Istungi stenogramm

Neljapäev, 16. detsember 2010 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

(Istung algas kell 9.00)

2. Euroopa kultuuripärandi märgis (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on Chrysoula Paliadeli kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (KOM(2010)0076 – C7-0071/2010 – 2010/0044(COD)) (A7-0311/2010).

  Chrysoula Paliadeli, raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Euroopa institutsioonidele on nende püüdlustes saavutada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ühtekuuluvus ja solidaarsus keeruliseks ülesandeks see, kuidas suurendada Euroopas teadlikkust, milles austatakse ja kaitstakse kultuuride paljusust.

Teadlikkus meie ajaloost, meie mitmekultuurilise pärandi tundmine ja noorema põlvkonna teavitamine ideedest ning inimestest, kes olid Euroopa Liidu rajamise esirinnas, võib aidata ületada lõhet Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel.

Euroopa Komisjon on Euroopa Nõukogu korraldusel võtnud endale kohustuse koostada ettepanek kujundada valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis ümber ühenduse kultuuriinstitutsiooniks. Ulatuslikest avalikest konsultatsioonidest ja mõjuhinnangust nähtub, et selle institutsiooni lisamine Euroopa algatustesse aitaks parandada märgise mainet ja usaldusväärsust, tingimusel et selle aluseks on eelnevalt selgelt määratletud kriteeriumid ning et rõhutatakse mälestusmärgi või mälestise sümboolset ja mitte esteetilist olemust; teiste sõnadega tuleks edastada sõnum, et Euroopa ajalugu on rikka ja vastastikku täiendava ühise kultuuripärandi tulem ning Euroopa Liit on rajatud tõelistele väärtustele, nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus.

Alguses oli meil väga kaugeleulatuv lähenemisviis märgisele: relv meie välispoliitilises arsenalis, mis ei jää ainult Euroopa Liidu piiridesse, sest selle võib omistada ka teistele Euroopa riikidele ja – miks ka mitte – isegi väljaspool meie mandrit asuvatele riikidele. Hetkel tundub olevat realistlikum kasutada märgist kui vahendit, mille abil süvendada liidu liikmesriikide ühtekuuluvust ning piirduda esialgu liikmesriikidega.

Vastasime komisjoni ettepanekule omistada märgis kõige rohkem 27 mälestisele ettepanekuga korrata menetlust iga kahe aasta järel, et säilitada selle institutsiooni väärtust ning anda aega valida välja mälestised ning teostada märgise omistamise järel järelevalvet. Me nõustume, et auhinna sümboolse väärtuse tõttu, mis aitab kaasa Euroopa ühinemisele, tuleks eelistada rahvusüleseid mälestisi, sest sellega toetame ühtekuuluvust, edendame võrgustike loomist ning soodustame liikmesriikide või piirkondade koostööd. Seepärast peaksid sellised mälestised kvootides olema suurima osakaaluga. Praktilistel põhjustel peaks üks liikmesriik tegutsema koordineerijana Euroopa ekspertide rühma ja komisjoni vahel.

Käsitlesime märgise ümberkujundamist mitte kui vana rahvusülese institutsiooni administratiivset ümberkujundamist, vaid kui uut institutsiooni, millel on selged valikukriteeriumid ning mis seab selle saajatele siduvad kohustused, kui nad soovivad märgist endale hoida. Ekspertide rühm, suhtlusvõrgustikud, sümboolne olemus ja laureaatide järelevalve osutavad teistsugusele käsitusviisile, mida ei tohi segi ajada varasema rahvusülese institutsiooniga. Seepärast leidsime, et vana institutsiooni kaitsmiseks ja uue institutsiooni kehtivuse edendamiseks on komisjoni ettepaneku artikli 18 rahvusülesed sätted ebavajalikud. Otsisime ka viise, kuidas tugevdada komisjoni tekstis 12liikmelise ekspertide rühma rolli, lisades veel ühe, Regioonide Komitee esitatud liikme, ning üritasime tagada, et rühm on rohkem kaasatud märgise omistamise ja tagasivõtmise protsessi.

Samas valguses ja Euroopa Parlamendi rolli suurendamiseks nõudsime, et komisjon võtaks kohustuse enne lõpliku valiku tegemist avaldada eelnevalt väljavalitud mälestiste täielik nimekiri ning teavitada sellest vastavalt Euroopa Parlamenti ja nõukogu. See annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aega probleemidele reageerida.

Selle lühikese ettekande lõpetuseks soovin tänada variraportööre, komisjoni esindajaid ja nõukogu loomingulise panuse eest raportisse, mille üle teil kohe hääletada palutakse. Usun, et meie koostöö jätkub konsultatsioonide edasistes etappides samas vaimus.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks tänada Euroopa Parlamenti, eriti raportöör Paliadelit ja variraportööre otsustava toetuse eest komisjoni ettepanekule Euroopa kultuuripärandi märgise kohta. Nagu teate, oli see ettepanek üks esimestest, mille komisjoni uus koosseis pärast ametisse asumist heaks kiitis, ning see on lähiaastatel kultuurisektoris meie prioriteet.

Soovime märgise abil anda Euroopa kodanikele, eriti noortele kodanikele, uusi võimalusi saada teavet meie ühise, kuid mitmekesise kultuuripärandi ning Euroopa Liidu ajaloo ja arengu kohta. Ma olen kindel, et see aitab tuua Euroopa kodanikke Euroopa Liidule lähemale. Euroopa kultuuripärandi märgis aitab ka suurendada kultuuriturismi ning annab füüsilisi ja rahalisi eeliseid.

Parlamendi ja komisjoni märgisega tehtud koostöö on viimastel kuudel olnud väga tõhus ning mul on väga hea meel, et paljudes põhiküsimustes meie vaated kattusid. Enamik täna teie heaks kiidetud muudatusettepanekutest on täielikult kooskõlas meie uue märgisega seotud eesmärkidega. Me jagame parlamendi seisukohta, et algatuse kvaliteet ja kehtivus on üliolulised. Me kiidame heaks ka teie võetud meetmed eeskirjade ja menetluste maksimaalse selguse, lihtsuse ja paindlikkuse säilitamiseks, et need oleksid üldsusele arusaadavad ning et liikmesriigid ja Euroopa Liit saaksid neid hõlpsalt kohaldada.

Mõned üksikud muudatusettepanekud on siiski poliitiliselt tundlikud. Pean eelkõige silmas välja jäetud üleminekusätteid. Valitsustevahelise märgise saanud mälestistel ja liikmesriikidel on väga suured ootused üleminekuperioodi suhtes, mis annab neile võimaluse uues süsteemis kiiresti osalema hakata, loomulikult tingimusel, et nad vastavad uutele kvaliteedikriteeriumidele. See on arvatavasti üks põhiküsimustest, mida me lähikuudel nõukoguga peetavatel kolmepoolsetel kõnelustel peame arutama.

Olen siiski kindel, et saavutatakse kõiki pooli rahuldavad kompromissid, millega kaitstakse pikas perspektiivis Euroopa kultuuripärandi märgise edu. Seepärast loodame jätkata siin valdkonnas parlamendiga suurepärast koostööd. Tänan teid veel kord suurepärase koostöö eest!

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, fraktsiooni PPE nimel. − (FR) Austatud juhataja! On üksnes õige tunnustada meie raportööri mitte ainult tema töö, vaid ka tema kuulamisoskuse eest.

Kuigi parlamendi üldise tegevuse valguses ei pruugi see raport kuigi oluline paista, siis mulle tundub, et tõenäoliselt toob see kaasa tõelised ühenduse meetmed. Väikesed nired annavad kokku suure jõe.

Kui kultuuri- ja hariduskomisjon hääletas nimetuse „Euroopa kultuuripärandi märgis” säilitamise poolt − mida Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon eeskätt lootis −, siis tegi ta seda mitte seepärast, et piirduda algatuses Euroopa Liidu ajalooga, vaid selleks, et keskenduda suurele Euroopa ideele, mis on märksa vanem.

See märgis on võimas vahend, mille abil peaks põhiliselt edendama Euroopa identiteeti kultuurilise mitmekesisuse kaudu. Sellesse ei tohiks suhtuda lihtsalt kui valitsustevahelise algatuse ümberkujundusse, vaid pigem kui reaalsesse kogemustel põhinevasse algatusse, millel on tegelik lisandväärtus nii stiimulitena, mida see võib anda liikmesriikide või kohalike ametiasutuste Euroopa väärtuste edendamisse, kui ka teadmistena, mis meie kodanikud nende väärtuste kohta saavad.

Eemärk on tugevdada Euroopa kodanikes Euroopa osaks olemise tunnet ning aidata kaasa ühise teadlikkuse tekkele. Ajal mil meie suurim ülesanne on siduda üldsus Euroopa ideega, vajab Euroopa ühtlasi sümboleid, mis seda ideed pidevalt edasi arendavad ja tugevdavad, sest kahjuks tundub, et Euroopa identiteedi puhul on tegemist millegi iseenesestmõistetavaga, kuid millegagi, mida tuleb ikka veel leiutada.

  Mary Honeyball, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Nõustun täielikult teiste sõnavõtjatega, et tegu on suurepärase algatusega, ning mul on väga hea meel, et kultuuri- ja hariduskomisjon ning Chrysoula Paliadeli selle esitasid.

Tahaksin eriti tänada meie raportööri, kes on teinud suurepärast tööd. Tegemist on suurepärase vahendiga, mis aitab edendada Euroopat, meie ühist kultuuri ja ajalugu. Ma olen kindel, et see osutub üliedukaks, ja oleme paika pannud viisid, mis tagavad selle edu. Mälestised valib lõplikult välja selles valdkonnas erialateadmisi omav ekspertide komitee ja – nagu ma varemgi olen öelnud – meie otsime Euroopa idee edendamiseks just piiriüleseid mälestisi.

Edukad kandidaadid peavad samuti vastama konkreetsetele kriteeriumidele: tahame suurendada valitud mälestiste tähtsust Euroopa jaoks; edukad kandidaadid peavad korraldama üldharivaid, eriti noortele suunatud üritusi; märgise saanud teiste mälestistega vahetatakse mõtteid ühisprojektide algatamiseks; toimuvad dialoogi soodustavad kunsti- ja kultuuriüritused; ning loomulikult tagatakse üldsusele võimalikult suur juurdepääs mälestistele.

Nii et ma arvan, et toimivad mälestised toovad Euroopale väga suurt kasu ning on midagi, mis pakuvad inimestele suurt rõõmu ja edendavad Euroopa ideed, mida teeme ka meie siin parlamendis ja ELis.

Niisiis kiidan seda raportit teile kõigile. Ma olen kindel, et algatust, kui see toimima hakkab, saadab tohutu edu ning ma olen väga uhke, et sain selles osaleda.

  Oriol Junqueras Vies, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Euroopa kultuuripärandi märgis on kahtlemata väga tähtis projekt ja seda vähemalt kahel põhjusel: esiteks viib see Euroopa kodanikud lähemale meie ühisele ja mitmekesisele ajaloole ja pärandile; teiseks on tegemist hea vahendiga, mille abil edendada kultuuriturismi ja majandust.

Soovin seega tänada volinik Vassilioud ja raportöör Paliadelit nende toetuse ja raske töö eest ning kasutan võimalust, et öelda, et ehkki algselt oli tegemist liikmesriikide ettepanekuga, peame nüüd andma sellele selgelt ELi mõõtme.

See tähendab seda, et Euroopa kultuuripärandi märgis ei tohi olla liikmesriikide valitud mälestiste summa, vaid peab hoopis olema ühise euroopaliku visiooni peegeldus. Euroopaliku visiooni jaoks on vaja, et liikmesriikide eelvalikus kehtiksid ühtsed kriteeriumid ja et see protsess oleks täielikult läbipaistev. See tähendab ka seda, et peame austama piirkondlikku, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Märgise edu sõltub meist endist.

  Emma McClarkin, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Euroopa kultuuripärandi mälestiste edendamine ja arendamine on vajalik ning ma toetan projekti, mis väärib meie täit tähelepanu. Meie rikkalik ja mitmekesine kultuuripärand on midagi, mille üle Euroopa kodanikud peaksid uhkust tundma, ja see ongi tegelikult peamine põhjus, mis ajendab miljoneid inimesi kogu maailmast igal aastal Euroopat külastama. Selle projekti abil on ajaloomälestiste jaoks võimalik saada juurde rahalisi vahendeid ning neid säilitada ja arendada, mis on praegusel majanduslikult raskel ajal suureks abiks, kuid kui me oma kodanike ootusi suurendame, siis peame oma lubadused täitma.

Kohe algusest peale on aga selle raporti sõnastus olnud föderalistlik, mis edendab võltsi ja pealesunnitud Euroopa deemost, ning üritused nimetada märgis ümber Euroopa Liidu kultuuripärandi märgiseks olid poliitiliselt motiveeritud ning sellega oleksid välja jäänud tuhanded potentsiaalsed mälestised, mille ajalugu ja pärand on kaugelt suurem kui paljudel nüüdisaegsetel mälestistel, mida nad isegi võivad varju jätta.

Lisaks lükati tagasi minu ja teiste katsed tagada, et märgise puhul jääks keskmeks pärand ja mitte poliitiline lõimumine. Seetõttu jäävad paljud tähtsad mälestised paratamatult ja ebaõiglaselt välja.

Tõsist muret tekitas ka selle kava rahastamine, eriti kui arvestada kokkuhoiumeetmeid, mis ahistavad kultuuriasutusi kogu Euroopas. Ma loodan, et suutsime olukorra vaos hoida ning et liigume edasi. Liiga palju mälestisi ning UNESCO programmi dubleerimine toob tõenäoliselt probleeme juurde.

Märgise põhieesmärk oleks pidanud olema meie jagatud ja mitmekesise pärandi hoidmine ja ülistamine, kuid kahjuks ei ole me suutnud lisandväärtust tagada. Me ei tohi seda unustada.

  Giancarlo Scottà, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel selle algatuse üle, mille eesmärk on kujundada Euroopa kultuuripärandi märgis ümber Euroopa Liidu ametlikuks meetmeks, et suurendada märgise tõhusust, nähtavust, mainet ja usaldusväärsust.

Tahan sel puhul rõhutada, kui tähtis on mälestiste hindamiseks nimetatud ekspertide komitee professionaalsus ja märgise andmise ja edaspidi selle läbivaatamise menetluse jõulisus. See on hädavajalik, et tagada märgise eripära ja kvaliteet.

Märgise andmisel tuleb siiski keskenduda üksnes mälestise sümboolsele ja üldharivale väärtusele, mitte selle ilule – nagu muude kultuuripärandi edendamise algatuste puhul tavaks −, et see teistest selgelt eristuks. Ma nõustun seega ka sellega, et nende sümboolse tähtsuse tõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata rahvusülestele mälestistele.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Sedalaadi märgis on mõistlik, kuid ainult kahel tingimusel: esiteks peab see olema väga nähtav, et seda teataks – lõpuks on meil selliseid sümboleid juba piisavalt. Teine tingimus on, et sellega seotud bürokraatiast ei saaks eesmärk omaette, nagu on juhtunud nii paljude sarnaste algatuste ja ELi institutsioonidega. Oleks tõeline Euroopa kultuuri paradoks, kui millestki, mis võiks meile nii kasulik olla, millestki, mis erineks oluliselt sellest, kuidas Hiina suhtub oma iidsesse kultuuri, või mis oleks täiesti erinev Ameerika Ühendriikidest ja selle ajalooliselt väikesest kultuurimälestiste hulgast, kujuneks lõppkokkuvõttes välja väga bürokraatlik ja keeruline viis omadele töökohti juurde tekitada.

Üks peab olema täiesti selge: kultuur inspireerib ideid ja nägemusi, millega me sageli kaasa läheme, kuid mida me märksa harvemini ellu viime. See konkreetne võimalus luua identiteet, mis ühtlasi hõlmab ka subsidiaarsuse põhimõtet, saab eksisteerida üksnes kultuuri kaudu, mistõttu peame selles valdkonnas veel rohkem tööd tegema. Pean silmas ka kirjanike ja kunstnike konkreetset propageerimist ning seda ilma bürokraatlike organisatsioonide ja institutsioonideta, nagu meil Euroopas tavaks.

  Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin tervitada volinik Vassilioud ja tänada teda otsustava toetuse eest algatusele, samuti tänan Chrysoula Paliadelit ja kõiki variraportööre tehtud hea töö eest!

Praegu on Euroopa majandus- ja finantsraskustes. Arutame hetkel, kuidas sekkuda, et aidata mitmeid raskustes olevaid Euroopa Liidu riike. Loomulikult on see tähtis, kuid Euroopa ei tohi unustada, kui tähtsad on väärtused, mis on aidanud liidul võidukalt ületada arvutud katsumused, millega ta oma ajaloo jooksul on pidanud rinda pistma.

Euroopa rikkus on selle ajaloos, kultuuris, kunstis, juhtides, maastikes, sümboolsetes kohtades, intellektuaalides, filosoofides ja – kas ma julgen selle välja öelda? – selle tsivilisatsioonis. See märgis saab seda kõike esindada ja sellega saab rõhutada Euroopa identiteedi väga erinevaid vorme, mille tekkele on liikmesriigid aja jooksul kaasa aidanud.

Peame nüüd mõtlema nõukoguga peetavatele läbirääkimistele, et leida lahendus mitmete punktide mitmesugusele tõlgendamisele. Ma usun, et selle teema tähtsust arvestades leiavad vaidlusalused punktid kiire ja võib-olla isegi lihtsa lahenduse. Ma usun ka, et kohe kui raport on lõplikult vastu võetud, tunneme end veel rohkem eurooplastena, ning seda tänu väärtustele ja tavadele, mida me jagame. Usun, et komisjoni vahendusel on parlamendi ja nõukogu tehtud tööst kõigile meie kodanikele kasu.

(Sõnavõtja nõustus vastama Hans-Peter Martini sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Suur tänu Marco Scurriale! Hindan tema sellel teemal öeldut kõrgelt. Tahaksin lihtsalt temalt kui selle täiskogu suurima fraktsiooni esindajalt küsida, kui suureks hindab ta ohtu, et me võime selle kultuuripärandi märgise haldamisel ja elluviimisel mattuda liigse bürokraatia alla. On tal ettepanekuid, kuidas tagada, et bürokraatia jääks mõistlikkuse piiridesse, et me ei peaks seisma silmitsi arvukate lõputult nõupidavate žüriidega, vaid saaksime täita meie tegeliku ühise eesmärgi, milleks on nähtav ja sellisena meedias tunnustatav kultuuripärandi märgis?

  Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Vastan Hans-Peter Martinile rõõmuga, sest teame, et bürokraatia on mõnikord see, mis eristab ja lahutab Euroopa kodanikke oma institutsioonidest. Sellest vaatevinklist on minu arvates raportis võetud suund väga selge. Me arutame seda ka nõukoguga.

Kui liikmesriigid on valinud välja mälestised, millele Euroopa märgis anda, ja kui me oleme kokku pannud tõelistest asjatundjatest koosneva komitee, kellel võimaldatakse valida välja mälestised vajamineva, kuid mitte üleliia pika aja jooksul – ja meil on vaja veel otsustada, kelle sõna jääb viimaseks, kuid see on küsimus, mida peame arutama nii nõukogu kui ka komisjoniga –, ei näe ma siinosas üleliigset bürokraatiat. Paljude meetmete puhul tekitab bürokraatia probleeme, kuid mitte selle märgi puhul, ja ma usun, et seda on võimalik ellu viia kindla ajaraamistiku jooksul ja et sellest tõusetub selge kasu kõigile Euroopa kodanikele.

  Maria Badia i Cutchet (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahan ühineda nendega, kes tänasid Chrysoula Paliadelit tema suurepärase töö eest!

Ma arvan, et kui raport vastu võetakse, siis saame öelda, et sellest saab euroopalisusele uue pühendumise edukas haripunkt, ja ma arvan, et euroopalisusele pühendumine ei ole praegusel ajal sugugi mitte tühine asi.

Ma usun ka seda, et liikmesriikide, voliniku ja komisjoni otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis Euroopa Liidu reguleerimisalasse aitab suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, kuid see aitab samuti tugevdada sügavasti juurdunud ideaali Euroopa kodanike ühtekuuluvusest ja solidaarsusest.

Märgis on oluline samm Euroopa terviklikkuse suunas, sest selle abil tuuakse meid ja kõiki meie kodanikke lähemale meie ühisele ajaloole.

Kui sageli on kosta nii palju hääli, millega nõutakse endale õigust individuaalsele ajaloole – sageli oma rahva ajaloole −, siis usun, et see algatus, mille üle me täna hääletame, kinnitab õigust ühisele ajaloole ja teadvustab seda kui tõeliselt sümboolset ja ülitähtsat väärtust.

Ma usun, et see, mida me Euroopa kultuuripärandi märgise puhul ette võtame, aitab noorematel põlvkondadel mõista ideid, millest lähtusid Euroopa Liidu rajajad, et nad saaksid aru, et Euroopa Liit, Euroopa lõimumise protsess, mida me kogeme, on protsess, mille lõpptulemus – nagu iga teise protsessi lõpptulemus – sõltub nendest, kes selles osalevad. Ma arvan, et Euroopa Liit saab olema selline, nagu selle kodanikud soovivad. Ma kutsun seega kõiki koostööle. Loomulikult kuulsin ma, kuidas Hans-Peter Martin äsja ütles, et peame vältima bürokraatiat. Peame seda kindlasti tegema. Üle kõige peame aga pühenduma oma ühisele ajaloole ja sellest pühendumusest teada andma.

  Juhataja. – Hannu Takkula on palunud luba esitada küsimus.

Hannu Takkula, võite Maria Badiale oma küsimuse esitada!

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Minu eesmärk oli eelkõige sõna võtta, sest ma olen Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni koordinaator, soovin oma fraktsiooni nimel tänada Chrysoula Paliadelit selle suurepärase raporti eest ja öelda paar sõna kodanike ajaloo ning Euroopa kultuuripärandi märgise kohta. Seega on minu küsimus tegelikult...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Üks hetk, Hannu Takkula! Kodukord ... anname teile peagi sõna lisasõnavõtjana, sest teie fraktsiooni esindajat ei olnud tõepoolest kohal.

Me kutsume teid ja eri sõnavõtjaid, kes võtavad sõna järgmisena, ning teil on rääkimiseks aega kaks minutit.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Hetk tagasi kasutas tõlk Maria Badia i Cutcheti sõnavõtu tõlkimisel terminit „europeism”, arvatavasti ekslikult. Sellist sõna poola keeles ei ole ja tegelikult on mul tunne, et praegu arutluse all oleva algatusega luuakse midagi, mida ei ole olemas: nn europeismi ehk midagi kunstlikku, mida kasutatakse poliitiliste mängudes etturina.

Minu arvates on see, mida me teeme, ebavajalik. Nagu üks kuulus mõttetark kord ütles: „Olemusi ärgu paljundatagu ilma vajaduseta”. Mulle on jäänud mulje, et Euroopa kultuuripärandi märgis on olemus, mida ilma vajaduseta paljundatakse. Ma ei maini suurt küsimärki, mis ripub selle kohal, kuidas märgist anda ja tagasi võtta. Ma ei maini fakti, et algatus läheb Euroopa maksumaksjale maksma 1 350 000 eurot. Minu küsimus on põhimõttelist laadi ja täiesti eraldiseisev muudest olulistest küsimustest, nimelt: miks me seda teeme? Kas me tõesti peame looma midagi, mis ei ole euroopalisus, vaid pelgalt minu eelnevalt mainitud europeism?

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Praegune arusaam kultuurist ei ole midagi uut – me oleme sellest kuulnud parlamendis muude raportite arutamise ajal ja täna kuulsime sellest siin jälle – seda peetakse Euroopa Liidus vaat et vahendiks. See väljendub mitmetel viisidel: kas niinimetatud kultuurilise diplomaatia kontekstis, kus kultuuri peetakse välispoliitiliseks tööriistaks, või praegu arutluse all oleva Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise loomisega, et – kui kasutada raportööri sõnu – suurendada eurooplaste usku Euroopa Liitu ja selle juhtidesse ning ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel.

Raportöör saab läbimõeldult aru, et selle saavutamiseks on tõhusamaid viise, mille kohta oleks palju rohkem rääkida. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et mitte ühegi märgisega ei saa olematuks teha ELi rakendatava poliitika ja majandusjuhtimise nähtavaid mõjusid Euroopa kodanikele ja rahvastele: lühidalt – tõelise sotsiaalse terrorismi kavad, mida EL on liikmesriikide valitsuste mahitusel ellu viinud.

Peaksime mõtlema ka sellele, kuidas on teiste seas sellised poliitikad nagu ühine põllumajandus- või kalanduspoliitika aidanud kaasa oluliste kultuurimärgiste ja Euroopa rahvaste kultuuri- ja ajaloopärandi eluliste koostisosade hävimisele. Mõelgem rannikuäärsete või ilmalike maapiirkondade edasisele lagunemisele kõigest ühe põlvkonna jooksul! See algatus, millel on peamiselt sümboolne tähendus, põhineb ühtse Euroopa identiteedi ja ühtse Euroopa kultuuri arendamise ekslikul ideel ning pealekauba on selle aluseks sellised väärtused nagu vabadus, demokraatia, sallivus, mida arendatakse eriti tundliku kultuuripärandi valdkonnas ja omakorda ajaloo valdkonnas, mis põhjustab tõsist muret, et sellega julgustatakse kõhedusttekitavat ajaloo ümberkirjutamist, mille tunnistajaks oleme viimasel ajal olnud.

Kultuuri nagu muudegi ajalooliste nähtuste alus ei ole mingi homogeenne jagatud identiteet, vaid pigem on see vastuolude, konfliktide ja kultuurilise domineerimise väljendus. Küsigem endalt veel kord Euroopa kultuuripärandi märgise tähenduse kohta, mis põhineb lihtsalt pärandi koostisosade asukohal. Teades, et Euroopa kultuuripärand on kokku laenatud paljudest kultuuridest ja seda võivad omale nõuda ka islamimaailm, Vahemere kultuurid või Euroopa kolonialismi all kannatanud rahvaste kultuurid, siis kas on tegemist Euroopa Liidu kultuuripärandiga või kultuuripärandiga Euroopa Liidus?

Austatud juhataja! Tahaksin lõpetuseks öelda, et üldiselt on raportööri esitatud muudatusettepanekud, mõnede eranditega, komisjoni eelnõu paremaks teinud, kuid praegusel juhul on raporti konkreetsed eesmärgid vähemtähtsad kui nende aluseks olevad väärarusaamad.

  Corneliu Vadim Tudor (NI). – (RO) Austatud juhataja! Täna, 16. detsembril tähistame Ludwig van Beethoveni, ühinenud Euroopa hümni looja 240. sünniaastapäeva.

Arvestades kultuuri- ja hariduskomisjoni suurepärast raportit ning olles Rumeenia ajaloolane ja kirjanik, tahaksin soovitada anda Euroopa kultuuripärandi märgis erakordsele mälestisele, mis on kogu maailmas ainulaadne: Püha Andrease koobas, mis asub lähedal kohale, kus Doonau jõgi suubub Musta merre. Nagu kinnitas Origenes, üks ristiusu rajajatest, kes kuulis sellest oma isalt, kes omakorda kuulis sellest Andrease jüngritelt, järgnes Andreas esimesena Jeesus Kristuse kutsel siia väiksesse koopasse Väike-Sküütia provintsis, et siin evangeeliumit levitada. On peaaegu kindel, et see on esimene kristlik kirik Euroopas.

Kavatsen 2011. aasta esimestel kuudel astuda vajalikud sammud, et saada suurejoonelisele projektile kogukonna toetus. Mul on plaan rajada muljetavaldav ausammas meie Päästjale Jeesus Kristusele Transilvaania Rumeeniale kuuluvas osas, täpsemalt Braşovi regioonis. Kuju saab olema 40 meetrit kõrge, mis on kõrgem kui sarnased kujud Brasiilias, Portugalis ja Poolas. Selle alusel saab olema kirik, kus saab korraldada laulatusi, ristimisi ja usuteenistusi, et tähistada suuri kristlikke tähtpäevi. Me elame üle eesseisvad tumedad päevad ja väljume võitjana ainult kristliku risti valguses!

  Hella Ranner (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et ettepanek, mida mõned liikmesriigid juba ellu viivad, on nüüd jõudnud Euroopa Liidu kui terviku ette. Otsus märgise andmise kaheaastase tsükli kohta oli õige ja asjakohane. Soovin ühtlasi väljendada selle eest oma tänu raportöörile. Pean siiski möönma, et mul on väikesed kahtlused asjaolu suhtes, et on vaja teha täpset vahet UNESCO maailma kultuuripärandi programmi ja selle märgise euroopaliku olemuse vahel. Vastasel korral on meie kodanikel raske mõista, miks sellel konkreetsel märgisel on spetsiaalne Euroopa mõõde.

Ma uurisin, missugused mälestised on liikmesriigid siiani auhinnale esitanud, ja loomulikult on suures osas tegemist inimkäte abil loodud objektidega. Meie mõte kultuuri- ja hariduskomisjonis oli tunnustada mitte ainult ehitisi – kuigi ehitised on tähtis komponent −, vaid pidasime neist olulisemaks väärtust omavaid objekte ja muid mälestisi või isegi kogemusi, mis seonduvad Euroopa arenguga.

See toob mind viimase märkuse juurde. On eriti tähtis, et žüriidesse nimetataks sobivad eksperdid, kes suudavad need eesmärgid ühte sulatada ja kes abistavad nende täitmisel ja arendamisel. Kui nii läheb, siis ei ole vaja karta bürokraatiat, mis võib tekkida.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Antud perioodil oma arengus, kus Euroopa vaevleb identiteedi- ja väljavaadete puudumise kriisis, arvan ma, et Euroopa kultuuripärandi märgise, mille abil identifitseeritakse Euroopa Liidu ajaloo, kultuuri ja loomise seisukohalt suure sümboolse ning üldhariva väärtusega mälestised – nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed −, kasutuselevõtt on eriti oluline.

Minu siirad tänusõnad raportöör Paliadelile, kes pani tõhusalt käiku meie paljude kultuuri- ja hariduskomisjonis esitatud ettepanekud ja täiendused, ning kandis eriti hoolt selle eest, et menetlused oleksid kindlamad ja et neis arvestataks rohkem Lissaboni lepingu kohast ülesannete jagunemist liikmesriikide, komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel. Nagu mõned kaasparlamendiliikmed märkasid, püüdlesime me ka selle poole, et märgis ei kattuks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) algatuste ega Euroopa Ülemkogu ajaloo- ja kultuuriradade kavadega.

Tõepoolest – liikmesriigid nimetavad hästi määratletud kriteeriumide alusel iga kahe aasta järel mitte rohkem kui kaks aktiivselt hallatud mälestist. See on oluline punkt: liikmesriigid peavad demonstreerima, et nad usuvad mälestisse ja haldavad neid seega harival viisil ning inimesi kaasates. Komisjon vastutab ekspertide komiteelt saadud teabe põhjal eelvaliku tegemise eest, kuid võtab endale ka järelevalvaja rolli, hinnates iga kuue aasta järel mälestiste haldamise tõhusust, ja võib märgise tagasi võtta. Parlamendi roll suureneb, sest ta mitte ainult ei nimeta Euroopa komitee 16 liikmest neli liiget, vaid ka seetõttu, et on aktiivselt seotud eelvalikusse jäävate mälestistega.

Ma toetan ka lahendust keerulisele probleemile, mis on seotud sellega, et valitsustevahelise menetlusega on paljudele liikmetele juba märgiseid jagatud, mis lahendati nii, et liikmesriikidele jäävad varasemad märgised igal juhul alles, isegi kui need ei ole vastavuses uue süsteemi ja uute kriteeriumidega – seega ei viida neid madalamale järgule.

Kiidan heaks ka selle, et eelistatakse rahvusüleseid mälestisi, mis on Euroopa jaoks huvitav proovikivi, ning Regioonide Komiteele antud subsidiaarsusega seotud rolli; samuti rõhuasetuse liikmesriikide, sealhulgas linnavalitsused ja piirkonnad, kaasamisele valikuetappi, et vältida nende osalist kaasamist. Leian siiski, et kasuks tuleb, kui kõik liikmesriigid teeksid lisapingutusi. Väga tähtis oleks korraldada koolides ja ülikoolides noortele suunatud konkursse mälestiste leidmiseks, mis ühtlasi aitaks rekonstrueerida ühist Euroopa ajalugu ja tähendaks seda, et ka noored aitavad kaasa Euroopa kodanikuks olemise tunnetamisesse.

  Hannu Takkula, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahaksin kõigepealt teid tänada võimaluse eest võtta oma fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel hetkeks sõna Euroopa kultuuripärandit käsitleva tähtsa raporti teemal.

Tänast arutelu kuulates tuletasid mu muljed kohati mulle meelde seda, mida üks mu õpetaja mulle kord ütles: kui midagi on võimalik valesti mõista, siis mõistetakse seda valesti. Pean silmas seda, et mõned näevad selles suurepärases projektis – mille eesmärk on tõsta Euroopa mainet ja näidata, et Euroopa tugevus on selle mitmekesisuses; selles, et Euroopa on ühinenud mitmekesisuses – ohtu rahvusriigile või ohtu Euroopa identiteedile või ohtu millelegi muule. Küsimus ei ole selles.

Ma arvan, et tegemist on suurepärase algatusega ja ma võin öelda, et peame Euroopa kohta rohkem teadma. Peame üksteise kohta rohkem teadma, sest nii saame tulevikus ehitada üles parema Euroopa.

Euroopa on rahvaste mosaiik, millest on välja kasvanud ühised arusaamad demokraatiast, inimväärikusest ja arvamusvabadusest. Need on põhiväärtused, mida me edasi arendada tahame.

Kui me räägime Euroopa kultuuripärandist, siis tuleb öelda, et see on väga rikkalik. Arvan, et see väike investeering, 1,3 miljonit eurot kogu kava peale, tasub Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestistele mitmekordselt ära – ja seda ka rahalises mõttes. Majanduslik kasu ei ole kõige tähtsam, vaid eelkõige on oluline vaimne kasu seeläbi, et Euroopa vaim muutub tugevamaks ja paraneb arusaam sellest, kuidas see Euroopa mosaiik on sündinud ning millel see põhineb. Teades oma tausta ja ajalugu, suudame tagada jätkusuutliku tuleviku.

Austatud juhataja! Tahaksin raportöör Paliadelit veel kord tema raporti eest tänada! Minu arvates on tegemist suurepärase ja vajaliku raportiga. Lisaks on selle põhjal väga hea Euroopa kultuuripärandi märgise projektiga edasi liikuda.

  Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Euroopa identiteedi kujundamine ja kodanikes suurema huvi tekitamine Euroopa Liidu ja selle saamisloo vastu on Euroopa institutsioonide ees seisvad kaks katsumust, mille nad peavad ulatusliku ühtekuuluvuse ja solidaarsuse saavutamiseks ületama.

Pealegi on need katsumused Lissaboni lepingu keskmes. Tõesti, lepingu artiklis 3 on sätestatud ELi kohustus kaitsta Euroopa kultuuri arengut. Kui hetkel on Euroopa unelmaga jõutud keerulisesse faasi, siis ei ole selle põhjus mitte ainult see, et Euroopa kui poliitiline projekt on ummikseisus, vaid ka raskused, mis on tekkinud seetõttu, et liit on rajatud ebaselgele identiteedile.

Sellises olukorras on rohkem kui kunagi varem vaja vähendada lõhet Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel, viia Euroopa Liidu paljurahvuseline, kuid ühine kultuuripärand lähemale kodanikele ja eelkõige tulevastele põlvkondadele. See on Euroopa kultuuripärandi märgise tähendus ja tähtsus: ühendada Euroopa selle mitmekesisuses, edendada jagatud kultuuri ja soodustada lõimumist oma territooriumi eri kohtade vahel.

Selle eesmärgi täitmisel keskendutakse uue märgisega eelkõige mälestise sümboolsele, üldharivale väärtusele ja mitte esteetilisele ilule, mis soodustab mälestistevahelist konkurentsi ning millega toetatakse ühiseid projekte. Tahan seetõttu tunnustada Chrysoula Paliadeli ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ülejäänud liikmete tehtud suurepärast tööd, eelkõige mis puudutab mälestiste valiku menetluse ja Euroopa Parlamendi rolli tõhustamist valikuprotsessis.

Ma olen kindel, et liikmesriikide otsus lisada märgis Euroopa Liidu raamistikku aitab parandada selle nähtavust ja mainet, et oleks võimalik ellu viia eesmärgid, mis on seotud Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsusega.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin alustuseks raportööri suurepärase raporti eest ning komisjoni ja nõukoguga peetud läbirääkimiste eest tänada. Isegi kui ta ei suutnud saavutada Euroopa Liidu kultuuripärandi märgist, on Euroopa kultuuripärandi märgis projektina ikkagi suurepärane. Ma usun kindlalt, et projekti saadab tohutu edu, kui selles minnakse Euroopa kultuurikapitali projekti jälgedes. Tegemist on suurepärase algatusega eelkõige seetõttu, et tänu sellele tekib piiriüleseid projekte.

Mitmed riigid teevad koostööd, et jagada ühiseid väärtuseid ja tavasid, millest on üheskoos sadade aastate jooksul rõõmu tuntud. Ma olen pärit Euroopa Liidu idapiiri ääres asuvast linnast, võimalik, et suurimast kultuurilinnast idapiiril, mis on piirist vaid 10 km kaugusel. Olen siiski käinud ka Santiago de Compostelas, mis asub praktiliselt Euroopa Liidu läänepiiril – neil kahel kultuurikeskusel on väga palju ühist, kuid ka palju erinevusi. Üks linn on õigeusklikest palverändurite keskus, teine katoliiklastest palverändurite oma. Kõige paremini tunnetame ühiseid väärtusi, kui väljume Euroopa Liidu piiridest, kui reisime teistele kontinentidele. Siis mõistame väga selgelt väärtusi, mida oleme sadade aastate kestel jaganud, ning tõsiasja, et meil on ühine kultuur ja teatud tunnusjooned, mis eristavad meid teistest rahvastest. Seega muutub Euroopa Liit või pigem Euroopa kultuuripärandi märgis oluliseks, kui me lahkume Euroopa Liidu piiridest.

Ma tänan teid veel kord raporti eest ja ma olen kindel, et sellest saab edukas projekt!

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Mulle teeb heameelt asjaolu, et see on tänasel istungil teine hääletusele tulev ettepanek, millega soovitakse ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel. Mitme Euroopa riigi valitsustevahelistest programmidest ümberkujundatud ametlik ELi meede, millega võetakse kasutusele Euroopa kultuuripärandi märgis, tugevdab ELi kuuluvuse tunnet ning aitab kaasa erinevuste ja kultuuridevahelise dialoogi tunnustamisele. Sellega teadvustatakse kodanikele, eriti noortele, nende rolli tähtsust Euroopa ajaloos ja Euroopa sümbolite tähtsust. See võib tõsta meie teadlikkust meie ühisest kultuuripärandist.

Paraneb just eriti noorte juurdepääs märgise saanud mälestistele ning meie ühist ajalugu kehastavaid objekte hakatakse paremini ära kasutama. Isiklikult teeb mulle kõige suuremat heameelt meetme korralduslik külg, nimelt see, et valiku- ja järelevalveprotsessis lähtutakse ühistest, selgetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest ning oluliselt paraneb asjatundjate kogemuste vahetamine. Rahvusvähemust esindava valitud parlamendiliikmena täheldan rahulolevalt, et näiteks Rumeenias võivad objektiivsed rahvusvahelised eksperdid kandidaadiks esitada uusi mälestisi lisaks neile neljale, millele on märgis juba antud. Nendeks on Teleki Raamatukogu Târgu-Mureşis, mis on tuntud kui üks Ungari kultuuri kantse, või Braşovi Must Kirik, mida peetakse suurepärase saksi gooti arhitektuuri kõige täiuslikumaks näiteks.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Austatud juhataja! Euroopa kultuuripärandi märgis on kahtlemata hea ettepanek, mis on jätkuks alates 2006. aastast toiminud valitsustevahelisele projektile. Sellega soovitakse aidata kaasa ühise Euroopa identiteedi loomisele ja suurendada huvi Euroopa Liidu ja selle väärtuste vastu.

Kultuuripärandi mõiste on väga avar ja see on ainult hea. Mulle teeb suurt rõõmu, et tööstuspärandit käsitlev muudatusettepanek võeti raportis vastu. Tööstus on ühise Euroopa ajaloo oluline koostisosa – lõppeks oli ju Euroopa 19. sajandi tööstusrevolutsiooni häll ning ELi sündimine on seotud Euroopa Söe- ja Teraseühendusega. See on aga ka seotud kodaniku- ja sotsiaalõiguste liikumiste ühise ajalooga.

Turism on üks valdkondadest, mis eeldatavasti Euroopa kultuuripärandi märgisest kasu saab. Ma usun kindlalt, et see on võimalus kasutada ühise Euroopa ajaloo mälestisi selleks, et arendada turismi ka sellistes piirkondades, mis ei ole traditsioonilised turismi sihtkohad. Minu arvates eiratakse selliseid mälestusi ebaõiglaselt, kui on vaja vaid need leida ning nende potentsiaali ära kasutada. Seega toetan raportit üliväga ja tahan selles valguses tänada raportöör Paliadelit.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Lissaboni lepingu jõustumisele eelnenud perioodil seisime silmitsi olukorraga, kus ELi kodanikud huvitusid oluliselt vähem selle tegemistest ja tegevusest. Lissaboni lepingu vastuvõtmise eesmärk ei olnud üksnes lahenduse leidmine probleemile, kuidas panna institutsioonid paremini toimima, vaid ka kaasata Euroopa kodanikke rohkem ELi tegevusse, näiteks kodanikualgatuste kaudu. Euroopa kultuuripärandi märgis on samm edasi Euroopa identiteedi kujundamise ning kodanike ja ELi sidemete tugevdamise suunas.

Viimasel neljal aastal on liikmesriigid määratlenud 64 mälestist, millel on Euroopa jaoks eriline tähendus. Me saame ELi raamistikus jagatud ajaloo avastamise ning Euroopa Liidu rolli ja selle ühistel demokraatlikel väärtustel ja inimõigustel põhineva kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimise teel suurendada meie ühenduse elanikes suurde Euroopa perekonda kuulumise tunnet.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Toetan ettepanekuid ja arvan, et need aitavad kaasa turisminduse kasvule ja arengule, mida on praegu väga vaja.

– Usun, et vaatamata Euroopa-suunalisele kriitikale väärtustab enamik kodanikke siiski Euroopat ja eelkõige märgist, millel on Euroopa kujutis. Olen olnud selle tunnistajaks Euroopa Liidu spordipealinna puhul. Minu enda valimisringkonnas asuvale Limerickile anti hiljuti see auhind ja seda hinnati kõrgelt. Sama kehtib Euroopa Liidu kultuuripealinnade ning kindlasti ka Euroopa kultuuripärandi mälestiste kohta.

Sellega on seotud mitmed kiiduväärt asjaolud. Üks neist on see, et mälestist tuleb hooldada, et märgist ei anta igaveseks ilma tegelikult tagamata, et te selle vääriline olete. Teiseks see, et bürokraatia ei tohi projekti lämmatada, millele juhtis tähelepanu Hans-Peter Martin ja millele Marco Scurria nii hästi vastas. Ma usun, et me võime uhked olla. Projektil on suur potentsiaal.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Kodanikud arutavad sageli Euroopa Liidu tuleviku üle. Tugeva liidu ja eduka tuleviku aluseks on usaldus ja üksteisega arvestamine – täpselt nagu perekonnaski. Euroopa kultuuripärandi märgise abil saavad inimesed üksteist paremini tundma õppida, avastada asjaolusid ja isikuid ning liikumisi, mis on Euroopa rajamise sümboliteks. Jagatud kultuuripärandi kindlakstegemine on võimalus tugevdada ühtset ja ühinenud Euroopat. Kõigil rahvastel ja riikidel – meil kõigil – on erinevad, sageli valusad ajaloolised kogemused, kuid just nende erinevuste abil saame kasvada pereks ja kujundada meie Euroopa identiteedi. Tahaksin eriti esile tõsta palju aastaid kestnud Euroopa jagunemist ning demokraatia arenemiseks võimaluste täielikku puudumist. Ma pean silmas Ida-Euroopat ja Nõukogude Liidu okupatsiooni. Kuid ka seal võideldi alati ühtse Euroopa idee eest ja me peame hindama...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Mitte keegi ei saa meid süüdistada järjekindlusetuses. Kehtestasime Lissaboni lepingus ELi kodakondsuse ja eile oli meil võimalus hääletada kodanikualgatuste üle. Täna oleme vastu võtmas sümbolit, nimelt Euroopa kultuuripärandi märgist. Kahtlemata süvendab see ELi identiteeti ja kodakondsust ehk teisisõnu kõiki neid väärtusi, mida me nii tähtsaks peame. Ma usun, et see märgis on suurepärane täiendus nii UNESCO nimistule kui ka Euroopa kultuuriradade ning Euroopa kultuuripealinnade projektidele. Kõik, kes on reisinud, teavad, kui väärtuslikud ja olulised on sellised projektid.

Ma usun, et Euroopa kultuuri edendamine Euroopa südames ja eurooplastele on ülioluline aspekt. Suur osa Euroopast on selles mõttes veel avastamata, kuid oluline on ka Euroopa kultuuri edendamine väljaspool Euroopat. Kõige tähtsam on, et volinik ja liikmesriigid suudaksid märgist edukalt edendada.

  Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin omakorda tänada meie raportöör Paliadelit suurepärase raporti ja siiani tehtud pingutuste eest. Uus Euroopa kultuuripärandi märgis tõstab esile meie kultuuri, tõstab esile Euroopa vaimu ja pakub rahuldust kõigile neile meist, kes Euroopa mälestisi sageli külastavad, ning minu arvates on häbiväärne, et me ei tõsta esile Euroopa lisandväärtust, kõiki neid ajaloolisi mälestusmärke, mida me hädasti peaksime propageerima.

Nagu teate, ei tee Euroopale muret üksnes majanduskriis, ja see on ka loomulik. Lissaboni-järgses Euroopas tahetakse esile tõsta Euroopa kultuurilist ühtekuuluvust, rikast ajalugu ja seda mosaiiki, mis määratleb Euroopa. Iseenesestki mõista tuleb seda teha Euroopa Parlamendi aktiivsel osalusel ja ma olen veendunud, et läbirääkimised nõukoguga artikli 18 üle lõpevad hästi.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevahelisest projektist on saanud ametlik Euroopa Liidu algatus, ajal mil esialgne projekt ei saanud tuntust ja mainet, mida see väärinuks. Selle projekti abil saame ühtlasi avada ukse riikidele, mis olemata Euroopa Liidu liikmed, rikastavad meie kontinendi kultuuri.

Üks olulisematest aspektidest on mälestiste, mis on valitsustevahelise kokkuleppe alusel juba välja valitud, ümberhindamine, ning samuti on vaja tagada õiglus riikidele, mille esialgu registreeritud mälestiste hulk erineb. Kui mälestist ei saa vahetult ümber hinnata, siis on neile suuremate võimaluste pakkumiseks oluline, et neil oleks võimalik märgist uuesti taotleda.

Euroopa kultuuripärandi märgise andmine piiramatuks perioodiks ja ilma korrapärase ümberhindamiseta aitaks tõhusamalt kasutada projektile eraldatud väiksemat eelarvet. Euroopa kultuuripärandi märgis tõstab üldsuse teadlikkust meie ühise kultuuripärandi mitmekesisusest ja kultuuriturismist.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa identiteedi kujundamine ja huvi suurendamine ELi vastu on tõelised proovikivid. Nende abil on võimalik tekitada üleüldist ühtekuuluvust ja solidaarsust. Kui Euroopa kultuuripärandi märgist hallata ELi algatusena, on selle eesmärke võimalik tõhusamalt saavutada. Lähtuda tuleb samadest kriteeriumidest ning olemas peab olema väga selgelt määratletud järelevalvesüsteem. Üks üldtulemustest oleks kultuuriturismi hoogustamine. Sarnaselt UNESCO maailma kultuuripärandi mälestisega aitab märgis suurendada turistide arvu ning elavdada kohalikku majandust.

Toetan komisjoni kavatsust võtta kasutusele Euroopa kultuuripärandi märgis ja muud vahendid, mille eesmärk on tugevdada ELi ja selle kodanike vahelisi sidemeid. Lõpetuseks tahan rõhutada kultuuridevahelise dialoogi edendamise tähtsust.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tundub, et enamik sõna võtnud parlamendiliikmetest rõhutas selle Euroopa algatuse tähtsust ja selle tõelist lisandväärtust. Nad toonitasid selle algatuse tähtsust Euroopa, ühise Euroopa ajaloo ja pärandi edendamisel, algatuse üldharivat väärtust ning selle olulisust kultuuridevahelise dialoogi algatamiseks ja julgustamiseks.

Mul on väga hea meel ja ma olen heakskiitmise eest väga tänulik. Tahan, et oleks selge, et ekspertidel, kes hakkavad selle tähtsa algatuse üle otsustama, on kindlasti kõige parema professionaalse taustaga, mis tagab, et nad ei vali välja mitte üksnes kõige paremad ja väärtuslikumad mälestised, vaid ka ideed. Lubage meelde tuletada, et pärand ei tähenda ainult mälestisi, vaid ka mittemateriaalset kultuuripärandit. Näiteks võeti Portugalis vastu dekreet, millega esimesena Euroopas kaotati surmanuhtlus. See on lisatud märgiste nimekirja, nii et pärand ei tarvitse olla ainult materiaalne.

Ma tahan selgitada ka seda, et meie eesmärk oli tõesti menetlust lihtsustada – kvaliteet on tähtis, kuid seda on ka lihtsustamine. Seepärast ei nõustunud me nõukogu ettepanekuga saata algatus ekspertide rühma otsuse järel komiteemenetlusse, sest see tekitaks bürokraatiat ja sellega raisataks väärtuslikku aega otsuse vastuvõtmisel.

Tahaksin lõpetuseks öelda, et majanduskriisi ajal, kui Euroopa rahvaste vahel on tekkinud poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud lõhed, vajame selletaolisi algatusi, mille abil saaks eurooplased kokku tuua. Neil tekib identiteeditunne ja me peame rõhutama oma ühise kultuuripärandi tähtsust, sest selle rikkus seisneb tõepoolest selle rikkuses. Meid ühendab ühine, kuid mitmekesine kultuuripärand.

Tahan teid toetuse eest veel kord tänada, eriti Chrysoula Paliadelit ja variraportööre selle suurepärase koostöö eest, mis meil on olnud, ja ma ootan, et see tähtis ettepanek võetakse lähiajal lõplikult vastu!

  Chrysoula Paliadeli, raportöör. – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks märkida, et ma jagan siin väljendatud vaateid nii Euroopa kultuuripärandi märgise mõjuhinnangu kui ka selle kultuurilise lisandväärtuse kohta. Märgisest üksi ei piisa, et ületada lõhe üldsuse ja Euroopa Liidu vahel. See saab vaid aidata koos muude algatustega leida probleemile lahendus. Mõistagi ei saa ma salata tõsiasja, et sellise kriisi, mida me viimasel ajal oleme pidanud kogema, ajal, kui euro ja Euroopa Liit on langenud metsikute rünnakute ohvriks, ei looda üldsus, et vaid kultuuri abil oleks võimalik igapäevaprobleemidele lahendus leida. Teadmised ajaloost ja paljukultuurilisuse austamine võivad aga mõlemad toimida ühtekuuluvuse vahenditena ning stimuleerida kohalikku majanduskasvu, sest sellega kutsutakse üles tegema koostööd kohalikul, piirkondlikul, riigisisesel ja rahvusülesel tasandil, nagu on kirjas komisjoni ettepanekus ning millega me nõus oleme. Sellest vaatenurgast on edukas samm edasi selles suunas Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise idee – minu tänusõnad Cătălin Sorin Ivanile, kes mäletas esialgset ettepanekut −, mille eesmärk oli tõsta Euroopa üldsuse teadlikkust oma ühisest pärandist ja samal ajal toetada kultuuriturismi. Tänapäeval on sellised väärtused nagu demokraatia ja vabadus, mis on juurdunud sügavale Euroopa kultuuriajalukku, sama tähtsad kui läbipaistvus ja solidaarsus ning seda eriti siis, kui tahame ületada lõhet Euroopa institutsioonide ja liidu liikmesriikide kodanike vahel ning lõhet liikmesriikide kodanike vahel. Loomulikult peame leidma lahenduse bürokraatiaga seotud küsimustele, kuid ma võin teile kinnitada, et Euroopa ekspertide meeskonna läbipaistvus ja koosseis tagatakse väga selgete tingimustega. Kahtlemata hakkab see kultuuriinstitutsioon toimima ülimalt selgetel alustel.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa kultuuripärandi märgise algatuse ümberkujundamine ametlikuks ELi meetmeks annab lisandväärtust liikmesriikide meetmetele ning aitab samal ajal oluliselt kaasa ühise Euroopa identiteedi kujundamisele. Ma toetan seda algatust ja esitatud raporti. Tahan mainida ka seda, et Euroopa kultuuripärandi märgist on väga edukalt ja kasulikult võimalik laiendada tegevustele, mis on seotud traditsioonilise maapiirkondade turismiga – õitsev sektor Euroopa riikidest. Tegelikult on see üks ettepanekutest, mille esitan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile koos oma arvamusega selle kohta, missugust rolli mängib maapiirkondade ja põllumajandusturism ELi eesmärgi saavutamisel muuta Euroopa maailmas esimeseks turismisihtkohaks.

  Emil Stoyanov (PPE), kirjalikult. – (BG) Soovin avaldada Chrysoula Paliadelile tunnustust raportiga tehtud töö eest. Euroopa kultuuripärandi märgise kasutuselevõtt ja väljaandmine on erilist tähelepanu vääriv algatus. Märgise saamiseks esitatud mälestiste euroopalik mõõde ja olulisus aitavad kujundada Euroopa identiteeti ja Euroopa kodanikuks olemise tunnet. Meie mandri ajalugu on oluline komponent, mis võib aidata kaasa Euroopa rahvaste lõimumisele. Meie noorem põlvkond peab nagu kord ja kohus olema teadlik meie ühisest Euroopa pärandist, sest on tähtis, et ei leviks eri versioonide variatsioonid ning et ei üritataks ajalugu populistlikult tõlgendada, sest tegemist on meie ühise Euroopa ajalooga, mis peegeldab kogu meie kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Valikumenetlusega peab tagama, et valituks osutuvad vaid sobiva kvaliteediga mälestised. Ma usun, et liikmesriigid peaksid esitama oma ettepanekud tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega. See aitab mälestisi riigisiseselt populariseerida ja lõhe Euroopa institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel muutub väiksemaks. Ainsa kodanikke esindava demokraatlikult valitud organi ehk Euroopa Parlamendi liikmena usun ma, et parlament peab selles algatuses suuremat rolli mängima.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Ma olen täielikult nõus raportis tehtud avaldusega, et ELi ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike vahel eksisteerib tohutu suur lõhe, kuna üle poole kodanikest ei ole EList kuigi heal arvamusel. Euroopa kultuuripärandi märgise ümbernimetamisega Euroopa Liidu kultuuripärandi märgiseks ja seotud muudatustega käivitame järjekordse suurejoonelise kuluka ja ülearuse ELi enesereklaami ning propaganda kampaania. Hoolimatus pisiasjade suhtes, nagu Slovaki natsionalistile ja separatistile Stefanikule püstitatud ausamba pidamine Euroopa Liidu koostöö pärandi suurepäraseks näiteks, tähendab, et ka selle uue algatusega ei suudeta inimesi ELile lähemale tuua. Pealegi on selgusetu, et kui Euroopa kultuuripärandi märgisega tõepoolest ei kavatseta dubleerida olemasoleva UNESCO maailma kultuuripärandi nimistut, siis miks tahetakse seda laiendada kolmandatele riikidele ja mis riike raportis siis silmas peetakse?

3. Šveitsi osalemine programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Doris Packi kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel esitatud soovitus nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal) sõlmimise kohta (2007-2013) (12818/2010 – C7-0277/2010 – 2010/0231(NLE)) (A7-0334/2010).

  Doris Pack, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel võimaluse üle seda arutelu täna ühiselt juhtida, sest ma mäletan, et oleme mõlemad Euroopa Ülemkogul alati Šveitsiga koostööd teinud, ja seega teame mõlemad, kui tähtis on Šveitsi jaoks nendes programmides osalemine. 2006. aastal, enne programmide uuendamist, teadsime siin Euroopa Parlamendis loomulikult seda, et me ei eksisteeri eralduses, vaid peaksime üritama kõiki teisi endaga kaasa kutsuda. Šveits ei kuulu küll Euroopa Majanduspiirkonda, kuid oli siiski huvitatud osalemast koolituse ja hariduse valdkonnas. Nagu kõik teisedki, olin sündmuste sellise arengu üle väga rõõmus. 2004. aastal kuulusin delegatsiooni, mis külastas Šveitsi parlamendi koolituse komisjoni. Arutasime detailselt asjakohaseid küsimusi, näiteks koolide ja ülikoolide vahelist liikuvust ning koostööd. Mulle oli toona selge, et see ettepanek kunagi esitatakse, ja mul on selle üle nüüd hea meel.

Programmide koostamisel ei pidanud me silmas üksnes enda, vaid kõigi naaberriikide huvisid, näiteks Lääne-Balkani riike ja Šveitsi ennast, mis oma asukohalt jääb keskele. Seetõttu oleme nüüdseks suutnud edu saavutada. Mis puudutab eelmist arutelu, saan nüüd teile öelda, et Šveits kavatseb esitada taotluse kultuuriprogrammiga ühinemiseks. Ühtlasi on ta huvitatud kultuuripärandi märgistamise projektis osalemisest, mida ta saab teha ainult tingimusel, et osaleb selles programmis.

Head kolleegid! Mida me siis nüüd tegema peame? Me saame öelda kas jah või ei. Mitte keegi meist ei kujutaks ettegi, et vastaks eitavalt, sest me oleme alati olnud Šveitsi osalemise poolt. Peaksin lisama, et osalemise all pean silmas seda, et Šveits maksab oma osa eest. Artikli 218 alusel on meil valida ainult sõnade „jah” ja „ei” vahel ning loomulikult on meie vastus kindel jah.

Mis on Šveitsiga sõlmitava lepingu põhipunktid? Iseenesestmõistetavalt on Šveitsi osalejatega projektide ja algatuste tingimused, eeskirjad ja menetlused samad, mis kehtivad liikmesriikidest pärit osalejatele ja liikmesriikide esitatud projektidele. Šveits peab looma riikliku asutuse, täpselt nagu me kõik oma vastavas riigis oleme teinud, mis koordineerib programmide rakendamist riigisisesel tasandil ja mis peab igal aastal tasuma kummagi programmi puhul rahalise osamakse. 2011. aastal oleks programmi „Aktiivsed noored” osamakse 1,7 miljonit eurot ja elukestva õppe tegevusprogrammi osamakse 14,2 miljonit eurot. Mis puudutab finantskontrolle ja auditit käsitlevaid klausleid, peab Šveits järgima Euroopa Liidus kehtivaid klausleid, sealhulgas neid, mis käsitlevad ELi institutsioonide ja Šveitsi ametiasutuste kontrolle. Leping kehtib seni, kuni üks pooltest sellest loobub. Ma siiski ei usu, et keegi sooviks ühineda sellise programmiga, kavatsedes sellest välja astuda. See on Šveitsi noorema põlvkonna huvides ja loomulikult on see Šveitsi ümbritsevate riikide noorte huvides, kes soovivad Comenius-Regio raames osaleda õpilasvahetusprogrammides Šveitsiga või individuaalsetes koolipartnerlustes ja ka Erasmuse programmis.

Šveitsi ametiasutuste esindajad saavad loomulikult osaleda meie komisjoni koosolekutel nende riiki puudutavates küsimustes. Lubage mul siinkohal öelda üht: tahame väga, et Šveits astuks otsustava sammu edasi. Šveits on juba väga pikka aega näidanud üles huvi selles süsteemis osalemiseks. Loodame, et kui Šveitsi noorem põlvkond saab suhelda teiste noorte eurooplastega, siis teadvustatakse ka seal paremini eurooplaseks olemist. See võib tähendada, et tulevaste referendumi tulemused on teistsugused kui minevikus. Paneme oma lootused nooremale põlvkonnale ja neile kahele suurepärasele programmile. Olen kindel, et kolme aasta pärast lisandub kultuuriprogramm.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni lepingu sõlmimiseks on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga vaja parlamendi nõusolekut, enne kui see leping saab jõustuda.

Tahan tänada kultuuri- ja hariduskomisjoni ja eriti selle esimeest Doris Packi tõhusa lähenemisviisi eest lepingule.

Kuna Šveits keeldus Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemast, ei ole siiani ühegi lepingu alusel olnud võimalik ELi ja Šveitsi vaheline otsene või kaudne koostöö hariduse valdkonnas.

Šveits on siiski näidanud juba kaua aega üles huvi meie haridus- ja noorteprogrammide vastu. Šveitsis on isegi välja arendatud riiklik toetussüsteem, et soodustada partnerlusi neis programmides aktiivselt osalevate ELi liikmesriikide organisatsioonidega. Lisaks on Šveits osalenud Bologna protsessis ja Euroopa kõrgharidusruumi loomises.

Samuti on Šveits hoolikalt jälginud Euroopa Liidus peetavat arutelu hariduspoliitika üle, ehkki distantsilt. Šveits on esimene riik, mis osaleb meie programmides, olemata ei ELi liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liige ega ELi kandidaatriik praegu või tulevikus.

Komisjon toetab Šveitsi osalemist nimetatud kahes programmis. Lepinguga võimaldatakse Šveitsi haridus- ja noorteorganisatsioonidel, samuti individuaalsetel õpilastel, õpetajatel ja noortel osaleda ELi programmis „Aktiivsed noored” ning tegevusprogrammis elukestva õppe alal ja teha seda täiesti võrdsetel tingimustel ELi kodanikega. Šveitsi osalejate esitatud projektide ja algatuste suhtes kehtivad samasugused tingimused, eeskirjad ja menetlused nagu liikmesriikide projektide suhtes.

Šveits on programmide rakendamise riigisisesel tasandil koordineerimiseks asutanud riikliku asutuse. Igal aastal tasub Šveits kummagi programmi puhul rahalise osamakse ning osaleb vaatlejana Šveitsi puudutavates küsimustes programmi komisjoni koosolekutel.

Tänan teid, head parlamendiliikmed, hea töö eest, mida selles küsimuses teinud olete!

  Marco Scurria, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lisaks komisjonile tahan kindlasti tänada kultuuri- ja hariduskomisjoni esimeest Doris Packi töö ja pühendumuse eest sellel teemal.

Täna arutatu on tähtis, sest just tänu sellistele vahenditele nagu programm „Aktiivsed noored” vahetatakse ideid, tekib lähedus ja sõprus Euroopa Liidu riikide vahel, kuid samuti ja eelkõige nende vahel, kes ei ole selle osalised, näiteks Šveits ja muud riigid.

Euroopa Liidu riikide ja kolmandate riikide suhteid on võimalik arendada just tänu meie mitmeaastaste programmide suurele rikkusele, näiteks sellised meetmed nagu „Aktiivsed noored”, „Erasmus’, „Erasmus Mundus”, elukestva õppe tegevusprogramm, „Media”, „Media Mundus” jpt.

Oleme nende programmide kaudu Euroopa Liidu elule toonud, andnud paljudele kodanikele – põhiliselt noortele – võimaluse saada kokku, vahetada kogemusi, õppida üksteist tundma ning lasta teistel ennast tundma õppida. Oleme andnud õpetajatele ja töötajatele üldiselt võimaluse lihvida oma ametioskusi ning oleme andnud eri riikide juhtidele, tootjatele ja ühendustele võimaluse teha paremat tööd.

Seega – need programmid on tähtsad ja me olime veidi mures, kui me neid komisjoni järgmise aasta tegevuskavas ei silmanud. Täna kiidame seega heaks tähtsa sammu, mis aitab ELil kasvada, tugevdab meie mandri kodanikuks olekut ning – arvestades, et hetk tagasi rääkisime sellest Euroopa kultuuripärandi märgise puhul – see on samm, mis aitab kaasa meie Euroopa identiteedi kujunemisele.

  Joanna Senyszyn, fraktsiooni S&D nimel. – (PL) Austatud juhataja! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis nimel toetan raportööri raporti projekti, milles nõustutakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemisega programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal. Lepingu üle on peetud vajalikud läbirääkimised ja selles kaitstakse ELi huvisid ning Euroopa haridus-, koolitus- ja noorteprogrammide õiguslikud alused võimaldavad Šveitsi osalemist. Osalemise põhimõtted on detailselt lahti kirjutatud, mis tagab programmide kohase ja õiglase rakendamise. Šveits on väga huvitatud koostööst ELiga hariduse, koolituse ja noortega seotud valdkondades ning seega peaks meie kokkulepe oleme iseenesest ilmne.

Meil on ülimalt hea meel, et ELi haridusprogrammid on nii atraktiivsed ja tõhusad, et nendega liituvad teised riigid. Värskeimast Euroopa Komisjoni uuringust nähtub, et programmi „Aktiivsed noored” abil paranevad noorte keeleoskused ning nende võimalused tööturul. Täiskasvanute hariduse puhul ei ole võimalusi siiski ikka veel täiel määral ära kasutatud, ehkki potentsiaal selles valdkonnas on tohutu.

  Hannu Takkula, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt tänada meie komisjoni suurepärast esimeest Doris Packi, kes on ka selle raporti koostaja! Võin öelda, et kui ettepanek usaldati Doris Packi kätesse, siis usaldati see headesse kätesse. Nagu meie hea volinik väga hästi teab, on Doris Packil elukestva õppe ja noorteprogrammide valdkondades väga suured ametikogemused ning suur asjatundlikkus. Selles küsimuses ettevalmistuste tegemise ajal oli rõõm jälgida, kui hästi töö edenes. On suurepärane, et ka Šveitsi noored saavad osa meie Euroopa Liidu edulugudest.

Tõsi on see, et isegi need, kes Euroopa Liitu kriitiliselt suhtuvad või isegi selle vastu seisavad, on siiski ühel meelel, et Euroopa Liidus on edulood tõepoolest olemas, näiteks programmid elukestva õppe, noorte ja kultuuri alal. See on üks Euroopa Liidu parimatest tahkudest ja see on midagi, mille nähtaval püsimiseks peame suurt tööd tegema.

Oleme just tänu Euroopa Liidule ja neile programmidele saanud julgustada noori eurooplasi oma isikliku kapitali suurendamiseks omandama haridust ja osalema koolitustel. Ühtlasi on seeläbi suurenenud ka meie riikide kapital.

Sel puhul on väga tähtis, et Šveits ei jääks sellest koostööst välja, olgugi et see riik ei ole ei ELi ega EMPi liige. Šveitsi noortele tuleb hoopis anda võimalus programmides osaleda ning edasi peaksime toimima vastastikusest kasust lähtudes. Usun, et see tekitab igal juhul lisandväärtust.

Austatud juhataja! Tahan lõpetuseks tänada meie raportööri. Loodan, et sellest programmist saab ka Šveitsi jaoks edulugu, nagu see on olnud meie, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike jaoks.

  Marek Henryk Migalski, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kultuuri- ja hariduskomisjon võttis raporti ühehäälselt vastu ja kõik nõustusid, et tegemist on hea ideega. Tegemist on tõesti hea ideega, mis ei tohiks põhjustada mingeid vaidlusi, sest selles näitlikustatakse väärtused, mille üle me arutame. Tegelikult võib tegemist olla ühega neist raportitest, mida täiskogu saab ühehäälselt toetada, isegi kui Šveitsi puhul on tegemist ainulaadse olukorraga, nagu volinik ütles. See on väga huvitav ja poliitilises mõttes eriline riik, mis teeb Euroopa Liiduga koostööd väga erinevates vormides, ehkki ei ole paljude Euroopa Liidu lepingutega liitunud, kuid just seetõttu tasub selle riigiga sidemeid arendada, kasutades selleks sedalaadi mittevastuolulisi ja üldtunnustatud programme.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Ehkki Šveits ei ole veel otsustanud Euroopa Liidu liikmesriigiks hakata, on ta pikka aega väljendanud tõsist huvi teha ELiga hariduse ja noorte ametikoolituse valdkondades ulatuslikku koostööd. Programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe tegevusprogrammi käivitamisel 2006. aastal pandi paika Šveitsi ja ELi koostöö õiguslikud alused nimetatud valdkondades.

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu soovitustega koostas Euroopa Komisjon pärast läbirääkimisi vastavate Šveitsi organitega lepingu, mille alusel on meil võimalik arendada oma Šveitsi sõpradega tõhusat koostööd hariduse ja noorte ametikoolituse ja ka elukestva õppe valdkondades. Leping on korrektne ja tasakaalus ning selles väljendatakse mõlema allakirjutaja huvi vastastikuse koostöö laiendamise ning teadmiste ja asjatundlikkuse vahetamise toetamise vastu hariduse kvaliteedi parandamise huvides.

Lugupeetud volinik! ELi ja Šveitsi leping kujutab seega minu arvates sammu õiges suunas.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – (LT) Austatud juhataja! Tahaksin kiita raportööri Doris Packi ja nõustun täielikult tema soovitustega programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmi kohta ning Šveitsi osalemisega nendes. Tahaksin öelda, et Šveits ei ole mitte üksnes kaunis ja laitmatult toimiv riik; Euroopa Liidule pakub see suurt huvi selle otsedemokraatia ja kantonite konföderatsiooni tõttu. Teisest küljest peaks ka Euroopa Liit Šveitsile huvi pakkuma, sest ELi liikmesriigid ümbritsevad ju Šveitsi igast küljest. Lõpuks on Šveits hingamas ühes rütmis ELiga. Ma usun, et kui programm vastu võetakse, siis on seda võimalik veelgi paremini teha. Šveits läheneb veelgi Euroopa Liidule ja EL suudab Šveitsi paremini mõista; nagu kolleeg Doris Pack ütles – suudame paremini referendumite tulemusi ennustada.

  Liam Aylward (ALDE). – Austatud juhataja! Toetan liikumist selles suunas, et Šveitsi koostöö ELiga hariduse, koolituse ja noortega seotud valdkondades suureneks. „Aktiivsed noored” on noorte Euroopa kodanike jaoks väga tähtis programm. Seda programmi on vaja rohkem esile tõsta ning selle eesmärgid tuleb täita, eriti arvestades Euroopa Vabatahtliku Teenistuse tegevusega programmi „Aktiivsed noored” raames.

Võttes arvesse, et järgmine aasta on Euroopa vabatahtlike aasta, siis on eriti oluline, et Euroopa Vabatahtlik Teenistus – mis toetab noorte osalust vabatahtlikus tegevuses ja mille eesmärk on arendada solidaarsust ning edendada kodanikuaktiivsust noorte seas – muutuks tugevamaks.

Iirimaal pakub vabatahtlik töö rohujuuretasandi spordiorganisatsioonides tuhandetele noortele võimalusi sportida ning juhtimises osaleda. Need organisatsioonid julgustavad noori kodanikuaktiivsusele, samal ajal edendades tervislikkust, sportlikku vormi ja aktiivset elustiili. Programmi ja selle vabatahtlikke meetmeid tuleks tõhustada ning Šveitsiga tuleks sel puhul sisse seada tugevad sidemed.

Programm „Aktiivsed noored” pakub palju võimalusi ning kõiki meetmeid selle eesmärkide tõhustamiseks ning ELi noorte julgustamiseks ja toetamiseks tuleks toetada ning otsustavalt soosida.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Austatud juhataja, raportöör! Tahaksin teid teie töö eest tänada ja öelda, et ma tõesti toetan teie soovitust, et Euroopa Parlament peaks kiitma heaks nõukogu otsuse Šveitsi osalemise kohta programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis, sest komisjoni leping Šveitsi ametiasutustega on kooskõlas kõigi nõuete, sätete ja tingimustega. Lisaks teeb Šveitsi riiklik asutus koostööd programmide rakendamisel riigisisesel tasandil ning tasub igal aastal kummagi programmi osamaksed. See kahepoolne leping on väga tähtis nii Šveitsile endale kui ka Euroopa Loodule, sest Šveitsi noortel on nüüd võimalik kasutada programmi „Aktiivsed noored” pakutavaid mitmesuguseid võimalusi ja vastupidi. Euroopa Liidu noortel on võimalik koos Šveitsi noortega projektides osaleda. Mul on seetõttu ülimalt hea meel, et ehkki Šveits ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda ega ole ELi liikmesriik, teeb ta siiski hariduse, koolituse ja noortega seotud valdkondades Euroopa Liiduga tihedat koostööd.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Alates hetkest, mil ma Euroopa Parlamenti tulin, olen endalt pidevalt küsinud, miks Šveits ja Norra ei ole Euroopa Liiduga ühinenud, ja olen mõelnud, et järsku on põhjus selles, et nad saavad kasutada mõlema maailma eeliseid. Eelist olla Euroopa Liidus, kuid ilma kohustusteta. Täna siin jään ma ikka kahtlevale seisukohale. Volinik mainis, et Šveits peab raha välja andma. Loomulikult peab ta seda tegema, kuid üldjuhul maksavad klubisse mittekuulujad liikmetest rohkem.

Ma teen siiski kummarduse Doris Packi ülimale tarkusele ja kogemustele ning ütlen, et võib-olla on see samm edasi. Võib-olla aitab see Šveitsi kodanikel paremini teadvustada eurooplaseks olemist ja võib-olla nad kunagi ühinevad Euroopa Liiduga. Kui nii läheb – ja ma loodan, et läheb −, siis ma arvan, et kogu au peaks minema volinikule ja Doris Packile nende valgustatud lähenemisviisi heaks. Sellel heade soovide ajal olen valmis ettepanekutega kaasa minema.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Euroopa noored on põlvkond, kellel on olnud privileeg kasvada rahu ajal mandril, millel peaaegu puuduvad piirid ja mida iseloomustavad liikuvus ja paljukeelsus ning mis pakub ka mitmesuguseid kultuurilisi ja majanduslikke võimalusi. Meil on vaja noorsoopoliitikavaldkonnas kehtestada stabiilsed abiprogrammid, kui me tahame tagada, et aina rohkem noori oleksid aktiivsed kodanikud. Vastab tõele, et Šveits ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda, kuid ta teeb Euroopa Liiduga tihedalt koostööd, ning seda mitte ainult hariduse, koolituse ja noortega seotud valdkondades. Šveits on alates 2008. aastast osalenud mitmetes laienenud Euroopa majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisele suunatud projektides ja neid rahastanud. Šveits on näidanud üles solidaarsust Euroopa Liidu laienemisega ja pühendumust sellele ning tahab uute liikmesriikidega rajada kindlad majandus- ja poliitilised suhted. Ma nõustun Šveitsi programmis osalemist käsitleva lepingu põhipunktidega, mis teeks temas võrdse partneri...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui see programm täna teoks saab, siis on see tänu Doris Packi meelekindlusele ja volinik Vassiliou tahtele.

Itaalia-Šveitsi kodanikuna olen rõõmus, et Šveits on esimene riik väljaspool Euroopa Liitu, mis osaleb ELi noorte haridusprogrammides nii kõrghariduse kui ka jätkuõppe valdkondades. Tõepoolest – ärgem unustagem, et ehkki Šveits ei ole Euroopa Liidu osa, on ta oluliselt kaasa aidanud väärtuste ja vabaduste loomisele, mis on Euroopa kontinendi ühine kultuuripärand.

Selliste programmide nagu „Aktiivsed noored” edust annab tunnistust asjaolu, et Šveits soovib meie Euroopa programmidega võimaldatavat liikuvust laiendada oma noortele, ning seega on väga tähtis, et Šveits ei taotle mitte üksnes avaramat majanduspiirkonda, vaid ka avaramat hariduspiirkonda. Ma arvan, et Euroopa Liidu ja Šveitsi noortel oleks väga huvitav üksteist paremini tundma õppida ning ma olen kindel, et sellega rajatakse vundament, mis vormib Euroopa Liidu tulevikku.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! On täiesti arusaadav, et Šveits, kes osaliselt rahastab programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmi, soovib nüüd neis programmides osaleda. Õppimise vaimus jätkates oleks aga tore, kui EL järgiks Šveitsi eeskuju otsedemokraatia vallas. Kui šveitslased otsustavad mitte rajada minarette, siis nende otsust aktsepteeritakse. Sama lugu on hiljutise algatusega välismaalastest kurjategijate väljasaatmiseks. Šveitsi ametiasutused teavad, et kui rahvas ütleb ei, siis mõeldakse ka nii, ja nad ei korralda lihtsalt seni hääletusi, kuni saavad soovitud tulemuse, nagu juhtus ELis näiteks Iirimaal.

On fakt, et toona võis Euroopa põhiseadusliku lepingu esialgne tagasilükkamine muuta mõnede šveitslaste jaoks Schengeni ja Dublini lepingute poolt hääletamise lihtsamaks. Neile võib tunduda hõlpsam moodustada liit lõdvalt seotud riikide föderatsiooniga ja mitte tsentraalse Euroopa Liiduga. See on midagi, mida ei saa varjata praegu Šveitsis kostuvate häältega ELiga ühinemise poolt. Euroopa Liidus ei ole kõik sugugi nii roosiline; tsentralistlikud tendentsid on süvenemas ning sündmused on arenemas selles suunas, et liidust on saamas nn ümberjagamisühing.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ma tahaksin Doris Packi ja volinikku selle algatuse eest soojalt tänada. Ma arvan, et Šveits – igast küljest ELi liikmesriikidest ümbritsetud enklaav – peab tegelikult olema programmidele avatud. Ma arvan, et noored ei tea alati, et kuna nad veel ei kuulu Euroopa Liitu, siis ei saa nad kasutada selle riigiülese Euroopa programmi eeliseid, mis pakub suurepäraseid võimalusi noorte lõimumiseks ja parimate tavade vahetamiseks ning mis tõepoolest tagab, et koostöö ja elukestev õpe on oma olemuselt tõeliselt euroopalikud.

Ma olen ühtlasi – ja see on veel olulisemgi – tänulik selle eest, et kanname nüüd Euroopa programmide mudeli üle riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Tahaksin samas nõustumise ja kutsumise vaimus julgustada Doris Packi ja volinikku sarnaseid projekte ehk laiendama, et kaasata teisi osaleda soovivaid riike. Pean peamiselt silmas idapartnerlust ja ka Balkani riike ehk teisisõnu riike, mis ei ole veel formaalselt Euroopa Liidu liikmesriigid.

  Hella Ranner (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Nagu kõigil siin, on minulgi tunne, et Šveits võib sel viisil Euroopale aina lähemale tulla ja et kunagi – ja loodetavasti varsti – saab sellest Euroopa Liidu täisliige, mis on kindlasti väga tervitatav. See tilluke valge täpp Euroopa kaardi keskel peaks meisse julgust süstima.

Meie hinnangute kohaselt jõuab programmis „Aktiivsed noored” osalenute arv peagi ühe miljonini. Noorteorganisatsioonide osalemine on tähtis ja ülekaalukas eesmärk. See on sõnum järgmisele põlvkonnale, et nende aktiivne osalus on väga oodatud. Tahan avaldada ka oma tunnustust Doris Packile tema jõupingutuste eest.

Peame liikuma liidust edasi teiste riikide juurde, antud juhul siis Šveitsi juurde, ja see on ainus viis, kuidas saame edu saavutada. Sellistel aegadel nagu praegu ei piisa arvatavasti sellest, kui lihtsalt oodata, millal Šveits palub luba Euroopa Liiduga ühineda. Pealegi ei tohi me unustada, et kultuuri- ja hariduskomisjoni rahaline toetamine annab meile eriti põhjust loota, et Šveits liitub peagi ka teiste programmidega.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahaksin kõiki selle algatuse eest soojalt tänada! Mul oli hea meel, et esimese teona hariduse, kultuuri ja noorte volinikuna kirjutasin ma alla Euroopa Liidu ja Šveitsi konföderatsiooni lepingule. Mul on selle arengu üle hea meel ja ma soovin, et Šveits saaks ühineda ka meie kultuuriprogrammiga, mida nad põhiseaduse tõttu teha ei saa.

Nagu paljud sõnavõtjad rõhutasid, toetame tihedamate suhete sisseseadmist Šveitsi ja ELi liikmesriikide noorte vahel. Me suhtume sellesse kui vahendisse, et sillutada teed Euroopa projekti suuremale toetamisele Šveitsis, ja loodame, et nad muudavad tulevikus meelt ja otsustavad Euroopa Liiduga ühineda.

Täheldasin ka seda, et austatud parlamendiliikmed julgustavad kolmandaid riike programmiga liituma, ja see on midagi, mida me loomulikult edendame. Tänan teid väga teie toetuse eest!

  Doris Pack, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel, et mõned kaasparlamendiliikmed euroskeptikute ridadest on selle ettepaneku poolt hääletanud ja nõustuvad, et on suurepärane, et Šveits selle programmiga liitub ja et koostöö hariduse vallas Euroopas suureneb. Võimalik, et see avab uusi horisonte mitte ainult liikmetele, vaid kindlasti ka Šveitsi nooremale põlvkonnale. Meile teeb see heameelt.

Kolleeg Mölzer on juba lahkunud, kuid panin tähele, et ta ei maininud asjaolu, et Šveitsis ei korraldatud selle koostöö kohta referendumit. Tõesti on tähelepanuväärne, et Šveits otsustas just selles valdkonnas sellise sammu vastu. Lõppude lõpuks saab ta ju olla kindel selles, et noorem põlvkond on kaua aega sellist koostöövõimalust oodanud. Andreas Mölzeril jäi ilmselt märkamata, et praegusel juhtumil referendumit ei toimunud. Rahvaga ei pea absoluutselt igas küsimuses konsulteerima. Head asjad, näiteks Euroopa Liiduga ühinemine, on niigi ilmsed. Ma loodan, et nooremale põlvkonnale tõuseb viljakast koostööst haridus- ja noorteprogrammide valdkonnas kasu ja et neist saavad tõelised eurooplased, kes ühel hetkel teatavad: „On saabunud aeg ka meil Euroopa Liiduga ühineda ja teha ülejäänud Euroopaga koostööd kõigis poliitikavaldkondades. Me oleme üks kontinent ja me peaksime neis küsimustes ühel nõul olema”. Ma olen kindel, et need haridusprogrammid mängivad tähtsat rolli eurooplaseks olemise paremal teadvustamisel kõigi šveitslaste seas.

  Juhataja. − Tänan teid, Doris Pack! Tahaksin avaldada teile tunnustust mitte ainult raporti, vaid ka teie raske töö ja entusiasmi eest ning ka selle eest, et osalete nädalavahetusel LUXi auhinna edendamisel Madridis! Ma ei saa olla koos teiega 17ndal, kuigi ma seda väga tahaksin. 18. ja 19. kuupäeval saan koosolekutel osaleda. Tänan teid! On tõsi, et parlament vajab Doris Packi suguseid inimesi, et me oleksime nii tõhusad, nagu me olema peaksime.

(Aplaus)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Minusse süstib julgust Šveitsi soov osaleda Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides, eriti seetõttu, et see riik ei kuulu veel ei ELi ega Euroopa Majanduspiirkonda. ELi programmidesse kaasamine on tähtis ka seetõttu, et meil ei ole siiani olnud vahetut kultuuri- ja hariduskokkulepet. Šveitsi osalemine Bologna protsessis ja Euroopa Kõrgharidusruumi loomine tagavad, et saame koos luua tingimused 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks ning seada selle protsessi käigus sisse tugevad sidemed liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Noorte kokkusaamised, kogemuste vahetamine õpetajate ja teadlaste vahel ning paremad võimalused elukestvaks õppeks aitavad meil kujundada ühist Euroopa identiteeti. Tahan siiski rõhutada, et peame kaaluma ka teiste, ELi piiril asuvate riikide kaasamist oma programmidesse, sest haridus ja kultuuri ei tohiks meie piiridel lõppeda. See võimaldab meil uuesti üles ehitada Euroopa kontinendi ning julgustab noori aktiivselt osalema meie ühise tuleviku vormimises.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Šveitsi − riigi, mis otsustas mitte olla osa Euroopa Liidust – osalemist programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe tegevusprogrammis ei saa a priori välistada, kuid seda tuleks hoolikalt hinnata. Toetan seega komisjoni ja Šveitsi valitsuse sõlmitud lepingu tingimusi ja hääletan Doris Packi raporti poolt. On õige võimaldada Šveitsil kasutada programmide eeliseid, kuid õige on ka kaitsta Euroopa Liidu finants- ja muid huvisid.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Seitsmendasse raamprogrammi lisatud elukestva õppe programmi eesmärk on arendada eri õppimisvorme kogu inimese ametielu jooksul, milleks toetatakse koostööd programmis osalevate riikide haridus- ja koolitussüsteemide vahel. Programmi sihtrühm ei ole ainult üliõpilased või keskkooliõpilased, vaid tänu Grundtvigi programmile ka täiskasvanud ja koolitajad, kellele on ette nähtud õppekülastused. Aasta-aastalt suurenenud eelarveeraldised selle programmi jaoks, mis 2011. aastal on peaaegu 1,028 miljardit eurot, näitavad, et selles valdkonnas on olemas põhjendatud vajadus arengu ja koostöö järele.

Ajal kui noorte seas on tööpuudus nii suur, kuna ei ole võimalik saada tööturu vajadustega kohandatud haridust ning ülikoolilõpetajad ei saa vajalikku tööalast koolitust, peame keskenduma sellele, et maksimaalselt ära kasutada elukestva õppe programmi pakutavad võimalused ning leida lahendus igale keerulisele olukorrale. Toetan algatust kaasata Šveits selle valdkonna koostöösse. Loodan, et ühine kogemuste vahetamine aitab parandada tööhõivet ja suurendada liikuvust tööturul.

4. Munakanade heaolu (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu Paolo De Castro põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel komisjonile esitatud suuliselt vastatava munakanade heaolu käsitleva küsimuse üle (O-0178/2010 – B7-0657/2010).

  Paolo De Castro, autor. – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Täna on tähtis võimalus arutada põllumajandusloomade heaolu kaitsmise strateegilist küsimust. 1. jaanuaril 2012. aastal jõustuvad nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ tingimused, milles sätestatakse kanade kaitse miinimumnormid, mis võrduvad tavapäraste täiustamata puuride kui munatootmises kasutatava süsteemi kaotamisega. See loomade majutamise meetod keelustatakse paremat loomade heaolu tagavate loomapidamissüsteemide kasuks.

Austatud juhataja! Mul on värskelt meeles Euroopa Liidu Nõukogu põllumajanduskohtumine, mis toimus 19. juulil 1999. aastal. See oli tähtis päev, mil aitasin enda riigi esindajana (olin toona Itaalia põllumajandusminister) kaasa selle tähtsa direktiivi heakskiitmisele, hääletades selle poolt.

Nüüd – aasta pärast uue õigusakti pöördumatut jõustumist, näitavad andmed, et Euroopa tootjad kavatsevad oma tootmissüsteemi kohandada, kuid see ei toimu raskusteta. Meil on vaja, et komisjon võtaks konkreetse kohustuse kaitsta loomade heaolu, kaitsta tootjaid, kes on oma loomapidamissüsteemi kohandanud vastavalt nõukogu direktiivile 1999/74/EÜ, ning samal ajal tõhusalt tagada uue õigusakti vastuvõtmine, vältides moonutusi turukonkurentsi mõttes.

See on põhjus, miks tundsin koos oma kaasparlamendiliikmetega, et see tähtis teema tuleb lisada põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni – mida mul on au juhtida – tegevuskavasse. Viimastel kuudel tehtud tõsise töö, millesse olid kaasatud parlamendifraktsioonid, tulemuseks oli 2010. aasta 28. oktoobri suuliselt vastatav küsimus, milles esitatakse komisjonile kolm tähtsat küsimust.

Esiteks – aruandmine uue õigusakti rakendamise kohta liikmesriikides.

Teiseks – liikmesriikide võetavad meetmed, et tagada vastavus direktiivi tingimustega, ning vajaduse korral kompromissi tegemine ettevõtetega, kes on näidanud üles ehtsat kohandamissoovi.

Viimaseks – vastuvõetavad meetmed ja tagatised, et vältida lähiaastatel munaturgudel kriise ja ennetada ebaausat konkurentsi kolmandatest riikidest, mis ei ole kohustatud järgima Euroopa siseturul Euroopa Liidu direktiivi.

Need on küsimused, millele ootame komisjonilt konkreetseid ja lõplikke vastuseid. Viimaseks palume volinikul tagada läbipaistvam turg, mis oleks kooskõlas nn eeskirjade vastastikkuse ideega, et Euroopa Liidu kohaldatavate loomaheaolu standardite puhul toimuks suurem rahvusvahelisel tasandil ühtlustamine.

Sellele küsimusele, mida me õigusloome protsessi algusest saadik oleme oma komisjonis korduvalt arutanud, lahenduse leidmine on hädavajalik, et vältida Euroopa loomade heaolu nimel tehtud pingutuste – meie pingutuste, volinik – kasutuks osutumist, sest turg ei suuda tunnistada toiduainetega seotud sotsiaalseid väärtuseid. Peame vähendama moonutusi, mis tekivad seeläbi, et Euroopa eeskirjade süsteemist välja jäävad tootjad suurendavad tänu väiksematele piirangutele oma konkurentsivõimet.

Austatud juhataja! Ettepaneku võtta vastu resolutsioon munakanade heaolu kohta, mille üle me täna hommikul hääletame, vastuvõtmine võiks olla esimene tähtis samm selles suunas.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Alustuseks ütlen, et volinik Dalli palus mul enda nimel vabandust paluda, et ta ei saa isiklikult kohal viibida, kuid mul on hea meel loomade heaolu ja tervise eest vastutanud endise volinikuna küsimusele vastata.

Tahaksin komisjoni nimel rõhutada, et 1999. aastal vastuvõetud tavapäraste puuride keeld kujutab endast tähtsat edasiminekut loomade heaolus Euroopa Liidus. Lisaks on see kutsunud kogu maailmas esile intensiivseid arutelusid. Tahaksin esile tõsta ka seda, et munakanade kaitset käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid.

Komisjon teeb kõik endast oleneva, et jälgida õigusaktide jõustamist liikmesriikides, kasutades selleks muu hulgas komisjoni ekspertide kontrolle ja andmeid, mida liikmesriigid peavad igal aastal esitama komisjoni konkreetselt loomade heaolu kontrolle põllumajandusettevõtetes käsitleva otsuse alusel.

Eelmisel kuul, 2010. aasta novembris, esitas 24 liikmesriiki komisjonile ametlikud andmed munakanade tootmiskohtade kohta 2009. aastal. Praeguseks on täielikud andmed esitanud vaid 18 liikmesriiki. Andmetest nähtub, et 18 liikmesriigi tootmiskohtades peeti 66% osas munakanu vabalt, 29% osas kasutati õrresüsteeme, 3,5% osas tavapäraseid puurisüsteeme ja 1% osas täiustatud puure.

Komisjon on siiski teadlik, et on olulisi andmelünkasid ning et kolm liikmesriiki jättis üldse vastamata, kusjuures kuus liikmesriiki esitas osalised andmed. Seega ei ole kirjeldatud pilt kindlasti täielik. Komisjon palub liikmesriike pidevalt ja igal võimalikul juhul – muu hulgas toiduahela ja loomatervishoiu komitees ja peaveterinaaride kohtumistel − esitada puuduvad andmed.

Lisaks on komisjon palunud ametliku kirja teel liikmesriikidel esitada oma riiklikud tegevuskavad keelu rakendamise kohta, et ELis valitsevat olukorda oleks võimalik paremini analüüsida.

Praeguses staadiumis on komisjon oma pingutused koondanud sellele, et tagada, et liikmesriigid võtavad seaduses ettenähtud tähtajaks vastu vajalikud meetmed tavapäraste puuride keelu rakendamiseks. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et vastuolus munakanade kaitset käsitleva direktiiviga toodetud mune ei oleks kooskõlas ELi õigusaktidega võimalik seaduslikult turustada.

Olukorrast on võimalik anda parem ülevaade järgmisel aastal pärast sidusrühmade kohtumist. Sidusrühmade kohtumine toimub 2011. aasta jaanuaris.

Praegu on koorega munade sissevedu väga piiratud nii toote lühikese säilivusaja kui ka ELi toiduohutusnõuete tõttu. ELi õigusaktide kohaselt peavad kolmandatest riikidest, kus puuduvad piisavad tagatised tootmisstandardite samaväärsuse kohta, pärit munapakendid olema varustatud märkega, et pidamisviis ei vasta ELi standarditele. Nimetatud märgis võimaldab selgelt eristada imporditud mune, mille tootmine ei vasta ELi loomade heaolu nõuetele.

Nagu ütlesin, uurib komisjon koos asjaomaste sidusrühmadega olukorda 19. jaanuaril 2011. aastal Brüsselis toimuval kohtumisel, kus arutatakse direktiivi tõrgeteta jõustamise tagamise võimalusi.

  Esther de Lange, fraktsiooni PPE nimel. – (NL) Austatud juhataja! Kihutame täiskiirusel olukorra suunas, kus miljonid munad ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele. Lõppude lõpuks, nagu täna siin varem öeldi, arvatakse, et 30% kõigist 2012. aastal toodetavatest munadest toodetakse 1999. aastal kokkulepitud täiustamata puuride keeldu rikkudes.

Lugupeetud volinik! Küsimus on lihtsalt matemaatikas. Loomasõbraliku muna, mis on pärit kanalt, keda ei peeta täiustamata puuris, tootmine läheb põllumajandustootjale 8−13% kallimaks. Teisest küljest − meeldib see meile või mitte − eelistab keskmine tarbija ikkagi odavaid mune ning on loomasõbraliku muna eest valmis maksma vaid 3−4% rohkem. Tulenev ebasoodne konkurentsiolukord paistab olevat ilmselge.

Põhiküsimus on: mida kavatsete teie, Euroopa Komisjon, ette võtta, et tagada, et eeskirju korrektselt täitvaid ja alternatiividesse investeerinud põllumajandustootjaid ei karistata, millest võidaksid nende mahajäänud kolleegid. Lugupeetud volinik! Palun ärge üritage meid lihtsalt lollitada oma kulunud väitega, nagu oleksid liikmesriigid rakendamise ja kontrollide eest vastutavad. Teie olete lepingute kontrollija ja seetõttu on kõik pilgud teile pööratud. Mul on samuti väga kahju, et arutame ikka veel andmeid ja loodame paremale ülevaatele järgmisel aastal, kuid siis on juba liiga hilja!

Mida me teeme? Peame survet suurendama! Oma resolutsioonis nõuame loomulikult muu hulgas puurikeelu allesjätmist, kontrollide arvu suurendamist, riiklike tegevuskavade koostamist ning eeskirjadevastaselt toodetud munade ekspordi keeldu.

Komisjon, nüüd on teie kord! Kui te midagi ette ei võta, siis ei kannata üksnes heausksed kanatootjad, vaid ma kardan, et kannatab ka teie ja kogu Euroopa loomade heaolu regulatsiooni usaldusväärsus. Ma usun, et me kõik tahame sellist olukorda vältida.

  Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja! Nagu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees De Castrol, oli ka mul 12 aastat tagasi põllumajandusministrina võimalus osaleda täna arutletava õigusakti vastuvõtmise üle otsustamisel. See oli väga pikk ja raske arutelu, sest seisime vastamisi kahe vastuolulise väärtusega: loomade heaolu tingimuste kehtestamine ja sektori konkurentsivõime tagamine. Jõuti lahendusele, et tuleb soodustada loomade heaolu ja anda sektorile kohandumiseks piisavalt aega.

Ehkki uue regulatsiooni jõustumiseni on veel aasta aega, teevad meile muret olemasolevad andmed põllumajandustootjate kohta, kes ei ole veel kohandunud, mida volinik meile ka kinnitas. Me ei tohi lubada, et investeeringuid teinud ja õigusaktidele vastamiseks pingutanud ettevõtteid karistataks või et nad leiaksid ennast ebasoodsas konkurentsiolukorras.

Ma olen volinikule tänulik teabe eest, mida ta meile andis, kuid tahaksime detailsemat teavet selle kohta, kui kaugele iga liikmesriik on tegelikult jõudnud. Tahaksime teada ka seda, missugust konkreetset menetlust kavatseb komisjoni kasutada, et tagada, et ettevõtted on 1. jaanuariks 2012 üldjoontes õigusaktiga vastavuses, välja arvatud voliniku mainitu, ning kas tegelikult on olemas mõnevõrra ühtlustatud sanktsioonide raamistik eri liikmesriikide vahel. See on täna arutluse all oleva resolutsiooni, mida parlament kindlasti laialdaselt toetab, eesmärk. Minu fraktsioon hääletab aga selle vastu, et jätta välja tervikuna või osaliselt punktid F, 8, 9 ja 14, mis sisaldavad väljendeid ja eesmärke, mille vastavuses ELi õigusele me kahtleme ning mis sissejäämise korral vähendaksid resolutsiooni usaldusväärsust.

  George Lyon, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Tahaksin volinikku arutelu alguses edastatud teabe eest tänada.

Hoolimata sellest, kas teil on täielik ülevaade või mitte, on karm tõsiasi, et alates järgmise aasta 1. jaanuarist toodetakse tõenäoliselt Euroopa Liidus 80 miljonit muna ebaseaduslikke puurisüsteeme kasutades. See on fakt. Meil on 12kuuline munemistsükkel. See näitaja ei saa kuidagi selleks ajaks järsult muutuda.

Tahaksin teada, mida peaksin ütlema näiteks Glenrathi põllumajandusettevõtjale John Campbellile ja kõigile Ühendkuningriigi tootjatele, kellest igaüks on kulutanud keskmiselt kaks miljonit inglise naela, et viia oma ettevõte õigusaktidega vastavusse, ja kellele tekib nüüd veelgi kulusid, mis on 8−10% kõrgemad võrreldes tavapärase puurisüsteemiga. Mida ütlen ma kodus tarbijatele, kellele lubasime, et alates 1. jaanuarist 2012 ei ole turul enam mune, mille tootmiseks kasutatakse vanu tavapäraseid täiustamata puurisüsteeme.

Ma tean, mida ma tahan, et parlament ja komisjon ütleksid. Ma tahan, et saaksin minna tagasi ja öelda, et võtame õigusaktide täitmise tagamiseks karme meetmeid. Ei mingeid erandeid ega ajapikendusi! Lõppude lõpuks on tootjatel olnud vastavuse tagamiseks aega kümme aastat. Ma tahan, et vastavuses olevad liikmesriigid saaksid kaitsta oma tarbijaid ja tootjaid seeläbi, et neil on võimalik keelustada ebaseaduslikult toodetud munade import tootjatelt ja riikidest, mis nõuetele ei vasta. Ma arvan ka seda, et komisjon peaks kohe, kui tal on teave käes, koostama nimekirja ning nimetama ja häbiposti panema need, kes nõuetele ei vasta. Teadmatust ei saa väljavabandamiseks kasutada. Kümme aastat on mis tahes äritsüklis pikk aeg, mis võimaldab ette valmistuda ja investeerida.

Volinik, kui te selle arutelu kokku võtate, siis loodan, et esinete tugeva avaldusega selle kohta, et mõistate tootjate ja tarbijate muret ning lubate rakendada nende mõlema kaitseks karme meetmeid.

  Martin Häusling, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Teie vastused ei veennud mind. Ka üksikasjad, mida komisjon esitas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, ei olnud kaugeltki veenvad. Nagu George Lyon juba ütles, seisame selle probleemi ees nii või teisiti. Alates 2012. aastast on 30% turul olevatest munadest ebaseaduslikud. Meil ei ole aga aimugi, mida nendega ette võtta. Paistab, et peame lootma sellele, et liikmesriigid täidavad oma aruandluskohustuse – lubage mul küsida, miks ei algata me rikkumismenetlust või vähemalt ei ähvarda sellega, et oleks täiesti selge, et Euroopa Liidu seadused peavad lõppkokkuvõttes kehtima iga liikmesriigi ja kõigi põllumajandustootjate suhtes? Me oleme loomade heaolu puhul saavutanud väga suure usaldusväärsuse ning see on midagi, mida samuti kaitsma peame. Kodanikud ootavad õigustatult, et nimetatud standardeid rakendatakse. Avalikkus on loomade heaolu küsimuses väga tundlik. Lõpuks anname põllumajandustootjatele ju rahalist abi ja toetame neid avalikult, sest meil kehtivad ranged keskkonnakaitse ja loomade heaolu eeskirjad. On mõistlik loota kõigilt liikmesriikidelt midagi vastutasuks. Seetõttu tahaksin küsida, mida kavatseb komisjon nüüd ette võtta. Me juba esitasime oma nõudmise komiteetasandil. Tegelikult on vaja kohe esitada meetmete kataloog. Me ei saa aktsepteerida võimalust, et toimub veelgi arutelusid eesmärgiga tähtaega pikendada. Ei saa olla nii, et karistame praegu nõuetele vastajaid sellega, et anname teistele võimaluse töötada veel kauem üleminekutähtaegade alusel. Põllumajandustootjad kaotaksid usalduse Euroopa Liidu institutsioonide vastu.

Te tõstatasite küsimuse märgistamise kohta. Mis juhtub näiteks toodetega, mis värskete munade asemel sisaldavad vedelat munamassi? Kuidas selliseid tooteid märgistada? Vähemalt see küsimus tuleb kohe lahendada.

Juba mitu korda on öeldud, et kümme aastat on pikk aeg. Euroopa Liidus pidid kõik teadma, et tähtaegadest tuleb kinni pidada. Liikmesriigid, uued liikmesriigid sealhulgas, ei saa end välja vabandada, öeldes: „Vabandust, aga ajast jäi puudu. Kümnest aastast tõesti ei piisanud”.

Euroopa Liit on loomade heaolu kaitsmisel esirinnas. Me saame seda oma väidete toetamiseks kasutada kogu maailmas. Saame kasutada seda väidet tarbijatega vaieldes ja seetõttu peame rakendades olema järjepidevad, et parlament ja komisjon ei kaotaks Euroopa standardite rakendamise puhul oma usaldusväärsust. Seetõttu nõuame, et komisjon võtaks meetmeid ega raiskaks enam rohkem aega, mis võib tuua kaasa olukorra, et pärast 1. jaanuari 2012 ei ole keegi olukorraga rahul.

  James Nicholson, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Kas tohiksin alustuseks öelda, et voliniku täna öeldu ei veennud ka mind täielikult. Komisjoni ametnikud esinesid põllumajanduse ja maaelu komisjonis kahel korral ning nende ülevalpidamine ja räägitu oli mitte ainult vastuvõetamatu, vaid pidetu ja häbiväärne.

Nüüd kuulasin, mida volinik rääkis, ning kuulasin suure huviga mõnd teemat, millest ta rääkis, kuid me ei kuulnud temalt midagi peale selle, et kavatsevad sidusrühmadega jaanuaris kokku saada.

Mida te siis sidusrühmadele jaanuaris ütlete, volinik? Mis on selle tulemus? Me tahame seda teada, sest peate aru saama, et täna on viimased kanad juba tavapärastes puurides, millele tähtaeg rakendub. Nad on juba seal. Tavapärastes puurides peetavate kanade munemistsükkel on tavaliselt 13−14 kuud.

Oma sõnavõtu ajal tegite ühe märkuse ja ehk saate sellele vastata või seda laiendada: ütlesite, et samaväärsetele standarditele mittevastavatest kolmandatest riikidest pärit munasid märgistatakse teistmoodi. Mida te sellega silmas pidasite? Kas nõustute sellega, et ELis pärast 1. jaanuari 2012. aastal ebaseaduslikult toodetud munadel on sama tempel või neid ei lubata tootmisriigist mujale eksportida või neid ei lubata turustada.

Meil on siin hiigelsuur probleem, sest nagu George Lyon ütles, muutub 1. jaanuaril 2012. aastal 83 miljonit muna – ja see on fakt – ebaseaduslikuks. Ja see on ka meile Euroopas tohutult täbar olukord, sest inimesed tahavad mune süüa. Nii et, mida me ette võtame?

Ma arvan tõepoolest, et peame teadma, kuhu me suundumas oleme. Kas saate meile kinnitada, et naasete märtsis täiskogu ette korraliku ettepanekuga selle kohta, mida te kavatsete teha – missuguseid meetmeid kavatsete kasutada −, et see olukord tegelikult kontrolli alla võtta? Nagu teised juba mainisid, on paljud tootjad standarditele vastamiseks juba kulutanud miljoneid naelu. Need, kes ei ole valmis samaga vastama, ei saa neilt lisaohvreid nõuda.

  John Stuart Agnew, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Komisjon on munatööstuses tekitanud väga suure kriisi. Kas see meeldib meile või mitte, viimselpäeval (või peaksin ma ütlema munapäeval?) on 100 miljonit kana ikka veel puuris. Selle ärahoidmiseks puudub raha ja logistika.

Sõnavõtjale võib pakkuda suurt rahuldust nõuda oma mugavast tugitoolist eeskirjade armutut täitmist, kuid see võib Briti munasektori pikas perspektiivis suurde ohtu seada.

Mõelgem praktilistele tagajärgedele! Kuidas kõrvaldada ja hävitada 100 miljonit kana 24 tunni jooksul? Või kuidas saab iga päev ohutult purustada ja hävitada 83 miljonit muna? Oletame, et kuidagi teil üks neist variantidest õnnestub, siis kust saavad tarbijad oma 83 miljonit igapäevast muna? Ukrainast, Indiast, Argentinast, Brasiiliast, kus kõik munad munetakse täiustamata puurides. Kas mõnda neid riikidest teatakse selle kõrgete heaolustandardite poolest?

Kui nende riikidega kaubanduseks juba läheb, siis kasvab selle maht tänu konkurentsieelisele väga kiiresti. Seda on raske peatada. Sellega nullitakse Ühendkuningriigis täiustatud puure kasutavate tootjate pingutused. Tegelikult annaksime ära suure osa oma tööstusest, mis on just teinud ulatuslikke investeeringuid, et säilitada vastavus ELi eeskirjadega.

Ma arvan, et ühendusesisene kauplemiskeeld on vale koht, kust alustada. Seda mitte ainult ei ole võimalik avatud piiride tõttu kontrollida, vaid ka Maailma Kaubandusorganisatsioon võib selle vastu protesteerida. Nii et kõige vähem halb lahendus – ja ma kordan: kõige vähem halb – oleks lubada ajutiselt teatud tingimustel erandeid nõuetele mittevastavatele tootjatele.

Mõned alastust kujutavad pildid meeldivad mulle, kuid mulle ei meeldi ette kujutada, kuidas pärast 2012. aastat hakkavad täiustamata puure kasutavatest välismaistest ettevõtetest Ühendkuningriigi suunas veerema veoautod, mille kastid on täis n-ö alasti, ilma märgistusega mune. Märgistuseta munad on kingitus petistele. Me oleme seda Ühendkuningriigis valusatest kogemustest õppinud.

Meie lahendus Ühendkuningriigis on märgistada munad mehaaniliselt koodiga, mis näitab nende tootmisviisi munatootmisettevõttes. Hetkel tehakse seda minu põllumajandusettevõttes ja vastavad masinad on usaldusväärsed. Komisjon väidab, et nõuetele mittevastavate munade erikoodiga märgistamine on liiga keeruline, kuigi seda on ilmselgelt vaja teha. Jah, tegemist on loomulikult sellesama komisjoniga, mis sunnib Ühendkuningriigi lambakasvatajaid lambaid ebausaldusväärsete elektrooniliste seadmetega ükshaaval märgistama, milleks pole mingit vajadust. Milline tohutu järjekindlusetus!

Kõige vähem halb lahendus – ja ma kasutan seda väljendit uuesti – oleks see, kui EL nõuaks, et nõuetele mittevastavad liikmesriigid kasutaksid oma regionaalfonde märgistamisseadmete ostmiseks ning tasuksid ka kontrolliasutuse loomise eest, mille personal koosneks nõuetele vastavate liikmesriikide kodanikest. See kontrolliasutus külastaks ühtlasi pakendamisjaamu ja looks andmebaasi töötlejatest, kes kasutavad oma toodetes täiustamata puurides peetud kanadelt pärit mune.

Enamik Ühendkuningriigi jaemüüjatest soovib vältida täiustamata puurides peetud kanadelt pärit munadega kauplemist pärast tähtaja kukkumist, kuid nad saavad seda teha üksnes siis, kui need munad on nõuetekohaselt märgistatud.

  Mike Nattrass (NI). – Austatud juhataja! Küsimus ei ole vaid ebasobivates puurides, vaid ka ELi suutlikkuses teostada järelevalvet ühtse turu üle.

Riikidele anti aega kümme aastat tootmine 1. jaanuariks 2012 vastavusse viia või vastasel juhul muutuvad tooted ebaseaduslikuks. Sakslased, skandinaavlased, hollandlased, britid jt on nõuded täitnud, kuid mõned suurtootjad on sellest lihtsalt keeldunud. Sellega on kaasnenud ulatuslikud kapitalikulud ning vastavusseviimine tähendab laenu võtmist. Regulatsiooni tõttu on tosina muna hind tõusnud umbes 15 penni. Nõudeid mittetäitnud röövlitele võidakse aega juurde anda ning nad kindlasti võidavad sellest, sest neile antakse hinnaeelis.

Ebaseaduslikes puurides peetavate kanade munad löövad alla seaduskuulekate ELi tootjate hinnad. Üks tootja laenas kümme miljonit Inglise naela, et tootmine direktiiviga vastavusse viia. Ta tegi õigesti.

Kas komisjon murrab nüüd oma lubadust ja selle tootjad munad muutuvad konkurentsivõimetuks? Kui aega juurde antakse, siis on selle loo mõte selles, et kui EL kehtestab direktiivi, siis maksab ta selle eest, et mitte seda täita.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Esther Herranz García (PPE). – (ES) Austatud juhataja! 2012. aasta jaanuaris võib kaduda 400 Hispaania munatootjat, mis on umbes 30% munatootjate koguarvust minu kodumaal, ning sealjuures kaob 300 000 tonni muna tootmine.

Euroopa Liit võiks lõpetada 80 miljoni muna tootmise, mis on kokku kaks miljonit tonni, ning kui me ei tegutse väga arukalt, oleks ainuke asi, mida saavutaksime, see et need asendataks impordiga kolmandatest riikidest, kelle loomade heaolustandardid on palju madalamad kui Euroopa Liidus.

Selles 1999. aasta direktiivis, milles nõutakse ruumi suurendamist munakanade puurides, nõutakse, et toimiksime arukalt ja positiivselt, sest vastasel korral ainult vähendaks Euroopa tootmist ja annaks täiendavaid kaubandusvõimalusi kolmandatele riikidele, kus ruum linnu kohta on palju väiksem kui see, mis meil praegu Euroopa Liidus on.

Selles direktiivis nõutakse suuri jõupingutusi Euroopa tootjatelt, sest juba Hispaanias üksi arvatakse, et kulu on umbes 600 miljonit eurot. Samuti ei tohiks unustada, et sellel on majanduslik mõju, mis laieneb munatoodete tööstusele ja toidutööstusele üldiselt.

Seega palun teie toetust muudatusettepanekule, mille esitas Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) fraktsioon lõike 2 kohta, milles palutakse lahenduse leidmist vastutustundlikele talumajapidamistele ja vastutustundlikele ettevõtetele, mis on oma talumajapidamiste muutmise protsessis ning on lõpetanud selle protsessi 2012. aasta jaanuariks. Peame neid toetama vahendite muutmisel ja andma neile aega selle protsessi lõpetamiseks, ennetades seeläbi pöördumatut kahju talumajapidamistele ning üleöist puudujääki ELi turul, mis omakorda suurendab hindu tarbijate jaoks.

Peame austama direktiivi, andma muna- ja munatoodete tööstusele võimaluse ning austama ka loomade õigust heaolule ning tarbijate õigust mõistlikule hinnale.

  Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Praegu tahaksin taas kord juhtida tähelepanu sellele, et juba on tehtud otsus keelata täiustamata puuride kasutamine. Liikmesriikidel ja munatootjatel on olnud piisavalt aega rakendada direktiivi tavapäraste täiustamata puuride kasutamise kohta. Aeg ei ole veel päris otsa saanud – 12 kuud on veel aega, enne kui kasutamine täielikult keelatakse.

Usun, et peame tagama täiustamata puuride kasutamise täieliku keelamise 1. jaanuariks 2012. aastal. Peab olema võimalik ähvardada liikmesriike, mis ei ole suutnud selleks ajaks direktiivi rakendada, selliste õigusmeetmetega nagu rahatrahvid.

Samuti peame tagama, et Euroopa seadustele mittevastavatest talumajapidamistest pärit mune ei müüdaks Euroopa siseturul.

  Britta Reimers (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Oleme 12 aastat teadnud, et täiustamata puuride kasutamine keelatakse ELis alates 1. jaanuarist 2012. aastal. Kuidas saab olla, et 12 aastat ei ole olnud mõnede liikmesriikide jaoks piisav, et rakendada seda keeldu õigeaegselt ja valmistada oma linnukasvatust ette sellele vastavalt? See on ainult üks paljudest näidetest selle kohta, kuidas halb rakendamine lõppeb frustratsiooniga. Liikmesriikide munatootjad, kes on muutused õigeaegselt rakendanud, juba kogevad konkurentsivõimega seotud anomaaliaid, mis on vastuolus ELi põhimõtetega.

Kutsun komisjoni üles nõudma, et asjaomast seadust täidetaks kõikides liikmesriikides, ja tegema kõik endast sõltuva, et seda rakendataks. Mune ei tohiks enam toota täiustamata puurides pärast 2012. aasta jaanuari ning ebaseaduslikel munadel ei tohiks enam sel ajal lubada jõuda poodidesse, peatades nende negatiivse mõju konkurentsivõimele. Talupidajad, kes on muutnud oma tegevust, et täita ELi nõudeid, ei peaks elama majanduslikult halvemalt, samal ajal kui need, kes üleminekut eiravad, saavad majanduslikku kasu.

Euroopa inimestele on võimatu seletada, miks ELi õigus ei kehti võrdselt kõikides liikmesriikides ja miks mõned liikmesriigid alati oma jalgu järel veavad. Hiljutised kriisid näitavad, kuhu see meid viia võib. Vajame ühiselt tegutsevat Euroopat, mitte sellist, kus iga liikmesriik võib käituda, nagu heaks arvab, arvestamata teistega.

  Vicky Ford (ECR). – Austatud juhataja! Nagu paljud teised, tahan korralikke loomade heaolustandardeid, aga tahan ka taskukohase hinnaga mune. Ma pole linnukasvatuse ekspert ja mu tütre neli katset pidada kanu lemmikloomadena on kõik lõppenud kohalike rebaste võiduga.

Seega kuulaksin parema meelega asjatundjaid, nagu põllumajandustootja, 30 000 õnneliku ELi seadustele vastava munakana pidaja, keda külastasin eelmisel kuul oma valimispiirkonnas. Ühendkuningriigis sai seakasvatustööstus kuluka õppetunni, võttes ühepoolselt kasutusele kõrgemad loomade heaolustandardid. Ühendkuningriigi munatootjad usaldasid komisjoni ja on õigusaktiks valmistumisel investeerinud sadu miljoneid naelu.

Avalikkuse usaldus ELi suhtes ei ole kunagi nii väike olnud. Peate kaitsma neid, kes on heas usus seda õigusakti täitnud. Praegu ei ole aeg munatootjatega argpüksi mängida.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Tahaksin tänada komisjoni vastuse eest, ehkki see on puudulik! Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on tõstatanud väga konkreetseid küsimusi ja nendele ei ole täielikult vastatud.

Erilise kahtluse alla seaksin statistika. Ehk võiksite seda selgitada? Kas ütlesite, et 66% tootmisest on nüüd vabalt peetav? Mul on teistsugune teave. Julgen öelda, et teie teave on seega valikuline ning peate pidama väga põhjaliku sidusrühmade koosoleku, sest lubage mul öelda: see on eriti rikastatud statistika. See ei peegelda üldse munatootmise tõelist olukorda Euroopa Liidus.

Lubage mul öelda ka seda, et kui seda õigusakti oleks lihtne täita ning kui meie tarbijad tõepoolest – ja ma mõtlen tõepoolest – tahaksid väga heaolusõbralikumaid põllumajandussüsteeme, maksaksid nad selle hinna. Nad tahavad neid, kuid nad ei väärtusta neid ega taha nende eest maksta. Ma pole saanud ühtegi päringut oma ajal siin Euroopa Parlamendis alates 2004. aastast, milles palutaks minult selle õigusakti rakendamist.

Pidage seda meeles, kaaslased! Selline on tegelik olukord. Olles seda öelnud, on oluline, et siin täiskogul vastuvõetud õigusakt täielikult rakendatakse ning et Euroopa Liit kaitseks neid, kes on investeerinud tohutu hulga raha, et seda täita. Arvan, et komisjon teab, et tal tuleb peagi tegeleda õigusprobleemiga.

Teie loal käsitleksin turuolukorda. Tekib väga silmnähtav munade kuhjumine: 83 miljonit neist muutub 1. jaanuaril 2012. aastal ebaseaduslikuks! Moraalselt ja eetiliselt ei saa me neid mune maha visata. See oleks kohutav, kui me seda teeks, samuti kannataks turg, tarbijate jaoks tõuseksid hinnad ning tekiksid protestid ja mässud.

Komisjon peab meile ütlema, mis sellel päeval juhtub, sest on vältimatu, et need munad on turul ja mõnda tüüpi munade puhul tekib must turg, mistõttu peame seda selgitama.

Need, kes on üleminekufaasis, peavad teadma ka seda, et ei toimu mingit tagasikerimist, sest nad on saadud sõnumitest segaduses.

Kõikidest küsimustest, mida sel nädalal arutasime, on see meie tarbijate ja ka meie tootjate jaoks väga oluline. Vajame komisjonilt vastuseid.

  Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Nagu näete, jälgime siin täiskogul õigusaktide täitmist, sealhulgas nende õigusaktide, mis ei ole veel jõustunud. Kui laiendaksime seda tava teistele sektoritele, kus tähtajad ei ole veel kätte jõudnud, peaksime pidama 15 päeva pikkuseid täiskogu istungeid.

Täna arutleme sektori üle, mis ei saa toetust ühisest põllumajanduspoliitikast ja kannatab suurenenud söödahindade tõttu. Sektoril ei ole lihtne tulla toime lisakuludega, aga see on vajalik, et täita ELis kehtestatud kõrgeid tootmisstandardeid.

Kõik näib viitavat asjaolule, et 1. jaanuariks 2012. aastal ei ole tootjad paljudes liikmesriikides jõudnud nõudmisi kehtestatud tähtajaks 100% täita. Prognoositakse, et ELi turu vajaduste täitmiseks tekib 30% tootmise puudujääk.

Tulemus on see, et siin toodetakse värskeid mune, mis on tõepoolest tarbija jaoks kallimad. Ostame mune mujal töötlemiseks ja sulgeme ELi tootmise osakaalu, mis läks sellele turule. Loodan, et selleks ajaks oleme olnud edukamad vastastikkuse nõudmisel suhetes kolmandate riikidega.

Kokkuvõtteks: õigusakt on kohustuslik alates 2012. aastast. Vahepeal võib komisjon jõustada muid kehtivaid õigusakte, nagu lammaste ja kitsede elektrooniline märgistamine, mis lisab väärtust jälgitavuse ja heade veterinaartingimuste puhul ning millel on ka otsene mõju loomade heaolule.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! On üsna selge, mida aruteldavas resolutsioonis öeldakse: ei saa lubada mingeid erandeid. Euroopa Komisjon peab välja töötama vahendid nõuetele mittevastava tootmise jõustamiseks ja karistamiseks. Kahjuks ei järeldu midagi ka avaldusest resolutsiooni preambulis selle kohta, et mõnedel tootjatel on olnud kohandamiseks 12 aastat, kui mõnel teisel on selleks olnud kaheksa aastat ja mõnel ainult viis. Lisaksin, et tootjad, kellele on antud lühim aeg kohandamiseks, toetasid oma kolleegide kohandamisjõupingutusi vanades ELi liikmesriikides, ostes nende kohandamata puure, olemata teadlikud probleemidest, mida nad endale põhjustavad. Eksperdid on leidnud tõendusmaterjali selle kohta, et nõudlus munade järele Euroopa Liidus ületab pakkumise pärast munakanade heaolu käsitleva direktiivi rakendamist, mis praktikas tähendab munade importi kolmandatest riikidest, mis on toodetud puurides, mis kindlasti ei ole täiustatud. Seega kutsun komisjoni üles hindama keelu säilitamise teostatavust tavapäraste puuride kasutamise kohta alates 1. jaanuarist 2012. aastal, otsides samal ajal lahendusi ja selgesti määratletud kriteeriume nende tootjate kohta, kes ei lõpeta ajakohastamisprotsessi 1. jaanuariks 2012. aastal, nagu on viidatud kahes muudatusettepanekus, mida meie fraktsioon toetab.

Autorite arvates on lisaks loomade heaolule ja konkurentsivõimele resolutsiooni vastuvõtmise põhiargument asjaolu, et muutuste tegemise üleminekuperiood oli hästi teada ja direktiivis sätestatud ning et seda tähtaega ei saa muuta. Loodan, et parlamendiliikmed, kes nõustuvad selle mõttekäiguga ja hääletavad resolutsiooni poolt, on kõik sama sihikindlad ja üksmeelsed, kui hakatakse hääletama selle poolt, et ei ole täiendavat üleminekuperioodi pärast 2013. aastat otsetoetuste eristamisel Euroopa Liidus, sest 2013. aasta tähtaeg sätestati selleks üleminekuperioodiks asutamislepingus. Niimoodi on see sätestatud ja ma arvan, et me ei peaks seda muutma.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Senine arutelu on teinud selgeks, et esineb tõsine huvide konflikt nende vahel, kes on juba lõpetanud ülemineku uuele süsteemile ja nende vahel, kes veel ei ole seda teinud. Siiski on ka tõsine konflikt vanade ja uute liikmesriikide vahel. Nõustun täielikult Jarosław Kalinowskiga selles, et vanadel liikmesriikidel on olnud palju rohkem aega üleminekuks ja tegelikult andsid nad oma vanad aegunud tarindid uutele liikmesriikidele enne viimaste liitumist. Sellest hoolimata on selge, et eeskirju tuleb järgida, ja samuti on selge, et taas kord seab Euroopa Liit oma tootjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kehtestades neile rangemad eeskirjad kui need, mida kohaldatakse välistele tarnijatele impordi puhul. Lisaks sellele, et nõutakse nende eeskirjade järgimist, ei suudeta üsna sageli neid tõhusalt kontrollida. Seega usun, et Euroopa Komisjon teeb järgmise otsuse, mis seab ELi tootjad ebasoodsasse olukorda võrreldes välisturgudega.

  Georgios Papastamkos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Tunnistan täielikult vajadust tagada võrdsed konkurentsitingimused liidusiseselt tootjate huvides, kes on täitnud direktiiviga kehtestatud tõhustatud nõudeid. Samal ajal peame siiski toetama tootjaid, kes võtavad täitmise ette, kuid kes ei suuda lubada kõrget kohandamise hinda kehtestatud tähtajaks. Kehtestatud on, et tooteid, mis ei ole toodetud kooskõlas seadusega, ei tohi seaduslikult turustada ega nendega liidusiseselt kaubelda alates 1. jaanuarist 2012. aastal.

Samal ajal jätkub siiski toodete import, mis on toodetud madalamate loomade heaolustandardite alusel kolmandatest riikidest. Teisisõnu, kui arvukad talumajapidamised Euroopa Liidus on tegevuse lõppemise ohus tõhustatud loomade heaolustandardite tõttu, imporditakse tooteid kolmandatest riikidest, mis ei vasta isegi nendele spetsifikatsioonidele, mida praegu Euroopa Liidus kohaldatakse. Jah, peame kaitsma loomade heaolu, peame tagama loomade nõuetekohase kohtlemise, aga peame ka kaitsma Euroopa sotsiaalset ja tootmisstruktuuri.

  Spyros Danellis (S&D) . – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kuigi kõik Euroopa tootjad peaksid austama ühenduse õigust ja tegema vajalikud muudatused õigeaegselt, arvatakse hinnanguliselt, et 30% munatootjatest ei ole neid teinud 1. jaanuariks 2012. aastal. Kahjuks näitaks selline olukord meile, et Euroopa Komisjon ei ole suutnud veenda tootjaid selles, et see on nende huvides, ning poliitikal, mis ei ole suutnud veenda otseselt huvitatud osapooli seda kaitsma, on raske õnnestuda sõltumata kehtestatud korravalvepoliitikast. Usume, et integreeritud lähenemisviis, mis ühendab investeerimise kulu kasuga täiustatud puuride kasutamisest nii tootjale kui ka tarbijale, oleks kasulikum tootjate veenmisel meetme kasutuselevõtmiseks ning loomulikult tagaks see Euroopa toodete olulise erinevuse, mis põhineb kvaliteedil, ohutusel ja loomade heaolustandarditel, ning kaitseks neid kolmandate riikide ebaõiglase konkurentsi eest ebavõrdsetel alustel, mis just kardetavasti juhtub.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Loomade heaolu küsimus on selline, mida siin täiskogul on palju kordi käsitletud, ja ma usun, et parlament on koos komisjoni ja nõukoguga teinud kaalutletud ja tasakaaluka otsuse. Ma ei usu, et saame sellest taganeda.

Seega on meil kohustus leida parim viis meetme kohaldamiseks ning sel juhul peame selle üles ehitama vastutustundlikult ja jõustama seda vastutustundlikult kõikide nende ettevõtjate suhtes, kes muudavad oma tootmisprotsessi. On selge, ei me ei saa lükata edasi seda kuupäeva ega lubada lisaaega üleminekuks vastutustundlikule loomade heaolu süsteemile. See on meie kohus mõelda kõikide nende inimeste peale, kes on alustanud üleminekuprotsessi ja teevad seda kriisi- ja investeerimisraskuste perioodil.

Seega tahaksin rõhutada üleminekufaasi küsimust, mis võtab arvesse kõiki neid talumajapidajaid, kes on alustanud kohandamisprotsessi, et võtta arvesse loomade heaolu, kuid kes ei ole seda veel lõpetanud. Usun sellisel keerulisel kriisiperioodil seega, et erilist tähelepanu tuleb pöörata ka neile tootjatele.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Ka minu meelest ei ole õiglane rääkida üldiselt kümne aasta pikkusest perioodist, mis oleks pidanud liikmesriikidele tagatud olema. Näiteks liitusid Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga alles kolm aastat tagasi, aga reeglid on reeglid ja kõik peavad neid järgima.

Tahaksin siiski julgustada kaasparlamendiliikmeid hääletama muudatusettepaneku nr 2 poolt, mille esitas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon. On suur hulk tootjaid, kes on juba alustanud investeeringuid oma kasvatussüsteemide ajakohastamiseks või kes on selliseid investeeringuid algatamas. Neid investeeringuid ei saa siiski teha üleöö ning oleks ebaõiglane karistada kõnealuseid tootjaid. Tahan veel kord rõhutada, et see puudutab ainult neid tootjaid, kes on alustanud oma kasvatussüsteemide muutmist, ning muudatusettepanek viitab teatavate selgelt määratletud tingimuste täitmisele.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Ühendkuningriigi tootjad on investeerinud olulise hulga raha – ja see on suurendanud nende tootmiskulusid – direktiivi rakendamiseks valmistumisel, sest nad teavad, et Suurbritannia rakendab seadust. Miks nad peaksid seisma silmitsi ebaõiglase konkurentsiga riikidega, kes ei suuda seadust rakendada või kellele võib-olla tagatakse erand või hilisem jõustamine?

Meede on koostatud vähima võimaliku jõustamisega, mis on jäetud väga erinevate standardite hoolde 27 liikmesriigis. Keelekasutus ei kutsu just esile ühiselt ranget jõustamist. Kasutatud on selliseid sõnu nagu „proportsionaalne” ja „hoiatav”.

Ma ei poolda sugugi seda, et EL võtab liikmesriikide eest seadusi vastu. Kui sellised seadused aga võetakse vastu, ei ole vastuvõetav, et mõnd riiki sunnitakse neid täitma ja teistele tehakse erand. Kas komisjon tagab, et riikidel, mis ei suuda nõudeid täita, takistatakse munade eksport riikidesse, mis nõudeid täidavad, või vähemalt seda, et mune ei ekspordita nõudeid mitte täitvatest üksustest? Meie tootjad nõuavad kaitset ebaõiglase konkurentsi eest.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Mis puudutab täna siin käsitletavat teemat, lubage mul alustada korrates, et usun esiteks, et direktiive tuleb täita ning see kehtib ka direktiivi 1999/74/EÜ kohta ning teiseks on mure loomade heaolu pärast juhtiv küsimus, mida Euroopa Liit peaks toetama. Olles seda öelnud, on oluline rõhutada, et direktiivi täitmine on üsna koormav sektori ettevõtjate jaoks: 30% munakana kohta Portugalis. Lisaks ei ole selleks eraldi toetust maaelu arengu programmist.

Selles sektoris kapitali puudumise tõttu ning üldiselt piiratud pangalaenude ja kriisi tõttu, on hädavajalik ja pakiline tunnistada, et paljude ettevõtete kohanemine on hilinenud. Seega on oluline tagada lisaaeg nendele ettevõtetele – ja ainult nendele ettevõtetele –, kes on juba alustanud nõuete täitmist.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik! Head kolleegid! Keegi meist ei taha heita kahtlust vajadusele rakendada direktiivi, mis on pärit 1999. aastast, sest kaalul on siinse institutsiooni usaldusväärsus, ning keegi meist ei taha heita kahtlust vajadusele kaitsta loomade heaolu ja tervist.

Direktiivid peavad siiski põhinema ka tervel mõistusel, mistõttu tahaksin täna siin täiskogul teha mõned tervemõistuslikud tähelepanekud. Esiteks on 1999. aasta ja tänapäeva vahele jäänud sügav majanduskriis, mis on kammitsenud ettevõtteid, tööstust ja tarbimist, mistõttu ei ole paljud ettevõtted suutnud muudatusi teha. Kas me ei peaks seda arvesse võtma?

Teiseks, direktiivi range kohaldamine alates 1. jaanuarist 2012. aastal kõrvaldaks paljud ettevõtted turult, sillutades teed munade impordile, mis on toodetud meetoditega, mis kaitsevad loomi palju vähem kui Euroopa Liidus nõutavad ja kasutatavad meetodid, või Euroopa tootmisrajatiste ümberpaigutamisele väljapoole Euroopa Liitu.

Kui tahame seda kriisiperioodil – soodustada tööhõive langust ja väljaspool Euroopat teistsuguste, meie tootjatest kriteeriumite alusel toodetud munade impordi suurenemist –, siis arvan, et käitume ebaõiglaselt.

Töötasime kõvasti olulise üleminekufaasiga ja tunnen, et toetan seda. Volinik, palun ka teil see tagada!

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Nagu paljud kolleegid istungisaalis on öelnud, on täiesti õige kaitsta tootjaid, kes on täitnud õigusakti ja kulutanud suure hulga raha, ning praeguses etapis on see komisjoni kohustus.

Arvan siiski, et on midagi, millest komisjon peab aru saama. Olen rääkinud paljude oma riigi talumajapidajatega, kelle jaoks on raske leida raha investeerimiseks keerulistes rahalistes ja majanduslikes tingimustes. Olen huvitatud viitest munade märgistamisele või tembeldamisele. Mul on hiljutine kiri komisjonilt, milles märgitakse, et lisamärgistusest oleks vähe või sellest ei oleks üldse kasu, sest komisjon ei usu, et tarbijad tegelikult eristaksid.

Seega paluksin komisjonil meile öelda, kas ta on selles küsimuses oma meelt muutnud või ta lihtsalt ei tea? Veel küsiksin komisjonilt, kas ta kavatseb minna liidusisese kaubanduskeelu teed? Minu valimispiirkonnas on ettevõtteid, kes toetuvad munade ekspordile teistest Euroopa riikidest. Kas nad kavatsevad lihtsalt sundida neid ettevõtteid lootma impordile kolmandatest riikidest? Kindel on see, et sealsed munad on toodetud palju leebemates heaolusüsteemides.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Ei saa vaielda selle üle, et talumajapidajad peavad täitma 1999. aasta direktiivi. Saame aru nendest talumajapidajatest, kes on juba investeerinud puuride ajakohastamisse. Me ei räägi sellest, et anda mõnele talumajapidajale rohkem aega kui teistele, nagu üks eelnevatest sõnavõtjatest ütles, vaid sellest, et anda kõikidele sama palju aega nõuete täitmiseks ning tagada standarditele vastamine.

Terminid „ebaseaduslik tootmine” ja „hoolitsemine tarbija eest” kõlavad väga hästi, aga tahaksin teada, miks me ei näita üles samasugust sihikindlust tarbijate kaitsmisel imporditud munade tarbimise eest, mis on toodetud tingimustes, mis ei vasta ELis kehtestatud nõuetele. Üritan alati mõista eri rühmade talumajapidajate olukorda eri riikides ning pooldan lahendusi, mis neid aitavad, sest tean, et rühmana on nad tulu suhtes väga keerulises olukorras. Kahju, et teised siin täiskogul ei jaga sama seisukohta.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Meie kõigi jaoks peab olema selge, et meie loomade ja sellega seoses ka inimeste tervis peab olema põhimure. Teaduse ja tehnoloogiliste võimaluste hindamise (STOA) teaduskomitees, kus hindame tehnoloogilisi võimalusi, on meil ka projekt „Parema elu”, milles käsitletakse viise, kuidas parandada tuleviku tingimusi toitumise ja loomasööda valdkonnas. Seetõttu, eriti kaheksanda teadusuuringute raamprogrammi kontekstis, paluksin komisjoni esindajal töötada tagamaks, et teadusprogramme toidu ja sööda valdkonnas tugevdataks, et teadusuuringud toidu ohutuse ja loomade ning inimeste tervise kohta selles valdkonnas paraneksid ning et saaksime tulevikus siin koostada asjakohased dokumendid Euroopa kodanike jaoks.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja, tänan teid väga sallivuse eest! Tahtsin mainida veel kahte punkti oma sõnavõtus. Koorega munade küsimus on üsna läbipaistev ja selge. Siiski on olemas ka suur turg töödeldud munadele kondiitritoodete sektoris ja me peame teadma, millised märgistusnõuded on kehtestatud nende toodete jaoks.

Arvan, et siin on meie kõige suuremad probleemid, sest üha enam mune jõuab töötlussektorisse, ning ma kardan, et ekspordime oma puurid Euroopa Liidust välja, misjärel impordime vedelad ja kuivatatud munatooted nendest samadest süsteemidest kolmandates riikides.

Näen, et noogutate nõusolevalt. See on Euroopa Liidu jaoks väga tõsine probleem.

Minu teine mure on seotud paralleelsete tootmissüsteemidega ja suure probleemiga turul, kui tootmisse tulevad täiustatud puurid, samal ajal kui praegused süsteemid on endiselt tootmises. See võib põhjustada suuri probleeme tootjatele ja lõppkokkuvõttes tarbijatele. Komisjonil saab olema selle tasakaalu leidmisega raskusi.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. – Austatud juhataja! On ilmselge, et selles küsimuses ei valitse üksmeel. Olen kuulnud parlamendiliikmeid palumas, et erandeid ei lubataks, ja teisalt olen kuulnud parlamendiliikmeid palumas pikendust. See sõltub riigist, millest nad pärit on, ja arenguetapist igas konkreetses liikmesriigis.

Rõhutaksin teie loal komisjoni seisukohta. Tahan korrata, et alates 2012. aasta jaanuarist peab tavapärased puurid asendama täiustatud puuride või alternatiivsete süsteemidega. Seega ei ole tavapärastest puuridest pärit munad pärast 2012. aasta jaanuari seaduslikult turustatavad. See on meie seisukoht.

Komisjon teeb kõik endast sõltuva ning keskendume oma jõupingutustele, et toetada liikmesriike direktiivi täitmisel. Mida me teeme? Esiteks julgustame liikmesriike koostama ja täitma riiklikke kavasid koostöös tööstuse ja suurimate sidusrühmadega ning saame riiklikke kavasid, mis sisaldavad ka sanktsioone nendele tööstustele või nendele talumajapidajatele, kes ei täida direktiivi.

Teiseks vahetame teavet liikmesriikidega heade järelevalvetavade kohta edusammudest teatamisel koos jõustamisega. Korraldame komisjoni ekspertide külastusi nägemaks, et direktiivi rakendatakse, ning korraldame asjakohaseid kohtumisi sidusrühmadega. Nagu ma ütlesin, 19. jaanuaril 2011. aastal on meil suur sidusrühmade kohtumine, kus liikmesriikide esindajad arutavad hetkeseisu ning vaatame, kuidas saame kõige paremini toetada liikmesriike, kes ei vasta nõuetele, et nad saaksid nõuded täita 2011. aasta lõpuks.

See on meie seisukoht. Kui pärast 2012. aasta jaanuari on veel mune, mida ei toodeta seaduslikult, ei tohi neid turustada, ning kui nõudeid ei täideta, võib komisjon loomulikult võtta kasutusele kõik praeguses õigusraamistikus olemasolevad meetmed – rikkumismenetluse algatamine, et tagada ELi õigusaktide nõuetekohane täitmine. Uuritakse ka alternatiive rikkumismenetlusele eesmärgiga ennetada võimalikku ebaseaduslikku munade ringlemist, mis on toodetud tavapärastes puurides pärast 2012. aasta jaanuari.

Austatud parlamendiliikmed tegid palju teisi märkusi ja tagan, et kõik teie mured jõuaksid volinik Dallini, kes – ma olen kindel – võtab teie märkusi tõsiselt arvesse.

  Esther de Lange (PPE). – Austatud juhataja! Ma tean, et on üsna tavatu võtta sõna pärast komisjoni esindaja sõnavõttu. Ma olen väga rahul komisjoni esindaja öelduga. Siiski ei ole õigustatud järeldus, et oleme siin täiskogul küsimuses lahkarvamusel. Paluksin austusega komisjoni esindajal vaadata lõpphääletuse tulemust, enne kui ta otsustab, kas siinne täiskogu on küsimuses lahkarvamusel või mitte!

  Juhataja. – Olen saanud neli resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾, mis esitati kodukorra artikli 115 lõike 5 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub mõne aja pärast.

  James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin toetada seda, mida Esther just ütles. Kas tohin paluda komisjoni esindajalt, et kui ta täna ei saa rääkida, siis ehk esitaks ta meile kirjaliku avalduse, sest ma ei usu hetkekski, et siinne täiskogu on lahkarvamusel.

Kas ta võiks selgitada rohkem seda, mis ta ütles munade sisselubamise ja eraldi märgistuse omamise kohta väljastpoolt Euroopa Liitu, mis ei vasta ELi standarditega võrdväärsetele standarditele. Millise märgistuse pakub ta välja nendele munadele ELis, millel ei ole lubatud kanda seaduslikku märgistust pärast 1. jaanuari 2012. aastal?

  Juhataja. – Lugupeetud James Nicholson, vabandust, tegemist ei olnud kodukorda puudutava märkusega! Nagu ma ütlesin, arutelu on lõppenud. Teil oli võimalus tõstatada oma küsimusi enne, kui arutelu lõppes.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahtsin lihtsalt tänada täiskogu teenistusi, sest lõpetasime eeskujulikult 15 minutit enne hääletust, mille abil ennetatakse kaost täiskogu istungil. Korrakohase menetlusega saame saata avalikkusele õige sõnumi. Soovin väljendada erilist tänu täiskogu teenistustele.

  Juhataja. – Oleks vaid asjad alati nii! Suur tänu teile!

(Istung katkestati kell 11.40 ja jätkus kell 12.00)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Paolo Bartolozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ sätestatakse eri pidamissüsteemides munakanade kaitse miinimumnõuded. Lisaeesmärk on kaitsta neid eri liikmesriikide tootjate ebaõiglase konkurentsi eest. Kuigi toetan direktiivi põhimõtteid, ei tohiks suhtuda kergelt sellesse, et praeguse seisuga on väga paljud Euroopa tootjad, olles alustanud oma tootmisvahendite muutmise protsessi, sattunud tõsistesse raskustesse muutuste tegemisel, ja on oht, et nad ei jõua valmis enne 1. jaanuari 2012. aastal, mis on lõplik tähtpäev direktiivi nõuete täitmiseks.

Kui peame silmas ka tõelisi raskusi, millega paljud tootjad seisavad silmitsi rahastamise saamisel üleminekuprotsesside toetamiseks, ning tõsiseid majandusraskusi, millega nad endiselt praegu tegelema peavad, millel on tõsised tagajärjed nende ettevõtte stabiilsusele ja tööhõive tasemel, olen veendunud, et midagi tuleb ette võtta. Liikmesriigid peaksid sekkuma, et edendada meetmeid, mis aitavad linnukasvatussektori Euroopa tootjaid, kes on alustanud oma tootmisvahendite muutmise protsessi, mille eesmärk on kohanduda uue Euroopa õigusaktiga, kuid on väga ebatõenäoline, et nad sellega enne 2012. aastat valmis jõuavad.

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
asepresident

(1) Vt protokoll

5. ELi haide uimepüügi keelu karmistamise toetamine – Euroopa Liidu suurendatud toetus kohalikule spordile – ELi kodutuse kaotamise strateegia (kirjalikud deklaratsioonid)

  Juhataja. – Parlamendiliikmete enamus on andnud allkirja kirjalikele deklaratsioonidele 0071/2010, 0062/2010 ja 0061/2010 ja seega kooskõlas kodukorra artikli 123 lõigetega 3 ja 4 edastatakse need adressaatidele ja avaldatakse koos allakirjutanute nimedega selle osaistungjärgu vastuvõetud tekstina.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Tänan oma kaasallakirjutajate Ivo Beleti, Hannu Takkula, Mary Honeyballi ja Joanna Senyszyni nimel kõiki parlamendiliikmeid deklaratsioonile allakirjutamise eest. On märkimisväärne, et peaaegu 50% allakirjutajatest on naised, nii et ma tahaksin neid väga tänada koostöö eest ja avaldada erilist tunnustust Joanna Senyszynile! Ta tegi tõsist tööd ja soovib ka ehk ise mõned sõnad öelda.

Nii et ma tänan teid kõiki ja soovin teile, et te jõulude ajal lõbutseksite, mängiksite mänge ja teeksite palju sporti!

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kirjalik deklaratsioon nr 61/2010.

  Karima Delli (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Väljendan natuke emotsionaalselt ja oma kaasparlamendiliikmete Britta Thomseni, Elizabth Lynne’i, Ilda Figueiredo ja Jacek Protasiewiczi nimel oma siirast tänu teile selle eest, et toetasite ELi kodutuse kaotamise strateegiat käsitlevat kirjalikku deklaratsiooni nr 61/2010!

Kui Euroopa Komisjon esitleb täna oma suurprojekti − vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm −, saadab parlament selle deklaratsiooniga Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele tugeva sõnumi.

Sõnade aeg on ümber saanud. Nüüd on aeg tegutseda. Nüüd on võimalik konkreetsed ettepanekud ellu viia. Kandkem hoolt selle eest, et 2015. aastaks oleme teinud lõpu karmides oludes elamisele!

Ma soovin teile kõigile häid pühi ja ma usun, et järgmine aasta algab hästi!

(Aplaus)

  Juhataja. − Sõnavõtuks on luba palunud Jean-Paul Besset. Palun, sõna on Teil!

  Jean-Paul Besset (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Ma tahan oma kolme kaasparlamendiliikme Sirpa Pietikäineni, Daciana Octavia Sârbu ja Chris Daviese nimel väljendada oma siirast tänu 410-le Euroopa Parlamendi liikmele, kes andsid allkirja meie esitatud ELi haide uimepüügi keelu karmistamise toetamist käsitlevale kirjalikule deklaratsioonile nr 71/2010.

Tõepoolest, see habras liik on, nagu paljud teisedki, langenud merel tõeliste tapatalgute ohvriks seeläbi, et haidelt eemaldatakse uimed ning kere visatakse sandistamise järel tagasi merre.

Tänan, et andsite ülekaalukalt oma allkirja sellele kirjalikule deklaratsioonile! Sellega anname komisjonile otsustavalt märku, et selle liigi kaitseks tuleb regulatsiooni tõhustada.

(Aplaus)

6. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad (vt protokoll))

6.1. Euroopa kultuuripärandi märgis (A7-0311/2010, Chrysoula Paliadeli) (hääletus)

6.2. Šveitsi osalemine programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (A7-0334/2010, Doris Pack) (hääletus)

6.3. Liikmesriikide kontrolli kohaldamine komisjoni rakendamisvolituste kasutamise suhtes (A7-0355/2010, József Szájer) (hääletus)

6.4. Inimõigused maailmas 2009. aastal ja ELi poliitika selles valdkonnas (A7-0339/2010, Laima Liucija Andrikienė) (hääletus)

Pärast hääletust muudatusettepaneku nr 12 üle

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Mõned kaasparlamendiliikmed on teinud ettepaneku – kuna on neljapäev ja tegemist viimase hääletusega −, et piisab, kui ütlete lihtsalt, et kas heaks kiidetud või tagasi lükatud; sellest piisab. Pole vaja öelda, et hääletanuid oli 452, 53 oli vastu, 22 poolt jne jne.

Enne hääletust lõike 54 üle

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Tegemist on faktiküsimusega. Me soovime lihtsalt välja jätta sõna „Horvaatias”. Ma ei usu, et teised fraktsioonid vastu vaidlevad.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne muudatusettepaneku nr 25 hääletust

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Kuna see meie hääletusnimekirjas veel ei kajastu, siis tahtsin lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et selle ettepaneku teise osa ja järgmise ettepaneku üle hääletab igaüks oma äranägemise järgi. Tänan teid!

Enne muudatusettepaneku nr 7 hääletust

  Barbara Lochbihler (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Teksti on tehtud kaks täiendust. Sõnade „korda saadetud” järele tuleb lisada sõna „raskete”. Seejärel muutke järgmist fraasi, nii et tulemuseks on: „inimõiguste rikkumise eest (piinamine, tsensuur, vägistamine ja kohtuvälised hukkamised)”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

  Laima Liucija Andrikienė, raportöör. – Austatud juhataja! Meil on suuline muudatusettepanek muudatusettepaneku nr 7 kohta. Tekst on järgmine: „nõuab tungivalt, et komisjon koostaks isikute nimekirja, kes vastutavad Iraanis eelkõige pärast 2009. aasta valimisi korda saadetud raskete inimõiguste rikkumise eest (piinamine, tsensuur, vägistamine ja kohtuvälised hukkamised) ning kaaluks neile sanktsioonide, nagu varade külmutamine ja reisikeeld, kehtestamist”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne hääletust punkti 140 üle

  Laima Liucija Andrikienė, raportöör. – Austatud juhataja! Kuna Venemaal on toimunud positiivne areng, siis sooviksime muuta lauset, mis algab: „peab kahetsusväärseks asjaolu, et ametivõimud on seni keeldunud kõikidele strateegia 31 meeleavaldustele loa andmisest”. Ettepanek on sõna „seni” välja jätta ja lisada sulgudes „välja arvatud viimasele, 31. oktoobri 2010 meeleavaldusele”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.5. Uus Afganistani strateegia (A7-0333/2010, Pino Arlacchi) (hääletus)

Enne hääletust lõike 30 üle

  Nicole Kiil-Nielsen (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon soovib muuta punkti 30 viimase lause esimese sõna, asendades sõna „tervitab” sõnaga „märgib”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne hääletust punkti 66 üle

  Pino Arlacchi, raportöör. – Austatud juhataja! Pärast kõnelusi teiste fraktsioonidega teen ettepaneku muuta punkti 66 teksti järgmiselt: „märgib ära Pakistani julgeolekuteenistuse (ISI) osalemise, mille eesmärk on tagada, et Pakistan saaks rahust saadavast kasust oma osa, mis teda rahuldab”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Enne hääletust punkti 71 üle

  Pino Arlacchi, raportöör. − Teen ettepaneku muuta punkti 71 kolmanda osa kogu teksti järgmiselt: „ning tagama, et mehitamata lennukeid, erivägesid ja kohalikke relvarühmitusi kasutatakse Talibani liidrite vastu vastavalt kindral Petraeuse korraldustele süütute tsiviilisikute elude kaotuse nulltolerantsi kohta”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.6. Alalise kriisimehhanismi loomine euroala finantsstabiilsuse tagamiseks (hääletus)

Enne hääletust

  Antolín Sánchez Presedo (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Muudatusettepaneku nr 9 kaasautorina teen tehnilise paranduse: asendada „ESM” sõnadega „ESM/EMF”.

Häid saabuvaid jõule kõigile!

Enne hääletust muudatusettepaneku nr 12 üle

  Stephen Hughes (S&D). – Austatud juhataja! Tahaksin S&D, EPP, liberaalide ja roheliste fraktsioonide nimel teha järgmise muudatusettepaneku: „kutsub Euroopa Ülemkogu üles andma komisjonile vajaliku poliitilise signaali, et komisjon uuriks eurovõlakirjade süsteemi võimalikkust tulevikus, täpsustamaks tingimused, mille puhul selline süsteem oleks kasulik kõigile osalevatele liikmesriikidele ning euroalale tervikuna”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

6.7. Olukord Côte d’Ivoire’is (B7-0707/2010) (hääletus)

6.8. Munakanade heaolu (hääletus)

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Chrysoula Paliadeli (A7-0311/2010)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Tahaksin öelda vaid seda, et hääletasin selle suurepärase raporti poolt. Chrysoula Paliadeli on teinud imetlusväärset tööd Euroopa kultuuripärandi ja vastava märgise arendamisel.

Minu arvates näitab see suurepäraselt, kuidas on lõppkokkuvõttes võimalik väikeste kuludega saavutada Euroopa Liidus lisandväärtust. Ma usun, et Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestistel on sellest kindlasti kasu. See ilmneb külastajate arvus ning aitab Euroopat paremini tutvustada.

Väga tähtis on, et me ei unustaks, et Euroopa on ühinenud mitmekesisuses, ja et meie jaoks on oluline hoolitseda selle eest, et Euroopa eri riikide inimesed saaksid laiemalt avastada Euroopa mosaiigilaadset identiteeti.

Seda tahtsingi öelda, austatud juhataja! Kui rahvas lahkub täiskogult, siis on veidi raske keskenduda, kuid ma loodan, et nad kuulasid, mis mul öelda oli.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa kultuuripärandi märgis on põhjapaneva tähtsusega kontinendi jaoks, millel asub suur osa UNESCO mälestistest, ning lõpuks tõstetakse esile loodus-, arhitektuuri-, linna- ja kultuurimälestisi, millel on olnud oluline roll Euroopa Liidu ajaloos, kultuuris ja lõimumises.

Märgise heakskiitmine on oluline samm ELi ühtekuuluvusprotsessi jaoks ning sellel on hariv ja kujundav tähtsus kultuuridevahelises dialoogis. See otsus on ka hea enne tulevastele põlvkondadele, kelles aina enam süveneb jagatud nägemus Euroopa pärandist, mis võib neid liita nii ajaloolises kui ka kultuurilises plaanis.

Ma tänan raportööri tema pingutuste eest ja tahan teda ühtlasi südamest õnnitleda komisjoniga peetud läbirääkimistel saavutatud eduka tulemuse eest selle algatuse puhul, mis on Euroopa kultuuri säilimiseks tulevikus nii tähtis!

Soovitus: Doris Pack (A7-0334/2010)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Soovin öelda, et elukestva õppe programm on üks Euroopa edulugudest ja Doris Packi tuleb tema suurepärase töö eest tänada! Hääletasin raporti poolt ning eriti tegi mulle rõõmu see, et ka need, kes seisavad jõuliselt vastu Euroopa lõimumisele, saavad aru, et selliseid programme nagu elukestva õppe programm on vaja.

On väga tähtis laiendada programmi väljapoole ja nüüd on sellega liitumas Šveits. Lisaks ei lähe see Euroopa Liidu maksumaksjatele midagi maksma, sest Šveits ise tasub oma osaluse eest. On oluline, et sel viisil laienevad need head tavad ja parimad programmid, mis meil Euroopa Liidus olemas on. Headeks näideteks on elukestva õppe programm ja programm „Aktiivsed noored”. Sel puhul tahaksin ühtlasi öelda Šveitsile tere tulemast Euroopa noorte- ja kultuuriprogrammidesse!

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Tahaksin täiskogule ühe küsimuse esitada. Miks on Šveits nii edukas? Võiks arvata, et riik, mida finantssektor nii suuresti mõjutab, oleks hiljutises panganduskriisis ebatavaliselt kannatanud, kuid 2009. aastal oli Šveitsi Konföderatsioonis RKT inimese kohta 214% ELi omast. Šveitsi elanikud on liikmesriikide kodanikest kaks korda rikkamad.

Osaliselt peegeldub selles loomulikult šveitslaste saavutatud kokkulepe Brüsseliga. Nad osalevad vabaturul, neile laieneb kaupade ja teenuste vaba liikumine jne, kuid nad ei osale ühises põllumajandus- ja kalanduspoliitikas, nad kontrollivad oma piiri ise, lahendavad oma inimõigusküsimused ise, maksavad eelarvesse vaid sümboolse summa ning võivad vabalt sõlmida kaubanduslepinguid kolmandate riikidega.

Missugune suurepärane eeskuju Suurbritannia jaoks! Kui kahepoolsetele vabakaubanduslepingutele tuginevad seitse miljonit šveitslast suudavad tagada oma rahvale kõrgeima elustandardi kogu kontinendil, siis kui palju rohkem suudaksime meie, 60 miljonit inimest, kaubandus- ja mereriik, kelle koloniseerimishimu ja ettevõtlikkust on tunda saanud kõik kontinendid?

Ja me ei tohiks piirduda enda ja Brüsseli suhetega!

Kui me saame võimu tagasi, siis peaksime jäljendama šveitslaste lokalismi ja otsedemokraatia süsteemi ning andma volitused kõige madalamale võimalikule tasandile.

Raport: József Szájer (A7-0355/2010)

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Jäin täna komitoloogiaraporti üle hääletades erapooletuks, sest taas kord üritatakse muuta dumpinguvastane menetlus kehtetuks või siduda see suvaliste poliitiliste valikutega, mis on aga – nagu me teame – endiselt üks vähestest väärtuslikest vahenditest ebaausa konkurentsi ennetamiseks.

Isegi kui József Szájer saavutas nõukoguga kompromissi, tuleb siiski toonitada, et selle ettepaneku abil ei olnud võimalik viia kommertspoliitikat komiteemenetlusega kooskõlla, eriti kaubandusmeetmete puhul, mis tõsise kriisi ajal kahjustavad Euroopa ettevõtteid, põhjustavad uut tööpuudust ning ümberasumiste uusi laineid.

Kui puuduvad sobilikud võltsimisvastased eeskirjad, siis ei ole mõtet rääkida Euroopa majanduse taaskäivitamise meetmetest.

  Daniel Hannan (ECR). − Austatud juhataja! Väljendan end võimalikult lihtsalt. Iiri ja ELi maksumaksjat pitsitatakse, et hoida ülal Euroopa pangandussüsteemi ja ühisraha. Eile hääletas minu kodumaa alamkoda kahepoolse Iiri laenupaketi üle, mida minu arvates toetasid siiralt ja suuremeelselt parlamendiliikmed, kes usuvad, et aitavad sõbralikku riiki.

Keegi aga ei aita ju võlgades sõpra sellega, et surub talle peale uusi laene hävitusliku intressimääraga. Ühisraha on Iirimaa hävitanud. Perioodil 1998−2007 oli reaalintressi määr 1%. Kõik Iiri majandusteadlased nägid, et katastroof on tulekul, kuid nad ei saanud midagi teha, sest Iiri intressimäärasid enam ei olnud. Ei olnud intressimäära, mida oleks saanud tõsta. Nüüd kui katastroof on tulekul, teeb asja hullemaks see, et raha ei ole võimalik devalveerida. Riik on määratud kannatama seda võib-olla, et terve põlvkonna ajal püsivat deflatsiooni, võlga ja väljarännet selleks, et me saaks seda meie projekti elus hoida.

Selle asemel et aidata päästa eurot Iirimaal, peaksime aitama Iirimaal eurost pääseda ja võtta uuesti kasutusele oma raha, mille võib ajutiselt siduda naelsterlingiga, mis võimaldab Iiril tasuda oma võlad ja saada uuesti sõltumatuks ja õitsvaks riigiks.

Raport: Laima Liucija Andrikienė (A7-0339/2010)

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tahaksin alustada tänusõnadega Laima Andrikienėle tema pingutuste eest selle raporti koostamisel! Tahaksin ühtlasi öelda, et hääletasin tervikuna muudatusettepaneku nr 25 poolt, sest usun, et Venemaal valitsev karistamatuse õhkkond on väga ohtlik.

Euroopa Liidu kavatsus on kaitsta rahvusvahelisel areenil samasuguseid põhimõtteid nagu need, millest ta juhindub ELi sees, nimelt demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguseid. Igal juhul on täiesti selge, et viimastel aastatel on tapetud mitmed inimõigusaktivistid, mis seab kahtluse alla tõelise demokraatia arengu Venemaal.

Sõnum, mille tahtsime Vene võimudele muudatusettepanekuga nr 25 edastada, on see, et Sergei Magnitski surma tuleb kiireloomuliselt uurida. Moskva ametivõimude vastus algatusele näitab tegelikult, et venelased kuulavad Euroopa Parlamendi sõnumeid. See on veel üks põhjus, miks peame valjuhäälselt hukka mõistma selle juhtumi uurimatajätmise. Kutsume nõukogu üles olukorda hoolikalt jälgima ning edusammude puudumise korral vajalikud meetmed võtma.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liit seisab ühiskonna kõige nõrgemate liikmete ja nende eest, kes kannatavad diskrimineerimise all, ning aitab kaitsta kõige vaesemaid ja neid, kes kannatavad puudust. Me anname Sahharovi auhinda kogu maailmas. Euroopa Liit ei suuda sageli aga tagada inimõiguste austamist omaenda territooriumil. Tahaksin juhtida teie tähelepanu vähemuste jätkuvale diskrimineerimisele, sealhulgas Poola vähemus Leedus − ELi liikmesriigis, mis on alla kirjutanud inimõigusi ja vähemuste kaitset käsitlevatele rahvusvahelistele lepingutele. Leedu valitsus pidi täna otsustama, kas piirata vähemuskeeles saadava hariduse võimalusi. Ta lükkas otsustamise lähitulevikku.

Ma kutsun Euroopa Parlamendi liikmeid, parlamendi presidenti ja Euroopa Komisjoni taas kord üles tagama demokraatia põhimõtete jälgimise ja vähemuste õiguste austamise tõhus jõustamine ELi liikmesriikides. Emakeelse õppe tundide arvu piiramine koolides ja Leedus Poola koolide sulgemisele suunatud meetmed ei ole midagi muud kui rahvusvähemuse diskrimineerimine.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Ka mina toetasin muudatusettepanekut nr 25, eriti selle teist osa, milles Euroopa Parlament „kutsub üles kehtestama ELi sisenemise keeld Venemaa ametnikele, kes olid kõnealuse juhtumiga seotud, ning nõudma ELi õiguskaitseorganite koostööd, et külmutada kõnealuste Venemaa ametnike pangakontod ja vara kõikides ELi liikmesriikides”.

Ma arvan, et see on nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu jaoks absoluutselt kriitilise tähtsusega küsimus, ning julgustan komisjoni ja nõukogu tungivalt jälgima Euroopa Parlamendi nõuannet. Euroopa Parlamendi volitusi suurendati hiljuti. Nüüd on aeg lõpetada avalduste tegemine ja hakata selle asemel tegutsema ning põhjustada reaalset valu ja probleeme neile, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest.

Ma arvan, et Venemaa ja Euroopa Liidu koostööl on reaalsed väljavaated vaid juhul, kui Magnitski ja Hodorovski juhtumid saavad läbipaistva lahenduse ning süüdlased saavad karistuse.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin Andrikienė raporti poolt. Ma arvan, et on väga tähtis, et räägiksime inimõiguste küsimustest ja seaksime need esiplaanile. Inimõigused on Euroopa Liidu keskmes.

Peame ka tagama, et käitume oma sõnade järgi. See võib osutuda veidi keeruliseks. Meil on mõistagi palju otsuseid, kuid probleem on selles, kuidas need täide viia.

Kõik saab alguse praktilistest realiteetidest. Võib-olla oleksin pidanud sõna võtma, et tõstatada protseduuriline küsimus Arlacchi raporti kohta. Istungisaali sellel poolel tõusis püsti tubli 50 inimest. Lugesin oma kolleegidega nad üle. Leidsime, et neid oli alla 40, mistõttu meetmeid ei järgnenud. Kui kohtleme nõndaviisi mõnda siin istungisaalis, inimesi, kelle seisukohad võivad olla vastupidised meie või enamuse seisukohtadele, siis ei ole meil õigust kritiseerida riike, milles valitseb demokraatia defitsiit.

Peame Euroopa Liidus kandma väga hoolikalt hoolt selle eest, et tagada, et kogu meie töö oleks vastavuses seaduste, ELi määruste ja inimõigusnormidega. Seepärast usun, et meil on ruumi paranemiseks, nii et meid usutaks, kui selgitame neid küsimusi Venemaale ja ülejäänud maailmale. Peame ise tagama, et me ei diskrimineeri ühtegi vähemust. Igaüks, kes töötab Euroopa Liidus, peab saama täielikult oma inimõigusi kasutada.

Raport: Pino Arlacchi (A7-0333/2010)

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Selles arutelus on parlament taas kord minemas liigagi tuttavat teed mööda. Ameerika NATO-väed keeravad Afganistanis käki kokku ja Euroopa Liit peab seejärel kaitseinglina sekkuma ja asjad enda kätte võtma.

Kuidas paljud siin täiskogul tavapäraselt reageerivad: kui EL vaid teeks veel natuke rohkem, siis oleks kõik jälle korras! Juhataja, see mõtteviis muutub pügala võrra hullemaks, kui lugeda raporti punkti 63, milles soovitatakse Afganistani probleemide lahendamiseks kaasata Iraan. Austatud juhataja! Ma pidin seda kolm korda lugema, et olla kindel, et ma seda ette ei kujutanud, kuid seal on tõesti kirjas, et soovitatakse kaasata Iraan! Harva olen nii kummalist ettepanekut näinud. See oleks samaväärne Peltsebuli kasutamisega kurja vaimu väljaajamiseks. Hääletasin seega kindlalt raporti vastu.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Mul oli au aasta alguses koos Briti jõududega Afganistani külastada. Ma ei kohtunud mitte üksnes meie endi sõjaväelastega, vaid ka Eesti ja Taani sõduritega, kes nendega laagrit jagavad. Tahaksin algatuseks öelda, et ma ei suuda piisavalt väljendada oma tänu meie eri liikmesriikidest pärit meestele ja naistele, samuti meie välisliitlastele, kes rakendavad kogu oma energia, et tuua rahu sellele õnnetule, kuid kaunile maale.

Tahaksin raporti kohta öelda vaid ühte. Paistab, et Lääne alliansina teeme ühe vea, mis on seotud meie moonikasvatuse likvideerimise poliitikaga. Parlamendiliikmed, kes esindavad maapiirkondi, teavad, et mitte keegi maailmas ei ole konservatiivsem kui väikepõllumajandustootja, kuid oleme oma poliitikaga hävitada Afganistanis täielikult mooniviljelus muutnud elanikkonna, kes oli varem väga huvitatud korrast ja varast, kurikaelteks, röövliteks, sest meie poliitika on hävitada vili, millele on olemas turg: kogu maailmas on puudus opiaatidest ja morfiinidest.

Kui me vaid suudaksime taastada varalised õigused, siis looksime Afganistanis aluse õitsvale kodanikuühiskonnale, millel on sõltumatu kohtunikkond ja aja jooksul ka esinduslik valitsus.

Resolutsiooni ettepanek B7-0733/2010

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Hääletasin vastu resolutsioonile alalise kriisimehhanismi loomise kohta euroalal, sest Iirimaal ja Kreekas näeme seda, et tegelikult tahetakse selliste mehhanismidega päästa kriisis vaevlev finantssüsteem, milles domineerivad spekulandid ja erinevad kasumit jahtivad haid, kes teevad seda tööliste, pensionäride ja vaeste arvelt.

Täna võtab Euroopa Ülemkogu Brüsselis ilmselt vastu otsuse muuta Lissaboni lepingut, et anda endale suuremad volitused rakendada rangeid eeltingimusi liikmesriikidele antava finantsabi kohta, millega põlistatakse doktriin, et kriisi eest peab maksma ühiskond. Ma hoiatan Iiri valitsust, et ta ei arvaks, nagu saaks ta selle Lissaboni lepingu muudatuse Iiri rahvale ilma referendumita pähe määrida. Iiri valitsus on juba teinud meie riigist jultunult spekulantide ja finantsturgude nimel tegutseva IMFi vasalli. Nõuame referendumit Lissaboni lepingu muutmiseks, et Iiri rahval oleks võimalik avaldada vastupanu, et neist ei saaks finantsturgude täielikud pärisorjad.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Chrysoula Paliadeli (A7-0311/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle komisjoni ettepanekule laiendada Euroopa kultuuripärandi algupärast kontseptsiooni kui valitsusvahelist meedet ametlikuks ELi meetmeks, mis aitab tugevdada Euroopa identiteeti. Hääletasin nii, sest ma usun, et esitatud märgist ei peaks kasutama ainult Euroopa Liidu sisemise ühtekuuluvuse edendamiseks, vaid ka Euroopa ühtsuse ja väärtuste demonstreerimiseks väljaspool Euroopa piire. Märgist tuleks hinnata ning see tuleks praktikas kasutusele võtta, kui Euroopas on selle tulemuslikkus tõhusalt kinnitust leidnud.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut kasutada Euroopa kultuuripärandi märgist vahendina, mille abil lisaks muudele tõhusatele viisidele saab ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel; rõhutada, et Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku ja täiendava ühise kultuuripärandi tulem. Nõustun, et liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele. Toetan raportööri seisukohta, et tänu märgise kui Euroopa lõimumisele kaasa aitava vahendi sümboolsele väärtusele tuleks eelistada rahvusüleseid mälestisi, kuna need edendavad ühiseid väärtusi, kutsuvad üles võrgustike loomisele ja julgustavad koostööd riikide ja piirkondade vahel. Usun, et Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise idee, mille eesmärk on suurendada Euroopa kodanikes tunnet, et me jagame ühist pärandit (ajalooteadmiste ja kultuuridevahelist dialoogi edendava tegevuse kaudu) ja et ELi ülesehitamine on pikk ning käimasolev protsess on samm selles suunas.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 2007. aastal otsustas mitu Euroopa Liidu liikmesriiki luua Euroopa kultuuripärandi märgis. Selle algatuse eesmärk oli tugevdada eurooplaste toetust ühisele Euroopa identiteedile ja edendada ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet, milleks valitakse kogu mandril välja teatav arv spetsiaalseid mälestisi. 2008. aastal esitas Euroopa Liidu Nõukogu komisjonile oma järeldused ja kutsus komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, mis võimaldaks meil sarnaselt Euroopa kultuuripealinnade algatusega muuta see valitsustevaheline algatus tõeliseks Euroopa Liidu märgiseks. Nõukogu ettepanekute järel algatas komisjon mõjuhinnangu ja avaliku konsultatsiooni. Pärast konsultatsiooni esitas komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta. See on tekst, mida ma toetasin.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku ja täiendava ühise kultuuripärandi tulemus. See näitab veel kord, et EL on kindlalt rajatud sellistele kindlatele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus. Arvestades Euroopa kultuuri üldtunnustatud panust maailmas, kiidab Euroopa Parlament heaks märgise idee, mis ulatub kaugemale Euroopa Liidu piiridest ja mida saab kasutada võimsa välispoliitilise vahendina. Selle poliitilise eesmärgi saavutamiseks peaks Euroopa kultuuripärandi märgise puhul keskenduma mälestiste sümbolismile ja/või harivale väärtusele. Lisaks tuleks nõuda, et märgise saanud mälestiste vahel toimuks tihe koostöö, et jagada parimaid tavasid ning algatada ühisprojekte. Ma tahaksin rõhutada, et liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks asi, mille poolest Euroopa on väga rikas, on selle kultuuriline mitmekesisus, mis kajastub suurepäraselt Euroopa kultuuri-, kunsti-, arhitektuuri- ja keelelise pärandi mitmekesisuses. See mitmekesisus, lisaks rikas ajalugu ja pärandi austamine ja selle hoidmine, teeb Euroopast ainulaadse koha. Kuigi jagame kõik omavahel väga rikast ja suhteliselt väikest maa-ala, on aga tõsi, et sageli ei ole me kuigi lähedased ega üksteisest huvitatud. Seetõttu arvan, et kõnealune algatus võib kaasa tuua Euroopa kodanike tihedamad sidemed ning parandada teadmisi Euroopa kultuuripärandist ja ühistest väärtustest, mida me kõik jagame, mis teeb Euroopast tõeliselt mitmekesise liidu.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Üldiselt on raportööri esitatud muudatusettepanekud komisjoni esialgset projekti paremaks teinud. Siiski on mõned negatiivsed küljed. Mis puutub mitmekeelsuse edendamisse, siis raportööri esitatud muudatusettepanekutes ei käsitleta keskset küsimust, mistõttu on algse ettepaneku oluline puudus jäänud kõrvaldamata. Tõepoolest – mitmekeelsust saab reaalselt ja tõhusalt edendada mitte Euroopa Liidu mitmete keelte kasutamise kaudu, vaid pigem liidu eri keelte kasutamise kaudu. Olulisemad on siiski see, et raporti konkreetsed eesmärgid kujutavad endast selle idee aluseks olevaid väärarusaamu. Euroopa kultuuripärandi märgise (või Euroopa Liidu kultuuripärandi märgise) aluseks on arendada ekslikku ühtse Euroopa identiteeti ja ühtset Euroopa kultuuri, mis põhineb sellistel väärtustel nagu vabadus, demokraatia jne.

Ühtset Euroopa kultuuripärandit ei ole olemas. Euroopa kogu kultuurilugu, nagu Euroopa kogu ajalugu üldiselt, ei koosne lihtsalt mitmekesisusest ja imetlusväärsest loomingulisest ja edasiviivast energiast, vaid ka vägivaldsetest, vaenulikest konfliktidest, sallimatusest ning kultuurilise domineerimise keermetest ja taustadest. Kultuuripärandi valdkond on eriti tundlik, sest see on lähedalt seotud ajalooga, mis tekitab tõsist muret, et seda võidakse kasutada ajaloo ümberkirjutamiseks, mille tunnistajaks me viimasel ajal oleme olnud.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidu ja selle institutsioonide kuvand ELi kodanike silmis on ülimalt tähtis. Uuringute tulemustest nähtub kahjuks, et Euroopa identiteedi ja ühtsuse tunnetamist esineb Euroopa üldsuse seas aina harvemini ning sama kehtib ELi institutsioonide usaldamise kohta. Teadmiste levitamine meie ühisest ajaloost ja ühistest kultuurilistest juurtest võib osutuda eriti kasulikuks, et tuua EL kodanikele lähemale ja et tekitada nende vahel ühtekuuluvuse ja solidaarsuse tunnet. Just selles mõttes võib uuest Euroopa kultuuripärandi märgisest kasu olla. Märgise andmise menetluse lihtsustamine ja kriteeriumide standardimine lisab sellele prestiiži ja parandab ELi kuvandit ning suurendab kodanike usaldust selliste institutsioonide vastu nagu Euroopa Parlament.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. – (PL) Andsin täna oma poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta. Usun, et tegemist on huvitava ja väärtusliku algatusega, mis aitab edendada Euroopa kultuuri ja saavutusi ning aitab kaasa turismi ja üksikute piirkondade arengule. Tuleb tunda heameelt selle üle, et meie parlamendina toonitasime, et Euroopa kulutuuripärandi märgis täiendab teisi kultuuripärandi algatusi, näiteks UNESCO maailmapärandi nimistu ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm, mitte ei dubleeri neid.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Ma toetan komisjoni ettepanekut kasutada Euroopa kultuuripärandi märgist lisaks muudele tõhusamatele meetoditele kui vahendit, mille abil ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel; kui viisi, et rõhutada, et Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku täiendava ühise kultuuripärandi tulemus; ja kui vahendit, mille abil väärtustada seda, et EL on rajatud sellistele kindlatele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus. Liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Meile valmistab rõõmu komisjoni ettepanek kasutada Euroopa kultuuripärandi märgist vahendina, mille abil lisaks muudele tõhusatele viisidele saab ületada lõhe Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel, rõhutada, et Euroopa ajalugu on mitmekesise, kuid samal ajal rikkaliku ja täiendava ühise kultuuripärandi tulem. Sellega väärtustatakse seda, et EL on kindlalt rajatud sellistele kindlatele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, sallivus ja solidaarsus.

Liikmesriikide otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle ELi raamistikku ei aita mitte üksnes suurendada selle nähtavust, mainet ja usaldusväärsust, vaid aitab ulatuslikult kaasa Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja solidaarsuse kauaotsitud ideaalide saavutamisele, millega luuakse ühine Euroopa identiteet ja suurendatakse kodanike huvi liidu ja selle saamisloo vastu – kaks otsustavat proovikivi Euroopa institutsioonide vastu.

Uue märgise puhul tuleb siiski keskenduda mälestise sümbolismile ja üldharivale väärtusele, mitte selle ilule, ning tuleb nõuda, et märgise saanud mälestised teeksid tihedat koostööd, et jagada parimaid tavasid ning algatada ühiseid teadus- ja arendusprojekte.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa kultuuripärandi märgis on lisaks teistele algatustele veel üks viis, kuidas tuua Euroopa Liit selle kodanikele lähemale ja suurendada neis Euroopasse kuulumise tunnet. Samuti aitab see parandada nende arusaamist Euroopa ühisest ajaloost ja pärandist. Märgise abil saab soodustada mitmekeelsust ja kultuuridevahelist dialoogi ning sellega toetatakse Euroopa pärandit edendavate võrgustike loomist. See aitab suurendada majanduslikku atraktiivsust, eelkõige kultuuriturismi kaudu. Parandame selle märgise toetamisega mitmekultuurilist dialoogi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Mulle tundub, et Euroopa kultuuripärandi märgise tõhusus on küsitav just selle pärast, et liikmesriigid saavad ise otsustada, kas nad osalevad programmis või mitte. Lisaks tähendavad – ja selles olen raportööriga ühel meelel – soovitatud valikukriteeriumid ja märgise saada võivate mälestiste suur arv, et kvaliteet ja maine võivad kannatada. Tõhusam lahendus võiks olla tihe koostöö olemasolevate algatustega, näiteks UNESCO maailmapärandiga. Ma ei hääletanud raporti poolt, sest selles ei käsitleta piisavalt detailselt vajadust võtta kasutusele kultuuripärandi märgis, mis põhineb konkreetsetel eesmärkidel.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Otsus tuua Euroopa kultuuripärandi märgis üle Euroopa Liidu raamistikku tagab, et kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunne suureneb, mis soodustab ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja lõimumise ideaale. Hääletasin Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva raporti poolt, sest Euroopa on seadnud endale eesmärgi luua ühine identiteet, tuua EL lähemale selle kodanikele selle rikka ja mitmekesise ajaloo- ja kultuuripärandi abil, millega igaüks samastub ja mille kaudu saavad noored teavet oma identiteedi kohta ja selle enda jaoks avastada ning seda teiste noorte eurooplastega jagada. Märgise ametlikuks muutmine aitab edendada ka neid kohti, mis on teinud ajalugu Euroopa kujunemisloos.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Toetan entusiastlikult ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgise kohta. Ühise Euroopa identiteedi loomise ja liidu huvide edendamise eesmärk on kriitilise tähtsusega rahu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks.

Esitatud ettepanek meetme kohta, millega edendatakse Euroopa kultuuripärandit rahvusüleste veebilehtede abil, meeldib noortele eurooplastele ning võib ergutada neid uurima mandri ajalugu, tutvuma mitmerahvusliku pärandiga ning jagatud kultuuripärandiga ning uurima inimeste ja ideede kohta, mis viisid Euroopa Liidu loomiseni.

Sellel meetmel on kõrge sümboolne ja üldhariv väärtus ning selles esitatakse Euroopa ajalugu ja kultuuri kui tervikut. Toetan raportis väljendatud kavatsusi kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu tõhusat osalemist mälestiste ja esitatud sisu valimisel, et tagada algatuse läbipaistvus ja demokraatlikkus.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänan Chrysoula Paliadelit tema suurepärase töö eest! Täna andis Euroopa Parlament rohelise tule Euroopa kultuuripärandi märgisele – ajaloomälestiste registrile, mille tähtsus ulatub riigipiiridest kaugemale. Euroopa Liidus on umbes 500 miljonit elanikku, kes tunnevad, et nad on esmajoones oma päritoluriigi ja mitte Euroopa kodanikud. Tugeva Euroopa identiteedi puudumist võib käsitleda takistusena Euroopa lõimumisele, kuid see ei ole üldsegi üllatav. Euroopa manner on suur keelte ja kommete lapitekk ning sellesse kuuluvate riikide erinevused on sageli silmatorkavamad kui ühised niidijupid.

Selle algatuse abil saab tugevdada Euroopasse kuulumise tunnet ning parandada eri riikide kodanike ühtekuuluvust. Seepärast on tähtis rõhutada kohti, mis ülistavad ja sümboliseerivad Euroopa lõimumist, ning kohti, mis ülistavad Euroopa Liidu ideid ja väärtuseid. Lisaks peaksid sarnaselt UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate mälestistega Euroopa logo kandvad mälestised ligi meelitama rohkem turiste, mis on kasulik kohalikule majandusele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ühise Euroopa identiteedi kujundamine ja huvi suurendamine Euroopa Liidu ja selle tekkeloo vastu on katsumused, millega Euroopa institutsioonid ulatusliku ühtekuuluvuse ja solidaarsuse saavutamise püüdlustes silmitsi seisavad.

Kindlasti on teisi radikaalsemaid ja ilmsemaid viise, kuidas suurendada eurooplaste usku Euroopa Liitu ja selle juhtidesse (hiljutine finantskriis näitas, et juhtimise kõrgemal tasandil on veel palju ära teha).

Teadmised meie mandri ajaloost, selle mitmerahvusliku, kuid ometi ühise kultuuripärandi tundmine ning noorema põlvkonna harimine ideedest, mis, ja inimestest, kes juhtisid Euroopa Liidu ülesehitust, võib aga tegelikult kaasa aidata lõhe ületamisele ELi ja selle kodanike vahel.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Andsin kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmena oma poolthääle parlamendi resolutsioonile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta. ELi märgise loomise idee on tähtis, et panna kodanikke paremini teadvustama Euroopa Liidu ajalugu ja kultuuripärandit ning kujundada välja Euroopa identiteet ja sidemed riikide vahel.

ELi Euroopa kultuurimärgist taotlevate mälestiste väljavalimisega üksikutes liikmesriikides teadvustame inimestele paremini asjaolu, et Euroopa ajalugu mõjutab meid kõiki sõltumata sellest, kus me elame, missugune on meie keel või meie kultuuri. Euroopa kultuuripärandi märgise muutmine ELi algatuseks aitab parandada selle usaldusväärsust, nähtavust ja mainet. See omakorda võib teisenduda sotsiomajanduslikeks eelisteks, muu hulgas seeläbi, et märgise saanud mälestised on turistidele atraktiivsemad. Märgise saavate mälestiste valimine aitab ühtlasi suurendada noorema põlvkonna huvi Euroopa ideede ja inimeste vastu ja nende sellekohaseid teadmisi, millega tuuakse Euroopa elanikud üksteisele lähemale.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kultuuripärandi märgise algatusega soovitakse edendada linnu, inimesi ja tegevusi, mis on aidanud kaasa Euroopa lõimumisele. Selle eesmärk on kodanikele paremini teadvustada selliseid põhiväärtusi nagu demokraatia, solidaarsus, kultuuriline mitmekesisus ja sallivus, millel meie ühendus põhineb. Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestiste nimekiri on nagu teekaart meie mandri traditsioonide ja kultuuri juurde, nagu teekaart, millele on märgitud kohad, mis on Euroopa identiteedi kujunemisel põhirolli mänginud. Euroopa ühine, kuid samas mitmekesine pärand võib tugevdada selle kodanike identiteeditunnet ning tõhustada Euroopa ühtekuuluvust. Selle algatusega luuakse Euroopa riikide ja piirkondade koostöö platvorm. Lisaks võib sellel olla positiivne mõju turismisektorile, sest see aitab muuta piirkondi atraktiivsemaks ja samal ajal parandada nende majandusolukorda. Nõustun, et sellest projektist peab saama ELi egiidi all elluviidav ametlik algatus, mis parandab selle tuntust, usaldusväärsust ja mainet. Projekti parem nähtavus võimaldab suuremal arvul kodanikel end Euroopa lõimumist sümboliseeriva ja pühitseva märgisega samastada.

Projekti tuleks ellu viia paralleelselt UNESCO rahvusvahelise programmi ja Euroopa kultuuripealinnade projektiga nende täiendusena, sest Euroopa kultuuripärandi märgise puhul lähtutakse üldharivatest ja sümboolsetest väärtustest, mitte niivõrd esteetilistest ja arhitektoonilistest omadustest. Peaksime otsima viise, kuidas süvendada meie kodanikes Euroopasse kuulumise tunnet.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Pean Euroopa väärtusi, näiteks vanaungari ruunikiri, väga oluliseks ning nende tunnustamine ja väärtustamine auhindade kaudu on hädavajalik. Praegusel juhul peame siiski säilitama tava anda see auhind vaid ELis asuvatele väärtustele. On vastuvõetamatu laiendada seda kolmandatesse riikides, sest nii me vaid dubleeriksime UNESCO maailmapärandi nimistut. Teisest küljest loodan, et see auhind aitab meil naasta traditsiooniliste Euroopa väärtuste juurde ning et märgise andmisega tõepoolest väljendatakse tunnustust. Eespool mainitud vastuolude tõttu jäin raporti üle hääletamisel erapooletuks.

Soovitus: Doris Pack (A7-0334/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin soovituse poolt, milles käsitletakse Šveitsi osalust programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis, sest pean seda Euroopa noorsoostrateegia positiivseks teguriks; seda seetõttu, et tegemist on etapiga Euroopa Liidu sektoripoliitika koostöös selle riigiga. Kuna Šveits on valmis noori hõlmavas projektis osalema nii inimlikus, majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes, siis Euroopa Liit üksnes võidab selliste kolmandate riikide nagu Šveits noorte kaasamisest nooremate põlvkondade seas ELi lõimumisprotsessist teadlikkuse tõstmise protsessi.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin soovituse poolt, sest ma ei kahtle, et ELi ja Šveitsi koostöö ELi hariduse, teaduse ja noorsooküsimuste valdkondades on vastastikku kasulik ja aitab kaasa nende valdkondade meetmete parandamisele ja tõhusale rakendamisele. Šveitsi osalemine perioodil 2007−2013 programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis annab nendele programmidele lisatõuke ning loob võimalusi osalejate vahetamiseks ja kogemuste jagamiseks, kusjuures ELi finants- ja muud huvid on kaitstud.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Programm „Aktiivsed noored” on kavandatud arendama ja toetama koostööd Euroopa Liitu noorsooasjades. Selle eesmärk on julgustada noori võtma osa ühiskondlikust elust, eelkõige väiksemate võimalustega või puuetega noori, ning soodustada algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loomingulisust. Hariduse ja elukestva õppe programm aitab omakorda arendada liitu kui eesrindlikku, teadmistel põhinevat ühiskonda kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega. Programmiga toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide meetmeid ja selle eesmärk on julgustada vahetusi, koostööd ning liikuvust ühenduse haridus- ja koolitussüsteemide vahel, et need oleksid kogu maailmas märk kvaliteedist. ELi mittekuuluva riigina ei osale Šveits hetkel nendes meetmetes. Arvan, et olukord peaks olema vastupidine ning peame oma Šveitsi naabrid avatud liidus oma poliitikasse kaasama. Selle pärast andsin oma poolthääle sellele seadusandlikule resolutsioonile, mis kaasab Šveitsi nendesse tähtsatesse meetmetesse.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Euroopa Parlamendi ettevalmistatud soovituse poolt, sest kiidan heaks nõukogu otsuse eelnõu Šveitsi osaluse kohta programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis. Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, teeb ta siiski Euroopa Liiduga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedat koostööd. Leping on asjakohane, sest Šveits on võtnud kohustuse täita Euroopa Komisjoni tingimusi ja klausleid. Šveitsi osalejate esitatud projektide ja algatuste suhtes kehtivad pealegi samasugused tingimused, eeskirjad ja menetlused nagu liikmesriikide projektide suhtes. Šveits järgib ELi finantskontrolli- ja audititingimusi. Šveits asutab kooskõlas kahepoolse lepinguga riikliku asutuse, mis koordineerib riigisiseselt programmide rakendamist, ning teeb igal aastal kummasegi programmi rahalise sissemakse (2011. aastal 1,7 miljonit eurot programmi „Aktiivsed noored” ja 14,2 miljonit eurot elukestva õppe programmi).

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Koostöö Šveitsiga hariduse alal on tähtis samm ELi-Šveitsi suhetes. Nende kahe programmiga toetatakse elukestvat õpet ja noorte kaasamist Euroopa lõimumisse noorte eurooplaste sallivuse ja solidaarsuse kaudu. Komisjoni ja Šveitsi leping on piisav, arvestades et programmides Šveitsi poolt osalejad kandideerivad võrdsetel alustel kõigi teiste noorte eurooplastega ja Šveits on võtnud kohustuse kohanduda Euroopa eeskirjadega ja alluda Euroopa järelevalvele ning panustada mõlemasse programmi rahaliselt.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. − Ma kiidan Euroopa Parlamendi delegatsiooni esimehena suhetes Šveitsiga selle raporti vastuvõtmise heaks. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud käivitada programm „Aktiivsed noored”, millega kehtestatakse õigusraamistik, mis toetab noorte mitteformaalset õppetegevust. Ettepaneku eesmärk on kehtestada tingimused Šveitsi osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmis. Šveits on ainus riik, mis neis programmides osaleb, olemata EMPi liige, kandidaatriik ega potentsiaalne kandidaatriik. Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud üles püsivat huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Me kõik teame väga hästi, et iga riigi jaoks on väga tähtis, et oleks olemas hea haridussüsteem, mis tagab, et noored saavad parima võimaliku hariduse. Heatasemeline kvalifikatsioon, teadmised ja haridus avaldavad vahetut mõju kultuurile ja tööturule, seega ka kodanike elustandardile. Iga riik tahab tunda uhkust oma noorte üle ja iga noor inimene tahab võimalust õppida tundma uusi kultuure ja keeli ning saada välismaalt töökogemusi. Euroopa Liit võib olla uhke oma hästi väljaarendatud õpilasvahetussüsteemi ja oma avatud tööturgude üle, mis tähendab, et igal noorel eurooplasel on palju võimalusi vaimseks ja ametiarenguks. Šveitsi osalemine programmis „Aktiivsed noored” näitab, et koostöö Euroopa Liiduga, eriti hariduse alal, on selle riigi jaoks väga tähtis. Me ei tohiks takistada noortel Šveitsi kodanikel kasutada ühenduse hariduse pakutavaid privileege ja võimalusi.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Aina enam pööratakse tähelepanu haridusele ja koolitusele, teadustegevusele ja eriti ressurssidele, mis Euroopa Liidul tema noortena on. Uute õppimisvõimaluste loomisega tahame oma kodanikele pakkuda rohkem võimalusi. Haridus, koolitus, kultuuri-, teadus- ja noorteprogrammid on selle strateegia tähtsaim osa. Programmi „Aktiivsed noored” eesmärk on inspireerida aktiivseks Euroopa kodanikuks olemise tunnet, solidaarsust ja sallivust eurooplaste seas alates noorukieast kuni täiskasvanueani.

Programmiga edendatakse liikuvust nii ELi piiride sees kui ka väljaspool ning julgustatakse kaasama kõigi noori sõltumata nende hariduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast. Delegatsiooni liikmena suhetes Šveitsi ja Norraga hääletasin raporti poolt, sest ma leian, et komisjoni ja Šveitsi võimude vahel sõlmitud leping on asjakohane ja vastastikes huvides. See võimaldab meil aidata võimalikult paljusid noori uute oskuste omandamisel ja pakkuda neile Euroopa mõõtmega õppimisvõimalusi.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud üles püsivat huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd. Algselt ei näinud ELi hariduse, koolituse ja noortega seotud programmide õiguslikud alused ette Šveitsi osalemise võimalust, kuid see muutus 2006. aastal, mil parlament ja nõukogu võtsid vastu otsused luua programm „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programm perioodiks 2007−2013. 2008. aasta veebruaris lubas nõukogu komisjonil alustada läbirääkimisi Šveitsi osalemise üle nendes kahes programmis. 2009. aasta augustis jõuti kokkuleppele ja nõukogu on juba vastu võtnud otsuse, millega kiitis heaks lepingu allakirjutamise ja selle tingimusliku rakendamise alates 2011. aastast. Toetasin seda ettepanekut.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Šveitsi − riigi, mis otsustas mitte olla osa Euroopa Liidust – osalemist programmis „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe tegevusprogrammis ei saa a priori välistada, kuid seda tuleks hoolikalt hinnata. Toetan seega komisjoni ja Šveitsi valitsuse sõlmitud lepingu tingimusi ning hääletasin Doris Packi raporti poolt. On õige võimaldada Šveitsil kasutada programmide eeliseid, kuid õige on ka kaitsta Euroopa Liidu finants- ja muid huvisid.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kuigi Šveits ei ole ühinenud Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud jätkuvalt üles huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd Lepingu sõlmimine Šveitsi osalemise kohta programmis „Aktiivsed noored” ning tegevusprogrammis hariduse ja elukestva õppe alal on selle väga positiivne tagajärg. Tõepoolest – hariduse ja elukestva õppe mõisted on teadmistepõhise majanduse konkurentsivõime jaoks üliolulised.

Neid saab kohaldada kõigile hariduse ja koolituse tasanditele; need on seotud elu kõigi etappide ja eri õppevormidega. Peame arendama ja tõhustama õpilasvahetusi, koostööd ja liikuvust. Lisaks on tähtis julgustada noori võtma osa ühiskondlikust elust, eriti väiksemate võimalustega või puuetega noori, ning soodustada algatusvõimet, ettevõtlikkust ja loomingulisust, et edendada aktiivseks Euroopa kodanikuks olemise tunnet, arendada solidaarsust ja julgustada sallivust.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) On täitsa arusaadav, et Šveits, kes rahastab osaliselt programmi „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programmi, soovib nüüd neis programmides osaleda. Õppimise vaimus jätkates oleks aga tore, kui EL järgiks Šveitsi eeskuju otsedemokraatia vallas. Kui šveitslased otsustavad mitte rajada minarette, siis nende otsust aktsepteeritakse. Sama lugu on hiljutise algatusega välismaalastest kurjategijate väljasaatmiseks. Šveitsi ametiasutused teavad, et kui rahvas ütleb ei, siis mõeldakse ka nii, ja nad ei korralda lihtsalt seni hääletusi, kuni saavad soovitud tulemuse, et siis väljendada hämmastust valimisaktiivsuse langemise üle. Šveitsi eeskuju peaks panema meid mõtlema inimeste murede üle. Ma ei saa täielikult nõustuda raportis kirjeldatud regulatsiooniga ja hääletasin seetõttu selle vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma andsin oma poolthääle soovitusele võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni lepingu (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal (2007–2013)) sõlmimise kohta, sest ma usun, et Šveitsi ametivõimudega komisjoni läbiräägitud leping on suhteliselt positiivne, suurendab programmi eeliseid Šveitsi jaoks ja kaitseb Euroopa Liidu huvisid, eriti finantshuvisid.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel istungjärgul hääletasime seadusandliku resolutsiooni eelnõu üle, mis käsitleb Šveitsi osalust programmis „Aktiivsed noored” ja tegevusprogrammis elukestva õppe alal. Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud korduvalt üles huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd. Selle soovituse kaudu oleme sõlminud ELi ja Šveitsi vahel lepingu, milles anname viimasele võimaluse osaleda programmis „Aktiivsed noored” ja programmides elukestva õppe alal.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuigi Šveits on otsustanud mitte ühineda Euroopa Majanduspiirkonnaga, on ta siiski näidanud üles püsivat huvi teha ELiga hariduse, koolituse ja noorsooasjade valdkondades tihedamat koostööd. Algselt ei näinud ELi hariduse, koolituse ja noortega seotud programmide õiguslikud alused ette Šveitsi osalemise võimalust, kuid see muutus 2006. aastal, mil parlament ja nõukogu võtsid vastu otsused luua programm „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programm perioodiks 2007−2013. 2008. aasta veebruaris lubas nõukogu komisjonil alustada läbirääkimisi Šveitsi osalemise üle nendes kahes programmis. 2009. aasta augustis jõuti kokkuleppele ja nõukogu on juba vastu võtnud otsuse, millega kiitis heaks lepingu allakirjutamise ja selle tingimusliku rakendamise alates 2011. aastast. Euroopa toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohaselt peab nõukogu saama lepingu jõustumiseks kõigepealt Euroopa Parlamendi nõusoleku. 2006. aastal vastu võetud parlamendi ja nõukogu otsused luua programm „Aktiivsed noored” ja elukestva õppe programm põhimõtteliselt juba lubasid Šveitsi osalemist. Komisjoni Šveitsi ametivõimudega läbiräägitud leping on täiesti piisav: sellega laienevad programmide eelised Šveitsile, kuid ELi finants- ja muud huvid on kaitstud. Raportöör soovitab seega parlamendil nõukogu otsus heaks kiita.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Šveits on riik, mis maadleb haridusele ebavõrdse juurdepääsu probleemiga, kuigi seal on suurepärased haridusprogrammid. Loodame, et koostöö ELiga tähendab, et noortel šveitslastel, eriti sisserändajate seast pärinevatel noortel saab olema parem juurdepääs haridusele. Liikmesriikide kogemused programmidega, mis võimaldavad noorte vahetusi hariduse eesmärgil, näitavad selgelt, et nendega mitte ainult ei edendata head haridust, vaid neil on ka positiivne roll Euroopa lõimumise jaoks, kuna omandatakse teiste riikide keeli, kultuuri ja traditsioone. Samal ajal kujutab elukestva õppe programm suurepärast võimalust juhtida tähelepanu naiste rollile Šveitsis. See oli viimane riik Euroopas, mis andis 70ndatel naistele föderaalvalimistel hääleõiguse, ja kaua aega on naised olnud sotsiaalne grupp, kellel ei ole üksnes keeruline kodanikuühiskonnas osaleda, vaid ka saada haridust ja end kutsealaselt teostada.

Täna seisavad tööturuga ühineda soovivad keskealised naised sageli silmitsi probleemiga, et neil ei ole kvalifikatsiooni ega kogemusi, sest kõrgete lapsehoolduskulude tõttu jäi märkimisväärne osa neist koduseks, et pere eest hoolitseda.

Raport: Laima Liucija Andrikienė (A7-0339/2010)

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. − (EL) Inimõigusi ELis ja maailmas käsitlevad kaks raportit kujutavad endast katsumust töölistele, kes kapitalistliku kriisi arenedes on lämbumas barbaarses rünnakus nende õiguste ja elu vastu, kui EL, kapital ja kodanlikud valitsused üritavad neid sundida kriisi eest maksma, et päästa monopolide kasumid. Kapitali poliitikutest esindajad kuulutavad jultunult ELi inimõiguste kaitsjaks ajal, kui too on vastu võtmas uut veelgi reaktsioonilisemat NATO 2020. aasta doktriini ja kes on alati esirinnas inimeste ja loodusvarade ärakasutamisel ning nuku- ja reaktsiooniliste režiimide toetamisel. Samal ajal tallatakse kõigis ELi liikmesriikides jõhkralt põrmu rasketes, veristes võitlustes saavutatud töö- ja sotsiaalsed õigused, surutakse metsikult maha rohujuure ja tööliste vastuhakk, tõusuteel on jaht sisserändajatele ja rassism, piiratakse rohujuuretasandi põhivabadusi ja demokraatlikke õigusi, mitmes riigis on kommunistlikud parteid kuulutatud ebaseaduslikuks ning keelustatud kommunistlikud sümbolid. Tavapärased viited inimõiguste väidetavatele rikkumistele Kuubal ja teistes riikides, mis avaldavad vastupanu imperialistlikele kavadele, kujutavad endast tooreid ähvardusi, sundust ja survet, et murda inimeste tahe, et nad loobuksid oma õigusest vabalt oma saatuse üle otsustada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Traditsiooniliselt pühendatakse osa detsembri istungjärgust inimõigustele. Üks rituaalidest, mis lisaks Sahharovi auhinna andmisele istungjärku markeerib, on resolutsioon aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas. Liidu üks rahvusvahelistest kohustustest on tõepoolest demokraatia ja inimõiguste edendamine kogu maailmas. Selle aasta raportis täheldatakse selles valdkonnas tõsiste rikkumiste jätkumist ning olukorra teravnemist majanduskriisi, kliimamuutuste, uute tehnoloogiate ja terrorismivastase võitluse tõttu. Raportis soovitatakse viia ellu Lissaboni lepingu eesmärgid, eelkõige uue Euroopa välisteenistuse kaudu. Raportöör Andrikienė sedastab, et demokraatia ja inimõiguste edendamine peaks olema järjepideva Euroopa välispoliitika prioriteet.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin aastaaruande poolt, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas, sest selles uuritakse, hinnatakse ja konkreetsete juhtumite puhul analüüsitakse Euroopa Liidu tööd inimõiguste ja demokraatia vallas ning tuleviku katsumusi. Naistevastase vägivalla puhul väljendab Euroopa Parlament sügavat muret sissejuurdunud soopõhise diskrimineerimise ja koduvägivalla pärast mitmes riigis ning juhib tähelepanu sellele, et maapiirkondades elavad naised on eriti haavatav rühm. Kiidan seetõttu heaks parlamendi nõudmise, et dialoogides inimõiguste üle käsitletaks selgesõnaliselt naiste õigusi, eriti naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja igasuguse nende vastu suunatud vägivalla kaotamist (kõik kahjustavad tavad ja kombed, nagu naiste suguelundite moonutamine ja varased või sundabielud, kõik inimkaubanduse vormid, koduvägivald ja naisetapp ning ekspluateerimine tööl ja majanduslik ekspluateerimine). Kuna jätkuvalt langevad miljonid lapsed vägistamise, koduvägivalla ning füüsilise, emotsionaalse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvris, siis nõustun, et EL peab viivitamata võtma lisameetmeid lapstööjõu vastu ning rakendama tõhusamalt tema kasutuses olevaid vahendeid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu kui inimõiguste kaitsja roll on fundamentaalne tunnus, millest institutsioonid ei tohi loobuda ja mis peab jääma diplomaatilise töö prioriteediks. Raporti I lisa on selle kohta parim tõend, sest selles loetletakse kõik juhtumid, kui on pandud toime inimõiguste rikkumisi, mida oleme Euroopas hukka mõistnud ja mille taunimisest me ei ole tagasi kohkunud; alates Afganistanist kuni Somaaliani, Venemaalt Iraanini. Me ei jäta midagi tähelepanuta ega peida pead liiva alla ka siis, kui kaalul on strateegilised partnerlused, sest individuaalseid huve ei saa seada kõrgemale vabaduste ja inimõiguste kaitsmisest.

Minu arvates peab liidu seisukoht olema järgmine: interventsiooni pooldav ja julge, inimõiguste ja demokraatia eest võitlev.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport on osa puhtalt silmakirjalikust tavast, mille surus läbi enamus, milles domineerivad parempoolsed ja sotsiaaldemokraadid, kes on endale võtnud inimõiguste kaitsmisel nn saadiku rolli. Selle tava tõeline pale saab selgeks selles sisalduvate ilmsete vastuolude tõttu, milles olulisemad on inimõiguste väidetava kaitse kasutamine, et sekkuda riikidesse, kus on mängus nende endi huvid, ning liitlaste, eriti Ameerika Ühendriikide puhtakspesemine ja toetamine.

Selle näideteks on nn CIA-lennud ja paljude ELi riikide osalemine vangide röövimises, piinamises ja ebaseaduslikus üleviimises Guantánamo lahele ning NATO vägede jätkuv Afganistani okupeerimine ja tsiviilelanike pidevad tapmised terrorismivastase võitluse ettekäändel. Veel on näidete seas Iisraeli Palestiina rahva suhtes teostatava apartheidipoliitika toetamine ning Maroko jätkuva Lääne-Sahara okupeerimise ning USA Kuuba ebaseadusliku blokeerimise toetamine, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on 18-l järjestikusel korral hukka mõistnud. Selline poliitika ja seda edendav enamus jätab suhu halva maigu: saabub aeg, mil rahvas suudab sellele vastu hakata.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − Inimkaubanduse ennetamise ja selle vastu võitlemise direktiivi eesmärk on kujundada välja inimkaubitsejatele vaenulikum keskkond kurjategijate karistamise ning ohvritele parema ennetamise ja kaitse tagamise kaudu. On vastuvõetamatu, et inimkaubandus on endiselt Euroopas tõelisus, mis mõjutab sadu tuhandeid, peamiselt sellistest haavatavatest sotsiaalsetest gruppidest pärit inimesi nagu vähemused, naised ja lapsed, ning mille eesmärgid on seksuaalne ärakasutamine, sunnitöö, moodne orjandus jm. Ma mõistan otsustavalt hukka inimkaubanduse ohvrite ärakasutamise ja seega pooldan ohvrite kaitse tõhustamist ning kaubitsejate suhtes karmimate karistuste kasutuselevõttu. ELi riikide koostöö parandamine ning eri institutsioonide ja organisatsioonide koordineerimise tõhustamine Euroopa, riigisisesel ja piirkondlikul tasandil on direktiivi edukaks rakendamiseks eriti oluline. EL peaks kasutama oma rahvusvahelisi suhteid, et sundida oma partnereid piirama inimkaubandust ja tagama, et ohvrite õigusi austatakse kogu maailmas. Lisaks peaks EL kolmandate riikidega peetavasse poliitilisse dialoogi lisama rahvusvahelise inimõiguste süsteemi poliitilised normid, standardid ja põhimõtted, et võidelda inimolevustega kaubitsemise vastu ja ennetada seda.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Hääletan selle resolutsiooni ja ettepaneku poolt esitada Vene ametivõimudele kategooriline nõudmine anda kohtu alla inimesed, kes on süüdi Vene juristi Sergei Magnitski mõrvas, ning ma kutsun parlamenti üles kaaluma võimalust keelduda lubamast juhtumiga seotud Vene ametnikel siseneda Euroopa Liitu ja külmutada nimetatud ametnike pangaarved ja muud varad kõigis liikmesriikides. Selline nõudmine saadaks Vene võimudele võimsa sõnumi, et Euroopa Liidu kodanikud arvavad, et Vene kohtusüsteemi tõsised puudused, seaduste valikuline kohaldamine ametivõimude huvides, et inimõiguste kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike ja juristide ründamises ja isegi surmas süüdi olevaid isikud jäävad liigagi sageli karistuseta, on vastuvõetamatu. Selline sõnum kinnitaks ELi toetust eriti keerulistes tingimustes tegutsevatele inimõiguste kaitsjatele Venemaal.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. − (PL) Inimõiguste järgimine on üks ELi põhiväärtustest ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis pöörab sellele erilist tähelepanu, sest see teema on meie fraktsiooni koosolekutel peaaegu alati päevakorras. On tähtis, et ka parlament tervikuna pühendaks sellele teemale tähelepanu. Me näeme olukorra paranemist kogu maailmas, ehkki see toimub aeglaselt. Ikka on veel riike, mille valitsused järjekindlalt rikuvad inimõigusi, kuid on ka riike, milles toimuvad muutused. Raportööri suuliselt esitatud muudatusettepanek peegeldas positiivseid suundumusi Venemaal. Olukord Kuubal tekitab siiski muret, mida näitas ka 2010. aasta Sahharovi auhinna tseremoonia. Ma hääletasin veendunult raporti poolt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Inimõigusi käsitlev aruanne on paratamatult sündmustele tagasi vaatav toiming, kuid ma toetan seda sellegipoolest. Raportis käsitletakse perioodi 2008. aasta juulist 2009. aasta detsembrini just enne Lissaboni lepingu jõustumist. Toetan soojalt Cathy Ashtoni pühendumust inimõigustele ja tema arutelu ajal esitatud kinnitust, et inimõigused saavad Euroopa välisteenistuse tegevuses süvalaiendatud. Ma loodan, et see tähendab, et järgmisel aastal inimõiguste raportit arutades on meil võimalik raporteerida, et EL käsitleb inimõigusi ühtsemalt ja järjepidevamalt.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Aastaaruande eesmärk on rõhutada Euroopa Parlamendi otsusekindlust ja pikaajalisi jõupingutusi inimõiguste ja demokraatia kaitsmisel kogu maailmas üha terviklikuma ja tõhusama Euroopa poliitika kujundamise teel, mille abil on võimalik tagada kõigis poliitikavaldkondades suurem ühtsus ja järjepidevus kas siis kahepoolsete suhete kaudu kolmandate riikidega või rahvusvaheliste ja kohalike kodanikuühiskonnaorganisatsioonide toetamise kaudu. Peame eriti tähtsaks seda, et tehtaks Euroopa naabruspoliitika põhjalik hindamine, milles tuleks eriti pöörata tähelepanu selliste olemasolevate mehhanismide nagu tegevuskavad, eduaruanded, dialoogid inimõiguste üle ning kolmandate riikidega suhete parandamise otsustamisprotsess ühtsusele ja tõhususele.

Peaksime suurendama Euroopa Liidu tulevikus aset leidva Euroopa inimõiguste konventsiooniga liitumise nähtavust kui võimalust tõestada oma pühendumust inimõiguste kaitsmisele nii oma piiride sees kui ka väljaspool. Kutsun seega kõiki liikmesriike üles seda toetama ja saavutama oma kodanike pühendumuse sellele.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Raport aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas on väga tähtis vahend Euroopa välisteenistuse rolli tugevdamiseks inimõiguspoliitika valdkonnas. Tõepoolest – need on teemad, millega Euroopa Liit kogu maailmas silma paistab.

Ma nõustun Laima Andrikienėga, kui toonitan, et usu- ja tõekspidamisvabadus on kõigi inimõiguste seas ülitähtis põhiõigus ning et on vaja jõulisemalt ja tõhusamalt jõustada kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute inimõiguste austamist käsitlevaid tingimusi. Seetõttu on õige kutsuda kõrget esindajat üles lisama usu- või tõekspidamisvabadus ELi inimõiguspoliitikasse ning andma ELi inimõiguste aastaaruandes põhjalikku hinnangut usu- või tõekspidamisvabaduse olukorrale. Ma hääletan Andrikienė raporti poolt.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. − (EL) Euroopa Liit peab tegema kõik mis vaja, et tagada inimõiguspõhimõtete ja -vabaduste kohaldamine, et ta saaks endale selles sektoris võtta juhtrolli. On vaja asutada spetsiaalne inimõiguste talitus ja – mis on veelgi tähtsam – liit peab teostama järelevalvet valdkondades, kus EL on esindatud. Euroopa Liit peab ka kontrollima ja hoolikalt jälgima inimõiguste rikkumisi oma liikmesriikides.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma ei toetanud raportit, sest selles ei taunita ega kritiseerita ELi topeltstandardeid inimõiguste austamise ja edendamise puhul nii liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, millega tal on erilised poliitilised ja kaubandussuhted. Raportis ei sedastata, et ELi valitsused on kujundanud ja ellu viinud poliitikat, mis on sügavas vastuolus inimõigustega sellistes valdkondades nagu sisseränne, kus rakendatakse massilisi väljasaatmisi ja kinnipidamisi, millega pannakse toime selliseid tõsiseid inimõiguste rikkumisi nagu inimeste ebaseaduslik kinnipidamine ja nende üleviimine salajastesse vanglatesse, kus neid piinatakse.

EL on vastu võtnud direktiive, mis on vastuolus inimõigustega, näiteks tagasisaatmisdirektiiv, ning on algatanud ja arendanud spetsiaalseid kaubandus- ja poliitilisi suhteid selliste riikide nagu Maroko, Kolumbia ja Iisrael valitsustega, kes rikuvad süstemaatiliselt inimõigusi. Kuigi ma hindan asjaolu, et esimest korda on lisatud inimõiguste olukord Lääne-Sahara mitteautonoomsetel territooriumidel, ei toeta ma raportit, kuna sellest on välja jäetud eespool kirjeldatud komponendid ning ELi vabakaubanduslepingute negatiivse mõju tõttu inimõigustele, mainimata ELi põhjuseta ja liialdatud kriitikat selliste riikide nagu Kuuba ja Venetsueela suhtes.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Raport inimõiguste kohta maailmas 2009. aastal on väga detailne ning käsitleb mitmesuguseid küsimusi. Kahjuks jääb mulle mulje, et on tehtud meeleheitlik katse suruda sisse kõikvõimalikud küsimused ilma selget strateegiat omamata. On fakt, et kogu maailmas demokraatia edendamine peab olema Euroopa Liidu jaoks tähtis. Selleks on aga vaja selget lähenemisviisi ning kindlat ja järjekindlat strateegiat, et leida lahendus nendele probleemidele, millest mõned on väga keerulised. Kuna sellise strateegia olemasolust märki ei ole, jäin lõpphääletusel erapooletuks.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Kuigi inimõiguste ülddeklaratsiooni allakirjutamisest on möödunud üle 60 aasta, on maailmas ikka veel palju kohti, kus see deklaratsioon on kõigest tükk paberit. Kahjuks on selliseid kohti palju ka Euroopas – mandril, kus inimõigusi kui demokraatia põhimõtet esimesena kaitsma hakati. Euroopa Liit, mis võib julgelt öelda juhib maailma inimõiguste valdkonnas, teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et tagada, et mujal maailmas oleksid garanteeritud vähemalt inimõiguste kaitse miinimumnormid. Kiidan seetõttu kolleeg Andrikienėt, kes on koostanud tõeliselt tervikliku raporti ning juhtinud tähelepanu keerulisele olukorrale maailmas. Ma loodan, et see raport aitab kaasa olukorra paranemisele ja et tulevikus on sellised raportid lühemad.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle aasta Euroopa Parlamendi inimõigusi käsitleva raporti poolt, sest see hõlmab kahte riiki, mis on geograafiliselt ELile lähedal ja EList kaugel. Raportis kutsub Euroopa Parlament Hiinat – kõige suurema hukkamiste arvuga riiki − üles avalikustama hukkamiste arvu riigis, nii et surmanuhtluse kohta oleks võimalik koostada läbipaistev analüüs ning pidada arutelu. See peaks julgustama riiki kiirendama selle barbaarse karistusviisi kaotamist. Teisest küljest on häbiväärne, et siiani kasutatakse surmanuhtlust demokraatlikes Ameerika Ühendriikides. Raportis väljendatakse muret relvakonfliktidesse segatud, nendest muul viisil mõjutatud või nendest isegi aktiivselt osa võtma sunnitud laste pärast. Oma raporti kohta esitatud muudatusettepanekutes, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi välisasjade komisjonis, nõuan tungivalt, et komisjon ja nõukogu tagaksid lapsi ja relvakonflikte käsitlevate ELi suuniste kohustusliku rakendamise. Samuti kutsun üles, et EL ja ÜRO institutsioonid võtaksid kohe meetmeid relvakonfliktides aktiivselt osalenud laste relvitustamiseks, rehabiliteerimiseks ja ühiskonda naasmiseks.

Nõuan, et Põhja-Korea ametivõimud astuksid konkreetseid ja reaalseid samme inimõiguste tingimuste parandamise suunas. Ma nõuan, et Pyongyang lubaks rahvusvahelistel sõltumatutel ekspertidel kontrollida iga tüüpi kinnipidamisasutusi ning lubaks ÜRO eriraportööridel riiki külastada! Kutsun Põhja-Korea ametivõime üles vabastama piirangutest rahvusvaheliste töötajate suutlikkuse jälgida abi jagamist, ning tagama, et rahvusvaheline abi jõuab abivajajateni.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Raportis inimõigusi maailmas käsitleva aastaaruande (2009) ja seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu poliitika kohta esitatakse üksikasjalikud ja ammendavad andmed inimõiguste rikkumiste kohta kogu maailmas. Siinkohal tuleks meelde tuletada Euroopa Parlamendi vankumatut meelekindlust ja pikaajalisi jõupingutusi inimõiguste ja demokraatia kaitsmisel kogu planeedil kindla ja tõhusa ELi inimõiguste kaitse poliitika teostamise teel.

Lissaboni lepingu jõustumisega on tekkinud ajalooline võimalus ületada lõhed, mis siiani eksisteerivad ELi inimõiguste ja demokraatia valdkonna poliitikas. Seega ühinen raportööriga ja kutsun Euroopa välisteenistust üles täies ulatuses järgima Lissaboni lepingu eesmärki ja vaimu, tagama, et inimõiguste austamine ja edendamine oleks liidu välispoliitika erinevate sekkumisvaldkondade keskmes.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Eile andis Euroopa Parlament Sahharovi mõttevabaduse auhinna Kuuba kodanikule Guillermo Fariñasele, kes ei viibinud kohal. Tema tool oli tühi, sest Kuuba valitsus ei oleks teda koju tagasi lubanud. See on šokeeriv ja sümboolne näide, mis tuletab meile jõhkralt meelde, et inimõiguste olukord ei ole maailmas paranenud. Surmanuhtluse kasutamine meie lähedal Valgevenes, poomised ja kividega surnuksloopimised Iraanis, naiste suguelundite moonutamine Somaalias, massivägistamised Kongo Demokraatlikus Vabariigis, ajakirjanike mõrvad Venemaal, 215 miljonit töötavat last, meelevaldsed kinnipidamised, ebaõiglane kohtupidamine, tsensuur ja paljud muud barbaarsused, mis nõuavad, et Euroopa Liit oleks vankumatu ja kompromissitu.

Täna vastuvõetud raport nõuab, et inimõigused oleksid Euroopa Liidu välispoliitika keskmes, selle arengu-, kaitse-, kaubandus-, kalandus-, sisserände- ja kohtupolitika keskmes. Nende väärtuste universaalsus tuleb geopoliitikast ettepoole seada, mis avaldus taas kord küüniliselt 10. detsembril 2010, kui 15 riiki reageerisid argpükslikult Hiina nõudmisele, et nad boikotiksid Nobeli rahupreemia andmist Hiina kodanik Lu Xiaobole.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma tänan Laima Andrikienėt tema suurepärase töö eest! Parlamendi aastaaruanne inimõiguste kohta – seekord 2009. aasta kohta – on viiteallikas kõigi teemast huvitujate jaoks. See väljaanne on veelgi tähtsam, sest see on esimene raport pärast seda, kui jõustus Lissaboni leping, mis annab Euroopa Liidule suuremad välispoliitilised volitused. Tegelikult on inimõiguste puhul suurim lootus Lissaboni lepingu välispoliitilise osa täitmine: Euroopa välisteenistus peab peegeldama lepingu prioriteete ja vaimu.

Demokraatia ja inimõiguste edendamine peaks olema üks ühtse välispoliitika prioriteetidest. Ma märgin lõpetuseks, et parlamendi inimõigusi käsitlevas raportis ei esitata mitte ainult pikk loetelu probleemidest; selles pakutakse ka lahendusi. Raportis märgitakse, et surmanuhtlus on mitmes riigis kaotatud, tehtud on edusamme naistevastase vägivalla kaotamise, laste kaitsmise, piinamisvastase võitluse, inimõigusaktivistide kaitsmise ning demokraatia ja usuvabaduse edendamisel jne.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Nagu tavaliselt, on lõpptekstil hea ja halb külg. Positiivsetest punktidest: esiteks – kaheosaline Magnitskit käsitlev kaheosaline muudatusettepaneku võeti suure häälteenamusega vastu (poolt 318, vastu 163 ja erapooletud 95). Kõik fraktsioonide S&D ja ALDE muudatusettepanekud võeti vastu (LGBT, surmanuhtlus/surmasüst). Vastu võeti kaks GUE muudatusettepanekut (võrdne juurdepääs tervishoiule/ravile, Kolumbia). Negatiivse puhul peame mainima, et võeti vastu kaks raportööri (EPP) esitatud muudatusettepanekut EIDHR kohta ja vajaduse kohta pühendada rohkem projekte demokraatiale ja mitte inimõigustele.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ma hääletasin Andrikienė raporti poolt, sest ma usun, et me peame veel kord rõhutama, et austus inimõiguste vastu on moodsa ühiskonna peegeldus. Kõik inimolendid sünnivad vaba ja võrdsena ning meie kohus on selgelt teha kõik, et tagada, et nii oleks kogu maailmas. Hoolimata sellest, et Euroopa Liidu välispoliitikas on viimastel aastatel olulisi edusamme tehtud, on tee ühise ja ühtse inimõiguste edendamise poliitika vastuvõtmiseni ikka veel pikk.

Nõukogu ja komisjon peavad kõigepealt parandama Euroopa Liidu suutlikkust reageerida kiiresti kolmandates riikides toimuvatele rikkumistele. Alustades surmanuhtluse kindlast hukkamõistust kogu Euroopa Liidus peame püüdlema selle suunas, et tagada ja taaskinnitada inimõiguseid iga päev. Ma tahaksin seega lõpetuseks märkida, et – nagu ütles Mahatma Gandhi – inimõiguste kaitse on rahu eeltingimus. Seda ei tohiks iialgi unustada!

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Raportis inimõigusi maailmas 2009. aastal käsitleva aastaaruande ja seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu poliitika kohta antakse peaaegu täielik ülevaade inimõigustega seotud probleemidest kogu maailmas. Raportis võetakse ühtlasi üles mitmeid uusi inimõigusprobleeme, näiteks inimõiguste kaitse ja terrorismivastane võitlus. Tänu Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekutele lisati peatükk inimõiguste rollist äsjaasutatud Euroopa välisteenistuses. See on väga tähtis, arvestades et uue vahendina saab Euroopa välisteenistus anda meile võimaluse vaadata ELi inimõiguspoliitika läbi ning kaitsta inimõigusi kogu maailmas ühtsemal ja otsustavamal viisil. Ma toetan seega 100% ettepanekut nimetada ametisse kõrge esindaja, kes oma talitusega hakkab alaliselt koordineerima liidu inimõiguspoliitikat. Sõnumi tuum on selge: inimõigused peaksid olema Euroopa Liidu välispoliitika keskmes. Käia on ikka veel pikk tee, kuid parlament hoiab kätt pulsil. See on ääretult hea.

Raport: Pino Arlacchi (A7-0333/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin uut Afganistani strateegiat käsitleva raporti poolt. Ma usun, et rahvusvaheline abi tuleb suunata otse Afganistani ametiasutustele, vältides seeläbi vahendajaid. Mis puutub rahuprotsessi, siis peaks ELi roll võimaldama Karzai valitsusel sõltumatult valida dialoogis endale partnereid, nõudes samal ajal järgmiste eeltingimuste täitmist: al-Qaeda väljatõrjumine, moonikasvatuse likvideerimine ja valmisolek inimõiguste austamiseks. Mis puutub politseijõudude professionaalsesse väljaõppesse, siis nõustun eesmärkidega keskenduda mitte üksnes politseinike ja sõdurite arvu suurendamisele, vaid peamiselt väljaõppele, korraldusele ja politseijõudude suhetele paralleelsete kohtuinstitutsioonidega.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt ja toetasin pragmaatilist lähenemisviisi Afganistanile ning uut mässuvastast poliitikat, mille eesmärk on kaitsta kohalikku elanikkonda ja ehitada üles piirkonnad, kus julgeolek on tagatud. Uuele mässuvastasele poliitikale tuleb tulemuste näitamiseks aega anda, leida tuleb poliitiline lahendus ning läbirääkimised peavad toimuma kõikide poolte vahel. Ma olen veendunud, et mis tahes pikaajaline lahendus peab hõlmama konkreetseid meetmeid vaesuse likvideerimiseks, mahajäämuse ja naiste diskrimineerimise lõpetamiseks, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamiseks, lepitusmehhanismide tugevdamiseks, oopiumitootmise lõpetamiseks, tugeva riigi arendamiseks ning Afganistani täielikuks integreerimiseks rahvusvahelisse üldsusse ning Al Qaeda riigist väljatõrjumiseks. Peame avaldama austust kõikide liitlasvägede mees- ja naissõjaväelastele, kes on kaotanud oma elu vabadust kaitstes, ning avaldama kaastunnet nende perekondadele, samuti kõigi süütute Afganistani ohvrite perekondadele.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Olukord Afganistanis tekitab endiselt muret. Peaaegu kümme aastat pärast seda, kui Lääne koalitsioon kukutas Talibani võimult, ei ole rahu ja õitseng kaugeltki saanud afgaanide jaoks igapäevareaalsuseks. Riigis aastaid kasutatud strateegia on puudulik ja seda tuleb muuta. Liit peab oma seisukohad selles küsimuses maksma panema ja pöörama tähelepanu Ameerika Ühendriikide militaarpoliitika läbikukkumisele piirkonnas. Meie väed on ummikus ning väljapääs tundub sellises olukorras lootusetu. Seetõttu toetasin parlamendi resolutsiooni, milles kutsutakse üles uuele Afganistani strateegiale. Siiani paigas olnud süsteemi tuleb muuta. Peame leidma lahenduse korruptsioonile ja raiskamisele, et rahvusvaheline abi saaks viimaks oma rolli täita. Rahu tuleb taas tsiviilmeetmete abil. Koalitsioon peab vahendite kontrollimisel olema rangem. Teisest küljest peame lõpetama Afganistani siseasjadesse sekkumise. Afganistani valitsus peab saama vabalt üheskoos Afganistani kõigi sotsiaalrühmitustega otsida oma modus vivendi’t. Tee arengu suunas on endiselt pikk ja me ei tohi habrast tasakaalu ohtu seada.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. − (EL) Ma jäin hääletusel Afganistani uut strateegiat käsitleva raporti üle erapooletuks. Raport sisaldab tõepoolest mitut head punkti ja selles tunnistatakse praegust väga õnnetut olukorda ja rahvusvahelise kogukonna, eriti NATO, ELi ja liikmesriikide, mis on erineval moel Afganistani sõja ning selle nn ülesehitamise nn juhtimises, vastutust. Raportis tõstetakse esile ka tõsiasi, et raha ja rahvusvaheline abi ei jõua Afganistani rahvani. Selles näidatakse ka kujundlikult, kui halb ja absurdne on võõrvägede Afganistani jäämine, arvestades et lisaks inimohvrite aspektile tõestab see seda, et olukord on muutunud halvemaks Afganistani rahva vaesuse, naiste õiguste austamise, oopiumi kasvatamise spiraalse suurenemise ning isegi maffiaorganisatsioonide tekkimise ning korruptsiooni puhul USA rakendatavas privatiseeritud julgeolekusüsteemis. Kahjuks on konservatiivsete jõudude algse tekstiga vastuolus olevate muudatusettepanekute tõttu raport muutunud. Selles toetatakse nn uut mässuvastast poliitikat, nõustutakse president Obama ajakavaga, kutsutakse üles, et EL samastuks rohkem NATO ja USAga, ning tunnistatakse, et vägede jäämine piirkonda, et seda turvata, on tõhus ja vajalik.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Üheksa aastat pärast sõjalise sekkumise algust Afganistanis on sellest arvatavasti saanud Euroopa ja selle liitlaste suurim proovikivi välissekkumise ja globaalse julgeoleku vallas. Tõsi on see, et hoolimata tugevast – ja pidevast – rahvusvahelisest kohaolust on Afganistani julgeolek vähenenud. Jätkuvalt toetatakse ja õpetatakse välja terroriste ning lisaks kõigele on peamised sotsiomajanduslikud näitajad ebarahuldavad. Seega peaks praegu rahvusvahelise ja Euroopa kogukonna põhieesmärk olema tugeva ja stabiilse valitsuse loomine, et toetada jätkuvalt rahuprotsessi, tingimusel et täidetakse raportis loetletud kolm põhikohustust: i) Afganistani kohustus tõrjuda al-Qaeda riigist välja, ii) moonikasvatuse likvideerimine ja võitlus narkokaubanduse vastu, iii) valmisolek austada põhilisi inimõigusi.

Selles raamistikus ja kooskõlas NATO kontekstis võetud rahvusvaheliste kohustustega tuleb järk-järgult vähendada sõjalist kohalolu Afganistanis, säilitades samal ajal rahvusvahelise toetuse rahu ja julgeoleku tagamisele, et oleks tagatud interventsioonijärgne stabiilsus.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. − (IT) Raport on arvatavasti parim kompromiss, mida täna uue Euroopa Afganistani strateegia puhul on võimalik saavutada. Osaliselt on see tänu arvukatele ja ülitähtsatele Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutele, mis vähendasid raporti ideoloogilisust ja muutsid selle pragmaatilisemaks, nii et selles suudetakse tunnistada Afganistani territooriumil üheksa aasta jooksul kestnud operatsioonide kriitilisi tagajärgi ning leida need positiivsed jooned ja arengud, mis muudaksid rahvusvahelise kogukonna kohalolu tõhusamaks ja aitaksid kaasa sellele, et Afganistani ametivõimudele tagastatakse nende suveräänsus täies ulatuses.

Ainult sõjalisest vastusest ei piisa – see on tõsi. See on siiski oluline eeltingimus, et nõrgestada Talibani rühmitusi ja raiuda läbi kõik nende sidemed al-Qaedaga ning seejärel istuda läbirääkimislaua taha. Tsiviilelanike tapmiste ärahoidmine on loomulikult endiselt esikohal, kuid me ei tohi keelata endal kasutada mehitamata lennukeid, mis teevad head tööd Pakistani piiriga külgnevatel aladel.

Tõhustada tuleb pühendumust Euroopa Liidu politseimissioonile Afganistanis (EUPOL), et jätkata politseijõudude väljaõpetamist, mis suudaksid tagada avaliku korra. Kohtunike ja haldusametnike koolitust tuleks intensiivistada, et toetada Afganistani institutsioonide tugevdamist, vähendada korruptsiooni ning luua tingimused Afganistani tagasiandmiseks afgaanidele.

  Joe Higgins (GUE/NGL), kirjalikult. − Raportis tõstetakse esile paljud Afganistani ees seisvad probleemid. Raportis suhtutakse kriitiliselt NATO−USA okupatsiooni rolli ja inimõiguste rikkumistesse Afganistanis, eriti naiste represseerimise suurenemisesse ja vaesuse kasvu. Sõjavastane liikumine on sõja algusest saadik nendest probleemidest hoiatanud. Ma jäin siiski erapooletuks, sest ma ei saa toetada seda, et raportis toetatakse okupatsiooni ja sõjategevuse eskaleerumist, mida teostab Obama administratsioon. Ma jäin erapooletuks muudatusettepanekute puhul, milles kutsuti üles toetama rohkem Afganistani riiki. Ma toetan Afganistani rahva suveräänsuse austamist, kuid Karzai režiim on korrumpeerunud ja ei peegelda Afganistani rahva enamuse huvisid. Kutsun üles sellele, et abi hakkaksid kontrollima Afganistani väikepõllumajandustootjad, töölised ja vaesed. Täheldasin, et raportis avaldatakse austust tapetud lihtsõduritele ja Afganistani inimestele, kes on selle sõja ohvrid. Ma ei saa siiski nõustuda avaldusega, et sõjaväelased surid n-ö vabadust kaitstes Seda sõda on peetud imperialistlike suurriikide huvides ja mitte lihtinimese huvides.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. − (FI) Kuhu meie raha Afganistanis kaob? Mul on hea meel ettepaneku üle võtta vastu resolutsioon uue Afganistani strateegia kohta. Raportis tõstetakse väga hästi esile paljud probleemid, mis seda riiki mõjutavad.

Afganistani jaoks ei ole sõjalist lahendust – ka see on raportis välja toodud. Kui väed ei ole suutnud Afganistani rahu tuua, siis ei ole seda teinud ka raha, mida oleme eraldanud. Raportis öeldakse isegi, et perioodil 2002−2009 suunati riiki rahvusvahelise abina 40 miljardit USA dollarit. Sellest 40 miljardist läks Afganistani valitsusele vaid kuus miljardit, kusjuures ülejäänud 34 miljardit suunati riiki mujalt. 70−80% sellest abist ei jõudnud mitte kunagi selle kavandatud saajateni, Afganistani rahvani.

Pealekauba läks Afganistani sõda perioodil 2001−2009 maksma üle 300 miljardi USA dollari. Nendest tohututest rahasummadest ei ole Afganistani rahvale aga miskit kasu. Afganistanis kulutatud rahast saavad kasu hoopis näiteks relvatööstus, palgasõdurid ja rahvusvahelised ettevõtted. On oluline, et raportis tegelikult see mitterahuldav olukord esile tõstetaks.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. − (LV) Toetan täielikult raportit, kus kutsutakse üles pingutustele ehitada Afganistan uuesti üles ja parandada inimõiguste olukorda. Ei ole võimalik eitada, et täna on Afganistani julgeoleku olukord märksa parem kui üheksa aastat tagasi. Võrreldes Talibani režiimiga elavad inimesed vabamas ühiskonnas, tüdrukutel on võimalik saada haridust ning arstiabi on kättesaadavam. Endiselt on aga tõsised probleemid, mille lahendamisel ei ole edusamme tehtud. Eriti saab sellest rääkida narkootikumidevastase sõja puhul, mida raportis on õigesti rõhutatud. Ekspertide arvamuse kohaselt pärineb 92% maailma oopiumist Afganistanist, kust seda jaotatakse üle kogu maailma, sealhulgas Euroopa Liidus. Peame võtma arvesse asjaolu, et oopiumimooni kasvatamine on oluline sissetulekuallikas maapiirkondades, kus muid elatise teenimise viise on raske leida. Selle pärast ei ole lahenduseks oopiumimoonikasvanduste hävitamine, kui ei pakuta välja alternatiivseid elatise teenimise viise.

Afganistani valitsus peab rahvusvahelist abi sihipärasemalt kasutama, et arendada väikeettevõtlust ja põllumajandust piirkondades, kus praegu kasvatatakse oopiumit. Euroopa Liidu investeeringud Afganistani taasülesehitusse on märkimisväärsed, kuid teha on veel palju. Kõige tähtsam on tagada julgeolek. Tahaksin rõhutada, et Afganistanist vägede enneaegne väljaviimine ei sea üksnes ohtu kohaliku elanikkonda ja ähvarda demokraatlikku maailma, vaid seeläbi hävineks kõik hea, mida Afganistanis on suudetud teha. Inimesed on rahu eest Afganistanis maksnud ränka hinda ja me ei tohi neid alt vedada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Raportöör otsustas keskenduda üksnes neljale valdkonnale, kus tema arvates võib sihipäraste meetmetega saavutada reaalseid muutusi: rahvusvaheline abi, hiljuti käivitunud rahuprotsessi tagajärjed, politsei väljaõppe mõju ja oopiumikasvatuse likvideerimine. Ma küll ei nõustu raportööri kõigi järeldustega, kuid andsin siiski oma poolthääle sellele hästi läbi mõeldud ja kasulikule panusele Afganistani arutelusse.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Afganistani uuele strateegiale saab anda positiivse üldhinnangu ja seega hääletan selle poolt. Meeletute probleemidega, millest Afganistan ei ole endiselt vabanenud ja millest igaüks on teineteisest erinev ning selle Lähis-Ida riigi tuleviku seisukohast väga oluline, tuleb lahendada uute lahendustega, kus prioriteedid on senisest teistmoodi määratletud.

Põhiküsimus, mille ka see raport, mille üle hääletama hakkama, õigesti välja tõi, on asjaolu, et „Afganistanis ei saa enne tekkida rahu ega stabiilsust, kui riik ei suuda iseseisvalt oma kodanikele julgeolekut tagada”. Seda arvesse võttes loodan, et raportöör muudab osa, kus ta räägib mehitamata lennukite kasutamisest, võib-olla suulise muudatusega.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raport maalib kohutava pildi NATO juhitud Afganistani sõja tagajärgedest, mille kaassüüdlane on ja mida on toetanud EL. Sellest on kahju, et raport ei mõista sõda ennast hukka ning kõhkleb NATO sõjaväe riigis säilitamise ning nende väljatoomise, mis on vajalik, vahel. Sellest hoolimata, võttes arvesse kogu olulist kriitikat, mida see sisaldab, jään erapooletuks.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Üks peamisi põhjusi, miks ma seda raportit ei toetanud, on see, et see mitte ainult ei soovitanud Euroopa vägede viivitamatut väljaviimist, vaid ka kiidab toetab plaani ELi tegevusi intensiivsemaks muuta. Samuti ei sea see kahtluse alla rahvusvahelise julgeoleku abijõudude (ISAF) rolli ning tõsiseid inimõiguste rikkumisi, mida need jõud korda saatsid. Minu arvates on hea, et raportis on kindral Stanley McChrystali seisukohad, kus ta väidab, et riigis pole al-Qaeda vägesid nii palju, et see õigustaks sõjaväge saatmist Afganistani. Lisaks on minu arvates hea ka see, et raport kutsub üles võimalikult kiiresti kaotama eraettevõtjate pakutava politseikoolituse koos detailse seisukohaga, milles on kirjas, et senini kestnud militarismi sõjale õhutamise tõttu ei ole Afganistani sõja lõppu veel selgelt näha. Ma ei toetanud seda raportit, sest minu kindel ja püsiv kindlaksjäämine patsifistlikele väärtustele sunnib mind kritiseerima seda raportit, mille vaim ja fookus on täiesti vastupidine vajadusele demilitariseerida ELi välispoliitika ja liidu välissuhted.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Üldjoontes on raportöör Afganistani olukorra üpris hästi ära tabanud. Ta on teadlik, et ressursse ning vägesid suunatakse Afganistani täiesti valesti ning lisaressurss ja sõjavägi ei muuda olukorda. Ta on õigesti ära tabanud ka selle, et koalitsioonivägede kohalolek ja põlastav käitumisviis on peamine põhjus, miks kohalik elanikkond neid absoluutselt omaks ei võta. Ta on teadlik ka sellest, et afganistaanlastele ei ole võimalik demokraatiat ja Lääne väärtusi kaela määrida. Raportööri tuleb aga kritiseerida selle eest, et ta kirjutab liiga põhjalikult teatud teemadel, näiteks naiste õigused, mis küll on olulised, kuid millest rääkimine kohalikul tasandil on täiesti vastuvõetamatu, muutes seeläbi terve rahuprotsessi saavutamise veelgi ebatõenäolisemaks.

Lisaks soovitab raportöör – hoolimata sellest, et ta tõi esile nende negatiivse mõju – suunata veelgi enam vägesid ja ressursse Afganistani. Olen veendunud, et Afganistani konflikt on ülekohtune sõda ning riigi jätkuvast okupeerimisest ei saa kasu ei Euroopa ega Afganistan. Euroopa esimene kaitseliin ei ole Hindu Kushis. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa liikmesriigid, mis võitlevad Afganistani sõjas Ameerika kõrval, peaksid oma väed sellest riigist võimalikult kiiresti välja tooma. Afganistani sõda on varsti kestnud pea üheksa aastat ning senini ei ole julgeoleku olukorra paranemisest märkigi. Vastupidi, islamistlik Taliban muutub tugevamaks. Euroopa raiskab oma ressursse, selle asemel et suunata need sinna, kus neid ressursse hädasti vaja on, näiteks ELi Balkani piiri äärde. Raske on mõista, milliseid Euroopa huve Hindu Kushis tegelikult kaitstakse. Tundub, et põhieesmärk ei ole Afganistanis Lääne mudelil põhinevat demokraatiat juurutada, nagu ameeriklased väidavad. Selle asemel on kõige olulisemateks hoopis majandushuvid, eriti kui New York Timesi sõnul on Afganistanis maavarasid hinnanguliselt miljardi USA dollari väärtuses. Loomulikult palutakse ELilt abi, et USA saaks neid rikkusi segamatult ära kasutada. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raport Afganistani uue strateegia kohta koostati pärast välisasjade nõukogu kohtumist, kus arutleti, kuidas Afganistani ja Pakistani tegevuskava elluviimisega edasi liikuda, ning kus esitati ka esimene poolaasta rakendusraport.

Toetan täielikult strateegiat, mille eesmärk on kaitsta elanikkonda ning taastada alad, kus julgeolek on tagatud, ning ka poliitilisi lahendusi, kuhu kutsutakse kõik osalised läbirääkimistele. Toetan eesmärki anda vastutus julgeoleku eest järkjärguliselt üle Afganistani vägedele alates praegusest kuni 2014. aastani.

Toetan igakülgselt parlamendi üleskutset, et komisjon tagaks Afganistani valitsusele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kohalikele vabaühendustele eraldatava finantsabi täieliku läbipaistvuse. Ainult läbipaistva süsteemiga saame säilitada abi sidususe ning suudame edukalt Afganistani rekonstrueerida ja riigina välja arendada, mis on meie lõppeesmärk.

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänan Pino Arlacchit! Täna heakskiidetud raport paneb ette, et Euroopa Liidu Afganistani strateegia peaks rajanema neljal kõige olulisemal faktoril: täielik toetus rahuläbirääkimistele Karzai valitsuse, Talibani ja teiste mässajate rühmitustega; kaugeleulatuv Afganistani politsei koolitusplaan; oopiumiistanduste hävitamine ning rahvusvahelise abi skandaali peatamine, mille kohaselt haihtub 80% eraldatud abirahast teel doonorriikidest Afganistani. Viimase punkti puhul on lisatud, et Afganistanile eraldatud rahvusvaheline abi kulub altkäemaksudele, nn legaliseeritud korruptsioonile“ ja seda lisaks ka varastatakse, mille tulemusena rahastatakse nii hoopis vaenlast.

Alates 2002. aastast on ainuüksi EL kulutanud kaheksa miljardit eurot sellele piinatud riigile ning sellest hoolimata on laste suremuse määr tõusnud, kirjaoskuse määr langenud ning ainult viimase kuue aasta jooksul on allpool vaesuspiiri elavate inimeste arv kasvanud 130%. Selleks et korrigeerida koostöö ja suhtluse puudumist rahvusvaheliste doonorite vahel, kutsub EL üles koostama keskandmebaasi kogu ELi abi kohta ning suunama raha otse spetsiifilistesse projektidesse, mida viiakse ellu partnerluses Afganistani institutsioonidega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Täna heaks kiidetud raport põhineb põhjalikel konsultatsioonidel, millega raportöör viimase kuue kuu jooksul seotud on olnud ning mis puudutasid Afganistani olukorda ning riigi suhteid rahvusvahelise üldsusega. Raportiga püütakse selgusele jõuda, miks on Afganistanis nii vähe suudetud saavutada hoolimata sellest, et sinna on viimase üheksa aasta jooksul suunatud suuri rahasummasid ning et riigi heaks on püütud väga palju ära teha. Lootuse ja reaalsuse lõhe Afganistanis on laienenud rohkem kui eales varem ning uus ELi strateegia selles riigis peaks lähtuma sellest eeldusest. Raportis keskendutakse pelgalt neljale valdkonnale, kus eesmärgistatud tegevused peaksid reaalseid muutusi esile kutsuma: rahvusvaheline abi, hiljuti käivitunud rahuprotsessi tagajärjed, politsei väljaõppe mõju ja oopiumikasvatuse likvideerimine.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Raportis on kasulikke viiteid NATO/ISAFi missioonile, kirjaoskamatuse tõsisele probleemile, naiste halvale kohtlemisele, endeemilisele korruptsioonile ja uue lähenemisviisi vajalikkusele. Raport oleks võinud sellega piirduda. Samas ei suudetud vastu panna koalitsiooni ning vaikivalt ka USA pidevale kritiseerimisvõimalusele. Raportis püütakse leida viise ELi rolli õilistamiseks. Selles propageeritakse suuremat rahastust ELi poolt, kuigi on selge, et ei ole mitte rohkem raha vaja, vaid juba eraldatud meeletute summade paremat haldamist ja kasutamist. ECR jäi seetõttu erapooletuks.

Raport: József Szájer (A7-0355/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna leian, et selle dokumendiga kindlustab parlament oma rolli komisjoniga suhtlemisel. Nõustun väliskomisjoni arvamusega, et parlamendile on väga oluline, et ta oleks suutlik täielikult ja õigeaegselt praktiseerima oma õigusi ning et komisjon teavitaks parlamenti aktiivselt kõikidest meetme eelnõudest, muudetud meetmete eelnõudest ning lõplikest meetmete eelnõudest, mida komisjon soovib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 alusel vastu võtta, mis tõestab, et kui vajatakse ühetaolisi tingimusi juriidiliselt siduvate liidu aktide elluviimiseks ning rakendamisvolitused antakse komisjonile, siis saavad ainult liikmesriigid ohjata komisjoni selliste rakendusvolituste praktiseerimist. Leian, et spetsiifilisuse ja poliitilise tundlikkus valguses, mis käib kaasas väliste finantsabiinstrumentide raames vastuvõetavate seaduste elluviimisega ning kooskõlas demokraatliku ja põhjaliku dialoogi pidamise käigus kinnistunud praktikaga, peaks parlamendil olema võimalus protsessile kaasa aidata, mis viib välja kavandatavate rakendusaktide sisu määratlemiseni, mis väliste finantsabiinstrumentide raames heaks kiidetakse.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu struktuuris sarnaneb komisjoni roll tüüpilise riigi valitsuse rollile. Komisjonil on seadusandliku algatuse võimalus, kuid samuti ka võim rakendada määrusi, direktiive ja otsuseid. Komisjoni saab seega lugeda liidu täidesaatvaks haruks. Tal on tuletatud võim, mis võimaldab võtta tarvitusele meetmeid, et rakendada tekste, mis on õigusliku tavamenetluse läbimisel vastu võetud. Nii nagu Prantsuse määrused ja ringkirjad peavad austama kehtestatud seadusi, ei ole ka komisjoni rakendamise seadused sõltumatud Euroopa seadustest. On aga täiesti võimalik, et selle täiesti loomuliku rakendamise volituse praktiseerimisega võib komisjon oma volitusi ületada ning enamikul juhtudel ei pruugi ta seda meelega teha. Demokraatlikel põhjustel peavad teised ELi institutsioonid jälgima komisjoni tegevusi veendumaks, et võimude jaotust austataks. Seetõttu hääletasin selle määruse ettepaneku poolt. Määrus kehtestab liikmesriikidele üldised juhtimispõhimõtted, mille abil saavad nad komisjoni rakendamisvolituste praktiseerimist ohjata.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma ei saanud selle raporti poolt hääletada, kuna see ohverdab mõned Euroopa Parlamendi raskelt kättevõideldud rahvusvahelise kaubanduse volitused, asendades need ülemkogu kokkuleppega rakendamisvolituste kohta teistes valdkondades.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Komisjoni ettepanek on ühine rünnak demokraatiale. Raport rahuldub selle asjaolu mugandamisega, ilma et tegelikult seda hukka mõistaks. Komisjon on ainuke riigiteenistujate rühm maailmas, kes jääb oma valitsuse (ülemkogu) kontrolli alt välja. Hääletan selle kõige hilisema autoritaarse liigutuse vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Alati on püütud Euroopa Liidus juhtimist tsentraliseerida. Need püüdlused on hiljuti koos bürokraatia kasvuga sagenenud hoolimata kõikidest vastupidi väitvatest avaldustest. See peab jääma liikmesriikide otsustada, millised volitusi nad ELile ja/või komisjonile üle anda soovivad. Seda ei saa muuta Euroopa Kohtu otsustega, kes on oma otsustes aastaid püüdnud tsentraliseeritud riigi põhimõtet juurutada. Samuti ei tohi sel otstarbel ära kasutada ka Lissaboni lepingut ning selliste eesmärkide poole ei tohi püüelda ka kriisiohjamise ettekäändel. Teoorias on subsidiaarsuse põhimõte selgelt aktsepteeritav. Samas eiratakse või välditakse praktikas seda sageli. Hääletasin selle raporti poolt, kuna see on põhimõtteliselt eelmainitud trendi vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Saavutatud kompromiss tähendab seda, et äripoliitika, sealhulgas kaubanduskaitse instrumendid, võib lisada komitoloogia üldraamistiku alla. See lähenemisviis on täiesti selge ning kooskõlas Lissaboni lepingu vaimu ja kirjaga. Eriti toetan täielikult vajadust kindlustada otsuste tegemise ja elluviimise protsesse, mis annaks komisjonile tarvilikud instrumendid nii Euroopa Liidu, liikmesriikide kui ka kõikide ettevõtete ühishuvides. Toetan seda põhimõtet, et komisjon peaks vastu võtma selged dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed ning et liikmesriigid peaksid hääletama kvalifitseeritud häälteenamuse põhjal.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport, mis puudutab Euroopa Parlamendi ja ülemkogu määruse ettepanekut, kehtestades reeglid ja üldpõhimõtted liikmesriikide juhtimismehhanismidele, millega ohjata komisjoni rakendamisvolituste praktiseerimist, lähtub seaduste rakendamisega seotud uutest reeglitest, mis kaasnesid Lissaboni lepinguga.

Tegemist on tundliku teemaga, vähemalt põllumajanduse ja kalanduse küsimustes. Praeguse komiteemenetluse süsteemi kohaselt on enamik seadustest seotud ühise põllumajanduspoliitikaga.

Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb praegused komiteemenetluse määrused asendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaselt delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

Kõige olulisemad on probleemid, mis kaasnevad, eksisteerivad seadusandluse kohandamisega Lissaboni lepingu sätetega ning seda just selliste poliitiliste suuniste puhul nagu põllumajanduse ja kalanduse suunised, mida ei ole veel kaasotsustamisemenetlusega vastu võetud.

Ainult uue õigusakti katsetamine, mida Euroopa Parlament ja ülemkogu on rohkelt muutnud, näitab, kas määratud suund realiseerub Euroopa poliitiliste suuniste tõhususes ja rakendumises.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Üldjoontes võtsid kõik fraktsioonid raporti hästi vastu ning komisjoni esitatud muudatusettepanekud peegeldavad ülemkogu ja komisjoni saavutatud kokkulepet esimese lugemise heakskiiduks. Meie fraktsiooni pooldab lepingut.

Resolutsiooni ettepanek B7-0733/2010

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest on vaja alalist kriisimehhanismi, et kaitsta euro finantsstabiilsust. Euroopa stabiilsusmehhanism ja/või Euroopa Valuutafond peaksid põhinema solidaarsusel, alluma rangetele tingimusreeglitele ning saama rahastust, muu hulgas liikmesriikidele kohaldatud trahvidest, mis on ülemäärastest eelarvepuudujääkidest, ülemäärastest võlgadest või ülemäärastest tasakaalustamatustest tingitud menetluse tulem. Minu arvates on ka oluline, et alalise kriisimehhanismi rahastamine põhineks ka nn saastaja-maksab-põhimõttel, mis tähendab, et need liikmesriigid, mis tekitavad oma puudujääkide ja võlakoormatega suuremaid riske, peaksid rahastama koguvaradest suuremat osa.Need trahvid oleksid üks viis, kuidas vältida finants- ja majanduskriise euroala riikides, nagu sellist, mis Kreekas mõni kuu tagasi esile kerkis ning mis veel endiselt kestab.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Sõda tööliste, füüsilisest isikust ning väiketalunike vastu on kodanlike valitsuste ja ELi strateegiline otsus, et toetada kapitali kasumlikkust. Võlg ja puudujääk on kõigest ettekäänded. Kõikide euroala ja ELi liikmesriikide valitsusi kutsutakse üles vastu võtma ja rakendama veelgi julmemaid, barbaarsemaid ning tööjõu- ja lihtrahva vastaseid meetmeid, mida koordineerivad EL, EKP ja IMF. Tippkohtumisel luuakse nn toetusmehhanism, mis on põhimõtteliselt pankrotimehhanism. Arutelu ressursside ja erakapitali osalemise üle on lihtsalt töötajatele puru silma ajamiseks. Eesmärk on kindlustada, et plutokraatia kokku ei kukuks. Kapital muudab turud nähtavamaks ühenduse mehhanismide tegelikule regulaatorile ning muudab Lissaboni lepingut selles suunas, et kindlustada oma kasumeid, kasutades ära töötajad ning riisudes selle rikkuse, mida nad toodavad. Täiendatud majandusjuhtimine kehtestatakse selleks, et ohjata kapitalistlikku restruktureerimist ning intensiivistada rünnakut töötajate elu ja õiguste suunal. Selle kapitali ja plutokraatia teostatud avaliku rünnaku valguses on tekkinud põletav vajadus laiaulatuslikuma rahvamiitingu järele, et pöörata radikaalselt tagasi jõukorrelatsioonid tavarahva alliansi kasuks ning saavutada EList lahkumine, tavarahva võim ja tavarahva majandus.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Neljapäeval, 16. detsembril 2010. aastal, otsustasid riikide või valitsuste juhid säilitada need finantssolidaarsusmehhanismid, mis kriisile reaktsioonina mitu kuud tagasi kehtestati. Seda tehti selleks, et tagada terve euroala stabiilsus, juhul kui ühes või mitmes euroala riigis peaksid tekkima probleemid. Samas eraldatakse finantsabi rangete tingimuste kohaselt, mis on minu arvates vajalik. Nagu parlamendi resolutsioon, toetan ka mina seda liikmesriikide võetud kohustust, mis on tõelise Euroopa solidaarsuse väljendus. Vankumatu solidaarsus on täna arvatavasti parim vastus, mida me turgudele pakkuda saame.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Sel aastal võeti vastu olulisi otsuseid, mille eesmärk oli rajada ELi raamistik majandusjuhtimise ja finantsjärelvalve tarbeks. EL paneb aluse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kes vastutab finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelvalve eest, et hoida ära laiaulatusliku finantskitsikuse perioode ning aidata kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele, kindlustades seeläbi finantssektori kestliku panuse majanduskasvu. Nõustun ettepanekuga rajada alaline Euroopa stabiilsusmehhanism ning seeläbi tugevdada veelgi enam majandusjuhtimist, et suuta kindlustada tulemuslik ja range majandusseire ja -koostöö, mis keskendub ennetamisele. Nõustun ettepanekuga sõnastada resolutsioonis, et euroalast väljapoole jäävatel liikmesriikidel peaks olema võimalus olla kaasatud selle mehhanismi loomisesse ning neil peaks olema võimalus saada vajaduse korral finantsabi.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles arutletakse selle üle, kas liikmesriigid peaksid kehtestama alalise kriisimehhanismi, mis kaitseks terve euroala finantsstabiilsust. Instrumendi eesmärk on teostada tõhusat ja ranget majandusseiret ning koostööd, keskendudes ennetamisele, ning see vähendab märkimisväärselt võimalust, et selline kriis võiks tulevikus esile kerkida. Majanduspoliitika koordineerimise praeguste protsesside lihtsustamiseks ning ülekattumiste kaotamiseks ning selleks, et kindlustada, et ELi strateegia on mõistetav turuoperaatoritele ning kodanikele, on vajalik võtta kasutusele integreeritumad lähenemisviisid ning kutsuda otsustamisprotsessis esile muutusi. Nõustun, et peame kasvatama Euroopa Parlamendi osalust kriisimehhanismidega seotud õiguslikes menetlustes, et pararanda demokraatlikku vastutuselevõetavust ning toetuda komisjoni ekspertiisile, sõltumatusele ja erapooletusele. Kuna Euroopa Stabiilsusemehhanismi nähakse kindlamaks tehtud majandusjuhtimise uue raamistiku täiendusena, kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles pärast Euroopa Keskpangaga peetud konsultatsioone esitama teatise, mis sisaldab selle alalise kriismehhanismi üksikasjalikku kirjeldust.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitles alalise kriisimehhanismi loomist, et kaitsta euroala finantsstabiilsust, arvestades, et selline mehhanism on praeguses majandus- ja rahanduskriisis vajalikuks muutunud.

Toetan seda resolutsiooni ka seetõttu, et see soovitab mehhanismile võtta malli ühenduse meetodist, mis sisaldab otsuste tegemist ühisel Euroopa tasandil. Alalisest kriisimehhanismist saavad kasu kõik liikmesriigid, sealhulgas need, kes ei ole eurot veel kasutusele võtnud, võttes arvesse Euroopa majanduse sõltumatust.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle resolutsiooni vastu, kuna me ei nõustu nende finantsprobleemide kohta võetud seisukohtadega, mida liikmesriigid hetkel kogevad, ilma et võetaks arvesse probleemide põhjuseid ning esitades alusmeetmeid täislahenduse kujundamiseks. Selliste lahenduste hulka kuulub stabiilsuse ja kasvu pakti viivitamatu tühistamine, Euroopa Keskpanga põhikirja ja juhiste viivitamatu muutmine, kapitali- ja tuletisturgude liberaliseerimise viivitamatu peatamine ning maksuparadiiside viivitamatu kaotamine.

Kuna Euroopa Liit ei soovi nendest meetmetest mitte ühtegi kasutusele võtta, siis valitakse seisukohti, mis kaugeltki praegust probleemi leevendada ei suuda ning mis on endiselt sõltuvad finantsturgudest ja rikastest riikidest.

Resolutsioonis nõutakse ka nendele liikmesriikidele karistuse määramist, mis kehtestatud reeglitele, nimelt just stabiilsuse ja kasvu pakti reeglitele, ei allu, kuid selline trahvimine võimendaks nõrgemate majandusriikide olukorda veelgi.

See tähendab, et suure mõjuvõimuga riikide, näiteks Saksamaa, huvid on endiselt kõige olulisemad ning paljuräägitud solidaarsusest jääb endiselt puudu.

  Jim Higgins, Seán Kelly, Mairead McGuinness ja Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. – Hääletasime CCCTB vastu, kuid me ei soovinud ümber lükata teise selle raporti olulisi aspekte. Me toetame üldsätteid ning mitte CCCTBd.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustun resolutsioonide ettepanekutega, sest peame kehtestama alalise kriisimehhanismi, mis on usaldusväärne, kindel, püsiv ning mis peab põhinema olulistel tehnikalistel olukordadel ning olema inspireeritud ühenduse meetodist, tagades seeläbi turu stabiilsuse ja suurema kindluse.

  Iliana Ivanova (PPE), kirjalikult. – Hääletasin EP resolutsiooni poolt, mis käsitles alalist kriisimehhanismi, eriti seetõttu, et majanduskomisjonide aruteludel kustutati tekst, mis oli seotud 25% suuruse minimaalse ettevõtlusmaksu kehtestamisega ELis. Toetan vankumatult seda põhimõtet, et liikmesriikidel oleks õigus säilitada oma riiklikud maksupoliitilised suunised. See on väga oluline, et maksukonkurents säiliks vahendina, mis aitab kaasa sidususe paranemisele ja ELi majanduskasvule. Kuidas kavatseme vastasel juhul ELis konkurentsi käimas hoida, kui elimineerime selle ühe parima edendamise vahendi, ja mis me sellega saavutame, kui harmoniseerime maksud, teades selgelt, et sellel ei ole kõikide liikmesriikide heakskiitu? Teotan ka seda ettepanekut, et liikmesriigid, kes loovad oma puudujääkide ja laenukoormustega suuremaid riske, panustaksid rohkem kriisimehhanismi varadesse, sest see soodustaks kindlasti rangema rahandusdistsipliini rakendamist ning parandaks korraliku majandus- ja rahanduspoliitikaga kaasnevat lisaväärtust.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Olen väga mures selle pärast, et soovitakse panna alus alalisele kriisimehhanismile, euroala finantsstabiilsuse kaitsmiseks. See on väga oluline teema euroala riikide ning ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. Üle 150 miljoni ELi kodaniku elavad euroalast väljaspool. Euro stabiliseerimine muudab nende jaoks lihtsamaks oma eesmärkide täitmise euroalaga liitumisel ning see võib tervet süsteemi edasise rahutuse eest kaitsta. Resolutsioon ise ei lahenda mingisuguseid probleeme kuid see võib ülemkogule, komisjonile ka liikmesriikidele saata tugeva sõnumi. Resolutsioon väljendab parlamendi vankumatut plaani kindlustada liidu lähenemisviisi ja Euroopa solidaarsust. Hääletasin selle resolutsiooni poolt ning mul on selle suhtes kõrged lootused.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan seda resolutsiooni ning eriti Stephen Hughesi suulist muudatusettepanekut, mis „kutsub ülemkogu üles saatma vajalikku poliitilist signaali, et alustataks komisjoni analüüsi tulevase eurovõlakirjade süsteemi kohta, määratledes selgelt tingimused, mille alusel oleks sellest süsteemist kasu kõikidele liikmesriikidele ja tervele eurotsoonile”.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Raport toetab Euroopa mehhanismi loomist finantsstabiilsuse säilitamiseks ning kaasnevaid sotsiaalkärpeid. See nõuab täielikku kooskõla Rahvusvahelise Valuutafondi määrustega ning kehtestab Euroopa Komisjoni kontrolli riikide eelarvete üle. Seetõttu hääletan selle raporti vastu, mille mõistan ühtlasi ka hukka.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Meile täna esitatud resolutsiooni ettepanek, millel on petlik pealkiri „Kriisimehhanismi rajamine” on tegelikult ELi imperialistide meeleheitlik katse siduda kõik Euroopa liikmesriigid ühise euroopaliku saatusega, järgides põhimõtet „Koos seisame ja koos langeme”. Euro oli algusest peale täiesti vääralt hinnatud moodustis, mis pidigi ebaõnnestuma. Ei ole võimalik ühe jagatud valuuta alla kokku koguda erinevate riiklike majandussuundadega riike. Kuna ei soovita enam suuremat lõimumist või maksude ülekandmist Euroopa rahvaste vahel, siis on vajalik eksisteeriv rahaliit laiali saata ning rajada kõva valuuta liit. Seetõttu pooldan selle nähtuse lõpetamist, selle asemel et võimaldada sellel ühest katastroofist teise katastroofi vaaruda. Seetõttu hääletan resolutsiooni ettepaneku vastu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Kordan seda, mida eile arutelu ajal räägiti, ning olen väga õnnelik, et muudatusettepanek nr 12 heaks kiideti, isegi kui mina oleks lisanud veelgi otsesema viite. Peame aluse panema uutele ja uuenduslikele instrumentidele, millega kriisimehhanismi rahastada. Eurovõlakirjade emiteerimisega finantseeritaks kriisimehhanismi turgudel, kasutades selleks võõrkapitali ning inimesi, kes soovivad investeerida ilma riiklike eelarvete negatiivse mõjuta. Ainult proportsionaalselt jaotatud panustamistel põhinev mehhanism – reservide varumise vormi kujul – tekitaks suure koormuse liikmesriikidele, kes peaksid leidma sissemakseks raha või kapitali, millel poleks tootlust või tulu. Sellises olukorras nagu praegu, kus liikmesriikidel palutakse ühest küljest rakendada ranget eelarvepoliitikat, et piirata puudujääke ja võlgu ning teisest küljest teha panuseid stabiliseerimisfondis osalemiseks, on õhus tõeline kokkukukkumise oht.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Muu seas soovitakse resolutsiooniga, et Euroopa Ülemkogu määratleks võimalikult kiiresti need aluslepingu muudatused, mis on vajalikud alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi rajamiseks. Parlament meenutab, et on kiitnud heaks finantsstabiilsusmehhanismi rajamise, mis pööraks tähelepanu sõltumatute laenajate maksejõuetuse riskidele, kasutades plaani juriidilise alusena osaliselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 122, ning ta on ära märkinud ülemkogu abipaketi otsustele omase demokraatia defitsiidi ning vastutuse puudumise, mis ei sisaldanud konsultatsioone Euroopa Parlamendiga. Lisaks nõutakse selles ka, et Euroopa Parlamenti kaasataks kaasseadusandjana edasistesse kriisi päästeettepanekutesse ja otsustamistesse, ning rõhutab, et ratsionaalsest, praktilisest ja demokraatlikust seisukohast vaadatuna ei saa eraldada majandusjuhtimise seadusandliku paketi kaalumist Euroopa Ülemkogu otsusest luua alaline kriisimehhanism.

Resolutsiooni ettepanek B7-0707/2010

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, milles kutsutakse üles taastama demokraatia Côte d’Ivoire’i Vabariigis (Elevandiluurannik) pärast 28. novembril toimunud presidendivalimisi. Côte d’Ivoire’i põhiseadusnõukogu, mille liikmed nimetasid lahkuva presidendi, ebaseaduslik otsus muuta valimiskomisjoni teatatud tulemusi vastuolus seadusega, mida põhiseadusnõukogu peab rakendama, on vastuolus Côte d’Ivoire'i rahva valimisel hääletamise teel väljendatud tahtega. See otsus tuleb tühistada, sest vastasel korral ei suuda see riik välja tulla valimisjärgsest poliitilisest ummikseisust ja kasvab vägivallajuhtumite arv, millest on juba teatatud. Côte d’Ivoire’i heaolu ja riigis rahu säilimise huvides toetan ma seega pöördumist Laurent Gbagbo poole ja üleskutset tema tagasiastumiseks ja võimu üleandmiseks Alassane Ouattarale, kelle poolt andsid valijad oma hääle usalduse märgina.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Côte d’Ivoire oli palju aastaid hea dekoloniseerimise musternäide. Värskelt saavutatud iseseisvuse usina õpilasena koges riik 1970ndatel ja 1980ndatel märkimisväärset majanduskasvu. Kahjuks on latentne poliitiline kriis Côte d’Ivoire’i järk-järgult õõnestanud. Viimastel presidendivalimistel tuli võimule opositsiooni liider Alassane Ouattara. Lahkuv president Laurent Gbagbo keeldus võimu üle andmast. Sellest ajast saadik on riigis valitsenud uskumatu segadus. Kaks parteid võitleb võimu eest ning tõsistes vahejuhtumites on elu kaotanud mõlema poole toetajad. Ma hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles kutsutakse Laurent Gbagbod üles austama hääletustulemusi ja vabastama viivitamata koht oma seaduslikule järeltulijale. Tekstis toetatakse ühtlasi Aafrika Liidu tegevust, mis praegu avaldab riigile survet, et tagada naasmine demokraatia juurde.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. − (RO) Viis, kuidas toimus presidendivalimiste teine voor Côte d’Ivoire'il, on kahetsusväärne. Surma ja vigastustega lõppenud vägivald viis lõpuks rahvusvaheliste vaatlejate evakueerimiseni – fakt, mis seab suure kahtluse alla hääletuse korrektsuse, kuid ka valimisjärgsed protsessid selles riigis.

Ma loodan, et see riik, mis kunagi oli demokraatia mudel Aafrika mandril, suudab edukalt välja tulla valimiste vastasseisu tekitatud ummikseisust.

Massiline osalus hääletuskastide juures väljendab pingetest hoolimata Côte d’Ivoire'i rahva suurt muret oma riigi tuleviku pärast. Seetõttu ma usun, et austatakse kodanike tahet, mida nad väljendasid hääletamisega valimistel, mis on minevikus kuuel korral tühistatud.

Côte d’Ivoire’il on võimalik lõpetada poliitiliste, sõjaliste ja ajutiste valitsuste kriiside aastakümme, mis on jaganud riigi lojaalseks lõunaks ja mässuliseks põhjaks. Ainus elujõuline lahendus on austada valijaskonna tahet.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Olukord Côte d’Ivoire’is tuleb kõigil tasanditel hukka mõista. Muret tekitab, et valijaskonna sõltumatut tahet ei austata ja et põhiseaduskohus takistab asuda ametisse presidendikandidaadil, kes Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjoni kohaselt valimised võitis. Valimiste teises voorus esines seotud juhtumeid, kui tõsiselt rünnati vabadusi, lisaks valitses pingete ja vägivalla kliima, mis viis surmade ja vigastusteni. Côte d’Ivoire’i poliitiline olukord on väljakannatamatu, põhiseaduskohtu suhtumine on vastuvõetamatu ning Laurent Gbagbo kaotusega mitteleppimine on vastuolus demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Ma toetan täielikult ettepanekus Laurent Gbagbole esitatud üleskutset astuda tagasi ja anda võim üle Alassane Ouattarale, Côte d’Ivoire’i demokraatlikult valitud presidendile.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. − (FR) Meie kohus on tagada, et hääletuse teel saadud valimistulemusi austatakse, sest selles väljendub Côte d’Ivoire’i rahva tahe. Côte d’Ivoire’i põhiseadusnõukogu väljastatud tulemused on vastuolus nende inimeste tahtega. Me ei saa aktsepteerida põhiseadus- ja demokraatiavastast viivitust. 28. novembril 2010 kuulutas Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjon ja peaaegu kogu rahvusvaheline kogukond Alassane Ouattara presidendivalimiste seaduslikuks võitjaks. Riigi ja kogu alampiirkonna stabiilsuse huvides on ülimalt tähtis, et Laurent Gbagbo venitamisstrateegiale tehakse võimalikult kiiresti lõpp.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Côte d’Ivoire’i poliitiline olukord on äärmiselt kriitiline. Ma põhimõtteliselt usun, et Euroopa Liit ei pea võtma maailma politseiniku rolli, sest välisriigid peavad saama ise määrata oma saatust ilma ELi või USA õnnistuseta. Kuid antud juhul ei ole me vastamisi Côte d’Ivoire’i rahva tahtega, vaid hoopis rahva türanlikule orjastamisele end sisseseadnud eliidi poolt. Mõned aastad tagasi oli Euroopas olukord, kui poliitilised jõud, kelle käsutuses olid vajalikud sõjalised vahendid, surusid rahvale peale väga kaheldava riigivormi. On tähtis, et neid jõudusid ei taandataks nende positsioonilt vägivalda kasutades. Kuid sama tähtis on avaldada nendele isikutele survet rahumeelsete vahendite abil, et neil oleks keeruline jätkata oma ebaõiglast poliitikat. Sellepärast hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. − (PT) Kõnealuse resolutsiooni ajendiks on Côte d’Ivoire’i tõsine poliitiline ja institutsiooniline kriis pärast 28. novembril toimunud presidendivalimiste teist vooru.

Valimised, mida jälgisid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa Liit, viidi üldiselt läbi rahuldavalt. Kuid Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjoni esitatud tulemused, milles teatati Alassane Ouattara võidust, lükkas riigi põhiseaduskohus tagasi, tühistades need, väites, et mõnes piirkonnas oli esinenud pettust, ning kuulutas võitjaks praeguse presidendi Laurent Gbagbo.

Kuna demokraatliku legitiimsuse ainus alus on üldvalimised, mille tulemusi kinnitas ÜRO, siis kasutab Euroopa Parlament seda resolutsiooni, mille poolt ma hääletan, et kutsuda Laurent Gbagbod üles astuma tagasi ja andma võimu üle Alassane Ouattarale, ning et otsustavalt mõista hukka ELi vaatlejate vastu suunatud hirmutamise katsed. Parlament toetab selle resolutsiooniga Euroopa Ülemkogu otsust võtta konkreetsed meetmed nende vastu, kes takistavad rahuprotsessi ja rahvuslikku leppimist, ning pooldab ELi otsust rakendada Laurent Gbagbo suhtes sanktsioone.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Täna valitseb väga suur konsensus hääletamisel Côte d’Ivoire’i olukorra üle. Parlamendi resolutsioon, mille poolt hääletas suur enamus, sedastatab, et parlament peab demokraatliku legitiimsuse ainsaks aluseks üldvalimisi, mille tulemused on kinnitanud ÜRO, ja kutsub seega Laurent Gbagbod tagasi astuma ja andma võimu üle Alassane Ouattarale; nõuab tungivalt, et kõik Côte d'Ivoire'i poliitilised ja relvajõud austaksid rahva tahet, mis väljendus 28. novembri valimistulemustes, mille kuulutas välja sõltumatu valimiskomisjon ja mida kinnitas ÜRO peasekretäri eriesindaja; mõistab hukka presidendivalimiste teise vooru tulemuste teatavakstegemisele eelnenud vägivaldsed kokkupõrked Côte d'Ivoire'is ning väljendab sügavat solidaarsust ohvrite ja nende perekondadega; avaldab kahetsust poliitilise takistustegevuse ja sõltumatu valimiskomisjoni liikmete hirmutamise katsete pärast, mille tulemusel esialgsete valimistulemuste väljakuulutamine edasi lükkus, takistades nii demokraatliku valimisprotsessi nõuetekohast kulgemist.

Resolutsiooni ettepanek B7-0705/2010

  Sonia Alfano (ALDE), kirjalikult. – (IT) Ma arvan, et komisjonil oli hea mõte täna parlamendis kohal viibida, et anda aru munakanade puhul täiustamata puuride kasutamise keelu kohta, mis jõustub 2012. aasta jaanuaris. Täitmise kohta saadud andmed ei ole eriti julgustavad ning seega on vaja väga karme meetmeid liikmesriikide suhtes, kes laiskusest tingituna ei ole mõnda aega edusamme teinud. Kõnealuste puuride keelamine on teada olnud juba 1999. aastast ning hiljem ühinenud liikmesriigid teadsid väga hästi, et peavad selles küsimuses meetmeid võtma kooskõlas täpse ajagraafikuga. Viivitamine on vastuvõetamatu. Euroopa Liidu meetmete usaldusväärsuse huvides tuleb tähtaegadest kinni pidada. Euroopa Liidu toimimise lepingus nõutakse ELilt oma poliitika jõustamist, pidades silmas loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu. Me ei tohi alati peituda konkurentsivõimelisuse probleemi taha, mida ei tohiks pidada koguste ja hindade, vaid eelkõige ka kvaliteedi, keskkonna ja eetika küsimuseks. Uue majandusmudeli, mille poole EL peaks püüdlema, keskmes peab olema kriitiline ja teadlik tarbija. Ma loodan seega, et komisjon tegutseb nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ rakendamiseks kiiresti ja otsusekindlalt, et kaitsta nii loomi kui ka tarbijaid.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest ma pooldan paindlikkust nende suhtes, kes on kohandamisprotsessiga juba alustanud, kuid ei ole suutnud seda praeguse kriisi tõttu lõpule viia. Alates 1. jaanuarist 2012 keelatakse munakanade pidamine täiustamata puurides ning sellega kehtestatakse munakanade kaitse miinimumstandardid. Seega on tähtis teada, et komisjon saab näidata, milliseid edusamme on liikmesriigid teinud 1. jaanuaril 2012 jõustuva munakanade tavapärastes puurides pidamise keeluks ettevalmistumisel, mis meetmeid võtab komisjon liikmesriikide suhtes, mille tootjad ei vasta nõuetele, ja mis meetmeid ta võtab, et ennetada kolmandate riikide võimalikku ebaausat konkurentsi ELi munaturul pärast 1. jaanuari 2012.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Vaid natuke rohkem kui 10 aastat tagasi võttis Euroopa Liit vastu direktiivi, millega sooviti kaitsta munakanu kohutavate pidamistingimuste eest, milles liiga palju põllumajandustootjaid neid hoidsid. Mitmed liikmesriigid on palunud direktiiv läbi vaadata, väites, et olukord sektoris halveneb märkimisväärselt, kuna teraviljaturul toimuva spekulatsiooni tõttu on kõrgenenud söödahind. Direktiiv tuleb kohaldada hiljemalt 2012. aastal. Kaks aastat enne tähtaega ei vasta paljud põllumajandustootjad kaugeltki uutele standarditele. Käesolevas parlamendi resolutsioonis kutsutakse komisjoni üles selles küsimuses kindlaks jääma. Parlament toetab komisjoni algatatud konsultatsiooni selle sektori asjatundjatega, kuid nõuab, et komisjon keelduks andma lisaaega, mida mõned põllumajandustootjad taotlevad. Direktiivi jõustumisest on möödunud 10 aastat.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. − (FR) Alates 1. jaanuarist 2012 ei müüda enam mune, mille on munenud kanad, keda peetakse täiustamata puurides, mis on väiksemad kui 550 cm. Siiski ei vasta paljud põllumajandustootjad ikka veel standardile. Võib tekkida munade defitsiit ja tarbijahinnad võivad tõusta juhul, kui mõned liikmesriigid ei ole valmis keeldu täitma. See suurendaks ühtlasi munade sissevedu kolmandatest riikidest, mis ei vasta alati Euroopa tervishoiustandarditele. Sellepärast on parlament hädakella löönud. Tootjaid ja liikmesriike kutsutakse korrale, et nad hakkaksid kiiresti tegutsema, arvestades eriti seda, et neil on olnud õigusaktidega vastavusse viimiseks aega rohkem kui 12 aastat. Vastavusse viimiseks investeerinud tootjad ja vabakanade pidajad peaksid saama kasutada ausat konkurentsi Euroopa Liidus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Siin tõstatatud küsimus on põhjapaneva tähtsusega mitte üksnes loomade hügieeni ja heaolu vaatenurgast, vaid ka vajaduse tõttu tagada direktiivi 1999/74/EÜ kohaldamine ja tõhusus, ennetades võimalikke turumoonutusi. Loomade veoga seotud olukordades nägime me juba seda, et teatud tootjate ja turustajate suutmatus kohaldada ja täita ELi eeskirju tekitab ebaausat konkurentsi ja turumoonutusi. Liit peab seega tungivalt demonstreerima jõudu direktiivide kohaldamisel ja järgimisel kogu territooriumil, et turg saaks toimida tõhusamalt ja et tänu nende eeskirjade austamisele ei esineks kõrvalekaldeid ja moonutusi.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Tavapäraste täiustamata puuride keelamine alates 2012. aastast on tohutu edasiminek loomade heaolus. Ühtsed standardid peavad kogu Euroopas kehtima ühtemoodi, vastasel juhul on need mõttetud. On elutähtis, et me võitleksime üleeuroopalise tähtaja eest loomade ja nende tootjate huvides, kes on juba teinud investeeringuid alternatiivsetesse põllumajandusviisidesse. Võrdse konkurentsi tagamiseks peab komisjon kandma hoolt, et valesti toodetud mune ei lubataks Euroopa turule. Vähimana peab tarbijatel olema võimalik tuvastada munad ja munatooted, mis on toodetud kooskõlas Euroopa standarditega. Ma olin Saksa Bundestagis kristlike demokraatide esindaja loomade heaolu küsimuses ajal, mil parlament otsustas selle keelu üle. Ma kaitsesin toona resolutsiooni, sest seda pidi kohaldatama kogu Euroopas. Ma ootan, et komisjon võtab sobivad meetmed tagamaks, et kõik liikmesriigid peavad tähtajast kinni. See tähendab, et pärast 2012. aastat ei tohiks Euroopas enam kasutada tavapäraseid täiustamata puure.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. − (IT) 2012. aasta jaanuaris jõustub munakanade traditsioonilistes puurides pidamise keeld. Meile teeb muret oht, et paljud ettevõtted ei täida seda. Samuti kardame me võimalikke tarneraskusi ja munade hinna tõusu, arvestades, et keelatakse munade müük, mis on pärit põllumajandusettevõtetest, mis ei vasta nõukogu direktiivile 1999/74/EÜ. Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest viivitamine on mõeldamatu, kuid me toetasime selliseid riike nagu Hispaania ja Portugal, et võtta kasutusele vahend, millega tagatakse n-ö pehme üleminek ettevõtjate puhul, kes on hakanud oma pidamissüsteeme muutma, kuid ei jõua protsessi tähtajaks lõpule viia. Ma ei taha kahjustada loomade heaolu ega taotleda venitamist, vaid tahan rõhutada teatud olulisi punkte, mida peab jõuliselt üle kordama. Esiteks – Euroopa Komisjonil palutakse vastastikuse põhimõtte kohaselt rakendada seiresüsteemi, et valvata Euroopa Liitu sisseveetavade munade kvaliteedi järele ja tagada Euroopa standardite ja eeskirjade täielik austamine. Seejärel palutakse liikmesriikidel lisada meetmed oma piirkondlikesse arengukavadesse, et toetada praegusel raskel ajal munakanade sektorit.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Ma toetan otsustavalt resolutsiooni, milles nõutakse, et kõik liikmesriigid rakendaksid tähtajaks 1. jaanuar 2012 direktiivi 1999/74/EÜ kõiki munakanade heaolu käsitlevaid sätteid. Resolutsioonis deklareeritakse, et mis tahes tähtaja pikendamine või nn üleminekuperioodi võimaldamine ühelegi liikmesriigile on vastuvõetamatu – arvestades, et tootjatel on vastavusse viimiseks olnud aega rohkem kui 10 aastat – ning sellel oleksid tõsised tagajärjed loomade heaolu käsitlevate eeskirjade edukale ja õigeaegsele rakendamisele tulevikus. Selles nõutakse ühtlasi, et komisjon algataks tõhusad rikkumismenetlused ja määraks hoiatuseks kõrged trahvid direktiivi kõigi osadega mittevastavuse eest.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Üksteist aastat pärast klausli vastuvõtmist on raske mõista, kuidas on võimalik, et selle rakendamiseks on nii vähe tehtud. Selle võib panna peamiselt komisjoni arvele, kes on minevikus sageli lahjendanud oma varasemaid otsuseid, nii et neid ei võetud enam tõsiselt. Kui ka antud juhtumi puhul jõutakse laisale kompromissile, siis kahjustab see taas kord ELi usaldusväärsust. Ma loodan väga, et 1. jaanuariks 2012 ei ole turul enam ebaseaduslikke täiustamata puure kasutavaid põllumajandusettevõtteid või et neid vähemalt karistatakse selliste maksudega, et nad ei saa enam oma konkurentsieelist kasutada. Hääletasin seetõttu raporti poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni algatatud muudatusettepaneku poolt, sest paljud tootjad on juba hakanud või on kohe hakkamas investeerima oma pidamissüsteemide moderniseerimisse. Investeeringuid ei saa teha üleöö ning kõnealuste tootjate karistamine oleks ebaõiglane. Nimetatud muudatusettepanek võimaldab märkimisväärsel arvul Rumeenia – ja mitte ainult Rumeenia – tootjatel alustada saabuval perioodil moderniseerimistöid, nii et nad ei pea oma tegevust katkestama.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Nõukogu direktiivis 1999/74/EÜ sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2012 ei tohi enam kasutada täiustamata puure. Euroopa põllumajandustootjad peavad valima, kas ehitada oma süsteemid ümber ja võtta kasutusele täiustatud puurid – mis on ruumikamad ja suurendavad looma heaolu – või pidada munakanu maa peal, väljas või kasutada orgaanilisi süsteeme. Värske uuringu kohaselt arvatakse, et 30% Euroopa põllumajandustootjaist kasutab ikka veel täiustamata puure. Täheldatud on tõelisi raskusi uuele süsteemile kohandamisel direktiivis sätestatud tähtajaks. Nii on see näiteks Itaalias. Põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. veebruari 2010 kohtumisel teatati, et keelu kohaldamisel ei tehta erandeid. Resolutsiooni muudatusettepanek tähendas siiski, et on leitud võimalik alternatiiv nendele tootjatele, kes on hakanud oma pidamissüsteeme uute puuride vastu välja vahetama. Ma hääletasin seega poolt.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. − (FR) Loomade heaolu üldiselt ja eelkõige munakanade heaolu on tõsine teema. Selle tõestuseks ei võtnud Euroopa Liit mitte ainult vastu sellekohase seaduse 1999. aasta direktiiviga, milles keelustatakse alates 1. jaanuarist 2012 täiustamata puurid munakanade pidamisel, vaid selle teksti ülevõtmine põhjustas ka 2004. aastal eriarvamusi valloonide ja flaamide vahel. Käesolevas arutelus on väga oluline jääda mõistlikuks ning leida lahendus, milles arvestatakse nii loomade heaolu kui ka kaalul olevaid majandushuve. Õigus on neil, kes ütlevad, et komisjoni eeskirju tuleb täita, et tuleb ennetada ebaausat konkurentsi linnukasvatajate vahel ning et 12aastane üleminekuperiood on piisav aeg investeeringute äratasumiseks.

Kuid õigus on ka oponentidel, kes nõuavad natuke paindlikkust eeskirjades, eriti praegusel kokkuhoiuajal, ning kes ütlevad, et üleminek täiustatud puuridele või puuride mittekasutamine läheb linnukasvatussektorile, mida ühise põllumajanduspoliitikaga rahaliselt ei toetata, maksma tohutult suure summa. Sellepärast toetasin ma Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud kolme muudatusettepanekut, mis peegeldavad Euroopa linnukasvatajate igapäevareaalsust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmisega kutsub parlament komisjoni üles jääma 1. jaanuariks 2012. aastaks kehtestatud täiustamata puuride kasutamise keelu juurde, nagu on sätestatud munakanade heaolu käsitlevas direktiivis (1999/74/EÜ), ning olema tugevalt vastu liikmesriikide püüetele nimetatud tähtaega edasi lükata; rõhutab, et keelu edasilükkamine või sellele erandi tegemine kahjustaks tõsiselt munakanade heaolu, moonutaks turgu ning karistaks neid tootjaid, kes on juba investeerinud puurideta või täiustatud puuridega süsteemidesse; väljendab suurt muret selle üle, et suur osa liikmesriike ja munatootjaid on keelu rakendamise ajakavast 2012. aastaks maas.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Ma toetan kindlasti ideed, et tuleb leida lahendus juhtumitele, kus tootja on juba hakanud puure välja vahetama, kuid eelduste kohaselt ei jõua sellega valmis enne 12aastase armuaja lõppu. Selliseid põllumajandustootjaid tuleb abistada, et tagada, et nad jõuaksid oma ettevõtted nappidest vahenditest hoolimata võimalikult kiiresti moderniseerida. Sellepärast hääletasin muudatusettepaneku poolt.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin resolutsiooni vastu, kuigi ma pooldan kindlalt loomade heaolu kaitsmist. Ei ole võimalik vastu vaielda sellele, et tavapäraste puuride kasutamise keelustamise direktiivi nõuete täitmiseks on vaja kohandamist, kuid me peaksime andma kõigile liikmesriikidele rakendamiseks sama palju aega. Paljude Euroopa tootjate raskused 1. jaanuaril 2012 jõustuvate eeskirjadega kohandumisel toob turul kaasa lauamunade defitsiidi ja selliste munade hinna olulise tõusu, sektori konkurentsivõime langemise võrreldes kolmandatest riikidest sisseveetavate munadega ning väga tõenäoliselt tootmine kas peatub või väheneb oluliselt. Me peaksime enne keelu lõplikku jõustamist hindama direktiivi rakendamise olukorda, sest selline hindamine võib viia üleminekulahenduste leidmiseni, et loobuda täiustamata puuride kasutamisest järk-järgult ja ilma eeskirjadele vastavaid tootjaid ebasoodsasse olukorda panemata.

(Istung katkestati kell 13.00 ja jätkus kell 15.00)

8. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

9. Tervitus

  Juhataja. – Head kolleegid! Tahaksin teid tervitada siin pärastlõunasel istungil. Istung jätkub ja see on viimane istung enne jõuluvaheaega ja uut aastat. Tahaksin siinkohal tervitada Baden-Württembergis asuva Saksa sõjaväelaste kalmistu heakorra eest vastutava teenistuse (Volksbund Deutsche Kriegsgräberfürsorge) delegatsiooni ja selle juhti Norbert Nothelferit! Asudes Baden-Württembergis, tegeleb teenistus ainuüksi seal 90 000 sõja- ja türannia ohvri haudadega. Täname teid töö eest ja tervitame teid Euroopa Parlamendis!

10. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (arutelu)

10.1. Malaisia: peksukaristuse kasutamine

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Malaisiat⁽¹⁾.

  Barbara Weiler, autor. – (DE) Austatud juhataja, volinikud! Head kolleegid! Malaisia on suurepärane riik igivanade traditsioonide ja rikkaliku kultuuripärandiga. ASEANi delegatsiooni liikmetena oleme sageli ise näinud, kui kiiresti ja märkimisväärselt see riik on arenenud. Sellest tuleneva majandusliku jõu suurenemise tagajärjel on Malaisia saavutanud koha esikümnes maailma majanduskasvu määras – asjaolu, mis on meile palju muljet avaldanud. Just sel põhjusel tahaksin oma fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, ning kõikide nende nimel, kes allkirjastasid resolutsiooni, öelda, et meie jaoks on võimatu mõista, miks Malaisia kasutab endiselt seda vananenud korralekutsumise viisi, mis viib tagasi riigi koloniaalsesse minevikku ning mis meie jaoks Euroopas tundub peaaegu keskaegne.

Me ei ole ainukesed, kes kriitikat väljendavad: juristid Malaisias on samavõrd peksukaristuse kasutamise vastu. Peksukaristuse kasutamine rikub kõiki ÜRO inimõiguste kokkuleppeid ja usume, et asjad peavad kiiresti muutuma.

Toetasime ASEANi riikide hartat, mille mitmes artiklis ja preambulis rõhutatakse, et – ja ma tsiteerin – „inimõiguste edendamine ja kaitse” on ASEANi harta oluliste nõuete seas, mille on ratifitseerinud ka Mailaisia.

Malaisia on demokraatlikud põhimõtted ammu omaks võtnud. See hõlmab siiski ka õigusriiki universaalsete standarditega. See on midagi, mida kordame ikka ja jälle, kui oleme Malaisias ja ASEANi riikides, ning Euroopa Parlament rõhutab seda selle resolutsiooniga.

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Peksukaristuse kasutamine – inimese löömine kepiga – on kehalise karistamise viis, mida Malaisias sageli kasutatakse ning mis on murettekitav, sest kümned tuhanded inimesed kannatavad sellise karistuse all, eriti sisserändajad, ning süütegude nimekiri, mille eest peksukaristust kasutatakse, järjest pikeneb. Malaisia rikub seega oma kohustust täita ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsiooni 8/8, milles sätestatakse, et kehaline karistamine on võrdväärne piinamisega.

Õigusmenetlus, mis seda tüüpi karistuse kaasa toob, sageli puudub ja sisserändajaid ei teavitata süüdistustest nende vastu või keelatakse neile õigusabile juurdepääsu õigus.

Toetame Malaisia advokatuuri, mis esindab 8000 advokaati, avameelset üleskutset peksukaristuse kasutamise kaotamiseks. Euroopa Parlament kutsub Malaisia ametivõime üles jõustama peksukaristuse ja kõikide teiste kehalise karistuse viiside kasutamise peatamise, töötades seaduse kaotamisega nii paberil kui ka praktikas.

Malaisia inimõiguste komisjon ja Malaisia seaduste reformi komisjon peaksid esitama valitsusele asjakohased soovitused kehalise karistamisega seotud seaduste kaotamise kohta.

  Barbara Lochbihler, autor. – (DE) Austatud juhataja! Selles resolutsioonis mõistetakse hukka peksukaristuse kasutamine Malaisias. Mõistet „peksukaristus” ei tohiks võtta aegunud, kahjutu haridusliku vahendina, vaid see on üsna kohutav, alandav ja alavääristav karistus, mis on keelatud ÜRO piinamisvastase konventsiooniga. Kui keegi selles kahtleb, peaks ta vaatama videot, kus näidatakse, kuidas seda karistust Malaisias toime pannakse. Julmuse ja jõhkrutsemise seisukohalt on need kaadrid dokumentaalne tõendusmaterjal piinamisest. Malaisias kasutatakse seda kohutavat ja alandavat viisi vähemalt 66 väärteo karistamiseks ja igal aastal pekstakse riigi vanglaasutustes ligikaudu 1000 inimest. Lisaks on viimastel aastatel julma kohtlemist laiendatud ka riiki ilma paberiteta sisserändajatele ja narkomaanidele. Arvatakse, et sellest on mõjutatud 350 000–900 000 inimest. Seega kutsume Malaisia valitsust viivitamatult üles loobuma sellest kohutavast ja alandavast karistusviisist ja tühistama keskpikas perspektiivis asjaomased seadused.

Malaisia on ÜRO inimõiguste nõukogu liige. Nagu eelnev sõnavõtja märkis, võrdsustab ka see organ kehalise karistamise kohaldamist piinamisega. Seetõttu oleks hea, kui Malaisia jääks kõnealusesse organisse, kuid peaks kinni ka seal esindatud põhimõtetest.

  Charles Tannock, autor. – Austatud juhataja! Malaisia on viimastel aastatel liikunud islamipärasema juhtimistava suunas. See on mõnevõrra murettekitav, sest Malaisia võiks olla ELi oluline liitlane, kuna on strateegilise asukoha ja arenenud majandusega demokraatlik Aasia riik.

Kahjuks on Lääne arusaam inimõigustest Malaisias vähem arenenud. Ma ei ole siiski kindel, miks oleme Malaisia siinkohal ainukesena välja valinud. Malaisia on moslemienamusega riik ja sellised karistused on tavapärased paljudes šariaadiseadusi järgivates riikides ning need on kohustuslikud Koraani alusel, mis on kõikide moslemite jaoks lõplik õiguslik autoriteet.

Peksukaristus on tõepoolest suhteliselt leebe võrreldes mõnede teiste väga julmade karistusviisidega, mida mõnedes moslemimaades kasutatakse, sealhulgas amputeerimine, kividega surnuks loopimine ja pea maha raiumine. Peksukaristust tuleks näha ka Aasia kultuurikontekstis: näiteks mõistetakse ka ilmalikus naaberriigis Singapuris kurjategijatele peksukaristust ning Indoneesia provintsis Acehis, mis saab ELilt palju abi, võeti peksukaristus hiljuti šariaadiseadusi järgides kasutusele.

ELi liikmesriikides on traditsiooniline kehaline karistamine õigustatult keelatud ja loodame, et Malaisia järgib ühel päeval meie valgustatud eeskuju. Minu meelest ei ole aga üldse selge, et peksukaristus on ebaseaduslik rahvusvahelise õiguse kohaselt, nagu on öeldud resolutsioonis.

  Bernd Posselt, autor. – (DE) Austatud juhataja! Kui sa kedagi armastad, on sul tema suhtes teatavad ootused. Sama kehtib riikide suhete kohta. Riigid, kellega meil on eriti lähedane suhe, ei ole samas kategoorias mõnede kohutavate diktatuuridega teistel mandritel.

Malaisia on Euroopa Liidu väärtuslik lähedane partner. Selle põhiseadus on mõnes mõttes eeskujuks Euroopa põhiseadusele. Seetõttu suhtumegi Malaisias toimuvasse nii tõsiselt.

Charles Tannock, peksukaristust ei võetud Malaisias kasutusele šariaadiseaduse tõttu, vaid see kandub üle Briti koloniaalajastust. Just nagu enam ei eksisteeri Briti koloniaalvõimu ja Suurbritannia on vahepeal muutunud, peab ka Malaisia muutuma ja püüdma kaotada selle iganenud ja barbaarse karistuse, millega rikutakse rahvusvahelist õigust ja inimõigusi.

Ma tahan, et see oleks täiesti selge. Aastakümneid on Malaisia olnud riik, mida iseloomustab sallivus eri rahvusrühmade ja religioossete kogukondade vahel. Riik peaks jääma selle valitud tee juurde ja tegema seda Euroopa Liidu eriti lähedase partnerina, kellel loodetavasti õnnestub keelata see barbaarne karistamisviis.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Sooviksin küsida küsimuse Bernd Posseltilt, keda ma väga austan.

Ma ei ole rahvusvaheline jurist, aga ma ei näe mingit tõendusmaterjali selle kohta, et rahvusvahelise õiguse alusel on peksukaristus keelatud. On väga selge, et sellega keelatakse sõjakuriteod, inimkonnavastased kuriteod, genotsiid ja nii edasi, kuid peksukaristus ei ole minu arvates rahvusvahelise õigusega keelatud. Piinamisvastases konventsioonis, mida Malaisia ei ole tegelikult ratifitseerinud, öeldakse, et peksukaristus võib küündida piinamiseni, kuid ei ole alati ilmtingimata piinamine. Seega, kas Bernd saaks ehk mulle seletada, miks peksukaristus on ebaseaduslik – nagu ta jälle ütles ja nagu on öeldud reolutsioonis – ning rahvusvahelise õiguse vastane. Kui me faktidest kinni ei pea, saab siinne täiskogu minu arvates halva kuulsuse.

  Juhataja. – Bernd Posselt, see ei olnud tegelikult küsimus Charles Tannockilt.

  Bernd Posselt, autor. – (DE) Austatud juhataja! Tõlgendan viimast sõnavõttu küsimusena ja tahaksin vastuseks öelda, et peksukaristus on tõepoolest piinamine ja piinamise keeld on oluline inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse puhul sõltumata sellest, kas konkreetne riik on need põhimõtted ratifitseerinud.

  Marie-Christine Vergiat, autor. – (FR) Austatud juhataja! Malaisia on üks neist riikidest, kelle jaoks koostöö Euroopa Liiduga, ehkki hiljutine ja suhteliselt tagasihoidlik, näib olevat üsna positiivne. See kehtib muidugi eriti majanduslikus, aga ka sotsiaalses mõttes – mis puudutab haridust, naiste õigusi ja kõige haavatavamaid elanikerühmi.

Demokraatia ja inimõiguste olukord ei ole aga kaugeltki ideaalne. Murettekitavad märgid püsivad. Olukord, mida täna arutame, on kahetsusväärne näide selle kohta.

Ehkki Malaisia on allkirjastanud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioon, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ning lapse õiguste konventsioon (CRC), keeldub ta endiselt allkirjastamast muid ja eriti rahvusvahelist piinamisevastast konventsiooni. Malaisia on üks riikidest, mis kohaldab surmanuhtlust; tõepoolest, see on kohustuslik karistus uimastikaubanduses süüdimõistetutele. Kehaline karistamine on Malaisias tavapraktika ja seda võib kohaldada kõikidele: meestele, naistele – eelkõige nendele, keda süüdistatakse keelatud seksuaalsuhetes – ja isegi lastele, koolilastele, kes on süüdi tõsises sõnakuulmatuses. Veel hullem on see, et neid, kellele selline karistus määratakse, karistatakse arstide abiga, kes rikuvad meditsiinieetika põhimõtteid, ning sealjuures on samad arstid vastutavad kurjategijate elustamise eest, enne kui nad kannavad ülejäänud karistusest. Lisaks sellele on Malaisia parlament viimastel aastatel laiendanud kriminaalkuritegude nimekirja, mida karistatakse peksukaristusega. Praegu on neid üle 60, sealhulgas illegaalne riiki sisenemine. Lisaks, alates 2002. aastast, kui see õigusrikkumine kehtestati, on tuhanded põgenikud kannatanud selle karistuse, selle piina käes.

Malaisia valitsus peab selle kasutamise lõpetama. Kas Euroopa Liit ei peaks ajal, mil Euroopa Liidu dialoog Malaisiaga näib vilja kandvat, tegema kõik võimaliku, et veenda Malaisiat selles valdkonnas edusamme tegema?

  Cristian Dan Preda, fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks tsiteerida veidi andmeid Amnesty Internationali sel kuul, 2010. aasta detsembris tehtud uuringust. Vähemalt 10 000 süüdimõistetu ja 6000 põgeniku puhul kasutatakse Malaisias igal aastal peksukaristust. Kinnipidamisasutustes leiab peksukaristus sagedast kasutamist ja Charles Tannock ütles, et kahjuks ei ole Malaisia ainuke riik, kus sellist tüüpi iganenud karistust kohaldatakse: räägitakse ka Singapurist.

Malaisia puhul on siiski problemaatiline asjaolu, et märkimisväärsemale arvule kuritegudele ja väärtegudele kohaldatakse peksukaristust: täpsemalt on neid Malaisias 66 võrreldes Singapuri 30ga. Me ei räägi üksnes vägivaldsetest või seksuaalkuritegudest, vaid ka narkootikumide tarvitamisest ja eriti sisserännet puudutavate sätete rikkumisest. Nõustun teisalt oma kolleegi Bernd Posselti omaks võetud seisukohaga, et räägime piinamisest, mis on rahvusvahelises õiguses täielikult keelatud.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Parlamendi resolutsioon on ajakohane ja oluline. Malaisias kohaldatakse peksukaristust igal aastal tuhandetele inimestele. Peksukaristus on ebainimlik ja alandav karistusviis, mis tuleks kaotada igal pool maailmas. Peksukaristus on piinamise vorm.

Amnesty Internationali kohaselt peksti eelmisel aastal moslemi naist Malaisias, kus kohaldatakse šariaadiseadust. Karistuse põhjuseks oli õlle joomine. Amnesty International on andnud teada ka põgenike ja sisserändajatest töötajate peksmisest Malaisias.

Julgustame Malaisia valitsust kaotama peksukaristust karistuse vormina. Samuti kutsume Malaisia valitsust üles ratifitseerima ÜRO piinamisevastase konventsiooni protokolli ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti.

  Zbigniew Ziobro, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Meil on hea meel Malaisia majandusarengu ja Malaisia inimeste paranenud elamistingimuste üle. Samal ajal oleme siiski umbusklikud Amnesty Internationali raporti suhtes, milles kirjeldatakse peksukaristuse laialdast kasutamist Malaisias. See on tõepoolest karm karistus, mille kasutamine on sageli liialdatud, sest mõnikord määratakse see väikeste ja väga kaheldavate väärtegude eest. Minu arvates on eriti julm kasutada seda karistust ebaseaduslike sisserändajate või inimeste puhul, kes leitakse Malaisia territooriumilt ilma kehtivate dokumentideta, sealhulgas Burma poliitilised pagulased.

Selle karistuse julmus varjab siiski väljaütlemata tõde Malaisias kasutatava peksukaristuse traditsiooniliste tingimuste ja laadi kohta. Paljud väärteod, mille eest karistatakse peksukaristusega, on seotud Islami seaduse ja sellest tulenevate tavade rikkumisega. Näide selle kohta on Kartika Sari Dewi Shukarno juhtum, kellele määrati peksukaristus 2009. aastal õlle joomise eest baaris. Olukord nõuab meie reageerimist.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Traditsiooniline Islami šariaadiseadus, mida kohaldatakse isegi paljudes mõõdukates islamimaades, lubab kehalist karistamist seaduse rikkumise eest.

Malaisiast on pärit kurikuulus kuue kepilöögi karistuse juhtum, mis määrati modellile Kartika Sari Dewi Shukarnole selle eest, et ta tabati õlle joomiselt. Pärast karistuse väljakuulutamist – naistevanglas kuus rotangkepihoopi, mis määrati 32aastasele kahe lapse emale – muudeti see Malaisia sultani Ahmed Shahi otsuse alusel, kes teostab järelevalvet islami reeglite täitmise üle Malaisias, siiski kolmeks kuuks üldkasulikuks tööks.

Palju halvemini läks aga 46aastasel indoneeslasel Nasarudin Kamaruddinil, kes sai sama väärteo eest kuus kepihoopi ja aastase vanglakaristuse. Kohtunik Abdul Rahman Mohamed Yunos, kes mõistis kohut ka Kartika Shukarno üle, ütles otsuse kohta, et selle eesmärk ei ole karistada, vaid õpetada.

Sarnast argumenti kasutas tema otsuse kaitseks asevälisminister Wee Ka Siong, kui ta õigustas laste kehalise karistamise kasutamist koolides, lisades, et karistuse võivad täide viia ainult koolide direktorid või määratud isikud, et lapsevanemaid tuleb karistusest teavitada ning karistamise ajal on kohal tunnistaja.

Head kolleegid! See, millest me räägime, ei ole midagi eksootilist. See on igapäevaelu n-ö mõõdukas islamimaailmas. Seega ei peaks me kõhklema abi pakkumisel inimestele nendes riikides selliste keskaegsete karistuste ja tavade kaotamisel, kui saame seda teha diplomaatiliselt või muul viisil.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Peaksime kindlasti hukka mõistma peksukaristuse ja kõik kehalise karistamise vormid ning ebainimliku kohtlemise. Malaisia ei saa võtta abiks oma riigisiseseid õigusakte, mille kohaselt kannab vähemalt 66 kuritegu peksukaristust, et õigustada julmi meetodeid, mis on võrdsed piinamisega ja mida peetakse rahvusvahelise õiguse ja konventsioonide alusel ebaseaduslikuks. Häirivad on ka Amnesty Internationali raportid üha suurenevast arvust põgenikest ja sisserändajatest, kellele kohaldatakse peksukaristust Malaisia vanglates.

Euroopa Liit, kellel on olnud kasutada tõhusamaid meetodeid inimõiguste kaitsmise edendamiseks alates Lissaboni lepingu jõustumisest, peaks näitama rohkem initsiatiivi võitluses inimeste julma kohtlemise vastu kogu maailmas. Lisaks peaks inimõiguste järgimine olema Euroopa Liidu kehtestatud oluline eeltingimus edasise poliitilise koostöö arendamiseks Malaisiaga.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Malaisia on majanduslik tiiger. See on väga arenenud riik, mis eeskujuks kogu Kagu-Aasia piirkonnale. See tiiger seisab siiski silmitsi suure probleemiga – nimelt peksukaristuse kasutamine. Muidugi võib rääkida kultuurilise identiteedi austamisest ja asjaolust, et meie, eurooplased peaksime olema eriti tundlikud, mis puudutab oma eeskuju pealesurumist teistele mandritele. Praegusel juhul räägime siiski inimõigustest, mis on jagamatud ja ületavad mandrite, rassi ja religiooni piirid. Minu arvates Euroopa Parlament mitte üksnes ei peaks, vaid on kohustatud resoluutselt kaitsma põhiõigust inimväärikusele, ning peksukaristus kohe kindlasti eirab seda väärikust.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Austatud juhataja! Füüsilise valu põhjustamine on inimväärikusevastane. Peksukaristus on tõsine inimõiguste rikkumine. See on piinamisvastase õiguse rikkumine, aga ka ebainimliku ja alandava käitumise või karistamise kohaldamise vastase õiguse rikkumine.

Malaisias kannatab selle kehalise karistamise vormi all igal aastal üle 10 000 inimese. Aruanded näitavad, et valu on nii suur, et ohvrid kaotavad sageli teadvuse. Raportid näitavad, et mitmed ametnikud, kes karistust täide viivad, võtavad meelsasti vastu altkäemaksu, et ohvreid säästa. Seega on meil lisaks tõsisele inimõiguste rikkumisele tegemist valitsusametnikega, kes panevad toime kuriteo, kasutades ära inimeste kannatusi.

Kutsun komisjoni ja nõukogu ning Malaisia valitsust üles viivitamatult pingutama peksukaristuse kasutamise viivitamatu lõpetamise nimel, millele järgneb selle kaotamine seadustest. Inimeste peksmine ja piitsutamine valitsuse nimel peab lõppema.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Pean kahetsusväärseks, et Malaisias on peksukaristuse kasutamine saavutanud sellised mõõtmed ning järgib kasvutendentsi. Malaisia valitsus julgustab karistustava selle piiramise asemel.

Ametivõimud võtavad abiks alusetu argumendi, mille kohaselt on peksukaristus seaduslik ja omab märkimisväärset mõju selles mõttes, et see vähendab kuritegelikku tegevust. Lisaks saavad vanglaametnikud rahalist preemiat vangide peksmise eest. Prognoosid kinnitavad, et olukord on murettekitav: igal aastal on üle 6000 põgeniku ja 10 000 süüdimõistetu sellise karistuse ohvrid. Pean väga oluliseks, et ohvritel väljastpoolt Malaisiat peaks olema õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Praegu keelatakse neile põhiteenuseid, nagu tõlkimine või õigusabi.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Peksukaristus kohtumäärusega, mille puhul karistatav inimene seotakse raami külge ning tema selga ja tagumikku pekstakse kepiga, on ebaeetiline ja eirab inimväärikust. Malaisias on selline tava võtnud epideemilised mõõtmed.

Riiki, mis peab kehalist karistamist tõhusaks viisiks kuritegevuse ennetamisel, ei juhi õigusriigi põhimõtted ja EL ei tohiks laiendada sellisele riigile täiendavaid kaubandushüvesid. Sellised julmad ja ebainimlikud karistamise vormid tuleb lõpetada, ükskõik mis riigis need toimuvad.

Selle resolutsiooniga nõuab parlament õigustatult, et Malaisia ametivõimud lõpetaksid kehalise karistamise ja piinamise viivitamatult nii oma õigussüsteemis kui ka praktikas.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Peksukaristust on Malaisias kasutatud alates 19. sajandist, kui Suurbritannia piirkonna koloniseeris. Malaisia valitsus on hiljuti lisanud sellesse nimekirja veel kuritegusid, mille eest määratakse peksukaristus. Selline karistus määratakse 66 väärteo eest. Vange, kellele määratakse peksukaristus, hoitakse vanglas teadmatuses sellest, millal nende karistus täide viiakse. Amnesty Internationali hinnangu kohaselt määratakse igal aastal umbes 10 000 peksukaristust ning 60% nendest süüdimõistetutest on illegaalsed sisserändajad, kes ei saa karistusest keelebarjääri tõttu isegi aru. Riigi ametivõimud ei näe siiski mingit põhjust seaduse muutmiseks, sest nad peavad peksukaristust tõhusaks viisiks kuritegevusega võitlemisel.

Euroopa Liit on Malaisiaga kaheksa aastat tihedat koostööd teinud. 2007.–2013. aasta finantsperspektiivis eraldati Malaisia majanduse arendamiseks 17 miljonit eurot. Seega on õigustatud, kui kutsume oma partnerit üles ratifitseerima ÜRO piinamisevastast konventsiooni ja mõistma selgelt hukka peksukaristuse kasutamise sobimatuna ÜRO inimõiguste nõukogu seisukohaga.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Malaisias piitsutatakse või pekstakse igal aastal üle 10 000 kodaniku ning õigusaktid sätestavad sellise karistuse ametlikult 66 rikkumise eest. Nimekirja nendest kuritegudest on viimaste aastate jooksul laiendatud, mis viitab murettekitavale tendentsile. Ohvrid on nii kohalikud kui ka välismaalased, kusjuures viimaste suhtes kohaldatakse arvukalt tõsist väärkohtlemist alates vajaliku teabe või tõlkija puudumisest arstide professionaalse eetika rikkumise ja õigusabi puudumiseni.

Ka mina palun Euroopa institutsioonidel tõhustada oma jõupingutusi selle karistuse kaotamise nimel, mis rahvusvahelise õiguse alusel on võrdväärne piinamisega, ning avaldada survet, et Malaisias järgitaks õigust objektiivsele ja erapooletule kohtumenetlusele ning lõpetataks sisserändajate ja varjupaigataotlejate alatu kohtlemine.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon mõistab hukka kehalise karistamise. See on vastuolus ÜRO sätestatud rahvusvaheliste inimõiguste põhimõtete ja normidega. Need põhimõtted kajastuvad ka Euroopa Liidu suunistes, milles käsitletakse ELi poliitikat kolmandate riikide kohta piinamise ja teiste julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise vormide teemal.

Hiljutine Amnesty Internationali raport peksukaristuse kasutamise kohta Malaisias on murettekitav. Komisjon tahaks siiski teha ettepaneku laiendada resolutsiooni, et hõlmata kõiki riike, kus kohtu määratud peksukaristus veel kahjuks endiselt aset leiab.

Euroopa Liit koos ÜROga on peksukaristuse küsimust Malaisiaga üsna regulaarselt tõstatanud. Mõned liikmesriigid tegid seda ka ÜRO piinamisevastase konventsiooni ratifitseerimise kontekstis ja ÜRO inimõiguste nõukogu universaalse korrapärase läbivaatamise käigus, mis toimus 2009. aasta veebruaris.

Alles eelmisel nädalal, ÜRO inimõiguste päeva puhul peetaval seminaril nõuti, et Malaisia ratifitseeriks rohkem ÜRO konventsioone, eriti ÜRO piinamisevastase konventsiooni. 2010. aasta alguses esitas ELi missiooni juht sama küsimuse otse välisministrile.

See on küsimus, millele pöörame palju tähelepanu. Euroopa Liit ja Malaisia alustavad peagi läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu teemal, mis sisaldab teatavaid sätteid inimõiguste kohta. Kui see leping jõustub, tagab see kindla ametliku aluse tugevdatud ja regulaarseks dialoogiks Malaisiaga inimõiguste teemal. Seni jätkame teema tõstatamist Malaisia ametivõimudega.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid.

(1) Vt protokoll

10.2. Uganda: Bahati eelnõu ning homo-, bi- ja transseksuaalide diskrimineerimine

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Ugandat: Bahati eelnõu ning homo-, bi- ja transseksuaalide diskrimineerimine⁽¹⁾.

  Véronique De Keyser, autor. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Täpselt aasta tagasi võtsime siin täiskogul vastu resolutsiooni homoseksuaalide ja Bahati eelnõu kohta Ugandas.

Miks tulla aasta hiljem tagasi peaaegu identse resolutsiooniga?

Sest probleem ei ole kaugeltki lahendatud. Esiteks ei ole evangelistlik liikumine „Perekond”, mis oli Bahati eelnõu algataja, alla andnud ning eelnõu ilmub Ugandas ikka ja jälle välja.

Teine põhjus on see, et eelmise aasta oktoobris ja novembris korraldas Uganda ajaleht Rolling Stone nimetamise ja häbistamise kampaania ning avaldas nimekirja Uganda homoseksuaalidest, kes kohe üles otsiti, keda rünnati ja kes täna endiselt endid väljaheidetutena varjavad. Uganda põhiseaduskohus on peatanud selle ajalehe avaldamise, aga on selge, et õhkkond on veelgi halvenenud. Tegemist on inimjahiga.

Kolmandaks, ainult 13 Aafrika riiki tunnustavad homoseksuaalide õigusi. Ülejäänud riikides on väga erinevad seadused, aga mõned neist – Sudaan, põhja-Nigeeria, Mauritaania – karistavad homoseksuaale endiselt surmanuhtlusega.

Siiski – ja ma lõpetan sellega – tegid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid hiljuti avalduse, mis minu arvates oli mõnevõrra ühepoolne, selle kohta, et nad on teadlikud, et homoseksuaalide küsimus meid natuke häirib, aga et need aspektid on osa nende kultuurist. Ei, need on inimõigused, need on universaalsed väärtused ning me tõesti tahame, et komisjon ja kogu Euroopa Liit neid universaalseid väärtusi jõuliselt kaitseks.

  Charles Tannock, autor. – Austatud juhataja! Aafrika ühiskonnad on üldiselt sotsiaalselt konservatiivsed. Paljudes Aafrika riikides on homoseksuaalsus kahjuks tõepoolest seadusega keelatud. Paljud inimesed Aafrikas tunnevad endid ähvardatuna jõupingutustest edendada homoseksuaalsust, eriti juhul, kui neid jõupingutusi juhivad valitsusvälised organisatsioonid ja muud organisatsioonid, mis on pärit Läänest. Mõnes Aafrika piirkonnas on levinud arusaam, et liberaalsed demokraatiad püüavad suruda oma tolerantsemaid väärtusi väga erinevate ja igipõliste traditsioonide asemele.

Ent olgu sellega, kuidas on, see ei vabanda ega õigusta pidurdamatut homofoobiat, mis on mõnes Aafrika piirkonnas laialdaselt levinud. Kahjuks tekitavad sellist homofoobiat sageli valitsused ja nende suuvoodrid ajakirjanduses. Uganda on taas uudistes mõnede seadusandjate äärmuslikkuse ja hüsteeria tõttu. Nad toetavad eelnõud, mis kehtestaks homoseksuaalidele surmanuhtluse või eluaegse vangistuse sõltuvalt nende nn kuriteo iseloomust. Lükkan – nagu ka fraktsioon ECR tegi – tagasi selle koletisliku eelnõu, mis oleks kohutav isiklike õiguste rikkumine, ning kutsun president Musevenit üles seda keelustama. Uganda on riik, kus enamik inimesi saavad hakkama dollariga päevas: riigi seadusandjad suudavad kindlasti leida paremaid viise Uganda ühiskonna huvide teenimiseks kui homoseksuaalide kriminaalvastutusele võtmine.

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Uganda parlamendis arutlusel olevas nn homoseksuaalsusevastase seaduse eelnõus sätestatakse homoseksuaalsete tegude karistamine vangistusega alates seitsmest aastast eluaegse valglakaristuseni või isegi surmanuhtlusega. Euroopa Parlament mõistab eelnõu jõuliselt hukka ja seda tehes ei suru me Euroopa väärtusi teistele riikidele peale, nagu on vihjatud eesmärgiga vältida vastutust inimõiguste rikkumise eest ja vastutust kaitsta kodanikke rünnakute eest seksuaalse orientatsiooni alusel.

Tõelist ohtu ja hirmu õhkkonda rõhutasid kohaliku ajalehe Rolling Stone oktoobri- ja novembrinumbrid, kus loetleti väidetavalt homoseksuaalsete inimeste nimed ja isikuandmed, mis õhutas lugejaid neid kahjustama või üles pooma. Selle tagajärjel rünnati mitmeid inimesi.

Tegelikult on homoseksuaalsus seaduslik ainult 13 Aafrika riigis ja ülejäänud 38s on see kriminaalkuritegu. Mauritaanias, Sudaanis ja Põhja-Nigeerias on see surmaga karistatav.

Uganda ametivõimud on kohustatud vastavalt Cotonou’ lepingule järgima rahvusvahelisi ja inimõigusi ning komisjon, nõukogu, Euroopa Liit ja välisteenistus peaksid samuti täielikult ära kasutama vahendeid kõikide homo-, bi- ja transseksuaalide inimõiguste nautimise edendamiseks ja kaitsmiseks.

  Raül Romeva i Rueda, autor. – Austatud juhataja! Uganda parlamendis arutlusel olev David Bahati esitatud nn homoseksuaalsusevastase seaduse eelnõu, milles sätestatakse homoseksuaalsete tegude karistamine vangistusega alates seitsmest aastast eluaegse valglakaristuseni või surmanuhtlusega, on lihtsalt vastuvõetamatu.

Ärgem unustagem, et Aafrikas on homoseksuaalsus seaduslik ainult 13 riigis ning 38 riigis on see kriminaalkuritegu, kusjuures Mauritaanias, Sudaanis ja Põhja-Nigeerias on homoseksuaalsus karistatav surmanuhtlusega.

Seetõttu peame taas kordama asjaolu, et seksuaalne orientatsioon on küsimus, mis jääb inimese privaatsuse õiguse valdkonda. Selle tagab rahvusvaheline inimõiguste seadus, mille kohaselt tuleb edendada võrdsust ja mittediskrimineerimist ning samal ajal tagada sõnavabadus. Seetõttu peame taas kord hukka mõistma mis tahes katsed õhutada viha ja propageerida vägivalda mis tahes vähemuse suhtes, sealhulgas soo või seksuaalse orientatsiooni alusel. Peame Uganda ametivõimudele meelde tuletama nende kohustusi vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Cotonou’ lepingule.

Seetõttu palun ka komisjonil ja nõukogul ning ka Euroopa välisteenistusel täielikult ära kasutada vahendeid kõikide homo-, bi- ja transseksuaalide inimõiguste nautimise edendamiseks ja kaitsmiseks oma suhetes Ugandaga.

  Filip Kaczmarek, autor. – (PL) Austatud juhataja! Katsed diskrimineerida Uganda kodanikke nende seksuaalse orientatsiooni alusel on tõsine küsimus. Selles küsimuses toetavad Ugandat paljud Aafrika riigid, kes ei taha, et rahvusvaheline kogukond või Euroopa Liit avaldaks neile survet, et nad lõpetaksid homoseksuaalsuse käsitlemise kuriteona.

Arusaamatus põhineb asjaolul, et me usume, et diskrimineerimise keelustamine siin valdkonnas on universaalne inimõigus, nagu Véronique De Keyser eelnevalt ütles. Enamik Aafrika riike ei näe seda nii ja seetõttu on dialoog nii keeruline. Meie ütleme, et me ei saa sellistes küsimustes vaikida ja nemad ütlevad, et me sekkume asjadesse, mis meisse üldse ei puutu.

Uganda õigusaktide muudatuste eelnõu on tõepoolest radikaalne muutus. Sellega võetakse kasutusele võimalik surmanuhtluse kasutamine juba kehtetstatud keeldude korduva rikkumise või raskendatud homoseksuaalsuse eest, kuigi ei ole tegelikult selge, mida see tähendama peaks. Me ei nõustu nende ettepanekutega ja loodame, et neid ei võeta vastu.

  Marie-Christine Vergiat, autor. – (FR) Austatud juhataja! Uganda on üks Aafrika riikidest, kus homoseksuaalsus on endiselt rangelt allasurutud. Tõepoolest, Uganda maine selles valdkonnas on üks kurikuulsamaid ja rangemaid, sest ta on Ameerika fundamentaalsete evangelistide juhtimisel, kelle tihedaks partneriks on Uganda riigipea, käivitanud homoseksuaalide vastu tõelise ristisõja. Me ei suuda enam järge pidada inimeste arvul, kes on kannatanud tagakiusamist ja piinamist üksnes oma seksuaalsuse tõttu.

Moslemid ja kristlased on riigis esmakordselt liitunud selle jälestuse hukkamõistmisel. Christopher Senyonjole, 70aastasel anglikaani piiskopile, pandi ülevalt keeld ametis viibida, sest ta oli üks vähestest, kes võttis seisukoha homoseksuaalide poolt.

Juba mainitud eelnõu võib tõepoolest iga hetk uuesti välja ilmuda. Selles minnakse nii kaugele, et määratakse isegi surmanuhtlus homoseksuaalidele, kelle puhul kahtlustatakse, et nad on HIV-positiivsed või suhetes alaealisega. Selles nõutakse nende kohta teatamist.

Kohalik alaleht Rolling Stone, millel ei ole midagi pistmist samanimelise ajakirjaga, avaldas juhtivate homoseksuaalide nimekirjad ja aadressid mässulise pealkirja all: „Pooge nad üles!”. Selle räbala ajalehe avaldamine on ajutiselt keelatud, kuid kahju on tehtud – nagu on juba öeldud.

Aafrikas suhtutakse homoseksuaalsusesse väga sageli kui läänest tulnud pahesse, mis põhjustab Aafrika esivanemate väärtuste kaotamise. Valitsusvälised organisatsioonid ütlevad, et Uganda 32 miljonist elanikust 500 000 on homoseksuaalsed. Paljud neist taotlevad varjupaika Euroopa riikides. Kas võiksime vähemalt anda endast parima tagamaks, et nendele taotlustele pööratakse erilist tähelepanu ja tõepoolest kõikidele meestele ja naistele, kes on rõhumise ja piinamise ohvrid?

  Monica Luisa Macovei, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Ma olen häiritud kriminaalseaduse kasutamise pärast privaatsuses toimuvate vabatahtlike samasooliste suhete kohta. See on juba osa Uganda seadustest ja karistuseks võib olla eluaegne vanglakaristus. Bahati eelnõu muudaks asjad siiski veel hullemaks. Siis võiks kasutusele võtta surmanuhtluse ja keelatud oleks homo-, bi- ja transseksuaalide küsimuste ühinemis- ja sõnavabadus.

Uus eelnõu suurendab hirmu ja vaenulikkuse õhkkonda riigis, kus homo-, bi- ja transseksuaalide tagakiusamine on juba toimumas. Inimesed peaksid üksteise peale kaebusi esitama privaatsetes küsimustes. Nende inimeste elud satuvad ohtu. Inimväärikusel ei ole Ugandas mingit tähendust, kui selline seadus vastu võetakse. Me ei tohi lasta sellel juhtuda.

  Michael Cashman, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Loomulikult on selle viimase aasta jooksul palju muutunud. 23. novembril kordas siinne täiskogu ise inimõiguste ja mittediskrimineerimise universaalsuse põhimõtet alusena, millelt edendada meie partnerlust PÜAga. Siinne täiskogu nõudis ka mittekaubeldavate inimõiguste klauslite tugevdamist ja sanktsioone, juhul kui neid klausleid ei suudeta järgida, muu hulgas diskrimineerimise jms puhul, mis põhineb seksuaalsel orientatsioonil.

Fakt on see, et need riigid soovivad meiega koostööd teha. Nad soovivad meiega partnerlussuhteid. Meil on AKV parlamentaarne ühisassamblee, meil on Cotonou’ lepingud. Seega palume neil teha meiega koostööd jagatud universaalsete põhimõtete nimel. Need on mittekaubeldavad. Kui nad sellistel alustel ei taha koostööd teha, kutsun komisjoni ja nõukogu üles võtma kasutusele vajalikud sanktsioonid, et kinnitada asjaolu, et meil on põhimõtted, mille eest me seisame. Samamoodi nõuame, et tulevikus võetaks ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse kõik meetmed eri partnerluste raames vastu mis tahes alustel diskrimineerimiseta, sealhulgas seksuaalne orientatsioon.

Teiste õiguste eest seismine ei ole kolonialism. Inimõigused on universaalsed ja jagamatud ning pealtvaatamine, kuid ignoreerimine, kui kellegi teise põhilisi inimõigusi rünnatakse, tähendab selles tegevuses kaasosaliseks olemist. Homoseksuaalsust ei saa Aafrikas edendada. Kui keegi ärkaks ja ütleks, et täna on ta homoseksuaalne, oleks ta hull. Tema elu oleks ohus ja tema perekond peaks ta politseile üles andma. Kujutage ette, et teie olete see inimene, ja võtke vajalikud meetmed nende õiguste kaitsmiseks.

  Alexandra Thein, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! ÜRO inimõiguste deklaratsioonis, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis ja ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas keelatakse diskrimineerimine seksuaalse orientatsiooni alusel. Lisaks sellele, et Euroopa Liidul on oma territooriumil kohustused inimõiguste suhtes, on tal ka rahvusvaheline kohustus nõuda nende õiguste järgimist ja kritiseerida kuritarvitamist, suheldes kolmandate riikidega, eriti juhul, kui anname läbi Euroopa Arengufondi rahalist toetust kolmandatele riikidele, nagu Uganda, mis on sõlminud meiega partnerluslepingud.

Samamoodi on meil õigus teha märkus, kui sellised kolmandad riigid ei täida inimõiguste järgimise nõudeid, mis on sätestatud sellistes partnerluslepingutes. Seega peab Uganda austama rahvusvahelisi inimõiguste standardeid, sest ta oli Cotonou’ lepingu osaline, milles sätestatakse meie organiseeritud arenguabi AKV riikidele.

Alles aasta tagasi kutsusime Ugandat üles mitte järgima oma plaane seaduse kohta homoseksuaalsuse kriminaliseerimiseks. Aasta hiljem on olukord halvenenud. Endiselt valitseb pika vanglakaristuse või isegi surmanuhtluse oht. Osalesin koos teistega meeleavalduses Uganda saatkonna ees selle aasta mais. Sellel ei olnud mingit mõju. Soovime veel kord rõhutada, et EL on üldiselt surmanuhtluse ja seda tüüpi homofoobsete õigusaktide vastu.

  Ryszard Czarnecki , fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Tegemist on huvitava ja tähtsa aruteluga. Soovin juhtida teie tähelepanu kahele probleemile. Esiteks asjaolu, et Uganda ei ole diskrimineerimise saar inimõiguste austamise meres. Kolmel neljandikul Aafrika riikidest on selles küsimuses väga ranged määrused, mis on võrdväärsed diskrimineerimisega. See ei ole vaieldamatult niivõrd Uganda probleem kui laiem probleem, mis hõlmab kogu mandrit ja Aafrika kultuuri. Teine küsimus on järgmine: on ütlematagi selge, et Uganda ei ole inimõiguste valdkonnas Aafrikas juhtival positsioonil. Teame palju näiteid inimõiguste rikkumiste kohta, mis tähendab, et see küsimus on osa laiemast probleemist ja peame loomulikult sellest probleemist avameelselt rääkima.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Meie resolutsiooni sihtpunkt on väga tõsised inimõiguste rikkumiste juhtumid ja kahjuks on homoseksuaalsuse karistamine kriminaalkuriteona Aafrikas norm. See peegeldub 38 riigi õigusaktidest, kusjuures ainult 13 Aafrika riiki peavad seda seaduslikuks.

Selles kontekstis on eelnõu, mis püüab jõustada teatavaid sanktsioone Ugandas, alates vanglakaristusest surmanuhtluseni, tõsine rünnak inimõiguste vastu, sealhulgas õiguse vastu privaatsusele. Kohalikus ajalehes sajast inimesest koosneva musta nimekirja avaldamine, keda süüdistati homoseksuaalsuses, ja lugejate õhutamine neid üles pooma on näide konkreetsest ähvardusest kogukonnale, keda süüdistatakse nende seksuaalse orientatsiooni pärast.

Nagu on osutatud meie resolutsioonis, ei ole meie meetme eesmärk – milles meid sageli süüdistatakse – konkreetselt Euroopa väärtuste pealesurumine, vaid inimõiguste kaitsmine, mis on üks Euroopa Liidu suuri eesmärke. Usun, et selles mõttes peavad Euroopa välisteenistus ja teised Euroopa institutsioonid kehtestama rangemad sanktsioonid, et tagada selliste rahvusvaheliste lepingute järgimine, milles Uganda on osaline.

  Cristian Dan Preda (PPE). − (RO) Austatud juhataja! Arutasime Uganda ja homoseksuaalsuse üle siin täiskogul ka mitmeid kuid tagasi. Sellest ajast alates ei ole midagi märkimisväärset juhtunud. Muidugi öeldakse mõnikord, et uudiste puudumine on hea uudis, kuid praegusel juhul ei ole see siiski tõsi, sest ehkki David Bahati projekti poolt ei hääletatud, ei võetud seda ka tagasi. See on jäänud kinni õigus- ja parlamentaarsesse komisjoni ning kogu rahvusvaheline surve ei suutnud lõppkokkuvõttes avaldada mõju projekti tagasivõtmiseks.

Tõeliselt kohutav – mõned kaasparlamendiliikmed on juba sel teemal rääkinud – on homoseksuaalidevastane kampaania, mis selles riigis toimub. Ilmselgelt loodame jätkuvalt ametivõimude mõistlikkusele ja sellele, et lõpuks võidab põhimõte, millega öeldakse diskrimineerimisele ei.

  Joe Higgins (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Vihakampaania homoseksuaalsete meeste ja naiste vastu Ugandas on tõeliselt kohutav. Mõnede religioossete koosseisude ja meediarubriikide üles klopitud julm ja tagurlik homofoobne kampaania, mis hõlmab ähvardusi homoseksuaalide tapmiseks, tähendab, et väga paljud homo-, bi- ja transseksuaalid Ugandas elavad nüüd suures ebakindluses ja hirmus. On põlastusväärne, et ka mõned poliitikud kasutavad seda küsimust ja õhutavad viha, tehes isegi ettepaneku hukata homoseksuaalsed inimesed.

Annan au Uganda homoseksuaalide kogukonna julgusele, kes iga päev vapralt võitlevad selle kurjakuulutava ohuga nende identiteedile ja isegi nende elule. Homofoobset kampaaniat juhivad laim, valed ja moonutused homoseksuaalide ja selle kohta, mida homoseksuaalne olemine tegelikult tähendab. Kõige jõulisem sõnum peab minema Uganda valitsusele, sealhulgas abi läbivaatamine, kuigi me ei taha loomulikult teha liiga tavalistele ugandalastele.

Peaksime julgustama aktiivset solidaarsust organisatsioonidega Ugandas, kes võitlevad homoseksuaalide õiguste eest, aitama neid selles olulises võitluses õigluse ja inimõiguste eest ning põhiõiguse eest olla see, kes sa oled.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Uganda parlamedis esitatud homoseksuaalsusevastase seaduse eelnõu tõstatab tõsiseid inimõiguste küsimusi. Homo-, bi- ja transseksuaalide inimõiguste kaitsmine on üks ELi prioriteete. Jagan täielikult Euroopa Parlamendi muret olukorra pärast Ugandas, aga ka teistes riikides, kus on vastu võetud või kaalutakse karistavaid või diskrimineerivaid õigusakte homo-, bi- ja transseksuaalide vastu.

Komisjon arvab, et homoseksuaalsuse kriminaliseerimine, nagu on ette nähtud seaduse eelnõus, on vastuolus ÜRO inimõiguste konventsiooniga, milles Uganda on osaline ja mida ta peab järelikult järgima.

Seaduse eelnõu on vastuolus ka ÜRO deklaratsiooniga seksuaalse orientatsiooni ja soolise identiteedi kohta. ELi eesistuja ja ELi missiooni juht Ugandas tõstatasid Uganda valitsuse küsimuse mitmel korral kohtumistel presidendi, peaministri, välisministriga ning ametlikel poliitilise dialoogi kohtumistel justiitsministriga ja ka Uganda inimõiguste komisjoniga.

See et 2010. aasta 2. oktoobril avaldati ajalehes Rolling Stone pealkirja all „Pooge nad üles!” fotode, nimede ning aadressidega nimekiri nendest, keda peeti homoseksuaalseks, oli häbiväärne tegu, mis seadis ohtu nende inimeste elud, ning mõistame selle täielikult hukka.

Euroopa Liidu delegatsioon jälgib olukorda jätkuvalt hoolega koos ELi liikmesriikide esindustega Ugandas ja ka partnerriikidega, nagu Norra ja Ameerika Ühendriigid, ning inimõiguste ülemvoliniku bürooga.

Küsimust on käsitletud ka tehnilises inimõiguste töörühmas, mis on foorum partnerite leidmiseks Ugandas, et arutada, jälgida, koordineerida ja võtta konkreetseid meetmeid inimõigustega seotud juhtumite puhul. Komisjon kavatseb jätkuvalt väljendada oma muret homoseksuaalsusevastase seaduse eelnõu ja teiste meetmete pärast, millega kasutatakse iga võimalust homo-, bi- ja transseksuaalide tagakiusamiseks.

Komisjon toetab jätkuvalt kohalikke inimõiguste organisatsioone nende jõupingutustes muuta suhtumist riigis ja parandada homo-, bi- ja transseksuaalide õigusolukorda.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub järgmise arutelu lõpus.

(1) Vt protokoll

10.3. Eritreast pärit pagulaste pantvangis hoidmine Siinai poolsaarel

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Eritreast pärit pagulaste pantvangis hoidmist Siinai poolsaarel⁽¹⁾.<BRK>

  Marietje Schaake, autor. – Austatud juhataja! Arvatakse, et umbes 250 Eritreast pärit sisserändajat hoitakse pantvangis Siinai kõrbes, ning on teatatud ebainimlikust kohtlemisest ja vägistamisest, samal ajal kui need inimesed ootavad lunaraha, mis tuleb maksta inimkaubitsejatele nende vabastamise eest.

Hiljutised sündmused on osa võrgustikust, mis toimetavad Sahara-tagusest Aafrikast pärit immigrante läbi Egiptuse Iisraeli, mis on Siinais tegutsenud alates 2007. aastast. Egiptuse ametivõimud teevad tervitatavaid jõupingutusi, et uurida UNHCRi esitatud teavet. ÜRO põgenike ülemvolinik peab tõhustama diplomaatilisi protsesse Egiptuse ametivõimudega, et kõrvaldada inimkaubanduse võrgustikud ja tõkestada inimeste üle piiri vedamist.

Samal ajal peaks Egiptus parandama põgenike kohtlemist rahvusvaheliste standardite kohaselt. See tähendab, et piiride õigustatud kaitsele ei tohiks sisserändajate või põgenike suhtes kasutada liigset või isegi tapvat jõudu ning seda nõu võiksime ka aeg-ajalt endale ELis anda.

  David-Maria Sassoli, autor. – (IT) Austatud juhataja! Olukord on väga tõsine. Arvame, et selle küsimusega, mida jälgib ka Euroopa ajakirjandus, peaks tegelema koos Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendiga ning paluma ka komisjonil küsimust uurida, sest see on tõeline humanitaarhädaolukord.

Praegusel juhul peavad liikmesriigid tegema kõik, et püüda aidata neil põgenikel sellelt territooriumilt lahkuda, ja me arvame, et nad võiks vastu võtta Euroopa riikides. Kutsume komisjoni üles andma endast parima selles tegevuses, sealhulgas kasutama olemasolevaid rahalisi vahendeid Euroopa pagulasfondi kaudu.

  Charles Tannock, autor. – Austatud juhataja! Fraktsioon ECR mõistab hukka kohutava kohtlemise, mille all kannatavad need süütud ja peamiselt Eritreast pärit ohvrid, mis on võrdväärne inimkaubitsejate toime pandud tänapäeva orjuse vormiga. Meil on hea meel ka Egiptuse valitsuse tehtavate jõupingutuste üle, et uurida süüdistusi ja tagada põgenike vabastamine, kuid peaksime keskenduma ka sellele, miks need õnnetud inimesed üldse põgenevad.

Vastus on, et Eritrea president Afewerki režiim on üks kõige represseerivamaid maailmas. Kõigil, kellel tekib võimalus tema diktatuuri eest põgeneda, teevad seda, ja mõned suudavad parema elu mujal üles ehitada. Need, kes ei saa Eritreast lahkuda, sundvärvatakse määramata ajaks sõjaväkke või peavad nad elatise kokku kraapima majanduse äärealadel, mis on pankrotistunud naaberriigi Etioopiaga peetud aastatepikkuse tulutu sõja ning laialdase korruptsiooni ja majanduse halva juhtimise tõttu. Eritrea ei ole kunagi peetud riiklikke valimisi.

Hiljutised avalikustamised WikiLeaksi veebilehel näitavad, et USA diplomaadid kirjeldasid Afewerki kui julma ja trotsivat juhti. Ütlen seda avalikult ilma igasuguste südametunnistuse piinadeta. Peaksime tegema kõik meist sõltuva, et tõrjuda ametikohalt see kohutav Aafrika türann, peaksime lõpetama kogu ELi abil tema režiimi ja peatama Cotonou’ lepingust tulenevad privileegid, mis tema riigis kehtivad.

  Cristian Dan Preda, autor. – (RO) Austatud juhataja! Igal aastal on tuhandeid inimesi, kes – olles ajendatud keerulisest olukorrast Somaali poolsaare aladel – püüavad ületada Egiptuse ja Iisraeli piiri. Paljud neist inimestest satuvad kahjuks beduiini inimkaubitsejate küüsi. Räägime kriminaalvõrgustikest, kes inimväärikust üldse arvesse ei võta, sest nende inimeste elud muutuvad vahetuskaubaks. Nende väljarändajate kaitseks töötavate valitsusväliste organisatsioonide aktivistide esitatud teabe kohaselt nõuti uskumatuid summasid, mis ulatuvad kuni 8000 USA dollarini iga inimese vabastamise eest.

Loomulikult ei saa me jääda ükskõikseks nende inimeste kannatuste suhtes, kelle puhul kohaldatakse erakordselt julma kohtlemist. Lisaks tahaksin juhtida teie tähelepanu naiste haavatavale olukorrale – neid vägistatakse korduvalt. Usun, et meie seisukoht peab siinkohal olema viljakandev. See tähendab, et peaksime tunnustama Egiptuse ametivõimude jõupingutusi nende vabastamiseks ja eelkõige toetama seda riiki võitluses inimkaubandusega. Seega ei vaja me üksnes karme sõnu, vaid ka koostööd ja konkreetseid meetmeid selles väga keerulises küsimuses, millega üks riik ei tule toime.

  Rui Tavares, autor. – (PT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Eritrea põgenike praegune olukord Siinai kõrbes on väga tõsine, nagu mitmed kaasparlamendiliikmed on juba kirjeldanud. Loomulikult peame olema karmid inimkaubitsejatega, kes hoiavad praegu neid põgenikke pantvangis ja nõuavad nende eest väga suures summas lunaraha. Samal ajal peame siiski kaitsma ka ohvreid, sest me ei saa lihtsalt tahta olla karmid inimkaubitsejatega, unustades seejuures täielikult ohvrid. Peame tunnistama ka põhjuseid, mis nad Siinai kõrbe viisid: nende väljarännutee viis varem läbi Liibüa, aga Itaalia ja Liibüa ning ELi ja Liibüa kokkulepped, mida komisjon kujutas siin nii palju kordi hea uudisena, tähendavad, et inimestel, kes tulevad kohast, mida on üsna õigustatult nimetatud suureks koonduslaagriks ja Aafrika Põhja-Koreaks, ei ole mitte kuskile põgeneda.

Seega on vaja midagi ette võtta: mitte ainult Egiptuses, kes teeb selgelt vähem, kui ta peaks, vaid ka Euroopa Liidus. Alustuseks kutsun Euroopa Komisjoni üles saatma kiiresti delegatsiooni Egiptusesse, et saada teada, missugune on olukord kohapeal. Midagi on vaja ette võtta ka kõikides meie institutsioonides, sest eritrealased on selge ümberasustamise juhtum – poliitika, mida jagame Euroopa Pagulasfondiga. Need põgenikud ei saa naasta Eritreasse ega jääda transiitriiki: ainuke lahendus on ümberasustamine. Head kolleegid! Kas teate, miks ümberasustamise pakett edasi ei liigu? See ei liigu edasi mitte selle pärast, et mais oli parlament juba teinud oma osa kaasotsustusmenetlusest ümberasustamise juhtumis, vaid selle pärast, et kuulsa vaidluse tõttu delegeeritud õigusaktide üle keeldus nõukogu tegema oma osa. Kui ümberasustamise pakett oleks vastu võetud, oleks meil praegu kiirmenetlus, mille parlament lisas minu enda kirjutatud raportisse ja mis võeti siin vastu 500 häälega: Euroopa Komisjon saaks alustada kiirmenetlust nende pagulaste ümberasustamiseks. Kuna nõukogu ei teinud oma osa selles, mida peaksime nimetama kaasotsustusvõimetusmenetluseks, on need inimesed Siinai kõrbes kes teab kui kaua. Sellel kaasotsustusvõimetusmenetlusel on tagajärjed tõeliste inimeste elule ja nõukogul on aeg oma osa tööst ära teha.

  Barbara Lochbihler, autor. – (DE) Austatud juhataja! Tänu telefonikõnele, mis toimus Itaalias elava Eritrea kirikuõpetaja ja Eritrea pantvangi vahel, sai Euroopa avalikkus teada, et põhimõteteta inimkaubitsejad ähvardavad lasta maha raskustes Eritrea pantvangid, kui lunaraha ei maksta. Pantvangivõtjad on käitunud süümepiinadeta ja juba inimesi peksnud või maha lasknud.

See julm kuritegu sundis lähemalt uurima, mis toimub Egiptuse ja Iisraeli piiril – piirkonnas, kus on sundolukorras üha rohkem põgenikke, püüdes pääseda Euroopasse või Iisraeli ilma vajalike dokumentideta. Egipstuse poole peal on sõjaline keeluvöönd. Kes iganes sellesse piirkonda siseneb, peab minema sõjaväekohtu ette. Organisatsiooni Human Rights Watch kohaselt on alates 2007. aastast seal maha lastud vähemalt 85 relvastamata põgenikku, kes üritasid piiri ületada. Iisraeli valitsus räägib üle 1000 ümberasujast, kes üritavad nende riiki ilma paberiteta iga kuu siseneda, ning Iisrael on hakanud tõhustama piiril julgeolekut ja järelevalvet. Lisaks on Negevi kõrbes püstitatud suur vangilaager.

Kutsume asjaomaseid valitsusi üles tegema koostööd ÜRO põgenike agentuuriga ja tagama põgenike kaitse ja õigused nende piiridel. Siiski tunnistame ka selgelt, et meil Euroopas on vastutus nende ümberasujate saatuse eest, kes saadetakse tagasi meie välispiiridelt ja kes ei saa naasta oma koju, kannatades selle tagajärjel inimõiguste rikkumise käes, nagu näeme Eritrea põgenike puhul.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja! Eritrea põgenike olukord Siinais on traagiline. Nad otsivad paremat elu, kuid satuvad sageli silmitsi surma, piinamise ja rõhumisega. Neid ekspluateeritakse ja petetakse. Egiptuse ametivõimud püüavad võidelda inimkaubanduse probleemiga, aga nende reaktsioon ei ole alati tõhus. Peame aitama põgenikke, pantvange ja kõiki, kes vajavad meie abi. Peaksime toetama Iisraeli ja Egiptuse ametivõime võitluses inimkaubandusega.

Samuti tasub natuke mõelda põhjustele nende ohtlike juhtumite taga. Usun, et peaksime seadma eesmärgiks parandada olukorda Eritreas ja teistes Somaali poolsaare piirkonna riikides, sest olukorra parandamine Aafrika riikides võib vähendada rändesurvet. Me ei saa lahendada probleemi, võideldes sotsiaalsete hädadega, mida ränne ise tekitab. Saame ainult piirata vähem soovitavat mõju ja seda määra, mis ulatuses põgenike sihikindlusest toitutakse. Paluksin teil toetada Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni ettepanekut. Oleme veendunud, et meie resolutsiooni ettepanek on antud juhul ühisresolutsioonist parem.

  Ana Gomes , fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja! Egiptus mitte üsknes ei pigista silma kinni Aafrika põgenike kohutava kohtlemise ja ekspluateerimise suhtes, kes üritavad põgeneda üle Siinai Iisraeli oma riikidest, konkreetselt Somaaliast ja Eritreast. Egiptus saadab neid ka riigist välja, kuigi nad ilmselgelt kvalifitseeruvad põgenikeks ja varjupaigataotlejateks, sest nad on pärit kas riigist, mis on kohutavas võitluses terrorismi, seadusetuse ja korratusega, või teisest, Eritreast, mis on üks kõige rõhuvamaid ja julmemaid riike kogu maailmas. Tegelikult praktiseerivad Egiptuse ametivõimud tapmise eesmärgil tulistamise poliitikat ja organisatsiooni Human Rights Watch raporti kohaselt on alates 2007. aastast Siinais saanud surma juba 85 ümberasujat.

Kutsume Egiptuse ametivõime üles täitma oma kohustusi inimõiguste, ümberasujate ja eriti pagulastega ning tegema koostööd ÜRO põgenike ülemvolinikuga. Samuti kutsume Euroopa ametivõime üles tegema sama ja toetama täielikult seda, mida Rui Tavares ütles sellel teemal ümberasumise võimaluse kohta.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olgem ausad! Resolutsioonid on praegu sõnastatud kujul nõrgendatud versioon sellest, millega nädala alguses alustasime.

Olgem veel kord selged: olukord on tõsine. Rõhutame ka asjaolu, et Eritrea põgenikke Siinais hoitakse pantvangis. Siiski ei ole me valmis arutama seoseid Itaalia ja Liibüa vahel ja Euroopa sulgemist ümberasujatele, mille tulemusena on poliitilised põgenikud pidanud põgenema teistesse kohtadesse. Nüüd peavad nad minema mööda teid, mis on isegi ohtlikumad kui varasemad.

Iga Eritreast lahkunu on automaatselt poliitiline põgenik, sest tagasi minna on võimatu ning kui seda teha, satuks ohtu põgeniku perekond. Mind vaevab see, et me ei ole siin täiskogul valmis ütlema: kui Euroopa tahab nii hirmsasti ennast ümberasujate eest kaitsta, peab ta avama saatkonnad Eritreas, et inimestel oleks lihtsam varjupaika taotleda. Meil ei lubatud seda ettepanekut resolutsiooni lisada.

Kui kuulen Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni viitamas kõigele, mis Egiptuses peaks toimuma, siis mõtlen: mida peame tegema meie ja kuidas saame keelduda leppimast sellega, et inimesed on siin ohus üksnes seetõttu, et me ei taha võtta vastutust? Sulgeme inimestele ukse ja seda tehes seame ohtu nende elud.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Siinai piir on muutunud teeks, mille kaudu tuhanded eritrealased põgenevad oma riigist, püüdes leida paremat elu.

Oma ebaseaduslikul teekonnal vabaduse poole sõltuvad nad siiski inimkaubitsejate abist, kes on teatava hinnaga valmis aitama põgenikke üle Siinai piiri isegi ilma vajalike dokumentideta. Selles seadusetus kaubanduses ei ole inimkaubitsejate jõukude võimuses olevatel põgenikel peaaegu mingeid õigusi ning nad sõltuvad saatuse muutlikkusest ning nende inimeste tujudest, kelle kätesse nad on tasu eest oma saatuse usaldanud.

Seitsme Eritrea põgeniku surm Egiptuse ja Iisraeli piiril paljastab meile veidi nende põgenike sünget olukorda, kes illegaalselt vabadust otsima lähevad. Head kolleegid! Seega on üsna õige, et tegeleme sellele probleemile lahenduse leidmisega ja aitame koos asjassepuutuvate riikide valitsustega leida Eritrea põgenike probleemile tsiviliseeritud lahenduse.

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Austatud juhataja! 7. detsembril väljendas UNHCR muret, et beduiinidest inimkaubitsejad hoiavad umbes 250 Eritreast pärit põgenikku Siinais kinni.

Oleme teadlikud, et need põgenikud olid kohustatud maksma teatava summa raha oma soovi eest elada paremates tingimustes. Väidetavalt hoitakse põgenikke kõrbes konteinerites ja neid pekstakse sageli. Eritrea valitsuse suhtumine on murettekitav: oma kodanike kaitsmise asemel peab ta neid soovimatuteks dissidentideks.

Nõuame kiiret ja ühist tegutsemist – peamiselt Egiptuse ja Iisraeli poolt – inimkaubitsejate peatamiseks, organiseeritud kuritegeliku võrgustiku laialisaatmiseks ja kindlasti jõupingutuste tugevdamiseks, et kaitsta praeguseid ja tulevasi põgenikke, rakendades UNHCRi määrusi ja standardeid.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Kohe alguses tahaksin rõhutada, et toetan reservatsioonideta Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni. Vaatamata teksti selgusele ei ole ühise resolutsiooni vastuvõtmises jõutud kokkuleppele teiste fraktsioonidega, mis on kahetsusväärne. Olukord Somaali poolsaare piirkonnas on murettekitav. See piirkond on muutunud üheks oluliseks tegevuskeskuseks organiseeritud kuritegelike rühmituste jaoks, arvestades suurt hulka Aafrika väljarändajaid, kes sellest piirkonnast läbi käivad.

250 pantvangi on kannatanud ebainimlikku ja alandavat kohtlemist ja nende olukord on muutumas hullemaks. Lisaks ei ole peatse vabanemise võimalust, sest pantvangide perekonnad ei suuda maksta küsitud lunaraha. Seega peaks Euroopa Parlament saatma selge sõnumi nende vabastamiseks. Kuritegelike organisatsioonide vastu tuleb võtta kiireid meetmeid, nad tuleks vastutusele võtta ja piinamislaagrid püsivalt sulgeda.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Loomulikult mõistan jõuliselt hukka viisi, kuidas Eritrea põgenikke koheldakse, ning samamoodi toetan muidugi asjaolu, et Euroopa Liit peaks astuma samme nende põgenike olukorra lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik. Selles raportis sõnastatud suund on siiski lühidalt öeldes surnud ring. Minu meelest on kaks punkti täiesti hämmastavad. Fondi loomine nende põgenike aitamiseks on mulle täiesti vastuvõetav, kui mitte arvestada seda, et praegu elab ELis miljoneid kodanikke eksistentsiaalses ebakindluses ja äärmises vaesuses. Ungaris elab üle kolme miljoni inimese allpool vaesuspiiri, enamik pensionäre ei saa maksta oma ravimite eest ja tegelikult on see trend suurenemas kogu Euroopas. Seega peaksime eelkõige püüdma aidata inimesi Euroopas, väljendades loomulikult samal ajal kaastunnet ka põgenike vastu. Teine küsimus on see, et liikmesriigid peaksid võtma põgenikud vastu vabatahtlikult. Millal saate te aru sellest, et Euroopa Liit on põgenikest küllastatud? EL peaks tegutsema vahendajana Eritrea ja Eritreast pärit põgenike vahel, et tagada nende turvaline kojunaasmine.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Enamik Eritrea kodanikke, kes on praegu Siinai kõrbes, on põgenenud rõhuva režiimi eest ja sellisel juhul tuleks neid käsitleda ÜRO standardite alusel põgenikena. Seega usun, et peame nõudma, et Egiptus täidaks rahvusvahelise kohustuse ja tagaks neile abi. Kõige suuremat muret tekitab minu arvates siiski ebainimlik kohtlemine, mille käes ümberasujad kannatavad, kui neid hoitakse pantvangis kõrbes lunaraha ootel. Eelkõige on õõvastavad väited mitmekümnete naiste vägistamise kohta ja see peaks mobiliseerima rahvusvahelist üldsust.

Ka inimkaubandus on Aafrikas võtnud häirivad mõõtmed. Egiptuse julgeolekuteenistus on viimastel aastatel tapnud mitukümmend ümberasujat, kui viimased püüavad illegaalselt üle piiri Iisraeli minna. Arvan, et inimkaubanduse vastu selles piirkonnas tuleb võidelda teiste meetoditega, ning usun, et ÜRO põgenike ülemvoliniku (UNHCR) juurdepääs on vajalik, et tagada eluliselt oluline abi nendele inimestele.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Eritrea põgenikud on traagilises olukorras. Mõeldes selle tragöödia peale, peaksime siiski meeles pidama ka seda, miks selline olukord tekkis. Tõsiasi on see, et Eritreas rikutakse laialdaselt põhilisi inimõigusi. Massiline tagakiusamine toimub tohutus ulatuses, ohvriteks on poliitilised oponendid, kristlased ja tuhanded tavainimesed. See on tegelik põhjus, miks meil on täna arutlusel olev traagiline probleem, mistõttu peame tegema kõik mis võimalik, et muuta ELi poliitikat Eritrea ametivõimude suhtes – seda enam, kui tuletame meelde, et Euroopa Komisjon tervitas 2007. aastal praegust riigipead soojalt Brüsselis, kuigi ta on vastutav nii paljude inimeste kohutava piina eest, mis sunnib neid põgenema ja põhjustab veel enam selliseid tragöödiaid. Seetõttu on aeg rakendada pragmaatilist ja otsustavat poliitikat selle türanni suhtes.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Komisjon jagab Euroopa Parlamendi muret. Raportites on juttu mitmest sajast põgenikust Eritreast, Etioopiast, Sudaanist ja Somaaliast, keda ilmselt hoiavad pantvangis Siinai inimkaubitsejad, kes nõuavad nende vabastamise eest suuri summasid.

Oleme juhtumit jälginud alates esimesest teavitusest, tuvastades faktid, hinnates olukorda ja võttes asjakohaseid meetmeid. Euroopa Liidu delegatsioonil Kairos on tihe kontakt kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja see teeb koostööd ÜRO põgenike ülemvoliniku piirkondliku esindusega Kairos.

Nad jälgivad seda juhtumit hoolega. Koostöös ELi liikmesriikide saatkondadega on võetud ühendust Egiptuse välisministeeriumiga. EL on väljendanud meie muret ja ka meie tugevat seisukohta, et Egiptuse ametivõimud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid nende inimeste vabastamiseks ja tagama neile asjakohase kaitse. On kuuldusi käimasolevatest uurimistest põgenike rühma leidmiseks ja loodame, et asjad saavad lähemate päevade jooksul selgemaks.

See juhtum ei ole ainuke põhjus muretsemiseks. Ümberasujad ja põgenikud kannatavad Egiptuses endiselt paljude vajakajäämiste pärast nende kaitsmisel. Kõige tõsisematest juhtumitest teatatakse Siinais. Paljud ümberasujad, kes kavatsevad üle Siinai piiri Iisraeli jõuda, satuvad väärkohtlemise ohvriks. Oleme selle küsimuse tõstatanud palju kordi meie Egiptuse kolleegidega regulaarsetel allkomisjoni kohtumistel, kus arutatakse kas ümberasumist puudutavaid või poliitilisi küsimusi, sealhulgas inimõigused.

Viimane kord, kui teema tõstatati, oli ELi ja Egiptuse assotsiatsioonikomitee kohtumisel 14. detsembril Kairos. EL on regulaarselt kutsunud Egiptuse ametivõime üles parandama abi ja kaitse kvaliteeti varjupaigataotlejatele ja pagulastele ning on selles püüdluses pakkunud rahalist ja tehnilist abi. EL on samuti kutsunud Egiptuse ametivõime üles tagama, et tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet järgitakse kõikide ümberasujate puhul, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, sealhulgas eritrealased.

EL on nõudnud, et UNHCRile antaks täielik õigus rakendada oma volitusi kogu Egiptuses, sealhulgas Siinai piirkonnas. On olnud mõningane positiivne areng, mida tuleks rõhutada. Selle aasta kevadel võttis Egiptus vastu uue õigusakti inimkaubanduse kriminaliseerimise ja ka selle ohvrite kaitsmise kohta.

Teine tervitatav edusamm on siirdamise seaduse vastuvõtmine, millega kriminaliseeritakse elundikaubandus. Loodame, et Egiptuse valitsus võtab nüüd tõhusad meetmed, et tagada õigusraamistiku tõhus rakendamine, ning oleme pakkunud oma koostööd selles valdkonnas.

Toetame jätkuvalt UNHCRi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd, et tagada paremad elamistingimused ja nõuetekohane õigusabi riigis elavatele ümberasujatele ja pagulastele. Jälgime jätkuvalt hoolega pantvangis olevate põgenike juhtumit Siinais ning hoiame Egiptuse ametivõimudega selles suhtes ühendust.

Ma loodan siiralt selle juhtumi kiirele lahendusele ja mul on kahju seni teatatud kaheksa inimelu kaotuse üle.

  Rui Tavares (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Volinik luges oma hästi ettevalmistatud kõne ette, justkui keegi ei olekski komisjoni poole konkreetsete küsimustega pöördunud.

  Juhataja. – Tahtsite rääkida kodukorrast. Peaksite rääkima sellest ja mitte millestki muust.

  Rui Tavares (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Loomulikult on see töökorda puudutav küsimus. Palusime komisjonil konkreetselt öelda, kas ta saadab delegatsiooni Egiptusesse, et näha olukorda kohapeal. Komisjon võiks vähemalt paluda ümberasustamise lõpetamist. Kaasotsustamine annab teile võimu…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Juhataja. – Kahjuks ei ole see töökorda puudutav küsimus. Loomulikult on teil vabadus esitada see küsimus komisjonile ja komisjon võib otsustada, kas vastab teile. Vastasel juhul ei kuulu see kodukorra alla.

Sellega arutelu lõppeb.

Hääletus toimub pärast arutelu.

(1) Vt protokoll

11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

12. Hääletused

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad (vt protokoll))

12.1. Malaisia: peksukaristuse kasutamine (B7-0708/2010)

Enne hääletust

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Enne kui asume hääletuse juurde, tahaksin oma fraktsiooni nimel paluda, et hääletades Eritreast pärit põgenike olukorra üle, loobuksime ühisresolutsiooni hääletusest ja paluksime Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud resolutsiooni nimelist hääletust.

  Juhataja. – Kuulsite oma kaasparlamendiliikme palvet. Kui ei ole vastuväiteid, jätkame nii, nagu välja pakutud. Ma ei näe vastuväiteid.

12.2. Uganda: Bahati eelnõu ning homo-, bi- ja transseksuaalide diskrimineerimine (B7-0709/2010)

12.3. Eritreast pärit pagulaste pantvangis hoidmine Siinai poolsaarel (B7-0712/2010)

Enne hääletust lõike 7 üle

  Carlo Casini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Muudatusettepaneku eesmärk on muuta meie otsustusvõimet Egiptuse tegevuse suhtes teravamaks. Küsimus ei ole ainult selle, et tunnustaksime, et Egiptus on vähemalt midagi teinud, vaid selles, et paluksime tal kiiresti ja kohe sekkuda pantvangide vabastamisse, nõudes, et riik ei kasutaks kunagi surmavat jõudu Siinaid ületavate inimeste tagasitõrjumiseks. Samuti kutsutakse üles ÜRO põgenike ülemvoliniku bürood võtma kohe ühendust praegu pantvangis hoitavate inimestega.

„Nõuab, et Egiptuse ametivõimud võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks pantvangis hoitavate Eritrea põgenike vabastamine, väldiksid surmava jõu kasutamist illegaalsete sisserändajate suhtes, kes ületavad riigipiiri, kaitseks nende inimväärikust ja füüsilist ja psühholoogilist väärikust ning tagaks, et kinnipeetavatel sisserändajatel on võimalus võtta ühendust ÜRO põgenike ülemvoliniku bürooga ja et ülemvolinikul oleks juurdepääs kõikidele kinnipeetavatele varjupaigataotlejatele ja põgenikele”.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

Pärast lõiget 7

  David-Maria Sassoli, autor. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahaksin lisada resolutsiooni lõike, mida peame oluliseks ja mis ei mõjuta eriti selle ülesehitust. See puudutab ühisresolutsiooni lõiget 9.

Loen selle ette: „kutsub liikmesriike käsitlema kõnealust humanitaarhädaolukorda kõikide kriisi kaasatud varjupaigataotlejate vabatahtliku ümberasustamise abil Euroopa Liidus; palub Euroopa Komisjonil koordineerida kõnealust tegevust ja kasutada Euroopa pagulasfondi kaudu olemasolevaid rahalisi vahendeid”.

  Carlo Casini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tahaksin paluda muudatusettepaneku esitajal selgitada ühte küsimust.

Ette loetud teksti kohaselt puudutab taotletav sekkumine kõiki neid, kes varjupaigaõigust taotlevad. Ütleksin pigem „need, kellel on varjupaigaõigus”, sest sõnapaar „kes taotlevad” on liiga ohtlik, kuna on oht, et kõik võivad taotleda varjupaigaõigust.

Vastupidi, koordineerides muudatusettepanekut ÜRO põgenike ülemvoliniku bürooga, hindab seda viimane kahest.

Igal juhul paluksin muudatusettepaneku esitajal seda muuta, kasutades sõnu „need, kellel on varjupaigaõigus.”

  Juhataja. – Ma olen teadlik, et 10% on üldiselt piisav. Praegusel juhul ei oleks sellest siiski piisanud. Igal juhul esitasin küsimuse varem ja teil oli piisavalt aega. Hääletame nüüd selle muudatusettepaneku üle.

(Suuline muudatusettepanek võeti vastu)

13. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

14. Nõukogu esimese lugemise seisukohad (vt protokoll)

15. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

16. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

17. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 123) (vt protokoll)

18. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine (vt protokoll)

19. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

20. Istungjärgu vaheaeg

  Juhataja. – Kuulutan välja Euroopa Parlamendi istungijärgu vaheaja. Arvestades ilmastikutingimusi, tahaksin soovida oma kaasparlamendiliikmetele ohutut koduteed. Soovin teile kõigile häid jõule ja head loodetavasti eduka 2011. aasta algust!

(Istung katkestati kell 16.35)

Kuidas nõukogu hindab ELi kultuuriedendusprogrammidega saavutatut piirialadel, eelkõige mitmekeelsuse toetamise ning lasteaedades ja koolides naaberriikide keelte edendamise osas?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Kuigi õpetuse sisu – ja sellest tulenevalt ka õpetatavate keelte valiku ja õpetamise taseme – eest vastutavad ainult liikmesriigid, tuleb rõhutada, et nõukogu on alati toetanud projekte ja meetmeid, mille eesmärk on edendada keeleõpet ja keelelist mitmekesisust. Need projektid ja meetmed hõlmavad elukestva õppe programmi horisontaalset allprogrammi, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1720/2006/EÜ⁽¹⁾, 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes⁽²⁾, milles tõstetakse eelkõige esile võõrkeelteoskust, järeldusi mitmekeelsuse kohta, mille nõukogu võttis vastu 2008. aasta mais⁽³⁾, ning nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsiooni mitmekeelsust edendava Euroopa strateegia kohta⁽⁴⁾.

Lisaks juhitakse auväärt parlamendiliikme tähelepanu tõsiasjale, et nimetatud elukestva õppe programmi käsitleva otsuse artikli 15 lõike 5 alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete külgede kohta, sealhulgas tulemuste analüüsi.

Eesistujariigi Belgia programmis on selgesti sõnastatud, kui oluliseks peab eesistujariik kultuuritööstuse väärtustamist ja selle panust liikmesriikide sisemajanduse koguproduktis. Programmis on välja toodud, et selle poolaasta jooksul, mil Belgia on eesistujariik, pöörab nõukogu erilist tähelepanu poliitikale, mille abil rakendatakse ja toetatakse kultuuritööstusega seotud algatusi, eriti kui need on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete algatused.

Arvestades, et finantskriisi tõttu tuleb väärtustada uuenduslikke ja seni võrdlemisi vähe rakendatud kasvavaid valdkondi, palume nõukogul vastata järgmistele küsimustele.

Kas nõukogu peab rahuldavaks Belgia eesistumise ajal kultuuritööstuse ning selles valdkonnas tegutsevate väikese ja keskmise suurusega ettevõtete aitamisel ja ergutamisel tehtud edusamme?

Kas nõukogul on täpsed andmed, mille põhjal selgub selle sektori osakaal liikmesriikide SKPs? Millistes liikmesriikides moodustab kultuuritööstus olulise osa SKPst?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Eesistujariik Belgia märkis oma poolaasta programmis, et kavatseb Euroopa 2020. aasta strateegia raames tõsta esile kultuuri- ja loomemajanduse väärtustamist ja selle panust Euroopa sisemajanduse koguproduktis (SKPs), majanduskasvus ja tööhõives. 18. novembril võttis nõukogu vastu kultuurivaldkonna töökava, milles on kindlaks määratud selle tegevusala prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks, kusjuures peamiste eelisteemade seas on kultuuri- ja loomemajandus. Lisaks korraldas eesistujariik oktoobris kultuuri- ja loomemajanduse teemal kultuuriministrite mitteametliku kohtumise. Kohtumisel rõhutasid ministrid, et ELi tasandil nimetatud valdkondades väljatöötatavates strateegiates ja meetmetes tuleks arvestada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega, sest nemad moodustavad selles sektoris ettevõtete enamuse. 26. novembril võttis nõukogu vastu järeldused Euroopa 2020 strateegilise juhtalgatuse „Innovaatiline liit” kohta. Järeldustes tõdetakse, et kultuuri- ja loomemajandus on tehnoloogilise ja mittetehnoloogilise uuendustegevuse tähtis allikas ja et seda potentsiaali tuleb täiel määral rakendada.

Kuigi nõukogu ei ole koostanud selles küsimuses oma statistikat, kinnitavad hiljutised kultuuri- ja loomemajandust käsitlevad uurimused kooskõlas rohelise raamatuga kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta⁽¹⁾ seda, et nimetatud majandusharudes töötab kogu ELis ligikaudu 5 miljonit inimest ning et nende osakaal ELi SKPst on umbes 2,6%. Lisaks otsesele panusele SKPsse on kultuuri- ja loomemajandusel täita oluline roll mitmes muus majandussektoris. Eurostat koostab praegu Euroopa statistikasüsteemi koostöövõrgustike (ESSnet) projekti kaudu põhjalikumat ja ühtlustatumat statistikat, mille eesmärk on hinnata täpsemalt kultuuri- ja loomemajanduse majanduslikku osatähtsust. Euroopa statistikasüsteemi koostöövõrgustike projekti tulemused avaldatakse 2011. aasta lõpuks.

Kas nõukogu saab kommenteerida Cancúni kliimaläbirääkimiste tulemusi? Milliseid meetmeid kavatseb nõukogu Cancúni läbirääkimistest lähtuvalt võtta järgmise 12 kuu jooksul?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Pärast kolm aastat kestnud läbirääkimisi Bali tegevuskava üle tähistas Cancúni kliimamuutuse konverents tähtsat sammu uue rahvusvahelise kliimakokkuleppe poole.

Cancúni konverentsil õnnestus tõepoolest võtta vastu otsuseid, mis esiteks võimaldavad kohapeal kiiresti tegutseda ning teiseks panevad aluse 2012. aasta järgset perioodi käsitlevale rahvusvahelisele kokkuleppele, mis põhineb kindlalt eesmärgil hoida maailma õhutemperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega.

Mis puutub kiiresse tegutsemisse, siis võiks mainida kliimamuutustega kohanemist, tehnoloogiat, metsade hävitamise vastast võitlust ja rahastamist.

Vastu on võetud Cancúni kohanemisraamistik ning moodustatud on kohanemiskomitee, et tugevdada kliimamuutustega kohanemise vallas järjekindlaid meetmeid, mille eesmärk on leevendada juba toimunud kliimamuutuste mõju. Uus asutus peaks aitama toetada neid riike, mis on kliimamuutuste mõju suhtes kõige haavatavamad.

Samuti on loodud uus tehnoloogiamehhanism, et toetada kliimamuutuste leevendamise (kasvuhoonegaaside vähendamine) ja nendega kohanemise meetmeid. Et hõlbustada meetmete rakendamist selles valdkonnas, on asutatud kaks uut organit: tehnoloogia täitevkomitee ning kliimatehnoloogia keskus ja võrgustik. Uutelt asutustelt oodatakse, et nad jätkaks teadusuuringute ning tehnoloogia kasutamise, levitamise ja siirde tõhusamat edendamist.

Peale selle on loodud süsteem metsade hävitamise vastu võitlemiseks. Arengumaade riiklike strateegiate või tegevuskavade alusel tuleb välja töötada finantsstiimulid.

Lõpuks on moodustatud Roheline Kliimafond, mille abil püütakse täita eesmärki eraldada 100 miljardit USA dollarit, mis on arengumaadele 2020. aastaks lubatud.

Siiski tähistab Cancún alles algust. Cancúni tekstid panevad aluse tulevasele 2012. aasta järgset perioodi käsitlevale rahvusvahelisele kokkuleppele. Nendes tugevdatakse arenenud riikide läbipaistvussüsteemi ning kehtestatakse sellise süsteemi põhimõtted arengumaade jaoks. Järgmisel aastal jätkuv põhjalik arutelu käsitleb õiguslikku vormi: küsimus on selles, kas kõiki arenenud riike, kes on Kyoto protokolli osalised, on võimalik veenda nõustuma teise kohustusperioodiga ning kas Ameerika Ühendriigid ja suured tärkava turumajandusega riigid on konventsiooni kohaselt nõus uue õigusaktiga.

Järgmise aasta jooksul hakkab nõukogu neid tulemusi rakendama ning keskendub selle protsessi muutmisele siduvaks rahvusvaheliseks raamistikuks, mille üle saaks pidada läbirääkimisi Lõuna-Aafrikas Durbanis. Eelkõige on vaja tagada, et erinevate osaliste tehtud jõupingutused on tõepoolest kooskõlas 2% eesmärgiga.

Euroopa Parlamenti teavitatakse läbirääkimiste edusammudest korrapäraselt.

Iirimaal kannatab dementsuse all 38 000 inimest ja eeldatakse, et elanikkonna vananemise tõttu kahekordistub see arv 2026. aastaks. Dementsete haigetega tegeleb üle 50 000 hooldustöötaja ja hinnanguliselt mõjutab dementsus otseselt 100 000 inimest, kes kõik on sunnitud pealt vaatama, kuidas nende lähedased kannatavad sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise all.

Mida kavatseb nõukogu teha teadlikkuse suurendamiseks dementsuse kohta ja selle haiguse häbimärgistamise kaotamiseks?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) 3. juunil 2003. aastal võttis nõukogu vastu järeldused vaimuhaigustega seotud häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise kohta. Järeldustes kutsus nõukogu liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu vaimuhaigustega seotud häbimärgistamisest ja diskrimineerimisest tulenevate probleemide mõjudele kõikides vanuserühmades ning tagama, et neid probleeme tunnistataks. Samuti soovitati liikmesriikidel võtta meetmeid häbimärgistamise vastu võitlemiseks ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks kõiki huvirühmi kaasava aktiivse partnerluse ja dialoogi kaudu. Samuti kutsus nõukogu komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu aktiivsele koostööle kõikide asjakohaste ühenduse poliitikavaldkondade ja meetmete raames ning eriti tegevuse puhul, mis on seotud tööhõive, diskrimineerimiskeelu, sotsiaalkaitse, hariduse ja tervisega, et vähendada vaimuhaigustega seotud häbimärgistamist ja diskrimineerimist.

Et Euroopa Liidus on kõige levinum dementsuse vorm Alzheimeri tõbi (70% haigusjuhtudest), võttis nõukogu 26. septembril 2008. aastal vastu järeldused liikmesriikide ühise osalemise kohta võitluses neurodegeneratiivsete haiguste, eelkõige Alzheimeri tõvega.

13. juunil 2008. aastal toimus Brüsselis ELi kõrgetasemeline konverents „Üheskoos vaimse tervise ja heaolu nimel”. Konverentsil pandi alus vaimse tervise ja heaolu Euroopa paktile. Selle tulemusel loodi vaimse tervise alal ELi koostööraamistik, mille alusel võetakse meetmeid viies esmatähtsas valdkonnas. Neis tegevusvaldkondades toimus 2010. aastal kaks temaatilist konverentsi – „Eakate vaimse tervise ja heaolu edendamine” (Madrid, 28.–29. juuni 2010) ning „Võitlus häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutusega” (Lissabon, 8.–9. november 2010) –, mille kaassponsoriteks olid komisjon ja liikmesriigid.

Vaid mõni aeg tagasi korraldas eesistujariik Belgia eakate vaimse tervise esmatähtsa valdkonna raames dementsuseteemalise kõrgetasemelise konverentsi, mis toimus 25.–26. novembril 2010. aastal Brüsselis. See oli jätkuks 2008. aasta oktoobris eesistujariigi korraldatud konverentsile võitluse kohta Alzheimeri tõve ja seonduvate haiguste vastu ning oli kooskõlas Euroopa Komisjoni 2009. aasta teatisega Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta⁽¹⁾.

On teada, et Euroopa laevandus aitab oluliselt kaasa Euroopa majanduse elavdamisele. Samas on Euroopa Liidul selle valdkonna konkurentsivõimega seoses arvukalt tõsiseid ülesandeid. Neist üks (ja võib-olla suurim) on seotud suutlikkusega äratada kvalifitseeritud tööjõus piisavalt huvi meremehe kutseala vastu. Kõrgetasemeliste oskuste tagamine eeldab sidusat poliitikat, mis aitaks noori meremehe elukutse juurde tuua ja neil sellele kutsealale püsima jääda. Meremehe elukutse kvaliteet ei ole ainult eesmärk, vaid see on ka Euroopa merendussektori konkurentsivõime vältimatu eeltingimus. Paraku ohustavad meremeeste arvu vähenemine Euroopas ja merendusalaste oskuste kahanemine tõsiselt seda sektorit ning meremehe elukutset. Sellega seoses palutakse nõukogult vastust järgmisele küsimusele:

Kas eesistuja on arutanud meetmeid, mis võimaldaksid äratada huvi meremehe elukutse vastu, tagada meremeeste püsimise selles sektoris, neid koolitada ja nende elukvaliteeti parandada? Kas eesistuja arvates tuleks selle küsimusega põhjalikumalt tegeleda, lisades selle oma tööprogrammi?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Lugupeetud parlamendiliikme küsimuses nimetatud valdkonnas ei saa nõukogu ilma komisjoni ettepanekuta õigusakte luua. Nõukogu kaalub selles vallas kõiki komisjoni esitatud ettepanekuid.

Euroopas on miljoneid kodanikke, kellel on lugemisega probleeme. Tegemist on pimedate ja düsleksia all kannatavate isikutega, kellel ei ole võimalik normaalselt lugeda. Nendele isikutele on vaja teha kättesaadavaks raamatud, mis on neile sobivas vormis: helilint, Braille’ kiri või suuremõõtmeline trükikiri. Kahjuks huvitavad nimetatud vormis raamatud kirjastajaid harva, sest ainult 5% kogu maailma väljaannetest on saadaval nägemispuudega isikutele sobivas vormis.

Kas nõukogu ei pea vajalikuks, et selle olukorra muutmiseks tuleks muuta autoriõigust käsitlevaid rahvusvahelisi õigusakte, et võimaldada raamatute omavahelist jagamist õigusaktidega kooskõlas kogu Euroopa Liidus ja väljaspool selle piire? See võimaldaks nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool elavatel lugemispuudega inimestel, kes oskavad mõnda Euroopa Liidu keelt, lugeda rohkem raamatuid. Mida arvab nõukogu mõttest esitada eraldi õigusakti ettepanek, milles käsitletakse vaegnägijatele ja düslektikutele sobivas vormis raamatute kättesaadavust ning mis oleks oma olemuselt siduv ja õhutaks Euroopa Liidu liikmesriike ja kolmandaid riike vahetama raamatuid, mis on avaldatud puudega inimestele sobivas vormis?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Puudega inimeste võrdse kohtlemise üldisema teema kohta võttis nõukogu 2010. aasta juunis vastu resolutsiooni puudega inimesi käsitleva uue Euroopa raamistiku kohta⁽¹⁾, milles nõukogu jõudis muu hulga järeldusele, et muude aspektide hulgas on juurdepääs tööle, kaupadele ja teenustele, haridusele ning sotsiaalsele ja avalikule elule puudega inimeste ühiskonnaellu täieliku kaasamise ja osalemise eeltingimuseks⁽²⁾. Selles vallas analüüsib nõukogu praegu komisjoni esitatud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks, sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, et tagada võrdne kohtlemine peale töö ka muudes valdkondades, sealhulgas seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele.

Kui rääkida konkreetsemalt nägemispuudega inimestele sobivas vormis raamatute kättesaadavusest, siis tuleb rõhutada, et 14. septembril 2010. aastal allkirjastas komisjon vastastikuse mõistmise memorandumi ELi huvirühmade dialoogi kohta seoses trükikirja mitte lugeda saavate inimeste juurdepääsuga teostele. Nõukogu kaalub selles valdkonnas kindlasti kõiki komisjoni esitatud ettepanekuid.

Rahvusvahelisel tasandil tegid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste alalise komiteele ettepaneku võtta vastu ühise soovituse projekt trükikirja mitte lugeda saavate inimeste parema juurdepääsu kohta autoriõigusega kaitstud teostele. Ettepaneku eesmärk on leida probleemile kiire ja praktiline lahendus.

Nõukogu kiitis 28. oktoobril 2010. aastal heaks rakkerühma esitatud institutsiooniliste muudatuste ettepanekud. Nende hulka kuulub alalise finantsstabiilsusmehhanismi kasutuselevõtmine, milles osaleb ka erasektor. Samas on Euroopa Keskpanga president ja eurorühma eesistuja väljendanud kahtlusi seoses erapankade osalemisega alalises stabiilsusmehhanismis, rõhutades, et see suurendaks nõrgema majandusega riikide võetavate laenude kulukust.

Kas nõukogu võiks selgitada, miks on nõustutud erasektori osalemisega alalises finantsstabiilsusmehhanismis? Milleks on see vajalik? Kas see valmistab ette euroala riikide kontrollitud pankroti mehhanismi? Kas nõukogu kavatseb härrade Trichet’ ja Junckeri väljendatud kahtlusi arutada?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu ei ole auväärt parlamendiliikme tõstatatud küsimusi kaalunud.

Parlamendiliikme tähelepanu juhitakse avaldusele, mille tegid sellel teemal 28. novembril 2010. aastal eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu selle kohta, et Iirimaale laenu andmiseks mõeldud programmi finantspaketti rahastatakse Iirimaa panusest riigikassa rahapuhvri kaudu ja Iirimaa riikliku pensionireservi fondi investeeringutest. Ülejäänud osa kogupaketist maksavad võrdselt Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, Euroopa finantsstabiilsusvahend kahepoolsete laenudega Ühendkuningriigilt, Taanilt ja Rootsilt ning Rahvusvaheline Valuutafond.

Avalduse alusel uurib eurorühm kiiresti, kas Kreekale eraldatud rahaliste vahendite tagasimaksetähtajad on vaja viia kooskõlla Iirimaa tähtaegadega.

Euroopa Ülemkogu peaks oma 16.–17. detsembril toimuval kohtumisel tegema otsuse suuniste kohta uueks tulevaseks stabiilsusmehhanismiks ning väikese muudatuse kohta, mis tuleb selle mehhanismi loomiseks sisse viia Euroopa Liidu toimimise lepingusse.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa hiljutine Deauville’i tippkohtumine võib tuua kaasa uue etapi ELi ja Venemaa suhetes. Kas nõukogul on kavas ELi ja Venemaa suhteid tugevdada?

Nõukogu vastus

15.12.2010

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Euroopa Liit peab tihedate ja tulemuslike suhete säilitamist ühe oma strateegilise partneri Venemaaga ülimalt tähtsaks. Need suhted hõlmavad palju erinevaid valdkondi, näiteks majandussuhteid, õiguse, vabaduse ja julgeolekuga seotud küsimusi, välisjulgeolekut, teadustööd, haridust ja kultuuri. Kõiki neid valdkondi käsitletakse esiteks 2005. aasta kevadel vastu võetud nelja ühisruumi kavades ning teiseks muidugi läbirääkimistel ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu üle, mille 13. voor on just alanud. Venemaa ja ELi vahel 24. novembril sõlmitud kokkulepe veel lahendamata kahepoolsete probleemide kohta seoses Venemaa saamisega Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks peaks käimasolevaid kõnelusi tublisti edendama.

31. mail ja 1. juunil 2010. aastal Doni-äärses Rostovis peetud tippkohtumisel käivitasid EL ja Venemaa moderniseerimispartnerluse, et anda uus poliitiline tõuge nelja kava rakendamisele ning soodustada veel lahendamata küsimuste lahendamist ELi ja Venemaa suhetes. Tippkohtumisel vastu võetud ühisavalduses antakse asjade käigu kohta põhjalik ülevaade. Partnerluse eesmärk on luua paindlik raamistik, et edendada reformide elluviimist, säilitada majanduskasv ja suurendada konkurentsivõimet nelja ühisruumi alusel ning täiendades samuti moderniseerimispartnerlusi, mille mitu liikmesriiki ja Venemaa on kahepoolselt välja töötanud, ehkki see ei asenda pooleli olevaid läbirääkimisi ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu üle.

Moderniseerimispartnerluse siht ei ole ainult kaubanduse ja investeeringute edendamine, vaid on sõna „moderniseerimine” väga laiaulatuslikku määratlust silmas pidades eelkõige demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamine, ilma milleta ei saa ühiskonda tegelikkuses moderniseerida. Niisiis on ühisavalduse tähelepanu keskmes sellised valdkonnad nagu tõhus õigusemõistmine, korruptsioonivastase võitluse tugevdamine ning kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi suurendamine. Venemaa koordinaatorid ja komisjon on koostanud töökava, mida esitleti ELi ja Venemaa tippkohtumisel Brüsselis 7. detsembril 2010. aastal. Töökava on paindlik dokument, mida tuleks korrapäraselt ajakohastada.

Samuti on käimas muud projektid, mille eesmärk on tugevdada meie sidemeid ja mis hõlmavad eelkõige ELi ja Venemaa vahelisi arutelusid viisarežiimi pikaajalise lihtsustamise kohta. 19. novembril 2010. aastal toimunud vabadust, julgeolekut ja õigust käsitleva alalise partnerlusnõukogu kohtumisel leppisid meie ministrid kokku „ühiste sammude” põhimõttes, mille järel võiks pidada läbirääkimisi võimaliku viisanõude kaotamise üle. Mõlemad osalised kinnitasid põhimõtte viimasel ELi ja Venemaa tippkohtumisel Brüsselis kõrgeimal tasemel.

Lõpuks on koostöö väga hea ka kriisiohjamise alal ning see on olnud edukas nii Tšaadis kui ka Somaalia rannikul. Meie eksperdid uurivad praegu võimalusi, kuidas seda koostööd kehtivate kokkulepete alusel ametlikuks muuta. Seejuures järgitakse loomulikult ELi sõltumatust otsuste tegemisel.

Kõik need meetmed täiendavad tihedat poliitilist ja tehnilist dialoogi, mis toimub ELi ja Venemaa vahel, sealhulgas kõrgeimal tasemel, ning mis võimaldab meil teha väsimatult tööd oma seisukohtade ühtlustamise suunas paljudes valdkondades, mida käsitletakse kehtivas ELi ja Venemaa vahelises lepingus ja neljas ühisruumis.

Samuti algatas nõukogu arutelu suhete kohta strateegiliste partneritega ja seda eelkõige Euroopa välisteenistuse asutamise raames. Venemaa on loomulikult üks peamisi riike, kes on praegu riigipeade ja valitsusjuhtide tähelepanu keskmes.

Türgi jätkab Küprose Vabariigi laevadele ja lennukitele kehtestatud embargot, mis on vastuolus ELi ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni otsuste ning lisaprotokolli sätetega. Kas nõukogu on valmis võtma meetmeid Türgi seisukoha muutmiseks ning kui jah, siis milliseid, pidades eelkõige silmas detsembris eesseisvat Euroopa Ülemkogu kohtumist?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Hoolimata korduvatest nõukogu üleskutsetest ning nagu on eriti rõhutatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsioonis ja nõukogu järeldustes, eelkõige nendes, mis võeti vastu 2006. aasta detsembris ja 2009. aasta detsembris, keeldub Türgi jätkuvalt täitmast oma kohustust rakendada assotsieerimislepingu lisaprotokolli täielikult ja mittediskrimineerival viisil ning ei ole kõrvaldanud kõiki takistusi kaupade vabale liikumisele, sealhulgas piiranguid otsesele transpordiühendusele Küprosega.

Lisaks ei ole Türgi teinud edusamme suhete normaliseerimiseks Küprose Vabariigiga. Riigis on endiselt jõus veto, mis on pandud Küprose liitumisele teatud rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga, ning osalemisele Wassenaari kokkuleppes.

ELi seisukoht on selles valdkonnas selge ning muutumatu: assotsieerimislepingu lisaprotokolli rakendamine täielikult ja mittediskrimineerival viisil on lepinguline kohustus, mida Türgi peab täitma. See sõnum on Türgile selge sõnaga edastatud nõukogu 2010. aasta detsembri järeldustes laienemise kohta. Nõukogu järeldustes on selgelt märgitud, et kui selles küsimuses edusamme tehtud ei ole, säilitab nõukogu oma 2006. aastal võetud meetmed, millel on kestev mõju Türgiga peetavate läbirääkimiste üldisele edenemisele. Edusamme oodatakse nüüd ilma edasiste viivitusteta.

Nõukogu jätkab selle küsimuse ning muude Türgi läbiviidatavate reformidega seotud tahkude põhjalikku jälgimist ning tõstatab neid vajaduse korral igal tasandil, sest assotsieerimislepingu lisaprotokolli rakendamine ja suhete normaliseerimine Küprose Vabariigiga on nõuded, mille alusel mõõdetakse Türgi edusamme läbirääkimistel.

Teatavasti raskendab Euroopa Liidu ja Kuuba suhteid nõukogu poolt 1996. aastal vastu võetud ühine seisukoht.

Kõnealune seisukoht on ainulaadne, Euroopa Liit ei ole ühegi teise riigi kohta sellist seisukohta vastu võtnud, sellest ilmneb seisukoha diskrimineeriv iseloom. Ei ole mingit kahtlust, et seisukoha kehtivuse pikendamine kahjustab Euroopa Liitu ning asetab ta olukorda, millest saab kasu üksnes USA, kes jätkab sama lubamatut majandusblokaadi, mida toetab vaid Iisrael ja mille on tagasi lükanud 187 riiki, nagu selgub ÜRO viimasest avaldusest.

Milliseid arutelusid peetakse nõukogus Kuuba üle, et loobuda kiiremas korras sellest vastuvõetamatust ühisest seisukohast?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Belgia eesistumise algusest on Kuuba teema kaks korda välisasjade nõukogu päevakorras olnud: juulis (26. juulil 2010) ja oktoobris (25. oktoobril 2010).

Oktoobris vahetasid nõukogu liikmed pidulikul lõunasöögil arvamusi Kuubas hiljuti toimunud poliitiliste ja majanduslike muutuste kohta ning valikute kohta ELi Kuubaga seotud poliitika vallas. Nad leppisid kokku, et vaatavad olukorra läbi ning paluvad kõrgel esindajal uurida Kuubat käsitleva ELi ühise seisukoha raamistikus võimalusi, kuidas liikuda edasi suhetes Kuubaga, ning edastada selle kohta nõukogule võimalikult kiiresti teavet.

Kas nõukogu võiks anda ülevaate selle kohta, millised konkreetsed eesmärgid on Euroopa Liit täitnud 2010. aastal vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta raames?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) 2010. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitati eesmärk päästa 2020. aastaks vähemalt 20 miljonit inimest vaesuse ja tõrjutuse ohust, mis on üks osa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgist edendada sotsiaalset kaasatust⁽¹⁾. Seda eesmärki tuleks mõõta kolme näitaja alusel, mis kajastavad vaesuse ja tõrjutuse eri mõõtmeid: vaesuse ohu määr, materiaalse puuduse määr ja nende inimeste osakaal, kes elavad töötutes leibkondades.

Euroopa 2020. aasta strateegia sisaldab ka seitset suurprojekti, sealhulgas Euroopa vaesusevastase võitluse platvormi, mille eesmärk on tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, et majanduskasv ja tööhõive jõuaksid kõikjale ning et vaesuses elavad ja sotsiaalselt tõrjutud inimesed saaksid edaspidi elada väärikat elu ja ühiskonnas aktiivselt osaleda. Euroopa Komisjon esitab platvormi 2010. aasta detsembri lõpus.

21. oktoobril 2010. aastal võttis nõukogu Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise raames vastu otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta⁽²⁾, sealhulgas 10. suunise, mis on otseselt seotud sotsiaalse kaasatuse edendamise ning vaesuse vastu võitlemisega. Et Euroopa 2020. aasta strateegias rõhutatakse eelkõige põhimõtet tagada kõikidele juurdepääs kvaliteetsetele, taskukohastele ja jätkusuutlikele teenustele, võttis nõukogu 7. detsembril 2010. aastal samuti vastu järeldused üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta⁽³⁾.

6. detsembril võttis nõukogu vastu järgmise dokumendi: „Nõukogu deklaratsioon vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta kohta: koostöö vaesuse vastu võitlemise nimel aastal 2010 ja pärast seda”⁽⁴⁾, et Euroopa aasta saavutusi arendataks edasi. Et anda saavutustele veelgi rohkem kaalu, palutakse liikmesriikide asjaomastel ministritel deklaratsioon allkirjastada Euroopa aasta lõpetamise konverentsil, mis toimub Brüsselis 16.–17. detsembril 2010. aastal.

Euroopa Parlament võttis 25. novembril 2010 vastu resolutsiooni Iraagi kohta (P7_TA(2010)0448). Kas nõukogu võiks avaldada, milliseid meetmeid ta kavatseb selle resolutsiooni alusel võtta, et edaspidi ära hoida Iraagis kristlike kogukondade vastu suunatud inimõiguste rikkumisi?

Nõukogu vastus

15.12.2010

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu on sügavalt mures eelkõige vähemuste hulka kuuluvate inimeste vastu suunatud vägivalla pärast, mis Iraagis toimub, ning ta pöörab suurt tähelepanu riigis valitseva olukorra muutustele. Koguduse ründamine Bagdadis Päästja Jumalaema katedraalis oli tõeline tragöödia, milles sai haavata või hukkus palju süütuid tsiviilisikuid. Kõrge esindaja Catherine Ashton mõistis selle lubamatu rünnaku süütute palvetajate vastu viivitamatult hukka.

EL on suures mures igasuguse sallimatuse ja vägivalla pärast, mis on suunatud inimeste vastu nende usu või veendumuste tõttu, ning mõistab selle hukka, hoolimata sellest, kus see toime pannakse. Paljudes riikides ei järgita endiselt usuvähemuste hulka kuuluvate inimeste põhiõigusi. EL on võtnud kindlalt nõuks võidelda usul ja veendumustel põhineva diskrimineerimise vastu, nagu on kinnitatud nõukogu 2009. aasta novembri järeldustes, milles ELi ministrid otsustasid tugevdada ELi jõupingutusi usu- ja veendumusvabaduse edendamiseks kahepoolsetes ja mitmepoolsetes suhetes.

Novembris toimunud kohtumise ajal käsitles nõukogu vägivallaküsimust usuvähemuste vastu üldiselt ja eelkõige Iraagis ning võttis vastu järeldused selle riigi kohta. Ta väljendas sügavat muret Iraagis kristlaste ja islamiusuliste vastu toime pandud hiljutiste rünnakute pärast ning mõistis need avalikult hukka. Ta taunis igasugust vägivallale õhutamist ja kõiki vägivallategusid, sealhulgas neid, mille ajendiks on usuline ja etniline vihkamine.

Selles vallas tõstis nõukogu esile ka kiireloomulist vajadust stabiilse ja esindusliku Iraagi valitsuse järele, mis suudaks taas pühenduda rahvusliku leppimise püüdlustele. Ta avaldas heameelt esimeste sammude üle, mis on Iraagis astutud uue kaasava valitsuse moodustamiseks. Uus valitsus peab lahendama Iraagis jätkuva vägivalla küsimuse ning paljud teised suured probleemid. Loomulikult avaldab nõukogu ka edaspidi oma arvamust ning ootab kannatamatult koostööd uue Iraagi valitsusega eelkõige inimõiguste valdkonnas.

EL jätkab inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste kaitse teema käsitlemist igal võimalikul juhul ja igal tasandil. Samuti rõhutab ta ka edaspidi seda, kui tähtis on täita kõiki rahvusvahelisel tasandil võetud kohutusi, kuid eriti neid, mille Iraagi valitsus võttis 2010. aastal Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise raames.

EL teeb ettevalmistusi partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Iraagiga. Nõukogu loodab, et uus valitsus on selles riigis peagi ametis, mille tulemusel saaks meie suhete tugevdamine jätkuda. EL annab Iraagile jätkuvalt arenguabi, kuid sellega kaasneb tähtis punkt õigusriigi põhimõtte kohta. Hiljuti pikendas nõukogu 2012. aasta juunini Euroopa Liidu õigusriigimissiooni EUJUST LEX, mis hõlmab koolitusprogrammi Iraagis.

Iraagi valitsus on märkinud, et kavatseb täita inimõiguste vallas oma rahvusvahelisi kohustusi ja et vähemusi hakatakse kaitsma Iraagi põhiseaduse alusel. Me jätkame edasiviivat koostööd Iraagiga, et toetada jõupingutusi, mida riik selles valdkonnas teeb.

Kas nõukogu saab kommenteerida hiliseimat OSCE tippkohtumist, mis toimus 1. ja 2. detsembril 2010. aastal? Millised on selle tippkohtumise tulemused? Kas OSCE reformimise osas on tehtud mingeid edusamme? Kas ELi liikmesriigid kooskõlastasid tippkohtumise eel olulisel määral oma tegevust?

Nõukogu vastus

15.12.2010

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) 1. ja 2. detsembril 2010. aastal Astanas toimunud OSCE tippkohtumisel võtsid organisatsiooni liikmed vastu kommemoratiivse deklaratsiooni. Selles kinnitatakse täies ulatuses ja ühemõtteliselt veel kord kõiki põhimõtteid, norme ja kohustusi, mida OSCE osalisriigid organisatsiooni raames alates Helsingi lõppakti sõlmimisest järgivad. Samuti hõlmab kommemoratiivne deklaratsioon osalisriikide võetud kohustust, mille alusel tugevdavad nad OSCEd ning teevad tööd selle tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks.

Tuleb märkida, et OSCE tegevuskava ei olnud võimalik Astana tippkohtumisel vastu võtta. See oli siis ja on ka praegu Euroopa Liidu eelisküsimus. Tänu ELi pingutustele antakse kommemoratiivses deklaratsioonis siiski tulevasele OSCE eesistujale (Leedule) ülesanne võtta järelmeetmeid, et töötada organisatsiooni jaoks selle kõikide organite ja osalisriikide toel välja konkreetne tegevuskava.

ELi kooskõlastamistegevus oli tippkohtumise eel ja ajal ülimalt tulemuslik. Tänu sellele suutis EL täita keskset ja edasiviivat osa. Euroopa Ülemkogu eesistuja Van Rompuy pidas samuti ELi nimel kõne, milles esitas ülevaate OSCE tulevikust ning kinnitas veel kord ELi toetust organisatsioonile.

Kas nõukogu ei pane muretsema väljavaade, et ELi järjest suurem tugevdamine keskmest, mis hõlmab väheseid liikmesriike ja jätab nõrgemad liikmesriigid väljapoole, võib viia pettumuseni ELi projektis ja kahjustada kõiki liikmesriike?

Kas see pole nii poliitiliselt kui ka majanduslikult kahjulik ja milliseid meetmeid tuleks võtta selle olukorra lahendamiseks?

Nõukogu vastus

15.12.2010

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2010. aasta detsembri osaistungjärgul Strasbourgis.

(FR) Nõukogu ei ole seda teemat arutanud ning ei saa seetõttu auväärt parlamendiliikmele vastata.

Arvestades, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 algab juba paari nädala pärast, tahaksin komisjonilt küsida järgmist:

Mida kavatseb komisjon teha vabatahtlikkuse kui aktiivse Euroopa kodakondsuse väljenduse edendamiseks?

Kas komisjon tagab, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 pärandist jääb püsiv jälg, kui ta toetab tervikliku ELi poliitikadokumendi ehk vabatahtliku tegevuse valge raamatu koostamist?

(EN) Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat tutvustatakse Euroopa Liidus, riiklikul ja piirkondlikul tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonide täielikul osalusel. Tegevus ulatub konverentsidest, aruteludest, heade tavade vahetamisest ja kõikides liikmesriikides vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks korraldatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ringreisidest kuni kogu ELis toimuvate meediaüritusteni välja.

Vabatahtlik tegevus täidab väärtuslikku osa Euroopa lõimumises. 2011 on teadlikkuse suurendamise aasta, millel on neli põhieesmärki.

Esimene eesmärk on vähendada vabatahtliku tegevusega seotud takistusi, milleks on paljudel juhtudel vaja riiklikul tasandil seadusandlikke ja haldusmeetmeid. Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta aitab kaasa poliitika väljatöötamisele, et nimetatud tegevust oleks võimalik ellu viia. Seda tehakse liikmesriikides ning liikmesriikide ja vabatahtlike organisatsioonide vahelise dialoogi algatamise kaudu.

Teine eesmärk on anda vabatahtlikele organisatsioonidele suurem mõjuvõim ja parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti, nt parimate tavade vahetamise teel. Hiljutine konkursikutse⁽¹⁾ juhtprojektideks on üks käegakatsutav samm, mille komisjon on selle eesmärgi saavutamiseks astunud.

Kolmas eesmärk on tasustada ja tunnustada vabatahtlikku tegevust. Tunnustamisel on kaks tahku: ühe abil soovitakse mõõta vabatahtliku sektori osalust majanduses ja ühiskonnas, s.t parandada vabatahtlikku tegevust käsitleva rahvusvaheliselt võrreldava statistika kättesaadavust. Teine puudutab nende oskuste ja pädevuste kinnitamist ja tunnustamist, mille inimene võib omandada vabatahtliku tegevuse käigus.

Neljas eesmärk on tagada, et nii Euroopas kui ka välismaal suurendatakse teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtuse kohta ja selle toetuse kohta majandusele, ühiskonnale ja üksikisikute elule.

Komisjon soovib auväärt parlamendiliikmele kinnitada, et on võetud kindel kohustus tagada, et see aasta jätab vabatahtliku tegevuse valdkonda tähendusrikka, püsiva ja kiiduväärse jälje ka pärast 2011. aasta lõppu. Komisjon tugineb aasta jooksul toimuvate eri konverentside ja ürituste tulemustele, mis on vabatahtliku tegevuse haardeulatuse, sisu ja kvaliteedi laiendamise ja tugevdamise platvormi aluseks. Me ei tea veel selgelt, millised on selle aasta poliitilised tulemused – see selgub täpsemalt aasta jooksul. Siiski on komisjon vabatahtliku tegevuse aasta algatamise aluseks olnud nõukogu otsuse (nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsus 2010/37/EÜ⁽²⁾) artikli 11 kohaselt kohustatud esitama pärast aasta lõppu teistele ELi institutsioonidele (Euroopa Parlamendile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning nõukogule) aruande. Aruanne aitab määrata kindlaks viisid edasiseks tegevuseks vabatahtliku tegevuse valdkonnas.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet esitles hiljuti oma aruannet, mis käsitleb homofoobiat, transfoobiat ja diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel ja soolist identiteeti.

Aruandes käsitletakse põhjalikult järgmisi küsimusi: õigus elule ning kaitsele viha ja vägivalla eest; ohud seoses ühinemis- ja sõnavabadusega; praegu nõukogus arutlusel olev uusim diskrimineerimise vastane direktiiv; ELi kohtupraktika ja poliitika areng soolise identiteediga seotud diskrimineerimise valdkonnas; samasooliste isikute liitude vastastikune tunnustamine; rahvusvahelist kaitset taotlevate homo-, bi- ja transseksuaalide kaitse.

Kas komisjon kavatseb esitada homo-, bi- ja transseksuaalide võrdõiguslikkuse põhjalikud juhised, et võtta ameti aruandes toodud soovituste põhjal kõigis nimetatud valdkondades järelmeetmeid?

(EN) Komisjon taunib homofoobiat ja transfoobiat, sest see inimväärikuse räige rikkumine.

Komisjon on kindlalt otsustanud tagada, et ELi õigus vastab alati täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 21, milles on selge sõnaga keelatud diskrimineerimine seksuaalse sättumuse tõttu. See hartas sisalduv säte on liikmesriikidele ELi õiguse rakendamisel siduv.

Niisiis tunneb komisjon heameelt homofoobiat, transfoobiat ja diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel ja soolist identiteeti käsitleva ajakohastatud aruande üle, mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet esitas Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile 30. novembril 2010. aastal. Komisjon uurib põhjalikult ameti arvamusi, mis sisalduvad ajakohastatud aruandes.

11. märtsil 2004 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni 10 riigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta. Nende riikide seas olid ka Läti ja Eesti (P5_TA(2004)0180, A5-0111/2004). See resolutsioon kinnitab selgesti, et Lätil on vaja eakate jaoks naturalisatsiooni protsessi lihtsustada ja anda mittekodanikele, kellel on riigis ajutiselt elava isiku staatus pikaajaline, õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel.

Siinkohal ma täpsustan, et Eesti on resolutsiooni järginud, kuid Läti on seda täielikult eiranud. Praegu on Lätis 335 000 mittekodanikku, mis moodustab 15% rahvastikust – suurem osa neist on sündinud ja elanud terve elu kõnealuses riigis – ning nad on ilma jäetud oma põhiõigustest: Läti mittekodanikel ei ole kohalikel valimistel hääletamisõigust ega kandideerimisõigust. Millisel määral võib pidada tõsiasja, et 15%-l rahvastikust puudub hääletamisõigus, Euroopa Liidu õigusaktidele vastavaks? Kuidas oleks komisjon valmis aitama Läti riigil parandada tema täiesti ebavõrdset suhtumist riigi elanikesse?

(EN) Komisjon teab, et vene keelt kõneleva vähemuse olukord Lätis on tundlik teema. See tõstatab palju mureküsimusi, mida on väljendatud ka paljudes eelnevates Euroopa Parlamendi esitatud küsimustes. Vastustes on esile tõstetud jõupingutusi, mida on tehtud ühinemiseelse strateegia raamistikus, et edendada selliste isikute naturalisatsiooni ja lõimumist kooskõlas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Euroopa Nõukogu soovitustega. Komisjon on omalt poolt andnud märkimisväärse toetuse, et aidata Lätit lõimumise edendamiseks tehtavates jõupingutustes.

Samal ajal tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta tõsiasja, et liikmesriikide kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimusi reguleeritakse eranditult iga liikmesriigi riikliku õiguse alusel. Sellest tulenevalt määrab iga liikmesriik ise kindlaks kodakondsuse omandamise tingimused. ELi õiguse alusel ei ole komisjonil õigust neisse küsimustesse sekkuda.

Mis puutub hääletamisõigusesse, siis ELi õigusaktide alusel on ELi kodanikel õigus osaleda kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel vastuvõtvas liikmesriigis, kus nad elavad ilma selle riigi kodakondsuseta⁽¹⁾. Muud küsimused seoses valimiste korraldamisega liikmesriikides kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse, sealhulgas selliste kodanike valimisõigus, kes elavad liikmesriigi territooriumil, kuid ei ole ELi kodanikud.

Kas komisjon võiks anda seletust ELi narkootikumidealase tegevuskava (2009–2012) rakendamise seniste edusammude kohta ja nende tegevuskavas sisalduvate ülesannete kohta, mis veel ootavad lahendamist?

(EN) Auväärt parlamendiliige soovib ülevaadet ELi narkootikumidealase tegevuskava (2009–2012)⁽¹⁾ rakendamise edusammude kohta ning veel lahendamist ootavate ülesannete kohta.

Komisjon vastutab ELi narkootikumidealaste tegevuskavade rakendamise järelevalve eest. Ta avaldas esimese hinnangu ELi narkootikumidealase tegevuskava (2009–2012) rakendamise kohta 5. novembril 2010. aastal. Hinnang⁽²⁾ on saadetud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Hinnangu alusel on edusamme tehtud enamiku narkootikumidealases tegevuskavas sisalduvate meetmete puhul. Märkimisväärsed saavutused hõlmavad:

– uute HIVi nakatumise juhtumite arvu langust uimastitarvitajate seas;

– tihedamat koostööd narkokaubanduse vastu võitlemisel;

– strateegilisemat meetodit narkootikumidega seotud teadusuuringute alal.

Sellegipoolest ootavad lahendamist veel mitu ülesannet, näiteks:

– kokaiini üledoosist tulenevate surmajuhtumite arvu kasv;

– selliste uute psühhoaktiivsete ainete kiire ilmumine, mida turustatakse seaduslike alternatiividena ebaseaduslikele narkootikumidele (seaduslikud mõnuained) ning mis võivad põhjustada tervise- ja sotsiaalseid ohte;

– seaduslike ja ebaseaduslike ainete kombineeritud kasutamise (segatarvitamise) suurenemine;

– narkootikumide salakaubanduse marsruutide kiire muutus, sest organiseeritud kuritegelikud rühmitused püüavad vältida ELi liikmesriikide püstitatud tõkkeid narkootikumide salakaubaveole;

– vajadus pöörata rohkem tähelepanu välisabiga seotud poliitikale, mille eesmärk on vähendada narkootikumide nõudlust kolmandates riikides.

Järgmisel aastal korraldab komisjon ELi narkootikumidealase strateegia (2005–2012) ja selle kahe rakendamise tegevuskava laiahaardelise sõltumatu hindamise. Sellest saab siiani kõige ulatuslikum ELi uimastipoliitika hindamine, mille käigus analüüsitakse kaheksa aasta jooksul ELis viljeletud uimastipoliitikat.

Praegune presidendivalimiste kampaania Valgevenes on vähesel määral läbipaistvam ja demokraatlikum kui eelmised valimised, isegi kui euroopalike kriteeriumite täitmisest ollakse veel kaugel. Euroopa Liit lubas Valgevene ametivõimudele ligikaudu 3 miljardit eurot laenude ja abi näol, kui valimised on demokraatlikud. Valgevene majandusel võib lühikese aja pärast olla tõsiseid raskusi. Majanduskriisiga seotud probleemide käsitlemiseks otsustasid mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Leedu, käivitada Valgevene ja Ukrainaga energia, transpordi ja kultuuri valdkonnas rea ühiseid projekte, mida nad kavatsevad rakendada Euroopa Liidu abiga. Valgevene, Poola, Leedu ja Läti vahelised lepingud peaksid peagi jõustuma eesmärgiga lihtsustada piiriala elanike jaoks piiriületuskorda. Järgmise aasta alguses võiksid alata läbirääkimised Euroopa Liidu ja Valgevene vahel viisalõivude alandamise ja tagasivõtulepingute üle.

Mida arvab komisjon Euroopa Liidu riikide, eriti Valgevene naaberriikide panusest Euroopa Liidu ja Valgevene suhete arengusse? Millise vormi peaks see võtma pärast Valgevene presidendivalimisi?

(EN) Alates poliitvangide vabastamisest Valgevenes 2008. aastal on EL töötanud välja poliitika selle riigi järkjärguliseks ja kriitiliseks kaasamiseks. See poliitika on võimaldanud jätkata kõrgetasemelisi kohtumisi ja laiendada valdkondlikke dialooge ning Valgevene on saanud selle raames osaleda idapartnerluses. Lisaks tegeleb EL praegu ühise üleminekukava projekti koostamisega reformide kohta (mis tuleb Valgevenega läbi rääkida ja mida Valgevene peab rakendama) ning arutleb läbirääkimisvolituste üle seoses viisarežiimi lihtsustamise ja tagasivõtmislepingutega, mis tugevdavad inimestevahelisi sidemeid.

Oleme aru saanud, et Valgevene kavatseb koos teiste idapartnerluse riikide ja mõne liikmesriigiga esitada läbivaadatud ettepanekud ühisprojektide kohta, mida toetatakse idapartnerluse raames. Kui oleme need kätte saanud, vaatame need põhjalikult läbi ja analüüsime, kas neid saab idapartnerluse raames toetada.

Üksikute ELi liikmesriikide, sealhulgas Valgevene naaberriikide toetus Valgevenele on teretulnud, kui seda antakse kooskõlas nõukoguga kokku lepitud ELi lähenemisviisiga Valgevene suhtes. Lisaks sõlmitakse kohaliku piiriliikluse lepingud Valgevene ja kolme naabruses asuva liikmesriigi vahel. Komisjonil on hea meel selliste lepingute sõlmimise üle, mis tihendavad sidemeid piiriala elanike vahel.

Komisjon sai huvipakkuvat teavet hiljuti esitatud avalduste kohta, mille alusel võib Valgevene loota enam kui 3 miljardi eurole suurusele toetusele järgmise kolme aasta jooksul, kui ta korraldab vabad ja õiglased valimised ning parandab suhteid ELiga. Kuigi komisjonil ei ole võimalik esitada konkreetset arvu, oleks ELi abi edasine suurenemine kooskõlas lähenemisviisiga, mille kehtestas välisasjade nõukogu oma 25. oktoobri 2010. aasta järeldustes Valgevene kohta.

Valimistega seoses jagame arvamust, et eelmiste valimistega võrreldes on täheldatud mõningaid edusamme. OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo soovituste alusel edastas komisjon Valgevenele ELi nõuded valimiste korraldamise kohta. Me jälgime eelseisvate valimiste korraldamist tähelepanelikult. Valimiste korraldamisel tehtavad selged ja mõõdetavad edusammud võrreldes eelmiste valimistega annaks uue hoo, et ELi Valgevene kaasamispoliitikas edasi liikuda.

Türgi ajalehes Milliyet ilmunud artiklis väidetakse, et komisjoni ja Türgi vahel toimuvad salajased läbirääkimised, mille teemaks Türgi sadamate avamine Küprose laevadele ning saare okupeeritud alal asuva Ercani lennujaama avamine Euroopa Liidust lähtuvatele lendudele.

Kas komisjon kavatseb need väited ümber lükata või neid kinnitada? Kui läbirääkimised tõesti toimuvad, siis kas Türgi kohustus avada oma lennujaamad ja sadamad Küprose lennukitele ja laevadele on seotud Ercani lennujaama avamisega EList lähtuvatele lendudele? Millise seisukoha võtab komisjon Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni arvamuse JURI_AL(2010)450882 suhtes, kus on öeldud, et Küprose kogu territoorium kuulub Euroopa tolliliidu piiridesse ning seetõttu ei saa selle kohta kehtida ühine kaubanduspoliitika, kuna see „viitaks sellele, nagu oleks Küprose territooriumi poolitav eraldusjoon faktiliselt liidu välispiiriks”? Kas komisjon kavatseb parlamendi pädeva komisjoni arvamust arvesse võtta?

Kas komisjon võib kinnitada salajaste läbirääkimiste pidamist Türgiga, et Türgil oleks sel viisil võimalik avada uusi peatükke ning saada lõpuks Euroopa Liidu⁽¹⁾ liikmeks?

Kui jah, kuidas komisjon siis seda selgitab? Kui ei, siis mispärast mitte?

Ajakirjanduses on ilmunud teave volinik Füle ja Türgi ametivõimude vaheliste salajaste läbirääkimiste kohta. Volinik Füle ei ole seda teavet ei ümber lükanud ega kinnitanud. Kas komisjon nõuab, et Türgi täidaks täielikult oma kohustusi või aktsepteerib komisjon ka kohustuste vaid osalist täitmist? Kas komisjon võiks nõustuda lahendusega, mille kohaselt Türgi avaks oma õhuruumi ilma lennuväljade avamiseta või avaks ainult ühe või kaks sadamat või lennuvälja kõigi avamise asemel? Kas komisjon on jätkuvalt seisukohal, et Türgi lennujaamade ja õhuruumi avamise eest võiks avada Týmvou ebaseadusliku lennujaama?

(EN) Komisjon toetab täielikult käimasolevaid jõupingutusi, et jõuda Küprose probleemiga seoses lahenduseni, sest see oleks kasulik nii Küprosele kui ka ELile üldiselt. Lisaks ootab komisjon, et Türgi rakendaks täielikult assotsieerimislepingu lisaprotokolli.

Laienemisvolinik suhtleb pidevalt kõikide huvirühmadega ning jälgib tähelepanelikult Küprose küsimuses toimuvaid muutusi.

Nõukogu 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni ja 11. detsembri 2006. aasta järelduste alusel toimub dialoog kõikide huvirühmadega.

Mis puutub küsimuses tõstatatud teise teemasse, siis võtab komisjon meelsasti teadmiseks õiguskomisjoni arvamuse, millele küsimuses viidati. Sellegipoolest on komisjoni arvates nn otsekaubanduse määruse õige õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207.

Kui komisjon pakkus välja otsekaubanduse eeskirjad seoses Küprose põhjaosaga, kasutas ta õiguslikku alust, mis vastab meetmete sisule. Komisjoni ettepaneku eesmärk on kehtestada klassikaline kaubandussoodustuste kord, mitte lõpetada peatamine ja kohaldada Küprose põhjaosas ühte osa õigustikust. Õigustiku laiendamine on võimalik alles pärast riigi probleemide lahendamist ja selle taasühendamist. Ilmselgetel põhjustel ei ole õigustikku neis piirkondades enne taasühendamist võimalik jõustada.

Niisiis tegi komisjon ettepaneku võtta see õigusakt vastu EÜ asutamislepingu artikli 133 alusel (praegune Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207), mis on asjakohane õiguslik alus sellisele kaubanduskorrale.

Tõsiasi, et kõnealused piirkonnad moodustavad osa liikmesriigist (Küprosest), ei muuda seda õiguslikku alust sobimatuks. Need piirkonnad asuvad väljaspool ELi tolli- ja maksuterritooriumi, mis on tingitud sealsest õigustiku peatamisest.

Komisjoni ettepanek ei ole kuidagi seotud eraldusjoone olukorraga Küprosel ning selles ei viidata mitte mingis mõttes sellele, nagu oleks tegemist ELi välispiiriga.

Komisjon jääb oma ettepanekule kindlaks ning leiab, et Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni arvamus on vaheetapp pooleliolevas parlamendi menetluses. Komisjon esitab ametliku arvamuse siis, kui Euroopa Parlament on vastu võtnud oma seisukoha.

Kas komisjon võiks selgitada, kas ta on mures Türgi 2010. aasta eduaruandes esitatud hinnangu pärast, mille kohaselt paljud alaealised (vastavalt teatavatele andmetele on see arv suurem kui 200 000), eriti tüdrukud, on sunnitud õpingud riigikoolis pooleli jätma ning tüdrukute terviseohutuse tase on nendes koolides murettekitav?

Milliseid meetmeid soovitab komisjon selle probleemi lahendamiseks võtta?

(EN) Komisjon on teadlik kooli poolelijätmisest tingitud probleemi tähtsusest ning seda eriti Türgi ida- ja kaguosas elavate tüdrukute puhul. Komisjon jälgib tähelepanelikult jõupingutusi, mida Türgi selle küsimuse lahendamiseks teeb. Kuigi koolist väljalangejate arv on endiselt suur, on Türgis selles valdkonnas näha rõõmustavat suundumust.

Nagu komisjon Türgi 2010. aasta eduaruandes kirjeldas, on põhiharidusega ja õpinguid mittejätkavate 18–24aastaste elanike osakaal stabiilselt vähenenud. 2000. aastal oli neid 58,1%, kuid 2010. aastal 44,6%. 1997. aasta põhihariduse seaduse tulemusel on põhihariduse omandamiseks kooli astunute määr Türgis märkimisväärselt tõusnud. 2009./2010. õppeaastal kerkis põhikooli õpilaste netomäär (1.–8. klass) üle kogu Türgi poiste puhul 98,47%ni ja tüdrukute puhul 97,84%ni. Need arvud osutavad samuti sellele, et põhihariduses on sooline erinevus riiklikul tasandil peaaegu kadunud. Keskhariduses (9.–12. klass) tõusis 2009./2010. õppeaastal õpilaste netomäär 64,95%ni. Siiski on suuri geograafilisi erinevusi: õpilaste määr erineb provintsiti 27%–89%, kusjuures kõige halvemad näitajad on idapoolsetes provintsides, sest keskhariduse omandamine ei ole Türgis kohustuslik. Samuti on tegemist märkimisväärse soolise ebavõrdsusega. Õpilaste netomäär on poiste seas 67,55% ja tüdrukute seas 62,21%.

Komisjon toetab Türgi jõupingutusi suurendada laste põhi- ja keskhariduses osalemise määra ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu. Lubage mul selles valdkonnas nimetada kahte projekti, mille komisjon mõni aeg tagasi heaks kiitis.

Esimese projekti nimi on „Laste põhikoolis osalemise määra tõstmine Türgis”, mille eesmärk on vähendada kooli poolelijätmise juhtumite arvu eelkõige Türgi kaguosas. EL eraldab sellele projektile kokku 2,88 miljonit eurot. Projekti rakendamisega alustatakse eelduste kohaselt 2011. aasta lõpus.

Teise projekti nimi on „Keskhariduses osalemise määra suurendamine eelkõige tüdrukute puhul”. EL eraldab sellele projektile kokku 16 miljonit eurot. Komisjon soovib tüdrukute keskhariduses osalemise määra tõstmise kaudu hõlbustada ühtlasi naiste juurdepääsu tööturule. Selle projekti rakendamisega alustatakse eelduste kohaselt 2011. aastal.

Kas komisjon saaks anda ajakohastatud hinnangu Islandi ja Euroopa Liidu käimasolevate ühinemisläbirääkimiste kohta?

(EN) Komisjoni koostatud Islandi esimene eduaruanne saadeti Euroopa Parlamendile 9. novembril 2010. aastal ning selle üle arutleti väliskomisjonis samal päeval.

Edusamme on tehtud poliitiliste kriteeriumide vallas, sest Island on võtnud meetmeid arvamuses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks kohtunike ametisse nimetamisel ja huvide konfliktide puhul. Aruandes anti positiivne hinnang eriuurimiskomisjoni järelduste täitmise kohta. Komisjon peab nüüd põhjalikult jälgima nende meetmete mõju kohapeal.

Majanduslike kriteeriumide vallas on pilt vastuoluline: kuigi majandus on stabiliseerunud, on finantssektori nõuetekohase toimimise tagamine ja võlataseme vähendamine ikka veel raske ülesanne.

Lõpuks kinnitatakse aruandes arvamuses esitatud hinnangut ühinemisläbirääkimistega seotud peamiste ülesannete kohta: kalandus, keskkond, põllumajandus ja finantssektori reform.

Mis puutub ühinemisläbirääkimistesse, siis oleme ikka veel suhteliselt algusjärgus. Praegu on komisjoni teenistused nn võrdlemise – õigustiku analüütilise uurimise – etapis, millega alustati 15. novembril 2010. aastal ning mis jätkub 2011. aasta juuni keskpaigani.

Komisjoni teenistused alustasid keerulisemate peatükkidega, nt finantsteenused, keskkond, põllumajandus, kalandus (võrdlemine on kavandatud 16. ja 17. detsembriks 2010. aastal), samal ajal kui lihtsamate peatükkidega, eriti nendega, mis on hõlmatud Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMPga). Pärast umbes neli nädalat kestnud võrdlemisega seoses korraldatud kohtumisi Islandi ekspertidega on komisjoni esimene mulje selline, et Islandi ametiasutused teevad võrdlemiseks korralikke ettevalmistusi ning on täiesti teadlikud kaasnevatest ülesannetest.

„Õiged” läbirääkimised ei ole veel alanud – praegu hindab komisjon Islandi valmisoleku taset ning teeb kindlaks õigustiku rakendamisel esineda võivaid puudusi, mida tuleb ühinemisläbirääkimiste käigus käsitleda.

Võrdlemisega seoses korraldatud kohtumiste käigus saadud teabe alusel hindab komisjon, millises valdkonnas saab läbirääkimisi jätkata, ja teeb liikmesriikidele asjakohase ettepaneku. Komisjon loodab, et ühinemisläbirääkimisi on mõnes poliitikavaldkonnas võimalik alustada 2011. aasta keskel.

Üldiselt on Island valmis täitma liikmesusest tulenevaid kohustusi keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul eelkõige Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMPga) ja Schengeni alaga hõlmatud valdkondades.

Millal avaldab komisjon andmed iga liikmesriigi edusammude kohta kliimamuutusega seotud õigusaktide nõuete täitmisel? Millal esitab komisjon hinnangu edusammude kohta, mida on tehtud 2020. aasta süsinikdioksiidiheite eesmärkide täitmisel?

(EN) 2010. aasta aruandest „Edusammud seoses Kyoto eesmärkide saavutamisega”, mille komisjon avaldas 12. oktoobril 2010 (http://ec.europa.eu/clima/policies/g-gas/reports_en.htm" ), võib näha, et kooskõlas komisjoni viimaste prognoosidega, milles on arvesse võetud majanduslanguse ning rakendatud riikliku poliitika ja meetmete mõju 2009. aasta seisuga, ei piisa praegustest heitkoguste vähendamise meetmetest, et saavutada 2020. aastal ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Lisaks annab komisjon Euroopa 2020. aasta strateegia raames igal aastal aru edusammudest, mis on liikmesriikide tasandil 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide suunas tehtud. Hindamine on osa iga-aastase majanduskasvu analüüsist, mida hakatakse 2011. aastast avaldama iga aasta jaanuaris.

Alates 2008. aasta septembrist on komisjon kinnitanud 15 pankade rekapitaliseerimise kava, 2 langenud väärtusega varaga seotud kava, 6 kava pankade likviidsuse katmiseks ja 21 tagatiskava. Kas komisjon on kaalunud arvukate pankade väljaaitamise pikaajalist mõju, sealhulgas seda, kui palju maksumaksjate raha on hoolimatu pangandustegevuse tõttu igaveseks kaotatud? Milline on komisjoni hinnangul eri liikmesriikide valitsuste soovitatud kavadest parim maksumaksjate kaitsmiseks nn toksilisest varast tuleneva riskide kontsentreerumise vastu?

(EN) Komisjon soovib märkida, et valiku avaliku sektori vahendite kasutamise kohta finantseerimisasutuste toetuseks teevad liikmesriigid oma põhimõtete ja valitsusasutuste tehtud otsuste alusel. Kui seda peetakse riigiabiks, jälgib komisjon vahendite eraldamist tähelepanelikult, mille tingib vajadus tagada õiglus erinevatel turgudel kogu Euroopa Liidus. Komisjon soovib rõhutada, et ELis finantssektorile eraldatavate suurte toetussummade põhjustatud konkurentsimoonutuste piiramine on komisjoni eelisküsimus.

Komisjon on kinnitanud kavad, mida auväärt parlamendiliige oma küsimuses nimetab, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel. See õiguslik alus lubab komisjonil pidada Euroopa Liidu toimimise lepinguga kokkusobivaks abi, mis on antud mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Hinnates seda, kas abimeetmeid võib selle õigusliku aluse põhjal pidada kokkusobivaks, peab komisjon samuti kontrollima, kas abi on nõuetekohane, vajalik ja proportsionaalne. Selle raames võib komisjon võtta arvesse kava kaudu eraldatava toetuse summat.

Veel soovib komisjon rõhutada, et enamik kavasid sisaldavad tingimusi, mille alusel tagatakse, et kava kasutavas pangas tehakse ümberkorraldused. Ümberkorraldamiskava hindamise ajal keskendub komisjon kriteeriumidele, mida on nimetatud komisjoni teatises finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (edaspidi „teatis”). Niisiis tuleb ümberkorraldamiskavas näidata järgmist: 1) kuidas taastab kõnealune pank elujõulisuse, 2) et saavutatakse piisav kulude jagamine ja 3) et kõrvaldatakse konkurentsimoonutused, mille abi on põhjustanud.

Komisjon on hinnanud palju erinevaid kavasid ja ükskuid meetmeid enne, kui liikmesriigid on neid rakendanud. Meetmete eesmärk on lahendada erinevad probleemid, millega on silmitsi finantseerimisasutused. Komisjon ei eelista ühtegi konkreetset liiki meedet vaid sellepärast, et neid peetakse siseturuga kokkusobivaks ja need vastavad juhistele, mille komisjon on riigiabi valdkonnas andnud.

Oktoobrikuu osaistungjärgul võttis Euroopa Parlament vastu Rapkay raporti Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade muutmise kohta seoses Euroopa välisteenistuse loomisega. Üks kõige enam vaidlusi tekitanud küsimus oli geograafilise tasakaalu põhimõtte rakendamine mitte üksnes liikmesriikide asjakohase esindatuse tagamiseks, vaid ka selleks, et liikmesriigid annaksid lisandväärtuse uuele diplomaatilisele teenistusele, tegutsedes piirkondades, mida nad tunnevad hästi ja millega neil on kogemusi. Kas komisjon kavatseb seda lähenemisviisi kasutada?

(EN) Olen võtnud oma kohustuseks luua üks tõeline Euroopa teenistus, mis koosneb komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide diplomaatidest. Erinevate töökultuuride ühendamine on keeruline ülesanne, kuid sellest saadavad kasutegurid on seda kindlasti väärt.

Kavatsen rangelt järgida nõukogu otsuse sätteid eelkõige selles vallas, mis puudutab nõuet kehtestada Euroopa välisteenistuse töötajate valimiseks saavutustel põhinev läbipaistev menetlus, tagades samal ajal kohase geograafilise ja soolise tasakaalu. Seeläbi lõikaks Euroopa välisteenistus kasu Euroopa Liidu eri välisteenistustes omandatud kogemuste mitmekesisusest ja rohkusest.

Kui soovime, et teenistus saavutaks edu, tuleb meil keskenduda oma diplomaatide piirkondlikele teadmistele. Siiski usun, et konkreetsete piirkondlike teadmiste seostamine teatud liikmesriigi või liikmesriikide rühmaga oleks vale. See kitsendaks tegelikkuses võimalike konkreetsele ametikohale kandideerivate isikute ringi selle asemel, et võimaldada meil tugineda kandidaatide valimisele nende omaduste ja võimalikult laialdase geograafilise esindatuse alusel, ning see läheks vastuollu meritokraatliku valimismenetluse põhiolemusega, mille poole me püüdleme.

Käesoleva aasta aprillis andis Hispaania konstitutsioonikohus korralduse peatada Valencia autonoomse valitsuse kavandatud lammutustööd ajaloolises kalurite linnaosas Cabanyalis. Valencia omavalitsus soovis mööda minna kultuuriministeeriumi eelmise aasta otsusest, millega keelati käivitada kohaliku omavalitsuse kava Blasco Ibáñezi avenüü pikendamiseks mereni, hävitades ühe linnaosa pärandi, kus leiduvad mõned parimad näited XIX sajandi tööstus- ja tsiviilarhitektuurist ELis. Hiljuti tunnistasid nii Valencia piirkondlik ombudsman kui ka Euroopa Liidu Üldkohus, et nad on seoses kavaga saanud kodanike kaebusi, milles mõistetakse hukka valimatud lammutustööd ja linnavalitsuse keeldumine hoonete renoveerimiseks luba andmast.

Komisjonile on samuti saabunud keskkonnaorganisatsioonide kaebus projekti keskkonnamõju hinnangu puudumise kohta. Kas komisjon kavatseb eeltoodud uusi andmeid silmas pidades võtta meetmeid, et tagada Euroopa kultuuripärandi austamine Cabanyali linnaosa puhul?

(EN) Komisjon nõustub täielikult lugupeetud parlamendiliikmega selles, et kultuuripärandi säilitamine on ülimalt tähtis. Komisjon edendab aktiivselt neid põhimõtteid, näiteks kultuuripoliitika valdkonnas tehtava koostöö, Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava ja Euroopa kultuuriprogrammi (2007–2013) kaudu.

Siiski ei kuulu sellist liiki juhtum, mida kirjeldas auväärt parlamendiliige, komisjoni tegevusvaldkonda kultuuri alal. Komisjoni tegevusvaldkonnad on kindlaks määratud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 167. Niisiis ei saa komisjon sekkuda auväärt parlamendiliikme kirjeldatud juhtumi lahendamisse.

Sellegipoolest küsis komisjon pädevatelt piirkondlikelt asutustelt, kas kava puhul, mis hõlmas Valencias Blasco Ibáñezi avenüü pikendamist mereni, kasutati struktuurifonde. Vastus oli eitav.

Mis puutub lugupeetud parlamendiliikme viitesse kaebusele keskkonnamõju hinnangu puudumise ja lammutustööde kohta, siis komisjoni läbi viidud uurimise alusel ei ole praeguses etapis ühtegi kinnitatud kava ega projekti ning Hispaania kohtud on väidetavad lammutustööd peatanud.

Käesoleva aasta alguses lubas volinik Reding kindlalt seista vastu kehaskannerite kasutamisele. Nagu oleme aasta jooksul näinud, ei ole terrorismioht vähenenud. Kas komisjoni seisukoht on võrreldes aasta algusega muutunud?

(EN) 15. juunil 2010. aastal võttis komisjon tervikuna vastu teatise turvaskannerite kasutamise kohta ELi lennujaamades⁽¹⁾, milles märkis, et selliste seadmete kasutamisel tagaks nii lennundusjulgestuse kõrgeima taseme kui ka põhiõiguste ja tervise parima võimaliku kaitse õiguspäraselt ainult ELi meetod.

Siiski tunnistas komisjon, et enne valdkondlike õigusaktide väljapakkumist, mis võib tähendada turvaskannerite lisamist lubatud läbivaatusmeetodite loetellu, on vaja põhjalikumalt uurida, kuidas seadmete kasutamise mõjutab avastamisvõimet, põhiõigusi ja tervist.

Komisjon töötab praegu selle mõjuhinnangu kallal ning tulemust võib oodata 2011. aasta alguses.

Teatavasti raskendab Euroopa Liidu ja Kuuba suhteid nõukogu poolt 1996. aastal vastu võetud ühine seisukoht.

Kõnealune seisukoht on ainulaadne, Euroopa Liit ei ole ühegi teise riigi kohta sellist seisukohta vastu võtnud, sellest ilmneb seisukoha diskrimineeriv iseloom. Ei ole mingit kahtlust, et seisukoha kehtivuse pikendamine kahjustab Euroopa Liitu ning asetab ta olukorda, millest saab kasu üksnes USA, kes jätkab sama lubamatut majandusblokaadi, mida toetab vaid Iisrael ja mille on tagasi lükanud 187 riiki, nagu selgub ÜRO viimasest avaldusest.

Milliseid meetmeid kavatseb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtta, et loobuda kiiremas korras Kuubat käsitlevast ühisest seisukohast, mis on vastuvõetamatu, ning soodustada normaalsete kahepoolsete suhete taastamist?

(EN) Välisasjade nõukogu 25. oktoobri kohtumisel otsustati võtta järelemõtlemisaeg ning anda kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile Ashtonile volitused uurida võimalusi, kuidas liikuda edasi suhetes Kuubaga, ning edastada selle kohta nõukogule võimalikult kiiresti teavet. Protsess on pooleli. Eesmärk on teha kindlaks kõige tõhusam viis ELi väärtuste ja huvide edendamiseks Kuubas ja moodus, kuidas edasi tegutseda, et osaleda Kuubas käimasolevas protsessis (poliitvangide vabastamine ja majandusreformide väljakuulutamine). 1996. aasta ühise seisukoha kehtetuks tunnistamiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut.

Kas komisjon võiks anda selgitusi pankade stressitesti kohta, mille ta eelnevalt heaks kiitis?

Nendes testides said komisjonilt tuleviku osas täieliku kinnituse nii Allied Irish Bank kui ka Bank of Ireland. Ometi näeb komisjoni poliitika nüüd ette, et nendes pankades tuleks ülemääraste võlaprobleemide tõttu põhjalikud ümberkorraldused teha.

Kuidas kavatseb komisjon praegu, kui nendest pankadest on välja läinud veelgi enam ettevõtete hoiuseid, tagada Iirimaal täielikult toimiva pangandussüsteemi, arvestades nende pankade ülisuurt tähtsust kogu Iirimaa jaoks?

(EN) Üleliidulistes stressitestides, mille Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee kooskõlastas 2010. aasta juulis, keskenduti peamiselt krediidi- ja tururiskidele ning need sisaldasid ebasoodsaid stsenaariume, mis olid nende koostamise ajal äärmuslikud, kuid usutavad.

Iirimaal muutusid majandusolud kiiresti ning kahjulikud riskid on saanud tegelikkuseks. Kuigi testitud pangad vastasid ülesande puhul kokku lepitud võrdlusalusele (ehkki mitte suure varuga), suurenesid halveneva olukorra tõttu pärast ELi stressitesti turuootused seoses kapitali adekvaatsuse määraga.

Iirimaa ametiasutuste läbi viidud kapitali adekvaatsuse konservatiivse läbivaatamise käigus käsitleti neid turuootusi kapitali kõrgemate sihttasemete alusel kui need, milles lepiti kokku üleliidulistes stressitestides. Üleliidulistes stressitestis ei kasutatud iga liikmesriigi puhul eraldi kapitali sihttaset, sest testi tulemused ei oleks olnud võrreldavad. Selle asemel kasutati kokkuleppe alusel konservatiivset reguleerivat võrdlusalust, mis oli märkimisväärselt kõrgem maksevõime minimaalsest määrast. Sellegipoolest on õiguspärane ja nõuetekohane, et Iirimaa ametiasutused otsustasid olla edasipüüdlikumad ning määrasid Iiri pangandussüsteemi kapitalitasemed turgude rahustamiseks kõrgemaks, kui olid kokkulepitud tasemed.

Mis puutub auväärt parlamendiliikme küsimusse Iirimaa pangandussüsteemi tuleviku kohta, siis on komisjon kriisi algusest saadik pidevalt toonitanud vajadust tagada nõrkade krediidiasutuste elujõulisus ka pärast lihtsat täiendavat kapitalisüsti. Finantseerimisasutuse maksevõime tõhus tugevdamine lahendab kõige olulisemad riskid, kuid ei taga asutuse pikaajalist elujõulisust. Selles vallas on komisjon koos Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Euroopa Keskpanga (EKP) ja Iirimaa ametiasutustega võtnud kohustuse korraldada Iiri finantssüsteem põhjalikult ümber. Selle suurust kärbitakse ning selle tõhusust ja jõulisust suurendatakse.

Komisjoni teatises „Energia 2020: säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia” rõhutatakse, et liidu energiasõltumatus on tõepoolest suures osas seotud energeetika sisemise infrastruktuuri hea toimimisega, ent ka sellega, kuidas liikmesriigid suudavad tagada energiatõhususe eelkõige ehitus- ja transpordisektoris. Komisjon avaldab kõnealuses teatises rahulolematust liikmesriikide esitatud energiatõhususe riiklike tegevuskavade üle, kuna asjaomastes valdkondades tehakse edusamme liiga aeglaselt.

Kas komisjon ei arva, et tal peaks olema suurem roll ja et ta peaks parandama liikmesriikide tegevuse koordineerimist riiklike tegevuskavade koostamisel, samuti teostama põhjalikumat järelevalvet nende rakendamise üle tagamaks, et Euroopa Liit saaks kinni pidada kohustustest, mis ta on endale võtnud kuni aastani 2020?

(EN) Komisjoni analüüsis, milles käsitletakse ajavahemikul 2006–2008 liikmesriikide esitatud riiklike energiatõhususe tegevuskavade mõju ja Euroopa 2020. aasta strateegia raames koostatud riiklike reformikavade eelnõudes sisalduvaid energiatõhususe eesmärke, väidetakse tõepoolest, et ELi 20% energiasäästu saavutamiseks 2020. aastaks on vaja teha veel rohkem jõupingutusi.

Energiateenuste direktiivis⁽¹⁾ on sätestatud, et liikmesriigid esitavad teise energiatõhususe tegevuskava 30. juuniks 2011. Jagades lugupeetud parlamendiliikme arvamust, et komisjon võiks edukalt täita aktiivsemat rolli, pakub komisjon oma toetust järgmiste meetmete kaudu:

kooskõlastatud tegevus, et hõlbustada kõikide liikmesriikide asjaomaste ametnike vahel korrapärast heade tavade vahetust energiatõhususe meetmete rakendamisel;

ettepanek riiklike energiatõhususe tegevuskavade vormi kohta;

koolituse pakkumine liikmesriikide ekspertidele, kes peaks koostama riiklikud energiatõhususe tegevuskavad;

kasutajatoe loomine, et anda internetis nõu riiklike energiatõhususe tegevuskavade koostamise kohta.

Lisaks tegeleb komisjon eelseisva energiatõhususe tegevuskava raames ettepaneku koostamisega energiateenuste direktiivi võimaliku läbivaatamise ja karmistamise kohta. Selle abil saaks ühtlustada riiklike energiatõhususe tegevuskavade kohta esitatud nõudeid ja neid selgitada ning anda kavadele jõulisem roll, mis hõlmab kogu energiasektorit ning tagab aluse edusammude iga-aastaseks läbivaatamiseks.

Hollandi meedia väitel on komisjon hakanud uurima väidetavalt ebaseadusliku riigiabi andmist mõnede jalgpalliklubide infrastruktuurile. Nimetatud klubid on Vitesse, Willem II ja MVV Maastricht.

Komisjon on oma veebisaidil teatanud, et üldiselt on suurem osa infrastruktuurist kohaliku tasandi infrastruktuur ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust üksnes erandjuhtudel. Suure spordi infrastruktuuri rajamise puhul soovitab komisjon kohalikel omavalitsustel valida ehitusettevõtja avaliku pakkumismenetluse kaudu, et staadioni loomine oleks avaliku sektori järelevalve all (või erasektorist pärinevad haldajad ei saaks liiga suurt tasu), et koht pakuks seadmeid eri kasutajatele eri tegevuste harrastamiseks ja seda renditaks vastavalt turuhindadele.

Kas komisjon võiks öelda, milliste kriteeriumite kohta on tal küsimusi?

Milliseid erimeetmeid võivad/peavad asjaomased klubid karistuse vältimiseks võtma?

Kas komisjon võiks seda küsimust täpsemalt selgitada oma praegu koostatavas teatises Euroopa tulevase spordipoliitika kohta?

(EN) Komisjon on saanud mitu kaebust Hollandi jalgpalliklubidele antud väidetava riigiabi kohta, mida mainitakse auväärt parlamendiliikme küsimuses. Siiski ei hõlmanud väidetav riigiabi infrastruktuuri, vaid pigem meetmeid, mille abil ennetatakse nende klubide pankrotti ja aidatakse neil toime tulla finantsraskustega. Praegu tegeleb komisjon nende kaebuste eelhindamisega.

Mis puutub lugupeetud parlamendiliikme teise küsimusse, siis kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 107 on riigiabiga tegemist siis, kui meetmega kaasneb riigi ressursside ülekandmine. Seega võib võimalik riigiabi tuleneda ametiasutuste, mitte klubi sekkumisest. Et tegemist oleks riigiabiga, peab kõnealuse meetmega kaasnema ka majanduslik eelis abisaajale, see peab kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust. Põhimõtteliselt on ametiasutuste ja teatud jalgpalliklubi vahel sõlmitud tehingute turu olemus üks võimalik viis riigiabi küsimuste vältimiseks.

Arvestades asjaolu, et selles valdkonnas on vastu võetud vähe otsuseid, ei lisata tõenäoliselt selliseid juhiseid komisjoni praegu koostatavasse teatisesse spordivaldkonna kohta. Siiski ei välistata, et komisjon võiks selliseid suuniseid kavandada tulevikus.

Euroopa 2020. aasta strateegia raames avaldas komisjon oktoobris teatise uue tööstuspoliitika kohta, mis suurendab konkurentsivõimet. Stabiilne tööstusliku tootmise baas on Euroopa majanduskasvu mudeli jaoks eluliselt tähtis. Oma teatises rõhutas komisjon, et energiamahukatele tööstusharudele tuleb tagada tingimused, mis võimaldavad Euroopas konkurentsivõimeliselt toota.

Kas komisjon on eespool osutatut arvesse võttes teadlik, et eelseisev otsus saastekvootidega kauplemise süsteemi võrdlusaluste kohta ohustab tõsiselt energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet nendes liikmesriikides, kes sõltuvad konkreetsetest energiaallikatest?

Kas komisjon peab põhjendatuks seda, et nende liikmesriikide tootjad peavad nõuetele vastamiseks tegema väga suuri kulutusi ainult seetõttu, et nad on geograafiliselt või ajaloolistel põhjustel sõltuvad konkreetsetest energiaallikatest?

Kas komisjon ei leia, et Euroopa Liidu töötleva tööstuse töökohtade ja edasiste investeeringute tagamise nimel peaks neil liikmesriikidel olema võimalus maailmamajanduses konkureerida?

(EN) Kavandatav otsus võrdlusaluste kohta on tehniline rakendusakt, mis põhineb kliima- ja energiapaketi raames muudetud saastekvootidega kauplemist käsitleva direktiivi (2003/87/EÜ) artiklil 10a. Artiklis 10a on esitatud teatud viited selle kohta, kuidas tuleks kindlaks määrata võrdlusalused. Põhimõtteliselt tuleks üleeuroopalised ühtlustatud võrdlusalused kehtestada sektori 10% kõige tõhusama käitise keskmiste näitajate alusel tagamaks, et kvootide eraldamisega hüvitatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Kooskõlas direktiiviga tuleks võrdlusaluste puhul samuti arvesse võtta kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, suure tõhususega koostootmist, tõhusat heitgaaside energia taaskasutamist, biomassi kasutamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.

Eelkõige nõutakse direktiivis seda, et võrdlusalused arvutataks pigem toote kui sisestatud energia alusel, et maksimeerida heitkoguste vähendamist ja energiatõhusust asjaomase sektori või allsektori igas tootmisprotsessis. Siinkohal tuleb arvestada, et kohaliku kütuse kättesaadavus üksikute käitiste puhul kahjustaks võrdlusaluste peamisi põhimõtteid, milles on saastekvootidega kauplemise süsteemi käsitlevas direktiivis vastastikku kokku lepitud.

Samuti on tähtis meenutada, et saastekvootidega kauplemise süsteem on meede, mille kaudu süsinikdioksiidi ja toodete hinnas kajastub tootmisprotsesside tõhusus süsinikdioksiidi heitkoguste seisukohast ja mille eesmärk on vähendada heitkoguseid kulutõhusal ja majanduslikult tõhusal viisil. Võrdlusalustel põhinev saastekvootide tasuta eraldamine ei saa minna vastuollu selle eesmärgiga.

Osana poliitilisest kokkuleppest kliima- ja energiapaketi kohta tagatakse saastekvootidega kauplemise süsteemi käsitlevas direktiivis ka enampakkumisel saadava tulu märkimisväärse osa ümberjagamine teatud liikmesriikidele, kus ajaloolised energiaallikad oli tähtis kriteerium. Enampakkumistel saadavat tulu võib ja peaks kasutama selleks, et toetada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Liikmesriigid saavad kasutada palju erinevaid meetmeid selle protsessi hõlbustamiseks, seades eesmärgiks infrastruktuuri, tarbijad või tootjad. See ei pruugi hõlmata ainult tööstussektorit, vaid ka energiatootmist. Nii kaua kui toetus piirdub konkreetsete ettevõtjatega, võib riigiabi eeskirjade alusel võtta teatavatel tingimustel rida meetmeid, nt meetmeid energiatõhususe suurendamiseks.

Igal aastal satub ligikaudu 10 miljardit tonni prahti maailma ookeanidesse ja meredesse ning nii on nende näol tegemist maailma suurima prügilaga. Vastuses parlamendi küsimustele E-0825/2010 ja E-0104/2010 pööras komisjon tähelepanu üha suurenevale plastijäätmete hulgale, mida tuntakse ka plastisupi nime all ja mis koguneb Vaikse ookeani Põhjahoovuses, ning tunnistas mereprügi põhjustatud probleeme Euroopa rannikualadel. Tunnistades üha kasvavat probleemi, korraldas komisjon novembris mereprahiteemalise seminari.

Kas komisjon võiks tutvustada parlamendile seminari tulemusi ja ettepanekuid, mida ta kavatseb merereostuse probleemi lahendamiseks teha?

Kas komisjon on teinud edusamme plastijäätmete probleemi lahendamisel ja biolaguneva plasti võimaliku kasutamise küsimuses?

(EN) Et tunnistada üha kasvavat probleemi seoses prügiga merekeskkonnas, korraldas komisjon 2010. aasta novembris seminari „Mereprügi: plastisupp ja muu”. Komisjon oli ülimalt rahul huviga, mida näitasid üles mitmed auväärsed parlamendiliikmed ja esindajad paljudest eri huvirühmadest, kes olid seotud teadusvaldkonna, plastitootjate, keskkonnaalaste vabaühenduste, kohalike organisatsioonide ning liikmesriikide, ÜRO Keskkonnaprogrammi ja USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooniga.

Kohtumise aruande ja ettekannetega saab tutvuda keskkonna peadirektoraadi veebisaidil.

Seminari järeldused olid järgmised.

- Tuleb tegeleda mõlema jäätmetekitajaga: maalt pärinevatega ja mere kasutajatega. Tuleb luua partnerlused asjaomaste huvirühmadega, näiteks laevatööstuse, kalurite, avameretööstuse, kohalike ametiasutuste ja plasttoodete valmistajatega.

- Uuendused eri polümeeride väljatöötamisel ja kasutamisel, heade tavade vahetamine ning katseprojektid annavad meile rohkem teadmisi. Samuti peab valitsema tasakaal siduvate ja mittesiduvate meetmete kavandamise vahel. Sadama vastuvõtuseadmete direktiivi eelseisev läbivaatamine on hea võimalus vaadelda võimalikke muudatusettepanekuid selle siduva meetme tugevdamiseks.

- Koostöö ja kokkulepped plastitööstusega on hädavajalikud, et püstitada jäätmete vähendamise eesmärgid, mille tulemusel saab kasutada ka turupõhiseid vahendeid. Seda võiks hõlbustada iga-aastane kõrgetasemeline üritus.

- Teadmistes on endiselt lünki, mida tuleb täita. Meil on vaja rohkem ja tõhusamat standardset järelevalvet mereprügi üle koos Euroopa Keskkonnaametiga ning piirkondlikel meredel konventsiooni piirkondades. Toksilisuse ja prügi, eelkõige plastist mikroosakeste mõju kohta tuleb teha edasisi teadusuuringuid.

- Teadlikkust tuleb suurendada konkreetsete rühmade, näiteks noorte, tarbijate, omavalitsuste ja sadamavaldajate seas. „Plastist jalajälje” või plasttoodete ökomärgise mõte võiks aidata toime tulla selle raske ja keerulise ülesandega.

- Lõpuks on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni MARPOLi konventsiooni raames piirkondlike merede tasandil koostatud rahvusvaheline tegevuskava, mida tehti kooskõlas ÜRO Keskkonnaprogrammiga ja koostöös USAga, et liikuda üleilmse käsitusviisi suunas.

Mis puutub biolaguneva plasti võimalikku kasutamisse, siis oleme teada saanud, et sellist liiki plast laguneb hästi kontrollitud tingimustes, kuid keskkonnas see nii hästi ei lagune. Niisiis on vaja selline plast korralikult kokku koguda ning iseenesest ei lahenda see prügiga seotud probleemi meie randades ja meredes.

Milline on komisjoni hinnang Venemaa peaministri Vladimir Putini hiljutistele avaldustele Venemaa kavatsuse kohta saada hiljemalt 2011. aasta lõpuks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks ning võimalusele luua „harmooniline majandusühendus, mis ulatub Lissabonist Vladivostokini”?

Kas komisjon saaks esitada oma arvamuse selle kohta, kas Venemaa, Kasahstani ja Valgevene vaheline tolliliit tõepoolest toimib ja kas Venemaa soov WTOga liituda on selle liidu raames teostatav?

(EN) EL on Venemaa liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga) alati innukalt toetanud ning soodustab seda jätkuvalt ja on täielikult pühendunud eesolevatele mitmepoolsetele läbirääkimistele. 24. novembril 2010. aastal jõudsid EL ja Venemaa rahuldava kahepoolse lahenduseni seoses Venemaa saamisega WTO liikmeks. See lahendus toob lähemale Venemaa liitumise WTOga ning avab Venemaa jaoks tee organisatsiooniga ühinemiseks 2011. aastal tingimusel, et käimasolevate mitmepoolsete läbirääkimistega jõutakse lõpule. EL jätkab Venemaa abistamist tehnilises töös, et jõuda selle eesmärgini.

EL on huvitatud edasisest süvenevast majanduslikust lõimumisest Venemaaga. Lähedasem majandussuhe oleks kasulik mõlemale poolele, kui seeläbi saavutataks parem vastastikune turulepääs, eemaldataks kaubandustõkked, parandataks veelgi ärikliimat ja tekitataks võimalusi investeeringuteks.

ELi ja Venemaa vaheliste praeguste läbirääkimiste käigus uue kahepoolse lepingu üle, mis peaks asendama kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu ning seda ajakohastama, sooviks EL lisada olulisi kaubandust ja investeeringuid käsitlevaid sätteid, mis tooks kasu mõlemale lepinguosalisele, sest see võib olla esimene tähtis samm lähema majandusühenduse edendamiseks ELi ja Venemaa vahel.

EL soovib samuti kehtestada tulevase kahepoolse sooduskorra. Siiski peab Venemaa selles vallas selgitama omalt poolt Venemaa, Valgevene ja Kasahstani vahelise tolliliidu mõjusid.

Venemaa, Kasahstan ja Valgevene liiguvad tolliliidu õigusliku ja reguleeriva raamistiku kehtestamiseks kiiresti edasi. Selle tulemusel on eelmisse kaubanduskorraldusse tehtud suuri muutusi, näiteks uus ühine välistollitariifistik ja uus tolliseadustik. Samuti ühtlustatakse tehnilist normi ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning ühtlustamist plaanitakse laiendada ka muudele valdkondadele. Komisjon jälgib edusamme, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mida uued eeskirjad avaldavad kahepoolsele kaubandusele ja investeerimissuhetele, ning nende vastavusele WTO eeskirjadele.

Tolliliit iseenesest ei ole takistus WTOga liitumisele, kui selle eeskirjad vastavad WTO tingimustele. Venemaa teatas hiljuti, et kavatseb saada WTO liikmeks iseseisvalt ning tagab, et kõik tema kohustused seoses WTOga on liitumisel täidetud. EL teeb Venemaaga selle eesmärgi nimel koostööd.

Komisjoni 18. novembri 2010. aasta teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” (KOM(2010)0672) viidatakse esmakordselt tegevtootjatele, teatises on öeldud järgmist: „(Kõnealused) muutused otsetoetuste kujundamises peaksid aset leidma koos tegevtootjate toetuse parema määratlemise ja ainult neile suunamisega [...]” (lk 9) ning „Toetuse suunamine üksnes tegelikele põllumajandustootjatele ja hüvituse maksmine kollektiivsete teenuste eest, mida nad ühiskonnale osutavad [...]” (lk 3).

Arvestades asjaolu, et vaesed põllumajandustootjad on sunnitud põllumajandusest saadavate nappide tulude täiendamiseks leidma lisasissetulekuid mittepõllumajanduslikust tegevusest, siis kas komisjon võiks vastata järgmisele küsimusele: Milliste kriteeriumide alusel tehakse vahet tegevtootjatel ja mitteaktiivsetel tootjatel?

(FR) Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku õiguspärasuse, usaldusväärsuse ja tõhususe saavutamiseks on esiteks tähtis, et toetusi saaks tegevtootjad (teisisõnu põllumajandustootjad, kes tegelevad aktiivselt põllumajandusliku toomise või avalike hüvede pakkumisega ning kes aitavad tõeliselt saavutada ühise põllumajanduspoliitika eesmärke), ning teiseks, et me välistaks nn tugitoolitootjad, kes saavad toetusi midagi tegemata.

See on väga keeruline teema, sest liiga laialdaste ja üldiste väljaarvamiseeskirjade alusel võidakse tahtmatult karistada tegelikke, eriti aga osalise tööajaga põllumajandustootjaid.

Komisjon uurib praegu mooduseid, kuidas seda poliitilist tahet õiguslikult väljendada. Analüüsitakse paljusid kriteeriume, mida võiks kasutada ELi tasandil. Ükskõik, milline otsus tehakse, ei tohiks see ohtu seada toodanguga sidumata toetuste olemust ega nende klassifitseerimist WTO nn rohelisse kategooriasse ega põhjustada põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist.

Asjaomaste ametiasutuste väitel on Bulgaaria riikliku põllumajandusfondi endise peadirektori Berliini tehnika- ja majandusinstituudi diplom võltsitud.

Kas komisjoni arvates võib see tekitada probleeme endise direktori poolt heaks kiidetud projektirahastamise õiguspärasuse suhtes?

Kas tema ametissemääramisega rikuti määruse (EÜ) nr 885/2006 I lisas sätestatud eeskirju (lõige 1, „Sisekeskkond”, punkti B alapunktid i–v)?

Milliste meetmete võtmist kavatseb komisjon tulevikus liikmesriikidelt nõuda, et vältida mis tahes võimalust, et kõrgetele ametikohtadele, mis on seotud vastutusega Euroopa maksumaksjate raha eest, nimetatakse isikud, kellel puudub vajalik ametialane kvalifikatsioon?

(FR) Bulgaaria ametiasutused teatasid komisjonile 2010. aasta oktoobris, et 7. oktoobril 2010. aastal kutsuti ametist tagasi Kalina Ilieva.

Ühenduse eeskirjade alusel peavad makseasutused tagama, et tööülesandeid määratakse täitma sobiv personal ja et olemas on ülesannete eri etappides vajalike tehniliste oskustega töötajad.

Siiski kuulub riiklike makseasutuste direktorite ametissemääramine ja juhtimine liikmesriikide vastutusalasse. Komisjon ei saa selles küsimuses sekkuda.

Kui Kalina Ilieva kinnitas toetusetaotlused (ametlikult ametissemääratud peadirektorina) pärast seda, kui tehti piisav kontroll, et veenduda taotluste vastavuses ühenduse eeskirjadele, tuleb tema ametisoleku ajal tehtud makseid pidada kinnitatuks kooskõlas kehtiva menetlusega.

Bulgaaria ametiasutused on komisjonile kinnitanud, et makseasutuse tegevus jätkub. Tõepoolest, üks asutuse asepresidente (SAPARDi ja kalanduse valdkonna asepresident Svetoslav Simeonov) määrati makseasutuse peadirektori kohusetäitjaks ajani, mil nimetatakse ametisse uus peadirektor.

Vastutus makseasutuse akrediteerimise ja järjepideva järelevalve eest, mille eesmärk on tagada, et see vastab akrediteerimiskriteeriumidele, lasub riikliku tasandi pädeval asutusel (antud juhul põllumajandus- ja toiduministeeriumil). Lisakaitse tagamiseks kontrollib sõltumatu auditeerimisasutus (sertifitseerimisasutus) makseasutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele ning annab selle kohta igal aastal aru.

Sertifitseerimisasutus esitab oma aruande 2010. eelarveaasta kohta 1. veebruaril 2011. aastal.

Nagu alati, analüüsivad komisjoni teenistused tähelepanelikult selle järeldusi ning avastatud puuduste suhtes võtavad järelmeetmeid kohapealsed auditeerimisasutused.