Istungi stenogramm

Kolmapäev, 19. jaanuar 2011 - Strasbourg

11. Julgeolekuolukord Saheli piirkonnas (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitasid komisjoni asepresidendile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel Arnaud Danjean, Ioannis Kasoulides, Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Michael Gahler, Krzysztof Lisek ja Andrey Kovatchev julgeolekuolukorra kohta Saheli piirkonnas (O-0180/2010 – B7-0808/2010).

  Arnaud Danjean, küsimuse esitaja. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud paruness Ashton! Me oleksime pidanud hakkama tegelema täna vaatluse all oleva teemaga juba mitu kuud tagasi, arvestades, et julgeolekuolukord on Saheli piirkonnas nüüdseks juba kolm aastat pidevalt halvenenud. Käsitleme seda teemat ajal, mil sängitasime Prantsusmaal äsja mulda kaks noort ja süütut islami terrorismi ohvrit, kes tapeti paari nädala eest Nigeri ja Mali piiril.

Nende kuritegude põhjustatud tugevaid emotsioone kõrvale jättes peame ära tundma tõelised ohud, mis on koondunud sellesse Euroopa külje all asuvasse piirkonda. Meid ei ohusta üksnes terrorism, kuigi inimröövid ja mõrvad on Mauritaania, Mali ja Nigeri üha halveneva olukorra kõige rängemad ilmingud. Kuritegelikud võrgustikud on igapäevane nähtus. Uimasti-, relva- ja inimkaubandus ohustab nende riikide, ent ka meie maailmajao stabiilsust. Pole kahtlustki, et nii nagu enamik selle piirkonna terroriaktide ohvritest on Euroopa kodanikud, on Euroopa ka selle kaubanduse sihtkoht.

Selle väga murettekitava olukorraga silmitsi seistes peaks Euroopa Liit panema arengu- ja julgeolekupoliitika ühteliitmiseks paika tervikliku ja kõikehõlmava strateegia. See on ülitähtis. Teatud samme on loomulikult juba astutud – eelkõige kümnenda Euroopa Arengufondi vahendusel – ja nende riikide jaoks on kõrvale pandud ligi kaks miljardit eurot, et võidelda vaesusega, arendada majandust ja seada sisse tõhusam valitsemine. Mõned liikmesriigid on leppinud mõistagi kokku ka kahepoolses koostööpoliitikas.

Ent me peame minema märksa kaugemale. Meie tegevus peab olema eelkõige märksa enam kooskõlastatud. Tuleb tugevdada piirkondlikku käsitlusviisi ja julgustada neid riike tegema ühiste probleemide lahendamisel rohkem koostööd. Arengu- ja julgeolekuvaldkonnas ning institutsiooniliste struktuuride, tolli, kohtute ja politsei tõhustamiseks tuleb meil avardada ka ELi strateegiaid ja neid võimalikult palju lõimida.

Paruness Ashton, leidub vähe Euroopale nii lähedal asuvaid piirkondi, kus peitub nii palju ohte meie julgeolekule, ja on vähe piirkondi, kus EL saaks lõpuks ometi rakendada Lissaboni lepingus kavandatud terviklikku käsitlusviisi, mille põhjal moodustati hetkel teie juhitav Euroopa välisteenistus.

Paruness Ashton, kas te saaksite rääkida pisut üksikasjalikumalt strateegiast, mida te kavatsete selles piirkonnas rakendada?

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. – Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin alustada sarnaselt Arnaud Danjeaniga kohutava uudisega kümne päeva eest Nigeri pealinnas Niameys röövitud ja vaid paar tundi hiljem tapetud kahest noorest prantslasest. Oleme selle tõeliselt jubeda kuriteo hukka mõistnud ja ma avaldan veel kord kaastunnet hukkunute peredele, nagu ka nende Nigeri ohvitseride peredele, kes tapeti järgnenud tulevahetuse käigus. Soovin väljendada solidaarsust Prantsusmaa ja Nigeri ametivõimudega.

On loomulikult veel viis Prantsusmaa kodanikku, keda Magribi islamiriikides tegutsev Al Qaida hoiab kusagil Põhja-Mali kõrbes endiselt pantvangis. Ainuüksi eelmisel aasta rööviti kümme ja tapeti neli Euroopa kodanikku.

Julgeolekuolukord Saheli piirkonnas on murettekitav: organiseeritud kuritegevuse võrgustikud, tagasihoidlik riigi esindatus kõrbepiirkondades ja julgeolekusektori vähene suutlikkus koos laiaulatusliku vaesuse, põua ja toidupuudusega. Need ohud on arendustegevust ja arenguväljavaateid silmas pidades tõsine probleem, sest arendusega tegelevatele inimestele on tegevuse jätkamine muutunud selles keskkonnas liiga ohtlikuks.

EL ja selle liikmesriigid on aidanud aastaid lahendada Saheli piirkonna eri riikide arengu- ja julgeolekuküsimusi, kuid ohud julgeolekule ületavad riigipiire ning ainus võimalik ja tõhus vastus saab olla piirkondlik ja kõikehõlmav lahendus. Peame muutma praeguse Euroopa tegevuse Saheli piirkonnas järjekindlamaks, kooskõlastatumaks ja tõhusamaks.

Eelmise aasta oktoobris andis välisasjade nõukogu mulle ülesande valmistada koos komisjoniga selle aasta alguseks ette Saheli piirkonda käsitlev strateegia. See strateegia pidi põhinema terviklikul ja ühtsel käsitlusviisil ning selle puhul tuli kasutada järjekindlalt meie käsutuses olevaid eri vahendeid, et edendada Sahelis julgeolekut, stabiilsust, arengut ja head valitsemistava.

Saheli keeruliste probleemidega toime tulemiseks peame tegutsema minu arvates eri tasanditel. Esiteks vajame poliitilist ja diplomaatilist mõõdet. See on vajalik selleks, et hõlbustada endiselt vastastikust usaldamatust üles näitavate Saheli riikide vahelist dialoogi. Et tegeleda julgeolekuohtudega ühiselt, peaksime võtma aluseks olemasolevad riiklikud strateegiad ning toetama piirkondlikke ettevõtmisi ja julgustama piirkondlike vahendite loomist.

Samal ajal peaks EL tugevdama Saheli piirkonna julgeoleku alast dialoogi, mida peetakse Magribi riikidega, piirkondlike organisatsioonidega: Aafrika Liidu, Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ning Saheli ja Sahara Riikide Ühendusega ning kogu rahvusvahelise üldsuse ja ÜROga, eelkõige Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga.

Teiseks peame aitama kõikidel Saheli riikidel suurendada julgeolekusektori: sõjaväe, politsei, kohtute ja piirikontrollisüsteemide suutlikkust. Nad peavad olema võimelised taastama tõhusalt õigusriigi ja julgeoleku ning tõstma kõige tundlikumates piirkondades riigivõimu uuesti au sisse. Me julgustame operatiivtasandil Mali, Mauritaania ja Nigeri piirkondlikku koostööd, et nad saaksid seista ühiselt ja tõhusamalt silmitsi Magribi islamiriikides tegutsevast Al Qaidast, organiseeritud kuritegevusest ja kohalikust bandiitlusest tulenevate ohtudega.

Kolmandaks peaks EL jätkama tulevikus Saheli riikide arengu toetamist, et aidata suurendada nende suutlikkust osutada rahvale sotsiaalteenuseid ja kindlustada areng. Eri riigid aitavad ka edaspidi saavutada sisemist stabiilsust ning lahendada nii sotsiaalmajanduslikke probleeme kui ka etnilisi pingeid.

Neljandaks peame toetama islamiäärmusluse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks riike ja valitsusväliseid seaduslikke osalejaid strateegiate ja tegevuse kavandamisel ja elluviimisel, et edendada ettekujutust demokraatlikust, sallivast ja vägivallatust ühiskonnast.

Me püüdleme selle poole, et kasutada järjekindlalt lühi- ja pikaajalisi vahendeid, mis meil selle strateegia eri osade rakendamiseks on. Liikmesriikide osalus selle uue strateegia ülesehitamisel on kahtlemata osa sellest.

Teen väga tihedat koostööd volinik Piebalgsiga, kelle tegevus julgeoleku- ja arengustrateegia ettevalmistamisel on ülioluline, et tagada selle strateegia rakendamiseks vajalikud vahendid.

Olen veendunud, et kui me loome selle uue kõikehõlmava ja tervikliku strateegia, millega me jätkame Saheli piirkonnas oma poliitilist, diplomaatilist ja operatiivset tegevust, anname selle piirkonna arvukate ohtude ja ülesannetega toimetulekule uue hoo. Tunnen juba ette rõõmu võimaluse üle seda strateegiat paari nädala pärast nõuetekohaselt esitleda ja kaasata arutellu lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Nagu on öeldud meie esitatud suulises küsimuses, oleme näinud kolmel viimasel aastal, kuidas olukord Lõuna-Saharas kahjustab üha enam Euroopa Liidu huve ja kodanikke. Lõuna-Saharast on kujunenud Al Qaida islamiharu pelgupaik. Sellega on kaasnenud arvukad mõrvad, inimröövid ja väljapressimised ning uimasti- ja inimkaubandus, mille ohvrid on olnud Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja viimati Prantsusmaa kodanikud. Seetõttu tahame väljendada solidaarsust oma prantsuse kolleegidega ja öelda paruness Ashtonile, et selles olukorras on vaja Euroopa Liidu kindlat ja kartmatut tegutsemist, mida on nõudnud ka president Sarkozy.

Selles olukorras tuleb tegutseda poliitika-, majandus- ja arenguvaldkonnas. Arnaud Danjean tuletas meile meelde Euroopa Arengufondi tohutuid vahendeid.

Paruness Ashton, tahaksin teie hinnangut oktoobrikuus, mil te saite nõukogu mandaadi, Malis toimunud terrorismivastasele G8 tippkohtumisele, kus Alžeeria ei osalenud. Te ütlesite, et vastus peab olema piirkondlik. Minu arvates on Tuneesia ebastabiilse olukorra kõrval halb märk see, et kaks selle konflikti osalist: Maroko ja Alžeeria ei tee teineteisega koostööd.

Lõpetuseks, paruness Ashton, soovin, et annaksite oma hinnangu terrorismivastasele keskusele, mille Alžeeria lõi Alžiirist 2000 km lõuna poole ja milles osalevad Mali, Mauritaania ja Niger, ning et te ütleksite, kas te jagate arvamust, et selle terrorismivastase keskuse eesmärk on hoida Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid sellest piirkonnast sealse julgeoleku tagamiseks eemal.

  Roberto Gualtieri, fraktsiooni S&D nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kõrge esindaja, head kolleegid! Tundub, et Arnaud Danjeani märkused ja see, mida ütlesite teie, paruness Ashton, oma sõnavõtus olukorda analüüsides, langevad kenasti kokku. Olukord Sahelis on kriitiline.

Me räägime ühest maailma vaeseimast piirkonnast, mille naabruses asuvad riigid, kus ebastabiilsus on muutunud viimasel nädalal ohtlikumaks kui kunagi varem. Ka on see piirkond, kus terroristide pealetung ja uimastikaubandus on põimunud omavahel tõesti murettekitavas ulatuses. Selle kõige tagajärjel on olukord jätkusuutmatu ja see on Euroopale tõeliseks ohuks.

Seepärast vajame Euroopa ettevõtmistes kvalitatiivset hüpet. 2009. aasta algatus, mis puudutas Saheli julgeolekut ja arengut, on osutunud seni ebatõhusaks. Vajame Saheli piirkonna julgeolekut käsitlevat uut strateegiat, mille vastuvõtmise ettepaneku on teinud välisministrite nõukogu ja mida me kõik ootame. Minu arvates on toodud esile kaks tähtsat mõtet: esiteks piirkondlik käsitlusviis ja teiseks ühtne käsitlusviis, mis võimaldab meil kasutada kõige paremini ELile kättesaadavaid vahendeid, tehes seda konkreetselt, operatiivselt ja kooskõlastatult. Peame endale siiski aru andma, et otsust võimaliku missiooni kasuks tuleb kaaluda väga hoolikalt, sest ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid on küll üks olemasolev vahend, kuid need ei asenda poliitilist strateegiat.

Seepärast toetab meie fraktsioon täielikult Euroopa uut, uuendatud kohustust Saheli piirkonnas. Me tahaksime seda väga näha, seda üksikasjalikult arutada ja toetada selle rakendamist.

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Suuliselt vastatavas küsimuses mainitud liiki vahejuhtumid on Saheli piirkonnas ärevusttekitavalt sagenenud.

Kuritegelike võrgustike ja terroristide tegevus mõjutab kõige enam pagendatuid, kellest paljud on käitunud eeskujulikult – seda tegid ka need kaks Prantsusmaa kodanikku, kelle traagilise saatuse me oleme hukka mõistnud. Samas õõnestab iga vahejuhtum veelgi asjaomase riigi valitsuse autoriteeti. Need valitsused püüavad lahendada oma majandusliku, julgeolekualase ja poliitilise koostöö probleeme piirkondliku süsteemi raames ja – ärgem unustagem – nende institutsiooniline raamistik põhineb suures osas Euroopa mudelil. Selle arutelu käigus tõstatud teemad on väga tähtsad.

Kui me tahame teha seda, mida meilt kui Euroopa Liidult oodatakse, peame esmajärjekorras leidma ühise seisukoha eelkõige Saheli piirkonna, kuid ka kogu Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) kohta.

Teiseks peame vaatlema tõsiselt nii otseseid kui ka sügavamaid põhjuseid, mis on selle piirkonna olukorra halvenemise taga. Üks nendest sügavamatest põhjustest on nendes riikides valitsev äärmine vaesus, mis muudab riigid nõrgaks ega võimalda neil täita oma riiklikke ülesandeid.

Kolmandaks peame määratlema selgelt asjakohase ELi strateegia. Tänan paruness Ashtonit seda strateegiat puudutava teadaande eest.

Neljandaks ei tohi me kokku hoida nende vahendite arvelt, mis on vajalikud selleks, et aidata kõnealustel riikidel saavutada olukorra üle eelkõige julgeolekuvaldkonnas uuesti kontroll. Lõpetuseks soovin juhtida tähelepanu sellele, et Arnaud Danjeani küsimuses tõstatatud probleemide lahendamisega kanname me tegelikult hoolt omaenda julgeoleku eest.

  Sabine Lösing, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Millest me siin õigupoolest räägime? Kas organiseeritud kuritegevusest või poliitilisest ja/või usust lähtuvast terrorismist? See on olukorra hindamisel väga tähtis küsimus. Selle piirkonna asjatundjad on arvamusel, et asja taga on pigem kuritegevus kui usulistest kaalutlustest lähtuv rahvusvaheline terrorism. Terrorismivastaste meetmete tagajärjed on rahu ja demokraatia jaoks tihti saatuslikud ning neid saab kasutada ettekäändena muude huvide edendamisel.

See võib olla nii ka Aafrika puhul, sest tegemist on piirkonnaga, millest Euroopa on huvitatud. Gilles de Kerchove, ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori sõnul puudutab see Aafrikat kui Euroopa tagahoovi. Ma olen vastu sellisele julgeolekupoliitikale, millega aidataks Aafrikat militariseerida. Saheli piirkonda saab muuta turvaliseks vaid rahva olukorra parandamise teel. Julgeolekusektori ja sõjalise eelarve suurendamine riikides, mille elanikud vaevlevad tohutu toidupuuduse käes, on hukatuslik samm.

Lõpetuseks palun teil arvesse võtta seda, et inimröövide ja muude kuritegudega puutub kõikvõimalike segadusttekitavate organisatsioonide raames kokku palju inimesi. Raha, mille lääneriigid eraldavad julgeolekustruktuuridele, võib kahjustada kuritegevusega võitlemise püüdlusi ja see võib seada ka tulevikus ohtu süütud inimesed.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Antoine de Lecouri ja Vincent Delory röövimine ja mõrvamine tuletavad meile valulikult meelde vajadust rakendada strateegiat, et edendada Saheli piirkonnas julgeolekut, stabiilsust ja head valitsemistava. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on tegelikult toetanud sellist strateegiat juba kaua aega. Seoses sellega rõõmustab mind Euroopa Komisjoni teade, mille kohaselt esitatakse julgeoleku- ja arengutahke ühendav strateegia selle kuu lõpuks.

Ma tõepoolest usun, et peame vaatlema Saheli julgeolekuküsimuse igat tahku, sest terrorismil on õnnestunud selles piirkonnas juurduda selleks soodsate poliitiliste, peamiselt sotsiaalsete ja ilmselgelt majanduslike tingimuste tõttu. Meil on tegemist väga läbilaskvate piiridega ja igasuguse tõhusa valitsusepoolse kontrolli puudumisega. Kõik need tegurid on endastmõistetavalt hõlbustanud ebaseadusliku kaubanduse levikut. Puudujääke on ka arengu vallas.

Minu arvates on kaks üliolulist tegurit, mis aitavad tagada Saheli ja selle tagajärjel Euroopa kodanike julgeoleku. Esiteks on vaja Saheli ja Sahara tasandil strateegiat, mille eesmärk oleks taastada hüljatud piirkondades kõnealuse piirkonna riikide autoriteet ning mõistagi luua õigusriik. Teiseks tuleb meil minu meelest käivitada piirialadel ühised sotsiaalmajanduslikud arenguprogrammid, et luua kohalikule elanikkonnale töövõimalusi.

  Pier Antonio Panzeri (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Selle teema arutlemist on nõutud korduvalt ja iga kord on võetud endale kohustus astuda Saheli piirkonnas kas piirkonna stabiliseerimiseks või suurema turvalisuse tagamiseks vajalikud sammud.

Nagu me teame, on Sahel piiride puudumise ja piirkonna tohutute mõõtmete tõttu suurepärane koht uimastikauplejate ja terroristlike rühmituste, eelkõige Magribi islamiriikides tegutseva Al Qaida läbisõiduks. Põhiprobleem on selle piirkonna riikide nõrkus ja ebastabiilsus ning, nagu öeldud, mõjutavad need ohud otseselt selle piirkonna rahvaid ja riike, eeskätt Mauritaaniat, Malit ja Nigerit.

Euroopa Liidu põhiülesanne on koostada usaldusväärne julgeolekustrateegia ja võtta selle aluseks Euroopa tegevuse kõikvõimalikud tahud: koostöö- ja arengupoliitika, piirkondlikud programmid, maanteede turvalisusega seotud koordineerimisstrateegiad ja julgeolekualase väljaõppe strateegiad. Seega Euroopa Liit mitte üksnes ei peaks, vaid on lausa kohustatud sekkuma võimalikult ruttu ning seepärast ootame kannatamatult, et komisjon koostaks tervikliku strateegia, millest te, paruness Ashton, teada andsite, ning teeks otsuse olukorda jõuliselt sekkuda.

Lõpetuseks tahan öelda, et minu nõue on selge: peame pöörama märksa suuremat tähelepanu Euroopast lõuna pool toimuvale, sest paljud asjad on muutumas ja parem oleks olla selleks valmis. Euroopa Liidule tuleks kasuks näha pisut kaugemale.

  Olle Schmidt (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Julgeolekuolukorra halvenemine Saheli piirkonnas on ülimalt tõsine asi. See on läinud maksma mitu inimelu ja see ähvardab õõnestada poliitilisi edusamme, mis on tehtud viimastel aastatel võitluses terrorismiga. Ma soovin loomulikult avaldada kaastunnet kõikidele nendele, keda see kohutav vägivald on nii tugevasti puudutanud.

Eriti kahetsusväärne on see, et Al Qaida rünnakud sagenevad Saheli piirkonnas ajal, mil nad paljudes teistes maailma paikades vähenevad. Igal aastal tuleb hinnanguliselt veerand ülemaailmsest kokaiiniveost Ladina-Ameerikast Euroopasse läbi Saheli piirkonna. Uimastikaubandus annab terroristide tegevuse rahastamiseks stabiilse sissetuleku ning võimaldab värvata asjaomases piirkonnas noori ja neid hästi tasustada.

See hirmuäratav asjade käik teeb muret ka meie kolleegidele Saheli piirkonnas. AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee detsembris toimunud viimasel kohtumisel arutlesime just selle üle, kuidas parandada selle piirkonna julgeolekuolukorda ja vähendada salakaubavedu. Paruness Ashton, ELi püüdlused peavad olema siinkohal väga selged ja neid tuleks kiirendada. Koos Saheli piirkonna riikidega peame avardama ja kooskõlastama oma jõupingutusi just sellise üldise piirkondliku strateegia abil, mida te mainisite. ELil on siinkohal tohutu ühine vastutus anda kvaliteetset abi ja tugevdada samas kindlalt demokraatlikke jõude.

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

  Santiago Fisas Ayxela (PPE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Nagu te teate on Nigeris, Saheli piirkonna ühes keskses riigis, selle kuu lõpus presidendi- ja parlamendivalimised. Leian, et paruness Ashtoni otsus saata nendele valimistele Euroopa Liidu delegatsioon on märkimisväärne toetusavaldus. Tänan teda, et ta pidas mind sobivaks seda delegatsiooni juhtima.

Soovin kõigepealt väljendada kahetsust kahe noore prantslase langemise pärast Nigeri terroristide käe läbi, ent ma ei unusta ka Nigeri sõdureid, kes hukkusid päästeoperatsiooni käigus.

Selle piirkonna elanikud on selgelt vägivalla ja terrorismi vastu, sest nemad on esimesed, kes selle tagajärjel kannatavad. Nad paluvad Euroopa Liidul teha kõik, mis tema võimuses, et kaotada terroristlik vägivald ja muu hulgas varustada nende relvajõude relvade ja väljaõppega, et need saaksid sellistele terroristide pealetungidele asjakohaselt reageerida.

Kuigi Niger on väga rikas loodusvarade poolest, on peale selle tegemist ühe maailma vähim arenenud riigiga. Seetõttu peab Euroopa Liit tegema tööd tõhusa arengukoostöö strateegia loomise nimel, et aidata Niger ja kogu piirkond praegusest keerulisest olukorrast välja. Leian, et meie jaoks on selle maailma osa puhul vägagi palju kaalul, sest arvestades kõnealuse piirkonna geograafilist lähedust, ei sõltu sealsest stabiilsusest mitte üksnes selle piirkonna, vaid ka Euroopa heaolu.

  Ana Gomes (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Turvatunde puudumine Saheli piirkonnas nõuab arendusalaseid jõupingutusi, nagu ütles mõne päeva eest volinik Piebalgs. Ainuüksi arendustegevusest – olgugi, et see on tähtis ja pikaajaline – siiski ei piisa. Nagu lausus täna paruness Ashton, vajab EL ühtset strateegiat, mille puhul kasutatakse kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas neid, mille eesmärk on korraldada ümber selle piirkonna riikide julgeolekusektor ja suurendada demokraatlikku ja institutsioonilist suutlikkust. Paraku ei ole Euroopa Liit seda teinud. Heitkem vaid pilk lähedalasuvale Guinea-Bissaule, mis on tänaseks muutunud sisuliselt narkoriigiks. Euroopa Liit lõpetas seal alles hiljuti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni. See oli vale. Vaja oleks olnud selle missiooni ulatust ja volitusi suurendada, võttes arvesse eeskätt seda, et Guinea-Bissau organiseeritud kuritegevus on sihitud põhiliselt otse Euroopasse.

Teine näide selle kohta, et Euroopa Liit ei tee Sahelis seda, mida ta peaks tegema, on see, kuidas ta on pühkinud oma käed puhtaks Lääne-Sahara konfliktile lahenduse otsimisest. Kui me jätkame silma kinni pigistamist – eriti praegu, mil Tuneesias on väga ärevad sündmused, millega kaasnevad tagajärjed kogu piirkonnale –, muudame Saheli julgeolekuolukorra üksnes halvemaks ning jätame veel ühe murest murtud, meeleheitel põlvkonna selliste kuritegelike ja terroristlike organisatsioonide nagu Magribi islamiriikides tegutsev Al Qaida kätte, kes on kõnealuses piirkonnas juba jõuliselt kanda kinnitanud.

Me ei saa edasi minna ilma selle ühtse strateegiata, mida kirjeldas paruness Ashton.

  Mariya Nedelcheva (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud paruness Ashton, head kolleegid! Sahel on Sahara-taguse Aafrika ja Euroopa vahel asuv tähtis piirkond. Sealne murettekitavalt väike turvalisus puudutab meid kõiki.

Soovin juhtida teie tähelepanu just seda teemat käsitlevale resolutsioonile, mille AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee võttis vastu möödunud aasta 4. detsembril, ja selles resolutsioonis esitatud soovitustele.

Vajame ilmselgelt ühist Euroopa strateegiat, kuid üksi ei jõua Euroopa Liit kuskile. Seepärast tuleb kaasata laiaulatuslikku kooskõlastatud tegevusse need, kes tegutsevad kohapeal. ÜRO, ELi ja Aafrika Liidu egiidi all toimuv asjaomase piirkonna riigipeade tippkohtumine oleks võimalus haarata härjal sarvist ja püüda leida laiapõhjalise strateegia abil lahendusi.

Et väljendada tõelist poliitilist tahet, on selle piirkonna jaoks hädasti vaja kaheetapilist tegevuskava. Esimeses etapis tegeletaks praeguse olukorra pakiliste küsimustega. Selles etapis koondaksid piirkonna riigid olemasolevad vahendid ja teabe ning kooskõlastaksid oma tegevuse.

Teises etapis suurendataks kohalike elanike teadlikkust sellest probleemist ja käsitletaks ennetustegevust. On tähtis ära hoida seda, et terroristide read täieneksid päevast päeva piirkonna elanike pettumuse ja peataoleku tõttu.

Euroopa Liit ei saa jääda pealtvaatajaks, tegemata midagi selle probleemi lahendamiseks. Seepärast kutsun paruness Ashtonit üles tegema kõik vajalik, et seda mõttevahetust edasi arendada ja leida sellele suurele probleemile konkreetsed lahendused.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Saheli piirkonna julgeolekuolukorra halvenemine ei ole enam piirkondlik probleem. Euroopa kodanike vastu suunatud rünnakute arvu suurenemise tõttu on sellest kahjuks saanud nüüd Euroopa Liidu probleem.

Sahelit ähvardab eelkõige pidevalt kasvav terrorism, mille ohvrid on peamiselt eurooplased, kelle röövimine ja mõrvamine on muutunud hirmuäratavalt sagedaseks. See on ka uimasti- ja relvakaubanduse transiidipiirkond ning samuti ebaseadusliku Euroopasse välja rändamise kanal. Minu arvates tuleks hoogustada praktilist koostööd Põhja-Aafrika ametiasutustega, et suurendada piirkonna relva- ja julgeolekujõudude osalemist terrorismivastases võitluses. Samamoodi on meil mitmed poliitilised vahendid, mille abil elavdada selle ohu vastu astumiseks piirkondlikku koostööd.

Loodetavasti keskendutakse Euroopa Liidu tehnilise abiga seotud jõupingutustes peamiselt arenguprotsesside toetamisele, sest me ei saa jätta tähelepanuta tõsiasja, et terroristlike rühmituste meelest on Sahel elanikkonna vaesuse ja valitsuse tagasihoidliku autoriteedi tõttu viljakas pind toetuse leidmiseks. Usun, et suuremal ja õigesti suunatud arenguabil oleks selle piirkonna olukorra parandamisel kaalukas roll.

  Dominique Vlasto (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud paruness Ashton, head kolleegid! Me oleme kõik nõus, et olukord on Saheli piirkonnas märkimisväärselt halvenenud. See, et Euroopa külje all lubatakse välja kujuneda alal, kus valitseb seadusetus, on oht, mille vastu me peame võitlema otsustavalt ja viivitamata. Äärmuslike rühmituste arv suureneb ja nad ohustavad tsiviilelanikke.

Minagi taunin inimelude kaotusi ja inimrööve ning tunnen muret selles piirkonnas viibivate Euroopa kodanike pärast. Seni on Maroko olnud kui kindel kants, mis kaitses meid kõikvõimaliku Sahelist pärit kaubanduse eest. Ent nüüd läheb uimasti-, relva- ja inimkaubandus Marokost mööda ja kasutab Euroopa Liitu jõudmiseks Mauritaaniat ja Kanaari saari. Minu arvates on ELi kohustus võtta meetmeid, et aidata nendel riikidel kõnealustele ohtudele lõpp teha.

Euroopa julgeolekut ei kujunda mitte üksnes olukord meie territooriumil, vaid ka piirkondades, mis asuvad meile kõige lähemal. Nüüd on aeg tegutseda. Kutsun komisjoni ja nõukogu üles rakendama tegevuskava, et aidata taastada Saheli piirkonnas julgeolek.

  Gilles Pargneaux (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud paruness Ashton! Euroopa Parlamendi liikmena, kes tuleb Põhja-Prantsusmaalt, ühinen Arnaud Danjeaniga ja juhin nende tugevate tunnete kõrval, mida kahe Põhja-Prantsusmaalt pärit noormehe tapmine tekitas, tähelepanu ka sellele, kui jõletu ja ebaõiglane see tegu oli. Mälestan neid austusega.

Nõustun Arnaud Danjeani hinnanguga selle olukorra kohta ja mind rõõmustavad ka paruness Ashtoni esialgsed vastused, mis ta meie arutelu alguses andis. Ent, kui tohib, on mul teile, paruness Ashton, üks küsimus. Me teame, kui läbilaskev on Mali ja Lõuna-Alžeeria vaheline piir, ja me teame, et teisel pool Sahelit võib ka Lääne-Sahara muutuda tulevikus selliseks ebaturvalisuse allikaks nagu seda on praegu Sahel.

Seepärast soovin, et te ütleksite meile, kas teil on kavas astuda eelkõige vastuseks autonoomiakavale, mille Maroko Kuningriik esitas ÜRO-le, mingeid samme, mis usutavasti aitaksid muuta selle piirkonna turvaliseks, ja alustada eeskätt Alžeeria ametivõimudega vajalikku dialoogi.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Kahjuks on ülemaailmsesse Al Qaida rühmitusse kuuluvad salafistlikud jõud leidnud endale pelgupaiga Sahelis, mis on tohutult suur ja kauge piirkond, sobides suurepäraselt terroristide väljaõpetamiseks, süütute inimeste röövimiseks – siinkohal minu kaastunne kahe hiljuti mõrvatud Prantsusmaa kodaniku perekondadele – ning mõistagi uimastikaubanduseks ja organiseeritud kuritegevuseks.

See tekitab tohutu julgeolekuprobleemi lisaks sarnastele probleemidele Afganistani ja Pakistani piirialal, Somaalias ja Jeemenis. EL peab tegema nüüd tugevat koostööd oma USA liitlastega ja teiste demokraatlike riikidega, näiteks India ja Iisraeliga, ning samuti naabruses asuvate mõõdukate araabia ja Aafrika valitsustega, et leida selle ülemaailmset julgeolekut ähvardava ohu kõrvaldamiseks ühine strateegia.

Lugupeetud kõrge esindaja, operatsioon Atalanta on olnud Somaalia ranniku lähedal edukas. Vahest tuleks nüüd kaaluda tegevust NATO mütsi all või Prantsusmaa juhitavat ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni, et kõrvaldada see ülemaailmne oht eelkõige Malis, Mauritaanias ja Nigeris, mis on juba väga vaesed riigid ja vajavad igasugust abi, mida me suudame neile anda.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. – Austatud juhataja! Teen üsna lühidalt, sest lugupeetud parlamendiliikmed ei ole mitte üksnes toetanud väga abivalmilt meie laiahaardelist käsitlusviisi, vaid on tõstatanud ka konkreetsed küsimused, millest on palju kasu.

Kui valida neist kaks, siis esimene neist on küsimus, millega José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra teatud mõttes alustas: kuidas peaksime toetama piirkondlikke ettevõtmisi, mille puhul domineerivad sageli üksikud riigid ja mis ei kaasa kõiki piirkonna riike, ning kuidas anda endast parim, et pakkuda sellist abi, millega oleks tagatud kõigi selle piirkonna riikide hõlmamine? Ma tõstatan selle küsimuse pisut laiemalt kui seda tegi austatud parlamendiliige, kuid ma teen seda tahtlikult. Üks meie ülesanne on toetada samme, mida riigid saavad astuda üksikult ja üheskoos, ent samas tagada neile võimalus tegutseda tõhusalt, kandes hoolt selle eest, et need sammud oleksid kas osalevate riikide arvu või rakendatavat käsitlusviisi silmas pidades ulatuslikud.

Muu hulgas peame vaatlema, kuidas viia tasakaalu meie oma meetmed ja asjaosaliste riikide toetavad meetmed. Olen igati teadlik sellest, et kohalike ettevõtmiste toetamiseks ette nähtud sekkumine meie toetuse ja meie käsutuses olevate vahendite abil on sageli, ent mitte alati parim tee edasiliikumiseks.

Mis puudutab Lääne-Saharat ja tehtud ettepanekuid, siis neid asju peame kaaluma. Tahan näha, kus oleks meie toetusest kõige rohkem abi. Mitmed mõttevahetused lugupeetud parlamendiliikmetega on viinud mind teadmisele, et need küsimused – eeskätt Lääne-Saharat puudutav – on muutunud tähtsamaks. Peame mõtlema sellele käsitlusviisile väga laiaulatuslikult. Me tegeleme sellega ka edaspidi. See tuleb arutluse alla välisasjade nõukogus, kuid me naaseme selle juurde koos Euroopa Parlamendiga, et olla veendunud käsitluse õigsuses.

Praegu on väga tähtis liikuda edasi strateegia juurde, mille puhul võetaks tõepoolest arvesse lühikest, keskpikka ja pikka perspektiivi, kuid ka seda, kui laiahaardeliselt suudame tegutseda Euroopa Liidu, Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikidena, et koondada kõik see ühte tõsiselt läbimõeldud tulevasse strateegiasse.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president