Istungi stenogramm

Neljapäev, 16. detsember 2010 - Strasbourg

2. Euroopa kultuuripärandi märgis (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on Chrysoula Paliadeli kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (KOM(2010)0076 – C7-0071/2010 – 2010/0044(COD)) (A7-0311/2010).

  Chrysoula Paliadeli, raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Euroopa institutsioonidele on nende püüdlustes saavutada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ühtekuuluvus ja solidaarsus keeruliseks ülesandeks see, kuidas suurendada Euroopas teadlikkust, milles austatakse ja kaitstakse kultuuride paljusust.

Teadlikkus meie ajaloost, meie mitmekultuurilise pärandi tundmine ja noorema põlvkonna teavitamine ideedest ning inimestest, kes olid Euroopa Liidu rajamise esirinnas, võib aidata ületada lõhet Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel.

Euroopa Komisjon on Euroopa Nõukogu korraldusel võtnud endale kohustuse koostada ettepanek kujundada valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis ümber ühenduse kultuuriinstitutsiooniks. Ulatuslikest avalikest konsultatsioonidest ja mõjuhinnangust nähtub, et selle institutsiooni lisamine Euroopa algatustesse aitaks parandada märgise mainet ja usaldusväärsust, tingimusel et selle aluseks on eelnevalt selgelt määratletud kriteeriumid ning et rõhutatakse mälestusmärgi või mälestise sümboolset ja mitte esteetilist olemust; teiste sõnadega tuleks edastada sõnum, et Euroopa ajalugu on rikka ja vastastikku täiendava ühise kultuuripärandi tulem ning Euroopa Liit on rajatud tõelistele väärtustele, nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus.

Alguses oli meil väga kaugeleulatuv lähenemisviis märgisele: relv meie välispoliitilises arsenalis, mis ei jää ainult Euroopa Liidu piiridesse, sest selle võib omistada ka teistele Euroopa riikidele ja – miks ka mitte – isegi väljaspool meie mandrit asuvatele riikidele. Hetkel tundub olevat realistlikum kasutada märgist kui vahendit, mille abil süvendada liidu liikmesriikide ühtekuuluvust ning piirduda esialgu liikmesriikidega.

Vastasime komisjoni ettepanekule omistada märgis kõige rohkem 27 mälestisele ettepanekuga korrata menetlust iga kahe aasta järel, et säilitada selle institutsiooni väärtust ning anda aega valida välja mälestised ning teostada märgise omistamise järel järelevalvet. Me nõustume, et auhinna sümboolse väärtuse tõttu, mis aitab kaasa Euroopa ühinemisele, tuleks eelistada rahvusüleseid mälestisi, sest sellega toetame ühtekuuluvust, edendame võrgustike loomist ning soodustame liikmesriikide või piirkondade koostööd. Seepärast peaksid sellised mälestised kvootides olema suurima osakaaluga. Praktilistel põhjustel peaks üks liikmesriik tegutsema koordineerijana Euroopa ekspertide rühma ja komisjoni vahel.

Käsitlesime märgise ümberkujundamist mitte kui vana rahvusülese institutsiooni administratiivset ümberkujundamist, vaid kui uut institutsiooni, millel on selged valikukriteeriumid ning mis seab selle saajatele siduvad kohustused, kui nad soovivad märgist endale hoida. Ekspertide rühm, suhtlusvõrgustikud, sümboolne olemus ja laureaatide järelevalve osutavad teistsugusele käsitusviisile, mida ei tohi segi ajada varasema rahvusülese institutsiooniga. Seepärast leidsime, et vana institutsiooni kaitsmiseks ja uue institutsiooni kehtivuse edendamiseks on komisjoni ettepaneku artikli 18 rahvusülesed sätted ebavajalikud. Otsisime ka viise, kuidas tugevdada komisjoni tekstis 12liikmelise ekspertide rühma rolli, lisades veel ühe, Regioonide Komitee esitatud liikme, ning üritasime tagada, et rühm on rohkem kaasatud märgise omistamise ja tagasivõtmise protsessi.

Samas valguses ja Euroopa Parlamendi rolli suurendamiseks nõudsime, et komisjon võtaks kohustuse enne lõpliku valiku tegemist avaldada eelnevalt väljavalitud mälestiste täielik nimekiri ning teavitada sellest vastavalt Euroopa Parlamenti ja nõukogu. See annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aega probleemidele reageerida.

Selle lühikese ettekande lõpetuseks soovin tänada variraportööre, komisjoni esindajaid ja nõukogu loomingulise panuse eest raportisse, mille üle teil kohe hääletada palutakse. Usun, et meie koostöö jätkub konsultatsioonide edasistes etappides samas vaimus.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks tänada Euroopa Parlamenti, eriti raportöör Paliadelit ja variraportööre otsustava toetuse eest komisjoni ettepanekule Euroopa kultuuripärandi märgise kohta. Nagu teate, oli see ettepanek üks esimestest, mille komisjoni uus koosseis pärast ametisse asumist heaks kiitis, ning see on lähiaastatel kultuurisektoris meie prioriteet.

Soovime märgise abil anda Euroopa kodanikele, eriti noortele kodanikele, uusi võimalusi saada teavet meie ühise, kuid mitmekesise kultuuripärandi ning Euroopa Liidu ajaloo ja arengu kohta. Ma olen kindel, et see aitab tuua Euroopa kodanikke Euroopa Liidule lähemale. Euroopa kultuuripärandi märgis aitab ka suurendada kultuuriturismi ning annab füüsilisi ja rahalisi eeliseid.

Parlamendi ja komisjoni märgisega tehtud koostöö on viimastel kuudel olnud väga tõhus ning mul on väga hea meel, et paljudes põhiküsimustes meie vaated kattusid. Enamik täna teie heaks kiidetud muudatusettepanekutest on täielikult kooskõlas meie uue märgisega seotud eesmärkidega. Me jagame parlamendi seisukohta, et algatuse kvaliteet ja kehtivus on üliolulised. Me kiidame heaks ka teie võetud meetmed eeskirjade ja menetluste maksimaalse selguse, lihtsuse ja paindlikkuse säilitamiseks, et need oleksid üldsusele arusaadavad ning et liikmesriigid ja Euroopa Liit saaksid neid hõlpsalt kohaldada.

Mõned üksikud muudatusettepanekud on siiski poliitiliselt tundlikud. Pean eelkõige silmas välja jäetud üleminekusätteid. Valitsustevahelise märgise saanud mälestistel ja liikmesriikidel on väga suured ootused üleminekuperioodi suhtes, mis annab neile võimaluse uues süsteemis kiiresti osalema hakata, loomulikult tingimusel, et nad vastavad uutele kvaliteedikriteeriumidele. See on arvatavasti üks põhiküsimustest, mida me lähikuudel nõukoguga peetavatel kolmepoolsetel kõnelustel peame arutama.

Olen siiski kindel, et saavutatakse kõiki pooli rahuldavad kompromissid, millega kaitstakse pikas perspektiivis Euroopa kultuuripärandi märgise edu. Seepärast loodame jätkata siin valdkonnas parlamendiga suurepärast koostööd. Tänan teid veel kord suurepärase koostöö eest!

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, fraktsiooni PPE nimel. − (FR) Austatud juhataja! On üksnes õige tunnustada meie raportööri mitte ainult tema töö, vaid ka tema kuulamisoskuse eest.

Kuigi parlamendi üldise tegevuse valguses ei pruugi see raport kuigi oluline paista, siis mulle tundub, et tõenäoliselt toob see kaasa tõelised ühenduse meetmed. Väikesed nired annavad kokku suure jõe.

Kui kultuuri- ja hariduskomisjon hääletas nimetuse „Euroopa kultuuripärandi märgis” säilitamise poolt − mida Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon eeskätt lootis −, siis tegi ta seda mitte seepärast, et piirduda algatuses Euroopa Liidu ajalooga, vaid selleks, et keskenduda suurele Euroopa ideele, mis on märksa vanem.

See märgis on võimas vahend, mille abil peaks põhiliselt edendama Euroopa identiteeti kultuurilise mitmekesisuse kaudu. Sellesse ei tohiks suhtuda lihtsalt kui valitsustevahelise algatuse ümberkujundusse, vaid pigem kui reaalsesse kogemustel põhinevasse algatusse, millel on tegelik lisandväärtus nii stiimulitena, mida see võib anda liikmesriikide või kohalike ametiasutuste Euroopa väärtuste edendamisse, kui ka teadmistena, mis meie kodanikud nende väärtuste kohta saavad.

Eemärk on tugevdada Euroopa kodanikes Euroopa osaks olemise tunnet ning aidata kaasa ühise teadlikkuse tekkele. Ajal mil meie suurim ülesanne on siduda üldsus Euroopa ideega, vajab Euroopa ühtlasi sümboleid, mis seda ideed pidevalt edasi arendavad ja tugevdavad, sest kahjuks tundub, et Euroopa identiteedi puhul on tegemist millegi iseenesestmõistetavaga, kuid millegagi, mida tuleb ikka veel leiutada.

  Mary Honeyball, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Nõustun täielikult teiste sõnavõtjatega, et tegu on suurepärase algatusega, ning mul on väga hea meel, et kultuuri- ja hariduskomisjon ning Chrysoula Paliadeli selle esitasid.

Tahaksin eriti tänada meie raportööri, kes on teinud suurepärast tööd. Tegemist on suurepärase vahendiga, mis aitab edendada Euroopat, meie ühist kultuuri ja ajalugu. Ma olen kindel, et see osutub üliedukaks, ja oleme paika pannud viisid, mis tagavad selle edu. Mälestised valib lõplikult välja selles valdkonnas erialateadmisi omav ekspertide komitee ja – nagu ma varemgi olen öelnud – meie otsime Euroopa idee edendamiseks just piiriüleseid mälestisi.

Edukad kandidaadid peavad samuti vastama konkreetsetele kriteeriumidele: tahame suurendada valitud mälestiste tähtsust Euroopa jaoks; edukad kandidaadid peavad korraldama üldharivaid, eriti noortele suunatud üritusi; märgise saanud teiste mälestistega vahetatakse mõtteid ühisprojektide algatamiseks; toimuvad dialoogi soodustavad kunsti- ja kultuuriüritused; ning loomulikult tagatakse üldsusele võimalikult suur juurdepääs mälestistele.

Nii et ma arvan, et toimivad mälestised toovad Euroopale väga suurt kasu ning on midagi, mis pakuvad inimestele suurt rõõmu ja edendavad Euroopa ideed, mida teeme ka meie siin parlamendis ja ELis.

Niisiis kiidan seda raportit teile kõigile. Ma olen kindel, et algatust, kui see toimima hakkab, saadab tohutu edu ning ma olen väga uhke, et sain selles osaleda.

  Oriol Junqueras Vies, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Euroopa kultuuripärandi märgis on kahtlemata väga tähtis projekt ja seda vähemalt kahel põhjusel: esiteks viib see Euroopa kodanikud lähemale meie ühisele ja mitmekesisele ajaloole ja pärandile; teiseks on tegemist hea vahendiga, mille abil edendada kultuuriturismi ja majandust.

Soovin seega tänada volinik Vassilioud ja raportöör Paliadelit nende toetuse ja raske töö eest ning kasutan võimalust, et öelda, et ehkki algselt oli tegemist liikmesriikide ettepanekuga, peame nüüd andma sellele selgelt ELi mõõtme.

See tähendab seda, et Euroopa kultuuripärandi märgis ei tohi olla liikmesriikide valitud mälestiste summa, vaid peab hoopis olema ühise euroopaliku visiooni peegeldus. Euroopaliku visiooni jaoks on vaja, et liikmesriikide eelvalikus kehtiksid ühtsed kriteeriumid ja et see protsess oleks täielikult läbipaistev. See tähendab ka seda, et peame austama piirkondlikku, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Märgise edu sõltub meist endist.

  Emma McClarkin, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Euroopa kultuuripärandi mälestiste edendamine ja arendamine on vajalik ning ma toetan projekti, mis väärib meie täit tähelepanu. Meie rikkalik ja mitmekesine kultuuripärand on midagi, mille üle Euroopa kodanikud peaksid uhkust tundma, ja see ongi tegelikult peamine põhjus, mis ajendab miljoneid inimesi kogu maailmast igal aastal Euroopat külastama. Selle projekti abil on ajaloomälestiste jaoks võimalik saada juurde rahalisi vahendeid ning neid säilitada ja arendada, mis on praegusel majanduslikult raskel ajal suureks abiks, kuid kui me oma kodanike ootusi suurendame, siis peame oma lubadused täitma.

Kohe algusest peale on aga selle raporti sõnastus olnud föderalistlik, mis edendab võltsi ja pealesunnitud Euroopa deemost, ning üritused nimetada märgis ümber Euroopa Liidu kultuuripärandi märgiseks olid poliitiliselt motiveeritud ning sellega oleksid välja jäänud tuhanded potentsiaalsed mälestised, mille ajalugu ja pärand on kaugelt suurem kui paljudel nüüdisaegsetel mälestistel, mida nad isegi võivad varju jätta.

Lisaks lükati tagasi minu ja teiste katsed tagada, et märgise puhul jääks keskmeks pärand ja mitte poliitiline lõimumine. Seetõttu jäävad paljud tähtsad mälestised paratamatult ja ebaõiglaselt välja.

Tõsist muret tekitas ka selle kava rahastamine, eriti kui arvestada kokkuhoiumeetmeid, mis ahistavad kultuuriasutusi kogu Euroopas. Ma loodan, et suutsime olukorra vaos hoida ning et liigume edasi. Liiga palju mälestisi ning UNESCO programmi dubleerimine toob tõenäoliselt probleeme juurde.

Märgise põhieesmärk oleks pidanud olema meie jagatud ja mitmekesise pärandi hoidmine ja ülistamine, kuid kahjuks ei ole me suutnud lisandväärtust tagada. Me ei tohi seda unustada.

  Giancarlo Scottà, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel selle algatuse üle, mille eesmärk on kujundada Euroopa kultuuripärandi märgis ümber Euroopa Liidu ametlikuks meetmeks, et suurendada märgise tõhusust, nähtavust, mainet ja usaldusväärsust.

Tahan sel puhul rõhutada, kui tähtis on mälestiste hindamiseks nimetatud ekspertide komitee professionaalsus ja märgise andmise ja edaspidi selle läbivaatamise menetluse jõulisus. See on hädavajalik, et tagada märgise eripära ja kvaliteet.

Märgise andmisel tuleb siiski keskenduda üksnes mälestise sümboolsele ja üldharivale väärtusele, mitte selle ilule – nagu muude kultuuripärandi edendamise algatuste puhul tavaks −, et see teistest selgelt eristuks. Ma nõustun seega ka sellega, et nende sümboolse tähtsuse tõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata rahvusülestele mälestistele.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Sedalaadi märgis on mõistlik, kuid ainult kahel tingimusel: esiteks peab see olema väga nähtav, et seda teataks – lõpuks on meil selliseid sümboleid juba piisavalt. Teine tingimus on, et sellega seotud bürokraatiast ei saaks eesmärk omaette, nagu on juhtunud nii paljude sarnaste algatuste ja ELi institutsioonidega. Oleks tõeline Euroopa kultuuri paradoks, kui millestki, mis võiks meile nii kasulik olla, millestki, mis erineks oluliselt sellest, kuidas Hiina suhtub oma iidsesse kultuuri, või mis oleks täiesti erinev Ameerika Ühendriikidest ja selle ajalooliselt väikesest kultuurimälestiste hulgast, kujuneks lõppkokkuvõttes välja väga bürokraatlik ja keeruline viis omadele töökohti juurde tekitada.

Üks peab olema täiesti selge: kultuur inspireerib ideid ja nägemusi, millega me sageli kaasa läheme, kuid mida me märksa harvemini ellu viime. See konkreetne võimalus luua identiteet, mis ühtlasi hõlmab ka subsidiaarsuse põhimõtet, saab eksisteerida üksnes kultuuri kaudu, mistõttu peame selles valdkonnas veel rohkem tööd tegema. Pean silmas ka kirjanike ja kunstnike konkreetset propageerimist ning seda ilma bürokraatlike organisatsioonide ja institutsioonideta, nagu meil Euroopas tavaks.

  Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin tervitada volinik Vassilioud ja tänada teda otsustava toetuse eest algatusele, samuti tänan Chrysoula Paliadelit ja kõiki variraportööre tehtud hea töö eest!

Praegu on Euroopa majandus- ja finantsraskustes. Arutame hetkel, kuidas sekkuda, et aidata mitmeid raskustes olevaid Euroopa Liidu riike. Loomulikult on see tähtis, kuid Euroopa ei tohi unustada, kui tähtsad on väärtused, mis on aidanud liidul võidukalt ületada arvutud katsumused, millega ta oma ajaloo jooksul on pidanud rinda pistma.

Euroopa rikkus on selle ajaloos, kultuuris, kunstis, juhtides, maastikes, sümboolsetes kohtades, intellektuaalides, filosoofides ja – kas ma julgen selle välja öelda? – selle tsivilisatsioonis. See märgis saab seda kõike esindada ja sellega saab rõhutada Euroopa identiteedi väga erinevaid vorme, mille tekkele on liikmesriigid aja jooksul kaasa aidanud.

Peame nüüd mõtlema nõukoguga peetavatele läbirääkimistele, et leida lahendus mitmete punktide mitmesugusele tõlgendamisele. Ma usun, et selle teema tähtsust arvestades leiavad vaidlusalused punktid kiire ja võib-olla isegi lihtsa lahenduse. Ma usun ka, et kohe kui raport on lõplikult vastu võetud, tunneme end veel rohkem eurooplastena, ning seda tänu väärtustele ja tavadele, mida me jagame. Usun, et komisjoni vahendusel on parlamendi ja nõukogu tehtud tööst kõigile meie kodanikele kasu.

(Sõnavõtja nõustus vastama Hans-Peter Martini sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Suur tänu Marco Scurriale! Hindan tema sellel teemal öeldut kõrgelt. Tahaksin lihtsalt temalt kui selle täiskogu suurima fraktsiooni esindajalt küsida, kui suureks hindab ta ohtu, et me võime selle kultuuripärandi märgise haldamisel ja elluviimisel mattuda liigse bürokraatia alla. On tal ettepanekuid, kuidas tagada, et bürokraatia jääks mõistlikkuse piiridesse, et me ei peaks seisma silmitsi arvukate lõputult nõupidavate žüriidega, vaid saaksime täita meie tegeliku ühise eesmärgi, milleks on nähtav ja sellisena meedias tunnustatav kultuuripärandi märgis?

  Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Vastan Hans-Peter Martinile rõõmuga, sest teame, et bürokraatia on mõnikord see, mis eristab ja lahutab Euroopa kodanikke oma institutsioonidest. Sellest vaatevinklist on minu arvates raportis võetud suund väga selge. Me arutame seda ka nõukoguga.

Kui liikmesriigid on valinud välja mälestised, millele Euroopa märgis anda, ja kui me oleme kokku pannud tõelistest asjatundjatest koosneva komitee, kellel võimaldatakse valida välja mälestised vajamineva, kuid mitte üleliia pika aja jooksul – ja meil on vaja veel otsustada, kelle sõna jääb viimaseks, kuid see on küsimus, mida peame arutama nii nõukogu kui ka komisjoniga –, ei näe ma siinosas üleliigset bürokraatiat. Paljude meetmete puhul tekitab bürokraatia probleeme, kuid mitte selle märgi puhul, ja ma usun, et seda on võimalik ellu viia kindla ajaraamistiku jooksul ja et sellest tõusetub selge kasu kõigile Euroopa kodanikele.

  Maria Badia i Cutchet (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahan ühineda nendega, kes tänasid Chrysoula Paliadelit tema suurepärase töö eest!

Ma arvan, et kui raport vastu võetakse, siis saame öelda, et sellest saab euroopalisusele uue pühendumise edukas haripunkt, ja ma arvan, et euroopalisusele pühendumine ei ole praegusel ajal sugugi mitte tühine asi.

Ma usun ka seda, et liikmesriikide, voliniku ja komisjoni otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis Euroopa Liidu reguleerimisalasse aitab suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, kuid see aitab samuti tugevdada sügavasti juurdunud ideaali Euroopa kodanike ühtekuuluvusest ja solidaarsusest.

Märgis on oluline samm Euroopa terviklikkuse suunas, sest selle abil tuuakse meid ja kõiki meie kodanikke lähemale meie ühisele ajaloole.

Kui sageli on kosta nii palju hääli, millega nõutakse endale õigust individuaalsele ajaloole – sageli oma rahva ajaloole −, siis usun, et see algatus, mille üle me täna hääletame, kinnitab õigust ühisele ajaloole ja teadvustab seda kui tõeliselt sümboolset ja ülitähtsat väärtust.

Ma usun, et see, mida me Euroopa kultuuripärandi märgise puhul ette võtame, aitab noorematel põlvkondadel mõista ideid, millest lähtusid Euroopa Liidu rajajad, et nad saaksid aru, et Euroopa Liit, Euroopa lõimumise protsess, mida me kogeme, on protsess, mille lõpptulemus – nagu iga teise protsessi lõpptulemus – sõltub nendest, kes selles osalevad. Ma arvan, et Euroopa Liit saab olema selline, nagu selle kodanikud soovivad. Ma kutsun seega kõiki koostööle. Loomulikult kuulsin ma, kuidas Hans-Peter Martin äsja ütles, et peame vältima bürokraatiat. Peame seda kindlasti tegema. Üle kõige peame aga pühenduma oma ühisele ajaloole ja sellest pühendumusest teada andma.

  Juhataja. – Hannu Takkula on palunud luba esitada küsimus.

Hannu Takkula, võite Maria Badiale oma küsimuse esitada!

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Minu eesmärk oli eelkõige sõna võtta, sest ma olen Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni koordinaator, soovin oma fraktsiooni nimel tänada Chrysoula Paliadelit selle suurepärase raporti eest ja öelda paar sõna kodanike ajaloo ning Euroopa kultuuripärandi märgise kohta. Seega on minu küsimus tegelikult...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Üks hetk, Hannu Takkula! Kodukord ... anname teile peagi sõna lisasõnavõtjana, sest teie fraktsiooni esindajat ei olnud tõepoolest kohal.

Me kutsume teid ja eri sõnavõtjaid, kes võtavad sõna järgmisena, ning teil on rääkimiseks aega kaks minutit.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Hetk tagasi kasutas tõlk Maria Badia i Cutcheti sõnavõtu tõlkimisel terminit „europeism”, arvatavasti ekslikult. Sellist sõna poola keeles ei ole ja tegelikult on mul tunne, et praegu arutluse all oleva algatusega luuakse midagi, mida ei ole olemas: nn europeismi ehk midagi kunstlikku, mida kasutatakse poliitiliste mängudes etturina.

Minu arvates on see, mida me teeme, ebavajalik. Nagu üks kuulus mõttetark kord ütles: „Olemusi ärgu paljundatagu ilma vajaduseta”. Mulle on jäänud mulje, et Euroopa kultuuripärandi märgis on olemus, mida ilma vajaduseta paljundatakse. Ma ei maini suurt küsimärki, mis ripub selle kohal, kuidas märgist anda ja tagasi võtta. Ma ei maini fakti, et algatus läheb Euroopa maksumaksjale maksma 1 350 000 eurot. Minu küsimus on põhimõttelist laadi ja täiesti eraldiseisev muudest olulistest küsimustest, nimelt: miks me seda teeme? Kas me tõesti peame looma midagi, mis ei ole euroopalisus, vaid pelgalt minu eelnevalt mainitud europeism?

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Praegune arusaam kultuurist ei ole midagi uut – me oleme sellest kuulnud parlamendis muude raportite arutamise ajal ja täna kuulsime sellest siin jälle – seda peetakse Euroopa Liidus vaat et vahendiks. See väljendub mitmetel viisidel: kas niinimetatud kultuurilise diplomaatia kontekstis, kus kultuuri peetakse välispoliitiliseks tööriistaks, või praegu arutluse all oleva Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise loomisega, et – kui kasutada raportööri sõnu – suurendada eurooplaste usku Euroopa Liitu ja selle juhtidesse ning ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel.

Raportöör saab läbimõeldult aru, et selle saavutamiseks on tõhusamaid viise, mille kohta oleks palju rohkem rääkida. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et mitte ühegi märgisega ei saa olematuks teha ELi rakendatava poliitika ja majandusjuhtimise nähtavaid mõjusid Euroopa kodanikele ja rahvastele: lühidalt – tõelise sotsiaalse terrorismi kavad, mida EL on liikmesriikide valitsuste mahitusel ellu viinud.

Peaksime mõtlema ka sellele, kuidas on teiste seas sellised poliitikad nagu ühine põllumajandus- või kalanduspoliitika aidanud kaasa oluliste kultuurimärgiste ja Euroopa rahvaste kultuuri- ja ajaloopärandi eluliste koostisosade hävimisele. Mõelgem rannikuäärsete või ilmalike maapiirkondade edasisele lagunemisele kõigest ühe põlvkonna jooksul! See algatus, millel on peamiselt sümboolne tähendus, põhineb ühtse Euroopa identiteedi ja ühtse Euroopa kultuuri arendamise ekslikul ideel ning pealekauba on selle aluseks sellised väärtused nagu vabadus, demokraatia, sallivus, mida arendatakse eriti tundliku kultuuripärandi valdkonnas ja omakorda ajaloo valdkonnas, mis põhjustab tõsist muret, et sellega julgustatakse kõhedusttekitavat ajaloo ümberkirjutamist, mille tunnistajaks oleme viimasel ajal olnud.

Kultuuri nagu muudegi ajalooliste nähtuste alus ei ole mingi homogeenne jagatud identiteet, vaid pigem on see vastuolude, konfliktide ja kultuurilise domineerimise väljendus. Küsigem endalt veel kord Euroopa kultuuripärandi märgise tähenduse kohta, mis põhineb lihtsalt pärandi koostisosade asukohal. Teades, et Euroopa kultuuripärand on kokku laenatud paljudest kultuuridest ja seda võivad omale nõuda ka islamimaailm, Vahemere kultuurid või Euroopa kolonialismi all kannatanud rahvaste kultuurid, siis kas on tegemist Euroopa Liidu kultuuripärandiga või kultuuripärandiga Euroopa Liidus?

Austatud juhataja! Tahaksin lõpetuseks öelda, et üldiselt on raportööri esitatud muudatusettepanekud, mõnede eranditega, komisjoni eelnõu paremaks teinud, kuid praegusel juhul on raporti konkreetsed eesmärgid vähemtähtsad kui nende aluseks olevad väärarusaamad.

  Corneliu Vadim Tudor (NI). – (RO) Austatud juhataja! Täna, 16. detsembril tähistame Ludwig van Beethoveni, ühinenud Euroopa hümni looja 240. sünniaastapäeva.

Arvestades kultuuri- ja hariduskomisjoni suurepärast raportit ning olles Rumeenia ajaloolane ja kirjanik, tahaksin soovitada anda Euroopa kultuuripärandi märgis erakordsele mälestisele, mis on kogu maailmas ainulaadne: Püha Andrease koobas, mis asub lähedal kohale, kus Doonau jõgi suubub Musta merre. Nagu kinnitas Origenes, üks ristiusu rajajatest, kes kuulis sellest oma isalt, kes omakorda kuulis sellest Andrease jüngritelt, järgnes Andreas esimesena Jeesus Kristuse kutsel siia väiksesse koopasse Väike-Sküütia provintsis, et siin evangeeliumit levitada. On peaaegu kindel, et see on esimene kristlik kirik Euroopas.

Kavatsen 2011. aasta esimestel kuudel astuda vajalikud sammud, et saada suurejoonelisele projektile kogukonna toetus. Mul on plaan rajada muljetavaldav ausammas meie Päästjale Jeesus Kristusele Transilvaania Rumeeniale kuuluvas osas, täpsemalt Braşovi regioonis. Kuju saab olema 40 meetrit kõrge, mis on kõrgem kui sarnased kujud Brasiilias, Portugalis ja Poolas. Selle alusel saab olema kirik, kus saab korraldada laulatusi, ristimisi ja usuteenistusi, et tähistada suuri kristlikke tähtpäevi. Me elame üle eesseisvad tumedad päevad ja väljume võitjana ainult kristliku risti valguses!

  Hella Ranner (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et ettepanek, mida mõned liikmesriigid juba ellu viivad, on nüüd jõudnud Euroopa Liidu kui terviku ette. Otsus märgise andmise kaheaastase tsükli kohta oli õige ja asjakohane. Soovin ühtlasi väljendada selle eest oma tänu raportöörile. Pean siiski möönma, et mul on väikesed kahtlused asjaolu suhtes, et on vaja teha täpset vahet UNESCO maailma kultuuripärandi programmi ja selle märgise euroopaliku olemuse vahel. Vastasel korral on meie kodanikel raske mõista, miks sellel konkreetsel märgisel on spetsiaalne Euroopa mõõde.

Ma uurisin, missugused mälestised on liikmesriigid siiani auhinnale esitanud, ja loomulikult on suures osas tegemist inimkäte abil loodud objektidega. Meie mõte kultuuri- ja hariduskomisjonis oli tunnustada mitte ainult ehitisi – kuigi ehitised on tähtis komponent −, vaid pidasime neist olulisemaks väärtust omavaid objekte ja muid mälestisi või isegi kogemusi, mis seonduvad Euroopa arenguga.

See toob mind viimase märkuse juurde. On eriti tähtis, et žüriidesse nimetataks sobivad eksperdid, kes suudavad need eesmärgid ühte sulatada ja kes abistavad nende täitmisel ja arendamisel. Kui nii läheb, siis ei ole vaja karta bürokraatiat, mis võib tekkida.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Antud perioodil oma arengus, kus Euroopa vaevleb identiteedi- ja väljavaadete puudumise kriisis, arvan ma, et Euroopa kultuuripärandi märgise, mille abil identifitseeritakse Euroopa Liidu ajaloo, kultuuri ja loomise seisukohalt suure sümboolse ning üldhariva väärtusega mälestised – nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed −, kasutuselevõtt on eriti oluline.

Minu siirad tänusõnad raportöör Paliadelile, kes pani tõhusalt käiku meie paljude kultuuri- ja hariduskomisjonis esitatud ettepanekud ja täiendused, ning kandis eriti hoolt selle eest, et menetlused oleksid kindlamad ja et neis arvestataks rohkem Lissaboni lepingu kohast ülesannete jagunemist liikmesriikide, komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel. Nagu mõned kaasparlamendiliikmed märkasid, püüdlesime me ka selle poole, et märgis ei kattuks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) algatuste ega Euroopa Ülemkogu ajaloo- ja kultuuriradade kavadega.

Tõepoolest – liikmesriigid nimetavad hästi määratletud kriteeriumide alusel iga kahe aasta järel mitte rohkem kui kaks aktiivselt hallatud mälestist. See on oluline punkt: liikmesriigid peavad demonstreerima, et nad usuvad mälestisse ja haldavad neid seega harival viisil ning inimesi kaasates. Komisjon vastutab ekspertide komiteelt saadud teabe põhjal eelvaliku tegemise eest, kuid võtab endale ka järelevalvaja rolli, hinnates iga kuue aasta järel mälestiste haldamise tõhusust, ja võib märgise tagasi võtta. Parlamendi roll suureneb, sest ta mitte ainult ei nimeta Euroopa komitee 16 liikmest neli liiget, vaid ka seetõttu, et on aktiivselt seotud eelvalikusse jäävate mälestistega.

Ma toetan ka lahendust keerulisele probleemile, mis on seotud sellega, et valitsustevahelise menetlusega on paljudele liikmetele juba märgiseid jagatud, mis lahendati nii, et liikmesriikidele jäävad varasemad märgised igal juhul alles, isegi kui need ei ole vastavuses uue süsteemi ja uute kriteeriumidega – seega ei viida neid madalamale järgule.

Kiidan heaks ka selle, et eelistatakse rahvusüleseid mälestisi, mis on Euroopa jaoks huvitav proovikivi, ning Regioonide Komiteele antud subsidiaarsusega seotud rolli; samuti rõhuasetuse liikmesriikide, sealhulgas linnavalitsused ja piirkonnad, kaasamisele valikuetappi, et vältida nende osalist kaasamist. Leian siiski, et kasuks tuleb, kui kõik liikmesriigid teeksid lisapingutusi. Väga tähtis oleks korraldada koolides ja ülikoolides noortele suunatud konkursse mälestiste leidmiseks, mis ühtlasi aitaks rekonstrueerida ühist Euroopa ajalugu ja tähendaks seda, et ka noored aitavad kaasa Euroopa kodanikuks olemise tunnetamisesse.

  Hannu Takkula, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahaksin kõigepealt teid tänada võimaluse eest võtta oma fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel hetkeks sõna Euroopa kultuuripärandit käsitleva tähtsa raporti teemal.

Tänast arutelu kuulates tuletasid mu muljed kohati mulle meelde seda, mida üks mu õpetaja mulle kord ütles: kui midagi on võimalik valesti mõista, siis mõistetakse seda valesti. Pean silmas seda, et mõned näevad selles suurepärases projektis – mille eesmärk on tõsta Euroopa mainet ja näidata, et Euroopa tugevus on selle mitmekesisuses; selles, et Euroopa on ühinenud mitmekesisuses – ohtu rahvusriigile või ohtu Euroopa identiteedile või ohtu millelegi muule. Küsimus ei ole selles.

Ma arvan, et tegemist on suurepärase algatusega ja ma võin öelda, et peame Euroopa kohta rohkem teadma. Peame üksteise kohta rohkem teadma, sest nii saame tulevikus ehitada üles parema Euroopa.

Euroopa on rahvaste mosaiik, millest on välja kasvanud ühised arusaamad demokraatiast, inimväärikusest ja arvamusvabadusest. Need on põhiväärtused, mida me edasi arendada tahame.

Kui me räägime Euroopa kultuuripärandist, siis tuleb öelda, et see on väga rikkalik. Arvan, et see väike investeering, 1,3 miljonit eurot kogu kava peale, tasub Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestistele mitmekordselt ära – ja seda ka rahalises mõttes. Majanduslik kasu ei ole kõige tähtsam, vaid eelkõige on oluline vaimne kasu seeläbi, et Euroopa vaim muutub tugevamaks ja paraneb arusaam sellest, kuidas see Euroopa mosaiik on sündinud ning millel see põhineb. Teades oma tausta ja ajalugu, suudame tagada jätkusuutliku tuleviku.

Austatud juhataja! Tahaksin raportöör Paliadelit veel kord tema raporti eest tänada! Minu arvates on tegemist suurepärase ja vajaliku raportiga. Lisaks on selle põhjal väga hea Euroopa kultuuripärandi märgise projektiga edasi liikuda.

  Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Euroopa identiteedi kujundamine ja kodanikes suurema huvi tekitamine Euroopa Liidu ja selle saamisloo vastu on Euroopa institutsioonide ees seisvad kaks katsumust, mille nad peavad ulatusliku ühtekuuluvuse ja solidaarsuse saavutamiseks ületama.

Pealegi on need katsumused Lissaboni lepingu keskmes. Tõesti, lepingu artiklis 3 on sätestatud ELi kohustus kaitsta Euroopa kultuuri arengut. Kui hetkel on Euroopa unelmaga jõutud keerulisesse faasi, siis ei ole selle põhjus mitte ainult see, et Euroopa kui poliitiline projekt on ummikseisus, vaid ka raskused, mis on tekkinud seetõttu, et liit on rajatud ebaselgele identiteedile.

Sellises olukorras on rohkem kui kunagi varem vaja vähendada lõhet Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel, viia Euroopa Liidu paljurahvuseline, kuid ühine kultuuripärand lähemale kodanikele ja eelkõige tulevastele põlvkondadele. See on Euroopa kultuuripärandi märgise tähendus ja tähtsus: ühendada Euroopa selle mitmekesisuses, edendada jagatud kultuuri ja soodustada lõimumist oma territooriumi eri kohtade vahel.

Selle eesmärgi täitmisel keskendutakse uue märgisega eelkõige mälestise sümboolsele, üldharivale väärtusele ja mitte esteetilisele ilule, mis soodustab mälestistevahelist konkurentsi ning millega toetatakse ühiseid projekte. Tahan seetõttu tunnustada Chrysoula Paliadeli ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ülejäänud liikmete tehtud suurepärast tööd, eelkõige mis puudutab mälestiste valiku menetluse ja Euroopa Parlamendi rolli tõhustamist valikuprotsessis.

Ma olen kindel, et liikmesriikide otsus lisada märgis Euroopa Liidu raamistikku aitab parandada selle nähtavust ja mainet, et oleks võimalik ellu viia eesmärgid, mis on seotud Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsusega.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin alustuseks raportööri suurepärase raporti eest ning komisjoni ja nõukoguga peetud läbirääkimiste eest tänada. Isegi kui ta ei suutnud saavutada Euroopa Liidu kultuuripärandi märgist, on Euroopa kultuuripärandi märgis projektina ikkagi suurepärane. Ma usun kindlalt, et projekti saadab tohutu edu, kui selles minnakse Euroopa kultuurikapitali projekti jälgedes. Tegemist on suurepärase algatusega eelkõige seetõttu, et tänu sellele tekib piiriüleseid projekte.

Mitmed riigid teevad koostööd, et jagada ühiseid väärtuseid ja tavasid, millest on üheskoos sadade aastate jooksul rõõmu tuntud. Ma olen pärit Euroopa Liidu idapiiri ääres asuvast linnast, võimalik, et suurimast kultuurilinnast idapiiril, mis on piirist vaid 10 km kaugusel. Olen siiski käinud ka Santiago de Compostelas, mis asub praktiliselt Euroopa Liidu läänepiiril – neil kahel kultuurikeskusel on väga palju ühist, kuid ka palju erinevusi. Üks linn on õigeusklikest palverändurite keskus, teine katoliiklastest palverändurite oma. Kõige paremini tunnetame ühiseid väärtusi, kui väljume Euroopa Liidu piiridest, kui reisime teistele kontinentidele. Siis mõistame väga selgelt väärtusi, mida oleme sadade aastate kestel jaganud, ning tõsiasja, et meil on ühine kultuur ja teatud tunnusjooned, mis eristavad meid teistest rahvastest. Seega muutub Euroopa Liit või pigem Euroopa kultuuripärandi märgis oluliseks, kui me lahkume Euroopa Liidu piiridest.

Ma tänan teid veel kord raporti eest ja ma olen kindel, et sellest saab edukas projekt!

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Mulle teeb heameelt asjaolu, et see on tänasel istungil teine hääletusele tulev ettepanek, millega soovitakse ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel. Mitme Euroopa riigi valitsustevahelistest programmidest ümberkujundatud ametlik ELi meede, millega võetakse kasutusele Euroopa kultuuripärandi märgis, tugevdab ELi kuuluvuse tunnet ning aitab kaasa erinevuste ja kultuuridevahelise dialoogi tunnustamisele. Sellega teadvustatakse kodanikele, eriti noortele, nende rolli tähtsust Euroopa ajaloos ja Euroopa sümbolite tähtsust. See võib tõsta meie teadlikkust meie ühisest kultuuripärandist.

Paraneb just eriti noorte juurdepääs märgise saanud mälestistele ning meie ühist ajalugu kehastavaid objekte hakatakse paremini ära kasutama. Isiklikult teeb mulle kõige suuremat heameelt meetme korralduslik külg, nimelt see, et valiku- ja järelevalveprotsessis lähtutakse ühistest, selgetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest ning oluliselt paraneb asjatundjate kogemuste vahetamine. Rahvusvähemust esindava valitud parlamendiliikmena täheldan rahulolevalt, et näiteks Rumeenias võivad objektiivsed rahvusvahelised eksperdid kandidaadiks esitada uusi mälestisi lisaks neile neljale, millele on märgis juba antud. Nendeks on Teleki Raamatukogu Târgu-Mureşis, mis on tuntud kui üks Ungari kultuuri kantse, või Braşovi Must Kirik, mida peetakse suurepärase saksi gooti arhitektuuri kõige täiuslikumaks näiteks.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Austatud juhataja! Euroopa kultuuripärandi märgis on kahtlemata hea ettepanek, mis on jätkuks alates 2006. aastast toiminud valitsustevahelisele projektile. Sellega soovitakse aidata kaasa ühise Euroopa identiteedi loomisele ja suurendada huvi Euroopa Liidu ja selle väärtuste vastu.

Kultuuripärandi mõiste on väga avar ja see on ainult hea. Mulle teeb suurt rõõmu, et tööstuspärandit käsitlev muudatusettepanek võeti raportis vastu. Tööstus on ühise Euroopa ajaloo oluline koostisosa – lõppeks oli ju Euroopa 19. sajandi tööstusrevolutsiooni häll ning ELi sündimine on seotud Euroopa Söe- ja Teraseühendusega. See on aga ka seotud kodaniku- ja sotsiaalõiguste liikumiste ühise ajalooga.

Turism on üks valdkondadest, mis eeldatavasti Euroopa kultuuripärandi märgisest kasu saab. Ma usun kindlalt, et see on võimalus kasutada ühise Euroopa ajaloo mälestisi selleks, et arendada turismi ka sellistes piirkondades, mis ei ole traditsioonilised turismi sihtkohad. Minu arvates eiratakse selliseid mälestusi ebaõiglaselt, kui on vaja vaid need leida ning nende potentsiaali ära kasutada. Seega toetan raportit üliväga ja tahan selles valguses tänada raportöör Paliadelit.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Lissaboni lepingu jõustumisele eelnenud perioodil seisime silmitsi olukorraga, kus ELi kodanikud huvitusid oluliselt vähem selle tegemistest ja tegevusest. Lissaboni lepingu vastuvõtmise eesmärk ei olnud üksnes lahenduse leidmine probleemile, kuidas panna institutsioonid paremini toimima, vaid ka kaasata Euroopa kodanikke rohkem ELi tegevusse, näiteks kodanikualgatuste kaudu. Euroopa kultuuripärandi märgis on samm edasi Euroopa identiteedi kujundamise ning kodanike ja ELi sidemete tugevdamise suunas.

Viimasel neljal aastal on liikmesriigid määratlenud 64 mälestist, millel on Euroopa jaoks eriline tähendus. Me saame ELi raamistikus jagatud ajaloo avastamise ning Euroopa Liidu rolli ja selle ühistel demokraatlikel väärtustel ja inimõigustel põhineva kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimise teel suurendada meie ühenduse elanikes suurde Euroopa perekonda kuulumise tunnet.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Toetan ettepanekuid ja arvan, et need aitavad kaasa turisminduse kasvule ja arengule, mida on praegu väga vaja.

– Usun, et vaatamata Euroopa-suunalisele kriitikale väärtustab enamik kodanikke siiski Euroopat ja eelkõige märgist, millel on Euroopa kujutis. Olen olnud selle tunnistajaks Euroopa Liidu spordipealinna puhul. Minu enda valimisringkonnas asuvale Limerickile anti hiljuti see auhind ja seda hinnati kõrgelt. Sama kehtib Euroopa Liidu kultuuripealinnade ning kindlasti ka Euroopa kultuuripärandi mälestiste kohta.

Sellega on seotud mitmed kiiduväärt asjaolud. Üks neist on see, et mälestist tuleb hooldada, et märgist ei anta igaveseks ilma tegelikult tagamata, et te selle vääriline olete. Teiseks see, et bürokraatia ei tohi projekti lämmatada, millele juhtis tähelepanu Hans-Peter Martin ja millele Marco Scurria nii hästi vastas. Ma usun, et me võime uhked olla. Projektil on suur potentsiaal.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Kodanikud arutavad sageli Euroopa Liidu tuleviku üle. Tugeva liidu ja eduka tuleviku aluseks on usaldus ja üksteisega arvestamine – täpselt nagu perekonnaski. Euroopa kultuuripärandi märgise abil saavad inimesed üksteist paremini tundma õppida, avastada asjaolusid ja isikuid ning liikumisi, mis on Euroopa rajamise sümboliteks. Jagatud kultuuripärandi kindlakstegemine on võimalus tugevdada ühtset ja ühinenud Euroopat. Kõigil rahvastel ja riikidel – meil kõigil – on erinevad, sageli valusad ajaloolised kogemused, kuid just nende erinevuste abil saame kasvada pereks ja kujundada meie Euroopa identiteedi. Tahaksin eriti esile tõsta palju aastaid kestnud Euroopa jagunemist ning demokraatia arenemiseks võimaluste täielikku puudumist. Ma pean silmas Ida-Euroopat ja Nõukogude Liidu okupatsiooni. Kuid ka seal võideldi alati ühtse Euroopa idee eest ja me peame hindama...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Mitte keegi ei saa meid süüdistada järjekindlusetuses. Kehtestasime Lissaboni lepingus ELi kodakondsuse ja eile oli meil võimalus hääletada kodanikualgatuste üle. Täna oleme vastu võtmas sümbolit, nimelt Euroopa kultuuripärandi märgist. Kahtlemata süvendab see ELi identiteeti ja kodakondsust ehk teisisõnu kõiki neid väärtusi, mida me nii tähtsaks peame. Ma usun, et see märgis on suurepärane täiendus nii UNESCO nimistule kui ka Euroopa kultuuriradade ning Euroopa kultuuripealinnade projektidele. Kõik, kes on reisinud, teavad, kui väärtuslikud ja olulised on sellised projektid.

Ma usun, et Euroopa kultuuri edendamine Euroopa südames ja eurooplastele on ülioluline aspekt. Suur osa Euroopast on selles mõttes veel avastamata, kuid oluline on ka Euroopa kultuuri edendamine väljaspool Euroopat. Kõige tähtsam on, et volinik ja liikmesriigid suudaksid märgist edukalt edendada.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin omakorda tänada meie raportöör Paliadelit suurepärase raporti ja siiani tehtud pingutuste eest. Uus Euroopa kultuuripärandi märgis tõstab esile meie kultuuri, tõstab esile Euroopa vaimu ja pakub rahuldust kõigile neile meist, kes Euroopa mälestisi sageli külastavad, ning minu arvates on häbiväärne, et me ei tõsta esile Euroopa lisandväärtust, kõiki neid ajaloolisi mälestusmärke, mida me hädasti peaksime propageerima.

Nagu teate, ei tee Euroopale muret üksnes majanduskriis, ja see on ka loomulik. Lissaboni-järgses Euroopas tahetakse esile tõsta Euroopa kultuurilist ühtekuuluvust, rikast ajalugu ja seda mosaiiki, mis määratleb Euroopa. Iseenesestki mõista tuleb seda teha Euroopa Parlamendi aktiivsel osalusel ja ma olen veendunud, et läbirääkimised nõukoguga artikli 18 üle lõpevad hästi.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevahelisest projektist on saanud ametlik Euroopa Liidu algatus, ajal mil esialgne projekt ei saanud tuntust ja mainet, mida see väärinuks. Selle projekti abil saame ühtlasi avada ukse riikidele, mis olemata Euroopa Liidu liikmed, rikastavad meie kontinendi kultuuri.

Üks olulisematest aspektidest on mälestiste, mis on valitsustevahelise kokkuleppe alusel juba välja valitud, ümberhindamine, ning samuti on vaja tagada õiglus riikidele, mille esialgu registreeritud mälestiste hulk erineb. Kui mälestist ei saa vahetult ümber hinnata, siis on neile suuremate võimaluste pakkumiseks oluline, et neil oleks võimalik märgist uuesti taotleda.

Euroopa kultuuripärandi märgise andmine piiramatuks perioodiks ja ilma korrapärase ümberhindamiseta aitaks tõhusamalt kasutada projektile eraldatud väiksemat eelarvet. Euroopa kultuuripärandi märgis tõstab üldsuse teadlikkust meie ühise kultuuripärandi mitmekesisusest ja kultuuriturismist.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa identiteedi kujundamine ja huvi suurendamine ELi vastu on tõelised proovikivid. Nende abil on võimalik tekitada üleüldist ühtekuuluvust ja solidaarsust. Kui Euroopa kultuuripärandi märgist hallata ELi algatusena, on selle eesmärke võimalik tõhusamalt saavutada. Lähtuda tuleb samadest kriteeriumidest ning olemas peab olema väga selgelt määratletud järelevalvesüsteem. Üks üldtulemustest oleks kultuuriturismi hoogustamine. Sarnaselt UNESCO maailma kultuuripärandi mälestisega aitab märgis suurendada turistide arvu ning elavdada kohalikku majandust.

Toetan komisjoni kavatsust võtta kasutusele Euroopa kultuuripärandi märgis ja muud vahendid, mille eesmärk on tugevdada ELi ja selle kodanike vahelisi sidemeid. Lõpetuseks tahan rõhutada kultuuridevahelise dialoogi edendamise tähtsust.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tundub, et enamik sõna võtnud parlamendiliikmetest rõhutas selle Euroopa algatuse tähtsust ja selle tõelist lisandväärtust. Nad toonitasid selle algatuse tähtsust Euroopa, ühise Euroopa ajaloo ja pärandi edendamisel, algatuse üldharivat väärtust ning selle olulisust kultuuridevahelise dialoogi algatamiseks ja julgustamiseks.

Mul on väga hea meel ja ma olen heakskiitmise eest väga tänulik. Tahan, et oleks selge, et ekspertidel, kes hakkavad selle tähtsa algatuse üle otsustama, on kindlasti kõige parema professionaalse taustaga, mis tagab, et nad ei vali välja mitte üksnes kõige paremad ja väärtuslikumad mälestised, vaid ka ideed. Lubage meelde tuletada, et pärand ei tähenda ainult mälestisi, vaid ka mittemateriaalset kultuuripärandit. Näiteks võeti Portugalis vastu dekreet, millega esimesena Euroopas kaotati surmanuhtlus. See on lisatud märgiste nimekirja, nii et pärand ei tarvitse olla ainult materiaalne.

Ma tahan selgitada ka seda, et meie eesmärk oli tõesti menetlust lihtsustada – kvaliteet on tähtis, kuid seda on ka lihtsustamine. Seepärast ei nõustunud me nõukogu ettepanekuga saata algatus ekspertide rühma otsuse järel komiteemenetlusse, sest see tekitaks bürokraatiat ja sellega raisataks väärtuslikku aega otsuse vastuvõtmisel.

Tahaksin lõpetuseks öelda, et majanduskriisi ajal, kui Euroopa rahvaste vahel on tekkinud poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud lõhed, vajame selletaolisi algatusi, mille abil saaks eurooplased kokku tuua. Neil tekib identiteeditunne ja me peame rõhutama oma ühise kultuuripärandi tähtsust, sest selle rikkus seisneb tõepoolest selle rikkuses. Meid ühendab ühine, kuid mitmekesine kultuuripärand.

Tahan teid toetuse eest veel kord tänada, eriti Chrysoula Paliadelit ja variraportööre selle suurepärase koostöö eest, mis meil on olnud, ja ma ootan, et see tähtis ettepanek võetakse lähiajal lõplikult vastu!

  Chrysoula Paliadeli, raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks märkida, et ma jagan siin väljendatud vaateid nii Euroopa kultuuripärandi märgise mõjuhinnangu kui ka selle kultuurilise lisandväärtuse kohta. Märgisest üksi ei piisa, et ületada lõhe üldsuse ja Euroopa Liidu vahel. See saab vaid aidata koos muude algatustega leida probleemile lahendus. Mõistagi ei saa ma salata tõsiasja, et sellise kriisi, mida me viimasel ajal oleme pidanud kogema, ajal, kui euro ja Euroopa Liit on langenud metsikute rünnakute ohvriks, ei looda üldsus, et vaid kultuuri abil oleks võimalik igapäevaprobleemidele lahendus leida. Teadmised ajaloost ja paljukultuurilisuse austamine võivad aga mõlemad toimida ühtekuuluvuse vahenditena ning stimuleerida kohalikku majanduskasvu, sest sellega kutsutakse üles tegema koostööd kohalikul, piirkondlikul, riigisisesel ja rahvusülesel tasandil, nagu on kirjas komisjoni ettepanekus ning millega me nõus oleme. Sellest vaatenurgast on edukas samm edasi selles suunas Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise idee – minu tänusõnad Cătălin Sorin Ivanile, kes mäletas esialgset ettepanekut −, mille eesmärk oli tõsta Euroopa üldsuse teadlikkust oma ühisest pärandist ja samal ajal toetada kultuuriturismi. Tänapäeval on sellised väärtused nagu demokraatia ja vabadus, mis on juurdunud sügavale Euroopa kultuuriajalukku, sama tähtsad kui läbipaistvus ja solidaarsus ning seda eriti siis, kui tahame ületada lõhet Euroopa institutsioonide ja liidu liikmesriikide kodanike vahel ning lõhet liikmesriikide kodanike vahel. Loomulikult peame leidma lahenduse bürokraatiaga seotud küsimustele, kuid ma võin teile kinnitada, et Euroopa ekspertide meeskonna läbipaistvus ja koosseis tagatakse väga selgete tingimustega. Kahtlemata hakkab see kultuuriinstitutsioon toimima ülimalt selgetel alustel.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa kultuuripärandi märgise algatuse ümberkujundamine ametlikuks ELi meetmeks annab lisandväärtust liikmesriikide meetmetele ning aitab samal ajal oluliselt kaasa ühise Euroopa identiteedi kujundamisele. Ma toetan seda algatust ja esitatud raporti. Tahan mainida ka seda, et Euroopa kultuuripärandi märgist on väga edukalt ja kasulikult võimalik laiendada tegevustele, mis on seotud traditsioonilise maapiirkondade turismiga – õitsev sektor Euroopa riikidest. Tegelikult on see üks ettepanekutest, mille esitan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile koos oma arvamusega selle kohta, missugust rolli mängib maapiirkondade ja põllumajandusturism ELi eesmärgi saavutamisel muuta Euroopa maailmas esimeseks turismisihtkohaks.

  Emil Stoyanov (PPE), kirjalikult. – (BG) Soovin avaldada Chrysoula Paliadelile tunnustust raportiga tehtud töö eest. Euroopa kultuuripärandi märgise kasutuselevõtt ja väljaandmine on erilist tähelepanu vääriv algatus. Märgise saamiseks esitatud mälestiste euroopalik mõõde ja olulisus aitavad kujundada Euroopa identiteeti ja Euroopa kodanikuks olemise tunnet. Meie mandri ajalugu on oluline komponent, mis võib aidata kaasa Euroopa rahvaste lõimumisele. Meie noorem põlvkond peab nagu kord ja kohus olema teadlik meie ühisest Euroopa pärandist, sest on tähtis, et ei leviks eri versioonide variatsioonid ning et ei üritataks ajalugu populistlikult tõlgendada, sest tegemist on meie ühise Euroopa ajalooga, mis peegeldab kogu meie kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Valikumenetlusega peab tagama, et valituks osutuvad vaid sobiva kvaliteediga mälestised. Ma usun, et liikmesriigid peaksid esitama oma ettepanekud tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega. See aitab mälestisi riigisiseselt populariseerida ja lõhe Euroopa institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel muutub väiksemaks. Ainsa kodanikke esindava demokraatlikult valitud organi ehk Euroopa Parlamendi liikmena usun ma, et parlament peab selles algatuses suuremat rolli mängima.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Ma olen täielikult nõus raportis tehtud avaldusega, et ELi ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike vahel eksisteerib tohutu suur lõhe, kuna üle poole kodanikest ei ole EList kuigi heal arvamusel. Euroopa kultuuripärandi märgise ümbernimetamisega Euroopa Liidu kultuuripärandi märgiseks ja seotud muudatustega käivitame järjekordse suurejoonelise kuluka ja ülearuse ELi enesereklaami ning propaganda kampaania. Hoolimatus pisiasjade suhtes, nagu Slovaki natsionalistile ja separatistile Stefanikule püstitatud ausamba pidamine Euroopa Liidu koostöö pärandi suurepäraseks näiteks, tähendab, et ka selle uue algatusega ei suudeta inimesi ELile lähemale tuua. Pealegi on selgusetu, et kui Euroopa kultuuripärandi märgisega tõepoolest ei kavatseta dubleerida olemasoleva UNESCO maailma kultuuripärandi nimistut, siis miks tahetakse seda laiendada kolmandatele riikidele ja mis riike raportis siis silmas peetakse?