kuid samuti on vaja skeemi väga põhjalikult, kaalutlevalt ja arukalt analüüsida.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Olen siin demokraadina ja inimesena, kes usub, et suuremat osalemist demokraatlikus protsessis tuleb igati edendada. Olgem ausad, poliitikud ja kodanikud on üksteisest lahus! Seepärast on väga oluline, et tavalisi kodanikke võetaks kuulda.

Teoreetiliselt on Euroopa kodanikualgatus hea põhimõte, kuid minu entusiasmi kahandab asjaolu, et komisjonil on ikka veel märkimisväärsed volitused. Samuti ei saa ignoreerida asjaolu, et kodanikualgatuste allkirjade kogumise mehhanism, isegi nüüd, kus osalema peab vaid neljandik liikmesriikidest, võib tähendada, et allkirjade kogumine on väga raske kõigile peale suurte lobitööga tegelevatele organisatsioonide, mis tegutsevad juba üleeuroopalisel tasandil See peab olema tõesti vahend kodanike jaoks, mitte valitsusvälistele organisatsioonide jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Paulo Rangel (PPE).(PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, kolleegid, nõukogu liikmed! Tahtsin öelda, et see kodanikualgatus on väga tähtis samm Euroopa Liidu põhiseadusliku iseloomu tunnustamise poole. Ainult põhiseaduslik üksus, kirjaliku põhiseadusega või ilma, suudab anda oma kodanike käsutusse nii võimsa vahendi, ning minu jaoks on meie tegevusel suur väärtus, sest sellega annamegi Euroopa Liidule selle põhiseadusliku iseloomu.

Tahtsin samuti öelda, et see on oluline samm kodanike jaoks ja kodanikevahelise solidaarsuse jaoks. Sellega, et algatuse käivitamiseks peab selles osalema kodanikke vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, loome ka üleeuroopalise liikumise, sest seda on lobistidel või parteipoliitilistel huvirühmadel palju keerulisem üle võtta. Vastupidi sellele, mida siin täna öeldakse, on see palju keerulisem, kui algatusele peavad kirjutama alla seitsme või kaheksa liikmesriigi kodanikud. Seepärast olen kindel, et sellega on võimalik tugevdada ka solidaarsust Euroopa riikide ja nende riikide kodanike vahel. Solidaarsust, mis on otsustav detsembris toimuva tähtsa Euroopa Ülemkogu kohtumise jaoks, solidaarsust, mida vajame nüüd rohkem kui kunagi varem.

 
  
MPphoto
 

  Roberto Gualtieri (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Menetlused kuuluvad demokraatia juurde ning seepärast ei olnud ka kodanikualgatuse loomine kõigest tehniline harjutus, vaid sellega tehti kriitilised valikud, tänu millele sai teha kodanikualgatusest vahendi, millega saab tõhusalt rajada tõelise Euroopa poliitilise ruumi.

Kahtlemata kasutas parlament oma õigusi väga eeskujulikult ning tegi esialgse ettepaneku palju paremaks. Põhitulemusi juba mainiti ning ma ei pea neid enam meelde tuletama. Soovin aga rõhutada ühte teist tulemust, mille saavutamisele meie fraktsioon palju kaasa aitas: Euroopa poliitilised erakonnad saavad samuti kodanikualgatust edendada. See on väga oluline tulemus, sest selles on kesksel kohal Euroopa demokraatia tulevik, kuna tõeline rahvusvaheline demokraatia ei ole võimalik, seni kuni Euroopa erakonnad võtavad endale tõhusa rolli demokraatlikus protsessis. Täna astume sammu edasi selles suunas ja see on ka üks põhjus, miks täna on suur päev Euroopa demokraatia jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Erminia Mazzoni (PPE).(IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, nõukogu eesistuja, head kolleegid! Soovin tänada kõiki raportööre õigeaegselt tehtud töö ning väga heade kompromisside eest! Petitsioonikomisjoni esimehena soovin tänada Diana Wallist ja Gerald Häfnerit lisaks variraportööridele, kes moodustatid üsna suure meeskonna ja kes suutsid suunata õiges suunas kõik petitsioonikomisjonis toimunud arutelu käigus tekkinud tunded.

Ma arvan, et teadsime seda tööd tehes väga hästi, kui tähtis see ülesanne on. Kodanikualgatus on tõepoolest oluline eesmärk inimeste Euroopa, demokraatliku Euroopa ja tõelise osalusega Euroopa loomise protsessis.

Seda pidasime petitsioonikomisjonis töötades alati meeles, kui tegime koostööd põhiseaduskomisjoniga, rakendades kodukorra artiklis 50 sätestatud menetlust. Nagu kolleegid ja raportöörid juba rõhutasid, oli meie eesmärk teha see menetlus võimalikult kasutajasõbralikuks, lihtsaks, läbipaistvaks ja tõhusaks.

Seda meeles pidades kehtestasime komisjonile kohustused ning piirasime komisjoni hindamise ulatust meie kehtestatud vastuvõetavuse kriteeriumide suhtes. Soovin hajutada kaasparlamendiliikmetele õigustatud ja arusaadavaid kartusi, mida me arutelu käigus käsitlesime ning millest paljudele vastused leida tahtsime.

Viimaks, kuna see teema on minu jaoks väga südamelähedane, tahan rõhutada, kui tähtis on see, et komisjon koos Euroopa Parlamendiga korraldaks kodanikualgatuse esindajatele avaliku kuulamise. Petitsioonikomisjoni esimehena soovin väljendada oma rahulolu, sest asjaomaste osapoolte kokkuleppel usaldatakse see ülesanne parlamendis tõenäoliselt minu juhitavale komisjonile.

 
  
MPphoto
 

  Matthias Groote (S&D).(DE) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada kõiki, kes selle võimalikuks tegid, ning ennekõike endist asepresidenti Sylvia-Yvonne Kaufmanni, kes eelmise parlamendi ametiaja jooksul suure osa ettevalmistavast tööst ära tegi tagamaks, et Euroopa kodanikualgatus saaks ühel päeval reaalsuseks.

Vahetevahel tunnevad ELi kodanikud, et Euroopa ja selle institutsioonid on väga kauged. See vahend, Euroopa kodanikualgatus, toob institutsioonid kodanikele lähemale. See on suurepärane vahend, mis tugevdab demokraatiat, kaasab rohkem inimesi ja annab neile võimaluse haarata initsiatiivi. Ma arvan, et järgmistel kuudel saab oluliseks kaks asja. Üks on kodanikualgatusele juurdepääsu andmine, kaasa arvatud digitaalse juurdepääsu andmine Interneti teel, mis oleks kasutajasõbralik ja samuti turvaline. Teiseks see, et kui kodanikualgatus on edukas, siis peaks sellele järgnema õigusakti loomine. Seepärast on mul komisjonile järgmine küsimus: kuidas otsustame edaspidi, millistele algatustele järgneb õigusakti loomine ja milliste puhul toimub vaid lihtne ärakuulamine? Ehk selgitaksite seda, volinik Šefčovič. Soovin veel kord tänada teid ja samuti nõukogu tehtud töö eest.

 
  
MPphoto
 

  György Schöpflin (PPE). – Austatud juhataja! Kodanikualgatuse loomine on kahtlemata üks tähtsamaid sündmusi Euroopa integratsiooni protsessis. See tähendab kvalitatiivset võimu jagunemist Euroopa Liidus ning sellel on suur uuenduspotentsiaal Euroopa poliitika jaoks.

Kodanikele parlamendi ja nõukoguga võrdsete õiguste andmine sellega, et nad saavad kutsuda komisjoni üles looma õigusakte, on kaugeleulatuv mõju. Ühest küljest loob see uus institutsioon võimaluse vaadata kriitiliselt ühte integratsiooniprotsessi peamistest alustaladest – nimelt seda, et algusest peale on seda juhtinud eliit. Mõnes mõttes on see olnud väga edukas, aga nüüd on saanud üpris selgeks, et ilma kodanike aktiivse osalemiseta on integratsiooniprotsessi ees tõsiseid takistusi. On üha rohkem tõendeid sellest, et kodanike arvates on EL kauge, keeruline ja mõistetamatu. Neil ei ole olnud eriti põhjust ELiga suhelda, sest neil ei ole olnud selleks vahendeid.

Kodanikualgatus muudab selle olukorra paremaks. Sellega luuakse vahend, mis saab ületada lõhe ELi ja rahva vahel. Selle vahendi võimalikult tõhus toimimine on nüüd kõigi huvides.

 
  
MPphoto
 

  Sylvie Guillaume (S&D).(FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin kõigepealt tänada kõiki raportööre ning ennekõike oma kolleegi ja naabrit Zita Gurmaid suurepärase töö eest seda teemat käsitledes!

Kodanikualgatuse loomine on üks Lissaboni lepingu huvitavmaid uuendusi. Minu arvates kujutab see endast uut seadusandlikku võimu Euroopa institutsioonides, mis on antud kodanike kätte.

Kontekstis, milles liitu kuulumise tunne ikka veel väga nõrk on ja milles valimistest hoidumine just Euroopa valimistel väga murettekitav on, annab see uus vahend Euroopa kodanikele võimaluse osaleda täisväärtusliku osapoolena Euroopa demokraatias. Lisaks sellele äratab see teema suurt uudishimu ja kahtlemata ka palju huvi.

Selle pärast saadaks ainult kodanikualgatustega kaasnevate riskide esiletõstmine väga halva sõnumi. Kuigi selle sätte asjakohane käsitlemine on vajalik, ei tohi me karta sellega kaasnevaid võimalikke arutelusid.

Parlamendi ja nõukogu saavutatud kompromiss on täiuslikus tasakaalus ning pärast teksti vastuvõtmist on oluline tagada, et see vahend võimalikult kiiresti jõustub, sest seda ootavad kodanikud ja see on väga tähtis võimalus.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Carlo Casini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjoni esimehena soovin tänada ennekõike oma komisjoni liikmeid suurepärase töö eest, eriti Alain Lamassoure’i ja Zita Gurmaid, kes tulid Lissaboni lepingu ühe suurima muudatuse elluviimisega suurepäraselt toime.

Parlamendikomisjon kuulas ka kõikide riikide parlamentide ja asjatundjate seisukohti ja tegi tihedat koostööd komisjoniga, mille eest ma volinik Šefčoviči südamest tänan! Soovin tänada ka Olivier Chasteli selle eest, et nõukogu oli igati valmis dialoogi astuma!

Ka kodukorra artikli 50 kohaldamine õnnestus väga hästi, võimaldades meil teha tõhusat koostööd petitsioonikomisjoniga.

Toetasin isiklikult vajadust iga-aastase tähtaja järele määruse jõustumiseks ja selle eesmärk ei olnud kindlasti mitte selle jõustumise edasilükkamine, vaid soov tagada, et selle esialgne rakendamine toimuks kõikehõlmavalt ja kohusetruult, et kõik liikmesriigid suudaksid eranditult täita osalemise ettevalmistamisega ja vahendite kontrollimisega seotud nõuded.

Minu arvates on uue skeemi suurim positiivne mõju kasvav teadlikkust ELi kodakondsusest, millele lisandus nüüd ka kaasotsustusõigus õigusaktide loomise protsessis, kaasa arvatud selleks stiimuli loomine. Samuti olen kindel, et loodud mehhanism garanteerib kodanikele lihtsa kaasotsustusõiguse ning hoiab samal ajal ära ka kuritarvitamist.

Ma arvan, et nüüd, kus jõulupühad on vaid paari päeva kaugusel, saab selle määruse vastuvõtmisest suurepärane kingitus Euroopa kodanikele ja Euroopale endale.

 
  
MPphoto
 

  Jo Leinen (S&D).(DE) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et saan võtta sõna pärast oma mantlipärijat põhiseaduskomisjonis, sest ma toetasin seda projekti kümme aastat ja Euroopa kodanikualgatus lisati aluslepingu teksti peaaegu viimasel minutil. Tookord võtsid Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide liikmed konvendis initsiatiivi enda kätte. See avab uue peatüki kodanike ja Euroopa institutsioonide suhetes. Me kõik loodame, et sellega tulevad inimesed ja Euroopa poliitika üksteisele lähemale. Kodanikualgatus ei lahenda kõiki meie probleeme, aga see on siiski suureks abiks. Eelkõige tahan näha Euroopas rohkem avatust piiriülese arutelu kujul, mis käsitleks kodanikele huvi pakkuvaid päevakorralisi küsimusi. Keskkonna valdkonnas, millega ma ise tegelen, näen mitut teemat, mille võiks võtta selle vahendi abil Euroopa Liidu päevakorda – eriti just komisjoni päevakorda – selle rollis Euroopa valitsuse või täitevvõimuna. Soovin samuti teada, kuidas komisjon nendeks tulevasteks algatusteks ette valmistub. Me ei tohi inimestele pettumust valmistada.

Tahan tänada kõiki, eriti aga raportööre Zita Gurmaid ja Alain Lamassoure’i suurepärase töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Täna on Euroopa Parlamendi jaoks tõesti õnnelik ja tähtis päev. Loodan väga, et kiidame heaks selle mehhanismi, mis annab meie kodanikele kaasotsustusõiguse Euroopa Liidu tuleviku üle, mitte ainult Euroopa Parlamendi valimiste kaudu, vaid ka aktiivselt õigusaktide loomise protsessis osaledes. On väga tähtis, et kodanikke võetakse kuulda. Paari aasta eest oli mul endal võimalus esindada kümneid tuhandeid Euroopa Liidu kodanikke, kui esitasin petitsiooni Euroopa Parlamendile, ning mul on hea meel, et tookord võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis sellele petitsioonile tugines. See on väga oluline tunne, et sinu kui kodaniku häält võetakse Euroopa Liidu institutsioonides kuulda. Euroopa Komisjoni ja kodanike vahel peab olema dialoog ning ei tohi tekkida olukordi, mis kodanikke demotiveerivad. See on samm nii institutsioonide ja kodanike kui ka kodanike enda tihedama koostöö suunas. Kõige tähtsam on teatud probleemide leidmine ja tuvastamine ning neile ühtse vastuse andmine, kuid see protsess peab olema ohutu ja läbipaistev ning selles tuleb rakendada subsidiaarsuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D). – Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada Zita Gurmaid ja Alain Lamassoure’i selle raporti eest! Toetan väga kodanikualgatuse mehhanismi. See on väga hea rohujuuretasandi algatus. See vähendab oluliselt demokraatlikku puudujääki inimeste ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel. Eriti tähtis on, et see annab kodanikele vahendi, et avaldada arvamust ja teha ettepanekuid Euroopa õigusaktide kohta. Nõue, et algatuse jaoks tuleb koguda allkirju ühest neljandikust liikmesriikidest, tagab, et algatus kajastab ühiskonna ristlõike nõudmist õigusakti ettepaneku järgi.

Viimaks soovin rõhutada ka seda, kui oluline on täielik läbipaistvus algatuse aluse ja korraldajate rahalise toetuse allikate suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Soovin tänada raportööre, sest tänu nende tehtud tööle saavad Euroopa mehed ja naised võimaluse muuta neile muret tekitavad teemad Euroopa Parlamendis algatusteks.

Täna muudame paremaks demokraatia, toome otsuste tegemise protsessid kodanikele lähemale ning muudame need avatumaks ja palju kaalutlevamaks ning alati inimestele suunatuks.

See määrus kuulub Euroopa 2020. aasta poliitika alla ning kujutab endast põhivahendit ühiskonnas leiduvate teadmiste ja annete kasutamiseks. Samuti tähendab see, et peame omandama uusi oskusi, et tegutseda läbipaistvamalt poliitiliste juhtidena digitaalse ühiskonna virtuaalsetes kogukondades ning juhtida teistsugusel viisil, mis on inimestele lähedasem ja palju inimlikum. See on samm poliitilise uuenduse suunas, mis peab meid läbipaistvamaks muutma ning taastama inimeste usalduse poliitikasse.

Viimaks annab kodanikualgatus piirkondadele võimaluse saada rohkem tunnustust, mida neil liidu praeguses institutsioonilises struktuuris ei ole. Olen kindel, et piirkonnad kasutavad seda vahendit sihikindlalt ja leidlikult ka selleks, et oma ettepanekud vahetult siinsele täiskogule esitada.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi (EFD).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Enne Lissaboni lepingu jõustumist ei võtnud Euroopa Liit kodanike palveid kuulda, seda peamiselt selle pärast, et kaks ELi tähtsaimat institutsiooni – komisjon ja nõukogu – on määratud, mitte valitud, nagu parlament. Osalt aga ka selle pärast, et puudus säte avalikkuse kaasatuse kohta.

Tänu uue aluslepingu jõustumisele saavad Euroopa kodanikud esitada nüüd ettepanekuid algatuste kohta, kui nad selleks piisavalt allkirju koguvad. Oleme määrusega mõnes mõttes rahul, sest see muudab komisjoni esialgse teksti palju paremaks. Ettepaneku vastuvõetavuse kontrollimise menetlus on kombineeritud registreerimismenetlusega ning sellele järgneb allkirjade kogumine ja kontrollimine.

Kahjuks on raport ebapiisav, sest selles puudub mehhanism allkirjade ehtsuse kontrollimiseks. Selle tagajärg võib olla võltsitud allkirjade esitamine ning nii võib see vähendada algatuse populaarset demokraatlikku väärtust.

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Kodanikualgatusel on mitu palet. Kas see on petitsioon? Jah, kuid mitte vabalt koostatud petitsioon. Petitsiooni esitajale öeldakse juba eelnevalt, mida ta nõuda võib, see mis kuulub komisjoni pädevuse alla, ja mida ta küsida ei tohi, see mida komisjon tõsiseks ei pea või mis on vastuolus nn Euroopa väärtustega.

Kas see on rahvahääletus? Kindlasti mitte. Seda on kirjeldatud valesti kui näidet otsedemokraatiast. Mitte mingit rahvahääletust, millest kõik kodanikud osa võtavad, ei toimu. Isegi siis, kui kogutakse miljon allkirja, ei pea komisjon midagi ette võtma.

See ei ole isegi tõeline kodanikualgatus. On ebatõenäoline, et tavalised kodanikud saavad iseseisvalt organiseeruda. Ainult suurtel huvirühmadel on lihtne avalikku arvamust mobiliseerida. Ennekõike saab see olema kvaasidemokraatlik kosmeetiline muudatus mittedemokraatliku institutsiooni jaoks.

Kas see tähendab, et me oleme selle vastu? Ei! Olen veendunud, et huvitatud vastased kasutavad seda Euroopa projekti hävitamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE).(PL) Austatud juhataja! Euroopa kodanikualgatusest saab vahend, millega kodanikud saavad liidu elust rohkem osa võtta ning see omakorda tugevdab Euroopa Liidu ja kodanike teabevahetust, mis on selgelt väga puudulik. Nimi, aadress, kodakondsus ja allkiri – olen täiesti nõus, et sellest peaks piisama tagamaks, et allkirja andja on päriselt olemas ega ole andnud kahte allkirja. Isikut tõendava dokumendi kasutamise nõude kaotamine – otsus, mida kahjuks ei võetud vastu – võib mängida olulist rolli kodanikusõbraliku vahendi loomisel.

Ajal mil isikuandmete kaitsmine erilist muret valmistab, võib isikuandmete, näiteks isikukoodide, kogumine heidutada paljusid kodanikke algatusele allkirja andmast. On selge, et ametnikud, kes isikut tõendava dokumendi esitamise kohustust on propageerinud, ei ole selle üle piisavalt järele mõelnud. Euroopa kodanikele võimaluse andmine esitada ettepanekuid uute sotsiaalse tähtsusega õigusaktide koostamise kohta on demokraatia hindamatu osa ning mul on suur au, et ma saan aidata kaasa protsessile, millega see vahend Euroopa elanike käsutusse antakse.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud juhataja! Tahan tänada raportööre suurepärase töö eest! Otsustasime anda Euroopa põhiseadusega, Lissaboni lepinguga kodanikele õiguse teha komisjonile ettepanekuid seadusandlike algatuste kohta. Meie kodanikud võtsid seda kuulda ja juba on tehtud esimene algatus, mis on saanud üle miljoni allkirja. Nende valitud teema puudutab meid kõiki ja isegi ilma nende allkirjadeta peaks komisjon selle algatuse vastu võtma. Nad tõstatasid biotehnoloogia ettevõtete huvidele vastu astuva Euroopa Toiduohutusameti sõltumatuse küsimuse, mida tunnustas ka volinik Dalli, ning nõudsid moratooriumi kehtestamist põllukultuuridele, kuni on võimalik võtta kasutusele usaldusväärsed kontrollmehhanismid, et tuvastada muundatud organismide mõju inimtervisele, bioloogilisele mitmekesisusele ja toiduohutusele. Kutsun komisjoni üles seda algatust vastu võtma!

 
  
MPphoto
 

  Constance Le Grip (PPE).(FR) Austatud juhataja! Soovin samuti tänada meie nelja raportööri, kes tegid ära suurepärase töö ja kes komisjoni esialgsele tekstile Euroopa Parlamendi poolt märkimisväärset lisandväärtust andsid.

Kodanikualgatus, mille Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon peagi entusiastlikult vastu võtta kavatseb, on Lissaboni lepingu jaoks oluline samm edasi. Võime selles kindlad olla, et see vahend võib Euroopa poliitilist maastikku reaalselt muuta, kui me seda arukalt ja vapralt kasutame. Sellega saab anda Euroopa kodanikele vahendi vahetuks osalemiseks Euroopa poliitilistes aruteludes. Sellega saab tuua esile Euroopa avaliku arvamuse, see tähendab Euroopa inimeste arvamuse, kes saavad kokku, et väidelda, kes võtavad ühise seisukoha ning kes koos reaalsete Euroopa probleemide üle arutlevad. Ärgem vedagem meie kodanikke nüüd alt!

Julgustagem oma liikmesriike võtma kiiresti vajalikke rakendusmeetmeid! Me ei tohi kodanikke alt vedada, sest sellest sõltub Euroopa demokraatia tugevdamine.

 
  
MPphoto
 

  Judith A. Merkies (S&D).(NL) Austatud juhataja! Soovin samuti kõiki tänada, eriti meie kodanikke, ning öelda, et ma juba ootan meie tõhusat koostööd.

On tõsi, et peame kandma hoolt eriti selle eest, et künnis jääks madalaks, mis tähendab, et kõik peavad saama kodanikualgatuses osaleda. Selle pärast on kahju, et alla 18aastased noored ei saa seda võimalust kasutada, sest just need on inimesed, keda me väga poliitikasse kaasata tahame.

Samuti on kahju, et jätsime liikmesriikide enda otsustada, kas nad tahavad algatusi Internetis korraldada või mitte. Te ei saa ju oodata, et teeme tänapäeval ikka veel tööd paberkandjatega, kui Interneti kasutamine on osutunud väga tõhusaks vahendiks inimeste organiseerimiseks nii poliitilistest kui ka nende oma huvidest lähtudes.

Mida me kodanikualgatusega üldse saavutada tahame? Ma arvan, et komisjon peaks saama öelda juba varakult, kas teatud ettepanekud, nagu siin tehtud ettepanek parlamendi kaotamise kohta, on tegelikult kodanikualgatused, või mitte. Mida saate selle jaoks teha? Kes arendab neid asju ja millal võib õigusakti ettepanekut oodata?

Meie, poliitikud elame klaasist majas. Inimesed saavad sisse vaadata ning nüüd saavad inimesed ka sisse astuda ja osa võtta. Ootan juba tõhusat koostööd.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tahan öelda nendele täiskogu liikmetele, kes eelneva registreerimiseta sõna võtta soovisid, et ma ei saa lasta enam kellelgi sõna võtta, aga tuletan teile meelde, et kodukorra kohaselt saate esitada kirjaliku avalduse, mis lisatakse kõnesoleva arutelu stenogrammile. Palun tehke seda, kui soovite!

 
  
MPphoto
 

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. Austatud juhataja! Soovin kõigepealt tänada lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmeid selle määruse toetamise eest! Samuti soovin tänada neid väga mõnusa Euroopa energia eest, mis arutelu ajal täiskogult vastu kiirgas. Nagu me täna hommikul nägime, on see aasta Euroopa jaoks väga raske, aga minu arvates näitas see arutelu, et täna on Euroopa kodanike ja Euroopa jaoks samuti väga hea päev. Soovin rõhutada, et komisjon tahab, et see tähtis algatus oleks edukas ning me käsitleme seda väga põhjalikult.

Vastuseks mõnede parlamendiliikmete küsimustele tahan kinnitada, et me aitame korraldajaid. Loome kontaktpunktid ning abiteenistused, mille kaudu anname korraldajatele nõu, mis on võimalik ja mis mitte, millised määrused on juba koostamisel, milliseid algatusi korraldatakse või milliseid konkureerivaid või vastandlikke ettepanekuid oleme saanud teistelt algatusi korraldavatelt komiteedelt. Üritame olla võimalikult kasutajasõbralikud ja kodanikualgatuse-sõbralikud.

Me suhtume Anna Maria Corazza Bildti ja Carlo Casini tõstatatud küsimustesse väga tõsiselt. Selle pärast rõhutame kogu protsessi kestel institutsioonilise tasakaalu hoidmise tähtsust selles määruses ning komisjoni algatuste tegemise ainuõiguse säilitamist, sest komisjon vastutab kõigi kodanike eest, mitte ainult algatuse korraldajate, vaid ka Euroopa üldiste huvide eest. Ka sellele tuleb selles protsessis veel tähelepanu pöörata.

Matthias Grootele võin kinnitada, et kui Euroopa kodanikualgatus on edukas, siis lähtume määrusega sätestatud menetlusest. Võtame korraldajad vastu asjaomasel tasandil – voliniku või peadirektoraadi tasandil – ning seejärel osaleme kõrgeimal võimalikul tasandil Euroopa Parlamendi korraldatud kuulamistel. Esitame kolme kuu jooksul teatises selged põhjused, kui tahame võtta õigusakti ettepanekule järelmeetmeid, kui peame teemat edasi uurima või kui me ei jätka edasiste ettepanekutega, kui algatus osutub liiga vastuoluliseks.

Loodan, et see uus vahend loob Euroopas parema Euroopa arutelu ning toob riikide pealinnadesse rohkem Euroopa teemasid. Loodan, et Euroopa kodanikualgatus kujuneb väga edukaks projektiks ja et me seda näeme, kui me seda esimest korda läbi vaatame. Tänan teid toetuse eest!

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Sooviksin öelda veel paar sõna pärast volinik Šefčoviči.

Nagu arutelu näitas, on tegemist väga kaasakiskuva teemaga. On veel vastamata küsimusi ja kõik kartused ei ole veel hajutatud. See on tõeline kompromiss.

Viigem kodanikualgatuse ellu! Hinnakem seda määrust pikemas perspektiivis, sest nii saame seda mehhanismi loomulikule edasi arendada.

Tänan teid veel kord koostöö eest! Soovin kodanikualgatusele kõike head.

 
  
MPphoto
 

  Zita Gurmai, raportöör. Austatud juhataja! Tänan kõiki kolleege kõigi nende märkuste eest! Mul on hea meel, et enamik meist pooldab Euroopa demokraatiale uue tasandi lisamist.

Kartused on täiesti loomulikud ja igati oodatavad, aga kui me midagi täiesti uut üritame, siis ei saa me kohe kõikidele küsimustele vastata ja kõiki kartusi hajutada. Olen sellegipoolest kindel, et täna esitatud määrus lahendab paljud probleemid, millele me määruse koostamise käigus mõelda suutsime.

Me ei tohi seda uut demokraatia külge karta. Peame kuulama tähelepanelikumalt Euroopa kodanikke ning me ei tohi seda karta. See on ju üks meie pikaajalistest eesmärkidest, kas pole nii? Ainus asi, mida karta, on see, et Euroopa kodanikualgatust ei kasutata kooskõlas aluslepingus sätestatuga, et ei kasutata sihtotstarbeliselt, vaid kuritarvitatakse või ei kasutata üldse.

Koos Sylvia Kaufmanniga, kes esitas esimese parlamendi raporti Euroopa kodanikualgatuse kohta, andsime endast parima, et määrusega seda ohtu vähendada. Soovin tänada ka Maroš Šefčovič’i ja Alain Lamassoure’i meeskondasid ning kõiki teisi kolleege! Samuti soovin tänada koostöö eest Euroopa Liidu eesistujariigi Ungari meeskonda!

Tahan rõhutada, et määruse rakendamine on väga tähtis ning sel eesmärgil soovin pakkuda järgmisele eesistujariigile Ungarile oma abi ja koostööd.

Olen kindel, et tunni aja pärast toimuval hääletusel toetatakse Euroopa institutsioonide vahel saavutatud kompromissi. Ainult nii saame teha Euroopa kodanikele toreda jõulukingi: kindla määruse Euroopa kodanikualgatuse kohta. Ärme sunni neid enam kauem ootama!

Tänan teid tähelepanu eest ja soovin teile ning kõigile kodanikele, kes olid selle arutelu tunnistajaks, häid jõule ja head uut aastat!

 
  
MPphoto
 

  Alain Lamassoure, raportöör. Austatud juhataja! Nüüd, kui on väga hilja ja kui kõik on öeldud, annan ma suurima heameelega teile viimase sõna selle teema üle, mida te sama hästi tunnete kui mina.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub mõne aja pärast.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult.(RO) Soovin õnnitleda raporti autoreid parlamendikomisjonis toimunud hääletuse tulemuste puhul. Kodanikualgatusel on suur sümboolne väärtus ning see on üks tõhusaimaid võimalusi demokraatia tugevdamiseks ELis. Uus vahend peab olema kodanikele lihtne kasutada, kergesti juurdepääsetav ja usaldusväärne. Peaksin mainima, et läbirääkimistel nõukoguga õnnestus Rumeenial saavutada tasakaal algatuse juurdepääsetavuse ja selle kuritarvitamise ärahoidmiseks ettenähtud sätete vahel. Arvan, et viimaste muudatusettepanekute hulka kuulub kiirem ettepanekute vastuvõetavuse kontrollimine, madalam osavõtvate riikide künnis ja lihtsam petitsioonide allkirjastamise protsess. Soovin rõhutada, kui tähtis on selle vahendi üleeuroopaline reguleerimine. Peame otsima lahendust, mis edendab üldsuse osavõtlikkust. Seda meeles pidades on teabevahetusel ja teabekampaaniatel täita oluline osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) Lõpuks ometi näeb kodanikualgatus päevavalgust. See uskumatu demokraatlik innovatsioon paneb aluse uuele Euroopa kodakondsusele. Sellest saab vahend, millega eurooplased saavad väljendada vahetult oma muret teemade üle, mis võivad kujuneda meie ühise tuleviku jaoks äärmiselt tähtsaks. Sekkumise ulatus on sama tähtis kui liidu laiendatud volitused. Euroopa Parlament julgustab kiiret ja tõhusat rakendamist. See algatus toodi sisse Lissaboni lepinguga, kuid Euroopa institutsioonid pidid ikkagi selle praktilise korralduse asjus kokkuleppele jõudma. Algatuse korraldamise tingimused, mille puhul parlament tahtis, et need oleksid paindlikud (miljon inimest vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mis on hetkel seitse riiki), annavad huvitatud kodanikele kõik vajaliku selleks, et esitada komisjonile palve uue õigusakti loomiseks. Järgmisel aastal saab see võimalikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Piotr Borys (PPE), kirjalikult.(PL) Lissaboni lepinguga andsime ELi elanikele kodakondsuse. Järgmine samm on anda ELi kodanikele kodanikualgatus. See on haruldane hetk, kui seadusandja või täitevvõim annab ühe osa oma volitustest kodanikele. See näitab küpsust. See on meie vastus demokraatlikule puudujäägile.

Meie töö ei põhine ainult esindusdemokraatial, see põhineb ka osalusdemokraatial. Varasem arengupoliitika ja konsultatsioonid kodanikega otsuste tegemise protsessi käigus ei ole alati Euroopa Liidu kodanike ootustele vastanud. Raske kompromissi tulemusel valminud kodanikualgatus tagas esiteks täieliku läbipaistvuse. Teiseks lihtsustasime kogu süsteemi. Samuti tõime sisse innovatsiooni võimalusega esitada toetusavaldusi Internetis. Nüüd ootavad meid ees suured pingutused kodanikualgatuse edendamise alal ning sellega peavad tegelema nii komisjon, parlament kui ka liikmesriigid. Samuti tuleb mõelda sellele, kas kodanikualgatuse avatust võivad ohustada demagoogilised või populistlikud ettepanekud. Minu arvates seda ei juhtu. Loomulikult nõuab iga kodanike esitatud algatus ka rohkem vastutust komisjoni ja parlamendi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult.(CS) Lissaboni leping pani aluse Euroopa kodanikualgatusele, mida Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis seni ei olnud. Ma isiklikult tervitan seda uut võimalust, mis vastab tihti väljendatud kriitikale, et ELi toimimise seisukohalt on otsuste tegemise protsessis demokraatlik puudujääk. See uus vahend annab ELi kodanikele võimaluse pöörduda vahetult komisjoni poole ning paluda komisjonil teha õigusakti ettepaneku mõne konkreetse probleemi lahendamiseks. See tugevdab ELi kodanike ja ELi institutsioonide vahelist suhet, kuna sellega kaob see tihti kritiseeritud demokraatlik puudujääk otsuste tegemise protsessis ning kodanikud saavad otsuste tegemises vahetult osaleda. Minu arvates toob kodanikualgatus Euroopa institutsioonid kodanikele lähemale ning vastab sellega subsidiaarsuse põhimõttele, mis on Euroopa Liidu otsuste tegemise mehhanismi aluspõhimõte. Soovin veel mainida, et Regioonide Komitee sõnul on ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kodanikualgatusest huvitatud. Sellised ametiasutused saaksid osaleda protsessis korraldajate ja toetajatena, sest nad on ELi kodanikele kõige lähemal. See on vaid üks paljudest põhjustest, miks ma kodanikualgatuse sissetoomist toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Higgins (PPE), kirjalikult. – Ma ootasin kärsitult, et Euroopa kodanikud saaksid hakata seda võimast vahendit võimalikult kiiresti kasutama ning mul on hea meel näha, et see seadusandlik menetlus sai üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist lõpule viidud. Kodanikualgatus on oluline uuendus, mis Lissaboni lepinguga sätestati. See annab Euroopa kodanikele uue õiguse, millega miljon kodanikku saab paluda Euroopa Komisjonilt uute Euroopa õigusaktide loomist, mis toob Euroopa kodanikele lähemale. Kodanikualgatus on väärtuslik vahend, millega kodanikud saavad koostööd tehes ambitsioonikaid tulemusi saavutada – see ongi põhimõtteliselt Euroopa projekt. See algatus tagab, et institutsioonid tegelevad jätkuvalt oma kodanike jaoks tähtsate küsimustega ning edendab samas ka piiriüleseid arutelusid Euroopa teemadel. Töö kodanikualgatuse kallal jätkub ja komisjon esitab iga kolme aasta tagant aruande algatuse rakendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Kastler (PPE), kirjalikult.(DE) Tänane Euroopa kodanikualgatust puudutav hääletus on oluline verstapost parema Euroopa demokraatia jaoks. Tervitan kompromissi ning toetan seda, sest Alain Lamassoure’i ja Zita Gurmai raport on esimene samm õiges suunas. Head kolleegid, me ei tohi karta seda, et kodanikud saavad rohkem võimalusi oma tahte väljendamiseks. Peame andma Euroopa kodanikele rohkem kaasotsustamisõigusi, mitte ainult iga viie aasta järel Euroopa valimistel. See nõuab julgust, visadust ja tugevust. Julgust, et dialoogi juurde tagasi pöörduda. Visadust, sest otsuseid ei saa alati kiiremini teha ning tugevust sellepärast, et meie esindusdemokraatias on rohkem osalusdemokraatia elemente, vähemalt minu arvates. Meie eesmärk peab olema parem dialoog Euroopa kodanike ja poliitikute vahel. Mul on hea meel, et me täna Euroopa kodanikualgatusega kodanike Euroopale sammu lähemale liigume. Olen veendunud, et ühel päeval teevad eurooplased Euroopa otsuseid üheskoos kodanike otsustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – See, kuidas Euroopa inimestele ja inimesed Euroopale lähemale tuua, on olnud üks peamisi teemasid, mille üle on arutletud vast juba Euroopa Ühenduse algusest peale. Euroopa Liidu tuleviku konvent töötas välja praeguse Lissaboni lepingu aluse ning pani samuti aluse kodanikualgatuse mehhanismile. Nüüd on see meil konkreetselt olemas ja üsna peagi saavad kõik ELi kodanikud juhtida Euroopa otsuste tegijate tähelepanu nende jaoks tähtsatele probleemidele. See algatus on üks tugevamaid meetmeid Euroopa kodanike ühendamiseks, sest algatus vajab ühist tegutsemist, koostööd, kooskõlastamist ja koostöötahet, et saavutada Euroopa ühine eesmärk. Iga hääl ühiskonnas on oluline, aga ainult üheskoos ühtsel häälel rääkides saab reaalselt midagi muuta. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles seda algatust edendama ning kandma hoolt selle eest, et see oleks kõigi jaoks kergesti juurdepääsetav. Eriti tervitan ettepanekut parlamendi ja komisjoni ühiste kuulamiste kohta. On äärmiselt tähtis, et otseselt valitud Euroopa Parlament on asjaga tihedalt seotud ja lähtub kodanike muredest ja küsimustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ádám Kósa (PPE), kirjalikult.(HU) On väga tähtis, et kodanikele antakse võimalus teha algatusi teemadel, mis nende elule kõige enam mõju avaldavad ning seda esimesel võimalusel, eelnevalt määratletud viisil ja asjaomases raamistikus. Nagu teate, olen ma ühe vanima Ungari puuetega inimesi esindava rühma, enam kui saja aasta eest asutatud Ungari kurtide ja kuulmispuudega inimeste ühingu president. Seal töötades omandatud kogemuste põhjal julgen juba praegu öelda, et Alain Lamassoure’i ja Zita Gurmai tööl on kodanikualgatustena käegakatsutavad tulemused. Mul on väga kahju märkida, et algatus million4disability, mille käivitas 2007. aastal Euroopa Liidu 80 miljonit puudega inimest hõlmav kogukond ning mille jaoks koguti 1,35 miljonit kontrollitud allkirja, ei olnud edukas. Nüüd oleks sellisel algatusel olnud tagajärgi ja tulemusi ning ma tänan kõiki selle nimel tehtud töö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Kodanikualgatus on teretulnud lisa kodanikuaktiivsusele. Lisaks reaalsele õiguslikule algatusele mängib see tähtsat rolli ka poliitilise arutelu esilekutsumises.

Kodanikualgatuse kohaldamisala ei ole aga veel kivisse raiutud. Euroopa kodanikualgatus peab olema vahend muudatuste tegemiseks ELi aluslepingutes. Lissaboni lepinguga on isegi komisjonil volitused teha sellekohaseid ettepanekuid. Sellepärast peab kodanikualgatusel olema ka potentsiaal algatuste formuleerimiseks. Algatusi võidakse esitada näiteks sotsiaalküsimuste valdkonnas, mille kohta leiaks õigustuse näiteks ELi põhiõiguste hartast. Sellepärast ei tohi arutelu aluslepingute muutmise vajaduse üle lõppeda kodanikualgatuse kitsa tõlgendusega, vaid see peab olema paindlikum ning selles tuleb võtta arvesse rahva seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa kodanikualgatuse käikulaskmine tõestab, et Euroopa Liidu lähemaletoomine liidu kodanikele, mis oli üks Lissaboni lepingu vastuvõtmisega lõppenud aluslepingute läbivaatamise protsessi peaeesmärkidest, on midagi enamat kui kõigest abstraktne mõiste. Euroopa kodanikualgatus annab olulise panuse Euroopa poliitilise süsteemi demokraatlikumaks muutmisse, kuna sellega luuakse otsene side liikmesriikide kodanike ja ELi institutsioonide vahel. Parlamendi tekstiga on täidetud nõue anda kodanikele kergesti juurdepääsetav vahend ning võimalus koguda allkirju Internetis demonstreerib suutlikkust kohaneda kaasaegses ühiskonnas valitsevate reaalsete oludega. Algatus annab Euroopa fraktsioonidele võimaluse muutuda riikide erakondi ühendavatest struktuuridest organisatsioonideks, mis mobiliseerivad ühistes projektides kodanike tahte. Euroopa kodanikualgatuse mõju tuleb aga mõõta nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Asjaolu, et nüüdsest peale saab 24 750 Rumeenia kodanikku esitada ühiselt algatusi koos kodanikega vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, ei saa eraldada faktist, et Rumeenia põhikirja kohaselt on vaja vähemalt 100 000 Rumeenia kodanikku, et esitada seadusandlik algatus puhtalt riiklikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Algirdas Saudargas (PPE), kirjalikult.(LT) Mul on hea meel, et kõigest üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist jõuti kokkuleppele kodanikualgatust puudutava määruse üle. See määrus on suur saavutus, mis tugevdab demokraatia põhimõtteid Euroopa Liidus. Miljonile kodanikule antud õigusloomeprotsessi käivitamise õigus stimuleerib huvi ELi poliitika ja selles osalemise vastu. On väga tähtis, et parlament suutis algatuste esitamise ja korraldamisega seotud menetlusi lihtsustada. Algatus on edukas ainult siis, kui seda on lihtne ellu viia ja kui see on kõigile juurdepääsetav. See peab olema selge ja arusaadav ning kodanikud peavad saama selles osaleda ja seda ka tahtma. Teisest küljest on vajalik tagada algatuse korraldamise ja rahastamise läbipaistvus ning algatus peab väljendama kodanike tahet, mitte poliitikute ja muude rühmade oma. Ma arvan, et määruse lõplik tekst, mille üle me täna hääletame, aitab sellist tasakaalu luua. Üks Lissaboni lepingu eesmärkidest on tuua kodanikud Euroopale lähemale ja kodanikualgatus aitab seda eesmärki saavutada, luues selle uue ja ainulaadse kodanike osavõtu vormi poliitikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult.(CS) Euroopa kodanikualgatuse toimimise tingimuste määratlemine oli keeruline läbirääkimiste ja kompromisside protsess ning Euroopa Parlamendis, komisjonis ja nõukogus toimus sellel teemal palju arutelusid. Kaasatud oli ka mittetulundussektor. Arutelu käigus ilmnes teatud probleemseid valdkondi, näiteks küsimus, kuidas säilitada algatuse Euroopa mõõde, küsimused läbipaistvuse ja allkirjade kogumise metoodika kohta ning muud menetlustega seotud küsimused. Kõige tähtsam küsimus puudutab aga üldist lähenemisviisi kodanikualgatusele. Kui me seda uut vahendit võimalikult hästi kasutada tahame, ei tohi me karta seda, et peame avatud arutelu lõpetama ning selle reaalselt ellu viima. Jah, kindlasti on populistlikke ja probleemseid teemasid, aga sellepärast ongi algatuse registreerimisprotsess enne allkirjade kogumist nii tähtis. Protsessi käigus hinnatakse, kas ettepanekud vastavad Euroopa Liidu põhiväärtustele või mitte. Kultuuri- ja hariduskomisjoni variraportöörina tervitan saavutatud kompromissi, eriti algatuse registreerimiseks vajaliku minimaalse liikmesriikide arvu vähendamist ühe neljandikuni, ning asjaolu, et Euroopa Parlament osaleb aktiivselt edukate algatuste avalikel kuulamistel. Loomulikult olen seisukohal, et ka valitud esindajad peaksid saama osaleda algatuste korraldamises. Olen veendunud, et Euroopa kodanikualgatusest saab tulevikus Euroopa kodakondsuse tõeline väljendusvahend.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

 

7. Hääletused
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE).(FR) Austatud president! Soovin võtta sõna kodukorra artiklite 146 ja 148 alusel ning teha märkuse mitmekeelsuse kohta Euroopa Parlamendis ning selle halvenevast kvaliteedist.

Kasutan ära asjaolu, et Euroopa Komisjoni töökava käsitlev resolutsioon ning muudatusettepanekud 19 kuni 28 ei ole kella 12.40ks tõlgitud prantsuse keelde, et juhtida teie tähelepanu mitmekeelsuse halvenevale kvaliteedile Euroopa Parlamendis.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  President. – Tänan teid! Peame seda edaspidi meeles ning pöörame sellistele probleemidele rohkem tähelepanu. See teema on äärmiselt tähtis.

 

7.1. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning Palestiina jaoks (A7-0367/2010, Reimer Böge) (hääletus)

7.2. Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt (hääletus)
 

– Enne hääletust muudatusettepaneku 13 üle:

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz (S&D).(DE) Austatud president! Soovin anda meie fraktsiooni nimel järgmise selgituse muudatusettepaneku 13 kohta. Mu kolleeg Göran Färm esitas selle muudatusettepaneku meie fraktsiooni nimel eelarvekomisjonile. Me ei esitanud seda muudatusettepanekut uuesti, aga Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon esitas selle uuesti 40 allkirjaga. Me hoidume hääletusest selle muudatusettepaneku üle. Ma saavutasin rohelistega aga selles osas üksmeele ning meie seisukoht on täpselt sama. Kuna me ütlesime, et me ei esita fraktsioonina uusi muudatusettepanekuid, hoidume hääletusest. Sellegipoolest tahan teha täiesti selgeks, et me toetame seda punkti, finantstehingute maksu, ning loodame, et parlamendiliikmed täiskogu vastastiivast toetavad meid lähitulevikus toimuvatel hääletustel.

 

7.3. Parlamendi seisukoht nõukogu muudetud 2011. aasta uue eelarveprojekti kohta (A7-0369/2010, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska ja Helga Trüpel) (hääletus)
 

Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE).(PL) Austatud president! Ma arvan, et parlamendiliikmed väärivad selgitust. Me hääletame projekti üle, mille nõukogu meile ilma igasuguste muudatusteta esitas, sest projekt on täpselt samasugune nagu seisukoht, mille eelarvekomisjon eelmisel nädalal vastu võttis. See on kooskõlas sellega, mille üle me nende pikkade, 10 kuud kestnud läbirääkimiste jooksul kokkuleppele jõudsime.

Soovin kasutada võimalust, et väljendada erilist tänu Euroopa Parlamendi komisjonide eriraportööridele. Tänan teid raugematu usalduse ja toetuse eest. Tänan teid selle eest, et me täna 2011. aasta eelarve vastu võtta saame, et seda siis kohe järgmise aasta jaanuaris rakendama saaks hakata.

 
  
 

Pärast hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. (FR) Austatud president! Lugupeetud parlamendiliikmed! Parlament võttis nõukogu seisukoha 2011. aasta üldeelarve projekti kohta vastu muudatusteta. Mul ei jää midagi muud üle kui väljendada nõukogu nimel rahulolu meie ühise kokkuleppe üle 2011. aasta eelarve kohta.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  President. – Palun kuulake seda avaldust. See on tähtis. Esimest korda ajaloos rakendasime Lissaboni lepingus sätestatud menetlust. Eelmisel aastal kasutasime lihtsustatud menetlust. Esimest korda rakendasime Lissaboni lepingus ette nähtud menetlust. Sellepärast soovin teha järgmise avalduse. Parlament võttis 10. detsembril 2010. aastal vastu nõukogu seisukoha 26. novembril 2010. aastal komisjoni esitatud üldeelarve projekti kohta. Eelarvemenetlus viidi lõpule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 314. Vastavalt kõnealusele artiklile ja selle punkti 4 alapunktile a teatan, et 2011. aasta eelarve on lõplikult vastu võetud. Nüüd kirjutan ma dokumendile ametlikult alla.

 
  
 

Head kolleegid! Ütlen lõpetuseks veel paar sõna. Soovin tänada kõiki kolleege Euroopa Parlamendi lepituskomitees, neid 27 inimest selle raske töö eest, ja õnnitleda neid positiivse lõpptulemuse saavutamise puhul.

Palun neist kolmel, eelarvekomisjoni esimehel Alain Lamassoure’il ning raportööridel Sidonia Jędrzejewskal ja Helga Trüpelil tulla fotosessiooniks minu juurde.

(Aplaus)

Soovin tänada ka nõukogu eesistujariiki Belgiat suurepärase koostöö ja aktiivsuse eest, eriti peaministrit Yves Leterme’i ja riigisekretäri Melchior Watheleti, keda hetkel siin ei ole. Te olite eesistuja Belgia nimel väga aktiivsed.

Soovin tänada ka komisjoni presidenti José Manuel Barrosot, keda samuti siin ei ole, ning volinik Lewandowskit eelarve koostamise ning täna kokkuleppe saavutamise võimaldamise eest. Palun tulge siia lühikeseks fotosessiooniks.

(Aplaus)

 

8. Sahharovi auhinna üleandmine (pidulik istung)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  President. − Lugupeetud nõukogu eesistuja Olivier Chastel! Lugupeetud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident paruness Catherine Ashton! Kallid külalised!

 
  
 

(PL) Sahharovi auhind on Euroopa parlamendi inimõigustegevuse kaubamärk. Tühi tool tänavuse laureaadi Guillermo Fariñase jaoks näitab, kui oluline see võitlus on ning kui tähtis on juhtida täna tähelepanu olulisematele inimestele üle kogu maailma, kes võitlevad mõttevabaduse eest. Ma kirjutasin Kuuba presidendile ning palusin, et ta lubaks Guillermo Fariñasel Strasbourgi tulla, aga kahjuks ei olnud sellel soovitud tulemust. Reedel oli Oslos sarnane tühi tool, mis oli ette nähtud Hiina teisitimõtlejale ja Nobeli rahupreemia laureaadile Liu Xiaobole. Ka varasematel juhtudel ei saanud mõned Sahharovi auhinna võitjad – Hu Jia Hiinast ja rühmitus Daamid Valges Kuubast – auhinda isiklikult vastu võtta. Täna ei ole meiega ka Oleg Orlov organisatsioonist Memorial, kellele Sahharovi auhind eelmisel aastal anti, olgugi et ta oli tseremooniale kutsutud.

Head kolleegid, Guillermo Fariñas võitis auhinna võitluse eest taastada sõnavabadus Kuubas. Ta on aastaid aktiivselt tsensuuri vastu võidelnud, oma elu ja tervisega riskinud ning 23 korral näljastreiki pidanud. Ta on olnud 11 aastat vanglas. Alles hiljuti oli ta näljastreigi tagajärjel peaaegu suremas, kuid just siis hakkas Kuuba vabastama opositsiooni esindajaid ja meelsusvange. Suur tänu kuulub siin ka katoliku kirikule. Nagu kunagi minu oma riigis, nii täidab katoliku kirik ka Kuuba kodanike jaoks kodanikuühiskonna institutsioonide rolli. Kahjuks on 11 inimest ikka veel vangis, nende seas ka rühmituse Daamid Valges mõne liikme abikaasad. Nõuan nüüd siin meie kõigi nimel nende viivitamatut vabastamist.

(Vali ja pikk aplaus)

Toon esile lõigu märtsis vastu võetud resolutsioonist, milles kutsume liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti ja rahvusvahelise koostöö volinikku üles alustama ja korraldama dialoogi Kuuba kodanikuühiskonnaga ning nendega, kes toetavad rahumeelset üleminekut Kuubas. Täna seisab meil veel ees arutelu Laima Liucija Andrikienė raporti üle, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja ELi poliitikat selles valdkonnas. Seega saame teada, mida paruness Ashton ELi inimõiguste poliitika tugevdamiseks teha kavatseb.

Ehkki selliseid aktiviste nagu Guillermo Fariñas kiusatakse taga ning pannakse vangi, ei saa nende häält vaigistada. Euroopa Parlamendi roll on seda häält võimendada. Sellepärast on mul hea meel teile teatada, et hetke pärast kuulame me ühte sõnumit, lühikest kõnet, mille selle aasta Sahharovi auhinna võitja Guillermo Fariñas meie jaoks salvestas. See oleks ka hetk, mil aukiri laureaadile üle antakse. Kahjuks pean asetama aukirja tühjale toolile, kuid loodan, et lubate mul soovida meie kõigi nimel laureaadile jõudu ja head tervist ning edu võitluses vabaduse eest ja soovida ka seda, et ta saaks tulevikus tulla Euroopa Parlamendi ette, et aukiri ja auhind isiklikult vastu võtta. Suur tänu teile!

(Vali ja pikk aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Guillermo Fariñas (PPE).(ES) Sõnum Euroopa Parlamendile: Santa Clara, 14. detsember 2010

Austatud Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek

Austatud asepresidendid ja paljurahvuselise demokraatliku esinduskogu liikmed

Kahjuks kogu sallivusele, mida me selles murettekitavas maailmas väga vajaksime, ei saa ma täna teie hulgas viibida ja esindada Kuuba protestimeelseid ja neid riigi kodanikke, kes ei tunne enam hirmu meid 52 häbiväärset aastat rõhunud totalitaarse valitsuse ees, kelle viimatine ohver on märter Orlando Zapata Tamayo.

Nende pahameeleks, kes meid meie oma kodumaal halvasti valitsevad, olen seisukohal, et asjaolu, et ma ei saa lahkuda saarelt, kus olen sündinud, ja sinna vabatahtlikult tagasi pöörduda, on juba iseenesest kõige ilmsem tõend sellest, et kahjuks ei ole minu kodumaa autokraatlikus süsteemis midagi muutunud.

Kuuba praeguste valitsejate silmis oleme meie, riigi kodanikud, samasugused nagu meie esivanemad möödunud sajanditel, kes Aafrikas kinni võeti ja sunniviisiliselt Ameerikasse viidi. Selleks, et mina või mõni teine tavakodanik saaks välismaale reisida, peab meil olema vaba liikumise luba (Carta de Libertad), nagu vanasti orjadel pidi olema, ainus erinevus on see, et tänapäeval nimetatakse seda valgeks kaardiks (Carta Blanca).

Loodan väga, et te ei lase end meelitada julma metslaskommunismi režiimi sireenilaulust, kelle ainuke soov pärast majanduses muudatuste tegemise simuleerimist on, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament tühistaksid oma ühisseisukoha ning et nad saaksid kasutada arengumaadele Cotonou lepingu raames ette nähtud laenusid ja investeeringuid.

Metslaskommunismi poolt hiljuti vabastatud poliit- või meelsusvangid istuvad kindlasti teie kõrval. Ekslik oleks arvata, et nad on vabastatud; nad ise ja nende pereliikmed on nn vaimses eksiilis, sest Kuuba neostalinistlik valitsus kohtles julmalt nende kõige lähedasemaid ja kallimaid inimesi.

Meie, Kuuba rahumeelse opositsiooni esindajad, kannatame stoiliselt ja ratsionaalselt kõiki materiaalseid või vaimseid raskusi, riskime oma vabaduse ja isegi elu kaotamisega, sest oleme kõige ebasoositum osa rahvastikust. Kuubas kannatame me kõik, kuid me ei kaeba – seetõttu tahaksime loota teie toetusele.

Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, palun teid mitte anda järele Kuuba valitsuseliidi nõudmistele, seni kui ei ole täidetud järgmised viis tingimust.

Esiteks, jätkata kõigi poliit- ja meelsusvangide vabastamist ilma neid pagendusse saatmata ning võtta avalikult kohustus mitte vangistada rahumeelseid poliitilise opositsiooni esindajaid.

Teiseks, lõpetada viivitamata vägivald ja ähvardused rahumeelsete opositsiooniesindajate vastu, mida režiimi pooldavad sõjalised ja poolsõjalised rühmitused toime panevad.

Kolmandaks, kinnitada, et kõik Kuuba seadused, mis on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooniga, vaadatakse läbi ja tühistatakse.

Neljandaks, anda reaalsed praktilised võimalused asutada opositsiooniparteisid, meediakanaleid, mis ei allu riigisotsialismi süsteemile, sõltumatuid ametiühinguid ja muid rahumeelseid ühiskondlikke ühendusi.

Viiendaks, tunnistada avalikult, et kõigil võõrsil elavatel kuubalastel on õigus osaleda Kuuba kultuuri-, majandus-, poliitilises ja ühiskondlikus elus.

Sellel minu kodumaa jaoks ajalooliselt otsustava tähtsusega hetkel peaksite teie ja kõik head tahet üles näitavad inimesed kogu maailmas märkama Kuubas pidevalt puhkevaid rahutusi ja meeleavaldusi, mida põhjustab rahulolematus ülbe valitsusega, kes on suuteline andma korralduse minu kaasmaalaste hukkamiseks.

Loodan, et Jumal hoiab meid kuubalaste vahelise mõttetu kodusõja eest, mille võib tingida pime usk ja tahtmatus tunnistada, et riigisotsialism poliitilise mudelina on olnud ja on läbikukkumisele määratud kõikjal, kus seda rakendada on püütud. Seda asjaolu on ebasobiva nimega Kuuba revolutsiooni ajalooline juht ise välisajakirjanduse ees tunnistanud.

Kuuba eakad valitsejad ei taha oma põlguses valitsetavate vastu tunnistada, et nad peaksid olema avalikud teenistujad ja et kõik tõelised riigiteenistujad annavad oma kaasmaalastele võimaluse neid välja vahetada või neid ametisse kinnitada. Ükski võimulolev isik ei peaks püüdma oma valitsetavaid ära kasutada, nagu see toimub Kuubas.

Mu õed ja vennad, kes te pooldate demokraatia ideed, nii need teist, kes viibivad endiselt vangistuses, kui need, kes liiguvad näiliselt vabana tänavail, ja need, kes on sunnitud karmi eksiili – me jätkame oma vägivallatut ja ebavõrdset võitlust Castro-meelsete rõhujate vastu, ja kui Jumal meid aitab, siis võidame ilma verd valamata.

Koos oma teisitimõtlejatest kolleegidega kustutan ma oma hingest kogu vimma oma poliitiliste vastaste vastu. Tõde, mis teeb meist kodumaa uuesti üles ehitamiseks paremad inimesed, on see, et selle võitluse raames õppisin ma juhinduma esimese teadaoleva teisitimõtleja, Jeesus Kristuse sõnadest: „Armastage oma vaenlasi!”

Olen tänulik Euroopa Parlamendile, et ta on Kuuba rahvast lakkamatult toetanud selles rohkem kui poole sajandi pikkuses võitluses demokraatia eest. Võtan mulle antud 2010. aasta Andrei Sahharovi nimelise auhinna mõttevabaduse eest vastu tundega, et olen üksnes väike osake sellest mässumeelsest vaimust, mis toidab rahvast, kelle hulka mul on au ja uhkus kuuluda.

Daamid ja härrad, Euroopa Parlamendi liikmed, olen teile äärmiselt tänulik selle žesti eest, mis tõendab, et te ei ole unustanud kannatusi, mida me talume, ning mis toob vabaduse valguse nii minu kodumaale lähemale.

Annaks Jumal, et tema lapsed Kuubas peagi lepituseni jõuaksid ja riiki demokraatiaga õnnistataks.

Guillermo Fariñas Hernández

Diplomeeritud psühholoog

Raamatukoguhoidja ja sõltumatu ajakirjanik, endine kolmekordne poliitvang

(Aplaus)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

 

9. Hääletused (jätkamine)
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Kuigi mul on Guillermo Fariñas’ võidu üle hea meel ning õnnitlen teda võidetud auhinna puhul, tuletan parlamendile meelde, et aasta tagasi viibisid siin Memoriali esindajad, kes olid selle auhinna samuti auga välja teeninud! Nüüdseks on kaks neist arreteeritud, kuid ometigi anti Venemaale viie teise ELi riigi ees õigus korraldada 2018. aastal mainekad jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Miks Euroopa Parlament oma muret ei väljendanud? Kui tahame, et see auhind ka midagi tähendaks, ei tohi me inimõiguste rikkumisi niisama pealt vaadata.

 

9.1.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Noord-Holland ICT, Madalmaad (A7-0353/2010, Barbara Matera) (hääletus)

9.2.  Abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatav õigus (A7-0360/2010, Tadeusz Zwiefka) (hääletus)
 

Pärast hääletust

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Zwiefka, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Paar kuud tagasi andis Euroopa Parlament nõukogule tõhustatud koostöö menetluse algatamiseks oma nõusoleku. Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos. See on ülioluline samm, mis annab meie käsutusse täiesti uue koostöötasandi, mille alusel saab rühm Euroopa Liidu liikmesriike omavahel koostööd teha sellistes olukordades, kus ei ole võimalik saavutada kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut. See on väga tähtis otsus. Täna sai kinnitust see, et menetluskord toimib hästi.

Avaldan nõukogule siirast tänu seisukoha eest, mille ta Euroopa Parlamendiga tehtava koostöö osana vastu võttis. See on näide ideaalsest institutsioonidevahelisest koostööst. Resolutsiooniga tehtava töö ajal jäi parlament ainult nõuandeorgani rolli, samal ajal kui kohtumiste sagedus ning see, kuidas nõukogu võttis arvesse kõiki ettepanekuid, mille esitas Euroopa Parlament ning mille üle hääletas õiguskomisjon – kaasates need lõppdokumenti –, on täiuslik näide, mis ennustab tõhustatud koostöö menetluse tulevikule vaid head. Lisaks tänan nõukogu tugeva toetuse eest meie ettepanekule, mille kohaselt tuleks kiiresti läbi vaadata Brüsseli IIa määrus, mis on täiesti hädavajalik, kui soovime leida üksikasjalikke lahendusi näiteks küsimustele, mis puudutavad vajaduse sunnil kohtualluvuse muutmise (forum necessitatis) klauslit – see võimaldab liikmesriikidel säilitada kindluse oma sisemise õigussüsteemi töösse, andes samal ajal meie kodanikele lootust, et tulevikus laieneb nende valikuvabadus mitte ainult kohaldatavale õigusele, vaid ka kohtule. Tänan oma variraportööre õiguskomisjonist ning raportööre nendest komisjonidest, kellel paluti selles küsimuses arvamust avaldada!

 

9.3. Reitinguagentuurid (A7-0340/2010, Jean-Paul Gauzès) (hääletus)
 

Enne muudatusettepaneku 81 üle hääletust

 
  
MPphoto
 

  Jean-Paul Gauzès, raportöör.(FR) Austatud juhataja! Tegu on puhttehnilise muudatusettepanekuga, millega soovime arvesse võtta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse asutamismääruse jõustumise kuupäeva ning seda, et määrus saab jõustuda alles hilisemal kuupäeval.

Seetõttu soovime kohandada hääletusele mineva teksti ühte põhjendust ja ühte artiklit. Peaksime põhjendusest 22 välja jätma teise lause ning samuti soovitan välja jätta artikli 2 teise lause. Praegusest suulisest muudatusettepanekust on eelnevalt teada antud ning fraktsioonid on vastava kompromisslepingu allkirjastanud. Tekst, mille üle täna hääletame hakkame, täiendab reitinguagentuuride reguleerimist ning on osa Euroopa Liidu poliitikast, mille eesmärk on parandada finantsteenuste reguleerimist.

Kasutan võimalust ja tänan volinik Barnieri ja eesistujariik Belgiat küsimuses aktiivse osalemise eest!

 
  
 

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu)

 

9.4.  Metroloogiat käsitlevate direktiivide kehtetuks tunnistamine (A7-0050/2010, Anja Weisgerber) (hääletus)

9.5.  Kodanikualgatus (A7-0350/2010, Zita Gurmai / Alain Lamassoure) (hääletus)

9.6.  Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (B7-0688/2010) (hääletus)
  

Enne muudatusettepaneku 7 üle hääletust

 
  
MPphoto
 
 

  Doris Pack (PPE).(DE) Austatud juhataja! Soovin selle muudatusettepaneku lõpu ümber sõnastada. Praegune sõnastus on väga negatiivne ning ma soovin, et see oleks sõnastatud järgmiselt:

juhtalgatus „Noorte liikuvus” rõhutab eespool nimetatud programmide tähtsust.

 
  
 

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu)

Enne muudatusettepaneku 14 üle hääletust

 
  
MPphoto
 

  József Szájer (PPE). – Austatud juhataja! Soovin lihtsalt öelda, et jätame muudatusettepaneku 14 tekstist välja.

 
  
 

Enne muudatusettepaneku 16 üle hääletust

 
  
MPphoto
 
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Austatud juhataja! Minu sõnavõtt puudutab Vahemere Liitu. Teame, et see on hetkel soiku jäänud, ning soovime sellele uuesti elu sisse puhuda. Praegune sõnastus ei anna seda piisavalt selgelt edasi, mistõttu sooviksime lisada järgmise teksti:

Vahemere Liidu praegune ummikseis.

(DE) Ma tean, et siin valitseb vastuolu. Võib-olla saaks kasutada ka teistsugust sõnastust, kuid meie hetkel pakutav sõnastus on järgmine:

Vahemere Liidu praegune ummikseis.

 
  
 

(Parlament lükkas suulise muudatusettepaneku tagasi)

 

9.7.  Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse tulevik Aafrika-ELi 3. tippkohtumise eel (B7-0693/2010) (hääletus)
  

Enne hääletust lõike 8 üle

 
  
MPphoto
 

  Michael Gahler (PPE).(DE) Austatud juhataja! Võtan sõna ainult selle algatuse õige nime teemal. Tekstis peaks seisma: mäetööstuse läbipaistvust käsitlev algatus. See on tekstis hetkel valesti.

 
  
 

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu)

 
  
 

Pärast hääletust

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Austatud juhataja! Kas võiksite meile öelda sekretariaadi selle isiku nime, kes vastutab istumisplaani eest, ja seda, kas ta on hetkel siin istungisaalis?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Minu andmetel koostatakse täiskogu istumisplaan fraktsioonide põhjal.

 

9.8.  Põhiõiguste olukord Euroopa Liidus (2009) ja institutsioonilised aspektid pärast Lissaboni lepingu jõustumist (A7-0344/2010, Kinga Gál) (hääletus)

9.9.  Reklaami mõju tarbija käitumisele (A7-0338/2010, Philippe Juvin) (hääletus)

9.10.  Energiatõhususe tegevuskava (A7-0331/2010, Bendt Bendtsen) (hääletus)

10.  Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. − Head kolleegid! Meil on hääletuse kohta palju selgitusi ja seetõttu peame ajalistest piiridest väga täpselt kinni pidama. Katkestan kõik üle ühe minuti kestvad sõnavõtud. Palun küll vabandust, aga mul ei jää kahjuks muud üle.

 
  
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Soovin selgitada, miks ma 2011. aasta eelarve vastu hääletasin. Hääletasin selle vastu seepärast, et kokkuhoiuperioodil peaks oma kulutusi piirama ka Euroopa Liit. Peaksime oma kulusid kärpima, mitte suurendama. Minu arvates on häbiväärne, et komisjon tegi algselt ettepaneku eelarvet 6% suurendada ja et parlament seda toetas.

Usun, et minu peaminister David Cameron sai hakkama tubli saavutusega, kui suutis eelarve suurendamise 2,9% peale võidelda, kuigi teame, et tegu oli kompromissiga. See ei ole just kompromiss, millega Briti konservatiivid eriti rahule oleksid jäänud, mistõttu hääletasin uhkusega ELi pillamispoliitika vastu.

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! On märkimisväärne, et parlamendile avanes esmakordselt võimalus eelarve heaks kiita. Arvan, et parlament peaks järgnevas eelarvepoliitikas tagama selle, et põhieesmärgid oleksid näiteks ELi võimalus omapanust suurendada, eelarveline toetus ELi tegevussuundadel põhinevale materjalitõhususele ja kliimamuutuse poliitikale ning et sel moel saavutatakse Euroopa 2020. aasta strateegia ning keskkonnasõbralikuma majanduse eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Sarnaselt kolleeg Ashley Foxiga jagan ka mina Briti konservatiivide muret.

Kuidas julgeme kokkuhoiuperioodil, ajal mil valitsused üle kogu Euroopa Liidu – tegelikult lausa üle kogu maailma – üritavad leida viise, kuidas püksirihma pingutada ning pillamisele piir panna, endale maksumaksja rahast veelgi suuremat osa küsida? On ju aeg vähem kulutada ning eeskujuks olla. Me poleks pidanud paluma eelarve suurendamist. Me poleks pidanud paluma isegi mitte selle külmutamist. Selle asemel oleksime hoopis pidanud nõudma ELi eelarve kärpimist, et maksumaksjad üle kogu Euroopa saaksid oma poliitikuid tõsiselt võtta ja teaksid, et me mõistame nende valu ning jagame seda, mitte ei jäta endast muljet kui valitud eliidist, kes ei pööra neid valinud rahvale mitte mingisugust tähelepanu.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Eelarve koostamise õigus on parlamendi põhiõigus. See kehtib ka Euroopa Parlamendi puhul. Vastutus, usaldus ja partnerlus on parlamendi, komisjoni ja nõukogu koostöö kolm põhielementi. Seetõttu ei olnud 2011. aasta eelarve konsulteerimisprotsess just eriti usaldust suurendav kogemus. Kutsun komisjoni ja eriti nõukogu üles Euroopa Parlamendi õigusi austama, sest – nagu ma juba ütlesin – eelarve koostamise õigus on Euroopa Parlamendi põhiõigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eile hakkasin mõtlema, et kas olen ehk läbi aegruumi lõhe kukkunud ning 1970ndates lõpetanud. Täna tundus mulle, nagu elaksime 1770ndatel.

Meenutaksin siinkohal Thomas Jeffersoni sõnu eemalt valitsemise kohta. Ta ütles, et kaugel viibivad ja oma valijate silma alt kadunud valitsejad kalduvad korrumpeeruma, riisuma ja raiskama. Kui täpselt kirjeldab see ELi eelarvega toimuvat – heakskiitmata raamatupidamine, vahendite vääreraldamine ja need pidevalt suurenevad summad, mis 27 liikmesriigi kokkuhoiumeetmetest hoolimata põrmugi ei vähene. Just nii juhtub siis, kui puudub igasugune side maksusüsteemi, esindatuse ja kulude vahel, kui EL ootab küll kiidusõnu raha kulutamise eest, ent ei ole valmis selle kogumisega kaasnevaks kriitikaraheks.

Ainus lahendus, kuidas need numbrid taas avaliku arvamuse kohaselt sobivatesse piiridesse saada, on anda eelarveline vastutus uuesti üle riikide parlamentidele ja riigi parlamendiliikmetele, kes peavad end õigustama oma valijate ees, kes on ühtlasi ka nende maksumaksjad.

 
  
  

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme meetme poolt ja täname raportööri, kelle töö oli ülitäpne!

Sellest hoolimata usume, et see töö peaks sundima Euroopa institutsioone selle uue distsipliiniga seonduvaid tulevasi sündmusi jälgima, kuna minevikku uurides näeme, et kahjuks on liigagi tihti tekkinud segaseid olukordi, mis on rahandussüsteemile halvasti mõjunud ning seetõttu ettevõtjatele ja säästjatele kannatusi põhjustanud.

Peame väga tähtsaks, et meil on uus agentuure käsitlev üleeuroopaline süsteem, mille raames teostatakse ka kõigi kesksete pangandusasutuste järelevalvet – nõnda on tagatud see, et reitingud peegeldavad tänapäevast rahandussüsteemi tõhusalt ja et neist on üldsusele kasu. Seetõttu avaldan raportöörile kiitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Küsimus on selles, kes tegeleb järelevalveasutuste järelevalvega? Isegi jalgpallikohtunikud peavad läbima järelevalveperioodi või nõusolekumenetluse. Kui see kehtib jalgpalli puhul, kehtib see ju kindlasti ka finantsturgude korral. Reitinguagentuuride hooleks on jäetud finantsinstrumentide, pankade ja isegi tervete riikide krediidivõimelisuse ja usaldusväärsuse hindamine. Ent kui neist agentuuridest saavad monopolid, millel õnnestub igasugusest järelevalvest kõrvale hoida, tõstetakse need jumalatega võrdsele tasemele ja ühtäkki leiamegi, et neid hakatakse kummardama. Me ei tohi lasta sel juhtuda. Piiblis öeldakse: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.” Raportis üritatakse sellist olukorda vältida, kehtestades reitinguagentuuride järelevalve tingimused. Parlament peaks endalt õigel hetkel küsima, kas need meetmed on ka edukad olnud.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänasel hääletusel 2011. aasta eelarve üle kinnitati uus menetluskord, mille saavutamine, kui valus see ka ei olnud, peegeldab eelarvepädevate institutsioonide vastutustundlikku ja kindlat käitumist.

Kuigi tegu on kompromisslahendusega, mis nõudis ohvreid nii parlamendi kui ka nõukogu poolel, hoidis see ära kaheteistkümnendike süsteemi, millel oleks Euroopa Liidu programmide rahastamisele tõsised tagajärjed olnud.

Parlament on saavutatud eesmärkidega rahul. Siiski näitab parlament sõrmega süüdistavalt nende poole, kelle süül kukkus läbi rahvusvahelise katsetermotuumareaktori programmi ning paindlikkuse leping. Tegelikult kaotas liit oma rahvusvaheliste partnerite silmis usaldust ja riskib sellega, et ei suuda oma kulukohustusi rahastada ega Lissaboni lepingust tingitud uusi tegevusvaldkondi hallata.

Seetõttu peame alates 2011. aasta jaanuarist kindlaks määrama põhieesmärgid ning tagama selle, et need on rahanduslikult jätkusuutlikud veel paljude aastate jooksul.

 
  
  

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vajadus mõõtmissüsteeme ajakohastades samal ajal ka määrust täiendada ajendas meid metroloogiat käsitlevaid Euroopa direktiive kehtetuks tunnistama.

Ka mina olen veendunud, et see on esimene samm vastavas valdkonna radikaalsete ja täpsemate reformide algatamise suunas. Lisaks ei ole kahtluski, et peame kokkuleppele jõudma sobivas ajakavas, mis võimaldaks liikmesriikidel hinnata, kuidas vastavate õigusnormide kehtetuks tunnistamine riikide õigusaktidele mõjub, ning laseb neil vajalikke muudatusi teha.

Lõpetuseks vastab mitmete direktiivide kehtetuks tunnistamine suurepäraselt meie vajadusele tagada suurem lihtsus, mida kõigis sektorites hädasti vajatakse. Igatahes loodame, et ravim ei muutu ohtlikumaks kui haigus ise.

 
  
  

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni leping on Euroopa Liidu demokraatlikku toimivust tugevalt muutnud, tehes kasutatavaks selle uue praktilise vahendi, millega Euroopa aruteludes ja integratsioonis osaleda.

Õigupoolest kehtestatakse Euroopa kodanikualgatusega rahvusvahelise demokraatia uus mõiste ning tutvustatakse Euroopa Liidule uut osalusdemokraatia vormi. Kõigil meie kodanikel on võimalik pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole ning paluda sellel seadusandlik ettepanek esitada.

Tunneme komisjoni ettepaneku üle suurt heameelt, sest kodanikuühiskonna ja tegevussuundade määramise kaasamine otsustusprotsessi tugevdab meie institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ning toob Euroopa Liidu oma kodanikele lähemale.

 
  
MPphoto
 

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuna olin kultuuri- ja hariduskomisjoni variraportöör, soovin esiteks väljendada oma rahulolu Euroopa kodanikualgatuse heakskiitmise üle, kuid avaldada siiski kahetsust, et parlament ei hääletanud kahe küsimuse üle, mida pean täiesti hädavajalikeks: üle 16aastaste noorte õigus algatusele allkirja anda ning elanikele antav hääleõigus.

Teame, et need algatused ei kuulu Lissaboni lepingu alla, ja need on vaid mõned põhjustest, miks me selle lepingu vastu oleme.

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Taani Liberaalne Partei hääletas täna kodanikualgatuse poolt, kuna sellega soodustatakse kodanikuosalust ning muudetakse EL palju kättesaadavamaks. Parlamendil õnnestus lisada paar standardset nõuet, mis muudavad kodanikualgatuse kättesaadavaks kõnealusest liikmesriigist sõltumatult ning tagavad selle, et vahendi kasutamine jääb lihtsaks. Kodanikud peavad aga pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest – igast liikmesriigist pärit kodanike arv peab võrduma vähemalt vastavast liikmesriigist pärit Euroopa Parlamendi liikmete arvuga, mida korrutatakse teguriga 750, ning lisaks peavad kodanikud olema piisavalt vanad, et parlamendivalimistel hääletada. Vaid nende oluliste tingimuste täitmisel saame tagada olukorra, kus kodanikualgatus saavutab vajaliku kaalukuse, mis võimaldab seda näha kui demokraatia arengut tugevalt toetavat ettevõtmist.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Soovin kodanikualgatuse kohta paar sõna öelda. See on tõsi, et Lissaboni lepinguga saime juurde uue algatuse, mis julgustab meie kodanikke demokraatias osalema. Kui petitsioonile annab allkirja miljon kodanikku, võtab komisjon selle menetlusse, kuid kas sellega siis asi lõpebki? Minu meelest on tegu suurepärase algatusega, kuid sellest hoolimata peame mõtlema, kuidas seda edasi arendada.

Eelduseks on see, et meie kodanikud osaleksid demokraatlikus protsessis peamiselt valimistel hääletades. See on meie võimalus tegelda küsimustega, mis on inimestele olulised. Ilmselgelt võib see uus algatus kodanike kaasatust suurendada, kuigi teisest küljest näen ma ohtu, et komisjon hakkab algatustele ainult vastama, ilma et see lõpeks millegi konkreetsega. Seda arvesse võttes peame läbi mõtlema, kuidas inimesi poliitilises otsustusprotsessis ka tegelikult rohkem osalema panna.

 
  
MPphoto
 

  Morten Løkkegaard (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Soovin Taani Liberaalse Partei toetuse teemal veel kord mainida, et tegu on väga olulise algatusega, nagu juba eelnevalt öeldi. Lisaks on tegu eksperimendiga, mida peame väga teraselt jälgima – nõuan just seda – ja tagama selle, et algatuse raames kehtestatud kolmeaastast perioodi ka maksimaalselt rakendatakse, kaaludes ühtlasi ka seda, kas tegu on tõepoolest kodanikualgatusega või – kui ma end nii võin väljendada – kasutatakse seda hoopis teiste eesmärkide saavutamiseks. Kodanikualgatuse edukuse seisukohast – selle edukuse seisukohast, mida me kõik loodame algatusele osaks saavat – on oluline see, et initsiatiivi haaraksid enda kätte just kodanikud. Sel puhul loodan, et see toob endaga kaasa edumeelseid, tõhusaid ja häid küsimusi, mida kodanikud ELi projekti kohta soovivad esitada, nii et sellest ei saaks pidevate eitavate vastuste jada, mis sellise algatuse kasutamise monopoolseks muudab.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen Euroopa kodanikualgatust puudutaval õiguslikul menetlusel teraselt silma peal hoidnud ning mul on – osaliselt nõukogu ja komisjoni avalduste põhjal – hea meel, et esimesed petitsioonid käivitatakse juba aasta pärast.

Lisaks on mul hea meel, et saan Euroopa Parlamendile kuulutada, et pärast ennekuulmatu loomuuringute direktiivi vastuvõtmist tekkis Itaalias kodanikke, assotsiatsioone ja komisjone hõlmav laialdane rahvaliikumine. See liikumine ei raiska selle aasta jooksul niisama aega ning töötab selle nimel, et esitada komisjonile ettepanek, milles nõutakse Euroopa Liidule tänapäevaseid ja tsiviliseeritud õigusakte ning milles öeldakse ei loomkatsetele – julmale ning teaduslikult tagajärjetule tavale –, soosides samaaegselt alternatiivsete meetodite rakendamist.

Eluslahkamisele ei ütlemine peab olema Euroopa Liidu üks eesmärke, kuna see on ELi kodanike soov.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Pean kodanikualgatust kasulikuks seetõttu, et kodanikel on selle vahendusel võimalik komisjoniga otse rääkida, ent jääb küsimus, kuidas komisjon reageerib ettepanekutele, mis talle ei meeldi.

Arvan, et võime oodata palju selliseid algatusi, kus komisjonil palutakse teha rohkem, soovitakse rohkem Euroopat, ning kahtlemata vastab komisjon sellisele taotlusele väga innukalt.

Ent kuidas võiks komisjon reageerida sellistele ettepanekutele, kus soovitakse vähem Euroopat, seda, et Euroopa ajaks asju paremini või raiskaks vähem raha, või seda, et Euroopa tasandil maksustamine üldse kaotada? Ootan huviga, kuidas komisjon sellistele ettepanekutele reageerib. Kas ta kohtleb neid ettepanekuid austusega? Kui komisjon vastab ainult neile ettepanekutele, mis talle meeldivad, ei ole sellest algatusest kasu.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Hääletasin nende ettepanekute poolt hea meelega ja arvan, et mõlemad raportöörid on teinud väga head tööd mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kõigi meie kodanike hüvanguks.

Kodanikualgatus mängis umbes aasta tagasi Iirimaal vastu võetud Lissaboni lepinguga nõustumisel väga suurt osa, kuigi mõnda aega tundus, et kogu protsess jääb mitmesuguste takistuste ja reguleerimise tõttu soiku. Tänu raportööride tööle on protsess palju lihtsamaks muudetud ning eriti meeldib mulle see, et protsessi algatab seitsme riigi seitsmest esindajast koosnev komisjon. Arvan, et see ja teised meetmed tagavad olukorra, kus leiavad kajastamist kodanike tõelised mured, hoides samal ajal kontrolli all erahuvides tegutsejad.

(GA) Seetõttu lõpetangi tuntud vanasõnaga – julge pealehakkamine on pool võitu. Algus on paljulubav.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Seda on ju raske demokraatiaks kutsuda, kas pole? Nii kahju, et te ei tahtnud Euroopa inimesi ära kuulata, enne kui kodanikualgatuse kaasa toonud Lissaboni lepingu vastu võtsite.

Vastuseks mõni minut tagasi sõna võtnud Ashley Foxile soovin öelda, et pärast selle esimest etappi võib komisjon otsustada, et tegu ei ole kasutoova ettevõtmisega. See ongi kogu asja põhiprobleem – sellel puudub siduv mandaat. Komisjon võib seda lihtsalt eirata. Taas kord näeme, kuidas Euroopa Liit eurooplaste soove arvesse ei võta. Jumala eest, palun kuulake inimesi – nad ju ei taha, et asjad nii läheksid!

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Mul on komisjoni 2011. aasta tööprogrammi üle väga hea meel ning ma hääletasin selle poolt.

Finantskriis on suur probleem, mille lahendamiseks tuleb see tervikuna ette võtta. Soovin komisjonile endale seatud eesmärkide täitmisel jaksu. Mis eurot puudutab, siis liidu tervikluse ja ühtekuuluvuse vaatepunktist ning Euroopa Liidu solidaarsuse seisukohast on täiesti hädavajalik, et meil oleks ühisraha ja et me teeksime selle kaitsmiseks kõik, mis vähegi võimalik.

Mis töökohti ja majandust puudutab, siis tunnen heameelt selle üle, et 2011. aasta jaanuaris võtab komisjon vastu oma esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi. Selles iga-aastases majanduskasvu analüüsis uuritakse liidu majandusolukorda, sh võimalikke tasakaalustamatusi ja süsteemset riski. See on vältimatu, kui soovime, et Euroopast saaks nutikalt ja säästlikult toimiv majanduspiirkond.

Lõppude lõpuks moodustame ju ikkagi 500 miljonist inimesest koosneva ühenduse. Peame nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel maailma tasandil rasketele probleemidele julgelt vastu astuma. Soovin komisjonile tulevaks aastaks kõike head!

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Mul on selle ettepaneku vastu hääletamiseks palju põhjuseid, kuid kõige veidramaks pean ma siiski seda lõiget, kus liikmesriigid peaksid parlamendi arvates arenguabiks eraldama 0,7% oma sisemajanduse kogutoodangust ja et selle kohustuse järgimise peaks tagama komisjon.

Kui kõrvale jätta küsimus, kas arenguabi andmine on üldse mõttekas, rikutakse sellise nõudega tõsiselt ka subsidiaarsuse põhimõtet. Veider tundub mulle ka lõige 52, kus komisjonil palutakse tungivalt praegust hoogu laienemisprotsessiks ära kasutada. Kas keegi võiks mulle öelda, mis hoost siin juttu on? Kas räägite Türgi pidevatest provokatsioonidest või selles riigis massiliselt rikutavatest inimõigustest, rääkimata üha suurenevast islamiseerumisest?

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0693/2010

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Ei ole kahtlustki, et selles resolutsioonis käsitletakse nii mitutki olulist teemat, nagu seda, et kurjategijast president Mugabe osalemine Lissaboni tippkohtumisel mõisteti hukka, ja viidet sellele, kui kahjulikult ajude väljavool Aafrikale mõjub.

Resolutsioonis rõhutatakse väga õigustatult ka põllumajandusliku suutlikkuse arendamise ülitähtsat rolli. Teisest küljest peame kindlasti lahti saama sellest absurdsest 0,7% standardist. Miljardi USA dollari väärtuses arenguabi, mis Aafrikasse viimase 60 aasta jooksul on voolanud, paistab olevat selle mandri veelgi suuremasse viletsusse tõuganud. Lisaabi andmise asemel peame oma energia suunama muu hulgas kapitali ebaseadusliku väljavooluga võitlemisse, mis on resolutsioonis nagunii esile tõstetud.

Samuti ei avaldanud mulle erilist muljet rännet käsitlev lõige, mis oli ka peamine põhjus, miks ma selle resolutsiooni vastu hääletasin.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Vaadates seda, kuivõrd viletsas olukorras viibivad paljud Aafrika riigid, tekib ELil ja selle liikmesriikidel loomulikult soov sellised riigid vaesusest välja aidata, kuid minu arvates peaksime oma abi siiski mõistlikumalt kasutama. On täiesti õige, et õnnetuse korral mängib abi lühemas perspektiivis väga olulist rolli, ent pikaajalist arengut vaadeldes selgub, et meie abi on kohati väärkasutatud.

Ei ole ju õige, et ELi liikmesriikide maksumaksjad peavad saatma raha Aafrika valitsustele, kes oma riiki korralikult ei juhi, ja et see raha ei jõua nendeni, kes seda tegelikult vajavad. Parim viis arengu toetamiseks on aidata vaesemate riikide ettevõtjaid, kes saavad oma kogukondades jõukust luua ning seeläbi sõbrad ja naabrid vaesusest välja aidata.

Avame oma turud ning suuname oma abi kaubanduse ja arengu edendamisse, mitte lihtsalt abirahasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Võtsin hiljuti koos mitmete täiskogu parlamendiliikmetega osa Kinshasas, kõige halvemas olukorras olevate riikide edetabelis teisel kohal asuvas riigis, toimunud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide tippkohtumisest. ÜRO hallatava õnnelikkuse indeksi kohaselt edestab Kongo DV vaid Zimbabwet. Erinevalt zimbabwelastest ei saa kongolased endale kahjuks öelda, et asjad võtavad suuna paremuse poole, kui vaid valitsus välja vahetatud saaks: neil on toimunud valimised, kus kandideeris mitmeid erakondi, neil on rahvusvahelise heakskiidu saanud põhiseadus ja nii edasi.

Kongo DV võimendab ja kätkeb endas kogu Aafrika raskusi. Usun, et seal on võimalik koloniaalkogemust häälekamalt süüdistada kui naaberriikides ning kindlasti ei soovita korrata kogu seda Kongo Vabariigiga seondunud tragöödiat. Kahjuks on seal ka loodusvarade needus, mis lõhub maksustamise ja kulude sideme ning paneb poliitikud au ja rikkuse poole püüdlema. Eelkõige teeb mulle aga muret heterogeensus, rahvustunde puudumine, keelelise ja rahvusliku ühtsuse või eesmärgi puudumine. „Kui sa oma riiki armastad, siis maksa makse,” võis Kinshasas ühelt nukralt sildilt lugeda. Seda aga loomulikult ei tehta.

Usun, et te juba teate, miks ma seda mainin. Euroopa Liidu Nõukogu president ütles, et patriotism viib sõjani. Viiksin ta hea meelega külastama kohta, kus patriotism täielikult puudub, ja näitaksin, kuhu selline tee viib.

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

 
  
MPphoto
 
 

  József Szájer (PPE).(HU) Austatud juhataja! Kõigile on teada, et finantskriisi tagajärjel muutub pensionisüsteemi riiklik sammas, mis pakub suuremat turvalisust, mitmetes Euroopa riikides üha ahvatlevamaks. Paljud riigid vaatavad oma süsteeme läbi ning pingutavad riikliku pensionisüsteemi tugevdamise nimel. Kuigi pensionisüsteemi küsimus jääb lõppude lõpuks ikkagi riigi pädevusse, on suund, mis neid Euroopa probleeme käsitlevatel aruteludel võetakse, endiselt väga tähtis. Seetõttu tunnen heameelt tõsiasja üle, et Euroopa Parlamendi kolme suurima ning populaarseima sotsialistide ja liberaalide fraktsiooni toel vastu võetud komisjoni tööprogrammi käsitleva otsuse punktis 30 tõstetakse esile seda, et pensionisüsteemi esimest ehk riiklikku sammast tuleb tugevdada. Minu asukohamaa Ungari astus eile vastu võetud aktiga sammu õigesse suunda. ELis toimuv valgeid ja hiljem ka rohelisi raamatuid käsitlev pensioniteemaline arutelu peab jätkuma just sellises vaimus – täpselt seda Euroopa Parlament komisjoni tegema kutsubki ning seetõttu on mul selle ettepaneku üle väga hea meel.

 
  
  

Raport: Kinga Gál (A7-0344/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni lepinguga kehtestatud uue institutsioonilise raamistikuga pannakse rõhku sellele, et inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitse ja edendamine toetavad Euroopa Liidu demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet.

Toetasin seda raportit, kuna usun kindlalt, et vajame uut liidusisest inimõiguste poliitikat, mis oleks tõhus ja põhjalik ning millega tagatakse tõhusad vastutusmehhanismid nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et midagi ette võtta kõigi nende arvukate rikkumistega, mis iga päev toimuvad.

Soovime rõhutada, et Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Liidu õiguse pale kardinaalselt muutunud. Põhiõiguste hartal on nüüd sama õigusjõud mis asutamislepingutelgi ning see esindab põhiõiguste kõige tänapäevasemat kodifitseerimist, pakkudes head õiguste ja solidaarsuse tasakaalu ning hõlmates nii tsiviil-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ning kultuurilisi õigusi kui ka kolmanda põlvkonna õigusi.

 
  
MPphoto
 

  Antonello Antinoro (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Otsustasin raporti poolt hääletada mitte ainult seetõttu, et nõnda otsustas minu fraktsioon, vaid ka seetõttu, et olen kaljukindlal veendumusel, et see raport omab institutsioonilisest vaatepunktist märkimisväärset tähtsust ning on väga vajalik ajal, mil parlamendi volitused on küll määratletud, kuid nende organiseerimine võtab veel aega.

Ilmselgelt soovisime, et esimene heakskiidetud eelarve pärast Lissaboni lepingu jõustumist oleks silmapaistev sündmus. Seetõttu oli meile kõigile vajalik võtta vastu ühine seisukoht – sellest ka raportööri pingutused kompromiss-muudatusettepanekute leidmisel, millega hoida ära otsused, mille tõttu Lissaboni lepingu kohaldamise lõpliku joone leidmine võtaks rohkem aega.

Seetõttu tänan Kinga Gáli tehtud töö eest ja loodan, et see raport juhatab sisse Euroopa institutsioonide tegevuste üldise paranemise.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Esiteks soovin Kinga Gáli tänada selle suurepärase raporti eest, milles käsitletakse põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus! Tegu on siiski ainult raportiga. Peame meeles pidama, et meil on Euroopa Liidus vaja veel palju ära teha. Kahjuks ei rakendata tegelikkuses mitte igaühe põhiõiguseid, kuigi inimesed ütlevad, et teoorias seda tehakse. Selle elav näide on suur romade vähemus, kelle põhiõigusi ei rakendata kõigis punktides.

Lisaks on meil probleeme arvamusvabadusega. Just arvamusvabaduse tõttu andsime Sahharovi auhinna Kuuba dissidendile – sellest hoolimata on meil Euroopas endiselt mitmeid probleeme. Mitte igal pool ei ole inimestel võimalik takistamatult rääkida või oma arvamust avaldada. Selle ehe näide on üks meie kaasparlamendiliige, kes liigub ringi turvatöötajate saatel, kuna kardab oma julgeoleku pärast. Peame võitlema põhiõiguste eest Euroopas ning ühtlasi ka selle eest, et Euroopa Liidus on igale inimesele tagatud arvamusvabadus.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõik teavad, et Itaalia valitsuse tegevus kujutab endast pidevat põhiõiguste harta rikkumist. Peame vaid meenutama Itaalia-Liibüa lepingut või kavandatavat nn suukorviseadust, millega üritatakse ajakirjandus ja õigussüsteem vaikima sundida.

Räägime valitsusest, mida toetab ebademokraatlikult valitud parlament, ilma et kodanikele antaks võimalus oma eelistusi väljendada; valitsusest, mis võitis eile usaldushääletuse tänu häältele, mis saadi opositsiooni kuuluvatelt parlamendiliikmetelt, kes tunnistasid avalikult, et häälte saamiseks pakuti neile raha ning toetust tulevastel valimistel.

(Vahelehüüdja katkestas sõnavõtu)

Faktid tõendavad korruptsiooni. Nagu Mondadori ja Millsi juhtumite lõppotsustest selgub, on selline käitumine korruptant Silvio Berlusconi puhul täiesti tavaline.

(Ärge öelge, et Euroopa Parlament laseb nüüd kalanaisi sisse?)

9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Licia Ronzulli, istuge palun maha ja lõpetage rääkimine! Selline käitumine ei ole Euroopa Parlamendi istungisaalis kohane. Praegu ei ole teie kord sõna võtta ning teil pole õigust teist sõnavõtjat niiviisi segada. Palun võtke seda arvesse. Sonia Alfano, palun jätkake! Pikendan teie sõnavõttu 30 sekundit.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! 9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Licia Ronzulli, ütlen seda teile seda nüüd viimast korda. Kui te veel kord püsti tõusete ja istungit segate, palun ma teil istungisaalist lahkuda. Kas on piisavalt selge? Ärge enam nii tehke!

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! Lissaboni lepingu vastuvõtmisega muutus meie kodanike heaolu üks tähtsamaid uusi valdkondi, põhiõiguste harta, nüüd meile kõigile siduvaks. Järgmise sammuna tuleb ELi institutsioonidel keskenduda põhiõiguste järelevalvele ja edendamisele kõigis liidu poliitikavaldkondades ja kõigis liikmesriikides, tehes seda ühtlasi viisil, mis on nii siduv ja tõhus kui vähegi võimalik.

Selle saavutamiseks on tähtis, et nii üksikisikud kui ka eri institutsioonid töötaksid selle nimel, et võrdse kohtlemise direktiiv, mis on hetkel nõukogus menetlemisel ning sinna toppama jäänud, liiguks jõudsalt edasi ja et me omandaksime selle tulemusena õiguslikult siduvad vahendid, mille abil liikmesriikides esinenud diskrimineerimisjuhtumitesse sekkuda.

Soovin veel lisada, et sekkumine on eriti tähtis nii vaikiva kui ka nähtava diskrimineerimise korral. Vaikiv diskrimineerimine mõjutab näiteks eakamaid inimesi.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Austatud juhataja! Nagu näha, hääletasin ilmselgelt selle poliitiliselt korrektse raporti vastu. Flaami rahvuslasena pean täiesti vastuvõetamatuks seda, et parlament paneb rahvusluse ksenofoobia ning diskrimineerimisega automaatselt ühele pulgale.

Ettepanek lisada liikmesriikide puhul rakendatavale sekkumismenetlusele ka menetlus, mis tõkestab teatud poliitikameetmed kuni selle hetkeni, mil komisjon otsustab, kas ametlik sekkumismenetlus algatada või mitte, on suisa ohtlik. See lõpeb ei millegi muu kui liikmesriikidel silma peal hoidmisega ning selline olukord on vastuvõetamatu.

Tulevikus on Euroopa Komisjonil võimalik tõkestada tõhusat väljasaatmispoliitikat, ületades nii toimides tugevasti oma volituste piire. Nende ülesannete rakendamine ja täitmine tuleks jätta vastava liikmesriigi, mitte Euroopa Komisjoni hoolde.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Oma raamatu „1984” lisas kirjutas George Orwell peatüki uuskeelest ning rääkis sellest, kuidas keelt võib tühistada ja muuta ning seeläbi meie mõtet muuta. Ta tõi näiteks sõna „vaba”. Ta suutis sõna „vaba” kasutamist uuskeeles ette kujutada ainult tähenduses „see koer on kirbuvaba” või „see põld on umbrohuvaba” ning seepärast kadusid vaimse või poliitilise vabaduse mõisted, kuna enam ei olnud sõnu, millega neid väljendada. See oli üllatavalt ettenägelik näide, sest laias laastus on sõnaga „vaba” meie eluajal toimunud just selline muutus.

Varem tähendas see vabadust riigi surve eest: kõnevabadust, kogunemisvabadust ja usuvabadust. Nüüd tähendab see õigust. Mul on vabadus töötada, mul on vabadus kasutada riiklikku tervishoiusüsteemi ja nii edasi. Selles inimõiguste raportis liiguti põhimõttelt, et õigused on isikuvabaduse tagatis, põhimõttele, et õigus on kõigile esitatav nõue. Selle asemel et tagada meie õigused võrdsele kohtlemisele, kinnitab see meie õigusi erinevale kohtlemisele. Meil ei ole tegu inimõiguste kriisiga Euroopas, tegu on hoopis demokraatia kriisiga, mille lahendus ei peitu selles, et anname võimu valitud esindajate käest mittevalitud juristidele.

 
  
 

***

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Palun ennist toimunud vahejuhtumi pärast vabandust, kuid itaallasena ei suuda ma teatud tüüpi käitumist lihtsalt välja kannatada! Läksin endast välja, kuna Sonia Alfano kasutab hääletuse selgitamiseks antud minuteid jätkuvalt selleks, et valetada ning Itaalias toimuvat moonutada. Eile toimus Itaalia parlamendis valimispiirkondade põhjal ning täiesti demokraatlikes tingimustes toimunud usaldushääletus. Seetõttu loobun oma selgitusest hääletuse kohta ning teatan, et hääletasin Philippe Juvini raporti poolt.

 
  
  

Raport: Philippe Juvin (A7-0338/2010)

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina olen veendunud, et reklaam võib mängida tähtsat rolli ettevõtjate konkurentsi ja konkurentsivõime elavdamises, suurendades sel moel tarbijatele avanevaid valikuid.

Sellest hoolimata peab Euroopa hakkama saama karmimate õigusnormide kohaldamisega sektorile, mis võib vastasel juhul üha pealetungivamaks muutuda – seda eriti uute tehnoloogiate kasutamise tõttu. Üha levinum on see, et tarbijad esitavad tähtsat teavet, ilma et neil oleks aimugi, mis sellega võib kaasneda.

Seetõttu toetangi Philippe Juvini raportit, eriti seetõttu, et raportis keskendutakse kõige haavatavamas olukorras viibivatele isikutele (nt lastele), kes ei suuda iseseisvalt hinnata kaubanduslikke pakkumisi, mis üha agressiivsemaks muutuva reklaami vahendusel nendeni jõuavad.

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! Reklaam on tarbijatele tihti kasulik teabeallikas ning aitab neil arukaid otsuseid langetada. Muu hulgas rakendab reklaamitööstus suurepäraseid enesekontrollimeetmeid (nt eetikakoodeksid), milles määratakse kindlaks, milline reklaam on lubatud ning hea.

Viimastel aastatel on see praktika unarusse jäänud – seda võime näha näiteks sellest, kuidas kasutatakse lapsi, ning sellest, kuidas reklaami just lastele suunatakse. Just seetõttu arvan, et parlament peab selles küsimuses sekkuma ning kasutama seda suurepärast raportit hilisemas etapis alusena, mille põhjal uurida, kas direktiivi on vaja läbi vaadata ning rangemaks muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Reklaam on tõhusalt toimiva siseturu lahutamatu osa, mis soodustab konkurentsi ja annab tarbijatele valikuvõimaluse. Hääletasin reklaami käsitleva raporti poolt. Selles ei tehta uute õigusaktide koostamise või tavapärase reklaami määratlemise ettepanekut ega üritata Interneti kasutamist reguleerida või piirata.

Raportiga aidatakse kaasa ebaausate reklaamivaldkonna kaubandustavadega seonduva teadlikkuse suurendamisele ning tarbijate isikuandmete ja privaatsuse austamisele.

Kutsun ärikogukonda üles enesekontrollisüsteemi rakendades vastutust jagama, võtma vabatahtlikke meetmeid, mis aitaksid vältida eksitavat, peidetud ja pealetükkivat reklaami. Eriti rõhutan vajadust vabastada reklaamist lapsed. Lõpetage Batmani, Spidermani ja Bamse kasutamine meie laste vastu!

 
  
  

Raport: Bendt Bendtsen (A7-0331/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul on Bendt Bendtseni raporti üle väga hea meel ning hääletasin selle poolt. Peame rõhuma sellele, et energia säästmine on üks energianõudluse vähendamise viise, aidates seetõttu kaasa energiatõhususe saavutamisele kogu Euroopa Liidus. Tihti arutame taastuvate energiaallikate üle, kuid seejuures on väga lihtne unustada meie elektritarbimist. Hääletasin raporti poolt, kuna see on väga tähtis. Tänan raportööri tubli töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Kuulsime siin üleval meie Itaalia kolleegi päris huvitavat rünnakut.

Eelmisel nädalal sõitis suur hulk inimesi pika tee Cancúni, kuid kliimamuutuse vastases võitluses jäid edusammud üsna tagasihoidlikeks. Tänane hääletus energiatõhususe üle on aga kindel samm edasi. Nagu raportis väga õigesti välja tuuakse, on energiatõhusus kõige kulutõhusam ja kiirem viis süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Ometigi ei ole liikmesriikide võetud meetmed kaugeltki mitte piisavad. Praeguste pingutuste põhjal jõuame 2020. aastaks seatud 20% eesmärgiga alles poole peale. Seetõttu vajamegi energiatõhususe siduvat eesmärki. Raport sisaldab mitmeid lahendusi. Nüüd on vaja need ka rakendada. Soovin Bendt Bendtsenit tänada ning teda raportiga tehtud suurepärase töö eest kiita!

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Soovin raportöör Bendt Bendtsenit väga olulise energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise raporti eest kiita! Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et see on tähtis mitte ainult majanduslikel kaalutlustel, vaid ka Cancúni kliimakonverentsi taustal. Jõudsime siiski teatud ühiste teemadeni ning seetõttu on kõige tähtsam jätkata Euroopa Liidus alustatud tööd süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise nimel. Energiatõhusus on üks kõige sobivamaid lahendusi. Igal liikmesriigil peab selles valdkonnas olema tõhus riiklik tegevuskava, sh finantsmehhanismid. Konkreetse abi küsimuses peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon lepingu sõlmima. Täna langetatud otsusega sarnanevatest otsustest võidavad kõik eurooplased, kuna käsitleme siin mitmeid sõltumatuid valdkondi, nagu transport, uued tehnoloogiad ning hoonete, tootmise ja siirdeinfrastruktuuri tõhusus. See dokument on meetmete kogum, mille eesmärk ei ole kaitsta mitte ainult keskkonda, vaid ka eri riikide rahvamajandust.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin samuti Bendt Bendtseni raporti poolt, milles käsitleti energiatõhusust. Euroopa 2020. aasta strateegia on pannud Euroopa Liidu keskenduma energiatõhususele, energia säästmisele ning taastuvate energiaallikate kasutamisele. Ometigi peame meeles pidama, et kui me juba kord endale sellised eesmärgid seame, peavad kõik neid ka järgima. See on lausa üleeuroopaline probleem: meil on küll väärt eesmärke, ent liikmesriigid ei ole kohustatud neid saavutama.

Loomulikul loodame, et tõhusa energiakasutuse eesmärk ei jää ainult Euroopa piiresse, vaid kohaldub ka laiemas mastaabis. Ilmselgelt ei ole meil võimalik lasta energiatõhususel ja säästmisel konkurentsivõimet vähendavaks takistuseks saada: peame tagama selle, et suudame maailmaturgudel konkurentsivõimelisena püsida, tagades sel moel Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime. Nagu ma juba ütlesin, on endale võetud kohustuste täitmine väga tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Usun, et Euroopa Liidul ei ole võimalik vältida energiaprobleemi, mis otsustab meie planeedi tuleviku.

Peame hävitama müüdi, mille kohaselt on riigi majanduslik areng tihedasti seotud suurenenud energiatarbimisega. Euroopast peab saama teerajaja uuele säästvale majandusmudelile, mida iseloomustab väiksem ressursikulu (sh energiakulu) ning suurem tootlikkus. Seetõttu peame läbi lõikama sideme majanduskasvu ning tööstustele ja üldsusele müüdava energiakoguse suurenemise vahel ning ühendama selle hoopis töökohtade loomist ja energiatõhustust soodustavate energiateenustega.

Neil põhjustel usungi, et energiatõhusus on ELi üks tulevikueesmärke nii majanduslikus kui ka keskkonna mõttes, ja loodan, et komisjon võtab viivitamatult vajalikud meetmed, millega rakendada siduvad eesmärgid, mis täna parlamendis vastu võeti.

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin küll siduvama ja nõudlikuma energiatõhususe tegevuskava poolt, kuid olen väga rahul ka lõppseisukohaga, mille parlament selles küsimuses võttis.

Kliimamuutuse vältimiseks ei piisa ainult rahvusvahelistest kohustustest või deklaratsioonidest: vajame praktilisi lahendusi, millega heitkoguste vähendamise eesmärke täita. Suurem energiatõhusus on selle ettevõtmise üks suurimaid põhiprojekte. Selle saavutamiseks vajame väga laiaulatuslikku ja põhjalikku suurema energiatõhususe poliitikat, mis oleks ühtlasi siduv, vajaduse korral ka rahaliselt motiveeriv ning hõlmaks sanktsioone. See tegevuskava on suur samm õiges suunas.

 
  
 

***

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Sergio Paolo Francesco Silvestris, kas te aplodeerite mulle või soovite hääletuste selgitamise ajal kodukorda puudutava märkuse teha? See on küll päris märkimisväärne tegu, aga olgu nii.

 
  
MPphoto
 

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu näete, siis ma aplodeerin, kasutades samal ajal võimalust teha kodukorda puudutav märkus.

Austatud juhataja! Kas kavatsete võtta meetmeid parlamendiliikmete vastu, kellel õnnestub kasutada neile eraldatud aega selleks, et solvata oma riigi valitsust?

Meie kaasparlamendiliige solvas teie juuresolekul Itaalia valitsust, mis läbis eile Itaalia parlamendi usaldushääletuse ning mida toetab ühtlasi ka Itaalia üldsus. See ei pruugi parlamendiliikmele küll meeldida, aga see on tema enda probleem, mida ta võib oma sõpradega arutada. See parlamendiliige kasutas talle antud aega selleks, et solvata oma riiki, mis on ühtlasi ka minu riik, selle asemel et oma hääletust selgitada.

Austatud juhataja! Küsin teilt, kas kavatsete selliseid asju taluda kodukorrast hoolimata, kuna sellisel juhul võtan tulevikus osa kõigist selgitustest hääletuse kohta ja räägin Itaaliat seaduslikult juhtiva valitsuse poolt, millel on ühtlasi kodanike ja parlamendi üksmeelne toetus.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Loodan, et hindate seda, et ma teil sõna võtta lubasin, kuigi teie tõstatatud küsimus ei olnud tegelikult kodukorda puudutav küsimus. Minu ülesanne ei ole jälgida, mida parlamendiliikmed öelda otsustavad. Minu ülesanne on tagada see, et nad võtavad sõna siis, kui neil on selleks õigus, mitte ei sega üksteisele vahele – ja seda veel üsna ebaviisakalt ja valjusti, võiks lisada. Nii et aitäh teile kommentaari eest! Vähemalt seni, kuni mina istungit juhatan, peavad parlamendiliikmed üksteise vastu viisakaks jääma ning ühtlasi üritan ma ajakavast nii täpselt kinni pidada kui võimalik. See, mida parlamendiliikmed istungisaalis, demokraatlikus istungisaalis nagu see siin, sõna võttes ütlevad, on nende, mitte minu asi.

***

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul on sel teemal paar kommentaari.

Arvan, et kliimamuutusega võitlemisel on kogu rõhk siiani pandud taastuvenergiale, mis on ilmselgelt väga oluline. Energiatõhususe valdkonnas on aga endiselt nii palju, mida oleks võimalik ära teha, ning just seepärast olen raporti poolt.

Hoonete valdkonnas on võimalik veel nii palju ära teha, eriti sellesama hoone, Brüsselis asuvate hoonete ja paljude teiste üldkasutatavate hoonetega. On väga oluline, et me need energiatõhusamaks muudaksime. Sama kehtib paljude transpordiliikide puhul. Nii palju on tohutuid diislit kaanivaid mootoreid. Tootjaid tuleks sundida neid palju energiatõhusamaks muutma.

Soovin ühte rühma siiski kiita. Minu riigis teevad koolid keskkonna valdkonnas suurepärast tööd. Seda tuleks tunnustada ja soodustada, sest koolide kaudu jõuab meie sõnum laste ning nende vanemateni ning loob positiivse suhtumise.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Reimer Böge (A7-0367/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liidu eelarvemenetluses järgitakse teatud hulka põhimõtteid, sealhulgas spetsialiseerumise põhimõte. See tähendab, et konkreetsele poliitikavaldkonnale eraldatud summat saab kasutada ainult selle poliitikavaldkonna tarbeks. See põhimõte garanteerib teiste hulgas liidu hea finantsjuhtimise, kuid suurendab ka eelarve jäikust. Iga-aastases eelarves ja ammugi mitte mitmeaastases finantsraamistikus ei ole võimalik ette ennustada kõiki kulusid, millega liidul tegeleda tuleb. Just seetõttu on nüüd juba mitmed aastad olemas olnud paindlikkusinstrument. See koosneb rahalisest reservist, mille summa igal aastal eelarvesse kaasatakse. Nii on võimalik rahastada poliitikavaldkondi ja projekte, mille kulusid ei olnud võimalik ette näha. Kolleeg Böge raportis soovitatakse selle instrumendi kasutuselevõtmist elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning Palestiina rahalise abi rahastamiseks. Kuna need on kolm valdkonda, milles ma liidu positiivsesse tegevusse usun, ei kõhelnud ma selle teksti poolt hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun Euroopa Parlamendi otsusega eraldada täiendav rahaline abi elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamiseks 2011. aastal. Nende programmide rakendamisega on võimalik saavutada Lissaboni strateegias sätestatud eesmärk muuta Euroopa Liit ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja teadmistepõhiseks majanduseks, mis põhineb jätkusuutlikul majandusarengul ja uutel töökohtadel, püüeldes parema sotsiaalse ühtekuuluvuse poole.

Selleks et suurendada Euroopa Liidu ülemaailmset konkurentsivõimet, tuleb erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, pakkudes neile soovitud abi ja rahalist toetust. Veelgi enam, investeeringud keskkonnasõbralikesse uuendustegevustesse ja teadusuuringute arendamisse ergutaksid taastuvate energiaallikate kasutamist, mis lihtsustaks uute säästvate töökohtade loomist mitmetes sektorites, sealhulgas energiamajandus, tootmine ja transport.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − Böge’ raport paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta minu toetust ei saa. Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole selles osas, miks selline täiendav rahastamine vajalik on, piisavalt põhjendatud. Lisaks olen paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes üldiselt väga kriitiline. Soovitav on vähendada teisi eelarveridu, et võimaldada rahastada neid eelarveridu, kus põhjendatud täiendav rahastamine hädavajalik on.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Paindlikkusinstrument annab võimaluse rahastada täpselt kindlaks määratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühele või mitmele rubriigile ettenähtud ülemmäärade piires. Seetõttu on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine 2011. aasta eelarve raames seotud vajadusega rahastada elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuste raamprogrammi – ELi 2020. aasta strateegia raamistikus – ja anda ka Palestiinale rahalist abi, rahastada rahuprotsessi ning UNWRAt. Nende programmide tähtsuse pärast kavatsen selle ettepaneku poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. − (IT) Parlamendil peab kahtlemata olema positiivne seisukoht Reimer Böge raporti suhtes paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamiseks ning Palestiinale rahalise abi andmiseks. Nõustun lisakulutuste vajadusega ning nende jaotamisega väljapoole rubriikide 1 ja 4 ülemmäärasid. Praegust majandusolukorda arvesse võttes on need kulutused olulised mitmetest vaatenurkadest, kriisiga võitlemiseks ja ka meie rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) On vastuvõetamatu, et Palestiina rahalise abi, Euroopa haridus- ja koolitusprogrammide ning konkurentsivõimele ja vabale konkurentsile kaasaaitavate programmide rahastamine tuleb kõik hõlmata ühtse tekstiga. Kuritahtlik kavatsus on selge. See kombinatsioon sunnib mind erapooletuks jääma. Kinnitan veel kord oma täielikku toetust Palestiina inimeste üritusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, et tagada ELi rahaliste vahendite kasutuselevõtmine kogusummas umbes 70 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena Euroopa Liidu Solidaarsusfondist Portugali loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks, milleks Portugal Madeira saarel maanihete ja üleujutuste tõttu tekkinud katastroofilise olukorra pärast rahalisi vahendeid taotles, ja ka Prantsusmaale, kes esitas taotluse pärast tormi Xynthia põhjustatud katastroofilist olukorda. Tunnen, et peame nendele liikmesriikidele oma toetust näitama, nii et nad saaksid nende loodusnähtuste tagajärgedega võidelda ning need miinimumini viia. Euroopa Liidu Solidaarsusfond asutati selleks, et näidata Euroopa Liidu solidaarsust õnnetustest hävinud piirkondade elanikkonnaga. Hääletasin raporti poolt, sest usun, et seal nõutakse rahaliste vahendite kasutuselevõtmist sel eesmärgil ja et seetõttu on raporti eesmärk selle mehhanismi nõuetekohase kasutamise kättesaadavaks tegemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − – (DE) Selles raportis osutatud summad on täiesti ebarealistlikud. Lisaks tõsiasjale, et praegune finantsraamistik peab nende eesmärkide katmiseks piisav olema, siis juhul, kui neid suurendada tuleks, on kavandatud märkimisväärselt väiksemad summad. Finantsraamistiku kohandamine raportis esitatud ettepanekutele ei suurenda liidu paindlikkust, vaid piirab seda. Seepärast hääletasin selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Tahaksin eelkõige väljendada oma rahulolu tõsiasja üle, et Euroopa Parlament ja nõukogu on jõudnud kokkuleppele elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rahastamise üle. Soovin juhtida erilist tähelepanu elukestva õppe programmile. See koosneb neljast valdkondlikust kavast. Minu arust on erilise tähtsusega Erasmuse programm, mis lihtsustab massiliselt üliõpilasvahetusi. See on väga oluline, nii uute teadmiste ja oskuste omandamise valdkonnas kui ka uute tutvuste sõlmimisel ja liikmesriikide kultuuride kogemisel. Sarnane roll – kooliealiste noorte puhul – on Comeniuse programmil.

Need programmid ei too kasu mitte ainult Euroopa majandusele, vaid tagavad ka Euroopa teadvuse loomise, mis põhineb rahvusvahelisel tutvuste võrgustikul. Nendele programmidele tuleks hoolimata eelarveolukorrast kõrge prioriteet anda, sest tegemist on investeeringuga, mis toob Euroopa Liidule kasu paljudes valdkondades – mitte ainult majanduses, vaid ka kultuuris ja poliitikas. Otsus anda abi Palestiinale on tähelepanuväärne teistel põhjustel, kuid leian, et ka see on põhjendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku võtta pärast lepitusmenetluses üksmeelt saavutamata uue 2011. aasta eelarvemanöövri osana kasutusele paindlikkusinstrument. Hääletasin raporti poolt eelkõige selle pärast, et eelarve suurendamine mõjutab kaht programmi, nimelt elukestva õppe programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mis väärivad Euroopa Liidu suurimat toetust ja kõige rohkem vahendeid. Paindlikkusinstrument sätestatakse institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini kohta. Järgides mõlema eelarvepädeva asutuse (Euroopa Parlament ja nõukogu) kokkulepet, võimaldab paindlikkusinstrument rahastada väljapoole finantsperspektiivides kehtestatud ülemmäärasid jäävaid vajadusi, mis mitmeaastase finantsraamistiku koostamise ajal prognoositavad ei olnud, iga-aastases kogusummas kuni 200 miljonit eurot. See on Euroopa Parlamendi jaoks oluline tulemus, sest märgib edu dialoogis nõukoguga eelarve üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Tahaksin kiita heaks lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkuleppe paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes, eelkõige elukestva õppe programmi rahastamiseks. Usun, et Euroopa Liidu jaoks on oluline investeerida kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisse ning õppeedukuse kõrge taseme ergutamisse. Ainult ranguse ja kvaliteetse õpetamisega on võimalik Euroopa konkurentsivõimelisemaks muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes võimaldatakse kasutusele võtta paindlikkusinstrument, et rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi ülemmäärade piires. 2011. aasta eelarve jaoks on vaja täiendavaid kulutusi, mis ületavad alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 ülemmäärasid. Seepärast on tehtud ettepanek võtta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohaselt kasutusele paindlikkusinstrument. Kasutusele võetakse järgmised summad: 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi jaoks alamrubriigis 1a; 16 miljonit eurot konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi jaoks alamrubriigis 1a; 71 miljonit Palestiina jaoks rubriigis 4. Eelarvepädevatele institutsioonidele tuletatakse meelde, et otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tohi toimuda hiljem kui 2011. aasta eelarve avaldamine.

 
  
  

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ühenduse 2011. aasta eelarves on kulukohustuste assigneeringuteks ette nähtud 141,8 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 126,5 miljardit eurot. Parlamendi selle eelarve prioriteetideks võib pidada hariduse ja uuendustegevuse rahastamise kinnitamist ja tugevdamist. Seetõttu on alamrubriigi 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks – summat suurendatud 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi rahastamiseks ja alamrubriigi 3b – Kodakondsus – summat suurendatud kolm miljonit eurot programmi „Euroopa Noored” rahastamiseks.

Mul on hea meel, et järgmised neli ELi eesistujat (Ungari, Poola, Taani ja Küprose valitsused) on pühendunud Euroopa Parlamendi kaasamisele järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud edaspidistesse kõnelustesse ja läbirääkimistesse.

Kiidan heaks Euroopa Komisjoni kohustuse esitada 2011. aasta juuni lõpus ametlik ettepanek, tagades, et komisjoni omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse samal ajal kui mitmeaastast finantsraamistikku. Euroopa Parlamendi kaasamine nendesse teemadesse on sätestatud ka Lissaboni lepingus (artiklid 312, nr 5, 324 ja 311).

Ma loodan, et nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja uute omavahendite vastuvõtmiseks ei tõlgendata takistavana.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Nõukogu ja Euroopa Parlament on 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõudnud. Hääletasin eelarve vastuvõtmise poolt selle poliitiliste ja institutsiooniliste aluspõhimõtete tõttu, millega kavatsetakse muu hulgas tugevdada Euroopa Parlamendi rolli läbirääkimistes uue 2013. aasta järgse finantsraamistiku üle ja osalust arutelus uute sissetulekuallikate üle, mille hulka kuulub euromaks. Eelarve täiendav assigneering tähendab selle suuremat paindlikkust ettenägematutes olukordades. Oleme vältinud esialgse eelarve põhjal tegutsemist, mis liidu töö olulisel määral halvaks. Asjade selline seis oleks eriti kahjustav ajal, mil on vaja intensiivselt majanduskriisiga võidelda ja Lissaboni leping jõustada. See on paljuski Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis teene.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult.(PL) 2011. aasta eelarve vastuvõtmine tunnistab tõsiasja, et Euroopa Liidus on võimalik kompromissini jõuda. 2011. aasta rahastamiskava projekt kiideti heaks ja see läbis hääletuse tänu kõigi seda luua aidanud institutsioonide heale tahtele. Seda kompromissi tuleks eriti hinnata, sest Lissaboni lepingu jõustumisele järgnenud otsustamismenetlused on uued ja esimest korda ajaloos on Euroopa Parlament teinud kulusid puudutava ühisotsuse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga võrdsetel alustel. See ei ole ideaalne eelarve, kuid ma leian, et kulusid on hinnatud teadlikul viisil ja need katavad kõik Euroopa Liidu prioriteedid. Hääletamisel 2011. aasta eelarve üle väljendasin ka oma toetust edasisele arengule ja Euroopa integratsiooni ideele.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ühenduse 2011. aasta eelarves, mida parlamendi eelarvekomisjon osaistungjärgul esitles, tõhustatakse Euroopa Parlamendi määratud prioriteetide rahastamist, nagu haridus, uuendustegevus, Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess, elukestva õppe programm, teadusuuringute programm „Inimesed” ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm. Tänan parlamenti, nõukogu ja komisjoni ka selle eest, et jõuti kokkuleppele selle üle, et juhul kui täiendavad rahalised vahendid peavad olema kooskõlas ELi seaduslike kohustustega, muudetakse eelarveid 2011. aasta jooksul, arvestades, et ELi eelarves ei saa seaduslikult puudujääki olla. Lisaks eelarvele olid parlamendil teatud poliitilised nõudmised Lissaboni lepingus sätestatud eeskirjade rakendamise suhtes, nimelt mis puudutab uut omavahendite süsteemi, ja selles suhtes on hea teada, et Euroopa Komisjon on nüüd teatanud ametliku algatuse esitlemisest 2011. aasta juuni lõpupoole, tagades, et omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse tulevase finantsperspektiiviga samal ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. Hääletasin selle resolutsiooni poolt ja toetasin ELi 2011. aasta eelarvet. Mul on hea meel kokkuleppe üle, milleni nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament lõpuks jõudsid, ning ma loodan, et see on jätkusuutlik eelarve, mida saab finantsaasta algusest täielikult ja prognoositavalt rakendada. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega kindlustame meie, Euroopa Parlament, nõukogu ja eelarvekomisjoni kokku lepitud eelarve rahastamise ja järjepidevuse. Olen veendunud, et vaja oli eraldada rohkem vahendeid haridusele, teadusuuringutele ja uuendustegevusele, sest EL peab suurendama oma tõhusust ja konkurentsivõimet, et olla suuteline finants- ja majanduskriisist väljuma. Selle eesmärgi saavutamiseks peab EL looma pikaajalise strateegia ning see eelarve peaks olema strateegia osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlamendi heakskiit ühenduse 2011. aasta eelarvele vaid mõned päevad pärast seda, kui parlament eelarve tagasi lükkas, tõestab, et kogu menetlus on halvasti korraldatud eksiteele viimise mäng eesmärgiga juhtida tähelepanu eelarve olemuselt kõrvale, et aidata kaasa suurettevõtete püüdlustele veeretada oma õlgadelt majanduskriisi koormus ning suurendada imperialistlikke sekkumisi tööliste suhtes. Samal ajal tõstis see hästi läbi mõeldud mäng esile tõsise konkurentsi imperialistide ja tõsiasja vahel, et ühenduse ametid võitlevad selle nimel, kes saab paremini teenida Lissaboni lepingu vastuvõtmisele järgnenud plutokraatia huve. Juba mõnda aega tagasi võeti vastu otsus vähendada kõiki minimaalseid assigneeringuid, mida oleks võidud kasutada vaeste põllumajandusettevõtjate, tööliste ja füüsilisest isikust ettevõtjate hüvanguks, ja suurendada assigneeringuid, mis on suunatud otse monopoolsetele kontsernidele ning tsiviil-militaarsekkumiste teenustele ja infrastruktuurile ning töölisklassi ja rohujuuretasandil liikumise tagakiusamisele ja allasurumisele.

Kapitali poliitilised eestkõnelejad ei suuda päästa end selliste trikkidega laimamisest. Nende roll muutub iga päevaga selgemaks. Töölis- ja rohujuureklassid hoogustavad oma võitlust ELi poliitika ja kodanlike valitsuste vastu, luues sellega uued väljavaated rohujuuremajandusele, mis teenib nende, mitte kapitali huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) 2011. aasta eelarve ettevalmistamine on taas kord üles kutsunud Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide valitsuste tegelikud poliitilised läbirääkimised. Praeguses eelarvekärbete kontekstis soovis liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, et liit võtaks osa kasinusmeetmetest, mille Euroopa riigid enda suhtes jõustanud on. Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament ja komisjon soovisid otse vastupidi, et kriisiga võideldaks vabatahtliku poliitika kaudu, asuti nõukogu poolele, näidates selget solidaarsust liikmesriikidega. Selle möönduse tegemisel soovis parlament arutelu liidu vahendite ja eriti küsimuse üle, kas liidul on võimalik omada omavahendeid, mis ei sõltu liikmesriikide osalusest. Nõukogu oli algul järeleandmatu, kuid loobus lõpuks meie seadusjärgsete nõudmiste kasuks. Just seetõttu sain ma koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega anda oma nõusoleku sellele eelarvele, mille püüdlused on piiratud lühikese ajavahemikuga, kuid mis siiski annab edaspidiseid väljavaateid liidu poliitikasuundade avanemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin 2011. aasta eelarve vastuvõtmise poolt. Seda eelarvet tõhustati Lissaboni lepinguga sätestatud uute menetlustega. Pikad ja rasked läbirääkimised 2011. aasta eelarve üle kokkuleppe saavutamiseks näitavad, et kui jõustuvad uued eelarvepõhimõtted, siis oleme sunnitud leidma mõistlikud institutsionaalsed kompromissid ELi kõige olulisemate poliitikavaldkondade üle. Esimest korda alates uue aluslepingu jõustumisest kasutas Euroopa Parlament talle antud volitusi osaleda täielikult Euroopa Liidu eelarve koostamises. Esimene ebaõnnestunud katse kokkuleppele jõuda ja Euroopa Parlamendi seadusjärgseid nõudmisi kaasata näitab konflikti, mis institutsioonides ikka veel eksisteerib ning mida tegelikult olla ei tohiks, sest see takistab tõhusat institutsioonidevahelist koostööd. Kõigi ELi institutsioonide eesmärk on tagada, et kokkulepped, mis on kogu ELile ja selle kodanikele eriti olulised, võetaks vastu nii sujuvalt kui võimalik. Seetõttu usun, et tulevikus tuleks institutsioonide endi tööpõhimõtteid oluliselt muuta ja et Euroopa Parlamendi kaasamist läbirääkimiste kõigisse etappidesse, eriti eelarve puhul, tuleks vaadelda kui väga olulist tegurit esindusdemokraatia põhimõtte elluviimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit peab kindlustama endale eelarve, mis vastab tema püüdlustele. Ei tohi lasta end kriisiga kaasa minna, vaid peab eesolevatele katsumustele vastu astuma. Lissaboni lepinguga on parlamendile nüüd antud nõukoguga võrdsed võimalused ning parlament on jätnud endast märgi kui ennetavast jõust. Hääletasin 2011. aasta eelarve poolt, sest meie kui Euroopa Parlamendi liikmete kohus on anda Euroopale selge poliitiline suund. 2011. aastal hoiab Euroopa oma prioriteete sihikul. EL on oma uute volituste elluviimiseks võimeline rahalisi vajadusi suurendama. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on parlament suutnud liikmesriikide kindla poolehoiu võita.

Parlamendi ettepanekul alustab komisjon 2011. aastal arutelusid omavahendite eri liikide üle, vahendite, mida Euroopa vajab, et tulevikus oma rahaline sõltumatus kindlustada. Mulle teeb väga muret aga see, et parlament ei ole saavutanud konsensust täiendavas rahastamises, mida ITERi projekt 2012. aastal vajab. Eksperimentaalne termotuumareaktor, rahvusvaheliste teadusuuringute ja Euroopa teadusliku dünaamilisuse juhtprojekt, oleks võinud 2011. aasta eelarve kasutamata ja ülemäärasest osast kasu saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Parlament, olles nõukoguga toimunud läbirääkimistel 2011. aasta eelarve, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tingimuste ja liidu omavahendite üle hästi esinenud, on mängu kaotanud. 2011. aasta eelarve vastuvõtmisega detsembri osaistungjärgul näitasime, et nõukogul oli õigus. Meile ei teinud muret mitte arvud, vaid pigem poliitilised nõudmised. Me ei ole unustanud oma seitset nõudmist, mis eelmisel osaistungjärgul vastu võeti. Positiivne on, et 2011. aasta kevadel esitab ka komisjon omavahendeid käsitleva ettepaneku. Parlament kaasatakse nendesse läbirääkimistesse, sest seda on finantsperspektiivide koostamiseks vaja. Tingimused on aga jätkuvalt määratlemata ja seetõttu on võitlus kaasotsustamise austamise üle selles valdkonnas alles alanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) See, et parlament võttis vastu ELi 2011. aasta eelarve, näitab, et komisjoni ja seadusandja dialoogi rajamisega on võimalik asjad korraldada nii, et see vastastikust kasu toob. Komisjon on mõistnud, et Euroopa Parlamendil on nüüd liidu rahaliste vahendite suhtes rohkem kaasa rääkida, ning otsustanud, olgugi et hiljem, seda olukorda respekteerida. Praktikas jääb eelarve nõukogu määratud piiridesse, kuid samal ajal on sinna kaasatud ka mõned seadusandja prioriteedid. Enne kokkuleppele jõudmist olime veidras olukorras, omades igasuguseid strateegiaid ja programme, mis järgmise aasta eelarveprognoosides üldse ei kajastunud. Need strateegiad ja programmid ei saa jääda ainult paberile, sest nii rõhutaksid need vaid Euroopa Liidu enda vastuvõetud dokumentide järjekindlusetust ja usalduse puudumist.

On ilmselge, et noori inimesi, uuendustegevust ja teadusuuringuid toetavaid programme ei saa arendada ning ülemaailmses välispoliitikas ei saa aktiivne osaline olla ilma rahaliste vahenditeta, mis kõiki neid plaane rahastama kavandatud on. Parlament on nõukoguga edukalt arutanud vajadust uut õigusakti ja selle rahastamist regulaarselt hinnata. Euroopa Liidu kodanike otse valitud esindajatena peame oluliseks maksumaksjatele näidata, et nende raha kulutatakse hästi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel täna heaks kiidetud eelarve üle, sest selles on säilitatud parlamendi oktoobris vastu võetud prioriteetsed eelarveread, millega tugevdatakse põhivaldkondi, nagu haridus, noored, teadusuuringud ja uuendustegevus. On oluline, et ELil oleks jätkusuutlik eelarve, mille saaks vastu võtta täielikul ja prognoositaval viisil alates finantsaasta algusest, vastupidi ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile, mis liidu poliitikasuundade rakendamise ohtu seaks. Sama oluline on püüelda eelarve poole, mis on kriisiaegadel ettenägelik ja milles tugevdatakse majanduskasvu ning rohkemate ja paremate töökohtade loomist soodustavaid valdkondi, nagu teadus ja uuendustegevus. Majanduse elavdamine Euroopas on võimalik ainult tulevikku vaatava eelarve kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédéric Daerden (S&D) kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve poolt hääletati kohustusest, kibeduse ja veendumusega. Kohustus: sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ja parlament kinnitasid eelarve poolt hääletamisega oma kohustust, et vältida institutsionaalset ummikseisu ja ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile tuginemist. Kibedus: kaasotsustus eelarveküsimustes on kaotatud lahing. Vaatamata parlamendi tehtud järeleandmistele on paljud liikmesriigid, kes erinevalt minust Euroopa eelarve lisandväärtusesse ei usu, jäänud järeleandmatuks. Veendumus: liidu tulevik sõltub uutest omavahenditest ja finantstehingute maksust. Kui me selle põhieesmärgi tegelikkuseks muuta tahame, vajame komisjoni ja selle pühendumist sellele eesmärgile. Me vajame kaubanduse ja transpordi hõlbustamist ja ka 2011. aasta eelarvet, mistõttu jäin erapooletuks roheliste kavandatud selleteemalise muudatusettepaneku suhtes, mis oli sümboolne, kuid vastutustundetu. Kaubanduse ja transpordi hõlbustamine on liiga oluline teema, et sellega naljatleda, kavandades poliitiliste strateegiate raames muudatusettepanekuid, mille esialgne autor ei olda ja mille eelarverida on null. Algselt sotsialistide ettepanek oli kavandatud seda arutelu eelarvemenetluse ajal edasi arendama, kuid selle vastuvõtmine täna oleks tähendatud ilma eelarveta liidu valimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin eelarve poolt, mille kasv võrreldes 2010. aastaga oli null, et näidata, et parlament suudab riiklikke valitsusi halvava majanduskriisi kontekstis näidata üles küpsust ja vastutusvõimet. Ei ole õige suurendada 2011. aasta eelarvet ajal, kui enamikus liikmesriikides eelarvet rangelt kontrollitakse. Mul on hea meel, et eri institutsioonide vahelised rasked läbirääkimised sel teemal viisid kompromissini ja et oleme hoidnud ära 2011. aasta eelarvekriisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin uut 2011. aasta eelarveprojekti käsitleva raporti poolt, sest seal tõhustatakse Euroopa Parlamendi prioriteetidena määratud valdkondade rahastamist. Sellised valdkonnad on haridus, uuendustegevus, konkurentsivõime ja ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks ning loodusvarade kaitse ja majandamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm (S&D), kirjalikult. (SV) Rootsi sotsiaaldemokraadid hääletasid täna Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti poolt. See on piiratud eelarve, kuid sisaldab ka olulisi investeeringuid teadusuuringutesse, noortele suunatud algatustesse ja vajalikesse Palestiina toetusalgatustesse ning võimaldab ELi uue välisteenistuse ja uute finantsjärelevalveasutuste rajamist.

Jäime aga erapooletuks ELi uute omavahenditega seotud teksti ja esitatud eelarveridade suhtes. Oleme ELi omavahendite süsteemi läbivaatamise ja finantstehingute maksu analüüsimise poolt, kuid usume, et praegu on meil sel teemal üksikasjaliku seisukoha võtmiseks liiga vähe teavet.

Olenemata vormist, mille ELi tulude uus süsteem võtta võib, tahaksime rõhutada, et see ei tohiks mõjutada eelarvet ja peaks austama liikmesriikide pädevust maksustamise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2011. aasta eelarve on esimene liidu eelarve, milles lepiti kokku pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Kuigi selles uue kaasotsustusmenetluse raamistikus saavutatud kokkuleppes ei käsitleta kõiki Euroopa Parlamendi muresid, on see alus vastastikuseks mõistmiseks, mis puudutab liidu eelarveprioriteete. Liidu ees seisvate uute katsumuste kontekstis on muutunud oluliseks abinõu olemasolu, mis võimaldab komisjonil viia eelarvesse sisse muudatused juhul, kui kindlaks määratud rahastamine ei ole piisav strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, nimelt ELi 2020. aasta strateegia raames rajatud prioriteetide raamistikus.

Samamoodi on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ülesanne leida ühised alused kiireks ja tõhusaks reageerimiseks, luues tingimused egalitaarsemaks ja konkurentsivõimelisemaks liiduks, mis on suuteline uutele katsumustele vastu astuma.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) 2011. aasta eelarvearutelu tulemus oli prognoositav, arvestades nõukogu ja selle parlamendikoosseisu poliitiliste fraktsioonide kohustusi, olgu need siis praeguse mitmeaastase finantsraamistiku määratlemine ja aktsepteerimine või järgmiste eelarvete, mida see finantsraamistik katma peab, heaks kiitmine.

Mida see kokkulepe aga ei kõrvalda, vaid tegelikult hoopis tugevdab, on paljud põhjused, miks olla kriitiline selle eelarve suhtes, mille me välja jätsime. Olukorras, kus valitseb majandus- ja sotsiaalkriis, kasvab tööpuudus ja halvenevad miljonite inimeste elutingimused – millele aitavad oluliselt kaasa tegeliku sotsiaalse terrorismi kavad, mida EL liikmesriikidele peale suruda kavatseb –, peame kõik veel kord selgeks tegema, mida palju ülistatud Euroopa solidaarsus tegelikult tähendab: eelarve, mis ei ületa 1% ühenduse (rahvamajanduse kogutulust) RKTst, mis ei ole suuteline täitma oma ülesannet jõukuse ümber jaotamiseks, ei ole suuteline tagama majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning mis toob kahtlemata esile kahjuliku mõju poliitikavaldkondadele, mida EL arendab. Kordame veel kord, et sellele eelarvele on olemas alternatiiv, mis ei ainult võimalik, vaid ka tõeliselt vajalik. See alternatiiv hõlmaks ühenduse eelarve märkimisväärset tugevdamist, mis põhineb liikmesriikide õiglasel osalusel vastavalt nende RKT-le.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Toetan Euroopa Parlamendi ja 27 liikmesriigi valitsuse kokkulepet eriti seetõttu, et selle kokkuleppe puudumisel viibiksid järgmisel aastal maksed Iirimaa põllumajandusettevõtjatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) 2011. aasta esialgse eelarve kasutuselevõtmise oht sundis Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu intensiivistama mõttevahetusi, mille tulemust – täna hääletusel olnud eelarve projekti – võib pidada pragmaatiliseks kompromissiks. Institutsioonide läbirääkimised viisid enamiku parlamendi pooldatud ettepanekute kaasamiseni. Oleme saanud nõukogu kinnituse koostöötahte kohta finantsraamistiku (2014–2020) koostamisel, mis on Lissaboni lepingu sätete elluviimine praktikas. Parlament on jõudnud selles küsimuses kokkuleppele ka Ungari, Poola, Taani ja Küprose peaministritega ehk teisisõnu nende liikmesriikidega, kes järgmise kahe kuu jooksul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujad on. Meil on hea meel nõukogu otsuse üle säilitada Euroopa Liidu eelarves paindlikkusmehhanism (0,03% ELi SKPst). Need vahendid võimaldavad rahastada olulisi kulusid, mis eelmise finantsraamistiku üle toimunud läbirääkimistel prognoositavad ei olnud, nagu Euroopa Välisteenistus ja Galileo süsteem. Parlamendi järeleandmine on lükata edasi arutelu Euroopa Liidu rahastamise edaspidiste allikate üle, mida on nõudnud ka Euroopa Komisjon. Idee vähendada riiklikke panuseid liidu eelarvesse sai rühma liikmesriikide kindlameelse vastupanu osaliseks, kuna nad kartsid avaliku arvamuse reageeringut. Kahtlemata pöördume selle arutelu juurde tagasi 2011. aasta suvel, kui komisjon esitleb mitmeid uusi viise ELi rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Julie Girling (ECR), kirjalikult. (Ühendkuningriigi konservatiivide nimel) Ühendkuningriigi konservatiivid hääletasid täna eelarve suurendamise poolt 2,9%, sest usume, et kui riigipead otsivad viise oma eelarve puudujääkide vähendamiseks või rahandusliku olukorra parandamiseks, siis ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel kohane nõuda ELi kulutuste suurendamist. ELi eelarvet ei saa, nagu mõned Euroopa Parlamendi liikmed väidavad, kasutada riigieelarvete täiendamiseks kasinusperioodil, vaid see peab pigem peegeldama rasket olukorda, milles ELi liikmesriigid on. Just seetõttu esitasid konservatiivid algselt muudatusettepaneku, milles kutsuti üles maksete pikemaajalisele külmutamisele 2010. aasta tasemetel. See samm aitaks kodanikele kinnitada, et EL aitab kaasa pikemaajaliste avalike kulutuste kärpimise kontrolli alla saamisele ja neile jätkusuutlikuma aluse loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. (FR) Tänane 2011. aasta eelarve vastuvõtmine rõhutas Euroopa Parlamendi kahekordset läbikukkumist. Vastu võetud eelarve on liiga väike. +2,91%, mis ei vasta kaugeltki esimese lugemisele (+6%) ja komisjoni esialgsele ettepanekule (+5,8%). Vastuvõetud summad on täpselt samad, mis nõukogule tegelikku läbirääkimisruumi andmata esitati, andes vaevu kindlust edaspidiste eelarvete läbiräägitavuse suhtes. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on parlamendil nõukoguga samaväärne otsustamisõigus: saamata täpset kinnitust rolli kohta, mis meil Euroopa Parlamendi liikmetena järgmise finantsraamistiku ettevalmistamisel ja uusi omavahendeid käsitlevates vajalikes mõtisklustes on, riskime sellega, et laseme nõukogul Euroopa projekti tuleviku üle otsustada. Seega, arvestades teatud liikmesriikide soodustamist, on tegelik oht, et see projekt edeneb vaevaliselt. Kõige rohkem teeb mind ärevaks Euroopa parempoolsete väljendatud suhtumine, sest nad olid läbirääkimiste alguses rohkem kui pühendunud eemale jääma alates hetkest, mil riigipeade või valitsuse telefonid helisema hakkasid. Igaüks teeb sellise meelemuutuse poliitilise järjepidevuse kohta oma järeldused.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Toetan 2011. aasta eelarve vastuvõtmist, mida tehti selge häälteenamusega. Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu saavutatud kokkulepe võimaldas meil ära hoida esialgse eelarve kasutuselevõtmise, mis oleks võinud õõnestada ELi ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika eesmärke. Eriti head on need uudised Poola kohalikele omavalitsustele, põllumajandusettevõtjatele ja äriettevõtjatele, kes üha rohkem liidu rahalistest vahenditest kasu saavad, sest vaatamata majanduskriisile suurendati makseid 2010. aastaga võrreldes 2,91%. Samuti on mul hea meel näha vahendite suurendamist parlamendi prioriteetsetes valdkondades, sealhulgas noored, haridus, teadusuuringud ja uuendustegevus.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. (FR) Hääletasin uue eelarve poolt ja mul on hea meel, et Euroopa institutsioonid on lõpuks mingisuguse ühise aluse leidnud. Selle hääletusega on Euroopa Parlamendi eesmärk tagada Euroopa Liidule stabiilne eelarve, mille saab tarvitusele võtta kohe 2011. aasta alguses, vältides seega ajutise kaheteistkümnendiku süsteemi kasutamist, mis oleks ohustanud paljude Euroopa poliitikavaldkondade rakendamist. Mõistan siiski hukka paindlikkuse puudumise selles uues eelarves ja mõnede poliitiliste fraktsioonide, eriti sotsialistide, valiku seada rahastamise hääletuse edasilükkamisega ohtu ITER, ainus oluline pikemaajaline teadusuuringute projekt, milles Euroopa liidul juhtroll on. Loovutades 600 miljoni euro suuruse krediidi, mis oli ITERi rahastamiseks kättesaadaval kriisiajal, kui Euroopa avaliku sektori raha on haruldane, näitasid sotsialistid oma vastutustundetust ja järjepidevusetust ning seavad ohtu strateegilise projekti, mis annab inimestele tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Mul on hea meel, et vaatamata paljudele keerulistele asjaoludele on olnud võimalik saavutada kokkulepe ELi 2011. aasta eelarve üle ja see pärast nõukogu tehtud muudatusi vastu võtta. See on väga oluline, mitte ainult seetõttu, et hoiti ära esialgse eelarve kasutamine, vaid põhimõtteliselt ka seetõttu, et võime olla kindlad ühtekuuluvuspoliitikaga seotud kulude kavandamises, mis on väga oluline ELi elanikele ja eelkõige liidu rahalistest vahenditest kasusaajatele. Lisaks tahaksin rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid suurendati 10%. On oluline, et jõudsime poliitilisele kokkuleppele. Näitasime sellega Euroopa solidaarsust ning see annab meile nüüd 2011. aastaks rahalise stabiilsuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin täna 2011. aasta eelarve poolt. Pärast pikki läbirääkimisi õnnestus meil jõuda parlamenti rahuldavale kokkuleppele. Parlament ootab tõepoolest Lissaboni lepingu sätete rakendamist. Aluslepinguga sätestatakse parlamendi kaasatus järgmise pikemaajalise eelarve üle peetavatesse läbirääkimistesse ning seda muudatust tuleb aktsepteerida kõigil tasanditel. Veelgi enam, parlament soovis säilitada 2011. aasta eelarves mõned reservid. Hea näide on 425 000 euro suurune summa, mis on 2011. aasta eelarves määratud Euroopa Politseikolledžile (CEPOL) ja mille nüüd ainult teatud tingimustel eraldada saab. Seetõttu peab see asutus rakendama Euroopa Parlamendi liikmete soovitusi pärast seda, kui parlament keeldus asutuse eelarve rakendamist kinnitamast nii, et oleks saadud teha otsus CEPOLi eelarve täieliku eraldamise kohta 2011. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) 2011. aasta eelarve, esimene, mille vastuvõtmisel parlament osaleda sai, näitas ainult seda, kui vähe võimu meie institutsioonil on. Vastuvõetud eelarvel on sisu, milles kinnitatakse neoliberaalsed vastureformid, ning parlament tegutseb neid valinud kodanike huvide asemel finantsturgude huvides, minnes isegi nii kaugele, et kiireloomulisuse ettekäändel alla antakse. See häbiväärne teguviis minu häält ei saa.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast intensiivseid läbirääkimisi suudeti lõpuks 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõuda. See ei ole ideaalne eelarve, kuid sellele vaatamata on see dokument, mis võimaldab ELi esitatud eesmärke saavutada. Selles tänasel osaistungjärgul vastu võetud ühenduse 2011. aasta eelarves tugevdatakse Euroopa Parlamendi kindlaks määratud prioriteete, nagu haridus, uuendustegevus ning Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Võttes arvesse loendamatuid bürokraate Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis, toob see resolutsioon Euroopa Ühenduse lähemale EÜ vahendite hästi läbi mõeldud ja tulemuslikule eraldamisele aja jooksul. Olen hoolega uurinud teisi raportis olnud seisukohti ning mul on hea meel tõdeda, et teatud inimesed parlamendis mõistavad vajadust kasutada raha õigeaegselt, mitte siis, kui selleks liiga hilja on. Ma hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Nagu viimase ettepaneku puhul 2011. aasta eelarvet suurendada, olin Euroopa kodanike huvides vastu ka sellele ettepanekule. Ei ole võimalik mõista, kuidas saab EL lubada endale eelarve suurendamist, kui kogu Euroopas on rakendatud kasinusprogrammid. Viimast eelarve suurendamist põhjendatakse Lissaboni lepingu jõustumisega ja sellega rajatud uute institutsioonidega, nagu Euroopa Välisteenistus. Austria Vabaduspartei hääletas suure ettenägelikkusega Lissaboni lepingu vastu, mis tõi küll mõnel määral kasu, kuid selle põhitulemus oli bürokraatia kasv ja kulude suurenemine kodanikele. Seetõttu olin 2011. aasta eelarve vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) Toetan Euroopa Parlamendi kolmapäevast, 15. detsembri hääletust, millega parlament võttis oma Strasbourgi osaistungjärgul pärast teisipäeval toimunud arutelu vastu 2011. aasta eelarve. Vastuvõetud eelarve hõlmab enamiku parlamendi kehtestatud prioriteetide suuremat rahastamist, austades samal ajal nõukogu sätestatud üleilmseid piiranguid. Selle aasta eelarveläbirääkimiste jooksul sõlmisid minu kolleegid Euroopa Parlamendist kokkulepped nõukogu ja komisjoniga ka mitmete eelarvet puudutavate poliitiliste nõudmiste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Nõukogu muudetud eelarve projekt ei kajasta täielikult parlamendi rõhutatud vajadusi ja nõudmisi, kuid Euroopa Liitu ei saa 2011. aasta esimesteks kuudeks ilma heakskiidetud eelarveta jätta. Just seetõttu saavutasid komisjon, nõukogu ja parlament 6. detsembril peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel õige kompromissi eelarve üle, mida kohe 2011. aasta algusest täielikult rakendada võib. Hääletasin poolt, sest vastutustundeline seisukoht on kooskõlas parlamendi püüdlustega pakkuda liidu kodanikele asjakohaseid rahalisi vahendeid, mida kinnitab ühisseisukoha heakskiitmine maksete assigneeringute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest leidsin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, saavutati parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates aasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustusin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda täielikult liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, oli parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates finantsaasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) See hetk eelmisel kuul oli väga eriline, kui kõik poliitilised fraktsioonid lavale astusid, et saavutada lisaks 2011. aasta eelarvele poliitiline kokkulepe ELi edaspidise rahastamise kohta. Seega andsid kolm peamist poliitilist fraktsiooni pärast kogu läbirääkimiste käigus tekkinud pahameeletormi lõppotsuse suhtes järele. Vaatamata oma uutele volitustele laskis Euroopa Parlament lihtsalt mööda võimaluse kehtestada end oma rollis eelarveküsimuste üle otsustajana. Belgia peaministri kiri, mida eesistujariik Belgia meile näitas ja milles garanteeritakse aluslepingu austamine (sic) ja see, et parlament edaspidistesse aruteludesse kaasatakse, ei paku hea poliitilise tulemuse saavutamiseks mingit tagatist. Meie vastuhääl peegeldab seda kasutamata jäetud võimalust ning järgnevat läbivaatamisklauslit.

Parim vahend selle saavutamiseks on tuua konventsiooniga sama meetodit kasutades kokku Euroopa Parlament ja riikide parlamendid, riikide valitsused ning Euroopa Komisjon. Jätkuvalt liiga palju rahalisi vahendeid nõudva ITERi hiidprojekti rahastamise edasilükkamise pärast meil kahju ei ole. Üritame kohe, kui Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon selle ettepaneku uuesti esitab, veel kord näidata, milline raha raiskamine see on.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Kiidame heaks Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve, mis võeti esimest korda vastu vastavalt Lissaboni lepingu uuele korrale. Olen rahul Euroopa Parlamendi rolli kinnitamisega selles küsimuses ning toetan täna hääletusel olevas dokumendis esile tõstetud prioriteete. 2011. aastal tuleb erilist tähelepanu pöörata teemale „Noored, haridus ja liikuvusˮ, prioriteedile, mida kõigis eelarvejaotistes arvesse võetud on. Peame investeerima oma noortesse ja kõigi Euroopa kodanike koolitamisse, nimelt elukestva õppe, Erasmus Munduse ja Eurese programmide kaudu.

Samuti on oluline edendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli meie majanduse dünaamilisemaks muutmise liikumapaneva jõuna. Arvestades ühtekuuluvuspoliitika kui kõigi ELi poliitikasuundade ühiselemendi olulisust, toetan selle kavandatud kaasamist dokumenti, millest sõltub selle poliitikasuuna edukas rakendamine. Väljatoodud põhjustel ja seetõttu, et ma usun, et Euroopa Liit elab läbi perioodi, mis nõuab rohkem pingutusi Euroopa tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmise nimel, säilitades samal ajal institutsioonidevahelise dialoogi tugevdamise vajaduse, hääletasin parlamendi esitatud projekti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Parlament näitas läbirääkimistel nõukoguga oma tahet. Eelmisel aastal tegi nõukogu Lissaboni lepingu kontekstis parlamendile märkimisväärseid järeleandmisi. Selles eelarvet käsitlevas otsuses on parlament võtnud rohkem omaks nõukogu seisukoha. See kompromiss tundub töötavat.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. Otsus 2011. aasta eelarve üle võeti vastu probleemsel ja ebastabiilsel ajal. Ajal mil liikmesriikide eelarvetes tehakse tõsiseid kärpeid, on olulisem kui kunagi varem veenduda, et Euroopa tagaks vahendid kriisi mõjudega tegelemiseks. Olen oma ametiajal jooksul näinud ELi rahalistest vahendite eraldamisest tulenevat kasu ning need vahendid on andnud abi neile, kes kannatavad praegu Ühendkuningriigis rakendatud destruktiivse poliitika tõttu.

Siiski on selles eelarves kohti, millega ma nõustuda ei saa. Näiteks ei arva ma, et on asjakohane hääletada raiskavate põllumajandustoetuste ning suuremate esinduskulude poolt. Ma usun, et praegustel majanduslikult ebakindlatel aegadel on oluline näidata, et kulusid piiratakse. Selle tõttu otsustasin 2011. aasta eelarve hääletusel erapooletuks jääda.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi liikmetest leiboristid hääletasid eelarvepaketi vastu, sest me usume, et ajal, kui riigisisese kulutusi niivõrd tõsiselt kärbitakse, ei ole kohane ELi eelarvet suurendada.

Kindlasti ei toeta me viisi, kuidas paljud valitsused oma majanduse riiklike kulutuste vähendamisega ohtu seavad. See ei tähenda aga, et peaksime automaatselt toetama Euroopa Liidu kulutuste üldist suurendamist.

ELil seisab ees oluline tegevusrohke aasta ning paljudel juhtudel tuleb toetada neid valdkondi, mida riigisisesed kärped kõige rängemalt mõjutanud on. Usume siiski, et valdkondades, kus on vaja teha uusi kulutusi, oleks olnud võimalik leida sääste, et raha oluliste projektide jaoks vabastada.

Arvestades praegust survet riikide majandusele, oleksid need eelarveläbirääkimised olnud võimalus veenda ELi juhte teha lõpp raiskavatele ELi kulutustele sellistes valdkondades nagu põllumajandustoetused, mis õõnestavad tihti nende riikide majandust, mille aitamiseks ELi rahvusvaheline eelarve koostatud on. Need toetused jäetakse selles eelarvepaketis aga peaaegu puutumata.

Seda arvestades ei saanud Euroopa Parlamendi leiboristid ELi eelarve suurendamist toetada.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0353/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Nõustun ka sellega, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Abi ettevõtete ümberkorraldamise ja ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ja paindlik, et seda saaks kiiresti ja tõhusalt kasutusele võtta. Maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutuste taustal on tähtis, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada vahendeid sellistest muudatustest puudutatud tööliste toetamiseks, pakkudes neile samas ka oskusi, mida on vaja kiiresti tööturule tagasi pöördumiseks. Seetõttu tuleks finantsabi anda igale üksikisikule eraldi. Samuti on oluline rõhutada, et selline abi ei asenda ettevõtete tavakohustusi ning ei ole mõeldud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord Hollandis, hääletan selle raporti poolt ehk teisisõnu GEFi kasutuselevõtmise poolt Madalmaade toetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Praegune finants- ja majanduskriis koos maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutustest põhjustatud muutustega tööturul on toonud tulemuseks loendamatul hulgal töötuid, kellest paljud on pikaajalised töötud. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati just sellistele olukordadele reageerimiseks. Praegusel juhul on kõne all veidi üle kahe miljoni ja viiesaja tuhande euro kasutuselevõtmine Madalmaade kasuks, et toetada vahemikus 1. maist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 kahest kaubandus- ja jaemüügiettevõttest koondatud 613 töötajat. Arvestades, et komisjon pidas seda taotlust asjakohaseks ja kehtestatud nõuetele vastavaks ning soovitab seetõttu taotluse heakskiitmist, hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalset mõju, mis on eelkõige mõjutanud tööhõivet, on paljude Euroopa kodanike ja perekondade raske olukorra leevendamisel väga oluline kasutada nõuetekohaselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, aidates kaasa selliste kodanike ühiskonda tagasi integreerumisele ja ametiarengule ning pakkudes samal ajal uusi vahendeid, mis vastavad ettevõtete vajadustele ning elavdavad majandust. Selles kontekstis esitatakse kõnealune tegevusplaan Madalmaade jaoks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis. Seepärast loodan, et Euroopa institutsioonid tõhustavad oma sihikindlat tegutsemist, et rakendada meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad sellise olulise vahendi nagu GEF kasutamise määra, mis on siiani olnud väga väike. Sel aastal on saadavalolevast 500 miljonist eurost ära kasutatud vaid 11%.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest. Fondi abi on vajalik töötute ja globaliseerumisest tingitud ümberpaigutamiste tõttu kannatanud töötajate aitamiseks. Üha rohkem ettevõtteid paigutuvad ümber, et kasutada paljude teiste riikide, eriti Hiina ja India, madalamaid tööjõukulusid, mis kahjustab aga oluliselt selliseid riike, kus töötajate õigusi austatakse. GEFi eesmärk on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning väga tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. GEFi on eelnevalt kasutanud teised ELi riigid ning seega on asjakohane anda abi Madalmaadele, kes esitas taotluse GEFi kasutuselevõtmiseks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − Finants- ja majanduskriisi tõttu töö kaotanud töötajatele tuleb anda võimalus kiiresti töömaailma tagasi pöörduda. Liikmesriigid on kohustatud võtma kasutusele asjakohased meetmed selliste inimeste toetamiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakub sel eesmärgil rahalisi vahendeid, mida liikmesriigid taotleda võivad. Hääletan raporti poolt, sest fondi kasutuselevõtmine Madalmaade jaoks on täielikult põhjendatud ning kõik kriteeriumid on täidetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 46 osa 2 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega.

Nõustun ka sellega, et:

– GEFist tuleks toetada koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule ja ma soovin rõhutada, et GEFist saadav abi ei tohiks asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

– GEFi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames;

Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut rajada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muu allikas, et reageerida Euroopa Parlamendi korduvatele avaldustele, et on vaja kindlaks määrata ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread, arvestades, et GEF loodi spetsiifilise ja eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Nõustun täielikult raportöör Barbara Materaga, kes väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon määrab endiselt kindlaks maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid, seda seoses Euroopa Parlamendi eelnevate taotlustega.

Nõustun raportööriga ka selles suhtes, et viimastel juhtudel valitud alternatiividega (ettevõtluse ja uuendustegevuse toetamiseks mõeldud eelarverida) ei saa rahule jääda, sest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisega on komisjonil tõsiseid probleeme. Majanduskriisi ajal tuleks neid assigneeringuid tegelikult pigem suurendada. Raportöör kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama makseteks sobivamate eelarveridade kindlakstegemist tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Madalmaade esitatud taotlus abi saamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Põhja-Hollandis, vastab kõigile seadusega sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Tõepoolest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta 18. juuni määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta 20. detsembri määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt GEFi reguleerimisala, sest fondilt eeldati suutlikkust sekkuda olukordades, kus ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusena „koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACI. 2 jaos NUTS II tasandi priikonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat”. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ning loodan, et GEFi kasutuselevõtmine aitab nendel töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selle hääletusega Euroopa Parlament: 1) palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; 2) tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud, ning rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda; 3) rõhutab, et vastavalt EGFi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ning rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõtmist info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori töötajate jaoks, kes Madalmaade Noord Hollandi piirkonnas koondati.

Euroopa IKT sektorit on negatiivselt mõjutanud nii ülemaailmne finants- ja majanduskriis kui ka globaalse IKT-turu struktuurimuutused, eelkõige tootmise ümberpaigutamine Hiinasse ja Indiasse. Seda kajastab ka IKT indikaator.

IKT indikaator kajastab peamisi uurimistulemusi, mis on seotud IKT sektori äritsükli, kulude ja eelarvega. Lääne-Euroopas oli selle indikaatori väärtus järsult langenud: augustis 2008 oli see 160, 2009. aasta aprilliks oli see langenud 30ni.

Madalmaad on Randstadi majandusüksusesse kuuluvast kahest ettevõttest koondatud 613 töötaja jaoks valmistanud ette individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mis hõlmab nõustamist ja toetust töökoha vahetamisel, liikuvuskeskuste loomist, koondatud töötajate töökohavahetust, ametikoolituse pakkumist ja tööalase konkurentsivõime kindlaks määramist. Paketi kogumaksumus on 3 934 055 eurot ning Madalmaad esitasid 8. aprillil 2010. aastal taotluse, et saada GEFist rahalist toetust kogusummas 2 557 135 eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti projekti poolt. Taas kord on meil võimalus aidata ELi kodanikel, kes on pärast ettevõtte raskustesse sattumist koondatud, uusi töökohti leida.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) See taotlus on vaid üks Madalmaade paljudest taotlustest, millele me eelarvekomisjonis hiljuti heakskiidu andnud oleme. Loomulikult hääletasin Barbara Matera Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõttu käsitleva raporti poolt, et toetada Noord Hollandis koondatud töötajaid. GEF on loodud selleks, et aidata neid töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumise tagajärjel. Viimastel nädalatel toimunud eelarveläbirääkimistel paistis Madalmaade valitsus silma oma jäärapäise reageeringuga Euroopa Parlamendi kehtivatele seisukohtadele. Parlament on alati kompromissiks valmis. Siinkohal tahaksin öelda, et Madalmaade seisukohaga poliitika suhtes tundub kokku sobivat ühelt poolt kümnete miljonite suuruse ELi abi taotlemine ja teiselt poolt keeldumine seaduspärase mõttevahetuse pidamisest parlamendi esitatud asjaolude üle.

 
  
  

Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0360/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et ELis tuleb rakendada tõhustatud koostööd abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Minu arvates peaksid ELi selle valdkonna määrused olema universaalsed. Teisisõnu, ülemaailmsete kollisiooninormide alusel võib määrata kindlaks, et kohaldatakse ükskõik millist õigust – osaleva liikmesriigi õigust, mitteosaleva liikmesriigi õigust või ELi mittekuuluva riigi õigust. Liit on seadnud endale eesmärgi säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu tuleks selleks, et võimaldada abikaasadel valida kohaldatav õigus, millega neil on tihe seos või, et juhul, kui nad ei ole valikut teinud, kohaldataks nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kõnealust õigust, tuleks nimetatud õigust kohaldada ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega. Kodanike liikuvuse suurendamine nõuab suuremat paindlikkust ja õiguskindlust ning uus ELi määrus võib seda tõhustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Vajadus luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta toob esile pakilise vajaduse käsitleda rahvusvaheliste lahutuste korral esilekerkivaid probleeme. Siiani ei ole erinevused riigisisestes õigusaktides soodustanud abikaasade võrdsete võimaluste ja lahutusse kaasatud laste parimate huvide kaitsmist. Vastupidi, need on aidanud ergutada nn võidujooksu kohtusse. Euroopa Parlamendi lepitajana olukordades, kus eri kodakondsusega vanemad laste nimel võistlevad, ning oma töös omandatud kogemusele tuginedes toetan seda määruse ettepanekut luua asjaomaste paaride jaoks õiguskindlus ning tagada etteaimatavus ja paindlikkus.

Üks määruse tekstis olevatest uuenduslikest ideedest on võimalus enne ja pärast abielulahutusega seotud menetlust ning selle ajal konsulteerida perekondliku lepitajaga. Selline isik ei ole suur abi mitte ainult abielupaaridele, teavitades neid abielulahutuse erinevatest vormidest ja tingimustest ning lahendades abikaasade lahkhelisid, vaid kaitseb ka abielupaari laste õigusi, aidates vanematel teha asjakohaseid ja rahumeelseid valikuid, et järeltulijate heaolu kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Mis puutub abieluasju käsitlevate Euroopa seaduste ühtsuse parandamisse, siis 27 liikmesriigi üksmeele saavutamine selles küsimuses on keeruline. Õnneks on alates 1997. aasta Amsterdami lepingust võimalik seda soovivatel liikmesriikidel teha n-ö tõhustatud koostööd, määrates kesksed juhtriigid, kes liitu konkreetses valdkonnas edasi viivad. Abielupaaride kogetavad probleemid, mis on seotud oma staatuse tunnistamisega kogu Euroopas, eriti lahutuse või lahuselu korral, on viinud teatud liikmesriikide jõudude ühendamiseni, et parandada riiklike õigusnormide kooskõlastatust. Olen tõesti väga huvitatud sellise tõhustatud koostöö, kus Prantsusmaa osaleda soovib, elluviimisest. Minu arvates on see algatus eurooplaste ühendamise huvides ja see puudutab meid kõiki ning väga vajalik on õiguskindlus. Seetõttu hääletasin selle tõhustatud koostöö rakendamist käsitleva määruse poolt. Edaspidi tuleks sellist tõhustatud koostööd kasutada nii sageli, kui seda vaja on.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Hääletasin raporti poolt, sest selle määruse eesmärk on luua õiguskindlus eri liikmesriikide kodanikest abielupaaridele, kes soovivad lahuselu või lahutust, tagades neile etteaimatavuse ja paindlikkuse.

Selles suhtes on vastuvõetud algatus samm edasi, kuid kahetsusväärne on esiteks see, et on kaotatud võimalus laiendada määruse reguleerimisala abielude tunnustamisele, abielude kehtetuks tunnistamisele, laste hooldusõigusele ja pärandusele. Samuti ei hõlma määrus teisi olemasolevaid kooseluvõimalusi, nagu homoseksuaalsed paarid, keda mõnedes liikmesriikides tunnustatakse.

Teiseks on kahetsusväärne ka see, et selles tõhustatud koostöös on valmistunud osalema ainult 15 liikmesriiki 27st ning see ei tule kasuks mitteosalevate riikide kodanikele.

Seetõttu loodan ja soovin, et määruse reguleerimisala oleks tulevikus võimalik laiendada ja et selles tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide arv kasvaks: riigid võlgnevad selle oma kodanikele, keda nad esindavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi raporti poolt, milles käsitletakse tõhustatud koostöö rakendamist abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, sest tuleb luua selge ja täpne õiguslik alus, vastavalt millele kohaldatava õigusega seotud õigusnorme kohaldatakse. Sooviksin juhtida tähelepanu, et üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Sooviksin rõhutada, et uus määrus peaks tagama asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Sooviksin tänada Tadeusz Zwiefkat selle raporti koostamise eest, mida ma toetan! Selle meetme eesmärk on luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, võimaldades pooltele teatava hulga autonoomiat. Riigisiseste õigusnormide suured erinevused liikmesriikides võivad rahvusvahelise lahutuse puhul mitmeid probleeme tekitada.

Tõepoolest, lisaks õiguskindluse puudumisele, mis tuleneb raskusest kindlaks teha, millist õigust igal konkreetsel juhul kohaldatakse, võib täheldada ka nn võidujooksu kohtusse, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis üht kahest abikaasast paremini kaitseb. Seetõttu peab Euroopa Liit vähendama neid ohte ja korvama puudusi, andes pooltele võimaluse valida ühise kokkuleppe alusel kohaldatava õiguse. Seetõttu nõustun vajadusega anda mõlemale abikaasale ausat ja usaldusväärset teavet, mis võimaldab neil võimalikult kiiresti oma valikuvõimalustest teadlik olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult.(CS) Lissaboni lepingu kohaselt saavad liikmesriigid nüüd teha tõhustatud koostööd vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevas alas ning täpsemalt lahutuse ja lahuselu küsimustes. Selles määruses määratakse kindlaks tõhustatud koostöö teatud liikmesriikide (Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania) vahel. Sellise koostöö põhieesmärk on välistada igasugune diskrimineerimine soo alusel, tagada abikaasadele võrdsed võimalused ja muuta esmatähtsaks laste heaolu. Abikaasad võistlevad tihti selle nimel, kes esimesena lahutustaotluse esitab, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis asjaomase poole huve paremini kaitseb. Selle määruse eesmärk on parandada asjaomaste abielupaaride õiguskindlust, tagades samal ajal lahutusprotsessi etteaimatavuse ja paindlikkuse. Toetasin määrust, isegi kui Tšehhi Vabariiki see praegu ei puuduta. Üldiselt arvan, et selle määruse juurutamine on hea eeskuju teistele liikmesriikidele, kaasa arvatud Tšehhi Vabariik. Teistel liikmesriikidel on edaspidi võimalus määrusega ühineda ning teedrajavate liikmesriikide kogemusest kasu saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Selle ettepaneku eesmärk ei ole abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust sisuliselt ühtlustada, vaid luua ühtlustatud normid rahvusvaheliste õigusalluvuskonfliktide lahendamiseks. See tähendab, et meil tuleb töötada rahvusvahelise eraõiguse raamistikus, mitte perekonnaõiguse sisulises raamistikus, kus igale liikmesriigile jäävad selle seadused.

Just seetõttu on oluline meeles pidada näiteks seda, et esitatud määruse artikli 7 A muudatusettepanekuga ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus. Siiski ei ole nii võimalik piirata nende inimeste õiguseid, kelle kooseluvorme liikmesriigis ei tunnustata, ja selle asjaolu suhtes tuleb leida kompromisslahendus.

Eespool öeldust lähtuvalt võin suurema õiguskindluse ettenägemist eelkõige abielu ja seadusliku lahuselu puudutavate rahvusvahelise kohtualluvuse konfliktide lahendamise puhul käsitleda kui olulist sammu vabadusel ja õiglusel rajaneva keskkonna ülesehitamiseks, kus inimeste vaba liikumine on tegelikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma olen rõõmus selle raporti vastuvõtmise üle, mis peaks võimaldama eri liikmesriikidest pärit või teises riigis elavatel abielupaaridel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse.

Euroopa Liidus registreeriti 2007. aastal miljon lahutust, nendest 13% eri kodakondsusega partnerite vahel. Nende menetluste ajal seisid Euroopa kodanikud vastamisi lahutusprotsessi mõjutavate õigusprobleemidega.

Juhin tähelepanu asjaolule, et Portugal osaleb tõhustatud koostöös, mis võimaldab edasiliikumist teemal, mida nõukogu blokeerib.

Rõhutaksin, et selle raporti tulemusena ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Soovin õnnitleda raportööri, kes on niivõrd põhjalikult käsitlenud sellist rasket teemat nagu abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valik. Selle teema ülima delikaatsuse tunnistajaks on tõsiasi, et Rooma III määrus on esimene näide ELi ajaloos tõhustatud koostöö kohta, mis toimub vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale. Määruse territoriaalne reguleerimisala on seega piiratud 14 liikmesriigiga 27st. Poola nende riikide hulka ei kuulu. Ma arvan, et juurutades põhimõtte, mis võimaldab pooltel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse, aitab Rooma III määrus kaasa suuremale õiguslikule etteaimatavusele ja õiguskindlusele. Võttes arvesse määruse piiratud reguleerimisala – see puudutab ainult rahvusvahelise lahutuse korral kohaldatavat seadust –, on siiski vajalik leida vastus ka küsimusele, millisel kohtul on konkreetsel juhul otsustamispädevus.

See probleem on ka teise ELi määruse – Brüsseli II a määrus – teema. Seetõttu leian sarnaselt raportöörile, et see määrus on vaja nii kiiresti kui võimalik läbi vaadata, et võtta vastu kohtualluvuse muutmise eeskiri. See hajutab paljude liikmesriikide hirmud selle suhtes, et nende kohtuid sunnitakse otsustama selliste abielupaaride lahutuse üle, kelle abielu kõnealuse riigi õigussüsteemis ei tunnustata, julgustades liikmesriike omakorda vastu võtma Euroopa üldpõhimõtteid rahvusvahelise lahutuse valdkonnas, mis muudaks paljude ELi kodanike elu kahtlemata lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Kui kaks eri kodakondsusega inimest või lihtsalt kaks inimest, kes enam samas liikmesriigis ei ela, kavatsevad lahutada, siis peavad nad teadma, millise kohtu ja millise riigi alluvusse nende lahutusprotsess kuulub. Nüüdsest on abielu lahutavatele inimestel peagi võimalus valida, millist Euroopa Liidu õigussüsteemi nende lahutuse suhtes kohaldatakse. See on järjekordne konkreetne samm nn ühtse Euroopa õigusruumi järkjärgulise rajamise suunas, mis meie kõigi igapäevaelude suhtes vahetult kohaldatav on. Toetan küll selle raporti vastuvõtmist ning tõhustatud koostöö menetluse esmakordset kasutamist, kuid mul on kahju, et seda menetlust oli vaja kasutada ja et ei suudetud saavutada kokkulepet kõigi ELi liikmesriikide vahel. Ma loodan, et varsti osalevad selles koostöös ka teised liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult.(CS) Tšehhi Vabariik on Euroopa Parlamendi liige Tšehhi Vabariik ei ühinenud tõhustatud koostöö mehhanismiga kohaldatavate kollisiooninormide kokkusobivuse valdkonnas. Seda seetõttu, et Tšehhi Vabariigi seisukohalt ei ole see määruse ettepanek siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik meede. Samamoodi peab Tšehhi Vabariik määrust küsitavaks subsidiaarsuse põhimõtte kontekstis, sest määrusega ei kaasne mingit lisandväärtust, mis põhjendaks sekkumise liikmesriikide perekonnaõiguse sätetesse. Tšehhi Vabariik peab määrust küsitavaks ka proportsionaalsuse põhimõtte kontekstis, sest valitud õigusakti liik ei ole sobiv vahend kollisiooninormide kokkusobivuse tagamiseks rahvusvahelise perekonnaõiguse valdkonnas. Siiski pean ütlema, et minu kavatsus ei ole oma vastuhäälega peatada nende liikmesriikide tegevust, kes on otsustanud kasutada tõhustatud koostööd kui vahendit, millega tagada kollisiooninormide kokkusobivus abieluasjade suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramise puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult.(CS) Määruse ettepanek tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas aitab käsitleda sageli esilekerkivaid keerulisi ja tundlikke probleeme, mis on seotud kahe eri kodakondsusega inimese vahel sõlmitud abielu lahutusprotsessiga. See muudab lahutava abielupaari jaoks asjad selgemaks ning võimaldab neil valida kohaldatavat õigust. Samuti suurendab see juba algusest märkimisväärselt lahutava abielupaari õiguskindlust. Kuna vastuvõetud õigusakt ei kuulu ühenduse õigustikku, siis on tõhustatud koostöö mehhanismi rakendamine samm, mis võimaldab osalevatel liikmesriikidel tegeleda mõnede õigusprobleemidega rahvusvahelises koostöös, mis on seotud nn rahvusvaheliste abielude lõppemisega.

See annab tõhustatud koostöö selles etapis mitteosalevatele liikmesriikidele piisavalt võimalusi hinnata aja jooksul selle määruse ettepaneku positiivset ja negatiivset mõju ning kaaluda määrusega ühinemist. Tšehhi Vabariigis on palju aastaid ja paljudel täiesti põhjendatud juhtudel kohaldatud selliste lahutusprotsesside suhtes välisriigi õigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uus määrus võimaldab rahvusvahelistel abielupaaridel (eri kodakondsusega abielupaarid, eri riikides elavad abikaasad või abielupaarid, kes elavad koos teises riigis kui nende päritoluriik) valida nende abielulahutuse suhtes kohaldatava õiguse, tingimusel et ühel partneritest on seos kõnealuse riigiga, näiteks alaline elukoht või kodakondsus. Uute eeskirjadega täpsustatakse ka õigus, mida kohaldatakse juhul, kui partnerid kohaldatava õiguse suhtes kokkuleppele ei jõua. Uus määrus võimaldab näiteks Belgias elaval Hispaania-Portugali abielupaaril valida, kas nende lahutuse suhtes kohaldatakse Portugali, Hispaania või Belgia õigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Abielulahutus on tõsine teema. Üsna tihti kaasnevad sellega purunenud taldrikud ja vara jagamine. Imetlen siiralt raportöör Tadeusz Zwiefka idealismi. Mis juhtub, kui sakslasest mees soovib abielu lahutada Saksamaal, kuid tema abikaasa soovib seda teha Sitsiilias, sest tema ema oli sitsiillane? Kuidas jagada tolmuimeja ja pesumasin, kui kokkuleppele ei jõuta? Idee on hea, kuid seda tuleb veel lihvida. 90%ga abielulahutustest kaasneb tragöödia ja skandaal. Olen n-ö poolt, kuid sellise dokumendi kaalutlemisel tuleb arvestada üksikasju. Me vajame seadust, mitte reegleid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Lahuselu ja abielulahutus on alati keerulised teemad ning hõlmavad paljusid õiguslikke tagajärgi. Eriti palju probleeme on siis, kui abikaasad on eri kodakondsusega. Oleme otsinud Euroopa Liidu tasandil lahendust, kuid meil on õnnestunud saavutada kokkulepe vaid tõhustatud koostöömenetluse suhtes, mis muudab olukorra asjaosalistele ehk eri ELi riikidest pärit abikaasadele, kes lahutavad, ainult veidi lihtsamaks. Tõhustatud koostöömenetluse reguleerimisala ei ole veel täpsustatud ning seega ei ole ka see täiesti selge.

Loomulikult ei tähenda koostöö seda, et kohtuotsuseid, nagu lahutuse korral tehtavaid, tuleks tunnustada sellises liikmesriigis, kus selleks seaduslikku kohustust ei ole. Samuti ei tohi see menetlus anda võimalust sundida liikmesriike tagaselja tunnistama samasooliste abielusid. Piiriüleste lahutuste puhul on vähe tähelepanu pööratud ka lapsevanemate õigustele. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et ELis on vaja luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Artikli 3 a sisseviimisega antakse abielupaarile esmakordselt võimalus valida ühise kokkuleppe alusel nende lahutusprotsessi suhtes kohaldatav õigus. Minu arust peaksime tagama ka selle, et pooled teevad teavitatud otsuse ehk teisisõnu mõlemat abikaasat on nende otsuse praktilistest tagajärgedest täielikult teavitatud. Sel puhul on kõige olulisem tagada sellise teabe usaldusväärsus ja täielikkus. Minu arvates on oluline kaitsta abielupaari suhet, nii et lahutus saaks toimuda selgel ja läbipaistval viisil mõlema osapoole konsensuse alusel, kes on seeläbi võrdse otsustusõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Portugal osaleb koos 13 liikmesriigiga (Hispaania, Itaalia, Ungari, Luksemburg, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Läti ja Malta) esimeses tõhustatud koostöö katses ELi ajaloos. Tõhustatud koostööd kohaldatakse abielulahutuse, lahuselu ja varalahususe suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.

Hääletasin selle raporti poolt, millega kehtestatakse selged eeskirjad menetluse kohta, kus rahvusvaheline abielupaar (eri kodakondsusega abikaasas) taotleb abielulahutust, lahuselu või varalahusust oma päritoluriikides või elukohariikides. See on täielikult kokkuleppe küsimus, mis muudab paljude eurooplaste elu lihtsamaks. See on ka sümboolne hetk, sest esimest korda kohaldatakse ELi liikmesriikide tõhustatud koostööd.

Nende sätete eesmärk on tugevdada abielulahutuse, lahuselu ja varalahususega seotud õiguskindlust ja etteaimatavust. Kokkuleppes käsitletakse ainult konfliktsituatsioonide ühtlustamist ning mitte peamiste riigisiseste eeskirjade ühtlustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Määruse ettepaneku eesmärk on tagada asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindlus, etteaimatavus ja paindlikkus. Seetõttu olen sunnitud täielikult nõustuma raportööri Tadeusz Zwiefkaga, kes toetab abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valikut käsitlevate sätete sisu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka (võttis 3. märtsil 2010 oma taotluse tagasi), Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia teatasid komisjonile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abieluasjades kohaldatava õiguse valdkonnas ning kutsusid komisjoni üles nõukogule sellekohast ettepanekut esitama. Kodanike üha suurenev liikuvus nõuab ühest küljest suuremat paindlikkust ning teisest küljest suuremat õiguskindlust. Selle eesmärgi saavutamiseks peab see määrus tõhustama poolte autonoomiat abielulahutuse ja lahuselu valdkonnas, andes abielupaarile võimaluse valida nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavat õigust.

Määrust kohaldatakse ainult abielu lõpetamise või abielukohustuste (lahuselu) lõppemise suhtes ja alljärgnevate küsimuste suhtes, isegi kui need pelgalt abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse lähteküsimustena esile kerkivad: füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielu eksisteerimine, kehtimine või tunnustamine, abielu kehtetuks tunnustamine, abikaasade nimi, abielu omandiõiguslikud tagajärjed, vanemlik vastutus, ülalpidamiskohustused, usaldusomand või pärimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu toetan ettepanekut, millega seatakse sisse suurem õiguskindlus rahvusvaheliste abielulahutuste ja lahuselude suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks ning tahaksin näha, et ka teised liikmesriigid ühinevad püüdlustega saavutada selle valdkonna õiguslikku vastuolu käsitlevate riigisiseste õigusnormide kokkusobivus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selles tekstis esitatakse lahendused järgmistele probleemidele: A ja B on eri liikmesriikide kodanikud, kes sõlmisid abielu samasoolisega liikmesriigis, kus on kehtestatud selliste abielude sõlmimist võimaldavad õigusaktid. Nad on kolm aastat elanud alaliselt liikmesriigis, mis ei võimalda samasoolisega abielu sõlmida, kuid mis osales kohaldatavat õigust käsitleva uue määruse vastuvõtmises tõhustatud koostöö menetluse kohaselt. A ja B soovivad abielu lahutada.

Määruse nr 2201/2003 kohaselt on sellistel asjaoludel pädevad üksnes selle liikmesriigi kohtud, kus on poolte alaline elukoht. Ilmselgelt ei oleks see õiglane kõnealuse paari suhtes, kes peaks nägema palju vaeva ja kulutama aega selleks, et viia oma abielulahutuse menetlus üle teise kohtusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. (SV) Jäin tänasel Euroopa Parlamendi hääletusel ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas erapooletuks. Minu arvates on perekonnaõigus, nagu abielulahutuste reguleerimine, valdkond, kus tuleks säilitada subsidiaarsuse põhimõte ja kus iga liikmesriik peaks oma otsused ise tegema. Raportis käsitletav koostöö on ELi liikmesriikidele vabatahtlik ja praeguse seisuga osaleb selles 14 riiki. Rootsi nende hulka ei kuulu. Minu arvates ei ole kohane, et võtaksin Euroopa Parlamendi Rootsi liikmena vastu seisukoha õigusakti kohta, mis on seotud ainult sellise koostöövormiga, kus Rootsi ei osale.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) ELis sõlmitakse igal aastal eri kodakondsusega isikute vahel 16 miljonit abielu, millest lahutatakse aastas umbes 140 000 abielu. Selles kontekstis on kodanikele vajaliku õiguskindluse tagamiseks vaja pidada läbirääkimisi ning jõuda küsimuses kokkuleppele. Pärast seda, kui teatud liikmesriigid on arvukatele selle valdkonna algatustele veto pannud, annab tõhustatud koostöömenetlus vähemalt 14 riigile võimaluse vajalikud kriteeriumid kehtestada.

 
  
  

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Nõustun raporti selle osaga, kus julgustatakse looma Euroopa tasandil süsteemi ELis kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks ning kaalutakse tingimuste kehtestamist kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks ELis. 1. jaanuaril 2011 jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. On väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud. Mul on hea meel ka tõsiasja üle, et ka Ameerika Ühendriigid on otsustanud kehtestada selles valdkonnas rangemad järelevalve eeskirjad, arvestades, et ka komisjon kaalub tegutseda edaspidise rahvusvahelise ühtlustamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seda algatust on mõjutanud ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel. Nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. On aga väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Põhimõtteliselt väljastavad reitinguagentuurid sõltumatuid arvamusi ettevõtte krediidivõime, võla, finantskohustuse või finantsinstrumendi kohta. Mõnikord võivad nende agentuuride arvamused aga mõjuda väga tõsiselt selle riigi majandusele, mille finantside korrapärasust nad hindavad. Liidus võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009, mille eesmärk on reguleerida reitinguagentuuride tegevust, et kaitsta investoreid ja Euroopa finantsturgusid kuritarvitamise ohu eest. Selle määrusega kehtestatakse krediidireitingute väljastamise tingimused ning reitinguagentuuride registreerimist ja järelevalvet reguleerivad eeskirjad. Vahepeal jõuti ekspertrühma esitatud raportis järeldusele, et järelevalveraamistikku tuleb parandada, et vähendada edaspidiste finantskriiside ja nende tõsiduse ohtu. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) määrusega asutati Euroopa järelevalveasutus. Selleks et tagada nimetatud asutuse sujuv toimimine ja nõuetekohane ühendamine finantsreguleerimise üldraamistikku, osutus vajalikuks muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Hääletasin raporti poolt, sest sellega edendatakse kontrolli reitinguagentuuride üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin suurepärase kolleegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, Jean-Paul Gauzèsi raportil põhineva ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta ning kindlustatakse täiesti uue Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) järelevalvevolitused reitinguagentuuride suhtes. Toetan raportööri esitatud parandusi, eelkõige EVJA-le uute volituste andmist, mille komisjon eriti karistuste osas enda pädevusse jätta kavatses. Pean oluliseks, et EVJA osa oma ülesannetest riikide asutustele delegeerida saaks. Mul on kahju, et raportis ei ole mainitud (kuigi see reguleeriv muudatusettepanek ei ole tõenäoliselt selleks õige koht) liikmesriikide hindamise küsimust ja erijärelevalvet, mis sel puhul olema peaks. Teen ettepaneku luua riikide krediidireitingu hindamiseks Euroopa avalik-õiguslik asutus, tagades nii vajalikud tehnilised üksikasjad ja sõltumatuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ülemaailmne finantskriis näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Andsin sellele tähtsale dokumendile oma nõusoleku. 2009. aastal võeti vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Vaja on usaldusväärset järelevalve- ja kontrollsüsteemi ning seetõttu toetan esitatud muudatusettepanekuid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust tõhustatakse. See asutus peab hakkama tegelema ELis tegutsevate reitinguagentuuride järelevalvega ning oma pädevust tulemuslikult rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest kogu maailma puudutanud majandus- ja finantskriis näitasid, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon ettepaneku korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. Tähtis on, et sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Veelgi enam, parlament soovitab keskenduda EVJA kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma ei osalenud hääletamises reitinguagentuure käsitleva raporti kohta. Need reitinguagentuurid teenivad avalikult rahvusvaheliste spekulantide huve. Neil on olnud negatiivne roll alates kriisi algusest ning see jätkub. Nende sihipärane ja omavoliline teguviis riikide krediidireitingute tähtsuse vähendamisel nii ELis kui ka väljaspool ELi viib need riigid spekuleerimise ja laenamise nõiaringi. Kursi erinevuste suurenemine suurendab riikide finantsprobleeme ning rikastab nende kulul turgusid. Reitinguagentuuride roll ja tavad avaldavad eriti euroalal negatiivset mõju ka euro stabiilsusele. EL kannab tõsist poliitilist vastutust selle eest, et reitinguagentuuridele on antud õigus hinnata nii ettevõtteid kui ka liikmesriikide majandust. Minu arvates tuleb kohe võtta tõhusad meetmed reitinguagentuuride spekulatiivsusele lõpu tegemiseks ning järelikult tuleb radikaalselt muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Raportis on mõned positiivsed, kuid kahjuks nõrgad ettepanekud, ning selles suunas tehakse vaid kartlikke samme.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Muudatuse vajadus on tingitud vajadusest kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning uue mehhanismi kasutuselevõtust reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks.

Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohaldamise volitused. Meie ülesanne on nüüd tagada, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Raport kujutab endast olemasoleva direktiivi muutmist tehniliselt ning raportiga antakse alates 2011. aasta jaanuarist volitused uuele järelevalveasutusele, EVJA-le. Me ei tohi unustada, et 2011. aasta kevadeks ennustatakse reitinguagentuuride laialdasemat arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teoorias on reitinguagentuuride tegevuse järelevalve ja reguleerimine Euroopa tasandil juba olemas. Kas on aga kahtluse alla seatud kolme Ameerika Ühendriikide agentuuri domineerimine, kes on haaranud endale kogu initsiatiivi Euroopa turgudel, valitsuse võlakirjade puhul ning järelikult ka selles, millises ulatuses Euroopa riigid laenata saavad? Kardan, et seda ei ole tehtud. Miski ei ole takistanud reitinguagentuuri Standard & Poor alles hiljuti taas ähvardamast langetada Belgia reitingut ega agentuuri Moody’s sama teguviisi Hispaania ja agentuuri Fitch Iirimaa suhtes.

Ühtegi neist agentuuridest ei ole karistatud ning nende kliente ega mainet ei ole mõjutanud see, et nad oma tööd Enroni kokkuvarisemise või krediidikriisi ajal nõuetekohaselt teinud ei ole. Nüüd taotlevad nad endale poliitilist rolli: Belgiale suunatud ähvardus on katse valitsusele survet avaldada; Prantsusmaa mitteähvardamine on katse euroala killustumist kunstlikult takistada. Tõde on see, et sellised reitinguagentuurid võimutsevad ainult turgude reguleerimatuse tõttu ning teie õigusaktid, mille poolt ma siiski hääletasin, ei tee olukorra muutmiseks eriti midagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitinguagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse. Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele.

See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult.(CS) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse tsentraliseeritud järelevalve juurutamist reitinguagentuuride üle. Nõustun täielikult Jean-Paul Gauzèsi raportiga määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse mudel reitinguagentuuride tsentraliseeritud järelevalveks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt, eriti kui arvestada reitinguagentuuride pakutavate teenuste märkimisväärset liikuvust ning agentuuride silmapilkset mõju finantsturgudele. Tsentraliseeritud järelevalve võib viia reitinguagentuuride läbipaistvuse suurendamiseni ning edendada agentuuride konkurentsi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt. Mind teeb murelikuks aga liiga lühike ajavahemik, mille jooksul tuleb teha kõik muudatused pädevuse ja kohustuste üleandmise kohta liikmesriikide asjaomastelt järelevalveasutustel EVJA-le, ning seetõttu teen ettepaneku selle pikendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkuleppes, mis jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal, sätestatakse, et EVJA rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes. Seetõttu on vajalik muuta määrust reitinguagentuuride kohta, et korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt. Sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Trahvid nõuavad sisse liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Oluline on luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Peame võtma teadmiseks tõsiasja, et reitinguagentuuridel oli kriisis oma osa. Komisjon esitab 2011. aastal ettepaneku eri täiendavate meetmete kohta reitingute puhul ning selliste meetmete kasutuselevõtmine on võimalik pärast selle raporti vastuvõtmist. Eespool toodud kaalutlused veensid mind raportit toetama ning tegin seda, et näidata oma veendumust, et raport jõustatakse kiiresti ja et me näeme positiivsed tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Eraõiguslikele reitinguagentuuridele on antud uued õigused kehtestada standardeid ja lubadused delegeerida volitusi riiklikelt ametiasutustelt. Nende sõltuvus eraõiguslikest partneritest ei tunne piire. Sama käib ka nende omavoli kohta. Riiklikud ametiasutused on alla andnud. See on häbiväärne!

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaja on muudatusi, et oleks võimalik kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning et oleks võimalik võtta uus mehhanism reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks. Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohandamise volitused. On väga tähtis, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma ei saanud seda raportit toetada. Toetan küll paljusid sealtoodud punkte ning üldiseid ettepanekuid läbipaistvuse suurendamise ning teabevahetuse ja reitinguagentuuride ja muude finantsüksuste järelevalve parandamise kohta, kuid see ettepanek teenib investorite huve, kes on mihklid hoidma kaugemale reaalmajandusest, sest selline teguviis annab neile suurema õiguskindluse. Pean küll vajalikuks ettepanekus ära toodud püüdlusi läbipaistvuse ja selge teabe saamise õiguse saavutamiseks finantssüsteemis, kuid arvan siiski, et vajalikum on teha lõpp finantsspekulatsioonidele ning tegutseda selles suunas, et lõpptulemusena oleks meil määrus, mille kohaselt läheks järelevalve finantsturgude üle liikmesriikide pädevusse. Selle raportiga liigutakse läbipaistvuse, teabevahetuse ja finantsagentuuride järelevalve ulatuse suunas, kuid seda tehakse ettevaatlikult ja kapitalismi pooldavast vaatenurgast, mille eesmärk on olla finantstööstusele meele järgi. Mina ei jaga ega toeta seda seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. See on väga oluline instrument ELi kodanike teavitamiseks ettevõtete ja pankade olukorrast ning ka eri kaubamärkide ja -artiklite konkurentsivõime võrdlemiseks. Ma hääletasin poolt. Loodan ka, et tulevikus täiendatakse seda määrust erakondade ja massimeedia reitingute kontrollimise suhtes, et vältida avaliku arvamusega manipuleerimist raha nimel. Reitinguagentuurid ei tee teabe saamiseks ja selle analüüsimiseks erilisi pingutusi. Nad on valmis näitama sobivat tulemust neile, kes maksavad. Kõik avaliku arvamusega manipuleerijad ja seega ühiskonna reetjad väärivad tõsist karistust.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Just finantskriis tegi meile lõplikult selgeks, et reitinguagentuuridel on ohtlik monopoliseisund ning et nende hinnangud ei ole alati adekvaatsed ja on mõnikord kõrge riskiga. Seetõttu on oluline luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Kuna reitinguagentuurid on osa finantsturgude väga keerulisest süsteemist, tehti otsus võtta sel eesmärgil kasutusele kahekordne süsteem. Lisaks kehtestatakse raportiga tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus.

Muidugi on oluline, et järelevalvesüsteem võimaldaks rakendada karistusi. Tulevik näitab, millisel määral neid tegelikult kohaldatakse. Tõsiasi, et on moodustatud mitu ELi järelevalveasutust, millega kaasnevad suuremad halduskulud ja muud kulud, ei ole Euroopa maksumaksjatele hea uudis. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et:

– Euroopa järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) peaks olema ainuvastutus reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve üle liidus, omades ainuõigust sõlmida kolmandate riikide asjaomaste asutustega teabevahetuse alaseid koostöökokkuleppeid;

– Euroopa järelevalveasutus (EVJA) peaks vastutama reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve eest, omades õigust taotleda lihttaotluse või otsuse kujul kogu vajalikku teavet reitinguagentuuridelt, nende hinnatavatelt organisatsioonidelt ja organisatsioonidega seotud kolmandatelt pooltelt – kolmandatelt pooltelt, kellele reitinguagentuurid mis tahes tööülesandeid delegeerinud on, ja mis tahes üksikisikutelt, kes reitinguagentuuride või nende tegevusega tihedalt ja oluliselt seotud on;

– asjaomase asutuse heaks kiidetud reitinguagentuuri registreerimine peaks kehtima kogu liidus pärast asjaomaste asutuste järelevalvevolituste üleandmist Euroopa järelevalveasutusele (EVJA).

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta.

See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Seetõttu hääletasin ma poolt ja toetan raportöör Gauzesit, kes soovitab keskenduda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on Euroopa Liidus lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustun, et kindlaksmääratud reitinguagentuuri hinnatud finantsinstrumendi emitendi antava teabe läbipaistvus võib olla potentsiaalne lisandväärtus turu toimimisele ja investorite kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Määruse (EÜ) nr 1060/2009 vastuvõtmisele eelnenud arutelude käigus rõhutas raportöör, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil.

See põhimõte leidis toetust ja komisjon koostas selleteemalise seadusandliku ettepaneku. 1. jaanuaril 2011. aastal jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. Määruses, millega asutatakse EVJA, rõhutatakse, et see amet rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitingagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse.

Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele. See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada. Järkjärguline finantsturgude reguleerimine hakkab kuju võtma. Parandatud on investorite kaitset ning suurendatud läbipaistvust. Eeskirjad on nüüd laiaulatuslikumad ning kõikehõlmavamad ning pakuvad seega asjaosalistele paremat kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu alustab alates 1. jaanuarist 2009. aastal tööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA).

Samal ajal muudavad kestev kriis ning pidevad uued tähelepanekud turupõhiste mehhanismide valdkonnas vajalikuks selle asutuse ülesannete ja volituste pideva kohandamise ning vajaduse korral laiendamise. Seetõttu toetan väga üksikasjalikke täpsustusi ja selgitusi EVJA volituste kohta asjaomaste riiklike ametiasutuste suhtes. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

 
  
  

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest see aitab ELi õigusraamistikku vajalikul määral lihtsustada. Ma usun, et kaheksa praegust metroloogia valdkonna direktiivi pigem takistavad kui soodustavad selle valdkonna tegevust. Samal ajal jagan raportööri seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu leian, et tuleb võtta vastu lahendus, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti põhjalikuma läbivaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Metroloogia on teadus mõõtmisest. Eurooplased on juba antiikajast edukalt kasutanud mõõtesüsteeme kõigis valdkondades (pikkus, maht, alkoholomeetria jne). Näiteks parandab meetermõõdustiku kasutuselevõtmine eri ettevõtjate koostööd ühel mandril ning seejärel ka üle kogu maailma. Siiski on paljudes valdkondades veel ülekaalus mitmed mõõtühikud ja mõõtesüsteemid. Neid takistusi eurooplaste koostöö teelt kõrvaldada soovides on liidul pikaajaline mõõtesüsteemide ühtlustamise poliitika. Selles suunas oli tähtis samm direktiiv 2004/22. Kuna valmistame ette selle direktiivi läbivaatamist, siis on mitmed instrumendid nüüd vananenuteks osutunud ning need tuleks direktiivi parema loetavuse huvides välja jätta. Toetasin seda teksti, sest sealtoodud metroloogiaseaduse reguleerimine on teretulnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun vajadusega lihtsustada ühenduse õigustikku ning ajakohastada direktiivid, mis enam ei kehti, kohandades neid tänapäevaga. Need direktiivid on vananenud ega aita paremale õigusloomele kuidagi kaasa. Komisjoni arvates ei ole metroloogiat käsitlevate õigusaktide ühtlustamine vajalik, sest tema arvates teevad liikmesriigid piisavalt koostööd ning praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse rahvusvahelistel standarditel põhinevaid norme, on rahuldav. Siiski tuleb arvestada, et lüngad selles õigusloomes oleksid kahjulikud ning et me ei tohiks soodustada õiguslikku ebakindlust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse võimalust kuude valdkonda kuuluva kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi kehtetuks tunnistamiseks, et lihtsustada Euroopa Liidu õigustikku: direktiiv 75/33/EMÜ külmaveearvestite kohta; direktiivid 76/765/EMÜ ja 76/766/EMÜ alkoholomeetrite ja alkoholisisaldustabelite kohta; direktiivid 71/317/EMÜ ja 74/148/EMÜ vastavalt keskmise täpsusega ja keskmisest täpsemate kaaluvihtide kohta; direktiiv 86/217/EMÜ mootorsõidukite rehvimanomeetrite kohta; direktiiv 71/347/EMÜ teravilja puistemassi kohta ja direktiiv 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimise kohta.

Kaheksa metroloogialase direktiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist ehk uusi õigusakte mõõtevahendite valdkonnas.

Seadusandlikust seisukohast pooldan ma seda komisjoni valikut, kuigi leian, et liikmesriikidele tuleb anda piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) ELi üks eesmärke on lihtne ja ajakohastatud ühenduse õigustik. Ei ole mõtet säilitada täielikult vananenud norme. Metroloogia valdkonna suhtes ollakse arvamusel, et ühtlustamine ei ole vajalik, sest kehtivad õigusaktid on eri liikmesriikide vastastikku tunnustatavad rahvusvahelistel standarditel põhinevad normid. Siiski on oluline, et selle valdkonna õigusloomes ei tekiks lünka, mis põhjustaks õigusliku ebakindluse.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat nõukogu direktiivi, sest olen sarnaselt raportöörile parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Toetan ka seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Leian, et mõõtevahendeid käsitlevad direktiivid tuleb kehtetuks tunnistada ja neid lihtsustada, vaadates läbi metroloogia õigusliku aluse: mõõtevahendite direktiivi. Üldiselt pean seda positiivseks sammuks ELi õigusloome lihtsustamise suunas, sest sellega parandatakse kodanike juurdepääsu metroloogiat käsitlevatele õigusaktidele ning võimaldatakse tulemuslikumat tegutsemist selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kaheksa ELi direktiiviga hõlmatakse praegu kuue eri valdkonna metroloogia. Parema õigusloome eesmärgil teeb komisjon ettepaneku need direktiivid kehtetuks tunnistada. Komisjoni arvates ei ole ühtlustamine vajalik, sest praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse riiklikke norme, on rahuldav. Raportöör on aga seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Hääletasin raporti poolt, sest raportöör võtab arvesse õigusliku ebakindluse probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa direktiivide kehtetuks tunnistamine tähendab olemuselt õiguslünka Euroopa Liidu süsteemis, kuid metroloogiat käsitlevate direktiivide süsteemi nüüdisajastamine on kindlasti samm edasi laiaulatuslikuma ja nüüdisaegsema ühtse süsteemi poole. Seetõttu hääletasin raporti, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi, poolt. Nõukogu ja komisjoni jagatud põhimõte on kõigele vaatamata delikaatselt tasakaalustatud, sest iga liikmesriik loodab riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele, vältides probleemide tekitamist metroloogianormidel põhinevate valdkondade ettevõtetele kuni mõõtevahendite ülddirektiivi läbivaatamiseni, millega ühtlustatakse asjaomaste õigusaktide vastuvõtmine Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Nõustun raportööri seisukohaga, kes on metroloogiavaldkonna parema õigusloome poolt.

Komisjon pooldas kõigi kaheksa metroloogiadirektiivi täielikult kehtetuks tunnistamist. Raportööri seisukoht on tasakaalustatum, andes liikmesriikidele rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja metroloogia eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu kehtestatakse üleminekuperiood, et analüüsida nende direktiivide kehtetuks tunnistamise võimalikke tagajärgi ning vajadust vaadata üle selle valdkonna peamine õigusakt, mõõtevahendite ülddirektiiv (2004/22/EÜ).

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Nõustun raportöör Weisgerberiga, kes on parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem.

Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Veel kord, nõustun raportööriga, kes on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas nende direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Kõigi kaheksa direktiivi kehtetuks tunnistamine toob tõenäoliselt kaasa täiendava halduskoormuse, sest liikmesriigid võivad otsustada kehtestada kehtetuks tunnistatud direktiivides käsitletud mõõtevahendite kohta riiklikud rakendussätted. Direktiivide kehtetuks tunnistamine või allesjätmine ei tõsta kumbki tarbijate kaitse üldist taset. Selle saab saavutada ainult direktiivide muutmisega. Leian, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Toetan ka raportööri ettepanekut lõpetada kogu protsess 1. maiks 2014. aastal. Seega hääletasin raporti poolt, sest seal pooldatakse lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun metroloogia valdkonna õigusloome arendamise üldeesmärgiga. Siiski pean mõistlikuks põhjalikumat keskendumist, sest kiirustades standardimine võib kasu asemel tuua kaasa rohkem segadust ja õiguslikku ebakindlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selle hääletusega näitab Euroopa Parlament oma poolehoidu parema õigusloome üldeesmärgile. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Euroopa Parlament on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

Seetõttu pooldame lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, sest see aitab märkimisväärselt vähendada bürokraatiat, milleks pidevalt üles kutsutakse, ning võimaldab tunnistada kehtetuks üle 20 vananenud või ebavajalikuks muutunud direktiivi. See on õige lähenemisviis lihtsama ja tõhusama Euroopa saavutamiseks.

 
  
  

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin sellele olulisele resolutsioonile heakskiidu, kuna olen veendunud, et Euroopa kodanikualgatus annab olulise võimaluse tõstatada küsimusi aruteluks ning edendab senisest suuremat piiriülest arutelu ELis. Kodanikualgatusega antakse Euroopa Liidu kodanikele õigus esitada õigusakti ettepanek. Et selline algatus kehtiks, peavad Euroopa kodanikualgatuse korraldajad koonduma kodanike komiteedesse, mis koosneb eri liikmesriikidest pärit isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale. Mulle tundub, et kodanikualgatust saadab edu vaid juhul, kui ELi õigusloome on kodanikusõbralik, ei pane korraldajatele koormavaid kohustusi ega tekita neis pingeid. Samuti on väga oluline, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks ning seetõttu tuleb olulist tähelepanu pöörata ka teabe- ja teavituskampaaniatele, mille eesmärk on Euroopa kodanikualgatust rohkem tutvustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlamendi ja nõukogu kompromiss nn kodanikualgatuse määruses, millega kaasneb naeruväärne triumf ELi demokraatlike institutsioonide tugevdamise üle, ei ole muud kui solvav katse inimestega manipuleerida ja neid lollitada. Eksitavalt nimetatud kodanikualgatus ei ole mitte ainult kasutu, vaid võib inimestele ka ohtlikuks osutuda. Peale 1 000 000 allkirja kogumise tingimuse suhtes kokku lepitud menetlusnormide teeb see sisuliselt sama välja: komisjonil ei ole kohustust seadusandlik algatus esitada ning õigusakti sisu ei ole komisjonile siduv.

Vastupidi, seda liiki nn kodanikualgatust, mida juhivad ja millega manipuleerivad kapitali mehhanismid ja kodanlik poliitiline süsteem, saavad ELi ametiasutused kasutada kõige rohujuurevastasemate ja tagurlikumate ELi lahenduste esitamiseks ning monopolid saavad seda kasutada kui ilmselge üldise nõudmisena. Lisaks kasutatakse sellist liiki algatust allkirjade kogumiseks, memorandumiteks ja taotlusteks, mis on suunatud organiseeritud rohujuuretasandi ja töölisklassi liikumise vastu, massimeeleavaldusteks ja võitlemiseks ning eri vastupanuviisideks. Mitmesuguse kodanikualgatused ei suuda peita ELi kodanlikku olemust ega ole suutelised klassivõitlusele ega rohujuuretasandi liikumisele kaasa aitama.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Kodanikualgatust lubati Lissaboni lepingus ning nüüd see lõpuks rakendatakse. See uus viis Euroopa Liidu poliitika tegemises osalemiseks võimaldab Euroopa kodanikel paluda otse komisjonilt õigusakti ettepaneku esitamist kodanikke huvitavatel teemadel, tingimusel et see kuulub ELi volituste piiresse. Pidime ootama vaid kodukorra juurutamist, et see uus Euroopa kodanike õigus reaalsuseks saaks. Nüüd on see toimunud ning toetasin seda ettepanekut oma häälega. Nn kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, saab taotleda komisjonilt algatuse registreerimist. Pärast seda saab alustada allkirjade kogumist paberkandjal või Internetis. Nõutavad miljon allkirja peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust ELi liikmesriikidest ning need tuleb koguda 12 kuu jooksul. Liikmesriigid kinnitavad toetusavaldused. Kõik allakirjutanud peavad olema Euroopa Liidu kodanikud ja Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses. Komisjon on aluslepingu täitmise järelvalvajana lõppotsustaja selle üle, kas esitatud õiguslik menetlus läheb algatamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan Euroopa Parlamendi vastu võetud otsust õiguse kohta esitada Euroopa kodanikualgatuse raames seadusandlik ettepanek. Arvatakse, et kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Euroopa kodanikualgatuse kaudu saavad ELi kodanikud pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole, et algatada õigusakti vastuvõtmine. Komisjon otsustab, mida teha õnnestunud kodanikualgatustega. Euroopa Parlament saab nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega. Kuna Euroopa kodanikualgatus on uus vahend, siis oleks kasulik, kui komisjon esitaks iga kolme aasta tagant määruse rakendamise aruande ning teeks vajaduse korral ettepaneku määruse läbivaatamiseks. Algatuse tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks vältida keerukaid haldusmenetlusi. Samuti on oluline tagada, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Pärast kompromissi saavutamist Euroopa kodanikualgatust reguleerivate eeskirjade suhtes võeti raport vastu väga suure häälteenamusega: 628 poolthäält ning vaid 15 vastuhäält ja 24 erapooletut. Mul on hea meel selle hääletuse üle, millega antakse Euroopa kodanikele alates 2012. aastast võimalus oma hääli kuuldavamaks teha. Idee on lihtne, tegemist on Euroopa tasandil petitsiooniga: kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, peab aasta jooksul koguma miljonit allkirja avalikku huvi pakkuval teemal, mis komisjoni tähelepanu nõuab. Komisjon peab seejärel kolme kuu jooksul otsustama, kas ta peab selleteemalist seadusandlikku ettepanekut asjakohaseks või mitte, ja oma otsust põhjendama. Võime olla vastu mõnedele liikmesriikide saavutatud tingimustele, nagu nõue, et petitsioonile allakirjutamiseks tuleb olla Euroopa Liidu kodanik, mitte vaid selle elanik, või riikidele antav võimalus küsida allkirjade kontrollimiseks inimeste isikutunnistusi. Sellele vaatamata on kodanikualgatus positiivne idee ning samm edasi osalusdemokraatia suunas, mille me nüüd praktikasse viima peame.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatus on suur samm edasi Euroopa Liidu ja selle kodanike suhete tihendamise suunas. Selle uue algatusega antakse kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Veelgi enam, kodanikele antakse võimalus end kuuldavaks teha ja esitada neid huvitavaid küsimusi Euroopa institutsioonidele arutamiseks. Selline kahesuunaline tegevus on vastastikku kasulik. Algatuse kasutuselevõtuga tagatakse, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Lisaks saab Euroopa Parlament aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et toetada omal valikul kodanikualgatusi, eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega.

Euroopa Liit peab ka tagama, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Ainult turvalise keskkonna tagamisega ettepanekute esitamiseks on meil võimalik võita tarbijate usaldus ning julgustada nende huvitundmist Euroopa Liidu tegevuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Kodanikualgatus, millega antakse miljonile Euroopa kodanikule õigus esitada seadusandlikke algatusi, sisaldub Euroopa Liidu osalusdemokraatia mõistes, mis on tegelikult sätestatud Lissaboni lepingus. See on uus ja oluline ELi samm ning seega saab parlament kodanikelt, keda ta esindab, tagasisidet selle kohta, kas ta teeb head tööd või mitte. Toetan tõsiasja, et parlament on püüdnud seadusandliku algatuse korda ELi kodanikele võimalikult lihtsaks ja hõlpsasti kasutatavaks muuta, sest just kodanikud hakkavad seda tegelikult kasutama. Meil ei ole vaja keerulist korda, mis ELi kodanikele ainult pingeid tekitab.

Heaks on kiidetud parlamendi põhinõudmised, nagu vastuvõetavuse kontrollimine kohe alguses, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist. Pean parlamendi ja ELi kodanike võiduks seda, et allkirju tuleb koguda vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mitte ühest kolmandikust, nagu esialgses ettepanekus. Ma loodan, et kui parlamendi otsus 2012. aastal jõustub, esitavad ELi kodanikud nii palju algatusi kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, olles täielikult teadlik sellest, et tegemist on vaid Euroopa kodanike tahte väljendamise vahendiga ning mitte olulise võimalusega poliitikas osaleda või praegust poliitikasuunda vastupidiseks muuta. Komisjon püüdis viimse võimaluseni seda konkreetset kodanikuõigust piirata ning seega ei käsitleta lõplikus tekstis tegelikke pikaajalisi eesmärke, esitades näiteks konkreetse keerulise korra kodanikualgatuse rakendamiseks. Kahjuks jäeti välja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni olulised muudatusettepanekud ning selle tulemusel ei saa algatusele alla kirjutada need ELi elanikud, kes ei ole liikmesriikide kodanikud. Sellega takistatakse elanike võrdset osalust olenemata rahvusest ning puudub ka tagatis, et allkirjad vastavad allakirjutanute isikutunnistuste numbritele.

Vaatamata sellele on lõplik tekst esialgsest variandist palju parem, sest selles sätestatakse minimaalseks riikide arvuks üks neljandik, tehakse ettepanek algatuste registreerimiseks kohe ning nõutakse, et komisjon korraldab iga eduka algatuse avaliku kuulamise ja tagab iga algatuse rahastamise täieliku läbipaistvuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Olen seda algatust alati Lissaboni lepingu üheks kõige olulisemaks uuenduseks pidanud. Miljonile kodanikule märkimisväärsel arvul liikmesriikidest võimaluse andmine seadusandliku algatuse esitamiseks peaks Euroopa kodakondsuse kaudu aitama kaasa ELi tasandil korraldatud kodanikuühiskonna tugevdamisele. Olen rõhutanud selle meetme reguleerimisala, arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmetel ei ole seadusandlikku algatamisõigust. Loodan, et selle seadusandliku algatuse kohaldamine ei osutu tegelikkuses ülemäära bürokraatlikuks, mis selle uue instrumendi kasutamisel heidutaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. Toetan küll täielikult Euroopa kodanikualgatust, kuid hääletasin seadusandliku resolutsiooni lõpliku versiooni vastu, sest olen pettunud, kui vähe selle paljutõotava vahendiga tegelikult saavutati. Eelkõige ei nõustu ma sättega, mille kohaselt nõutakse enamiku liikmesriikide allakirjutanutelt isikutunnistuste numbreid. Samuti olen ma vastu, et Euroopa kodanikualgatuses osalemine piiratakse ainult ELi kodanikega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Kodanikualgatuste põhireeglite vastuvõtmine vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule märgib veel üht sammu otsedemokraatia suunas Euroopas. Tulevikus peab komisjon kaaluma uue Euroopa õigusakti koostamist, kui seda soovib miljon kodanikku vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest. Seega antakse uue instrumendiga Euroopa kodanikele võimalus õigusloome protsessi tegelikult mõjutada, viies inimeste soovil tõstatatud nõude või küsimuse Euroopa tasandile. See on võit meie liikumisele, mis on pidevalt kutsunud üles Euroopa Liidu lähemaletoomiseks oma kodanikele kindlama, läbipaistvama ja juurdepääsetavama Euroopa rajamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et hääletasin koos valdava enamiku parlamendiliikmetega kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, millega juurutatakse ELi õigusloome protsessi enneolematul määral kodanike osalemine. Tõepoolest, miljonile kodanikule poliitilise algatusõiguse andmisega on parlament osalusdemokraatia suurepärane näide. See on nüüd tee, mida mööda Euroopa Liit jätkama peab: kodanikega tuleb veelgi lähedasemaks saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Ehrenhauser (NI), kirjalikult. − (DE) Esialgse eelnõuga võrreldes on tehtud mõned väiksed parandused. Seetõttu hääletasin raporti poolt. Sellele vaatamata tahaksin öelda, et isegi selle kodanikualgatuse olemasolul on ELis endiselt karjuv demokraatia defitsiit ning otsedemokraatia puudub täiesti. Selle tulemusel peab järgmine samm olema kohustuslike referendumite korraldamine edukate algatuste korral. Väga tervitatav on kohustuslike avalike kuulamiste korraldamine petitsiooni algatajatele komisjoni ja parlamendi kaasamisel. Liikmesriigid peavad kodanikualgatuse nüüd kiiresti ilma aega raiskamata ja ülemäärase bürokraatiata vastu võtma.

Toetusavalduste hindamiseks ei ole vaja teha isikutunnistuste kontrolli, nagu kohalikud ametiasutused referendumite riiklike petitsioonide korral teostavad. Riikide valimisasutused peavad toetuma juhuvalimile, nagu pakkus Euroopa Parlament.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kodanikualgatuse kohta, mis on üks asjakohasemaid Lissaboni lepinguga juurutatud sätteid, võimaldades miljonil kodanikul paluda komisjonilt teatud seadusandlike ettepanekute esitamist. Euroopa Parlamendi vastu võetud ettepanekud peaksid võimaldama muuta kodanikualgatusega seotud reeglid selgemaks, lihtsamaks ja hõlpsamalt kohaldatavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Täna heaks kiidetud kodanikualgatus on veel üks samm inimestele kujundatud ja inimeste endi kujundatud Euroopa suunas, suurendades selle demokraatlikku olemust ja läbipaistvust ning julgustades Euroopat kodanikele lähemale liikuma ja aktiivse, huvitatud ning osaleva kodanikuühiskonna kujunemist. Nüüdsest on Euroopa kodanikel võimalus esitada taotlus, et Euroopa Komisjon esitaks teemat käsitleva õigusakti, tingimusel et on kogutud minimaalne arv allkirju, mis on pärit vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest.

Pean aga väljendama oma hämmeldust kollektiivide ja organisatsioonide väljajätmise üle korraldajate hulgast (artikli 2 lõige 3), pidades silmas eelkõige valitsusväliseid organisatsioone ja erakondi, mis on esindusdemokraatia rajanud organisatsioonid, ning ka korraldajate rühma kindlaksmääramiseks valitud terminoloogiat – nn kodanike komitee.

Mind paneb imestama ka katse sätestada hääleõigusliku vanuse alampiiriks 16, sest enamikus liikmesriikides antakse aktiivse või passiivse hääletamise õigus täisealistele ehk 18aastastele kodanikele. See peaks olema kriteerium, nagu komisjon ettepaneku artikli 3 jaotistes 7 ja 2 esitab.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatuse raporti vastuvõtmise pärast, mille eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil.

Iga algatuse puhul on 12 kuud aega miljoni allkirja kogumiseks, mis peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, praegusel juhul seitsmest. Minimaalne allkirjade arv riigi kohta varieerub 74 250 allkirjast Saksamaal kuni 3750 allkirjani Maltal. Portugali puhul on algatuse toetamiseks kogutavate allkirjade minimaalne arv 16 500 allkirja.

Toetusavalduste kehtivust hindavad liikmesriigid. Portugali puhul tuleb allkirjale lisada isikutunnistuse, passi või kodanikutunnistuse number. Allakirjutanud peavad olema ELi kodanikud, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses (Portugalis 18aastased).

Seejärel on komisjoni ülesanne algatust analüüsida ning otsustada kolme kuu jooksul, kas esitada sel teemal Euroopa õigusakt. Ühenduse vastutav isik peab osutama meetmed, mida ta võtta kavatseb, ning põhjendused meetmete võtmiseks või mitte võtmiseks. See põhjendus avalikustatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan Lamassoure’i ja Gurmai raportit kodanikualgatuse kohta. Selle hääletusega kiideti heaks ning aidatakse kehtestada Euroopa kodanikualgatuse toimimise põhireeglid Lissaboni lepingus sätestatu kohaselt.

Kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsmest liikmesriigist pärit isikutest, võib registreerida algatuse ning alustada vajaliku miljoni allkirja kogumist paberkandjal või Internetis kohe, kui komisjon on teinud vastuvõetavuse kontrolli. Sellel osalusdemokraatia näitel on suur potentsiaal, sest esmajoones kaasab see kodanikke ja võimaldab neil teatud mõttes meie töös osaleda.

Kahe kaasraportööri ühistöö näitas, et tulemuslikult ning kodanike huvides tegutsedes on võimalik ületada ka ideoloogilised vastuolud. See aluseks olev seisukoht on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile tavaline, sest seal ollakse alati proaktiivsed ning dialoogile ja koostööle avatud, jäädes samas kindlate ja kõigutamatute väärtuste juurde.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on selgelt demagoogiline algatus, Euroopa Liidu propaganda, mille ainus eesmärk on üritada varjata demokraatia vaesumist ning panna meid unustama, et Euroopat juhivad need, kes vältisid nn kodanikualgatusele eelnenud Lissaboni lepingu referendumit.

Samal ajal kehtestatakse Lissaboni lepingu endaga selliseks kodanikualgatuseks piirangud, sätestades selle artiklis 11, et vaja on miljonit allkirja märkimisväärsest arvust liikmesriikidest ja et Euroopa Komisjoni võib kutsuda üles esitama ettepanekut ainult talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes on kodanike arvates vaja aluslepingute rakendamiseks võtta vastu ELi õigusakt.

Teisisõnu, pärast kogu allkirjade kogumiseks ja määruse eelnõus sätestatud nõuete täitmiseks tehtud pingutusi ei taga keegi, et kodanike soove arvesse võetakse. Igal juhul täiustab Euroopa Parlamendi heakskiidetud raport Euroopa Komisjoni ettepanekut veidi, kuid see peab olema kooskõlas aluslepingu sätetega, mis algselt tegelikult kodanikualgatuse süvendamist piiravad. Just seetõttu jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Igale kodanikualgatusele tuleb koguda vähemalt miljoni Euroopa Liidu kodaniku allkirjad ning allakirjutanud peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust Euroopa Liidu liikmesriikidest: see oli määruse olulisim punkt. Iirimaa valitsus kavatseb Iirimaalt pärinevad allkirjad kinnitada Iirimaa valimisregistri põhjal Euroopa Parlamendi valimisteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. (FR) Jäin Euroopa kodanikualgatuse rakendamist käsitleva määruse suhtes erapooletuks. Minu arust on parlament valel teel, kui ta selliseid algatusi võimalikult palju lihtsustada tahab, eriti riikide arvu vähendamisega, millest allkirjad pärinevad. Toetan jätkuvalt esindusdemokraatiat. Kodanikualgatused ei aita lahendada ELi majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja ühiskondlikke probleeme. Kodanikealgatuseks nimetatud teenivad olemuslikult äärmuslike poliitiliste jõudude huve, kes kasutavad selliseid instrumente kampaaniates surmanuhtluse taastamiseks, minarettide ehitamise keelustamiseks, Euroopa n-ö hiiliva islamistumise peatamiseks ja muudel populistlikel teemadel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Seda hetke oleme kõik alates Lissaboni lepingu jõustumisest eelmisel aastal oodanud: määrus kodanikualgatuse kohta, millega sätestatakse kodanikualgatuse rakendamise kord, selle eeskirjad ja põhimenetlused ning mis eelkõige võimaldab selle uue instrumendi lõpuks kasutusele võtta. Nüüdsest on miljonil Euroopa kodanikul ehk 0,2% ELi elanikkonnast võimalus paluda komisjonil esitada ettepanekud teatud valdkondades: oluline samm osalusdemokraatia suunas, mis peaks võimaldama ja julgustama piiriülest arutelu Euroopas, sest kodanikualgatuse peavad ellu kutsuma eri liikmesriikide kodanikud; märkimisväärne samm edasi Euroopa kodanike ühendamise suunas, lootuses, et Euroopa kodanikud seda uut instrumenti ka tegelikult kasutama hakkavad, et see on tulemuslik ja et Euroopa Komisjon on suuteline kodanike esitatud ettepanekuid järgima.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Euroopa kodanikualgatus on üks huvitavamatest Lissaboni lepingus sätestatud algatustest. See on Euroopa petitsioon, mis võimaldab miljonil Euroopa kodanikul teatud arvul ELi liikmesriikidest mis tahes küsimuse komisjoni päevakorda tuua. Teisisõnu tähendab see Euroopa kodanikele tegelikku seadusandlikku võimu, sest komisjon on kohustatud sellisele kodanikualgatusele reageerimiseks tegema uuringu või esitama direktiivi ettepaneku. Olukorras, kus kodanikud tunnevad end endiselt liiga nõrgalt liiduga seotuna ning kus Euroopa tasandi valimiste osalusmäär on eriti murettekitav, võimaldab see kodanikualgatus Euroopa kodanikel Euroopa demokraatias täieõiguslikult osaleda. Seetõttu pean mõnevõrra kahetsusväärseks täna tõstatud küsimusi kodanikealgatusega seotud ohtude kohta. Nõukoguga saavutatud kompromiss on täiesti õiglane ning kodanikualgatuse projekti vastuvõetavuse kriteeriumid tagavad, et ebaõiglased algatused teoks ei saa. Peaksime olema julgemad kodanike algatatud arutelude suhtes teemal, millist kasu selline algatus neile toob. Hääletasin selle teksti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa kodanikualgatus on kodanike õigustel põhineva Euroopa ülesehitamisel suur samm edasi. Ranged vastuvõetavuse kriteeriumid, ligipääsetav ja lihtsustatud kord ning liikmesriikide esindatus on selle vahendi põhisambad, millega taastatakse osalusdemokraatia väärtuse esikoht.

Liidu väärtustega kooskõlas antakse Lissaboni lepinguga vähemalt miljonile kodanikule, kes esindavad vähemalt ühte neljandikku liikmesriikidest, autentne võimalus kodanike tulemuslikuks kaasamiseks normide kujundamisse vastavalt Euroopa inimeste ootustele. Loodame, et selle instrumendiga edendatakse kodanike õigusi ning et varsti jõuab kätte aeg, kui meil on võimalik saavutatud tulemusi positiivselt hinnata ning teha vajaduse korral kodanike huvides asjakohaseid parandusi, et see tõeliselt uuenduslik projekt veelgi tõhusamaks ja paindlikumaks muuta. Nii kooskõlastatakse eurol põhinev liit Euroopaga, mis sõltub Euroopa inimeste õigusest kodakondsusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin raportile oma heakskiidu, sest Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks. Kodanikualgatus on vahend, mida peaksid kasutama kodanikud ise ja mille eesmärk on tugevdada otsedemokraatiat, tõsta kodanikuaktiivsust ja suurendada Euroopa kodanike mõju ELi poliitikale. Kodanikualgatust käsitleti esimest korda Euroopa põhiseaduse lepingus ja hiljem Lissaboni lepingus ning selle eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Mul on hea meel, et raportis edendatakse nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist osalusdemokraatia asjakohase vahendina. Kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Täna vastu võetud kodanikualgatus on oluline samm Euroopa Liidu kodanikele lähemale toomisel. Lõpuks ometi on Euroopa Liidu kodanikel võimalus aktiivselt poliitikas osaleda. Lisaks poliitikas osalemisele on kodanikel nüüd ka võimalus vahetult nõuda komisjonilt meetmete võtmist.

Oluline on tagada, et see algatus oleks nii kodanikusõbralik ja lihtne kui võimalik, et mitte julgustada selle väärtarvitamist. Olgu kodanikualgatus nii kasutajasõbralik kui tahes, selle ülemäärane kasutamine viib siiski algatuse väärtuse vähenemiseni. Kodanikualgatusega kehtestatakse suurem demokraatia ning aidatakse märkimisväärselt kaasa Euroopa nüüdisaegsemaks muutmisele ja selle toomisele kodanike ellu. Tahaksin veel kord üles kutsuda parlamenti ja komisjoni tagama, et petitsioonikomisjonile antakse selles protsessis asjakohane roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kodanikualgatuse üks põhieesmärk on tuua Euroopa asutused kodanikele lähemale ning muuta tavalistele eurooplastele lihtsamaks oma õiguste ja eelisõiguste praktiseerimine. See parandab kindlasti liikmesriikide elanike eluviisi ning aitab liidule sotsiaalsust pooldavat kujundit luua. Ettepaneku autorid on püüdnud kokku panna lihtsaimat mudelit koosolekute organiseerimiseks ning allkirjade kogumiseks, mis algatuse osana toimub. Kui eurooplased tahavad avaldada oma arvamust teemal, mis nende arvates on oluline, siis on meie kohustus kindlustada, et neid võetaks kuulda ning nende palvet kaalutaks. Lõppude lõpuks selles ju tõeline demokraatia seisnebki.

 
  
MPphoto
 
 

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. (LV) Täna võttis Euroopa Parlament vastu ajaloolise otsuse, mis võimaldab kodanikuühiskonnal otsuste tegemise protsessis palju aktiivsemalt osaleda.

Aktiivne kodanikuühiskond, mis osaleb poliitiliste otsuste tegemisel, on üks demokraatia nurgakive. See on üks kvaliteetse poliitika põhieeldustest, mis on mitmete aastate jooksul aidanud kaasa kõrgetasemelise demokraatia, inimõiguste ja heaolu kujunemisele Euroopa Liidus ning Euroopa kujunemisele maailma arenenuimaks piirkonnaks. Kodanikuühiskonna ülesanne ei ole ainult valimistes osalemine. Kodanikud peavad igapäevaselt otsustusprotsessis osalema, avaldades oma arvamust poliitilise päevakorra spetsiifiliste otsuste või sündmuste kohta. See on nende huvides, osaleda demokraatlikus kontrollis võimu üle ning kritiseerida poliitikuid nende tegevuste eest. Aktiivse kodanikuühiskonnata ei oleks olnud võimalik taastada Balti riikide iseseisvust ega kindlustada meie naasmist Euroopasse. Seetõttu hääletan kodanikualgatuse poolt suure poolehoiuga.

Senini polnud Euroopa õigusloomes piisavalt väljaarendatud selgeid mehhanisme, mis võimaldanuks eurooplastel osaleda otsustusprotsessides ja tõmmata Euroopa institutsioonide tähelepanu kodanike hetkeprobleemidele. Arvan, et kodanikualgatus kasvatab inimeste usku Euroopa Liitu ning suurendab tehtud otsuste legitiimsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. Hääletasin kodanikualgatuse teemal tehtud Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekute poolt, kuna leian, et need muudavad algatuse alused kindlamaks ja võimaldavad suuremal arvul inimestel osaleda. Tegemist on ajaloolise hetkega, kuna Euroopa kodanikele antakse konkreetne meede, mille abil käsitleda olulisi probleeme ja teemasid ELi tasandil. Soovitan komisjonile tungivalt pöörata tähelepanu muudatusettepanekule, millega soovitakse kodanikele kehtestada lihtsaid menetlusi ja pakkuda läbipaistvat teavet. Üks asi on sellist mehhanismi luua, kuid samuti peab see ELi kodanikele olema kättesaadav ja arusaadav, et nad saaksid seda täielikult ära kasutada. Parlament soovib ühe allakirjutanuid puudutava kriteeriumi pehmendamist, soovides, et nende päritolumaadeks piisaks algse ühe kolmandiku asemel ühest viiendikust liikmesriikidest.

Samuti soovitakse, et allkirjade kogumiseks loodaks lihtsasti juurdepääsetav ja tasuta kasutatav Interneti-põhine süsteem. Eriti rõhutan vajadust kutsuda kokku kodanikekomiteed, kes organiseeriksid algatusi. Eesti iseseisvuse taastumisel 1991. aastal mängis ühte olulisimat rolli just kodanikekomiteede liikumine. See on selge märk sellest, et kodanikud suudavad müüre purustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Toetan parlamendi otsust võtta ELi kodanike tarbeks kasutusele kodanikualgatuse võimalus. Uus ELi-ülene petitsioonisüsteem on oluline vahend, mis annab kodanikele rohkem võimalusi osalemiseks ning see kindlustab otsesema demokraatia. Euroopa Liidu leping tervikuna parandab liidu demokraatlikku funktsioneerimist. Kodanikud saavad osaleda liidu demokraatlikus elus ning pöörduda komisjoni poole otse. Kodanikualgatus annab kodanikele algatuse tegemise õiguse, mis on sarnane Euroopa Parlamendi ja ülemkogu õigustega. Selleks et tagada kodanikualgatuse korrektne rakendumine, on vaja vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest koguda vähemalt miljon allkirja. Lisaks on Parlament esitanud oma resolutsioonis meetmeid, mis muudaksid kodanikualgatuse kasutamise lihtsamaks.

Komisjon võiks näiteks kaaluda selliste eksisteerivate programmide kasutamist, mis arendavad mobiilsust ja kodanikuaktiivsust ning ka uute suhtlusvormide, muu hulgas sotsiaalvõrgustike kasutamist, mis soodustavad avaliku arutelu teket. Mul on hea meel asjaolu üle, et liikmesriikide esindused ja kontorid hakkavad tegutsema vahendajate ning nõuandvate organitena.

 
  
MPphoto
 
 

  Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Hoolimata Euroopa kodanikualgatusse tehtud parandustest, mis tulenevad komisjoni ja parlamendi vahelisest kompromissist, on selles endiselt asjatuid bürokraatlikke takistusi. Lisaks on ka oht, et suured ettevõtted ja organisatsioonid hakkavad seda näiteks oma töövahendina kasutama, sest kuigi läbipaistvus on garanteeritud, ei ole kehtestatud piiri ettevõtete tehtavatele annetustele. Teiste hulgas selle põhjuse tõttu hoidusime viimasest hääletamisest.

Osa meie kriitikast on järgmine.

1. Ettevõtteid ei ole algatusest välja jäetud.

2. Ei otsustatud, kas nooremad kodanikud, alates 16. eluaastast, saavad osaleda. See sõltub riiklikust valimisseadusest.

3. ELis elavad kolmandad isikud ei saa osaleda.

4. Kompensatsiooni ei saa alates 100 000 allkirjast (0,005 eurot allkirja eest) Selle tulemusena saab algatuse korraldamine algatajatele olema väga kulukas ning ei ole seetõttu kõigile võrdselt kättesaadav.

5. Ettevõtetel ei ole keelatud Euroopa kodanikualgatusi toetada ning toetusel puudub ülempiir.

6. Ei ole spetsiifilist teavet Euroopa kohtusse edasikaebamise võimaluste kohta, kui algatus tagasi lükatakse.

7. Kui Euroopa Komisjon algatusega seotud õigusakti eelnõu tagasi lükkab, ei pea ta oma otsust põhjendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Kodanikualgatus loob otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahel, täites niimoodi praeguse tühimiku ning sundides ELi institutsioone tegelema kodanike oluliste probleemidega. Rõhutan paari punkti, mida ei tohi kahe silma vahele jätta:

1. Kodanikualgatus saab olema edukas ainult siis, kui kodanikel on seotud määrusest lihtne aru saada ning neil on lihtne neid rakendada, ilma et organiseerijad oleks kohustatud oma õlule üleliigseid kohustusi võtma.

2. Komisjoni ning nõukoguga peetud läbirääkimistele tulemusena jõudsime ühisele arusaamale, mis kehtestab, et kodanikualgatuse toetajad peavad esitama mingisugused isikutunnistused ning liikmesriikide asutustel peab olema võimalus neid kontrollida. Väga oluline on aga kindlustada, et protsess vastab ELi andmekaitse valdkonna õigusaktidele. Mis tahes organisatsioon, millel on võimalik kodanikualgatust toetada, peab toetuse andma täiesti läbipaistvalt, et allkirja andjad oleksid teadlikud sellest, kes on selle algatuse taga, mida nad soovivad toetada.

3. Euroopa Parlamendi infokeskused liikmesriikides ning komisjoni teabevõrgustikud, nagu „Europe Direct” ja kodaniku teeviida teenus peavad pakkuma kogu vajalikku teavet kodanikualgatuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Mul oli hea meel, kui kuulsin kodanikualgatuse tänase hääletuse tulemust. Kodanikualgatuse juurutamisega on Lissaboni lepingust saanud ELi kodaniku õiguslik vahend, kuid peame meeles pidama, et miljoni allkirja kokkusaamine ei tähenda veel uue seaduse tegemist. See menetlus peab läbima ELi õigusloome tee kogu selle ulatuses ning meie Euroopa Parlamendi liikmetena peame kindlustama, et menetlused oleksid lihtsad ning et selles küsimuses ei esineks pettumust. Arvan, et peaksime liikmesriikides selle instrumendi kohta korraldama korraliku teabekampaania, et ELi kodanikualgatuse raames tõstatatud teemad langeksid kokku aluslepingutega ning oleksid vastavuses ELi väärtustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Selle olulise Euroopa Parlamendi algatusega saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil algata õigusakti ettevalmistuse mingisuguse spetsiifilise probleemi küsimuses. Täna Euroopa Parlamendis heakskiidetud kodanikualgatuse ellukutsuvates reeglites on kirjas, et allkirja andjaid peab olema vähemalt seitsmest liikmesriigist. Portugali puhul on vaja koguda vähemalt 16 500 allkirja andjat, et riik saaks algatuse toetamises osaleda. Lissaboni lepinguga anti kodanikele õigus algatusele ning nende tingimuste kohaselt saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil esitada teatud seadusandlikke ettepanekuid. Tänasel täiskogul vastuvõetud määrus kehtestab vajalikud tingimused tulevaste kodanikualgatuse käivitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut kodanikualgatuse kohta, kuna see rahuldab minu fraktsiooni sisukohti ainult pisut – sest see eirab olulisi probleeme, näiteks seda, et lubataks käivitada selliseid algatusi, mis esitaksid ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, või et allkirjade kogumise perioodi pikendataks esitatud 12 kuust 18 kuuni –, leian sellegipoolest, et raport on märkimisväärselt, kuid mitte piisavalt, parem kui tekst, mille komisjon esitas. Kodanikualgatus on Lissaboni lepinguga kehtestatud avalikkuse kaasarääkimise mehhanism, mis võimaldab kodanikel ja kodanikuühiskonnal osaleda Euroopa poliitiliste suuniste väljatöötamisel. Toetan esitatud teksti, kuna see lihtsustab mehhanismi loomist ja selle kombineeritud protseduuri. Näiteks lihtsustab see algatuste registreerimise protsessi ning lõdvendab nõuet, mis puudutab liikmesriikide arvu, keda kodanikud esindama peavad (kolmandikust viiendikuni). Võrreldes komisjoni algatusega on see tekst parem, kuna tõhustab allkirjade kogumise kampaania rahastamise läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa kodanikualgatus saab olema võimas vahend Euroopa Liidu tegevuskava kujundamisel. Algatus juurutati Lissaboni lepinguga ning see võimaldab miljonil Euroopa kodanikul nõuda Euroopa Komisjonilt algatuste esitamist teemade kohta, mis kuuluvad selle võimkonna piiresse. See algatus annab ELi kodanikele õiguse avaldada oma arvamust ning seeläbi on neil õigus ka algatuseks, mis sarnaneb selle õigusega, mida Euroopa Parlament ja nõukogu praktiseerivad.

Kodanikualgatused peaksid stimuleerima ka suurema piiriülese arutelu teket, kuna neid koostavad mitme liikmesriigi kodanikud. Algatusi saab rakendada aga paraku ainult siis, kui need vastavad kindlatele protseduurireeglitele või Euroopa Liidu põhiväärtuste vastavusnõuetele, et takistada instrumendi kasutamist ebademokraatlikel otstarvetel. Need nõuded tagavad algatuse usaldusväärsuse ja seeläbi ka tõhususe. Kindlasti tuleb tagada ka, et protsess on vastavuses ELi andmekaitsenõuetega ning on algusest lõpuni täiesti läbipaistev.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Ma ei jaga oma kolleegide arvamust fraktsioonist S&D, mistõttu jäin erapooletuks. Ei ole vahet, kes seda mõttetust kokku kirjutab: selle teksti mitmekordistamine on rumalus. Kodanikualgatus on vajalik, kuid enese kuuldavaks tegemise jaoks vajamineva miljoni allkirja kogumine on rumalus. Sooviksin raportööridelt küsida, kas nad ise on kunagi allkirju kogunud. Kui on, siis peaksid nad teadma, et notariaalselt tõendatava allkirja maksumus on vähemalt 20 eurot. See tähendab, et uue seaduse juurutamine läheb maksma 20–30 miljonit eurot. Kes seda tegevust rahastab? Seda suudavad ellu viia ainult suurettevõtted, mitte tavalised inimesed. Kas see pole siis mitte võlts? Üks mõte, mida tasuks meeles pidada, on see, et Euroopa Parlamendi liikmed esindavad ka neid inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. Lissaboni protsessi käigus lubati seda algatust ning seega on mul hea meel, et sellega tegeletakse.

Väga oluline on tagada see, et kodanikualgatust ei oleks võimalik manipuleerida poliitiliselt, äriliselt ega muudel viisidel. See peaks jääma ainult tõeliseks kodanikualgatuseks ning seda ei tohiks olla võimalik varjatult manipuleerida. See peaks olema avatud ja läbipaistev.

Palli veeremalükkamiseks peaks komisjon reklaamima algatuse kokkulepitud tingimusi, kui neis kokkuleppele jõutakse.

Kas poleks mõistlik, et protsessi sissepühitsemiseks korraldaks komisjon mingisuguse ELi-ülese sõltumatu konkursi, et teha väike proov ning uurida, millised on kümme kõige põletavamat teemat, mille puhul sooviksid kodaniku koos kaaskodanikega algatuse alustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa kodanikualgatus on esimene väike samm õiges suunas. Hääletasin selle poolt, kuna see on esimene otseselt demokraatlik instrument ELis. Üldises plaanis on kodanikualgatus aga lihtsalt otsedemokraatia pinnapealne kaunistus ning selle tulemusena hakkavad kodanikud uskuma, et neil on mõne Euroopa Liidu teema puhul kaasotsustusõigus. Kodanikualgatusega ei kaasne ühtegi tagajärge hoolimata sellest, mitu inimest selle allkirjastab. Paralleelid Austria referendumi petitsioonisüsteemiga on selged. Austrias lükatakse need petitsioonid tavaliselt lihtsalt sahtlisse ning sama saab suuresti juhtuma ka ELi kodanikualgatustega. Lisaks on selgesti hoolitsetud ka selle eest, et teisitimõtlejate arvamusi saaks alla suruda. Komisjon kontrollib viimasena kodanikualgatuse vastuvõetavust. Tõelises Euroopa Liidus ei kehtesta valitsejad mitte ainult õigusakte ja direktiive, vaid soovivad ohjata ka oma kodanike tahet.

Euroopa kodanikualgatus annab aga teisitimõtlejate liikumistele ja parteidele vähemalt võimaluse oma ideid arendada. Tulevikus saab ELi tasandil – nagu Austrias – korraldada kampaaniaid ning demonstreerida kodanikele, et eksisteerib teid teistsuguse ja parema Euroopani jõudmiseks, mis viivad eemale Brüsseli tupiktänavatest.

 
  
MPphoto
 
 

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. (PT) Kuigi ma loomulikult toetan kodanikualgatuse määratlemist, ei nõustu ma sellega, et nendes algatustes saavad osaleda Euroopa Parlamendi või riikide parlamentide liikmed või et neid saavad rahastada poliitilised parteid või avaliku sektori asutused.

Arvan, et mõlemad lahendused on vastuolus uue mehhanismi ideega, mille eesmärk on anda tavalistele kodanikele ja kodanikuühiskonnale vahendid liidu poliitilises elus osalemiseks. Ma ei nõustu ka sellega, et komisjonile anti õigus kehtestada mõned tehnilised täpsustused, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks nn rakendusaktiga. Üldiseks rakendamiseks mõeldud meetmeid, mis on komisjonile üle antud õigusaktide rakendamiseks, ei tuleks käsitleda liikmesriikide alluvuses rakendusaktidena, vaid delegeeritud aktidena, mida ohjab otseselt seadusandja.

Samuti ei ole pärast Lissaboni lepingut mõtet jätkata traditsioonilise komisjonisüsteemi alusel regulatiivkomitee menetluse rakendamist, sest ilmselgelt on see seotud teemadega, mida õigusloome või delegeeritud õigusakti menetlused juba reguleerivad. Viidatud muudatusettepanekud on seega Lissaboni lepinguga vastuolus. Kui need spetsiifilised pretensioonid välja arvata, siis leian, et üldjoontes on tegemist suurepärase seadusega, mis põhjendab hästi selle uue mehhanismi poliitilist ja põhiseaduslikku olulisust ELi osalusdemokraatia kontekstis.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi seisukohale Euroopa kodanikualgatuse küsimuses, sest toetan täielikult seda Lissaboni lepingus sätestatud kodanikuõigust. Optimistina leian, et see võib olla üks põhivahenditest, mis aitab Euroopa Liidu institutsioone tavalistele inimestele lähemale tuua. Lõppude lõpuks saab aktiivsemal osal ühiskonnast olema võimalus avaldada otsest mõju ELi tasemel tehtud otsustele. Tuleb tunnistada, et ajal kui mitmete Euroopa algatuste suhtes on avalikkus suhteliselt kriitiliselt meelestatud, siis Euroopa kodanikualgatusse on juba algusest peale enamjaolt suhtutud hästi ja see on heaks kiidetud. Loodan, et lõpuks on meil selged reeglid, mida ei koorma asjatud bürokraatlikud nõuded ja mis aitavad Euroopa ühiskonnal oma seisukohta kuuldavaks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Raport läheb täielikult kokku minu ootustega ning seda eriti kolmes küsimuses. Esiteks kehtestati seadusandlikule algatusele toetuse avaldamiseks miinimumvanuseks 18. aastat, mis on miinimum ka Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks, ning see vanus on eelduseks ka otsedemokraatia instrumentide, näiteks referendumid, juures osalemiseks. Teiseks tarve nõuda nende Euroopa kodanike isikutunnistust, kes kavatsevad alla kirjutada toetusavaldusele, et teha määrusega sätestatud kontrolle kooskõlas kehtivate seadustega. Viimaseks pärast määruse jõustumist selle kasutuselevõtu 12 kuu pikkune periood eesmärgiga võimaldada kompetentsetel riiklikel asutustel, millest mitmed puutuvad sellist tüüpi instrumendiga kokku esimest korda, koostada vajalikud juriidilised, administratiivsed ja rahanduslikud meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on väga hea meel hääletada selle raporti poolt, mis on seotud kodanikualgatusega, Lissaboni lepingu parima uuendusega. See uus juriidiline instrument võib saada viisiks, kuidas toetada Euroopa kodanike osalust. Tõepoolest, anda miljonitele inimestele võimalus soovitada Euroopa Komisjonile, et see peaks mingisuguses spetsiifilises valdkonnas õigusloomega tegelema, on väga positiivne samm Euroopa ja selle kodanike teineteisele lähendamise suunas. Kiidan suurima heameelega heaks raportööride töö, kelle eesmärk oli lihtsustada kodanikualgatust ning eemaldada mis tahes bürokraatlik koorem, et see oleks võimalikult kättesaadav.

Nõustun enamiku Euroopa Parlamendi nõuetega, eriti sellega, et algatuse vastuvõetavust kontrollitaks selle esitamisel, mitte alles siis, kui 300 000 allkirja on juba kogutud, kui allkirja andnud kodanike ootused on võib-olla juba üles kruvitud. Toetan osalevate kohustuslike liikmesriikide miinimumarvu kahandamist, kes on algatuse esialgse allkirjastamisega seotud. Algse ettepaneku kohaselt pidid allkirjastanud olema pärit vähemalt ühest kolmandikust liikmesriikidest ning Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, et allkirjastanud peavad pärinema ühest neljandikust kõikidest liikmesriikidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan raportööride Zita Gurmai ja Alain Lamassoure’i algatust, milleks on see, et Euroopa kodanikualgatuse organiseerijad peaksid koonduma kodanikukomiteeks, mis koosneb eri liikmesriikide isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale.

Toetan raportööri mõtet, mille kohaselt on Euroopa kodanikualgatuse kujul tegemist mandri mastaabis mõõtmetega osalusdemokraatia instrumendiga. Seetõttu ei pruugi määrus olla veatu ning praktika käigus võivad Euroopa otsustajad seista silmitsi uute katsumustega. Seetõttu nõustun raportööride üleskutsega komisjonile esitada instrumendi rakendumise kohta aruanne iga kolme aasta järel ning vajaduse korral ka ettepanek määruse ülevaatuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Lissaboni lepinguga juurutatud kodanikualgatus on koostatud selleks, et kodanikel oleks võimalik osaleda Euroopa Liidu demokraatlikus elus. Selle eesmärk on kindlustada kodanikele viise, kuidas oma hääl kuuldavaks teha, võimaldades neil tõmmata ELi institutsioonide tähelepanu paljudele huvipakkuvatele teemadele. Teemad võivad olla näiteks probleemid, millega nad oma igapäevases elus tegelema peavad ning mis nende arvates ei saa piisavalt tähelepanu ja tuge ametühingutelt, poliitilistelt institutsioonidelt või teistest institutsioonidest pärinevatelt mis tahes regulaarsetelt osalistelt. Kodanikualgatus loob korraliku otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahele, sundides seeläbi ELi institutsioone tegelema kodanikele oluliste spetsiifiliste probleemidega. Kodanikealgatus peab vastama kindlatele administratiivnõuetele, kuid muu seas ka arvesse võtma ELi põhiväärtusi, kindlustades seeläbi oma usaldusväärsuse ja tõhususe, mis saavad olema selle edu võtmeks.

Vaja on kindlustada, et protsess vastaks ELi andmekaitse seadustele ning oleks tagatud ka täielik läbipaistvus. Mis tahes organisatsioonil, ühendusel või isegi poliitilisel parteil avaneb võimalus endale sobivat kodanikualgatust toetada. See toetus peab olema täiesti läbinähtav, et allkirja andjad oleksid teadlikud, kes on algatuse taga, ning saaksid valida, kas nad toetavad seda või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et see raport heaks kiideti. See on väga oluline samm Euroopa Liidu põhiseadusliku iseloomu kinnitamise suunas, pakkudes kodanikele mehhanismi kättesaadavaks ja tõhusaks demokraatlikuks osalemiseks, mis kahtlemata aitab kaasa kodanike kaasatuse ja pühendumise suurendamisele, võttes arvesse Euroopa poliitilist elu ja kindlustades mitmete liikmesriikide solidaarsussidemeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Selle raporti heakskiitmisega, mis käsitleb Euroopa kodanikealgatust, on osalusdemokraatia võidukalt Euroopasse jõudnud. Tegemist on ühe olulise arenguvaldkonnaga, mille juurutas Lissaboni leping. Miljonil kodanikul on nüüd võimalus komisjoni poole pöörduda ning nõuda arvamust teema kohta, mis on ühiskonna jaoks huvipakkuv, võttes arvesse, et see kuulub komisjoni võimkonna raamistikku. Miljon kodanikku, kes peavad pärinema ühest neljandikust liikmesriikidest ning olema valimisealised, ehk teisisõnu ainult 0,2% ELi rahvastikust. Allkirju tuleb koguda kas kirjalikult või Internetis ning neile tuleb saada kinnitus. Organiseerijad tuleb identifitseerida: kes nad on, mida nad toetavad ning kelle heaks nad töötavad. Sellest kujuneb võib-olla Euroopa demokraatia legitiimsuse jaoks üks suur samm edasi. See on samm edasi selles suunas, et tuua ELile lähemale kodanikke, kes nende arvates on sageli – õigustatult või ülekohtuselt – nende igapäevastest murdest valgusaastate kaugusel.

Siiski ei saa eirata riski, et algatust hakkavad enda huvides ära kasutama teatavad vabaühendused või teatud tööstusharud. Selleks et seda saadaks edu, peavad algatused tõepoolest pärinema kodanikelt. See peab aitama arutelusid edasi viia, lepitama kodanikke Euroopa Liiduga ning aitama kaasa Euroopa kodanikuühiskonna arenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Täna hääletasime täiskogul Euroopa kodanikualgatuse üle. Algatust tutvustati Lissaboni lepingu artiklis 11 ning selle eesmärk oli võimendada kodanikke samasuguse poliitilise algatusvõimega, mis Euroopa Parlamendil ning Euroopa Liidu Nõukogul juba on. Euroopa kodanikualgatus on uus osalusdemokraatia algatus mandri mastaabis.

2010. aasta 31. märtsil esitas komisjon määruse ettepaneku ning 14. juunil kiitis nõukogu Euroopa kodanikualgatuse üldise lähenemisviisi heaks. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis raporti heaks novembris. Sellega kaasnes ka läbirääkimiste mandaat. 30. novembri trialoogi käigus jõuti kokkuleppele mitmetes muudatustes. Kokkuleppe põhipunktid on: registreerimise ja lubatavuse kombineerimine; allkirjade arv, mille andjateks peab kodanikke kokku olema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest; kodanikekomitee rajamine; algatuse toetamise miinimumvanus ning allkirjade kogumise süsteem Internetis.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Meie kodanikud on seda uut instrumenti oo