Istungi stenogramm

Kolmapäev, 19. jaanuar 2011 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

(Istung algas kell 9.05.)

2. Rahvusvaheline lapsendamine Euroopa Liidus (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

3. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll)

4. Euroopa Ülemkogu järeldused (16.-17.12) (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni avaldused 16.­17. detsembril kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta. Aluslepingu kohaselt esitleb aruannet Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy.

  Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu eesistuja. – Kõigepealt soovin teile head uut aastat. See lihtne soov on mõeldud teile isiklikult ja samuti meie liidule praegusel raskel ajal. Kuna viimasest Euroopa Ülemkogu kohtumisest on möödas juba kuu, lubage mul teile meelde tuletada, et olen teie esimeeste konverentsile esitanud täieliku aruande Euroopa Ülemkogu kohtumise tulemuste kohta iga kord kõigest mõni tund pärast kohtumist.

Euroopa Ülemkogu detsembrikuise kohtumise esimesel päeval keskendusime majandusküsimustele ja teisel päeval välispoliitikale. Majanduspoliitika küsimustes jõudsime mõningatele olulistele järeldustele. Esiteks võtsime vastu otsuse, mis käsitleb ettepanekut muuta piiratud määral aluslepingut, et luua alaline mehhanism kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Pärast ülemkogu oktoobrikuisel kohtumisel saavutatud kokkulepet, et selline aluslepingu muudatus on vajalik, pidasin Euroopa Ülemkogu liikmetega nõu selle võimaliku sõnastuse ja sisu üle. Ma kindlustasin kokkuleppe kahest lausest koosneva teksti suhtes, mis lisatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklisse 136. Tsiteerin:

„Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine toimub rangetel tingimustel.”

See on tähtis osa meie püüdlustest muuta Euroopa kriisidele vastupidavamaks. See pole oluline mitte üksnes õiguskindluse, vaid ka turu usaldusväärsuse tagamiseks. Kuna selle muudatusega ei suurendata liidule antud pädevust, nõustusid kõik Euroopa Ülemkogu liikmed, et on asjakohane kasutada lihtsustatud läbivaatamismenetlust. Selle kohaselt peab Euroopa Parlament esitama nüüd oma arvamuse. Sama peavad tegema Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. Me loodame saada teie heakskiidu. Usun, et ma ei pea teile meelde tuletama, kui tähtis on menetluse võimalikult kiire ja sujuv läbiviimine ajal, mil turu ebakindlus valmistab endiselt muret.

Ma tean, et te olete – ka oma vastutavates komisjonides – küsimust tähelepanelikult jälginud, eelkõige minu juhitava majanduse juhtimise rakkerühma töö kestel. Selle rakkerühma töö tõttu olen kohtunud seitsme kõige rohkem asjassepuutuva parlamendikomisjoni esimehega. Ma soovin tänada president Buzekit tema asjaomase panuse eest Euroopa Ülemkogu kohtumisel ja selle eest, et ta andis meile teada parlamendi valmisolekust seda küsimust kiiresti arutada.

Teie arvamuse toel saab Euroopa Ülemkogu kõnealuse otsuse eelnõu oma märtsi kohtumisel vastu võtta. Seejärel tuleb aluslepingu muudatus igas liikmesriigis heaks kiita. On seatud eesmärgiks, et muudatus jõustuks hiljemalt 1. jaanuaril 2013, et alalise mehhanismi saaks sisse seada 2013. aasta juunis.

Veel uuris Euroopa Ülemkogu, mis võiksid olla tulevase mehhanismi põhielemendid. Juba oktoobris palusime komisjonil ettevalmistusi teha. Selle tulemusena esitati 28. novembril eurorühma rahandusministrite avaldus, mille Euroopa Ülemkogu oma kohtumisel täielikult heaks kiitis. Selles on ette nähtud, et tulevane Euroopa stabiilsusmehhanism luuakse praeguse mehhanismi alusel, et oleks tagatud IMFi osalemine. EL jätkab üldkehtivate IMFi ja rahvusvaheliste tavade ranget järgimist. Erasektori rollist niipalju, et otsused tehakse üksikjuhtumipõhiselt, seega ei ole erasektori osalemine tulevase stabiilsusmehhanismi alusel toetuse saamise eeltingimus.

Euroopa Ülemkogu pidas ka väga hea ja põhjaliku arvamustevahetuse viimasel ajal majanduses toimunu üle ja selle üle, kuidas tulla toime kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide majandust kimbutavate lühi- ja ka pikaajaliste probleemidega. Keskpanga president osales samuti kohtumisel ning Euroopa Ülemkogu väljendas heameelt kohalviibinud euroala liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide ning ELi institutsioonide avalduse üle. Arutelu käigus leidis kinnitust liikmesriikide ja institutsioonide otsusekindlus ja ühtsus. Kõik kohtumisel osalenud olid ühel nõul. Olen kindel, et kuigi analüüsis keskendutakse eeskätt 17 praegusele euroala riigile, nõustuvad sellega kõik 27 liikmesriiki. Seega on olemas ühine tahe muuta meie riikide majandus kriisidele vastupidavamaks ja parandada Euroopa struktuurset majanduskasvu.

Lubage mul nimetada vastuvõetud avaldust peegeldava ühise mõtteviisi elemente. Kolm punkti on seotud liikmesriikide valitsuste ülesannetega: esiteks eelarvepoliitilise vastutuse säilitamine, teiseks majanduskasvu soodustamine ja kolmandaks see, et kaks riiki, kelle suhtes kohaldatakse toetusprogramme, rakendavad jõuliselt vajalikke meetmeid, ning me kõik tunneme heameelt edusammude üle, mida Kreeka ja Iirimaa valitsused ja rahvas on teinud.

Kaks ülejäänud punkti käsitlevad tööd, mida peavad tegema Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid koos. Esiteks palub Euroopa Ülemkogu teistel institutsioonidel, eriti parlamendil tagada, et minu juhitava rakkerühma töö põhjal oktoobris saavutatud kokkulepped seoses stabiilsuspakti ja makromajandusliku järelevalvega viiakse suveks ellu. See on meie ühine ülesanne. Teiseks leppisime kokku, et pangandussektoris tuleb läbi viia uued stressitestid, millega tagada täielik läbipaistvus ELi iga-aastase hindamise laiemas kontekstis.

Meie siht on selge. Euroala liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid ning ELi institutsioonid „on valmis tegema kõik, mis on vajalik kogu euroala stabiilsuse tagamiseks”. Töö selle üldise seisukoha üksikasjade väljatöötamiseks jätkub.

Kohtumise teisel päeval keskendusime suhetele oma strateegiliste partneritega. Cathy Ashton esitas eduaruanded selle kohta, kuidas on arenenud suhted strateegiliste partneritega, ja mina jagasin kolleegidele teavet kolme hiljutise tippkohtumise headest tulemustest. Need olid tippkohtumine president Obamaga, mille käigus lisasime uusi suundi Atlandi-ülesesse koostöösse majanduskasvu, tööhõive ja julgeoleku küsimustes, näiteks keskkonnahoidlik majanduskasv ja küberjulgeolek; tippkohtumine president Medvedeviga, kus me saavutasime kahepoolse kokkuleppe Venemaa ühinemise kohta WTOga, mis on suur saavutus; ning tippkohtumine India peaministri Singhiga, mis oli tunnistuseks suurtest edusammudest kaugeleulatuva ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingu sõlmimisel, mida loodetakse käesoleva aasta esimeses pooles, ning mille tulemusena koostati ka ühisavaldus rahvusvahelise terrorismi kohta.

Kõik need kohtumised näitasid, et meie partnerite jaoks ei ole Euroopa Liit üksnes majandusliit ja kaubandusblokk, vaid ka geopoliitiline partner.

Lisaks otsustas Euroopa Ülemkogu anda Montenegrole kandidaatriigi staatuse. See rõhutab Euroopa Ülemkogu veendumust, et Lääne-Balkani riikidel on õigus kuuluda Euroopa Liitu.

Peale selle saavutasime kooskõlas mõni päev varem välisministrite kohtumisel otsustatuga kokkuleppe Côte d’Ivoire’i käsitleva seisukoha suhtes, andes sellega selgelt märku, et demokraatlike valimiste tulemusi peab austama.

Nagu teate, käsitleb Euroopa Ülemkogu 4. veebruaril peamiselt meie majanduskasvu temaatikat. Innovatsioon ja energeetika – eelkõige energiajulgeolek – on sellega seoses kõige tähtsam. Märtsis anname esimese hinnangu Euroopa poolaasta ettevõtmisele. See ei tohi olla bürokraatlik protsess, vaid sellest peab saama tõeline võimalus arutada süvitsi meie majanduse olukorda ja võetavaid meetmeid.

Kallid kolleegid, me oleme loomulikult teadlikud, et peame tugevdama ja süvendama euroala majanduse koordineerimist ja lähenemist. Me teeme võimalikult palju tööd üldises raamistikus ja ma olen veendunud, et saavutame vajaliku üksmeele.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – Austatud parlamendi president! Eelmisel aastal tabas Euroopa Liitu hulk raskeid katsumusi ja detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumine näitas, kui tahtejõuliselt oleme valmis tegema ükskõik milliseid otsuseid, mida meil oma saavutuste kaitsmiseks vaja on. Oleme oma täielikku pühendumust euroala ja eurot kasutavate liikmesriikide toetamisele näidanud eelkõige kokkuleppega Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamise ja aluslepingu asjakohase muutmise kohta, mis on kasuks kogu ELile.

Komisjon võtab ametliku arvamuse aluslepingu teksti muutmise kohta vastu enne kevadist Euroopa Ülemkogu kohtumist. Kindlasti selgitame omalt poolt Euroopa kodanikele, miks seda piiratud muudatust tuleks toetada. See kokkulepe võimaldab meil protsessi kiirendada ja komisjon teeb rahandusministritega tihedat koostööd, et panna alalise stabiilsusmehhanismi üksikasjad paika enne kevadist Euroopa Ülemkogu kohtumist. Kuigi sellest saab valitsustevaheline mehhanism – see oli ainus valik, mida liikmesriigid olid valmis kaaluma –, on oluline, et see luuakse täielikus kooskõlas aluslepinguga ja et sellega tugevdatakse meie stabiilsuseeskirju vastavalt eelarvealase järelevalve põhimõtetele ja seda käsitlevatele õigusaktidele.

Need otsused on seotud suurema hulga meie võetavate meetmetega, mis kuuluvad meie plaani selle kohta, kuidas tulla toime majanduskriisi ja selle tagajärgedega ning samuti vajadusega suurendada majanduskasvu ja luua töökohti. Euroopa Ülemkogu on seda tunnistanud. Euroala liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid ning eriti ELi institutsioonid on samuti selgelt teatanud, et on valmis tegema kõik mis vaja kogu euroala stabiilsuse tagamiseks. Eelkõige kutsusid riigipead ja valitsusjuhid üles otsustavalt tegutsema, et tagada kuni alalise mehhanismi jõustumiseni piisava rahalise toetuse kättesaadavus Euroopa finantsstabiilsusvahendi raames. Need olid viimase Euroopa Ülemkogu järeldused.

Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles võtma juuniks kiiresti vastu komisjoni eelmise aasta septembris esitatud ettepanekud majanduse juhtimise kohta. Ülemkogu tunnistas, et Euroopa 2020. aasta strateegia on tähtis ka Euroopa tagasipööramisel jätkusuutliku majanduskasvu teele. Euroopa poolaasta, mille me eelmisel nädalal koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga käima lükkasime, seob kõik need suundumused ühte. Usun, et see on suur uuendus, mis parandab otsustavalt viisi, kuidas me juhime ja kooskõlastame Euroopa Liidus oma üksteisest sõltuvaid majandussüsteeme. Sellega seatakse sisse tõeline Euroopa majanduse juhtimine. Nii toimib meie uus majanduse juhtimine – juhtimine, mis peaks andma kriisile igakülgse vastuse.

Komisjon on seda iga-aastases majanduskasvu analüüsis väga selgelt märkinud. Lubage mul sellele keskenduda, sest leian – tuginedes ka Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumise väga tähtsatele järeldustele –, et nüüd on senisest olulisem uurida edasisi samme. Usun, et tekkimas on uus reaalsus. Majanduse juhtimise ja koordineerimise poliitika on muutunud ja see ei ole juhtunud pelgalt seepärast, et niinimetatud föderalistid seda tahtsid. Seda tahavad turud. Seda tahavad meie rahvusvahelised partnerid. See on mõistuspärane valik ning me kasutame seda nüüd ja edaspidi.

Uus Euroopa poolaasta hõlmab karmimaid eelarve-eeskirju ning tugevdab stabiilsuse ja kasvu pakti majanduse tõhusa koordineerimisega. See võimaldab eelnevat koordineerimist, mis tähendab, et me arutame üksteise poliitikat – nii majandus- kui ka eelarvepoliitikat – enne selle vastuvõtmist. Enam ei vaata me tagasi, et teha korrektiive, vaid pöörame pilgu ettepoole, et anda suuniseid.

Kõnealune ennetav lähenemisviis ongi põhiline asi, mis teeb sellest Euroopa Liidu jaoks ajaloolise sammu. Tegelikult lisame riikliku eelarve- ja majanduspoliitika kujundamisse tõelise Euroopa mõõtme. Nüüdsest alates aitame poliitikat juba ette kujundada, mitte ei tegele selle tagantjärele hindamise ja parandamise katsetega.

Lõpliku otsuse riigieelarve kohta teeb loomulikult liikmesriigi parlament. See on õige ja nõuetekohane, kuid uus majanduse juhtimise vorm kujutab endast lihtsalt mõistuspärast reageerimist uuele reaalsusele. Kui me näeme, mil määral on euroala ja kogu Euroopa Liit omavahel seotud, peaks liikmesriik saama otsused vastu võtta teadmisega, mida tema naabrid kavatsevad teha. Selline teabe jagamine annab riikide parlamentidele võimu ja tugevust. See ei kahjusta nende otsustusõigust.

Iga-aastane majanduskasvu analüüs paneb selle protsessi käima ja selle põhisõnumid on selged: taastada stabiilsus, mitte viivitada kauem struktuurireformidega ja kiirendada majanduskasvu soodustavate meetmete võtmist. Kõigepealt on vaja taastada stabiilsus, konsolideerides riigi rahandust. Kui me raamatupidamist korda ei saa, ei taasta me ka usaldust Euroopa riikide majanduse suhtes. Kui me ei taasta usaldust, ohustab meid majandusseisak ja kõik sellest tulenevad negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed, eelkõige tööhõive valdkonnas.

Kuid me peame selle käsitlemisel säilitama kaine mõistuse ja tegutsema läbimõeldult. Eelarve konsolideerimine ei tähenda võla vähendamist kulude järsu kärpimise abil. Eelkõige on see seotud teatud valdkondade tähtsustamisega ning uuendustegevus, haridus ja uued energiavormid on sellise eelistuse jaoks head kandidaadid.

Iga-aastase majanduskasvu analüüsi teine põhisõnum on edendada struktuurireforme, et me saaksime luua uusi töövõimalusi. Valik on lihtne: kas me tahame majanduskasvu ilma töökohtadeta või majanduskasvu koos uute töökohtadega? Kui eelistame viimast, tuleb meil üht-teist ära teha. Me peame kutsuma liikmesriike tungivalt üles keskenduma sel aastal tööturu reformimisele, et kõrvaldada takistused tööhõive suurenemise eest. Me peame aitama inimestel tööle tagasi minna või leida uus töökoht, muutes töötamise ahvatlevamaks. Meil tuleb reformida pensionisüsteeme ja veenduda, et töötute olukord ei halveneks pärast seda, kui nad töö leiavad.

Ma tahan kinnitada: struktuurireform ei tähenda sotsiaalkaitse taseme langust. See tähendab, et me toome tagasi need inimesed, kes on praegu tööturult välja jäänud – eelkõige noored. Noorte töötuse tase on mõnes liikmesriigis isegi headel aegadel lubamatult kõrge. Igaüks, kes tõeliselt hoolib sotsiaalsest Euroopast, teab, et see ei saa nii jätkuda. Rahvusvahelise konkurentsi suurenedes saame oma sotsiaalse turumajanduse alles hoida üksnes siis, kui suudame kohaneda.

Iga-aastase majanduskasvu analüüsi kolmas põhisõnum on see, et majanduskasvu soodustavate meetmete võtmist tuleb kiirendada. Sellega seoses on ülioluline meie Euroopa 2020. aasta strateegia. Peame keskenduma meetmetele, mis toovad lühikeses ja keskpikas plaanis selget majanduslikku kasu ning mida on võimalik suhteliselt kiiresti vastu võtta. See tähendab investeerimist majanduskasvu suurendavatesse valdkondadesse, meie ühtse turu potentsiaali täielikku ärakasutamist, suuremat investeerimist energia-, transpordi- ja IT-taristusse – osaliselt uuenduslike rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Liidu projektivõlakirjade kaudu – ning jätkuvat Doha vooru lõpuleviimise nõudmist, jätkates samas vabakaubanduslepingute sõlmimist meie peamiste partneritega. See kõik peab kajastuma järgmises mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus. Euroopa järgmine eelarve peab soodustama majanduskasvu.

Lugupeetud parlamendisaadikud! Meie majandus hakkab liikuma õiges suunas. Elavnemine on alanud ja see toimub praegu reaalmajanduses. Sel aastal peaks SKP suurenema ligikaudu 1,5% ja jõudma 2012. aastaks 2% kasvuni. Euroopa tootmissektor on viimastel kuudel märgatavalt kosunud. Me peaksime nägema ka tööhõive väljavaadete pidevat paranemist ja esimesi märke on riigieelarvete puudujäägi vähenemisest, mis on tingitud eeskätt juba võetud konsolideerimismeetmetest ja mida mõnel juhul toetab majanduskasvu taastumine. Euroopa Liidus keskmiselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk prognooside kohaselt vähenema tänavuselt 6,8%lt SKPst 2012. aastaks 4,2%ni SKPst.

Kuid teeksime ränga vea, kui pöörduksime kergendatult ohates tagasi halbade kommete juurde. Maailm on muutunud. Me ei saa vanamoodi tegutsemise juurde naasta. Kui me ei astu vajalikke samme nüüd, mil meid on tabanud Euroopa lõimumise ajaloo suurim kriis, siis millal on liikmesriigid valmis võtma tõelisi majanduspoliitilisi meetmeid, mis on kooskõlas nende endi seatud eesmärkidega? Kes veel peaks liikmesriike innustama neid otsuseid tegema, kui mitte meie siin, Euroopa tasandil? Ainult siis, kui saame selgust oma võlgades ja tasakaalustame rahanduse, võime kriisiohjelt üle minna majanduskasvu edendamisele. Ma ei räägi suvalisest kasvust, vaid loomulikult jätkusuutlikust ja kaasavast majanduskasvust.

See tähendab struktuurireforme, millest paljusid oleme soovitanud juba mitu aastat – reforme, mis mõjutavad kõiki struktuure, kuid mille eesmärk on langetada hindu, suurendada uute töökohtade loomise võimalusi ja võimaldada uuenduslikke toimimisviise. Ma usun tõesti, et meil on oma kodanike ees kohustus valida majanduskasv koos uute töökohtadega. Iga-aastane majanduskasvu analüüs on teeviidaks.

Seega pühendugem nüüd tõsiselt majanduspoliitika põhjalikule koordineerimisele ja tõelisele Euroopa majanduse ühisele juhtimisele kõigi meie kodanike nimel. Tänan tähelepanu eest!

(Aplaus)

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud Euroopa Ülemkogu eesistuja, lugupeetud Euroopa Parlamendi president, austatud komisjoni president! Viimane Euroopa Ülemkogu kohtumine näitas selgelt, et euro on Euroopa integratsiooni oluline tugisammas. Selle stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks tuleb teha kõik mis võimalik.

Meie riigipead ja valitsusjuhid on pärast seda kohtumist kinnitanud oma suurt usku Euroopa vääringusse ning asjaolu, et Eesti liitus selle aasta alguses euroalaga, on veel üks märk sellest. Ühtlasi on ta väga heaks eeskujuks nendele suurtele riikidele, kes ei suuda kriteeriumidest kinni pidada.

Sellele vaatamata ei alahinda keegi euroala majanduslike ja sotsiaalsete raskuste tõsidust Euroopa jaoks. 2011. aastal tuleb teha kõik mis võimalik, et nendele probleemidele lahendus leida ja turge rahustada. Lahendused ei tohi olla pealiskaudsed, vaid need peavad olema struktuursed. Teisisõnu tuleb luua õiged tingimused pikaajalise majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks. Arvan, et oleme selles küsimuses ühte meelt.

Esiteks tähendab see, et riigi rahanduse olukorda tuleb parandada. Toetagem seda eesmärki jõuliselt, ärgem andkem alla! Teiseks tähendab see, et liikmesriigid peavad veelgi enam lähendama oma eelarvepoliitikat, samuti maksu- ja sotsiaalpoliitikat.

Samuti tähendab see, et me peame saavutama kiire kokkuleppe euroala päästefondi suhtes ja et sellel fondil on mõte üksnes siis, kui seda toetatakse eelarvedistsipliini käsitlevate eeskirjade range jõustamisega. Meie kodanikud peavad teadma, et riikidel, kellele nad raskes olukorras appi tulevad, on väga kindel kontroll oma rahanduse üle. Vastasel korral ei ole nad enam nõus raha välja laduma, kui ma võin nii väljenduda.

Lõpetuseks peame, nagu ma ütlesin, looma majanduskasvu ja tööhõivet soodustavad tingimused. See hõlmab ka Euroopa siseturu lõpuleviimist, suuremaid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning elukestvat haridust ja koolitust. Minu fraktsioon soovib, et üleeuroopalist tegevust eelistataks valitsustevahelisele tegevusele kõigis valdkondades, sest see on palju tõhusam ja jätkusuutlikum.

Lugupeetud ülemkogu eesistuja, ma kutsun teid üles hoolitsema selle eest, et aluslepingu reform, mis sai Euroopa Ülemkogu viimasel kohtumisel heakskiidu, viidaks lõpule nii kiiresti ja sujuvalt kui võimalik.

Arutelu eelarve üle on alles algamas. Minu fraktsioon nõuab ka edaspidi Euroopa avaliku sektori rahastamise põhjalikku läbivaatamist eelseisvatel aastatel, et tagada Euroopas taas majanduskasvu ja tööhõivet soodustavad tingimused.

Austatud komisjoni president, uurigem kõike üksikasjalikult, ärgem kartkem ning – nagu ma juba korduvalt olen öelnud – kasutagem kaht või kolme erinevat eelarvemudelit: näiteks kuidas me saame Euroopa tema praegusest seisust välja tuua 1%ga, 2%ga või 5%ga? Ressursside vähendamisega me edu ei saavuta. Kui tahame luua töökohti, on vaja rohkem Euroopa ressursse, ja see ei tähenda, et liikmesriigid peavad rohkem raha kulutama.

Austatud eesistuja Van Rompuy ja president Barroso, me ei tohi karta. Esitage meile need ettepanekud ning meie, riigipead ja valitsusjuhid ning samuti parlament, peame leidma õige lahenduse – kuid andke meile vähemalt mitu valikut.

  Stephen Hughes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud president! Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumisel jõuti viimaks poliitilisele kokkuleppele alalise kriisilahendusmehhanismi suhtes, kuid arvestades turgude jõulujärgset reaktsiooni seoses Portugali, Hispaania ja Belgia maksejõulisust puudutavate hirmudega, peame küsima, kas seda pole mitte taas liiga vähe ja liiga hilja. Kavandatav Euroopa stabiilsusmehhanism ise tekitas finantsturgudel uusi küsimusi ja olemasolevat finantsstabiilsusmehhanismi peetakse nüüd ebapiisavaks. Järjekordselt jäeti võimalused kasutamata.

Detsembris edastas parlament nõukogule selge märguande eurovõlakirjade kohta, kuid ei nõukogult ega komisjonilt ole tulnud edasiviivat vastust. Alates 2008. aastast oleme näinud üksnes pidevat viivitamist ja liikmesriikide ja institutsioonide omavahelist vägikaikavedu ning iga kord on tulemuseks piinlikult pikaksvenitatud vastus, mis saabub aga liiga hilja ja sisaldab nõutust vähem.

Probleemi iseloomustab kõige paremini asjaolu, et praeguste majanduslike ja rahaliste katsumustega toimetulemiseks puuduvad meil lihtsalt vajalikud vahendid. Neid kas pole üldse või on need ebasobivad. Meie institutsiooniline otsustusprotsess on keeruline ja ebademokraatlik ning meie majanduspoliitika strateegia on vastuoluline ja vähetõhus.

President Barroso, finantsturud ei avalda meile survet üksnes kõrge võla- ja puudujäägitaseme tõttu. Nad teevad seda ka sellepärast, et tahavad hüvitist riski eest, mis on seotud raha laenamisega projektile, mis ei näi olevat suuteline tagasimaksetähtajani jõudma või oma eesmärki täitma.

Euroala ei hoia praegu koos mitte niivõrd selle asutajate unistus kuivõrd lihtsalt hirm alternatiivi ees, milleks on süsteemi täielik kokkuvarisemine. Kriisi lahendamise armetu läbikukkumine paneb Euroopa projekti poliitilisse ummikseisu. Milline on praegu võimalus, et muudetud aluslepingust kasvavad välja tugevamad ja demokraatlikumad institutsioonid?

Niisugustel arukatel üleskutsetel suurendada poliitilist lõimumist nagu see, mille tegi eelmisel nädalal Saksamaa keskpanga juht, ei ole mingit võimalust läbi lüüa. Austatud president Barroso, seda arvesse võttes olen ma rabatud komisjoni otsesest rünnakust sotsiaalse Euroopa vastu ja sekkumisest liikmesriikide tööturgude toimimisse, nagu tehti Iirimaa puhul. Iga-aastase majanduskasvu analüüsi puhul on tõepoolest tegemist otsese rünnakuga töötajate kaua aega tagasi kätte võideldud ning sotsiaalselt ja majanduslikult tähtsate õiguste vastu ning ka kollektiivläbirääkimiste põhimõtte vastu.

Kui Euroopa Ülemkogu selle heaks kiidab, on minu arvates tegemist halvima võimaliku strateegiaga, mis meil praeguses olukorras olla saab. See ei ole ainult majanduslik hullumeelsus, vaid Euroopa projekti jaoks üdini kahjulik.

Lugupeetud president, suured ideed võivad läbi kukkuda ja ma tunnen Euroopa projekti pärast tõepoolest muret. Ajalugu õpetab, et ebaõnnestumise võimalust eitatakse viimase minutini. Tunnistagem seda võimalust.

Kolleeg Farage noogutab. Tegevusetus, austatud eesistuja Van Rompuy ja president Barroso, mängib kaardid Nigel Farage’i ja tema liitlaste kätte. Jumala pärast, tegutsegem ometi!

  Sylvie Goulard, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud parlamendi president, lugupeetud eesistuja Van Rompuy ja president Barroso! Ma tahaksin esitada kaks märkust eelmise aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta.

Esimese märkusega soovin teile meelde tuletada, et kriis avaldab liidule enneolematut mõju ühel lihtsal põhjusel: me oleme algusest peale olnud õiguslik ühendus ja sellises ühenduses on õigus eriti tähtis. Austatud president, küsimus ei ole õiguskuulekuse kahjustamises, kuid selleks, et tulla toime tõsise kriisiga, mida teie äsja avaldatud iga-aastane majanduskasvu analüüs meile meelde tuletab, vajame tegusid, mitte õigusnormide tähttähelist järgimist.

Te ütlete, et kõnealune aluslepingute muutmine on turgude rahustamiseks väga oluline. Esiteks, kui lubate mul olla pisut häbematu, siis näib mulle, et pärast Euroopa Ülemkogu oktoobrikuist kohtumist ei olnud turud eriti rahunenud. Seega olge ettevaatlikud, kui teie soov on turge rahustada. Mõelge vaid, mis juhtuks, kui see muutmine ebaõnnestuks.

Minu kodumaa on riik, mis koges läbikukkunud rahvahääletuse traumat, ilma et tal oleks olnud varuplaani. Te olite juba siis ametis, president Barroso. Mõnikord peame mõtlema, mis juhtub, kui me ütleme turgudele, et peame muutma aluslepinguid ja kõik peab olema tehtud selleks kuupäevaks, ja siis loodame, et see saab tehtud. On selge, et sellepärast valite te lihtsustatud menetluse, lootuses, et see läheb nii. Kui ei lähe, võite küll rahustada turge, kuid kindlasti mitte inimesi.

See viib mind minu teise mõtte juurde – palju kära eimillestki. Te muudate aluslepinguid õigusesätte pärast. Te ei muuda neid selleks, et anda kodanikele kauaoodatud vastuseid. Meid on siin kuus raportööri, kes me teeme tööd majanduse juhtimise paketiga, mille komisjon koostas ilma vajaduseta aluslepinguid muuta. Me nõustusime töötama vajaduseta aluslepinguid muuta, kuid poole peal öeldi meile: „Me muudame aluslepinguid.” Näib, nagu ütleksime inimestele, et me saame muuta aluslepinguid, et me saame minna kogu selle bürokraatia juures nii kaugele, kuid kui on tõeliselt vaja tegutseda, ei tee me seda ei 2020. aasta strateegia tõsiseltvõetavuse ja majanduskasvu tagamiseks ega ka inimestele töökohtade loomiseks.

Kõigele lisaks palub detsembrikuine Euroopa Ülemkogu meil tööd kiirendada. Hästi, kiirendagem tööd! Ma paluksin nõukogul oma tööd kiirendada, eesistuja Van Rompuy. Parlament on oma raportid juba esitanud. Töö kiirendamiseks on väga lihtne võimalus: te lähendate oma seisukohad meie seisukohtadele ja meie ei mõtle enam kaasotsustamisele kui menetlusele, mille kohaselt nõukogu otsustab ja parlament kohaneb selle otsusega.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud president ja eesistuja Van Rompuy! Minu peamine mälestus viimasest ülemkogu kohtumisest teie kokkuvõttes kajastamist ei leia ja seepärast tahaksin sellest kohtumisest esitada teistsuguse kokkuvõtte. Tänase päeva vaatenurgast on kõige tähtsam asi, mis mulle meenub, see, et Brüsselis toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise ajal langetas reitinguagentuur Moody’s Iirimaa krediidireitingut.

Sel hetkel saime kõik teadlikuks, kui ebaõnnestunud on meie pingutused ohjata kriisi, millega peame endiselt tegelema. Kõik, kes võrdlevad eri riikide võlakriisi peamisi näitajaid, on tõenäoliselt üllatunud, nähes, kui edukas on olnud eurovastane spekuleerimine. Seevastu üks riik, nimelt Ameerika Ühendriigid, kelle probleemid on palju suuremad kui Portugalil või Hispaanial, jääb sõjast, mida spekulandid euro vastu peavad, täiesti puutumata. See on asjade praegune seis.

Uus aasta on alanud ja meil tuleb tegelda uute probleemidega. Me peaksime nüüd ja praegu käsitlema probleemi, mille tekkimist kohtumisel ennustasime – teisisõnu ei ole kohtumisel kokku lepitu piisav. Usutavasti oleme kõik nüüdseks aru saanud, et paljud Euroopa riigid on raskustes. Neil on suur võlakoorem, sealhulgas nii erasektori võlana kui ka valitsemissektori liiga suure võlana. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ei suuda oma probleeme ilma abita lahendada.

Milline peaks olema meie järgmine samm? Usume, et pelgalt valitsemissektori võla vähendamine, millega paljud riigid on hakanud Euroopa Liidu ja selle ühiste otsuste toel tegelema, ei ole piisav ja et need riigid viiakse taluvuse piirile. Tuleb uuesti kokku leppida, kuidas see saaks toimida tõeliselt vastuvõetaval moel. Usun, et niisugune sündmuste kulg, nagu võib täheldada näiteks Ungaris, on hoiatavaks märguandeks selle kohta, mis võib juhtuda, kui jõukuse jaotumine Euroopa Liidu riikides on liiga ebaõiglane ja lõhe liiga suur. Valitsemissektori võla vähendamise käigus peame pöörama senisest suuremat tähelepanu õiglusele.

Peale selle arvame – ma tahan seda rõhutada –, et pangandussektor tuleb ümber struktureerida. Me ei ole veendunud, et suudame õigustada võlakoorma edasist suurendamist eesmärgiga päästa selle sektori „elavad surnud”. Ma olen täiesti nõus Sylvie Goulardi sõnadega. Meil on vaja meetodit, mis võimaldab meil eurooplased uue rohelise leppe raames tulevikuks ette valmistada ja võtta selles kriisis uus suund. Ma tahan veel kord rõhutada, et Euroopa on elamiseks suurepärane koht ja meil on palju teha, et see nii ka jääks.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Euroopa Ülemkogu langetas tähtsaid otsuseid kriiside tulevase juhtimise kohta, kuid ma nõustun president Barrosoga, et selle põhjustanud probleemid püsivad: need on vajadus taastada eelarvedistsipliin ja mõne liikmesriigi tahtmatus viia läbi tõsiseltvõetavaid majandusreforme.

Meile öeldi, et ühisraha kasutuselevõtmise korral ei saa liikmesriigid enam end probleemidest välja devalveerida ja peaksid selle asemel reformima oma majandust, et muuta see konkurentsivõimelisemaks. See näis küll esmapilgul ahvatlev ettepanek, kuid paljudel meist oli õigus seda mitte uskuma jääda, sest see osutuski petlikuks väljavaateks. Mõni liikmesriik suutis leida oma majanduse kunstlikuks turgutamiseks muu lahenduse, kasutades varade hinnainflatsiooni, mille põhjustas osaliselt ebasobivalt madal intressimäär ja soovimatus võtta muid korrigeerivaid meetmeid, või süstides majandusse liiga suurel hulgal laenatud avaliku sektori vahendeid, mõnel juhul sellest tuleneva eelarvepuudujäägi varjamiseks.

Kuigi me peame selle poliitika otseste tagajärgedega tegelemiseks kahtlemata lahendusi leidma ja eelarvekärped on üliolulised, peame sama palju pühenduma majandusreformi läbiviimisele: suurendama tööturu paindlikkust uute töökohtade loomiseks, avama turud ja kõrvaldama kaubandustõkked ning elavdama erasektori investeeringuid, et saaksime täita avaliku sektori kulutuste vähendamisest tuleneva tühimiku.

Majandus- ja finantskriis muutis valitsuse ulatusliku sekkumise majandusse vältimatuks, kuid me ei tohi leevendavaid meetmeid ajada segamini parandusmeetmetega. Pikaajaline lahendus ei seisne suuremas valitsemissektoris. See seisneb majanduskasvus, mida loovad konkurentsivõimelisel turul tegutsevad edukad ettevõtted ja ettevõtjad, kes suudavad pakkuda väärtust tarbijale ja luua töökohti meie kodanikele.

Sellepärast on näiteks Euroopa 2020. aasta strateegia, ühtse turu akt ja algatus „Innovatiivne liit” nii olulised ning neile tuleks pöörata väärilist tähelepanu. Panused on suured. Sel ajal kui meie oleme tegelnud vahetu kriisiga, on muud maailma riigid – millest mõne poliitilised väärtused näivad meie omadest väga erinevad – edasi rühkinud. Kui me ei välju sellest kriisist reformimeelsetena, ootab meid vältimatu suhteline allakäik, mis toob meie väärtuste edendamise ja ka meie planeedi tuleviku jaoks kaasa kõige tõsisemad tagajärjed.

  Joe Higgins, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Austatud president! Alaline finantsstabiilsusmehhanism ei ole tegelikult midagi muud kui veel üks vahend, mille abil pehmendada suurte Euroopa pankade jaoks nende hoolimatu finantsturgudel spekuleerimise tagajärgi. See on mehhanism, mille abil panna töölisklassi kuuluvad inimesed üle kogu Euroopa maksma purunenud finantssüsteemi kriisi eest ja kriisist laastatud Euroopa kapitalismi eest.

Austatud president Barroso ja eesistuja Van Rompuy, palun öelge mulle täna – sest te ei ole seda siiani teinud –, kui eetiline on panna spekulantide ja pankurite poolt Iirimaa kinnisvaraturul maha mängitud kümnetesse miljarditesse eurodesse ulatuvate erasektori halbade laenude tasumine Iirimaa rahva õlule, kellel pole selles mingit süüd. IMFi ja ELi sekkumine Iirimaal ei ole kaugeltki päästemeede, vaid vahend, millega muuta Iirimaa maksumaksjad Euroopa pankade sõltlasteks. Te hävitate meie teenused ja meie inimeste elatustaseme. Te väidate end olevat demokraadid, kuid muudate Euroopa töörahva turgude, finantsturgude orjadeks, kusjuures need turud veavad teid ninapidi.

Teie finantsstabiilsusmehhanism on turgude poolt peale sunnitud pahatahtlik relv, mis on maskeeritud millekski heaks. Meie, Iirimaa vasakpoolsed, nõuame, et enne selle vastuvõtmist korraldataks Iirimaa rahva seas referendum.

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud president! Mis sõna kasutatakse seoses euroga kõige sagedamini? Ei, see ei ole „läbikukkumine”, kuigi võiks olla. See on „stabiilsus”, kas pole? Kümme aastat tagasi ütlesid kõik, et euro toob meile stabiilsuse. Nüüd, kümme aastat hiljem, julgen väita, et see tõi kaose, ebakõla ja viletsuse miljonitele inimestele, kuid endiselt kuuleme ka täna hommikul sõna „stabiilsus”. Stabiilsus – seda nimetas president Barroso ja seda kasutas eesistuja Van Rompuy.

Me patsutame iseendale õlale, sest eelmisel nädalal õnnestus võlakirjaoksjon Portugalis, kuid tegelik olukord on selline, et Euroopa Keskpank kasutas maksumaksjate raha oma võla väljaostmiseks. Teie kinnitused, et kõik on hästi, ei ole usutavad.

Keda te enda meelest lollitate, härra Van Rompuy? Võlakirjade tulusus Portugalis suurenes eile ligikaudu 7%. Inimesed terves liidus ei toeta enam ühisraha ja Hispaania pärast ei ole lahing veel isegi alanud. Süsteem ise ebaõnnestub ja te tahate ikkagi päästefondi vahendeid kahekordistada. Te tahate isegi suurendada päästefondi ulatust, et lisaks EKPle saaksite ka teie jätkata oma võlgade väljaostmist veelgi suuremas mahus.

Te kasutate kriisi suure hoovana maksuliidu idee edendamiseks. Kui see teil õnnestub, peaksime nime muutma – Euroopa Liitu tuleks hakata nimetama võlaliiduks. Kui teie tegevus kannab vilja, jäävad lõunapoolsed riigid majandusvanglasse, kus inimeste kannatustest ei räägita, samal ajal kui põhjapoolsed riigid jäävad igavesti maksma seda hiigelarvet ja intresse, mis on nende enda majanduse jaoks liiga suured. Oleme jõudnud punkti, kus on tegelikult ükskõik, mida keegi teist ütleb. Keegi ei usu teid. Rahvas ei toeta teid. Loodan ja palvetan, et turud murravad teid.

  Barry Madlener (NI). – (NL) Austatud president, lugupeetud kolleegid! President Barroso kaunitest, kuid tühjadest sõnadest suutsin välja lugeda peaasjalikult vaid ühe tõelise mõtte, nimelt selle, et rikkad liikmesriigid peavad maksma vaeste liikmesriikide eest, sest selline on asjade tegelik seis. Näib, et niisugune olukord jätkub veel mõnda aega. Me kuuleme pidevalt, et peame aitama teisi riike, kuid keegi ei ole öelnud, kuidas me seda tegelikult tegema peaksime. Asja tuum on põhimõtteliselt selles, et Hollandi kodanikud peavad oma rahakotid välja otsima ja maksma nõrkade liikmesriikide eest, kellest mõned liitusid euroalaga pettust kasutades.

President Barroso ütleb: „Valige jätkusuutlik majanduskasv.” See on tühi sõnakõlks, sest ta ei ole öelnud, kuidas me peaksime seda tegema. Mis juhtub siis, kui see ei toimi? Miks me ei tööta välja stsenaariumi, mis võimaldaks Kreeka-taolistel riikidel võtta taas kasutusele oma vääring? Näib, et see ei ole võimalik ning et te ei ole valmis sedalaadi stsenaariume välja töötama, kuigi paljud majandusteadlased usuvad, et need võiksid tegelikult väga hästi toimida ja et need võivad olla meie parim valik.

Ma jätkan majanduskasvu ja tööhõive jaoks tingimuste loomise küsimusega. Kuidas me peaksime seda käsitlema? Üldine sõnum, mida ma kuulen, on see, et selleks tuleks vähendada avaliku sektori kulutusi, ja just seda me Hollandis ka teeme. Ja mida teeb Euroopa Liit? Tänab Hollandit oma kulutuste suurendamisega. Kas te mäletate taotlust suurendada ELi eelarvet 6%? Tõenäoliselt pidid selle kinni maksma peamiselt Hollandi kodanikud, mistõttu on teie usutavus ka selles küsimuses väike.

Lühidalt on minu mõte selles, et Hollandi tasu vaeste riikide eest maksmisel on Hollandi enda majanduskasvu vähenemine. Hollandi kodanikke ähvardab 27 miljardi euro suurune risk ja see summa näib ainult kasvavat. Igal aastal maksame ELile 4,5 miljardit eurot ja suurem osa sellest suunatakse edasi nõrkadele liikmesriikidele. ELi kulutused suurenevad, kuid samal ajal peame meie tegema kärpeid ja euro väärtus järjest väheneb, mille tulemusena suurenevad ka Hollandi kodanike kulud. Austatud president, ELi ei saa usaldada.

  Olle Schmidt (ALDE). – (Sinise kaardi küsimus Nigel Farage’ile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.) Austatud president, alati – või vähemalt mõnikord – on Nigel Farage’it huvitav kuulata, sest tal on olemas kõik vastused ja ta esitab ise kõik küsimused.

Kuid kolleeg Farage, kas oleks olnud eelistatum 16, 17 või lausa kuni 20 eri vääringuga alternatiiv, nagu meil oli 1990. aastatel, kui naelsterling kokku kukkus? Kas see oleks Euroopa praegust olukorda parandanud? Ükski majandusteadlane ei nõustuks teiega selles küsimuses, härra Farage. Te ei saa öelda, et me elame minevikus. Me tegeleme küsimustega, mille pärast Euroopa praegu südant valutab. Te ei vasta kunagi küsimusele, kuidas praegust olukorda lahendada ja mida tulevikus teha. Te olete populist ja teil on väga lihtne kõigile oma küsimustele vastata.

  Nigel Farage (EFD). – Lugupeetud president, ma ütlesin tõepoolest kümme aastat tagasi, et Kreekat ja Saksamaad ei saa panna koos samasse rahaliitu ning et see ei toimiks. Kui heita pilk ajalukku, siis näete, et kui rahvad on pandud rahaliitu kokku valedel alustel ja kui valitsused arvavad, et nad on turgudest targemad, siis jäävad kaotajaks alati valitsused.

Te küsite, mis on minu lahendus praegusele olukorrale. See on ju päevselge. Kreeka, Portugal ja Iirimaa ei sobi euroala liikmeteks. Tõeliste juhtidena peaksime, s.t eesistuja Van Rompuy peaks võtma kasutusele varuplaani ning võimaldama neil riikidel pöörduda tagasi oma vääringu juurde ja viia läbi konkurentsivõimet suurendav devalveerimine, mis annaks neile riikidele võimaluse, sest oma praeguse poliitikaga me hävitame nad.

  José Manuel García-Margallo y Marfil (PPE). – (ES) Austatud president, täna lehti lugevad inimesed saavad teada kaht asja – et me oleme riigivõla kriisis jõudnud otsustavasse punkti ja et Euroopa reageerib sellele rea eraldiseisvate sätetega, millel puudub sisemine järjepidevus.

Praegugi on meie ees Euroopa poolaastat ehk majanduse juhtimist käsitlev ettepanekute pakett, esialgne ja alaline päästestrateegia, niinimetatud eurovõlakirjad, millega katta osa riskivabaks peetavast riigivõlast, ning lisaks Euroopa Investeerimispangal põhinev tegevuskava ja konkreetsete projektide rahastamiseks mõeldud võlakirjad, mis sisalduvad komisjoni ettepanekus siseturu kohta.

Esiteks püüavad raportöörid kõike seda kombineerida ja luua terviku, lõpliku pildi, mida avalikkusele näidata. Teiseks peab see tervik olema Euroopa mudel, mille alusel ei jagata Euroopat kaheks – ärgem loogem kahel kiirusel liikuvat Euroopat – ning mis edendab võrdväärse sihikindlusega kaht eesmärki: eelarvedistsipliini – vajalikul määral – ja majanduskasvu, mis aitaks meil praegusest kriisist välja tulla.

Mul on üks märkus päästemehhanismi kohta, millele osutas nõukogu eesistuja. Oma esimeses avalduses ütles ta, et päästekavades osaleksid erasektori investorid. See põhjustas šoki ja tõi kaasa Euroopa Keskpanga presidendi protestiavalduse. Siis selgitati, nagu tegi äsja ka eesistuja Van Rompuy, et esiteks oleks see üksikjuhtumipõhine – kuid kes otsustab ja milliste kriteeriumide alusel? – ning teiseks toimuks see Rahvusvahelise Valuutafondi kriteeriumide ja põhimõtete kohaselt. Rahvusvaheline Valuutafond on sedalaadi päästekava kasutanud üksainus kord – 2003. aastal Argentina suhtes. See tekitas Argentinas kaose, millest riik ei ole siiani välja pääsenud, ja erasektori võlakirjaomanikud ei ole senini oma raha saanud.

Eurovõlakirjadega seoses on täna siin esile toodud palju tahke. Ma tahaksin lisada veel kaks. See looks sama likviidse turu nagu Ameerika Ühendriikides ning tugevdaks eurot kui reservvääringut, andes sellega keskpankadele ja riiklikele investeerimisfondidele võimaluse investeerida oma reservid siia.

Minu viimane märkus on, et seda tuleb täiendada Euroopa Investeerimispanga meetmetega ja erivõlakirjadega majanduskasvule reageerimiseks.

  Pervenche Berès (S&D). – (FR) Austatud president! Lugupeetud Euroopa ülemkogu eesistuja, te nõustusite juhtima ekspertide töörühma. See pandi kokku nende riikide rahandusministritest, keda ähvardas riigireitingu alandamine. Kas nemad olid võimelised olema eksperdid? President Trichet’, president Barroso ja kantsler Merkeli vahelise arutelu vallutanud lahkarvamused, nagu ka turgude volatiilsus, on märk sellest, et tegemist ei olnud ekspertide töörühmaga.

Teil paluti euro kriisi ohjata. Me peame eurot majandama Euroopa kodanike, mitte spekulantide hüvanguks. Selleks nõustusite muutma aluslepingut mugavusest tingitud põhjusel, kuigi meie esimeeste konverents oli märkinud, et muutmine on tarbetu. Neid sõnu kinnitas eurorühma esimees.

Lugupeetud president, austatud eesistuja Van Rompuy, te riskite meie meelitamisega teele, mis võib pakkuda meile liiga vähe ja liiga hilja. Kord saabub aga päev, mil te vajate Euroopa Parlamendi tarkust, konvendi tarkust, et muuta aluslepingut, nii et see võimaldaks ühtlustada tulevikus maksud, luua Euroopa maksuamet, anda laene võla majandamiseks vastastikkuse põhimõttel ja tööhõive asetamiseks taas meie majanduspoliitika keskmesse.

Kui te ei taha aluslepingut muuta, haarake härjal sarvist ja kehtestage euroala jaoks suurem koostöö, et tegelda sellesse kuuluvate riikide probleemide ja vastutusega, mitte ärge laske turgudel kogu protsessi juhtida.

  Martin Callanan (ECR). – Austatud president! Et tegemist on Euroopa majanduse kui terviku jaoks väga tähtsa küsimusega ja kuigi minu kodumaa ei kuulu (õnneks) euroalasse, kiidan ma heaks vähemalt osa meetmetest, milles euroala ministrid kokku leppisid, eelkõige asjaolu, et euroala riigid ise peaksid oma probleemide lahendamise eest vastutama.

Samuti on mul hea meel, et nõukogu tunnistas – kuigi mõningase hilinemisega – aluslepingu artikli 122 täielikku sobimatust päästemehhanismi toetamiseks. Tegemist ei ole loodusõnnetustega ja asjaomastel liikmesriikidel oli võimalik olukorda kontrollida. Kuid võib-olla juba 2013. aastal jõustuva mehhanismi õigusliku aluse ettevalmistamisel ei tohi me unustada asjaolu, et praegu valitseb meil siiski kriis.

Mitmes liikmesriigis on olukord endiselt kriitiline: Portugali ootavad peaaegu kindlasti ees raskused, sama ähvardab tõenäoliselt ka Hispaaniat ja Belgiat. Kuid mulle valmistab eriti muret, millist mõju avaldab see loomulikule demokraatiale nendes riikides. Need riigid on tegelikkuses muutumas majanduslikeks protektoraatideks, mida juhivad Barroso, Van Rompuy ja teised. Otsustel, mida teevad nende riikide valijad esmatähtsate kulude ja praegu kohaldatava majanduspoliitika kohta, on väga väike mõju. Nad on Brüsseli ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kontrolli all.

Kui me kriisist ükskord pääseme, peame kindlasti tegelema demokraatia taastamisega nendes riikides ja taastama ka nende riikide valijate tahte olla oma riikliku majanduspoliitika peremees.

  Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud president! Poliitikas on olemas mõistlikud, ekslikud ja kohatud meetmed. On mõistlik, et Euroopa annaks välja Euroopa avaliku sektori võlakirju, kuigi kantsler Merkel seda heaks ei kiida. On mõistlik, et meil oleks Euroopas võimalik kanda ühiselt osa riikide võlakohustustest, kuigi kantsler Merkel seda ei poolda. Aga kohatu on avalikuks saanud uudis, et Euroopa stabiilsusmehhanism ja Rahvusvaheline Valuutafond võivad osa kommertspankade kätte kogunenud riigivõlakirjadest jätta Portugali puhul liikmesriikidele ühiselt kanda 6% või 7% intressimääraga, samas kui needsamad pangad on rahastanud end Euroopa Keskpanga kaudu 1% intressimääraga.

Eesistuja Van Rompuy, minu küsimus kõlab järgmiselt: kui kaua peab Euroopa olema finantssektori imetegija? Kui kaua veel jätkub erasektori võla muutmine avaliku sektori võlaks? Kui kaua me sunnime Euroopa maksumaksjaid, töölisi ja pensionäre maksma kinni võlgu, mille on tekitanud meid praegu ründav erapankade sektor?

See on tegelik küsimus, mis praegu kaalul on.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud president, kallid kolleegid! Ameerika Ühendriikides võeti vastu seadus, mille kohaselt peab keskpank üksikasjalikult ütlema, milline osa 3300 miljardi USA dollari suurusest päästepaketist millistele pankadele on läinud.

Mind huvitab, kas oleks ennekuulmatu paluda teil vastu võtta samasugune läbipaistvuskriteerium, kui finants- ja pangandussektori lobitöö seda ei takista. Mõelgem selle peale, milline tulevik ootab seda vabade riikide sundliitu, mille aluseks on põhimõte, et tugevamad riigid maksavad nõrgemate riikide võlad kinni.

Kas me oleme reaalselt valmis tunnistama, et euro on vääringuna pankroti äärel? Kuidas me saame sundida nõrga majandusega riike seda kasutama? Kas tsentraliseeritud rahapoliitika on vastuvõetav riikidele, kus kasutatakse nii järsult erinevaid intressimäärasid?

President Trichet, kes on eitanud Euroopa Keskpanga maksejõuetuks muutumise ohtu, tunnistab siiski, et keskpanga kapitali suurendamise üks põhjus on krediidiriski maandamine ehk teisisõnu ostetud võlakirjade kindlustamine maksejõuetuse vastu. Samuti on aeg viia suurimate pankade puhul läbi uued stressitestid ja võtta rohkem arvesse pankade suurema riskisusega võlgu, nagu nõudis majandusminister.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Ioannis Kasoulides (PPE). – Austatud president! Ülemkogu viimase kohtumise otsuste spekulantidele, meediale ja turgudele suunatud poliitiline sõnum on, et ELi liikmesriigid teevad euroala ja euro kaitsmiseks kõik mis võimalik. Olenemata sellest, mida omavahel arutatakse, mõtlevad kõik liikmesriigid sellele, kas finantsstabiilsusvahend peab kahekordistama oma kapitali ja õigust osta võlakirju või kas pärast 2013. aastat kehtiv finantsstabiilsusmehhanism hõlmab kärpimist või kohustatakse seda eurovõlakirju müüma. Küsimus on ainult ajastamises – kas, millal ja kuidas on seda vaja. Meedia ja analüütikud ei tohi tühje lootusi hellitada. EL võtab kasutusele kõik vajaliku siis, kui seda vaja on.

Finantsstabiilsusmehhanismi asjus nähakse ülemkogu otsusega ette, et mehhanism „võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik”. Väikesest liikmesriigist pärit parlamendiliikmena tahaksin paluda kinnitust, et mehhanismiga hõlmatakse ka sellised riigid nagu Malta, Küpros, Eesti või Sloveenia, sest kui mõni neist riikidest satub raskustesse, ei pruugi nende päästmine olla kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik.

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Austatud president! Me peame tunnistama, et kuigi Euroopa oli nii institutsiooniliselt kui ka poliitiliselt täiesti ette valmistamata, tegi ta kriisi lahendamiseks algusest peale tõsiseid jõupingutusi. On tehtud suuri edusamme alates toetuspaketi kohaldamisest Kreeka suhtes peaaegu aasta tagasi kuni Euroopa Ülemkogu viimasel kohtumisel vastu võetud otsusteni luua alaline stabiilsusmehhanism. Kuid turgude jätkuv ja üha suurem surve, mida ei avaldata enam üksnes euroala kõige haavatavama majandusega riikidele, on tõestus sellest, et meie otsused on ühtseks reageerimiseks kiisile liiga killustatud ja ebapiisavad.

Seepärast peab Euroopa reageerima kriisile ühtselt, võtmata üle või jätmata tähelepanuta liikmesriikide ülesannet pidada oma sõna ja struktureerida oma rahandus ümber, kuid kaitstes nende riikide majandust turgude rünnakute eest ja aidates saavutada nende jõupingutustega edu.

Austatud president! Mõni päev tagasi võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles korraldama viivitamata eurovõlakirjade emiteerimise teostatavusuuringu.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud president! Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta on lõpule jõudnud. Kas nõukogu on saavutustest kokkuvõtte teinud? Ei ole.

Kui nõukogu oleks seda teinud, oleks ta jõudnud järeldusele, et vaesus ei ole kunagi varem nii järsult suurenenud ja et vaesuses elavate inimeste arv meie jõukas Euroopas on ületanud saja miljoni piiri. Seega suurendavad nõukogu otsused töötust, ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust edasi. Seevastu majandus- ja finantskontsernide kasumid aina kasvavad, samuti suureneb riigi võlakohustustega spekuleerimisest saadav kasu, mida toetavad Euroopa Keskpanga suunised ja nii nõukogu kui ka komisjoni poliitika.

Kas see ongi euroala eesmärk?

Haavatavama majandusega riigid kannatavad jätkuvalt surve ja väljapressimise all ning tööliste protestiavalduste ja kannatustega silmitsi seisvad valitsused otsustavad kasutada repressioone ja vägivalda ametiühingute ja tööliste vastu, nagu juhtus eile Portugalis.

Meie protesti ja viha põhjus ning meie kindel seisukoht on, et me tahame teistsugust, sotsiaalsel arengul põhinevat Euroopat, kus austatakse tööd tegevaid inimesi ja võideldakse nende õiguste eest. Uskuge mind, me seisame tööliste võitluses teie poliitika vastu nendega õlg õla kõrval.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud president, mul on hea meel öelda, et täna täitub 19. päev Eesti liitumisest euroalaga, kuid Eesti oli valmistunud selleks juba ELiga ühinemisest alates. Isegi Eesti euromündi kujunduse kiitis rahvas hääletusel heaks juba kuus aastat tagasi. Kuid euroalaga liitumine ei ole lihtsalt riigi valiku küsimus. See on rohkem seotud solidaarsuse, ühise vastutuse võtmise ja aktiivse osalemisega kogu maailmajao stabiilsuse tagamises.

Majanduskriisi ajal on muutunud tähtsamaks moraalsed ja eetilised väärtused. Näeme, et majanduslik potentsiaal ei ole piisav. Oluline on see, kas võime uskuda, et riik on nõus ja suuteline täitma õigel ajal oma kohustusi ja viima läbi tõsiseid struktuurireforme.

Mulle tegi heameelt, et ülemkogu jõudis Euroopa stabiilsusmehhanismis kokkuleppele, kuid majanduskasvu ja stabiilsuse saavutamiseks oleks kõigepealt mõttekas viia lõplikult ellu ühtne turg, eelkõige Euroopa digitaalne ühtne turg. See tuleks lisada Euroopa ühtse turu tegevuskavasse, samuti Euroopa digitaalsesse tegevuskavasse.

See võib olla tõeline võimalus suurendada Euroopa üleilmset konkurentsivõimet. Euroopa kodanikud ootavad meilt ärivõimaluste lihtsustamist digitaalvaldkonnas, kus sellised toimingud nagu elektroonilised maksed ja e-identifitseerimine peaksid olema sidusad ja mõistetavad. Digitaalne ühtne turg nõuab ka sihikindlat tegutsemist teenuste turu arendamise nimel.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud parlamendi president, lugupeetud Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni president! Ma tahan esitada kaks mõtet.

Esimene käsitleb alalise kriisiohjemehhanismi ulatust. Riigid, kes ei kuulu euroalasse, on tegelikult jaotatud kahte rühma: Ühendkuningriik ja Rootsi, kes ei ole kohustatud eurot kasutusele võtma, ja ülejäänud riigid, keda koos euroala riikidega on 25. Minu ettepanek on, et eurot kasutavatele riikidele peaks mehhanismi raames saama osaks erikohtlemine. Praegu ei ole see nii sätestatud.

Teiseks tahan juhtida teie tähelepanu riikide parlamentidele. Riikide parlamendid ei ole lihtsustatud menetlusega hõlmatud, kui tegemist ei ole ratifitseerimismenetlusega. Teen ettepaneku kaasata riikide parlamendid konsultatsiooniprotsessi vabatahtlikkuse alusel, sest tekib küsimus, kes teostab poliitilist kontrolli tulevase mehhanismi üle. Kas see on Euroopa Parlament või riikide parlamendid? Et aga euroalal puudub parlamentaarne mõõde, ei ole teada, kuidas toimub poliitiline kontroll kõnealuse mehhanismi üle. See on minu küsimus teile.

  Roberto Gualtieri (S&D). – (IT) Austatud president, lugupeetud Euroopa Ülemkogu eesistuja, kallid kolleegid! Ma näen artikli 136 kavandatava muutmise juures kaht suurt probleemi. Esimene on institutsiooniline, teine poliitiline.

Institutsiooniline probleem on see, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 kohaselt on nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro, liidu ainupädevuses, kuid artiklis 2 on sätestatud, et liikmesriigid võivad teostada ainupädevust liidu volitusel. On raske aru saada, miks on aluslepingus selgelt sätestatud õigusnormi kohaldamiseks vaja aluslepingut reformida.

Poliitiline probleem seisneb selles, et valides artikli 2 või artiklite 352 ja 136 kasutamise asemel aluslepingu reformimise, paneme Euroopa stabiilsusmehhanismi ja sellest tulenevalt ka euro tuleviku sõltuma 27 ratifitseerimisprotsessist.

Kas saadakse aru, et kui kõigest üks neist 27 ratifitseerimisprotsessist läbi kukub, oleks raske leida euro jaoks varuplaani? Kas Euroopa Ülemkogu mõistab, et seda teed minnes seame euro tuleviku suurde ohtu?

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Austatud president, eesistuja Van Rompuy, president Barroso! Euro stabiilsus ja kriisiohjemehhanismi loomine on meie kõige tähtsamad ülesanded, mille abil soodustada majanduskasvu, mis loob uusi töökohti ja vähendab samal ajal liikmesriikide riigivõlga. Sellega nõustuvad kõik liikmesriigid. Nende ülesannete lõpuleviimine ei tohiks meid siiski panna selliste strateegiliste küsimuste nagu uuendustegevuse arutamist edasi lükkama, nagu detsembris juba juhtus. Veebruaris toimuval järgmisel tippkohtumisel on sobiv teha strateegilised otsused oluliste küsimuste, näiteks energeetika kohta. Eesistujariik Ungari on alustanud energeetikaalase tippkohtumise ettevalmistamist. Kõige tähtsamad eeskirjad pandi paika juba eelmisel aastal. Jõustus maagaasi tarnekindlust käsitlev määrus. Austatud president, palun andke mulle meelerahu selles, et euroala stabiilsusega seotud mureküsimused ei jäta varju energeetikaalase tippkohtumise teemat.

  Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Austatud president! Nagu teate, on USA valitsus teist korda praeguse laenukriisi ajal sunnitud järsult sekkuma, et toetada kaht suurt kokkuvarisenud panka ja kindlustusettevõtet ING. Seega on ta finantsabina süstinud oma pangandussüsteemi 700 miljardit USA dollarit. Nendest meetmetest olenemata vajas USA majandus veel abi ja hiljuti andis valitsus kokkuhoiule mõtlemata täiendavad 600 miljardit dollarit majanduse langusest väljatoomiseks. On selge, et Ameerika Ühendriigid trükivad raha juurde.

Erinevalt USA majandusest on euroala jäänud kindlaks eelarvedistsipliini põhimõttele ja rangelt kontrollitud rahapoliitikale, jättes seega erinevatele spekuleerimisega tegelejatele ruumi spekuleerida survele altimate riikide arvel. Lugupeetud president, teen ettepaneku kaaluda euroala suhtes kvantitatiivset leevendamist. See võib osutuda Kolumbuse munaks.

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Austatud president! Võib julgelt väita, et Euroopa kohal ripub kaheteraline Damoklese mõõk ehk majanduskriis ja jõudu koguv natsionalism ning need on üksteisega seotud.

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esindav Stephen Hughes küsis, kas Euroopat hoiavad praegu koos asutajate unistused või hirm liidu kokkukukkumise ees. Kahjuks on hirm kokkuvarisemise ees praegu ülekaalus. Seepärast loodan, et komisjon näitab üles suuremat otsustavust sotsiaalse Euroopaga seonduvates küsimustes. On väga imelik, et ta neis küsimustes järele annab. Enam pole asi selles, kas poliitikat juhivad turud või poliitikud, vaid et poliitika on suundumas tänavatele. Ees terendavad meeleavaldused ning poliitika liigub mitmesuguste äärmuslike rühmituste ja äärmusparempoolsete kätte. Seepärast peaks komisjon seadma sotsiaalset Euroopat puudutavad küsimused esikohale, kuid kahjuks ei toimu mitte midagi.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud president! Erinevalt paljudest kaaskõnelejatest tahan mina tänada eesistuja Van Rompuyd ja president Barrosot vähemalt selle eest, et nad on tegutsenud praeguses kriisis ennetavalt ja kehtestanud meetmeid, mis on tulevikus loodetavasti edukad. Praegu ei saa me nende meetmete edus kindlad olla. Kui need osutuvad edukateks, nähakse meestes kangelasi. Kui ei, tembeldatakse nad kurikaelteks, kuid tunnustagem neid, kui nad seda väärivad. Loodetavasti tagab järelevalvestruktuur, et praeguse olukorra tinginud vigu tulevikus ei korrata.

Oma kodumaa kohta pean ütlema, et kahjuks pidime kasutama päästemehhanismi ning et see olukord oli põhjustatud suuresti meie pankade vastutustundetust käitumisest ja halvast juhtimisest. Mõne kuu pärast on meil uus valitsus ja loodetavasti tagab see poliitilise stabiilsuse. Ma tahan siiski pöörduda eesistuja Van Rompuy ja president Barroso poole üleskutsega, et nad püüaksid vähendada päästekava praegust intressimäära, sest see on liiga kõrge ja võib riigi halvata.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – Austatud parlamendi president! Esiteks tahan märkida, et tänane arutelu näitas nii kriisi tõsidust kui ka vastuste leidmise keerukust. Tahan teile öelda – kusjuures Euroopa ideaalide ja vajadusega leida kogu Euroopat hõlmav lahendus nõustub ilmselgelt suur enamus –, et me ei peaks laskma mõnel vähetähtsal erinevusel end lõhestada.

Nagu mõni teie hulgast märkis, on Euroopa lõimumine praegu tõesti proovile pandud, mõnikord ka ohtu seatud. Tänane arutelu näitas, et see oht on olemas. Ma kuulsin mõningaid kommentaare, natsionalistlikke ja eelarvamusterohkeid märkusi, mida ma ei ole ausalt öeldes harjunud Euroopa Parlamendis kuulma.

Need olid küll vähemuses, kuid need märkused tehti, püüdes süvendada niinimetatud rikaste ja vaeste eurooplaste vahelist eraldusjoont. Ja neilt, kes esitasid need Euroopa solidaarsuse vastased märkused, mis mulle hämmastust tõid ja millega püüti suurendada lõhet rikaste ja vaeste vahel, tahan ma küsida: kus te olite siis, kui Euroopa rahastas pärast sõda teie põllumajandustootjaid, et toita teie rahvast? Kus te olite, kui Euroopa rahastas teie infrastruktuuri teie kodumaa arengu ja konkurentsivõime huvides? Kus te olite siis, kui Euroopa lõi siseturu teie teenuste ja toodete müümiseks? Kus te olite siis, kui Euroopa oli pärast sõda teie kodumaa jõukuse ja majanduskasvu hälliks?

Sellised Euroopa ühtsuse vastased avaldused saavad tekkida ainult isekatest, lühinägelikest ja kitsarinnalistest vaadetest. Arvan, et see on tõsine probleem. Mitmed teist on seda rõhutanud. Pöördun üleskutsega kõigi nende poole, kes jagavad Euroopa ideaali: me peaksime püüdma ühiselt leida igakülgse lahenduse küsimusele, mis – nagu me tõsiseks jäädes peame tunnistama – nõuab üksmeele saavutamist. Mõnikord ei ole see meie 27liikmelises Euroopa Liidus lihtne, võttes arvesse nüüdseks juba 17liikmelist euroala – ning mul on väga hea meel tervitada uut liiget Eestit – ja otsustusprotsessi, mis ei ole alati kõige lihtsam, osaliselt sellepärast, et liit põhineb demokraatia põhimõttel. Meil on lisaks Euroopa institutsioonidele ka 27 demokraatlikku riiki.

Meie ees seisab ülimalt raske ülesanne. Seepärast tahan pöörduda kõigi nende poole, kes jagavad Euroopa ideaali: ärgem laskem endi tähelepanu kõrvale juhtida mõnel poliitilisest suunitlusest tingitud erinevusel.

Lugupeetud Stephen Hughes, ma austan väga teie muret sotsiaalse Euroopa pärast, kuid olgem täiesti ausad. Milline on parim viis toetada selliseid valitsusi nagu Kreeka, Hispaania ja Portugali valitsus, mida juhivad meie poliitikute pere väga auväärsed liikmed? Kas tuleks toetada reforme, mida nad julgelt läbi viivad, või lihtsalt öelda, et need reformid on Euroopa väärtustega vastuolus?

Euroopa vajab struktuurireforme, sealhulgas tööhõivesektoris. Selline on tegelik olukord. Kui te küsite peaminister Papandreoult, peaminister Zapaterolt ja peaminister Sócrateselt, siis just seda nad teevadki, või on neil kavas minna reformidega isegi kaugemale. Usun, et parim viis toetada kartmatuid jõupingutusi, mida me kõik püüame Euroopa eri paigus teha, on rääkida tõtt.

Praeguses konkureerivas maailmas, kus avaldavad survet mõned rohkem areneva turumajandusega riigid, peame valima: kas kohaneme või seame oma sotsiaalse turumajanduse ohtu. Meil on seda vaja. Usun, et teeme seda töötajate õigusi kahtluse alla seadmata. Ma tahan veel kord – vastan teile hetke pärast, ma ei ole teie küsimust unustanud – öelda, et minu arvates on väga oluline austada sotsiaaldialoogi põhimõtteid. Ma ütlesin seda eile ja kordan seda täna. Kuid kui jätta eelarve konsolideerimata ja sotsiaalvaldkonna reformid läbi viimata, ei ole meil kindlustunnet ja ilma kindlustundeta ei ole meil majanduskasvu. Ilma majanduskasvuta ei saa me oma kodanike tööhõivet tagada.

Iirimaalt pärit auväärsele Euroopa Parlamendi liikmele, kelle küsimus hõlmas vihjet, et Iirimaa probleemid põhjustas Euroopa, lubage mul öelda järgmist: Iirimaa probleemid põhjustas mõne Iiri institutsiooni vastutustundetu finantskäitumine ja turujärelevalve puudumine Iirimaal. Euroopast on nüüd saanud lahenduse osa, ta püüab Iirimaad toetada. Euroopa ei tinginud seda vastutustundetut eelarveolukorda ja sellist vastutustundetut finantskäitumist.

Euroopa püüab Iirimaad toetada, sest on oluline teada, kellel lasub vastutus. Meile, kes me usume Euroopa ideaalidesse – ja me oleme selges enamuses –, on seepärast tähtis, et suudaksime leida võimalikult suurel määral ühise lahenduse.

Mõned teie hulgast soovisid teise asjana teada, millised on ambitsioonid. Lubage mul komisjoni seisukohta veel kord selgitada. Meie kõige sügavam soov on leida terviklik lahendus. Sellepärast on komisjon valmis mõningaid teie pakutud meetmeid toetama. Olukord on aga hetkel selline, et meie arvates on praeguse kriisi ja turu ebastabiilsuse tingimustes ääretult oluline toetada liikmesriikide üksmeele saavutamist. Kriisiga toimetuleku teel ilmnesidki siin mõningad erimeelsused.

Te teate, milline oli komisjoni seisukoht aluslepingu muutmise küsimuses. Me ütlesime algusest peale, et meie arvates on võimalik luua alaline mehhanism aluslepingut muutmata. Kuid vähemalt üks Euroopa Liidu liikmesriik väitis kindlalt, et aluslepingut on vaja muuta. Neis küsimustes on vaja ühehäälsust. Et me usume alalise stabiilsusmehhanismi vajalikkusesse, toetas komisjon konstruktiivselt aluslepingu kõnealust piiratud määral muutmist. Seepärast leian, et oleks väga vale nüüd selles küsimuses eriarvamusele jääda, sest meie eesmärk on stabiilsust suurendada. Minu arvates on oluline, et jõuaksime aluslepingu piiratud määral muutmises kokkuleppele.

Mõni meist sooviks edasi liikuda. Mina isiklikult tahaksin ühenduse lähenemisviisi veelgi struktureerida ja süvendada. Kuid praegusel erilisel ajal peame olema vastutustundlikud ja püüdma leida kõige võimalusterohkema suurima ühise nimetaja, mitte kõige väiksema ühise nimetaja. Seepärast tahan veel kord märkida, et mõni esitatud ettepanek on tõesti iseenesest väga huvipakkuv, kuid nende suhtes ei ole praegu võimalik vajalikku üksmeelt saavutada, ja komisjon peab väga hoolikalt mõtlema, kuidas ta sellise üksmeele saavutamist toetab.

Peale selle arvan, et oma osa peavad andma kõik. Mulle ei meeldi rikaste ja vaeste, uute ja vanade või keskuse ja äärealade eristamine. Euroopas on kõigil riikidel täpselt ühesugune väärikus ja mõningate liikmesriikide diskrimineerimise idee on Euroopa projekti jaoks tegelikult väga ohtlik. Niisiis, kuidas me peaksime seda tegema? Me peaksime paluma kõigil haavatavamas olukorras olevatel liikmesriikidel teha kõik mis nende võimuses, et taastada usaldus oma majanduse vastu asjakohase makromajandusliku stabiilsuse, eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide kaudu. See on praegu eluliselt tähtis. Me ei aita neid, kui soovitame neil seda teed vältida – sellest neile tulu ei tõuse.

Samal ajal peaksid ka paremas olukorras olevad riigid näitama üles solidaarsust abi vajavate riikidega. Minu arvates on väga tähtis, et me reageeriksime euroala stabiilsuse tagamiseks otsustavalt, et oleksime künkast üle, mitte selle taga, kus me mõnikord varem oleme olnud, et me leiaksime üldise lahenduse, mille abil taastada usaldus euroala sihikindluse ja Euroopa Liidu kui terviku vastu. Selleks ei piisa avaldustest, tuleb tegutseda. See on tähtis, see on usaldusväärsuse küsimus. Avaldused on olulised, kuid nendest ei piisa. Tähtis on tegutseda ning me kõik koos peame pühenduma euroala ja Euroopa Liidu tugevamale juhtimisele. Seda paluvad meilt tõepoolest ka turud.

Küsimus on mõistmises, kuidas me saame otsuseid vastu võtta ja neid ellu viia. Seega on meil euroalal vaja tugevamat juhtimist, meil on vaja majanduspoliitika suuremat koordineerimist terves Euroopa Liidus ning me kõik peaksime jääma truuks solidaarsuse ja vastutustundliku käitumise põhimõtetele. See ei ole kõigest vastutuse küsimus, see on solidaarsuse küsimus. See ei ole kõigest solidaarsuse küsimus, see on ka vastutuse küsimus. Ainult nii saavutame stabiilsuse ja stabiilsus on meie tulevase jõukuse alus.

  Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu eesistuja. – (FR) Austatud president, lugupeetud parlamendisaadikud! Ma tahan alustada mõne positiivse tõigaga. Ma vabandan, et paistan aeg-ajalt positiivne.

Esiteks on majanduskasv praegu palju kiirem, kui me mõni nädal või kuu tagasi arvasime. Mõnes riigis väheneb tööpuudus. Kes oleks seda 2008. või 2009. aastal arvanud? Euroopa Liidus üldiselt suureneb tööhõive viimase 70 aasta suurima kriisi järel alates aastatest 2010–2011 taas. Ma ütlen veel kord, et mõni kuu tagasi ei osanud me seda oodata, kuid see juhtub siiski.

Teiseks on kriis muidugi olemas, kuid meie ühisraha – 27 riigi ühine vääring – on stabiilne, sest selle vahetuskurss USA dollari suhtes on praegu 1,30. Kunagi oli see 0,85. Siis ei öelnud keegi, et euro on ohus. Teiste maailmajagude ja muude tähtsamate vääringutega võrreldes on meil stabiilne maksebilanss ning teiste suurte riikidega võrreldes on meie eelarvepuudujääk ligikaudu poole väiksem. See selgitab, miks püsib euro kõigist meie probleemidest olenemata stabiilne. Ma tahtsin seda enne järgmiste punktide juurde asumist rõhutada.

On selge, et me oleme täiesti teadlikud vajadusest edasi pingutada, kuid peame meeles pidama – nagu ma märkisin ka eelmise siinviibimise ajal –, et euroala sisenes kriisi, mis on tegelikult rohkem euroala kui euro kriis, ilma sobivate vahenditeta. Me pidime need käigu pealt välja töötama. See on ühine ülesanne, kuid samas selgitab, miks me ei edenenud nii kiiresti, kui oleks esialgu võinud eeldada, või nii kiiresti, kui asjaolud nõudsid.

Meil ei olnud aga midagi. Oli olemas stabiilsuse ja kasvu pakt, mida ei järgitud. Puudus makromajanduslik järelevalve. Puudus kriisiohjemehhanism, olgu ajutine või alaline, ja polnud tugevaid institutsioone, kes oleksid teostanud finantsjärelevalvet. Me pidime kõik jooksvalt ja kriisi keerises välja mõtlema. See on ühine ülesanne. Keegi teist ütles, et seda on liiga vähe ja liiga hilja. Asjaolu, et meil oli väga vähe vahendeid või puudusid need üldse, selgitab, miks me ei ole olukorras, kus meetmeid on liiga vähe ja need võeti liiga hilja, vaid olukorras, kus me edeneme samm-sammult. See on vääriline selgitus.

Teise punktina tahan märkida, et mõni teist ütles: jah, aga turgudel toimuvat hinnates võib väita, et kriisi ei ole suudetud ohjata. Samal ajal ütlevad teised – mõnikord ka samad inimesed – järgmise asjana, et me ei või lasta turgudel endale tegevust ette kirjutada. Olgu tegemist ühe või teise argumendiga, kuid need ei ole alati väga hästi kooskõlas.

Võetavate meetmete kohta võib loomulikult öelda, et mitte ainult raskustesse sattunud liikmesriikides, vaid kõigis tuleb läbi viia reforme, mille tulemusena saaks vabastada tööhõive- ja majanduskasvu potentsiaali. Kahtlemata on reformid sageli valulikud. Kahtlemata seisab ees väga suur töö, et see, mida inimestelt nõutakse, jaguneks õiglaselt.

Tuletan teile siiski meelde, et nii mõnigi suur riik, kes praegu majanduskriisist kiiremini välja tuleb, võttis meetmeid neli, viis, isegi kuus aastat tagasi. Need olid karmid riigisisesed meetmed, millele oli siis väga suur ühiskondlik vastuseis. Kuid need meetmed aitasid suurendada majanduskasvu ja tööhõivet. Meil tuleb rasked ajad üle elada, kuid peame tegema rohkem tööd koormuse ühtlasema jaotamise nimel. Meie liidul on sisukaid näiteid sellest, et see on õige mõtteviis.

Reformid on vajalikud liikmesriikide tasandil ja reformid on kahtlemata vajalikud liidu tasandil, eelkõige euroalal. Just seepärast on väga oluline võtta võimalikult kiiresti kasutusele rakkerühmas kokku lepitud majanduse juhtimine, mida arutati komisjoni poolt Euroopa Parlamendile esitatud kuue ettepaneku alusel, ja saavutada kokkulepe kõigi kaasotsustamismenetluse osaliste vahel. See on väga kiireloomuline ülesanne.

Seda tuleb teha, kui tahame majanduskasvu ühtlustamisega ja majanduspoliitikaga euroala raames veel kaugemale minna. Kui meil on võimalik saavutada see euroala riikide vaheliste kokkulepetega, ei pea me mitte üksnes sellele mõtlema, vaid töötama selle nimel, et saavutada tulemus järgmiste nädalate ja kuude jooksul. Võib-olla peame minema euroalal siiski kaugemale sellest, mis rakkerühmas komisjoni ettepaneku põhjal kokku lepiti, sest ühisraha puhul on tegelikult suurem vajadus ühise majanduspoliitika ja kõigi euroala liikmete samaaegse majandusarengu järele.

Kas struktuurne majanduskasv on unustatud? Ei. Seepärast jõudsime märtsis, kriisi südames, kokkuleppele Euroopa 2020. aasta strateegia suhtes. Seepärast arutame mõne päeva pärast, veebruaris toimuval ülemkogu kohtumisel innovatsiooni ja energiapoliitikat. Kõikide kriisi pealesunnitud probleemidega tegeldes ei tohi me unustada majanduskasvu ja tööhõive pikaajalisi ja struktuurilisi väljavaateid. Peale selle teeme väga lühikese aja jooksul ettevalmistusi 2010. aastal kriisist pääsemiseks vastu võetud vahendite täiustamiseks.

On olemas tegevuskava – kindel tegevuskava. Kas me saaksime tegutseda kiiremini? Saaksime küll. Nagu ma ütlesin, oli meie ees kaks takistust. Esimene tulenes asjaolust, et pidime kõik käigu pealt välja töötama, ja teine on seotud vajadusega saavutada üksmeel 27 liikmesriigi, meie 27 demokraatliku riigi vahel, sest me elame demokraatlikus ühiskonnas.

Lugupeetud kuulajad, Euroopa projekti toetajad on parlamendis suures ülekaalus. Püüdkem üksteist mitte hakata üle trumpama selles, kes on kõige Euroopa-meelsem. Usun, et lõhe Euroopa Liidu toetajate ja vastaste vahel suureneb, kuid kõigist meie probleemidest olenemata on oluline hoida õiget kurssi, säilitada eesmärk ja tegutseda sihikindlalt. See on palju tähtsam kui iga eraldi tehtud edusamm. Nagu Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumisel mitu korda rõhutati, on peamine ühine tahe edendada Euroopa projekti ühes ja samas suunas.

Me saavutame eesmärgi järk-järgult edasi liikudes. Olen veendunud, et meie suund on õige. Olen veendunud, et on olemas ühine tahe. Olen veendunud, et meid saadab lõpuks edu.

(Aplaus)

  President. – Lugupeetud eesistuja, tänan teid aruande eest. Euroopa Ülemkogu järgmine kohtumine toimub 4. veebruaril, misjärel, samuti veebruaris, esitab eesistuja Van Rompuy järgmise aruande.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. – (NL) Euroopa Ülemkogul on kavas luua euroala jaoks alaline hädaabifond. See võib osutuda vajalikuks, kui tahame taastada finantsturgude usalduse euroala nõrkade riikide emiteeritud võlakirjade vastu. See tõstatab siiski ka küsimusi meie majandus- ja rahaliidu aluste kohta. Need, kellele tehti ülesandeks kõnealune fond luua, ei näi olevat kindlad, et liikmesriikide eelarved on koostatud usaldusväärselt või et liikmesriigid järgivad stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju. Oleksin soovinud, et Euroopa Ülemkogu oleks käsitlenud rohkem euroala riikide suuri erinevusi, sealhulgas liikmesriikide erinevat konkurentsiolukorda.

Kas rahaliidus on erinevused nii suured, et ühtse intressimäära kehtestamine ei ole võimalik? Või kas on olemas asjakohased lahendused liikmesriikide erineva konkurentsiolukorra ning eelarve- ja sotsiaal-majandusliku struktuuri jaoks?

Nii peaks kõigi ajutise hädaabifondi jaoks esitatud lisatagatistega kaasnema euroala nõrkade riikide võetud konkreetsed kohustused ning edukad eelarvekärped ja struktuurireformid. Soovin nõukogus kokku tulevatele liikmesriikidele tarkust selle küsimusega tegelemisel. Meie eesmärk peaks olema kokkulepete järgimine ja hoolitsemine selle eest, et me ei laseks asjadel jälle nii kaugele areneda. Seepärast lasub liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil suur vastutus.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa kapitalistliku lõimumise laad ja eesmärgid saavad selgemaks sedamööda, kuidas kapitalismi kriisi jäljed ELis suurenevad. See halvendab mitme liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ja suurendab tasakaalustamatust. Euroopa Ülemkogu viimane kohtumine näitas seda taas selgelt. Ühegi sõnaga ei mainitud ELi sotsiaalset olukorda, töötust, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, mis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks nimetatud 2010. aastal suurenesid. Ühegi sõnaga ei mainitud selle kõige põhjusi. Ühtegi sõna ei räägitud finantstehingute maksustamisest või maksuparadiiside kaotamisest. Nüüd tehakse ettepanekuid muuta aluslepingut, mis pidi terve põlvkonna vastu pidama, lihtsustatud menetluse korras, nagu seda nõudsid ELi jõud, et luua mehhanism, mis tagab nende arvates „täieliku kooskõla IMFi põhimõtetega”. Tulevikus tahavad nad veelgi pingutada ahelaid selliste riikide ümber nagu Portugal, muutes nad ELi innukal kaasabil finantskapitaliga seotud alandava surve, väljapressimise ja ähvarduste sihtmärgiks. Kõik see toimub kõrvuti niinimetatud majanduse juhtimise ja nõutavate struktuurireformidega seotud antisotsiaalsete ja demokraatiavastaste meetmete laiendamisega.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Oma hiljuti avaldatud raamatus ütleb Ühendkuningriigi endine peaminister Gordon Brown, et Kreeka majanduskriisi käsitlevate otsuste vastuvõtmisel ELi põhjustatud viivituste tulemusena suurenes Kreeka laenuvajadus 90 miljardini. Saksamaa venitamistaktika seoses laenufondi suurendamise ja ümberstruktureerimise menetluse kiirendamisega avaldab Kreekale ja Iirimaale edasikanduvat majanduslikku mõju. Ma küsin komisjonilt: millega hüvitatakse ELi liikmetele nõukogu viimaste otsustega põhjustatud kahju? Kas komisjon aitab Kreekal välja selgitada, miks on tema võlg pärast Kreeka kriisi väljakuulutamist suurenenud?

(Istung katkestati mõneks hetkeks.)

5. Eesistujariigi Ungari tegevuskava (arutelu)

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused nõukogu eesistujariigi Ungari tegevuskava kohta.

Eesistujariik on rotatsiooni korras vahetunud. Ungari on eesistujariigiks esimest korda ja see on Euroopa Liidus alati tähelepanuväärne sündmus. Belgia eesistumisperioodil arendasime uusi viise koostöö tegemiseks eesistujariigi ja nõukoguga, korraldades kohtumisi halduslikul, komisjoni, ministrite ja presidentide tasandil, teisisõnu nõukogu eesistuja ja Euroopa Parlamendi presidendi vahel. Me oleme peaminister Orbániga juba kokku leppinud, et jätkame sellises vormis koostööd ka Ungari eesistumisperioodil. Täna arutame eesistujariigi Ungari tegevuskava. Mul on hea meel võtta Euroopa Parlamendis vastu peaminister Viktor Orbánit. Oleme rõõmsad, et meil on võimalik põhjalikult arutada paljusid järgmise kuue kuuga seonduvaid küsimusi ja meie koostööd.

  Viktor Orbán, nõukogu eesistuja. – (HU) Austatud president, lugupeetud parlamendiliikmed! Mul on suur rõõm, et meie kohalolek on põhjustanud sellist elevust Euroopa... (Istungi juhataja võtab sõna.)

  President. – Kallid kolleegid! Mõistame, et see on meeleavaldus ja et te olete oma arvamust väljendanud, kuid palun lõpetage see nüüd. Me peame oma arutelu jätkama.

  Viktor Orbán, nõukogu eesistuja. – (HU) Austatud president! Mul on hea meel näha, et Euroopa Parlamendi istungid ei ole vähem elavad ja värvikad kui Ungari parlamendi istungid. See tekitab üsna koduse tunde.

Tänan teid kutse eest ja tervitan suure lugupidamisega Euroopa Parlamendi liikmeid, komisjoni presidenti Barrosot, samuti Euroopa Parlamendi presidenti – minu vana head sõpra.

Austatud saalisviibijad! Kõigepealt tahan öelda, et mul on suur au kõnelda täna teie ees kui ametis olev nõukogu eesistuja. Teie jaoks on see iga kuue kuu tagant korduv rutiin. Iga kuue kuu järel seisab teie ees peaminister, kes tutvustab eesistujariigi tegevuskava. Meie, see tähendab Ungari jaoks on see hoopis olulisem sündmus kui kuuekuuline rutiin. Asjaolu, et me saame siin täna seista, on meie jaoks ajaloolise õigluse ilming. Tahan teile meelde tuletada, et pärast Teist maailmasõda langes kõige rohkem inimesi ja valati kõige rohkem verd vabaduse ja demokraatia eest just Ungaris – nii 1956. aasta revolutsiooni ajal kui ka sellele järgnenud kättemaksuaktsioonides. Meie andsime esimestena vastulöögi kommunistlikule korrale, tõstsime relvad Nõukogude impeeriumi vastu ja tõestasime kogu maailmale, et kommunistlik doktriin ei ole kahjutu ideoloogia, vaid suur oht lääne ühiskonnale. Meie kangutasime lahti esimese tellise kommunismimüüris ja selle prao kaudu levis põud üle kogu kommunistliku süsteemi.

Lugupeetud parlamendiliikmed, sel põhjusel arvan ma, et Ungari rahvas võib väita, et on aidanud suuresti kaasa Euroopa taasühinemisele. Sellepärast on ungarlaste jaoks tegemist teatava ajaloolise õiglusega, et Ungari peaminister saab täna siin nõukogu eesistujana sõna võtta. Tahan teile kinnitada, et me käime 1956. aasta revolutsionääride jälgedes ning tahame nende ideaalide ja usu kaudu teenida Euroopa ühtsuse eesmärki.

Austatud parlamendisaadikud! Kesk-Euroopa, sealhulgas Ungari, on alati olnud huvitatud ühtsest Euroopast ja on seda ka praegu. Kuid Euroopa ühtsuse loomine ja hoidmine nõuab ka tugevust. Kakskümmend aastat tagasi leidis Euroopa jõu, et ületada lahkarvamused ja saavutada ühtsus. Mõisteti, et tegemist oli ajaloolise hetkega, millest tuli Euroopa taasühendamiseks kinni haarata. Seda tugevust kajastab Ungari eesistumise juhtlause: „Tugev Euroopa”.

Lugupeetud saalisviibijad, me seisame praegu silmitsi probleemidega, mis sarnanevad oma mõõtmetelt 20 aasta tagustega, ja seepärast ei ole ehk liialdus rõhutada, et Euroopa Liidu ees on viimase 20 aasta raskeim periood. Me peame praegu üle elama globaalse kriisi tormid ning leidma Euroopa koha üleilmses majanduses, kus toimuvad suured muutused ja ümberkorraldused. Olen seisukohal, et endale kindlaks jäämiseks peab Euroopa püsima ühtsena ja isegi nüüd on ühtsuse tagamiseks vaja tugevust. Olen veendunud, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas minu kodumaa, on tugevad ja edukad üksnes siis, kui Euroopa Liit ise on tugev. Kui liit on tugev, suudab ta reageerida ülesannetele, mida seab meie ette üleilmne konkurents, samuti demograafia, keskkonna, kliima ja julgeolekuga seotud kitsaskohtadele. Ainus küsimus on, kust Euroopa sellise tugevuse ammutab. Sellele küsimusele saab vastata, kui me esitame endale ühe teise küsimuse: mis Euroopat praegu nõrgestab? Mis takistab tänapäeval meie ühiskonna konkurentsivõime arengut? Teised maailmajaod meid nähtavasti ei ohusta ja väline ideoloogia samuti mitte. Otse vastupidi – meie tegelik probleem on üsna praktiline. Selle iseloomustamiseks on olemas väga lühike ja lihtne sõna: võlg. Euroopa tugevust kahjustab ja hävitab praegu hiiglaslik võlasumma. Kriisijärgse maailma uues konkurentsiolukorras saab võlast lääne, sealhulgas Euroopa jaoks suurim takistus ja oht.

Austatud kuulajad, eesistujariik Ungari on veendunud, et võla vastu saab võidelda ainult ühel moel, nimelt tööga. Meie, ungarlased, oleme sellest liigagi teadlikud, sest Ungari majanduse tõbede põhjuseks on just asjaolu, et meil on Euroopas ja kogu Euroopa Liidus madalaim tööhõive määr. Mul on piinlik seda isegi välja öelda, kuid see on kõigest 55%. Kui ei ole aga tööd ega töökohti, siis pole ka raha. Sellest omakorda saavad alguse võlad ja laenud. Niisiis, kallid kolleegid, meie tõeline tulevikuvara on tööd väärtustav Euroopa mõtteviis. Just tööd oluliseks pidav Euroopa mõtteviis on taganud meie ühiskonna edu. Meil on euroopalikud käitumisviisid, mille üks tugisambaid on sajandeid olnud usaldusväärse majandamise põhimõte, mis tähendab, et me ei tohi kulutada rohkem, kui oleme suutelised tootma. Veel üks Euroopa põhiväärtusi on see, et me ei tohi võlgu oma lastele ja lastelastele edasi pärandada. Minu veendumuse kohaselt hõlmab töö austamine põhimõtet ja mõtteviisi, et meil on võimalik midagi saavutada üksnes siis, kui me selle nimel esmalt tööd teeme. Kui kõik, mille kättesaamiseks oleks varem tulnud aastaid tööd teha, on võimalik kätte saada vaeva nägemata, seaks see töötamise mõtte kahtluse alla, kusjuures selleks mõtteks saab üha sagedamini meie aina koguneva võla tagasimaksmine, ning muudaks meie suhtumist töösse. See on meid kõiki tabanud kriis.

Austatud saalisviibijad, kõik on nõus, et diagnoosiks on võlg. Meie, omavahel väitlevate Euroopa poliitikute jaoks on see nagu haigus. Kõik on diagnoosiga nõus, kuid ravi üle toimuvad ulatuslikud vaidlused. Haigus on aga raske ja aega on vähe. Seepärast olen arvamusel, et meil ei ole palju aega arutleda, eelkõige arutleda selle üle, kas me peaksime automaatselt tagasi lükkama mingid ravivõimalused, mis näivad ebaharilikud või mis on uued, üksnes sel põhjusel, et need on ebaharilikud või uued. Meie riikide valitsustel ja parlamentidel on võlakriisist pääsemiseks vaja julgust ja avatud mõteviisi. Leian siiski, et just seda Euroopa kodanikud meilt ootavadki. Nad ootavad töökohti, majanduskasvu ja julgeolekut ning seepärast, lugupeetud parlamendiliikmed, on Ungari eesistumisperioodil tähelepanu all majandusküsimused ning eesistujariigi Ungari kõige suuremaks prioriteediks on just majandus- ja võlakriisiga seotud küsimused. Prioriteetsete valdkondade punkthaaval loetelu leiate ka sellest väikesest raamatust.

Eesistujariik Ungari usub, et ülemkogu seatud suund, see tähendab kriisiohjamise suund on õige tee, kuid tuleb teha veel pingutusi, mistõttu me oleme veendunud, et aluslepingut on vaja muuta ja tuleb luua õiguslik alus praegusele ajutisele kriisiohjemehhanismile, mille asemele astub 2013. aastal alaline stabiilsusmehhanism. Eesistujariik Ungari teeb selleks kõik endast sõltuva. Peale selle on eesistujariigi Ungari tähelepanu keskmes majanduspoliitika koordineerimise tugevdamine, majanduskasvu hõlbustamine ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine eesmärgiga luua uusi töökohti. See on meie eesistumisperioodi eriline siht ja siin loodan ka teie koostööle, et võtta vastu kuus õigusakti, mille eesmärk on hõlbustada selle sihi, s.t majanduspoliitika koordineerimise saavutamist. Sellega seoses paluksin teie pühendunud koostööd. Ungari on eesistujariik, kes suhtub Euroopa Parlamenti sõbralikult, ja seepärast palun teil teha kõik selleks, et tagada koostöös meiega kõnealuse kuue õigusakti võimalikult peatne vastuvõtmine.

Eesistujariik Ungari on veendunud, et liikmesriikide struktuurireformid tuleb läbi viia järjekindlamal moel ja et neid tuleb varasemast rohkem kooskõlastada. Euroopa poolaasta on alanud ja see on uus kõigi jaoks; uus mitte ainult ungarlaste, vaid ka teie jaoks, sest tegemist on Euroopa Liidu täiesti uue programmiga. Poolaasta algas komisjoni iga-aastase makromajandusliku kasvu aruandega ning ma tahan tänada president Barrosot selle suurepärase dokumendi eest, mis sobib esimese sammu tegemiseks. Selles on esitatud suunised ja teemad, mis võetakse meie eesistumisperioodil nõukogu eri koosseisudes peetavate arutelude aluseks.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Kui on kavas teha ettepanek Euroopa ühise majanduspoliitika kohta, siis on loomulikult vaja, et riigid oleksid usaldusväärsed. Ma tahan teile teatada heast väljavaatest, et minu kodumaal, kes on tema vastu algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tõttu pikka aega olnud Euroopa Liidu häbipostis, on nüüd reaalne võimalus sellest olukorrast välja tulla. Ungari eelarvepuudujääk jääb 2011. aastal alla 3% ja Ungari on üks kahest ELi liikmesriigist, kelle riigivõlg 2011. aastal väheneb. See on meie eesistumisperioodi tegevuskava usaldusväärsuse seisukohalt väga tähtis.

Austatud parlamendiliikmed, eesistujariigi Ungari jaoks on eriti oluline ühtse turu tugevdamine. Usume, et ühtse turu tugevdamine on üks võimalik majanduskasvu allikas. Meie kavatsus on kaotada olemasolevad tõkked, rakendada vähesemat reguleerimist ja hõlmata ühtse turuga sellised uued valdkonnad nagu digitaliseerimine. Me toetame soodsa ettevõtluskeskkonna loomist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Ungari eesistumisperioodi peamiste teemade hulgas on energiapoliitika ja innovatsioon, mida me arutame 4. veebruaril toimuval ühisel tippkohtumisel. Tahan teile teatada, et Ungari arvates on Euroopa Liidu jaoks väga oluline kaotada kõik olemasolevad õiguslikud tõkked energiapoliitika valdkonnas ja luua puuduvad infrastruktuuriühendused, et panna alus tõelisele ja koostalitlusvõimelisele Euroopa energiaturule. Ungari eesistumisperioodi veel üks sama tähtis eesmärk on tagada, et Euroopal oleksid energiavaldkonnas mitmekesised tarnekanalid. Euroopa energiapoliitika on läbimurde lävel. Liikmesriigid on kokkulepped allkirjastanud – järgmisel nädalal kirjutame koos Slovakkia peaministriga alla Slovakkia ja Ungari kokkuleppele. Need teevad võimalikuks esimese põhja-lõunasuunalise maagaasi-jaotusvõrgu toimima hakkamise ning sellega luuakse täielik võrkudevaheline ühendus, nii et see võrk ulatuks Läänemerest Aadria mereni ja läbi Rumeenia Musta mereni. Et viimased 40 aastat oleme mõelnud ida-lääne suunal, on põhja-lõuna mõõde olnud puudu ja just sellega seoses pean ma sõlmitavaid lepinguid murdelisteks.

Head saalisviibijad! Romade strateegia on Ungari eesistumisperioodi prioriteet, sest tark Euroopa ei ole mõeldav ilma südameta. Euroopal saab olla süda üksnes siis, kui ta loob võimalusi kõige ebasoodsamas olukorras olevate ühiskonnarühmade sotsiaalseks kaasamiseks. Praegu ei ole õige aeg romade strateegiat arutada ja seepärast tahan ma küsimusega seotud riigi juhina üksnes märkida, et me kõik mängime tulega. Kui meil ei õnnestu romade strateegiat Euroopa tasandil kehtestada, valivad juba paikseks jäänud ja teatud määral ka lõimunud roma kogukonnad Euroopas taas rändrahva eluviisi ning probleem levib riikidest, mida see praegu puudutab, ka mujale. See õigustab Euroopa strateegia kasutamist lahendusena romade küsimusele, mis muidu kuuluks liikmesriikide pädevusse, ja ma oleksin isiklikult väga uhke, kui meil õnnestuks juunis lõppeva Ungari eesistumisperioodi jooksul võtta koos vastu ühine Euroopa romade strateegia.

Austatud parlamendiliikmed, ma pean peatuma ka laienemise teemal, kuigi ka mina olen teadlik, et mõistetavalt valitseb praegu Euroopa laienemise ees hirm. Me suudame vaevu oma siseprobleemidega toime tulla ja sellises olukorras on üha uute laienemisideedega esinemine väga riskantne. Sellest olenemata oleks eesistujariigil Ungaril hea meel näha taastumas optimistlikumat suhtumist Euroopa laienemisse. Meil oleks rõõm, kui Euroopa Liit leiaks, et meil on mõni asi lõpetamata, sest mitte kõik Euroopa rahvad, kes võiksid olla Euroopa Ühendusse lõimitud, ei kuulu praegu Euroopa Liitu. Peale selle pean mina isiklikult ebaõiglaseks, et näiteks selline riik nagu Horvaatia, kes on viimastel aastatel näidanud paremaid tulemusi kui ELi liikmesriik Ungari, on endiselt ukse taha jäetud ja et tal ei lubata liikmesriikide ringiga liituda. Eesistujariik Ungari tahaks seepärast viia Horvaatia ühinemisläbirääkimised lõpule kuni lepingu allkirjastamiseni.

Ma tean, et Schengeni ala laiendamine on vastuoluline küsimus. Jutt on Rumeeniast ja Bulgaariast, kuid piirkonda hästi tundva ja sellega piirnevas riigis elava inimesena tean ma kindlalt, et need riigid on valmis. Ja kuigi ma tean, et eesistujariik Ungari peab arvestama aruteludega, astun ma isiklikult alati Bulgaaria ja Rumeenia kaitseks välja, see tähendab, et toetan alati nende viivitamatut liitumist Schengeni alaga. See peab toimuma nii kiiresti kui võimalik.

Austatud saalisviibijad! Eesistujariigi Ungari tegevuskava hõlmab ka Doonau piirkonna strateegiat, samuti veendumust, et Euroopa Liit peab ka edaspidi täitma juhtrolli üleilmses võitluses kliimamuutuste vastu, ning sel põhjusel oleks meil hea meel, kui 2010. aasta detsembris toimunud Cancúni tippkohtumise tulemused jõuaksid rakendamise etappi ja meil oleks võimalik jätkata läbirääkimistega, et võtta õiguslikult siduvad otsused vastu 2011. aasta lõpuks.

Kallid kolleegid! Kuna minu sõnavõtt hakkab venima ebaviisakalt pikaks, märgin üksnes lühidalt, et Ungari eesistumisperioodil arutatavate teemade hulka kuulub ka perepoliitika ja demograafilise olukorra käsitlemine, ning mul oleks hea meel, kui Ungari saaks institutsioonidevahelisi vaidlusi põhjustamata aidata välja kujundada Euroopa Liidu selget ja kindlat seisukohta usuvabaduse küsimuses ja kristlaste tagakiusamise vastu võetavate meetmete küsimuses, sest see on järgmise kuue kuu jooksul oluline.

Austatud kuulajad, lõpetuseks tahan mainida oma teadlikkust sellest, et kõik siin saalis istungit pidavad ja kõnelevad inimesed on poliitikud. Meil kõigil on oma arvamused, oma põhimõtted, oma sõbrad ja samuti oma huvid. Seda tunnistades tahaksin teilt lugupidamisega paluda, et olenemata sellest, milline on teie arvamus Ungari sisepoliitikast, ei seostaks te oma kriitilist suhtumist ja Ungari sisepoliitikaga seotud meetmeid Ungari tööga Euroopa Liidu eesistujariigina järgmise kuue kuu jooksul. Kuid te neid seostate, olen ma loomulikult valmis võitluseks, kuid sellisel juhul ei oleks see Ungari kaotus, vaid eeskätt kogu Euroopa Liidu kaotus. Euroopa Liidu ja selle ees seisvate raskete ülesannete täitmise nimel palun ma teil seepärast võimaluse korral seda vahet teha. Ka viimase arutelu käigus õnnestus Ungaril taastada mõistuse hääl ja ratsionaalne tegutsemine, kui ma nõustusin president Barrosoga, et me kiidame heaks palju kriitikat pälvinud meediaseaduse uurimise ELi poolt, vahetame mõtteid selle järelduste üle ja kui suudetakse leida ja tõendada vigu, oleme loomulikult valmis seadust muutma. Meie jaoks ei ole need maineküsimused ja need ei ole seotud oma jõu näitamise või edevuse toitmisega. Kõrvalmärkusena tahan öelda, et kui keegi soovib võidelda ajakirjandusvabaduse eest Euroopas, võib ta alati loota Ungari valitsusele, kes on pidanud omajagu kommunismivastaseid lahinguid.

Auväärsed parlamendiliikmed, me teame, et Euroopal seisavad ees väga rasked kuus kuud, kuid ma olen optimistlik ja usun, et Euroopa on oma ülesannete kõrgusel. Pärast Teist maailmasõda õnnestus seada sisse Euroopa rahvaste koostöö keset vihkamist ja varemeid. 1989. ja 1990. aastal saavutati Euroopa taasühinemine ja seega on mul alust eeldada, et praegu meie ees olevale sarnasele ajaloolisele katsumusele suudetakse samuti vastu panna. See tähendab, et nii Ungari eesistumisperioodil kui ka pärast seda on meil vaja enamat kui innukas juhtimine. Me peame nägema kaugemale oma laudadele kuhjuvatest toimikutest ja suunama pilgu kaugemale küsimustest, mida on võimalik lahendada kuue kuu või ühe-kahe aasta jooksul. Eesistujariik Ungari on veendunud, et kogukonda ühendavad vaid ühised eesmärgid ja väärtused. Ühised eesmärgid saavad põhineda vaid ühistel väärtustel. Eesistujariik Ungari teeb oma igapäevast tööd selle suure ja kaugeleulatuva Euroopa eesmärgi vaimus, näitab üles austust kõigi vastu ja suhtub meie üritusse suure lugupidamisega. Tänan tähelepanu eest!

  President. – Austatud peaminister, tänan teid sõnavõtu ja eesistujariigi Ungari tegevuskava tutvustamise eest.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – Austatud president! 2011. aasta algus on Ungari jaoks ajalooline aeg, sest riigist saab esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, kuid ühtlasi on see otsustav aeg kogu Euroopa Liidu jaoks. Ungari eesistumisperiood satub ajale, mis nõuab erilist vastutustunnet seoses Euroopa ees seisvate ülesannetega.

On eriti asjakohane, et Ungari on valinud oma eesistumise tunnuslauseks „Tugev Euroopa”. Euroopa on kõige tugevam ja tõhusam siis, kui me oleme ühtsed, tegutseme kooskõlastatult ühes tugevate institutsioonidega, näitame üles ühist otsusekindlust võtta kurss läbi nende tormiste vete ja näitame, et koos töötades suudame leida lahendusi kõige pakilisematele probleemidele.

Seda on oluline meeles pidada, sest oht ei ole veel möödas. Tagasiminekut ega endiste tavade juurde naasmist olla ei või. Me peame viima oma reformid läbi viivitamata ja töötama välja uudse poliitika, mida on vaja, et Euroopa 2020. aasta kujutluspildist saaks tegelikkus. Seepärast ootan ma huviga koostööd peaminister Orbániga ja eesistujariigi Ungariga, et see partnerlus oleks edukas. Lubage mul öelda peaminister Orbánile siin ja praegu, et ta võib selles küsimuses loota komisjoni täielikule toetusele.

Samal ajal loodab komisjon väga, et ta võib loota eesistujariigi Ungari toetusele. Tulemuslik koostöö on eriti oluline finantsteenuste, majanduse juhtimise, Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise, energeetika ja siseturu valdkonnas. Niisiis on mul hea meel, et eesistujariigi esmatähtsad eesmärgid neid täielikult hõlmavad.

Samuti on oluline tihe koostöö Euroopa Parlamendiga, sest mõnel juhul on tähtis ettepanekute kiire menetlemine. Meil on näiteks võimalikult peatselt vaja uusi vahendeid majanduse kindlakäelisemaks juhtimiseks. Euroopa Ülemkogu on seadnud selge eesmärgi, mis tuleb saavutada 2011. aasta juuniks. Sellega seoses sisendavad eesistujariigi Ungari sisseseatud töötempo ja peaministri äsjased ütlused julgust.

Uue eesistumisperioodi algul on kõikehõlmav ELi tegevuskava ja asjakohased juhtimisvahendid juba olemas. Euroopa poolaasta, Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle juhtalgatused ning ühtse turu akt – kõiki neid peamisi algatusi on ELi institutsioonid arutanud ja need heaks kiitnud. Kuid kahtlemata tuleb meil teha rohkem ja praegu on õige aeg otsustavalt tegutseda, et laialdane tegevuskava ellu viia.

Euroopa Liidu reformitud majandusstrateegia keskmes on Euroopa poolaasta. Selle nõuetekohane rakendamine on eelolevatel kuudel põhiülesanne. Komisjon andis Euroopa poolaastale hoo sisse iga-aastase majanduskasvu analüüsi vastuvõtmisega eelmisel nädalal. Pärast mitmes nõukogu koosseisus peetud arutelusid kulmineerub protsess Euroopa Ülemkogu märtsikuisel kohtumisel, kus liikmesriikidele antakse olulisi poliitilisi suuniseid, mis peaksid kajastuma nende stabiilsus- ja lähenemisprogrammides ning samuti nende riiklikes reformikavades – mõlemad tuleb esitada aprillis.

Et me rääkisime sellest juba eelmisel arutelul, ei lasku ma üksikasjadesse, kuid eelisküsimus on kindlasti makromajanduslik stabiilsus, nimelt eelarve konsolideerimine, struktuurireformid ja mõistagi kiirem majanduskasv, kuid meie kõige suurem mureküsimus on loomulikult tööhõive.

Lõplikule kokkuleppele jõudmine Euroopa kriisilahendusmehhanismi suhtes on samuti üks Ungari eesistumisperioodi peaeesmärke. Eesistujariigil Ungaril on ka oluline ülesanne suunata meie jõupingutusi ühtse turu taaskäivitamiseks. Pärast komisjoni algatatud üldsusega konsulteerimist ühtse turu akti teemal palutakse ELi institutsioonidel jõuda kokkuleppele lõplikus tegevuskavas, mis tuleb ellu viia 2012. aasta lõpuks.

Energeetika on veel üks oluline teemavaldkond nii tulevastel kuudel kui ka juba 4. veebruaril peetaval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Komisjon on juba koostanud hulga olulisi energiaalaseid algatusdokumente, mida arutatakse Euroopa Ülemkogu veebruari kohtumisel. Nende hulka kuulub 2020. aasta energia tegevuskava, meie teatis energiainfrastruktuuri prioriteetide kohta. Varsti võtame vastu juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa”, milles käsitletakse palju ka energeetikat.

Komisjonil on kavas teha tööd järgmisel viiel teljel: tugev energiapoliitika kui konkurentsivõimet toetava ja jätkusuutliku majanduskasvu ning energiajulgeoleku alus; energia siseturg kui väärtus; Euroopa Liidu uue energiainfrastruktuuri loomine; otsustavate edusammude tegemine energiatõhususe valdkonnas; tõhusa ja ühtse uue lähenemisviisi väljatöötamine ELi-välise energiapoliitika jaoks.

Eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi toetus on väga oluline ka selleks, et tagada kokkulepe Euroopa Liidu patendi suhtes. Mitme liikmesriigi palvel võttis komisjon 14. detsembril vastu ettepaneku tõhustada selles valdkonnas koostööd. Komisjon hindab Ungari pühendumist ELi patendiga seotud töö jätkamisele oma eesistumisperioodil.

Horvaatiaga peetavad läbirääkimised on jõudnud lõppetappi. Läbirääkimiste lõpuleviimine Ungari eesistumisperioodil on auahne eesmärk, võttes eelkõige arvesse nõudmisi, mida Horvaatia peab veel täitma. See nõuab Horvaatialt maksimaalset pingutust.

Mul on hea meel, et eesistujariigi Ungari jaoks on romade sotsiaalne ja majanduslik lõimimine üks esmatähtsaid eesmärke. Komisjon lõi romade rakkerühma, et analüüsida romade kaasamiseks eraldatud ELi ja riiklike vahendite kasutamist ja tõhusust kõigis liikmesriikides. Sellele tööle tuginedes esitab komisjon aprillis Euroopa Liidu raamistiku riiklike romade lõimimise strateegiate koostamiseks.

Uus eesistujariik seab rambivalgusesse ka meie Doonau piirkonna strateegia. Doonau piirkonnal on suur potentsiaal, mida ei ole ebatõhusa koostöö tõttu veel täielikult ära kasutatud. Eesmärk on töötada välja sidusam arusaam, et pakkuda sellele piirkonnale Euroopa lisandväärtust. Komisjonile teeb eesistujariigi pühendumine sellele strateegiale heameelt. Ungari on selle ettevalmistamisele juba märkimisväärselt kaasa aidanud, sealhulgas koostanud poliitikadokumente ja korraldanud Budapestis konverentsi, kus mul oli au osaleda. Eesistujariik juhib strateegia arutamist nõukogus ja Doonau piirkonna strateegia rakendamise alustamist.

Peale selle hoogustub eelolevatel kuudel arutelu ühtekuuluvuspoliitika üle. Komisjonile teeb rõõmu eesistujariigi kavatsus arutada viiendas ühtekuuluvusaruandes esitatud ettepanekuid. Suvel esitame järgmist finantsraamistikku käsitlevate ettepanekute järel õigusakti ettepanekud tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta. Jaanuari lõpus Brüsselis korraldatav viies ühtekuuluvusfoorum võimaldab peamistel sidusrühmadel arutelu pidada. On julgustav, et sellel osaleb peaminister Orbán isiklikult. Reformi aluspõhimõteteks peavad olema tõhusus ja Euroopa lisandväärtus. Komisjon on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika peab tugevamalt toetama Euroopa 2020. aasta strateegia poliitilisi prioriteete ja reformikava. Ma loodan eesistujariigi toetusele selle töö raames. Meie ühine huvi ja ülesanne on muuta rahastamine tõhusamaks. Ainult sel moel saame kaitsta ühtekuuluvuspoliitika kõrgete eesmärkidega eelarvet.

Lubage mul lisada Ungari meediaseaduse teemal veel viimane märkus, sest ma tean, et see on poliitiliselt tundlik küsimus. Ajakirjandusvabaduse põhimõte on Euroopa Liidus püha. Ma kinnitasin seda Brüsselis ja Budapestis, kus peaminister Orbán mind vastu võttis. Komisjon on seadust uurinud ja saadab sel nädalal Ungari ametiasutustele kirja, et paluda selgitusi teatud aspektide kohta, mis võivad põhjustada õiguslikke probleeme ja mis on tekitanud mõningaid mureküsimusi. Ungari ametiasutuste vastuste põhjal hindame olukorda edasi. Peaminister on juba üsna selgelt väljendanud, et kui komisjon peaks pärast õiguslikku hindamist otsustama, et muudatused on vajalikud, tehakse vastavad kohandused.

Peaminister Orbán märkis äsja, et ta on poliitik. Olen kindel, et ta on väga pühendunud poliitik, ja usutavasti nõustute te kõik, et jättes kõrvale õigusküsimused – mida käsitletakse objektiivsel ja erapooletul moel, sest me kohtleme Ungarit nagu iga teist liikmesriiki –, peame tegelema ka poliitiliste aspektidega. Et eesistumisperiood oleks edukas, peab Ungaril olema kõigi teiste liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide täielik toetus, nagu ükskõik millisel muul rotatsiooni korras vahetuval eesistujariigil. Loodan, et peaminister Orbán võtab seda arvesse.

Pole kahtlust, et sellisel Euroopa Liidu jaoks otsustaval ajal peab praegust eesistujariiki saatma edu. Viigem läbi nõuetekohased menetlused ja samal ajal toetagem Ungarit igati selle raske vastutuskoorma kandmisel. Oma hiljutise Ungari-külastuse ajal sain sõnumeid noortelt, kes väljendasid uhkust, et nende riik saab esimest korda vastutusrikka ülesande Euroopa Liitu juhtida. Lähendagem Ungarit Euroopale ja Euroopat Ungarile.

Teha on palju. Eesistujariik Ungari võib oma eelisvaldkondade edendamisel arvestada Euroopa Komisjoni igakülgse abiga. Ainult neid eesmärke ühiselt täites loome tugeva Euroopa, mis pakub majanduskasvu ja töökohti, hoiab ja tugevdab meie väärtusi – nimelt vabadust ja õiglust, mis on pühad – ning annab meie ühiskonnale võimaluse muutuvas maailmas edasi jõuda.

(Aplaus)

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud president, peaminister Orbán, president Barroso, kallid kolleegid! Harva peab ministrite nõukogu eesistujariik tegelema nii paljude raskete ülesannetega: euro vajab stabiliseerimist, tööhõivet mõjutab kiirem majanduskasv ja seega tõhusam majandus, probleeme on energiasõltumatusega ja muret teeb toiduga kindlustatus, samal ajal kui toorainehinnad tõusevad murettekitavalt. Ma ei kahtle, et eesistujariik Ungari suudab koostöös komisjoni, nõukogu ja parlamendiga nende probleemidega tegelda.

Peaminister Orbán, te olete võitnud Ungaris oma valijaskonna usalduse. Teie erakond Fiatal Demokraták Szövetsége (Fidesz) põhineb sellistel ideedel, ideaalidel ja väärtustel nagu vabadus ja demokraatia. Pärast valimisi olete koos Ungari parlamendiga viinud ellu hulga reforme, mida teie rahvas on soovinud, kui on andnud teile demokraatlikul viisil suure häälteenamuse.

Praegu viib Euroopa Komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja läbi õiguslikku kontrolli ühe üle nendest reformidest, nimelt meediareformi üle. Te ise märkisite eelmisel nädalal – ja ma tänan teid selle eest – president Barrosoga toimunud kõneluste ajal ja pärast seda, et kui kõnealune seadus ei ole Euroopa õigusega kooskõlas, esitate selle oma riigi parlamendile vajalike muudatuste tegemiseks. Ma ei kahtle teie sõnades. Jagan teie usku Euroopa Komisjoni, kes toimib aluslepingute täitmise järelevalvajana, ja samuti olen kindel, et te austate Euroopa normide sätteid ja mõtet.

Peaminister Orbán, oleme tundnud teineteist juba kaua ja ma pean teid väga suureks eurooplaseks. Mul ei ole põhjust kahelda, et te teete nii meediaseaduse kui ka muude Ungari eesistumisperioodil käsitlemist vajavate prioriteetide puhul seda, mida lubasite.

Nüüd jõuame nende prioriteetide juurde. Ma alustan esimesest – see on Euroopa stabiilsus. Võib-olla on hea, et mõlemad 2011. aastal ametisse astuvad nõukogu eesistujariigid on riigid, kes ei kuulu euroalasse, kuid kes soovivad sellega lähitulevikus liituda.

Nii Ungaril kui ka Poolal on õigus euroalaga liituda. Seepärast on neil suur huvi tagada selle vääringu stabiilsus. Ma kordan, et ainus tõhus viis eurovastaste spekulatsioonide lõpetamiseks ja Euroopa majanduse aluste tugevdamiseks on taastada kord meie riikide rahanduses. See hõlmab meie riikide eelarve- ja sotsiaalpoliitika suuremat koordineerimist, nagu nähakse asjakohaselt ette Euroopa poolaasta uue eelarveperioodiga. See sõltub ka meie tööturu suuremast paindlikkusest ja suuremast tootlikkusest.

Nagu nõukogu eesistujariik Ungari, usub ka Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon kindlalt, et 500 miljoni eurooplase tulevik sõltub tugevamast, ühtsemast ja sidusamast Euroopast. See sõltub tugevamast Euroopast, aga kindlasti mitte nõrgemast.

Peaminister Orbán, meil on vaja Euroopa majanduse juhtimist. Meil on vaja rohkem kollektivismi ja ma olen kindel, et te teete selle nimel tööd.

Lugupeetud nõukogu eesistuja! Te määratlesite ühe oma peamise eesmärgina ühise energiapoliitika loomise. Ma arvan, et teil on õigus. Parlamendi president Buzek on samuti teinud sellest oma presidendiaja ühe põhiteema. Nõustun teiega selles küsimuses, kuid tahan teid ka hoiatada väga muretsemapanevate tagajärgede eest, mida võib kaasa tuua kõigi toorainete hinnatõus, mis on viimastel kuudel eriti järsk olnud. Me oleme juba näinud sellise põhitoiduainete hinnatõusu sotsiaalset mõju mitmes Vahemere riigis, eelkõige vaeseimates riikides. Loodan, et Euroopa ei suhtu sellesse probleemi kergekäeliselt, vaid kohtleb spekulante karmilt.

Loodan samuti, et eesistujariik Ungari – ma arvasin, et roheliste fraktsioon jääb vaikseks, kuid ma kuulen neid rääkimas; see ei ole normaalne, kogu ettekande aja peaks vaikselt olema – toetab komisjoni abi andmisel Tuneesiale, kus elatakse praegu läbi otsustavat aega ja vajatakse muutuste poole liikumisel toetust.

Lugupeetud nõukogu eesistuja, te teate, et oma volituste edukaks täitmiseks ja Euroopa aitamiseks praeguse raske etapi läbimisel on teil vaja parlamendi toetust. Detsembris, kui meil oli seoses nõukoguga raske olukord, oli teil julgust kirjutada alla meile mõeldud suurepärastele kirjadele, mis aitasid tõesti parlamendil eelarve heaks kiita. Tänan teid juba detsembris tehtu eest!

Juba enne jaanuari kaasasite fraktsioonid eesistujariigi prioriteetide kindlaksmääramisse ja valisite loomulikult ühe meie endise tubli kolleegi Enikő Győri ELi asjade ministriks. Need on kõik head märgid, mida saadab kahtlemata teie läbiviidavate reformide ja kõigi siinviibijate poolt kaitstavate Euroopa väärtuste ideaalne tasakaal.

  Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud president! Usun, et oleme praegu raskes olukorras. Need on rasked ajad.

Lugupeetud peaminister Orbán, kõigepealt tahan öelda, et te olete tõepoolest paljude eurooplaste seas tuntud kui kommunistliku korra vastane ja oma kodumaa vabaduse eest võitleja. Me peame sellest lugu.

Mul on hea meel, et meil mõlemal oli eile pärastlõunal võimalus vahetada mõtteid mehega, kelle üle ungarlased võivad uhked olla – mehega, kes on teie kodumaa endine peaminister ja välisminister ning kes koos Alois Mockiga avas Ungari ja Austria vahelise piiri ja sillutas teed Saksamaa ühtsusele. See mees on minu partei juht Gyula Horn. Avaldame tunnustust sellele suurele ungarlasele.

(Aplaus)

Peaminister Orbán, nõukogu eesistujana tunnistasite midagi oma vastuses president Barroso küsimusele. Ütlesite, et kui Ungari meediaseadus ei ole Euroopa normidega kooskõlas, siis te muudate seda. See on hea. Kuid seda öeldes tunnistasite, et tegemist ei ole kõigest Ungari sisepoliitilise aruteluga, vaid üleeuroopalise aruteluga. On selge, et see seadus on seotud õigusriigil põhineva ühiskonna ehk Euroopa Liidu põhinormide ja ­väärtustega.

Ma soovin käsitleda lähemalt meediaseaduse kaht tahku. Selle seadusega luuakse meedianõukogu, mille eesmärk on teostada järelevalvet meediakajastuste tasakaalu üle. Peale selle kehtestatakse seadusega meediale kohustus kohaldada tasakaalustatuse põhimõtet. Teil on parlamendis kahekolmandikuline häälteenamus ja see on õiguspärane enamus. Kahekolmandikulise häälteenamuse kasutamisega lõite meedianõukogu, mis koosneb eranditult valitsusse või sellega tihedalt seotud inimeste hulka kuuluvatest teie erakonna liikmetest. See tähendab, et tasakaalustatud kajastuse järelevalve eest vastutab meedianõukogu, mille liikmed esindavad ainult üht poliitilist suunda. See ei ole õigusriigil põhinevas Euroopa ühiskonnas vastuvõetav.

(Aplaus)

Lugupeetud peaminister, demokraatlikus ühiskonnas on võimulolijad meedia järelevalve all. Selle seaduse tulemusena on meedia võimulolijate järelevalve all. Ka see on demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatu ja sellepärast valmistab kõnealune seadus eurooplastele nii suurt muret.

(Aplaus)

Te märkisite väga õigesti, et meil tuleb lahendada palju probleeme. Meil valitseb tõsine finantskriis ja meil on raskusi eelarvega. Veel üks pakiline küsimus Euroopa Liidu jaoks on seotud toiduainete hinnatõusuga, eelkõige meie naaberpiirkondades, kuid peagi ka Euroopa Liidus endas. See on probleem, millega tuleb kiiresti tegelda. Samuti peame keskenduma tööhõivele liikmesriikides. Teie programm sisaldab kahtlemata punkte, milles me saame koostööd teha. Selles mõttes olete Euroopa Rahvapartei tõeline esindaja.

Kui nõukogu eesistuja oli Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, esines ka tema Euroopa Parlamendis vasakpoolse sõnavõtuga, kuid seejärel asus kodus parempoolset poliitikat ellu viima. Ma ütlesin talle, et ta räägib nagu eksiilis viibiv Karl Marx. Kogu jutt kõlab hästi. Kui te suudate nüüd oma sõnade kohaselt tegutseda, on see juba küllalt hea.

(Vahelehüüded)

Seepärast usun, et peame hindama teie saavutusi siin esitatud programmi alusel, ja seda me ka tõepoolest teeme. Austatud peaminister, te osutasite asjaolule, et Ungaris on teil suure enamuse toetus. See on hea. Me oleme pidanud kokku puutuma mitme valitsusega, sealhulgas mõne teie partei omaga, kes ei ole teinud muud, kui istunud siin ja helistanud koju, et saada teada, kas nad on veel ametis. Me ei saa sellist asja endale praegu lubada. Sellest vaatenurgast on teie kahekolmandikuline häälteenamus suurepärane, sest see annab teile aega. Kuid see paneb teile ka kohustuse kasutada oma tugevat seisundit, et muuta nii Ungari kui ka Euroopa Liit tugevamaks.

Ma soovin teile esitada ühe küsimuse. Mis mõtet teenib teie kingitud vaip, mis laotati maha Brüsselis nõukogu hoones ja millel kujutatakse Ungarit 1848. aasta piiridega? Millise sõnumi edastab see Euroopa poliitiliste sümbolite kontekstis? Et te näite olevat kindlalt otsustanud kasutada 19. sajandist pärit sümboleid, tahan märkida, mida ütles 19. sajandil saksa rahvale saksa filosoof Friedrich Nietzsche. Ta ütles, et suur võit kätkeb endas suurt ohtu. Inimloomuse jaoks on võiduga raskem toime tulla kui kaotusega. Võidu saavutamine näib olevat kergem kui sellega toimetulemine sellisel moel, et võidust ei saaks tõsine kaotus.

Minu meelest peaksite arvesse võtma, et suur enamus pakub palju toetust, kuid sellega kaasnevad ka suured kohustused. Seepärast pöördun teie kui ametis oleva nõukogu eesistuja, mitte kui peaministri poole. Nõukogu eesistuja peab tegema kõik, et hajutada igasugused kahtlused eesistujariigi valmisolekus kaitsta Euroopa demokraatlikke põhiväärtusi. Teie jaoks oleks parim mitte oodata komisjoni uurimise tulemusi. Lugupeetud komisjoni president, teie tähelepanu tahan ma juhtida sellele, et pärast ühe Austria provintsi poolt veokitele kehtestatud keeldu tabas komisjoni ränk identiteedikriis ja seejärel võeti Austria suhtes viivitamatuid meetmeid. Kuid kui Euroopa demokraatia üks aluspõhimõtetest on ohtu seatud, istute tegevusetult.

(Aplaus)

Hoolitsege selle eest, et uurimise tulemused saabuksid peagi. Vastasel korral paneb see arutelu Ungari eesistumisperioodile raske koorma. Aga me kõik tahame, et eesistujariiki saadaks edu, ega taha näha talle tõkete seadmist. Härra Orbán, te saate ise seda olukorda leevendada. Kuulutage see seadus kehtetuks ning võtke vastu uus ja parem. Ungari vajab tasakaalustatud meediaseadust.

  Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud president! Kõigepealt lubage mul Viktor Orbánile väga kindlalt öelda, et minu fraktsioon toetab eesistujariigi Ungari prioriteete. Austatud peaminister, nagu teie, usume ka meie tugevasse eurosse, seega toetame teid käesoleva eesistumisperioodi prioriteetide elluviimisel igati. Ma arvan, et nende kuue kuu jooksul on teil üks eriti oluline eesmärk – seada Euroopa Liidus ja euroalal võimalikult kiiresti sisse tõeline majanduse juhtimine. Olgem ausad, 2010. aasta ei olnud euro ja Euroopa Liidu jaoks hea näide. Me olime alati asjade tegelikust käigust ja sündmustest maas. Nüüd on meil teie ja komisjoni presidendi juhtimisel võimalikult kiiresti vaja üldist õigusaktide paketti majanduse juhtimise, tõelise majandus- ja maksuliidu kohta, sest pole mõtet, kui meil on rahaliit, kuid ei ole samal ajal majandus- ja maksuliitu.

Ma ei palu teil uusi ideid välja mõelda, vaid võtta komisjoni presidendi ja volinik Olli Rehni poolt eelmisel nädalal esitatud pakett ning esitada see neljale nurgakivile toetuv pakett nõukogule ja oma kolleegidele. Härra Orbán, härra Barroso, sellest paketist puudub ainult üks osa, üks nurgakivi. Mitte kusagil maailmas pole vääringut, mille taga ei oleks kas või üht võlakirjaturgu. Euroopas on meil 27 võlakirjaturgu, 27 spekulatsiooni ja 27 marginaali. Euroalal on meil 17 võlakirjaturgu, 17 spekulatsiooni ja 17 marginaali. Turud ei spekuleeri praegu euro vastu, vaid spekuleerivad euroalasiseste erinevustega. Ainus viis sellega tegelda on luua Euroopas tõeline 4000 miljardi või 5000 miljardi suurune võlakirjaturg, mida võiks võrrelda mujal maailmas eksisteerivate turgudega ja kus AAA-reitinguga riikidele saaks osaks erikohtlemine.

(Aplaus)

Lõpetuseks tahan ma, peaminister Orbán, rääkida paar sõna ühest pinnust silmas. See pind on Ungari meediaseadus. Ma ei räägi seadusest endast, selle asemel kasutan ühe oma lemmikautori, suure ungari kirjaniku Sándor Márai näidet. Julgen väita, et Slovakkia endise valitsuse keelepoliitikaga ja Ungari praeguse meediaseadusega ei oleks Máraid kunagi olemas olnud. Miks? Sest Márai elas Kassas, mida me tänapäeval teame Košice nime all. Ta kirjutas ungari keeles, mis, nagu teate, oli veel hiljaaegu Slovakkias probleem. Samuti on oluline, et ta oli ajakirjanik, mis on muutumas probleemiks, sest uute õigusnormide kohaselt peab meedia edastama avaliku elu kohta õiget ja asjakohast teavet. Seepärast usun, et Máraid ja tema raamatuid poleks kunagi olemas olnud. Tema meistriteos „Ühe kodanlase pihtimused” on üsna asjakohatu ja paljuski täiesti ebapiisav, kuid tegemist on suurepärase kirjandusteosega.

Minu arvates ei ole meedia juhtimise eesmärk tagada õige ja piisav teave. Ei, meedia juhtimise eesmärk on säilitada pluralism ja tagada meedias tõstatatud teemade arendamise võimalus.

(Aplaus)

Loodan, et te kasutate oma enamust, oma kahekolmandikulist enamust, millest kõik poliitikud unistavad...

(Daniel Cohn-Benditi vahelehüüe: „Ei! Ei!”)

Teie mitte – teie olete erand.

Loodan, et te kasutate oma kahekolmandikulist häälteenamust pluralismi tagamiseks ja et te muudate seda seadust nii kiiresti kui võimalik.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud president, kõigepealt lubage mul öelda üht asja, et kõik oleks täiesti selge.

Roheliste fraktsioon armastab Ungarit, ka mina isiklikult armastan Ungarit. Ma nutsin, kui Ungari 1954. aastal jalgpalli maailmameistriks ei tulnud. Minu esimene demonstratsioon oli 1956. aastal, mil ma venna käest kinni hoides avaldasin meelt Nõukogude vägede Budapesti sissetungimise vastu. Nagu Guy Verhofstadt ütles, on paljud intellektuaalid, paljud ungari kirjanikud meile aastaid poliitiliselt ja vaimselt toeks olnud.

Ma olin Viktor Orbáni poolehoidja, kui ta 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses kommunistide vastu võitles. Ma olin Viktor Orbáni poolehoidja, kui ta palus liberaalsetel eurooplastel Jörg Haider Euroopa liberaalide partei ridadest välja heita. Viktor Orbán oli minu jaoks poliitik, keda tuli austada. Lugupeetud peaminister Orbán, nüüd olete muutumas Euroopa Chávezeks, natsionalistlikuks populistiks, kes ei saa päris täpselt aru demokraatia olemusest ja ülesehitusest.

Lubage mul teile öelda üht väga lihtsat asja, härra Orbán: pole olemas sellist asja nagu tasakaalustatud teave. Kas te arvate, et Nixoni meelest oli Watergate’i teave tasakaalustatud? Kindlasti mitte! Kas te arvate, et president Bushi meelest oli Abu Ghraibi kohta käiv teave tasakaalustatud? Muidugi mitte! Kas olete kursis ühe suure poliitilise sündmusega – Prantsusmaa Dreyfusi afääriga, kus valitsus oleks võinud leida, et teave oli tasakaalustatud? Kas te usute näiteks seoses Silvio Berlusconi elu ja poliitika uurimisega, et tema arvates on teave tasakaalustatud? Muidugi mitte! Teave peab poliitikat raputama. See raputab ka meid ja mõnikord teeb see haiget.

Seepärast, peaminister Orbán, ei ole teie praegune seadus selline, mis kajastaks Euroopa Liidu väärtusi. Te ütlete end tahtvat tugevat Euroopat. Tugev Euroopa, austatud peaminister, peab olema usaldusväärne Euroopa. Kui me nõustuksime sellise seaduse olemasoluga Euroopas, kuidas saaksime siis pidada arutelusid president Lukašenkaga? Kuidas saaksime pidada mõttevahetusi Hiinaga? Kõik nad soovivad tasakaalustatud teavet.

Peaminister Orbán, kas olete teadlik, et Euroopa sai alguse totalitarismi vastu astumisest? Ning et demokraatia ja vabaduse alus on just sõnavabadus? Demokraatia ei kannata kunagi liiga suure vabaduse all. Demokraatia hääbus, kui inimesed hakkasid vabadusi piirama, peaminister Orbán. Te teadsite seda 20 aasta eest. Mõelge ajas tagasi, mil see nii oli – ja mis veelgi olulisem, see kehtib siiani. Siis näete, et minu jutt on õige.

Ma tahan ühe asja lõpule viia, peaminister Orbán. Kui te tahate võidelda kogu maailma kristlaste eest, oleme teiega, kuid ma oleksin ette kujutanud – ja ma kujutasin ette –, et teile meeldib Tuneesia jasmiinirevolutsioon, millel on sama eesmärk nagu teie läbielatud revolutsioonil, austatud peaminister: diktaatori kukutamine. Teil ei jätkunud sõnu tuneeslaste jaoks ja seda heidan ma teile ette.

Maailma kristlaste nimel oleme teiega. Loodan, et teie olete meiega, kui on vaja võidelda maailma diktaatorite vastu, olgu nad siis Valgevenes, Tuneesias, Alžeerias, Egiptuses, Hiinas või Venemaal – kus tahes. Need on ühised Euroopa väärtused, mida me peame koos kaitsma.

(Aplaus)

  Lajos Bokros, fraktsiooni ECR nimel. – (HU) „Ma ei tea, mida see maa teiste inimeste jaoks tähendab. / Minu jaoks on see minu sünnipaik, see väike rahvas haaratud / leekidest, minu lapsepõlve maailm kaugustes kiikumas. / Ma kasvasin temast kui õrn oks puust / ja ma loodan, et ühel päeval vajub minu keha temasse. / Ma olen kodus.” Nii kirjutas Miklós Radnóti. Ungari tunneb end Euroopas koduselt ja on väärt olema eesistujariik. Kuid kas Ungari valitsus tunneb end nagu kodus? Kas ta on seda ametikohta väärt? Ma ei osuta siinkohal kõigest meediaseadusele, on veel üheksa suurt pindu silmas. Seal toimub demokraatiat iseloomustava ja hapra võimude lahususe süsteemi pidev ja jäme rikkumine.

Riigiametnike ametist vabastamine põhjusi esitamata. Ülemäärane, diskrimineeriv ja struktuuri moonutav kriisimaks. Rikaste toetamine vaeste kahjuks. Eelarvenõukogu laialisaatmine nagu Venezuelas. Keskpanga sõltumatuse kärpimine ja peagi ka kaotamine. Tagasiulatuva jõuga 98% määraga erimaks lahkumishüvitistelt. Üheksa põhiseaduse muudatust seitsme kuu jooksul. Põhiseaduskohtu pädevuse piiramine. Erasektori pensionisüsteemi riigistamine avaliku väljapressimise teel nagu Boliivias. Maksupettuste viimine valitsuse poliitika tasemele: paalinka destilleerimine. Populistlik lahmimine, nagu läheks kirvega botaanikaaeda. Ühiskonna peene struktuuri ja solidaarsuse hävitamine. Ágnes Heller, János Kornai, Jenő Ranschburg – maailmakuulsad ungari teadlased on sellest kirjutanud. Eile ütles Guy Verhofstadt, et eesistujariik Belgia oli edukas, sest Belgia valitsus ei lubanud riiklikel kohustustel tähelepanu Euroopa asjadelt kõrvale juhtida. Nüüd ähvardab meid täiesti vastupidine oht. Riigis valitsev kaos ja diplomaatiline katastroof viib valitsuse ja Euroopa avalikkuse pilgu Euroopa asjadelt muule. Sellest oleks tuline kahju. Ungarlasena ma seda näha ei taha. Veel ei ole hilja suunda muuta.

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud president, austatud nõukogu eesistuja! Ma tahan öelda lühidalt midagi meediaseaduse kohta. Paljud kõnelejad on seda nimetanud, kuid ma ei korda nende sõnu. Tahan lihtsalt välja öelda ühe mõtte. See ei ole sekkumine Ungari siseasjadesse. Mina usun – ma sain sellest oma elus alles hilja aru –, et meedia ülesanne on jälgida võimulolijaid ja majanduses toimuvat. Nii see peabki jääma. Seepärast ei tohiks muud kõrgema tasandi asutused meedia üle järelevalvet teostada, sedalaadi meedianõukogu teeks selle aga võimalikuks.

Sel põhjusel ei ole meedianõukogu loomine meie arvates mõistlik tegu. Te ütlesite selgelt, et olete valmis seda muutma, ja ma loodan, et te lähete selles suunas. Vastasel korral – ja seda tahan ma ühemõtteliselt öelda – saab sellest Ungari küsimus. Loomulikult on ka teisi liikmesriike, kelle meediavaldkonna õigusakte võiksime siinkohal nimetada. See ei puuduta ainult Ungarit.

Seoses eesistujariigi töökavaga tahan kindlalt öelda, et esiteks kiidan ma heaks asjaolu, et olete kultuurilise mitmekesisuse edendamisest teinud ühe oma peamise eesmärgi. Arvan, et see on väga tähtis. Ootan huviga teie ettepanekuid parema lõimimise, sealhulgas vähemuste lõimimise kohta – te ise nimetasite romasid. Euroopa strateegia romade tõhusamaks lõimimiseks on väga oluline teema.

Teiseks on mul rõõm näha, et olete pühendunud laienemisläbirääkimistele ja meie idanaabritega seotud poliitikale. Suurema hulga Ida-Euroopa kultuuri ning piirkonna ajaloolise ja sotsiaalse kogemuse toomine Euroopa Liitu saab olla üksnes hea. Mitmel põhjusel, mida ma siinkohal nimetama ei hakka, on Euroopa Liit peamiselt siiski Lääne-Euroopa organisatsioon. Ma sooviksin näha, et teie eesistumisel avalduks suurem idaeuroopalik mõju.

Kolmandaks on mul huvitav näha, kuidas te tulete toime eelseisva põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika ümberkujundamisega ning Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveperspektiivi koostamisega. Minu fraktsioon kutsub teid üles parlamenti sellesse täiel määral kaasama ning me ootame, et te suhtute täie tõsidusega oma lubadusse toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning parandada keskkonnakaitset, ressursside säästvat kasutamist ja toiduga kindlustatust.

  Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud president, ma tervitan Viktor Orbánit. Pärast Belgia kuuekuulise eesistumisperioodi farssi on hea näha tõelise riigi valitud peaministrit. Ma nautisin seda, kui te ütlesite lahti kommunismist kui ohtlikust ideoloogiast, ja märkasin, millise uhkusega te võtsite omaks teadmise, et Ungarist sai esimene riik, kes asus võitlusse Nõukogude Liidu vastu.

Kakskümmend aastat pärast seda, kui te võitsite tagasi õiguse end ise demokraatlikult valitseda, kuulute nüüd uude poliitilisse liitu, mis hakkab üha enam ilmutama Nõukogude Liiduga sarnaseid jooni. Tõde on see, et järgmise kuue kuu jooksul kohtute paljude kommunistidega, sealhulgas siinviibiva komisjoni bossi Barrosoga, kes oli esimees Mao pooldaja! Te näete majanduse tsentraliseeritud planeerimist ja kontrolli ning eelkõige näete soovi suruda Euroopa rahvastele vastu nende tahtmist peale poliitilist liitu.

Härra Orbán, ärgake üles! Vaadake, kuidas nad püüavad teid täna hommikul kamandada. Nad püüavad teile öelda, kuidas te peaksite oma riiki juhtima. Öelge neile, kuhu nad võiksid minna. Tõuske püsti ja asuge taas kord võitlusse demokraatia eest.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud president, kallid kolleegid! 1956. aastal näitas Ungari maailmale, et rõhumise ja valede vastu tuleb välja astuda, isegi kui see näib olevat lootusetu ettevõtmine. Siis oli see meie ajalooline ülesanne. Nüüd on olukord sama. Tänapäeva maailmas saavad valed ja rõhumine võimalikuks kahe teguri tõttu. Üks nendest on see, et üleilmne plutokraatia ja pangad omastavad kasumi, kuid jätavad samal ajal kahjumi ja kulud riigile, andes need nii üle tuletõrjujatele, meditsiiniõdedele, õpetajatele ja pensionäridele, kelle kannatused aina kasvavad.

Teine tegur on see, et nad – ja siinkohal mõtlen ma peamiselt poliitikuid, kes rahva huvide esindamise asemel tegutsevad järjekindlalt üleilmse plutokraatia ja pankade esindajatena, isegi Euroopa Liidus – panevad selle näima loomulikuna või vähemalt vältimatuna. Minu kodumaa Ungari ja Ungari eesistumisperiood peavad näitama, et asi on vale, et keiser on paljas. Kasumile ja rahale keskendumise asemel peame näitama, et on võimalik keskenduda ka inimestele ja õiglusele, kui me küsimust püstitades ei huvitu sellest, mis on kõige kasumlikum ja rahaliselt parim, vaid sellest, mis on parim inimeste ja õigluse jaoks. Soovin oma vabadusmeelsele kodumaale Ungarile edu.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleeg Morvai! Meil toimus juba eile lühike arvamustevahetus. Mul on teile kaks küsimust. Ei ole üllatav, et te äärmusparempoolsena eesistujariiki toetate. Kas see ka Viktor Orbánile sobib, on eraldi küsimus. Kas te olete teadlik, et Ungari revolutsiooni toetasid väga paljud inimesed ja mitte ainult poliitilise skaala paremat poolt esindavad konservatiivid, nagu ütles Martin Schulz? Kas olete märganud, kolleeg, et Ungari meediaseadust ei kritiseeri ainult sotsiaaldemokraadid, vaid ka väga paljud kodanikud, sealhulgas György Konrád, kellel ei ole sotsiaaldemokraatiaga midagi pistmist? Kas te teate seda?

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud kolleeg, kuigi ma kunagi võib-olla uskusin, et täiendite „parempoolne” ja „vasakpoolne” kasutamisel on tähendus, on Euroopa Liidus veedetud poolteist aastat mind veennud, et sellel pole mõtet. Teie, vasakpoolsed, esindate jätkuvalt plutokraatia ja pankade huve ega näita üles mingit austust selle vastu, mida inimesed tahavad. Te olete täiesti unustanud algsed ideaalid. Täna nimetati siin teie eelkäijat Marxi. Mida ütles tema õigluse kohta, sellele siin enam ei mõelda. Teie olete töörahva suurimad rõhujad. Seda esiteks. Teiseks on meediaseadus, mis on Ungari siseasi...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Ádám Kósa (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, auväärsed kolleegid! Kõigepealt tahan teid tänada võimaluse eest kõnelda Euroopa Rahvapartei Ungari delegatsiooni nimel. Mina olen puudega inimene ja võib-olla olen ma tavalisest inimesest tundlikum diskrimineerimise ja topeltstandardite suhtes. Seepärast olen murega jälginud Ungari meediaseaduse ümber toimunud poliitilist nõiajahti, mille tunnistajateks võisime olla ka täna siin saalis. Ungari kodanikeühendus Fidesz on lugematuid kordi tõendanud, et ta tegutseb uhkusega meie ühiste Euroopa väärtuste vaimus ja ajakirjandusvabaduse nimel.

Meie Euroopa väärtused tähendavad kohustusi. Seda näitavad ka eelseisva Ungari eesistumisperioodi kuus kuud. Seda tõendavad selle eesmärgid. Majanduse juhtimine, energiapoliitika või ka romade strateegia – need suunad ja strateegiad tõendavad ühiste väärtuste olemasolu, samuti nagu meie ühised eesmärgid tugeva Euroopa tagamiseks. Euroopa ei ole lõppude lõpuks üksnes huvide ühendus, vaid ka väärtuste ühendus. Praegu näitate tegelikult lugupidamatust nende eesmärkide ja väärtuste vastu. Ootamata ära Euroopa Komisjoni arvamust, esinete juba avaldustega, loobite pahatahtlikke süüdistusi ning teete liigseid ja alusetuid märkusi. Kas teie eesmärk on nõrgendada sellega Ungari seisundit eesistujariigina? Tegelikult kahjustate sellega Euroopa Liitu, kogu Euroopa Ühendust.

Me seisame praegu silmitsi oma rängima kriisiga ja teie käitute vastutustundetult. Euroopa Rahvapartei delegatsiooni liikmena ei kiida ma seda heaks. Ma innustan eesistujariiki Ungarit jätkama tööd süüdistustest hoolimata ja viima edasi ellu oma tugeva Euroopa töökava. Ma olen töökava pealkirjaga nõus. Ühtsuse abil saavutame palju rohkem ja me peame püüdlema edu poole.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja, lugupeetud peaminister, auväärsed parlamendisaadikud! Ungari eesistumise õnnestumine on nii Euroopa Liidu kui ka Ungari huvides, samuti kõigi Ungari patriootide huvides, sõltumata nende parteilisest kuuluvusest. See omandab veelgi suurema tähtsuse siis, kui võtame arvesse, et EL, sealhulgas euroala, peab praegu tegelema erakordsete probleemidega. Austatud peaminister, te olete eesmärgile pühendunud inimene. Ma palun teid anda see võime Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana Euroopa teenistusse, et Euroopa saaks olla märksa dünaamilisem ja tõhusam. Samal ajal palun teil siiski kinni pidada demokraatia reeglitest ja kaitsta Euroopa sotsiaalmudeli väärtusi.

Kahjuks, nagu ka praegune arutelu on näidanud, on Ungari eesistumisperioodi algus tormiline. Kas te tunnetate, austatud peaminister, kui väike on Euroopa usk teie valitsusse? Paljude liikmesriikide inimeste arvates, olenemata nende parteilistest eelistustest, on teie valitsuse demokraatiavastased meetmed, majanduslik populism, meediaseadus ja leebe suhtumine äärmusparempoolsusse vastuolus ELi normide ja väärtustega. ELi eesistujariigiks olemine ei vabasta teid kriitikast, te peaksite ELi põhiväärtuste järgimisel hoopis eeskuju näitama.

Siin on asjakohane Attila Józsefi kuulus ütlus „olen vihane sinu pärast, mitte sinu peale”, sest kui kõlab põhjendatud kriitika, ei ole EL vihane Ungari valitsuse peale, vaid ta on vihane tema pärast. Ning see kriitika ei ole üldsegi mitte suunatud Ungari rahva pihta. Austatud peaminister, ungarlase ja eurooplasena tahaksin ma saata need eesistumisperioodi kuus kuud mööda uhkust tundes ja püstipäi.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud nõukogu eesistuja, eile ühes suures Saksa ajalehes ilmunud artiklis tsiteerisite Otto Graf Lambsdorffi kui üht oma eeskuju. Me kohtusime viimati tema matusetalitusel 2009. aasta detsembris. Te viibisite seal eraisikuna ja me hindasime seda väga. Ma palun teid austada tema mälestust, järgides ja kaitstes liberaalse põhiseadusliku riigi põhimõtteid kõikides meetmetes, mida te võtate.

Te vastasite meediaseadust puudutavale kriitikale kahe argumendiga. Te ütlesite, et see on kampaania Ungari vastu ja teie vastu isiklikult ning et see kampaania on ebakonkreetne. Ma tahan teile Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel selgelt öelda, et see ei ole kampaania. Kui põhivabadusi rikutakse ja need seatakse ühes Euroopa Liidu liikmesriigis kahtluse alla, siis on see Euroopa jaoks probleem.

Ma tahan komisjonile ja president Barrosole öelda, et volinik Kroes peab õigusliku analüüsi läbi viima. Kuid komisjon ei ole advokaadibüroo, see on poliitiline organ. Hindamine peab toimuma poliitilises vormis ja see tuleb läbi viia kiiresti.

Teie teine argument on, et kriitika ei ole konkreetne. Austatud peaminister, ma tahan esitada paar konkreetset märkust: laim, usutunnistuse halvustamine ja vihkamisele õhutamine on Saksamaal ja teistes demokraatlikes riikides õigusvastane. Seda reguleeritakse kriminaalõigusega. Palun kohaldage ka antud juhul kriminaalõigust. Lisaks paljudele muudele asjadele peate parandama artiklis 163 sätestatud õiguskaitset ning muutma meedianõukogu koosseisu ja volitusi artiklites 123 ja 183. Konkreetseid punkte on palju. Teen ettepaneku, et lükkaksite seaduse kohaldamise edasi, kuni komisjon on hindamise lõpule viinud, ja seda viimast tuleb teha võimalikult kiiresti.

  Judith Sargentini (Verts/ALE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlament ja liikmesriigid järgivad topeltstandardeid. Me võime lõputult rääkida kodanikuõigustest ja ajakirjandusvabadusest, kui jutt on riikidest, kes tahavad Euroopa Liiduga ühineda, kuid need põhimõtteid ei näi kehtivat selle klubi praeguste liikmete kohta. Kas Kopenhaageni kriteeriumid on pühad meie kõigi jaoks või ainult uute liikmete jaoks?

Liikmesriigid pigistavad üksteise tegemiste suhtes silma kinni. Kui ma oma nina sinu asjadesse ei topi, siis pead ka sina oma nina minu asjadest eemal hoidma! Ka Ungari palub kõigil oma nina tema asjadesse mitte toppida. See on Euroopa Liidu eesistujariigi poolt veider suhtumine. Teie ülesanne, peaminister Orbán, on Euroopa Liitu juhtida ja tõepoolest julgustada liikmesriike tegelema teatud määral teiste liikmesriikide asjadega. Taganemisteed siin pole.

Pöördun nüüd Euroopa Parlamendi poole, kelle ülesanne peaks olema hoida Euroopa väärtusi kõrgel. Me ei tee ju seda! Austatud juhataja, mul on taas suur heameel võimaluse üle rääkida tõtt ja esitada oma tasakaalustatud seisukoht.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! On hea, et ELi eesistujaks saab riik, mille valitsusel on kodumaal nii suur toetus. Ungari valitsusel on selline toetus sellepärast, et ta tegutseb ungarlaste huvides ning ehitab Ungarit üles pärast pankrotis ja skandaalidest vaevatud sotsialistide valitsusi. Ei ole siiski hea, et Ungarit on tema eesistumisperioodi eelõhtul tabanud ebaõiglased, ideoloogiast kantud rünnakud. Kõik meediaseaduse ümber toimuv näitab nende rünnakute kahepalgelisust. Poolas on samasugune meedianõukogu, kus on ülekaalus valitseva partei esindajad ning mis vastutab praegu selle eest, et kümned inimesed – konservatiivsete vaadetega ajakirjanikud – tõrjutakse Poola avalikust meediast välja. Euroopas ei kaitse neid keegi, Martin Schulz kõige vähem. Need on lihtsad tõsiasjad.

Nädal tagasi avaldatud veider kiri, milles rünnatakse ungarlasi ja millele on alla kirjutanud Tšehhi ja Ungari endised presidendid ning samuti Poola ajalehe Gazeta Wyborcza peatoimetaja, näitab rünnaku kahepalgelisust. See on seesama Gazeta Wyborcza, mis hoolitseb selle eest, et teistsuguste seisukohtadega inimeste vara konfiskeeritaks. Tänane Ungari-vastane rünnak pole midagi muud kui kättemaks konservatiivse maailmavaate eduka elluviimise eest. Peaminister Orbán, ma loodan, et teie ELi eesistujaks olemise aeg on edukas, sest...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! 1. jaanuaril asus Euroopa Liidu eesistujana ametisse Ungari valitsus, kes meenutas meile seda asjaolu kultuurivaiba kaudu, kui seda võib nii nimetada. Ma ei räägi kaardist, peaminister, vaid kultuurist, mida olete Brüsselisse toonud.

Hinnatud sümbolid, teie rahva silmis uhkust äratavate inimeste portreed on avalikus kohas jalge all maas ning neid tallavad ja määrivad inimesed kogu Euroopast. Kas see on teie meelest kultuur? Kas see on uhke Ungari väärikas esitlemine?

Ma ei tea, mis sundis Ungari diplomaate oma riigi ajaloo sümboleid alandama. Nad oleksid võinud need panna väärikalt stendidele või sellesama ruumi seintele. Viktor, kas olete näinud, kus asuvad meie kalliks peetud sümbolid siin ruumis? Nad on aukohal, kaunistamas presidendi lauda.

Austatud peaminister, ma tean, et teie kodumaal on palju probleeme, kuid usun kindlalt, et uhked ungarlased ei vääri oma valitsuse sellist lugupidamatust rahva kuulsuste ja sümbolite vastu.

  Csanád Szegedi (NI). – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud peaminister, auväärsed parlamendisaadikud! Ma tahtsin tegelikult rääkida Ungari eesistumisperioodist, kuid eelkõnelejad on mind marru ajanud, mistõttu ma olen sunnitud andma provokatsioonile pisut järele ja rääkima Ungari meediaseadusest. Lihtsalt öeldes on Jobbik ehk Liikumine Parema Ungari Eest arvustanud ka Ungari keeleseadust. Ka meie ei ole sellega nõus. Kuid on rabav näha ühes kohas nii palju ülejooksikuid ja silmakirjatsejaid. Kus olid need ennast õiguste kaitsjaks pidavad inimesed siis, kui võeti vastu Slovakkia keeleseadus? Kus oli kolleeg Cohn-Bendit, kui serbia äärmuslased terroriseerisid Vojvodinas elavaid ungarlasi? Kus oli kolleeg Martin Schulz, kui Vojvodinas ja Transilvaanias rüvetati ungarlaste haudu? Just seepärast pean ma seda topeltstandardiks. Ma ei saa nõustuda kriitikaga, mida te endale Ungari valitsuse ja eesistujariigi Ungari aadressil lubate.

Erinevalt MSZMP või MSZP tühjast kraaksumisest esitab Jobbik alati häid ettepanekuid. Jah, me peame võtma arutelu alla Slovakkia keeleseaduse. Jah, me peame arutama Beneši dekreetide tühistamise küsimust. Jah, me peame käsitlema seekelite territoriaalse autonoomia teemat. Jah, me peame käsitlema romadevastaste kuritegude peatamise ja lõpetamise küsimust nii seoses Ungariga kui ka kogu Euroopaga ning oleks tore, kui Ungari valitsus keskenduks sama palju oma riigisisesele ülesandele viia ellu miljonite ungari valijate tahe ja panna endine Ungari diktaator Ferenc Gyurcsány trellide taha. Need on tõelised probleemid ja ma soovin eesistujariigile edu.

  Werner Langen (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud eesistuja Orbán! Teie ees on kaks rasket ülesannet. Esimene hõlmab ülesaamist sotsialistide kaheksa aastat kestnud haldusomavolist, poliitilise ja majandusliku arengu ja stabiilsuse taastamist Ungaris ning võlataseme vähendamist. Valijaskond on andnud teile selleks kindlad volitused.

Teie teine ülesanne on juhtida nõukogu eesistujana neil rasketel aegadel Euroopat ja teha kõik endast sõltuv majandus- ja finantskriisi lahendamiseks. Teil on Euroopa Parlamendi ja minu fraktsiooni aktiivne toetus. Meil on hea meel, et te ei esitanud meile täna soovinimekirja, nagu on varasematel aastatel teinud paljud sotsiaaldemokraatidest nõukogu eesistujad. Teie seevastu tegite oma prioriteedid selgeks.

Kolmandaks on meil hea meel, et Ungari on olnud alates 2004. aastast Euroopa Liidu liige ja et Ungari valitsev erakond kuulub Euroopa Rahvaparteisse. Uue meediaseadusega seotud kampaanias on kutsutud üles tühistama artikli 7 kohast hääleõigust. Seda kampaaniat ei alustanud teie, vaid seda alustasid siin parlamendis erakonnad, kes kaotasid Ungaris 2010. aasta valimised ning kes istusid siin ja istuvad endiselt siin esireas – vähemalt need, kes ei ole ummisjalu ajakirjanduse juurde jooksnud. See kampaania on silmakirjalik ja väljakannatamatu. Hindamine näitab, et Ungari meediaalased õigusaktid ei erine paljude teiste riikide meediaalastest õigusaktidest.

Martin Schulzile, kes kutsus üles seadust tühistama, saan ma öelda üksnes seda, et ta ei ole tõenäoliselt lugenud seadust, mis võeti häälteenamusega vastu Nordrhein-Westfalenis sotsiaaldemokraatidest ja rohelistest koosneva liidumaa valitsuse juhtimisel. See sisaldab sätteid meedianõukogu loomise, karistuste ja arvamuste mitmekesisuse kohta. Täpselt seda te praegu teete. See on silmakirjalik suhtumine, mis ei tohiks Euroopa Parlamendis ülekaalu saada.

(Aplaus)

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Rebecca Harms (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud kolleeg Werner Langen, kas Nordrhein-Westfaleni meediaseadusega antakse kohustus teostada järelevalvet meedia üle ühe erakonna kätte? Kas Nordrhein-Westfaleni meedianõukogu on valitsuse käsutuses üheksa aastat? Kas Nordrhein-Westfalenis otsustab üks erakond selle üle, kas meediakajastus on tasakaalustatud või ei? Kui see on nii, siis on olukord sama nagu Ungaris. Ma arvan, et seda te ei soovi. Samuti tahan küsida, miks kritiseerib kantsler Merkel Ungari õigusakti. Sest ta kuulub...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Werner Langen (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, olen kindel, et te annate mulle viis minutit.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

Esiteks tundis kantsler Merkel huvi, kas seadus on Euroopa normidega igas mõttes kooskõlas, ja peaminister Orbán nõustus seaduse sätteid komisjoni hindamise põhjal muutma, kui see peaks vajalikuks osutuma. Arvan, et see on õige, aus, avatud ja õiglane kõigi asjaosaliste suhtes.

Teiseks räägin Nordrhein-Westfaleni liidumaa meediaseadusest. Paragrahvi 31 kohaselt ei ole raadiosaadetes lubatud esitada üksnes üht arvamust või kajastada üksnes ühe partei, grupi, huvirühma, usutunnistuse või filosoofia seisukohti.

(Vahelehüüded)

Seaduses sätestatakse samuti, et Nordrhein-Westfaleni liidumaa juht võib anda liidumaa meedianõukogule juhiseid ja määrata kuni 500 000 euro suuruseid trahve.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Ma soovin pöörduda Ungari valitsusjuhi poole. Tere tulemast Euroopa Parlamenti, peaminister Orbán!

Ungari võtab eesistujariigi ülesanded üle ajal, mis ei ole kindlasti lihtne, ja teie tutvustatud töökava sisaldab kahtlemata arvukalt suuri lahendamist vajavaid probleeme. Te palusite mitu korda meie, parlamendi abi selle kava elluviimiseks ja uskuge mind, härra Orbán, me oleme tõepoolest siin selleks, et toetada seda, mis on teie kavas head ja euroopalikku.

Teie kõne sisaldas ka üleskutset luua tugev Euroopa, kuid ma pean ütlema, et mulle pole päris selge, kus teie euroopalikkus algab ja millised on selle piirid, sest millegi muuga ei ole võimalik seletada, miks alustas teie riik oma eesistumisperioodi olematu territoriaalse üksuse esitlemisega, selle asemel et esitleda eesistujariigina uut kujutlust Euroopast.

Peaminister Orbán, seepärast loodan, et teis peituv hea euroopalikkus areneb edasi rõõmustavas suunas ja et teis on leida ka positiivset ungarilikkust.

  Adina-Ioana Vălean (ALDE). – Austatud juhataja! Pikka aega on meie liit läinud seda teed, et seada järjest uusi sihte, kuid keegi ei ole vaadanud tagasi, et näha, kas kõik need sihid on ka saavutatud või nõuetekohaselt rakendatud. Majanduskasv, töökohad, kodanikukeskne liit: need kõik on muutumas püüdmatuteks eesmärkideks. Me oleme jõudnud punkti, kus peaksime tunnistama vähemalt mõne oma poliitikavaldkonna ja liiga sageli kohaldatavate universaalsete lahenduste läbikukkumist.

ELi majanduskasvu stimuleerimiseks peaksime ehk hakkama mõtlema tavalisest erinevalt ning leppima oma 27 liikmesriigi erisuguste huvide ja iseärasustega.

Komisjoni ettepanek, mille eesistujariik heaks kiidab, hõlmab kõigest meie majanduspoliitika koordineerimist. See võib pelgalt makromajanduslike ja rahaliste eesmärkide ja asjaomase poliitikaga just pidurdada soovitud majanduskasvu. Et meie siseturg ei ole lõpule viidud, meie ettevõtteid ja ettevõtjaid koormab bürokraatia ning tööturg on korrastamata, võib ELi majanduskasv osutuda vaalaks barrakuudade keskel – sest selline on maailmaturu olukord praeguse kriisi taustal.

Seoses eesistujariigi tegevuskava muude igikestvate eesmärkidega, nagu ühise energiapoliitika loomine, on meil vaja kindlaks määrata kõikide liikmesriikide ühised energiahuvid ja ­vajadused. Ma ei ole kindel, et miljardite eurode kulutamine hiiglaslikele infrastruktuuriprojektidele annab vastuse.

Peaminister Orbán rääkis ka laienemisest. Ma loodan, et Ungari lahendus ei tähenda kõigile naaberriikides elavatele etnilistele ungarlastele kodakondsuse andmist. Kas ELi laienemine on valitsevas euroskeptilises meeleolus ja majanduskriisis tegelikult reaalne?

Lõpetuseks soovin meile kõigile edu.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Ungari eesistumisperiood ei alanud hästi. Ungari valitsuse uue meediaseadusega Euroopa Liidule seatud eeskuju ei ole ilus. Uue seadusega antakse meediajärelevalve teostajatele suured volitused ja see heidab murettekitavat varju Ungari eesistumisperioodile. Kõnealune seadus on ainult üks lüli Ungaris toimuvate mõtlemapanevate sündmuste ahelas.

Kui üks partei domineerib, siis teiste hääled vaibuvad. Selle eest hoiatas ammu 17. sajandi prantsuse kirjanik Rochefoucauld, kes ütles, et ainult vähesed on piisavalt targad, et eelistada kasulikku kriitikat reetlikule kiitusele. Minu soovitus eesistujariigile on, et ta võiks Rochefoucauld’ sõnu tõsiselt võtta, nii ELi eesistujariigi kui ka Ungari valitsuse rollis.

  Mario Mauro (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Austatud eesistuja Orbán, tere tulemast Strasbourgi! Nagu kolleeg Cohn-Bendit märkis, armastavad siin kõik Ungarit, kuid mitte kõik ei armasta Ungari valitsust, nagu te vahest aru saite.

Ühest küljest armastame Ungarit, peame lugu Ungari valitsusest ja mis veelgi tähtsam, toetame piiritult teie erakonda. Miks me Fideszile nii väga kaasa elame? Sest see partei on aidanud otsustavalt kaasa Ungari tagasipöördumisele demokraatliku elu juurde pärast pikka ja kohutavat diktatuuri.

Me toetame Fideszit, sest aastate jooksul, kõigi nende aastate jooksul on ta püüelnud samade väärtuste, demokraatia ja vabaduse poole nii valitsuses kui ka opositsiooni ridades. Me toetame Fideszit, sest see on praegu ainus partei, kes suudab pakkuda tegelikku alternatiivi populistlikule suunale, mis näib võimust võtvat nii paljudes Euroopa Liidu riikides.

Me toetame Fideszit ka sellepärast, et teie nimetatud prioriteetide kaudu paneb Fidesz meid mõistma, et võitlus ühendatud ja vaba Euroopa eest ei ole veel lõppenud. Me toetame teid, peaminister Orbán, ning me elame teile kaasa, sest see tähendab kaasaelamist Ungarile ja tervele Euroopale.

  Edit Herczog (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Euroopa Liidu loomisest alates on üks selle tähtsamaid teemasid ja eesmärke olnud energiajulgeolek. Kaua uskusime, et kõige tähtsam on vähendada sõltuvust energiaallikatest. Kuid majanduskriis näitas selgelt, et kõige olulisem on siiski energia kättesaadavus ja taskukohasus. See oli esimene aasta, kui Ungaris külmus kütmata korterites surnuks rohkem inimesi kui tänavatel. Paar päeva tagasi palusid ühe kortermaja elanikud oma kütte kinni keerata, sest nad ei saanud seda enam endale lubada. Kallid kolleegid, on väga tähtis, et me käsitleksime energiajulgeoleku küsimust kui majanduskriisi üht mõjuaspekti, ja seda tehes peame arvestama vananenud energiainfrastruktuuri.

Eesistujariigi Ungari kõige tähtsam ülesanne energeetikaalasel tippkohtumisel on panna alus sellele uuele infrastruktuurile, mitte ainult seoses gaasiga, vaid ka seoses elektriliinidega. Meie ülesanne ei ole vanade võrkude ajakohastamine, vaid investorite ja kapitali kaasamise võimaluste tagamine tuleviku arukate energiavõrkude jaoks. Ungari valitsusel tuleb veenda kõiki liikmesriike toetama ühehäälselt tuumajäätmete käitlemise ohutuse suurendamist. Me peame tagama, et kõik see jääb meie võimaluste piiresse. Austatud eesistuja, me ei saa läheneda sellele uisapäisa ja külmavereliselt, vaid peame säilitama kaine mõistuse, puhta südametunnistuse ja selge silmavaate. Me oleme nende küsimuste lahendamisel teie partnerid.

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, Euroopa rahvas elab läbi rasket, destabiliseerivat kriisi. Leian, et just sellistel aegadel peame pöörduma tagasi Euroopa põhiväärtuste juurde.

Esimene nendest väärtustest on võitlus kõigi natsionalismivormide vastu. Lubage öelda, et mind teeb väga murelikuks, kui pärast madjari kogukondadele Ungari kodakondsuse pakkumist kaalute nüüd võimalust anda neile hääleõigus; see on vastuolus kõigi rahvusvaheliste konventsioonidega.

Teine nendest Euroopa väärtustest on demokraatia ja vabaduste kaitsmine. Pärast teie ametisseasumist on võetud mitu meedet, mille laad paneb meid muretsema. Nende kohta saate meile nüüd vastuseid anda. Põhiseaduskohtu volitusi on piiratud, keskpanga sõltumatust on kahjustatud – vastuolus ühinemislepinguga – ja tuues ettekäändeks Euroopa direktiivi ülevõtmise, panete inimesed hääletama meediaseadust, millega tegelikult hävitatakse ajakirjandusvabadus, nagu näitas hiljuti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE).

Te selgitate, et teie seadus sarnaneb teiste liikmesriikide sama valdkonna seadustega, aga isegi kui mõne riigi puhul – ma pean silmas eelkõige omaenda kodumaad – on vaja veel palju ära teha, siis millises teises ELi liikmesriigis ähvardab meediat 700 000 euro suurune trahv eetikanormide rikkumise eest? Asi on nüüd Euroopa Komisjoni kätes ja komisjon peab meile rääkima peamisest küsimusest, kas kõnealuse seadusega rikutakse sõnavabadust. See käsitlus ei saa olla ainult õiguslik. Kui sõnavabadust rikutakse, on liidul olemas vahendid, millega tagada põhiõiguste järgimine. Seega ootame me kõik nüüd kindlakäelist reageerimist.

  Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud peaminister! Ungari on Euroopa riik, kes peab lugu Euroopa Parlamendist. Ungari on valinud vabariigi presidendiks ühe meie väga lugupeetud endise kolleegi Pál Schmitti ja teil on jätkunud tarkust valida üheks oma ministriks meie suurepärane kolleeg Enikő Győri, kellele ma siinkohal austust avaldan.

Demokraatia toimib. Teid valiti ametisse. Tubli! Euroopa toimib. Teie seadust kritiseeritakse ja te olete valmis seda muutma. See, kuidas te väärtusi kohaldate, on seatud kahtluse alla, ja teie olete öelnud, et endise kommunistliku põhiseaduse põhjaliku reformimise käigus võtate põhiõiguste harta täies ulatuses üle. Tubli! Poliitika toimib. Kui kellelgi peaks kahtlusi olema, siis meil on poliitiline Euroopa. See on hea uudis!

Teid ootab ees majanduslik proovilepanek. Peaminister Orbán, te korrastate Ungari majandust. Te olete tõenäoliselt just see peaminister, keda meil praegu vaja on. Te ei tee seda aga esmakordselt. Te tegite seda juba 1998. aastal, kui olite samuti peaminister.

Lõpetuseks tahan juhtida teie tähelepanu Horvaatiale. Te pooldate Horvaatia ühinemist. Meie oleme selle poolt. Tahaksin juhtida teie tähelepanu mõningate Euroopa avaliku arvamuse rühmade kahtlustele ja teen ettepaneku, et te korraldaksite laiaulatusliku teavituskampaania, millega kinnitada Euroopa kodanikele, et Horvaatia vastab kõigile liikmeks saamise tingimustele, sest enam ei võta me riike liikmeks mitme kaupa, nagu tegime pärast Berliini müüri langemist.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud peaminister! Hispaania sotsialistide nimel tahan ma tervitada eesistujariiki Ungarit, kolmandat eesistujariiki esimeses eesistujariikide kolmikus, mis tegutseb Lissaboni lepingu kohase uue korra alusel. Selle järgi tuleb tagada kooskõla kolme riigi – Hispaania, Belgia ja Ungari – koostatud ühise tegevuskavaga ning mis veelgi tähtsam, ka Lissaboni lepingus endas sätestatud põhimõtete, väärtuste ja eesmärkidega, sest selle lepingu rakendamine ja täitmine on ülim eesmärk.

Mõned nendest ühistest väärtustest ja põhimõtetest on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 2: vabaduste austamine, vähemuste kaitse ja pluralism, mis hõlmab teabe mitmekesisust. Seepärast jagan ma teie väljendatud muret, et selliseid Ungari eesistumisperioodi olulisi eesmärke võivad moonutada pigem riikides toimuvad arutelud või riikide iseärasused kui meid ühendavad tegurid.

Ungari meediaseadust ei saa ega tohi mingil juhul käsitleda siseturgu puudutava küsimusena, mis on seotud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmisega riigi õigusesse. See mõttevahetus ei mõjuta üksnes siseturgu ega Ungarit üksi. See mõjutab põhiõigusi ja tervet liitu ning seepärast ühinen ma nendega, kes on veendunud, et ainus viis sellest kriisist välja tulla on tagada suurem lõimumine, mitte õhutada võistlevat natsionalismi.

Eesistujariiki hinnatakse selle põhjal, kas ta on valmis olema eestvedaja Lissaboni lepingus sätestatud väärtuste järgimisel ja eesmärkide täitmisel, kuid jääma samas truuks Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustustele.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Alejo Vidal-Quadras (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Ma jälgisin väga tähelepanelikult, mida kolleeg López Aguilar ütles, ning tahan talle meelde tuletada, et tema erakonna juhitav Hispaania valitsus valmistab praegu ette riikliku meedianõukogu loomist ning kavatseb vastu võtta diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise vastase seaduse, mis ripub iga võimaliku poliitilise vastase kohal nagu Damoklese mõõk ja mille abil võib meediakajastuste sisusse sekkuda.

Seepärast, austatud kolleeg López Aguilar, enne kui asute teisi arvustama – ma ei lasku Ungari meediaseaduse küsimuse üksikasjadesse –, mõelge pisut sellele, et ei ole ilus kasutada ühe asja mõõtmiseks kaht eri mõõdupuud ja topeltstandardeid. Ärge unustage, et te olite justiitsminister.

  Juan Fernando López Aguilar (S&D). – (ES) Austatud juhataja! See pole esimene kord, kui kogu Euroopa Liitu ja samuti teie enda partei väga auväärseid liikmeid murelikuks tegevat seadust on täiesti asjakohatult võrreldud seadustega, milles austatakse õigust sõnavabadusele, vabadust väljendada pluralistlikus ühiskonnas avalikku arvamust ja loomulikult massiteabevahendite mitmekesisust. Viimatinimetatud seadustega luuakse meedianõukogud, kelle ülesanne ei ole takistada massiteabevahendite mitmekesisust ja kes mingil juhul ei kirjuta ette meedia sisu.

See on nii Hispaania puhul, nagu ka paljude teiste siin saalis esitatud näidete puhul, millel ei ole mingit pistmist praeguse mõttevahetuse käigus nii palju kõneainet pakkunud teemaga.

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE). – Lugupeetud juhataja! Eesistujariigil Ungaril on ainulaadne võimalus hakata ELis juurutama energiajulgeolekut. Kahel järjestikusel eesistujariigil Ungaril ja Poolal on tugev poliitiline tahe kasutada ära kõik olemasolevad võimalused. Seni oleme seisnud vastamisi niisuguste probleemidega nagu pakkumise ja transiidi tugevnemine või monopol, ühtse, ühendatud turu puudumine ja liidu idaosa suur haavatavus.

Me ootame eesistujariigilt Ungarilt, et ta käsitleks liitu geomeetriliselt – kolmnurga kujul: põhjast lõunasse suunduv telg peaks kulgema Läänemerest Aadria mereni ning energiasadamad oleksid Poolas ja Horvaatias ning seda täiendaks Kaspia gaasijuhe, mis varustaks ELi otse, eraldi ja sõltumatult ning esialgu Aserbaidžaanist ja Türkmenistanist pärineva gaasiga. Lõunatelg peaks hõlmama mõistagi Nabucco projekti.

Seega on ELile energiajulgeoleku uue allika tagamine eesistujariigi Ungari tähtsaim ülesanne. Kolm kohustuslikku eesmärki oleksid: ehitada ülekandevõrgud, tagada piisav rahastamine ja edendada ELi energiapoliitika välismõõdet, sest energia on ELi avalik hüve, see tuleb muuta euroopalikumaks, asjaomane poliitika peab tuginema solidaarsusele ning meie poliitiline tahe peaks tagama selle rakendamise.

  Glenis Willmott (S&D). Lugupeetud juhataja! Praegu on aeg, mil me peaksime arutama majanduse juhtimise, tööõiguste ja keskkonnaküsimusi, mis on kõik meie tegevuses tähtsal kohal, ja aeg, mil me peaksime tähistama Ungari suurepärast saavutust, sest tal on esimest korda au olla eesistujariik. Mind kurvastab asjaolu, et Ungari inimesed, kes astusid rõhumise vastu välja ja võitlesid nii pikalt demokraatia eest, on nüüd vaidlustanud selle demokraatia Ungari uue meediaseaduse ja protektsionistliku poliitikaga, mida kasutatakse välisettevõtete ründamiseks, heites sellega varju ajale, mille üle Ungari inimesed peaksid uhked olema.

Praegu on meie kodanike jaoks otsustava tähtsusega aeg ning me peaksime jätkama oma reformiprogrammi elluviimist. Me peame olema aga ka valvsad selle suhtes, et ELis ei saabuks taas pime aeg. Meil tuleb astuda jätkuvalt vastu igasuguses vormis riiklikule tsensuurile ja protektsionistlikele meetmetele ning neid esile tuua. Me peame küll ulatama Ungari inimestele käe, kuid meie demokraatiat ei tohi edaspidi ohtu seada.

  Lívia Járóka (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud peaminister, head kolleegid! Euroopa Parlament tegi 2008. aasta alguses esimest korda ettepaneku võtta vastu romasid käsitlev Euroopa strateegia. Sellest ajast on möödas kolm aastat ning paljud ELi meetmed ja dokumendid on näidanud, kui oluline on võidelda segregatsiooni ja vaesuse vastu, mis mõjutab Euroopas 12 miljonit romat. Fideszi erakonna liikme ja Euroopa Parlamendi liikmetest ainsa romana olen ma uhke, et Ungari uus valitsus oli nõukogu eesistujatest esimene, kes võttis endale kohustuse ja seadis eesmärgiks leida sellele lahendus Euroopa tasandil.

Romade sotsiaalne kaasamine on praegu Euroopas üks suurimaid probleeme ning samas on ta meie vananeva ühiskonna üks paljutõotavamaid võimalusi. Romade kaasamine ei ole mitte ainult inimõigustest tulenev kohustus, vaid ka majanduslik vajadus. Euroopa Parlamendi nimetatud teemat käsitleva raportöörina loodan ma siiralt, et parlamendi raporti ja komisjoni tulevase teatise põhjal õnnestub koostada strateegia, mis esindab tõepoolest ühenduse vaimu ning mis ei määratle seda sihtrühma mitte etnilisest, vaid majanduslikust seisukohast lähtudes, edendades samal ajal võrdsete võimaluste direktiivi juurutamist, võttes arvesse segregatsiooni territoriaalset olemust ja vähendades väikestes piirkondades elavate kodanike ebasoodsaid olusid.

Lugupeetud peaminister! See protsess ei seisne üksnes romasid käsitlevas Euroopa strateegias, see seisneb ka vastastikkuses usalduses ning ELi võimes rajada väärtuste kogukond ja lahendada meie ees seisvad probleemid. Ma soovin teile palju edu selle väga keerulise ülesande lahendamisel. Taves bahtalo!

  Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Euroopa ajakirjandusel puudub kohustus võtta omaks tasakaalustatud käsitlusviis. Euroopas valitseb ajakirjandusvabadus. Kui ELis luuakse institutsioon, mis tahab saavutada nn tasakaalu karistuste abil, mida ei ole võimalik jälgida, ning allikakaitse kaotamise ja hirmutamise abil, siis ma eeldan, et Euroopa õiguse kaitsja, s.o komisjon reageerib sellele. Ta ei peaks aga reageerima kõhklevalt, ükskõikselt ja kaitsvalt, vaid peaks tegutsema kiiresti, otsustavalt ja tõhusalt. Ta ei ole seda veel teinud.

Lugupeetud peaminister Orbán! Teie liitlaste agressiivne ja põhjendamatu kaitse ei suutnud mind veenda. Me arvasime, et te olete liberaal. Ma kujutan ette, et see ei ole mitte alati hea tunne. Soovin aga teada, kuidas te ennast praegu tunnete, kui teid peetakse inimeseks, kes juhib riigi demokraatia kursilt eemale totalitarismi poole?

(Vahelehüüded)

Peaminister Orbán! Mis tunne teil on olla siin inimesena, keda tuleb kaitsta siinolijate eest? Seda tahan ma teilt küsida.

  Paulo Rangel (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja! Soovin kõigepealt öelda, et täna, mil me arutame eesistujariigi Ungari tegevuskava ja me peaksime suutma arutada kõiki kavas olevaid teemasid, peaks Euroopa Parlament keskenduma ELi probleemidele, kuid seda siin ei tehta. Selleks, et keskenduda ELi probleemidele, tuleb meil seda kava lugeda hoolikalt ja arutada, kas see on kooskõlas eesistujariigi Ungari prioriteetidega või mitte, selle asemel, et arutada Ungari enda küsimusi ja probleeme, mida saaks lahendada tavapärase ja asjakohase suhtluse käigus komisjoni ja Ungari valitsuse ja parlamendi vahel, kui üldse.

Seepärast soovin öelda, et lisaks eesmärkidele, mis eesistujariik Ungari on seadnud mõistagi päevakajaliste majandus- ja finantsküsimuste lahendamiseks, on mul väga hea meel näha, et Ungari järgmise kuue kuu kava on väga selge ja kaugelepürgiv. Ta käsitleb ja tähtsustab kolme põhiküsimust, mis on ELi tuleviku jaoks möödapääsmatud: toit, millega seoses hakkab tekkima raske üleilmne kriis, energia, mis on möödapääsmatu meie julgeoleku ja majandusliku jätkusuutlikkuse jaoks, ja vesi, millest ei ole siin küll palju räägitud, kuid mis kujutab endast toiduainete järel järgmist lahendust vajavat ülesannet.

Loodan, et teil õnnestub oma eesmärgid täita.

  Kristian Vigenin (S&D). – (BG) Lugupeetud juhataja, austatud peaminister! 2011. aasta on esimene aasta, mil ELi juhivad kaks Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, nimelt Ungari ja Poola. Need kaks riiki on täitnud erilist osa demokraatia arengus ja Euroopa lõimumises ning minu arvates ei tohiks nende kahe riigi väärtusi raisata nii, nagu seda siin täna tehtud on.

Lugupeetud peaminister! Ma palun teil vabaneda sellest varjust, mis on langenud teie eesistumisperioodile. Siis me saame selle lõpus öelda, et te täitsite oma eesmärgid. See on just see, mida ma soovisin, et me käsitleksime, ning mitte Ungari parlamendi resolutsioonid ja meetmed, mis ei lange kokku demokraatia põhimõtetega.

Teil on sotsiaaldemokraatide ja demokraatide täielik toetus Horvaatiaga ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimiseks teie eesistumisperioodi ajal.

Teie ettekandes ei kuulnud ma sõnagi naabruspoliitika läbivaatamise kohta. Loodan, et te näitate üles vajalikku algatusvõimet ning et oma eesistumisperioodi ajal suudate te tuua Valgevene tagasi demokraatia kursile.

Võtan endale vabaduse ja ütlen, et ei nõustu kolleeg Cohn-Benditiga. Ma ei arva, et peaminister Orbánit saaks võrrelda Hugo Cháveziga. Euroopas on peaministreid, kelle puhul peaks see võrdlus tunduvalt rohkem paika.

  Ernst Strasser (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud peaminister! See on tõsi, et teie riik on palju kannatanud ning et teie riik, teie ise ja teie erakond on aidanud palju kaasa rahule ja ühendatud Euroopale. Hea naabri ja austerlasena soovin seda praegu, teie jaoks ajaloolisel tunnil austusega märkida.

Teie eesistumisperioodi prioriteedid on töökohtade loomine, majanduskasvu edendamine ja julgeoleku suurendamine ning meil on hea meel neid toetada. Lisaks nimetatud prioriteetidele soovite te tugevdada siseturgu, edendada energiapoliitikat ja Doonau strateegiat ning viia lõpule läbirääkimised Horvaatiaga. Need on valdkonnad, kus me soovime ja kavatseme teid toetada.

Eriti soovin teid tänada usuvabaduse kaitsmise eest. Kristlus on euroopaliku tegevuse ja mõtteviisi nurgakivi ning me hindame väga asjaolu, et te reformisite Ungaris kommunistlikku meediat käsitlevat õigusakti, mis pärineb aastast 1986. See on oluline ja ka õige. Oleme seisukohal, et paljud arvamused, mida me selle kohta kuulnud oleme, kaasa arvatud siin parlamendis, on valed. Paljud neist tuletavad mulle meelde sanktsioone, mis Austria valitsusele 2000. aastal põhjendamatult kehtestati. Arvan, et teid koheldakse praegu sama ebaõiglaselt kui koheldi toona Austria valitsust.

Tahan tänada teid tehtu eest ja soovin uuele eesistujariigile Ungarile edu.

(Aplaus)

  Victor Boştinaru (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja, austatud peaminister! Euroopa kodaniku ja sotsiaaldemokraadina on mul hea meel teie lubaduse üle viia ellu Doonau strateegiat, mis on sidus romasid käsitlev ELi strateegia, ning Rumeenia kodanikuna on mul hea meel, et te toetate eesistujariigina minu kodumaad ja Bulgaariat Schengeni alaga ühinemisel.

Ungari eesistumisperioodi algust on aga varjutanud teravad arutelud häbiväärse seaduse üle, mis rüvetab ELi põhiväärtusi. Selle seaduse koostamisele näib olevat poliitilist mõju avaldanud Horthy, Kádár, Antonescu ja Ceauşescu. See kahjustab Ungari usaldusväärsust ja mainet ELi liikmesriigina ning häbistab Ungari elanikke, keda hinnatakse nende pühendumise eest vabaduse tagamisele. Seda seadust on teravalt kritiseerinud kahe ELi liikmesriigi valitsused: teie poliitilisse perre kuuluva Saksamaa ja Prantsusmaa valitsus. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni austatud parlamendiliikmed on samuti seda seadust kritiseerinud ning loodavad, et neid ei arvata varsti fraktsioonist PPE välja.

Me ei saa nõustuda sündmuste niisuguse käiguga. Me ei saa lubada sel jätkuda.

  Wim van de Camp (PPE). – (NL) Lugupeetud juhataja! Tänu arutelule Ungari meediaseaduse üle teab igaüks Euroopas, kes on praegu ELi eesistujariik. Varem ei ole see alati nii olnud. Asjaolu, et peaminister esitas selle seaduse Euroopa Komisjonile, on hea ning me ootame komisjoni arvamust selle kohta huviga.

Nüüd aga käsitlen Ungari eesistumisperioodi nelja eesmärki. Majanduskasv ja töökohad. Kõigepealt soovin küsida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormuse kohta. Milliseid konkreetseid meetmeid te selle suhtes võtate? Digitaalarengu tegevuskava: Hiina ei oota, kuni EL talle järele jõuab. Teine prioriteet on tugevam Euroopa. Me oleme praegu Euroopas kaelast saadik vees. Ma ei räägi mereveetaseme tõusust, vaid Reini, Po ja Moseli jõe veetaseme tõusust. Oleksin tänulik, kui te ka sellele küsimusele tähelepanu pööraksite.

Järgmiseks, sõbralik suhtumine kodanikesse: mida on meil kavas teha Schengeni, Rumeenia ja Bulgaaria ning Horvaatia ühinemise suhtes?

Lugupeetud juhataja! Viimaseks on Ungari kehtestanud teistest riikidest pärit ettevõtetele kriisimaksu. See maks on vastuolus siseturu põhimõtetega. Millal see kaotatakse?

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

  László Tőkés (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Lubage mul teha meediaseadusega seoses järgmine võrdlus: 1956. aastal mõistis enamik lääne kommunistlikke parteisid ning ka paljud lääne vasakpoolsed liberaalidest haritlased Ungari revolutsionäärid hukka ning olid nende vastu ja Nõukogude Liidu bolševike poolt. Mutatis mutandis, midagi sarnast toimub ka praegu. Paljud meie lääne sotsiaaldemokraatidest ja liberaalidest kolleegid on asunud endiste kommunistide ja pseudo-liberaalide poolele, olles nende vastu, kes tegelikult korda muudavad – lahkunud József Antalli järgijate ja Viktor Orbániga koos vabaduse eest võitlejate vastu. See on meediaseaduse kontekstis ilmselge. Head kolleegid! Ärgem ajagem segamini kunagisi suurmeistreid ja mineviku soosikuid ning postkommunistliku suuna esindajaid tõeliste ja usaldusväärsete vasakpoolsete vaadete pooldajatega. Need ei ole üks ja seesama. Omal ajal mõistis ka Albert Camus, kes Nõukogude Liidu stalinistid tegelikult olid, ja asus Ungari revolutsionääride poolele.

  Hannes Swoboda (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud peaminister! Ma nõustun teiega kolmes punktis. Esimene neist käsitleb Horvaatiat. Meie seisukoht on ühesugune ning me loodame leida lahenduse koos teie välisministriga. Teine neist puudutab romade kaasamist ja kolmas Ungari revolutsiooni tähtsust Euroopas.

Olen pärit Austriast ning ma sündisin Ungari piiri lähedal. Ma teadsin, mis toimub, ehkki tuleb tunnistada, et elasin sellele kaasa selle piiri paremalt poolelt. Mulle anti ülesandeks õpetada kaht klassikaaslast saksa keeles. Ma tean, kui tähtis see revolutsioon oli. See oli aga revolutsioon võimu võtmise ja võimu monopoli vastu. Selle eesmärk oli saavutada vabadus, sealhulgas ajakirjandusvabadus.

Lugupeetud peaminister! Mõelge palun veel kord, kas see seadus on ikka kooskõlas Ungari revolutsiooni tähenduse, vaimu ja eesmärkidega. Kui te võrdlete seda nende eesmärkidega, suudate te koostada parema seaduse. Seepärast kutsun ma teid veel kord üles enda jaoks läbi mõtlema, kuidas te saaksite koostada parema meediaseaduse, mis oleks kooskõlas Ungari revolutsiooni ja selle vaimuga.

(Aplaus)

  Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Lugupeetud juhataja! Soovin öelda mõne sõna, et julgustada ja toetada eesistujariiki Ungarit, kes on Sloveenia hea naaber ja kellega on meil palju ühist. Lugupeetud peaminister! Soovin toetada ka peamisi prioriteete, mille te teie eesistumisperioodiks esile tõite.

Ungari võib täita märkimisväärset osa, et tugevdada stabiilsust piirkonnas, kus me kõik elame, ning tagada iseäranis seda, et piirkond tervikuna võtaks omaks moodsad väärtused ja tulevikusuuna.

Seepärast ütlen ma teile midagi, mida te võib-olla kuulda ei taha: ma arvan, et parem oleks, kui te jätaksite Trianoni lepinguga seonduva seljataha. Ärge kasutage seda oma naabrite ärritamiseks ega vanade haavade lahtikiskumiseks. Kõik peavad õppima oma ajalooga toime tulema.

  Emilie Turunen (Verts/ALE). – (DA) Lugupeetud juhataja! Soovin teha mõne märkuse teema kohta, mis on pälvinud täna hommikul juba üsna palju tähelepanu. Selleks on Ungari meediaseadus. Lugupeetud peaminister! See küsimus ei puuduta mitte Ungarit ega Ungari sisepoliitikat, vaid ELi põhiõigusi ja meie usaldusväärsust kogu maailma ees. Kui Ungari saab poliitiliselt mõjutatud meedianõukogu ja tuleb maksta miljonitesse ulatuvaid trahve, siis sellega ohustatakse ajakirjandusvabadust kogu ELis.

Lugupeetud peaminister! Mina kuulun noorema põlvkonna eurooplaste hulka, kes peavad ajakirjandust võib-olla endastmõistetavaks, kuid nüüd ma näen, et see ei ole seda. Mul on hea meel, et te lubasite seaduse läbi vaadata, kui see on vastuolus ELi õigusaktide ja aluslepingutega, ning usun, et teil on juba praegu põhjust minna koju ja seda seadust parandada. Te võlgnete seda neile, kes on võidelnud põhiõiguste ja ajakirjandusvabaduse eest ning ka meie põlvkonnale, kes ei tunne teistsugust olukorda. Arvan, et peame ELis demokraatiat edendama, mitte vähendama.

  Othmar Karas (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Euroopa tugevdamine tähendab ka komisjoni tugevdamist ja turvaabinõude laiendamist nii rahastamise kui ka sisu seisukohast. See tähendab demokraatia tugevdamist Euroopas ja see tähendab Euroopa kogukonda. Euroopa tugevdamise protsess algab kodust. Aidake meil saavutada edusamme, muutes sisepoliitika Euroopa-kesksemaks, ja tagada, et rahvuslus ei nõrgendaks seda.

Lugupeetud peaminister! Kui me soovime Euroopat tugevdada, tuleb meil suurendada meie ühisosa ja vähendada meie nõrku külgi. Meie tugevusteks on sama õigussüsteem, samad väärtused ja vabadused, ühenduse meetod, siseturg ja selle neli vabadust ning ühisraha. Erakonnad on üksnes demokraatia elluviimise vahend, mitte vastupidi. Meie nõrkadeks külgedeks on rahvuslus, polariseerumine ja protektsionism. Kasutagem neid kuut kuud selleks, et muuta Euroopa ja Euroopa ühendus tugevamaks.

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Ma soovin kõigepealt tänada peaminister Orbánit väga kaugeleulatuva programmi tutvustamise eest. Samuti soovin tänada parlamendiliikmeid huvitava arutelu ja jõulise mõttevahetuse eest.

Arvan, et demokraatlik arutelu on parim viis Euroopa jaoks kõige soodsama lahenduse leidmiseks. On aga üks tingimus, nimelt, et vestluskaaslastel peab olema ühine eesmärk. Ma usun, et meil on selline eesmärk olemas, sest enamik meist siin parlamendis soovib tugevamat Euroopat. Eesistujariigi Ungari valitud juhtlause on seega väga asjakohane ja hea. Komisjoni nimel rõhutaksin seega, et meil tuleb eesistujariigi Ungari seatud sihte toetada.

Nagu arutelust selgus, seisab meil sellel poolaastal ees keeruline ülesanne. Meil tuleb kehtestada majanduse valitsemine, leida lahendus riigivõla kriisile ja rakendada ELi 2020. aasta strateegiat palju kiiremini – kui nimetada vaid mõnda majandusvaldkonna eesmärki. Meil on aga väga hea meel, et eesistujariik Ungari püüab leida paremat võimalust romade lõimimiseks ja keskendub Doonau strateegiale.

Ma soovin öelda mõne sõna selle kohta, kuidas lõimida romasid ELis tõhusamalt. Nagu te teate, hakkasime me rakendama väga ulatuslikku programmi, et suurendada teadlikkust ELi vahendite pakutavate võimaluste kohta ja edendada selleteemalist kooskõlastatud dialoogi liikmesriikides. 2009. aastal keskendusime Ungarile ja 2010. aastal Rumeeniale ning käesoleval aastal Slovakkiale ja Bulgaariale. Ma usun, et koos teie ja eesistujariigi Ungariga saame me esitada aprillis uue, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku.

Ma soovin öelda mõne sõna Daniel Cohn-Benditi märkuste kohta, sest pean väga oluliseks selgelt näidata, et sellel korral toetab EL Tuneesiat ja tema elanikke. Soovin avaldada kõikidele tuneeslastele kiitust eeskätt julguse eest, mida nad viimastel päevadel üles näitasid. Olen kindel, et EL toetab tuneeslasi nende rahumeelsetes ja demokraatlikes püüdlustes.

Uus ühtsuse valitsus peaks esindama tõepoolest Tuneesia ühiskonna soove. See peaks aitama riigil minna üle uuele korrale rahumeelselt ja demokraatlikult ning korraldada ennetähtaegsed valimised. Soovin kinnitada siinsele parlamendile, et oleme valmis andma kiiret abi valimiste ettevalmistamisel ja korraldamisel ning toetama püsivalt riigi üleminekut tõelisele demokraatiale. Vajadusel oleme valmis andma Tuneesia ametivõimudele abi ka kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks.

Mis puudutab nõuet, et komisjon peaks andma kiiresti vastuse meediaseaduse küsimusele, siis soovin austatud parlamendiliikmetele öelda, et meil on pooleli väga pingeline mõttevahetus Ungari ametiasutustega poliitilisel ja ekspertide tasandil. Komisjon saadab sellel nädalal Budapesti kirja lisaselgituste saamiseks. Soovin veel kord rõhutada, et arvestades teema keerulisust, tegutseme me väga kiiresti. Ma kordan ka president Barroso sõnu: meile annab palju julgust peaminister Orbáni poliitiline lubadus seadust vajadusel parandada.

Oleme veendunud, et Ungari võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et uut meediaseadust rakendatakse täielikus kooskõlas meediavabadust käsitlevate euroopalike väärtustega ning asjakohaste ELi õigusaktide ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Komisjon täidab selle suhtes igati oma osa aluslepingute täitmise järelevalvajana.

Lõpetuseks soovin öelda, et oleme veendunud eesistujariigi Ungari pühendumises ja innukuses. Nägime, et Ungari ametiasutused valmistusid selle ülesande täitmiseks põhjalikult, et olla sellel tähtsal poolaastal väga asjalik eesistujariik. Usume, et koos suudame me Euroopa projekti edasi viia. Olen kindel, et Euroopa Parlament toetab seda tööd ning täidab oma osa ustava koostöö vaimus. Meil tuleb ilmselgelt saavutada väga asjalikke edusamme meie esmatähtsate eesmärkide täitmiseks sellel poolaastal.

Soovin eesistujariigile kõike paremat järgmiseks kuueks kuuks. Ootame huviga, et saaksime teha koostööd Euroopa heaks.

(Aplaus)

  Viktor Orbán, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin tänada parlamendiliikmeid, kes austasid meid oma sõnavõttudega tänases põnevas ja väärtuslikus arutelus. See arutelu on meie jaoks liiga väärtuslik selleks, et vastata esitatud küsimustele lühidalt ühe minuti jooksul. Ma püüan ettenähtud ajast kinni pidada, kuid pean siiski vastama mõnele küsimusele.

Kõigepealt räägin ma kui Ungari peaminister. Lubage mul öelda, et olen väga üllatunud, et nii paljud tõsised ja austusväärsed inimesed, nagu need, kes täna oma arvamuse esitasid, faktidega eksivad. See oleks vale ja piinlik nii teile kui ka mulle, kui ma tooksin esile kõik vead, mille siinviibijad – alustades Martin Schulzist – tegid seoses Ungari meediaseaduse ja Ungari demokraatliku korraga. Et näidata, kui palju te faktivigu tegite, toon teile ühe näite: Ungari meediaseaduse kohaselt ei ole võimalik karistada tasakaalustamata kajastuse eest ega selle eest rahalist karistust määrata. Mille vastu te protestite? See nimekiri võiks jätkuda pikalt. Soovin seega öelda selgelt välja, et mul on kahju, et teid on niimoodi eksitatud ja petetud. Näen nüüd selgelt, et selle arutelu juures ei saa ma loota õiglasele kohtlemisele ning selle asemel pean lootma, et Euroopa Parlament suudab koostada erapooletu ja objektiivse arvamuse, millega ma isiklikult rõõmuga nõustuksin, ja jätkab menetlust asjakohase korra kohaselt.

Sellest hoolimata soovin öelda, et toetan Martin Schulzi mõtet, mille kohaselt ei hinnata eesistujariiki Ungarit mitte esitatud programmi, vaid tulemuste põhjal, ja ma hindan seda kõrgelt. Võin vaid soovitada teil järgida samasugust põhimõtet Ungari meediaseaduse puhul, mis on nüüd juba mitu nädalat kehtinud. Saadan teile rõõmuga Ungari ajalehtede saksakeelsed väljavõtted ning siis te näete, et Daniel Cohn-Benditi kirglikud sõnavõtud ei ole võrreldavad sellega, mida Ungari ajakirjandus ütleb. Nii palju siis faktilisest korrektsusest.

Samal ajal aga soovin meediaseaduse kritiseerijatele meelde tuletada, et me elame 21. sajandil. Kuidas te saate üldse arvata, et keegi saaks Ungaris või ükskõik millises Euroopa riigis internetiajastul suruda maha mõttevabadust? Ungari valimistel võitsime me paljuski tänu valimiskampaaniale, mis korraldati kontrollimatus internetikeskkonnas ja Facebookis. Kuidas te saate 21. sajandil uskuda, et keegi saaks piirata arvamuste vaba esitamist? Mind hämmastab see, et te elate ikka veel minevikus.

Samamoodi soovin märkida huvitava asjaoluna, et meediaseadusega, mille vastu te olete, muudeti kehtetuks ajakirjandusseadus, mis võeti vastu 1986. aastal kommunistliku korra ajal ning mille kohaselt oli kuni uue meediaseaduse vastuvõtmiseni võimalik ajaleht sulgeda pelgalt tema kustutamisega registrist. Viimase kahekümne aasta jooksul ei kurtnud keegi selle üle, kuigi see oli täiesti ebademokraatlik. Seepärast soovitan ma jätkata arutelu meediaseaduse üle mõistlikkuse vaimus ja asjalike argumentide alusel.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Samal ajal soovin teile teatada, et vastupidi mõningatele täna siin avaldatud arvamustele on Ungari taastamas õigusriigi põhimõtet. Ehkki te ei ole seda teemat varasematel aastatel arutanud, soovin tuua esile, et Ungari salateenistust kasutati kõigi nende aastate jooksul poliitilistel eesmärkidel ning nüüd arutatakse seda küsimust kohtus. Ungaris anti korraldus kasutada politseid rahumeelsetele rahvamassidele surve avaldamiseks ning nüüd viiakse selle kohta läbi kriminaalmenetlust. Ungaris võltsiti avalikku huvi käsitlevat teavet ning selle tagajärjeks on meie majanduse praegune olukord. Pärast õigusriigi kaotamist pooldavat poliitikat, mida te millegipärast kunagi ei arvustanud, taastatakse praegu Ungaris õigusriigi korda. Kui ma kuulasin arutelu meediaseaduse üle, pidin ma kahjuks järeldama, et teie pahameele põhjuseks ei ole mitte meediaseadus, vaid asjaolu, et Ungari inimesed näitasid üles Euroopas seni nägematut solidaarsust ja hääletasid Ungaris kahe kolmandiku häälteenamusega ühe poliitilise jõu poolt. See on kahtlemata väga põnev ja huvitav küsimus ning ma olen veendunud, et seda saab kasutada Euroopa huvides.

Et ka Alexander Graf Lambsdorff tegi isikliku märkuse, siis lubage mul ka sellele vastata. Lugupeetud härra Lambsdorff! Ma pöördun teie poole kui eurooplane eurooplase, kui ungarlane sakslase poole. Teie meediaseadus ei ole karvavõrdki demokraatlikum kui Ungari oma ning kui te sellele vastu vaidlete, siis tehke seda palun objektiivse mõttevahetuse korras. Ning ma ei luba ei sakslastel ega ka kellelgi teisel seada kahtluse alla Ungari inimeste pühendumist demokraatiale pelgalt sellepärast, et meil valitses nelikümmend aastat diktatuur.

Meediaseadust võib mõistagi kritiseerida ja seda peakski tegema ning pean seda täiesti loomulikuks, kuid sealjuures ei tohi solvata rahvast. Ning ma soovin öelda selgelt välja, et Ungari inimeste ja Ungari valitsuse demokraatiale pühendumise kahtluse alla seadmisega solvatakse Ungari inimesi ... (vahelesegamised, aplaus). Lubage mul palun viidata avaldusele, milles süüdistatakse Ungarit selle eest, et ta võtab meetmeid diktatuuri kehtestamise eesmärgil. Ma olin siin ja kuulsin seda oma kõrvadega. Mille vastu te protestite? Ma olin siin ja kuulsin seda oma kõrvadega! Te ähvardasite mind ja väitsite, et Ungari liigub diktatuuri kehtestamise suunas. Kui see ei ole Ungari inimeste solvamine, siis mis see on? Ma soovin teha selgeks selle, et ma astun alati oma kodumaa Ungari kaitseks välja. See ei ole meediaseaduste küsimus!

Mis puudutab Euroopa teemasid, siis kui te lubate, räägin ma nüüd oma teises rollis. Minu arvates on võlakirjaturu küsimus, millele Guy Verhofstad viitas, väga tähtis ning ma soovin öelda, et eesistujariik Ungari on veendunud, et võlakirjaturu loomine on pikaajalises plaanis vajalik ja möödapääsmatu. Seepärast toetame me euroopalikke meetmeid, mis juhivad Ungarit ja ELi euroala liikmesriike ning kogu ELi selles suunas. Soovin juhtida tähelepanu ühele asjaolule, nimelt, et me peaksime veenma meie liikmesriikide valitsusi, et nad ei kasutaks eurovõlakirja turu loomist ettekäändena mitte algatada struktuurireforme. Seepärast tuleb meil alustada kõigepealt vajalike struktuurireformide korraldamist ning usun, et pärast seda on võimalik luua võlakirjaturg.

Mis puudutab Tuneesiat, siis soovin juhtida teie tähelepanu sellele, et me arutame seda teemat pidevalt välisesindusega ning toetame kõiki demokraatiapüüdlusi ja -liikumisi ka väljaspool Euroopat ning koos välisesindusega näitame me seda piisavalt rõhutatult. Me ei tohiks aga vastandada seda küsimust kristlaste tagakiusamise üleilmsele suundumusele. Käsitleda tuleb mõlemat probleemi.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Viimaseks soovin öelda, et mitu inimest väljendas muret Ungari eesistumisperioodi tormilise alguse pärast ning sellepärast, et see võib kahjustada meie ELi eesistumisperioodi. Lubage mul öelda, et see sõltub teist. Meie oleme omalt poolt valmis – mina isiklikult olen – järgima ja toetama Ungari eesistumisperioodil selle arutelu mõlemat suunda. Seega, kui te tunnete Ungari eesistumise ajal, et soovite arutada nii Ungari kui ka ELi poliitikavaldkondade üle, siis meie oleme selleks valmis ning ma ei pea seda olukorda vähimalgi määral ebamugavaks. Muidugi ei ole me selle üle õnnelikud. Me ei ole õnnelikud selle üle, et Ungarit kritiseerivad arvamused on segamini ELi poliitikat puudutavate seisukohtadega, kuid me ei pea seda olukorda ebaloomulikuks. Ka ELis kehtib demokraatia ning meil toimuvad demokraatlikud arutelud.

Ma ei arvanud kunagi, et Ungari eesistumisperiood saab olema lihtne võidukäik või nagu iludusvõistlus, kus modellid näitavad ennast ja kõik lihtsalt plaksutavad neile. Ma ei arvanud seda kunagi! Tean, et meil seisavad ees tõsised poliitilised mõttevahetused. Olen selleks valmis, hoolimata käsitletavast küsimusest, ning lubage mul kinnitada, et Ungaril on nii muidu kui ka eesistujariigina piisavalt jõudu, et arutleda nii Ungarit kui ka ELi puudutavatel teemadel piisavalt tõsiselt ja jõuliselt. Mitte ükski rünnak Ungari sisepoliitiliste küsimuste vastu ei takista meid käsitlemast meie ELi programme ja saavutamast selles eesistumise ajal edusamme. Ma soovin teha sellest poolaastast, mis tõotab tulla seni ELi raskeim, ühe kõige edukama eesistumisperioodi. Tänan teid tähelepanu eest!

  Juhataja. Kodukorra kohaselt võib arutelu lõpus teha isiklikke avaldusi. Martin Schulz on avaldanud soovi teha niisugune isiklik avaldus.

(Nurin)

Head kolleegid! Me tegutseme ühiselt vastu võetud kodukorra alusel.

  Martin Schulz (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud eesistuja! Te pöördusite minu poole isiklikult. Te rääkisite otse ka mõningate teiste parlamendiliikmetega. Ma soovin anda teile järgmiseks kuueks kuuks mõningaid mõtteid, mis puudutavad märkusi Ungari inimeste ja teie kui nende esindaja kohta. Kolleeg Cohn-Bendit kirjeldas oma biograafias oma suhteid Ungari inimestega. Meie fraktsioonis on Euroopa Parlamendi liikmeid, kes on pidanud olema kommunistliku korra vanglates luku taga. Meie fraktsiooni parlamendiliiget Miguel Angel Martínez Martínezi piinati Hispaanias selle pärast, et ta oli Franco režiimi vastu. Meil on ühine ülesanne – nii teil kui ka meil, kes me siin istume – ning selleks on demokraatia kaitsmine näiteks niisuguste inimeste eest, kes meid täna oma vahelehüüetega segavad.

Mitte ükski seaduse kritiseerija ei solva Ungari inimesi. Te võite kindel olla ühes asjas. Parlamendi vasaku tiiva liikmed ja eriti meie fraktsioon lubab teile, et niisugused väärtused nagu vabadus, demokraatia ja õiglus on meie ühised väärtused. Kui me oleme seisukohal, et seadus ei vasta nendele väärtustele, siis me kritiseerime seda, kuid see ei tähenda, et me arvustaksime Ungari inimesi.

(Aplaus)

Lugupeetud peaminister! Kui me võtame selle oma südameasjaks, siis toimub midagi, mida me mõlemad vajame. Me ei saa luua edukat Euroopat seda tükeldades. Euroopa on edukas vaid siis, kui suveräänsed liikmesriigid ja EL oma ühendusega teevad koostööd. Ärge vastandage neid pooli üksteisele. Järgmisel kuuel kuul täidate te nõukogu eesistuja rolli. Me soovime teiega koos kaitsta Euroopa väärtusi ning mitte vastandada Ungarit ELile.

(Aplaus)

  Juhataja. – Tänan, härra Schulz! Lugupeetud peaminister! Tänan teid teie sõnavõtu ja siinviibimise eest. Daniel Cohn-Bendit, kas te soovite ka teha isikliku avalduse?

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ajaloos on hetki – ma võiksin öelda seda mis tahes keeles –, mil teatud punktist lihtsalt ei tohi edasi minna.

Lugupeetud peaminister! Te olete Ungari inimeste üle uhke ja seda õigusega, kuid kõikide teoreetikute puhul alates Tocqueville’ist on näidanud demokraatia üht: tõde ei ole alati enamuse poolel.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Juhataja. – Kolleeg Cohn-Bendit, see peab olema isiklik avaldus.

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (FR) Kas te oleksite tasa seal üleval? Kui peaminister Orbán väidab siin parlamendis …

(Hääled saalist)

Kas te koondate paremäärmuslasi? Teil on õigus seda teha.

Kui ta väidab siin saalis, et me oleme öelnud midagi halvasti Ungari inimeste kohta, on see rahvuslik populism, teiste sõnadega, ta ei soovi arutada asja sisu, vaid vastandada inimesi üksteisele. Peaminister Orbán, see ei ole ELile kohane. Te kutsusite meid endaga koos õhtust sööma. Mul läks nüüd isu ära, ma ei einesta teiega. See, mida te tegite, on häbiväärne!

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Ma soovin võtta sõna sama artikli alusel – milline see iganes oli –, mille alusel kolleeg Cohn-Benditki. Ma vajan veidi selgitust, kuid teie olete kodukorra suhtes tunduvalt asjatundlikum kui mina. Ainus artikkel, mis minu arusaamise järgi isiklikke sõnavõtte käsitleb, on artikkel 151, milles on öeldud, et sõnavõtja peab piirduma arutelu käigus tema isiku kohta tehtud märkustega. Millise artikli kohaselt anti kolleeg Schulzile sõna? Millise artikli kohaselt anti praegustel asjaoludel kolleeg Cohn-Benditile sõna? Kas kõik parlamendiliikmed on võrdsed või on mõned teistest võrdsemad?

(Aplaus)

  Juhataja. – Head kolleegid! Tegelikult pöördus peaminister Orbán otse Martin Schulzi poole – see on fakt –, et väljendada oma muret sellepärast, et sõnavõtuga võidi solvata Ungari inimesi. Need olid tema sõnad.

Siin saalis tõstatatud küsimused lahendati. Säilitagem oma väärikus. Eesistujariik Ungari esindaja tegi olulise ettekande. Me võtsime Ungari eesistumiskava vastu, kiitsime selle heaks ning kuulsime mõningaid häid sõnavõtte selle kohta, mida Ungari järgmise kuue kuu jooksul teeb. See on äärmiselt oluline meie kõigi jaoks. Näidakem veel kord meie heakskiitu ning mingem pärast arutelu, mis oli väga tõsine, igaüks oma teed. Kodukorra kohaselt andsin ma sõna parlamendiliikmetele, kes tahtsid teha isikliku avalduse. Ma tänan peaminister Orbánit tema sõnavõtu, meie istungil osalemise ja Ungari eesistumiskava tutvustamise eest.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Järgmisel kuuel kuul on Ungari nõukogu eesistujariik ning teil on ees palju uusi ülesandeid. Te olete seadnud oma kõige tähtsamaks eesmärgiks kriisist väljumise. Olen veendunud, et teie eesistumisperioodil teevad institutsioonid ja liikmesriigid jätkuvalt head koostööd. Meie kohustus on tagada oma väärtuslikkust tõestanud solidaarsus- ja stabiilsusmehhanismide pikaajaline püsimajäämine.

Eesmärkide saavutamiseks tuleb meil keskenduda ka rahvusvahelise finantssüsteemi reformimisele. Meie, eurooplased, oleme olnud finantsturgude reguleerimise ja järelevalve eestvedajad. Asjaolu, et G20 eesistujariik on Prantsusmaa, pakub võimalusi, millest tuleb kinni haarata. Ühtne Euroopa peaks näitama eeskuju oma välispartneritele.

Euroopa naabruspoliitika on ELi välispoliitika keskne vahend. See aitab meil oma lähimate naabritega säilitada stabiilseid suhteid. Idapartnerlust, mis on üks teie tähtsamaid eesmärke, ei tohiks edendada Vahemere piirkonna partnerluse arvelt. Vahemere Liidu tegevus on vaibumas, kuid see väärib samamoodi meie tähelepanu. Euroopa on jätkuvalt selle kindel toetaja. Mida on teil plaanis teha selle elavdamiseks?

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) See on hea, et Ungari peaminister rõhutas selgelt oma valmisolekut kohandada uut meediaseadust, kui EL peaks seda nõudma. Euroopa Komisjon peaks nüüd suutma teha oma tööd täielikus sõltumatuses. See on ainus võimalus parteipoliitilistest mängudest vabanemiseks. Massiteabevahendite mitmekesisus ja ajakirjandusvabadus on Euroopa põhiväärtused. Mitte ainult Ungari, vaid kõik ELi liikmesriigid on võtnud endale ametliku kohustuse neid austada. See on kirjas Euroopa Liidu lepingus ning Euroopa Nõukogu on sõlminud selleteemalised ametlikud lepingud. Oleme veendunud, et eesistujariik Ungari teeb selle ühemõtteliselt selgeks.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Soovin väljendada heameelt Ungari üle, kes on alustanud oma esimest Euroopa Liidu eesistumise perioodi. Ungari võttis nõukogu juhtimise üle vanalt liikmesriigilt Belgialt ning alustab oma eesistumisperioodi üsna raskel ajal, sest mitte kõikides ELi liikmesriikides ei taastu majandus pärast majandus- ja finantskriisi ühtemoodi edukalt. Veelgi enam, tuleb teha jõupingutusi, et kriisist täielikult üle saada ja seepärast nõustun ma eesmärkidega, mille Ungari seadis Euroopa majanduse stabiliseerimisele, ELi laienemise küsimustele, energiale ja romade lõimimisele. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev direktiiv, mille liikmesriigid tagasi lükkasid, tuleks kiiremas korras läbi vaadata, rääkimata nõukogu poolt seni tõkestatud diskrimineerimisvastase direktiivi ebakindlatest väljavaadetest. Need õigusaktid on ELi kodanike jaoks väga olulised ning seepärast tuleb nende tuleviku üle otsustada võimalikult kiiresti. Peale selle julgustaksin eesistujariiki pöörama rohkem tähelepanu kõrghariduse ajakohastamisele, sest see mängib tähtsat osa noorte tööhõives. Mul on hea meel, et oma eesistumiskavas seab Ungari laste vaesuse vastu võitlemise üheks oma tähtsamaks eesmärgiks, kuid kutsun teda üles võtma konkreetsemaid meetmeid selles valdkonnas ning tegema Euroopa Komisjoniga koostööd ja algatama laste vaesust käsitlev strateegia või õigusakt. Soovin Ungarile edukat eesistumisperioodi järgmisel kuuel kuul, et see aitaks parandada ELi kodanike olukorda ning kaitseks nende õigusi ja vabadusi.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ungari Parlamendi vastuvõetud meediaseadus on ilmselgelt vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11, millega tagatakse sõna- ja teabevabadus. Ungari asjaomase seadusega loodud järelevalveorganile on tehtud ülesandeks jälgida, et teemasid kajastataks ajakirjanduses tasakaalustatult. See võib tõsiselt pärssida ajakirjandusvabadust ning luua võimaluse meelevaldseteks kohtuotsusteks. Veelgi enam, see järelevalveorgan koosneb ainuvalitseva erakonna valitud liikmetest. Niisugune korraldus ei taga ei järelevalveorgani otsuste objektiivsust ega tema kui asutuse sõltumatust Ungari valitsusest. Ma kutsun Euroopa Komisjoni üles korraldama kiiresti selle seaduse ja tema rakendamise õigusliku analüüsi ning vajadusel võtma Ungari suhtes meetmeid, mis tagavad, et seda seadust muudetaks ja et see viidaks kooskõlla ELi aluseks olevate põhiväärtustega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kahjuks alustas peaminister Orbán seda arutelu halvimal võimalikul viisil. Ta alustas oma kõnet kommunismivastase rünnakuga, püüdes sellega juhtida tähelepanu kõrvale tema enda süült Ungari majanduse olukorra halvendamises ning praegu riigis valitseva töötuse ja vaesuse järsus suurenemises, julgemata tunnistada demokraatia, sõnavabaduse, ametiühinguõiguste ja teiste töö- ja sotsiaalõiguste ning ajakirjandusvabaduse ja peamiste inimõiguste rikkumisi.

Me jälgime asjade käiku ELis väga murelikult. Eesistujariik Ungari ei ole andnud ühtegi usaldusväärset vastust nendele probleemidele, mida ilmneb ka teistes ELi riikides. Vastupidi, peaminister Orbán kinnitas taas oma autoritaarseid vaateid, nõudes finantsturgude liberaliseerimist ja struktuurireforme, mis on vajalikud selleks, et saavutada täielikult kapitalismi eesmärgid, mida EL väärib.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) 2011. aastal töötame me paljude tähtsate teemade kallal, näiteks tarbijaõiguste direktiiv, finantsteenuste ja intellektuaalse omandi valdkonna õigusaktid ning tulevase, 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi ettevalmistamine. Seda arvestades loodan, et eesistujariik Ungari ja ka Poola, kes on pärast Ungarit järgmine eesistujariik, aitavad neid konkreetseid projekte ellu viia, muutes meie igivana sõpruse ELis viljakaks koostööks.

Kahjuks on Ungari eesistumisperioodi algus otsustavalt rikutud ning selles on ülekaalus hiljuti riigis vastuvõetud vastuoluline meediaseadus. ELi institutsioonid ei saa seda olukorda pärast paljude Euroopa haritlaste kirjalikku pöördumist Brüsseli poole tähelepanuta jätta. Praegu saadaoleva teabe põhjal näib, et Ungari seaduse teatavad sätted, näiteks need, mis käsitlevad riikliku meedia- ja telekommunikatsiooniameti liikmete määramise ja ametist vabastamise korda ning selle asutuse volitusi, tekitavad kahtlusi Ungari meedia sõltumatuse kohta.

Meie fraktsiooni, Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni jõulise reaktsiooniga ei tahetud siiski kritiseerida Ungari rahvast, vaid riiki, mis on ELi eesistujariik. Tegemist on kiireloomulise küsimusega. Selle viivitamatu lahendamine on nii Ungari kui ka ELi kui terviku huvides, et me saaksime keskenduda eeskätt kiiret lahendust vajavatele teemadele, mille vastu kogu EL peab võitlema.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Peaminister Orbán väidab, et on demokraat. Iga endast lugupidav demokraat peab taluma kriitikat oma poliitiliste tegude kohta. Kui aga Ungari peaminister nimetab kriitikat tema poliitilise tegevuse kohta Ungari inimeste ründamiseks, teeb ta suure vea. Niisuguse natsionalistliku püüdega pöörata arutelu endale sobivas suunas näitab ta, et tema sobivus olla demokraat on küsitav.

  Kinga Göncz (S&D), kirjalikult. – (HU) Keegi ei saa eitada, et eesistujariik Ungari alustas tormiliselt. Ma lootsin, et Ungari peaministri veenev sissejuhatus Strasbourgis hajutab kahtlused. Pean kahetsusega märkima, et nii see ei olnud. Viktor Orbán ei tutvustanud ennast Euroopa Parlamendi fraktsioonidele kui Euroopa poliitik, kes püüab leida üksmeele ja jõuda kompromissile, vaid kes on võitleja ja rabab oma populistlike ja natsionalistlike avaldustega ning n-ö kaitseb Ungari inimesi rünnakute eest. Kuid Euroopa Parlamendi liikmed ei solvanud ei Ungari inimesi ega ka valitsust, vaid suur osa kriitikast on suunatud erakonna Fidesz võetud ja palju häda põhjustavate meetmete, sealhulgas meediaseaduse vastu. Solvaval toonil rääkisid peamiselt vaid euroskeptikud ja paremäärmuslased, kes asusid üksmeelselt sõnakalt nende vastu, kes Ungari valitsust kritiseerisid. Mind teeb kurvaks asjaolu, et Ungari eesistumiskava võib ohustada valitsuse õigusriigivastane tegevus. See, kuidas asjaolud pärast niisugust tormilist algust edenevad, ei olene Euroopa Parlamendist, nagu Viktor Orbán ütles, vaid hoopis sellest, kas erakond Fidesz ja tema juhid tahavad ja suudavad tegutseda poliitikas nii, et sellega austatakse Euroopa väärtusi nii kodumaal kui ka Euroopas. Tegelikult ei saa peaministril olla kahte rolli – üks, mida kasutada kodumaal valitsusjuhina, ja teine, mida kasutada Euroopas nõukogu eesistujana –, vaid ainult üks: olla niisugune poliitik, kes järgib meie ühiseid põhimõtteid ja väärtusi, hoolimata sellest, kus ta viibib.

  Zita Gurmai (S&D), kirjalikult. – Olen uhke, et minu kodumaa on praegu nõukogu eesistujariik. Soovin aga selle asemel, et rääkida Orbáni valitsuse ebademokraatlikust tegutsemisest, öelda hoopis seda, et eesistujariigi prioriteetides ei ole üldse käsitletud sooküsimust.

Selles on ainult üks tõsiselt võetav viide nimetatud probleemile. Ajal, mil Euroopa naisi ähvardavad laastava majanduskriisi tagajärjed, sest nende töötus suureneb järsult ning konservatiivsed valitsused vähendavad sotsiaalteenuseid ja kehtestavad ebasoodsat maksusüsteemi, ei ole seda palju. Sotsiaalne kaasatus, demograafilised probleemid ja muu selline on kõik tähtsad teemad, kuid naiste olukorda tuleb hinnata eraldi, sest nende probleemid ja vajadused on meeste omadest erinevad ja seda nii tööturul, seoses pensioni ja tervishoiuga, maksusüsteemis kui ka mujal.

Soovin paluda Ungarit, et ta ei kardaks kasutada eesistumisperioodi mõju naiste kaitseks. Tehke nii, et nõukogu võtaks vastu rasedus- ja sünnituspuhkust käsitleva direktiivi, nagu parlament selle poolt hääletas, edendaks seksuaal- ja reproduktiivtervist käsitlevaid õigusi (alustades mõistagi Ungarist), töötaks selle nimel, et ELi 2020. aasta strateegia juurutamisel arvestataks soo aspekti ning tegutseks soo aspekti arvestava ELi eelarve nimel.

  Ivailo Kalfin (S&D), kirjalikult. – (BG) Soovin õnnitleda peaminister Orbánit Ungari ELi eesistumisperioodi alguse puhul. Me soovime kõik, et see eesistumisperiood oleks edukas. On mõistetav, et see soov on iseäranis tugev uute liikmesriikide seas. Ungari eesistumiskava üks prioriteete on Schengeni ala laiendamine. See teema on eriti tähtis Bulgaaria sotsiaaldemokraatide ja Bulgaaria kodanike jaoks. Alates ELiga ühinemise esimesest päevast 2007. aasta 1. jaanuaril on Bulgaaria ametiasutused teinud tööd selle nimel, et Bulgaaria piir saaks usaldusväärseks ELi välispiiriks. Nüüd, 2011. aasta alguses on see ülesanne peaaegu täidetud. Ma loodan, et eesistujariik teeb nii, et Euroopa Ülemkogu teeks otsuse Bulgaaria ja Rumeenia kasuks ning võimaldaks neil 2011. aasta keskpaigast saada Schengeni ala liikmeks. Kui viimased tehnilised nõuded tulevastel nädalatel täidetakse, tuleb Euroopa Ülemkogul teha otsus, millega kaasatakse Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse, kehtestamata neile poliitilisi lisatingimusi.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Ma kutsun eesistujariiki Ungarit üles käsitlema liikumisvabaduse probleeme hariduse valdkonnas ja tööjõuturul. Praegu esineb palju probleeme seoses eri liikmesriikide haridusasutustes saadud kvalifikatsiooni ning erinevatel tööturgudel saadud kogemuse vastastikuse tunnustamisega.

Et komisjon koostab praegu hinnangut hariduse valdkonnas saavutatud edusammude kohta, kutsun ma eesistujariiki Ungarit üles tagama, et ka nõukogus käsitletaks seda probleemi põhjalikult. Meil on vaja veenda liikmesriike leppima kokku lihtsamas korras, mille alusel tunnustada kvalifikatsiooni, hoolimata sellest, millises riigis see saadud on.

Mul on hea meel eesistujariigi Ungari soovi üle hoogustada tervikliku Euroopa gaasijuhtme süsteemi loomist, et sellega lõpetada mõningate liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu isolatsioon.

Soovin uuele eesistujariigile meelde tuletada, et Euroopa Parlament on võtnud vastu kaks olulist dokumenti energiaalase solidaarsuse ja ohutuse kohta, mida nõukogul rakendada tuleb. Loodan, et veebruaris jõuab Euroopa Ülemkogu uues ELi energiastrateegias kokkuleppele. See peaks hõlmama ka kava Läänemere energiaühenduste võrgu kohta.

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetan täielikult eesistujariigi Ungari prioriteete nende Euroopat pooldava olemuse ja selle poolest, et nad on sarnased ELi kui terviku huvidega. Mina esindan riiki, mis on järgmine eesistujariik, ning soovin teatavaks teha, et teeme eesistujariigi Ungariga tihedalt koostööd. Hea koostöö aitab kaasa Poola, Küprose ja Taani eesistumisperioodide tõrgeteta jätkuvusele.

Mulle meeldis eriti Ungari avaldus, milles ta lubab arendada idapartnerlust ja Euroopa naabruspoliitikat. Samuti soovin väljendada rahulolu selle üle, et ELi laienemine on eesistujariigi Ungari üks peamisi eesmärke. Asjaolu, et Ungari ja Poola seisukoht ELi laienemise kohta on sarnane, peaks tagama selle teema jätkuvuse Poola eesistumisperioodi ajal. Loodan, et mais toimuval idapartnerluse tippkohtumisel ei tehta üksnes kokkuvõtet selle kaks aastat kestnud projekti rakendamise kohta, vaid et see annab ka käegakatsutavaid tulemusi viisavaba reisimise, kaubanduse ja energia küsimuses.

Sarnaselt eesistujariigi Ungariga, usub ka Poola, et vabaduse ja õiguse valdkonna käsitlemine vajab ühist tegutsemisviisi, millega edendatakse isikuandmete kaitset, kodanikuõigusi ja ühiseid väärtusi kogu ELis. Ühe prioriteedi raames nõutakse varude jätkusuutlikku kasutamist ning seega jätkatakse eelmiste eesistujariikide Hispaania ja Belgia eesmärkide elluviimist ning tuuakse esile komisjoni suuri jõupingutusi selles valdkonnas. Oluline on, et kavandatud meetme raames võetaks arvesse liikmesriikide erinevaid tingimusi ja võimalusi.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Avaldan Ungarile kiitust tema kava eest, milles seatakse esmatähtsaks majanduskasv ja Euroopa positsioon rahvusvahelisel areenil. Üks eesistumiskava olulisi küsimusi seondub Schengeni ala laienemisega Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise kaudu. Schengeni alaga ühinemine on ülesanne, mille täitmisse on Rumeenia suhtunud täie vastutustundega. Oleme teinud suuri jõupingutusi selleks, et muuta ELi välispiir turvaliseks ning, nagu kinnitavad aruanded minu kodumaa ühinemise kohta Schengeni alaga, on Rumeenia valmis rakendama Schengeni acquis’d. Rumeeniat tuleks hinnata õiglaselt ja nendesamade kriteeriumide alusel, mida kasutati teistegi riikide puhul, kes enne meid Schengeni alaga ühinesid. Olen kindel, et eesistujariik Ungari toetab seda küsimust.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tänan teid, et te toetate Schengeni ala laienemist nii, et sellesse kaasatakse ka Bulgaaria ja Rumeenia. See on tõsi, et tehtud on suuri jõupingutusi, nagu te ütlesite. Rumeenia on teinud suuri jõupingutusi nii rahalises kui ka inimeste mõttes. Süsteemid, mida rakendatakse Saksa ja Prantsuse kontserni EADS abil, on ELis kõige moodsamad. Olen veendunud, et näiteks Rumeenia merepiiri kaitse on palju parem, kui teiste Schengeni ala liikmesriikide merepiir.

Kõik Rumeeniat käsitlevad hindamisaruanded on heakskiitvad. Ta on täitnud kõiki Schengeni acquis’ nõudeid. Tavapärane on nüüd oodata vastust, mis oleks kooskõlas ELi eeskirjadega. Selles protsessis on vaja eesistujariigi Ungari toetust.

Teine oluline punkt eesistumiskavas seondub Doonau strateegia edendamisega. Doonau strateegia on ühisprojekt, milles kõik partnerid peavad täitma oma kohustusi, et tagada selle toimimine ja vastuvõetud eesmärkide saavutamine. Strateegiliste prioriteetide elluviimiseks tuleb kehtestada programm, suurendamata sealjuures olemasolevate eelarveridade vahendeid. Eraldatud vahendeid tuleb täiendada asjaomaste riikide osamaksetega, kuid samas peab olema ka võimalus kasutada ümberpaigutatud vahendeid, mis on teiste eelarveridade raames kasutamata jäänud.

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Ungari on oma kuuekuulise eesistumiskava raames toetanud Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga, mis on ELi kodanike huvides toimuva Euroopa lõimumise tõeline saavutus. Peaminister Victor Orbáni tutvustatud dokumendi kohaselt on eesistujariik Ungari öelnud, et soovib, et need kaks liikmesriiki võetaks Schengeni alasse niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. See avaldus on tehtud ajal, mil arutelu nende kahe riigi – mis ühinesid ELiga 2007. aastal – Schengeni alaga ühinemise üle näib muutuvat rangelt tehnilisest poliitiliseks aruteluks. Räägitakse selle ühinemise edasilükkamisest, isegi juhul, kui tehnilised üksikasjad on täielikult täidetud. Seepärast arvan, et usalduse suurendamiseks on vaja teha jõupingutusi. Seetõttu on dialoog jätkuvalt keskne vahend. Ilma selleta tõrjutakse ja diskrimineeritakse jätkuvalt Bulgaariast ja Rumeeniast pärit eurooplasi. Kas meil on tõesti vaja teisejärgulisi Euroopa kodanikke?

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Eesistujariigi Ungari üks prioriteete on spordi valdkond. See on väga oluline uudis küll spordimaailmale, kuid eeskätt on see oluline uudis miljonitele eurooplastele, kes tegelevad spordi ja kehalise tegevusega rohujuure tasandil. Hoolimata uuele õigusraamistikule ei ole saavutatud kuigi palju edusamme spordiga seotud ettevõtmiste paremaks rahastamiseks Euroopas. Harrastusspordi valdkond on jäetud avalikes aruteludes ja sotsiaaluuringutes tähelepanuta ning tema rolli haiguste ennetuses, eurooplaste elamistingimuste parandamises ning elukvaliteedis on alahinnatud. Korrapärase kehalise aktiivsuse kasutegurid saab jagada nelja rühma: tervislikud, ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised kasutegurid. Harrastussport aitab saavutada paljusid poliitilisi eesmärke, sealhulgas tervise, kultuuri ja hariduse edendamine, sotsiaalne lõimimine, diskrimineerimise vastu võitlemine, kuritegevuse vähendamine ja uimastisõltuvuse vastu võitlemine. Sport aitab vähendada ka tervishoiukulusid.

Seepärast soovin ma eesistujariigi Ungari tähelepanu juhtida Euroopa Parlamendi kirjalikule deklaratsioonile nr 62/2010, milles käsitletakse ELi suuremat toetust rohujuure tasandi spordile ja mille kaasautor ma olen. See deklaratsioon tõestab meie pühendumist spordile ning Euroopas elavate inimeste elukvaliteedi parandamisele. Selles nõuame me sporti käsitlevas teatises rohujuure tasandi spordile asjakohase tähelepanu pööramist ning tagatist ELi spordiprogrammide piisava rahastamise kohta. ELi suurem toetus harrastusspordile tähendab miljonite eurooplaste tervislikuma eluviisi toetamist.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kogu eesistumise juhtmõte on „Tugev Euroopa“. Kriis ja liikmesriikides seni tehtud otsused on näidanud, et me vajame meie praeguste probleemide lahendamiseks rohkem euroopalikkust, mitte vähem. Prioriteedid peaksid olema kriisi vastu võitlemine, liikmesriikide riigivõla probleemi lahendamine ja jätkuvad euroala stabiliseerimise meetmed ning majanduse juhtimise tugevdamine. Eesistujariik Ungari keskendub inimestega seonduvale ning eeskätt tööhõive suurendamisele. Euroopa püüab saavutada kestlikku majanduskasvu, mis tuleks tagada töökohtade loomise ja sotsiaalse kaasatusega. Arvestades vajadust gaasivarustuse kindluse järele, peaksime võtma meetmeid, et kehtestada võimalikult kiiresti ühine energiapoliitika. Tervitatav on piirkondlik tahk, mida tegevuskavas näha võib. See hõlmab muu hulgas Doonau strateegiat – romasid käsitlevat strateegiat – ja idapartnerlusega seotud küsimusi. Samuti on kavas laiendada Schengeni ala, et kaasata sellesse Rumeenia ja Bulgaaria. Tegemist on sisulise tähtsusega küsimusega, sest kõikidel liikmesriikidel peaksid olema ühesugused õigused. Kavas räägitakse ka Horvaatiaga ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimisest Ungari eesistumisperioodi ajal. Vastutustundlik laienemispoliitika peaks Euroopale tagama stabiilsuse, rahu ja ühtekuuluvuse. Eesistujariigi Belgia töö lähtepunktiks oli Euroopa selle kõige laiemas tähenduses. See aga ei tähenda, et riigist lähtuvat käsitlusviisi, mille Ungari tõenäoliselt valib, ei saaks ühtlustada või isegi kõrvutada ühenduse käsitlusviisiga.

  Csaba Sógor (PPE), kirjalikult. – (HU) Seoses Ungari eesistumisperioodiga on paljud inimesed kritiseerinud vaipa, mida kasutatakse eesistumisperioodi kuvandi raames, eriti selle seda osa, millel on kujutatud 1848. aasta sündmusi. Kõnealusel kaardil on kujutatud Euroopat 1848. aastal. Muu hulgas peaks see vaip sümboliseerima seda, et juba 1848. aastal võitles Ungari Euroopas elavate inimeste vabaduse, sealhulgas ajakirjandusvabaduse eest. Transilvaania päritolu ungarlasena olen ma praegu Rumeenia kodanik. Selle riigi kodanikuna soovin öelda mõne sõna ka Schengeni ala laiendamise kohta. Kaksteist uusimat liikmesriiki otsustasid osaleda ühtse Euroopa rajamises lootusega, et neile hakkavad kehtima needsamad õigused ja kohustused, mis vanadelegi liikmesriikidele kehtivad. Ka Rumeenia uskus, et pärast asjaomaste tehniliste kriteeriumide täitmist saab ta ettenähtud tähtajal Schengeni sisepiirideta ala liikmeks. Nüüd kuuleme me jutte, et mõningad liikmesriigid kavatsevad kehtestada Rumeeniale lisaks esialgsetele kriteeriumidele veel lisatingimusi. Ma palun eesistujariigil Ungaril teha kõik temast oleneva, et ühtsetest eeskirjadest kinni peetaks, ning neile, kes väljendavad oma erimeelsust, tuletan meelde niisuguse otsuse väga ebasoodsaid tagajärgi, sest ELi usaldusväärsuse säilitamine on meie kõigi, kõigi 27 liikmesriigi valitsuse huvides. Ja viimaseks soovin öelda ühe mõtte vaiba kohta. Vaip on kasulik ese ja teenib teatavat eesmärki – inimesed saavad sellel koguni oma jalgu pühkida. See tähendab seda, et eesistujariigi Ungari juhtlause „Tugev Euroopa“ teenib eesmärki. Meie, Rumeenia, Slovakkia ja Euroopa vähemused, oleme selles osalised.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Ungari eesistumine toimub Euroopa jaoks otsustaval ajal, mil teatavates liikmesriikides valitseb ikka veel raske majandus- ja sotsiaalkriis. Euro stabiilsuse tagamine peab olema eesistujariigi Ungari üks prioriteete ning mul ei ole kahtlustki, et nõukogu teeb kõik endast oleneva, et võidelda rahaga spekuleerimise vastu, ning saavutab Euroopa majanduse juhtimises märkimisväärseid edusamme.

Teiseks ootan ma eesistujariigilt Ungarilt, et ta teeks kõik, mis võimalik, et koostada koostöös teiste Euroopa institutsioonidega tõeline romade kaasamise ELi strateegia. Niisuguse strateegia juurutamine on minu jaoks eriti tähtis ning ma soovin näha, et eesistujariik Ungari käsitleks seda küsimust.

Ja viimaseks väljendan oma solidaarsust Ungari valitsusega seoses vaidlusega, mis on ümbritsenud Ungari eesistumisperioodi esimesi päevi, eriti seoses meediaseadusega. Keegi ei kahtlegi, et Ungari on demokraatlik riik ning peaminister Orbán ütles, et on valmis seda seadust muutma, kui komisjon tuvastab selles vastuolu Euroopa õigusega. Ma kutsun kõiki üles tegutsema vastutustundlikult ning lõpetama selle tarbetu vaidluse.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Ungari ELi eesistumine toimub ajal, mil jätkub majandus- ja finantskriis. Eesistujariikide kolmiku – kuhu kuuluvad lisaks Ungarile ka Hispaania ja Belgia – viimase riigi kava põhiteema on majanduse elavdamine, romade lõimimine, energiastrateegia, laienemine ning avalikkuse osalus Euroopa projektis. Mis puudutab majanduse elavdamist, siis kavas peetakse oluliseks finantsstabiilsusmehhanismi ja Euroopa poolaasta institutsionaliseerimist. Olen seisukohal, et majanduskoostöö ja majandusalase kooskõlastamise edendamine on oluline vahend Euroopa konkurentsivõime ja uuendustegevuse parandamiseks ning seega tulevaste kriiside ennetamiseks või prognoosimiseks. Vastu võetakse uus transpordistrateegia perioodiks 2011–2020 ning transpordivõrke käsitlev muudetud direktiiv, mis on hädavajalikud selleks, et saavutada siseturg ning sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus. Arutatakse maanteetranspordi, ELi jõgede navigeerimise ja Galileo süsteemi rakendamise teemade üle. Taas näib regionaalpoliitika olevat kogu Ungari strateegia ühenduslüli, mis võib anda tervikliku lahenduse majanduskriisile ja piirkondlikule tasakaalutusele. 2014. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku vahendite jaotus näib eesistujariigi Ungari jaoks olevat tähtis aruteluteema.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) ELi nõukogu eesistujariik Ungari on seadnud endale üldeesmärgiks ELi institutsiooniliste, majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste tahkude edendamise. Eesistujariik Ungari on võtnud veel endale kohustuse võtta vastu Doonau strateegia ja alustada selle juurutamist. See täidab iseäranis olulist osa Doonau äärsetes riikides ning aitab edendada Euroopa lõimumise protsessi Lääne-Balkani piirkonnas.

Me ootame huviga valget raamatut ELi transpordipoliitika kohta perioodiks 2011–2020, sest transpordisektor on majandusarengu ning ELi majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse keskne valdkond.

Arvestades asjaolu, et arutelud tulevase finantsperspektiivi üle on alanud, kutsume me eesistujariiki Ungarit üles kiirendama nõukogus nimetatud dokumendiga seotud arutelusid, et üleeuroopalise transpordivõrgu läbivaatamises saaks nende arutelude tulemusi arvesse võtta.

Arvestades, et ELis ohustab iga kuuendat inimest vaesus, kutsume me nõukogu üles arutama esmatähtsa küsimusena vaesuse vähendamise teemat ning võtma selleks vastu konkreetseid meetmeid.

Mul on hea meel eesistujariigi Ungari kavatsuse üle koostada poliitiline strateegia romade kaasamise ELi raamistiku loomiseks ning alustada Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamist.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Soovime toetada eesistujariiki Ungarit tema töös, et saavutada seatud eesmärke, milleks on tugev Euroopa, tõhusa majanduse juhtimise loomine ELis ja tihedamad suhted ELi naabritega. Meie jaoks on ka väga tähtis see, et eesistujariik Ungari loodab tihedale partnerlusele Euroopa Parlamendiga. Soovin institutsiooniliste küsimustega tegeleva parlamendiliikme ning ühtlasi selle riigi esindajana, mis võtab Ungarilt ELi juhtimise üle, tuua esile ühe teema. Ungari eesistumine ei ole sisulise tähtsusega mitte ainult tema prioriteetide tõttu, mis ühtivad Poola omadega, vaid ka sellepärast, et tegemist on üleminekueesistumisega. Lissaboni lepinguga nõrgendati eesistujariigi rolli, kuid seda ei ole veel täpselt kirjeldatud ning nüüd on viimane võimalus seda teha. Poolale saadaolevate vahendite hulk oleneb sellest, milline koht õnnestub eesistujariigil Ungaril endale leida institutsioonilises kogumis, mis ELi moodustab. Just sellepärast jälgin ma tema tööd suure huviga.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Ungari võtab nõukogu eesistumise Belgialt üle. Need kaks riiki ei saaks üksteisest rohkem erineda. Üks on traditsioonilise Euroopa riigi kehastus ning teine on riik, mis alles otsib teed Euroopasse jõudmiseks. Loodan, et eesistujariik Ungari järgib Belgia tegevussuunda ning keskendub eeskätt ELi huvidele. Eesistujariik Ungari tutvustas põhjalikku prioriteetide loetelu. Ühe võimalusena, kuidas tuua EL kodanikele lähemale, seadis Ungari endale eesmärgiks põhiõiguste harta juurutamise. See on huvitav, kui arvestada, et Ungari on oma uue meediaseaduse tõttu saanud terava rahvusvahelise kriitika osaliseks ning see seadus on ilmselgelt vastuolus ELi põhiõiguste harta artikliga 11. Eelarvekomisjoni täisliikmena olen eriti huvitatud suundumustest järjest rangema finantsjärelevalve ja alalise kriisilahendusmehhanismi valdkonnas. Belgia näitas head eeskuju ja keskendus sotsiaalküsimustele. Loodame, et Ungari järgib teda.

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

6. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

6.1. Patsiendiõiguste kohaldamine piiriüleses tervishoius (A7-0307/2010, Françoise Grossetête) (hääletus)

6.2. Vabatahtlikud FLEGTi partnerluslepingud (hääletus)

6.3. ELi ja Kameruni vaheline metsaõigusnormide alane leping (A7-0371/2010, Yannick Jadot) (hääletus)

6.4. ELi ja Kongo Vabariigi vaheline metsaõigusnormide alane leping (A7-0370/2010, Yannick Jadot) (hääletus)

6.5. EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping (hääletus)

6.6. EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping (A7-0365/2010, David Martin) (hääletus)

6.7. Rahvusvaheline lapsendamine Euroopa Liidus (hääletus)

6.8. EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (B7-0021/2011) (hääletus)

– Enne muudatusettepaneku 4 hääletust:

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Soovin kolleeg Brantneri ja minu esitatud muudatusettepaneku nr 4 kohta esitada suulise muudatusettepaneku, et jätta välja viimane osa. See peaks kõlama järgmiselt: „kutsub Serbiat üles Kosovoga dialoogi astuma, viitamata rohkem uutele läbirääkimistele selle staatuse üle“.

Loodan, et te toetate seda.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahan vaid soovitada praegustel asjaoludel sellele poolthääl anda.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

– Enne muudatusettepaneku 8 hääletust:

  Jelko Kacin (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Arvestades inimõiguste olulisust, soovin, et muudatusettepaneku 8 üle hääletataks nimeliselt. Serbia valitsuse otsus mitte osaleda Oslos Nobeli rahuauhinna üleandmisel on üllatav ja kahetsusväärne. Samal ajal kiidetakse muudatusettepanekus Serbia ombudsmani otsust osaleda tseremoonial Serbia inimeste nimel. See on sõnum Serbiale ja kõikidele tulevastele kandidaatidele, et inimõigustega kauplemine on vastuvõetamatu.

Et saada sellele muudatusettepanekule laiemat toetust, soovin esitada ka väga lühikese suulise muudatusettepaneku, mis on tegelikult kompromissettepanek ja mille koostas Maria Eleni Koppa. Soovin lisada sõnade „valitsuse“ ja „otsust“ vahele sõna „esialgset“ ning seega oleks sõnastus järgmine: „peab kahetsusväärseks valitsuse esialgset otsust mitte osaleda 10. detsembril Oslos Nobeli rahuauhinna üleandmise tseremoonial; väljendab samas heameelt ombudsmani ettepaneku üle tseremoonial osaleda ning peab seda vastutustundlikuks ja kiiduväärt otsuseks“.

Palun kolleegidel tungivalt muudatusettepanekut toetada.

(Parlament ei nõustunud suulise muudatusettepanekuga.)

(Juhataja nõustus palvega hääletada nimeliselt.)

6.9. EÜ ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (A7-0362/2010, Jelko Kacin) (hääletus)

6.10. Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitlev Euroopa algatus (A7-0366/2010, Marisa Matias) (hääletus)

6.11. Astmainhalaatorid (hääletus)

6.12. Olukord Haitis aasta pärast maavärinat: humanitaarabi ja ülesehitustöö (B7-0023/2011) (hääletus)

6.13. Sõnavabaduse rikkumine ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel Leedus (hääletus)

  Juhataja. – Sellega on hääletus lõppenud.

7. Selgitused hääletuse kohta

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Soovitus teisele lugemisele: Françoise Grossetête (A7-0307/2010)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Lugupeetud juhataja! Täna saavutasime selle patsiendiõigusi käsitleva direktiiviga ajaloolise kompromissi. Minu arvates on tegemist kõige ajaloolisema kokkuleppega, mille me siin parlamendis minu siinviibimise ajal saavutanud oleme. See ajalooline kompromiss on sidunud kahte osalist, nimelt Euroopa Parlamenti ja nõukogu, mis on olnud liiga kaua väga erinevatel seisukohtadel. Raske tööga on meil õnnestunud saavutada kompromiss, mis on kasulik patsientidele, sest neid kaitstakse ebamõistlikult pika ravijärjekorra eest, ning samal ajal on meil õnnestunud tasakaalustada olukorda, nii et liikmesriigid saavad jälgida toimuvat nii meditsiinilisest kui ka finantsseisukohast lähtuvalt.

Täna saavutatud tulemus on väga hea ning see on kasulik nii patsientidele kui ka liikmesriikidele. Minu arvates tuleb kiita kõigepealt läbirääkijaid ning mõistagi õnnitleda eeskätt Euroopa kodanikke selle tulemuse puhul, mis täna siin hääletusel vastu võeti.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kulude hüvitamisega. Täna heakskiidetud direktiiv võimaldab lõpuks patsientidel kasutada paljusid õigusi ja tervishoiuteenuseid kogu Euroopas.

Direktiivi eesmärk ei ole üldse mitte soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid kui selliseid, vaid tagada kättesaadavad, ohutud ja kvaliteetsed piiriülesed tervishoiuteenused juhtudel, kus need tuleksid kasuks või oleksid vajalikud. Meil oleks vaja rohkem teavet ja suuremat selgust õigusnormide kohta, mida kohaldatakse siis, kui tervishoiuteenuste kasutamiseks sõidetakse kindlustajaliikmesriigist teise liikmesriiki.

Praegune olukord on ebarahuldav. Direktiiv tagab patsientidele valiku, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning on tehtud teadlikult, mitte sunnitult.

  Andres Perello Rodriguez (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Hispaania delegatsioon andis raportile poolthääle, nagu ka ülejäänud fraktsioon, kuid soovin siiski väljendada selgelt oma muret seoses asjaoluga, et elundite siirdamine direktiivi lisati. See teema lisati vastupidi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni otsusele nõukogu kangekaelse järjekindluse tulemusel lisada elundisiirdamine direktiivi.

Ma loodan, et sellega ei muudeta ebatõhusaks mõistlikke õigusakte, mis siin parlamendis vastu võeti, teisiti öeldes elundisiirdamist käsitlevat direktiivi või tegevuskava, mis võeti hiljuti peaaegu ühehäälselt vastu. Soovin öelda, et jälgime hoolikalt, et elundisiirdamise teema lisamisega ei kahjustataks niisuguste edukate organisatsioonide suurepärast tööd nagu Hispaania riiklik elundisiirdamise organisatsioon ning mõistagi püüet päästa 20 000 inimese elu, mis on sätestatud nii elundisiirdamist käsitlevas direktiivis kui ka tegevuskavas, mis – ma kordan – siin vastu võeti.

Ma soovin seepärast siin selle selgeks teha ning öelda, et me tagame jätkuvalt selle, et direktiivist kinni peetaks.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Meie ees on täna siin jälle midagi, mille on läbi surunud inimesed, keda ei ole valitud, nimelt Euroopa Kohus, mis on mitme kohtuotsusega avaldanud tõeliselt valitud institutsioonidele survet koostada see direktiiv, mis täna hääletusel vastu võeti.

Soovin öelda, et asjaolu, et eurooplaste võimalusi saada asjakohast ravi parandatakse, on ilmselgelt meeldiv. Selle direktiiviga tekitatavad probleemid aga jätavad selles sisalduva kasu varju. Mida me teeme näiteks siis, kui ükskõik millise konkreetse riigi tervishoiusüsteemile avaldatakse nii suurt survet, et ravijärjekordadega ei suudeta toime tulla? Mida me teeme siis, kui arstid hakkavad saatma inimesi massiliselt mõnda konkreetsesse riiki – eelneva loa alusel mõistagi, kuid siiski? See võib olla Taani, kust mina pärit olen, Saksamaa, Holland või mõni muu ELi riik, mille tervishoiusüsteem on tuntud oma hea kvaliteedi poolest. See tähendab, et kõnealuse riigi kodanikud jäävad järjekorra lõppu. Igal juhul ei tohi neid panna ebasoodsamasse olukorda, sest just nemad on maksude maksmise kaudu taganud asjakohase tervishoiusüsteemi.

Soovin seega öelda selgelt välja, et selle direktiivi puudused ja võimalik kaos, mida sellega riiklikes tervishoiusüsteemides põhjustada võidakse, jätavad varju need kasutegurid, millele kolleegid tähelepanu juhtisid.

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kolleeg Messerschmidtil on õigus. Selle surus meile peale Euroopa Kohus, kuid mul on selle üle hea meel ning soovin avaldada kiitust Françoise Grossetête’ile suurepärase raporti eest, sest see direktiiv tagab patsientidele täieliku ja läbipaistva teabe, kui nad otsivad abi teise riigi tervishoiusüsteemilt. Selle sisu on väga selge.

Haruldasi haigusi põdevad patsiendid saavad kasu eksperditeadmistest ja diagnoosimisest, kui nende liikmesriigis ei ole võimalik saada asjaomast ravi. Direktiivi eesmärk on võimaldada patsientidele valik, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning on tehtud teadlikult, mitte sunnitult. Ja viimaseks võimaldab see liikmesriikidel koostööd teha.

Mul on hea meel, et sellega keelustatakse miski, mida võidakse kuritarvitada, ning selleks on meditsiiniturism. Minu jaoks on seega tegemist järjekordse edusammuga, millega edendatakse liikmesriikide koostööd ning tagatakse ELis suurem ühtekuuluvus. Arvan, et see on Euroopa patsientide jaoks hea päev.

  Constance Le Grip (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovisin anda poolthääle kolleeg Grossetête’i koostatud raportile direktiivi kohta, mis käsitleb juurdepääsu piiriülesele tervishoiule.

Mul on tõepoolest hea meel edusammude üle, mis saavutati patsientide liikuvuse valdkonnas kogu ELis ja mida see tekst kajastab. Pärast palju aastaid kestnud kindlusetust, eriti õiguskindlusetust ja Euroopa Parlamendi tublit tööd aitab see tekst lihtsustada, täpsustada ja kodifitseerida nii juurdepääsu kui ka hüvitamise tingimusi, mille alusel saavad Euroopa kodanikud kasutada mõne teise liikmesriigi tervishoiuteenuseid. Ma pean silmas eeskätt kõiki haruldase haigusega patsiente, kellele tagatakse lõppude lõpuks juurdepääs asjaomasele konkreetsele ravile, mis rahuldab nende vajadusi.

Soovin rõhutada, et see direktiiv on konkreetne ELi meede, mis on suunatud inimeste Euroopale ja mis annab eurooplastele uued õigused. Seepärast on see kodanike liikuvuse jaoks täiesti hädavajalik.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Andsin poolthääle kolleeg Grossetête’i tutvustatud direktiivile, et ELis saaks lõppude lõpuks pärast palju aastaid kestnud läbirääkimisi hakata rakendama piiriülese ravi põhimõtet. Minu arvates on direktiiv praegusel kujul hea kompromiss, sest lähtub peamiselt patsiendi õigustest, kuid kaitseb samal ajal ka liikmesriikide haigekassade huve.

Kui rääkida tänapäevaste tervishoiuteenuste kasutamisest, siis niisuguse riigi kodanikele nagu Poola tähendab võimalus saada välismaal ravi võrdseid võimalusi. Haiglate ülerahvastatuse, pikkade ravijärjekordade ning teatavate kesksete protseduuride järjekordade tõttu jäävad patsiendid sageli ilma võimalusest saada kiiresti ja asjakohast ravi. Mõningatel juhtudel on aeg määrava tähtsusega. Direktiiv annab kodanikele võimaluse ise otsustada, kas oodata palju kuid, kuni nad saavad ravi oma kodumaal, või otsustada saada seda kuskil mujal. Neil on lihtsam otsustada raviviisi üle, kui nad teavad, et kui raviteenust osutatakse mõnes muus ELi liikmesriigis, siis teenuse kulud hüvitatakse – kui mitte alati täielikult, siis vähemasti suurel määral.

Välismaal ravi saamise eeskirjade lihtsustamist võib mõistagi vaadata ka kui turujõudude koondamist seoses üldise juurdepääsuga raviteenustele. Seega aitavad need lahendused suurendada konkurentsi tervishoiuteenuste sektoris ning avaldavad seetõttu märkimisväärset mõju niisuguste teenuste kiiremale paranemisele.

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel selle tervishoidu käsitleva direktiivi üle, kuid ma olen ettevaatlik, sest oht võib peituda üksikasjades.

On väga oluline, et meie kodanikud mõistaksid, et 30 kuu jooksul see direktiiv kehtima ei hakka. Vahepeal aga võivad kodanikud sõita ravi saamiseks teise liikmesriiki ning saada hüvitist saadud ravi kulude eest. Seega ei ole kahtlustki, et ka praegu on kodanikke, kes sõidavad teise riiki tervishoiuteenuste eesmärgil. See on väga oluline.

Neile, kes soovivad saada teada selle keerulise direktiivi üksikasju, soovin teada anda, et ma tegelesin mõnda aega küsimuste ja vastuste lehekülje koostamisega ning see on saadaval minu veebilehel. Ma kutsun kodanikke, kes võivad jälgida meid internetis või mujal, üles vaatama seda lehte ning kui ma ei ole esitanud õigeid küsimusi, siis võtma minuga ühendust, sest me peame levitama teavet selle kõigi jaoks kiiduväärt muudatuse kohta piiriüleses tervishoius.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa ühiskond muutub veelgi liikuvamaks. Me õpime, töötame, puhkame ja reisime väljaspool oma kodumaa piire. ELi kodanikel peaks olema õigus saada tasuta erakorralist arstiabi kõikjal Euroopas. See on ütlematagi selge, et meil tuleb kehtestada vahendid, mis hoiavad ära niisuguse nähtuse nagu meditsiiniturism, muutes samal ajal nendele patsientidele, kes kõnealuseid uusi võimalusi enim vajavad, need lihtsamini kättesaadavaks. Ma pean silmas eeskätt ebatavaliste ja haruldaste haigustega patsientide ravi, mida tehakse konkreetsetes keskustes, sageli mujal riigis kui patsiendi elukohariik. Me ei saa aga lubada sekkuda liikmesriikide tervishoiupoliitika struktuuri. See on liikmesriikide pädevuses ning neil on õigus selle üle ise otsustada. Direktiivis on võetud teatavaid meetmeid selle kohta. Mõistagi andsin ma poolthääle.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Käes on tõepoolest viimane hetk kehtestada ühised ELi eeskirjad, et kaitsta meie kodanikke ja patsiente. See on väga hea, et kõnealuse teema kohta koostati eraldi direktiiv, mitte ei lisatud seda teenuste direktiivi, sest praeguse direktiivi koostamise ajal mõisteti, kui palju küsimusi jäeti teenuste direktiivi vastuvõtmise ajal täielikult tähelepanuta või lahtiseks.

Patsientide õigus piiriülesele tervishoiule sunnib ELi liikmesriike tagama, et nende oma riigis ei oleks ravijärjekordi.

Eellubade süsteem on vajalik, sest ilma selleta võib paljudel liikmesriikidel olla raskusi nende oma tervishoiusüsteemi kulude kontrollimise ning edasise tegevuse kavandamise ja hindamisega. Samuti oleks ilma selleta võinud tekkida olukord, kus otsustavaks teguriks oleks olnud jõukus, mitte vajadus.

Sellest hoolimata ei mõjuta direktiiv väga paljusid eurooplasi. Enamik inimesi soovib saada tervishoiuteenuseid nende kodule lähedal ja nende emakeeles. Sellest hoolimata on niisugust süsteemi vaja ning ravijärjekorra puhul on võimalik ravi saada mõnes muus riigis.

  Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Ka mina olen väga rahul täna saavutatud kokkuleppega, mis minu arvates tagab patsientidele juurdepääsu piiriülesele tervishoiule proportsionaalselt ja õiglaselt.

Nagu mitu sõnavõtjat juba ütles, on praegu see ettepanek meie ees sellepärast, et üks kodanik teie enda riigist, nimelt Inglismaa lõunaosast, astus süsteemile vastu ning Euroopa Kohus kaitses tema õigusi.

Arvan, et nii oma tänase tegevuse kui ka nõukoguga koostööga oleme me püüdnud tagada kodanike õiguste kaitse ning sätestanud kodanike vajadused ja õigused õigusaktis. Just seda peakski Euroopa Parlament kahtlemata tegema.

Direktiivis on siiski mõningaid küsimusi, mis vajavad veel silumist. Arvan, et retseptide vastastikune tunnustamine liikmesriikides on väga oluline, sest küsimus ei seisne mitte ainult ravis, vaid ka järelravis, kuid meile on antud aega selle üksikasja täpsustamiseks.

Viimase märkusena soovin öelda, et praegu, finantskriisi ajal, küsivad paljud kodanikud, kas EL teeb tööd? Kas ta tegutseb oma kodanike huvides? See küsimus on veel lahtine, kuid arvan, et täna võime öelda teatava kindlustundega, et EL teeb tööd.

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Andsin vastuhääle patsiendi õigusi piiriüleses tervishoius käsitlevale meetmele, sest see tähendab järjekordset suurt koormust Briti maksumaksjatele ja riiklikule tervishoiuteenistusele.

Riiklikku tervishoiuteenistust kasutatakse juba praegu rahvusvahelise tervishoiuteenistusena ning Briti kodakondsuseta inimesed kuritarvitavad seda ulatuslikult sadade miljonite, kui mitte miljardite naelte eest igal aastal. See koormus langeb peamiselt minu, Londonis elavate valijate õlule. See paneb riiklikule tervishoiuteenistusele veelgi suurema kohustuse osutada raviteenuseid ELi kodanikele, kes ei ole maksnud mitte ühtegi maksu Suurbritannias. Eeldatavasti peaks saama kulud nõuda tagantjärele välja patsiendi liikmesriigilt, kuid seda ei saa tõenäoliselt kohaldada.

See on õige, et teise riigi kodanikel peab Suurbritannias olema võimalik saada erakorralist arstiabi, kuid ühtegi välismaalast ei tohiks lubada riiki enne, kui neil on olema piisav reisi- ja tervisekindlustus. Niisugune meede on õiglane, kuid mõistagi on see kohaldamatu seni, kuni Suurbritannia on ELi liige. See on üks järjekordne põhjus – kui seda oleks vaja –, miks me peaksime EList lahkuma.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on väga hea, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid lõppude lõpuks sellele ajaloolisele kompromissile. Soovin öelda, et tänu sellele piiriülest tervishoidu käsitlevale õigusaktile võivad ravijärjekorrad, mis on tekkinud paljudes liikmesriikides, kaduda. See annab ka võimaluse jagada parimaid tavasid. Sellega seoses on tähtis tagada patsientide huvide kaitse ja õiguste kehtestamine. Sama oluline on meeles pidada ka seda, et piiriülese koostöö puhul on tähtsal kohal patsiendi ohutus, ning tagada ühtlasi, et tervishoid ja ravi vastaks kõikjal asjakohastele standarditele.

Seepärast on mul Grossetête’i raporti üle hea meel ning ma loodan, et sellega edendatakse Euroopas rahvatervist ja et lõppkokkuvõttes õnnestub meil päästa paljude inimeste elu ja kiirendada nende paranemist.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on oluline, et me ei kasutaks riiklikku maksusüsteemi nii, et see töötab siseturule vastu. See on eriti oluline piiriüleste teenuste puhul, sest just need eeldavad võrdset kohtlemist. Meil on selle kohta praegu halb näide Ungarist, kus kasutatakse tagasiulatuva mõjuga hinnapiiranguid kriisimaksuna. See on vastuvõetamatu ning avaldab suurt mõju finants-, kindlustus- ja ettevõtlussektorile ning ka energiatööstusele. Loodan, et seesama ei juhtu edaspidi tervishoiuteenuste sektoris.

Palun peaminister Orbánil analüüsida uuesti neid eeskirju, sest need on täielikus vastuolus siseturu põhimõttega.

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Head uut aastat! Mul on hea meel teid istungit juhatamas näha.

Üks, mille suhtes me siin parlamendis ühel meelel oleme – ehkki ma tean, et on ka mõningaid märkimisväärseid erandeid –, on meie usk siseturu toimimisse.

Kui minu valijad kirjutavad mulle, et nad ei saa minu valimispiirkonnas head teenust ning soovivad sõita teise liikmesriiki, et saada paremat tervishoiuteenust, ei ole nad oma õiguslikus seisundis kindlad. Seepärast on mul ja ka paljudel teistel hea meel selle tänase, piiriülest tervishoidu käsitleva hääletuse üle. Loodan, et nendes piirkondades, kus patsientidele osutatakse halba teenust, hakkavad need patsiendid direktiiviga antud õiguste piires hääletama jalgadega ja kolivad teise liikmesriiki, avaldades sellega tervishoiusüsteemidele survet, et need parandaksid oma teenuseid ja et nende teenused vastaksid patsientide vajadustele.

Meil tuleb aga lihtsustada menetlust, mille kohaselt saavad liikmesriigid nõuda tagasi kulud nende kodanike eest, kes on saanud tervishoiuteenust mõnes teises liikmesriigis või kellele on seda seal pakutud. Kui me oleme need probleemid lahendanud, peaks sellest saama direktiiv, mille üle me kõik võime uhked olla.

Soovitus: Yannick Jadot (A7-0371/2010), (A7-0370/2010)

  Joe Higgins (GUE/NGL). – (GA) Lugupeetud juhataja! Andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb ELi ja Kameruni Vabariigi ning ELi ja Kongo Vabariigi lepingut seoses metsahalduse ning nendest riikidest pärit puidu ja puittoodetega kauplemisega. Troopiliste metsade säilitamine on ökosüsteemi tasakaalu hoidmise jaoks elutähtis. Samuti on oluline kaitsta metsaaladel elavaid põliselanikke, kes on metsaraie ning looduskeskkonna ärakasutamise tõttu suurte rahvusvaheliste ettevõtete poolt kasu saamise eesmärgil suure surve all, sest sellest sõltub nende elatis.

Sellepärast esitasin ma muudatusettepaneku, milles on öeldud, et metsad ja metsatööstus peaks olema avalikkuse omanduses ning neid peaksid juhtima demokraatlikult selle tööstuse töötajad ning põliselanikud, kes metsaaladel elavad.

Soovitus: David Martin (A7-0365/2010)

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Tegelikult on vabakaubandus ainus viis jõukuse saavutamiseks. Oleme näinud seda liikmesriikidevahelise siseturu puhul ning kahtlemata on see samamoodi arenguriikide puhul. See on ainus tõeline arenguprojekt, mille me saame maailmale anda ja mida peaksimegi andma.

Kui me vaatame ringi, kuidas teised suured piirkonnad tegutsevad, lepinguid sõlmivad ja käsitlevad oma partnereid strateegilisest seisukohast, näeme me kindlasti seda, et nad liiguvad kõik järjest kiiremini edasi. Meil on ulatuslik vabakaubanduspiirkond Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikide, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni kuuluvate riikide, Aasia riikide, Mercosuri riikide ja teiste vahel. Ainus piirkond, mis vaatab kõrvalt ja mida üleilmastumisest tulenevad uued ülesanded peaaegu et halvavad, on EL.

Ehkki ma toetan raportit, mille üle täna hääletati, soovin öelda, et vabakaubandusprogramm Fidži ja Paapua Uus-Guineaga ei ole kaugeltki kõige muljetavaldavam tulemus, mida me oleksime võinud oodata pärast nii paljusid aastaid kestnud läbirääkimisi. Kuidas on aga lood Hiinaga? Kuidas on lood Ameerika Ühendriikidega? Aga Indiaga? Kas need ei ole mitte riigid, mis võtavad praegu ära meie töökohti? Kas EL veab Euroopa töötajaid ka selles alt?

  Syed Kamall (ECR). See on teada-tuntud tõde, et kõige jõukamad ühiskonnad on kõige vabamad ja kõige vabamad on kõige jõukamad ning sellest tulenevalt peaksime mõistma, millist rolli mängib vabakaubandus. Mis aga puudutab mitmepoolseid rahvusvahelisi arutelusid vabakaubanduse teemal, siis Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha voor on kahjuks seiskunud ning EL järgib nüüd USA ja teiste eeskuju ning sõlmib järjest enam kahepoolseid lepinguid.

Me saame võimaldada vabakaubanduse kasuteguritest saada osa paljudel vaesemate riikide elanikel, kui mõistame mõningaid üleminekuprobleeme, millega neil tihedama konkurentsiga kohanemisel toime tuleb tulla. Lõppkokkuvõttes peame aga tähelepanu suunama tootja huvidelt tarbija huvidele. Paljude arenguriikide tarbijad on minult küsinud, miks neil ei ole niisugust kauba- ja teenuste valikut, nagu meil läänes. Üks võimalus nende aitamiseks on tagada ulatuslikum vabakaubandus, mis annab meie tarbijatele õiguse suuremale valikule. See võiks kesta nii pikka aega.

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Pikka aega on Vaikse ookeani piirkonna riigid olnud ELi välisriikide arenguprojektide vaeslaps. Mul on väga hea meel nüüd näha, et Fidži ja Paapua Uus-Guinea tehtud algatus majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks ei aita muuta mitte ainult meievahelist kaubavahetust liberaalsemaks, vaid kaubelda ka piirkonnasiseselt üksteisega.

Üks selle lepingu suurimaid kasutegureid on seni olnud asjaolu, et kalandust käsitlevad päritolueeskirjad peaksid võimaldama Vaikse ookeani piirkonna riikidel luua kalanduses tõelist lisandväärtust. Mõned Vaikse ookeani piirkonna riigid toovad kala sisse, samal ajal kui nende mered kubisevad kaladest. Nüüd aga saavad nad tõepoolest nende püütud kala töödelda ning peaksid suutma luua lisandväärtust ja eksportida seda kala ELi. Just nii saab edendada arengut ja vähendada vaesust.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0029/2011)

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Andsin täna poolthääle suulisele küsimusele rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus.

Rahvusvaheline lapsendamine on osutunud meetmeks, mis pakub võimalust saada endale alaline pere nendel lastel, kellele ei leita päritoluriigis sobivat perekonda. Koostöö liikmesriikide asutustega, mis vastutavad rahvusvahelise lapsendamise eest, on oluline selleks, et lapsendamine toimuks lapse parimates huvides ja et sealjuures austataks tema põhiõigusi, ning samuti laste müümise ja lastekaubanduse ärahoidmiseks.

Lapsendamise rahvusvahelist korda tuleb lihtsustada, sest see on sageli liiga bürokraatlik ja heidutab perekondi, mistõttu nad ei proovigi lapsendada. Ja viimaseks tekitab muret olukord Rumeenias, sest see on ainus ELi riik, kus rahvusvaheline lapsendamine on seadusega keelatud. Riigis on praegu ligikaudu 70 000 hüljatud last, kellest 40 000 elab lastekodus ja 30 000 kasuperes.

Komisjon peaks käsitlema Rumeenia-küsimust, et ka need hüljatud lapsed saaksid endale rahvusvahelise lapsendamise abil perekonna.

  Andrea Češková (ECR). – (CS) Lugupeetud juhataja! Kuna ma ei saanud lapsehoidmise kohustuste tõttu osaleda esmaspäeval arutelus, mis oli ilmselgelt väga huvitav, soovin ma vähemasti avaldada täielikku toetust siinsele täiskogule ning tegin seda ka hääletamisel. Loodan väga, et selle resolutsiooni põhjal võetud meetmed aitavad vähendada laste rahvusvahelise lapsendamise korra bürokraatiat ning võimaldavad ühtlasi jälgida paremini nende edasist käekäiku ja võidelda lastekaubanduse vastu.

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Paljud siinse parlamendi liikmed ei tea võib-olla, milline ebameeldiv sõnasõda seda lapsendamise küsimust ümbritseb, mis ei aita sellele mitte mingil viisil kaasa ja on täiesti soovimatu. Kui me seame selle arutelu keskmesse tõepoolest lapse õigused, mida me siin parlamendis ka tegime ja mida on tehtud kõnealuses resolutsioonis, siis on see hea kõikidele lastele, hoolimata sellest, millises liikmesriigis nad sündinud on.

Oluline on mitte valida välja mõnda konkreetset liikmesriiki, vaid mõista, et kõigis riikides on lapsi, kes on hüljatud või kelle eest nende tuumikperekond ei hoolitse nii, nagu vaja, ja kes vajavad teistsugust hoolt. Jah, on perekondi, kes soovivad anda lastele armastava kodu. Ehkki me peaksime võib-olla käsitlema bürokraatia probleemi, ei tohiks me siiski vähendada kontrolli.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et teataval määral on need, kes on lapsendanud ja teinud seda edukalt, pidanud tegema läbi tunduvalt raskema katsumuse kui need, kes on lihtsalt sünnitanud.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Olen praegu oma mõtetes nende tuhandete paaridega kogu maailmas, kes seisavad iga päev vastamisi lapse lapsendamisega kaasnevate vajalike raskustega.

Lapsendamine on väärtus, tõelise armastuse näitamine, mis avab ukse uude perekonda niisugusele lapsele, kes ei saa loota enam oma lähedaste armastusele. Neil, kes kannavad endas hüljatuse valu, on õigus kasvada üles õnnelikus keskkonnas ja inimestega, kes võivad anda neile uue elu.

Seepärast on meie kohustus aidata hüljatud lapsi nii, et helge tulevik ei oleks nende jaoks enam kättesaamatu unelm. Selle resolutsiooni ühisettepaneku vastuvõtmine täna peaks edastama jõulise ja kiireloomulise sõnumi. Meil tuleb edendada ELi meetmeid, mis aitavad lahendada need rasked perekondi käsitlevad probleemid. Bürokraatlik tuimus ja õigusalased viivitused ei saa ega tohi purustada laste unistusi ja lootusi, mis on seotud omale perekonna saamise ja õnneliku tulevikuga.

  Diane Dodds (NI). – Mul on hea meel selle täna hääletusel olnud resolutsiooni ettepaneku üle rahvusvahelise lapsendamise kohta. Tean paljusid inimesi minu valijaskonnas, kes on selle menetluse läbi teinud või kes seda praegu teevad, ning selle lõpus on väga meeldiv näha rõõmu nii vanemate kui ka laste näol. Selleni jõudmiseks tuleb sageli käia pikk tee ning paljudel juhtudel võtab see aega mitu aastat. Nagu ettepanekus öeldud, võib see olla ülemääraselt bürokraatlik protsess ning meil on Euroopa Parlamendi liikmetena õigus leida viis niisuguse bürokraatia vähendamiseks ja korra ühtlustamiseks.

Kõige olulisemad on aga laste vajadused ja ohutus, sest paljud neist on suures hädas. See on õige, et selleks, et lapsed ei satuks kohtadesse, kus nad võivad olla ohus, on võetud tarvitusele kõik abinõud. Sageli näib aga olukord olevat selline, et võimalikud armastavad ja hoolitsevad vanemad peavad tegema läbi liialt suuri katsumusi ning nad lihtsalt loobuvad sellest. See on kahjulik nii vanemale kui ka lapsele.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Meil on ELis olnud palju aastaid lapsendamise probleem ning tänase resolutsiooniga püütakse lõpuks anda lootust, et see järjest keerulisem ja raskem küsimus leiab lahenduse.

Uute riikide ühinemine mitte ei hõlbustanud rahvusvahelise lapsendamise korda, vaid raskendas paljude paaride võimalusi pakkuda uut kodu ja perekonda lastele, kes on oma kodumaal kogenud palju kannatusi ja puudust.

Lapsendamise muutumine järjest bürokraatlikumaks takistab lapsendamist, kuid samal ajal suureneb elundikaubandus ja laste prostitutsioon. Sellepärast olemegi selle resolutsiooni ettepaneku poolt. Oleme seisukohal, et lapsendamise rahvusvahelist korda tuleb ühtlustada ning meil tuleb teha nii, et lõppude lõpuks kehtestataks lapsendamist käsitlevad ELi eeskirjad, mis aitaksid kõigile abi vajavatele lastele kindlustada tuleviku.

  Julie Girling (ECR). – Lugupeetud juhataja! Lubage siit teie tulihingeliste toetajate nurgast tänada teid istungi tõhusa juhatamise eest.

Meil on tegemist väga olulise teemaga. Rahvusvaheline lapsendamine on mõistagi eluliselt tähtis. Oluline on, et me käsitleksime seda õigesti. Mul on väga hea meel selle resolutsiooni pärast, mis hõlmab – nagu paljud resolutsioonid, mille me siin parlamendis vastu võtame – palju tundlikke, arukaid ja asjakohaseid sõnu. Sain palju teada, kui aitasin selles küsimuses ühte valijat – ma aitan ka praegu ühte valijat selles asjas –, ning soovin seega öelda, et tingimuste kindlaksmääramisest resolutsioonis ei piisa.

Meie, Euroopa Parlamendi liikmed, ei saa kuigi palju teha ära selleks, et lihtsustada korda ja tagada, et organisatsioonid töötaksid kodanike heaks. Ma paluksin tegutseda nende resolutsioonis sisalduvate heade sõnade kohaselt, et me ka tegelikult lihtsustaksime korda, et me kaotaksime bürokraatia ja viiksime parandused ellu. Vastasel korral hakkaksime me Euroopa jaoks lihtsalt jalgratast uuesti leiutama ja muudaksime lõppkokkuvõttes menetluse veel keerulisemaks.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin öelda, et olen väga rahul rahvusvahelist lapsendamist käsitleva resolutsiooniga. Mul on õnnestunud jälgida mõningaid selliseid juhtumeid väga lähedalt. Tean, et praegu on lapsendamise kord väga bürokraatlik ning see on hea, et bürokraatiat saab niisugusel viisil vähendada. Selle tulemusena saab menetlust kiirendada ja muuta selle läbipaistvamaks.

See, et lapsendamine ei hõlmaks midagi ebaeetilist ega oleks seotud inim- ega lastekaubandusega, on kõigi huvides. Oluline on, et laps ei oleks mitte vahend, vaid et ta leiaks endale lapsendamise kaudu armastava kodu ja et teda koheldaks ainulaadse ja väärtusliku isikuna. Lastele tuleks luua olukord, kus neil on nii isa kui ka ema ja neil oleks õigus sellele võimalusele, ning just seepärast tuleb lapsendamise otsust tehes arvestada kogu pere üldist olukorda.

Tegemist on väga tundlike küsimustega. Teame, et mõningad uuringud on näidanud, et me kanname DNAs oma kultuurilist genotüüpi, kuid meil tuleb tagada, et lapsel oleks olemas hea ja armastav kodu ning kultuurikeskkond, kus ta saab kasvada ja areneda tasakaalustatud isikuks ja kodanikuks.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0021/2011)

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Serbia on tõenäoliselt niisugune Euroopa riik, mida on viimase tuhande aasta jooksul kõige rohkem rünnatud – kõigepealt tegi seda Türgi, siis Saksamaa ning seejärel Venemaa. Nüüd on meil võimalus anda Serbiale halbade aegade asemel – nii pikaajalisest ajaloolisest plaanist kui ka lähiajaloost lähtuvalt – helge tulevik.

Kahtlemata ei ole Serbia seisukohalt ei NATO, mis pani pealinnas toime veresauna, ega EL, mis toetas jõuliselt Serbia ühe osa – Kosovo – lahkulöömist riigist, eriti meeldivad liitlased. Sellest hoolimata on nad siiski liitlased. Nad on sõbrad ning seda teavad kõik hästi. Seepärast on oluline sõlmida mõistlikud suhted üksteisega, et me saaksime jätta mineviku seljataha ja vaadata tulevikku. Seepärast toetab meie erakond dialoogi jätkamist.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopa ühenduste ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping loob aluse tihedatele ja kestvatele suhetele, mis põhinevad ühistel ja vastastikel huvidel ning aitavad kaasa nii Serbia kui ka kogu Balkani piirkonna riikide poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele.

Samuti annab see Serbiale uue võimaluse minna üle uuele korrale ning saavutada majanduse ümberkujundamise ja moderniseerimise abil jõukus. Usun siiski kindlalt, et Serbial tuleb jätkata demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete edendamist, teha suuremaid jõupingutusi kohtusüsteemi ja riigihalduse reformimise nimel ning kohaldada õiguspõhimõtteid, tugevdades ühtlasi üldisi haldus- ja kohtustruktuure.

Olen seisukohal, et Serbia ELiga integreerumise põhitingimuseks on raskete inimõiguste rikkumiste ja nendega seotud küsimuste lahendamine tihedas koostöös endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada kõiki teie töötajaid ja tõlke kannatlikkuse eest selle ebatavaliselt pika istungjärgu ajal.

Kui EL peab valima demokraatia ja riikideülesuse vahel, valib ta peaaegu alati viimase ning mitte ühegi teise juhtumi puhul ei ole see selgem, kui tema Lääne-Balkani riike käsitleva poliitika puhul. Me säilitame niisama hästi kui protektoraadi nii Bosnia, Kosovo kui ka väidetavalt isegi Makedoonia üle, et hoida ära niisuguste etnograafiliste piiride teke, mida pooldaksid kohalikud elanikud.

Väga raske on tagada toimivat demokraatiat, kui inimestel puudub piisav ühtsustunne, et leppida ametisoleva valitsusega. Kui te soovite valitsust rahva seast ja rahva heaks, peab see koosnema inimestest, kellega rahvas samastub ja kellele ta on lojaalne.

Teisiti öeldes vajab demokraatia deemost ehk kogukonda, millega me samastume, kui ütleme sõna meie. Ma ei ütle, et see on lihtne. Inimestel võib olla mitu valikut, rahva koosseis võib muutuda mitmekesisemaks, kuid meil tuleb eeldada, et muud võrdsed asjaolud lähtuksid rahva enesemääratlusest. Kui võtta sõnast demokraatia ära deemos, jääb järele vaid kratos ehk võimusüsteem, mis peab kinni pidama seadustest, mida ta ei julgenud küsida kodaniku patriotismi nimel.

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Tegemist on tõepoolest väga hea uudisega. Kui me tuletame meelde, kui palju on Serbia teinud õigusriigi põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas, ja võrdleme, milline ta oli umbes 20 aastat tagasi ja milline on praegu, arvan, et meil tuleb tunnustada ja kiita Serbia valitsust sammude eest, mida ta on astunud selleks, et Serbias hakkaksid kehtima õigusriigi põhimõtted. Isegi kui arvestada tema suhteid Kosovoga, on praegu õigusriigi põhimõtted ilmselgelt kõige tähtsamad. Ka tema suhetes rahvusvahelise kriminaalkohtuga on õigusriigi põhimõtted kõige tähtsamad.

Kohtureform tugineb rahvusvahelistele pretsedentidele ja parimatele rahvusvahelistele tavadele. Isegi nende loodav sõltumatu avalik teenistus on kvaliteetne ning nad ootavad temalt ka asjakohast tulemuslikkust. Kopenhaageni kriteeriumidest peetakse kinni. Seega, seda kõike arvestades on väga raske sõja üle elanud riik saanud nüüd niisuguseks riigiks, mis on piisavalt hea ja asjakohane, et olla ELi liikmesriikide partner. Ma õnnitlen teda selle puhul.

Soovitus: Jelko Kacin (A7-0362/2010)

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Soovin Serbia teema kohta öelda veel üht. ELi ja Serbia vaheline leping, mille üle me täna hääletasime, on üks teetähiseid selle riigi ühendamisel ELi struktuuridega. Kaksteist liikmesriiki on juba ratifitseerinud lepingu, mis peaks andma Serbiale võimaluse saada ELi liikmesriigiks. Toetan lepingut täielikult ning kutsun ülejäänud liikmesriike ratifitseerima seda esimesel võimalusel. Mõistagi eeldab Serbia integreerimine ELi struktuuridega seda, et ta teeks seoses sõjakuritegude eest vastutamisega täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, jätkaks dialoogi Kosovoga ning võtaks kõiki vajalikke meetmeid, et hoida ära romade diskrimineerimine. Sellest hoolimata on minu arvates kõik sammud, mis astutakse demokraatia edendamiseks ja inimõiguste kaitse parandamiseks Serbias, teisiti öeldes need, mis aitavad kaasa selle riigi poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele stabiliseerimisele, väga head ning ma toetan neid.

Raport: Marisa Matias (A7-0366/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Andsin raportile poolthääle, sest olen seisukohal, et komisjoni teatis Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta on oluline samm erinevate Euroopa meetmete ühendamise suunas, et käsitleda niisugust haigust. Ma räägin omaenda kogemustest, sest nii minu isa kui ka vanaema kannatas Alzheimeri tõve käes ning ma loodan selle geneetilise jada lõpetada.

Seepärast on meil kavas uuendada oma lubadust võidelda ELis valitseva tegevuse ja lahenduste ebaühtsuse ning ebavõrdsete tingimuste vastu seoses selle haiguse ravimise ja ravi kättesaadavusega. Selle asemel tahame edendada varast diagnoosimist ja elukvaliteeti, täiendada epidemioloogilisi teadmisi ja kooskõlastada teadusuuringuid ning toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust parimate tavade jagamise teel.

Raportis kutsume me liikmesriike üles tagama parema liikmesriikide koostöö ning tõhusamad ja solidaarsusel põhinevad meetmed, mis on suunatud ennetamisele ja dementsuse, eelkõige Alzheimeri tõve all kannatavate inimeste ravile, samuti neid ümbritsevatele inimestele, nagu tervishoiutöötajatele, teenuseosutajatele või sugulastele.

Selleks et tagada mis tahes Euroopa strateegia toimimine selles valdkonnas, on hädavajalik – ma lõpetan kohe –, et riigid seaksid esmatähtsale kohale riiklike tegevuskavade koostamise.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Andsin sellele raportile poolthääle ning mul on hea meel, et raport võeti peaaegu ühehäälselt vastu. Pean ütlema, et olin küll kogu parlamendi arutelu ajal kohal, kuid ei saanud võimalust sõna võtta. Seepärast kasutan ma seda minutit, et mõningaid mõtteid esile tuua.

Kõige olulisem punkt on see, et hädasti on vaja teadusuuringuid, mille abil selle haigus põhjus välja selgitada. Millist osa täidab haiguse tekkimises toit, mida me sööme? Millist osa täidavad elu jooksul kogetud pinged? Millist osa täidavad geenid? Miks põevad naised haigust kaks korda sagedamini kui mehed?

Need on väga tähtsad küsimused. Neile ei saa vastata ilma teadusuuringuteta ning ma kutsun komisjoni üles valima välja mõni tuntud meditsiinikeskus, et see korraldaks teadusuuringud ja vastaks nendele küsimustele.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Alzheimeri tõbi on haigus, millele inimesed ei ole veel ravimit leidnud. Ravikeskuste andmetel suureneb diagnoositud juhtumite arv murettekitavalt kiiresti ning Euroopa elanikkonna vananemine raskendab seda olukorda lähitulevikus veelgi. Dementsuse probleem ei puuduta mitte ainult neid, kes haiguse all kannatavad, vaid ka nende lähisugulasi ja sõpru, kes on sageli sunnitud pühendama oma elu lähedaste eest hoolitsemisele. Me vajame hädasti niisuguseid raporteid, milles tuuakse probleemi esile ja tehakse ettepanekuid meie tervise ja elukvaliteedi parandamiseks. See on ütlematagi selge, et ELi liikmesriikide püüdluste ühendamine, ennetusprogrammide loomine ja sotsiaalse toe tagamine kogu perekonnale väärivad igati meie toetust. Meil tuleb teha kõik meist olenev, et aidata kannatajaid ja vähendada nende inimeste arvu, kes edaspidi selle haiguse ohvriks langevad.

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Mulle meeldib selle raporti puhul asjaolu, et selles käsitletakse keerulist probleemi, mis puudutab kogu Alzheimeri tõvega seonduvat, väga mitmekesisel viisil. Räägitakse ennetusest, diagnoosimisest, ravist ja hooldamisest. Tegelikkuses on kõige kardetavamad haigused vähk ja Alzheimeri tõbi. Me oleme teinud väga palju selleks, et suuta vähki diagnoosida, seda ennetada ja selle ravimisega toime tulla. Oleme teinud selleks väga palju.

Ehkki Alzheimer avastati 1906. aastal, on kogu dementsusega seonduv väga erakordne nähtus: me ei tea endiselt selle põhjust ning meil puudub ikka veel ravi selleks. Kõnealune raport on siiski väga tervitatav. Samal ajal seisavad meil ees rasked ülesanded: mida me võtame ette seoses põhjuste diagnoosimisega selleks, et saaksime hakata haigust ennetama ning et meil oleks sellele olemas kindel ravi?

Resolutsiooni ettepanek (B7-0023/2011)

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Need, kes on kas Haitil käinud või näinud juhtunut ja sealset laastavat olukorda, mis seal mõnda aega tagasi tekkis, nõustuvad, et see oli täiesti õige, et vabaühendused ja abiorganisatsioonid otsustasid hakata lahendama kohapeal probleemi seoses peavarju, toidu, tekkide ja kõige muu sellisega.

Vaadakem aga olukorda nüüd, aasta hiljem. Me näeme mõningaid probleeme, mis on resolutsioonis esile toodud – nimelt, et haitilastel on rusude äravedamiseks üksnes labidad, kirkad ja kärud vajaliku rasketehnika asemel. Resolutsioonis avaldatakse kahetsust ka suure eluasemekriisi üle Haitis ning räägitakse vajadusest maaregistri ja omandi järele, kuid kutsutakse ka komisjoni üles tegema üksmeele vaimus suuri jõupingutusi selleks, et aidata valitsusel probleemi lahendada.

Üks teema, mis siit minu arvates puudub, on erasektori roll. Kui lühiajalises plaanis tuleks meil teha koostööd vabaühendustega ja abiorganisatsioonidega, siis kui me soovime pikaajalises plaanis mõningad praegustest probleemidest lahendada, peab selles osalema ka erasektor.

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Aasta pärast Haiti maavärinat on ära veetud vaid 5% rusudest, miljon inimest on koduta, 230 000 inimest on surnud, 300 000 vigastatud ning ümberasustamisi on korraldatud võimalikest 15%.

Miks? Miks on vaid 5% rusudest ära viidud? Maavärina ajal langeb müüridest suuri tükke. Kes peaks need üles tõstma? Kas vabaühendused labidatega? ELi volinikud ämbritega? Ei. Neid saab üles tõsta vaid suurte tõsteseadmetega ning niisuguseid seadmeid on vaid sõjaväel – õhu-, mere- ja maaväel. Kuid mis juhtus? Kui õhu-, mere- ja maavägi appi tuli, tõstis siinse parlamendi ja kogu maailma vasaktiib häält, et nad Haitilt ära läheksid. Ja seda nad tegidki. Ja nüüd on kogu piirkond jäetud nii, nagu see oli, aastaks ajaks.

Poliitilisest seisukohast on hämmastav, et selle olukorra eest ei ole hakatud vastutama, kuid mina pean katastroofi süüdlaseks just nimelt siinse parlamendi ja rahvusvahelise üldsuse vasakpoolseid.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Soovin öelda mõne sõna olukorra kohta Haitil. Väga oluline on nüüd, kui sealsete olude kohta on antud ajakohane ülevaade, mõista, et tegevust ei ole kooskõlastatud rahuldavalt. Me vajame paremat kooskõlastamist ja seda on näidanud ka asjaolu, et asjad ei edene kuigi kiiresti.

Nagu kolleeg Nirj Deva just õigesti ütles, on olukord muutunud teataval määral poliitiliseks. See ei ole aga kellegi huvides. Haiti vajab abi ja esmatarbevahendeid veelgi kiiremini kui aasta tagasi. Abi peab jõudma nendeni, kes seda vajavad.

Kui me vaatame rohujuuretasandi tööd, siis mitmesugused abiorganisatsioonid on tegutsenud hästi. Kui me vaatame Euroopa antud abi Haitile, siis paljud kristlikud abiorganisatsioonid on teinud rohujuuretasandil suurepärast tööd – nad on aidanud inimestel ellu jääda. Meil tuleks aga neid jõupingutusi tunnustada ja toetada neid inimesi nende tegevuses, kuid Haiti kriis vajab ka ulatuslikumat ja paremini kooskõlastatud tegevust ELi ja ilmselgelt ka ÜRO tasandil.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0031/2011)

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Leedu on suveräänne liikmesriik. Riigi parlament on arutanud uusi ettepanekuid, mis käsitlevad seksuaalsuse väljendust meedias ja avalikkuses. Leedu demokraatlik töö on tõhus. Riigi president on sarnased ettepanekud juba kaks korda tagasi lükanud. Algas poliitiline arutelu uute ettepanekute üle ning selle lõpptulemust on praegu raske ennustada.

Enamik Euroopa Parlamendi liikmeid on aga otsustanud hakata sellest teemast kinni. Tõepoolest näib, et enamikul siinse parlamendi liikmetest on olemas kõiketeadev moraalne suunanäitaja, mis annab neile ülimad teadmised selle kohta, mis on moraalne ja mis mitte. Veel enne, kui ei ole teada, kas uus seadus üldse võetakse vastu või mitte ja milline see on, on parlamendi kõrgete vaimulike salasilm võtnud Leedu juba sihtmärgiks. Ma ei saa mitte mingil juhul niisugust üleolevat suhtumist toetada.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Riigi õigusakte võib vastu võtta asjaomase riigi seadusandlik organ. Suveräänse riigi õigusesse ei tohi väljastpoolt sekkuda. Ka Leedu on suveräänne riik.

ELi kontekstis tuleb esile tuua veel seda, et abielu ja perekonna määratlus sätestatakse liikmesriigi perekonnaseaduses ning EL ei peaks sellesse küsimusesse sekkuma. Perekond on institutsioon, mis tegeleb laste kasvatamise ja eluks ette valmistamisega, ning tema kaitsmisse ei saa suhtuda negatiivselt või pidada seda tegevust diskrimineerimiseks.

Mis puudutab alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, siis ka Euroopa Parlament otsustas hiljuti, et mitmesugused reklaamid, mis on levinud viimastel aastatel uute suhtlusvõrgustike kaudu, on saanud ühiskondlikuks nähtuseks. Selle nähtusega kaasneb tahtlikult eksitav ja segadusse ajav teave ning usalduse kuritarvitamise oht ning riik peaks leidma asjakohase lahenduse sellele.

Teadusuuringud näitavad, et alaealised vajavad erikaitset teatava teabe eest, mis võib avaldada nende tervislikule arengule kaugeleulatuvaid tagajärgi. Ütlen seda kui arst.

  Vytautas Landsbergis (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin öelda mõne sõna resolutsiooni kohta, milles mõistetakse Leedu hukka, ehkki midagi ei ole juhtunud. Vastuvõetud tekstis puudub kõige olulisem punkt. Soovisin esitada suulise muudatusettepaneku – kahjuks tulutult – põhjenduse kohta ning see oleks kõlanud nii: „arvestades, et Euroopa Parlamendi sekkumine riiklike parlamentide töösse mis tahes esitatud õigusakti menetlemise varases etapis on vastuolus liikmesriigi suveräänsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ning kahjustab seega Euroopa Parlamendi au, sest niisugune tegutsemisviis seondub Nõukogude Liidu tavadega rohkem kui ükski teine“, ja et see vastu võetaks.

Niisuguse resolutsiooni aluseks oli vaid üks muudatusettepaneku projekt, mille esitas liikmesriigi parlamendi üks liige. Ma rõhutan, üks muudatusettepanek. Sellest hoolimata lisati see Euroopa Parlamendi äsja vastuvõetud teksti kangekaelselt ja põhjendamatult mitmuses ning koguni kuuel korral mainiti, et väidetavalt oli halbu muudatusettepanekuid palju.

Resolutsiooni pealkiri hõlmab samuti absurdset väidet. Selles on öeldud „rikkumine“. Ei olnud mitte mingisugust rikkumist, oli vaid ühe parlamendiliikme ettepanek. Parlament ei teinud mitte mingisugust otsust, mille eest oleks saanud teda süüdistada rikkumises. Niisugused avaldused näitavad, kui halb on õigusakti koostamise kvaliteet, rääkimata nende inimeste vastutustunde puudumisest, kes koostasid selle teksti ja esitasid selle hääletusele. Kui seda teksti ei peaks mitte päris prügikasti viskama, siis vähemasti tunduvalt arukamat käsitlust oleks see küll vajanud. Seepärast andsin vastuhääle.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Juba aastaid on ELi liikmesriigid teinud ulatuslikke ja mõõdukaid edusamme, et saavutada põhimõte, mille kohaselt koheldakse kõiki seaduse ees võrdselt, samuti eraelu puutumatus ja isikuvabadus, ning seega loodan, et ükski riik ei liigu võrdsuse valdkonnas seksuaalse sättumuse alusel vastupidises suunas. Ma ei usu, et see juhtub. Nagu Vytautas Landsbergis meile just äsja ja Peter van Dalen veidi varem meelde tuletas, on selles arutelus jäetud tähelepanuta asjaolu, et tegemist on ettepanekuga. See ei ole seadusandlik resolutsioon.

Nagu te mäletate, toimusid meil selleteemalised arutelud ka Suurbritannias. Meie vaidlesime 28. paragrahvi üle. See oli sellel ajal väga ebatavaline, et ma olin oma erakonnast erineval seisukohal. Olin selle vastu ka varem, kui seda nimetati veel 27. paragrahviks. Minu jaoks oli täiesti vastuvõetamatu kasutada õigusakti heakskiidu või hukkamõistu vahendina. Seda tehes andsime me riigile uskumatult võimsa vahendi, mida kasutati hiljem revolvreid, jahipidamist ja muud sellist käsitlevate keeldude puhul.

Oluline on aga see, et ma ei ole Leedu seadusandja. Meil võib olla väga jõuline seisukoht Poolas aborte või Hollandis eutanaasiat käsitleva seaduse kohta. Need on meie valijate jaoks tundlikud küsimused, mis tuleb kindlaks määrata asjakohaselt ja iga liikmesriigi riiklike vahenditega. Meil peaks olema tagasihoidlikkust tunnustada 27 liikmesriigis õigust demokraatiale ja parlamendi ülimuslikkust.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Soovitus teisele lugemisele: Françoise Grossetête (A7-0307/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle dokumendile, millega tahetakse parandada patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. Peab ütlema, et praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kulude hüvitamise ja kliinilise järelkontrolliga Käesolev direktiiv peaks võimaldama kõigil patsientidel – mitte ainult kõige paremini informeeritutel või kõige rikkamatel – kasutada teatavaid õigusi, mida Euroopa Kohus on tervishoiuteenuste valdkonnas juba tunnustanud. Tuleb rõhutada, et dokumendi eesmärk ei ole üldse mitte soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid kui selliseid, vaid tagada kättesaadavad, ohutud ja kvaliteetsed piiriülesed tervishoiuteenused juhtudel, kus need tuleksid kasuks või oleksid vajalikud. Meil oleks vaja rohkem teavet ja suuremat selgust õigusnormide kohta, mida kohaldatakse siis, kui tervishoiuteenuste kasutamiseks sõidetakse kindlustajaliikmesriigist teise liikmesriiki. Nõustun, et meil tuleb võidelda meditsiiniturismi vastu, kuid patsiendiõiguste kaitseks tuleb patsientidele kehtestada lihtsustatud eelloa süsteem, millega samas antakse tervishoiujuhtidele eelhoiatus erakorraliste kulude kohta, mis on seotud sõitmisega teise ELi liikmesriigi raviasutusse.

  Antonello Antinoro (PPE), kirjalikult. – (IT) See nõukogule esitatav soovitus on tähtis sellepärast, et annab patsientidele suurima võimaliku õiguskindluse oma õiguste kasutamiseks tegelikkuses, mida tõi esile ka Euroopa Kohus.

Niisuguse käsitlusviisiga ei kahjustata aga liikmesriikide ainupädevust juhtida oma tervishoiusüsteemi ja riikliku tervishoiupoliitika valikuid, mis on sätestatud aluslepingus. Käsitletud on järgmisi põhipunkte: kvaliteedi- ja ohutusstandardid, kulude hüvitamine, eellubade süsteem ja ettemaksed, kontaktpunktide kui universaalsete asutuste roll, liikmesriikide ainupädevus seoses tervishoiukuludega ja tervishoiuvaldkonna eetiliste valikutega ning e-tervis ja liikmesriikidevaheline koostöö.

Soovituses täpsustatakse ka patsiendiõigusi, mille määras kindlaks Euroopa Kohus, ning parandatakse üldist õiguskindlust seoses piiriülese tervishoiuga. Eesmärgiks on hõlbustada kulude hüvitamisega juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ning edendada tervishoiu valdkonnas liikmesriikide koostööd.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Andsin raportile poolthääle, sest see on tõsi, et praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ravi ja kulude hüvitamisega.

Ehkki oluline on mitte suurendada survet riiklikele tervishoiusüsteemidele või tekitada neis ebavõrdseid tingimusi, peab patsientidel olema õigus ja vabadus otsida abi piiriüleselt tervishoiult ning neid tuleb niisugustest õigustest teavitada. Tuleb kaotada õiguskindlusetus, mis valitseb praegu piiriüleses tervishoius kõlblikkuse ja kulude hüvitamisega, ning patsientidele tuleb anda tõest ja selget teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on neil õigus saada teises liikmesriigis ravi, mille kulud hüvitatakse.

Mul on hea meel selle üle, et raportis nähakse ette kõikides liikmesriikides kontaktpunktid, mis annavad patsientidele teavet kättesaadavate tervishoiuteenuste, haldusmenetluste, kaebuste või apellatsiooni esitamise kohta.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. ELi kodanikud ootavad, et ELi liikmesriikides osutataks ohutuid, kvaliteetseid ja tõhusaid tervishoiuteenuseid. Liikmesriikidel on õigus otsustada ise oma tervishoiusüsteemi üle ning seega juurdepääs ravile ja selle kvaliteet on mõneti erinev. Patsientidel ei ole alati võimalik oma kodumaal asjakohast ravi saada ning see on mõistagi vastuolus ELi aluslepinguga tagatud vabadustega. Lahendada tuleb veel ELi piires retseptide vastastikkuse tunnustamise küsimus, mis põhjustab suuri probleeme inimestele, kes reisivad. Ma ei arva, et patsientide vaba liikumine ja õigus valida ravi teises liikmesriigis soodustaks meditsiiniturismi. Usun, et see võib ajendada liikmesriike korraldama tervishoiuvaldkonnas asjakohaseid reforme ja tagama, et osutatud tervishoiuteenused oleksid võimalikult mitmekesised ja kvaliteetsed, nii et vajadusel saaksid patsiendid ravi mõnes teises liikmesriigis.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on tähtis samm patsientide liikuvuse jaoks ELis. Sellega tahetakse anda rohkem teavet ja edendada juurdepääsu piiriülesele ja kvaliteetsele tervishoiule ning ka patsiendiõigusi saada kindlustajaliikmesriigilt hüvitist kulude eest ning seega soodustada ka liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle annab see patsientidele, eriti neile, kes kannatavad haruldaste ja raskete haiguste all, selged eelised, sest nende haigust saab diagnoosida ja seda ravida kõige sobivamas liikmesriigis. Niisugune liikuvus võimaldab patsientidel õiguspäraselt vältida ravijärjekordi nende liikmesriigis ning nad saavad kasutada teistes ELi liikmesriikides pakutavaid raviteenuseid. See direktiiv võimaldab patsientidel kasutada teataval hulgal õigusi, mida Euroopa Kohus on juba tunnustanud. Kahtlemata on see samm Euroopa lõimimise suunas, sest tugevdab solidaarsust, aga ka niisuguse Euroopa suunas, mis tegutseb kodanike huvides. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Andsin raportile poolthääle ja soovin tänada raportööri tehtud töö ja esitatud soovituste eest. Ma toetan mõtet, et patsiendid peaksid tegema valiku lähtuvalt oma vajadustest, mitte majanduslikust olukorrast, ning täiesti teadlikult ja mitte survestatult. Patsientide liikuvuse võimaldamine riiklike ravijärjekordade asemel on ELi kodanike, eriti uutest liikmesriikidest, sealhulgas Rumeeniast pärit kodanike jaoks väga kiireloomuline küsimus. Andsin poolthääle ka ettepanekule kehtestada patsientidele lihtsustatud eellubade süsteem.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Järjest rohkem eurooplasi tahab saada tervishoiuteenuseid väljaspool oma liikmesriiki, kuid sageli nad ei tea, millised on nende õigused selles valdkonnas. Inimesed peavad väga palju vaeva nägema selleks, et nende välismaal tehtud ravi kulud hüvitataks, ning neil on väga raske leida teavet, mida nad vajavad.

Selle 2011. aasta esimese osaistungjärgu ajal võtsime me vastu direktiivi, millega täpsustatakse Euroopa patsientide õigusi, kui nad soovivad saada välismaal ravi. Kõnealune tekst võeti vastu suure häälteenamusega ning selles sätestatakse, et patsientidele hüvitatakse teises liikmesriigis saadud ravi kulud. See on hea uudis kõigile neile patsientidele, kes peavad ootama pikas ravijärjekorras ning näevad vaeva selleks, et saada ravi omaenda liikmesriigis.

Meie eesmärk ongi edendada liikuvust, et parandada Euroopa patsientide ravimist. Peale selle tehakse tihedat koostööd haruldaste haiguste valdkonnas, et parandada nende patsientide haiguste ravi, kes vajavad kõrgelt spetsialiseerunud tervishoiuteenuseid.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle sellele raportile, sest direktiivi ettepanekuga tahetakse anda kõigile patsientidele õigus ja võimalus saada hädavajalikke tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis võimalikult kiiresti. Selles on selgelt sätestatud juhtumid, mille korral neid teenuseid saab kasutada, sest praegu ei ole teenuste kulude hüvitamist käsitlevad eeskirjad mitte alati üheselt mõistetavad ja arusaadavad. Soovin rõhutada, et see direktiiv peab olema suunatud kõikidele patsientidele, mitte ainult kõige paremini informeeritutele või kõige rikkamatele, ning tagama kõikide patsientide ohutuse. Parlament toetas seda direktiivi juba esimesel lugemisel, kuid kahjuks ei võtnud nõukogu kõiki parlamendi muudatusettepanekuid arvesse. Nõukogu jättis arvestamata näiteks väga olulise küsimuse, mis puudutab haruldaste haiguste ravi. Haruldaste haiguste all kannatab ligikaudu 25 miljonit eurooplast ning seetõttu tuleks neile anda võimalus saada ravi mõnes teises liikmesriigis. Peale selle nõustun ma parlamendi seisukohaga, mille kohaselt tuleb väiksema sissetulekuga inimeste diskrimineerimise ärahoidmiseks päritolu liikmesriigil hüvitada ravikulud otse teise liikmesriigi haiglale, ilma et patsient peaks ravi eest kõigepealt maksma, või vähemasti tuleks patsiendi tasutud kulud hüvitada viivitamatult. Samuti on väga oluline, et kõikides liikmesriikides oleks kontaktpunkt, mis annab patsientidele kogu vajaliku teabe kättesaadavate tervishoiuteenuste, menetluste ja vajalike dokumentide kohta.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Andsin Grossetête’i raportile poolthääle, sest sellega kaotatakse ebakindel olukord, mis on valitsenud palju aastaid seoses piiriülese tervishoiu kulude ja sellele juurdepääsuga. Seni on kasutanud piiriülese tervishoiu hüvesid paremini informeeritud ja motiveeritud patsiendid, kuid nüüd on selleks võimalus kõigil. Nõustun sellega, et kulude hüvitamine oleneb põhjendatud ja eelnevalt kindlaksmääratud juhtumite puhul, s.o siis, kui piiriülese tervishoiuteenuse raames tuleb patsiendil jääda haiglasse vähemalt üheks ööks, kui see nõuab kõrgelt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiiniliste seadmete kasutamist või kui see hõlmab erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks, eelloast. Usun, et nende juhtumite puhul on eelluba vahend, mis aitab hoida ära ülemäärast meditsiiniturismi.

Meditsiiniturismi suurenemine mõjub halvasti paljudele Euroopa tervishoiusüsteemidele. Kui patsiendi kodumaal on ravijärjekord pikk, ei tohiks me olla üllatunud, kui ta tahab sõita paika, kus ta saab kiiremini ja võib-olla ka kvaliteetsemat ravi. Niisuguste riikide puhul aga, kuhu välismaalased lähevad sageli ravi ja operatsioonide pärast, on oht, et kohalikke patsiente ravitakse alles pärast seda, kui välisriigi patsientide vajadused on rahuldatud.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle direktiiviga sätestatakse eeskirjad, millega aidatakse kaasa ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ning edendatakse liikmesriikidevahelist koostööd tervishoiu valdkonnas, austades samal ajal liikmesriikide ainupädevust. See hõlmab ka ühiseid põhiväärtusi, mis käsitlevad universaalsust, juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiule, võrdsust ja solidaarsust. Direktiiviga kaasnevad patsientidele, eriti neile, kes kannatavad haruldaste ja krooniliste haiguste all, selged eelised, sest selle kohaselt luuakse eksperdikeskused, mis tegelevad nende haigustega, mille all nemad kannatavad, ning neil on ka nimetatud keskustele juurdepääs. Nimetatud direktiiv on järjekordne näide selle kohta, kuidas Euroopa on kodanike teenistuses, sest võimaldab neil valida institutsiooni, mis pakub sobivaid tervishoiuteenuseid, hoolimata sellest, millises Euroopa riigis nad asuvad.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriigid vastutavad kodanikele vajalike ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste tagamise eest. Direktiiv ei tohi seega seada ohtu liikmesriikide vabadust otsustada ise kõige sobivama tervishoiusüsteemi üle. Me elame vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, kus ELi kodanikel on liikumisvabadus. See tähendab seda, et oluline on kehtestada konkreetsed eeskirjad piiriülese tervishoiu osutamiseks, eriti seoses teises liikmesriigis saadud tervishoiuteenuse kulude küsimusega. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tagab see direktiiv Euroopa avalikkusele suurema kindlustunde, sest võimaldab saada vajalikku ravi mõnes teises liikmesriigis ning saada ravikulude eest hüvitist niisuguse summa ulatuses, mis on kindlaks määratud riiklikus süsteemis. Tähtis on luua haiglaravi käsitlev eellubade süsteem, mis oleks lihtne ega takistaks patsientidel saada ohutut ja kvaliteetset ravi. Direktiiv on oluline samm patsientide liikuvuse tagamiseks ELis, sest standardsed minimaalsed eeskirjad on soovitatavamad kui olukord, kus iga juhtumi puhul tuleb abi otsida kohtuotsusest.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel, et uus direktiiv, millega kehtestatakse piiriülest tervishoidu käsitlevad eeskirjad, vastu võeti. EL astub uue õigusaktiga olulise sammu. Lisaks tervishoiuteenuste osutamise hõlbustamisele, eriti piirialadel, ja ravivõimaluste parandamisele ELi kodanike jaoks, parandab see ka tänu liikmesriikidevahelise koostöö raames algatatud teadusuuringutele tervishoidu üldiselt. Mul on eriti hea meel õigusakti üle sellepärast, et sellega edendatakse koostööd haruldaste haiguste valdkonnas. See võimaldab haruldasi haigusi põdevatel patsientidel saada kasu tihedama liikmesriikidevahelise koostöö eelistest tervishoiuvaldkonnas. Peale selle aitavad nõuded, et kulude hüvitamine sõltuks ravist ja et kulud katab patsiendi kodumaa tervishoiusüsteem, ning haiglaravi vajavatel juhtumitel eelluba, tagada riiklike tervishoiusüsteemide stabiilsuse. Direktiiv võimaldab seega saavutada tervishoiuteenuste parandamisel märkimisväärseid edusamme, tagades ühtlasi, et tervishoiuteenuse osutamise eest vastutava liikmesriigi vajadused ja tema kodanike vajadused, kes on niisuguste teenuste peamised kasutajad, oleksid tasakaalus.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on oluline dokument ning selle vastuvõtmine tähistaks sotsiaalsest seisukohast suurt edusammu. ELi kodanike võimalus saada ravi mujal ELi liikmesriikides sunnib neid liikmesriike, mille tervishoiusüsteem on halvas olukorras, muutma oma prioriteete ja keskenduma vajalikul määral sellele valdkonnale.

Peale selle tekitab see võimalus eri süsteemide vahel otsest konkurentsi, sundides neid arenema ning pöörama asjakohast tähelepanu patsientide ootustele ja vajadustele.

Ühtlasi julgustatakse looma piiriüleseid eksperdikeskusi, mis annavad muu hulgas juhendeid ja pakuvad eriväljaõpet üliõpilastele ja arstidele.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Minu arvates on see kasulik, et piiriülese tervishoiu kulusid käsitlevas direktiivis on sätestatud nõue koostada riiklikul asutusel loetelu konkreetsetest kriteeriumidest ja tingimustest, mille alusel on juhtumid, kui keeldutakse patsienti välismaal ravimast, põhjendatud. Nende tingimuste raames tuleb arvesse võtta võimalikku riski, mida see kujutab patsiendile ja avalikkusele olukorras, kus niisuguseid taotlusi on esitatud palju. Loodan, et ka nõukogu annab direktiivile oma heakskiidu, et see saaks patsientide heaolu pärast võimalikult kiiresti jõustuda.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan seda piiriülest tervishoidu käsitlevat ettepanekut. Tervishoidu ei tohiks kunagi käsitleda turuteenusena. Selle ettepanekuga tahetakse tagada, et patsientidel, kes soovivad saada tervishoiuteenust mujal liikmesriigis, kui nende oma kodumaa, ei oleks selleks põhjendamatuid takistusi. Ettepanekuga tahetakse rakendada korda, mille Euroopa Kohus on sätestanud paljudes oma otsustes. Peale selle täpsustatakse selles patsiendi õigust saada oma riigilt ravikulude eest hüvitist. Kvaliteetse, ohutu ja tõhusa piiriülese tervishoiu tagamisel on tähtis teha nii, et arvesse oleks võetud võrdselt nii ELi patsientide õigust saada välismaal ravi kui ka riiklike tervishoiusüsteemide võimet ja riikliku tervishoiupoliitika prioriteete. Direktiivis täpsustatakse ka teises liikmesriigis saadud ravi kulude hüvitamist ning tagatakse riiklike tervishoiusüsteemide hea toimimine ja rahanduslik tasakaal. Oluline on see, et liikmesriigid saavad otsustada luua põhjaliku süsteemi, mis käsitleb haiglaravi kulude hüvitamise eelluba ja eriravi.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Me edastame oma kaaskodanikele jõulise sõnumi, kui pakume välja süsteemi, milles on esimesel kohal patsiendi vajadused. Euroopa Parlament on olnud jätkuvalt ühisel ja kindlal seisukohal patsientide vajaduste tõelises tunnustamises Euroopas ning see tähistab esimest sammu, millega tugevdatakse nende õigust kasutada ELis ohutuid ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid. Uute eeskirjade kohaselt on ELi kodanikel õigus saada hüvitist teises liikmesriigis saadud ravi kulude eest, kui niisugust tüüpi ravi ja sellega seonduvate kulude eest maksaks tavaliselt nende kodumaal riiklik süsteem. Ametiasutustel on õigus nõuda patsientidelt eelluba, kui ravi eeldab ööseks haiglasse jäämist ja ka eriravi korral, ning eelloa andmisest keeldumine peab olema selgelt põhjendatud. Piiriülene tervishoid on eriti kasulik patsientidele, kes peavad ootama pikas ravijärjekorras, või neile, kellel on vaja eriravi, kuid kes ei saa seda. Nüüd tuleb meil seista hea selle eest, et selle direktiivi rakendamist kontrollitaks asjakohaselt ning et see oleks Euroopa patsientidele ka tegelikkuses tulemuslik.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Piiriülese tervishoiu küsimust on arutatud pikka aega ning see põhjustas suurt pahameelt, kui eelmise eelnõu puhul tekkis oht, et luuakse kahekiiruseline tervishoiusüsteem, mis soodustaks just jõukamate patsientide meditsiiniturismi ning kahjustaks neid liikmesriike, kes ei olnud kavandanud oma tervishoiusüsteemi lähtuvalt pakutavast kvaliteedist sõltuvast nõudlusest. Kolmapäeval vastuvõetud tekst on üksmeelsem. See võimaldab ELi patsientidel kasutada tervishoiuteenuseid, mida nende enda kodumaal saadaval ei ole või millel on pikk järjekord. Mõnes teises liikmesriigis saadud ravi kulud hüvitab liikmesriik, kus patsient on registreeritud, kuid see ei ole suurem kui summa, mida oleks makstud samasuguse ravi eest patsiendi kodumaal. Eriravi või niisuguse ravi korral, mis eeldab ööseks haiglasse paigutamist, tuleb patsientidel taotleda eelluba. Eelloa andmisest keeldumine peab aga olema põhjendatud. See on üks järjekordne samm konkreetsema tervise Euroopa loomiseks. Võime sellega väga rahul olla.

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Piiriülesele tervishoiule juurdepääsu valdkonnas valitseb üldine teadlikkuse puudumine ja eitav suhtumine. ELi vabaduste alusel peaks kõikidel kodanikel olema üldiselt võimalus kasutada mõne teise liikmesriigi teenuseid, kui seal pakutavad tervishoiuteenused on kvaliteetsemad või kiiremad, eeldusel, et patsient maksab nende eest ise. Elanikele teise liikmesriigi tervishoiuteenustele juurdepääsu tagamine on seega esmatähtis küsimus. See arutelu on kestnud mitu aastat, ilma et me oleksime saavutanud märkimisväärseid edusamme. Teises liikmesriigis saab vaid erakorralist ravi. Seepärast ei ole teises liikmesriigis võimalik tervishoiuteenuse või ravi saamist kavandada.

Sellisel juhul peab alati olema olemas asjaomase liikmesriigi tervisekindlustus, mida saavad taotleda mõistagi vaid selles riigis alaliselt elavad ELi kodanikud. Tegemist on absurdse olukorraga, sest ühelgi kodanikul ei saa olla kahe või enama liikmesriigi ravikindlustust, sest tal võib olla vaid üks alaline elukoht ja see asub riigis, kus ta alaliselt elab. Seega takistame me õiguslikult ELi kodanikel suurel määral investeerimast tervisesse, kui nad seda teha püüavad. See soovitus on vähemasti väike samm õiges suunas ning seepärast hääletan ma selle vastuvõtmise poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle ettepanekuga selgitatakse küsimusi, mis käsitlevad piiriülesele tervishoiule juurdepääsu ja õigust saada kindlustajaliikmesriigilt hüvitist, ning hõlbustatakse selle juurdepääsu ja õiguse kasutamist, võimaldades kõikidel patsientidel ELis kasutada teise liikmesriigi tervishoiuteenuseid. Neid õigusi on tunnustanud juba ka Euroopa Kohus. Ettepanekuga edendatakse ravijärjekordade vähendamise, tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamise ja teadusuuringute soodustamisega Euroopa lõimumise protsessi ja suurendatakse solidaarsust. Haruldased haigused on prioriteet ning nüüd saab neid diagnoosida ja ravida liikmesriigis, mis on selle jaoks kõige sobivam. Direktiiv on ette nähtud kõikidele eurooplastele, kes vajavad tervishoiuteenuseid. Portugali tervishoiuministril ei ole seega õigus, kui ta ütleb, et see võimalus on mõeldud haritumatele ja jõukamatele inimestele – selline on olukord praegu, ilma direktiivita. Portugali tervishoiusüsteem on suurepärane ning ta ei saa sellest tähtsast projektist kõrvale jääda, vaid riik peab kasutama selle direktiivi pakutavaid võimalusi ära ja moderniseerima oma süsteemi veelgi ning olema konkurentsivõimeline, et pakkuda selles valdkonnas teenuseid kõigile eurooplastele, kes neid vajavad.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel selle uue õigusakti üle, milles käsitletakse patsientide õigust saada ravi teises liikmesriigis. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni töö koos teiste fraktsioonide tööga oli taas põhjalik. Meie Prantsuse kolleegi Grossetête’i raport kiideti heaks pärast pikki läbirääkimisi nõukoguga ning see võimaldab meil saavutada märkimisväärseid edusamme valdkonnas, kus kehtivast õigusaktist ei piisa. Uus õigusakt puudutab vaid inimesi, kes otsustavad saada ravi välisriigis ning selles sätestatakse, et ELi kodanikel on õigus saada hüvitist teises liikmesriigis saadud ravi eest, eeldusel, et kindlustajaliikmesriigi tervishoiusüsteem katab ravi ja sellega seotud kulud. See on väga oluline, kui arvestada, et võimalus saada tervishoiuteenuseid välismaal on kasulik neile patsientidele, kes peavad ootama pikas ravijärjekorras või kes ei saa eriravi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me andsime direktiivile patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius vastuhääle, ehkki esialgset teksti oli teataval määral muudetud. Lõplik tekst on kompromiss, mis saavutati enamikuga nõukogust, ning selle kohaselt on liikmesriikidel direktiivi ülevõtmiseks aega 30 kuud.

Andsime vastuhääle vaba liikumise põhimõtte kohaldamise pärast tervishoius, sest selles ei arvestata eri süsteemide eripära, sealhulgas riiklike tervishoiusüsteemide vajadusi. Riiklike tervishoiusüsteemide esmaülesanne on igas riigis rahuldada oma kodanike vajadusi.

Meil tuleks meeles pidada, et komisjon esitas kõnealuse ettepaneku pärast seda, kui parlament keeldus 2007. aastal lisamast tervishoiuteenuseid siseturgu käsitlevasse teenuste direktiivi töötajate ja avalikkuse otsustava vastuseisu tõttu ning seetõttu jäeti kurikuulsast Bolkesteini direktiivi eelnõust see osa välja.

Parlamendi lõplik otsus, mille vastu me oleme kogu aeg võidelnud, hõlmab paljusid mööndusi, mis võimaldavad ükskõik millisel liikmesriigil soovi korral kasutada teatavaid mehhanisme, et oma avalikke teenuseid kaitsta.

Seega, ehkki see võib muuta tervishoiuteenustele juurdepääsu raskemaks, eriti nende inimeste jaoks, kes ei saa kasutada eraarstiabi või kellel ei ole võimalik sõita välismaale, olenevad selle rakendamise tagajärjed tegelikkuses siiski Portugali parlamendi ja valitsuse otsusest.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Väga tähtis on parandada olukorda, mis puudutab kodanike õigust saada tervishoiuteenuseid, kui nad on teises liikmesriigis. Loodan, et kartused, et ELi õigusaktiga sekkutakse liikmesriikide õigusesse, ei leia kinnitust. Minu arvates on aga hea, et patsientidel on õigus saada ravi teises liikmesriigis ning saada oma elukohariigi tervishoiusüsteemis kindlaksmääratud maksimaalse summa ulatuses ravikulude eest hüvitist. Seepärast otsustasin ma kolleeg Grossetête’i soovitust toetada.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Ma toetan patsiendi õigust saada vajalikku ravi Euroopa riigis, mis ei ole patsiendi elukohariik. Kõikidel Iiri ja ka teistel Euroopa kodanikel on õigus sõita teise ELi liikmesriiki, et saada ravi. Ma ei poolda meditsiiniturismi, kuid toetan süsteemi, mis aitaks välismaal elavaid pensionäre ja neid, kes kannatavad haruldaste või ebatavaliste haiguste all.

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Varasemate parlamendikomisjoni arutelude ajal on sageli korratud, et direktiiviga ei taheta soodustada meditsiiniturismi, vaid kehtestada piiriülesele tervishoiule selged eeskirjad.

Oluline on see, et ravi, mida saadakse mujal liikmesriigis kui kindlustajaliikmesriik, põhineks tõestatud ja objektiivsel vajadusel, et vältida riiklike tervishoiusüsteemide koormamist ülemääraste kuludega, mis ilmselgelt vähendab nende tõhusust. Edusamme on tehtud haruldaste haiguste valdkonnas – patsientidel on lihtsam saada kõrgelt spetsialiseeritud ravi ning neil on võimalus paluda teise liikmesriigi eriarsti vastuvõttu.

Seepärast olengi seisukohal, et riiklikud kontaktpunktid, mis tagavad, et patsiente informeeritaks teistes liikmesriikides saadaolevatest tervishoiuteenustest ning sellest, kuidas neid kasutada ja saada piiriülese ravi kulude eest hüvitist, on otsustava tähtsusega. Viimaseks soovin rõhutada, et mitte mingil juhul ei tohi seada kahtluse alla liikmesriikide ainupädevust otsustada tervishoiuvaldkonnas pakutavate teenuste ja eetiliste valikute üle.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on uus sisulise tähtsusega õigusakt, mis võib parandada ELi patsientide olukorda märkimisväärselt. Patsiendid, kes soovivad tervishoiuteenuste saamiseks sõita teise liikmesriiki, satuvad vastamisi paljude haldus- ja rahaliste tõketega. Seetõttu saavad vaid kõige rikkamad lubada endale välismaal ravi saamise luksust. Nende probleemide lahenduseks näeb direktiivi ettepanek ette haldusmenetluse lihtsustamise nii palju kui võimalik, näiteks piirates riiklikult tervishoiuametilt ravi eelloa taotlemise kohustust ning luues kontaktpunktid, et tagada parem teabevahetus teiste riikide tervishoiuteenuste kohta. Sellega ei taheta mitte edendada meditsiiniturismi, nagu mõned väidavad, vaid tagada õigus usaldusväärsele ja kvaliteetsele ravile, kui seda on vaja. Usun samuti, et pikaajalises plaanis saab direktiiv aidata ühtlustada ELi liikmesriikides tervishoiuteenuste taset.

Kui me uurime direktiivi ettepanekut, peaks meie mõtetes olema esikohal patsientide heaolu. Seadusandja ülesanne on võtta vastu õigusakt, mis lihtsustab võimalikult palju haldusmenetlust arsti vastuvõtule pääsemisega seoses ning loob olukorra, kus halva tervisega kodanikele on saadaval suur valik tervishoiuteenuseid. Seepärast toetan ma siiralt direktiivi ettepanekut patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius ning loodan, et juba seitse aastat kestnud läbirääkimiste tulemuseks on kokkulepe nõukoguga.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Lõppkokkuvõttes andsin ma piiriülest tervishoidu käsitlevale direktiivile poolthääle. Parlamendi ja nõukogu kompromiss on vastuvõetav eriti sellepärast, et selles tunnustatakse riikide õigust võtta meetmeid, millega tagatakse nende sotsiaalkindlustussüsteemide finantstasakaal ja seda eeskätt teises liikmesriigis saadud haiglaravi kulude hüvitamise eelloa süsteemi abil. Sellega hoitakse ära mis tahes meditsiiniturism.

Komisjoni eelmine koosseis eksis, kui arvas, et tervishoiuteenused kujutavad endast tavapäraseid kommertsteenuseid. Euroopa Parlamendi liikmed, kes ütlevad, et tervise Euroopa on nüüd tegelikkus, eksivad samuti. Parim ravi ei saa kunagi tavakodanikule kättesaadavaks, vaid oleneb suhetest ja eriti rahakoti raskusest. See on kahjuks tegelikkus, mida direktiiviga ilustada ei saa.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel Grossetête’i raporti üle patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius käsitleva direktiivi vastuvõtmise kohta. Tänane hääletus viis meid sammu võrra lähemale patsiendiõiguste kodifitseerimisele Euroopa õiguses. See on eluliselt tähtis, et kui direktiiv jõustub, ei jää piiriülese tervishoiuga kaasnev rahaline koorem patsientide õlule ning et kulude hüvitamine toimuks õigel ajal, kiiresti ja sujuvalt. Kvaliteetne, võrdne, solidaarne ja universaalne tervishoid peab liikmesriikides õigusakti ülevõtmise ja rakendamise etapis olema jätkuvalt juhtpõhimõte. Peale selle peaksid valitsused koostama riikliku aja- ja tegevuskava selle kohta, kuidas on niisugust rakendamist kõige parem jälgida ja tagada.

Et see direktiiv oleks tõepoolest tõhus, tuleb komisjonil jälgida ja kooskõlastada kindlustajaliikmesriigi ja ravi osutava liikmesriigi vahelist tegevust ning hoida ära piiriülesele tervishoiule juurdepääsus ja ravis patsientide vahelise ebavõrdsuse ja erinevuste tekkimine.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Olen pärit Prantsusmaa piirkonnast, millel on ainsana ühine piir kolme ELi liikmesriigiga, ja esindan valijaskonda, keda piiriülesed teemad tugevalt puudutavad. Olen seega nende probleemide suhtes väga tundlik. Piirid takistavad piiriülese elu valdkondi tõepoolest ikka veel liiga sageli. Euroopa rajaneb isikute vaba liikumise põhimõttele. See kodanike liikumisvabadus peab kehtima ka patsientidele. Seega on piiriülese tervishoiu küsimus ilmselgelt sisulise tähtsusega. Seepärast andsin ma otsustavalt poolthääle raportile, mis käsitleb patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. See tekst võimaldab patsientidel saada teises liikmesriigis lihtsamalt ravi. Peale selle täpsustatakse sellega kohaldatavaid eeskirju. Patsiendid saavad oma õiguste ja ravikulude hüvitamise kohta rohkem teavet – eriti kontaktpunktide kaudu. Seepärast on see otsustav ja konkreetne samm, mis annab sotsiaalse Euroopa ja tõelise tervise Euroopa rajamisse tõelist lisandväärtust.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. – (DE) Mul on hea meel direktiivi üle, milles käsitletakse patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. Niisugused tervishoiuteenused, mida saaks osutada võimalikult kiiresti, mis lähtuks patsiendist ja mida saaksid kasutada ka teised liikmesriigid, on hädavajalikud, et muuta Euroopa ühtsemaks. Piiriülene tervishoid on piirialadel, kust ka mina pärit olen, igapäevane tegelikkus. Seda arvestades olen väga rahul, et juurdepääs usaldusväärsele ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ja ravikulude eest hüvitise saamine on nüüd lihtsam. Iseäranis pooldan ma lisandväärtuse loomist ravijärjekorras ootavatele patsientidele. Uued eeskirjad võimaldavad neid teises liikmesriigis kiiremini ravida, selle asemel, et nad peaksid ootama oma kodumaal ravi saamist pikka aega. See on tõsi, et eelloast keeldumise eeskirjad on mõistlikud ning muudavad olukorra selgemaks. Jätkuvalt on aga lahenduseta mõned piiriülese tervishoiu probleemid, eriti nende jaoks, kes töötavad ja elavad pikka aega eri riikides, sest neil puudub pärast pensionile jäämist juurdepääs – või see juurdepääs on piiratud – nende jaoks olulistele teenustele riigis, kus nad varem töötasid.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle tekstile, millega hoitakse ära tervishoiuteenuse muutumine pelgalt kaubaks. Soovin tänada ka eesistujariiki Hispaaniat nii selle asjaolu eest kui ka selle eest, et nad toetasid piiriüleses tervishoius ja eriravi puhul eellubade süsteemi kehtestamist.

Jah, EL edendab oma kodanike liikuvust ning tal on kohustus reguleerida tervishoiuteenuseid õiguslikult. Meil tuleb aga teha nii, et tervis oleks jätkuvalt avalik hüve, mis on kõigile kättesaadav parimatel võimalikel tingimustel, ning mitte majanduskasvu allikas, mis vastandab üksteisega tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on sisuline samm selle suunas, et kaotada tõkked, mida patsiendid on praeguseni ELi liikmesriikides pidanud kogema. Selle põhieesmärk on muuta juurdepääs teise ELi liikmesriigi tervishoiuteenustele, eriti nendele, mida patsientide elukohariigis kogu aeg saadaval ei ole, eurooplastele lihtsamaks. See on iseäranis hea uudis neile, kes elavad piirialadel, ja eeskätt neile, kes kannatavad haruldaste haiguste all ja vajavad eriravi, mida nende elukohariigis saadaval ei ole. Mul on ka hea meel näha arvukaid sätteid, mis tagavad patsientidele teatava kasu, näiteks retseptide vastastikkune tunnustamine, välismaal lisakindlustuse vajaduse kaotamine ning juurdepääs ravidokumentidele. Kesksel kohal on ka mõte luua riiklikud kontaktpunktid, mis peavad patsiente nende õigustest teavitama.

Patsiente tuleks teavitada üksikasjalikult ravi saamise korrast välismaal. Samamoodi tuleb neid teavitada niisuguse ravi kulude hüvitise taotlemise korrast. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt patsiendi kindlustajaliikmesriigis kehtivate hindadega. Usun, et leitud lahendused muudavad patsientide juurdepääsu ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele kogu ELis lihtsamaks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin mõned aastat tagasi poolthääle tervishoiuvaldkonna väljajätmise kohta teenuste direktiivi kohaldamisalast ning piiriülest tervishoidu käsitlevale direktiivile andsin ma esimesel lugemisel vastuhääle. Sellel ajal oli ilmselge, et komisjon kaldub pidama tervishoiuteenuseid pelgalt kaubaks. Mina ei suhtu tervishoiuteenustesse niiviisi – patsiente ei tohiks kohelda üksnes klientidena, kes teenuse eest maksavad. Nõukogu on aga õigusakti ettepanekut märkimisväärselt parandanud ning muutnud selle õiguslikku alust nii, et see ei oleks üksnes siseturu küsimus. Sellest tulenevalt andsin ma raportile poolthääle ning olen veendunud, et sellega parandatakse patsiendiõigusi kogu ELis.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin dokumendile poolthääle, sest sellega tahetakse parandada patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. Asjaolu, et praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kulude hüvitamise ja kliinilise järelkontrolliga, on kahetsusväärne. Käesolev direktiiv peaks võimaldama kõigil patsientidel – mitte ainult kõige paremini informeeritutel või kõige rikkamatel – kasutada teatavaid õigusi, mida Euroopa Kohus on tervishoiuteenuste valdkonnas juba tunnustanud. Dokumendi eesmärk ei ole edendada piiriülest tervishoidu kui niisugust, vaid tagada selle kättesaadavus, ohutus ja kvaliteet, kui seda kasutatakse või kui see on vajalik. Direktiiv tagab patsientidele valiku, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning selle põhjal saab teha otsuse teadlikult, mitte sunnitult. Peale selle nõustun ma parlamendi seisukohaga, mille kohaselt tuleb väiksema sissetulekuga inimeste diskrimineerimise ärahoidmiseks päritolu liikmesriigil hüvitada ravikulud otse teise liikmesriigi haiglale, ilma et patsient peaks ravi eest kõigepealt maksma, või vähemasti tuleks patsiendi tasutud kulud hüvitada viivitamatult. Samuti on väga oluline, et kõikides liikmesriikides oleks riiklik kontaktpunkt, mis annab patsientidele kogu vajaliku teabe kättesaadavate tervishoiuteenuste, menetluste ja vajalike dokumentide kohta.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Andsin Grossetête’i raporti vastuvõtmisele poolthääle mitmel olulisel põhjusel. Direktiivil, mis käsitleb patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius, on palju häid omadusi. Sellega kaotatakse tõkked ravile juurdepääsus, tagatakse võrdne juurdepääs kõikidele tervishoiuteenustele kogu ELis, lõpetatakse patsientide diskrimineerimine, kehtestatakse retseptide vastastikkuse tunnustamise põhimõte, vähendatakse arsti vastuvõtuaegade järjekordi ning kaotatakse vajadus välismaal lisakindlustuse järele. Direktiivi heaks küljeks on ka asjaolu, et sellega tagatakse haruldaste haiguse all kannatavatele inimestele ulatuslik juurdepääs ravile ning puuetega inimestele kõrgemad hüvitise määrad.

Direktiiviga püütakse hoida ära ka meditsiiniturismi, sätestades, et ravi kulud hüvitatakse ulatuses, mis on ette nähtud niisuguse ravi eest kindlustajaliikmesriigis, ning kui tegelik maksumus on sellest väiksem, hüvitatakse kogu maksumus.

Lubade küsimus on tekitanud elava mõttevahetuse. Riikliku haigekassa eelnev nõusolek on vajalik vaid haiglaravi ja kallite protseduuride korral ning seda ei nõuta teiste ravivormide puhul eeldusel, et kindlustusega kaetud raviteenuste süsteem hõlmab neid. Kui liikmesriik ei ole andnud patsiendile eriravi luba riiklikul tasandil, ei anna ka direktiiv patsiendile õigust seda välismaal saada või selle eest kulude hüvitamist nõuda. Tähtis erand on tehtud haruldasi haigusi põdevatele patsientidele.

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Direktiiv, mis käsitleb ELi kodanike õigust saada ravi 27 liikmesriigist ükskõik millises, on märkimisväärne samm parema tervishoiu suunas ELis. Arvestades töötajate suurt liikuvust ELis, on see eriti ajakohane. Kui direktiiv jõustub, antakse patsientidele palju teavet uute eeskirjade kohta, et kodanikud teaksid, millised on nende võimalused ning kasutaksid neid täielikult ära. Esmaabi saavad kodanikud kõikides liikmesriikides ning arstidel ei ole õigust selle andmisest keelduda. Direktiiviga nähakse ette, et tulevikus saavad kodanikud valida, millises liikmesriigis nad planeeritud raviteenust saada soovivad.

Enne seda tuleb neil aga taotleda oma elukohaliikmesriigilt eelluba, sest ravikulude hüvitamisel lähtutakse patsiendi elukohaliikmesriigis kehtivatest hindadest. Sellele hoolimata on see samm õiges suunas, sest parandab tervishoiuteenuste kättesaadavust. Meil tuleks meelde tuletada, et kodanikel on õigus saada tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis siis, kui niisugused teenused ei ole nende elukohariigis saadaval. See on eriti oluline raskete ja haruldaste terviseprobleemide korral. Seepärast toetab minu fraktsioon ja toetan ka mina seda direktiivi, sest sellega saavutab Euroopa Parlament otsustava edusammu, mis avaldab head mõju Euroopa elanike elule.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin Grossetête’i soovitusele poolthääle, sest direktiivi ettepanek on Euroopa kodanikele kasulik. Uued tervishoiuteenuseid käsitlevad eeskirjad näevad ette, et ELi kodanikel on õigus saada hüvitist teises liikmesriigis saadud ravi kulude eest, eeldusel, et ravi ja sellega seonduvad kulud kataks tavaliselt nende elukohariik. See on kasulik patsientidele ning vähendab märkimisväärselt ravijärjekordi, mis on mõnikord ülemäära pikad. Meie ühiskond on järjest liikuvam ning ma usun, et nüüd on olulisem kui kunagi varem edendada ELi kodanike liikuvust, sealhulgas niisuguses eluliselt tähtsas valdkonnas nagu tervishoid. Usun samuti, et oluline on juhtida tähelepanu uutele sätetele, mis käsitlevad võitlust haruldaste haiguste vastu, sest sellega tahetakse parandada liikmesriikidevahelist koostööd, et ELi patsiendid saaksid kasutada täielikult oma õigust saada ravi.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Minu arvates on direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius edusamm ning seega andsin selle sätete vastuvõtmisele poolthääle. Tervis on meie väärtuslikem vara. Soovin, et eurooplased saaksid kasutada rangeimatele võimalikele standarditele vastavaid tervishoiuteenuseid. Direktiiv annab patsientidele valiku ja lootust ning sunnib tervishoiusüsteeme võtma ette lisareforme. Direktiiviga avatakse Euroopa haiglad ja kliinikud muu hulgas ka Poola patsientidele. See on kui kinnitus, et Euroopa areneb ning et meie esmatähtis ülesanne on parandada ja edendada ELi liikmesriikidevahelist koostööd tervise kaitse valdkonnas.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin raportile poolthääle sellepärast, et nüüd on selge, et Briti patsiendid võivad välismaal saada vaid niisuguseid tervishoiuteenuseid, mille eest maksab riik ja mida neil oleks õigus saada riikliku tervishoiuteenistuse raames. Mul on hea meel asjaolu üle, et muudatusettepanekuid, millega taheti õigusi laiendada, võimaldades kasutada „kõiki ravimeetodeid, mis on rahvusvahelises arstiteaduses piisavalt järele proovitud ja katsetatud“ või saada „sama tulemuslikku ravi“, vastu ei võetud. Riikliku tervishoiuteenistuse koorem seoses piiriülese tervishoiu kasutamisega oleks olnud väga suur.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Esitatud dokument tugineb arutelule, mis leidis aset Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal. Komisjoni esialgne ettepanek sisaldas mõningaid puudusi ja ohte, mis oleksid võinud avaldada halba mõju tarbijate heaolule ning seega ka kodanikele. Mul on hea meel muudatusettepanekus 107 sisalduva kompromissi üle peamiselt sellepärast, et see parandab patsientide tagatisi piiriüleses tervishoius ning rõhutab positiivset suundumust seoses patisentide suurema teadlikkusega. Ning lõpetuseks on minu arvates hea, et muudatusettepanekus rõhutatakse, et liikmesriigid vastutavad ohutute, kvaliteetsete, tõhusate ja kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamise eest oma territooriumil. Tähtis on ka see, et määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võivad liikmesriigid keelduda eelloa andmisest. Muudatusettepanek hõlmab häid meetmeid ka koostalitlusvõime kohta ning toetab koostööd ennetuse ja diagnoosimise valdkonnas.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Kuidas saame me tagada kõikide Euroopa kodanike põhiõigusi liikuda vabalt meie ühisel alal, kui me ei anna neile võimalust saada suurema vaevata ravi muus liikmesriigis, kui nende elukohaliikmesriik? Selle direktiivi eelnõu vastuvõtmine võimaldab viimaks sätestada patsientide liikumise, mis on kodanike liikumise oluline osa, õigusaktis. Soovin avaldada kiitust meie raportöörile selle eest, et ta saavutas nõukoguga kokkuleppe selle tähtsa dokumendi kohta, mille vastuvõtmine on veninud liiga kaua. Loodan väga, et selle õigusakti ülevõtmisega võimaldavad liikmesriigid Euroopa kodanikel pikaajalises plaanis saada tõepoolest võimaluse kasutada kvaliteetset piiriülest tervishoidu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kulude hüvitamise ja kliinilise järelkontrolli küsimused ebaselged enamiku eurooplaste jaoks. See direktiiv peaks võimaldama kõigil patsientidel – mitte ainult kõige paremini informeeritutel või kõige rikkamatel – kasutada teatavaid õigusi, mida Euroopa Kohus on tervishoiuteenuste valdkonnas juba tunnustanud. Direktiiv ei kaota aga liikmesriikide kohustusi nende kodanike tervishoiu suhtes. See puudutab vaid patsiente ja nende liikumist ELis, mitte teenuseosutajate vaba liikumist.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kui patsiendi kodumaal ei ole tal ravijärjekorra tõttu võimalik operatsioonile pääseda, on teadmine, et välismaal saadud ravi eest maksab tema tervisekindlustuse ettevõte, kergendav. Need sätted annavad kroonilise haiguse all kannatavatele patsientidele ELis liikumisvõimaluse. Need on aga kasulikud vaid siis, kui nendega on võimalik hoida ära meditsiiniturismi, mis avaldaks veelgi suuremat survet niigi raskustes vaevlevatele tervisekindlustuse ettevõtetele. Lisaks asjaolule, et rangete tervishoiustandarditega riikide teatavad tervishoiuvaldkonnad koormataks sellisel juhul kiiresti üle, on ka oht, et vaesemad ELi liikmesriigid, kes on tervishoidu vähem investeerinud, peavad maksma väga suuri summasid. Sellega seoses ei tohi me jätta tähelepanuta, et süsteem, mis peaks võimaldama ELi liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidel hüvitada üksteisele kulusid, ei toimi ning et aastate jooksul on võlad kasvanud miljonite eurode suuruseks. Ehkki liikmesriigid saavad teoreetiliselt välistada teatavat liiki ravi, kui nad on mures, et patsientide suur voog välismaalt seab nende tervishoiusüsteemi ohtu, ei ole see tegelikkuses nii lihtne. Me ei ole suutnud lahendada isegi praeguseid kulude hüvitamisega seotud probleeme ning meditsiiniturismi ennetavad meetmed ei ole tõenäoliselt tulemuslikud. Andsin sellele resolutsiooni projektile vastuhääle, et hoida ära sotsiaalkindlustuskulude järsku suurenemist.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Andsin kolleeg Grossetête’i esitatud raportile poolthääle, sest piiriülesele tervishoiule juurdepääsu tagamine on kahtlemata Euroopa kodanike jaoks kasulik saavutus. Paljud kodanikud ei saa oma elukohariigis oma haigusele ravi. Seepärast tuleb meil anda neile võimalus saada seda abi mujal ELis ning samuti võimalus, et selle ravi kulud hüvitatakse.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) 19. jaanuaril 2011. aastal võttis Euroopa Parlament vastu direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, millega tahetakse lihtsustada välismaal ravi saamist käsitlevaid eeskirju. Mul on hea meel märkida, et Euroopa Parlament täitis kaasseadusandjana keskset osa ning aitas koostada selged sätted, mis on patsientidele kasulikud ja annavad muu hulgas õiguse saada teises riigis saadud ravi eest hüvitist. Piiriülest tervishoidu käsitlevad sätted on väga olulised sellepärast, et puudutavad kõiki ELi kodanikke. Uue direktiiviga tagatakse retseptide vastastikkune tunnustamine ning lihtsam juurdepääs välismaal ravi saamist käsitlevale teabele, samuti avardatakse haruldaste haiguste all kannatavate inimeste ravivõimalusi ning antakse puuetega inimestele võimalus, et nende ravi kulud hüvitatakse kõrgema määra alusel. Euroopa Parlament täidab sisulist osa ka selles, et kõikides liikmesriikides luuakse kontaktpunktid, mis annavad teavet teises riigis tervishoiuteenuste saamise kõikide aspektide kohta. Kontaktpunktid teevad üksteisega tihedat koostööd. Lõpetuseks soovin öelda, et see direktiiv, mille me vastu võtsime, on hädavajalik, sest praegu kehtiv õigusakt, mis käsitleb teises riigis saadavat ravi, on ebaselge ja liiga keeruline ning niisuguste küsimuste lihtsustamine on kõikide ELi liikmesriikide pärast kohustuslik.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle soovitusele, mille eesmärk on võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, sest minu arvates on väga oluline tagada kogu ELis asjakohased tervishoiuteenused, mis oleksid kvaliteetsed ja vastaksid rangetele patsiendi ohutust käsitlevatele standarditele. Kui direktiiv on vastu võetud, tuleb patsientidel taotleda eelluba, et saada tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis. Sellega tagatakse ravi ja tervishoiuteenuste kvaliteet ja ohutus. Seejärel on patsientidel õigus taotleda saadud ravi kulude hüvitamist ning kulud kaetakse samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui samasuguseid tervishoiuteenuseid oleks osutatud kindlustajaliikmesriigis. Patsiente kaitstakse ja ravitakse ning saadud ravi kulud hüvitatakse ka kõikide haruldaste haiguste juhtumite puhul ning nende haiguste ravile aitab kaasa ka liikmesriikidevaheline koostöö teadusuuringute vallas.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik liikmesriigid on kohustatud tagama oma kodanikele tervishoiuteenused. Selle direktiiviga sätestatakse eeskirjad, millega aidatakse kaasa ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ning edendatakse liikmesriikidevahelist koostööd tervishoiu valdkonnas, austades samal ajal täielikult liikmesriikide ainupädevust.

Kõrgelt spetsialiseeritud tervishoiuteenused on arenenud ebaühtlaselt ning teatavates riikides on loodud tippkeskused haruldaste ja krooniliste haiguste jaoks, mis ei ole nendes konkreetsetes paikades tavapärased, vaid nõuavad spetsialiseerumist. See on kahtlemata üks eeldustest, et edendada vaba liikumist selles valdkonnas.

See direktiiv on järjekordne näide selles kohta, kuidas EL on eurooplaste teenistuses ning edendab solidaarsust inimeste vahel ja loob kasulikke võimalusi kodanikele, eriti neile, kes kannatavad haruldaste või krooniliste haiguste all ja saaksid kasutada nende haiguste raviga tegelevat tippkeskust.

Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Direktiiv võimaldab patsientidel kasutada õigusi, mida on tunnustanud juba ka Euroopa Kohus, kusjuures sotsiaalkindlustussüsteemid jäävad endiselt liikmesriikide ainupädevusse, sest õigusakt käsitleb patsiente ja nende liikumist ELis, mitte teenuseosutajate vaba liikumist.

Pooldan seda, et tervishoiuvaldkonna praegune ebarahuldav olukord, mida iseloomustab lõhe kohtupraktika ja riiklike süsteemide vahel, põhjalikult läbi vaadataks. Soovin juhtida tähelepanu sellele, et siinne parlament võttis nii esimesel kui ka teisel lugemisel ühesuguse seisukoha, kodifitseerides Euroopa Kohtu piiriülest tervishoidu käsitleva otsuse (Euroopa kodanikel on õigus saada ravi teises liikmesriigis sama moodi, nagu nende elukohaliikmesriigis) ja jagades nõukogu soovi võidelda meditsiiniturismi vastu.

Ettepanek hõlmab ka konkreetset kaitseklauslit ning eelloa süsteemi, mis on patsientide jaoks paindlik, kuid võimaldab samal ajal anda teada võimalikest erakorralistest kuludest. Seega on eesmärk edendada patsiendiõigusi, tagades selleks teabe saamise ja liikmesriikidevahelise koostöö.

Kindlustajaliikmesriik peab seisma hea selle eest, et tema kodanikel oleks juurdepääs teabele. See soovitus teisele lugemisele on veelgi põhjalikum ning selles võetakse piisavalt arvesse e-tervishoiu võimalusi.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle raportile, millega toetatakse ELi kodanikke, sest selles sätestatakse selged eeskirjad patsientide õiguste kohta saada välismaal ravi ja võimaluse kohta teha valik, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning on tehtud teadlikult, mitte sunnitult. Direktiivis on sõnastatud järgmised põhimõtted: kodanikud võivad saada ilma eelloata teises liikmesriigis kogu haiglavälist ravi, millele neil oleks õigus oma liikmesriigis, ning see hüvitatakse kuni piirmäärani, mille näeb ette nende oma liikmesriigi tervishoiusüsteem. Teave on samuti üks põhiküsimusi. Seepärast on iga liikmesriik kohustatud looma riiklikud kontaktpunktid, mis annavad patsientidele teavet kättesaadavate tervishoiuteenuste, haldusmenetluste, kaebuste või apellatsiooni esitamise kohta.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Kohtus tehtud otsustele tugineva direktiivi eesmärk on täpsustada ja tugevdada kasutajate õigust, mis käsitleb juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule, edendades patsientide liikuvust ELis ning liikmesriikidevahelist koostööd ja solidaarsust selles valdkonnas. Seepärast on see märkimisväärne samm Euroopa lõimimise suunas ning seetõttu andsin raportile poolthääle.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Täna vastuvõetud õigusakt on tähtis edusamm ELi patsiendiõiguste valdkonnas. Rohelised on seisukohal, et täna vastuvõetud lõplikus kompromissis on tagatud nii patsiendiõigused piiriüleses tervishoius kui ka kvaliteetsed tervishoiuteenused riiklikul tasandil. Patsiendid võivad saada teises liikmesriigis haiglaravi ning see hüvitatakse nii, nagu oleks nad seda saanud oma elukohaliikmesriigis. See õigus ei tohiks aga tulla riiklike tervishoiusüsteemide elujõulisuse arvelt. Rohelised on arvamusel, et lõplik kompromiss võimaldab liikmesriikidel kehtestada mõistliku eelloa süsteemi ravikulude hüvitamiseks ning Euroopa Parlamendi liikmetel õnnestus vähendada nende põhjuste loetelu, mille alusel on õigus keelduda patsiendile piiriüleseid tervishoiuteenuseid võimaldamast. Tähtis on ka asjaolu, et pärast eelloa andmist ei ole liikmesriikidel õigust kulude hüvitamisest keelduda ning see oli ka üks peamisi muresid selle õigusaktiga seoses.

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. – (FR) Piiriülest tervishoidu käsitlev direktiiv, mis täna hääletusele pannakse, toob kaasa põhjaliku pöörde ning mul on selle üle hea meel. ELi pädevus tervishoiuvaldkonnas on väga tundlik teema ning see on õige, et iga liikmesriik peaks kehtestama oma sotsiaalkaitse- ja tervisekindlustuse süsteemi kooskõlas kohaliku kultuuriga. Milleks aga rajada Euroopat ja tagada liikumisvabadus, kui sellega ei kaasne võimalust kasutada tervishoiuteenuseid kogu ELis? Juba kolm aastat on Euroopa Parlament võidelnud selle eest, et tagada seoses piiriülese tervishoiuga õiguskindlus ning täpsustada kulude hüvitamise tingimusi. Nüüd on aga saavutatud suur edusamm ning ma tänan kolleeg Grossetête’i tehtud töö eest. Tegemist on ajaloolise hetkega: me rajame tervise Euroopat ning piiriülene tervishoid ei ole enam mitte oht, vaid võimalus. Meil tuleb tagada, et me viiksime selle ka ellu, nii et kõik ELi kodanikud saaksid kasu kvaliteetsest tervishoiust. Niisugust hinda tuleb maksta tervise eest.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Andsin täna poolthääle, et toetada õigusliku selguse parandamist ja patsientide liikumist niisuguste juhtumite korral, kus inimestel tuleb sõita ravi saamiseks teise riiki. Ideaalne oleks see, kui ühelgi patsiendil ei tuleks ravi saamiseks kodumaalt lahkuda, kuid juhul, kui see on vajalik, peaks tal olema võimalik seda teha teadmisega, et tal on õigus ravile ja kulude hüvitamisele. Tähtis on ka see, et liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid teaksid oma kohustusi ning seda, et neil on õigus otsustada, milliseid tervishoiuteenuseid nad pakuvad, ning neid teenuseid juhtida ja osutada nii, nagu nad õigeks peavad.

Raportis käsitletakse neid mõlemaid keskseid teemasid, aga ka teisi olulisi küsimusi, sealhulgas haruldaste haiguste ravi ja Euroopa tugivõrgustiku teemat, et edendada parimate tavade vahetamist. Piiriülese tervishoiu küsimus ei ole olnud kunagi lihtne ning ma tänan raportööri ja variraportööre nende raske töö eest selle käsitlemisel.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Pooldan seda raportit, sest selles käsitletakse mõnd praegust probleemi, millega valitsused ei ole tegelenud. See ei ole direktiiv, millega öeldakse liikmesriikidele, kuidas oma tervishoiusüsteemi juhtida, nagu mõned seda arvavad. See on raport, mida Ühendkuningriik saab toetada peamiselt sellepärast, et eelmiste raportite konarused on nüüdseks silutud. Patsientide õiguste direktiiviga tahetakse parandada juba olemasolevaid õigusi, konkreetselt näiteks seda, et kui patsient ei saa Ühendkuningriigis piisavat ravi, võib ta juba kehtivate õigussätete kohaselt minna seda nõutama mujale ELi. Tõsiasi, et tõenäoliselt on selliseid inimesi ikkagi vähe, on seotud haigete peredelt saadava toetusega, raviteenuse lähedus on sellise toetuse puhul väga tähtis.

Ühendkuningriik peaks kulud katma juhul, kui on olemas mõistlik põhjendus raviks välismaal. See ei ole mitte tühi tšekk tervishoiuturismi jaoks, vaid Ühendkuningriigi kodanike praeguste õiguste kehtestamine.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Piiriülese tervishoiu direktiiviga, mida ma toetan, antakse patsientidele selge õigus otsida ravi välismaalt ja saada selle eest kodumaal kehtestatud tasumäärade alusel hüvitist. See suurendab õiguskindlust piirialadel elavate, teist riiki külastavate, haruldaste haigustega ja pika ooteajaga silmitsi seisvate inimeste jaoks. Ravi kvaliteedi ja õiglase kättesaadavuse tagamiseks võivad liikmesriigid siiski kehtestada nõude, et patsiendid peavad küsima selliseks raviks loa, kui tegu on haiglaravi, väga kalli või väga suure riskiga raviga.

Kulude hüvitamisest võidakse ka teatavatel, väga piiratud juhtudel keelduda (nt kui samaväärset ravi saab ka patsiendi kodumaal) ja liikmesriikidel on õigus sekkuda, kui seda võimalust kasutatakse liiga palju. Seega loob direktiiv tasakaalu kahe õiguse vahel – patsientide õiguse vahel saada kvaliteetset ravi ning liikmesriikide õiguse vahel rahastada oma riigi sotsiaalkindlustust ja korraldada ise oma riigi tervishoiu valdkonda. Lisaks loodan, et patsientide soov otsida ravi mujalt ei pingesta teatavates riikides kvaliteetsete teenuste pakkumist, mida eelistab enamik patsiente.

  Michèle Striffler (PPE) kirjalikult. – (FR) Ka patsientidel on õigus saada kasu liikumisvabadusest. Sellepärast saigi raport patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius minu poolthääle. Alsace’is ja kõikidel teistel piirialadel on piiriülese tervishoiu küsimus väga tähtis. Näiteks kui välismaine arstiabi on kodule lähemal kui elukohajärgse liikmesriigi oma.

Selle raportiga luuakse kõigile ELi kodanikele võimalus hankida igas liikmesriigis loodavate kontaktpunktide kaudu teavet piiriülese tervishoiu ja oma asjaomaste õiguste kohta. Selle teksti vastuvõtmine on lähtepunkt tõelise Euroopa tervishoiuruumi loomisele, mis on kasulik 500 miljonile kodanikule.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriikidevahelisel vabal liikumisel põhineva siseturu loomiseks on vaja teatavaid meetmeid. Inimeste ja teenuste vaba liikumise puhul on vaja pöörata erilist tähelepanu tervishoiuteenustele, mida ühe liikmesriigi kodanikud võivad saada teises liikmesriigis. Euroopa Kohus on tunnistanud patsientide õigusi, eelkõige õigust seoses tervishoiuteenuse kättesaadavusega, tagades, et selline teenus on kvaliteetne ja ohutu, ning õigust saada hüvitist. Nõue suurema õiguskindluse järele selles valdkonnas näitab liikmesriikide soovi teha omavahel koostööd, eelkõige tunnistades teistes liikmesriikides väljastatud retsepte ja tagades oma territooriumil kvaliteetsed teenused. Tahaksin rõhutada asjaolu, et komisjon on kohustatud võtma meetmeid, millega muudetakse retsepte ja ravimite kasutamist puudutav teave (sh teave toimeaine ja annuse kohta) arusaadavamaks. See on patsientidele selgelt kasulik. Selle küsimuse eripära arvestades on vaja teenuste direktiivist eraldi seisvat direktiivi. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni kuuluva kolleegi Françoise Grossetête’i raport sai minu poolthääle, sest pean patsientide piiriülese arstiabi saamise õiguse kinnitamist oluliseks.

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – (PL) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on ELi kodanike jaoks väga tähtis dokument ja seetõttu olen selle küsimuse käsitlemist väga tähelepanelikult jälginud. Mul on hea meel täheldada, et direktiiviga antakse patsientidele õigus valida tervishoiuteenuse saamise koht. Nii tugevdatakse ühisturgu, millele olen keskendunud ka mina oma töös Euroopa Parlamendis. See tähendab ühtlasi seda, et viiakse sisse muudatused, mille eesmärk on arvestada kodanike õigusega reisida ja töötada ELi mis tahes liikmesriigis. Selles direktiivis, mida võiks nimetada Schengeni tervishoiukonventsiooniks, käsitletakse selliseid küsimusi nagu retseptide vastastikune tunnistamine, patsientide päritolumaa alusel diskrimineerimise lõpetamine ja välismaal viibimiseks lisakindlustuse vajaduse kaotamine.

Ühisturu seisukohalt on teine väga pakiline teema võltsravimid. Direktiivis rõhutatakse, et võltsravimid on tõsine probleem, eelkõige piiriülese tervishoiuga seoses. Sama kehtib ka raviturismi kohta. Selle probleemi lahendamiseks tagatakse direktiiviga ravikulude hüvitamine päritolumaal kehtiva määra alusel. Juhul kui ravi või protseduur on odavam, hüvitatakse tegelikud kulud. Kehtestatud lahendusega paraneb Euroopa Liidus patsientide olukord ja tugevneb ühisturg ning sellepärast hääletasin ma direktiivi vastuvõtmise poolt.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada, sest pärast teisel lugemisel nõukoguga saavutatud kokkulepet paraneb patsientide vaba liikumine Euroopa Liidus tunduvalt. Ambulatoorne ravi ei ole ELi kodanike jaoks enam probleem ja haiglaravigi on muutunud palju lihtsamaks. Just sellistes valdkondades saab Euroopa Liit luua märkimisväärset lisandväärtust. Tulemus on see, et tervishoiusektor muudetakse üksiteenuste sigri-migrist ühtseks süsteemiks.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) On väga tähtis, et meie kodanikel oleks võimalus saada vajalikke kvaliteetseid tervishoiuteenuseid nii kodu- kui ka välismaal. Mul on hea meel, et raportis räägitakse ka patsientide liikuvusest ELis. Välismaal elavatel ja töötavatel leedulastel peab olema võimalus saada vajaduse korral ravi, mille eest ei pea maksma ulmelisi summasid ja mida ei pea teadmatuses kuude kaupa ootama. Teave on siinkohal kõige määravam. Toetan raportööri ettepanekut, et iga liikmesriik peaks looma riiklikud kontaktpunktid, mis annavad patsientidele teavet tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haldusmenetluste kohta. Mõnikord aga ei ole võimalik kodanikke kõikide haiguste puhul oma kodumaal ravida ja sellepärast tuleb neid sellisel juhul ravida teises riigis. Peame püüdma tagada, et piiriülesed tervishoiuteenused ehk raviturism, nagu raportöör antud juhul seda nimetab, meie riiklikke tervishoiusüsteeme nõrgemaks ei muuda. Tasakaal peab olema täielik. Madalad hinnad ja reisimise lihtsus muudavad Leedu eriti ligitõmbavaks neile ELi kodanikele, kes otsivad välismaalt odavamat ravi ja odavamaid operatsioone. Kui raviturismi ohjes ei hoita, võib see tekitada teenuste ülekülluse või tarbetuid lisakulusid, eelkõige ELi uute liikmesriikide jaoks, nagu seda on Leedu.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Tervishoiusüsteemid on ELis väga erinevad ja mina toetan direktiivi, milles kirjeldatakse piiriülese tervishoiu ühtset rahastamisviisi.

Kuigi piiriülene tervishoid mõjutab ainult väikest osa ELi kodanikest, tagab selliste patsientide õiguste selgitamine ühes õigusaktis rahalise kaitse neile kodanikele, kes soovivad saada ravi teises liikmesriigis. Piirialadel elavatele patsientidele ja väiksemate liikmesriikide patsientidele, kellel on haruldane haigus, tuleb anda rahalist abi, kui nad tahavad saada ravi mujal ELis.

Kokkulepe võimaldab hüvitada patsientidele tehtud ravikulutused nende enda koduriigi tervishoiusüsteemis kehtivate hindade alusel. Piiriülese tervishoiu direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid loovad kontaktpunktid, mis jagavad välismaalt ravi soovijatele piisavat teavet.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament võttis 19. jaanuaril vastu ELi õigusakti patsientide õiguste kohta piiriüleses tervishoius.

Tervishoiu kättesaadavus kõigile ELi kodanikele liikmesriikide piiridest hoolimata väärib ainult toetust. See aga ei ole selle teksti põhieesmärk. Eelkõige tahetakse sellega tugevdada siseturgu, mitte muuta tervishoiuteenused kõigile kättesaadavaks.

Dokumendis sätestatakse, et välismaale ravile minek oleks eelkõige kasulik neile patsientidele, kes on sunnitud kaua ootama või kes vajalikku eriarstiabi kodumaal ei saa.

Patsientide esmane õigus on saada takistusteta, kohest ja asjakohast ravi elukohajärgses raviasutuses. On alatu esitada õigusena haige kohustus minna sobiva ravi saamiseks välismaale ja selleks raha leida.

Selle asemel et toetada riiklikke tervishoiusüsteeme, et kvaliteetsed tervishoiuteenused oleksid kõigile võrdselt kättesaadavad, palutakse patsientidel otsida ravi mujalt liidust nagu mis tahes kaupa, mis on Euroopa Liidus vabas ringluses.

Ma ei saa sellist tervishoiumudelit toetada.

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0028/2011)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Pooldasin resolutsiooni, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitlevate vabatahtlike partnerluslepingute (FLEGT-partnerluslepingud) sõlmimist Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigiga. Tuleb rõhutada, et need vabatahtlikud puidukaubanduslepingud ei tohi kahjustada ELi üldist eesmärki võidelda kliimamuutuse vastu ja peavad tagama säästva metsakasutuse. Loodan, et need vabatahtlikud lepingud aitavad ühiselt peatada ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemist, mitte ei takista neid jõupingutusi, ja aitavad lõpetada metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise ning vähendada sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas.

Sellepärast toetan üleskutset komisjonile tagada ELi poliitika kooskõla, pöörata teravdatud tähelepanu sellele, et vabatahtlikud partnerluslepingud ei ergutaks tööstusliku raietegevuse laiendamist puutumata metsamaastikele, teha kõigi tulevikus vabatahtlikke partnerluslepinguid allkirjastavate valitsustega järelevalve vallas koostööd ning võtta meetmeid, et hoida ära tööstusliku raie otsene ja kaudne kahjulik mõju loomastikule.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu arvates on vabatahtlikud partnerluslepingud ELis ebaseaduslikult raiutud puiduga kauplemise vastu võitlemise seisukohalt teretulnud. Tahaksin rõhutada nende tähtsust võitluses metsade hävitamise ja nende seisundi halvenemise vastu ning sellest tulenevate süsinikdioksiidi heitkoguste ja bioloogilise mitmekesisuse kao vähendamises kogu maailmas. Kõnealuste raportitega edendatakse üheaegselt majanduskasvu, inimarengut ja säästlikke toiduainete allikaid. Kutsun komisjoni üles tagama, et ELi poliitika oleks sidus ja aitaks tulemuslikult kaasa vabatahtlike partnerluslepingute kõigi osaliste rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) ÜRO andmetel on 20–40% maailma puidutoodangust ebaseadusliku raietegevuse tagajärg. Lisaks suureneb hävitatud metsade pindala igal aastal 13 miljoni hektari võrra ja see moodustab umbes 20% maailma CO2 heitkogustest. Vabatahtlikud partnerluslepingud, mille parlament just vastu võttis, aitavad võidelda ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vastu, parandades sõltumatu auditeerimiskorra ja hea metsahalduspoliitika abil Kongo Vabariigis ja Kamerunis ülestöötatud puidu jälgitavust. Üldisemalt tuletatakse nende lepingutega meelde Euroopa Liidu kohustusi kaubanduslepingute üle toimuvatel läbirääkimistel. Euroopa Liit peab ajama sidusat kaubanduspoliitikat ja hoolitsema selle eest, et kaubanduslepingud ei viiks suuremahulise metsahävituseni, et rahuldada nõudlust puiduga vaba kauplemise ja biokütuse tootmise järele. Sellepärast nõuabki parlament, et Euroopa Komisjon esitaks regulaarselt aruandeid nende lepingute rakendamise kohta.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse valdkonna vabatahtlike partnerluslepingute kohta sai minu poolthääle, sest läbirääkimised nende vabatahtlike partnerluslepingute üle annavad meile võimaluse määrata kindlaks hea tava tulevasteks läbirääkimisteks puitu tarnivate riikidega, et kaotada ebaseaduslik metsaraie ning tagada metsaressursside hoidmine ja säästlik kasutamine kogu maailmas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ebaseaduslik metsaraie ei erine palju puitu tarnivate riikide – peamiselt arenguriikide – loodusvarade rüüstamisest ning see on selge rünnak elurikkuse, inimeste elukvaliteedi ja nende tulevikuväljavaadete vastu. Kui Kongo Vabariigi ja Kameruni Vabariigiga sõlmitud lepingute sarnased lepingud osutuvad selle probleemi vastu võitlemisel edukaks, võib neist saada hea alus tulevaste sarnaste lepingute jaoks. Mul on hea meel, et EL muretseb teiste riikide loodusvarade kaitsmise pärast, aga tahaksin rõhutada, et lepingutes sätestatud õigusraamistikule vaatamata sõltub ebaseadusliku puiduga kauplemise vastane võitlus suuresti puitu tootvate riikide valitsustest ja asutustest. Nende riikide osaluse ja tõelise tahteta on nendega sõlmitavad lepingud kasutud. See mudel on seega ka üleskutse selliste riikidega sõlmitud lepingute vastaspooltele ELis võtta endale vastutus ja saada aru vajadusest kaitsta tulevaste põlvkondade huve, tegutseda kõigi huvides ja saada jagu ahvatlusest teenida kohe kasu.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on püüdnud võidelda ebaseadusliku metsaraie vastu, hoida metsaressursse ja edendada nende säästlikku kasutamist kogu maailmas.

Sellepärast on mul hea meel vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimise üle Kameruni ja Kongo Vabariigiga sooviga parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Need lepingud on ebaseadusliku metsaraie kaotamiseks põhjapanevad, kuna nendega lõpetatakse metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendatakse sellest tulenevat süsinikdioksiidiheidet ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Selleks tahaksin rõhutada, kui tähtis on paluda komisjonil korrapäraselt koostada ja parlamendile esitada eduaruandeid kõigi kehtivate ja tulevaste lepingute eri sätete rakendamise kohta.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles resolutsioonis on õigesti öeldud, et vihmametsade ulatuslik tööstuslik kasutamine ei ole jätkusuutlik, sest see nõrgendab ja hävitab ökosüsteeme, mis omavad suurt tähtsust nii funktsionaalsest kui ka loodusvarade kaitsmise seisukohast. Samuti peame õigeks ja õigeaegseks seda, et resolutsioonis juhitakse tähelepanu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja kauplemist käsitlevate vabatahtlike partnerluslepingute kitsaskohtadele ja vastuoludele. Sellest siiski ei piisa ebaseadusliku ehk jätkusuutmatu metsaraie põhjuste kaotamiseks. Konkreetselt tuleb mainida seda, et probleemi ei saa vaadelda eraldi nende riikide majanduse ülimast nõrkusest ja sealsete inimeste märkimisväärsest vaesusest ning sellest, et mõnikord on selline tegevus paljude perede jaoks ainus tuluallikas. See viib tahes-tahtmata meie esitatud, aga kahjuks tagasi lükatud muudatusettepanekus sisalduva järelduseni, et ebaseaduslikku ehk jätkusuutmatut metsaraiet on võimalik peatada ainult siis, kui parandatakse nende riikide kohutavat sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, muutes nende majandusmudelit, mille aluseks on suur sõltuvus teatavate toormaterjalide kasutamisest ja nende materjalide tööstusriikidesse eksportimisest, mis aga soodustab uuskoloniaalseid sõltuvussuhteid, arenguriikide ressursside rüüstamist ja nende riikide orjastamist.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Taas kord tahan paluda Euroopa Parlamendi tähelepanu selleks, et tuletada teile meelde, kui tähtsad on metsad asjaomase riigi või piirkonna kliima, veemajanduse, põllumajanduse ja kultuuri jaoks, eelkõige maapiirkonnas. Puidust toodete turuväärtus on samuti märkimisväärne. Sellepärast peame olema täiesti veendunud, et Kamerunist ja Kongo Vabariigist või mõnest teisest kolmandast riigist pärit puit on hangitud, transporditud ja turule viidud seaduslikult, arvestades kohaliku kogukonna vajaduste ja metsamajanduse alaste õigusaktide nõuetega. Nende riikidega partnerluse sõlmimine parandab eksportivate riikide metsamajandust, usaldusväärsust ja konkurentsivõimet kogu maailmas.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, mis on seotud nõusolekumenetlustega eesmärgiga sõlmida Kameruni ja Kongoga metsaõigust ja puidukaubandust käsitlevad vabatahtlikud partnerluslepingud. Resolutsioonis on õigesti toonitatud, et vabatahtlike partnerluslepingute eesmärkide saavutamiseks on väga tähtis piisav rahastus, järelevalve ning vabaühenduste ja kodanikuühiskonna kaasatus.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Elurikkuse laastamise vastu võitlemisel on metsade hävitamise küsimus väga oluline. Hävitustöö on tingitud peamiselt tänapäevasest tootmisele suunatud mõtlemisest üleilmastumisel ning on seega endiselt täiesti seaduslik. Kahepoolsete vabatahtlike partnerluslepingute rakendamine metsade ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemiseks on vaid poolik samm selle suunas, et luua vajalik kõigi keskkonnakuritegude karistamist hõlmav süsteem. Need lepingud, mis on veel väga üldjoonelised, aga tõhusad, väärivad siiski toetust, kuid eelkõige vajavad need täiustamist.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Metsa raiutakse Aafrika riikides sageli ebaseaduslikult ja see mõjutab palju tootjariikide loodusvarade kaitsmist ning on kahjulik ka elurikkusele, inimeste elukvaliteedile ja tulevikuväljavaadetele.

Selliste lepingute sõlmimine Kongo Vabariigi ja Kameruniga aitaks seda suundumust muuta, kui need lepingud toimivad ja nende abil saab Aafrika riikides ebaseadusliku metsaraie kaotada. See, et EL kasutab sellist lepingut teiste riikide loodusvarade kaitsmiseks, on tähelepanuväärne. Et need algatused aga edukad oleksid, peavad ka tootjariikide valitsused ja asutused sellele võitlusele kaasa aitama.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Me ei saa loota, et partnerluslepingud metsaressursside säästliku kasutamise kohta kogu maailmas imet teeksid. Ebaseadusliku metsaraie vastu saab võidelda tulemuslikult ainult siis, kui kohalikud süsteemid oleksid vähem vastuvõtlikud korruptsioonile, kui praegu kehtivatest õigusaktidest mööda hiilimiseks kasutatavad tagauksed suletaks ning kui eeskirjade eiramise eest kehtestataks märkimisväärsed karistused ja sanktsioonid. Seoses metsandusest tingitud keskkonnakahjuga ei tohi unustada transpordi tekitatud kahju. Kuigi lepingust ei tasu imet loota, on see samm õiges suunas, mistõttu hääletasin selle raporti poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitlevaid vabatahtlikke partnerluslepinguid hõlmav resolutsioon sai minu poolthääle. Andsin oma poolthääle, kuna minu arvates on võimalik nende lepingute üle toimuvatel läbirääkimistel teada saada, milline on hea tava, mida saaks järgida teiste puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute üle läbirääkimisi pidades.

Sellega seoses on mul hea meel, et ELi võtab endale osa vastutusest ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse kaotamise ning ülemaailmsete metsavarude säilitamise ja kestliku kasutamise edendamise eest. Mul on hea meel, et lepinguosaliste võetud kohustused parandada metsahaldust on läbipaistvad, austavad põliselanike õigusi ning tagavad metsade elurikkuse, hea kliima ja säästva inimarengu.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon Kameruni ja Kongo Vabariigiga sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute kohta sai minu poolthääle. Tahaksin rõhutada vajadust kehtestada tulevaste sarnaste lepingute üle läbirääkimistel meetmed, mis tagavad ebaseadusliku metsaraie kaotamise, metsaressursside hoidmise ja säästliku kasutamise ning kohalike elanike õiguste austamise.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Pärast vabaühendustega läbi viidud põhjalikku uurimist otsustasime nende kahe vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist toetada. Roheliste soovitused võeti parlamendikomisjonis ühehäälselt vastu. Raporti seletuskirjas nõudsime aga Euroopa Komisjonilt mõne asja kohta põhjalikumat selgitust. Seetõttu on teiste mureküsimuste esiletõstmiseks esitatud suuliselt vastatav küsimus (aruteluga), mida toetasid kõik fraktsioonid ja milles rõhutatakse vajadust, et komisjon peab tagama teatavate kriteeriumide täitmise mitte ainult allkirjastamise etapis, vaid ka lepingute kõige tähtsamas – rakendusetapis. Näiteks palume, et komisjon esitaks kuue kuu jooksul alates mis tahes vabatahtliku partnerluslepingu jõustumisest aruande meetmete kohta, mis on võetud, et tagada sidusrühmade ja kodanikuühiskonna, sealhulgas kohalik ja põliselanikkond, vaheline jätkuv dialoog, mis säiliks rakendusetapis. Tekstis on tähelepanu juhitud metsade ulatusliku rüüstamise ohule, kaubandusliku eesmärgiga toimuva metsaraie otsesele ja kaudsele mõjule loomastikule, elurikkusele, metsade hävitamisele, metsade seisundi halvenemisele ning kohalikule elanikkonnale ja põlisrahvastele. Samuti püüdsime juhtida tähelepanu vajadusele tagada sõnavabadus ja inimõiguste austamine, et vabatahtlike partnerluslepingutega seotud riikides võetaks kuulda kõiki kaebusi.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Vabatahtlikud partnerluslepingud metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemise kohta (FLEGT) on Euroopa kavandatav viis võidelda ebaseadusliku puidukaubanduse vastu kogu maailmas.

Heakskiidetud partnerlus Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigiga annab ka suuniseid hea tava kohta, millest võib saada tähtis pretsedent läbirääkimisteks teiste puitu tootvate riikidega. Heakskiidetud tekstis on tähtsal kohal mõte ühiselt peatada ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodetega kauplemine, metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendada sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Ühtlasi soodustaks see säästvat majandus- ja inimarengut ning põhisrahvastest ja kohalikest lugupidamist.

Kuigi metsad kuuluvad nende asukohariigi ainuomandisse, on metsakeskkond inimkonna ühine pärand ning seda tuleb kaitsta, säilitada ja võimaluse korral taastada lõppeesmärgiga säilitada ülemaailmne bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi toimimine ning kaitsta maailma kliimasüsteemi praeguste muutuste eest.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) FLEGTi raames on troopikametsade puitu eksportivad riigid hakanud ELiga sõlmima vabatahtlikke partnerluslepinguid, millega tagatakse puidu jälgitavus ja seaduslikkus. Nende lepingute jaoks on loodud ka sõltumatu kontrolli kord. Nii saab kehtestada metsade majandamise ja kasutamise normid. See, et komisjon on Kameruni ja Kongo Vabariigiga sõlminud sellised lepingud, teeb mulle ainult heameelt. Need lepingud on hea alus tulevastele vabatahtlikele partnerluslepingutele, näiteks teatavate Aasia riikidega ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga.

Teine Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks tähtis kaalutlus on see, et komisjon on võtnud endale kohustuse anda kuue kuu möödumisel vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimisest aru, teatades meetmetest, mida on võetud, et soodustada ja hoida ülal dialoogi sidusrühmade ja kogukondadega (sh kohalik elanikkond ja põlisrahvad). Metsade liigne kasutamine ei ohusta mitte ainult kohalikke elanikke, vaid ka loomastikku ja taimestikku ning elurikkust. Nende lepingute abil väheneb selline metsade massiline hävitamine, mis suurendab maakera soojenemist.

Soovitus: Yannick Jadot (A7-0371/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen nõus eesmärgiga luua õigusraamistik puittoodete päritolu kindlakstegemiseks ja jälgitavuse tagamiseks, luua sõltumatu riiklik kontrollikord, mille alusel kinnitatakse, et kõik Kameruni Vabariigist Euroopa turule eksporditavad puittooted on hangitud, ülestöötatud, transporditud ja eksporditud seaduslikult, panna Kamerunis alus seaduslikule metsamajandusele ja -kasutusele ning parandada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust. Samuti pean seda lepingut väga tähtsaks, kuna see riik ekspordib Aafrikast Euroopasse kõige rohkem puitu ning kuna mitmel haldustasandil on suuri probleeme (nt keskkonna kahjustamine ja korruptsioon). Samuti tuleb hoolt kanda selle eest, et täidetud saaksid ELi ja Kameruni rahvusvahelised kohustused seoses keskkonnaga, kodanikuühiskonnapoolse kontrolli kehtestamisega ning kohalike ja põliselanike suurema osalusega, mis tagaks nende põhiõiguste kaitse.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle soovituse poolt. Kamerun, kelle territoorium on 40% ulatuses kaetud metsaga, on kõige suurem Euroopasse saadetava lehtpuidu eksportija Aafrikas. See riik müüb 80% saematerjali ELi. Kõnealuses valdkonnas on samas tõsiseid probleeme metsahaldusega, mis põhjustab keskkonnakahjustusi, ebavõrdsust, vaesumist ja korruptsiooni. Seni on vabaühenduste korraldatud uuringud näidanud, et 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust on kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. See vabatahtlik partnerlusleping Euroopa Liidu ja Kameruni vahel on hea näide sellest, kuidas me saame vastutustundliku ostmisega mõjutada kolmandate riikide ehk kogu maailma keskkonna kvaliteeti ning vähendada saastet, kliimamuutust, vaesust ja korruptsiooni. Arvan, et vastutustundliku ostmise põhimõte aitab suuresti kaasa ebaõiglase ja ebaseadusliku kaubanduse vähendamisele ning metsade ja elurikkuse kaitsmisele.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel ELi ja Kameruni Vabariigi võetud kohustuste üle, mille eesmärk on parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Metsakeskkond on meie kõigi ühine osa maailmapärandist, mida tuleb kaitsta, säilitada ja võimaluse korral taastada, et säilitada maakera elurikkust ja ökosüsteemi toimimist ning kaitsta kliimat. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad partnervalitsused Aafrikas ja kolmandates riikides koostama ressursihaldus- ja maakasutuskavad. Ühtlasi peavad nad välja selgitama, millist abi nad vajavad välispartneritelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, et neid eesmärke saavutada.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise poolt Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel, sest sellega luuakse õigusraamistik Kamerunis puidu kasutamise seadusliku haldamise jaoks ja puidu eksportimiseks ELi. Selle eesmärk on kaotada korruptsioon, mis ebaseaduslikku puidukaubandust soodustab, ja töötada välja hea valitsemistava selle valdkonna jaoks.

Kodanikuühiskonna kaasamine lepingu sõlmimisse on kasulik ja selline suhtumine peab jätkuma, et oleks tagatud väline kontroll pettuste kaotamise ja kaubanduse säästlikuks muutmise üle.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Soovitus ELi ja Kameruni Vabariigi vabatahtliku partnerluslepingu kohta sai minu poolthääle, sest selles on kirjas poliitilised ja reguleerivad reformid, mille tulemusena edeneks Kameruni puidusektoris hea valitsemistava ja läbipaistvus, et kaoks pettus ja ebaseaduslik puidukaubandus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel metsandussektori õigusnormide rakendamise, halduse ja kaubanduse kohta seoses metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubandusega seotud tegevuskava (FLEGT-tegevuskava) alusel loodud süsteemi kaudu ELi imporditavate puittoodetega on väga tähtis, kuna ebaseadusliku puiduga kauplemine on kahjulik. Leping peaks võimaldama puidu päritolu kindlakstegemist ja soodustama seda tõendavate sõltumatute kontrollimenetluste rakendamist. Loodan, et Kameruni osalemine FLEGTi süsteemis vähendab ebaseaduslike kaubitsejate võimalusi ning seega luuakse tulemuslik ja läbipaistev süsteem puidu seaduslikkuse kontrollimiseks.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on püüdnud võidelda ebaseadusliku metsaraie vastu, hoida metsaressursse ja edendada nende säästlikku kasutamist kogu maailmas.

Sellepärast on mul hea meel Kameruniga vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise üle eesmärgiga parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Need lepingud on ebaseadusliku metsaraie kaotamiseks põhjapanevad, kuna nendega lõpetatakse metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendatakse sellest tulenevat süsinikdioksiidiheidet ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Selleks tahaksin rõhutada, kui tähtis on paluda komisjonil korrapäraselt koostada ja parlamendile esitada eduaruandeid kõigi kehtivate ja tulevaste lepingute eri sätete rakendamise kohta.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi kõnealuses lepingus, mille ülesanne on sertifitseerida Kameruni Vabariigist pärit puittooted ja neid jälgida, sätestatud eesmärgid on pealtnäha kiiduväärsed, ei ole need meie arvates piisavad, et peatada sellise ulatusega metsahävitus ning kaotada sellega seotud oht ökoloogilisest ja keskkonnahoiu seisukohast väga tähtsa vara puutumatusele, mis on kohaliku kogukonna ja põliselanike jaoks ja nende eluviisi säilimiseks hädavajalik. Raportöör mõistab lepingu nõrku külgi ja esitab pika loetelu mureküsimustest, mida lepingus ei käsitleta. Eelkõige ei välistata lepinguga võimalust, et suuremahuline tööstuslik metsaraie halvendab metsade seisundit ja suurendab nende hävitamist (sh väga elurikkad põlismetsad). Raportöör möönab, et leping soodustab Kameruni puidu importi ELi ja see võib tekitada vastuolu ELi eesmärgiga võidelda kliimamuutuse vastu. Tunnistatakse, et kohalikud ja põliselanikud ei ole lepingu üle toimunud arutelus otseselt osalenud. Samuti tunnistatakse, et puuduvad sihtotstarbelised rahalised vahendid, samuti lepingu rakendamiseks vajalikud inimesed ja tehniline tugi. Need on vaid mõned põhjused, miks me erapooletuks jäime.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Kuna Kamerun impordib lehtpuitu Euroopa Liitu Aafrika riikidest kõige enam, on täna hääletusel olevat partnerluslepingut vaja kaubavoogude reguleerimiseks. Kamerunis tuleb kaotada kaubandust kahjustav korruptsioon ja ebaseaduslikkus, kasutades selleks seaduslikkuse kontrollimise süsteemi ja kogu süsteemi sõltumatut auditit. Kuigi lepingu tegelik tulemuslikkus on endiselt kaheldav, pean õigeks toetada Yannick Jadot’ soovitust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin selle dokumendiga nõus, sest Kameruni ja Euroopa Liidu vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kamerunist Euroopa turgudele eksporditav puit on omandatud, raiutud, veetud ja eksporditud õiguspäraselt, ning kehtestada Kamerunis õiguspärane metsamajandamise ja raie kord ning toetada metsaõigusnormide täitmist ja metsahaldust. Minu arvates peame kaotama ebaseadusliku puidukaubanduse ja korruptsiooni ning looma mõjusa ja läbipaistva puidu ja puittoodete seaduslikkuse kontrolli süsteemi. WTO eeskirju järgides sõlmitud Kameruni ja ELi vahelises vabatahtlikus kaubanduslepingus on ette nähtud rida poliitilisi ja regulatiivseid reforme, mis võimaldavad Kameruni metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Vabatahtlikus kaubanduslepingus kehtestatakse puidukaubanduses esineva pettuse ja seadusevastasuse vastu võitlemiseks uuenduslik menetlus, milleks on eelkõige puidukaubanduse õiguspärasuse määratlemine, õiguspärasust kontrolliva süsteemi väljatöötamine ning kogu süsteemi sõltumatud auditid, mis viiakse läbi säästvama puidukaubanduse nimel. Tuleb rõhutada, et need vabatahtlikud puidukaubanduslepingud ei tohi minna vastuollu ELi üldeesmärgiga võidelda kliimamuutuse vastu, peavad tagama säästva metsakasutuse, peatama metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise ning vähendama sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Kõnealuses resolutsiooni ettepanekus käsitletakse tähtsat Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel sõlmitavat partnerluslepingut. Partnerluse põhieesmärk on luua puidu jälgimist tagav õigusraamistik, kehtestada Kamerunist Euroopa Liidu riikidesse eksporditavate puidukoguste sertimise kord ning kontrollida, et kaubandus oleks kooskõlas õigusaktidest tulenevate ning ennekõike keskkonnanõuetega. Kamerun on kõige suurem Aafrika lehtpuidu eksportija Euroopasse. Euroopa ostab sealsest toodangust 80%. Seda asjaolu arvestades peame mõtlema vajadusele võtta selles turusegmendis kasutusele järelevalvesüsteemid ja menetlused, mis tõkestaksid ebaseadusliku tegevuse. Otsustasin selle soovituse poolt hääletada, sest olen veendunud vajaduses sõlmida ELi-väliste riikidega lepinguid. Tahaksin siiski rõhutada, et selline partnerlus peab olema kooskõlas keskkonnakaitse eeskirjadega ja seda tuleb rangelt kontrollida, et selline tegevus oleks arengu ja majanduskasvu jaoks tõeline võimalus.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Elurikkuse rüüstamise vastu võitlemise puhul on metsade hävimise küsimus vaieldamatult oluline. See on tingitud peamiselt tänapäevasest tootmisele suunatud mõtlemisest üleilmastumisel ning on seega endiselt täiesti seaduslik. ELi ja Kameruni kahepoolse vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine metsade ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemiseks on vaid poolik samm selle suunas, et luua vajalik kõigi keskkonnakuritegude karistamist hõlmav süsteem.

Riigiasutused peavad tagama ekspordilubade andmise ja kontrollimisega seotud otsuste sõltumatuse ning puidukaubandust ja metsatööstust tuleks edendada ainult ökoloogiliselt säästlikus ulatuses. Selliste meetmete puudumine on eriti kahetsusväärne. Lisaks on kontrollisüsteemi usaldusväärsus vägagi kaheldav, kuna Kameruni ametivõimud on oma kohustused hooletusse jätnud.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Metsa raiutakse Aafrika riikides sageli ebaseaduslikult ja see mõjutab palju tootjariikide loodusvarade kaitsmist ning on kahjulik ka elurikkusele, inimeste elukvaliteedile ja tulevikuväljavaadetele.

Loodan, et Kameruniga sõlmitava lepinguga võideldakse tõhusalt ebaseadusliku raietegevuse vastu selles riigis, parandades seega kõnealuses majandusharus töötavate inimeste elutingimusi, ning aidatakse kaasa elurikkuse olukorra paranemisele ja loodusvarade kaitsele Kamerunis.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Metsandussektorit käsitlev partnerlusleping Kameruniga on küll kiiduväärne ja kuna see sõlmitakse ka rahvusvahelisel metsa-aastal, on see väga hea võimalus ELil oma kuvandit parandada, aga kahtlen, kas kokkulepe on väärt seda paberit, millele see kirjutatud on. Korruptsioon on Kamerunis igapäevane asi. Rahvusvaheline korruptsioonivaba liikumine Transparency International asetas Kameruni 2010. aastal maailmas 146. kohale. Keskkonnaorganisatsioonide väitel on Kameruni valitsus metsanduse vallas toime pandud keskkonnakuritegudest teadlik, aga korruptsiooni tõttu ei ole ettevõtete üle järelevalve teostamine ja nende kohtu ette toomine võimalik. Välisettevõtete käes on väidetavalt enam kui 60% puidu ülestöötamisest ja töötlemisest ning kolm neljandikku puiduekspordist. Kuigi lepingust ei tasu imet loota, on see samm õiges suunas, mistõttu hääletasin raporti poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) 40% Kameruni pindalast on kaetud metsaga. Vähemalt praegu, sest Kamerun on Aafrika suurim troopikametsadest pärineva puidu eksportija. Üheski teises riigis ei langetata metsa nii ulatuslikult kui selles riigis. Asjatundjate hinnangul on 10–15 aasta pärast keskkonna seisukohalt tähtsamad puuliigid Kongo jõgikonnas kadunud, kui senine maksimaalsele tootlusele suunatud metsalangetustegevus jätkub. See aga ohustab Aafrika metsi ehk nn rohelisi kopse, mis on elutähtsad kogu maailma kliima jaoks, ning Kameruni ainulaadset taimestikku ja loomastikku. Kameruni troopiliste metsade kaitsmiseks on vaja võidelda korruptsiooni vastu (ametnike ja riigimetsade rentnike seas), kehtestada mõjusad kriminaalkaristused ja säästlik metsandus, mille puhul langetatakse ainult nii palju metsa kui tagasi kasvab, ning koolitada rohkem raietöölisi, et nad ei kahjustaks raietööde ajal maad. Eelkõige peavad Euroopa ettevõtted võtma osa vastutusest endale, sest umbes 80% sealsest toodangust tuuakse Euroopasse. Euroopa Liit peab selles valdkonnas kindlalt ja otsustavalt tegutsema. Hääletasin raporti poolt, sest sellega liigutakse õiges suunas.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Pooldan Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahelist vabatahtlikku partnerluslepingut, mille eesmärk on parandada metsahaldust, edendada Kameruni puittoodete kaubandust ja suurendada riigi konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul.

Need eesmärgid peavad olema kooskõlas metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse lepingu eesmärkide ja sellega võetud kohustustega, milleks on toetada kogukonna maaomandit ja juurdepääsuõigust, tagada kodanikuühiskonna aktiivne osalemine metsahalduse poliitika väljatöötamises, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvastele, suurendada läbipaistvust ja vähendada korruptsiooni. Kameruni Vabariigi ametivõimude tõelise ja mõjusa osaluseta ei jõuta eelnimetatud eesmärkidele kuidagi lähemale.

Olen nõus raportööriga, kui ta juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni lepinguga antud uusi pädevusi arvestades peab Euroopa Parlament teostama järelevalvet vabatahtlike partnerluslepingute üle toimuvate läbirääkimiste ja nende rakendamise üle, ning kutsub komisjoni üles esitama parlamendile lepingu rakendamisega seotud dokumentide seas ka uuringud lepingu sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju kohta.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) 6. mail 2010 Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtliku partnerluslepingu eesmärgid on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kamerunist Euroopa turgudele eksporditav puit on liikunud seaduslikke kanaleid pidi, ning toetada metsaõigusnormide täitmist ja metsahaldust.

Enamik vabatahtliku partnerluslepingu määratlusest tulenevaid kriteeriume on täidetud. Kamerun, kelle territoorium on 40% ulatuses kaetud metsaga, on kõige suurem Euroopasse imporditava lehtpuidu eksportija Aafrikas. 80% sealsest saematerjalist müüakse ELi. Riigis on aga tõsiseid probleeme metsahaldusega (korruptsioon), mis põhjustab keskkonnakahju.

Seega on ebaseadusliku puidukaubanduse vastu võitlemiseks hädavajalik kehtestada meetodid, mis võimaldavad tihti keerukat kaubandusvoogu paremini analüüsida ja jälgida. ELi ja Kameruni vabatahtlikus partnerluslepingus on mitu poliitilist ja reguleerivat reformi ning see hakkab kehtima pärast lubatud seadusandlike muudatuste rakendamist ja õiguspärasust kontrolliva süsteemi sisseseadmist.

Kõigil neil põhjustel pooldan ettepanekut, mis võimaldab parlamendil järgida nõukogu seisukohta.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Kameruni ja ELi vahelises vabatahtlikus partnerluslepingus on ette nähtud mitu poliitilist ja reguleerivat reformi, mis võimaldavad Kameruni metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Peame hoolitsema selle eest, et kogu puit ja kõik puittooted, mis on pärit Kamerunist ja tuuakse Euroopa turule, oleksid seaduslikud ning et läbiviidud reformid tagaksid kohalike ja põliselanike õigustest lugupidamise ja oleksid mõjusad korruptsiooni vähendamisel ja kohaliku kodanikuühiskonna osaluse suurendamisel. Seetõttu hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt ning loodan, et selle täitmisel arvestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava raames võetud kohustuste ja selle eesmärkidega.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Raport, milles nõustutakse Kameruni ja Euroopa Liidu vahel vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimisega, oli minu arvates poolthäält väärt. Arvan, et Kamerun kui Aafrika suurim lehtpuidu Euroopasse eksportija peab kohaldama selles valdkonnas karme õigusnorme. Me ei tohi lubada keskkonna ärakasutamise ja laastamise jätkumist. Vaja on kehtestada tulemuslik ja läbipaistev järelevalvesüsteem. Olen veendunud, et ELi poliitikud peavad pöörama erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ja toetama kõiki jõupingutusi meie keskkonna tervise kaitsmisel mitte ainult Euroopas, vaid ka kogu maailmas.

Soovitus: Yannick Jadot (A7-0370/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen nõus eesmärgiga luua õigusraamistik puittoodete päritolu kindlakstegemiseks ja jälgitavuse tagamiseks, luua sõltumatu riiklik kontrollikord, mille alusel kinnitatakse, et kõik Kongo Vabariigist Euroopa turule eksporditavad puittooted on hangitud, ülestöötatud, transporditud ja eksporditud seaduslikult, panna Kongos alus seaduslikule metsamajandusele ja -kasutusele ning parandada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust. See leping on väga tähtis, sest see riik ekspordib puitu ja puittooteid aastas enama kui 250 miljoni euro eest, millest üle poole tuuakse ELi. Samuti olen nõus sellega, et on vaja hoolt kanda selle eest, et Kongo Vabariik täidaks inim- ja keskkonnaõigustega seoses võetud rahvusvahelisi kohustusi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel ELi ja Kongo Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtlikus partnerluslepingus võetud kohustuste üle, mille eesmärk on parandada metsahaldust ja reformida selle valdkonna õigusakte. Tuleb hoolt kanda selle eest, et metsandussektori tegevus oleks läbipaistev, selles peetaks lugu inimeste õigustest ja see ei kahjustaks keskkonda. Tahaksin rõhutada sõltumatute riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatute välisvaatlejate osalust vabatahtlike partnerluslepingute nõuetekohase täitmise järelevalves.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Soovitus ELi ja Kongo Vabariigi vabatahtliku partnerluslepingu kohta sai minu poolthääle, sest selles on kirjas poliitilised ja reguleerivad reformid, mille tulemusena edeneks Kongo puidusektoris hea valitsemistava ja läbipaistvus, et kaoks pettus ja ebaseaduslik puidukaubandus.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Ebaseadusliku puiduga kauplemine on probleem, mis kahjustab tõsiselt tootjariike (sh Kongo Vabariiki) ning arenguriikide ökosüsteeme, eluviise ja majandust. Kahjuks võtab Euroopa Liit endiselt vastu ebaseaduslikku puitu, seega on selle ELi sisenemist takistavad meetmed väga oodatud. Selles mõttes on partnerlusleping, mille eesmärk on teha kindlaks ELi saabuva puidu päritolu ja seaduslikkus, selgelt kasulik meede. Nagu teistegi tarbekaupade puhul, peab tarbijal olema võimalus kindlaks teha selle päritolu ja ta peab olema veendunud, et kaup vastab kõigile selle suhtes kohaldatavatele nõuetele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on näinud vaeva, et võidelda ebaseadusliku metsaraie vastu, hoida metsaressursse ja edendada nende säästlikku kasutamist kogu maailmas.

Sellepärast on mul hea meel vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimise üle Kongo Vabariigiga sooviga parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Need lepingud on ebaseadusliku metsaraie kaotamiseks väga tähtsad, kuna nendega lõpetatakse metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendatakse sellest tulenevaid süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Selleks tahaksin rõhutada, kui tähtis on paluda komisjonil korrapäraselt koostada ja parlamendile esitada eduaruandeid kõigi kehtivate ja tulevaste lepingute eri sätete rakendamise kohta.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Lepingu eesmärk on tagada Kongo Vabariigist pärit puittoodete jälgitavus ja sertimine. Need eesmärgid on pealtnäha küll kiiduväärsed, aga meie arvates ei ole need piisavad, et peatada sellise ulatusega metsahävitus ning kaotada sellega seotud oht ökoloogilisest ja keskkonnahoiu seisukohast väga tähtsa vara puutumatusele, mis on kohaliku kogukonna ja põliselanike jaoks ja nende eluviisi säilimiseks hädavajalik. Raportööri enda esile toodud mureküsimused on piisavad selleks, et näidata lepingu nõrku külgi, mispärast me jäime hääletusel erapooletuks. Konkreetselt ei taga leping iseenesest võitlust puutumatute metsade hävitamise ja nende seisukorra laialdase halvenemise vastu, vaid võib isegi sellele kaasa aidata, kui ei ole täiendavaid meetmeid, sest selle lepingu eesmärk on edendada puittoodete importi Kongo Vabariigist ELi. See võib tekitada selge vastuolu ELi eesmärkidega võidelda kliimamuutuse vastu ja kaitsta elurikkust. Samuti tuleb rõhutada (nagu raportöör seda teebki), et puuduvad sihtotstarbelised rahalised vahendid, samuti lepingu rakendamiseks vajalikud inimesed ja tehniline tugi.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Nagu Kamerunigagi seotud sätete puhul, otsustasin Yannick Jadot’ soovitust toetada, kuigi mul on kahju, et Lissaboni lepinguga ei ole Euroopa Parlamendile antud muutmisvolitusi, vaid ainult nõusolekuvolitused. Kongo ekspordib igal aastal enam kui 250 miljoni euro eest puitu ja puittooteid, millest pool tuuakse ELi. Vaatamata sellele, et ikka veel (nagu Kamerunigi puhul) püsib kahtlus, kas hääletusel olev leping on tulemuslik, otsustasin seda toetada, sest see on esimene samm puidukaubanduses pettuse ja ebaseaduslikkuse vastu võitlemisel.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin selle dokumendiga nõus, sest Kongo ja Euroopa Liidu vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kongost Euroopa turgudele eksporditav puit on omandatud, raiutud, veetud ja eksporditud seaduslikult. Minu arvates peame kaotama ebaseadusliku puidukaubanduse ja korruptsiooni ning looma mõjusa ja läbipaistva puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrolli süsteemi. Kongo ekspordib enam kui 250 miljoni euro eest puitu ja puittooteid, millest pool tuuakse Euroopa Liitu. Seni on 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. Korduvad sõjad aastatel 1993–1999 ei aidanud olukorra paranemisele kuidagi kaasa ja avasid tee korruptsioonitulvale. Seega oli pettusega seotud puidukaubanduse vastu võitlemiseks hädavajalik kehtestada meetodid, mis võimaldavad tihti keerukat kaubandusvoogu paremini analüüsida ja jälgida. Tuleb rõhutada, et need vabatahtlikud puidukaubanduslepingud ei tohi minna vastuollu ELi üldeesmärgiga võidelda kliimamuutuse vastu, peavad tagama säästva metsakasutuse, peatama metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise ning vähendama sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Nagu me kõik teame, pärineb suur hulk Euroopa Liidus kasutatavast puidust Kongo Vabariigist. Seal töötavate vabaühenduste korraldatud uurimuste kohaselt on vähemalt 20% Kongo puidust ebaseaduslikku päritolu. Metsaõigusaktide täitmise järelevalvet käsitleva otsuse eelnõu kohta koostatud soovituse eesmärk on teha Kongos sama, mida Euroopa Liit saavutas Kameruniga, see tähendab astuda samme selle nimel, et puiduturul ei oleks ebaseaduslikke ja seega lubamatuid moonutusi. Soovituses väidetakse, et seda on võimalik saavutada, kui võetakse vastu meetmed, mis võimaldavad ELil tagada see, et partnerluslepingute alusel algatatud reformid muudavad majanduse puhtamaks nii seaduste kui ka keskkonna vaatevinklist, et riik oleks kaitstud kuritegevuse ja loodusvarade väärkasutamise eest.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Kongo ekspordib enam kui 250 miljoni euro eest puitu ja puittooteid, millest pool tuuakse Euroopa Liitu. Seni on vabaühenduste korraldatud uuringud näidanud, et 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust on kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. Korduvad sõjad aastatel 1993–1999 ei aidanud olukorra paranemisele kuidagi kaasa ja avasid tee korruptsioonile. Seega oli pettusega seotud puidukaubanduse vastu võitlemiseks hädavajalik kehtestada meetodid, mis võimaldavad tihti keerukat kaubandusvoogu paremini analüüsida ja jälgida. Vabatahtlik partnerlusleping peaks aitama võidelda korruptsiooni vastu ja vähendada märkimisväärselt ebaseadusliku puiduga kauplemist.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Elurikkuse rüüstamise vastu võitlemise puhul on metsade hävimise küsimus vaieldamatult oluline. See on tingitud peamiselt tänapäevasest tootmisele suunatud mõtlemisest üleilmastumisel ning on seega endiselt täiesti seaduslik. ELi ja Kongo kahepoolse vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine metsade ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemiseks on vaid poolik samm selle suunas, et luua vajalik kõigi keskkonnakuritegude karistamist hõlmav süsteem. Riigiasutused peavad tagama ekspordilubade andmise ja kontrollimisega seotud otsuste sõltumatuse ning metsade väära kasutamise vastu võitlemiseks tuleb anda abi. Selliste meetmete puudumine on eriti kahetsusväärne.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Metsa raiutakse Aafrika riikides sageli ebaseaduslikult ja see mõjutab palju tootjariikide loodusvarade kaitsmist ning on kahjulik ka elurikkusele, inimeste elukvaliteedile ja tulevikuväljavaadetele. Loodan, et Kongo Vabariigiga sõlmitud lepinguga võideldakse tõhusalt ebaseadusliku raietegevuse vastu selles riigis, parandades kõnealuses majandusharus töötavate inimeste elutingimusi, ning aidatakse kaasa elurikkuse suurenemisele ja loodusvarade kaitsele Kongos.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Sellisel lepingul on tähtsust ainult siis, kui saame olla kindlad, et välisettevõtted ei kasuta enam ära kohalikke ettevõtteid, kellel puuduvad teadmised metsandusest ja keskkonnast, ning kui Kongo Vabariik hakkab korruptsiooni vastu võitlema. Eesmärgiks peab olema metsandussektor, kus tegutsetakse vastutustundlikult ja tulevaste põlvkondadega arvestades. Kuni kohalikud inimesed ei ole neist küsimustest teadlikud, jätkuvad pettused.

Seni kuni langetamisega seotud õigusnormide eiramisele ei järgne märkimisväärseid karistusi ja sanktsioone, on ELi leping täiesti kasutu. Isegi kui puid hakatakse langetama valikuliselt, ei tohi me unustada, kui palju puid läheb kaotsi transportimise käigus, näiteks selleks, et puudest teid teha. Kuigi lepingust ei tasu imet loota, on see samm õiges suunas, mistõttu hääletasin raporti poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ELi toodavate puittoodetega kauplemist, sai samuti minu poolthääle. Mul on hea meel eesmärgi üle luua õigusraamistik, millega tagatakse (muu hulgas) puittoodete päritolu kindlakstegemine ja jälgitavus, kehtestatakse sõltumatu riiklik kontrollikord, mille alusel kinnitatakse, et kõik Kongo Vabariigist Euroopa turule eksporditavad puittooted on hangitud, ülestöötatud, transporditud ja eksporditud seaduslikult, et panna Kongo metsandussektoris alus seaduslikule metsamajandusele ja -kasutusele ning parandada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

9. mail 2009 Kongo ja ELi vahel sõlmitud vabatahtlikust partnerluslepingust tahaksin esile tõsta vabatahtliku partnerluslepingu määratlustest tulenevate kriteeriumide täitmist, kaasa arvatud läbirääkimisprotsessis, mille tulemusena sõlmiti uuenduslik leping, mille eesmärk on võidelda tõhusalt ebaseadusliku puidukaubanduse ja korruptsiooni aluseks oleva halva metsahalduse vastu ning luua tõhus ja läbipaistev puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteem.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtliku partnerluslepingu eesmärgid on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kongost Euroopa turgudele eksporditav puit on liikunud seaduslikke kanaleid pidi, ning toetada metsaõigusnormide täitmist ja metsahaldust.

Vabaühenduste korraldatud uuringud on näidanud, et 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust on kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. Sellepärast, kallid kolleegid, on hädasti vaja kehtestada ebaseadusliku puidukaubanduse vastu võitlemise meetmed.

Kongo ja ELi vahelises vabatahtlikus kaubanduslepingus on ette nähtud mitu poliitilist ja reguleerivat reformi, mis võimaldavad Kongo metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Vaja on hoolt kanda selle eest, et ette võetud poliitilised ja reguleerivad reformid vähendavad vaesust ja parandavad märkimisväärselt inimeste elutingimusi.

Leping hakkab kehtima pärast lubatud seadusandlike muudatuste rakendamist ja õiguspärasust kontrolliva süsteemi sisseseadmist. Kõigil neil põhjustel pooldan raportööri ettepanekut järgida nõukogu seisukohta.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Kongo ja ELi vahelises vabatahtlikus kaubanduslepingus on ette nähtud mitu poliitilist ja reguleerivat reformi, mis võimaldavad Kongo metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Peame hoolt kandma selle eest, et kogu puit ja kõik puittooted, mis on pärit Kongost ja tuuakse Euroopa turule, oleksid seaduslikud ning et läbiviidud reformid tagaksid kohalike ja põliselanike õigustest lugupidamise, parandaksid rahva elutingimusi ja keskkonnahoidu ning oleksid mõjusad korruptsiooni vähendamisel ja kohaliku kodanikuühiskonna võimekuse suurendamisel.

Seetõttu hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt ning loodan, et selle täitmisel arvestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava raames võetud kohustuste ja selle eesmärkidega.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Pooldan seda resolutsiooni, sest arvan, et peame püüdma seda tõsist probleemi, mis kaasneb metsade hävitamise ja kahjustamisega, kuidagi lahendada. Metsade puutumatuse säilitamine on endiselt üks esmatähtsaid küsimusi.

Komisjon ja nõukogu peavad suurendama oma jõupingutusi, et tagada Kongo Vabariigis inimõigustest lugupidamine. Teine ennetamist nõudev probleem on korruptsioon, mida on vaja olulisel määral vähendada. Selleks et tagada korruptsiooni vähenemine, on vaja toetada meetmeid, millega kindlustatakse riigi kohtusüsteemi sõltumatus ja uute kohtumenetluste väljatöötamine.

Samuti on vaja ajakohastada õigusakte, mille eesmärk on parandada sotsiaalset õiglust ning kohalike ja põliselanike inimõigustest lugupidamist. Lõpetuseks soovin rõhutada, et puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kehtestamiseks on vaja täiendavaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid.

Soovitused: Yannick Jadot (A7-0371/2010) ja (A7-0370/2010)

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Parlamendi nõusolek Euroopa Liidu ning Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtlikele partnerluslepingutele on tähtis samm võitluses ebaseadusliku raietegevuse ja puidukaubanduse vastu. Selget jälgitavust tagav sertimissüsteem on kasulik mitte ainult Euroopa majandusele ja eelkõige Euroopa puidutööstusele, vaid ka Kameruni ja Kongo majandusele ja puidutööstusele. Olen kindlalt nende kahe lepingu poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – FLEGTi (metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus) raames on troopilist lehtpuitu eksportivad riigid hakanud ELiga sõlmima vabatahtlikke partnerluslepinguid, millega püütakse tagada puidu jälgitavus ja õiguspärasus ning nende kontrollimise kord. Kongo Vabariigi ja Kameruniga sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute (FLEGT) eesmärk on luua õigusraamistik, mille abil i) tuvastada õigusrikkumised ja tagada puidu jälgitavus, ii) kehtestada sõltumatu kontrollikord, et sertida kogu partnerriigi eksport Euroopa turule, et Kongo ja Kameruni metsade majandamine oleks õiguspärane, ning iii) parandada metsaõigusnormide ja -halduse kohaldamist. Üks vabatahtlik partnerlusleping sõlmiti juba 2009. aastal ELi ja Ghana vahel. Lissaboni lepinguga anti Euroopa Parlamendile kaasotsustusvolitused ja parlament peab andma Kameruni ja Kongo Vabariigiga sõlmitavatele vabatahtlikele partnerluslepingutele ametliku heakskiidu. Tulevikus tuleb sõlmida veel vabatahtlikke partnerluslepinguid, eelkõige mõne Aasia riigiga ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin nende resolutsioonide poolt, sest pean vajalikuks säilitada looduslikud metsad, mille raie võib soodustada metsade seisundi halvenemist ja nende hävimist ning üldise keskkonna hävimist.

Seetõttu on metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavaga kooskõlas oleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks vaja reformida metsandussektori õigusraamistikku ning tagada sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumide täitmine. Sotsiaalse õigluse parandamiseks mõeldud õigusakte tuleb ajakohastada, et arvestada põliselanike ja kohalike kogukondade õigustega, tagades nii nende otsese osalemise uute õigusaktide koostamises ja läbipaistvuse tagamises.

Komisjon peab hoolt kandma selle eest, et arvestatakse kohalike kogukondade õigustega, sest nemad on sageli kliima ja keskkonna olukorra halvenemise esimesed ohvrid.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament hääletas mitme Euroopa Liidu ning Kongo ja Kameruni vahel sõlmitava lepingu üle, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku puidukaubandusega.

Nende rahvusvaheliste lepingute eesmärk on tagada ELi eksporditava puidu jälgitavus, et võidelda metsade hävitamise vastu, säilitada elurikkus ja kaitsta põlisrahvaste õigusi.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni raportöör Yannick Jadot võttis arvesse mitut muudatusettepanekut, mille esitas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon.

Raportid vajavad veel rakendamist ja me peame hoolt kandma selle eest, et komisjon Euroopa Parlamendi seisukohtadega ikka arvestaks.

Sellegipoolest võivad need lepingud pakkuda tuge kõigile, kes tahavad teistsuguseid suhteid lõunamaadega, eelkõige Sahara-taguse Aafrika riikidega.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Pooldasin vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimist ELi ning Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigi vahel. 2011 on rahvusvaheline metsa-aasta. Terved metsad on kohaliku elurikkuse säilitamiseks hädavajalikud ja aitavad palju kaasa meie kliimaeesmärkide saavutamisele, sest need toimivad looduslike CO2 hoidlatena. Taimestikku ja puistuid hävitatakse kogu maailmas, kaasa arvatud Kesk-Aafrikas. Satelliidifotodelt on näha, et viimase 30 aasta jooksul on Aafrika metsad ja muu taimkate vähenenud umbes 25 000 km2 võrra. Need uued partnerluslepingud soodustavad vastutustundlikku majandamist nende riikide metsandussektoris. On ju EL nende eest kaudselt vastutav, kuna impordib sealt puitu. EL tunnistab nüüd seda vastutust. Puittoodete jälgitavuse ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi loomine tekitab ka vajaliku läbipaistvuse.

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0022/2011)

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Kuigi resolutsioonis on juttu tööviisadest, on väga ebatõenäoline, et Vaikse ookeani piirkonna riikide kodanikud valivad tööotsinguteks just Malta, mitte ülejäänud ELi. Sellepärast hääletasin esitatud algteksti poolt.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Resolutsioonis on selgitatud parlamendi mureküsimusi seoses vahepealse majanduspartnerluslepinguga. Selles juhitakse tähelepanu lepingu eesmärkidele (areng ning ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste kaubandussidemete tugevdamine) ja toonitatakse töödeldud kalatoodete suhtes kohaldatavatest päritolureeglitest tehtava erandi tõttu tekkinud probleeme. Kuna ma ei ole lepinguga nõus, andsin vastuhääle ka resolutsioonile, sest selles ei rõhutata piisavalt töödeldud kalatoodete (eelkõige tuunikala) suhtes kohaldatavatest päritolureeglitest tehtava erandi tõttu tekkinud mureküsimusi.

Ootan, et Euroopa Komisjon esitaks meile lepingus sätestatud mõjuhinnangu. Selles analüüsitakse lepingu mõju tööhõivele ELis ja Vaikse ookeani piirkonna riikides ning ELi kalandusele ja kalatöötlemisele. ELi turule saabuva tuunikala päritolu ei ole võimalik tuvastada. Hoian silma peal läbirääkimistel lõpliku partnerluslepingu üle ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel ning teen kõik selleks, et leping ei sisaldaks ühtegi erandit Paapua Uus-Guinealt pärit töödeldud kalatoodete päritolu suhtes.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel jõupingutuste üle tihendada Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi kaubandussuhteid, et soodustada piirkondlikku lõimumist ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide majanduse kaasamist maailmamajandusse.

ELil on tähtis roll AKV riikide säästva sotsiaalse ja majandusliku arengu soodustamisel ning nendes riikides vaesuse kaotamisele kaasaaitamisel. Seetõttu peavad kaubandussuhted selle piirkonna ja ELi vahel toetama ja suurendama kaubavahetust, säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist.

Kaubanduspoliitika on praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu arenguriikidele tähtsam kui kunagi varem. Soovin võimalikult kiireid läbirääkimisi kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks kõigi 14 AKV riigiga.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. – (DA) Seoses muudatusettepanekuga 6, mis puudutab lõike 23 punkti 3, oleme arvamusel, et kolmanda riigi kodanikule viisa andmise üle peab alati otsustama konkreetne liikmesriik ise. Kui tegu on tööviisaga, peab asjaomases liikmesriigis toimuma töö samadel tingimustel nagu ELi kodanike puhul. Samuti tahaksime täpsemat määratlust fraasile „hooldajatena ja sarnastel kutsealadel”.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Kaubanduspoliitika on praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu arenguriikidele tähtsam kui kunagi varem. Piirkonna eripära arvestades on suurim potentsiaal eksporti tulevikus suurendada kalandusel ning kalandusega seotud tegevusel ja tootmisharudel, tingimusel et kalandusega tegeletakse keskkonda säästvalt.

Kaubandusabi eesmärk on tugevdada arenguriikide suutlikkust saada kasu uutest kaubandusvõimalustest.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise vahepealse partnerluslepingu teemalise resolutsiooni poolt, lähtudes asjaolust, et see on vaid üks samm lähemale läbirääkimistele, mis käsitlevad uut, kõikehõlmavamat partnerluslepingut.

Ühtlasi peab Euroopa Komisjon meeles pidama, et tulevase lepingu üle tuleb läbi rääkida rohkemate riikidega kõnealusest piirkonnast, et see leping ei tekitaks seal lahkhelisid. Lisaks ei tohi lepinguga lubada kolmandate riikide ettevõtetel kasutada ELi tollimaksuvabastust, sest see kahjustab kohalikke majandusharusid, töötajaid ja sissetulekuid.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et partnerlusleping soodustab piirkondlikku lõimumist ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduse kaasamist maailmamajandusse, soodustades ühtlasi ka nende riikide säästvat sotsiaalset ja majandusarengut, mis aitab kaasa vaesuse vähendamisele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kuigi ELiga on sõlminud vahepealsed partnerluslepingud ainult Paapua Uus-Guinea ja Fidži, arvan, et need väärivad meie toetust, sest nii saab Euroopa turg olla kohalikele toodetele avatud ja ühtlasi võimaldab see järk-järgult avada ka nende riikide turu ELi toodetele. Loodan, et kaubandussuhted Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi vahel arenevad ja tihenevad, arvestades ühtlasi erinevate alade eripäraga ja vaeseimate piirkondade erivajadustega. Seetõttu tuleb sellist kaubandussüsteemi kasutada lepingu sõlminud riikide arenguvajadusi arvestades ja neid leevendades. Võimalikus laiahaardelises lepingus ei tohiks kahe silma vahele jääda järgmised resolutsioonis nimetatud tähtsaimad teemad: 1) läbirääkimised intellektuaalomandiõiguste teemal, 2) riigihangete läbipaistvus ja 3) tööviisade andmine.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelisele partnerluse vahelepingule heakskiidu andmisega kaasas olevas resolutsioonis, mille koostaja ma olin, kiidetakse küll vahepealse majanduspartnerluslepingu sõlmimine ainult Fidži ja Paapua Uus-Guineaga heaks, aga väljendatakse veendumust, et täieõiguslik majanduspartnerlusleping tuleb sõlmida kõigi Vaikse ookeani piirkonna 14 saareriigiga. See on tähtis selle piirkonna solidaarsuse, ühtekuuluvuse ja lõimituse seisukohalt.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute eesmärk peab olema soodustada kaubavahetust, säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist. Kuigi praegu on lepingu allkirjastanud ainult Paapua Uus-Guinea ja Fidži, on see tähtis samm selle 14 riigist koosneva piirkonna majanduse ja maailma kaubanduse arengu seisukohalt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Paljude arvamus, et kaubandussuhete edendamine selle piirkonna ja ELi vahel peaks soodustama ja suurendama kaubavahetust, säästvat arengut ja piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist, on väga tähtis osa sellest Euroopa Parlamendi resolutsioonist, mis käsitleb EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud vahepealset partnerluslepingut. Selle vahelepinguga saavutatakse aastatuhande arengueesmärgid.

See koos tõelise piirkondliku turu loomisega on tähtis alus majanduspartnerluse vahelepingu edukaks rakendamiseks ning sama kehtib ka võimaliku kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu kohta. Piirkondlik lõimumine ja koostöö on Vaikse ookeani piirkonna riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks hädavajalikud.

Andsin poolthääle, sest olen veendunud, et majanduspartnerlusleping soodustab nende piirkondade majanduse arengut, ning nõustun resolutsioonis esitatud mureküsimuste käsitlusega ehk sellega, et sellise arenguga peab kaasnema keskkonnahoiu- ja kaasamispoliitika. Lissaboni lepingus kehtestatud pädevuste kohaselt on parlamendi kohus lepingu rakendamisel silma peal hoida.

  Maurice Ponga (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle kiita heaks vaheleping, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Lepinguga näidatakse, et Euroopa Liit hoolib sellest maailmaosast, ja sellega saadetakse kõnealuse piirkonna riikidele jõuline poliitiline sõnum. Mul on selle üle hea meel. Lepingu heakskiitmise otsusega kaasas olev poliitiline resolutsioon annab võimaluse juhtida tähelepanu meie nõuetele. Tahame luua Vaikse ookeani piirkonna riikidega tasakaalus ja õiglased suhted, mis võimaldavad nendel saareriikidel areneda, aga kus on samas ka ELi kodanike huvid kaitstud. Kuigi vaheleping sisaldab konkreetseid sätteid kalatoodete päritolureeglite kohta, oli selle erandi käsitlemine vajalik. Selleks et erand, mis peaks võimaldama luua töökohti ja rikkust, oleks kohalikele tõeliselt kasulik ega kahjustaks ELi kalatöötlemist ja -konserveerimist, oli vaja kiiresti hinnata selle erandi mõju ja vajaduse korral see kaotada. On olemas tagatised, et leping on õiglane ja et vajaduse korral võetakse meetmeid kaitsmaks meie huve.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud vahepealset partnerluslepingut käsitleva resolutsiooni poolt lootuses, et see leping, mis piirdub praegu ainult kahe riigi – Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga, on ettevalmistus kõikehõlmavama lepingu sõlmimiseks. Sellise lepingu abil saaks kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega edendada Vaikse ookeani piirkonnas säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut, vähendada vaesust ning parandada piirkondlikku lõimumist ja koostööd.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Paapua Uus-Guinea, Fidži ja Euroopa Ühendus parafeerisid vahepealse partnerluslepingu 14. detsembril 2007.

Need olid ainsad Vaikse ookeani piirkonna riigid, kes selle lepingu sõlmisid, sest nad tegutsesid kõige rohkem Euroopa Liiduga kaubandussuhete säilitamise nimel ning peamiselt sellepärast, et nad tahtsid kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust. Lepingust peaks tõusma neile riikidele lisakasu, kuna on kehtestatud uus õigusnorm tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu kohta.

Parem pääs ELi turule loob nende jaoks ka paremad investeerimisvõimalused, mis on kasulik ka tööhõive seisukohast. Majanduspartnerluslepinguga kavatsetakse järgmise sammuna luua ajutine komisjon, kes peab kontrollima regulaarselt lepingu täitmist ning mõju kohalikule ühiskonnale ja majandusele.

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Resolutsioonis on selgitatud parlamendi mureküsimusi seoses majanduspartnerluse vahelepinguga. Selles juhitakse tähelepanu lepingu eesmärkidele (areng ning ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste kaubandussidemete tugevdamine) ja toonitatakse töödeldud kalatoodete suhtes kohaldatavates päritolueeskirjades tehtava erandi tõttu tekkinud probleeme. Sellepärast hääletasingi selle resolutsiooni poolt ja toetasin roheliste esitatud muudatusettepanekuid, mis ühtivad täielikult meie mureküsimustega. Ootan, et Euroopa Komisjon esitaks meile lepingus sätestatud mõjuhinnangu, ja hoian lõpliku partnerluslepingu üle toimuvatel läbirääkimistel hoolega silma peal.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda majanduspartnerluse vahelepingut, mis sõlmitakse Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga, sest tihedad sidemed Vaikse ookeani piirkonna eksportijariikidega on tähtsad. Vaatamata mõne parlamendiliikme kõhklustele arvan, et peame soodustama tihedamat koostööd nende riikidega, sest nii saab EL jälgida tuunikala ja teiste kalaliikide püügimahte ja konserveerimist Paapua Uus-Guineas. See majandusharu on selles vaesunud riigis loonud kohalikele elanikele sadu töökohti.

Soovitus: David Martin (A7-0365/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et see aitab luua Fidži ja Paapua Uus-Guineaga uue kaubanduskorra, mis on kookõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega. Kaubavahetust käsitlevad majanduspartnerluse vahelepingud on lepingud, millega tahetakse vältida kaubanduse hääbumist Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning Euroopa vahel. Kuigi vahelepinguid võib pidada protsessi esimeseks etapiks, on need õiguslikus mõttes täiesti iseseisvad rahvusvahelised lepingud, mis ei pruugi viia täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseni. Mul on hea meel soovituste üle, milles käsitletakse lõplike lepingute sõlmimist, nende lepingute rahastamiseks mõeldud vahendite võimalikku päritolu ELis, sest need ei tohiks tulla Euroopa Arengufondist, vajadust luua parlamendikomisjon, kes teostab lepingu täitmise üle järelevalvet, ja läbivaatamisklauslit, kus on ette nähtud üleilmne mõju hindamine kolme kuni viie aasta jooksul.

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. – (NL) Majanduspartnerluslepingud peaksid soodustama kaubandust ELi ning Paapua Uus-Guinea ja Fidži vahel, arengut, säästvat majanduskasvu ja vaesuse vähenemist. Nende riikide arengu jaoks on määrava tähtsusega piirkondlik lõimumine. Sellepärast peaks komisjon selgitama, kuidas need vahelepingud sellele kaasa aitavad. Peame selle piirkonna riikidega sõlmima lõpliku lepingu. Päritolureeglite leevendamine on Paapua Uus-Guineale suurepärane võimalus oma majanduse edendamiseks.

Siiski on oluline, et tagaksime, et vaeseimaid riike ei kasutata lihtsalt transiidiriigina selliste teistest riikidest pärit toodete edastamiseks, mille suhtes sellist erikorda ei kohaldata. Kohaliku majanduse huvid on siinkohal kõige tähtsamad. Komisjon peaks jälgima lepingu täitmist ja võtma sobivaid meetmeid, kui mõjuhinnangus tuvastatakse tõsiseid turumoonutusi.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Selle lepinguga antakse Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit toodetele eelistingimused pääsuks ELi turule. Pooldan selle piirkonna arendamist, aga mulle on vastuvõetamatu erandi lubamine seoses töödeldud kalatoodete suhtes kohaldatavate päritolureeglitega. Selline erand loob ju ELi konservitööstuse jaoks ebaõiglase konkurentsi ja ei ole tegelikult kasulik ka kohalikule elanikkonnale.

Lisaks on Paapua Uus-Guineast pärineva tuunikala import viimase kahe aastaga kahekordistunud ja on põhjust karta, et see suundumus süveneb. Kalanduskomisjoni aseesimehena otsustasin hääletada selle lepingu vastu, sest selles eiratakse kalanduskomisjoni otsust, mille kohaselt tuleks töödeldud kalatoodete puhul kaotada päritolureeglitest tehtav erand vahepealse partnerluslepingu üle toimunud läbirääkimiste lõpuks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata sellele, et majanduspartnerluse vahelepingutega on nõustunud vähe riike, näitavad sellised lepingud ELi soovi toetada Vaikse ookeani piirkonna riikide arengut enama kui pelga abiga ja tugevdada sealset majandust, mille tulemusena loodetakse suurendada uute ettevõtete ja töökohtade teket ning inimeste ja kaupade liikumist. Kuigi põhimõtteliselt olen ma sellise vahendiga nõus, ei saa ma eirata kõhklust seoses majanduspartnerluslepingu mõjuga kalandusele. Seetõttu tahaksin, et komisjon käsitleks seda teemat eriti põhjalikult, ning pean õigustatuks raportööri nõuet, et komisjon esitaks parlamendile aruande Vaikse ookeani piirkonna kalanduse ja sealsete kalavarude haldamise kohta.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun nõukogu otsuse eelnõuga majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja kahe Vaikse ookeani piirkonna riigi – Paapua Uus-Guinea ja Fidži – vahel järgmistel põhjustel: 1) need riigid on piirkonna suurima majandusega ning on varem juba sõlminud majanduspartnerluslepingud ELiga; 2) vaatamata sellise partnerluse piirkonna teistele riikidele laiendamisest saadavale võimalikule kasule ei ole seda olnud võimalik teha; 3) see on vaheleping, mida parlament peab uuesti hindama, kui tahame selle kõikehõlmavaks muuta; 4) Fidži on ELile andnud lubaduse pidada rohkem lugu inimõigustest ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest; 5) vaatamata selle piirkonna kodanikuühiskonna esindajate ja poliitikute kriitikale võib see partnerlus kaasa aidata nende riikide strateegilisele arengule.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme kaua kritiseerinud majanduspartnerluslepingute sõlmimist Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega. Vaatamata nende lepingute otstarbele ja esitlemise retoorikale on nende sisuline eesmärk vabakaubandus koos kõigi sellega seotud väga kahjulike tagajärgedega. Hiljutisel AKV–ELi parlamentaarsel assambleel, mis toimus 2010. aasta detsembris, väljendas AKV riikide nõukogu muret selle pärast, et Euroopa Komisjon ei arvesta nende vastuseisuga küsimustes, mis on seotud nende riikide majanduse kaitsmisega. Samuti esineb vastuolu komisjoni paljukiidetud paindlikkuse ja tehnilistel läbirääkimistel võetud jäikade seisukohtade vahel. Fidži ja Paapua Uus-Guineaga sõlmitud majanduspartnerluse vahelepingutega seoses on Vaike ookeani piirkonna ühiskondlikud ja poliitilised organisatsioonid ELi palju kritiseerinud sellepärast, et ta on avaldanud neile riikidele lepingu sõlmimiseks survet, hirmutades neid ELi turule soodustingimustel pääsust ilmajäämisega. Kriitikud on rääkinud ka sellest, et Vaikse ookeani riikide vahel on solidaarsus pärast lepingu sõlmimist märkimisväärselt vähenenud, tekitades nii lahkhelisid, mis on viinud teatavate piirkondlike rühmade lagunemiseni vahelepingute sõlmimiseks avaldatava surve tõttu.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Ei ole midagi tähtsamat kui laste tervis ning laste õiguste ja heaolu kaitsmine. Lastel peab olema ka õigus pereelule ja nad ei tohiks elada kaua lastekodus.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) ELi ja Vaikse ookeani riikide vahel sõlmitava lepinguga kehtestatakse Paapua Uus-Guineale üldine erand kalatoodete (eelkõige tuunikala) päritolu suhtes kohaldatavates reeglites. See säte tähendab seda, et sellest riigist saabunud kaupa võib lugeda Paapua omaks ning seetõttu tollimaksust ja kvootidest vabastatuks ka siis, kui kalurid, püügikohad ja konservitootjad ei ole Paapuast pärit.

Kasu saavad sellest Hiina, Austraalia, Tai ja teiste riikide kalurid, kes lossivad oma püügi Paapua sadamates. Samuti nende riikide kalakonservitehased, kes tegutsevad Paapua Uus-Guineas, aga annavad kahtlastel tingimustel tööd välismaalastele. Selle ebaõiglase ja ebaseadusliku konkurentsi tagajärjed on selgelt kõige rängemad Euroopa, eelkõige Prantsusmaa kalandussektori jaoks.

Euroopa Liidus suurenes ajavahemikul 2008–2009 Paapua Uus-Guineast pärineva tuunikala import 76%; ainuüksi Prantsusmaal ulatus kasv samas ajavahemikus 1500 protsendini. Selle erandi kahjulik sotsiaalne ja majanduslik mõju on hästi teada ning hirm selle piirkonna kalavarude pärast on täiesti õigustatud. Sellepärast hääletasin ma selle lepingu vastu.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Vaikse ookeani riigid moodustavad ainulaadse ala, mis koosneb peamiselt saareriikidest, kus elab palju erinevaid rahvusi ja mille kultuur on Euroopa omast väga erinev. Neil on vaja teistsuguseid poliitilisi ja majanduslikke prioriteete. Nendega lepingu sõlmimisega tahame soodustada kaupade ja teenuste vaba liikumist, mis peaks olema mõlema poole kaubandusele kasulik. Peame siiski hoolt kandma ka selle eest, et turu liberaliseerimise poole püüeldes ei nähtaks meid ainult vaheletungijana, kes tahab kindlustada loodusvarade kättesaadavuse ja kahjustab selle käigus solidaarsust, nagu kriitikud seda ette kujutavad. Sõlmigem need lepingud, avagem turud ja edendagem konkurentsivõimet, aga juhtigu meie tegusid alati terve mõistus ja vastastikune kasu, eelkõige siis, kui abistame selliseid piirkondi nagu Vaikse ookeani piirkonna riigid, mida tabavad sageli loodusõnnetused.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Ühenduse ja AKV riikide – nimelt Paapua Uus-Guinea ja Fidži – vahelist vahepealset partnerluslepingut tuleb käsitleda sammuna kõikehõlmava lepingu suunas. Vahepealses partnerluslepingus käsitletakse kõiki olulisi kaubanduslepingu valdkondi, aga sellesse võidakse hõlmata ka intellektuaalomandiõigused ja riigihanked. Toetan lepingut, aga ühtlasi tean väga hästi, milline võib olla selle mõju ELi kalandusele. Seetõttu loodan, et komisjon viib läbi mõju hindamise, mida parlament nõuab oma vastu võetud resolutsiooni lõikes 15.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Parlamendis täna vastu võetud algatusega on loodud leping, mis kahtlemata parandab kaubandussidemeid Euroopa Liidu ja mõne Vaikse ookeani piirkonna riigi vahel. Täpsemalt on vahepealne partnerlusleping sõlmitud Paapua Uus-Guineaga ja Fidžiga, kes loodavad kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust. Minu arvates soodustab see arengut ja rikkust. Päritolureeglite tõttu loob see nende piirkondade kalanduse ja ekspordisektori jaoks tõelist lisandväärtust. Samuti tuleb rõhutada, et lepingul võib olla suur mõju suhetele teiste Vaikse ookeani piirkonna riikidega, sealhulgas Austraalia ja Uus-Meremaaga.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et minu soovitus nõustuda ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vahelepinguga sai parlamendi enamuse toetuse. Paapua Uus-Guinea, Fidži ja Euroopa Ühendus parafeerisid vahelepingu 14. detsembril 2007. Nimetatud kaks riiki olid sel ajal Vaikse ookeani piirkonnast ainsad, kes lepingu sõlmisid – teised Vaikse ookeani piirkondliku rühma liikmed, kelle kaubavahetuse maht ELiga oli väiksem, otsustasid seda mitte teha. Fidži ja Paapua Uus-Guinea sõlmisid lepingu peamiselt lootuses kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust, mis oleksid üldise soodustuste süsteemi all tugevasti kannatada saanud. Vaheleping hõlmab päritolureegleid ja turulepääsu küsimusi. Päritolureeglite puhul hõlmab leping reegleid, mis on seotud kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega, ning see loob investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Turulepääsu osas võimaldaks leping tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu turgudele, mis pakuks investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Kaubandus- ja arenguküsimusi tuleb käsitleda laiemas piirkondlikus raamistikus.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) ELi ning Paapua Uus-Guinea ja Fidži vahel sõlmitud vahepealne partnerlusleping on häbiväärse surveavaldamise tulemus. Lepingus on sätestatud, et järkjärgult kaotatakse tollimaksud ulatuses, mis on nende riikide jaoks jätkusuutmatu, samuti kaotatakse ekspordi ja impordi koguselised piirangud ning Paapua Uus-Guineasse ja kõik Fidžile eksporditava põllumajandustoodangu suhtes kohaldatavad toetused. Selles on kirjas ka läbivaatamisklausel kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle toimuvate läbirääkimiste eduka lõpuleviimise puhuks. Need lepingud on veel üks tõestus Euroopa Liidu uuskolonialismist. Seetõttu hääletasin vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute eesmärk peab olema soodustada kaubavahetust, säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist. Kuigi praegu on lepingu allkirjastanud ainult Paapua Uus-Guinea ja Fidži, on see tähtis samm selle 14 riigist koosneva piirkonna majanduse ja maailma kaubanduse arengu seisukohalt. See on esimene samm selles suunas, et laiendada seda lepingut teistele kõnealuse piirkonna riikidele ning edendada nende riikide majandust ja elanikkonna heaolu.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitava vahepealse partnerluslepingu poolt, sest pean Euroopa jaoks oluliseks sõlmida kaubanduspartnerluslepingud kolmandate riikidega, kes suudavad eksportida tooteid, mida Euroopa riikidel on raske kätte saada. Rahvusvahelise kaubanduse arenguga kaasnevad loogiliselt kokkulepped, mis soodustavad kaubandust ja muudavad kaubandusvõrgu ligipääsetavamaks. Läbirääkimised uute majanduspartnerluslepingute üle eesmärgiga edendada AKV riikide piirkondlikku lõimumist algasid 2002. aastal. Kõnealuses lepingus käsitletakse päritolureegleid, mis on seotud kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega, ning sellega luuakse investeerimis- ja tööhõivevõimalusi ning parandatakse turulepääsu, sealhulgas tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu, mis loob investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Vahelepinguga on kaasnenud ka loobumine poliitilisest mänguruumist valitsuste reguleerivate volituste loovutamise kaudu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise partnerluslepingu sõlmist käsitleva soovituse poolt järgmistel põhjustel. Fidži ja Paapua Uus-Guinea otsustasid sõlmida selle lepingu peamiselt lootuses kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust. Vahelepingus käsitletakse kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega seotud päritolueeskirju ning kehtestatakse erandid, mis võivad küll kahjustada ELi mõne tööstusharu konkurentsivõimet. Tuunikala konserveerimise sektoriga seoses on Paapua Uus-Guineale antud erand teinud riigist tõelise sõlmpunkti, kus töödeldakse suures koguses mis tahes päritolu (Filipiinidelt, Taist, Hiinast, USAst, Austraaliast jne) tuunikala. Tuunikala lossitakse Paapua Uus-Guinea sadamates, kus seda töödeldakse tehastes, mille asjaomaste riikide ettevõtjad on sinna kiirkorras rajanud ainsa eesmärgiga: saada kasu täielikust tollimaksuvabastusest, mida EL vahelepingu alusel pakub. See on kahjustanud ELi konservitööstust, mis on kaevanud ebaõiglase konkurentsi üle.

Sellepärast ühinen raportööri nõudega, et parlamendile tuleb esitada aruanne Vaikse ookeani piirkonna riikide kalanduse eripära kohta, et hinnata nende meetmete võimalikku tegelikku mõju ELi turule.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel algasid läbirääkimised uute majanduspartnerluslepingute üle 2002. aastal, et asendada seni kehtinud ühepoolne süsteem, mille puhul olid AKV riigid kaubanduse vallas eelisolukorras.

Kuna erihuvid olid iga riigiga eraldi toimuvate läbirääkimiste teema ja lepingute kohe sõlmimine ei olnud tõenäoline, otsustati sõlmida majanduspartnerluse vahelepingud kaubavahetuse kohta 2007. aasta lõpuks. Lepingutega taheti vältida kaubandussidemete katkemist ja need ei pruugi viia kõikehõlmavate majanduspartnerluslepinguteni.

Vaikse ookeani piirkonnas sõlmisid sellise lepingu ainult Fidži ja Paapua Uus-Guinea. Lepingus käsitletakse päritolureegleid, mis on seotud kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega, ning sellega luuakse investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Euroopa Komisjon loodab sõlmida kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu kogu Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga. Vastavad kõnelused on praegu käimas.

Minu arvates on asjakohane toetada nõukogu vahepealset partnerluslepingut toetavat seisukohta, sest pean ressursside tagamist üheks esmatähtsaks küsimuseks, eriti kui arvestada nende kasinust ja keskkonna seisukorra halvenemist. Samuti on vaja kümnendivanused lepingud AKV riikidega säilitada, mis siis, et teisel kujul.

  Maurice Ponga (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle kiita heaks vaheleping, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Lepinguga näidatakse, et Euroopa Liit hoolib sellest maailmaosast, ja sellega saadetakse kõnealuse piirkonna riikidele jõuline poliitiline sõnum. Mul on selle üle hea meel. Lepingu heakskiitmise otsusega kaasas olev poliitiline resolutsioon annab võimaluse juhtida tähelepanu meie nõuetele. Tahame luua Vaikse ookeani piirkonna riikidega tasakaalus ja õiglased suhted, mis võimaldavad nendel saareriikidel areneda, aga kus on samas ka ELi kodanike huvid kaitstud. Kuigi vaheleping sisaldab konkreetseid sätteid kalatoodete päritolureeglite kohta, oli selle erandi käsitlemine vajalik.

Selleks et erand, mis peaks võimaldama luua töökohti ja rikkust, oleks kohalikele tõeliselt kasulik ega kahjustaks ELi kalatöötlemist ja -konserveerimist, oli vaja kiiresti hinnata selle erandi mõju ja vajaduse korral see kaotada. On olemas tagatised, et leping on õiglane ja et vajaduse korral võetakse meetmeid kaitsmaks meie huve.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi vaheliste kaubandussuhete edendamine soodustaks kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega selle piirkonna säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut, vähendaks vaesust ning parandaks piirkondlikku lõimumist ja koostööd. Olen siiski sarnaselt raportööriga mures päritolureeglitest tehtavate erandite pärast ning nende kahjuliku mõju pärast ELi kalatöötlemis- ja -konserveerimise sektorile, mida komisjon peaks piisavalt hindama.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Rohelised säilitavad oma kaua kestnud vastuseisu majanduspartnerluslepingutele AKV riikidega ning ei näe kahe Vaikse ookeani piirkonna riigiga sõlmitava majanduspartnerluse vahelepingu lisandväärtust.

Konkreetsel juhul kardavad rohelised selle Vaikses ookeanis laiali pillutatud piirkonna suuremat killustumist ELiga sõlmitud majanduspartnerluse vahelepingutes lubatud kaubanduse soodustingimuste tagajärjena. Lisaks on ennustatav tavaekspordi – peamiselt toormaterjalide, nagu vask, suhkur, kuivatatud kookos, kala ja palmiõli (agrokütus!) – piiramatu kasv täielikult vastuolus säästva arengu vajadustega. Seetõttu toetasid rohelised Vaikse ookeani piirkonna riikide kaubandusministrite (rahuldamata jäänud) soovi vaadata läbi majanduspartnerluse vahelepingute kõige tähtsamad osad, eelkõige fraasi „olulisel määral kogu kaupade” määratlus, ekspordimaksude kasutamise keeld ja nõrga, alles tekkiva majandusharu kaitsemeetmed ning enamsoodustusrežiimi säte.

Üleilmseid hankeid arvestades olnuks teine võimalus piirduda selle sätte rakendamisel 200 miili pikkuse majandusvööndiga, mitte hõlmata kõiki püügikohti. Ja lõpetuseks: Fidži riigivõim ei ole demokraatlik. Meie variraportöör José Bové esitas sellega seoses 11 muudatusettepanekut.

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga antakse Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit toodetele eelistingimused pääsuks ELi turule. Pooldan selle piirkonna arengut, aga minu jaoks on töödeldud kalatoodete puhul tehtav erand päritolureeglitest vastuvõetamatu, sest tollimaksust vabastatakse neis riikides töödeldud, aga mitte sealt püütud kalast valmistatud tooted. Selline erand ajendab troopikameres kala püüdma, mõtlemata sealjuures kalavarude jätkusuutlikkusele. Seni kuni kaubanduse eelistingimusi ei kohaldata ainult seoses Paapua Uus-Guinea püügitsoonidega, on raske jälgida püütud kala päritolu. See on vastuolus Euroopa Liidu võetud kohustusega peatada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük. Samuti teeb mulle muret sellest piirkonnast ELi imporditavate toodete jälgitavus. Tahtsin oma vastuhäälega näidata vastumeelsust sellise sätte suhtes, mida ei tohiks tulevikus enam olla üheski kaubanduslepingus.

Resolutsiooni ettepanek: (RC-B7-0029/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles käsitletakse rahvusvahelist lapsendamist Euroopa Liidus ja mille eesmärk on iga lapse heaolu ning milles tunnistatakse orbude ja hüljatud laste õigust elada peres ja olla kaitstud. Olen nõus üleskutsetega uurida võimalusi selleks, et luua kooskõlastatud strateegia rahvusvahelise lapsendamisega seotud meetmete jaoks, võttes arvesse rahvusvahelisi konventsioone, kuid tuleb rõhutada seda, et lapse huve arvestades tuleks võimaluse korral eelistada lapse adopteerimist tema päritolumaal.

Väga tähtis on töötada välja raamistik, millega tagatakse läbipaistvus, ja kooskõlastada tegevus nii, et välditakse lastega kaubitsemist ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil. Ühtlasi peame täiustama, tõhustama ja soodustama rahvusvahelist lapsendamist ning kaotama tarbetu bürokraatia, tagades samal ajal ka kolmandatest riikidest pärit laste õiguste kaitsmise.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Laste õiguste kaitse, mis on sätestatud Lissaboni lepingus, on Euroopa Liidu üks eesmärke, millele tuleb pärast Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumist pöörata veelgi suuremat tähelepanu. Seega peab Euroopa Liidu poliitika tagama ja rakendama laste õiguse kaitsele ja hoolitsusele, mis on nende heaoluks vajalikud. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest leian, et laste õiguste kaitsmise poliitikat on vaja täiustada. Muret valmistab hüljatud ja hoolekandeasutustesse pandud laste arv, mis on mõnes liikmesriigis väga suur. Samuti on Euroopa Liidus endiselt suur probleem laste õiguste rikkumine, nende vastane vägivald, lastega kaubitsemine, nende prostitutsioonile meelitamine, ebaseaduslik töötamine ja muu ebaseaduslik tegevus. Olen nõus, et riiklike süsteemide toimimist on vaja hinnata ELi tasandil, nii et oleks võimalik selgitada laste õiguste kaitsmise alaseid küsimusi, ning vajaduse korral tuleb võtta meetmeid, mis tagavad mõjusama kaitse kodutute laste jaoks ning annavad neile võimaluse elada peres ja turvalisuses.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest hüljatud laste probleem on Euroopa Liidus pidevalt süvenenud. Vaja on kaitsta rahvusvahelise lapsendamise õigust, et lapsed ei peaks olema sunnitud elama lastekodus. Komisjon peab meile teada andma, milliseid meetmeid on võetud või võetakse ELi kodanike lapsendatavate alaealiste kaitse puhul ELi tasandil. Arvan, et lapsendamine peab toimuma kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonidega.

Komisjon peab meile selgitama, kuidas need menetlused tagavad selle, et lapse huvid on alati kaitstud.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin rahvusvahelist lapsendamist käsitleva ühisresolutsiooni poolt, sest olen kindlalt veendunud, et lapsendamisstrateegiate ja -vahendite kooskõlastamine ELi tasandil mitte ainult ei paranda lapsendamise korda, vaid tagab ka orbude ja hüljatud laste parema kaitse ja nende õiguse perele. Rahvusvaheliste organisatsioonide, ELi institutsioonide ja liikmesriikide koostöö tekitaks olukorra, kus laste vajadusi toetavad neid lapsendanud peredele tagatud teabe-, ettevalmistus- ja tugiteenused. Lõpetuseks arvan, et parem kooskõlastatus tagab lapsendatute jaoks suurema võimaluse, et nende adopteerimine on korrektne ja dokumente tunnistatakse vastastikku, mis tõkestab lastega kauplemise.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Pooldasin resolutsiooni rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus. Laste õiguste kaitse on Euroopa Liidu üks olulisimaid eesmärke. Peame kaitsma iga lapse heaolu ja huve. Praegu kehtib palju konventsioone laste kaitsmise ja vanemlike kohustuste kohta. Euroopa 1967. aasta konventsiooniga alaealiste lapsendamise kohta tahetakse kooskõlastada liikmesriikide õigusnorme seoses lapsendamisega. Kõik liikmesriigid on ühinenud 1993. aasta konventsiooniga riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö kohta (Haagi konventsioon). Kuigi lapsendamine kuulub liikmesriikide pädevusalasse, arvan, et on vaja uurida võimalust luua ELi tasandil kooskõlastatud strateegia rahvusvahelise lapsendamisega seotud meetmete jaoks. Sellise strateegia koostamisel tuleb kindlasti arvestada rahvusvaheliste konventsioonidega. Peame püüdma parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid, unustamata, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitse kohta on sätestatud orvuks jäänud või hüljatud lapse õigus perele ja kaitstusele. Näiteks peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid võitlema aktiivselt lastega kaubitsemise vastu ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Rumeenia on Euroopa riik, kus vahetult pärast kommunismi kokkuvarisemist 1990ndatel toimusid kõige suuremad rikkumised seoses rahvusvahelise lapsendamisega. See oli tingitud kogemuste puudumisest, sest riik oli elanud n-ö pimeduses pea pool sajandit, aga selles olid süüdi ka need, kes olid täiesti valmis neid nõrku külgi ära kasutama. Seetõttu kaotas riik silmist peaaegu tuhat last, kes lapsendati riigist väljaspool. Euroopa Liiduga ühinemiseks ettevalmistusi tehes tegi Rumeenia liidu abiga põhjalikke muudatusi lapsendamisalastes õigusaktides, vaatamata tohutule rahvusvahelisele survele mitte võtta nii suure mõjuga meetmeid, nagu seda on näiteks rahvusvahelise lapsendamise lõpetamine. Sellises olukorras ja Rumeenia rahvusvahelise lapsendamise kurbi kogemusi arvestades on täiest arusaadav, et ei taheta nõustuda Euroopa Lapsendusameti loomisega, mille tulemusena tekib ELi lapsendusturg.

Mis tahes rahvusvahelise lapsendamise resolutsiooni eesmärk peab riikide ja lapsendajate huvidest olenemata olema ainult alaealiste turvalisus. Lisaks tuleb minu arvates igasugustest resolutsioonidest ja otsustest sõltumata eelistada igas praeguses ja tulevases õigussüsteemis riigisisest lapsendamist.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus sai minu poolthääle Rumeenia selles valdkonnas saadud kogemuste tõttu. Tõesti on vaja analüüsida kõiki riiklikke lapsendamissüsteeme, et teada saada, millised on nende tugevad ja nõrgad küljed, ning soovitada liikmesriikidele parimat lapsendamistava. Edusammud oleksid korralikud, kui saavutataks olukord, kus rahvusvahelise lapsendamise vahendiga seotud poliitikat ja strateegiat kooskõlastatakse ELi tasandil, et parandada abi sellistes valdkondades nagu teabeteenused, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamine, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemine ja lapsendamisjärgsed teenused, sest orbude ja hüljatud laste õigus perele ja kaitstusele peab saama reaalsuseks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus sai minu poolthääle. Kuigi see on liikmesriikide pädevuses, arvan, et laste õiguste kaitsmine peab olema üks ELi eesmärke. Sellega seoses pooldan vajadust kaaluda võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise vahendi strateegiad ja lapsendamisjärgsed teenused ELi tasandil, pidades meeles, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitsmise kohta on sätestatud hüljatud ja orvuks jäänud alaealiste õigus perele ja kaitstusele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Lapsendamine on eriti tundlik küsimus. Inimväärikuse ja antud juhul alaealise huvide parimaks kaitseks mõeldud erihoolitsuse tõttu on soovitav järgida selleteemalisi rahvusvahelisi konventsioone ning uurida häid tavasid ja jagada kogemusi liikmesriikide vahel. Euroopa Liit saab seda jälgida ja aidata vähendada lastega kaubitsemist, mis puudutab kõige rohkem vaeseimaid riike ja inimesi.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit on alati võidelnud laste õiguste ja huvide parima kaitse eest. Resolutsiooniga tahetakse, et kaalutaks võimalust kooskõlastada ELi tasandil rahvusvahelise lapsendamise strateegiad, et need oleksid kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega ning et parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid, unustamata, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitse kohta on sätestatud orvuks jäänud või hüljatud lapse õigus perele ja kaitstusele. Hääletasin poolt, sest usun, et kuigi lapsendamine kuulub liikmesriikide pädevusalasse, on vaja minimaalset ühtlustamist ELi tasandil, tingimusel et laste huvid on alati kõige paremini kaitstud.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme kõik nõus vajadusega kaitsta laste heaolu ja tagada neile õigused, nagu on sätestatud parlamendi kõnealuses resolutsioonis. Üldsõnalistest väidetest siiski ei piisa: lisaks on vaja tunnistada põhjusi, miks rahvusvahelise lapsendamisega on kaasnenud laste ärakasutamine.

Peamised põhjused, miks lapsed hüljatakse, on vaesus, ebapiisav sotsiaalhoolekandesüsteem, piisava sotsiaaltaristu või piisavate avalike teenuste puudumine, samuti konfliktid ja sõjategevus.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Süveneva laste hülgamise probleemi lahendamiseks peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid aktiivsemalt täiustama rahvusvahelise lapsendamise vahendeid, soodustades ja kooskõlastades rahvusvahelise lapsendamise menetlusi ELi tasandil, ohustamata sealjuures kuidagi laste turvalisust ja õigusi ning järgides kõiki rahvusvahelisi laste õiguste kaitse konventsioone. Liit ja liikmesriigid peavad tagama rahvusvahelise lapsendamise juhtude rangema järelevalve, et vältida laste ärakasutamist, väärkohtlemist, röövimist ja nendega kauplemist. Liikmesriigid peavad leidma tasakaalu rangete rahvusvaheliste kaitsemeetmete ja laste õiguste kaitse normide ning bürokraatia vähendamise ja rahvusvahelise lapsendamise lihtsustamise vahel. Lisaks peaks liikmesriikidel olema läbipaistvamad eeskirjad rahvusvahelise lapsendamise jaoks ning nad peaksid hoidma end samuti pidevalt kursis lapsendatud lapse olukorraga uues keskkonnas. Kokkuvõttes tuleb rahvusvahelise lapsendamise puhul alati kõigepealt silmas pidada laste huve, pöörates erilist tähelepanu erivajadustega lastele, et oleks tagatud laste ja perede õiguste kaitse.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Pooldasin seda ühisresolutsiooni, milles lubatakse üheaegselt kaitsta vanemate õigust lapsendada laps teisest liikmesriigist ning kaitsta alaealiste huvisid nii lapsendamise ajal kui ka pärast seda. Rahvusvahelise lapsendamise puhul peakski kehtima erieeskirjade raamistik, mis aitaks hoida ära väärkohtlemist, nagu seda on näiteks lastega kaubitsemine.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Riikide õigussüsteemides käsitletakse lapsendamist ja teisi laste hoolekande küsimusi erinevalt. Kuna aga inimkaubandus ja laste seksuaalne ärakasutamine on sedavõrd rahvusvahelised, võib olla õige käsitleda seda küsimust ELi tasandil. Me ei tohi kunagi unustada asjaolu, et kõige tähtsamad on lapse huvid, ja seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Pooldasin seda tähtsat resolutsiooni rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus, sest laste õiguste kaitse on üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke. Praegu kehtib palju konventsioone laste kaitsmise ja vanemlike kohustuste kohta. Arvan, et oleks vaja kaaluda võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise küsimused ELi tasandil, et parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid. Väga tähtis on luua süsteem, mis tagab läbipaistvuse ja peatab lastega kauplemise lapsendamise eesmärgil. Samuti tahaksin toonitada, et eelkõige tuleb lapsendamist julgustada võimaluse korral lapse päritoluriigis, kuna see on lapsele parim.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel resolutsiooni üle, milles nõutakse, et kaalutaks võimalust kooskõlastada ELi tasandil rahvusvahelise lapsendamise strateegiad, et need oleksid kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega ja et parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid, unustamata, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitse kohta on sätestatud orvuks jäänud või hüljatud lapse õigus perele ja kaitstusele.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hüljatud laste arv on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. See tendents on märgatav kõikides liikmesriikides. Need lapsed, kes on konfliktide ja sotsiaalse tõrjutuse ohvrid ning keda kasutavad ära kuritegelikud võrgustikud, kasutades neid igasuguse otstarbega inimkaubanduses, on puuduliku rahvusvahelise lapsendamise süsteemi ohvrid. Lisaks tuleb märkida, et enamik neist lastest on tüdrukud, kes on lihtne saak prostitutsioonivõrgustikele ja teistele tänapäevase orjapidamise vormidele. Üks asi, mida me saame selle kurva olukorraga ette võtta, on lihtsustada rahvusvahelise lapsendamise korda. Peame koostama rahvusvahelise lapsendamise kohta eraldi õigusakti. Kõikidele lastele tuleb tagada õigus saada lapsendatud.

Kuigi see on praegu veel liikmesriikide kohustus, tuleb siiski toonitada, et laste huvide parim kaitse on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid, mis on sätestatud põhiõiguste hartas. Kuni puudub ELi sellesisuline õigusakt, peaks Euroopa Liit tegema kõik selleks, et sellist lapsendamist lihtsustada, eelkõige lubades tulevastel kuudel vastastikku tunnustada perekonnaseisu dokumente ja lapsendamisotsuseid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lapsendamine on teema, mis on ELi jaoks alati tähtis olnud. Seda tuleb käsitleda suure hoolega. Lapsed on iga ühiskonna tulevik ja seetõttu tuleb neid kohelda suurima väärikusega. Tuleb arvestada sellega, mis on neile parim, mis tähendab, et tuleb järgida asjaomastes rahvusvahelistes konventsioonides nõutut ja soovitatut. Seetõttu on ELi kohus teha kõik võimalik, et kaotada lastega kaubitsemine, mis mõjutab kõige rohkem vaeseimaid riike ja inimesi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Lapsed on meie ühiskonna nõrgim lüli. Nende õiguste kaitsmine ning seejärel nende õiguste austamise tagamine peab olema üks suurimaid prioriteete kogu ELis. Ent lapsed langevad Euroopa Liidus ikkagi inimkaubanduse ja ärakasutamise ohvriks ning seda sageli reguleerimata lapsendamise tulemusena. Kuigi adopteerimine on hea viis selle tagamiseks, et lapsed ei elaks lastekodudes, tuleb kindlasti korraldada range järelevalve, mida teostavad eelkõige rahvusvahelised organisatsioonid, et vältida väärkohtlemist. Jään erapooletuks, sest resolutsioonis ei ole piisavaid meetmeid, mis tagaksid laste kaitse lapsendamisele järgneva ärakasutamise eest.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Lapsendamine on alati väga tundlik teema, mis nõuab erilist tähelepanu, sest otsustatakse laste tuleviku üle. Lapsendamine on sageli hea võimalus selle tagamiseks, et välistatakse hüljatud laste ja orbude õnnetu lapsepõlv lastekodus, kus neid ei armastata ega hoolitseda nende eest, armastust ja hoolt vajavad aga kõik lapsed. Keelata süütutele lastele võimalus olla armastatud vanemate poolt, kes näitavad neile teed läbi elu ja on nende jaoks alati olemas, on julm ja ebaõiglane. Sellepärast hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun kindlalt lapsendamisse kui võimalusse anda lastele – maailma tulevikule – parem elu. Peame looma ELi tasandil kooskõlastatud süsteemi, milles on läbipaistvad ja tulemuslikud menetlused, lapsendamisjärgne tugi ja kontrollisüsteem, mille abil juhendatakse liikmesriikide tegevust. Lapsendamine tähendab anda lapsele parem, turvaline ja lootusrikas tulevik. Sellepärast arvan, et peame kindlasti rakendama konkreetsed selleteemalised õigusaktid, mis aitaksid toime tulla rahvusvaheliste erinevustega.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Toetasin täna ühisresolutsiooni rahvusvahelise lapsendamise kohta ELis, millega tahetakse täiustada liikmesriikidevahelise lapsendamise süsteemi ja kehtestada meetmed, mis tagavad selle, et lapsendamine toimub lapse huvides ja tema põhiõigusi täiel määral kaitstes. Tõstame esile järgmisi resolutsioonis mainitud vajadusi: luua ELi lapsendamisstrateegia, milles on sätestatud eeskirjad kõige vaesematest riikidest kõige arenenumatesse riikidesse lapsendamise jaoks ning mille kohaselt oleks päritoluriigil võimalik jälgida iga teise riiki lapsendatud lapse arengut pädevate riigiasutuste koostatud regulaarsete aruannete kaudu; tõhustada lapsendamismenetlusi ja kaotada bürokraatia; vähendada laste hoolekandeasutustes viibimise aega; eelistada riigisisest lapsendamist ning peatada kuritegelike rühmituste vastutustundetu laste ärakasutamine ja nendega kauplemine lapsendamise eesmärgil.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta ELis sai minu poolthääle. See dokument täidab liidu eesmärgi, milleks on kaitsta laste õigusi ning mis on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 3.

ELi riikide majanduslik areng ei välista ikkagi tõsiseid puudujääke laste õigustest lugupidamisel: täpsemalt ebakindel lapsepõlv ning eelkõige hüljatud ja hoolekandeasutustesse pandud lapsed ja nendevastane vägivald. Teine puudujääk on seotud lastega kauplemisega lapsendamise, prostitutsiooni, ebaseadusliku töö, sundabielu ja tänavatel kerjamise või mis tahes muul ebaseaduslikul eesmärgil, mis kõik on ELis endiselt suur probleem.

See näitab, kui tähtis on see algatus, milles palutakse, et komisjon kaaluks võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise strateegiaid ELi tasandil. Et parandada abi seoses teabeteenuste, taotluste ettevalmistamise ja menetlemise ning lapsendamisjärgsete teenustega, on vaja strateegiat, mis on kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega. Selles tuleb arvestada laste õiguste kaitsega ning tunnistada orvuks jäänud ja hüljatud laste õigust perele ja kaitstusele.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Rahvusvahelise lapsendamise lõpetamine oli Rumeenia jaoks üks tingimus ühinemisel Euroopa Liiduga. Rumeenia otsustas rahvusvahelise lapsendamise keelustada 2001. aastal, pärast seda, kui Euroopa Parlamendis Rumeenia teemat käsitlenud raportöör paruness Emma Nicholson mõistis hukka lastega kauplemise ja kritiseeris Rumeenia riiki oma laste hooletusse jätmise eest. Arvan, et võimaluse korral ja kui see on lapse huvides, tuleks eelistada lapsendamist lapse päritoluriigis, kusjuures alternatiivseks võimaluseks oleks kasuperesse paigutamine või asenduskodu või perekonna leidmine rahvusvahelise lapsendamise kaudu vastavalt asjakohastele riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele konventsioonidele. Lapse hoolekandeasutusse panemist tuleks kasutada ainult ajutise lahendusena. Samuti tuleb ELi tasandil töötada välja metoodiline raamistik lapsendatud laste arengu hindamiseks uues perekonnas. Selleks peaks lapsendajariigi sotsiaaltöötajad koostama regulaarselt lapsendamisjärgseid aruandeid ja esitama need lapse päritoluriigile. Selline süsteem tuleb luua liikmesriikide ja komisjoni tegevuse kooskõlastamise tulemusena koostöös Haagi konverentsi, Euroopa Nõukogu ja lastekaitseorganisatsioonidega, kes püüavad ennetada lastega kauplemist lapsendamise eesmärgil.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Lapsendamine on eriti tundlik teema, mis peaks pälvima ELi liikmesriikide täieliku tähelepanu. Kuigi pärast Haagi lastekaitsekonventsiooni on saavutatud märkimisväärset edu ja tehtud koostööd riikidevahelises lapsendamises, on ELis endiselt probleemiks ebakindel lapsepõlv, laste õiguste rikkumine, lastevastane vägivald ning lastega kauplemine lapsendamise, prostitutsiooni, ebaseadusliku töö, sundabielu ja tänavatel kerjamise või mis tahes muul ebaseaduslikul eesmärgil.

Seetõttu tuleb teha kõik selleks, et kaitsta lapse õigust pereelule. Selleks on vaja kaaluda võimalust kooskõlastada ELi tasandil rahvusvahelise lapsendamise strateegiad, et need oleks kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega ning et parandada teabeteenuseid, rahvusvahelise lapsendamise taotluste ettevalmistamist ja menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE jäi erapooletuks. Resolutsiooni ühisettepanekus asendati fraktsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemusel fraktsiooni PPE koostatud resolutsiooni sobimatud punktid uutega. Ent resolutsiooni koostamise algatasid ikkagi itaallased vastuseks konkreetsele riiklikule vajadusele küsimuses, mis ei kuulu ELi pädevusalasse. Suutsime koostada resolutsiooni, mis on üksnes üleskutse kaaluda võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise strateegiad ELi tasandil, viitamata sealjuures kuidagi konkreetsetele riiklikele probleemidele. Kuna selle teemaga juba õiguskomisjonis ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis tegeletakse, ei olnud sellist resolutsiooni vaja.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni läbiv mõte on lapse õigus kasvada üles eluterves perekeskkonnas, mis soodustab tema tasakaalus arengut. Lastekodulaste arv suureneb Euroopa Liidus jätkuvalt, nagu sageneb ka laste õiguste rikkumine, eelkõige inimkaubandus, ebaseaduslik lapsendamine ja töötamine ning prostitutsioon, mistõttu on tekkinud soov olukorda muuta. Samuti tuleb märkida, et sageneb ka kolmandate riikidega seotud ebaseaduslik rahvusvaheline lapsendamine, mis on vastuolus Haagi konventsioonis sätestatud tingimustega. Laste õiguste sätestamine ELis, mis on kirjas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 ELi ühe eesmärgina ning põhiõiguste harta artiklis 24, sillutab teed poliitika ja strateegia kooskõlastamiseks liikmesriikide vahel, võttes aluseks juba kehtivad rahvusvahelised dokumendid. Arvan, et vaja on kiiremas korras luua ELi tasandi süsteem, mis näitab erinevate asjaomaste riiklike süsteemide toimimist. Rahvusvahelisi organisatsioone kaasav läbipaistev tulemuslik süsteem laste jälgimiseks nii enne kui ka pärast lapsendamist mitte ainult ei edenda laste õigusi, vaid soodustab ka nende tasakaalus kasvatamist.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Uute rändevoogudega muutub hüljatud laste probleem, mida tasapisi lahendati, uuesti suureks.

Peame kindlasti leidma õigusraamistiku, mis hõlmaks lastekaitset ja vanemlikku vastutust, kaotama asjaajamisest tarbetu bürokraatia ning ühtlustama liikmesriikide õigusaktid kooskõlas Lissaboni lepingu ning 1993. aasta konventsiooniga lastekaitse ja koostöö kohta riikidevahelises lapsendamises.

Tahaksin mainida näiteks Saksamaa lapsendamiskorda, mida ei tohiks järgida, eelkõige seda, et lapsendada saavad vanemad, kellest üks on Saksamaa kodanik ja teine mõne teise liikmesriigi kodanik. Õiguslooja lõppeesmärk peab olema muidugi kindlustada lastele õigus kaitstusele ja hoolitsusele, mis on nende heaolu jaoks vajalik, püüdes ühtlasi vältida nende paigutamist lastekodusse.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Rahvusvaheline lapsendamine peab olema lubatud lapse huvides, aga ainult siis, kui koduliikmesriigis on kõik lapsendamisvõimalused ammendatud. Reeglina tuleks laps üles kasvatada riigis, mille kodanik ta on.

Ka minu kodumaal Poolas toimub rahvusvaheline lapsendamine. See puudutab tavaliselt selliseid lapsi, kellel on haiguse tõttu vähe lootust saada lapsendatud Poolas. Näiteks 2006. aastal otsustas 202 välismaist peret hakata hoolitsema 311 Poola kaaskodaniku eest: 214 Poola last said itaallastest vanemad, 25 prantslastest, 22 ameeriklastest, 20 hollandlastest, 15 rootslastest, 7 sakslastest ja 6 šveitslastest vanemad, üks laps sai belglastest ja üks laps kanadalastest vanemad. Lääne-Euroopas vanemateta laste probleemi peaaegu ei esinegi, mistõttu ollakse väga huvitatud võimalusest lapsendada Kesk- ja Ida-Euroopast.

Arvan, et Euroopa Komisjon peab eelkõige 1) teavitama parlamenti sellest, millised meetmed on ELi tasandil võetud ja võetakse selleks, et vältida rahvusvahelise lapsendamise kasutamist lastega kauplemise ettekäändena, ning 2) andma vastuse küsimusele, kuidas komisjon kavatseb vältida laste adopteerimist viimase moe järgimise tõttu. Eurooplased tahavad üha enam lapsendada Aafrika lapsi, sest see on filmistaaride seas populaarne. See ei ole aga piisav ega tõsiselt võetav põhjendus lapsendamiseks.

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0021/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Nõustusin resolutsiooniga Serbia Euroopaga integreerumise kohta. Selles kinnitatakse, et Serbia tulevik on ELis, ning julgustatakse riigi jõupingutusi selle eesmärgi poole liikumisel. Serbia on edukalt reforme ellu viinud, aga Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks on vaja veel üht-teist ära teha. Kosovo teema on väga tähtis. Seetõttu toetan resolutsioonis esitatud üleskutset Serbia valitsusele kaotada Kosovost Serbia paralleelstruktuurid, mis õõnestavad detsentraliseerimist ja takistavad serblaste täielikku lõimumist Kosovo institutsioonidesse.

EL peab andma Serbia valitsusele selgelt märku, et ootame Serbialt konstruktiivset suhtumist Kosovo peatsetesse üldvalimistesse. Nõustun resolutsioonis esitatud arvamusega, et Kosovo serblaste kõrvaletõrjumise vältimiseks on nende osalus valimistel hädavajalik.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt. Euroopa Liidu laienemise aluseks on ELi nõudlike poliitiliste, õiguslike ja tehniliste normide järgimine. Juba 2003. aastal lubati Lääne-Balkani riikidele, et nad võivad Euroopa Liiduga ühineda, kui kehtestatud kriteeriumid on täidetud. Euroopa Liidu eesmärk on tagada Lääne-Balkani riikide pikaajaline stabiilsus ja säästev areng. Kuna selle piirkonna riikide integreerumise kiirus on erinev, peab iga riik andma endast kõik, et viia ellu vajalikud reformid ja võtta vajalikud meetmed, mis tagavad riigi ja kogu piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse. Serbia edusammud on paljudes valdkondades märkimisväärsed ning koostöö Euroopa Liiduga on edukas ja konstruktiivne. ELi viisanõude kaotamine 2009. aastal näitab Serbia kodanikele, et EL suhtub riigis toimuvatesse reformidesse soosivalt. Nõustun resolutsioonis esitatud väitega, et kodanike ja vähemuste õiguste kaitse, meediakanalite mitmekesisuse, kohtute sõltumatuse, vanglate ja paljude teiste valdkondade reformid peavad jätkuma. Õigusriigi põhimõtte järgimine, mis tagab riigi institutsioonide demokraatliku toimimise ning inimõiguste ja vabaduste tulemusliku kaitse, peab jääma Serbia ametivõimude põhiprioriteediks.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu üle toimunud hääletus oli Serbiale julgustav. Loodan, et Euroopa Parlamendi tänane heakskiit kiirendab lepingu ratifitseerimist. Tuleb nentida, et üks probleem, millele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut käsitlevas raportis tähelepanu juhitakse, on Serbia keeldumine tunnistamast Kosovo ametiasutusi ja seal paralleelstruktuuride säilitamine. Rumeenia ei ole Kosovo iseseisvust tunnistanud, kuna see kuulutati välja ühepoolselt ja vastuolus rahvusvahelise õigusega. Serbia on Rumeeniale suurepärane naaber. Meid ühendab sajanditepikkune ajalugu. Rumeenia mõistab ja toetab oma sõpru. Serbia tulevik on selgelt ELis ning riigi koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga peaks näitama Belgradi pühendumust ELi väärtustele, demokraatiale ja inimõigustele.

Serbia peab kindlasti käima ELiga ühinemisel teiste liikmesriikidega sama teed ning teda tuleb sellel teel kohelda teistega võrdselt. Hiljutised sündmused näitavad, et Serbia on mõistnud, mida Euroopa temalt ootab. Edusammud on silmnähtavad, aga EL peab Belgradi lähiajaloo teatavaid tahke käsitlema taktitundeliselt, sest need muserdavad tõsiselt Serbia rahvast.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu aluspõhimõtted on muu hulgas leppimine ja rahumeelne kooseksisteerimine ning samu eesmärke kasutatakse piirkonna rahvaste vaheliste suhete parandamiseks. Sellega seoses arvan, et Serbia tulevik on ELi riikide seas, ja usun, et see riik peab sellesuunalisi jõupingutusi tugevdama.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest mõistan, et Serbial on võimalus saada Balkanimaades julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel otsustavaks tegutsejaks. Serbia tulevik on kahtlemata ELis. Seetõttu arvan, et riik peaks jätkama selle eesmärgi poole pürgimist. Senised edusammud reformide vallas on kiiduväärsed.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Igaüks, kes vaatab Euroopa Liidu kaarti, saab kohe aru, et Lääne-Balkani riikide tulevik on liiduga ühineda. Arvan, et nii ka lõpuks läheb. Serbia tee selles suunas on olnud pärast nõukogude võimu kadumist ja Jugoslaavia lagunemist eriti raske. Agressorina osalemine vennatapusõdades, mis on mõjunud kohutavalt nii naaberriikidele kui ka kogu rahvusvahelisele üldsusele, on jätnud riigile ja selle rahvale sügava jälje. Kosovo eraldumine, mis on endiselt väga vastuoluline teema, on piirkonnas pingeid suurendanud ja endiselt suur oht ebastabiilsuseks. Loodan, et Serbia jääb ELi valikule kindlaks, ning tahan kiita selle rahvast ja juhte sellesuunaliste edusammude eest.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Serbia tulevik on ELis. Sellepärast on mul hea meel Serbia Euroopa Liiduga ühinemise taotluse üle, mis esitati 22. detsembril 2009, ning ministrite nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse üle paluda komisjonil Serbia taotlus läbi vaadata.

Avaldan Serbiale reformide eest kiitust. Rõhutan, et piirkondliku koostöö arendamine on ELi jaoks endiselt prioriteet ning see peab Lääne-Balkani riikides soodustama leppimist, heanaaberlikkust ja tihedamaid suhteid inimeste vahel. Sellepärast kutsun Serbiat üles tegelema asjakohaselt kaasavama piirkondliku koostööga.

Juhiksin teie tähelepanu sellele, et igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on Serbia ELiga ühinemise möödapääsmatu tingimus. Tuleb märkida, et Serbia vastab endiselt kriminaalkohtu abitaotlustele piisavalt. Kutsun Serbia valitsust üles jätkama tihedat koostööd selle kohtuga, sealhulgas edastama kiiresti kõik nõutavad dokumendid ja viima õigel ajal lõpule tagasi saadetud kohtuasjad.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle resolutsiooni vastu. Peamiselt Serbiale esitatud nõuete pärast ja ELi vastuvõetamatu seisukoha pärast Kosovo suhtes. Näiteks palub parlament, et „Serbia valitsus kaotaks Kosovos Serbia paralleelstruktuurid, mis õõnestavad detsentraliseerimisprotsessi ja takistavad Serbia kogukonna täielikku integratsiooni Kosovo asutustega”, ning nõuab, et jätkataks koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Selline surve Serbiale ei ole vastuvõetav. Seda enam, et Kosovo suhtes ei ole samaväärseid meetmeid võetud, kuigi avalikkus on avaldanud muret Kosovo praeguste juhtide elundikaubanduse pärast.

Samuti ei ole vastuvõetav, et parlament avaldab Serbiale survet alustada läbirääkimisi Kosovoga, viitamata enam uutele läbirääkimistele staatuse või lahkulöömise üle.

Euroopa integratsiooniprotsess Serbias tõstab esile midagi, millest me oleme ammu rääkinud. Tänaseks on selge, et NATO ja ELi teiste suurriikide, eelkõige Saksamaa alustatud sõja eesmärk oli Jugoslaavia lammutamine ja selle maa jagamine riikideks, mis kaitseksid ELi suurettevõtete majandushuve.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Resolutsioon Serbia Euroopaga integreerumise kohta ei saanud minu poolthäält. Seda mitte integreerumise enda pärast, vaid teksti ebamäärasuse pärast Kosovo küsimuses.

Mainitakse küll Euroopa Liidu ja Serbia ühisresolutsiooni, mis võeti vastu ÜRO Peaassambleel, aga kordagi ei mainita, et seda ei saa käsitleda Kosovo iseseisvuse ametliku tunnistamisena Serbia poolt ega liidu nende liikmesriikide poolt, kes seda tunnustanud ei ole.

Samuti ei mainita Euroopa Nõukogu väga murettekitavat aruannet serblastest vangidelt võetud elunditega kaubitsemise kohta Kosovo Vabastusarmee poolt, mis seab kahtluse alla Kosovo praeguse peaministri. Samal ajal on aga kahe hiljuti tabatud serblasest tagaotsitava üleandmine rahvusvahelisele kriminaalkohtule möödapääsmatu tingimus Serbia ühinemiseks ELiga.

Nagu erinevates Jugoslaavia lagunemiseni viinud sõdadeski, omistatakse kurjust ainult ühele poolele ja kahetsust nõutakse vaid ühelt osapoolelt. Pikemas perspektiivis muutub see keeruliseks, kuigi Euroopa Liidust pimestatud Serbia valitsus näib sellega liitumislootuses nõustuvat.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Serbia liikumine ELiga ühinemise poole on teretulnud ning loodetavasti tugevdab see selles piirkonnas rahu ja heaolu. Parlamendi resolutsioonis nõutakse vähemuskultuuridest ja -keeltest lugupidamist, mis on Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks väga tähtsad.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) EÜ ja Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustus 1. veebruaril 2010. Vaatamata sellele, et möödas on 11 kuud, ei ole kõik ELi liikmesriigid seda lepingut veel ratifitseerinud. Selle resolutsiooni ettepanekuga tahtis Euroopa Parlament esiteks rõhutada Serbia tähtsust Euroopa Liidus ning teiseks kiita heaks Serbia valitsuse poolt viimastel aastatel tehtud sotsiaalsed ja poliitilised muudatused. Samuti taheti juhtida tähelepanu sellele, mida riik peab veel ära tegema, et täita Euroopa Liidu nõudeid seoses demokraatia, vabaduse ning õiglase ja säästva poliitika vastuvõtmisega. Arvan, et Serbia ühinemine ELiga on märkimisväärne samm edasi nii ELi kui ka Serbia Vabariigi jaoks. Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest arvan, et see riik suudab peagi ületada kõik suured takistused, mis on nii kaua nende kahe poole vahel olnud.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pooldasin resolutsiooni, milles märgitakse ära Serbia edusammud reformide vallas ning nõukogu hiljutine palve komisjonile koostada arvamus, mis käsitleb Serbia taotlust ELi liikmeks saamise kohta. Sellegipoolest juhitakse resolutsioonis õigustatult tähelepanu sellele, et igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, kaasa arvatud kahe viimase põgeniku Haagi toomine, on Serbia ELiga ühinemise möödapääsmatu tingimus.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletan selle teksti vastu solidaarsusest serblastega. Lisada Rahvusvahelise Valuutafondi poolt 2009. aasta jaanuaris kehtestatud kokkuhoiuprogrammidest tingitud sotsiaalkulude suurele vähendamisele kohustus täita Kopenhaageni majanduskriteeriume on sotsiaalne kuritegu, mille toetamisest ma keeldun. Rääkimata veel sellest, et tekstis eirati mitu korda Serbia õigust keelduda suhtlemast separatistliku Kosovo ringkonna esindajatega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Oleme kõik ühel meelel, et Lääne-Balkani riigid saavad ELi osaks. See juhtub õige pea.

Serbia on üks neist riikidest. See on riik, mille tee on pärast nõukogude võimu lõppu ja Jugoslaavia lagunemist olnud raske. Lisaks on osalemine vennatapusõdades, mis on mõjunud kohutavalt nii naaberriikidele kui ka kogu rahvusvahelisele üldsusele, teinud sellele riigile ja rahvale palju kahju. Nn Kosovo sõda, mis on endiselt lahenduseta ja kogu maailmas väga vaieldav, aitas samuti kaasa rahu puudumisele selles piirkonnas.

Seetõttu on Serbia liikumine ELi poole soovitav. Tahaksin kasutada võimalust ja avaldada Serbia juhtidele ja rahvale kiitust tehtud jõupingutuste ja edusammude eest.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon Serbia integreerumise kohta Euroopaga sai minu poolthääle, sest piirkondliku koostöö arendamine on ELi jaoks endiselt prioriteet ning see peab Lääne-Balkani riikides soodustama leppimise ja heanaaberlikkuse poliitika elluviimist. Kuna riigist võib saada tähtis tegur selles piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel, on Serbia tulevik tihedalt seotud Euroopa Liidu omaga. Seetõttu peab ta ELi täieõiguslikuks liikmeks saamise nimel kõigest väest pingutama. ELi kandidaatriigiks saamiseks ja ELiga läbirääkimiste alustamiseks peab Serbia alustama läbirääkimisi Kosovoga, suhtuma konstruktiivselt Kosovo peatsetesse üldvalimistesse ja tegema kõik selleks, et Kosovo serblased ei jääks tõrjutuks. Olen nõus ettepanekuga, et kandidaatriigi staatus tuleks Serbiale anda ainult siis, kui ta on hakanud tegema täielikult koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Lisaks peab Serbia käimasolevad reformid lõpule viima ja läbi viima ka uusi reforme. Serbia ametivõimud peavad tegema kõik selle tagamiseks, et riigis järgitaks nõuetekohaselt õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid, ning jälgima, et korruptsioon väheneks Serbias pidevalt ja oma ametikohta kuritarvitavad inimesed saaksid karmi karistuse.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon Serbia ELiga integreerumise kohta väärib toetust järgmistel põhjustel.

2003. aasta juunis Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul lubati kõigile Lääne-Balkani riikidele, et nad saavad Euroopa Liiduga ühineda, kui on täitnud kehtestatud liitumiskriteeriumid. Lääne-Balkani riikide ELiga integreerumise tempo on individuaalne ja sõltub nende saavutustest, eelkõige nende otsustavast tegutsemisest, et täita kõik nõuded ja kohustused, viia läbi kõik reformid ning võtta ELi liikmeks saamiseks vajalikud meetmed.

Serbia roll piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagajana on otsustav. Sellepärast kinnitatakse resolutsioonis veel kord, et Serbia tulevik on ELis, ning ergutatakse riiki selle eesmärgi nimel edasi pingutama. Selles kiidetakse Serbiat reformidega seotud edusammude eest ning väljendatakse heameelt nõukogu 14. juuni 2010. aasta otsuse üle alustada Serbiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimismenetlust ja selle üle, et 10 liikmesriiki on lepingu juba ratifitseerinud.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles kinnitatakse taas, et Serbia tulevik on ELis, tõstetakse esile elluviidud reformidega saavutatud edu ning julgustatakse riiki jätkama tegutsemist ELi liikmesuse saavutamiseks vajalike nõuete ja kriteeriumide täitmise nimel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioon andis oma poolthääled, sest 17st esitatud muudatusettepanekust 16 kiideti heaks või kaasati raportööri koostatud kompromissmuudatusettepanekutesse, kaasa arvatud muudatusettepanek, millega soovitakse siduda kandidaatriigiks saamine tihedama koostööga endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Ülejäänud muudatusettepanekud käsitlesid Kosovot, soolist võrdõiguslikkust, vähemuste õigusi, kodanikuühiskonda, ühistransporti, keskkonda ja suhteid Bosniaga.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle raportiga vähendatakse kaubandustõkkeid Euroopa Liidu ja Serbia vahel ning see on samm edasi selle Balkanimaa liiduga ühinemise suunas.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping sõlmiti 2008. aastal, aga selle on seni ratifitseerinud ainult 12 liikmesriiki, kaasa arvatud Itaalia. Igatahes peab täna saavutatud tähtis eesmärk olema uus alguspunkt Serbia jaoks, kes esitas oma taotluse 2009. aasta detsembris. Riik peab siiski jätkama igakülgset koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, sest see on alati olnud hädavajalik ühinemistingimus.

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. – (HU) Serbias on suuri puudujääke inimõigustest lugupidamisel. Ungari kodanikke peetakse teisejärgulisteks ja politsei vägivald on sagedane. Temerini poistega juhtunut ei ole endiselt uuritud. Kuni eelnimetatud valdkondades ei ole märkimisväärset edu saavutatud, ei saa ma Serbia lõimumist ELiga toetada. Lisaks arvan, et Vojvodinale, kus on alati elanud ungarlased, tuleks kindlasti anda täielik territoriaalne autonoomia.

Soovitus: Jelko Kacin (A7-0362/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse nõukogu ja komisjoni vaheotsust (15191/2007) ning Euroopa Liidu ja Serbia vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, olen lepingu sõlmimisega nõus.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt ja see ei ole esimene kord, kui ma põhjendan oma valikut isiklike põhjustega. Lääne-Balkani riigid ja Serbia on midagi enamat kui pelgalt piirkond, mis on Euroopa Liidule strateegiliselt huvipakkuv. Samuti ei ole ainult nii, et selle piirkonna inimesed vajavad meid, vaid meie kõik vajame ka neid. EL on Serbia peamine kaubanduspartner ja see ütleb väga palju. Serbia on Euroopas ainulaadses olukorras, sest see on riik, kus on kõige enam pagulasi ja ümberasustatud isikuid. Olen kindlalt veendunud, et Serbia liiduga integreerimise kiirendamine on kasulik kogu Lääne-Balkani piirkonnale.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Resolutsioon Serbia integratsiooni kohta sai minu poolthääle. Üks tähtis põhjus selleks on see, et Serbiast võib saada oluline toimija selles piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamisel. Konstruktiivne piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on aga stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis väga määravad. Kõik need on väga tähtsad tegurid Lääne-Balkani riikide muutmisel piirkonnaks, kus valitseb pikaajaline stabiilsus ja toimub säästev areng.

Serbia integratsiooni ELiga soodustab ka reformidega saavutatud edu. Serbia jõupingutused kaitsta vähemusi on kiiduväärsed, kuigi teabe ja hariduse kättesaadavus vähemuskeeltes jätab veel soovida, eelkõige seoses rumeenlastega, keda diskrimineeriti kogu eelmise sajandi vältel väga palju.

Samuti on saavutatud märkimisväärset edu soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, eriti soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning naiste olukorra ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise riikliku tegevuskava vastuvõtmisega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Serbia otsustav roll Lääne-Balkani piirkonnas on selge: kui Serbia ei ole stabiilne, on kogu piirkonnal stabiilsuse saavutamisega raskusi. Riigis ellu viidud reformid väärivad kiitust, sest nende eesmärk on olnud tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning suurendada läbipaistvust. Lisaks on püütud taastada suhteid ja koostööd naaberriikidega, kellega varem vaenutseti. See samm teeb mulle väga head meelt, sest see on inimlikust seisukohast hädavajalik. Serbia ja ELi vahelised lepingud ning hiljutine vastastikune piiride avamine näitavad, et järkjärguline tõelise solidaarsuse loomine ei ole unarusse jäänud. Loodan, et EL kaalub Serbia ühinemissoovi piisava karmusega, unustamata sealjuures tähtsat märki, mida Serbia ja ka kaugemale jõudnud Horvaatia ühinemine tähendab Serbia rahvale, kogu piirkonnale ja ELile endale.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Serbia tulevik on ELis. Sellepärast on mul hea meel Serbia Euroopa Liiduga ühinemise taotluse üle, mis esitati 22. detsembril 2009, ning ministrite nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse üle paluda komisjonil Serbia taotlus läbi vaadata.

Avaldan Serbiale reformide eest kiitust. Rõhutan, et piirkondliku koostöö arendamine on ELi jaoks endiselt prioriteet ning see peab Lääne-Balkani riikides soodustama leppimist, heanaaberlikkust ja tihedamaid suhteid inimeste vahel.

Sellepärast kutsun Serbiat üles tegelema asjakohaselt kaasavama piirkondliku koostööga. Pooldan nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel ELi ja Serbia vahelise stabiliseerimislepingu üle. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga vähendatakse Euroopa Liidu ja Serbia vahel esinevaid kaubandustõkkeid ning see on samm edasi selle Balkanimaa ELiga ühinemise suunas. Leping sõlmiti 2008. aastal, aga seni on selle ratifitseerinud ainult 12 liikmesriiki, kaasa arvatud Itaalia. Tänane hääletus näitas, et parlament on lepinguga nõus, ning see annab ülejäänud 15 liikmesriigile märku, et ka nemad peaksid selle ratifitseerima. Vaatamata sellele, et lähiajaloo sündmused mõjusid Serbiale väga rängalt, on riik hakanud aeglaselt taastuma ja oma demokraatlikke struktuure tugevdama. Serbia geograafiline asukoht ja strateegiline tähtsus seavad selle kahtlemata Balkani riikide ELiga ühinemise keskmesse. Serbia on ka tähtis kaubanduspartner, kes on muu hulgas raua- ja terasetööstuse jaoks väga tähtis. Tänane hääletus on järg 2009. aasta detsembri tähtsale sammule, kui kogu Schengeni alal kaotati viisad ja serblased said end rohkem eurooplastena tunda.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täna võeti vastu uus ELi ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, milles on sätestatud vabakaubanduspiirkonna loomine ja millega lubatakse riigile ELiga ühinemise võimalust. Võttes arvesse meie seisukohti seoses laienemisega, jäime raporti üle toimunud hääletusel erapooletuks.

Me ei ole siiski nõus mõne selle osaga, täpsemalt ELi seatud tingimustega, eriti endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga igakülgse koostöö tegemise nõudega, mis on endiselt Serbia ELiga ühinemise eeltingimus. Neid teemasid ei ole teiste sarnases olukorras olnud riikidega käsitletud. Samuti peaksime meeles pidama, et leping ei saa jõustuda enne, kui selle on ratifitseerinud kõik 27 liikmesriiki.

2008. aastal sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus on sätestatud ELi ja Serbia vahelise vabakaubanduspiirkonna loomine ning sellega lubatakse riigile ELiga ühinemise võimalust. Serbia esitas ELiga ühinemise taotluse 2009. aasta detsembris. Eelmise aasta oktoobris palus nõukogu komisjonil koostada riigi ühinemistaotluse kohta arvamus, mis esitatakse käesoleva aasta sügisel.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Laienemisega seoses väärib Lääne-Balkani riikide olukord erilist tähelepanu. Serbia sugune riik on kahtlemata probleem, aga olukord Belgradis paistab olevat palju parem kui teistes selle piirkonna riikides. Sellepärast toetasin seda teksti, lootes, et koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga kindlasti tiheneb ning see hääletus mõjub Serbia rahvale ja riigivõimudele ergutavalt.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pooldasin Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, kuid juhin tähelepanu sellele, et seni on ainult 11 liikmesriiki selle ratifitseerinud. Nõuan tungivalt, et ka ülejäänud 16 teeksid seda niipea kui võimalik.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) ELi ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, nagu kõik sellelaadsed lepingud, määrab inimesed äärmisesse vaesusesse selle nimel, et kiiresti üle minna turumajandusele ja luua järgmise viie aasta jooksul vabakaubanduspiirkond. Euroopa Liit ei ole oma kodanike ega sellega ühineda soovivate riikide kodanike vääriline. Hääletan raporti vastu solidaarsusest Serbia Vabariigi kodanikega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Oleme kõik ühel meelel, et Lääne-Balkani riigid saavad ELi osaks. See juhtub õige pea.

Serbia on üks neist riikidest. See on riik, mille tee on pärast nõukogude võimu lõppu ja Jugoslaavia lagunemist olnud raske. Lisaks on osalemine vennatapusõdades, mis on mõjunud kohutavalt nii naaberriikidele kui ka kogu rahvusvahelisele üldsusele, teinud sellele riigile ja rahvale palju kahju. Nn Kosovo sõda, mis on endiselt lahenduseta ja kogu maailmas väga vaieldav, aitas samuti kaasa rahu puudumisele selles piirkonnas.

Seetõttu on Serbia liikumine ELi poole soovitav. Tahaksin kasutada võimalust ja avaldada Serbia juhtidele ja rahvale kiitust tehtud jõupingutuste ja edusammude eest. Rõhutan, kui tähtis on olnud Serbia roll kogu Lääne-Balkani piirkonna stabiliseerumises ning eriti Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsuses ja ühtsuses.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest suhtun pooldavalt Serbia edusammudesse reformide elluviimisel avaliku halduse, õigusraamistiku ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse vallas. Nõustun raportööri üleskutsega kõigile ELi liikmesriikidele alustada Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimist. Tähtsaim tingimus Serbiale ELiga ühinemise jaoks, millel ka see raport põhineb, on riigi täielik koostöö Haagi tribunaliga. Samuti kutsun Serbiat tungivalt üles pühenduma kindlamalt ka tööhõivepoliitikale ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Lisaks kutsun Serbiat üles looma demokraatia, õigusriigi ja vaba turumajanduse arengut ning inimõigustest kinnipidamist soodustav keskkond. Serbia on teinud edusamme keskkonna alal. Sellele vaatama peab riik suurendama jõupingutusi taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Ühenduse õigustiku taastuvenergia teemalised põhisätted on veel üle võtmata. Riik peab vastu võtma energiatõhususe õigusraamistiku.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Resolutsioon Serbia integreerumise kohta Euroopaga ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohta sai minu poolthääle, sest arvan, et piirkondlik koostöö ja head suhted naaberriikide vahel on stabiliseerumis- ja assotsieerumisprotsessis möödapääsmatud ning otsustava tähtsusega Lääne-Balkani riikide muutmisel pikaajaliselt stabiilseks ja jätkusuutlikult arenevaks piirkonnaks. Serbial on ka tähtis roll selle piirkonna rahvaste julgeoleku, stabiilsuse ja leppimise seisukohalt. Euroopa Liit mõistab hukka kõik sõjakuriteod, mis hävitasid Jugoslaavia, ning toetab endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu tööd. Samuti rõhutatakse, et Serbia tulevik on Euroopa Liidus, ning ergutatakse riiki selle eesmärgi nimel edasi pingutama.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi ees ei ole mingeid takistusi, mis segaksid andmast heakskiitu nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõule ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi praegust pädevust seoses rahvusvaheliste lepingutega on nõukogu esitanud taotluse lepingu heakskiitmiseks ning väliskomisjon on esitanud soovituse vormis arvamuse, et leping tuleb sõlmida.

Hääletasin selle poolt, sest arvan, et leping on väga tähtis täiendus jõulisele ja tulemuslikule naabruspoliitikale, milles on Serbial Balkanimaades geopoliitilise tasakaalu seisukohalt tähtis roll.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Võttes arvesse nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõud, Euroopa ühenduste ja Serbia vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 217 ja 218 kohaselt esitatud nõusolekutaotlust, parlamendi kodukorra artikleid 81 ja 90 ning väliskomisjoni soovitust, pean parlamendi seisukoha kinnitamist väga loogiliseks ja vajalikuks sammuks.

Seetõttu kiidan heaks kõnealuse nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu, et soodustada tihedamat koostööd Serbiaga ning üldisemat stabiliseerimist ja koostööd Euroopa Liidus.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Serbias ette võetud reformid võimaldavad riigil saavutada märkimisväärset edu ELi liikmeks pürgimisel. Seetõttu usun, et ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist tuleb toetada.

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Parlamendi nõusolek ELi ja Serbia vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule, mis järgnes nõukogu otsusele algatada lepingu ratifitseerimine, on tähtis samm edasi teel Lääne-Balkani riikide ELiga lõimimiseks. Andsin oma poolthääle, kuna pean ELi tähtsaks toimijaks, kellel on kohustus toetada Lääne-Balkani riikide täielikku stabiliseerimist. ELi rahvusvaheline tõsiseltvõetavus on tihedalt seotud selle võimega naaberriikides midagi ära teha. Lääne-Balkani riikide, sealhulgas Serbiaga seoses näib, et ainus võimalus on nende ühinemine ELiga. Ühinemisel on aga mitu tingimust. Serbia näitab üles suurepärast tahet ELiga liituda.

Siiski on vaatamata tänasele parlamendi antud nõusolekule võetud vastu ka resolutsioon, mis on küll Serbia suhtes soosiv, aga milles on juhitud tähelepanu sellele, et Belgradi koostöö rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning selle täielik pühendumus demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele on endiselt hädavajalikud riigi ühinemiseks ELiga.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasime seda teksti, sest enamik meie esitatud muudatusettepanekuid võeti vastu. Need muudatusettepanekud käsitlesid Kosovot, soolist võrdõiguslikkust, vähemuste õigusi, kodanikuühiskonda, ühistransporti, keskkonda ja suhteid Bosniaga. Tagasilükatud muudatusettepanek esitatakse uuesti, sest see jäi häälte võrdse jagunemise (27 : 27) tõttu vastu võtmata. See on väga tähtis, sest selles kutsutakse Serbiat üles alustama läbirääkimisi Kosovoga, viitamata enam uutele läbirääkimistele staatuse või lahkulöömise üle.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise poolt. Serbia on kogu Balkani piirkonna stabiilsuse seisukohalt tähtis, mistõttu peame jätkama selle riigiga institutsioonidevahelist dialoogi. Viimastel aastatel on Serbia saavutanud ELile lähenemisel palju edu. Pärast Rahvusvahelise Kohtu otsust, mille kohaselt Kosovo iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine ei olnud vastuolus rahvusvahelise õigusega, peab EL tegutsema aktiivselt rahu loomise nimel. Peame samuti igati toetama Serbiat selle koostöös rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Tänane hääletus ettepaneku üle võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta valmistas mulle suurt heameelt. Serbia on 2007. aastast alates palju edasi liikunud koostöös Euroopa Liiduga ja see tegi tal võimalikuks jätkata ELiga läbirääkimisi. Need viidi lõpule 10. septembril 2007 ning pärast ELi liikmesriikidega konsulteerimist parafeeriti 7. novembril 2007 Brüsselis stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Peame siiski meeles pidama, et täieliku koostöö eeltingimus on see, et Serbia täidab kõiki poliitilisi tingimusi, mille nõukogu läbirääkimiste alaste direktiivide vastuvõtmisel seadis, nimelt et Serbia teeb igakülgselt koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Raport: Marisa Matias (A7-0366/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Pooldasin algatusraportit, mille eesmärk on töötada täiendavalt välja mitmeid meetmeid eelkõige selleks, et edendada varast avastamist ja parandada elukvaliteeti, täiendada epidemioloogilisi teadmisi sellest haigusest ja kooskõlastada teadusuuringuid, toetada liikmesriikidevahelist parimate tavade jagamist ning pidada dementsuse all kannatavatest inimestest lugu. Praegusel ajal kujuneb igal aastal dementsus välja umbes 14 miljonil eurooplasel ja pooltel neist juhtudest on põhjuseks Alzheimeri tõbi.

Erinevad kehtivad tegutsemisjuhised on vaja koondada, et tegeleda selle olukorraga kooskõlastatult, objektiivselt ja tulemuslikumalt ning toetada hooldajaid ja perekondi, näiteks tervishoiusüsteemide, koolituse ja nõustamise täiustamise abil. Pean tähtsaks, et dementsust käsitlevas ELi strateegias pööratakse rohkem tähelepanu dementsete inimeste sotsiaalsetele küsimustele, keskendudes üha enam uurimistegevusele ja ennetusele ning varasele avastamisele.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa algatust Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormide kohta ning mille põhieesmärk on tagada parem liikmesriikidevaheline koostöö ning tõhusamad ja solidaarsusel põhinevad meetmed, mis on suunatud ennetamisele ja dementsuse (eelkõige Alzheimeri tõve) all kannatavate inimeste ravile, samuti neid ümbritsevatele inimestele, näiteks tervishoiutöötajatele, teenuseosutajatele ja sugulastele. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta on oluline samm teel konkreetsete ettepanekute suunas, et ühendada erinevad olemasolevad meetmed ning viisid, kuidas seda tüüpi haigusega võidelda. Killustatud tegevus, Euroopa tasandil ühtlustamata tegevus ning ebavõrdsed kättesaadavuse ja ravitingimused on enam kui piisav põhjendus kõnealuse algatuse esitamiseks.

Seetõttu tuleb keskenduda varasele avastamisele ja ennetamisele ning parandada avalikkuse teadlikkust sellest, mida tähendab dementsusega elamine. Lisaks peab Euroopa strateegia püüdma tagada selliste teenuste olemasolu, mis kindlustavad võimalikult suure tegevusulatuse ning haigetele võrdsed tingimused seoses raviteenuse kättesaadavuse ja raviga, hoolimata nende vanusest, soost, rahalisest olukorrast või elukohast.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Iga 24 tunni tagant avastatakse uus neurodegeneratiivse haiguse (närvisüsteemi häire) juhtum. Praegu on see üks peamisi eakate teovõimetuse põhjusi ning Alzheimeri tõbi põhjustab seda enamatel kui pooltel juhtudel. Arvatakse, et selle haiguse all kannatavate inimeste arv suureneb märkimisväärselt. See teeb muret, sest keskmine eluiga pikeneb ja tööealiste inimeste suhteline arv võrreldes pensioniealiste inimeste arvuga väheneb. Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut luua ELi strateegia, mis hõlmab solidaarsusel põhinevat dementsuse (vaimsete võimete järkjärguline halvenemine) ennetamist ja selle haiguse all kannatavate inimeste ravi ning neid ümbritsevate inimeste toetamist. Lisaks peab Euroopa strateegia püüdma tagada selliste teenuste olemasolu, mis kindlustavad võimalikult suure tegevusulatuse ning haigetele võrdsed tingimused seoses raviteenuse kättesaadavuse ja raviga, hoolimata nende vanusest, soost, rahalisest olukorrast või elukohast.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Dementsus on haigus, mida iseloomustab aeglane progresseeruv mälu ning keskendumis- ja õppimisvõime halvenemine tavaliselt üle 65aastastel inimestel. Dementsuse alla kuulub rühm neurodegeneratiivseid haigusi, mida ei tohi pidada tavalise vananemise osaks. Hinnangute kohaselt kannatab neurodegeneratiivsete haiguste all rohkem kui 8 miljonit eurooplast vanuses 30–99. See on 12,5% iga 1000 inimese kohta. Neist enamik on naised. Teadlased arvavad, et see arv võib järgmise 20 aasta jooksul kahekordistuda. Tavalisim dementsuse vorm Euroopas on Alzheimeri tõbi, mis moodustab 50–70% dementsusjuhtudest. Pooldasin seda raportit, mille eesmärk on parandada haigete elukvaliteeti ja heaolu, julgustades uurimistegevust ja ennetamist, ning edendada liikmesriikidevahelist suhtlemist, et muuta reageerimine tulemuslikumaks ja kaasavamaks, eesmärgiga ennetada dementsusega seotud haigusi, eelkõige Alzheimeri tõbe, ravida nende all kannatavaid inimesi ja toetada neid ümbritsevaid inimesi. Samuti on tähtis ettepanek kuulutada välja üleeuroopaline vaimse tervise aasta.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Toetan raportööri ja hääletasin tema ettepaneku poolt. Alzheimeri tõbi muutub üha levinumaks ja puudutab üha rohkem inimesi, eelkõige kui arvestada, et töötava elanikkonna arv võrreldes pensionil oleva elanikkonna arvuga väheneb. Muutused haigete käitumises ja isiksuses muudavad nad ümbritsevatest sõltuvaks. Ettepanek, mille raportöör meile esitas, on mõeldud liikmesriikidevahelise kooskõlastatuse, solidaarsuse ja toetamise parandamiseks, mis oleks kasulik mitte ainult haigetele, vaid ka teistele asjaomastele isikutele.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Alzheimeri tõbi mõjutab üha rohkem inimesi nii Euroopas kui ka mujal maailmas ning viimastel aastatel on sellesse haigestumise iga alanenud. Varem oli see haigus sotsiaalne ja tervishoiusüsteemi probleem, nüüd on see aga juba muutunud riikide tervishoiupoliitika pakiliseks prioriteediks. Seetõttu on hea, et Euroopa Liit tahab järgmisel aastal selles valdkonnas midagi ära teha, eelkõige asjaomaste poliitikavaldkondade ELi tasandil kooskõlastamise teel. See hõlmab uurimistegevust ja Alzheimeri tõvega tegelemise hea tava levitamist, varast avastamist ja haigete perekonna toetamist, sest paljudes liikmesriikides lasub peredel praegu suur rahaline ja psühholoogiline koorem, kuna nad peavad hoolitsema inimeste eest, kes vajavad pidevat hoolitsust ja ravi. Hääletan Marisa Matiasi raporti poolt lootuses, et seoses haigusega, mis muutub üha tavalisemaks, aga mille sotsiaalsed tagajärjed ei ole veel nii tuntud, tehakse ära palju – rohkem kui seni.