Istungi stenogramm

Neljapäev, 16. detsember 2010 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Chrysoula Paliadeli (A7-0311/2010)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Tahaksin öelda vaid seda, et hääletasin selle suurepärase raporti poolt. Chrysoula Paliadeli on teinud imetlusväärset tööd Euroopa kultuuripärandi ja vastava märgise arendamisel.

Minu arvates näitab see suurepäraselt, kuidas on lõppkokkuvõttes võimalik väikeste kuludega saavutada Euroopa Liidus lisandväärtust. Ma usun, et Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestistel on sellest kindlasti kasu. See ilmneb külastajate arvus ning aitab Euroopat paremini tutvustada.

Väga tähtis on, et me ei unustaks, et Euroopa on ühinenud mitmekesisuses, ja et meie jaoks on oluline hoolitseda selle eest, et Euroopa eri riikide inimesed saaksid laiemalt avastada Euroopa mosaiigilaadset identiteeti.

Seda tahtsingi öelda, austatud juhataja! Kui rahvas lahkub täiskogult, siis on veidi raske keskenduda, kuid ma loodan, et nad kuulasid, mis mul öelda oli.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa kultuuripärandi märgis on põhjapaneva tähtsusega kontinendi jaoks, millel asub suur osa UNESCO mälestistest, ning lõpuks tõstetakse esile loodus-, arhitektuuri-, linna- ja kultuurimälestisi, millel on olnud oluline roll Euroopa Liidu ajaloos, kultuuris ja lõimumises.

Märgise heakskiitmine on oluline samm ELi ühtekuuluvusprotsessi jaoks ning sellel on hariv ja kujundav tähtsus kultuuridevahelises dialoogis. See otsus on ka hea enne tulevastele põlvkondadele, kelles aina enam süveneb jagatud nägemus Euroopa pärandist, mis võib neid liita nii ajaloolises kui ka kultuurilises plaanis.

Ma tänan raportööri tema pingutuste eest ja tahan teda ühtlasi südamest õnnitleda komisjoniga peetud läbirääkimistel saavutatud eduka tulemuse eest selle algatuse puhul, mis on Euroopa kultuuri säilimiseks tulevikus nii tähtis!

Soovitus: Doris Pack (A7-0334/2010)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Soovin öelda, et elukestva õppe programm on üks Euroopa edulugudest ja Doris Packi tuleb tema suurepärase töö eest tänada! Hääletasin raporti poolt ning eriti tegi mulle rõõmu see, et ka need, kes seisavad jõuliselt vastu Euroopa lõimumisele, saavad aru, et selliseid programme nagu elukestva õppe programm on vaja.

On väga tähtis laiendada programmi väljapoole ja nüüd on sellega liitumas Šveits. Lisaks ei lähe see Euroopa Liidu maksumaksjatele midagi maksma, sest Šveits ise tasub oma osaluse eest. On oluline, et sel viisil laienevad need head tavad ja parimad programmid, mis meil Euroopa Liidus olemas on. Headeks näideteks on elukestva õppe programm ja programm „Aktiivsed noored”. Sel puhul tahaksin ühtlasi öelda Šveitsile tere tulemast Euroopa noorte- ja kultuuriprogrammidesse!

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Tahaksin täiskogule ühe küsimuse esitada. Miks on Šveits nii edukas? Võiks arvata, et riik, mida finantssektor nii suuresti mõjutab, oleks hiljutises panganduskriisis ebatavaliselt kannatanud, kuid 2009. aastal oli Šveitsi Konföderatsioonis RKT inimese kohta 214% ELi omast. Šveitsi elanikud on liikmesriikide kodanikest kaks korda rikkamad.

Osaliselt peegeldub selles loomulikult šveitslaste saavutatud kokkulepe Brüsseliga. Nad osalevad vabaturul, neile laieneb kaupade ja teenuste vaba liikumine jne, kuid nad ei osale ühises põllumajandus- ja kalanduspoliitikas, nad kontrollivad oma piiri ise, lahendavad oma inimõigusküsimused ise, maksavad eelarvesse vaid sümboolse summa ning võivad vabalt sõlmida kaubanduslepinguid kolmandate riikidega.

Missugune suurepärane eeskuju Suurbritannia jaoks! Kui kahepoolsetele vabakaubanduslepingutele tuginevad seitse miljonit šveitslast suudavad tagada oma rahvale kõrgeima elustandardi kogu kontinendil, siis kui palju rohkem suudaksime meie, 60 miljonit inimest, kaubandus- ja mereriik, kelle koloniseerimishimu ja ettevõtlikkust on tunda saanud kõik kontinendid?

Ja me ei tohiks piirduda enda ja Brüsseli suhetega!

Kui me saame võimu tagasi, siis peaksime jäljendama šveitslaste lokalismi ja otsedemokraatia süsteemi ning andma volitused kõige madalamale võimalikule tasandile.

Raport: József Szájer (A7-0355/2010)

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Jäin täna komitoloogiaraporti üle hääletades erapooletuks, sest taas kord üritatakse muuta dumpinguvastane menetlus kehtetuks või siduda see suvaliste poliitiliste valikutega, mis on aga – nagu me teame – endiselt üks vähestest väärtuslikest vahenditest ebaausa konkurentsi ennetamiseks.

Isegi kui József Szájer saavutas nõukoguga kompromissi, tuleb siiski toonitada, et selle ettepaneku abil ei olnud võimalik viia kommertspoliitikat komiteemenetlusega kooskõlla, eriti kaubandusmeetmete puhul, mis tõsise kriisi ajal kahjustavad Euroopa ettevõtteid, põhjustavad uut tööpuudust ning ümberasumiste uusi laineid.

Kui puuduvad sobilikud võltsimisvastased eeskirjad, siis ei ole mõtet rääkida Euroopa majanduse taaskäivitamise meetmetest.

  Daniel Hannan (ECR). − Austatud juhataja! Väljendan end võimalikult lihtsalt. Iiri ja ELi maksumaksjat pitsitatakse, et hoida ülal Euroopa pangandussüsteemi ja ühisraha. Eile hääletas minu kodumaa alamkoda kahepoolse Iiri laenupaketi üle, mida minu arvates toetasid siiralt ja suuremeelselt parlamendiliikmed, kes usuvad, et aitavad sõbralikku riiki.

Keegi aga ei aita ju võlgades sõpra sellega, et surub talle peale uusi laene hävitusliku intressimääraga. Ühisraha on Iirimaa hävitanud. Perioodil 1998−2007 oli reaalintressi määr 1%. Kõik Iiri majandusteadlased nägid, et katastroof on tulekul, kuid nad ei saanud midagi teha, sest Iiri intressimäärasid enam ei olnud. Ei olnud intressimäära, mida oleks saanud tõsta. Nüüd kui katastroof on tulekul, teeb asja hullemaks see, et raha ei ole võimalik devalveerida. Riik on määratud kannatama seda võib-olla, et terve põlvkonna ajal püsivat deflatsiooni, võlga ja väljarännet selleks, et me saaks seda meie projekti elus hoida.

Selle asemel et aidata päästa eurot Iirimaal, peaksime aitama Iirimaal eurost pääseda ja võtta uuesti kasutusele oma raha, mille võib ajutiselt siduda naelsterlingiga, mis võimaldab Iiril tasuda oma võlad ja saada uuesti sõltumatuks ja õitsvaks riigiks.

Raport: Laima Liucija Andrikienė (A7-0339/2010)

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tahaksin alustada tänusõnadega Laima Andrikienėle tema pingutuste eest selle raporti koostamisel! Tahaksin ühtlasi öelda, et hääletasin tervikuna muudatusettepaneku nr 25 poolt, sest usun, et Venemaal valitsev karistamatuse õhkkond on väga ohtlik.

Euroopa Liidu kavatsus on kaitsta rahvusvahelisel areenil samasuguseid põhimõtteid nagu need, millest ta juhindub ELi sees, nimelt demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguseid. Igal juhul on täiesti selge, et viimastel aastatel on tapetud mitmed inimõigusaktivistid, mis seab kahtluse alla tõelise demokraatia arengu Venemaal.

Sõnum, mille tahtsime Vene võimudele muudatusettepanekuga nr 25 edastada, on see, et Sergei Magnitski surma tuleb kiireloomuliselt uurida. Moskva ametivõimude vastus algatusele näitab tegelikult, et venelased kuulavad Euroopa Parlamendi sõnumeid. See on veel üks põhjus, miks peame valjuhäälselt hukka mõistma selle juhtumi uurimatajätmise. Kutsume nõukogu üles olukorda hoolikalt jälgima ning edusammude puudumise korral vajalikud meetmed võtma.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liit seisab ühiskonna kõige nõrgemate liikmete ja nende eest, kes kannatavad diskrimineerimise all, ning aitab kaitsta kõige vaesemaid ja neid, kes kannatavad puudust. Me anname Sahharovi auhinda kogu maailmas. Euroopa Liit ei suuda sageli aga tagada inimõiguste austamist omaenda territooriumil. Tahaksin juhtida teie tähelepanu vähemuste jätkuvale diskrimineerimisele, sealhulgas Poola vähemus Leedus − ELi liikmesriigis, mis on alla kirjutanud inimõigusi ja vähemuste kaitset käsitlevatele rahvusvahelistele lepingutele. Leedu valitsus pidi täna otsustama, kas piirata vähemuskeeles saadava hariduse võimalusi. Ta lükkas otsustamise lähitulevikku.

Ma kutsun Euroopa Parlamendi liikmeid, parlamendi presidenti ja Euroopa Komisjoni taas kord üles tagama demokraatia põhimõtete jälgimise ja vähemuste õiguste austamise tõhus jõustamine ELi liikmesriikides. Emakeelse õppe tundide arvu piiramine koolides ja Leedus Poola koolide sulgemisele suunatud meetmed ei ole midagi muud kui rahvusvähemuse diskrimineerimine.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Ka mina toetasin muudatusettepanekut nr 25, eriti selle teist osa, milles Euroopa Parlament „kutsub üles kehtestama ELi sisenemise keeld Venemaa ametnikele, kes olid kõnealuse juhtumiga seotud, ning nõudma ELi õiguskaitseorganite koostööd, et külmutada kõnealuste Venemaa ametnike pangakontod ja vara kõikides ELi liikmesriikides”.

Ma arvan, et see on nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu jaoks absoluutselt kriitilise tähtsusega küsimus, ning julgustan komisjoni ja nõukogu tungivalt jälgima Euroopa Parlamendi nõuannet. Euroopa Parlamendi volitusi suurendati hiljuti. Nüüd on aeg lõpetada avalduste tegemine ja hakata selle asemel tegutsema ning põhjustada reaalset valu ja probleeme neile, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest.

Ma arvan, et Venemaa ja Euroopa Liidu koostööl on reaalsed väljavaated vaid juhul, kui Magnitski ja Hodorovski juhtumid saavad läbipaistva lahenduse ning süüdlased saavad karistuse.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin Andrikienė raporti poolt. Ma arvan, et on väga tähtis, et räägiksime inimõiguste küsimustest ja seaksime need esiplaanile. Inimõigused on Euroopa Liidu keskmes.

Peame ka tagama, et käitume oma sõnade järgi. See võib osutuda veidi keeruliseks. Meil on mõistagi palju otsuseid, kuid probleem on selles, kuidas need täide viia.

Kõik saab alguse praktilistest realiteetidest. Võib-olla oleksin pidanud sõna võtma, et tõstatada protseduuriline küsimus Arlacchi raporti kohta. Istungisaali sellel poolel tõusis püsti tubli 50 inimest. Lugesin oma kolleegidega nad üle. Leidsime, et neid oli alla 40, mistõttu meetmeid ei järgnenud. Kui kohtleme nõndaviisi mõnda siin istungisaalis, inimesi, kelle seisukohad võivad olla vastupidised meie või enamuse seisukohtadele, siis ei ole meil õigust kritiseerida riike, milles valitseb demokraatia defitsiit.

Peame Euroopa Liidus kandma väga hoolikalt hoolt selle eest, et tagada, et kogu meie töö oleks vastavuses seaduste, ELi määruste ja inimõigusnormidega. Seepärast usun, et meil on ruumi paranemiseks, nii et meid usutaks, kui selgitame neid küsimusi Venemaale ja ülejäänud maailmale. Peame ise tagama, et me ei diskrimineeri ühtegi vähemust. Igaüks, kes töötab Euroopa Liidus, peab saama täielikult oma inimõigusi kasutada.

Raport: Pino Arlacchi (A7-0333/2010)

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Selles arutelus on parlament taas kord minemas liigagi tuttavat teed mööda. Ameerika NATO-väed keeravad Afganistanis käki kokku ja Euroopa Liit peab seejärel kaitseinglina sekkuma ja asjad enda kätte võtma.

Kuidas paljud siin täiskogul tavapäraselt reageerivad: kui EL vaid teeks veel natuke rohkem, siis oleks kõik jälle korras! Juhataja, see mõtteviis muutub pügala võrra hullemaks, kui lugeda raporti punkti 63, milles soovitatakse Afganistani probleemide lahendamiseks kaasata Iraan. Austatud juhataja! Ma pidin seda kolm korda lugema, et olla kindel, et ma seda ette ei kujutanud, kuid seal on tõesti kirjas, et soovitatakse kaasata Iraan! Harva olen nii kummalist ettepanekut näinud. See oleks samaväärne Peltsebuli kasutamisega kurja vaimu väljaajamiseks. Hääletasin seega kindlalt raporti vastu.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Mul oli au aasta alguses koos Briti jõududega Afganistani külastada. Ma ei kohtunud mitte üksnes meie endi sõjaväelastega, vaid ka Eesti ja Taani sõduritega, kes nendega laagrit jagavad. Tahaksin algatuseks öelda, et ma ei suuda piisavalt väljendada oma tänu meie eri liikmesriikidest pärit meestele ja naistele, samuti meie välisliitlastele, kes rakendavad kogu oma energia, et tuua rahu sellele õnnetule, kuid kaunile maale.

Tahaksin raporti kohta öelda vaid ühte. Paistab, et Lääne alliansina teeme ühe vea, mis on seotud meie moonikasvatuse likvideerimise poliitikaga. Parlamendiliikmed, kes esindavad maapiirkondi, teavad, et mitte keegi maailmas ei ole konservatiivsem kui väikepõllumajandustootja, kuid oleme oma poliitikaga hävitada Afganistanis täielikult mooniviljelus muutnud elanikkonna, kes oli varem väga huvitatud korrast ja varast, kurikaelteks, röövliteks, sest meie poliitika on hävitada vili, millele on olemas turg: kogu maailmas on puudus opiaatidest ja morfiinidest.

Kui me vaid suudaksime taastada varalised õigused, siis looksime Afganistanis aluse õitsvale kodanikuühiskonnale, millel on sõltumatu kohtunikkond ja aja jooksul ka esinduslik valitsus.

Resolutsiooni ettepanek B7-0733/2010

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Hääletasin vastu resolutsioonile alalise kriisimehhanismi loomise kohta euroalal, sest Iirimaal ja Kreekas näeme seda, et tegelikult tahetakse selliste mehhanismidega päästa kriisis vaevlev finantssüsteem, milles domineerivad spekulandid ja erinevad kasumit jahtivad haid, kes teevad seda tööliste, pensionäride ja vaeste arvelt.

Täna võtab Euroopa Ülemkogu Brüsselis ilmselt vastu otsuse muuta Lissaboni lepingut, et anda endale suuremad volitused rakendada rangeid eeltingimusi liikmesriikidele antava finantsabi kohta, millega põlistatakse doktriin, et kriisi eest peab maksma ühiskond. Ma hoiatan Iiri valitsust, et ta ei arvaks, nagu saaks ta selle Lissaboni lepingu muudatuse Iiri rahvale ilma referendumita pähe määrida. Iiri valitsus on juba teinud meie riigist jultunult spekulantide ja finantsturgude nimel tegutseva IMFi vasalli. Nõuame referendumit Lissaboni lepingu muutmiseks, et Iiri rahval oleks võimalik avaldada vastupanu, et neist ei saaks finantsturgude täielikud pärisorjad.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Chrysoula Paliadeli (A7-0311/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle komisjoni ettepanekule laiendada Euroopa kultuuripärandi algupärast kontseptsiooni kui valitsusvahelist meedet ametlikuks ELi meetmeks, mis aitab tugevdada Euroopa identiteeti. Hääletasin nii, sest ma usun, et esitatud märgist ei peaks kasutama ainult Euroopa Liidu sisemise ühtekuuluvuse edendamiseks, vaid ka Euroopa ühtsuse ja väärtuste demonstreerimiseks väljaspool Euroopa piire. Märgist tuleks hinnata ning see tuleks praktikas kasutusele võtta, kui Euroopas on selle tulemuslikkus tõhusalt kinnitust leidnud.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut kasutada Euroopa kultuuripärandi märgist vahendina, mille abil lisaks muudele tõhusatele viisidele saab ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel; rõhutada, et Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku ja täiendava ühise kultuuripärandi tulem. Nõustun, et liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele. Toetan raportööri seisukohta, et tänu märgise kui Euroopa lõimumisele kaasa aitava vahendi sümboolsele väärtusele tuleks eelistada rahvusüleseid mälestisi, kuna need edendavad ühiseid väärtusi, kutsuvad üles võrgustike loomisele ja julgustavad koostööd riikide ja piirkondade vahel. Usun, et Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise idee, mille eesmärk on suurendada Euroopa kodanikes tunnet, et me jagame ühist pärandit (ajalooteadmiste ja kultuuridevahelist dialoogi edendava tegevuse kaudu) ja et ELi ülesehitamine on pikk ning käimasolev protsess on samm selles suunas.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 2007. aastal otsustas mitu Euroopa Liidu liikmesriiki luua Euroopa kultuuripärandi märgis. Selle algatuse eesmärk oli tugevdada eurooplaste toetust ühisele Euroopa identiteedile ja edendada ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet, milleks valitakse kogu mandril välja teatav arv spetsiaalseid mälestisi. 2008. aastal esitas Euroopa Liidu Nõukogu komisjonile oma järeldused ja kutsus komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, mis võimaldaks meil sarnaselt Euroopa kultuuripealinnade algatusega muuta see valitsustevaheline algatus tõeliseks Euroopa Liidu märgiseks. Nõukogu ettepanekute järel algatas komisjon mõjuhinnangu ja avaliku konsultatsiooni. Pärast konsultatsiooni esitas komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta. See on tekst, mida ma toetasin.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku ja täiendava ühise kultuuripärandi tulemus. See näitab veel kord, et EL on kindlalt rajatud sellistele kindlatele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus. Arvestades Euroopa kultuuri üldtunnustatud panust maailmas, kiidab Euroopa Parlament heaks märgise idee, mis ulatub kaugemale Euroopa Liidu piiridest ja mida saab kasutada võimsa välispoliitilise vahendina. Selle poliitilise eesmärgi saavutamiseks peaks Euroopa kultuuripärandi märgise puhul keskenduma mälestiste sümbolismile ja/või harivale väärtusele. Lisaks tuleks nõuda, et märgise saanud mälestiste vahel toimuks tihe koostöö, et jagada parimaid tavasid ning algatada ühisprojekte. Ma tahaksin rõhutada, et liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks asi, mille poolest Euroopa on väga rikas, on selle kultuuriline mitmekesisus, mis kajastub suurepäraselt Euroopa kultuuri-, kunsti-, arhitektuuri- ja keelelise pärandi mitmekesisuses. See mitmekesisus, lisaks rikas ajalugu ja pärandi austamine ja selle hoidmine, teeb Euroopast ainulaadse koha. Kuigi jagame kõik omavahel väga rikast ja suhteliselt väikest maa-ala, on aga tõsi, et sageli ei ole me kuigi lähedased ega üksteisest huvitatud. Seetõttu arvan, et kõnealune algatus võib kaasa tuua Euroopa kodanike tihedamad sidemed ning parandada teadmisi Euroopa kultuuripärandist ja ühistest väärtustest, mida me kõik jagame, mis teeb Euroopast tõeliselt mitmekesise liidu.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Üldiselt on raportööri esitatud muudatusettepanekud komisjoni esialgset projekti paremaks teinud. Siiski on mõned negatiivsed küljed. Mis puutub mitmekeelsuse edendamisse, siis raportööri esitatud muudatusettepanekutes ei käsitleta keskset küsimust, mistõttu on algse ettepaneku oluline puudus jäänud kõrvaldamata. Tõepoolest – mitmekeelsust saab reaalselt ja tõhusalt edendada mitte Euroopa Liidu mitmete keelte kasutamise kaudu, vaid pigem liidu eri keelte kasutamise kaudu. Olulisemad on siiski see, et raporti konkreetsed eesmärgid kujutavad endast selle idee aluseks olevaid väärarusaamu. Euroopa kultuuripärandi märgise (või Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise) aluseks on arendada ekslikku ühtse Euroopa identiteeti ja ühtset Euroopa kultuuri, mis põhineb sellistel väärtustel nagu vabadus, demokraatia jne.

Ühtset Euroopa kultuuripärandit ei ole olemas. Euroopa kogu kultuurilugu, nagu Euroopa kogu ajalugu üldiselt, ei koosne lihtsalt mitmekesisusest ja imetlusväärsest loomingulisest ja edasiviivast energiast, vaid ka vägivaldsetest, vaenulikest konfliktidest, sallimatusest ning kultuurilise domineerimise keermetest ja taustadest. Kultuuripärandi valdkond on eriti tundlik, sest see on lähedalt seotud ajalooga, mis tekitab tõsist muret, et seda võidakse kasutada ajaloo ümberkirjutamiseks, mille tunnistajaks me viimasel ajal oleme olnud.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidu ja selle institutsioonide kuvand ELi kodanike silmis on ülimalt tähtis. Uuringute tulemustest nähtub kahjuks, et Euroopa identiteedi ja ühtsuse tunnetamist esineb Euroopa üldsuse seas aina harvemini ning sama kehtib ELi institutsioonide usaldamise kohta. Teadmiste levitamine meie ühisest ajaloost ja ühistest kultuurilistest juurtest võib osutuda eriti kasulikuks, et tuua EL kodanikele lähemale ja et tekitada nende vahel ühtekuuluvuse ja solidaarsuse tunnet. Just selles mõttes võib uuest Euroopa kultuuripärandi märgisest kasu olla. Märgise andmise menetluse lihtsustamine ja kriteeriumide standardimine lisab sellele prestiiži ja parandab ELi kuvandit ning suurendab kodanike usaldust selliste institutsioonide vastu nagu Euroopa Parlament.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. – (PL) Andsin täna oma poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta. Usun, et tegemist on huvitava ja väärtusliku algatusega, mis aitab edendada Euroopa kultuuri ja saavutusi ning aitab kaasa turismi ja üksikute piirkondade arengule. Tuleb tunda heameelt selle üle, et meie parlamendina toonitasime, et Euroopa kulutuuripärandi märgis täiendab teisi kultuuripärandi algatusi, näiteks UNESCO maailmapärandi nimistu ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm, mitte ei dubleeri neid.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Ma toetan komisjoni ettepanekut kasutada Euroopa kultuuripärandi märgist lisaks muudele tõhusamatele meetoditele kui vahendit, mille abil ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel; kui viisi, et rõhutada, et Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku täiendava ühise kultuuripärandi tulemus; ja kui vahendit, mille abil väärtustada seda, et EL on rajatud sellistele kindlatele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus. Liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Meile valmistab rõõmu komisjoni ettepanek kasutada Euroopa kultuuripärandi märgist vahendina, mille abil lisaks muudele tõhusatele viisidele saab ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel, rõhutada, et Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku ja täiendava ühise kultuuripärandi tulem. Sellega väärtustatakse seda, et EL on kindlalt rajatud sellistele kindlatele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus.

Liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab ulatuslikult kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele, millega luuakse ühine Euroopa identiteet ja suurendatakse kodanike huvi liidu ja selle saamisloo vastu – kaks otsustavat proovikivi Euroopa institutsioonide vastu.

Uue märgise puhul tuleb siiski keskenduda mälestise sümbolismile ja üldharivale väärtusele, mitte selle ilule, ning tuleb nõuda, et märgise saanud mälestised teeksid tihedat koostööd, et jagada parimaid tavasid ning algatada ühiseid teadus- ja arendusprojekte.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa kultuuripärandi märgis on lisaks teistele algatustele veel üks viis, kuidas tuua Euroopa Liit selle kodanikele lähemale ja suurendada neis Euroopasse kuulumise tunnet. Samuti aitab see parandada nende arusaamist Euroopa ühisest ajaloost ja pärandist. Märgise abil saab soodustada mitmekeelsust ja kultuuridevahelist dialoogi ning sellega toetatakse Euroopa pärandit edendavate võrgustike loomist. See aitab suurendada majanduslikku atraktiivsust, eelkõige kultuuriturismi kaudu. Parandame selle märgise toetamisega mitmekultuurilist dialoogi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Mulle tundub, et Euroopa kultuuripärandi märgise tõhusus on küsitav just selle pärast, et liikmesriigid saavad ise otsustada, kas nad osalevad programmis või mitte. Lisaks tähendavad – ja selles olen raportööriga ühel meelel – soovitatud valikukriteeriumid ja märgise saada võivate mälestiste suur arv, et kvaliteet ja maine võivad kannatada. Tõhusam lahendus võiks olla tihe koostöö olemasolevate algatustega, näiteks UNESCO maailmapärandiga. Ma ei hääletanud raporti poolt, sest selles ei käsitleta piisavalt detailselt vajadust võtta kasutusele kultuuripärandi märgis, mis põhineb konkreetsetel eesmärkidel.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle Euroopa Liidu raamistikku tagab, et kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunne suureneb, mis soodustab ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja lõimumise ideaale. Hääletasin Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva raporti poolt, sest Euroopa on seadnud endale eesmärgi luua ühine identiteet, tuua EL lähemale selle kodanikele selle rikka ja mitmekesise ajaloo- ja kultuuripärandi abil, millega igaüks samastub ja mille kaudu saavad noored teavet oma identiteedi kohta ja selle enda jaoks avastada ning seda teiste noorte eurooplastega jagada. Märgise ametlikuks muutmine aitab edendada ka neid kohti, mis on teinud ajalugu Euroopa kujunemisloos.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan entusiastlikult ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgise kohta. Ühise Euroopa identiteedi loomise ja liidu huvide edendamise eesmärk on kriitilise tähtsusega rahu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks.

Esitatud ettepanek meetme kohta, millega edendatakse Euroopa kultuuripärandit rahvusüleste veebilehtede abil, meeldib noortele eurooplastele ning võib ergutada neid uurima mandri ajalugu, tutvuma mitmerahvusliku pärandiga ning jagatud kultuuripärandiga ning uurima inimeste ja ideede kohta, mis viisid Euroopa Liidu loomiseni.

Sellel meetmel on kõrge sümboolne ja üldhariv väärtus ning selles esitatakse Euroopa ajalugu ja kultuuri kui tervikut. Toetan raportis väljendatud kavatsusi kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu tõhusat osalemist mälestiste ja esitatud sisu valimisel, et tagada algatuse läbipaistvus ja demokraatlikkus.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänan Chrysoula Paliadelit tema suurepärase töö eest! Täna andis Euroopa Parlament rohelise tule Euroopa kultuuripärandi märgisele – ajaloomälestiste registrile, mille tähtsus ulatub riigipiiridest kaugemale. Euroopa Liidus on umbes 500 miljonit elanikku, kes tunnevad, et nad on esmajoones oma päritoluriigi ja mitte Euroopa kodanikud. Tugeva Euroopa identiteedi puudumist võib käsitleda takistusena Euroopa lõimumisele, kuid see ei ole üldsegi üllatav. Euroopa manner on suur keelte ja kommete lapitekk ning sellesse kuuluvate riikide erinevused on sageli silmatorkavamad kui ühised niidijupid.

Selle algatuse abil saab tugevdada Euroopasse kuulumise tunnet ning parandada eri riikide kodanike ühtekuuluvust. Seepärast on tähtis rõhutada kohti, mis ülistavad ja sümboliseerivad Euroopa lõimumist, ning kohti, mis ülistavad Euroopa Liidu ideid ja väärtuseid. Lisaks peaksid sarnaselt UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate mälestistega Euroopa logo kandvad mälestised ligi meelitama rohkem turiste, mis on kasulik kohalikule majandusele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ühise Euroopa identiteedi kujundamine ja huvi suurendamine Euroopa Liidu ja selle tekkeloo vastu on katsumused, millega Euroopa institutsioonid ulatusliku ühtekuuluvuse ja solidaarsuse saavutamise püüdlustes silmitsi seisavad.

Kindlasti on teisi radikaalsemaid ja ilmsemaid viise, kuidas suurendada eurooplaste usku Euroopa Liitu ja selle juhtidesse (hiljutine finantskriis näitas, et juhtimise kõrgemal tasandil on veel palju ära teha).

Teadmised meie mandri ajaloost, selle mitmerahvusliku, kuid ometi ühise kultuuripärandi tundmine ning noorema põlvkonna harimine ideedest, mis, ja inimestest, kes juhtisid Euroopa Liidu ülesehitust, võib aga tegelikult kaasa aidata lõhe ületamisele ELi ja selle kodanike vahel.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Andsin kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmena oma poolthääle parlamendi resolutsioonile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta. ELi märgise loomise idee on tähtis, et panna kodanikke paremini teadvustama Euroopa Liidu ajalugu ja kultuuripärandit ning kujundada välja Euroopa identiteet ja sidemed riikide vahel.

ELi Euroopa kultuurimärgist taotlevate mälestiste väljavalimisega üksikutes liikmesriikides teadvustame inimestele paremini asjaolu, et Euroopa ajalugu mõjutab meid kõiki sõltumata sellest, kus me elame, missugune on meie keel või meie kultuuri. Euroopa kultuuripärandi märgise muutmine ELi algatuseks aitab parandada selle usaldusväärsust, nähtavust ja mainet. See omakorda võib teisenduda sotsiomajanduslikeks eelisteks, muu hulgas seeläbi, et märgise saanud mälestised on turistidele atraktiivsemad. Märgise saavate mälestiste valimine aitab ühtlasi suurendada noorema põlvkonna huvi Euroopa ideede ja inimeste vastu ja nende sellekohaseid teadmisi, millega tuuakse Euroopa elanikud üksteisele lähemale.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kultuuripärandi märgise algatusega soovitakse edendada linnu, inimesi ja tegevusi, mis on aidanud kaasa Euroopa lõimumisele. Selle eesmärk on kodanikele paremini teadvustada selliseid põhiväärtusi nagu demokraatia, solidaarsus, kultuuriline mitmekesisus ja sallivus, millel meie ühendus põhineb. Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestiste nimekiri on nagu teekaart meie mandri traditsioonide ja kultuuri juurde, nagu teekaart, millele on märgitud kohad, mis on Euroopa identiteedi kujunemisel põhirolli mänginud. Euroopa ühine, kuid samas mitmekesine pärand võib tugevdada selle kodanike identiteeditunnet ning tõhustada Euroopa ühtekuuluvust. Selle algatusega luuakse Euroopa riikide ja piirkondade koostöö platvorm. Lisaks võib sellel olla positiivne mõju turismisektorile, sest see aitab muuta piirkondi atraktiivsemaks ja samal ajal parandada nende majandusolukorda. Nõustun, et sellest projektist peab saama ELi egiidi all elluviidav ametlik algatus, mis parandab selle tuntust, usaldusväärsust ja mainet. Projekti parem nähtavus võimaldab suuremal arvul kodanikel end Euroopa lõimumist sümboliseeriva ja pühitseva märgisega samastada.

Projekti tuleks ellu viia paralleelselt UNESCO rahvusvahelise programmi ja Euroopa kultuuripealinnade projektiga nende täiendusena, sest Euroopa kultuuripärandi märgise puhul lähtutakse üldharivatest ja sümboolsetest väärtustest, mitte niivõrd esteetilistest ja arhitektoonilistest omadustest. Peaksime otsima viise, kuidas süvendada meie kodanikes Euroopasse kuulumise tunnet.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Pean Euroopa väärtusi, näiteks vanaungari ruunikiri, väga oluliseks ning nende tunnustamine ja väärtustamine auhindade kaudu on hädavajalik. Praegusel juhul peame siiski säilitama tava anda see auhind vaid ELis asuvatele väärtustele. On vastuvõetamatu laiendada seda kolmandatesse riikides, sest nii me vaid dubleeriksime UNESCO maailmapärandi nimistut. Teisest küljest loodan, et see auhind aitab meil naasta traditsiooniliste Euroopa väärtuste juurde ning et märgise andmisega tõepoolest väljendatakse tunnustust. Eespool mainitud vastuolude tõttu jäin raporti üle hääletamisel erapooletuks.

Soovitus: Doris Pack (A7-0334/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin soovituse poolt, milles käsitletakse Šveitsi osalust programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis, sest pean seda Euroopa noorsoostrateegia positiivseks teguriks; seda seetõttu, et tegemist on etapiga Euroopa Liidu sektoripoliitika koostöös selle riigiga. Kuna Šveits on valmis noori hõlmavas projektis osalema nii inimlikus, majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes, siis Euroopa Liit üksnes võidab selliste kolmandate riikide nagu Šveits noorte kaasamisest nooremate põlvkondade seas ELi lõimumisprotsessist teadlikkuse tõstmise protsessi.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin soovituse poolt, sest ma ei kahtle, et ELi ja Šveitsi koostöö ELi hariduse, teaduse ja noorsooküsimuste valdkondades on vastastikku kasulik ja aitab kaasa nende valdkondade meetmete parandamisele ja tõhusale rakendamisele. Šveitsi osalemine perioodil 2007−2013 programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis annab nendele programmidele lisatõuke ning loob võimalusi osalejate vahetamiseks ja kogemuste jagamiseks, kusjuures ELi finants- ja muud huvid on kaitstud.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Programm „Aktiivsed noored” on kavandatud arendama ja toetama koostööd Euroopa Liitu noorsooasjades. Selle eesmärk on julgustada noori võtma osa ühiskondlikust elust, eelkõige väiksemate võimalustega või puuetega noori, ning soodustada algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loomingulisust. Hariduse ja elukestva õppe programm aitab omakorda arendada liitu kui eesrindlikku, teadmistel põhinevat ühiskonda kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega. Programmiga toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide meetmeid ja selle eesmärk on julgustada vahetusi, koostööd ning liikuvust ühenduse haridus- ja koolitussüsteemide vahel, et need oleksid kogu maailmas märk kvaliteedist. ELi mittekuuluva riigina ei osale Šveits hetkel nendes meetmetes. Arvan, et olukord peaks olema vastupidine ning peame oma Šveitsi naabrid avatud liidus oma poliitikasse kaasama. Selle pärast andsin oma poolthääle sellele seadusandlikule resolutsioonile, mis kaasab Šveitsi nendesse tähtsatesse meetmetesse.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Euroopa Parlamendi ettevalmistatud soovituse poolt, sest kiidan heaks nõukogu otsuse eelnõu Šveitsi osaluse kohta programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis. Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, teeb ta siiski Euroopa Liiduga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedat koostööd. Leping on asjakohane, sest Šveits on võtnud kohustuse täita Euroopa Komisjoni tingimusi ja klausleid. Šveitsi osalejate esitatud projektide ja algatuste suhtes kehtivad pealegi samasugused tingimused, eeskirjad ja menetlused nagu liikmesriikide projektide suhtes. Šveits järgib ELi finantskontrolli- ja audititingimusi. Šveits asutab kooskõlas kahepoolse lepinguga riikliku asutuse, mis koordineerib riigisiseselt programmide rakendamist, ning teeb igal aastal kummasegi programmi rahalise sissemakse (2011. aastal 1,7 miljonit eurot programmi „Aktiivsed noored” ja 14,2 miljonit eurot elukestva õppe programmi).

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Koostöö Šveitsiga hariduse alal on tähtis samm ELi-Šveitsi suhetes. Nende kahe programmiga toetatakse elukestvat õpet ja noorte kaasamist Euroopa lõimumisse noorte eurooplaste sallivuse ja solidaarsuse kaudu. Komisjoni ja Šveitsi leping on piisav, arvestades et programmides Šveitsi poolt osalejad kandideerivad võrdsetel alustel kõigi teiste noorte eurooplastega ja Šveits on võtnud kohustuse kohanduda Euroopa eeskirjadega ja alluda Euroopa järelevalvele ning panustada mõlemasse programmi rahaliselt.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. − Ma kiidan Euroopa Parlamendi delegatsiooni esimehena suhetes Šveitsiga selle raporti vastuvõtmise heaks. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud käivitada programm „Aktiivsed noored”, millega kehtestatakse õigusraamistik, mis toetab noorte mitteformaalset õppetegevust. Ettepaneku eesmärk on kehtestada tingimused Šveitsi osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis. Šveits on ainus riik, mis neis programmides osaleb, olemata EMPi liige, kandidaatriik ega potentsiaalne kandidaatriik. Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud üles püsivat huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Me kõik teame väga hästi, et iga riigi jaoks on väga tähtis, et oleks olemas hea haridussüsteem, mis tagab, et noored saavad parima võimaliku hariduse. Heatasemeline kvalifikatsioon, teadmised ja haridus avaldavad vahetut mõju kultuurile ja tööturule, seega ka kodanike elustandardile. Iga riik tahab tunda uhkust oma noorte üle ja iga noor inimene tahab võimalust õppida tundma uusi kultuure ja keeli ning saada välismaalt töökogemusi. Euroopa Liit võib olla uhke oma hästi väljaarendatud õpilasvahetussüsteemi ja oma avatud tööturgude üle, mis tähendab, et igal noorel eurooplasel on palju võimalusi vaimseks ja ametiarenguks. Šveitsi osalemine programmis „Aktiivsed noored” näitab, et koostöö Euroopa Liiduga, eriti hariduse alal, on selle riigi jaoks väga tähtis. Me ei tohiks takistada noortel Šveitsi kodanikel kasutada ühenduse hariduse pakutavaid privileege ja võimalusi.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Aina enam pööratakse tähelepanu haridusele ja koolitusele, teadustegevusele ja eriti ressurssidele, mis Euroopa Liidul tema noortena on. Uute õppimisvõimaluste loomisega tahame oma kodanikele pakkuda rohkem võimalusi. Haridus, koolitus, kultuuri-, teadus- ja noorteprogrammid on selle strateegia tähtsaim osa. Programmi „Aktiivsed noored” eesmärk on inspireerida aktiivseks Euroopa kodanikuks olemise tunnet, solidaarsust ja sallivust eurooplaste seas alates noorukieast kuni täiskasvanueani.

Programmiga edendatakse liikuvust nii ELi piiride sees kui ka väljaspool ning julgustatakse kaasama kõigi noori sõltumata nende hariduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast. Delegatsiooni liikmena suhetes Šveitsi ja Norraga hääletasin raporti poolt, sest ma leian, et komisjoni ja Šveitsi võimude vahel sõlmitud leping on asjakohane ja vastastikes huvides. See võimaldab meil aidata võimalikult paljusid noori uute oskuste omandamisel ja pakkuda neile Euroopa mõõtmega õppimisvõimalusi.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud üles püsivat huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd. Algselt ei näinud ELi hariduse, koolituse ja noortega seotud programmide õiguslikud alused ette Šveitsi osalemise võimalust, kuid see muutus 2006. aastal, mil parlament ja nõukogu võtsid vastu otsused luua programm „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programm perioodiks 2007−2013. 2008. aasta veebruaris lubas nõukogu komisjonil alustada läbirääkimisi Šveitsi osalemise üle nendes kahes programmis. 2009. aasta augustis jõuti kokkuleppele ja nõukogu on juba vastu võtnud otsuse, millega kiitis heaks lepingu allakirjutamise ja selle tingimusliku rakendamise alates 2011. aastast. Toetasin seda ettepanekut.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Šveitsi − riigi, mis otsustas mitte olla osa Euroopa Liidust – osalemist programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe tegevusprogrammis ei saa a priori välistada, kuid seda tuleks hoolikalt hinnata. Toetan seega komisjoni ja Šveitsi valitsuse sõlmitud lepingu tingimusi ning hääletasin Doris Packi raporti poolt. On õige võimaldada Šveitsil kasutada programmide eeliseid, kuid õige on ka kaitsta Euroopa Liidu finants- ja muid huvisid.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuigi Šveits ei ole ühinenud Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud jätkuvalt üles huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd Lepingu sõlmimine Šveitsi osalemise kohta programmis „Aktiivsed noored” ning tegevusprogrammis hariduse ja elukestva õppe alal on selle väga positiivne tagajärg. Tõepoolest – hariduse ja elukestva õppe mõisted on teadmistepõhise majanduse konkurentsivõime jaoks üliolulised.

Neid saab kohaldada kõigile hariduse ja koolituse tasanditele; need on seotud elu kõigi etappide ja eri õppevormidega. Peame arendama ja tõhustama õpilasvahetusi, koostööd ja liikuvust. Lisaks on tähtis julgustada noori võtma osa ühiskondlikust elust, eriti väiksemate võimalustega või puuetega noori, ning soodustada algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loomingulisust, et edendada aktiivseks Euroopa kodanikuks olemise tunnet, arendada solidaarsust ja julgustada sallivust.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) On täitsa arusaadav, et Šveits, kes rahastab osaliselt programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmi, soovib nüüd neis programmides osaleda. Õppimise vaimus jätkates oleks aga tore, kui EL järgiks Šveitsi eeskuju otsedemokraatia vallas. Kui šveitslased otsustavad mitte rajada minarette, siis nende otsust aktsepteeritakse. Sama lugu on hiljutise algatusega välismaalastest kurjategijate väljasaatmiseks. Šveitsi ametiasutused teavad, et kui rahvas ütleb ei, siis mõeldakse ka nii, ja nad ei korralda lihtsalt seni hääletusi, kuni saavad soovitud tulemuse, et siis väljendada hämmastust valimisaktiivsuse langemise üle. Šveitsi eeskuju peaks panema meid mõtlema inimeste murede üle. Ma ei saa täielikult nõustuda raportis kirjeldatud regulatsiooniga ja hääletasin seetõttu selle vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle soovitusele võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni lepingu (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013)) sõlmimise kohta, sest ma usun, et Šveitsi ametivõimudega komisjoni läbiräägitud leping on suhteliselt positiivne, suurendab programmi eeliseid Šveitsi jaoks ja kaitseb Euroopa Liidu huvisid, eriti finantshuvisid.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel istungjärgul hääletasime seadusandliku resolutsiooni eelnõu üle, mis käsitleb Šveitsi osalust programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal. Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud korduvalt üles huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd. Selle soovituse kaudu oleme sõlminud ELi ja Šveitsi vahel lepingu, milles anname viimasele võimaluse osaleda programmis „Aktiivsed noored” ja programmides elukestva õppe alal.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud üles püsivat huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd. Algselt ei näinud ELi hariduse, koolituse ja noortega seotud programmide õiguslikud alused ette Šveitsi osalemise võimalust, kuid see muutus 2006. aastal, mil parlament ja nõukogu võtsid vastu otsused luua programm „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programm perioodiks 2007−2013. 2008. aasta veebruaris lubas nõukogu komisjonil alustada läbirääkimisi Šveitsi osalemise üle nendes kahes programmis. 2009. aasta augustis jõuti kokkuleppele ja nõukogu on juba vastu võtnud otsuse, millega kiitis heaks lepingu allakirjutamise ja selle tingimusliku rakendamise alates 2011. aastast. Euroopa toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohaselt peab nõukogu saama lepingu jõustumiseks kõigepealt Euroopa Parlamendi nõusoleku. 2006. aastal vastu võetud parlamendi ja nõukogu otsused luua programm „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programm põhimõtteliselt juba lubasid Šveitsi osalemist. Komisjoni Šveitsi ametivõimudega läbiräägitud leping on täiesti piisav: sellega laienevad programmide eelised Šveitsile, kuid ELi finants- ja muud huvid on kaitstud. Raportöör soovitab seega parlamendil nõukogu otsus heaks kiita.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Šveits on riik, mis maadleb haridusele ebavõrdse juurdepääsu probleemiga, kuigi seal on suurepärased haridusprogrammid. Loodame, et koostöö ELiga tähendab, et noortel šveitslastel, eriti sisserändajate seast pärinevatel noortel saab olema parem juurdepääs haridusele. Liikmesriikide kogemused programmidega, mis võimaldavad noorte vahetusi hariduse eesmärgil, näitavad selgelt, et nendega mitte ainult ei edendata head haridust, vaid neil on ka positiivne roll Euroopa lõimumise jaoks, kuna omandatakse teiste riikide keeli, kultuuri ja traditsioone. Samal ajal kujutab elukestva õppe programm suurepärast võimalust juhtida tähelepanu naiste rollile Šveitsis. See oli viimane riik Euroopas, mis andis 70ndatel naistele föderaalvalimistel hääleõiguse, ja kaua aega on naised olnud sotsiaalne grupp, kellel ei ole üksnes keeruline kodanikuühiskonnas osaleda, vaid ka saada haridust ja end kutsealaselt teostada.

Täna seisavad tööturuga ühineda soovivad keskealised naised sageli silmitsi probleemiga, et neil ei ole kvalifikatsiooni ega kogemusi, sest kõrgete lapsehoolduskulude tõttu jäi märkimisväärne osa neist koduseks, et pere eest hoolitseda.

Raport: Laima Liucija Andrikienė (A7-0339/2010)

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. − (EL) Inimõigusi ELis ja maailmas käsitlevad kaks raportit kujutavad endast katsumust töölistele, kes kapitalistliku kriisi arenedes on lämbumas barbaarses rünnakus nende õiguste ja elu vastu, kui EL, kapital ja kodanlikud valitsused üritavad neid sundida kriisi eest maksma, et päästa monopolide kasumid. Kapitali poliitikutest esindajad kuulutavad jultunult ELi inimõiguste kaitsjaks ajal, kui too on vastu võtmas uut veelgi reaktsioonilisemat NATO 2020. aasta doktriini ja kes on alati esirinnas inimeste ja loodusvarade ärakasutamisel ning nuku- ja reaktsiooniliste režiimide toetamisel. Samal ajal tallatakse kõigis ELi liikmesriikides jõhkralt põrmu rasketes, veristes võitlustes saavutatud töö- ja sotsiaalsed õigused, surutakse metsikult maha rohujuure ja tööliste vastuhakk, tõusuteel on jaht sisserändajatele ja rassism, piiratakse rohujuuretasandi põhivabadusi ja demokraatlikke õigusi, mitmes riigis on kommunistlikud parteid kuulutatud ebaseaduslikuks ning keelustatud kommunistlikud sümbolid. Tavapärased viited inimõiguste väidetavatele rikkumistele Kuubal ja teistes riikides, mis avaldavad vastupanu imperialistlikele kavadele, kujutavad endast tooreid ähvardusi, sundust ja survet, et murda inimeste tahe, et nad loobuksid oma õigusest vabalt oma saatuse üle otsustada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Traditsiooniliselt pühendatakse osa detsembri istungjärgust inimõigustele. Üks rituaalidest, mis lisaks Sahharovi auhinna andmisele istungjärku markeerib, on resolutsioon aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas. Liidu üks rahvusvahelistest kohustustest on tõepoolest demokraatia ja inimõiguste edendamine kogu maailmas. Selle aasta raportis täheldatakse selles valdkonnas tõsiste rikkumiste jätkumist ning olukorra teravnemist majanduskriisi, kliimamuutuste, uute tehnoloogiate ja terrorismivastase võitluse tõttu. Raportis soovitatakse viia ellu Lissaboni lepingu eesmärgid, eelkõige uue Euroopa välisteenistuse kaudu. Raportöör Andrikienė sedastab, et demokraatia ja inimõiguste edendamine peaks olema järjepideva Euroopa välispoliitika prioriteet.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin aastaaruande poolt, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas, sest selles uuritakse, hinnatakse ja konkreetsete juhtumite puhul analüüsitakse Euroopa Liidu tööd inimõiguste ja demokraatia vallas ning tuleviku katsumusi. Naistevastase vägivalla puhul väljendab Euroopa Parlament sügavat muret sissejuurdunud soopõhise diskrimineerimise ja koduvägivalla pärast mitmes riigis ning juhib tähelepanu sellele, et maapiirkondades elavad naised on eriti haavatav rühm. Kiidan seetõttu heaks parlamendi nõudmise, et dialoogides inimõiguste üle käsitletaks selgesõnaliselt naiste õigusi, eriti naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja igasuguse nende vastu suunatud vägivalla kaotamist (kõik kahjustavad tavad ja kombed, nagu naiste suguelundite moonutamine ja varased või sundabielud, kõik inimkaubanduse vormid, koduvägivald ja naisetapp ning ekspluateerimine tööl ja majanduslik ekspluateerimine). Kuna jätkuvalt langevad miljonid lapsed vägistamise, koduvägivalla ning füüsilise, emotsionaalse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvris, siis nõustun, et EL peab viivitamata võtma lisameetmeid lapstööjõu vastu ning rakendama tõhusamalt tema kasutuses olevaid vahendeid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu kui inimõiguste kaitsja roll on fundamentaalne tunnus, millest institutsioonid ei tohi loobuda ja mis peab jääma diplomaatilise töö prioriteediks. Raporti I lisa on selle kohta parim tõend, sest selles loetletakse kõik juhtumid, kui on pandud toime inimõiguste rikkumisi, mida oleme Euroopas hukka mõistnud ja mille taunimisest me ei ole tagasi kohkunud; alates Afganistanist kuni Somaaliani, Venemaalt Iraanini. Me ei jäta midagi tähelepanuta ega peida pead liiva alla ka siis, kui kaalul on strateegilised partnerlused, sest individuaalseid huve ei saa seada kõrgemale vabaduste ja inimõiguste kaitsmisest.

Minu arvates peab liidu seisukoht olema järgmine: interventsiooni pooldav ja julge, inimõiguste ja demokraatia eest võitlev.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport on osa puhtalt silmakirjalikust tavast, mille surus läbi enamus, milles domineerivad parempoolsed ja sotsiaaldemokraadid, kes on endale võtnud inimõiguste kaitsmisel nn saadiku rolli. Selle tava tõeline pale saab selgeks selles sisalduvate ilmsete vastuolude tõttu, milles olulisemad on inimõiguste väidetava kaitse kasutamine, et sekkuda riikidesse, kus on mängus nende endi huvid, ning liitlaste, eriti Ameerika Ühendriikide puhtakspesemine ja toetamine.

Selle näideteks on nn CIA-lennud ja paljude ELi riikide osalemine vangide röövimises, piinamises ja ebaseaduslikus üleviimises Guantánamo lahele ning NATO vägede jätkuv Afganistani okupeerimine ja tsiviilelanike pidevad tapmised terrorismivastase võitluse ettekäändel. Veel on näidete seas Iisraeli Palestiina rahva suhtes teostatava apartheidipoliitika toetamine ning Maroko jätkuva Lääne-Sahara okupeerimise ning USA Kuuba ebaseadusliku blokeerimise toetamine, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on 18-l järjestikusel korral hukka mõistnud. Selline poliitika ja seda edendav enamus jätab suhu halva maigu: saabub aeg, mil rahvas suudab sellele vastu hakata.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − Inimkaubanduse ennetamise ja selle vastu võitlemise direktiivi eesmärk on kujundada välja inimkaubitsejatele vaenulikum keskkond kurjategijate karistamise ning ohvritele parema ennetamise ja kaitse tagamise kaudu. On vastuvõetamatu, et inimkaubandus on endiselt Euroopas tõelisus, mis mõjutab sadu tuhandeid, peamiselt sellistest haavatavatest sotsiaalsetest gruppidest pärit inimesi nagu vähemused, naised ja lapsed, ning mille eesmärgid on seksuaalne ärakasutamine, sunnitöö, moodne orjandus jm. Ma mõistan otsustavalt hukka inimkaubanduse ohvrite ärakasutamise ja seega pooldan ohvrite kaitse tõhustamist ning kaubitsejate suhtes karmimate karistuste kasutuselevõttu. ELi riikide koostöö parandamine ning eri institutsioonide ja organisatsioonide koordineerimise tõhustamine Euroopa, riigisisesel ja piirkondlikul tasandil on direktiivi edukaks rakendamiseks eriti oluline. EL peaks kasutama oma rahvusvahelisi suhteid, et sundida oma partnereid piirama inimkaubandust ja tagama, et ohvrite õigusi austatakse kogu maailmas. Lisaks peaks EL kolmandate riikidega peetavasse poliitilisse dialoogi lisama rahvusvahelise inimõiguste süsteemi poliitilised normid, standardid ja põhimõtted, et võidelda inimolevustega kaubitsemise vastu ja ennetada seda.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Hääletan selle resolutsiooni ja ettepaneku poolt esitada Vene ametivõimudele kategooriline nõudmine anda kohtu alla inimesed, kes on süüdi Vene juristi Sergei Magnitski mõrvas, ning ma kutsun parlamenti üles kaaluma võimalust keelduda lubamast juhtumiga seotud Vene ametnikel siseneda Euroopa Liitu ja külmutada nimetatud ametnike pangaarved ja muud varad kõigis liikmesriikides. Selline nõudmine saadaks Vene võimudele võimsa sõnumi, et Euroopa Liidu kodanikud arvavad, et Vene kohtusüsteemi tõsised puudused, seaduste valikuline kohaldamine ametivõimude huvides, et inimõiguste kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike ja juristide ründamises ja isegi surmas süüdi olevaid isikud jäävad liigagi sageli karistuseta, on vastuvõetamatu. Selline sõnum kinnitaks ELi toetust eriti keerulistes tingimustes tegutsevatele inimõiguste kaitsjatele Venemaal.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. − (PL) Inimõiguste järgimine on üks ELi põhiväärtustest ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis pöörab sellele erilist tähelepanu, sest see teema on meie fraktsiooni koosolekutel peaaegu alati päevakorras. On tähtis, et ka parlament tervikuna pühendaks sellele teemale tähelepanu. Me näeme olukorra paranemist kogu maailmas, ehkki see toimub aeglaselt. Ikka on veel riike, mille valitsused järjekindlalt rikuvad inimõigusi, kuid on ka riike, milles toimuvad muutused. Raportööri suuliselt esitatud muudatusettepanek peegeldas positiivseid suundumusi Venemaal. Olukord Kuubal tekitab siiski muret, mida näitas ka 2010. aasta Sahharovi auhinna tseremoonia. Ma hääletasin veendunult raporti poolt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Inimõigusi käsitlev aruanne on paratamatult sündmustele tagasi vaatav toiming, kuid ma toetan seda sellegipoolest. Raportis käsitletakse perioodi 2008. aasta juulist 2009. aasta detsembrini just enne Lissaboni lepingu jõustumist. Toetan soojalt Cathy Ashtoni pühendumust inimõigustele ja tema arutelu ajal esitatud kinnitust, et inimõigused saavad Euroopa välisteenistuse tegevuses süvalaiendatud. Ma loodan, et see tähendab, et järgmisel aastal inimõiguste raportit arutades on meil võimalik raporteerida, et EL käsitleb inimõigusi ühtsemalt ja järjepidevamalt.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Aastaaruande eesmärk on rõhutada Euroopa Parlamendi otsusekindlust ja pikaajalisi jõupingutusi inimõiguste ja demokraatia kaitsmisel kogu maailmas üha terviklikuma ja tõhusama Euroopa poliitika kujundamise teel, mille abil on võimalik tagada kõigis poliitikavaldkondades suurem ühtsus ja järjepidevus kas siis kahepoolsete suhete kaudu kolmandate riikidega või rahvusvaheliste ja kohalike kodanikuühiskonnaorganisatsioonide toetamise kaudu. Peame eriti tähtsaks seda, et tehtaks Euroopa naabruspoliitika põhjalik hindamine, milles tuleks eriti pöörata tähelepanu selliste olemasolevate mehhanismide nagu tegevuskavad, eduaruanded, dialoogid inimõiguste üle ning kolmandate riikidega suhete parandamise otsustamisprotsess ühtsusele ja tõhususele.

Peaksime suurendama Euroopa Liidu tulevikus aset leidva Euroopa inimõiguste konventsiooniga liitumise nähtavust kui võimalust tõestada oma pühendumust inimõiguste kaitsmisele nii oma piiride sees kui ka väljaspool. Kutsun seega kõiki liikmesriike üles seda toetama ja saavutama oma kodanike pühendumuse sellele.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Raport aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas on väga tähtis vahend Euroopa välisteenistuse rolli tugevdamiseks inimõiguspoliitika valdkonnas. Tõepoolest – need on teemad, millega Euroopa Liit kogu maailmas silma paistab.

Ma nõustun Laima Andrikienėga, kui toonitan, et usu- ja tõekspidamisvabadus on kõigi inimõiguste seas ülitähtis põhiõigus ning et on vaja jõulisemalt ja tõhusamalt jõustada kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute inimõiguste austamist käsitlevaid tingimusi. Seetõttu on õige kutsuda kõrget esindajat üles lisama usu- või tõekspidamisvabadus ELi inimõiguspoliitikasse ning andma ELi inimõiguste aastaaruandes põhjalikku hinnangut usu- või tõekspidamisvabaduse olukorrale. Ma hääletan Andrikienė raporti poolt.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. − (EL) Euroopa Liit peab tegema kõik mis vaja, et tagada inimõiguspõhimõtete ja -vabaduste kohaldamine, et ta saaks endale selles sektoris võtta juhtrolli. On vaja asutada spetsiaalne inimõiguste talitus ja – mis on veelgi tähtsam – liit peab teostama järelevalvet valdkondades, kus EL on esindatud. Euroopa Liit peab ka kontrollima ja hoolikalt jälgima inimõiguste rikkumisi oma liikmesriikides.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma ei toetanud raportit, sest selles ei taunita ega kritiseerita ELi topeltstandardeid inimõiguste austamise ja edendamise puhul nii liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, millega tal on erilised poliitilised ja kaubandussuhted. Raportis ei sedastata, et ELi valitsused on kujundanud ja ellu viinud poliitikat, mis on sügavas vastuolus inimõigustega sellistes valdkondades nagu sisseränne, kus rakendatakse massilisi väljasaatmisi ja kinnipidamisi, millega pannakse toime selliseid tõsiseid inimõiguste rikkumisi nagu inimeste ebaseaduslik kinnipidamine ja nende üleviimine salajastesse vanglatesse, kus neid piinatakse.

EL on vastu võtnud direktiive, mis on vastuolus inimõigustega, näiteks tagasisaatmisdirektiiv, ning on algatanud ja arendanud spetsiaalseid kaubandus- ja poliitilisi suhteid selliste riikide nagu Maroko, Kolumbia ja Iisrael valitsustega, kes rikuvad süstemaatiliselt inimõigusi. Kuigi ma hindan asjaolu, et esimest korda on lisatud inimõiguste olukord Lääne-Sahara mitteautonoomsetel territooriumidel, ei toeta ma raportit, kuna sellest on välja jäetud eespool kirjeldatud komponendid ning ELi vabakaubanduslepingute negatiivse mõju tõttu inimõigustele, mainimata ELi põhjuseta ja liialdatud kriitikat selliste riikide nagu Kuuba ja Venetsueela suhtes.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Raport inimõiguste kohta maailmas 2009. aastal on väga detailne ning käsitleb mitmesuguseid küsimusi. Kahjuks jääb mulle mulje, et on tehtud meeleheitlik katse suruda sisse kõikvõimalikud küsimused ilma selget strateegiat omamata. On fakt, et kogu maailmas demokraatia edendamine peab olema Euroopa Liidu jaoks tähtis. Selleks on aga vaja selget lähenemisviisi ning kindlat ja järjekindlat strateegiat, et leida lahendus nendele probleemidele, millest mõned on väga keerulised. Kuna sellise strateegia olemasolust märki ei ole, jäin lõpphääletusel erapooletuks.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Kuigi inimõiguste ülddeklaratsiooni allakirjutamisest on möödunud üle 60 aasta, on maailmas ikka veel palju kohti, kus see deklaratsioon on kõigest tükk paberit. Kahjuks on selliseid kohti palju ka Euroopas – mandril, kus inimõigusi kui demokraatia põhimõtet esimesena kaitsma hakati. Euroopa Liit, mis võib julgelt öelda juhib maailma inimõiguste valdkonnas, teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et tagada, et mujal maailmas oleksid garanteeritud vähemalt inimõiguste kaitse miinimumnormid. Kiidan seetõttu kolleeg Andrikienėt, kes on koostanud tõeliselt tervikliku raporti ning juhtinud tähelepanu keerulisele olukorrale maailmas. Ma loodan, et see raport aitab kaasa olukorra paranemisele ja et tulevikus on sellised raportid lühemad.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle aasta Euroopa Parlamendi inimõigusi käsitleva raporti poolt, sest see hõlmab kahte riiki, mis on geograafiliselt ELile lähedal ja EList kaugel. Raportis kutsub Euroopa Parlament Hiinat – kõige suurema hukkamiste arvuga riiki − üles avalikustama hukkamiste arvu riigis, nii et surmanuhtluse kohta oleks võimalik koostada läbipaistev analüüs ning pidada arutelu. See peaks julgustama riiki kiirendama selle barbaarse karistusviisi kaotamist. Teisest küljest on häbiväärne, et siiani kasutatakse surmanuhtlust demokraatlikes Ameerika Ühendriikides. Raportis väljendatakse muret relvakonfliktidesse segatud, nendest muul viisil mõjutatud või nendest isegi aktiivselt osa võtma sunnitud laste pärast. Oma raporti kohta esitatud muudatusettepanekutes, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi välisasjade komisjonis, nõuan tungivalt, et komisjon ja nõukogu tagaksid lapsi ja relvakonflikte käsitlevate ELi suuniste kohustusliku rakendamise. Samuti kutsun üles, et EL ja ÜRO institutsioonid võtaksid kohe meetmeid relvakonfliktides aktiivselt osalenud laste relvitustamiseks, rehabiliteerimiseks ja ühiskonda naasmiseks.

Nõuan, et Põhja-Korea ametivõimud astuksid konkreetseid ja reaalseid samme inimõiguste tingimuste parandamise suunas. Ma nõuan, et Pyongyang lubaks rahvusvahelistel sõltumatutel ekspertidel kontrollida iga tüüpi kinnipidamisasutusi ning lubaks ÜRO eriraportööridel riiki külastada! Kutsun Põhja-Korea ametivõime üles vabastama piirangutest rahvusvaheliste töötajate suutlikkuse jälgida abi jagamist, ning tagama, et rahvusvaheline abi jõuab abivajajateni.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Raportis inimõigusi maailmas käsitleva aastaaruande (2009) ja seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu poliitika kohta esitatakse üksikasjalikud ja ammendavad andmed inimõiguste rikkumiste kohta kogu maailmas. Siinkohal tuleks meelde tuletada Euroopa Parlamendi vankumatut meelekindlust ja pikaajalisi jõupingutusi inimõiguste ja demokraatia kaitsmisel kogu planeedil kindla ja tõhusa ELi inimõiguste kaitse poliitika teostamise teel.

Lissaboni lepingu jõustumisega on tekkinud ajalooline võimalus ületada lõhed, mis siiani eksisteerivad ELi inimõiguste ja demokraatia valdkonna poliitikas. Seega ühinen raportööriga ja kutsun Euroopa välisteenistust üles täies ulatuses järgima Lissaboni lepingu eesmärki ja vaimu, tagama, et inimõiguste austamine ja edendamine oleks liidu välispoliitika erinevate sekkumisvaldkondade keskmes.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Eile andis Euroopa Parlament Sahharovi mõttevabaduse auhinna Kuuba kodanikule Guillermo Fariñasele, kes ei viibinud kohal. Tema tool oli tühi, sest Kuuba valitsus ei oleks teda koju tagasi lubanud. See on šokeeriv ja sümboolne näide, mis tuletab meile jõhkralt meelde, et inimõiguste olukord ei ole maailmas paranenud. Surmanuhtluse kasutamine meie lähedal Valgevenes, poomised ja kividega surnuksloopimised Iraanis, naiste suguelundite moonutamine Somaalias, massivägistamised Kongo Demokraatlikus Vabariigis, ajakirjanike mõrvad Venemaal, 215 miljonit töötavat last, meelevaldsed kinnipidamised, ebaõiglane kohtupidamine, tsensuur ja paljud muud barbaarsused, mis nõuavad, et Euroopa Liit oleks vankumatu ja kompromissitu.

Täna vastuvõetud raport nõuab, et inimõigused oleksid Euroopa Liidu välispoliitika keskmes, selle arengu-, kaitse-, kaubandus-, kalandus-, sisserände- ja kohtupolitika keskmes. Nende väärtuste universaalsus tuleb geopoliitikast ettepoole seada, mis avaldus taas kord küüniliselt 10. detsembril 2010, kui 15 riiki reageerisid argpükslikult Hiina nõudmisele, et nad boikotiksid Nobeli rahupreemia andmist Hiina kodanik Lu Xiaobole.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma tänan Laima Andrikienėt tema suurepärase töö eest! Parlamendi aastaaruanne inimõiguste kohta – seekord 2009. aasta kohta – on viiteallikas kõigi teemast huvitujate jaoks. See väljaanne on veelgi tähtsam, sest see on esimene raport pärast seda, kui jõustus Lissaboni leping, mis annab Euroopa Liidule suuremad välispoliitilised volitused. Tegelikult on inimõiguste puhul suurim lootus Lissaboni lepingu välispoliitilise osa täitmine: Euroopa välisteenistus peab peegeldama lepingu prioriteete ja vaimu.

Demokraatia ja inimõiguste edendamine peaks olema üks ühtse välispoliitika prioriteetidest. Ma märgin lõpetuseks, et parlamendi inimõigusi käsitlevas raportis ei esitata mitte ainult pikk loetelu probleemidest; selles pakutakse ka lahendusi. Raportis märgitakse, et surmanuhtlus on mitmes riigis kaotatud, tehtud on edusamme naistevastase vägivalla kaotamise, laste kaitsmise, piinamisvastase võitluse, inimõigusaktivistide kaitsmise ning demokraatia ja usuvabaduse edendamisel jne.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Nagu tavaliselt, on lõpptekstil hea ja halb külg. Positiivsetest punktidest: esiteks – kaheosaline Magnitskit käsitlev kaheosaline muudatusettepaneku võeti suure häälteenamusega vastu (poolt 318, vastu 163 ja erapooletud 95). Kõik fraktsioonide S&D ja ALDE muudatusettepanekud võeti vastu (LGBT, surmanuhtlus/surmasüst). Vastu võeti kaks GUE muudatusettepanekut (võrdne juurdepääs tervishoiule/ravile, Kolumbia). Negatiivse puhul peame mainima, et võeti vastu kaks raportööri (EPP) esitatud muudatusettepanekut EIDHR kohta ja vajaduse kohta pühendada rohkem projekte demokraatiale ja mitte inimõigustele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Andrikienė raporti poolt, sest ma usun, et me peame veel kord rõhutama, et austus inimõiguste vastu on moodsa ühiskonna peegeldus. Kõik inimolendid sünnivad vaba ja võrdsena ning meie kohus on selgelt teha kõik, et tagada, et nii oleks kogu maailmas. Hoolimata sellest, et Euroopa Liidu välispoliitikas on viimastel aastatel olulisi edusamme tehtud, on tee ühise ja ühtse inimõiguste edendamise poliitika vastuvõtmiseni ikka veel pikk.

Nõukogu ja komisjon peavad kõigepealt parandama Euroopa Liidu suutlikkust reageerida kiiresti kolmandates riikides toimuvatele rikkumistele. Alustades surmanuhtluse kindlast hukkamõistust kogu Euroopa Liidus peame püüdlema selle suunas, et tagada ja taaskinnitada inimõiguseid iga päev. Ma tahaksin seega lõpetuseks märkida, et – nagu ütles Mahatma Gandhi – inimõiguste kaitse on rahu eeltingimus. Seda ei tohiks iialgi unustada!

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Raportis inimõigusi maailmas 2009. aastal käsitleva aastaaruande ja seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu poliitika kohta antakse peaaegu täielik ülevaade inimõigustega seotud probleemidest kogu maailmas. Raportis võetakse ühtlasi üles mitmeid uusi inimõigusprobleeme, näiteks inimõiguste kaitse ja terrorismivastane võitlus. Tänu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekutele lisati peatükk inimõiguste rollist äsjaasutatud Euroopa välisteenistuses. See on väga tähtis, arvestades et uue vahendina saab Euroopa välisteenistus anda meile võimaluse vaadata ELi inimõiguspoliitika läbi ning kaitsta inimõigusi kogu maailmas ühtsemal ja otsustavamal viisil. Ma toetan seega 100% ettepanekut nimetada ametisse kõrge esindaja, kes oma talitusega hakkab alaliselt koordineerima liidu inimõiguspoliitikat. Sõnumi tuum on selge: inimõigused peaksid olema Euroopa Liidu välispoliitika keskmes. Käia on ikka veel pikk tee, kuid parlament hoiab kätt pulsil. See on ääretult hea.

Raport: Pino Arlacchi (A7-0333/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin uut Afganistani strateegiat käsitleva raporti poolt. Ma usun, et rahvusvaheline abi tuleb suunata otse Afganistani ametiasutustele, vältides seeläbi vahendajaid. Mis puutub rahuprotsessi, siis peaks ELi roll võimaldama Karzai valitsusel sõltumatult valida dialoogis endale partnereid, nõudes samal ajal järgmiste eeltingimuste täitmist: al-Qaeda väljatõrjumine, moonikasvatuse likvideerimine ja valmisolek inimõiguste austamiseks. Mis puutub politseijõudude professionaalsesse väljaõppesse, siis nõustun eesmärkidega keskenduda mitte üksnes politseinike ja sõdurite arvu suurendamisele, vaid peamiselt väljaõppele, korraldusele ja politseijõudude suhetele paralleelsete kohtuinstitutsioonidega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt ja toetasin pragmaatilist lähenemisviisi Afganistanile ning uut mässuvastast poliitikat, mille eesmärk on kaitsta kohalikku elanikkonda ja ehitada üles piirkonnad, kus julgeolek on tagatud. Uuele mässuvastasele poliitikale tuleb tulemuste näitamiseks aega anda, leida tuleb poliitiline lahendus ning läbirääkimised peavad toimuma kõikide poolte vahel. Ma olen veendunud, et mis tahes pikaajaline lahendus peab hõlmama konkreetseid meetmeid vaesuse likvideerimiseks, mahajäämuse ja naiste diskrimineerimise lõpetamiseks, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamiseks, lepitusmehhanismide tugevdamiseks, oopiumitootmise lõpetamiseks, tugeva riigi arendamiseks ning Afganistani täielikuks integreerimiseks rahvusvahelisse üldsusse ning Al Qaeda riigist väljatõrjumiseks. Peame avaldama austust kõikide liitlasvägede mees- ja naissõjaväelastele, kes on kaotanud oma elu vabadust kaitstes, ning avaldama kaastunnet nende perekondadele, samuti kõigi süütute Afganistani ohvrite perekondadele.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Olukord Afganistanis tekitab endiselt muret. Peaaegu kümme aastat pärast seda, kui Lääne koalitsioon kukutas Talibani võimult, ei ole rahu ja õitseng kaugeltki saanud afgaanide jaoks igapäevareaalsuseks. Riigis aastaid kasutatud strateegia on puudulik ja seda tuleb muuta. Liit peab oma seisukohad selles küsimuses maksma panema ja pöörama tähelepanu Ameerika Ühendriikide militaarpoliitika läbikukkumisele piirkonnas. Meie väed on ummikus ning väljapääs tundub sellises olukorras lootusetu. Seetõttu toetasin parlamendi resolutsiooni, milles kutsutakse üles uuele Afganistani strateegiale. Siiani paigas olnud süsteemi tuleb muuta. Peame leidma lahenduse korruptsioonile ja raiskamisele, et rahvusvaheline abi saaks viimaks oma rolli täita. Rahu tuleb taas tsiviilmeetmete abil. Koalitsioon peab vahendite kontrollimisel olema rangem. Teisest küljest peame lõpetama Afganistani siseasjadesse sekkumise. Afganistani valitsus peab saama vabalt üheskoos Afganistani kõigi sotsiaalrühmitustega otsida oma modus vivendi’t. Tee arengu suunas on endiselt pikk ja me ei tohi habrast tasakaalu ohtu seada.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. − (EL) Ma jäin hääletusel Afganistani uut strateegiat käsitleva raporti üle erapooletuks. Raport sisaldab tõepoolest mitut head punkti ja selles tunnistatakse praegust väga õnnetut olukorda ja rahvusvahelise kogukonna, eriti NATO, ELi ja liikmesriikide, mis on erineval moel Afganistani sõja ning selle nn ülesehitamise nn juhtimises, vastutust. Raportis tõstetakse esile ka tõsiasi, et raha ja rahvusvaheline abi ei jõua Afganistani rahvani. Selles näidatakse ka kujundlikult, kui halb ja absurdne on võõrvägede Afganistani jäämine, arvestades et lisaks inimohvrite aspektile tõestab see seda, et olukord on muutunud halvemaks Afganistani rahva vaesuse, naiste õiguste austamise, oopiumi kasvatamise spiraalse suurenemise ning isegi maffiaorganisatsioonide tekkimise ning korruptsiooni puhul USA rakendatavas privatiseeritud julgeolekusüsteemis. Kahjuks on konservatiivsete jõudude algse tekstiga vastuolus olevate muudatusettepanekute tõttu raport muutunud. Selles toetatakse nn uut mässuvastast poliitikat, nõustutakse president Obama ajakavaga, kutsutakse üles, et EL samastuks rohkem NATO ja USAga, ning tunnistatakse, et vägede jäämine piirkonda, et seda turvata, on tõhus ja vajalik.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Üheksa aastat pärast sõjalise sekkumise algust Afganistanis on sellest arvatavasti saanud Euroopa ja selle liitlaste suurim proovikivi välissekkumise ja globaalse julgeoleku vallas. Tõsi on see, et hoolimata tugevast – ja pidevast – rahvusvahelisest kohaolust on Afganistani julgeolek vähenenud. Jätkuvalt toetatakse ja õpetatakse välja terroriste ning lisaks kõigele on peamised sotsiomajanduslikud näitajad ebarahuldavad. Seega peaks praegu rahvusvahelise ja Euroopa kogukonna põhieesmärk olema tugeva ja stabiilse valitsuse loomine, et toetada jätkuvalt rahuprotsessi, tingimusel et täidetakse raportis loetletud kolm põhikohustust: i) Afganistani kohustus tõrjuda al-Qaeda riigist välja, ii) moonikasvatuse likvideerimine ja võitlus narkokaubanduse vastu, iii) valmisolek austada põhilisi inimõigusi.

Selles raamistikus ja kooskõlas NATO kontekstis võetud rahvusvaheliste kohustustega tuleb järk-järgult vähendada sõjalist kohalolu Afganistanis, säilitades samal ajal rahvusvahelise toetuse rahu ja julgeoleku tagamisele, et oleks tagatud interventsioonijärgne stabiilsus.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. − (IT) Raport on arvatavasti parim kompromiss, mida täna uue Euroopa Afganistani strateegia puhul on võimalik saavutada. Osaliselt on see tänu arvukatele ja ülitähtsatele Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutele, mis vähendasid raporti ideoloogilisust ja muutsid selle pragmaatilisemaks, nii et selles suudetakse tunnistada Afganistani territooriumil üheksa aasta jooksul kestnud operatsioonide kriitilisi tagajärgi ning leida need positiivsed jooned ja arengud, mis muudaksid rahvusvahelise kogukonna kohalolu tõhusamaks ja aitaksid kaasa sellele, et Afganistani ametivõimudele tagastatakse nende suveräänsus täies ulatuses.

Ainult sõjalisest vastusest ei piisa – see on tõsi. See on siiski oluline eeltingimus, et nõrgestada Talibani rühmitusi ja raiuda läbi kõik nende sidemed al-Qaedaga ning seejärel istuda läbirääkimislaua taha. Tsiviilelanike tapmiste ärahoidmine on loomulikult endiselt esikohal, kuid me ei tohi keelata endal kasutada mehitamata lennukeid, mis teevad head tööd Pakistani piiriga külgnevatel aladel.

Tõhustada tuleb pühendumust Euroopa Liidu politseimissioonile Afganistanis (EUPOL), et jätkata politseijõudude väljaõpetamist, mis suudaksid tagada avaliku korra. Kohtunike ja haldusametnike koolitust tuleks intensiivistada, et toetada Afganistani institutsioonide tugevdamist, vähendada korruptsiooni ning luua tingimused Afganistani tagasiandmiseks afgaanidele.

  Joe Higgins (GUE/NGL), kirjalikult. − Raportis tõstetakse esile paljud Afganistani ees seisvad probleemid. Raportis suhtutakse kriitiliselt NATO−USA okupatsiooni rolli ja inimõiguste rikkumistesse Afganistanis, eriti naiste represseerimise suurenemisesse ja vaesuse kasvu. Sõjavastane liikumine on sõja algusest saadik nendest probleemidest hoiatanud. Ma jäin siiski erapooletuks, sest ma ei saa toetada seda, et raportis toetatakse okupatsiooni ja sõjategevuse eskaleerumist, mida teostab Obama administratsioon. Ma jäin erapooletuks muudatusettepanekute puhul, milles kutsuti üles toetama rohkem Afganistani riiki. Ma toetan Afganistani rahva suveräänsuse austamist, kuid Karzai režiim on korrumpeerunud ja ei peegelda Afganistani rahva enamuse huvisid. Kutsun üles sellele, et abi hakkaksid kontrollima Afganistani väikepõllumajandustootjad, töölised ja vaesed. Täheldasin, et raportis avaldatakse austust tapetud lihtsõduritele ja Afganistani inimestele, kes on selle sõja ohvrid. Ma ei saa siiski nõustuda avaldusega, et sõjaväelased surid n-ö vabadust kaitstes Seda sõda on peetud imperialistlike suurriikide huvides ja mitte lihtinimese huvides.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. − (FI) Kuhu meie raha Afganistanis kaob? Mul on hea meel ettepaneku üle võtta vastu resolutsioon uue Afganistani strateegia kohta. Raportis tõstetakse väga hästi esile paljud probleemid, mis seda riiki mõjutavad.

Afganistani jaoks ei ole sõjalist lahendust – ka see on raportis välja toodud. Kui väed ei ole suutnud Afganistani rahu tuua, siis ei ole seda teinud ka raha, mida oleme eraldanud. Raportis öeldakse isegi, et perioodil 2002−2009 suunati riiki rahvusvahelise abina 40 miljardit USA dollarit. Sellest 40 miljardist läks Afganistani valitsusele vaid kuus miljardit, kusjuures ülejäänud 34 miljardit suunati riiki mujalt. 70−80% sellest abist ei jõudnud mitte kunagi selle kavandatud saajateni, Afganistani rahvani.

Pealekauba läks Afganistani sõda perioodil 2001−2009 maksma üle 300 miljardi USA dollari. Nendest tohututest rahasummadest ei ole Afganistani rahvale aga miskit kasu. Afganistanis kulutatud rahast saavad kasu hoopis näiteks relvatööstus, palgasõdurid ja rahvusvahelised ettevõtted. On oluline, et raportis tegelikult see mitterahuldav olukord esile tõstetaks.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. − (LV) Toetan täielikult raportit, kus kutsutakse üles pingutustele ehitada Afganistan uuesti üles ja parandada inimõiguste olukorda. Ei ole võimalik eitada, et täna on Afganistani julgeoleku olukord märksa parem kui üheksa aastat tagasi. Võrreldes Talibani režiimiga elavad inimesed vabamas ühiskonnas, tüdrukutel on võimalik saada haridust ning arstiabi on kättesaadavam. Endiselt on aga tõsised probleemid, mille lahendamisel ei ole edusamme tehtud. Eriti saab sellest rääkida narkootikumidevastase sõja puhul, mida raportis on õigesti rõhutatud. Ekspertide arvamuse kohaselt pärineb 92% maailma oopiumist Afganistanist, kust seda jaotatakse üle kogu maailma, sealhulgas Euroopa Liidus. Peame võtma arvesse asjaolu, et oopiumimooni kasvatamine on oluline sissetulekuallikas maapiirkondades, kus muid elatise teenimise viise on raske leida. Selle pärast ei ole lahenduseks oopiumimoonikasvanduste hävitamine, kui ei pakuta välja alternatiivseid elatise teenimise viise.

Afganistani valitsus peab rahvusvahelist abi sihipärasemalt kasutama, et arendada väikeettevõtlust ja põllumajandust piirkondades, kus praegu kasvatatakse oopiumit. Euroopa Liidu investeeringud Afganistani taasülesehitusse on märkimisväärsed, kuid teha on veel palju. Kõige tähtsam on tagada julgeolek. Tahaksin rõhutada, et Afganistanist vägede enneaegne väljaviimine ei sea üksnes ohtu kohaliku elanikkonda ja ähvarda demokraatlikku maailma, vaid seeläbi hävineks kõik hea, mida Afganistanis on suudetud teha. Inimesed on rahu eest Afganistanis maksnud ränka hinda ja me ei tohi neid alt vedada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Raportöör otsustas keskenduda üksnes neljale valdkonnale, kus tema arvates võib sihipäraste meetmetega saavutada reaalseid muutusi: rahvusvaheline abi, hiljuti käivitunud rahuprotsessi tagajärjed, politsei väljaõppe mõju ja oopiumikasvatuse likvideerimine. Ma küll ei nõustu raportööri kõigi järeldustega, kuid andsin siiski oma poolthääle sellele hästi läbi mõeldud ja kasulikule panusele Afganistani arutelusse.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Afganistani uuele strateegiale saab anda positiivse üldhinnangu ja seega hääletan selle poolt. Meeletute probleemidega, millest Afganistan ei ole endiselt vabanenud ja millest igaüks on teineteisest erinev ning selle Lähis-Ida riigi tuleviku seisukohast väga oluline, tuleb lahendada uute lahendustega, kus prioriteedid on senisest teistmoodi määratletud.

Põhiküsimus, mille ka see raport, mille üle hääletama hakkama, õigesti välja tõi, on asjaolu, et „Afganistanis ei saa enne tekkida rahu ega stabiilsust, kui riik ei suuda iseseisvalt oma kodanikele julgeolekut tagada”. Seda arvesse võttes loodan, et raportöör muudab osa, kus ta räägib mehitamata lennukite kasutamisest, võib-olla suulise muudatusega.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raport maalib kohutava pildi NATO juhitud Afganistani sõja tagajärgedest, mille kaassüüdlane on ja mida on toetanud EL. Sellest on kahju, et raport ei mõista sõda ennast hukka ning kõhkleb NATO sõjaväe riigis säilitamise ning nende väljatoomise, mis on vajalik, vahel. Sellest hoolimata, võttes arvesse kogu olulist kriitikat, mida see sisaldab, jään erapooletuks.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Üks peamisi põhjusi, miks ma seda raportit ei toetanud, on see, et see mitte ainult ei soovitanud Euroopa vägede viivitamatut väljaviimist, vaid ka kiidab toetab plaani ELi tegevusi intensiivsemaks muuta. Samuti ei sea see kahtluse alla rahvusvahelise julgeoleku abijõudude (ISAF) rolli ning tõsiseid inimõiguste rikkumisi, mida need jõud korda saatsid. Minu arvates on hea, et raportis on kindral Stanley McChrystali seisukohad, kus ta väidab, et riigis pole al-Qaeda vägesid nii palju, et see õigustaks sõjaväge saatmist Afganistani. Lisaks on minu arvates hea ka see, et raport kutsub üles võimalikult kiiresti kaotama eraettevõtjate pakutava politseikoolituse koos detailse seisukohaga, milles on kirjas, et senini kestnud militarismi sõjale õhutamise tõttu ei ole Afganistani sõja lõppu veel selgelt näha. Ma ei toetanud seda raportit, sest minu kindel ja püsiv kindlaksjäämine patsifistlikele väärtustele sunnib mind kritiseerima seda raportit, mille vaim ja fookus on täiesti vastupidine vajadusele demilitariseerida ELi välispoliitika ja liidu välissuhted.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Üldjoontes on raportöör Afganistani olukorra üpris hästi ära tabanud. Ta on teadlik, et ressursse ning vägesid suunatakse Afganistani täiesti valesti ning lisaressurss ja sõjavägi ei muuda olukorda. Ta on õigesti ära tabanud ka selle, et koalitsioonivägede kohalolek ja põlastav käitumisviis on peamine põhjus, miks kohalik elanikkond neid absoluutselt omaks ei võta. Ta on teadlik ka sellest, et afganistaanlastele ei ole võimalik demokraatiat ja Lääne väärtusi kaela määrida. Raportööri tuleb aga kritiseerida selle eest, et ta kirjutab liiga põhjalikult teatud teemadel, näiteks naiste õigused, mis küll on olulised, kuid millest rääkimine kohalikul tasandil on täiesti vastuvõetamatu, muutes seeläbi terve rahuprotsessi saavutamise veelgi ebatõenäolisemaks.

Lisaks soovitab raportöör – hoolimata sellest, et ta tõi esile nende negatiivse mõju – suunata veelgi enam vägesid ja ressursse Afganistani. Olen veendunud, et Afganistani konflikt on ülekohtune sõda ning riigi jätkuvast okupeerimisest ei saa kasu ei Euroopa ega Afganistan. Euroopa esimene kaitseliin ei ole Hindu Kushis. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa liikmesriigid, mis võitlevad Afganistani sõjas Ameerika kõrval, peaksid oma väed sellest riigist võimalikult kiiresti välja tooma. Afganistani sõda on varsti kestnud pea üheksa aastat ning senini ei ole julgeoleku olukorra paranemisest märkigi. Vastupidi, islamistlik Taliban muutub tugevamaks. Euroopa raiskab oma ressursse, selle asemel et suunata need sinna, kus neid ressursse hädasti vaja on, näiteks ELi Balkani piiri äärde. Raske on mõista, milliseid Euroopa huve Hindu Kushis tegelikult kaitstakse. Tundub, et põhieesmärk ei ole Afganistanis Lääne mudelil põhinevat demokraatiat juurutada, nagu ameeriklased väidavad. Selle asemel on kõige olulisemateks hoopis majandushuvid, eriti kui New York Timesi sõnul on Afganistanis maavarasid hinnanguliselt miljardi USA dollari väärtuses. Loomulikult palutakse ELilt abi, et USA saaks neid rikkusi segamatult ära kasutada. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport Afganistani uue strateegia kohta koostati pärast välisasjade nõukogu kohtumist, kus arutleti, kuidas Afganistani ja Pakistani tegevuskava elluviimisega edasi liikuda, ning kus esitati ka esimene poolaasta rakendusraport.

Toetan täielikult strateegiat, mille eesmärk on kaitsta elanikkonda ning taastada alad, kus julgeolek on tagatud, ning ka poliitilisi lahendusi, kuhu kutsutakse kõik osalised läbirääkimistele. Toetan eesmärki anda vastutus julgeoleku eest järkjärguliselt üle Afganistani vägedele alates praegusest kuni 2014. aastani.

Toetan igakülgselt parlamendi üleskutset, et komisjon tagaks Afganistani valitsusele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kohalikele vabaühendustele eraldatava finantsabi täieliku läbipaistvuse. Ainult läbipaistva süsteemiga saame säilitada abi sidususe ning suudame edukalt Afganistani rekonstrueerida ja riigina välja arendada, mis on meie lõppeesmärk.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänan Pino Arlacchit! Täna heakskiidetud raport paneb ette, et Euroopa Liidu Afganistani strateegia peaks rajanema neljal kõige olulisemal faktoril: täielik toetus rahuläbirääkimistele Karzai valitsuse, Talibani ja teiste mässajate rühmitustega; kaugeleulatuv Afganistani politsei koolitusplaan; oopiumiistanduste hävitamine ning rahvusvahelise abi skandaali peatamine, mille kohaselt haihtub 80% eraldatud abirahast teel doonorriikidest Afganistani. Viimase punkti puhul on lisatud, et Afganistanile eraldatud rahvusvaheline abi kulub altkäemaksudele, nn legaliseeritud korruptsioonile“ ja seda lisaks ka varastatakse, mille tulemusena rahastatakse nii hoopis vaenlast.

Alates 2002. aastast on ainuüksi EL kulutanud kaheksa miljardit eurot sellele piinatud riigile ning sellest hoolimata on laste suremuse määr tõusnud, kirjaoskuse määr langenud ning ainult viimase kuue aasta jooksul on allpool vaesuspiiri elavate inimeste arv kasvanud 130%. Selleks et korrigeerida koostöö ja suhtluse puudumist rahvusvaheliste doonorite vahel, kutsub EL üles koostama keskandmebaasi kogu ELi abi kohta ning suunama raha otse spetsiifilistesse projektidesse, mida viiakse ellu partnerluses Afganistani institutsioonidega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Täna heaks kiidetud raport põhineb põhjalikel konsultatsioonidel, millega raportöör viimase kuue kuu jooksul seotud on olnud ning mis puudutasid Afganistani olukorda ning riigi suhteid rahvusvahelise üldsusega. Raportiga püütakse selgusele jõuda, miks on Afganistanis nii vähe suudetud saavutada hoolimata sellest, et sinna on viimase üheksa aasta jooksul suunatud suuri rahasummasid ning et riigi heaks on püütud väga palju ära teha. Lootuse ja reaalsuse lõhe Afganistanis on laienenud rohkem kui eales varem ning uus ELi strateegia selles riigis peaks lähtuma sellest eeldusest. Raportis keskendutakse pelgalt neljale valdkonnale, kus eesmärgistatud tegevused peaksid reaalseid muutusi esile kutsuma: rahvusvaheline abi, hiljuti käivitunud rahuprotsessi tagajärjed, politsei väljaõppe mõju ja oopiumikasvatuse likvideerimine.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Raportis on kasulikke viiteid NATO/ISAFi missioonile, kirjaoskamatuse tõsisele probleemile, naiste halvale kohtlemisele, endeemilisele korruptsioonile ja uue lähenemisviisi vajalikkusele. Raport oleks võinud sellega piirduda. Samas ei suudetud vastu panna koalitsiooni ning vaikivalt ka USA pidevale kritiseerimisvõimalusele. Raportis püütakse leida viise ELi rolli õilistamiseks. Selles propageeritakse suuremat rahastust ELi poolt, kuigi on selge, et ei ole mitte rohkem raha vaja, vaid juba eraldatud meeletute summade paremat haldamist ja kasutamist. ECR jäi seetõttu erapooletuks.

Raport: József Szájer (A7-0355/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna leian, et selle dokumendiga kindlustab parlament oma rolli komisjoniga suhtlemisel. Nõustun väliskomisjoni arvamusega, et parlamendile on väga oluline, et ta oleks suutlik täielikult ja õigeaegselt praktiseerima oma õigusi ning et komisjon teavitaks parlamenti aktiivselt kõikidest meetme eelnõudest, muudetud meetmete eelnõudest ning lõplikest meetmete eelnõudest, mida komisjon soovib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 alusel vastu võtta, mis tõestab, et kui vajatakse ühetaolisi tingimusi juriidiliselt siduvate liidu aktide elluviimiseks ning rakendamisvolitused antakse komisjonile, siis saavad ainult liikmesriigid ohjata komisjoni selliste rakendusvolituste praktiseerimist. Leian, et spetsiifilisuse ja poliitilise tundlikkus valguses, mis käib kaasas väliste finantsabiinstrumentide raames vastuvõetavate seaduste elluviimisega ning kooskõlas demokraatliku ja põhjaliku dialoogi pidamise käigus kinnistunud praktikaga, peaks parlamendil olema võimalus protsessile kaasa aidata, mis viib välja kavandatavate rakendusaktide sisu määratlemiseni, mis väliste finantsabiinstrumentide raames heaks kiidetakse.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu struktuuris sarnaneb komisjoni roll tüüpilise riigi valitsuse rollile. Komisjonil on seadusandliku algatuse võimalus, kuid samuti ka võim rakendada määrusi, direktiive ja otsuseid. Komisjoni saab seega lugeda liidu täidesaatvaks haruks. Tal on tuletatud võim, mis võimaldab võtta tarvitusele meetmeid, et rakendada tekste, mis on õigusliku tavamenetluse läbimisel vastu võetud. Nii nagu Prantsuse määrused ja ringkirjad peavad austama kehtestatud seadusi, ei ole ka komisjoni rakendamise seadused sõltumatud Euroopa seadustest. On aga täiesti võimalik, et selle täiesti loomuliku rakendamise volituse praktiseerimisega võib komisjon oma volitusi ületada ning enamikul juhtudel ei pruugi ta seda meelega teha. Demokraatlikel põhjustel peavad teised ELi institutsioonid jälgima komisjoni tegevusi veendumaks, et võimude jaotust austataks. Seetõttu hääletasin selle määruse ettepaneku poolt. Määrus kehtestab liikmesriikidele üldised juhtimispõhimõtted, mille abil saavad nad komisjoni rakendamisvolituste praktiseerimist ohjata.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma ei saanud selle raporti poolt hääletada, kuna see ohverdab mõned Euroopa Parlamendi raskelt kättevõideldud rahvusvahelise kaubanduse volitused, asendades need ülemkogu kokkuleppega rakendamisvolituste kohta teistes valdkondades.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Komisjoni ettepanek on ühine rünnak demokraatiale. Raport rahuldub selle asjaolu mugandamisega, ilma et tegelikult seda hukka mõistaks. Komisjon on ainuke riigiteenistujate rühm maailmas, kes jääb oma valitsuse (ülemkogu) kontrolli alt välja. Hääletan selle kõige hilisema autoritaarse liigutuse vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Alati on püütud Euroopa Liidus juhtimist tsentraliseerida. Need püüdlused on hiljuti koos bürokraatia kasvuga sagenenud hoolimata kõikidest vastupidi väitvatest avaldustest. See peab jääma liikmesriikide otsustada, millised volitusi nad ELile ja/või komisjonile üle anda soovivad. Seda ei saa muuta Euroopa Kohtu otsustega, kes on oma otsustes aastaid püüdnud tsentraliseeritud riigi põhimõtet juurutada. Samuti ei tohi sel otstarbel ära kasutada ka Lissaboni lepingut ning selliste eesmärkide poole ei tohi püüelda ka kriisiohjamise ettekäändel. Teoorias on subsidiaarsuse põhimõte selgelt aktsepteeritav. Samas eiratakse või välditakse praktikas seda sageli. Hääletasin selle raporti poolt, kuna see on põhimõtteliselt eelmainitud trendi vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Saavutatud kompromiss tähendab seda, et äripoliitika, sealhulgas kaubanduskaitse instrumendid, võib lisada komitoloogia üldraamistiku alla. See lähenemisviis on täiesti selge ning kooskõlas Lissaboni lepingu vaimu ja kirjaga. Eriti toetan täielikult vajadust kindlustada otsuste tegemise ja elluviimise protsesse, mis annaks komisjonile tarvilikud instrumendid nii Euroopa Liidu, liikmesriikide kui ka kõikide ettevõtete ühishuvides. Toetan seda põhimõtet, et komisjon peaks vastu võtma selged dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed ning et liikmesriigid peaksid hääletama kvalifitseeritud häälteenamuse põhjal.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport, mis puudutab Euroopa Parlamendi ja ülemkogu määruse ettepanekut, kehtestades reeglid ja üldpõhimõtted liikmesriikide juhtimismehhanismidele, millega ohjata komisjoni rakendamisvolituste praktiseerimist, lähtub seaduste rakendamisega seotud uutest reeglitest, mis kaasnesid Lissaboni lepinguga.

Tegemist on tundliku teemaga, vähemalt põllumajanduse ja kalanduse küsimustes. Praeguse komiteemenetluse süsteemi kohaselt on enamik seadustest seotud ühise põllumajanduspoliitikaga.

Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb praegused komiteemenetluse määrused asendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaselt delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

Kõige olulisemad on probleemid, mis kaasnevad, eksisteerivad seadusandluse kohandamisega Lissaboni lepingu sätetega ning seda just selliste poliitiliste suuniste puhul nagu põllumajanduse ja kalanduse suunised, mida ei ole veel kaasotsustamisemenetlusega vastu võetud.

Ainult uue õigusakti katsetamine, mida Euroopa Parlament ja ülemkogu on rohkelt muutnud, näitab, kas määratud suund realiseerub Euroopa poliitiliste suuniste tõhususes ja rakendumises.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Üldjoontes võtsid kõik fraktsioonid raporti hästi vastu ning komisjoni esitatud muudatusettepanekud peegeldavad ülemkogu ja komisjoni saavutatud kokkulepet esimese lugemise heakskiiduks. Meie fraktsiooni pooldab lepingut.

Resolutsiooni ettepanek B7-0733/2010

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest on vaja alalist kriisimehhanismi, et kaitsta euro finantsstabiilsust. Euroopa stabiilsusmehhanism ja/või Euroopa Valuutafond peaksid põhinema solidaarsusel, alluma rangetele tingimusreeglitele ning saama rahastust, muu hulgas liikmesriikidele kohaldatud trahvidest, mis on ülemäärastest eelarvepuudujääkidest, ülemäärastest võlgadest või ülemäärastest tasakaalustamatustest tingitud menetluse tulem. Minu arvates on ka oluline, et alalise kriisimehhanismi rahastamine põhineks ka nn saastaja-maksab-põhimõttel, mis tähendab, et need liikmesriigid, mis tekitavad oma puudujääkide ja võlakoormatega suuremaid riske, peaksid rahastama koguvaradest suuremat osa.Need trahvid oleksid üks viis, kuidas vältida finants- ja majanduskriise euroala riikides, nagu sellist, mis Kreekas mõni kuu tagasi esile kerkis ning mis veel endiselt kestab.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Sõda tööliste, füüsilisest isikust ning väiketalunike vastu on kodanlike valitsuste ja ELi strateegiline otsus, et toetada kapitali kasumlikkust. Võlg ja puudujääk on kõigest ettekäänded. Kõikide euroala ja ELi liikmesriikide valitsusi kutsutakse üles vastu võtma ja rakendama veelgi julmemaid, barbaarsemaid ning tööjõu- ja lihtrahva vastaseid meetmeid, mida koordineerivad EL, EKP ja IMF. Tippkohtumisel luuakse nn toetusmehhanism, mis on põhimõtteliselt pankrotimehhanism. Arutelu ressursside ja erakapitali osalemise üle on lihtsalt töötajatele puru silma ajamiseks. Eesmärk on kindlustada, et plutokraatia kokku ei kukuks. Kapital muudab turud nähtavamaks ühenduse mehhanismide tegelikule regulaatorile ning muudab Lissaboni lepingut selles suunas, et kindlustada oma kasumeid, kasutades ära töötajad ning riisudes selle rikkuse, mida nad toodavad. Täiendatud majandusjuhtimine kehtestatakse selleks, et ohjata kapitalistlikku restruktureerimist ning intensiivistada rünnakut töötajate elu ja õiguste suunal. Selle kapitali ja plutokraatia teostatud avaliku rünnaku valguses on tekkinud põletav vajadus laiaulatuslikuma rahvamiitingu järele, et pöörata radikaalselt tagasi jõukorrelatsioonid tavarahva alliansi kasuks ning saavutada EList lahkumine, tavarahva võim ja tavarahva majandus.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Neljapäeval, 16. detsembril 2010. aastal, otsustasid riikide või valitsuste juhid säilitada need finantssolidaarsusmehhanismid, mis kriisile reaktsioonina mitu kuud tagasi kehtestati. Seda tehti selleks, et tagada terve euroala stabiilsus, juhul kui ühes või mitmes euroala riigis peaksid tekkima probleemid. Samas eraldatakse finantsabi rangete tingimuste kohaselt, mis on minu arvates vajalik. Nagu parlamendi resolutsioon, toetan ka mina seda liikmesriikide võetud kohustust, mis on tõelise Euroopa solidaarsuse väljendus. Vankumatu solidaarsus on täna arvatavasti parim vastus, mida me turgudele pakkuda saame.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Sel aastal võeti vastu olulisi otsuseid, mille eesmärk oli rajada ELi raamistik majandusjuhtimise ja finantsjärelvalve tarbeks. EL paneb aluse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kes vastutab finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelvalve eest, et hoida ära laiaulatusliku finantskitsikuse perioode ning aidata kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele, kindlustades seeläbi finantssektori kestliku panuse majanduskasvu. Nõustun ettepanekuga rajada alaline Euroopa stabiilsusmehhanism ning seeläbi tugevdada veelgi enam majandusjuhtimist, et suuta kindlustada tulemuslik ja range majandusseire ja -koostöö, mis keskendub ennetamisele. Nõustun ettepanekuga sõnastada resolutsioonis, et euroalast väljapoole jäävatel liikmesriikidel peaks olema võimalus olla kaasatud selle mehhanismi loomisesse ning neil peaks olema võimalus saada vajaduse korral finantsabi.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles arutletakse selle üle, kas liikmesriigid peaksid kehtestama alalise kriisimehhanismi, mis kaitseks terve euroala finantsstabiilsust. Instrumendi eesmärk on teostada tõhusat ja ranget majandusseiret ning koostööd, keskendudes ennetamisele, ning see vähendab märkimisväärselt võimalust, et selline kriis võiks tulevikus esile kerkida. Majanduspoliitika koordineerimise praeguste protsesside lihtsustamiseks ning ülekattumiste kaotamiseks ning selleks, et kindlustada, et ELi strateegia on mõistetav turuoperaatoritele ning kodanikele, on vajalik võtta kasutusele integreeritumad lähenemisviisid ning kutsuda otsustamisprotsessis esile muutusi. Nõustun, et peame kasvatama Euroopa Parlamendi osalust kriisimehhanismidega seotud õiguslikes menetlustes, et pararanda demokraatlikku vastutuselevõetavust ning toetuda komisjoni ekspertiisile, sõltumatusele ja erapooletusele. Kuna Euroopa Stabiilsusemehhanismi nähakse kindlamaks tehtud majandusjuhtimise uue raamistiku täiendusena, kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles pärast Euroopa Keskpangaga peetud konsultatsioone esitama teatise, mis sisaldab selle alalise kriismehhanismi üksikasjalikku kirjeldust.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitles alalise kriisimehhanismi loomist, et kaitsta euroala finantsstabiilsust, arvestades, et selline mehhanism on praeguses majandus- ja rahanduskriisis vajalikuks muutunud.

Toetan seda resolutsiooni ka seetõttu, et see soovitab mehhanismile võtta malli ühenduse meetodist, mis sisaldab otsuste tegemist ühisel Euroopa tasandil. Alalisest kriisimehhanismist saavad kasu kõik liikmesriigid, sealhulgas need, kes ei ole eurot veel kasutusele võtnud, võttes arvesse Euroopa majanduse sõltumatust.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle resolutsiooni vastu, kuna me ei nõustu nende finantsprobleemide kohta võetud seisukohtadega, mida liikmesriigid hetkel kogevad, ilma et võetaks arvesse probleemide põhjuseid ning esitades alusmeetmeid täislahenduse kujundamiseks. Selliste lahenduste hulka kuulub stabiilsuse ja kasvu pakti viivitamatu tühistamine, Euroopa Keskpanga põhikirja ja juhiste viivitamatu muutmine, kapitali- ja tuletisturgude liberaliseerimise viivitamatu peatamine ning maksuparadiiside viivitamatu kaotamine.

Kuna Euroopa Liit ei soovi nendest meetmetest mitte ühtegi kasutusele võtta, siis valitakse seisukohti, mis kaugeltki praegust probleemi leevendada ei suuda ning mis on endiselt sõltuvad finantsturgudest ja rikastest riikidest.

Resolutsioonis nõutakse ka nendele liikmesriikidele karistuse määramist, mis kehtestatud reeglitele, nimelt just stabiilsuse ja kasvu pakti reeglitele, ei allu, kuid selline trahvimine võimendaks nõrgemate majandusriikide olukorda veelgi.

See tähendab, et suure mõjuvõimuga riikide, näiteks Saksamaa, huvid on endiselt kõige olulisemad ning paljuräägitud solidaarsusest jääb endiselt puudu.

  Jim Higgins, Seán Kelly, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. – Hääletasime CCCTB vastu, kuid me ei soovinud ümber lükata teise selle raporti olulisi aspekte. Me toetame üldsätteid ning mitte CCCTBd.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustun resolutsioonide ettepanekutega, sest peame kehtestama alalise kriisimehhanismi, mis on usaldusväärne, kindel, püsiv ning mis peab põhinema olulistel tehnikalistel olukordadel ning olema inspireeritud ühenduse meetodist, tagades seeläbi turu stabiilsuse ja suurema kindluse.

  Iliana Ivanova (PPE), kirjalikult. – Hääletasin EP resolutsiooni poolt, mis käsitles alalist kriisimehhanismi, eriti seetõttu, et majanduskomisjonide aruteludel kustutati tekst, mis oli seotud 25% suuruse minimaalse ettevõtlusmaksu kehtestamisega ELis. Toetan vankumatult seda põhimõtet, et liikmesriikidel oleks õigus säilitada oma riiklikud maksupoliitilised suunised. See on väga oluline, et maksukonkurents säiliks vahendina, mis aitab kaasa sidususe paranemisele ja ELi majanduskasvule. Kuidas kavatseme vastasel juhul ELis konkurentsi käimas hoida, kui elimineerime selle ühe parima edendamise vahendi, ja mis me sellega saavutame, kui harmoniseerime maksud, teades selgelt, et sellel ei ole kõikide liikmesriikide heakskiitu? Teotan ka seda ettepanekut, et liikmesriigid, kes loovad oma puudujääkide ja laenukoormustega suuremaid riske, panustaksid rohkem kriisimehhanismi varadesse, sest see soodustaks kindlasti rangema rahandusdistsipliini rakendamist ning parandaks korraliku majandus- ja rahanduspoliitikaga kaasnevat lisaväärtust.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Olen väga mures selle pärast, et soovitakse panna alus alalisele kriisimehhanismile, euroala finantsstabiilsuse kaitsmiseks. See on väga oluline teema euroala riikide ning ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. Üle 150 miljoni ELi kodaniku elavad euroalast väljaspool. Euro stabiliseerimine muudab nende jaoks lihtsamaks oma eesmärkide täitmise euroalaga liitumisel ning see võib tervet süsteemi edasise rahutuse eest kaitsta. Resolutsioon ise ei lahenda mingisuguseid probleeme kuid see võib ülemkogule, komisjonile ka liikmesriikidele saata tugeva sõnumi. Resolutsioon väljendab parlamendi vankumatut plaani kindlustada liidu lähenemisviisi ja Euroopa solidaarsust. Hääletasin selle resolutsiooni poolt ning mul on selle suhtes kõrged lootused.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan seda resolutsiooni ning eriti Stephen Hughesi suulist muudatusettepanekut, mis „kutsub ülemkogu üles saatma vajalikku poliitilist signaali, et alustataks komisjoni analüüsi tulevase eurovõlakirjade süsteemi kohta, määratledes selgelt tingimused, mille alusel oleks sellest süsteemist kasu kõikidele liikmesriikidele ja tervele eurotsoonile”.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raport toetab Euroopa mehhanismi loomist finantsstabiilsuse säilitamiseks ning kaasnevaid sotsiaalkärpeid. See nõuab täielikku kooskõla Rahvusvahelise Valuutafondi määrustega ning kehtestab Euroopa Komisjoni kontrolli riikide eelarvete üle. Seetõttu hääletan selle raporti vastu, mille mõistan ühtlasi ka hukka.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Meile täna esitatud resolutsiooni ettepanek, millel on petlik pealkiri „Kriisimehhanismi rajamine” on tegelikult ELi imperialistide meeleheitlik katse siduda kõik Euroopa liikmesriigid ühise euroopaliku saatusega, järgides põhimõtet „Koos seisame ja koos langeme”. Euro oli algusest peale täiesti vääralt hinnatud moodustis, mis pidigi ebaõnnestuma. Ei ole võimalik ühe jagatud valuuta alla kokku koguda erinevate riiklike majandussuundadega riike. Kuna ei soovita enam suuremat lõimumist või maksude ülekandmist Euroopa rahvaste vahel, siis on vajalik eksisteeriv rahaliit laiali saata ning rajada kõva valuuta liit. Seetõttu pooldan selle nähtuse lõpetamist, selle asemel et võimaldada sellel ühest katastroofist teise katastroofi vaaruda. Seetõttu hääletan resolutsiooni ettepaneku vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Kordan seda, mida eile arutelu ajal räägiti, ning olen väga õnnelik, et muudatusettepanek nr 12 heaks kiideti, isegi kui mina oleks lisanud veelgi otsesema viite. Peame aluse panema uutele ja uuenduslikele instrumentidele, millega kriisimehhanismi rahastada. Eurovõlakirjade emiteerimisega finantseeritaks kriisimehhanismi turgudel, kasutades selleks võõrkapitali ning inimesi, kes soovivad investeerida ilma riiklike eelarvete negatiivse mõjuta. Ainult proportsionaalselt jaotatud panustamistel põhinev mehhanism – reservide varumise vormi kujul – tekitaks suure koormuse liikmesriikidele, kes peaksid leidma sissemakseks raha või kapitali, millel poleks tootlust või tulu. Sellises olukorras nagu praegu, kus liikmesriikidel palutakse ühest küljest rakendada ranget eelarvepoliitikat, et piirata puudujääke ja võlgu ning teisest küljest teha panuseid stabiliseerimisfondis osalemiseks, on õhus tõeline kokkukukkumise oht.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Muu seas soovitakse resolutsiooniga, et Euroopa Ülemkogu määratleks võimalikult kiiresti need aluslepingu muudatused, mis on vajalikud alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi rajamiseks. Parlament meenutab, et on kiitnud heaks finantsstabiilsusmehhanismi rajamise, mis pööraks tähelepanu sõltumatute laenajate maksejõuetuse riskidele, kasutades plaani juriidilise alusena osaliselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 122, ning ta on ära märkinud ülemkogu abipaketi otsustele omase demokraatia defitsiidi ning vastutuse puudumise, mis ei sisaldanud konsultatsioone Euroopa Parlamendiga. Lisaks nõutakse selles ka, et Euroopa Parlamenti kaasataks kaasseadusandjana edasistesse kriisi päästeettepanekutesse ja otsustamistesse, ning rõhutab, et ratsionaalsest, praktilisest ja demokraatlikust seisukohast vaadatuna ei saa eraldada majandusjuhtimise seadusandliku paketi kaalumist Euroopa Ülemkogu otsusest luua alaline kriisimehhanism.

Resolutsiooni ettepanek B7-0707/2010

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, milles kutsutakse üles taastama demokraatia Côte d’Ivoire’i Vabariigis (Elevandiluurannik) pärast 28. novembril toimunud presidendivalimisi. Côte d’Ivoire’i põhiseadusnõukogu, mille liikmed nimetasid lahkuva presidendi, ebaseaduslik otsus muuta valimiskomisjoni teatatud tulemusi vastuolus seadusega, mida põhiseadusnõukogu peab rakendama, on vastuolus Côte d’Ivoire'i rahva valimisel hääletamise teel väljendatud tahtega. See otsus tuleb tühistada, sest vastasel korral ei suuda see riik välja tulla valimisjärgsest poliitilisest ummikseisust ja kasvab vägivallajuhtumite arv, millest on juba teatatud. Côte d’Ivoire’i heaolu ja riigis rahu säilimise huvides toetan ma seega pöördumist Laurent Gbagbo poole ja üleskutset tema tagasiastumiseks ja võimu üleandmiseks Alassane Ouattarale, kelle poolt andsid valijad oma hääle usalduse märgina.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Côte d’Ivoire oli palju aastaid hea dekoloniseerimise musternäide. Värskelt saavutatud iseseisvuse usina õpilasena koges riik 1970ndatel ja 1980ndatel märkimisväärset majanduskasvu. Kahjuks on latentne poliitiline kriis Côte d’Ivoire’i järk-järgult õõnestanud. Viimastel presidendivalimistel tuli võimule opositsiooni liider Alassane Ouattara. Lahkuv president Laurent Gbagbo keeldus võimu üle andmast. Sellest ajast saadik on riigis valitsenud uskumatu segadus. Kaks parteid võitleb võimu eest ning tõsistes vahejuhtumites on elu kaotanud mõlema poole toetajad. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles kutsutakse Laurent Gbagbod üles austama hääletustulemusi ja vabastama viivitamata koht oma seaduslikule järeltulijale. Tekstis toetatakse ühtlasi Aafrika Liidu tegevust, mis praegu avaldab riigile survet, et tagada naasmine demokraatia juurde.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. − (RO) Viis, kuidas toimus presidendivalimiste teine voor Côte d’Ivoire'il, on kahetsusväärne. Surma ja vigastustega lõppenud vägivald viis lõpuks rahvusvaheliste vaatlejate evakueerimiseni – fakt, mis seab suure kahtluse alla hääletuse korrektsuse, kuid ka valimisjärgsed protsessid selles riigis.

Ma loodan, et see riik, mis kunagi oli demokraatia mudel Aafrika mandril, suudab edukalt välja tulla valimiste vastasseisu tekitatud ummikseisust.

Massiline osalus hääletuskastide juures väljendab pingetest hoolimata Côte d’Ivoire'i rahva suurt muret oma riigi tuleviku pärast. Seetõttu ma usun, et austatakse kodanike tahet, mida nad väljendasid hääletamisega valimistel, mis on minevikus kuuel korral tühistatud.

Côte d’Ivoire’il on võimalik lõpetada poliitiliste, sõjaliste ja ajutiste valitsuste kriiside aastakümme, mis on jaganud riigi lojaalseks lõunaks ja mässuliseks põhjaks. Ainus elujõuline lahendus on austada valijaskonna tahet.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Olukord Côte d’Ivoire’is tuleb kõigil tasanditel hukka mõista. Muret tekitab, et valijaskonna sõltumatut tahet ei austata ja et põhiseaduskohus takistab asuda ametisse presidendikandidaadil, kes Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjoni kohaselt valimised võitis. Valimiste teises voorus esines seotud juhtumeid, kui tõsiselt rünnati vabadusi, lisaks valitses pingete ja vägivalla kliima, mis viis surmade ja vigastusteni. Côte d’Ivoire’i poliitiline olukord on väljakannatamatu, põhiseaduskohtu suhtumine on vastuvõetamatu ning Laurent Gbagbo kaotusega mitteleppimine on vastuolus demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Ma toetan täielikult ettepanekus Laurent Gbagbole esitatud üleskutset astuda tagasi ja anda võim üle Alassane Ouattarale, Côte d’Ivoire’i demokraatlikult valitud presidendile.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. − (FR) Meie kohus on tagada, et hääletuse teel saadud valimistulemusi austatakse, sest selles väljendub Côte d’Ivoire’i rahva tahe. Côte d’Ivoire’i põhiseadusnõukogu väljastatud tulemused on vastuolus nende inimeste tahtega. Me ei saa aktsepteerida põhiseadus- ja demokraatiavastast viivitust. 28. novembril 2010 kuulutas Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjon ja peaaegu kogu rahvusvaheline kogukond Alassane Ouattara presidendivalimiste seaduslikuks võitjaks. Riigi ja kogu alampiirkonna stabiilsuse huvides on ülimalt tähtis, et Laurent Gbagbo venitamisstrateegiale tehakse võimalikult kiiresti lõpp.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Côte d’Ivoire’i poliitiline olukord on äärmiselt kriitiline. Ma põhimõtteliselt usun, et Euroopa Liit ei pea võtma maailma politseiniku rolli, sest välisriigid peavad saama ise määrata oma saatust ilma ELi või USA õnnistuseta. Kuid antud juhul ei ole me vastamisi Côte d’Ivoire’i rahva tahtega, vaid hoopis rahva türanlikule orjastamisele end sisseseadnud eliidi poolt. Mõned aastad tagasi oli Euroopas olukord, kui poliitilised jõud, kelle käsutuses olid vajalikud sõjalised vahendid, surusid rahvale peale väga kaheldava riigivormi. On tähtis, et neid jõudusid ei taandataks nende positsioonilt vägivalda kasutades. Kuid sama tähtis on avaldada nendele isikutele survet rahumeelsete vahendite abil, et neil oleks keeruline jätkata oma ebaõiglast poliitikat. Sellepärast hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Kõnealuse resolutsiooni ajendiks on Côte d’Ivoire’i tõsine poliitiline ja institutsiooniline kriis pärast 28. novembril toimunud presidendivalimiste teist vooru.

Valimised, mida jälgisid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa Liit, viidi üldiselt läbi rahuldavalt. Kuid Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjoni esitatud tulemused, milles teatati Alassane Ouattara võidust, lükkas riigi põhiseaduskohus tagasi, tühistades need, väites, et mõnes piirkonnas oli esinenud pettust, ning kuulutas võitjaks praeguse presidendi Laurent Gbagbo.

Kuna demokraatliku legitiimsuse ainus alus on üldvalimised, mille tulemusi kinnitas ÜRO, siis kasutab Euroopa Parlament seda resolutsiooni, mille poolt ma hääletan, et kutsuda Laurent Gbagbod üles astuma tagasi ja andma võimu üle Alassane Ouattarale, ning et otsustavalt mõista hukka ELi vaatlejate vastu suunatud hirmutamise katsed. Parlament toetab selle resolutsiooniga Euroopa Ülemkogu otsust võtta konkreetsed meetmed nende vastu, kes takistavad rahuprotsessi ja rahvuslikku leppimist, ning pooldab ELi otsust rakendada Laurent Gbagbo suhtes sanktsioone.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Täna valitseb väga suur konsensus hääletamisel Côte d’Ivoire’i olukorra üle. Parlamendi resolutsioon, mille poolt hääletas suur enamus, sedastatab, et parlament peab demokraatliku legitiimsuse ainsaks aluseks üldvalimisi, mille tulemused on kinnitanud ÜRO, ja kutsub seega Laurent Gbagbod tagasi astuma ja andma võimu üle Alassane Ouattarale; nõuab tungivalt, et kõik Côte d'Ivoire'i poliitilised ja relvajõud austaksid rahva tahet, mis väljendus 28. novembri valimistulemustes, mille kuulutas välja sõltumatu valimiskomisjon ja mida kinnitas ÜRO peasekretäri eriesindaja; mõistab hukka presidendivalimiste teise vooru tulemuste teatavakstegemisele eelnenud vägivaldsed kokkupõrked Côte d'Ivoire'is ning väljendab sügavat solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega; avaldab kahetsust poliitilise takistustegevuse ja sõltumatu valimiskomisjoni liikmete hirmutamise katsete pärast, mille tulemusel esialgsete valimistulemuste väljakuulutamine edasi lükkus, takistades nii demokraatliku valimisprotsessi nõuetekohast kulgemist.

Resolutsiooni ettepanek B7-0705/2010

  Sonia Alfano (ALDE), kirjalikult. – (IT) Ma arvan, et komisjonil oli hea mõte täna parlamendis kohal viibida, et anda aru munakanade puhul täiustamata puuride kasutamise keelu kohta, mis jõustub 2012. aasta jaanuaris. Täitmise kohta saadud andmed ei ole eriti julgustavad ning seega on vaja väga karme meetmeid liikmesriikide suhtes, kes laiskusest tingituna ei ole mõnda aega edusamme teinud. Kõnealuste puuride keelamine on teada olnud juba 1999. aastast ning hiljem ühinenud liikmesriigid teadsid väga hästi, et peavad selles küsimuses meetmeid võtma kooskõlas täpse ajagraafikuga. Viivitamine on vastuvõetamatu. Euroopa Liidu meetmete usaldusväärsuse huvides tuleb tähtaegadest kinni pidada. Euroopa Liidu toimimise lepingus nõutakse ELilt oma poliitika jõustamist, pidades silmas loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu. Me ei tohi alati peituda konkurentsivõimelisuse probleemi taha, mida ei tohiks pidada koguste ja hindade, vaid eelkõige ka kvaliteedi, keskkonna ja eetika küsimuseks. Uue majandusmudeli, mille poole EL peaks püüdlema, keskmes peab olema kriitiline ja teadlik tarbija. Ma loodan seega, et komisjon tegutseb nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ rakendamiseks kiiresti ja otsusekindlalt, et kaitsta nii loomi kui ka tarbijaid.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest ma pooldan paindlikkust nende suhtes, kes on kohandamisprotsessiga juba alustanud, kuid ei ole suutnud seda praeguse kriisi tõttu lõpule viia. Alates 1. jaanuarist 2012 keelatakse munakanade pidamine täiustamata puurides ning sellega kehtestatakse munakanade kaitse miinimumstandardid. Seega on tähtis teada, et komisjon saab näidata, milliseid edusamme on liikmesriigid teinud 1. jaanuaril 2012 jõustuva munakanade tavapärastes puurides pidamise keeluks ettevalmistumisel, mis meetmeid võtab komisjon liikmesriikide suhtes, mille tootjad ei vasta nõuetele, ja mis meetmeid ta võtab, et ennetada kolmandate riikide võimalikku ebaausat konkurentsi ELi munaturul pärast 1. jaanuari 2012.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Vaid natuke rohkem kui 10 aastat tagasi võttis Euroopa Liit vastu direktiivi, millega sooviti kaitsta munakanu kohutavate pidamistingimuste eest, milles liiga palju põllumajandustootjaid neid hoidsid. Mitmed liikmesriigid on palunud direktiiv läbi vaadata, väites, et olukord sektoris halveneb märkimisväärselt, kuna teraviljaturul toimuva spekulatsiooni tõttu on kõrgenenud söödahind. Direktiiv tuleb kohaldada hiljemalt 2012. aastal. Kaks aastat enne tähtaega ei vasta paljud põllumajandustootjad kaugeltki uutele standarditele. Käesolevas parlamendi resolutsioonis kutsutakse komisjoni üles selles küsimuses kindlaks jääma. Parlament toetab komisjoni algatatud konsultatsiooni selle sektori asjatundjatega, kuid nõuab, et komisjon keelduks andma lisaaega, mida mõned põllumajandustootjad taotlevad. Direktiivi jõustumisest on möödunud 10 aastat.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. − (FR) Alates 1. jaanuarist 2012 ei müüda enam mune, mille on munenud kanad, keda peetakse täiustamata puurides, mis on väiksemad kui 550 cm. Siiski ei vasta paljud põllumajandustootjad ikka veel standardile. Võib tekkida munade defitsiit ja tarbijahinnad võivad tõusta juhul, kui mõned liikmesriigid ei ole valmis keeldu täitma. See suurendaks ühtlasi munade sissevedu kolmandatest riikidest, mis ei vasta alati Euroopa tervishoiustandarditele. Sellepärast on parlament hädakella löönud. Tootjaid ja liikmesriike kutsutakse korrale, et nad hakkaksid kiiresti tegutsema, arvestades eriti seda, et neil on olnud õigusaktidega vastavusse viimiseks aega rohkem kui 12 aastat. Vastavusse viimiseks investeerinud tootjad ja vabakanade pidajad peaksid saama kasutada ausat konkurentsi Euroopa Liidus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Siin tõstatatud küsimus on põhjapaneva tähtsusega mitte üksnes loomade hügieeni ja heaolu vaatenurgast, vaid ka vajaduse tõttu tagada direktiivi 1999/74/EÜ kohaldamine ja tõhusus, ennetades võimalikke turumoonutusi. Loomade veoga seotud olukordades nägime me juba seda, et teatud tootjate ja turustajate suutmatus kohaldada ja täita ELi eeskirju tekitab ebaausat konkurentsi ja turumoonutusi. Liit peab seega tungivalt demonstreerima jõudu direktiivide kohaldamisel ja järgimisel kogu territooriumil, et turg saaks toimida tõhusamalt ja et tänu nende eeskirjade austamisele ei esineks kõrvalekaldeid ja moonutusi.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Tavapäraste täiustamata puuride keelamine alates 2012. aastast on tohutu edasiminek loomade heaolus. Ühtsed standardid peavad kogu Euroopas kehtima ühtemoodi, vastasel juhul on need mõttetud. On elutähtis, et me võitleksime üleeuroopalise tähtaja eest loomade ja nende tootjate huvides, kes on juba teinud investeeringuid alternatiivsetesse põllumajandusviisidesse. Võrdse konkurentsi tagamiseks peab komisjon kandma hoolt, et valesti toodetud mune ei lubataks Euroopa turule. Vähimana peab tarbijatel olema võimalik tuvastada munad ja munatooted, mis on toodetud kooskõlas Euroopa standarditega. Ma olin Saksa Bundestagis kristlike demokraatide esindaja loomade heaolu küsimuses ajal, mil parlament otsustas selle keelu üle. Ma kaitsesin toona resolutsiooni, sest seda pidi kohaldatama kogu Euroopas. Ma ootan, et komisjon võtab sobivad meetmed tagamaks, et kõik liikmesriigid peavad tähtajast kinni. See tähendab, et pärast 2012. aastat ei tohiks Euroopas enam kasutada tavapäraseid täiustamata puure.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) 2012. aasta jaanuaris jõustub munakanade traditsioonilistes puurides pidamise keeld. Meile teeb muret oht, et paljud ettevõtted ei täida seda. Samuti kardame me võimalikke tarneraskusi ja munade hinna tõusu, arvestades, et keelatakse munade müük, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, mis ei vasta nõukogu direktiivile 1999/74/EÜ. Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest viivitamine on mõeldamatu, kuid me toetasime selliseid riike nagu Hispaania ja Portugal, et võtta kasutusele vahend, millega tagatakse n-ö pehme üleminek ettevõtjate puhul, kes on hakanud oma pidamissüsteeme muutma, kuid ei jõua protsessi tähtajaks lõpule viia. Ma ei taha kahjustada loomade heaolu ega taotleda venitamist, vaid tahan rõhutada teatud olulisi punkte, mida peab jõuliselt üle kordama. Esiteks – Euroopa Komisjonil palutakse vastastikuse põhimõtte kohaselt rakendada seiresüsteemi, et valvata Euroopa Liitu sisseveetavade munade kvaliteedi järele ja tagada Euroopa standardite ja eeskirjade täielik austamine. Seejärel palutakse liikmesriikidel lisada meetmed oma piirkondlikesse arengukavadesse, et toetada praegusel raskel ajal munakanade sektorit.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Ma toetan otsustavalt resolutsiooni, milles nõutakse, et kõik liikmesriigid rakendaksid tähtajaks 1. jaanuar 2012 direktiivi 1999/74/EÜ kõiki munakanade heaolu käsitlevaid sätteid. Resolutsioonis deklareeritakse, et mis tahes tähtaja pikendamine või nn üleminekuperioodi võimaldamine ühelegi liikmesriigile on vastuvõetamatu – arvestades, et tootjatel on vastavusse viimiseks olnud aega rohkem kui 10 aastat – ning sellel oleksid tõsised tagajärjed loomade heaolu käsitlevate eeskirjade edukale ja õigeaegsele rakendamisele tulevikus. Selles nõutakse ühtlasi, et komisjon algataks tõhusad rikkumismenetlused ja määraks hoiatuseks kõrged trahvid direktiivi kõigi osadega mittevastavuse eest.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Üksteist aastat pärast klausli vastuvõtmist on raske mõista, kuidas on võimalik, et selle rakendamiseks on nii vähe tehtud. Selle võib panna peamiselt komisjoni arvele, kes on minevikus sageli lahjendanud oma varasemaid otsuseid, nii et neid ei võetud enam tõsiselt. Kui ka antud juhtumi puhul jõutakse laisale kompromissile, siis kahjustab see taas kord ELi usaldusväärsust. Ma loodan väga, et 1. jaanuariks 2012 ei ole turul enam ebaseaduslikke täiustamata puure kasutavaid põllumajandusettevõtteid või et neid vähemalt karistatakse selliste maksudega, et nad ei saa enam oma konkurentsieelist kasutada. Hääletasin seetõttu raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni algatatud muudatusettepaneku poolt, sest paljud tootjad on juba hakanud või on kohe hakkamas investeerima oma pidamissüsteemide moderniseerimisse. Investeeringuid ei saa teha üleöö ning kõnealuste tootjate karistamine oleks ebaõiglane. Nimetatud muudatusettepanek võimaldab märkimisväärsel arvul Rumeenia – ja mitte ainult Rumeenia – tootjatel alustada saabuval perioodil moderniseerimistöid, nii et nad ei pea oma tegevust katkestama.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Nõukogu direktiivis 1999/74/EÜ sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2012 ei tohi enam kasutada täiustamata puure. Euroopa põllumajandustootjad peavad valima, kas ehitada oma süsteemid ümber ja võtta kasutusele täiustatud puurid – mis on ruumikamad ja suurendavad looma heaolu – või pidada munakanu maa peal, väljas või kasutada orgaanilisi süsteeme. Värske uuringu kohaselt arvatakse, et 30% Euroopa põllumajandustootjaist kasutab ikka veel täiustamata puure. Täheldatud on tõelisi raskusi uuele süsteemile kohandamisel direktiivis sätestatud tähtajaks. Nii on see näiteks Itaalias. Põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. veebruari 2010 kohtumisel teatati, et keelu kohaldamisel ei tehta erandeid. Resolutsiooni muudatusettepanek tähendas siiski, et on leitud võimalik alternatiiv nendele tootjatele, kes on hakanud oma pidamissüsteeme uute puuride vastu välja vahetama. Ma hääletasin seega poolt.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. − (FR) Loomade heaolu üldiselt ja eelkõige munakanade heaolu on tõsine teema. Selle tõestuseks ei võtnud Euroopa Liit mitte ainult vastu sellekohase seaduse 1999. aasta direktiiviga, milles keelustatakse alates 1. jaanuarist 2012 täiustamata puurid munakanade pidamisel, vaid selle teksti ülevõtmine põhjustas ka 2004. aastal eriarvamusi valloonide ja flaamide vahel. Käesolevas arutelus on väga oluline jääda mõistlikuks ning leida lahendus, milles arvestatakse nii loomade heaolu kui ka kaalul olevaid majandushuve. Õigus on neil, kes ütlevad, et komisjoni eeskirju tuleb täita, et tuleb ennetada ebaausat konkurentsi linnukasvatajate vahel ning et 12aastane üleminekuperiood on piisav aeg investeeringute äratasumiseks.

Kuid õigus on ka oponentidel, kes nõuavad natuke paindlikkust eeskirjades, eriti praegusel kokkuhoiuajal, ning kes ütlevad, et üleminek täiustatud puuridele või puuride mittekasutamine läheb linnukasvatussektorile, mida ühise põllumajanduspoliitikaga rahaliselt ei toetata, maksma tohutult suure summa. Sellepärast toetasin ma Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud kolme muudatusettepanekut, mis peegeldavad Euroopa linnukasvatajate igapäevareaalsust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmisega kutsub parlament komisjoni üles jääma 1. jaanuariks 2012. aastaks kehtestatud täiustamata puuride kasutamise keelu juurde, nagu on sätestatud munakanade heaolu käsitlevas direktiivis (1999/74/EÜ), ning olema tugevalt vastu liikmesriikide püüetele nimetatud tähtaega edasi lükata; rõhutab, et keelu edasilükkamine või sellele erandi tegemine kahjustaks tõsiselt munakanade heaolu, moonutaks turgu ning karistaks neid tootjaid, kes on juba investeerinud puurideta või täiustatud puuridega süsteemidesse; väljendab suurt muret selle üle, et suur osa liikmesriike ja munatootjaid on keelu rakendamise ajakavast 2012. aastaks maas.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Ma toetan kindlasti ideed, et tuleb leida lahendus juhtumitele, kus tootja on juba hakanud puure välja vahetama, kuid eelduste kohaselt ei jõua sellega valmis enne 12aastase armuaja lõppu. Selliseid põllumajandustootjaid tuleb abistada, et tagada, et nad jõuaksid oma ettevõtted nappidest vahenditest hoolimata võimalikult kiiresti moderniseerida. Sellepärast hääletasin muudatusettepaneku poolt.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin resolutsiooni vastu, kuigi ma pooldan kindlalt loomade heaolu kaitsmist. Ei ole võimalik vastu vaielda sellele, et tavapäraste puuride kasutamise keelustamise direktiivi nõuete täitmiseks on vaja kohandamist, kuid me peaksime andma kõigile liikmesriikidele rakendamiseks sama palju aega. Paljude Euroopa tootjate raskused 1. jaanuaril 2012 jõustuvate eeskirjadega kohandumisel toob turul kaasa lauamunade defitsiidi ja selliste munade hinna olulise tõusu, sektori konkurentsivõime langemise võrreldes kolmandatest riikidest sisseveetavate munadega ning väga tõenäoliselt tootmine kas peatub või väheneb oluliselt. Me peaksime enne keelu lõplikku jõustamist hindama direktiivi rakendamise olukorda, sest selline hindamine võib viia üleminekulahenduste leidmiseni, et loobuda täiustamata puuride kasutamisest järk-järgult ja ilma eeskirjadele vastavaid tootjaid ebasoodsasse olukorda panemata.

(Istung katkestati kell 13.00 ja jätkus kell 15.00)