Istungi stenogramm

Esmaspäev, 17. jaanuar 2011 - Strasbourg

17. EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping – EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunk on ühisarutelu:

– David Martini rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostatud raport soovituse kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimise kohta (05078/2010 – C7-0036/2010 – 2008/0250(NLE)) (A7-0365/2010),

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Vital Moreira ja David Martin rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel komisjonile majanduspartnerluse vahelepingu kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel (O-0212/2010 – B7-0807/2010).

  David Martin, raportöör. – Austatud juhataja! Tahan kõigepealt öelda, et ma tean, et volinik De Guchtil on väga head põhjused, miks täna õhtul mitte siin viibida. Soovin tänada teda selle eest, et ta mulle eelmisel nädalal helistas ning selgitas, miks ta täna siia tulla ei saa ning soovin tänada teda ja samuti ta meeskonda kaubanduse peadirektoraadist koostöö eest ning eelkõige Martin Dihmi abi eest!

Raportöörina üritasin jätkata eelmise raportööri, oma endise kolleegi Glyn Fordi tehtud suurepärase tööga. Õnneks tähendas asjaolu, et Glyn Fordi raport 2009. aastal vastu võeti, et parlamendil oli juba selge seisukoht EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu kohta. Seega üritasin lähtuda oma raportis ja samuti tänases küsimuses parlamendi ametlikust seisukohast.

Soovin tänada ka vastutavat haldurit Donatella Pribazi. See oli viimane raport, mille koostamisele ta enne edutamist meie parlamendikomisjonis kaasa aitas ning ma soovin talle kõike head uuel töökohal ning tänan teda selle eest, et ta mu töö palju lihtsamaks tegi! Viimaks soovin tänuvalduste lõpetuseks tervitada ka siin viibivat Paapua Uus-Guinea saadikut ning tänada teda ja ta ametnikke tiheda koostöö eest! Tänu nende vaistule õnnestus mul raportisse konkreetseid punkte lisada.

Esiteks soovin teha mõned üldised märkused lepingu ja piirkondliku konteksti kohta. Teiseks kavatsen arutada kolme majanduspartnerluslepingu konkreetse aspekti üle, mis minu arvates esiletoomist väärivad: kaubandusabi, fidžilaste poliitiline olukord ja kalandus. Kolmandaks räägin EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide kaubandussuhete tulevikust.

Taustast ja piirkondlikust integratsioonist nii palju, et see majanduspartnerluse vaheleping – see tähendab, ainult kaupu käsitlev leping – sõlmiti kahe Vaikse ookeani piirkonna riigiga: Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga. Need kaks Vaikse ookeani saareriiki on ELiga kõige tihedamates kaubandussuhetes ning ekspordivad olulisi kaupu ELi turule: vastavalt siis tuunikala ja suhkrut.

Majanduspartnerlusleping annab Paapua Uus-Guineale ja Fidžile tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule, omalt poolt liberaliseerivad riigid oma turud järkjärguliselt 15aastase perioodi jooksul. Paapua Uus-Guinea lubas liberaliseerida lepingu jõustumise päevast alates 88% ELi impordist ning Fidži liberaliseerib 87% impordist 15aastase perioodi jooksul.

Ülejäänud 12-l Vaikse ookeani piirkonna riigil juba on tollimaksu- ja kvoodivaba pääs kaubandusrežiimi „Kõik peale relvade” raames või ei ole neil erilist huvi majanduspartnerluslepingu vastu, kuna nad kauplevad ELiga väga vähe. Sellegipoolest on minu arvates oluline, et me töötame kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu suunas liikudes ka selle nimel, et saavutada meie piirkondliku integratsiooni eesmärk ja et sõlmida kõikehõlmav majanduspartnerlusleping kõikide Vaikse ookeani piirkonna riikidega.

Mis resolutsiooni sisu puudutab, siis parlament peab andma lepingule oma nõusoleku, enne kui selle ratifitseerida saab. Nagu te ennist märkisite, austatud juhataja, hääletame kolmapäeval kahe raporti üle: esiteks nõusoleku andmise üle, mida ma igal juhul teha soovitan, ning teiseks sellega kaasneva resolutsiooni ettepaneku üle. Resolutsiooni ettepanek käsitleb ka teisi teemasid, aga nagu ma ennist mainisin, tahan esile tuua neist kolme.

Esiteks, kaubandusabi puhul on oluline rakendamise rahastamine, et saavutada lepingu eesmärgid, milleks on majanduse mitmekesistamine ja vaesuse leevendamine. Väga tähtis on, et Vaikse ookeani piirkonna jaoks pandaks kõrvale aus ja õiglane osa 2007. aastal kaubandusabi jaoks eraldatud kahest miljardist eurost. Samuti on tähtis rõhutada, et see majanduspartnerluse vaheleping on nähtud ette lühiajalise meetmena, et kaitsta Vaikse ookeani kaubandussoodustusi kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega.

Seda meeles pidades ei tohi seda vaadata aga märgina sellest, et EL aktsepteerib Fidži poliitilist režiimi. Kutsun Fidži valitsust üles astuma samme demokraatia kehtestamise poole. Loodan, et on võimalik teha vajalikud reformid, mis võimaldaksid pakkuda Fidži suhkrutööstusele vajalikku toetust.

Kalandussektor on omakorda väga tähtis Paapua Uus-Guinea majanduse jaoks ning tähtis tööhõive ja sissetuleku allikas riigi kodanike jaoks. Kolmes tuuni töötlemistehases, mis oma tooteid ELi ekspordivad, töötab 5700 töötajat, kellest enamik on naised. Tegemist on riigiga, kus naistel on vahetevahel väga raske tööd leida.

Toetan lepingus leiduvate paindlike päritolureeglite eesmärki arendada töötlevat tööstust, kuid seejuures on väga tähtis, et see tööstus areneks jätkusuutlikult. Ülitähtis on pöörata tähelepanu keskkonnale ning oma raportis palusin, et komisjon jälgiks seda aspekti ning esitaks parlamendile korrapäraselt aruandeid ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki puudutavast määrusest kinnipidamise kohta.

Ma hindan ka asjaolu, et täiskogul, eriti kalanduskomisjonis on väljendatud muret selle üle, millist mõju võib avaldada Paapua Uus-Guineast imporditav tuunikala ELi majandusele. Kui vaatame aga viimaseid arve, siis perioodil 2003–2009 moodustas import kõigest 2% kalatoodete ja -konservide impordist ja ainult 3% tuunikalatoodete ja -konservide impordist. Ma ei usu, et see madal impordi tase ohustab ELi tööstusi, eriti kui peame silmas Vaikse ookeani piirkonna riikide kalalaevastike piiratud püügimahtu ja maismaarajatiste piiratud töötlemisvõimsust.

Sellegipoolest on muidugi õige, et jätkame olukorra jälgimist ja kui Paapua Uus-Guineast tulevate kalandustoodete hulk ootamatult tõuseb, peab komisjon võtma vastavad meetmed. Nagu ma ennist mainisin, loodan, et Vaikse ookeani riigid nõustuvad kõikehõlmava piirkondliku majanduspartnerluslepinguga.

Oma raportis soovitan kaasata tulevastes läbirääkimistes mitmeid sisupunkte ja ma loodan, et komisjon arvestab nendega. Nende hulka kuulub ka intellektuaalomand. Liiga tihti räägime intellektuaalomandist vaid ühte külge arvesse võttes, kuid ma loodan, et edaspidi kaasame intellektuaalomandist rääkides ka traditsioonilised teadmised. Samuti loodan, et toome riigihangetesse läbipaistvust ja loome ka sätted tööviisade väljaandmiseks kuni 24 kuuks.

Loodan, et täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimise suunas liikudes kaasab komisjon kõik Vaikse ookeani riigid, kuid seniks töötagem selle nimel, et sõlmida majanduspartnerluse vaheleping Fidži ja Paapua Uus-Guineaga ning et see tööle saada ja näidata, mida me edaspidi saavutada suudame.

ISTUNGI JUHATAJA: Gianni PITTELLA
asepresident

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri selle raporti eest ning eriti tema positiivse suhtumise eest heakskiidu andmisesse sellele majanduspartnerluse vahelepingule Vaikse ookeani riikide Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga! Loodan, et täiskogu võtab ta nõu kuulda.

Euroopa Parlamendi heakskiidul, mis antakse esimest korda Lissaboni lepingu raames ühele kaubanduslepingule, on suur poliitiline tähtsus, sest tegemist on kaubanduslepinguga, mis on suunatud pikaajalisele arengule ning mis annab uut hoogu käimasolevatele läbirääkimistele Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitava kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle.

2007. aastal oli vahelepingu peaeesmärk tagada Cotonou kaubandusrežiimi kehtivuse peatse lõppemise eel jätkuv juurdepääs ELi turule nendele Vaikse ookeani piirkonna riikidele, mis sellest kõige enam sõltusid. Komisjon on endiselt pühendunud kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimisele kõikide Vaikse ookeani piirkonna riikidega ning ka hetkel toimuvad läbirääkimised meie partneritega Vaikse ookeani piirkonna riikidest.

Edasi saame liikuda ainult siis, kui tunnustame Vaikse ookeani piirkonna eripärasid ning majanduspartnerluslepingu nendele vastavalt kohandame. Meil on tegemist väikeste ja kaugel asuvate saareriikidega, mille majanduslik olukord, arenguvajadused ja suhted ELiga on väga erinevad. Mõnel riigil on vähim arenenud riikide staatus ning seepärast kehtib neile ELi kaubandusrežiim „Kõik peale relvade”, teised riigid kauplevad liiduga väga vähe või üldse mitte. Seepärast oleme valmis looma kaubandussuhteid, mis kogu Vaikse ookeani piirkonna jaoks kõige paremini sobivad, ning lõplikud valikud tehakse jätkuvate läbirääkimiste käigus.

Olenemata sellest, millise lähenemisviisi kasuks lõpuks otsustatakse, on väga tähtis tagada, et kõik kaubanduslepingud toetavad asjaomaste riikide arengut. Seepärast ongi tagatud ka finantsabi kaubandussuutlikkuse parandamiseks. Seepärast lubame jätta oma arengumaailma partnerriikidel kaubanduslepingutest välja kõige tundlikumad tooted. See on midagi, mida me teistele riikidele ei lubaks. Selles kontekstis olen arvestanud täiel määral ka murega, mida on väljendatud majanduspartnerluse vahelepingus oleva kalandustoodete päritolureegleid puudutava erandi suhtes.

See erand tehti just nimelt arengueesmärke silmas pidades ning seejuures lähtuti teadlikust hinnangust, et Paapua Uus-Guinea väikese turuosa puhul ei ole tõenäoline, et riigi eksport võib ohustada ELi tööstuse huvisid. Euroopa Liit ja Paapua Uus-Guinea on neid eeskirju juba alates 2008. aastast ajutiselt kohaldanud ning kuigi ekspordi maht on kõikunud, ei ole kasvavat trendi täheldatud. Samuti võin teile kinnitada, et komisjon ei kavatse pakkuda samasuguseid tingimusi ühelegi teisele piirkonnale.

Igal juhul jälgib komisjon erandi kohaldamist tähelepanelikult ning esitab parlamendile aruande, mis lähtub uuringust, mis valmib veel enne 2011. aasta lõppu.

Mõned teist olid kohal ka eelmise aasta septembris, kui praegune valitud peaminister rahvusvahelise kaubanduse komisjonis sõna võttis. Tema sõnul on tema valitsus valmis andma ELi laevadele ja investoritele juurdepääsu Paapua Uus-Guinea territoriaalvetele. Suhtume sellesse suulisesse deklaratsiooni väga tõsiselt ning peame oma partneritega läbirääkimisi, kuni see eesmärk saavutatud on.

Parlamendi heakskiit võimaldab meil lepingu jaoks loodud rakendusmehhanismid käiku lasta. Üks nendest mehhanismidest on kaubanduskomisjon, mille saaks juba sel kevadel kokku kutsuda ning mis loob platvormi kõikide majanduspartnerluse vahelepingut puudutavate vastastikuste kohustustega seotud küsimuste käsitlemiseks. Seepärast on teie hääl selle ja ka teiste tähtsate küsimuste puhul edusammude tegemiseks väga tähtis.

Fidži allkirjastas küll majanduspartnerluse vahelepingu, aga ei kohalda seda ajutiselt. Seega on Paapua Uus-Guinea hetkel ainus riik, mis ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vahelepingut ajutiselt kohaldab. Fidžil on hetkel juurdepääs ELi turule turulepääsu määruse kaudu, sest nõukogu ei ole veel kaubandussanktsioone kehtestanud. Nagu teate, otsustas EL peatada riigis valitseva poliitilise olukorra tõttu Fidžile arenguabi andmise. Arenguabi andmise jätkamise eelduseks on Fidži edusammud valitsemise valdkonnas ning eriti tagasipöördumine demokraatlike valitsemispõhimõtete juurde. Hetkel ei ole Fidžis aga selles valdkonnas käega katsutavaid edusamme märgata.

Täna arutlemisel olnud majanduspartnerlusleping on ainult ajutine lahendus, et säilitada juurdepääs ELi turule. Komisjon on pühendunud täielikult läbirääkimistele kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks kõikide Vaikse ookeani piirkonna riikidega.

  Carmen Fraga Estévez, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Päritolureeglite erand põhineb rängal veal, mille komisjon tegi, kui arvutas selle mõju nii ELi tuunikalasektorile, mis on väga suur, kui ka Vaikse ookeani piirkonna riikidele, mida me aidata soovime. Tõelised kasusaajad on aga peaaegu eranditult ahned Hiina ja Kagu-Aasia kalalaevastikud ning nende riikide töötlevad tööstused.

Kaubanduse peadirektoraat kehtestas selle erandi, tuginedes asjaolule, et Paapua Uus-Guinea kalalaevastikul ei ole piisavat püügimahtu riigi ressursside ekspluateerimiseks. Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni viimaste andmete kohaselt tegutseb piirkonnas aga Paapua Uus-Guinea lipu all 41 seinerit, mis püüdsid 2009. aastal kokku peaaegu 500 000 tonni kala. Sellest saagist jõudis üle 75 000 tonni Euroopa Liitu (pooltöödeldult ja töödeldult), mis tähendab, et Paapua Uus-Guinea kuulub kuue peamise Euroopa Liitu eksportija hulka. Seega ei vasta tõele see, mida te ütlete, et Paapua Uus-Guinea kalandussektori arendamiseks tuli anda teistele kalalaevastikele vaba juurdepääs.

Euroopa Liit ei saa mitte mingil juhul vähendada jätkusuutliku arengu tagamiseks võetud kohustusi. Sellegipoolest näeme, et selle erandi kaitse all ning Aasia investorite ligitõmbamiseks on Paapua Uus-Guinea muutnud oma õigusakte nii, et keskkonnakahjude kohta ei ole võimalik kaebusi esitada, ning samuti on rakendatud investeerimist puudutavad eeskirjad, mis lubavad võtta tööle kohalikku ja Aasia riikide odavat tööjõudu, kes peavad töötama halvimates võimalikes töötingimustes.

Kui sellele lisada asjaolu, et nimetatud piirkondlikus kalandusorganisatsioonis ajendab Paapua Uus-Guinea teisi riike keelduma igat liiki rahvusvahelistest kalanduse haldamist ja kontrollimist puudutavatest kokkulepetest, siis on selle tulemus see, et kui merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat teeb kõikvõimaliku selleks, et võidelda seadusevastase kalapüügiga, siis teised paiskavad oma uksed sellele valla. Volinik, ma saabusin äsja Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonist ja ma tean väga hästi, milline on Paapua Uus-Guinea seisukoht. Sellepärast jään kalanduskomisjoni seisukoha juurde, mis nõuab, et arutlemisel oleva lepingu ülevaatamisel tuleb erandi kohaldamine lõpetada.

  Laima Liucija Andrikienė, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Fraktsiooni PPE variraportöörina soovin öelda kõigepealt, et meil on hea meel asjaolu üle, et ELi kui kaubanduspartneri roll muutub üha tähtsamaks kõikides maailma piirkondades, kaasa arvatud Vaikse ookeani piirkonnas.

Leping ei ole oma praegusel kujul ideaalne, seda mitte ainult selle pärast, et tegemist on vahelepinguga, mitte kõikehõlmava majanduspartnerluslepinguga. Loodame, et komisjon suudab peatselt sõlmida kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu, mis hõlmab suuremat arvu selle piirkonna riikidest.

Teiseks puudutab praegune leping ainult väikest osa ELi kaubandusest, kuna ELi kaubandus kogu Vaikse ookeani piirkonna riikidega moodustab kõigest 0,06%. Sellegipoolest on teatud valdkondi, mis murettekitavad, eriti probleem erandiga kalatoodete päritolureeglite suhtes.

Oma resolutsioonis väljendame muret selle üle, et teatud riigid, nagu Filipiinid, Tai, Hiina, Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja teised, saavad seda erandit ära kasutada ning potentsiaalselt eksportida ELi suurtes kogustes töödeldud kalatooteid, mis võib ohustada ELi kala töötlevat tööstust ja konservitööstust.

Seepärast kutsume komisjoni üles koostama parlamendi nõutud mõjuhinnangut ning kui selle tulemused näitavad destabiliseerivat mõju ELi kala töötlevale tööstusele ja konservitööstusele, peab komisjon algatama menetluse, et lõpetada selles lepingus erandi kohaldamine päritolureeglite suhtes.

  George Sabin Cutaş, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Nii Vaikse ookeani piirkonna riikide kodanikuühiskond kui ka poliitikud kritiseerisid tugevalt praegust majanduspartnerluse vahelepingut, mille Euroopa Komisjon ja Paapua Uus-Guinea ning Fidži 2007. aasta novembris allkirjastasid. Nad tõid esile negatiivse mõju, mida leping on avaldanud piirkondliku solidaarsuse tasemele ja poliitilisele tahtele tagada piirkonna majanduslik integratsioon.

Piirkond jagunes rühmadeks, mis pidasid läbirääkimisi omaette ning olles tugeva surve all, et sõlmida vaheleping Euroopa Komisjoniga. Samal ajal ollakse ka arvamusel, et Paapua Uus-Guinea ning Fidži kalatoodetele päritolustaatuse ja seega ka tollimaksuvaba juurdepääsu andmine ELi turule viis selleni, et naaberriikide ettevõtted rajasid piirkonnas nende toodete ning samuti teatud päritolustaatuseta toodete töötlemiskeskused, et sellest erandist kasu saada.

Arvestades sellega, et kalatööstus on nendes riikides üks tähtsamaid töökohtade loojaid, avaldaks see protsess negatiivset mõju tööstusele, töötajatele ja kohalikule sissetulekutasemele. Samuti tähendaks see ebaausat konkurentsi ELi toodetele. Selle tulemusel võib olla lepingul hoopis oodatule vastupidine mõju.

Seepärast peab Euroopa Komisjon tagama, et tulevane partnerlusleping aitaks kaasa nii jätkusuutliku kohaliku kalatööstuse arengule, mis loob töökohti, kui ka paremale piirkondlikule integratsioonile, näiteks tänu edasist Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitavat lepingut puudutavatele läbirääkimistele.

  Isabella Lövin, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Üks majanduspartnerluslepingu eesmärkidest on piirkondliku integratsiooni edendamine. Nagu näha, ei ole seda seni veel juhtunud. Hoopis vastupidi, Vaikse ookeani piirkonna puhul ohustab EL piirkonna ühtsust sellega, et pakub mõnedele AKV riikidele eritingimustega vahelepinguid.

Paapua Uus-Guineale ja Fidžile tehtud erand töödeldud kalatoodete päritolureeglite puhul on üks näide sellest. Minu arvates on see erand potentsiaalselt ohtlik ning 2011. aastal tuleb seda väga põhjalikult hinnata, nagu juba kokku lepiti.

Ütlen seda selle pärast, et teema üle arutades on vaja fakte. Milline on mõju maailma kalavarudele, tööhõivele ja Paapua Uus-Guinea keskkonnale? Millised on töötajate sotsiaalsed tingimused? Kõike seda tuleb täielikult ja läbipaistvalt hinnata ning seda, kas erand tuleb kaotada või mitte, tuleb otsustada sellest lähtudes, mitte lähtudes Hispaania kalatööstuse kaebustest, mis ise küll Paapua Uus-Guinea kalavetes püüab, kuid saagiga kunagi seal ei maabu – ja muide ei maksa ka tollimaksu, kui müüb kala Euroopa saagina Euroopa turul.

  Elie Hoarau, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Minu arvates on väike liialdus nimetada neid majanduspartnerluse vahelepinguid Vaikse ookeani piirkonnaga sõlmitud lepinguteks, kui AKV piirkonna 15 riigist on vaid kaks sellele alla kirjutanud.

Loomulikult on need lepingud tihtipeale hoopis kahepoolsed lepingud, mitte tõelised piirkondlikud lepingud, ning kalduvad seega kõrvale majanduspartnerluslepingute väga ülistatud eesmärgist, milleks on piirkondlik integratsioon. On üpris raske mitte näha seda, mille üle nii Vaikse ookeani piirkonna kui ka Aafrika riikide kodanikuühiskonna liikmed kaebavad, nimelt asjaolu, et mõnd AKV riiki on sunnitud kirjutama alla individuaalsetele lepingutele, sest komisjon ei ole suutnud teha majanduspartnerluslepingutest tõelist arengupartnerluse vahendit.

AKV ministrite nõukogu 92. kohtumisel, mis toimus Brüsselis 2010. aastal 8.–12. novembril, kritiseerisid AKV riigid ise survet, mida Euroopa läbirääkijad AKV riikidele avaldasid. Tegelikult on Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel sõlmitud majanduspartnerluslepingud nii traagilised, et need kukkusid läbi juba enne nende jõustumist. See oli nii tohutu läbikukkumine, et paljud AKV riigid paluvad nüüd Euroopa Liidu liikmesriikidel kaaluda võimalust võtta tagasi läbirääkimisvolitused, mis Euroopa Komisjonile 2002. aasta juunis anti.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Mis puudutab praegust olukorda turul, on ELi suhkruturu reformi tagajärg see, et suhkru hind ELis langeb allapoole rahvusvahelisest hinnatasemest.

Selliste hindade juures on arvatavasti väga raske pidada kinni Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud pikaajalistest tarnelepingutest. Uute AKV lepingute puhul esile kerkinud probleemidele võis aidata kaasa ka asjaolu, et AKV riigid eelistavad müüa oma tooteid kõrgema hinnaga maailma turul, mitte odava hinnaga ELi turul. Kui see stiimul nüüd kaotatakse ja kui nad peavad samal ajal võtma vastu enamsoodustusrežiimi puudutava klausli ning kui sellele lisada veel asjaolu, et tollimaksust saadava tulu kaotamise tõttu väheneb ka nende riikide tulu, siis ei ole ime, et AKV riigid nii väga kõhklesid.

Selle pärast on vaja pöörata kindlasti tähelepanu ka kalandusele, mitte ainult sellele, kas Paapua Uus-Guinea ja Fidži on andnud teistele kaubanduspartneritele juurdepääsu oma kalavetele. Äkki peaksime uurima ka seda, kas vastavad tõele süüdistused, et ELi piirangute ja püügikvootide tõttu on Hispaania kalalaevastik Vaiksesse ookeani ümber paigutatud ning püüab seal nüüd teise riigi lipu all.

  Francisco José Millán Mon (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Soovin samuti väljendada oma muret selle lepingu mõju üle, mis puudutab tuunikalakonservide sektorit, mis on väga tähtis Hispaania jaoks ning eriti minu valimisringkonna Galicia jaoks.

Nagu juba öeldi, on selle negatiivse mõju põhjus enneolematu ja põhjendamatu mööndus: töödeldud kalatoodete päritolureeglite erand, mida saab taotleda, kui riigil ei ole piisavalt oma toorainet.

See oli esimene asi, mida Paapua Uus-Guinea tegi ning seda erandit kohaldatakse. Tänu sellele on Paapua Uus-Guineast saamas suur platvorm, mille kaudu Euroopa tööstuse suurimad konkurendid, nagu Filipiinid, Tai, Hiina ja Ameerika Ühendriigid, saavad tuunikala töödelda ja eksportida. Just nemad saavad sellest lepingust kõige suuremat kasu.

Hinnanguliselt kasvab sellest piirkonnast tulev Euroopa turule suunatud tuunikala toodang lõpuks 400 000 tonnini aastas, hetkel tarbib Euroopa kokku ligikaudu 710 000 tonni. Selle mõju on väga suur, sest Paapua Uus-Guineast tulev tuunikala on Euroopa tuunikalast kolmandiku võrra odavam, kuna riigis on madalad palgad ja keskkonnastandardeid ei ole.

Minu piirkonna Galicia jaoks on see võitmatu konkurents, mis avaldab suurt mõju tööhõivele. Ma tahan, et Euroopa Komisjoni välja kuulutatud mõjuhinnang oleks võimalikult range ning et selles võetakse arvesse päritolureeglite suhtes tehtava erandi mõjusid nii lühemas kui ka keskpikas perspektiivis.

Loodan, et sellega lõpetatakse selle erandi kohaldamine esimesel võimalusel. Tegemist on erakorralise ja ajutise meetmega, kuid tundub, et Paapua Uus-Guinea arvates on see alaline, vastasel juhul ei tehtaks neid investeeringuid. Samuti loodan, et seda erandit ei kohaldata teistes lepingutes või lõplikus partnerluslepingus. Hetkel on aga probleem ajutise lepinguga ja see tuleb lahendada.

  Josefa Andrés Barea (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Nagu siin juba öeldi, kuulub Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga sõlmitava partnerluslepingu juurde ka päritolureeglite erand. Nagu ütles raportöör, mõjutab see ennekõike tuunikala. Mida me sellest lepingut tahame? Me tahame, et nende saareriikide kalandussektor areneks ja vaesus kaoks, ehk teisisõnu tahame arenguabi.

Milline negatiivne mõju tuleb aga kolmandatest riikidest, mis sellest eelistavast kohtlemisest kasu lõikavad?

Kuulsime siin selle kohta kaebusi. Me tahame tasakaalustatud olukorda. Komisjon ütles meile äsja, et konkreetsed uurimistulemused on olemas, aga siin ollakse arvamusel, et see ei ole nii. 2008. aastal öeldi, et mingisugust moonutust ei ole, ja meile öeldi, et koostatakse mõjuhinnang.

Me tahame tasakaalustatud olukorda. Tahame läbivaatamist, konsultatsioone ja kontrollimist. Tahame teada, kas see leping aitab kaasa nende saareriikide arengule. Tahame teada, kas peetakse kinni tervisekaitsemeetmetest, mis on imporditud toodete puhul väga olulised. Samuti tahame teada, kas järgitakse säästva kalanduse põhimõtteid ja võideldakse seadusevastase kalapüügi vastu, mis on ülioluline. Üks teine väga oluline element, mis näitaks meile, kuidas tegutsevad Paapua Uus-Guineas paiknevad kolmandad riigid, on kinnipidamine rahvusvahelistest tööhõive-eeskirjadest.

Tahame seda lepingut säilitada ja aidata kaasa selle elluviimisele, aga samamoodi tahame, et seda kasutataks Paapua Uus-Guinea ja Fidži arengu jaoks, mitte Hispaania tööstuse kahjustamiseks.

  Alain Cadec (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Soovin juhtida teie tähelepanu Paapua Uus-Guinea jaoks tehtud erandile töödeldud kalatoodete, eriti tuunikalakonservide päritolureeglite suhtes. Minu arvates on see erand äärmiselt ohtlik.

Sellel AKV riigil on soodustingimustel pääs Euroopa turule, mis tähendab, et riik ei pea maksma tollimaksu meie turule eksporditavate tuunikalakonservide eest. Ma ei sea kahtluse alla lepinguga rakendatavat arengupoliitikat. Tuunikalakonservide päritolureeglite erand on aga täiesti vastuvõetamatu.

Tänu sellele erandile saavad Paapua Uus-Guineas tegutseda välisettevõtted ning seetõttu on sellest kohalikule tööhõivele ja elanikele väga vähe kasu. Peame arenguabi lubama, aga see abi peab olema aus ja tõhus ning tooma kasu asjaomastele piirkondadele.

2008. ja 2009. aasta vahel kasvas ühenduse tuunikalaimport 9200 tonnilt 16 200 tonnile. See kahekordistus vaid ühe aasta jooksul. See fenomen muutub ainult tavalisemaks, kui seda erandit edasi kohaldatakse. Veelgi enam, nende toodete puhul ei peeta kinni samadest sotsiaalsetest, tervishoiu ja ressursside säästmise standarditest, mis kehtivad Euroopa toodetele. Eriti võimatu on saagi päritolu kindlaksmääramine.

Head kolleegid, kas Euroopa Komisjon ei ole lugenud mu raportit Euroopa Liitu imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete päritolu kohta?

Kui ei, siis on olukord lootusetu. Me ei saa ohverdada sel viisil Euroopa töökohti ja Euroopa turul müüdavate toodete kvaliteeti. Ma ei taha, et loodaks määramatuks ajaks olukord, mis avaldab laastavat mõju Euroopa töötlevale tööstusele.

  Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Kalanduskomisjoni koordinaatorina on kõne all oleva vahelepingu kalandust puudutav aspekt minu jaoks eriti huvitav. Alguses oli selle teema puhul mitu vaidlust tekitavat probleemi, mis puudutasid päritolureeglite vabamaks muutmist Paapua Uus-Guinea jaoks. Ma toetan komisjoni ideed, et seda vabamaks muutmist tuleb kasutada ühe maailma vaeseima riigi majanduse stimuleerimiseks. Olen kindel, et ka need meist, kes tegeleva kalanduspoliitikaga, peaksid sellest väga huvitatud olema. Samal ajal mõistan ma ka Euroopa tööstuse muret, aga kui aus olla, siis ma ei kujuta ette, et päritolureeglite vabamaks muutmine teeb Paapua Uus-Guineast karmi konkurendi meie konservitööstusele.

Sellegipoolest peame olema valvsad, sest kindlasti ei ole sellest kellelegi kasu, kui me oma konservitööstuse Vaikse ookeani piirkonda üle viime. Sel puhul pean aga ütlema, et kõne all oleva lepingu üle arutledes esitati meile väga vasturääkivat teavet selle kohta, millises ulatuses tehakse investeeringuid Paapua Uus-Guineas ja millised riigid saavad päritolureeglite vabamaks muutmisest kaudset kasu. Selle pärast kutsun komisjoni üles jälgima tähelepanelikult selle erandi kohaldamist ning esitama kiireimas korras parlamendile aruande, mis käsitleb selle mõju Paapua Uus-Guinea arengule ja Euroopa konservitööstusele. Kui lepinguga ei avaldata soovitud mõju Paapua Uus-Guineale ning kui see tekitab Euroopa ettevõtetele vastuvõetamatut kahju, siis peame tegema lõpliku lepingu sõlmimisel teistsuguse otsuse. Palun hoidke meid asjaga kursis!

  Pablo Zalba Bidegain (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Soovin kõigepealt selgitada, et ma pooldan Euroopa Liidu ja Paapua Uus-Guinea kaubandussuhete tugevdamist, mis edendavad selle piirkonna arengut, kuid see peab olema säästev areng.

Olen veendunud, et see leping ei ole oma praegusel kujul hea leping. Olen täielikult ühe lepingu klausli vastu, mis on minu arvates ebaaus. See klausel puudutab erandit päritolureeglite suhtes, sest see ei ohusta ainult Paapua Uus-Guinea säästvat arengut, vaid nagu me täna kuulsime, ohustab see ka kogu Euroopa konservitööstust. See mööndus oleks pidanud olema täiesti erakorraline ning seda ei oleks tohtinud Paapua Uus-Guinea puhul kohaldada. Lisaks sellele ei tohi unustada tõsist pretsedenti, mis selle meetmega luuakse ning mis hakkab mõjutama tulevasi Euroopa Liidu läbirääkimisi.

Minu arvates on vaja praegusel juhul palju selgemat ja kindlameelsemat lahendust, milles on kategooriliselt sätestatud, et järgmisel majanduspartnerluse vahelepingu läbivaatamisel peatatakse erandi kohaldamine päritolureeglite suhtes alaliselt. Selle pärast palun komisjonil arvestada selle möönduse tohutute tagajärgedega esiteks Euroopa konservitööstusele ning teiseks Paapua Uus-Guinea keskkonna ja majanduse jätkusuutlikkusele ning arvestada samuti väga negatiivse pretsedendiga, mis sellega tulevasteks läbirääkimisteks luuakse. Olenemata sellest, kui palju komisjon kinnitab, et sellest ei saa pretsedenti, jääb see surve alatiseks alles. Selle tõttu kutsun komisjoni üles võtma vastu otsust lõpetada esimesel võimalusel erandi kohaldamine päritolureeglite suhtes.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Tulin siia tegelikult selleks, et järgmisest arutelust osa võtta, aga jälgisin seda arutelu oma kontorist. Ja nagu teistele sõnavõtjatele, nii valmistab ka minule muret idee paindlikkuse kohta päritolureeglite puhul.

Viimase seitsme päeva jooksul näidati Briti televisioonis saadet, mis kuulub tervesse kanali Channel Fouri saatesarja kalatööstuse kohta, ning ma kardan, et selles kritiseeriti väga tõsiselt Euroopa Liidu kalanduspoliitikat ja muret tundvad kodanikud on meile selle teema kohta juba väga palju e-kirju saatnud.

Seda konkreetset probleemi küll ei tõstatatud, aga tahaksin siiski väljendada oma toetust nendele kolleegidele, kes on mures ettepaneku pärast, mis peaks küll olema hea arenguvahend, aga mis võib tegelikult väga negatiivseks kujuneda nii Euroopa kui ka nende riikide jaoks, keda me aidata tahame.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. – Austatud juhataja! See oli väga huvitav arutelu. Maailmas on vaesust ja me peame sellega tegelema. Üks võimalus oleks rahaliste vahendite ülekandmine, aga palju parem on anda inimestele võimalus oma tööga elatist teenida. Kolmes Paapua Uus-Guinea tuuni töötlemistehases, millel on luba tuunikala eksportimiseks ELi, töötab ligikaudu 5700 inimest, kellest suurem osa on naised. Paapua Uus-Guineas, mis on üks maailma vaeseimaid riike, on kaalul töökohad.

Erandite kohta ettepanekute tegemisel arvestab komisjon hoolikalt kõikide riskidega ning otsib võimalusi kaitsemeetmete võtmiseks. Komisjoni arvates on väga ebatõenäoline, et Paapua Uus-Guinea eksport avaldab suurt mõju ELi kalandus- ja konservitööstusele, kui arvestada sellega, et Paapua Uus-Guinea ja ELi kaubandus on väga väikesemahuline ning Paapua Uus-Guinea turuosa ELi tuunikalaturul on olnud viimastel aastatel kõigest 3%. Ajutine kohaldamine algas juba 2008. aastal ja meil on arvudega juba nii mõnigi kogemus. See ei avalda negatiivset mõju Euroopa kalandus- või konservitööstusele. Kaubandusvoogude arengut analüüsitakse täiendavalt 2011. aastal koostatavas uurimuses, mis käsitleb kalatoodete päritolureegleid puudutavate erisätete kohaldamise mõju.

Lisaks sellele jälgib komisjon kaubandust Paapua Uus-Guineaga ning võtab ELi turul tekkivate raskete häirete korral viivitamatult vastavad meetmed. Majanduspartnerluse vahelepingu teises peatükis, mis käsitleb kaubanduse kaitsemeetmeid, on selliste meetmete kasutamine selge sõnaga lubatud. Praegusel hetkel ei ole mingisuguseid märke sellest, et Paapua Uus-Guinea kalatoodete eksport avaldaks negatiivset mõju teiste AKV või üldise soodustuste süsteemi (GSP+) riikide konservitööstusele. Seda aspekti käsitletakse ka uurimuses, mida ma äsja mainisin.

Soovin lisada, et sõltumata sooduspäritolureeglitest või eeliskaubanduslepingutest peavad riigid ja ettevõtted, mis ekspordivad kala või kalatooteid ELi, pidama alati kinni ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki puudutavast määrusest ning rahvatervist ja toiduohutust puudutavatest ELi nõuetest. Minu arvates kaalus komisjon seda teemat enne selle meetme esitamist väga põhjalikult.

Tulen nüüd majanduspartnerluslepingu küsimuse juurde laiemalt. Kaubandus ei ole üldsegi mitte lihtne. Nagu ma ütlesin, on ainus võimalus vaesuse kaotamiseks majanduskasvu võimaldamine arenguriikides. Jah, piirkondlik koostöö on alguses tõepoolest üpris raske. Piirkondlikku koostööd ei võimalda aga ainult kaubanduslepingud. Selle pärast on sihtotstarbeliselt nähtud ette 45 miljonit eurot abi ja kaubanduse jaoks Okeaania piirkonnas. Seda on kolm korda rohkem, kui oli tagatud üheksanda Euroopa Arengufondi puhul. Piirkondliku kaubanduse tagamine on võimalik ainult kaubandusvoogude toetamisega. Kui vaadata kõiki arenguriike, siis peaaegu kogu kaubandus põhineb monokultuuridel – üks konkreetne eksportartikkel, mis on väga ebastabiilne. See avaldab asjaomastele riikidele väga negatiivset mõju.

Rääkides rändevoogudest, julgeolekust, turvalisusest ja õiglusest maailmas, ei saa me lihtsalt öelda, et me ei hooli sellest. Peame sellest hoolima ning meie osakonnad on teinud põhjaliku uurimuse. Teeme ettepaneku väga heade meetmete kohta, mis on täielikult kooskõlas kõikide Euroopa Liidu eesmärkidega.

Minu arvates on see õige meede ja olemas on ka vajalikud kaitsemeetmed, juhuks kui midagi peaks halvasti minema. Minu arvates hindasime seda õigesti ja selle pärast toetan seda lepingut.

  David Martin, autor. – Austatud juhataja! Mu sõnavõtt tuleb lühike. Olen teema puhul peaaegu – võiks isegi öelda, et täielikult – volinikuga nõus.

Esiteks kordan, et majanduspartnerluse vahelepingu allkirjastamine on tähtis, sest kui me seda ei tee, kaovad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade kohaselt kaubandussoodustused Paapua Uus-Guinea ja Fidži jaoks. Seda majanduspartnerluse vaheleping endast kujutabki: see on vaheleping ja ma olen nõus kõikide kolleegidega, kes ütlevad, et pikemas perspektiivis peaks meie eesmärk olema täieliku kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimine kõikide Vaikse ookeani piirkonna riikidega, mis edendaks piirkondlikku integratsiooni Vaikse ookeani piirkonnas. Hetkel peame aga astuma selle sammu, et säilitada kaubandussoodustused Vaikse ookeani piirkonna kahe suurima riigi jaoks.

Mis kalandust puudutab, siis komisjon on teinud igati selgeks, et praegusel juhul on tegemist erakorralise juhtumiga. See on ainus erand. Maailmas ei ole ühtegi teist piirkonda, mille jaoks me sellise erandi teha kavatseme. Miks me Paapua Uus-Guinea puhul erandi teeme? Ma ütlen teile! Selle pärast, et Paapua Uus-Guinea on sõna otseses mõttes teises maailma otsas ja on väga ebatõenäoline, et ELi kalalaevastikud hakkavad seda piirkonda laiaulatuslikult ekspluateerima, olgugi et neil on vaba voli seda teha. Mitte midagi ei takista ELi kalalaevastikke Paapua Uus-Guinea territoriaalvetes püüdmast ning lossimast saaki Paapua Uus-Guineas, et see seal konservida lasta – ja nagu ennist öeldi, oleks see arengu jaoks väga hea ja peaksimegi seda soodustama.

Praegune olukord on aga selline, et Hiina, Tai ja teiste Aasia riikide kalalaevad püüavad Paapua Uus-Guinea territoriaalvetes ja lossivad oma saagi omaenda riikide sadamates, mis ei jäta Paapua Uus-Guineale mingeid arenguvõimalusi.

Praegusel juhul on aga arenguvõimalus töökohtade loomiseks, eriti naistele. Kurdame tihti, et me ei tee oma arengupoliitikas piisavalt palju selleks, et edendada tegevust tootmisahela järgmisel etapil. Nüüd teeme konkreetselt midagi kasulikku tootmisahela järgmise etapi jaoks. Nagu volinik ütles, peab kala vastama nõuetele vastamiseks ka kõikidele ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki puudutava määruse standarditele. Kala peab vastama kõikidele meie sanitaar- ja fütosanitaarstandarditele. See on absoluutselt vajalik. Kolm tehast Paapua Uus-Guineas vastavad hetkel nendele standarditele ja loovad kasulikke töökohti. Kui tehaste arv järsult kasvab ja impordi hulk Paapua Uus-Guineast järsult tõuseb, siis peame olukorra loomulikult üle vaatama ja vajaduse korral meetmeid võtma.

Hetkel räägib statistika aga enda eest. Seda lepingut on kohaldatud 2008. aastast ja import ei ole järsult kasvanud. Euroopa tuunikalatööstusele ei ole ohtu. Kohtusin raportöörina Hispaania tuunikalatööstuse juhtidega ja nad ise ütlesid mulle, et hetkel ohtu ei ole. Nad on mures tuleviku pärast. Nad on nõus, et hetkel ei ole ELi tööstusele tõsist ohtu. Ärgem liialdagem olukorrast rääkides! Me ei tohi lasta vaesel arenguriigil maksta selle eest, et meie oma huvid on meie jaoks niivõrd tähtsad.

  Juhataja. – Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku, mis esitati vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 19. jaanuaril 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Helmut Scholz (GUE/NGL), kirjalikult. – (DE) Majanduspartnerluse vahelepinguga Euroopa Ühenduse ning Fidži ja Paapua Uus-Guinea vahel sekkutakse Vaikse ookeani piirkonna keerukasse ja komplekssesse integratsiooniprotsessi. Kahjuks ei paku see aga kummalegi riigile peaaegu üldse arenguabi. Tuletan teile meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon mõistsid ühehäälselt hukka Fidžis 2006. aastal toimunud sõjalise riigipöörde. Kõne all oleva kaubanduslepingu sõlmimisega tunnustatakse seni võimul olnud diktatuuri mõnes mõttes lepinguosalisena. Selle lepinguga ohustame pingutusi, mida meie partnerid Austraaliast, Uus-Meremaalt ja teistest selle piirkonna riikidest on teinud Fidžis demokraatia taastamise nimel. Kui ma kritiseerisin rahvusvahelise kaubanduse komisjonis asjaolu, et Fidži sõjavägi surub alla demokraatia põhimõtteid, siis ütlesid selle komisjoni esindajad, et olukord on meil ju kontrolli all. See, mis on minu arvates puhas künism, paistab nüüd rahuldavat komisjoni nõudmisi teiste lepinguosaliste seaduspärasuse suhtes. Minu fraktsioon hääletab selle lepingu vastu. Pooldan lepingu sõlmimise peatamist, kuni Fidžis on taastatud demokraatia.