Istungi stenogramm

Kolmapäev, 15. detsember 2010 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

(Istung algas kell 08.35)

2. Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

3. ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse tulevik pärast ELi ja Aafrika kolmandat tippkohtumist (vt protokoll)

4. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)

5. Valmistumine Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (16.–17. detsember 2010) – Alalise kriisimehhanismi loomine euroala finantsstabiilsuse tagamiseks (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmistel teemadel:

– nõukogu ja komisjoni avaldused Euroopa Ülemkogu kohtumiseks valmistumise kohta (16.–17. detsember 2010);

– suuliselt vastatav küsimus komisjonile (O-0199/2010), mille Sharon Bowles esitas majandus- ja rahanduskomisjoni nimel alalise kriisimehhanismi loomise kohta euroala finantsstabiilsuse tagamiseks (B7-0659/2010).

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud president! Lugupeetud komisjoni president, volinik, parlamendiliikmed! Tänan nõukogu nimel teid, president, võimaluse eest rääkida siin parlamendi eest nendest küsimustest, mida Euroopa Ülemkogu arutama hakkab!

Homme ja ülehomme toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine saab igal juhul olema meie majandus- ja rahaliidu majandussamba tugevdamise jaoks otsustav. Väga tähtis päevakorrapunkt on finantsstabiilsuse tugevdamine. Elame erakorralisel ajal, mil on tekkinud ja tekivad edaspidigi suured probleemid nii valitsustele kui ka kodanikele. Peame tegema kõik, mis meie võimuses, et praegusest finantskriisist üle saada ja usaldus taastada.

Oleme kriisi algusest peale näidanud oma otsustusvalmidust võtta kasutusele vajalikud meetmed finantsstabiilsuse säilitamiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamiseks. Ennekõike on kriis näidanud, et on vaja lisavahendit euroala stabiilsuse säilitamiseks. Pidime looma erakorralise mehhanismi, mida me ka äsja Iirimaa toetamiseks kasutasime. Pikemas perspektiivis on meil aga vaja alalist mehhanismi.

Selleks esitab Belgia valitsus tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga homme hommikul toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel ettepaneku otsuse kohta muuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136, et luua alaline kriisimehhanism kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Ülemkogu kutsutakse üles andma nõusolekut sellele otsuse eelnõule ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 48 lõikega 6 sätestatud lihtsustatud läbivaatamismenetluse algatamisele. Eesmärk on otsus 2011. aasta märtsis ametlikult vastu võtta, et see alates 2013. aasta 1. jaanuarist jõustuks.

Lisaks sellele on väga oluline samm parema eelarvedistsipliini, põhjalikuma majanduse järelevalve ja koordineerimise tagamise suunas raport majanduse juhtimise rakkerühma rakendamise kohta, mille Euroopa Ülemkogu oktoobris heaks kiitis. Selle väga tähtsa küsimusega tegelevad nii parlament kui ka nõukogu ning lahenduse peaksime leidma järgmiseks suveks.

Viimaks soovin rõhutada uue EL 2020 – Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia tähtsust, mis on kriisi lahendamiseks ülitähtis. Eesistujariik Belgia on pühendunud strateegia elluviimisele, et sillutada teed jätkusuutlikuks majanduse taastumiseks.

Lisaks nendele majanduslikele küsimustele on mul veel kaks märkust. Euroopa Ülemkogu käsitleb liidu suhteid meie strateegiliste partneritega. Paruness Ashtoni juhitud välisasjade nõukogu koostas arenguaruanded kolme liidu partneri kohta – Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Venemaa. Seepärast pöörab Euroopa Ülemkogu palju tähelepanu paruness Ashtoni esitlusele liidu suhete kohta strateegiliste partneritega. Paruness Ashton võtab sama lähenemisviisi ka meie teiste partnerite suhtes, nagu Ukraina, Aafrika, India ja Brasiilia, ning esitab 2011. aasta märtsis raporti, mis kirjeldab tema kontakte meie teiste partneritega.

Minu viimane märkus puudutab Montenegro avaldust Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta. Üldasjade nõukogu toetas komisjoni seisukohta Montenegro kohta. Riik on teinud edusamme Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel kehtestatud poliitiliste kriteeriumide ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimuste täitmisel. Sellegipoolest on vaja edasisi pingutusi, eriti komisjoni arvamuses väljendatud seitsme prioriteedi rakendamiseks. Komisjoni ettepanekut arvesse võttes soovitas nõukogu anda Montenegrole kandidaatriigi staatuse ning Euroopa Ülemkogu vaatab selle küsimuse üle.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − Austatud president, nõukogu eesistuja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Selle nädala Euroopa Ülemkogu kohtumisel on kaks peaeesmärki: leppida kokku euroala alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi põhiomadused ning aluslepingu piiratud muudatus, millega see mehhanism õiguslikult kindlaks muudetakse. Seetõttu loodan ja ootan, et sellel Euroopa Ülemkogu kohtumisel pööratakse kõige enam tähelepanu selle elluviimisele, õige suuna seadmisele ja üksmeele tugevdamisele. Üksmeele saavutamisega saadab Euroopa Ülemkogu ka sõnumi ühtsuse, solidaarsuse ja Euroopa projekti ühemõttelise toetuse kohta. Selle saavutamiseks on aga vaja kõvasti tööd teha.

Me kõik teame, et hetkel on Euroopa Liidu ja eriti euroala jaoks palju kaalul. Paljud inimesed tahavad Euroopa Liidult vastuseid: esiteks turud ning teiseks meie partnerid maailmas, kuid eriti meie kodanikud. Mida nad ootavad? Kuidas saame kõige paremini nende kartusi hajutada? Minu jaoks on vastus selge. Peame näitama, et Euroopa Liit tuleb olukorraga toime, et meil on olemas tegevuskava, millest me ka kinni peame, ning et me räägime ja tegutseme üksmeelselt. Me ei vaja juhtide iludusvõistlust, eri stsenaariumide ebakõla või teadeandeid, millele ei järgne tegusid.

Jah, meie ees seisavad tõsised katsumused, aga kui fakte eemalt vaadata, siis on näha, et sel aastal astub Euroopa Liit nendele julgelt vastu. Kreeka ja Iirimaaga oli meil kaks konkreetset probleemi. Mõlemal juhul tegime vajalikud otsused. Fakt on see, et mõlemal juhul suutis EL asjaga toime tulla, aga peame tegema põhjalikud ümberkorraldused, et selliseid olukordi edaspidi enam ei oleks.

Selle eeltingimus on reaalne Euroopa majandusjuhtimine. Seetõttu tuleb vaadata majandusjuhtimise paketti kui olulist osa süsteemist, mis annab eurooplastele ja turgudele kindla teadmise, et õiged struktuurid on olemas. Loodan, et Euroopa Parlament käsitleb neid komisjoni ettepanekuid endiselt prioriteetsena, et need järgmise aasta keskpaigaks täielikult rakendatud saaksid.

Meie tulevase süsteemi aluseks on individuaalsed ja kollektiivsed pingutused, vastutus ja solidaarsus. Liigume kiiresti selles suunas. Samal ajal tuleb tugevdada ka riikide rahandust. Majanduskasvu jaoks väga tähtsa usalduse taastamiseks on vaja ka usaldusväärset riigi rahandust. Paljudes liikmesriikides hetkel kasutusel olevad eelarvepoliitika meetmed on tõsiseks koormaks riikide rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele, mistõttu on vaja võtta kasutusele parandusmeetmed.

Loomulikult peame vaatama kaugemale eelarve konsolideerimisest ja pöörama tähelepanu majanduskasvu edendamisele ning Euroopa 2020. aasta strateegiaga sillutamegi teed Euroopa tulevasele majanduskasvule. See pakub Euroopa majanduskasvule reaalsed väljavaated. Üha rohkem liikmesriike hakkab Euroopa 2020. aasta strateegia täit potentsiaali mõistma, mistõttu peaksime kiirendama majanduskasvu edendavate reformide elluviimist. Kui Euroopa 2020. aasta strateegiat tõsiselt võtta, siis juhib see meie kohaliku, riikliku ja Euroopa majanduse tulevaste kasvuallikate suunas.

Teeme kõvasti tööd, et esitada kuu aja pärast esimene iga-aastane majanduskasvu analüüs. Olen kindel, et sellest saab järgmisel aastal üks põhiteemadest, millega parlament tegeleb. Tähtis teema on ka Euroopa Liidu tulevane eelarve ning võimalused selle tohutu potentsiaali kasutamiseks majanduskasvu edendamise ja töökohtade loomise jaoks.

Samuti peame vaatama üle oma pangandussüsteemi ja võtma vajalikud meetmed tagamaks, et pangad suudavad rahastada piisaval määral majandust, eriti VKEsid. Paljud meie majanduse stabiliseerimise meetmed olid ajutised. Teine tähtis üksikasi meie lähenemisviisis põhjalikele ümberkorraldustele peab olema alaline stabiilsusmehhanism.

See ongi Euroopa stabiilsusmehhanismi eesmärk. Intensiivsete ja väga hästi edenenud konsultatsioonide järel saime esitada möödunud kuu lõpus selle mehhanismi kavandi. Olen kindel, et Euroopa Ülemkogu kiidab selle sel nädalal heaks, olgugi et täpsemad üksikasjad tuleb tulevate nädalate jooksul veel paika panna.

Mehhanismi peaks toetama ka otsus aluslepingut piiratult ja suunatult muuta. Nüüd, kus liikmesriigid on üksmeelselt nõus aluslepingu muutmisega, tuleb see lähenemisviis ka kiiremas korras kasutusele võtta. Aluslepingu muutmise eesmärk on väga konkreetne. See on sirgjooneline pragmaatiline muudatus, millel on konkreetne eesmärk. Selle rakendamiseks ei ole vaja midagi peale lihtsa muudatuse. Seepärast peame suutma jagu saada kiusatusest ajada asju liiga keeruliseks või luua tehislikult sidemeid teiste teemadega. Me ei tohi eesmärki silmist lasta. Euro taga peitub massiivne poliitiline tahe. Nii ajutine kui ka uus alaline mehhanism kujutavad endast tähtsaid otsuseid, mis näitavad, et liikmesriigid on endiselt valmis toetama kogu jõust euro stabiilsust ja terviklikkust.

Kõik need elemendid – majandusjuhtimine, eelarve konsolideerimine, majanduskasvu parandavate ümberkorralduste kindlustamine, tõhus pangandus, Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend ja selle järglane Euroopa stabiilsusmehhanism – on omavahel seotud. Neid tuleb käsitleda omavahel seotud tervikuna, et luua kõikehaarav vastus kriisile ja tagada, et midagi sellist enam iialgi ei juhtuks.

Loomulikult aitavad Euroopa Keskpanga võetavad meetmed selle eesmärgi saavutamisele kaasa.

Kõik on nõus, et sel aastal võetud meetmetega, eelkõige loomulikult Kreeka ja Iirimaa jaoks, arvestati kogu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide huve. Need lähtuvad sellistest aluspõhimõtetest nagu solidaarsus, ühine vastutus, riskide jagamine ja üksteise vastastikune toetamine rasketes olukordades. Ma tean, et need põhimõtted on parlamendi jaoks väga tähtsad. Need on ka minu jaoks väga tähtsad, mistõttu mõistan, miks on pakutud välja ka teisi ideid, et anda nendele põhimõtetele kuju teistsuguste võimalike mehhanismide kaudu.

Ütlen siinkohal, et eurovõlakirjad on iseenesest hea idee. Komisjon esitas selle idee ise juba 2008. aastal majandus- ja rahaliidu esimest kümmet aastat hinnates, aga meil on kriisiolukord ning meil juba on selle kriisi lahendamiseks finantsmehhanismid, nagu Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend. Me ei ole neid vahendeid veel ammendanud ning neid saab täiendada ja kohandada palju kiiremini võimalikest alternatiividest, ükskõik kui huvitavad need ka ei oleks.

Seega, kuigi ma mõistan, et tahate kaaluda kõiki võimalikke lahendusi, on vaja kohe tegutseda. Me ei tohi seda ideed tuleviku jaoks kaotada, vaid peame praegu keskenduma, et leida lahendus, kuidas liikmesriigid üksmeele saavutaksid ning kuidas seda kiiresti ja otsustavalt teha saaks.

Töötame koos selle nimel, et lõpetada aasta enesekindla sõnumiga, et Euroopa Liidul on oma majanduse jaoks ühine visioon ja et seda viiakse ellu. Teeme seda kindla arusaamisega meie eesmärgist. Olgu ka see eesmärk selge: tugev ja stabiilne euroala üha tihedamini seotud Euroopa Liidus.

  President. – Tänan nõukogu eesistujat Olivier Chasteli ja komisjoni presidenti José Manuel Barrosot arutelu sissejuhatuse eest! Arutlemisel on väga tähtis teema. Kriisist jagusaamine ja töökohtade loomine on meie kodanike jaoks prioriteet ning homme ja ülehomme pöörab Euroopa Ülemkogu kõige enam tähelepanu just nimelt sellele teemale.

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president! Head kolleegid! Sel nädalal algav Euroopa Ülemkogu kohtumine toimub väga erilises kontekstis: spekulatiivsed rünnakud euro vastu, euroskeptitsismi taastärkamine ja Euroopa rahanduse üle järele mõtlemine, samal ajal kui Euroopa Parlament valmistub hääletuseks 2011. aasta eelarve üle.

Need kõik on loomulikult omavahel tihedalt seotud. Eurokriis ja solidaarsusmeetmed mõjutavad eurooplaste ostujõudu, kes kahtlevad selles, kas need pingutused end ära tasuvad, kui nad üldse kuhugi viivad, ning seepärast ongi euroskeptitsism tärganud isegi sellistes riikides, mis on seni traditsiooniliselt Euroopa poolt olnud. Seda nähtust kasutavad ära populistlikud ja äärmuslikud fraktsioonid, mis saavad jõudu hirmust ja kiusatusest endasse tõmbuda ning millel endal ei ole mingit võlurohtu, kui nad peaksid olema valitsuses.

Alustan euroga, mida peame kaitsma ja tugevdama ning mille kohta me endale ka tähtsaid küsimusi esitama peame.

Esiteks küsin, et kas Euroopas on olnud varem nii stabiilset valuutat? Neile, kes igatsevad taga riigi valuutat, ütlen, et samm tagasi oleks Euroopa jaoks katastroofiline.

Teiseks küsin, et kes peidab end nende rünnakute taga, mis juba kuid euro vastu suunatud on? Kes saab kasu sellest kuriteost, kui seda nii nimetada tohib? Ma ei ole vandenõuteoreetik, aga olen rääkinud poliitiliste juhtide ja finantsistidega ning kõik viitab ühele probleemiallikale. Millal me õppust võtame? Arvan, et võime oma sõpradega vahetult rääkida.

Kolmandaks küsin, et miks on euro kurss ikka veel üle 1,30 USA dollari? See mõjutab tõsiselt meie eksporti ja kõik ütlevad, et euro on omadega läbi. Miks on meie riigid ainsad, kes nii rangest poliitikast kinni peavad, kui meie konkurendid lõikavad kasu oma nõrgast valuutast, et oma majandust tugevdada? Seda tahavad meie kodanikud teada. Seda on küsitud viimase kahe nädala kohtumistel valitud poliitikutega.

Head kolleegid! Peame saatma julgustava sõnumi, et saame kriisist võitu, vajame meetmeid, et taastada majanduskasvu, ning selliseid konkreetseid meetmeid nagu Barroso komisjoni hiljuti võetud meetmed siseturu taaskäivitamiseks või finantsturgude eetilisuse suurendamiseks. Eurokriis tõestas, et meie sotsiaal- ja eelarvepoliitika peavad üksteisele lähenema. See nõuab julgust. Nõukogu eesistuja, komisjoni president, kui lähete kaugemale ja teete seda kiiremini, siis lahendame paljud probleemid.

Vajame tulevatel aastatel palju julgust, kui tahame tugevdada oma riike ülemaailmse konkurentsi valdkonnas ning kasutada maksumaksjate raha võimalikult tõhusalt. Kulude tõhustamise nimel tuleb pingutada kõikidel tasanditel: kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Euroopa Liidu poliitilised ja rahalised prioriteedid tuleb uuesti läbi vaadata ning põhjalikku läbivaatamist vajab ka Euroopa riikide rahandus. Peame esitama endale tõeliselt tähtsad küsimused ning olenevalt vastustest, mis me neile anname, kohandama oma eelarveraamistikku 2014.–2020. aasta perioodi jaoks.

Euroopa Parlament nõuabki just arutelusid selle tähtsa teema üle ja meie kui esindajad, kelle valisid otse 500 miljonit Euroopa kodanikku, kavatseme nendel olulistel aruteludel täiel määral osaleda isegi siis, kui see valmistab pahameelt kindlatele valitsustele, kes meile seda õigust anda ei taha.

Kutsun Euroopa Ülemkogu üles andma meile oma heakskiitu ning vajaduse korral hääletama, et need, kes ei taha meile anda võimalust osaleda arutelus, täidaksid oma kohustust. Meie jaoks ei ole oluline võim, vaid võimalus tõhustada tähtsat arutelu Euroopa edasise tuleviku üle. Peame selle mädapaise lõhki pigistama, peame tegema õiged ja vajalikud otsused, et muuta Euroopa eelarve üha enam investeerimiseelarve sarnaseks.

Kui meie liikmesriigid ei saa eelarvepiirangute tõttu investeerida piisavalt haridusse, koolitusse, teadustegevusse ja uuendustesse, siis teeme seda Euroopa tasandil oma vahendeid koondades ning sellega mastaabisäästlikkuse tagades.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ei taha, et Euroopa rahandust puudutaval arutelul tõuseks tüli liikmesriikide vahel, kes oma raha tagasi saada tahavad. See arutelu peaks vastupidi keskenduma sellele, kuidas lepitada meie kaaskodanikud Euroopaga, näidates neile ühiste ja tulevikku vaatavate Euroopa meetmete lisandväärtust.

Külastan hetkel pealinnu ja võin teile öelda, et arutelu muutub üha tähtsamaks. Ärge laske seda võimalust käest! Jõulud ja uus aasta on lähenemas ning Belgia eesistumine hakkab lõppema, mistõttu soovin tänada eesistujariiki Belgiat väga hea koostöö eest parlamendiga. Samuti tänan José Manuel Barrosot, kes oli nii julge ja esitas enne juuni lõppu kapitalinõudeid puudutava dokumendi. Arvan, et peame jätkama üheskoos selles suunas liikumist ning et riigi- või valitsusjuhid peavad meile järgnema. Meie peame neile teed näitama.

(Aplaus)

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Me ei ole eriti tihti aasta lõpus kohtunud ja nii paljude probleemide üle muret tundma pidanud. Oleme väga mures, sest Euroopa on keset kasvavat ja ühe enam võimust võtvat usalduskriisi. Sellel usalduskriisil on kindlad põhjused, millest mõnda soovin teile kirjeldada. Ma arvan, et meil on tegemist nn kahepoolse salaamitaktikaga. Ühel pool on need, kes tahavad tegelikku olukorda riigi rahva eest varjata. See võtab rahvalt usalduse, kui valitsused ütlevad neile, et kõik on korras, probleeme ei ole, kõik on kontrolli all, kuid siis ühtäkki muudavad meelt ja ütlevad, et vajavad abi mitme miljardi euro ulatuses. Nii on nüüd juba kaks korda juhtunud. Ma ei tea, kas mõni valitsus ütleb veel, et kõik on kontrolli all ja et nad suudavad oma võlakirju rahastada, isegi kui intressimäärad tõusevad, aga siis muudavad järsku meelt ja ütlevad, et nad vajavad päästepaketti, ning paluvad abi. Seda ei tohi juhtuda! Vajame ülevaadet tegelikest riigivõlgadest ja pangavõlgadest. Ma arvan, et see suurendaks usaldust, kui me tegelikku olukorda selgitaksime, ükskõik kui halb see ka ei oleks. Kui kõik kaardid on laual, siis on lihtsam lahendusi otsida.

Sellel nn salaamitaktikal on aga ka teine pool. See on see, kui tugevad riigid ütlevad, et nad ei pea abi andma. Kuuleme taasriigistamise sõnumit: „Me ei ole valmis teiste eest maksma”, olgugi et need riigid, kes seda ütlevad, teavad, et lõpuks peame niikuinii kõik koos maksma. Selline salaamitaktika, mis seisneb selles, et inimestele ei räägita tõtt, kuigi teatakse, et oma huvides tuleb ikka maksta, kahjustab samuti usaldust.

Hetkel toimuvad ettevalmistused Euroopa Ülemkogu kohtumiseks. Mis saab seal eri seisukohtadest? Ühed on eurovõlakirjade poolt, teised aga nende vastu. Ühed ütlevad, et tuleb stabiliseerida päästepaketti ja sinna vahendeid koguda, teised aga arvavad, et koguda ei ole vaja. Ma ei saa aru sellest loogikast, kui selgitatakse, et need on kõik vaid ajutised meetmed, sest kõik on kontrolli all, aga peame need ka aluslepingusse lisama, et neid ka pikemas perspektiivis kasutada saaks. Sellist vasturääkivust panevad kõik tähele ja ka see võtab rahvalt usaldust. Samuti kahjustab usaldust see, kui valitsus paneb suvel oma pankade vastupidavuse proovile ja saab siis paar kuud hiljem aru, et see oli euro, mitte pankade vastupidavuse proov.

Meil on usalduskriis ja pean teile ütlema, president Barroso, et kuigi see, mida te täna hommikult ütlesite, võib olla tõsi, jätab see mulje, et selle asemel, et paremaid lahendusi otsida ja neid rakendada, arutame hoopis selle üle, mis on vähim, milles me reedel üksmeele saavutada võime. Sellest lihtsalt ei piisa. See vaid suurendab usalduskriisi. Ei piisa poliitikast, mis riiklikke turgusid lühemas perspektiivis rahustab. Vajame poliitikat, mis stabiliseerib turud ja euro. Miks ei räägi keegi siin täiskogus või Euroopa Ülemkogus euro välisväärtusest? Praegu on euro kurss USA dollari suhtes 1,34. Madalaim kurss kriisi ajal oli 1,20 ja euro kasutuselevõtmise ajal 1,15. Euro on stabiilne valuuta. Rahvusvahelises konkurentsis, kus maailma piirkonnad võitlevad üksteisega majanduslikult, ei loe enam individuaalsete riikide valuutad, vaid kogu piirkonna valuutastruktuur. Euroala on kindlasti nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt maailma tugevaim piirkond. Seda nõrgendavad ainult poliitikud, kes rakendavad poliitilisi meetmeid, mille eesmärk on leevendada riiklikke arutelusid lühemas perspektiivis. Euro on tugev ja võiks olla palju tugevam kui need, kes loovad euro poliitilise raamistiku, ja need, kes euro eest vastutavad, täidaksid ükskord oma kohustusi ning teeksid sotsiaalsetes ja majanduslikes küsimustes julgeid järjekindlaid otsuseid, mis selle usalduskriisi lõpetaks. Tarvitseb vaadata vaid seda, mis toimub Londonis, Pariisis ja Roomas. Kui me seda usalduskriisi ei lõpeta, siis tuleb meil järgmistel aastatel suuri probleeme.

Seepärast ütlen nõukogule, et olen eurovõlakirjade poolt. Kui on veel mõni sobiv meede, siis võtke see palun kasutusele, aga peate jõudma lõpuks üksmeelele euro sisemise stabiliseerimise üle, sest väliselt on see piisavalt tugev.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud president! Minu arvates on elus üks reegel, mis igal pool kehtib: kui ühte rühma rünnatakse, siis peab see ühtselt ja solidaarselt reageerima. Kui eurot 2010. aastal rünnati, siis juhtus aga hoopis vastupidine, sest Kreeka kriisist alates ei ole me näinud aruteludes midagi peale vaidluste, kindlasti ei ole me näinud üksmeelt ja kohe kindlasti mitte piisavalt solidaarsust.

Nüüd peame olema piisavalt julged – pean silmas ka komisjoni presidenti –, et tunnistada, et kõikidest nendest ajutistest meetmetest lihtsalt ei piisa. See ei ole minu analüüs, selle analüüsi tegid Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Jean-Claude Trichet, kes on ikkagi euro rahalise kaitsja, see tähendab Euroopa Keskpanga president, kelle jaoks ei lähe kõik võetud meetmed ja kõik valmimisel olevad meetmed piisavalt kaugele.

Kõik ütlevad, et vajame nelja asja. Esiteks stabiilsuspakti, milles on olemas reaalsed karistusmehhanismid. Teiseks alalist suurendatud kriisifondi – see ei ole minu ettepanek, Jean-Claude Trichet ütleb, et seda on vaja suurendada, riigi- või valitsusjuhid ei taha seda suurendada ja meie tahame taastada turgude usalduse. Kolmandaks reaalset majandus- ja eelarvejuhtimist, eelarve- ja majandusliitu. Neljandaks ühist eurovõlakirjade turgu.

Vajame neid, sest mitte kusagil maailmas, lugupeetud kaasparlamendiliikmed, ei ole valuutat, mida ei toeta valitsus, majandusstrateegia ja võlakirjaturg. Mitte kusagil maailmas ei ole midagi sellist. Ja mida öeldakse meile siin täna? Meile öeldakse, et jah, see on hea idee, aga peame veel natuke ootama. Mida me ootama peame? Äkki peaksime ootama täielikku kaost või euro kadumist.

Seepärast on nüüd aeg selle otsuse tegemiseks ja ma ei oota, lugupeetud president, et komisjon ütleb meile täna, et jah, see on raske, me ei tohi enam eurovõlakirjade üle arutada; see on küll hea idee, aga nüüd ei ole õige aeg, sest meil on kriisifond, mille nüüd alaliseks teeme. Üks ei ole teisega seotud. Kriisifondi on vaja nüüd, et anda vastulöök euro vastu suunatud rünnakutele, aga eurovõlakirjad on vajalikud euro stabiilsuse tagamiseks keskpikas ja pikemas perspektiivis. Nende vahel ei ole vastuolusid. Mõlemaid on vaja ja see on nii ka mujal maailmas.

Seepärast arvan, et koos riigi- või valitsusjuhtidega, kes arutavad asju homme ja ülehomme ning ütlevad: „Jah, me muudame aluslepingut ja seda kriisifondi, mida tuleks tavaliselt suurendada – mida kõik teised nõuavad – ning teeme selle võib-olla alaliseks”, on nüüd õige aeg, et komisjon esitab võimalikult kiiresti seda lähenemisviisi puudutava paketi, mis on palju kaalukam, julgem, globaalsem ja selgem. Mis puudutab stabiilsuse ja kasvu pakti, milles on reaalsed karistusmehhanismid, siis parlament saab teha oma tööd, sest pakett on olemas ja me pöördume tagasi komisjoni esialgsete ettepanekute juurde. Mis ülejäänut kolme punkti puudutab, siis tehke palun ettepanek suurema kriisifondi kohta. Tehke seda! Võtke selle suhtes seisukoht ja öelge, et kriisifondi on vaja suurendada! Miks? Sest suurem kriisifond lõpetab eurovastase spekuleerimise. Teiseks tehke kõikehõlmav ettepanek eelarve- ja majandusliidu paketi kohta ning kolmandaks ärge kartke teha ettepanekut ühise eurovõlakirjade turu kohta. Me teame, et lõppude lõpuks aitab see euro pikemas perspektiivis stabiliseerida.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud president, komisjoni president! Head kolleegid! Kõige selle juures on midagi imelikku. Olivier Chastel, rääkisite järgmisest tippkohtumisest. Oleksite võinud öelda, et enne seda tippkohtumist on asjad natuke ebakindlad. Oleksite võinud öelda, et mõnd arutelu on vaja piirata.

President Barroso, minu arvates ei tee me kogu selle lobaga mingeid edusamme – me ei jõua kuhugi välja. Martin Schulzil on õigus: peame kirjeldama kriisi reaalset olukorda ja rääkima tõtt, aga samuti peame kirjeldama omaenda poliitilise võimetuse reaalsust ning selle põhjuseid. Sellest ei ole mingit kasu, kui ütleme, et tegime õiged otsused. Teate sama hästi kui mina ja kõik teised siinviibijad, et tegime need otsused alati liiga hilja. Astume ühe sammu edasi ja kaks sammu tagasi. Ma ei ütle, et see on teie süü. Hoopis vastupidi – minu arvates suutis komisjon tagada stabiilsuse ajal, mil oli suur puudus selgusest. Ma arvan, et Guy Verhofstadt esitas õige küsimuse: millist strateegiat peaksime nüüd eelseisvate kuude jooksul kasutama?

Minu arvates on see strateegia lihtne: komisjon peaks esitama stabiilsuspakti – mis on juba olemas –, millega on määratletud vajalik stabiilsus ning sellest lähtuvalt ka kõikide vastutus euro ees, ning solidaarsuspakti, millega on määratletud vajalik solidaarsus. Ilma solidaarsuseta ei ole stabiilsust. Meid ei huvita enam need läbirääkimised, mida Angela Merkel kellega iganes peab. Jah, mõne riigi, kaasa arvatud Saksamaa, seisukoht on õige, kui nad ütlevad, et stabiilsust on vaja ja juhtunu ei tohi enam kunagi korduda. Jah, kui me ei ütle samal ajal, et solidaarsus sunnib meid looma võimalust euro kaitsmiseks eurovõlakirjadesse investeerides, et tagada jätkuv ökoloogiline ja majanduslik muundumine. Peame investeerima, kuid riiklikul tasandil ei ole see enam võimalik. Meil on kahepoolne valuuta: ühel küljel on stabiilsus, teisel küljel on solidaarsus ja keskel on vastutus.

Lugupeetud komisjoni president! Tehke ettepanek Euroopa Liidu funktsioonide ümberkorraldamise kohta, et tagada eurovõlakirjadega stabiilsus ja solidaarsus nii, et ei oleks enam võimalik spekuleerida teatud riikide võlaga ning et eurovõlakirjad annaksid ka võimaluse investeerimiseks.

Günther Oettinger ütleb meile, et ta vajab energiasektori ümberkorraldamiseks 1000 miljardit eurot, aga kust ta selle raha saab? Kas ta mängib loteriid? On täiesti absurdne öelda, et ta vajab 1000 miljardit eurot, ilma et ta ütleks, kuidas me selle hädavajaliku majandusliku ümberkorraldamise jaoks vajalikud vahendid leiame.

Seega on strateegia lihtne: komisjon teeb ettepaneku, parlament teeb oma muudatusettepanekud ja otsustab ning komisjon ja Euroopa Parlament võtavad seisukoha, mis on nõukogu poolt või vastu ja nõukogu peab sellele ühisele seisukohale omalt poolt vastama. See on kõik. See on tänase arutelu ainus lahendus. Kui jääme ootama, et Angela Merkel teeks otsuse veerand tundi enne seda, kui see otsus teha tuleb, siis jääme seda lõpmatuseni ootama. Kui ta lõpuks otsuse teeb, siis on õige aeg juba möödas. Loomulikult võite öelda, et tuleb uus võimalus ja see ei ole nii oluline ning saame alati uuesti üritada, kuid see ei ole nii. Gorbatšovil oli õigus, kui ta ütles, et ohud ootavad ainult neid, kes ei reageeri elule.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

Ma ei taha, et ajalugu Euroopat karistaks. Kandke oma vastutust! Me kanname oma vastutust ja peame näitama nõukogule, et poliitiline stabiilsus, mida vajame, on olemas nii komisjonis kui ka parlamendis, ning trotsime nõukogu ebastabiilsust.

(Aplaus)

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Ka mina loodan, et need meetmed võetakse Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu, et anda julgust turgudele ja taastada euroala stabiilsus, sest me kõik, parlamendiliikmed või mitte, peaksime selle vastu huvi tundma.

Kohtumise eel öeldakse meile, et lahenduses mängib põhirolli suurem sanktsioonide arv, aga tõhusad sanktsioonid peavad olema tõsiseltvõetavad ja seni ei ole EL sellel alal eriti edukas olnud. Sanktsioonide automatiseerimine ei tee neid palju tõsiseltvõetavamaks, kui usutakse edasi, et nendest hoidumiseks on võimalik leida poliitiline lahendus. Tegelikult peavad euroala liikmed leidma poliitilise tahte oma olemasolevate kohustuste täitmiseks.

Oleme kuulnud jutte, et oluline osa lahendusest on anda üks osa edaspidise väljaaitamisega kaasnevast koormast erasektori kanda. See oleks aga kohutav paradoks, kui sellise algatuse põhitulemus oleks laenukulude kasv nõrgemate euroala liikmesriikide jaoks, mis aitaks kaasa järgmise kriisi tekkimisele.

Alles lõppes suur aluslepingu reformi protsess ja meile öeldakse, et reformi pakett teeks aluslepingu muutmistele terveks põlvkonnaks lõpu. Nüüd, kõigest paar kuud hiljem, oleme nähtavasti alustamas järgmist sellist protsessi.

Teiste hulgas kinnitab meile ka komisjoni president, et see muutmine oleks vaid piiratud, aga Saksamaa valitsus ei tundu seda arvavat. Saksamaa rahandusminister dr Wolfgang Schäuble oleks nagu avanud ukse uuele integratsiooni voorule, mis viib eelarveliidu ja lõpuks poliitilise liidu loomiseni.

Millega see lõppeb? See ei saa ometi lõppeda järjekordse kadunud aastakümnega, mille jooksul valedele reformidele keskendutakse? Euroopa vajab majandusreformi, distsipliini riigi rahanduse valdkonnas, siseturg vajab süvendamist, tööseadustes on vaja teha muudatusi tööhõive tugevdamiseks ning samuti on vaja meetmeid Euroopa 2020. aasta programmi edu tagamiseks.

Need on põhireformid, mille president Barroso oma komisjoni programmi jaoks julgelt ja õigusega seadis, kuid ma kardan juba, et laseme selle võimaluse käest. On suur oht, et Euroopa arengut puudutavast jutust hoolimata õhustatakse seda eesmärki, ning kuigi kavatsus on Euroopa tugevamaks muuta, viib asjaolu, et põhilisi majanduslikke probleeme ei lahendata, hoopis selleni, et Euroopa nõrgeneb.

Meie arvates on Euroopa Ülemkogu jaoks esmatähtis leppida kokku piiratud arv konkreetseid meetmeid, et euroala liikmed saaksid üksteist kriisis aidata, ilma et liikmesriigid, mis otsustasid euroalast välja jääda, seda koormat kandma peaksid. Alles seejärel saab panna uuesti rõhku praeguse pikaajalise kriisi lahendamisele, mille puhul on oht, et meie majanduslik konkurentsivõime kukub jäävalt kokku.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud president! Head kolleegid! Oleme tegelenud ülemaailmase majandus- ja finantskriisiga juba kolm aastat. Üks sellest pikka aega kestnud arutelust tehtavaid järeldusi on see, et meie meetmed ei lahenda kohe kindlasti kriisi põhjuseid, vaid ravivad kõigest selle sümptomeid. Tahan veel kord korrata, et ELi tasandil tehtavad otsused ei tohi lähtuda finantsturgude tahtest. Me ei tohi lubada, et pangad pääsevad suuremal määral karistamata, spekuleerivad edasi ja jätavad vastutuse oma riskantsete tehingute eest liikmesriikide kanda. Kreekale ja Iirimaale määratud ranged kokkuhoiupaketid tähendavad, et inimesed maksavad kriisi eest, mida nad ei põhjustanud. See piirab tarbijate kulutusi ning takistab majanduse paremuse poole pööramist. Drastilised kokkuhoiumeetmed panevad ka teised hetkel ohus olevad riigid, nagu Portugali ja Hispaania, olukorda, mis sarnaneb Kreeka ja Iirimaa omaga.

Finantsvahendite kohandamisest ja uute turvavõrgustike loomisest ei ole kasu. Alalise finantsstabiilsuse säilitamise mehhanismi juurde peavad kuuluma ka meetmed, mis reguleerivad turgude tegevust. Muu hulgas kuulub nende meetmete hulka finantstehingute maksu kehtestamine ja samuti kohustus täita minimaalseid sotsiaalstandardeid. Samuti on tähtis muuta Euroopa Keskpanga põhikirja, et anda keskpangale võimalus toetada raskustes olevaid riike vahetult ja pankadest sõltumata.

Need on esimesed sammud, mis tuleb astuda, aga seda oleks olnud juba ammu vaja teha. Ütlen seda veel kord selgelt: finantsturgude üle tõhusa kontrolli tagamiseks vajalike määruste loomist takistab kitsarinnaline riiklik lähenemisviis. Riigi- või valitsusjuhid takistavad meid tegemast edusamme õiges suunas. Lisan nende hulka ka Saksamaa kantsleri.

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president! 2010. aasta jääb inimestele meelde aastana, mil paljastati europrojekti tõsised vead ja mil eurooplased said aru, kui rumalad nende juhid on.

Nüüd on meil järgmine tippkohtumine, järgmine kriis ning usk eurosse väheneb iga nädalaga. See on nagu aegluubis toimuv autoavarii ja teie tahate nüüd luua alalist kriisimehhanismi. Arvate, et kui teil on näiteks miljardi euro suurune fond, siis on kõik korras. Kõik ei ole korras. Euro läbikukkumine ei ole üldsegi seotud spekuleerimisega. Sellel ei ole mingit pistmist valuuta- või võlakirjaturgudega. Selle põhjuseks on asjaolu, et Põhja- ja Lõuna-Euroopat ei saa nüüd ega mitte kunagi panna ühte rahaliitu. See ei toimi.

Poliitiliselt on muidugi vaja muuta aluslepingut. Selle põhjuseks on asjaolu, et need neli Saksa professorit Karlsruhes võidaksid ja tõestaksid, et päästeprogrammid, mis kasutusele võeti, olid juba tegelikult aluslepingu järgi ebaseaduslikud.

Tegelikult toetan aluslepingu muutmist mitmel põhjusel, sest see tähendab, et Iirimaa peab korraldama uue rahvahääletuse. Ja kes teab, äkki peab David Cameron oma sõna ja korraldab rahvahääletuse ka Ühendkuningriigis. Olen kindel, et demokraatidena toetaksite te kõik Ühendkuningriigi referendumit ELi üle.

2010. aasta lõpus ei peaks me mõtlema ainult ELi olukorrale, vaid ka Belgia olukorrale. Kuus kuud on eesistujariik Belgia siin istunud ja öelnud meile, et peame rohkem integreeruma. Milline farss! Teie riigil ei ole olnud juunist saati oma valitsust. Meil on siin tegemist pseudoriigiga, mis üritab meie rahvust kaotada. See on tõeline farss, aga mitte keegi ei julge seda tunnistada, sest te kõik eitate seda. Belgia on pisikujutis kogu Euroopa Liidust. Belgia on kokku varisemas ja kõik teised järgnevad talle. Häid jõule teile kõigile!

  Sharon Bowles autor. − Austatud president! Taas oleme siin ning uurime seda plaastrit ning mõtleme, et kas see on piisavalt suur ja piisavalt tugev selle haava katmiseks. Eelmisel juulil küsisin, et kas komisjon nägi ette oodatavat õigusakti ettepanekut alalise riigivõla kriisi haldamise mehhanismi loomiseks ja mis oleks selle õiguslik alus. Küsisin veel palju muudki, näiteks eri fondide suhtelise järjestuse ja nende kasutamise proportsioonide kohta. Sündmused on näidanud, et tegelikult ei olnud vastus teada ja kõike tehakse jooksvalt.

Ma tegelikult isegi natuke mõistan seda, sest oleme tundmatul maal ja on vaja teha uusi kavasid. Kuid ma ütlen uuesti, et kui komisjoni või nõukogu avaldustele ei järgne piisavad järelmeetmed, siis ei ole mingitest järeldustest mitte midagi kasu. Sain vastused oma juulis esitatud küsimustele alles Iirimaa päästepaketiga, mis on minu arvates kahetsusväärne, mitte ainult sellepärast, et kõige väiksemat fondi ELi eelarves kasutatakse võrdsel määral suurimate fondidega. Hoolimata mu varasematest küsimustest ei peetud parlamendiga nõu.

Olen täna siin, et küsida rohkemate üksikasjade kohta pärast oktoobris toimunud nõukogu kohtumisel tehtud järeldusi, millega komisjonil paluti määratleda piiratud aluslepingu muudatused, mis on vajalikud alalise kriisilahendusmehhanismi loomiseks. Nad ütlesid ka, et erasektor tuleb kaasata, mis hirmutas turgu, sest seda ei selgitatud piisavalt. Samuti toob see esile regulatiivse probleemi, mida ma mainisin, et euroala riigi võlakirjade riskikaal on null, mis õõnestas turu distsipliini ja lõi pahelisi stiimuleid.

Siis teatas eurorühm, et alalise mehhanismi aluseks saab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend ja sellesse võib kaasata ka erasektori juhtumipõhiselt kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi tavadega. Kas saaksime esiteks täpsemat teavet aluslepingu muudatuse ja menetluse kohta? Parlament peab teadma, et sellest piisab. See, et artiklit 136 veel kohandatakse veidi, ei ole vastus. Teiseks: kas uue vahendi aluseks on valitsustevaheline lähenemisviis, kuidas Euroopa finantsstabiilsusvahend (EFSF) toimib, või ühenduse meetod, nagu see meie arvates olema peaks? Kolmandaks: millised on tehnilised võimalused ja tingimused? On väga tähtis, et vahendi aluseks võetakse tehniline reaalsus ning et see on tugev, tõsiseltvõetav ja kauakestev ning ma ütleksin, et ka tasuv. Neljandaks: kas liikmesriike, kes ei ole veel euroala liikmed, kutsutakse mehhanismis osalema? See on eriti tähtis nende riikide jaoks, kes koguvad võlga eurodes.

Küsisime, millal mehhanism kasutusele võetakse, ja meile vastati, et 2013. aasta jaanuaris, aga millist osa näeb komisjon selles parlamendil? Parlament ja minu parlamendikomisjon on kindlasti valmis oma osa täitma, seda eriti siis, kui oleme sellele algusest peale kaasa mõelnud. Kui meiega nõuetekohaselt ei konsulteerita ja kui meid ei teavitada, siis kuhu jäävad nii riikide parlamendid ja kodanikud? See küsimus on majandusjuhtimise paketiga lahutamatult seotud. Meetmed stabiilsuse ja kasvu pakti, järelevalve ja Euroopa poolaasta täiustamiseks on kõik suunatud järgmise kriisi ennetamisele ning praegusest kriisist ülesaamise jälgimisele.

See mehhanism ei ole talisman, mille saame panna seinale kaitseks turu distsipliini eest. Lahendus euro jaoks seisneb selles, et on vaja täielikku poliitilist distsipliini koos täieliku turu distsipliiniga. Kriis tekkis just selle pärast, et minevikus nõrgestati mõlemat.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Austatud president! Lugupeetud parlamendiliikmed! Ma tänan Sharon Bowlesit küsimuse eest ning samuti alalist mehhanismi käsitleva resolutsiooni projekti eest! Üritan selgitada teile komisjoni seisukohta nende viie suuliselt vastatava küsimuse kohta.

Oktoobri Euroopa Ülemkogu kutsus eesistuja Van Rompuyd üles tegema koos komisjoniga konsultatsioone piiratud aluslepingu muudatuse asjus, mis on vajalikud alalise kriisilahendusmehhanismi loomiseks. On arusaadav, et piiratud aluslepingu muutmine tähendab aluslepingu artiklist 48 lähtuva lihtsustatud läbivaatamismenetluse kasutamist.

Selle menetluse piirangud on järgmised. Esiteks on sellega lubatud ainult aluslepingu muudatused, mis ei laienda liidu pädevusi. Teiseks piirdub see ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa muutmisega, mis on seotud ühenduse poliitika ja sisemeetmetega.

Tundub, et liikmesriigid eelistavad väga piiratud aluslepingu muudatust, mis tehakse eeldatavasti artiklis 136, mille sätted puudutavad konkreetselt euroala liikmesriike. Loomulikult arutatakse seda teemat sel nädalal Euroopa Ülemkogus. Parlamenti teavitatakse ametlikult kõikidest muudatustest.

Oktoobris tehtud Euroopa Ülemkogu otsuse järel leppis eurorühm oma erakorralisel kohtumisel novembris kokku Euroopa stabiilsusmehhanism põhimõtted. Eurorühma kokkuleppe kohaselt on Euroopa stabiilsusmehhanism valitsustevaheline mehhanism, mille juhtimise aluseks on Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahend.

Finantsmehhanismi üksikasjad ei ole veel välja töötatud – seda tehakse järgmise aasta esimese kvartali jooksul. Rahastamine on loomulikult keskne teema. Tulevane vahend peab olema piisavalt tugev ning turgude jaoks väga usaldusväärne.

Euroopa stabiilsusmehhanismi antav toetus sõltub rangetest tingimustest. Euroala liikmesriikidele antav toetus peab lähtuma rangest majandus- ja finantshinnangute programmist ning põhjalikust võlgade jätkusuutlikkuse analüüsist, mille komisjon teeb koos Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpangaga.

Vaatamata sellele, et mehhanismi rahastamisega tegelev pool on valitsustevaheline, jääb poliitika tingimuste aluseks igal juhul alusleping, et tagada täielik kooskõla ühise mitmepoolse järelevalveraamistikuga, mis on kogu majandus- ja rahaliidu aluseks.

Vastuseks ühele Sharon Bowlesi viiest küsimusest ütlen, et seda, kas liikmesriigid, mis ei ole veel euroala liikmed, peaksid mehhanismis osalema, ei ole veel otsustatud. Sellegipoolest paistab, et enamik liikmesriike eelistab läbipaistvat ja selget raamistikku, kus euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid oleksid kaetud maksebilansi tasakaalustamise süsteemiga ning euroala liikmesriigid oleksid kaetud Euroopa stabiilsusmehhanismiga.

Sellegipoolest peaks olema võimalik kaasata toetusoperatsioonis kahepoolsete panustega mõnd euroalasse mittekuuluvat liikmesriiki, nagu juba praegu Iirimaa juhtumi puhul, kus kaasatud on Ühendkuningriik, Rootsi ja Taani.

Mul on ka märkus eurovõlakirju puudutava arutelu kohta. Tuletame meelde, et möödunud 9. mail – Robert Schumani päeval – tegi komisjon finantstoetuse loomise kontekstis ja selle järgnenud õhtul ettepaneku Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi kasutuselevõtmise kohta, ühenduse vahendi kohta, mis võeti vastu kuni 60 miljardi euro ulatuses ning mille aluseks olid laenutagatised liidu eelarvest omavahendeid puudutava otsuse alusel.

Lisaks liidu eelarve kasutamisele tegime ettepaneku, et selle mehhanismi aluseks peaksid olema liikmesriikide antud laenutagatised, mis suunatakse mehhanismi kaudu riikidele, mis vajasid finantsabi kogu euroala rahanduse ebastabiilsuse tõttu.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu lükkas selle ettepaneku 9. ja 10. mail tagasi. Milleks? Sest paljude liikmesriikide arvates oli sellel ettepanekul liiga palju ühist eurovõlakirjadega.

Selle tulemusel loodi siis Euroopa finantsstabiilsuse tagamise valitsustevaheline vahend ning nüüd kasutame Iirimaa kontekstis nii mehhanismi kui ka seda vahendit.

Seega, kuigi eurovõlakirjade küsimus on kindlasti tähtis, peame arvestama ka sellega, et nõukogu lükkas selle ettepaneku mais toimunud Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi puudutanud läbirääkimistel tagasi.

Kokkuvõtteks soovin rõhutada, et tulevane Euroopa stabiilsusmehhanism on osa kõikehõlmavast vastusest, mille eesmärk on kriisi ohjamine ja Euroopa majanduse stabiliseerimine, ning Euroopa stabiilsusmehhanism täiendab uut tugevdatud majandusjuhtimise raamistikku, mis keskendub esmajärjekorras ennetamisele ning vähendab märkimisväärselt uue kriisi tekkimise ohtu tulevikus.

See on kogu uue majandusjuhtimise süsteemi põhieesmärk ning olen väga tänulik selle eest, et te asjaomaseid komisjoni ettepanekuid toetasite.

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud president! Esimesi sõnavõtjaid kuulates sai väga hea ettekujutuse sellest, kes selles usaldusekriisis süüdi on, sest selleks on see kriis nüüdseks tõesti muutunud. Kõigepealt oli süüdi komisjon, siis spekulandid ja kolmandaks nõukogu, eriti Angela Merkel. Nii lihtne see ongi.

Õnneks juhtis keegi – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis esimees – tähelepanu sellele, et euro on stabiilne, mitte ainult väliselt, vaid ka sisemiselt, ning inflatsioonimäär on kõige madalam. Probleemi põhjus ei saa olla spekuleerimine. Euro on stabiilne valuuta. Need olid aluslepingu põhitingimused ning kära majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus. Igal majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel valitseb uus segadus.

Olli Rehn mainis äsja, et komisjon tegi ettepaneku Euroopa mehhanismi kasutamise kohta, aga nõukogu ei olnud nõus osalema. Nüüd ütleme meie, et komisjon ei tegutsenud. Ma ei kuulu nende sekka, kes pidevalt komisjoni kummardavad, aga komisjon käitus õigesti, kui tegi 2008. aastal täpse kokkuvõtte, kui euro oli olnud kümme aastat kasutusel.

Kokkuvõttes viidati neljale teemale, mis vajasid käsitlemist: esiteks järjekindel Euroopa järelevalvemehhanism, teiseks järjekindel Euroopa majandusjuhtimine – või kuidas iganes te seda nimetada tahate –, kolmandaks järjekindel esindamine välissuhetes ja neljandaks järjekindel kriisimehhanism. Kõik need on nüüd esitatud. Soovin rõhutada asjaolu, et teised ei arvestanud nendega. Kui otsime süüdlasi, siis ei tohi unustada ühte süüdlast, nimelt liikmesriike, mis sattusid kaelani võlgadesse ega kasutanud ära euro kasutuselevõtu eeliseid, et teha reforme ja vähendada oma võlataset, vaid elasid üle oma võimete.

Soovin samuti rõhutada, et kõikidel nendel liikmesriikidel on üks ühine motiiv. Olenemata sellest, kellega on tegemist, on neis kõigis olnud pikemat aega valitsuses võimul sotsiaaldemokraadid, mõnes riigis isegi praeguseni. Nende hulgas on ka Portugal, Hispaania, Ühendkuningriik, Ungari ja Läti. Kreekas on nad tegelenud juba neli aastat samade rumalustega. See on tulemus. Kui me ei räägi avameelselt liikmesriikide liigsete võlatasemete peamistest põhjustest, siis ei suuda me probleemi lahendada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Võite uuesti istuda, Werner Langen! Rääkisite väga väljendusrikkalt ja saite öeldud, mida öelda tahtsite. Mul on teile üks küsimus. Nii palju, kui mina tean, ei ole Iirimaa Lõuna-Euroopa riik. Iirimaa asub Põhja-Euroopas. Iirimaal on suured võlad. Kas võiksite selgitada, kust Iirimaa võlad tulevad? Kas võiksite meile öelda, milline erakond on Iirimaal viimased 30 aastat võimul olnud?

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Vastan sellele küsimusele hea meelega. Iiri valitsuse viga seisnes selles, et valitsus andis tagatised ilma pangandussektori reformi nõudmata. See oli vastutustundetu ning seepärast on Iirimaal nüüd 32% eelarvepuudujääk. Me teame seda, kuid teiste riikide probleeme ei tohi Iirimaa omadega segamini ajada. Iirimaa juhtum on hoopis teistsugune, sest see on seotud panganduskriisi teise tasemega, mitte struktuuriprobleemiga, nagu teiste riikide puhul. Te teate seda sama hästi kui mina, Martin Schulz. Palun ärge juhtige meie tähelepanu kõrvale!

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Victor Boştinaru (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Eksimine on inimlik. Jonnakalt jätkamine on aga saatanlik. Kas teate, kes oli Kreeka peaminister, kelle valitsus kõik need suured võlad kogus ja Kreeka kriisi põhjustas? See ei olnud kindlasti George Papandreou. Kas mäletate, millisesse poliitilisse peresse see peaminister kuulus? See oli Kostas Karamanlis.

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Pärast nelja aastat Kostas Karamanlise valitsuse… (Hüüded). Ei, Kreeka struktuuriprobleemid on palju vanemad. 2000. aastal vaieldi parlamendis selle üle, kas Kreeka peaks euroalaga liituma. Seda tahtsid sotsiaaldemokraadid, Saksamaa valitsus. Tänu teie abile saavutati parlamendis kahe kolmandikuga häälteenamus selle poolt, et Kreeka saab euroalaga liituda. See on fakt, millel ei ole mingit seost natsionalismiga.

Tahan vastata ka Martin Schulzi küsimusele Saksamaa ja Hispaania võlgade kohta. Muidugi on Hispaania riigivõla tase madalam Saksamaa omast. Hispaania ei pidanud taasühinemise protsessi rahastama. José Luis Rodríguez Zapatero valitsusel Hispaanias on aga teisi probleeme. Nad lubasid riiki kuus miljonit inimest ja andsid neist kahele miljonile Hispaania kodakondsuse ning nüüd on töötuse tase ületamas 20%. See on struktuuriprobleem ja selle põhjustas üks inimene: José Luis Rodríguez Zapatero.

  Stephen Hughes (S&D). – Austatud juhataja! Nõukogus ja komisjonis on palju inimesi, kes arvavad, et suudame olla ülemaailmses majanduses edukad ainult nii, et vähendame oma töötajate õigusi, kollektiivläbirääkimiste süsteeme ja pensioneid. Teisisõnu öeldakse meile, et peame oma sotsiaalmudelit nõrgendama. Riigi rahandus tuleb korraldada ümber ainult selleks, et vähendada riigivõlg meelsevaldse 60%-ni SKPst, ning puudujäägid tuleb põhimõtteliselt kaotada.

Kui mu mälu mind ei peta, siis see on sama nõukogu, mis nõustus Euroopa 2020. aasta strateegiaga, kuid ei hooli sellest, kust selle strateegia elluviimiseks raha võtta. Kui peame aastast aastasse oma riigivõlga märgatavalt vähendama, kui peame vältima puudujääki üle 1%, nagu komisjon tahab, ning kui peame tegema seda kõike väheste majanduskasvu võimalustega keskkonnas ja kõrge töötuse taseme juures, siis kuidas on Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimine üldse võimalik?

See on põikpäine majandusstrateegia, mida iseloomustab hinnapõhine konkurentsieelis ja kokkuhoidmine eelarves ning praegusel ajalooliselt tähtsal hetkel suunab see Euroopa allakäiguteele. President Barroso ei ole hetkel siin, aga ma arvan, et ta peab ütlema nõukogule, et nõukogu peab poliitilise tegevuskava vähemalt kolmes valdkonnas ümber määratlema.

Esiteks peame saama valmis majandus- ja rahaliidu, luues selleks Euroopa stabiilsusameti ühtlustatud eurovõlakirjade jaoks, ning mul on hea meel, et president Barroso ei välistanud täna eurovõlakirjade ideed. See teeb lõpu spekulatiivsetele rünnakutele, toob riigivõla turule likviidsust ning kärbib üldiselt võlataset euroalal.

Teiseks peame tasakaalustama majandusjuhtimist käsitlevad õigusaktid. Oleme nõus, et eelarvedistsipliini jaoks on vaja tugevaid eeskirju ja kindlat rakendamist, aga samuti peame kooskõlastama selle igas riigis Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide nõuetekohase elluviimisega ning see peab ka õigusaktides kajastuma.

Viimaks vajame ka uusi riiklikke rahastamisallikaid. Kriis tegi olematuks eelarve valdkonnas tehtud mitme aasta pingutused. Finantstehingute maksu oleks juba ammu vaja läinud ning see on skandaalne, et nõukogu on justkui hirmust tardunud ega suuda finantstehingute maksu kohta otsust teha. Vajame neid reforme kiiremas korras.

  Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Ajalooliselt on parlamentidele antud väga harva volitusi ja kui neile need anti, siis nad tavaliselt kasutasid neid. Tänahommikune arutelu jätab mulle mulje, et meie – majandusjuhtimise paketi raportöörid – läheme õigusega ettepanekutest kaugemale, sest põhimõtteliselt, volinik, annab komisjon meile mõista, et nad küll üritasid, aga see ei õnnestunud neil. Nõukogu ütleb meile omalt poolt, et nad ei taha kaugemale minna. Õnneks on olemas parlament. Nõukogu oli see, kes tahtis parlamendile rohkem volitusi anda, parlament ei kasuta oma volitusi liigselt. Lissaboni lepingu kohaselt oleme kaasseadusandjad.

Seega on mul hea meel öelda, et raport, mille ma täna hommikul esitan, käsitleb ka eurovõlakirju, sest selle üle tuleb arutleda siin täiskogul. Ma ei ole nõus sellega, et president Barroso ütleb meile, et kõik on väga keeruline, et nõukogus on juba palju rumalusi tehtud ja nüüd peab parlament vait olema. Me teeme hoopis vastupidist. Me räägime sellest demokraatia kontekstis.

Teiseks on veel Euroopa Valuutafondi loomise idee, sest kõik need lahendused, millest Martin Schulz rääkis, on tegelikult üleminekulised ning meie kodanikud ei oota seda tingimata. Võib ju vaadata, kuidas rongid mööda sõidavad, või siis tööd teha. Parlament kavatseb tööd teha. Meil ei ole tegevuskava, me ei ütle, et me teame absoluutset tõde, aga minu arvates ei ole vastuvõetav, et seda arutelu peetakse ajalehes Financial Times või Zeit, mitte Euroopa Parlamendis. Seega teeme kõik oma tööd.

(Aplaus)

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Toetan väga Martin Schulzi üleskutset, et peame taastama kodanike usalduse, mis tähendab, et peame tõtt rääkima, mitte asju liigselt lihtsustama.

Esimene asi, mille juures on liigset lihtsustamist, on see, kui öeldakse, et eurovõlakirjad võtavad liikmesriikidelt vastutuse. See on täiesti vale, sest mitte keegi ei ole kunagi nõudnud, et liikmesriigid peavad 100% oma võlast ühtekokku panema. Eurovõlakirjade süsteemi raames peavad liikmesriigid minema igal juhul teatud võlgadega otse turgudele ning seal saavad nad hinnata oma allkirja kvaliteeti, mis kajastub intressimäärades, mida nad maksma peavad. Sellist liigset lihtsustamist tuleb vältida.

Teine asi, mida liigselt lihtsustatakse, on see, kui öeldakse: „Nüüd päästame need kreeklased ja need saamatud iirlased”. Tahan rõhutada, et laename raha ning me teeme seda laenaja jaoks väga soodsa laenuprotsendiga. Me saame sellest head tulu. Seega on kaks võimalust: me kas tunnistame, et meie laenudega ei ole Kreeka ja Iirimaa puhul enam riski ning peaksime laenama neile protsendiga, mis vastab nullriskile või vähemalt väga piiratud riskile; või otsustame, et on oht, et nad ei suuda oma kohustusi täita. Seega peame selle mädapaise lõhki pigistama, need võlad tuleb ümber korraldada ja peame ebakindluse lõpetama.

Lõpetuseks tahaksin öelda paar sõna meie sõpradele Saksamaal, eriti fraktsioonis CDU. Werner Langen, rääkisite taasühinemisest ja teil on õigus. Kui Saksamaa taasühines, maksis kogu Saksa marka kasutav ala, kuhu kuulus ka Belgia ja mille vastu ka Prantsusmaa lõpuks väga lojaalne oli, selle eest väga kõrgete intressimääradega. See oli õige tegu. See oli õige ajalooliselt, sest Saksamaa taasühinemine tähendas moodsa Euroopa taasühinemist, ja see oli õige majanduslikult, sest lõpuks saaksid kõik kasu sellega kaasnevast kiiremast majanduskasvust.

Seega ütlen täna CDU-le: „Pidage seda meeles!”, ja sama nõuame ka Saksamaalt.

(Aplaus)

  Martin Callanan (ECR). – Austatud juhataja! Mõnes mõttes on irooniliselt igati kohane, et Euroopa Ülemkogu arutab alalise kriisimehhanismi loomise üle, sest hetkel jääb mulje, et euro vaarub ühest kriisist teise. Olgugi et Ühendkuningriigis on paljud olnud alati seisukohal, et euro on ajalooline viga nii meie oma riigi kui ka kogu Euroopa jaoks, ei paku see olukord meile mingit rahuldust. Me tahame, et see laheneks Euroopa kindla eelarvedistsipliini taastamisega kogu liidu ulatuses.

See olukord ei lahene rohkema laenamisega ELi või kohalikul tasandil. Sellegipoolest ei tohi me unustada, kes euro olukorra eest vastutab. Iga euroala liikmesriigi ülesanne on täita euroala ees võetud kohustusi ning teiste liikmesriikide ülesanne on tagada, et nad seda teevad. See on üks peamisi põhjuseid, miks euroala ministrid eraldi kohtuvad. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et euroala stabiilne haldamine on peamiselt euroala liikmete ülesanne. Meie ülejäänud saame anda poliitilist toetust, aga sellega peaks see ka piirduma. Ei ole mingit õigustust, et sundida peale lisakohustusi või sanktsioone nendele liikmesriikidele, kes otsustasid mitte teha sellist viga nagu euroalaga liitumine.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Täpselt aasta on möödas hetkest, mil Kreeka majandus kokku varisema hakkas ja Kreeka sai segatud sellesse katastroofilisse memorandumise ja toetusmehhanismi. Nüüd, aasta aega hiljem, Werner Langen, on riik kokkuvarisemise äärel. Esiteks on meil sotsiaalne pankrot, kui arvestada sellega, et töötuse tase tõuseb järgmisel aastal 15%ni ning alles eile võttis valitsus vastu seaduse, mis kaotas kollektiivlepingud ja täna streigib kogu riik. Teiseks on meil majanduslik pankrot. Seekord aga ei ole puudujääki ja võlga suurendanud need nn valetavad kreeklased erakondades PASOK ja Uus Demokraatia; vaid nüüd tegid seda alkeemikutest volinikud, kes kasutasid oma äranägemise järgi Eurostati statistikat, et suurendada nõrkade võlga ja vähendada tugevate oma.

Seega, kui võetakse kasutusele samasugune mehhanism nagu Kreekas, siis oleme kindlasti teel pankrotti. Kui nõukogu sellise mehhanismi kasutusele võtab, siis ajab see riigid majanduslangusesse, mis suurendab tööpuudust ning toob kasu ainult pankadele ja suurettevõtetele. Huvitav, kas see ongi see Euroopa visioon, millest president Barroso, keda siin seda selgitamas ei ole, alguses rääkis.

  Timo Soini (EFD). – (FI) Austatud juhataja! Minu arvates vastutab iga riik omaenda majanduse eest. Riigid ei vastuta teiste võlgade eest. Nii on sätestatud ka aluslepingu artiklis 125. Kui see inimestele sobib, siis peetakse aluslepingust kinni, aga kui ei sobi, siis ignoreeritakse seda. Seda on olnud näha ka rahvahääletuste puhul: Prantsusmaa ütleb ei, Madalmaad ütlevad ei ja Iirimaa ütleb ei. Kahega nendest tulemustest tegeles parlament ja üks lahendati uue rahvahääletusega. Aluslepingu artiklite tõlgendamine paistab sõltuvat sellest, kust poolt tuul puhul.

Soome valitsus sundis Soome maksumaksjatele peale need ebaausad laenu tagaja kohustused, mille eest me lõpuks maksma peame. Me ei mõista, miks Soome töötajad ja väikeettevõtjad peavad töötama palehigis, et maksta kinni spekulantide ja valetajate võlad. See ei ole lihtsalt õiglane.

Kui Nõukogude Liidus oli probleeme, siis nõuti rohkem sotsialismi. Inimesed said Moskvas kokku: rohkem sotsialismi. Kui Euroopas on probleeme, saavad inimesed Brüsselis kokku: rohkem integratsiooni. Lõpptulemus on täpselt sama. See ei toimi.

Toimivad ühiskonnad ehitatakse altpoolt üles. Demokraatia ehitatakse altpoolt üles, mitte mingist elevandiluutornist ülevalt alla. Nii see lihtsalt on. Ühine Euroopa majanduspoliitika ei toimi. Euroopa toimib ainult majandus- ja vabakaubandusalana ning selleks peab see uuesti muutuma.

Tahaksin öelda mõne sõna ka eurovõlakirjade kohta. Käisin Helsingis Mellunmäki linnaosas, et seal eurovõlakirjadest rääkida, ja kui ma selgitasin, mis need on, siis haarasid naised kõvasti oma käekottidest kinni ja mehed kontrollisid, kas neil on veel rahakotid alles. See ei toimi.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Äsja süüdistati väga traagiliselt Saksamaad. See tuletab pahaendeliselt meelde 1920ndaid.

Entusiastliku Euroopa pooldajana ja põikpäise euro toetajana tahaksin teada, kas te ei ole märganud, et laastate Euroopa Liidu, selle suure rahu ja majandusliku heaolu projekti? Daniel Cohn-Bendit märkis väga õigesti, et reageerime alati liiga hilja ja tagantjärgi. Nüüd peame vaatama tulevikku. Kas te ei ole tähele pannud, mis väljas toimub? Inimesi ei huvita enam sotsialistide ja konservatiivide jagelemine ei mu kodumaal ega ka siin Euroopa Parlamendis. Neid huvitavad lahendused ja see, kas nende raha on kindlates kätes. Peame neile ausalt ütlema, et see ei ole enam nii.

Peame astuma järgmise sammu ja tunnistama, et meil on vaja julgust, et võlad kustutada, peame pangad maksma sundima, isegi siis kui see meie elukindlustuspoliise mõjutab, ja peame looma Euroopa poliitilise projekti, mida ei koorma Lissaboni lepingu probleemid.

Oleme lõksus. Kui me seda artiklit muudame, siis hääletavad iirlased rahvahääletusel vastu. Sama on oodata ka minu kodumaal. Lisaks sellele on meil suur probleem Ühendkuningriigis. Ärgake üles, head kolleegid, ja vaadake, mis tegelikult toimub!

  Corien Wortmann-Kool (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Me ei tohi selle kriisi ajal unustada asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on euro taganud meile heaolu ja stabiilsuse ning samuti palju töökohti. Seepärast tasub eurot kindlasti kõigest jõust kaitsta. Selleks on aga vaja otsustavat Euroopa tippkohtumist ja palju rohkem üksmeelt. Üksmeelest on lootusetult puudu nii alalise kriisimehhanismi kui ka tugeva finantsjuhtimise üle otsustades.

Austatud juhataja, arutelus paistab olevat võlusõna „eurovõlakirjad”, nagu kaotaks see riigivõla probleemid nagu lume, mis päikese käes sulab. Need täiskogu liikmed aga, kes eurovõlakirju nõuavad, peaksid teadma, et nendega kaasnevad väga suured kohustused ja range eelarvedistsipliin, mis läheb palju kaugemale, kui meie ees olevad stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamist käsitlevad ettepanekud.

President Trichet rääkis eelarveliidust. Kas need täiskogu liikmed, kes eurovõlakirju nõuavad, on selleks valmis? Ma kahtlen selles.

Austatud juhataja! Peame suunama oma energia praegu meie ees olevatele ettepanekutele, et tugevdada euro alust. See on väga vajalik ja täiskogu töötab kõvasti selle saavutamise nimel. Samuti vajame rohkem eeskirjadele tuginevat lähenemisviisi stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavates sätetes, sest ennetamine on parem kui ravi. Peame ka kandma hoolt selle eest, et liikmesriigid näitaksid üles rohkem ühist vastutust nii stabiilsuse ja kasvu pakti eeliseid kui ka selle kohustusi silmas pidades.

  Udo Bullmann (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kriitilistes oludes on Euroopa alati kriisist välja pääsenud. Mitte seepärast, et eri huvid mängiti üksteise vastu välja, vaid seepärast, et ühendasime oma huvid ning saime tänu sellele uues suunas liikuda.

Mul oli küsimus president Barrosole, aga kahjuks ei ole teda enam siin. Loomulikult toimuvad peagi tähtsad pressikonverentsid sellel teemal, kuidas saame päästa Euroopa kõige madalamat ühist nimetajat kasutades, aga ehk edastab Olli Rehn talle minu küsimuse. Ma ei mõista, miks me järgmist suunda ei võta. Eurovõlakirjad on mõistlik lahendus. Martin Schulz ütles seda meie fraktsiooni nimel ja mu erakond ütleb seda sama ka Saksamaal, kus see teema väga kriitiline on. Ennekõike on reservatsioone Saksamaa valitsusel ning neid on ka teistel riikidel, mis vähem intressi maksavad. Miks ei võiks järgmiselt toimida? Ütleme, et need probleemid saab lahendada. Nüüd kavatseme võtta kasutusele eurovõlakirjad, aga paneme selleks kokku mõistliku paketi. Mida on vaja selleks, et Euroopa saaks tegutseda? Kuidas saame riigikassasse raha? Kuidas saame luua rohkem maksupotentsiaali mõistliku ja pikemas perspektiivis toimiva majanduse jaoks? Võtame kasutusele eurovõlakirjad ja seome need finantstehingumaksu kasutuselevõtmisega Euroopa Liidus. See pakett võib luua kõigi osapoolte jaoks kasuliku olukorra. Küsige Angela Merkelilt Euroopa tippkohtumisel, kas ta on selleks valmis. Miks see võimalik ei ole? Miks ei tee komisjon sellist ettepanekut? Sellest oleks kõigile kasu ja see annaks Euroopale uue suure projekti, mis aitaks Euroopat kriisist välja tuua. Ootan, et komisjon selle ettepaneku teeks.

Ärge üritage end välja vabandada! On aeg tegutseda Euroopa kodanike ja liikmesriikide huvides, et leiaksime tee, mis meid tagasi majanduskasvu juurde toob. Meie saatuse on teie käes, aga peate olema julged ja nüüd tegutsema.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Minu arvates näitab viimane aasta, et ühisvaluuta nõuab selgeid ühised põhireegleid, ning on selge, et meil ei ole neid praegu. Samuti on selge, et euroalal ei ole inimeste ja finantsturu silmis usaldusväärsust. Me ei ole Udo Bullmanniga nõus. Ma arvan, et komisjon tegi väga head tööd ja esitas kaugeleulatuvad ettepanekud. Mis praegustesse katsumustesse puutub, siis ei ole probleemi põhjus minu arvates komisjon, vaid nõukogu. Loomulikult seisab nõukogul järgmistel päevadel ees väga raske kohtumine.

Mul on väga hea meel, et komisjon esitas nüüd ettepaneku, mis võimaldab meil ka tulevast võimalikku makromajanduse tasakaalustamatust korrigeerida. Seni oleme pööranud tähelepanu ainult linnade rahandusele ja puudujääkidele, mis on täiesti ebapiisav, nagu Iirimaa juhtum väga hästi näitab.

Olen palju vähem rahul sellega, kuidas nõukogu töötab, mida näitas hästi president Sarkozy ja kantsler Merkeli nn lehmakauplemine, mille eesmärk oli muuta komisjoni mõistlikud ettepanekud vähem siduvaks, mis tähendaks, et ettepanek ei muuda midagi paremaks. Me ei tohi unustada, mis juhtus 2005. aastal, kui stabiilsuse ja kasvu pakti nõrgendati. Need olid samad riigid, mis lõid tookord olukorra, mis pikemas perspektiivis viis selleni, mis nüüd Kreekas juhtus. Loodan, et nõukogu võtab end kokku ja saab aru, milliseid otsuseid me vajame, sest vastasel juhul ei pääse me sellest olukorrast.

  Derk Jan Eppink (ECR). – (DE) Austatud juhataja! Flaami poliitik Bart De Wever ütles ajalehele Der Spiegel antud intervjuus, et Belgiast on saanud ülekandeühiskond. See, mitte keeleküsimus, on Belgia probleemi keskmes. Solidaarsusest oli saanud ühesuunaline tänav.

EL teeb täpselt sedasama. Me muudame teenusühiskonna ülekandeühiskonnaks ja euro on vahend selle saavutamiseks. Sellega loome mitmes riigis võimalused odava raha saamiseks. Sellest on saanud unerohi, nagu ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. See ohustab eri riikide konkurentsivõimet. Nüüd tahavad paljud Euroopa poliitikud võtta eurovõlakirjade kujul kasutusele uue unerohu. See ainult suurendab lõhet. Kui me nii jätkame, on EL paari aasta pärast samas olukorras nagu Belgia praegu: ülekandeühiskond, mille poliitiline vundament on lagunemas.

Jõulude ajal kavatsen lugeda raamatut „Save our Money” („Päästke meie raha”), mille kirjutas Saksamaa Tööstusettevõtete Liidu endine president Hans-Olaf Henkel. Äkki peaksite sama tegema, et saada teada, mida sakslased mõtlevad.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Pärast ajalehes New York Times tehtud paljastusi jätkuvad Ameerika Ühendriikides juurdlused salajase klubi üle, mis koosneb üheksast pangast – millest üks on Euroopa pank –, mille juhatajad kohtusid igal kolmapäeval, et leppida kokku, mida tuletisinstrumentide suhtes ette võtta. Kriisikomisjon ei teadnud sellest midagi ja Euroopa on kõigest kõrvaltvaataja.

USA Föderaalreserv pidi andma aru pankade päästmiseks antud 13 triljonist USA dollarist. Kas ütleksite meile, mida Föderaalreserv Euroopa pankade päästepakettide puhul küsis? Kas see ei ole mitte pankade kriitiline olukord, mitte riigieelarved, mis nõuab Euroopa päästepaketi suuruse kahekordistamist ja 2000 miljardi euro suuruse päästepaketi ettevalmistamist?

Mis takistab meid nõudmast Euroopa Keskpangalt samasugust läbipaistvat ja üksikasjalikku aruandmist oma tegevustest, nagu tehti Ameerika Ühendriikides Föderaalreservi puhul? See lõpetaks kahtlused, et Euroopa Keskpank tegutses ja tegutseb omavoliliselt ning ilma Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja maksumaksjate üldisi huvisid silmas pidamata.

Miks ei ole ometi peetud kunagi läbirääkimisi selle üle, et võtta kasutusele meetmed, millega tagada reaalne ja tõhus eristus kommertspankade ja spekulatiivsete pankade vahel, nagu tehti Glass-Steagalli seadusega.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Alfredo Pallone (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme kõik nõus, et on vaja luua vahend kriisi korral sekkumiseks. See vahend peab olema kindlasti seotud rangete ja hoolikate eelarvepoliitika meetmetega liikmesriikides. Loodan, et see tähendab, et sellised kriisid nagu praegune ei kordu enam kunagi.

Tänase arutelu peateema on see, kuidas seda vahendit kõige paremini rahastada. Me kõik teame, et mõnedes riikides oli kriisi tekkimises osaliselt süüdi erasektor ning nendel juhtudel on kindlasti õigustatud, et erasektor peab kandma ka osa vastutusest, kuigi selle vastutuse osakaal tuleb määratleda juhtumipõhiselt.

Siiski arvan, et peame leidma selle kriisivastase vahendi rahastamiseks uusi ja uuenduslikke lahendusi. Üks näide sellest on eurovõlakirjad, mis mõnede arvates vaid koormaks veel enam riigieelarveid. See ei ole nii! Hoopis vastupidi – eurovõlakirjade väljaandmisega saaks rahastada seda kriisivastast vahendit turu kaudu, tuginedes väliskapitalile ja inimestele, kes tahavad investeerida.

Mehhanism, mis tugineb ainult proportsionaalsetele panustele, mida tehakse lihtsalt assigneeringutega varudest, oleks suur koorem liikmesriikidele, mis peaksid leidma nende jaoks vahendeid ja kapitali, millest nad aga ise mingit kasu või tulu ei saa. Praeguses olukorras, kus liikmesriikidelt nõutakse tõsise eelarvepoliitika rakendamist oma puudujääkide ja võlgade vähendamiseks ning maksete tegemiseks kriisivastasesse fondi, on tõeline kokkuvarisemise oht.

Ainus võimalus Euroopa majanduse elavdamiseks on see, kui kasutame selleks samal ajal euro tugevust rahvusvahelistel turgudel ning sellest tulenevat paremat krediidireitingut.

  Elisa Ferreira (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kuulsite parlamendi selget sõnumit, üleskutset komisjonile tegutseda ja sekkuda. Komisjoni kutsutakse üles mitte nõustuma vaid vähima võimaliku üksmeelega, mis riikide vahel saavutatakse, mis on sama, mis öelda, et komisjon ei tohi lähtuda ainult kõige mõjukamate tahtest. Komisjon peab täitma oma ülesannet ja kohustust ning juhtimise enda kätte võtma.

Mul on kahju öelda, et järeldused, mida me järgmiselt tippkohtumiselt ootame, ei anna tulemust, eriti just selle pärast, et kõik liikmesriigid peavad selle oodatud sekkumismehhanismi üksmeelselt vastu võtma ning me vajame Euroopa mõõdet, mitte mõõdet, mis võimaldab igat liiki moonutusi ja annab ühtedele riikidele võimaluse teisi kontrollida. Teisest küljest aga avaksime nüüd aluslepingu läbivaatamisega Pandora laeka ning oleksin soovinud vastust ühele küsimusele: kas selle uue mehhanismiga saab osta riigivõlakirju?

Vaja on põhjalikku läbivaatamist, volinik, ja komisjon ei saa ignoreerida käimasolevat arutelu eurovõlakirjade teemal ning mitte anda vastust algatustele, mida võtavad kasutusele erinevad osapooled, nimelt Juncker, Mário Monti, mõned elemendid Euroopa Parlamendis ja mõttekodades. Komisjon peab tegema ettepaneku ning suutma seda ka kaitsta.

Viimaks, euroala probleem ei ole kõikehõlmav – tahan sellega öelda, et probleem on kõikehõlmav, aga see on suunatud euroala ebapiisavale kasvule, mitte ebavõrdsele kasvule euroala sees. Kus on vahendid, mida on vaja lisaks majandusjuhtimisele ning karistamisele, et 2020. aasta strateegiat edendada ja seda edukalt ellu viia?

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Martin Schulzil on õigus. Meil on suur usalduskriis ja nõukogu liikmed tõmbavad Euroopa kodanikele koti pähe. Nad seletavad neile, et kõik on kontrolli all, et peame tegema aluslepingus vaid väikesed muudatused ja looma alalise stabiilsusvahendi ning sellega probleem laheneb. Tegelikult ei ole olukord kontrolli all. Liikmesriigid reageerivad, mitte ei võta midagi konkreetset ette. Nad üritavad meeleheitlikult tuld kustutada, aga nad ei suuda seda teha. Turud mõtlevad, et kes tegelikult Euroopat ja euroala juhib.

EL on jõudnud olulisse pöördepunkti. Kui me nüüd õiget teed ei vali, siis ei suuda me isegi status quo’d säilitada. Astuksime hoopis sammu tagasi. Peame liikuma edasi integratsiooni poole. Vajame rohkem Euroopat. Peame valmis saama siseturu, kaasa arvatud teenindussektoris. Lisaks rahaliidule vajame majandus-, eelarve- ja fiskaalliitu. Samuti vajame tugevat komisjoni, millel on õigused ja volitused majandusliidu kontrollimiseks ja jälgimiseks ning automaatsete sanktsioonide kehtestamiseks, kui see vajalikuks osutub. Eurovõlakirjade kasutuselevõtmisest saame rääkida alles siis, kui astume need sammud parema integratsiooni suunas. Siis oleme loonud nende jaoks vajalikud tingimused. Sellegipoolest peame kõige selle juures tagama kõigist õigustatud kokkuhoiumeetmetest hoolimata vajaliku pikaajalise rahastamise, et kindlustada Euroopa Liidu konkurentsivõime keskpikas ja kaugemas perspektiivis.

Peame kodanikele viimaks tõtt rääkima. Vajame lahendusi, mis ei ole kitsarinnalised, peame arutama nende lahenduste üle ideoloogiaid asjasse segamata ning peame lõpetama selle, et üritame olukorda lihtsalt kuidagimoodi lahendada. Peame tegutsema pikemas perspektiivis, mitte kõigest reageerima keskpikas perspektiivis.

ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident

  Vicky Ford (ECR). – Austatud juhataja! Alustan heade uudistega. Jah, mõnedes Euroopa majanduse osades on märgata taastumist. Seda ohustab aga kauakestev ebakindlus, mille puhul on oht, et rahastamine lõpetatakse ja investeeringud seiskuvad. Kogu Euroopa, kaasa arvatud Ühendkuningriik, on huvitatud euroala majanduse tugevusest.

Tugev ja läbipaistev majanduslik kavandamine, et kontrollida priiskavaid riigi kulutusi ja jätkusuutmatuid võlatasemeid, on tähtis kõigi 27 liikmesriigi jaoks. Euroala riigid on saanud aru, et on vaja alalist kriisilahendusmehhanismi, aga küsimusi on palju ning mõnda neist on käsitletud ka selles parlamendi resolutsioonis.

Esiteks, kuidas toimub erasektori kaasamine? Toetan ettepanekut, et tuleks lähtuda Rahvusvahelise Valuutafondi pretsedendist, et kaitsta riigi raha eelistatud kreeditori staatusega. Teiseks, milline oleks täpsemalt aluslepingu muudatus? Seda tuleb selgitada.

Ja viimaks: alalist kriisimehhanismi on kirjeldatud kui vahendit euroala tugevdamiseks. Riikidele, mis soovivad euroga ühineda, tuleb anda osalemisvõimalus, aga neid riike, mis ei soovinud euroga ühineda, ei tohiks panustama sundida.

  Alain Lamassoure (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Euroopa inimestele ja sama palju ka finantsturgudele valmistavad kõige enam muret kahtlused. Eurooplastel on nüüd ühine saatus, aga kas nad suudavad sellele ka solidaarselt vastu astuda?

Praegu peegeldub solidaarsus kriisi suuruses. See on hea, aga sellest ei piisa. Selle ebaõnne tõttu ühinenud Euroopa peab näitama, et suudab luua tulevikuplaane solidaarselt, sest kui kriis mõjutas Euroopat teistest riikidest kauem, siis just selle pärast, et meie majandus oli nõrgenenud juba kümme aastat kestnud aeglase kasvu tõttu, mis oli keskmiselt 1% aastas. Lissaboni strateegia kümme aastat olid kadunud aastakümme.

Euroopa 2020. aasta strateegiaga koostasid Euroopa juhid tegevuskava meie majanduse elavdamiseks, aga nad ei selgitanud, kuidas seda rahastada ja kontrollida või millised oleksid selle stiimulid või võimalikud sanktsioonid. Seepärast on nüüd õige aeg, et täiendada stabiilsuse ja kasvu pakti solidaarsuspaktiga, nagu siin täiskogul juba öeldi.

Sõna „solidaarsus” esineb aluslepingus 23 korda – teeme selle sõna siis teoks! Kasutusele võetakse menetlus fiskaalpoliitika kooskõlastamiseks, et tagada stabiilsus puudujäägi tekkimise ennetamisega. Noh, laiendagem siis selle kohaldamisala, kooskõlastagem omavahel, et tagada tulevane rahastamine! Peame vähem kulutama, kuid tegema seda paremini, mitte igaüks omaette sanktsioone kartes, vaid kõik koos. Kui eurooplased tahavad halvimat vältida, peavad nad ühinema, et parimat ette valmistada.

  Zoran Thaler (S&D). – (SL) Austatud juhataja! Meie, eurooplased elame huvitava paradoksiga. Ühest küljest on euro oma 12aastase olemasolu jooksul osutunud kõige stabiilsemaks valuutaks maailmas. Frankfurdis paikneva Euroopa Keskpanga ametlike andmete kohaselt oli keskmine inflatsioon sellel perioodil 1,97%, mis on ainult kolm protsendipunkti väiksem 2% eesmärgist. Euro vahetuskurss USA dollari suhtes on kõigele vaatamata jäänud kõrgemaks, kui see oli Euroopa ühisraha kasutuselevõtmise ajal. Teisest küljest aga oleme kuulnud viimasel ajal jutte, et euro võib isegi kokku kukkuda. Kuidas me sellisesse olukorda sattusime?

Sellesse olukorda viis meis nii parempoolsete kui ka vasakpoolsete poliitiliste jõudude groteskne ja vastutustundetu populistlik poliitika. Kas kavatseme aga oma raha kaitsmiseks tõesti lubada, et demokraatia jääb alla suhteliselt autoritaarsetele režiimidele? Vajame vastutustundlikku käitumist, peame sätestama oma poliitikas viis vastutustundliku käitumise kuldreeglit. Võtame need siin parlamendis omaks. Otsustame, kuidas mõõta vastutustundlikku käitumist ja käitumist ühise heaolu nimel, mida liikmesriigid oma poliitikas edendavad.

Seepärast peavad selle nurgakivid olema finantstehingute maks ja eurovõlakirjad. See ongi meie kohustus. Peame need poliitikameetmed vastu võtma oma ühisraha kaitsmiseks.

  José Manuel García-Margallo y Marfil (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Vajame praegu selgeid reegleid, aga teeme hoopis vastupidist. Seepärast on mul mõned ettepanekud selguse taastamiseks.

Euroopa poolaastal tahab parlament pöörata tähelepanu mitmetele läbirääkimistele, millel puudub hetkel kindel suund ja mis ei ole kooskõlas avaliku arvamusega. Me tahame, et juhtimist puudutavas õigusaktide paketis sätestatud karistuste määratlemisel arvestataks järgmise kuue kuu jooksul liikmesriikidele esitatud soovitustele antavate poliitiliste vastustega.

Minu fraktsioon tahab, et kõik mõistaksid, et selles õigusaktide paketis ei ole maagilist lahendust, mis aitab meil sellest kriisist välja tulla. Seal on teada-tuntud eelarvedistsipliini meetodid ja struktuurireformid konkurentsivõime säilitamiseks.

Mis kriisimehhanismi puudutab, nagu te eile ütlesite, lugupeetud volinik, siis lubas president Barroso meile siin, et see on Euroopa mehhanism. Täna teeb nõukogu ettepaneku luua valitsustevaheline mehhanism. Kas see on Euroopa mehhanism president Barroso terminoloogia järgi, sest paistab, et fond hakkab paiknema Euroopas, mitte Kaimanisaartel, või kavatseb komisjon aidata meil luua mehhanismi, mille aluseks on ELi menetlused ja millele ka parlament kaasa aitab?

Mis eurovõlakirju puudutab, siis komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning eksperdid ütlevad, et see on hea idee, aga see on enneaegne ning seetõttu oleme hiljaks jäänud.

Teen komisjonile ettepaneku, et alustame arutelu sellise eurovõlakirjade süsteemi loomise üle, mis tagab mõistliku rahastamise nendele riikidele, mis käituvad õigesti, ning karistab neid riike, mis seda ei tee, ja sunnib neid minema turule selliste intressimääradega, mis neid tõepoolest hirmutavad. See on ainus toimiv viis eelarvedistsipliini ja majanduskasvu ühendamiseks.

Ärge tulge minu juurde aruteludega selle üle, kas on liiga vara või liiga hilja, sest me teame juba, et oleme alati liiga hiljaks jäänud! Üritagem vähemalt üks kord reegleid muutes teha nii, et asi saab varakult tehtud!

  Catherine Trautmann (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Euro on meie ühine vara ja täna ütlesid ametiühingud parlamendile, et nad on mures, et töötajad maksavad kriisi eest ise nõrga euroga, mida rünnatakse, mitte majanduskasvu edendava ja uusi töökohti loova euroga.

Seepärast on väga tähtis, et me ei pürgi kõigest lihtsa tehnilise aluslepingu muutmise poole, vaid et otsime lahendusi kahele suurele probleemile euroalal, mis on kriisi tõttu ilmsiks tulnud.

Nagu me kuulsime, on esimene lähenemisviis eurovõlakirjade kasutuselevõtmine. Eurovõlakirjad stabiliseerivad euro taseme ning kaitsevad eurot ka spekulatiivsete rünnakute eest.

Teine lähenemisviis maksustamises õigluse tagamiseks ning selleks, et panna finantsturg maksma kriisi eest, on finantstehingute maksu kehtestamine, et maksustamise ebaõigluse tõttu ei pea kriisi eest maksma töötajad.

Viimaks on vaja luua Euroopa võlaamet, mis peab koguma kokku osa liikmesriikide riigivõlast.

Soovin väljendada ka toetust Jean-Claude Junckerile ning öelda, et stabiilsusfondi suurendamine, mida soovitas Rahvusvahelise Valuutafondi peadirektor Dominique Strauss-Kahn, on hea idee.

Nagu kuulsime, aitaks enneaegne sekkumine, mitte hilinenud sekkumine, ning otsus olla tugev, mitte nõrk, meil juhtida nii, et meil on võimalik taastada see usaldus, millest meie fraktsiooni esimees Martin Schultz rääkis.

(Aplaus)

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Esimene asi, mida rõhutada tahan ning mida ka parlament igal juhul rõhutama peab, on see, et vastupidi sellele, mida me ajakirjandusest loeme ja teatud Euroopa juhtide avaldustest kuuleme, on euro kui valuuta mänginud asendamatut rolli praeguse kriisi lahendamiseks võetud meetmetes. Ilma eurota oleksime väga raskes olukorras. Nõrgemate riikide valuuta oleks tohutult devalveerunud ning Saksa marga väärtus oleks tõusnud seetõttu võimatule tasemele, et säilitada Saksamaa ja Euroopa majandust. Seepärast oli euro stabiliseeriv tegur nii euroala riikide valuuta kui ka nende riikide valuuta jaoks, mis ei tahtnud euroalaga ühineda.

Kuna peame kaitsma oma ühendust, mis suutis reageerida sellele enneolematule kriisile, ja arvestades näiteks sellega, mis juhtub edaspidi dollari ja Ameerika Ühendriikidega, näeme taas, et eurol on tõepoolest oma eelised.

Nüüd on nõukogul kohustus teha kõik võimalik euro kaitsmiseks. Selleks tuleb luua stabilisatsioonifond, mis lähtub ühenduse meetodist ning millega on võimalik tagada vastutusrikas käitumine kõige ebastabiilsemas olukorras olevates riikides ning solidaarsus nendes riikides, mis täitsid küll oma kohustusi, kuid ei ole näidanud alati oma välisriikidele tehtud deklaratsioonides, et nad saavad võtta euroala kontekstis solidaarse seisukoha.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lõppevat 2010. aastat on kirjeldatud mitmel juhul kui aastat, mil elasime ohtlikku elu. Seepärast peaksime kasutama arutelu, et tuua esile 2010. aasta kogemusi, millest 2011. aastaks vajalikud järeldused teha.

Esimene järeldus puudutab Euroopa majanduse finantssektori jätkusuutmatut tasakaalustamatust ning moonutusi Euroopa reaalmajanduses.

Teine järeldus puudutab ühisraha jätkusuutmatut tasakaalustamatust ning vajadust seni veel nõrga majandus-, fiskaal- ja eelarvepoliitika kooskõlastamise järele.

Kolmas ja kõige tähtsam järeldus puudutab tasakaalustamatust kriisi kiiruse ja aeglase kriisile reageerimise vahel. Majanduslikust seisukohast tähendab see, et Euroopa Keskpank peab reageerima palju aktiivsemalt riigivõla vastu suunatud spekulatiivsetele rünnakutele ning et peame 2011. aastal panema aluse Euroopa võlaametile, mis saab anda välja eurovõlakirju.

Stabiilsuse ja kasvu pakti puhul on vaja pidada arutelu vajaliku maksustamise ning pankadele ja spekuleerimisele ehk lühiajalistele spekuleerivatele tehingutele kehtestatava maksu üle ning samuti Euroopa Liidu omavahendite üle.

Parlamendi jaoks on aga tähtis arutelu kriisi poliitiliste tagajärgede üle, sest – ma rõhutan seda veel kord – Euroopa Liidu moto on „Ühtsus mitmekesisuses” ja kohe kindlasti mitte „Omaette ebaõnnes”. Seepärast peab parlament astuma vastu nendele, kes tahavad stigmatiseerida teatud liikmesriike teistega võrreldes, õõnestada Euroopa avalikku arvamust ja ässitada eurooplasi üksteise vastu üles.

Parlament esindab 500 miljonit eurooplast 27 liikmesriigiga liidust ja nagu Orwelli farmis, ei ole keegi neist võrdsematest võrdsem.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägime täna 16. detsembri tippkohtumisest. Oleks hea, kui nõukogu saaks meile pärast tippkohtumist öelda, et nad teavad, millised on kitsaskohad ja vead, et nad teavad, mis valesti läks, ja et nad teavad, millised on aluslepingu piirangud.

Ennast täis suhtumisega, teisi süüdistades ja vigasid ilustades ning asjadele pealiskaudselt lähenedes ei lahendata mitte mingeid probleeme ega looda mitte mingit usaldust. Lõpetame Euroopaga mängimise! Euroopa on kõige tähtsam. Ma toetan kõike, mida Wolf Klinz ütles.

Jõuludeni on veel vaid paar päeva ja ma tahan, et süütaksite küünla enesekindluse ja ühiste huvide auks; küünla, mis sümboliseerib Euroopa Liidu tuleviku tõsidust, ausust ja enesekindlust. Süüdake küünal Euroopa poliitilise suunamuutuse nimel, mis viib meid kriisist konkurentsivõime suunas, Deauville’i kogemustest poliitilise liidu suunas, säästmisest investeeringute ja reformide suunas, rahaliidust poliitilise liidu suunas.

Saksamaa põhiseaduslike probleemide tõttu on aluslepingu täiendamine lihtsalt poliitiline tugi päästepaketi edasiseks arendamiseks, ei midagi enamat ega vähemat. See ei ole lahendus. Ärge üritage seda tähtsamaks teha, kui see tegelikult on! Lõpetage see igapäevane poliitika kujundamine ja esitage kõikehõlmav kontseptsioon, mis annab vastuse kriisile ning sillutab teed poliitilise liidu loomise poole! Tehke lõpp nendele vastuoludele: sellest piisab; sellest ei piisa; tegelikult me ei tea, kuidas asjad arenevad. Komisjon peab esitama majandus-, sotsiaal- ja finantsliidu kontseptsiooni, et saaksime astuda järgmise aasta lõpus järgmise sammu integratsiooni suunas ja selle korralikult ära teha.

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Homme algab üks tähtsamaid Euroopa Ülemkogu kohtumisi kogu Euroopa Liidu ning ennekõike Euroopa majandus- ja rahaliidu ajaloos. Kohtumise tähtsaim küsimus on, kas riigi- või valitsusjuhid tulevad oma tööga toime. Me ei ole selles üldse kindlad, sest teatud riigi- või valitsusjuhtide filosoofia, mida nad Euroopa Ülemkogus propageerivad, ei ole üldse seotud kriisi lahendamisega solidaarsuse ning loomulikult ka vastutuse alusel. See on kriisi haldamise filosoofia, mis on suunatud alalise mehhanismi loomisele ning piirdub selle üksikasjadega. Euroopa Ülemkogu ei tule oma tööga toime, sest nad ei edasta sõnumit majanduslikust ja poliitilisest ühtekuuluvusest, mis on vajalik selleks, et veenda turgusid – kuid eriti Euroopa kodanikke, kes vaatavad üksteist kahtlustavalt ja on muutumas taas üha ksenofoobsemaks – selles, et Euroopa visioonil on palju väärtust, ning tuletada neile meelde, et on palju rohkem ühist, kui seda, mis meid eristab.

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Ma ei saa aru, miks sotsiaaldemokraadid üritavad oma sotsialistliku poliitika vastutusest mööda hiilida. Jah, Euroopa riikide puudujääkide põhjused on tõepoolest erinevad. Ja sotsiaaldemokraatlikel valitsustel on probleemid eelarve puudujäägiga just selle pärast, et nende poliitika oli suunatud suurtele kulutustele ja suurele puudujäägile.

Parlament arutles selle üle 2009. aasta kevadel ning selle üle arutleti ka mitmes liikmesriigis. Mäletan, et Rootsi sotsiaaldemokraadid kritiseerisid Rootsi valitsust selle pärast, et valitsus ei suurendanud puudujääki ja kulutusi.

Me nägime, mis siis juhtus. Seepärast vajame minu arvates stabiilseid reegleid nii stabiilsuse ja kasvu pakti kui ka tagajärgede jaoks. Ei tohi tekkida olukord, kus need liikmesriigid, mis tekitavad probleeme finantssüsteemide jaoks ja põhjustavad intressimäärade tõusu, pääsevad tagajärgedest karistamata ning lasevad teistel kodanikel neid intressimäärasid maksta.

Vajame stabiilsust ja eurovõlakirjad seda probleemi ei lahenda. Võib olla saame kasutada eurovõlakirjasid teisteks otstarveteks. Finantsmehhanism ning selle rahastamine peab aga tuginema riskidele, mis liikmesriigid ise tekitavad. Kui mõni liikmesriik riskib rohkem ja tekitab suurema puudujäägi, siis peab ta ka finantsmehhanismi rohkem rahastama. Sellega võetakse vastutus tahtliku poliitika eest. Ärge unustage, et need tagajärjed, mida me nüüd mitmes riigis näeme, on samade arutelude tagajärjed, mida peeti nii liikmesriikide parlamentides kui ka Euroopa Parlamendis, milles mõned meist olid kulutuste suurendamise poolt! Nüüd näeme selle kibedaid tagajärgi.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma saan aru, Gunnar Hökmark, et te peate pidama ilusa kõne, et inimesed Rootsis seda kuuleksid. Kas vastaksite aga palun sellele küsimusele: millisel Euroopa Liidu riigil on kaugemas perspektiivis kõige kõrgem riigivõla tase ja milline erakond on selle riigi valitsuses võimul?

  Gunnar Hökmark (PPE). – (Martin Schulz jätkas rääkimist väljalülitatud mikrofoniga) Austatud juhataja! Loodan, et saan jätkata edasiste vahelesegamisteta. Eelkõige on mu sõnum mõeldud teile, Martin Schulz, sest ma tahan teile meelde tuletada, mida te siin istungisaalis kahe aasa eest väitsite. Te väitsite, et EL ja liikmesriigid peaksid suurendama kulutusi. Probleem seisneb selles, et mõnedes liikmesriikides on olnud sotsiaaldemokraatlikud valitsused ja kõikides nendes valitsustes, kõikides nendes riikides on puudujääk kasvanud nende poliitikameetmete tõttu, mida teie propageerisite. Kas te eitate seda, Martin Schulz?

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Kuna minu kaasparlamendiliige ei vastanud mu küsimusele, siis teen seda tema eest. See riik on Itaalia, mille peaminister on Silvio Berlusconi. Kristlikud demokraadid on olnud Itaalias peaaegu katkematult võimul juba 1946. aastast.

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Ka mina soovin küsida meie kaasparlamendiliikmelt, kuidas suutsid sotsiaaldemokraadid Iirimaal ja Kreekas nii suure riigivõla tekitada. Kuna olete hetkel Euroopas juhtiv erakond ja komisjon kaldub rohkem paremale poole, siis kas nüüd ei ole mitte parempoolsete ülesanne näidata meile, kuidas kriisist välja tulla, mitte süüdistada eelmisi valitsusi või nendele eelnenud valitsusi?

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Tuletan kõikidele kolleegidele meelde, et ma ütlesin, et meie puudujäägiprobleemidel on mitu põhjust, aga samuti ütlesin – ja Martin Schulz ega tema kolleegid ei ole seda eitanud –, et need probleemid on tekkinud kõikides sotsiaaldemokraatlikes valitsustes, sest see oli tahtlik poliitiline meede. Iirimaast rääkides olen näiteks täiesti nõus, et tehti suuri vigu, aga huvitav on see, et kulutuste ja puudujäägi suurendamine oli tahtlik poliitiline meede, mille eesmärk oli vastata kriisile ja probleemidele ning nüüd näeme selle tulemusi. See on minu sõnum Martin Schulzile ja teistele.

(Sõnavõtja nõustus vastama kolmele sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Juhataja. − Lugupeetud kolleegid! Ma lihtsalt teavitan sõnavõtjat ja kõiki teisi, et meil on nüüd veel kolm inimest, kes tahavad esitada sinise kaardi küsimuse. Parlamendireformi töörühm lõi sellise võimaluse ja ma suhtun sellesse igati mõistvalt ning meil on ka piisavalt aega, kuid ma pean sellegipoolest küsima sõnavõtjalt, kas ta soovib kõikidele nendele küsimustele vastata. Siis küsin ma kõigilt, kas nad saavad esitada oma küsimused kordamööda, ning seejärel palun Gunnar Hökmarkil nendele vastata. Pärast seda lõpetame selle sõnavõtu osa.

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Soovin öelda Gunnar Hökmarkile, et see, mida ta sotsiaaldemokraatlike valitsuste kohta ütles, võib mõnes mõttes küll tõsi olla, aga parempoolsed valitsused teevad põhimõtteliselt sama sellega, et suurendavad riigivõla asemel erasektori võlga. Majanduse jaoks ei ole see parem ning tegelikult on see lihtsalt teine viis täpselt sama asja tegemiseks ja see on jätkusuutmatu.

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Soovin küsida Gunnar Hökmarkilt, kes siin juba mõnda aega olnud on, kas ta mäletab, et rahaliidu alguses oli Belgia, Kreeka ja Itaalia võlg üle 130% nende rahvamajanduse toodangust, ning kui Kreeka võlg on suurenenud, siis Belgia ja Itaalia võlg on vähenenud vastavalt 30% ja 25%. Kas ta mäletab seda?

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Mul on üks lihtne küsimus Werner Langenile ja Gunnar Hökmarkile, kellele meeldib võlakriisi idealiseerida ning nähtavasti sotsiaaldemokraatlikke valitsusi üldiselt kritiseerida.

Kas olete palunud oma kolleegidel Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, kes minu riiki alles aasta aega tagasi juhtisid, anda aru selle kohta, et ametlike andmete kohaselt, mis nad andsid teile ja Euroopa Komisjonile – küsige Olli Rehnilt –, oli Kreeka 2009. aasta puudujääk 6,9%, mitte 15%, nagu Eurostat hiljuti kinnitas?

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Arutelu heitis valgust mõnedele asjadele, mida tuleb meeles pidada.

Ärgem unustagem mu esimest märkust – ja siinkohal on huvitav märkida, et mitte ükski mu sotsiaaldemokraatidest kolleegidest ei ole seda eitanud –, et sotsiaaldemokraatlikud valitsused, mis rakendasid sotsiaaldemokraatlikku poliitikat, on nüüd sügavas võlakriisis. Me näeme nüüd, kuidas kriis jõuab ühte riiki teise järel tänu tahtlikult rakendatud poliitikale, mida Martin Schulz ja teised kahe aasta eest siin parlamendis kaitsesid. Võime vaadata parlamendi protokolle ja näeksime siis, et teie, Martin Schulz, ning Teie kolleegid ütlesid arutelus just nimelt seda. Nüüd näete selle kibedaid tagajärgi. Tahtsin seda rõhutada. Panen tähele, et kõik, mida te ütlete, on, et jah, teil on õigus, aga ka teistel riikidel on probleeme. Sellegipoolest ei vaidle te vastu minu põhimärkusele, et teie poliitika lõi need probleemid. Seda tasub meeles pidada. Ma arvan, et see tuleb ka protokolli jäädvustada.

Ka Philippe Lamberts juhib nendele probleemidele tähelepanu. Huvitav on aga see, et kui mõne riigi probleemid tulenevad tõepoolest finantskriisist – ma arvan, et Philippe Lamberts mõistab ja hindab seda –, siis vastab samuti tõele, et enamikus riikides, mis riigi rahandust stabiilselt käsitlevad, ei ole võimul sotsiaaldemokraadid. Ma arvan, et teie ega ka keegi teine siin istungisaalis ei saaks tuua esile mõnda sotsiaaldemokraatlikku valitsust, millel ei ole olnud probleeme puudujäägiga.

  Ioannis Kasoulides (PPE). – Austatud juhataja! Olulised on poliitikameetmed, mitte see, kes neid rakendas. Visaku see esimene kivi... Eurokriis ei pruugi lõppeda Iirimaaga ja võib-olla ei ole me kõige halvemat veel näinud.

Turu kiskjad ei ründa haavatavaid kohti kunagi lõpmatuseni hoolimata liikmesriikide võetud karmidest kokkuhoiumeetmetest. Aga kui EL selle lahingu võidab ning suudab selles ebaõnnes näidata otsustuskindlust, tehes solidaarselt ja ühiselt kõik vajaliku selleks, et regulaatorite tegevust nurjata ja turgudele kindlust anda, siis oleks see suur saavutus eurointegratsiooni jaoks ning märkimisväärne võit.

See saavutatakse ühise arukusega. Tõestame, et eksivad kõik need, kes ennustavad euro lõppu ja seda, et euroalast lahkuvad nii tugevad kui ka nõrgad riigid. Eelarvedistsipliin, majandusjuhtimine ja euro päästmine ei oleks terviklik ilma Euroopa tasandil kokku lepitud ühise tegevuskavata majanduskasvu stimuleerimiseks. Minevikus päästis Euroopa majanduse Ameerika Marshalli plaan. Nüüd peame leidma midagi sarnast, et eurooplased aitaksid eurooplasi.

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Täna hääletab Iiri esindajatekoda Dáil ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantsabipaketi üle. Need on olnud Iirimaa jaoks rasked ajad: maksud on tõusnud ja kulusid on kärbitud. Eelmise nädala eelarve kajastas vaid osa probleemidest, mille all paljud iirlased hetkel kannatavad. Sellele eelnesid 14% palgakärped avalikus ja erasektoris.

Olen aga veendunud, et ELi-IMFi finantspakett aitab Iirimaal taastada usalduse, sest see kapitaliseerib pangad, mis saavad hakata jälle laenama, ning taastab riigi rahanduse. Ma ei ole just tingimata kava üksikasjadega nõus, aga Fine Gael toetab üldiselt selles esitatud arve. Iiri majanduse põhitrendid on üpris head. Selleks et meie rahandus enam kunagi käest ei läheks, on vaja head valitsemist ning Dáili järelevalvet.

Samuti peab ELi ja Euroopa Keskpanga tasandil pöörama tähelepanu sellele, milline oli madalate intressimäärade mõju kinnisvara hindade inflatsioonile. Olin kaks ja pool aastat siin istungisaalis ainus, kes Jean-Claude Trichet’ilt selle konkreetse probleemi kohta küsis. Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismile alalise järglase loomisega, millega Iirimaa saab 22,5 miljardit eurot laenu, kui seda kasutatakse, on ELi-IMFi pakett euroala jaoks positiivne samm.

Soovin kokkuvõtteks öelda, et siin on palju inimesi, kes peavad end föderalistideks, kuid kes tahavad siiski maksustamise alal näha mingil määral ühtlustamist. Ameerika Ühendriikides registreerib üle 50% autoriõigusega tegelevatest ettevõtetest end Delaware’i osariigis. Miks nad seda teevad? Sest Delaware’i maksupoliitika on teistsugune. Siin istungisaalis teevad omakasupüüdlikud inimesed, kes tahavad eksitavate avaldustega oma riigi eesmärke edendada, nii palju võhiklikke märkusi, aga nad peavad aru andma.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Finantskriis on näidanud, et Euroopat on ühe rohkem vaja. Sellest tuleb teha järeldus, et kui lähtutakse riikliku kasu saamise põhimõttest, siis ei saa ükski liikmesriik kasu. Seega on homme hea võimalus, et võtta kasutusele ühised meetmed, konsolideerida eelarved ning võtta kasutusele sanktsioonidega stabiilsuse pakt.

See on ka õige aeg, et lahendada Euroopa kauakestnud paradoks. ELi alus on ühisturg, aga see ei ole ikka veel valmis. Nüüd on õige aeg panna alus digitaalsele ühisturule. Peame looma alalise kriisi haldamise mehhanismi, eelistatavalt fraktsioonipõhise. Teiseks, kuna meetmed peaksid olema suunatud ennetamisele ja varajasele sekkumisele, on vaja ühtlustada varajase sekkumise ning kriisi haldamise mehhanismi käikulaskmise tingimused. Samal ajal tuleb loomulikult vältida ka ülereguleerimist. Kolmandaks peab kriisi haldamiseks ette nähtud fondide eesmärk olema selgelt määratletud. Nende eesmärk on tagada makromajanduslik stabiilsus. Neid ei tohi kasutada teiste praeguste probleemide lahendamiseks. Neljandaks tuleb järelevalveõigused ELi tasandil täpsemalt määratleda, näiteks võimaliku sekkumise puhul finantsinstitutsioonide tegevusse, mille juurde kuulub ka õigus lõpetada dividendide maksmine või sellised tegevused, millega kaasnevad õigustamata riskid.

  Jean-Paul Gauzès (PPE). – (FR) Austatud juhataja, minister, volinik! Kuulasin seda pikka arutelu kodanikuna.

Ütleksin, et president Barroso ettepanekud olid väga huvitavad. Tahame, et ka need teoks tehtaks. Meie kodanike usalduse taastamiseks on igal juhul vaja selget ja mõistetavat poliitilist tahet ning ausaid arutelusid. Me ei tohi mingil juhul fakte varjata. On avaliku sektori kulutused, mida peame katma või vähendama. On ka riigi- ja erasektori võlad, millele peame vastama.

Paljudel ekspertidel on kõige kohta oma ideed. Need, kes kriisi ennustada ei osanud, pakuvad nüüd suurepäraseid lahendusi. Raskes olukorras peame aga tervet mõistust kasutama. Me ei tohi korrata riigi rahanduse haldamisel erasektori tehtud vigu ning eksitusi, põhjustasid finants- ja panganduskriisi. Keerulised meetmed ei loo väärtust ja heaolu. Need loovad illusioone ning tihti toovad need kasu vaid spekulantidele.

Kindel on see, et liikmesriigid on elanud üle oma võimete. Peame näitama üles piisavat julgust vajalike järelduste tegemiseks ning kandma hoolt selle eest, et taastumise koorem jaotuks ausalt.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Esmalt on mul üks kaebus. Ütlesite, et see on tähtis arutelu, ja seda see tõepoolest on. Minu arvates on aga mõnevõrra vastuvõetamatu, et president Barroso ja paljud poliitilised juhid lahkusid istungisaalist kohe pärast oma sõnavõttu. Annan au Martin Schulzile, kes algusest lõpuni siin on olnud, ning kiidan teda selle eest!

Teiseks tahan öelda, et lõppude lõpuks on üks finantskriisi peamisi põhjuseid see, et valitsused ei suutnud valitseda ja poliitilised juhid ei suutnud juhtida. Õnneks saame nüüd olukorra kontrolli alla uue järelevalvestruktuuriga, mis 1. jaanuarist kasutusele võetakse, eile arutlemisel olnud reitinguagentuure puudutava raportiga ning tänase alalise finantsstabiilsusmehhanismi loomisega. Need kõik on igati teretulnud.

Kui president Barroso siin oleks, küsiksin temalt, kas ta suudab garanteerida, et Iirimaal ja teistes riikides ei ole vaja korraldada rahvahääletust, et teha need minimaalsed aluslepingu muudatused, millest ta rääkis.

Viimaks soovin öelda nendele, kes nõudsid, et parlamendiliikmed kirjutavad alla kirjalikule deklaratsioonile, et tegemist on otsese rünnakuga Iirimaa ettevõtte tulumaksu vastu, et seda ei tohiks teha.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Meil leiab siin aset ideoloogiline arutelu. Olgugi et saaksime tuua mitmeid näiteid sellest, kuidas Schröderi valitsus viis ellu väga tõsise reformipoliitika või kuidas Ungaris hetkel võimul olev parempoolne valitsus kasutas kõiki vahendeid, et takistada vasakpoolset valitsust tagamast 2006. aasta järel eelarvedistsipliini, ei vii sellised arutelud meid kuhugi. Oluline on see, et Euroopa Liit peab hakkama rakendama ennetavat, mitte reageerivat poliitikat. Oleks teretulnud, kui selle nädala tippkohtumisel jõutakse üksmeelele Euroopa stabiilsusmehhanismi suhtes. Eesistujariik Ungari, Ungari valitsus, mis jaanuaris vahetuva ELi eesistujariigi rolli üles võtab, annab endast parima, et ratifitseerimisprotsessi kiirendada ning tagada, et Euroopa Liit saab tegeleda selliste oluliste küsimustega nagu Euroopa dünaamilisemaks muutmine.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Lugupeetud nõukogu ja komisjoni liikmed! Liikmesriigid üritavad reageerida praegusele kriisile omal viisil individuaalsete lahendustega. Pärast strateegilise suuna seadmist peavad nõukogu ja komisjon ühtlustama ja koordineerima liikmesriikide lahendusi. See tähendab, et majandusjuhtimise seisukohalt ei piisa liikmesriikide karistamisest. Loomulikult oleks olnud hea, kui mõned volinikud oleksid demonstreerinud täna üles näidatud järjekindlust ja rangust ka siis, kui nad andmete manipuleerimise suhtes silma kinni pigistasid. Olen veendunud, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete eiramises ei ole süüdi ainult liikmesriigid, sest komisjon ise muutis selle kontrollmehhanismi leebemaks. Peame tunnistama, et seni rakendatud kokkuhoiupoliitika ei ole kusagil edukas olnud. Seepärast peate andma uued ja selged ning uuenduslikud ja motiveerivad vastused. Kinnitan teile, head kolleegid, et Ungari täidab eesistujariigina seda kooskõlastavat rolli.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Tänases arutelus on Iirimaad palju mainitud. Tahan kõigepealt selgitada, et ma toetan sügavamat majandusjuhtimist Euroopa sotsiaalses turumajanduses. Täname Iirimaa partnereid Euroopas solidaarsuse eest praeguse kriisi ajal, mille põhjustasid paljude aastate jooksul peamiselt ebapädevad konservatiivsed valitsused.

See ei tohiks teid üllatada, et euroskeptikute väitel tähendab solidaarsus Iirimaa iseseisvuse kaotamist. Seda moonutust süvendab veelgi komisjoni ja nõukogu suutmatus leppida parlamendiga kokku Iirimaad puudutava mõistmise memorandumi asjus. Millal esitatakse see mõistmise memorandum parlamendile, volinik Rehn?

Volinik Rehn, üks selle mõistmise memorandumi alatumaid tingimusi on kohustus kärpida Iirimaa miinimumpalka aastas 2000 eurot. Iiri valitsus väidab, et seda kärbet nõudsite teie, volinik Rehn. Kas võiksite seda täiskogule selgitada?

Kokkuleppe teine mõistetamatu aspekt on 3% määr, mida te nõudsite...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Ei ole vastuvõetav, et vajalikke meetmeid lükatakse edasi hoolimata töötuse taseme tõusust, kasvavast vaesusest, ebavõrdsusest, erinevustest ja tõsisemaks muutuvast majanduslangusest, mida need kokkuhoiumeetmed põhjustavad, ajal kui majandus- ja finantsettevõtted üha suuremat kasumit teenivad. See tekitab üha rohkem küsimusi.

Miks ei ole muudetud Euroopa Keskpanga põhikirja ja suuniseid, mis puudutavad liikmesriikidele antavaid 1% intressimääraga laenusid, nagu erapankade puhul, mis võtavad siis kolm, neli või viis korda suuremat intressi ning riigivõlga veelgi suuremaks muudavad? Miks ei ole võetud vastu otsust maksustada kapitalitehinguid ja astuda vajalikud sammud, et teha lõpp maksuparadiisidele ja tuletisinstrumentide turgudele, mis lõpetaks spekuleerimise riigivõlaga? Miks ei ole võetud vastu otsust suurendada ühenduse eelarvet reaalse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika loomiseks, mille eesmärk on suurendada tootmist ja luua õigustega töökohti…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Arutlemisel on ettepanek luua euroala jaoks finantsstabiilsusmehhanism, mis aitaks meie sõpru riikides, mis hetkel oma võlga tagasi maksta ei saa.

Kõik siinviibijad räägivad ühise finantsstabiilsusmehhanismi loomisest, mille tagatiseks oleksid kõik euroala riigid, ning me ootame, et need, kes suutsid oma võlga kontrolli all hoida, näitavad üles solidaarsust nendega, kellel see veel õnnestunud ei ole.

Olles näinud seni Kreeka aitamiseks kasutuselevõetud lahendusi ning eelmisel korral loodud ühekordset kaitsemehhanismi, tekib mul küsimus, et mis juhtuks siis, kui turgude finantsvõlurid võtaksid välja oma arvutid ja hakkaksid arvutama välja selle lahenduse tegelikku väärtust ning avastaksid siis, et isegi see ei ole piisavalt usaldusväärne, et veenda neid riskima investeeringutega euroalal?

Mul tekib küsimus, et kas oleme valmistanud ette veel lahendusi ja järgmisi samme? Selle stsenaariumi järgi on selle lahenduse usaldusväärsus hetkel väga väike.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Suurema osa lihtinimeste jaoks on kriisid tragöödiad. Eurokraadid näevad neis võimalust oma võimu suurendamiseks. Euroopa Ülemkogu peab tegema otsuse alalise kriisimehhanismi loomise üle, et kaitsta kogu euroala finantsstabiilsust, ning loomulikult on selle tagatiseks aluslepingu muutmine. Me teame kindlalt, et need kontrollmeetmed ning loomulikult need aluslepingu muudatused kehtivad ka riikidele, mis ei kuulu euroalasse.

Ühendkuningriigi koalitsioonivalitsus lubas korraldada rahvahääletuse, kui peaks toimuma täiendav volituste ülekandmine Euroopa Liidule. See lubadus on aga sama usaldusväärne ja seda täidetakse sama ausalt kui seda tehti konservatiivide antud lubadusega korraldada rahvahääletus Lissaboni lepingu üle. Konservatiivide jaoks on lubadused taktika, mitte kohustused.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Lähenemas on aasta lõpp. Oleks hea vaadata lähemalt, mida oleme seni saavutanud. Vaatame, mida otsustasime ja ütlesime, ning otsustame siis, kas me tegime selle jaoks midagi. Me kõik peaksime vaatama tähelepanelikult oma otsuseid valdkondades, mille eest me vastutame. See on hea, et me tahame lisada aluslepingule kindlaid sätted, mis distsiplineerivad meie tegevust. Meil on ju ka veel stabiilsuse ja kasvu pakt, mis endiselt jõus on. Miks me selle sätetest kinni ei pidanud? Miks ei reageerinud komisjon ja selle teenistused Kreeka ja Iirimaa puhul varem?

Euroopa Liit on demokraatlik institutsioon, millesse kuulub palju liikmesriike. Seetõttu ei saa EL tegutseda ühepoolselt nagu individuaalsed riigid – pean siinkohal silmas näiteks Hiinat, Ameerika Ühendriike ja teisi riike. Seepärast ei võetud kasutusele otsustavaid meetmeid euro kaitsmiseks. Sellest tulenevalt ongi vaja töötada välja uus majandusjuhtimise lähenemisviis, luua tõeline majandusliit, parandada kooskõlastamist ning ühtlustada finantspoliitika ja isegi eelarvepoliitika.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Nagu eelmised sõnavõtjad juba mainisid, ei ole Euroopa Liit teinud seni piisavaid edusamme oma turgudel finantsstabiilsuse tagamise poole. Olukorras, kus spekulandid ohustavad iga päev ühisraha stabiilsust, selleks liikmesriike isoleerides ja neile survet avaldades, on ainus lahendus solidaarsuse säilitamine ELi tasandil. Alalise mehhanismi loomine euroala finantsstabiilsuse kaitsmiseks on muutunud väga vajalikuks ning seda tuleb kooskõlastada ühenduse meetodit kasutades.

Kodanike huvid on kõige paremini kaitstud siis, kui ELi institutsioonid on otsuste tegemise protsessi täiel määral kaasatud ning kui üldine heaolu on huvidest tähtsam... Samal ajal peame meeles pidama, et ühisturu liikmetena peavad kõik 27 liikmesriiki kuuluma sellesse tulevasse mehhanismi. Teiste valuutade ebastabiilsus jääb euro positsioonile alati tugevat mõju avaldama.

  Diogo Feio (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Järgmine nõukogu kohtumine on väga oluline. See on oluline, sest annab vastuse laiaulatuslikule ja rahvusvahelisele kriisile. Samuti on see oluline, sest annab vastuse konkreetsele kriisile valitsuste puhul, mis ei teinud oma koduseid töid õigeaegselt ära, mis liiga palju kulutasid ning mis ei teinud vajalikke struktuurireforme. Seepärast tulin siia, et toetada stabiilse vahendi loomist euro toetamiseks.

Vastus ei saa ja ei tohi olla vaid juhtumipõhine. Just sellel põhjusel pooldan, et seda tehakse ühenduse meetodit kasutades, mitte valitsustevahelist meetodit kasutades, mis tasustaks lõpuks neid riike, mis õigeaegselt õigesti ei tegutsenud. Rõhutan, et Euroopa Parlament peab juhtima neid küsimusi käsitlevaid arutelusid, nagu ka tänast väitlust: olema teojõuline, eri seisukohti esindav, kuid kaitstes tugevamat Euroopa Liitu ja üha paremaks muutuvat eurot.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Ausalt öeldes olen nõus kõikide täna mainitud ideedega, mis käsitlevad kriisimehhanismi loomist ja lisameetmeid, mida Euroopa Ülemkogu ja parlament minu arvates edaspidi arutama hakkavad. Kuulsime täna palju vastuolulisi hinnanguid ning võib olla ka süüdistusi minevikus tehtud vigade pärast. Neid tuli igast küljest. Neid tuli liikmesriikidelt, Euroopa Komisjonist ja nõukogust ning kommertspankadelt, mille tegevust minu arvates edaspidi samuti põhjalikult jälgima hakatakse. Soovin käsitleda ka ühte teist teemat. Mulle meeldis president Barroso idee, et praeguses raskes olukorras peame töötama üheskoos, õlg õla kõrval, ja palun lugupeetud volinikul anda endast kõik tagamaks, et kõik riigid saavad selles uues kriisimehhanismis osaleda olenemata sellest, kas nad on euroala liikmed või mitte. Euroopa Liiduga ühinedes avasime oma turud ja seega maksame eelarvesse sama palju raha ning teeme veel palju muudki.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Ei ole olemas ühtegi stabiilsusmehhanismi, mis lahendaks suurimad Euroopa Liidu ebastabiilsuse põhjustanud probleemid. Selle kriisi põhjustanud poliitikameetmed on täpselt samad, mille rakendamise ja arendamisega nüüd jätkata tahetakse. Majandus- ja rahaliit, mille eesmärk on tuua ühtede kahju arvelt kasu teistele, millega suurendatakse finantsspekuleerijate voli, millega antakse esmaõigus kapitali vabale, see tähendab takistusteta liikumisele, millega sunnitakse turg peale kõikidele ühiskonnavaldkondadele, millega vähendatakse töö kui heaolu tagamise vahendi väärtust ning sellest lähtuvalt ka õigusi.

21. sajandi teise aastakümne alguses ei pääse Euroopa Liit sellest, et seda seostatakse viimaste aastakümnete suurima sotsiaalse allakäiguga Euroopas, mille on põhjustanud enneolematu rünnak inimeste õiguste ja elamistingimuste vastu. Majandus- ja finantskontsernid teenivad endiselt tohutuid kasumeid, töötus kasvab ja miljonid töötajad jäävad tööd tehes üha vaesemaks. Sellist sõnumit kuuleb meeleavaldustes üle kogu Euroopa ning on aeg seda kuulda võtta.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Finantskriisi ja poliitilise manööverdamise tõttu on kodanike usk Euroopasse ja eurosse tõsiselt kannatada saanud. Euroopa kodanikud vajavad oma valuuta turvalisuse jaoks arusaadavaid ja selgeid väljavaateid, mida saab kaugemas perspektiivis usaldada. Stabiilsuse ja kasvu paktis on määratletud puudujääkide ja üldise võla ülemmäärad. See on aga suhteliselt ebatõhus. Kodanikud nõustuvad uute päästepakettidega ainult siis, kui need tagavad tõhusad kontrollmeetmed ja sanktsioonid. Kontrollmeetmete puhul on vaja tugevdada veelgi Eurostati ning sanktsioonimehhanismid peavad olema lihtsasti kohaldatavad ja tõhusad. Olemasoleva süsteemi juurde kuuluvad ka sanktsioonide võimalused. Tulevaste päästepakettide puhul peab olema tagatud pidev kontrollimine, kiired ja kooskõlastatud lähenemisviisid ning tõhusad sanktsioonid.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, te teete ettepaneku luua kõne all olev alaline mehhanism artikli 136 alusel. Mul on kahju, et te ei kasutanud artiklit 122, millega oleksime saanud kaasata kõik liikmesriigid, vaid algatame poliitilise arutelu, mille raames parlamenti konsulteeritakse vastavalt seadusandlikku tavamenetlust käsitlevale artiklile 48 ning ma soovin teha kaks poliitilist märkust.

Esiteks, ainult euroalast ei piisa. Miinimumina peaksime kaasama kõik liikmesriigid, millel on kohustus võtta viivitamatult valuutana kasutusele euro ning see tähendab 25 liikmesriiki, volinik.

Teine märkus puudutab parlamendi poliitilist kontrolli. Tegemist ei ole erakorralise mehhanismiga, vaid see on alaline mehhanism. Seepärast peab olema loogiliselt tagatud ka parlamendi poliitiline kontroll vastavate tingimustega, mille kohta teie peaksite ettepaneku tegema, sest parlamendi, eriti Euroopa Parlamendi ülesanne on kontrollida selle mehhanismi rakendamise puhul täitevvõimu.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Süüdistamisega me oma probleeme ei laheda ning mõnel juhul näitab see, et me ei tea midagi eri olukordadest. Vajame meetmeid, et lõpetada spekuleerimine riigivõlaga. Palju räägitakse Portugali olukorrast, aga sel kuul esitatud Rahvusvahelise Valuutafondi aruanne näitas, et Portugal kuulub nende riikide sekka, mis on teinud kõige enam reforme riigi rahanduse ja sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Enne kriisi, 2007. aastal, oli Portugali majanduskasv 2,4% ning puudujääk 2,6%. 2005. ja 2010. aasta vahel oli Portugal üks oma eksporti kõige enam suurendanud riikidest. Vajame rohkem ühtsust, vastutust ja solidaarsust, et turud saaksid maha rahuneda.

  Bogusław Liberadzki (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Meie tähelepanu on suunatud euroalale, aga väljaspool euroala elab 150 miljonit kodanikku, see tähendab iga kolmas Euroopa Liidu kodanik. Seepärast on väga tähtis, et nii euro kui ka euroala oleksid hea tervise juures. Tahame öelda selgelt: vähem kaalu liikmesriikide valitsustele ja rohkem kaalu liidule, rohkem kaalu parlamendile.

Poolas on Saksamaa kantsleri arvamus palju tähtsam Herman Van Rompuy omast ning David Cameroni valjult kõlav hääl on palju tähtsam president Barroso omast. Seepärast vajame stabiliseerimispakti, mis tagaks stabiilse Euroopa solidaarsuse. Martin Schulil on õigus nõuda meie mõtlemises rohkem tähelepanu Euroopale ning uusi vahendeid meie töö tegemiseks, nagu finantstehingute maks, eurovõlakirjad, pankade järelevalve ja liikmesriikide kooskõlastatud eelarvedistsipliin.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Soovin teid kõigepealt tänada selle olulise ja vastutusrikka arutelu eest, mille teema on Euroopa vastus praegusele kriisile. On ilmnemas, et praeguse finantskriisi viimane etapp on süsteemse iseloomuga, mis nõuab Euroopa Liidult sama süsteemset vastust.

Seepärast peab olema Euroopa poliitiline vastus kõikehõlmav, järjepidev ja kindlameelne. Selleks on vaja ühendada laiahaardelisemad kogu Euroopa Liidule rakenduvad meetmed konkreetsete liikmesriikide võetud meetmetega.

Mida tuleb teha? Komisjoni arvates on meil viis meetmete valdkonda. Esiteks vajame kindlameelseid kollektiivseid pingutusi, et täita kokku lepitud eelarvekohustusi. Iga liikmesriik peab pidama kinni oma eelarve eesmärkidest. Parim kaitse nakkuse vastu on meie eelarveseisukohtade isoleerimine. Näiteks Hispaania ja Portugal teevad selle tagamiseks väga veenvaid otsuseid.

Teiseks peame jätkama pankade vastupidavuse testide järgmise vooruga ning tegema neid veel kõikehõlmavamalt ja põhjalikumalt, kui eelmisel korral, kasutades uut Euroopa finantsmääruse ja finantsjärelevalve struktuuri, mis hakkab kehtima alates järgmise aasta jaanuarist.

Kolmandaks vajame tõhusat finantstausta ning seepärast lõi Euroopa Liit mais Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahendi ajutise kolmeaastase kehtivusajaga. Varsti saab loodud Euroopa alaline stabiilsusmehhanism, mis hakkab kehtima alates 2013. aasta keskpaigast.

Et minna veelgi kaugemale ja sügavamale, esitati hiljuti ka mitu eurovõlakirju puudutavat algatust. Põhimõtteliselt on eurovõlakirjad laiaulatuslik vahend, millel on palju rakendusvõimalusi. Õigusega ja väga arukalt keskendutakse praegu poliitika kujundamises olemasoleva Euroopa finantsstabiilsuse tagamise vahendi tõhusamaks ja kiiremaks muutmisele, et oleks võimalik kriisi praegusel etapil viivitamatult reageerida.

Kindlasti peame aga jätkama analüüsivate aruteludega selliste ratsionaalsete alternatiivide üle, mis aitavad Euroopal saada üle süsteemsest kriisist. Selleks on vaja parandada võlakirjade turu toimimist, lihtsustada eelarve konsolideerimist palju mõistlikemate laenukulude abil, luua liikmesriikidele tingimused oma eelarvete paremaks kooskõlastamiseks ning tugevdada stiimuleid ettevaatliku eelarvepoliitika elluviimiseks liikmesriikides.

Selle kõikehõlmava vastuse neljas element on Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud struktuurimeetmed, mis on vajalikud meie majanduskasvu potentsiaali suurendamiseks ja jätkusuutliku tööhõive tagamiseks. Peame kasutama kõiki ühisturu võimalusi, eriti teenuste ja energia valdkonnas, panema maksu- ja hüvitiste süsteemid edendama tööhõive kasvu, investeerima rohkem teadmistesse ja uuendustesse ning lihtsustama oma õiguskeskkonda.

Meie süsteemse vastuse viies ja oluline element on suurelt jaolt teie kätes, lugupeetud parlamendiliikmed. See on septembris komisjoni esitatud majanduse juhtimisega seotud õigusaktide paketi kiire ja sihikindel vastuvõtmine. Mul on hea meel, et parlament ja nõukogu nõustusid võtma paketi vastu järgmiseks suveks. Sellest sõltub terve Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu usaldusväärsus. Samuti on see väga tõhus kriisi ennetamise mehhanism, kuna see tugevdab usaldust Euroopa majanduse vastu nii pikemas kui ka lühemas perspektiivis, samuti usaldust lähituleviku vastu.

Vastuseks Othmar Karasile ütlen, et see on ka oluline alus majandus- ja rahaliidu loomisele, kuna see täiendab tugevat rahaliitu lõpuks ka reaalse ja toimiva majandusliiduga. Tõepoolest on majandus- ja rahaliidus ülim aeg nn E-le elu sisse puhuda. Selle saavutamiseks tuleb luua Euroopa majanduspoliitika integratsiooni viimase sammuna reaalne ning tõhus majandusliit.

volinik. – (FI) Austatud juhataja! Soovin teha veel paar märkust soome keeles, et vastata Timo Soini sõnavõtule. Äkki on ta siia tagasi jõudnud, sest ta lahkus istungilt mõne aja eest. Me oleme saanud varem – nagu peaksimegi – suhtuda Timo Soini sõnavõttudesse teatud huumorimeelega, kuid viimasel ajal on ta võitnud mõnel määral poolehoidu ning seetõttu tuleb neid tõsisemalt võtta.

Esiteks ma ei arva, et kreeklaste alavääristamine nii, nagu Timo Soini seda tegi, on eriti hea või isegi professionaalselt kohane. Kreeka on tegemas tähtsaid ja lausa pöördelisi reforme, mis väärivad meie austust, mitte meie põlastust.

Ma arvan, et Timo Soini peaks tuletama meelde Soome vanasõna, mis õpetab meile, et peame teadma omaenda olukorda ning samal ajal ka teiste oma austama. Nii on palju parem luua rahumeelset Euroopat, mis tugineb koostööle.

Teiseks ei ole minu arvates professionaalne võrrelda Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, nagu Timo Soini tegi. Inimene, kellel ei ole huumorimeelt, võis seda isegi solvavaks pidada. Vabadus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ei olnud Nõukogude Liidu kaubamärgid, kuid need on Euroopa Liidu väärtused, mida soomlased on ajaloo vältel kaitsnud, Timo Soini. Samuti ei tasu alahinnata soomlaste taiplikkust, isegi mitte Põlissoomlaste partei pooldajate oma. Kindlasti teavad inimesed, et EL ei ole Nõukogude Liit.

(Aplaus)

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Oletan, et nõustute minuga, et on väga ebaviisakas, et mõned parlamendiliikmed esitavad küsimuse ning lahkuvad siis. Palun Olli Rehnilt vabandust, sest see on tõesti skandaalne, et ta annab üksikasjalikud vastused pärast seda, kui mõned parlamendiliikmed on juba kadunud. Peame töötama koos selle nimel, et see edaspidi enam ei juhtuks või et see vähemalt nii tihti ei juhtuks.

  Juhataja. − Ma toetan täielikult seda, mida te just ütlesite, Hannes Swoboda! See on väga ebaviisakas ja lugupidamatu. Proinsias De Rossa, soovite teha kodukorda puudutav märkuse?

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Teisest küljest aga ei vastanud volinik Rehn minu esitatud küsimusele, kuigi mina olen veel siin.

  Juhataja. – See oli kodukorda puudutav märkus. Te ei pea sellele vastama, volinik Rehn. Loomulikult võite seda teha, kuid praegu ei ole infotund. Järgmisena võtab sõna Olivier Chastel nõukogu nimel.

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Lugupeetud parlamendiliikmed! Minu arvates on komisjon selles väga õpetlikus arutelus palju vastuseid andnud, eriti veel sellega arvestades, et parlament on kriisile vastuse andmise protsessiga tihedalt seotud. Lisaks komisjoni vastustele tahan teha kaks märkust selle kohta, mille üle me homme ja ülehomme tippkohtumisel arutame.

Esiteks tahan teha märkuse majandusjuhtimise ja Euroopa Parlamendi kaasamise kohta. Nagu teate, võttis eesistujariik juba ühendust Euroopa Parlamendiga ja nende parlamendiliikmetega, kes tegelevad majandusjuhtimise küsimustega. Lisaks sellele tahab eesistujariik saavutada parima võimaliku koostöö parlamendiga, eriti mitteametliku konsultatsiooniga enne läbirääkimiste ametliku etapi algust. Arvestades teema tähtsusega ja selle potentsiaalsete tagajärgedega turgudele, lubas eesistujariik seda vastavalt Euroopa Ülemkogu soovidele kiirkorras käsitleda, nagu juba öeldi. Lisaks sellele lõi eesistujariik töö kiirendamiseks töörühma, mis ainult selle teemaga tegeleb. Töörühm alustas nõupidamistega novembri lõpus, jätkates majandus- ja rahanduskomisjonis tehtud eelneva tööga.

Teine punkt, millele meie riigi- või valitsusjuhid homme ja ülehomme tähelepanu pööravad, on tulevane alaline kriisi haldamise mehhanism. Ma mõistan mõnd mehhanismi kohta esitatud küsimust, mis puudutavad kriisile reageerimise ulatust. Eile keskpäeval, kohtudes eesistuja Van Rompuy ja üldasjade nõukoguga, oli paljudel meist veel vastamata küsimusi. Võin kinnitada, et liikmesriigid tahavad igal juhul midagi kriisi vastu teha ja nad teavad, et praegu on kaalul kogu Euroopa turg ja euro ning et asi ei ole vaid ühes riigis teise järel. Vastus peab olema kõikehõlmav ning peame tegema kõikvõimaliku, et vähendada turuga seostuvat ebakindlust.

Minu arvates peame aga vältima ka seda, et äratame või tekitame ootusi, mida ei ole võimalik hetkel täita. Seepärast esitas igaüks uue idee selle kohta, kuidas kriisile vastata. Kui teame, et peame saama iga uue idee jaoks mitme liikmesriigi heakskiidu, siis ei paista see hetkel kõige parema lahendusena. Pean teile ütlema, et homme ja ülehomme, reedel, on Euroopa Ülemkogu kohtumise järelduste juures oluline see, et saame esiteks anda selge sõnumi turgudele, et liikmesriigid on nüüd valmis finantskriisile ja eurokriisile vastama, ning teiseks, et saame kinnitada oma tahet luua lihtne mehhanism aluslepingu muutmiseks. Teate täpselt, miks see peab olema lihtne mehhanism, kui arvestada sellega, mida liikmesriigid ratifitseerima peavad, ja viimaks ka sellega, et tuleb luua tulevane alaline kriisimehhanism, mis peab olema ka läbipaistev, sest see peab olema rünnatamatu, eriti Karlsruhe konstitutsioonikohtu ees.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident (arutelu)

  Juhataja. − – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut,⁽¹⁾ mis esitati kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 16. detsembril 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Eelseisval Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel tehakse arvatavasti otsused alalise kriisivastase vahendi kohta, mis peab kaitsma euroala finantsstabiilsust pärast 2013. aastat, ning algab ka asutamislepingu muudatuste tegemise protsess. Kuigi ma mõistan, et majanduskriisi tõttu on vaja võtta erakorralisi meetmeid, on mul kahtlusi muudatuste kiiruse ning selle kohta, kuidas mõned liikmesriigid üritavad teistele teatud lahendusi peale suruda. Mõned ideed, nagu eurovõlakirjad, lükatakse järelemõtlemata tagasi. Minu arvates tuleks praegusest erakorralisest olukorrast hoolimata teha Euroopa Liidu jaoks olulisi otsuseid rahulikult ning austades solidaarsuse põhimõtet ja kõikide liikmesriikide võrdseid õigusi. Samuti soovin toetada Poola valitsuse seisukohta, mis puudutab muudatusi selles, kuidas arvutatakse riigivõla taset. Poola ja veel kümme ELi liikmesriiki reformisid oma pensionisüsteemid ja hetkel kaasnevad nende reformidega riigieelarvete jaoks märkimisväärsed kulud. Poola puhul tegi reformid vajalikuks vana süsteemi kasvav ebatõhusus, millega kaasnesid veelgi suuremaid kulud. Seepärast ei näita praegune võlatase ettevaatamatust, vaid selle põhjuseks on muudatused, mille pikaajaline eesmärk on pensionimaksetega seotud eelarvekulude vähendamine. Loodan, et liikmesriikide esindajad nõustuvad Poola muudatusettepanekutega. Tänan tähelepanu eest!

  Iliana Ivanova (PPE), kirjalikult. – Alalise kriisimehhanismi loomine ELi finantsstabiilsuse tugevdamiseks on samm õiges suunas. Koos tugevama ja paremini kooskõlastatud majandusjuhtimisega tagaks alaline kriisimehhanism euroala stabiilsuse. Mehhanismi loomisel tuleb arvestada ka uute liikmesriikide konkreetse olukorraga. Need riigid peavad saama osaleda aktiivselt arutelus ning neile tuleb anda võimalus osaleda mehhanismis, kui nad seda soovivad. Samal ajal peavad liikmesriigid säilitama oma riikliku maksupoliitika. On tähtis, et maksukonkurentsi kasutatakse ühtekuuluvuse tagamise ning ELi majanduskasvu võimendamise vahendina. Poliitika suunamine maksude ühtlustamise või ühise konsolideeritud maksubaasi poole muudaks puudused majandusarengu valdkonnas veelgi tõsisemaks ning see vähendaks ka ühtekuuluvust. Liikmesriigid, mis loovad oma puudujäägi või võlakoormaga suurema riski, peavad kriisimehhanismi rohkem panustama. See julgustaks rangemat eelarvedistsipliini ning võimendaks lisandväärtust, mida annab hästitoimiv majandus- ja fiskaalpoliitika.

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) Kui viimaste kuude sündmused on nõudnud valitsustelt otseselt rakendatavate erakorraliste meetmete võtmist ning otsuste tegemist, peab euroala finantsstabiilsuse tagamiseks loodava alalise kriisimehhanismi loomisel olema vaieldamatu õiguslik alus. Sellest lähtuvalt on näha, et Euroopa Parlament peab sekkuma kaasseadusandjana, et rakendada majandus- ja rahaliidu stabiliseerimiseks vajalikud põhjalikud reformid. Puhtalt valitsustevaheline lahendus ei ole õige vastus.

Majandus- ja rahaliidu reform on väga tähtis ülesanne, millel on märkimisväärsed kõrvaltähendused. Me kõik teame, milline tähtsus on ühisrahal Euroopa projekti jaoks. Majandus- ja rahaliidu praegune ebastabiilsus nõuab aga julgeid ja uuenduslikke lahendusi.

Selles kontekstis tasub kindlasti kaaluda ja arutada eurovõlakirjade kasutuselevõttu, mitte seda teemat vältida. Praegu on aga siiski palju takistusi. Peame arvestama sellise Euroopa Liidu alustalasid muutva vahendi kasutuselevõtmise tähtsusega nii institutsioonilise, õigusliku kui ka finantstasandi vaatenurgast. Vastupidi sellele, mida mõned selle pooldajad usuvad, tähendaks see veelgi karmimat distsipliini ja rangust.

  Ulrike Rodust (S&D), kirjalikult. – (DE) Soovin juhtida nõukogu tähelepanu probleemile, mis ohustab meie kahe institutsiooni koostööd kalanduspoliitika valdkonnas. Probleem puudutab pikaajaliste juhtimiskavade määruseid. Need määrused on ühise kalanduspoliitika aluseks. Nõukogu ja suurem osa liikmesriikidest ei ole nõus sellega, et Lissaboni leping andis Euroopa Parlamendile nende määruste üle kaasotsustamisõiguse. Ministrid tegutsevad vastuolus nõukoguga ja nõukogu õigusteenistusega, vastuolus komisjoni seisukohaga ning loomulikult vastuolus Euroopa Parlamendi tahtega. Hetkel on nõukogul kaks juhtimiskava, mida ei saa vastu võtta. Komisjon ei saa esitada uusi kavasid, mida on aga vaja meie kalurite ja merede jaoks ning mis juba ammu valmis on ja sahtlis ootavad. See olukord on vastuvõetamatu! Kutsun eesistujariiki Belgiat ning tulevast eesistujariiki Ungarit üles alustama läbirääkimisi parlamendiga, et leida lahendus. Oleme läbirääkimisteks valmis. Suur tänu teile!

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Tuletagem meelde, et euroala kriis on eelkõige riigivõla kriis, mida on muutnud tõsisemaks kaks tähtsat sündmust! Esimene on erafinantsasutuste päästmine, millega riigivõlg võttis üle eravõla, ning teine on majanduse elavdamise paketid, millega valitsused majanduslangust aeglustasid. Me ignoreerime kõiki neid sündmusi ja kohtleme kõiki riike nii, nagu oleks tegemist pundi lohakate ja muretutega, kes Vahemere päikese käes peesitavad. Iga mehhanismi puhul, mille me kriisi ennetamiseks ja olukorra taastamiseks kasutusele võtame, tuleb arvestada sellega, et tavaliselt pidasid riigid alati kinni kavadest oma puudujäägi ja edaspidi ka võla vähendamiseks. Eksiteele sattunud riigid olid erand, mitte reegel. Igatahes tuleb järelevalvemehhanismi muuta rangemaks ja kehtestada mõistlikud sanktsioonid, aga me ei tohi unustada oma eesmärke keskpikas perspektiivis, milleks on majanduskasv ja tööhõive. Sanktsioonide ja kokkuhoiumeetmete pealesundimisega neid eesmärke ei saavuta. Saavutame need eesmärgid sellega, kui mõistame, kuidas tasakaalustamatused tekivad ja kuidas neid vähendada, ning töötame kõik koos nende saavutamise nimel. Seda ootavad meilt ELi kodanikud.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) 16. ja 17. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutatakse ning võetakse vastu meetmeid majandus- ja rahaliidu nn majandussamba toestamiseks ning ELi finantsstabiilsuse tugevdamiseks. Selles kontekstis peame pöörama tähelepanu ka meetmetele, mis on vajalikud selleks, et Euroopa pangandussüsteem saaks rahastada Euroopa majandust, eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Euroopa kodanikud ootavad ELi institutsioonidelt kindlamaid meetmeid, mis ei ole suunatud ainult finantsstabiilsuse tagamisele, vaid esmajoones jätkusuutliku majanduskasvu taastamisele.

2008. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 116 miljonit Euroopa kodanikku. See arv kasvas majandus- ja finantskriisi tõttu veelgi suuremaks, kusjuures kõige rohkem oli vaesus ja sotsiaalse tõrjutuse ohus noored ja eakad.

Euroopa kodanike jaoks on ikka veel kõige suurem mure töökohtade säilimine ja hea elatustase. Majandus- ja finantskriis on avaldanud suurt mõju riigieelarvetele ning mõjutanud negatiivselt haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteeme. EL peab võtma vastu meetmed jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks, investeerides tööstuspoliitikasse, mis loob töökohti ning tagab konkurentsivõime, ning investeerima piisaval määral ka teadusuuringutesse, haridusse ja tervishoidu.

(1) Vt protokoll.

6. Kodanikualgatus (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel koostatud Zita Gurmai ja Alain Lamassoure raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta (KOM(2010)0119 – C7-0089/2010 – 2010/0074(COD)) (A7-0350/2010).

  Zita Gurmai, raportöör. − Austatud juhataja! Euroopa kodanikualgatus pakub ainulaadset võimalust. Esmakordselt saavad Euroopa kodanikud koos ühel häälele meile öelda, kui nad arvavad, et meie kui Euroopa otsuste tegijad ei tee oma tööd korralikult või jätame kahe silma vahele tähtsaid küsimusi.

Meil on seda kindlasti vaja. Ajal mil vaid 42% kõigist Euroopa valmisõigusega kodanikest üldse valimas käivad, on iga uus Euroopa vahend, eriti selline vahend nagu kodanikualgatus, väga tähtis. Sellegipoolest mõistame, et kodanikualgatusega kaasnevad suured ootused võivad põhjustada pettumust ja frustratsiooni. Seda saame vältida määrusega, mis tagab kodanikualgatuse ohutu ja tõhusa kasutuse ning saame aidata ületada ka seda kuulsat lõhet meie ja Euroopa kodanike vahel. Toetan siinkohal ka kodanikke.

Teadsime koos Alain Lamassoure, Diana Wallise ja Gerald Häfneriga, kui suur vastutus meie õlul lasub. Läbirääkimistel tõstatati mitmeid küsimusi ja pidime oma töös lähtuma kõikide tugevast kompromissitundest. Meil vedas, et meil olid head partnerid, kes olid piisavalt paindlikud ning kellel olid parlamendi raportööridega sarnased eesmärgid, nimelt võimalikult kiiresti kokkuleppele jõudmine, säilitades samal ajal töö kvaliteedi ning tagades, et üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist oleks meil olemas määrus aluslepingu kõige enam kodanikupõhise sätte jaoks.

Soovin tänada volinik Maroš Šefčoviči ja eesistujariiki Belgiat, eriti Olivier Chasteli, ning samuti nende meeskondi! Samuti ei tohi unustada eesistujariiki Hispaaniat, kes aitas kohe protsessi algusest kaasa pealetoimiku edendamisele.

Täna esitame teile kompromissi teksti, mida toetab komisjon ning mille ka Coreper vastu võttis. Kui otsustame seda toetada ja nõukogu selle loodetavasti vastu võtab, jõustub määrus 1. jaanuaril ning seda saab kohaldada 12 kuud hiljem alates 2012. aastast.

Meil on hea meel öelda, et parlamendi tähtsaimad nõudmised võeti läbirääkimistel vastu. Algatuse vastuvõetavuse kontrollimise aluseks on selged kriteeriumid kohe registreerimiskohas, mitte alles siis, kui juba palju allkirju kogutud on. Tagamaks, et algatused on hästi põhjendatud ja et neil on Euroopa mõõde, moodustatakse algatuste registreerimiseks kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsmest isikust, kelle hulgas on vähemalt seitsme liikmesriigi elanikke.

Lisaks tõsiseltvõetamatute algatuste ohu vähendamisele pakub kodanike komitee vaieldamatuid eeliseid ka organiseerijatele. Kui kodanikualgatuse algatajad ei ole protsessi alguses organiseeritud, on nende käsutuses võrgustik ja algatuse eri keeleversioonid. Neil oleks nii palju lihtsam koguda miljon allkirja.

On selge, et kuigi kodanike komitee nõue paistab alguses piiranguna, aitab see tegelikult kogu protsessi tõhusamaks muuta. Algatuse korraldajate aitamiseks koostab komisjon kasutajasõbraliku juhise ja loob kontaktpunkti. Kui algatus saab miljon allkirja, on tagatud nõuetekohased järelmeetmed, kaasa arvatud avalik kuulamine parlamendis.

Määruse läbivaatamine on väga tähtis, kuna see vahend on esimene omalaadne. Meie soovituste kohaselt on see väga tähtis allkirjade kontrollimise keerulise küsimuse seisukohalt. Selle tegemine on liikmesriikide ülesanne, aga rõhutasime, et nõuda tuleks võimalikult vähe isikuandmeid. Liikmesriikidel on teatud määral paindlikkust, et otsustada, milliseid andmeid igas riigis kogutakse, aga mul on hea meel, et paljud liikmesriigid kavatsevad koguda vähem andmeid, kui oli esialgselt kavas. Meie arvates on kompromissi tekstis kajastuv määrus kodanikusõbralik ning see ei loo organiseerijate jaoks koormavaid kohustusi ega frustratsiooni.

  Alain Lamassoure, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Tänasest saab Euroopa Liidus võimalikuks osalusdemokraatia. See ei ole veel vahetu demokraatia, kodanikud ei otsusta ise, aga neil on nüüd õigus pärida vahetult, avalikult ja suurema rühmana aru nendelt, kes teevad otsuseid Euroopas, üle nende valitsuste ja valitud esindajate peade.

Nüüdsest peale on kodanikel sama poliitiliste algatuste tegemise õigus, mis on seni olnud ministrite nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Nagu Zita Gurmai ütles, oli meil palju kasu volinik Šefčoviči ja tema meeskondade suurepärasest ettevalmistavast tööst ning eesistujariigi Belgia arukast ja tõhusast toetusest.

Mis parlamenti puutub, siis tekst valmis meie nelja raportööri – meie neljase kamba – käe all, kelle hulka ka teie kuulusite, austatud juhataja. On suur au teid siin näha.

Tahtsime luua rahva jaoks kõige lihtsama ja kodanikusõbralikuma menetluse. Kes võivad osaleda? Osaleda võivad kodanikud, see tähendab kõik füüsilised isikud, kõik kodanikud, kaasa arvatud valitud esindajad, kuid ainult Euroopa kodanikud. Alusleping ei jäta siin mingit kahtlust.

Õigus osaleda kodanikualgatustes on järjekordne eelisõigus, mis on antud Euroopa kodanikele. Kes võib algatuse käivitada? Selleks on vaja ainult seitset kodanikku korralduskomitees, mitte 300 000, nagu soovitas komisjon, ega ka 100 000, nagu nõukogu ette kujutas. Vaja on ainult seitset kodanikku vähemalt seitsmest liikmesriigist, mis on vaid üks neljandik liikmesriikidest.

Kelle poole peavad algatuse käivitajad asjaomase teabe saamiseks pöörduma? Komisjon ise avaldab kodanikualgatuse juhendi ning loob spetsiaalse kontaktpunkti. Milline on menetlus? Erakorraliselt lihtne. Üks ainus taotlus algatuse registreerimiseks ning selle vastuvõetavuse kontrollimiseks. Millised on vastuvõetavuse kriteeriumid? Alusleping, kogu alusleping ja ei midagi muud peale aluslepingu, kaasa arvatud põhiõiguste harta. Kuidas saab algatust toetada? Algatust saab toetada igal viisil: poliitiliselt, rahaliselt, nii kohalikult, riiklikult, Euroopa kui ka rahvusvaheliselt tasandilt, huvirühmadega, valitsuseväliste organisatsioonidega, kirikutega jne.

On vaid üks tingimus: täielik läbipaistvus. Inimesed, kellelt allkirju palutakse, peavad teadma, mis on algatuse taga. See tähendab, et kodanikud peavad oma vastutust kandma. Kuidas allkirjade kogumine toimub? See on väga lihtne. Allkirju kogutakse paberil ja samuti Interneti teel. Loomulikult saavad ainult liikmesriigid neid kontrollida, aga nagu Zita Gurmai mainis, olime hoolikad tagamaks, et vormid on võimalikult suures ulatuses ühtlustatud.

Pikemas perspektiivis on tegemist tõelise ühtse Euroopa süsteemiga, mille kõik 27 liikmesriiki kasutusele võtma peavad ning kolmandik liikmesriikidest on selleks juba valmis.

Viimaks, mis on poliitiline tulemus? See on küsimus, mille suhtes parlament väga pealekäiv oli. Vastavalt aluslepingule otsustab ainult komisjon selle üle, kas edukale algatusele järgnevad seadusandlikud järelmeetmed või mitte. Seepärast tuleb kaitsta komisjoni poliitilise surveavaldamise eest, millega üritatakse luua rohkem õigusakte, ajal mil liit juba niigi liiga palju reguleerima peab. Samal ajal tuleb aga kaitsta ka kodanikke selle eest, et ei võeta mingeid poliitilisi järelmeetmeid juhtudel, kus komisjon ei pea täiendavaid õigusakte vajalikuks. Sellest lähtuvalt luuakse edukate algatuste tegijatele kaks uut õigust: õigus esitada komisjonile oma muudatusettepanek ja õigus avalikule kuulamisele, mis saab toimuda Euroopa Parlamendi ees.

Lühidalt öeldes on meil siin lihtne uuenduslik demokraatlik menetlus. Nüüd on kodanike kord sõna võtta.

(Aplaus)

  Gerald Häfner, petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Nagu iga poliitika, ei tohi ka Euroopa poliitika välistada kodanikke, minna üle nende peade või toimuda nende selja taga. Euroopa poliitikat peavad tegema kodanikud, seda tuleb teha kodanike jaoks ning seda tuleb teha kodanike kaudu. Tahame kaotada lõhe kodanike ja poliitika vahel ning kodanike ja institutsioonide vahel. Selle saavutamiseks vajame menetlusi, mis võimaldavad kodanikel otsuste tegemise protsessis osaleda ja oma arvamust avaldada. Meil on õnnestunud luua rohkem demokraatiat Euroopa Liidus, aga me ei ole teinud piisavalt selleks, et meie kodanikud saaksid osaleda tõhusamalt otsuste tegemises ja Euroopa aruteludes. Selle tagamegi tänase otsusega võtta kasutusele Euroopa kodanikualgatus. Pidasime raskeid läbirääkimisi ning suutsime palju asju paremaks teha.

Head kolleegid! Kui vaatate täna hääletamiseks esitatud dokumenti, siis näete – nagu ka Alain Lamassoure’ äsja mainis –, et igal pool, kus on tekst paksus kirjas, on tegemist tekstiga, mille kohta me läbirääkimistel ettepaneku tegime, et asendada tekst komisjoni esialgses projektis. Panete tähele, et kirjutasime ümber ligikaudu kaks kolmandikku tekstist ning parandasime oluliselt dokumenti, mille komisjon meile nii entusiastlikult esitas. Toon esile ainult kõige tähtsamad punktid. Vähendasime olulisel määral takistusi. Eriti tähtis on see, et allkirju tuleb koguda vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mitte ühest kolmandikust. Loomulikult eelistaksime allkirjade kogumist kogu Euroopa ulatuses, aga antud juhul räägime miinimumtasemetest. Kõige tähtsam on see, et suutsime kõrvaldada peaaegu täielikult takistuse, mis juba algusest peale ebeedukaks osutus ning mille kohaselt oli vaja kontrollida vastuvõetavust pärast 300 000 allkirja kogumist, enne kui kodanikud oleksid saanud jätkata allkirjade kogumist. Sõnapaar „peaaegu täielikult” tähendab, et me tegime ettepaneku kaasata kohe algusest peale algatajate komitee, mis tagab, et mitte iga kiri, mis komisjonile saadetakse ja mille teemaks on kodanikualgatus, ei läbi täielikku haldusmenetlust. Algatused peavad olema mõistlikult tõsised. See tähendab, et igaüks, kes tahab koguda miljon allkirja, peab esmalt saama oma ettepanekule poolehoiu vähemalt seitsmest riigist.

Juurutasime rohkem läbipaistvust ja kohustuslikud kuulamised protsessi lõpus. Need kuulamised toimuvad Euroopa Parlamendis nii parlamendi kui ka komisjoni juuresolekul. Nii saavad kodanikud oma muresid selgitada. See on tähtis samm edasi. Me ei tohi kunagi unustada, et võitlesime selle nimel mitte enda, vaid Euroopa kodanike pärast, nende õiguste pärast ja tõhusama ning lihtsama protsessi loomise pärast, millega kodanikud saaksid Euroopasse panustada.

On mõned asjad, mida me ei saavutanud, ning palju neist võib leida nüüd vasakpoolsete esitatud muudatusettepanekutest. Igal juhul on läbirääkimised nüüd lõppenud. Jõudsime nõukogu ja komisjoniga kokkuleppele. Pidime mõnede punktide suhtes järeleandmisi tegema, aga ka teine pool pidi tegema järeleandmisi, ning me teame, et muudatusettepanekute juures on nende ilme palju tähtsam nende sisust. See tähendab, et tulemusi enam muuta ei saa, aga saame seda teha kolme aasta pärast läbivaatamise käigus.

Soovin tänada kõiki osalenuid, kaasa arvatud töötajaid, sekretariaate, kaasraportööre, komisjoni ja nõukogu, nii tulemusrikka koostöö eest. Minu arvates on selline parlamendikomisjonide ja fraktsioonide piire ületav koostöö hea eeskuju tulevikuks. Üldiselt tahaksin näha kodanike jaoks loodud Euroopat, kus kodanikud tunnevad end Euroopa osana ja osalevad varasemast palju aktiivsemalt.

  Juhataja. − Tahan öelda, et mul oli suur au osaleda parlamendi meeskonnas ning teha seda minu arvates väga muljetavaldavat tööd Euroopa kodanike heaks.

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Austatud parlamendiliikmed ja muidugi raportöörid! Üks Lissaboni lepingu kõige olulisemaid lubadusi oli tuua Euroopa inimestele lähemale.

Ma arvan, et ma ei pea tooma siinkohal näited, mis on meile nii enne kui ka pärast Lissaboni lepingu allkirjastamist 2009. aasta detsembris näidanud, milleks selline vastastikune lähenemisviis vajalik on. Seepärast ei ole üllatav, et iga meede, mis aitab tekitada kodanikes huvi Euroopa integratsiooni protsessi vastu ja neid selles kaasata, on prioriteet kõikidele institutsioonidele, kaasa arvatud nõukogule.

Seetõttu on mul eriti hea meel rääkida teile määrusest, millega viiakse ellu kodanikualgatus, Lissaboni lepingu uuenduslik juhtalgatus, millega võimaldatakse parem kodanike osalemine otsuste tegemise protsessis Euroopa tasandil.

Kõne all olev määrus oli loomulikult üks nõukogu eesistujariigi Belgia prioriteetidest, sest kodanikualgatus on vast üks sobivamaid sümboleid, millega iseloomustada kodanike uut rolli ELis pärast Lissaboni lepingu allkirjastamist. Nagu raportöörid juba ütlesid, saavad miljon Euroopa kodanikku esitada kodanikualgatusega komisjonile õigusakti ettepaneku ja komisjonil on kohustus see läbi vaadata ning selle kohta arvamust avaldada.

Peaksime hetkeks peatuma ja tunnustama neid uuendusi, mida täna rakendame ning mis on alles riigiülesel tasandil toimiva osalusdemokraatia esimene element, nagu ütles Alain Lamassoure. Seetõttu ei ole see vaid esimene omalaadne saavutus Euroopas, vaid koguni maailma tasemel.

Pöördugem nüüd tagasi arutlemisel oleva õigusakti juurde! Olen väga rahul kompromissiga, mis saavutati kolme institutsiooni vahel toimunud läbirääkimistel selle resolutsiooni üle ning loomulikult on mul väga hea meel koostöö ja kompromissivalmiduse üle, mida kõik kolm institutsiooni läbirääkimistel üles näitasid.

Loomulikult soovin tänada isiklikult põhiseaduskomisjoni (AFCO) ja petitsioonikomisjoni (PETI) raportööre ning loomulikult Zita Gurmaid, Alain Lamassoure’i, Diana Wallist ja Gerald Häfnerit nende pingutuste ja tõhusa panuse eest selle määruse koostamisel.

Seepärast on mul ka eriti hea meel esmaspäeval AFCO komisjonis toimunud hääletuse üle, millega institutsioonide heaks kiidetud tekst ratifitseeriti. Kui AFCO komisjonis ratifitseeritud tekst ka eelseisval hääletusel vastu võetakse, siis on see esimesel lugemisel saavutatud kokkulepe hea eeskuju kiirest ja tõhusast õigusloomiseprotsessist Euroopa tasandil. Samuti ei saa jätta siinkohal kiitmata volinik Šefčoviči, kes oli alati valmis nõu andma ja aitas aktiivselt kaasa.

Lühidalt tahan öelda, et seda teemat arutades tulid meile kõigile kasuks läbirääkimistel väljendatud seisukohad. Nende kolmepoolsete läbirääkimiste ja selle kokkuleppe tõelised võitjad on Euroopa kodanikud.

Olen veendunud, et institutsioonide vahel saavutatud kompromiss on väga hea, mitte ainult sellepärast, et iga institutsioon saavutas oma tähtsaimad eesmärgid, nagu me äsja kuulsime, vaid ka selle pärast, et sellega sai loodud hea määrus, mis võimaldab kodanikualgatusi paindlikult ja tõhusalt korraldada.

Toetan nõukogu nimel teiste institutsioonide valmisolekut võtta arvesse liikmesriikide vajadusi ja piiranguid allkirjade kontrollimise raske ülesande seisukohalt, sest allkirjad peavad olema loomulikult ehtsad ning samuti on vaja tagada, et allkirjade kogumisel oleks välistatud pettuse või manipuleerimise võimalus.

Lisaks sellele tuli anda liikmesriikidele piisavalt aega määruse kohaldamiseks vajaminevate riigisisese õiguse meetmete vastuvõtmiseks. Loomulikult mõistan, et parlament soovib kodanikualgatuse võimalikult kiiresti ellu viia, ning ma jagan seda soovi. Teisest küljest on aga selge, et selle meetme õige arengusuuna tagamiseks on vaja riigisiseseid meetmeid ning selleks on vaja omakorda piisavalt aega, et need meetmed saaks olemasoleva reguleeriva raamistiku kohaselt vastu võtta.

Nõukogu on olnud alati seisukohal, et kodanikualgatus kui element, mis puudutab kodanike kaasamist Euroopa otsuste tegemise protsessis, peab käima käsikäes teise elemendiga, see tähendab Euroopa Parlamendi valimistega.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et ma olen väga rahul saavutatud kompromissiga ning loomulikult soovitan teil selle tänasel hääletusel vastu võtta. Soovin kodanikualgatusele kogu edu, mida sellele ennustatakse! Märgin, et esimesed algatused on juba ettevalmistamisel ning loodan, et kasvav arv algatusi annab Euroopa integratsiooni jaoks uut hoogu ja uusi ideid.

Soovin tänada teid kõiki veel kord koostöö eest selle dokumendi koostamisel!

(Aplaus)

  Juhataja. − Tänan teid selle eest, et te selle ametiaja jooksul aitasite meie tegevust juhtida!

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Ka minul on hea meel täna hommikul koos teiega siin olla, sest me saavutasime koos suurepäraseid asju. Juba üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist toimub meil arutelu kodanikualgatust puudutava määruse peatse vastuvõtmise üle. Nagu ütles Alain Lamassoure, oleme loomas täiesti uut osalusdemokraatia tasandit, mis hakkab täiendama esindusdemokraatiat, mida me Euroopa Liidus rakendame.

Esimest korda anname kodanikele uuendusliku võimaluse oma soovide väljendamiseks, institutsioonidega suhtlemiseks ja Euroopa Liidu tegevuskava kujundamiseks. Minu arvates on see väga oluline Euroopa ruumi laiendamise jaoks. See on väga tähtis selleks, et tuua rohkem Euroopa teemasid riikide pealinnadesse ning luua üleeuroopaline arutelu. Me kõik teame, kui väga Euroopa Liit seda vajab.

Lissaboni lepingu ja kodanikualgatuse potentsiaalse kasu saamiseks peame looma selgeltmõistetava menetluse. Avalike arutelude ja Euroopa Parlamendiga peetud arutelude käigus sai üpris selgeks, et vajame menetlust, mis on lihtne, arusaadav, kasutajasõbralik ja hästi tasakaalustatud. Minu arvates saavutasime selle eesmärgi. Saavutasime selle eeskätt tänu põhjalikele aruteludele, mis tihti siin Euroopa Parlamendis toimusid. Tänan teid kõiki kuulamiste korraldamise eest, mitte ainult põhiseaduskomisjonis (AFCO) ja petitsioonikomisjonis (PETI), vaid ka enamikus fraktsioonides, sest need kuulamised olid meie kõigi jaoks väga tähtsad. Kinnitan teile, et need olid oluline inspiratsiooniallikas ning andsid uusi loomingulisi ideid, mis aitasid meil komisjoni esialgse ettepaneku lõpuks palju paremaks muuta.

Hindan ka seda, kui uuenduslikult Euroopa Parlament seda algatust käsitles. Meil oli neli raportööri kahest parlamendikomisjonist. Alain Lamassoure’ nimetas neid neljaseks kambaks. Pean tunnistama, et see oli tore kamp. Oli väga meeldiv teie kõigiga koos töötada! Oli väga meeldiv teie uut loomingulist sisendit meie ühisesse mõtlemisviisi kaasata, sest te kõik lähenesite teemale eri suunast ja tuginesite oma kogemustele, et komisjoni esialgne ettepanek paremaks muuta. Ma hindan seda väga.

Tänu sellele uuenduslikule lähenemisviisile saavutasime Euroopa Parlamendis laiaulatusliku üksmeele. Eriti rahul olen väga selge hääletustulemusega AFCO komisjonis.

Üks tähtsamaid ideid, mis raportööridelt tuli, oli seotud sellega, millised peaksid olema kodanikualgatuste järelmeetmed. Ma arvan, et Euroopa Parlamendilt tuli idee, et pärast algatuse edukat lõppu peavad algatuse korraldajad võtma vastu vastava tasandi komisjoni esindaja. Siit istungisaalist tuli ka idee selle kohta, et kohustusliku etapina tuleb korraldada kuulamised, kus saab arutleda laiaulatuslikumalt algatuse eesmärkide üle.

Tahan samuti rõhutada, et meil on väga hea meel selle üle, et avalikud kuulamised toimuvad neutraalsel pinnal siin Euroopa Parlamendis, sest tänu sellele ei satu komisjon ebamugavasse olukorda, kus peab täitma üheaegselt nii kohtuniku kui ka vandekohtu rolli. Komisjoni esindab nendel kuulamistel vastava tasandi esindaja ning vajaduse korral asjaomase teema eest vastutav volinik või peadirektor, kes arutelu tähelepanelikult jälgib.

Tahan kinnitada teile kõigile ning teie kaudu kõigile Euroopa kodanikele, et komisjon teab, kui tähtis ja väärtuslik on see, kui miljon kodanikku ühte kindlat ettepanekut toetab. Me suhtume sellesse austuse ja hoolega.

Kahetsen selle arutelu puhul ainult seda, et peame ootama veidi aega, et kodanikualgatust kogu mahus kasutada saaks. Peame aga tunnistama, et kui tahame pakkuda oma kodanikele head teenust, peavad liikmesriigid muutma mõnd sise-eeskirja ning samuti on vaja töötada välja tarkvara, millega saaks Internetis hääli koguda. Olen aga kindel, et suudame teha seda ettenähtud aja jooksul ja et Euroopa kodanikud saavad seda algatust peagi kasutama hakata.

Seepärast on mul väga hea meel selle üle, et üritame juba esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda, sest tänu sellele saavad meie kodanikud seda uut vahendit oodatust palju kiiremini kasutama hakata.

Soovin veel kord tänada suurepärase koostöö eest kõiki raportööre: Zita Gurmaid, meie austatud juhatajat Diana Wallist, Gerald Häfnerit ja Alain Lamassoure’i! Nagu ma ütlesin, esitasid nad kõik väga uusi ja olulisi ideid, et teha see ettepanek komisjoni esialgsest ettepanekust paremaks.

Soovin tänada isiklikult ka Olivier Chasteli, sest ta näitas üles suurt meisterlikkust üksmeele saavutamisel. Ma tean, kui raske oli seda nõukogus saavutada, kui palju erimeelsusi oli vaja ületada, ning tänu tema pingutustele ja tänu eesistujariigi Belgia suurepärasele tööle saavutasime selle ulatusliku üksmeele ka nõukogus.

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Austatud juhataja! Soovin avaldada südamlikku tänu raportööridele täna hääletamiseks esitatud teksti koostamise eest. Loodan, et saame selle vahendi täna meie kodanike käsutusse anda ja et komisjon seda edasi arendab. Olen loomulikult nõus. Vahend on tehtud võimalikult lihtsaks. Täna hääletamiseks esitatud tekst valmis kompromissi tulemusel, mida oli vahetevahel raske saavutada, ja ma mõistan, et Alain Lamassoure ja teised raportöörid saavutasid meie nimel reaalse ja teostatava tulemuse. Mul on kahju, et tuli loobuda sättest, mis oleks andnud ka 16aastastele algatusele allkirja andmise õiguse, kuid ma toetan teksti selle lõplikul kujul, sest olen kindel, et sellega ei tohi enam viivitada ja see algatus tuleb anda üle kodanikele.

Olen veendunud, et meil õnnestub see süsteemi järgmine osa siin täna luua, et viia täide midagi, mida kadunud Bronisław Geremek siin istungisaalis korduvalt ütles, et Euroopa on ühinenud ning on aeg, et eurooplased hakkaksid aktiivselt tegutsema. Täna astume selles suunas tähelepanuväärse sammu. Me ei kirjuta siin piiblit. Kolme aasta pärast saab täna esitatud menetlused üle vaadata ja neid parandada, tingimusel et neid ka kasutatakse, mida ma soovitan inimestel kindlasti teha.

  Kinga Göncz, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Austatud juhataja! Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esindajana soovin ka omalt poolt raportööre õnnitleda ning tänada komisjoni ja volinik Šefčoviči, nagu ka nõukogu ja Olivier Chasteli, tehtud töö eest, sest nad aitasid märkimisväärselt kaasa selle kvaliteetse ja elluviidava teksti loomisele, mis on oluline samm lihtsustamise poole ning mis pälvib minu arvates laiaulatusliku toetuse. Toimusid pingelised arutelud ja esitati palju häid ettepanekuid. Heade ettepanekute suur arv tähendas, et need oli vaja ühtlustada, et lõplik ettepanek oleks võimalikult kasutajasõbralik. Miljoni allkirja kogumine on suur saavutus ja selleks on vaja teha palju tööd. Samuti tahame anda panustamise võimaluse nendele, kes ei saa Interneti teel seda teha ja kes tahavad oma arvamust hoopis paberil avaldada. Oleksime tagasiside üle väga rõõmsad ja meil oleks hea meel, kui suudaksime lahendada protsessiga kaasnevad probleemid võimalikult kiiresti. Euroopa saab sellest vahendist igal juhul väga suurt kasu.

  Cecilia Wikström, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. – (SV) Austatud juhataja! Enne Lissaboni lepingu vastuvõtmise otsust rääkisid poliitikud väga soojalt kodanikualgatuse paljudest võimalustest. Nüüd peame kandma hoolt selle eest, et sellest saab võimas demokraatlik reform, mitte nn pabertiiger.

Olin kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportöör ning mul oli hea meel esitada ettepanekuid, et asju kodanike jaoks lihtsamaks teha. Näiteks tahtsime kaasata noori ning tegime ettepaneku kehtestada algatuse käivitamise jaoks vanusepiiranguks 16 aastat. Otsustati, et vanusepiirang on 18 aastat, mille üle mul küll kahju on, aga siiski on tegemist noorte inimestega. Samuti pikendasime tähtaja 24 kuuni. Nüüd sai sellest 12 kuud, aga ma olen sellegipoolest kompromissiga rahul, sest ma olen põhimõtteliselt positiivse suhtumisega.

Teisest küljest aga tuleb märkida, et algatuse esitajad peavad tegema väga palju tööd, kuid loodan, et teeme kõik selleks, et ELi institutsioonid võtavad need algatused vastu austusega ja tõhusalt ning positiivselt meelestatult.

Lõpetuseks soovin tänada oma kolleege suurepärase koostöö eest selle tähtsa algatuse koostamisel.

  Íñigo Méndez de Vigo, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon hääletab entusiastlikult selle raporti poolt ning soovin tänada ka raportööre, komisjoni ja nõukogu selle kokkuleppe saavutamise eest!

Head kolleegid, 1980ndatel võtsime kasutusele demokraatliku puudujäägi mõiste! Selle all pidasime silmas, et Euroopa Liidu otsuseid tegi ainult ministrite nõukogu, lähtudes komisjoni ettepanekutest, ning parlamendiga kõigest konsulteeriti.

Parlament on võidelnud juba 1980ndatest alates, juba Maastrichti, Amsterdami ja Nice’i lepingu ajal ning samuti Euroopa põhiseaduse lepingu ja Lissaboni lepingu ajal selle demokraatliku puudujäägi kaotamise nimel ning ma arvan, et tänu Lissaboni lepingule, parlamendi uutele volitustele ning riikide parlamentide toetusele õnnestus meil see eesmärk ka saavutada.

Sellele saavutusele lisame täna ka kodanikualgatuse, mis valmis konvendi töös tänu riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi kindlale koostööle. Soovin tuua esile järgmised nimed: Jürgen Meyer, meie kolleeg Saksa sotsiaaldemokraatide seast, ja Alain Lamassoure, kes selle algatuse konvendi täiskogu ette tõid ning aitasid kaasa selle heakskiitmisele.

Seepärast arvan, et ring on täis, austatud juhataja! Arvan, et kui me täna selle algatuse vastu võtame, siis oleme määranud sellega ka surmanuhtluse demokraatliku puudujäägi ideele.

Nüüd peame meie vastutustundlikult käituma, head kolleegid, ja täna saame me seda teha. Liidu eelarve vastuvõtmisega täidame rolli, mida meilt oodatakse: vastutustundlik parlament, millel on kaasotsustamisõigused.

Head kolleegid, ma arvan, et täna on Euroopa jaoks hea päev!

  Enrique Guerrero Salom, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja! „Democracy: The Unfinished Journey” („Demokraatia: lõpetamata reis”) on raamat, mille kirjutas tunnustatud nüüdisaegse demokraatia teoreetiliste ja praktiliste muudatuste analüüsija.

Me oleme tõepoolest lõpetamata reisil, millest on läbitud palju etappe, aga praegusel etapil valitsevad riskid, ebakindlus ja arvutud kahtlused. Nende kahtluste seas on aga ka paar asja, mis on kindlad.

Esiteks see, et esindusdemokraatia, see tähendab meie institutsioonid, on struktuur, mis on jäänud püsima. Ilma vaba parlamendita, mille aluseks on inimeste tahe, ei ole demokraatia kunagi püsima jäänud.

Samuti on tõsi, et demokraatia vajab uuendusi, reforme ja muudatusi, et selle kvaliteeti parandada ja et säilitada struktuure, mis meid nii kaua teeninud on, ning samuti nende alustalasid.

Milliseid muudatusi on vaja? Peame jätkama demokraatiaga, mis laiendab osavõttlikku foorumit, et kodanikud oleksid rohkem kui ainult valijad iga nelja või viie aasta järel. Vajame demokraatiat, kus on rohkem ruumi arutelude pidamiseks, kus kodanikud arutavad, väitlevad ja vahetavad seisukohti ning mis suurendab sotsiaalset kapitali, kus kodanikud ei ole enam isoleeritud ning saavad kogukonda integreeruda. Samuti vajab selline demokraatia Euroopa mõõdet.

Ma arvan, et saavutasime selle kodanikualgatust käsitlevate õigusaktidega. Ei ole enam vaid kahte liiki legitiimsust, vaid on kaks häält kodanikele: üks on siin parlamendis ja teine on kodanikealgatus. See annab meile tugevama, osavõtlikuma ja legitiimsema demokraatia.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja! Soovin tänada kõiki koostöö eest! See oli suurepäraselt sirgjooneline koostööprotsess. Kodanikualgatus on teretulnud lisa kodanikuaktiivsusele. Loodan, et sellest on palju kasu poliitiliste arutelude motiveerimiseks. Kõik algatused ei pälvi piisavat toetust, aga need võivad tuua arutelusse uusi väljavaateid.

Parlament tahtis teha kodanikualgatuse võimalikult kasutajasõbralikuks ja põhimõtteliselt see ka õnnestus. Olen eriti rahul sellega, et komisjon ja parlament peavad korraldama avaliku kuulamise, kui on kogutud miljon allkirja. See sunnib ELi institutsioone allakirjutanute ettepanekuid ära kuulama. Samal ajal peab komisjon põhjendama selgelt oma negatiivset hoiakut.

Mulle oleks meeldinud, kui kodanikualgatusele oleks pidanud kirjutama lisaks nendele kodanikele alla ka inimesed igast riigist, aga see ei pälvinud laialdast toetust.

Kodanikualgatuse tähtsus ei saa selgeks enne selle jõustumist. Loodan, et ühel päeval paneb see aluse senisest laiaulatuslikumale arutelule ELi küsimuste üle.

  Indrek Tarand, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ET) Mulle teeb suurt rõõmu, et see vaidlus, mis veel mõni aeg tagasi näis kui lõppemata lugu, saab täna lahenduse. Nagu fokstrott meie armsa Euroopa välisteenistusegagi, võttis seegi liiga kaua aega. Aeglane fokstrott ent paneb selja valutama ja partner võib pettuda. Partneriks pole aga keegi muu kui meie kodanikud. Loodan, et see uus demokraatia vorm õnnestub ja me ei peta oma kodanike ootusi. Minu jaoks oli debati kõige kurvem asi liiga sageli avalduv umbusk kodanike ees, kartus, et kodanikud tulevad lagedale arulagedate algatustega. See on põhjendamatu hirm, küll me näeme.

Ja ma sooviks ka, härra Šefčovič, et komisjon hakkaks rohkem usaldama oma kodanikke. Eesti esindajana soovin kiita ka nõukogu, kes säilitas eelnõus digitaalallkirja võimaluse, sest see on meie inimeste jaoks elementaarne. Euroopa kodanike loovaid algatusi suure rõõmuga ootama jäädes. Aitäh.

  Emma McClarkin, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Euroopa kodanikualgatus on kauaoodatud märk sellest, et EL on pühendunud, ning see on ka hea võimalus, et suurendada demokraatlikku osalemist Euroopas ning tugevdada sidet kodanike ja poliitikute vahel.

Olgugi et takistuseks olev passinumbrite esitamise kohustus jääb kahes kolmandikus liikmesriikidest kehtima, aitasin ma koos teiste fraktsiooni ECR liikmetega teha kodanikualgatust palju kasutajasõbralikumaks, kustutades komisjoni ettepaneku kohutavalt bürokraatliku kahekordse vastuvõetavuse kontrolli kohta ning tagades, et kodanikualgatust saavad kasutada ka rahvaliikumised, mitte ainult suured organiseeritud huvirühmad.

Nüüd on rohujuuretasandi algatustel reaalne edu saavutamise võimalus, olgugi et need ei lähtu Euroopa föderalismi ideest. Kõige tähtsam on see, et komisjon on kohustatud selgitama, millised on kodanikualgatuse tagasilükkamise konkreetsed põhjused, ning samuti seda, millised on järelmeetmed eduka algatuse puhul. Läbipaistvus on protsessi võti.

On viimane aeg, et Euroopa Liit hakkab Euroopa kodanike seisukohti tunnustama ja kuulama, mida inimesed ütlevad. Loodan, et see kava tekitab rohkem demokraatiatunnet ning parema arusaamise Euroopa Komisjonis demokraatlikust vastutusest ja innustab arutelusid ELi edasise arengu üle.

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Volinik Šefčovič! Head kolleegid! Tänahommikuse eelseisvat Euroopa Ülemkogu kohtumist puudutava arutelu jooksul sai selgeks, et Euroopa Liidus on probleem legitiimsusega. Selle põhjus on peamiselt asjaolu, et poliitika läheb liiga tihti mööda kodanike igapäevastest huvidest. Nad ootavad õigusega, et neid kaasatakse rohkem poliitika kujundamises. Seda näitavad väga selgesti eri ELi riikides toimuvad meeleavaldused. Euroopa kodanikualgatuse loomine, mille üle me täna hääletame, tähendab, et esimest korda ELi ajaloos on olemas vahend, millega Euroopa kodanikud saavad väljendada vahetult oma ootusi ja nõudmisi, käivitada vahetult algatusi, mille puhul on tagatud järelmeetmed, ja osaleda vahetult poliitika kujundamises.

Olemasolev õigusakt on hea, aga minu fraktsioon on arvamusel, et see saaks olla ja olekski pidanud olema veel parem. See, kas Euroopa kodanikud ja elanikud hakkavad kodanikualgatusi reaalselt kasutama, sõltub meist siin parlamendis. Kui tõsiselt võtame seda vajaliku avatud lähenemisviisi toetamise kohustust, mille me ise võtsime? Kas oleme kolme aasta pärast valmis ning positsioonis, et nõukogu ja komisjoni ees algatuse tuleviku eest seista? Teemad on olemasolevas õigusaktis juba olemas ja me tahame nende punktide üle täna uuesti hääletada. Kodanikualgatuse väärtust ei mõõdeta nõukogu ja komisjoni vahel saavutatud institutsioonidevahelise kompromissi järgi, vaid selle järgi, kas seda reaalselt kasutatakse. Asjaolu, et tänane tulemus on oluliselt parem – ja soovin tänada eriti Zita Gurmaid, Diana Wallist, Alain Lamassoure’i ja Gerald Häfnerit tiheda koostöö ning määruse oluliselt paremaks tegemise eest –, oli võimalik ka tänu paljudele kodanikuühiskonna esindajatele, kes meie kaalutlusi ja arutelusid järjepidevalt reaalsete olude ja praktilisuse alusel hindasid. Soovin ka neid kõiki tänada!

Kutsun Euroopa kodanikke üles aktiivsed olema!

  Morten Messerschmidt, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! Pärast seda, kui Lissaboni leping aasta tagasi jõustus, on ELi institutsioonidele antud enneolematult palju volitusi ning viimase aasta jooksul oleme näinud, kuidas eriti Euroopa Parlament on olnud heas positsioonis selle olukorra ärakasutamiseks, võttes liikmesriikidelt üle suure hulga volitusi.

Kui Lissaboni leping jõustus, säras kaks eredat tulukest. Üks neist oli kodanikualgatus. See on ka põhjus, miks ma oma erakonna nimel Taanis ja oma fraktsiooni nimel siin Euroopa Parlamendis osalesin läbirääkimistel kavatsusega kodanikualgatus luua, sest kõigest hoolimata oli see vaid väike tuluke muidu väga pimedas ja üpris föderalistlikus ELis.

Oli valdkondi, kus olime eri arvamusel. Mitmed raportöörid mainisid juba, et keegi tahab laiendada kodanikualgatuse esitamise õigust ka inimestele, kes ei ole kodanikud, ning keegi teine jälle tahab otsustada valimisõigusliku vanuse üle teistes liikmesriikides ja nii edasi – nendes küsimustes me üksmeelt ei saavutanud. Sellegipoolest on raamistikus, mille üle me kokkuleppele jõudsime, ka positiivseid elemente ning seepärast toetab mu fraktsioon seda algatust, lähtudes nii demokraatlikust vaimust kui ka soovist edendada positiivseid elemente, mis kõigele vaatamata Lissaboni lepingus olemas on.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Aluslepinguga loodud ja selle määrusega sätestatud kodanikualgatus on demokraatia paroodia. Esiteks jätab see kodanikele mulje, et eurokraatia neid kuulda võtab, olgugi et viimane keeldus süsteemselt neid kuulamast, kui nad rahvahääletusega ütlesid, et nad ei ole nõus Euroopa üliriigi loomisega. Seepärast peate hakkama rahvast kuulama, kui nad ei ütlevad või kui nad nõuavad, et te asja peataksite.

See on demokraatia paroodia ka vastuvõetavusele kehtestatud piirangute tõttu. Kodanikualgatused peavad olema kooskõlas aluslepinguga ja selle aluseks olevate nn põhimõtetega. Seetõttu keeldutakse aluslepingus sätestatud vabaduse ja liikumise põhimõtete nimel halastamatult kõikidest üleskutsetest kaitsta meie majandust, keeldutakse ohjamast finantsglobaliseerumist, mille laastavate tagajärgede all me nüüd kannatame, ning samuti keeldutakse igasugusest rändevoogude ümberpööramisest. Tõenäoliselt tabab sama saatus ka igasuguseid algatusi, mille eesmärk on peatada läbirääkimised Türgiga. Me saame küll paluda, et komisjon tegutseks, aga me ei saa sundida komisjoni tegutsemist lõpetama. Kui algatus saab piisavalt allkirju, ei ole komisjon kohustatud seda ellu viima, vaid peab ainult oma otsust õigustama. See on tõeline demokraatia paroodia.

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Esmalt soovin tänada raportööre selle suure töö tegemise eest! Head kolleegid! Euroopa Parlamendi ajaloos on olnud enneolematuid hetki. Täna on üks neist. Tahame anda kodanike käsutusse selge, lihtsa ja tõhusa vahendi, et nad institutsioonidele lähemale tuua.

Esmalt peame rõhutama menetluse lihtsustamise nimel tehtud pingutusi. Registreerimisetapp on nüüd kiire ja arusaadav. Meie ülesanne on levitada teavet kriteeriumide kohta, millele algatus peab registreerimiseks vastama: austus liidu väärtuste vastu, austus komisjoni volituste vastu aluslepingu kohaldamise seisukohalt.

Teiseks soovin juhtida teie tähelepanu liikmesriikidele antud üheaastasele tähtajale. Asjaolu, et nad sellest tähtajast kinni peavad ja andmekaitse garanteerivad, saadab meie kodanikele tugeva sõnumi.

Kolmandaks soovin öelda, kui rahul ma olen kolmekuulise tähtajaga, poliitiliste ja õiguslike argumentidega ning menetlusega, millest komisjon peab koos parlamendiga avalike kuulamiste korraldamisel kinni pidama. Neid kolme punkti arvesse võttes võib kindlasti öelda, et Euroopa kodanike käsutuses on peagi vahend, mis on oodatust lihtsam, oluliselt selgem ning eeldatavasti palju tõhusam.

Viimaks ütlen, et ma jään valvsaks võimalike paheliste mõjude suhtes, mis tulenevad sellest, et erakonnad rahastavad algatusi, sest see on minu arvates ikka veel midagi, mille puhul kodanikud meile etteheiteid teha võivad. Sellegipoolest jään lootma, et me kõik lööme häirekella, kui on esimesi märke sellest, et seda kuritarvitatakse parteipoliitilistel eesmärkidel, sest see on ennekõike meie kohustus ning me hääletame osalusdemokraatia vahendi üle, mis kuulub ainult kodanike käsutusse.

  Victor Boştinaru (S&D). – Austatud juhataja! Kui lubate, siis soovin kõigepealt tänada teid teie panuse eest petitsioonikomisjoni kaasraportöörina!

Nagu te võib-olla teate, oli kodanikualgatus fraktsiooni S&D jaoks oluline prioriteet. Esiteks tahan õnnitleda kõiki nelja kaasraportööri põhiseaduskomisjonist ja petitsioonikomisjonist selle märkimisväärse raporti koostamise käigus tehtud koostöö ning selle puhul, kuidas nad nõukogu ja komisjoniga läbirääkimisi pidasid, et nii head tulemused saavutada. Samuti tahan tuua esile Euroopa Komisjoni asepresidendi, volinik Šefčoviči väga erilise rolli ning tema valimisoleku, avatuse ja pühendumuse läbirääkimiste pidamiseks nõukogu ja parlamendiga.

Mul on hea meel hääletada täna, vaid paar kuud pärast menetluse algust, selle ainulaadse ja olulise Euroopa Liidu osalusdemokraatia vahendi üle. Euroopa Parlament aitas väga selle teksti loomisele kaasa. Parlamendilt tuleb kaks kolmandikku tekstist, mis tõestab taas, kui pühendunud on parlament jätkuvalt sellele, et Euroopa kodanikke tuleb poliitilistes aruteludes kaasata ning Euroopa Liitu tuleb neile lähemale tuua.

Minu arvates on dokument väga hästi tasakaalustatud ja see toetab meie ühist eesmärki anda kodanikualgatusele oluline roll Euroopa demokraatia kujundamises ning anda Euroopa kodanikele paremad võimalused Euroopa poliitika mõjutamiseks. Selle vahendi eesmärk on tõepoolest põhjalike arutelude edendamine kodanikuühiskonnas. Nagu meie fraktsioon juba algusest peale rõhutas, on see vahend juurdepääsetav ja lihtsa ülesehitusega ning väga selge ja üksikasjalik, et vältida pingeid.

Tahan teid tänada ning soovin teile edu pärast sellist märkimisväärset algust!

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud juhataja! Vastupidiselt mõnede sõnavõtjate eeldustele, olen uskunud, et kodanikualgatuse eesmärk on olnud alati anda kodanikele vahend, millega teha komisjonile ettepanekuid aluslepingu muutmiseks.

Mul on hea meel, et määruse artikli 2 lõplik sõnastus kordab truult aluslepingu artikli 11 lõiget 4. Komisjoni ettepanek aluslepingu muutmiseks tähendab kindlasti, et komisjon tegutseb oma õiguslike volituste raames, ja kogemused on näidanud, et aluslepingu eesmärkide saavutamiseks täies ulatuses on tihti vaja aluslepingut muuta.

Seega peavad kodanikud olema julged ja kasutama seda suurepärast uut eksperimenti postnatsionalistlikus demokraatias.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Emma McClarkin ütles, et meie fraktsioon toetab seda skeemi, sest see on väga hea ning seda tuleb hääletusel toetada. Mul on hea meel, et skeemiga töötades oli võimalik kõrvaldada sellest mitu murettekitavat punkti. Muu hulgas on muudetud kindlamaks isikuandmete kaitse ning kodanikualgatuses osalemiseks vajalik vanuse alampiir tõsteti 16 aastalt 18 aastale. See on hea tulemus.

Mul on aga mitu kriitilist märkust. Esiteks, nagu mu kolleeg Emma McClarkin ütles, otsustab komisjon selle üle, kas algatus on vastuvõetav või mitte, mis tähendab, et inimeste tahe sõltub ikkagi ametnikest, olgugi et nad võivad toimida heast tahtest. Veel tuleb mõelda ka selle üle, kas algatuse jaoks vajaminevad 300 000 häält ning asjaolu, et selles peab osalema üks neljandik liikmesriikidest, ei ole mitte liiga madal künnis. Poolas vajab selline algatus 100 000 inimese allkirja. Kogu Euroopa Liidu ulatuses moodustavad poolakad 8% elanikkonnast, mis on minu arvates kaheldav. Nendest kahtlustest hoolimata väärib skeem toetust ning Euroopa konservatiivid ja reformistid toetavad seda kindlasti.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). – (GA) Austatud juhataja! Esmalt soovin tänada teid ja teisi raportööre! Raportööridel õnnestus komisjoni ettepanek märgatavalt paremaks muuta.

Olen aga pettunud, et mõned ettepaneku aspektid viivad selleni, et tõrjutakse inimesi, keda tuleks kaasata. Palun parlamendil mõelda tõsiselt järele muudatusettepanekute üle, mis petitsioonikomisjonis häälteenamusega vastu võeti ning mille me taas täiskogule esitasime – muudatusettepanekud 71, 72, 73 ja 74. Eriti oluline on tagada, et me ei jäta inimestele, kes ELis elavad, aga kes ei ole saanud kodakondsust, muljet, et nende seisukohad ei ole vajalikud või teretulnud. Samuti tuleb julgustada noori ELi poliitikat puudutavates küsimustes kaasa rääkima.

Hetkel ei saa kõik ELi elanikud – nende sekka kuuluvad ka pikemat aega ELis elanud inimesed – kodanikualgatustele alla kirjutada. Osaleda saavad ainult ELi kodakondsust omavad inimesed.

Seega on meie täiskogule taas esitatud muudatusettepanekute 72 ja 73 eesmärk tagada, et nende miljoni allkirja hulka, millega kutsutakse komisjoni üles tegutsema, kuuluvad ka elanike allkirjad.

  Daniël van der Stoep (NI). – (NL) Austatud juhataja! Ma ei ole kindel, mida peaksin kodanikualgatusest arvama. Kodanike ulatuslikum kaasamine otsuste tegemisse kõlab küll hästi, aga loomulikult oleks palju parem, kui needsamad kodanikud oleksid saanud hääletada rahvahääletusel Lissaboni lepingu üle.

Minu arvates on küüniline ja irooniline nimetada lepingut, mis meie kodanikele peale sunniti, dialoogiks kodanikega. Austatud juhataja! Ma arvan, et kodanikualgatus osutub kõigest puru silmaajamiseks. Komisjonil on vaba voli neid ettepanekuid mitte vastu võtta. On selge, et vastu võetakse vasakpoolse eurofiilidest eliidi lemmikud, kes esindavad silmnähtavalt euroopameelset seisukohta.

Või saab komisjon need kahtlused ümber lükata? Oletame, et käivitatakse kodanikualgatus, mille eesmärk on lõpetada läbirääkimised Türgiga või siine täiskogu kaotada – mis oleks loomulikult fantastiline. Kas komisjon võtab neid tõsiselt? Ma sooviksin kuulda teie arvamust selle kohta.

Austatud juhataja! Inimeste usk Euroopa Liitu on juba täiesti hävinud. Ma arvan, et see kodanikualgatus ei muuda selles eriti midagi ja tegelikult ma selle pärast ei muretsegi, sest mida rohkem inimesi näeb, et Euroopa Liit on kokku varisemas, seda parem.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni variraportöörina olin täiesti pühendunud selle Euroopa kodanike uue poliitiliste algatuste tegemise õiguse kujundamisele, et anda Euroopa kodanikele veel rohkem õigusi.

Toetan lõpplikku kompromissi ning õnnitlen Alain Lamassoure’i! See on kasutajasõbralik, lihtne ja kodanikele kättesaadav. Eriti toetan ma läbipaistvust poliitilise ja rahalise toetuse puhul. Mul on sellegipoolest kahju, et erakonnad ja rühmitused saavad algatusi rahaliselt toetada ning et algatusi saavad käivitada ka riigi poliitikud.

Ma ei taha kellegi tuju rikkuda, kuid olgem siiski realistlikud, lugupeetud kolleegid! On võimalus, et Euroopa demokraatlik protsess saab hoogu juurde, kuid samuti on oht, et see satub valele teele ja et ekstremistid ja populistid hakkavad kodanikualgatust ära kasutatama või võtavad selle täiesti üle.

Arvan, et peame täitma nüüd kõik oma ühist kohust ning kandma hoolt selle eest, et seda tõepoolest kodanike heaks kasutatakse. Kutsun liikmesriikide valitud poliitikuid üles austama asjaolu, et nende jaoks on arvamuse avaldamiseks esindusdemokraatia ja see algatus on loodud kodanike jaoks. Kutsun komisjoni üles kodanikke nõuetekohaselt teavitama, et vältida valede ootuste tekitamist ning olema vastuvõtutingimuste suhtes range.

Kutsun meediat üles täitma oma rolli ning esitama õiget teavet ning kutsun liikmesriike üles austama isikuandmeid, et inimesed julgeksid osaleda! Loodan tõepoolest, et saame võimaldada oma kodanikele osalemise arutelus ning võimaluse saada kasu sellest vahendist.

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma ei kuulu ühtegi parlamendikomisjoni, mis selle teemaga vahetult tegelesid, aga sellegipoolest toetasin täielikult meie raportööri Zita Gurmaid ning soovin tänada ka kõiki raportööre. Minu arvates astusime Euroopa Liidu demokratiseerimise alal olulise sammu edasi.

Ma tean, et paljud inimesed on mures, et seda vahendit hakatakse kuritarvitama. Meie ülesanne on aga arvestada meie poliitikameetmetes kodanike murede ja probleemidega ning siis ei saa nad kodanikualgatust kuritarvitada. Meie ülesanne on kasutada meie poliitikameetmeid, et seista vastu kodanikualgatustele, kui me leiame, et need vales suunas lähevad. Vastupanu on igal juhul palju parem nende eiramisest.

Vastupidi Anna Maria Corazza Bildtile arvan ma, et saavutati hea kompromiss. Ma arvan, et erakonnad ei peaks kodanikualgatust kasutama, sest selleks on fraktsioonid ja parlament. Loomulikult on õige poliitikuid arutelust mitte välja tõrjuda. Seepärast arvan, et see vahend on samm õiges suunas.

Nüüd peavad erakonnad rakendama kodanike ja kodanikualgatuse valvsa silma all õigeid poliitikameetmeid, et arvestada kodanike soovide ja muredega, tuua need parlamendi ette ning astuda kodanikega palju laiaulatuslikumasse dialoogi. See vahend sunnib ka poliitikuid arukamalt tegutsema ning kujundama Euroopat nii, et see oleks tõepoolest kodanikele lähedal, mitte neist eemal, milles paljud inimesed neid õigusega kritiseerinud on.

Soovin tänada veel kord raportööre tehtud töö eest! Ma arvan, et see on Euroopa demokraatia jaoks suur samm edasi ning demokraatliku Euroopa eest me siin parlamendis ju võitlemegi.

  Tadeusz Cymański (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Tahan ka omalt poolt väljendada toetust ja heakskiitu sellele skeemile! Teisest küljest ei näita teatud kahtluste väljendamine ja märkuste tegemine, et ei ole toetust, see näitab lihtsalt, et tuntakse huvi selle vastu, et skeemi õigesti kasutataks. Soovin rõhutada, et paljud võimalused, lootused ja kartused, millest siin räägitakse – muu hulgas mainis neid ka Marek Henryk Migalski –, on seotud lootusega, et seda vahendit, mida on väga vaja ning mis aitab oluliselt kaasa demokraatia tugevdamisele ja laiendamisele, ei hakata tegelikkuses kuritarvitama.

Paradoksaalselt võib seda vahendit tegelikkuses aga väga hõlpsalt kuritarvitada ning seda ei saa teha ainult ekstremistid, vaid ka tugevad huvirühmad. Ütlen seda seepärast, et meie arvates ei ole miljoni toetusavalduse künnis eriti suur, kui arvestada liidu demograafilise potentsiaaliga. Kui toome aga esile asjaolu, et otsus algatuse vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks sõltub suurel määral meelevaldsest hindamisest, siis võib ka see kodanikelt tõsist kriitikat pälvida. Kokkuvõtteks soovin öelda, et minu arvates peaksime kiirendama skeemiga tehtavat tööd ning tegema sellest prioriteedi, kuid samuti on vaja skeemi väga põhjalikult, kaalutlevalt ja arukalt analüüsida.

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Olen siin demokraadina ja inimesena, kes usub, et suuremat osalemist demokraatlikus protsessis tuleb igati edendada. Olgem ausad, poliitikud ja kodanikud on üksteisest lahus! Seepärast on väga oluline, et tavalisi kodanikke võetaks kuulda.

Teoreetiliselt on Euroopa kodanikualgatus hea põhimõte, kuid minu entusiasmi kahandab asjaolu, et komisjonil on ikka veel märkimisväärsed volitused. Samuti ei saa ignoreerida asjaolu, et kodanikualgatuste allkirjade kogumise mehhanism, isegi nüüd, kus osalema peab vaid neljandik liikmesriikidest, võib tähendada, et allkirjade kogumine on väga raske kõigile peale suurte lobitööga tegelevatele organisatsioonide, mis tegutsevad juba üleeuroopalisel tasandil See peab olema tõesti vahend kodanike jaoks, mitte valitsusvälistele organisatsioonide jaoks.

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, kolleegid, nõukogu liikmed! Tahtsin öelda, et see kodanikualgatus on väga tähtis samm Euroopa Liidu põhiseadusliku iseloomu tunnustamise poole. Ainult põhiseaduslik üksus, kirjaliku põhiseadusega või ilma, suudab anda oma kodanike käsutusse nii võimsa vahendi, ning minu jaoks on meie tegevusel suur väärtus, sest sellega annamegi Euroopa Liidule selle põhiseadusliku iseloomu.

Tahtsin samuti öelda, et see on oluline samm kodanike jaoks ja kodanikevahelise solidaarsuse jaoks. Sellega, et algatuse käivitamiseks peab selles osalema kodanikke vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, loome ka üleeuroopalise liikumise, sest seda on lobistidel või parteipoliitilistel huvirühmadel palju keerulisem üle võtta. Vastupidi sellele, mida siin täna öeldakse, on see palju keerulisem, kui algatusele peavad kirjutama alla seitsme või kaheksa liikmesriigi kodanikud. Seepärast olen kindel, et sellega on võimalik tugevdada ka solidaarsust Euroopa riikide ja nende riikide kodanike vahel. Solidaarsust, mis on otsustav detsembris toimuva tähtsa Euroopa Ülemkogu kohtumise jaoks, solidaarsust, mida vajame nüüd rohkem kui kunagi varem.

  Roberto Gualtieri (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Menetlused kuuluvad demokraatia juurde ning seepärast ei olnud ka kodanikualgatuse loomine kõigest tehniline harjutus, vaid sellega tehti kriitilised valikud, tänu millele sai teha kodanikualgatusest vahendi, millega saab tõhusalt rajada tõelise Euroopa poliitilise ruumi.

Kahtlemata kasutas parlament oma õigusi väga eeskujulikult ning tegi esialgse ettepaneku palju paremaks. Põhitulemusi juba mainiti ning ma ei pea neid enam meelde tuletama. Soovin aga rõhutada ühte teist tulemust, mille saavutamisele meie fraktsioon palju kaasa aitas: Euroopa poliitilised erakonnad saavad samuti kodanikualgatust edendada. See on väga oluline tulemus, sest selles on kesksel kohal Euroopa demokraatia tulevik, kuna tõeline rahvusvaheline demokraatia ei ole võimalik, seni kuni Euroopa erakonnad võtavad endale tõhusa rolli demokraatlikus protsessis. Täna astume sammu edasi selles suunas ja see on ka üks põhjus, miks täna on suur päev Euroopa demokraatia jaoks.

  Erminia Mazzoni (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, nõukogu eesistuja, head kolleegid! Soovin tänada kõiki raportööre õigeaegselt tehtud töö ning väga heade kompromisside eest! Petitsioonikomisjoni esimehena soovin tänada Diana Wallist ja Gerald Häfnerit lisaks variraportööridele, kes moodustatid üsna suure meeskonna ja kes suutsid suunata õiges suunas kõik petitsioonikomisjonis toimunud arutelu käigus tekkinud tunded.

Ma arvan, et teadsime seda tööd tehes väga hästi, kui tähtis see ülesanne on. Kodanikualgatus on tõepoolest oluline eesmärk inimeste Euroopa, demokraatliku Euroopa ja tõelise osalusega Euroopa loomise protsessis.

Seda pidasime petitsioonikomisjonis töötades alati meeles, kui tegime koostööd põhiseaduskomisjoniga, rakendades kodukorra artiklis 50 sätestatud menetlust. Nagu kolleegid ja raportöörid juba rõhutasid, oli meie eesmärk teha see menetlus võimalikult kasutajasõbralikuks, lihtsaks, läbipaistvaks ja tõhusaks.

Seda meeles pidades kehtestasime komisjonile kohustused ning piirasime komisjoni hindamise ulatust meie kehtestatud vastuvõetavuse kriteeriumide suhtes. Soovin hajutada kaasparlamendiliikmetele õigustatud ja arusaadavaid kartusi, mida me arutelu käigus käsitlesime ning millest paljudele vastused leida tahtsime.

Viimaks, kuna see teema on minu jaoks väga südamelähedane, tahan rõhutada, kui tähtis on see, et komisjon koos Euroopa Parlamendiga korraldaks kodanikualgatuse esindajatele avaliku kuulamise. Petitsioonikomisjoni esimehena soovin väljendada oma rahulolu, sest asjaomaste osapoolte kokkuleppel usaldatakse see ülesanne parlamendis tõenäoliselt minu juhitavale komisjonile.

  Matthias Groote (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada kõiki, kes selle võimalikuks tegid, ning ennekõike endist asepresidenti Sylvia-Yvonne Kaufmanni, kes eelmise parlamendi ametiaja jooksul suure osa ettevalmistavast tööst ära tegi tagamaks, et Euroopa kodanikualgatus saaks ühel päeval reaalsuseks.

Vahetevahel tunnevad ELi kodanikud, et Euroopa ja selle institutsioonid on väga kauged. See vahend, Euroopa kodanikualgatus, toob institutsioonid kodanikele lähemale. See on suurepärane vahend, mis tugevdab demokraatiat, kaasab rohkem inimesi ja annab neile võimaluse haarata initsiatiivi. Ma arvan, et järgmistel kuudel saab oluliseks kaks asja. Üks on kodanikualgatusele juurdepääsu andmine, kaasa arvatud digitaalse juurdepääsu andmine Interneti teel, mis oleks kasutajasõbralik ja samuti turvaline. Teiseks see, et kui kodanikualgatus on edukas, siis peaks sellele järgnema õigusakti loomine. Seepärast on mul komisjonile järgmine küsimus: kuidas otsustame edaspidi, millistele algatustele järgneb õigusakti loomine ja milliste puhul toimub vaid lihtne ärakuulamine? Ehk selgitaksite seda, volinik Šefčovič. Soovin veel kord tänada teid ja samuti nõukogu tehtud töö eest.

  György Schöpflin (PPE). – Austatud juhataja! Kodanikualgatuse loomine on kahtlemata üks tähtsamaid sündmusi Euroopa integratsiooni protsessis. See tähendab kvalitatiivset võimu jagunemist Euroopa Liidus ning sellel on suur uuenduspotentsiaal Euroopa poliitika jaoks.

Kodanikele parlamendi ja nõukoguga võrdsete õiguste andmine sellega, et nad saavad kutsuda komisjoni üles looma õigusakte, on kaugeleulatuv mõju. Ühest küljest loob see uus institutsioon võimaluse vaadata kriitiliselt ühte integratsiooniprotsessi peamistest alustaladest – nimelt seda, et algusest peale on seda juhtinud eliit. Mõnes mõttes on see olnud väga edukas, aga nüüd on saanud üpris selgeks, et ilma kodanike aktiivse osalemiseta on integratsiooniprotsessi ees tõsiseid takistusi. On üha rohkem tõendeid sellest, et kodanike arvates on EL kauge, keeruline ja mõistetamatu. Neil ei ole olnud eriti põhjust ELiga suhelda, sest neil ei ole olnud selleks vahendeid.

Kodanikualgatus muudab selle olukorra paremaks. Sellega luuakse vahend, mis saab ületada lõhe ELi ja rahva vahel. Selle vahendi võimalikult tõhus toimimine on nüüd kõigi huvides.

  Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin kõigepealt tänada kõiki raportööre ning ennekõike oma kolleegi ja naabrit Zita Gurmaid suurepärase töö eest seda teemat käsitledes!

Kodanikualgatuse loomine on üks Lissaboni lepingu huvitavmaid uuendusi. Minu arvates kujutab see endast uut seadusandlikku võimu Euroopa institutsioonides, mis on antud kodanike kätte.

Kontekstis, milles liitu kuulumise tunne ikka veel väga nõrk on ja milles valimistest hoidumine just Euroopa valimistel väga murettekitav on, annab see uus vahend Euroopa kodanikele võimaluse osaleda täisväärtusliku osapoolena Euroopa demokraatias. Lisaks sellele äratab see teema suurt uudishimu ja kahtlemata ka palju huvi.

Selle pärast saadaks ainult kodanikualgatustega kaasnevate riskide esiletõstmine väga halva sõnumi. Kuigi selle sätte asjakohane käsitlemine on vajalik, ei tohi me karta sellega kaasnevaid võimalikke arutelusid.

Parlamendi ja nõukogu saavutatud kompromiss on täiuslikus tasakaalus ning pärast teksti vastuvõtmist on oluline tagada, et see vahend võimalikult kiiresti jõustub, sest seda ootavad kodanikud ja see on väga tähtis võimalus.

(Aplaus)

  Carlo Casini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjoni esimehena soovin tänada ennekõike oma komisjoni liikmeid suurepärase töö eest, eriti Alain Lamassoure’i ja Zita Gurmaid, kes tulid Lissaboni lepingu ühe suurima muudatuse elluviimisega suurepäraselt toime.

Parlamendikomisjon kuulas ka kõikide riikide parlamentide ja asjatundjate seisukohti ja tegi tihedat koostööd komisjoniga, mille eest ma volinik Šefčoviči südamest tänan! Soovin tänada ka Olivier Chasteli selle eest, et nõukogu oli igati valmis dialoogi astuma!

Ka kodukorra artikli 50 kohaldamine õnnestus väga hästi, võimaldades meil teha tõhusat koostööd petitsioonikomisjoniga.

Toetasin isiklikult vajadust iga-aastase tähtaja järele määruse jõustumiseks ja selle eesmärk ei olnud kindlasti mitte selle jõustumise edasilükkamine, vaid soov tagada, et selle esialgne rakendamine toimuks kõikehõlmavalt ja kohusetruult, et kõik liikmesriigid suudaksid eranditult täita osalemise ettevalmistamisega ja vahendite kontrollimisega seotud nõuded.

Minu arvates on uue skeemi suurim positiivne mõju kasvav teadlikkust ELi kodakondsusest, millele lisandus nüüd ka kaasotsustusõigus õigusaktide loomise protsessis, kaasa arvatud selleks stiimuli loomine. Samuti olen kindel, et loodud mehhanism garanteerib kodanikele lihtsa kaasotsustusõiguse ning hoiab samal ajal ära ka kuritarvitamist.

Ma arvan, et nüüd, kus jõulupühad on vaid paari päeva kaugusel, saab selle määruse vastuvõtmisest suurepärane kingitus Euroopa kodanikele ja Euroopale endale.

  Jo Leinen (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et saan võtta sõna pärast oma mantlipärijat põhiseaduskomisjonis, sest ma toetasin seda projekti kümme aastat ja Euroopa kodanikualgatus lisati aluslepingu teksti peaaegu viimasel minutil. Tookord võtsid Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide liikmed konvendis initsiatiivi enda kätte. See avab uue peatüki kodanike ja Euroopa institutsioonide suhetes. Me kõik loodame, et sellega tulevad inimesed ja Euroopa poliitika üksteisele lähemale. Kodanikualgatus ei lahenda kõiki meie probleeme, aga see on siiski suureks abiks. Eelkõige tahan näha Euroopas rohkem avatust piiriülese arutelu kujul, mis käsitleks kodanikele huvi pakkuvaid päevakorralisi küsimusi. Keskkonna valdkonnas, millega ma ise tegelen, näen mitut teemat, mille võiks võtta selle vahendi abil Euroopa Liidu päevakorda – eriti just komisjoni päevakorda – selle rollis Euroopa valitsuse või täitevvõimuna. Soovin samuti teada, kuidas komisjon nendeks tulevasteks algatusteks ette valmistub. Me ei tohi inimestele pettumust valmistada.

Tahan tänada kõiki, eriti aga raportööre Zita Gurmaid ja Alain Lamassoure’i suurepärase töö eest!

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Täna on Euroopa Parlamendi jaoks tõesti õnnelik ja tähtis päev. Loodan väga, et kiidame heaks selle mehhanismi, mis annab meie kodanikele kaasotsustusõiguse Euroopa Liidu tuleviku üle, mitte ainult Euroopa Parlamendi valimiste kaudu, vaid ka aktiivselt õigusaktide loomise protsessis osaledes. On väga tähtis, et kodanikke võetakse kuulda. Paari aasta eest oli mul endal võimalus esindada kümneid tuhandeid Euroopa Liidu kodanikke, kui esitasin petitsiooni Euroopa Parlamendile, ning mul on hea meel, et tookord võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis sellele petitsioonile tugines. See on väga oluline tunne, et sinu kui kodaniku häält võetakse Euroopa Liidu institutsioonides kuulda. Euroopa Komisjoni ja kodanike vahel peab olema dialoog ning ei tohi tekkida olukordi, mis kodanikke demotiveerivad. See on samm nii institutsioonide ja kodanike kui ka kodanike enda tihedama koostöö suunas. Kõige tähtsam on teatud probleemide leidmine ja tuvastamine ning neile ühtse vastuse andmine, kuid see protsess peab olema ohutu ja läbipaistev ning selles tuleb rakendada subsidiaarsuse põhimõtet.

  Ioan Enciu (S&D). – Austatud juhataja! Kõigepealt soovin tänada Zita Gurmaid ja Alain Lamassoure’i selle raporti eest! Toetan väga kodanikualgatuse mehhanismi. See on väga hea rohujuuretasandi algatus. See vähendab oluliselt demokraatlikku puudujääki inimeste ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel. Eriti tähtis on, et see annab kodanikele vahendi, et avaldada arvamust ja teha ettepanekuid Euroopa õigusaktide kohta. Nõue, et algatuse jaoks tuleb koguda allkirju ühest neljandikust liikmesriikidest, tagab, et algatus kajastab ühiskonna ristlõike nõudmist õigusakti ettepaneku järgi.

Viimaks soovin rõhutada ka seda, kui oluline on täielik läbipaistvus algatuse aluse ja korraldajate rahalise toetuse allikate suhtes.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Soovin tänada raportööre, sest tänu nende tehtud tööle saavad Euroopa mehed ja naised võimaluse muuta neile muret tekitavad teemad Euroopa Parlamendis algatusteks.

Täna muudame paremaks demokraatia, toome otsuste tegemise protsessid kodanikele lähemale ning muudame need avatumaks ja palju kaalutlevamaks ning alati inimestele suunatuks.

See määrus kuulub Euroopa 2020. aasta poliitika alla ning kujutab endast põhivahendit ühiskonnas leiduvate teadmiste ja annete kasutamiseks. Samuti tähendab see, et peame omandama uusi oskusi, et tegutseda läbipaistvamalt poliitiliste juhtidena digitaalse ühiskonna virtuaalsetes kogukondades ning juhtida teistsugusel viisil, mis on inimestele lähedasem ja palju inimlikum. See on samm poliitilise uuenduse suunas, mis peab meid läbipaistvamaks muutma ning taastama inimeste usalduse poliitikasse.

Viimaks annab kodanikualgatus piirkondadele võimaluse saada rohkem tunnustust, mida neil liidu praeguses institutsioonilises struktuuris ei ole. Olen kindel, et piirkonnad kasutavad seda vahendit sihikindlalt ja leidlikult ka selleks, et oma ettepanekud vahetult siinsele täiskogule esitada.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Enne Lissaboni lepingu jõustumist ei võtnud Euroopa Liit kodanike palveid kuulda, seda peamiselt selle pärast, et kaks ELi tähtsaimat institutsiooni – komisjon ja nõukogu – on määratud, mitte valitud, nagu parlament. Osalt aga ka selle pärast, et puudus säte avalikkuse kaasatuse kohta.

Tänu uue aluslepingu jõustumisele saavad Euroopa kodanikud esitada nüüd ettepanekuid algatuste kohta, kui nad selleks piisavalt allkirju koguvad. Oleme määrusega mõnes mõttes rahul, sest see muudab komisjoni esialgse teksti palju paremaks. Ettepaneku vastuvõetavuse kontrollimise menetlus on kombineeritud registreerimismenetlusega ning sellele järgneb allkirjade kogumine ja kontrollimine.

Kahjuks on raport ebapiisav, sest selles puudub mehhanism allkirjade ehtsuse kontrollimiseks. Selle tagajärg võib olla võltsitud allkirjade esitamine ning nii võib see vähendada algatuse populaarset demokraatlikku väärtust.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Kodanikualgatusel on mitu palet. Kas see on petitsioon? Jah, kuid mitte vabalt koostatud petitsioon. Petitsiooni esitajale öeldakse juba eelnevalt, mida ta nõuda võib, see mis kuulub komisjoni pädevuse alla, ja mida ta küsida ei tohi, see mida komisjon tõsiseks ei pea või mis on vastuolus nn Euroopa väärtustega.

Kas see on rahvahääletus? Kindlasti mitte. Seda on kirjeldatud valesti kui näidet otsedemokraatiast. Mitte mingit rahvahääletust, millest kõik kodanikud osa võtavad, ei toimu. Isegi siis, kui kogutakse miljon allkirja, ei pea komisjon midagi ette võtma.

See ei ole isegi tõeline kodanikualgatus. On ebatõenäoline, et tavalised kodanikud saavad iseseisvalt organiseeruda. Ainult suurtel huvirühmadel on lihtne avalikku arvamust mobiliseerida. Ennekõike saab see olema kvaasidemokraatlik kosmeetiline muudatus mittedemokraatliku institutsiooni jaoks.

Kas see tähendab, et me oleme selle vastu? Ei! Olen veendunud, et huvitatud vastased kasutavad seda Euroopa projekti hävitamiseks.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa kodanikualgatusest saab vahend, millega kodanikud saavad liidu elust rohkem osa võtta ning see omakorda tugevdab Euroopa Liidu ja kodanike teabevahetust, mis on selgelt väga puudulik. Nimi, aadress, kodakondsus ja allkiri – olen täiesti nõus, et sellest peaks piisama tagamaks, et allkirja andja on päriselt olemas ega ole andnud kahte allkirja. Isikut tõendava dokumendi kasutamise nõude kaotamine – otsus, mida kahjuks ei võetud vastu – võib mängida olulist rolli kodanikusõbraliku vahendi loomisel.

Ajal mil isikuandmete kaitsmine erilist muret valmistab, võib isikuandmete, näiteks isikukoodide, kogumine heidutada paljusid kodanikke algatusele allkirja andmast. On selge, et ametnikud, kes isikut tõendava dokumendi esitamise kohustust on propageerinud, ei ole selle üle piisavalt järele mõelnud. Euroopa kodanikele võimaluse andmine esitada ettepanekuid uute sotsiaalse tähtsusega õigusaktide koostamise kohta on demokraatia hindamatu osa ning mul on suur au, et ma saan aidata kaasa protsessile, millega see vahend Euroopa elanike käsutusse antakse.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Tahan tänada raportööre suurepärase töö eest! Otsustasime anda Euroopa põhiseadusega, Lissaboni lepinguga kodanikele õiguse teha komisjonile ettepanekuid seadusandlike algatuste kohta. Meie kodanikud võtsid seda kuulda ja juba on tehtud esimene algatus, mis on saanud üle miljoni allkirja. Nende valitud teema puudutab meid kõiki ja isegi ilma nende allkirjadeta peaks komisjon selle algatuse vastu võtma. Nad tõstatasid biotehnoloogia ettevõtete huvidele vastu astuva Euroopa Toiduohutusameti sõltumatuse küsimuse, mida tunnustas ka volinik Dalli, ning nõudsid moratooriumi kehtestamist põllukultuuridele, kuni on võimalik võtta kasutusele usaldusväärsed kontrollmehhanismid, et tuvastada muundatud organismide mõju inimtervisele, bioloogilisele mitmekesisusele ja toiduohutusele. Kutsun komisjoni üles seda algatust vastu võtma!

  Constance Le Grip (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Soovin samuti tänada meie nelja raportööri, kes tegid ära suurepärase töö ja kes komisjoni esialgsele tekstile Euroopa Parlamendi poolt märkimisväärset lisandväärtust andsid.

Kodanikualgatus, mille Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon peagi entusiastlikult vastu võtta kavatseb, on Lissaboni lepingu jaoks oluline samm edasi. Võime selles kindlad olla, et see vahend võib Euroopa poliitilist maastikku reaalselt muuta, kui me seda arukalt ja vapralt kasutame. Sellega saab anda Euroopa kodanikele vahendi vahetuks osalemiseks Euroopa poliitilistes aruteludes. Sellega saab tuua esile Euroopa avaliku arvamuse, see tähendab Euroopa inimeste arvamuse, kes saavad kokku, et väidelda, kes võtavad ühise seisukoha ning kes koos reaalsete Euroopa probleemide üle arutlevad. Ärgem vedagem meie kodanikke nüüd alt!

Julgustagem oma liikmesriike võtma kiiresti vajalikke rakendusmeetmeid! Me ei tohi kodanikke alt vedada, sest sellest sõltub Euroopa demokraatia tugevdamine.

  Judith A. Merkies (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Soovin samuti kõiki tänada, eriti meie kodanikke, ning öelda, et ma juba ootan meie tõhusat koostööd.

On tõsi, et peame kandma hoolt eriti selle eest, et künnis jääks madalaks, mis tähendab, et kõik peavad saama kodanikualgatuses osaleda. Selle pärast on kahju, et alla 18aastased noored ei saa seda võimalust kasutada, sest just need on inimesed, keda me väga poliitikasse kaasata tahame.

Samuti on kahju, et jätsime liikmesriikide enda otsustada, kas nad tahavad algatusi Internetis korraldada või mitte. Te ei saa ju oodata, et teeme tänapäeval ikka veel tööd paberkandjatega, kui Interneti kasutamine on osutunud väga tõhusaks vahendiks inimeste organiseerimiseks nii poliitilistest kui ka nende oma huvidest lähtudes.

Mida me kodanikualgatusega üldse saavutada tahame? Ma arvan, et komisjon peaks saama öelda juba varakult, kas teatud ettepanekud, nagu siin tehtud ettepanek parlamendi kaotamise kohta, on tegelikult kodanikualgatused, või mitte. Mida saate selle jaoks teha? Kes arendab neid asju ja millal võib õigusakti ettepanekut oodata?

Meie, poliitikud elame klaasist majas. Inimesed saavad sisse vaadata ning nüüd saavad inimesed ka sisse astuda ja osa võtta. Ootan juba tõhusat koostööd.

  Juhataja. − Tahan öelda nendele täiskogu liikmetele, kes eelneva registreerimiseta sõna võtta soovisid, et ma ei saa lasta enam kellelgi sõna võtta, aga tuletan teile meelde, et kodukorra kohaselt saate esitada kirjaliku avalduse, mis lisatakse kõnesoleva arutelu stenogrammile. Palun tehke seda, kui soovite!

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Soovin kõigepealt tänada lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmeid selle määruse toetamise eest! Samuti soovin tänada neid väga mõnusa Euroopa energia eest, mis arutelu ajal täiskogult vastu kiirgas. Nagu me täna hommikul nägime, on see aasta Euroopa jaoks väga raske, aga minu arvates näitas see arutelu, et täna on Euroopa kodanike ja Euroopa jaoks samuti väga hea päev. Soovin rõhutada, et komisjon tahab, et see tähtis algatus oleks edukas ning me käsitleme seda väga põhjalikult.

Vastuseks mõnede parlamendiliikmete küsimustele tahan kinnitada, et me aitame korraldajaid. Loome kontaktpunktid ning abiteenistused, mille kaudu anname korraldajatele nõu, mis on võimalik ja mis mitte, millised määrused on juba koostamisel, milliseid algatusi korraldatakse või milliseid konkureerivaid või vastandlikke ettepanekuid oleme saanud teistelt algatusi korraldavatelt komiteedelt. Üritame olla võimalikult kasutajasõbralikud ja kodanikualgatuse-sõbralikud.

Me suhtume Anna Maria Corazza Bildti ja Carlo Casini tõstatatud küsimustesse väga tõsiselt. Selle pärast rõhutame kogu protsessi kestel institutsioonilise tasakaalu hoidmise tähtsust selles määruses ning komisjoni algatuste tegemise ainuõiguse säilitamist, sest komisjon vastutab kõigi kodanike eest, mitte ainult algatuse korraldajate, vaid ka Euroopa üldiste huvide eest. Ka sellele tuleb selles protsessis veel tähelepanu pöörata.

Matthias Grootele võin kinnitada, et kui Euroopa kodanikualgatus on edukas, siis lähtume määrusega sätestatud menetlusest. Võtame korraldajad vastu asjaomasel tasandil – voliniku või peadirektoraadi tasandil – ning seejärel osaleme kõrgeimal võimalikul tasandil Euroopa Parlamendi korraldatud kuulamistel. Esitame kolme kuu jooksul teatises selged põhjused, kui tahame võtta õigusakti ettepanekule järelmeetmeid, kui peame teemat edasi uurima või kui me ei jätka edasiste ettepanekutega, kui algatus osutub liiga vastuoluliseks.

Loodan, et see uus vahend loob Euroopas parema Euroopa arutelu ning toob riikide pealinnadesse rohkem Euroopa teemasid. Loodan, et Euroopa kodanikualgatus kujuneb väga edukaks projektiks ja et me seda näeme, kui me seda esimest korda läbi vaatame. Tänan teid toetuse eest!

(Aplaus)

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Sooviksin öelda veel paar sõna pärast volinik Šefčoviči.

Nagu arutelu näitas, on tegemist väga kaasakiskuva teemaga. On veel vastamata küsimusi ja kõik kartused ei ole veel hajutatud. See on tõeline kompromiss.

Viigem kodanikualgatuse ellu! Hinnakem seda määrust pikemas perspektiivis, sest nii saame seda mehhanismi loomulikule edasi arendada.

Tänan teid veel kord koostöö eest! Soovin kodanikualgatusele kõike head.

  Zita Gurmai, raportöör. − Austatud juhataja! Tänan kõiki kolleege kõigi nende märkuste eest! Mul on hea meel, et enamik meist pooldab Euroopa demokraatiale uue tasandi lisamist.

Kartused on täiesti loomulikud ja igati oodatavad, aga kui me midagi täiesti uut üritame, siis ei saa me kohe kõikidele küsimustele vastata ja kõiki kartusi hajutada. Olen sellegipoolest kindel, et täna esitatud määrus lahendab paljud probleemid, millele me määruse koostamise käigus mõelda suutsime.

Me ei tohi seda uut demokraatia külge karta. Peame kuulama tähelepanelikumalt Euroopa kodanikke ning me ei tohi seda karta. See on ju üks meie pikaajalistest eesmärkidest, kas pole nii? Ainus asi, mida karta, on see, et Euroopa kodanikualgatust ei kasutata kooskõlas aluslepingus sätestatuga, et ei kasutata sihtotstarbeliselt, vaid kuritarvitatakse või ei kasutata üldse.

Koos Sylvia Kaufmanniga, kes esitas esimese parlamendi raporti Euroopa kodanikualgatuse kohta, andsime endast parima, et määrusega seda ohtu vähendada. Soovin tänada ka Maroš Šefčovič’i ja Alain Lamassoure’i meeskondasid ning kõiki teisi kolleege! Samuti soovin tänada koostöö eest Euroopa Liidu eesistujariigi Ungari meeskonda!

Tahan rõhutada, et määruse rakendamine on väga tähtis ning sel eesmärgil soovin pakkuda järgmisele eesistujariigile Ungarile oma abi ja koostööd.

Olen kindel, et tunni aja pärast toimuval hääletusel toetatakse Euroopa institutsioonide vahel saavutatud kompromissi. Ainult nii saame teha Euroopa kodanikele toreda jõulukingi: kindla määruse Euroopa kodanikualgatuse kohta. Ärme sunni neid enam kauem ootama!

Tänan teid tähelepanu eest ja soovin teile ning kõigile kodanikele, kes olid selle arutelu tunnistajaks, häid jõule ja head uut aastat!

  Alain Lamassoure, raportöör. − Austatud juhataja! Nüüd, kui on väga hilja ja kui kõik on öeldud, annan ma suurima heameelega teile viimase sõna selle teema üle, mida te sama hästi tunnete kui mina.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub mõne aja pärast.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Soovin õnnitleda raporti autoreid parlamendikomisjonis toimunud hääletuse tulemuste puhul. Kodanikualgatusel on suur sümboolne väärtus ning see on üks tõhusaimaid võimalusi demokraatia tugevdamiseks ELis. Uus vahend peab olema kodanikele lihtne kasutada, kergesti juurdepääsetav ja usaldusväärne. Peaksin mainima, et läbirääkimistel nõukoguga õnnestus Rumeenial saavutada tasakaal algatuse juurdepääsetavuse ja selle kuritarvitamise ärahoidmiseks ettenähtud sätete vahel. Arvan, et viimaste muudatusettepanekute hulka kuulub kiirem ettepanekute vastuvõetavuse kontrollimine, madalam osavõtvate riikide künnis ja lihtsam petitsioonide allkirjastamise protsess. Soovin rõhutada, kui tähtis on selle vahendi üleeuroopaline reguleerimine. Peame otsima lahendust, mis edendab üldsuse osavõtlikkust. Seda meeles pidades on teabevahetusel ja teabekampaaniatel täita oluline osa.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Lõpuks ometi näeb kodanikualgatus päevavalgust. See uskumatu demokraatlik innovatsioon paneb aluse uuele Euroopa kodakondsusele. Sellest saab vahend, millega eurooplased saavad väljendada vahetult oma muret teemade üle, mis võivad kujuneda meie ühise tuleviku jaoks äärmiselt tähtsaks. Sekkumise ulatus on sama tähtis kui liidu laiendatud volitused. Euroopa Parlament julgustab kiiret ja tõhusat rakendamist. See algatus toodi sisse Lissaboni lepinguga, kuid Euroopa institutsioonid pidid ikkagi selle praktilise korralduse asjus kokkuleppele jõudma. Algatuse korraldamise tingimused, mille puhul parlament tahtis, et need oleksid paindlikud (miljon inimest vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mis on hetkel seitse riiki), annavad huvitatud kodanikele kõik vajaliku selleks, et esitada komisjonile palve uue õigusakti loomiseks. Järgmisel aastal saab see võimalikuks.

  Piotr Borys (PPE), kirjalikult. – (PL) Lissaboni lepinguga andsime ELi elanikele kodakondsuse. Järgmine samm on anda ELi kodanikele kodanikualgatus. See on haruldane hetk, kui seadusandja või täitevvõim annab ühe osa oma volitustest kodanikele. See näitab küpsust. See on meie vastus demokraatlikule puudujäägile.

Meie töö ei põhine ainult esindusdemokraatial, see põhineb ka osalusdemokraatial. Varasem arengupoliitika ja konsultatsioonid kodanikega otsuste tegemise protsessi käigus ei ole alati Euroopa Liidu kodanike ootustele vastanud. Raske kompromissi tulemusel valminud kodanikualgatus tagas esiteks täieliku läbipaistvuse. Teiseks lihtsustasime kogu süsteemi. Samuti tõime sisse innovatsiooni võimalusega esitada toetusavaldusi Internetis. Nüüd ootavad meid ees suured pingutused kodanikualgatuse edendamise alal ning sellega peavad tegelema nii komisjon, parlament kui ka liikmesriigid. Samuti tuleb mõelda sellele, kas kodanikualgatuse avatust võivad ohustada demagoogilised või populistlikud ettepanekud. Minu arvates seda ei juhtu. Loomulikult nõuab iga kodanike esitatud algatus ka rohkem vastutust komisjoni ja parlamendi poolt.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Lissaboni leping pani aluse Euroopa kodanikualgatusele, mida Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis seni ei olnud. Ma isiklikult tervitan seda uut võimalust, mis vastab tihti väljendatud kriitikale, et ELi toimimise seisukohalt on otsuste tegemise protsessis demokraatlik puudujääk. See uus vahend annab ELi kodanikele võimaluse pöörduda vahetult komisjoni poole ning paluda komisjonil teha õigusakti ettepaneku mõne konkreetse probleemi lahendamiseks. See tugevdab ELi kodanike ja ELi institutsioonide vahelist suhet, kuna sellega kaob see tihti kritiseeritud demokraatlik puudujääk otsuste tegemise protsessis ning kodanikud saavad otsuste tegemises vahetult osaleda. Minu arvates toob kodanikualgatus Euroopa institutsioonid kodanikele lähemale ning vastab sellega subsidiaarsuse põhimõttele, mis on Euroopa Liidu otsuste tegemise mehhanismi aluspõhimõte. Soovin veel mainida, et Regioonide Komitee sõnul on ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kodanikualgatusest huvitatud. Sellised ametiasutused saaksid osaleda protsessis korraldajate ja toetajatena, sest nad on ELi kodanikele kõige lähemal. See on vaid üks paljudest põhjustest, miks ma kodanikualgatuse sissetoomist toetan.

  Jim Higgins (PPE), kirjalikult. – Ma ootasin kärsitult, et Euroopa kodanikud saaksid hakata seda võimast vahendit võimalikult kiiresti kasutama ning mul on hea meel näha, et see seadusandlik menetlus sai üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist lõpule viidud. Kodanikualgatus on oluline uuendus, mis Lissaboni lepinguga sätestati. See annab Euroopa kodanikele uue õiguse, millega miljon kodanikku saab paluda Euroopa Komisjonilt uute Euroopa õigusaktide loomist, mis toob Euroopa kodanikele lähemale. Kodanikualgatus on väärtuslik vahend, millega kodanikud saavad koostööd tehes ambitsioonikaid tulemusi saavutada – see ongi põhimõtteliselt Euroopa projekt. See algatus tagab, et institutsioonid tegelevad jätkuvalt oma kodanike jaoks tähtsate küsimustega ning edendab samas ka piiriüleseid arutelusid Euroopa teemadel. Töö kodanikualgatuse kallal jätkub ja komisjon esitab iga kolme aasta tagant aruande algatuse rakendamise kohta.

  Martin Kastler (PPE), kirjalikult. – (DE) Tänane Euroopa kodanikualgatust puudutav hääletus on oluline verstapost parema Euroopa demokraatia jaoks. Tervitan kompromissi ning toetan seda, sest Alain Lamassoure’i ja Zita Gurmai raport on esimene samm õiges suunas. Head kolleegid, me ei tohi karta seda, et kodanikud saavad rohkem võimalusi oma tahte väljendamiseks. Peame andma Euroopa kodanikele rohkem kaasotsustamisõigusi, mitte ainult iga viie aasta järel Euroopa valimistel. See nõuab julgust, visadust ja tugevust. Julgust, et dialoogi juurde tagasi pöörduda. Visadust, sest otsuseid ei saa alati kiiremini teha ning tugevust sellepärast, et meie esindusdemokraatias on rohkem osalusdemokraatia elemente, vähemalt minu arvates. Meie eesmärk peab olema parem dialoog Euroopa kodanike ja poliitikute vahel. Mul on hea meel, et me täna Euroopa kodanikualgatusega kodanike Euroopale sammu lähemale liigume. Olen veendunud, et ühel päeval teevad eurooplased Euroopa otsuseid üheskoos kodanike otsustega.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – See, kuidas Euroopa inimestele ja inimesed Euroopale lähemale tuua, on olnud üks peamisi teemasid, mille üle on arutletud vast juba Euroopa Ühenduse algusest peale. Euroopa Liidu tuleviku konvent töötas välja praeguse Lissaboni lepingu aluse ning pani samuti aluse kodanikualgatuse mehhanismile. Nüüd on see meil konkreetselt olemas ja üsna peagi saavad kõik ELi kodanikud juhtida Euroopa otsuste tegijate tähelepanu nende jaoks tähtsatele probleemidele. See algatus on üks tugevamaid meetmeid Euroopa kodanike ühendamiseks, sest algatus vajab ühist tegutsemist, koostööd, kooskõlastamist ja koostöötahet, et saavutada Euroopa ühine eesmärk. Iga hääl ühiskonnas on oluline, aga ainult üheskoos ühtsel häälel rääkides saab reaalselt midagi muuta. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles seda algatust edendama ning kandma hoolt selle eest, et see oleks kõigi jaoks kergesti juurdepääsetav. Eriti tervitan ettepanekut parlamendi ja komisjoni ühiste kuulamiste kohta. On äärmiselt tähtis, et otseselt valitud Euroopa Parlament on asjaga tihedalt seotud ja lähtub kodanike muredest ja küsimustest.

  Ádám Kósa (PPE), kirjalikult. – (HU) On väga tähtis, et kodanikele antakse võimalus teha algatusi teemadel, mis nende elule kõige enam mõju avaldavad ning seda esimesel võimalusel, eelnevalt määratletud viisil ja asjaomases raamistikus. Nagu teate, olen ma ühe vanima Ungari puuetega inimesi esindava rühma, enam kui saja aasta eest asutatud Ungari kurtide ja kuulmispuudega inimeste ühingu president. Seal töötades omandatud kogemuste põhjal julgen juba praegu öelda, et Alain Lamassoure’i ja Zita Gurmai tööl on kodanikualgatustena käegakatsutavad tulemused. Mul on väga kahju märkida, et algatus million4disability, mille käivitas 2007. aastal Euroopa Liidu 80 miljonit puudega inimest hõlmav kogukond ning mille jaoks koguti 1,35 miljonit kontrollitud allkirja, ei olnud edukas. Nüüd oleks sellisel algatusel olnud tagajärgi ja tulemusi ning ma tänan kõiki selle nimel tehtud töö eest.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. – (FI) Kodanikualgatus on teretulnud lisa kodanikuaktiivsusele. Lisaks reaalsele õiguslikule algatusele mängib see tähtsat rolli ka poliitilise arutelu esilekutsumises.

Kodanikualgatuse kohaldamisala ei ole aga veel kivisse raiutud. Euroopa kodanikualgatus peab olema vahend muudatuste tegemiseks ELi aluslepingutes. Lissaboni lepinguga on isegi komisjonil volitused teha sellekohaseid ettepanekuid. Sellepärast peab kodanikualgatusel olema ka potentsiaal algatuste formuleerimiseks. Algatusi võidakse esitada näiteks sotsiaalküsimuste valdkonnas, mille kohta leiaks õigustuse näiteks ELi põhiõiguste hartast. Sellepärast ei tohi arutelu aluslepingute muutmise vajaduse üle lõppeda kodanikualgatuse kitsa tõlgendusega, vaid see peab olema paindlikum ning selles tuleb võtta arvesse rahva seisukohta.

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa kodanikualgatuse käikulaskmine tõestab, et Euroopa Liidu lähemaletoomine liidu kodanikele, mis oli üks Lissaboni lepingu vastuvõtmisega lõppenud aluslepingute läbivaatamise protsessi peaeesmärkidest, on midagi enamat kui kõigest abstraktne mõiste. Euroopa kodanikualgatus annab olulise panuse Euroopa poliitilise süsteemi demokraatlikumaks muutmisse, kuna sellega luuakse otsene side liikmesriikide kodanike ja ELi institutsioonide vahel. Parlamendi tekstiga on täidetud nõue anda kodanikele kergesti juurdepääsetav vahend ning võimalus koguda allkirju Internetis demonstreerib suutlikkust kohaneda kaasaegses ühiskonnas valitsevate reaalsete oludega. Algatus annab Euroopa fraktsioonidele võimaluse muutuda riikide erakondi ühendavatest struktuuridest organisatsioonideks, mis mobiliseerivad ühistes projektides kodanike tahte. Euroopa kodanikualgatuse mõju tuleb aga mõõta nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Asjaolu, et nüüdsest peale saab 24 750 Rumeenia kodanikku esitada ühiselt algatusi koos kodanikega vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, ei saa eraldada faktist, et Rumeenia põhikirja kohaselt on vaja vähemalt 100 000 Rumeenia kodanikku, et esitada seadusandlik algatus puhtalt riiklikul tasandil.

  Algirdas Saudargas (PPE), kirjalikult. – (LT) Mul on hea meel, et kõigest üks aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist jõuti kokkuleppele kodanikualgatust puudutava määruse üle. See määrus on suur saavutus, mis tugevdab demokraatia põhimõtteid Euroopa Liidus. Miljonile kodanikule antud õigusloomeprotsessi käivitamise õigus stimuleerib huvi ELi poliitika ja selles osalemise vastu. On väga tähtis, et parlament suutis algatuste esitamise ja korraldamisega seotud menetlusi lihtsustada. Algatus on edukas ainult siis, kui seda on lihtne ellu viia ja kui see on kõigile juurdepääsetav. See peab olema selge ja arusaadav ning kodanikud peavad saama selles osaleda ja seda ka tahtma. Teisest küljest on vajalik tagada algatuse korraldamise ja rahastamise läbipaistvus ning algatus peab väljendama kodanike tahet, mitte poliitikute ja muude rühmade oma. Ma arvan, et määruse lõplik tekst, mille üle me täna hääletame, aitab sellist tasakaalu luua. Üks Lissaboni lepingu eesmärkidest on tuua kodanikud Euroopale lähemale ja kodanikualgatus aitab seda eesmärki saavutada, luues selle uue ja ainulaadse kodanike osavõtu vormi poliitikas.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Euroopa kodanikualgatuse toimimise tingimuste määratlemine oli keeruline läbirääkimiste ja kompromisside protsess ning Euroopa Parlamendis, komisjonis ja nõukogus toimus sellel teemal palju arutelusid. Kaasatud oli ka mittetulundussektor. Arutelu käigus ilmnes teatud probleemseid valdkondi, näiteks küsimus, kuidas säilitada algatuse Euroopa mõõde, küsimused läbipaistvuse ja allkirjade kogumise metoodika kohta ning muud menetlustega seotud küsimused. Kõige tähtsam küsimus puudutab aga üldist lähenemisviisi kodanikualgatusele. Kui me seda uut vahendit võimalikult hästi kasutada tahame, ei tohi me karta seda, et peame avatud arutelu lõpetama ning selle reaalselt ellu viima. Jah, kindlasti on populistlikke ja probleemseid teemasid, aga sellepärast ongi algatuse registreerimisprotsess enne allkirjade kogumist nii tähtis. Protsessi käigus hinnatakse, kas ettepanekud vastavad Euroopa Liidu põhiväärtustele või mitte. Kultuuri- ja hariduskomisjoni variraportöörina tervitan saavutatud kompromissi, eriti algatuse registreerimiseks vajaliku minimaalse liikmesriikide arvu vähendamist ühe neljandikuni, ning asjaolu, et Euroopa Parlament osaleb aktiivselt edukate algatuste avalikel kuulamistel. Loomulikult olen seisukohal, et ka valitud esindajad peaksid saama osaleda algatuste korraldamises. Olen veendunud, et Euroopa kodanikualgatusest saab tulevikus Euroopa kodakondsuse tõeline väljendusvahend.

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

7. Hääletused

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud president! Soovin võtta sõna kodukorra artiklite 146 ja 148 alusel ning teha märkuse mitmekeelsuse kohta Euroopa Parlamendis ning selle halvenevast kvaliteedist.

Kasutan ära asjaolu, et Euroopa Komisjoni töökava käsitlev resolutsioon ning muudatusettepanekud 19 kuni 28 ei ole kella 12.40ks tõlgitud prantsuse keelde, et juhtida teie tähelepanu mitmekeelsuse halvenevale kvaliteedile Euroopa Parlamendis.

(Aplaus)

  President. – Tänan teid! Peame seda edaspidi meeles ning pöörame sellistele probleemidele rohkem tähelepanu. See teema on äärmiselt tähtis.

7.1. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning Palestiina jaoks (A7-0367/2010, Reimer Böge) (hääletus)

7.2. Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt (hääletus)

– Enne hääletust muudatusettepaneku 13 üle:

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud president! Soovin anda meie fraktsiooni nimel järgmise selgituse muudatusettepaneku 13 kohta. Mu kolleeg Göran Färm esitas selle muudatusettepaneku meie fraktsiooni nimel eelarvekomisjonile. Me ei esitanud seda muudatusettepanekut uuesti, aga Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon esitas selle uuesti 40 allkirjaga. Me hoidume hääletusest selle muudatusettepaneku üle. Ma saavutasin rohelistega aga selles osas üksmeele ning meie seisukoht on täpselt sama. Kuna me ütlesime, et me ei esita fraktsioonina uusi muudatusettepanekuid, hoidume hääletusest. Sellegipoolest tahan teha täiesti selgeks, et me toetame seda punkti, finantstehingute maksu, ning loodame, et parlamendiliikmed täiskogu vastastiivast toetavad meid lähitulevikus toimuvatel hääletustel.

7.3. Parlamendi seisukoht nõukogu muudetud 2011. aasta uue eelarveprojekti kohta (A7-0369/2010, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska ja Helga Trüpel) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE). – (PL) Austatud president! Ma arvan, et parlamendiliikmed väärivad selgitust. Me hääletame projekti üle, mille nõukogu meile ilma igasuguste muudatusteta esitas, sest projekt on täpselt samasugune nagu seisukoht, mille eelarvekomisjon eelmisel nädalal vastu võttis. See on kooskõlas sellega, mille üle me nende pikkade, 10 kuud kestnud läbirääkimiste jooksul kokkuleppele jõudsime.

Soovin kasutada võimalust, et väljendada erilist tänu Euroopa Parlamendi komisjonide eriraportööridele. Tänan teid raugematu usalduse ja toetuse eest. Tänan teid selle eest, et me täna 2011. aasta eelarve vastu võtta saame, et seda siis kohe järgmise aasta jaanuaris rakendama saaks hakata.

– Pärast hääletust:

  Olivier Chastel , nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud president! Lugupeetud parlamendiliikmed! Parlament võttis nõukogu seisukoha 2011. aasta üldeelarve projekti kohta vastu muudatusteta. Mul ei jää midagi muud üle kui väljendada nõukogu nimel rahulolu meie ühise kokkuleppe üle 2011. aasta eelarve kohta.

(Aplaus)

  President. – Palun kuulake seda avaldust. See on tähtis. Esimest korda ajaloos rakendasime Lissaboni lepingus sätestatud menetlust. Eelmisel aastal kasutasime lihtsustatud menetlust. Esimest korda rakendasime Lissaboni lepingus ette nähtud menetlust. Sellepärast soovin teha järgmise avalduse. Parlament võttis 10. detsembril 2010. aastal vastu nõukogu seisukoha 26. novembril 2010. aastal komisjoni esitatud üldeelarve projekti kohta. Eelarvemenetlus viidi lõpule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 314. Vastavalt kõnealusele artiklile ja selle punkti 4 alapunktile a teatan, et 2011. aasta eelarve on lõplikult vastu võetud. Nüüd kirjutan ma dokumendile ametlikult alla.

Head kolleegid! Ütlen lõpetuseks veel paar sõna. Soovin tänada kõiki kolleege Euroopa Parlamendi lepituskomitees, neid 27 inimest selle raske töö eest, ja õnnitleda neid positiivse lõpptulemuse saavutamise puhul.

Palun neist kolmel, eelarvekomisjoni esimehel Alain Lamassoure’il ning raportööridel Sidonia Jędrzejewskal ja Helga Trüpelil tulla fotosessiooniks minu juurde.

(Aplaus)

Soovin tänada ka nõukogu eesistujariiki Belgiat suurepärase koostöö ja aktiivsuse eest, eriti peaministrit Yves Leterme’i ja riigisekretäri Melchior Watheleti, keda hetkel siin ei ole. Te olite eesistuja Belgia nimel väga aktiivsed.

Soovin tänada ka komisjoni presidenti José Manuel Barrosot, keda samuti siin ei ole, ning volinik Lewandowskit eelarve koostamise ning täna kokkuleppe saavutamise võimaldamise eest. Palun tulge siia lühikeseks fotosessiooniks.

(Aplaus)

8. Sahharovi auhinna üleandmine (pidulik istung)

  President. − Lugupeetud nõukogu eesistuja Olivier Chastel! Lugupeetud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident paruness Catherine Ashton! Kallid külalised!

(PL) Sahharovi auhind on Euroopa parlamendi inimõigustegevuse kaubamärk. Tühi tool tänavuse laureaadi Guillermo Fariñase jaoks näitab, kui oluline see võitlus on ning kui tähtis on juhtida täna tähelepanu olulisematele inimestele üle kogu maailma, kes võitlevad mõttevabaduse eest. Ma kirjutasin Kuuba presidendile ning palusin, et ta lubaks Guillermo Fariñasel Strasbourgi tulla, aga kahjuks ei olnud sellel soovitud tulemust. Reedel oli Oslos sarnane tühi tool, mis oli ette nähtud Hiina teisitimõtlejale ja Nobeli rahupreemia laureaadile Liu Xiaobole. Ka varasematel juhtudel ei saanud mõned Sahharovi auhinna võitjad – Hu Jia Hiinast ja rühmitus Daamid Valges Kuubast – auhinda isiklikult vastu võtta. Täna ei ole meiega ka Oleg Orlov organisatsioonist Memorial, kellele Sahharovi auhind eelmisel aastal anti, olgugi et ta oli tseremooniale kutsutud.

Head kolleegid, Guillermo Fariñas võitis auhinna võitluse eest taastada sõnavabadus Kuubas. Ta on aastaid aktiivselt tsensuuri vastu võidelnud, oma elu ja tervisega riskinud ning 23 korral näljastreiki pidanud. Ta on olnud 11 aastat vanglas. Alles hiljuti oli ta näljastreigi tagajärjel peaaegu suremas, kuid just siis hakkas Kuuba vabastama opositsiooni esindajaid ja meelsusvange. Suur tänu kuulub siin ka katoliku kirikule. Nagu kunagi minu oma riigis, nii täidab katoliku kirik ka Kuuba kodanike jaoks kodanikuühiskonna institutsioonide rolli. Kahjuks on 11 inimest ikka veel vangis, nende seas ka rühmituse Daamid Valges mõne liikme abikaasad. Nõuan nüüd siin meie kõigi nimel nende viivitamatut vabastamist.

(Vali ja pikk aplaus)

Toon esile lõigu märtsis vastu võetud resolutsioonist, milles kutsume liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti ja rahvusvahelise koostöö volinikku üles alustama ja korraldama dialoogi Kuuba kodanikuühiskonnaga ning nendega, kes toetavad rahumeelset üleminekut Kuubas. Täna seisab meil veel ees arutelu Laima Liucija Andrikienė raporti üle, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja ELi poliitikat selles valdkonnas. Seega saame teada, mida paruness Ashton ELi inimõiguste poliitika tugevdamiseks teha kavatseb.

Ehkki selliseid aktiviste nagu Guillermo Fariñas kiusatakse taga ning pannakse vangi, ei saa nende häält vaigistada. Euroopa Parlamendi roll on seda häält võimendada. Sellepärast on mul hea meel teile teatada, et hetke pärast kuulame me ühte sõnumit, lühikest kõnet, mille selle aasta Sahharovi auhinna võitja Guillermo Fariñas meie jaoks salvestas. See oleks ka hetk, mil aukiri laureaadile üle antakse. Kahjuks pean asetama aukirja tühjale toolile, kuid loodan, et lubate mul soovida meie kõigi nimel laureaadile jõudu ja head tervist ning edu võitluses vabaduse eest ja soovida ka seda, et ta saaks tulevikus tulla Euroopa Parlamendi ette, et aukiri ja auhind isiklikult vastu võtta. Suur tänu teile!

(Vali ja pikk aplaus)

  Guillermo Fariñas (PPE). – (ES) Sõnum Euroopa Parlamendile: Santa Clara, 14. detsember 2010

Austatud Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek

Austatud asepresidendid ja paljurahvuselise demokraatliku esinduskogu liikmed

Kahjuks kogu sallivusele, mida me selles murettekitavas maailmas väga vajaksime, ei saa ma täna teie hulgas viibida ja esindada Kuuba protestimeelseid ja neid riigi kodanikke, kes ei tunne enam hirmu meid 52 häbiväärset aastat rõhunud totalitaarse valitsuse ees, kelle viimatine ohver on märter Orlando Zapata Tamayo.

Nende pahameeleks, kes meid meie oma kodumaal halvasti valitsevad, olen seisukohal, et asjaolu, et ma ei saa lahkuda saarelt, kus olen sündinud, ja sinna vabatahtlikult tagasi pöörduda, on juba iseenesest kõige ilmsem tõend sellest, et kahjuks ei ole minu kodumaa autokraatlikus süsteemis midagi muutunud.

Kuuba praeguste valitsejate silmis oleme meie, riigi kodanikud, samasugused nagu meie esivanemad möödunud sajanditel, kes Aafrikas kinni võeti ja sunniviisiliselt Ameerikasse viidi. Selleks, et mina või mõni teine tavakodanik saaks välismaale reisida, peab meil olema vaba liikumise luba (Carta de Libertad), nagu vanasti orjadel pidi olema, ainus erinevus on see, et tänapäeval nimetatakse seda valgeks kaardiks (Carta Blanca).

Loodan väga, et te ei lase end meelitada julma metslaskommunismi režiimi sireenilaulust, kelle ainuke soov pärast majanduses muudatuste tegemise simuleerimist on, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament tühistaksid oma ühisseisukoha ning et nad saaksid kasutada arengumaadele Cotonou lepingu raames ette nähtud laenusid ja investeeringuid.

Metslaskommunismi poolt hiljuti vabastatud poliit- või meelsusvangid istuvad kindlasti teie kõrval. Ekslik oleks arvata, et nad on vabastatud; nad ise ja nende pereliikmed on nn vaimses eksiilis, sest Kuuba neostalinistlik valitsus kohtles julmalt nende kõige lähedasemaid ja kallimaid inimesi.

Meie, Kuuba rahumeelse opositsiooni esindajad, kannatame stoiliselt ja ratsionaalselt kõiki materiaalseid või vaimseid raskusi, riskime oma vabaduse ja isegi elu kaotamisega, sest oleme kõige ebasoositum osa rahvastikust. Kuubas kannatame me kõik, kuid me ei kaeba – seetõttu tahaksime loota teie toetusele.

Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, palun teid mitte anda järele Kuuba valitsuseliidi nõudmistele, seni kui ei ole täidetud järgmised viis tingimust.

Esiteks, jätkata kõigi poliit- ja meelsusvangide vabastamist ilma neid pagendusse saatmata ning võtta avalikult kohustus mitte vangistada rahumeelseid poliitilise opositsiooni esindajaid.

Teiseks, lõpetada viivitamata vägivald ja ähvardused rahumeelsete opositsiooniesindajate vastu, mida režiimi pooldavad sõjalised ja poolsõjalised rühmitused toime panevad.

Kolmandaks, kinnitada, et kõik Kuuba seadused, mis on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooniga, vaadatakse läbi ja tühistatakse.

Neljandaks, anda reaalsed praktilised võimalused asutada opositsiooniparteisid, meediakanaleid, mis ei allu riigisotsialismi süsteemile, sõltumatuid ametiühinguid ja muid rahumeelseid ühiskondlikke ühendusi.

Viiendaks, tunnistada avalikult, et kõigil võõrsil elavatel kuubalastel on õigus osaleda Kuuba kultuuri-, majandus-, poliitilises ja ühiskondlikus elus.

Sellel minu kodumaa jaoks ajalooliselt otsustava tähtsusega hetkel peaksite teie ja kõik head tahet üles näitavad inimesed kogu maailmas märkama Kuubas pidevalt puhkevaid rahutusi ja meeleavaldusi, mida põhjustab rahulolematus ülbe valitsusega, kes on suuteline andma korralduse minu kaasmaalaste hukkamiseks.

Loodan, et Jumal hoiab meid kuubalaste vahelise mõttetu kodusõja eest, mille võib tingida pime usk ja tahtmatus tunnistada, et riigisotsialism poliitilise mudelina on olnud ja on läbikukkumisele määratud kõikjal, kus seda rakendada on püütud. Seda asjaolu on ebasobiva nimega Kuuba revolutsiooni ajalooline juht ise välisajakirjanduse ees tunnistanud.

Kuuba eakad valitsejad ei taha oma põlguses valitsetavate vastu tunnistada, et nad peaksid olema avalikud teenistujad ja et kõik tõelised riigiteenistujad annavad oma kaasmaalastele võimaluse neid välja vahetada või neid ametisse kinnitada. Ükski võimulolev isik ei peaks püüdma oma valitsetavaid ära kasutada, nagu see toimub Kuubas.

Mu õed ja vennad, kes te pooldate demokraatia ideed, nii need teist, kes viibivad endiselt vangistuses, kui need, kes liiguvad näiliselt vabana tänavail, ja need, kes on sunnitud karmi eksiili – me jätkame oma vägivallatut ja ebavõrdset võitlust Castro-meelsete rõhujate vastu, ja kui Jumal meid aitab, siis võidame ilma verd valamata.

Koos oma teisitimõtlejatest kolleegidega kustutan ma oma hingest kogu vimma oma poliitiliste vastaste vastu. Tõde, mis teeb meist kodumaa uuesti üles ehitamiseks paremad inimesed, on see, et selle võitluse raames õppisin ma juhinduma esimese teadaoleva teisitimõtleja, Jeesus Kristuse sõnadest: „Armastage oma vaenlasi!”

Olen tänulik Euroopa Parlamendile, et ta on Kuuba rahvast lakkamatult toetanud selles rohkem kui poole sajandi pikkuses võitluses demokraatia eest. Võtan mulle antud 2010. aasta Andrei Sahharovi nimelise auhinna mõttevabaduse eest vastu tundega, et olen üksnes väike osake sellest mässumeelsest vaimust, mis toidab rahvast, kelle hulka mul on au ja uhkus kuuluda.

Daamid ja härrad, Euroopa Parlamendi liikmed, olen teile äärmiselt tänulik selle žesti eest, mis tõendab, et te ei ole unustanud kannatusi, mida me talume, ning mis toob vabaduse valguse nii minu kodumaale lähemale.

Annaks Jumal, et tema lapsed Kuubas peagi lepituseni jõuaksid ja riiki demokraatiaga õnnistataks.

Guillermo Fariñas Hernández

Diplomeeritud psühholoog

Raamatukoguhoidja ja sõltumatu ajakirjanik, endine kolmekordne poliitvang

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

9. Hääletused (jätkamine)

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Kuigi mul on Guillermo Fariñas’ võidu üle hea meel ning õnnitlen teda võidetud auhinna puhul, tuletan parlamendile meelde, et aasta tagasi viibisid siin Memoriali esindajad, kes olid selle auhinna samuti auga välja teeninud! Nüüdseks on kaks neist arreteeritud, kuid ometigi anti Venemaale viie teise ELi riigi ees õigus korraldada 2018. aastal mainekad jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Miks Euroopa Parlament oma muret ei väljendanud? Kui tahame, et see auhind ka midagi tähendaks, ei tohi me inimõiguste rikkumisi niisama pealt vaadata.

9.1. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: Noord-Holland ICT, Madalmaad (A7-0353/2010, Barbara Matera) (hääletus)

9.2. Abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatav õigus (A7-0360/2010, Tadeusz Zwiefka) (hääletus)

Pärast hääletust

  Tadeusz Zwiefka, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Paar kuud tagasi andis Euroopa Parlament nõukogule tõhustatud koostöö menetluse algatamiseks oma nõusoleku. Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos. See on ülioluline samm, mis annab meie käsutusse täiesti uue koostöötasandi, mille alusel saab rühm Euroopa Liidu liikmesriike omavahel koostööd teha sellistes olukordades, kus ei ole võimalik saavutada kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut. See on väga tähtis otsus. Täna sai kinnitust see, et menetluskord toimib hästi.

Avaldan nõukogule siirast tänu seisukoha eest, mille ta Euroopa Parlamendiga tehtava koostöö osana vastu võttis. See on näide ideaalsest institutsioonidevahelisest koostööst. Resolutsiooniga tehtava töö ajal jäi parlament ainult nõuandeorgani rolli, samal ajal kui kohtumiste sagedus ning see, kuidas nõukogu võttis arvesse kõiki ettepanekuid, mille esitas Euroopa Parlament ning mille üle hääletas õiguskomisjon – kaasates need lõppdokumenti –, on täiuslik näide, mis ennustab tõhustatud koostöö menetluse tulevikule vaid head. Lisaks tänan nõukogu tugeva toetuse eest meie ettepanekule, mille kohaselt tuleks kiiresti läbi vaadata Brüsseli IIa määrus, mis on täiesti hädavajalik, kui soovime leida üksikasjalikke lahendusi näiteks küsimustele, mis puudutavad vajaduse sunnil kohtualluvuse muutmise (forum necessitatis) klauslit – see võimaldab liikmesriikidel säilitada kindluse oma sisemise õigussüsteemi töösse, andes samal ajal meie kodanikele lootust, et tulevikus laieneb nende valikuvabadus mitte ainult kohaldatavale õigusele, vaid ka kohtule. Tänan oma variraportööre õiguskomisjonist ning raportööre nendest komisjonidest, kellel paluti selles küsimuses arvamust avaldada!

9.3. Reitinguagentuurid (A7-0340/2010, Jean-Paul Gauzès) (hääletus)

Enne muudatusettepaneku 81 üle hääletust

  Jean-Paul Gauzès, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Tegu on puhttehnilise muudatusettepanekuga, millega soovime arvesse võtta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse asutamismääruse jõustumise kuupäeva ning seda, et määrus saab jõustuda alles hilisemal kuupäeval.

Seetõttu soovime kohandada hääletusele mineva teksti ühte põhjendust ja ühte artiklit. Peaksime põhjendusest 22 välja jätma teise lause ning samuti soovitan välja jätta artikli 2 teise lause. Praegusest suulisest muudatusettepanekust on eelnevalt teada antud ning fraktsioonid on vastava kompromisslepingu allkirjastanud. Tekst, mille üle täna hääletame hakkame, täiendab reitinguagentuuride reguleerimist ning on osa Euroopa Liidu poliitikast, mille eesmärk on parandada finantsteenuste reguleerimist.

Kasutan võimalust ja tänan volinik Barnieri ja eesistujariik Belgiat küsimuses aktiivse osalemise eest!

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu)

9.4. Metroloogiat käsitlevate direktiivide kehtetuks tunnistamine (A7-0050/2010, Anja Weisgerber) (hääletus)

9.5. Kodanikualgatus (A7-0350/2010, Zita Gurmai / Alain Lamassoure) (hääletus)

9.6. Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (B7-0688/2010) (hääletus)

Enne muudatusettepaneku 7 üle hääletust

  Doris Pack (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Soovin selle muudatusettepaneku lõpu ümber sõnastada. Praegune sõnastus on väga negatiivne ning ma soovin, et see oleks sõnastatud järgmiselt:

juhtalgatus „Noorte liikuvus” rõhutab eespool nimetatud programmide tähtsust.

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu)

Enne muudatusettepaneku 14 üle hääletust

  József Szájer (PPE). – Austatud juhataja! Soovin lihtsalt öelda, et jätame muudatusettepaneku 14 tekstist välja.

Enne muudatusettepaneku 16 üle hääletust

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Minu sõnavõtt puudutab Vahemere Liitu. Teame, et see on hetkel soiku jäänud, ning soovime sellele uuesti elu sisse puhuda. Praegune sõnastus ei anna seda piisavalt selgelt edasi, mistõttu sooviksime lisada järgmise teksti:

Vahemere Liidu praegune ummikseis.

(DE) Ma tean, et siin valitseb vastuolu. Võib-olla saaks kasutada ka teistsugust sõnastust, kuid meie hetkel pakutav sõnastus on järgmine:

Vahemere Liidu praegune ummikseis.

(Parlament lükkas suulise muudatusettepaneku tagasi)

9.7. Aafrika ja ELi strateegilise partnerluse tulevik Aafrika-ELi 3. tippkohtumise eel (B7-0693/2010) (hääletus)

Enne hääletust lõike 8 üle

  Michael Gahler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Võtan sõna ainult selle algatuse õige nime teemal. Tekstis peaks seisma: mäetööstuse läbipaistvust käsitlev algatus. See on tekstis hetkel valesti.

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu)

Pärast hääletust

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Kas võiksite meile öelda sekretariaadi selle isiku nime, kes vastutab istumisplaani eest, ja seda, kas ta on hetkel siin istungisaalis?

  Juhataja. − Minu andmetel koostatakse täiskogu istumisplaan fraktsioonide põhjal.

9.8. Põhiõiguste olukord Euroopa Liidus (2009) ja institutsioonilised aspektid pärast Lissaboni lepingu jõustumist (A7-0344/2010, Kinga Gál) (hääletus)

9.9. Reklaami mõju tarbija käitumisele (A7-0338/2010, Philippe Juvin) (hääletus)

9.10. Energiatõhususe tegevuskava (A7-0331/2010, Bendt Bendtsen) (hääletus)

10. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. − Head kolleegid! Meil on hääletuse kohta palju selgitusi ja seetõttu peame ajalistest piiridest väga täpselt kinni pidama. Katkestan kõik üle ühe minuti kestvad sõnavõtud. Palun küll vabandust, aga mul ei jää kahjuks muud üle.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Soovin selgitada, miks ma 2011. aasta eelarve vastu hääletasin. Hääletasin selle vastu seepärast, et kokkuhoiuperioodil peaks oma kulutusi piirama ka Euroopa Liit. Peaksime oma kulusid kärpima, mitte suurendama. Minu arvates on häbiväärne, et komisjon tegi algselt ettepaneku eelarvet 6% suurendada ja et parlament seda toetas.

Usun, et minu peaminister David Cameron sai hakkama tubli saavutusega, kui suutis eelarve suurendamise 2,9% peale võidelda, kuigi teame, et tegu oli kompromissiga. See ei ole just kompromiss, millega Briti konservatiivid eriti rahule oleksid jäänud, mistõttu hääletasin uhkusega ELi pillamispoliitika vastu.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! On märkimisväärne, et parlamendile avanes esmakordselt võimalus eelarve heaks kiita. Arvan, et parlament peaks järgnevas eelarvepoliitikas tagama selle, et põhieesmärgid oleksid näiteks ELi võimalus omapanust suurendada, eelarveline toetus ELi tegevussuundadel põhinevale materjalitõhususele ja kliimamuutuse poliitikale ning et sel moel saavutatakse Euroopa 2020. aasta strateegia ning keskkonnasõbralikuma majanduse eesmärgid.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Sarnaselt kolleeg Ashley Foxiga jagan ka mina Briti konservatiivide muret.

Kuidas julgeme kokkuhoiuperioodil, ajal mil valitsused üle kogu Euroopa Liidu – tegelikult lausa üle kogu maailma – üritavad leida viise, kuidas püksirihma pingutada ning pillamisele piir panna, endale maksumaksja rahast veelgi suuremat osa küsida? On ju aeg vähem kulutada ning eeskujuks olla. Me poleks pidanud paluma eelarve suurendamist. Me poleks pidanud paluma isegi mitte selle külmutamist. Selle asemel oleksime hoopis pidanud nõudma ELi eelarve kärpimist, et maksumaksjad üle kogu Euroopa saaksid oma poliitikuid tõsiselt võtta ja teaksid, et me mõistame nende valu ning jagame seda, mitte ei jäta endast muljet kui valitud eliidist, kes ei pööra neid valinud rahvale mitte mingisugust tähelepanu.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Eelarve koostamise õigus on parlamendi põhiõigus. See kehtib ka Euroopa Parlamendi puhul. Vastutus, usaldus ja partnerlus on parlamendi, komisjoni ja nõukogu koostöö kolm põhielementi. Seetõttu ei olnud 2011. aasta eelarve konsulteerimisprotsess just eriti usaldust suurendav kogemus. Kutsun komisjoni ja eriti nõukogu üles Euroopa Parlamendi õigusi austama, sest – nagu ma juba ütlesin – eelarve koostamise õigus on Euroopa Parlamendi põhiõigus.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eile hakkasin mõtlema, et kas olen ehk läbi aegruumi lõhe kukkunud ning 1970ndates lõpetanud. Täna tundus mulle, nagu elaksime 1770ndatel.

Meenutaksin siinkohal Thomas Jeffersoni sõnu eemalt valitsemise kohta. Ta ütles, et kaugel viibivad ja oma valijate silma alt kadunud valitsejad kalduvad korrumpeeruma, riisuma ja raiskama. Kui täpselt kirjeldab see ELi eelarvega toimuvat – heakskiitmata raamatupidamine, vahendite vääreraldamine ja need pidevalt suurenevad summad, mis 27 liikmesriigi kokkuhoiumeetmetest hoolimata põrmugi ei vähene. Just nii juhtub siis, kui puudub igasugune side maksusüsteemi, esindatuse ja kulude vahel, kui EL ootab küll kiidusõnu raha kulutamise eest, ent ei ole valmis selle kogumisega kaasnevaks kriitikaraheks.

Ainus lahendus, kuidas need numbrid taas avaliku arvamuse kohaselt sobivatesse piiridesse saada, on anda eelarveline vastutus uuesti üle riikide parlamentidele ja riigi parlamendiliikmetele, kes peavad end õigustama oma valijate ees, kes on ühtlasi ka nende maksumaksjad.

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme meetme poolt ja täname raportööri, kelle töö oli ülitäpne!

Sellest hoolimata usume, et see töö peaks sundima Euroopa institutsioone selle uue distsipliiniga seonduvaid tulevasi sündmusi jälgima, kuna minevikku uurides näeme, et kahjuks on liigagi tihti tekkinud segaseid olukordi, mis on rahandussüsteemile halvasti mõjunud ning seetõttu ettevõtjatele ja säästjatele kannatusi põhjustanud.

Peame väga tähtsaks, et meil on uus agentuure käsitlev üleeuroopaline süsteem, mille raames teostatakse ka kõigi kesksete pangandusasutuste järelevalvet – nõnda on tagatud see, et reitingud peegeldavad tänapäevast rahandussüsteemi tõhusalt ja et neist on üldsusele kasu. Seetõttu avaldan raportöörile kiitust.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Küsimus on selles, kes tegeleb järelevalveasutuste järelevalvega? Isegi jalgpallikohtunikud peavad läbima järelevalveperioodi või nõusolekumenetluse. Kui see kehtib jalgpalli puhul, kehtib see ju kindlasti ka finantsturgude korral. Reitinguagentuuride hooleks on jäetud finantsinstrumentide, pankade ja isegi tervete riikide krediidivõimelisuse ja usaldusväärsuse hindamine. Ent kui neist agentuuridest saavad monopolid, millel õnnestub igasugusest järelevalvest kõrvale hoida, tõstetakse need jumalatega võrdsele tasemele ja ühtäkki leiamegi, et neid hakatakse kummardama. Me ei tohi lasta sel juhtuda. Piiblis öeldakse: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.” Raportis üritatakse sellist olukorda vältida, kehtestades reitinguagentuuride järelevalve tingimused. Parlament peaks endalt õigel hetkel küsima, kas need meetmed on ka edukad olnud.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänasel hääletusel 2011. aasta eelarve üle kinnitati uus menetluskord, mille saavutamine, kui valus see ka ei olnud, peegeldab eelarvepädevate institutsioonide vastutustundlikku ja kindlat käitumist.

Kuigi tegu on kompromisslahendusega, mis nõudis ohvreid nii parlamendi kui ka nõukogu poolel, hoidis see ära kaheteistkümnendike süsteemi, millel oleks Euroopa Liidu programmide rahastamisele tõsised tagajärjed olnud.

Parlament on saavutatud eesmärkidega rahul. Siiski näitab parlament sõrmega süüdistavalt nende poole, kelle süül kukkus läbi rahvusvahelise katsetermotuumareaktori programmi ning paindlikkuse leping. Tegelikult kaotas liit oma rahvusvaheliste partnerite silmis usaldust ja riskib sellega, et ei suuda oma kulukohustusi rahastada ega Lissaboni lepingust tingitud uusi tegevusvaldkondi hallata.

Seetõttu peame alates 2011. aasta jaanuarist kindlaks määrama põhieesmärgid ning tagama selle, et need on rahanduslikult jätkusuutlikud veel paljude aastate jooksul.

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vajadus mõõtmissüsteeme ajakohastades samal ajal ka määrust täiendada ajendas meid metroloogiat käsitlevaid Euroopa direktiive kehtetuks tunnistama.

Ka mina olen veendunud, et see on esimene samm vastavas valdkonna radikaalsete ja täpsemate reformide algatamise suunas. Lisaks ei ole kahtluski, et peame kokkuleppele jõudma sobivas ajakavas, mis võimaldaks liikmesriikidel hinnata, kuidas vastavate õigusnormide kehtetuks tunnistamine riikide õigusaktidele mõjub, ning laseb neil vajalikke muudatusi teha.

Lõpetuseks vastab mitmete direktiivide kehtetuks tunnistamine suurepäraselt meie vajadusele tagada suurem lihtsus, mida kõigis sektorites hädasti vajatakse. Igatahes loodame, et ravim ei muutu ohtlikumaks kui haigus ise.

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni leping on Euroopa Liidu demokraatlikku toimivust tugevalt muutnud, tehes kasutatavaks selle uue praktilise vahendi, millega Euroopa aruteludes ja integratsioonis osaleda.

Õigupoolest kehtestatakse Euroopa kodanikualgatusega rahvusvahelise demokraatia uus mõiste ning tutvustatakse Euroopa Liidule uut osalusdemokraatia vormi. Kõigil meie kodanikel on võimalik pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole ning paluda sellel seadusandlik ettepanek esitada.

Tunneme komisjoni ettepaneku üle suurt heameelt, sest kodanikuühiskonna ja tegevussuundade määramise kaasamine otsustusprotsessi tugevdab meie institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ning toob Euroopa Liidu oma kodanikele lähemale.

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuna olin kultuuri- ja hariduskomisjoni variraportöör, soovin esiteks väljendada oma rahulolu Euroopa kodanikualgatuse heakskiitmise üle, kuid avaldada siiski kahetsust, et parlament ei hääletanud kahe küsimuse üle, mida pean täiesti hädavajalikeks: üle 16aastaste noorte õigus algatusele allkirja anda ning elanikele antav hääleõigus.

Teame, et need algatused ei kuulu Lissaboni lepingu alla, ja need on vaid mõned põhjustest, miks me selle lepingu vastu oleme.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Taani Liberaalne Partei hääletas täna kodanikualgatuse poolt, kuna sellega soodustatakse kodanikuosalust ning muudetakse EL palju kättesaadavamaks. Parlamendil õnnestus lisada paar standardset nõuet, mis muudavad kodanikualgatuse kättesaadavaks kõnealusest liikmesriigist sõltumatult ning tagavad selle, et vahendi kasutamine jääb lihtsaks. Kodanikud peavad aga pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest – igast liikmesriigist pärit kodanike arv peab võrduma vähemalt vastavast liikmesriigist pärit Euroopa Parlamendi liikmete arvuga, mida korrutatakse teguriga 750, ning lisaks peavad kodanikud olema piisavalt vanad, et parlamendivalimistel hääletada. Vaid nende oluliste tingimuste täitmisel saame tagada olukorra, kus kodanikualgatus saavutab vajaliku kaalukuse, mis võimaldab seda näha kui demokraatia arengut tugevalt toetavat ettevõtmist.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Soovin kodanikualgatuse kohta paar sõna öelda. See on tõsi, et Lissaboni lepinguga saime juurde uue algatuse, mis julgustab meie kodanikke demokraatias osalema. Kui petitsioonile annab allkirja miljon kodanikku, võtab komisjon selle menetlusse, kuid kas sellega siis asi lõpebki? Minu meelest on tegu suurepärase algatusega, kuid sellest hoolimata peame mõtlema, kuidas seda edasi arendada.

Eelduseks on see, et meie kodanikud osaleksid demokraatlikus protsessis peamiselt valimistel hääletades. See on meie võimalus tegelda küsimustega, mis on inimestele olulised. Ilmselgelt võib see uus algatus kodanike kaasatust suurendada, kuigi teisest küljest näen ma ohtu, et komisjon hakkab algatustele ainult vastama, ilma et see lõpeks millegi konkreetsega. Seda arvesse võttes peame läbi mõtlema, kuidas inimesi poliitilises otsustusprotsessis ka tegelikult rohkem osalema panna.

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Soovin Taani Liberaalse Partei toetuse teemal veel kord mainida, et tegu on väga olulise algatusega, nagu juba eelnevalt öeldi. Lisaks on tegu eksperimendiga, mida peame väga teraselt jälgima – nõuan just seda – ja tagama selle, et algatuse raames kehtestatud kolmeaastast perioodi ka maksimaalselt rakendatakse, kaaludes ühtlasi ka seda, kas tegu on tõepoolest kodanikualgatusega või – kui ma end nii võin väljendada – kasutatakse seda hoopis teiste eesmärkide saavutamiseks. Kodanikualgatuse edukuse seisukohast – selle edukuse seisukohast, mida me kõik loodame algatusele osaks saavat – on oluline see, et initsiatiivi haaraksid enda kätte just kodanikud. Sel puhul loodan, et see toob endaga kaasa edumeelseid, tõhusaid ja häid küsimusi, mida kodanikud ELi projekti kohta soovivad esitada, nii et sellest ei saaks pidevate eitavate vastuste jada, mis sellise algatuse kasutamise monopoolseks muudab.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen Euroopa kodanikualgatust puudutaval õiguslikul menetlusel teraselt silma peal hoidnud ning mul on – osaliselt nõukogu ja komisjoni avalduste põhjal – hea meel, et esimesed petitsioonid käivitatakse juba aasta pärast.

Lisaks on mul hea meel, et saan Euroopa Parlamendile kuulutada, et pärast ennekuulmatu loomuuringute direktiivi vastuvõtmist tekkis Itaalias kodanikke, assotsiatsioone ja komisjone hõlmav laialdane rahvaliikumine. See liikumine ei raiska selle aasta jooksul niisama aega ning töötab selle nimel, et esitada komisjonile ettepanek, milles nõutakse Euroopa Liidule tänapäevaseid ja tsiviliseeritud õigusakte ning milles öeldakse ei loomkatsetele – julmale ning teaduslikult tagajärjetule tavale –, soosides samaaegselt alternatiivsete meetodite rakendamist.

Eluslahkamisele ei ütlemine peab olema Euroopa Liidu üks eesmärke, kuna see on ELi kodanike soov.

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Pean kodanikualgatust kasulikuks seetõttu, et kodanikel on selle vahendusel võimalik komisjoniga otse rääkida, ent jääb küsimus, kuidas komisjon reageerib ettepanekutele, mis talle ei meeldi.

Arvan, et võime oodata palju selliseid algatusi, kus komisjonil palutakse teha rohkem, soovitakse rohkem Euroopat, ning kahtlemata vastab komisjon sellisele taotlusele väga innukalt.

Ent kuidas võiks komisjon reageerida sellistele ettepanekutele, kus soovitakse vähem Euroopat, seda, et Euroopa ajaks asju paremini või raiskaks vähem raha, või seda, et Euroopa tasandil maksustamine üldse kaotada? Ootan huviga, kuidas komisjon sellistele ettepanekutele reageerib. Kas ta kohtleb neid ettepanekuid austusega? Kui komisjon vastab ainult neile ettepanekutele, mis talle meeldivad, ei ole sellest algatusest kasu.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Hääletasin nende ettepanekute poolt hea meelega ja arvan, et mõlemad raportöörid on teinud väga head tööd mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kõigi meie kodanike hüvanguks.

Kodanikualgatus mängis umbes aasta tagasi Iirimaal vastu võetud Lissaboni lepinguga nõustumisel väga suurt osa, kuigi mõnda aega tundus, et kogu protsess jääb mitmesuguste takistuste ja reguleerimise tõttu soiku. Tänu raportööride tööle on protsess palju lihtsamaks muudetud ning eriti meeldib mulle see, et protsessi algatab seitsme riigi seitsmest esindajast koosnev komisjon. Arvan, et see ja teised meetmed tagavad olukorra, kus leiavad kajastamist kodanike tõelised mured, hoides samal ajal kontrolli all erahuvides tegutsejad.

(GA) Seetõttu lõpetangi tuntud vanasõnaga – julge pealehakkamine on pool võitu. Algus on paljulubav.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Seda on ju raske demokraatiaks kutsuda, kas pole? Nii kahju, et te ei tahtnud Euroopa inimesi ära kuulata, enne kui kodanikualgatuse kaasa toonud Lissaboni lepingu vastu võtsite.

Vastuseks mõni minut tagasi sõna võtnud Ashley Foxile soovin öelda, et pärast selle esimest etappi võib komisjon otsustada, et tegu ei ole kasutoova ettevõtmisega. See ongi kogu asja põhiprobleem – sellel puudub siduv mandaat. Komisjon võib seda lihtsalt eirata. Taas kord näeme, kuidas Euroopa Liit eurooplaste soove arvesse ei võta. Jumala eest, palun kuulake inimesi – nad ju ei taha, et asjad nii läheksid!

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Mul on komisjoni 2011. aasta tööprogrammi üle väga hea meel ning ma hääletasin selle poolt.

Finantskriis on suur probleem, mille lahendamiseks tuleb see tervikuna ette võtta. Soovin komisjonile endale seatud eesmärkide täitmisel jaksu. Mis eurot puudutab, siis liidu tervikluse ja ühtekuuluvuse vaatepunktist ning Euroopa Liidu solidaarsuse seisukohast on täiesti hädavajalik, et meil oleks ühisraha ja et me teeksime selle kaitsmiseks kõik, mis vähegi võimalik.

Mis töökohti ja majandust puudutab, siis tunnen heameelt selle üle, et 2011. aasta jaanuaris võtab komisjon vastu oma esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi. Selles iga-aastases majanduskasvu analüüsis uuritakse liidu majandusolukorda, sh võimalikke tasakaalustamatusi ja süsteemset riski. See on vältimatu, kui soovime, et Euroopast saaks nutikalt ja säästlikult toimiv majanduspiirkond.

Lõppude lõpuks moodustame ju ikkagi 500 miljonist inimesest koosneva ühenduse. Peame nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel maailma tasandil rasketele probleemidele julgelt vastu astuma. Soovin komisjonile tulevaks aastaks kõike head!

  Philip Claeys (NI). – (NL) Mul on selle ettepaneku vastu hääletamiseks palju põhjuseid, kuid kõige veidramaks pean ma siiski seda lõiget, kus liikmesriigid peaksid parlamendi arvates arenguabiks eraldama 0,7% oma sisemajanduse kogutoodangust ja et selle kohustuse järgimise peaks tagama komisjon.

Kui kõrvale jätta küsimus, kas arenguabi andmine on üldse mõttekas, rikutakse sellise nõudega tõsiselt ka subsidiaarsuse põhimõtet. Veider tundub mulle ka lõige 52, kus komisjonil palutakse tungivalt praegust hoogu laienemisprotsessiks ära kasutada. Kas keegi võiks mulle öelda, mis hoost siin juttu on? Kas räägite Türgi pidevatest provokatsioonidest või selles riigis massiliselt rikutavatest inimõigustest, rääkimata üha suurenevast islamiseerumisest?

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0693/2010

  Philip Claeys (NI). – (NL) Ei ole kahtlustki, et selles resolutsioonis käsitletakse nii mitutki olulist teemat, nagu seda, et kurjategijast president Mugabe osalemine Lissaboni tippkohtumisel mõisteti hukka, ja viidet sellele, kui kahjulikult ajude väljavool Aafrikale mõjub.

Resolutsioonis rõhutatakse väga õigustatult ka põllumajandusliku suutlikkuse arendamise ülitähtsat rolli. Teisest küljest peame kindlasti lahti saama sellest absurdsest 0,7% standardist. Miljardi USA dollari väärtuses arenguabi, mis Aafrikasse viimase 60 aasta jooksul on voolanud, paistab olevat selle mandri veelgi suuremasse viletsusse tõuganud. Lisaabi andmise asemel peame oma energia suunama muu hulgas kapitali ebaseadusliku väljavooluga võitlemisse, mis on resolutsioonis nagunii esile tõstetud.

Samuti ei avaldanud mulle erilist muljet rännet käsitlev lõige, mis oli ka peamine põhjus, miks ma selle resolutsiooni vastu hääletasin.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Vaadates seda, kuivõrd viletsas olukorras viibivad paljud Aafrika riigid, tekib ELil ja selle liikmesriikidel loomulikult soov sellised riigid vaesusest välja aidata, kuid minu arvates peaksime oma abi siiski mõistlikumalt kasutama. On täiesti õige, et õnnetuse korral mängib abi lühemas perspektiivis väga olulist rolli, ent pikaajalist arengut vaadeldes selgub, et meie abi on kohati väärkasutatud.

Ei ole ju õige, et ELi liikmesriikide maksumaksjad peavad saatma raha Aafrika valitsustele, kes oma riiki korralikult ei juhi, ja et see raha ei jõua nendeni, kes seda tegelikult vajavad. Parim viis arengu toetamiseks on aidata vaesemate riikide ettevõtjaid, kes saavad oma kogukondades jõukust luua ning seeläbi sõbrad ja naabrid vaesusest välja aidata.

Avame oma turud ning suuname oma abi kaubanduse ja arengu edendamisse, mitte lihtsalt abirahasse.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Võtsin hiljuti koos mitmete täiskogu parlamendiliikmetega osa Kinshasas, kõige halvemas olukorras olevate riikide edetabelis teisel kohal asuvas riigis, toimunud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide tippkohtumisest. ÜRO hallatava õnnelikkuse indeksi kohaselt edestab Kongo DV vaid Zimbabwet. Erinevalt zimbabwelastest ei saa kongolased endale kahjuks öelda, et asjad võtavad suuna paremuse poole, kui vaid valitsus välja vahetatud saaks: neil on toimunud valimised, kus kandideeris mitmeid erakondi, neil on rahvusvahelise heakskiidu saanud põhiseadus ja nii edasi.

Kongo DV võimendab ja kätkeb endas kogu Aafrika raskusi. Usun, et seal on võimalik koloniaalkogemust häälekamalt süüdistada kui naaberriikides ning kindlasti ei soovita korrata kogu seda Kongo Vabariigiga seondunud tragöödiat. Kahjuks on seal ka loodusvarade needus, mis lõhub maksustamise ja kulude sideme ning paneb poliitikud au ja rikkuse poole püüdlema. Eelkõige teeb mulle aga muret heterogeensus, rahvustunde puudumine, keelelise ja rahvusliku ühtsuse või eesmärgi puudumine. „Kui sa oma riiki armastad, siis maksa makse,” võis Kinshasas ühelt nukralt sildilt lugeda. Seda aga loomulikult ei tehta.

Usun, et te juba teate, miks ma seda mainin. Euroopa Liidu Nõukogu president ütles, et patriotism viib sõjani. Viiksin ta hea meelega külastama kohta, kus patriotism täielikult puudub, ja näitaksin, kuhu selline tee viib.

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

  József Szájer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Kõigile on teada, et finantskriisi tagajärjel muutub pensionisüsteemi riiklik sammas, mis pakub suuremat turvalisust, mitmetes Euroopa riikides üha ahvatlevamaks. Paljud riigid vaatavad oma süsteeme läbi ning pingutavad riikliku pensionisüsteemi tugevdamise nimel. Kuigi pensionisüsteemi küsimus jääb lõppude lõpuks ikkagi riigi pädevusse, on suund, mis neid Euroopa probleeme käsitlevatel aruteludel võetakse, endiselt väga tähtis. Seetõttu tunnen heameelt tõsiasja üle, et Euroopa Parlamendi kolme suurima ning populaarseima sotsialistide ja liberaalide fraktsiooni toel vastu võetud komisjoni tööprogrammi käsitleva otsuse punktis 30 tõstetakse esile seda, et pensionisüsteemi esimest ehk riiklikku sammast tuleb tugevdada. Minu asukohamaa Ungari astus eile vastu võetud aktiga sammu õigesse suunda. ELis toimuv valgeid ja hiljem ka rohelisi raamatuid käsitlev pensioniteemaline arutelu peab jätkuma just sellises vaimus – täpselt seda Euroopa Parlament komisjoni tegema kutsubki ning seetõttu on mul selle ettepaneku üle väga hea meel.

Raport: Kinga Gál (A7-0344/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni lepinguga kehtestatud uue institutsioonilise raamistikuga pannakse rõhku sellele, et inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitse ja edendamine toetavad Euroopa Liidu demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet.

Toetasin seda raportit, kuna usun kindlalt, et vajame uut liidusisest inimõiguste poliitikat, mis oleks tõhus ja põhjalik ning millega tagatakse tõhusad vastutusmehhanismid nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et midagi ette võtta kõigi nende arvukate rikkumistega, mis iga päev toimuvad.

Soovime rõhutada, et Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Liidu õiguse pale kardinaalselt muutunud. Põhiõiguste hartal on nüüd sama õigusjõud mis asutamislepingutelgi ning see esindab põhiõiguste kõige tänapäevasemat kodifitseerimist, pakkudes head õiguste ja solidaarsuse tasakaalu ning hõlmates nii tsiviil-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ning kultuurilisi õigusi kui ka kolmanda põlvkonna õigusi.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Otsustasin raporti poolt hääletada mitte ainult seetõttu, et nõnda otsustas minu fraktsioon, vaid ka seetõttu, et olen kaljukindlal veendumusel, et see raport omab institutsioonilisest vaatepunktist märkimisväärset tähtsust ning on väga vajalik ajal, mil parlamendi volitused on küll määratletud, kuid nende organiseerimine võtab veel aega.

Ilmselgelt soovisime, et esimene heakskiidetud eelarve pärast Lissaboni lepingu jõustumist oleks silmapaistev sündmus. Seetõttu oli meile kõigile vajalik võtta vastu ühine seisukoht – sellest ka raportööri pingutused kompromiss-muudatusettepanekute leidmisel, millega hoida ära otsused, mille tõttu Lissaboni lepingu kohaldamise lõpliku joone leidmine võtaks rohkem aega.

Seetõttu tänan Kinga Gáli tehtud töö eest ja loodan, et see raport juhatab sisse Euroopa institutsioonide tegevuste üldise paranemise.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Esiteks soovin Kinga Gáli tänada selle suurepärase raporti eest, milles käsitletakse põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus! Tegu on siiski ainult raportiga. Peame meeles pidama, et meil on Euroopa Liidus vaja veel palju ära teha. Kahjuks ei rakendata tegelikkuses mitte igaühe põhiõiguseid, kuigi inimesed ütlevad, et teoorias seda tehakse. Selle elav näide on suur romade vähemus, kelle põhiõigusi ei rakendata kõigis punktides.

Lisaks on meil probleeme arvamusvabadusega. Just arvamusvabaduse tõttu andsime Sahharovi auhinna Kuuba dissidendile – sellest hoolimata on meil Euroopas endiselt mitmeid probleeme. Mitte igal pool ei ole inimestel võimalik takistamatult rääkida või oma arvamust avaldada. Selle ehe näide on üks meie kaasparlamendiliige, kes liigub ringi turvatöötajate saatel, kuna kardab oma julgeoleku pärast. Peame võitlema põhiõiguste eest Euroopas ning ühtlasi ka selle eest, et Euroopa Liidus on igale inimesele tagatud arvamusvabadus.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõik teavad, et Itaalia valitsuse tegevus kujutab endast pidevat põhiõiguste harta rikkumist. Peame vaid meenutama Itaalia-Liibüa lepingut või kavandatavat nn suukorviseadust, millega üritatakse ajakirjandus ja õigussüsteem vaikima sundida.

Räägime valitsusest, mida toetab ebademokraatlikult valitud parlament, ilma et kodanikele antaks võimalus oma eelistusi väljendada; valitsusest, mis võitis eile usaldushääletuse tänu häältele, mis saadi opositsiooni kuuluvatelt parlamendiliikmetelt, kes tunnistasid avalikult, et häälte saamiseks pakuti neile raha ning toetust tulevastel valimistel.

(Vahelehüüdja katkestas sõnavõtu)

Faktid tõendavad korruptsiooni. Nagu Mondadori ja Millsi juhtumite lõppotsustest selgub, on selline käitumine korruptant Silvio Berlusconi puhul täiesti tavaline.

(Ärge öelge, et Euroopa Parlament laseb nüüd kalanaisi sisse?)

9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

  Juhataja. − Licia Ronzulli, istuge palun maha ja lõpetage rääkimine! Selline käitumine ei ole Euroopa Parlamendi istungisaalis kohane. Praegu ei ole teie kord sõna võtta ning teil pole õigust teist sõnavõtjat niiviisi segada. Palun võtke seda arvesse. Sonia Alfano, palun jätkake! Pikendan teie sõnavõttu 30 sekundit.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! 9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

  Juhataja. − Licia Ronzulli, ütlen seda teile seda nüüd viimast korda. Kui te veel kord püsti tõusete ja istungit segate, palun ma teil istungisaalist lahkuda. Kas on piisavalt selge? Ärge enam nii tehke!

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Lissaboni lepingu vastuvõtmisega muutus meie kodanike heaolu üks tähtsamaid uusi valdkondi, põhiõiguste harta, nüüd meile kõigile siduvaks. Järgmise sammuna tuleb ELi institutsioonidel keskenduda põhiõiguste järelevalvele ja edendamisele kõigis liidu poliitikavaldkondades ja kõigis liikmesriikides, tehes seda ühtlasi viisil, mis on nii siduv ja tõhus kui vähegi võimalik.

Selle saavutamiseks on tähtis, et nii üksikisikud kui ka eri institutsioonid töötaksid selle nimel, et võrdse kohtlemise direktiiv, mis on hetkel nõukogus menetlemisel ning sinna toppama jäänud, liiguks jõudsalt edasi ja et me omandaksime selle tulemusena õiguslikult siduvad vahendid, mille abil liikmesriikides esinenud diskrimineerimisjuhtumitesse sekkuda.

Soovin veel lisada, et sekkumine on eriti tähtis nii vaikiva kui ka nähtava diskrimineerimise korral. Vaikiv diskrimineerimine mõjutab näiteks eakamaid inimesi.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Nagu näha, hääletasin ilmselgelt selle poliitiliselt korrektse raporti vastu. Flaami rahvuslasena pean täiesti vastuvõetamatuks seda, et parlament paneb rahvusluse ksenofoobia ning diskrimineerimisega automaatselt ühele pulgale.

Ettepanek lisada liikmesriikide puhul rakendatavale sekkumismenetlusele ka menetlus, mis tõkestab teatud poliitikameetmed kuni selle hetkeni, mil komisjon otsustab, kas ametlik sekkumismenetlus algatada või mitte, on suisa ohtlik. See lõpeb ei millegi muu kui liikmesriikidel silma peal hoidmisega ning selline olukord on vastuvõetamatu.

Tulevikus on Euroopa Komisjonil võimalik tõkestada tõhusat väljasaatmispoliitikat, ületades nii toimides tugevasti oma volituste piire. Nende ülesannete rakendamine ja täitmine tuleks jätta vastava liikmesriigi, mitte Euroopa Komisjoni hoolde.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Oma raamatu „1984” lisas kirjutas George Orwell peatüki uuskeelest ning rääkis sellest, kuidas keelt võib tühistada ja muuta ning seeläbi meie mõtet muuta. Ta tõi näiteks sõna „vaba”. Ta suutis sõna „vaba” kasutamist uuskeeles ette kujutada ainult tähenduses „see koer on kirbuvaba” või „see põld on umbrohuvaba” ning seepärast kadusid vaimse või poliitilise vabaduse mõisted, kuna enam ei olnud sõnu, millega neid väljendada. See oli üllatavalt ettenägelik näide, sest laias laastus on sõnaga „vaba” meie eluajal toimunud just selline muutus.

Varem tähendas see vabadust riigi surve eest: kõnevabadust, kogunemisvabadust ja usuvabadust. Nüüd tähendab see õigust. Mul on vabadus töötada, mul on vabadus kasutada riiklikku tervishoiusüsteemi ja nii edasi. Selles inimõiguste raportis liiguti põhimõttelt, et õigused on isikuvabaduse tagatis, põhimõttele, et õigus on kõigile esitatav nõue. Selle asemel et tagada meie õigused võrdsele kohtlemisele, kinnitab see meie õigusi erinevale kohtlemisele. Meil ei ole tegu inimõiguste kriisiga Euroopas, tegu on hoopis demokraatia kriisiga, mille lahendus ei peitu selles, et anname võimu valitud esindajate käest mittevalitud juristidele.

***

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Palun ennist toimunud vahejuhtumi pärast vabandust, kuid itaallasena ei suuda ma teatud tüüpi käitumist lihtsalt välja kannatada! Läksin endast välja, kuna Sonia Alfano kasutab hääletuse selgitamiseks antud minuteid jätkuvalt selleks, et valetada ning Itaalias toimuvat moonutada. Eile toimus Itaalia parlamendis valimispiirkondade põhjal ning täiesti demokraatlikes tingimustes toimunud usaldushääletus. Seetõttu loobun oma selgitusest hääletuse kohta ning teatan, et hääletasin Philippe Juvini raporti poolt.

Raport: Philippe Juvin (A7-0338/2010)

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina olen veendunud, et reklaam võib mängida tähtsat rolli ettevõtjate konkurentsi ja konkurentsivõime elavdamises, suurendades sel moel tarbijatele avanevaid valikuid.

Sellest hoolimata peab Euroopa hakkama saama karmimate õigusnormide kohaldamisega sektorile, mis võib vastasel juhul üha pealetungivamaks muutuda – seda eriti uute tehnoloogiate kasutamise tõttu. Üha levinum on see, et tarbijad esitavad tähtsat teavet, ilma et neil oleks aimugi, mis sellega võib kaasneda.

Seetõttu toetangi Philippe Juvini raportit, eriti seetõttu, et raportis keskendutakse kõige haavatavamas olukorras viibivatele isikutele (nt lastele), kes ei suuda iseseisvalt hinnata kaubanduslikke pakkumisi, mis üha agressiivsemaks muutuva reklaami vahendusel nendeni jõuavad.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Reklaam on tarbijatele tihti kasulik teabeallikas ning aitab neil arukaid otsuseid langetada. Muu hulgas rakendab reklaamitööstus suurepäraseid enesekontrollimeetmeid (nt eetikakoodeksid), milles määratakse kindlaks, milline reklaam on lubatud ning hea.

Viimastel aastatel on see praktika unarusse jäänud – seda võime näha näiteks sellest, kuidas kasutatakse lapsi, ning sellest, kuidas reklaami just lastele suunatakse. Just seetõttu arvan, et parlament peab selles küsimuses sekkuma ning kasutama seda suurepärast raportit hilisemas etapis alusena, mille põhjal uurida, kas direktiivi on vaja läbi vaadata ning rangemaks muuta.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Reklaam on tõhusalt toimiva siseturu lahutamatu osa, mis soodustab konkurentsi ja annab tarbijatele valikuvõimaluse. Hääletasin reklaami käsitleva raporti poolt. Selles ei tehta uute õigusaktide koostamise või tavapärase reklaami määratlemise ettepanekut ega üritata Interneti kasutamist reguleerida või piirata.

Raportiga aidatakse kaasa ebaausate reklaamivaldkonna kaubandustavadega seonduva teadlikkuse suurendamisele ning tarbijate isikuandmete ja privaatsuse austamisele.

Kutsun ärikogukonda üles enesekontrollisüsteemi rakendades vastutust jagama, võtma vabatahtlikke meetmeid, mis aitaksid vältida eksitavat, peidetud ja pealetükkivat reklaami. Eriti rõhutan vajadust vabastada reklaamist lapsed. Lõpetage Batmani, Spidermani ja Bamse kasutamine meie laste vastu!

Raport: Bendt Bendtsen (A7-0331/2010)

  Jim Higgins (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Mul on Bendt Bendtseni raporti üle väga hea meel ning hääletasin selle poolt. Peame rõhuma sellele, et energia säästmine on üks energianõudluse vähendamise viise, aidates seetõttu kaasa energiatõhususe saavutamisele kogu Euroopa Liidus. Tihti arutame taastuvate energiaallikate üle, kuid seejuures on väga lihtne unustada meie elektritarbimist. Hääletasin raporti poolt, kuna see on väga tähtis. Tänan raportööri tubli töö eest!

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Kuulsime siin üleval meie Itaalia kolleegi päris huvitavat rünnakut.

Eelmisel nädalal sõitis suur hulk inimesi pika tee Cancúni, kuid kliimamuutuse vastases võitluses jäid edusammud üsna tagasihoidlikeks. Tänane hääletus energiatõhususe üle on aga kindel samm edasi. Nagu raportis väga õigesti välja tuuakse, on energiatõhusus kõige kulutõhusam ja kiirem viis süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Ometigi ei ole liikmesriikide võetud meetmed kaugeltki mitte piisavad. Praeguste pingutuste põhjal jõuame 2020. aastaks seatud 20% eesmärgiga alles poole peale. Seetõttu vajamegi energiatõhususe siduvat eesmärki. Raport sisaldab mitmeid lahendusi. Nüüd on vaja need ka rakendada. Soovin Bendt Bendtsenit tänada ning teda raportiga tehtud suurepärase töö eest kiita!

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Soovin raportöör Bendt Bendtsenit väga olulise energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise raporti eest kiita! Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et see on tähtis mitte ainult majanduslikel kaalutlustel, vaid ka Cancúni kliimakonverentsi taustal. Jõudsime siiski teatud ühiste teemadeni ning seetõttu on kõige tähtsam jätkata Euroopa Liidus alustatud tööd süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise nimel. Energiatõhusus on üks kõige sobivamaid lahendusi. Igal liikmesriigil peab selles valdkonnas olema tõhus riiklik tegevuskava, sh finantsmehhanismid. Konkreetse abi küsimuses peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon lepingu sõlmima. Täna langetatud otsusega sarnanevatest otsustest võidavad kõik eurooplased, kuna käsitleme siin mitmeid sõltumatuid valdkondi, nagu transport, uued tehnoloogiad ning hoonete, tootmise ja siirdeinfrastruktuuri tõhusus. See dokument on meetmete kogum, mille eesmärk ei ole kaitsta mitte ainult keskkonda, vaid ka eri riikide rahvamajandust.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin samuti Bendt Bendtseni raporti poolt, milles käsitleti energiatõhusust. Euroopa 2020. aasta strateegia on pannud Euroopa Liidu keskenduma energiatõhususele, energia säästmisele ning taastuvate energiaallikate kasutamisele. Ometigi peame meeles pidama, et kui me juba kord endale sellised eesmärgid seame, peavad kõik neid ka järgima. See on lausa üleeuroopaline probleem: meil on küll väärt eesmärke, ent liikmesriigid ei ole kohustatud neid saavutama.

Loomulikul loodame, et tõhusa energiakasutuse eesmärk ei jää ainult Euroopa piiresse, vaid kohaldub ka laiemas mastaabis. Ilmselgelt ei ole meil võimalik lasta energiatõhususel ja säästmisel konkurentsivõimet vähendavaks takistuseks saada: peame tagama selle, et suudame maailmaturgudel konkurentsivõimelisena püsida, tagades sel moel Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime. Nagu ma juba ütlesin, on endale võetud kohustuste täitmine väga tähtis.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Usun, et Euroopa Liidul ei ole võimalik vältida energiaprobleemi, mis otsustab meie planeedi tuleviku.

Peame hävitama müüdi, mille kohaselt on riigi majanduslik areng tihedasti seotud suurenenud energiatarbimisega. Euroopast peab saama teerajaja uuele säästvale majandusmudelile, mida iseloomustab väiksem ressursikulu (sh energiakulu) ning suurem tootlikkus. Seetõttu peame läbi lõikama sideme majanduskasvu ning tööstustele ja üldsusele müüdava energiakoguse suurenemise vahel ning ühendama selle hoopis töökohtade loomist ja energiatõhustust soodustavate energiateenustega.

Neil põhjustel usungi, et energiatõhusus on ELi üks tulevikueesmärke nii majanduslikus kui ka keskkonna mõttes, ja loodan, et komisjon võtab viivitamatult vajalikud meetmed, millega rakendada siduvad eesmärgid, mis täna parlamendis vastu võeti.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin küll siduvama ja nõudlikuma energiatõhususe tegevuskava poolt, kuid olen väga rahul ka lõppseisukohaga, mille parlament selles küsimuses võttis.

Kliimamuutuse vältimiseks ei piisa ainult rahvusvahelistest kohustustest või deklaratsioonidest: vajame praktilisi lahendusi, millega heitkoguste vähendamise eesmärke täita. Suurem energiatõhusus on selle ettevõtmise üks suurimaid põhiprojekte. Selle saavutamiseks vajame väga laiaulatuslikku ja põhjalikku suurema energiatõhususe poliitikat, mis oleks ühtlasi siduv, vajaduse korral ka rahaliselt motiveeriv ning hõlmaks sanktsioone. See tegevuskava on suur samm õiges suunas.

***

  Juhataja. − Sergio Paolo Francesco Silvestris, kas te aplodeerite mulle või soovite hääletuste selgitamise ajal kodukorda puudutava märkuse teha? See on küll päris märkimisväärne tegu, aga olgu nii.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu näete, siis ma aplodeerin, kasutades samal ajal võimalust teha kodukorda puudutav märkus.

Austatud juhataja! Kas kavatsete võtta meetmeid parlamendiliikmete vastu, kellel õnnestub kasutada neile eraldatud aega selleks, et solvata oma riigi valitsust?

Meie kaasparlamendiliige solvas teie juuresolekul Itaalia valitsust, mis läbis eile Itaalia parlamendi usaldushääletuse ning mida toetab ühtlasi ka Itaalia üldsus. See ei pruugi parlamendiliikmele küll meeldida, aga see on tema enda probleem, mida ta võib oma sõpradega arutada. See parlamendiliige kasutas talle antud aega selleks, et solvata oma riiki, mis on ühtlasi ka minu riik, selle asemel et oma hääletust selgitada.

Austatud juhataja! Küsin teilt, kas kavatsete selliseid asju taluda kodukorrast hoolimata, kuna sellisel juhul võtan tulevikus osa kõigist selgitustest hääletuse kohta ja räägin Itaaliat seaduslikult juhtiva valitsuse poolt, millel on ühtlasi kodanike ja parlamendi üksmeelne toetus.

  Juhataja. − Loodan, et hindate seda, et ma teil sõna võtta lubasin, kuigi teie tõstatatud küsimus ei olnud tegelikult kodukorda puudutav küsimus. Minu ülesanne ei ole jälgida, mida parlamendiliikmed öelda otsustavad. Minu ülesanne on tagada see, et nad võtavad sõna siis, kui neil on selleks õigus, mitte ei sega üksteisele vahele – ja seda veel üsna ebaviisakalt ja valjusti, võiks lisada. Nii et aitäh teile kommentaari eest! Vähemalt seni, kuni mina istungit juhatan, peavad parlamendiliikmed üksteise vastu viisakaks jääma ning ühtlasi üritan ma ajakavast nii täpselt kinni pidada kui võimalik. See, mida parlamendiliikmed istungisaalis, demokraatlikus istungisaalis nagu see siin, sõna võttes ütlevad, on nende, mitte minu asi.

***

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Mul on sel teemal paar kommentaari.

Arvan, et kliimamuutusega võitlemisel on kogu rõhk siiani pandud taastuvenergiale, mis on ilmselgelt väga oluline. Energiatõhususe valdkonnas on aga endiselt nii palju, mida oleks võimalik ära teha, ning just seepärast olen raporti poolt.

Hoonete valdkonnas on võimalik veel nii palju ära teha, eriti sellesama hoone, Brüsselis asuvate hoonete ja paljude teiste üldkasutatavate hoonetega. On väga oluline, et me need energiatõhusamaks muudaksime. Sama kehtib paljude transpordiliikide puhul. Nii palju on tohutuid diislit kaanivaid mootoreid. Tootjaid tuleks sundida neid palju energiatõhusamaks muutma.

Soovin ühte rühma siiski kiita. Minu riigis teevad koolid keskkonna valdkonnas suurepärast tööd. Seda tuleks tunnustada ja soodustada, sest koolide kaudu jõuab meie sõnum laste ning nende vanemateni ning loob positiivse suhtumise.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Reimer Böge (A7-0367/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu eelarvemenetluses järgitakse teatud hulka põhimõtteid, sealhulgas spetsialiseerumise põhimõte. See tähendab, et konkreetsele poliitikavaldkonnale eraldatud summat saab kasutada ainult selle poliitikavaldkonna tarbeks. See põhimõte garanteerib teiste hulgas liidu hea finantsjuhtimise, kuid suurendab ka eelarve jäikust. Iga-aastases eelarves ja ammugi mitte mitmeaastases finantsraamistikus ei ole võimalik ette ennustada kõiki kulusid, millega liidul tegeleda tuleb. Just seetõttu on nüüd juba mitmed aastad olemas olnud paindlikkusinstrument. See koosneb rahalisest reservist, mille summa igal aastal eelarvesse kaasatakse. Nii on võimalik rahastada poliitikavaldkondi ja projekte, mille kulusid ei olnud võimalik ette näha. Kolleeg Böge raportis soovitatakse selle instrumendi kasutuselevõtmist elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning Palestiina rahalise abi rahastamiseks. Kuna need on kolm valdkonda, milles ma liidu positiivsesse tegevusse usun, ei kõhelnud ma selle teksti poolt hääletamast.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Nõustun Euroopa Parlamendi otsusega eraldada täiendav rahaline abi elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamiseks 2011. aastal. Nende programmide rakendamisega on võimalik saavutada Lissaboni strateegias sätestatud eesmärk muuta Euroopa Liit ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja teadmistepõhiseks majanduseks, mis põhineb jätkusuutlikul majandusarengul ja uutel töökohtadel, püüeldes parema sotsiaalse ühtekuuluvuse poole.

Selleks et suurendada Euroopa Liidu ülemaailmset konkurentsivõimet, tuleb erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, pakkudes neile soovitud abi ja rahalist toetust. Veelgi enam, investeeringud keskkonnasõbralikesse uuendustegevustesse ja teadusuuringute arendamisse ergutaksid taastuvate energiaallikate kasutamist, mis lihtsustaks uute säästvate töökohtade loomist mitmetes sektorites, sealhulgas energiamajandus, tootmine ja transport.

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − Böge’ raport paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta minu toetust ei saa. Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole selles osas, miks selline täiendav rahastamine vajalik on, piisavalt põhjendatud. Lisaks olen paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes üldiselt väga kriitiline. Soovitav on vähendada teisi eelarveridu, et võimaldada rahastada neid eelarveridu, kus põhjendatud täiendav rahastamine hädavajalik on.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Paindlikkusinstrument annab võimaluse rahastada täpselt kindlaks määratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühele või mitmele rubriigile ettenähtud ülemmäärade piires. Seetõttu on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine 2011. aasta eelarve raames seotud vajadusega rahastada elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuste raamprogrammi – ELi 2020. aasta strateegia raamistikus – ja anda ka Palestiinale rahalist abi, rahastada rahuprotsessi ning UNWRAt. Nende programmide tähtsuse pärast kavatsen selle ettepaneku poolt hääletada.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. − (IT) Parlamendil peab kahtlemata olema positiivne seisukoht Reimer Böge raporti suhtes paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamiseks ning Palestiinale rahalise abi andmiseks. Nõustun lisakulutuste vajadusega ning nende jaotamisega väljapoole rubriikide 1 ja 4 ülemmäärasid. Praegust majandusolukorda arvesse võttes on need kulutused olulised mitmetest vaatenurkadest, kriisiga võitlemiseks ja ka meie rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamiseks.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) On vastuvõetamatu, et Palestiina rahalise abi, Euroopa haridus- ja koolitusprogrammide ning konkurentsivõimele ja vabale konkurentsile kaasaaitavate programmide rahastamine tuleb kõik hõlmata ühtse tekstiga. Kuritahtlik kavatsus on selge. See kombinatsioon sunnib mind erapooletuks jääma. Kinnitan veel kord oma täielikku toetust Palestiina inimeste üritusele.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, et tagada ELi rahaliste vahendite kasutuselevõtmine kogusummas umbes 70 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena Euroopa Liidu Solidaarsusfondist Portugali loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks, milleks Portugal Madeira saarel maanihete ja üleujutuste tõttu tekkinud katastroofilise olukorra pärast rahalisi vahendeid taotles, ja ka Prantsusmaale, kes esitas taotluse pärast tormi Xynthia põhjustatud katastroofilist olukorda. Tunnen, et peame nendele liikmesriikidele oma toetust näitama, nii et nad saaksid nende loodusnähtuste tagajärgedega võidelda ning need miinimumini viia. Euroopa Liidu Solidaarsusfond asutati selleks, et näidata Euroopa Liidu solidaarsust õnnetustest hävinud piirkondade elanikkonnaga. Hääletasin raporti poolt, sest usun, et seal nõutakse rahaliste vahendite kasutuselevõtmist sel eesmärgil ja et seetõttu on raporti eesmärk selle mehhanismi nõuetekohase kasutamise kättesaadavaks tegemine.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − – (DE) Selles raportis osutatud summad on täiesti ebarealistlikud. Lisaks tõsiasjale, et praegune finantsraamistik peab nende eesmärkide katmiseks piisav olema, siis juhul, kui neid suurendada tuleks, on kavandatud märkimisväärselt väiksemad summad. Finantsraamistiku kohandamine raportis esitatud ettepanekutele ei suurenda liidu paindlikkust, vaid piirab seda. Seepärast hääletasin selle raporti vastu.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Tahaksin eelkõige väljendada oma rahulolu tõsiasja üle, et Euroopa Parlament ja nõukogu on jõudnud kokkuleppele elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rahastamise üle. Soovin juhtida erilist tähelepanu elukestva õppe programmile. See koosneb neljast valdkondlikust kavast. Minu arust on erilise tähtsusega Erasmuse programm, mis lihtsustab massiliselt üliõpilasvahetusi. See on väga oluline, nii uute teadmiste ja oskuste omandamise valdkonnas kui ka uute tutvuste sõlmimisel ja liikmesriikide kultuuride kogemisel. Sarnane roll – kooliealiste noorte puhul – on Comeniuse programmil.

Need programmid ei too kasu mitte ainult Euroopa majandusele, vaid tagavad ka Euroopa teadvuse loomise, mis põhineb rahvusvahelisel tutvuste võrgustikul. Nendele programmidele tuleks hoolimata eelarveolukorrast kõrge prioriteet anda, sest tegemist on investeeringuga, mis toob Euroopa Liidule kasu paljudes valdkondades – mitte ainult majanduses, vaid ka kultuuris ja poliitikas. Otsus anda abi Palestiinale on tähelepanuväärne teistel põhjustel, kuid leian, et ka see on põhjendatud.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku võtta pärast lepitusmenetluses üksmeelt saavutamata uue 2011. aasta eelarvemanöövri osana kasutusele paindlikkusinstrument. Hääletasin raporti poolt eelkõige selle pärast, et eelarve suurendamine mõjutab kaht programmi, nimelt elukestva õppe programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mis väärivad Euroopa Liidu suurimat toetust ja kõige rohkem vahendeid. Paindlikkusinstrument sätestatakse institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini kohta. Järgides mõlema eelarvepädeva asutuse (Euroopa Parlament ja nõukogu) kokkulepet, võimaldab paindlikkusinstrument rahastada väljapoole finantsperspektiivides kehtestatud ülemmäärasid jäävaid vajadusi, mis mitmeaastase finantsraamistiku koostamise ajal prognoositavad ei olnud, iga-aastases kogusummas kuni 200 miljonit eurot. See on Euroopa Parlamendi jaoks oluline tulemus, sest märgib edu dialoogis nõukoguga eelarve üle.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Tahaksin kiita heaks lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkuleppe paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes, eelkõige elukestva õppe programmi rahastamiseks. Usun, et Euroopa Liidu jaoks on oluline investeerida kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisse ning õppeedukuse kõrge taseme ergutamisse. Ainult ranguse ja kvaliteetse õpetamisega on võimalik Euroopa konkurentsivõimelisemaks muuta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes võimaldatakse kasutusele võtta paindlikkusinstrument, et rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi ülemmäärade piires. 2011. aasta eelarve jaoks on vaja täiendavaid kulutusi, mis ületavad alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 ülemmäärasid. Seepärast on tehtud ettepanek võtta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohaselt kasutusele paindlikkusinstrument. Kasutusele võetakse järgmised summad: 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi jaoks alamrubriigis 1a; 16 miljonit eurot konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi jaoks alamrubriigis 1a; 71 miljonit Palestiina jaoks rubriigis 4. Eelarvepädevatele institutsioonidele tuletatakse meelde, et otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tohi toimuda hiljem kui 2011. aasta eelarve avaldamine.

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühenduse 2011. aasta eelarves on kulukohustuste assigneeringuteks ette nähtud 141,8 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 126,5 miljardit eurot. Parlamendi selle eelarve prioriteetideks võib pidada hariduse ja uuendustegevuse rahastamise kinnitamist ja tugevdamist. Seetõttu on alamrubriigi 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks – summat suurendatud 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi rahastamiseks ja alamrubriigi 3b – Kodakondsus – summat suurendatud kolm miljonit eurot programmi „Euroopa Noored” rahastamiseks.

Mul on hea meel, et järgmised neli ELi eesistujat (Ungari, Poola, Taani ja Küprose valitsused) on pühendunud Euroopa Parlamendi kaasamisele järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud edaspidistesse kõnelustesse ja läbirääkimistesse.

Kiidan heaks Euroopa Komisjoni kohustuse esitada 2011. aasta juuni lõpus ametlik ettepanek, tagades, et komisjoni omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse samal ajal kui mitmeaastast finantsraamistikku. Euroopa Parlamendi kaasamine nendesse teemadesse on sätestatud ka Lissaboni lepingus (artiklid 312, nr 5, 324 ja 311).

Ma loodan, et nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja uute omavahendite vastuvõtmiseks ei tõlgendata takistavana.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Nõukogu ja Euroopa Parlament on 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõudnud. Hääletasin eelarve vastuvõtmise poolt selle poliitiliste ja institutsiooniliste aluspõhimõtete tõttu, millega kavatsetakse muu hulgas tugevdada Euroopa Parlamendi rolli läbirääkimistes uue 2013. aasta järgse finantsraamistiku üle ja osalust arutelus uute sissetulekuallikate üle, mille hulka kuulub euromaks. Eelarve täiendav assigneering tähendab selle suuremat paindlikkust ettenägematutes olukordades. Oleme vältinud esialgse eelarve põhjal tegutsemist, mis liidu töö olulisel määral halvaks. Asjade selline seis oleks eriti kahjustav ajal, mil on vaja intensiivselt majanduskriisiga võidelda ja Lissaboni leping jõustada. See on paljuski Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis teene.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) 2011. aasta eelarve vastuvõtmine tunnistab tõsiasja, et Euroopa Liidus on võimalik kompromissini jõuda. 2011. aasta rahastamiskava projekt kiideti heaks ja see läbis hääletuse tänu kõigi seda luua aidanud institutsioonide heale tahtele. Seda kompromissi tuleks eriti hinnata, sest Lissaboni lepingu jõustumisele järgnenud otsustamismenetlused on uued ja esimest korda ajaloos on Euroopa Parlament teinud kulusid puudutava ühisotsuse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga võrdsetel alustel. See ei ole ideaalne eelarve, kuid ma leian, et kulusid on hinnatud teadlikul viisil ja need katavad kõik Euroopa Liidu prioriteedid. Hääletamisel 2011. aasta eelarve üle väljendasin ka oma toetust edasisele arengule ja Euroopa integratsiooni ideele.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ühenduse 2011. aasta eelarves, mida parlamendi eelarvekomisjon osaistungjärgul esitles, tõhustatakse Euroopa Parlamendi määratud prioriteetide rahastamist, nagu haridus, uuendustegevus, Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess, elukestva õppe programm, teadusuuringute programm „Inimesed” ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm. Tänan parlamenti, nõukogu ja komisjoni ka selle eest, et jõuti kokkuleppele selle üle, et juhul kui täiendavad rahalised vahendid peavad olema kooskõlas ELi seaduslike kohustustega, muudetakse eelarveid 2011. aasta jooksul, arvestades, et ELi eelarves ei saa seaduslikult puudujääki olla. Lisaks eelarvele olid parlamendil teatud poliitilised nõudmised Lissaboni lepingus sätestatud eeskirjade rakendamise suhtes, nimelt mis puudutab uut omavahendite süsteemi, ja selles suhtes on hea teada, et Euroopa Komisjon on nüüd teatanud ametliku algatuse esitlemisest 2011. aasta juuni lõpupoole, tagades, et omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse tulevase finantsperspektiiviga samal ajal.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − Hääletasin selle resolutsiooni poolt ja toetasin ELi 2011. aasta eelarvet. Mul on hea meel kokkuleppe üle, milleni nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament lõpuks jõudsid, ning ma loodan, et see on jätkusuutlik eelarve, mida saab finantsaasta algusest täielikult ja prognoositavalt rakendada. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega kindlustame meie, Euroopa Parlament, nõukogu ja eelarvekomisjoni kokku lepitud eelarve rahastamise ja järjepidevuse. Olen veendunud, et vaja oli eraldada rohkem vahendeid haridusele, teadusuuringutele ja uuendustegevusele, sest EL peab suurendama oma tõhusust ja konkurentsivõimet, et olla suuteline finants- ja majanduskriisist väljuma. Selle eesmärgi saavutamiseks peab EL looma pikaajalise strateegia ning see eelarve peaks olema strateegia osa.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi heakskiit ühenduse 2011. aasta eelarvele vaid mõned päevad pärast seda, kui parlament eelarve tagasi lükkas, tõestab, et kogu menetlus on halvasti korraldatud eksiteele viimise mäng eesmärgiga juhtida tähelepanu eelarve olemuselt kõrvale, et aidata kaasa suurettevõtete püüdlustele veeretada oma õlgadelt majanduskriisi koormus ning suurendada imperialistlikke sekkumisi tööliste suhtes. Samal ajal tõstis see hästi läbi mõeldud mäng esile tõsise konkurentsi imperialistide ja tõsiasja vahel, et ühenduse ametid võitlevad selle nimel, kes saab paremini teenida Lissaboni lepingu vastuvõtmisele järgnenud plutokraatia huve. Juba mõnda aega tagasi võeti vastu otsus vähendada kõiki minimaalseid assigneeringuid, mida oleks võidud kasutada vaeste põllumajandusettevõtjate, tööliste ja füüsilisest isikust ettevõtjate hüvanguks, ja suurendada assigneeringuid, mis on suunatud otse monopoolsetele kontsernidele ning tsiviil-militaarsekkumiste teenustele ja infrastruktuurile ning töölisklassi ja rohujuuretasandil liikumise tagakiusamisele ja allasurumisele.

Kapitali poliitilised eestkõnelejad ei suuda päästa end selliste trikkidega laimamisest. Nende roll muutub iga päevaga selgemaks. Töölis- ja rohujuureklassid hoogustavad oma võitlust ELi poliitika ja kodanlike valitsuste vastu, luues sellega uued väljavaated rohujuuremajandusele, mis teenib nende, mitte kapitali huve.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve ettevalmistamine on taas kord üles kutsunud Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide valitsuste tegelikud poliitilised läbirääkimised. Praeguses eelarvekärbete kontekstis soovis liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, et liit võtaks osa kasinusmeetmetest, mille Euroopa riigid enda suhtes jõustanud on. Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament ja komisjon soovisid otse vastupidi, et kriisiga võideldaks vabatahtliku poliitika kaudu, asuti nõukogu poolele, näidates selget solidaarsust liikmesriikidega. Selle möönduse tegemisel soovis parlament arutelu liidu vahendite ja eriti küsimuse üle, kas liidul on võimalik omada omavahendeid, mis ei sõltu liikmesriikide osalusest. Nõukogu oli algul järeleandmatu, kuid loobus lõpuks meie seadusjärgsete nõudmiste kasuks. Just seetõttu sain ma koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega anda oma nõusoleku sellele eelarvele, mille püüdlused on piiratud lühikese ajavahemikuga, kuid mis siiski annab edaspidiseid väljavaateid liidu poliitikasuundade avanemisele.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin 2011. aasta eelarve vastuvõtmise poolt. Seda eelarvet tõhustati Lissaboni lepinguga sätestatud uute menetlustega. Pikad ja rasked läbirääkimised 2011. aasta eelarve üle kokkuleppe saavutamiseks näitavad, et kui jõustuvad uued eelarvepõhimõtted, siis oleme sunnitud leidma mõistlikud institutsionaalsed kompromissid ELi kõige olulisemate poliitikavaldkondade üle. Esimest korda alates uue aluslepingu jõustumisest kasutas Euroopa Parlament talle antud volitusi osaleda täielikult Euroopa Liidu eelarve koostamises. Esimene ebaõnnestunud katse kokkuleppele jõuda ja Euroopa Parlamendi seadusjärgseid nõudmisi kaasata näitab konflikti, mis institutsioonides ikka veel eksisteerib ning mida tegelikult olla ei tohiks, sest see takistab tõhusat institutsioonidevahelist koostööd. Kõigi ELi institutsioonide eesmärk on tagada, et kokkulepped, mis on kogu ELile ja selle kodanikele eriti olulised, võetaks vastu nii sujuvalt kui võimalik. Seetõttu usun, et tulevikus tuleks institutsioonide endi tööpõhimõtteid oluliselt muuta ja et Euroopa Parlamendi kaasamist läbirääkimiste kõigisse etappidesse, eriti eelarve puhul, tuleks vaadelda kui väga olulist tegurit esindusdemokraatia põhimõtte elluviimiseks.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit peab kindlustama endale eelarve, mis vastab tema püüdlustele. Ei tohi lasta end kriisiga kaasa minna, vaid peab eesolevatele katsumustele vastu astuma. Lissaboni lepinguga on parlamendile nüüd antud nõukoguga võrdsed võimalused ning parlament on jätnud endast märgi kui ennetavast jõust. Hääletasin 2011. aasta eelarve poolt, sest meie kui Euroopa Parlamendi liikmete kohus on anda Euroopale selge poliitiline suund. 2011. aastal hoiab Euroopa oma prioriteete sihikul. EL on oma uute volituste elluviimiseks võimeline rahalisi vajadusi suurendama. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on parlament suutnud liikmesriikide kindla poolehoiu võita.

Parlamendi ettepanekul alustab komisjon 2011. aastal arutelusid omavahendite eri liikide üle, vahendite, mida Euroopa vajab, et tulevikus oma rahaline sõltumatus kindlustada. Mulle teeb väga muret aga see, et parlament ei ole saavutanud konsensust täiendavas rahastamises, mida ITERi projekt 2012. aastal vajab. Eksperimentaalne termotuumareaktor, rahvusvaheliste teadusuuringute ja Euroopa teadusliku dünaamilisuse juhtprojekt, oleks võinud 2011. aasta eelarve kasutamata ja ülemäärasest osast kasu saada.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Parlament, olles nõukoguga toimunud läbirääkimistel 2011. aasta eelarve, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tingimuste ja liidu omavahendite üle hästi esinenud, on mängu kaotanud. 2011. aasta eelarve vastuvõtmisega detsembri osaistungjärgul näitasime, et nõukogul oli õigus. Meile ei teinud muret mitte arvud, vaid pigem poliitilised nõudmised. Me ei ole unustanud oma seitset nõudmist, mis eelmisel osaistungjärgul vastu võeti. Positiivne on, et 2011. aasta kevadel esitab ka komisjon omavahendeid käsitleva ettepaneku. Parlament kaasatakse nendesse läbirääkimistesse, sest seda on finantsperspektiivide koostamiseks vaja. Tingimused on aga jätkuvalt määratlemata ja seetõttu on võitlus kaasotsustamise austamise üle selles valdkonnas alles alanud.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) See, et parlament võttis vastu ELi 2011. aasta eelarve, näitab, et komisjoni ja seadusandja dialoogi rajamisega on võimalik asjad korraldada nii, et see vastastikust kasu toob. Komisjon on mõistnud, et Euroopa Parlamendil on nüüd liidu rahaliste vahendite suhtes rohkem kaasa rääkida, ning otsustanud, olgugi et hiljem, seda olukorda respekteerida. Praktikas jääb eelarve nõukogu määratud piiridesse, kuid samal ajal on sinna kaasatud ka mõned seadusandja prioriteedid. Enne kokkuleppele jõudmist olime veidras olukorras, omades igasuguseid strateegiaid ja programme, mis järgmise aasta eelarveprognoosides üldse ei kajastunud. Need strateegiad ja programmid ei saa jääda ainult paberile, sest nii rõhutaksid need vaid Euroopa Liidu enda vastuvõetud dokumentide järjekindlusetust ja usalduse puudumist.

On ilmselge, et noori inimesi, uuendustegevust ja teadusuuringuid toetavaid programme ei saa arendada ning ülemaailmses välispoliitikas ei saa aktiivne osaline olla ilma rahaliste vahenditeta, mis kõiki neid plaane rahastama kavandatud on. Parlament on nõukoguga edukalt arutanud vajadust uut õigusakti ja selle rahastamist regulaarselt hinnata. Euroopa Liidu kodanike otse valitud esindajatena peame oluliseks maksumaksjatele näidata, et nende raha kulutatakse hästi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel täna heaks kiidetud eelarve üle, sest selles on säilitatud parlamendi oktoobris vastu võetud prioriteetsed eelarveread, millega tugevdatakse põhivaldkondi, nagu haridus, noored, teadusuuringud ja uuendustegevus. On oluline, et ELil oleks jätkusuutlik eelarve, mille saaks vastu võtta täielikul ja prognoositaval viisil alates finantsaasta algusest, vastupidi ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile, mis liidu poliitikasuundade rakendamise ohtu seaks. Sama oluline on püüelda eelarve poole, mis on kriisiaegadel ettenägelik ja milles tugevdatakse majanduskasvu ning rohkemate ja paremate töökohtade loomist soodustavaid valdkondi, nagu teadus ja uuendustegevus. Majanduse elavdamine Euroopas on võimalik ainult tulevikku vaatava eelarve kaudu.

  Frédéric Daerden (S&D) kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve poolt hääletati kohustusest, kibeduse ja veendumusega. Kohustus: sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ja parlament kinnitasid eelarve poolt hääletamisega oma kohustust, et vältida institutsionaalset ummikseisu ja ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile tuginemist. Kibedus: kaasotsustus eelarveküsimustes on kaotatud lahing. Vaatamata parlamendi tehtud järeleandmistele on paljud liikmesriigid, kes erinevalt minust Euroopa eelarve lisandväärtusesse ei usu, jäänud järeleandmatuks. Veendumus: liidu tulevik sõltub uutest omavahenditest ja finantstehingute maksust. Kui me selle põhieesmärgi tegelikkuseks muuta tahame, vajame komisjoni ja selle pühendumist sellele eesmärgile. Me vajame kaubanduse ja transpordi hõlbustamist ja ka 2011. aasta eelarvet, mistõttu jäin erapooletuks roheliste kavandatud selleteemalise muudatusettepaneku suhtes, mis oli sümboolne, kuid vastutustundetu. Kaubanduse ja transpordi hõlbustamine on liiga oluline teema, et sellega naljatleda, kavandades poliitiliste strateegiate raames muudatusettepanekuid, mille esialgne autor ei olda ja mille eelarverida on null. Algselt sotsialistide ettepanek oli kavandatud seda arutelu eelarvemenetluse ajal edasi arendama, kuid selle vastuvõtmine täna oleks tähendatud ilma eelarveta liidu valimist.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin eelarve poolt, mille kasv võrreldes 2010. aastaga oli null, et näidata, et parlament suudab riiklikke valitsusi halvava majanduskriisi kontekstis näidata üles küpsust ja vastutusvõimet. Ei ole õige suurendada 2011. aasta eelarvet ajal, kui enamikus liikmesriikides eelarvet rangelt kontrollitakse. Mul on hea meel, et eri institutsioonide vahelised rasked läbirääkimised sel teemal viisid kompromissini ja et oleme hoidnud ära 2011. aasta eelarvekriisi.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin uut 2011. aasta eelarveprojekti käsitleva raporti poolt, sest seal tõhustatakse Euroopa Parlamendi prioriteetidena määratud valdkondade rahastamist. Sellised valdkonnad on haridus, uuendustegevus, konkurentsivõime ja ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks ning loodusvarade kaitse ja majandamine.

  Göran Färm (S&D), kirjalikult. − (SV) Rootsi sotsiaaldemokraadid hääletasid täna Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti poolt. See on piiratud eelarve, kuid sisaldab ka olulisi investeeringuid teadusuuringutesse, noortele suunatud algatustesse ja vajalikesse Palestiina toetusalgatustesse ning võimaldab ELi uue välisteenistuse ja uute finantsjärelevalveasutuste rajamist.

Jäime aga erapooletuks ELi uute omavahenditega seotud teksti ja esitatud eelarveridade suhtes. Oleme ELi omavahendite süsteemi läbivaatamise ja finantstehingute maksu analüüsimise poolt, kuid usume, et praegu on meil sel teemal üksikasjaliku seisukoha võtmiseks liiga vähe teavet.

Olenemata vormist, mille ELi tulude uus süsteem võtta võib, tahaksime rõhutada, et see ei tohiks mõjutada eelarvet ja peaks austama liikmesriikide pädevust maksustamise valdkonnas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta eelarve on esimene liidu eelarve, milles lepiti kokku pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Kuigi selles uue kaasotsustusmenetluse raamistikus saavutatud kokkuleppes ei käsitleta kõiki Euroopa Parlamendi muresid, on see alus vastastikuseks mõistmiseks, mis puudutab liidu eelarveprioriteete. Liidu ees seisvate uute katsumuste kontekstis on muutunud oluliseks abinõu olemasolu, mis võimaldab komisjonil viia eelarvesse sisse muudatused juhul, kui kindlaks määratud rahastamine ei ole piisav strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, nimelt ELi 2020. aasta strateegia raames rajatud prioriteetide raamistikus.

Samamoodi on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ülesanne leida ühised alused kiireks ja tõhusaks reageerimiseks, luues tingimused egalitaarsemaks ja konkurentsivõimelisemaks liiduks, mis on suuteline uutele katsumustele vastu astuma.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta eelarvearutelu tulemus oli prognoositav, arvestades nõukogu ja selle parlamendikoosseisu poliitiliste fraktsioonide kohustusi, olgu need siis praeguse mitmeaastase finantsraamistiku määratlemine ja aktsepteerimine või järgmiste eelarvete, mida see finantsraamistik katma peab, heaks kiitmine.

Mida see kokkulepe aga ei kõrvalda, vaid tegelikult hoopis tugevdab, on paljud põhjused, miks olla kriitiline selle eelarve suhtes, mille me välja jätsime. Olukorras, kus valitseb majandus- ja sotsiaalkriis, kasvab tööpuudus ja halvenevad miljonite inimeste elutingimused – millele aitavad oluliselt kaasa tegeliku sotsiaalse terrorismi kavad, mida EL liikmesriikidele peale suruda kavatseb –, peame kõik veel kord selgeks tegema, mida palju ülistatud Euroopa solidaarsus tegelikult tähendab: eelarve, mis ei ületa 1% ühenduse (rahvamajanduse kogutulust) RKTst, mis ei ole suuteline täitma oma ülesannet jõukuse ümber jaotamiseks, ei ole suuteline tagama majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning mis toob kahtlemata esile kahjuliku mõju poliitikavaldkondadele, mida EL arendab. Kordame veel kord, et sellele eelarvele on olemas alternatiiv, mis ei ainult võimalik, vaid ka tõeliselt vajalik. See alternatiiv hõlmaks ühenduse eelarve märkimisväärset tugevdamist, mis põhineb liikmesriikide õiglasel osalusel vastavalt nende RKT-le.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Toetan Euroopa Parlamendi ja 27 liikmesriigi valitsuse kokkulepet eriti seetõttu, et selle kokkuleppe puudumisel viibiksid järgmisel aastal maksed Iirimaa põllumajandusettevõtjatele.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) 2011. aasta esialgse eelarve kasutuselevõtmise oht sundis Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu intensiivistama mõttevahetusi, mille tulemust – täna hääletusel olnud eelarve projekti – võib pidada pragmaatiliseks kompromissiks. Institutsioonide läbirääkimised viisid enamiku parlamendi pooldatud ettepanekute kaasamiseni. Oleme saanud nõukogu kinnituse koostöötahte kohta finantsraamistiku (2014–2020) koostamisel, mis on Lissaboni lepingu sätete elluviimine praktikas. Parlament on jõudnud selles küsimuses kokkuleppele ka Ungari, Poola, Taani ja Küprose peaministritega ehk teisisõnu nende liikmesriikidega, kes järgmise kahe kuu jooksul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujad on. Meil on hea meel nõukogu otsuse üle säilitada Euroopa Liidu eelarves paindlikkusmehhanism (0,03% ELi SKPst). Need vahendid võimaldavad rahastada olulisi kulusid, mis eelmise finantsraamistiku üle toimunud läbirääkimistel prognoositavad ei olnud, nagu Euroopa Välisteenistus ja Galileo süsteem. Parlamendi järeleandmine on lükata edasi arutelu Euroopa Liidu rahastamise edaspidiste allikate üle, mida on nõudnud ka Euroopa Komisjon. Idee vähendada riiklikke panuseid liidu eelarvesse sai rühma liikmesriikide kindlameelse vastupanu osaliseks, kuna nad kartsid avaliku arvamuse reageeringut. Kahtlemata pöördume selle arutelu juurde tagasi 2011. aasta suvel, kui komisjon esitleb mitmeid uusi viise ELi rahastamiseks.

  Julie Girling (ECR), kirjalikult. − (Ühendkuningriigi konservatiivide nimel) Ühendkuningriigi konservatiivid hääletasid täna eelarve suurendamise poolt 2,9%, sest usume, et kui riigipead otsivad viise oma eelarve puudujääkide vähendamiseks või rahandusliku olukorra parandamiseks, siis ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel kohane nõuda ELi kulutuste suurendamist. ELi eelarvet ei saa, nagu mõned Euroopa Parlamendi liikmed väidavad, kasutada riigieelarvete täiendamiseks kasinusperioodil, vaid see peab pigem peegeldama rasket olukorda, milles ELi liikmesriigid on. Just seetõttu esitasid konservatiivid algselt muudatusettepaneku, milles kutsuti üles maksete pikemaajalisele külmutamisele 2010. aasta tasemetel. See samm aitaks kodanikele kinnitada, et EL aitab kaasa pikemaajaliste avalike kulutuste kärpimise kontrolli alla saamisele ja neile jätkusuutlikuma aluse loomisele.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Tänane 2011. aasta eelarve vastuvõtmine rõhutas Euroopa Parlamendi kahekordset läbikukkumist. Vastu võetud eelarve on liiga väike. +2,91%, mis ei vasta kaugeltki esimese lugemisele (+6%) ja komisjoni esialgsele ettepanekule (+5,8%). Vastuvõetud summad on täpselt samad, mis nõukogule tegelikku läbirääkimisruumi andmata esitati, andes vaevu kindlust edaspidiste eelarvete läbiräägitavuse suhtes. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on parlamendil nõukoguga samaväärne otsustamisõigus: saamata täpset kinnitust rolli kohta, mis meil Euroopa Parlamendi liikmetena järgmise finantsraamistiku ettevalmistamisel ja uusi omavahendeid käsitlevates vajalikes mõtisklustes on, riskime sellega, et laseme nõukogul Euroopa projekti tuleviku üle otsustada. Seega, arvestades teatud liikmesriikide soodustamist, on tegelik oht, et see projekt edeneb vaevaliselt. Kõige rohkem teeb mind ärevaks Euroopa parempoolsete väljendatud suhtumine, sest nad olid läbirääkimiste alguses rohkem kui pühendunud eemale jääma alates hetkest, mil riigipeade või valitsuse telefonid helisema hakkasid. Igaüks teeb sellise meelemuutuse poliitilise järjepidevuse kohta oma järeldused.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetan 2011. aasta eelarve vastuvõtmist, mida tehti selge häälteenamusega. Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu saavutatud kokkulepe võimaldas meil ära hoida esialgse eelarve kasutuselevõtmise, mis oleks võinud õõnestada ELi ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika eesmärke. Eriti head on need uudised Poola kohalikele omavalitsustele, põllumajandusettevõtjatele ja äriettevõtjatele, kes üha rohkem liidu rahalistest vahenditest kasu saavad, sest vaatamata majanduskriisile suurendati makseid 2010. aastaga võrreldes 2,91%. Samuti on mul hea meel näha vahendite suurendamist parlamendi prioriteetsetes valdkondades, sealhulgas noored, haridus, teadusuuringud ja uuendustegevus.

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin uue eelarve poolt ja mul on hea meel, et Euroopa institutsioonid on lõpuks mingisuguse ühise aluse leidnud. Selle hääletusega on Euroopa Parlamendi eesmärk tagada Euroopa Liidule stabiilne eelarve, mille saab tarvitusele võtta kohe 2011. aasta alguses, vältides seega ajutise kaheteistkümnendiku süsteemi kasutamist, mis oleks ohustanud paljude Euroopa poliitikavaldkondade rakendamist. Mõistan siiski hukka paindlikkuse puudumise selles uues eelarves ja mõnede poliitiliste fraktsioonide, eriti sotsialistide, valiku seada rahastamise hääletuse edasilükkamisega ohtu ITER, ainus oluline pikemaajaline teadusuuringute projekt, milles Euroopa liidul juhtroll on. Loovutades 600 miljoni euro suuruse krediidi, mis oli ITERi rahastamiseks kättesaadaval kriisiajal, kui Euroopa avaliku sektori raha on haruldane, näitasid sotsialistid oma vastutustundetust ja järjepidevusetust ning seavad ohtu strateegilise projekti, mis annab inimestele tööd.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul on hea meel, et vaatamata paljudele keerulistele asjaoludele on olnud võimalik saavutada kokkulepe ELi 2011. aasta eelarve üle ja see pärast nõukogu tehtud muudatusi vastu võtta. See on väga oluline, mitte ainult seetõttu, et hoiti ära esialgse eelarve kasutamine, vaid põhimõtteliselt ka seetõttu, et võime olla kindlad ühtekuuluvuspoliitikaga seotud kulude kavandamises, mis on väga oluline ELi elanikele ja eelkõige liidu rahalistest vahenditest kasusaajatele. Lisaks tahaksin rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid suurendati 10%. On oluline, et jõudsime poliitilisele kokkuleppele. Näitasime sellega Euroopa solidaarsust ning see annab meile nüüd 2011. aastaks rahalise stabiilsuse.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin täna 2011. aasta eelarve poolt. Pärast pikki läbirääkimisi õnnestus meil jõuda parlamenti rahuldavale kokkuleppele. Parlament ootab tõepoolest Lissaboni lepingu sätete rakendamist. Aluslepinguga sätestatakse parlamendi kaasatus järgmise pikemaajalise eelarve üle peetavatesse läbirääkimistesse ning seda muudatust tuleb aktsepteerida kõigil tasanditel. Veelgi enam, parlament soovis säilitada 2011. aasta eelarves mõned reservid. Hea näide on 425 000 euro suurune summa, mis on 2011. aasta eelarves määratud Euroopa Politseikolledžile (CEPOL) ja mille nüüd ainult teatud tingimustel eraldada saab. Seetõttu peab see asutus rakendama Euroopa Parlamendi liikmete soovitusi pärast seda, kui parlament keeldus asutuse eelarve rakendamist kinnitamast nii, et oleks saadud teha otsus CEPOLi eelarve täieliku eraldamise kohta 2011. aastal.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve, esimene, mille vastuvõtmisel parlament osaleda sai, näitas ainult seda, kui vähe võimu meie institutsioonil on. Vastuvõetud eelarvel on sisu, milles kinnitatakse neoliberaalsed vastureformid, ning parlament tegutseb neid valinud kodanike huvide asemel finantsturgude huvides, minnes isegi nii kaugele, et kiireloomulisuse ettekäändel alla antakse. See häbiväärne teguviis minu häält ei saa.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast intensiivseid läbirääkimisi suudeti lõpuks 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõuda. See ei ole ideaalne eelarve, kuid sellele vaatamata on see dokument, mis võimaldab ELi esitatud eesmärke saavutada. Selles tänasel osaistungjärgul vastu võetud ühenduse 2011. aasta eelarves tugevdatakse Euroopa Parlamendi kindlaks määratud prioriteete, nagu haridus, uuendustegevus ning Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Võttes arvesse loendamatuid bürokraate Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis, toob see resolutsioon Euroopa Ühenduse lähemale EÜ vahendite hästi läbi mõeldud ja tulemuslikule eraldamisele aja jooksul. Olen hoolega uurinud teisi raportis olnud seisukohti ning mul on hea meel tõdeda, et teatud inimesed parlamendis mõistavad vajadust kasutada raha õigeaegselt, mitte siis, kui selleks liiga hilja on. Ma hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Nagu viimase ettepaneku puhul 2011. aasta eelarvet suurendada, olin Euroopa kodanike huvides vastu ka sellele ettepanekule. Ei ole võimalik mõista, kuidas saab EL lubada endale eelarve suurendamist, kui kogu Euroopas on rakendatud kasinusprogrammid. Viimast eelarve suurendamist põhjendatakse Lissaboni lepingu jõustumisega ja sellega rajatud uute institutsioonidega, nagu Euroopa Välisteenistus. Austria Vabaduspartei hääletas suure ettenägelikkusega Lissaboni lepingu vastu, mis tõi küll mõnel määral kasu, kuid selle põhitulemus oli bürokraatia kasv ja kulude suurenemine kodanikele. Seetõttu olin 2011. aasta eelarve vastu.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetan Euroopa Parlamendi kolmapäevast, 15. detsembri hääletust, millega parlament võttis oma Strasbourgi osaistungjärgul pärast teisipäeval toimunud arutelu vastu 2011. aasta eelarve. Vastuvõetud eelarve hõlmab enamiku parlamendi kehtestatud prioriteetide suuremat rahastamist, austades samal ajal nõukogu sätestatud üleilmseid piiranguid. Selle aasta eelarveläbirääkimiste jooksul sõlmisid minu kolleegid Euroopa Parlamendist kokkulepped nõukogu ja komisjoniga ka mitmete eelarvet puudutavate poliitiliste nõudmiste suhtes.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Nõukogu muudetud eelarve projekt ei kajasta täielikult parlamendi rõhutatud vajadusi ja nõudmisi, kuid Euroopa Liitu ei saa 2011. aasta esimesteks kuudeks ilma heakskiidetud eelarveta jätta. Just seetõttu saavutasid komisjon, nõukogu ja parlament 6. detsembril peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel õige kompromissi eelarve üle, mida kohe 2011. aasta algusest täielikult rakendada võib. Hääletasin poolt, sest vastutustundeline seisukoht on kooskõlas parlamendi püüdlustega pakkuda liidu kodanikele asjakohaseid rahalisi vahendeid, mida kinnitab ühisseisukoha heakskiitmine maksete assigneeringute kohta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest leidsin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, saavutati parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates aasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustusin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda täielikult liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, oli parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates finantsaasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) See hetk eelmisel kuul oli väga eriline, kui kõik poliitilised fraktsioonid lavale astusid, et saavutada lisaks 2011. aasta eelarvele poliitiline kokkulepe ELi edaspidise rahastamise kohta. Seega andsid kolm peamist poliitilist fraktsiooni pärast kogu läbirääkimiste käigus tekkinud pahameeletormi lõppotsuse suhtes järele. Vaatamata oma uutele volitustele laskis Euroopa Parlament lihtsalt mööda võimaluse kehtestada end oma rollis eelarveküsimuste üle otsustajana. Belgia peaministri kiri, mida eesistujariik Belgia meile näitas ja milles garanteeritakse aluslepingu austamine (sic) ja see, et parlament edaspidistesse aruteludesse kaasatakse, ei paku hea poliitilise tulemuse saavutamiseks mingit tagatist. Meie vastuhääl peegeldab seda kasutamata jäetud võimalust ning järgnevat läbivaatamisklauslit.

Parim vahend selle saavutamiseks on tuua konventsiooniga sama meetodit kasutades kokku Euroopa Parlament ja riikide parlamendid, riikide valitsused ning Euroopa Komisjon. Jätkuvalt liiga palju rahalisi vahendeid nõudva ITERi hiidprojekti rahastamise edasilükkamise pärast meil kahju ei ole. Üritame kohe, kui Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon selle ettepaneku uuesti esitab, veel kord näidata, milline raha raiskamine see on.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Kiidame heaks Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve, mis võeti esimest korda vastu vastavalt Lissaboni lepingu uuele korrale. Olen rahul Euroopa Parlamendi rolli kinnitamisega selles küsimuses ning toetan täna hääletusel olevas dokumendis esile tõstetud prioriteete. 2011. aastal tuleb erilist tähelepanu pöörata teemale „Noored, haridus ja liikuvusˮ, prioriteedile, mida kõigis eelarvejaotistes arvesse võetud on. Peame investeerima oma noortesse ja kõigi Euroopa kodanike koolitamisse, nimelt elukestva õppe, Erasmus Munduse ja Eurese programmide kaudu.

Samuti on oluline edendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli meie majanduse dünaamilisemaks muutmise liikumapaneva jõuna. Arvestades ühtekuuluvuspoliitika kui kõigi ELi poliitikasuundade ühiselemendi olulisust, toetan selle kavandatud kaasamist dokumenti, millest sõltub selle poliitikasuuna edukas rakendamine. Väljatoodud põhjustel ja seetõttu, et ma usun, et Euroopa Liit elab läbi perioodi, mis nõuab rohkem pingutusi Euroopa tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmise nimel, säilitades samal ajal institutsioonidevahelise dialoogi tugevdamise vajaduse, hääletasin parlamendi esitatud projekti poolt.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Parlament näitas läbirääkimistel nõukoguga oma tahet. Eelmisel aastal tegi nõukogu Lissaboni lepingu kontekstis parlamendile märkimisväärseid järeleandmisi. Selles eelarvet käsitlevas otsuses on parlament võtnud rohkem omaks nõukogu seisukoha. See kompromiss tundub töötavat.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Otsus 2011. aasta eelarve üle võeti vastu probleemsel ja ebastabiilsel ajal. Ajal mil liikmesriikide eelarvetes tehakse tõsiseid kärpeid, on olulisem kui kunagi varem veenduda, et Euroopa tagaks vahendid kriisi mõjudega tegelemiseks. Olen oma ametiajal jooksul näinud ELi rahalistest vahendite eraldamisest tulenevat kasu ning need vahendid on andnud abi neile, kes kannatavad praegu Ühendkuningriigis rakendatud destruktiivse poliitika tõttu.

Siiski on selles eelarves kohti, millega ma nõustuda ei saa. Näiteks ei arva ma, et on asjakohane hääletada raiskavate põllumajandustoetuste ning suuremate esinduskulude poolt. Ma usun, et praegustel majanduslikult ebakindlatel aegadel on oluline näidata, et kulusid piiratakse. Selle tõttu otsustasin 2011. aasta eelarve hääletusel erapooletuks jääda.

  Glenis Willmott (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi liikmetest leiboristid hääletasid eelarvepaketi vastu, sest me usume, et ajal, kui riigisisese kulutusi niivõrd tõsiselt kärbitakse, ei ole kohane ELi eelarvet suurendada.

Kindlasti ei toeta me viisi, kuidas paljud valitsused oma majanduse riiklike kulutuste vähendamisega ohtu seavad. See ei tähenda aga, et peaksime automaatselt toetama Euroopa Liidu kulutuste üldist suurendamist.

ELil seisab ees oluline tegevusrohke aasta ning paljudel juhtudel tuleb toetada neid valdkondi, mida riigisisesed kärped kõige rängemalt mõjutanud on. Usume siiski, et valdkondades, kus on vaja teha uusi kulutusi, oleks olnud võimalik leida sääste, et raha oluliste projektide jaoks vabastada.

Arvestades praegust survet riikide majandusele, oleksid need eelarveläbirääkimised olnud võimalus veenda ELi juhte teha lõpp raiskavatele ELi kulutustele sellistes valdkondades nagu põllumajandustoetused, mis õõnestavad tihti nende riikide majandust, mille aitamiseks ELi rahvusvaheline eelarve koostatud on. Need toetused jäetakse selles eelarvepaketis aga peaaegu puutumata.

Seda arvestades ei saanud Euroopa Parlamendi leiboristid ELi eelarve suurendamist toetada.

Raport: Barbara Matera (A7-0353/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Nõustun ka sellega, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Abi ettevõtete ümberkorraldamise ja ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ja paindlik, et seda saaks kiiresti ja tõhusalt kasutusele võtta. Maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutuste taustal on tähtis, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada vahendeid sellistest muudatustest puudutatud tööliste toetamiseks, pakkudes neile samas ka oskusi, mida on vaja kiiresti tööturule tagasi pöördumiseks. Seetõttu tuleks finantsabi anda igale üksikisikule eraldi. Samuti on oluline rõhutada, et selline abi ei asenda ettevõtete tavakohustusi ning ei ole mõeldud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord Hollandis, hääletan selle raporti poolt ehk teisisõnu GEFi kasutuselevõtmise poolt Madalmaade toetamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune finants- ja majanduskriis koos maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutustest põhjustatud muutustega tööturul on toonud tulemuseks loendamatul hulgal töötuid, kellest paljud on pikaajalised töötud. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati just sellistele olukordadele reageerimiseks. Praegusel juhul on kõne all veidi üle kahe miljoni ja viiesaja tuhande euro kasutuselevõtmine Madalmaade kasuks, et toetada vahemikus 1. maist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 kahest kaubandus- ja jaemüügiettevõttest koondatud 613 töötajat. Arvestades, et komisjon pidas seda taotlust asjakohaseks ja kehtestatud nõuetele vastavaks ning soovitab seetõttu taotluse heakskiitmist, hääletasin poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalset mõju, mis on eelkõige mõjutanud tööhõivet, on paljude Euroopa kodanike ja perekondade raske olukorra leevendamisel väga oluline kasutada nõuetekohaselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, aidates kaasa selliste kodanike ühiskonda tagasi integreerumisele ja ametiarengule ning pakkudes samal ajal uusi vahendeid, mis vastavad ettevõtete vajadustele ning elavdavad majandust. Selles kontekstis esitatakse kõnealune tegevusplaan Madalmaade jaoks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis. Seepärast loodan, et Euroopa institutsioonid tõhustavad oma sihikindlat tegutsemist, et rakendada meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad sellise olulise vahendi nagu GEF kasutamise määra, mis on siiani olnud väga väike. Sel aastal on saadavalolevast 500 miljonist eurost ära kasutatud vaid 11%.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest. Fondi abi on vajalik töötute ja globaliseerumisest tingitud ümberpaigutamiste tõttu kannatanud töötajate aitamiseks. Üha rohkem ettevõtteid paigutuvad ümber, et kasutada paljude teiste riikide, eriti Hiina ja India, madalamaid tööjõukulusid, mis kahjustab aga oluliselt selliseid riike, kus töötajate õigusi austatakse. GEFi eesmärk on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning väga tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. GEFi on eelnevalt kasutanud teised ELi riigid ning seega on asjakohane anda abi Madalmaadele, kes esitas taotluse GEFi kasutuselevõtmiseks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − Finants- ja majanduskriisi tõttu töö kaotanud töötajatele tuleb anda võimalus kiiresti töömaailma tagasi pöörduda. Liikmesriigid on kohustatud võtma kasutusele asjakohased meetmed selliste inimeste toetamiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakub sel eesmärgil rahalisi vahendeid, mida liikmesriigid taotleda võivad. Hääletan raporti poolt, sest fondi kasutuselevõtmine Madalmaade jaoks on täielikult põhjendatud ning kõik kriteeriumid on täidetud.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 46 osa 2 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega.

Nõustun ka sellega, et:

– GEFist tuleks toetada koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule ja ma soovin rõhutada, et GEFist saadav abi ei tohiks asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

– GEFi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames;

Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut rajada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muu allikas, et reageerida Euroopa Parlamendi korduvatele avaldustele, et on vaja kindlaks määrata ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread, arvestades, et GEF loodi spetsiifilise ja eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Nõustun täielikult raportöör Barbara Materaga, kes väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon määrab endiselt kindlaks maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid, seda seoses Euroopa Parlamendi eelnevate taotlustega.

Nõustun raportööriga ka selles suhtes, et viimastel juhtudel valitud alternatiividega (ettevõtluse ja uuendustegevuse toetamiseks mõeldud eelarverida) ei saa rahule jääda, sest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisega on komisjonil tõsiseid probleeme. Majanduskriisi ajal tuleks neid assigneeringuid tegelikult pigem suurendada. Raportöör kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama makseteks sobivamate eelarveridade kindlakstegemist tulevikus.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Madalmaade esitatud taotlus abi saamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Põhja-Hollandis, vastab kõigile seadusega sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Tõepoolest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta 18. juuni määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta 20. detsembri määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt GEFi reguleerimisala, sest fondilt eeldati suutlikkust sekkuda olukordades, kus ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusena „koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACI. 2 jaos NUTS II tasandi priikonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat”. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ning loodan, et GEFi kasutuselevõtmine aitab nendel töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle hääletusega Euroopa Parlament: 1) palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; 2) tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud, ning rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda; 3) rõhutab, et vastavalt EGFi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ning rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõtmist info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori töötajate jaoks, kes Madalmaade Noord Hollandi piirkonnas koondati.

Euroopa IKT sektorit on negatiivselt mõjutanud nii ülemaailmne finants- ja majanduskriis kui ka globaalse IKT-turu struktuurimuutused, eelkõige tootmise ümberpaigutamine Hiinasse ja Indiasse. Seda kajastab ka IKT indikaator.

IKT indikaator kajastab peamisi uurimistulemusi, mis on seotud IKT sektori äritsükli, kulude ja eelarvega. Lääne-Euroopas oli selle indikaatori väärtus järsult langenud: augustis 2008 oli see 160, 2009. aasta aprilliks oli see langenud 30ni.

Madalmaad on Randstadi majandusüksusesse kuuluvast kahest ettevõttest koondatud 613 töötaja jaoks valmistanud ette individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mis hõlmab nõustamist ja toetust töökoha vahetamisel, liikuvuskeskuste loomist, koondatud töötajate töökohavahetust, ametikoolituse pakkumist ja tööalase konkurentsivõime kindlaks määramist. Paketi kogumaksumus on 3 934 055 eurot ning Madalmaad esitasid 8. aprillil 2010. aastal taotluse, et saada GEFist rahalist toetust kogusummas 2 557 135 eurot.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti projekti poolt. Taas kord on meil võimalus aidata ELi kodanikel, kes on pärast ettevõtte raskustesse sattumist koondatud, uusi töökohti leida.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) See taotlus on vaid üks Madalmaade paljudest taotlustest, millele me eelarvekomisjonis hiljuti heakskiidu andnud oleme. Loomulikult hääletasin Barbara Matera Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõttu käsitleva raporti poolt, et toetada Noord Hollandis koondatud töötajaid. GEF on loodud selleks, et aidata neid töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumise tagajärjel. Viimastel nädalatel toimunud eelarveläbirääkimistel paistis Madalmaade valitsus silma oma jäärapäise reageeringuga Euroopa Parlamendi kehtivatele seisukohtadele. Parlament on alati kompromissiks valmis. Siinkohal tahaksin öelda, et Madalmaade seisukohaga poliitika suhtes tundub kokku sobivat ühelt poolt kümnete miljonite suuruse ELi abi taotlemine ja teiselt poolt keeldumine seaduspärase mõttevahetuse pidamisest parlamendi esitatud asjaolude üle.

Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0360/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et ELis tuleb rakendada tõhustatud koostööd abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Minu arvates peaksid ELi selle valdkonna määrused olema universaalsed. Teisisõnu, ülemaailmsete kollisiooninormide alusel võib määrata kindlaks, et kohaldatakse ükskõik millist õigust – osaleva liikmesriigi õigust, mitteosaleva liikmesriigi õigust või ELi mittekuuluva riigi õigust. Liit on seadnud endale eesmärgi säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu tuleks selleks, et võimaldada abikaasadel valida kohaldatav õigus, millega neil on tihe seos või, et juhul, kui nad ei ole valikut teinud, kohaldataks nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kõnealust õigust, tuleks nimetatud õigust kohaldada ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega. Kodanike liikuvuse suurendamine nõuab suuremat paindlikkust ja õiguskindlust ning uus ELi määrus võib seda tõhustada.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Vajadus luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta toob esile pakilise vajaduse käsitleda rahvusvaheliste lahutuste korral esilekerkivaid probleeme. Siiani ei ole erinevused riigisisestes õigusaktides soodustanud abikaasade võrdsete võimaluste ja lahutusse kaasatud laste parimate huvide kaitsmist. Vastupidi, need on aidanud ergutada nn võidujooksu kohtusse. Euroopa Parlamendi lepitajana olukordades, kus eri kodakondsusega vanemad laste nimel võistlevad, ning oma töös omandatud kogemusele tuginedes toetan seda määruse ettepanekut luua asjaomaste paaride jaoks õiguskindlus ning tagada etteaimatavus ja paindlikkus.

Üks määruse tekstis olevatest uuenduslikest ideedest on võimalus enne ja pärast abielulahutusega seotud menetlust ning selle ajal konsulteerida perekondliku lepitajaga. Selline isik ei ole suur abi mitte ainult abielupaaridele, teavitades neid abielulahutuse erinevatest vormidest ja tingimustest ning lahendades abikaasade lahkhelisid, vaid kaitseb ka abielupaari laste õigusi, aidates vanematel teha asjakohaseid ja rahumeelseid valikuid, et järeltulijate heaolu kaitsta.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Mis puutub abieluasju käsitlevate Euroopa seaduste ühtsuse parandamisse, siis 27 liikmesriigi üksmeele saavutamine selles küsimuses on keeruline. Õnneks on alates 1997. aasta Amsterdami lepingust võimalik seda soovivatel liikmesriikidel teha n-ö tõhustatud koostööd, määrates kesksed juhtriigid, kes liitu konkreetses valdkonnas edasi viivad. Abielupaaride kogetavad probleemid, mis on seotud oma staatuse tunnistamisega kogu Euroopas, eriti lahutuse või lahuselu korral, on viinud teatud liikmesriikide jõudude ühendamiseni, et parandada riiklike õigusnormide kooskõlastatust. Olen tõesti väga huvitatud sellise tõhustatud koostöö, kus Prantsusmaa osaleda soovib, elluviimisest. Minu arvates on see algatus eurooplaste ühendamise huvides ja see puudutab meid kõiki ning väga vajalik on õiguskindlus. Seetõttu hääletasin selle tõhustatud koostöö rakendamist käsitleva määruse poolt. Edaspidi tuleks sellist tõhustatud koostööd kasutada nii sageli, kui seda vaja on.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, sest selle määruse eesmärk on luua õiguskindlus eri liikmesriikide kodanikest abielupaaridele, kes soovivad lahuselu või lahutust, tagades neile etteaimatavuse ja paindlikkuse.

Selles suhtes on vastuvõetud algatus samm edasi, kuid kahetsusväärne on esiteks see, et on kaotatud võimalus laiendada määruse reguleerimisala abielude tunnustamisele, abielude kehtetuks tunnistamisele, laste hooldusõigusele ja pärandusele. Samuti ei hõlma määrus teisi olemasolevaid kooseluvõimalusi, nagu homoseksuaalsed paarid, keda mõnedes liikmesriikides tunnustatakse.

Teiseks on kahetsusväärne ka see, et selles tõhustatud koostöös on valmistunud osalema ainult 15 liikmesriiki 27st ning see ei tule kasuks mitteosalevate riikide kodanikele.

Seetõttu loodan ja soovin, et määruse reguleerimisala oleks tulevikus võimalik laiendada ja et selles tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide arv kasvaks: riigid võlgnevad selle oma kodanikele, keda nad esindavad.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi raporti poolt, milles käsitletakse tõhustatud koostöö rakendamist abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, sest tuleb luua selge ja täpne õiguslik alus, vastavalt millele kohaldatava õigusega seotud õigusnorme kohaldatakse. Sooviksin juhtida tähelepanu, et üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Sooviksin rõhutada, et uus määrus peaks tagama asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin tänada Tadeusz Zwiefkat selle raporti koostamise eest, mida ma toetan! Selle meetme eesmärk on luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, võimaldades pooltele teatava hulga autonoomiat. Riigisiseste õigusnormide suured erinevused liikmesriikides võivad rahvusvahelise lahutuse puhul mitmeid probleeme tekitada.

Tõepoolest, lisaks õiguskindluse puudumisele, mis tuleneb raskusest kindlaks teha, millist õigust igal konkreetsel juhul kohaldatakse, võib täheldada ka nn võidujooksu kohtusse, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis üht kahest abikaasast paremini kaitseb. Seetõttu peab Euroopa Liit vähendama neid ohte ja korvama puudusi, andes pooltele võimaluse valida ühise kokkuleppe alusel kohaldatava õiguse. Seetõttu nõustun vajadusega anda mõlemale abikaasale ausat ja usaldusväärset teavet, mis võimaldab neil võimalikult kiiresti oma valikuvõimalustest teadlik olla.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Lissaboni lepingu kohaselt saavad liikmesriigid nüüd teha tõhustatud koostööd vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevas alas ning täpsemalt lahutuse ja lahuselu küsimustes. Selles määruses määratakse kindlaks tõhustatud koostöö teatud liikmesriikide (Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania) vahel. Sellise koostöö põhieesmärk on välistada igasugune diskrimineerimine soo alusel, tagada abikaasadele võrdsed võimalused ja muuta esmatähtsaks laste heaolu. Abikaasad võistlevad tihti selle nimel, kes esimesena lahutustaotluse esitab, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis asjaomase poole huve paremini kaitseb. Selle määruse eesmärk on parandada asjaomaste abielupaaride õiguskindlust, tagades samal ajal lahutusprotsessi etteaimatavuse ja paindlikkuse. Toetasin määrust, isegi kui Tšehhi Vabariiki see praegu ei puuduta. Üldiselt arvan, et selle määruse juurutamine on hea eeskuju teistele liikmesriikidele, kaasa arvatud Tšehhi Vabariik. Teistel liikmesriikidel on edaspidi võimalus määrusega ühineda ning teedrajavate liikmesriikide kogemusest kasu saada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle ettepaneku eesmärk ei ole abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust sisuliselt ühtlustada, vaid luua ühtlustatud normid rahvusvaheliste õigusalluvuskonfliktide lahendamiseks. See tähendab, et meil tuleb töötada rahvusvahelise eraõiguse raamistikus, mitte perekonnaõiguse sisulises raamistikus, kus igale liikmesriigile jäävad selle seadused.

Just seetõttu on oluline meeles pidada näiteks seda, et esitatud määruse artikli 7 A muudatusettepanekuga ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus. Siiski ei ole nii võimalik piirata nende inimeste õiguseid, kelle kooseluvorme liikmesriigis ei tunnustata, ja selle asjaolu suhtes tuleb leida kompromisslahendus.

Eespool öeldust lähtuvalt võin suurema õiguskindluse ettenägemist eelkõige abielu ja seadusliku lahuselu puudutavate rahvusvahelise kohtualluvuse konfliktide lahendamise puhul käsitleda kui olulist sammu vabadusel ja õiglusel rajaneva keskkonna ülesehitamiseks, kus inimeste vaba liikumine on tegelikkus.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma olen rõõmus selle raporti vastuvõtmise üle, mis peaks võimaldama eri liikmesriikidest pärit või teises riigis elavatel abielupaaridel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse.

Euroopa Liidus registreeriti 2007. aastal miljon lahutust, nendest 13% eri kodakondsusega partnerite vahel. Nende menetluste ajal seisid Euroopa kodanikud vastamisi lahutusprotsessi mõjutavate õigusprobleemidega.

Juhin tähelepanu asjaolule, et Portugal osaleb tõhustatud koostöös, mis võimaldab edasiliikumist teemal, mida nõukogu blokeerib.

Rõhutaksin, et selle raporti tulemusena ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Soovin õnnitleda raportööri, kes on niivõrd põhjalikult käsitlenud sellist rasket teemat nagu abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valik. Selle teema ülima delikaatsuse tunnistajaks on tõsiasi, et Rooma III määrus on esimene näide ELi ajaloos tõhustatud koostöö kohta, mis toimub vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale. Määruse territoriaalne reguleerimisala on seega piiratud 14 liikmesriigiga 27st. Poola nende riikide hulka ei kuulu. Ma arvan, et juurutades põhimõtte, mis võimaldab pooltel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse, aitab Rooma III määrus kaasa suuremale õiguslikule etteaimatavusele ja õiguskindlusele. Võttes arvesse määruse piiratud reguleerimisala – see puudutab ainult rahvusvahelise lahutuse korral kohaldatavat seadust –, on siiski vajalik leida vastus ka küsimusele, millisel kohtul on konkreetsel juhul otsustamispädevus.

See probleem on ka teise ELi määruse – Brüsseli II a määrus – teema. Seetõttu leian sarnaselt raportöörile, et see määrus on vaja nii kiiresti kui võimalik läbi vaadata, et võtta vastu kohtualluvuse muutmise eeskiri. See hajutab paljude liikmesriikide hirmud selle suhtes, et nende kohtuid sunnitakse otsustama selliste abielupaaride lahutuse üle, kelle abielu kõnealuse riigi õigussüsteemis ei tunnustata, julgustades liikmesriike omakorda vastu võtma Euroopa üldpõhimõtteid rahvusvahelise lahutuse valdkonnas, mis muudaks paljude ELi kodanike elu kahtlemata lihtsamaks.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui kaks eri kodakondsusega inimest või lihtsalt kaks inimest, kes enam samas liikmesriigis ei ela, kavatsevad lahutada, siis peavad nad teadma, millise kohtu ja millise riigi alluvusse nende lahutusprotsess kuulub. Nüüdsest on abielu lahutavatele inimestel peagi võimalus valida, millist Euroopa Liidu õigussüsteemi nende lahutuse suhtes kohaldatakse. See on järjekordne konkreetne samm nn ühtse Euroopa õigusruumi järkjärgulise rajamise suunas, mis meie kõigi igapäevaelude suhtes vahetult kohaldatav on. Toetan küll selle raporti vastuvõtmist ning tõhustatud koostöö menetluse esmakordset kasutamist, kuid mul on kahju, et seda menetlust oli vaja kasutada ja et ei suudetud saavutada kokkulepet kõigi ELi liikmesriikide vahel. Ma loodan, et varsti osalevad selles koostöös ka teised liikmesriigid.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Tšehhi Vabariik on Euroopa Parlamendi liige Tšehhi Vabariik ei ühinenud tõhustatud koostöö mehhanismiga kohaldatavate kollisiooninormide kokkusobivuse valdkonnas. Seda seetõttu, et Tšehhi Vabariigi seisukohalt ei ole see määruse ettepanek siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik meede. Samamoodi peab Tšehhi Vabariik määrust küsitavaks subsidiaarsuse põhimõtte kontekstis, sest määrusega ei kaasne mingit lisandväärtust, mis põhjendaks sekkumise liikmesriikide perekonnaõiguse sätetesse. Tšehhi Vabariik peab määrust küsitavaks ka proportsionaalsuse põhimõtte kontekstis, sest valitud õigusakti liik ei ole sobiv vahend kollisiooninormide kokkusobivuse tagamiseks rahvusvahelise perekonnaõiguse valdkonnas. Siiski pean ütlema, et minu kavatsus ei ole oma vastuhäälega peatada nende liikmesriikide tegevust, kes on otsustanud kasutada tõhustatud koostööd kui vahendit, millega tagada kollisiooninormide kokkusobivus abieluasjade suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramise puhul.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Määruse ettepanek tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas aitab käsitleda sageli esilekerkivaid keerulisi ja tundlikke probleeme, mis on seotud kahe eri kodakondsusega inimese vahel sõlmitud abielu lahutusprotsessiga. See muudab lahutava abielupaari jaoks asjad selgemaks ning võimaldab neil valida kohaldatavat õigust. Samuti suurendab see juba algusest märkimisväärselt lahutava abielupaari õiguskindlust. Kuna vastuvõetud õigusakt ei kuulu ühenduse õigustikku, siis on tõhustatud koostöö mehhanismi rakendamine samm, mis võimaldab osalevatel liikmesriikidel tegeleda mõnede õigusprobleemidega rahvusvahelises koostöös, mis on seotud nn rahvusvaheliste abielude lõppemisega.

See annab tõhustatud koostöö selles etapis mitteosalevatele liikmesriikidele piisavalt võimalusi hinnata aja jooksul selle määruse ettepaneku positiivset ja negatiivset mõju ning kaaluda määrusega ühinemist. Tšehhi Vabariigis on palju aastaid ja paljudel täiesti põhjendatud juhtudel kohaldatud selliste lahutusprotsesside suhtes välisriigi õigust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uus määrus võimaldab rahvusvahelistel abielupaaridel (eri kodakondsusega abielupaarid, eri riikides elavad abikaasad või abielupaarid, kes elavad koos teises riigis kui nende päritoluriik) valida nende abielulahutuse suhtes kohaldatava õiguse, tingimusel et ühel partneritest on seos kõnealuse riigiga, näiteks alaline elukoht või kodakondsus. Uute eeskirjadega täpsustatakse ka õigus, mida kohaldatakse juhul, kui partnerid kohaldatava õiguse suhtes kokkuleppele ei jõua. Uus määrus võimaldab näiteks Belgias elaval Hispaania-Portugali abielupaaril valida, kas nende lahutuse suhtes kohaldatakse Portugali, Hispaania või Belgia õigust.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Abielulahutus on tõsine teema. Üsna tihti kaasnevad sellega purunenud taldrikud ja vara jagamine. Imetlen siiralt raportöör Tadeusz Zwiefka idealismi. Mis juhtub, kui sakslasest mees soovib abielu lahutada Saksamaal, kuid tema abikaasa soovib seda teha Sitsiilias, sest tema ema oli sitsiillane? Kuidas jagada tolmuimeja ja pesumasin, kui kokkuleppele ei jõuta? Idee on hea, kuid seda tuleb veel lihvida. 90%ga abielulahutustest kaasneb tragöödia ja skandaal. Olen n-ö poolt, kuid sellise dokumendi kaalutlemisel tuleb arvestada üksikasju. Me vajame seadust, mitte reegleid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Lahuselu ja abielulahutus on alati keerulised teemad ning hõlmavad paljusid õiguslikke tagajärgi. Eriti palju probleeme on siis, kui abikaasad on eri kodakondsusega. Oleme otsinud Euroopa Liidu tasandil lahendust, kuid meil on õnnestunud saavutada kokkulepe vaid tõhustatud koostöömenetluse suhtes, mis muudab olukorra asjaosalistele ehk eri ELi riikidest pärit abikaasadele, kes lahutavad, ainult veidi lihtsamaks. Tõhustatud koostöömenetluse reguleerimisala ei ole veel täpsustatud ning seega ei ole ka see täiesti selge.

Loomulikult ei tähenda koostöö seda, et kohtuotsuseid, nagu lahutuse korral tehtavaid, tuleks tunnustada sellises liikmesriigis, kus selleks seaduslikku kohustust ei ole. Samuti ei tohi see menetlus anda võimalust sundida liikmesriike tagaselja tunnistama samasooliste abielusid. Piiriüleste lahutuste puhul on vähe tähelepanu pööratud ka lapsevanemate õigustele. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et ELis on vaja luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Artikli 3 a sisseviimisega antakse abielupaarile esmakordselt võimalus valida ühise kokkuleppe alusel nende lahutusprotsessi suhtes kohaldatav õigus. Minu arust peaksime tagama ka selle, et pooled teevad teavitatud otsuse ehk teisisõnu mõlemat abikaasat on nende otsuse praktilistest tagajärgedest täielikult teavitatud. Sel puhul on kõige olulisem tagada sellise teabe usaldusväärsus ja täielikkus. Minu arvates on oluline kaitsta abielupaari suhet, nii et lahutus saaks toimuda selgel ja läbipaistval viisil mõlema osapoole konsensuse alusel, kes on seeläbi võrdse otsustusõigusega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Portugal osaleb koos 13 liikmesriigiga (Hispaania, Itaalia, Ungari, Luksemburg, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Läti ja Malta) esimeses tõhustatud koostöö katses ELi ajaloos. Tõhustatud koostööd kohaldatakse abielulahutuse, lahuselu ja varalahususe suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.

Hääletasin selle raporti poolt, millega kehtestatakse selged eeskirjad menetluse kohta, kus rahvusvaheline abielupaar (eri kodakondsusega abikaasas) taotleb abielulahutust, lahuselu või varalahusust oma päritoluriikides või elukohariikides. See on täielikult kokkuleppe küsimus, mis muudab paljude eurooplaste elu lihtsamaks. See on ka sümboolne hetk, sest esimest korda kohaldatakse ELi liikmesriikide tõhustatud koostööd.

Nende sätete eesmärk on tugevdada abielulahutuse, lahuselu ja varalahususega seotud õiguskindlust ja etteaimatavust. Kokkuleppes käsitletakse ainult konfliktsituatsioonide ühtlustamist ning mitte peamiste riigisiseste eeskirjade ühtlustamist.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Määruse ettepaneku eesmärk on tagada asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindlus, etteaimatavus ja paindlikkus. Seetõttu olen sunnitud täielikult nõustuma raportööri Tadeusz Zwiefkaga, kes toetab abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valikut käsitlevate sätete sisu.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka (võttis 3. märtsil 2010 oma taotluse tagasi), Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia teatasid komisjonile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abieluasjades kohaldatava õiguse valdkonnas ning kutsusid komisjoni üles nõukogule sellekohast ettepanekut esitama. Kodanike üha suurenev liikuvus nõuab ühest küljest suuremat paindlikkust ning teisest küljest suuremat õiguskindlust. Selle eesmärgi saavutamiseks peab see määrus tõhustama poolte autonoomiat abielulahutuse ja lahuselu valdkonnas, andes abielupaarile võimaluse valida nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavat õigust.

Määrust kohaldatakse ainult abielu lõpetamise või abielukohustuste (lahuselu) lõppemise suhtes ja alljärgnevate küsimuste suhtes, isegi kui need pelgalt abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse lähteküsimustena esile kerkivad: füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielu eksisteerimine, kehtimine või tunnustamine, abielu kehtetuks tunnustamine, abikaasade nimi, abielu omandiõiguslikud tagajärjed, vanemlik vastutus, ülalpidamiskohustused, usaldusomand või pärimine.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu toetan ettepanekut, millega seatakse sisse suurem õiguskindlus rahvusvaheliste abielulahutuste ja lahuselude suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks ning tahaksin näha, et ka teised liikmesriigid ühinevad püüdlustega saavutada selle valdkonna õiguslikku vastuolu käsitlevate riigisiseste õigusnormide kokkusobivus.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selles tekstis esitatakse lahendused järgmistele probleemidele: A ja B on eri liikmesriikide kodanikud, kes sõlmisid abielu samasoolisega liikmesriigis, kus on kehtestatud selliste abielude sõlmimist võimaldavad õigusaktid. Nad on kolm aastat elanud alaliselt liikmesriigis, mis ei võimalda samasoolisega abielu sõlmida, kuid mis osales kohaldatavat õigust käsitleva uue määruse vastuvõtmises tõhustatud koostöö menetluse kohaselt. A ja B soovivad abielu lahutada.

Määruse nr 2201/2003 kohaselt on sellistel asjaoludel pädevad üksnes selle liikmesriigi kohtud, kus on poolte alaline elukoht. Ilmselgelt ei oleks see õiglane kõnealuse paari suhtes, kes peaks nägema palju vaeva ja kulutama aega selleks, et viia oma abielulahutuse menetlus üle teise kohtusse.

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. − (SV) Jäin tänasel Euroopa Parlamendi hääletusel ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas erapooletuks. Minu arvates on perekonnaõigus, nagu abielulahutuste reguleerimine, valdkond, kus tuleks säilitada subsidiaarsuse põhimõte ja kus iga liikmesriik peaks oma otsused ise tegema. Raportis käsitletav koostöö on ELi liikmesriikidele vabatahtlik ja praeguse seisuga osaleb selles 14 riiki. Rootsi nende hulka ei kuulu. Minu arvates ei ole kohane, et võtaksin Euroopa Parlamendi Rootsi liikmena vastu seisukoha õigusakti kohta, mis on seotud ainult sellise koostöövormiga, kus Rootsi ei osale.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) ELis sõlmitakse igal aastal eri kodakondsusega isikute vahel 16 miljonit abielu, millest lahutatakse aastas umbes 140 000 abielu. Selles kontekstis on kodanikele vajaliku õiguskindluse tagamiseks vaja pidada läbirääkimisi ning jõuda küsimuses kokkuleppele. Pärast seda, kui teatud liikmesriigid on arvukatele selle valdkonna algatustele veto pannud, annab tõhustatud koostöömenetlus vähemalt 14 riigile võimaluse vajalikud kriteeriumid kehtestada.

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Nõustun raporti selle osaga, kus julgustatakse looma Euroopa tasandil süsteemi ELis kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks ning kaalutakse tingimuste kehtestamist kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks ELis. 1. jaanuaril 2011 jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. On väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud. Mul on hea meel ka tõsiasja üle, et ka Ameerika Ühendriigid on otsustanud kehtestada selles valdkonnas rangemad järelevalve eeskirjad, arvestades, et ka komisjon kaalub tegutseda edaspidise rahvusvahelise ühtlustamise suunas.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seda algatust on mõjutanud ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel. Nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. On aga väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Põhimõtteliselt väljastavad reitinguagentuurid sõltumatuid arvamusi ettevõtte krediidivõime, võla, finantskohustuse või finantsinstrumendi kohta. Mõnikord võivad nende agentuuride arvamused aga mõjuda väga tõsiselt selle riigi majandusele, mille finantside korrapärasust nad hindavad. Liidus võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009, mille eesmärk on reguleerida reitinguagentuuride tegevust, et kaitsta investoreid ja Euroopa finantsturgusid kuritarvitamise ohu eest. Selle määrusega kehtestatakse krediidireitingute väljastamise tingimused ning reitinguagentuuride registreerimist ja järelevalvet reguleerivad eeskirjad. Vahepeal jõuti ekspertrühma esitatud raportis järeldusele, et järelevalveraamistikku tuleb parandada, et vähendada edaspidiste finantskriiside ja nende tõsiduse ohtu. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) määrusega asutati Euroopa järelevalveasutus. Selleks et tagada nimetatud asutuse sujuv toimimine ja nõuetekohane ühendamine finantsreguleerimise üldraamistikku, osutus vajalikuks muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Hääletasin raporti poolt, sest sellega edendatakse kontrolli reitinguagentuuride üle.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin suurepärase kolleegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, Jean-Paul Gauzèsi raportil põhineva ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta ning kindlustatakse täiesti uue Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) järelevalvevolitused reitinguagentuuride suhtes. Toetan raportööri esitatud parandusi, eelkõige EVJA-le uute volituste andmist, mille komisjon eriti karistuste osas enda pädevusse jätta kavatses. Pean oluliseks, et EVJA osa oma ülesannetest riikide asutustele delegeerida saaks. Mul on kahju, et raportis ei ole mainitud (kuigi see reguleeriv muudatusettepanek ei ole tõenäoliselt selleks õige koht) liikmesriikide hindamise küsimust ja erijärelevalvet, mis sel puhul olema peaks. Teen ettepaneku luua riikide krediidireitingu hindamiseks Euroopa avalik-õiguslik asutus, tagades nii vajalikud tehnilised üksikasjad ja sõltumatuse.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Ülemaailmne finantskriis näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Andsin sellele tähtsale dokumendile oma nõusoleku. 2009. aastal võeti vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Vaja on usaldusväärset järelevalve- ja kontrollsüsteemi ning seetõttu toetan esitatud muudatusettepanekuid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust tõhustatakse. See asutus peab hakkama tegelema ELis tegutsevate reitinguagentuuride järelevalvega ning oma pädevust tulemuslikult rakendama.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest kogu maailma puudutanud majandus- ja finantskriis näitasid, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon ettepaneku korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. Tähtis on, et sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Veelgi enam, parlament soovitab keskenduda EVJA kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma ei osalenud hääletamises reitinguagentuure käsitleva raporti kohta. Need reitinguagentuurid teenivad avalikult rahvusvaheliste spekulantide huve. Neil on olnud negatiivne roll alates kriisi algusest ning see jätkub. Nende sihipärane ja omavoliline teguviis riikide krediidireitingute tähtsuse vähendamisel nii ELis kui ka väljaspool ELi viib need riigid spekuleerimise ja laenamise nõiaringi. Kursi erinevuste suurenemine suurendab riikide finantsprobleeme ning rikastab nende kulul turgusid. Reitinguagentuuride roll ja tavad avaldavad eriti euroalal negatiivset mõju ka euro stabiilsusele. EL kannab tõsist poliitilist vastutust selle eest, et reitinguagentuuridele on antud õigus hinnata nii ettevõtteid kui ka liikmesriikide majandust. Minu arvates tuleb kohe võtta tõhusad meetmed reitinguagentuuride spekulatiivsusele lõpu tegemiseks ning järelikult tuleb radikaalselt muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Raportis on mõned positiivsed, kuid kahjuks nõrgad ettepanekud, ning selles suunas tehakse vaid kartlikke samme.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Muudatuse vajadus on tingitud vajadusest kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning uue mehhanismi kasutuselevõtust reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks.

Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohaldamise volitused. Meie ülesanne on nüüd tagada, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Raport kujutab endast olemasoleva direktiivi muutmist tehniliselt ning raportiga antakse alates 2011. aasta jaanuarist volitused uuele järelevalveasutusele, EVJA-le. Me ei tohi unustada, et 2011. aasta kevadeks ennustatakse reitinguagentuuride laialdasemat arengut.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teoorias on reitinguagentuuride tegevuse järelevalve ja reguleerimine Euroopa tasandil juba olemas. Kas on aga kahtluse alla seatud kolme Ameerika Ühendriikide agentuuri domineerimine, kes on haaranud endale kogu initsiatiivi Euroopa turgudel, valitsuse võlakirjade puhul ning järelikult ka selles, millises ulatuses Euroopa riigid laenata saavad? Kardan, et seda ei ole tehtud. Miski ei ole takistanud reitinguagentuuri Standard & Poor alles hiljuti taas ähvardamast langetada Belgia reitingut ega agentuuri Moody’s sama teguviisi Hispaania ja agentuuri Fitch Iirimaa suhtes.

Ühtegi neist agentuuridest ei ole karistatud ning nende kliente ega mainet ei ole mõjutanud see, et nad oma tööd Enroni kokkuvarisemise või krediidikriisi ajal nõuetekohaselt teinud ei ole. Nüüd taotlevad nad endale poliitilist rolli: Belgiale suunatud ähvardus on katse valitsusele survet avaldada; Prantsusmaa mitteähvardamine on katse euroala killustumist kunstlikult takistada. Tõde on see, et sellised reitinguagentuurid võimutsevad ainult turgude reguleerimatuse tõttu ning teie õigusaktid, mille poolt ma siiski hääletasin, ei tee olukorra muutmiseks eriti midagi.

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitinguagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse. Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele.

See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse tsentraliseeritud järelevalve juurutamist reitinguagentuuride üle. Nõustun täielikult Jean-Paul Gauzèsi raportiga määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse mudel reitinguagentuuride tsentraliseeritud järelevalveks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt, eriti kui arvestada reitinguagentuuride pakutavate teenuste märkimisväärset liikuvust ning agentuuride silmapilkset mõju finantsturgudele. Tsentraliseeritud järelevalve võib viia reitinguagentuuride läbipaistvuse suurendamiseni ning edendada agentuuride konkurentsi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt. Mind teeb murelikuks aga liiga lühike ajavahemik, mille jooksul tuleb teha kõik muudatused pädevuse ja kohustuste üleandmise kohta liikmesriikide asjaomastelt järelevalveasutustel EVJA-le, ning seetõttu teen ettepaneku selle pikendamiseks.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkuleppes, mis jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal, sätestatakse, et EVJA rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes. Seetõttu on vajalik muuta määrust reitinguagentuuride kohta, et korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt. Sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Trahvid nõuavad sisse liikmesriigid.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Oluline on luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Peame võtma teadmiseks tõsiasja, et reitinguagentuuridel oli kriisis oma osa. Komisjon esitab 2011. aastal ettepaneku eri täiendavate meetmete kohta reitingute puhul ning selliste meetmete kasutuselevõtmine on võimalik pärast selle raporti vastuvõtmist. Eespool toodud kaalutlused veensid mind raportit toetama ning tegin seda, et näidata oma veendumust, et raport jõustatakse kiiresti ja et me näeme positiivsed tulemusi.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Eraõiguslikele reitinguagentuuridele on antud uued õigused kehtestada standardeid ja lubadused delegeerida volitusi riiklikelt ametiasutustelt. Nende sõltuvus eraõiguslikest partneritest ei tunne piire. Sama käib ka nende omavoli kohta. Riiklikud ametiasutused on alla andnud. See on häbiväärne!

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaja on muudatusi, et oleks võimalik kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning et oleks võimalik võtta uus mehhanism reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks. Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohandamise volitused. On väga tähtis, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride üle.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma ei saanud seda raportit toetada. Toetan küll paljusid sealtoodud punkte ning üldiseid ettepanekuid läbipaistvuse suurendamise ning teabevahetuse ja reitinguagentuuride ja muude finantsüksuste järelevalve parandamise kohta, kuid see ettepanek teenib investorite huve, kes on mihklid hoidma kaugemale reaalmajandusest, sest selline teguviis annab neile suurema õiguskindluse. Pean küll vajalikuks ettepanekus ära toodud püüdlusi läbipaistvuse ja selge teabe saamise õiguse saavutamiseks finantssüsteemis, kuid arvan siiski, et vajalikum on teha lõpp finantsspekulatsioonidele ning tegutseda selles suunas, et lõpptulemusena oleks meil määrus, mille kohaselt läheks järelevalve finantsturgude üle liikmesriikide pädevusse. Selle raportiga liigutakse läbipaistvuse, teabevahetuse ja finantsagentuuride järelevalve ulatuse suunas, kuid seda tehakse ettevaatlikult ja kapitalismi pooldavast vaatenurgast, mille eesmärk on olla finantstööstusele meele järgi. Mina ei jaga ega toeta seda seisukohta.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − See on väga oluline instrument ELi kodanike teavitamiseks ettevõtete ja pankade olukorrast ning ka eri kaubamärkide ja -artiklite konkurentsivõime võrdlemiseks. Ma hääletasin poolt. Loodan ka, et tulevikus täiendatakse seda määrust erakondade ja massimeedia reitingute kontrollimise suhtes, et vältida avaliku arvamusega manipuleerimist raha nimel. Reitinguagentuurid ei tee teabe saamiseks ja selle analüüsimiseks erilisi pingutusi. Nad on valmis näitama sobivat tulemust neile, kes maksavad. Kõik avaliku arvamusega manipuleerijad ja seega ühiskonna reetjad väärivad tõsist karistust.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Just finantskriis tegi meile lõplikult selgeks, et reitinguagentuuridel on ohtlik monopoliseisund ning et nende hinnangud ei ole alati adekvaatsed ja on mõnikord kõrge riskiga. Seetõttu on oluline luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Kuna reitinguagentuurid on osa finantsturgude väga keerulisest süsteemist, tehti otsus võtta sel eesmärgil kasutusele kahekordne süsteem. Lisaks kehtestatakse raportiga tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus.

Muidugi on oluline, et järelevalvesüsteem võimaldaks rakendada karistusi. Tulevik näitab, millisel määral neid tegelikult kohaldatakse. Tõsiasi, et on moodustatud mitu ELi järelevalveasutust, millega kaasnevad suuremad halduskulud ja muud kulud, ei ole Euroopa maksumaksjatele hea uudis. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et:

– Euroopa järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) peaks olema ainuvastutus reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve üle liidus, omades ainuõigust sõlmida kolmandate riikide asjaomaste asutustega teabevahetuse alaseid koostöökokkuleppeid;

– Euroopa järelevalveasutus (EVJA) peaks vastutama reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve eest, omades õigust taotleda lihttaotluse või otsuse kujul kogu vajalikku teavet reitinguagentuuridelt, nende hinnatavatelt organisatsioonidelt ja organisatsioonidega seotud kolmandatelt pooltelt – kolmandatelt pooltelt, kellele reitinguagentuurid mis tahes tööülesandeid delegeerinud on, ja mis tahes üksikisikutelt, kes reitinguagentuuride või nende tegevusega tihedalt ja oluliselt seotud on;

– asjaomase asutuse heaks kiidetud reitinguagentuuri registreerimine peaks kehtima kogu liidus pärast asjaomaste asutuste järelevalvevolituste üleandmist Euroopa järelevalveasutusele (EVJA).

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta.

See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Seetõttu hääletasin ma poolt ja toetan raportöör Gauzesit, kes soovitab keskenduda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on Euroopa Liidus lubatud.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustun, et kindlaksmääratud reitinguagentuuri hinnatud finantsinstrumendi emitendi antava teabe läbipaistvus võib olla potentsiaalne lisandväärtus turu toimimisele ja investorite kaitsele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Määruse (EÜ) nr 1060/2009 vastuvõtmisele eelnenud arutelude käigus rõhutas raportöör, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil.

See põhimõte leidis toetust ja komisjon koostas selleteemalise seadusandliku ettepaneku. 1. jaanuaril 2011. aastal jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. Määruses, millega asutatakse EVJA, rõhutatakse, et see amet rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitingagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse.

Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele. See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada. Järkjärguline finantsturgude reguleerimine hakkab kuju võtma. Parandatud on investorite kaitset ning suurendatud läbipaistvust. Eeskirjad on nüüd laiaulatuslikumad ning kõikehõlmavamad ning pakuvad seega asjaosalistele paremat kaitset.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu alustab alates 1. jaanuarist 2009. aastal tööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA).

Samal ajal muudavad kestev kriis ning pidevad uued tähelepanekud turupõhiste mehhanismide valdkonnas vajalikuks selle asutuse ülesannete ja volituste pideva kohandamise ning vajaduse korral laiendamise. Seetõttu toetan väga üksikasjalikke täpsustusi ja selgitusi EVJA volituste kohta asjaomaste riiklike ametiasutuste suhtes. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest see aitab ELi õigusraamistikku vajalikul määral lihtsustada. Ma usun, et kaheksa praegust metroloogia valdkonna direktiivi pigem takistavad kui soodustavad selle valdkonna tegevust. Samal ajal jagan raportööri seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu leian, et tuleb võtta vastu lahendus, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti põhjalikuma läbivaatamisega.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Metroloogia on teadus mõõtmisest. Eurooplased on juba antiikajast edukalt kasutanud mõõtesüsteeme kõigis valdkondades (pikkus, maht, alkoholomeetria jne). Näiteks parandab meetermõõdustiku kasutuselevõtmine eri ettevõtjate koostööd ühel mandril ning seejärel ka üle kogu maailma. Siiski on paljudes valdkondades veel ülekaalus mitmed mõõtühikud ja mõõtesüsteemid. Neid takistusi eurooplaste koostöö teelt kõrvaldada soovides on liidul pikaajaline mõõtesüsteemide ühtlustamise poliitika. Selles suunas oli tähtis samm direktiiv 2004/22. Kuna valmistame ette selle direktiivi läbivaatamist, siis on mitmed instrumendid nüüd vananenuteks osutunud ning need tuleks direktiivi parema loetavuse huvides välja jätta. Toetasin seda teksti, sest sealtoodud metroloogiaseaduse reguleerimine on teretulnud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun vajadusega lihtsustada ühenduse õigustikku ning ajakohastada direktiivid, mis enam ei kehti, kohandades neid tänapäevaga. Need direktiivid on vananenud ega aita paremale õigusloomele kuidagi kaasa. Komisjoni arvates ei ole metroloogiat käsitlevate õigusaktide ühtlustamine vajalik, sest tema arvates teevad liikmesriigid piisavalt koostööd ning praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse rahvusvahelistel standarditel põhinevaid norme, on rahuldav. Siiski tuleb arvestada, et lüngad selles õigusloomes oleksid kahjulikud ning et me ei tohiks soodustada õiguslikku ebakindlust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse võimalust kuude valdkonda kuuluva kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi kehtetuks tunnistamiseks, et lihtsustada Euroopa Liidu õigustikku: direktiiv 75/33/EMÜ külmaveearvestite kohta; direktiivid 76/765/EMÜ ja 76/766/EMÜ alkoholomeetrite ja alkoholisisaldustabelite kohta; direktiivid 71/317/EMÜ ja 74/148/EMÜ vastavalt keskmise täpsusega ja keskmisest täpsemate kaaluvihtide kohta; direktiiv 86/217/EMÜ mootorsõidukite rehvimanomeetrite kohta; direktiiv 71/347/EMÜ teravilja puistemassi kohta ja direktiiv 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimise kohta.

Kaheksa metroloogialase direktiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist ehk uusi õigusakte mõõtevahendite valdkonnas.

Seadusandlikust seisukohast pooldan ma seda komisjoni valikut, kuigi leian, et liikmesriikidele tuleb anda piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi üks eesmärke on lihtne ja ajakohastatud ühenduse õigustik. Ei ole mõtet säilitada täielikult vananenud norme. Metroloogia valdkonna suhtes ollakse arvamusel, et ühtlustamine ei ole vajalik, sest kehtivad õigusaktid on eri liikmesriikide vastastikku tunnustatavad rahvusvahelistel standarditel põhinevad normid. Siiski on oluline, et selle valdkonna õigusloomes ei tekiks lünka, mis põhjustaks õigusliku ebakindluse.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat nõukogu direktiivi, sest olen sarnaselt raportöörile parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Toetan ka seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Leian, et mõõtevahendeid käsitlevad direktiivid tuleb kehtetuks tunnistada ja neid lihtsustada, vaadates läbi metroloogia õigusliku aluse: mõõtevahendite direktiivi. Üldiselt pean seda positiivseks sammuks ELi õigusloome lihtsustamise suunas, sest sellega parandatakse kodanike juurdepääsu metroloogiat käsitlevatele õigusaktidele ning võimaldatakse tulemuslikumat tegutsemist selles valdkonnas.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kaheksa ELi direktiiviga hõlmatakse praegu kuue eri valdkonna metroloogia. Parema õigusloome eesmärgil teeb komisjon ettepaneku need direktiivid kehtetuks tunnistada. Komisjoni arvates ei ole ühtlustamine vajalik, sest praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse riiklikke norme, on rahuldav. Raportöör on aga seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Hääletasin raporti poolt, sest raportöör võtab arvesse õigusliku ebakindluse probleeme.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa direktiivide kehtetuks tunnistamine tähendab olemuselt õiguslünka Euroopa Liidu süsteemis, kuid metroloogiat käsitlevate direktiivide süsteemi nüüdisajastamine on kindlasti samm edasi laiaulatuslikuma ja nüüdisaegsema ühtse süsteemi poole. Seetõttu hääletasin raporti, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi, poolt. Nõukogu ja komisjoni jagatud põhimõte on kõigele vaatamata delikaatselt tasakaalustatud, sest iga liikmesriik loodab riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele, vältides probleemide tekitamist metroloogianormidel põhinevate valdkondade ettevõtetele kuni mõõtevahendite ülddirektiivi läbivaatamiseni, millega ühtlustatakse asjaomaste õigusaktide vastuvõtmine Euroopa tasandil.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun raportööri seisukohaga, kes on metroloogiavaldkonna parema õigusloome poolt.

Komisjon pooldas kõigi kaheksa metroloogiadirektiivi täielikult kehtetuks tunnistamist. Raportööri seisukoht on tasakaalustatum, andes liikmesriikidele rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja metroloogia eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu kehtestatakse üleminekuperiood, et analüüsida nende direktiivide kehtetuks tunnistamise võimalikke tagajärgi ning vajadust vaadata üle selle valdkonna peamine õigusakt, mõõtevahendite ülddirektiiv (2004/22/EÜ).

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Nõustun raportöör Weisgerberiga, kes on parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem.

Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Veel kord, nõustun raportööriga, kes on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas nende direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Kõigi kaheksa direktiivi kehtetuks tunnistamine toob tõenäoliselt kaasa täiendava halduskoormuse, sest liikmesriigid võivad otsustada kehtestada kehtetuks tunnistatud direktiivides käsitletud mõõtevahendite kohta riiklikud rakendussätted. Direktiivide kehtetuks tunnistamine või allesjätmine ei tõsta kumbki tarbijate kaitse üldist taset. Selle saab saavutada ainult direktiivide muutmisega. Leian, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Toetan ka raportööri ettepanekut lõpetada kogu protsess 1. maiks 2014. aastal. Seega hääletasin raporti poolt, sest seal pooldatakse lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun metroloogia valdkonna õigusloome arendamise üldeesmärgiga. Siiski pean mõistlikuks põhjalikumat keskendumist, sest kiirustades standardimine võib kasu asemel tuua kaasa rohkem segadust ja õiguslikku ebakindlust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle hääletusega näitab Euroopa Parlament oma poolehoidu parema õigusloome üldeesmärgile. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Euroopa Parlament on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

Seetõttu pooldame lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, sest see aitab märkimisväärselt vähendada bürokraatiat, milleks pidevalt üles kutsutakse, ning võimaldab tunnistada kehtetuks üle 20 vananenud või ebavajalikuks muutunud direktiivi. See on õige lähenemisviis lihtsama ja tõhusama Euroopa saavutamiseks.

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Andsin sellele olulisele resolutsioonile heakskiidu, kuna olen veendunud, et Euroopa kodanikualgatus annab olulise võimaluse tõstatada küsimusi aruteluks ning edendab senisest suuremat piiriülest arutelu ELis. Kodanikualgatusega antakse Euroopa Liidu kodanikele õigus esitada õigusakti ettepanek. Et selline algatus kehtiks, peavad Euroopa kodanikualgatuse korraldajad koonduma kodanike komiteedesse, mis koosneb eri liikmesriikidest pärit isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale. Mulle tundub, et kodanikualgatust saadab edu vaid juhul, kui ELi õigusloome on kodanikusõbralik, ei pane korraldajatele koormavaid kohustusi ega tekita neis pingeid. Samuti on väga oluline, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks ning seetõttu tuleb olulist tähelepanu pöörata ka teabe- ja teavituskampaaniatele, mille eesmärk on Euroopa kodanikualgatust rohkem tutvustada.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi ja nõukogu kompromiss nn kodanikualgatuse määruses, millega kaasneb naeruväärne triumf ELi demokraatlike institutsioonide tugevdamise üle, ei ole muud kui solvav katse inimestega manipuleerida ja neid lollitada. Eksitavalt nimetatud kodanikualgatus ei ole mitte ainult kasutu, vaid võib inimestele ka ohtlikuks osutuda. Peale 1 000 000 allkirja kogumise tingimuse suhtes kokku lepitud menetlusnormide teeb see sisuliselt sama välja: komisjonil ei ole kohustust seadusandlik algatus esitada ning õigusakti sisu ei ole komisjonile siduv.

Vastupidi, seda liiki nn kodanikualgatust, mida juhivad ja millega manipuleerivad kapitali mehhanismid ja kodanlik poliitiline süsteem, saavad ELi ametiasutused kasutada kõige rohujuurevastasemate ja tagurlikumate ELi lahenduste esitamiseks ning monopolid saavad seda kasutada kui ilmselge üldise nõudmisena. Lisaks kasutatakse sellist liiki algatust allkirjade kogumiseks, memorandumiteks ja taotlusteks, mis on suunatud organiseeritud rohujuuretasandi ja töölisklassi liikumise vastu, massimeeleavaldusteks ja võitlemiseks ning eri vastupanuviisideks. Mitmesuguse kodanikualgatused ei suuda peita ELi kodanlikku olemust ega ole suutelised klassivõitlusele ega rohujuuretasandi liikumisele kaasa aitama.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Kodanikualgatust lubati Lissaboni lepingus ning nüüd see lõpuks rakendatakse. See uus viis Euroopa Liidu poliitika tegemises osalemiseks võimaldab Euroopa kodanikel paluda otse komisjonilt õigusakti ettepaneku esitamist kodanikke huvitavatel teemadel, tingimusel et see kuulub ELi volituste piiresse. Pidime ootama vaid kodukorra juurutamist, et see uus Euroopa kodanike õigus reaalsuseks saaks. Nüüd on see toimunud ning toetasin seda ettepanekut oma häälega. Nn kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, saab taotleda komisjonilt algatuse registreerimist. Pärast seda saab alustada allkirjade kogumist paberkandjal või Internetis. Nõutavad miljon allkirja peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust ELi liikmesriikidest ning need tuleb koguda 12 kuu jooksul. Liikmesriigid kinnitavad toetusavaldused. Kõik allakirjutanud peavad olema Euroopa Liidu kodanikud ja Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses. Komisjon on aluslepingu täitmise järelvalvajana lõppotsustaja selle üle, kas esitatud õiguslik menetlus läheb algatamisele.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetan Euroopa Parlamendi vastu võetud otsust õiguse kohta esitada Euroopa kodanikualgatuse raames seadusandlik ettepanek. Arvatakse, et kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Euroopa kodanikualgatuse kaudu saavad ELi kodanikud pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole, et algatada õigusakti vastuvõtmine. Komisjon otsustab, mida teha õnnestunud kodanikualgatustega. Euroopa Parlament saab nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega. Kuna Euroopa kodanikualgatus on uus vahend, siis oleks kasulik, kui komisjon esitaks iga kolme aasta tagant määruse rakendamise aruande ning teeks vajaduse korral ettepaneku määruse läbivaatamiseks. Algatuse tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks vältida keerukaid haldusmenetlusi. Samuti on oluline tagada, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Pärast kompromissi saavutamist Euroopa kodanikualgatust reguleerivate eeskirjade suhtes võeti raport vastu väga suure häälteenamusega: 628 poolthäält ning vaid 15 vastuhäält ja 24 erapooletut. Mul on hea meel selle hääletuse üle, millega antakse Euroopa kodanikele alates 2012. aastast võimalus oma hääli kuuldavamaks teha. Idee on lihtne, tegemist on Euroopa tasandil petitsiooniga: kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, peab aasta jooksul koguma miljonit allkirja avalikku huvi pakkuval teemal, mis komisjoni tähelepanu nõuab. Komisjon peab seejärel kolme kuu jooksul otsustama, kas ta peab selleteemalist seadusandlikku ettepanekut asjakohaseks või mitte, ja oma otsust põhjendama. Võime olla vastu mõnedele liikmesriikide saavutatud tingimustele, nagu nõue, et petitsioonile allakirjutamiseks tuleb olla Euroopa Liidu kodanik, mitte vaid selle elanik, või riikidele antav võimalus küsida allkirjade kontrollimiseks inimeste isikutunnistusi. Sellele vaatamata on kodanikualgatus positiivne idee ning samm edasi osalusdemokraatia suunas, mille me nüüd praktikasse viima peame.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatus on suur samm edasi Euroopa Liidu ja selle kodanike suhete tihendamise suunas. Selle uue algatusega antakse kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Veelgi enam, kodanikele antakse võimalus end kuuldavaks teha ja esitada neid huvitavaid küsimusi Euroopa institutsioonidele arutamiseks. Selline kahesuunaline tegevus on vastastikku kasulik. Algatuse kasutuselevõtuga tagatakse, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Lisaks saab Euroopa Parlament aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et toetada omal valikul kodanikualgatusi, eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega.

Euroopa Liit peab ka tagama, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Ainult turvalise keskkonna tagamisega ettepanekute esitamiseks on meil võimalik võita tarbijate usaldus ning julgustada nende huvitundmist Euroopa Liidu tegevuse vastu.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. − (RO) Kodanikualgatus, millega antakse miljonile Euroopa kodanikule õigus esitada seadusandlikke algatusi, sisaldub Euroopa Liidu osalusdemokraatia mõistes, mis on tegelikult sätestatud Lissaboni lepingus. See on uus ja oluline ELi samm ning seega saab parlament kodanikelt, keda ta esindab, tagasisidet selle kohta, kas ta teeb head tööd või mitte. Toetan tõsiasja, et parlament on püüdnud seadusandliku algatuse korda ELi kodanikele võimalikult lihtsaks ja hõlpsasti kasutatavaks muuta, sest just kodanikud hakkavad seda tegelikult kasutama. Meil ei ole vaja keerulist korda, mis ELi kodanikele ainult pingeid tekitab.

Heaks on kiidetud parlamendi põhinõudmised, nagu vastuvõetavuse kontrollimine kohe alguses, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist. Pean parlamendi ja ELi kodanike võiduks seda, et allkirju tuleb koguda vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mitte ühest kolmandikust, nagu esialgses ettepanekus. Ma loodan, et kui parlamendi otsus 2012. aastal jõustub, esitavad ELi kodanikud nii palju algatusi kui võimalik.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, olles täielikult teadlik sellest, et tegemist on vaid Euroopa kodanike tahte väljendamise vahendiga ning mitte olulise võimalusega poliitikas osaleda või praegust poliitikasuunda vastupidiseks muuta. Komisjon püüdis viimse võimaluseni seda konkreetset kodanikuõigust piirata ning seega ei käsitleta lõplikus tekstis tegelikke pikaajalisi eesmärke, esitades näiteks konkreetse keerulise korra kodanikualgatuse rakendamiseks. Kahjuks jäeti välja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni olulised muudatusettepanekud ning selle tulemusel ei saa algatusele alla kirjutada need ELi elanikud, kes ei ole liikmesriikide kodanikud. Sellega takistatakse elanike võrdset osalust olenemata rahvusest ning puudub ka tagatis, et allkirjad vastavad allakirjutanute isikutunnistuste numbritele.

Vaatamata sellele on lõplik tekst esialgsest variandist palju parem, sest selles sätestatakse minimaalseks riikide arvuks üks neljandik, tehakse ettepanek algatuste registreerimiseks kohe ning nõutakse, et komisjon korraldab iga eduka algatuse avaliku kuulamise ja tagab iga algatuse rahastamise täieliku läbipaistvuse.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen seda algatust alati Lissaboni lepingu üheks kõige olulisemaks uuenduseks pidanud. Miljonile kodanikule märkimisväärsel arvul liikmesriikidest võimaluse andmine seadusandliku algatuse esitamiseks peaks Euroopa kodakondsuse kaudu aitama kaasa ELi tasandil korraldatud kodanikuühiskonna tugevdamisele. Olen rõhutanud selle meetme reguleerimisala, arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmetel ei ole seadusandlikku algatamisõigust. Loodan, et selle seadusandliku algatuse kohaldamine ei osutu tegelikkuses ülemäära bürokraatlikuks, mis selle uue instrumendi kasutamisel heidutaks.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. − Toetan küll täielikult Euroopa kodanikualgatust, kuid hääletasin seadusandliku resolutsiooni lõpliku versiooni vastu, sest olen pettunud, kui vähe selle paljutõotava vahendiga tegelikult saavutati. Eelkõige ei nõustu ma sättega, mille kohaselt nõutakse enamiku liikmesriikide allakirjutanutelt isikutunnistuste numbreid. Samuti olen ma vastu, et Euroopa kodanikualgatuses osalemine piiratakse ainult ELi kodanikega.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kodanikualgatuste põhireeglite vastuvõtmine vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule märgib veel üht sammu otsedemokraatia suunas Euroopas. Tulevikus peab komisjon kaaluma uue Euroopa õigusakti koostamist, kui seda soovib miljon kodanikku vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest. Seega antakse uue instrumendiga Euroopa kodanikele võimalus õigusloome protsessi tegelikult mõjutada, viies inimeste soovil tõstatatud nõude või küsimuse Euroopa tasandile. See on võit meie liikumisele, mis on pidevalt kutsunud üles Euroopa Liidu lähemaletoomiseks oma kodanikele kindlama, läbipaistvama ja juurdepääsetavama Euroopa rajamise kaudu.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et hääletasin koos valdava enamiku parlamendiliikmetega kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, millega juurutatakse ELi õigusloome protsessi enneolematul määral kodanike osalemine. Tõepoolest, miljonile kodanikule poliitilise algatusõiguse andmisega on parlament osalusdemokraatia suurepärane näide. See on nüüd tee, mida mööda Euroopa Liit jätkama peab: kodanikega tuleb veelgi lähedasemaks saada.

  Martin Ehrenhauser (NI), kirjalikult. − (DE) Esialgse eelnõuga võrreldes on tehtud mõned väiksed parandused. Seetõttu hääletasin raporti poolt. Sellele vaatamata tahaksin öelda, et isegi selle kodanikualgatuse olemasolul on ELis endiselt karjuv demokraatia defitsiit ning otsedemokraatia puudub täiesti. Selle tulemusel peab järgmine samm olema kohustuslike referendumite korraldamine edukate algatuste korral. Väga tervitatav on kohustuslike avalike kuulamiste korraldamine petitsiooni algatajatele komisjoni ja parlamendi kaasamisel. Liikmesriigid peavad kodanikualgatuse nüüd kiiresti ilma aega raiskamata ja ülemäärase bürokraatiata vastu võtma.

Toetusavalduste hindamiseks ei ole vaja teha isikutunnistuste kontrolli, nagu kohalikud ametiasutused referendumite riiklike petitsioonide korral teostavad. Riikide valimisasutused peavad toetuma juhuvalimile, nagu pakkus Euroopa Parlament.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kodanikualgatuse kohta, mis on üks asjakohasemaid Lissaboni lepinguga juurutatud sätteid, võimaldades miljonil kodanikul paluda komisjonilt teatud seadusandlike ettepanekute esitamist. Euroopa Parlamendi vastu võetud ettepanekud peaksid võimaldama muuta kodanikualgatusega seotud reeglid selgemaks, lihtsamaks ja hõlpsamalt kohaldatavaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Täna heaks kiidetud kodanikualgatus on veel üks samm inimestele kujundatud ja inimeste endi kujundatud Euroopa suunas, suurendades selle demokraatlikku olemust ja läbipaistvust ning julgustades Euroopat kodanikele lähemale liikuma ja aktiivse, huvitatud ning osaleva kodanikuühiskonna kujunemist. Nüüdsest on Euroopa kodanikel võimalus esitada taotlus, et Euroopa Komisjon esitaks teemat käsitleva õigusakti, tingimusel et on kogutud minimaalne arv allkirju, mis on pärit vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest.

Pean aga väljendama oma hämmeldust kollektiivide ja organisatsioonide väljajätmise üle korraldajate hulgast (artikli 2 lõige 3), pidades silmas eelkõige valitsusväliseid organisatsioone ja erakondi, mis on esindusdemokraatia rajanud organisatsioonid, ning ka korraldajate rühma kindlaksmääramiseks valitud terminoloogiat – nn kodanike komitee.

Mind paneb imestama ka katse sätestada hääleõigusliku vanuse alampiiriks 16, sest enamikus liikmesriikides antakse aktiivse või passiivse hääletamise õigus täisealistele ehk 18aastastele kodanikele. See peaks olema kriteerium, nagu komisjon ettepaneku artikli 3 jaotistes 7 ja 2 esitab.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatuse raporti vastuvõtmise pärast, mille eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil.

Iga algatuse puhul on 12 kuud aega miljoni allkirja kogumiseks, mis peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, praegusel juhul seitsmest. Minimaalne allkirjade arv riigi kohta varieerub 74 250 allkirjast Saksamaal kuni 3750 allkirjani Maltal. Portugali puhul on algatuse toetamiseks kogutavate allkirjade minimaalne arv 16 500 allkirja.

Toetusavalduste kehtivust hindavad liikmesriigid. Portugali puhul tuleb allkirjale lisada isikutunnistuse, passi või kodanikutunnistuse number. Allakirjutanud peavad olema ELi kodanikud, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses (Portugalis 18aastased).

Seejärel on komisjoni ülesanne algatust analüüsida ning otsustada kolme kuu jooksul, kas esitada sel teemal Euroopa õigusakt. Ühenduse vastutav isik peab osutama meetmed, mida ta võtta kavatseb, ning põhjendused meetmete võtmiseks või mitte võtmiseks. See põhjendus avalikustatakse.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. − (IT) Toetan Lamassoure’i ja Gurmai raportit kodanikualgatuse kohta. Selle hääletusega kiideti heaks ning aidatakse kehtestada Euroopa kodanikualgatuse toimimise põhireeglid Lissaboni lepingus sätestatu kohaselt.

Kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsmest liikmesriigist pärit isikutest, võib registreerida algatuse ning alustada vajaliku miljoni allkirja kogumist paberkandjal või Internetis kohe, kui komisjon on teinud vastuvõetavuse kontrolli. Sellel osalusdemokraatia näitel on suur potentsiaal, sest esmajoones kaasab see kodanikke ja võimaldab neil teatud mõttes meie töös osaleda.

Kahe kaasraportööri ühistöö näitas, et tulemuslikult ning kodanike huvides tegutsedes on võimalik ületada ka ideoloogilised vastuolud. See aluseks olev seisukoht on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile tavaline, sest seal ollakse alati proaktiivsed ning dialoogile ja koostööle avatud, jäädes samas kindlate ja kõigutamatute väärtuste juurde.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on selgelt demagoogiline algatus, Euroopa Liidu propaganda, mille ainus eesmärk on üritada varjata demokraatia vaesumist ning panna meid unustama, et Euroopat juhivad need, kes vältisid nn kodanikualgatusele eelnenud Lissaboni lepingu referendumit.

Samal ajal kehtestatakse Lissaboni lepingu endaga selliseks kodanikualgatuseks piirangud, sätestades selle artiklis 11, et vaja on miljonit allkirja märkimisväärsest arvust liikmesriikidest ja et Euroopa Komisjoni võib kutsuda üles esitama ettepanekut ainult talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes on kodanike arvates vaja aluslepingute rakendamiseks võtta vastu ELi õigusakt.

Teisisõnu, pärast kogu allkirjade kogumiseks ja määruse eelnõus sätestatud nõuete täitmiseks tehtud pingutusi ei taga keegi, et kodanike soove arvesse võetakse. Igal juhul täiustab Euroopa Parlamendi heakskiidetud raport Euroopa Komisjoni ettepanekut veidi, kuid see peab olema kooskõlas aluslepingu sätetega, mis algselt tegelikult kodanikualgatuse süvendamist piiravad. Just seetõttu jäin ma erapooletuks.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Igale kodanikualgatusele tuleb koguda vähemalt miljoni Euroopa Liidu kodaniku allkirjad ning allakirjutanud peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust Euroopa Liidu liikmesriikidest: see oli määruse olulisim punkt. Iirimaa valitsus kavatseb Iirimaalt pärinevad allkirjad kinnitada Iirimaa valimisregistri põhjal Euroopa Parlamendi valimisteks.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Jäin Euroopa kodanikualgatuse rakendamist käsitleva määruse suhtes erapooletuks. Minu arust on parlament valel teel, kui ta selliseid algatusi võimalikult palju lihtsustada tahab, eriti riikide arvu vähendamisega, millest allkirjad pärinevad. Toetan jätkuvalt esindusdemokraatiat. Kodanikualgatused ei aita lahendada ELi majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja ühiskondlikke probleeme. Kodanikealgatuseks nimetatud teenivad olemuslikult äärmuslike poliitiliste jõudude huve, kes kasutavad selliseid instrumente kampaaniates surmanuhtluse taastamiseks, minarettide ehitamise keelustamiseks, Euroopa n-ö hiiliva islamistumise peatamiseks ja muudel populistlikel teemadel.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Seda hetke oleme kõik alates Lissaboni lepingu jõustumisest eelmisel aastal oodanud: määrus kodanikualgatuse kohta, millega sätestatakse kodanikualgatuse rakendamise kord, selle eeskirjad ja põhimenetlused ning mis eelkõige võimaldab selle uue instrumendi lõpuks kasutusele võtta. Nüüdsest on miljonil Euroopa kodanikul ehk 0,2% ELi elanikkonnast võimalus paluda komisjonil esitada ettepanekud teatud valdkondades: oluline samm osalusdemokraatia suunas, mis peaks võimaldama ja julgustama piiriülest arutelu Euroopas, sest kodanikualgatuse peavad ellu kutsuma eri liikmesriikide kodanikud; märkimisväärne samm edasi Euroopa kodanike ühendamise suunas, lootuses, et Euroopa kodanikud seda uut instrumenti ka tegelikult kasutama hakkavad, et see on tulemuslik ja et Euroopa Komisjon on suuteline kodanike esitatud ettepanekuid järgima.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. − (FR) Euroopa kodanikualgatus on üks huvitavamatest Lissaboni lepingus sätestatud algatustest. See on Euroopa petitsioon, mis võimaldab miljonil Euroopa kodanikul teatud arvul ELi liikmesriikidest mis tahes küsimuse komisjoni päevakorda tuua. Teisisõnu tähendab see Euroopa kodanikele tegelikku seadusandlikku võimu, sest komisjon on kohustatud sellisele kodanikualgatusele reageerimiseks tegema uuringu või esitama direktiivi ettepaneku. Olukorras, kus kodanikud tunnevad end endiselt liiga nõrgalt liiduga seotuna ning kus Euroopa tasandi valimiste osalusmäär on eriti murettekitav, võimaldab see kodanikualgatus Euroopa kodanikel Euroopa demokraatias täieõiguslikult osaleda. Seetõttu pean mõnevõrra kahetsusväärseks täna tõstatud küsimusi kodanikealgatusega seotud ohtude kohta. Nõukoguga saavutatud kompromiss on täiesti õiglane ning kodanikualgatuse projekti vastuvõetavuse kriteeriumid tagavad, et ebaõiglased algatused teoks ei saa. Peaksime olema julgemad kodanike algatatud arutelude suhtes teemal, millist kasu selline algatus neile toob. Hääletasin selle teksti poolt.

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa kodanikualgatus on kodanike õigustel põhineva Euroopa ülesehitamisel suur samm edasi. Ranged vastuvõetavuse kriteeriumid, ligipääsetav ja lihtsustatud kord ning liikmesriikide esindatus on selle vahendi põhisambad, millega taastatakse osalusdemokraatia väärtuse esikoht.

Liidu väärtustega kooskõlas antakse Lissaboni lepinguga vähemalt miljonile kodanikule, kes esindavad vähemalt ühte neljandikku liikmesriikidest, autentne võimalus kodanike tulemuslikuks kaasamiseks normide kujundamisse vastavalt Euroopa inimeste ootustele. Loodame, et selle instrumendiga edendatakse kodanike õigusi ning et varsti jõuab kätte aeg, kui meil on võimalik saavutatud tulemusi positiivselt hinnata ning teha vajaduse korral kodanike huvides asjakohaseid parandusi, et see tõeliselt uuenduslik projekt veelgi tõhusamaks ja paindlikumaks muuta. Nii kooskõlastatakse eurol põhinev liit Euroopaga, mis sõltub Euroopa inimeste õigusest kodakondsusele.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Andsin raportile oma heakskiidu, sest Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks. Kodanikualgatus on vahend, mida peaksid kasutama kodanikud ise ja mille eesmärk on tugevdada otsedemokraatiat, tõsta kodanikuaktiivsust ja suurendada Euroopa kodanike mõju ELi poliitikale. Kodanikualgatust käsitleti esimest korda Euroopa põhiseaduse lepingus ja hiljem Lissaboni lepingus ning selle eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Mul on hea meel, et raportis edendatakse nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist osalusdemokraatia asjakohase vahendina. Kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Täna vastu võetud kodanikualgatus on oluline samm Euroopa Liidu kodanikele lähemale toomisel. Lõpuks ometi on Euroopa Liidu kodanikel võimalus aktiivselt poliitikas osaleda. Lisaks poliitikas osalemisele on kodanikel nüüd ka võimalus vahetult nõuda komisjonilt meetmete võtmist.

Oluline on tagada, et see algatus oleks nii kodanikusõbralik ja lihtne kui võimalik, et mitte julgustada selle väärtarvitamist. Olgu kodanikualgatus nii kasutajasõbralik kui tahes, selle ülemäärane kasutamine viib siiski algatuse väärtuse vähenemiseni. Kodanikualgatusega kehtestatakse suurem demokraatia ning aidatakse märkimisväärselt kaasa Euroopa nüüdisaegsemaks muutmisele ja selle toomisele kodanike ellu. Tahaksin veel kord üles kutsuda parlamenti ja komisjoni tagama, et petitsioonikomisjonile antakse selles protsessis asjakohane roll.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kodanikualgatuse üks põhieesmärk on tuua Euroopa asutused kodanikele lähemale ning muuta tavalistele eurooplastele lihtsamaks oma õiguste ja eelisõiguste praktiseerimine. See parandab kindlasti liikmesriikide elanike eluviisi ning aitab liidule sotsiaalsust pooldavat kujundit luua. Ettepaneku autorid on püüdnud kokku panna lihtsaimat mudelit koosolekute organiseerimiseks ning allkirjade kogumiseks, mis algatuse osana toimub. Kui eurooplased tahavad avaldada oma arvamust teemal, mis nende arvates on oluline, siis on meie kohustus kindlustada, et neid võetaks kuulda ning nende palvet kaalutaks. Lõppude lõpuks selles ju tõeline demokraatia seisnebki.

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Täna võttis Euroopa Parlament vastu ajaloolise otsuse, mis võimaldab kodanikuühiskonnal otsuste tegemise protsessis palju aktiivsemalt osaleda.

Aktiivne kodanikuühiskond, mis osaleb poliitiliste otsuste tegemisel, on üks demokraatia nurgakive. See on üks kvaliteetse poliitika põhieeldustest, mis on mitmete aastate jooksul aidanud kaasa kõrgetasemelise demokraatia, inimõiguste ja heaolu kujunemisele Euroopa Liidus ning Euroopa kujunemisele maailma arenenuimaks piirkonnaks. Kodanikuühiskonna ülesanne ei ole ainult valimistes osalemine. Kodanikud peavad igapäevaselt otsustusprotsessis osalema, avaldades oma arvamust poliitilise päevakorra spetsiifiliste otsuste või sündmuste kohta. See on nende huvides, osaleda demokraatlikus kontrollis võimu üle ning kritiseerida poliitikuid nende tegevuste eest. Aktiivse kodanikuühiskonnata ei oleks olnud võimalik taastada Balti riikide iseseisvust ega kindlustada meie naasmist Euroopasse. Seetõttu hääletan kodanikualgatuse poolt suure poolehoiuga.

Senini polnud Euroopa õigusloomes piisavalt väljaarendatud selgeid mehhanisme, mis võimaldanuks eurooplastel osaleda otsustusprotsessides ja tõmmata Euroopa institutsioonide tähelepanu kodanike hetkeprobleemidele. Arvan, et kodanikualgatus kasvatab inimeste usku Euroopa Liitu ning suurendab tehtud otsuste legitiimsust.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. − Hääletasin kodanikualgatuse teemal tehtud Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekute poolt, kuna leian, et need muudavad algatuse alused kindlamaks ja võimaldavad suuremal arvul inimestel osaleda. Tegemist on ajaloolise hetkega, kuna Euroopa kodanikele antakse konkreetne meede, mille abil käsitleda olulisi probleeme ja teemasid ELi tasandil. Soovitan komisjonile tungivalt pöörata tähelepanu muudatusettepanekule, millega soovitakse kodanikele kehtestada lihtsaid menetlusi ja pakkuda läbipaistvat teavet. Üks asi on sellist mehhanismi luua, kuid samuti peab see ELi kodanikele olema kättesaadav ja arusaadav, et nad saaksid seda täielikult ära kasutada. Parlament soovib ühe allakirjutanuid puudutava kriteeriumi pehmendamist, soovides, et nende päritolumaadeks piisaks algse ühe kolmandiku asemel ühest viiendikust liikmesriikidest.

Samuti soovitakse, et allkirjade kogumiseks loodaks lihtsasti juurdepääsetav ja tasuta kasutatav Interneti-põhine süsteem. Eriti rõhutan vajadust kutsuda kokku kodanikekomiteed, kes organiseeriksid algatusi. Eesti iseseisvuse taastumisel 1991. aastal mängis ühte olulisimat rolli just kodanikekomiteede liikumine. See on selge märk sellest, et kodanikud suudavad müüre purustada.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Toetan parlamendi otsust võtta ELi kodanike tarbeks kasutusele kodanikualgatuse võimalus. Uus ELi-ülene petitsioonisüsteem on oluline vahend, mis annab kodanikele rohkem võimalusi osalemiseks ning see kindlustab otsesema demokraatia. Euroopa Liidu leping tervikuna parandab liidu demokraatlikku funktsioneerimist. Kodanikud saavad osaleda liidu demokraatlikus elus ning pöörduda komisjoni poole otse. Kodanikualgatus annab kodanikele algatuse tegemise õiguse, mis on sarnane Euroopa Parlamendi ja ülemkogu õigustega. Selleks et tagada kodanikualgatuse korrektne rakendumine, on vaja vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest koguda vähemalt miljon allkirja. Lisaks on Parlament esitanud oma resolutsioonis meetmeid, mis muudaksid kodanikualgatuse kasutamise lihtsamaks.

Komisjon võiks näiteks kaaluda selliste eksisteerivate programmide kasutamist, mis arendavad mobiilsust ja kodanikuaktiivsust ning ka uute suhtlusvormide, muu hulgas sotsiaalvõrgustike kasutamist, mis soodustavad avaliku arutelu teket. Mul on hea meel asjaolu üle, et liikmesriikide esindused ja kontorid hakkavad tegutsema vahendajate ning nõuandvate organitena.

  Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Hoolimata Euroopa kodanikualgatusse tehtud parandustest, mis tulenevad komisjoni ja parlamendi vahelisest kompromissist, on selles endiselt asjatuid bürokraatlikke takistusi. Lisaks on ka oht, et suured ettevõtted ja organisatsioonid hakkavad seda näiteks oma töövahendina kasutama, sest kuigi läbipaistvus on garanteeritud, ei ole kehtestatud piiri ettevõtete tehtavatele annetustele. Teiste hulgas selle põhjuse tõttu hoidusime viimasest hääletamisest.

Osa meie kriitikast on järgmine.

1. Ettevõtteid ei ole algatusest välja jäetud.

2. Ei otsustatud, kas nooremad kodanikud, alates 16. eluaastast, saavad osaleda. See sõltub riiklikust valimisseadusest.

3. ELis elavad kolmandad isikud ei saa osaleda.

4. Kompensatsiooni ei saa alates 100 000 allkirjast (0,005 eurot allkirja eest) Selle tulemusena saab algatuse korraldamine algatajatele olema väga kulukas ning ei ole seetõttu kõigile võrdselt kättesaadav.

5. Ettevõtetel ei ole keelatud Euroopa kodanikualgatusi toetada ning toetusel puudub ülempiir.

6. Ei ole spetsiifilist teavet Euroopa kohtusse edasikaebamise võimaluste kohta, kui algatus tagasi lükatakse.

7. Kui Euroopa Komisjon algatusega seotud õigusakti eelnõu tagasi lükkab, ei pea ta oma otsust põhjendama.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Kodanikualgatus loob otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahel, täites niimoodi praeguse tühimiku ning sundides ELi institutsioone tegelema kodanike oluliste probleemidega. Rõhutan paari punkti, mida ei tohi kahe silma vahele jätta:

1. Kodanikualgatus saab olema edukas ainult siis, kui kodanikel on seotud määrusest lihtne aru saada ning neil on lihtne neid rakendada, ilma et organiseerijad oleks kohustatud oma õlule üleliigseid kohustusi võtma.

2. Komisjoni ning nõukoguga peetud läbirääkimistele tulemusena jõudsime ühisele arusaamale, mis kehtestab, et kodanikualgatuse toetajad peavad esitama mingisugused isikutunnistused ning liikmesriikide asutustel peab olema võimalus neid kontrollida. Väga oluline on aga kindlustada, et protsess vastab ELi andmekaitse valdkonna õigusaktidele. Mis tahes organisatsioon, millel on võimalik kodanikualgatust toetada, peab toetuse andma täiesti läbipaistvalt, et allkirja andjad oleksid teadlikud sellest, kes on selle algatuse taga, mida nad soovivad toetada.

3. Euroopa Parlamendi infokeskused liikmesriikides ning komisjoni teabevõrgustikud, nagu „Europe Direct” ja kodaniku teeviida teenus peavad pakkuma kogu vajalikku teavet kodanikualgatuse kohta.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul oli hea meel, kui kuulsin kodanikualgatuse tänase hääletuse tulemust. Kodanikualgatuse juurutamisega on Lissaboni lepingust saanud ELi kodaniku õiguslik vahend, kuid peame meeles pidama, et miljoni allkirja kokkusaamine ei tähenda veel uue seaduse tegemist. See menetlus peab läbima ELi õigusloome tee kogu selle ulatuses ning meie Euroopa Parlamendi liikmetena peame kindlustama, et menetlused oleksid lihtsad ning et selles küsimuses ei esineks pettumust. Arvan, et peaksime liikmesriikides selle instrumendi kohta korraldama korraliku teabekampaania, et ELi kodanikualgatuse raames tõstatatud teemad langeksid kokku aluslepingutega ning oleksid vastavuses ELi väärtustega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle olulise Euroopa Parlamendi algatusega saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil algata õigusakti ettevalmistuse mingisuguse spetsiifilise probleemi küsimuses. Täna Euroopa Parlamendis heakskiidetud kodanikualgatuse ellukutsuvates reeglites on kirjas, et allkirja andjaid peab olema vähemalt seitsmest liikmesriigist. Portugali puhul on vaja koguda vähemalt 16 500 allkirja andjat, et riik saaks algatuse toetamises osaleda. Lissaboni lepinguga anti kodanikele õigus algatusele ning nende tingimuste kohaselt saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil esitada teatud seadusandlikke ettepanekuid. Tänasel täiskogul vastuvõetud määrus kehtestab vajalikud tingimused tulevaste kodanikualgatuse käivitamiseks.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut kodanikualgatuse kohta, kuna see rahuldab minu fraktsiooni sisukohti ainult pisut – sest see eirab olulisi probleeme, näiteks seda, et lubataks käivitada selliseid algatusi, mis esitaksid ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, või et allkirjade kogumise perioodi pikendataks esitatud 12 kuust 18 kuuni –, leian sellegipoolest, et raport on märkimisväärselt, kuid mitte piisavalt, parem kui tekst, mille komisjon esitas. Kodanikualgatus on Lissaboni lepinguga kehtestatud avalikkuse kaasarääkimise mehhanism, mis võimaldab kodanikel ja kodanikuühiskonnal osaleda Euroopa poliitiliste suuniste väljatöötamisel. Toetan esitatud teksti, kuna see lihtsustab mehhanismi loomist ja selle kombineeritud protseduuri. Näiteks lihtsustab see algatuste registreerimise protsessi ning lõdvendab nõuet, mis puudutab liikmesriikide arvu, keda kodanikud esindama peavad (kolmandikust viiendikuni). Võrreldes komisjoni algatusega on see tekst parem, kuna tõhustab allkirjade kogumise kampaania rahastamise läbipaistvust.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa kodanikualgatus saab olema võimas vahend Euroopa Liidu tegevuskava kujundamisel. Algatus juurutati Lissaboni lepinguga ning see võimaldab miljonil Euroopa kodanikul nõuda Euroopa Komisjonilt algatuste esitamist teemade kohta, mis kuuluvad selle võimkonna piiresse. See algatus annab ELi kodanikele õiguse avaldada oma arvamust ning seeläbi on neil õigus ka algatuseks, mis sarnaneb selle õigusega, mida Euroopa Parlament ja nõukogu praktiseerivad.

Kodanikualgatused peaksid stimuleerima ka suurema piiriülese arutelu teket, kuna neid koostavad mitme liikmesriigi kodanikud. Algatusi saab rakendada aga paraku ainult siis, kui need vastavad kindlatele protseduurireeglitele või Euroopa Liidu põhiväärtuste vastavusnõuetele, et takistada instrumendi kasutamist ebademokraatlikel otstarvetel. Need nõuded tagavad algatuse usaldusväärsuse ja seeläbi ka tõhususe. Kindlasti tuleb tagada ka, et protsess on vastavuses ELi andmekaitsenõuetega ning on algusest lõpuni täiesti läbipaistev.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Ma ei jaga oma kolleegide arvamust fraktsioonist S&D, mistõttu jäin erapooletuks. Ei ole vahet, kes seda mõttetust kokku kirjutab: selle teksti mitmekordistamine on rumalus. Kodanikualgatus on vajalik, kuid enese kuuldavaks tegemise jaoks vajamineva miljoni allkirja kogumine on rumalus. Sooviksin raportööridelt küsida, kas nad ise on kunagi allkirju kogunud. Kui on, siis peaksid nad teadma, et notariaalselt tõendatava allkirja maksumus on vähemalt 20 eurot. See tähendab, et uue seaduse juurutamine läheb maksma 20–30 miljonit eurot. Kes seda tegevust rahastab? Seda suudavad ellu viia ainult suurettevõtted, mitte tavalised inimesed. Kas see pole siis mitte võlts? Üks mõte, mida tasuks meeles pidada, on see, et Euroopa Parlamendi liikmed esindavad ka neid inimesi.

  Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. − Lissaboni protsessi käigus lubati seda algatust ning seega on mul hea meel, et sellega tegeletakse.

Väga oluline on tagada see, et kodanikualgatust ei oleks võimalik manipuleerida poliitiliselt, äriliselt ega muudel viisidel. See peaks jääma ainult tõeliseks kodanikualgatuseks ning seda ei tohiks olla võimalik varjatult manipuleerida. See peaks olema avatud ja läbipaistev.

Palli veeremalükkamiseks peaks komisjon reklaamima algatuse kokkulepitud tingimusi, kui neis kokkuleppele jõutakse.

Kas poleks mõistlik, et protsessi sissepühitsemiseks korraldaks komisjon mingisuguse ELi-ülese sõltumatu konkursi, et teha väike proov ning uurida, millised on kümme kõige põletavamat teemat, mille puhul sooviksid kodaniku koos kaaskodanikega algatuse alustada.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa kodanikualgatus on esimene väike samm õiges suunas. Hääletasin selle poolt, kuna see on esimene otseselt demokraatlik instrument ELis. Üldises plaanis on kodanikualgatus aga lihtsalt otsedemokraatia pinnapealne kaunistus ning selle tulemusena hakkavad kodanikud uskuma, et neil on mõne Euroopa Liidu teema puhul kaasotsustusõigus. Kodanikualgatusega ei kaasne ühtegi tagajärge hoolimata sellest, mitu inimest selle allkirjastab. Paralleelid Austria referendumi petitsioonisüsteemiga on selged. Austrias lükatakse need petitsioonid tavaliselt lihtsalt sahtlisse ning sama saab suuresti juhtuma ka ELi kodanikualgatustega. Lisaks on selgesti hoolitsetud ka selle eest, et teisitimõtlejate arvamusi saaks alla suruda. Komisjon kontrollib viimasena kodanikualgatuse vastuvõetavust. Tõelises Euroopa Liidus ei kehtesta valitsejad mitte ainult õigusakte ja direktiive, vaid soovivad ohjata ka oma kodanike tahet.

Euroopa kodanikualgatus annab aga teisitimõtlejate liikumistele ja parteidele vähemalt võimaluse oma ideid arendada. Tulevikus saab ELi tasandil – nagu Austrias – korraldada kampaaniaid ning demonstreerida kodanikele, et eksisteerib teid teistsuguse ja parema Euroopani jõudmiseks, mis viivad eemale Brüsseli tupiktänavatest.

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. – (PT) Kuigi ma loomulikult toetan kodanikualgatuse määratlemist, ei nõustu ma sellega, et nendes algatustes saavad osaleda Euroopa Parlamendi või riikide parlamentide liikmed või et neid saavad rahastada poliitilised parteid või avaliku sektori asutused.

Arvan, et mõlemad lahendused on vastuolus uue mehhanismi ideega, mille eesmärk on anda tavalistele kodanikele ja kodanikuühiskonnale vahendid liidu poliitilises elus osalemiseks. Ma ei nõustu ka sellega, et komisjonile anti õigus kehtestada mõned tehnilised täpsustused, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks nn rakendusaktiga. Üldiseks rakendamiseks mõeldud meetmeid, mis on komisjonile üle antud õigusaktide rakendamiseks, ei tuleks käsitleda liikmesriikide alluvuses rakendusaktidena, vaid delegeeritud aktidena, mida ohjab otseselt seadusandja.

Samuti ei ole pärast Lissaboni lepingut mõtet jätkata traditsioonilise komisjonisüsteemi alusel regulatiivkomitee menetluse rakendamist, sest ilmselgelt on see seotud teemadega, mida õigusloome või delegeeritud õigusakti menetlused juba reguleerivad. Viidatud muudatusettepanekud on seega Lissaboni lepinguga vastuolus. Kui need spetsiifilised pretensioonid välja arvata, siis leian, et üldjoontes on tegemist suurepärase seadusega, mis põhjendab hästi selle uue mehhanismi poliitilist ja põhiseaduslikku olulisust ELi osalusdemokraatia kontekstis.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − (LT) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi seisukohale Euroopa kodanikualgatuse küsimuses, sest toetan täielikult seda Lissaboni lepingus sätestatud kodanikuõigust. Optimistina leian, et see võib olla üks põhivahenditest, mis aitab Euroopa Liidu institutsioone tavalistele inimestele lähemale tuua. Lõppude lõpuks saab aktiivsemal osal ühiskonnast olema võimalus avaldada otsest mõju ELi tasemel tehtud otsustele. Tuleb tunnistada, et ajal kui mitmete Euroopa algatuste suhtes on avalikkus suhteliselt kriitiliselt meelestatud, siis Euroopa kodanikualgatusse on juba algusest peale enamjaolt suhtutud hästi ja see on heaks kiidetud. Loodan, et lõpuks on meil selged reeglid, mida ei koorma asjatud bürokraatlikud nõuded ja mis aitavad Euroopa ühiskonnal oma seisukohta kuuldavaks teha.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Raport läheb täielikult kokku minu ootustega ning seda eriti kolmes küsimuses. Esiteks kehtestati seadusandlikule algatusele toetuse avaldamiseks miinimumvanuseks 18. aastat, mis on miinimum ka Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks, ning see vanus on eelduseks ka otsedemokraatia instrumentide, näiteks referendumid, juures osalemiseks. Teiseks tarve nõuda nende Euroopa kodanike isikutunnistust, kes kavatsevad alla kirjutada toetusavaldusele, et teha määrusega sätestatud kontrolle kooskõlas kehtivate seadustega. Viimaseks pärast määruse jõustumist selle kasutuselevõtu 12 kuu pikkune periood eesmärgiga võimaldada kompetentsetel riiklikel asutustel, millest mitmed puutuvad sellist tüüpi instrumendiga kokku esimest korda, koostada vajalikud juriidilised, administratiivsed ja rahanduslikud meetmed.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on väga hea meel hääletada selle raporti poolt, mis on seotud kodanikualgatusega, Lissaboni lepingu parima uuendusega. See uus juriidiline instrument võib saada viisiks, kuidas toetada Euroopa kodanike osalust. Tõepoolest, anda miljonitele inimestele võimalus soovitada Euroopa Komisjonile, et see peaks mingisuguses spetsiifilises valdkonnas õigusloomega tegelema, on väga positiivne samm Euroopa ja selle kodanike teineteisele lähendamise suunas. Kiidan suurima heameelega heaks raportööride töö, kelle eesmärk oli lihtsustada kodanikualgatust ning eemaldada mis tahes bürokraatlik koorem, et see oleks võimalikult kättesaadav.

Nõustun enamiku Euroopa Parlamendi nõuetega, eriti sellega, et algatuse vastuvõetavust kontrollitaks selle esitamisel, mitte alles siis, kui 300 000 allkirja on juba kogutud, kui allkirja andnud kodanike ootused on võib-olla juba üles kruvitud. Toetan osalevate kohustuslike liikmesriikide miinimumarvu kahandamist, kes on algatuse esialgse allkirjastamisega seotud. Algse ettepaneku kohaselt pidid allkirjastanud olema pärit vähemalt ühest kolmandikust liikmesriikidest ning Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, et allkirjastanud peavad pärinema ühest neljandikust kõikidest liikmesriikidest.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan raportööride Zita Gurmai ja Alain Lamassoure’i algatust, milleks on see, et Euroopa kodanikualgatuse organiseerijad peaksid koonduma kodanikukomiteeks, mis koosneb eri liikmesriikide isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale.

Toetan raportööri mõtet, mille kohaselt on Euroopa kodanikualgatuse kujul tegemist mandri mastaabis mõõtmetega osalusdemokraatia instrumendiga. Seetõttu ei pruugi määrus olla veatu ning praktika käigus võivad Euroopa otsustajad seista silmitsi uute katsumustega. Seetõttu nõustun raportööride üleskutsega komisjonile esitada instrumendi rakendumise kohta aruanne iga kolme aasta järel ning vajaduse korral ka ettepanek määruse ülevaatuseks.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Lissaboni lepinguga juurutatud kodanikualgatus on koostatud selleks, et kodanikel oleks võimalik osaleda Euroopa Liidu demokraatlikus elus. Selle eesmärk on kindlustada kodanikele viise, kuidas oma hääl kuuldavaks teha, võimaldades neil tõmmata ELi institutsioonide tähelepanu paljudele huvipakkuvatele teemadele. Teemad võivad olla näiteks probleemid, millega nad oma igapäevases elus tegelema peavad ning mis nende arvates ei saa piisavalt tähelepanu ja tuge ametühingutelt, poliitilistelt institutsioonidelt või teistest institutsioonidest pärinevatelt mis tahes regulaarsetelt osalistelt. Kodanikualgatus loob korraliku otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahele, sundides seeläbi ELi institutsioone tegelema kodanikele oluliste spetsiifiliste probleemidega. Kodanikealgatus peab vastama kindlatele administratiivnõuetele, kuid muu seas ka arvesse võtma ELi põhiväärtusi, kindlustades seeläbi oma usaldusväärsuse ja tõhususe, mis saavad olema selle edu võtmeks.

Vaja on kindlustada, et protsess vastaks ELi andmekaitse seadustele ning oleks tagatud ka täielik läbipaistvus. Mis tahes organisatsioonil, ühendusel või isegi poliitilisel parteil avaneb võimalus endale sobivat kodanikualgatust toetada. See toetus peab olema täiesti läbinähtav, et allkirja andjad oleksid teadlikud, kes on algatuse taga, ning saaksid valida, kas nad toetavad seda või mitte.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et see raport heaks kiideti. See on väga oluline samm Euroopa Liidu põhiseadusliku iseloomu kinnitamise suunas, pakkudes kodanikele mehhanismi kättesaadavaks ja tõhusaks demokraatlikuks osalemiseks, mis kahtlemata aitab kaasa kodanike kaasatuse ja pühendumise suurendamisele, võttes arvesse Euroopa poliitilist elu ja kindlustades mitmete liikmesriikide solidaarsussidemeid.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Selle raporti heakskiitmisega, mis käsitleb Euroopa kodanikealgatust, on osalusdemokraatia võidukalt Euroopasse jõudnud. Tegemist on ühe olulise arenguvaldkonnaga, mille juurutas Lissaboni leping. Miljonil kodanikul on nüüd võimalus komisjoni poole pöörduda ning nõuda arvamust teema kohta, mis on ühiskonna jaoks huvipakkuv, võttes arvesse, et see kuulub komisjoni võimkonna raamistikku. Miljon kodanikku, kes peavad pärinema ühest neljandikust liikmesriikidest ning olema valimisealised, ehk teisisõnu ainult 0,2% ELi rahvastikust. Allkirju tuleb koguda kas kirjalikult või Internetis ning neile tuleb saada kinnitus. Organiseerijad tuleb identifitseerida: kes nad on, mida nad toetavad ning kelle heaks nad töötavad. Sellest kujuneb võib-olla Euroopa demokraatia legitiimsuse jaoks üks suur samm edasi. See on samm edasi selles suunas, et tuua ELile lähemale kodanikke, kes nende arvates on sageli – õigustatult või ülekohtuselt – nende igapäevastest murdest valgusaastate kaugusel.

Siiski ei saa eirata riski, et algatust hakkavad enda huvides ära kasutama teatavad vabaühendused või teatud tööstusharud. Selleks et seda saadaks edu, peavad algatused tõepoolest pärinema kodanikelt. See peab aitama arutelusid edasi viia, lepitama kodanikke Euroopa Liiduga ning aitama kaasa Euroopa kodanikuühiskonna arenemisele.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Täna hääletasime täiskogul Euroopa kodanikualgatuse üle. Algatust tutvustati Lissaboni lepingu artiklis 11 ning selle eesmärk oli võimendada kodanikke samasuguse poliitilise algatusvõimega, mis Euroopa Parlamendil ning Euroopa Liidu Nõukogul juba on. Euroopa kodanikualgatus on uus osalusdemokraatia algatus mandri mastaabis.

2010. aasta 31. märtsil esitas komisjon määruse ettepaneku ning 14. juunil kiitis nõukogu Euroopa kodanikualgatuse üldise lähenemisviisi heaks. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis raporti heaks novembris. Sellega kaasnes ka läbirääkimiste mandaat. 30. novembri trialoogi käigus jõuti kokkuleppele mitmetes muudatustes. Kokkuleppe põhipunktid on: registreerimise ja lubatavuse kombineerimine; allkirjade arv, mille andjateks peab kodanikke kokku olema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest; kodanikekomitee rajamine; algatuse toetamise miinimumvanus ning allkirjade kogumise süsteem Internetis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Meie kodanikud on seda uut instrumenti oodanud, mis neile ELi poliitiliste suuniste suhtes mõnevõrra mõjuvõimu annab. Nad on juba tõestanud, et nad teavad, kuidas seda kasutada, et arutelus õigusloome üle oma sõna sekka öelda: näiteks geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) moratooriumi petitsioon, mille käivitasid Greenpeace ja Avaaz ning mis saadeti eelmisel nädalal komisjoni presidendile José Manuel Barrosole. Kahjuks jõudsid kodanikud tegutseda enne seadusandjaid ning petitsioon jõudis kohale enne, kui olid määratletud protseduurireeglid, mis teevad kodanikualgatused kasutuskõlblikuks alates 2012. aasta algusest.

Seetõttu peavad parlamendiliikmed edastama ja toetama soovi, mille suhtes avaldas toetust peaaegu 1,2 miljonit inimest, ning kindlustama asjakohased järeltoimingud. Parlamendil õnnestus rakendada oma mõjuvõimu läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga, et algatus oleks võimalikult kättesaadav, tõhus ja teedrajav. Nüüd ei takista kodanikke enam mitte miski ELi funktsioneerimises otseselt osaleda.

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. – (IT) Tänane hääletus andis rohelise tule esimesele euroopalikule demokraatlikule osalemispraktikale. Euroopa kodanikualgatus on Lissaboni lepingu üks uuenduslikumaid sätteid ning esimene samm otsedemokraatia suunas.

Algatus on instrument, mis võimaldab kodanikel nõuda Euroopa Komisjonil esitada seadusandlik ettepanek mis tahes teemal, mis kodanike jaoks oluline tundub, andes miljon allkirja, mis esindavad 0,2% Euroopa Liidu rahvastikust. Keskkonna, sotsiaalteemade ja finantskriisi põhjustatud katastroofidega seotud probleemid on ühed kõige tundlikumad teemad, mis võivad kodanikke piisavalt mobiliseerida, mille tulemusena esitatakse ELile palve neid teemasid õiguslikult reguleerida.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Täna heakskiidetud ettepanekuga kodanikualgatuse kohta jõustasime Lissaboni lepingu olulise osa, mille abil saavad kodanikud osaleda otse Euroopa Liitu puudutavas debatis. See on eriti oluline Euroopa Parlamendi jaoks, kes valitakse rahva häältega. Meie ülesanne on nüüd sellele töövahendile tõsist tähelepanu pöörata, mis suurendab Euroopa avaliku elu demokratiseerumist. See ei oleks hea, kui see muutuks seaduseks, mida ei jõustata, ning kodanikel tekiks arusaam, et me pakume neile ainult teoreetilist võimalus seadusandlikus algatuses osaleda. See saab Euroopa institutsioonidele olema oluliseks katseks, mis näitab, kui suures ulatuses nad kodanike, mitte isendi heaks töötavad. Hea on see, et pärast seda, kui seadus on kolm aastat jõus olnud, saame vaadata üle sätted, mis on osutunud ebaefektiivseteks, nii et sellest saab tõesti süsteem, mis tagab demokraatliku diskussiooni.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Hääletasin Euroopa kodanikualgatuse reeglite vastuvõtmise poolt. Euroopa Parlament on Euroopa Liidu Nõukoguga peetud arutelu käigus saavutanud piisavalt palju. Kodanikualgatus annab Euroopa Liidu kodanikele võimaluse lisada ettepanek Euroopa poliitilisse päevakorda. Pärast miljoni allkirja kogumist on Euroopa Komisjon kohustatud ettepanekut kaaluma ning esitama põhjused miks ta teeb või ei tee sellest ametlikku seadusandlikku ettepanekut. Euroopa Liit nõudis, et allkirju tuleb koguda vähemalt üheksast ELi liikmesriigist, kuid parlamendil õnnestus seda piiri seitsmele alandada. Lisaks lubatakse organisaatoritel, kellel õnnestub piisavalt allkirju kokku koguda, selgitada oma ettepanekut isiklikult Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Kahju, et parlamendil ei õnnestunud kaotada reeglit, mille kohaselt peavad kaheksateist riiki nõudma oma kodanikelt isikutunnistuse numbri esitamist, kui nad kodanikualgatust allkirjastavad. See peletab inimesed eemale. Mõned kardavad identiteedipettust. On riike, mis ei hakka isikutunnistuse numbrit küsima. See loob ELis ebavõrdsed seadused. See, kui tõsiselt Euroopa kodanikud sellesse suhtuma hakkavad, saab olema teema, millega nüüd peamiselt Euroopa Komisjon tegelema hakkab.

  Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. − (DE) Tänane hääletus Euroopa kodanikualgatuse üle kehtestas otsedemokraatia uue elemendi, peaaegu täpselt aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Võtsin endale usaldatud volitused Euroopa Parlamendis eesmärgiga tõstatada Austria kodanike mured Brüsselis päevakorda. Olen sellele põhimõttele truuks jäänud ja seega on minu jaoks oluline, et inimeste muresid Euroopa tasandil kuuldaks. Euroopa kodanikualgatust tuleks näha võimalusena kaasata rohkem inimesi lähemalt ELi otsustusprotsessi. ELi kodanikel on nüüd võimalus esimest korda komisjonile seadusandlikke algatusi esitada ning selle tulemusena ELi poliitikat aktiivselt kujundada.

Pikkade läbirääkimiste tulemusena võib pidada edukaks seda, et vastuvõetavuse barjääri langetati alla 300 000 allkirja ning liikmesriikide arvu vähendati ühe neljandikuni. Üks Austria eripära on see, et noored inimesed saavad kodanikualgatustes osaleda alates 16. eluaastast. See demonstreerib jällegi, et Austria jaoks on oluline kaasata noori inimesi ELi projekti, sest nemad on lõppude lõpuks need, kes Euroopa vaimu edasi kannavad.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa kodanikealgatus on avalikkuse osalemise instrument, mille eesmärk on astuda vastu demokraatia defitsiidile ning sellisena vähendada distantsi, mida Euroopa kodanikud tunnevad enda ning Euroopa institutsioonide vahel olevat. Selle algatuse institutsionaliseerumine, mida sätestab Lissaboni leping, võimaldab Euroopa kodanikel kaudselt kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama teatud seadusandlikke meetmeid, eeldusel et need kuuluvad komisjoni võimkonna alla.

Euroopa Parlamendi esitatud raport määratleb kriteeriumid selle Euroopa algatusõiguse rakendamiseks, et see muutuks kõikides liikmesriikides lihtsamaks, kättesaadavamaks, kiireks, läbipaistvamaks ning ühetaolisemaks. Tõelise Euroopa avaliku ruumi loomine saab võimalikuks tänu sellele algatusele, mis annab tõuke kodanike dialoogile ning kodanikuühiskonna kaasamisele. Leian, et kõiki algatusi, mille eesmärk on vähendada kodanike ja Euroopa projekti lõhet, tuleks esile tõsta, rakendada ja täielikult ellu viia.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kodanikualgatuse raporti poolt. Lissaboni lepingu juurutatud uued sätted annavad tõuke osalusdemokraatiale ning tähistavad olulist sammu kodanikuvaimu levitamise suunal. 42% Euroopa kodanikest usaldab ELi institutsioone. Selle üks põhjus võib olla asjaolu, et Euroopa kodanikud on teadlikud ainult mõnedest Euroopa algatustest ning nende suunal rakendatavatest poliitilistest suunistest. Just seetõttu ei paku kodanikualgatus Euroopa kodanikele mitte ainult võimalust osaleda otse otsustusprotsessis, vaid annab neile ka võimaluse aidata kaasa Euroopa liidu tegevuskava kujundamisel. Kodanikualgatus aitab seega tuua Euroopa kodanike põhiprobleemid ja nõuded Euroopa seadusandja ette. See ei ole uus kontseptsioon. 2007. aastal tegime ettepaneku koguda miljon allkirja, et nõuda komisjonilt sellist direktiivi, millega integreerida puudega inimesi ühiskonda.

Sel ajal suudeti koguda vaid umbes 700 000 allkirja, kuid seadusandlikud ettepanekud esitati Euroopa Komisjonile. Lõppude lõpuks saab meile oluliseks – võttes arvesse meie eesmärki täita kohustust Euroopa kodanike ees – kindlustada, et kodanikualgatusega esitatud nõuded muudetaks seadusandlikeks aktideks, mis parandavad nende inimeste olukorda.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Toetan seda raportit kui vahendit, millega püütakse Euroopas kodanikke rohkem kaasata, võimaldades ELi kodanikel esitada õigusakte, mis võivad nende igapäevasele elule mõju avaldada. Kodanikud saavad Euroopa Liidule teada anda, mida nad liidu tööst arvavad. Miljoni allkirjaga, mis peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust ELi liikmesriikidest, annab see algatus osa võimu inimestele tagasi. Parlament on protseduuri lihtsustanud, et kindlustada selle lihtne kasutamine ning maksimeerida kodanike osalust algatuses. Pärast kõikide allkirjade kinnitamist otsustab komisjon kolme kuu jooksul, kas tuleks esitada uus seadus, ning peab oma põhjused avalikustama.

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. – (SK) Sageli viidatakse siin parlamendis Euroopa Liidu kodanikele, kelle huve me esindame. Samaaegselt on need samad inimesed kaua aega leidnud, et mitte ainult see parlament, vaid kõik Euroopa institutsioonid on neist liiga kaugel ning tundetud nende probleemide suhtes.

Euroopa kodanikualgatus saab seda muuta. See võimaldab inimestel öelda otse, et me tahame seda, me ei taha toda ning see peab muutuma.

Meile meeldib rääkida ka Euroopa integreerumisest. Mis aga ühendab eri riikide inimesi rohkem kui vajadus jõuda ühisele seisukohale, sõnastada ühine ettepanek ning leida tuge eri keeli kõnelevatelt inimestelt? Euroopa kodanikualgatuse rakendamine tähendab praktikas seda, et eri liikmesriikide kodanikud hakkavad rääkima ühel häälel teemadel, mis on nende jaoks olulised. Ühine algatus ja ühine huvi on pinnas, millelt võib võrsuda tõeline Euroopa identiteet.

Usun siiralt, et lähitulevikus hakkab see praktiline euroopalikkuse vaim välja kujunema. Arvan, et vastukaaluks Euroopa institutsioonide brošüüride fraasidele saab see olema elujõuline, kuna kodanikest endist saab uue Euroopa identiteedi ja euroopalikkuse allikas.

Seetõttu pooldan esitatud määruse eelnõud selle kohta, kuidas kodanikualgatust kohaldama hakatakse ning olen valmis tegema kõike, mis vaja, et kindlustada, et kodaniku häält mitte ainult ei kuuldaks, vaid ka austataks.

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvan, et komisjoni 2011. aasta tööprogramm on põhjalik, kuna selle põhieesmärk on Euroopa majanduse taastumine, EL 2020. aasta strateegia poliitiliste prioriteetide ja 2011. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarve raames koos uue rahastamise ja kulutuste meetmetega ning koos uue otsusega oma ressursside küsimuses, demonstreerides muret, et tingimuslik rahastamine võib nõrgemate riikide majandusolukorrad tõsisemaks muuta ning sellega ei kaasneks EL 2020. aasta strateegia soovitud mõju, milleks on majanduse taaskäivitamine. Leian, et tõukefondid on Euroopa piirkondade majanduse taastumise ja konkurentsivõime seisukohalt vaadatuna väga olulised, sest kui lisada kriisi ajal kokkuhoiumeetmetele tingimuslikkus, võib see avaldada ELi sisemisele arengule veelgi tõsisemat mõju. Tähelepanu tuleb pöörata ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika reformimisele ning alati tuleb võtta arvesse eri piirkondade erinevaid lähtepunkte, mis hõlmab ka erinevate reaalsuste jaoks kohandatuid meetmeid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid mängima olulist rolli ning tervitatav on lähenemisviis, mis hõlmab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumist üleilmsete kaubandussuhete kontekstis ning püüdlusi neid nüüdisajastada ja konkurentsivõimelisemaks muuta, mida selle tööprogrammi prioriteetides sätestatakse.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − Soovin juhtida teie tähelepanu väga olulistele teemadele, mis komisjoni järgmise aasta tööprogrammist puuduvad. Need on seotud inimõiguste probleemidega. Kas komisjon kavatseb järgmise aasta jooksul algatada spetsiifilisi tegevusi või õigusakte inimõiguste valdkonnas?

Oleme kuulnud, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident paruness Ashton plaanib oma ametisoleku aja jooksul pöörata inimõigustele erilist tähelepanu. Tema tegevustes ja sõnavõttudes on aga inimõigustele senini veel vähe tähelepanu pööratud. Ka Euroopa välisteenistus peaks ELi tegevusi inimõiguste valdkonnas toetama, aga kuna 2011. aastaks pole ELi eelarvet koostatud, ei saa Euroopa välisteenistus alates 2011. aasta jaanuarist täielikult oma kohustusi täitma asuda.

Austatud president! Kas võiksite meile öelda, mis on teie varuplaan ning kuidas kavatsete kindlustada ELi usaldusväärsust inimõiguste kaitsmise ja propageerimise puhul maailmas?

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Parlamendilt küsiti arvamust komisjoni seisukoha kohta, mis puudutas komisjoni tööprogrammi 2011. aastaks. Mina hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis juhib tähelepanu korralikule koostöövajadusele komisjoni ja parlamendi vahel ning komisjoni rollile aluslepingute ja ELi üldhuvide kaitsjana. Resolutsioon rõhutab eriti ka Euroopa 2020. aasta kasvueesmärke tööhõive valdkonnas ning kiidab heaks Euroopa semestri, mille eesmärk on avalike ressursside parem haldamine. See kasv peab olema nutikas (see peab propageerima digitaaltehnoloogiat, teadus- ja arendustööd ning haridust); kestlik (20% energiatõhususe eesmärgiga) ning kaasav (võideldes diskrimineerimisega töötajate vahel ning paremate tööstussuhete abil). Komisjon peab lähemalt uurima siseturgu, vabaduse, julgeoleku ja õigluse valdkondi ning oma välispoliitikat, mis on endiselt alles algusjärgus.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi ühisresolutsiooni poolt, sest see analüüsib ja hindab Euroopa Komisjoni prioriteete 2011. aastaks ning tulevasi katsumusi. Euroopa Parlamendi viimasel osaistungijärgul Strasbourgis, esitas José Manuel Barroso komisjoni tööprogrammi tulevaks aastaks ning seetõttu leiab Euroopa Parlament, et on väga oluline alustada komisjoniga dialoogi ning pöörata erilist tähelepanu põhilistele ELi strateegilistele eesmärkidele. Lisaks kutsub parlament komisjoni üles kehtestama esitatavate oluliste ettepanekute puhul realistlikku ja selgemat ajakava, mis peab olema tõhus, mille peab reaalselt ellu viima ning mida rakendataks varasematest paremini. Juhin tähelepanu asjaolule, et kuigi komisjon plaanis luua uusi töökohti ning viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke niipea kui võimalik, puuduvad komisjoni tuleva aasta programmis tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas spetsiifilised ettepanekud uute ja kvaliteetsete töökohtade loomise kohta. Komisjon esitab jälle samu seadusandlikke algatusi töötajate lähetamise ja tööaja kohta, mida esitati ka eelmise aasta tööprogrammis, ning annab lubadusi parandada migrantidest töötajate õigusi kõikjal Euroopa Liidus. Täielik majanduslik taastumine eeldab kestliku kasvu ja tööhõive kasvatamise valdkonnas ühtset Euroopa strateegiat, mida toetaks piisavad volitused ja vahendid.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Kiiresti on vaja ellu viia märkimisväärseid muudatusi nii riiklikul kui ka liidu tasandil, kui mõtleme sellele, et praegune kriis, millesse Euroopa on sattunud, mõjutab jätkuvalt liikmesriikide majandust. Olles teadlik, kui oluline on 2011. aasta liidu tuleviku ning Euroopa Komisjonile ning üldiselt ka tervele liidule kaasnevate katsumuste valguses, hääletan selle resolutsiooni eelnõu poolt. Lisaks pean oluliseks juhtida tähelepanu kõikidele ettepanekutele, milles avalduvad Euroopa Komisjoni püüdlused uurida ühtse turu kasvupotentsiaali. Leian, et ühisturu potentsiaali maksimeerimine – turgude suurema integreerimise ja Euroopa ettevõtete ning tarbijate kindlustunde kasvatamise läbi – võib tekitada Euroopa majandusele võimendamise efekti. Leian aga, et komisjon oleks võinud selles küsimuses kaugemale minna, esitades põhjalikumaid ja konkreetsemaid ettepanekuid, et pöörata tähelepanu turul tegutsejate probleemidele.

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Komisjoni 2011. aasta tööprogramm vajab täiendavat doosi Euroopa Liidu vaimu ning suuremat julgust ELi poliitiliste ja institutsiooniliste põhiprobleemidega tegelemisel, eriti Lissaboni lepingu jõustumise valguses ning sellega kooskõlas. Probleemid, millega tuleb tegeleda, on muu hulgas järgmised: 1. suurem austus Euroopa Parlamendi rolli suhtes ettepanekute kujul, võttes arvesse parlamendi seisukohti tema avaldatud arvamustes ja algatuste ettepanekutes; 2. tihedam ja institutsioonidevaheliselt tasakaalustatum koostöö eelarve ja rahastamise väljavaadete küsimustes; 3. suurem julgus ELi ressursside tõhusa kasutamise ettepanekute koostamisel, mis võimaldaksid määrata siduvaid eesmärke ning konkreetseid võrdlustasemeid; 4. tõhus ja lõikav majanduse ja rahanduse haldamine ning ka töötajate rahaline osalemine ettevõtte edus, mis võimaldab laiaulatuslikumat, tasakaalustatumat ning kaasavamat majandus- ja sotsiaalarengut. Kuigi komisjoni 2011. aasta tööprogramm katab ainult mõned ülaloetletud punktidest, on minu arvates siiski vajalik seda toetada.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin komisjoni 2011. aasta tööprogrammi resolutsiooni poolt. See on esimene programm, mis uue programmiperioodi raames vastu võetakse ning see peaks kaasa aitama parlamendi ja komisjoni tihedama dialoogi tekkimisele, mille eesmärk on parandada ELi tasandil poliitiliste ja eelarveliste prioriteetide suhet.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon esitas 2011. aastaks põhjaliku komisjoni tööprogrammi, mis sisaldab järgmisi põhipunkte: (i) kaasav kasv; (ii) kestlik kasv ja (iii) finantsregulatsioon. Mis puudutab kaasava kasvu teemat, mille raames rõhutab komisjon sotsiaalkindlustusskeemide kestlikkust ning võitlust vaesuse vastu, pooldan vajadust leida täpne tasakaal kokkuhoidliku majanduse ja sotsiaaltoe vahel ning määratleda, milline suund peaks Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformidel olema.

Kestliku kasvu teema puhul on oluline mõista, kuidas saavutatakse vajaliku keskkonnakaitse ja ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühtse kalanduspoliitika (ÜKP) tulevaste reformide tasakaal. Lõpetuseks peaks majandusjuhtimise tugevdamise ja finantsregulatsiooni puhul prioriteediks kujunema mis tahes sammud, mis muudavad Euroopa pangandussüsteemi kindlamaks ja kriisistsenaariumite suhtes püsivamaks, ning liikmesriikide rahanduspoliitiliste suuniste kindlustamine ja nende majanduslik kooskõlastamine, sest 2011. aasta suur katsumus on kriisist väljatulemine ja kasvupoliitikale vundamendi rajamine.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime Euroopa Parlamendi resolutsiooni eelnõu vastu, mis puudutas Euroopa Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi, sest põhivaldkondades on see enda seisukohtade toetus ning eirab tõelist vajadust murda vabaks Euroopa Komisjoni toetatavatest neoliberaalsetest, militaristlikest ja antisotsiaalsetest poliitilistest suunistest.

Kuigi Euroopa Komisjoni on kritiseeritud selle eest, ta ei ole andnud vastuseid parlamendi küsimustele, siis tegelikult on ta seda teinud, kui õnnitleb ennast majandusreformi prioriteedi, eelarve kestlikkuse prioriseerimise ja sotsiaalse kestlikkuse teisejärgustamise eest või kui eelistatakse tungivalt tihedamat ühtset turgu või kui soovitakse Doha kõnelused lõpetada võimalikult kiiresti ning panna punkt ka selle vastavatele vabakaubanduslepetele.

Seega, parlamendi enamus soovib jätkata samasuguse poliitikaga, milleks on plaan edendada mitmetes riikides eelmainitud range eelarve plaane hoolimata töötuse, vaesuse, ebavõrdsuse, asümmeetria kasvust ning majanduslanguse süvenemisest, mida need range eelarvepoliitika plaanid põhjustavad, samal ajal kui finants- ja majandusrühmitused teenivad jätkuvalt üha kasvavaid kasumeid. Kõikide nende põhjuste tõttu olime sunnitud hääletama selle resolutsiooni vastu.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) 2011. aastal avaldab Euroopa Komisjon ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika muutmiseks. Need kaks algatust on Iirimaa talunikele ja kaluritele väga olulised.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) 2011. aastal esitab komisjon oma ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku kohta vahemikus 2013.–2020. aasta. Minu jaoks on see ilmselge, et põllumajanduse ja maaelu arengu valdkondade rahastuse tase peab jääma praegusele tasemele ning Euroopa rahvaste võimalus ennast toiduga varustada tuleb tagada. Toidu tootmine ja maapiirkondade elluäratamine majanduspiirkondade ning vaba aja piirkondadena, mis asuvad linnade lähedal, peab tulevikus olema Euroopa üks olulisimatest prioriteetidest. Komisjoni kestliku ja interaktiivse kasvu kohustus võtab arvesse 2020. aasta keskkonna ja kliima eesmärgid ning need nõuavad investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mis omakorda tekitavad töökohti.

Toetan parlamendi üleskutset, et uus mitmeaastane finantsraamistik, mis on koostatud perioodiks pärast 2013. aastat, võtaks arvesse ELi vastutusala laienemist. ELi kaubanduspoliitika plaanid on väga olulised. Komisjon on kohustatud lõpetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimised positiivse lõppotsusega. Peame väga kriitiliselt lähenema kahepoolsete kaubanduslepete üha suurenevale olulisusele, eriti Mercosuri läbirääkimiste puhul, mis jätkuvad järgmisel aastal.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin just komisjoni 2011. aasta tööprogrammi poolt, kuid reservatsioonidega. See ei sisalda enam lubatud teavet ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadilt ettevõtte ühiskondliku vastutuse (EÜV) teemal. Selle asemel on siseturu ja peateenuste peadirektoraat alustanud Interneti-konsultatsioone teemal, mis puudutab ettevõtete finantseerimist mittepuudutava teabe avaldamist. See on ärevusttekitav ning viitab võimalikule poliitikamuutusele. Siseturu ja teenuste peadirektoraat ei küsi enam, kas EÜV vallas on ELi määrust vaja, vaid küsib selle asemel, kuidas seda struktureerida tuleks. Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat korraldas mitmeid läbipaistvuse töötube, millest selgus, et peaaegu kõik tööandjad ja ametühingud olid väga tugevalt kohustusliku EÜV vastu. Alates 2006. aastast on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat protsessi ohjanud, sest EÜV algatustega aitavad ettevõtted kaasa säästliku keskkonna loomisele, mis on osa nende äritegevusest. Algatused on ettevõtjaliku kohustuse tulemus ning põhinevad individuaalsel algatusel ja vastutusel. Põhikontseptsiooni puhul on olemas konsensus, mida on välja töötatud aastaid paljudel mitme osapoole kohtumistel.

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadil on institutsionaalne teave, mida kasutatakse nende protsesside ohjamiseks. Kutsun komisjoni üles jätma EÜVde haldamise ja struktureerimise vastutus ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadile. Olen jätkuvalt vastu kohustuslikule EÜVdest raporteerimisele, kuna see tekitab uut bürokraatiat ning peletab ettevõtteid võtmast endale vabatahtlikke lisakohustusi.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. − Finantskriis on tõsiselt kahjustanud kõikide Euroopa liikmesriikide majandust. Selles resolutsioonis nõuame Euroopa Komisjonilt tugevat ja meelekindlat reaktsiooni, mis annaks tõuke kasvule ning kindlustaks tugeva ja püsiva taastumise, millest saavad kasu kõik Euroopa kodanikud. Toetame nõuet vaadata üle enda ressursside süsteem, et luua süsteem, mis maksukoormuse seisukohast vaadatuna on õiglane, selge, läbipaistev ja neutraalne; toetame valikuvariantide kaalumist, mis vähendaksid ELi maksumust kodanikele, näiteks parandades rahandussektori praegust alamaksustamist.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni uus 2011. aasta tööprogramm põhineb kolmel punktil: 1) kaasav kasv; 2) kestlik kasv ja 3) finantsregulatsioon. Seetõttu peame tegema tööd selle nimel, et meil oleks paindlik sotsiaalkindlustusskeem, millega saaksime võidelda vaesuse vastu, tekitades samaaegselt sellist majanduskasvu, mille raames võetakse samuti arvesse keskkonnakaitset, et meie majandusjuhtimine muutuks kindlamaks, et Euroopa pangandussüsteem muutuks tugevamaks ning püsivamaks tuleviku kriisistsenaariumite suhtes ning et liikmesriikide eelarvepoliitikad muutuksid ka stabiilsemaks, sest 2011. aasta põhikatsumus on kriisist väljumine ja kasvupoliitika jätkamine.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Palju õnne! Lõpuks ometi pööras keegi tähelepanu Euroopa Komisjoni ja jumalate erinevusele. Aeg on tühi jutt reaalse tööga asendada. Euroopa Komisjon ei peaks eirama Euroopa Parlamendi liikmete küsimusi. Nende kohus on ellu viia Euroopa Parlamendi otsuseid. Tundub, et mõned volinikud on selle ära unustanud. Kui ei, siis mis juhtus üksikasjaliku seirearuande raporti resolutsiooniga, mille Euroopa Parlament 2004. aasta 11. märtsil heaks kiitis ning mis oli Lätis elavate kodakondsuseta isikute teema avalöök? See lihtsalt kadus päevakorrast. Kes selle eest vastutas? Kelle palka vähendati? Keda manitseti? Mitte kedagi! Elagu Euroopa Ülemkogu!

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Komisjoni 2011. aasta tööprogrammiga seotud resolutsiooni poolt, sest nõustun selle põhieesmärkidega. See on tõsiasi, et 2011. aasta prioriteediks peaks olema majanduse taastumisele kaasaaitamine. Komisjoni tööprogrammi väga positiivsed osad on majandusjuhtimise tugevdamine ning finantssektori reformimise lõpetamine selliste meetmetega, mis võimaldavad kasvu taastumist, et luua töökohti. Majanduse tõhus kestlik ja kaasav kasv on oluline, et taastada ELis kindlustunnet ja optimismi. Investeeringud teadus- ja arendustöösse, energiajulgeolekusse ning horisontaalsed tööjõupoliitilised suunised, mis võimaldavad tõelist töötajate liikumist, on seetõttu sellise tööprogrammi alustoed, mis on suunatud kasvule. Samuti tuleb rõhutada vabaduse, julgeoleku ja õiguse ühtse ala loomise eesmärki.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Komisjoni 2011. aasta tööprogramm ei peegelda piisavalt neid märkimisväärseid sündmusi, mis Euroopale alates 2008. aastast on mõju avaldanud, ega ka Euroopa kodanike lootusi ja ootusi. On kahetsusväärne, et programm ei keskendu rohkem seitsme miljoni töökoha kadumisele, mille põhjuseks oli finantskriis, kindlustades seeläbi põhimõtteliselt tulevateks aastateks pideva tööpuuduse. See aspekt on üks olulisimaid katsumusi, millega EL 2011. aastal silmitsi seisab. Komisjon peab seetõttu leidma viisi, mille abil tema algatused ja ettepanekud loovad tavalistele kodanikele piisavalt häid töökohti. Pensionite küsimuses peab komisjon kuulda võtma sotsiaalpartnerite seisukohti ning tagama, et tulevane valge raamat peegeldab osapoolte ootusi, mille hulka kuulub esimese samba, mis on avalik sammas, tugevdamine.

Toetan tööteabe ja konsultatsiooni portaali EURESe uuendamist, mille eesmärk on muuta see noortele töötajatele kättesaadavamaks. Kahju on aga, et see ettepanek on edasi lükatud 2012. aastani, kuigi praegu vajavad noored seda kohe. Komisjoni programmis ei viidata soo küsimusele. Selle tulemusena on vaja Euroopa direktiivi, mis tegeleks 17,4%-suuruse meeste ja naiste palgavahega, ning ka direktiivi, mis kaotaks naistevastase vägivalla.

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. − (DE) Kuna hääletusnimekirja muutmise etteteatamisaeg oli lühike, ei olnud mul piisavalt aega sisuga tutvuda ning otsust langetada.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on toetanud esitatud ühisresolutsiooni ning ka mitmeid muid teisi esitatud muudatusettepanekuid. Mul on hea meel selle üle, et ei puudutatud viidet, kus me väidame, et EP soovitab komisjonil tungivalt esile tulla julgete ja uuenduslike ettepanekutega, mille abil oma ressursside süsteemi põhjalikult üle vaadata.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin komisjoni 2011. aasta tööprogrammi resolutsiooni vastuvõtmist. Eelmises kõnes rõhutasin, et on vaja koostada direktiivi eelnõu naistevastase vägivalla kohta, võtta kiiresti ja tõhusalt üle Stockholmi programm ning lisada järgmise aasta eelarvesse sport. Samuti on oluline jätkata tööd diskrimineerimise ärahoidmise direktiiviga. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles astuma nendel suundadel 2011. aastal otsustavaid samme.

Samal ajal kui ELi kodanikud ootavad kannatamatul seda direktiivi, seavad mõned liikmesriigid selle vastuvõtmise seaduslikkuse endiselt kahtluse alla. Raske on aru saada teadlikkuse puudumisest, vajadusest omada ühte diskrimineerimisvastast seadust, mis tagaks võrdse kohtlemise kõikidele inimestele ja mitte ainult väljavalitud sotsiaalsetele rühmadele. Mind ei veena finantsargumendid, milles rõhutatakse direktiivi juurutamisega kaasnevaid suuri kulusid, kui see laieneb puudega inimestele. Isegi kriisi ajal peab Euroopa jätkama kõikide oma kodanike võrdset kohtlemist.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon esitas oma 2011. aasta tööprogrammi Euroopa Liidu jaoks väga delikaatselt ajal. Majanduskriisist taastumine ei ole endiselt veel täielikult alanud, mis tähendab, et järgmise aasta programm peab jätkuvalt keskenduma Euroopa majanduse taastumise dünaamikale. 2011 peaks saama aastaks, kui ELi 2020. aasta strateegia integreerub Euroopa menetlustega, eesmärgiga püüelda nutika kestliku ja integreeritud kasvu eesmärkide poole.

Toonitan töökohti loova kasvu taastamise olulisust, mis on võimalik ELi 2020. aasta reformiprogrammi kiirendamisega. Selles kontekstis rõhutan järgmiste juhtalgatuste rolli: innovatsiooniliit, digitaalarengu tegevuskava, uued oskused ja töökohad ning vaesuse vastu võitlemise platvorm. Leian, et on oluline tagada strukturaalreform, et parandada Euroopa konkurentsivõimet ning kiirendada majanduskasvu, eriti just ühtekuuluvuspoliitika kaudu, mis julgustab investeerima reaalmajandusse. Mis tahes tulevane ühtekuuluvuspoliitika peaks ka kindlustama, et uue mitmeaastase finantsraamistiku fookuseks on ELi 2020. aasta strateegia ja Lissaboni lepingu raames ka Euroopa poliitiliste suuniste eesmärkide saavutamine. Euroopa Parlament peab selles küsimuses endale aktiivse rolli võtma ning on väga oluline, et komisjon esitaks selle tarbeks institutsioonidevahelise koostöö mudeli.

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0693/2010

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna EL ja Aafrika Liit (AL) peavad koos pöörama tähelepanu mõlemale osapoolele murettekitava teema olulisimatele probleemidele, et alustada edukalt Aafrika ja ELi partnerlusega, mis põhineb vastastikusel huvil kasutada ära mõlema kombineeritud potentsiaale. Tihedama koostöö jaoks on vaja tagada demokraatlik juhtimine ja inimõigused, kuid kahjuks kutsuti Robert Mugabe kolmandale Aafrika-ELi tippkohtumisele, millest ta võttis aktiivselt osa. Seetõttu kutsun kõiki osalejaid üles võtma tulevikus kindlam poliitiline seisukoht, et saata selge sõnum, et EL usub vankumatult õigusriigi ja demokraatia kontseptsiooni.

Oluline on ka, et kõik Aafrika Liidu liikmesriigid ratifitseeriksid Aafrika Liidu harta demokraatia, valimiste ja valitsemise kohta ning toetaksid täielikult Rahvusvahelist Kriminaalkohust. See kaitseks demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtteid ning samal ajal looks võimalusi tõhusaks koostööks majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja teistes valdkondades.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates Kairos toimunud 2000. aasta Aafrika-ELi tippkohtumisest on Euroopa Liit käivitanud Aafrika suunal väga kaugeleulatuva välispoliitika programmi. 2005. aastal käivitas EL oma Aafrika strateegia. Kaks aastat hiljem oli vaatenurk teistsugune ning seekord lõppes Lissaboni Aafrika-ELi tippkohtumine Aafrikaga strateegilise partnerluse loomisega. Hiljuti lõppes kolmas Aafrika-ELi tippkohtumine. See ei olnud tõesti edukas: näiteks ei olnud meil hea meel diktaatori Robert Mugabe kohaoleku üle ning oleksime soovinud vastupidi näha Sudaani esindajat. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb tulevast partnerlust. Uus tegevuskava põhineb kaheksal uuel põhiteemal: 1 – rahu ja julgeolek; 2 – demokraatlik valitsemine ja inimõigused; 3 – kaubandus, piirkondlik integratsioon ja infrastruktuur; 4 – aastatuhande arengueesmärgid; 5 – energia; 6 – kliimamuutus; 7 – migratsioon, mobiilsus ja tööhõive; 8 – teadus, infoühiskond ja kosmos.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Peame veelgi rohkem arendama Aafrika ja Euroopa Liidu strateegilist partnerlust, et suudaksime koos ühistele raskustele vastu astuda, edendada kestlikku majanduskasvu ning arendada koostööd energia, kaubanduse ja kliimamuutuse valdkondades. Koostöö arendamisel on oluline osutada märkimisväärset tuge vaesusega võitlemisel, inimõiguste kaitsmisel, sh sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaõiguste kaitsmisel, ning pöörata tähelepanu Aafrika mandri rahu ja julgeolekuga seotud katsumustele. Toetan Aafrika-ELi taastuvenergia koostööprogrammi ning võetud kohustusi, millega pakutakse aafriklastele juurdepääs nüüdisaegsetele ja kestlikele energiateenustele, et suurendada Aafrikas taastuvenergia kasutust ning parandada Aafrikas energiatõhusust kõikides valdkondades. EL ja Aafrika peaksid ühendama oma püüdlused, et vähendada raadamisest ja metsade seisukorra halvenemisest tingitud heiteid ning võtma kliimamuutusega võitlemiseks tarvitusele tõhusad meetmed. Tuleks leida vajalik rahastus, et oleks võimalik ellu viia loetletud tegevusi ning kindlustada tõhus parlamendi teostatav järelvalve ELi finantsabi kasutamise üle.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul oli hea meel hääletada selle ühisresolutsiooni poolt, mis puudutas kolmanda Aafrika-ELi tippkohtumise järeldusi. Vaadatuna sellelt seisukohalt, et Aafrika mandril on vajadus mitmekesistada oma investeerimispartnerlusi, eriti Aasia riikide ja Lõuna-Ameerikaga, on esitatud 2010.–2013. aasta Aafrika-ELi strateegiline tegevuskava eriti oluline just selles mõttes, et see võiks anda liidule lisaväärtust Vahemere piirkonna ja Cotonou’ lepinguks. Leian, et Aafrika riikide piirkondlik integratsioon Aafrika Liidu kaudu ning selles kontekstis ka kaubandusinvesteeringud, muutuvad Aafrika kestliku kasvu ning poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamisel väga oluliseks. Seetõttu loodan, et Aafrika ja ELi juhid mitte ainult ei austa Tripoli lepet, vaid tunnistavad muu seas ka, et see strateegiline partnerlus on väärtuslik instrument piirkonnavahelise Aafrika kaubanduse edendamiseks. Jagan ka José Manuel Barroso veendumust, et taastuvenergia on Aafrika majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks ülioluline, ning toetan tema Aafrika rohelise energia revolutsiooni üleskutset.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis puudutas Aafrika-ELi strateegilise partnerluse tulevikku kolmandale Aafrika-ELi tippkohtumisele eelnenud perioodil, kuna leian, et seda partnerlust, mis kolm aastat tagasi kahe mandri vahel Portugali ELi eesistumise ajal sõlmiti, tuleks kindlustada, et saaksime koos vastu astuda ühistele katsumustele ning edendada kestlikku arengut, rahu ja inimõigusi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Olin 2007. aastal Lissabonis, kui toimus esimene Aafrika-ELi tippkohtumine, mis pani aluse kestvale dialoogile Euroopa ja Aafrika mandri vahel, kellega meid seovad väga olulised ajaloolised, kultuurilised, majanduslikud ja ärilised sidemed, ning oli esimene samm koostöö poole, mis tõi Euroopa ja Aafrika liidrid kolm aastat hiljem Tripolis uuesti kokku.

Leian, et püsiv ja tervislik Aafrika-ELi partnerlus on arengu ja progressi alus, mistõttu arvan, et see investeering, mille mõlemad osapooled tegid omavaheliste suhete tihendamiseks, on täiesti õigustatud. Elame ajal, kui traditsiooniline koostööpoliitika, mida rakendatakse ainult humanitaarabina, ei vasta enam arenguriikide vajadustele, eriti nende riikide, kes asuvad Aafrika mandril.

Seega usun, et tulevikus liigub koostöö hoopis teistsuguses suunas, ärisuhete ja majanduspartnerluse poole ning ka tõhusa vastastikuse vahetuse suunas, teadustöö, uuenduste ja haridusvaldkondades, sest seal vajab Aafrika-ELi koostöö tihendamist.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kolmas Aafrika-ELi tippkohtumine toimus Tripolis vahemikus 29–30.10.2010. Mul on kahju, et Aafrika-ELi ühisstrateegiaga ei suudetud alust panna uuele strateegilise suhtele.

Ütlen uuesti, et ma loodan, et järgmisel tippkohtumisel jõutakse viljaka kokkuleppeni ning mõlemal partneril kujunevad välja ka kestlikud sihid eesmärgiga võidelda vaesusega ning tagada õiglane sissetuleke ja tugi ning hoida ka alal põhilisi inimõigusi, sh sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaõigusi Aafrikas.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tõsise maailmamajanduse kriisi kontekstis on katsumused Aafrika riikide ees meeletud. See finantskriisina esitletud kriis on lõppude lõpuks paljastanud majanduskasvu piirid, nagu kapitalism seda silmas peab, nimelt viljaka maa saadavus toidu ja muude orgaaniliste toorainete valmistamiseks, geoloogiliste varude saadavus mineraalidest toormaterjalide kaevandamiseks ning energia saadavus tööstuse tööshoidmiseks.

Olukord intensiivistab Aafrika pärast kisklemist, sest tegemist on mandriga, kus on tohutult palju loodusvarasid. Eesmärk on turgude ja loodusvarad üle valitsemine. ELi poliitikat Aafrika suunal tuleks mõista sellises kontekstis: väljapressimine, et allkirjastataks need n-ö majanduspartnerluse lepingud; Lõuna-Sudaani lahkulöömise propageerimine; Aafrika rahu- ja julgeolekustruktuuri toetamine ja rahastamine, mille raames otsitakse võimalusi paigutada oma armeesid selliselt, et saaks represseerida enda inimesi; et teenida ELi ja selle majandus- ja finantsrühmituste huve. Need on ainult mõned näited.

Resolutsioon käsitleb seega uuskolonialismi. Sidemeid, mis hoiavad selle piirkonna riike selliste huvide kütkes, mis on piirkonna inimestele tundmatud, tuleb lõdvendada, pannes aluse tõelisele koostööle ning aidates neil koondada oma iseseisvust ning suveräänsust, et saavutada nende majanduslik ja sotsiaalne areng ning progress.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimasest Aafrika-ELi tippkohtumisest, kus pandi alus dialoogile, mida Euroopa ja Aafrika manner olid otsinud, on möödas kolm aastat. Partnerlus on arengu ja progressi seisukohalt fundamentaalne ning on oluline, et mõlemad pooled püüaksid oma suhteid kindlustada. Partnerlused ei peaks seostuma ainult ühenduse abiga, vaid lisaks tuleks alus panna ka ärilistele ja majanduslikele partnerlustele, vahetades kogemusi teadustöö, uuenduste ja haridusvaldkondades ning kindlustades seeläbi tulevikusuhteid.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Aafrika-ELi strateegiline partnerlus on Euroopa Liidu ainukene vahend, mis mandritevahelisi suhteid käsitleb. See tähistab ELi ja Aafrika suhetes muutust: neist on saamas tõelised partnerid võrdsetele alustel, kes käsitlevad dialoogi käigus suurt hulka teemasid, mis neile mõlemale huvi pakuvad. Tegemist ei ole enam andjate ja saajate suhtega. See on strateegiliselt oluline suhe, see tuleb ellu äratada ning seda tuleb kindlustada, kui nii Euroopa kui ka Aafrika tahavad tulla toime katsumustega, mis meie ees seisavad. Pean siinkohal silmas aastatuhande arengueesmärkide realiseerimist, toidukriisi, majandus- ja finantskriisi, kliimamuutust jne. Tripoli tippkohtumise teema „Investeeringud, majanduskasv ja töökohtade loomine” on meeldetuletus sellest, et rahu ja julgeolek, majandus- ja poliitiline juhtimine ning inimõiguste austamine on arengu eeldused. Erainvesteeringute juriidiline ja õiguskaitse on Aafrika majandusliku ning sotsiaalse arengu üks olulisimatest eeldustest. Jõukuse puudumisel ei saa olla sotsiaal-, inim-, ja majandusarengut.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Tulevik on tume, eriti nüüd, Aafrika-ELi tippkohtumise künnisel. Parim viis selle kindlustamiseks on finantseerida riiklikke haridusprogramme. Gümnaasiumiharidusega inimesed eelistaksid Euroopas kerjamise asemel elada oma riikides. Peame toetama neid valitsusi, kelle püüdluste keskmes on enda kodanikele riikide atraktiivseks muutmine. Mina hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) ELi jaoks on oluline luua Aafrika riikidega lähedased suhted ning tegeleda praeguste ja tulevaste katsumustega ühise strateegia kaudu. Nende seas vajab äramärkimist demokraatia tutvustamine Aafrikas, seal elavate inimeste elamistingimuste parandamine ning ka toorainete kestlik kasutamine, millest on kasu mõlemale osapoolele. Veel üks probleem, mis tuleb lahendada, on korruptsioon. See takistab paljudel Aafrika riikidel arenemast sellisel viisil, mis parandaks nende riikide inimeste heaolu. Kahjuks kaob korruptsiooni tõttu miljoneid eurosid ELi eraldatud abist. Neid kadunud summasid saaks kasutada tõhusalt, nii et kodanikud sellest otseselt kasu saaksid. Peame rakendama seda põhimõtet, et aitame inimesi, et nad suudaksid ennast aidata. Kahjuks ei arvesta resolutsioon sellega ning kavandab lihtsalt praeguste praktikate jätkumist.

Vaesus on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed Aafrikast Euroopasse emigreeruvad. Selle asemel et seada kahtluse alla Euroopa eksporditoetuste praktika, millel on meeletu mõju mõnede Aafrika riikide püsimajäämise suutlikkusele, räägime ainult tühje sõnu. Migratsiooni negatiivsetest tagajärgedest libisetakse üle, mistõttu leidsin, et olen kohustatud hääletama selle resolutsiooni vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Aafrika suhted on ilmselgelt üliolulised. Seetõttu on mul hea meel, et 2010.–2013. aasta strateegiline tegevuskava ning sellega koos ka rajatud partnerlused heaks kiideti. Tõstaksin neist esile punkti, mis puudutas rahu ja julgeolekut koos ELi püüdlustega pakkuda ennustatavat ja kestlikku rahastust Aafrika rahutagamismissioonidele ning vajadust kutsuda esile kohalikku võimendumist, taastumist ning meelekindlust tsiviilisikute kaitsmisel sõjaliste konfliktide ajal. Tõstaksin esile ka koostööpüüdlusi ühiste huvidega teemadel, nagu demokraatlik juhtimine ja inimõigused; kaubandus, piirkondlik integratsioon ja infrastruktuur ning aastatuhande arengueesmärgid. Viimase aspekti raames tuleks esile tõsta ka Euroopa Liidu riikide lubadust, uuendada 2015. aastani kohustust, mille alusel suunatakse 0,7% oma kogurahvatulust arenguabiks. See püüdlus on aastatuhande eesmärkide saavutamise seisukohalt väga oluline, võttes eriti arvesse spetsiifilisi poliitilisi suuniseid sellistel teemadel nagu emade, vastsündinute ja laste tervis, seks, haridus, põllumajanduspoliitika, kestlik areng, juurdepääs veele ning kanalisatsiooni olemasolu.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. − (IT) Mul on kahju, et Tripoli tippkohtumisel 30. novembril oli kohal Zimbabwe president Robert Mugabe ning et tippkohtumiselt puudusid paljud Euroopa riikide või valitsuste juhid. Juhin tähelepanu ka asjaolule, et Ameerika Ühendriikide uus konfliktimineraalide seadus on suur samm edasi Aafrika mineraalide ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemisel.

Seetõttu kutsun komisjoni ja nõukogu üles esitama sarnaseid ettepanekuid, et kindlustada võimalus teha kindlaks ELi turule imporditavate mineraalide päritolu, ning Aafrika Liitu kutsun üles tegema koostööd toorainete sektori kestlikul kasutamisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Mõned ühised punktid, milles mitmed fraktsioonid kokku leppisid, sealhulgas ka meie, on järgmised. 1. Tervitab strateegilise 2010.–2013. aasta tegevuskava ja selle partnerluste heakskiitmist ning loodab, et Cotonou’ lepingu ja Vahemere liiduga kaasneb lisaväärtus ning see väljendab tõhusat lähenemisviisi mandritevahelistele suhetele. 2. Rõhutab, et Aafrika-ELi ühise strateegia aluspõhimõtted tuleks kujundada selliselt, et need toetaksid arenevate riikide püsivaid vajadusi, selleks et võidelda vaesusega, tagada mõistlik sissetulek ja elatis ning et oleks tagatud põhilised inimõigused, sealhulgas sotsiaal-, majandus-, keskkonnaõigused. 3. Loodab, et õpitakse probleemidest, mis tekkisid 2008.–2010. aastate esimese tegevuskava realiseerimise käigus, ning loodab, et riikide ja valitsuste juhtide lõppdeklaratsioonis äramärgitud plaanid tehakse ka teoks. 4. Märgib huviga ära, et nii erasektoril kui ka kodanikuühiskonnal, eriti Aafrikast, võidaks lubada strateegiasse senisest palju rohkem panustada.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Ameerika seadus on juba kehtestanud piirangud konfliktimineraalide ebaseaduslikule kasutamisele. Aafrika-ELi strateegia tulevikku käsitlev ühisresolutsioon kutsub ELi üles sama tegema. ELi imporditavate mineraalide päritolu peab olema võimalik kindlaks teha. Praegu on ebaseaduslik kasutamine liiga sagedasti piirkonna kodusõdade ja konfliktide põhjuseks, samal ajal kui see rikkus saaks tegelikult olla kestliku majanduskasvu mootoriks.

Vajame tegutsemist võimekuse kasvatamise, hea juhtimise, infrastruktuuri arendamise ja investeerimise valdkondades. Hädavajalik on selline poliitika, mida iseloomustab osalus, mis on sotsiaalselt ja keskkondlikult vastutustundlik ning millest inimesed kasu saavad. Ka põllumajandus on arengumootor. Seetõttu peame põllumajandus- ja kalandussektorit kestlikul viisil tugevdama, võttes eriti arvese väiketalunikke ja -kalureid.

Arutelu põllumajandusmaa ja maaomandi üle peaks olema põhjalik. Cancúni leping on Aafrika vaesusega võitlemise seisukohalt oluline, võttes arvesse meeletuid loodusvarade potentsiaale – päike, tuul, jõed ning tõusud ja mõõnad –, mida Aafrika riikidel on sageli külluslikult. Resolutsiooni tekstis ei väldita vastuolulisi teemasid, mistõttu kiitsin selle heaks.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Kolmandal Aafrika-ELi tippkohtumisel, mis toimus Liibüa pealinnas Tripolis, püüti tihendada kahe mandri koostöö taset. Kasvu, investeeringute ja töökohtade loomise teemal rõhutati tippkohtumisel vajadust tekitada majanduskasvu, mis koos kestliku sotsiaalarenguga suudaks kasvatada tööhõivet.

Aafrika-ELi strateegia viiakse ellu kooskõlas aastateks 2010–2013 vastuvõetud tegevuskavaga, mis keskendub juba Lissaboni 2007. aasta tippkohtumisel määratletud kaheksale prioriteetvaldkonnale. Tripoli lõppdeklaratsioonis nimetati konkreetseid meetmeid, mis on seotud inimõiguste austamise ja aastatuhande arengueesmärkide elluviimise, eraettevõtluse, majanduslõimumise ja sotsiaalküsimuste, Aafrika mandri rahu ja julgeolekuga.

Esiteks on mul väga hea meel kahe mandri partnerluse üle, millest ilmneb, et sellega on kaasnenud lisaväärtus mõlemale partnerile ning et Aafrika mandri piirkondlik ja üleilmne lõimumise suurendamise jätkamine on vajalik. Leian aga, et Euroopa Parlamendi jaoks on oluline selles partnerluses endale aktiivsem roll võtta ning peame koostama 2010.–2013. aasta tegevuskava rahastamisplaani.

: Kinga Gál (A7-0344/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmise ja edendamise olulisus on Euroopa Liidu demokraatlike väärtuste keskmes. Nõustun sellega, et kohalikel ja piirkondlikel ametkondadel on pöördeline roll nende väärtuste elluviimises ning nn alt üles lähenemisviisi esitamisel Lissaboni lepingu jõustumist tuleks näha inimõiguste kaitsmise süsteemi kindlustamisena mitmel tasandil, sealhulgas harta kindlustumisena. Tekkinud on vajadus analüüsida nende õiguste kaitsmisega seotud arengut pärast Lissaboni lepingu jõustumist, pidades meeles, et hartal on juriidiliselt aluslepingutega võrdväärne väärtus, ning see tuleb integreerida ELi põhiseadusandlusesse. Lissaboni lepinguga loodud uued horisontaalsed kohustused on tervitatavad ning nende tõhususe nimel peavad institutsioonidevahelised pingutused olema paremini koordineeritud. Tuleks meelde tuletada ka, et komisjonis loodi uus õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuste portfell ning selle uue stsenaariumi kontekstis eeldatakse komisjonilt uusi tegevusi. Uue komisjoni teatisega oodatakse käegakatsutavate tulemuste saavutamist: strateegiat, millega EL saaks põhiõiguste hartat edukalt ellu viia.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Väga pikka aega koosnes Euroopa lõimumine ainult ühtse turu loomise nimel töötamisest. On aga näha, et viimase kümne aasta jooksul on pretsedenditu imiteerimise soov ELi seadusandjaid haaranud. Alguses eksisteeris automaatne sõnatu tööjaotus Euroopa Nõukogu, kes vastutas üksikisiku õigustega seotud teemade eest, ning Euroopa Ühenduse vahel, mis oli ühtse turu embrüo staatuses. Liikmesriikide riigikohtud pidid aga hakkama varsti tegelema vaidlustega, mis vaidlustasid ühenduse seaduse inimõiguste baasil. Seetõttu, pärast pikka tiinusperioodi, võeti põhiõiguste harta vastu 2000. aastal ning jõustus eelmisel aastal koos Lissaboni lepinguga. Tänu hartale on Euroopa Kohtul üks seaduslik alus, millest lähtuvalt Euroopa kodanike põhiõigusi kaitsta. See uus süsteem on aga alles algus. Seetõttu toetasin seda teksti, mis tuletab kõikidele seotud Euroopa osapooltele, sealhulgas liikmesriigid ja institutsioonid, meelde hartaga endale võetud kohustusi ning vajadust arendada välja tõeline kodanikuvabaduste kultuur ning teemaga seotud tõhus koostöö.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitse moodustab ELi demokraatia ja õigusriigi tuuma. Seetõttu toetan Lissaboni lepinguga kindlustatud kohustust kindlustada põhiliste inimõiguste kaitset, võidelda sotsiaalse kõrvalejäetuse ning diskrimineerimisega ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. Isegi kui need eesmärgid saavutatakse, on vaja tagada Euroopa Liidu ning riiklike asutuste koostöö, pannes aluse tõhusale institutsioonidevahelisele koostööle, et jälgida inimõiguste olukorda ELis. Komisjon peaks jätkuvalt jälgima inimõiguste kaitsmise õigusaktide rakendamist riiklikul tasandil ning puudujääkide korral peaks esitama spetsiifiliste meetmete ettepanekuid. Sellest oleks kasu, kui igal aastal antaks välja raport põhiõiguste olukorra kohta ELis, et kindlustada, et inimesi on uuest põhiõiguste struktuurist korralikult teavitatud. Lisaks peaks ELi institutsioonid tihendama rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd inimõiguste kaitse vallas.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Mul on hea meel, et Lissaboni lepingu jõustumisest alates oleme inimõiguste valdkonnas mõned märkimisväärsed saavutused teinud, esiteks, kuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta muutus juriidiliselt siduvaks, ning teiseks kuna Euroopa Liit on kohustatud liituma Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Hääletasin selle raporti poolt, sest mis puudutab Euroopa Liidu strateegiat lapse õiguste küsimuses, on väga oluline välja töötada praktilisi meetmeid, et võidelda laste kuritarvituse, seksuaalse väärkohtlemise ning lapspornograafiaga ning propageerida Interneti turvalisemat kasutamist ning elimineerida lapstööjõu kasutamine ja vaesus laste seas. Inimkaubandusega, eriti naiste ja laste kaubandusega võitlemine on veel üks põletav teema. Kuigi selles valdkonnas on ELi ja riikide tasandil juba mitmeid seadusi vastu võetud, on igal aastal sadu tuhandeid inimesi, keda müüakse ELi või kellega ELis kaubeldakse, mistõttu on vaja kiiresti rakendada uut esitatud Euroopa Liidu direktiivi inimkaubandusega võitlemise kohta.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Põhiõiguste tõhus kaitse ning inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ning õigusriigi austamine peaks olema kõikide Euroopa poliitiliste suuniste üleilmne eesmärk ning oluline tingimus Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala kujunemiseks. 2009.–2010. aasta oli selles suhtes väga oluline, kuna jõustus Lissaboni leping, millega kaasnenud põhiõiguste harta muutus juriidiliselt siduvaks, kujundades põhiväärtused ümber konkreetseteks õigusteks, mida Euroopa Kohus ja riikide kohtud saavad otse jõustada.

Vaja on tagada, et kõik uued seadusandlikud ettepanekud on hartaga vastavuses ning et sama loogika kohaselt kontrollitaks üle ka kõik eksisteerivad instrumendid. Väga oluline on eri vastutavate kehade koostöö ja sidususe tihendamine nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, et ohjata ning ellu viia seda Lissaboni lepinguga kehtestatud uut üldist raamistikku ning tagada selle tõhus rakendamine. Samuti loodan, et komisjon lõpetab kiiresti protsessi, mille tulemusena saab EL piirkonnaks, kus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon kehtima hakkab, sest see on inimõiguste austamise täiendav mehhanism.

Mul on väga hea meel, et kodanikud ning nende õigused on lõpuks asetatud Euroopa ülesehituse keskmesse.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitles põhiõigusi Euroopa Liidus (2009) – tõhus rakendamine, mis järgnes Lissaboni lepingu jõustumisele, kuna leian, et on vajalik edendada põhiõiguste kultuuri nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides. Põhiõiguste kaitsmine peaks olema kõikide Euroopa poliitiliste suuniste, eriti välispoliitiliste suuniste siht, sest see aitab edendada rahu, inim- ja põhiõigusi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumine paneb liidus aluse uuele põhiõiguste paradigmale ning muudab põhiõiguste harta juriidiliselt siduvaks. Meil on kohustus positsioneerida liit ühendusena, mis kaitseb põhiõigusi nii liidus sees kui ka väljaspool seda.

Olen korduvalt rääkinud sellest, et sõnavabadust piiratakse endiselt liiga palju, nagu tõestavad hiljutised näited Saudi-Araabiast ja Aserbaidžaanist Resolutsioonis juhib raportöör tähelepanu mitmele olukorrale, mis on aina edasilükkamatumad ja sagedamad nii liikmesriikides kui ka terves Euroopa Liidus. Meie ülesanne on nüüd nendele küsimustele reageerida ning võtta vastu probleemide lahendamiseks vajaminevad strateegiad ja meetmed.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumine lõi ELis inimõiguste valdkonnas uue olukorra, muutes põhiõiguste harta juriidiliselt siduvaks ning omistades Euroopa Liidule juriidilise keha staatuse, mis võimaldab ELil rahvusvahelisi lepinguid allkirjastada.

Inimõiguste ja põhiõiguste tõhus kaitse ja edendamine on Euroopa Liidu demokraatia ja õigusriigi alus ning hädavajalik eeltingimus Euroopa valitsemisasjade ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala moodustumiseks, mis omakorda nõuab tegutsemist mitmel tasandil (rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil). Selles kontekstis on põhjust rääkida sellest olulisest rollist, mida piirkondlikud ja kohalikud ametkonnad nende õiguste konkreetsel rakendamisel ning edendamisel täita saavad.

Mul on ka hea meel komisjonile esitatud üleskutse üle nimetada 2013. aasta Euroopa kodanikuaastaks, et intensiivistada arutelu Euroopa kodanikustaatuse üle ning teavitada Euroopa kodanikke nende uutest õigustest pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Nagu tavaliselt on raport põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus põhjustanud kahe pahelise trendi tekke: esiteks see, et nõutakse aina rohkem õigusi igasugustele vähemustele, meie kaaskodanikest enamuse kahjuks; teiseks see, et nuheldakse patriootilisi poliitilisi liikumisi ning neid tahetakse matta sama vana vasakpoolse laimava solvangulaviiniga, püüdes samaaegselt vaidlustada valimisvõitudega saadud legitiimsust ning piirata nende sõnavabadust. Selline sõjakas ksenofiilia ja patriotismi vastasus on väga kurnav. Teil ei ole õigust hukka mõista demokraatlikes riikides peetud demokraatlike valimiste tulemuste üle. Rahvusparteide hiljutised võidud Prantsusmaal, Ungaris, Austrias, Rootsis ja Hollandis ning mujal ei ole märk mingisugusest murettekitavast ebaloomulikkusest.

See on märk sellest, et Euroopa kodanikud on väsinud teie poliitilistest suunistest, teie lõdvast suhtumisest immigratsiooni, teie nõrkusest meie riigi majandushuvide kaitsmisel, teie mugavusest mõjukate kehade ja organite finantshuvide suhtes ning sellest, et te meie sotsiaalset heaolu õõnestate. Teie rikute pidevalt nende õigusi, eriti nende õigusi turvalisusele, tööhõivele, mõistlikule tasule kultuuri säilitamisele ning oma tuleviku üle otsustamisele.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Oleme Euroopa Parlamendi foorumis korduvalt tõstatanud küsimusi inimõiguste rikkumise, demokraatia põhimõtete ning rahvusvähemuste diskrimineerimise kohta ning jätkame samasugust käitumist. Anname välja Sahharovi auhinda, toetame humanitaarmeetmeid ning püüame säilitada mitte ainult Euroopa, vaid terve maailma inimeste õigusi ja privileege. Mul on siiski väga kahju, et me ei suuda liidu liikmesriikides endiselt kehtestada austust põhiliste inimõiguste vastu.

Poolakatest rahvusvähemus Leedus, kes moodustab tervest rahvastikust pea 7%, kannatab endiselt diskrimineerimise all ning nende õigusi rikutakse räigelt. Jälle kord soovin, et Euroopa Parlamendi liikmed, kes on täiskogule kogunenud, ning ka Euroopa Parlamendi president, komisjon ja Euroopa Nõukogu võtaksid tarvitusele efektiivseid meetmeid tagamaks, et Leedu valitsus täidab demokraatia põhimõtteid ning austaks oma kodanike väärikust.

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. − Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on kõigutamatu inimõiguste ja põhivabaduste toetaja. Leiame, et ELil on mängida oma roll põhiõiguste kaitsmisel, kuid liikmesriigid on aga need, kes on esimesena vastutavad kooskõlas oma demokraatia traditsioonide ja õigusriigi kontseptsiooniga. Meie arvates on Gáli raportis häid osi, kuid kokkuvõtlikult rõhub see liiga palju ELi rollile valdkondades, mis meie arvates kuuluvad ainult liikmesriikide pädevusse, nagu immigratsioon ja õigussüsteemid. Seetõttu oleme selle raporti puhul pidanud täna jääma erapooletuks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumisega on ELile tekkinud rohkem kohustusi, mis on seotud põhiõiguste kaitsmise kultuuri loomisega ELis ja liikmesriikides. On väga oluline, et EL propageerib põhiõiguste kaitset mitte ainult liidus sees vaid üle maailma, kus kahjuks jätkuvad suured rünnakud nende õiguste vastu. Ainult sel viisil saab rahu, inimõigusi ja põhivabadusi edendada.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Nagu ka raportis on kirjas, on mul kahju asjaolust, et ei ülemkogu ega ka komisjon ei ole järginud 2007. aasta raporti soovitusi, mis puudutas LKA Euroopa riikide kasutamist vangide transportimiseks ja ebaseaduslikuks vangistamiseks ning seda, et nad ei ole asjassepuutuvat teavet parlamendiga jaganud. Toetan üldist hinnangut selle kohta, et EL peab oma pingutusi kahekordistama, et takistada põhiliste inimõiguste rikkumisi, mida sel aastal on Euroopa Liidus elavad immigrandid ja kolmandate riikide kodanikud pidanud liiga palju taluma. Kuigi ma ei nõustu raporti hinnanguga, mis käsitleb ELi rolli maailmas inimõiguste tagajana ning Euroopa Välisteenistuse rolli, kuna see jääb ähmaseks selles aspektis, mis puudutab selle rolli sobivust vajadusega austada teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõtet, hääletasin raporti poolt, kuna toetan selle üldist vaimu ELi vajaduse puhul austada inimõigusi oma töö igas aspektis.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse moodustab ELi demokraatia ja õigusriigi tuuma. ELi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vastuvõtmine on inimõiguste kaitsmise lisamehhanism, nimelt võimalus anda kaasusi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Oluline on ka, et ELi asutused ning liikmesriigid taastaksid oma teadlikkuse tõstmise pingutused kindlustamaks, et kodanikud on nendest põhiõigustest teadlikud ning seeläbi kindlustades, et need õigused on paremini kaitstud. Vajame ka tõhusamat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, kes põhiõiguste ja vabaduste kaitsmise nimel tööd teevad.

Euroopa Liit peab koostama lapse õiguste strateegia, et võidelda praktiliste meetmete kaudu kuritarvituse, seksuaalse ärakasutuse ja lapspornograafiaga ning propageerima turvalist Interneti-kasutust ja kaotama lapstööjõu kasutamise ning vaesuse laste seas. Inimkaubandusega ning just naiste ja laste kaubandusega võitlemine, mis on talumatu orjuse vorm, peab jääma prioriteediks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Inimõigused ja põhivabadused on demokraatia õigusriigi keskmeks. Seetõttu on oluline tagada, et neid põhiväärtusi Euroopa Liidus kaitstaks. Õigus sõna-, religiooni-, kogunemise ning ühenduse moodustamise vabadusele koos vaba liikumise ning inimese terviklikkuse ja väärikuse austamise õigusega on vaba ühiskonna nurgakivid. Ma ei hääletanud selle raporti poolt, kuna see ei keskendunud kristlikele väärtustele ega immigratsioonist tingitud elanike piirangutele.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nii nagu on kirjas Lissaboni lepingus, on problemaatiline. Selle kohaselt hakkab ELi põhiõigusi ohjama Euroopa Inimõiguste Kohus. Lisaks juriidilistele probleemidele, mille eest hoiatavad ka Euroopa Kohtu kohtunikud, on selge, et kohus, kes võtab vastu otsuse, mille kohaselt ei ole ristidele klassiruumis kohta, ei sobi otsuseid tegevaks kehaks ELis.

Rist on kristluse sümbol ning see on üks Euroopa ja meie põhiväärtuste aluseid.

Euroopa Inimõiguste Kohus on endale tähelepanu tõmmanud oma hiljutise otsustega, sealhulgas püüdlusega takistada Dublini teise määruse kohaselt ülekandeid Austriast Kreekasse. Euroopa Inimõiguste Kohus näib arvavat, et parimate sotsiaalteenuste süsteemidega liikmesriigid peaksid kandma kogu ELi põgenike koormat. Selle Euroopa Inimõiguste Kohuse otsuse tulemusena ei parane põgenike integreerumine ning see ei ole tõhus viis lahendada varjupaiga taotlejatega kaasnevat ülesannet, millega EL silmitsi seisab. Lisaks ei ole garanteeritud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunike erapooletus. Üks kohtunikest tunnistas, et ta pigem vaataks detailsemalt läbi varjupaiga taotlejate taotlusi kui muid kaasusi. Sobimatu on eeliskohelda mõnda abipalveid esitavat rühma. Veelgi enam, üks Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikest on Türgist, kus inimõigusi ei austata ning kes on osa ELi aladest okupeerinud. Minu jaoks ei ole Euroopa Inimõiguste kohus ei Euroopa ega inimõiguste kohus. Hääletasin seetõttu raporti vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse on demokraatia ja õigusriigi süda. Pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist eelmisel aastal muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta juriidiliselt siduvaks, määratledes Euroopas uue juriidilise raamistiku, mille raames muutuvad hartas kirjeldatud universaalsed väärtused lõpuks konkreetseteks õigusteks. Hääletasin Kinga Gáli raporti poolt, sest see tekst kiidab heaks põhiõiguste viivitamatu rakendamise Euroopa Liidus pärast Lissaboni lepingut. See ei ole mitte ainult ELi piires astutud samm, vaid ka väljapoole peegelduv seisukoht inimõiguste kaitse ning rahu edendamise kohta kodanike heaolu nimel just sellises atmosfääris, kus seadus tagab meelerahu, ohutuse ja õigluse.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Hääletasin täna selle raporti poolt, mis käsitles põhiõiguste olukorda ELis. Raport annab lisaväärtust, täpsustades rolli, mida ELi institutsioonid uues Euroopa arhitektuuri põhiõiguste sektoris mängima hakkavad, eriti pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist, edendades suuremat läbipaistvust, demokraatlikku ohjamist ning juurdepääsu dokumentidele ELi organite vahel. Mis puudutab põhiõiguste hartat, mis on nüüd siduv ning katab suurt hulka õigusi, on komisjoni kutsutud üles koostama iga-aastast aruannet harta sätete järgimise kohta koos hinnanguga mitmesuguste õiguste rakendamisele.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport rõhutab Lissaboni lepingust tulenevaid kohustusi, mis on seotud sotsiaalse kõrvalejäetuse ja diskrimineerimise vastu võitlemisega ning õigluse ja sotsiaalse kaitse, meeste ja naiste võrdsuse, põlvkondadevahelise solidaarsuse ning laste õiguste kaitsmise edendamisega. Minu poolthääletamise põhjuseks oli nende punktide rõhutamine koos selge viitega rahvusvähemustele, mis on veel üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Toetan Euroopa Parlamendi seisukohta komisjonile esitatud palves lõpetada arutelud ja tehnilised konsultatsioonid, et Euroopa Liit saaks edasise viivituseta ühineda Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle raportiga rõhutab EP veel kord, et inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitsmine ja edendamine on ELis demokraatia ja õigusriigi kontseptsiooni tuumaks ning oluliseks tingimuseks Euroopa valitsemisasjade ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala moodustumiseks ning et selleks on vaja tegutseda mitmetel tasanditel (rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul); EP rõhutab ka seda, milline roll on piirkondlikel ja kohalikel ametkondadel selliste õiguste konkreetsel elluviimisel ning edendamisel; kutsub seetõttu üles kõiki ELi institutsioone, liikmesriike, valitsusi ning parlamente võtma aluseks Lissaboni lepinguga loodud uut institutsionaalset ja juriidilise raamistikku, et koostada liidule laiaulatuslik sisemine inimõiguste poliitika, mis kindlustab tõhusad vastutusele võtmise mehhanismid nii riiklikul kui ka ELi tasemel, millega inimõiguste rikkumisele tähelepanu pöörata.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin Gáli raportit Euroopa Liidu (2009) põhiõiguste olukorra kohta. Soovin juhtida tähelepanu lõikele 13, mis kutsub üles Stockholmi programmi täielikult ja pidevalt rakendama. Selle aasta septembris kinnitas José Manuel Barroso meile, et komisjon teeb selles valdkonnas intensiivset tööd. Oluline on püsida töögraafikus ning säilitada takistusteta edenemine. Kõikidel eurooplastel peab olema võimalus saada kasu samadest õigustest. 21. sajandi Euroopas ei ole diskrimineerimisele ruumi.

Soovin et järgmised eesistujariigid Ungari ja Poola ütleksid, mida nad Stockholmi programmi tõhusaks elluviimiseks teha kavatsevad. Peame täitma oma kohustused kodanike ees ning kohaldama loodavaid õigusakte. Rõhutan ka seda, et lähtuvalt resolutsiooni lõikest 39 peavad liikmesriigid pidevalt koolitama põhiõiguste ja -vabaduste kohtunikke, hõlmates ka valdkonna uusi aspekte, mis kaasnesid Lissaboni lepingu vastuvõtmisega. Isegi parim seadus ei muuda üksi midagi, kui seda ei tõlgendata ega rakendata korralikult.

Raport: Philippe Juvin (A7-0338/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna on vaja võtta kasutusele meetmeid, et peatada reklaamvaldkonnas ebaausate praktikate kasutamine, millel on eelkõige negatiivne mõju tarbijatele. Selleks, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi, on oluline parandada koostööd Euroopas ebaausate Interneti-reklaami praktikate vastu võitlemisel ning kõige haavatavad inimeste rühmad, nagu näiteks lapsed, noorukid, eakad ja teised, vajad erikaitset. Tuleb ära märkida, et tarbijate õigustest reklaamitemaatikas liigub liiga vähe teavet ning seetõttu toetan ettepanekut astuda samme lihtsustamaks juurdepääsu teabele ja muutmaks reklaami läbipaistvamaks. Samuti on oluline arendada välja kriitiline suhtumine meedia sisu kvaliteedi suhtes, sest hästi informeeritud tarbijate positsioon on kindlam. Arvan, et reklaami kirjaoskuse puudumisel peaksime käiku laskma lastele ja noorukitele suunatud spetsiaalse haridusprogrammi, mis muudaks nad reklaami kirjaoskajateks, suurendades nende arusaama reklaamist ning õpetades neile, kuidas reklaami tõlgendada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit on tarbijate kaitsmise siseturul võtnud endale auasjaks. Tegemist pole lihtsalt eetikaküsimuse, vaid ühe poliitilise strateegiaga. Nõudlust kasvatab suurem tarbijakindlus turule trügivate tooteseeriate suhtes. Selles suhtes on reklaami roll ambivalentne. See võib olla võimas vahend nõudluse suurendamiseks, kuid samal ajal vaidlusaluste praktikate tõttu võib see turu toimimise seisukohast olla ka negatiivne faktor. Need rikkumised on märksa sagedasemad Interneti-reklaami valdkonnas ning peamised ohvrid on meie kõige väetimad. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis kutsub komisjoni üles võtma kasutusele vajalikke meetmeid praeguste määruste reformimiseks konsultatsioonide ja analüüsi lõppemisel, millega parlament on juba alustanud.. Nendele pettuslikele praktikatele tähelepanu pööramine viib meid ühe sammu võrra edasi üksikisikuid austava ühtse turu suunas.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Hääletasin selle raporti poolt, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele. Eksitav ja agressiivne reklaam teeb murelikuks tarbijad ja ettevõtted ning selles raportis on mõni hea soovitus, kuidas sellele tähelepanu pöörata.

Euroopa tarbijaid ning ärisid tuleb kaitsta eksitava reklaamiga tegelevate ettevõtete eest. Seepärast tuleb ELi inimestele ja ettevõtetele teadvustada ebaausate kaubandustavade direktiivi ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi, et nad mõistaksid oma õigusi. Selliseid kaupu ja teenuseid, nagu Interneti- hasartmängud ning alkohol tuleb ohjata, et haavatavad tarbijad oleks kaitstud.

Eriti tervitan asjaolu, et antud raport nõuab komisjonilt uurida agressiivse reklaami mõju haavatavatele tarbijatele ning õigesti kohaldada asjakohaseid laste kaitsmise seadusi.

Muret tekitab käitumispõhine reklaam ning esilekerkiv agressiivse reklaami praktika, nagu näiteks sotsiaalvõrgustike kasutamine ja e-posti lugemine, et omandada reklaamis kasutatavat teavet. Komisjon peab nendele tarbijaprivaatsuse rünnakutele tähelepanu pöörama.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Reklaamitehnoloogiate kiire arenguga ning reklaami levikuga Interneti, mobiiltelefonide ja sotsiaalvõrgustike kaudu on oluline võtta kasutusele tõhusaid meetmeid, et kaitsta tarbijat soovimatu või eksitava reklaami mõju eest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõige haavatavatele inimestele, sealhulgas lastele ja noortele. Tuleks tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd ebaausate Interneti-praktikate vastu võitlemisel, et ära hoida siseturu moonutuste ning ebaausate äripraktikate tagajärgi. Lisaks on vaja tarbijatele pakkuda rohkem teavet nende õiguste kohta reklaamivaldkonnas ning muuta see teave kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. Komisjon peaks pidevalt jälgima ja hindama seadusandluse rakendamist, mis reguleerib ebaausaid äripraktikaid liikmesriikides ning valmistama ette raporteid seadusandluse rakendamise kohta. Kuna endiselt pole piisavalt teavet, millist mõju avaldavad reklaami sotsiopsühholoogilised efektid tarbijale, siis on nende mõjude uurimiseks vaja tegutsema hakata.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna see käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Juhin tähelepanu asjaolule, et reklaamil on suur mõju soolisele võrdsusele, eriti kui reklaam edastab sageli diskrimineerivaid ja/või väärituid sõnumeid, mis põhinevad soolise stereotüpiseerimise kõikidel vormidel, mis on takistuseks soolise võrdõiguslikkuse strateegiatele. Seetõttu nõustun, et Euroopa Parlament peaks kutsuma üles nii komisjoni kui ka liikmesriike tagama, et meedia- ning reklaamiprofessionaalid tagavad inimväärikuse austamise ning püüavad igatpidi võidelda diskrimineerimise ja mis tahes vihkamisele õhutamise vastu, mille aluseks on sugu, rass, etniline päritolu, vanus, religioon või muud uskumused, seksuaalne orientatsioon, puue ja sotsiaalne staatus. Mis puudutab haavatavatest inimestest koosnevate rühmade kaitsmist, siis peaks komisjon uurima haavatavatele tarbijatele suunatud eksitava ja agressiivse reklaami mõju. Rõhutan, et lapsed, teismelised ning eriti eakad vajavad reklaami negatiivsete mõjude eest erikaitset.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Reklaam on seotud ebaausate praktikate ning tungimisega avalikesse ja privaatsetesse ruumidesse, muutes paljud avalikud sihtrühmad haavatavateks. Interneti-reklaam on see valdkond, mis on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning hetkel on selle valdkonna toodetav väärtus ainuüksi Euroopa turul rohkem kui 14 miljonit eurot. Meie jaoks on oluline, et tõhustataks koostööd Euroopas ebaausate Interneti-reklaami praktikate vastu võitlemisel, võttes arvesse „põhjalike läbikammimiste“ edu, mis on liikmesriikide tehtavad süstemaatilised samaaegsed veebilehtede kontrollimised, ning hetkel on piirdutud kolme sektoriga: lennupiletid, mobiiltelefonide helinad ja elektroonikaseadmed. Need kontrollimised peaksid olema palju sagedasemad ning nende rakendusulatust tuleks laiendada. Riiklike turgude eneseregulatsioon pöörab tähelepanu reklaamisektori kiiretele arengutele, keskendudes osapooltesse vastutustundlike hoiakute süstimisesse ning levitades häid praktikaid.

Eneseregulatsiooni tuleb soodustada ELi tasandil, et panna alus enesedistsipliinile ja kohusetundliku suhtluse traditsioonile. Euroopa ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis katab Interneti-reklaami aspekte, osana ettevõtete ja tarbijate vahelisest suhtest, on muutunud ebapiisavaks, sest Interneti-reklaami valdkond areneb iga päev. Sotsiaalvõrgustikud on laienenud sellises mastaabis, mida mõni aasta tagasi ei suudetud ette kujutada.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele. Tõepoolest, võttes arvesse seda mõju, mida reklaam tarbijatele ja majandusele avaldab, on enam kui vajalik tegutseda, et takistada teatud ebaausatel reklaamipraktikatel ärivalikuid mõjutamast ja tingimustel põhinevaks muutmast.

Uute kommunikatsioonisüsteemide, nagu näiteks Interneti levik tähendab, et tarbijatele tuleb veelgi enam tähelepanu pöörata ning just ühiskonna haavatavatele rühmadele, näiteks lastele ja noorukitele. Meie kohustus on võidelda valeliku ja eksitava teabe levikuga ning eelkõige teatud praktikatega, nagu näiteks e-posti rämpskirjad, mis tungivad kasutajate eraellu ning nende privaatsfääri.

Nõustun raportööri Philippe Juviniga selles, et tegevus peab olema keskendunud ebaausate reklaamipraktikate allasurumisele, laiendades jõusoleva direktiivi ulatust. Leian, et see meede, mille üle täna hääletasime, on sobivalt tasakaalus sõnavabaduse ning tarbija kaitsmise vahel.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Funktsioneeriva turu ja konkurentsi eksisteerimise tagamiseks on reklaam põhiinstrument ning kui see on lõppude lõpuks ka korralikult reguleeritud, võimaldab reklaam tarbijal teha teadlikumaid valikuid. Samas, reklaami käsutuses olevad uued tehnoloogiad loovad uusi võimalusi uute ebaausate reklaampraktikate arenguks, mis õigustab ebaausate kaubandustavade direktiivi muutmist.

Selleks, et reklaam täidaks vabal ja konkurentsivõimelisel turul oma põhifunktsioone, peab ta olema hästi reguleeritud ning turgu moonutavaid äripraktikaid tuleb nõuetekohaselt karistada. See on eriti oluline Interneti- ja telefonireklaami puhul, mis jõuab sageli publikuni pealesunnitud viisil ning tekitab olulisi küsimusi, mis muu hulgas on seotud ka ebaausate praktikate ja isikuandmete volitamata kasutamisega. Seetõttu leian, et see on suurepärane algatus, mis minu toetust väärib.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Antud raport käsitleb reklaamivaldkonna ebaausaid äripraktikaid, mis on määratletud ebaausate kaubandustavade direktiivis ning keskendub uute reklaampraktikate ja -tehnoloogiate väljaarendamisega kaasnevatele probleemidele. Antud raport ei puuduta ettevõtete vahelisi suhteid (B2B), mida on detailselt kirjeldatud direktiivis 2006/114/EC.

Ebaausad reklaampraktikad esinevad mitmel moel: avalikku ruumi ja sfääri tungimine ning keskendumine inimestele, kes on eriti haavatavad, näiteks lastele. Võttes arvesse seda, et noored ning lapsed puutuvad Interneti-reklaamiga kõige rohkem kokku, olen selle poolt, et Interneti kasutuse ning suhtlusvahendite reguleerimata kasutuse vastu võitlemiseks tuleks välja töötada integreeritud Euroopa poliitika.

Selle tarbeks soovitan uue kohustusliku valdkonna loomist, mis keskendub spetsiaalselt Interneti ja suhtlusvahendite kasutamisega seotud riskide tundmaõppimisele, eriti seoses põhikooli õpilastele suunatud ebaausate reklaampraktikatega ning kohustusliku aine lisamist põhikooli õpetajate ja lastekaitsetöötajate õppe- või koolitusprogrammi viimasesse aastasse, et nad õpiksid, kuidas valmistada ette lapsi turvaliseks ja vastutustundlikuks Interneti ja suhtlusvahendite kasutamiseks, koos haridusspetsialistidele pakutava hetkel toimuva koolitusega.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. − (IT) Arengud suhtlusmeedia ja Interneti valdkondades on kaasa aidanud varjatud reklaamsõnumite ja ebaausate reklaampraktikate levikule, mis sageli tungivad tarbijate eraellu.

Väga oluline on hoolikalt kaaluda tagajärgi, mida see võib kõige haavatavate seas esile kutsuda, keda tuleb kaitsta kahjustava ja kontrollimatu tilgutava reklaami eest. Me ei tohi ka unustada, et vahetevahel väljendab reklaam sotsiaalseid stereotüüpe, mis on näiteks seotud üleliigselt vaba seksuaalsuse ja vägivalla tõlgendusega või sisaldab sobimatuid sõnumeid, mis võivad avaldada negatiivset mõju vastuvõtlike laste ja noorte käitumisele, kellel pole veel vajalikke kriitilisi analüüsioskusi.

Seetõttu on vajalik uuendada teemaga seotud jõus olevat seadusandlust ning kindlustada ebaausate kaubandustavade direktiivi parem rakendamine ja tõlgendamine. Lõpuks rõhutan, et on oluline, et tarbijaid teavitatakse korralikult viisist, kuidas andmeid kasutatakse ja töödeldakse, eriti selliste juhtumite puhul, kui neilt soovitakse andmeid vastutasuks hinnaalandustele ja muudele reklaampakkumistele. Selle eesmärgi saavutamiseks oleks kasulik propageerida tõhusaid teabekampaaniaid asjakohaste tarbijaõiguste kohta ning seeläbi üritada kompenseerida teabe puudujääki isikuandmete kasutamisega seotud probleemide kohta.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, mis käsitles reklaami mõju tarbijakäitumisele, sest nõustun raportööriga selle koha pealt, et digitaalajastul on reklaamile tekkinud uus dimensioon, mis eeldab, nagu raportöör soovitas, ELi veebilehtede sildistamise süsteemi, mis põhineb Euroopa eraelu puutumatuse märgistamise süsteemil, kinnitades lehe vastavust andmekaitseseadustega. Tarbijad vajavad teavet, mis on selge, ei ole manipuleeriv ning on objektiivne, et suuta teha intelligentseid otsuseid. Peened ja agressiivsed turundustehnikad on aastate jooksul takistanud tarbijatel tegemast toodete ja teenuste kohta teadlikke otsuseid. See kehtib eriti haavatavate kodanike, näiteks laste puhul. Meil on vaja distsiplineeritumat lähenemist, mis tõesti kaitseb kodanike huve.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Kiidan selle raporti heaks, kuna see käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas, nii nagu defineeritud ebaausate kaubandustavade direktiivis, ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Reklaam on vahend, millest on kasu nii siseturul, ehk teisisõnu õlitab see majandusaktiivsuse rattaid, stimuleerides konkurentsi, konkurentsivõimelisust, innovatsiooni ja loomingulisust, ning sellest on kasu ka tarbijatele, kuna valikuvõimalusi tekib rohkem ning hinnad muutuvad madalamaks. Tegemist on olulise majandussektoriga: ainuüksi ELi Interneti-reklaami turg on väärt rohkem kui 14 miljardit eurot. Samas ei tuleks seda idealiseerida: reklaamiga võivad seotud olla ka ebaausad praktikad, see võib tungida avalikku sfääri, mis väljendub näiteks reklaamtahvlitena, ning erasfääri, mis väljendub näiteks soovimatute e-kirjadena, ta võib valida oma sihtmärgiks haavatavad inimesed, näiteks lapsed ning suurtes võlgades inimesed, tekitada võimalikke sisenemisbarjääre siseturul, kus nõutavad kulutused on liiga suured, moonutada siseturgu, pannes tarbijaid ostma kaupu ja teenused, mida nad tavaliselt ei ostaks, ning põhjustada suuri kadusid. Nende ja teiste esilekerkinud probleemide tulemusena, mis on tingitud uute tehnoloogiate kasutuselevõtust, esitab raportöör tarbijate kaitsmiseks hulga meetmeid. Kuigi isikupärastatud reklaam, mille hulka kuuluvad näiteks tarbija maitsetele põhinevad toodete või teenuste pakkumised, ei ole iseenesest probleem, ei tohi see lõppeda tarbija jälgimisel põhineva pealetükkiva reklaami tekkega, mis rikub andmekaitse ja privaatsuse põhimõtteid.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Tahame, et tarbijad oleks vastutustundlikud, hästi informeeritud ning sellises olukorras, et nad saaks teha mõistlikke otsuseid. Meie eesmärk on pakkuda tarbijale kogu teave, mida nad vajavad, et nad saaksid majanduslikust aspektist vaadatuna vastu võtta õigeid otsuseid. Reklaam on samuti oluline vahend tarbijatele teabe edastamisel. Samas peab see sisaldama objektiivseid, usaldusväärseid ning asjakohaseid üksikasju, sest vastasel juhul see info, mis pidi olema tarbijateave, juhib tarbijaid kiiresti eksiteele või see võib lõppeda isegi nende pettasaamisega. Poliitika eesmärk on tagada õiglane ja turvaline kauplemiskeskkond, et tarbijad saaksid turul osaleda võrdsetel alustel. Samas on minule oluline ka see, et tarbijatest ei saaks ohvrid. Ostuotsuseid tehes on nad sellises positsioonis, kust nad saavad palju mõju avaldada, kuid nad peavad kindlustama, et nad kasutavad seda olukorda hästi ära.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Reklaam on oluline töövahend, mis tagab, et vabaturg toimib ettenähtud viisil. See toob endaga kaasa märkimisväärseid kasusid ja seda mitte ainult majandusele, vaid ka tarbijatele, kes on reklaami tõttu kindlustatud suure tootevalikuga. Kahjuks on pidevate uute tehnoloogiate, just Interneti-tehnoloogiate arendamise tulemuseks nende tehnoloogiate üha kasvav kasutus ettevõtete poolt ebaeetilistel ja ebaausatel otstarvetel reklaamivaldkonnas.

Nagu raportöör märgib, ei reguleeri eksisteeriv seadusandlus kõiki probleeme piisaval määral. See on väga oluline, et astutaks samme Euroopa tarbijate tõhusaks kaitsmiseks ning haritaks neid nende õiguste valdkondades, millele neil on õigus. Rühmad, keda ebaeetilised praktikad kõige rohkem ohustavad, näiteks lapsed, noored ja eakad, peaksid saama erikaitset. Seetõttu nõustun raportööri tehtud ettepanekutega.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Uus meedia, eriti sotsiaalvõrgustike saidid ning blogid pakuvad uusi suhtlus- ja reklaamivõimalusi. Internetiturunduse võimaluste tulemiks on tarbijakaitse seadusele kehtestatavad täiendavad nõuded. Praegune direktiiv, mis puudutab ebaausaid ettevõte-tarbija kaubandustavasid siseturul, ei võta neid uusi reklaamiviise arvesse. Noored tarbijad, just teismelised ja lapsed kasutavad neid uusi tehnoloogiaid väga palju ning nad võivad eksitava ning agressiivse reklaamiga kokku puutuda. Uuringust „ELi lapsed Internetis“ selgub, et üks kolmandik Interneti kasutajatest vanusevahemikus 9 ja 10 aastat kasutavad Internetti iga päev, samal ajal kui 15–16 aastaste puhul on see näitaja 77%. Seetõttu on veelgi olulisem hakata selles valdkonnas meetmeid kiiresti kasutusele võtma, sealhulgas piirangute rakendamisi ning samal ajal pakkuma sellealast haridust ja teavet. Toetan resolutsiooni, et tarbijatele antaks rohkem teavet uute tehniliste suhtlusvõimaluste ning nendega seotud riskide kohta.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Saan nõustuda mitmete materjalis esitatud kommentaaride ja ettepanekutega. Samas ei saa ma olla nõus mõningate väidete ja ettepanekutega, mis tarbijakaitse varjus kalduvad riigile täiendava võimu andmise poole. Minu arvates peaks raport rõhutama rohkem seda, et kasutajaid tuleks harida nende Interneti käitumises, kuidas oma arvutit turvaliseks muuta ning kuidas ja kellele peaksid nad oma isikuandmeid andma. Riikide asi ei ole tarbijakaitse ettekäändel pakkuda rakendatavaid tehnoloogilise lahendusi. Arvuti on sama haavatav, kui mis tahes teine elektroonikaseade, mis on Internetiga üle elektroonilise kommunikatsioonivõrgu ühendatud. Poliitikud ning riigid peaksid õpetama kodanikele, et privaatsus on midagi, mida tuleks kaitsta. Nii nagu tuleb lukustada oma kodu ning kaitsta oma kodu, on täna sama oluline samal määral kaitsta oma elektroonikaseadmeid ning neid viise, mida nad maailmaga suhtlemiseks kasutavad. Poliitikud peaksid ka kehtestama rangeid trahve neile, kes väärkasutavad isikuandmeid või rikuvad isiklikku privaatsust. Tegelikult pole vahet, kas see toimub Interneti teel või muud moodi.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kui lugesin selle isealgatatud raporti pealkirja, siis arvasin, et parlament hakkab lõppude lõpuks uurima seda ühiskonnamudelit, mida reklaamijad meile müüvad, ilma et neilt oleks midagi palutud. Kui aga mõni huvitav punkt, nagu näiteks suunatud reklaami ohjamine ning diskrimineerimine reklaamis või üleskutse vähendada lastele suunatud reklaami televisioonis, jääb see tekst siiski meie ootustest nõrgemaks. See kiidab ennast, nuheldes ebaseaduslikku reklaami, mis väidetavalt on meie puutumatult püha konkurentsi pidurdajaks ning deklareerib kasusid, mida kodanikud, keda tekstis nimetatakse tarbijateks, ja meedia reklaamist saavad. Mitte minu heakskiiduga. Olen selle raporti vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Reklaamivaldkonna ebaausate kaubandustavadega tuleb võidelda. Jõuame aina lähemal isikliku võla tõsisele fenomenile. Peame tegema endast kõik, et probleem ei eskaleeruks. Reklaam võib olla ja peaks olema ettevõtete jaoks oluline vahend, olles sissetulekuallikaks, stimuleerides konkurentsivõimelisust, võimaldades terve konkurentsi teket ning suurendades loomingulisust. Me kõik teame, et eksisteerib haavatavaid isikuid, näiteks lapsi, kes on reklaamkampaaniate erilised sihtmärgid Seetõttu leian, et sellele probleemile tuleks erilist tähelepanu pöörata, et me saaksime ehitada ühiskonna, mis püsiks paremini nii majanduslikul kui sotsiaalsel tasandil. Seetõttu hääletasin nii, nagu ma hääletasin.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. − (HU) Mis puudutab reklaami mõju tarbijakäitumisele, siis on reklaam siseturule kasulik samamoodi, nagu see on kasulik ka tarbijatele. See kasvatab konkurentsi, suurendab konkurentsivõimet ning stimuleerib uuenduslikkust ja loomingulisust. Samuti on majandussektor, sest ainuüksi Interneti-reklaami turu käive on 14 miljonit eurot. Samas peame olema teadlikud ka mündi teisest poolest. Paljud reklaamid püüavad manipuleerida haavatavate sihtgruppidega, nagu näiteks laste ja väga suurtes võlgades olevate isikutega. Minu arvates on oluline tihendada ühist Euroopa koostööd ebaausate reklaamipraktikate vastu võitlemisel.

Leiame, et diskrimineerivate soostereotüüpide esilekerkimine, mis võib soolise võrdõiguslikkuse levikut takistada, on meile vastuvõetamatu. Vastavate meetmetega peame tagama, et meedia ning reklaamiprofessionaalid austavad inimväärikust ning seisvad vastu otsesele või kaudsele diskrimineerimisele või stereotüüpilistele kirjeldustele.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele, sest see viitab selgelt tarbijaid reklaami eest kaitsva eksisteeriva seadusandliku raamistiku paranemisele ning vajadusele see raamistik üle vaadata, võttes arvesse uut reklaamimeediat, mida pole veel reguleeritud. Toetan seda raportit ka seetõttu, et see püüab parandada liikmesriikide vahelist harmoniseerimist, et ära hoida seaduslünkade teket, mis võimaldaksid ettevõtetel kasutada ELi liikmesriikides petlikke reklaamipraktikaid. Arvan, et on paslik viidata Internetis tekkinud ja seal kasutatavatele „varjatud“ reklaamimehhanismidele. Paljudel juhtudel on reklaam maskeeritud sotsiaalvõrgustike lehtede, foorumite või blogide arvamusteks või kommentaarideks. Olen ka rahul, et raport teavitab ülemkogu ja komisjon sellest murest, millised tõelised riskid kaasnevad ettevõtetega, kes on nii sisu pakkujad kui ka reklaamimüügi maiad. Need on peamised põhjused, lisaks teistele põhjustele, miks ma seda raportit toetan.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Reklaami on kõikjal: tänavatel, ajalehtedes, televisioonis, raadios, Internetis, ja meeldigu see meile või mitte, on sel suur mõju meie tarbijakäitumisele. See on kommunikatsioonikanal. Kuigi reklaami informeeriv roll on siseturu tõhusaks funktsioneerimiseks väga oluline, on tarbijatel õigus olla informeeritud ja kaitstud. Seetõttu on raport reklaami ebaausate äripraktikate ning uute reklaamipraktikate ja -tehnoloogiate arengutega seotud probleemide kohta väga oluline. Reklaami ohjamine on oluline, kui me tahame seda hoida selge ja tõepärasena. Väga oluline on, et selles valdkonnas tihendataks Euroopas koostööd, nii nagu on oluline ka soodustada ühist regulatsiooni. Lõpetuseks, Interneti-reklaam on sageli agressiivne ja pealetükkiv. Seda tuleb sügavamalt analüüsida.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Hääletasin poolt mitmetel põhjustel:

1. on aeg tuvastada kogu massimeedia Internetis;

2. valed andmed ning laim peaks kuuluma kriminaalvastutuse alla;

3. et piirata juurdepääsu haavatavatele rühmadele, nagu lastele;

4. et puhastada Internet rämpskirjadest ning karistada neid, kes neid ringlusse lasevad;

5. et teadaannete suhtes kehtestada väga ranged reeglid;

6. et kohustada parlamenti kehtestama spetsiaalne struktuur, kes otsiks strateege ja häkkereid ning võtaks neid vastutusele.

Hakkame tööle ja teeme selle ära.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Reklaam on ettevõtete jaoks võimas tööriist, mida vahetevahel saab kasutada alateadvuse köitmiseks. Reklaami eesmärk on mõjutada tarbija- ja ostukäitumist. Samas tuleb takistada ebaausate äripraktikate kasutamist. Kõige olulisem ülesanne on kaitsta avalikke kohti, haavatavaid inimesi ning privaatsust. Reklaami võimalike piiriületuste hindamine võtab loomulikult väga palju aega. Tundlike valdkondade puhul, mille hulka kuuluvad seaduslikud mõnuained, näiteks alkohol ja sigaretid, on karmid reeglid olnud paigas juba kaua aega.

Teiste valdkondade puhul kehtib jätkuvalt eneseregulatsioon liikmesriikides, täiendusena määruse sätetele. Vaja on arengutele järgi jõuda ja mitte ainult Interneti-reklaami valdkonnas, vaid näiteks ka juhtudel, kui varjatakse täiendavaid kulusid ning kus uute tehnoloogiate ning reklaamimeetodite kasutamine, näiteks sotsiaalvõrgustike saitide või blogide, tähendab uut ala. Kuna tarbijate kaitsmine „varjatud“ reklaami ja sarnaste problemaatiliste reklaamitaktikate eest on oluline, hääletasin raporti poolt.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Kaasaegne reklaam on selle valdkonna juriidilisest raamistikust juba ammu välja kasvanud. Reklaami Internetis, otsingumootorites, e-kirjades, sotsiaalvõrgustikes ja Interneti-televisioonis ning mobiiltelefonides esitatakse tarbijatele sageli ilma nende heakskiiduta, ning mis veel hullem, selleks kasutatakse nendega seotud andmeid, mida vahetevahel kogutakse, ilma et inimesed sellest täielikult teadlikud oleksid. Lisaks sellise reklaami juriidilises raamistikus kümneid seaduslünki. Kuigi alkoholireklaam on keelatud näiteks televisioonis, on see endiselt alaealistele kättesaadav Internetis. Teisest küljest võib Interneti-reklaam ületada väga lihtsasti riigi piire. Seetõttu on algatus karmistada sellise reklaami regulatsiooni ning seeläbi kaitsta tarbijaid, nende privaatsust ja isikuandmeid volitamata või üleliigse kasutamise eest väga tervitatav.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Nagu raportöör rõhutas, on reklaam oluline majandussektor. Samas kaasneb sellega palju ohte, Toetan täielikult naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni seisukohta, mis rõhutab vajadust elimineerida diskrimineeriv reklaamsisu. Samas on ka väga vajalik, ning seda rõhutas raportöör, kaitsta rühmi, kes on eriti haavatavad reklaami manipulatsiooni suhtes, nagu näiteks lapsed, teismelised ja eakad. Toetan raportööri ettepanekut käivitada Euroopa Liidu ülene lastele suunatud haridusprogramm, mille eesmärk on aidata neil reklaamis kasutatavatest meetoditest paremini aru saada. Peaksime kaaluma sarnaste programmide väljatöötamist ka teisele kahele rühmale, kes on manipulatsiooni suhtes haavatavad – teismelised ja eakad. Võib-olla oleks hea mõte anda sellist haridust inimestele ka teistes vanuserühmades. Nende kommentaaride valguses otsustasin toetada raportit, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Reklaam avaldab tarbijale sageli väga suurt mõju ning selle tulemusena võib tekkida ebaausate kaubandustavade tekkimise oht. Minu otsus hääletada selle raporti poolt tuleneb sellest, kuidas reklaami turul kasutatakse. See on vahend, millest on kasu nii siseturule, õlitades majandustegevuse rattaid, kui ka tarbijatele. Samas on see eelkõige oluline majandussektor. Loomulikult peame arvesse võtma ka negatiivseid aspekte, mis reklaamiga kaasneda võivad: ebaausad praktikad, avalikku ja erasfääri tungimine, kõige haavatavate inimrühmade mõjutamine, võimalike turule sisenemise barjääride loomine ning siseturu moonutamine. Seetõttu on oluline tihendada koostööd Euroopas ning võidelda reklaami ebaausate praktikate vastu, kaasreguleerimise protsessi kaudu, mis võib tõhustada meetmete tõhusust ja rakendatavust. Samuti on minu arvates väga oluline kaitsta kõige haavatavaid kategooriaid ning tõhustada haridust ja teabe kättesaamist, suurendades reklaamide läbipaistvust. Väga hea idee oleks korraldada tarbijaõiguste teabekampaaniaid õppematerjalidega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Reklaami mõju tarbijakäitumisele on reaalsus, seda ei tohiks pühkida vaiba alla ning käesolev raport ka ei tee seda. See raport, mille poolt ma hääletasin, käsitleb reklaamivaldkonnas kasutatavaid ebaausaid äripraktikaid, mis on määratletud ebaausate kaubandustavade direktiivis ning keskendub uute reklaampraktikate ja -tehnoloogiate väljaarendamisega kaasnevatele probleemidele.

Reklaam on positiivne töövahend, millest on kasu nii siseturule kui ka tarbijatele. Samas on oluline võidelda mitmesuguste väärtarvituste vastu, millest rõhutaksin järgmisi: ebaausad praktikad, avalikku ja erasfääri tungimine, nagu näiteks soovimatud e-kirjad, liialdatud tähelepanu haavatavatele inimestele ning võimalik siseturu moonutamine, see tähendab selliste toodete ja teenuste tarbimist, mida tarbijad tavaliselt ei ostaks.

Praeguste õigusaktide analüüs ning ettepanekud nende ülevaatamiseks või parandamiseks peaks keskenduma nende moonutuste hindamisele. Toetan raportööri tema soovis intensiivistada koostööd Euroopas ebaausate reklaamipraktikate võitlemise vallas, laiendades selle võitluse ulatust või sagedust.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Nõustun raportööri Philippe Juviniga, et Euroopa Liidu ülest koostööd ebaausate Interneti-reklaami praktikatega võitlemisel tuleks „ELi põhjalike läbikammimiste“ (süstemaatilised, samaaegsed veebilehtede kontrollimised liikmesriikide poolt) edu arvesse võttes tõhustada. Hetkel tehakse läbikammimisi kolmes sektoris: lennupiletid, mobiiltelefonide helinad ning elektroonikaseadmed. Nõustun raportööriga, kes soovitab selliste läbikammimiste ulatust laiendada ning sagedust tõsta ja kaasa aidata kaasregulatsioonile, mille raames on erinevad osapooled kaasatud seadusandlikesse arengutesse, et selle tulemusena välja töötatud meetmeid oleks tõhusam ja lihtsam rakendada.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Raport käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas, nii nagu defineeritud ebaausate kaubandustavade direktiivis, ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Selles ei arutleta B2B suhete üle, mida on spetsiifilisemalt käsitletud direktiivis 2006/114/EÜ. Reklaam on vahend, millest on kasu nii siseturule, õlitades majandusaktiivsuse rattaid (stimuleerides konkurentsi, konkurentsivõimelisust, uuenduslikkust ja loomingulisust), kui ka tarbijatele (valikuvõimaluste suurenemise ja madalamatele hindade tõttu). See on oluline majandussektor, sest ainuüksi Interneti-reklaami väärtus Euroopa turul on rohkem kui 14 miljardit eurot Ajal, kui ei levi piisavalt teavet tarbijate õiguste kohta reklaamvaldkonnas, tuleb astuda samme, et lihtsustada juurdepääsu teabele ning muuta reklaami läbipaistvamaks.

Võttes arvesse asjaolu, et avalikkus pole isegi teadlik probleemidest, mis ümbritsevad isikuandmete kasutamist, ning vahenditest, mille abil probleemidega tegeleda, tuleb sageli käivitada teabekampaaniaid tarbijate õiguste kohta reklaamivaldkonnas, eriti mis puudutab isikuandmete kasutamist hoolimata sellest, kas neid andmeid antakse vabatahtlikult või kogutakse automaatselt. Samuti on vajalik välja töötada koolitusvahendeid, mille eesmärk on teavitada Interneti kasutajaid (näiteks tehnoloogiad netti jäetud „jälgede“ haldamiseks ja ressursse privaatsuse kaitseks).

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Õnnitlen Philippe Juvini tema suurepärase töö eest. 2005. aasta ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis ei paku vastavat juriidilist raamistikku eksitava ja agressiivse reklaamiga võitlemiseks, samal ajal kui Interneti teel on välja arenemas seeria uusi ja veenvamaid reklaami vorme. Resolutsioon võimaldab Euroopa tarbijatel saada rohkem teavet Internetis levivatest uutest pealetükkivatest reklaami vormidest, kutsub üles haavatavaid tarbijaid rohkem kaitsma ning rõhutab reklaami rolli positiivsete eeskujude propageerimisel.

Olen eriti mures käitumusliku reklaami rutiinse kasutuse ning pealetükkivate reklaamipraktikate arengu pärast (nagu näiteks e-kirjade sisu lugemine, sotsiaalvõrgustike ja geopositsioneerimise kasutamine ning taas eesmärgistatud reklaam), mis on rünnak tarbijate privaatsuse vastu. Seetõttu kutsun komisjoni üles muutma kohustuslikuks selgelt loetavate sõnade „käitumuslik reklaam“ lisamist asjakohastesse Interneti-reklaamidesse.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See raport käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas, nii nagu defineeritud ebaausate kaubandustavade direktiivis, ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Selles ei arutleta B2B suhete üle, mida on muuseas käsitletud direktiivis 2006/114/EÜ. Reklaam on vahend, millest on kasu nii siseturul (õlitades majandusaktiivsuse rattaid, stimuleerides konkurentsi, konkurentsivõimelisust, uuenduslikkust ja loomingulisust) ning sellest on kasu ka tarbijatele (kuna valikuvõimalused kasvavad ning hinnad muutuvad madalamaks).

Tegemist on olulise majandussektoriga: ainuüksi ELi Interneti-reklaami turg on väärt rohkem kui 14 miljardit eurot Samas ei tohi seda idealiseerida: reklaamiga võivad seotud olla ka ebaausad praktikad, see võib tungida avalikku sfääri (näiteks reklaamtahvlite näol) ning erasfääri (näiteks soovimatute e-kirjade näol). Ta võib valida oma sihtmärgiks haavatavad inimesed (näiteks lapsed ning suurtes võlgades inimesed), tekitades võimalikke sisenemisbarjääre siseturul (kus nõutavad kulutused on liiga suured) ning moonutada siseturgu (pannes tarbijaid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tavaliselt ei ostaks).

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Soovin Philippe Juvini raportist eraldi välja tuua Internetis kasutatavate andmete kaitse probleemi. Vaja on kindlustada, et tarbijad saaksid selget ja kõikehaaravat teavet selle kohta, kuidas nende isikuandmeid kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse. Samas eelistaksin Interneti reguleerimise asemel lahendust, mis hõlmab Interneti kasutajate harimist ning määruseid ja keelde kasutataks ainult piiratud arvu juhtude korral. Tsensorluspraktikate juurutamise tulemuseks on ainult peenemad petuskeemid ja tüssamised, mis on alati mis tahes regulatsioonist ühe sammu võrra ees. Kasutajaid informeerivad ja harivad tegevused on olulised nagu ka Interneti kasutajatele nende isikuandmete töötlemise puhul suurema arvu valikute pakkumine. Oluline on, et komisjon hakkaks välja töötama teabekampaaniaid, mis puudutavad tarbijate põhiõigusi reklaamivaldkonnas, eriti kui see hõlmab nende isikuandmete kasutamist. Samuti tervitan selliste ELi haridusprogrammide väljatöötamist, mis õpetavad lastele ja teistele haavatavatele isikutele, kuidas aru saada reklaami lõksudest. Samaväärselt tervitan ka seda, et raport pöörab tähelepanu haavatavatele tarbijarühmadele ning inimväärikuse austamise tagamisele reklaamivaldkonnas.

Reklaam võib tõhusalt stereotüüpe muuta ning neile vastu seista. See võib olla positiivne jõud näiteks rassismi, seksismi, diskrimineerimise vastu. Samas võib see avaldada ka negatiivset mõju, suurendades vägivalda, kasvatades sõltuvust, näiteks suitsetamist või alkoholismi või intensiivistades söömishäireid, nagu anoreksia ja buliimia Raport mainib ka teisi olulisi faktoreid, mis vajavad tähelepanu. Seetõttu toetasin raportit.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Interneti-reklaam kohaneb kasutaja käitumisega. Kasutajaprofiili abil saavad reklaamijad oma reklaami suunata ning vältida inimesi, kes nende sihtrühma ei kuulu. Samas näitavad uuringud, et inimesed on enamasti isikupärastatud Interneti-reklaami vastu, mida nähakse sageli pealetükkivana. Paljud isegi tunnevad, et neid jälgitakse. 62% küsitlusest on mures selle pärast, et isikupärastatud reklaami puhul ei pöörata andmekaitsele enam tähelepanu ning andmekaitse spetsialistidel on samuti mures, sest isikuandmeid säilitatakse, võrreldakse ja lingitakse teiste andmetega. Teoorias saab iga kasutaja selle valiku välja lülitada. Samas pole link lihtsasti leitav ning seetõttu soovitatakse raportis, et tarbijatel võiks olla lihtsam keelduda igasugusest edasisest e-kirja reklaamist vahetu, toimiva hüperlingi abil.

Lisaks võimaldab raport pakkuda tarbijatele selget, juurdepääsetavat ning kõikehaaravat teavet selle kohta, kuidas nende andmeid kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse. Nende andmeid tuleb hoida täiesti eraldi andmetest, mis on kogutud reklaamtegevuste käigus. Isiklike e-kirjade sisu ei tohi mitte mingil juhul kasutada reklaami eesmärgil ning arvutisüsteemide vaikeseadistusi tuleb kasutada selleks, et kaitsta privaatsust Internetis (privaatsus läbi kujunduse).

Raport: Bendt Bendtsen (A7-0331/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Nõustun selle tegevuskava üldeesmärkidega, mis peaks tagama parema infoleviku kohalikul tasandil või ühtse kontrollpunkti loomise, võttes arvesse Euroopa Regionaalarengu Fondi ressursside vähenenud kasutuse, mis puudutab energiatõhususega seotud meetmeid nüüd, kui liikmesriigid ja piirkonnad võtavad energiatõhususe arendamisel kasutusele horisontaalset lähenemist, võttes arvesse, et see on positiivne viis majanduse konkurentsivõimelisuse stimuleerimiseks ja kütusepuudujääkide vähendamiseks. Nõustun ka sellega, et komisjon peaks konsulteerima kohalike ja piirkondlike esindajatega, et määratleda energiapoliitika arengusuund ning pakkuma finantstuge kohalikele ja piirkondlikele projektidele uuenduslike programmide abil, mis kasutavad eksisteerivaid energiaressursse ja struktuurifonde. Selle võimaliku tegevuse raamistikus soovitatakse, et suured stiimulid on loodud piirkondadele, kes kuni praeguseni on energiatõhususe puhul mänginud keskmisest paremat rolli, propageerides oma energiasõltumatust ning teisest küljest soodustades heade praktikate jagamist nende regioonide ja selliste regioonide vahel, kellel on selles valdkonnas vähe arenguid olnud.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna oleme võtnud endale kohustuse austada keskkonda, leida säästlikke viise energia tootmiseks ning võidelda kliimamuutuse vastu. Vaja on kindlustada säästlik areng, kuid majandusareng on samuti oluline. Neid kahte dimensiooni tuleb omavahel kokku viia. Võimatu on energiatõhusust arvesse võtmata kliimamuutuse vastu võidelda. Seetõttu tuleb kehtestada laiahaardelised ja realistlikud eesmärgid ja karistused, et energiatõhusus ei põhineks lihtsalt majanduslikel kasudel. Energiatõhusus on peamiselt seotud hoonetega, kuna hoonete puhul saab rääkida väga suurest energiatõhususe potentsiaalist. Seetõttu toetan raportööri seisukohta, et tuleks keskenduda eksisteerivate hoonete renoveerimisele, kuna uute hoonete ehitamise mahud ELis on kestvas languses ning väga paljud vanad hooned võivad märkimisväärselt tõhusamaks muutuda, kui need korralikult renoveerida.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Energiateema on Euroopale suur väljakutse. Peame meenutama, kui palju sõltub meie mandri areng sellest, et meil on suhteliselt lihtne juurdepääs energiale, mida Euroopa riigid on rohkem kui sajandi jooksul ära kasutanud. Energiaküsimus on omandanud uue tahu. Fossiilkütuste kasutamine on aina rohkem jäämas minevikku. Topeltsurve, mis on tingitud üleilmsest soojenemisest ja paratamatult kasvavatest raskustest naftavarude ning lõpuks ka gaasi hankimisel, sunnib meid välja mõtlema uusi lahendusi. 2006. aastast on paigas olnud energiatõhususe tegevuskava ning see on seotud tõhususe kahe spetsiifilise aspektiga. Selleks, et säästa viisil, mis muudab ELi vähemsõltuvaks oma rahvusvahelistest partneritest, peab ta tõhustama nii tootmist kui tarbimist: vähem energiat tarbivad majad, säästlikumad seadmed, kuid ka tõhusamad tootmistehnoloogiad, mis võimaldava meil kombineerida konkurentsivõimelisust ning uuenduslikkust mastaabisäästuga. On mainimatagi selge, et toetasin seda olulist teksti (sealhulgas siduvat eesmärki suurendada energiatõhusust täiendavalt 20% praegusest hetkest 2020. aastani), mis asetab Euroopa Liidu nendes valdkondades esimeste hulka.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Alates energiatõhususe tegevuskava kinnitamisest 2006. aastal on palju saavutatud. Samas on nii poliitiline kui ka majanduslik kontekst sellest ajast alates küllaltki palju muutunud. Seetõttu on tekkinud selge vajadus ELi energiatõhususe poliitika üle vaadata, et seda praeguste prioriteetide ja arengutega ühildada. Energiatõhusus on kõige tulusam ja kiirem viis CO2 ja teiste heitmete piiramiseks. Nii majanduskasvu kui ka töökohtade loomise seisukohast vaadatuna on eelised meeletud. Leian, et ELi energiatõhususe poliitika ülevaatamise aluseks tuleks võtta 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava saavutuste ja puuduste põhjalik hinnang. Aina ilmsemaks on saamas tõsiasi, et EL ei ole oma 20% eesmärgi saavutamise kursil ning seega on energiatõhususe edendamiseks vaja võtta tarvitusele palju tõhusamaid meetmeid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata eksisteerivate hoonete renoveerimisele, sest senini pole selles vallas suuri arenguid toimunud. Uute hoonete ehitamise maht on ELis kestvas languses ning paljud vanad hooned kätkevad endas suurima tõhususe potentsiaali, kui need korralikult renoveeritaks. See lihtsustaks ELil oma energiasõltuvust vähendada.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Suure enamusega heaks kiidetud Bendt Bendtseni isealgatatud raport saadab tervitatava poliitilise signaali energia teemal, mitu päeva pärast Cancuni tippkohtumist ning kaks kuud enne energia tippkohtumist 2011. aasta 4. veebruaril. Energiatõhusus on kahtlemata üks olulisimaid teemasid meie keskkonnakaitse võitluses. Energiasääst ning energiatõhusus on kõige tulusamad ja kiireimad viisid CO2 heitmete piiramiseks ning tarnekindluse parandamiseks. Käesolevas raportis kutsume üles pingutusi uuendama, et saavutada energiatõhususe 20% suurune eesmärk aastaks 2020. Samas on mul kahju, et muudatusettepanek, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama eksisteerivate hoonete põhjaliku renoveerimise järgmisel aastal, ei saanud vajalikku häälteenamust. Raportis mainitakse ainult uusi hooneid ning ei räägita eksisteerivate hoonete haldamisest. Samas on hoonete osakaal energiatarbimises 40% ning ELi kasvuhoonegaaside heitmetest umbes 36%.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna energiatõhususe tegevuskava elluviimiseks tuleb võtta kasutusele spetsiifilised meetmed, kuna on saamas üha selgemaks, et EL ei saavuta oma eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra. Juhin tähelepanu asjaolule, et energiatõhusus on kõige tulusam viis vähendada CO2 ja teisi heitmeid. Lisaks on see unikaalne võimalus toetada ja luua töökohti, vähendades samal ajal sõltuvust imporditavast energiast. Euroopa Komisjon kutsub seega Euroopa Komisjoni üles välja töötama uut energiatõhususe tegevuskava, võttes arvesse haavatavate energiatarbijate vajadusi. Lisaks kutsutakse liikmesriike üles võtma kasutusele asjakohaseid meetmeid ja rakendama tõhusaid poliitilisi suuniseid, nagu näiteks riiklikke tegevuskavasid või eesmärgistatud sotsiaalmeetmeid, et vähendada energiavaesust, ning et raporteeritaks regulaarselt oma tegevustest sellele probleemile tähelepanu pööramisel. Komisjon peaks ka vastutama statistika esitamise eest ELi energiapoliitika olulisimate elementide arengute kohta.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Õnnitlen Bendt Bendtsenit selle olulise ning päevakohase raporti eest energiatõhususe kohta. Hääletasin selle raporti poolt, kuna arvan, et hea energiatõhusus aitab meil CO2 heitmeid märkimisväärselt kahandada.

Selline poliitiline tegevus võib olla aluseks mitmesugustele kasudele: esiteks loodakse uusi töökohti, kuid samuti oleks võimalik suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasatust, Itaalia ja Euroopa majandusi ühendav kude, millele võiks pakkuda uuenduslikke arenguvõimalusi. Selleks oleks vaja leida sobivad finantsvahendid, et kindlustada erialane koolitus, uurimistöö ning juurdepääs teabele. Seetõttu nõustun vajadusega vaadata üle Euroopa Liidu energiatõhususe poliitilised suunised ning rakendada konkreetseid plaane konkurentsivõimelisuse stimuleerimiseks.

Mis puutub hoonetesse ja ökodisaini, siis nõustun, et fookus peaks olema suunatud eksisteerivate hoonete renoveerimisele, kuna nende energiatõhususe potentsiaal on väga kõrge, kui need korralikult ära renoveeritakse. Selleks, et neid eesmärke saavutada, tuleb soodustada meetmete ja instrumentide kasutuselevõttu ning rahastamise toetamist nii liikmesriikide kui Euroopa tasandil, näiteks ad hoc fondide juurutamise kaudu.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Energiatõhususe raport nõuab õigustatult suurema tähelepanu pööramist uuenduslikele lahendustele, nagu näiteks nutikad võrgud ning nutikad mõõturid, taastuvenergiaallikate paindlikumale integreerimisele ning soojustootmise üleilmse strateegia loomisele. Siinkohal tuleks ära märkida, et 2015. aastaks on 50% kodudest varustatud nutikate mõõturitega, kasvades 2020. aastaks 80%. Mul on hea meel, et ei esitatud ettepanekuid seadusandlike meetmete kasutuselevõtuks energiavaesuse valdkonnas. Selle asemel sõnastati see selliselt, et on selge, et liikmesriigid on need, kes suudavad energiavaesuse probleemiga kõige paremini toime tulla, ning seetõttu on see probleem, mida tuleks lahendada liikmesriikide tasandil. Võimalus suunata Euroopa Regionaalarengu Fondi ressurssidest 15% energiatõhususe programmideks peaks samuti aitama energiatõhusust parandama. Samas ma ei usu, et energiatõhususest tuleks teha horisontaalne Euroopa prioriteet, mida rahastatakse muudest allikatest kui struktuurifondid.

Arvan, et oli õige lükata tagasi üle-Euroopalise energia või söemaksu kasutuselevõtu ettepanekud, sest need oleksid suurendanud kulutusi energiale ning avaldanud suurimat mõju väikese sissetulekuga rühmadele. Olen ka seda meelt, et energiatõhususe eesmärgid ei peaks olema juriidiliselt siduvad ning me ei tohiks juurutada energiatõhususest sõltuvat pealiskaudset tingimuslikkust struktuurirahastuse eraldamiseks.

  Maria da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Energiatõhusus on väga vajalik tarnekindluse ja õhu kvaliteedi parandamiseks, kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ning meie ühiskonna konkurentsivõimelisuse tõstmiseks. Energiatõhusus tähendab „rohkema“ tegemist „vähemate“ ressurssidega. Käesolev raport paneb ette ambitsioonika energiatõhususe visiooni, mis realiseeruks näiteks individuaalsete eesmärkide ja positiivsete stiimulite juurutamise kaudu. Energiataristu kaasajastamisega võetakse kasutusele olulisi elemente, nagu näiteks nutikad võrgud, energiatõhusus hoonetes ja transpordis, IKT kasutamine ning teadustööd arendamine energia valdkonnas. Käesolev raport rõhutab vajadust kahekordistada teadustöö, tehnoloogilise arengu ja demonstreerimise rahastust energiavaldkonnas. Rahastuse tõttu julgustab raport energiatõhususe toetamiseks kasutama ka struktuurifonde ning see saab ELi eelarves olema prioriteet pärast 2013. aastat. Kõige selle valguses õnnitlen raportöör Bendt Bendtsenit suurepärase töö ning saavutatud tasakaalu eest ning kutsun teid kõik üles seda olulist raportit toetama.

  Marielle De Sarnez (ALDE) kirjalikult. – (FR) Hoonete osakaal energiatarbimises on 40% ning Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmetest umbes 36%. Energiatõhususe tegevuskava järgmise ülevaatuse üks prioriteetidest peaks olema energiatõhusad hooned. Täna on 30% eksisteerivatest kodudest Euroopas ebatervislikud ning neis on suured energiaarved. Seetõttu on oluline mitte ainult propageerida uusi kestlikke hooneid, vaid ka renoveerida eksisteerivaid hooneid kestlikult. Seetõttu peavad liikmesriigid kohe käivitama eksisteerivate hoonete põhjalike renoveerimiste programmi, saavutamaks 2050. aastaks juba eksisteerivate hoonetega keskkonnas peaaegu nullilähedase energiatarbimise määra. Lisaks eksisteerib seos ka energiatõhususe ja energiavaesuse vahel. Seetõttu kutsume komisjoni üles valmistama ette uut energiatõhususe tegevuskava, mis võtaks arvesse haavatavate tarbijate vajadusi.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. − Tervitan seda energiatõhususe raportit, sest see suurendab energiajulgeolekut ning loob ELi majandusele sotsiaalseid ja majanduslikke eeliseid. S&D fraktsioon on juhtinud tähelepanu asjaolule, et energiaressursid pole liikmesriikide vahel võrdselt jaotunud. Energiatõhususe valdkonnas õigusakte luues peame alati arvestama Euroopa solidaarsusega. Väidetakse, et kokkuhoid energialt on üks kiireimaid teid energiatõhususeni. Energiatõhususe propageerimine loob töökohti ning liikmesriikide valitsused säästavad küttekuludelt igal aastal miljardeid.

Tervitan suurima heameelega väiksema süsinikuintensiivsusega ühiskonna rajamist, kuid peame olema ettevaatlikud tasakaalu saavutamisel liikmesriikide vahel, põhinedes nende võimekusel ning ressurssidel. Olen mures selle pärast, et sellistelt liikmesriikidelt, nagu näiteks Rumeenia, oodatakse edu võrdväärsetes tingimustes selliste riikide, nagu näiteks Rootsiga, kellel on energiatõhususe vallas näidata ette hulk saavutusi. Finantsperspektiiv 8 saab olema oluline rahastamisvahend, millega soodustada ja edendada energiatõhusust vahemikul 2014–2020.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitles energiatõhususe tegevuskava, kuna selles on esitatud olulisi ettepanekuid keskkonna ja majanduse teemadel, eriti Euroopa õigusakti tutvustamine, mis tooks kaasa siduvad eesmärgid energiatarbimise vähendamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2008. aastal võttis Euroopa endale kohustuse piirata energiatarbimist 20% hiljemalt 2020. aastaks ning kindlustada, et 20% tarbitud energiast pärineb taastuvenergiaallikatest. See eesmärk on oluline aitamaks Euroopal saavutada oma CO2 heitmete vähendamise eesmärki ning vähendamaks sõltuvust fossiilkütustest, kuid olemuselt peaks see jääma jätkuvalt selliseks eesmärgiks, millest liikmesriigid vabatahtlikult kinni peavad.

Selleks et see toimuks vastupidiselt siduva piiri kehtestamisele, on palju olulisem, et liikmesriigid lepiksid kokku lahendustes, mis võimaldavad suuremat energiatõhusust ning väiksemat energiaraiskamist, ilma et see avaldaks mõju arengule ning ilma et see oleks kujuneks liiga kulukaks Euroopa tööstustele ja tootjatele, eriti praeguse majanduskriisi ajal.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport keskendub energiatõhususe poliitikale ELis. Selle teemaga seoses ma toetan vajadust määrata siduvad eesmärgid. Komisjoni energiatõhususe rohelise raamatu (2005/0265 lõplik) hinnangu järgi võiks Euroopas tekkida umbes miljon uut töökohta kas otseselt või kaudselt. Selle teatise kohaselt saavad energiatõhususe meetmetest erilist kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning lisaks on seal kirjas, et keskmine kodumajapidamine võib energiatõhususe meetmetega säästa aastas keskmiselt umbes 1000 eurot.

Kohustuslikud energiatõhususe meetmed on samuti väga olulised ka selleks, et vähendada energiapuudujääki, mis tulenevad Pärsia lahe ja Venemaa nafta ja maagaasi impordist.

Meil on juba siduvad eesmärgid suurendamaks taastuvenergia kvooti Euroopa Liidus 20%ni. Praeguses raamistikus suudaksime säilitada ainult poole potentsiaalist ilma energiatõhususe siduvate eesmärkidega. Tegemist on ka juriidilise kindlusega ning olulise signaaliga uue instrumendi loomiseks.

ELi ja Portugali seisukohast vaadatuna näen, et mõlemal on selle siduva eesmärgiga rohkem võita kui kaotada. Lisan ka seda, et kui EL 2020 eesmärgid ei lähe kaugemale lihtsatest kavatsustest, siis ei saavutata selle strateegiaga midagi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Lubadused kasvatada energiatõhusust on mitmekordistunud, kuid Euroopa Liitu ähvardab oht, et esitatud eesmärgid jäävad täitmata: 20% aastaks 2020. Kõige uuematest andmetest selgub, et tegelik keskmine on ainult 9%, hoolimata lisast, et energiatõhususe kasv võiks kaasa tuua heitmete, tarbimise ja energiasõltuvuse vähenemise.

Raporti sisaldab suurt hulka elemente, mis katavad energiatõhususe laia teema küllaltki hästi, kuigi see viitab valikutele, mis võivad muuta keeruliseks nende eesmärkide saavutamise, mille poole püüeldakse.

Kuid on aspekte, mille koha pealt minu ja raporti seisukohad on erinevad, nagu näiteks väidetav seos energiatõhususe ja Euroopa 2020 strateegia vahel, mis näeb ette energia ühisturu loomise, turupõhiste instrumentide propageerimise. Väide et ELi heitkogustega kauplemiste süsteem peidab osa energiatõhususest saadud kasumeid ning jäetakse kahe silma vahele, tekib vajadus kaitsta tugevat avaliku energia sektorit, mida iga riik peab propageerima.

Kuigi me nõustume sellega, et eesmärkide eluviimiseks on vaja ühenduse ressursse, on meil endiselt kahtlused praktilise võimaluse suhtes kasutada kuni 15% Euroopa Regionaalarengu Fondi või Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi vahenditest energiatõhususe otstarbel, võttes arvesse asjaolu, et see peaks olema liikmesriikide otsustada, kes otsustavad nende ressursside jagamise oma prioriteetide ja vajaduste järgi.

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Energiatõhususe parandamiseks sellistes olulistes sektorites, nagu transport ja hoonestatud keskkond, saab kasutusele võtta palju meetmeid, mis pakuvad kasutamata võimalusi.

Sellegipoolest on ebarealistlik seada siduvat eesmärki parandada energiatõhusust 2020. aastaks vähemalt 20%, kuna puudub hindamismeetod ning puuduvad ühised indikaatorid. Selle asemel peaksime keskenduma spetsiifilistele sektoripõhistele eesmärkidele, nagu näiteks võetud kohustus piirata energia tarbimist eksisteerivates hoonetes kuni 38% võrra.

Rahastuse puudumine on peamiseks takistuseks hoonete renoveerimisel nii elamu kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sektorites. Selle asemel, et asuda võitlusse ebarealistlike eesmärkidega, peaks Euroopa Komisjon tulema lagedale uuenduslike lahendustega ning stimuleerima avalik-õigusliku ja erasektori partnerluse teket, kuna selline loominguline ökoloogia on töökohtade allikas.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Kiitsin selle raporti heaks, kuna selle eesmärk on tõsta energiatõhusust 2020. aastaks vähemalt 20% ning seeläbi aidata kaasa üleminekut kestlikule ja rohelisele majandusele. Nii majanduskasvu kui ka töökohtade loomise seisukohast vaadatuna on eelised meeletud. Töökohti luuakse nii maapiirkondades kui ka linnas. See on teada tuntud asjaolu, et hooned kätkevad endis suurt energiatõhususe potentsiaali. Seetõttu tuleks keskenduda eksisteerivate hoonete renoveerimisele, kuna uute hoonete ehitusmaht on ELis kestvas languses ning paljudes vanades hoonetes on peidus suur tõhususe potentsiaal, mis avaldub nende korralikul renoveerimisel. Puhta tehnoloogia tööstuses on vaja ületada lõhe ühest küljest USA ja Hiina ning teisest küljest ELI vahel. Mõlemad riigid on ELiga võrreldes palju progressiivsemad, mis puudutab seadusandlike määruste heakskiitmist energiatõhusate lahenduste propageerimisel. Seetõttu peaks EL ja liikmesriigid toetama rahastamist suurendavaid meetmeid ja instrumente. Riiklike energiatõhususe fondide loomine, mis toetaks energiatulemuslikkuse lepinguid, tuleks stimuleerida Euroopa tasandil eksisteeriva finantsinstrumendiga. Energiatulemuslikkuse leping, mille alusel klient ostab garanteeritud energiasäästu, on mõjutusvahendiks, kuna investeering teenib ennast tagasi 2–15 aasta jooksul. Selline mudel loob töökohti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, tarbijad säästavad raha energiaarvetelt ning vähenevad heitmed.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. − (FI) Hääletades kohustusliku 20% suuruse energiasäästueesmärgi vastu, nii nagu seda tegi enamik minu fraktsioonist, ei võtnud ma seisukohta energiasäästu olulisuse, vaid selle viisi suhtes, kuidas seda üritatakse edendada. Energiasäästu tõhustamise olulisuse vastu ei saa vaielda, kuid ELi energiajulgeoleku ning kliima- ja tarneprobleemide lahendamise püüdlused ei põhine minu arust kestlikul ning kaalutleval alusel.

Kuulsas 20/20/20 kliima ja energiapaketis oli energiasäästmise eesmärk ainukene mittesiduv eesmärk, sest eeldati, et see muutub tõhusamaks muude kohalike kohustuslike eesmärkide tõttu, nagu näiteks heitmete vähendamine ning taastuvenergiaallikate lisamine. Energiasäästmise eesmärk ei realiseerunud nii, nagu tahtsime, aga nüüd, enne kui koormame oma ühiskonda veel ühe uue siduva eesmärgiga lisaks teistele siduvatele eesmärkidele, ja seejuures teadmata, kuidas seda eesmärki saavutada, peaksime analüüsima, kas need teise eesmärgid olid alguses peale üldse õigesti püstitatud.

Viies ellu heitmete kärpimise ja taastuvenergiaallikatega seotud eesmärke, satuvad liikmesriigid ja neis tegutsevad ettevõtted sellise surve alla, kus kiusatus teha lühinägelikke ja mittejätkusuutlikke otsuseid kasvab meeletuks. Kui lisaks nendele eesmärkidele lisatakse veel üks kohustus, siis avastame ennast olukorrast, kus EL saeb sõna otseses mõttes seda oksa, kus ta istub, põhjustades juba praegu ainult massiivse tulude ülekande, ilma et see avaldaks positiivset mõju kliimale, keskkonnale või meie energiajulgeolekule.

Püüdes teha head, on juhtunud hoopis vastupidine. Tööstuse eeldused tegutsemiseks nõrgenevad üle ilma, taastuvenergiaallikate nime all põletatakse jätkusuutmatult puitu ning samal ajal muutub probleem ise, milleks on süsihappegaasiemissioonid, meie piiridest väljaspool märkimisväärselt tõsisemaks.

Aeg on tegutseda mõistlikult ja kestlikult, mitte harrastada mõistliku konkreetsuseta lühinägelikku pealesundi.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) ELi ülene energiatõhususe kasv on Euroopa kestliku energiastrateegia keskne komponent. See võimaldab piirata CO2 heitmeid ning samal ajal parandada energiajulgeolekut kõige kiiremal ja kasumlikumal viisil. Tervitan asjaolu, et raport rõhutab kasvavat investeeringute vajadust hoonete energiatõhustamisse, mis loob ehitussektoris ning väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes uusi töökohti ning suurendab võimalikud iga-aastased energiakasud kuni 1000 euroni kodumajapidamise kohta. Raport viitab ka vajadusele suurendada energiatõhusust kõikjal transpordisüsteemis, vahetades energiaintensiivsed transpordiliigid, nagu näiteks autod ja veokid, energiasäästlike transpordiliikide, näiteks rongide vastu. Tervitan raporti neid aspekte, mis kutsuvad komisjoni ja liikmesriike osutama energiatõhususele seda tähelepanu, mida ta väärib ning samal ajal kindlustama, et täidetaks selle valdkonnaga seotud paljusid juba ELi ja riiklikul tasandil heakskiidetud õigusnorme.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Tänasel hääletusel toetasin Bendt Bendtseni raporti heakskiitmist, mis puudutas energiatõhususe tegevuskava ülevaatamist. Pole kahtlustki, et energiatõhususe parandamine on kõige kasumlikum ning kiirem viis süsihappegaaside heitmete vähendamiseks. Tõde on see, et hoonete osakaal ELi energiatarbimises on umbes 40% ning kasvuhoonegaaside heitmetest umbes 36%. Seetõttu arvan, et üks olulisimaid asju, mida tuleb ära teha, on kasvatada hoonete energiatõhusust ja seda tuleks ellu viia selliselt, et alustatakse tööd eksisteerivate seadmete renoveerimisega ning paigaldatakse hoonetesse ja küttesüsteemidesse tõhusam ühine taristu. Hääletasin selle poolt, et hoonete isolatsiooni rahastatakse tõukefondidest.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Energiatõhususe raport on eriti oluline, sest eesmärk on võtta lähiaastatel vastu ELi tegevuskava selles valdkonnas. Sellel saab olema suur mõju meetoditele, mida kasutatakse CO2 heitmete piiramisel, majanduskasvule ning töökohtade loomisele sellistes valdkondades, nagu IT, ehitus ja teenused. Hääletasin haavatavate tarbijate tõhusama kaitse poolt. Need tarbijad peavad energiatõhususe parandustest kõige rohkem kasu saama. Samas on vaja rohkem finantsressursse, et teha nõutavaid investeeringuid. Lisaks hääletasin energiatõhususe fondide rajamise poolt riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Need fondid võivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning energiatõhususe teenuseid pakkuvate ettevõtete väljatöötamisel mängida olulist rolli. Hääletasin juriidiliselt siduva eesmärgi kehtestamise vastu, mille kohaselt tuleks 2020. aastaks hoida energiat kokku vähemalt 20%, sest selline kohustuslik element ELi tasandil võiks avaldada ühtsele turule kahjulikku mõju. Arvan, et üleminek kestlikule rohelisele majandusele toimub isegi üleliigsete juriidiliste meetmete kehtestamiseta.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. − (IT) Oma raportis energiatõhususe tegevuskava ülevaatuse kohta juhib Bendt Bendtsen õigesti tähelepanu asjaolule, et riiklikud poliitilised suunised ei kasuta veel täielikult ära energiatõhususe potentsiaali. Seetõttu peame Euroopa Liidu strateegiaid selles suunas veel kindlustama. Hääletasin ettepaneku poolt.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) See raport propageerib energiatõhususe põhimõtet ning pooldab energiamärgistust. See on hea, kuigi diskussioon oleks võinud laieneda säästlikule energiakasutusele ja ökomärgistamisele. Raport on mures ka energiavaesuse pärast. See on hea uudis. Kahju siis, et see raport muudab need aspektid rohelise kapitalismi instrumentideks, et see pooldab vaba konkurentsi, soovib finantsvahendajate sekkumist ning ülistab süsinikuturu vooruslikkust. See põrmustab need edusammud, mida algselt lubatakse.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa energiapoliitikaga vastavuses olev tegevuskava peab pöörama tähelepanu järgmistele probleemidele: liikumine väheste süsinikheitmetega süsteemi poole, energiatarne julgeoleku kindlustamine ning liidu parema konkurentsivõimelisuse kindlustamine ja energiatarne kõikidele tarbijatele taskukohaste hindade eest. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja teha märkimisväärseid finantsilisi ja inimestepoolseid pingutusi.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Siin on kümme peamist energiatõhususe juhist:

1. energia – tõhusad tehnoloogiad; 2. transporditehnoloogiad; 3. energia tõhus kasutus; 4. energiatranspordi ringluse turvalisus; 5. energia tootmiseks kasutatavate kaupade kogumine ja säilitamine; 6. riikide – tarnijate energia ärakasutus; 7. energiaressursside loomine ja jaotamine; 8. energiatarbimise ja energiatarbe monopolivastased programmid; 9. nanotehnoloogiad energiatarne sektoris ja selle areng; 10. tõhus energia seadusandlus.

Kahjuks see raport neid aspekte ei kata. Hääletasin raporti poolt, pidades meeles, et põhiline töö on just alanud.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Energiatõhusus on suure tulevikupotentsiaaliga valdkond, mille vallas on ELil juba mõningaid kogemusi. Lisaks on ELi liikmesriigid endiselt koduks paljudele juhtivatele tehnoloogiaettevõtetele. Lisaks ilmselgele keskkonnakasule pakub see sektor ka võimalusi majanduskasvu kiirendamiseks ning töökohtade loomiseks. Samas on juba minevikus saanud selgeks, et EL seab endale sageli ambitsioonikad eesmärgid ning siis tekivad probleemid nende saavutamisega või loobutakse neist üldse. Sama võib juhtuda ka hoonete teemaga, milles peitub loomulikult meeletu energiasäästu potentsiaal.

Märkimisväärselt lihtsam on sellist tüüpi meetmeid rakendada uute hoonete kui eksisteerivate vanade hoonete puhul Muinsuskaitse all olevate hoonetega kaasnevad omaette probleemid. Lõpetuseks ei tohi me olukorral lasta kontrolli alt väljuda, kehtestades kohustuslikke energiatõhususe meetmeid, mille rakendamine läheb nii kalliks maksma, et elukallidus muutub peaaegu mittetaskukohaseks. Hääletasin vastavalt.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Ei saa teisiti, kui ainult olla nõus raportööri väitega, et „energiatõhusus on kõige tulusam ning kiirem viis CO2 heitmeid ja teisi heitmeid vähendada“. Lisaks, energiatõhusust parandavad tegevused aitavad kaasa majanduskasvule ning töökohtade loomisele. Seda fenomeni on märgata näiteks uutes liikmesriikides, kus väljakutsete määr võib olla tohutu.

Tasub ka mainimist, et Euroopa Liidu hoonete isolatsiooni toetus on ühtekuuluvuspoliitika üks nähtavamaid iseärasusi. Kaasajastatud hooned on ühed parimad märgid sellest, et piirkond kuulub Euroopa Liitu. Seda meeles pidades toetan raportis sisalduvaid ettepanekuid, mis puudutasid kulutuste kasvatamist energiatõhususe parandamiseks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin energiatõhususe tegevuskava poolt, sest minu arvates on oluline survestada Euroopa Liitu, et toimuks areng rohelise ja kestliku tuleviku suunas. Energiatarbimise piiramine energia taristute süsteemi uuendustega ning linnapiirkonna areng on Euroopa seatud eesmärk uues tegevuskavas, mille komisjon veebruaris esitab. Leian ka, et eesmärgid ei tohi olla siduvad, sest kui me kiirendama ajastamist, siis võib tekkida oht, et me tekitame finantskahju ettevõtjatele ja üksikisikutele. Tegevuskava meetmed peavad olema seotud riiklike plaanidega, et oleks võimalik kavandada ühine metodoloogia energiatõhususe eesmärkide mõõtmiseks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportöör, kes on PPE fraktsiooni liige, teeb oma energiatõhususe tegevuskava ülevaates tasakaalustatud ettepaneku saavutamaks 20% suuruse energiasäästu eesmärgi, mille Euroopa Ülemkogu 2007. aastal kehtestas.

Pragmaatiline viis raportööri soovitatud energiatõhusa poliitika rakendamiseks, määrates individuaalseid sihte ning ilma juriidiliselt siduvaid kohustuslikke eesmärke kehtestamata, tundus minu arvates olevat kõige sobivam meetod praeguses majanduslikus ja poliitilises kontekstis saavutamaks kõnealust eesmärki. Samas võeti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) poolt vastu lahendus, mis hõlmab kohustuslike eesmärkide sisseviimist, milleks on energiatarbimise vähemalt 20% suurune piiramine, ning see muudatus sai sotsialistide, liberaalide, roheliste heakskiidu.

Tooksin sellest raportist, mille poolt ma hääletasin, välja mitmed ühenduse ja liikmesriikide tegevused, mis energiatõhusust toetavad: valdkonnas eksisteerivate õigusaktide rakendamine, energiatõhus linnapiirkonna areng, energiatõhusate hoonete ehitamine ning nende ja teiste meetmete rahastamine, riiklike energiatõhususe fondide loomise kaudu.

Tuleks rõhutada, et see Euroopa Parlamendi raport on oluline panus energiatõhususe tegevuskava ülevaatusele, mida Euroopa Komisjonis juba tehakse.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Osaliselt mitmete algse plaani paranduste tõttu nõustun Bendt Bendtseniga, et energiatõhusus on kõige tulusam viis CO2 ja muud tüüpi heitmeid vähendada ning et tegemist on unikaalse võimalusega toetada töökohti ning luua uusi töökohti, vähendades samal ajal sõltuvust energiaimpordist. Ta märgib ära, et komisjoni väidete kohaselt võivad energiasäästu kasud ulatuda rohkem kui 1000 euroni kodumajapidamise kohta aastas.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Energiatõhusus on kõige tulusam ja kiirem viis CO2 ja teiste heitmete piiramiseks. Nii majandkasvu kui ka töökohtade loomise seisukohast vaadatuna, eelkõige IT, ehituse ja teenuste sektorite valdkonnas, on kasud meeletud. Need töökohad tekivad nii maa- kui linnapiirkondades, sageli väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning need saavad olema kohalikud töökohad, mida pole võimalik väljastpoolt tellida. Komisjon esitab 2011. aasta alguses uue parandatud tegevuskava, mis peab sisaldama järgmisi elemente: - ELi siduv eesmärk, mille kohaselt on minimaalne energiatõhususe kasv aastaks 2020 vähemalt 20% - energiavaesusega võitlemise meetmed, mis võetakse kasutusele kõikides energiapoliitilistes suunistes - energiateenuste direktiivi ülevaatamine 2011. aastal - nutikatesse võrkudesse investeerimise soodustamine ning liikmesriikide vastavus siseturu kolmanda seadusandliku paketi nõudega paigaldada nutikad mõõturid kodumajapidamistesse 80% ulatuses aastaks 2020 - liikmesriigid peavad kehtestama iga-aastased hoonete renoveerimise eesmärgid - komisjon peab esitama poliitilisi suuniseid saavutamaks hoonetes aastaks 2050 pea nullilähedase energiakadu - komisjon peab analüüsima uuenduslikke rahastamismudeleid, nagu näiteks käibefondid, et saavutada sektoris seatud eesmärke.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on oluline, et 20% suurune energiatõhususe eesmärk oleks kohustuslik ning mitte ainult CO2 heitmete, vaid ka sotsiaalsete põhjuste tõttu. Suure osa Euroopa kodumajapidamiste kulutustest võtavad enda alla energiaarved. Energia raiskamist ning energiavaesust vähendavate tõhususmeetmete kasutuselevõtmine on sotsialistlik eesmärk.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuni ajani, millal kosmose päikeseenergia hull väljakutse saab reaalsuseks ning terve maailm hakkab lõikama kasu sellest peaaegu lõpmatust elektrimannast, ei jää Euroopa Liidul oma praeguse energiapoliitika raames muud üle, kui saada energiat võimalikult erinevatest allikatest ning valida energiatõhususe kasuks. See on Euroopa järgmise kümnendi strateegia oluline prioriteet, mida rõhutati ka Bendt Bendtseni raportis, mille kiitis Euroopa Parlamendi enamus heaks täna pärastlõunal. Eriti tervitan siduva energiasäästu sihi heakskiitmist, mis 2020 aastaks peab olema 20% ning mis aitaks ELil säästa umbes 100 miljardit eurot. Selle saavutamiseks peame ilmselgelt rohkem ära tegema nii teineteisest erinevates valdkondades kui energiateenused, transport (mis ajaks saab meil olema raamistik elektrisõidukite standardimiseks?) ja hooned. Viimane vajab erilist tähelepanu, sest nagu me kõik teame, on hoonete osakaal ELi energiatarbimisest umbes 40% ning moodustab kasvuhoonegaasi heitmetest umbes 36%. Näiteks avalike hoonete energiasäästu potentsiaal on märkimisväärne ning see lihtsustaks üleminekut stabiilsele rohelisele majandusele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See raport on võimas ja ajakohane meeldetuletus komisjonile ja ülemkogule siduva energiasäästu eesmärgi olulisuse kohta, väga olulise 2011. aasta neljanda veebruari energia tippkohtumise eelõhtul ning ajal, kui komisjon on koostamas oma energiatõhususe tegevuskava. Ambitsioonikad ELi meetmed energiasäästu ja -tõhususe kohta on ülimalt olulised, kui Euroopa tahab vastu astuda energiajulgeoleku ning kliimamuutuse väljakutsetega. Need on ka majanduslikult mõttekad, loovad töökohti ning säästavad tarbijate raha energiaarvetelt. Senini on liikmesriigid taganenud oma lubadusest piirata energiatarbimist 2020. aastaks 20% ning nad ei ole selles vallas piisavalt samme edasi astunud. Selle eesmärgi siduvaks tegemine aitab (nagu taastuvenergia puhul) kindlustada, et ELi valitsused teevad selle potentsiaali ka reaalselt teoks.

Lisaks kutsub raport üles kehtestama rangemaid meetmeid, millega pöörata tähelepanu hoonete energia tarbivusele ning seda nimelt just eksisteerivaid hooneid renoveerides. Kuna hoonete osakaal ELi energiatarbimises on 40%, siis on väga oluline, et selle sektoriga hakataks otsejoones tegelema. Rohelised loodavad, et ELi energiatippkohtumisel pööratakse sellele olulisele probleemile samuti tähelepanu.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Energiatõhususe tegevuskava on tulus viis kasvatada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Euroopa Liidu energiatarne julgeolekut. Energiatõhususe parandamise alustamise plaan on ka suurepärane võimalus väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamiseks. Bendt Bendtseni raport juhib õigesti tähelepanu energia tõhusatele kasutamisviisidele, ilma et oleks vaja piirata energia tarbimist, sest selle maht jätkab liikmesriikides kasvamist. Uute energiatehnoloogiate kasutamine ehitusel ning transpordis aitab märkimisväärselt säästa terve liidu tasandil. Samas, selleks et sellised meetodeid kasutusele võetaks, on vaja korraldada kodanikele teabekampaania ning peavad alanema energiasäästlikke tehnoloogiate kulud. Tõepoolest, uuenduslike seadmete kallis hind on suurim takistus nende kasutuselevõtmisel. 2020. aastaks siduvate eesmärkide kasutuselevõtt on mitmetele liikmesriikidele keeruline.

Samas peame meeles pidama, et iga liikmesriigi energiapoliitika on erinevas arengustaadiumis. Siduv eesmärk, mille kohaselt pärineb 2020. aastaks kogu energia tarbimisest 20% taastuvenergiaallikatest, võib osutuda liiga suureks väljakutseks, eriti just 12 uuele liikmesriigile.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on kinnitanud, et nad pooldavad kohustuslikku 2020. aasta 20% suurust energiasäästueesmärki. Prognooside kohaselt saavutab Euroopa praeguse poliitikaga ainult 11% suuruse energiasäästu. Samal ajal raiskavad kodumajapidamised energiale igal aastal 1000 eurot ning igal aastal ekspordime umbes 350 miljardi euro väärtuses Euroopa heaolu naftarikastesse riikidesse. Majade parem isolatsioon, tõhusam energiatransport ning tõhusamad seadmed garanteerivad väiksema energiaarve nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

Nende tõhusate meetmete kasutuselevõttu takistavad sageli barjäärid, nagu näiteks suured investeeringukulud või ebakindlus kasude suhtes. Kui Euroopa ministrid seda ettepanekut toetavad, siis peavad valitsused oma tuge energiasäästmismeetmetele kasvatama. Need meetmed säästavad lõppude lõpuks raha, sest energiakulud saavad olema väiksemad.

Energiasääst on meie jaoks odavaim viis meie kliimaeesmärki saavutada ning selle tulemusena vähenevad CO2 heitmete mahud 560 miljoni tonni võrra. Energiasäästu abil on meil seega lihtsam isegi parandada meie kliimaeesmärki. Kahjuks oleme sellest eesmärgist endiselt lootusetult maas. Hiljutise aruande kohaselt peame Euroopa eesmärki kolmekordistama, kui soovime saavutada 20% suurust energiasäästu. Seetõttu on oluline, et see eesmärk muutuks kohustuslikult siduvaks kõikidele ELi liikmesriikidele.

  Konrad Szymański (ECR), kirjalikult. − ECRi parlamendiliikmed leiavad, et energiatõhusus mängib olulist rolli ELi taastuvenergia ning heitmete vähendamise eesmärkide saavutamisel. See mängib ka väga olulist rolli meie energiajulgeoleku ning meie majanduse konkurentsivõimelisuse parandamise kindlustamisel. Toetame väga suurt osa sellest raportist, nagu näiteks keskendumist nutikatele võrkudele ja mõõturitele, rahastamist Euroopa Investeerimispangast ja erasektorist ning teadus-ja arendustöö potentsiaali energiatõhususe parandamisel. ECRi parlamendiliikmed ei toeta aga siduvaid energiatõhususe eesmärke. Leiame, et EL ja liikmesriigid on juba stimuleeritud rakendamaks energiatõhususe poliitilisi suunised taastuvenergia ja heitmete vähendamise eesmärkide ning ka energiateenuste direktiivi energiasäästu eesmärkide raames. ECRi liikmed hoidusid seetõttu selle raporti suhtes hääletamisest.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin Bendt Bendtseni raporti vastu, sest arve on jälle muudetud ning sihid on piiravad. Tõepoolest on sellel juhul tegemist mitteseadusandliku raportiga, kuid ökodisaini direktiivi mõjud on tunnistuseks sellele, kui ettevaatlikult neid teemasid käsitleda tuleb. Lambipirni keelu tõttu pidin terve toa evakueerima pärast seda, kui elavhõbedat sisaldav energiasäästupirn purunes, et vältida kahjusid inimeste tervisele. Just sellised asjad tuleb eos peatada.

  Hermann Winkler (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti vastu. Tervitan lähenemist, mida see raport energiatõhususe tegevuskava suhtes rakendab. Samas leian, et kohustuslike energiatõhususe eesmärkide kehtestamine „ülevalt“ ning kohustuslike kaasasjastamiste ning remontimiseesmärkide kehtestamine avalikele (näiteks koolidele) ja erakätes olevatele hoonetele on viga. Ajal, kui provintside, kohalike omavalitsuste ning eramajapidamiste eelarved on väikesed, seavad need ebarealistlikud nõuded neile liiga suure koormuse. Näiteks ELi komisjon, kelle hooned vastasid uutele tõhususkriteeriumitele, pidi hiljuti tunnistama, et ta ei suutnud täita oma hoonete energiatõhususe renoveerimise täiendavaid tingimusi. EL ei saa nõuda teistelt asju, mida nad ei suuda ise korda saata.

Paljudele Saksimaa keskmise suurusega ettevõtete ning eriti just väikeste töövõtjate jaoks lähevad need meetmed liiga kaugele. Need koormavad ettevõtted üle ning ilmselgelt põhjustavad töökohtade kadusid ning kulude kasvu tarbijatele. Minu arvates peaksime võtma kriitilise lähenemise, eriti mis puudutab üleskutset rakendada energiatõhususe kriteeriume riigihangete poliitikas. Õige energiasäästmise viis hõlmab Euroopa kodanike harimist ning maksusoodustuste süsteemide kehtestamist.

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. − (DE) Olen selle raporti vastu. Kuigi see sisaldab mõningaid kaalumist väärivaid ettepanekuid, ei arva ma kuigi palju sellist tüüpi žestide poliitikast, mis nõuab selliseid piiravaid meetmeid, mida on praktikas pea võimatu ellu viia. Võttes arvesse kõikide osapoolte finantsolukorda on kohalikele ja piirkondlikele ametkondadele ning koduomanikele esitatud nõuded teha oma kinnisvaral energia renoveerimisi eriti mõttetud. Isegi ELi komisjon pidi tunnistama, et nad ei suutnud oma ehitiste puhul täita energia renoveerimise kõikehaaravaid nõudeid. Lisaks pole me veel näinud ühtegi tõestust selle väite kohta, et energia renoveerimiste tulemiks on otsesed säästmised kulutustelt. Taristu ja taastuvenergia tootmisrajatiste ehitamisse ning majandamisse tehtud kulutuste tulemusena kasvavad energiale tehtud kulutused kiiremini kui kompensatsioonid, mis tulenevad võimalikest energiatõhususe meetmetest tingitud säästmisest. Eksisteerivat 2002. aasta ELi energiatõhususe poliitikat on erinevates liikmesriikides rakendatud väga erinevatel viisidel, mis tähendab, et Euroopas puudub ühine lähenemine selles suhtes. Käimasolevate finantsarutelude valguses on ebasobiv nõuda tõukefondide suuremat mobiliseerimist tasumaks energiatõhususe meetmete eest. Pooldan väga arutelu energiatõhususe üle, mis põhineb kõikide poliitiliste tasandite laiaulatuslikul konsensusel ning mis hõlmab kõiki olulisi osapooli ning stiimulsüsteemide loomist. Samas olen vastu „ülevalt“ kehtestatud määrustele, mille peavad kinni maksma teised.

11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused: (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 14.45 ja jätkus kell 15.05)

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

13. Majanduse juhtimine ja Lissaboni lepingu artikkel 9 (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:

Stephen Hughesi, Pervenche Berèsi ja Udo Bullmanni fraktsiooni S&D nimel nõukogule esitatud suuliselt vastatav küsimus: majanduse juhtimine ja Lissaboni lepingu artikkel 9 (O-0200/2010 – B7-0660/2010) ja

Stephen Hughesi, Pervenche Berèsi ja Udo Bullmanni fraktsiooni S&D nimel komisjonile esitatud suuliselt vastatav küsimus: majanduse juhtimine ja Lissaboni lepingu artikkel 9 (O-0201/2010 – B7-0661/2010).

  Pervenche Berès, autor. − (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik! Teie mõlema institutsioonid on näinud majanduse juhtimise vallas kõvasti vaeva ja täna arutatakse Euroopa Parlamendis komisjoni kuut ettepanekut majanduse juhtimise kohta.

Täna kehtib meil Lissaboni lepingu artikkel 9, milles sätestatakse, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel, tsiteerin, „võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid”. Artikkel on siduv liidu kõikidele institutsioonidele ja kõikidele selle poliitikavaldkondadele.

Ometi ei ole te praegu teinud mõjuhindamist majanduse juhtimise paketile, mida palute mul kaaluda. Sellised mõjuhindamised on komisjonile väga südamelähedased, kui on näiteks tegemist elektromagnethaigusi käsitlevate õigusaktide rakendamisega.

Seda tuleb toetada, kuid sooviksime, et sama indu rakendataks majanduse juhtimise puhul. Mida me muidu näeme? Näeme, kuidas volinik Rehn meile täna selgitab, et tema strateegias oleks kolm sammast: ühest küljest majanduskasv, teisest küljest majanduse juhtimine ning lõpuks finantsturgude järelvalve. Ent kui parem käsi ei tea, mida vasem teeb, on Euroopa Liidu tegutsemine seosetu ja artikli 9 mõttes ei järgita Euroopa õigust.

Seetõttu soovitame teil tungivalt hinnata tööhõive, vanaduspensioni, sotsiaalkaitse, avalike teenuste rahastamise tasandil meetmete sotsiaalset mõju, mille rakendamist ette valmistate.

Mis mõju avaldab võitlus vaesusega teie 2020. aasta strateegia eesmärgile, kui saame teada, et 2008. aasta arvnäitajatest lähtuvalt ähvardab täna 116 miljonit inimest Euroopa Liidus vaesus või sotsiaalne tõrjutus?

Tegelikkus on, et komisjon näib rakendavat salamandaati, millega palutakse teil vastusena mõnede liikmesriikide muredele reformida nõukogus stabiilsuse ja kasvu pakti, et muuta seda siduvamaks, näha ette ennetavaid ja korrigeerivaid sanktsioone, eirates samal ajal investeerimisstrateegiat, mis on hädavajalik teie enda vastu võetud 2020. aasta strateegia puhul.

Teame, et töökohtade loomise puhul kujuneb olukord järgmise viie aasta jooksul kasuväljavaadete suhtes raskemaks kui alles möödunud aastatel.

Me ei ole vastu riikide rahanduse arutelude taaskäivitamisele, kuid oleme vastu kasvustrateegiale, mis on rahastamisvahenditeta, mille säästukavadel võib olla mõõtmatuid sotsiaalseid mõjusid, mille tagajärjeks võib olla ebavõrdsus ja milles ei lahendata ebavõrdsusi jõukuse jaotamise seisukohast.

See ei saa olla Lissaboni lepingu mõte, mille pärast nii kõvasti võitlesime ja mille rakendamiseks on teil, nõukogu eesistuja ja volinik, kohustus.

  Olivier Chastel, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja! Austatud volinik! Head parlamendiliikmed! Mul on väga hea meel, et üldsus on kohal. See on hea.

Sooviksin mõistagi tänada parlamenti selle eest, et ta lisas küsimuse osaistungjärgu päevakorda! See võimaldab meil käsitleda olulist küsimust, millega nõukogus on tehtud viimastel kuudel kõvasti tööd.

Olen muidugi teadlik, kuivõrd oluliseks peab parlament majanduse juhtimist ja selle sidemeid sotsiaalsete küsimustega laiemas mõttes, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9. Artiklist 9 tulenevat kohustust tuleb täita liidu kõikide poliitika ja meetmete, sealhulgas kogu edaspidine majanduse juhtimist puudutav töö, määratlemisel ning ellurakendamisel

Sooviksin kõigepealt juhtida tähelepanu, et ajal mil Belgia oli eesistujariik, viidati nii tihti artikli 9 ja seetõttu ristlõike klausli rakendamise olulisusele. Sooviksin seetõttu meenutada järeldusi, mis nõukogu võttis 6. detsembril vastu sotsiaalse mõõtme kohta integreerunud Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis. Järeldustes kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama ja soodustama olemasoleva süsteemi kasutamist sotsiaalse mõju hindamiseks. Nõukogu kutsutakse üles koostama raportit selle kohta, kuidas artiklit 9 rakendatakse töös ja Euroopa poliitikas avatud koordineerimise meetodi abil. Komisjoni kutsutakse ka üles otsima vahendeid sotsiaalse süvalaiendamise ja seega ka artikli 9 rakendamiseks komisjoni vaesusega võitlemise Euroopa platvormi juhtalgatuse kontekstis, mis peaks avaldatama järgmise paari päeva jooksul.

Uue makromajandusliku seire ja koordineerimise mehhanismi puhul ei näe nõukogu konkreetselt tööhõivet ja sotsiaalset kaitset lihtsalt tulemustena, mida uus makromajandusliku seire raamistik mõjutab, vaid ka teguritena, mis elavdavad lähi- ja keskpikas perspektiivis makromajanduslikku ning eelarvekasvu. See on oluline, kui tahame vältida tasakaalustamata makromajanduslikku raamistikku ja säilitada institutsionaalset tasakaalu, mida lepingutega taotletakse.

Nõukogu valmidus edendada artiklit 9 praktikas on samuti ilmne Euroopa semestris, mis peab kajastama integreeritud lähenemisviisiga tasakaalustatud positsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia ning stabiilsuse ja kasvu pakti vahel. Artiklis 9 sisalduvad põhimõtted peavad seetõttu kohalduma kõikidele nendele dokumentidele ja seadusandlikele meetmetele, nii et neist kujuneks integreeritud tervik.

Seda silmas pidades tegi nõukogu oma tööd kahes järgus. Esimeses järgus seisnes nõukogu töö Euroopa tööhõivestrateegia väljatöötamises, mis on sätestatud lepingus ja uues majanduse juhtimise raamistikus. Nõukogu määratles 21. oktoobril vastuvõetud järeldustes Euroopa tööhõivestrateegia koha majanduse juhtimises.

Teises järgus, 6. detsembril toimunud Euroopa Ülemkogul, võttis nõukogu tööhõive ja sotsiaalpoliitika mitmepoolseks seireks vastu uue vahendi, ühtse hindamisraamistiku, mis võimaldab paremini seirata liikmesriikide tööhõive- ning sotsiaalse integratsiooni poliitikat ja seega tagada, et neid mõõtmeid võetakse paremini arvesse Euroopa tasandil.

Neid uusi vahendeid tuleb rakendada makromajandusliku seire ennetavas järgus, nii et pöörataks piisavalt tähelepanu tööturgude olukorrale ja sotsiaalsetele probleemidele, mis võivad ohustada majandus- ja rahandusliitu. Need on mõistagi kesksed vahendid Euroopa 2020. aasta strateegia teemaseireks.

Nõukogu meenutas samuti, et kavatseb panustada nii teemaseiresse lähtuvalt Euroopa 2020. aasta strateegia viiest põhieesmärgist kui ka makromajanduslikku seiresse, kuna mõlemad raamistikud on tihedalt seotud. Ja vastusena eesistujariigi Belgia palvele esitas sotsiaalkaitse komisjon arvamuse Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalse mõõtme kohta, milles ta rõhutab sünergia vajadust Euroopa 2020. strateegia prioriteetide ja Euroopa Ülemkogu seatud eesmärkidest moodustatud jagamatu terviku vahel.

Märgiksin samuti, et nõukogu viitas artiklile 9 teistes järeldustes: järeldustes pensionite kohta ja nõukogu järeldustes üldist huvi pakkuvate sotsiaalsete teenuste kohta.

Austatud juhataja, parlamendiliikmed! Meie arutelu täna pärastlõunal võimaldab meil käsitleda majanduse juhtimise ja iseäranis selle sotsiaalsete tahkudega seonduvaid küsimusi. Nõukogu eesistujana kuulan loomulikult tähelepanelikult teie sõnavõtte ja ootan pikisilmi viljakat seisukohtade vahetust, mis aitab meid kõiki edaspidistel läbirääkimistel.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Lissaboni lepingu artikkel 9, millele viitate, määratleb tõepoolest Euroopa sotsiaalse majandusmudeli eritunnused. Kui loete meie Euroopa 2020. aasta strateegiat, näete, et see tugevdab sõnaselgelt just seda Euroopa mudelit, ühendades jõupingutused tulemuslikkuse parendamiseks sellistes valdkondades nagu tööjõus osalemine, elukestev õpe, tööjõu kohanemisvõimelisus ning liikuvus ja sotsiaalne kaasatus.

See aga ei kujuta piisavat vastust raskete katsumuste ajal, mil Euroopa kriisikliima mõjutab negatiivselt või isegi rängalt reaalmajandust, riikide rahandust, tööturgu ja elukvaliteeti Euroopas. Kriisiga ilmnenud proovikivide ületamiseks on komisjon käivitanud mitu poliitikaalgatust. Meie finantssüsteemi stabiilsuse tugevdamiseks on EL leppinud kokku finantsregulatsiooni uutes põhialustes. Seda on parlamendis arutatud. Teiseks on komisjon pakkunud riikide rahanduse ja makromajanduslike tasakaalustamatustega seotud proovikivide ületamiseks välja majanduse juhtimise kõikehõlmava tugevdamise Euroopa Liidus, teie küsimuses viidatud õigusaktide paketi.

Nagu teate, sisaldab pakett ettepanekuid lahendada ülemäärane riigivõlg senisest tõsisemal viisil, määratledes rahuldava tempo võla vähendamiseks. Samuti pakutakse välja miinimumnõudmised riiklikele eelarveraamistikele tagamaks, et need on kooskõlas lepingust tulenevate kohustustega, ja lisaks ka seiresüsteem makromajanduslike tasakaalustamatuste puhuks, nagu suured jooksevkonto puudujäägid või eluasemeturu mullid. Rõhutatakse ennetamist ja ettevaatlikkust, et tagada majanduslanguse aegadeks parem ettevalmistatus. Uue raamistiku tõsiseltvõetavuse tagamiseks pakub komisjon välja mitmeid sanktsioone, mis tuleks rakendada varakult.

Väljapakutud õigusaktide kandev filosoofia on, et need peaksid aitama liikmesriikidel järgida distsiplineeritud poliitikat ja rajada alus stabiilsetele kasvunäitajatele pikas perspektiivis, mis on ülioluline Euroopa kodanike heaoluks, aidates samal ajal oluliselt kaasa kriiside ennetamisele tulevikus.

Arvestades praegust majanduslikku olukorda, on tõeliselt oluline, et majanduse juhtimise raamistik hakkaks toimima võimalikult pea. Mõjuhindamise puhul valmistati valitsusreformid ulatusliku analüüsiga ette 2008. aastal uurimuses EMU@10. Niinimetatud ELi semestri uue halduskorra struktuurid 2010. aasta mais ja juunis väljakuulutanud komisjoni teatiste ettevalmistamisel ja järeltegevustes arutas komisjon samuti oma ettepanekut paljude sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa Liidu ja nõukoguga, ning edendas nende küsimuste jõulist, laiapõhjalist arutelu. Ja muidugi arendasime ettepanekuid varasemate tulemuste ja omandatud õppetundide valguses.

Ja mis need olulisemad õppetunnid on? Olulisem õppetund on, et ennetavad meetmed on palju väärtuslikumad kui korrigeerivate sanktsioonide kehtestamine riigile, mis on juba raskustes. Seetõttu on meie rõhuasetus riikliku poliitikakogumi positiivsel mõjutamisel, millel on vastutus – ja siinkohal on tegemist tõelise vastutusega – kompromissi eest reaalmajanduse taastumise ja kasvu ning kokkuhoiu ja riikide rahanduse tugevdamise vahel.

Euroopal on tarvis mõlemat.

  Elisabeth Morin-Chartier, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik! Jätkuna Pervenche Berèsi küsimusele sooviksin keskenduda majandusmudelile, millele toetume meie, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon: sotsiaalsele turumajandusele. See tähendab, et peame suunama kõik oma jõupingutused mitte ainult kriisi likvideerimisele ja vaesusega võitlemisele, vaid, mis veelgi olulisem, mõnede oma täna kõrvale jäetud Euroopa kaaskodanike sotsiaalsele kaasamisele.

Sotsiaalse kaasatusega tuleb tegelda nüüd, et tagada ühest küljest, et need kaaskodanikud suudavad uuesti töö leida, mis tähendab töökohtade loomist kriisiga võitlemiseks, ja teisest küljest, mis on väga oluline, tagamaks, et tulevikus on meil võimalikud koolitusprogrammid – esmase koolituse algatused ja elukestva õppe algatused – igas liikmesriigis, mis võimaldab meie Euroopa kaaskodanikel kohaneda tuleviku töökohtade, neile vajalike uute kvalifikatsioonide ja Euroopa 2020. aasta strateegias eeldatava kvalifikatsioonide taseme tõusuga.

Artiklist 9 lähtuvalt on selgelt näha, et lisaks kõigele, mida tehakse finantssüsteemide tasandil, on väga oluline panustada arengusse, et meie kaaskodanikke koolitataks ja et neil oleks võimalik kujuneda sidusrühmaks ühiskonnas seetõttu, et nad on ühiskonnas aktiivsed, ja aktiivsus tähendab koolitatust ning valmidust asuda tuleviku töökohtadele.

Esitan seetõttu üleskutse, et komisjoni poliitika vastaks sellele eesmärgile, sest muidu kaotame silmist eesmärgi saavutada tugeva sotsiaalse ühtekuuluvusega Euroopa.

  Antolín Sánchez Presedo, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja! Nõukogu ja komisjoni esindajad! Head kolleegid! Viimase 50 aasta jooksul on meie majanduse vastastikune sõltuvus kasvanud ühes meie majanduspoliitika vastastikuse sõltuvusega.

Kodanike silmad on Euroopa Liidul; nad teavad, et Euroopa integratsiooni protsessiga on asetatud nende elude paljud tahud EL institutsioonide vastutuse alla: paljud otsused tehakse ühiselt.

Paljude liikmesriikide traditsioonilised vahendid on liikunud Euroopa tasandile ja kõik tunnistavad, et majanduspoliitika on küsimus, mis pakub Euroopa tasandil üldist huvi. Euroopa Liit on seetõttu kriisi fookuses: kõik silmad on ELil.

Meil ei ole käes, nagu mõned ütlevad, nn kriisijärgne stsenaarium. Parimal juhul on meil võib-olla käes nn langusejärgne stsenaarium. Selleks aastaks prognoositav kasv on madal ja ebaühtlane ning probleem on, et järgmise aasta prognoosid osutavad ikka veel, et kasv võib pisut väheneda. Töötute arv Euroopa Liidus on hetkel 23 miljonit. Kriis on tekitanud märkimisväärse sotsiaalse lõhe ja avaldanud lisaks survet riigi rahandusele ning isegi seadnud ohtu euro tuleviku.

Oluline on, et tugevdame Euroopa Liidu majanduse juhtimist, et reageerida kriisile ja tagada ELi projekti tulevik. Nende üldiste katsumuste ületamiseks on meil tarvis taastada kasv ja tööhõive, muuta majanduse mudelit ning edendada üleilmset säästvat arengut ning me peame seda tegema, tagades samal ajal Euroopa sotsiaalse mudeli tuleviku.

Esimesest majanduskriisist 1929. aastal oleme õppinud, et ametiasutustel on kohustus taastada kasv ja tööhõive; teisest majanduskriisist, mis oli Euroopa ülesehitamine pärast teist maailmasõda, et uus Euroopa tuleks ehitada sotsiaalse õigluse alustele. Kumbagi õppetundi ei tohi unustada ja mõlemad neist peavad etendama lahutamatut osa jätkusuutliku Euroopa tulevikust.

Meie ELi liikmesriikide toimimise lepingu artiklis 9 seisab, et oma „poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.”

Seetõttu ei ole küsimus vaid kokkuhoius. Kokkuhoid võib põhjustada majanduse kokkutõmbumist. Meil on tarvis poliitikat, mis edendab ka kasvu, teisisõnu vastutustundlikut poliitikat. Samuti ei ole küsimus selles, kas kõigepealt kasvada ja hiljem jaotada: oleme saanud teada, et jaotamine soodustab kasvu. Samuti ei ole küsimus selles, kas kõigepealt areneda ja hiljem rahuldada kodanike põhivajadused: oleme saanud teada, et haridus, tervishoid, sotsiaalkindlustus ja avalikud teenused on ühiskondade arenemise seisukohast olulised. Kui need ei toimi, kujutavad need kulusid, mis koormavad meie ühiskonna tulevikku, aga terve majandus ei ole haiges ühiskonnas võimalik.

Tõstatame seetõttu järgmised küsimused: kas tulevane majanduse juhtimist puudutav õigusraamistik peab olema kooskõlas sotsiaalse Euroopa mudeli ja ELi toimimise lepingu artikliga 9? Kas tõeline mõjuhindamine on olemas? Lõpuks, kas soovime tõepoolest just seda, et president Barroso teostaks oma pühendumust sellele, et sotsiaalne mõju oleks olemas, ning teeks selgelt teatavaks, et Euroopal on tarvis uut sotsiaalset pakti, nii eelarve- kui ka tööhõivestandardite puhul, mudelit, mis tagab tööhõive, õigluse, vastutuse keskkonna eest ja üleilmse arengu? Mis tahes muust reformist ei piisaks.

  Marian Harkin, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Kui kutsusin valijaid üles hääletama Lissaboni lepingu poolt, esitasin Iiri kodanikele kümme põhjust Lissaboni poolt hääletamiseks. Üks nendest oli sotsiaalne klausel, artikkel 9.

Mitmel puhul siin istungisaalis ja mujal olen palunud, et komisjon ning nõukogu rakendaks nüüd artiklit 9 oma ettepanekutes ja selles, kuidas nad juhivad majandust ning reageerivad praegusele majanduskriisile, mis paneb nende pühendumuse sotsiaalsele klauslile tõeliselt proovile. Näeme reageeringu ilminguid Iirimaal, kus alampalka on kärbitud ühe euro võrra tunnis ja kus on samuti kärbitud invaliidsustoetusi ning toetusi pimedatele. Mida tähendavad nendele kodanikele nüüd artiklis 9 sisalduvad fraasid „sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus” või „piisava sotsiaalse kaitse tagamine”?

Muidugi võite öelda, et tegemist on Iirimaa siseasjaga, kuid ei ole. Kokkuhoiu parameetrid Iirimaal seadis EL ja meie valitsus saadab teile igakuiseid raporteid. Kas meenutate neile artiklit 9, kui laekub raport alampalga kärpe kohta? Miks on see juhtunud? See on juhtunud selle pärast, et Iiri ja Euroopa pangad tegelesid laenude hoolimatu andmise ning võtmisega otse Euroopa Keskpanga nina all.

Intressimäärad, mida nüüd Iirimaalt laenude eest võtate, on tänaste ajalehtede andmetel 3% kõrgemad kui need, mida võeti Lätilt, Rumeenialt ja Ungarilt. Kontrollikoja esindajad ütlevad, et puudub pretsedent, et EL oleks võtnud laenudelt sellist marginaali. Kas võin paluda, et kinnitaksite või eitaksite seda olukorda? Kui see vastab tõele, selgitage palun mulle, nii et saaksin selgitada Iiri kodanikele, kuidas sotsiaalne klausel nende seisukohast toimib. Olukord on Iirimaale spetsiifiline, kuid kui see kujutab malli teistele raskustes liikmesriikidele, siis on artikkel 9 surnud.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Minu sõnavõtt on lühike. Kui vaatame täna rakendatavat poliitikat, siis laialt võttes on kulutuste kärbe 80% ja uue tulu kasv 20% ning minu arvates on selline hinnang leebe.

Kõik teavad väga hästi, et kui riiklikke kulutusi kärbitakse 80%, siis esimesena maksavad kõige haavatavamad inimesed meie ühiskondades. Seetõttu sooviksin jagada teiega oma nördimust, tuues näiteks kaks kontrasti: esimene on kontrast, mida näen ühest küljest majanduse juhtimise ja teisest küljest ELi 2020. aasta strateegia vahel.

Majanduse juhtimine nõuab karmi viivitamatut tegutsemist ja rangeid eeskirju, mis on siduvad. ELi 2020. aasta strateegial on tõepoolest head kavatsused, eriti vaesuse vähendamine, kuid tegemist on pehme vabatahtliku valikuga ning valitsused järgivad seda ainult juhul, kui nad tõepoolest tahavad ja neil selleks aega on. Selles ei ole midagi siduvat. Minu arvates on tegemist õigustamatu ning seetõttu artikli 9 mõttega kokkusobimatu kontrastiga.

Teine kontrast eksisteerib ühest küljest majanduse juhtimise küsimuse ja teisest küljest riiklike kulutuste küsimuse vahel. Riiklikke kulutusi tuleb vähendada kiiresti või muidu ootab meid katastroof. Võlga tuleb vähendada maksimaalselt 20 aastaga ja võimaluse korral varem, kuid mõjuhindamiseta me selle üle eriti ei mõtle.

Mis puudutab uue tulu teenimist – koosneb ju eelarve igal juhul nii tulust kui ka kulust – maksudega finantstehingutelt, maksudega energialt ja ettevõtte tulumaksu konsolideeritud alusega, ütleme: „Oot, vaja on hindamist, peame arvestama mõju, me ei tohi teha liiga palju. Mõelgem järele, ärme kiirusta, hinnakem...” Ma tõesti ei saa aru, miks ühest küljest peame tormama täiskiirusel edasi, muretsemata mõju üle, kuid teisest küljest liigume aeglaselt ja võtame aega mõtlemiseks, samal ajal kui inimesed vahepeal selle hinda maksavad.

Minu arvates näitavad need kontrastid kõigile, et artiklil 9 ei ole nii palju kaalu, kui majanduse lähenemist käsitlevatel artiklitel Euroopa Liidu lepingutes, ja see on minu arvates kontrast, mille peame lahendama, kui soovime oma kodanike usalduse tagasi võita.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Tahan küsida komisjonilt, kas ta esitaks täiskogule konkreetse määratluse selle kohta, kuidas ta kavatseb artikli 9 ellu rakendada. Me ei kuule kunagi, et ta räägiks selle makromajanduslikust seirest, mida liikmesriigid teevad Euroopa sotsiaalse poliitika ja eesmärkide saavutamiseks.

Tahan, et ta ütleks meile, kas kavatseb kasutada seda lihtsalt mõjuhindamisena, st et ta loodab, et tema mõõtmistel ei ole sotsiaalset mõju. Sellest ei piisa, sest artikli 9 mõte on edendada Euroopa Liidu eesmärke, nagu need lepingu artiklis 3 visandatud on. Ei piisa lihtsalt sellest, et mõju ei ole – peab olema positiivne mõju. See on komisjoni kohustus ja ta peab lepinguid rakendama.

Tahan käsitleda ka üldist huvi pakkuvate sotsiaalset teenuste küsimust, mille raportöör ma olen. Ei ole absoluutselt mingit kahtlustki, et praegune kriisist väljumise strateegia, mida komisjon teostab, hävitab liikmesriikides üldist huvi pakkuvad sotsiaalsed teenused. Selle tõenduseks tarvitseb vaid vaadata vastastikuse mõistmise memorandumit, mille komisjon on sõlminud Iiri valitsusega. Leheküljel 2 seisab, et 2011. aastal rakendatakse ellu jooksvate kulutuste vähendamine veidi üle kahe miljardi euro, sealhulgas sotsiaalkaitse kulutuste kärped, avaliku teenistuse töötajate arvu vähendamine, olemasolevate avaliku teenistuse pensionide vähendamine progresseeruval alusel, üle miljardi euro muid kulusääste ja riiklike kapitalikulutuste vähendamine ligi kaks miljardit eurot võrreldes olemasolevate kavadega 2011. aastaks.

Millist muud mõju võib see avaldada peale üldist huvi pakkuvate teenuste ja eriti üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste hävitamise? Seega, kus on artikkel 9? Kus oli artikkel 9, kui komisjon rääkis leppe üle läbi kokkuvarisemise äärel tõhusa Iiri valitsusega?

Küsiksin komisjonilt samuti, millal ta kavatseb esitada siin täiskogul selle vastastikuse mõistmise memorandumi, mille ta Iiri valitsusega allkirjastanud on? Tal on kohustus seda teha Lissaboni lepingust lähtuvalt. Millal me seda näha saame? Millal saame võimaluse seda siin arutada?

Üks selle lepingu teistest tahkudest, mida täna hommikul mainisin, on komisjoni nõudmine, et alampalka Iirimaal vähendataks 2000 eurot aastas. Kordan, alampalka. Lissaboni lepingus kuulutatakse, et meil peab olema piisav sotsiaalkaitse, et peame ergutama inimesi edasi töötama, et peame kõrvaldama vaesuslõksud jne, jne, jne ning ometi vähendame alampalka 2000 eurot aastas. Mida muud see teeb peale inimeste väljaajamise töölt suhtelisse sõltuvusse hoolekandest?

Need on küsimused, millele komisjon vastama peab. Me ei taha rohkem rumalusi. Aitab plámás’ist! Aitab euroargoost! Tahame selgeid vastuseid selle kohta, kuidas komisjon kavatseb rakendada lepingu artiklit 9 majanduse juhtimises ja selles, kuidas ta korraldab liikmesriikidega kriisist väljumise strateegiat.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik! Ei ole kahtlustki, et jääda valvsaks majanduse juhtimise küsimuse suhtes on Euroopa Parlamendi absoluutne õigus ja sobiv eesmärk.

Küsimuses mainitud artikkel 9 on täielikult kooskõlas vajadusega arvestada väga hoolikalt kõike, mis üksikkodanikku puudutab.

Täna võeti vaevalt mõne tunni eest vastu oluline õigusakt, milles tunnistatakse kodanike õigusi esitada seadusandlik algatus, seada ülimuslikuks nende õigus kodakondsusele.

Suurem stabiilsus tähendab rohkem kontrollisüsteeme, operatiivset ja tõhusat sekkumist ning konkurentsivõime maksimaalset ärakasutamist. Rangus tuleb ühendada efektiivsuse ja sisuga. Sotsiaalkaitse on tihedalt seotud tegeliku tahtega luua töökohti olukorras, nagu meie endi oma, mis on eriti keeruline.

Sel põhjusel on meil tarvis arutada seda – ja arutada seda sisuliselt – kõikide sidusrühmadega.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Lubage mul öelda, et küsimus majanduse juhtimisest ja eesmärkidest, mida see seab, eriti lähtuvalt Lissaboni lepingus sätestatust, tõstatab konkreetseid küsimusi selle suhtes, kas rakendatakse majandust, mis sihistab keskkonnasõbralikku kasvu, ja kas rakendatakse majandust, mis ennetab töötust, eriti noorte seas.

Sooviksin viidata Küprose Vabariigile, mis on nüüd vaatluse all. Rakendatavad meetmed, eriti saarel üles kasvavate noorte põlvkondade huvidega vastuolus olevad meetmed, teevad kõike muud peale pääsetee pakkumise nõuetekohase sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse olukorra paranemise jaoks.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud juhataja! Raportis, mis käsitleb töötust Euroopas 2010. aastal, tõstetakse esile asjaolu, et kriisi koormat on kandnud noored ja et noored on silmitsi üha arvukamate probleemidega, kuna töötus puudutab peamiselt 15–24aastaste vanuserühma. Ei piisa probleemi tuvastamisest; meil on vaja see lahendada. Meil on Euroopa Liidus kolm miljonit töötut. Volinik, öelge mulle palun, mis me selle suhtes ette võtame? Minu seisukoht on, et jõupingutused, mida te probleemi dokumenteerimisel teinud olete, on positiivsed, kuid probleemi on tarvis lahendada ja teil on etendada ajalooline roll. Kreeka, minu päritoluriigi seisukohast on murettekitav, et töötus kuni 24aastaste noorte seas on küündinud 27,5%ni, mis on hämmastav ja väga ohtlik näitaja; ja kõige murettekitavam on, et töötuse määrad ei lange, samal ajal kui omandatakse rohkem formaalseid kvalifikatsioone. Nagu teate, ei ole tööhõive pelgalt elatis; see on inimväärikuse alus. Meil on tarvis anda oma noortele väärikus.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Ajakirjanduses on hiljuti avaldatud, et raskustes oleva Saksa panga HRE direktoritele on antud õigus hiiglaslikele pensionitele üksnes pärast kahe aasta pikkust töötamist seal ja lepingute alusel, mis koostati pärast seda, kui pank oli juba saanud tohutu suures summas riigiabi. See kinnitab Euroopa Liidu kodanike veendumust, et raha lihtsalt loobitakse pankades, samal ajal kui tavainimeste suhtes kehtestatakse rangeid kokkuhoiuprogramme.

Lissaboni artiklis 9 viidatakse kõrgele tööhõive tasemele, piisava sotsiaalse kaitse tagamisele. Nende Euroopa inimeste jaoks, keda finants- ja majanduskriis on raskelt tabanud ja keda nüüd sunnitakse kokku hoidma, tundub see täiendava solvanguna. Näiteks kui pensionireform Ungaris pööratakse tagasi ja kodanikud peavad pöörduma tagasi riikliku pensioni juurde ehk kaotama 70% oma pensioniõigustest, siis on selge, et läbi ELi on puhumas jäine tuul. Istungjärgul toimunud arutelul euroala tuleviku kohta selgitas nõukogu ametis olev eesistuja, et Dublinis toimunud sündmused tõid esile majanduspoliitika kontrollmehhanismi tähtsuse ELis. Minu arvates on tegemist täiesti vastupidise juhtumiga. Meil on liiga palju tsentralismi ja liiga palju kooskõlastatust.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Et kaitsta seda, mida nimetatakse Euroopa sotsiomajanduslikuks mudeliks, peame kohandama Euroopa mudelit reaalsusele, nimelt ülemaailmsetele katsumustele ja kriisile Euroopas. Kui soovime kaitsta seda mudelit, ei saa see jääda samaks.

Oluline eeldus, mida on juba mainitud, on järgmine – see on põhifilosoofia: turgude konsolideerimine ja nende usalduse tagasisaamine on stabiilse jätkusuutliku kasvu ja töökohtade alus. See on oluline Euroopa kodanike tulevase heaolu suhtes.

Viidates konkreetselt Marian Harkini ja Proinsias De Rossa esitatud küsimustele – kolleeg De Rossa on Iirimaale orienteeritud –, kehtestame selle suhtes sama määra nagu IMF. Me ei ole kohustatud avalikustama oma Iirimaa valitsusele koostatud memorandumit. Ma pean ütlema, et ei ole midagi antisotsiaalsemat, kui tekitada puudujääki ja võlgnevust, mis nõutakse sisse Euroopa kodanike tulevastelt põlvkondadelt. Ei ole midagi vastutustundetumat kui panganduspraktikad, mis muudavad panganduse probleemi riigi võlaprobleemiks. Need on antisotsiaalsed, vastutustundetud toimingud ja me ei saa süüdistada komisjoni nende eest.

Me tunnistame, et nii paljudes riikides rakendatud kokkuhoiumeetmete ning selle poolt sotsiaalsele kaasatusele ja vaesuse tasemele avaldatava mõju vahel on selge pinge. Me tunnistame seda ja seetõttu vajame mõju hinnanguid ja arutelusid selle üle. Sellist arutelu on peetud siin parlamendis.

Jällegi, meie põhifilosoofia on see, et just ennetamine on oluline. Ennetamine tähendab seda, et peaksime mõjutama poliitika kompleksi riigisisesel tasemel. See poliitika kompleks riigisisesel tasemel vastutab peamiselt kokkuhoiu ja kasvu kompromissi eest. See on peamine vastutus, kuid peame mõjutama seda poliitika kompleksi riigisisesel tasemel selliselt, et püüda takistada Euroopa tuleviku rajamist võlgadele ja puudujäägile, sest see ei vii mitte kuhugi.

  Olivier Chastel, nõukogu eesistuja. − (FR) Austatud juhataja, volinik! Head kolleegid! Nagu mõistsite minu esimesest kõnest, on nõukogu väga hästi teadlik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 järgsetest kohustustest, mis puudutab vajadust võtta arvesse selliste nõuete üldist aspekti, mis on seotud tööhõive kõrge taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega, samuti hariduse, koolituse ja inimõiguste kaitse kõrge taseme saavutamisega. Neid kohustusi järgitakse nõuetekohaselt ja seda tehakse ka edaspidi kogu nõukogu töös.

Arvestades selle kohustuse universaalsust, on see nõutav ka majanduse juhtimise valdkonnas. See kohaldub president Van Rompuy juhitud töörühma raportis sisalduvate tulemuste suhtes, mille oktoobris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu täielikult heaks kiitis. Samuti kohaldub see kuue seadusandliku ettepaneku suhtes, mis valmisid töörühma töö tulemusena, mida komisjon esitas aruteluks 29. septembril.

Sellele vaatamata ei nõua vastavus artiklis 9 toodud kohustustega ametlikku sotsiaalse mõju hindamisprotseduuri. Nende nõuete arvesse võtmine on meie kohustus, see kehtib nii nõukogu kui ka parlamendi suhtes, eriti seetõttu, et meie institutsioonide ülesanne on määrata kindlaks Euroopa Liidu poliitika ja töö. Ja nõukogu võtabki neid arvesse.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni ette pandud majanduse juhtimismeetmetega nähakse ette rangem distsipliin stabiilsuse ja kasvu paktis ning eelarve järelevalves, tehes ettepanekud nn distsiplineerimata liikmesriikide suhtes trahvide kehtestamise kohta. Teisisõnu on see halvim versioon retseptist, mis viis ELi kriisi ja majandussurutisse ning halvendas drastiliselt selle sotsiaalseid probleeme. Komisjoni valitud tee koos nõudega institutsionaalsete muudatuste järele halvendab sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust. Seetõttu on minu kaasparlamendiliikmete küsimustes käsitletud väga kahetsusväärsed sotsiaalsed mõjud teadaolev tõsiasi. Veelgi enam, me juba näeme seda mõju praktikas ja töötajad maksavad nende eest, mitte ainult kindlates Lõuna-Euroopa riikides, vaid ka kogu ELis. Euroopa Liit peab seisma vastu sellele poliitikale, mis peale rangete kokkuhoiumeetmete ja töötajate õiguste kärpimise õõnestab enda rolli ja riigisiseste parlamentide rolli. Teisisõnu õõnestab see ELi institutsioonide valitud esindajate rolli, mis peaks siiski oma nõudmistes näitama üles suuremat teadlikkust kodanike võitlusest.

14. Inimõigused maailmas 2009. aastal ja ELi poliitika selles valdkonnas (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Laima Liucija Andrikienė välisasjade komisjoni nimel esitatud raport (A7-0339/2010) inimõigusi maailmas 2009. aastal käsitleva aastaaruande ja seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu poliitika kohta (2010/2202(INI)).

  Laima Liucija Andrikienė, raportöör. − (LT) Austatud juhataja! Lugupeetud kõrge esindaja! Mul on väga hea meel teid täna siin näha osalemas selles eriti olulises arutelus. Eelkõige seetõttu, et need on esimesed poliitilised arutelud, kus paruness Ashton on osalenud pärast uue Euroopa välisteenistuse loomist.

Euroopa Liidu Nõukogu vastuvõetud aastaaruanne inimõiguste kohta maailmas ja ELi poliitika selles valdkonnas on alus sellele arutelule ja Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mille suhtes me homme hääletame. Me ei saa pidada paruness Ashtonit vastutavaks nimetatud aruandes käsitletud toimingute eest, mis toimusid ajavahemikul 2008−2009, sest sel ajal ta ei olnud veel asunud välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohale. Me mõistame teil nüüd ja tulevikus lasuvat suurt vastutust ning sooviksin teile kinnitada, et meie Euroopa Parlamendis teeme kõik, mis suudame, et tagada Euroopa Liidu eesmärkide realiseerimine välispoliitika valdkonnas.

Paruness Ashton, Lissaboni leping on olnud jõus ühe aasta ja Euroopa välisteenistus hakkas tegutsema vaid kaks nädalat tagasi. Oma tänases raportis saadab Euroopa Parlament selge sõnumi kõikidele ELi institutsioonidele. Euroopa Parlament on selgelt väljendanud oma seisukohta, et Euroopa välisteenistuses peaks põhirõhk olema demokraatia ülesehitamisel ja inimõiguste kaitsel terves maailmas ning see peaks kajastuma nii teenistuse struktuuris kui ka selle rahastamises. Selles võiks olla ka inimõiguste ja demokraatia direktoraat, rahvusvahelise õiguse direktoraat või muu nimega, kuid sama sisuga struktuur. Peaksime vältima inimõiguste küsimuste marginaliseerimist või nende väljajätmist ELi põhiagendast ja Euroopa välisteenistuse struktuurist.

Seda eesmärki silmas pidades teeb Euroopa Parlament ettepaneku luua inimõiguste eriesindajate ametikohad sama teenistuse raames. Nad töötaksid teatud riikides või piirkondades, eriti neis, kus Euroopa Liidul ei ole diplomaatilisi esindusi. Eriesindajatel oleks selge mandaat kaitsta inimõigusi riikides, kus nad töötavad.

Sooviksin veel kord rõhutada vajadust Brüsselis baseeruva inimõiguste töörühma (COHOM) järele, seda enam, et enamik ELi liikmesriike toetavad seda ideed. Raport, mille suhtes me homme siin Euroopa Parlamendis hääletame, käsitleb ja hindab ELi poliitikat, kogu Euroopa Liidu ja tema institutsioonide tööd, kattes kogu teemade ja küsimuste valiku, kaasa arvatud surmanuhtluse kaotamine, terrorismivastane võitlus ja inimõigused, laste õigused, võitlus naistevastase vägivalla vastu, inimõiguste kaitsjate olukord eri riikides üle kogu maailma ning usu- või veendumusvabadus. Me arutame ja hindame Euroopa Liidu funktsioneerimist rahvusvahelisel foorumil, nagu ÜROs, ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja Euroopa Liidu koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.

Minu kolleegid Euroopa Parlamendis aitasid aktiivselt kaasa meie arutatava raporti koostamisel ja selle võttis välisasjade komitee vastu suure hääleenamusega: 50 häält oli poolt, keegi ei olnud vastu ja kaks jäi erapooletuks. Sellele on lisatud nimekiri konkreetsetest inimõiguste rikkumistest eri riikides, millele Euroopa Parlament on juhtinud tähelepanu. Need on tegelikud nimed, riigid, inimsaatused ja kaotatud elud. Seetõttu sooviksin lõpetada oma kõne, mainides mõnd konkreetset inimõiguste rikkumise rasket juhtumit.

Loomulikult, olles osalenud tseremoonial, olete te täna teadlik, et Euroopa Parlament pidi andma Sahharovi mõttevabaduse auhinna Kuuba dissidendile Guillermo Farinas. Me ei saanud seda aga teha, sest Kuuba valitsuse esindajad keeldusid lubamast Guillermo Farinasel tulla Euroopa Parlamenti. Usume, et oma ülesannete täitmisel võtate seda asjaolu arvesse ning leiate vahendid, et väljendada meie seisukohta, meie pettumust ja meie kahetsust ning vastasseisu Kuuba valitsusele selles küsimuses.

Sooviksin samuti juhtida teie tähelepanu järgmisele valulisele juhtumile, mida oma raportis käsitleme. Venemaa Hamovniki kohus pidi võtma vastu otsuse neist ühe kohta täna, kuid teadmata põhjusel lükkas ta teadaandmise edasi kuu lõppu. See on Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi kohtuprotsess, mis minu arvates peegeldab kohtusüsteemi mädanenud seisu ja õigusriigi puudumist Venemaal. Paruness Ashton, sooviksin teid tungivalt paluda, et te ei unustaks neid juhtumeid ja teeksite jõupingutusi, et õiglus muutuks Venemaal reegliks, mitte erandiks. Ma usun, et praegune Venemaa ja president Medvedevi eesmärkide avaldamine Venemaa moderniseerimise kohta on väga hea võimalus selle ülesande teostamise saavutamiseks.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Austatud juhataja! Head parlamendiliikmed! Reedel tähistasime rahvusvahelist inimõiguste päeva. Selle aasta teema tõi esile inimõiguste rikkumiste, eelkõige diskrimineerimise vastu võitlevate üksikisikute ja organisatsioonide töö terves maailmas.

Möödunud aastal kohtusin Nobeli auhinna võitja Shirin Ebadiga Iraanist ja rindejoone auhinna võitjaga, Afganistani naiste inimõiguste voliniku dr Soria Sabhrangiga ja teiste inimõiguste kaitsjatega üle kogu maailma ning ma jätkan seda tegevust.

Nagu ma eelnevalt mainisin, eeldan ma täielikult, et mu kolleegid Brüsselis ja meie ELi delegatsioonide juhid teeksid seda sama.

Kuus kuud tagasi seisin ma teie ees, et tutvustada esimest visiooni selle kohta, kuidas Euroopa Liit peaks teostama oma inimõiguste poliitikat. Täna soovin ma kõneleda sellest, kuidas see töö on edenenud pärast seda ja kuidas ma näen edasist kulgu praegu Euroopa välisteenistuse toel.

Esiteks olen ma aga väga tänulik dr Andrikienėle tema raporti eest, mis vastab ELi aasaaruandele inimõiguste kohta ja määratleb Euroopa Parlamendi visiooni selle kohta, kuidas saame muuta oma lähenemisviisi inimõiguste küsimusele Euroopa Liidus tõhusamaks. See on eesmärk, mida ma tugevalt jagan. Meie ees seisvate ELi tegevuste ja katsumuste hulk on väga hästi kajastatud täna täiskogu ees olevas raportis: rünnakud inimõiguste kaitsjatele, seksuaalne vägivald, uute tehnoloogiate kasutamine sõnavabaduse piiramiseks, kui nimetada vaid mõnd. Sooviksin avaldada austust dr Andrikienėle selle eest, et ta pani kokku üle 400 muudatuse selles muljetavaldavas, informatiivses ja väga kasulikus raportis.

See raport hõlmab väga paljusid valdkondi ja sooviksin tuua välja viimastel kuudel toimunud kolm väga olulist arengusuunda. Eelkõige see, et EL on teinud ära suure töö inimõiguste teema edendamise nimel mitmepoolsel laval.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu edukal istungjärgul oli Euroopa Liit ühisel seisukohal potentsiaalselt lõhet tekitavate resolutsioonide puhul, mis puudutavad Gaza flotilli ja Goldstone raportit. Peaassamblee kolmandas komisjonis saavutas EL ka oma põhieesmärgid: resolutsioonid Birma, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja surmanuhtluse kohta võeti vastu suure hääleenamusega, nagu ka Kanada resolutsioon Iraani kohta, ning ELi resolutsioon usulise sallimatuse lõpetamise kohta võeti vastu üksmeelselt.

Teiseks, nagu juunis teada anti, on alanud töö ELi inimõiguste poliitika ülevaatamisega. See on olnud kaasav protsess, millele olen taotlenud liikmesriikide parlamentääride, eriti Heidi Hautala ja inimõiguste alamkomitee, kuid ka kodanikuühiskonna valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemikute panust. Ma palun, et teenistus ja minu juhtmeeskond käsitleksid eelolevatel kuudel neist konsultatsioonidest tulenevaid põhiteemasid ja seda, kuidas saaksime neid parimal viisil praktikas rakendada. Ma loodan parlamendi jätkuvale toele selles ettevõtmises.

Kolmandaks on alanud töö, et ühtlustada viimase kümne aasta jooksul kujunenud poliitikasuundade sigrimigri, mis moodustavad ELi inimõiguste poliitika juhised: meetmete komplektid, muud instrumendid, meil olemasolevad juhised inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks. Poliitika on arenenud sellisel orgaanilisel viisil väga mitmetel põhjustel, kuid praegu tundub olema õige aeg inventuuri tegemiseks ja edasiliikumiseks ning selle käimasoleva ülevaatamise töö puhul näen ma kolme tegevussuunda.

Eelkõige peab Euroopa jätkama kõnelemist inimõiguste teemal ülemaailmselt. Me töötame selle nimel, et tugevdada oma tegevust ÜROs ja seista vastu meie tegevuse aluseks olevate üleüldiste normide nõrgendamise katsetele. Me peame leidma uuenduslikke viise, kuidas töötada kolmandatest riikidest partneritega, et edendada meie ühiseid väärtusi, nagu me oleme seda edukalt teinud surmanuhtluse resolutsiooni üle hääletusel ÜRO Peaassamblees. Samuti panustame selleks, et tagada, et meie enda andmed on vettpidavad.

Teiseks peame kohandama oma lähenemisviisi konkreetsetele olukordadele, vaadates üle oma prioriteedid ja oma mitmekesiste vahendite kõige tõhusama kasutamise, näiteks jagades kogemusi lastekaitse alal Internetis või selle kohta, kuidas kõige paremini käsitleda lapstööjõu küsimust.

Kolmandaks ja lõpetuseks peaksid inimõigused olema nähtavalt ELi välistegevuse keskmes. See tähendab inimõiguste lülitamist välisteenistuse kõikide osade tegevustesse, samuti ELi välisteenistuse kogu tegevusvaldkonda: kaubandus, arendus, Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika jne, ning kõikidele tasemetele. See ehitatakse struktuuri sisse nii peakorteris kui ka meie delegatsioonides, et oleks võimalik jälgida inimõiguste olukorda ja edendada ELi inimõiguste poliitika eesmärkide tõhusat realiseerimist.

Inimõigused on ELi identiteedi keskmes ja need on meie maailmas tehtava töö keskpunkt. Oleme töötanud välja tugevad mehhanismide komplektid, et edendada neid väärtusi eri kontekstides eri partneritega; mitmepoolses kontekstis ja kodanikuühiskonna toetamise kaudu; rahastades konkreetseid inimõiguste projekte enam kui sajas riigis. Ligikaudu kümme aastat pärast esimest ELi teatist inimõiguste kohta ja koos uue teenistuse asutamisega soovin ma tagada, et meie inimõiguste poliitika on tõhus, uuenduslik ja sihipärane: kogu meie välistegevust läbiv hõbeniit ja meie välispoliitika kullastandard.

Sel põhjusel toetan täna eriti panust sellesse raportisse ja lõpetaksin Guillermo Fariñast Sahharovi õnnitlemisega mõttevabaduse auhinna saamise puhul!

  Inese Vaidere, fraktsiooni PPE nimel. – (LV) Austatud juhataja! Lugupeetud Catherine Ashton! Sooviksin eelkõige tänada Laima Liucija Andrikienėt tema eduka raporti eest, mis võeti välisasjade komisjonis peaaegu ühehäälselt vastu! Samuti tänan Catherine Ashtonile tema läbimõeldud sõnavõtu eest! Aruanne inimõiguste kohta maailmas annab tunnistust kriitilisest olukorrast isegi neis riikides, millega Euroopa Liit on mitmeid aastaid pidanud dialoogi ja konsultatsioone inimõiguste teemal. Näiteks rõhutatakse raportis, et Venemaa on endiselt täitnud vaid esimese punkti Gruusiat käsitlevast kuuepunktilisest lepingust. Pool miljonit inimest ei saa endiselt pöörduda tagasi oma koju Lõuna Osseetias ja Abhaasias. Euroopa Liit peab tõsiselt lahendama sellised olukorrad, mispärast kutsun kõrget esindajat pöörama erilist tähelepanu resolutsioonile küsimuste kohta, millele ma viitasin. Euroopa Liit ei saaks lubada tohutute ajaliste ja rahaliste ressursside kulutamist inimõiguste dialoogile ja siiski mitte saavutada häid tulemusi. Seetõttu on selge, et Euroopa Liidu inimõiguste poliitikas on vaja teha olulisi parandusi. Esiteks, rakendades täpset inimõiguste strateegiat, mis määratleb mitte üksnes ülesanded, vaid ka struktuuri, mis tagab tulemuste regulaarse hindamise ja tegevustaktika ülevaatamise. Teiseks Euroopa Liidu hinnang inimõiguste olukorrale peab põhinema üksnes kogemustel ja kindlaksmääratud kriteeriumitel. Me ei tohi muuta oma seisukohta mõnest kolmandast riigist avaldatava surve ega majanduslike huvide mõju all. Kolmandaks peame seadma sisse Euroopa Liidu tasemel regulaarse konsultatsiooni valitsusväliste organisatsioonidega. Inimõiguste ja demokraatia tagamine peab olema välisteenistuse prioriteet ja ühemõtteline kriteerium kahepoolsetes lepingutes kolmandate riikidega. Tänan teid!

  Véronique De Keyser, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Austatud juhataja! Raport on tõepoolest tohutu, ulatuslik ettevõtmine. Selles tegelikult käsitletakse inimõiguste teemat peaaegu ammendavalt, kuid samal ajal on selles puudusi oma omaduste tõttu; kuna see on nii sisutihe, siis võib selle lugemiseks kuluda mõnikord palju aega. Selle eest ei saa kindlasti süüd panna raportöörile, vaid pigem 423 muudatusele, mida ta pidi läbi uurima. Seega on see kangelastegu, mille eest peame tänama Laima Liucija Andrikienėt!

Raportis tuuakse välja ka asjaolu, et Euroopa poliitika keskmes olevad inimõigused on keerulised ja mitmetahulised. Seetõttu, kui Euroopa Parlament palub teilt, paruness Ashton, inimõiguste eriraportööri, inimõiguste peadirektoraati, ELi välisdelegatsioonide personali erikoolitust ja selle personali hulgast inimese väljavalimist, kes väga konkreetselt vastutab inimõiguste jälgimise eest vastavas riigis – kui parlament tahab selle korraldamist, siis see ei ole kindlasti mitte selleks, et bürokratiseerida seda valdkonda, vaid pigem selleks, et on vaja väga palju tööd teha.

Kuigi selles raportis ei vaadata mööda tõsistest probleemidest ja rikkumistest, mis vapustasid maailma, ei ole see ka õudusjuhtumine litaania. Positiivse poole pealt tuleb mainida, et selles rõhutatakse õigesti tehtud jõupingutusi ning soovitatakse tegevuskursse ja arutelu teemasid.

Kokkuvõtteks kajastatakse selles tõepoolest Euroopa Liidu tehtava töö olulisust ja olemust. Euroopa Liit on töötanud välja meetmete komplekti, mis võivad tõepoolest aidata kaasa demokraatia edendamisele maailmas. Ta peab veel veenma oma vestluskaaslasi, et inimõiguste austamine ei takista kasvu ja rahvusvahelist kaubandust, ja et see ei ole välissuhetes veskikivi kellegi kaela ümber, vaid et see pigem loob lisaväärtust stabiilsuse ja õitsengu mõttes.

Catherine Ashton, te olete inimõiguste teema väga hästi püstitanud ja jätnud oma jälje esimese aasta lõpus pärast Lissaboni lepingut.

  Leonidas Donskis, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Austatud juhataja! Sooviksin tänada raportööri ning kõiki teisi muudatusi esitanud ja aruteludes osalenud Euroopa Parlamendi liikmeid nende huvi ja jõupingutuste eest inimõigusi maailmas käsitleva aruande ja seda valdkonda käsitleva ELi poliitika loomisel ja parandamisel.

Ma usun, et raportöör ja kolleegid inimõiguste alamkomisjonist ja välisasjade komisjonist võtavad vastu selle ülesande ja vastavad sellele suurepäraselt. Valitsusväliste organisatsioonide esindajatelt saadud ideed ja abi aitasid samuti kaasa selle raporti parandamisele. Seetõttu kutsuksin ma kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid hääletama raporti poolt, mis pärast pikki arutelusid, muudatusi ja arutelusid kujutab Euroopa Parlamendi seisukoha täpset peegeldust inimõiguste kohta.

Aruteluks esitatud muudatuste teemal paluksin tungivalt kolleege mitte edasi arendada komisjonis juba põhjalikult arutatud küsimusi. On tõsi, et inimõiguste probleeme on väga palju ja on ka palju riike, mida võiks mainida ja üles tegutsema kutsuda. Selle raporti väärtus seisneb aga selle lühiduses. Raporti lõputu edasiarendamisega kaotaks see oma tõhususe ja seetõttu tunduvad mulle mõned arutatavad muudatused ebavajalikena.

Samal ajal juhiksin kolleegide tähelepanu mõnedele väga olulistele muudatustele, mida ei esinenud raporti eelmises versioonis. Nende hulka kuulub minu fraktsiooni esitatud muudatus naatriumpentotaali kohta, nõudes kinnitust, et selle aine, mida saab kasutada surmanuhtluse teostamiseks, tootmine ja müük on lubatud üksnes meditsiinilistel eesmärkidel. Selle muudatuse vastuvõtmine oleks oluline samm võitluses surmanuhtlusega terves maailmas. Samuti paluksin tungivalt kolleegidel toetada minu fraktsiooni esitatud järgmist muudatust, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles rakendama lisameetmeid, et viia ellu 2007. aasta inimõiguste raportis võetud kohustusi jõupingutuste tugevdamiseks võitluses vägivallaga.

See dokument ei ole üksnes juhiste komplekt Euroopa Komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele, vaid ka väga tugev selge sõnum Euroopa Liidu naabritele, partneritele ja teistele riikidele, kus inimõigusi ei austata ega kaitsta piisavalt. Ma loodan, et kõik huvitatud riigid ja institutsioonid pööravad vajalikku tähelepanu sellele raportile ja võtavad vastu selle väärtuslikud soovitused.

  Heidi Hautala, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Sooviksin tervitada täna siin Euroopa Parlamendis kõrget esindajat. Samuti sooviksin väga tänada kolleeg Andrikienėt tema töö eest! See oli suurepärane meeskonnatöö, mistõttu sai võimalikuks selle peaaegu ühehäälne vastuvõtt välisasjade komisjonis.

Ma olin väga õnnelik, et mind kutsuti sel sügisel osalema liikmesriikidevahelistele aruteludele selle kohta, kuidas saaks ELi inimõiguste poliitikat muuta tõhusamaks ja ühtsemaks. Ma usun, et meil on praegu ajalooline võimalus oma inimõiguste poliitika ülevaatamiseks, nagu mainisite, paruness Ashton. Minu ettepanek on, et see protsess peaks olema võimalikult kaasav ja avatud. Soovitaksin väga, et saadaksite õigel ajal, loomulikult mitte liiga hilja, teatise parlamendile ja nõukogule, et saaksime pidada tõeliselt kõrgetasemelist arutelu ja tagada kõrgetasemeline kaasatus.

Täna on väga oluline meelde tuletada, et Lissaboni lepinguga pannakse inimõiguste austamine Euroopa Liidu välispoliitika keskmesse. Sel põhjusel peavad meil olema vajalikud struktuurid paigas. Me teame, et teie, kõrge esindaja, olete andnud kinnitusi inimõiguste ja demokraatia struktuuridele peakorteris. Kas võiksite palun meile öelda, mida see praktikas tähendaks? Kas saate anda meile kinnitusi, mida andsite suvel parlamendile? Paluksin tungivalt, et tegeleksite otsusega rajada Brüsselis baseeruv COHOM, mis on ELi inimõiguste töörühm. Kui meil on vaja rohkem ühtsust, ja me vajame seda, siis on meil kindlasti vaja panna paika see alaline struktuur.

Lõpetuseks sooviksin tänada teid jõupingutuste eest liikmesriikide kokkutoomisel möödunud reedel Oslos Nobeli rahupreemia tseremoonia jaoks. Mul on põhjust uskuda, et ilma teie jõupingutusteta ei oleks seda juhtunud. See on väga hea alus meie inimõiguste nimel tehtavaks tööks nii, et Euroopa Liidul oleks selgem, valjem ja tõhusam hääl maailmas.

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Ma sooviksin samuti ühineda raportöörile tänu avaldajatega. Meil oli väga hea koostöö, mille tulemusena oleme minu arvates saanud väga hea aruande. Ma arvan, et üks asi, mida tuleb rõhutada, on see, et kristlased moodustavad endiselt kõige tagakiusatavama usurühma maailmas ja et nad kannatavad diskrimineerimise all, osutudes rünnatavateks ja sageli saades isegi surma peaaegu kõigis maailma osades. Samal ajal maailm vaikib. Ka meie, Euroopa Liit, teeme ikka veel liiga vähe.

Ma olen väga tänulik Catherine Ashtonile tema reageerimise eest paljudel hiljutistel konkreetsetel juhtumitel, kuid seda küsimust tuleks jätkuvalt korrata. Meie naabruses asuvad riigid, näiteks Egiptus ja Alžeeria, peaksid tundma, et me ei saa pikendada oma poliitilist dialoogi ilma nende riikide usuliste vähemuste teemat käsitlemata. Sellistele riikidele nagu Sudaan ja Iraak tuleb väga selgelt teada anda, et me ei nõustu töötama välja abiprogramme ega vabakaubanduslepinguid enne, kui neis austatakse põhiõigust usulisele vabadusele.

Viimastel aastatel on selles küsimuses muutunud asjad palju paremaks, kuid peame tegelema pidevalt usulise vabaduse kaitsmisega terves maailmas, sest mitte keegi teine ei tee seda meie jaoks. Viimasel mõnel päeval Euroopa Parlamendis oli meil võimalik kohtuda piiskoppidega, kes olid tulnud siia Iraagist, Mosulist ja Bagdadist, et jagada oma kogemusi. Ma arvan, et me peaksime andma neile mitte üksnes solidaarsustunde, vaid ka julgeoleku tagatise tulevikuks, et nad võiksid tunda, et neil on kelle poole pöörduda abi saamiseks. Vastasel korral riskime oma usaldusväärsusega, sest kui me ei suuda hoolitseda oma sõprade eest, kaotame maailma silmis usaldusväärsust.

  Marie-Christine Vergiat, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Meie istungjärk tundub olevat pühendatud eelkõige inimõigustele.

Hommikul võtsime vastu Gáli raporti. Me võtsime samuti vastu raporti inimkaubanduse kohta ning veel ühe Euroopa kaitsekorra kohta; teisisõnu ohvrite õiguste kohta. Ma asetaksin samasse kategooriasse ühtse loa tagasilükkamise, millega Euroopa Parlament lükkas tagasi ettepaneku, mis oli liigselt välismaalasi diskrimineeriv.

Ma ei lähe tagasi Sahharovi auhinna juurde. Ma juba väljendasin oma arvamust. Kuid minu jaoks jääb raport samasuguseks kahe kiirusega visiooniks, samaks kitsaks prismaks, mille läbi mõned kaasparlamendiliikmed kahjuks inimõigusi näevad.

Siinkohal mõned näited. Ma olen pühendunud usuvabadusele ning samuti vabadusele uskuda või mitte uskuda. Kogu maailmas kiusatakse taga ka paljusid mitteusklikke. Meie raportöör lükkas tagasi muudatusettepaneku võtta kasutusele mõtte-, usu- ja religioonivabaduse kontseptsioon, kuigi rahvusvahelises õiguses on see olemas. Miks on 15 lõiku usuvabadusest, mis keskenduvad põhiliselt kristlastele, ja ainult kuus lõiku sõnavabadusest? Ametiühinguid ei mainita üldse. Miks on olemas see topeltstandard mainida alati samu riike: Iraak, Iraan, Venemaa, Valgevene või Kuuba, samal ajal kui olukorda Aafrika riikides ei mainita peaaegu kunagi, eriti mitte olukorda Maghrebis, kus inimõiguste ja demokraatia toetajad on jõhkralt sihikule võetud, eriti Liibüas ja Tuneesias, lisaks pea kõikjal valitsevale ükskõiksusele? Mainitud pole ka Colombiat.

Ma loodan, et see arutelu võimaldab meil edasi liikuda. Ma usun, et kui me tasakaalustame oma seisukohad ja kohandame seda, mida me räägime ja teeme, siis liigume edasi inimõiguste tõeliselt universaalse kontseptsiooni suunas. Palju tööd on veel teha ja ma kuulasin teid hoolikalt, paruness Ashton.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma tahaksin kõigepealt tänada raportöör Andrikienėt, kes nõustus mõne minu muudatusettepanekuga usuvabaduse kohta, ning õnnitlen teda raporti eduka koostamise puhul.

Aina enam toimub traagilisi sündmusi, mis on seotud usklike vabadusega kogu maailmas: aasta-aastalt on aina rohkem takistusi usukommete järgimisel, rünnakuid ja mõrvu. Need kuriteod puudutavad kõiki usklikke, eeskätt kristlasi. Paradoksaalselt on usuvabadus muutumas aina tundlikumaks teemaks, selle asemel et olla üks kõige loomulikemast ja vaieldamatutest vabadustest.

Ma kordan kõigil neil põhjustel juba varem esitatud ettepanekut võtta Euroopa Parlamendis kasutusele konkreetne, täpne ja iga-aastane aruanne, et jälgida usuvabaduse olukorda maailmas. Aruandes antakse teavet, mis on vajalik asjakohase ja ennetava poliitilise sekkumise kavandamiseks.

  Nicole Sinclaire (NI). - Austatud juhataja! Mitu nõukogude koolilaste põlvkonda kasvas üles teadmisega, et seltsimees Stalin leiutas sisepõlemismootori. Paistab, et Euroopa koolilapsed kasvavad üles teadmisega, et EL on inimõiguste kaitsja, kuid mida te tegelikult olete teinud, kui retoorika välja jätta?

Raportöör toob esile ELi Birma hunta vastu suunatud poliitika nõrga koha, nõrkuse, mis on samaväärne lepituspoliitikaga. Raportöör ütleb meile, et EL on tõepoolest mures inimõiguste rikkumiste pärast väljaspool ELi – kuid mis oli romade sundväljasaatmine Belgiast 1999. aastal peaminister Guy Verhofstadti ajal, kes on nüüd siin Euroopa Parlamendi liikmena? Mis on romade sundväljasaatmine Prantsusmaalt käesoleval aastal?

Aga ehk ei olegi välisteenistuselt peale sõnade midagi loota. Eelmisel nädalal väljendas Amnesty International Brüsselis muret selle üle, et välisteenistuses puudub inimõiguste üksus. Sõnad on toredad, kuid maailma rõhutud ja kannatavaid rahvaid aitaksid teod rohkem.

Eelmisel nädalal süüdistasin meie komisjonis eesistujariiki Belgiat selles, et nende puhul on tegemist kummitusega. Minu hämmastuseks nõustus eesistujariik minuga, öeldes, et just seda nad tahavad. Nii et kas tohin paluda paruness Ashtonit osaleda 10. jaanuaril inimõiguste alamkomisjoni koosolekul – ja mitte ainult vaimus –, kus ta saab osaleda mõttevahetuses inimõiguste ja demokraatia võrgustiku üle ning selgitada meile, mida täpselt sõna „meede” talle tähendab.

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ma sooviksin tänada Laima Andrikienėt, inimõiguste raporti 2009. aasta raportööri. Tema töö ei olnud kerge, sest olukord inimõiguste austamise vallas vajab kahjuks jätkuvalt meie tähelepanu ja tegusid. Me kutsume oma raportis korduvalt erinevaid riike ja institutsioone astuma konkreetseid samme, et suurendada inimõiguste austamise taset. Mulle tundub, et me peaksime sagedamini kontrollima, kas institutsioonid tegelikult viivad Euroopa Parlamendi nõutu ellu. Vastasel korral peame aasta pärast suurt osa täna tehtud märkustest kordama.

Me nõuame õigusega põhiõiguste austamist, kuid sellest ei piisa. Me peame olema tõhusad – peame suutma täitevasutusi veenda, et nad järgiksid meie juhiseid tõhusalt. Ma toetan raportööri ettepanekut luua Euroopa välisteenistuses inimõiguste direktoraat ning inimõiguste kõrge esindaja ametikoht. Järjepideva Euroopa Liidu välispoliitika põhiprintsiip peaks olema demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamine. See on arvatavasti raporti kõige tähtsam poliitiline sõnum. Kui seda peaks olema võimalik saavutada, siis edaspidi muutuvad inimõiguste austamist käsitlevad aastaaruanded iga aastaga lühemaks – ja tore oleks, kui nii juhtuks.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tänan teid võimaluse eest sõna võtta. Me analüüsime täna materjali, mis koosneb selgelt kahest osast ehk kahest valdkonnast. Esimene on katse hinnata inimõiguste austamist 2009. aastal ja teine on Euroopa Liidu poliitika selles valdkonnas. Sest me peame ütlema, kas eelmisel aastal toimus maailmas inimõiguste austamise osas edasiminek. Kahjuks ei saa sellele küsimusele jaatavalt vastata. 2009. aastal ei toimunud põhiõiguste austamise valdkonnas kindlasti mingit edasiminekut. Ma pean siinkohal silmas tõsiasja, et surmanuhtlust kasutatakse endiselt ning jätkuvalt kasutatakse paljudes riikides piinamist. Ma pean silmas vägivalla kasutamist naiste vastu ja ka seda fakti, et ikka veel sunnitakse kogu maailmas miljoneid lapsi tegema orjatööd.

Teine valdkond on seotud liiduga. Väärtuste ja eesmärkide osas ei ole vaidlusi. Peamine vaidlusküsimus, mis meile muret teeb, on seotud asjaoluga, et me tahame, et liidu tegevus inimõiguste kaitsmisel oleks tõhusam. Ma tahaksin nõustuda kõigi sellekohaste ettepanekutega, mida raportist võib leida. Kui meie soovitused ellu viidaks, siis muutuks liidu töö inimõiguste kaitsmise valdkonnas kindlasti märksa tõhusamaks.

  Charles Goerens (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Andrikienė raport on suurepärane viiteallikas neile, kes võtavad sõna inimõiguste teemal. Hea on jagada õppetunde inimõiguste teemal meie partneritega mujal maailmas.

Kuigi mõned riigid on inimõigusalaste standardite täitmise osas ikka veel alles keskajas, oleks Euroopal tark mitte võtta liiga ülbet seisukohta.

Euroopa Liidu kriitika riikide valitsuste suunas, kes jätkuvalt rikuvad inimõigusi, oleks veelgi usutavam, kui meie 27 liikmesriiki ilma erandita jõustaksid Strasbourgi Inimõiguste Kohtu otsuseid.

Kus me selles osas oleme? Kas ei ole aeg võtta endale pühalik kohustus, et ei jääks vähimatki kahtlust selles, et meie soov on austada meie enda loodud asutuste autoriteeti?

  Barbara Lochbihler (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Paruness Ashton! ELil on väga palju meetmeid, mida saab kasutada inimõiguste poliitika parandamiseks mitmetes riikides. EL on piirkondlik suurvõim, mis peaks mitmepoolsetel foorumitel nõudma inimõiguste poliitika teostamist ja tagama, et selles valdkonnas keskendutaks rohkem edasiminekule. Kas me kasutame Euroopa välisteenistuse rajamisega tekkinud võimalust, et arutada, kas ELi inimõiguste poliitikal on soovitud mõju? Ma loodan seda ja ma toetan paruness Ashtoni teatatud inimõiguste poliitika läbivaatamist.

Mulle teeb siiski väga muret see, et ei ole võimalik asjakohaselt kasutada struktuure, mida kavatsetakse välisteenistusse inimõiguste alase tegevuse jaoks luua. On olemas reaalne oht, et võrreldes varasemaga on veelgi vähem ressursse ja et meil ei saa olema nähtavat, kuuldavat ega tõhusat Euroopa inimõiguste poliitikat. Rajatav inimõiguste osakond ähvardab muutuda pelgalt viigileheks, kui inimõiguste poliitika ei ole kõige kõrgemal tasandil mingil viisil esindatud. Inimõiguste süvalaiendamine ei anna iseenesest vajalikke tulemusi.

Meil on vaja tugevat ekspertide rühma, millel on sidemed kõrgeimal tasandil, ning kõik asjaosalised peavad sellesse küsimusesse tõsiselt suhtuma. Alles siis on võimalik süvalaiendamine kõigis poliitikavaldkondades ning tsentraalsel otsuste langetamise tasandil. Oleks täiesti mõeldamatu, ebaprofessionaalne ja tagurlik keskenduda üksnes süvalaiendamisele. Inimesed, kes kannatavad nende põhiõiguste rikkumise all, ootavad ELilt uut ja tõhusat inimõiguste poliitikat ning mitte pelgalt haldusmenetluse kohaldamist selles valdkonnas.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Ma kiidan raportöör Laima Andrikienėt tasakaalustatud ja mõistliku lähenemisviisi eest sellele raportile.

Minu fraktsioon, ECR, on täielikult pühendunud põhiõiguste edendamisele kogu maailmas. Kuid me tunnistame ka seda, et sageli on vaja inimõigusi tasakaalustada reaalpoliitikaga. Miks muidu arendaks EL strateegilist partnerlust Hiinaga, mille valitsus hoolib vähe vabadustest, mida me peame üliolulisteks? Samamoodi on ELil moraalne kohus anda arengu- ja humanitaarabi arenguriikidele, isegi neile, mille inimõiguste ajalugu on kahetsusväärne, näiteks Pakistan, kus eeskätt naised ja usuvähemused kannatavad asutustes diskrimineerimise all.

Sellegipoolest on mul hea meel, et raportis tuuakse välja riigid, mis on mulle karjääri jooksul kõige rohkem muret teinud: Vietnam, Kuuba, Venezuela, Iraan, Zimbabwe ja Põhja-Korea. Õigustatult on tõstatatud küsimus inimõiguste rikkujate karistamatusest Venemaal. Raportit läbiv teema on, et demokraatia, inimõigused ja majanduslik vabadus käivad käsikäes.

Mul tekivad siiski kahtlused, kui parlament tugineb teatud ebameeldivate tavade hukkamõistmisel rahvusvahelisele õigusele, kuigi selle õiguslik alus ei ole kaugeltki selge. Ma täheldasin näiteks, et homme arutlusele tulevas parlamendi resolutsioonis on peksukaristuse kasutamine Malaisias kuulutatud selgelt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks, kuigi selline avaldus on juriidiliselt küsitav. Kui me tahame institutsioonina usaldusväärseks jääda, siis peame jääma faktide juurde.

  Bastiaan Belder (EFD). - (NL) Austatud juhataja! Meie pühendumus põhiõigustest kinnipidamisel tähendab vähe, kui puudub isiklik seotus ja Laima Andrikienė huvitav raport julgustab seda selgelt. Mulle teeb selles osas konkreetselt muret nn usuvabadus.

Ma tahaksin mainida kolme praegu toime pandavat usuvabaduse põhivabaduse rikkumist, et nõuda nõukogult ja komisjonilt, kes viibivad siin ühes isikus – teie, kõrge esindaja −, et antaks hääl ja seega nägu neile ja kõigile teistele tagakiusatud kodanikele, kes on jäänud diplomaatia püünisesse.

Minu jaoks on kolm põletavat juhtumit. 1. Dr Fan Yafeng, väljapaistev Hiina inimõiguste advokaat ja Beijingi koguduse pastor, kes on alates 1. novembrist 2010 olnud koduarestis ja kes on nädalaid kannatanud Hiina luureteenistuse tagakiusamise ja mahhinatsioonide all. Mida Euroopa peaks tegema: lõpetada dr Fani koduarest.

2. Aisha Bibi, Pakistani kristlane, kes mõisteti kooskõlas Pakistani jumalateotuse seadustega surma äärmiselt kaheldava süüdistuse põhjal. Hiljutises vestluses Pakistani välisministriga San Franciscos ei tahtnud ta nõustuda tegema rohkem kui viia läbi põhjalik politseiuurimine jumalateotuse seaduste alusel esitatud süüdistuse kohta. Mida Euroopa peaks tegema: saavutada Aisha Bibi vabastamine ja jumalateotuse seaduste tühistamine Pakistanis.

3. Yusuf al-Qaradawi – Iraani koguduse juht, kes mõisteti surma usutaganemise süüdistusega. Mida Euroopa peaks tegema: saavutada nimetatud kirikuõpetaja vabastamine ja lõpetada koguduste püsiv riigipoolne jälgimine islamivabariigis.

Head kolleegid! Lugupeetud nõukogu ja komisjon! Kõrge esindaja! Kahjuks ei ole teil kodutöö puudust!

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Kui Hiina kutsub üles boikottima Nobeli rahupreemia tseremooniat ning Lääne sõjalise abi toel võimule tulnud Iraagi ja Afganistani valitsused seda üleskutset toetavad, siis on see minu jaoks ilmne näide probleemidest inimõiguste vallas islamirežiimides. Selle taustal on äärmiselt murettekitav kristlike vähemuste suurenev tagakiusamine Lähis-Idas ning kristlaste diskrimineerimise ja sallimatuse juhtumid Euroopas. Me ei saa enam eirata ELi moslemikogukondades suurenevaid probleeme seoses sundabielude, aumõrvade, naistevastase vägivallaga ja üleskutsetega kehtestada šariaat.

Minu arvates peaksime samuti seisma kindlalt vastu kultuurilisele relativismile, milles võõramaiste kultuuride ja traditsioonide austamise ettekäändel tolereeritakse tõsiasja, et mõnes moslemi kultuuri regioonis piiratakse inimeste õigust vabadusele, võrdsusele ja kaasotsustamisele.

  Vittorio Prodi (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Andrikienė raport on üldiselt suurepärane ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis töötas tublisti, et panustada sellesse oma väga väärtuslikke ideid. Inimõigused on Euroopa Liidu loomisest saadik olnud selle üheks peamiseks sambaks ning nende austamine on oluline teema, mida Euroopa Parlament peab iga päev julgustama.

Inim- ja põhiõiguste ulatuslikum aktsepteerimine, globaliseerumine ning muutused meie ühiskonnas on tekitanud vajaduse uue ja erineva maailmavaate järele, mis ei sobitu meie praeguste kaanonitega. Seega on hädavajalik tagada võrdne juurdepääs loodusvaradele, mis on iga inimese üks põhiõigustest.

Saabuvatel aastatel põgeneb kliimamuutuse tõttu tohutu hulk pagulasi planeedi kõige vaesematelt aladelt ja meie kohus on arvestada potentsiaalseid sisserändevoolusid, et saaksime kehtestada asjakohased meetmed.

Kehtivas rahvusvahelise õiguse sõnavaras ei tunta veel sõna „kliimapagulane”. Loomulikult oleme endiselt pühendunud kõrbestumise vastu võitlemisele, nagu ka kliimamuutustega kohandumisele. Need on teemad, mida ma üritasin raporti teksti lisada, et saaks alustada tõsist arutelu nende küsimuste üle.

  Marietje Schaake (ALDE). - Austatud juhataja! Me tähistame täna Sahharovi preemia andmisega märkimisväärset päeva, kuid meil on teha palju rohkem tööd. Ma tahaksin tõsta esile mõned punktid kõnealusest terviklikust ja hästi koostatud raportist.

On vaja võidelda õigluse saavutamise eest karistamatusega seoses kas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu või muude vahenditega. Tähtis ei ole mitte ainult süüdlased kohtu alla anda, sest sageli on see aeganõudev, kuid seni näitab üksikute inimõiguste rikkujate vastutusele võtmise alustamine neile, kes kardavad, et inimõiguste rikkumised jäävad märkamata või et liberaaldemokraadid tegelikult tolereerivad selliseid rikkumisi, seda, et kannatusi tunnistatakse ja et EL on usaldusväärne.

Raportis nõuame sanktsioone Vene ametiisikutele, kes vastutavad Sergei Magnitski surma eest, ja Iraani ametiisikutele, kes on seotud süstemaatilise tsensuuri, kodanike, kes ei ole teinud muud kui tegutsenud kooskõlas oma võõrandamatute ja tõepoolest universaalsete inimõigustega, vägistamise, ründamise ja hukkamisega.

  Peter van Dalen (ECR). - (NL) Austatud juhataja! Me oleme viimastel aastakümnetel näinud, et inimõiguste olukord on mitmel pool maailmas paranenud. Ma pean silmas Lõuna-Ameerikat ja Ida-Euroopat, kus see on olnud seotud demokratiseerumise ja suurema jõukusega.

Kahjuks ei ole me näinud edusamme riikides, milles domineerib islamiusk – otse vastupidi. Egiptuses, Iraagis, Iraanis, Pakistanis, Somaalias jt sellistes riikides muutub aina rohkem kristlasi ja usuvähemusi rõhumise ohvriks.

Sellistes riikides kasutavad äärmuslased kõiki võimalikke vahendeid. Süüdistused jumalateotuses, ristiusku pöördumise keelamine, igapäevane tagakiusamine, mõrvad – kõik see toimub. Sageli on selline tegevus suunatud kogukondade vastu, kes on neis riikides elanud palju kauem kui moslemid.

Austatud juhataja! Iga viie usu eest tagakiusatu seast neli on kristlased ja olukord on kõige tõsisem moslemiriikides.

Ma kutsun Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles tegema rohkem, et võidelda usulise tagakiusamise vastu, ja, Catherine Ashton, ma küsin teilt konkreetselt, kuidas Te oma poliitikas selle küsimuse lahendate?

  Nikolaos Salavrakos (EFD). - (EL) Austatud juhataja! Ma pean Laima Andrikienėt esitatud tervikliku raporti eest kiitma. Ma tuletaksin kõigile meelde, et 2500 aastat tagasi ütlesid vanad kreeklased, et inimene on kõigi asjade mõõt. Kaks sajandit hiljem tõdesid roomlased, et inimene on inimesele hunt. Ma tahaksin näha, kas vanakreeka ütluse puhul on tegu filosoofilise retoorikaga või oleme me edasi liikunud. Me oleme kindlasti edasi liikunud, kuid me ei ole inimõiguste kaitsmisel soovitud tulemust saavutanud ning kahjuks on Euroopas ja kogu maailmas puhkenud majandus- ja finantskriis toonud kaasa väga suuri probleeme, tabades peamiselt ühiskonna vaesemat osa ja jättes need inimesed seeläbi ilma eneseaustuse inimõigusest. Austatud juhataja! Paruness Ashton! Me peame sõnadest kaugemale minema; me peame tegutsema, me peame võtma sotsiaalseks kaitseks vajalikke meetmeid, võitlema sotsiaalse tõrjutuse vastu ning ennekõike peame leidma töökohad noortele. Ma tuletan teile veel kord meelde: töökoht ei tähenda elatist; see on vahend, mis aitab saavutada eneseaustust ja väärikust ning tingimusi rahuks Euroopas.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tsivilisatsiooni ei mõõdeta üksnes tehnilise progressi ja jõukusega, vaid aina rohkem ka inimõiguste austamisega. See on tsitaat inimõigusi 21. sajandil käsitlevast programmist ja see peaks olema meile hoiatuseks. ELi usaldusväärsust selles valdkonnas ei tohi võtta iseenesestmõistetavana ning meie poliitika ei ole immuunne sellele, et seda ei võidaks hinnata topeltstandardite alusel.

Euroopa välisteenistus pakub meile võimaluse viia ellu sõnad, mida me kiidame heaks hiljemalt iga neljapäeva pärastlõunal. Inimõigused peavad olema kajastatud ELi välispoliitika kõigis valdkondades. Ma toetan ELi vahendite tõhususe ulatuslikku läbivaatamist selles valdkonnas, sest ilmselgelt ei ole meil puudu poliitilisest tahtest esitada karme nõudmisi, vaid puudu on lihtsalt tahtest neid nõudmisi täita.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Euroopa Liit põhineb sellistel väärtustel nagu vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõigustest kinnipidamine.

Kui liit tahab ühtlasi maailmas inimõiguste edendamisel olulist rolli mängida, siis on hädavajalik töötada välja järjekindel välispoliitika, millesse kõik liikmesriigid peavad otsusekindlalt panustama. Lissaboni lepingu jõustumine on ainulaadne võimalus teha märkimisväärseid edusamme inimõiguste ja demokraatia vallas, mis peaksid edaspidi olema eelkõige erinevate välispoliitiliste valdkondade keskne koostisosa.

Seega on otsus lisada inimõigused Euroopa välisteenistuse erinevatesse struktuuridesse on selge ja otsustava tähtsusega. Ma usun siiski kindlalt, et inimõiguste eriesindaja rolli loomine aitaks kaasa suuremale ühtekuuluvusele ning eelkõige muudaks see ELi sellekohase välistegevuse paremini nähtavaks.

Ma tahaksin lõpetuseks õnnitleda raportöör Andrikienėt tema suurepärase töö puhul ELi 2008.−2009. aasta inimõiguste aastaaruandega, milles võetakse detailselt kokku Euroopa Liidu mitmekesine tegevus inimõiguste ja demokraatia vallas kogu maailmas.

  Michael Cashman (S&D). - Austatud juhataja! Tänan raportööri suurepärase raporti eest. Paruness Ashton, mul on äärmiselt hea meel teie ametisseasumise pärast, sest olete oma tegudega näidanud, et Te ei kõhkle absoluutselt seismast inimeste eest, kelle häält ei ole kuulda ja kellelt on võetud nende õigused.

Inimõigused mõistagi riigipiire ei tunne. Nad ei tunne riigipiire. Nad on universaalsed. Kuid selle tahu universaalsus ei toimi kogu maailmas. Meil on lepingud riikidega Aafrikas, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkondades, kus homo-, bi- ja transseksuaalide õigused on kriminaliseeritud. Nende õigusi ei austata ning isegi Cotonou lepingus kaheldakse, kas homo-, bi- ja transseksuaalsete inimeste õigusi tuleks austada.

Sellepärast vajame me välisteenistuses tugevat inimõiguste direktoraati, et tagada arengu-, kaubandus- ja välisasjade poliitiline järjepidevus – nagu te oma avalduses ütlesite.

Meil on vabakaubanduslepingud, mille artiklit 2, inimõiguste klauslit, ei ole kunagi tegelikult jõustatud. Parlament esitab soovitusi ja ma kardan, et nõukogu kohkub tagasi. Nii et me vaatame teie suunas, et te võtaksite otsustavalt juhtrolli inimõiguste kaitsmisel kõigis neis riikides, millega meil on suhted.

Ma soovin samuti õnnitleda 2009. aastal nõukogu vastu võetud LGBT abivahendi puhul. Nimetatud abivahend võimaldab ELi välisteenistusel töötada homo-, bi- ja transseksuaalsete inimeste põhiõiguste nimel. Ma soovin teile kõike head, ma usaldan teid ja täiskogu usub teisse.

  Edward McMillan-Scott (ALDE). – Austatud juhataja! Ma võtan sõna Euroopa Parlamendi asepresidendina demokraatia ja inimõiguste alal ning tänan Laima Andrikienėt suurepärase raporti eest.

Leedi Ashton rääkis oma sõnavõtus uutest struktuuridest Euroopa välisteenistuses – või vähemalt ta ei rääkinud neist. Palju aastaid tagasi demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit luues uskusin ma, et demokraatia ja inimõiguste tagamiseks on vaja struktuuri. See on siiani alles. Muuseas, komisjon tahtis seda ära kaotada ning süvalaiendada inimõigusi ja demokraatiat kõigi välisprogrammide kaudu. Leedi Ashton ei räägi oma sõnavõtus süvalaiendamisest, kuid ma kardan, et kui ta räägib hõbelõngast, mis on nii habras, et võib esimese pinge peale puruneda, siis räägib ta mingist udupeenest välispoliitikast. Ma arvan, et me vajame enamat. Me tahaksime – nagu teised täiskogu kõigilt pooltelt on öelnud −, et välisteenistusel oleks inimõiguste ja demokraatia direktoraat ja võimalik, et ka eriesindaja.

Nagu Heidi Hautalagi olin ma möödunud nädalal Oslos ja ma tahaksin mõtiskleda vaid ühe punkti üle. Seal oli umbes tuhat inimest – istusin täpselt Nancy Pelosi selja taga −, kes olid ühinenud üle Atlandi ookeani: poliitikud, diplomaadid, riigiteenistujad ja valitsusvälised organisatsioonid, kes olid rõõmsalt ühinenud Euroopa Liidu ümber. Kui saal püsti seistes aplodeeris, siis tehti seda üksmeelselt – ei mingeid laineid, ei mingit killustatust. Kõik tõusid püsti, sest me seisime seal Lääne kodanikuühiskonnana, kes toetab põhimõtete kogumit. Nii et kui tulevikus räägib EL oma nn pehmest julgeolekust, siis peab ta rääkima ka põhimõtetest. Me vaatame teie suunas, paruness Ashton, et te need põhimõtted esitaksite.

  Tomasz Piotr Poręba (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Andrikienė raport on tõesti pikk, kuid ma olen sügavalt veendunud, et selles ei ammendata kõiki maailmas 2009. aastal inimõiguste austamisega seotud küsimusi. Eriti vähe on raportis jäetud ruumi süvenevale nähtusele, milleks on kristlaste tagakiusamine, mis ei toimu nüüd mitte ainult kolmandates riikides, vaid ka Euroopas. Euroopa Liidul on piisavalt poliitilisi ja diplomaatilisi vahendeid, et selliseid nähtusi ennetada ning need kategooriliselt ja resoluutselt hukka mõista.

Teine küsimus, milles liit ei tohi vaikida, on inimõiguste austamine Venemaal. Mulle tundub, et käimasolevad läbirääkimised koostöölepingu üle Venemaaga on ideaalne hetk tõstatada kindlalt ja konkreetselt küsimus inimõiguste austamisest selles riigis. Sest me ei tohi unustada Venemaal tagakiusatavaid inimesi – poliitikud, valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja ärimehed −, keda kiusatakse taga üksnes seetõttu, et neil on julgust ja tugevust nõuda tõe väljaütlemist nende riigi juhtimise kohta.

  David Campbell Bannerman (EFD). − Austatud juhataja! Olles kõik ühinenud, et mõista hukka skandaalsed inimõiguste rikkumised sellistes riikides nagu Iraan ja Hiina, peame me hakkama neid eristama räigelt ülepakutud EList inspireeritud inimõigustööstusest. Üldsust tüssatakse kogu selle inimõiguste laadaga. Seal on ELi põhiõiguste harta Lissaboni lepingus, siis on seal Euroopa Inimõiguste Kohus, kes tahab anda hääleõiguse briti vangidele – isegi mõrvaritele ja pedofiilidele. Liiga palju on ELi tööõigusi ja ameerikalikke kahjutasuõigusi ning on sellised riigisisesed õigusaktid nagu Ühendkuningriigi katastroofiline inimõiguste seadus, mis lubab välismaistel terroristidel ja kurjategijatel Suurbritanniasse jääda, sest nüüd on hakatud nende õigusi pidama tähtsamaks kui nende korralike kodanike õigusi, keda nad ohustavad.

Tõde on selles, et inimõiguste üllas üritus on liiga sageli vajunud sügavalt rentslisse, kus miljonäridest advokaadid rikastuvad, kaitstes terroristide, kurjategijate ja ahnitsejate võltse õigusi. See peab lõppema.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tõsiasi, et EL on laiendamas oma tegevust inimõiguste valdkonnas ja et raportis on spetsiaalselt käsitletud kristlasvähemuste tagakiusamise ja diskrimineerimise küsimust, on samm õiges suunas. Kristlased kannatavad teravalt tagakiusamise all paljudes riikides, millest mõnedel on ELiga tihedad sidemed. Näidete seas on Egiptus, Iraan, Iraak ja loomulikult Türgi, kus kristlased mõnel juhul võitlevad ellujäämise nimel nii majanduslikus kui ka füüsilises mõttes. Me ei vaja uut ametiposti, nagu kavandatav inimõiguste eriesindaja, et sundida neid riike näitama üles suuremat sallivust ja kaitsma oma vähemusi. See tekitaks ebavajalikke kulusid ning selle tõhusus ei ole tagatud, sest meil on juba praegu surve avaldamiseks piisavalt vahendeid. Me peame võtma konkreetseid meetmeid. Me peame tagama, et EL ei sõlmi ühtegi lepingut ega anna rahalist abi, kui ei ole võetud kohustust austada inimõigusi ja kaitsta vähemusi, eelkõige kristlasi.

Head kolleegid! Finantsargumendid on võimsad, eriti siis kui humanitaarargumendid ei toimi. Mis kõige olulisem – neist saadakse hästi aru kõikjal maailmas.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Lubage mul kõigepealt kiita kolleeg Laima Andrikienėt suurepärase töö eest. Muudatusettepanekute arv, mis oli rekordiline, pani tema õlgadele märkimisväärse koorma, kuid ta sai suurepäraselt ja elegantselt hakkama ja tulemuseks on erakordselt hea raport. Mul on rõõm öelda, et raportis tõstetakse esile kõige haavatavamaid gruppe, keda on vaja kõige rohkem kaitsta, näiteks lapsed, põliselanikud ja rahvusvähemused. Ma loodan väga, et meie raportis väljendatud sõnum välisteenistuse struktuuri ja tulevase inimõiguste kõrge esindaja kohta võetakse avatult vastu. Me ootame, et kõrge esindaja Ashton tagab, et inimõigustel on uues struktuuris eriline koht, ning et lisaks vajalike organisatsiooniliste tingimuste loomisele peaks välisteenistuse kogu töö olema ajendatud inimõiguste süvalaiendamisest.

Lissaboni lepingu vaimsus on loonud uue hetke, milles me peame ka selles vallas järjepidevamalt tegutsema ning ei tohi lubada, et suutmatus selles vaimus tegutseda kahjustaks ELi usaldusväärsust. Euroopa Liidu põhiõiguste olukorda käsitleva raporti raportöörina teeb mulle eriti head meelt, et see arutelu on toodud ka parlamendi istungjärgu ette ning et nii täna vastu võetud Euroopa Liidu põhiõiguste olukorda käsitlev raport kui ka arutlusalune inimõiguste raport edastavad sõnumi, et me peame põhi- ja inimõiguste kaitset ja järjekindlat kohaldamist ning topeltstandardite vältimist ühtmoodi tähtsaks nii ELis endas kui ka väljaspool.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Mulle teevad heameelt kaks asja. Esiteks see, et inimõigustest on saanud Euroopa välisteenistuse töö lahutamatu osa – ja see on väga hea asi. Euroopa välisteenistuse aparaati tuleks kasutada just nimelt selleks eesmärgiks – inimõiguste edendamiseks ja inimõiguskaitsjate kaitsmiseks kogu maailmas. Teine asi, mis mulle rõõmu teeb, on see, et Euroopa Liidu Venemaa delegatsiooni liikmena on mul väga hea meel, et osa raportist on pühendatud inimõiguste austamisele Venemaal ja et nimetatud on konkreetsed inimõiguskaitsjad. Brüsseli ja Strasbourgi toetus inimestele, kes võitlevad inimõiguste ees Venemaal, on äärmiselt tähtis ja ma arvan, et raport väärib toetust juba seetõttu, et selles suhtutakse nendesse inimestesse nii suure austusega. Ma arvan, et me peaksime liikuma selles suunas ja ma kutsun Catherine Ashtonit üles seda tegema.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Arutelu maailma inimõigusi käsitleva raporti üle langeb samasse aega kurbade sündmustega, mis kinnitavad, et inimõigusi rikutakse pidevalt. Nobeli rahupreemia võitja Liu Xiaobo ja Sahharovi auhinna saaja Guillermo Fariñas ei saanud oma autasu vastu võtta, sest nad ei saanud režiimilt, milles nad elavad, luba riigist lahkuda. Iraagi piiskoppide eilne Euroopa Parlamendi külastus tõestab, et meil on endiselt tohutud probleemid usuliste rühmituste tagakiusamisega. Kristlaste tagakiusamine Lähis-Idas, sealhulgas hiljutine terroristlik rünnak katedraali vastu Bagdadis näitab, et ilmunud on uued põhiõiguste rikkumise meetodid ning liit peaks reageerima asjakohaselt ja tõhusalt.

Ma soovin lisada oma hääle Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki üleskutsele seada kristlaste turvalisus Iraagis esikohale. Me ei saa nõustuda, et kristlasi koheldakse kui alama klassi kodanikke. Ja kuidas saame me jätkata ühinemisläbirääkimisi Türgiga, kui ainus kristlik seminar selles riigis jääb suletuks. Lissaboni lepingu jõustumise järel annab ELi diplomaatiline teenistus võimaluse parandada liidu tööd inimõiguste vallas. Selles töös tuleks keskenduda rahvusvahelise koostöö tugevdamisele ja julgeoleku taseme tõstmisele. Demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamine peaks olema järjepideva Euroopa Liidu välispoliitika peamine põhimõte.

  Iva Zanicchi (PPE) . – (IT) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Head kolleegid! Arengukomisjoni aseesimehena tegelen ma paljude riikide probleemidega, eriti Aafrikas, kus inimõigusi rutiinselt rikutakse ja jalge alla tallatakse või kus need mõnikord üldse ära unustatakse.

Ma naasin möödunud pühapäeval ametlikult missioonilt Kongo Demokraatlikku Vabariiki, kus ma tahtsin lisaks tavapärastele kohtumistele asutustes kohtuda riigis tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ja külastada mõnd keskust, kus nad töötavad. Ma pean ütlema, et nad teevad tõesti head tööd. Ma kohtusin ohvritega riigis, kus vägistamist peetakse sõjapidamisvahendiks, kus relvastatud rühmitused panevad jätkuvalt toime massivägistamisi ja muid süstemaatilisi kuritegusid kodanikuühiskonna, eriti naiste, vanurite ja laste vastu.

Ma tahtsin mainida Kongo Demokraatliku Vabariigi näidet, sest see on minu jaoks värske kogemus. Ma tahan siiski üldiselt kutsuda üles karmilt ja pidevalt hukka mõistma naiste õiguste jõhkraid rikkumisi. Rahvusvaheline kogukond peab oluliselt suurendama kampaaniate rahastamist, et kaitsta naisi vägistamise ja muude vägivallavormide eest, näiteks suguelundite moonutamine, mis on samuti tõsine inimõiguste ja naise kehalise terviklikkuse rikkumine.

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Head kolleegid! Euroopa välisteenistuse loomine on ajalooline võimalus leida lahendus inimõiguste ja demokraatia küsimustele. Me peame eelkõige tagama, et inimõiguste austamine ja edendamine oleks Euroopa Liidu välispoliitika erinevate valdkondade keskmes.

Vaja oleks suuremat sünergiat Euroopa Liidu delegatsioonide ja liikmesriikide saatkondade vahel eesmärgiga võtta vastu ühe inimõiguste strateegia riigi kohta, arvestades, et riigiti erinevad konkreetsed üksikasjad suuresti.

Maailma paljudes osades kasutatav surmanuhtlus on õiguskorra üks kõige ebainimlikumaid vorme.

Muret tekitab surmanuhtluse kasutamine Valgevenes – ainsas Euroopa riigis, mis siiani rakendab surmanuhtlust.

Tähtis on teha lõpp inimõiguste rikkumiste neile liikidele, mille all kannatavad naised, sealhulgas suguelundite moonutamisele. Tuleb kasutada kõiki poliitilisi vahendeid, et toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsiooni, milles kutsutakse üles kehtestama naiste suguelundite moonutamise suhtes ülemaailmne moratoorium.

Ma kutsun lõpetuseks komisjoni ja nõukogu üles levitama Euroopa Liidu inimõiguste aastaaruannet.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Ma tahaksin toonitada, et kuigi Euroopa Liit on suutnud mõnes valdkonnas oma liikmesriike enneolematus ulatuses lõimida, siis inimõiguste kodifitseerimise osas jääb see teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest oluliselt maha. Ma toetan täielikult avaldust, milles kutsutakse liikmeid allkirjastama ja ratifitseerima kõiki peamisi ÜRO ja Euroopa nõukogu inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle. Ma tahaksin nende seast esile tõsta Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, mille puhul tulevikus ELi allkirjastav inimõiguste konventsioon võib olla eeskujuks. Ma usun, et inimõiguste valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide töö parem koordineerimine on sama tähtis ja võib olla ainus garantii, et sõnastatud õigused ja kohustused täidetakse.

  Maria Eleni Koppa (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Euroopa Liit kaitseb kooskõlas oma põhimõtete ja väärtustega inimõigusi kogu maailmas. Kuid teha on vaja palju ja Lissaboni leping on meie tõhusust selles sektoris parandanud. Me kõik siin Euroopa Parlamendis oleme veendunud, et tuleb jätkata tegevust inimõiguskaitsjate nimel. Juba olemasolevate vahendite nõuetekohane kohaldamine võib olla selleks raamistikuks, milles neid kaitsta. Esikohale tuleb seada kõigi rahvusvaheliste piinamise ja muu ebainimliku kohtlemise vormide vastaste konventsioonide ratifitseerimine. Inimõiguste klausli lisamine kõigisse kaubanduslepingutesse kolmandate riikidega ning selle kohaldamise jälgimine on põhimeetmed surve avaldamiseks ja me peame nende kasutamist nõudma. Ma arvan, et eraldi tuleb viidata naiste ja tütarlaste õiguste hädavajalikule kaitsele, sealhulgas nende seksuaal- ja reproduktiivtervise kaitsele.

  Antonyia Parvanova (ALDE). – Austatud juhataja! Ma tahaksin osana meie tänasest arutelust inimõiguste üle ELi sise- ja välispoliitikas eraldi välja tuua naiste olukorra konfliktitsoonides, eriti Kongos, Gaza sektoris ja Iraanis, kus seda küsimust ei saa enam eirata.

Naised ja ka lapsed on need, kes kõige rohkem kannatavad konfliktiolukordade laastavate tagajärgede all. Me ei tohiks lubada, et naiste inimõiguste rikkumised oleksid kõrvalteema: EL peaks oma välisasjades ja humanitaarpoliitikas esikohale seadma naiste õiguste kaitse. Liiga sageli ohverdatakse mõne ELi liikmesriigi majandushuvide tõttu inimõiguste küsimused – ja naiste seisund eriti – paljudes kolmandates riikides. Me vajame ja täna me nõuame asjakohaseid ja konkreetseid samme, et ELi põhimõtteid kasutataks liidu sise- ja välistegevuses reaalse vahendina inimõiguste edendamiseks, keskendudes konkreetselt naiste õigustele.

  Rui Tavares (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud Catherine Ashton! Mida Te tunneksite, kui selliste riikide nagu Prantsusmaa ja Portugal valitsused saadavad tagasi demonstratsioonid, kui nende pealinna on tulemas tähtsad isikud Hiinast, et nood visiidi ajal demonstrante ei näeks? Kas kõrge esindaja mõte ei olnud mitte selles, et Euroopa saaks välismaal rääkida inimõigustest ühel häälel, näiteks Hiinas? Kas te ei arva, et siin räägitakse rohkem kui ühel häälel?

Uudishimust – miks te alati istute nõukogu esindaja kõrval? Mis filosoofia või konstitutsiooniline teooria selle valiku taga on? Kolmas küsimus: ma tahaksin, et meie Euroopa diplomaadid peaksid inimõigusi igapäevaprioriteediks, mitte teiseks, kolmandaks või neljandaks prioriteediks, vaid esimeseks prioriteediks. Mida te teete, et tagada, et mõned meie diplomaatidest mõtleksid inimõigustest kui täiskohaga tööst ja seda iga päev? Kas ei oleks hea, kui meil oleks – nagu mitmed kolleegid juba soovitasid – sellele alaliselt pühendunud direktoraat?

  Andrew Henry William Brons (NI). - Austatud juhataja! Kui me täna hommikul kuulasime Guillermo Fariñase helisalvestist, siis avaldas mulle muljet see, et ta identifitseeris ennast ja oma kolleege kui mittevägivaldset opositsiooni Kuuba režiimile. Ma arvan, et on eriti tähtis austada nende inimeste õigusi, kes ei pane toime vägivallategusid ega õhuta teisi vägivallale.

Kuid enne kui sellel teemal liiga vagatsevaks muutume, peame seisma silmitsi tõsiasjaga, et mõnes ELi riigis antakse selliseid inimesi nagu Geert Wilders Hollandist kohtu alla poliitiliste eriarvamuste või ketserlike seisukohtade eest akadeemilistel teemadel, ilma et nad mingil moel õhutaksid vägivalda. Lisaks keelustati Belgias partei, millel ei olnud mingeid vägivaldseid sidemeid. Saksamaal kukkus ühe partei keelustamise üritus põhiseaduskohtus läbi vaid seetõttu, et paljastati, et riigiametnikud olid tõendeid fabritseerinud. Ühendkuningriigis algatas riigiorgan tsiviilhagi meie enda partei vastu ilmse eesmärgiga see sulgeda.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Leedi Ashton! Head kolleegid! Inimõigused ja Euroopa Liidu poliitika on ristteel. Andrikienė raportit tuleks kindlasti julgustada ja toetada, sest selles sedastatakse, milliseid konkreetseid meetmeid on ikka veel vaja võtta. ELi Euroopa välisteenistus saab tegutseda tõhusalt, pealegi saab see tugineda liikmesriikide õigekspeetud tundlikkusele, kuid me vajame terviklikku ja otsustavat poliitikat, mis vajaduse korral ka hammustaks.

Me peame tõesti kaitsma inimõigusi: noori, naisi, vanu inimesi, puuetega inimesi, teatava usulise ja poliitilise suundumusega inimesi ning teistsuguse seksuaalse sättumusega inimesi tuleb kaitsta, nagu tuleb ka kaitsta inimeste õiguste vabalt oma mõtteid väljendada. Täna on parlament siiski vastu võtnud mõned olulised meetmed ja seega me usume, et tõeliselt inimõiguste kaitsmisele suunatud programmi on võimalik tõepoolest ja tõhusalt välja töötada vaid otsustavas, konkreetses dialoogis kolmandate riikidega.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Paruness Ashton! On meeldiv kuulata Euroopa Liidu välisasjade kõrget esindajat kindlalt välja ütlemas, et me pooldame põhivabaduste ja inimõiguste kohaldamist ja et Euroopa Liiduna peame me tegema kõik, et kaitsta kogu maailmale ühiste põhimõtete ja vabaduste kohaldamist, nõnda et me saaksime ellu viia selle positiivse rolli.

Te teate meie seisukohta: me tahame meeleheitlikult spetsiaalset põhivabaduste talitust, mis täpsemalt teostaks järelevalvet ja esindaks meid. Ma pean siiski ütlema, paruness Ashton, et me peame vaatama nii sisse- kui ka väljapoole. Olles pärit Küproselt, juhin ma tähelepanu sellele, et kakssada tuhat küproslasest pagulast on Kreekas ilma jäetud ühest nende põhiõigusest (juurdepääs kodule) ja et meil on Türgis Küprose kogukond, mida rõhub Türgi okupatsioon. Pange oma teenistus tööle. Üks nõuanne ja palve: saatke oma esimene esindaja Küprose Vabariiki.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Ühte Sahharovi auhinna kandidaatidest, Dawit Isaaki, hoitakse endiselt Eritreas ilma kohtupidamiseta vangis. Ta on vangis olnud seni 3370 päeva. Euroopa inimõiguste konventsiooniga liitumine annab ELile suuremad võimalused tõendada oma siirast pühendumust inimõigustele ja nende kaitsele ka väljaspool ELi piire.

Ma pöördun teie poole, paruness Ashton, et te kasutaksite seda võimalust ja suurendaksite survet Eritreale vabastada Euroopa meelsusvang Dawit Isaak. Me peame nüüd näitama, et võtame asja tõsiselt, ja meil peab olema selge sõnum Eritrea presidendile. Tuleb seada oluliseks nõudeks, et kõik Eritreaga peetavad läbirääkimised viiksid Dawit Isaaki vabastamisele. Mul on teisse usku. Nagu Michael Cashman ütles:

Ma arvan, et ma usun teisse, leedi Ashton.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ma tahaksin kõigepealt Laima Andrikienėt raporti eest tänada. Ma tahaksin öelda ka seda, et pärast Lissaboni lepingut on inimõiguste olukord muutunud. Küsimus on selles, kuidas me seda vahendit kasutame. Me ei peaks seda kasutama mitte üksnes otse inimõigustest rääkides, vaid lisama need ka teistesse kontekstidesse, näiteks kui peame kaubanduspoliitilisi kõnelusi mitme riigiga. Kas inimõigused on meie partnerite jaoks olulised? Ma arvan, et reaktsioon Euroopa Parlamendi väljaöeldule või näiteks täna antud Sahharovi auhinnale näitab, et parlamendi vaated on olulised, sest neid kuulatakse.

Ma tahaksin rääkida ka kristlaste õigustest maailmas. Mulle tundub, et meil on nüüd nii palju näiteid kristlaste tagakiusamise kohta, et me peame reageerima otsustavalt. Ma arvan ühtlasi, et tähtis on teha koostööd teiste seas Euroopa Nõukoguga, ÜROga, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga ning nii Euroopa Nõukogu kui ka paljude liikmesriikide ombudsmanide ja inimõigusesindajatega, sest on väga häid näiteid sellest, kuidas nende töö mõjutab inimõigustesse suhtumise muutumist.

  Kristiina Ojuland (ALDE). - Austatud juhataja! Kuigi raport hõlmab paljusid olulisi teemasid, siis sooviksin mainida üksnes Sergei Magnitski juhtumit. Tema tragöödia esindab suurt arvu sarnaseid juhtumeid, mis ei ole meie tähelepanu alla veel jõudnud.

On ülitähtis teha Vene ametivõimudele selgeks, et selliseid intsidente tuleb uurida kooskõlas õigusriigi põhimõttega. Selle asemel on Sergei Magnitski surmaga seotud uurijad ja süüdistajad saanud ametikõrgendust ja preemiaid.

Selline tegutsemisviis on lihtsalt uskumatu õiguseväärastus ja Euroopa Liit ning selle liikmesriigid ei tohi oma silmi sulgeda. Me peame meeles pidama Vene Föderatsiooni rahvusvahelisi kohustusi. Seega, kolleegid, kutsun teid toetama muudatusettepanekut 25, milles tehakse ettepanek rakendada sanktsioone 60 Venemaa ametniku suhtes, kes olid juhtumiga seotud, kuni pole läbi viidud Sergei Magnitski surma nõuetekohast uurimist.

  Jacek Protasiewicz (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Inimõiguste alamkomisjoni liikmena tahaksin südamest kiita Laima Andrikienėt tõesti hea raporti projekti kirjutamise eest. Lisaks tahaksin Euroopa Parlamendi delegatsiooni suhetes Valgevenega esimehena väljendada ühtlasi oma suurt rahulolu selle üle, et raport sisaldab viiteid selle riigi olukorrale. Ma pean eelkõige silmas viiteid sellele, kuidas Valgevenes pidevalt piiratakse ühinemisvabadust ja see hõlmab ka rahvus- ja etniliste vähemuste ühinemisvabadust, ja ka sellele, kuidas piiratakse usuorganisatsioonide tööd.

Mul on samuti hea meel, et raportis kajastatakse Internetile juurdepääsu vabaduse piiramist ja fakti, et Valgevenele kuulub selles vallas Euroopas häbiväärne esikoht. Ma loodan ka seda, et Catherine Ashton, kes tänasel arutelul kohal viibib, teeb kõik, et tagada, et eelmisel aastal Valgevenega alanud inimõiguste dialoogil on reaalsed tulemused, eelkõige selles osas, kus me räägime inimõiguskaitsjate ja sõltumatute Valgevene ajakirjanike represseerimise lõpetamisest.

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Ma tahaksin rääkida paljude kolleegide tõstatatud küsimusest, milleks on kristlaste õiguste mahasurumine. Ma soovin järjepidevuse nimel väga, et kolleegid oleksid samavõrra huvitatud teiste religioonide esindajate õiguste mahasurumisest, sest teised riigid ütlevad meile sageli, et me oleme ühekülgsed ja kallutatud, nii et ma arvan, et küsimus on tegelikus ühtsuses ja usaldusväärsuses.

Ma tahaksin, et ELi inimõiguste välispoliitikas oleks juhtliiniks topeltstandardite vältimine ja ma loodan, et Euroopa Parlament jääb sellele truuks.

Viimaseks, kas ma tohin paruness Ashtonilt küsida, kas ta kavatseb vastata paljudele küsimustele, mis meil on välisteenistuse uute inimõiguste struktuuride kohta, sest need pannakse paika lähitulevikus.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Austatud juhataja! Ma tahaksin tänada kõiki nende panuse eest sellesse arutelusse, mida ma leidsin olevat väga kasuliku.

Kas ma võin lihtsalt öelda, et olen hetkel nõukogu poole peal, kuid enne olin ma täna komisjoni poolel? Ma liigun kahe poole vahel ja me peame arvestust, et ma kindlasti kahe poole vahel liiguksin, nii et peate mind lihtsalt tabama, kui ma siin olen.

Ma tahan veel kord väga-väga tänada Laima Andrikienėt tehtud töö eest ja õnnitleda teda raporti puhul, millest on olnud suur abi.

Ma annan oma vastuse kolmes konkreetses valdkonnas. Ma alustan Heidi Hautala täitsa lõpus tõstatatud küsimusega, mida mainisid ka mitmed kolleegid.

Lubage mul alustuseks midagi täiesti selgeks teha. Ma räägin süvalaiendamisest, sest ma olen oma elu jooksul liigagi sageli näinud, kuidas inimõigused pagendatakse organisatsiooni nurgatagustesse ning nendega tegeldakse viimasel hetkel ja viisil, mis ei too kaasa mingeid muutusi. Ma ei väida, et see on midagi, mida EL on varem teinud. Ma väidan, et ma olen kindlalt otsustanud tagada, et seda ei saa uuesti juhtuda. Nagu te näete meie struktuuris, kui oleme selle lõplikult paika saanud ja me ei ole seda veel teinud – inimõigusi tunnustatakse struktuuris täies ulatuses ja me kanname hoolt selle eest, et meie struktuuril oleks see asjatundlikkus, mida kolleegid siin on palunud. Kuid ma ei taha, et see oleks kuskil nurgataguses. Ma tahan, et see oleks osa kõiges, mida me teeme: hõbelõng ja mitte udupeen niit, hõbelõng, mis on tugev, kuid mis särab, nii et kõik seda näevad. Seda tahan ma oma ametiajal saavutada ja ma olen sajaprotsendiliselt pühendunud selle saavutamisele.

See võtab aega ja on asju, mida me ei saa teha nii hästi kui sooviksime, kuid me anname endast raudselt parima. Mulle on siiski oluline, et parlament mõistaks, mida ma üritan teha ja et tahan hoolt kanda selle eest, et see on kõigi vastutus. Jah, seda tuleks kontrollida; jah, me vajame asjatundjaid, kuid ei vastuta vaid paar inimest välisteenistuses. See on kõigi vastutus. See on esimene asi, mida tahtsin öelda. Teine asi, mida te peagi struktuuris näete ja mis seal olemas on. See on seal, et te saaksite olla selle tunnistajaks osana sellest, mida me kavatseme teha.

Töörühmade esimeeste osas esitame oma ettepanekud kandidaatide kohta. Ma nimetan inimõiguste eest vastutava töörühma esimehe ja see võimaldab neil noppida üles märkuse, mis tehti selle kohta, kas pealinnadesse tuleks inimesed koguda pealinnadest või peaks see tulema Brüsselisse. Me nopime selle märkuse sellest vestlusest välja.

Lõpetuseks struktuuride kohta: me oleme juba viinud läbi uute delegatsioonide juhtide koolituse ning üks seminar oli inimõigustest. Neile on nende kohustused täiesti selged ning nad teavad, mis on minu ja teie ootused selles vallas. Nii et palun nõustuge, et see on osa – ja keskne osa – struktuurist, kuid ma tahan kindlalt panna kõik vastutama.

Teine punkt oli küsimuste ulatusest. Ma mõistan, mida mitmed inimesed ütlesid usu kohta ja ma olen nõus, et see on tähtis küsimus. Tegelikult moodustas see ka sellel nädalal osa meie välisasjade nõukogus peetud aruteludest.

Kolleegid on ka maininud vajadust käsitleda naiste, laste ning homo-, bi- ja transseksuaalsete inimeste õigusi. Ma mõtestasin kõike, mida räägiti erinevatest inimestest ja erinevatest riikidest ja inimõigustega seoses on põhjapaneva tähtsusega see, et selleks, et inimõigused kohalduksid, on vaja lihtsalt olla inimene. See on inimõiguste kriteerium ja – jällegi − niimoodi me seda välisteenistuses käsitleme. Inimõigused kuuluvad kõigile.

Kolmas asi, mida ma tahtsin öelda, on natuke infot asjade kohta, mis hakkavad toimuma ja milles me osalised oleme. Eeskätt käib see osa meie rahvusvahelise töö kohta. Neli riiki tunnustas ja ratifitseeris sellel aastal Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja. See on väga tähtis, sest me osalesime selles: ma kirjutasin isiklikult nende riikide, mis ei olnud veel ratifitseerinud, ministritele ja palusin neil seda teha. Need on riigid, mis vastasid otse meile ja mis dokumendi ratifitseerisid.

Samamoodi mainiksin, kui olulised olid meie püüded ÜRO peaassamblee komitees laiendada toetust surmanuhtluse moratooriumile. Ma arvan, et see on selle töö, mida me tegema peaksime, tuum ja põhiline osa. See on universaalne, see on midagi, millesse me kõik usume, ja edasi viib see, kui me suhtume sellesse, mida teeme, praktiliselt.

Niisiis, kolm valdkonda: esiteks tagada, et struktuurid on õiged ja et inimesed teaksid ja mõistaksid, mis on nendelt nõutava töö tuumaks; teiseks tagada, et me kaasame kõik inimõiguste alasesse töösse; ja kolmandaks viisid, kuidas me saame olukorda muuta.

Viimane märkus, mida ma tahaksin teha, on see, et minu arvates peame inimõiguste olukorra revideerimisel üle kõige otsima praktilisi ja uuenduslikke viise, et meie sõnumid kohale jõuaksid. Ma tahan, et me oleksime tõeliselt loomingulised, töötades kohapeal inimestega erinevates riikides, kus me kohtume inimõiguste kaitsjatega – ja mina teen seda alati, ükskõik kuhu ma lähen. Ma tahan, et me oleksime uuenduslikud ja loomingulised, et leida uusi viise, kuidas tõstatada inimõigusküsimusi, uusi viise, mis läheksid kaugemale sellest, mis on igal juhul tähtis: avaldused, millega ma esinen, avaldused, millega me 27 liikmesriigina esineme, ja avaldused, millega me esineme Euroopa Liidu institutsioonidena. Vaja on leida viisid, kuidas me saame probleemi lahendamiseks võimalikult palju ära teha. Küsimus on üksikisikutes, organisatsioonides ja kollektiivses tahtes midagi reaalselt muuta.

ISTUNGI JUHATAJA: Isabelle DURANT
asepresident

  Laima Liucija Andrikienė, raportöör. − Austatud juhataja! Kõigepealt – mulle öeldi, et mu sõnavõtu tõlge inglise keelde ei olnud täpne ja mul on sellepärast väga kahju. Kohe pärast arutelu tõlgin ma oma sõnavõtu ise inglise keelde ja saadan selle kõigile asjaomastele kolleegidele ja ka kõrgele esindajale.

Teiseks tahaksin tänada kõiki tänases arutelus osalenud kolleege positiivse hinnangu ja kriitiliste märkuste eest.

Mis puutub kolleegidesse Franz Obermayrisse ja Tomasz Piotr Porębasse, kes rääkisid kristlasvähemustest erinevates riikides, väites, et seda teemat ei ole raportis käsitletud, siis tahaksin nende tähelepanu juhtida muuhulgas punktile 126.

Meil on peatükk, milles käsitletakse usuvabadust, ja kristlasvähemusi on mainitud ka mõnes konkreetses punktis.

Lõpetuseks tahaksin paruness Ashtonile kinnitada, et parlament jälgib edaspidigi hoolikalt Euroopa välisteenistuse tööd ja teeb kriitikat tegevusetuse või inimõiguste vallas võetud meetmete ebatõhususe kohta. Me sedastame selle aasta aruandes selgelt, et me ei ole rahul asjaoluga, et ELil siiani puuduvad selged kriteeriumid, et hinnata, kas inimõiguste meetmed on olnud tulemuslikud. Me väljendasime ka oma pettumust edusammude puudumise pärast inimõiguste alastes dialoogides ja konsultatsioonides.

Paruness Ashton! Parlament on käinud ära pika tee, et jõuda ühistele seisukohtadele inimõiguste küsimustes, eelkõige kõige tundlikumates küsimustes. See näitab, et parlament seisab ühiselt demokraatia edendamise ja inimõiguste kaitsmise eest maailmas. See näitab ka seda, et lõppenud on päevad, mil parlament oleks vaid komisjonile või nõukogule aplodeerinud. Parlamendist on nüüd saanud tõsine osaleja inimõiguste vallas. Kõik, kes selles vallas tegutsevad, peavad sellega arvestama.

Ma soovin tänada kõiki, kes selles arutelus osalesid.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Tõsiasi, et EL tahab laiendada oma tegevust inimõiguste valdkonnas ja et raportis on spetsiaalselt käsitletud kristlasvähemuste tagakiusamise ja diskrimineerimise küsimust, on tähtis samm õiges suunas.

Kristlased kannatavad täna teravalt tagakiusamise all paljudes riikides, millest mõnel on ELiga tihedad sidemed. Vaid mõned näited: Egiptuses, Iraanis, Iraagis ja Türgis võitlevad kristlased ellujäämise eest ja seda nii majanduslikus kui ka füüsilises mõttes.

Me ei vaja uut ametiposti, nagu kavandatav inimõiguste eriesindaja, et kutsuda neid riike näitama üles suuremat sallivust ja kaitsma oma vähemusi. See tekitab ebavajalikke kulusid ja selle tõhusus ei ole garanteeritud.

Meil on piisavalt survevahendeid ärihuvide ja rahvusvaheliste kaubandussuhete osas. Me peame võtma konkreetseid meetmeid. Me peame tagama, et EL ei sõlmi ühtegi lepingut ega anna rahalist abi, kui ei ole võetud kohustust austada inimõigusi ja kaitsta vähemusi, eelkõige kristlasi.

Finantsargumendid on ühed kõige võimsamad ja neid mõistetakse kõikjal maailmas.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Inimõiguste austamine on üks demokraatia alustaladest ja põhiväärtus, millele Euroopa Liit on rajatud. Sellepärast on inimõigustel eriline koht liidu ja meie parlamendi töös. Euroopa Parlament rõhutab oma inimõiguste aastaaruandes pühendumust nende õiguste kaitsmisele kogu maailmas. Parlament on alates 1988. aastast andnud Sahharovi auhinda inimestele ja organisatsioonidele, millel on erilised saavutused võitluses inimõiguste eest. Me tutvume auhinna tänavuse võitjaga sellel nädalal.

2009. aasta aruande taustal pöördun ma liikmesriikide poole, et nad kirjutaksid alla ja ratifitseeriksid kõik peamised ÜRO ja Euroopa Nõukogu konventsioonid, mis käsitlevad inimõiguste austamist. Et võidelda tõhusalt inimõiguste rikkumiste vastu kogu maailmas, peame me tegutsema koos ja vastavalt rahvusvahelistele õigusnormidele. Sellepärast on liidu kui juhtiva inimõiguste kaitsja jaoks tähtis, et liikmesriigid täidaksid selles vallas oma rahvusvahelisi kohustusi.

Eriti tülgastav on kaitsetute laste õiguste mitteaustamine. Sellepärast pooldan ma lapstööjõu otsustavat keelustamist ning lisavahendite eraldamist võitluseks laste tööks kasutamise vastu. On kohutav, et 21. sajandil sunnitakse kogu maailmas 215 miljonit last töötama, sealhulgas 115 miljonit last teeb rasket orjatööd. Me ei saa lubada, et majanduskriisi tõttu nende laste olukord halveneb.

  Indrek Tarand (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament võttis täna vastu vajalikud sanktsioonid Venemaa ametnike vastu, kes olid seotud Magnitski süüdimõistmise ja surmaga. Venemaa – riik, mis ei ole õigusriik ja milles inimõiguste üle irvitatakse iga päev, ei vääri tähelepanu, mida Prantsusmaa sellele pöörab. Ma mõistan seega kindlalt hukka Mistrali sõjalaeva müügi Prantsusmaalt Venemaale ja mul on selle pärast kahju.

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Andrikienė raport on samm õiges suunas. ELi−Venemaa suhted on tõepoolest erilised ja need peaksid eriliseks jääma, kuid mitte ebatavaliselt eriliseks. Venemaad seovad tema enda võetud kohustused kaitsta inimõigusi ja kaitsta oma kodanikke riigi kuritarvituste eest. Magnitski juhtum, millele raportis viidatakse, järgneb Politkovskaja, Estemirova ja Barburova mõrvadele. See on muster, mitte üksteisele järgnenud traagilised õnnetused, mis on väljaspool Vene kohtu ulatust. Ja ikkagi, mõrv mõrva järel kinnitavad Vene ametivõimud ülejäänud maailmale, et seekord leitakse süüdlased kindlasti üles ja neid karistatakse. Mis on tulemus? Ümmargune null! Vene riigiduuma isegi süüdistas Euroopa Parlamenti sekkumises Vene siseasjadesse ja kasutas valesid, et heita varju Andrikienė raportile. Kui Euroopa tahab säilitada oma usaldusväärsust demokraatia ja inimõiguste kaitsjana, siis tuleb Andrikienė raport võtta vastu selle praegusel kujul, lisamata eriklausleid Venemaa pidevate rikkumiste kohta. Kanada parlamendi resolutsiooniga juba toetatakse Magnitski juhtumiga seotud isikute reisikeeldu ja arvete külmutamist. Me peaksime eeskuju järgima ja saatma Venemaale selge ja resoluutse sõnumi. Meil on küllalt!

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. − Euroopa Liidu jätkuv inimõiguste kaitsmine on olnud kasulik kogu maailmale ja me peame oma pingutusi sellel globaliseerumise ajal suurendama. Väidetavalt on see aeglane ja mõnikord tüütu protsess, kuid on tähtis laiendada oma eesmärke ja uurida reaalseid sündmusi maailmas, et töötada välja tõhusad strateegiad. Lisaks tahan avaldada toetust inimõiguskaitsjate toetamisele ja meetmete toetamisele, mis tagavad demokraatia leviku jätkumise riikidesse, mis peavad alles muutuma hakkama. Nagu me hiljutiste Nobeli preemia ja Sahharovi auhinna võitjate puhul nägime, on inimõiguskaitsjate kaitsmine äärmiselt tähtis ning antud meetmed on samm selles suunas. Parlamendi jõupingutused demokraatia levitamisel ja inimõiguste kaitsmisel on jätkuvalt edukad ning tänases globaliseerunud maailmas saame ebaõiglusest rutem teada. Juurdepääs infole lihtsustab olukorra jälgimist ja sellele reageerimist kogu maailmas. Me peame seega seda ära kasutama ja jätkama oma jõupingutusi, et tagada, et kõigil inimestel oleksid põhiõigused, mille säilitamise nimel oleme nii rasket tööd teinud.

15. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

16. Uus Afganistani strateegia (arutelu)

  Juhataja. (FR) – Päevakorra järgmine punkt on Pino Arlacchi raport uue Afganistani strateegia kohta(2009/2217(INI))(A7-0333/2010) väliskomisjoni nimel.

  Pino Arlacchi, raportöör. − Austatud juhataja! Täna arutelul olnud raporti on kiitnud niisama hästi kui ühehäälselt heaks parlamendi väliskomisjon. Tegemist on ühe aasta tööga meeskonnas, mille eestvedaja olin ning mis rajaneb Kabulis ja Brüsselis toimunud ulatuslikel aruteludel.

Raport kujutab püüet seletada paradoksi: miks on saavutatud Afganistanis nii vähe, hoolimata üheksa aastat kestnud rahvusvahelisest sekkumisest? 2001. aastast saadik on sõjalised operatsioonid selles riigis läinud maksma üle 300 miljardi euro ja mitu tuhat inimelu ning vähemalt teine 40 miljardit eurot on kulutatud tsiviilpoolel: kokku üle 30 korra rohkem Afganistani praegusest SKTst.

Nendele tohututele jõupingutustele vaatamata on Afganistan endiselt narkootiliste ainete tootja number üks. Ta on endiselt vaeseimaid riike maailmas, kus – enamiku Afganistani elanikkonna seisukohast – elu on lühike, jõhker ja närune, nagu meie mandril viis sajandit tagasi. Ainuüksi emade suremusel on Afganistanis ohvreid rohkem kui sõjal: aastas üle 20 000 võrreldes 2300-ga. Paradoksi vastus ei ole lihtne. Arvesse tuleb võtta oopiumiprobleemi ja vastuhaku tugevust ühes usuga kiire sõjalise võidu illusiooni, mis oli valdav rahvusvahelise kohaolu esimestel aastatel. Lisaks on ülehinnatud keskvalitsuse õigusjärgsust, nagu ka rahvusvahelise abi efektiivsust riigi ülesehitamisel.

Raport ei ürita kõiki neid asju lihtsustada. Väljakutset aktsepteeritakse täies ulatuses ja dokument kujutab püüet pakkuda välja uusi suundi meie poliitikatele. Raport läheneb teemale Euroopa seisukohast. See tähendab, et Afganistani kriisi vaadeldakse nurga alt, mis ei ole lihtsalt Ameerika seisukoha peegelpilt. Euroopa väärtused ja põhimõtted on olulised. Nad mõjutavad seda, kuidas näevad Afganistani probleemi Euroopa kodanikud, kes ei usu sõjalisse lahendusse põhimõtteliselt, kuna rohkem kui 65 aastat tagasi hülgasime idee, et sõda ja võõraste maade okupeerimine kujutavad head lahendust.

Tänane EL rajaneb tõrjuval suhtumisel sõjasse ja raport kajastab seda tunnetust. Afganistani konkreetses küsimuses toetavad ELi kodanikud jõu kasutamise alternatiivina veendunult tsiviillähenemist. Meie lähenemine ei ole naiivne; tegemist ei ole, nagu öeldi, Veenuse pehmusega Marsi jõu vastu. Tegemist on hoopis mõistuse, inimsolidaarsuse jõuga, rakendatuna Afganistani-taolise kriisi puhul, millele ei saa läheneda lihtsustatud lahenduse ja meelsusega.

Raportis pakutakse välja strateegia, mis ei välista sunnivahendite piiratud kasutamist. Afganistani rahva julgeolek terroristide ja kriminaalsete rünnakute eest on arengu eeldus ning parlament arvab, et rahuvalve sekkumised, mitmepoolne diplomaatia, siseriiklikud rahuläbirääkimised, tõhusad vaesuse vähendamise meetmed, demokraatlike institutsioonide rajamine ning naiste õiguste kaitsmine kokku on uue, võiduka strateegia sambad nii Afganistanis kui mujalgi.

Loodan, et siin visandatud strateegia rakendatakse uue süsteemiga ettevaatlikult, ja kasutan võimalust kutsuda Catherine Ashtoni selles ettevõtmises parlamendiga liituma

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Austatud juhataja! Tahan alustuseks avaldada lugupidamist mälestusele Richard Holbrooke’ist, pühendunud diplomaadist, rahu eest võitlejast ja mehest, keda kutsusin uhkusega oma sõbraks. Tahan avaldada tunnustust austatud parlamendiliikmele Pino Arlacchile üksikasjaliku raporti ja tehtud töö eest, mis on ajendanud parlamendis viimastel kuudel sisukat arutelu. Ise ootan pikisilmi koostööd tema ja teiste kolleegidega parlamendis eelseisvatel kuudel, kui meie kaasatuses Afganistanis algab see, mida kirjeldaksin üliolulise järguna.

Nagu Pino Arlacchi ütles, puudutavad probleemid, millega Afganistanis silmitsi oleme, teatud mõttes meid kõiki. Vägivaldne äärmuslus ulatub regioonist kaugemale. Afganistanis kasvatatud ja toodetud narkootikumid jõuavad Euroopa tänavaile. Meie kaasatust ajendab vajadus takistada Afganistani muutumast terrorismi ja kuritegevuse turvapaigaks. Kuid võrdselt oluline on, et edendame paremat, turvalisemat ja õitsvamat tulevikku Afganistani rahva jaoks. Selleta lahendust ei tule.

Vastusena nendele väljakutsetele tahan alustuseks öelda, nagu olen öelnud korduvalt mujal, et Euroopa Liit on Afganistanis pikaks ajaks. Meil on abiprogramm aastani 2013 – ja, olen kindel, kauemakski – ning oleme nüüd tõstnud oma abi lähtejoone 200 miljoni euroni aastas, mis on rohkem senisest 150 miljonist eurost aastas.

Nende vahenditega suudame jätkata toetust nii tervishoiule kui sotsiaalhoolekandele ning lisaks ka valitsemistavale ja õigusriigi põhimõttele ning arvan, hoolimata asjaolust, et meie kõigi mõtetes on esiplaanil julgeolekut puudutavad mured, et meil on peamistes sotsiaalsektorites märgatavaid õnnestumisi.

Olen siin täiskogus juba maininud tervishoiusektorit, kus 80%-l riigist on nüüd mingil kujul juurdepääs esimese etapi arstiabile, võrreldes vähem kui 10%-ga 2001. aastal. Siiski teame ÜRO statistikast, et võrreldes 2001. aastaga sureb Afganistanis igal aastal 40 000 imikut vähem ja see on tingitud oluliselt paranenud sünnieelsest arstiabist.

Suuname samuti jätkuvalt võimalikult palju oma abist Afganistani valitsusstruktuuride kaudu, tagamaks, et reformi protsessil on Afganistanis eestvedaja. Umbes 50% meie abist käib kas riiklike programmide või sihtfondide kaudu, mis toetavad vahetult Afganistani valitsust. Annetajate koordineerimise, kohaliku suutlikkuse suurendamise ja selle tugevdamise seisukohast on hea, et omanikud on Afganistanis. See näitab head eeskuju ka paljudele teistele annetajatele.

Kuid alati on ruumi rahvusvahelise koordineerimise parendamiseks. Meil on tarvis teha enam ja teha seda paremini. Kuid vaadates, mida teeb Euroopa Liit, arvan, et oleme teinud tõelisi edusamme, mida on võimendanud oluliselt meie uus Euroopa Liidu eriesindaja delegatsiooni juht Vygaudas Ušackas, kes saabus Afganistani aprillis.

Meie poliitilised sõnumid on sidusamad ja me tõhustame oma arendusmeetmete koordineerimist ELis Afganistani ja Pakistani tegevuskava kaudu, mis kinnitati Euroopa Liidu Nõukogus läinud aasta oktoobris.

Tegevuskava viib kollektiivselt ja üksikutes liikmesriikides rakendatavad vahendid kooskõlla meie poliitikaprioriteetidega – eriti nendega, mis tulenevad Kabuli konverentsist, kus osalesin juulis.

Meie jõupingutuste ja lähenemise viimine kooskõlla on kava põhitahke. Selles tuuakse välja valdkonnad, kus Euroopa Liiduna arvame oma tegevuse kõige tõhusama olevat. Nimelt arutasid Euroopa Liidu arendusministrid minu eesistumisel läinud nädalal Brüsselis just neid küsimusi.

See toob mu teatud mõttes põhisõnumini, mida tahan täna edastada, nimelt et meie olemaolevate strateegiate rakendamine peab olema esmatähtis. Strateegiline raamistik on rakendunud nii sõjalises kui tsiviilsfääris.

Koos mõlema eesistujaga osalesin läinud kuul Lissabonis rahvusvahelistes julgeoleku abijõudude kohtumisel, kus NATO üleminekukavast lähtuvalt lepiti kokku julgeolekuvastutuse üleandmine. Olen viimastel kuudel kohtunud kindral David Petraeusega kolm korda ja, ehkki palju on veel teha, olen kindel, et praegune strateegia hakkab avaldama tõelist mõju.

Tsiviilpoolel oli meil kordaläinud Kabuli konverents. Afganistani valitsust tuleb tunnustada juulis toimunud ürituse korraldamise ja fookuse eest. Tegemist ei olnud tavalise soovide ja annetajate lubaduste väljahõikamisega. Pigem keskendus päevakord sellele, kuidas kõige paremini seada prioriteete meie olemasolevate vahendite ja kohustuste seas, suunates meie jõupingutusi kokkulepitud riiklikesse programmidesse, mille on arendanud afgaanid ise.

Need riiklikud prioriteediprogrammid sillutasid tee üleminekule väga erinevates sektorites ja meil on tarvis neid nüüd toetada, mida meie tegevuskava just teebki. Teame kõik, et jätkusuutlik sõjaline väljumine Afganistanist ei ole võimalik stabiilsuse tsiviilraamistikuta, mis suudab hoida riiki koos. Tõhusamad riigiorganid, parem valitsemistava, juurdepääs põhiteenustele, õiglus ja õigusriigi põhimõte on sama olulised kui puhas julgeolek.

Seega tugevdame oma jõupingutusi, et tugevdada Afganistani suutlikkust, ja teeme koostööd Afganistani valitsusega, et soodustada tõhusaid ja aruandekohustuslikke riigiorganeid, eriti riiklikust tasandist allpool. Nimelt kõikides valdkondades, kus kaasatud oleme – maapiirkondade areng, korrakaitse, piirihaldus või narkokaubandusega võitlemine –, teeme tööd, et tugevdada Afganistani institutsioone, rõhuasetusega õigusriigi põhimõtte, haldustava ja korruptsioonivastase võitluse edendamisele.

Afganistani institutsioonide küsimuses tahan lõpetada sõnaga Afganistani ettevõtete kohta. Meie jõupingutused arengus muutuvad jätkusuutlikuks ainult siis, kui Afganistani valitsus muutub vastutavamaks ja kaasavamaks. Meil on tarvis ergutada neid rakendama sellist pikka perspektiivi. Hetkel on pool inimressurssidest riigis marginaliseerunud ja ometi oleme näinud teiste näidete põhjal maailmas, et naiste kaasamine juhtimis- ja arendusprotsessidesse on põhjapaneva olulisusega. Mind rabas see kasutamata potentsiaal, kui kohtusin naisteühendustega Kabulis läinud juulis. See jääb meie Afganistani kaasatuse põhitahuks, olgu see poliitilises toetuses naissoost parlamendiliikmetele Afganistani uues parlamendis või meie toetuse kaudu naiste osalemisele maaelu arengu projektides, nagu laialdaselt tunnustatud riiklik solidaarsusprogramm, mida oleme rahastanud Maailmapanga kaudu 2002. aastast saadik.

Lõpetuseks olen tänulik austatud parlamendiliikmele Pino Arlacchile niivõrd paljude oluliste küsimuste esiletõstmise eest raportis. Arvan, et see toimub tõeliselt sobival hetkel, kui nii meie sõjaliste kui tsiviilkohustuste suhtes on kaalul nii palju.

  Charles Goerens, arengukomisjoni arvamuse raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Afganistanil enam palju valikuid ei ole.

Esiteks ei ole status quo enam realistlik variant, kuivõrd NATO jõud teatavad üksteise järel Afganistanist lahkumisest, ent me ei tea veel, kas riik suudab ise oma julgeolekut tagada.

Teiseks, kas 2000. aasta eelsesse olukorda naasmine oleks variant? Lisaks, kui loome peidupaiga terrorivõrgustikele, määraksime riigi uuesti jõukatsumisele relvastatud välisjõududega.

Kolmandaks, kas tuleks usaldada võimu mõõdukale Talibanile? Ma ei oska öelda, mida sellest variandist arvan, kuna keegi ei oska meile öelda, mis on mõõdukas Taliban. Küsigem Afganistani naistelt, kes on pääsenud põrgust ja äsja taasavastanud teatud vabaduse.

Neljandaks jääb jõupingutuste rakendamine, tugevdamaks saavutatut, ning võitluse jätkamine suurema demokraatia ja arengu eest. Karzai, kes püüab olla selle variandi kehastus, on sattunud olulisele tõkkele, nimelt omaenda isikule. Kuniks tekib tõsiselt võetav alternatiiv, on see ainus meile jäänud variant.

  Ioannis Kasoulides, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Meie põhiseisukoht raportis on ELi tegevuskava paramilitaarsete rühmituste väljasuretamise strateegia ja ma tänan Pino Arlacchit selle mõistmise eest.

Strateegiale tuleb anda aega toimida vastavalt president Obama seatud ajakavale, kus 2014 on sõjaliste ja politseioperatsiooni Afganistanile täielikult üleandmise tähtaeg. Lõppjärk kujuneb kindlasti poliitiliseks ja saavutatakse kokkulepe läbirääkimiste teel konflikti kõikide Afganistani osapooltega.

Kontakt Talibaniga on Afganistani asi, kuid see peaks algama, kui mässulised ei tunne end enam jõupositsioonil olevat. Abi jaotamine ja eraõiguslike isikute kasutamine on vaja uuesti läbi mõelda, nii et need tooksid kasu kohalikule elanikkonnale – ja kindlasti maksmata kohalikele mässulistele andamit kohalike edastusteede eest.

Võrdselt oluliseks tuleb pidada narkootilisi aineid – ühes julgeolekuga – Euroopa noorte elude nimel. Oleme veendunult vastu lõikele 71, milles mõistetakse hukka mehitamata tehnika kasutamine, mis on lahutamatu osa paramilitaarsete rühmituste väljasuretamise strateegiast. Mida arvavad Euroopa sõdurid tegevuskohal, kui Euroopa Parlament mõistab hukka niivõrd tõhusa relva nende võitluses vastuhakuga? Soovitan tungivalt kolleegidel hääletada lõike 71 kolmanda osa vastu.

  Norbert Neuser, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Catherine Ashton, Euroopa Liit on ÜRO resolutsioonide alusel kaasatud mitmesse missiooni Afganistanis. Afganistanis on kaotanud elu liiga palju Euroopast pärit noori sõdureid. Paljud on saanud tõsiselt vigastada või kannatavad sõjaväeteenistusest põhjustatud vaimset stressi. Tuhanded Euroopast pärit tsiviilabitöötajad riskivad iga päev oma eluga, et aidata luua Afganistanis paremat tulevikku. Kõigil neil ja kõigil meist on õigus teada, kuidas saab viia Euroopa kohustuse Afganistanis eduka ja kestva lõpuni ning kui kaua jätkub meie sõjaline kohalolek riigis.

Mida on tarvis muuta või parandada ja mis on ELi uus Afganistani strateegia? Meil on tarvis teha suuremaid jõupingutusi tsiviilelu ülesehitamise valdkonnas. Peame lõpuks tegema edusamme Afganistani politseijõudude ja kohtunike ümberkoolitamisel. Teame, et ei tule sõjalist lahendust ja seetõttu peame suurendama jõupingutusi konflikti poliitilise lahenduse saavutamiseks ELi ja ühise välispoliitika abil.

Peame ilmutama sihikindlust ja edendama sisemist lepitusprotsessi Afganistanis ning kaasama Talibani mõõdukaid liikmeid. Meil on tarvis rakendada konkreetseid algatusi, iseäranis regionaalsel tasandil, olukorra stabiliseerimiseks. See kätkeb iseäranis tõhusaid meetmeid narkootiliste ainete kasvatamise ja nendega kauplemise vastu võitlemiseks. Meie strateegia sisaldab häid ettepanekuid. Kutsume Afganistani valitsust üles näitama, et tal on tahet kehtestada parem haldussüsteem, mis on korruptsioonist vaba.

ELi uus strateegia saab aga olla edukas ainult siis, kui see ei etenda enam passiivset rolli, vaid kaasab aktiivselt naaberriike. Catherine Ashton, paneme oma lootused teie peale, loodame teie peale ja toetame teid täielikult.

  Ivo Vajgl, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Austatud juhataja! Aitäh, et pidasite meeles suursaadik Richard Holbrooke’i. On õige, et meenutame teda täna Afganistani teemal sõna võttes tänuga rahu edendamiseks tehtu eest.

Maailma, Euroopa Liidu ja meie kõigi seisukohast on Afganistan probleem, mille suudaksime lahendada suhteliselt kiiresti ja efektiivselt, kui ajad ja meetodid oleks teised. Täna on muid võimalusi uurides ilmselge, et sõjaliste vahenditega ei ole võimalik probleemi lahendada. Raport, mille koostas professor Pino Arlacchi, Afganistani ja üleilmse poliitika tumeda poole delikaatne asjatundja, aitab neid muid võimalusi võimalikuks teha. Sellele vaatamata näeme, kuidas iga päev sureb uusi ohvreid, nii tsiviilisikuid kui vormiriietes võitlejaid.

Raport aitab mõista käest lastud investeerimisvõimalusi puudutatavat teavet, humanitaarabi puudutavaid eiramisi ja kuritarvitusi, rahvusvaheliste narkokaubandusvõrkude teenitavaid kasumeid ning illusioone, mille kammitsais juhtivad sõjaväelased on olnud. Täna on selge, et Al Qaida kohaolek Afganistanis ei ole enam keskne probleem. Tegemist on aga probleemiga, mis ekspordib võitluse rahvusvahelise terrorismiga naaberriikidesse ja -regioonidesse, kuniks sõdimine Afganistanis jätkub.

Raportis hoiatatakse, et tõelised pikaajalised lahendused Afganistanis, nagu need, mis tõstavad inimõigusi, naiste positsiooni ja laste väljavaateid lähemale normidele, millega oleme tuttavad meie, on võimalikud ainult juhul, kui Afganistani ametivõimud, usujuhid ja kodanikuühiskond on aktiivselt ja jõuliselt kaasatud. Meil on tarvis olla senisest kindlamad, et nad suudavad rajada ühiskonna ja riigi alusmüüridele, mis on lähedased nende määratlusele vabadusest ning nende traditsioonidele ja väärtustele.

Raport kujutab kompetentset katset määratleda Afganistani põhiprobleeme ja võimalikke lahendusi. Raport on stiimuliks Euroopa Liidu vastutustundelisele ja loovale poliitikale Afganistanis.

  Nicole Kiil-Nielsen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Catherine Ashton, lubage mul kasutada võimalust, tänamaks Pino Arlacchit konstruktiivse õhkkonna eest, milles töötanud oleme.

Raportis pakutakse väga ausat, väga õiglast analüüsi rahvusvahelise sekkumise puudujääkidest Afganistanis 2001. aastast saadik. Avaldame heakskiitu selle põhisõnumile: sõjalist lahendust ei tule. Sõjal on tohutu maksumus. Sõda läheb maksma inimelusid nii sõdurite kui elanikkonna seas ja ainult tugevdab Talibani.

Ainuke lahendus on poliitiline. Mida afgaanid ootavad, on tõeline investeerimine nende riigi arengusse, hea haldustava toetamiseks, kohtusüsteemi loomisse. Põhiõiguste, mis kõige olulisem, naiste õiguste probleem on jätkuvalt puutumata.

ÜRO Afganistani missiooni väga värskest raportist ilmneb Afganistani valitsuse suutmatus täielikult naiste ja tütarlaste õigusi kaitsta. Tsiteerin: „Kuniks naiste ja tütarlaste pihta on suunatud tavad, mis neid kahjustavad, alandavad ja jätavad neid ilma õigustest, on Afganistanis võimalikud piiratud olulised või kestvad edusammud.“

Afganistani naiste õiguste kaitsmiseks ei ole meil tarvis mitte ainult kirjalikke õiguslikke ja põhiseaduslikke tagatisi, vaid, mis veelgi olulisem, nende kiiret ja asjakohast rakendamist.

Rahvusassambleel on riigis vähe mõju, kuna lõviosa võimust on koondunud president Karzai kätte. Kui ei ole liiga hilja, peab Euroopa Liidult tulema erinevatele institutsioonidele ning iseäranis äsja valitud parlamendile raugematu toetus demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks.

  Struan Stevenson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Viimase aasta jooksul olen tegutsenud Kasahstani OSCE eesistuja isikliku esindajana, koostades üksikasjalikku raportit Kesk-Aasiat puudutavate peamiste keskkonnaküsimuste kohta. Olen saatnud eksemplari oma raportist teile, Catherine Ashton.

Üks peamisi küsimusi, mis puudutab tervet Kesk-Aasiat, on muidugi piiriülese veekasutuse küsimus. Nagu teate, on veeallikatele eelnevate ja järgnevate riikide vahel Kesk-Aasias suur ja pidev pinge, mis puudutab veekasutust.

Kuid mu uurimise käigus kerkis esile probleemi üks tahk, mis on minu arvates paljudel otsustajatel läänes kahe silma vahele jäänud. Afganistani majanduse tugisammas on põllumajandus ja majanduse ülesehitamine konfliktijärgses Afganistanis tähendab ulatuslikke investeeringuid põllumajandusse, ergutamaks näiteks põllumajandusettevõtjaid vahetama heroiinimagunate kasvatamist granaatõunte kasvatamise vastu. See omakorda tähendab juba nappide veeressursside tohutut täiendavat kasutamist. Teisisõnu tekitaksime Afganistanis praeguse konflikti lahendamisele kaasa aidates võib-olla kogemata veeallika järel rea mini-Afganistane, kuna terav veepuudus muutub hullemaks.

Peame hoolega tagama, et mis tahes uued niisutussüsteemid projekteeritaks nõuetekohaselt betoonvoodriga kanalite ja veehoidlatega ning et need oleksid piiskniisutussüsteemid, mille sarnaseid Hispaania põllumajandusettevõtetes kasutatakse. Lisaks peavad mis tahes olulised energiaprojektid, mis kätkevad hüdroelektrijaamu, olema hoolega projekteeritud ja ehitatud, tagamaks, et need ei sea halvemasse olukorda veekasutajaid veeallika järel naaberriikides.

  Joe Higgins, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Austatud juhataja! Sõda Afganistanis Ameerika Ühendriikide ja NATO eestvedamisel on täielik katastroof Afganistani rahva seisukohast, kellest hinnanguliselt 30 000 sai surma ainuüksi läinud aastal. Samuti on see katastroof noorte meeste ja naiste seisukohast, kes on sunnitud astuma sõjaväkke ja võitlema seal NATO ning Ameerika Ühendriikide vägedes, kellest tänavu juba on saanud surma võib-olla 500.

Nagu Arlacchi raportis väga selgelt väljendatakse, on üheksa aastat hiljem majandus- ja sotsiaalne olukord Afganistanis äärmiselt hull. Vaesuses elavate inimeste arv on suurenenud järsult. On see vast skandaal, arvestades, et 300 miljardit USA dollarit on ebasündsalt raisatud massihävitusrelvadele ja sõjale ning läinud selle aja jooksul korruptsioonis kaduma. USA sissetungi Afganistani ei võetud ette Afganistani rahva huvide, vaid Ameerika Ühendriikide geostrateegiliste huvide edendamiseks Kesk-Aasias, mis on mõistagi rikas energia, nafta ja gaasi poolest.

Välisriikide väed tuleb tagasi kutsuda ja taoline Afganistanis olemasolev rikkus tuleks võtta Karzai valitsuse, korrumpeerunud maaomanike ja sõjapealike käest ning anda demokraatlikult talunike, tööliste ja vaeste organisatsioonide kätte, et tõesti kasutada neid ressursse ja arendada neid rahva hüvanguks.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Austatud juhataja! Euroopa Liidu Iraani puudutava seisukoha koostamise eest vastutava raportöörina olen keskendunud Afganistani käsitlevas resolutsioonis islamivabariigi rollile Afganistani sõjatandril.

Resolutsioon aga käsitleb Iraani huvitavat mõju ainult väga põgusalt ja minu arvates ka väga vähe tegelikkust arvesse võttes. Seniks on jätkuvalt ülioluline küsimus: kuidas hindab Euroopa Liit Iraani tegelikku mõju Afganistanis ja milliseid poliitilisi tagajärgi ta sellest ootab? Sel põhjusel esitan austatud kõrgele esindajale kolm küsimust ja tahaksin arvata, Catherine Ashton, et vastate neile kirjalikult. Ka mina eelistaksin saada konkreetseid vastuseid.

1. Mil määral avaldab Afganistani põgenike massiline deporteerimine Iraani poolt destabiliseerivat mõju Afganistani lääneosale? Mõtlen siinkohal Nimruzi ja Heratit.

2. Kas jagate Afganistani ametlikku seisukohta, et Iraan üritab nende deporteerimiste varjus viia riiki välisterroriste?

3. Missugust abi osutab Euroopa Liit Afganistani ametivõimudele arvukate põgenike vastuvõtmises Iraanist, takistamaks Teherani poliitiliselt ära kasutamast seda delikaatset humanitaarküsimust ja kasutamast ära seda, et muuta Kabul iseseisvaks ja seada ta poliitilise surve alla.

  Nick Griffin (NI). - Austatud juhataja! Raportis lammutatakse Briti poliitilise klassi valed Afganistani sõja kohta. Ma ei tea selle koletu sõja ühegi süütu Afganistani ohvri nime, kuid tean, et sellel ei ole midagi pistmist Briti huvidega. Ja tean oma valimisringkonnast 18 vapra noore mehe nime, kes ainuüksi läinud aastal selle meeletuse eest oma eluga maksid.

Kapral Simon Hornby, Liverpool; veebel David Markland, Lancashire; reamees Sean Dawson, Stalybridge; kapral Harvey Holmes, Hyde; kapral Terry Webster, Chester; vanemmadrus Andrew Breeze, Manchester; mereväelane Steven Birdsall, Warrington; mereväelane Paul Warren, Preston; seersant Steven Darbyshire, Wigan; reamees Alex Isaac, Wirral; reamees Douglas Halliday, Wallasey; vanemseersant Martyn Horton, Runcorn; reamees Thomas Sephton, Warrington; seersant David Monkhouse, Cumbria; ehituspataljoni sõdur Darren Foster, Carlisle; vanemmadrus Jordan Bancroft, Burnley; reamees Darren Deady, Bolton; kaardiväelane Christopher Davies, St Helens.

Milline vaprate noorte elude kuritegelik raiskamine!

Ei ole muidugi Euroopa Liidu asi, mis sõdu Suurbritannia peaks pidama või mitte. See on Briti rahva ja meie valitud esindajate otsustada parlamendi täiskogus Westminsteris, täpselt nagu on ka meie otsustada ühe heal päeval anda hr Blair, Brown ja Cameron kohtu alla sõjakurjategude eest, kuna Afganistan, täpselt nagu Iraakki, on kuritegelik sõda.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Jagan raportööriga ideed, et Afganistanis täna ikka veel esinevatele tohututele probleemidele tuleks läheneda uuel viisil, teisisõnu prioriteetide teistsuguse määratlusega seni tehtuga võrreldes.

Jagan tema rahulolu seiga üle, et Afganistani president, Hamid Karzai, on seadnud eesmärgiks aasta 2014, kui algab periood, mil ainult Afganistani riiklikud julgeolekujõud teostavad sõjalisi operatsioone erinevates provintsides, ja Afganistani valitsuse pühendumuse täie pädevuse järkjärguliseks teostamiseks oma julgeoleku üle.

Kõik see aga ei peaks tähendama, et rahvusvaheline üldsus Afganistani ürituse hülgab. Partnerlust Afganistaniga tuleks hoopis igal moel tugevdada. Esiteks on meil tarvis edendada investeerimist majandusse, sest see tähendaks tõesti investeerimist riigi stabiilsusse. Seda tuleb teha õigesti, teisisõnu, kehtestades koostöömudeli, mis tugineb kaasaval dialoogil ühiskondlike organisatsioonide ja kohalike institutsioonide vahel.

Põhiküsimus aga, nagu raportis õigesti väidetakse, on asjaolu, et Afganistanis ei ole stabiilsus ega rahu võimalik, kui riik ei taga kõigepealt omal vastutusel oma kodanike julgeolekut.

Sel teemal kutsun raportööri Pino Arlacchit võimalusel muutma, võib-olla suulise muudatusettepaneku kaudu, lõiku mehitamata tehnika kasutamise kohta maapinnal ja muuta see rohkem tegevust puudutavaks. Teisisõnu on üks asi öelda, et „keelatud kasutada mehitamata tehnikat“, ja teine asi öelda, et „piirame selle tehnilise vahendi kasutamist, kuivõrd võimalik“, ning seejärel võib-olla lisada, „et mitte puudutada tsiviilelanikkonda.“ Olen kindel, et suudame jõuda kompromissini; arvan, et Pino Arlacchil on arusaamine ja vahendid selleks. Oleme valmis teda tema töös toetama.

  Kristina Vigenin (S&D). - (BG) Austatud juhataja! See, mida täna arutame, on tõenäoliselt üks 2010. aasta olulisimaid raporteid välispoliitika ja julgeoleku kohta. Sooviksin õnnitleda Pino Arlacchit jõupingutuste ja saavutatud tulemuste puhul. Oskame hinnata oma praeguse Afganistani poliitika tulemusi lähtuvalt šokeerivast statistikast tõusva vastsündinute suremuse, langeva keskmise eluea ja kasvava kirjaoskamatuse ning vaesuse kohta. Võrdluseks maksab viis päeva sõda sama palju kui vaesuse kaotamine ja nädal aega sõda maksab sama palju kui 6000 kooli. Olen teadlik, et seda liiki võrdlused ei ole lihtsustatavad, kuid annavad meile ettekujutuse kimbatusest, kuhu hetkel sattunud oleme. Samal ajal on arvukates raportites ilmnenud tõsiseid puudusi, omastamist ja korruptsiooni rahvusvahelise abi jaotamisel. 2002. aastast saadik on ainuüksi Euroopa Liit ja tema liikmesriigid kallanud sisse üle 8 miljardi euro käegakatsutava tulemuseta.

Sama murettekitav on asjaolu, et uute politseinike valimine ja koolitamine Afganistani politseijõududele ei vasta isegi miinimumnõudmistele: 90% politseijõududest koosneb kirjaoskamatutest kodanikest ja üks viiendik kasutab narkootikume. Mainin seda sellepärast, et me ei saa kõnelda uuest Afganistani strateegiast, kui me ei ava silmi tegelikele faktidele. Kergeid lahendusi või ettekirjutusi ei ole, kuid soovitame tungivalt kõigil teadvustada, et ainuke lahendus on poliitiline lahendus, rõhuasetusega Afganistani institutsioonide ja kodanike tugevale kaasamisele nende riigi arengusse, millel on mõju pikas perspektiivis stabiilsete eelduste loomise kaudu oopiumitootmise peatamiseks ja vaesuse kaotamiseks.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Sooviksin alustada tänuavaldusega Pino Arlacchile, kes on teinud strateegia kallal oivalise töö. Arvan, et tegemist on suurepärase näitega väljakutsetest, millega silmitsi seisame, kuid ka vigadest, mille praeguseks heastanud oleme. Loodan, et suudame dokumendist õppida, et parandada oma tegevust Afganistanis.

On mõned elemendid, mis väärivad põhjalikumat vaatlemist. Esiteks on mõnevõrra radikaalne, kuid oluline idee pidada tõsiseid kõnelusi niinimetatud mõõduka Talibaniga. Tegemist on kahtlemata ainsa lahendusega. Samal ajal arvan, et paljudel meist oleks raske määratleda, mis või kes on tegelikult Talibani mõõdukas liige. Arvan seetõttu, et meil ei ole põhjendust arutelu pidamiseks küsimuses, ning arvan, et hiljutised sündmused on näidanud, et see ei ole tegelikult kellegi jaoks meist selge.

Teine asi, mida sooviksin käsitleda, on küsimus abiks antavast rahast ja sellest, kuidas seda raha arendatakse. Arvan, et on positiivne areng, et meil saab olema julgust suunata seda tulevikus Afganistani valitsuse eelarve kaudu. Lõppude lõpuks on see tõenäoliselt ainus viis, ehkki arvan, et seda on tarvis teha vajalikul määral järele mõeldes. Meil on samuti põhjust näidata valijatele oma liikmesriikides, et jälgime seda ja et abi kuritarvitus ei kujune liialt märkimisväärseks.

Lõpuks, kuid mitte kõige vähem tähtsana, on minu arvates hea, et mainitakse Pakistani rolli, sest ka see on ülioluline. Arvan, et nõustume kõik selle osas, ja siin on rahvusvahelisel üldsusel etendada oluline roll, survestamaks Pakistani tegema seda, mida ta peaks tegema.

Lõpuks sooviksin öelda, et tulen riigist, kus hetkeseis on selline, et arutelu Afganistani üle puudutab vaid seda, kas Soome väed peaks sinna jääma või ei, ja see ei ole eriti konstruktiivne. Arutelu ei käi asja sisu, vaid ainult selle üle, kas väed peaks seal olema või mitte. Sama käib näiteks meie naaberriigi Rootsi kohta ja seetõttu annavad sellise tõsise strateegia taolised algatused terve panuse arutellu tulevikus.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Neli aastat tagasi olin vaatleja Palestiina omavalitsuse valimistel – ja ma tõesti pidasin silmas Palestiina omavalitsust. Ma mäletan ühe Euroopa Parlamendi tähtsama liikme illusiooni. Ta ütles mulle: „Hamasi inimesed on põhiliselt toredad, haritud ja sõbralikud inimesed. Võib-olla peaksime nendega läbirääkimisi pidama.” Täna kuulen sama. Täna kuulen, et võib-olla peaksime mõõduka Talibaniga läbirääkimisi pidama. Tekib ainult üks küsimus – kes need mõõdukad talibanlased on ja kas see idee pole mitte liiga paindlik? Ma oleksin sellise liini ajamisega ettevaatlik.

Selge, et Afganistanis hukkuvad paljud sõdurid – sealhulgas sõdurid minu kodumaalt, Poolast −, et tapetakse kaugelt liiga palju sõdureid, meie strateegia on liiga kulukas ning NATO strateegia on samuti küsitav. Kuid ma ei viskaks last koos pesuveega välja ja ma hoiatan dialoogi eest inimestega, kelle tegelikud eesmärgid erinevad täielikult meie eesmärkidest.

  Philippe Juvin (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Ma tean, et Pino Arlacchi tunneb Afganistani hästi. Meie täiskogu liikmetest on ta arvatavasti üks nendest, kes seda riiki ja keerulist piirkonda kõige paremini tunneb.

Tehkem endale siiski selgeks, et kõnealune tekst selle praegusel kujul tekitab tõsise probleemi. Ma ei nõustu kõigi nende parlamendiliikmetega, kes rõõmustavad selle teksti üle ja patsutavad üksteist tunnustavalt seljale. Ma ütlen teile, miks.

Ma leian, et esiteks on teksti oluline puudujääk selles, et tahetakse iga hinna eest panna vastutust Afganistani hädade eest meile, läänlastele. Ma toon kolm näidet. Kõigepealt kirjutab Pino Arlacchi, et tervishoiutingimused on halvenenud – otsekui juhuslikult − ajast, mil meie oleme seal olnud. See on hämmastav. Catherine Ashton väitis vastupidist. Mitte keegi ei märganud seda.

Minu teine märkus on see, et põhjenduses B – lugege seda, head kolleegid! – on Lääne väed okupatsiooniväed. Need täiskogu liikmesriigid, kes on elanud üle okupatsiooni, teavad, mida see sõna tähendab.

Mu kolmas märkus on mehitamata lennukite kohta punktis 71: head kolleegid, ma olin kaks aastat tagasi Afganistanis sõjaväearstina. Ma ravisin Saksa, Briti, Poola, Itaalia, Prantsuse, liitunud Afganistani sõdureid. Ma ravisin isegi talibanlasi. Ma võin teile öelda, et kui te peaksite homme meie sõduritele ütlema: „Te ei tohi mehitamata lennukeid kasutada!”, siis oleks see sama, kui te ütleksite neile: „Võtke vaenlasega ühendust, riskeerige!”. Ma ei tea, kas meie poliitikutena peame seda oma meestele ütlema.

Ma ei alahinda olukorra keerukust. Ma tean, et sõda on julm, kuid ma usun, et me peame tegema lõpu sellele sõjavastasusele, lihtsustatud Ameerika-vastasusele, sellele Lääne vägede enesepiitsutamisele, mis teeb nad kõigi Afganistani hädade allikaks.

Ma usun, head kolleegid, et asi on märksa lihtsam. Taliban on vaenlane, mitte ameeriklased ja mitte Lääne väed. See kõik on väga keeruline, kuid me peame hoolikalt vaatama, kuidas me asju esitame.

  Thijs Berman (S&D). − Austatud juhataja! Ma tahaksin ühineda leedi Ashtoniga ja avaldada austust Richard Holbrooke’ile. Ma imetlesin teda Daytoni rahulepingu eest, kohtusin temaga kunagi lummaval õhtusöögil Brüsselis ning ta avaldas mulle väga suurt muljet.

− (NL) Austatud juhataja! Mitte ühelgi strateegial, mis on olemuselt peamiselt sõjaline, ei ole mingit võimalust Afganistanis edukaks osutuda. Meie vägede arv on seal kasvanud 20 000-lt 2001. aastal 150 000-ni praegu, kuid ebakindlus on vaid kasvanud.

Me näeme aina enam tsiviilohvreid, surnud sõdureid ja koalitsiooniarmeed – kui kolleeg Juvin andestab mulle mu väljendi −, millesse aina rohkem afgaane suhtub kui okupatsioonijõudu.

Strateegias peaks keskenduma maa taasülesehitamisele, kohalikule valitsusele, kohtuvõimule, haridusele, tervisele ja see peab hõlmama naisi, maapiirkondade arengut, kuid ilma oopiumita. Koalitsioon peab omaenda põhimõtetesse väga tõsiselt suhtuma. Oleme kuulnud ilusaid sõnu korruptsioonivastasest võitlusest, kuid midagi ei ole ette võetud korruptsiooniga presidendipalees ja selle ümber. See röövib afgaanidelt illusioonid ja see peab muutuma.

Euroopa Liit peaks toetama Afganistani politsei korruptsioonivastaseid jõupingutusi, milleks tuleb ametisse seada riiklikud süüdistajad. Afganistan ei saa toimida ilma usaldusväärsete haldusorganiteta.

  Zbigniew Ziobro (ECR). − (PL) Austatud juhataja! Ilma Afganistani siseolukorda stabiliseerimata ei ole võimalik luua tõhusat abiprogrammi. Nende meetmete põhisambaks peab olema julgeoleku ja võidu tagamine võitluses mässuliste jõududega. Selleks on vaja suurendada Euroopa riikide kohustusi NATO missiooniga seoses ja tõhustada Europoli vägesid, mis – nagu teame – ei ole arvuliselt saavutanud sellist jõudu, millest me teatasime. Samuti on ülimalt tähtis lõigata Talibani väed ära nende baasidest Pakistanis ja Peshawaris.

USA riigidepartemang on oma aruannetes näidanud, et narkokaubandusega rahastatakse suurt osa geriljade operatsioonidest. See on veel üks tegevusvaldkond Euroopa Liidu jaoks, mis peaks eraldama rohkem rahalisi vahendeid, et ajendada talunikke moonikasvatust lõpetama. Ma arvan, et raportis sisalduv idee toetada kindral Petraeusi programmi ei ole põhjendatud. Rahalisi vahendeid peaks saama piirkondlikul alusel, kuid võim peab olema tsentraalne. Afganistani edasine killustamine võib viia riigi „somaaliastumiseni” ja selle ärajagamisele võitlevate hõimude vahel.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Afganistani olukord pakub rahvusvahelisele kogukonnale väga suurt huvi ja mitte vaid seetõttu, et seal on kohal sõjalised jõud, vaid ka seetõttu, et sinna on saadetud ja saadetakse tulevikus jõudusid, mis algatavad terrorismirünnakuid ning tekitavad rahvusvahelisele kogukonnale probleeme. Tõsi on see – ja me peaksime sellega leppima −, et Afganistanis on sellised jõud nagu fundamentalistid ja terroristid olnud juba 14. sajandist alates.

24 aastat tagasi, paruness Ashton, hääletas parlament narkootikumide uurimise komisjoni raporti poolt, milles oli Afganistanile pühendatud spetsiaalne peatükk, mis sisaldas ennustusi praeguse olukorra kohta, mis on kahjuks tõeks osutunud. Narkoprobleemi ei lahenda põlluviljadega. ÜRO põlluviljaprogramm on praktikas läbi kukkunud. Afganistani oopiumiga, mida spetsialistid peavad kõige paremaks, rahastatakse kogu tegevust Afganistanis, Pakistanis ja mujal.

Seega on see vaja likvideerida, kuid veelgi enam on vaja, nagu te ütlesite, arendustegevust, pingutusi tervishoius, et vähendada imikute surevust; teiste sõnadega me peame näitama neile mudelit, mis neile meeldib, mida nad armastavad ja mida nad tahavad oma tulevaseks elukvaliteediks, mille nad saavad siduda oma arusaamisega elust. Loomulikult aitab selline mudel naisi, sest olukord, millesse Taliban on naised surunud, on tohutu probleem. Naiste olukord on juba moslemiriikideski kohutav ja nad on kohutava surve all. Siin on asjad veelgi hullemad. Euroopa Liit peab kohale jääma, paruness Ashton, ja teie sekkumine peab olema pidev ja olemuselt euroopalik, just nagu te ise ütlesite.

  Ana Gomes (S&D). − (PT) Austatud juhataja! Richard Holbrooke, kellele ka mina avaldan südamest austust, ütles enne surma: „Me peame tegema lõpu sõjale Afganistanis.” On fakt, et see riik on Euroopa ja maailma julgeoleku jaoks ülimalt tähtis, ning see on põhjus – mis on Pino Arlacchi raportis väga üksikasjalikult lahti kirjutatud −, miks me peame heastama tohutud vead, mida tegime, kui otsustasime investeerida nn afganiseerimisse ja seada Afganistani inimeste ohutuse esikohale, mis hõlmab kohalviibivate välisvägede kohustust kaitsta.

Ei maksa ennast petta: õigusriiki ja demokraatlikke institutsioone ei saa ehitada korrumpeerunud sõjardid, kes on oma usalduse rahva silmis kaotanud. Sõja lõpetamine Afganistanis sõltub ka kontrollist, mida demokraatlikult valitud valitsus omab naaberriigi Pakistani – tuumariik, mis on väljaspool tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut − sõjaliste jõudude üle. Eurooplased Euroopa Liidus ja NATOs võivad aidata lõpetada sõda Afganistanis ja takistada Pakistani laskumist põrgusse tingimusel, et lõpetame pea liiva alla peitmise olulistes poliitilistes küsimustes.

  Carlo Fidanza (PPE). − (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma ühinen teiega Richard Holbrooke'i mälestamisel.

Kui raporti koostamine oleks olnud minu fraktsiooni vastutada, siis oleksime küsimusele kindlasti lähenenud Pino Arlacchist täiesti erinevalt, ehkki ma olen tänulik Afganistani probleemi lahenduse otsimisel tema kire eest, mida ta siiani on üles näidanud.

Osaliselt tänu meie fraktsiooni esitatud arvukatele ja olulistele muudatusettepanekutele on raport nüüd vähem ideoloogiline ning selles suudetakse tunnistada üheksa aasta jooksul tehtud kriitilisi vigu, kuid ka positiivseid külgi ning seda, missugune oleks kõige tõhusam arenguviis, et aidata kaasa Afganistani ametivõimude suveräänsuse täielikule taastamisele.

Ehkki on tõsi, et üksnes sõjalisest vastusest ei piisa, peame veel kord jõuliselt kordama seda, et ühest küljest on viimastel kuudel saavutatud märkimisväärset sõjalist edu – piisab, kui mõtleme operatsioonidele Almondo ja Kandahari piirkondades −, kuid teisest küljest on Talibani jõudude maharahustamiseks vaja mässuliste vastu teravamalt tegutseda ja me soovime seda läbirääkimiste laua taga arutada.

Me saame olla vaid uhked selle sõjalise võitluse eest, mille käigus oleme näinud ohverdatavat tuhandeid rahvusvaheliste julgeoleku abinõude sõdureid, nende seas palju eurooplasi ja palju noori minu kodumaalt, sest tegemist ei ole üksnes sõjalise pühendumusega, vaid pühendumusega ülesehitamisele. Me toome neisse õnnetutesse maadesse koole, sildu ja ehitustöid, mis aitavad kaasa nende laastatud piirkondade arengule.

Ma usun, et vaatamata saavutatud kompromissidele, on raportis siiski mõned kriitilised punktid, eriti juba siin mainitud mehitamata lennukite kasutamise osas. Ma usun, et on tõsine viga jätta ennast tingimusteta ilma selle vahendi kasutamise võimalusest, mis on osutunud väga tõhusaks riigi kirdepiirkonnas, kus Talibani vägesid on keeruline välja juurida ja võita.

Ma loodan, et raportöör peab vajalikuks selle punkti osas ümber mõelda, vastasel juhul ühinen oma fraktsiooniga ja hääletan raporti vastu.

  Zoran Thaler (S&D). – (SL) Austatud juhataja! Tahan õnnitleda raportööri Pino Arlacchit julge raporti puhul!

Lubage mul täna, kui mälestame õigusega diplomaat Richard Holbrooke’i ja seda, mida ta tegi rahu heaks, eriti Balkanil, tsiteerida tema avaldust Afganistanis uimastikaubanduse vastasele võitlusele kulutatud raha (1,61 miljardit USA dollarit) kohta. Tsitaadi algus:

„Kõige pillavam ja ebatõhusam programm nii valitsuse kui ka valitsuseväliste programmide seas, millega ma olen kokku puutunud.”

(SL) Tsitaadi lõpp.

See sarnaneb sellele, mis on juhtunud kogu selle õnnetu kümneaastase Afganistani sõja jooksul.

Mul ei ole aega, et rääkida, miks me langesime Bushi administratsiooni lõksu, kuid on fakt, et meie kodanikud ootavad meilt, et me teeksime ükskord sellele hullusele lõpu, mis on meile maksma läinud 300 miljonit eurot ja loendamatuid inimelusid. Kui 2001. aastal kibelesid mõned sõttaminekuga, siis praegu on aeg riskeerida rahuga. Meie kodanikud ootavad meilt seda. Nad ootavad ka poliitilist lahendust ning soovivad, et me ei usuks nii väga sõjalisse lahendusse. <BRK>

  Elena Băsescu (PPE). − (RO) Austatud juhataja! Ma olen väga rõõmus, et välisasjade komisjonis jõuti fraktsioonide vahel selle raporti osas konsensusele. Tulemuseks on tekst, mis on algse ettepanekuga võrreldes märksa veenvam.

Pärast üheksa aastat kestnud rahvusvahelist sekkumist on olukorda Afganistanis ikka veel vaja oluliselt parandada. Ei sotsiaalmajanduslikud ega julgeolekunäitajad pole nähtavalt paranenud ning otsuseid on sageli tehtud afgaane piisavalt kaasamata. Seetõttu arvan ma, et puudu ei ole mitte raamistikust ega vahenditest. Tegelikult vajame me strateegilist kava, mis oleks kooskõlas Afganistani ees võetud kohustustega. EL peab koos NATOga võtma endale juhtrolli rahvusvahelistes pingutustes, mille eesmärk on kohelda Afganistani kui suveräänset riiki. Ma pean rõhutama, et ainus poliitiline ja diplomaatiline lahendus on suurendada Afganistani valitsuse kaasatust. Sellega seoses ma arvan, et raporti üks võtmekohti on toetus uuele mässulistevastasele strateegiale.

Lissaboni tippkohtumisel visandati üleminekufaas, mis hõlmab julgeoleku eest vastutamise järkjärgulist üleandmist Afganistani vägedele 2014. aastaks. Kooskõlas missiooni alguses võetud kohustusega ei too minu kodumaa oma vägesid ära enne, kui Afganistani territoorium on täiesti turvaline. Ma pean siin mainima ka Venemaa olulist panust, kes nõustus meie vägede ja varustuse läbiminekuga tema territooriumilt.

Ma soovin lõpetuseks rõhutada, et kui üleminekuperiood on alanud, siis on vaja viia ISAFi väed, kes operatsiooni lõpule viivad, piirkondadesse, mille julgeolekuolukord on jätkuvalt ebakindel. See meede on Lõuna-Afganistani paigutatud Rumeenia vägede jaoks ülimalt tähtis. Ebastabiilsus piirkonnas püsib hoolimata ISAFi operatsioonide edust.

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Ma sooviksin kõigepealt öelda, et ma toetan oma kolleeg Juvini poolt varem esitatud seisukohta ja ma sooviksin alustada oma kõnet, mainides, et mul on kahju, et raport ei sisalda oma pealkirjas „Euroopa Liitu“. Ma ei usu, et me peaksime kõnelema rahvusvahelise kogukonna nimel, vaid ainult Euroopa Liidu nimel. Seetõttu püüdsin ma seda esile tuua ka muudatustes, mida ma esitasin aruteluks. See ilmselt ei tähenda, et me peaksime ignoreerima koostööd oma liitlastega, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, nagu mu kolleeg Juvin mainis.

Ma ei arva, et meil oleks hetkel väga suur vajadus keskenduda täielikult uuele strateegiale. Ma leian, et parem on rakendada kaks aastat tagasi Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel määratletud strateegilist visiooni. Selle suhtes ma ei arva, et küsimus seisneks uue strateegia väljatöötamises, vaid hoopis selle strateegilise visiooni järgimises.

Teiselt poolt peame me kindlasti tunnistama sõjalise koalitsiooni poolt Afganistanis tehtud vigu ja õppima neist. Kuid me peame vältima sattumast lõksu, vaadates interventsioonieelset olukorda läbi roosade prillide. Nagu juba eelnevalt on mainitud, on meie jaoks oluline rõhutada, et meie strateegia üks põhieesmärke Afganistanis on saada lahti Talibani rühmitustest selles riigis.

Kuid me peaksime tooma esile ka interventsiooni positiivsed aspektid, eelkõige Petraeuse plaani. Tänapäeval on Afganistan riik, kus naistel on rohkem õigusi, rohkem lapsi käib koolis, rohkem tehaseid on avatud ja ehitatakse rohkem teid. See saab toimuda tänu sellele, kuidas me oleme selles riigis käitunud. Tsiviilmeetmete integratsioon, nagu näiteks haridusprogrammid ning vaesuse väljajuurimise, taastamise ja arendamise programmid, on oluline samm rahu tagamisel Afganistanis.

Lõpetuseks sooviksin ma rõhutada vajadust pragmaatilise visiooni järele, mille on ette pannud minu fraktsioon. Ärgem unustagem, et Arlacchi raportisse tehti üle 400 muudatuse.

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, ma soovin lühidalt öelda kolme asja.

Esiteks usun ma vastupidiselt eelnevalt öeldule, et Euroopa Liidul peaks olema omaenda strateegia. Afganistanis on meil mehi, sõdureid, väeosi, keda me oleme rakendanud, meil on ressursse, märkimisväärseid ressursse, mida me oleme andnud, ning meil peab olema oma seisukoht asjade kohta.

Teiseks usun ma, et rahvusvahelise kogukonna rahalised vahendid peavad täiesti kindlasti tooma kasu afgaanidele. Kahjuks ei ole see nii olnud 10 aastat ja me oleme selle tunnistajaks iga päev kohapeal. Ma arvan, et tõenäoliselt on see osaliselt valitsusväliste organisatsioonide ja humanitaarorganisatsioonide vastutada. Kuigi see raport ei märgi seda piisavalt, kardan ma, et see on siiski suurel määral tingitud valitsuse korruptsioonist ja valitsusest, mille kohta tuleb öelda, et see ei ole väga õiglane ega kuigi tõhus.

Kolmandaks on küsimus poliitilises dialoogis. Tõepoolest on mitmeid aastaid püütud kaasata sellese Talibani. See ei ole midagi uut. Ma isiklikult usun, et dialoog on vajalik. Kuid ma usun, et see saab olema väga raske, sest pidada dialoogi ajal, mil me oleme kohapeal nõrgas positsioonis, ja väeosade väljaviimine on kaugelejõudnud etapis, on loomulikult väga keeruline.

  Giovanni Collino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nüüd kui mitmed muudatused on heaks kiidetud, nõustume me Pino Arlacchi raportiga ja Afganistani tulevase arengu raportis toodud prioriteetidega. Eelkõige läbipaistev finantsabi süsteem, siseriiklike politseijõudude koolitus, võitlus narkootikumidega kauplemise vastu ja rahvusvahelise abi koordineerimine on poliitilise ja sõjalise strateegia põhipunktid, mida on täiendavalt tugevdatud.

Oluline on veel kord rõhutada vajadust tagada kontroll ja stabilisatsioon piirkonnas, et nõrgendada Talibani jõudude tegevust ja elavdada rahuprotsesse. Ma lõpetan, rõhutades Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni panust ühise teksti saavutamisse, ja ma sooviksin avaldada ka austust rahvusvaheliste julgeoleku abinõude sõdurite jõupingutustele ja ohverdustele nende kohaoleku eest vabaduse ja kohaliku elanikkonna kaitsmisel.

  Katarína Neveďalová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Minu arvates ei saa sõjavägi tuua rahu ja õitsengut, see kehtib ka Afganistani kohta.

Me peaksime pisut mõtlema sellele, et kuigi mõned meie kolleegidest parlamendiliikmed, peamiselt Euroopa Rahvaparteist, tunnevad muret, kas me toetame teatud liiki lennukit – ma ei ole sõjanduse ekspert ja mul ei ole aimu, mille kohta see arutelu on – siis ma usun, et me peaksime pöörama palju suuremat tähelepanu sellele, millest Pino Arlacchi räägib selles raportis, kuna see on väga oluline. Ta räägib naiste ja laste olukorrast selles riigis. Me peaksime kindlasti keskenduma naiste mittediskrimineerimise toetamisele ja võitlusele diskrimineerimise vastu. Samuti peaksime me keskenduma asjaolule, et paljudel lastel Afganistanis ei ole näiteks võimalust käia koolis ja paljud elavad allpool vaesuspiiri.

Minu arvates ei jõua me mitte kuhugi, kui me toetame haridus- ja tervishoiuprojekte ja jätkame investeerimist selle konflikti sõjalistesse lahendustesse.

  Andrew Henry William Brons (NI). - Austatud juhataja! Pino Arlacchi raport põhineb põhjalikel uurimustel ja on informatiivne. Minu kerge kriitika puudutab seda, et ta näib kahetsevat asjaolu, et Afganistan ei ole liberaalne demokraatia, olles juhitud roheliste ja liberaalsete demokraatide koalitsiooni poolt Brightonis.

Afganistani õuduslugu on hõlmanud 346 Briti sõduri, palju enamate liitlaste sõdurite ja tuhandete süütute afgaanide surma. Selle perioodi jooksul kasvas järsult imikute ja emade suremus ning langes eluea pikkus. Ta ütleb meile, et 2001. aastal ei kasvatatud Afganistanis moone, samas kui nüüd, pärast üheksa aasta pikkust konflikti ja liitlaste mõju, tarnib Afganistan enam kui 90% heroiinist Euroopas.

Kui märkida, et naiste vastu on mõningane diskrimineerimine, siis see viib asjad veidi proportsioonist välja. Vastus on toetada meie väeosi, peatades sõja ja tuues nad koju valvama meie oma rahvast siseriiklikult kasvanud, kuid imporditud terroristide eest.

  Norica Nicolai (ALDE). – (RO) Austatud juhataja! Kuigi nii naised kui ka lapsed on kahtlemata oluline teema, on Pino Arlacchi raportis oluline hoopis selgus. Sellega tahan ma öelda, et selles näidatakse rahvusvahelist interventsiooni Afganistanis legitiimsena ega seata seda küsimuse alla. Kuid selle interventsiooni tõhususe arutamine on loomulik ja poliitiliselt vastutustundlik samm. Põhjus seisneb selles, et jättes kõrvale sentimentaalsuse, võib 10 aastat kestev interventsioon heita täielikku varju selles küsimuses võetud poliitilise otsuse tõhususele. Ma usun, et igaüks meist vastutab nende ees, kes valisid meid leidma vastust sellele küsimusele.

Ma tervitan selle raporti selgust ka seetõttu, et selles mainitakse küsimusi, mille arutamist me mitmetel põhjustel üldiselt väldime. Ma usun, et see on raport, mis annab üksnes lähtepunkti. Meil peab olema julgust, et viia läbi oma tegevuse regulaarset analüüsi ja hindamist, tunnistada endale, kus oleme teinud vigu, ja kui oleme neid teinud, peame leidma teisi lahendusi. Seda just vastutustundlikult ja demokraatlikult käitumine tähendabki.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Me teame oma kogemusest, et välise interventsiooni kaudu antav abi toimib, kui elanikkonna enamus toetab sellist välisabi. Pärast aastatepikkust interventsiooni Afganistanis näeme, et afgaanid ei mõista meid, ei vaja meie abi ega mõista meie tsivilisatsiooni ega meie kultuurilisi väärtusi.

Meil on Slovakkias kõnekäänd, et ei saa aidata neid, kes ei võta abi vastu. Ma ei taha öelda, et afgaane ei saa aidata, kuid ma ei saa hääletada meetodite poolt, mis on ilmselgelt jõulised ja vägivaldsed. Me peaksime eelkõige keskenduma sellele, kuidas muuta oma abi ja kuidas struktureerida seda nii, et see vastaks Afganistani rahva vajadustele.

Ma usun, et meil on tõepoolest vaja tuua oma väeosad järk-järgult välja ning anda võim kohaliku administratsiooni ja kohalike poliitikute kätte ning seejärel aidata Afganistani rahvast kohalike poliitikute kaudu sellisel viisil, et nad saaksid samastuda meie tsivilisatsiooni väärtustega ja mõista neid ning siis nad võib-olla tahavad ja on suutelised võtma vastu meie abi.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D). - Austatud juhataja! Meie võetud kohustus stabiilse, omaenda valitsusega Afganistani tagamiseks, mis suudab vältida terroristide varjupaiga taasloomist seal, on tugev ja pikaajaline, seda on korduvalt kinnitanud nii EL kui ka NATO. Kuid just seetõttu, et meie võetud kohustus on pikaajaline, näen ma ette vähemalt kolme peamist väljakutset.

Esimene on see, et meie pakutav riigimudel Afganistani jaoks ei vasta afgaanide traditsioonile. Nii nagu afgaanid peavad kohanduma, peame seda meiegi, aidates neil saavutada riigimudel, milles on tänapäevasus ühendatud afgaanide traditsiooniga.

Teine väljakutse seisneb selles, et julgeoleku olukord võib jätkuvalt nõuda meie rahvusvahelist sõjalist sekkumist ka pärast 2014. aastat, mil afgaanid võtavad valitsemise üle. Me peaksime olema valmis tõsiselt kaaluma kas tähtaja pikendamist või tagajärgedele otsa vaatamist.

Lõpetuseks, kolmanda väljakutse esitab meie avalikkuse kannatuse katkemine, mis võib sundida meid kiirendama oma praegust ajakava, et vältida alternatiivi kuulutada lihtsalt välja võit ja minna koju. See hävitaks meie usaldusväärsuse.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Ma teen vaid mõned lõppmärkused.

Esiteks sooviksin ma tänada Euroopa Parlamenti. See on olnud huvitav ja vaheldusrikas arutelu ning ma kiidan teid jätkuva huvi ja energia eest, mida te panustate meie kaasatusse Afganistanis. Seda on väga hästi tõendanud tänane arutelu.

Nagu alguses ütlesin, usun ma, et Afganistan on oluline meie kõigi ja meie kodanike jaoks ning et Euroopa Liit peab õigusega jääma kandma võtmerolli. Ma loodan, et tõin alguses välja prioriteedid ja plaanid eelolevaks perioodiks koos selle tasakaalu tunnistamisega, mida on vaja saavutada Afganistani valitsuse kaudu ressursside suunamise ja meie korruptsioonivastase võitluse nõuetekohasuse tagamise tähtsuse tunnistamise vahel, et tagada oma ressursside kaitse.

Me jääme kaasatuks võtmesektorites: tervishoid (nagu ma olen kirjeldanud), politsei, maaelu arendamine ja piirkondlikud valitsused, ja loomulikult õigusriik on olulised. Peale selle, nagu ma olen kirjeldanud, on kõigi nende programmide keskpunkt tagada, et me ehitaksime üles suutlikkust kohalikes Afganistani struktuurides ja et jätkuvalt käsitletaks valitsuse prioriteete narkootikumitööstuse vastu võitlemisel ja korruptsiooni vähendamisel.

Samuti märkisin ma oma kõnes Afganistani ühiskonna kõikidel tasemetel ning tõepoolest ka poliitilistes struktuurides naiste kaasamise ja rakendamise tähtsust. Ma võtsin teatavaks kolleeg Stevensoni raporti ning nõustun, et vesi ja niisutamine on üha enam päevakorral, nagu see on nii mitmes maailmaosas.

Kolleeg Belder, ma luban, et ma vastan teile kirjalikult, nagu te konkreetselt palusite.

Ma lõpetan, tänades taas kolleeg Arlacchit raporti eest. Ma ootan väga selle arutelu jätkamist raportis käsitletud põhipunktides ja ka muudes punktides. Ma lõpetan, korrates seda, mida öeldi saadik Richard Holbrooke’i kohta ja et tema viimased sõnad viimasele operatsioonile minemisel käisid Afganistani kohta. See on väga iseloomulik talle. Ma tunnen temast väga puudust.

  Pino Arlacchi, raportöör. − Austatud juhataja! See on olnud äärmiselt huvitav ja elav arutelu. Ma sooviksin vaid esitada mõned tähelepanekud.

Esiteks olen ma väga õnnelik, et keegi ei ole kritiseerinud arutelu nelja põhipunkti. Raportis nõuti rahvusvahelise abi reformi, oopiummooni kasvatamise lõpetamist, politsei koolituse paremat koordineerimist ja toetust rahuprotsessile. Kõik tähelepanekud on puudutanud muid küsimusi ja mul on hea meel, et pärast ühe aasta pikkust arutelu välisasjade komisjonis on kolleegid kinnitanud oma toetust raporti struktuurile – mis ei ole „Arlacchi raport“. Pärast selle heakskiitmist välisasjade komisjoni poolt on see komisjoni raport, mis on peaaegu ühehäälselt heaks kiidetud 60 poolthääle ja ühe vastuhäälega. See hõlmab ka kõikide fraktsioonide kokkulepitud mitmeid kompromisse, seega on samuti väga oluline viidata lõpliku raporti tegelikule tekstile.

Kolleeg Juvinile ütleksin ma, et selles ei mainita okupatsioonivägesid Afganistanis. See oli algtekst. Lõpptekstis mainitakse rahvusvaheliste väeosade koalitsiooni Afganistanis. Raporti seda osa on muudetud muudatusettepanekutega.

Kõige olulisem küsimus on mehitamata lennukid. See ei ole raport mehitamata lennukite kohta. Fraktsioonide vahel on kaks kompromissiliini mehitamata lennukite kasutamise küsimuses. Ma usun, et kokkuleppele oleks võinud jõuda varem, kuid ma usaldan oma vestluskaaslasi ja kõiki erinevaid seisukohti ning ma usaldan kompromissi, milleni me jõudsime. Raportis ei nõuta mehitamata lennukite kasutamise keelustamist. Seda kritiseeritakse vaid kergelt, kuid ma usun, et fraktsioonid suudavad selles küsimuses kokku leppida.

Tänan teid ja tänan ka Catherine Ashtoni. Ma loodan, et ta arvestab täielikult selle raporti sisuga, mis on väga konkreetne ja milles nõutakse Afganistanist väljumise strateegiat.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja! Ma vabandan, et ma kõnelen nüüd tehniliselt ja ma ei esita oma küsimust Pino Arlacchile, vaid sooviksin üksnes aupaklikult käsitleda väikest meeldetuletust ehk küsimust austatud juhatajale. Ma olen sõltumatu parlamendiliige ja meil on väga vähe võimalust esineda. Täna mul isegi ei olnud võimalik esineda. Ma tulin selleks aruteluks kohale üks tund varem, läksin väga viisakalt alumisele korrusele ja andsin sealsele personalile teada, et ma sooviksin esineda. Ma aktsepteerin seda, on arusaadav, et täna ehk selles arutelus ei olnud selleks aega ja loomulikult esitan oma tänase istungjärgu kõne kirjalikult. Mida ma tervitaksin ja sooviksin paluda austatud juhatajalt, on see, kui ta osutaks rohkem tähelepanu ja empaatiat sõltumatutele parlamendiliikmetele, kellel kahjuks ei ole palju võimalusi esineda. Tänan teid väga ja soovin teile viljakat tööd.

  Arnaud Danjean (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Et parandada juba öeldut, on Pino Arlacchil täielikult õigus, meile ette pandud lõpptekst ei sisalda enam sissejuhatuses B sõna „okupatsiooniväed“. Lihtsalt öeldes, selle tõlge ja eelkõige prantsuskeelne tõlge ei olnud viimases versioonis õige ning prantsuskeelne tõlge sisaldas kuni tänase hommikuni väljendit „okupatsiooniväed“, sellest minu kolleeg Juvini kõne.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Lissabonis esitatud ja heakskiidetud strateegia sisaldab piirkonna üle järk-järgulist kontrolli, piirkonna kaupa üleminekut rahvusvaheliste julgeoleku abinõude vastutuse alt Afganistani relvajõududele. See edu sõltub sellest, milliseid samme astub Pakistan, mis on probleemi üks osa ja ilmselgelt ka lahenduse üks osa. Peale selle ma ei usu, et me võiksime ignoreerida Iraani üha enam ilmselgemat kaasatust Afganistanis. Selle kaasatusega seotud hiljutised sündmused annavad põhjust ärevuseks.

Ma usun, et see strateegia peab käima käsikäes suuremate, kõrgema profiiliga tsiviilprojektidega, mis toetavad nende piirkondade arengut, kus kõikjal valitseb vaesus ning rahvusvaheliste julgeoleku abinõude ja USA relvajõudude kohalolek ei toonud kaasa mitte mingeid olulisi muutusi. Pärast meie tagasitõmbumist ei saa me jätta endast maha samu probleeme, mis tingisid Talibani võimuletõusu viimasel aastakümnel. Ma loodan, et see uus strateegia toimib ning võimaldab Afganistanil taastada rahu ja stabiilsus.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Seni Afganistani suhtes järgitud strateegia ei ole toonud kaasa oodatud tulemusi. Mul oli hea meel teada saada NATO Afganistanis kaasatuse kalenderplaani kehtestamisest ning selle riigiga pikaajalise partnerluse deklaratsiooni allkirjastamisest Lissabonis toimunud NATO tippkohtumisel. EL esitab samuti järjepidevama ja paremini kooskõlastatud lähenemisviisi selle piirkonna suhtes, mis võtab arvesse piirkondliku töö tsiviilaspekte ja olulisust.

Me peaksime jätkuvalt toetama vaesuse, naistevastase diskrimineerimise ja oopiumi tootmise vastu suunatud reforme. Meie jõupingutused peaksid keskenduma suuremale austusele inimõiguste ning seaduse ja korra vastu, ehitades õigusriiki ja integreerides Afganistani täielikult rahvusvahelise kogukonnaga. Need jõupingutused peaksid hõlmama ka administratsiooni ja avaliku teenistuse ülesehitamist ja reformimist koolitusprogrammide, ehitusele antava abi kaudu ning olemasoleva infrastruktuuri kasutamise ja ELi nõuannetega.

Afganistan peaks osalema prioriteetide kehtestamisel ja elluviimisel, mis aitab ehitada üles kodanikuühiskonda ja tagada, et afgaanid võtavad vastutuse riigi eest. Samal ajal peame meeles pidama, et tagaksime meie poolt Afganistani saadetavate isikute– koolitajad ja relvajõudude liikmed, kelle ülesanne on tagada nende plaanide elluviimine – julgeoleku. Me ei saa nõustuda kaugjuhtimisega lennukite kasutamise lõpetamisega, sest see põhjustaks nende inimeste turvalisuse olulise vähenemise. Meie strateegia peaks võtma arvesse nii Afganistani kodanike kui ka meie esindajate, kes töötavad riigi arendamise nimel, julgeolekut.

  Helmut Scholz (GUE/NGL), kirjalikult. – (DE) Raport Afganistani uue strateegia kohta esitab täielikult vajaliku kriitilise pildi olukorrast selles riigis. Raportis tehakse selgeks, et NATO strateegia lahendada keerulisi poliitilisi ja sõjalisi probleeme sõjaliste vahenditega on läbi kukkunud. Seetõttu nõutakse sellega selgesõnaliselt rahvusvaheliselt kogukonnalt uut strateegiat, mis keskenduks kodanikuühiskonna ülesehitamisele. Ma tervitan asjaolu, et vastandina mitmete liikmesriikide parlamentidele saadab Euroopa Parlament selle raportiga selge signaali, et konflikt tuleb lõpetada ja poliitika muutus on vajalik, et saavutada Afganistani jätkusuutlik poliitiline, majanduslik ja demokraatlik areng. Me toetame selle raporti peamist sõnumit. Kuid ma ei nõustu hinnanguga, et kõige viimasel NATO tippkohtumisel koostatud Afganistani strateegia saab viia eduka tulemuseni. Ma nõuan väeosade väljaviimist Afganistanist. Euroopa Liidu politsei missioon (EUPOL) on läbi kukkunud ning seda ei peaks laiendama ega arendama. Neid küsimusi puudutavate mõne punkti üle toimunud nimeline hääletamine on võimaldanud mul väljendada oma mittenõustumist selle raportiga. Samuti kahetsen ma asjaolu, et selles raportis ei võeta kriitilisemat hoiakut tendentsi suhtes, mille kohaselt antakse sõjalistele strateegiatele kõrgem prioriteet kui kodanikuühiskonna ülesehitamisele ning ei pöörata piisavat tähelepanu inimõiguste olukorrale, eelkõige naiste suhtes.

17. Lissabonis toimunud NATO tippkohtumise tulemus (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorra punkt on komisjoni asepresidendi ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldus Lissabonis toimunud NATO tippkohtumise tulemuse kohta.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Austatud juhataja! Lissabonis toimunud NATO tippkohtumine oli edukas NATO ja tõepoolest selle peasekretäri jaoks. Mul on väga hea meel, et mul oli võimalik osaleda mõnel arutelul.

Ma esitan austatud parlamendiliikmetele ülevaate olulistest saavutatud tulemustest, keskendudes eelkõige ELi–NATO suhetele ja ma ei puuduta küsimusi, mis on rohkem NATO siseküsimused.

Lissabonis leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku uues strateegilises kontseptsioonis, mis on liitlaste visioon järgmiseks kümneks aastaks. NATO säilitas oma põhiülesanded kollektiivse kaitse ja hoiatusvahendite suhtes ning tunnistas kriisijuhtimise ja julgeolekualase koostöö tähtsust. Lissabon sillutas samuti teed NATO tähtsatele otsustele mitmetes põhivaldkondades, nagu raketitõrjekilp, küberkaitse, NATO reform ning NATO panus stabiliseerimisse ja taastamisse.

Seoses Afganistaniga, mida me just arutasime ning mis on ka ELi ja NATO vahelise koostöö oluline valdkond, võeti vastu otsused nii ülemineku kui ka pikaajalise partnerluse suhtes. Ma keskendun sellele, kuidas Lissabon minu arvates parandab ELi ja NATO suhteid. See oli päevakorras ka kaitseministrite kohtumisel, mida ma möödunud nädalal juhtisin ja milles osales ka NATO peasekretär Anders Rasmussen.

NATO on peamine Euroopa Liidu strateegiline partner. Ma toetan NATO riigipeade ja valitsusjuhtide poolset tunnustust Euroopa Liidu panusele julgeoleku ja turvalisuse osas. Ma sooviksin rõhutada tugevat poliitilist kohustumist kõikide, eelkõige president Obama väljendatud EL-i–NATO strateegilise partnerluse tugevdamiseks.

Ma olen väga aktiivselt teinud koostööd liikmesriikide ja liitlaste ning NATO peasekretäriga, et tugevdada ELi–NATO suhteid. Minu osalemine mitmetel NATO kõrgetasemelistel nõupidamistel, kaasa arvatud välisasjade nõukogu õhtusöök NATO Lissaboni tippkohtumisel, mis samuti keskendus ELi–NATO suhetele, on olnud vahend selle suhtes.

Varem sellel aastal näitasin ma üles algatust, saates NATOle konkreetsete meetmete komplekti, et tugevdada ELi–NATO koostööd. Mitmed neist meetmetest on NATO peasekretäri toel juba Euroopa Liidus rakendatud. See lõi võimalused mitteametlikuks aruteluks ühist huvi pakkuvatel teemadel, samuti rohkem võimalusi ELi dialoogiks kõikide NATO liitlastega.

Minu ambitsioon on sillutada teed veelgi suurema edu suunas. Ma sain selleks mandaadi 16. septembril kokkutulnud Euroopa Ülemkogult. Lissabonis sai peasekretär Rasmussen sarnase mandaadi, et teha minuga koostöö ELi–NATO suhete tugevdamisel.

Üks edu saavutamise valdkond on ELi–NATO koostöö suutlikkuse arendamisel, mis on valdkond, kus me saavutame paljutõotavaid tulemusi, eelkõige sõjalise suutlikkuse arendamisel, mis on vajalik nii sõjalise suutlikkuse tugevdamiseks kui ka tasuvuse maksimeerimiseks. Enam kui varem peame me tagama komplementaarsuse ja vältima dubleerimist.

9. detsembril tervitasid ELi kaitseministrid soojalt edusamme, mida on saavutatud koostöö tugevdamisel NATOga. Me oleme juba koos töötanud, näiteks helikopterite kättesaadavuse osas, ning me oleme nüüd määratlenud ehitusblokid isetehtud lõhkekehade ja meditsiinilise toe suhtes. Need on mõlemad väga olulised töövaldkonnad, millel on reaalsed operatiivsed tagajärjed meie väeosadele, kes teenivad lahinguväljal.

Esitan vaid mõned konkreetsed näited. Helikopterite kättesaadavuse kohta on meil juba kaks harjutust Prantsusmaal ja Hispaanias. Sarnaseid harjutusi on planeeritud järgmiseks neljaks aastaks. Selles kontekstis koolitasime me 114 meeskonda üle 1300 liikme ja 58 helikopteriga. Vahetu tulemusena kasutati 63 väljakoolitatud meeskonda Afganistanis. Järgmine näide, seekord teeäärsete pommide vastu võitlemine, on isetehtud lõhkekehad, kus Euroopa Kaitseagentuur on kohtulaboratooriumiseadmete ostmise lõppetapis, neid seadmeid saaks kasutada Afganistanis järgmisel aastal.

Samuti jätkasime koostöö parandamist Euroopa Kaitseagentuuri ning NATO ümberkujundamise ja arengu juhatuse vahelise viljaka vastastoime kaudu.

Kokkuvõtteks, minu eesmärk on jätkuvalt tõelise organisatsioonilt organisatsioonile suhte arendamine Euroopa Liidu ja NATO vahel. Möödunud nädalal toimunud kaitseministrite kohtumine sillutas teed edasiliikumiseks selle eesmärgi suunas.

Kuni laiemate lahenduste saavutamiseni on oluline, et me saaksime toetuda omavahelistele kindlatele kokkulepetele, kui meid rakendatakse üheskoos samas teatris. Me võlgneme selle oma personalile. Samuti on oluline, et me suudaksime jätkata tööd, et tõhusalt toetada liikmesriike ja liitlasi kriitiliselt vajalike sõjaliste suutlikkuste väljaarendamisel, toetudes juba alustatud edukale tööle. Ma väidaksin, et see on praeguses majanduslanguse kontekstis veelgi olulisem.

Me kõik vajame paindlikkust, et seda tööd edasi viia ja leida lahendusi. Ma liigun edasi konkreetsel ja pragmaatilisel viisil, töötades kõigi 27 liikmesriigi nimel.

  Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! NATO tippkohtumine näitas, et siin arutatud NATO ja Euroopa Liidu vaheline koostöö on väga oluline. NATO jääb väga oluliseks Euroopa kollektiivsele julgeolekule ja on oluline vahend Ameerika kaasamiseks. Tippkohtumine tegi selgeks, et raketitõrjekilbi süsteem, mis kaitseb nüüd kogu Euroopat ühise NATO projekti osana, on oluline samm edasise koostöö suunas. Kuid samuti selgus, nagu tõendab seda arutelu Afganistani teemal, et tsiviil- ja sõjalise koostöö kõrge tase toimub valdkonnas, kus Euroopa Liit võib teha olulise panuse. Ma arvan, et peame seda vastavalt arendama. Kuid peame mõistma, et edu ei ole saavutatud ühes olulises valdkonnas, sest oluline koostöö, mida tuleb korraldada palju tõhusamalt, hääletati maha NATO partneri Türgi vetoõigusega. Catherine Ashton, ma usun, et on väga oluline, et seda küsimust käsitletaks Türgiga liitumisläbirääkimiste kontekstis. Me ei tohiks muuta NATOt ning NATO ja Euroopa Liidu vahelist koostööd vahendiks, mida kasutada vaidluses Euroopa Liidu liikmesriigiga, mis ei ole NATO liige. Sel põhjusel ma usun, et asjaolu, et Türgi ei ole veel astunud vajalikke samme, avaldab otsustavat mõju meie tegutsemissuutlikkusele. Loomulikult tervitan ma asjaolu, et küsimus relvajõudude koostööst annab märku, et koostöö Euroopa Kaitseagentuuriga on võimalik, kusjuures küberruumi küsimus on agentuuri jaoks eriti olulise tähtsusega.

  Adrian Severin, fraktsiooni S&D nimel. − Austatud juhataja! NATO Lissaboni tippkohtumisel on tunnistatud, et külma sõja järgses maailmas on tekkinud uued realiteedid, väljakutsed ja mittetavapärased ohud. Sellest lähtuvalt on NATO üritanud luua uut tasakaalu alliansi piirkondliku ja globaalse kaasatuse vahel. Globaalne NATO või globaalse rolliga NATO – see on tingimata vajalik. Sellega kaasnevad teatud tagajärjed.

Esiteks peab Euroopa Liit olema valmis võtma Euroopa julgeolekus ja kaitses rohkem kohustusi. See tähendab mitte ainult meie Euroopa julgeoleku- ja kaitsekontseptsiooni väljatöötamist ja ajakohastamist, vaid ka meie oma sõjalise suutlikkuse arendamist. Teiseks on Euroopa Liidu ülesanne valmistada end ette astuma vastu globaalsetele väljakutsetele ning tegutseda tõeliselt globaalse osalejana. See tähendab, et me peame uuesti määratlema oma globaalsed huvid ja eesmärgid ning suurendama oma sõjalist suutlikkust sellisel määral, mis võimaldab meil nagu kord ja kohus jagada globaalse kaitse koormat meie Ameerika liitlastega. Kolmandaks on meil kohustus lisada meie strateegiatesse, mis on seotud meie suhetega globaalsete osalejatega, ideed, mis viiksid kaitsepartnerluse süsteemi tekkeni, mida on võimalik kokku liita globaalseks kaitsepaktiks.

Kõigi nende kohustustega toimetulemiseks ei pea Euroopa Liit mitte üksnes säilitama oma strateegilise ühenduse NATOga, vaid peaks suutma anda oma intellektuaalse ja poliitilise panuse, et säilitada NATO võime ära hoida agressioone ja kaitsta liikmesriike nende eest ja seda kontekstis, mis erineb sellest, mis tingis alliansi sünni.

  Norica Nicolai, fraktsiooni ALDE nimel. − (RO) Austatud juhataja! Ma usun, et Lissaboni tippkohtumine oli 1999. aastast saadik esimene, mis andis kasuliku panuse alliansi strateegilisesse visiooni. Ma arvan, et sellel sajandil on tähtsam kaalutlus see, et mitte ainult olemasolevad ohud ja julgeolekuhuvid, vaid eelkõige kaitse-eelarvete võime pakkuda tõhusaid sõjalisi lahendusi tekitab küsimuse maailma bipolaarsusest.

Oli aeg laiemalt analüüsida, mis suunas allianss on liikumas, ning kindlasti seda, kas kokkusobimine Venemaaga on üks selle tahkudest. Ma pean siiski rõhutama, et minu arust on kokkusobivus Euroopa julgeolekuprojektiga eluliselt tähtis ka NATO-le. Paistab, et Afganistani teema on andnud alliansile piisavalt suure taganttõuke ja mul on hea meel täheldada, et Venemaa andis nõusoleku osaleda NATO jõupingutustes Afganistanis. Ma loodan, et see keeruline Afganistani küsimus ei tekita muret alliansi tõhususe pärast tulevikus.

Mul on ühtlasi hea meel, et Euroopa Liit esitas arutamiseks tõrjerakettide tehnoloogia küsimuse. Ma usun, et me peame ELi tasandil arutama selle raketitõrjekilbi tõhusust.

  Reinhard Bütikofer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Lissabonis toimunud NATO tippkohtumine on ELi ja parlamendi jaoks väga tähtis, sest me suudame tulevikus Euroopa julgeolekut edukalt juhtida ainult juhul, kui NATO, EL ja teised organisatsioonid, näiteks Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE), annavad oma panuse ja teevad tõhusalt koostööd. Kuni siiani on Lissaboni tippkohtumise tulemusi põhimõtteliselt ilustatud. Ma tahaksin väikese irooniavarjundiga öelda, et NATO-l võib ju uus strateegia olla, aga ta ikkagi ei tea, kuhu ta minna tahab. Loobutud on valjuhäälsetest fantaasiatest NATOst kui maailma politseijõust ja see on kindlasti teatav edasiminek. Asjale lähenetakse veidi tagasihoidlikumalt, kuid endiselt puuduv selgus.

Lubage mul seda mõne näite abil selgitada.

1. Üks näidetest on kulutused relvastusele. Euroopa Liidu liikmesriigid tahavad vähendada relvastuskulusid püsiva, struktureeritud koostöö abil, kuid NATO kirjutab alla katteta tšekile raketitõrjesüsteemi eest. Peasekretär väidab, et summa on 200 miljonit eurot, kuid kõik asjatundjad usuvad, et raketitõrjesüsteem läheb tõenäoliselt maksma 40−70 miljardit eurot, ja me ei tea isegi seda, kuidas seda juhtima hakatakse.

2. Teine näide on tuumadesarmeerimine. President Obama Prahas esitletud „Global Zero” kampaania oli muljetavaldav ja ma pooldasin seda. Euroopa sellega enam ei nõustunud, isegi mitte tuumarelva leviku tõkestamise lepingu konverentsil, kuid NATO on jäänud kindlaks oma tuumarelva kui hirmutusvahendi põhimõttele, otsekui pime, kes klammerdub lambiposti külge. Ilmselt just endisi maailmajõudusid veetlevad nende tuumarelvad palju rohkem kui kaugeleulatuv Euroopa tuumadesarmeerimispoliitika.

3. Kolmas näide on rahukindlustamine ja tsiviilkonfliktide lahendamine. Euroopa Liit on selles vallas palju saavutanud. Siis tuleb NATO ja tahab ka osaliseks. Järgmisena väljendab NATO huvi arengupoliitika vastu.

Kahjuks on julgeolekupoliitika mõttes tegemist lõhestunud isiksusega. Tehkem sellele lõpp! Kandkem hoolt selle eest, et aasta pärast esitame valge raamatu, millest selgub, missugust julgeolekupoliitikat me Euroopas tahame.

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. − Austatud juhataja! NATO jääb Euroopa kollektiivse julgeoleku ülioluliseks osaks ja selleks jääb ka sild, mida ta Ameerikaga ehitab. Lissaboni tippkohtumisel määratles NATO oma uues strateegilises kontseptsioonis ümber oma koha Euro-Atlandi julgeolekuarhitektuuri südames.

Minu, kes ma olen parlamendi delegatsiooni NATO parlamentaarse assambleega suhtlemise aseesimees, roll on mind pannud rohkem kui varem hindama NATOt ja ELi koostööd sellega. Ma imetlen ääretult NATO ISAFi vägede tegevust Afganistanis, kuid kahetsen, et mõned meie liitlased ei osale sõjategevuses osalemise piirangute tõttu olukorras, kui NATO lüüasaamisel või alatisel tagasitõmbumisel oleksid kokkuarvamatud tagajärjed Lääne julgeolekule ja rahu püsimisele piirkonnas – eelkõige destabiliseeruks olukord Pakistanis. Isegi praegusel kokkuhoiuajal, kui paljud liikmesriigid kärbivad oma kaitse-eelarvet, peab Afganistanis võitmine olema meie prioriteet.

Ma olin ka hiljuti Kosovos, kus ma nägin oma silmaga väärtuslikku tööd, mida NATO väed Kosovo rahuvalvejõududes teevad. NATO operatsioon „Ocean Shield” toimib hästi Somaalia rannikul piraatlusevastases võitluses, ehkki on oht, et dubleeritakse suurema ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni Atalanta tööd. Ma toetan nende kahe vahelist koordineerimist.

Ma toetan ka seda, kui NATO ühel päeval laieneb Georgiasse ja Ukrainasse. Külm sõda on nüüdseks minevik ja meid ähvardavad ohud on aina asümmeetrilisemad ja globaalsemad. Ma toetan NATO uut lähenemisviisi vaadata laiemat pilti alates küberjulgeolekust kuni kliimamuutuse ja toidukindluse tekitatud ohtudeni, kuid argumendid NATO kasuks on täna sama tugevad nagu siis, kui see organisatsioon 61 aastat tagasi asutati.

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (PT) Austatud juhataja! NATO tippkohtumine toimus Lissabonis ja seega tahaksin ma mõne sõnaga rääkida sellest, mis tippkohtumisega seoses minu maal toimus.

Portugali ametivõimud keeldusid riiki lubamast Euroopa kodanikke vaid ühel põhjusel: neil oli kaasas kirjalik materjal, milles oldi alliansi suhtes kriitiline. Vähim, mida me nende sündmuste kohta öelda saame, on see, et Portugalis juhtunu oli meelevaldsuse režiim, tõeline mõttepolitsei. See režiim oli nii eriline, et ajendas Portugali valitsust ostma viie miljoni euro väärtuses mässuvastast varustust, mis ei jõudnud tippkohtumise ajaks isegi kohale. Sellised prioriteedid on valitsusel, mis seisab silmitsi tohutu sotsiaalkriisiga.

Meie unistuste Euroopas on sõnavabadus põhiväärtus. Meie unistuste Euroopa ei lömita militaarorganisatsioonide ees, mis kirjutavad oma ajalugu verega.

NATO tippkohtumise tulemusel on seadustatud selle sõjaline sekkumine ükskõik millises kohas planeedil. Selle tulemusel on Euroopa Liit allutatud Põhja-Ameerika militaarstrateegiale ja -huvidele. Kolmandaks on tugevdatud energiaallikatele juurdepääsu militariseerimist. Viimaseks – militaarkaitsega on tekkinud arengumudel, mis põhjustab keskkonna tasakaalustamatust ja häirib sotsiaalkriisi.

Selle tulemusel tahaksin ma öelda, austatud juhataja, et minu arvates kaotasime me selle tippkohtumisega demokraatia, kaotasime vabaduse ja me kaotasime selleks, et keegi saaks sõja abil võita.

  David Campbell Bannerman, fraktsiooni EFD nimel. − Austatud juhataja! Tänan teid, et kasutasite mu täisnime. Ma arvan, et me peaksime olema rõõmsad selle üle, et NATO tippkohtumine on tõhustanud meie rahu ja demokraatia kaitset – erinevalt Lissaboni lepingust, mis juba praegu mõjub vastupidi. Kuid NATOt ohustavad metsikud kärped, mida Euroopa relvajõudude suhtes rakendatakse.

See on äärmiselt ohtlik. On andestamatu, et Ühendkuningriigi valitsus on kulusid vähendamas allapoole 2%-list baastaset, millest iga NATO liige peab kinni pidama. Ja see on ka halb majandamine, sest kaitsekulutustega kaasnevad head töökohad. Täna lõpetab teenistuse Briti hävituslennuk Harrier. Sel kuul kaotasime enneaegselt kandja HMS Ark Royal ja koos sellega 6000 pühendunud töötajat.

Ei saa oodata, et USA peab kandma koormat üksi ja meie panus aina väheneb. Meil ei tohiks olla illusioone selles osas, et ameeriklased võivad NATOst lahkuda, nagu Briti tippkindral Dannatt on hoiatanud, ja jätta meid julgust kogunud Vene karule, kes on endiselt valmis korraldama küberrünnakuid Eesti vastu ning süstemaatiliselt sondeerima Briti mere- ja õhukaitset, mis toob häirivalt meelde külma sõja.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Siin on mainitud ajaloolist läbimurret NATO tippkohtumisel. Kuigi Saksamaa ja Prantsusmaa eriarvamused tuumadesarmeerimise küsimuses on lahenduse leidnud, on fakt, et me ei saa tulevikus ilma tuumarelvadeta hakkama. Sellega avatakse NATO riigid Teherani või Pyongyangi väljapressimistele. Tuumarelvavaba ja isegi ilma diktatuurideta maailm jääb meelepetteks, kusjuures mõnd riiki hakatakse tõsiselt võtma alles siis, kui nad ühinevad võimalike või tegelike tuumariikidega.

Samuti on kahetsusväärne, et tippkohtumisel õnnestus vältida teemat, mis juhtub Lähis-Idas pärast kavandatavat USA vägede väljatoomist Iraagist, mis on Ameerika Ühendriikide jaoks ebameeldiv teema. Palju räägitud Vene välispoliitiline kannapööre osutus lähemal uurimisel pelgalt targaks taktikaliseks liigutuseks. Terrorismi ja kübersõja kohta anti teada pigem kavatsustest, mitte ei olnud tegemist tõeliste kontseptsioonidega. Minu arvates oli NATO tippkohtumine läbimurdest kaugel.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) uus strateegiline kontseptsioon, millega tuldi välja Lissabonis, loodi selleks, et reageerida ja kohanduda kõigepealt uue kontekstiga ehk teisisõnu sellega, et blokaadide süsteem on kadunud ning külm sõda lõpu saanud. Teiseks loodi see selleks, et kohanduda ohtude uue konfiguratsiooniga, eeskätt globaliseerumise ja tõsiasjaga, et meie armeedel ei ole silmnähtavaid vaenlasi ja meie vaenlastel ei ole armeesid.

Selle uue strateegilise kontseptsiooni põhjal, ja arvestades Washingtoni vastastikuse abi lepingu artiklit 5, pakub mulle huvi kolm tahku.

Esiteks – kuidas kujundada seda strateegilist liitu Euroopaga: paruness Ashton, ma tahaksin teilt küsida, kas te arvate, et Türgi peaks võimalikult suures ulatuses osalema ühise välis- ja julgeolekupoliitika tegevuses ja arendamises.

Teiseks – mis puutub strateegilise relvastuse vähendamise lepingu (START) ratifitseerimist Ameerika Ühendriikide Kongressis, siis kas te arvate, et selle ratifitseerimata jätmine mõjutab uut strateegilist kontseptsiooni?

Lõpetuseks – missugused on teie mõtted raketitõrjekilbiga seoses? Kas te arvate, et see idee kahjustab kuidagi tuumaarsenali vähendamise eesmärki? Liikmesriikidel tunduvad selles küsimuses olevat erinevad vaated.

  Roberto Gualtieri (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Catherine Ashton! Head kolleegid! NATO välja töötatud uus strateegiline kontseptsioon sisaldab olulisi, positiivseid muudatusi vastamaks 21. sajandi väljakutsetele Atlandi pakti väärtustele vastaval viisil.

Eelkõige tervitame strateegilise partnerluse taaselustumist Venemaaga, tuumarelvadeta maailma eesmärgi selgesõnalist vormistamist, tugevama Euroopa kaitse tähtsuse tunnistamist, kollektiivse kaitse põhimõtte taaskinnitamist ja samal ajal avaldusi, et NATO ei loe ühtegi riiki oma vastaseks.

Kuid on veel probleeme ja vastuolusid, mille hajutamiseks see kaugeltki mitte uus kontseptsioon ei tee mitte midagi. Esiteks ei sisalda see selget ja ühemõttelist kohustust kõrvaldada taktikalised tuumarelvad, mida Euroopas endiselt kasutatakse, kuigi nad on strateegiliselt anakronistlikud ja majanduslikult üha enam jätkusuutmatud. Teiseks on Euroopa Liidu roll strateegilises kontseptsioonis endiselt ebapiisav ja kavandatud tsiviilkriisi juhtimissuutlikkused on sattunud ohtu, et neid dubleeritakse mõttetult Euroopa Liidu vastavate suutlikkustega.

Me oleme teadlikud poliitilistest probleemidest, mis takistavad tõhusamat ELi–NATO koostööd, kuid see ei tohi takistada meie ambitsioonidele vastava operatiivse perspektiivi, komplementaarsuse ja sünergiate väljatöötamist. Helikopterid, arstiabi ja lõhkekehad kujutavad märkimisväärset edasiminekut, kuid neist ei piisa: me vajame visiooni ja aktiivset kohustumist ning me kutsume teid, Catherine Ashton, üles nende ettevalmistamiseks tugevuse ja selgusega.

  Kristiina Ojuland (ALDE). - Austatud juhataja! NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen märkis, et NATO–Venemaa Nõukogu Lissabonis toimunud tippkohtumine andis ajaloolise impulsi NATO–Venemaa suhete parandamiseks, mida ma väga tervitan.

Kuigi NATO–Venemaa Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku ühises ballistiliste rakettide ohu hinnangus ja otsustasid taasalustada raketitõrjekilbi alast koostööd, andis president Medvedev pärast tippkohtumist teada, et Venemaa osaleb kavandatud ühises raketitõrjekilbi süsteemis vaid võrdse ja täisõigusliku partnerina, kes on kaasatud infovahetusse ja mis tahes probleemide lahendamisse.

Ma sooviksin märkida, et meie võrdsed partnerid peavad võtma võrdseid kohustusi. Julgeoleku määratlemise osas on NATO-l ja Venemaal olulisi eriarvamusi. Kui Venemaa tajub klassikalisi sõjalisi ohte julgeolekule, siis teiselt poolt rõhutab NATO demokraatia puudumist ja inimõiguste rikkumist julgeoleku ohuna. Venemaa tihedamaks kaasamiseks ühistesse projektidesse NATO raames eeldaksin ma, et Venemaa käsitleks demokraatiat, inimõigusi, kodanikuvabadusi ja õigusriiki laiemalt. Võrdse partnerluse saavutamiseks peavad NATO ja Venemaa sellistes küsimustes olema võrdsel positsioonil.

  Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). - Austatud juhataja! Ma sooviksin tervitada Catherine Ashtoni siin. Me kuulasime tema kommentaare teistes küsimustes ja minu arvates on need omavahel väga seotud. Praegu oleks väga kummaline olla konkreetne, kuid ma sooviksin mainida julgeoleku- ja kaitsepoliitika edasist arengut NATOga üldise koostöö raames. Minu arvates on meil tõepoolest vaja välist ülevaatust seni toimunu kohta.

Te mainisite inimõiguste suhtes, et on aeg teha inventuuri ja edasi liikuda. Ma arvan, et meil on vaja täpselt sedasama meil seni olnud missioonide suhtes. Ma arvan, et teil on võimalus alustada uuesti. Te võiksite vaadata tagasi ning kasutada välist eksperthinnangut ja ülevaatust, et määratleda täpsemalt, milles meie prioriteedid seisnevad ja milliseid suutlikkusi me vajame. Ma sooviksin vaid mainida, et meil on üldised eesmärgid 2010. aastaks ja me oleme kaugel nende saavutamisest, kaasa arvatud tsiviilküsimustes. Küsimus on selles, kuidas me peaksime edasi liikuma ja minu arvates on hea omada perspektiivi.

Teiseks, ma tõepoolest palun tungivalt, et te kasutaksite sünergia ametikohta, mis loodetavasti luuakse nüüd välisteenistuse moodustamise raames, et tugevdada tsiviiljuhtimise suutlikkusi teie teenistuses. Meil ei ole olnud võimalust luua uusi ametikohti, kuid peaksime neid vähemalt kasutama selle valdkonna tugevdamiseks.

Minu viimane punkt on, lühidalt öeldes, et praegu toimub arutelu kriisidele reageerimise ja loodusõnnetustele reageerimise suhtes. Minu arvates on meil vaja olla ettevaatlik selles küsimuses, et säilitada neutraalsus ELi reageerimisel humanitaarolukordadele, kuigi see on mõnikord keeruline kriisipiirkondades. Minu arvates on see oluline küsimus.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Austatud juhataja! NATO on tõepoolest muutunud tugevamaks pärast Lissaboni tippkohtumist. Artiklit 5 on uuendatud ja see ei välista ballistilise rünnaku vastase kaitse ülesseadmise võimalust. Uue strateegia sätted tuleb nüüd ellu viia. Üleatlandilise raketitõrjekilbi arhitektuuri tegevuskava tuleb täita hiljemalt 2011. aasta keskpaigaks. Seda tuleb toetada ka rahaliste vahenditega, kaasa arvatud NATO Euroopa partnerite vahenditega. Venemaa poolt uue START-lepingu allkirjastamine ei tähenda piiranguid NATO raketivastase arhitektuuri ülesehitamisele. Lisaks ei tohi koostöö Venemaaga selles valdkonnas tähendada Kesk-Euroopa kaitse nõrgendamist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Nagu on märgitud Lissabonis toimunud NATO tippkohtumise järelduses, tõendab NATO iseendale, et ta on sõjaline liit, tuumasõjaline liit, mis on otsustanud sekkuda kiiresti ja suurearvuliselt mis tahes maailma osas, mis tahes ajal ja mis tahes ettekäändel, kinnitades, et tal on ühtne ja tugev poliitiliste ja sõjaliste võimekuste komplekt, mis suudab käsitleda mis tahes liiki kriise: enne konflikte, nende ajal ja pärast neid.

Ähvardava ülemaailmse ohuna toob NATO välja, et teda mõjutavad ja ta võib ise mõjutada poliitilisi ja julgeolekuarenguid väljaspool oma piire ning et ta seetõttu hakkab aktiivselt tegelema rahvusvahelise julgeoleku parandamisega partnerluste kaudu vastavate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selles kinnituses avaldub kaks eesmärki: ühelt poolt tõestada end teatud liiki tuumikuna, milles väljuvad sõltuvuse suhted, mis võimaldavad kohalolekut, survet ja sekkumist oma jõududega kõikjal maailmas. Teiselt poolt, tugevdada sekkumise teed ning rahvusvahelise julgeoleku ja riikide sisemise julgeoleku ühendamist, mis on otsene solvang ÜRO rollile rahvusvahelise julgeoleku küsimustele lähenemisel.

Juhituna ühe suurriigi, Ameerika Ühendriikide poolt, püüab ta samuti tugevdada oma Euroopa sammast, Euroopa Liitu, mida loetakse ainsaks ja oluliseks NATO partneriks. Seega oli NATO Lissabonist lahkudes suurem, võimsam, ohtlikum ja varjatum; kuid oht on märkimisväärne ja portugali rahva reageering oli midagi enamat kui kolmekümne tuhande inimese marssimine läbi Lissaboni tänavate, nõudes selle organisatsiooni, mida peetakse nii oluliseks rahu kaitsmisel, laialisaatmist.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Kuigi NATO liikmesriigi esindajate läbirääkimised Lissabonis on lahendanud julgeolekuriske tänapäeva maailmas puudutavaid mitmeid tõsiseid teemasid, omab mõne järelduse ja otsuse tähtsus kindlasti dramaatilisemat mõju praegusele poliitilisele maailmale.

Ettevaatlik uus katse NATO ja Venemaa vaheliseks koostööks raketitõrjesüsteemi väljatöötamisel Euroopas kujutab just sellist julgeolekupoliitika muudatust, viidates sellele, et nii USA kui ka Euroopa võivad leida võimsa uue partneri Venemaa näol, mis ehk samuti mõistab, et ekstremistlikel ideoloogiatel põhinevad terroristlikud rühmitused ja sõjalised režiimid on muutunud suurimaks ohuks tsiviliseeritud demokraatliku ühiskonna rahulikule ja väärikale elule.

Kõrge esindaja Ashton, oleks hea, kui me suudaksime muuta ka president Obama sõnad, mille kohaselt näeb ta Venemaad partneri ja mitte vaenlasena, uueks positiivseks impulsiks majandusliku koostöö valdkonnas. Kuna Euroopa tööstusel on probleeme seoses ebapiisavate müügikohtadega oma toodete jaoks, võiks Vene Föderatsiooni avatud ja maksujõuline turg pakkuda võimalusi, mis abistaksid mõlemat partnerit – Venemaad ja Euroopat – nende sisemiste majanduslike probleemide osas.

  Michael Gahler (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mis oleksid ELi julgeoleku- ja kaitsekohustused NATO esitatud uue strateegilise kontseptsiooni kontekstis? ELi kaitseministrid on puudutanud valusat punkti. ELil ei ole piisavat suutlikkust ega võimekust. Kuid finantskriis ja eelarvelised piirangud suurendavad survet ELis ja NATOs sõjalise võimekuse kontsentreerimiseks. Mõisted „jagamine“ ja „ühendamine“ kirjeldavad seda, mida praegu vajatakse. Niipea kui liikmesriigid on välja uurinud selle, mis on võimalik, peab Euroopa Kaitseagentuur olema võimekuste ühise arendamise peamine keskpunkt. Lisaks peab komisjon laiendama oma koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga, et kaasata ELi rahastatud uurimis- ja arenguprojekte. Kas te jagate mu arvamust?

Kuna mul ei olnud kõneaega eelmisel teemal, sooviksin ma esitada küsimuse demokraatia edendamise kohta. Ma sooviksin teada saada, kellelt on saadud ja kui palju rahalisi vahendeid on tegelikult kulutatud demokraatia ja inimõiguste meetmele ilma vastavate riikide valitsuste nõusolekuta.

Mul on midagi öelda ka valimiste vaatlejate kohta. Selles valdkonnas oleme ebajärjekindlad ja mõnikord isegi argpükslikud. Pärast seda, kui osa komisjonist ja mõned liikmesriigid olid nõudnud valimiste jälgimise missiooni Etioopias ja kui missiooni juhi raportit ei olnud võimalik Addis Abebas esitada, vaikiti see Brüsselis täielikult maha. Ma sooviksin teada seda: mis juhtus teie avaliku protestiga? Nüüd on teil võimalus öelda midagi sel teemal.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D). - Austatud juhataja! Uus strateegia kontseptsioon ja lõppdeklaratsioon tunnustavad selgelt ja valjult, et EL on suur ja seetõttu asendamatu liidupartner. Hetkel esile tõusvad rahvusvahelised väljakutsed, mis seavad NATO ja ELi vastaspositsioonidele, nende samaaegne kohalolek mitmetes tegevusalades ja nende vastavate rollide muutumine üha enam teineteist täiendavaks, eeldab kahe organisatsiooni vaheliste suhete tugevdamist.

Sellest lähtuvalt, võttes arvesse vajalikku koostööd tegevusalades ja – vältimatult – Berlin Plus kokkulepete ülevaatamist, ootavad mõlemad organisatsioonid Euroopa Komisjoni asepresidendi/kõrge esindaja ja peasekretäri vahelisest suhtlusest konkreetsemaid väljatulekuid, mis oleksid kooskõlas nende vastavate mandaatidega. Sellest lähtuvalt leiame, et on saabunud aeg leida sobiv poliitiline kompromiss, mis võimaldaks lõpetada hetkel eksisteeriv mehaaniline paigalseis ja saavutada mõlema organisatsiooni vaheline maksimaalne koostööpotentsiaal.

  Willy Meyer (GUE/NGL). – (ES) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Olete täielikult teadlik asjaolust, et minu fraktsioon on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) olemasolu vastane.

Minu fraktsioon on täielikult selle olemasolu vastu, teiste asjade seas ka seetõttu, et me ei toeta ühtegi riiki – ega riikide gruppi, nagu seda on NATO sõjaline liit –, mis on suuteline kasutama jõudu ÜRO Julgeolekunõukogu mandaati omamata.

NATO kinnitas 1999. aastal toimunud Washingtoni tippkohtumisel enda strateegilisse kontseptsiooni võimaluse kasutada jõudu Julgeolekunõukogu mandaati omamata. See on tagasisamm ja otsesuund pärast kaht maailmasõda vaevaga ülesehitatud rahvusvahelise õigussüsteemi ründamise poole.

Seega ei nõustu me sellise mõttemaailmaga. Me ei tee selles suhtes erandeid ei NATOle ega mistahes muule riigile, mis eeldab endal olevat õigust jõu kasutamiseks vastavat mandaati omamata.

Lisaks kõigele on sel tõsine mõju üldist ebakindlust põhjustavatele probleemidele, nagu organiseeritud kuritegevus, terrorism jne, antavatele tsiviilvastustele. Nimetatud probleemide puhul pole kunagi olnud tegu küsimustega, mille puhul peaks militaarvastust eelistama tsiviilvastusele läbi rahvusvaheliste politsei- ja kohtulike organite. Seetõttu ei pea me neid militaarvastust vajavaks ega näe ka loodusvarade ja kontrollimatu massmigratsiooniga seostatavaid riske. Tegu pole militaarvastust vajavate küsimustega.

Peamisteks surmapõhjusteks maailmas on nälg ja vaesus – võimsaim massihävitusrelv – ja sõjalised jõud, nagu NATO, ei saa nendega võidelda.

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE). - Austatud juhataja! Küsimus seisneb selles, kas me oleme Lissaboni tulemustega rahul ning minu vastus on äärmiselt vastandlik. See on ebapiisav, kuid liigub siiski õiges suunas. Kas oleksime pidanud ootama enamat? Arvan, et jah, kuid võrreldes kahe, kolme või nelja aasta taguse olukorraga on asjaolud kindlasti paremad.

Ilmselgelt on nende kahe vahel kasutamata jäävat potentsiaali, kuid reaalselt on seal ka rohkem sõnu kui tegusid ning meie vajame just nimelt vastupidist. Hetkel räägitakse palju lähenemisest, kuid valdavalt on tegu pigem väidete kui konkreetsete sammudega.

Samal ajal toimub kahe organisatsiooni vahel pideva üksteist täiendava tegevuse lisandumine. Olemas on teatud asjatundlikkus ja suutlikkus liidu poolt. Liit keskendub rohkem kerge jõu, NATO jällegi raske, militaarse jõu kasutamisele, kuid mõlemad pooled arenevad. EL on läbinud pika tee hetkest, mil St Malo kinnitas enda rolli turvalisuse ja julgeoleku tagamisel ning NATO on omakorda tunnistanud vajadust laieneda puhtalt militaarvaldkonnast kergematele aladele ning on astunud ka vastavaid samme. Seetõttu liiguvad mõlemad teineteisele lähemale ning samal põhjusel lisandub pidevalt ka täiendavat tegevust. Miks mitte seda ära kasutada?

Tõeliseks komistuskiviks on Türgi ja Küprose vahelised suhted ning Küprose lahenduseta probleemid. Liidu ülesandeks on ohjade ja initsiatiivi haaramine, NATO-le lähemaks koostööks vajalike meetmete soovitamine, sõnadest tegudele liikumine ning toon seda öeldes eeskujuks hiljutise Poola, Saksa- ja Prantsusmaa välisministrite poolt saadetud kirja, mida paruness Ashton käsitles hea alguspunktiga õige suuna võtmiseks.

Lähem ELi–NATO koostöö mõlemapoolse poliitilise tahte rakendamise ja ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamise kaudu, kuid oma rolli peavad mängima ja ülesandeid täitma ka NATO ja ELi liikmesriikide pealinnad.

  Ana Gomes (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Lissabonis NATO strateegilisse kontseptsiooni võetud tuumapoliitika doktriini puudutavates põhimõtetes pole mitte midagi uut. Liit on otsustanud hoida alal tuumarelvi kui ülimaid hirmutusvahendeid. Irooniliselt läheb see vastuollu president Obama kõnedega tuumarelvadevabast maailmast ja viimase tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ajal antud desarmeerimislubadusega.

Liit peaks olema eeskujuks, kuid see samm ei tõkesta tuumarelvade levikut – traagilisel moel pigem soodustab seda. Lisaks suunab see majanduskriisi ajal teiste riskidega tegelemiseks vajalikud ressursid mujale. Kuidas aitavad tuumapommid anonüümse terrorismi, India ookeanil vohava piraatluse, küberrünnakute või keemiliste või bioloogiliste rünnakute vastu?

Euroopa Liidu Nõukogu tegi sel nädalal avalduse meie jõupingutuste suurendamiseks tuumarelvade leviku vältimise nimel. Catherine Ashton, kuidas kavatsete järgida seda põhimõtet NATO-siseselt, mille 28 liitlasest 21 kuuluvad ka Euroopa Liitu? Ja mida kavatsete öelda kahele Euroopa Liitu kuuluvale tuumariigile, mis on ilmutanud juba märgatavat vastupanu NATO Julgeolekunõukogu püüdlustele viia sisse sellest tervele inimkonnale olulisest küsimusest lähtuvaid muudatusi?

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Arvan, et elame absurdses maailmas ning teid on valitud mängima teatud rolli selle absurdsuse leevendamiseks. Nagu kõik on märganud, läks Afganistani sõda maksma enam kui kolmsada miljardit USA dollarit. Vaesuse väljajuurimine Afganistanis läheks maksma viie päeva jooksul sõjapidamiseks kulutatud summa. Ühe nädala sõjakulutuste eest oleks võimalik asutada ja ülal pidada kuut tuhandet kooli. Kolmesaja miljardi USA dollari eest oleks võidud ehitada kakssada tuhat kooli. Sama raha eest oleks saanud ehitada kolmkümmend tuhat haiglat. Arvutage veidi ja te näete. Räägin siinkohal haiglatest, millest igaüks läheks maksma kümme miljonit USA dollarit.

Kas vajame tõesti veel informatsiooni, mõistmaks seda, kui absurdne on see maailm? Kui jaotaksime selle raha allpool vaesuspiiri elavate Euroopa perekondade vahel, jaguks seda igale perekonnale. Kas keegi usub seda? Kakskümmend tuhat kolmsada viiskümmend viis eurot igale kahekümne seitsmest miljonist perekonnast.

Kuhu see absurdne tee meid viib? See viib meid ΝΑΤΟni. Kutsun seega paruness Ashtonit, Euroopa Liidus juhtivpositsioonil olevat isikut, täitma katalüütilist rolli, et see organisatsioon hävitataks seestpoolt.

  Arnaud Danjean (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Jagan teie arvamust Lissaboni tippkohtumise teemal, kus on tuldud üldiselt rahuldava uue strateegilise kontseptsiooniga. Sellegipoolest peaksime suutma kogu aususes tõdeda, et selle teksti nõrkuseks on strateegilise partnerluse potentsiaali vaatepunktist Euroopa Liidu−NATO suhe, mis peaks olema tunduvalt edasipüüdlikum.

Märkasite õigustatult uute lahenduste arendamisel tehtud edusamme. Ilmselgelt märkasite edasiminekuid Afganistani puhul, kus me üritame jõuda kompromissideni. Sellegipoolest pole rahuldav asjaolu, et meil puudub struktureeritud poliitiline dialoog NATOga, välja arvatud Bosnia üksikjuhtumi puhul. Me kõik teame, et probleem seisneb Türgis. Peame tegelema sellega tõsisemalt ja kahtlemata pragmaatiliselt ning lootma, et pingutused, mida teete koos peasekretär Rasmusseniga, kannavad vilja.

Lühidalt soovin öelda, et kordamise probleem on tihtipeale edasi jõudnud Euroopa Liidu nõrkuste esiletõstmise ja selle edasipüüdlikkuse tahte piiramiseni. Tegu on pseudoprobleemiga, kuna meie liikmesriikides pole kahte armeed, vastavalt siis NATO ja Euroopa Liidu oma. Igas riigis on oma kaitsejõud ja igal riigil on võimalus valida, kas tema väed kannavad NATO või Euroopa Liidu lippu. Ärgem tekitagem paanikat, viidates kordamise võimalusele.

Lisaks sooviksin öelda midagi ka meie teineteist täiendava tegevuse kohta: see on hädavajalik ning seda võimalust tuleb kasutada arukalt. Ma ei sooviks näha täiendava tegevuse ainueesmärgiks seadmist, mis muudaks Euroopa Liidu NATO relvajõudude Punaseks Ristiks. Euroopa Liit peab säilitama enda sõjalise võimekuse, sõjalised ambitsioonid ja hoidma alal enda ambitsioone seoses ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (CSDP), nagu oli toodud välja ka kolmepoolses Prantsuse-Saksa ja Poola kirjas.

  Teresa Riera Madurell (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lissaboni tippkohtumine teenis kindlasti enda eesmärki Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kaasajastamisel ja selle kohandamisel uute julgeolekuga seotud väljakutsetega.

Peaksime tervitama fakti, et uus strateegiline kontseptsioon lisab uusi väljakutseid, nagu terrorism, massihävitusrelvade leviku vastu võitlemine, küberkaitse ja energeetikaturvalisus.

Lisaks on teretulnud ka see, et uus kontseptsioon tõstab esile NATO ja Euroopa Liidu vahelise strateegilise suhte tugevdamise vajaduse. Sellegipoolest oleks vaja määrata kindlaks selge ülesannete eristus, et tagada tõhusus ja vältida pingutuste matkimist kriisiajal.

Lissaboni leping oli samm ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika poole, mida peame hakkama nüüdsest kindlustama. Eesmärk on selge: Euroopa Liit peab olema suuteline vajaminevate tsiviil- ja militaarvahendite mobiliseerimiseks, et täita enda rahvusvahelisi kohustusi, ning üldine julgeoleku- ja kaitsepoliitika peaks märkimisväärselt panustama ka Atlandi areaali kaitsmisse.

Segaseks jääb see, kuidas nimetatud koostööd liiduga selle tõhususe tagamiseks organiseeritakse. See oleks suurepärane, paruness Ashton, kui saaksite meid selles osas valgustada.

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Catherine Ashton! Tänase arutelu vältel on esitatud küsimus, miks me räägime Euroopa Parlamendis – ELi institutsioonis – NATO tippkohtumisest. Vastus on tegelikult ilmselge. Valdav osa Euroopa Liidu liikmesriikidest kuulub ka NATOsse, mis tähendab, et meie oleme Euroopa Liit ja tihtilugu oleme koos sellega ka NATO.

Seetõttu tuleks ära märkida, et NATO jaoks on Euroopa Liidu−NATO koostöö edasiarendamine üheks olulisemaks Lissaboni tippkohtumisel arutatud punktiks. NATO tippkohtumisel tehtud otsused ja avaldused, näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi poolt, kinnitavad, et NATO ei seisa vastu üldisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, vaid üritab leida viisi, kuidas teha mõlemale poolele kasutoovat koostööd. Seega peame ka meie otsima võimalusi koostööks, mitte tegelema mõistusetu võistlemisega ja struktuuride kuluka paljundamisega, eriti praegusel majanduskriisi perioodil. Loodan, et NATO tippkohtumisel tehtud otsused ja varem mainitud Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola välisministrite saadetud kiri veenab meid – Euroopa Liitu – alustama tõsist arutelu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika üle.

Poola – olen parlamendiliige Poolast – toetab teid, Catherine Ashton, teie töös ajal, mil Poola on eesistujariik. Peame leidma viisi, kuidas kasutada ära Lissaboni lepingu poolt meile antud mehhanisme ja võimalusi. Tegu on meie jaoks suure väljakutsega. Lõpetuseks sooviksin öelda, et tervitan NATO avatust Venemaaga tehtava koostöö suhtes, tegu on avaldusega, mis rõhutab ka NATO valmidust olla avatud ja võtta vastu uusi riike, nagu seda on näiteks Georgia.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). - Austatud juhataja! Euroopa Liit on NATO jaoks unikaalne ja vajalik partner. Lähtuvalt uue strateegia kontseptsiooni põhimõtetest peaksid NATO ja Euroopa Liit mängima rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel teineteist täiendavat ja toetavat rolli.

Aktiivne ja tõhus Euroopa Liit panustab üleüldisesse Euro-Atlandi julgeolekusse. Seega tuleks keskenduda soodsamate tingimuste loomisele strateegilise partnerluse tugevdamise kaudu vastastikuse avatuse, läbipaistvuse, täiendavuse ja mõlema organisatsiooni autonoomsuse ning organisatsioonilise ühtsuse austamise lipu all.

Lisaks peaksime välja tooma, et lähedane koostöö ELi ja NATO vahel on äärmiselt oluline ning see vajab arendamist, otsustusautonoomia printsiibi suhtes eelarvamusi kujundamata ja täie austusega mõningate ELi liikmesriikide tuumapositsiooni tõttu.

  Ernst Strasser (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Head kolleegid! NATO tippkohtumine on olnud edukas. See on hea, et seda ka siin arutatakse. Uued strateegilised elemendid, nagu tsiviilkriisi haldus ja küberkaitse, on kindlasti sammud õigesse suunda. NATO ja Euroopa Liidu strateegilise partnerlussuhte tugevdamine on otsustava tähtsusega neutraalsetele riikidele, nagu seda on Austria. Sõjalise võimekuse arendamine suurema sünergia saavutamise, paljundamise vähendamise ning vägede koostöö parandamise läbi on abiks kõigile, kuid eriti väiksematele liikmesriikidele.

Muidugi on veel palju teha, eriti meil. Euroopa peab püstitama mõningad eesmärgid ja veenduma, et need ka täidetakse. Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola välisministrite initsiatiiv on kindlasti samm õiges suunas. Vajame keskmise ajavahemiku järel Euroopa kaitsearhitektuuri, mis soosiks sõjalist koostööd ELi liikmesriikide vahel, liidaks ELi, ÜRO ja NATO vahelise tsiviil- ning sõjalise koostöö ja areneks lõpuks välja terviklikeks Euroopa kaitsestruktuurideks. Meie eesmärgiks peab olema tõusta maailma silmis olulise julgeolekupartneri kohale. Just selle nimel peame pingutama.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Lissaboni tippkohtumine tõi välja uue perspektiivi liidu julgeolekustrateegia seisukohast. Praktikas viidi täide kolm mastaapset eesmärki: vastu võeti uus strateegiline kontseptsioon, välja töötati uus lähenemine Afganistani küsimusele ja suhetele Venemaa Föderatsiooniga anti uus stiimul.

Arvan, et kõige olulisemaks tulemiks oli raketitõrjekilbi liitmine uude strateegilisse kontseptsiooni. Rumeenia on pooldanud kilbi rajamist alates Bukaresti tippkohtumisest 2008. aastal. See näitab, et minu riigi nägemus oli igati asjakohane ning me kavatseme panustada tõsiselt kaitsesüsteemi rakendamisse. Samal ajal on Rumeenia toetanud avatud uste poliitikat, mille üheks peamiseks eesmärgiks oleks NATO suhete tugevdamine Georgia ja Ukrainaga.

Kiidan heaks ka fakti, et NATO on uuesti kinnitanud Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust seoses selles piirkonnas eksisteerivate julgeolekuohtudega. Need hõlmavad spetsiifiliselt Georgia ja Transnistria vahelisi endiselt lahendamata konflikte. Sellest lähtuvalt tunnen, et liit peaks säilitama Venemaale tehtavates avaldustes ühtsuse. Venemaa Föderatsioon peab tõestama tegudega enda häid kavatsusi, kuna omab kindlaid kohustusi seoses Rumeenia idapiiri ja NATOga. Pean rõhutama, et vastuvõetud poliitilise deklaratsiooni tulemusena on NATO võtnud endale kohustuse pühenduda Moldova Vabariigi ja Georgia territoriaalse ühtsuse tagamisele.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Ajalooline NATO tippkohtumine Lissabonis oli ühenduse tuleviku pöördepunktiks. Kakskümmend kaheksa liitlast tegid tähtsaid otsuseid, võtsid kasutusse uue julgeolekudoktriini ja panid aluse lähemale koostööle Venemaaga, tõid selgust tankitõrjekilbi teemasse, kinnitasid uue Afganistani puudutava tegevusplaani ja kinnitasid ka Euroopa Liiduga koostöö tegemise olulisust.

Samas on siin tegemist üldise ja optimistliku vaatega. Me ei tohiks unustada, et selle üksmeele tulemusena sisaldavad need tekstid madalaimat huvide ja seisukohtade ühisnimetajat. Me kõik teame, et külma sõja järgses keskkonnas on erinevate organisatsioonide nägemused ohu suurusest erinevad. Ida-Euroopa riigid näevad suhteid Venemaaga teisiti ning Türgi ei jaga üldist arvamust Iraani tuumaprogrammi kohta. Lisaks teame ka, et Ankara korraldas diplomaatilise sõja, et vältida sellele infole viitamist Lissaboni tekstides. Ankara läheneb teisiti ka üldisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, kuna see soovib koostööst välja arvata ühe Euroopa Liidu koosseisu kuuluva riigi. See muudab üldise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli, muidugi hetkekontekstist lähtuvalt, Euro/NATO koostöös veelgi olulisemaks.

Seetõttu usun, et Euroopa Liit peab säilitama sõltumatu otsustusõiguse, kasutamaks täiel määral ära Lissaboni lepinguga meile avanenud võimalusi. Peame suurendama Liidu rahvusvahelist rolli ja kindlustama selle kohalolu. Tugeva Atlandi liidu loomiseks vajame tugevamat Euroopat.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Nõustun kõrge esindaja seisukohaga Lissaboni tippkohtumise teemal. Tegu oli tõesti tähtsa pöördepunkti ja olulise hetkega. Transatlantilised suhted on võtmeks ülemaailmsele julgeolekule ning arengule, kuid teisalt peab Euroopa Liit omama teatud punktis ka enda isiklikku sõnaõigust ja struktuure. Eelmainitud kulude kärped töötatakse välja selle koostöö käigus, nii varustuse kui ka tsiviilotsuste tasandil, seda igasuguse vajaduse või vahenditeta NATO ühenduse muutmiseks. Euroopal peab olema enda isiklik julgeoleku- ja kaitsesüsteem ning sõnaõigus, kuna ainult sedasi suudab see tegeleda probleemidega, nagu seda on Türgi küsimus või teiste Venemaale erinevat lähenemist omavate NATO liikmes- või mitteliikmesriikidega. Lisaks ma ei arva, et Venemaaga seotud küsimused oleksid väga keerulised. Arvan, et tegu on küsimusega, millega Euroopa saab hõlpsalt hakkama ajal, mil Ameerika sellega juba tegeleb. Ehk leiab Euroopa sellele isegi tõhusama lahenduse.

  Tunne Kelam (PPE). - Austatud juhataja! NATO laienemist võib näha ühena neist tõeliselt haruldastest külma sõja järgsetest edulugudest. Sellegipoolest on laienemise impulss nõrgemaks muutunud. NATO on muutunud kahtlevaks Georgia ja Makedoonia vastuvõtmise suhtes. Sõjaline panus on ärevusttekitavalt vähenenud. Väga vähesed NATO liikmed vastavad 2% suurusele kaitsekulutuste kriteeriumile ning Liit pole enam kui kümne aasta jooksul viinud läbi ühtegi tõsisemat sõjalist õppust. Viimane selline suuremahuline õppus selleks, et Ameerika Ühendriigid saaksid enda väed kiirkorras Euroopasse tuua, toimus 17 aastat tagasi. See vastab muidugi tõele, et ka Nõukogude Liit on lagunenud. Sellegipoolest toetub NATO usaldusväärsus ja potentsiaal Ameerika Ühendriikide sõjalisele võimsusele. NATO sõjaväeliste üksuste ühtsuse säilitamine ja Ameerika ning Euroopa sõjaliste juhtide võimalus viia läbi ühiseid õppusi on elulise tähtsusega.

EL ja NATO suudavad luua järgneva kümnendi jooksul mitmekülgse maailma väljakutsetele vastava reeglistiku ainult tingimusel, et transatlantiline koostöö muutub põhjalikumaks ja intensiivsemaks.

Sooviksin kommenteerida ka NATO–Vene Nõukogu järeldusi. See julgustab kaasaegset partnerlust, mis põhineb vastastikusel usaldusel, läbipaistvusel ja etteaimatavusel. Seda võib võtta hea tahte avaldusena. Sellegipoolest teame, et Venemaa sõjaline doktriin näeb endiselt NATO laienemist Venemaa naabruskonda agressioonina ja õigustab ennetavaid sõjalisi rünnakuid ning dessante võõrriikide territooriumile.

2009. aasta sügisel Balti riikide territooriumi läheduses Loode-Venemaal toimunud suuremõõdulised sõjalised õppused olid mõeldud nende riikide vallutamiseks vasturünnakuna, eeldatavalt vastusena NATO tegudele. Positiivne on see, et NATO on loonud Balti riikide kaitseks situatsiooniplaanid, ning selle info paljastas ka WikiLeaks.

Venemaa tungis Georgiasse ja kaks selle autonoomset territooriumi praktiliselt annekteeriti. Venemaa rakette kasutati hiljuti nendesamuste lahkulöönud piirkondade peal ja Venemaa jätkab aktiivset spionaaži kõikides lääneriikides. Nende spioonide paljastamisel tunneb häbi Lääs, kuid mitte Venemaa, mis pärgab enda spioone häbitundeta kõrgeimate riiklike autasudega.

Seetõttu on enneaegne Venemaa nõudmine olla suhetes NATOga võrsel positsioonil ja teha ühiselt otsuseid, kuna Venemaa võib otsustada NATO otsuseid ja laienemist blokeerima hakata.

  Katarína Neveďalová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! NATO kinnitas Lissaboni tippkohtumisel enda rolli Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku tagajana ning tunnistas ka uute väljakutsete olemasolu.

Parim vahend selle rolli täitmiseks on lai strateegiliste partnerlussuhete võrgustik, olgu need siis riikide või organisatsioonidega. NATO peab seetõttu olema valmis astuma poliitilisse dialoogi iga potentsiaalse partneriga, kes jagab meie vaateid rahu ja turvaliste rahvusvaheliste suhete saavutamisel.

Minu arvamusel mängib olulist rolli strateegiline partnerlussuhe Venemaaga, kuna NATO peab nendevahelist praktilist koostööd tugevdama, et võidelda edukalt rahvusvahelise terrorismi, piraatluse ja inim- ning uimastikaubandusega seotud ohtudega. NATO vajab enda eesmärkide täitmist tõhusat majanduslikku ja sõjalist tuge ning piisaval hulgal inimressursse. Oluline on aga see, et neid ressursse kasutataks maksimaalse tõhususega ja valdavalt siiski rahu tagamiseks ja säilitamiseks.

  Ivo Vajgl (ALDE). - (SL) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et sain võimaluse võtta sõna enne Charles Goerensit, minu Luksemburgi kolleegi, kuna vastasel juhul oleks see rikkunud minu järgneva mõtte; nimelt selle, et viimase poole tunni jooksul on siin kõnelenud valdavalt Kagu-Euroopa riikide esindajad; terviklikkust. See peaks teile näitama, et julgeolekuküsimused ning NATO ja NATO-Euroopa Liidu suhtega seotud küsimused on meie jaoks teiste riikidega võrreldes märksa tähtsamad.

Just sel põhjusel sooviksin väita, et Lissaboni tippkohtumisel osalejad on lasknud mööda võimaluse võtta kahe Kagu-Euroopa riigi, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina, soovide suhtes selgemat, põhimõttekindlamat ja otsustavamat hoiakut, suurendamaks nende riikide julgeolekut seeläbi, et vähemalt üks neist liidetaks ELi või NATO koosseisu.

Kui Sloveenia jõudis lähedale nende kahe organisatsiooni liikmeks astumisel, olime arvamusel, et meile sobib emb-kumb neist. NATOl on võimalus parandada Euroopa Liidu tehtud vigu. Arvame, et peaksime seda kindlasti arvesse võtma.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tänan teid võimaluse eest siin sõna võtta. Tänane arutelu puudutab NATO ja Liidu vahelist koostööd. Catherine Ashton on esitanud meile positiivse hinnangu, kuid sooviksin lisada, et minu arvamusel on see hinnang suuresti liialdatud. Minu kolleegid Poolast, Jacek Saryusz-Wolski ja Krzysztof Lisek, on juba rääkinud ning soovin lihtsalt kinnitada, et nõustun nende hinnanguga täielikult.

Tegu on ainult algusega ja see on väga pika tee algus. Sellega seonduvalt sooviksin juhtida tähelepanu kolmele pragmaatilisele aspektile, mille puhul võiks oodata üldist edasiminekut. Esimene valdkond puudutab Euroopa Liidu ja NATO ühist julgeolekuplaneeringut – selge on see, et selles osas saab teha enamat. Teine valdkond puudutab luureteenistuste koostööd – ka siin on võimalik teha edusamme. Kolmas valdkond hõlmab aga lahinggruppide kasutamist – siinkohal tuleks lihtsalt küsida, kas need annavad praeguseks hetkeks mingit lisandväärtust või mitte.

  Charles Goerens (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin esitada küsimuse paruness Ashtonile seoses Euroopa kaitseagentuuri ja ka NATOga.

Lissaboni leping võimaldab Euroopa liidu liikmesriikidel teha kaitseküsimustes tihedamat koostööd, muidugi tingimusel, et nad seda soovivad. Seda nimetatakse „struktureeritud koostööks“ või „tõhustatud koostööks“; tegelikult pole oluline, kumba kasutada.

Kas paruness Ashton võiks öelda, kas sellist koostöövormi on riikide grupp juba arutanud ja kui; tingimusel, et see on asjakohane; kas saaksite nimetada seda tüüpi koostöösse kaasamiseks täitmist vajavad kriteeriumid?

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Austatud juhataja! tänan veelkord kõiki neid, kes on panustanud sellesse laiaulatuslikku arutellu. Üritan haarata mõningatest toodud võtmepunktidest ja anda vähemalt algseidki vastuseid.

Esimesena pean ära märkima, et olen pühendunud Euroopa Liidu ja NATO suhteid edendavate lahenduste leidmisele, kuid ma ei alahinda selle küsimuse keskmes paiknevaid poliitilisi probleeme. Minu eesmärgiks on leida praktilisi ja pragmaatilisi viise, misläbi tihedam koostöö võimaldaks meie liikmeid toetada. Inimesed tegevuspiirkondades, protsessijuhid – just neile mõtlen kõige enam, otsides viise mitmekülgseks koostööks. Teen seda teadmisega, et Türgi mängib samuti olulist rolli, ja et esindan 27 liikmesriiki ning teen tihedat koostööd olemasolevate probleemide suhtes kõige suuremat huvi tundvate ning nende poolt ka kõige enam mõjutatud liikmesriikidega.

Üritame seda proovida ja saavutada nii kiiresti kui võimalik. Kuid ma ei alahinda väljakutseid ja otsin alati ideid, kuidas me võiksime selleni jõuda.

Lisaks mõistan, et meie endi teod vajavad pidevat jälgimist veendumaks, et need oleksid teineteist täiendavad, mitte tehtud tööd kordavad. Hetkel uuritavad valdkonnad on tõesti teineteist täiendavad. Varem esitatud näide käsitles Somaalia ranniku läheduses läbiviidud missiooni Ocean Shield ja meie tegevust seoses missiooniga Atalanta.

Nimetatud ala külastanud austatud liikmed teavad, et tegu on suure merelaamaga, kus jagub ruumi täiendavaks tegevuseks ning eksisteerib väike risk tegevuse kordistamiseks, ja teenused toimivad edukalt koos. Komandant Howes, kes on hetkel missiooni Atalanta eesotsas, vestles kaitseministritega, tuues just nimelt välja, et kuigi paljud kommunikatsioonipunktid kattuvad, on võimalik teha ka suuremahulist koostööd.

Michael Gahler tõstatas mitmeid selle aruteluga mitteseonduvaid küsimusi, mistõttu annaksin talle soovituse kirjutada mulle neid küsimusi puudutava memo, et saaksin nende juurde tagasi pöörduda, kuid ma ei soovinud pühendada sel õhtul parlamendi aega küsimustele, mis ei ole antud teemaga otseselt seotud.

Raketitõrjet puudutavatest küsimustest rääkides näib mulle, et NATO uut strateegilist kava puudutavate läbirääkimiste ajal tekkinud raketitõrje- ja NATO tuumapoliitikaga seotud probleemide vahel leiti mingit laadi tasakaal. Selge on see, et NATO soovib säilitada enda omandis olevaid tuumarelvi, järgides samas tuumavaba maailma loomise ja säilitamise põhimõtet.

Selline on meie seisukoht hetkel, muidugi ei osale me NATO tegevuses täies ulatuses, seda antud parlamendihoones hästimõistetavatel põhjustel. Me ei osalenud näiteks NATO–Venemaa kohtumisel, seega ei oska me kommenteerida seal toimuvat, vaid ainult nimetatud kohtumise tulemusi.

Strateegilise relvastuse vähendamise lepingust (START) rääkides on Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheline demilitariseerimises saavutatud edasiliikumine igati teretulnud ja usun, et see loob võimalused paremaks kooskõlastamiseks ka NATOga, mis oli kindlasti peasekretäri enda seatud üheks eesmärgiks.

Lõpetuseks, struktureeritud koostööst: kas see saab tegelikkuseks, mida on selle nimel tehtud? Selle eelduseks on tõesti liikmesriikide väljakäidavad ideed. Praeguseks on olemas näited, kus liikmesriigid, nagu Ühendkuningriigid ja Prantsusmaa või Weimari kolmnurk, on püüdnud mulle saadetud kirjas leida võimalusi sellise koostöö tõhustamiseks, eriti Euroopa kaitseagentuuri kaudu, mis võimaldab meil neid sünergiaid järele proovida ja arendada.

Loodan näha sellist tegutsemist tulevikus veelgi enam. Eriti ootan seda seoses eelseisva eesistujariigi, eriti Poolaga, mis on teinud riigikaitsega seotud probleemidega tegelemise enda peamiseks prioriteediks. Hetkel ei oska ma tuua austatud liikmeele ühtegi näidet, mis võiks viidata liitumisvõimalusele, kuid loodan, et esilekerkivad eesmärgid tõstavad võimalust kasutada meie ressursse majanduskriisi ajal kõige tõhusamal moel.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ágnes Hankiss (PPE), kirjalikult. – (HU) NATO liikmesriikide ministrite kohtumisel 2008. aasta oktoobris väitis kindral John Craddock, NATO vägede juht Euroopas, et Venemaa sõjategevus Georgias ajendas NATOt vaatama üle selle liikmesriikide turvalisust käsitlevaid peamisi järeldusi. Kas see väide kehtib ka pärast Lissaboni lepingu sõlmimist? Kokkulepe Venemaaga on mõjuv poliitiline samm, mis võiks meie turvalisust tugevdada. Sellegipoolest tõstatab see tõsiseid moraalseid ja strateegilisi küsimusi. Kas NATO kavatseb koostöö nimel teha järeleandmisi Euro-Atlantilise liidu alustaladeks olevate ja mitmeti Venemaal viljeletava demokraatiaga vastuollu minevate demokraatlike ideede esindamisel ja kaitsmisel?

Ehk pole vaja eraldi esile tuua inimeste hirmutamist ja väärkohtlemist ning ajakirjanike ja juristide surma puudutavate üksikasjade ebatäpset olemust Venemaal. Lisaks on raske võtta Venemaa hiljutist sammu, kus Wikileaksi asutaja Julian Assange nimetati Nobeli rahupreemia laureaadiks teisiti kui provokatsioonina. Kas see vähendab NATOga liituda soovivate riikide võimalusi liitumiseks, kui Venemaa ei kiida nende liitumist heaks? Seisame paratamatult küsimuse ees, kas NATO juhid arvestavad teatud liikmesriikide valukohtadega ning nende ja Venemaa vahel olevate siiani lahendamata probleemidega. Ajaloolist rahu ja koostöö saavutamise suunda tuleks igal juhul järgida. Sellegipoolest peame tõdema NATO ajaloolist vastutust osas, millist ülemat võimu see legitimeerib, ja millele seisab vastu, seoses raketitõrjeprogrammi raames sõlmitud leppega ja lähtuvalt Euroopas kehtivatest väärtustest.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissabonis toimunud NATO tippkohtumine tegi lõpu külma sõja aegadest kehtinud strateegilise julgeoleku põhimõtetele. Uue julgeolekustrateegia rakendamine tähistab Atlantilise liidu liikmesriikide traditsioonilise kaitse muutumist 21. sajandi globaalseks julgeolekuks.

Uue julgeolekustrateegia poolt esitatavad väljakutsed hõlmavad erinevate rahvusvahelise institutsioonide, riiklike ja mitteriiklike, vahelist koostööd ning partnerlussuhete tugevdamist, seda eriti Venemaaga. Lisaks poliitiliste kanalite rajamisele on NATO struktuuri ja võimekust käsitlevaid operatiivseid küsimusi kohandatud globaalsetest ohtudest lähtuvalt. Lisaks tuleks esile tõsta NATO kasutusele võetud missioonide ümberpaigutamise plaani Afganistani jaoks, mille eesmärgiks on riikliku julgeoleku küsimuste käsitlusõiguse üleandmine afgaani võimudele. Usun, et see uus strateegiline nägemus, mis loob suunised liikmesriikide rahvusvaheliste suhete loomiseks, on äärmiselt oluline.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – Esimest korda pärast Teist maailmasõda on Venemaa kutsutud osalema raketitõrjekilbi loomisel, mida võib lugeda liidu loomise verstapostiks. Venemaa reaktsioon pole veel selge, kuid on olemas võimalus partnerluseks Ameerika Ühendriikidega, misläbi peaksid mõlemad läbirääkimisi jätkama. Lisaks vajab mainitud projekt Euroopa suuremahulist rahastamist ja see ei saa olema lihtne, võttes arvesse Euroopa kaitsekulutustes tehtud kärpeid.

Lõpetuseks, Afganistan on NATOle lähiaastate jooksul tõsiseks poliitiliseks tuleprooviks. Ameerika Ühendriigid reageerisid kärmelt, kinnitamaks Venemaale, et nemad pole rakettide sihtmärgiks. Ameerika Ühendriikide jaoks oli oluline Venemaad mitte ärritada ning nad tõestasid vastavate kavatsuste puudumist, kutsudes Venemaa osalema raketitõrjekilbi loomise protsessis. Teiseks, Ameerika Ühendriigid on piisavalt arukad Iraani nime mittemainimiseks, või, korrektsemalt sõnastades, Türgi soovide täitmiseks, mil see ähvardas naabri (Iraan) nime mainimisel koostööst taganeda. Probleem seisneb aga selles, et NATOga on liitunud ainult 21 Euroopa Liidu liikmesriiki 27st, mis kujutab endast ohtu üldisele Euroopa julgeolekule.

18. Olukord Côte d'Ivoire’is (arutelu)

  Juhataja. – Järgmisena käsitleme komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja aruannet olukorrast Côte d'Ivoire’is.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.− Austatud juhataja! Olukord Côte d’Ivoire’is on väga ohtlik, kuna ohus on inimelud − Côte d’Ivoire kodanike, kuid ka paljude nimetatud riigis töötavate ja elavate Euroopa kodanike elud.

Usun, et kaalul on olulised küsimused, mitte ainult Côte d’Ivoire’i roll Aafrikas, vaid ka rahvusvahelise kogukonna poolt viimase 10 aasta jooksul kriisi lahendamise ja stabiilsuse tõstmise nimel tehtud tohutud pingutused. Presidendivalimised on viibinud mitmeid aastaid. Peame tunnustama Côte d’Ivoire’i elanikke, ÜRO pingutusi koostöös rahvusvahelise kogukonnaga ja eriti Euroopa Liitu ning selle vahetalitajat, Burkina Faso presidenti Blaise Compaoret, kes kõik tegid nende valimiste toimumise lõpuks võimalikuks.

Kõik kandidaadid olid eelnevalt valimisreeglites kokku leppinud. See hõlmas ka ÜRO peasekretäri eriesindajale Choile omistatavat erirolli, mis seisnes valimistulemuste kinnitamises. Riiki saadeti ka Euroopa valimiste vaatlusmissioon, eesotsas Cristian Predaga, Euroopa Parlamendi liikmega. Tänan teda tema töö eest ja usun, et vestleme temaga peatselt. See kõik tagas valimiste toimumise demokraatlikul moel. Tänan ja õnnitlen Cristian Predat ja tema meeskonda nende julguse ning keerulistest oludest sõltumata läbiviidud suurepärase töö eest.

Tulemused kuulutas välja sõltumatu valimiskomisjon ja kinnitas ÜRO peasekretäri eriesindaja. President Barroso ja mina olime esimeste seas, kes õnnitlesid Ouattarat tema võidu puhul. Rahvusvaheline kogukond oli olnud tema toetamises üksmeelel. ECOWAS ja Aafrika Liit on edastanud väga selge sõnumi – Alassane Ouattara on Côte d’Ivoire’i seaduslik president. 3. detsembril nõustusid selle väitega üksmeelselt ka AKV ja ELi ühine parlamentaarne assamblee.

Kutsume kõiki Côte d’Ivoire’i poliitilisi jõude valimistulemusi austama, näitama üles vastutusvõimelist käitumist ja hoiduma vägivallast. Kõik jõupingutused peaksid nüüd olema suunatud võimu rahumeelsele üleandmisele. ÜRO otsused sätestavad kindlad meetmed, mida rakendatakse nende suhtes, kes üritavad üleminekut ja valimisi häirida.

Aafrika organid on asunud rakendama Côte d’Ivoire’i suhtes survemeetmeid. EL on valmis võtma vastutust suunatud meetmete rakendamisel ning on seda selgesõnaliselt väitnud ka sel nädalal toimunud EL välisministrite nõukogus, kuid oleme valmis ka õiguspäraselt valitud võimuorganite toetamiseks vajalike meetmete rakendamisel.

Côte d’Ivoire’i sündmusi jälgivad pingsalt paljud osalised ning see on ka avaliku arvamuse, eriti Aafrika ja naaberriikide, millest paljud on samuti konfliktijärgses toibumisfaasis ning kogevaid raskusi demokraatliku ülemineku toimimapanemisel, huvipunktis. Hetkel valitseva põhiseaduskriisi tulemused Côte d’Ivoire’is saadavad selge sõnumi kõikidele Aafrika mandrit valitsevatele, nii demokraatia vastu kui selle poolt olevatele jõududele.

Euroopa Liidu reaktsioon sellele kriisile on äärmiselt oluline. Kui meie teod aitavad kaasa Côte d’Ivoire’i võimu rahumeelsele üleandmisele lähtuvalt sealsete elanike tahtest ehk vabade ja ausate valimiste kaudu, muutub meie roll rahvusvahelise kogukonna suurosalisena esialgsest veelgi olulisemaks ning meie usaldusväärsus ülemaailmse demokraatia eestkõnelejana tõuseb.

  Cristian Dan Preda, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Viibisin tõesti Côte d'Ivoire’is ja juhtisin Euroopa Liidu valimiste vaatlusmissiooni.

Alustan sellega, et kiidan 26 liikmesriigist pärit 120 vaatleja julgust, pühendumust ja edukust oma ametikohustuste täitmisel. Esimese asjana märkasid nad, et Côte d'Ivoire’i elanike sõnum oli valdavalt sama: „Me oleme tüdinenud“. Tegu oli võtmesõna, korduva reaga, mis näitas, et valimisi nähti valitsevat poliitilist kriisi lõpetava vahendina. Kõik soovisid näha probleemide lõppu valimiste toimumise järel.

Ühe erandina pean muidugi mainima lahkuvat presidenti Laurent Gbagbot, kes keeldus võimust loobumast ja varustas end kriisi lõppemist vältida aitavate vahenditega, luues pooldajatest koosneva põhiseadusnõukogu, mis lihtsalt tühistas kõik tema vastaseid toetavad tulemused. See tähendab, et hetkel valitseb kriisist väljumise ja rahu asemel hoopis suurem kriis, mis on jõudnud üpris ohtlikku seisu ning tõotab kaasa tuua vägivaldseid vastuseise.

Sellise vastuseisude vältimine on minu arvamusel hetkel äärmiselt keeruline. Vaadake kasvõi, mis juhtus hääletamise ajal kasarmutes, esimese ja teise hääletamise ajal. Seisame kahjuks silmitsi äärmiselt keeruka olukorraga.

Ma ei sooviks lõpetada enne, kui olen väljendanud enda tänulikkust paruness Ashtonile, kes on pühendunud selle probleemi lahendamisele.

Sooviksin esitada talle ka küsimuse, kuna täheldasin, et nõukogu on teatanud piiravate meetmete peatsest rakendamisest: kas nende rakendamine on kindel?

  Véronique De Keyser, fraktsiooni S&D nimel. – (FR) Austatud juhataja! Sooviksin esmalt õnnitleda enda kaasparlamendiliiget Predat ja tema meeskonda nende silmapaistva töö eest. Lisaks sooviksin õnnitleda paruness Ashtonit, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, tema sihikindluse eest, mida ta on ilmutanud ajal, mil kogu rahvusvaheline kogukond nimetatud valimisi pingsalt jälgib. Nende jaoks, kes on täielikult pühendunud ühes riigis demokraatia saavutamiseks küllaltki tavapäratute vahenditena nähtavate valimiste vaatlusmissioonide läbiviimisele, oli südantsoojendav näha kiiret ja sihikindlat reaktsiooni valimistulemuste ebaseadusliku muutmise katsele, ning loodame, et selline käitumine kordub ka teistes situatsioonides, kus see võiks vajalikuks osutuda.

Nüüd sooviksin lisada – kuna olen seda ise piisavalt tihti kuulnud –, et president Ouattara ei ole Euroopa kandidaat. Harukordsel moel mobiliseerus terve rahvusvaheline kogukond: Aafrika Liit, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS), ÜRO, Euroopa ja nii edasi, ning seda nii ühtsel moel, et seda võib kindlasti lugeda ajaloolisest verstapostist möödumiseks.

Mind teeb murelikuks Alassane Ouattara soov viia sõdurid Côte d'Ivoire’i tänavatele, kuna mul on vastanduvate jõudude seisukohast vaadates keeruline näha rahumeelse lahenduse võimalikkust. Sooviksin mainida hetkel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (ACP) riikides loodavat dokumenti, mille sisu on arutatud viimasel Kinshasas toimunud ACP kohtumisel, kust mõned meie seast puudusid. See kannab tähelepanuväärset pealkirja: Challenges for the future of democracy and respect for the constitutional order („Demokraatia tuleviku ja põhiseaduskorra järgimisega seotud väljakutsed”). Selle loomise eest vastutavad Aafrika ja Euroopa esindaja. Nimetatud tekst sisaldab suures koguses õiguslikke punkte ning kolm tekstilehekülge on pühendatud võimu jaotumisele olukorras, kus üks osapooltest üritab saavutada võimu ebaseaduslike vahendite abil. Nendel kolmel leheküljel kirjeldatakse rada, mida tuleks järgida veresauna ennetamiseks. Seega oleks veresauna vältimine ehk võimalik mitte represseerijatele tänaval vastu astudes, vaid läbirääkimistega, mille tulemusena jaotub võim teatud moel. Esmalt peab muidugi võitja kinnitamiseks rakendama teatud survemeetmeid.

Soovitan teil mainitud dokumenti lugeda. See on äärmiselt infoküllane ning näitas, et kuigi demokraatia on Aafrika poliitilisele kultuurile endiselt küllaltki võõras, teavad nad üht-teist läbirääkimistest.

  Marielle De Sarnez, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Hetkest, mil Ouattara partisanid jõudsid valitsuse ja Côte d’Ivoire’i raadio ning televisiooni peakorterisse, on möödunud kõigest mõned tunnid ning sooviksin väljendada enda muret kokkupõrgete ja vastasseisu ilmnemise kõrge ning äärmiselt reaalse riski suhtes.

Meie esimeseks kohustuseks sel õhtul on paluda rahulikku dialoogi. Sellegipoolest on see ka Côte d’Ivoire’i valitsejate kohustuseks. Nii lahkuv president kui ka valitud president peaksid tegema kõik nende võimuses oleva, et vältida vägivalla puhkemist riigis, mis on niigi aastaid ja aastaid kannatanud. See on minu esimene sõnum.

Teiseks sõnumiks on see, et rahvusvaheline kogukond, sealhulgas ka Euroopa, ja ka Aafrika Liit on algusest peale rääkinud ühtsel häälel. Nad ühinesid valimistulemuste järgimise tagamiseks. Sellise surve avaldamine ja vajalike sanktsioonide rakendamine peab jätkuma. Laurent Gbagbo peab lüüasaamisega leppima. Alassane Ouattara peab töötama väsimatult oma rahva lepitamise nimel. Meie poolt on oluline sama aktiivne edasipingutamine hetkeni, mil olukord on stabiliseerunud.

Sooviksin tänada teid, kõrge esindaja, juba ette nende seisukohtade toetamise eest, eriti täna õhtul.

  Isabelle Durant, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Nagu ka eelnevad sõnavõtjad kahetsen tõsiselt seda, et praegune olukord on muutunud nii tõsiseks, teravate poliitiliste kriiside olemasolu ning varitsevat ohtu konfliktide puhkemiseks lähiajal. Seega pooldan loomulikult terve rahvusvahelise kogukonna võetud ühtset seisukohta ja arvan, et lisaks demokraatia lipu kõrgelhoidmisele lasub meil kohustus mitte ainult Côte d’Ivoire’i kodanike päästmiseks, vaid ka selge sõnumi edastamiseks maailmale, et võimuvahetus Aafrikas on siiski võimalik. Lisaks Côte d’Ivoire’i kodanikele endile, nende julgeolekule ja riiki hetkel ning lähipäevil ja -kuudel mõjutavatele pingetele, puudutavad need probleemid ka naaberriike. Naaberriikides toimuvad samuti valimised ja lahkuva ning uue presidendi vahetumine võib samamoodi problemaatiliseks osutuda.

Arvan, et demokraatliku võimuvahetuse probleemi lahendamine Côte d'Ivoire’is; tulemust kuidagi ette kuulutamata; rahumeelsete läbirääkimiste teel ning rahvusvahelise kogukonna toel, vastandumaks kõigile neile, kes päästaksid esimesel võimalusel valla veresauna ja võtaksid tsiviilelanikud pantvangi, on äärmiselt oluline. See on oluline mitte ainult seetõttu, et nende paljukannatanud inimeste piinad lõpeksid, vaid ka eeskujuna naaberriikidele, mille all mõtlen ilmselgelt Kongot, mille valimised saabuvad tuleval, 2011. aastal.

Tunnustan teie avaldusi jälgimise ning surve avaldamise ja säilitamise teemal rahu säilitamiseks järgnevate kuude vältel.

  Elie Hoarau, fraktsiooni GUE/NGL nimel. - (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme kõik mures Côte d'Ivoire’i laastava kriisi pärast.

Loomulikult mõistab rahvusvaheline kogukond hukka mainitud riigi põhiseadusnõukogu valimiskoodeksiga vastuollu mineva otsuse sõltumatu valimiskomisjoni väljakuulutatud tulemuste vaidlustamiseks.

Euroopa Liit, ÜRO, Aafrika Liit, AKV ja ELi ühine parlamentaarne assamblee, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) ja kindlasti üsna pea Euroopa Parlament nõuavad ametlike valimistulemuste austamist ja uue, ÜRO volitatud sõltumatu valimiskomisjoni poolt tunnustatud vabariigi presidendi tunnustamist.

Kõik Euroopa Parlamendi poliitilised grupid on väljendanud ühisdeklaratsiooni kaudu enda nõustumist sel kriitilisel teemal. Lisaks on kõik ühiselt avaldanud arvamust tegude vajalikkuse kohta, mis aitaksid ohjeldada pinge kasvamist riigis, takistamaks kodusõja puhkemist, millel oleksid Côte d'Ivoire kodanikele, majandusele ja ühiskonnale üldiselt katastroofilised tagajärjed, ning mida tuleks seetõttu iga hinna eest vältida.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Head kolleegid! Demokraatia, nagu ka rahvahääletuse tulemused, on mitteloovutatav väärtus: osalus, esindatus ja rahva suveräänsus on demokraatliku süsteemi küpsuse mõõdupuudeks. Côte d'Ivoire’is aset leidvad, vaatlejate poolt objektiivselt edastatud sündmused põhjustavad valimisprotsessile, mis oleks pidanud praeguseks juba läbi olema, tõsiseid kahjustusi.

Inimeste valik oli selge ja ühene, sellest hoolimata pole lahkuvat, kuid hetkel endiselt valitsevat presidenti Laurent Gbagbot endiselt uue valitud presidendi Alassane Outtaraga asendatud. See on Euroopa Parlamendi nägemuse kohaselt vastuvõetamatu, nagu see on vastuvõetamatu kõigile, kes usuvad õiglusesse.

Põhiseadusnõukogu kinnitas poliitiliste vangerduste abil ametisse lahkuva presidendi, kes täidab kahjuks endiselt Côte d'Ivoire’i tegutseva esindaja rolli. Kõik see loob soodsa õhkkonna pingete ja raskesti ohjeldatavate mässude tekkeks. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ei pea vastuvõetavaks rahvaarvamuse õõnestamist selliste salakavalate võtetega.

Seega palume kodanike, kes on avaldanud vabas üksmeeles enda arvamust, seadmist positsioonile, kus neid valitseks isik, kelle nad on üksmeelselt selleks valinud. ÜRO seisab selles protsessis meie seljataga. Loomulikult soovime selle häiriva kriisi lõpetamist mõistlikult lühikese aja jooksul ning panustame enda lootused paruness Ashtoni mõjukale sekkumisele, et Euroopa hääl kõlaks mõjuvalt ja lugupeetavalt kõrgeima rahvusvaheliste suhete talituse kaudu.

  Kader Arif (S&D). - (FR) Austatud juhataja! Kõrge esindaja! Head kolleegid! Côte d'Ivoire’i valimised on äsja toimunud.

Rahvusvaheline kogukond talus aastast aastasse Laurent Gbagbo valitsemiskorra lõpu viibimist. Need üksteisele järgnevad ülevaated muutsid paljusid murelikuks just praegu toimuva võimalikkuse suhtes, kuid sügaval sisimas lootsime kõik, et demokraatlik vaim pääseb lõpuks siiski võimule riigis, mis on juba pikka aega kannatanud viljatute ja vastuvõetamatute, eriti riigi rahvuslikkuse ümber keerlevate vastasseisude käes.

Rahvusvaheline kogukond ja eriti Euroopa Liit eesotsas paruness Ashtoni ja minu kaasparlamendiliikme Preda abiga mobiliseerus, tagamaks valimiste toimumist võimalikes parimates tingimustes, läbipaistvalt ja vägivallatult. Selline teguviis väärib kindlasti igakülgset tunnustust.

Valimiskampaania ajal valitsenud üldiselt rahuliku ja teineteist austava õhkkonna tõttu lootsime, et kõik osapooled lepivad valimistulemustega. Tänase päeva seisuga valimiskasti kaudu edastatud rahva hääl lahkuva presidendi poolt kahjuks heakskiitu või leppimist ei leia.

Homme hääletan, nagu ka enda kaasparlamendiliikmed, selle poolt, et kutsuda Laurent Gbagot üles mõistma, et tema jaoks halva õnne või vandenõuna näiv sündmuste käik on tegelikult Côte d'Ivoire’i kodanike üldine tahe. Ta ei saa jääda lõputult võimule, kahtlemata esmalt osakeses enda militaristlikust minevikust, mille vältel ta üritas Euroopa elanikuna esitleda end mehena, kes on osalenud oma riigi värske vabaduse ja demokraatia kättevõitmisel.

ÜRO esindaja Côte d'Ivoire’is täitis vapralt oma rolli ja kuulutas välja valimiste tulemused.

AKV ja ELi ühise parlamentaarse assamblee esimese asepresidendina sooviksin mainida, et meie assamblee võttis 3. detsembril Kinshasas toimunud kohtumisel vastu deklaratsiooni, millega avaldatakse teravat hukkamõistu Côte d'Ivoire’i põhiseadusnõukogu käitumise suhtes.

See deklaratsioon järgneb vahetult Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) ja Aafrika Liidu juhtide võetud selgele ja ühtsele seisukohale. Laurent Gbagbo valitsuskorda ei toeta hetkel selle kodanikud ega naaberriigid, rääkimata rahvusvahelisest kogukonnast. Seega on Gbagbol aeg tunnistada Alassane Outtara, Côte d'Ivoire’i demokraatlike vahenditega valitud presidendi võitu, kes peab esimesel võimalusel saama võtta enda kanda kohustused ja vastutuse, mille tema rahvas on talle pannud.

Austatud juhataja! Kõrge esindaja! Head kolleegid! Sooviksin lõpetada enda arvamusavalduse, paludes Euroopa Liidul võtta endale kohustus veenda Laurent Gbagbot ja tema ebaseaduslikku valitsust kättesaadavate vahendite abil oma seisukohtadest aganema. Me ei luba sel kangekaelsusel Côte d'Ivoire’i hukatusse viia.

  Charles Goerens (ALDE). – (FR) Austatud juhataja! Kui poleks Laurent Gbagbo pealetükkivat ego, võiks Côte d'Ivoire olla eeskujuks kõikidele demokraatiat ihkavatele arenguriikidele.

Côte d'Ivoire’i elanikud ilmutasid viimaste valimiste ajal suurt poliitilist küpsust. Seetõttu pole rahvusvahelised organisatsioonid eesotsas ÜROga vähimalgi määral rahul Laurent Gbagbo valimisjärgsete vangerdustega ning on veendunud, et ta peaks enda positsioonist loobuma. See oleks ka ainuke võimalus tema vähese allesjäänud väärikuse säilitamiseks.

Kuni praeguseni on Euroopa Liit tegutsenud sobivalt, eriti sanktsioonide kasutamisel. Sanktsioone ei tohi kindlasti rakendada inimeste suhtes, kes on kasutanud enda õigust vabalt väljenduda, vaid Laurent Gbagbo ja tema kaaslaste suhtes.

Minu küsimus paruness Ashtonile oleks: milliseid samme kavatsete astuda olukorra halvenedes, mil vägivald ähvardaks nii Côte d'Ivoire’i kodanikke kui riigis elavaid välismaalasi? Lisaks, kas arvate, et ECOWASil ja Aafrika Liidul on selle probleemiga tegelemiseks piisavalt võimu?

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Paruness Ashton! Head kolleegid! Olukord Côte d'Ivoire’is on proovilepanek, millest läbikukkumist me lihtsalt ei saa endale lubada.

See kehtib eelkõige Euroopa Liidu suhtes, kuna me ei saa mitte mingil juhul tunnustada varastatud võitu, kuid me ei saa jätta ka maksimaalse surve avaldamist Côte d'Ivoire’i juhtidele, kes on selle mastaapse pettuse taga. Lisaks pole vastuvõetav kasvõi ühegi Euroopa maksumaksja taskust pärineva euro sattumine või kasvõi läbiminek ebaseaduslikust valitsusest, mis eirab ka kõige elementaarsemaid demokraatia põhimõtteid. Côte d'Ivoire peab olema sellest faktist teadlik.

Côte d'Ivoire on proovikiviks ka Aafrika Liidule, mis tegeleb probleemiga väga huvitaval kombel, näidates üles sihikindlust ja ühtsust, mis oleks olnud mõeldamatu kõigest 10–15 aastat tagasi. Tegu on märgiga sellest, et Côte d'Ivoire’i sündmusi ei tohiks kasutada vanade, demokraatiavaenuliku Aafrika stereotüüpide pinnaletirimiseks.

Sõltumata faktist, et seisame ulatusliku ja katastroofiliste tagajärgedega vägivallalaine puhkemise piiril, on Côte d'Ivoire teinud selle raske testi läbimisel märkimisväärseid samme: see andis enamushääle reformistlikule kandidaadile, Alassane Outtarale, ja paistab olevat kuulda võtnud kuulsa Côte d'Ivoire’i kirjaniku Ahmadou Kourouma sõnu, kes avaldas 1998. aastal raamatu tabava pealkirjaga En attendant les votes des bêtes sauvages (Oodates metselajate hääletamist), jutustades lugejale loo demokraatliku Côte d'Ivoire’i kodaniku vaatepunktist.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Côte d’Ivoire’i valimiste tulemuseks on ennekuulmatu olukord, kus mõlemad valimistel osalenud pooled on kuulutanud end võitjaks ja määranud ametisse enda peaministri. Reaalselt on riigil siiski üks õiguspärane juht: president Ouattara. Arvan, et kõik poliitilised jõud peaksid austama 28. novembril peetud valimistel väljendatud rahva tahet. Selleks on veelgi enam põhjust, kuna ÜRO, valimiskomisjon ja mitmed Euroopa riigid on tunnustanud opositsioonijuhti õiguspärase presidendina.

Samal ajal on kahetsusväärne, et ELi vaatlejaid üritati hirmutada, mis tipnes missiooni lõpetamisega. Poliitiline kindlusetus omab juba märgatavat mõju. Aafrika Liit otsustas hiljuti peatada kõik riigis toimuvad organisatsioonilised tegevused. Tagatipuks kõigele valitseb tõsine oht 2002. aastal toimunud kodusõja taaspuhkemiseks.

Côte d’Ivoire võib seega valida kahe suuna vahel: ühel juhul demokraatia säilib ja edu jätkub, teisel juhul isoleeritakse see Aafrika kogukonnast.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. − Austatud juhataja! Teen lühidalt, kuna arvan, et minu soove ja mõtteid on juba eelnevalt väga edukalt väljendatud. Cristian Dan Preda, tänan teid ja teie meeskonda veelkord vapruse ja valimiste ajal tehtud suurepärase töö eest. Tunnustan teid kõrgelt.

Sooviksin esineda kahe mõtteavaldusega. Loomulikult olen kogu protsessi vältel hoidnud ühendust Ban Ki-mooniga. Me vestlesime kriisi varastel algusaegadel ja arutasime olukorra häbiväärsust ning nõustusime tegema täies mahus koostööd. Oleme pühendunud riigis viibivate ELi esindajate heaolu tagamisele: oleme ootuspäraselt seadnud paika nende ohutust puudutavad situatsiooniplaanid.

Lisaks soovin vastata sanktsioone puudutavale konkreetsele küsimusele. Ootan nimekirja valmimist järgneva mõne päeva jooksul. Tahame jõuda sellega ühele poole nii ruttu kui võimalik ja hoida avaldatavat survet endisel tasemel. Riigis eksisteerib tõeline vägivalla puhkemise oht ning kogu olukorda võidakse mitmeti mõista. Peame olema väga kindlad ja selgesõnalised ning tegema rahvusvahelise kogukonnaga maksimaalselt tihedat koostööd, hoidmaks avaldatavat survet endisel tasemel ning saavutamaks rahuldava lahenduse leidmiseks vajalikke eesmärke. Olen äärmiselt tänulik selle täiskogu toetusele meie poolt tehtava töö suhtes.

  Juhataja. Olen saanud lähtuvalt kodukorra artikli 110 lõikega 4 kokku kuus otsusega⁽¹⁾ seotud ettepanekut.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 16. detsembril 2010 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Katarína Neveďalová (S&D), kirjalikult. – (SK) Head kolleegid! 4. detsembril kuulutasid kaks presidendikandidaati end korraga võitjaks ja andsid ametivande. See pole aga võimalik, et ühe riigi presidendivalimistel on kaks võitjat. Olukord Côte d'Ivoire’is on seega väga ohtlik, kuna oleme teadlikud asjaolust, et aastatepikkuse vägivalla ja vastuseisu märke kandev riik on aldis astuma samme, mis võivad viia 2002. aastal toimunud vägivaldse riigipöörde järel puhkenud kodusõja taaspuhkemiseni.

Rahvusvahelise kogukonna, mis on meie poolt esindatud Euroopa Liidu näol, astutud sammud peavad olema hoolikalt läbi mõeldud ja võimalikult kiired, kuna neil on selle riigi elanike eludele väga konkreetne mõju.

Nõustun seega täielikult paruness Ashtoni seisukohaga. Sanktsioonide rakendamine on üks võimalus, kuidas EL võib karistada poliitilise võimu rahumeelset vahetumist takistavad isikuid. Sanktsioonid võivad olla abiks ka Côte d'Ivoire’i kodanike tahte kinnitamisel. Sellegipoolest ei tohi me unustada sealseid elanikke ja peame üritama tagada nende turvalisust sedasi, et nad saaksid elada vabas ja demokraatlikus riigis.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

(1) Vt protokoll.

19. Liikmesriikide kontrolli kohaldamine komisjoni rakendamisvolituste kasutamise suhtes (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni nimel József Szájeri raport (A7-0355/2010) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (KOM(2010)0083 - C7-0073/2010- 2010/0051(COD)).

  József Szájer, raportöör. − Austatud juhataja! On möödunud vaid aasta Lissaboni lepingu jõustumisest, milles nähakse ette olulisi muutusi volituste delegeerimisel Euroopa Parlamendilt ja nõukogult komisjonile.

Mõne kuu eest arutasime siin parlamendis minu raportit delegeeritud aktide kohta. Delegeeritud aktid on need, millega parlament ja nõukogu delegeerivad volitusi, kuid nüüdsest peale võime neid senise olukorraga võrreldes igal ajal tagasi võtta. Võime määrata tähtaja, muuta ja vetot rakendada, kui komisjon ei järgi seadusandja tahet.

Käesoleva määruse puhul, mida arutame lähtuvalt lepingu artiklist 291, on meil juttu rakendusaktidest. Rakendusaktide puhul on olukord veidi teistsugune. Siin teostavad just liikmesriigid õigusi selle osas, kuidas Euroopa Liidu erinevaid õigusakte rakendada. Seega on olemas selge erinevus.

Uus määrus ja delegeeritud aktide uus süsteem annab meile väga laiad volitused. Parlamendi seisukohast muudab see oluliselt meie mõju, eriti seadusandluse teatud valdkondades.

Rakendamise vallas aga on meil parlamendina, seadusandjana õigus reguleerida, kuidas liikmesriikide puhul peaks rakendamismenetlus käima.

Arvan, et parlament asus pärast pikki läbirääkimisi õigusega seisukohale, et soovime kinnitust ja selget kohustumist nii nõukogult kui komisjonilt, et parlamendi õigusi austatakse. Väga pikkade läbirääkimiste järel oleme teinud väga tõsiseid edusamme valdkonnas, millel on mõju ja tagajärjed mitte ainult – ja eriti mitte ainult – rakendusaktide valdkonnas, vaid ka delegeeritud aktidele.

Isegi rakendusaktide puhul sai ja säilitas parlament kontrolliõiguse, mis tähendab, et lähtuvalt kokkuleppest teiste institutsioonidega on meil menetlus, mida võime kohaldada.

Minu esimene prioriteet oli, et võiksime neid olulisi seisukohti hoida. Siin on ka teine küsimus, nimelt et parlamendis on teisi jooksvaid arutelusid, mida esindavad teised komisjonid – eriti rahvusvahelise kaubanduse komisjon, arengukomisjon ja väliskomisjon, ning ka arutelusid parlamendi ja nõukogu vahel finantsinstrumente puudutavate õigusaktide teemal ning kas ja kuidas neid tuleks reguleerida.

Minu eesmärk selle raamistiku puhul oli, et määrus ei tekitaks ette otsust käesoleva arutelu üle. Tahame aidata kolleege, kes võitlevad meie seisukoha vastu, olulisel arutelul nõukoguga, nii et lõpuks on meil võimalik koostöö nõukoguga.

Lõpuks, kuna mu aeg on läbi, sooviksin tänada nii komisjoni kui nõukogu paindlikkuse eest läbirääkimistel. Mõistan, et nõukogus oli kokkulepet saavutada väga raske. Arvan, et just sellist kokkulepet parlament tahtis ja et see kokkulepe suudab rahuldada kõiki parlamendiliikmeid, eriti sellepärast, et asi ei ole ainult tekstis, mida praegu arutame, vaid ootame nii komisjonilt kui nõukogult osalemist ühises arusaamas nendest olulistest küsimustest. Ootame samuti deklaratsioone, milles väljendatakse selgelt, et komisjon kohustub selgelt viima ühenduse õigustiku ülejäänud osa vastavusse. Minu raportile lisatud tekst peaks rahuldama kõiki parlamendiliikmeid.

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Täna hommikul oli meil väga hea arutelu kodanikualgatuse üle ja täna õhtul arutame komiteemenetluse väga olulist teemat. Arvan, et on väga hea märk, et me siin pärast Lissaboni lepingu jõustumist viimistleme tegelikult peamisi õigusakte, mida selle täielikuks rakendamiseks vaja on.

Rakendusaktide määrus avaldab olulist mõju sellele, kuidas komisjon tulevikus Euroopa õigust rakendab. See avaldab väga olulist mõju liidu suutlikkusele kodanike huvides poliitikaid teostada. Kui oma ettepaneku esitasime, kirjeldasime selle põhieesmärki: et uute eeskirjadega loodaks komisjonis rakendusaktide vastuvõtmiseks süsteem, mis oleks lihtsam, efektiivsem ja läbipaistvam ning lepinguga täielikult vastavuses.

Kuidas saavutasime ettepanekutes sisalduvad eesmärgid, mida kohe arutama hakkame? Nagu varem, rajaneb määruses ettenähtud kontrollimehhanism komiteemenetlusel, mis tähendab liikmesriikide esindajatest koosnevaid komiteesid, kellele komisjon esitab meetmete projekte, kuid vastupidiselt praegusele süsteemile ei ole ruumi nõukogu sekkumise kui sellise jaoks.

Nagu lepingus selgelt väljendatakse, võivad komisjoni rakendusvolituste teostamist kontrollida ainult liikmesriigid, mitte nõukogu. Pealegi sätestatakse määruses, et kaovad kõik erimenetlused ja et määrus kehtib kõikidele rakendusmeetmetele, sealhulgas kaubandust puudutavatele – erinevatele meetmetele, nagu dumpinguvastased või tasakaalustusmeetmed. Kaubanduspoliitika valdkonnas kujutab see tõelist revolutsiooni.

Tahame, et meil oleks lihtsamad menetlused, seega mitte ainult ei kehtestata uue määrusega nelja asemel vaid kaks menetlust – nõuandev ja uurimine, vaid nähakse ette ka olemasoleva komiteemenetluse automaatne kohandamine. Uut menetlust hakatakse kohaldama kõikidele olemasolevatele õigusaktidele esimesest päevast peale. Muidugi ei piira see komisjonile põhiõigusaktide alusel antud volituste iseloomu.

Komisjon on deklaratsioonis kohustunud vaatama läbi kogu õigustiku, kohandamaks seda õiguslikult vajalikus ulatuses delegeeritud aktide süsteemiga, ja tean, kui oluline see täiskogu jaoks on. Praeguseks oleme tuvastanud 153 õigusakti, mida enne Lissaboni lepingut kaasotsustamiseks ei esitatud ja mis annavad komisjonile volitusi, mis tuleb muuta delegeeritud volitusteks. Lisaks on 299 õigusakti, mis olid enne tänu kontrollile regulatiivmenetlusega vastavuses ja mis tuleb nüüd läbi vaadata delegeeritud akte puudutavate lepingusätete valguses. Kuid meie eesmärk on, et enne parlamendi käesoleva valimisperioodi lõppu oleks kõik olemasolevad õigusaktid täielikult vastavuses Lissaboni lepingu uue sättega.

See tähendab täielikku vastavusseviimist. Teate, kui ambitsioonikas see eesmärk on, ja seetõttu on mul eriti hea meel, et Belgia minister Olivier Chastel palus mul lahkelt edastada täiskogule eestistujapoolse pühendumuse ja avalduse.

Selles teatatakse, et eesistuja on teadlik komisjoni ambitsioonikatest kavatsustest; ta tervitab neid ja toetab eesmärke. Ta võib kinnitada, et on valmis tegema endast kõik, tagamaks, et vastavusseviimine jõuaks lõpule võimalikult pea pärast seda, kui komisjon on ettepanekud esitanud. Eesistuja on eesmärkide saavutamiseks valmis tegema lojaalselt koostööd parlamendi ja komisjoniga.

Muidugi sooviksime, et avaldus jäädvustataks ametlikus kirjalikus dokumendis, kuid arvan, et peame tervitama eesistujariigi Belgia koostöövalmidust ja kollegiaalsust.

Tahame, et meil oleks süsteem, mis on efektiivsem; vastavalt sellele kajastavad uued eeskirjad täielikult lepingutest tulenevat komisjoni rolli – ühe kahetsusväärse erandiga, mille juurde tulen tagasi hiljem, sest ainult parlamendikomisjoni kvalifitseeritud häälteenamus rakendusakti projekti vastu saab takistada komisjoni seda vastu võtmast.

Äsja mainitud üks erand, kus komisjonil on tarvis sõnaselget positiivset arvamust enne, kui ta saab volituse rakendusakti projekti vastuvõtmiseks, puudutab lõplikke mitmepoolseid kaubanduse kaitsemeetmeid. Ehkki selles valdkonnas võetakse vastu ainult piiratud arvul õigusakte, olime nende erandite vastu institutsionaalsetel põhjustel, kuna oleksime eelistanud täielikku vastavusseviimist uute eeskirjadega.

Tahtsin puudutada siin institutsioone, ehkki lõpuks oli see seadusandja jaoks ainuke võimalik alus kompromissiks, ja me tervitame seda. Tahame, et meil oleks süsteem, mis on läbipaistvam; kogu menetlus teostatakse täiesti läbipaistvalt.

Kõik komisjonidele esitatud dokumendid saadetakse samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule; mõlemal institutsioonil on kontrolliõigus täiesti võrdsetel alustel. Menetluse ajal võivad nad iga hetk komisjonile märku anda, et nende arvates ületab rakendusakti projekt tema volitusi; kui ületame oma volitusi, on teil õigus sellest meile väga selgesti teada anda.

Lõpetuseks kujutab tekst kõike arvesse võttes Euroopa seisukohast väga head tulemust; sellega tugevdatakse selgesti ühenduse meetodit ja laiendatakse selgesti parlamendi kontrollivolitust kõikidesse valdkondadesse.

Näiteks sätestatakse uues määruses, et mõnel juhul võib komisjon olla kohustatud arutama asja apellatsioonikomitees. See komitee aga on tavaline komiteemenetluse komitee, mille esimees on komisjon ja millele kehtivad samad eeskirjad; ainult kvalifitseeritud häälteenamus komisjoni projekti vastu saab siis takistada komisjoni seda vastu võtmast.

Kui uus komiteemenetluse määrus võetakse Euroopa Parlamendis täna vastu, jõustub see kohe varsti, juba 1. märtsil 2011, ja see on tõesti väga hea uudis. Meil on tarvis, et uus õigusraamistik toimiks võimalikult pea, ja loodan ka, et paralleelselt suudame käivitada ühise arutelu komisjoni delegeeritud volituste ja rakendamisvolituste vahelise piirjoone üle. Meil on neid tarvis mitte ainult konfliktide vältimiseks edaspidi uute õigusaktide ettepanekute arutelul, vaid ka vastavusseviimise lihtsustamiseks.

Lõpetuseks sooviksin tänada raportöör József Szájeri kogu läbirääkimiste protsessi vältel tehtud töö eest ning ka kõiki fraktsioone koostöö ja ilmutatud paindlikkuse eest. Lõpuks tänan eesistujariiki Belgiat, kes tegi väga keerulise kompromissi leidmisega erakordse töö toimiku toimetamisel nõukoguni. Arvan, et see, mida kohe arutama hakkame ja mille loodetavasti homme kinnitame, on Euroopale väga hea uudis.

  Gay Mitchell, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − Austatud juhataja! Sooviksin tänada raportöör József Szájerit tema ponnistuste ning aruande eest.

Lissaboni lepingu jõustumise järel asenduvad käesolevad komitoloogiasätted artiklite 290 ja 291 kohaselt delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, nagu meile on selgitatud, kuid tunnen muret komisjoni rolli pärast Lissaboni lepingu rakendamisega seotud otsuste langetamisel.

Arvan, et kuulsin volinikku just väitmas, et nad kavatsevad seda teha praeguse parlamendi vahetudes. Selleni on aga kolm ja pool aastat ning neil on olemas kõigest kavatsus! Tegu pole kodanikuühenduse, vaid parlamendiga! Kui nõukogu on asjasse kaasatud, on sinna kaasatud ka parlament. Mulle kui parlamendiliikmele – ja ma ei tunne seda öeldes mingit naudingut – näib, et selle asemel, et käituda erapooletu vahendajana nõukogu ja parlamendi vahel, toetab komisjon ülemääraselt nõukogu, samas kui parlamenti on selle liikmete arvu tõttu panna lihtne jaguma; lisaks kiidab see vahest liiga hõlpsalt heaks nõukogu ja komisjoni arvates sobiva arvamuse.

Pean esmalt vajalikuks rõhutada, et parlamendile ei tohiks avaldada survet, et see nõustuks selles osas täies ulatuses pakutud esimesele lugemisele kuuluva tekstiga. Kõige olulisem on jõuda ausale kompromissile, mis esindaks parimat antud täiskogu ja meie esindatavate kodanike arvamust, pidades samas silmas ka meie kolleeg József Szájeri sõnu. Kui see tähendab ootamist, kuni ka teisel lugemisel nõustutakse, siis olen sellega täiesti nõus. Nagu ma ütlesin, peaks reegliks olema see, et kui asjasse on kaasatud nõukogu, siis on kaasatud ka parlament. Me langetame otsuseid ühiselt ja sellest lähtuvalt anname ühiselt välja ka seadusi.

Arengukomisjoni raportöörina tunnen, et parlamendi sõltumatuse ja selle, et komisjon respekteeriks võrdväärselt mõlemaid osapooli, nõudmine on esmajärgulise tähtsusega. Ma pole kindel, kas see „kompromiss” aitab seda saavutada.

  Saïd El Khadraoui, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Austatud juhataja! Sooviksin alustuseks tänada raportööri tema töö eest keeruka ja väga tehnilise, kuid meie tulevikuplaanide vaatepunktist äärmiselt olulise toimikuga.

Vana komiteemenetlus koos nelja erineva valikuga polnud meile, transpordi- ja turismikomisjonile, võõras; ja oleme olnud pikemat aega kursis otsuse rakendamise toimingutega. Pidades aga silmas Lissaboni lepingu tulemusena sisseviimist vajavaid muudatusi, soovin öelda, et toetame raportööri ja nõukogu vahel saavutatud kompromisse. Sellegipoolest soovime juhtida teie tähelepanu kahele asjaolule.

Esmalt soovime näha maksimaalset infovoogu parlamenti ja ka parlamendi täieulatuslikku kaasamist komisjoni otsuste ettevalmistusprotsessi.

Teiseks sooviksin rõhutada, kui oluline on üleminekuperioodil ilmutada võimekat lähenemist ja selles osas palume komisjoni, et see näitaks komiteemenetluse reformimisel uuteks delegeeritud õigusaktideks ja rakendusaktideks, nagu on sätestatud õigustikuga, üles armulikku suhtumist parlamendi osas ning jätaks kahe menetluse vahel valiku tegemise avaliku arutelu küsimuseks.

Seega ei kehti see ainult reformile, vaid ka kehtiva õigustiku rakendamisele mis tahes reformi eel.

  Danuta Maria Hübner, regionaalarengu komisjoni raportöör. − Austatud juhataja! Kardan, et delegeeritud õigusaktide finantsdokumentidega liitmise tagasilükkamine võib luua ohtliku pretsedendi ka teiste poliitikate suhtes. Lisaks tekitab see institutsioonisisest usaldamatust ning me oleme kõik selle olukorra pärast mures.

2013. aasta ja hilisema aja regionaalpoliitikat puudutava seadusandliku meetmestikuga seotud ettepanekud võivad vajada nii rakendus- kui delegeeritud õigusaktide kasutamist. Me ei pea eelnevat delegeeritud õigusaktide väljaarvamist vastuvõetavamaks. See peaks olema kaasseadusandjate vahel juhtumipõhiselt läbiräägitav ja otsustatav.

See seisukoht on minu arvamusel vasturääkivusteta nii poliitiliselt kui ka juriidiliselt ning arvan, et nõukogu ja komisjon jagavad seda nähtavasti ka parlamendiga. Meie ees seisavad kahtlemata keerulised ajad. Meie kohuseks Euroopa organisatsioonidena on parima poliitika viljelemine ning ebavajalike konfliktide ja menetluste vältimine, et saaksime teha selle ühise eesmärgi täitmisel tõhusat koostööd.

  Paolo De Castro, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Austatud juhataja! Volinik! Head kolleegid! Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni juhatajana olen mitmel põhjusel sügavalt pettunud homme hääletusele mineva József Szájeri aruande sisus.

Esiteks, arvestamata jäeti kõik muudatusettepanekud, mille poolt minu komisjon ühehäälselt – rõhutan, ühehäälselt – hääletas, kuigi ühine põllumajanduspoliitika on üks neist poliitikatest, mille puhul on väga suur osa selle aktidest hõlmatud just komiteemenetlusega; mis omakorda tähendab, et seadusandlike aktide kohandamine Lissaboni lepingu kohaselt mõjutab seda ka kõige enam.

Teiseks, artikli 10 kohaselt ei oma Euroopa Parlament enam võimu surve avaldamiseks või tagatiste andmiseks nõukoguga läbirääkimiste pidamisel uue leppe suhtes alakapitaliseerituse õigusnormide kohandamise teemal.

Tegelikult oleme täiesti teadlikud sellest, et nõukogu on juba näidanud soovimatust Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusaktidega nõustumiseks ja selle uue määruse kohandamisega kaotab nõukogu igasuguse huvi läbirääkimiste pidamise suhtes, kuna automaatne kohandamine – mis välistab delegeeritud õigusaktid ja hõlmab ainult rakendusakte – on oma üleminekulise olemuse tõttu tähtajatu.

Seetõttu esitasin koos kaasliikmetega muudatusettepaneku, mis muudaks automaatse regulatsiooni tõesti ajutiseks ning kutsun teid kõiki üles seda otsust Euroopa Parlamendi rolli tugevdamiseks toetama. Reaalselt puudub igasugune põhjus, miks sellise tundliku, leppe lähiaegset rakendamist puudutava toimiku suhtes peaks kokkuleppele jõudma juba selle esimesel lugemisel. See on ka põhjuseks, miks meil on selle üldiselt olulise toimiku puhul õigus – ütleksin isegi, et kohustus – parandada selle teksti niipalju kui võimalik ning liikuda edasi teise lugemiseni, alistumata seejuures nõukogu survele, mis ähvardab selle teema ülevaatamisest keelduda, et sundida meid võtma vastu negatiivset lepet.

Arvan, et see teema on pärast eelarvet kõige olulisem hääletusele minev teema, kuna see tasakaalustab Euroopa institutsioonide võimusuhteid. Peame raevukalt kaitsma demokraatlikul moel Euroopa kodanikke esindama valitud parlamendi eelisõigusi.

  Antolín Sánchez Presedo, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Austatud juhataja! Volinik! Head kolleegid! Lissaboni leping toob delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eristamisega õigusaktide arendamise ja rakendamise protsessi olulisi muudatusi. Eelnev üldine seadusandlus hõlmas ainult rakenduslikke meetmeid.

See määrus on oluline organiseeritud kulgemiseks vanast süsteemist uude ja Lissaboni lepinguga komisjonile antud rakendamisega seotud võimu otstarbepärase kasutamise tagamiseks. See tugevdab demokraatlikke põhimõtteid, kuna tunnustab parlamendi õigust kontrollile, suurendab iga-aastase aruande abil läbipaistvust ja toob sisse kogemustepõhiste uuenduste rakendamist tagava ülevaatussätte. Seega täidab see antud asjas majandus- ja rahanduskomisjoni esitatud ettepanekuid.

Finantsteenuste valdkonnas aitab see tõsta õiguslikku turvalisust ja seadusandluse tõhusust. See täiendab koonddirektiivi eesmärki, milleks on piirata komisjonile antud võimu uue ülesehitusega ühilduvates raamistikes kolme aasta jooksul pärast uue lepingu jõustumist; ning loob sätted, mis on vajalikud finantsteenuste valdkonnas uue järelevalvestruktuuri ja harukondlike määruste osaks olevate tehniliste rakendusstandardite tarvitusele võtmiseks.

Seetõttu majandus- ja rahanduskomisjoni raportöörina näen nimetatud aruannet positiivses valguses ja õnnitlen József Szájerit.

Sooviksin tänada juhatajat tema suuremeelsuse eest ja soovida teile edu nii eesootavaks pühadehooajaks kui ka tulevaks aastaks.

  Klaus-Heiner Lehne, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu arvamusel on vajalikud mitmed selgitused, eriti siin, täiskogu istungil, ja seda seoses fraktsioonides, komisjonide esimeeste konverentsil ja mõnel juhul ka komisjonides toimunud eksitavate aruteludega.

Esiteks ei otsustata selle määrusega, millised delegeeritud õigusaktid kuuluvad artikli 290 alla ja millised rakendusaktid artikli 291 alla. Selle määrusega neid asju kindlasti ei otsustata. Seda otsustatakse üldaktiga. Teisisõnu, seadus ise otsustab vastavate ettevalmistuste järel võimupiirkonnad, lähtuvalt artiklitest 290 või 291. Määrus hõlmab ainult artikli 291 alla kuuluvat menetlust.

Minu teine mõte puudutab artikli 10 pihta suunatud kriitikat. See artikkel seondub ainult menetlusega. Selles kontekstis on komisjon järjekordselt teinud selgeks, et see kavatseb vaadata vastavusseviimise osana üle kõik Lissaboni lepingu eelsed aktid ja esitada täiendavad ettepanekud mõlemale seadusandlikule organile: parlamendile ja nõukogule. Seda on veel kord kinnitatud võrdluses eelneva institutsioonidevahelise kokkuleppega.

Ainuke tõeliselt uus asi on väliskaubanduse menetlus. Tunnistan, et eesistujariigi Belgia kompromiss on üpris bürokraatlik. Selles pole kahtlustki. Samas, võttes arvesse nõukogusse kuuluvat kaht vastuseisvat vähemust, oli see kompromiss ainus võimalik lahendus.

Minu jaoks seisneb küsimus kasufaktorite väljaselgitamises. Lisaks peame talitama raportööri sõnade järgi ning vaatama üle parlamendi kokkulepped. Meil on rakendusaktide ülevaatamise jaoks olemas menetlus, mida pole lepinguga ette nähtud. Tegu on väga märkimisväärse arengusammuga, eriti parlamendi kaasatuse suhtes, mis jääb samuti lepingu reguleerimisalast väljapoole. Seetõttu on kasufaktorite väljaselgitamisel arusaadav, et see väärib toetust. Just nimetatud põhjusel olen raporti poolt selle algsel kujul, ilma muudatusettepanekuteta. Me ei saavuta esimesel lugemisel rohkem, kui me saavutaksime määramatu ajavahemiku vältel toimunud lepitusprotsessi järel.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Täna arutusel olevat määrust on kõik komisjonid pika ajavahemiku vältel eiranud. Praeguseks, mil protsess on juba lõpusirgel ning tulemused selged, on mõned inimesed siin täiskogul siiski ärganud. Mõned neist pole kahjuks arutelul osalenud, millest on kahju, kuna nende vaadete kuulmine oleks olnud kindlasti huvitav.

Endise liikmena mäletan selgelt kongressi üldist vaimu. See nõudis avalikult, et Euroopa Parlamendile antaks erinevates valdkondades konkreetseid õigusi, et säilitada selle usaldusväärsust institutsioonide kontekstis ja kodanike silmis.

Sõltumata kongressi nõudmistest ei tehtud midagi. Eesistujariik Belgia ja nõukogu vahelised läbirääkimised võimaldasid oluliste edusammude tegemist. Mäletan Klaus-Heiner Lehne sõnu. See oli palve volituste saamiseks, mis võimaldaksid komisjoni võimupiiride ületamise uurimist mis tahes ajal.

Mõned määrustest, näiteks rahvusvaheline kaubandusleping, pole muidugi ideaalsed, kuid sellegipoolest oleme tulemusega nõus. Sooviksin avaldada oma tänu eesistujariigile Belgiale, mis on andnud endast kõik millegi saavutamise nimel. Lisaks sooviksin tänada raportööri, kelle läbirääkimistaktika oli mõistev ja arukas.

  Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Volinik! Head kolleegid! Kui hääletame homme József Szájerini raporti poolt, anname edasiminekuloa ühele Lissaboni lepinguga ettenähtud vahendile – rakendusaktidele.

See lihtsustab vana komiteesüsteemi. Tegu on meetmega, mis tagab suurema läbipaistvuse seadusandlike aktide kohandamisel, reguleerides liikmesriikide kontrollmeetmeid komisjonile antud võimu rakendamise suhtes. Määruse kardinaalne tähtsus on muutnud seadusandliku menetluse keerukaks nii asutusesisesel tasandil kui ka parlamendis, kus selle ettepaneku kohandamine võetakse kõikide komiteede osalemisel – kuigi hilinenult – loodetavasti vastu juba esimesel lugemisel.

Õnnitlen siinkohal raportööri, József Szájerinit, Euroopa Parlamendi põhiliste eesmärkide saavutamisel: viitan garantiidele uute komiteemenetluste vastavusseviimiseks uue menetlusega, parlamendile ja nõukogule uurimisõiguse andmisele, komisjoni poolt juhitava apellatsioonikomisjoni loomisele ja menetluse tõhusust hinnata aitava ülevaatussätte süsteemi liitmisele.

Lubage mul lõpetuseks lisada kommentaar viimase läbirääkimisi takistanud asjaolu kohta: tegu oli tavalise äripoliitika liitmisega tulevasse seadusandlusse. Kuigi lõplik kokkulepe lubab 18 kuu pikkuse üleminekuperioodi vältel lihthäälteenamuse kasutamist dumpinguvastaste meetmete rakendamisel, kohandab meetmeid siiski selleks volitatud enamus. See lahendus oli keeruline kompromiss, kuid olen kindel, et tulemus rahuldab nii tööstust kui Euroopa Liidu rakendusorganeid, lahutades tehnilise iseloomuga otsused ohtlikust politiseerumisest.

  Gianluca Susta (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma ei nõustu viimaste sõnavõtjatega. Isiklikult arvan, et see samm on parlamendi prioriteete kahjustav ja läheb vastuollu Lissaboni lepingu üldise olemusega.

Oleme valmis sõlmima 70% nõukoguga arutatavatest lepingutest esimesel lugemisel, kuid ma ei suuda mõista, miks kiirustatakse sellise tundliku meetme kinnitamisega selle esimesel lugemisel; kuna see puudutab ju Lissaboni lepingu rakendamist, mis on meie võimupiire, seda eriti äripoliitikas, märgatavalt laiendanud. Vahetame juba dumpinguvastaste menetluste alguses õigusliku kindluse objektiivsuse liikmesriikide sekkumise vastu, mis näib komisjoni ja liikmesriikide vahel peetavaid läbirääkimisi silmas pidades tunduvalt tõenäolisema väljundina.

Seetõttu arvan, et tegu on tagurpidisammuga, nagu seda on ka vana komiteesüsteemi ajapiiranguteta vastavusseviimine uue süsteemiga põllumajanduse valdkonnas, mis tugevdab parlamendi rolli.

Seetõttu ma ei pea arukaks nõukoguga nõustumist juba esimesel lugemisel, kuna sedasi riskime selle probleemi hilisema arutamisega Euroopa Kohtu ruumides.

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Sooviksin tänada kõiki nende panuste eest, mis näitavad selgelt, et tegu on keerulise küsimusega.

Lubage mul mõnele kommentaarile vastata. Rääkides ülevaatamisest ja meie pühendumusest sellele seoses kõikide asjassepuutuvate aktidega, arvan, et meil on tegu äärmiselt edasipüüdliku plaaniga ning olen seda arutanud ka Klaus-Heiner Lehnega, meie põhimikku silmas pidavate läbirääkimiste käigus: meil on kokku tarvis vastavusse viia 299 pluss 153 akti. Arvan, et kui üritame väita, et sooviksime seda teha selle parlamendi valitsusperioodi vältel, on tegu tõesti edasipüüdliku plaaniga. Nimetades seda meie ambitsiooniks, pean „meie” all silmas kolme institutsiooni, kuna see nõuab meilt ilmselgelt tihedat ja pidevat koostööd.

Sooviksin kinnitada Gay Mitchellile komisjoni kõrget austust parlamendi vastu.

Sooviksin tõsta esile ühe lõigu ettepanekule lisatud komisjoni avalduse visandist. Loen selle lihtsalt ette: „Komisjon kavatseb vastavusse viimise protsessi vältel hoida Euroopa Parlamenti regulaarselt kursis rakendusmeetmetega, mis on seotud nende instrumentidega, millest peaks tulevikus saama delegeeritud õigusaktid.” Meie pühendumus läbipaistvusele ja selgusele on täiesti ilmne. Lisaks sooviksin siin täiskogul viibides kinnitada, et varustame parlamenti maksimaalses koguses informatsiooniga. Parlamendile edastatakse informatsioon komiteedega samal ajal, seega anname endast kõik, et hoida parlamenti informeerituna ka selle menetluse edusammudest.

Arvan, et pean avaldama tänu Klaus-Heiner Lehnele, kes tõi arutellu selgust. Täna arutame rakendusakte ja see määrus ei sätesta mingil moel seda, kas peaksime tulevikus kasutama delegeeritud õigusakte või rakendusakte.

Rääkides vastavusse viimisega seotud küsimustest, arvan, et Paolo De Castro polnud kahjuks kohal, kui lugesin ette eesistujariigi Belgia avaldust, kus lubati täit pühendumust usaldusväärsele koostööle selle edasipüüdliku täieliku vastavusseviimise eesmärgi täitmise nimel lähiaastate jooksul. Arvan, et see peaks kõigile kinnitama, et asjade kiirest edenemisest pole huvitatud mitte ainult parlament, vaid ka nõukogu ja komisjon. Arvan, et see on väga selge ja olen kindel, et me kõik austame seda kokkulepet.

Dumpinguvastaste ja tasandusmeetmete politiseerimise teemal arvan aga, et suure tõenäosusega näeme juhtumas hoopis vastupidist, kuna tänapäevane süsteem on mulle tuttav: liikmesriikide esindajate võimuses on komisjoni ettepaneku tõkestamine lihthäälteenamuse abil. Tulevikus oleks see tunduvalt keerulisem, kuna siis oleks selle tõkestamiseks vaja liikmesriikide esindajate kvalifitseeritud häälteenamust. Seega arvan, et meie praegune tegevus hoopiski tugevdab Liidu lähenemist ja komisjoni positsiooni ärilistes läbirääkimistes, nagu Lissaboni lepinguga on ette nähtud ja kujutatud.

Kui lubate, lõpetaksin teema, juhtides tähelepanu õigusliku kindluse tähtsusele selles küsimuses, kuna tundlike teemadega, nagu seda on ärisuhted, dumpinguvastased meetmed või tasandusmeetmed, tegeledes vajame äärmiselt kindlaid ja usaldusväärseid menetlusi ning selget nägemust vastutusaladest ja sellega seotud rollidest. Parlament vajab väga selgepiirilisi kontrollimisõigusi, mille see Lissaboni lepinguga ka sai, ning meie vajame äärmiselt olulises seadusandlikus valdkonnas tegutsemiseks õiguslikku kindlust, kuna te kindlasti teate, kui tihti selliseid meetmeid rahvusvahelisel maastikul vaidlustatakse.

Seega nõustun nende austatud parlamendiliikmetega, kes panevad ette nimetatud ettepanekute toetamist parandusteta, kuna pean neid Euroopa Liidu ülemaailmset positsiooni silmas pidades äärmiselt tõhusateks.

  József Szájer, raportöör. − Austatud juhataja! Sooviksin tänada kõiki nende panuse eest praegu ja viimase üheksa kuu jooksul, mil olen selle küsimusega tegelenud.

Esiteks, protsessuaalne küsimus. Paljud kolleegid on avaldanud muret asjaolu üle, et me kiirustame esmase lugemise sulgemisele nõukogu surve tõttu. Nii nõukogu, komisjon kui mitmed läbirääkimistesse kaasatud kolleegid võivad kinnitada, et surve oli vastupidine. Just mina ja parlament üritasime veenda nõukogu selles, et kui me ei jõua kiirelt kokkuleppele, võib kogu asi kokku kukkuda.

Saime mõlemalt teiselt institutsioonilt väga selgesõnalise lubaduse pühendumiseks, kuna sarnaselt parlamendile, nagu Maroš Šefčovič just mainis, on ka nemad Lissaboni lepingu stabiilsuse poolt. Mida hiljem me otsuse vastu võtame, seda hiljem võtame kasutusele ka seda tüüpi regulatsiooni, seda kauem püsib alles vana komiteemenetlus – mida me ei kiida heaks selle paljude vigade tõttu. Sellest vaatepunktist lähtuvalt pole üheksa kuud just lühike aeg ning võiks hõlmata kaht lugemist. Protsess on olnud täies ulatuses läbipaistev ja mitu kolleegi võivad seda kinnitada.

Olen nende viimase üheksa kuu jooksul viibinud komisjonide esimeeste konverentsil kokku kuus korda ning olen kohtunud jälgijate ning koordineerijatega kõikidest komiteedest. Mina otsustasin kokkuleppele jõudmise kasuks, kuna me saime kõik, mida vajalikuks pidasin. Võib-olla see ei meeldi nõukogule või komisjonile, kuid me saime kõik vajaliku.

Mida teeb raportöör, kui kõik minu ja erinevate komiteede soovitu on olemas, kuid ehk veidi teistsuguses vormis? Paolo De Castrol on õigus. Tema palved pole selle määruse tekstis esindatud, kuid see määrus puudutab aktide rakendamist, ning need on täiesti olemas komisjoni võetud kohustuste kontekstis. Olen teinud sellist vastavusseviimist – koonddirektiiv – ka varem ja komisjon andis täpselt sama lubaduse, pidades sellest väga väikeste eranditega täies mahus ka kinni. Seetõttu pidasin seda lubadust usaldusväärseks ja kui komisjon peaks sellest taganema, seisan püsti, nõuan selle sisse ja viin vastavusseviimise läbi, nagu teeb Paolo De Castro.

Sellest vaatepunktist surve puudub. Surve tuli minult. Teinud paljude keeruliste läbirääkimiste vältel edukalt koostööd, jõudsime kokkuleppele, mida julgen kindlameelselt täiskogule kaalumiseks anda.

Tänan teid kõiki, eriti kolleege, kes selles raskes protsessis osalesid. Vabandan üldsuse ees, kes ei mõista meie arutelust sõnagi, kuid võin kindlalt väita, et selle määruse kohandamise järel saavutab Euroopa Liiduga seotud küsimuste läbipaistvus ja parlamentaarne kontroll täiesti uue ning tunduvalt parema taseme.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. − (PT) Kõnealune seadusandlik algatus nn täitevvahendite komisjoni poolt kontrollimise kohta tuleneb Lissaboni lepingust, milles see on lisatud Euroopa parlamendi seadusandlike volituste hulka. See on vaieldamatult üldiselt positiivne õigusakt, arvestades praegust olukorda.

Kuid mitmes osas ei järgita täielikult Lissaboni lepingut. Nende negatiivsete tahkude puhul torkavad silma kaks. Esiteks puudub piirväärtus loendamatute olemasolevate olukordade kohustuslikuks kohandamiseks uue süsteemi ja Lissaboni lepinguga. See oli põhjus, miks ma esitasin muudatusettepaneku, mis sisaldas sellist klauslit. Teiseks ja põhimõtteliselt – kaubanduskaitse vahendite (konkreetselt dumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed ja kaitseabinõud) puhul lubatud erandid, mille kohaselt on liikmesriikidel suurema sekkumisõigusega kontroll komisjoni üle, on vastuvõetamatud, sest need muudavad meetmete kohaldamise raskemaks ja viivad nende politiseerumisele. Need meetmed on hädavajalikud, et kaitsta Euroopa ettevõtjaid nende sissevedajate konkurentsi eest, kes saavad kasu sellistest lubamatustest eelistest.

Kaubanduslike kaitsemeetmete diskrimineerivaks kohtlemiseks puutub põhiseaduslik ja poliitiline alus, mis kahjustab komisjoni (ja liidu) võimet kaitsta Euroopa tööstust ebaausa konkurentsi eest, mis lähtub väljaspoolt Euroopa siseturgu.

20. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

21. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 20.50)