Arutelud

Teisipäev, 18. jaanuar 2011 - Strasbourg

3. EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping – EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (arutelu)

  Juhataja. − Esimene päevakorrapunkt on EÜ-Serbia leping.

– EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Jelko Kacini väliskomisjoni nimel esitatud soovitus (A7-0362/2010). Soovitus, mis käsitleb nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta (15619/1/2007 – C7-0341/2010 – 2007/0255(NLE));

– EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Nõukogu ja komisjoni avaldused (2010/2980(RSP))

  Jelko Kacin, raportöör. – (SL) Austatud juhataja! EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping allkirjastati 2008. aasta aprillis ja alates 2010. aasta veebruarist on edukalt rakendatud üleminekuperioodil kehtivat ajutist kaubanduslepingut.

Ratifitseerimisprotsess algas 2008. aasta septembris, kui Serbia Parlament selle lepingu esimest korda ratifitseeris.

Lepingus sätestatakse Euroopa Liidu ja Serbia koostöö poliitiline, õiguslik ja majanduslik raamistik ning Serbia ei saanud jätkata Euroopaga lõimumise teed ilma ratifitseerimisprotsessi alustamata.

2009. aastal ei olnud Euroopa Parlamendi päevakorras raporteid Serbia kohta, kuna Serbia suutmatuse tõttu teha täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY) takerdus liikmesriikides ratifitseerimisprotsess. Nüüdseks on lepingu ratifitseerinud 11 liikmesriiki, mistõttu kutsun täna ülejäänud liikmesriike võimalikult ruttu sama tegema.

Kui me täna lepingu siin kõrgel täiskogul ratifitseerime, saadame Serbiale tugeva ja nähtava sõnumi nende Euroopa-suunaliste pingutuste toetuseks. See üksi ei taga aga ratifitseerimisprotsessi edukat lõpetamist.

Serbiat käsitlev resolutsioon, mille üle me homme hääletame, kannab just seda toetavat sõnumit. Me peame Serbiat toetama selle pikal ja raskel Euroopa Liidu liikmeks saamise teel.

Serbia seisab silmitsi paljude katsumustega, olles riik, mis on kaua olnud isolatsioonis ja mis on jäänud väljapoole Euroopa poliitika ja majanduse nüüdisaegseid hoovuseid.

Viimase kahe aasta jooksul oleme olnud tunnistajaks sellele, kuidas Serbia poliitiline areen on muutunud järjest enam Euroopa-meelsemaks. Serbia liidrid on parim tõend nende siirast pühendumusest Euroopa väärtustele ja eluviisile, kui nad lahendavad edukalt probleemid ja viivad ellu kõik vajalikud reformid.

Me oleme juba näinud head arengut. Meil on siiralt hea meel, et Serbia on nõus kompromissile minema, toetame ÜRO Peaassamblee 2010. aasta septembris vastuvõetud ühisresolutsiooni Kosovo kohta.

Serbia kaotas 1. jaanuaril 2011. aastal kohustusliku sõjaväeteenistuse ja Serbia noorte kodanike põlvkondadele on antud veel üks võimalus õppida ja areneda. Tõhustatud on ka relvajõudude tsiviiljärelevalvet.

Teisest küljest on Serbia edasiliikumist ELi suunas paljuski raskendanud asjaolu, et endiselt viibib vabaduses kaks isikut, keda ICTY süüdistab sõjakuritegudes.

Ratko Mladić on olnud jooksus üle 15 aasta alates Srebrenica genotsiidist, mis on pärast Teist maailmasõda suurim Euroopa pinnal toime pandud kuritegu.

Meil on hea meel Serbia valitsuse avalduse üle selle kohta, et Haagi tribunaliga tehtud koostöö lõpuleviimine on nende prioriteet. Me pöördume siiski Serbia ametivõimude poole – kasutades ICTY peasüüdistaja sõnu –, et nad kitsendaksid veenvalt lõhet ülesnäidatud poliitilise tahte ja konkreetsete tulemuste vahel.

Serbial on tulnud aeg see valus peatükk sulgeda ja astuda uusi samme, et saavutada piirkonnas leppimine.

Serbial ei ole võimalik saada kandidaatriigi staatust seni, kuni teeb täielikku koostööd Haagi tribunaliga, nagu on sätestatud nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldustes.

Kõige kaalukam tõendi selle kohta oleks süüdistatavate vahistamine ja väljaandmine. Serbia senised pingutused on olnud tulemusteta ja ebapiisavad.

Saavutatud on olulisi nihkeid Lääne-Balkani piirkondlikes suhetes, millest annavad kõige paremat tunnistust Serbia ja Horvaatia suhted. Me toetame Serbia presidendi seisukohta, kelle uus käsitusviis on andnud tugeva tõuke piirkonnas püsiva leppimise saavutamiseks.

Sellegipoolest on ikkagi probleeme. Belgrad peab tulevases dialoogis Prištinaga näitama üles asjalikku suhtumist ja – hoolimata Kosovo staatuse küsimusest – Belgradi ja Priština suhted peavad kasvama partnerluseks, et hõlbustada kogu regiooni liikumist Euroopa Liidu suunas.

See kehtib ka Serbia suhete kohta Bosnia ja Hertsegoviinaga. Belgrad peab toetama reforme, mis aitaksid Bosnia ja Hertsegoviinal – riigil, mil on oma institutsioonid – läbi rääkida Euroopa Liidu liikmesuse üle. Hetkel see nii ei ole.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – Austatud juhataja! Minu jaoks on suur privileeg ja au naasta Euroopa Parlamenti oma uutes ametikohustustes Euroopa Liidu Nõukogu roteeruva eesistujariigi Ungari esindajana. Loodan, head parlamendiliikmed, et peate mind selle täiskogu varasemaks liikmeks ja võtate seda kui garantiid, et Ungari eesistumine on parlamendisõbralik eesistumine.

Ma ootan suurte ootustega koostööd teiega eesistumise saabuva viie ja poole kuu jooksul. Lähen nüüd üle oma emakeelele.

nõukogu eesistuja. – (HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu jaoks on suur au ja rõõm võtta osa sellest arutelust, mille järel parlament hääletab Serbia Vabariigiga sõlmitava stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu heakskiitmise üle. Tahaksin samuti kasutada seda võimalust, et väljendada oma tänu Euroopa Parlamendi raportöörile Jelko Kacinile, kes koostas sel teemal suurepärase raporti, ja toetada resolutsiooni Serbia Euroopaga lõimumise kohta. Väljavaade saada Euroopa Liidu liikmeks on toonud Serbiale, nagu ka teistele piirkonna riikidele, kasu ja riik on viimastel aastatel selles suunas olulisi edusamme teinud. Selle taustal on stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Serbia jaoks teel Euroopa Liidu suunas tähtis samm edasi.

Lepinguga tõhustuvad juba praegugi Euroopa Liidu ja Serbia tihedad sidemed ning kahe poole vahel luuakse lepingulised suhted. Lepingus sätestatakse poliitilise dialoogi uus raamistik. Sellega luuakse vabakaubandusala ja tugevdatakse kahepoolseid majandussuhteid, mille eesmärk on tuua Serbiale kaasa olulisi majanduslikke eeliseid. Lepingus julgustatakse reformiprotsesse, mis aitavad kaasa Serbia majanduse kasvule ja aitavad Serbial arendada täielikult toimivat turumajandust. Kokkulepe loob ka võimaluse paljudes valdkondades Euroopa Liidu ja Serbia tihedamaks koostööks tulevikus ja – mitte vähem olulisemana – võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku piiriülese uimastiäri vastu ning kehtivate keskkonnanõuete täiustamiseks.

Nõukogu algatas lepingu ratifitseerimisprotsessi 14. juunil 2010. aastal. Praeguseks on 11 liikmesriiki, teiste seas loomulikult Ungari, oma parlamendis lepingu kinnitanud. Oleme täiesti veendunud, et lühikese aja jooksul ratifitseerivad selle kõik liikmesriigid. Nõukogul oleks hea meel, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustuks 2011. aasta lõpuks, kuid mitte hiljem kui 2012. aasta alguses. See tähendaks, et Serbia loob Euroopa Liiduga kaugeleulatuvad suhted just sel ajal, mil see tõhustab ettevalmistusi ühinemiseks. Teie hääled tõstavad seda protsessi esile ja edendatavad seda tänu üksmeelsele toetusele, mida kõik poliitilised jõud 1. detsembril toimunud väliskomisjoni kohtumisel väljendasid. Serbia väljendas oma pühendumust Euroopa Liidule 2009. aasta detsembris esitatud ühinemisavalduses. Nõukogu palus eelmise aasta oktoobril komisjoni esitada oma arvamus. Seda võib oodata 2011. aasta teises pooles.

Me kõik teame, et lõimumise protsess Euroopaga toob Serbiale kaasa mitmeid eeliseid. Samal ajal peab Serbia ikkagi tegema olulised reformid. Nende seas on edasised püüdlused avaliku halduse ja õigusriigi valdkonnas, kohtusüsteemi reform, korruptsioonivastane võitlus ja koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Jelko Kacini esitatud raportis sedastatakse ka seda, et lõimumise protsess edeneb vastavalt selles valdkonnas tehtavatele edusammudele. Tunnen heameelt asjaolu üle, et juba on saavutatud palju tulemusi. Tahaksin samal ajal kasutada võimalust, et juhtida tähelepanu sellele, et eelmisel aastal astus Serbia ajaloolised sammud rahu suunas naabritega selles piirkonnas. Mul on hea meel ka Serbia tiheda koostöö üle Euroopa Liiduga 2010. aasta suvel ja selle tulemusena valminud resolutsiooni üle, mis avas tee Belgradi ja Priština dialoogile. Nõukogu toetab täieliku kõrget esindajat Ashtonit tema töös, mida ta selles valdkonnas on teinud. See on raske ülesanne, kuid dialoogi loomise võimalus annab nii Kosovole kui ka Serbiale võimaluse Euroopa Liidule lähemale tulla.

Viimaseks tahaksin jagada teiega mõtet, mis võtab kõik kokku. Ma olen veendunud, et Euroopa Liit peab hoidma laienemisprotsessi usaldusväärsust. Selle jaoks on vahendid meie endi kätes. Ma usun, et kui Ungari eesistumise ajal suudetakse edukalt lõpetada ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga, siis on see Serbia jaoks väga hea märk, samuti on see märk sellest, et protsess endiselt toimub ja et Balkani riikidel on koht Euroopa Liidu riikide peres.

Austatud juhataja! Head kolleegid! 2011 on Serbia jaoks tähtis aasta, tuues kaasa nii katsumusi kui ka võimalusi. Mul on hea meel võimaluse üle, mille see leping Serbiale annab, nii et me saame koos üles ehitada ühist tulevikku rahumeelses Euroopas.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Minu jaoks on suur rõõm ja au pöörduda täna Euroopa Parlamendi poole, et anda Serbia Vabariigiga sõlmitava stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu hääletusele nõusolek. Tahaksin samuti soojalt tänada raportööri, kes tegeleb Serbia küsimusega, Jelko Kacinit tema Euroopaga lõimumisprotsessi käsitleva raporti eest.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping on Serbia jaoks teel Euroopa Liitu tähtis samm edasi. Selle lepingu põhieesmärk on sillutada teed suuremale Euroopa lõimumisele ja reformidele ning valmistada Serbiat Euroopa Liidu liikmeks saamiseks ette. See tähtis verstapost on Serbiale julgustuseks, nüüd mil riik on elustanud piirkonnas leppimise edendamise nimel tehtavad jõupingutused.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga luuakse terviklik institutsiooniline raamistik stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõukogu ja komisjoni kaudu, uuenenud poliitiline raamistik ja alamkomisjonide võrgustik, mis hõlmab ulatuslikult enamikku Euroopa Liidu poliitilisi valdkondi. Loomulikult nähakse lepingus ette täiskogu ja Serbia parlamendi vahel konkreetne organ – parlamentaarne ühiskomisjon.

Majanduslikust vaatepunktist nähakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus ette vabakaubandustsooni järkjärguline rajamine ning Serbia järkjärguline lõimimine Euroopa Liidu siseturuga, mis annab majanduslikke eeliseid nii Euroopa Liidule kui ka Serbiale. Nagu 1990ndate Kesk-Euroopas, toob leping kaasa rohkem investeeringuid, eelkõige kaudseid investeeringuid. See aitab oluliselt kaasa Serbia majanduse kasvule ning aitab Serbial liikuda edasi toimiva turumajanduse suunas.

Euroopa Liidule lepingust tulenev kasu on sama oluline. Serbia turg on nüüd Euroopa Liidu eksportijatele avatud. Mõne aasta jooksul kaotatakse täielikult varem suhteliselt kõrged tariifid, erandiks on mõned väga tundlikud põllumajandustooted.

Serbia järkjärgulise lõimimisega siseturuga muutuvad tingimused investeerijate jaoks stabiilsemaks ja etteennustatavamaks. Konkurentsi- ja riigiabieeskirjad viiakse vastavusse Euroopa Liidu eeskirjadega. Ka intellektuaalomandi õiguste kaitse viiakse järk-järgult vastavusse Euroopa Liidu standarditega. Ühtlasi avaneb Euroopa pakkujatele järk-järgult arvestatava suurusega Serbia riigihangete turg.

Serbiaga tihedamate sidemete vormimine toob eriti Euroopa Liidule kaasa ka muid eeliseid, sest see aitab kaasa näiteks koostööle õiguse, vabaduse ja turvalisuse ning keskkonna, transpordi ja tolli valdkonnas. Seega aitab see muuta Euroopa Liidu poliitika Kagu-Euroopas usaldusväärsemaks ja tõhusamaks.

Lõpetuseks on eriti märkimisväärt, et Serbia tõi ajutise lepingu rakendamise ettepoole. Leping jõustus ametlikult 2010. aasta veebruaris, kuid Serbia otsustas seda kohaldama hakata peagi pärast selle 2008. aasta aprillis allakirjutamist. Serbia on sellega näidanud üles pühendumust Euroopa Liiduga majanduslikuks lõimumiseks ning siiani on saavutatud häid tulemusi.

Alates 14. juunist 2010. aastal, mil nõukogu otsustas käivitada lepingu ratifitseerimisprotsessi, on üheksa liikmesriiki teatanud ratifitseerimisest ning veel kaks on saanud oma parlamendis heakskiidu. Tänane hääletus Euroopa Parlamendis peaks tänu kõigi fraktsioonide üksmeelsele toetusele seega protsessile hoogu juurde lisama. Ma loodan, et teised liikmesriigid ratifitseerivad lepingu varsti.

Tahaksin lõpetuseks keskenduda Serbia Euroopaga lõimumisprotsessi käsitlevale resolutsiooni ettepanekule kui hästi ettevalmistatud panusele tänasesse poliitilisse arutelusse. Tänan selle eest raportööri Jelko Kacini! Resolutsiooniga saadetakse Serbiale nii sõnum toetusest ELi-Serbia suhete süvendamisele kui ka sõnum ootustest, mis on seotud põhikatsumustega Serbia teel Euroopa Liiduga liitumisel. See on eriti ajakohane Serbia liitumisavaldust käsitleva arvamuse koostamise valguses.

Käisin eelmise aasta novembris Belgradis, et anda peaministrile ja peaministri asetäitjale Euroopa integratsiooni küsimuses üksikasjalik küsimustik. Serbia ametivõimud teevad praegu suurt tööd oma vastustega, mida loodame saada kuu lõpuks. Mind julgustab komisjoni eduaruande järelemeetmena Serbia valitsuse 30. detsembril vastu võetud tegevuskava. Komisjon analüüsib põhjalikult küsimustike vastuseid ja Serbia ametivõimude lähikuudel võetavaid meetmeid, et saada valmis lõplik hinnang ja esitada arvamus 2011. aasta teises pooles.

Nagu mu Ungari kolleeg ütles, on 2011. aasta Serbia jaoks tähtis: raskete katsumuste, kuid ka võimaluste aasta. Tee on paika pandud ja eesmärgid on hästi teada, kuid Serbia peab selle teekonna läbima, täitma nõutavad kriteeriumid ja asuma taas Euroopa Liiduga läbi rääkima. Ma olen veendunud, et meie ühisel toetusel teeb Serbia jätkuvalt õiged euroopalikud valikud ja liigub oma lõimumispüüdlustes edasi. See saadab positiivse sõnumi kogu piirkonnale, ajal mil peame uuesti kinnitama selle euroopalikke väljavaateid, et kindlustada rahu ja soodustada Lääne-Balkanis majanduslikku õitsengut.

  György Schöpflin, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Minu arvates on Serbiat käsitlev raport suurepärane. Kiidan raportöör Jelko Kacinit!

Mulle tundub, et Serbia on viimaks otsuse teinud ja soovib siiralt endale euroopalikku tulevikku. Enamik poliitilisest eliidist usub, et see on parim valik. Seda otsust tuleb vaadelda viimase kahe aastakümnendi rahutuste valguses. Serbia on üle elanud kommunismi lõpu, Jugoslaavia kokkukukkumise, sellele järgnenud sõjad, Slobodan Miloševići valitsusaja, 1999. aasta pommitamise, esilekerkinud maffia ja kuritegevuse, vägivalla, pagulased – masendav ja traumaatiline ajalugu. Seega on otsus valida Euroopa märkimisväärne saavutus ja annab märku sellest, et Serbiast on piirkonnas saanud stabiilsuse tegur.

Jääb kaks olulist poliitilist probleemi: Ratko Mladići vahistamine ja Haagile üleandmine ning Kosovo sõltumatusega leppimine. Mõlemad on seotud psühholoogiliste barjääridega. Mladićil on oma kaitsjad ning Kosovo kaotus on valus olulisele osale Serbia ühiskonnast; igasugune territooriumi kaotus on valus. Sellele võib lisada mitu muud tähelepanuväärivat valdkonda, eelkõige avaliku halduse ja õigusemõistmise nüüdisajastamine, turutingimuste kehtestamine ning täielik avatus Serbia mineviku suhtes, sealhulgas arhiivide avamine.

Ended Serbia teel Euroopa suunas on mõistlikult head. Selles suunas on olemas selge pühendumus. Eliidi ja ühiskonna ees seisvaid ülesandeid tunnistatakse ning tehnilised ettevalmistused on käimas. Kui kõik läheb hästi peaks Serbia sel sügisel saama arvamuse ning seejärel kandidaadi staatuse. Tee Euroopasse ei saa olema lihtne, kuid Euroopa tervikuna võidab stabiilsest ja demokraatlikust Serbiast.