Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0062(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0370/2010

Arutelud :

PV 17/01/2011 - 14
PV 17/01/2011 - 16
CRE 17/01/2011 - 14
CRE 17/01/2011 - 16

Hääletused :

PV 19/01/2011 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0010

Arutelud
Esmaspäev, 17. jaanuar 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

16. ELi ja Kameruni vaheline metsaõigusnormide alane leping – ELi ja Kongo Vabariigi vaheline metsaõigusnormide alane leping – Vabatahtlikud FLEGTi partnerluslepingud (arutelu jätkamine)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Jätkame aruteluga.

 
  
MPphoto
 

  Eva Joly, arengukomisjoni arvamuse koostaja.(FR) Austatud juhataja ja volinik! Head kolleegid! Need Euroopa Liidu, Kameruni ja Kongo Vabariigi partnerlusepingud peaksid põhimõtteliselt olema head uudised nende riikide rahvastele ning head uudised ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast vaadatuna. See on aga alles esimene etapp pikas protsessis, mida Euroopa Parlament hakkab lähedalt jälgima.

Kui tahame, et see leping võimaldaks tekkida reglementeeritud, läbipaistval ning keskkonnasõbraliku puidu kaubandusel, millest saaksid kasu kohalik rahvastik ning mitte paar kahtlase seadusliku taustaga rühma, siis peab Euroopa Liit tagama, et kohalike ning põliselanike õiguseid austatakse täielikult ning et viimased osalevad tõepoolest ka konsultatsioonidel. Liit peab kindlustama kõikide osalejate suutlikkust. See peab kaasa aitama korruptsioonivastasele võitlusele ning tõelise metsamajanduse juurutamisele.

Lepingud ei saa olla ettekääne arenevate riikide loodusressursside jätkuvale rüüstamisele. Pigem peaksid need aitama taastada Euroopa Liidu ja nende riikide suhete tasakaalu.

 
  
MPphoto
 

  Christofer Fjellner, fraktsiooni PPE nimel.(SV) Austatud juhataja! Need metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) lepingud, mille üle homme hääletame ning mis puudutavad Kongot ja Kameruni, on olulised Euroopa vahendid või relvad ebaseadusliku metsaraidega võitlemise vastu ning seetõttu toetame neid.

Ebaseaduslik metsaraie on suur probleem nii keskkonna kui ka majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast vaadatuna. Samal ajal on oluline meeles pidada, et harva loob probleem ise, praegusel juhul siis ebaseaduslik metsaraie, tingimused ebaseadusliku puidu kaubanduseks. Selle asemel on tegemist sümptomi ja tagajärjega, mis kaasnevad mitme teise probleemiga, mis paljudel juhtudel on veelgi tõsisemad – vaesus, omandiõiguse puudumine, korruptsioon ja teatud juhtudel sõda.

Need probleemid on raskemad mõnes maailma kõige vaesemas riigis. Seetõttu on mul väga hea meel, et komisjon pidas seda meeles, kui lepinguid koostati ja nende üle läbirääkimisi peeti. Võiksime öelda, et pakkusime vaba kaubandust vastukaaluks sellele, et lepingutega seotud riigid teevad reforme, mis kindlustavad omandiõigusi, parandavad võitlust korruptsiooniga ning kindlustavad mõistliku metsandusõigusaktide juurutamise.

Asjaolu, et oleme otsustanud sümptomite asemel võidelda põhiprobleemidega, on parim märk sellest, et see, mida kavatseme homme teha, on samm õiges suunas. Samal ajal on oluline meeles pidada, eriti teiste riikidega peetavate eelseisvate läbirääkimiste valguses, et meie võitluses ebaseaduslikult langetatud puidu kaubanduse vastu ei tohi me takistada vaeseid riike eksportimast ühte oma väärtuslikumast toorainest. Me ei tohi nende jaoks puidu, mis on fantastiline looduslik materjal, kasutamist keerulisemaks muuta. Hea ei ole parima vaenlane.

Tuletan teile meelde, et minu riik Rootsi sai kunagi rikkaks just puidu eksportimise tulemusena. Me ei saa takistada vaestel riikidel täna jätta seda võimalust kasutamata. Nüüd kui liigute edasi ning hakkate lepingute üle läbirääkimisi pidama, loodan, et jätkate just ebaseaduslikult raiutud puidu vastu võitlemisega ega võitle puidu kaubanduse vastu.

 
  
MPphoto
 

  George Sabin Cutaş, fraktsiooni S&D nimel.(RO) Austatud juhataja! Euroopa Liit algatas vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimise protsessi riikidega, mis ekspordivad Euroopa Liitu puitu. Selles kontekstis on minu arvates oluline, et rajataks struktuur, mis propageerib kohalike paikkondade aktiivset kaasamist, võttes arvesse lepingu elluviimise vaatlemist ning parandades metsanduse majandamise raamistikku ning – viimase, kuid sama olulisena – hoiaks ära korruptsiooni nii palju kui võimalik.

Kodanikuühiskonna kaasamine Kameruniga lepingu koostamise protsessi on hea näide sellest. Samal ajal on vaja spetsiifilisi meetmeid, et selline dialoog jätkuks kõikides allkirjariikides. Oluline on ka püüda arendada sotsiaalselt ning keskkonnaalaselt kestlikku puidutööstust, sealhulgas raadamise vähendamise ning metsa hoolimatu kasutamise kaudu nendes riikides. Lepingud peavad vastama Euroopa Liidu rahvusvahelistele keskkonna ja kestliku arengu kohustustele.

 
  
MPphoto
 

  Chris Davies, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Arutleme vabatahtlike partnerluslepingute üle. Need on armsad ja head sõnad. Need esindavad sellist Euroopa Liitu, mis ei püüa oma tahet arenevatele riikidele peale suruda, vaid püüab ulatada abistava käe, et ühiseid eesmärke saavutada. Samas tekitavad Kongo-suuruse riigiga sõlmitud lepingu praktilised aspektid igasuguseid heidutavaid probleeme.

Riigi suurus on sarnane Euroopa suurusele. Riigi valitsemine on paljuski olematu. Korruptsioonitasemed on üpris märkimisväärsed. Transparency Internationali tabelis asub Kongo Vabariik peaaegu alumise osa tipus.

Lisaks nende töötajate arv, kes teevad tööd tagamaks, et lepinguga määratud eesmärgid saavutataks. Need inimesed võib kahe käega üles lugeda. Ebaseadusliku metsaraide kasumid on väga suured ning võib-olla suuremad, kui me kompensatsiooniga pakkuda suudame. Lisaks on ebaseadusliku puidu turud ka sellised riigid nagu Hiina, kes ei pruugi metsade säilitamisele sellist tähelepanu pöörata, nagu meie seda teeme, ning sellist austust üles näidata, nagu tuleks näidata.

Kõik need probleemid viitavad sellele, et hoolimata sellest, kui head on meie kavatsused, tekib vabatahtlike partnerluslepingute eesmärkide elluviimisega raskusi. Seega, milliseid tagatisi saab komisjon meile pakkuda, et võetakse kasutusele kõikvõimalikud meetmed kindlustamaks, et saavutaksime tõesti oma suured eesmärgid selles küsimuses ning võiksime kõik olla kindlad, et nende vabatahtlike partnerluslepingute abil, nii nagu me neid tuleviku tarbeks koostame, suudame saavutada seatud eesmärgid?

 
  
MPphoto
 

  Anna Rosbach, fraktsiooni EFD nimel.(DA) Austatud juhataja! Maakera metsad on planeedi kopsud ning peame tegema kõik endast oleneva, et neid kaitsta. Kiire üleilmse rahvastiku ning koos sellega kaasneva üldise ressursside kasvu, töökohtade siirdumisega maailma kaugematesse nurkadesse ning majanduskriisi ajal arvan, et vajame ELis rohkem Euroopa puitu, selle asemel et impordime eksootilist puidu riikidest, kus on raske kontrollida ebaseaduslikku raiet ning kus me ei suuda kontrollida ka korruptsiooni.

Raiudes maha troopilisi metsi, vähendame bioloogilist mitmekesisust nendes piirkondades ning aitame kaasa väga paljude ohusolevate liikide väljasuremisele. Samuti muudame ka kliimat. See on täiesti ebavajalik, eriti kui eksisteerib väga häid alternatiive. Kui hakkame Euroopasse jälle rohkem metsa istutama ning rohkem Euroopa puitu kasutama, siis need probleemid kaovad. Miks peaks meie aialauad olema tehtud vihmametsade puidust ning miks on eksootilised parkettpõrandad paremad ELi puidust põrandatest?

Siiski, kuna ma ei suuda takistada ELi kodanikke eksootilist ja troopilist puitu kasutamast, on oluline, et need lepingud vastu võetakse. See on väga oluline, et aitaksime tagada, et paraneks imporditavate puidutoodete ja puidu kontrollimine. Peame püüdma ennast kaitsta korruptsiooni eest, mis on väga keeruline ning mida peegeldavad ka lepingud. Seega ma ei usu kahjuks seda illusiooni, et suudame kas Kamerunis või Kongos ebaseadusliku maharaiumise täielikult peatada. Ma oleksin eelistanud, et lepingud on vabatahtlikkuse asemel siduvad. Ilmselge on aga, et pigem olgu juba vabatahtlikud lepingud, kui et ei ole üldse lepinguid, ning seepärast toetan neid.

Üldjoontes loodan siiski näha rohkem maailma metsade kaitsmise algatusi, eriti mis puudutab ELi lepinguid riikidega maailma problemaatilistest piirkondadest.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja! Kuigi minu arvates on partnerlusleping Kameruni metsandustööstusega tõepoolest ülistust väärt ning lisaks toimub see ka rahvusvahelisel metsa-aastal, on selle abil Euroopal ka väga mugav oma imidžit parandada. Siiski, kas see leping on väärt ka seda paberit, millel ta kirjas on? Selles ma paraku kahtlen.

Ikkagi on korruptsiooni Kamerunis päevakohane teema. Keskkonnaorganisatsioonide suunatud süüdistustes valitsuse vastu on kirjas, et valitsus on väga teadlik metsandustööstuse keskkonnakuritegudest ning takistab vaatlusi ning kohtu alla andmist. Väidetakse ju, et välismaised ettevõtted haldavad üle 60% puidu tootmisest ning töötlemisest ning kolme neljandikku puidu ekspordist. Ainult siis, kui on võimalik tagada, et välismaised ettevõtted ei hävita enam kohalikke ettevõtteid, kellel puudub täielikult igasugune metsanduse ning keskkonnaalane ekspertteave, ning kui Kamerun tuleb toime oma korruptsiooniga, saab sellist tüüpi leping tähenduslikuks. Ollakse küll mures vihmametsade hävitamise pärast, kuid seda ei saa kasutada vabandusena, mille põhjal takistada Euroopa metsaomanikel enda metsi kasutamast, kuna metsa haldamine enamikus ELi liikmesriikides on eeskujulik.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE).(PL) Austatud juhataja! Kuu aega tagasi olin koos arengukomisjoni delegatsiooniga Kongo Vabariigis ning kõneluste käigus valitsuse esindajate ning ekspertide ja vabaühendustega arutlesime ka FLEGTi ettepaneku üle.

Puidutööstus on riigi jaoks väga oluline. Pärast naftat on see teine suurim eksporditulu allikas. Tuleks meeles pidada, et see, mis toimub naftast saadava tuluga ning kuidas seda tulu kasutatakse, ei ole täiesti läbipaistev või meie jaoks selge või vähemalt saadetakse teave pika viivitusega. Samal ajal on Kongo Vabariigi valitsus mures oma metsaalade pärast ning nad plaanivad suurt metsastamise kampaaniat. Loomulikult ei tea me endiselt, kas see metsastamise kampaania on edukas, kuid soovime Kongo valitsusele kindlasti kõige paremat tema püüdlustes. Seetõttu on nii oluline kindlustada seaduslikku puidukaubandust. Sama oluline on ka see, et FLEGT toimiks naaberriikides, sest vastasel juhul võib näiteks salakaubanduse tulemusena olla leping praktikas ebatõhus.

Samuti ei tea me veel, kas meie propageeritavad seadusliku puidukaubanduse standardid jõustuvad ning hakkavad toimima üleilmselt. Mõned sõnavõtjad on sellele probleemile juba tähelepanu pööranud. Peame ühel või teisel viisil peame püüdma tagada, et süsteem saab olema tõhus. Samuti peame aitama survestada teisi importijaid, kes asuvad väljaspool Euroopat, et kindlustada ebaseadusliku puidukaubanduse järkjärguline elimineerimine.

FLEGTi algatus on oluline nii vaesuse vähendamise kui ka keskkonnakaitse seisukohalt, et ohjata raadamise fenomeni ning arendada mitmes riigis mitmekesist majandust. Kongo Vabariigi puhul käib see käsikäes teise vajadusega, milleks on vajadus arendada põllumajandust ning piirata toidu importi. Tänu FLEGTile võib rahvusvaheline puidumajandus muutuda õiglasemaks, kestlikumaks ning keskkonnasõbralikumaks. Loodame, et see saab nii olema.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud juhataja ja volinik! Minu õnnitlused nende kahe lepinguga seotud plaanide ning eesmärkide täitmise puhul! Tahaksin aga öelda, et olen mures selle pärast, et FLEGTi läbirääkimised Indoneesia ja Malaisiaga on jõudnud ummikusse.

Austatud volinik, komisjonil on käes oluline instrument: puidu reglementeerimine. Määruse jätavad määruse reguleerimisalast välja need riigid, kellega on sõlmitud FLEGTi kokkulepe. See on oluline instrument läbirääkimistele uue hoo andmiseks. Peame tõesti sõlmima FLEGTi lepingud kõikide Aasia või Lõuna-Ameerika riikidega, kus asuvad olulised troopilised metsad, ning samuti oluliste puidukauplejatega, näiteks Vietnami, Kambodža, Laose, Hiina ja mitmete teiste riikidega.

Need riigid lähevad ise omal rajal edasi. Nad rakendavad omi meetmeid seadusliku raide nüüdisajastamiseks ning vaatlemiseks. Küsimus on selles, kas me teeme kõike, mida peame? Kas 27 liikmesriiki võtavad vastu otsuseid, mis reglementeerivad puidu importi FLEGTi riikidest?

Lõpuks on puidu reglementeerimiseks vaja ka hulka delegeeritud õigusakte. Meil on määruse täieliku rakendumiseni aega kaks aastat. Komisjon peab menetlusi kiirendama ja kehtestama delegeeritud õigusakte, et riigid oleks üksikasjadega kursis ja teaksid, mida nad peavad kohanemiseks tegema.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Kahtlemata on küsimus palju olulisem, kui sellele osaks saav tähelepanu.

20. sajandi üks suur skandaal oli pidev ja süstemaatiline metsade maharaiumine, eriti just kolmandas maailmas. Seda ei teostanud indiviidid, kellel ei olnud piisavalt teavet ja keda ei saa süüdistada, vaid suured ahned ettevõtted ning korrumpeerunud valitsused. Seetõttu on see leping väga tervitatav ning loodan, et seda rakendatakse, sest kui seda ei tehta, siis ei ole see väärt seda paberit, millel see kirjas on.

Laiemalt olukorda analüüsides peame ka kindlustama, et Euroopa Liidu poliitilised suunised ei aitaks kaasa jätkuvale raadamisele. Viitan Mercosurile esitatud leppele, mis paljude arvates julgustab talunikke nendes riikides metsi maha raiuma, et nad saaksid Euroopasse põllumajandustooteid eksportida.

Seega peame olema tähelepanelikud.

(GA) Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! Ebaseaduslik raie Kesk-Aafrika riikides, näiteks Kamerunis ja Kongos, on oht ressursside terviklikkusele, millest sõltub kohalike paikkondade ning põliselanike eksistents ja eluviis. Tõepoolest on see oht ökosüsteemile, mis on koduks meeletule bioloogilisele mitmekesisusele ning mis mängib väga olulist rolli biokeemiliste tsüklite reguleerimises.

Võttes arvesse troopilise vihmametsa edenevat hävitamist selles piirkonnas – ning ärgem unustagem, et seda toidab tööstusriikide toimijate ning importijate nõudlus, eriti Euroopa Liidu riikide nõudlus –, ei saa lahenduseks olla selle seadustamine, mis täna on ebaseaduslik, vihmametsa jätkusuutmatu kasutamine, mis oleks põhimõtteliselt sama, kui legitimiseeritaks kohalikelt paikkondadelt maa varastamine ning puiduettevõtete meeletute vihmametsade alade okupeerimine, mis senini toimunud on.

Euroopa Liidu arengukoostöö- ja toetuspoliitikal on siinkohal mängida väga oluline roll, toetades nende riikide majanduse mitmekesistamist ning pöörates pea peale mudeli, mis põhineb suuresti sellel, et töödeldakse ning eksporditakse paari spetsiifilist maavara tööstusriikidele.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Austatud juhataja! Arvan, et puidu teemaga hakkame tulevikus veelgi intensiivsemalt tegelema. Sellest lepingust lähtuvalt on seega oluline, et pakuksime sobivat tuge uuringuvaldkonnas ning eelkõige kindlustaksime hariduse ning koolituse valdkonnas, et Kameruni ja Kongo väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on võimalus oma keskkonnateadmisi selles valdkonnas täiustada. Seetõttu on mul väga hea meel arutelu üle. Meie kõigi jaoks on oluline, et puidu nõudlus oleks rahuldatud ka tulevikus.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE)Austatud juhataja! 48% Kameruni alast on kaetud metsaga. Aga kuigi Kamerun on Aafrikas suurim troopilise puidu eksportija, ei raiuta üheski teises riigis metsi nii laiaulatuslikult maha.

Ekspertide hinnangul hävivad Kongo vesikonna olulised puuliigid 10–15 aasta jooksul, kui maharaiumine jätkub endisel viisil. Mida saame selle suhtes ette võtta? Kameruni troopiliste metsade kaitse seisukohalt on eelkõige oluline, et võideldaks korruptsiooniga nii ametnike kui ka talunike seas, kui talunikud korruptsiooniga seotud on, et viidaks jätkuvalt ellu tõhusaid kriminaalvastutusele võtmisi ning loomulikult praktiseeritaks kestlikku metsandust. Seal kus langetatakse palju puid, peab olema ka palju taasteket. Väga oluline on ka parem metsalangetuskoolitus, et maharaiumisel vältida enneaegset kahju tekitamist.

Eelkõige on oluline, et Euroopa ettevõtted võtaksid osalise vastutuse, kuna 80% saagisest transporditakse Euroopasse. EL peab selles küsimuses ka vastavalt käituma, võttes tarvitusele otseseid ja otsustavaid meetmeid. Vabatahtlik leping on igati hea, kuid selles kontekstis ei vii see meid kuhugi. Peame ettevõtted vastutavaks muutma.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Arutelu ulatub kindlasti kaugemale selle vabatahtliku partnerluslepingu ulatusest. Mitte ainult kaubandus ei avalda metsadele mõju: mets on nendele riikidele ka energiaallikas ning rahvastiku kasv avaldab metsale samuti rohkem mõju.

Seega rõhutaksin veel kord, et see on alles esimene samm, millega pööratakse tähelepanu ainult ühele probleemide valdkonnale. Tean, et see ei ole lahendus, aga kuskilt tuleb nendele probleemidele tähelepanu pööramiseks alustada.

Samuti ei soovi ma teid heidutada, rääkides nende riikide pühendumise määrast. Tean, et nende riikidega tegelemine ei ole alati lihtne, kuid neil on keeruline ajalugu. Nad saavutasid oma iseseisvuse 50 aastat tagasi ning mitte just samade tingimuste alusel, mille alusel mõned meie riigid oma iseseisvuse saavutasid ning seega võtavad mõned asjad aega. Selleks kulub aega, et rajada riiklikud asutused, mis suudaksid võidelda korruptsiooniga või korraldada ressursside majandamist ning nad on õigel rajal. Just Aafrikas kasvab majandus isegi kriisi ajal ning see tähendab, et nad muutuvad tugevamaks ning paremaks.

Tean, et see on kõigest üks näitaja, kuid kokkuvõtvalt on sealt tulevad uudised julgustavad ning protsessi saame parandada ainult siis, kui teeme koostööd. Siinkohal tuleme lagedale kestliku metsamajandamisega: täna räägime Kongo-Brazzaville’ist (Kongo Vabariigist) ning Kamerunist, kuid teeme koostööd ka Kongo Demokraatliku Vabariigi ning Indoneesiaga. Peame endiselt läbirääkimisi, kuid meil on hea tulemuse suhtes kõrged ootused.

Seega leian, et riskid on siinkohal minimaalsed. Pühendumus on lähtepunkt ning näen seda protsessi väga positiivses valguses.

Peaksime kaaluma ka kliimamuutusevastase võitlemise üleilmset kohustust. Cancun kinnitas mõnel määral, et ka ülejäänud maailma piirkonnad võtavad selle valdkonna probleeme tõsiselt. Meie ei ole ainukesed, kes soovivad, et maailm oleks õiglane ning kestlik, ja teised maailmaosad õpivad seda meilt.

Näiteks energiatõhususe ajamid. Meie alustasime nendega ning ülejäänud maailmaosad hakkasid samuti selle teemaga tegelema. Sama kehtib ka ressursside tõhususe kohta. Kui suudame kasutada vähem puitu, siis võtavad ülejäänud maailmaosad sellest kindlasti eeskuju. Arvan, et eksisteerib palju viise, kuidas saame teerajajad olla.

Viimane, kuid mitte vähemoluline märkus on see, et soovin jälle kord garanteerida, et komisjon korraldaks järelevalve – seda ei tee mitte ainult minu enda personal, vaid kasutame selleks ka ELi delegatsioone ning liikmesriikide delegatsioone. See on üks selliseid protsesse, mille raames jagame oma jõupingutusi liikmesriikidega. Komisjon ei tööta üksinda ning mitmes osas on liikmesriikide kogemus olnud väga oluline selle vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise saavutamiseks.

Soovin, et parlament tegeleks väga palju heakskiiduprotsessiga, kuna arvan, et see on tervislik protsess ning liigub õiges suunas, kuid sellel ei ole aga samas vastuseid kõikidele teemadele, mida täna välja toonud olete.

 
  
MPphoto
 

  Yannick Jadot, raportöör.(FR) Austatud juhataja ja volinik! Jälle kord soovin tänada parlamendiliikmeid, kes sõna võtsid. Arvan, et peaaegu kõik meist rääkisid sarnasest punktidest lähtuvalt: rõhutades vabatahtlike partnerluslepingute olulisust, mis seob arengu, keskkonna ning kodanikuühiskonna kontseptsiooni kindlustamise.

Arvan, et kui on olemas üks vahend, mida saame kasutada selleks, et kutsuda nendes riikides esile jätkusuutlikku arengut, eriti just Aafrika riikides, siis on see kahtlemata kodanikuühiskonna kontseptsiooni kindlustamine. Niikaua kuni ainukene või peamine demokraatia väljendumise viis nendes riikides on presidendivalimised, siis – nagu oleme ise näinud ja nagu Elevandiluuranniku ajaloost see meile kahjuks meenub – ei ole meie edu piisav.

Seetõttu on kodanikuühiskonna kontseptsiooni kindlustamine ülioluline, kuna selle roll nende lepingute realiseerumisel, metsade kasutamise jälgimisel ning kasutamise tingimuste üle arutamisel ja metsade kasutamisega seotud tulude jagamisel on püsiv.

Kodanikuühiskonna kontseptsiooni kindlustamine on ka meie kõige parem vastus argumendile, mida sageli kuuleme Hiina puhul: miks peaksime täitma tiheda Euroopa koostöö kriteeriume, sotsiaal-, demokraatia- ja keskkonnakriteeriume, kui Hiina teeb nad korruptsiooni ning laastamisega naerualuseks? Kodanikuühiskonna kontseptsiooni kindlustamine on parim kaitse selle süsteemi vastu, mida eriti Hiina üritab lõunariikidele peale suruda.

Nagu mainisite, austatud volinik, on Euroopa suur troopilise puidu turg, kuid see turg, ning see on eluliselt oluline kõikidele kasutajatele ning kogu tööstusele, on ka väga stabiilne ning kasumlik ning see on nendes riikides samuti väga oluline töövahend.

Tänan teid soovi eest Euroopa Parlamendiga koostööd teha! Meil on selle tulevase koostöö üle väga hea meel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 19. jaanuaril 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Gaston Franco (PPE), kirjalikult.(FR) Mul on väga hea meel, et pärast viit aastat kestnud läbirääkimisi sõlmiti Kameruni ja Kongo Vabariigiga vabatahtlikud partnerluslepingud metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) küsimustes.

Nende lepingute abil aidatakse kindlustada head puidu majandamist, andes FLEGTi litsentse nendest riikidest pärinevatele puidutoodetele ning seeläbi pakkudes neile võimalust tagada oma metsade kestlik kasutamine ja majandamine.

Väga oluline on, et oleks süsteemi, mille abil on võimalik jälgida puidu ja puidupõhiste toodete liikumisi alates langetamisest kuni ekspordini välja. 20–30% maailma tööstuspuidu tootmisest on ebaseaduslik, nagu ka 60% ülestöötamisest, mis on Aafrikas viimase kümne aasta jooksul toimunud.

Need vabatahtlikud partnerluslepingud aitavad seeläbi säilitada nende riikide metsi, võideldes ebaseadusliku ülestöötamise vastu, mis põhjustab märkimisväärset keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset kahju.

Nende vabatahtlike partnerlusepete põhieelis on see, et need kehtivad kogu ekspordile ELi ja nende riikide vahel ning ka kõikidele teistele puitu importivatele riikidele.

Loodan, et see vabatahtlike partnerluslepingute süsteem laieneb kiiresti ka teistele metsariikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud on hea alus, millele rajada rahvusvaheline koostöö raadamise probleemiga tegelemiseks. Need on endiselt asjakohased ka täna, eriti eelmise aasta ebaseadusliku puidumääruse kontekstis. Selliseid vabatahtlikke skeeme järgivad riigid suudavad pakkuda teatud garantiisid oma puiduallikate seaduslikkuse ning keskkonnasuutlikkuse kohta. Keskkonnakaitse seisukohast vaadatuna kaasnevad selged kasud, kuigi peaksime meeles pidama asjaolu, et seaduslikult ülestöötatud puidu kaubandus ei võta tingimata arvesse põliselanike vajadusi. Väga oluline on, et sõlmitaks rohkem vabatahtlikke partnerluslepinguid, nende tulemusi jälgitaks tähelepanelikult ning et nende tingimustes arvestataks täielikult nende inimeste inimõigustega, kes sõltuvad metsadest, kuid kes ei saa nende metsade majandamise teemal sageli kaasa rääkida.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika