Arutelud

Neljapäev, 20. jaanuar 2011 - Strasbourg

3. 2009. aasta konkurentsipoliitika aruanne (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Derk Jan Eppinki koostatud raport 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta (2010/2137(INI)) (A7-0374/2010).

  Derk Jan Eppink, raportöör. – Austatud juhataja! Praegusel ajal peetakse konkurentsi sageli nähtuseks, mis muudab elu keeruliseks. Osa inimesi eelistab mugavaid kokkuleppeid ja arvukaid kulissidetaguseid tehinguid, mis kaitsevad karmi üleilmse konkurentsi eest. Samas ei ole konkurents mingi rõõmurikkuja, lugupeetud volinik, vaid hoopis Euroopa majanduse päästja. Euroopa on teelahkmel. Kas ta rajab väikese kasvu ja suure struktuurse tööpuudusega üleminekumajanduse või edendab jõukust loovat majandust, mis peab vastu üleilmse konkurentsi tuleproovile?

Austatud volinik! Konkurentsivõimetu jalgpallimeeskond kaotab mäng mängu järel. Konkurentsivõimetust majandusest kaovad investeeringud, töökohad ja lõpuks ka selle sotsiaalkorralduse alus. Et Euroopa konkurentsipoliitika kuulub Euroopa Komisjoni ainupädevusse, on teil, volinik – või pigem volinik Almunial, keda te asendate −, otsustav osa.

Sel nädalal avaldas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon andmed 2010. aasta välismaiste otseinvesteeringute kohta. Ameerika Ühendriigid suutsid ligi meelitada 43% rohkem välisinvesteeringuid kui 2009. aastal. Välismaiste otseinvesteeringute osakaal kasvas Ladina-Ameerikas 21% ja Aasias 10%. Euroopa Liidus kahanes see näitaja 20%. Miks see nii on? Raha liigub sinna, kus midagi toimub. Ilmselt peavad investorid Euroopat maailmajaoks, kus ei toimu midagi, ja see üksnes halvendab majanduskasvu niigi kehvi näitajaid. See näitab, et Euroopa Liidus jääb puudu konkurentsivõimest.

Teil, volinik, tuleb tagada Euroopa ettevõtluses võrdsed võimalused, et meie maailmajagu püsiks üleilmses konkurentsis. Hiinat teame me kõik.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu paljudele 2009. aasta konkurentsipoliitika aspektidele, millest mitu on praegugi silmanähtavad. Hetkel on põhiprobleemiks massilise riigiabi tagajärjed finantssektoris: riigid eraldasid maksumaksjate raha selleks, et hoida ära finantssektori kokkuvarisemist. Kui oleksime lasknud finantssektoril kokku kukkuda, oleksid kaotsi läinud miljonite Euroopa kodanike säästud ja pensionid. Kuid on ütlematagi selge, et sellises mahus põhjustas riigiabi konkurentsimoonutusi. Just seepärast tuleb see võimalikult kiiresti lõpetada ja raha Euroopa maksumaksjatele tagasi maksta.

Volinik, minu esimene küsimus on niisiis selline: kui ajutine on ajutine raamistik ja kuidas seda järk-järgult kaotama hakatakse? Loodetavasti selgitate seda teemat volinik Almunia nimel.

Teine aspekt on Euroopa Keskpanga likviidsustoetus teatud pankadele, et neid elus hoida. Möönan, et raha- ja konkurentsipoliitika vahel on teatud seos, kuid kas selle mõju moonutas konkurentsi? See ongi minu küsimus.

Järgmine teema on investeeringust väljumise reeglistik. Ettevõtete tegevuse kokkutõmbamise töökriteeriumid on piisavalt selged ja õiglased. Nüüd tuleb meil pöörata pilk tulevikku: mis saab edasi, volinik? Liikmesriigid on läinud väga kaugele, et finantssektor rekapitaliseerida, tehes seda finantseerimisasutuste osalise ja/või täieliku riigistamise kaudu maksumaksjate raha eest. See tuleb ära lahendada. Kuid kui liikmesriigid hakkavad finantseerimisasutustest taanduma, et taastada nende eraõiguslik seisund, on oht, et neist jääb maha kaasavara, teatud liiki pulmakingitus. Seda kaasavara võidakse kasutada finantseerimisasutuse seisundi toetamiseks eraturul.

Sellist tunnusjoont oleme sageli näinud erastamisel. Mäletan seda liigagi hästi postisektorist. Valitsused toetasid postiteenuste pakkujaid vahetult enne seda, kui need sisenesid eraturule. Meenutasin oma kirjas volinik Almuniale Saksamaa postiteenuste pakkuja kauakestvat uurimist. Komisjon alustab praegu ka Briti, Prantsuse ja Belgia postiteenuste pakkujate uurimist, sest sel aastal kaotatakse piirangud nendelt postiturgudelt.

Niisiis palun teil, volinik, suhtuda sellesse kaasavarasse finantssektoris tähelepanelikult. Parem on probleemi ennetada, kui asuda pikale seadusliku hüvitamise teele.

Tänan teid koostöö eest, volinik, samuti tänan volinik Almuniat ja avaldan tänu ka konkurentsi peadirektoraadile, mis on minu arvates komisjonis üks parimaid.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Tahan asepresident Almunia nimel, kes ei saanud täna hommikul siia tulla, kõigepealt tänada raportöör Eppinkit 2009. aasta konkurentsipoliitikat käsitleva raportiga tehtud töö eest. Samuti avaldan kiitust tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni raportööridele Silvana Koch-Mehrinile, Cristian Silviu Buşoile ja Michael Cramerile.

Komisjonile teeb heameelt raporti soodne toon ja toetus, mida avaldati meie 2009. aasta meetmetele konkurentsipoliitika valdkonnas, eelkõige seoses majandus- ja finantskriisiga. Jagame teie seisukohta, et konkurents on hädavajalik võrdsete võimaluste tagamiseks ühtsel turul ja jätkusuutliku kriisist väljumise edendamiseks. Seepärast on komisjon võtnud kohustuseks olla konkurentsivastase käitumise ja ettevõtete ühinemiste suhtes jätkuvalt väga kindlal seisukohal.

Komisjon võtab teadmiseks paljud üleskutsed koostada konkreetseid aruandeid või teha uuringuid – neid on üle kümne. Meie eelisvaldkondade ja piiratud vahendite tõttu ei ole komisjonil võimalik kõiki neid aruandeid koostada. Kuid nagu asepresident Almunia majandus- ja rahanduskomisjonile novembris teatas, analüüsib komisjon kriisi tõttu võetud ajutiste riigiabimeetmete mõju konkurentsile. See töö on raske, kuid kriis on õppimisvõimalus, mida me ei saa käest lasta.

Teiseks sooviksin siinkohal taas kinnitada, et tegemist on tõepoolest ajutiste meetmetega. Komisjon pikendas kriisiga seotud riigiabi raamistikku 2011. aasta lõpuni, sest majandusolud on ikka veel ebakindlad. Samas on meetmete järkjärguline kaotamine juba alanud. Mõned meetmed on lõpetatud ja mõningad kehtivad rangematel tingimustel.

Kolmandaks, mis puutub konkurentsieeskirjade täitmise eraõiguslikku tagamisse, siis võtab komisjon teadmiseks, et Euroopa Parlament toetab osalemispõhimõttel rajaneva Euroopa kollektiivse hüvitusmehhanismi loomist ja taotleb konkreetse ELi õigusakti koostamist, mille eesmärk on garanteerida ühenduse konkurentsiõiguse rikkumiste ohvritele hüvitis. Komisjon algatab 2011. aasta alguses avaliku konsulteerimise kollektiivse hüvitusmehhanismiga seotud Euroopa käsitusviisi kohta. Seejärel kavatseb ta konsulteerimise tulemuste põhjal võtta vastu teatise.

Lõpuks tahan viidata mureküsimustele, mida väljendati konkurentsi pärast konkreetsetes sektorites, näiteks energeetika, transpordi, toiduainete tarneahela ja tärkava digitaaltööstuse valdkonnas. Komisjon jagab teie muret ja me jätkame nendes valdkondades jõulist täitetegevust tihedas koostöös riiklike konkurentsiasutustega.

  Silvana Koch-Mehrin, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Konkurentsipoliitika on üks tähtsamaid ja kesksemaid ELi poliitikavaldkondi. Hea konkurentsipoliitika võimaldab turgudel hästi toimida. Samuti annab hea konkurentsipoliitika tarbijatele võimaluse saada osa suurest tootevalikust mõistlike ja taskukohaste hindade eest. Peale selle aitab hea konkurentsipoliitika luua Euroopas taas majanduskasvu. Sellepärast, volinik, on nii tähtis kaasata konkurentsipoliitikasse kõik valdkonnad, mida te nimetasite. Samuti on oluline tugevdada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest nemad on Euroopa majanduskasvu liikumapanev jõud. Turutõkked tuleb kaotada ja see tähendab ühtlasi, et kõrvaldada tuleb ülemäärased kulud, mis püsivad endiselt valdkondades, kus konkurents ei toimi – näiteks mobiiltelefonide rändlustasude valdkonnas ei ole ikka veel mingit konkurentsi. Seda tuleb muuta.

Lõpetuseks soovin raportöör Derk Jan Eppinkit suurepärase töö eest siiralt tänada ja öelda komisjonile: olge oma eesmärkides edasipüüdlikud.

(Aplaus)

  Cristian Silviu Buşoi, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. – Lugupeetud juhataja! Alustuseks avaldan komisjonile kiitust selle eest, et ta on olnud konkurentsieeskirjade kohaldamisel praeguse finants- ja majanduskriisi ajal paindlik. On ülimalt tähtis, et kriisi ei kasutataks konkurentsi kõrvaldamise ettekäändena, ja komisjon on kiiduväärselt juba näidanud väga järeleandmatut suhtumist kartellidesse. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et oleks kehtestatud väljumismehhanismid ja et me naaseksime tavapärastesse turutingimustesse võimalikult kiiresti.

On mõni valdkond, kus saab konkurentsi suurendada – te rääkisite sellest, volinik. Nende hulka kuulub energiaturg, kus reguleeritud energiahinnad moonutavad endiselt konkurentsi. Samuti võib Euroopa reisijatele palju kasu tuua raudteetranspordi siseturu väljakujundamine. Lisaks peaks komisjon olema eriti hoolikas ravimituru konkurentsi suhtes ja eriti originaalravimite tootjate tegevuse suhtes, millega piiratakse geneeriliste ravimite turuletulekut.

Peale selle kutsun komisjoni üles olema kindlameelne konkurentsi tagamisel riiklike ja erahaiglate vahel ning võtma jõulisi meetmeid riigihaiglaid soodustava ristsubsideerimise vastu. Komisjonil tuleb tarbijaid konkurentsipoliitika eelistest tõhusamalt teavitada.

  Michael Cramer, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Soovin kõigepealt tänada raportööri suurepärase koostöö eest.

Konkurentsist rääkides on ülitähtis teema ka transport. Lõppude lõpuks põhjustab transport 30% süsinikdioksiidi heitkogustest ja seepärast on mul hea meel näha, et selle valdkonna lisamisega ELi 2020. aasta strateegia kesksete nõudmiste hulka on nõustutud.

Siiski esineb meil endiselt kõlvatut konkurentsi ja selles küsimuses tuleb komisjonil tegutseda. Näiteks kliima suurimale kahjustajale – lennundussektorile – on antud käibemaksu- ja kütuseaktsiisimaksu vabastus. See tähendab, et Euroopa maksumaksjad tasuvad igal aastal lennundussektori eest 30 miljardit eurot, et lennuettevõtjad saaksid pakkuda linnadevahelisi lende lühikese taksosõidu hinna eest. Raudtee-ettevõtjad peavad aga kandma kogu koormust. Meil on kehtestatud kohustuslik raudteemaks, mida tuleb tasuda iga veduri iga läbitud kilomeetri eest. See on kohustuslik maks, millel ei ole ülemmäära. Maanteede puhul aga otsustavad liikmesriigid ise, kas nad üldse mingit maksu nõuavad. Maksud kehtivad enamasti vaid kiirteedel ja vähemalt 12 tonni kaaluvate raskete kaubaveokite puhul. Teisisõnu, mõned meie liikmesriigid on kehtestanud kõrge raudteemaksu, kuid mitte mingeid maanteemakse. Me ei saa seda lubada, sest see läheb asja mõttest täiesti mööda. Kui me ei muuda liikumisharjumusi, ei suuda me kunagi kliimamuutusi peatada. Kuid just seda me peame tegema. Seepärast tuleb teil luua aus konkurents ka transpordisektoris.

  Arturs Krišjānis Kariņš , fraktsiooni PPE nimel. – (LV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Kõik me oleme laisad. Kui meil on võimalik pääseda millegi tegemisest, siis enamik inimesi seda ka ei tee. Ärivaldkond ei ole selles suhtes mingi erand. Suurem osa ettevõtjaid (olen selles veendunud) unistavad võimalusest olla monopoolne teenusepakkuja, kes kirjutab ise tingimusi ette, selle asemel et lasta tarbijatel endale tingimusi ette kirjutada. Konkurents on just see, mis tagab tarbijatele madalad hinnad ja ühtlasi parima võimaliku kvaliteedi. Kahjuks on meil Euroopa Liidus ikka veel palju sektoreid, kus tõelist konkurentsi pole. Esimene neist on energiasektor. Mitmes Euroopa piirkonnas on endiselt teistest äralõigatud turge, kus õigustehnilistel põhjustel puudub igasugune konkurents. Mis on selle tagajärg? Kunstlikult kõrged hinnad tarbijatele. Balti riigid ja gaasiturg on selle konkreetne näide. Nagu volinik Oettinger ise on tunnistanud, maksavad Saksamaa tarbijad praegu maagaasi eest 30% vähem kui Balti riikide tarbijad. Miks ühes kohas on konkurents, aga Balti riikides seda ei ole? See peab muutuma. Teine valdkond, kus tõeline konkurents puudub, on põllumajandussektor. Meil Euroopas makstakse liikmesriigiti väga ebavõrdseid põllumajandusmakseid või -toetusi, rääkimata sellest, millist mõju toetused põllumajandusturule üldse avaldavad. Mida see tähendab? See tähendab, et Euroopa tarbijad maksavad paljudes kohtades kunstlikult kõrget hinda ja loomulikult kannatavad ka põllumajandustootjad. Kallid kolleegid! Kutsun teid üles toetama raportit, milles käsitletakse tööd, mida komisjon 2009. aastal konkurentsi edendamiseks tegi. Meenutan teile siiski, et sellega see töö ei lõpe ja et meil tuleb laiendada tegevusvaldkondi, kus konkurents on kohustuslik. Tänan teid tähelepanu eest.

  Antolín Sánchez Presedo, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Austatud juhataja! 2009. aasta konkurentsipoliitikat käsitlev raport on tõenäoliselt üks laiahaardelisemaid ja kõikehõlmavamaid raporteid, mille Euroopa Parlament on siiani koostanud. Majandus- ja rahanduskomisjonil õnnestus lisada sellesse kolme muu parlamendikomisjoni arvamus. Raport koostati viis aastat pärast kahe tähtsa õigusakti, ajakohastamismääruse ja ühinemismääruse rakendamist ja need määrused on täitnud konkurentsipoliitikas kiiduväärt osa. Siiski sujuks määruste rakendamine veel paremini, kui eelisvaldkonnad oleksid suuremas kooskõlas, kahekordistataks pingutusi koostöö tegemisel, leevendataks halduskoormust ning riiklike ja ELi õigusaktide vahel valitseks ühtsus.

Raportis käsitletakse seda, kui olulised on üldhuviteenused avalikkuse põhivajaduste täitmisel, ja meie arvates tuleb meil seda Lissaboni lepinguga loodud uues raamistikus esile tõsta. Võttes arvesse infoühiskonna tähtsust, toetatakse niisiis abi, mille eesmärk on tagada kodanikele võimalikult laiaulatuslik lairibaühendus mõistliku hinnaga, ning me palume, et edasistes aruannetes pöörataks tähelepanu rändlustasude väljakujundamisele telekommunikatsioonisektoris.

Konkurentsipoliitika on finantsteenuste puhul võtmeküsimus. Pakutud abi on aidanud stabiliseerida ja leevendada majanduskriisi mõju. Raportis rõhutatakse, et abi on ajutine, selle pikendamine peab toimuma rangemates tingimustes ja kriisist väljumisel tuleb taastada võrdsed võimalused, et vältida igasuguseid moraalseid riske, ning ennekõike tuleb seda teha nii, et taastatakse nende finantseerimisasutuste konkurentsiolukord, mis ei ole riigiabi taotlenud.

Samuti rõhutatakse finantsvallas kolme punkti: finantsteabe läbipaistvust, vajadust muuta Euroopa maksesüsteem juurdepääsetavaks ja läbipaistvaks ning mittediskrimineerivalt ja tõhusalt toimivaks ning kolmandaks vajadust võidelda ebaharilikult kõrgete hindade vastu maksekaardiga tehtavate piiriüleste tehingute korral. Raportis väljendatakse muret ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja energia pärast ning järgitakse soovitusi, mille esitas piimasektori kõrgetasemeline töörühm, kes on arvamusel, et tootjate läbirääkimiste suutlikkuse suurendamine ja uued lepingulised suhted peavad olema konkurentsipoliitikaga kooskõlas. Samuti palutakse komisjonil esitada õigusloomega seotud algatus, mis hõlbustab individuaal- ja ühistegevust, mille eesmärk on hüvitada tõhusal viisil konkurentsiõiguse alased rikkumised ja vältida USA süsteemi liialdusi.

Niisiis avaldan raportöör Eppinkile tubli töö eest kiitust.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin tunnustada raportööri. Oleme töötanud tandemina (mina olin raportöör eelmisel aastal) ja see toobki mind minu esimese mõtte juurde.

Iga-aastastes konkurentsipoliitika aruteludes hämmastab mind see, et nende käigus toimub ülimalt sõbralik ja viisakas arvamuste vahetus, aga seejärel jätkab komisjon oma tavapärast tegevust, sest tal on selles valdkonnas ainupädevus. Mina leian, et ajal, mil me arutame Euroopa Liidu majanduse juhtimist, peab see muutuma. Euroopa Parlamendil peaks konkurentsipoliitika kujundamisel olema palju suurem kaal. Seepärast kutsun komisjoni üles järgima eelkõige soovitusi 3 ja 4 ning teavitama Euroopa Parlamenti põhjalikult selle soovituste järgimisest.

Teiseks peaks aruanne minu arvates sisaldama enamat kui lihtsalt kokkuvõtet võetud meetmetest. See peaks olema konkurentsipoliitika mõju analüüs, kuid praegu seda tehtud ei ole. Ütlete, et teete analüüsi riigiabi meetmete ajutise raamistiku kohta, sest see on teie eelisvaldkond, kuid meie oleme sedalaadi analüüse nõudnud juba aastaid: keskkonnasäästliku elavdamise, uuendustegevusele antava riigiabi ja avalike teenuste eest antava riigiabi kohta. Oleme neid juba ammu oodanud, nii et paluksin komisjonil teha põhjalikum analüüs.

Lõpuks kordan tungivalt nüüdseks juba aastaid esitatud üleskutset uurida veebireklaami ja otsingumootorite sektorit. Sellega on tõepoolest kaua viivitatud ja ma tahaksin komisjonilt kuulda, millal see uuring kavatsetakse läbi viia.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin avaldada tänu volinik Almuniale, keda küll täna siin ei ole, kuid kes viibib sageli meiega majandus- ja rahanduskomisjonis ning kulutab aega Euroopa Parlamendiga neis küsimustes dialoogi pidamisele, kuigi see valdkond ei kuulu Euroopa Parlamendi pädevusse.

Samuti tahan tänada raportööri. Teeme seda tavaliselt ametlikult, kuid ehkki meie fraktsioonid on paljudel teemadel sageli eriarvamusel, pean teile, Derk Jan Eppink, tunnistama, et selle raporti koostamisel ei esinenud meie aruteludes ühtegi tabuteemat. Kõik punktid arutati lahendusi otsides täies ulatuses läbi ja seda tuleb esile tõsta.

Asun nüüd kolme punkti juurde, millega komisjon peaks minu arvates edasi liikuma. Nagu juba märgiti, on üks neist finantssektori tähtsus, ja sellele antakse majanduses õigupoolest liiga palju kaalu.

Teatavasti tähendab finantskriis, et selles püsima jäänud finantskontsernid väljusid sellest veelgi suurema ja tugevamana. Niisiis on selles vallas tõepoolest probleeme turumoonutusega ja see ei puuduta ainult liikmesriikide kehtestatud riigiabi erimeetmeid, mille eesmärk oli aidata oma finantssektorit, vaid on seotud ka mitmesuguste Euroopa Keskpangalt saadud otsetoetustega, mis ei ole kahjuks üldsegi läbipaistvad. Rõhutasime seda ka raportis.

Niisiis kutsume komisjoni tungivalt üles pöörama tähelepanu sellele, kuidas Euroopa Keskpank pankasid aidanud on, sest on selge, et Euroopa Keskpanka abi taotlema läinud pangad said niisugust toetust, mida paremini juhitud finantseerimisasutused ei palunud. Hästi juhitud pankadest on selle tagajärjel saanud millegipärast turumoonutuse ohvrid.

Teine punkt on toorainesektor ja eriti toidukaubad. Teame, et suurtel agrotööstusettevõtetel ja jaemüüjatel on turupositsioon, mis annab neile liiga tugeva kontrolli hinnakujunduse üle. Selle teema kohta tuleb kindlasti teha turuülevaade.

Veel üks, kuid mitte vähem tähtis punkt on maksukonkurents. Teatavasti kasutab enamik liikmesriike, sealhulgas minu kodumaa ja paljud teisedki, maksukonkurentsi vorme, mis kahjustavad suuresti Euroopa üldisi huve. Sellistele konkurentsivormidele tuleb lõpp teha. Tean, et komisjon tunneb selle teema vastu taas huvi, kuid kutsun volinik Almuniat ja volinik Šemetat tungivalt üles probleemi lahendama.

Lähen edasi oma viimase mõtte juurde. Meil oli hea meel näha, et volinik Almunia on pärast ametisseasumist juba määranud trahve mitmes sektoris, eelkõige õhutranspordi valdkonnas. Samuti teeb meile rõõmu otsingumootoriga Google seotud uurimise algatamine, mis minu arvates vastab osaliselt ka Sophia in ’t Veldi hetk tagasi esitatud üleskutsele.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Juhataja. – Härra Lamberts, Hans-Peter Martin kasutas oma sinist kaarti, et anda märku soovist esitada teile küsimus. Kas olete nõus teda ära kuulama? Suur tänu.

Härra Martin, teil on härra Lambertsile küsimuse esitamiseks aega 30 sekundit.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kolleeg Lamberts viitas eritoetustele, mida pangad on Euroopa Keskpangalt saanud. Ehk on tal võimalik veidi põhjalikumalt selgitada, mida ta selle all silmas pidas ja kuidas see toimus? Samuti mainis ta, et nimetatud toetus tuleb kaotada. Kuidas me saaksime tema arvates ohjad enda kätte haarata ja tagada, et valed inimesed ei teeniks suurt kasumit?

  Juhataja. – Küsimus on liiga mahukas, et vastata sellele vaid kolmekümne sekundi jooksul, aga olen täiesti veendunud, et härra Lamberts suudab teha lühikokkuvõtte.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Niisugusele küsimusele on 30 sekundi jooksul ilmselgelt võimatu vastata.

Millega on tegemist? Euroopa Keskpank on nõus pakkuma piiramatul määral likviidsust selleks soovi avaldanud pankadele, võttes likviidsuse tagatisena vastu igasugust vara. Kuid meil ei ole eriti selget ettekujutust, milline see vara on. Samuti on meil tõsine kahtlus, et suur osa varast on nn rämps- või toksiline vara, mille tegelikku turuväärtust on väga raske määrata, ja teatud osa varast võib olla lausa väärtusetu.

Sellistes tingimustes on seega tegemist otsetoetusega. On selge, et kui Euroopa Keskpank ei oleks pakkunud likviidsust nimetatud tagatiste eest, mis on tegelikult üsna lühiajalised, on võimalik, et mõni neist finantseerimisasutustest oleks pankrotti läinud.

Sellele vastust leida ei ole lihtne, kuid igal juhul tuleb esimese sammuna saavutada nende varade puhul läbipaistvus.

  Juhataja. – Tänan teid, härra Lamberts, nii selge vastuse eest nii keerulisele küsimusele.

  Kay Swinburne, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Soovin kõigepealt kiita kolleeg Derk Jan Eppinkit laiapõhjalise ja edukalt läbi räägitud raporti eest, milles käsitletakse nii paljusid teemasid. Üldiselt peaks konkurentsipoliitika olema Euroopa ühtse turu keskmes ja kindlad konkurentsipõhimõtted peaksid sisalduma kõikides ELi õigusaktides. Konkurents peaks looma ELi kodanike jaoks tugevama turu ja andma ELile võimaluse olla üleilmselt konkurentsivõimelisem.

Finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide viimase lainega on kaasnenud selle põhimõtte kadumise oht. Meil tuleb kasutada iga võimalust, et tekitada suurte turuosaliste valitsetavatel turgudel suurem konkurents ja muuta turg elujõulisemaks. Tuletisinstrumente käsitlevas õigusaktis, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi, saame tagada, et me ei loo ega tugevda monopole, vaid toetame avatud juurdepääsu kesksetele vastaspooltele ja teistele ning hoolitseme selle eest, et kõik asjaosalised saavad kasutada tähtsaid andmevooge.

Finantsinstrumentide turgude direktiivi eelseisva läbivaatamise käigus peame silmas pidama selle algset eesmärki avada Euroopa aktsiaturud konkurentsile ning pärast selle täiendamist uute varaklassidega tuleb meil tagada konkurentsipõhimõtete toetamine, sest nende koosmõju on viimase kolme aasta jooksul investorite kauplemistasusid aktsiate puhul märkimisväärselt langetanud.

Kui kaalume audiitorite, reitinguagentuuride ja teiste finantsteenuste pakkujate reformimist, saame arvesse võtta, kus asuvad turuletuleku takistused, ja teha tööd nende kaotamiseks. Usun, et konkurentsi kaitsmine põhilistes majandusvaldkondades on meetod, mille abil saame luua ELi tõelist kasvupotentsiaali ja elavdada meie majandust üha muutuvas maailmas.

  Thomas Händel, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Raporti järgi ajab komisjon edukat konkurentsipoliitikat. Me ei tohi aga unustada, et ka reguleerimata konkurents võib põhjustada tööpuuduse kasvu, mille tagajärjel suureneb rikaste ja vaeste vaheline lõhe veelgi.

Euroopa Liidus on vaba konkurents endiselt tähtsam meie kodanike sotsiaalsetest vajadustest. Tulihingeline usk vabaturgu ei saa varjata tõsiasja, et sellised turud kukuvad ikka ja jälle läbi ega suuda luua kestvat sotsiaalset õiglust. Selle probleemi lahendamiseks ei piisa mõnest meetmest, mille eesmärk on võidelda konkurentsimoonutuste ja hinnakokkulepete vastu. Aus ja sotsiaalne siseturg toimib ainult jõuliste ja õiglaste eeskirjade alusel. Selle kallal on hädasti vaja rohkem tööd teha. Vastuvõetamatu on näiteks see, et üha enam üldhuviteenuseid osutavaid asutusi peab konkureerima erasektoriga.

Raportis esitatakse näpunäiteid komisjoni tulevase konkurentsipoliitika kohta. Vaja on palju tugevamat tarbijakaitset, üldhuviteenuste kõrvaldamist konkurentsieeskirjade kohaldamisalast ja kontrolli kartellide üle. Samuti on vaja kehtestada lepingutingimus, mille alusel soodustatakse kindlat sotsiaalset arengut, mida peetakse Euroopas sama tähtsaks nagu konkurentsieeskirju.

  William (The Earl of) Dartmouth, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Mul ei ole just sageli Gordon Browni kohta midagi head öelda, kuid panganduskriisi lahendamiseks Ühendkuningriigis tegutses ta kiiresti, otsustavalt ja tõhusalt, kuigi pean siinjuures märkima, et suuremalt jaolt oli seda sektorit kahjustanud just tema kümme aastat kestnud hävinguline ametiaeg rahandusministrina.

Siiski päästeti pangad Ühendkuningriigis ELi konkurentsipoliitika tagajärgede tõttu aeglasemalt, kui seda oleks võinud teha. Minu silmapaistev kolleeg professor Tim Congdon kirjutas selle kohta pamfleti. Kindel on see, et need küsimused tuleks lahendada riiklikul, mitte Euroopa Komisjoni tasandil. Komisjon lihtsalt ei tea, mida ta teeb, ja peaks sellest eemale hoidma.

Viimase 15 sekundi jooksul pean ma puudutama erakordselt masendavat sõnavõttu, mille esitas Philippe Lamberts, kes rääkis maksukonkurentsist. Maksukonkurents on põhjus, miks meil on madalamad maksud. Tema toetas üleeuroopalist maksupoliitikat, mille tagajärjeks oleksid üle Euroopa kõrgemad maksud. Just sellega ongi tegemist ning ma palun härra Lambertsil ja tema kolleegidel seda järgmine kord niimoodi nimetada.

  Juhataja. – Seekord ei ole tegemist sinise kaardi küsimusega, vaid pigem isikliku avaldusega. Härra Lamberts, palun teil lühidalt teha. Saame näha, kas te suudate kolleegile oma arvamust vaid kolmekümne sekundi jooksul selgitada.

  Philippe Lamberts (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Lord Dartmouth maalib rohelistest pildi, nagu nad pooldaksid kõrgeid makse ainuüksi kõrgete maksude pärast. Soovin esitada teile, lord Dartmouth, ühe väga lihtsa küsimuse. Kui sellistel teenustel nagu haridus, tervishoid ja julgeolek on mingi väärtus, tuleb minu arvates leida viis nende rahastamiseks. Kas mul on õigus?

  Juhataja. – Ei, me ei lasku sel teemal arutellu.

Härra Dartmouth, te võite vastata härra Lambertsile hiljem koridoris. Eeskirjade järgi ei ole siiski lubatud ühele küsimusele teisega vastata.

Teil on aega 15 sekundit.

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – (Algust ei olnud kuulda, sest mikrofon oli välja lülitatud.) ...isikul, kes küsimuse esitas, on õigus vastata. Te olete juhatajana mõelnud välja uued reeglid – oma reeglid. Te eksite täielikult.

  Juhataja. – Jah, ma mõtlengi uusi reegleid välja. Me teeme seda kogu aeg ja edendame selle kaudu Euroopa Parlamendi demokraatlikku toimimist. Tänan, et seda mõistate.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, soovin teid kõigepealt kiita sellise dialoogi lubamise eest. Kahjuks ei mõistnud Earl of Dartmouth, et andsite talle ka võimaluse vastamiseks. Minu arvates on see ülimalt kiiduväärt, kui keegi – nagu seekord härra Lamberts – pakub välja konkreetsed ettepanekud ja kui meil on võimalik pidada elavat arutelu, mille käigus saavad inimesed kohe reageerida. Just seda me Euroopa Parlamendis soovimegi. Ehk annate talle hiljem võimaluse lühidalt vastata.

Jätkan sealt, kus Philippe Lamberts lõpetas. Keegi ei eita, et pangandussüsteem peab olema läbipaistev. Üldsus ei tea siiamaani, et finantskriisi tagajärjel makstud toetustega oleme tegelikult teinud ELi normide alusel midagi üsna kujuteldamatut. See näitab, et kui kaalul on kõrgemad eesmärgid, ei saa ka konkurents kui selline alati ilma toetusteta hakkama. Siiski muudab kogu selle teema mõruks pilliks tõsiasi, et abi saanud pangad teenivad taas kasumit ja mõningatel juhtudel lähevad nad tegelikult vastuollu Euroopa ühiste huvidega. Nii palju finantsturust.

Teise teemana arutaksin küsimust, millest kõik on juba kuulnud mind rääkimas – see puudutab ravimeid. Minu arvates on ülimalt kahetsusväärne, et me ei ole ikka veel teinud edusamme, mis on aastakümneid olnud võimalikud ja vajalikud. Euroopa jaoks oleks tegemist tõepoolest suure edasiminekuga, kui minu kodumaa Austria, aga ka Saksamaa ja teiste riikide kodanikud saaksid maksta ravimite eest sama hinda nagu nende kaaskodanikud teistes ELi liikmesriikides. See on kartellide ja suurettevõtete töö. Minu arvates on komisjonil võimalus ja kohustus võtta selles vallas lõpuks midagi ette.

Selle teema teine külg on ravimite müügiload. Endiselt tehakse ebavajalikke uuringuid nii loomade kui ka inimeste peal. Palju tööd dubleeritakse tarbetult. Euroopa siseturul on tegemist probleemiga, mis oleks tulnud lahendada juba eelmisel sajandil. Kutsun teid veel kord üles selles valdkonnas aktiivseid meetmeid võtma.

  Gunnar Hökmark (PPE). – Austatud juhataja! Meie pilgud on praegu pööratud Hiina ja USA tippkohtumisele, sest neid peetakse kaheks suurimaks majandusriigiks maailmas. Me arutleme selle üle, millal saab Hiina majandus suurimaks, kuid see põhineb valel eeldusel, sest oleme unustanud, et suurim majanduspiirkond on Euroopa Liit, kuid Hiinal ja USAl on suuremad turud. Selle põhjus on konkurentsi puudumine Euroopa Liidus nii piiriüleselt kui ka piirkondade sees.

Just konkurentsi puudumine sunnib meid pilke nende poole pöörama. Selle asemel võiksime aga enesekindlalt olla eestvedajad. Seepärast ongi tähtis, et tulevikus keskendutaks konkurentsipoliitika aruandes ka puudustele juba kehtivate õigusaktide rakendamisel ja konkurentsi puudumisele Euroopa majanduses. Seda peame tegema mitmes valdkonnas. Et olla juhtiv majanduspiirkond, tuleb meil endile tagada kõige konkurentsivõimelisem majandus.

Las ma räägin teile ühe saladuse: kui meil konkurentsi ei ole, ei saa me iial kõige konkurentsivõimelisemaks. Riigitoetused ja uusi turule sisenejaid takistavad eeskirjad ei võimalda Euroopa majandusel juhtivale kohale asuda. Seepärast tuleb meil hoolitseda selle eest, et riigitoetusi kasutataks alati vaid erandjuhtudel, kui midagi muud enam teha ei saa või kui me suudame suunata abi nii, et sellega toetatakse üldist heaolu konkurentsi moonutamata.

Meil tuleb hoolitseda selle eest, et saaksime uued turule sisenejad lubada võimalikult paljudesse Euroopa majandusvaldkondadesse. Konkurentsi eesmärk ei ole teisi välja tõrjuda, vaid lubada suurtel ettevõtetel ühineda ja kasvada üleilmselt üha suuremaks ning anda uutele ettevõtetele võimalus olla avatud uuenduslikkusele. Sellest jääb meil puudu ning komisjoni kohus on näidata, et tulevikus vaadatakse meid kui juhtivat majanduspiirkonda, ja võtta sel eesmärgil koos edasiliikumiseks meetmeid.

  Edit Herczog (S&D). – Lugupeetud juhataja! Konkurentsipoliitika on Euroopa õiguse alustala. Oleme kõik nõus, et uuenduslikkus, loovus ja paremus tähendab tingimata turueelist, kuid me ei nõustu sellega, et turul peaksid kehtima sedalaadi eelised, mis tulenevad asjaolust, et keegi on lihtsalt suurem ja tugevam ning tal on paremad sidemed teabe saamiseks ja eelkõige erilised suhted valitsusega. Oleme ülimalt rahul, et komisjon on selles küsimuses valvel ja hoolitseb selle eest, et nii ei juhtuks.

Tahaksin veel kord mainida üht uut nähtust: asi ei ole turuosalistes, vaid hoopis valitsused on need, kes näivad aeg-ajalt oma mängu mängivat, andes konkurentsipoliitika vallas erilisi eeliseid mõnele oma lemmikettevõttele. See on äärmiselt halb ilming ja tähendab tagasiliikumist parteikassade poole.

Palun komisjonil võtta suund uuenduslikkuse, loovuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamisele, kuid mitte lubada neis valdkondades majandusliku ja poliitilise teabe ja võimu väärkasutust.

  Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kolleeg Eppinki raport on üsna tähelepanuväärne, kuid kardan veidi – ja see ei käi mingil juhul raportööri kohta –, et me kordame ikka ja jälle samu mõtteid. Tundub, et näeme asjatult vaeva. Kahtlemata ühinen Sophia in ’t Veldi ja Philippe Lambertsiga selles, et meil on vaja korralikku kontrolli konkurentsi üle ja meil tuleb mõelda, mis toimub põllumajandussektoris, kus on väga vähe ostjaid ja tohutult palju tootjaid. See ei ole komisjonile kunagi muret valmistanud, kuid kui tegemist oleks tööstussektoriga, oleks ta kohe innukalt ostjate kartelli kallale asunud. Samuti on meil vaja uusi eeskirju internetisektori jaoks.

Meie suhted komisjoniga on siiski üliigavad. Ta saadab meile aruande, milles eiratakse kolme neljandikku teemadest. Meie vastame viisakalt, et see on huvitav ja sellele tuleks üht-teist lisada, ning seejärel paneb igaüks selle ära oma sahtlisse.

Tahtsin täna välja öelda järgmist ja korrata ühtlasi kolleeg Hökmarki sõnu: maailm muutub. On väga tore öelda, et riigiabi ei ole hea, kuid on tõsiasi, et Hiina, Korea, Ameerika Ühendriigid ja teised riigid seda annavad. Mina seda ei poolda. Ma ei ole põhimõtteline prantsuse protektsionist. Ütlen lihtsalt, et avagem natukenegi oma silmi ja lõpetagem unistamine!

  Reinhard Bütikofer (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Neljandas soovituses nõutakse, et komisjon teavitaks meid, kuidas ta käsitleb kõiki tulevasi soovitusi, ja selgitaks kõiki võimalikke kõrvalekaldumisi. Usun, et tegemist on väga mõistliku ettepanekuga, ja tahan seda täpsustada. Eelmisel aastal otsustas Euroopa Parlament asjaomasel arutelul, et me soovime keskenduda õiglastele ja mittediskrimineerivatele konkurentsitingimustele VKEde jaoks. Vahepeal ei ole komisjon midagi teinud. See soovitus sisaldub jällegi kolleeg Eppinki resolutsiooni ettepanekus.

Tahaksin komisjonilt kuulda, kas ta kavatseb nüüd seda paljukordset soovitust rakendada, või paluda tal meile vähemalt selgitada, miks ei saa ta sel viisil võtta arvesse konkreetseid mureküsimusi, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Minu teine mõte on seotud toorainesektoriga. Mul on ülimalt hea meel näha, et raportis käsitletakse toorainesektori läbipaistvuse puudulikkust. Samuti meeldib mulle tõsiasi, et selles kirjeldatakse toorainega spekuleerimise teemat. Samas on kahetsusväärne, et raportis ei ole täielikult arvestatud tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitusega, milles pakuti välja, et me ei peaks järgima eesistujariigi Prantsusmaa ettepanekut piirata spekuleerimise teemat üksnes põllumajandusliku toorainega, vaid soovitati spekuleerimise küsimuse alla lisada ka metallid. Minu arvates on see täpselt sama tähtis.

  Vicky Ford (ECR). – Austatud juhataja! Tahan tänada kolleeg Derk Jan Eppinkit suurepärase raporti eest, kuid eelkõige soovin teha ühe märkuse energiaturu kohta, mida komisjon sel aastal uurida kavatseb.

Nagu teised parlamendiliikmed rõhutasid, on energiavarustuses ja hinnakujunduses liikmesriigiti suured erinevused. Piirkonnas, mida mina esindan, ei ole peaaegu veerandile majapidamistest tavaline maagaas kättesaadav ja suurem osa neist sõltub kodumaisest kütteõlist. Novembris ja detsembris tõusis hind sellel turul ühe kuu jooksul enam kui poole võrra. Tarbijatel on mure (ja väga külm) – neil on mure kartellikokkuleppe pärast, sest seda on väidetud.

On õige, et seda peaksid kõigepealt uurima oma riigi reguleerivad asutused, kuid kuuldavasti on samalaadsed probleemid ka teistes ELi liikmesriikides. Niisiis soovin volinikult paluda järgmist: kui te sel aastal energiaturge analüüsite, ärge unustage neid, kes elavad väga kõrvalistes maapiirkondades.

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Nagu te meie eilse esitluse põhjal nägite, on siseturu tugevdamine ja töökohtade loomise edendamine eesistujariigi Ungari esmatähtsate eesmärkide seas. Et kõikides sektorites kohaldatavatel võrdsetel konkurentsitingimustel põhinev ELi konkurentsipoliitika on nende esmatähtsate eesmärkide eeldus, on mul selle aruande koostamise üle väga hea meel. Kuid nüüdseks on see, kallid kolleegid, jäänud minevikku. Vahepeal on ajad muutunud. Sellegipoolest on minu arvates tähtis teha aruandest järeldusi ja oluline on ka tõsiasi, et Euroopa Parlament saab – see tähendab meie, parlamendiliikmed saame – tulevikus konkurentsipoliitika kujundamises aktiivsemalt osaleda. Selles palun aga komisjonil koostööd teha.

Kõigepealt soovin – ja minu arvates on see hädavajalik −, et parlamenti teavitataks regulaarselt kõigist selles valdkonnas tehtavatest algatustest. Teiseks kutsun komisjoni kui ELi tasandi ainukest konkurentsiküsimustes pädevat asutust üles teavitama parlamenti igal aastal parlamendi soovituste kohaldamisest ja nendest kõrvale kaldumisest.

Minu arvates on tähtis mõista – nõustun selles oma kolleegidega –, et konkurentsipoliitikat ei saa ajada vertikaalselt. Kooskõlastamine on vajalik ka kõikides tegevus- ja õigusvaldkondades. See on aga komisjoni ülesanne. Seepärast on hädavajalik ühtlustada ELi poliitikavaldkonnad ning ELi 2020. aasta strateegias sätestatud prioriteedid, mille eesmärk on toetada majanduskasvu ja tööhõivet.

Lõpetuseks tahaksin ka mina mainida väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle kaasamine on kogu Euroopa majanduse kasvu, sealhulgas muidugi tööhõive suurenemise saavutamiseks tarvilik ja vältimatu. Kuid konkurentsitingimused peavad olema võrdsed. See tuleb tagada konkurentsipoliitika kaudu. Kutsun komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning garanteerima neile õiglased ja mittediskrimineerivad konkurentsitingimused.

  Peter Skinner (S&D). – Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt avaldada Derk Jan Eppinkile kiitust põhjaliku töö eest, mida ta on raportiga teinud. Loodetavasti jätkab ta oma edukat tegevust selles valdkonnas.

Mul on hea meel aruande üle, milles käsitletakse konkurentsipoliitika seisu 2009. aastal. Siiski on ELis endiselt konkurentsiga seotud tahke, mida tuleb kindlamaks ja selgemaks muuta. Julgustaksin selles valdkonnas tegema tihedamat koostööd komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel. See on ainuke võimalus, kuidas säilitada avalikkuse usaldust langetatud otsuste vastu. Peale selle on hädavajalik, et Euroopa Parlamenti hoitaks komisjoni meetmetega kursis, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud poliitika vallas.

Ootan põnevusega raportis esile tõstetud aruandeid ja uuringuid – viimastel andmetel mainitakse 11 aruannet, 6 uuringut eri valdkondade kohta ja konkurentsi peadirektoraadi riigiabiüksuse taasloomist. Eriti hea meel on mul korduva üleskutse üle lisada trahvide arvutamise aluseid, mille üle oleme juba arutlenud. Leian, et see on ülimalt tähtis.

Muide, enne oli väga huvitav kuulata Earl of Dartmouthi, kes rääkis aristokraadina konkurentsipoliitikast. Teatavasti on Ühendkuningriigi aristokraadid võtnud erilise tähelepanu alla maa enda kätte koondamise. Ehk peaksime paluma konkurentsiasutustel seda lähemalt uurida, et näha, kuidas aristokraadid on oma maa eest Euroopa Liidus kogu selle aja jooksul hoolt kandnud.

  Sławomir Witold Nitras (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Seda arutelu on meeldiv kuulata. Tahan Derk Jan Eppinkit selle raporti eest tänada. Tundes tema käsitlusviisi, väljendan raporti üle imetlust ja mul on hea meel, et just tema selle koostas. Samuti on meeldiv kuulata kolleegide sõnavõtte, kuid tunnen, et pean siiski midagi ütlema. Me keskendume siinkohal Euroopa Komisjoni tööle. Süüdistame teda selles, et tal ei ole jõulist seisukohta või poliitikat ning et ta ei võitle protektsionismi vastu, kuid ausalt öeldes on meie vastane või suurim probleem – härra Hökmark rääkis tõsiasjast, et Euroopa majandus ei ole konkurentsivõimeline – hoopis liikmesriigid. Samal ajal ei ole Euroopa Komisjonil sageli muud valikut, kui püüda liikmesriikide surve all tegutsedes kaitsta vaba konkurentsi nii palju kui võimalik.

Rääkisime siin istungisaalis mitu nädalat tagasi muu hulgas konkreetsetest söeturgu käsitlevatest õigusnormidest. Tookord aga ei kuulnud me, et parlamendiliikmed oleksid rääkinud vabast konkurentsist. Kuulsime üksnes seda, et nõuti protektsionistlikke põhimõtteid ja võimalust subsideerida näiteks suletud kaevandusi – just nii seda nimetati –, kui tegelikult oli küsimus abi andmises kaevandustele, mida ei kavatseta üldse sulgeda. Niisiis tuleb meil oma töös järjepidev olla ja järjepidevust jääb siin istungisaalis sageli vajaka.

Oleme rääkinud abist pangandussektorile. Kardan, et liikmesriikide sellise surve all tegutsedes sai Euroopa Komisjon selle abi vaid heaks kiita. Täna, mil räägime aruandest, milles tegelikult käsitletakse 2009. aastat – nõustun siinkohal kriitikaga –, tundub mulle, et selles on puudu hinnang mõju kohta, mida selle abiga avaldati, ja selle kohta, kas abi tulemusel on pangandussektorit tõepoolest stabiilselt ümber korraldatud. Eeldan, lugupeetud volinik, et see aspekt – tähtsa poliitikavaldkonna hindamine – oleks pidanud aruandes sisalduma.

Samuti kirjeldatakse aruandes tõsiasja, et komisjon võitleb protektsionismi vastu muu hulgas autotööstuses, kuid on näiteid (mina olen pärit Poolast), kus Fiati kontserni parim tehas suleti – vist küll ei suletud, aga tootmist vähendati – ja tootmine viidi üle Itaaliasse. Tegemist on ilmselge protektsionismiga ja Euroopa Komisjon peaks selle vastu võitlema.

Võin tuua veel ühe näite. 2009. aastal suleti kaks Poola laevatehast. Olen ise pärit Poola laevaehituslinnast, kuid probleem on palju tõsisem kui need kaks Poola laevatehast. Probleem on seotud sellega, et maailma tasandil sunnib Euroopa konkurentsipoliitika laevaehitustööstust võistlema peamiselt jõuliselt subsideeritud Lähis-Ida laevatehastega ning nüüdseks oleme selle konkurentsipoliitika tulemusel tegelikult Euroopa laevaehitustehaseid kinni pannud, sest sunnime neid konkureerima subsideeritud tehastega. Laevaehitustööstuse olemasolu Euroopas peaks olema meie jaoks tähtis. Tänan ja vabandan oma kõneaja ületamise pärast.

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Julgen väita, et tõhusa konkurentsipoliitika väljatöötamine ja selle korralik metoodiline rakendamine on ülimalt delikaatne ja keeruline ülesanne, eriti kriisi ajal.

Delikaatne on see sellepärast, et liiga jäik kohaldamine võib suuresti mõjutada selle toimet ning põhjustada tõsiseid tagajärgi sotsiaalvaldkonnale ja majandustsüklile. Keeruline on see aga põhjusel, et kinnitatud parameetrid ei pruugi nii keerukal ajal kõikide majandusvaldkondade kohta võrdselt kehtida. Niisiis tuleb komisjoni selles valdkonnas tehtud töö eest kiita. Tal on õnnestunud ühendada see range meetod praegustes majandusoludes vajaliku paindlikkusega. Tõepoolest, riiklikul tasandil kriisist väljumiseks võetud sihtotstarbeliste meetmete hindamise võimaldamine on tõendus käsitlusviisist, mis on ülimalt professionaalne ja ühtlasi tundlik.

Euroopa konkurentsiõigus on oma ulatuselt laiahaardeline ja samas väga konkreetne. See seab Euroopa Liidu taas naaberriikide, eriti vähem arenenud riikide jaoks teejuhi kohale. See aitab ära hoida juhtivate ja mahajäänud riikide vahelist eraldumist ja lahknevust. Niisiis on kahekordselt tähtis tagada, et teejuhi jõud mingil juhul ei raugeks. Minu arvates tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et hinnata kriisijärgseid arengukäike, mis hakkasid ilmnema 2010. aastal.

On ülimalt tõenäoline, et see tähendab nende struktuurimuutuste uut läbivaatamist, mida tuleb arvesse võtta, ning eri tööstusharude ja sektorite praeguse seisu hindamist. Nii ebakindlal ajal on märksõna igal juhul ettevaatlikkus.

Kutsun komisjoni üles keskenduma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning noorte tööhõive küsimusele, mis muudab konkurentsivõime jällegi üleeuroopaliseks mureks.

  Sari Essayah (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin raportit kiita sellepärast, et selles on ülimalt soodsas toonis nimetatud ühtset euromaksete piirkonda. Ikka ja jälle on Euroopa Parlament nõudnud kiiret üleminekut ühtsele euromaksete piirkonnale ja selle põhjused on lihtsad. Komisjoni mõjuhinnangus on mainitud uuringut, mille järgi säästetaks ühtse euromaksete piirkonna abil ELi majanduses kuue aastaga 300 miljardit eurot. See kokkuhoid saavutataks ühiste standardite ja protsesside kaudu tänu suuremale konkurentsile. Samuti säästetaks selle abil kõikide eurooplaste aega ja närve, kui neil on vaja teha makseid teistes riikides.

Nõustun raportiga täielikult ka selles, et majanduskriisi ajal pankadele ja teistele ettevõtetele antud riiklik majandustoetus on konkurentsi moonutanud. Nagu paljud kolleegid täna hommikul, kutsun minagi komisjoni üles koostama nende moonutuste kohta analüüsi.

Lubage mul lisada veel üks mõte, mis puudutab vajadust luua ühised standardid ja protsessid. Paljud tulevased leiutised põhinevad info- ja sidetehnoloogial. Meil on info- ja sidetehnoloogia valdkonnas vaja tugevamat konkurentsi ning seda võiks soodustada avatud lähtekoodi laialdasem kasutamine Euroopas. Loodetavasti muutub Euroopa sel moel selles elutähtsas valdkonnas USA ja teiste suurte majanduspiirkondade suhtes konkurentsivõimelisemaks, nagu Gunnar Hökmark ennist ütles.

  Danuta Jazłowiecka (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Arutlusel oleva resolutsiooni esitajad täheldavad õigustatult, et majanduskriis oli ELi konkurentsipoliitika jaoks eriline proovikivi. Riiklikud ja poliitilised huvid olid sageli võidukamad kui vabaturu eeskirjad või terve mõistus. Suur majanduskriis, mille toimet on Euroopa riikides siiamaani tunda, oli 2009. aasta konkurentsipoliitikas märkimisväärne mõjutegur. Tegemist oli ajavahemikuga, mille jooksul kasutati mehhanisme ja vahendeid, mille põhieesmärk oli aidata probleemidesse sattunud finantseerimisasutusi ja mõningaid suurettevõtteid ning mitte järgida turumajanduse eeskirju. Selle rängimate tagajärgede all kannatasid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Kas tehtu on pikas plaanis tõhus? Seda saame alles näha. Niisiis peaksime kutsuma komisjoni üles koostama usaldusväärseid analüüse, milles käsitletakse selle abi mõju majandusele. See ei võimalda mitte ainult tehtut hinnata, vaid annab ühtlasi võimaluse reageerida tulevikus samalaadsetele ohtudele kiiresti ja tulemuslikult.

  George Sabin Cutaş (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Konkurentsipoliitikal on Euroopa majanduse konkurentsivõime tagamisel põhiline koht ja selle lahutamatu osa on riigiabi kontrollimine.

Samal ajal on Euroopa Komisjon praeguse kriisi ajal pidanud vajalikuks kiita heaks riigiabi andmine eelkõige pangandussektorile, aga ka muudele raskustesse sattunud valdkondadele. Niisiis on liikmesriigid eraldanud suuri summasid, rakendades tagatisskeeme ja rekapitaliseerimisskeeme ning pangaasutuste likviidsustoetuse täiendavaid mooduseid, mille eesmärk on anda pankadele rahastamisallikas ja kindlustada neid riskide vastu.

Siiski peab Euroopa Komisjon säilitama range kontrolli sektori üle ning esitama finantseerimisasutuste ümberkorraldamise ja reguleerimise kavad, mille abil tagatakse, et finantseerimisasutused ei jätka Euroopa Liidu finantsstabiilsust ohustavat riskantset tegevust. Vastasel korral aitab riigiabi vaid Euroopa Liidu finantsraskusi põlistada.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Esitatud raportis kinnitatakse tõsiasja, et ausa konkurentsini on meil ELis veel pikk tee minna.

Selle hea näide on põllumajanduslik tootmine, kus nii EL kui ka riigid eraldi annavad mitmesuguseid subsiidiume ja toetusi, moonutades sellega suuresti konkurentsikeskkonda. ELi ebaõige toetuspoliitika tõttu kannatavad eriti rängalt uute liikmesriikide põllumajandusettevõtted. Teine valdkond, kus tuleb konkurentsikeskkonda põhjalikult muuta ja parandada, on transport. Seega leian, et transpordi- ja turismikomisjoni ettepanekute vastuvõtmine on ülimalt tähtis, sest neis juhitakse tabavalt tähelepanu konkurentsimoonutustele ka eri transpordiliikide vahel.

Igal juhul on tegemist hea ja innustava raportiga ning seda tuleb ELi konkurentsikeskkonna parandamiseks kindlasti tõhusalt kasutada.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja! Majandus- ja finantskriisi põhjustatud olukord on komisjoni aruande toonile oma jälje jätnud. Sellegipoolest on see hea aruanne, nagu on väljendatud ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis. Selles on aga punkte, milles võiks tööd lähitulevikus parandada. Eelkõige puudutab see ennetamist ja korralikku teavitamist. Ilma koostööta ei suuda me kriisist väljuda ja seepärast on komisjoni kinnitus saavutatud tulemusi käsitleva teabe jätkuva edastamise kohta ülimalt tähtis. ELi konkurentsipoliitika eeskirjade täitmine ja täitmise tagamine on ühtse turu edu võti. Näiteks energiapoliitika valdkonnas on ikka veel tooraineturge, kus tuleb läbipaistvust suurendada. Samamoodi ei ole konkurents täielikult tagatud igas energiasektori segmendis. Seepärast on vaja kiiresti rakendada siseturu teine pakett ja kolmas energiapakett. On väga õige aeg paluda põhjalikumalt uurida konkurentsi veel ühes sektoris, milleks on agrotööstus. Uuringu põhjal tuleb meil kindlaks teha peamised tarnijad ja turustajad, kes vastutavad konkurentsimoonutuste eest turul.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tahan rõhutada, kui tähtis on välja töötada selged ning VKEsid arvestavad ja neile kasulikud konkurentsieeskirjad. Nemad on kogu Euroopa majanduse jaoks eriti tähtsad, rääkimata nende suurest potentsiaalist uuendustegevuse valdkonnas. Minu arvates on soovitatav lisada selleteemaline peatükk, milles keskendutaks väikeettevõtetele ja pandaks rõhku ausale konkurentsile. Konkurentsipoliitika peaks aitama kaasa avatud standardite ja koostalitlusvõime edendamisele ja jõustamisele. Sellega ennetataks tehnoloogia abil sidumist turuosaliste poolt.

Tahan lõpetuseks öelda, et eduka konkurentsipoliitika elluviimine ja siseturu piiramatu toimimine on Euroopa Liidu jätkusuutliku majanduskasvu olulised eeldused.

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Lubage mul keskenduda raporti lõikele 90, milles märgitakse, et konkurents põllumajandusliku tootmise valdkonnas on eeltingimus Euroopa riikide tarbijatele madalamate hindade tagamisele. Osaliselt vastab see tõele, kuid mulle tundub, et see läheb asja mõttest täiesti mööda. Me peame omavahelisi ja eelkõige Euroopa Parlamendi fraktsioonide vahelisi arutelusid selle üle, mis toimub põllumajandusturgudel ja miks ei kandu lõpphind, mida meie, tarbijad, toidu eest maksame, õiglaselt üle neile, kes toitu toodavad.

See on ülimalt tõsine probleem ajal, mil me reformime põllumajanduspoliitikat, ähvardame kärpida põllumajanduse eelarvet ja vaatame mööda turu puudustest. Niisiis tuleks seda raportis palju põhjalikumalt käsitleda. Komisjonilt nõutakse, et ta uuriks konkurentsi agrotööstussektoris. Jah, palun, ja uurige seda ka jaesektoris, kuid seejärel lõpetage see uurimine ja võtke ometi midagi ette! Rääkimine tuleb meil Euroopa Parlamendis hästi välja, kuid sama ei saa öelda tegude kohta.

Mul on veel üks mõte konkurentsi kohta. Esitan komisjonile valijate nimel mõne kaebuse. Tavainimest ei kuula riik iialgi ja ma soovin, et komisjon tunnistaks järgmist: on mõni kaebus, mida mina kui parlamendiliige ei ole...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Juhataja. – Aitäh, proua McGuinness. Ehk on tulevikus selliste arutelude puhul asjakohane kuulata ära ka põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamus.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Siseturg peaks olema vaba, tõhus, dünaamiline ja uuenduslik. Selle eesmärgi saavutamiseks on õige vahend korralik konkurentsipoliitika. Kui konkurents toimib kaupade ja teenuste turul hästi, saame tagada parema kvaliteedi, madalamad hinnad ja suurema valiku tarbijate jaoks. On hea, et me koostame konkurentsipoliitika kohta aastaaruandeid. Selline tagantjärele hindamine on väga õpetlik. Konkurentsipoliitikaga seotud vahendi tõhus kasutamine võimaldab parandada majanduslikku stabiilsust ning leevendada majanduskriisi mõju ettevõtetele ja tarbijatele. Ravimi- ja energiaturul on vaja konkurentsi parandada. Pidagem meeles, et monopol – ükskõik, kas see on erakätes või kuulub riigile – piirab konkurentsi. Tasub rõhutada, et ühise põllumajanduspoliitika muutuste tulemusel ei piira toetused ja välisabi nüüd enam konkurentsivõimet.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Komisjon võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi üleskutse suurema läbipaistvuse, rohkemate dialoogide ja põhjalikuma konkurentsipoliitikaalase teabe kohta. Teavitame teid ka edaspidi konkurentsi puudutavatest tähtsatest poliitilistest otsustest ja püüame vastuseks teie resolutsioonile käsitleda teie soove kas järgmises konkurentsipoliitika aruandes või vastavalt vajadusele, nagu härra Bütikofer ja teised parlamendiliikmed palusid.

Võtan teatavaks teie üleskutse teha mitmel turul sektoriuuringuid. Senised kogemused on näidanud, et aus ja kindel täitetegevus avaldab juba iseenesest kogu sektori konkurentsile tulemuslikku mõju. Sektoriuuringud ei ole alati just parim viis tagada meie eeskirjade täitmist teatud valdkonnas. Need on vahendite poolest väga kallid ja neid tuleks kasutada vaid siis, kui uuring on komisjoni poliitiliste eesmärkide tõttu vajalik.

Kinnitan veel kord, et kriisiga seotud ajutised riigiabimeetmed on tõepoolest ajutised. Vastan mõnele teie küsimusele telegrammistiilis, sest aeg on piiratud.

Esiteks on investeerimisvaldkonnas ja finantssektoris käimas konsultatsioonid pääste- ja ümberkorraldamissuuniste kohta.

Teiseks, mis puudutab transporti, siis komisjon koostab transpordipoliitika tulevikku käsitlevat valget raamatut, mis võetakse vastu 2011. aasta märtsis. See sisaldab ülevaadet paljudest ettepanekutest, mis on tehtud transpordi siseturu lõpliku väljakujundamise kiirendamiseks.

Kolmandaks annab komisjon selle aasta esimeses kvartalis aru üldist majandushuvi pakkuvatest teenustest.

Neljandaks nõustub komisjon digitaalse tegevuskava puhul täielikult sellega, et tähtis on edendada tõeliselt terviklikku digitaalset siseturgu.

Viies punkt on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Kõikide, nii suurte kui ka väikeste ettevõtete edukaks arenguks on võrdsed võimalused hädavajalikud. Nende võimaldamiseks on ülimalt tähtis, et komisjon tagaks konkurentsieeskirjade täitmise. Samuti oleme koostanud riigiabieeskirju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, uuendustegevuse, teadus- ja arendustegevuse ning keskkonnahoidliku tehnoloogia jaoks.

Juunis esitab asepresident Almunia teile 2010. aasta konkurentsipoliitika aruande. Vahepeal hoiab ta teid kursis teie tõstatatud teemadega ja Euroopa Parlamendi raporti lõike 4 põhjal edastatakse konkurentsi peadirektoraadile juhised üksikasjalikuma vastuse koostamiseks.

  Juhataja. – Me lõpetame raportöör Eppinki sõnavõtuga ja muidugi kiidame teda, sest enamik kolleege on tema tööd raportöörina tunnustanud.

  Derk Jan Eppink, raportöör. – Austatud juhataja! Soovin volinikku, kes asendab oma kolleegi, siinviibimise eest tänada. Mul on hea meel kollektiivse hüvitusmehhanismiga seotud komisjoni algatuse üle, mis on pikka aega viibinud. Seda mainitakse ka raportis ning minu arvates on see tarbijate huvides – eeldusel, et see on üksikasjalikult määratletud ja hästi koostatud. Leian, et see on kasulik. Me alustame rohelise raamatuga, et näha, millised on eri arvamused. See teeb mulle rõõmu.

Pangandussektoris valitseb meil ülimalt veider olukord: riigiabi tase ja etapid on eri riikides erinevas seisus. Mõnes riigis, näiteks Hispaanias, on pangandussektoris raskustes eelkõige regionaalpangad (cajas) ja neil on eluspüsimiseks vaja Euroopa Keskpanga toetust, kuigi nagu Philippe Lamberts 30 sekundi jooksul märkis, riskib Euroopa Keskpank suurel määral nn rämpsvaraga. See muudab Euroopa Keskpanga nii-öelda rämpspangaks. Seda ei tohiks aga juhtuda.

Teised riigid püüavad jällegi pangandussektorist taanduda ja sellega kaasneb kaasavaraga seotud oht. Eeldatavasti ei saa te kaasavara teemale vastata – see puudutab otseselt asjaomast volinikku –, kuid kui selle saaks nüüd mõni finantseerimisasutus, mille tegevust oli vaja elavdada või mida oli vaja elus hoida, oleks see äärmiselt ebaõiglane teiste pankade suhtes, mis riigiabi ei saanud. Niisiis tuleb meil siinkohal tegelda võrdsete võimaluste küsimusega.

Lõpetuseks jõuan järelmeetmete juurde, sest proua in ’t Veld, proua Gáll ja härra Bütikofer tegid paar väga tabavat märkust. Koostasime raporti eelmisel aastal, koostasime raporti sel aastal ja ilmselt koostame sarnase raporti ka järgmisel aastal. Kõik jääb samaks. See meenutab veidi Vatikani moodi rituaali, kus me teeme ikka ja jälle samu asju. Minu arvates tuleb meil lähemalt uurida järelmeetmeid, mis on seotud meie esitatud küsimustega, ning ma teen ettepaneku, et praegune ja eelmine raportöör võtaksid volinikuga ja konkurentsi peadirektoraadi peadirektoriga ühendust, et näha, mis meie palvest saab.

Meil on vaja aruannet, mida rakendatakse teabe esitamise mõttes korralikult. Seepärast teen ettepaneku võtta asjakohaseid järelmeetmeid, et näha, mida komisjon teeb. Kindlasti toetab mind selles ka Sophia in ’t Veld.

  Juhataja. – Aitäh, härra Eppink. Olen kindel, et olete märganud oma kolleegide reaktsiooni ja et suure tõenäosusega saab teie ettepanek piisava toetuse.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna, neljapäeval.