Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0098(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0343/2010

Arutelud :

PV 17/01/2011 - 12
CRE 17/01/2011 - 12

Hääletused :

PV 18/01/2011 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0004

Arutelud
Teisipäev, 18. jaanuar 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Jätkame selgitustega hääletuse kohta.

 
  
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Catherine Stihler (A7-0343/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Ehitustööstus on iga riigi majanduses väga oluline haru. Turu nii olulist osa ei tohi majanduskasvu ja elustandardi paranemise poole püüeldes tähelepanuta jätta. Kõik teavad, kui olulised on nõuetekohaselt ehitatud või moderniseeritud ehitised turvalisuseks ja mugavuseks. Samal ajal püüdleme kõik kodude, tööstus- ja avalike hoonete ehituskulude vähendamise suunas. Raportiga soovitakse kõrvaldada turutakistused, võimaldada ehitusmaterjalide tõhusat müüki ja tagada sektoris konkurentsivõimelised hinnad. Algatuse eeliseid tuntakse kogu Euroopas. Toetan samuti täielikult autori ettepanekuid tööstuses töötajate turvalisuse suurendamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Stihleri raportist selgub, kui tähtsat rolli mängib Euroopas ehitussektor. Me lihtsalt pidime lahendama probleemid, millega seisavad silmitsi selles sektoris vahetult töötavad 12 miljonit kodanikku.

Stihleri raport on väärtuslik abivahend, mis aitaks kaotada riigisisesed haldus- ja tehnilised tõkked, mis takistavad ehitustoodete turustamist Euroopa Liidus, ning kujundada selles sektoris välja ühisturg.

Toetan ehitussektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tunnustamist, nagu ma toetan ka erilist tähtsust, mida on pööratud vajadusele võtta ehitustooted ringlusse, mis on kliimamuutustevastases võitluses väga tähtis. Soovin siiski kasutada juhust, et juhtida tähelepanu ehitussektoris töötavate töötajate tervise ja turvalisuse küsimusele. Raportööri sellekohased suunised on kasulikud, kuid neid tuleb laiendada.

Meie kohus on lähitulevikus neid ettepanekuid arutada ja edasi arendada, millega tagame ehitussektoris töötavate töötajate kõrge kaitse. Tööga seotud surmade tragöödia teeb muret kogu Euroopale. Loodan, et suudame sellele oma tööga lõpu teha.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Soovin kõigepealt Catherine Stihlerit suurepärase raporti eest tänada! Väga tähtis on suunata tähelepanu ehitustoodete turustamise ühtlustamisele, sest vajame tulevikus paremaid ja kvaliteetsemaid ehitisi.

Peame meeles pidama, et ehkki tegemist on väga konkurentsitiheda tööstusega, ei ole oluline konkurents ise, vaid lõpptulemus. On tähtis, et Euroopas ehitatavad ehitised oleksid kasutajatele turvalised ning et need oleksid ehitusprotsessis turvalised ka ehitajatele ja teistele töötajatele.

On väga tähtis, et ühtlustatakse ehitustoodete turustamine, mille tulemusena saame vahetada parimaid tavasid. On tõsi, et praegu kasutatakse mitmes Euroopa riigis ikka veel materjale, mis ei ole elanike tervisele head. Näiteks on meil Euroopa Liidu paljudes riikides väga suur probleem hallitus ja seetõttu on tähtis kasutada parimaid tavasid ja uuendusi, et ehitustoodete turustamine tähendaks tervislike ja kasutajaid rahuldavate toodete turustamist.

Soovin seega Catherine Stihlerit suurepärase raporti eest tänada! Euroopa vajab häid ehitustooteid ja turustamissüsteemi, milles pöörataks erilist tähelepanu turvalisusnõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eelmisel nädalal saabus Londonisse Prantsusmaa peaminister ja ütles, et me peame euro abistamise projektiga liituma. Jätame hetkeks kõrvale küsimuse, kas peame end taas laskma tirida kellegi teise probleemidesse! Keskendume parem põhilisele loogikaveale. Ta väidab, et Euroopa integreerumine ei toimi, nii et meil peab olema rohkem Euroopa integreerumist! Ma olen kindel, et märkasite, et tema väites on midagi valesti. „Mu paadike kipub kummuli minema, nii et ma tahaksin juhtida liinilaeva”. „Ma sõitsin oma kartauto sodiks, nii et pange mind palun sadulveoki rooli”. Tundub, et sõltumata probleemist, on lahendus alati suurem Euroopa integratsioon.

EL on lahendus probleemile, kuid kindlasti saabub kord päev, mil me enam ei saa end peale suruda ei turgudele ega avalikkuse arvamusele. Lumm on hajumas ja šamaanlikud manamissõnad oma väge kaotamas.

 
  
  

Raport: Michèle Striffler (A7-0375/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liit on maailma suurim humanitaarabi doonor, kui arvestada, et selle osakaal on üle 40% kogu rahvusvahelisest humanitaarabist. Liidu humanitaarabi on kolmandate riikide abivajavate inimeste, kui nad on kõige haavatavamas olukorras, toetamisele pühendumuse praktiline väljendus.

18. detsembril Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni presidentide allakirjutatud humanitaarabi Euroopa konsensus kujutab endast märkimisväärset sammu edasi. Pean juhtima tähelepanu sellele, et konsensuses sisalduvad kohustused kehtivad nii liikmesriikidele kui ka Euroopa Komisjonile.

Me oleme viimastel aastatel näinud, kuidas aina enam mittehumanitaarseid organeid reageerib humanitaarkriisidele. On hädavajalik, et samas töökeskkonnas aktiivsed poliitilised organid ning sõjalised või humanitaarorganisatsioonid tunneksid üksteist paremini ja osaleksid dialoogis, arvestades – ilma kompromissidele minemata – nende vastavat rolli ja volitusi. Tsiviilkaitsevahendite kasutamisel peab see ilmselgelt olema vastavuses Euroopa konsensuses sätestatud rahvusvaheliste suunistega.

 
  
MPphoto
 

  Antonello Antinoro (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Usun, et täna vastuvõetud raport – mille eest ma tänan ja kiidan raportöör Strifflerit – on tekst, millega tagatakse tõhusam ja järjepidevam humanitaarabi.

Täna kutsub Euroopa Parlamenti üles tihedamale koostööle, et jõuda konsensusele, mille eesmärk on tõhustada meie kollektiivset reageerimist humanitaarkriisidele ja eeskätt toetada rahvusvahelise humanitaarõiguse täielikku järgimist.

Peame seega tagama, et humanitaarabi ja humanitaarabi andjad jõuavad abivajavate elanike juurde paremini, ning kuna selliseid elanikke on praegu aina rohkem, siis peame suutma teha rohkem kui siiani, kasutades selleks komisjoni või kahepoolseid programme. Ehkki vajadused on tohutud, on keerulise rahvusvahelise raamistiku tõttu abi jaotamine muutunud aina keerulisemaks ja ka riskantsemaks ning ohtlikumaks.

Seega edendatakse nende nõuete valguses kokkuleppes Euroopa konsensust, millega kinnitatakse, et ELi abi põhineb selgelt neutraalsuse, sõltumatuse ja erapooletuse humanitaarpõhimõtetel ning seda tuleb anda kriisi ohvritele kiiresti ja tõhusalt, lähtudes kindlakstehtud vajadustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Loodusõnnetuste järsk sagenemine ja nende rõhuvuse suurenemine koos keeruliste kriiside toimumise sagenemisega tähendab seda, et seisame silmitsi rahvusvahelise humanitaarõiguse rängemate rikkumistega ning väheneva nn humanitaaralaga.

Viimase aja Haiti ja Pakistani tragöödiad näitasid taas, et ELi käsutuses olevaid loodusõnnetustele reageerimise vahendeid tuleb parandada. Nõustun raporti üldise käsitusviisi ja eelkõige avaldusega, et Euroopa Liit peab vankumatult edendama humanitaarpõhimõtteid. Lissaboni lepingus on sätestatud Euroopa Liidu välistegevus. Selles peaks peegelduma liidu poliitiline kaal ja mõju peamise rahvusvahelise annetajana.

Hääletasin Striffleri raporti poolt, sest nõustun, et meie jaoks on ülioluline töötada Euroopa konsensuse ja seotud tegevuskava rakendamise tõhustamise nimel, samuti ülemaailmse koordineerimise ja koorma jagamise nimel, võttes arvesse riikide kohustusi, mis suudavad suures ulatuses humanitaarabi anda.

 
  
  

Raport: Daciana Octavia Sârbu (A7-0376/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Mul oli suur rõõm hääletada selle konkreetse raporti poolt, sest selles kinnitatakse, et toiduga kindlustatus on põhiline inimõigus. Põllumajandussektor peab vastama kasvava elanikkonna ohutu ja piisava toidu vajadusele hoolimata piiratud loodusressursside, kõrgete energiahindade ja kliimamuutuste seatud takistustest. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmete kohaselt tuleb toiduainete tootmist suurendada vähemalt 70%, et vastata maailma elanikkonna, mis eelduste kohaselt ületab 2050. aastaks üheksa miljardi piiri, kasvavatele vajadustele.

Lisaks on kogu maailmas äärmise vaesuse tõttu pidevalt näljas umbes 900 miljonit inimest, samal ajal kui kuni kahel miljardil inimesel puudub eri vaesusastmete tõttu tõeline toiduainetega kindlustatus pikas perspektiivis. Euroopas elab ikka veel 16% inimestest allpool vaesuspiiri. Tahan öelda seda, et peame selle küsimuse kohe lahendama. Seda tuleb kindlasti tunnustada uue ühise põllumajanduspoliitika rahastamises pärast 2013. aastat ning miinimumina vajame seda, et eelarve püsiks vähemalt praegusel tasemel.

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Parlament otsustas täna tunnistada toiduainetega kindlustatuse kontekstis põllumajandus ametlikult strateegiliseks sektoriks. Meie Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis oleme seda palju aastaid tunnistanud. Samamoodi tunnistame ka tõsiasja, et põllumajandus on strateegiline sektor toidu kvaliteedi, rahvatervise ning jätkusuutliku majanduskasvu seisukohalt. See siiski ei õigusta koolide puuvilja- ja piimakavasid ega rohkem turu toetatavaid piimatoodete subsiidiumite kavasid. Tahaksime juhtida tähelepanu sellele, et hääletasime nende ettepanekute vastu ja meil on kahju, et need hääletamisel läbi läksid.

See ei tohi siiski hävitada üldist pilti, milleks on tõsiasi, et peame tagama põllumajandusele head tingimused. Võimäed, veinijärved ja kooliprogrammid ei vii siiski meid edasi. Turule sekkumine ja turu moonutamine ei taga põllumajandusettevõtjatele sissetulekut. Selle asemel peame investeerima teadusuuringutesse ja andma põllumajandusettevõtjatele võimaluse kasutada uusi tehnoloogiaid sissetulekute alternatiivsete vormide teenimiseks. Leiame, et üldjoontes on raport hea ja seega hääletasime tervikuna selle poolt.

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Toiduainetega kindlustatus on põhiline inimõigus, mida saab saavutada üksnes siis, kui kõigil inimestel on alati füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale toidukogusele.

ELi uues ühises põllumajanduspoliitikas peavad kajastuma uued nõuded: seetõttu peab selles selgelt ja ühemõtteliselt vastama toiduainetega kindlustatuse ning muudele katsumustele, eriti kliimamuutusele, majanduskriisile ning ELi territoriaalse tasakaalu säilitamisele.

Me ei pea edendama mitte üksnes oma toodete konkurentsivõimet, vaid ka traditsioonilist põllumajandust, väikepõllundust, mahepõllumajandust ja kohalikku jaotust. Need põllumajandusmudelid on alati aidanud tõhusalt kaasa toiduainetega kindlustatusele ja nii on ka tulevikus, sest nende puhul on sageli tegemist kõige tõhusama maakasutusviisiga ELi mitmekesistes geograafilistes piirkondades tänu meetodite kasutamisele, mis on pika aja jooksul spetsiaalselt välja töötatud kaugemalasuvates piirkondades.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Meie kui Euroopa Parlamendi liikmete roll on tegutseda ELi kodanike elu paremaks muutmise nimel. Esikohal peaks olema neile kvaliteetsema ohutu toidu tagamine. Toidupuuduse ja kõrgete hindadega kaasnevad tavaliselt sotsiaalsed rahutused ja me ei või sellist olukorda oma mandril lubada. Globaalne toiduainetega kindlustatus on kasvava elanikkonna, kliimamuutuse ja loodusõnnetuste tõttu ohtu sattunud. Juba praegu on paljud inimesed näljas ja olukorra lahendamiseks on vaja mõistlikku ja õiglast põllumajanduspoliitikat ning ka sektori rahalist toetamist. Põllumajandusele tuleks anda eristaatus, mis võimaldaks toidukriiside korral võtta erimeetmeid ja kohaldada asjakohaseid dokumente.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Toiduainetega kindlustatus ja elanikkonna toiduga varustamise garanteerimine on põllumajanduses jätkuvalt proovikiviks – ja mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas.

Olen raporti sisuga väga rahul, eriti seetõttu, et toiduainetega kindlustatus on tunnistatud põhiliseks inimõiguseks. Toiduainetega kindlustatust on eesmärgina võimalik saavutada üksnes siis, kui tõesti kaalutakse kahte olulist küsimust – turu ja hindade volatiilsus ning toiduvarude kahanemine. Euroopa peab suutma ühiste ja tõhusate meetmetega sekkuda, et tagada toiduga varustamine ja ennetada ränka asümmeetriat, mis siiani valitseb ELis ja kolmandates riikides toodetud toodete ohutusstandardites.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Tahaksin öelda, et ma olin väga rõõmus raporti üle, milles käsitletakse põllumajanduse tunnistamist strateegiliselt tähtsa sektorina toiduga kindlustatuse tagamisel, sest sellega asetatakse taas keskmesse maapiirkondade majanduse olulisus. Minu jaoks on esimene järeldus, et meil on jätkuvalt vaja tugevat Euroopa ühist põllumajanduspoliitikat. Soovin ka tänada raportööri.

Ühes punktis ma siiski raporti poolt ei hääletanud ja see on seotud Euroopa toiduabikava loomisega Euroopa Liidus. Ma usun, et abi andmine kohapeal, teiste sõnadega abi, millega tagatakse, et mitte keegi Euroopa Liidus ei kannata nälga, peab jääma liikmesriikide kohustuseks sellel lihtsal põhjusel, et need probleemid tuleb lahendada seal, kus need esinevad, nimelt liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja! Raportis tõstetakse esile meie esindatavate kodanike toiduainetega kindlustatuse vajadus. Selles rõhutatakse ka tähtsaid avalikke hüvesid, mida põllumajandusettevõtjad loovad, saamata selle eest mingit tunnustust või siis vaid vähest tunnustust saades. Arvan, et siin võib tekkida probleem.

Olen viimasel ajal kuulanud olulisi sõnavõtte, millest nähtub, et tegelikult peaks ühisest põllumajanduspoliitikast saama keskkonnapoliitika. Ma arvan, et lõppkokkuvõttes võib see meid panna ekslikult uskuma, et saame hakkama Euroopa põllumajandusettevõtjateta, ning võib-olla lihtsalt toitu kolmandatest riikidest importima.

Seda ei tohiks juhtuda. Meie põllumajandusettevõtjaid tuleks toetada, et nad toodaksid toiduaineid keskkonda mittekahjustaval viisil, ning mis puutub toidu importimisse, siis maailma turud on lihtsalt liiga volatiilsed – seda nii hindade kui ka varustuse järjepidevuse puhul.

Peame ära tegema mitu asja. Meil peab olema tugev ühise põllumajanduspoliitika eelarve. Peame julgustama noori põllumajandusettevõtjaid tööstusse tulema, et tagada selle tulevik. Suurendada on vaja teadus- ja uuendustegevust, et tõhustada tootmismeetodeid, ning vähendada tuleb bürokraatiat – ja kindlasti ei tohiks olla nn rohelist bürokraatiat, mis meie põllumajandusettevõtjaid käsist-jalust seoks.

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimastel nädalatel on parlamendi ühise põllumajanduspoliitikaga tegelevad eri komisjonid arutanud 2013. aastale järgnevat reformi.

Toiduainetega kindlustatus on ilmselgelt põllumajanduse üks põhikomponente. Kaalutlustes tuleb seetõttu lähtuda täna hääletusele esitatud raportist, milles toiduainetega kindlustatust määratletakse kui põhiõigust, mida tuleb vastavalt igati kaitsta.

Selline tähelepanu on vajalik, austatud juhataja, alati kui on hädaolukord, näiteks dioksiiniskandaal, mille tunnistajateks me hetkel oleme, kui avastasime, et loomasöödas kasutatakse dioksiini, kuid ühtlasi ja eelkõige selleks, et tagada, et meil on ühine tootmisprotsess, milles austatakse tootmissektorit tervikuna, milles austatakse põllumajandusettevõtjate töö kvaliteeti, keskkonda ja turustamist ning seeläbi austatakse tarbijaid.

Raport on osa meetmetest, mille täiskogu on põllumajanduse edendamiseks välja töötanud, ja ma saan seega öelda, et ma olen rahul.

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE).(HU) Austatud juhataja! Tänapäeval seisab maailma toidutootmine silmitsi erinevate ja üha suurenevate katsumustega. Üks sellistest katsumustest on kliimamuutus, mis võib kahjuks põhjustada ettearvamatut toidupuudust ja seega seada ohtu maailma elanikkonna, mille suurus on hinnangute kohaselt 2050. aastaks üle üheksa miljardi, kasvava nõudluse toidu järele rahuldamise. Ühine põllumajanduspoliitika peab ühemõtteliselt reageerima katsumustele, mida põhjustavad toiduohutus, kliimamuutus ja majanduskriis. Soodustama ei peaks mitte üksnes konkurentsivõimet, vaid ka traditsioonilist põllumajandust, väikepõllundust, mahepõllumajandust ja kohalikke väärtusi. Kliimamuutuste tulemusel toimub aina enam loodusõnnetusi, mille mõjul väheneb võimalus kasutada suuri põllumajandusmaa alasid, seades seega ohtu toiduohutuse. Mainitud eesmärkide saavutamiseks ning mõistlike toiduhindade ja põllumajandusettevõtjate õiglase sissetuleku huvides tuleb ÜPP eelarvet hoida vähemalt selle praegusel tasemel. Seetõttu on toiduohutuse seisukohast oluline käsitada põllumajandust strateegilise sektorina. Sel põhjusel olin ka mina raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Tahan kõigepealt öelda, et on suurepärane, et Euroopa Parlament tunnistab põllumajandust kui strateegiliselt tähtsat sektorit toiduga kindlustatuse tagamisel.

Meie jaoks on väga tähtis tagada, et Euroopa Liidus toodetavad toiduained oleksid eeskätt ohutud ja puhtad. Mulle teeb muret, et kaldume pöörama suuremat tähelepanu kvantiteedile kui kvaliteedile. Tõhususe nõudmisel on tervisenõuded kuidagi tähelepanuta jäänud. Toiduainetega kindlustatusest rääkides on väga tähtis tagada, et Euroopa tarbijatele minev toit on ohutu, kvaliteetne ja täisväärtuslik.

Ülitähtis on ka tagada, et Euroopa Liidu liikmesriigid säilitavad oma põllumajandustavad. Loodusõnnetuste korral on tähtis, et meil oleks olemas iseseisev põllumajandus. Nii saame õnnetuse korral kasutada probleemide lahendamiseks kohaliku toidu hankimise põhimõtet.

Soovin eelkõige rõhutada tervisekaalutlustest tulenevaid olulisi põhimõtteid. Loodan, et kohaliku toidu puhul näeme seda trendi rohkem. Tähtis on kogu Euroopas tagada, et põllumajandus on elujõuline ning et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid põllumajandust viljeleda. See on elutähtis ja tugev alus tulevikuks ning vajame seda eriti toidusektoris.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Tatarella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olles kindlalt selle olulise raporti poolt hääletanud, tahaksin eelkõige rõhutada keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni struktureeritud arvamuse lõiget 35, milles komisjon loodab, et arvestades Euroopa Toiduohutuse Ameti (EFSA) olulist rolli üldsuse tervise ja heaolu kaitsmiseks väljatöötatud meetmete osana toiduahelaga seotud kõigi riskide hindamises, asutavad kõik liikmesriigid EFSAga koostöö tegemiseks vastavad riigisisesed organid.

Hiljuti Saksamaal toimunud keerulised sündmused näitavad, et kõik liikmesriigid peavad asutama oma riigisisesed toiduohutuse organid. On üllatav, et pärast sellise asutuse rajamist muutis Itaalia valitsus eelarvega seotud põhjustel oma meelt. Minu arvates, ei tohiks eelarvepiirangute tõttu toiduohutust kõrvale jätta.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Jiři Maštálka (A7-0363/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Kuna vastavalt parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma seisukohale hõlmab küsimuse all olev ettepanek kehtivate tekstide kodifitseerimist neid sisuliselt muutmata, siis nõustun selle esimesel lugemisel vastuvõtmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Nõustusin raporti ja Euroopa Komisjoni ettepanekuga, sest ma usun, et ühenduse õiguse lihtsustamine ja selgitamine on väga tähtis, et see oleks selgem ning kõigile kodanikele arusaadavam. Seda eesmärki ei saa saavutada seni, kuni korduvalt ja sageli väga oluliselt muudetud arvukad sätted jäävad hajutatuks ning kehtivate eeskirjade kindlakstegemiseks tuleb teha olulist uurimistööd ja võrrelda paljusid dokumente. Õigusaktide kodifitseerimine on eriti tähtis ärivaldkonnas, mida inimeste, kaupade ja teenuste takistusteta ning pideva vaba liikumise tagamise eesmärgil reguleerib märkimisväärne arv ühenduse õigusakte. Aktsiaseltside ühinemist reguleerivate õigusaktide koondamine on tervitatav samm ühenduse õigusaktide parandamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopas on väga palju ettevõtteid; neid on väga paljudes vormides ja neile kohaldatakse väga paljusid eeskirju. 1978. aastast on siiski kehtinud Euroopa õigusakt, milles reguleeritakse sama liikmesriigi aktsiaseltside ühinemisi. Ühinemiste reguleerimine on tähtis, sest nendega võidakse märkimisväärselt mõjustada selliste äriühingute töötajate, aktsionäride ja võlausaldajate huvisid. Näiteks võidakse neid kahjustada, kui ühinemine hiljem tühistatakse. Meil peab selles ja muudes Euroopa küsimustes valitsema selgus ja õiguskindlus. Proovime seda direktiivi kodifitseerimisega saavutada. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ma usun, et usaldus on kasvu taganttõukav jõud.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest ettepanekus kolmanda nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/855/EMÜ (mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist) kodifitseerimise kohta on komisjon arvestanud õigusteenistuste konsultatiivse töörühma esitatud põhjendatud toimetuslikke ja formaalseid muudatusettepanekuid. Konsultatiivne töörühm leiab näiteks, et eriti tähtis on asjakohaselt ja võimalikult erapooletult teavitada ühinevate äriühingute aktsionäre ning nende õigusi piisavalt kaitsta. Puudub aga vajadus selleks, et ühinemistingimuste projekti analüüsiks sõltumatu asjatundja. Lisaks teavitavad asjassepuutuvate äriühingute haldus- või juhtimisorganid oma vastavate äriühingute üldkoosolekut ning teiste asjassepuutuvate äriühingute haldus- ja juhtimisorganeid ühinemistingimuste projekti koostamise kuupäeva ja ühinemistingimuste projekti üle otsustavate üldkoosolekute kuupäeva vahel toimunud olulistest muutustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Hääletasin Maštálka raporti poolt, sest ettepanekut on hoolikalt kaalunud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivne töörühm, mis leidis üheskoos, et tegemist on kodifitseerimisega, see tähendab olemasoleva teksti ajakohastatud versiooniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult.(IT) Just eile esitleti Itaalias uuringut, millest nähtub, et hetkel on kriisile kõige paremini vastu seisnud äriühingud, mis on suutnud oma vara kindlustada. Konkreetselt väidetakse riigi kõige aktiivsema äriliidu nimel maineka Itaalia ülikooli tehtud uurimuses, et peamised konsolideerimise viisid olid ühinemised. Mitte juhuslikult ei käi olulised finantsoperatsioonid, sealhulgas ühinemine, käsikäes ümberkujundamiste ja kõigis majandussektoris kasutegurite otsimisega. Ühtsel turul lasub seega Euroopa institutsioonidel kohustus kehtestada eeskirjad, millega antakse kõigile asjaosalistele tagatised ning võimaldatakse tõhusamatel äriühingutel paremini konkureerida − vabana õiguskindlusetusest, bürokraatiast ja lihtsatest arusaamatutest põhjustatud kohustustest. Nüüdisaegne, liberaalne ja tõhus majandus – ma usun, et selline peab olema meie majandus – vajab spetsiaalset seadust ühinemiste kohta, kuid ainult juhul, kui see on ajakohastatud ja mittesekkuv, nagu täna esitatud, ning kui selles kaitstakse nende inimeste vabadusi ja õigusi, keda sellised ühinemised võivad kahjustada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Tänasel istungjärgul on parlamendi ja nõukogu muudatusettepaneku esitamise järel analüüsitud seadusandliku resolutsiooni eelnõud aktsiaseltside ühinemise kohta (kodifitseeritud versioon) ning komisjoni esitatud ettepanek võeti vastu. Arvestades, et ettepaneku eesmärk on üksnes seadusandlikke tekste kodifitseerida neid sisuliselt muutmata ning parandada töömeetodeid – pidades silmas, et see sisaldab õigusteenistuste konsultatiivse töörühma esitatud ja põhjendaud vorme –, hääletan ettepaneku poolt, sest tunnistan, et sellega paraneb oluliselt eraaktsiaseltside toimimine, eriti tänu nende moderniseerimisele ja ajakohastamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivsele töörühma arvamusele piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi, mistõttu tuleks selguse ja ratsionaalsuse huvides kehtivad tekstid kodifitseerida.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, kuna Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma nende sisu muutmata.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kahtlemata lihtsustab pärast mõnda selguse huvides tehtud muudatust toimunud kodifitseerimine asju. Üldiselt peame siiski kaaluma, kas nii palju eeskirju ja määruseid on üldse vaja. Mõnes valdkonnas on neid liiga palju ja sageli tundub, et arvatakse, et tarbijatel ei ole üldse mõistust, samal ajal kui muudes valdkondades kirjutatakse näiteks ette toiduainete nimetuste muutmine. Liikmesriikide aktsiaseltside ühinemisi käsitlevate seaduste koordineerimine on aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitsmiseks sobiv viis, et tagada teabeõiguste järgimine. Tunnen, et ma ei suuda mõne muudatusettepaneku poolt hääletada, mistõttu hääletasin raporti kui terviku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, arvestades et selles piirdutakse ainult aktsiaseltside ühinemisi käsitlevate kehtivate tekstide kodifitseerimisega. 21. septembril 2010. aastal järeldas parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastavatest õigusteenistustest koosnev konsultatiivne töörühm, olles uurinud ettepanekut kodifitseerida kolmas nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiiv 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g, üksmeelselt, et ettepanekuna on tegemist üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega, mis ei hõlma sisulisi muudatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Hinnates seadusandliku resolutsiooni eelnõud aktsiaseltside ühinemiste kohta, võtsin arvesse järgmisi õigusakte: komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule; esimesel lugemisel 17. juunil 2008. aastal võetud ühine seisukoht; Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 294 ja 50, mille alusel esitas komisjon parlamendile ettepaneku; 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta; parlamendi kodukorra artiklid 86 ja 55 ning viimaseks õiguskomisjoni raport.

Neist lähtuvalt otsustasin järgida parlamendi seisukohta esimesel lugemisel, sest see on kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustega ning arvestades eelkõige asjaolu, et tegemist on üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega, mis ei hõlma sisulisi muudatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub ettepanek muuta aktsiaseltside ühinemisi käsitlevat direktiivi üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Küsinud õigusnõu, teatasid teenistused, et võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta ja eriti selle punkti 4, kohtus 21. septembril 2010. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastavatest õigusteenistustest koosnev konsultatiivne töörühm, et muu hulgas uurida komisjoni esitatud ettepanekut.

Olles uurinud muudetud ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kodifitseeritakse kolmas nõukogu 9. oktoobri 1978. aasta direktiiv 78/855/EMÜ, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g, järeldas konsultatiivne töörühm kohtumise tulemusel üksmeelselt, et ettepanekus piirdutakse üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega, mis ei hõlma sisulisi muudatusi. Otsustasime seda silmas pidades ettepanekut toetada.

 
  
  

Soovitus: Gabriele Albertini (A7-0373/010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Nõustun Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu allkirjastamisega, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Nagu mu kaasparlamendiliikmed, hääletasin ka mina raporti poolt. Lisaks formaalsele tahule, on ühinenud Euroopa globaalset rolli eri piirkondades arvestades tähtis mitte ainult selle majanduslik, vaid ka poliitiline roll. Nad on taganud, et Vahemere piirkond on olnud ja on jätkuvalt strateegilist huvi pakkuv piirkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Toetan resolutsiooni vastuvõtmist. Toetan Euroopa-Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, ning protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Seadusandliku resolutsiooni tekst, mille üle hääletasime, läbis lihtsustatud menetluse, mis on ette nähtud kodukorra artiklis 46. Usun, et see on põhjendatud, arvestades seda, et tegemist ei ole vaidlusi tekitava teemaga. Euroopa ühenduste ja Jordaania vaheline Euroopa-Vahemere piirkonna leping peab hõlmama Bulgaariat ja Rumeeniat ning niisiis on välja pakutud protokolli vajalikkus põhjendatud ja see väärib Euroopa Parlamendi ühehäälset toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel. Protokoll loodud lepingu ajakohastamiseks, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga ning seda, mida on ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2007. aastal. Selles seadusandlikus resolutsioonis taotleb nõukogu parlamendi nõusolekut protokollile. Kuna mul ei ole vastuväiteid heakskiitmisele, hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt, sest tegemist on lihtsalt kehtiva lepingu ajakohastamisega, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist. Ettepanekul puudub mõju ELi eelarvele ja see ei tekita vaidlusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Protokolliga üksnes viiakse Euroopa-Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ELi ja Jordaania vahel, kooskõlla millegagi, mida on reaalsuses kohaldatud alates 1. jaanuarist 2007. aastal. Tegemist on puhtalt pettusega. Kiirustades Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingu rakendamisega alates 2015. aastast, õigustatakse suutmatust järgida demokraatlikke põhimõtteid. Sellised lühinägelikud meetodid on äsja oma piiratust näidanud Tuneesias. Hääletan selle teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõud sõlmida protokoll Euroopa-Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, kuna kõik eeltingimused on täidetud ja kuna esitatu puhul on peamiselt tegemist formaalsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Soovitus nõukogu otsuse eelnõu kohta sõlmida protokoll Euroopa-Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, väärib minu häält. Tõepoolest on elutähtis, et püüdleksime jõulise, järjekindla ja tõhusa naabruspoliitika suunas. Kuna nõukogu on kooskõlas aluslepingutes õiguslikult sätestatud tingimustega esitanud parlamendile taotluse anda oma nõusolek protokollile, ei seisa selle vastuvõtmise teel mitte midagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa-Vahemere piirkonna lepingute tähtsus Euroopa assotsiatsioonitegevuses on kasvamas. Kavatsen seega toetada Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni eelnõud sõlmida protokoll Euroopa-Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, mille parlament on juba heaks kiitnud, et protokolli saaks sõlmida.

Minu poolthäält toetavad paljud dokumendid, nimelt nõukogu otsuse eelnõu, protokolli eelnõu Euroopa-Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga; nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a, parlamendi kodukorra artikli 81, artikli 90 lõikega 8 ja artikli 46 lõikega 1 ning välisasjade komisjoni soovitusega esitatud taotlus anda nõusolek.

Selle kõige valguses on mul heameel näha, et EL on nii koostöövalmis.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin protokolli sõlmimise poolt, mis on täielikult õigustud, arvestades vajadust lisada Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia lepinguosalistena Euroopa-Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, mis sõlmiti Brüsselis 24. novembril 1997. aastal ja mis jõustus 1. mail 2002. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (06903/2010); võttes arvesse protokolli eelnõud Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu juurde, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (09373/2008); võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0384/2010); võttes arvesse kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 8 ning artikli 46 lõiget 1; võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0373/2010), nõustus fraktsioon Verts/ALE sellega, et parlament peaks andma oma nõusoleku protokolli sõlmimiseks.

 
  
  

Raport: Dieter-Lebrecht Koch (A7-0361/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. (PT) Tegemist on soovitusega sõlmida Euroopa Ühenduse ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping. Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõud sõlmida Euroopa Ühenduse ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping. Hetkel on ühendusel ainupädevus mitmesugustes välislennunduse küsimustes. Seega on nõukogu volitanud komisjoni alustama läbirääkimisi kolmandate riikidega, et asendada teatavad sätted kehtivates kahepoolsetes lepingutes ühenduse kokkulepetega. Komisjon on rääkinud läbi lepingu üle Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliiduga, millega välditakse ELi lennuettevõtjate diskrimineerimist, lubatakse maksustada lennukikütus Euroopa Liidu territooriumil tegutsemise korral ja viiakse kahepoolsete lepingute selgelt konkurentsivastased sätted (lennuettevõtjate kohustuslikud ärilised kokkulepped) vastavusse ühenduse konkurentsiõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kahepoolsete lennunduslepingute asendamisega uutega, mille üks pool on liit, põhjendatakse liikmesriikide pädevuse üleandmist Euroopa Liidule.

Hääletusel olnud resolutsioonis puudutatakse sedalaadi konkreetseid küsimusi ning selle eesmärk on ühtlustada kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ning kohandada neid ELi õigusest tulenevatele lisanõuetele. Arutlusalune teema on ülimalt tehniline, mis hõlmab varem kehtinud lepingute uutega asendamist ilma vaidlusi tekitamata ja ideoloogiat oluliselt muutmata. Sellist tõlgendust kinnitab tõsiasi, et komisjonis hääletati ühehäälselt poolt. Istungjärgul ei olnud seega vaja teha muud, kui üksmeelne otsus kinnitada. Ma hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Dieter-Lebrecht Kochi esitatud raportis tehakse ettepanek sõlmida Euroopa Ühenduse ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping. Euroopa Liidu aluslepingute vaimus tuleb menetlused standardida kogu ELis. Seetõttu – nagu Euroopa Ühenduste Kohus on otsustanud, puudub ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu kahepoolsetel lennunduslepingutel mõte. Toetan seetõttu lepingu vastuvõtmist, millega suurendatakse territoriaalset ühtekuuluvust Euroopas ja tagatakse kooskõla ELi konkurentsiõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Usume tsiviillennunduse hetkeolukorra valguses, et lepingu eelnõu tekitab suuri kahtlusi selle reguleerimisala ja võimalike tagajärgede kohta. Siiani langetasid liikmesriigid selles valdkonnas, mis on erinevatel põhjustel rahvuslike huvide kaitsmisel strateegiliselt tähtis, suveräänseid otsuseid selle kohta, kuidas lepinguid – millel on ilmselge mõju lennuliinidele – tuleks korraldada ja missugune peaks olema nende reguleerimisala. Sellegipoolest on nüüdsest alates põhimõte, et ka siin on kõige tähtsam turg. Me ei saa alahinnata panust, mis eri Euroopa ettevõtjatele väidetavalt loodavad võrdsed võimalused võivad anda sektori monopoolse koondumise võimaldamisse – mis juba niigi toimub – ja liikmesriikide suutlikkusse kaitsta oma lipuliine.

Kõikjalolevat ja püha n-ö vaba konkurentsi kaitstakse iga hinnaga ning taas kord on algatus üles ehitatud sellele põhimõttele. Tagajärjed sellele sektorile ei erine oluliselt tagajärgedest muudele sektoritele: monopoolne koondumine, mis alati sellistel juhtudel toimub. Me ei toetanud nendel põhjustel raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest ühendusel on ainupädevus mitmesugustes välislennunduse küsimustes, mida tavapäraselt on reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolsete lennunduslepingutega, ning seega tuleb ühenduse kokkulepetega asendada ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu vahel sõlmitud 47 kahepoolse lennunduslepingu teatavat sätet. ELi lennuettevõtjate omavahelise diskrimineerimise vältimiseks asendatakse tavapärased kahepoolse lennunduslepingu osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele viitavad määramissätted ELi määramissättega, mis hõlmab ELi kõiki lennundusettevõtjaid. Kuigi tavapärastes kahepoolsetes lepingutes ei ole lennukikütuse maksustamist üldiselt ette nähtud, võimaldab nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) sellist maksustamist Euroopa Liidu territooriumil tegutsemise korral. Lisaks viiakse kahepoolsete lepingute selgelt konkurentsivastased sätted (lennuettevõtjate kohustuslikud ärilised kokkulepped) vastavusse ühenduse konkurentsiõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Eriti raskete geograafiliste ja kliimatingimustega piirkondades asuvad Aafrika maad vajavad erikohtlemist. Ent seal elavad inimesed ei vaja üksnes toitu ja vett; nad vajavad ka haridust ning tahavad töötada väärikalt ja ringi liikuda. Euroopa Ühenduse ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu leping, millega asendatakse varasemate lepingute teatavad sätted, lihtsustab oluliselt lepingupoolte transpordimenetlusi. See on oluline just turutingimuste mõttes. Sellega ennetatakse ebaausaid monopoolseid tavasid ning lihtsustakse tavakodanike reisimist. Samuti avanevad uued võimalused turistidele kogu maailmast ning võimaldatakse selle majandusharu arengut Aafrikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletasin soovituse poolt sõlmida Euroopa Ühenduse ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping. Komisjoni läbiräägitud lepinguga soovitakse asendada ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu vahel sõlmitud kehtivate kahepoolsete lepingute teatavad sätted. Täna hääletatud lepinguga kaasnevateks kõige olulisemateks mainimist vajavateks muudatusteks on minu arvates sellesse lisatud sätted, millega välditakse Euroopa Liidu lennundusettevõtjate omavahelist diskrimineerimist. Tõepoolest − selleks asendatakse tavapärased kahepoolse lennunduslepingu osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele viitavad määramissätted ELi määramissättega, mis hõlmab ELi kõiki lennundusettevõtjaid.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Hääletasin lepingule nõusoleku andmise poolt. Lepingu puhul on tegemist horisontaalse lennunduslepinguga, mille eesmärk on viia kehtivad kahepoolsed lennunduslepingud kooskõlla ELi õigusega. See on Euroopa Kohtu 2003. aasta otsuse tulemus, milles anti ühendusele ainupädevus mitmesugustes välislennunduse küsimustes, mida tavapäraselt on reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolsete lennunduslepingutega. Sarnaselt teiste horisontaalsete lennunduslepingutega sätestatakse lepingus ELi määramissäte, mis võimaldab kõigil ELi lennundusettevõtjatel kasutada asutamisõiguse eeliseid, käsitleb turvalisusega seotud küsimusi ja lennukütuse maksustamist ning lahendab potentsiaalsed konfliktid ELi konkurentsieeskirjadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit, olemata rahul Aafrika piirkondliku jagunemise salamahti kiirendamisega – nagu ka mujal maailmas –, on nüüd kehtestamas oma neoliberaalset diktaati isegi Aafrika taevas. Komisjoni kehtestatud stiimulites isegi ei varjata seda.

Selle lepingu hulka ei kuulu lennuliikluse kogumahu suurendamine? Kindel on siiski, et liikluse mahu suurenemist ei kontrollita absoluutselt!

Leping ei takista liikmesriiki kehtestamast makse, lõivusid, tollimaksu või tasusid kütuse suhtes? Sellele kehtestatud piirangud vähendavad ökoloogilise tõhususe nullini!

Kui liikmesriigid varem tegelikult ise otsustasid, kuidas korraldada oma juurdepääsulepinguid ettevõtjatega, siis nüüd on turg ainus otsustaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu liikmesriikide kehtivad 47 kahepoolset lepingut ei ole kindlasti piisavad, et hõlmata eri lennundusküsimusi. Lepingut tuleks seega toetada, sest sellega asendatakse kehtivate kahepoolsete lepingute teatavad sätted ühenduse kokkulepetega. Esile tõstmist väärib lepingus sisalduv viide ELi lennundusettevõtjate omavahelise diskrimineerimise ja lennukikütuse maksustamise kohta, mis on kooskõlas energiatoodete ja elektrienergia maksustamise direktiiviga. Ka on rõhutamist väärt see, et lepingu sätted on kooskõlas ELi konkurentsiõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Lepingu eesmärk on asendada ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu (WAEMU) liikmesriikide vahel sõlmitud 47 kahepoolse lennunduslepingu teatavad sätted. Kehtivate lepingute eri sätete ühtlustamine horisontaalse ühenduse lepingu abil on tegelikult asjakohane. Sellega taastatakse WAEMU liikmesriikide ja ELi liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute õiguskindlus ning sellega välditakse ELi liikmesriikide, mis ei ole WAEMU liikmesriikidega kahepoolseid lepinguid sõlminud, kahjustamist. Sellega edendatakse ettevõtjate diskrimineerimist määramise või lennukikütuse maksustamise puhul.

Kahepoolsete lepingute konkurentsivastased sätted viiakse kooskõlla ELi õigusega. Leping tugevdab ELi ja Aafrika lennundussuhteid ning soodustab ELi ja WAEMU koostööd lennunduse vallas mitmes olulises küsimuses, näiteks lennunduse ohutus ja turvalisus.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Väljaspool ELi asuvatesse riikidesse suunduvate lendudele ühtse aluse kehtestamiseks ning õiguskindluse tagamiseks tuleb kõik kahepoolsed lepingud üle vaadata. Komisjon pidas nõukogu volitusel läbirääkimisi Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliiduga lepingu sõlmimiseks, millega asendatakse ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu liikmesriikide vahel sõlmitud 47 kahepoolset lennunduslepingut. Hääletan raporti poolt, sest üldiselt on kohaldatav leping väga mõttekas.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Lepinguga lihtsalt asendatakse eri liikmesriikidega sõlmitud 47 lepingut ning selle tulemusel saab EL veelgi suuremad välispoliitilised volitused. Hääletasin seetõttu raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis viidatakse nõukogu otsuse eelnõule sõlmida Euroopa Ühenduse ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping. Arvestades et EL on selles valdkonnas hetkel ainupädev, volitas nõukogu komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi, et asendada liikmesriikide ja kolmandate riikide traditsioonilised kahepoolsed lennunduslepingud. Transpordi- ja turismikomisjon uuris lepingu eelnõud ning andis positiivse hinnangu. Tahaksin siinkohal esile tõsta muu hulgas ühenduse määramissätte kehtestamist, et vältida ELi lennundusettevõtjate omavahelist diskrimineerimist ning võimaldada lennukikütuse maksustamist Euroopa Liidu territooriumil tegutsemise korral. Tahaksin neid kahte punkti transpordi- ja turismikomisjoni positiivses arvamuses rõhutada, sest nende tõttu hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa Liidul on ainupädevus välislennunduse küsimuses, mida on tavapäraselt reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lennunduslepingutega.

Komisjon alustas 2003. aasta juunis läbirääkimisi kolmandate riikidega, et asendada teatavad sätted kehtivates kahepoolsetes lepingutes ELi kokkulepetega. Nende seas on kokkulepe asendada ELi liikmesriikide ja Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu vahel sõlmitud 47 kehtivat lennunduslepingut. Lepingu põhipunktid on: määramissäte, mis asendab kahepoolse kokkulepe ja millega välditakse Euroopa Liidu lennundusettevõtjate omavahelist diskrimineerimist; lennukikütuse üldine maksustamine ELi territooriumil ning artikkel 6, millega viiakse lennuliinide kommertslepingud kooskõlla ELi konkurentsiõigusega.

Komisjoni läbiräägitud lepingut kohaldati ajutiselt alates 30. novembrist 2009. aastal. Toetudes Euroopa Kohtu otsusele ühenduse ainupädevuse kohta, pean ütlema, et pooldan väga lepingute üle uuesti läbirääkimist, sest need on vastuolus Euroopa suureneva suveräänsusega ja kuna otsuse eelnõu on kooskõlas ELi konkurentsi- ja eelarveõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt, millega kooskõlas ELile antud ainupädevusega mitmesugustes välislennunduse küsimustes soovitakse asendada ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahandusliidu liikmesriikide vahel sõlmitud 47 kehtiva kahepoolse lennunduslepingu teatavad sätted, et viia need kooskõlla ELi õigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Euroopa Ühenduste Kohus on otsustanud, et ühendusel on ainupädevus mitmesugustes välislennunduse küsimustes, mida tavapäraselt on reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lennunduslepingutega. Seega volitas nõukogu 2003. aasta juunis komisjoni alustama läbirääkimisi kolmandate riikidega, et asendada teatavad sätted kehtivates kahepoolsetes lepingutes ühenduse kokkulepetega. Komisjon pidas läbirääkimisi Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliiduga lepingu sõlmimiseks, millega asendatakse ELi liikmesriikide ning Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliidu liikmesriikide vahel sõlmitud 47 kahepoolset lennunduslepingut.

Parlamendil on kooskõlas kodukorra artikliga 81 õigus anda nõusolek lepingu sõlmimiseks. Parlament langetab otsuse ühe hääletuse teel ning lepingu enda muutmiseks ei tohi muudatusettepanekuid esitada. Eelöeldu alusel tegi raportöör ettepaneku, et kõigepealt transpordi- ja turismikomisjon ning seejärel parlament tervikuna annaksid lepingu sõlmimise kohta positiivse arvamuse. Fraktsioon Verts/ALE tegi seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Komisjoni ainupädevus teatavates välislennunduse küsimustes, mis kehtestati 2003 aasta nn avatud taeva otsuses, võimaldab tal pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi, et kohandada Euroopa lennundusturg ELi reeglitele vastavaks ning muuta see samal ajal konkurentsivõimeliseks ja läbipaistvaks. Toetan lepingu vastuvõtmist Lääne-Aafrika majandus- ja rahaliiduga, sest pean hädavajalikuks, et Euroopa Liidu poliitika välislennundussektoris oleks järjepidev, vähendades järk-järgult mõlema poole kehtivate kahepoolsete lennunduslepingute eri sätteid.

Rõhutaksin lepingu ELi lennuvõtjate omavahelise mittediskrimineerimise sätet, lennukikütuse maksustamise klauslit kooskõlas energiatoodete ja elektrienergia maksustamise direktiiviga ning asjaolu, et sellega viiakse kahepoolsete lepingute sätted kooskõlla ELi konkurentsiõigusega ja ELi reguleeriva kontrolli alla. Need meetmed võimaldavad turud avada ning loovad seega investeerimisvõimalusi mõlemale poolele. Kokkulepetesse tuleb suhtuda kui kahe organisatsiooni strateegilise koostöö tugevdamise vahendisse.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Catherine Stihler (A7-0343/010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Olen nõus, et ehitussektoris tuleb võtta meetmeid, sest nimetatud sektor on Euroopa majanduse jaoks üsna tähtis: moodustades 10% sisemajanduse kogutoodangust esindab see peaaegu 65 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, milles on alla 250 töötaja. Ettepaneku eesmärk on esiteks tagada ehitustoodete ohutuse kõrge tase ning teiseks parandada sektori töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi. Hetkel kahjustavad liikmesriikide tehnilised eeskirjad kaupade ja teenuste ehitussektoris vaba ringlemise kohta siseturul kauplemist ja seega on vaja läbi vaadata direktiiv 89/106/EMÜ ehitustoodete kohta.

Uut turujärelevalve olukorda, sealhulgas uut õigusraamistikku arvestades võib ettepanek võtta vastu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, osutuda oluliseks verstapostiks direktiivi nüüdisajastamise, lihtsustamise ja asendamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Nõustusin dokumendiga, sest ehitustoodete ulatusliku turustamise tõttu ELis ning kaubandustõkete tõttu ehitussektoris on tähtis kohe tegutseda. Nõuetekohane regulatsioon on hädavajalik, arvestades, et ehitussektor on üks suuremaid tööstusi Euroopas, mille osakaal on 10% SKTst ja mis annab vahetult tööd 12 miljonile ELi kodanikule. Usun, et ettepanek võtta vastu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, aitab ehitustoodete direktiivi nüüdisajastada, lihtsustada ja asendada, arvestades muutunud olusid näiteks turujärelevalve seisukohalt, sealhulgas uut õigusraamistikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Kuigi möödunud aastakümnenditel on ehitussektoris töötingimused paranenud, peavad Euroopa Liidul olema vahendid, et saavutada selles valdkonnas suundumus kõrgele kvaliteedile. Seda arvesse võttes hääletasin määruse poolt, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused. Töötajate ja muude ehitustoodete kasutajate tervishoiu- ja ohutuse kaitse kõrge taseme tagamiseks peab uus õigusakt ehitustoodete turustamise kohta sisaldama ohtlike ainete märgistamist. Määrusega nüüdisajastatakse ja asendatakse kehtivad eeskirjad, et vähendada bürokraatiat ning suurendada läbipaistvust, eelkõige väikeettevõtete toimivuse hindamise menetluse lihtsustamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt. Ehitussektor on üks suuremaid tegevusvaldkondi Euroopas, mille arvele langeb 10% SKPst ja 50,5% kogu põhikapitalist. Sektoris on otseselt hõivatud 12 miljonit ELi kodanikku ning sellest sõltuvad 26 miljonit töötajat. Majanduslangus tabas ELi ehitussektorit rängalt: kogu ELis on firmasid pankrotti läinud ja töötajad oma elatise kaotanud. ELis eksisteerivad ehitussektoris ikka veel kaubandustõkked, sest liikmesriikide tehnilised eeskirjad takistavad kaupade ja teenuste vaba liikumist ehitussektoris. Selles valguses on ehitustoodete direktiivi läbivaatamine hädasti vajatud taganttõuge, mis peaks olema sektorile abiks, sest tootjate teelt kõrvaldatakse kaubandustõkked, aidates seeläbi ettevõtjatel püsima jääda ja töötajatel töökoht säilitada. Haldustõkete eemaldamisel on ülitähtis tagada tehniliste hindamise asutuste sõltumatus ja iseseisvus ning seetõttu toetan ettepanekut kehtestada läbipaistvuse normid ja tagada huvide konfliktide vältimiseks kõigi sidusrühmade esindatus Euroopa standardimisorganite tehnilistes komisjonides.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Nagu ma oma eilses sõnavõtus rõhutasin, hääletasin raporti poolt. Peame oma meetmetega edasi minema, et globaalset ehitusturgu ühtlustada. Räägin peale töötajate ohutuse ja nende sisserändega seotud asjaolude ka ehitustoodete ohutusest meie tervisele. Sooviksin tulevaste toodete kontaktpunktide puhul väga, et need annaksid erapooletut teavet, et need liikmesriikides väga kiiresti tööle hakkaksid ning saaksid finantsabi, et kodanikel ja asjaomastel ettevõtjatel neist kasu oleks. Loodan, et uus määrus hakkab võimalikult kiiresti mõju avaldama ja et meie tavainimestena märkaksime, et oleme teinud edusamme ning et ehitustööstus tervikuna ei ole enam üks kõige ohtlikumatest sektoritest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Mis tahes toodetes, olgu need keemia- või ehitustooted, sisalduvate ohtlike ainete märgistamine ja nende kohta teabe andmine on üks Euroopa Liidu saavutustest.

EL on alates REACHi määruse jõustumisest näidanud, kui suurt lisandväärtust see annab ohtlike ainete ohutuse ja läbipaistvuse puhul. Oleme taas kord siin Strasbourgis vastu võtnud määruse, millega ühtlustatakse ehitustoodete turustustingimused, ja taganud, et iga toote nn toimivusdeklaratsioon sisaldab teavet ohtlike ainete kohta.

Tervishoid ja ohutus on esikohal ning peaksime tundma heameelt asjaolu üle, et Euroopa standardid võimaldavad nii kõrget läbipaistvuse ja ohutuse taset. Kui meie siseturg on nüüd kaitstud, siis kas saab sama öelda globaliseerunud turu kohta, millel me osaleme? Peame kasutama nüüd oma mõjuvõimu väljaspool ELi asuvate partnerite juures, kelle standardid ei tarvitse olla samal tasemel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Meetmed ehitustoodete turustamises on sektori suurust arvestades elutähtsad. Ehitussektor on üks suuremaid tegevusvaldkondi Euroopas, mille arvele langeb 10% SKPst ja 50,5% kogu põhikapitalist. Sektoris on otseselt hõivatud 12 miljonit ELi kodanikku ning sellest sõltuvad 26 miljonit töötajat. Majanduslangus tabas ELi ehitussektorit rängalt: kogu ELis on palju firmasid pankrotti läinud ja palju töötajad oma elatise kaotanud. See kehtib ka Rumeenia kohta, kus buumijärgne ehitusturg vaevleb meeletus tellimuste puuduses. Asjatundjate hinnangul ei pöördu ehitusturg 2011. aastal tõusule.

Sellises kliimas aitavad kaasa igasugused meetmed, mis toetavad ehitussektorit. Ehitustoodete direktiivi läbivaatamine peaks selles valguses sektorit aitama, sest sellega kõrvaldatakse tootjate ees seisvad kaubandustõkked ning aidatakse ettevõtjatel püsima jääda ja töötajatel töökoht säilitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. (CS) Ehitus moodustab SKT loomisel 10% Euroopa Liidu majandustulemusest. Ehitusturg seisab jätkuvalt silmitsi paljude takistustega, mis takistavad ühtse turu täielikku väljaarenemist. Esitatud määruse eesmärk on muuta kehtivat direktiivi ja seeläbi lihtsustada ehitustoodete turustamise tingimusi. See hõlmab peamiselt turujärelevalvet ja ehitustoodete turustamise ühist raamistikku. Direktiivi muutmise eesmärk on aidata ehitussektoril majanduslanguse ajal kõrvaldada kaubandustakistused, millega säilitatakse töökohad ja jäävad püsima paljud ehitusfirmad, mis vastasel juhul ei elaks majanduslangust üle. Oma seisukohas esimesel lugemisel jättis nõukogu välja parlamendi muudatusettepanekud, mille eesmärk oli kehtestada kohustus deklareerida ehitustoodetes sisalduvad ohtlikud materjalid (nt asbest). Pean seda väga ohtlikuks ja toetan seetõttu esitatud raportit, sest selles tehakse taas kord ettepanek panna ehitusfirmadele kohustus deklareerida ehitustoodetes sisalduvad ohtlikud materjalid. Peame oma kodanike tervist kaitsma. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsamana tahaksin kiita pingutuste eest, mida tehti kindlustamaks, et liikmesriigid tagaksid ehitustoodete omaduste hindamise ja kontrollimisega tegeleva alalise ehituskomisjoni esindajate sõltumatuse. Raport sisaldab muu hulgas ka tervise ja ohutuse kaitse parandamise ettepanekuid mitte vaid ehitustöötajate, vaid ka ehitiste tegelike kasutajate kohta. Otsustasin eespool mainitud ja muudel põhjustel raportit toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. (PT) Hääletasin määruse vastuvõtmise ettepaneku poolt, sest selles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning sellega soovitakse nüüdisajastada, lihtsustada ja asendada ehitustoodete direktiiv muutunud olude valguses, eriti turujärelevalve seisukohalt, sealhulgas ka uus õigusraamistik. Ehitussektori suurust arvestades on väga oluline, et ELis võetaks meetmeid ehitustoodete turustamise kohta. Toetan seda, et selles sektoris peab tunnistama töötajate kõrgete tervise ja ohutuse standardite vajadust. Ettepanekuga kõrvaldatakse kaubandustõkked tootjatele ja aidatakse ühtlasi neil püsima jääda ning töötajatel töökoht säilitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Ehitustoodete ühtlustatud turustustingimusi käsitlev määrus on samm edasi selle valdkonna siseturu toimimise ning ehitustoodete vaba liikumise suunas. Samal ajal tuleb esile tõsta seda, et määruse rakendamine aitab tänu toimivusdeklaratsioonile hoida miinimumtasemel ehitustoodete ettekavatsematud mittevastavuse juhud, mis vähendab materiaalsed kahjud miinimumini. Mittevastavuse ohu ennetamine on vajalik, et vältida müügiks mõeldud toodete turulepääsu, kui need ei vasta määruse nõuetele, millega tagatakse ehitustoodete nõuetekohane toimimine ning see, et täidetakse ehitustöödele kohaldatavaid põhinõudeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Soovituse eelnõus kehtestada ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused nõutakse nii töötajatele kui ka ehitisi kasutavatele inimestele kõrgeimat võimalikku kaitsetaset. Nõustun raportööri seisukohaga, et volitus kontrollida ehitustoodetest võimalikult sisalduvaid ohtlikke aineid on eluliselt vajalik, ning toetan muudatusettepanekut, mille kohaselt tuleb deklareerida teave ehitustoodete ohtlike ainete kohta. Ma ei suuda mõista nõukogu seisukohta, kes selle algsest ettepanekust üldse välja jättis. Selleks et tõsta teadlikkust uutest ja olemasolevatest ehitustoodetest, on vaja rajada nn kontaktpunktid, mis peavad olema erapooletud, teiste sõnadega rahaliselt ja personali poolest sõltumatud asutustest, mis on seotud CE-märgise protsessiga. Nõukogu on teinud ettepanekuid liiga paljude erandite kohta CE-märgise kohustusest ning need tuleb läbi vaadata ja nii palju kui võimalik piirata, sest vastasel juhul kaotab kogu CE-märgise süsteem mõtte. Toetan määruse ettepanekut selle muudetud kujul ja hääletan selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse vajadust kõrvaldada tõkked, mis mõjutavad kaubandust ehitustööstuses. Praegune majanduslangus on seda sektorit rängalt kahjustanud. Esitatud määrus, mis asendab praegu kehtiva direktiivi, aitab olukorda muuta. Tootjate ees seisvate kaubandustõkete kõrvaldamine aitab esiteks ettevõtjatel püsima jääda ja teiseks kaasa töötajate töö säilimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vastavalt raporti andmetele – tsiteerin: „ehitussektor on üks suuremaid tegevusvaldkondi Euroopas, mille arvele langeb 10% SKPst ja 50,5% kogu põhikapitalist”. Sektoris on otseselt hõivatud 12 miljonit ELi kodanikku ning sellest sõltuvad 26 miljonit töötajat. Lisaks on umbes 92% ehitusmaterjalitootjatest, kokku 65 000 ettevõttest vähem kui 250 töötajaga VKEd.” Need näitajad annavad aimu ehitussektori tõelisest suurusest ja selle tähtsusest Euroopa majandusele. Selle pärast on vaja sektorit reguleerivaid ühiseid eeskirju, mis võimaldaksid siseturul nõuetekohaselt toimida.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Määruse ettepanekus soovitakse ühtlustada ehitustoodete turustamist, nüüdisajastada ja lihtsustada kehtivat direktiivi, võttes arvesse uut seadusandlikku raamistikku (määrus nr 765/2008/EÜ ja otsus 768/2008/EÜ). Selles keskendutakse erinevatele küsimustele, näiteks toimivusdeklaratsioon ja CE-märgis, ohtlike ainete vedu, riigisisesed kontaktpunktid teabe hankimiseks ehitustoodete kohta, selles vallas tegutsevate kõigi asutuste sõltumatus ja läbipaistvus, ehitustoodete ringlussevõtt, suurem rõhuasetus tervise ning ohutuse küsimustele, e-kommunikatsioonile ja uute infotehnoloogiameetodite kasutuselevõtt. Hääletasin määruse poolt, mis kindlasti suurendab nimetatud toodete veo ohutust, kaitseb selle sektori kõigi töötajate tervist ja parandab ohutustingimusi. Samuti aitab see kaasa loobumisele keskkonda kahjustavatest tavadest – ükskõik kui järk-järgult see ka ei juhtuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi raporti teisel lugemisel ja nõukoguga saavutatud lõplikul kokkuleppel on mõned head tahud, ei tohi me unustada, et selles keskendutakse ühtse turu koondamisele.

Selles kontekstis on tegemist määruse vastuvõtmisega, mille eesmärk on kehtestada ehitustoodete turustamise ühtlustatud tingimused. See tähendab, et kehtestatakse eeskirjad, mida liikmesriigid peavad järgima, et tuua oma tooted Euroopa Liidu turule.

Usun, et teatavate tahkudega oleme me kõik nõus, konkreetselt nendega, mis on seotud tervise ja ohutuse, sealhulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitsmisega, kuid ka nendega, mis on seotud toote kasutamisega selle elutsükli jooksul, eelkõige ohtlike ainete puhul.

Me ei saa nõustuda otsustega, mille tulemusel võib nende tootmine lõppeda haprama majandusega riikides või väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mille jaoks kohandumine on keeruline, kui neid eelnevalt ei toetata kas või vaid selleks, et kaitsta Euroopa majandusrühmi, mis tegelikult on turul ülekaalus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Ehitussektoris ehitustoodete liberaliseerimise suunas liikumise puhul on tegemist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esitatud palvega olla tundlikum. Ma arvan, et arvestades ehitussektori üldist tähtsust kõigis liikmesriikides, on edasine liberaliseerimine vajalik samm edasi. Eriti kiidan mitmete bürokraatlike piirangute eemaldamist ning inimesele potentsiaalselt kahjulikke aineid sisaldavate toodete jälgitavust. Olen seetõttu otsustanud toetada Catherine Stihleri soovitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Arvukad tõkked takistavad ikka veel siseturu toimimist. Seetõttu on mul väga hea meel nõustuda ehitustoodete ühtlustatud turustustingimusi käsitleva resolutsiooniga. Resolutsiooniga peaks kaasnema ehitustoodete hõlpsam voog liikmesriikide vahel.

Lisaks on resolutsioonis kasutusele võetud olulised eeskirjad, mis lihtsustavad ettevõtjate äri. Esiteks nõutakse, et liikmesriigid rajaksid toodete kontaktpunktid, kust ettevõtjad saavad hankida ehitustoodete kohta teavet. Ühtlasi on tulevikus olemas ka teave määruste kohta, mis aitab isegi kõige väiksematel ettevõtetel täita uusi nõudeid kasutajatele tooteomaduste koostamise ja CE-märgiste kohta. Me ei tohiks sellegipoolest unustada, et resolutsioon sisaldab mitmeid uusi nõudeid CE-märgiste andmise ja kasutajatele tooteomaduste deklareerimise kohta, mis peavad sisaldama ka teavet ehitustoodetes sisalduvate ohtlike ainete kohta.

Loodan, et nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid teevad kõik, et teave uute eeskirjade kohta jõuaks võimalikult ruttu tarbijateni, et nad saaksid võimalikult ruttu hakata ette valmistuma ja kohanduma resolutsiooni uute tingimustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin ettepanekuga, sest ehitussektor on üks suuremaid tegevusvaldkondi Euroopas, mille arvele langeb 10% SKPst ning sektoris on otseselt hõivatud 12 miljonit ELi kodanikku ning sellest sõltuvad 26 miljonit töötajat. Lisaks on umbes 92% ehitusmaterjalitootjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Kuna VKEd moodustavad meie majanduse selgroo, tuleb selles ettepanekus tunnistada nende rolli ja vajadusi. Ehitustoodete direktiivi (89/106/EMÜ) läbivaatamine on hädasti vajatud taganttõuge, mis peaks olema sektorile abiks, sest tootjate teelt kõrvaldatakse kaubandustõkked, aidates seeläbi ettevõtjatel püsima jääda ja töötajatel töökoht säilitada. Ettepanekuga võtta vastu määrus ehitustoodete ühtlustatud turustustingimuste kohta (KOM(2008)311) tahetakse muutunud olukorda arvestades nüüdisajastada, lihtsustada ja asendada ehitustoodete direktiiv. Mul on hea meel, et selles juhitakse tähelepanu ja tuntakse erilist muret toodetes sisalduvate ohtlike ainete pärast ning väga tähtis on suuta kindlaks teha, millistest toodetest ohtlikud ained pärinevad. Oleksime me teadnud, kuhu oli hoonetes paigaldatud asbesti, võinuksid nii ehitustöölised kui ka hoonete asukad pääseda sellistest haigustest nagu mesotelioom. Ohtlikke aineid käsitlevate muudatusettepanekute (7, 17 ja 49) taasesitamine on edaspidi tähtis ohutuse, tervishoiu ja läbipaistvuse seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. (FI) On viimane aeg uuendada ehitustoodete direktiivi ja asendada see paremini toimiva määrusega, mis aitab meil tegelikult tagada ehitustoodete vaba liikumise siseturul. Komisjon on oma algatuses õigel teel, soovides lihtsustada kehtiva direktiivi praktilist rakendamist ja muuta rakendamisprotsess tõhusamaks. Ehitustooted erinevad ilmselgelt muudest toodetest, mille liikumist kontrollitakse siseturul direktiivide abil. Kui toote ohutusnõuded on enamasti direktiivides standardsed, siis ehitustoodete puhul on tegu ehituseks mõeldud vahetoodetega ning selle eriomaduse tõttu on ehitustoodete direktiivi eesmärki võimalik saavutada, kui määratleda edukalt ühtlustatud käsitusviis, mis tagaks, et toote toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne. Selles suhtes tähendab uus määrus suurt edasiminekut.

Tähtis on ka arvesse võtta ka kogu Euroopas valitsevat erinevat olukorda, et tagada kohalike mikroettevõtete ellujäämine. Liikmesriigid on kliimatingimuste tõttu loomulikult kehtestanud ehitustöödele erinevad nõuded. Sellegipoolest on tähtis pöörata tähelepanu mõttetutele katsetamisnõuetele ning need välja jätta, et vähendada halduskoormust. Ma usun, et määrus parandab nii siseturu toimimist kui ka ehitustoodete standardimist Euroopas. Hääletasin seetõttu määruse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. (CS) Toetan uut käsitusviisi, sest õigusmuudatuse eesmärk ei ole mitte määratleda toodete ohutus, vaid luua läbipaistev keskkond, milles antakse toodete omaduste kohta usaldusväärset teavet. Kiidan ka asjaolu, et Euroopa Parlament on otsustanud eelistada elektroonilisi dokumente, eriti turustatud toodete omaduste deklaratsioonide puhul. Mul on siiski kahtlusi artikliga 17 seotud muudatusettepaneku 45 seadusandliku meetodi kohta. Ma küll toetan ühtlustatud standardite väljatöötamises osalejate õiglase ja tasakaalustatud esindatuse põhimõtet, kuid minu arvates tuleks see küsimus tervikuna lahendada Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamisel, mitte osakaupa üksikutes õigusaktides. Minu arvates toob valitud viis kaasa seadused, mis on ebaselged.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Toetasin Stihleri raportit, milles tehakse ettepanek võtta vastu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, sest ma usun, et ehitussektor on Euroopa majanduse jaoks väga tähtis. Selles valguses on ehitustoodete eeskirjade puhul kõrge ühtlustatuse taseme saavutamine eesmärk, mida Euroopa peab end sundima võimalikult ruttu saavutama. Me ei saa praegu, kui peame majanduskasvu ergutama, jätta selle sektori strateegilist rolli tähelepanu alt välja. Ettepaneku eesmärk on tagada täpne ja usaldusväärne teave ehitustoodete toimivuse kohta, et saaksime olla kindlad ohututes hoonetes, mille ehitamisel on kasutatud materjale, millel ei ole inimtervisele kahjulikke toimeid. Lisaks pean tööohutuse kohta võetud meetmeid ülitähtsaks, et kaitsta sektoris hõivatud miljoneid Euroopa kodanikke, kellele tagatakse sobiv kaitsetase.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Soovin kiita oma šotlasest kolleegi Catherine Stihlerit hea töö eest selle väga tehnilise teemaga! Hääletasin raporti poolt, mis peaks tagama ehitustööstuse standardeid väljatöötavate asutuste suurema läbipaistvuse, milles rõhutatakse ringlussevõttu ja hõlbustatakse lihtsamate menetluste abil VKEde teed ühtsele turule.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Asjaolu, et vastavalt raportööri andmetele on ehitussektori osakaal Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangus (SKT) väga suur, olles umbes 10% SKTst ja 50,5% põhikapitalist, õigustab ühtlustatud tingimusi, mida siin vastu võtsime. Hiljutine majanduslangus tõi sellele tööstusele kaasa suured probleemid ettevõtete pankrotistumise ja töökohtade kaotusega töötajatele. Seetõttu on mis tahes sektorit abistav meede ülitähtis. Selles valguses on ehitustoodete direktiivi 89/106/EMÜ läbivaatamine hädasti vajatud impulss, mis peaks olema sektorile konkreetselt abiks, sest tootjate teelt kõrvaldatakse kaubandustõkked, aidates seeläbi ettevõtjatel püsima jääda ja töötajatel töökoht säilitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Ehitustööstus on tegelikult kogu Euroopas üks suurimaid majandustegureid, kuid kriis tabas seda sektorit rängalt. Eriti kannatasid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes sageli tegutsevad turustajatena, ning paljud neist on isegi tegevuse lõpetanud. Ettevõtete ellujäämiseks ja seeläbi töökohtade säilimiseks on vaja kõrvaldada kaubandustõkked. Nii saab luua õiglasemad tingimused, millest võidavad kõik asjaosalised. Hääletasin seetõttu teisel lugemisel vastutava komisjoni esitatud ettepanekute vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult.(IT) Ehitussektor on väga oluline Euroopa sektor tööhõive ning meie väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengu jaoks.

Seetõttu on hädavajalik toetada määrust, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, tagatakse kasutatavate materjalide ohutus ja töötajate tervis. Jätkuvalt registreeritakse füüsiliste vigastuste ja tervisekahjustuste juhtumeid, muu hulgas inimestel, kes puutuvad iga päev kokku ohtlike ainetega, näiteks asbest, mida kasutatakse hoonete ehitamisel linnades.

Pooldan seetõttu täna teisel lugemisel vastu võetud Stihleri raportit, sest selles rõhutatakse, kui tähtis on see, et globaliseerunud maailmas võetakse kasutusele ainete ja kasutamise märgistamise ühtsed eeskirjad, et tagada nende ohutus ja usaldusväärsus ning samal ajal vähendatakse tootjate kulusid, viidates konkreetselt VKEdele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Raportis sisalduvad ühtlustamismeetmed on liiga ulatuslikud. Ehitussektor on tundlik valdkond: see on ülitähtis infrastruktuuri arendamiseks ja seega ka üksikutele liikmesriikidele kui äritegevuskohtadele. Selles sektoris on töö-, sotsiaalsed ja keskkonnastandardid inimeste ja keskkonna kaitsmiseks sageli olulised. Iga liikmesriik peaks vastavad otsused suures osas ise tegema. Hääletasin seetõttu raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Ettepaneku võtta vastu parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, eesmärk on tagada ehitustoodete vaba liikumine siseturul. Hääletasin määruse ettepaneku poolt just seetõttu, et turustatavatel ehitustoodetel CE-märgise kasutamisega selge ja usaldusväärse teabe tagamine kujutab endast veel ühte sammu vaba ja konkurentsivõimelise turu suunas, milles suudetakse kaitsta väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Kuna ehitustooted on valmisehitise vahetooted, tagab uute Euroopa eeskirjade ühtlustamine ehitiste ohutuse ja kvaliteedi, annab kõigile ehitusettevõtjatele võrdsed võimalused, parandab kontrolli turul juba olevate materjalide üle ning lõppkokkuvõtteks on tulemusena ehitustoodetega kauplemine läbipaistvam.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et on vaja kõrvaldada tõkked, mis takistavad kaubanduse paremat sujumist ehitustööstuses. Praegune majandusolukord on eriti mõjutanud ehitustööstust ning esitatud määrusega soovitakse edendada kaupade ja teenuste vaba, tõhusat ja läbipaistvat liikumist ehitustööstusesse. Ehitustööstuses mängivad ülitähtsat rolli piiriüleselt tegevuselt takistuste eemaldamine ning haldus- ja tehniliste tõkete kõrvaldamine. Liikmesriigid varjuvad tegelikkuses riigisiseste tehniliste standardite taha, et takistada kaupade ja teenuste vaba ringlust. Arvestades, et ehitussektori osakaal ELi sisemajanduse kogutoodangus on 10% ja see on praegu sügavas languses, pooldan kõiki meetmeid, mis võivad ehitustööstust tagant tõugata, ning sellistel meetmetel on minu poolthääl. Meetmed aitavad tõepoolest firmadel püsima jääda ja töötajatel töö säilitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Kogu Euroopas on ehitussektoris ikka veel liiga palju tõkkeid, mille tulemusel õigustavad liikmesriigid kaupade ja teenuste vaba liikumise piiramiseks kehtestatavaid tehnilisi eeskirju.

Selles kiiresti arenevas sektoris genereeritakse 10% SKTst ja 50,5% põhikapitalist. See annab tööd 12 miljonile ELi kodanikule ja koosneb 92% ulatuses väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest – meie majanduse selgroost.

Arvan seetõttu, et on vaja võtta meetmeid, et ühtlustada nende toodete turgu ning ühtlasi tagada selle sektori töötajate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase. Arvestades majanduslangust – mis põhjustas sektoris suuri probleeme, sealhulgas firmade ebaõnnestumisi –, vajame liberaliseerimismeetmeid, mis tagavad ettevõtete majandusliku ellujäämise ja töökohtade säilimise.

Määruse ettepanekuga soovitakse nüüdisajastada, lihtsustada ja asendada ehitustoodete direktiiv, arvestades muutunud olukorda, näiteks turujärelevalve seisukohalt. Samuti on eesmärk tagada parem kaitse CE-märgise, ohtlike ainete, riigisiseste toodete kontaktpunktide, sõltumatuse ja läbipaistvuse, tervise ning ohutuse, e-kommunikatsiooni seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Meetmed ehitustoodete turustamises on sektori suurust arvestades elutähtsad. Euroopa Standardikomitee andmete kohaselt on ehitussektor üks suurimaid Euroopa tegevusvaldkondi, mille osakaal SKTs on 10% ja põhikapitalis 50,5%. Sektoris on otseselt hõivatud 12 miljonit ELi kodanikku ning sellest sõltuvad 26 miljonit töötajat. Lisaks on umbes 92% ehitusmaterjalitootjatest, kokku 65 000 ettevõttest vähem kui 250 töötajaga VKEd. Kuna VKEd moodustavad meie majanduse selgroo, tuleb ettepanekus tunnistada nende rolli ja vajadusi ning ka tunnustada sektoris töötajate vajadust kõrgetasemelise tervishoiu ja ohutuse järele. Hääletasin raporti poolt, kuna ettepanek aitab parandada tööstuse konkurentsivõimet tänu kehtivate õigusaktide lihtsustamisele, läbipaistvuse suurendamisele, ning ettevõtjatel lasuva halduskoormuse vähendamisele ning ka seetõttu, et toetada Rumeenia huvi võtta kasutusele ühtlustatud standarditega hõlmatud toodete toimivuse kohustuslik hindamine, anda välja toimivusdeklaratsioon ja lisada CE-märgis.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades ehitussektori tähtsust Euroopa majanduses, on ülitähtis eemaldada ehitustoodetega kauplemise tehnilised kaubandustõkked, et parandada nende vaba liikumist siseturul. Seetõttu on tähtis toetada ühtlustatud tehniliste spetsifikatsioonide kehtestamist, mis tänu vajalikule rõhuasetusele tervise- ja ohutusküsimustele võimaldavad ühtlasi ühtset turgu koondada.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasime täna istungjärgul soovituse üle, mis käsitleb ehitustoodete ühtlustatud turustustingimusi.

Sektori tähtsust arvestades on hädavajalik töötada välja meetmed ehitustoodete ELis turustamiseks. Euroopa Standardikomitee (CET) andmete kohaselt on ehitussektor üks suurimaid Euroopa tegevusvaldkondi, mille osakaal SKTs on 10% ja põhikapitalis 50,5%.

Määruse ettepanekus kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, võttes selleks kasutusele märgistamise ühised eeskirjad, mille eesmärk on tugevdada toodete ohutuse ja usaldusväärsusega seotud tagatisi ning samal ajal vähendada tootjate kulusid, viidates konkreetselt VKEdele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Määrus on parlamendile esitatud teiseks lugemiseks eesmärgiga see lõpuks vastu võtta. Esimene lugemine parlamendis toimus eelmise parlamendi koosseisu ajal. Nõukogu võttis seisukoha 2010. aastal, millele järgnesid Belgia eesistumise ajal kompromisslahenduse leidmiseks intensiivsed mitteametlikud kolmepoolsed läbirääkimised. Määrus on väga tehniline, kuid roheliste jaoks poliitiliselt väga tähtis, sest selle põhieesmärk on ühtlustada ehitustoodete turustamise nõuded.

Fraktsiooni Verts/ALE põhimure oli muu seas tagada, et i) menetlused oleksid läbipaistvad (eelkõige see, et standardiasutusi ei monopoliseeriks suurte tööstuste esindajad ning et arvestatakse VKEde ja teiste sidusrühmade huvisid); ii) ehitusnõuete ja menetluste abil peaks olema võimalik tagant tõugata uuenduslikke ja ökoloogilisemaid tootmisviise; iii) nn mikroettevõtetele kehtivad menetlused ei tohiks võimaldada tööstusel nõuetest või menetlustest kõrvale hiilida.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et Euroopa ehitussektoris on kaubandusele ikka veel liiga palju n-ö tõkkeid. Direktiivi läbivaatamine peaks aitama kõrvaldada kaubandustõkked, mis kaitseksid töökohti ehitusfirmades, mida globaalne majanduskriis ikka veel mõjutab. Kavas on kasutusele võtta konkreetsed uued meetmed, et kontrollida ehitustoodete ringlussevõttu ja edendada nende taaskasutust, mis on üks viis täita ELi kliimamuutuse eesmärgid.

Vaja on ka uusi abinõusid, et kaitsta töötajate tervist ja ohutust sektoris, milles kahjuks ikka veel registreeritakse palju tööga seotud surmasid. Viimaseks – taotlusega asendada paberkandjad järk-järgult elektrooniliste versioonidega soovitakse ehitustoodete turgu veelgi enam ühtlustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Hoolimata sellest, et määruse sissejuhatus sisaldab mõnd vastuvõetamatut üldist avaldust, eelkõige ehitussektoris täiesti vaba teenuste liikumise kohta – mida me ei saa toetada, sest seni kui tööjõukulud eri liikmesriikide vahel ei ühtlustu, on olemas ebaausa konkurentsi oht −, hääletame poolt.

Teeme seda seetõttu, et määruses reguleeritakse üksnes toodete turustamist ehitussektoris, mida on praeguse majanduslanguse ajal tabanud väga rängad tagasilöögid paljude firmade tegevuse lõpetamise ja töökohtade kadumise kujul. Ettepanekus sätestatakse ohtlikke aineid sisaldavate toodete ühtlustamine ja märgistamine ning ühtlasi lihtsustatakse, nüüdisajastatakse ja asendatakse kehtivad eeskirjad, et kõrvaldada teatavad reguleerivad takistused ühtemoodi töötajate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hüvanguks.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Mul on väga hea meel, et kolleegid toetasid ja võtsid õigusaktina vastu ehitusraporti, mille raportöör ma olin. Raporti tulemusel loetletakse ehitustoodete märgistel ohtlikud ained ning komisjon teeb sellel teemal edasised uuringud. Selles on ka sätted, mis lihtsustavad VKEdel toodete siseturule toomist. Käsitletud on vajadust suurema läbipaistvuse järele CE-märgisega toodete heakskiitmisel ning ma ootan nende meetmete kasutuselevõttu 2013. aasta juulis.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/106/EMÜ. Ehitussektor on Euroopas suur tööstussektor, hõivates otseselt 12 miljonit ELi kodanikku, kusjuures veel 26 miljonit töötajat sõltuvad sellest. Majanduslangus tabas ELi ehitussektorit rängalt ja paljud töötajad kaotasid töö. See tõi ajavahemikul 2008−2009 kaasa 14,2% languse sektori tegevuses. Selles valguses võimaldab ehitustoodete direktiivi (89/106/EMÜ) läbivaatamine ehitussektorit toetada, kõrvaldades tootjate teelt kaubandustõkked, mis aitab firmadel püsima jääda ja töötajatel töö säilitada. Ehitustööd peavad tervikuna ja osaliselt vastama kasutusotstarbele ning eriti tuleb kogu ehitustööde elutsükli jooksul võtta arvesse nendes osalejate tervist ja ohutust. Ehitustööd peavad ühtlasi olema energiatõhusad, neis peab nende elutsükli jooksul kasutama võimalikult vähe energiat ning seda madalaimate kuludega kasutajatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Ma usun, et laias joones peegeldub ehitussektoris majanduse olukord. 2010. aasta teises kvartalis vähenes Leedu ehitussektor kuni 42,9%, mis oli üks suurimaid langusi Euroopas. Olukord on hetkeks veidi paranenud, kuid ärgem loogem illusioone – Leedu ehitussektoril võtab toibumine kaua aega! Seetõttu on vara rääkida püsivast toibumisest. Ruumi paranemiseks on. Näiteks toibuks minu kodumaa ehitussektor kiiremini, kui ELi abi paremini kasutusele võetaks. Ehitussektor on üks suurimaid Leedu ja Euroopa tööstusharusid. Sektoris on otseselt hõivatud 12 miljonit ELi kodanikku ning sellest sõltuvad 26 miljonit töötajat. Leedule on ehitussektor väga tähtis, sest see loob palju töökohti, suurendab sisenõudlust ning toob raha eelarvesse. Sektor on tähtis ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes moodustavad meie majanduse aluse. Umbes 92% ehitusmaterjale tootvatest ettevõtetest on VKEd, millel on alla 250 töötaja. Nõustun ka raportööri ettepanekuga kasutada e-kommunikatsiooni ja IT-meetodeid, et parandada ehitusmaterjalide ühtset turgu. See on tuleviku mõttes oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Ehitustööstus kätkeb erinevaid elutähtsaid küsimusi Euroopa Liidus alates selle märkimisväärsest panusest majandusse kuni ELi kodanike ohutuseni kodus ja töökohas. Minu poolthääles ehitustoodete määrusele kajastub vajadus moderniseeritud, ohutu ja läbipaistva ehitustoodete direktiivi järele. Ettepanekus kutsutakse üles parandama kogu sektoris tervishoiu- ja ohutusmenetlusi ning andma selgelt teada ohtlikest ainetest. Lisaks annab CE-usaldusmärgis neile, kes ise oma projekte ellu viivad, kindlustunde, et kasutatavad materjalid on ohutud. Euroopa majandus toetub olulisel määral ehitussektorile, mille osakaal ELi SKTst on 10% ja mis annab tööd 12 miljonile ELi kodanikule. Enamik töötajatest töötab VKEdes, mis on Euroopa majanduses ülitähtsad. Ehitus on siiski endiselt üks kõige ohtlikumatest töövaldkondadest. Toetan seega määrust, et suurendada Euroopa kodanike ohutust töökohas ja kodus sõltumata sellest, kas nad teostavad projekte iseseisvalt või professionaalina.

 
  
  

Raport: Michèle Striffler (A7-0375/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin raporti poolt, millega soovitakse tõhustada ELi humanitaarabi. Humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensus on oluline samm edasi. Selle tegevuskava läbivaatamine peaks siiski toimuma sidusamalt, kasutades paremini mõõdetavaid eesmärke ja usaldusväärsemaid näitajaid. Ainult nii saame anda abi tõhusamalt. Arvestades kliimamuutuste mõjust tulenevate loodusõnnetuste esinemissageduse ja raskusastme märkimisväärset tõusu, nõustun esitatud seisukohaga, et tähtis ei ole mitte ainult õigeaegne abi andmine, vaid suurendada tuleks ka asjaomaste kogukondade enda suutlikkust õnnetusteks valmis olla. Vaja on tõhustada Hyogo tegevuskava.

Jõupingutused tuleks suunata sisekonfliktide ja keerulistest kriiside tekitatud inimõigusprobleemidele ning parandada asjaomaste asutuste juurdepääsu elanikkonnale. See on võimalik üksnes juhul, kui tehakse selgelt vahet sõjalise, poliitilise ja humanitaarrolli vahel. Nõustun ka Euroopa kiirreageerimisvõime tõhusa kohaldamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest see on tõhusama humanitaarabi andmiseks ülitähtis. Humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensus on esimene humanitaarabipoliitika ühine dokument pärast 1996. aasta määruse vastuvõtmist. See on põhjapaneva tähtsusega vahend, eelkõige humanitaarasjades toimunud põhjalike muutuste taustal, näiteks loodusõnnetuste ja relvakonfliktide sagenev esinemine, mille tulemusel asustatakse ümber tohutul arvul inimesi jms. Ma loodan, et humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensus on tähtis samm selles suunas, et humanitaarabi valdkonnas saavutatakse kõige tõhusamad ELi meetmed ning et see aitab edendada humanitaarpõhimõtteid ja rahvusvahelist humanitaarabi, koordineerimist ning ELi humanitaarabi andmise kooskõlastatust, täpsustada kodanikukaitse ja sõjaliste vahendite ning sõjalise võimekuse kasutamist, vähendada katastroofiohtu ning tugevdada sidet hädaabi, taastamise ja arengukoostöö vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Raportiga kohustatakse Euroopa Liitu tegema tihedat koostööd, mille aluseks on jagatud nägemus humanitaarabist. Ma arvan, et loodusõnnetuste ränkust põhjustab samuti kliimamuutusega seotud inimtegevus. Ühtlasi julgustan liikmesriike osalema humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rakendamisel. Toetan selles valdkonnas edendatavaid meetmeid: humanitaarpõhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse edendamine; ELi humanitaarabi andmise koordineerimise ning kooskõlastatuse kvaliteedi parandamine; kodanikukaitse ja sõjaliste vahendite ning sõjalise võimekuse kasutamise täpsustamine kooskõlas humanitaarabi konsensuse ja ÜRO suunistega; katastroofiohu vähendamine ning hädaabi, taastamistegevuse ja arengukoostöö vahelise side tugevdamine. Järelikult hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Euroopa Liit on globaalne osaleja. Selles vankumatus usus suurendasid Lissaboni lepingu autorid Euroopa eesmärke maailmaareenil. Humanitaarmõõde on selles projektis tähtsal kohal. Liit on juba maailma suurim doonor, andes 40% kogu abist. Ühisdeklaratsiooni aluseks on ühised põhimõtted ja käsitlusviisid ning selle eesmärk on julgustada kooskõlastatud tegevust ELis ja koos teiste osalejatega, parandades sellega kollektiivset reageerimist humanitaarkriisidele. Hääletasin seetõttu resolutsiooni poolt, milles tuletatakse meelde, et humanitaarabi tuleb anda asjakohasel ja tõhusal viisil, rõhutatakse hea koordineerimise tähtsust ning kodanikukaitse ja sõjaliste vahendite ning sõjalise võimekuse osutatud abi teisesust ning loodusõnnetuste põhjustatud ohtude vähendamise elulist tähtsust; ning viimasena – kutsutakse liitu üles tugevdama sidet hädaabi, taastamise ja arengukoostöö vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Euroopa Liit on maailma suurim humanitaarabidoonor, andes üle 40% kogu ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist. Maailmas on eriti just kliimamuutuste mõjust tulenevate loodusõnnetuste esinemissagedus ja raskusaste märkimisväärselt tõusnud. Viimastel aastatel on humanitaarolukord põhjalikult muutunud, mistõttu on vaja parandada ELi katastroofidele reageerimise suutlikkust. Ma usun, et Euroopa Liit peab tegema suuremaid pingutusi katastroofiohu vähendamiseks ja abi andmiseks – lisaks õigeaegsele abi andmisele −, et suurendada kohalike kogukondade enda suutlikkust õnnetusteks valmis olla. On murettekitav, et rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised on muutumas aina tavalisemaks ning kohapealne olukord on halvenemas. Nõustun, et Euroopa Liit peab võtma meetmeid, et parandada humanitaarabi koordineerimist ning lõpetada igasugune abi kuritarvitamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) 2010. aastal oli palju humanitaarkriise: Haiti, Pakistan ja ma võiksin jätkata. Tragöödiad, mida mõned sageli kõige ebasoodsamas olukorras olevad elanikkonnad kogu maailmas üle elavad, nõuavad rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ning ka Euroopa Liidult, mis on arenguabi ja kriisiohje valdkondades oluline osaleja, kiirete ja tõhusate meetmete võtmist.

Seetõttu võtsime täna, teisipäeval, 18. jaanuaril vastu Striffleri raporti, et kutsuda üles humanitaarabi suuremale rahastamisele. Ühtlasi peaksime looma Euroopa kiirreageerimisjõu kõigi nende kriiside puhuks. Euroopa Komisjon on selle idee suhtes vastuvõtlik ja peaks esitama ettepaneku olemasoleva kodanikukaitsesüsteemi optimeerimiseks.

Muidugi peame kasutama liikmesriikides juba olemasolevaid ressursse, kuid samal ajal vajame palju tõhusamat ja praktilisemat omavahelist koordineerimist. Aeglane reageerimine, abi dubleerimine ning järjekindluse puudumine kohapeal on mõned probleemidest, mida kõrvaldama peame. Arenguruumi on palju ja täiskogu vastuvõetud resolutsiooniga tahetakse probleemidele pakkuda esialgseid lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin parlamendi raporti poolt, milles käsitletakse humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rakendamist: tegevuskava vahekokkuvõtte ja edasine tegevus. Humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensus kohustab liitu tegema tihedat koostööd, mille aluseks on jagatud nägemust humanitaarabist. Konsensusega soovitakse parandada Euroopa Liidu tõhusust, kaitsta humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhilisi humanitaarpõhimõtteid ning toetada rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist. Vahekokkuvõtte tegemisel täheldati, et võetud või võetavate meetmete kohta puudub konkreetne teave ning peale humanitaartööga tegelevate esindajate on vaid üksikud inimesed konsensusest teadlikud. Seetõttu on vaja suuri pingutusi, et suurendada konsensuse tuntust ning seda liikmesriikidele, teistele institutsioonidele ja militaarorganitele paremini tutvustada. Viimastel aastatel on humanitaarolukord põhjalikult muutunud ja seda tähtsam on humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rangem ja jõulisem kohaldamine.

Tahaksin rõhutada vajadust teha suuremaid pingutusi katastroofiohu vähendamiseks ja abi andmiseks – lisaks õigeaegsele abi andmisele −, et suurendada kogukondade suutlikkust õnnetusteks valmis olla. Lisaks tuleb rohkem pingutada, et lisada humanitaarkatastroofidele reageerimise valdkonda kaitse soolise ja seksuaalvägivalla eest, mida aina enam kasutatakse sõjarelvana.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit on maailma suurim doonor, andes 40% globaalsest abist. 2009. aastal sai üle 100 miljoni inimese enam kui 70 riigis Euroopa Liidust abi peaaegu miljardi euro väärtuses. Kahjuks toetame sageli annetuste tegemist riikidesse, mis hiljem võtavad Hiinast vastu välismaiseid otseinvesteeringuid. Võib-olla peaksime annetusi ja investeeringuid vähemalt koordineerimagi, selle asemel et halada selle üle, et Hiinast on maailmas saanud suuruselt teine majandusjõud. Viimastel aastatel on humanitaarolukord põhjalikult muutunud ja seda asjakohasem on Euroopa humanitaarkonsensuse rangem ja tarmukam kohaldamine.

Muutunud olukorras tuleks esimese tegurina mainida peamiselt kliimamuutuse põhjustatud loodusõnnetuste esinemissagedust ja raskusastet. See viitab lisaks õigeaegsele abiandmisele vajadusele toetada kogukondade enda suutlikkust õnnetusteks valmis olla. Sellelaadseid poliitilisi ettevõtmisi on olnud – ELi strateegia ja Hyogo tegevuskava kujul −, kuid nende rakendamine on ikka veel seotud probleemidega.

 
  
MPphoto
 
 

  David Campbell Bannerman (EFD), kirjalikult. − UKIP usub, et parim vastus humanitaarkatastroofile on see, kui sõltumatud rahvusriigid koordineerivad oma abipingutusi vabatahtlikult, selle asemel et need ebademokraatlikus ELis tsentraalselt kehtestada. Märgime ära ELi aeglaste ja väikeste pingutuste kokkuvarisemise Haitil ning tunneme seetõttu, et ELi ei saa edaspidi humanitaarkriiside korral usaldada,

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa Liit on maailma suurim humanitaarabi doonor, andes üle 40% kogu ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist. 2009. aastal andis liit humanitaarabi ligikaudu 115 miljonile inimesele rohkem kui 70 riigis kokku 950 miljoni euro väärtuses. Euroopa Liit on oma humanitaarpoliitika kaudu näidanud pühendumust kolmandates riikides väga haavatavas olukorras olevate inimeste toetamisele. Nõustun humanitaarkonsensuse vahekokkuvõttega, sest ma usun, et jõupingutused selle nähtavuse parandamiseks liikmesriikides, teistes institutsioonides ja sõjaväeorganites on elutähtsad. Ma palun tungivalt komisjonil kahekordistada oma pingutusi, et vähendada katastroofiohtu, ja pöörata tähelepanu aina sagedasematele rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistele ning kõige haavatavamatele inimrühmadele, nagu naised, lapsed ja sunniviisiliselt ümberasustatud. Ka on tähtis julgustada dialoogi samas töökeskkonnas tegutsevate poliitiliste, sõjaväe- ja humanitaarorganite vahel ning luua Euroopa kiirreageerimisevõime − Euroopa kodanikukaitsejõud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin humanitaarabi raporti vastu kahel põhjusel. Kõigepealt selle tõttu, et selles seotakse kodanikukaitse ja humanitaarabi Euroopa välisteenistuse ning selle välispoliitikaga, kuigi sekkumise kriteeriumid peavad ilmselgelt olema üksnes ja ainult humanitaarsed. Ja ka seetõttu, et ma ei usu, et kodanikukaitse ja sõjalise suutlikkuse sidumine humanitaarkriiside lahendamisel on käik õiges suunas. Selge on see, et teatavates olukordades on vaja konkreetseid teadmisi ning kasutada erivarustust, mida sõjavägi on alati omanud ja kasutanud. Humanitaarmissioonide puhtalt tsiviilolemuse säilitamiseks ja kaitsmiseks võiks kodanikukaitset rahastada selliselt, et sellel oleks selline erivarustus olemas ja loomulikult tuleks kodanikukaitsetöötajad välja õpetada ning mitte jätkata sõjaliste kulutustega. See on ainus viis anda humanitaarkriisis reaalset ja tõhusat abi ilma ohtudeta, mis tekivad sõjaväelisest kohalolekust.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse vahekokkuvõtet tehes ei saa ma jätta juhtimata tähelepanu asjaolule, et kahetsusväärselt ei ole üldsuse teadlikkus sellest olnud soovitud tasemel ning liikmesriikide roll selle rakendamisel on olnud väike. Puuduste otsimise asemel peaksime edendama ja näitama teed, mida mööda peaksime humanitaarabi valdkonnas sammuma. Humanitaarolukord on viimastel aastatel tublisti muutunud – loodusõnnetused, aina enam ümberasustatuid, erinevate sisekonfliktide mitmekordistumine, toidukriisid jne. Rohkem kui kunagi varem on pakiliselt vaja tasakaalustatud ja tõhusat globaalset reageerimist, mis lähtub konkreetsetest vajadustest, on orienteeritud tulemustele ja milles juhindutakse põhimõttest, et elatisvahendite päästmine tähendab elude päästmist, arvestades asjaomaste piirkondade vajadust ise areneda ja ise hakkama saada. Selle saavutamiseks on ülitähtis, et konsensuses edendatakse humanitaarväärtusi ning et eri osalejad optimeeriksid oma ressursid.

Väidan taas kord, et pärast Barnier’ 2006. aasta mai raportit on vaja kiiresti luua Euroopa kodanikukaitsejõud. Kiidan oma kolleegi Michèle Strifflerit esitatud ettepanekute positiivse sisu eest ja kinnitan uuesti oma seisukohta, et konsensus on tähtis dokument, mis on praeguses olukorras igati asjakohane.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Humanitaarkonsensus on põhidokument, mille väärtus on eriti selge praeguses põhjalikult muutunud humanitaarolukorras. Oleme olnud tunnistajaks peamiselt kliimamuutuste mõjust tulenevate loodusõnnetuste esinemissageduse ja raskusastme märkimisväärsele tõusule, keeruliste kriiside, eelkõige sisekonfliktide esinemise sagenemisele ja konfliktide olemuse muutumisele, sest paljudel juhtudel kaasneb nendega tohutul hulgal inimeste ümberasustamine.

Rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised on aina tavalisemad. Selliste rikkumiste eriti šokeeriv külg on seksuaalse vägivalla kasvav kasutamine sõjarelvana. Toetan raportööri seisukohta ja arvan, et on vaja tugevaid meetmeid, et suurendada kaitset seksuaalse vägivalla eest humanitaarolukordades. Nõustun raporti autori seisukohaga, mille kohaselt kinnitasid humanitaarkatastroofid Haitis ja Pakistanis veel kord vajadust tugevdada ELi suutlikkust reageerida katastroofidele tõhusalt, kooskõlastatult ja nähtavalt.

Toetan ka Euroopa kiirreageerimisvõime (Euroopa kodanikukaitsejõud) loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) 18. detsembril 2007. aastal parlamendi, nõukogu ja komisjoni saavutatud humanitaarabi valdkonna kokkulepe kujutas endast olulist sammu edasi Euroopa humanitaarabi määratlemise, ulatuse ja spektri puhul. Raportiga, mille järeldusi ma otsustavalt toetan, oleme jõudnud 2008. aasta mai tegevuskavas ette nähtud konsensuse vahekokkuvõtteni. Tahaksin siinkohal tänada Michèle Strifflerit suurepärase töö eest! Raportis väljendatud ideede puhul tahaksin esile tõsta järgmist rõhuasetust: „abisaajate tõhus ja pidev...osalemine abi haldamises”. Toetan seda põhimõtet, mis peaks viima selleni, et EL suunaks oma meetmed aina enam kodanikuühiskonnale ja kohalikele ametivõimudele. Sellega väheneks keskendumine ELi ja liikmesriikide suhetele, mis peaksid olema olulised, kuid see ei peaks olema ainuke suhe, nagu siiani on sageli juhtunud. Tahaksin esile tõsta vajadust esitada ettepanekuid, mille eesmärk on luua Euroopa kodanikukaitsejõud, mis põhineb ühenduse praeguse kodanikukaitse mehhanismi optimeerimisel ja olemasolevate riigisiseste vahendite ühendamisel, mis tähendab, et sünergiaga kaasnevad vaid tühised kulud tänu liikmesriikides juba saavutatud suutlikkusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Minevikuga võrreldes on humanitaarabil suurem ja olulisem roll. Erinevad arenguastmed ning kasvav ebavõrdsus võimaluste puhul ja ressursside jagamisel geograafilises, sotsiaalses ning sugupõlvede mõttes, suurenev kliimamuutus (milles on osaliselt süüdi inimesed) ning sellega seotud loodusõnnetuste esinemissageduse kasv, keskkonna suurem saastatus, suurtesse linnapiirkondadesse koonduv kasvav ning tasakaalustamata inimtegevuse surve ja elanikkonna ebaühtlane kasv planeedi mõnedes piirkondades on kaasa toonud humanitaarkatastroofide arvu kasvu, kus põhiliste elutingimuste ja inimväärikuse taastamisel mängib abi väga olulist rolli. Seega, kui katastroofist tabatud inimeste abistamiseks on vaja humanitaarabi, siis ei tohi ELi välispoliitikast – mis tuleb ikka alles määratleda – tulenev sekkumine jaguneda vastavalt liikmesriikidele huvi pakkuvatele või nende mõju all olevatele piirkondadele, vaid sellel peab olema Euroopa mõõde.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Toetan raportit humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rakendamise kohta. ELi humanitaarabipoliitika annab kindlalt tunnistust liidu pühendumisest kolmandate riikide elanikele, kes on ülikeerulises olukorras ja vajavad abi. Euroopa Liit on maailma suurim humanitaarabi andja. ELi antav abi moodustab üle 40% ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist. 2009. aastal edastasime humanitaarabi 950 miljoni euro ulatuses ligikaudu 115 miljonile inimesele enam kui 70 riigis. 18. detsembril 2007. aastal allkirjastatud humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses rõhutatakse ELi valmisolekut teha selles valdkonnas tihedat koostööd, et olla võimalikult tõhus, kaitsta humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhilisi humanitaarpõhimõtteid ning võidelda innukalt rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise eest. Ees ootab mitmeid katsumusi. Äsjased humanitaarkatastroofid Haitil ja Pakistanis kinnitasid veel kord vajadust tugevdada ELi suutlikkust reageerida katastroofidele tõhusalt, kooskõlastatult ning nähtavalt. Arengu- ja humanitaarabipoliitika peab igakülgselt hõlmama ka loodusõnnetuste riski vähendamist. Vaja on ka täpsustada kodanikukaitse ja sõjaliste vahendite ning sõjalise võimekuse kasutamist kooskõlas konsensuse ja ÜRO direktiividega.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Äsjased humanitaarkatastroofid Haitil ja Pakistanis kinnitasid veel kord vajadust tugevdada ELi suutlikkust reageerida katastroofidele tõhusalt, kooskõlastatult ja nähtavalt.

Seepärast hääletasin raporti poolt, milles toetatakse Euroopa kiirreageerimisvõime (Euroopa kodanikukaitsejõud) loomist – mis on volinik Barnier’ idee, mille ta pakkus väljapärast tsunamit Aasias ja mille elluviimist on Euroopa Parlament korduvalt nõudnud.

Selline üksus peaks võimaldama optimeerida olemasolevate vahendite kasutamist ning muutma selle tõhusamaks ja nähtavamaks, et saavutada tõhusa kooskõlastamise abil kõikide vajalike vahendite viivitamatu kasutuselevõtmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest ma usun, et Euroopa konsensuse tegevuskava on vaja läbi vaadata. Viimastel aastatel on humanitaarolukord märkimisväärselt muutunud, muu hulgas on märkimisväärselt kasvanud kliimamuutuse mõjust põhjustatud loodusõnnetuste esinemissagedus ja raskusaste. Arengu- ja humanitaarabipoliitika peab igakülgselt hõlmama ka loodusõnnetuste riski vähendamist, mistõttu on humanitaarkonsensuse range ja jõuline kohaldamine veelgi olulisem.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) On selge, et katastroofi- ja humanitaarhädaolukorrad on praegu kogu maailmas mitmekordistumas. Euroopa Liit on nende nuhtluste vastu võitlemisel võtnud olulise rolli ja loodetavasti teeb seda ka edaspidi ning isegi tõhustab seda niivõrd, kui see on võimalik. Näljasele ei piisa aga kala andmisest: talle tuleb anda õng.

Minu arvates on peaaegu sama tähtis, kui hädaolukordadele nende esinemisel vastu astumine, anda vähemjõukamatele riikidele inim- ja materiaalseid ressursse, mis aitavad hakkama saada tulevastes kriisides. Humanitaarvaldkonna Euroopa konsensus väärib minu toetust ja ma loodan, et Euroopa institutsioonide kompromissi tulemusel kasutatakse liidu ressursse aina paremini, seades alati esikohale need, kellel on kõige vähem ja kes kannatavad kõige rohkem, ning jäädes poliitilistes või ideoloogilistes küsimustes täiesti neutraalseks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Viimastel aastatel on maailm olnud tunnistajaks katastroofide esinemissageduse märkimisväärsele kasvule nii kahjustatud geograafiliste alade kui ka ohvrite arvu puhul. Kuigi tegemist on väga tähtsa küsimusega, ei kuulu see sellesse arutelusse, milles käsitletakse kliimamuutuste mõju katastroofidele. 18. detsembril 2007. aastal Euroopa Liidu Nõukogu, parlamendi ja komisjoni allakirjutatud humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensus oli märkimisväärne edasiminek humanitaarabis, eeskätt seetõttu, et koostati viieaastane tegevuskava, milles nähti ette vahekokkuvõtte tegemine. See on selle raporti eesmärk. Kogu maailm teab ja tunnustab ELi juhtivat rolli humanitaarabis. Parlament on seda küsimust mitmel istungjärgul arutanud, eriti meie sõnavõttude kaudu. Äsjased sündmused Brasiilias, Haitil, Pakistanis, Madeiral ja muudes kohtades panevad meid tõesti mõtlema kodanikukaitse ja humanitaarabi toetamise tõhususele. Nagu raportist nähtus, on piiratud teabest hoolimata Euroopa tasandil toimunud hea areng, mille tõenduseks on nõukogu humanitaar- ja toiduabi töörühma loomine. Teha on aga ikka veel palju.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) ELi nn humanitaarabi mängib mitte just tähtsusetut rolli selles, mida aina enam määratletakse liidu välispoliitikana. Selles kasutatakse sageli ära vajadust tõelise abi ja koostöö järele, millele on oluline reageerida, eriti hädaolukorrad, samal ajal kui praktikas tahetakse saavutada väga erinevaid eesmärke. Võetavate meetmete ning kasutatavate meetmetega, mille seas on sõjaline sekkumine ja okupeerimine, tahetakse taastekitada ning süvendada poliitilise ja majandusliku domineerimise vorme ja haarata kontrolli arengumaade turgude ja loodusressursside üle. Kapitalismi süveneva kriisi foonil on nende kavatsuste seas alati vankumatult soov hoida tagasi rahva võitlust suurema õigluse ja sotsiaalse progressi eest, mis kogu maailmas väljendub mitmekesistes vormides.

Varjudes väidetavate nn humanitaarhuvide taha, kasutavad paljud valitsusvälised organisatsioonid, logistikafirmad ja teised sellise poliitika eeliseid ning on selles poliitikas kaassüüdlased, edendades omaenda ja oma toetajate huve. Need võivad olla era- või avalikud huvid ja neil võivad muu hulgas olla poliitilised, rahalised või usulised motiivid. Põhimõtteliselt oleme nõus väljendama konkreetselt solidaarsust mis tahes katastroofi või konflikti ohvritele. Selles peab aga lähtuma nende inimeste huvidest, rahvusvahelise õiguse austamisest ja nende riikide suveräänsusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Arvan, et peame täiustama Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid, et reageerida sellistele katastroofidele, mida Haiti on pidanud üle elama, kus aastatagusele maavärinale järgnes hiljuti kooleraepideemia. Minu fraktsioon ja mina usume, et peame edendama humanitaarabi suuremat rahastamist, et oleks võimalik rohkem sekkuda, eriti selleks, et aidata kõige haavatavamaid inimesi. Seejuures peame tagama, et teeme selgelt vahet sõjaväe- ja humanitaarorganite volitustel, kuna sõjalisi ressursse peaks kasutama viimsel võimalusel ja võimalikult vähe.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − ELi blokk on maailma suurim humanitaarabi andja. Äsjastes katastroofides on siiski esile kerkinud teatavad puudused ELi suutlikkuses tegutseda kiiresti, tõhusalt ja koordineeritult.

Striffleri raportis juhitakse mõnele sellisele probleemile tähelepanu ja loodetavasti järgnevad tänasele hääletusele positiivsed meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga, sest tegemist ei ole pelgalt formaalsusega, vaid võimalusega mõelda praeguse humanitaarabi üle. Viimastel aastatel on humanitaarolukord põhjalikult muutunud. Muutunud olukorra puhul tuleks esimese tegurina mainida eelkõige kliimamuutuse põhjustatud loodusõnnetuste esinemissageduse ja raskusaste kasvu. See viitab vajadusele teha suuremaid pingutusi katastroofiohu vähendamiseks ja abi andmiseks – lisaks õigeaegsele abi andmisele −, et suurendada kogukondade enda suutlikkust õnnetusteks valmis olla. Lisateguriteks on keeruliste kriiside, eriti sisekonfliktide esinemissageduse kasv, millega paljudel juhtudel kaasneb väga suure arvu inimeste ümberasustamine (pagulased ja riigisiseselt ümberasustatud isikud) ning suurem vägivald tsiviilisikute vastu. Rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised on muutumas aina tavalisemaks ning kohapealne olukord on halvenemas. Selliste rikkumiste eriti šokeeriv külg on seksuaalse vägivalla kasvav kasutamine sõjarelvana. Oluliselt rohkem tuleb pingutada, et lisada humanitaarmissioonidesse kaitse seksuaalvägivalla eest. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata kõige haavatavamatele inimrühmadele, sealhulgas naistele, lastele ja sunniviisiliselt ümberasustatutele (kas riigisiseselt või pagulastena). Äsjased humanitaarkatastroofid Haitil ja Pakistanis kinnitasid veel kord vajadust tugevdada ELi suutlikkust reageerida katastroofidele tõhusalt, kooskõlastatult ja nähtavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Aasta pärast Haiti maavärinat näeme, et meie võetavad meetmed ega abistamisviis ei ole täiuslikud. Seepärast ei tohi käest lasta Euroopa konsensust, mis saavutati selleks, et aidata kaasa humanitaarabi andmisele. ELil, mis on üks maailma rikkamaid ja arenenumaid piirkondi, lasub moraalne kohustus aidata nõrgemaid ja abivajajaid. Peame säilitama solidaarsuse selliste loodusõnnetuste ja katastroofide ohvritega, kes ei olnud nendega juhtunuks valmis.

Peaksime seega võtma meetmeid, et tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd selles valdkonnas ja aidata kaasa parimate tavade jagamisele. Peaksime tegema kõik, et abisüsteem oleks mõjus ja tõhus ning et mitte ühtegi senti ei raisataks asjatult. Seega on vaja teha koostööd teiste abiandvate rahvusvaheliste, valitsusväliste organisatsioonidega, et muuta abi tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin Striffleri raporti poolt, sest endiselt on väga vajalik selle teema tähtsust ja seega ka tundlikkust rõhutada.

Parlamendi eesmärk hääletusel oli rõhutada vajadust selle järele, et Euroopa Liidu eesmärgiks saaks inimõiguste neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse toetamine. Mis puutub solidaarsusesse, siis ei ole me kunagi täielikult ettevalmistunud ega suurepäraste kavadega varustatud. Peame aina tungivamalt nõudma, et kõik Euroopa Liidu osalejad, sealhulgas komisjon ja üksikud liikmesriigid, julgustaksid inimõiguste üldise austamise edendamist. Omalt poolt toetan jätkuvalt seda modus vivendi’t, sealhulgas eelarvekomisjonis, mille liige ma olen, ja toetan mis tahes meetmeid, mis on kavandatud, et anda rohkem rahalist toetust tegevustele, mis on spetsiaalselt suunatud nende tähtsate õiguste kaitseks, nii et Euroopa Liit jätkaks oma abi- ja toetuspingutusi nende elanikkonna osade seas, mis seda enam vajavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Viimasel ajal oleme näinud nii inimese põhjustatud kui ka muude loodusõnnetuste esinemissageduse ja raskuastme järsku tõusu ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste ja halva juhtimise negatiivsete mõjude suurenemist. Nagu hästi teada, on Euroopa Liit maailmas humanitaarabi andjana esikohal, edastades ligikaudu 40% ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist. Seda kinnitab 115 miljonit abisaajat ligi 70 riigist, kellele on kokku annetatud peaaegu miljard eurot. Hääletasin konsensuse poolt, sest minu arvates näitab EL oma humanitaarpoliitikas tegudega, et on pühendunud inimestele, kes tõepoolest abi vajavad. Sel puhul on meil vaja piisavaid inim- ja materiaalseid ressursse ning peame toetama protsessis osalevate institutsioonide ja organisatsioonide koordineerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Toetan otsustavalt raportit, milles esitatakse ettepanekud selle kohta, kuidas humanitaarabi valdkonna konsensust tõhustada. Selles tõstetakse esile mitu valdkonda, mis vajavad suuremat tähelepanu, sealhulgas humanitaarpõhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse edendamine; ELi humanitaarabi andmise koordineerimise ja kooskõlastatuse kvaliteedi küsimused; kodanikukaitse ja sõjaliste vahendite ning sõjalise võimekuse kasutamise täpsustamine kooskõlas konsensuse ja ÜRO suunistega; katastroofiohu vähendamine ning hädaabi, taastamistegevuse ja arengukoostöö vahelise side tugevdamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Esitatud raport on väga õigeaegne vastus viimastel aastatel kogetud arvukatele loodusõnnetustele. On hädavajalik, et EL õpiks varasemates katastroofides, nt Austraalias, Haitil ja Venemaal saadud tõhusa abi andmise kogemusest, et määrata täpsed tõhusa humanitaarabi andmise menetlused ja ressursid. Euroopa kontinent on siiani nii ulatuslikke katastroofe vältinud, kuid see ei tähenda, et me ei peaks ette valmistama tõhusaid struktuure ja ressursse. Varasemate aastate kogemused näitavad, et ilma sõjaväeüksuste tehnilise ja korraldusliku toetuseta ei ole võimalik tagada transporti kahjustatud aladele. Valitsusvälistel humanitaarorganisatsioonidel sellist suutlikkust ei ole.

On ilmselge, et kahjustatud alade elanikud lõigatakse sageli ära riigi transpordiühendusest ning tsiviillennundusel on piiratud suutlikkus. Kui sõjaväejõudude kasutamine on kusagil õigustatud ja aktsepteeritav, siis on see seda kindlasti humanitaar- või looduskatastroofide korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Viimastel aegadel on kindlasti esinenud suurema raskusastmega loodusõnnetusi. Tõsi on ka, et EL on humanitaarabi valdkonnas üks peamisi globaalseid osalejaid ning hoolimata kestvast kriisist tuleks seda rolli hoida. Usun siiski, et lisaks kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ja katastroofidest mõjustatud inimeste aitamisele on vaja anda kõige vaesematele riikidele, mis on seetõttu sedalaadi olukorras kõige haavatavamad, inimressursse ja rahalist toetust, et välisabi ei oleks nii kriitilise tähtsusega. Seda saab saavutada üksnes arengupoliitika ning selliste riikide toetamisega keskmises ja pikas perspektiivis.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Humanitaarolukord on aina keerulisem ja raskem: humanitaarõigust rikutakse sageli; segadus rollidega tähendab, et humanitaartöötajad satuvad aina sageli sihtmärgiks ning loodusõnnetuste esinemissagedus ja raskusaste on tõusmas. 2010. aastal olime tunnistajaks viimaste aastate kolmele rängimale humanitaarkatastroofile: Haiti maavärin, Saheli põud ja Pakistani üleujutused. Nagu ütles volinik Kristalina Georgieva, on meie humanitaarabi kvaliteet väga tähtis. Selle abil päästetakse igal aastal umbes 140 miljonit inimest.

Neid kaalutlusi silmas pidades nõustun raportööriga tema üleskutses suurendada oluliselt humanitaarabi rahastamist ja tema tähelepanekus, et humanitaarabi valdkonna konsensust ei teata piisavalt. Peame jätkuvalt suurendama teadlikkust ja edendama humanitaarpõhimõtteid ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Me peame – milleks mul juba on olnud võimalus – toetama Euroopa kiirreageerimisvõime loomist. Peame enam keskenduma katastroofiohu ennetamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rakendamist käsitlev raport sisaldab mitmeid olulisi ettepanekuid, mis tuleb edaspidi ellu viia. Üks näide on kodanikukaitse suutlikkuse ja ressursside arendamine, mille keskne idee on Euroopa kodanikukaitsejõudude loomine. Oluline on ka koordineerimise parandamine mitte üksnes liikmesriikide vahel, vaid ka rahvusvahelisel tasandil koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. Mõistlik on ka mõte hankida kriisiolukorras toiduained jms kohapeal, kuna sellega toetataks kohalikku majandust. Kahjuks ei ole raport mõnes valdkonnas piisavalt konkreetne ega kaugeleulatuv, mistõttu jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest maailma suurima humanitaarabi doonorina peab Euroopa Liit pöörama suuremat tähelepanu humanitaarabile piirkondades, kus seda kõige tungivamalt vajatakse, arvestades et loodusõnnetuste ja sisekonfliktide arv on järsult kasvanud. Liikmesriigid peaksid konsensuse rakendamisele tõhusamalt kaasa aitama, lisades selle oma riigisisestesse humanitaarstrateegiatesse. Arvestades vajadust humanitaarabi järele, on vaja eraldada selleks rohkem rahalisi vahendeid, et võimaldada kiiret ja tõhusat rahalist abi.

Nõustun ettepanekuga, et tuleb teha väga selget vahet sõjaväe- ja humanitaarorganite volituste vahel, nii et sõjalisi ressursse ja suutlikkust kasutataks vaid väga piiratud arvul juhtumitel ja viimase abinõuna, eelkõige relvakonfliktidest mõjutatud piirkondades. Lisaks on humanitaarabi asjakohase ja tõhusa koordineerimise tagamiseks vaja luua Euroopa kodanikukaitsejõud ja Euroopa kiirreageerimisvõime.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa Liit on maailma suurim humanitaarabi andja. ELi antav abi moodustab üle 40% ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist. ELi humanitaarpoliitikast nähtub selle pühendumus inimestele riikides, mis vajavad abi. Pärast seda, kui EL allkirjastas humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse, on võetud palju meetmeid koostöö puhul nimetatud valdkonnas, et optimeerida selle tõhusust ja edendada humaansuse, neutraalsuse ja erapooletuse põhilisi humanitaarpõhimõtteid kõige enam abi vajavate abistamisel. Seda kõrvale jättes tundub, et konsensust teatakse ikka veel vähe. Peame seega suurendama jõupingutusi, et tagada selle nähtavus. Usun, et nii hapras sektoris nagu humanitaarabi, on tähtis olla teadlik sellest, kuidas asjaolud on aastate jooksul muutunud, arvestades loodusõnnetuste esinemissageduse ja raskusastme märkimisväärset suurenemist. Seetõttu peaksime minu arvates suurendama jõupingutusi, et vähendada katastroofiohtu ja toetada kogukondade enda suutlikkust selles vallas. Et humanitaarabi järgiks kindlat teed kuni selle täieliku kohalejõudmiseni, peame visalt kaitsma humanitaarala säilimist. Loodan, et Striffleri raporti poolt hääletades saame edasi liikuda praktilise tegevuskava vastuvõtmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on komisjoni ja liikmesriikide kaudu maailma suurim humanitaar- ja arenguabi andja. ELi antav abi moodustab üle 40% ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist. Humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rakendamise vahekokkuvõte range läbivaatamisest saab üksnes järeldada, et on vaja tõsta teadlikkust sellest mehhanismist ning parandada kõigi asjaomaste üksuste omavahelist koordineerimist ja tõhusust. Üksnes majandusabi võib olla tulemusteta, kui sellega ei kaasne tihe ja tõhus koordineerimine kõigis etappides ning ELi abi mis tahes liikide puhul. Me elame kriitilisel ajal: viimastel aastatel on humanitaarolukord põhjalikult muutunud ning seda tähtsam on Euroopa humanitaarkonsensuse rangem ja jõulisem kohaldamine. Hääletan raporti poolt ning sooviksin kutsuda üles süstemaatilise dialoogi poliitikale, suuremale kohapealsele koostööle, paremale juhtimisele ja pühendumisele katastroofide ennetamisele. Toetan Euroopa kodanikukaitsejõudude loomist kooskõlas 2006. aasta mais avaldatud Barnier’ raportiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa Liit on maailma suurim humanitaarabi andja, andes rohkem kui 40% kogu ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist.

18. detsembril 2007. aastal nõukogu, parlamendi ja Euroopa Komisjoni allkirjastatud humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses kohustatakse viieaastase tegevuskava alusel ELi ja liikmesriike tegema selles valdkonnas tihedat koostööd. Meetmes 33 sätestatakse, et tegevuskava vahekokkuvõttes tuleb käsitleda teadlikkuse puudumist humanitaarsektoris, suuri kliimamuutusi, keeruliste kriiside esinemissageduse kasvu ja kasvavat vägivalda.

Me toetame seega Michel Barnier’ ideed luua Euroopa kiirreageerimisvõime (Euroopa kodanikukaitsejõud), et optimeerida olemasolevad vahendid, mille eesmärk on tõhusama kooskõlastamise abil saavutada kõikide vajalike vahendite viivitamatu kasutuselevõtmine.

Arvestades teatatud arvusid ning Lissaboni lepingus kasutusele võetud nõuetekohast ELi humanitaarabi poliitikat, nõustun täielikult sellega, et vahekokkuvõttes tuleb keskenduda humanitaarpõhimõtete edendamise tegevuskava tõhustamisele, humanitaarabi osutamisele, kodanikukaitse ja sõjaliste vahendite kasutamise täpsustamisele ja katastroofiohu vähendamisele ning hädaabi ja arengukoostöö vahelise side tugevdamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, milles antakse ülevaade humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuse rakendamisest, esitatakse ettepanekud, mis aitavad suurendada selle nähtavust ja parandada tõhusust selle eesmärkide saavutamisel. Dokument on veelgi olulisem praeguses humanitaarolukorras, mida iseloomustab loodusõnnetuste esinemissageduse ja raskusastme märkimisväärne kasv. Ülitähtis teha on pingutusi sellest tulenevate kohustuste täielikuks täitmiseks ning liikmesriike tuleb rohkem kaasata selle rakendamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult.(IT) Tänasel istungjärgul hääletasime humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensust käsitleva raporti üle.

Euroopa Liit on komisjoni ning liikmesriikide kaudu maailma suurim humanitaar- ja arenguabi andja. ELi antav abi moodustab üle 40% ametlikust rahvusvahelisest humanitaarabist. Liidu humanitaarabi on kolmandate riikide abivajavate inimeste, kui nad on kõige haavatavamas olukorras, toetamisele pühendumuse praktiline väljendus.

Oluline on rõhutada, et abi andmine peab põhinema üksnes kindlaksmääratud vajadustel ja haavatavuse astmel ning abi kvaliteet ja ulatus määratakse eelkõige kindlaks algsel hindamisel, mida tuleb veel parandada, eelkõige haavatavuse kriteeriumite kohaldamise küsimuses, eriti naiste, laste ja puuetega inimeste rühmade puhul.

Lisaks on abisaajate tõhus ja pidev kaasamine ning võimaluse korral nende osalemine abi haldamises üks olulisemaid tingimusi humanitaarabimissioonide kvaliteedi tagamiseks, eelkõige pikaajaliste kriiside korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009. aastal hakkas liidu humanitaartegevust reguleerima ELi toimimise lepingu artikkel 214, milles kehtestatakse ELi humanitaarabi eraldiseisva poliitikavaldkonnana, mis on liikmesriikide ja Euroopa Liidu jagatud pädevus. 1996. aastal 20. juunil jõustunud nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta saab seega kaasotsustamismenetluse kohaselt toimuva läbivaatamise käigus õigusliku aluse. Lissaboni lepinguga pandi alus ka Euroopa välisteenistuse (EEAS) asutamisele. Arengukomisjon on väljendanud muret, et humanitaarabi muutub EEASis poliitiliseks tööriistaks ja toetab humanitaarabi peadirektoraadi sõltumatust. Komisjon palub ühtlasi täpsustada volinike Cathrine Ashton ja Kristalina Georgieva rolle.

Kuna vahekokkuvõtte tegemine annab võimaluse tõhustada ELi tegevust mitmetes valdkondades, juhitakse raportis muu hulgas tähelepanu järgmistele küsimustele: humanitaarpõhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse edendamine; ELi humanitaarabi andmise koordineerimise ning kooskõlastatuse kvaliteedi küsimused; kodanikukaitse ja sõjaliste vahendite ning sõjalise võimekuse kasutamise täpsustamine kooskõlas konsensuse ja ÜRO suunistega; katastroofiohu vähendamine ning hädaabi, taastamistegevuse ja arengukoostöö vahelise side tugevdamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa Liit on komisjoni ja liikmesriikide kaudu maailma suurim humanitaar- ja arenguabi andja, andes üle 40% kogu ametlikust rahvusvahelisest abist.

Üksnes 2009. aastal edastasime humanitaarabi kokku 950 miljoni euro ulatuses ligikaudu 115 miljonile inimesele enam kui 70 riigis. Liidu humanitaarabipoliitika annab kindlalt tunnistust liidu tõelisest pühendumisest kolmandate riikide elanikele, kes on kõige haavatavamas olukorras. Meie eesmärk on kavandada kooskõlastatum kodanikukaitse ja sõjaline reageering, et meie sekkumine loodusõnnetuste korral oleks aina tõhusam. Selliseid traagilisi sündmusi juhtub aina sagedamini ning nendes on viimastel aastatel hukkunud tuhanded inimesed kogu maailmas.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata naistele ja lastele, eeskätt pagulastele ja ümberasustatutele, kuna rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised on nende rühmade puhul muutunud aina tavalisemaks. Lisaks tõhusama sekkumise tagamisele on vaja teha palju tööd aktiivse ja passiivse ennetamise valdkonnas. Suurimas ohus olevad kogukonnad peavad olema kahjude minimeerimisele suunatud jätkusuutliku arengupoliitika edendamise kaudu paremini valmistunud sellisteks nähtusteks.

 
  
  

Raport: Daciana Octavia Sârbu (A7-0376/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  John Stuart Agnew ja David Campbell Bannerman (EFD), kirjalikult. – 14/1: hääletasin selle poolt, sest pean seda ELi õigusaktide nõrgendamiseks, mille tulemusel on lihtsam Ühendkuningriiki sisse vedada geneetiliselt mittemuundatud sojaube. See on meie linnukasvatussektori jaoks kriitilise tähtsusega küsimus.

14/2: hääletasin selle poolt, sest see vähendab ELi õigusaktide mõju Ühendkuningriiki saadetavatele geneetiliselt mittemuundatud sojaubade veostele.

14/3: jäin erapooletuks, sest kuigi see võib olla soovitav pürgimus (ELi kontrolli alt vaba Ühendkuningriigi valitsus), ei ole see minu arvates veel kriitilise tähtsusega küsimus ja ma ei soovi laiendada ELi volitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) EL peaks pöörduma uuenduslike algatuste poole, milles esiteks kasutatakse ära toidu ülejäägid ning teiseks võimaldatakse toita puudust kannatavaid inimesi: ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel tuleks see sätestada. Äsjastes hinnatõusudes on spekulatsioonide osakaal olnud peaaegu 50%, mistõttu tuleks kasutada G20s kooskõlastatud strateegiat, et julgustada hinnastabiliseerimismehhanismide loomist rahvusvahelistel foorumitel. EL peab juhtima rahvusvahelist liikumist, mille eesmärk on saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis kokkulepe, millega antakse püsivalt ja tõhusalt toiduabi puudust kannatavatele riikidele.

Tahaksin ühtlasi rõhutada, kui oluline on toetada põllumajandussektori usaldusväärsust, eriti edendades seda haritud ja ettevõtlike noorte seas kui tegevusvaldkonda, mida võib seostada uuendus- ja teadustegevusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles tunnistatakse, et toiduga kindlustatus on inimõigus. See saavutatakse siis, kui kõigil inimestel on igal ajal füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale turvalisele ning toitvale toidule, mis vastab nende toitumisvajadustele ja toidueelistustele, selleks et elada aktiivset elu ja olla hea tervise juures. Tähtis on juhtida tähelepanu sellele, et põhitoiduainete ülemaailmsed varud on palju piiratumad kui varem, kuna 2007. aasta toidukriisi ajal langes varude maht rekordiliselt madalale, millest jätkub ülemaailmselt 12 nädalaks. Samas on maailma toiduainete tootmine järjest tundlikum kliimamuutusega seotud äärmiste ilmastikunähtuste suhtes, mis võib põhjustada äkilist ja ettearvamatut toidupuudust. Seetõttu peaks EL aitama kaasa ülemaailmse toiduainevarude süsteemi loomisele.

Usun, et väga tähtis on mitte üksnes edendada põllumajandussektori konkurentsivõimet, vaid ka traditsioonilist põllumajandust, väikepõllundust, mahepõllumajandust ja kohalikku jaotust. Lisaks usun, et maapiirkondade vananeva elanikkonna taustal on väga tähtis tagada noortele põllumajandusettevõtjatele juurdepääs maale ja krediidile.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Toiduainete ja põhitoiduainete hindade hiljutised kõikumised on tekitanud suuri kahtlusi toiduainete tarneahela toimimise suhtes Euroopas ja ülemaailmselt. Toiduainete hinnatõus on kõige rängemalt tabanud elanikkonna kõige haavatavamaid osasid. Raportis julgustatakse tervisliku kvaliteetse toidu tarnimist tarbijatele mõistliku hinna eest ning põllumajandusettevõtjate sissetulekute kaitsmist, mis on kaks Euroopa Liidu põhieesmärki. Seetõttu hääletasin raporti poolt. Euroopa saab konkurentsivõimelisemaks muutumise teel aidata kaasa toiduga kindlustatusele kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Põllumajandusel on Euroopa projektis keskne koht, sest see oli esimene poliitika, mida ellu viidi, ja kuni viimase ajani oli see suurim kuluartikkel. Viimastel aastakümnetel on see valdkond mõnevõrra vähenenud muude tähtsate valdkondade kasuks, kuid me ei tohi unustada asjaolu, et Euroopa põllumajanduslik sõltumatus on oluline strateegiline proovikivi. Nagu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esimees Joseph Daul uue aasta alguses rõhutas, saab toiduga kindlustatusest 2011. aastal peamine küsimus. Tõepoolest, toidupuudus maailmas ja sellest tulenevad kriisid peavad meid panema mõtlema olukorra tõsidusele: järsk hinnatõus ja põhivarude nappus. Euroopa peab uuele katsumusele vastama. Probleemi keerulisusele ja ulatusele lisanduvad keskkonnaküsimused. Seetõttu hääletasin resolutsiooni poolt, milles soovitakse tagada teema strateegilise tähtsuse tunnistamine. Selles osutatakse rollile, mida liit võib mängida ülemaailmsete varude haldamisel ja ÜPP sobivusele katsumuste suhtes ning juhitakse tähelepanu spekuleerimise kahjulikule mõjule toormehindadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Praegu kannatab kogu maailmas 900 miljonit inimest nälga, mis kaasneb armetu vaesusega, ning kuni kaks miljardit inimest ei saa olla oma toiduvarus kindlad, sest nad elavad vaesuse ohus.

Põllumajandussektorit on vaja tõhustada, kuna maailma kasvava elanikkonna vajaduste rahuldamiseks on vajalik vähemalt 70% kasv. Seetõttu toetan seda tähtsat raportit põllumajanduse ja toiduvarude kohta. On vaja välja töötada tugev rahastatud ühine põllumajanduspoliitika, et tarnida kvaliteetseid toiduaineid mõistliku hinnaga, sest seisame silmitsi nõudlusega toiduainete järele nii ELis kui ka kogu maailmas.

Tõhustada on vaja koolidele puuviljade ja piima jagamise kavasid ning puudust kannatavate inimeste abistamise kava. ELi inimestel peab olema majandusraskustele vaatamata juurdepääs piisavale täisväärtuslikule toidule.

Muret tekitab, et ülemaailmsed toiduvarud ei ole enam sama rikkalikud kui varem, ning arvestades kliimamuutuste ja loodusõnnetuste tekitatud ohtusid toetan raportis öeldut ülemaailmse toiduvarude arendamise süsteemi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt. Põllumajandussektor peab vastama kasvava elanikkonna ohutu ja piisava toidu vajadusele hoolimata piiratud loodusressursside, kõrgete energiahindade ja kliimamuutuste seatud takistustest. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni prognooside kohaselt peab toiduainete tootmine kasvama vähemalt 70%, et täita 2050. aastaks prognooside kohaselt üheksa miljardi piiri ületava elanikkonna suurenevad nõudmised. Ligikaudu 900 miljonit inimest üle kogu maailma kannatab äärmise vaesuse tõttu kroonilist nälga, kusjuures kaks miljardit inimest, kes on erineval vaesusastmel, ei ole tõeliselt ja pikaajaliselt toiduga kindlustatud. Seetõttu jääb juurdepääs toidule põhimureks, millega tuleb tegeleda. Nõustun, et pärast 2013. aastat kehtiv ÜPP ei pea edendama mitte üksnes konkurentsivõimelisust, vaid ka traditsioonilist põllumajandust, väikepõllundust, mahepõllumajandust ja kohalikku jaotust, et aidata kaasa toiduga kindlustatusele. Lisaks usun, et maapiirkondade vananeva elanikkonna taustal on väga tähtis tagada noortele põllumajandusettevõtjatele juurdepääs maale ja krediidile ning säilitada mõistlikud toiduhinnad ja piisav sissetulek põllumajandusettevõtjatele.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest endiselt on Euroopa Liidus vaesust ja nälga. Ikka veel elab 79 miljonit inimest ELis allpool vaesuspiiri. Minu muudatusettepanekutes tõstetakse esile asjaolu, et õigus toidule on põhiline inimõigus, mis saavutatakse, kui kõigil on alati füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale turvalisele ning toitvale toidule, mis vastab nende toitumisvajadustele ja toidueelistustele, selleks et elada aktiivset elu ja olla hea tervise juures Tahaksin eriti rõhutada Euroopa põllumajanduse mitmekesisuse ja eri põllumajandusmudelite koostoimimise tagamise tähtsust ning ka kogu Euroopas toidu mitmekesisuse ja kvaliteedi ning toitumuse tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − (NL) Hääletasin resolutsiooni poolt. Minu partei Hollandi Reformipoliitika Partei (SGP) on oma programmis selgelt esile tõstnud põllumajandussektori strateegilise tähtsuse ja isegi nimetanud põllumajandust toiduga kindlustatuse aluseks. Kuid nii õilsad kui ka ideed ise võivad olla, pean teksti kohta tegema kaks väikest märkust. EL ei tohiks sekkuda koolidele piima ja puuviljade jagamise kavadesse. Jätke see liikmesriikide hooleks, kui nad seda teha tahavad! Lisaks hääletasin lõigu vastu, mis puudutas liberaliseerimist ja GMOde sisseveo edendamist. Minu partei on seisukohal, et GMOd ei ole ülemaailmse toiduvaru küsimuse lahendus. Siiani ei ole tõestatud, et geneetiline muundamine ja suurem saagikus omavahel seotud oleks. Meie arvates peame endale esitama küsimuse geneetilise muundamise eetilisuse kohta.

Olen siiski rahul resolutsiooni üldise tonaalsusega, sest selles näidatakse taas kord, kui tähtis on tagada ÜPP jõuline ja nõuetekohane rahastamine pärast 2013. aastat. Lisaks arvan ma, et üleskutse arenguriikidele kasutada eeskätt omaenda maad elanikkonna toiduga varustamiseks on väga tähtis ja äärmiselt kiireloomuline.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Suureneva ülemaailmse nõudluse ja kogu maailmas toidupuuduses vaevleva mitme miljoni inimese taustal on kõigi varustamine toiduga ülimalt suur ja oluline katsumus. Ainuüksi Euroopa Liidus elab 16% inimestest allpool vaesuspiiri ning võitleb põhivajaduste – elamispind, tervis ja loomulikult toit – rahuldamise nimel.

Hääletasime seda silmas pidades ja et arutelule hoogu juurde anda resolutsiooni poolt, milles tunnistatakse põllumajandus strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel. Ajal mil kaalume ÜPPi tulevikku, ei tohi unustada seda vajadust ja õigust – mis peaks olema üldine – toidule.

Üks meie eesmärkidest on võidelda spekuleerimise vastu põllumajandussektoris: kutsume üles läbi vaatama finantsvahendite õigusakte. Meil on vaja vähem hinnakõikumisi ja rohkem läbipaistvust. Teeme ühtlasi ettepaneku toiduvarude sihtotstarbelise ülemaailmse süsteemi idee kohta, et kriise tõhusamalt ohjata, ning kutsume komisjoni sedalaadi meetme üle mõtlema.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidu kohustus on lahendada katsumused, mis on seotud toiduga kindlustatuse, kvaliteetse toidu tarnimise, keskkonnakaitse, maapiirkondade mitmekesisuse ning maapiirkondades elutingimuste parandamise teel territoriaalse tasakaalu säilitamisega. Ühine põllumajanduspoliitika pakub nendele tulevikuprobleemidele vastuseid ja lahendusi. On tähtis, et poliitikas kindlaksmääratud eesmärkide ja vahendite abil üritatakse võimalikult täielikult vastata vajadusele lisada ühise põllumajanduspoliitika struktuuri spetsiaalne rahvuslik mõõde. Põllumajandusettevõtjad vajavad ilmselgelt olulisi otsetoetusi, sealhulgas ka tulevikus. Praegusi liikmesriikidevahelisi otsetoetuste erinevusi ei saa aga säilitada, sest see mõjutab otseselt põllumajandustoodete konkurentsivõimet ühtsel turul.

ÜPP peab võtma vastutuse selle eest, kuidas ELi rahalisi vahendeid kulutatakse, keskendudes üksnes toetustele haritava maa eest ning kariloomade sektoris üksnes toetuste maksmise aastal põllumajandusettevõttes olevatele loomadele. ÜPP esimene sammas peaks hõlmama hüvitusi põllumajanduslikult vähem soodsates piirkondades ning põllumajandus- ja keskkonnatoetusi, mis aitab ära hoida põllumajandusmaade mahajätmist ning toob tänu ulatuslikule põllumajandustegevusele kaasa keskkonnatulu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna toiduga kindlustatus on inimõigus, mis saavutatakse, kui kõigil inimestel on juurdepääs sobivale, turvalisele ja toitvale toidule, mis vastab nende vajadustele, selleks et elada aktiivset elu ja olla hea tervise juures. Euroopas elab 16% kodanikest ikka veel allpool vaesuspiiri ja toidule juurdepääs on endiselt võtmeküsimus, millega tuleb tegeleda. Seega on toiduga kindlustatuseks jätkuvalt vaja jõulist ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP). Uus ÜPP, mis peaks jõustuma pärast 2013. aastat, peab vastama toiduga kindlustatuse ja muudele katsumustele, milleks on eriti kliimamuutus, majanduskriis ja ELi territoriaalse tasakaalu säilitamine. Teisest küljest on ELi kaugeleulatuvad energiaeesmärgid soodustanud ulatuslikku biokütuste kultiveerimist, kuid biokütuste tootjad konkureerivad toiduainete tootjatega maa pärast, millel võib olla toiduga kindlustatusele negatiivne mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin raporti vastu hoolimata sellest, et see sisaldab olulisi positiivseid punkte ning selles tunnistatakse põllumajanduse rolli toiduga kindlustatuse ja selle piisavuse tagamisel. Raportis on siiski üks väga suur puudus, mida ei saa eirata. Vastu võeti üks eripunkt, mille kohaselt kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles „tegema ettepanekut kiirema heakskiitmisprotsessi kohta ELis uue GMOd sisaldavate loomasöötade importimiseks, kui need on ohutuks tunnistatud”. Jääme kindlaks oma vastuseisule mis tahes muundatud materjali, toidu ning sööda sisseveole ja kasutamisele ning mitte mingil tingimusel ei saanud ma hääletada raporti poolt, milles esimest korda sõnastatakse Euroopa Parlamendi positiivne seisukoht muundatud organismide kohta, mida José Manuel Barroso nii innukalt tahab Euroopas kasutusele võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Toiduga kindlustatus on põhiline inimõigus. Praegu on hinnanguliselt 900 miljonit inimest kogu maailmas krooniliselt näljas, samal ajal kui paljudel teistel ei ole erinevate vaesusastmete tõttu piisavalt tervislikku toitu. Toiduga kindlustatust saab saavutada, kui kõigil inimestel on igal ajal füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale ja turvalisele toidule, mis vastab nende toitumisvajadustele. Toiduga kindlustatuse jaoks on vaja jõulist põllumajanduspoliitikat, kuid see peab olema järjepidev ja arvestama sotsiaalprobleeme. See peab olema järjepidev selles mõttes, et sellega ei lubata tootmisülejääke, mis moonutavad turgu ja tekitavad keskkonnaprobleeme, ning peab olema sotsiaalne, tagades et kõigil inimestel mis tahes sotsiaalse taustaga on juurdepääs kvaliteetsele toidule.

Teisest küljest kiidan ma viisi, kuidas on lähenetud Euroopa põllumajanduse mitmekesisuse teemale: konkurentsivõime ja uuendused saavad ning peaksid käima käsikäes traditsioonilise põllumajanduse, väikepõllunduse, mahepõllumajanduse ja kohaliku jaotusega. Finantsinvesteeringud nimetatud sektoritesse on eri regioonide tõhusaks maakasutuseks ülitähtsad; lisaks investeeringud energiasse, millega vähendatakse toiduga kindlustatuse ja energiakindluse vahelist sõltuvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Ettepanek võtta vastu resolutsioon põllumajanduse tunnistamiseks strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel on väga vajalik ja õigeaegne dokument, sest see ilmus täpselt ajal, kui paljude toiduainete hindades on täheldada kiiret tõusu. Raportis sisalduvad soovitused on realistlikud ja asjakohased ning selles käsitletakse valdkonna reaalseid probleeme. Tahaksin mainida tähtsust, mida on omistatud ELi uute põllumajandusettevõtjate põlvkondade koolitusele ja julgustamisele, mis on vananeva elanikkonna taustal ülioluline. Ühtlasi tahaksin mainida keskendumist liidu põllumajanduse mitmekesisuse säilitamisele, et anda ka edaspidi võimalusi traditsioonilisele põllumajandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvestades, et õigus toiduga kindlustatusele on põhiline inimõigus, arvan et Euroopa Liit peaks looma paremad tingimused toitumiskavade rakendamiseks liikmesriikideks ning ka koolides puuviljade ja piima jagamise kavadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Tegemist on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni algatusraportiga, mis sisaldab kõigi fraktsioonide ideid ja ettepanekuid. Seega oleme tänu toimivatele kompromissidele saavutanud väga tervikliku teksti, mida hoiab koos ühine nimetaja, millega ma üldjoontes nõustun. Lisaks usule, et toiduga kindlustatus on põhiline inimõigus, leian ma, et põllumajandus on strateegiline sektor, mis on meie mandri tulevikuks absoluutselt hädavajalik. Teiste sõnadega – ma näen seda meie kui inimeste ja riikide liidu suveräänsuse võõrandamatu osana. Tahan seda öeldes kinnitada, et õiguse toiduga kindlustatusele – lisaks sellele, et see on põhiline inimõigus – peab tagama meie sisetootmine. Seetõttu on selle eesmärgi tagamiseks hädavajalik ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Soovin seetõttu taas öelda, et ÜPPi põhieesmärk peaks olema Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime säilitamine ning ELi põllumajanduse toetamine, et tagada toidu tootmine eelkõige kohalikul tasandil ja tasakaalustatud territoriaalne areng. Ühtlasi usun, et põllumajandussektoris tuleb tagada õiglane tulu, sest ainult juhul, kui põllumajandusettevõtjatele hüvitatakse nagu kord ja kohus nende tehtud investeeringud ning täidetud kohustused, saab innustada jätkusuutlikke ja eetilisi tootmissüsteeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Põllumajandus mängib kogukondade arengus põhirolli. Selle toodangu määratlemine majanduslikus mõttes primaarse sektorina on seotud mitte ainult selle arengu ajalooliste suundumustega, vaid samuti ja eelkõige selle rolliga ühiskondade ning nende majanduse stabiliseerimisel. Tasakaalustatud põllumajandustootmises peab pöörama tähelepanu mitte üksnes toodangu kogustele, vaid peaasjalikult selle kvaliteedile, et see aitaks kaasa elanike tervislikule arengule. Sellest vaatenurgast mängib toiduga kindlustatus põhirolli ning selle kaitsmine – eelkõige traditsioonilise ja kohaliku toodangu kaitsmine – suurendab arenguvõimalusi kogu territooriumil. Positiivne seos toiduga kindlustatuse ning põllumajandustoodete kvaliteedi ja tervislikkuse vahel hõlmab ka nende keskkonnasõbralikkust, kusjuures erilist tähelepanu peab pöörama doominoefektile, mida põhjustab geneetiliselt muundatud organismide kontrollimatu kasutuselevõtt, et esmajoones oleks vajalik kindlus selle kohta, missugused võivad olla selliste toodete mõjud tervisele ning kohalikule majandusele keskmises ja pikas perspektiivis.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Me oleme jõudnud ühise põlumajanduspoliitika tulevase reformi määratlemisel ristteele. See küsimus puudutab loomulikult eurooplasi, kuid ka kodanikke kogu maailmas. Uus poliitika peaks seega olema osa globaalsest nägemusest. On üks suur proovikivi: vastata nõudlusele kahekordistada toidutootmine ja -varud, mis toimub ajavahemikus praegusest 2050. aastani olukorras, kus napib vett, põllumaa väheneb ning kliimamuutusevastasest võitlusest tingituna on tekkinud uus energiaolukord. Uuesti tuleb mõelda põllumajandusturgude globaalsele korraldusele, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika kahte peamist inspiratsiooni: toiduga kindlustatuse tagamine ning väikepõllumajandusettevõtjate ja nende perede südamevere päästmine nii siin kodus kui ka maailma vaeseimates riikides. See sõltub ka toiduvarude sihtotstarbelise ülemaailmse süsteemi loomisest, mis hõlmab eriolukorra varusid nälja vähendamiseks ja tooraine hinnaindeksite reguleerimiseks. Süsteemi peaks haldama ÜRO oma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Maailmas on äärmusliku vaesuse tõttu krooniliselt näljas 900 miljonit inimest. Vaatamata toiduvarude näilisele piisavusele ei saa märkimisväärne osa maailma elanikkonnast endale lubada vajalikke põhilisi toiduaineid; toidu kättesaadavus on endiselt põhiküsimus, millega tuleb tegelda.

Toiduga kindlustatuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, ilma et lahendataks kaks praegu kõige tähtsamat probleemi: turu ja hindade volatiilsus ning toiduvarude vähenemine. Selles valguses peaksime toetama finantsinstrumente reguleerivate kehtivate õigusaktide läbivaatamist, mis peaksid tooma börsidele suurema läbipaistvuse ja millega tuleks kehtestada miinimumkünnised osalistele, kellel on lubatud nendel turgudel kaubelda.

Pealegi on põhitoiduainete ülemaailmsed varud palju piiratumad kui varem ning ülemaailmsed toiduvarud on rekordiliselt väikesed. Viimaseks – ÜPP peab selgelt ja ühemõtteliselt vastama toiduga kindlustatuse ning teistele katsumustele, eelkõige kliimamuutusele ja majanduskriisile ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb põllumajanduse tunnistamist strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel, sest selles esitatakse olulised ettepanekud selle kohta, kuidas 2013. aasta järgne uus ÜPP peab tegelema selgelt ja ühemõtteliselt toiduga kindlustatuse ja muude probleemidega, muu hulgas kliimamuutuse, majanduskriisi ja territoriaalse tasakaalu säilitamisega ELis

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Hiljuti hoiatas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) toiduhindade võimaliku suurenemise eest 2011. aastal pärast seda kui 2008. juuni toidukriisi järgselt olid need 2010. aastal jõudnud ajalooliselt kõrgeimale tasemele. FAO toidu hinnaindeks, mis hõlmab 55 põhitoiduainet, tõusis kuuel järjestikusel kuul 214,7 punktini, mis on kõrgem kui eelmine ajalooliselt kõrgeim tase 213,5 punkti 2008. aasta juunis.

Suhkru ja liha hinnad on tegemas uusi ajaloolisi rekordeid ning kui teraviljatoodete tootmine vähemalt 2% ei suurene, jätkuvad nende tooraine hinnaindeksid tõusu. Seetõttu tuleks algatust toetada ja – nagu rõhutasin eelmisel nädalal Euroopa Komisjonile esitatud küsimuses – arvestades, et hindade kõikumine mõjutab kõiki turul osalejaid, siis usun, et ühises põllumajanduspoliitikas on vaja võtta erimeetmed, et suurendada tootmist, varustada paremini turgusid ja tagada hindade suurem stabiilsus ning ühtlasi garanteerida, et tootmine vastab Euroopa tootmisvajadustele. Nagu ma olen väitnud – põllumajandust tuleks pidada strateegilise tähtsusega sektoriks, eriti kriisi ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna toiduainetega kindlustatus on inimõigus, peavad Euroopa Liidu institutsioonid sellele erilist tähelepanu pöörama. Lisaks sellele, et põllumajandussektor tagaks toiduvarude kindluse, on samuti ülitähtis, et varud oleksid piisavad. Seetõttu ei tohi me unustada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni tungivat soovitust suurendada toiduainete tootmist vähemalt 70%, et toita ära maailma elanikkond, mis 2050. aastaks jõuab eeldatavasti üheksa miljardi piirile. Mul on hea meel selle resolutsiooni vastuvõtmise üle, sest selles tunnustatakse Euroopa Toiduasutuse kui toiduahelale omaste ohtude seire ja teatamise eest vastutava asutuse rolli ning innustatakse liikmesriike asutama asutusi, mis teeksid sellega koostööd. Tahan ühtlasi esile tõsta vähemsoodsamates piirkondades asuva traditsioonilise põllumajanduse, eelkõige mahepõllumajanduse ja väikepõllunduse tunnustamist, sest selle puhul ei ole tegemist mitte ainult majandusliku väärtusega, vaid eeskätt keskkondliku väärtusega, mis on hädavajalik bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Loodan, et uus ühine põllumajanduspoliitika reageerib tõhusalt sektori probleemidele: kliimamuutus, tarbijahindade stabiilsena hoidmine ning põllumajandusettevõtjate sissetuleku tagamine.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportöör käsitleb põletavat küsimust, osutab olulistele probleemidele, mis seavad ohtu toiduga kindlustatuse, nt hindade kõikumine finantsspekuleerimise tagajärjel, arenguriikides maa anastamine või strateegiliste varude nappus. Iga probleemi käsitus, nagu ka toiduga kindlustatusega seotud kõigi teiste probleemide käsitus on väga puudulik, kohati vastuoluline ning mõnel juhul väär. Kehtiva põllumajanduspoliitika – konkreetselt ühise põllumajanduspoliitika ja sellele järgnenud reformide – tagajärjed on välja jäetud, nagu ka turgude liberaliseerimine ja õigusaktide tükkideks võtmine, mille tulemusel hävis tuhandeid väikeseid ja keskmise suurusega tootmisettevõtteid, kes seisid silmitsi hindadega, mis sageli isegi ei kata tootmiskulusid.

Aina rohkem väidetakse, et „meil on vaja kõiki põllumajandusvorme selleks, et toita Euroopat ja kolmandaid riike”: see on implitsiitne argument jätkusuutmatute tootmismudelite poolt, millega toodetakse intensiivselt ja ekspordiks, ning ka geneetiliselt muundatud põllukultuuride poolt. Raportis kutsutakse üles ka geneetiliselt muundatud põllukultuuride sisseveo heakskiitmise protsessi lihtsustama ja kiirendama. Lõpetuseks – raportöör „väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus börsiväliste tuletisinstrumentide” kohta, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni toiduõiguse eriraportöör on hukka mõistnud, sest selle abil ei ole võimalik spekuleerimist ennetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin Octavia Sârbu raporti poolt. Ajal mil valmistame ette ühise põllumajanduspoliitika reformi pärast 2013 aastat, näitab see hääletus parlamendi kavandatavat suunda. Et tagada taskukohase toiduga varustatuse kindlus, peab ELil olema tugev ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis ei soodusta toidu tooraine hindadega spekuleerimist ning aitab noortel põllumajandussektorisse siseneda. Arvan, et on oluline rõhutada, et tulevane ÜPP peab kodanikele tagama juurdepääsu piisavale toiduvarule, võimaldama levitada toitumisteavet ning looma paremad tingimused selliste programmide nagu koolidele piima ja puuviljade jagamine rakendamiseks. Lisaks antakse tänase hääletusega komisjonile korraldus leida lahendus, kuidas rakendada toiduvarude sihtotstarbelise ülemaailmse süsteemi, mis hõlmab eriolukorra varusid nälja vähendamiseks ja varusid tooraine hinnaindeksite reguleerimiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka geneetiliselt muundatud organismide küsimusele. Kuna tegemist on niivõrd tundliku küsimusega, siis peab nende mittediskrimineerival ja piiranguteta kasutuselevõtul olema ettevaatlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Toiduga kindlustatuse ja sellest sõltumatuse saavutamine on Euroopas absoluutselt hädavajalik ja seetõttu hääletasin poolt. Toetan asjaolu, et viidatud on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kaugeleulatuvale nägemusele. Peame pidama meeles, et ÜPP on hädavajalik, et toetada põllumajandusettevõtjaid, kes lisaks tarbekaupade ja avalike hüvede tootmisele hooldavad ning hoiavad meie maad. Et lahendada uued toiduprobleemid, mida me tulevikus ootame, peame kandma hoolt, et meist saaksid sõltumatud tootjad, kes impordivad aina vähem põllumajandustooteid kolmandatest riikidest, sest neis ei austata lisaks keskkonna- ja tervishoiuaktidele ka töötajate õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Toiduga kindlustatuse parandamine on üks katsumustest, mis tuleb lahendada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformiga pärast 2013. aastat.

ELi kodanikele piisavate toiduvarade tagamisel tuleb arvesse võtta 2050. aastaks prognoositavat järsku nõudluse kasvu toidu järele maailmas. Selles valguses on Euroopa Liidu prioriteet jätkata selle põhilise inimõiguse kaitsmist oma piiride sees ja väljaspool, et suurendada põllumajanduse tootlikkust, tagades samal ajal taskukohase toidu tarned lisaks praegu ülitähtsaks muutunud vajadusele kaitsta Euroopa maapiirkondade keskkonda.

Me ei saa lubada jätkuda finantsspekulatsioonidel, mis põhjustavad kontrollimatuid hinnatõuse ja ülemaailmse toiduturu volatiilsust. Peame Euroopa tootmise kaitsmiseks taastama tasakaalu tootjate ja nüüdisaegse turustamissüsteemi vahelistes lepingulistes suhetes.

Alahinnata ei tohi asjaolu, et turumoonutuste algpõhjusteks on sageli ebavõrdne läbirääkimispositsioon, konkurentsivastased tavad ning läbipaistmatus, millel on rängad tagajärjed kogu toiduainete tarneahela konkurentsivõimele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Jah, põllumajandussektor on strateegilise tähtsusega sektor ja toiduga kindlustatus on hädavajalik. Euroopal on sellest aru saamine aastakümneid aega võtnud. Raporti pealkiri on aga eksitav. Mitte kuskil ei mõisteta seal hukka globaalse vabakaubanduse ja turuloogika laastavaid tagajärgi.

Sööme talvel ikka maasikaid, on need siis pärit lõunapoolkeralt või energiat ja vett neelavatest kasvuhoonetest. Me jätkame Aafrikast ubade importimise edendamist kohalike põllukultuuride arvelt ja konkureerides omaenda tootjatega.

Kutsume jätkuvalt üles põllumajandustoodete ja nende tuletistoodete turgusid reguleerima, ehkki viimane idee on absurd, ning peaksime edendama kvaliteetset põllumajandust ja toiduainete lühikest ringlust, jälitades samal ajal halastamatult vahendajate ja suurte jaemüüjate kuritarvitusi.

Vaatame abitult pealt, kuidas oma potentsiaali ära raisanud välisriigid haaravad kontrolli alla kõige haavatavamate riikide põllumaad, mille üle me aina suuremat muret tunneme, kuid ei tee midagi selles potentsiaalselt plahvatusohtlikus olukorras.

Olete teinud edusamme, kuid teha on veel mõndagi. Kui te ei suuda kontrolli alla saada süsteemi, mis meile need probleemid tekitas, tabab teid ebaõnnestumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Toiduga kindlustatus on keskne küsimus, millele Euroopa Liit peab tõhusalt vastama. Seetõttu kiitsin heaks oma sotsiaaldemokraadist kolleegi raporti, milles toetatakse tugevat vastutustundlikku ÜPPi, mis on suunatud noortele põllumajandusettevõtjatele; milles tehakse ettepanekud põllumajandusturgudel spekuleerimise ja selle põhjustatavate hinnakõikumiste vastu võitlemise kohta; ning kinnitatakse taas, et ELis ja maailmas tuleb vaesusevastane võitlus esikohale seada, milleks tuleb toiduga kindlustatus ja toidule juurdepääs tunnistada põhiliseks inimõiguseks. EL peab otsima lahendusi praegustele toiduprobleemidele ning olema valmis uuteks raskusteks selles valdkonnas. Seepärast on minu arvates toiduvarude sihtotstarbelise ülemaailmse süsteemi loomine täiesti asjakohane mõte, ehkki selle elluviimine ei ole lihtne.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin Sârbu raporti vastu hoolimata sellest paljudest headest külgedest. Toit on põhjapaneva tähtsusega teema ja selle olulisus suureneb veelgi. On ülitähtis, et EL võtaks põllumajandussektori kohta kooskõlastatud seisukoha, et seista vastu eesootavatele katsumustele. Arvan aga, et GMOde roll toiduvarudega kindlustatuse saavutamisel ei ole põhjendatud ja ma ei saanud toetada raportit, milles tehakse ettepanek anda geneetilisele muundamisele roheline tee.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga, sest toiduga kindlustatus on inimõigus, mis tagab aktiivse ja tervisliku elu. Kogu maailmas on palju inimesi krooniliselt näljas või puudub neil tõeline toiduga kindlustatus pikas perspektiivis. Vaatamata toiduvarude näilisele piisavusele ei saa märkimisväärne osa maailma elanikkonnast endale lubada vajalikke põhitoiduaineid ja toidu kättesaadavus on endiselt põhiküsimus, millega tuleb tegelda. Tähtis on tagada, et toit on kättesaadav kõigile inimeste sotsiaalsetele rühmadele. Toiduga kindlustatuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, ilma et lahendataks kaks praegu kõige tähtsamat probleemi: turu ja hindade volatiilsus (mida mõjutab tugevalt spekuleerimine tooraineturgudel) ja kahanevad toiduvarud. Me ei tohi mitte mingitel asjaoludel lubada toiduhindadega spekuleerimist. Peame edendama mitte ainult konkurentsivõimet, vaid ka traditsioonilist põllumajandust, väikepõllundust, mahepõllumajandust ja kohalikku jaotust, tagades kogu Euroopas põllumajanduse mitmekesisuse. Lisaks usun, et maapiirkondade vananeva elanikkonna taustal on väga tähtis tagada noortele põllumajandusettevõtjatele juurdepääs maale ja krediidile. Meie eesmärk on säilitada mõistlikud toiduhinnad ja normaalne sissetulek põllumajandusettevõtjatele. Ma ei kiida mingitel tingimustel heaks geneetiliselt muundatud materjalide kasutamist, nende sissevedu tarbijatele ega muid tegevusi, samuti mitte kolmandates riikides kasutatavate tootmismeetodite lubamist, sest ei ole andmeid, mille põhjal võiksime mõistlikult uskuda, et need ei ole kahjulikud inimese tervisele või keskkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Kadenbach (S&D), kirjalikult. (DE) Kahjuks lisati konservatiivsete parlamendiliikmete häältega teksti säte, et esitataks ettepanek kiirema heakskiitmisprotsessi kohta ELis uute GMOd sisaldavate loomasöötade importimiseks, kui need on ohutuks tunnistatud. Nõudlusele toidu järele ei tohi siiski mitte mingitel tingimustel vastata geenitehnoloogiliste meetoditega. Ma olen endiselt kategooriliselt geneetiliselt muundatud toidu vastu ning tahaksin Euroopa Komisjonile meelde tuletada ettevaatuse põhimõtet: isegi kui on olemas teadusuuringud, milles ei peeta geneetiliselt muundatud toiduaineid tervisele ohtlikuks, siis ei ole meil võib-olla selle kinnitamiseks õigeid katsemeetodeid. Lõppkokkuvõttes peame austama tarbijate soove, kes sedalaadi toidu on tagasi lükanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Ülemaailmse toiduga kindlustatuse jaoks on põllumajandus tohutult tähtis ja seetõttu peame tegutsema. Ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärgid peavad seega olema põllumajandusettevõtjatele sissetulekute kindlustamine ning kvaliteetse toidu piisavas koguses tarnimine. Kõikuvad turuhinnad põllumajandussektoris annavad samuti aimu ebakindlusest ning sellega tuleb tegeleda. Toetan raportit, milles on selgesti öeldud, et toiduga kindlustatus on ka Euroopa Liidu jaoks keskse tähtsusega teema, mis nõuab individuaalsete poliitikavaldkondade kooskõlastamist. Ainult juhul, kui põllumajanduspoliitika, arengupoliitika, kaubanduspoliitika, finantspoliitika, energiapoliitika ja teadusuuringutega tegelevad valdkonnad teevad koostööd, on edusammud võimalikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin Sârbu raporti poolt, kuna pideva, kuid samal ajal kindla toiduvaru tagamine on põhiroll, mille ühiskond on põllumajandusele omistanud. Toiduga kindlustatus on põhiline inimõigus, mis tähendab, et kõigil inimestel peab igal ajal olema füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale turvalisele ning toitvale toidule, selleks et elada aktiivset elu. Maailma mõnes piirkonnas seda õigust sageli eiratakse, samal ajal kui mujal on see vaevu tagatud, milleks on erinevad põhjused ja tegurid, mis üheskoos seavad ohtu tarbijate tervise. Sellistel aegadel nagu praegu, mida iseloomustab aruelu 2013. aastale järgneva ühise põllumajanduspoliitika üle, võimaldab raport meil määrata mõned – sealhulgas lühiajalised − suunised eetilise, sotsiaalse ja majandusliku rolli kohta, mida põllumajandus peaks mängima, tehes kindlaks ohutegurid, mis seda ähvardavad, ning kasutades võimalusi muuta see ülemaailmse näljavastase võitluse kantsiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Andsin poolthääle Sârbu raportile põllumajanduse tunnistamise kohta strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel. Ajalooliselt on toiduga kindlustatus sajandite jooksul olnud kõigi valitsuste suurim prioriteet. Seega ei saa finants- ja majanduskriteeriumid olla otsustav faktor.

Odava, kuid samal ajal hea toidu tootmine on väga oluline nii turu kui ka inimeste, eriti madala sissetulekutega inimeste ostujõu seisukohalt. Veelgi tähtsam on toidu tootmise suutlikkus. Me ei saa lubada olukorda, kus veame toitu sisse vaid seetõttu, et tol hetkel müüb keegi seda odavamalt. Võime toitu sisse vedada, kuid peame säilitama suutlikkuse toota vajaminev toit ise.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Praeguses olukorras kui toiduhinnad stabiilselt tõusevad ning aina rohkem räägitakse tulevasest toidukriisist, elab suur osa Euroopa Liidu elanikkonnast allpool vaesuspiiri ning meie jaoks on kriitiliselt tähtis, et toit oleks kättesaadav ühiskonna kõigile osadele. Hääletasin raporti poolt, sest ma leian, et Euroopa Liit vajab tugevat põllumajanduspoliitikat, mis lähtub uuendustest ja on suunatud peamiselt turgude stabiliseerimisele ning põllumajandusettevõtjate julgustamisele ja toetamisele. Samal ajal on Euroopa tarbijatel õigus tervislikule kvaliteetsele toidule mõistliku hinna eest, mis on ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa Liidu põhieesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, kuid jäin erapooletuks muudatusettepaneku 14 kolme lõigu suhtes, milles käsitletakse GMOsid. Ma ei ole põhimõtteliselt GM-toidu vastu, kuid mind tegi närviliseks püüe kiirendada GM-materjali sissevedu ja võtta kasutusele kolmandate riikide tootmismeetodid. Teaduslikud tõendid geneetiliselt muundatud toiduainete ohutuse kohta peavad olema tugevad ning üldsus peab olema täiesti veendunud, et asjaomased ametiasutused on võtnud kõik vajalikud ettevaatusabinõud ja teinud ranged katsed. Sellega ei saa kiirustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis kinnitatakse taas, et toiduga kindlustatus on põhiline inimõigus. Selle taustal on kindlaks tehtud kaks põhiküsimust, millele see õigus peaks olema suunatud: hindade kõikumine turgudel, mida oluliselt mõjutab spekuleerimine, ja toiduvarude vähenemine. Raportis märgitakse, et spekuleerimisest on tingitud kuni 50% viimase aja järskudest hinnatõusudest, ning toetatakse sellega seoses finantsinstrumente reguleerivate kehtivate õigusaktide läbivaatamist läbipaistvuse huvides, pannes need teenima majandust ja põllumajanduslikku tootmist ning mitte lubades spekuleerimisel ohustada tõhusaid põllumajandusettevõtjaid. Raportis soovitatakse olukorras, kus toiduhinda mõjutavad spekulandid, kellel puudub igasugune huvi põllumajanduse vastu, piirata juurdepääsu põllumajandusturgudele.

Sellegipoolest ei seata kahtluse alla põllumajandusturgude finantsialiseerimist struktuurses mõttes. Raportis tehakse ühtlasi ettepanek luua ÜRO hallatav toiduvarude ülemaailmne süsteem. Lisaks nõutakse komisjonilt geneetiliselt muundatud toiduainete sisseveo heakskiitmise kiirendamist, millega ma absoluutselt nõus ei ole. Seda arvestades, kuid samas raportis sisalduvate heade kavatsuste ja ettepanekute julgustamiseks jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Täheldamine, et toiduga kindlustatus on põhiline inimõigus, mis tuleb garanteerida; üleskutse hüvitada põllumajandusettevõtjatele nende pingutused ja ettepanek luua Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hallatav toiduvarude süsteem – need on kõik järeleandmised meie väidetele. Mul on selle üle hea meel. Suhtumise muutumist näitab ka nõustumine, et finantstooted erinevad tooraine tuletisinstrumentidest ning et põllumajanduslike finantsturgudele juurdepääs on piiratud põllumajandustootmises osalejatega.

Oleme aga kaugel tootmise üleviimiste ja produktivismi lõppemisest, mis on vajalik toidu puhul sõltumatuse saavutamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Põllumajandusturgude finantsialiseerimist ei ole põhimõtteliselt kahtluse alla seatud. Mis hullemgi veel – ollakse valmis geneetiliselt muundatud sortide lubamiseks. Jäin seetõttu heade kavatsuste julgustamiseks erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Toiduga kindlustatuse idee on väga selge ja see saavutatakse siis, kui kõigil inimestel on igal ajal füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale turvalisele ning toitvale toidule, mis vastab nende toitumisvajadustele ja toidueelistustele, selleks et elada aktiivset elu ja olla hea tervise juures. Seetõttu ei ole kahtlust, et tooraine hinna kallinemise tulemusel pidevalt suurenevad toiduhinnad valmistavad ELile aina suuremat muret. Teisest küljest peab põllumajandussektor vastama aina kasvava elanikkonna toiduvajadustele, kuigi võitleb kahanevate loodusressursside ja kõrgete tootmiskuludega. Tulevikuvajadusi silmas pidades ei ole kahtlust, et põllumajandusest peab saama strateegilise tähtsusega sektor või tõepoolest ELi ja kogu maailma majandusarenguks kriitilise tähtsusega sektor.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Toiduga kindlustatuse puhul on konkreetne probleem see, et ELi liikmesriigid on aina enam kaotamas oma sõltumatust. Siiani ei ole õnnestunud peatada murettekitavat tendentsi, kus põllumajandusettevõtjad loobuvad täisajaga põllumajandustegevusest, eelistades põllumajandust kui kõrvaltegevust, ning kus põllumajandusettevõtjad jätavad maa maha. Toiduga kindlustatusest rääkides peame lagedale tulema kavadega, kuidas see murettekitav tendents peatada ja kuidas ühtlasi tõsta tarbijate teadlikkust piirkondlikest toodetest. Selle taustal on eriti vaja vaadata läbi ELi subsiidiumid, et leida viis, kuidas vähendada toiduainete vedu risti-rästi üle kogu liidu. See ei ole mitte ainult keskkonna huvides, kus see aitaks täita Kyoto heitkoguste vähendamise eesmärke, vaid ühtlasi väheneks mürasaaste, eelkõige inimeste jaoks, kes elavad või töötavad transiitteede läheduses.

Viimasena, kuid mitte vähem tähtsama peame kaaluma, kui suures ulatuses saaksime paremini edendada alternatiivseid peajõusüsteeme, kuna biokütuste tootmine on hakanud ohtu seadma tavapärast põllumajandust, tekitades seal toidupuudust ja hinnatõuse. Raportis on need tahud hõlmamata jäänud ja seetõttu otsustasin erapooletuks jääda.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult.(IT) Raportöör rõhutab põllumajanduse tähtsust toiduga seotud uute katsumuste teemal.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on teatanud, et toidutootmine peab suurenema vähemalt 70%, kuna 2050. aastaks oodatakse maailma elanikkonna suurenemist üheksa miljardini. Seega on toiduga kindlustatuse jaoks jätkuvalt vaja tugevat ühist põllumajanduspoliitikat.

ÜPPi põhieesmärgid on olnud: põllumajanduse tootlikkuse suurendamine, põllumajandusettevõtjate aitamine õiglase elatustaseme saavutamisel; turgude stabiliseerimine ja juurdepääsu tagamine mõistliku hinnaga toidule. Poliitika edukus tõi aga kaasa soovimatu ületootmise ja ülejäägid, mis moonutasid turgu ning põhjustasid keskkonnaprobleeme. Uus ÜPP peaks seega parandama toiduga kindlustatust, suurendades tootlikkust ja üheaegselt julgustades keskkonnasäästlikku toiduainete tootmist. Raportis rõhutatakse, et on oluline, et ÜPPi rahastamine kajastaks selle poliitikaga seonduvat kaugeleulatuvat nägemust ja poliitilisi eesmärke.

Mõistlike toiduhindade säilitamiseks ning eeskätt põllumajandusettevõtjatele normaalse sissetuleku ja toiduga kindlustatuse tagamiseks peaks ÜPP vähemalt praegusel tasemel säilima. Hädavajalik on parandada ja tõhustada toiduohutuse kontrolli nii liidus kui ka kolmandates riikides ning seetõttu olen resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult.(IT) Toiduga kindlustatus on inimõigus ja ühise põllumajanduspoliitika üks eesmärk peab olema tagada kõigile lihtne juurdepääs toidule, võttes arvesse elanikkonna suurenemist, kliimamuutust, kõrgeid energiakulusid ning piiratud loodusressurssidega seotud takistusi.

Ma nõustun raportöör Sârbuga ja toetan teda tema kavas tagada, et uus ÜPP pärast 2013. aastat suudab reageerida toiduga kindlustatusega seotud nõuetele ja katsumustele. Seetõttu on tähtis edendada mitmekesisust põllumajandustootmises, mis ulatub suurtest kaubanduskettidest traditsioonilise põllumajanduse ja väikepõllunduseni; tagada noortele põllumajandusettevõtjatele juurdepääs krediidile; julgustada toiduvarude halduskavade väljatöötamist, et aidata kaasa maailmakaubandusele ning viia hinnad maailmaturul alla.

Ma olen siiski vastu GMOde arendamisele ja nende kasutamisele loomasöödana seni, kui need ei ole kariloomadele ja Euroopa tarbijatele ohutuks tunnistatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt. Mul on siiski kahju, et hääletusel jäeti mõned olulised sätted välja, näiteks säte, mis käsitles kolmandates riikides geneetiliselt muundatud organismide tootmiseks kasutatavate meetodite lubamise võimaluse uurimist. Mõned riigid on selles valdkonnas tohutu edasihüppe teinud, samal ajal kui Euroopa Liit on jäänud maha ega kasuta ära kogu oma potentsiaali. Mul on samuti kahju, et välja jäeti punkt, milles viidati mõnes liikmesriigis olevatele tohututele kultiveerimata põllumaade probleemile.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Raport sisaldab mõnd väga head ettepanekut, näiteks stiimulid traditsiooniliseks ja mahepõllumajandustegevuseks, väikepõllumajandusettevõtete toetamine ning kohalike põllumajandusettevõtjate kaitsmine märkimisväärselt madalamate kvaliteedistandarditega kolmandate riikide konkurentsisurve eest. Teisest küljest pooldab raportöör GMOde kasutamist. Seetõttu jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Toiduga kindlustatus on põllumajanduse peamine proovikivi mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas ja eelkõige arenguriikides. FAO andmetel nõudlus toidu järele kahekordistub 2050. aastaks ning maailma rahvastik kasvab praeguselt seitsmelt miljardilt üheksa miljardini. Seega peab toidutootmine maailmas survestatud loodusressursside taustal vastavalt suurenema. Toidutootmine peab maailmas suurenema ajal, mil vett, energiat, väetisi, putukamürke ja maakasutust on vähem. Ärevaks teeb teave, et maailmas nälgib kokku üle miljardi inimese, samal ajal kui Euroopa Liidus elab üle 40 miljoni inimese vaesuses või näljas. Ka mina usun seetõttu, et tuleb kasutada ära teaduse edusamme, kui nii on võimalik leida asjakohased lahendused, et leevendada näljaprobleemi kogu maailmas, eelkõige ressursside tõhusama kasutamise teel. EL peab jätkuvalt tagama oma kodanike toiduga kindlustatuse ja osalema toiduga varustamises kogu maailmas, kusjuures koostöö muu maailmaga, eelkõige arenguriikidega peab olema tihedam ja sidusam, et aidata neil pikas perspektiivis välja arendada jätkusuutlikud põllumajandussektorid. See oli üks põhjustest, miks hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse põllumajanduse tunnistamist strateegilise tähtsusega sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon põllumajanduse tunnistamise kohta strateegilise tähtsusega sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel, sest arvestades tarbijate suureneva arvu tõttu nälja käes kannatavate inimeste rohkust, põllumajandusettevõtjate olukorda, kõikuvaid toiduhindasid ja väärtpaberitega spekuleerimist, on eriti tähtis kasutada põllumajandussektori reguleerimiseks teatavaid meetmeid. Eelkõige tuleb finantsstiimulite abil teha jõupingutusi, et edendada traditsioonilist põllumajandust, väikepõllundust või mahepõllumajandust, et tagada pidev toiduga kindlustatus. Ma ei nõustu ettepanekuga lubada väheses koguses geneetiliselt muundatud materjali sisaldavate geneetiliselt mittemuundatud toodete sissevedu, arvestades geneetiliselt muundatud materjalide ohtlikkusega rahvatervisele.

Me peame võtma kõikvõimalikud meetmed, et tagada, et uue geneetiliselt muundatud sööda sissevedu ELi ja kolmandates riikides kasutatavate tootmismeetodite kasutamise võimalus ei leia heakskiitu. Me ei saa lahendada toidu kättesaadavusega seotud probleeme toiduohutusnõuete rikkumise ja inimeste tervise ohtu seadmisega. Arvestades maapiirkondades vananevate elanike arvu suurenemist ning selleks, et tuua noored põllumajandusse ja neid innustada, tuleb võimaldada noortel põllumajandusettevõtjatel saada eelistingimustel krediiti.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Toiduainetega kindlustatus on põhiline inimõigus, mida saab saavutada üksnes siis, kui kõigil inimestel on füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale toidukogusele. Vaatamata toiduvarude näilisele piisavusele ei saa märkimisväärne osa maailma elanikkonnast endale lubada vajalikke põhitoiduaineid; kogu maailmas kannatab 900 miljonit inimest äärmise vaesuse tõttu nälja all. Seetõttu jääb juurdepääs toidule põhimureks, millega tuleb tegeleda. Toiduga kindlustatuse tagamiseks on jätkuvalt vaja tugevat ühist põllumajanduspoliitikat, mis suudaks suurendada põllumajandustootlikkust, stabiliseerida turud ja eelkõige tagada taskukohase toiduga varustamise. Seda eesmärki ei saa siiski saavutada ilma turgude ja hindade kõikumise küsimuse lahendamiseta. Kuna toiduteema on väga tähtis, hääletasin Sârbu raporti poolt, milles ühtlasi kiidetakse heaks kiirem heakskiitmisprotsessi ELis uue geneetiliselt muundatud loomasöötade importimiseks, uurides samal ajal ka võimalust lubada kasutada kolmandates riikides kasutatavaid tootmismeetodeid. Tahan ühtlasi oma häälega toetada väheses koguses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate toodete ELi sisenemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Sârbu raporti poolt, sest põllumajandus on tähtis ja kasvav sektor, mis peaks oma strateegilise tähtsuse tõttu toiduga kindlustatuse tagamisel olema poliitilises tegevuskavas esikohal. 2013. aastale järgneva ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel peaks esitatama ettepanekuid selle küsimuse kohta. Hiljutised kõikumised toidu ja põhitoiduainete hindades tekitasid suurt muret nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Äärmisele ebastabiilsusele aitasid kaasa finantskriis ja rasked ilmastikunähud, näiteks 2010. aastal pikaksveninud põud ning tulekahjud Venemaal ja ulatuslikud üleujutused Pakistanis. EL ei saa jääda sõltuma maailma nisust ligikaudu 30% eksportiva Venemaa ja Ukraina taoliste riikide või suure ülemaailmse lihatootja Argentina protektsionistlikest otsustest. Usun, et ELil lasub kohustus toita Euroopa üldsust ja maailma rahvastikku, mis ootustekohaselt suureneb kaks miljardit, ning seega on 2050. aastaks vaja suurendada toiduga varustamist 70%. Suurem tootmine peab vastama keskkonna, toiduga kindlustatuse, loomade heaolu ja tööhõive kriteeriumidele. Turustamine on nihkunud vähimarenenud riikidesse, kuid need ei paista olevat suutelised neid kriteeriumeid täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult.(IT) Toiduga kindlustatus on põhiõigus, mille saavutamist takistavad piiratud loodusressursid, energia kõrged hinnad ja kliimamuutus.

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel peab tootmine 2050. aastaks suurenema 70%, kuna kogu maailmas kannatab nälga 900 miljonit inimest ja üksnes Euroopas elab 16% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. Tugev ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on hädavajalik ja ÜPP tõepoolest järgib seda liini, kuid vajab reformimist, et tagada jätkusuutlikkus ja parandada toiduga kindlustatust. Eesmärgi saab saavutada hindade kõikumise (spekuleerimise tõttu) ja kahanevate toiduvarude probleemi lahendamisega.

Sellel taustal toetatakse raportis vajadust vaadata läbi kehtivad finantsinstrumentide õigusaktid ning luua toiduvarude ülemaailmne süsteem, et järsu hinnatõusu ja protektsionismi korral maailmakaubandust lihtsustada. Selle kõige jaoks tuleb ette valmistada uus ÜPP pärast 2013. aastat ning seetõttu toetan raportit, milles edendatakse konkurentsivõimet, traditsioonilist põllumajandust, noorte põllumajandusettevõtjate juurdepääsu maale ja krediidile ning paremat toidu ja energia lõimimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Planeedil, kus peagi on üheksa miljardit elanikku, on põhiküsimus toiduga varustamine tulevikus. Raportis keskendutakse sellele hiiglaslikule katsumusele ja esitatakse mitu tähtsat küsimust, näiteks maadehaaramise probleem – ja see on loomulikult midagi, mida toetame. Samal ajal sisaldab raport kahjuks nõudmisi mitmete ühismeetmete võtmiseks – näiteks Euroopa toitumus, koolides piima ja puuviljade jagamise kavad ning nende eelarve suurendamine −, mille üle meie arvates peaks iga liikmesriik ise otsustama. Eelistame seetõttu lõpphääletusel erapooletuks jääda.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) FAO andmete kohaselt peab toiduainete tootmine kasvama vähemalt 70%, et täita 2050. aastaks prognooside kohaselt üheksa miljardi piiri ületava elanikkonna aina suurenevad nõudmised. Lisaks kannatab ligikaudu 900 miljonit inimest üle kogu maailma äärmise vaesuse tõttu kroonilist nälga, kusjuures kaks miljardit inimest, kes on erineval vaesusastmel, ei ole selle tõttu tõeliselt ja pikaajaliselt toiduga kindlustatud. Arvestades, et nõudlus toidu järele pidevalt kasvab ja 16% ELi kodanikest elab allpool vaesuspiiri, on õigusest toidule ja toidule juurdepääsu õigusest saamas prioriteedid. Seepärast on meil toiduga kindlustatuse saavutamiseks pidevalt vaja tugevat, turule orienteeritud, tootmiskohustusega sidumata toetustega ja keskkonnateadlikku ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mis hõlmab olulist maaelu arengu komponenti ning mis otsib lahendust muudele katsumustele, eelkõige kliimamuutusele, majanduskriisile ja ELi territoriaalse tasakaalu säilitamisele. Toiduga kindlustatuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, ilma et lahendataks kaks tänase päeva kõige tähtsamat küsimust: turu ja hindade volatiilsus ning toiduvarude vähenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma olen mitmel korral esile tõstnud toiduga kindlustatuse küsimuse põhjapanevat olemust. Praeguses olukorras ei peaks liikmesriigid põllumajandusse suhtuma kui lihtsalt majandusküsimusse, vaid pigem kui strateegilise kaitse küsimusse. Seetõttu on elutähtis, nagu rõhutab raportöör, tagada, et 2013. aastale järgnev uus ühine põllumajanduspoliitika annaks piisava vastuse suurtele katsumustele, millega sektor täna silmitsi seisab, eelkõige hinnastabiilsuse seisukohalt, ja et see suudaks kaitsta põllumajandusettevõtjate huvisid ning tõhustada toiduvarusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult.(IT) Kiidan Daciana Sârbut! Et tagada taskukohase toiduga varustatuse kindlus, peab ELil olema tugev ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis ei soodusta toidu tooraine hindadega spekuleerimist ning aitab noortel põllumajandussektorisse siseneda.

Tegelikult peab tulevane ÜPP kindlasti noorte põllumajandusettevõtjate jaoks rohkem tegema. ELis on vaid 7% põllumajandusettevõtjatest nooremad kui 35 aastat, samas vajab EL järgmisel kümnel aastal 4,5 miljonit põllumajandusettevõtjat. Kutsun seega üles tõhustama selliseid noori põllumajandusse meelitavaid olemasolevaid meetmeid nagu asutamistoetus ja laenude intressitoetused.

Et tagada, et kehtivad finantsinstrumendid aitavad põllumajandusettevõtjatel kriisi üle elada, mitte ei aita spekulantidel tekitada äärmuslikke hinnakõikumisi, kutsun ma üles vaatama läbi Euroopa finantstoodete õigusakte. Nõuan samuti, et Euroopa Komisjon astuks viivitamatult tõhusaid ja püsivaid samme, et kehtestada spekuleerimisele selged piirangud ja leida lahendus toidukaupade turgude ebastabiilsusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Raport võeti vastu ilma fraktsiooni Verts/ALE toetuseta, kes hääletas selle vastu. Vastuhääle põhjuseks oli see, et punkt 14 jäi teksti sisse. Selles kutsutakse „komisjoni üles pakkuma välja tehnilist lahendust probleemile, milleks on geneetiliselt muundatud organismide (GMO) vähene sisaldus GMO-vabades importtoodetes ning tegema ettepanekut kiirema heakskiitmisprotsessi kohta ELis uue GMOd sisaldavate loomasöötade importimiseks, kui need on ohutuks tunnistatud”.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Toiduga kindlustatus on põhiline inimõigus ja see saavutatakse üksnes siis, kui vastatakse inimese toitumisvajadustele ning toidueelistustele, selleks et elada aktiivset elu ja olla hea tervise juures.

Vaadates ettepoole, 2013. aastaks kavandatud ühise põllumajanduspoliitika reformi suunas, siis peab Euroopa põllumajandustootjatele antav toetus võimaldama neil alati täielikult täita toiduohutuse ja keskkonnastandardeid. Euroopa tootmise tõhususest hoolimata elab ELis ligikaudu 80 miljonit inimest endiselt allpool vaesuspiiri ja neist paljusid aidatakse toiduabiprogrammidega. Tugeva ÜPPiga säilib põllumajandusettevõtjate kui toidutootjate majanduslik roll, kuid see tagab elatise ja töökohad üle 28 miljonile kodanikule, kes töötavad Euroopa maapiirkondades.

Kui arvestada ka majanduskriisi, siis tuleb pärast 2013. aastat säilitada otsetoetused põllumajandusettevõtjatele, et stabiliseerida nende sissetulekud ja aidata vastu seista turukõikumistele. Lõpetuseks – käivitatakse spetsiaalsed algatused, et julgustada noori põllumajandussektorisse sisenema, näiteks lihtsam juurdepääs laenudele, professionaalse väljaõppe ja spetsiaalse tehnilise hariduse edendamine, levitades samal ajal kogu Euroopas häid põllumajandustavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Jättes kõrvale kahtlase väärtusega viite maailma rahvastiku kasvu andmetele, milles ei kajastu erinevates kolmandates riikides viimasel ajal langenud sündimus, on toiduga kindlustatus kahtlemata seotud põllumajanduse hea kasutamisega.

Ilmselgelt soovitakse siis ühist põllumajanduspoliitikat, mille eesmärk on suurendada kvaliteetset keskkonnasõbralikku põllumajandustegevust ja aidata põllumajandusettevõtjatel saavutada normaalne elustandard. Kui arvestada ka energiapoliitikat, mis kuuluvad põllumajandussektori alla biokütuste kasutamise tõttu, siis on tegemist argumendiga, mida veel peaks uurima, sest biokütuste tootmine võistleb toiduainete tootmisega. Raportis järeldatu on samuti mõistlik: me ei saa mõeldagi ÜPPi eelarve vähendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Tervikuna on tegemist piisavalt väärtusliku panusega arutelusse põllumajanduse rolli üle toiduga varustamises. Parlament on teinud õigesti kindlaks probleemid, millega põllumajandusettevõtjad peavad võitlema äärmuslike turgude ja hindade kõikumise ajal, ning juhtinud tähelepanu raskustele, mis põllumajandusettevõtjatel sel puhul praegu on. Komisjon peab esitama ranged ja püsivad meetmed, et leida lahendus põllumajandusturgude kõikuvusele. See on ELis tootmise säilimiseks kriitilise tähtsusega. Spekuleerimine on suures osas põhjustanud tohutu hinnatõusu põllumajandustoodete finantsturgudel. Spekulatiivsest käitumisest on tingitud peaaegu 50% hiljutistest hinnatõusudest.

On hea, et Euroopa Parlament on toetanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni toiduõiguse eriraportööri järeldusi suurte institutsiooniliste investorite, nagu riski- ja pensionifondid ning investeerimispangad, katastroofilise rolli kohta, sest nad mõjutavad oma tegevusega tooraine hinnaindekseid tuletiste turul. Parlament on esitanud üldjoontes usaldatava olukorra analüüsi, kuid läinud siis täielikult omadega rappa, suutmata raportis teha asjakohaseid märkuseid GMOde rolli kohta põllumajanduses. See arutelu käib mujal ega kuulu siia ja seetõttu hääletasin lõppkokkuvõttes raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. (HU) Ma ei saa toetada algatust, mis võimaldab või kiirendab geneetiliselt muundatud taimete sissevedu. Euroopa Liidu maa suurepärased omadused võimaldavad paljudel riikidel, sealhulgas Ungaril, Poolal, Itaalial ja Prantsusmaal toota kvaliteetset sööta. Me ei vaja geneetiliselt muundatud sööta. Ma ei toeta geneetiliselt muundatud toodete sissevedu Euroopa Liitu nende pikaajaliste kahjulike toimete tõttu tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Terminis „toiduga kindlustatus” tõstetakse esile vajadus võtta ülemaailmsete toiduvarude suurendamiseks konkreetseid meetmeid: tegemist on inimõigusega, mis hõlmab füüsilist ja majanduslikku juurdepääsu tervislikule, piisavale ja toitvale toidule. Leian, et selle raporti vastuvõtmisega rõhutatakse põllumajandussektori ülisuurt tähtsust. Prognoositav elanikkonna suurenemine ning püsiv vaesus tähendab, et elanikkonna vajaduste rahuldamiseks on vaja toiduainete tootmist suurendada vähemalt 70%. Põllumajandusettevõtjate suutlikkust on negatiivselt mõjutanud ilmastikunähtused, spekuleerimine ja hindade kõikumine.

Pärast 2013. aastat on vaja ühist põllumajanduspoliitikat, mis suudab tagada õiguse toiduga kindlustatusele, milleks on vaja otsustavalt pühenduda konkurentsivõimele ja uuendustegevusele ning suurendada noorte põllumajandusettevõtjate arvu, kes suudavad vastata uutele globaalsetele katsumustele. Põllumajanduspoliitikat tuleb kohandada traditsioonilise ja kohaliku, muu seas mahe- ning kohaliku toidu edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament on vastu võtnud raporti põllumajanduse tunnustamise kohta, mille puhul pidin jääma erapooletuks. Raportis arvestatakse paljusid põllumajandusettevõtjatele väga olulisi probleeme, nagu näiteks abi väiketootmisele, noored põllumajandusettevõtjad ning hindadega spekuleerimise vastu võitlemine. Raportis tõstetakse esile ka vajadust tulevast ühist põllumajanduspoliitikat oluliselt rahastada.

Ehkki raport on üldjoontes hea, sisaldab see väljakannatamatut meedet: GMOde heakskiitmise menetluse kiirendamine komisjoni poolt.

Meetmes keeldutakse kaalumast toodete nõuetekohast hindamist enne nende turule lubamist ega mainita üldse ikka ja jälle hukka mõistetud GMOde turustamisega seotud ohtusid.

Meetmes ei võeta üldsegi arvesse toiduga kindlustatust ega ettevaatuse põhimõtet. Tegemist on ohtliku meetmega ja on skandaalne, et see on lisatud raportisse, mille eesmärk on võtta arvesse põllumajanduse strateegilist tähtsust.

GMO-teemale oleks vaja pühendada eraldi arutelu, kuid Euroopa asutused keelduvad seda korraldamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, milles rõhutatakse vajadust, et Euroopa poliitikas seatakse põllumajandus esikohale. Euroopa kodanikud esitavad aina enam nõudmisi toiduga kindlustatuse kohta, mis tuleb tagada kogu tootmis-, töötlemis- ja jaotusahela jooksul. Jätkusuutliku, kindla ja õiglase põllumajanduse tagamise teel tuleb leida lahendus paljudele probleemidele: kliimamuutusega kohanemine, globaliseerumise mõjude kontrollimine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põllumajandusettevõtjate elustandardi säilitamine ning toidust sõltumatuse tagamine ülemaailmsel turul, mis on suure surve all. Põllumajandus on meie pärandi lahutamatu osa, mis on alati kujundanud meie identiteeti, eluviisi ja maastikku. Toetan ELi pingutusi põllumajanduses, kuid ÜPPi reformimisel on vaja veel ära teha oluline töö. Kutsun seetõttu ELi üles suunama oma jõupingutused väikepõllumajandusettevõtjatele, kes on kõige suurem, kuid eelkõige kõige haavatavam rühm. Põllumajanduse strateegiliselt tähtsa sektorina tunnistamine peaks olema võimalus tugevdada selle sotsiaalset mõõdet, millele siiani ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. Ka põllumajandusettevõtjad vajavad kindlustunnet.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Olen üsna kindel, et põllumajanduse tunnistamine strateegiliselt tähtsa sektorina võimaldab luua paremad tingimused abi- ja teabeprogrammide elluviimiseks. Ühiskonna kõige vaesemate liikmete jaoks tuleb ilma kahtluseta sisse seada toiduabiprogrammid. Unustame sageli ära, et Euroopa Liidus elab peaaegu 80 miljonit inimest allpool vaesuspiiri.

Lisaks abiprogrammidele peame välja töötama tervislikku toitumist edendavad programmid, eeskätt lastele ja keskkooliõpilastele. Nende küsimuste hooletusse jätmist näeb väga ilmekalt USAs, kus viimastel aastatel on rasvunud teismeliste arv kolmekordistunud. Puuviljade ja piima tarbimist edendavate programmide elluviimine on eriti oluline haridusasutustes, sest õigete toitumisharjumuste omandamisel on noortele eurooplastele positiivne mõju, millega vähendatakse tulevikus tervishoiu- ja sotsiaalkulusid. Sedalaadi programmide elluviimisse peaks kaasama võimalikult palju kohalikke toidutootjaid, sest see tugevdab väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete positsiooni.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika