Arutelud

Neljapäev, 20. jaanuar 2011 - Strasbourg

4. ELi jätkusuutlik Kaug-Põhja poliitika (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel Michael Gahleri koostatud raport ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta (2009/2214(INI)) (A7-0377/2010).

  Michael Gahler, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid ja meie Arktika naabrite esindajad, kes seda arutelu jälgivad! Raportöörina on mul eriti hea meel esitleda teile täna tulemust, mille saavutasime rohkem kui aastapikkuse tööga, mida tegime koostöös variraportööridega, teiste kolleegidega ELi Arktika foorumist ning paljude ekspertide ja esindajatega, kellest mõni oli pärit ka Arktika piirkonnast.

Jõudsime laialdasele üksmeelele ja usume, et oleme sõnastanud jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika. Raportis analüüsitakse Arktika piirkonna uut tähendust ja kirjeldatakse, kuidas tuleks Euroopa Parlamendi arvates korraldada ELi poliitikat meie põhjanaabrite suhtes. Minu juhtpõhimõtteks on siinkohal pakkumine teha koostööd meie Kaug-Põhja naabrite riikide ja institutsioonidega.

Oleme teadlikud kahepoolsest ja mitmepoolsest koostööst, mis Arktika riikidega juba toimub. Peale Arktikat käsitlevate teemade on Norra ja Island Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni raames tehtava koostööga juba tihedalt seotud. EL on Arktika Nõukogus juba ajutine vaatleja, kuid tahan toonitada, et minu arvates on soovitatav anda ELile alalise vaatleja staatus. Selle peamine põhjus on asjaolu, et peaaegu kõik selle piirkonna jaoks olulised poliitikavaldkonnad on vähemalt osaliselt ühenduse tasandile viidud. Koostööpakkumine on sõnastatud selliselt seepärast, et meie, EL, ei saa Arktikas iseseisvalt meetmeid võtta ega tegevust algatada. Sõltume suuresti Arktikaga vahetult külgnevate piirkondade tahtest meiega koostööd teha.

Keskendusin raportis ka inimlikule mõõtmele. Ühise poliitika eraldi valdkondade edendamisel ei tohi ükski asjaosaline iial unustada, et Arktika elanike huvidega tuleb hoolikalt arvestada. Viitan neis riikides elavatele põlisrahvastele, kes järgivad oma eluviisis ja elatise teenimisel jätkusuutlikkuse põhimõtet, ning teistele seal elavatele inimestele.

Mõistame, et Arktika piirkonna elanikud soovivad oma elupaika arendada. Teisisõnu ei taha nad, et nende elupiirkonnas kehtestataks kaitsekord, mis muudab selle ala rahvuspargiks sellisena, nagu see praegu on. Seepärast teeme partneritega koostööd, et tagada ökosüsteemi ja looduslike elupaikade häirimisel alati võimalikult rangete looduskaitsepõhimõtete järgimine. EL on Arktika riikide jaoks huvipakkuv koostööpartner, sest me oleme olnud teerajajaks asjakohastes poliitikavaldkondades, näiteks keskkonnakaitse alal ja kliimamuutuse vastu võitlemisel. Niisiis on selle piirkonna jaoks ülimalt suur vahe, kas maailma suurim siseturg järgib edasipüüdlikku keskkonnapoliitikat või mitte.

EL on huvipakkuv koostööpartner ka sellepärast, et me oleme Arktikas leiduva toorme kindlad tarbijad. See ei puuduta ainult naftat ja gaasi, vaid näiteks ka haruldasi muldmetalle. Peaksime järgima head eeskuju, mida on andnud näiteks Norra ja Venemaa vaheline koostöö Barentsi meres Štokmani gaasimaardlas. Tehes koostööd maavarade kaevandamisel, kohaldavad partnerid seal Norra rangeimaid keskkonnanorme. Loodan, et sama kehtib koostöölepingu kohta, mille Venemaa ja BP mõni nädal tagasi Põhja-Jäämere uurimiseks sõlmisid. Nii keskkonnasektoris kui ka selliste uute laevateede nagu Kirdeväila avamisel pakuvad tulevikus hinnalist tuge meie seiresatelliidid. Selles valdkonnas tehtav koostöö võimaldab lühendada näiteks Kagu-Aasiasse suunduvaid laevateid. ELi jaoks, mis hõlmab umbes 40% maailma kaubalaevandusest, on see rahalises mõttes eriti tähtis tegur.

Meie teadusuuringute raamprogrammi alusel pakutakse hinnalist abi põhjalikumaks teaduslikuks koostööks mitmete polaarinstituutide vahel nende Arktika uurimisjaamades. Meie Kaug-Põhja naabrid teavad, et EL on pädev koostööpartner. Kuid meie poliitika sõnastamisel, kooskõlastamisel ja rakendamisel on veel arenguruumi. Olukorda saaks parandada selliselt, et komisjoni vastutusalad koondatakse merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi alla ja Euroopa välisteenistuses luuakse vastav asutus. Samuti täiustaks meie andmebaasi Arktika teabekeskus, mis koguks ja analüüsiks kogu asjakohast teavet. Kõiki Kaug-Põhja partnereid kaasavate pooluselähedaste kaasrahastamise ja -kavandamise mehhanismide loomine oleks samuti tähtis vahend paremaks ja tõhusamaks koostööks teadus- ja arendustegevuse alal.

Olen veendunud, et selle poliitikadokumendi eelnõu tagab paremad suunised kõikehõlmava ja eduka ELi Arktika poliitika jaoks, mis toob kasu ka meie põhjanaabritele.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Eelmise aasta alguses tegi asepresident ja kõrge esindaja Ashton ettepaneku algatada arutelu Arktika piirkonna üle. Täiskogu arutelu on aidanud meil koguda teie arvamusi ja näha, kui tähtsaks me kõik peame Arktika koostööd, mis on üks osa Euroopa Liidu välissuhetest.

Me tegeleme Arktika piirkonnaga mitmel tasandil. Esiteks ajavad nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid selles piirkonnas aktiivset teadusuuringute poliitikat. Teiseks järgime me ranget keskkonna- ja merenduspoliitikat. Kolmandaks käsitleme oma kliimamuutuse vastase võitlusega seotud diplomaatias Arktika muutuste algpõhjusi. Neljandaks võtame jätkuvalt meetmeid selleks, et toetada kogu maailma põlisrahvaid, sealhulgas neid, kes elavad Arktikas.

Tunnistame, et pooluselähedastel aladel elavate Arktika põlisrahvastega peetav dialoog võiks olla tihedam, kuid 2010. aastal algas viljakas ja laialdasem suhtlus, mida me jätkame kindlasti ka järgmistel aastatel.

Mis puudutab juurdepääsu Arktikale ja selle ressursside kasutamist, siis peame hoidma oma mainet toorme ja energiavarude vastutustundliku tarbijana, kes peab kinni rangeimatest ohutus- ja keskkonnanormidest. Samal ajal taotleme kindlameelselt enda, sealhulgas meie ettevõtete huvide õiglast kohtlemist.

Meil on hea meel näha, et neid teemasid on Euroopa Parlamendi raportis Kaug-Põhja kohta käsitletud ja sellesse on lisatud väärt ettepanekud, kuidas tulevikus edasi liikuda. Raport aitab suuresti kujundada vähehaaval välja Euroopa Liidu Arktika poliitika ja ma soovin Michael Gahlerit selle algatuse edasiarendamise eest tänada.

Algatus on eriti kiiduväärt sellepärast, et raportöör ja paljud teised parlamendiliikmed aitasid edendada Arktika kolmandate isikute ja kodanikuühiskonnaga peetud huvitavat dialoogi, milles me aktiivselt osalesime. Lõplik raport sisaldab eri vaatenurki, mis tõendab Euroopa Liidu tahet kuulata ära kõik Arktika sidusrühmad ja teha nendega koostööd.

Praegu oleme ELi Arktika poliitika arendamisel avamas uut peatükki. Pärast komisjoni 2008. aasta teatist ja nõukogu 2009. aasta järeldusi saab Euroopa Parlamendi raportist selle põhistruktuuri kolmas tugisammas. Need kolm dokumenti on omavahel kooskõlas ning sisaldavad Arktika partnerriikide ja piirkonnas elavate inimeste jaoks vastutustundlikku ja rõõmustavat sõnumit. Püüame edendada ohutumat ja jätkusuutlikku Arktikat. Järgime rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid ning soovime teha nende arendamisel ja täiustamisel koostööd.

Eelkõige soovin tunnustada eelmisel aastal Norra ja Venemaa vahel sõlmitud piiritlemiskokkulepet Barentsi mere kohta. See on tugipunkt pikaajaliseks rahumeelseks koostööks kogu pooluselähedases Arktika piirkonnas.

Euroopa Liit sooviks näha jõulist ja tõhusat Arktika Nõukogu, kus lepitakse kokku piirkonna tulevikku puudutavaid põhiotsuseid ja viiakse neid ellu. Tahame osaleda Arktika Nõukogus alalise vaatlejana, et jagada oma põhjalikke kogemusi rahvusvahelise piirkondliku koostöö alal, ja avaldame Euroopa Parlamendile erilist tänu selle püüdluse toetamise eest.

Raport Kaug-Põhja kohta annab Euroopa välisteenistusele ja komisjonile palju indu Arktika piirkonda puudutavaks välistegevuseks. Usun, et selle sõnumid ja käsitusviis on ajakohased ja sobivad.

Euroopa Parlamendi raport Kaug-Põhja kohta annab teavet ka meie endi ELi Arktika poliitikat käsitleva eduaruande koostamiseks. Nõukogu palus meil esitada see käesoleva aasta jooksul. Meie aruanne on mõeldud mõlemale institutsioonile – nii nõukogule kui ka Euroopa Parlamendile – ja loodetavasti jääte te mõlemad sellega rahule.

  Inese Vaidere, fraktsiooni PPE nimel. – (LV) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Avaldan kõigepealt Michael Gahlerile tänu põhjalikult koostatud raporti eest. Mul on tõeliselt hea meel, et Euroopa Liidu Kaug-Põhja poliitika on üks valdkondadest, millega Euroopa Liit hakkas tegelema suhteliselt õigel ajal. Arktikas leidub palju rikkalikke ressursse – ligikaudu veerand maailma avastamata nafta- ja gaasivarudest, biogeneetilistest ja kalavarudest ning mineraalidest. Samuti pakub see uusi meretranspordi võimalusi. Mandrijää sulamise tulemusel on laevatee Aasia riikidesse umbkaudu 40% lühem. Arktika potentsiaal on muljetavaldav. Seepärast tuleb seda kasutada vastutustundlikult ja säästlikult. Vastutustundetu ressursside kasutamine ja läbimõtlematud transpordivood võivad põhjustada ränki ökoloogilisi tagajärgi. Samal ajal tuleb tunnistada, et Arktika rikkuste kasutamine võib avada uusi võimalusi nii energiaprobleemide kui ka toorme ja toiduainetega seotud probleemide lahendamiseks. Maailma juhtivate jõudude vahel käib äge võistlus selle pärast, kes saab rohkem õigusi nende ressursside majandamiseks ja uurimiseks. Kuigi Arktikas elab umbes 3,7 miljonit inimest, kes esindavad mitutkümmend põlisrahvast, võib seda piirkonda sellegipoolest teatud määral pidada kogu maailma ühiseks varaks. Praegu ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsioon andnud ühelegi riigile Arktikas eesõigusi ja loodetavasti ei tee ta seda ka tulevikus. Just sellepärast peab meie poliitika olema vastutustundlik. Euroopa Liit peab töötama välja konkreetse kooskõlastatud strateegia kõikide Kaug-Põhjaga seotud valdkondade jaoks ning leppima kokku selle poliitika rahastamises ja rahastamisallikates. Samuti tuleb arvesse võtta kliimamuutuse, kohaliku elanikkonna heaolu ja arengu ning energiajulgeoleku teemat. Sellise poliitika rakendamiseks on alalise vaatleja staatus Arktika Nõukogus hädavajalik. Kuigi meil ei ole Arktikaga otsest merepiiri, võib Euroopa Liit saada eestvedajaks piirkonna ressursside ja uute laevateede uurimisel ning rangete keskkonnaohutuse normide järgimisel. Aitäh!

  Liisa Jaakonsaari, fraktsiooni S&D nimel. – (FI) Austatud juhataja! Alustuseks avaldan raportöör Gahlerile siirast tänu edasiviiva koostöö eest. Parimaks tunnustuseks olid kindlasti volinik Füle sõnad selle kohta, et raportist saab ELi Arktika poliitika kolmas tugisammas.

Ei ole sugugi üllatav, et Arktika poliitika muutub rahvusvahelises poliitikas keskseks teemaks, sest nagu eelkõneleja ütles, on Arktika piirkonnas kolmandik maailma avastamata loodusvaradest: mineraalidest, gaasist ja naftast. Kliimamuutus ja võistlus loodusvarade pärast on omavahel seotud, kuid seda suundumust juhib tegelikult maailmamajandus. Õnneks on arengusuunad Arktika piirkonnas olnud stabiilsed ja need põhinevad koostöötahtel.

Tulevikus kujutab Arktika poliitika endast proovikivi, kas me suudame koos stabiilsust suurendada või põhjustame hoopis uusi vastuolusid. Loodusvarade vastutustundlik ja hoolikas kasutamine on tähtis, et vältida kullapalavikku ja sellist katastroofi, mis leidis aset Mehhiko lahes.

On tähtis, et meil on tasakaalustatud raport ja sõnum selle kohta, et Arktika Nõukogu tuleb tugevdada ja et Euroopa Liit on vaatlejana sellesse kindlamini kaasatud. Siiski ei tohiks me sinna lihtsalt sisse trügida, vaid peaksime kasutama diplomaatiat, pidama läbirääkimisi, tegema usaldusväärset poliitilist koostööd ja olema esirinnas eelkõige siis, kui hakatakse hindama keskkonnamõju. Minu arvates on suurepärane, et raportis mainitakse Arktika teabekeskuse tarvilikkust ja märgitakse, et Soomes Rovaniemis asuv Lapi Ülikool oleks selle jaoks hea koht.

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Lugupeetud juhataja! Tahaksin raportöör Gahlerit ja kõiki variraportööre siiralt tänada. Meie arvates tegime suurepärast koostööd. Algatusraporti vastuvõtmine ja teema tõstatamine on tähtis.

Raportis pooldatakse jõuliselt tulevast suurt panustamist Arktika piirkonna inimeste eluvõimalustesse, töötingimustesse, transporti ja keskkonda. Lisaks pean eriti tähtsaks selles võetud seisukohta, et põlisrahvaste, eriti saamide seisundiga tuleb arvestada. Saamid on Euroopa ainuke põlisrahvas ning EL – see tähendab komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu – peavad nendega võrdset koostööd tegema.

Samuti tõdetakse raportis Arktika Nõukogu osatähtsust ja volinik Füle ütles lausa, et EL soovib seda suurendada. Siiski olin ma üsna pettunud volinik Füle hinnangus selle kohta, et koostöö Arktika piirkonnas edeneb vähehaaval. Loomulikult peab EL näitama üles innukust ning Arktika koostöö kiirendamiseks on vaja investeeringuid ja tahet. See ei tohi edeneda ainult vähehaaval, nagu teeksime seda vaid ühe käega, vaid see peab olema üks eelisvaldkondi.

Lõpuks tahan öelda, et ka minul on hea meel Arktika piirkonnaga seotud teadusuuringutesse investeerimise üle ja selle üle, et raportis nimetatakse Lapi Ülikooli selle võimaliku keskusena. Lapi Ülikool väärib kiitust selle eest, et ta on ainus ülikool ja ainus asutus, mis on tõsiselt töötanud selle nimel, et säärane keskus rajataks, ja pühendunud sellele eesmärgile.

  Indrek Tarand , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt soovin raportööri ja kolleegidest variraportööre tänada ning südamest kiita ja tunnustada hea koostöö ja vastastikuse mõistmise eest. Samuti avaldan koostöö ja abi eest tänu rohelistest parlamendiliikmetele.

Lõpuks ometi saame öelda, et oleme tulnud välja korraliku dokumendiga, mis võimaldab meil, Euroopa Liidul, liikuda edasi üsna mõistlikul viisil, võttes arvesse kõikide sidusrühmade huve. Kuigi rohelised arvavad õigustatult, et peaksime olema veel radikaalsemad, on meil ikkagi hea meel, et raportis arvestatakse meie mureküsimuste ja mõtetega, näiteks ettepanekutega, mille esitasime raportöörile selle kohta, et teaduslike andmete põhjal on ilmselge, et Arktika ökosüsteemis toimuvad praegu suured kliimaga seotud muutused ja et sellises olukorras on Arktika tulevast arengut vaja käsitleda ettevaatlikult ja rangetel teaduslikel alustel.

Sellepärast nõudsime sõlmitava mitmepoolse lepingu raames teaduslikke lisauuringuid, et tagada rahvusvahelisele üksteisemõistmisele jõudmiseks ja otsuste tegemiseks teave Arktika ökosüsteemi kohta enne, kui uus põhjalik arendustegevus jätkub. Täname teisi fraktsioone sellega nõustumise eest. See on näide, kuidas esitada asju meie mitmekesisele laiahaardelisele valijaskonnale meelepärases vormis. Siin istungisaalis on mõned skeptikud, kes on öelnud, et Arktika piirkond ei vääri meie tähelepanu, kuid tegelikult väärib küll – eriti sellepärast, et tõenäoliselt saab Island ELi 28. liikmesriigiks.

Arktika on lahe. Selle põhjuseks ei ole kliimamuutus ega sellest tulenev tavapäraselt külma Kaug-Põhja soojenemine. Arktika on lahe ka silmapiiril terendavate tulusate võimaluste pärast, kuigi nendega kaasnevad väga keerulised ja tõsised probleemid. Seepärast leian, et neid probleeme vastutustundlikult ja poliitiliselt taktitundelisel moel lahendavad poliitikud on lahedad poliitikud ning sama kehtib nende kohta meie seas, kes hääletavad täna Michael Gahleri raporti poolt.

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja! Kahtlemata on Arktika muutumas. Nende muutuste kõige ilmselgemad tulemused on võimalus luua uusi transpordi- ja kaubateid ning samuti juba praegu selgelt silmapiiril olev võimalus kasutada loodusvarasid ning ammutada naftat ja gaasi. Maailm reageerib nimetatud muutustele kaootiliselt. Ühest küljest on meil väga edasiviiv Norra ja Venemaa vaheline piiritlemiskokkulepe Barentsi mere kohta, kuid teisest küljest püüavad venelased ajada juba ette otsustatud poliitikat. Minu arvates peab Euroopa Liidul ja rahvusvahelisel üldsusel siin olema ülitähtis osa täita. Raportis me selleks ka julgustame ja see on selgelt välja öeldud. Teine teema, millele tähelepanu juhtisime, on asjaolu, et võrdseks ja mittediskrimineerivaks juurdepääsuks transporditeedele on vaja saada tagatis. Võrdset juurdepääsu teedele ei tohiks takistada ei õiguslikud ega rahalised kaalutlused. Seda kõike on raportis selgelt väljendatud. Niisiis on meil hea meel seda raportit hääletusel toetada.

  Sabine Lösing, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tänan Michael Gahlerit raporti eest. On selge, ja see selgub ka raportist, et Arktika piirkonna loodusvarade vastu tuntakse suurt huvi. Kliimamuutuse tulemusel on naftat, gaasi ja muid maavarasid üha lihtsam maapõuest ammutada. Paremat laevateede kasutamise võimalust on juba nimetatud.

Selle loogiline tagajärg on saaste suurenemine piirkonnas. Tööstuse areng eelkõige nafta ja gaasi ammutamise, tööndusliku kalapüügi laienemise ja kasvava laevaliikluse kaudu häirib seda ülitundlikku ökosüsteemi kindlasti või lausa hävitab selle, tuues kaasa laastavad tagajärjed.

Kahjuks on raport üldsõnaline ega sisalda ühtegi tõhusat strateegiat nende ohtude vastu võitlemiseks. Mainimata on jäänud tõsiasi, et EL ei ole ainus, kes on tõdenud Arktika suurenenud geostrateegilist tähtsust. Venemaa piiririigid ning NATO liikmed USA, Kanada, Taani ja Norra on juba alustanud Arktika piirkonna militariseerimist ja kavatsevad kaitsta seal oma huve.

Selle olukorra on Arktikas põhjustanud kliimamuutus. Meil tuleb ära hoida kliimamuutuse hävitav kulg, kuid seda on võimalik saavutada vaid kiire üleminekuga taastuvatele energiaallikatele. Samas on antud strateegias võetud risti vastupidine hoiak.

Meie, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, nõuame, et Arktikal ei lastaks muutuda järgmiseks geopoliitiliseks kriisikoldeks. Taotleme koos mitme keskkonnaorganisatsiooniga moratooriumi kehtestamist Arktikas asuvate uute naftaammutamisprojektide suhtes. Tuleb sõlmida leping, mis sarnaneb Antarktika lepinguga ja mille alusel keelatakse piirkonnas maavarade kaevandamine. Viimase, aga sugugi mitte vähem tähtsana kutsume üles piirkonna viivitamatule demilitariseerimisele ja sellest tulenevalt Arktika muutmisele relvavabaks alaks.

Et mina koos oma fraktsiooniga siin esitatud algatusraporti tulemustega nõustuda ei saa, on Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon esitanud alternatiivse raporti.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Lugupeetud juhataja! Tahaksin küsida, kuidas on Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esindaja arvates võimalik kehtestada moratoorium, kui ükski asjaosaline ega piirkonnas asuv riik seda ei soovi. Mida põlisrahvad sellest arvaksid, kui Euroopa Liit ütleks ülaltpoolt neile, mida nad tegema peavad? Euroopa Parlament on juba korra pattu teinud. Selleks oli hülgetoodete müügi keelustamine, mis ärritas põlisrahvaid üsna palju. Milleks peaksime neid veelgi pahandama? Praegu on vaja hoopis diplomaatiat ja koostööd.

  Sabine Lösing (GUE/NGL). – (DE) Austatud juhataja! Mina seda ei poolda ja loomulikult ei ole seda võimalik ülaltpoolt ette kirjutada. Siiski jääb õhku küsimus, kellega nõu peeti. Millised riigid on sellesse kaasatud? Milliseid põlisrahvaid see mõjutab? Kas nõu peeti nende inimestega, kes võivad sellest kasu lõigata, või nendega, kes võivad kaotada oma elatise? Minu arvates on vaja edasist dialoogi. Siiani peetud kõnelustest ei piisa. Peame püüdma muuta seda dialoogi võimalikult laiapõhjaliseks, pidades nõu ka suuremate ühiskonnarühmadega, kelle hulka võiksid võimaluse korral kuuluda eelkõige põlisrahvad.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Lubage mul kõigepealt avaldada siirast tunnustust raportöör Gahleri tubli töö eest.

Arktika on strateegiliselt tähtis, eriti nüüd, mil Arktika piirkonna soojenemine paistab avavat seal transpordi ja maavarade kaevandamise võimalusi. Samuti on see piirkond, kus keskkond on väga habras just Euroopast, Põhja-Ameerikast, Venemaalt ja Hiinast pärineva saaste tõttu. Asja muudab veel keerulisemaks see, et riikide taotlused Arktikas ei ole alati selged. Kuigi ELil ei ole enne Islandi ühinemist juurdepääsu Põhja-Jäämere rannajoonele, on ELil siiski Arktika piirkonnas liikmesriike.

Niisiis toetan Arktika piirkondade kohta koostatud ELi strateegiat, mis seab ELi otse teiste suurvõimude ja eelkõige Venemaa kõrvale, kes on ilmselgelt otsustanud seda piirkonda majanduslikult ära kasutada. Kui majandustegevus lähiaastatel elavneb, on tähtis, et me tagame õige tasakaalu keskkonna ja majanduse vahel ning kaasame sellesse kohaliku elanikkonna. ELi vaatleja staatuse saavutamine Arktika Nõukogus oleks kiiduväärt samm õiges suunas.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Teatavasti on Arktika loendamatud maavarad muutnud selle piirkonna tulise arutelu teemaks. Hinnangute järgi peaks jää all puutumatuna olema ainuüksi 90 miljardit barrelit naftat. Paratamatult kaasneb teatud ärevustunne sellega, et kõikide ettevõtete seast lubatakse just British Petroleumil, kes põhjustas eelmisel aastal Mehhiko lahes naftakatastroofi, kaevandada nüüd selles tundlikus looduskeskkonnas, kus tingimused on palju äärmuslikumad kui Mehhiko lahes.

Lõppude lõpuks on tõsiasi, et Arktika piirkond on juba praegu maailma elavhõbedajääkide lõppladestumiskoht. Pidades silmas üleilmset energianõudlust, on sellegipoolest tõenäoliselt ebareaalne oodata otsust Arktika naftavarudest loobumise kohta. Loodetavasti tagab Euroopa Liit Arktika Nõukogus selle, et kehtestatakse tõhusamad ohutusstandardid, mille tulemusel ei taba Arktika elusloodust samasugune kohutav saatus, nagu juhtus Mehhiko lahes pärast hiljutist naftakatastroofi.

Lisaks on Arktika ELi vaatenurgast ülimalt tähtis ka uute maailma transporditeede väljaarendamise pärast. Kui Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika vahel oleks tõepoolest võimalik avada uus laevatee, saaksime kohe vältida piraatlust Somaalias. See hoiaks ELis kokku palju raha, sest Atalanta missiooni ei oleks enam vaja. Loomulikult on selle eeldus, et põlised inuitid ei ole oma elatise kaotamise tõttu sunnitud kasutama nii meeleheitlikke vahendeid nagu piraatlus. Seda tuleb silmas pidada nii laevateede kavandamisel kui ka nafta puurimisel.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Muidugi soovin ka mina tänada Michael Gahlerit suurepärase resolutsiooni projekti ja viljaka koostöö eest.

Minu jaoks oli raportiga seotud töö käigus kõige tähtsam teema suurem rõhuasetus teadusuuringutele ja keskkonnamuutuste seirele, sest neist saadav teave on poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel ülimalt tarvilik. Tundub, et Euroopa Liidu põhilised huviobjektid on majandusküsimused, näiteks kalandus, transport ja loodusvarad. Sellest on kahju, sest pole kahtlust, et teadus võimaldab meil hinnata, millist mõju majanduslikud muutused piirkonna keskkonnale avaldavad. See mõju on märksa suurem kui teistes piirkondades. Milline see mõju siis täpsemalt on? Seda oskavad meile öelda vaid eksperdid.

Kahjuks piiravad teadusuuringute tegemist Arktikas üha enam riigid, kellel on juurdepääs Põhja-Jäämerele. Isegi rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega hõlmatud aladel on viimase kahe-kolme aasta jooksul teadus- ja muu tegevuse vabadust tähelepanuväärselt vähendatud, tuues sageli ettekäändeks keskkonnakaitse. Arktika kliimas ja meres toimuvad protsessid avaldavad märkimisväärset mõju kliima- ja keskkonnamuutusele, nii et teadustegevuse vabadus on ülimalt tähtis, et mõista, mis toimub nii Arktikas kui ka – mis veelgi olulisem – siin, kus oleme meie. Peale selle annab töö, mida Arktikast väljaspool asuvate riikide teadlased on nendel teemadel juba teinud, ja kulutatud raha meile õiguse teha ennast põhjapolaaralaga seotud küsimustes kuuldavaks.

  Diana Wallis (ALDE). – Austatud juhataja! Soovin avaldada Michael Gahlerile tänu ülimalt põhjaliku ja üksikasjaliku raporti ning kompromissivalmiduse eest. Kardan siiski, et kuigi jõulud on juba möödas, oleme ehtinud tavalise soovide jõulupuu ja need soovid varjutavad peamise poliitilise mõtte.

Varasemad istungisaalis peetud arutelud Arktika poliitika üle päädisid tõepoolest komisjoni teatisega. Rõhutasime siis väga selgelt tundliku Arktika keskkonna ühtset kaitset – selle viimase puutumatu looduskeskkonna kaitset, millest on nüüdseks saanud keskkonnaalane kriisikolle.

Tundub, et meie mõtlemises on toimunud väga vaevuvärgatav pööre kindlustunde poole: energiavarustuse kindluse ja ressursside kasutamise kindluse poole. Seda kinnitab leping, mille Rosneft ja BP – Deepwateriga seotud BP – sel nädalavahetusel sõlmisid.

Nagu komisjon ja teised selgitajad on järjekindlalt toonitanud, on Arktika puhul väga palju õiguslünki. ELi ökoloogiline jalajälg ei ole seal väike.

Õiguslik korraldus on killustunud ja laialivalguv. Piirkond on avatud rahvusvahelistele ettevõtetele. Me suudame teha paremini. Varem ütlesime, et tahame teha paremini. Me tahtsime ühtsemat käsitlusviisi. Huvitav, mis on muutunud? Arvan, et meie kodanikud võivad seda küsida.

  Struan Stevenson (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ka mina kiidan Michael Gahlerit tasakaalustatud ja suurepärase raporti eest. Vaatamata Arktika keskkonna keerukusele on kerkiv naftahind suurendanud selles piirkonnas rahvusvahelist huvi nafta puurimise vastu. Me kõik teame, et naftat hakati Alaska põhjanõlval Prudhoe Bays esmakordselt tootma 1968. aastal, kuid paljusid Arktika piirkondi ei ole siiski veel uuritud.

USA 2008. aasta geoloogilise uuringu alusel arvatakse, et põhjapöörijoonest põhja poole jäävatel aladel on 90 miljardit barrelit avastamata naftat, mida on tehniliselt võimalik ammutada, ja 44 miljardit barrelit maagaasivedelikke. Praegu moodustab see 13–20% kogu maailma avastamata naftast. On ütlematagi selge, et nii suure naftakoguse ammutamine avaldab Arktikale ennenägematut mõju ja võib põhjustada üleilmseid ökokatastroofe, nii et minu arvates peaksime endilt küsima, kas on mõistlik alustada sellist projekti ajal, mil me teeme otsustavaid pingutusi, et kaotada oma sõltuvus fossiilkütustest ja saada lõpuks ühiskonnaks, mis ei tekita CO2-heidet.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). – (DA) Austatud juhataja! Kui ma loen komisjoni teatist Arktika kohta, kangastub mulle millegipärast kass, kes limpsab kooretassi ootuses keelt. Kahtlemata avab globaalne soojenemine ja jää sulamine põhjapoolusel uusi võimalusi: loodusvarad, nafta, kalandus, laevandus jne. Oleme sellest kõike kuulnud. Siiski on minu arvates tähtis, et EL ei läheks ülemäära elevile, sest tal ei ole Põhja-Jäämerel rannajoont. Taanlasena tundub mulle üsna haletsusväärne, et Taanit kasutatakse ühe ettekäändena ELi Arktika sidemete edendamiseks. Tõsiasi on see, et Taani ainuke seos Arktikaga on Gröönimaa, kes otsustas rahvahääletuse tulemusel 26 aastat tagasi Euroopa Liidust lahkuda.

Samamoodi ei tohiks ELil olla liiga suuri ootusi seoses Islandiga. Otsuse Islandi liikmesuse kohta peavad ilma ELi surveavalduseta vastu võtma islandlased ise. Mitte miski ei viita sellele, et ELi kuulumist pooldaks seal enamus.

Niisiis, selle asemel et pidada end võimalikuks Arktika suurvõimuks, peaks EL ehk leppima oma geograafilise asukohaga ja püüdma saavutada heanaaberlikud suhted riikidega, kes tegelikult Arktikas asuvad. See puudutab meie sõpru läänepoolsetes Põhjamaades, Norras, Islandil, Gröönimaal ja Fääri saartel. Selle eest hoolitsemine peaks olema eelkõige Euroopa Parlamendi töö.

  Timo Soini (EFD). – (FI) Lugupeetud juhataja! See on tähtis teema ja et Soome asub põhjas, on need asjad mulle tuttavad. Kordki saan ma oma Soome kolleegidega nõustuda, et Lapimaal ja Rovaniemis asuvas Lapi Ülikoolis tuntakse neid asju. Olen samal arvamusel ka põlisrahvaste seisundi küsimuses.

Hääletan selle raporti poolt, kuigi mu teravaim kriitika on suunatud kliimamuutusega seotud väidetele, mille kohaselt tuleks justkui ELi vaadete põhjal nende suhtes kokku leppida. Heitkogustega kauplemine on ELis täielikult läbi kukkunud. 2008. aastal paljastati viie miljardi euro ulatuses rikkumisi, käibemaksupettusi ja muid kelmusi. Neid on järjest juurde tulnud. Selline heitkogustega kauplemine lihtsalt ei toimi, see on kahjulik. Selle asemel on meil vaja spetsiifiliste heitkoguste süsteemi, nagu on sõidukitega, mille puhul saab mõõta, kes mida õhku paiskab, ja millega ei kaasne rahvusvahelist indulgentside müüki, mille käigus ostetakse endale saastamisõigus. See on tähtis küsimus.

Samuti on tähtis Arktika küsimus, kuigi ma ei ole päris kindel asja edenemises, kui mõtlen ELi viimase aja tegevusele. Teemad, millega EL tegeleb, ei pruugi tingimata edeneda. Taani kolleeg rääkis arukalt piirkondadest, mis seal asuvad. Need on suveräänsed piirkonnad ja neil on suverääne õigus oma asju ise otsustada.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt kiita kolleeg Michael Gahlerit suurepärase raporti eest, mille ta on esitanud. Raportis julgustatakse nõukogu ja komisjoni kavandama konkreetset ELi Arktika poliitikat ning selles toonitatakse, et Islandi võimalik ühinemine Euroopa Liiduga muudaks liidu Arktika rannikualaks.

Olen Euroopa Parlamendi raportöör Islandi teemal ning soovin rõhutada, et selle riigi ja Euroopa Liidu eesmärgid seoses Arktikaga kattuvad. Nende raames tugevdatakse Arktika Nõukogu poliitilist ja halduslikku rolli ja tagatakse piirkonna säästev areng ning viimasena tuletaksin teile meelde ka põlisrahvaste õiguste toetamist. Ka tõsiasi, et nii Island kui ka Euroopa Liit tegelevad praegu Arktika strateegia koostamisega, võib anda võimaluse mõlema poliitikadokumendi kooskõlastamiseks, muu hulgas seoses Euroopa Liidu taotlusega saada Arktika Nõukogus alaliseks vaatlejaks.

Lõpetuseks soovin öelda, et Euroopa Liit saab ilmselgelt edendada Kaug-Põhja tõhusat mitmepoolset haldamist. Ühtlasi tahan öelda härra Søndergaardile, et kuulasin väga hoolikalt tema sõnu Islandi enamuse kohta. Minu arvates on meil ees pikk tee, mis võib veel palju muutuda. Leian, et meil on võimalik soodustada selles riigis vastutustundlikku ühinemiseelset protsessi ja eeskätt Euroopa Liidu teemalist tasakaalustatud arutelu.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Soovin kiita kolleeg Michael Gahlerit, kes on hoolimata oma Lõuna-Saksamaa päritolust näidanud üles tähelepanuväärseid teadmisi Arktikast ja Kaug-Põhjast ning kiindumust sellesse piirkonda. Mõned kolleegid ütlesid, et riigid peaksid tegelema esilekerkivate probleemidega üksi ja et nii palju kooskõlastamist ei ole vaja. Ma ei nõustu selle arvamusega üldse. Just Euroopa Liidul on suurimad kogemused selles, kuidas teha koostööd ja tegutseda läbiuurimata territooriumil, ja nende osatähtsus piirkonnas peaks olema väga suur. Lõppude lõpuks on ju kõik selge – kas vastasseis, ebakindel kisklemine ja vastuolud või rahumeelne koostöö ja piirkond, mis võiks anda teistele kogu maailma riikidele eeskuju. Veel üks mõõde oleks kasum ja majandushüved või keskkond ja kaitse. Minu arvates peab Euroopa Liit, kes on alati olnud kliimamuutuse vastases võitluses esirinnas, panema mõlema tahu ühtlustamisel endiselt rohkem rõhku teisele mõõtmele.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – (GA) Austatud juhataja! Arktikas toimuvad kliimamuutuse ning sulava jää ja lume tõttu suured muutused. Avanevad uued laevateed, kasutada saab püügipiirkondi ning nafta ja gaasi korralikuks uurimiseks on üha rohkem ja paremaid võimalusi.

EL tegutseb Arktika küsimustes innukalt. Näiteks on EL seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogrammi kaudu peamine teadus- ja arendustegevuse rahastaja. Euroopa Parlament osaleb Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni kaudu aktiivselt käimasolevas dialoogis Arktika rahvaesindajatega. Šveitsi, Islandi ja Norraga suhtlemise delegatsiooni ning Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomisjoni esimehena esindan mina selles tähtsas organis Euroopa Parlamenti.

Septembris korraldas Euroopa Parlament esmakordselt alalise komisjoni kohtumise, mis toimub kaks korda aastas. Konverents oli ülimalt edukas ning võimaldas Euroopa Parlamendil tihendada ja tugevdada oma suhteid Arktika rahvastega.

  Edit Herczog (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja! Ka mina võtan sõna parlamendiliikmena, kes ei ela põhjapöörijoonel. Soovin lihtsalt kõiki hoiatada, et põhjapoolusele kuulub nii majanduslik kui ka energiapärand ning peale selle on see üks parimaid näiteid meie looduspärandist. Seepärast on ülimalt tähtis, et ettevõtted, kes hakkavad selles piirkonnas uurima ja puurima, ei läheks sinna kasumiahnusega nagu ammused kullakaevajad, vaid suhtuksid sellesse Euroopale omase vastutustundlikkusega, mis 20. sajandiks ja 21. sajandi alguseks välja kujunes. Ärgem unustagem, et seal tuleb tööd teha ääretult karmides ilmastikuoludes ja kasutada uut tehnoloogiat. On ülimalt tähtis, et me ei teeks siinkohal mingeid mööndusi ning et me kohaldaksime nende ettevõtete suhtes eeskirju, norme ja nõudeid, mis võimaldaksid juhtida seda tegevust tehnilises mõttes kõige ajakohasema tehnoloogilise standardi alusel. Samal ajal tuleks tagada rahalised vahendid, et hoida ära selliseid loodusõnnetusi, nagu juhtus Deep Horizoni puhul. On väga tähtis pidada kinni õigest järjekorrast: planeet Maa, rahvas ja toode...

Maa, rahvas ja toode. Toode on antud juhul muidugi gaasi- ja naftavarud. Tänan teid tähelepanu eest ja tunnustan raportööri.

  Birgit Schnieber-Jastram (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Ka mina tänan raportöör Gahlerit ja kõiki variraportööre. On tõsi, et Euroopa peab pidevalt kohanema uute oludega ja reageerima muutustele poliitilise võimu tasakaalus. Arktika poliitika jaoks tähendab see, et meil tuleb mõista Arktika riikide soovi arendada oma piirkonda ise, aga ka nende valmisolekut koostööks. Nad ei ole huvitatud uutest lepingutest, vaid soovivad, et kehtivaid reguleerivaid lepinguid täiustataks.

Kliimamuutuse ja uute laevateedega ei kaasne ainult ohud, vaid need pakuvad ka võimalusi. Arktika puhul tähendab see, et ELil on suuremad koostöö- ja arendusvõimalused. Keegi ei saa ju võidelda kliimamuutuse mõju vastu omapäi, nii nagu ei ole võimalik omapäi arendada Arktika piirkonna potentsiaali. Peale selle on Euroopa Liidul säilinud huvi turvalise arengu...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Lugupeetud juhataja! Arktika rikkus ei ole ainult tohutud energiavarud ja uued laevateed, vaid ka selle põlisrahvad. See ei ole arktiline muuseum, vaid kolme ja poole miljoni inimese kodu. Seepärast tuleb neid kuulda võtta. Kellelgi ei ole õigust seda piirkonda riisuda ega rüüstata.

Tulevikus näeme seal muidugi palju kaevandusi, tööstust ja laevu ning sellega kaasneb üha suurem keskkonnakatastroofide oht. Meil tuleb nendeks vastutustundlikult valmistuda. Päästetööd on seal keerulised ja loodus eriti haavatav.

Lapi Ülikooli uus teadusuuring näitab, et ELil on Arktika piirkonnas juba praegu üllatavalt palju võimu. Seepärast peaks ta olema aktiivsem ja vastutustundlikum. Ta peaks investeerima sinna nii rahaliselt kui ka materiaalselt. See sõltub ka Islandi võimalikust tulevasest liikmesusest. Minagi leian, et Rovaniemis asuv Lapi Ülikool on Arktika teabekeskuse jaoks parim koht.

  Riikka Manner (ALDE). – (FI) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kiidan kõigepealt raportööri suurepärase ja tasakaalustatud raporti eest. Maailma huvi põhjapiirkondade vastu on viimastel aastatel tõesti palju kasvanud ning nagu juba öeldi, jõudnud uuele tasemele. Nii on esmatähtis, et ka Euroopa Liit võtaks sellest aktiivselt osa ja püüaks innukalt saada Arktika Nõukogus alaliseks vaatlejaks.

Nagu juba mainitud, on nendel piirkondadel tohutult potentsiaali muu hulgas loodusvarade poolest. Meil on vaja palju ideid ja koostööd, aga ka investeeringuid, et piirkonnas elavad inimesed saaksid sealseid võimalusi jätkusuutlikult kasutada.

Nagu paljudel kolleegidel, on ka minul väga hea meel, et raportis tuuakse eraldi välja Arktika teabekeskus, Lapi Ülikooli oskused ja teadmised ning seal olemas olevad suurepärased vahendid.

  Alfreds Rubiks (GUE/NGL) . – (LV) Lugupeetud juhataja! Ei ole kahtlust, et täna arutlusel olev teema on väga kaalukas, ja minu arvates näeme me sel sajandil nii riikide- kui ka valitsustevahelist võitlust selle nimel, kes saab osa Arktika hüvedest. Seepärast toetan tänast arutelu kõnealuse teema üle. Millel minu järeldus põhineb? Näeme, et Hiina ehitab juba praegu jäälõhkujat. Täheldame, et terve hulk riike, kellel puudub piir põhjapoolsete meredega, soovivad saada Arktika Nõukogu liikmeks, ning mul on hea meel, et Euroopa Liit on ja saab selleks. Siiski on siin kaks tahku. Esimesena soovitaksin komisjonil hoolitseda tulevikus selle eest, et piirkonda ei militariseeritaks, sest juba...

  Anna Rosbach (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Raport sisaldab ilusaid sõnu kliimamurede ja keskkonnakaalutluste kohta, kuid tegelikult käsitletakse selles ELi jahti Arktika ressurssidele. Selles kirjeldatakse hinnangulisi nafta-, gaasi- ja mineraalikoguseid, metsi ja kalavarusid, mida EL saaks lähitulevikus kasutada. Selles märgitakse, et ELil on Rootsis ja Soomes suured maa-alad, kuid ei mainita, et need on ju Rootsi ja Soome alad. Samuti väidetakse, et Euroopa Liidul on mere elusressursside kaitse valdkonnas ainupädevus. Ma ei ole päris veendunud, et Gröönimaa, Venemaa ja Kanada inuitid sellega nõustuvad.

Arktika hõre asustus ei tähenda, et igaüks võib sinna minna ja võtta kõike, mida tahab. See piirkond ei pea vastu massiturismile, ülepüügile ega massilisele toorme röövimisele. Arktika on ülimalt tundlik piirkond, kus on tavaks teha koostööd, ja enamik Arktika maid ei ole ELi liikmed. Nagu kolleeg Søndergaard mainis, astus Gröönimaa tegelikult EList omal soovil välja.

ISTUNGI JUHATAJA: ISABELLE DURANT
asepresident

  Anna Ibrisagic (PPE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Michael Gahlerit suurepärase algatuse ja raporti eest. Minu arvates on see tasakaalustatud ja selles arvestatakse nii nendega, kes soovivad loodusvarasid kasutada, kui ka nendega, kellele teeb tõsiselt muret mõju kliimale.

Leian, et Arktikat oleks kõige parem kaitsta ülemaailmse kliimakokkuleppega, kuid vahepeal tuleb lisaks välja töötada täiendavad lühiajalised lahendused, et Arktika soojenemist piirata. Mulle meeldiks, kui Euroopa Parlament tunnistaks, et Arktika soojeneb suurel määral musta süsiniku heitmete tagajärjel. Niisiis kutsun komisjoni üles tegema heitkoguste siseriiklikku ülemmäära käsitlevas direktiivis teatud saasteainete kohta vajalikke muudatusi, et lisada sellesse ka musta süsiniku heitmed.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Nõustun paljude kolleegidega, eriti proua Herczogi ja härra Repoga, kes viitasid selle piirkonna keskkonnaalasele tähtsusele ja põlisrahvaste õiguste kaitsmise tarvilikkusele. See on kaugel asuv puutumata piirkond. Aga seal elavad inimesed, kellel on oma kultuur. Keskkond on selles piirkonnas ülimalt tähtis. Eriti tähtis on see ala kliimamuutuse vastu võitlemise ja sellega kohanemise pärast. Mind kurvastab väga, kui näen, et nüüd, kui jää on sulama hakanud, osaleb Euroopa Liit võidujooksus selle peale, kes on esimene piirkonna naftavarude kasutaja. Tõsiasi, et teised seda teevad, ei anna meile õigust samamoodi käituda. Meie hääl peab alati väljendama meie väärtusi ning meil tuleb alati püüda kaitsta neid ressursse ja saavutada süsinikuvaene majandus.

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). – (CS) Lugupeetud juhataja! Seoses Arktikaga tõuseb esile kolm põhiteemat. Esimene puudutab energiat. Siin on räägitud naftast ja maagaasist ning tulevikus räägitakse ka metaanist, sest igikeltsas on kasutuskõlbliku metaani varusid, millest jätkub umbes 300 aastaks. ELi asutused ei ole aga seda teemat vahepeal mingil moel lähemalt uurinud.

Teine teema on transport. Põhjapoolse tee avamine lühendab teekonda Kaug-Idasse. Hamburgist Sŏuli sõitmiseks kulub edaspidi 21 päeva. Kui selle võimalusega arvestatakse, vähendab see suuresti kulusid ja aitab tihendada kahe piirkonna sidemeid.

Kolmas teema on keskkond, sest energiavarude kasutamine ja suurem transpordimaht tekitab piirkonnas hulga keskkonnaohte. Minu arvates oleks kasulik koostada kava...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Avaldan raportöör Gahlerile tunnustust väga tähtsa ja vajaliku Kaug-Põhja käsitleva Euroopa Parlamendi raporti algatamise eest ning selle eest, et ta reageeris Euroopa Komisjoni soovitusele sõnastada ELi Arktika poliitika koos väga konkreetsete ja kõikehõlmavate ettepanekutega, alates kohalike elanike kaasamisest dialoogi ja piirkonna stabiilsusest ja julgeolekust ning lõpetades tulevaste projektide, keskkonnaaspektide ja kliimamuutusega. Viiendik maailma avastamata ressurssidest asub just selles piirkonnas. Armutu võistlus Arktika loodusvarade kättesaamise nimel on kindlasti soovimatu, kuid siiski tegelikkus. Seepärast on tähtis laiendada dialoogi, et Arktika piirkond ei muutuks riikide ja naftafirmade võitlusväljaks, sest selle võitluse ohvrid oleksid eelkõige kohalikud elanikud ja Arktika ülitundlik ökosüsteem. Raportis väidetakse, et Arktika piirkonnas, kus kliimamuutuse mõju on eriti nähtav, suureneb puurimisprojektide arv järjest kiiremini. Niisiis on minu arvates õige ja eriti vajalik märkida, et keskkonnamõju hindamine...

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Minu arvates on hea, et Euroopa Liit töötab välja poliitikat ja strateegiaid suurte piirkondade, näiteks Läänemere, Doonau ja minu kodupiirkonna Atlandi jaoks. Täna arutleme Kaug-Põhja teemal.

Kaug-Põhja käsitlemisel on aga tähtis, et meid nähtaks diplomaatilistena, mitte didaktilistena, koostööaldistena, mitte pealetükkivatena, ja uurivatena, mitte ärakasutavatena. Et põlisrahvad on tähtsad, tuleb arvestada eelkõige nendega. On ettevõtteid ja riike, kes heidavad praegu põhja poole ahneid pilke, sest seal on sellised ressursid nagu fossiilkütused ja kalavarud ning tõenäoliselt meretranspordivõimalused. Euroopa Liidul ei ole oma aluslepingute ja olemasolu mõtte tõttu võimalik kompromissile minna.

Veel ühe märkusena tahaksin öelda, et olen Kanadaga suhtlemise delegatsiooni liige ning arvan, et me võiksime kujundada Kanada ja teiste sama mõtteviisi järgivate riikidega välja kollegiaalse seisukoha, et tagada Kaug-Põhjale ja eriti põlisrahvastele õiglased võimalused.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Toorme röövimine, strateegilised huvid, kliimamuutus ja muu hulgas suurenev turism viivad selle tundliku ökosüsteemi hävingu äärele. Kaug-Põhja ökosüsteem on aga suhteliselt enesealalhoidlik ja seetõttu ülitundlik. Niisiis on tähtis saavutada tasakaal selle tundliku süsteemi kasutamise ja parima võimaliku kaitse vahel. Kuid selleni on võimalik jõuda vaid siis, kui kehtestame toorme kaevandamise ja kaevandamisel kasutatavate meetodite kohta piiranguid ning jõustame turismi ja kaubalaevanduse valdkonnas rangemaid eeskirju.

Uudised selle kohta, et suur naftafirma BP ja Venemaa riigiettevõte Rosneft on koostanud ühised kavad nafta ja gaasi ammutamiseks, ei paista viitavat just toorme säästlikule kaevandamisele. Hoopis vastupidi!

Seepärast on selge, et Arktika kaitse on teema, mis ulatub eraldiseisvate riikide strateegilistest ja majanduslikest huvidest kaugemale, ning see peaks olema ELi jaoks keskne küsimus.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada raportöör Gahlerit ja variraportööre suurepärase ja mitmekülgse raporti eest, milles käsitletakse tasakaalustatult selliseid teemasid nagu Arktika piirkonna võimalused, tohutud loodusvarad, toorme- ja energiavarud ning uued laevateed ja turism, kuid ühtlasi tuuakse esile Arktika tundliku keskkonna haavatavus ja põlisrahvaste õigused. Meil tuleb põhjas tõepoolest väga vastutustundlikult tegutseda ja meil peab olema korralik Arktika strateegia.

Nõustun ka oma Soome kolleegidega, kes väljendasid rahulolu raportiga selles mõttes, et raportis on kiiduväärselt arvestatud Lapi Ülikooli ettepanekuga rajada enda juurde ELi Arktika teabekeskus. Jään põnevusega ootama volinik Füle lubatud komisjoni aruannet Arktika poliitika kohta.

  Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! See oli tõepoolest huvitav arutelu, mis näitas, kui palju tähtsaid küsimusi on Arktika koostööga hõlmatud ja kui erilaadseid tundlikke teemasid meie ühiskonnas Arktika tuleviku arutamisel leidub. Lubage mul käsitleda viit konkreetset küsimust, mis tänahommikusel arutelul tõstatati.

Esiteks räägin Arktika teabekeskusest. Nii komisjoni 2008. aasta teatises kui ka nõukogu 2009. aasta järeldustes palutakse komisjonil uurida võimalust luua uus Arktika teabekeskus. Me analüüsime põhjalikult Euroopa Liidu eri võimalusi, sealhulgas keskuse loomist Soome (Lapimaale) Rovaniemisse ja eelkõige selle võimaliku keskuse ülesandeid.

Teiseks on Euroopa Liit ainus Arktika sidusrühm, kes on ausalt tunnistanud, et tööstuspiirkonnana vastutab ta koos teiste omasugustega Arktikas toimuvate muutuste eest. Komisjoni teatises seatakse esikohale keskkonnakaitse ja selle aspekti tähtsust kinnitati ka nõukogu 2009. aasta järeldustes.

Kolmandaks oleme uhked oma saamidest ELi kodanike üle ning mitmesuguste ELi aluslepingutes ja saame käsitlevas ELi regionaalpoliitikas sisalduvate sätete üle. Toetame Loode-Venemaa saame ja teisi Barentsi piirkonna põlisrahvaid oma piiriülese koostöö ning demokraatia ja inimõiguste programmide edendamise Euroopa rahastamisvahendi kaudu.

Neljandaks on Euroopa Liit ja liikmesriigid Arktika-uuringute tegemisel maailmas juhtival kohal ja me oleme selle üle uhked. Seda piirkonda on nimetatud ka raamprogrammis. Viienda, kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi kaudu investeerib Euroopa Liit sellesse valdkonda kokku 200 miljonit eurot. Ometi ei ole mõistlik ajada poliitikat nii, et püüame olla silmapaistev ja ühepoolne eestvedaja kõikides Arktikaga seotud poliitikavaldkondades ja põhimõtetes, olemata sealjuures Arktika rannikuala.

Viiendaks võttis komisjon 2010. aastal vastu avamerepuurimist käsitleva teatise, millest peaksime juhinduma oma tegevuses kogu maailmas, sealhulgas Arktika piirkonnas. Selles edendatakse ettevaatlikku lähenemisviisi, mida peame kohaldama ka Arktikas. See on igati kooskõlas ELi põhimõtetega Arktika kaitse kohta ja selles nõutakse kindlalt rangeimate keskkonnanormide järgimist.

Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Euroopa Parlamendi raportis Kaug-Põhja kohta antakse ulatuslik ülevaade Euroopa Liidu tegevusest, kohustustest ja huvidest Arktika piirkonnas. Samuti tugevdatakse selles ELi tasakaalustatud käsitust Arktikast, ühendades omavahel selle kaitse ja säästva arengu. Oleme veendunud, et suudame selle saavutada ja et Euroopa Liidust saab Arktika pooluselähedases koostöös vältimatu ja kasulik tugipunkt.

  Michael Gahler, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Ka mina tänan kõiki sõnavõtjaid. Lugupeetud volinik, kui viitasin meie Kaug-Põhja naabritega seotud poliitikale, ei pidanud ma silmas seda, et hakkate paruness Ashtoniga vaidlema pädevusvaldkondade üle. Tahtsin seda lihtsalt täpsustada.

Peaaegu kõikide kuuldud sõnavõttude põhjal on üks asi selge: meil seisab ees ülesanne näidata oma poliitika kaudu, et eri huve ja erisugust tegevust saab vastavusse viia, s.t need tuleb vastavusse viia.

Minu arvates on seda väikeses vormis võimalik näha Norras. Näiteks püüavad nad kala, ammutavad naftat ja gaasi, kohaldavad maal ja merel rangeimaid keskkonnanorme ning arendavad põhjapoolseimaid piirkondi seal elavate inimeste hüvanguks. Kui me suudame seda kohalike kogukondadega tehtava koostöö kaudu ellu viia kogu piirkonnas, saab meist eeskuju ka teiste tundlike alade jaoks. Poliitiline reaalsus on muutunud nõnda, et me ei usu, et saame kedagi panna oma soove täitma, vaid peame vastu võtma endi ees seisva ülesande täita kõik eesmärgid ühekorraga: meil on vaja rangeid keskkonnakaitsenorme, kliimamuutuse piiramist, jätkusuutlikku kalanduspoliitikat, ohutute laevateede väljakujundamist ja kohalikele kogukondadele vastuvõetavat arengut. Kui püüame nende sihtide seadmisel ja täitmisel ühiselt tööd teha, saavutame koostöös oma partneritega piirkonna ja endi huvides midagi tõeliselt tähtsat.

Tänan veel kord südamest eriti kõiki variraportööre ja ootan huviga edasist arutelu selle raporti põhjal. Hääletus ei tohiks tähendada selle teema käsitlemise lõppu.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub hiljem.