Istungi stenogramm

Teisipäev, 18. jaanuar 2011 - Strasbourg

5. EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping – EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (arutelu jätkamine)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on EÜ-Serbia lepingu ühisarutelu jätkamine.

  Maria Eleni Koppa, fraktsiooni S&D nimel. – (EL) Austatud juhataja! Ka mina kiidan Jelko Kacinit tasakaalustatud ja üksikasjaliku teksti eest, mille ta esitas! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis toetab kogu südamest Serbia liitumisväljavaateid − riigi, mis on viimastel aastatel teinud tohutuid edusamme ja mis on Lääne-Balkanis rahu ja stabiilsuse tagamise nurgakivi. Täna parlamendis stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule heakskiidu andmine on seega ajalooline hetk ja meil on selle üle hea meel. Euroopa Parlamendi resolutsioonis toetame ühtlasi nimetatud riigi esitatud liitumistaotlust, kuid rõhutame, et siiski on astuda ka muid samme.

Peab olema selge, et piirkondliku koostöö arendamine on endiselt liidu põhiprioriteet Lääne-Balkanis. Nõnda siis on Serbia ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu koostöö absoluutne rahvusvaheline kohustus ning see peab kiiresti jätkuma mitte ainult selle pärast, et seda tahab Euroopa, vaid selle pärast, et õigluse jaluleseadmiseks on vaja leppida minevikuga, mis võimaldab parandada suhteid endise Jugoslaavia kõigi riikide vahel.

Me ei tohi siiski unustada, et Serbia rahvas on sõja ohver. Serbia on praegu suurima pagulaste ja riigisiseste ümberasustatud inimeste arvuga riik Euroopas; inimesed, kes vajavad hoolt ja ulualust ning tööturule integreerimist. Liit peab toetama otstarbekalt kõiki sellesuunalisi pingutusi, seda eelkõige krediidikriisi valguses. Toetame seega Serbia ja Horvaatia presidentide hiljuti võetud kohustust leida ühiselt lahendus pagulaste probleemile.

Piirkonna stabiilsuse jaoks on eriti tähtis otsus alustada dialoogi Kosovo ametivõimudega. Me toetame seda dialoogi, mis peab algama võimalikult ruttu ja olema kasulik kõigile Kosovo elanikele, ning loodame, et see aitab kaasa piirkonna rahvaste ühisele euroopalikule tulevikule. Lõpetuseks tahaksin kiita Serbia valitsuse asepresidenti Božidar Đelićit eile Euroopa Parlamendi välisasjade komisjonile tehtud avalduse eest selle kohta, et Serbia otsib Kosovos ajaloolist lahendust. Kompromiss on tõepoolest vajalik ja me kõik peame aitama seda saavutada.

  Norica Nicolai, fraktsiooni ALDE nimel. – (RO) Austatud juhataja! Pean liberaalina rõhutama, et Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon on fraktsioon, mis on alati laienemisprotsessi toetanud, sest me usume Euroopasse, mis hõlmab kõiki selle liikmeid, nimelt võimsasse, ühinenud Euroopasse. Rumeenlasena saan ainult toetada Serbia valitud euroopalikku teed, rõhutades samal ajal, et Serbiana on tegemist Euroopa riigiga ja selle teekond Euroopasse ei saa olema ilma keerulisest minevikust tingitud raskusteta. Serbia peab siiski vaatama ettepoole ja proovima unustada minevikku, sest minevikuga leppimine ei tohi seista selle tulevase Euroopa Liidu saatuse teel.

Soovin rõhutada, et on elutähtis, et Kopenhaageni kriteeriumeid rakendataks kogu piirkonnas, sealhulgas ka Serbias, nõuetekohaselt, jõuliselt ja hoolikalt, sest ainult need tagavad euroopalike väärtuste austamise, õigusriigi ja elujõulise demokraatia. Ma usun, et need kaks viimast aastat pärast ajaloolist otsust asuda teele Euroopa suunas, tõestavad, et nii Belgradis asuv valitsus kui ka Serbia rahvas on nii motiveeritud kui ka otsusekindlad. Nad usuvad kogu südamest sellesse Euroopa projekti, sest mis saab olla tähtsam kui valitsuse võetud euroopalikud otsused, mis ei ole tehtud seadusnõuete ega selle poliitilise mängu ettekirjutatud nõuete sundusel.

Ülioluline on ka see, et Serbia stabiliseeriks oma majanduse. Märgid, mida me praegu Serbia majanduses näeme, on tõepoolest suurepärased. On ülitähtis, et riik stabiliseeriks demokraatia. Suurt tähelepanu tuleb siiski pöörata Balkani mitmekultuurilisusele, mis on osutunud tundlikuks küsimuseks. Selle piirkonna vähemuste probleem ei tohi tekitada konflikte. Ma usun, et hädavajalik on mudel, millega edendatakse vähemuste abistamist ja toetamist ning kultuurilist leppimist.

  Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud juhataja! Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on Serbia ELiga ühinemise kindel toetaja. Meil on seega hea meel praeguse valitsuse selgelt euroopameelse kursi üle. Minu arvates ei ole siiski kumbki pool väärt autasu viisi eest, kuidas see on ühinemisprotsessi käsitlenud. EL laseb endaga lihtsalt mängida.

Serbia Euroopa-meelse poliitika toetuseks anti sellele viisavabadus enne, kui riik vastas täielikult kriteeriumidele. Serbia sai oktoobris Avis’ vastutasuna Kosovos mõõduka seisukoha võtmise eest. EL saadab välja sõnumi, et ühinemisprotsessis on määravaks poliitilised mängud, mitte kriteeriumide täitmine. Me ei peaks Serbiat autasustama selle eest, et see käitub küpse euroopaliku demokraatiana. Tegelikult peaksime saama eeldada, et Serbia võtab Kosovo ja Bosnia puhul endale endastmõistetavalt vastutustundliku piirkondliku juhtrolli ilma vajaduseta anda talle selle eest kommi nagu hästi käitunud lapsele.

Üks asi, mida peaksime vähemalt tegema, on lõpetada järeleandmised, kui asi puudutab jahti Mladićile ja Hadžićile. Me räägime siin kohutavate sõjakuritegude ja genotsiidi toimepanijatest. Nad ei tohiks mõrvade eest puhtalt pääseda. Serbia saab ja peab tegema nende vahistamiseks palju enam. Me ei saa lubada, et täielikust koostööst ICTYst saab naljanumber, mida võib diplomaatia huvides eirata. Selle kohta peavad otsuse tegema need, kes on volitatud otsustama, kas Serbia teeb täielikku koostööd, ja selleks on süüdistaja Brammertz. Ma palun teil seetõttu hääletada meie muudatusettepaneku poolt!

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Serbia edusammud ELi liikmeks saamise teel on hoogu juurde saamas ja seda õigusega, mida tõestab suurepärane Kacini raport.

Eelmise aasta oktoobris Serbias viibides avaldasid mulle muljet Serbia dünaamilise, läänele orienteeritud demokraatliku valitsuse pühendumus ja jõupingutused. Mis puudutab kohtureformi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist, on Serbial kindlasti veel palju teha. Meie ECRis loodame ka seda, et Ratko Mladić saadakse kätte ja saadetakse Haagi, ehkki ei ole sugugi kindel, et ta viibib Serbia territooriumil. On siiski ülitähtis, et EL ja selle liikmesriigid vastaksid Serbia edusammudele ja tunnustaksid neid, näiteks praegu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimisega, muu hulgas ka seetõttu, et mõned Serbia naabritest, näiteks Horvaatia, on ELiga ühinemise teel palju kaugemale jõudnud.

Serbia suhted Kosovoga on problemaatilised, kuid mitte lahendamatud. Mina isiklikult usun, et parim tee edasi oleks võrdne ja lõplik lahendus, mille aluseks on eraldumine ja rahu-maa-eest-põhimõte, mida on rakendatud Lähis-Idas. Minu arust peaks EL seda võimalust põhjalikult hindama algavas kõrge esindaja vahendatavas dialoogis. Selle võimaluse kergekäeline kõrvaleheitmine oleks ohtlikult lühinägelik ning vaid põlistaks Kosovo unarussejätmise ELi, NATO ja ÜRO tasandil rahvusvahelise tunnustamise mõttes.

  Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Austatud juhataja! Serbia ajaloo suurkuju püha Sava on öelnud, et serblased kuuluvad nii Idasse kui ka Läände. Sellest tuleneb probleem, et nad ei usalda Lääne inimesi, sest nad peavad end Idasse kuuluvaks, ja nad ei usalda Ida inimesi, sest peavad end Läände kuuluvaks. Tegelikult on Serbia sild Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, Euroopa ühtsuse juhtriik ning lõppude lõpuks nähtub isegi suure Serbia kirjaniku Dobrica Ćosići romaanist „Surma aeg”, et Serbia on otsustava tähtsusega, kui kaalul on Euroopa ühtsus või lagunemine.

Ma usun, et meil on aeg aru saada Serbia põhjapanevast tähtsusest Euroopa ühtsuse jaoks. Tegemist on suurima Balkani majandusega ning ilma Balkanita ei saa olla Euroopa ühtsust. Tahaksin rõhutada, et meil on ühiseid ülesandeid, mida on võimalik suhteliselt kiiresti lahendada, näiteks Serbia pagulaste probleem (Serbia territooriumil on umbes 750 000 pagulast), keskkonnaprobleemid (millest mõned juba alates 1990ndatest) ja Doonau laevateede käitlemine (meil on Euroopa Parlamendis Doonaule pühendatud fraktsioonidevaheline töörühm) ning peaksime ka seadma eesmärgi abistada Serbiat selle julges kohtureformis ja võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu.

  Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Austatud juhataja! Ma usun, et Jelko Kacini raportis on saavutatud suurepärane tasakaal, mille eest ma teda kiidan. Raportis kajastatakse Serbia edusamme vajalike reformide teostamises realistlikult. Just eile andis Serbia asepeaminister välisasjade komisjonile rahuldava ülevaate arengutest.

Sellegipoolest on üks jääv suur probleem koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, sealhulgas viimaste põgenike Haagile üleandmine, mis on Serbia ühinemise peamine eeltingimus.

Ajakirjandusvabadus on üks olulisematest probleemidest, mille Serbia valitsus peab lahendama; Serbia ajakirjanikele ei tohi avaldada poliitilist survet ega muul viisil nende sõltumatust takistada.

Veel üks Serbiat vaevav probleem on pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud inimeste suur arv, kelle probleemid on seotud eluaseme leidmise ja vaesusega, kusjuures tööpuudus on ligi 19%. Ma arvan, et peaksime Serbiat abistama ja me ei tohi unustada, et see riik tuli hiljuti välja sõjast.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud juhataja! Me ei tohiks keskenduda üksnes sõjakurjategija Mladići vahistamisele ja kohtu alla andmisele. Serbial on tohutud probleemid organiseeritud kuritegevusega. Mitu sõnavõtjat juba mainis seda ja me ei tohi neid probleeme alahinnata. Loomulikult on tehtud edusamme, kuid mitte piisavalt, et saavutada vastuvõetav tase – kaugeltki mitte.

Lisaks on Serbia loomulikult vaene riik nagu kõik kandidaatriigid. Need on vaesed riigid ja nende ühinemine on Euroopa kodanikele väga kulukas. Serbia on isegi rohkem korrumpeerunud kui Rumeenia ja Bulgaaria. Rumeenial ja Bulgaarial ei oleks kunagi tohtinud lubada liiduga ühineda. See tekitab arvukaid korruptsiooniga seotud probleeme ning Serbia on veelgi korrumpeerunum. Ma pean seda eriti püsivaks probleemiks, mida ei saa nii lihtsalt lahendada. Seega palun teil seda mitte alahinnata.

Lisaks viib Serbia võimalik ühinemine, nagu viisavabaduski, veelgi suuremale väljarändele Lääne-Euroopasse – väljarändele, millest meile kellelegi kasu ei ole.

  Adrian Severin (S&D). – Austatud juhataja! Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ning Serbia Euroopaga lõimumine on tähtsad nii Serbiale kui ka Euroopa Liidule.

Tahaksin teha kaks märkust. Et lepingu üle nõuetekohaselt läbi rääkida ning lõimumisprotsessi nõuetekohaselt juhtida, peaks Euroopa Liit kõigepealt kindlaks tegema ja tunnistama omaenda huvisid. Euroopal on senilahendamata Albaania probleem, puudub geopoliitiline sidusus lõunaosas ning Balkani piirkonnas laiutab organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni must auk. See tähendab, et liidu jaoks on selles piirkonnas keskmes vajadus laiema toimiva ja ühtse turu ning paremate transpordikoridoride järele. Ilma Serbia osaluseta ei saa lahendada ühtki neist probleemidest.

Teisalt peame vältima Serbia kohtlemist teisejärgulise Euroopa riigina ning sellele igal juhtumil loengute pidamist. Serbia on tõepoolest süüdi mitmes patus, kuid Euro-Atlandi osa nende pattude toimepanemisel oli samuti märkimisväärne. 2011. aasta on tõepoolest väljakutsuvate võimaluste aasta nii Serbiale kui ka Euroopa Liidule. Me ei suuda neid võimalusi ära kasutada, kui me ei loobu eneseimetlusest ega kohtle Serbiat võrdsena.

Ainult väärikas Serbia saab olla usaldusväärne partner, et Balkanis toimuks ajalooline leppimine ja ajalooline taasühinemine Euroopa Liiduga. Jelko Kacini raportiga aidatakse sellele oluliselt kaasa.

  Sarah Ludford (ALDE). – Austatud juhataja! Ühinen nendega, kes on kiitnud ja toetanud kolleeg Jelko Kacini raportit, ja ma nõustun täielikult tema märkustega selle kohta, et Serbia tulevik on Euroopa Liidus ning et Serbiast saab oluline osaleja Lääne-Balkani piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel.

Ma olen viimased kümme aastat toetanud Lääne-Balkani riikide ELi liikmesust, sealhulgas ajal, mil olin Balkani delegatsiooni aseesimees. Tegin meie raportööriga tihedat koostööd viisavaba reisimise saavutamisel ning olin väga rõõmus, kui Serbia selle teiste riikide seas aasta tagasi saavutas. Ma arvan, et see aitab tõesti eluliselt kaasa inimkontaktidele ja silmapiiride avardumisele ning lõppkokkuvõttes julgeoleku tagamisele selle laiemas tähenduses.

Mõnd Serbia ees seisvat katsumust on juba mainitud. Sooviksin lisada midagi kohtureformiga seotud proovikivi kohta. Komisjoni möödunudsügiseses eduaruandes väljendati muret ametisse uuestinimetamiste läbipaistmatu menetluse üle, mis seab ohtu kohtu sõltumatuse põhimõtte ja tekitab suure poliitilise mõju ohu. See on õigusriigi mõttes selgelt põhiprobleem.

Mis puutub koostööd Haagis asuva endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, siis Jelko Kacin ütles eile õhtul välisasjade komisjonile, et Serbia teeb absoluutselt kõik endast oleneva, et teha kindlaks kahe viimase süüdistatava asukoht ja nad kinni pidada ning Haagile üle anda, kuid peasüüdistaja Serge Brammertz ütles oma septembrikuises sõnavõtus ÜRO Julgeolekunõukogus, et Serbia peab vähendama lõhet väljaöeldud vahistamisele pühendumuse ning kohapealsete operatsioonide tõhususe vahel. Me ei näe tulemusi. Serbia peab põgenike vahistamiseks rakendama ennetavamat lähenemisviisi, nii et ma kardan, et retoorika ja reaalsuse vahel on lõhe – ja see lõhe tuleb kindlasti ületada.

  Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Ka meie pooldame Lääne-Balkani ja loomulikult Serbia ühinemist Euroopa Liiduga. Iga riik on loomulikult eraldiseisev, kuid see piirkond on omavahel seotud ning iga piirkonnas asuva riigi tegevus mõjutab otsustavalt protsessi enda edukust.

Siinkohal tahaksin veel kord juhtida tähelepanu sellele, et meie arvates ei saa Serbia ühinemisprotsess edeneda ilma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lõpliku heakskiiduta ning – nagu mu kaasparlamendiliige just ütles – ilma ennetavama ja eelkõige kohtuga kohapeal tehtava tõhusama koostööta.

On olnud ka positiivne areng. Näiteks võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis meile suurt heameelt tegi. Nüüd tahame näha, et seda hakataks tõesti kiiresti rakendama, ja me palume komisjoni eraldada selle protsessi toetuseks raha. Kui see piirkond tahab koos kasvada, siis on meil vaja ka rohkem valikuid ühistranspordi puhul nii piirkonna sees kui ka läbi selle. Ka siin pöördun komisjoni poole, et seda valdkonda ühinemiseelse rahastamisvahendi IPA kaudu rohkem toetada ja rahastada, kuna oleme veendunud, et on vaja rohkem kontakte inimeste, mitte ainult juhtide vahel. Seda soodustaks väga see, kui selle piirkonna inimestel oleks lihtsam ringi liikuda.

Liikuvuse puhul on ka küsimus, mida tahaksin kiiresti enne lõpetamist mainida, nimelt sõidukite numbrimärgid, mida Belgrad jätkuvalt väljastab Põhja-Kosovo seitsmes piirkonnas. Pöördume Belgradi poole, et see lõpuks loobuks numbrimärkide väljastamisest Kosovo jaoks.

  Ryszard Czarnecki (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Serbia on Euroopa riik. Serbia on osa Euroopa ajaloost. Serbia on osa Euroopa kultuurist. Serbia ei ole pelgalt Euroopa geograafiline osa. Seetõttu peab Serbia olema osa Euroopa poliitilisest kaardist, nii et ärgem otsigem ettekäändeid, et pikendada Serbia teekonda Euroopa Liitu! Mulle on jäänud mulje, et mõnikord on EL seda riiki kõrvale tõrjunud ning mõnd Balkani riiki ja Serbiat on koheldud ebavõrdselt. Peame selle ebavõrdsuse nüüd ja kohe lõpetama! Ärgem otsigem ettekäändeid – ja ma rõhutan seda veel kord −, et pikendada Serbia teekonda Euroopa Liitu! Serbia riik on teinud piisavalt, et anda sellele võimalikult ruttu koht teiste Euroopa riikide seas.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Serbia ja Lääne-Balkani majanduskriis on jõudmas haripunkti. Ebakindel olukord tekitab ohu, et taas kerkivad pinnale populistlikud ja natsionalistlikud meeleolud. Volinik Füle, kas pole aeg luua Lääne-Balkani jaoks arengufond sarnaselt sõjajärgse Marshalli kavaga?

Volinik, mul on teile teine küsimus. Eile teavitas mind üks asjasse pühendatud isik võimalikust uuest konfliktikoldest Serbias. See puudutab radikaalsete islamijõudude tegevust Sandžakis. Üks nimi, mis sel puhul ringleb, on piirkondliku mufti Muamer Zukorlići nimi. Missugust konkreetset teavet on Euroopa Komisjonil selles küsimuses ning milliseid vastumeetmeid komisjon kaalub?

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Austatud juhataja! Ida-Serbias Bosilegradi ja Caribrodi ümbruses elab kümneid tuhandeid bulgaarlasi. Tegemist on etnilise vähemusega, mis jäi Esimese maailmasõja lõppedes Serbiasse.

Öelda, et nad on Euroopa kõige vaesemate inimeste seas, ei ole kaugel tõest. Serbia valitsus ei ole mitte ainult sel puhul midagi ette võtnud – näiteks teinud investeeringuid, et selle piirkonna majandus veidikenegi käima saada, vaid eelmise aasta novembris peatas see ilma selgitusi andmata ja oma rahvusvahelisi kohustusi rikkudes Bulgaaria kodanike rühmal abi andmise piirkonna lastele, kes olid tulnud Bulgaariasse õppima.

Tahaksin Serbia valitsuse esindajatele meelde tuletada, et inimeste vaba liikumine ja avatud piirid on Euroopa Liidu põhiväärtus. Ja seni kuni te seda endale selgeks ei tee ja seda ei rakenda, ei ole teile siin kohta.

  Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Eniko Győri! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tahaksin Jelko Kacinit esitatu eest tänada! Tema raport põhjendab selgelt, miks hääletada selle poolt.

Ma arvan, et hoolimata kõigist probleemidest, mille pärast me Serbiat jätkuvalt kritiseerime, hoolimata tungivast sisemise reformiprotsessi vajadusest, hoolimata vajadusest teha koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY), hoolimata probleemidest Serbias, kus maffia tegutseb ja mõjutab majandust, eriti laialtlevinud korruptsioonivastase võitlusega, on vaja kõige selle vastu aastate jooksul võidelda. See on tingimus, et Serbia jätkaks positiivsel Euroopa-meelsel kursil Euroopa Liidu liikmeks saamisel, mida Serbiale Thessalonikis kindlalt lubati, ja peame oma lubadusest kinni pidama.

Tahaksin siiski ühtlasi öelda, et Serbiaga on vaja teha koostööd. Piisab ainult sellest, kui heita pilk piirkonna ajaloole, et aru saada, et püsiv rahu on võimalik üksnes Serbia kaasabil, mistõttu peame Serbias nägema mitte ainult Euroopa Liidu kandidaatriiki, vaid ka olulist strateegilist partnerit kogu piirkonna mõistlikus arengus ning sel põhjusel peaksime olema julgustuse allikaks ega tohiks kohelda Serbiat halvemini kui Euroopa Liidu liikmesriike või riike, mis on liitumas mis tahes ajaloolistel põhjustel ja kas lühikeses või pikas perspektiivis.

Selle pärast kutsun kõiki ja eelkõige liikmesriike liikuma ratifitseerimisprotsessiga kiiresti edasi ja andma sellega märku sellest, et Serbia võetavaid meetmeid Euroopaga ühinemiseks tuleb toetada, et me saaksime pikas perspektiivis saavutada kõnealuses piirkonnas julgeoleku.

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Ma olin mõned päevad tagasi Horvaatias ja seal pole kunagi nii palju Serbiast räägitud kui viimasel ajal ning räägitud on konkreetselt väga positiivselt just selle pärast, mida mainis Elmar Brok – julged käigud, mida Boris Tadić koos president Josipovićiga on teinud, ja ma tean, et ka asepeaminister Đelić on sel puhul suuresti kaasatud –, on märkimisväärsed sammud Euroopa suunas. Need on piirkondliku koostöö komponendid, kuid tegemist on piirkondliku koostööga, millel on suur poliitiline ja ka humanitaarne tähendus. Seetõttu on väga tähtis – ja siinkohal toetan täielikult Elmar Broki ja teiste parlamendiliikmete öeldut −, et julgustaksime Serbiat selliseid samme ka edaspidi astuma.

See kehtib selgelt ka suhete kohta Bosnia ja Hertsegoviinaga. Me kõik teame, kui tähtis on Serbia positiivne osalus – ja sama kehtib ka Horvaatia kohta −, et see riik hoiaks ühte ja ühtlasi teostaks asjakohased reformid. Selles suhtes on Serbia tõesti olnud väga julge ja see on piirkondliku koostöö jaoks absoluutselt kriitilise tähtsusega.

Üks kriitilise tähtsusega komponent, mida ma sellegipoolest soovin tõstatada, on koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY). Enesestmõistetavalt kutsusin Serge Brammertzit osalema minu juhitavas välisasjade komisjoni töörühmas. Me ei ole selles valdkonnas täiesti rahul – on võimalik teha rohkem. Meie õhutustööl ei ole siinkohal olnud rahuldavat tulemust. Palun seetõttu kõiki avaldada survet, et see teoks saaks.

Nagu Maria Eleni Koppa juba ütles, ei ole see ainult Euroopa probleem. Ka Serbia peab nende küsimustega tööd tegema Serbia enda jaoks. Täpselt nagu vabandus Vukovari eest, mis kahtlemata jääb riigi ajalukku, peab jätkuma võitlus nendega, kes on toime pannud raskeid kuritegusid.

  Anna Ibrisagic (PPE). – (SV) Austatud juhataja! Ei ole võimalik mitte märgata, et Serbia on viimasel ajal teinud tohutuid edusamme. Lubage mul teile esitada mõned näited: viisaliberaliseerimise protsessi edukas tulemus, piirkondlik koostöö nii liikluse kui ka energia valdkonnas, poliitiline tahe aidata piirkonnas kaasa leppimisele ja uued poliitilised liidrid, mis kõige paremini ilmnes president Tadići Srebrenica ja Vukovari visiidil.

Kõik see ei näita mitte ainult konkreetsete isikute head juhtimisoskust ja Serbia suurt soovi jõuda ELi liikmesusele lähemale, vaid ka serblaste otsust valida just sellised liidrid.

Meil on seetõttu hea meel, et ELi-Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping on nüüd paigas ja et saadame Serbiale selge sõnumi, et näidata, et me näeme nende pingutuste tulemusi ja et Serbial on koht ELi peres.

On selge, et meil on veel mitmeid proovikivisid: võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu, õigusreformide jätkumine ning lahenduse leidmine vähemuste küsimusele. Enamik neist probleemidest ei ole siiski ainuomased üksnes Serbiale, vaid neid jagavad teised Balkani riigid.

Üks küsimus on siiski ainulaadne, mida tuleb selles kontekstis mainida, milleks on koostöö Haagis asuva endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Serbia valitsuses on poliitiline tahe olemas. Samuti ollakse teadlikud, et tribunaliga peab koostööd tegema. Loodame, et Ratko Mladić on peagi Haagis tagasi.

  María Muñiz De Urquiza (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Mul on aega minut, et rõhutada kui tähtis on, et täiendaksime Euroopa Liidu koosseisu Serbia liikmesusega, mis loodetavasti saab tänavu kinnituse, arvestades märkimisväärseid edusamme, mida see riik on teinud. Neid edusamme tunnustas nõukogu oma otsuses minna ühinemisprotsessiga edasi ja seda tunnustas ka parlament Jelko Kacini, keda ma tänan, raportis.

Selle ühe minuti jooksul pean ühtlasi juhtima tähelepanu sellele, et Euroopa Liidus eksisteerivad eri seisukohad Kosovo suhtes on innustanud Serbiat selgelt pühenduma Euroopale, mis on oluline rahu ja demokraatia kinnistumiseks Balkanil ning tõhusaks lähenemisviisiks piirkonna lõimumisele, mida näitas Hispaania eesistumise ajal toimunud kõrgetasemeline kohtumine 2. juunil Sarajevos.

Loodan, et Serbial on täielik ELi toetus reformide teostamisel, mida see vajab kohtute, korruptsioonivastase võitluse ja piirkonnasisese dialoogi puhul.

  Eduard Kukan (PPE). – Austatud juhataja! Mind rõõmustab, et Serbia on näidanud suurt meelekindlust ja teinud lõimumisprotsessis olulisi edusamme. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (SAA) sõlmimine ja rakendamine on järgmised tähtsad sammud sellel teel.

Serbia valitsust tuleks tunnustada meetmete eest, mida see on võtnud sellesse etappi jõudmiseks. Olen kindel, et SAA toob riigile kaasa konkreetseid majandus- ja kaubanduseeliseid sellistes valdkondades nagu keskkond, energia, transport jpm. Praeguseks on lepingu ratifitseerinud 13 riiki. Loodan, et selle ratifitseerimine Euroopa Parlamendis innustab ülejäänuid protsessi kiiresti lõpetama.

Nii Serbia kui ka ELi ees seisab siiski mitu katsumust. Serbia peab kohustuma tegema täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, et tuua viimased sõjakurjategijad kohtu ette. Samuti on kiireloomuliselt vaja saavutada edu võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega ning edasisi reforme kohtute ja avaliku halduse sektorites. Sama tähtis on, et Serbia parlament loobuks tühjadest mandaatidest ning parlamendikohtade meelevaldsest jagamisest.

Viimaseks − ma loodan, et Serbia ja Kosovo dialoog jõuab õigetesse jälgedesse ning tagab lihtinimesele paremad tulevikuväljavaated. Euroopa Parlament on alati kindlalt toetanud Lääne-Balkani lõimumist. Serbia on oluline osa sellest, arvestades pühendumust...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Praegu on Balkani stabiilsuse seisukohalt oluline hetk. Serbia on selgelt näidanud, et on teinud valiku töötada euroopaliku tuleviku nimel, kuid selle saavutamiseks tuleb teha suurt tööd. Võimaliku ELi liikmesuse teel on mitmeid komistuskivisid. Kõige tipuks ei ole ikka veel vahistatud kahte viimast ICTY kahtlusalaust Goran Hadžićit ja Ratko Mladićit. Nagu nähtub peasüüdistaja Brammertzi aruandest, ei ole Serbia kahjuks suutnud rahvusvahelist üldsust veenda selles, et teeb nende kurjategijate leidmiseks kõikvõimaliku.

Brammertzi arvamuse kohaselt on Serbia valitsus selle asemel, et teha kõik kahtlusaluste vahistamiseks, teinud vaid vähima, mida temalt nõutakse. Me vajame Serbia valitsuselt selget ja ühtset sõnumit. Samamoodi on tähtis, et Euroopa Komisjon oleks valmis avaldama palju suuremat survet. Tähtis on ka see, et Serbia tegevuskavas jääksid naiste ja homoseksuaalide õigused olulisele kohale. Ma ootan, et Serbia kõrvaldaks kõik takistused, et oleks võimalik avatud protsess.

  Kinga Gál (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Enikő Győri! Lugupeetud volinik! Kõigepealt kuuluvad nii raportöörile kui ka variraportöörile kiidusõnad selles tekstis sobivatele kompromissidele jõudmise ja hea raporti esitamise eest. Eelmisel aastal astus Serbia olulised sammud lõimumise suunas, mida raportis ka arvestatakse, mistõttu soovin mainida vaid mõnda punkti.

Üks neist on viisavaba reisimise küsimus, mida Serbia ametivõimud peavad väga tõsiselt võtma ja tulevikus peaksid nad tegema kõik, et anda oma kodanikele nõu mitte kuritarvitada seda võimalust, kuna vastasel juhul kahjustuksid tulevikus noorte inimeste võimalused saada osa euroopalikest väljavaadetest, sest viisavaba reisimine – mida me oleme alati toetanud – tähendab just seda, et noored inimesed liituvad ja ületavad lõhe Euroopaga, ja sellega ei tohi mängida. Samal ajal peab Serbia saavutama kohe edu koostöös rahvusvahelise tribunaliga ning tulemusi läbirääkimistes Kosovoga.

Tahaksin aga rõhutada vähemuste õiguste küsimust, mis sisaldub Kopenhaageni kriteeriumides. Mul on hea meel, et raportis on õigeaegselt neile küsimustele tähelepanu pööratud, sest Serbia peab selles valdkonnas oma tegevust jätkama: Vojvodina staatust ja rahvusnõukogusid käsitlevad seadused tuleb ellu viia viisil, mis võimaldab neil reaalselt mõju avaldada. Euroopa Liit peab aga õppima 2004. ja 2007. aasta liitumistest, et need...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Nõukogu otsus algatada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimismenetlus innustab Serbiat jätkama reforme Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks. Selle lepingu jõustumine avab ELi ja Serbia vahelise kaubanduse ning pakub reaalseid väljavaateid ühinemiseks.

Praeguseks on tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige koostöös EULEXiga kohtusüsteemi reformimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkondades. Samal ajal usun, et Kosovo iseseisvuse tunnustamisest keeldumine ei tohi saada takistuseks Serbia Euro-Atlandi püüdlustele. Serbia valitsus on eelkõige näidanud valmisolekut pidada ELi egiidi all Kosovoga värsket dialoogi.

Sooviksin ka meenutada Serbia põhirolli rahu kaitsmisel Balkanil. Sel teemal usun, et ülitähtis on jätkata avatud uste poliitikat kõigi Lääne-Balkani riikidega. Rumeenia on tingimusteta toetanud piirkonna laienemist ELi ja NATOsse, mainides konkreetselt Serbiat.

Lõpetan, rõhutades et Euroopa riigid peavad üheaegselt tunnustama ja julgustama selle riigi pingutusi ja püüdlusi. Meie kohus on toetada enda Balkani partnereid, et nad jätkaksid Euro-Atlandi teed, mille nad on juba valinud.

  Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Austatud juhataja! Enikő Győri! Lugupeetud volinik! Tahaksin kõigepealt tänada raportöör Jelko Kacinit suurepärase töö eest, mida ta selle raportiga on teinud! Serbia ja Lääne-Balkani tulevik on Euroopa Liidus. Olen veendunud, et Balkanile eelmisel sajandil osaks langenud ajaloolisi eksimusi ja ebaõiglust on võimalik heastada vaid Euroopaga lõimumise teel.

Meie ühine eesmärk on muuta praegused eraldavad piirid ühendavateks piirideks. Ei tohiks olla oluline, kummal pool piiri kodanikud, rahvusest hoolimata, elavad: on nad kas Nišis või Kalotinas, Caribrodis või Sofias, Prištinas või Leskovacis – Euroopaga lõimumine on ainus tee stabiilsusele ja õitsengule nii Serbia kodanike kui ka nende naabrite jaoks.

Jelko Kacini raportis on aspekte selle kohta, mis on Serbias saavutatud ja mis tuleb veel ära teha. Serbial on teel lõimumisele meie toetus ja see on neil ka edaspidi. Meie Ida-Euroopast saame aga anda oma Serbia sõpradele kasulikke nõuandeid, et nad väldiksid meie vigade kordamist.

Üks nõuanne on avada Jugoslaavia repressiivse kommunistliku süsteemi arhiivid. Meil Bulgaarias on kibedad kogemused sellega, mida arhiivide avamisega viivitamine kaasa toob. Endised salateenistused on tihedalt seotud selle piirkonna korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Kiidan Serbiat selle püüdlustes piirata kommunistlike struktuuride mõju valitsuses! Demokraatliku riigi tulevikku ei tohiks kontrollida selle totalitaarne minevik.

Meie Ida-Euroopas oleme väga teadlikud endiste kommunistide manipulatsioonidest, kes teevad kõik selleks, et jätta mulje, nagu oleks nende tegevus rahvuslike huvide kaitseks. Ärge laske end eksitada! Ainus, mis neid huvitab, on nende endi huvid.

Kes kontrollib minevikku, see kontrollib ka tulevikku. Kommunistliku salateenistuse arhiivide avamine oleks selge sõnum Euroopale, et Serbia tahab teha lõpparve režiimiga, mis lõikas selle aastakümneteks ära Euroopast. Endise Jugoslaavia kodanikel on õigus teada oma lähiajalugu.

Ma soovin Serbiale edu teel Euroopaga lõimumise suunas, milles tal on meie toetus. Me ootame teda Euroopa demokraatlikku perekonda.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt tänada raportööri suurepärase töö ja esitatud Serbiat käsitleva teksti eest! ELi-Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allakirjutamine on kriitilise tähtsusega areng nii Serbia kui ka Euroopa Liidu jaoks. Nüüd, järgmises etapis, on järgmine tähtis samm saavutada kandidaatriigi staatus. Ma usun, et peaksime selle kohta otsuse langetama järgmisel detsembril. Ärgem unustagem, et 2011. aasta on Serbias valimiseelne aasta, kusjuures parlamendi- ja kohalikud valimised toimuvad 2012. aasta märtsis.

Need meie seast, kel oli eile võimalus välisasjade komisjonis kuulata asepeaminister Đelićit, olid tunnistajaks Serbia pühendumusele ja meelekindlusele teha kõik, et täita Euroopa kriteeriumid ja eeltingimused. Me olime tunnistajaks ka Serbia ja Serbia valitsuse heale ja kindlale seisukohale Prištinaga peetava põhjapaneva tähtsusega dialoogi kohta. Me peame Serbiat julgustama.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Võttes arvesse nõukogu järeldusi Serbia tehtud edusammude kohta reformide valdkonnas, peaksime seda riiki kiitma, kuid kahjuks teevad mõned asjad meile muret. Serbia liikumisel Euroopa Liidu suunas tuleb mõnes valdkonnas teha suuri pingutusi, eelkõige Serbia ettevõtluskeskkonna parandamisel. Leedu investorite kogemused tekitavad põhjendatud küsimusi Serbia ettevõtluskeskkonna ja investeeringute kaitse kohta. Serbia valitsus süüdistas Leedu ettevõtteid, mis olid investeerinud 34 miljonit eurot, lepinguliste kohustuste täitmatajätmises ning lõpetas erastamislepingu, rikkudes sellega Serbia ja Leedu vahelist investeeringute edendamise ja vastastikuse kaitsmise lepingut. Serbia peab leidma viisi, kuidas tagada läbipaistvus ja ettevõtluskeskkonna prognoositavus, ning lahendama bürokraatlike piirangute, õiguskindlusetuse ja muud sarnased probleemid. Ütlematagi on selge, et toetame Serbia eesmärki Euroopa Liiduga lõimuda, ja loodame, et Serbia tegeleb probleemsete küsimustega.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Enikő Győri! Volinik Füle! Me ei ole üksnes protsessi lõpetamas, vaid loodetavasti ka sel aastal alustamas ühinemisläbirääkimisi, arvestades et Serbia on viimasel ajal palju saavutanud. Tahaksin mainida asjaolu, et peasüüdistaja Brammertz ise peab koostööd Haagi rahvusvahelise tribunaliga laitmatuks. See oli kaua aega tundlik küsimus. Sama kehtib NATOga partnerluse kohta ning ma pean Lääne-Balkani puhul eriti tähtsaks seda, et Serbial on kiiduväärt vähemuspoliitika, millest mitu ELi liikmesriiki võiks eeskuju võtta, kuna ulatuslik kultuuriline iseseisvus, mis ilmneb eri rahvusvähemuste nõukogude reaalses tegevuses, tagab vähemuste püsimajäämise. Lisaks on väga tähtis edu Kosovo küsimuses, mis on emotsionaalselt väga keeruline, kuid Serbia on astumas väga häid samme...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Austatud juhataja! Kolleeg Jelko Kacini raport on samavõrra realistlik kui julgustav.

Serbia täielik lõimumine Euroopa Liiduga on Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku huvides. Lõimumine tähendab, et likvideeritakse hall ala Kagu-Euroopas või tehakse tähtis samm selles suunas.

Ma toetan Serbiat ja selle strateegilisi eesmärke, millest meid teavitas asepresident Đelić.

Serbia käes on võim ja Serbia peab tingimused täitma. See võib olla ka võimalus panna Serbia üldsust mõistma, et kindral Mladić on Serbia rahva häbiplekk, mitte uhkus.

Tahaksin rõhutada, et ma toetan Serbia valitsuse ja Serbia üldsuse võetud meetmeid hea naabruse kujundamisel. Samal ajal pean juhtima tähelepanu sellele, et naabrussuhetes on piir üks põhiküsimustest.

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin teatada oma toetusest Serbia ühinemisele Euroopa Liiduga ja ideele, et Serbia rahva, nagu kogu Lääne-Balkani tulevik, on ühises Euroopas. Isiklikult toetan stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, ehkki tunnen, et pean samal ajal juhtima tähelepanu sellele, et Serbia koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY) ei ole ikka veel see, mis olema peaks. Ka mina loodan, et täiskogu enamus toetab meie muudatusettepanekut ja et Serge Brammertzi sõnad kehtivad ka tulevikus.

Tahaksin tänada Jelko Kacinit tema raporti eest ja selle eest, et kohati on ta väga positiivselt raporteerinud Serbia edusammudest ja samal ajal ka nendest kohtadest, kus on endiselt probleeme.

Räägin nüüd suhetest Kosovo Vabariigiga. Parlamendi Kosovo raportöörina pöördun Serbia juhtkonna poole. Kuulasin väga hoolikalt, mida eile asepeaminister Đelićil öelda oli, kui ta teatas, et ollakse valmis seda ajaloolist lepingut sõlmima, kuid ühtlasi tuleb selgelt sedastada, et Serbia Vabariigi ja Kosovo Vabariigi dialoog...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks väljendada oma toetust Serbiaga assotsieerimislepingu sõlmimisele.

Serbia oli ja on jätkuvalt mõjuvõimas Balkani riik. Selle riigi kodanikud on paljude pikkade aastate jooksul maksnud oma poliitiliste liidrite vigade eest, kes oma riskantsete otsustega panid riigi keerulisesse poliitilisse olukorda. Kui me tahame poliitilist olukorda Balkanil pikas perspektiivis stabiliseerida, peavad meil olema avatud ja korrektsed suhted piirkonna kõigi riikidega.

Seetõttu peab Serbia meile olema samaväärselt tõsine partner nagu piirkonna teised stabiilsed riigid, et saaksime avatud dialoogi ja hea koostöö kaudu aidata riigi elanikel võimalikult kiiresti ja hästi lõimuda vabade demokraatlike Euroopa riikide ühendusega.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Ungarlasena teeb Ungari eesistumine mulle suurt heameelt ja ma soovin nõukogule edu kõiges, ent sõnavõtt Serbia ühinemise kohta ELiga tegi mind veidi kurvaks ja mulle tundub, et midagi jäi puudu. Selle põhjuseks on see, et ei mainitud erakordselt tooreid inimõiguste rikkumisi, mida pannakse toime meie kaasmaalaste, ungarlaste suhtes Vojvodinas, ning tahaksin küsida, kas eesistujariik Ungari või komisjon on teadlikud inimõigusorganisatsioonide ja vaatlejate aruannetest, eelkõige Temerini noormeeste juhtumist. Temerini noormeeste juhtumist nähtub skandaalne inimõiguste rikkumine, mis pandi toime sellega, et kõrtsikakluse eest mõisteti viiele noormehele üleliia karm 61aastane vanglakaristus, mida nad peavad kandma kolmanda maailma tingimustes, kus neid piinatakse ning koheldakse ebainimlikult ja julmalt. Seda täiendab asjaolu, et samal ajal ei uurita ungarlaste vastu toime pandud kõige jõhkramaid kuritegusid. Kas teate...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Vastupidiselt roosasid prille kandvate ELi pooldajate vaadetele ei piisa kõigi konfliktide lahendamiseks lihtsalt liiduga ühinemisest. Eelkõige just kandidaatriik Türgi puhul on näha, kuidas ELis valitseb kaksikmoraal. Lõppude lõpuks on Serbia valmis Kosovoga läbi rääkima, ehkki ELi suhtumine on ilmselt ebajärjekindel: Bosnias sunnitakse eri etnilisi rühmitusi mitmekultuurilisse riiki, samal ajal kui Kosovo puhul peetakse õiguspäraseks, kui üksainus etniline grupp soovib riigist lahku lüüa.

Serbia ei ole mitte ainult väljendanud valmisolekut Kosovos läbi rääkida, vaid on ka palunud vabandust Srebrenica genotsiidi eest. Ent sellegipoolest süüdistatakse Belgradi jätkuvalt ebapiisavas koostöös Haagis asuva endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Inimõiguste rikkumised Türgis, kus pelgalt Armeenia genotsiidi arutamine väärib karistust, on aga ilmselt midagi, mille võib kahe silma vahele jätta.

Kosovo peaminister Thaçi süüdistamine inimorganitega kaubitsemises näitab samuti, et sõjakuritegudesse ei saa suhtuda ühepoolselt. Need süüdistused peavad leidma täieliku lahenduse. ELiga ühinemiseks on väga tähtis, et Serbia ja Kosovo lahendaksid kõigepealt oma vaidlused.

  Victor Boştinaru (S&D). – Austatud juhataja! Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Serbiaga kujutab endast veel ühte tähtsat sammu Serbia ELiga lõimumise protsessis. Räägime riigist, mille viimaste aastate edusammud olid juba muljetavaldavad, ja ma usun, et edasine poliitiline ja majanduslikul lõimumine SAA alusel annab selle viimase taganttõuke, mida Serbia teel ELi vajab.

Arvestades Serbia tähtsat rolli Lääne-Balkanil, on SAA-l positiivne mõju mitte ainult ELile ja Serbiale, vaid kogu piirkonnale tervikuna, kuna paraneb selle julgeolek, stabiilsus ja areng ning luuakse kindel alus laienemisprotsessile Lääne-Balkanil.

Ma loodan, et SAA protsess lõpetatakse nii ruttu kui võimalik pärast seda, kui Euroopa Parlament on sellele loa andnud. Palun seega liikmesriikidel tagada, et ratifitseerimisprotsess toimuks võimalikult ladusalt ja kiiresti.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Koostöö meie Euroopa naabritega on ELi poliitika oluline komponent. Sarnaselt kõigi Balkani poolsaare riikidega on Serbia puhul tegemist väga erilise juhtumiga. Need riigid maadlevad 1990ndatel toimunud Jugoslaavia lagunemise ja seal peetud sõdade tõttu siiani majanduslike ja poliitiliste probleemidega. Euroopa Liidu roll on neid riike toetada ja abistada. Ajalugu on meile õpetanud, et piirkonna poliitiline olukord mõjutab kogu mandrit ja me kõik tunnetame selle tagajärgi veel kaua.

Teatud määral kannab Euroopa osaliselt vastutust toimunud sündmuste eest. Seetõttu on meil nende riikide ees suurem moraalne kohustus ning täna arutatavad lepingud – koostöö kõigis valdkondades ja meetmed, millega muuta nende riikide kodanike elu lihtsamaks – on hädavajalikud muu hulgas selleks, et tagada, et ajalugu ei korduks.

  Zoran Thaler (S&D). – (SL) Austatud juhataja! Täna on veel kord tõestust leidnud, et demokraatlikul ja euroopalikul Serbial on Euroopa Liidus palju liitlasi.

On tõsiasi, et ainult demokraatlikul ja Euroopa-meelsel Serbial on võimalik teha tasa 20aastane viivitus demokraatia, majanduse ja kodanike elukvaliteedi arengus.

Serbia demokraatlik valitsus ja president Tadić väärivad meie toetust. Serbia on stabiilsuse võti Balkanil. Nüüdisaegsel euroopalikul Serbial on siinkohal suur vastutus.

Esmajoones vastutab Serbia selle eest, et tagada euroopalik, rahumeelne ja parem tulevik oma naabrile Bosnia ja Hertsegoviinale, ning teiseks selle eest, et saavutada ajalooline kompromiss oma naabri, Albaania rahvaga.

Mõlemad neist on praeguse Serbia valitsuse eesmärgid, nii et töötagem selle nimel koos ja toetagem nende eesmärke!

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Volinik Füle ütles, et see, kas nad teevad õiged valikud, on täielikult Serbia kätes. Nii see kahtlemata on, kuid samal ajal peame teadvustama – ja uute liikmesriikidena me teame seda −, et seda protsessi tuleb tõhustada. Serbia tegi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule alla kirjutades õige valiku. Ta võttis endale kohustuse mitmete kahtlemata keeruliste reformide kujul. Euroopa Parlamendina peame neid reforme tõhustama, sest mitte ainult valitsus, vaid eelkõige ühiskond peab tegema õige euroopaliku valiku. Põhiseadusreformi jälgides ütlesin serblastele ja oma Euroopa kolleegidele: „Vaadake Belgradi ja neid inimesi, serblasi – nad on eurooplased ja me peaksime neid reformide teel aitama”. Usun, et kõik, mis toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimise protsessis, ning ka Euroopa Parlamendi resolutsioon, võib Serbiale sellel teel suureks abiks olla.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Soovin austatud parlamendiliikmeid tänada selle mitmekesise arutelu eest, mis on näidanud täiskogu tugevat toetust Serbia Euroopa Liiduga lõimumise protsessile. Parlamendi toetus SAA ratifitseerimisprotsessile on tähtis märguanne Serbiale ja aitab kaasa selle pingutuste hoogustumisele teel Euroopa Liidu suunas.

Lubage mul lühidalt vastata mõnedele küsimustele, mis arutelu käigus tõstatati. Kõigepealt Bastiaan Belderile – Sandžaki puhul räägiksin ma pigem moslemi esindatuse küsimuse politiseerumisest, mitte radikaalse islamismi esiletõusust. Selle taustal ootame selle aasta aprillis toimuvaid järgmisi Bosnia rahvusnõukogu valimisi, mis peaksid olema rahumeelsed, kaasavad, dialoogi soodustavad ja radikaliseerumist vältivad.

Arengufondi teemal peame tihedat dialoogi Serbia ja Lääne-Balkani piirkonna teiste riikidega selle üle, kuidas ühinemiseelset rahastamisvahendit paremini ära kasutada ja kuidas seda veelgi tõhusamaks muuta. Kaalutakse tehnoloogilise arengu toetamist.

Mis puutub Krisztina Morvai küsimusesse, siis lubage mul öelda, et pöörame inimõigustele ja ka vähemusõiguste kaitsele erilist tähelepanu. Kirjutan talle kirja konkreetse juhtumi kohta, millele ta oma sõnavõtus viitas.

Mind isiklikult julgustab väga Serbia tõsine ja asjalik lähenemisviis laienemisprotsessi praegusele etapile. Kui me eile rääkisime probleemidest, siis täna räägime sellest, et Serbia on õigel teel, näiteks tähtsa kohtureformi käsitlemisel. See on hea alus, millelt Serbia saab täielikult ära kasutada lõimumise potentsiaali, mida 2011. aasta pakub.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Austatud juhataja! Yves Leterme! Lugupeetud volinik, kolleegid! Tänan teid väga selle suurepärase arutelu eest! Suurepärase raporti kohta tehti suurepäraseid tähelepanekuid ja asjaolu, et enamik siin tõstatatud teemasid sisalduvad raportis, tõestasid mulle raporti suurepärasust, mistõttu usun, et see oli suurepärane alus aruteluks.

Te kõik kinnitasite, et asi ei ole mitte lõpetatud protsessis, vaid pigem alguses. Pärast sellist algust arutatakse usutavasti kõiki küsimusi, mida ka teie arutelu käigus tõstatasite. On toimunud oluline edasiminek ja see on põhjus, miks oleme protsessis jõudnud praegusesse punkti, ning teha on ikkagi veel palju. Te ise tõstatasite palju küsimusi, näiteks demokraatia süvendamine, pagulased, ettevõtluskeskkonna arendamine, viisavaba reisimise või vähemuste olukorraga seotud probleemid.

Kuulsime, et Serbias on vähemuspoliitikas astutud suur samm edasi, millele osutas ka Csaba Tabajdi, kuid samal ajal kehtivad siiski Kopenhaageni kriteeriumid, millele komisjon on tähelepanu juhtinud. See on meie jaoks tähtis näpunäide ja me jälgime seda hoolikalt igas käigus, mida teeme, ja igas hinnangus, mida anname.

Samuti öeldi ka seda, et olukord on habras. Nõustun sellega täielikult ja see on põhjus, miks on eriti tähtis innustada Serbiat seda teekonda jätkama. Ka Elmar Brok ja Hannes Swoboda juhtisid sellele tähelepanu. Ma usun, et kõige tähtsam on – nagu ütles ka Norica Nicolai −, et selle otsuse tegi Serbia omaenda tahtest; et Serbia on Euroopa Liidule ja ELi liikmesusele pühendunud ja et me aitame sellele protsessile kõigi vahenditega kaasa. Ma pean seda, et nad valisid selle tee omaenda vabast tahtest, garantiiks selle kohta, et Serbia võtab kõik vajalikud meetmed. Ma olen täiesti veendunud, austatud juhataja, et pärast seda põhjalikku ja tasakaalus arutelu nõustub parlament stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga.

  Jelko Kacin, raportöör. – (SL) Austatud juhataja! Tänane mitmekesine arutelu näitlikustab kõige paremini elavat huvi Serbia vastu siin Euroopa Parlamendis ja teistes Euroopa institutsioonides ning ka toestust sellele.

Kõigi nende katsumuste seas, mille Serbia päris 1990ndate sõdadest, on Serbia nüüd esmajoones õigusriigi aluste kehtestamise protsessis.

2009. aastal alanud kohtureform on paljuski jäänud ebatäielikuks, kuid seda on vaja süstemaatiliselt parandada.

Õigusriik on peamine Kopenhaageni kriteerium. Serbia peab tagama oma kohtuvõimude sõltumatuse, pädevuse ja tõhususe, et tagada õiguskindlus ja majandusareng.

Toetame Belgradi hiljutisi pingutusi nende proovikivide mõistmiseks. Restitueerimine, see tähendab konfiskeeritud vara tagastamine ja eraomandi kaitse, on üks komponent.

Ootan Serbia Rahvusassamblee spiikri saabumist, kes külastab Euroopa Parlamenti juba sel kuul. Peame tõhustama Serbia parlamendi ja kõigi selle liikmete rolli ja vastutust.

Peame ka äratama suuremat tähelepanu Serbia opositsiooni seas, mis peab võtma suurema vastutuse Serbia lõimumisprotsessi edu eest.

Serbia valitsuse esitatud vastused Euroopa Komisjoni küsimustikule, mille peaminister Cvetković annab volinik Fülele üle sellel kuul, on ajalooline samm nii Serbia riigile kui ka kõigile selle kodanikele.

Ma usun, et see samm on väga märkimisväärne ja edukas, mistõttu tahan ühtlasi soovida eesistujariik Ungarile edu Euroopa-meelsete jõudude edendamisel Serbias.

Ma tean, et Serbia valitsuse Euroopa integratsiooniamet, mida juhib Milica Delević, teeb suurepärast tööd ja seega ei ole koostöö keeruline.

Lisaks tõendab Serbia asepeaminister ja teadusminister Božo Đelići tänane kohalolek elavat huvi, mida Serbia valitsus tunneb meie töö ja Serbia tuleviku vastu Euroopa Liidus.

Lõpetuseks tahaksin anda teile natuke mõtlemisainet.

Vähem kui kolm aastat tagasi oli Serbia enda kehtestatud isolatsiooni ääre peal. Tänaseks on see oht möödunud ja Serbia on kindlalt teel Euroopa Liidu suunas. Ainult Serbiast oleneb, mis tempoga see edeneb.

Oma resolutsiooniga innustame Serbiat tema ajaloolisel teel ja saadame Serbiale selge sõnumi, et hindame selle edusamme ja tunnistame selle ees seisvaid katsumusi.

  Juhataja. – Ühine arutelu on lõppenud.

Välisasjade komisjon on esitanud arutelu lõpetuseks resolutsiooni ettepaneku. Sellekohane hääletus toimub homme kell 12.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Pooldan ja toetan kõiki meetmeid, mis viivad Serbia ELiga kiire lõimumise suunas, kuna enamik serblastest soovib seda lõimumist. Samal ajal tahaksin siiski öelda, et enamik serblastele Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektis etteheidetavatest puudustest võib panna mõnede ELi liikmesriikide varasemate aastate destruktiivse tegevuse arvele Balkanil ja NATO otsese Serbia-vastase agressiooni arvele. Peaksime hõlbustama Serbia liitumist ELiga, kuna liikmesus ei ole sellele riigile tasu, vaid võimalus ELile aidata kaasa paljude probleemide lahendamisele, mida see tegelikult kas otseselt või kaudselt on ise põhjustanud. Tahaksin tungivalt juhtida tähelepanu vajadusele rakendada väga kaalutlevat ja tasakaalustatud lähenemisviisi Serbia etnilistele vähemustele. Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektis tunnistatakse Albaania vähemuse edasisi püüdlusi Serbias ja räägitakse selle provintsiaalse autonoomia õiguse austamisest. Kui vähemuste probleeme tahetakse nii-öelda lahendada neile eriõigusi andvate kollektiivsete õigusaktide loomisega, siis on tegemist nii-öelda lahendusega, millel on asjaomasele riigile katastroofilised tagajärjed ja see ei kehti ainult Serbia suhtes. Ainus viis tagada vähemuste õigused on järjepidevalt edendada ja kaitsta individuaalseid inimõigusi.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. − (HU) Ungari ratifitseeris ELi-Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu 16. novembril 2010. Ungari, valmistudes toona ette ELi eesistujariigiks saamiseks, ei õppinud oma ajaloolisest veast, kui oleks võinud Transilvaania põliste Ungari vähemuste piirkondliku autonoomia seada Rumeenia ühinemise eeltingimuseks. Käestlastud võimaluse tagajärjed on tuntavad veel tänapäevalgi: Ungari kalmistuid rüvetatakse; Transilvaanias toimub ungarlaste vaikne genotsiid. Euroopa Liit ja Ungari välisministeerium peavad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kaudu tagama vähemuste kaitse. Euroopa Liidule avaldatakse tugevat survet, et nad näitaksid assotsieerimislepingute sõlmimise ja kiirendamisega kandidaatriikidele, et ELiga ühinemine on saavutatav eesmärk. Ehkki Jobbik toetab näiteks Horvaatia – riigi, mis vastab kriteeriumidele – ühinemist, seisab ta kindlalt vastu edasistele kiirustatult võetud meetmetele Serbia suunas. Ühinemisprotsessi jätkumise tingimuseks tuleb seada palju suurem autonoomia Serbias elavale põlisele Ungari vähemusele, sealhulgas täielik piirkondlik ja kultuuriline autonoomia. Me ei tohi samuti kõrvale heita ideed lubada Vojvodina inimestel väljendada referendumil oma tahet seoses nende piirkondliku staatusega, millega saab mõneti leevendada ungarlastele Trianonis tehtud kustutamatut kahju.

(Istung katkestati kell 10.25 ja jätkus kell 10.30)

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president